ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu
Teataja
C 215
Eestikeelne väljaanne
Teave ja teatised
62. aastakäik
26. juuni 2019
|
ISSN 1977-0898 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
C 215 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Teave ja teatised |
62. aastakäik |
|
Sisukord |
Lehekülg |
|
|
|
IV Teave |
|
|
|
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT |
|
|
|
Euroopa Komisjon |
|
|
2019/C 215/01 |
||
|
2019/C 215/02 |
Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjon — Otsus nr F3, 19. detsember 2018, määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 68 tõlgendamise kohta seoses diferentseeritud lisahüvitise arvutamise meetodiga ( 1 ) |
|
|
|
TEAVE LIIKMESRIIKIDELT |
|
|
2019/C 215/03 |
|
|
V Teated |
|
|
|
MUUD AKTID |
|
|
|
Euroopa Komisjon |
|
|
2019/C 215/04 |
|
|
|
|
|
(1) EMPs ja EÜ-Šveitsi kokkuleppe raames kohaldatav tekst |
|
ET |
|
IV Teave
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
Euroopa Komisjon
|
26.6.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 215/1 |
Euro vahetuskurss (1)
25. juuni 2019
(2019/C 215/01)
1 euro =
|
|
Valuuta |
Kurss |
|
USD |
USA dollar |
1,1388 |
|
JPY |
Jaapani jeen |
121,97 |
|
DKK |
Taani kroon |
7,4654 |
|
GBP |
Inglise nael |
0,89485 |
|
SEK |
Rootsi kroon |
10,5320 |
|
CHF |
Šveitsi frank |
1,1108 |
|
ISK |
Islandi kroon |
141,50 |
|
NOK |
Norra kroon |
9,6855 |
|
BGN |
Bulgaaria leev |
1,9558 |
|
CZK |
Tšehhi kroon |
25,557 |
|
HUF |
Ungari forint |
324,49 |
|
PLN |
Poola zlott |
4,2563 |
|
RON |
Rumeenia leu |
4,7184 |
|
TRY |
Türgi liir |
6,5708 |
|
AUD |
Austraalia dollar |
1,6341 |
|
CAD |
Kanada dollar |
1,5001 |
|
HKD |
Hongkongi dollar |
8,8915 |
|
NZD |
Uus-Meremaa dollar |
1,7140 |
|
SGD |
Singapuri dollar |
1,5411 |
|
KRW |
Korea vonn |
1 314,27 |
|
ZAR |
Lõuna-Aafrika rand |
16,2881 |
|
CNY |
Hiina jüaan |
7,8347 |
|
HRK |
Horvaatia kuna |
7,3945 |
|
IDR |
Indoneesia ruupia |
16 116,30 |
|
MYR |
Malaisia ringit |
4,7119 |
|
PHP |
Filipiini peeso |
58,477 |
|
RUB |
Vene rubla |
71,4389 |
|
THB |
Tai baat |
34,973 |
|
BRL |
Brasiilia reaal |
4,3669 |
|
MXN |
Mehhiko peeso |
21,9042 |
|
INR |
India ruupia |
78,9725 |
(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.
|
26.6.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 215/2 |
SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE KOORDINEERIMISE HALDUSKOMISJON
OTSUS nr F3,
19. detsember 2018,
määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 68 tõlgendamise kohta seoses diferentseeritud lisahüvitise arvutamise meetodiga
(EMPs ja EÜ-Šveitsi kokkuleppe raames kohaldatav tekst)
(2019/C 215/02)
SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE KOORDINEERIMISE HALDUSKOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) (1) artikli 72 punkti a, mille kohaselt halduskomisjon tegeleb kõikide määruse (EÜ) nr 883/2004 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 987/2009 (milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord) (2) sätetest tulenevate haldus- ja tõlgendusküsimustega,
võttes arvesse määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklit 68,
võttes arvesse määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklit 60
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 68 lõikes 2 on sätestatud, et kui kattuvate õiguste puhul on perehüvitisi õigus saada rohkem kui ühe liikmesriigi õigusaktide alusel, antakse perehüvitisi vastavalt õigusaktidele, mis on prioriteetsed vastavalt kõnealuse artikli lõikele 1. Õigus perehüvitistele teiste vastuoluliste ühe või mitme riigi õigusaktide alusel peatatakse esimesena nimetatud õigusaktidega sätestatud summa ulatuses ja seda summat ületava summa puhul makstakse vajadusel diferentseeritud lisahüvitist. |
|
(2) |
Selleks et hõlbustada määruse (EÜ) nr 883/2004 ühetaolist kohaldamist, lepib halduskomisjon kokku, et nimetatud artikli rakendamiseks tuleks kehtestada kahe või enama asjaomase liikmesriigi õigusaktide alusel ette nähtud summade võrdlemise ja asjaomase asutuse makstava võimaliku diferentseeritud lisahüvitise määramise ühtne menetlus. Toimides määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 71 lõikes 2 sätestatud tingimuste kohaselt, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
|
1. |
Selle liikmesriigi asutus, kelle õigusaktid ei ole määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 68 lõike 1 kohaselt prioriteetsed, võrdleb iga pereliikme puhul prioriteetsete õigusaktidega ette nähtud perehüvitiste summat ja enda poolt kohaldatavate õigusaktidega ette nähtud perehüvitiste summat. |
|
2. |
Pärast iga üksiku pereliikme puhul tehtud võrdlust maksab asjaomane asutus diferentseeritud lisahüvitist, mis on võrdne kahe summa vahega. |
|
3. |
Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist. |
Halduskomisjoni esimees
Bernhard SPIEGEL
TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
|
26.6.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 215/3 |
Avaldamine kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/24/EÜ (krediidiasutuste saneerimise ja likvideerimise kohta) artikliga 6
(2019/C 215/03)
HETAt käsitlev kriisilahendusotsus on seotud Hypo Alpe Adria Banki saneerimisega.
Väljavõte Austria finantsjärelevalveasutuse 10. aprilli 2016. aasta mandaadiotsusest kriisilahendusvahendi kohaldamise ettevalmistamise kohta.
MANDAADIOTSUS
Otsus
Tulenevalt HETA ASSET RESOLUTION AG (HETA), Alpen-Adria-Platz 1, 9020 Klagenfurt, FN 108415, kriisilahendustingimuste kättesaamisest kehtestab Austria finantsjärelevalveasutus pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse föderaalseaduse (Bundesgesetz über die Sanierung und Abwicklung von Banken – BaSAG, föderaalse ametliku teataja nr 98/2014, praegune versioon) paragrahvi 3 lõike 1 kohase kriisilahendusasutusena järgmised meetmed:
I.
|
1. |
HETA esimese taseme põhiomavahendite kirjed, nagu on määratletud BaSAGi paragrahvi 2 lõikes 68, viiakse nulli vastavalt BaSAGi paragrahvi 50 lõike 1 punktile 1 koostoimes paragrahvi 74 lõike 2 punktiga 4, paragrahvi 90 lõike 1 punktiga 1 ja paragrahvi 73 lõike 2 punktiga 1. See on seotud järgmiste esimese taseme põhiomavahendite kirjetega:
|
|
2. |
HETA selliste teise taseme omavahendite instrumentide nimiväärtus, nagu on määratletud BaSAGi paragrahvi 2 lõikes 73, sealhulgas seisuga 28.2.2015 kogunenud intressid, viiakse nulli vastavalt BaSAGi paragrahvi 50 lõike 1 punktile 1 koostoimes paragrahvi 74 lõike 2 punktiga 4, paragrahvi 90 lõike 1 punktiga 3, paragrahvi 89 lõike 3 punktiga 2 ja paragrahvi 73 lõike 2 punktiga 3. Ilma et see piiraks mõju isikutele, kelle õigusi mõjutavad BaSAGi paragrahvi 116 lõike 4 kohased kriisilahendusmeetmed, mõjutab see järgmisi positsioone.
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
II.
|
1. |
HETA selliste allutatud võlainstrumentide nimiväärtus, mida ei hõlma otsuse punkt I.2, sealhulgas seisuga 28.2.2015 kogunenud intressid, viiakse nulli vastavalt BaSAG paragrahvi 50 lõike 1 punktile 1 koostoimes paragrahvi 74 lõike 2 punktiga 4 ja paragrahvi 90 lõike 1 punktiga 4. Ilma et see piiraks mõju isikutele, kelle õigusi mõjutavad BaSAG paragrahvi 116 lõike 4 kohased kriisilahendusmeetmed, mõjutab see järgmisi allutatud kohustusi.
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2. |
BaSAG paragrahvi 86 kohaste HETA kõlblike kohustuste jääki või nimiväärtust, sealhulgas seisuga 28.2.2015 kogunenud intressid, vähendatakse summani, mis võrdub 46,02 protsendiga seisuga 1.3.2015 olemas olnud asjaomasest nimiväärtusest või jäägist, sealhulgas seisuga 28.2.2015 kogunenud intressid, vastavalt BaSAG paragrahvi 50 lõike 1 punktile 1 koostoimes paragrahvi 74 lõike 2 punktiga 4 ja paragrahvi 90 lõike 1 punktiga 5. Ilma et see piiraks mõju isikutele, kelle õigusi mõjutavad BaSAG paragrahvi 116 lõike 4 kohased kriisilahendusmeetmed, mõjutab see järgmisi kõlblikke kohustusi.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
3. |
Seoses HETA muude kõlblike kohustustega, mille asjaolud olid juba kindlaks tehtud 1.3.2015, kuid mille teke või väärtus on ebaselge, nähakse vastavalt BaSAGi paragrahvi 50 lõike 1 punktile 1 koostoimes paragrahvi 74 lõike 2 punktiga 4 ja paragrahvi 90 lõike 1 punktiga 5 ette järgmine.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
III.
|
1. |
BaSAGi paragrahvi 2 lõikes 71 määratletud HETA kõlblike kohustuste ja BaSAGi paragrahvi 2 lõikes 74 määratletud HETA asjaomaste kapitaliinstrumentide intressimäär on alates 1.3.2015 vastavalt BaSAGi paragrahvi 50 lõike 1 punktile 2 koostoimes paragrahvi 58 lõike 1 punktiga 10 null. |
|
2. |
HETA emiteeritud võlaväärtpaberite ja muude seisuga 1.3.2015 juba olemasolevate kõlblike kohustuste või jääkide (koos seisuga 28.2.2015 kogunenud intressidega) tähtaega muudetakse vastavalt BaSAGi paragrahvi 50 lõike 1 punktile 2 koostoimes paragrahvi 58 lõike 1 punktiga 10 nii, et see on BaSAGi paragrahvi 84 lõike 9 kohase laialisaatmisotsuse ajal, kuid igal juhul hiljemalt 31. detsembril 2023. See hõlmab kõiki BaSAGi paragrahvi 2 lõikes 71 määratletud HETA kõlblike kohustusi või jääke, eelkõige neid, mis on kaetud konstitutsioonikohtu 3. juuli 2015. aasta otsusega (viitenumbrid G 239/2014 ja V 14/2015) või mille tähtaeg oleks alates 1. märtsist 2015 juba olnud või oleks tulevikus. |
IV.
BaSAGi paragrahvi 2 lõikes 61 määratletud HETA olemasolevate aktsiate ja muude omandiõigustega seotud õigused ja kohustused, eelkõige õigus osale kasumist (äriühingute seaduse paragrahv 53), märkimisõigus (äriühingute seaduse paragrahv 153) ja õigus osale likvideerimistulust (äriühingute seaduse paragrahv 212), tühistatakse, välja arvatud käesoleva otsuse punktis V määratletud õigused vastavalt BaSAGi paragrahvi 89 lõike 1 punktile 1.
V.
Vastavalt BaSAGi paragrahvi 50 lõike 1 punktile 2 koostoimes paragrahvi 58 lõike 1 punktiga 2 võtab Austria finantsjärelevalveasutus HETA üle kontrolli ja rakendab kõiki aktsiate ja muude omandiõigustega seotud õigusi, eelkõige õigust osaleda aktsionäride üldkoosolekul (äriühingute seaduse paragrahv 102), hääleõigust (äriühingute seaduse paragrahv 12) ning teabe- ja petitsiooniõigust (äriühingute seaduse paragrahvid 118 ja 119).
Põhjendus
Kaebuse esitamise õiguste selgitus
Vastavalt BaSAGi paragrahvi 116 lõikele 8 võivad HETA ja teised isikud, kelle õigusi käesoleva otsuse kohased kriisilahendusmeetmed mõjutavad, – eelkõige HETA aktsionärid ja võlausaldajad – esitada kolme kuu jooksul alates meetmete teatavakstegemisest käesoleva otsuse vastu, mis tehti vastavalt BaSAGi paragrahvi 116 lõigetele 1–4, Austria finantsjärelevalveasutusele vastuväiteid.
Käesoleval otsusel on kohene õiguslik mõju HETA ASSET RESOLUTION AG-le, asjaomastele võlausaldajatele ja aktsionäridele ning muudele adressaatidele.
Vastuväited tuleb esitada Austria finantsjärelevalveasutusele kirjalikult, suulisi vastuväiteid arvesse ei võeta.
Kui kirjalike vastuväidete esitamiseks on olemas ka tehnilised edastamisvahendid (nt elektrooniline kirjakast, faks, e-post), tuleks need lisaks meie aadressile samuti välja tuua. Palume siiski silmas pidada, et iga edastamisviisi puhul vastutab võimalike probleemide (nt edastamise ebaõnnestumine, kirja kaotsiminek) eest saatja.
Elektrooniliste ja kirjalike teadete õiguslikult siduvaks esitamiseks Austria finantsjärelevalveasutusele (üldise haldusmenetluse seaduse General Administrative Procedure Act (AVG) paragrahvi 13 lõige 1) tuleb seda teha Austria finantsjärelevalveasutuse tööajal. Tööaeg vastab lahtiolekuajale ja see on:
esmaspäevast neljapäevani kl 8.00–17.30;
reedel kl 8.00–16.00
(välja arvatud riigipühad 24. detsember ja 31. detsember).
Austria finantsjärelevalveasutuse elektroonilistele kirjakastidele, faksidele ja e-postile on juurdepääs ka väljaspool eespool märgitud tööaega, kuid neid jälgitakse üksnes tööajal. Kõnealustele vastuvõtuterminalidele väljaspool tööaega edastatud teateid (isegi kui need on juba jõudnud Austria finantsjärelevalveasutuse valdusesse ja neid seega peetakse õiguslikust seisukohast kohaletoimetatuks (ja kohale jõudnuks)) peetakse õiguslikult siduvaks alles pärast tööaja algust ja neid hakatakse käsitletama alles pärast seda (AVG paragrahvi 13 lõige 2 koostoimes paragrahviga 5).
Teateid ei võeta vastu väljaspool tööaega (AVG paragrahvi 13 lõige 5).
Vastuväidetega ei kaasne otsuse jõustumise edasilükkumist – otsus jõustub viivitamata, olenemata mis tahes võimalikest vastuväidetest.
Hiljem esitatud vastuväiteid arvesse ei võeta.
V Teated
MUUD AKTID
Euroopa Komisjon
|
26.6.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 215/50 |
Sellise muudetud koonddokumendi avaldamine, mida on muudetud pärast väikese muudatuse heakskiitmist kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 teise lõiguga
(2019/C 215/04)
Euroopa Komisjon on kõnealuse väikese muudatuse heaks kiitnud kooskõlas komisjoni 18. detsembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 artikli 6 lõike 2 kolmanda lõiguga.
Väikese muudatuse heakskiitmise taotlusega saab tutvuda Euroopa Komisjoni andmebaasis DOOR.
KOONDDOKUMENT
„ΦΑΒΑ ΣΑΝΤΟΡΙΝΗΣ“ (FAVA SANTORINIS)
ELi nr: PDO-GR-00520-AM01 – 16.5.2018
KPN ( X ) KGT ( )
1. Nimetus(ed)
„Φάβα Σαντορίνης“ (Fava Santorinis)
2. Liikmesriik või kolmas riik
Kreeka
3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus
3.1. Toote liik
Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ning töödeldud kujul
3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus
Kaunviljaliste sugukonna liblikõieliste alamsugukonda kuuluva taime Lathyrus clymenum L. kuivatatud, kooritud ja purustatud idulehed, mis on kahvatukollase värvusega, ligikaudu 2 mm läbimõõduga lameda ketta kujulised ja mille veesisaldus on kuni 13 %. Toode on eriti suure valgusisaldusega ja selles on palju süsivesikuid. Toote „Fava Santorinis“ füüsikaliste ja keemiliste omaduste tõttu on ubade keetmine lihtne (keetmisaeg on väga lühike); kõnealuste omaduste tõttu on keedetud oad või nendest valmistatud toidud ainulaadsete organoleptiliste omadustega, nimelt õhulise tekstuuri ja kergelt magusa maitsega.
3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)
—
3.4. Täpsustage tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas
Toote „Fava Santorinis“ iseloomulike omaduste kujunemisele avaldavad mõju sellised tootmise etapid: taime Lathyrus clymenum L. kasvatamine, seemnete valmimine (kuivatamine), seemnete koorimine ja pakendamine. Need etapid peavad toimuma määratletud piirkonnas, sest seal on kõige sobivamad tingimused keskkonna, kultuuri kasvatamise ja kuivatamisprotsessi (Santorini pinnase kasutamine) osas. Just need näitajad on toote eripära allikaks ja nende muutmine võib toote „Fava Santorinis“ omadusi kõige rohkem ohustada.
3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab
Et oleks tagatud kvaliteet ja lõpptoote päritolu tõhus kontroll, peab pakendamine toimuma määratletud geograafilises piirkonnas. Vahetult pärast koorimist ja idulehtede eraldamist tuleb toode sobivalt ning kiiresti pakendada, et õrn lõpptoode ei niiskuks. Pakendamine väljaspool Santorini saart tooks kaasa vajaduse kasutada meretransporti, mille puhul võib toode tõenäoliselt niiskuda ja puutuda kokku parasiitide ning haigustega, mille tagajärjel võib toote kvaliteet halveneda.
3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab
—
4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus
Toote „Fava Santorinis“ tootmise geograafiline piirkond hõlmab Kreeka saari Santorini, Thirassia, Palea Kameni, Nea Kameni, Aspro (Aspronisi), Christiani ja Askania, mis asuvad Küklaadide maakonnas (Egeuse mere lõunaosas).
5. Seos geograafilise piirkonnaga
5.1. Geograafilise piirkonna eripära
|
a) |
Kliima: allpool on esitatud näitajad, mida loetakse eripärasteks kliimatingimusteks ja toote „Fava Santorinis“ omaduste allikaks:
|
|
b) |
Pinnas: peaaegu kogu Santorini saart kattev vulkaaniline aluspind koosneb peamiselt tertsiaarajastu kivimitest, vulkaanilisest kivimist ja laavast. See pinnas on paksu kihina ning nõgusid ja madalaid nõlvu esineb selles vähe või peaaegu mitte. Üldiselt on saare pinnas peene struktuuriga ja ilma peamiste anorgaaniliste elementideta, nagu kaalium ja lämmastik. Samas on pinnases ka erakordselt vähe orgaanilisi ühendeid. Peale selle on veevarud ülimalt väiksed, sisuliselt olematud. |
5.2. Toote eripära
Toote „Fava Santorinis“ peamine eripära seisneb selles, et selle tootmiseks kasutatakse erilist taimeliiki, nimelt kaunviljaliste sugukonna liblikõieliste alamsugukonda kuuluvat taime Lathyrus clymenum L. Seda taime kasvatatakse üksnes määratletud piirkonnas ning ainuke kõnealuse kultuuri lõpptoode on „Fava Santorinis“.
Just muust erinev päritolu annab tootele erilised omadused, mille tõttu see erineb samalaadsetest toodetest. Toote põhiomadused on järgmised.
Füüsikalised omadused: toode „Fava Santorinis“ koosneb seemnete idulehtede tükikestest, on kahvatukollase värvusega ning kujult ligikaudu 2 mm läbimõõduga lameda kettakese sarnane. Toote veesisaldus on 13 % ja olenevalt tootmisprotsessist jääb purustatud idulehtede hulk vahemikku 1–5 %.
Keemilised omadused: mullastiku- ja kliimatingimuste ning toote saamiseks kasutatava taime tõttu on „Fava Santorinis“ erakordselt suure süsivesikute (63 %) ja valgusisaldusega (20 %).
Samuti tuleb rõhutada, et toote „Fava Santorinis“ kasutamine muude toitude valmistamisel annab neile erilised organoleptilised omadused, mis eristavad asjaomast toitu muudest samalaadsetest. See on üks põhjus, miks toode „Fava Santorinis“ on nii laialdaselt tuntud. Kõige erilisemad omadused on järgmised:
õhuline tekstuur: tuleneb idulehtede väikesest mõõdust ja ühtsusest, millele lisandub suur süsivesikute sisaldus;
toote säilimine: tuleneb sellest, et toode on väga kuiv, kuid samuti sellest, et toode on infektsioonivaba;
lühike keetmisaeg: kuna idulehed on väikesed ja ühtsed ning neis on palju süsivesikuid, on keetmiseks vaja vähe vett ja toode valmib kiiresti;
maitse: taime kudedes sisalduva suhkru tõttu on toote lõplik maitse kergelt magus, erinedes seega muudest samalaadsetest toodetest, mille maitse on pigem kergelt mõrkjas.
5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel
Kõik toote „Fava Santorinis“ eripärad, mis väljenduvad nii füüsikalistes ja keemilistes omadustes kui ka seda koostisosa sisaldavate toitude organoleptilistes omadustes, tulenevad keskkonnatingimuste, kohaliku oskusteabe ja ainulaadsete geneetiliste omaduste koosmõjust.
Kõik need eripärad on teada alates antiikajast, kuhu kaunviljaliste sugukonna liblikõieliste alamsugukonda kuuluva taime Lathyrus clymenum L. kasvatamine ulatub. See selgitab ka toote „Fava Santorinis“ laialdast tuntust võrreldes muude samalaadsete toodetega.
|
a) |
Omadused: nagu eespool juba osutatud, tulenevad toote „Fava Santorinis“ eriomadused kolme teguri koosmõjust. Iga teguri mõju on alljärgnevalt lühidalt kirjeldatud. Geneetiline materjal: alates antiikajast on üksnes Santorini saarel ja seda ümbritsevatel saarekestel kasvatatud kaunviljaliste sugukonna liblikõieliste alamsugukonda kuuluvat taime Lathyrus clymenum L. toote „Fava Santorinis“ saamiseks. Saartel levinud pinnase- ja ilmastikutingimuste tõttu on raske või isegi võimatu kasvatada siin muid liblikõieliste taimede liike. Viimased seemned, mis viljade peksmise kohas kogutakse, hoitakse eraldi ja kasutatakse külviks järgmisel aastal. Üksnes selle tavaga on seletatav asjaolu, et juba 3 500 aasta jooksul on siin pidevalt kasvatatud taime, mis kuulub liblikõieliste sugukonna kohalikku sorti ning üksnes seda taime kasutatakse kuulsa toote „Fava Santorinis“ valmistamiseks. Toote „Fava Santorinis“ füüsikalised omadused on tagatud üksnes taime Lathyrus clymenum L. kasutamisega ning seotud erilise fenotüübi ja selle taksonoomiliste omaduste, nagu idulehtede suuruse ja värvuse väljendumisega. Idulehtede eriline keemiline koostis on geneetiliselt kontrollitud kvaliteediomadus. Oskusteave: kohalik oskusteave sisaldab niihästi taime Lathyrus clymenum L. kasvatamist kui ka selle seemnete töötlemist, mis peavad olema vähese veesisalduse ja purustatud idulehtede väikese osakaaluga. Külvi, saagikoristuse ja peksmise aeg oli määratud kindlaks kohalike viljelustavadega, mis aitasid taimel kohalikku keskkonda kohanduda, erioskus oli ka paljundusmaterjali valik järgmise aasta kultuuride saamiseks ning tänu sellele on kultuuri kasvatatud järjepidevalt. Ka valminud viljade käitlemine eeldas erilist oskusteavet. See hõlmab kahte tähtsat komponenti, mis olid seotud nii tootega „Fava Santorinis“ kui ka selle kasvukeskkonnaga. Tegemist on Santorini pinnase kasutamisega ja ladude täitmisega toodete säilitamise ning ladustamise eesmärgil. Nii sai kaitsta vilju kahjurite rünnaku eest ja aidata kaasa soovitud kõvadusastme saavutamisele, mis võimaldas järgmistes etappides nende töötlemist ilma purunemata. Nüüd, kui on olemas tänapäevased rajatised ja kambrid viljade valmimise jaoks, võivad viljad valmida ka spetsiaalsetes rajatises kontrollitud temperatuuri- ja niiskustingimustes või kuivatites, kasutades selleks ladustamistünne, mis on valmistatud ajakohastest toidutööstuses lubatud kvaliteediga materjalidest. Seega on valmimisaega võimalik lühendada koguni kuni kolme kuuni. Lõpptoote veesisaldus peab siiski olema kuni 13 %, mis on tootele „Fava Santorinis“ iseloomulik. |
|
b) |
Keskkond: keskkonnamõju on tähtis tegur taime Lathyrus clymenum L. kasvatamisel ning kvantitatiivsete omaduste (idulehtede keemiline koostis) kujunemisel ja ainulaadsete tootmistegurite (Santorini pinnas) olemasolu puhul. Erilised keskkonnatingimused, mis on taime Lathyrus clymenum L. kasvatamisel aidanud kaasa valiku tegemisel ja kohandumisel, on tugevad tuuled, piiratud veevarud ning vaene pinnas. Lathyrus clymenum L. on ronitaim ja seega tugevatele tuultele vastupidav; peale selle võimaldab taime kuivusele kohandunud iseloom tal kasvada isegi peaaegu ilma veeta tingimustes; kuna taim suudab lisaks kinni püüda ka õhus olevat lämmastikku, suudab ta toime tulla peamiste toitaineteta. Kõige selgem märk selle kultuuri kohandumisest Santorini saare keskkonnaga on asjaolu, et ta on suutnud üle elada vulkaanipurske. Kuna veevarud on väikesed, on ka taime suhkrusisaldus suur, mis võimaldab tal osmoosiprotsessi tulemusel vett paremini ära kasutada. |
|
c) |
Maine: määratletud piirkonnas on täheldatud toote „Fava Santorinis“ esinemist juba XVI sajandil eKr, vähemalt on seda näidanud hilisest vaseajast pärinevad arheoloogilised leiud, mis saadi Akrotiris toimunud väljakaevamistel läänepoolsest majast. Ladudes olevate saagijäänuste järgi tehti kindlaks, et tegemist on taime Lathyrus clymenum L. seemnetega. Peale selle esineb sõna fava kirjalikul kujul Aishylose poolt VI või V sajandil eKr kirjutatud, kuid praeguseks kadunud tragöödias, kus sellega tähistati vaeste inimeste toitu. Esimest korda esineb seos sõna fava ja sellenimelise tuntud roa vahel II sajandil pKr Dioskuridesel, kes kasutab sõna kui ladinakeelset vastet sõnale „põlduba“ (Vicia faba L.), mis on kõige levinum liblikõieliste sugukonda kuuluv taim kaunviljade saamiseks. VI sajandil pKr osutab Kirillus Scythopolisest väikesemõõdulise kaunviljalise pisaria kasutamisele, mis kannab Santorinil nimetust arakisko ja mida kasutatakse fava tootmiseks, luues seega esimest korda kirjanduslikus tekstis seose vanade kreeklaste sõna arakisko ja fava vahel. 1850. aasta inventariraamatus on fava kui Santorini traditsiooniline toode saare toodangus neljandal kohal, aastal 1914 vaatleb Gennadios üksikasjalikumalt Santorini fava suurepärast kvaliteeti ja osutab, et selle tootmine põhineb taimel arakas. Sellele seosele on osutatud ka mitmetes XX sajandi allikates, kuid alles 1943. aastal on toodud esile seos kohaliku kultuuri ja taime Lathyrus clymenum L. vahel. XXI sajandil tehti kindlaks seos kohaliku traditsioonilise nimetuse arakas ja taime Lathyrus clymenum L. vahel. Käesoleva dokumendi koostamiseks viidi kõnealuse taime näidised Ateena põllumajandusülikooli süstemaatilise botaanika laborisse, kus kinnitati, et tegemist on taimega Lathyrus clymenum L. Seega on ilmne, et Santorini fava’t on selles piirkonnas kasvatatud järjepidevalt 3 600 aastat. |
Viide spetsifikaadi avaldamisele
(Viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)
http://www.minagric.gr/images/stories/docs/agrotis/POP-PGE/specifications_fava_santorinis150518.pdf