6.6.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 191/2

KOMISJONI OTSUS,

17. aprill 2019,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 kohase sambapõhise hindamise metoodika uute tingimuste kehtestamise kohta

(2019/C 191/02)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, (1) eriti selle artikli 154 lõikeid 3 ja 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 154 lõike 3 kohaselt peab komisjon hindama eelarve kaudse täitmise raames liidu rahalisi vahendeid haldavate isikute ja üksuste süsteeme, eeskirju ja menetlusi, kui ta kavatseb meetme rakendamisel sellistele süsteemidele, eeskirjadele ja menetlustele tugineda. Hindamise eesmärk on tagada liidu finantshuvide kaitse tasemel, mis on samaväärne tasemega, mis on tagatud juhul, kui komisjon täidab eelarvet eelarve otsese täitmise raames.

(2)

Lisaks on komisjon finantsmääruse artikli 154 lõikest 4 tulenevalt kohustatud hindama, kas eelarve kaudse täitmise raames liidu rahalisi vahendeid haldavatel isikutel ja üksustel on olemas teatavad süsteemid, eeskirjad ja menetlused, mis on seotud näiteks sisekontrolli, raamatupidamise ja andmehaldusega. Kokkuleppel asjaomase isiku või üksusega võib komisjon lisaks hinnata ka muid eeskirju ja menetlusi.

(3)	Finantsmääruse artikli 154 lõigetes 3 ja 4 ette nähtud hindamisi teostavad tavaliselt välisaudiitorid, kes lähtuvad komisjoni kehtestatud hindamistingimustest.

(4)	Arvestades finantsmäärusest tulenevaid lisanõudeid, sealhulgas eelarvelisi tagatisi reguleerivaid eeskirju, samuti ELi viimase aja poliitikat, mis käsitleb maksustamise vältimist, rahapesu ja terrorismi rahastamist, on olemasolevaid hindamistingimusi ja hindamisel kasutatavat metoodikat vaja muuta.

(5)

Võttes arvesse finantsmääruse artikli 154 lõiget 4, peaksid hindamistingimused hõlmama üheksat eri valdkonda (ehk sambaid), millest mõned on kõigi isikute ja üksuste puhul kohustuslikud (nimelt sisekontroll, raamatupidamine ja välisaudit) ning mõned määratakse kindlaks vastavalt tegevusele, mida isik või üksus kavatseb ellu viia (nimelt toetused, hanked ja rahastamisvahendid ning nende raames rahastamisest kõrvalejätmine, rahaliste vahendite saajaid käsitleva teabe avaldamine ja isikuandmete kaitse). Hindamistingimused peaksid kõigi kohaldatavate sammaste puhul tagama komisjoni jaoks tõendid selle kohta, et liidu finantshuvide kaitse tase on samaväärne tasemega, mis on tagatud juhul, kui komisjon haldab vahendeid eelarve otsese täitmise raames, võttes arvesse võimalikke järelevalvemeetmeid, mida komisjon võtab finantsmääruse artikli 154 lõike 5 kohaselt. Lisaks on finantsmääruse artikli 154 lõike 6 punktis c sätestatud, et komisjon võib otsustada mitte nõuda lõigetes 3 ja 4 osutatud eelhindamist menetluste puhul, mida komisjon on konkreetselt nõudnud, sealhulgas tema enda menetluste või alusaktides sätestatud menetluste puhul.

(6)

Võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, ei tohiks hindamistingimustega kehtestada nõudeid konkreetse organisatsioonilise struktuuri või kindla arvu spetsialiseerunud töötajate kohta, kuna väikeste üksuste jaoks oleks selliste nõuete täitmine ebaproportsionaalselt keeruline. Hindamistingimustes sätestatud põhimõtete rakendamise osas aga ei ole asjakohane teha uute ja/või väikeste üksuste jaoks erandeid, kuna oluline on tagada haldamise kõrge tase.

(7)

Finantsmääruse artikli 279 lõikes 3 on sätestatud, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (2) alusel tehtud sambapõhised hindamised on jätkuvalt kehtivad ja vaadatakse vajaduse korral läbi. Niivõrd, kui käesolevas otsuses sätestatud hindamistingimused sisaldavad nõudeid, mis ei sisaldunud eelmistes hindamistingimustes, peavad varasemate hindamistingimuste alusel hinnatud isikud ja üksused läbima nende nõuete osas täiendava hindamise,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Tingimused, millest tuleb lähtuda määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 154 lõigete 3 ja 4 kohaste hindamiste läbiviimisel, on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Brüssel, 17. aprill 2019

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Günther OETTINGER

(1) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

LISA

TINGIMUSED SAMBAPÕHISE HINDAMISE LÄBIVIIMISEKS ÜKSUSES, KES TAOTLEB OSALEMIST ELi EELARVE TÄITMISEL EELARVE KAUDSE TÄITMISE RAAMES

[ÜKSUSE NIMI]

Hindamist taotlev üksus:	[Üksuse nimi ja täielik aadress]
Riik:	[Riik, kus üksus on asutatud]
Teenuste taotluse viitenumber/kuupäev:	[Teenuste taotluse viitenumber/kuupäev või üksuse väljastatud samaväärse dokumendi viitenumber/kuupäev]
Hinnatav periood:	[Aasta (12-kuuline periood), mis lõpeb hindamise välitööde (kohapealsete auditiprotseduuride) alguspäeval]
Hindamise alguskuupäev:	[Orienteeriv alguskuupäev. Hindamise eeldatav lepingujärgne alguskuupäev (tellimuse vormi kuupäev)]
Hindamise lõppkuupäev:	[Orienteeriv lõppkuupäev. Lõpliku aruande kättesaamise eeldatav kuupäev]

SISUKORD

Sissejuhatus

Eesmärgid

Standardid ja suunised

Nõuded audiitorile

Hindamise ulatus

Hindamisprotseduurid

Muud küsimused

Lisad

HINDAMISTINGIMUSTE KASUTAMISE JUHISED

Hallil põhjal <kursiivis> esitatud tekst on juhis, mis tuleks eemaldada.

Nurksulgudes esile tõstetud [teksti] peab esitama üksus.

Hindamistingimustes ette nähtud teksti ja sõnastust tuleb alati järgida ja neid ei või muuta.

See juhis tuleks hindamistingimustest eemaldada.

1. SISSEJUHATUS

Taust

Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse (1) (edaspidi „finantsmäärus“) artiklis 154 on sätestatud eelarve täitmise viisid, sealhulgas kaudne eelarve täitmine. Kaudsel eelarve täitmisel võib komisjon usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise finantsmääruse artiklis 62 osutatud riikidele, organisatsioonidele ja asutustele (edaspidi „üksused“). Need üksused võivad olla järgmised:

—	kolmandad riigid või nende määratud asutused, nt siseministeerium, Kambodža Kuningriik;

—	rahvusvahelised organisatsioonid ja nende allasutused, nt ÜRO Arenguprogramm (UNDP);

—	avalik-õiguslikud asutused, nt Kreditanstalt für Wiederaufbau (KfW);

—	avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud kehamid, kui nad esitavad piisavad finantstagatised, nt Cassa Depositi e Prestiti (CDP).

Kui sellised üksused haldavad ELi rahalisi vahendeid, peavad nad tagama ELi finantshuvide kaitse taseme, mis on samaväärne finantsmääruses nõutud tasemega. Täpsemalt peavad nad vastama üheksa „sambaga“ seoses kehtestatud nõuetele. Need sambad hõlmavad järgmist:

1)	sisekontrollisüsteem,

2)	raamatupidamissüsteem,

3)	sõltumatu välisaudit,

eeskirjad ja menetlused, mis reguleerivad järgmist:

4)	toetuste kaudu ELi vahenditest rahastamine,

hanked,

6)	rahastamisvahendid (2),

ning lisaks:

7)	rahastamisest kõrvalejätmine,

8)	rahaliste vahendite saajaid käsitleva teabe avaldamine ja

9)	isikuandmete kaitse.

Seetõttu peavad üksused, kes soovivad töötada ELi rahaliste vahenditega eelarve kaudse täitmise raames, läbima põhjaliku sambapõhise hindamise. Komisjon otsustab sambapõhise hindamise tulemuste põhjal, kas ta võib i) üksusele usaldada eelarve täitmisega seotud ülesanded ja ii) sõlmida üksusega konkreetsed lepingud (st eelarve kaudse täitmise raames kasutatavat rahalist toetust käsitlevad lepingud). Kui õiguslik alus seda nõuab, võib neid tingimusi täpsustada komisjoniga sõlmitavas lepingus või viitega juhenddokumentidele (nt Erasmuse puhul dokumendile „Juhend riiklikele ametitele“), et tagada ELi programmi ühtlustatud rakendamine ja toetusesaajate võrdne kohtlemine kõikides osalevates riikides.

Alljärgnevalt on esitatud tingimused, mille alusel [tellija täielik nimi ja aadress] teeb audiitorile ülesandeks viia läbi [üksuse nimi] sambapõhine hindamine ja esitada hindamise kohta aruanne (edaspidi „hindamistingimused“). Need hindamistingimused lisatakse üksuse [teenuste tellimusele või muule samaväärsele dokumendile].

Hindamistingimustes ja lisades 1–4, mis moodustavad hindamistingimuste lahutamatu osa, kasutatakse alljärgnevalt määratletud mõisteid.

—

„Sambapõhine hindamine“ ja „töövõtt“, „hindamine“ tähendavad käesolevat kindlustandvat töövõttu. Hindamise kontekstis mõeldakse sammaste all hindamisega hõlmatavaid ulatuslikke valdkondi, milleks on sisekontroll, raamatupidamine, sõltumatu välisaudit, rahastamisest kõrvalejätmine, rahaliste vahendite saajaid käsitleva teabe avaldamine ja isikuandmete kaitse. Nende sammaste osas tuleb üksust alati hinnata, et kontrollida, kas ta vastab neis valdkondades kehtivatele nõuetele. Lisaks kuuele eelnimetatud kohustuslikule sambale on ka kolm valikulist sammast, milleks on toetuste, hangete ja rahastamisvahenditega seotud eeskirjad ja menetlused.

—

„Audiitor“ tähendab audiitorühingut, kellega on sõlmitud leping käesoleva töövõtu elluviimiseks ja selle kohta komisjonile aruande esitamiseks. „Audiitor“ võib tähendada hindamist teostavat isikut või isikuid, kelleks on tavaliselt töövõtupartner või teised töövõtumeeskonna liikmed. Töövõtupartner on audiitorühingu partner või muu töötaja, kes i) vastutab töövõtu ja selle elluviimise eest ning audiitorühingu nimel väljastatava aruande eest ning ii) omab vajalikke volitusi, mille on andnud kutseorganisatsioon või õigus- või reguleerimisasutus.

—	„Üksus“ on sambapõhise hindamise objekt. Üldjuhul (3) on üksuseks hindamise tellija.

—	„Komisjon“ tähendab Euroopa Komisjoni, keda vastavalt olukorrale võib esindada asjaomase direktoraadi asjakohane talitus või üksus või ELi delegatsioon.

2. EESMÄRGID

Audiitorile tehakse ülesandeks hinnata üksuses iga samba puhul rakendatavaid süsteeme, kontrollimehhanisme, eeskirju ja menetlusi, lähtudes komisjoni poolt iga samba kohta kehtestatud kriteeriumidest. Selle sambapõhise hindamise eesmärk on i) võimaldada audiitoril aru anda, kas üksus vastab iga asjaomase samba puhul Euroopa Komisjoni üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse artikli 154 lõike 4 punktides a–f ja Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatava finantsmääruse artikli 29 lõikes 1 sätestatud nõuetele, ning ii) esitada järeldus selle kohta, kas

—	üksus on loonud rahvusvahelistel parimatel tavadel põhineva ja Euroopa Komisjoni kehtestatud kriteeriumidele vastava tulemusliku, tõhusa ja säästliku sisekontrollisüsteemi ning tagab selle süsteemi toimimise kõigis olulistes aspektides;

—	üksus kasutab raamatupidamissüsteemi, mis annab õigeaegselt kõigis olulistes aspektides täpset, täielikku ja usaldusväärset teavet vastavalt rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele ja Euroopa Komisjoni kehtestatud kriteeriumidele;

—	üksuse puhul on ette nähtud sõltumatu välisaudit, mille peab läbi viima üksusest sõltumatult tegutsev audititalitus kõigis olulistes aspektides kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandarditega ja Euroopa Komisjoni kehtestatud kriteeriumidega;

—	üksus rakendab toetuste kaudu ELi vahenditest rahastamisel kõigis olulistes aspektides asjakohaseid eeskirju ja menetlusi, mis on kooskõlas Euroopa Komisjoni kehtestatud kriteeriumidega; <eemaldage, kui see sammas ei ole kohaldatav>.

—	üksus rakendab hangete kaudu ELi vahenditest rahastamisel kõigis olulistes aspektides asjakohaseid eeskirju ja menetlusi, mis on kooskõlas Euroopa Komisjoni kehtestatud kriteeriumidega; <eemaldage, kui see sammas ei ole kohaldatav>.

—	üksus rakendab rahastamisvahendite/eelarveliste tagatiste kaudu ELi vahenditest/eelarvelistest tagatistest rahastamisel kõigis olulistes aspektides asjakohaseid eeskirju ja menetlusi, mis on kooskõlas Euroopa Komisjoni kehtestatud kriteeriumidega; <eemaldage, kui see sammas ei ole kohaldatav>.

—	üksus rakendab hangete, toetuste ja/või rahastamisvahendite kaudu rahastamisel kolmandate isikute rahastamisest kõrvalejätmisega seoses asjakohaseid eeskirju ja menetlusi;

—	üksus avaldab rahaliste vahendite saajate kohta teavet õigeaegselt ja asjakohasel viisil;

—	üksus tagab finantsmääruse artiklis 5 osutatud tasemega samaväärse isikuandmete kaitse taseme.

Lisaks võib audiitor kokkuleppel asjaomase üksusega ja ilma, et see piiraks lõplikku punktisummat, hinnata, kas üksus vastab kohaldatavate ELi õigusaktidega samaväärsetele standarditele ning kokkulepitud rahvusvahelistele ja ELi standarditele, mis käsitlevad maksustamise vältimise, koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide, rahapesuvastaste meetmete ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega seotud kontrollimehhanisme. Kui üksus nõustub enda hindamisega nendes küsimustes, annab audiitor vastavatest hindamistulemustest aru 6. samba all. Selleks et rakendada eelarveliste tagatistega kaetud või katmata rahastamisvahendite kaudu liidu vahendeid, tuleb üksusel lepingutingimuste raames täita finantsmääruse asjaomaseid nõudeid, mida käsitletakse täiendavates punktides 6b ja 6c, isegi kui üksus otsustab need punktid sambapõhisest hindamisest välja jätta.

3. STANDARDID JA SUUNISED

Audiitor, kes viib läbi selle sambapõhise hindamise, peab lähtuma:

—

Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni (IFAC) kindlustandvate töövõttude rahvusvahelisest raamistikust ja kindlustandvate töövõttude rahvusvahelisest standardist (ISAE) 3000 kindlustandvate töövõttude kohta, mis on muud kui möödunud perioodide finantsinformatsiooni auditid või ülevaatused, niivõrd kui neid saab kohaldada selle sambapõhise hindamise konkreetses kontekstis;

—

IFACi kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksist, mille on välja andnud rahvusvaheline arvestusekspertide eetikastandardite komitee (IESBA) ning milles on kehtestatud audiitorite eetika aluspõhimõtted seoses aususe, objektiivsuse, sõltumatuse, ametialase pädevuse ja hoolsuse, konfidentsiaalsuse, ametialase käitumise ja tehniliste standarditega;

—	IFACi rahvusvahelistest kvaliteedikontrolli standarditest (ISQC), milles on kehtestatud audiitori kvaliteedikontrolli süsteemi standardid ja antakse selle süsteemi kohta juhiseid.

4. NÕUDED AUDIITORILE

4.1. Üldpõhimõtted

Audiitor peab olema sõltumatu välisaudiitor, kes on Rahvusvahelisse Arvestusekspertide Föderatsiooni (IFAC) kuuluva siseriikliku raamatupidajate või audiitorite organisatsiooni vms institutsiooni registreeritud liige ja kes on kvalifitseeritud auditite läbiviimiseks.

Audiitor peab tegutsema hinnatavast üksusest sõltumatult. Seega ei või sambapõhist läbi viia hinnatava üksuse siseaudiitor.

Käesolevate hindamistingimustega nõustudes kinnitab audiitor, et ta vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest.

—	Audiitor ja/või audiitorühing on Rahvusvahelisse Arvestusekspertide Föderatsiooni (IFAC) kuuluva siseriikliku raamatupidajate või audiitorite organisatsiooni vms institutsiooni liige.

—

Audiitor ja/või audiitorühing on siseriikliku raamatupidajate või audiitorite organisatsiooni vms institutsiooni liige. Kuigi see organisatsioon ei ole IFACi liige, kohustub audiitor viima töövõtu ellu vastavalt IFACi standarditele ja eetikapõhimõtetele, millele on osutatud käesolevates hindamistingimustes.

—

Audiitor ja/või audiitorühing on registreeritud vandeaudiitorina ELi liikmesriigi avaliku järelevalveasutuse avalikus registris kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/43/EÜ (4) sätestatud avaliku järelevalve põhimõtetega. See nõue kehtib ELi liikmesriigis asuvate audiitorite ja audiitorühingute kohta.

—

Audiitor ja/või audiitorühing on registreeritud vandeaudiitorina kolmanda riigi avaliku järelevalveasutuse avalikus registris, mille suhtes kohaldatakse asjaomase riigi õigusaktides sätestatud avaliku järelevalve põhimõtteid (see nõue kehtib kolmandas riigis asuvate audiitorite ja audiitorühingute kohta).

Kui kohaldatav õiguslik alus (nt Erasmus) seda lubab, võib audiitoriks olla finantsmääruse artikli 155 lõike 1 kohaselt määratud sõltumatu auditeerimisasutus.

4.2. Kvalifikatsioonid, kogemused ja meeskonna koosseis (5)

Kvalifikatsioonid ja kogemused

Audiitoril peab olema piisavalt töötajaid, kellel on i) asjakohane kutsekvalifikatsioon ja piisav kogemus IFACi standarditega, eelkõige standardiga ISAE 3000 kindlustandvate töövõttude kohta, mis on muud kui möödunud perioodide finantsinformatsiooni auditid või ülevaatused; ning ii) kogemus institutsiooniliste või vastavushindamiste läbiviimisel ja/või süsteemauditite läbiviimisel või samaväärsete töövõttude elluviimisel üksuste puhul, mis on hinnatava üksusega suuruse ja keerukuse poolest võrreldavad.

Lisaks peab töövõtumeeskonnal tervikuna olema

—

kogemusi institutsiooniliste või vastavushindamistega ja/või süsteemiaudititega või samaväärsete töövõttudega, mis on seotud ELi rahastatud programmide ning riiklike ja/või rahvusvaheliste rahastajate ja institutsioonide rahastatud projektidega. Soovitav on, et välitööde meeskonna juhil, st kas auditijuhil (2. kategooria) või vanemaudiitoril (3. kategooria), oleks kogemusi ELi rahastatud välisabi meetmetega ja/või muude ELi rahastatud meetmetega seotud süsteemiauditite läbiviimisel ja/või arenguabi sektoris ja/või majandussektoris tegutsevate organisatsioonide institutsiooniliste või vastavushindamiste läbiviimisel;

—	[valikuline: [keel(t)e] oskus].

Meeskonna koosseis

Käesoleva sambapõhise hindamise läbiviimiseks vajaliku audiitorite meeskonna koosseisu kuulub 1. kategooria audiitor, kellel lasub lõplik vastutus hindamise eest, ning 2.–4. kategooria audiitoritest koosnev töövõtumeeskond. Audiitori kohustus on teha ettepanek sobiva koosseisuga töövõtumeeskonna kohta ja kasutada seda meeskonda.

Komisjon eristab nelja audiitorite kategooriat.

1. kategooria — auditeerimispartner

Auditeerimispartneriks peab olema kõrge kvalifikatsiooniga spetsialist, kellel on asjakohane kutsekvalifikatsioon ja kes täidab või on täitnud avaliku sektori auditeerimise valdkonnas kõrgema tasandi juhtimisülesandeid.

See isik peaks olema siseriikliku raamatupidajate või audiitorite organisatsiooni vms institutsiooni liige ja omama vähemalt 12 aasta pikkust kutselise audiitori või raamatupidajana töötamise kogemust avaliku sektori auditeerimise valdkonnas. Arvesse võetakse ka ELi välisabi saavate riikidega töötamise kogemust.

Auditeerimispartner või muu sarnase ametiseisundiga isik on audiitorühingus isik, kes vastutab auditi ja selle läbiviimise eest ning audiitorühingu nimel väljastatava aruande eest. Auditeerimispartner omab vajalikke volitusi, mille on andnud kutseorganisatsioon või õigus- või reguleerimisasutus, ning tal on õigus kinnitada raamatupidamise aastaaruandeid selle riigi õigusaktide kohaselt, kus audiitorühing on registreeritud.

2. kategooria — auditijuht

Auditijuhid peaksid olema kvalifitseeritud spetsialistid, kellel on asjakohane akadeemiline kraad või kutsekvalifikatsioon. Nad peaksid omama vähemalt 6 aasta pikkust kutselise audiitori või raamatupidajana töötamise kogemust avaliku sektori auditeerimise valdkonnas, sealhulgas asjakohast auditimeeskondade juhtimise kogemust.

3. kategooria — vanemaudiitor

Vanemaudiitorid peaksid olema kvalifitseeritud spetsialistid, kellel on asjakohane akadeemiline kraad või kutsekvalifikatsioon ja vähemalt 3 aasta pikkune kutsealane töökogemus avaliku sektori auditeerimise valdkonnas.

4. kategooria — audiitoriabi

Audiitoriabidel peaks olema asjakohane akadeemiline kraad ja vähemalt 6 kuu pikkune kutsealane töökogemus avaliku sektori auditeerimise valdkonnas.

Elulookirjeldused (CV)

Audiitor peab esitama tellijale auditeerimispartneri või sambapõhise hindamise läbiviimise ja aruande allkirjastamise eest vastutava audiitorühingu muu töötaja elulookirjelduse, samuti töövõtumeeskonda kaasatavate auditijuhtide, vanemaudiitorite ja audiitoriabide elulookirjeldused. Elulookirjeldused peavad sisaldama asjakohaseid andmeid personali poolt ellu viidud töövõttude liigi kohta, mis osutavad hindamise läbiviimise suutlikkusele ja võimele, ning üksikasju varasema asjakohase kogemuse kohta. Tellija vaatab elulookirjeldused läbi enne tellimuse vormi või muu töövõtu puhul kohaldatava lepingudokumendi allkirjastamist ning jätab endale õiguse elulookirjeldused tagasi lükata, kui ta ei pea neid töövõtu nõuetele vastavaks.

5. HINDAMISE ULATUS

5.1. Hindamise koht ja hindamisega hõlmatud periood

Käesolev sambapõhine hindamine viiakse läbi [ koht/kohad ]. <Oluline on märkida täpne koht (kohad), kus hindamine tuleb läbi viia>. Audiitor peaks hindamise koha(d) tellijaga kooskõlastama enne välitööde algust ning veenduma, et asjakohased tõendavad dokumendid ja põhitöötajad on hindamise ajal kättesaadavad. Audiitor peaks arvestama, et üldjuhul vajab üksus hindamise ettevalmistamiseks ja aruande projekti arutamiseks kohtumisi ning et nendega võivad kaasneda täiendavad lähetused (vt punkt 7).

Hindamisega hõlmatud periood peaks üldjuhul olema aasta (st 12-kuuline periood), mis lõpeb hindamise välitööde alguspäeval, st päeval, mil audiitor tegelikult hakkab kohapeal (üksuse asukohas) tegema hindamisprotseduure ja teste.

5.2. Töövõtu kontekst

Lisa 1 „Töövõtu kontekst – sambapõhise hindamise läbiviimiseks vajalikud põhiandmed“ kasutamine

Audiitor peab omandama eelneva arusaama töövõtu kontekstist lisa 1 „Töövõtu kontekst – sambapõhise hindamise läbiviimiseks vajalikud põhiandmed“ alusel. Arusaam peab olema piisav, et audiitor saaks esitada tellijale sisuka pakkumise.

Lisa 2a „Hindamisküsimustik“ kasutamine

Üksus esitab audiitorile täidetud lisa 2a võimalikult kiiresti pärast audiitoriga lepingu sõlmimist, kuid enne audiitori hindamisprotseduuride algust.

Teises etapis saab lisast 2a toetav vahend, mida audiitor kasutab hindamisprotseduuride kavandamiseks, planeerimiseks ja läbiviimiseks ning selleks, et käsitleda kriteeriume, millele vastavust Euroopa Komisjon peab hinnatava üksuse puhul oluliseks.

Täidetud lisa 2a küsimustik on audiitori jaoks hädavajalik hinnatava teabe ja tõendite allikas. Samas ei ole see kindlasti ainus allikas, mida audiitor kasutab hindamisprotseduuride planeerimiseks ja läbiviimiseks ning järelduste tegemiseks. Kogu üksuse poolt esitatud teave on esialgne ning selle suhtes kohaldatakse audiitori poolt vajalikuks peetavaid hindamisprotseduure. Audiitor ei tohi teabele tugineda enne, kui ta on hindamisprotseduuride abil veendunud, et teave on hindamise läbiviimiseks ja põhiküsimuste kohta teadlike järelduste tegemiseks piisavalt täpne ja täielik.

Seega võib audiitor tähelepanekute veerus teavet muuta, täiendada ja lisada nii, nagu ta vajalikuks peab. Samuti võib audiitor lisada täiendavaid küsimusi, kui ta peab seda vajalikuks, et jõuda põhiküsimuste osas teadliku järelduseni.

Audiitor peab arvestama töövõtu konkreetseid asjaolusid ja tuginema kogu hindamisprotsessi vältel kutsealasele otsustusele. Audiitor jääb alati täielikult vastutavaks nende täiendavate hindamisprotseduuride kavandamise, planeerimise ja läbiviimise eest, mida ta peab lisa 2a küsimustikus esitatud küsimuste ja toimingute kõrval vajalikuks.

Audiitor kasutab lisa 2a küsimustiku andmeid ja hindamisprotseduuride tulemusi lisa 2„Hindamisküsimustik ja -kriteeriumid“ täitmiseks (vt punkt 5.4 allpool) ja iga hinnatud samba kohta järelduste tegemiseks.

5.3. Protseduuride ja testide laad, ulatus ja ajastus iga samba puhul

Audiitor peab iga samba puhul hindama asjaomaste süsteemide, kontrollimehhanismide, eeskirjade ja menetluste ülesehitust. See tähendab, et audiitor peab tegema protseduurid ja testid, mille põhjal ta saab järeldada, kas süsteem, kontrollimehhanismid, eeskirjad ja menetlused on olemas.

Lisaks peab audiitor kõigi asjakohaste sammaste puhul hindama süsteemide, kontrollimehhanismide, eeskirjade ja menetluste toimimise tulemuslikkust (vt punkt 2 „Eesmärgid“); erandiks on sõltumatu välisauditi sammas, mille puhul audiitor hindab ainult välisaudititega seotud menetluste ülesehitust.

Asjaomaste süsteemide, kontrollimehhanismide, eeskirjade ja menetluste ülesehitust ja toimimise tulemuslikkust tuleb hinnata vastavalt komisjoni poolt iga samba kohta määratletud kriteeriumidele (vt punkt 5.4 allpool). Selleks peab audiitor kasutama komisjoni esitatud küsimustikke.

Audiitor määrab kindlaks kõigi nende protseduuride ja testide laadi, ulatuse ja ajastuse, mida ta peab vajalikuks selleks, et teha järeldus süsteemide, kontrollimehhanismide, eeskirjade ja menetluste ülesehituse ja toimimise tulemuslikkuse kohta.

5.4. Kriteeriumid ja olulisus

Euroopa Komisjon on iga samba puhul määratlenud kolm kriteeriumide taset (põhi-) küsimuste kaudu, mis on esitatud lisas 2„Hindamisküsimustik ja -kriteeriumid“ ja lisas 2a„Hindamisküsimustik“.

Selleks et teha kindlaks, milline on süsteemide, kontrollimehhanismide, eeskirjade ja menetluste oluline nõrkus või puudus, peab audiitor võtma arvesse komisjoni määratletud kriteeriume ja olulisuse tasemeid (st punktide piirmäärasid), kuna need tegurid võivad mõjutada komisjoni otsust, kas usaldada üksusele eelarve täitmisega seotud ülesandeid eelarve kaudse täitmise raames.

1. tase (finantsmäärus)

Iga samba puhul on finantsmääruse alusel sõnastatud üks kõikehõlmav 1. taseme küsimus ( lisas 2„Hindamisküsimustik ja -kriteeriumid“). See küsimus on põhimõttelise tähtsusega. Võimalikud on ainult kahte liiki järeldused:

—	Vastus 1. taseme küsimusele on „jah“. See tähendab, et üksus vastab asjaomase samba puhul esitatavatele nõuetele. Audiitori järeldus tuleb sõnastada positiivses vormis, mis on samaväärne „märkusteta arvamusega“.

—	Vastus 1. taseme küsimusele on „ei“. See tähendab, et üksus ei vasta asjaomase samba puhul esitatavatele nõuetele. Sellisel juhul tuleb järeldus sõnastada negatiivses vormis, mis rahvusvaheliste standardite kohaselt on samaväärne „negatiivse arvamusega“.

2. tase (samba põhikomponendid)

2. taseme põhiküsimused on seotud kriteeriumidega, mida komisjon peab oluliseks. Sellega seoses on iga samba põhikomponentide jaoks määratletud põhiküsimused ja kriteeriumid. Komponendid on sisuliselt „alamsambad“, mis omakorda koosnevad lisas 2a„Hindamisküsimustik“ esitatud küsimuste plokkidest.

Audiitor peab kutsealase otsustuse alusel määrama igale lisas 2„Hindamisküsimustik ja -kriteeriumid“ esitatud 2. taseme komponendile punktid skaalal 0–10, tuginedes teabele ja tõenditele, mis saadi lisa 2a kohaldamisel.

3. tase (Hindamisküsimustik, mis sisaldab küsimuste plokke)

Lisa 2a„Hindamisküsimustik“ sisaldab 2. taseme põhikomponentidega seotud küsimuste plokke. Need üksikasjalike küsimuste plokid ei ole ammendavad. See tähendab, et igale 2. taseme komponendile punktide määramiseks peaks audiitor kasutama vähemalt neid küsimusi (küsimuste plokke).

Audiitor võib sõnastada täiendavaid küsimusi ning teha täiendavaid teste ja protseduure, mida ta peab vajalikuks või asjakohaseks. Audiitor tugineb kõigi lisas 2a esitatud küsimuste puhul ja 2. taseme põhikomponentidele punktide määramisel täiel määral kutsealasele otsustusele.

5.5. Ulatuse piirangud

Audiitor teavitab tellijat kõigist töö ulatuse võimalikest piirangutest, mis selguvad enne hindamist või selle käigus, ning arutab tellijaga, milliseid meetmeid tuleks võtta ning kas ja kuidas hindamisega saab edasi minna.

6. HINDAMISPROTSEDUURID

Audiitor peaks hindamise läbi viima vastavalt lisale 3„Hindamisprotseduurid“, mis hõlmab dokumentatsiooni ja tõendeid, planeerimist, välitööd ja aruandlust. Lisa 3 sisaldab hindamisprotseduure, mida audiitor peaks tegema, ja protseduure, mida ta võib omal valikul teha. Audiitori tähelepanu juhitakse allpool punktides 6.1–6.3 toodud konkreetsetele aspektidele. Audiitor peaks rakendama nõutavat kutsealast hoolsust ja tuginema kutsealasele otsustusele ning määrama kindlaks hindamisprotseduuride laadi, ajakava ja ulatuse, mis vastavad hindamise eesmärkidele, ulatusele ja kontekstile.

6.1. Dokumentatsioon ja tõendid

Audiitor peaks vastavalt standardile ISAE 3000 koostama dokumentatsiooni ja hankima piisavalt asjakohaseid tõendeid, et kinnitada hindamisel tehtud tähelepanekuid ja teha põhjendatud järeldusi, millele tugineb iga samba hindamise tulemusena tehtav järeldus. Audiitor määrab kindlaks, kas tõend on piisav ja asjakohane, tuginedes kutsealasele otsustusele (vt lisa 3.1).

6.2. Planeerimine ja välitööd

Hindamise alustamine

Hindamise ametlik alguskuupäev on tellija tellimuse vormi või muu hindamiseks vajaliku lepingudokumendi allkirjastamise kuupäev. Seejärel peab audiitor üksusega võimalikult kiiresti leppima kokku välitööde alustamise kuupäevas.

Ettevalmistav koosolek üksusega

Üksus kavandab audiitoriga peetava ettevalmistava koosoleku (vt lisa 3.2.1). Koosolek toimub [üksuse nimi ja aadress]. Üksus teavitab komisjoni koosolekust ja sellel võivad osaleda ka komisjoni esindajad.

Hindamise planeerimise ja välitööde protseduurid

Audiitori protseduurid peaksid sisaldama töövõtu kontekstist arusaamise omandamist, mis on piisav edasiste hindamisprotseduuride kavandamiseks ja läbiviimiseks. Need hõlmavad järgmist:

—	süsteemide, kontrollimehhanismide, eeskirjade ja menetluste ülesehituse kohta tõendite hankimine (lisa 3.3.1);

—	süsteemide, kontrollimehhanismide, eeskirjade ja menetluste toimimise tulemuslikkuse testide tegemine (lisa 3.3.2);

—	valimikontroll ja muud viisid testitavate objektide valiku tegemiseks, kui see on asjakohane (lisa 3.3.3);

—	siseaudiitorite töö kasutamine, kui see on kohaldatav (lisa 3.3.4).

6.3. Aruandlus

Lisas 4 esitatud sambapõhise hindamise aruande näidise kasutamine

Lisas 4 esitatud sambapõhise hindamise aruande näidise kasutamine on kohustuslik.

Keel

Aruanne tuleks esitada [keeles]. [Koos hindamisaruandega tuleks esitada aruande kommenteeritud kokkuvõte [inglise/prantsuse] keeles] (Vt lisa 3.3.1). <Eemaldage, kui see ei ole kohaldatav>

Tähelepanekud

Tähelepanekuid on kahte liiki.

—

Olulised tähelepanekud on tähelepanekud, mis on seotud süsteemide, kontrollimehhanismide, eeskirjade ja menetluste oluliste nõrkuste või puudustega. „Oluline“ tähendab, et audiitori hinnangul on need tegurid komisjoni jaoks nii olulised, et need võivad mõjutada komisjoni otsust, kas usaldada üksusele eelarve täitmisega seotud ülesandeid eelarve kaudse täitmise raames. Seega, kui audiitor teeb samba puhul olulisi tähelepanekuid, peab ta tegema selle samba puhul negatiivse järelduse.

Oluliste tähelepanekutega on tegemist ka siis, kui mitu eraldiseisvat tähelepanekut ei ole seotud oluliste nõrkuste või puudustega, kuid ühiselt osutavad nad olulisele nõrkusele või puudusele. Selliste tähelepanekute kogumõju on nii suur (st oluline), et audiitor peab tegema järelduse, et üksus ei vasta asjaomase samba puhul esitatavatele nõuetele (st järeldus on „ei“).

—

Muud tähelepanekud on kõik tähelepanekud, mis ei ole olulised tähelepanekud, kuid millele audiitori arvates tuleb üksuse tähelepanu juhtida. Need tähelepanekud on seotud süsteemide, kontrollimehhanismide, eeskirjade või menetluste nõrkuste ja puudustega, mis üksikult või ühiselt kujutavad endast vähem otsest ohtu, et asjaomase samba eesmärke ei saavutata.

Tähelepanekutest tuleb teatada lisas 4 oleva sambapõhise hindamise aruande näidises esitatud vormis (tabelina). Finantsmääruse artikli 154 lõike 5 kohaste järelevalvemeetmete võtmisel võib komisjon lähtuda nii olulistest kui ka muudest audiitori tähelepanekutest.

Soovitused

Soovitusi on kahte liiki.

—	Kriitilise tähtsusega soovitused on seotud süsteemide, kontrollimehhanismide, eeskirjade või menetluste oluliste nõrkuste ja puudustega ning juhtumitega, kus sammaste puhul esineb (regulaarne) mittevastavus komisjoni määratletud kriteeriumidele ja/või rahvusvaheliselt tunnustatud standarditele.

—

Muud soovitused on seotud kõigi muude tähelepanekutega, mis ei ole olulised tähelepanekud. Neil juhtudel ei ole süsteemide, kontrollimehhanismide, eeskirjade või menetluste nõrkustel ja puudustel suurt ja otsest mõju vastavate süsteemide, kontrollimehhanismide, eeskirjade ja menetluste eesmärkidele. Sellegipoolest on oluline, et üksus rakendaks soovitatud meetmeid, sest see annaks talle võimaluse oma süsteeme, kontrollimehhanisme, eeskirju või menetlusi parandada ning saavutada suurem tulemuslikkus ja/või tõhusus.

Soovitustest tuleb teatada lisas 4 oleva sambapõhise hindamise aruande näidises esitatud vormis (tabelina).

Järeldused

Hindamisaruanne peaks sisaldama järeldust iga samba kohta. Järeldusi on kahte liiki. Järeldused tuleb sõnastada kas positiivses vormis (st „on loonud“, „kasutab“, „teeb“ või „rakendab“) või negatiivset sõnastust kasutades (st „ei ole loonud“, „ei kasuta“, „ei tee“ või „ei rakenda“).

Tinglikku järeldust (st kasutades fraasi „välja arvatud“) ei või sambapõhisel hindamisel kasutada.

Hindamisaruande kuupäev

Aruande projekti ja eelviimase variandi kuupäev peaks olema kuupäev, mil need aruande versioonid edastatakse konsulteerimiseks. Lõpliku hindamisaruande kuupäev peaks olema sõltumatu audiitori lõpliku aruande allkirjastamise kuupäev (lisa 3.4.2).

Hindamisaruande projekti ja lõpliku hindamisaruande esitamise kord ja ajakava

Audiitor peaks järgima hindamisaruande projekti ja lõpliku hindamisaruande üle konsulteerimise ning aruannete esitamise korda ja ajakava, mis on esitatud lisas 3.4.3 ja 3.4.4.

Sellega seoses juhitakse audiitori tähelepanu järgmisele.

—	Audiitor peaks esitama aruande projekti üksusele [21; päevade arvu määrab tellija] kalendripäeva jooksul pärast lõppkoosoleku päeva (st välitööde lõppemist).

—	Hindamise lõppkoosoleku ja üksusele lõpliku hindamisaruande esitamise vahele jääv ajavahemik ei tohiks ületada [105; päevade arvu määrab tellija] kalendripäeva ehk [15] nädalat. Võimalikke aruandluses esinevaid viivitusi peaks audiitor kajastama ja selgitama töödokumentides.

7. MUUD KÜSIMUSED

7.1. Teave kulude arvutamise ja aruandluse tavade kohta

Üksuse poolt käesoleva hindamisega seoses esitatud teavet kulude arvutamise ja aruandluse metoodika kohta ei loeta ühegi konkreetse meetme eelarve osas komisjoni poolt heakskiidetuks. Selline heakskiitmine on võimalik ainult siis, kui on järgitud ühikuhindade ja ühtsete määrade (ehk lihtsustatud kuluvõimaluste) eelhindamise erimenetlusi, mis on sätestatud komisjoni otsuses. Lihtsustatud kuluvõimaluste eelhindamise puudumise korral määratakse iga konkreetse meetme kulude rahastamiskõlblikkus kindlaks ainult üksusega sõlmitud asjaomas(t)e lepingu(te) sätete alusel.

7.2. Järelmeetmed

Tellija võib taotleda, et audiitor osutaks lõpliku hindamisaruandega seoses võetavate järelmeetmete raames täiendavat abi. Samuti võib tellija taotleda, et audiitor hindaks mõnda sammast uuesti, kui lõplikus hindamisaruandes tehti järeldus, et üksus ei vasta nende sammaste puhul esitatavatele nõuetele.

Käesolevad hindamistingimused ei hõlma audiitori osutatavat täiendavat abi tellija poolt hindamisaruandega seoses võetavate järelmeetmete raames; kui selline abi on vajalik, peab tellija vastava töövõtu jaoks väljastama tellimuse vormi või muu kohaldatava lepingudokumendi lisa.

7.3. Mitmesugused küsimused

Lisad

Lisa 1.	Töövõtu kontekst — sambapõhise hindamise läbiviimiseks vajalikud põhiandmed
Lisa 2.	Hindamisküsimustik ja -kriteeriumid
Lisa 2a.	Hindamisküsimustik
Lisa 3.	Hindamisprotseduurid
Lisa 4.	Sambapõhise hindamise aruanne

TÄHTIS! Lisad 1–4 moodustavad käesolevate hindamistingimuste lahutamatu osa.

(1) Määrus (EL, Euratom) 2018/1046.

(2) Viide „rahastamisvahenditele“ hõlmab ka eelarvelisi tagatisi.

(3) Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib olla tellijaks komisjon.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 87), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiviga 2014/56/EL (ELT L 158, 27.5.2014, lk 196).

(5) Kui auditeerimisasutus ei ole erasektorist, tuleks kohaldada samaväärseid vanemuse, kvalifikatsiooni ja kogemuse nõudeid.

Lisa 1

Töövõtu kontekst – sambapõhise hindamise läbiviimiseks vajalikud põhiandmed

HINNATAV ÜKSUS

<märkige hinnatava üksuse täielik nimi>

SAMMAS

HINNATAV SAMMAS (1)

1.	SISEKONTROLL

JAH

2.	RAAMATUPIDAMINE

JAH

3.	VÄLISAUDIT

JAH

TOETUSED

JAH/EI <eemaldage see, mis ei ole kohaldatav>

HANKED

JAH/EI <eemaldage see, mis ei ole kohaldatav>

6.	RAHASTAMISVAHENDID (2)

JAH/EI <eemaldage see, mis ei ole kohaldatav>

7.	RAHASTAMISEST KÕRVALEJÄTMINE

JAH

8.	RAHALISTE VAHENDITE SAAJAID KÄSITLEVA TEABE AVALDAMINE

JAH

9.	ISIKUANDMETE KAITSE

JAH

Sambaid 1, 2, 3, 7, 8 ja 9 tuleb alati hinnata (3).

Sambaid 4–6 võib hinnata; hindamine sõltub üksusele usaldatavate eelarve täitmisega seotud ülesannete laadist.

KONTAKTANDMED
Üksus: [hinnatava üksuse täielik nimi]
Aadress	Riik
Telefon	Faks
Veebisait
Peamine kontaktisik
Nimi	Ametinimetus	<märkige tegevjuhtimisfunktsioon, nt direktor, peadirektor, rahandus- ja raamatupidamisosakonna juhataja>
E-post	Telefon/faks
Euroopa Liidu delegatsioon [riigis] <kustutage see tabel, kui see pole kohaldatav>
Aadress	Riik
Telefon	Faks
Peamine kontaktisik
Nimi	Ametinimetus
E-post	Telefon/faks
Asjaomase ELi rahastamisprogrammi eest vastutav Euroopa Komisjoni talitus <kustutage, kui see pole kohaldatav>
Peamine kontaktisik
Nimi	Funktsioon/struktuuriüksus
E-post	Telefon/faks

1. SAMMAS — SISEKONTROLL

Palun esitage sisekontrollisüsteemi kirjeldus (kuni 5 lehekülge), mis käsitleb järgmist:

—

kontrollikeskkond:

—	ausus ja eetilised väärtused,

—	organisatsiooniline struktuur ja volituste andmine,

—	juhtimisjärelevalve struktuur,

—	riskihindamine:

—

kontrollitoimingud, sh

—	ülesannete lahusus (sh huvide konfliktide vältimise meetmed),

—	andmetöötlus ja arvutipõhised infosüsteemid (sh üldised IT- kontrollid, rakenduste kontrollid, andmeterviklus ja kontrolljälg),

—	vigade, pettuste ja õigusnormide eiramise ennetamine ja avastamine ning parandusmeetmete võtmine,

—	pangaarvete/raha haldamine,

—	palgaarvestus ja ajajuhtimine,

—

teave ja teavitamine:

—	sisemine aruandlus,

—	väline aruandlus – finantsaruanded, aruanded rahastajatele,

—

järelevalve:

—	sisekontrollisüsteemi (komponentide) järelevalve,

—	siseauditi funktsiooni täitja.

2. SAMMAS — RAAMATUPIDAMINE

Palun esitage raamatupidamissüsteemi kirjeldus (kuni 5 lehekülge), mis käsitleb järgmist:

—	raamatupidamissüsteem ja arvestuspõhimõtted,

—	eelarvestamine,

—	projektide, tegevuste, (usaldus-) fondide ja rahastamisvahenditega seotud raamatupidamine ja eelarvestamine.

3. SAMMAS — SÕLTUMATU VÄLISAUDIT

Palun esitage välisauditi funktsiooni kirjeldus (kuni 5 lehekülge), mis käsitleb järgmist:

—	välisauditeid reguleeriv raamistik,

—	üksuse välisaudiitor ja auditeerimisstandardid.

4. SAMMAS — TOETUSED

Palun esitage üksuse toetuste süsteemi kirjeldus (kuni 5 lehekülge), mis käsitleb järgmist:

—	õiguslik ja reguleeriv raamistik,

—	toetustega seotud põhimõtted, mis hõlmavad eelkõige huvide konfliktide vältimise meetmeid kogu toetuste andmise protsessis,

—	kasutatavad toetuste liigid,

—	korraldus (ülesanded ja vastutusalad),

—	toetusprotsessi dokumenteerimine ja teabe registreerimine,

—

toetuste andmise menetlused, sh

—	konkursikutsete avaldamine,

—	toetuse taotluste esitamine,

—	toetuse taotluste turvalisus ja konfidentsiaalsus,

—	toetuse taotluste vastuvõtmine, registreerimine ja avamine,

—	valiku- ja hindamismenetlus,

—	toetuste määramine,

—	teavitamine ja avaldamine,

—	toetuslepingud.

5. SAMMAS — HANKED

Palun esitage üksuse hankesüsteemi kirjeldus (kuni 5 lehekülge), mis käsitleb järgmist:

—	õiguslik ja reguleeriv raamistik,

—

hankepõhimõtted, eelkõige

—	läbipaistvuse tagamise meetmed, nagu näiteks pakkumiskutsete eelnev avaldamine ja töövõtjate hankejärgne avalikustamine,

—	meetmed huvide konfliktide vältimiseks kogu hankeprotsessis,

—	kasutatavad hankeliigid (ehitustööd, teenused, asjad),

—	kasutatavad konkurentsipõhise hankemenetluse liigid,

—	korraldus (ülesanded ja vastutusalad),

—	hankeprotsessi dokumenteerimine ja teabe registreerimine,

—

hankemenetlused:

—	pakkumiskutse,

—	valiku- ja hindamismenetlus ning lepingute sõlmimine,

—	kaebuste esitamise süsteem.

6. SAMMAS — RAHASTAMISVAHENDID (4)

Palun esitage rahastamisvahendite kirjeldus (kuni 5 lehekülge), mis käsitleb järgmist:

—

õiguslik ja reguleeriv raamistik, sh järgmised aspektid:

—	rahastamisvahendite kirjeldus, sealhulgas investeerimisstrateegiad või -põhimõtted, antava toetuse liik, finantsvahendajate ja lõplike vahendite saajate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ning täiendavad tegevusnõuded, millega rahastamisvahendi poliitikaeesmärgid üle võetakse,

—	nõuded finantsvõimenduse väärtuste sihtvahemikule (rahastamisvahendile antava ELi toetuse eesmärk on kaasata koguinvesteering, mis ületab ELi toetuse mahtu vastavalt eelnevalt kindlaksmääratud näitajatele),

—	rahastamiskõlbmatute meetmete määratlus,

—	sätted, mis tagavad huvide ühitamise ja käsitlevad võimalikke huvide konflikte,

—	sätted, mis käsitlevad finantsvahendajate valikut (finantsvahendajad tuleb valida avatud, läbipaistva, proportsionaalse ja mittediskrimineeriva menetluse alusel, vältides huvide konflikte) ja sihtotstarbeliste investeerimisvahendite loomist, kui see on kohaldatav,

—	sätted, mis käsitlevad volitatud üksuste ja teiste rahastamisvahendite rakendamises osalevate üksuste vastutust,

—	sätted, mis käsitlevad vaidluste lahendamist,

—	sätted, mis käsitlevad rahastamisvahendite haldamist,

—	sätted, mis käsitlevad ELi toetuse kasutamist ja uuesti kasutusse võtmist, kui see on kohaldatav (finantsmääruse artikkel 209),

—	sätted, mis käsitlevad ELilt saadud rahalise toetuse haldamist ja usalduskontode haldamist, sealhulgas vastaspoole riske, nõuetekohaseid sularahahalduse toiminguid, asjaosaliste kohustusi, parandusmeetmeid usalduskontode ülemääraste saldode korral, andmete säilitamist ja aruandlust,

—	sätted, mis käsitlevad raamatupidamist ja finantsaruandlust (eraldi finantsaruandlus iga rahastamisvahendi kohta),

—	sätted, mis käsitlevad rahastamisvahendi kestust, pikendamise võimalust ja lõpetamist, sealhulgas ennetähtaegse lõpetamise tingimusi ning asjakohasel juhul väljumisstrateegiaid,

—	sätted, mis käsitlevad finantsvahendajatele ja lõplikele vahendite saajatele antava toetuse rakendamise järelevalvet, sealhulgas finantsvahendajate aruandlust,

—	aluspõhimõtted: rahastamisvahendeid kasutatakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse, proportsionaalsuse, mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise ja subsidiaarsuse põhimõttega ning kooskõlas nende eesmärkidega,

—	rahastamisvahendite kasutamist käsitlevad suunised ja tegevuskord,

—	korraldus (ülesanded ja vastutusalad),

—	krediidiriski juhtimise süsteem ja sisemine riskiastmete määramise süsteem – kui see on kohaldatav (ainult üksuste puhul, kes kavatsevad taotleda ELilt eelarvelist tagatist),

—	maksustamise vältimise ja koostööd mittetegevate jurisdiktsioonidega seotud kontrollimehhanisme käsitlevad eeskirjad ja menetlused,

—	rahapesuga ja terrorismi rahastamisega seotud kontrollimehhanisme käsitlevad eeskirjad ja menetlused.

7. SAMMAS — RAHASTAMISEST KÕRVALEJÄTMINE

Palun esitage üksuse rahastamisest kõrvalejätmise süsteemi kirjeldus (kuni 5 lehekülge), mis käsitleb järgmist:

—	õiguslik ja reguleeriv raamistik,

—	kõrvalejätmise kriteeriumid,

—	menetlused. Märkige, kas eespool loetletud aspektid on menetlustega hõlmatud ja kuidas neid rakendatakse.

8. SAMMAS — RAHALISTE VAHENDITE SAAJAID KÄSITLEVA TEABE AVALDAMINE

Palun esitage üksuse rahaliste vahendite saajaid käsitleva teabe avaldamise süsteemi kirjeldus (kuni 5 lehekülge), mis käsitleb järgmist:

—	õiguslik ja reguleeriv raamistik,

—

avaldamise nõuded. Märkige, kas järgmised aspektid on menetlustega hõlmatud ja kuidas neid rakendatakse:

—	nimi, asukoht, laad ja eesmärk, summa,

—

ajakava,

—	avaldamise viisid.

9. SAMMAS — ISIKUANDMETE KAITSE

Palun esitage üksuse isikuandmete kaitse süsteemi kirjeldus (kuni 5 lehekülge), mis käsitleb järgmist:

—	õiguslik ja reguleeriv raamistik,

—	isikuandmete kaitse nõuded. Märkige, kas need aspektid on menetlustega hõlmatud ja kuidas neid rakendatakse.

(1) Üksus peaks siin osutama, kas sammast tuleb hinnata või mitte, märkides JAH või EI.

(2) Viide „rahastamisvahenditele“ hõlmab ka eelarvelisi tagatisi.

(3) Erandjuhul, kui ei hinnata toetuste, hangete ega rahastamisvahenditega seotud eeskirju ja menetlusi (st mitte ühtki sammastest 4–6), pole vaja hinnata ka rahastamisest kõrvalejätmise ja teabe avaldamisega seotud eeskirju ja menetlusi (st sambaid 7 ja 8).

(4) Viide „rahastamisvahenditele“ hõlmab ka eelarvelisi tagatisi.

Lisa 2

HINDAMUSKÜSIMUSTIK JA -KRITEERIUMID

1. SAMMAS — SISEKONTROLL

1. tase (finantsmäärus). Kas üksus on loonud rahvusvahelistel parimatel tavadel põhineva ja Euroopa Komisjoni kehtestatud kriteeriumidele vastava tulemusliku, tõhusa ja säästliku sisekontrollisüsteemi ning taganud selle süsteemi toimimise kõigis olulistes aspektides?

JAH/EI

2. taseme kriteeriumid/küsimused (sisekontrolli 5 komponenti)

PUNKTID

(0 – 10)

1.	Kontrollikeskkond Kas üksuse kontrollikeskkond tagab piisava aluse sisekontrolli teostamiseks kogu organisatsioonis?

../10

2.	Riskihindamine Kas üksus teeb kindlaks oma eesmärkide saavutamist ohustavaid riske kogu üksuses, sh hindab pettuseohtu, ja kas riske analüüsitakse, et määrata kindlaks nende juhtimise viisid?

../10

3.	Kontrollitoimingud Kas üksus rakendab tulemuslikke ja tõhusaid kontrollitoiminguid, mis muu hulgas hõlmavad õigusnormide eiramise ja pettuste ennetamist ja avastamist ning parandusmeetmete võtmist?

../10

4.	Teave ja teavitamine Kas üksuses on kehtestatud kontrollimehhanismid ja menetlused, mis tagavad usaldusväärse sisemise ja välise aruandluse (nii üksusesse kui ka üksusest välja suunatud aruandluse) kooskõlas kohaldatavate nõuete ja standarditega?

../10

5.	Järelevalve Kas üksus teostab sisekontrolli toimimise üle regulaarselt ja tulemuslikult järelevalvet?

../10

Punktid kokku

../50

PUNKTID

Vastus 1. taseme küsimusele on JAH, kui kõigi 5 komponendi punktid kokku moodustavad vähemalt 70 % ja iga üksiku komponendi punktid moodustavad vähemalt 2/10 ehk 20 %.

Vastus 1. taseme küsimusele on EI, kui punktid kokku moodustavad vähem kui 70 % või ühe komponendi punktid moodustavad vähem kui 2/10 ehk 20 %.

2. SAMMAS — RAAMATUPIDAMINE

1. tase (finantsmäärus). Kas üksus kasutab raamatupidamissüsteemi, mis annab õigeaegselt kõigis olulistes aspektides täpset, täielikku ja usaldusväärset teavet vastavalt rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele ja Euroopa Komisjoni kehtestatud kriteeriumidele?

JAH/EI

2. taseme kriteeriumid/küsimused (raamatupidamise 3 komponenti)

PUNKTID

(0 – 10)

1.	Raamatupidamissüsteem ja arvestuspõhimõtted Kas üksus kasutab nõuetekohast raamatupidamissüsteemi ja kas tal on olemas selged kirjalikud arvestuspõhimõtted?

../10

2.	Eelarvestamine Kas üksusel on eelarvestamise süsteem ja menetlused, mille tulemusena koostatakse üksuse toimingute ja tegevuse jaoks läbipaistvad ja usaldusväärsed eelarved?

../10

Konkreetsete projektide, tegevuste, (usaldus-) fondide ja rahastamisvahenditega (vastavalt asjakohasusele) seotud raamatupidamine ja eelarvestamine (1)

Kas üksusel on i) raamatupidamis- ja eelarvestamiskord, mis tagab rahastajatele (sealhulgas Euroopa Komisjonile) nende poolt projektide, tegevuste, (usaldus-) fondide ja rahastamisvahendite jaoks antud rahaliste vahendite kohta piisava ja õigeaegse aruandluse esitamise, ning ii) finantsaruannete koostamise suutlikkus ja protsessid (2)?

../10

Punktid kokku

../30

PUNKTID

Vastus 1. taseme küsimusele on JAH, kui kõigi 3 komponendi punktid kokku moodustavad vähemalt 70 % ja iga üksiku komponendi punktid moodustavad vähemalt 2/10 ehk 20 %.

Vastus 1. taseme küsimusele on EI, kui punktid kokku moodustavad vähem kui 70 % või ühe komponendi punktid moodustavad vähem kui 2/10 ehk 20 %.

3. SAMMAS — SÕLTUMATU VÄLISAUDIT

1. tase (finantsmäärus). Kas üksuse puhul on ette nähtud sõltumatu välisaudit, mille peab läbi viima üksusest sõltumatult tegutsev audititalitus kõigis olulistes aspektides kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandarditega ja Euroopa Komisjoni kehtestatud kriteeriumidega?

JAH/EI

2. taseme kriteeriumid/küsimused (sõltumatu välisauditi 3 komponenti)

PUNKTID

(0 – 10)

1.	Õiguslik ja reguleeriv raamistik. Kas üksusel on selge välisauditeid reguleeriv raamistik?

../10

Põhimõtted.

Sõltuvalt kohaldatavast reguleerivast raamistikust ja auditeerimisstandarditest võib eristada kolme võimalikku olukorda.

Põhiküsimus (2. tase) — kohaldatakse juhul, kui välisauditi teeb sõltumatu professionaalne väline audiitorühing (erasektor) vastavalt rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega samaväärsetele standarditele. Kas üksuse puhul on ette nähtud välisaudit,

—	mille viib läbi üksusest sõltumatu professionaalne väline audiitorühing, mis vastab ausust, objektiivsust, kutsealast pädevust ja hoolsust, konfidentsiaalsust ja professionaalsust hõlmavatele kutse-eetika aluspõhimõtetele?

—	mis viiakse läbi vastavalt auditeerimisstandarditele, mis on samaväärsed rahvusvahelise auditeerimise ja kindlustandvate töövõttude standardite komitee (IAASB) poolt välja antud rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA)?

Põhiküsimus (2. tase) — kohaldatakse juhul, kui välisauditi teeb riiklik auditeerimisasutus (avalik sektor) vastavalt rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega samaväärsetele standarditele. Kas üksuse puhul on ette nähtud välisaudit,

—	mille viib läbi üksusest sõltumatu riiklik auditeerimisasutus või kõrgeim kontrolliasutus (nt riiklik kontrollikoda või samaväärne asutus), mis vastab ausust, objektiivsust, kutsealast pädevust ja hoolsust, konfidentsiaalsust ja professionaalsust hõlmavatele kutse-eetika aluspõhimõtetele?

—	mis viiakse läbi vastavalt auditeerimisstandarditele, mis on samaväärsed Kõrgeimate Kontrolliasutuste Rahvusvaheline Organisatsiooni (INTOSAI) poolt välja antud standardite, suuniste ja põhimõtetega?

Põhiküsimus (2. tase) — kohaldatakse juhul, kui välisauditi teeb üksusest sõltumatu väline auditeerimis- või järelevalveasutus, mis tegutseb konkreetse reguleeriva või institutsionaalse raamistiku alusel (nt ÜRO välisaudiitor), vastavalt rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega samaväärsetele standarditele. Kas üksuse puhul on ette nähtud välisaudit,

—	mille viib läbi üksusest sõltumatu väline auditeerimis- või järelevalveasutus, mis vastab ausust, objektiivsust, kutsealast pädevust ja hoolsust, konfidentsiaalsust ja professionaalsust hõlmavatele kutse-eetika aluspõhimõtetele?

—	mis viiakse läbi vastavalt auditeerimisstandarditele, mis on samaväärsed rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA) või INTOSAI standarditega?

../10

3.	Välisauditi protseduurid Kas üksuse suhtes kohaldatakse asjakohaseid välisauditi protseduure?

../10

Punktid kokku

../30

PUNKTID

Vastus 1. taseme küsimusele on JAH, kui kõigi 3 komponendi punktid kokku moodustavad vähemalt 70 % ja iga üksiku komponendi punktid moodustavad vähemalt 2/10 ehk 20 %.

Vastus 1. taseme küsimusele on EI, kui punktid kokku moodustavad vähem kui 70 % või ühe komponendi punktid moodustavad vähem kui 2/10 ehk 20 %.

4. SAMMAS — TOETUSED

1. tase (finantsmäärus). Kas üksus rakendab toetuste kaudu ELi vahenditest rahastamisel asjakohaseid eeskirju ja menetlusi, mis on kooskõlas Euroopa Komisjoni kehtestatud kriteeriumidega?

JAH/EI

2. taseme kriteeriumid/küsimused (toetuste andmise 3 komponenti)

PUNKTID

(0 – 10)

1.	Õiguslik ja reguleeriv raamistik Kas üksusel on toetuste andmiseks selge õiguslik ja reguleeriv raamistik?

../10

Põhimõtted

Kas üksuse toetuste andmise süsteemi osaks olevad menetlused, eeskirjad ja kriteeriumid sisaldavad põhimõtteid, mis käsitlevad läbipaistvust, võrdset kohtlemist, rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, topeltrahastamise vältimist ja huvide konflikte?

Need põhimõtted peavad olema lõimitud üksuse toetuste andmise süsteemi osaks olevatesse menetlustesse, eeskirjadesse ja kriteeriumidesse kooskõlas proportsionaalsuse üldpõhimõttega. Põhimõtted ei ole absoluutsed ja vähesed erandid on lubatud, kui need on selgelt esitatud, mõistlikud ja põhjendatud.

../10

3.	Toetuste andmise menetlused Kas üksus rakendab toetuste kaudu ELi vahenditest rahastamisel asjakohaseid eeskirju ja menetlusi, mis on kooskõlas Euroopa Komisjoni kehtestatud kriteeriumidega?

../10

Punktid kokku

../30

PUNKTID

Vastus 1. taseme küsimusele on JAH, kui kõigi 3 komponendi punktid kokku moodustavad vähemalt 70 % ja iga üksiku komponendi punktid moodustavad vähemalt 2/10 ehk 20 %.

Vastus 1. taseme küsimusele on EI, kui punktid kokku moodustavad vähem kui 70 % või ühe komponendi punktid moodustavad vähem kui 2/10 ehk 20 %.

5. SAMMAS — HANKED

1. tase (finantsmäärus). Kas üksus rakendab hangete kaudu ELi vahenditest rahastamisel kõigis olulistes aspektides asjakohaseid eeskirju ja menetlusi, mis on kooskõlas Euroopa Komisjoni kehtestatud kriteeriumidega?

JAH/EI

2. taseme kriteeriumid/küsimused (hangete 3 komponenti)

PUNKTID

(0 – 10)

1.	Õiguslik ja reguleeriv raamistik Kas üksusel on hangete korraldamiseks selge õiguslik ja reguleeriv raamistik?

../10

Põhimõtted

Kas üksuse hankesüsteemi osaks olevad menetlused, eeskirjad ja kriteeriumid sisaldavad põhimõtteid, mis käsitlevad läbipaistvust, võrdset kohtlemist, üldsuse juurdepääsu hanketeabele, huvide konflikte, konkurentsipõhiste hankemenetluste kasutamist ning parimat hinna ja kvaliteedi suhet?

Need põhimõtted peavad olema lõimitud üksuse hankesüsteemi osaks olevatesse menetlustesse, eeskirjadesse ja kriteeriumidesse kooskõlas proportsionaalsuse üldpõhimõttega. Põhimõtted ei ole absoluutsed ja vähesed erandid on lubatud, kui need on selgelt esitatud, mõistlikud ja põhjendatud.

../10

3.	Hankemenetlused Kas üksus rakendab hangete läbiviimisel asjakohaseid eeskirju ja menetlusi?

../10

Punktid kokku

../30

PUNKTID

Vastus 1. taseme küsimusele on JAH, kui kõigi 3 komponendi punktid kokku moodustavad vähemalt 70 % ja iga üksiku komponendi punktid moodustavad vähemalt 2/10 ehk 20 %.

Vastus 1. taseme küsimusele on EI, kui punktid kokku moodustavad vähem kui 70 % või ühe komponendi punktid moodustavad vähem kui 2/10 ehk 20 %.

6. SAMMAS — RAHASTAMISVAHENDID (3)

1. tase (finantsmäärus). Kas üksus rakendab rahastamisvahendite/eelarveliste tagatiste kaudu ELi rahalistest vahenditest/eelarvelistest tagatistest rahastamisel kõigis olulistes aspektides asjakohaseid eeskirju ja menetlusi, mis on kooskõlas Euroopa Komisjoni kehtestatud kriteeriumidega?

JAH/EI

2. taseme kriteeriumid/küsimused (rahastamisvahendite 3 komponenti)

PUNKTID

(0 – 10)

1.	Õiguslik ja reguleeriv raamistik Kas üksusel on rahastamisvahendite/eelarveliste tagatiste kasutamiseks ja rakendamiseks selge õiguslik ja reguleeriv raamistik?

../10

Põhimõtted

Kas üksuse rahastamisvahenditega/eelarveliste tagatistega seotud menetlused, eeskirjad ja kriteeriumid sisaldavad järgmisi põhimõtteid ja tingimusi?

Aluspõhimõtted (finantsmääruse artikli 209 lõige 1). Usaldusväärne finantsjuhtimine, läbipaistvus, proportsionaalsus, diskrimineerimiskeeld, võrdne kohtlemine ja subsidiaarsus.

Finantsvahendajate valik (finantsmääruse artikli 216 lõige 3). Finantsvahendajad tuleb valida avatud, läbipaistva, proportsionaalse ja mittediskrimineeriva menetluse alusel, vältides huvide konflikte.

Rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatiste tingimused (finantsmääruse artikli 209 lõige 2). Rahastamisvahendid ja eelarvelised tagatised peavad vastama järgmistele põhitingimustele: turutõrgete või ebaoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamine, täiendavus, finantsvõimendus ja huvide ühitamine ning (kui see on kohaldatav) siseturul konkurentsi moonutamisest hoidumine ja vastavus riigiabi eeskirjadele.

../10

3.	Rahastamisvahendid ja eelarvelised tagatised Kas üksus rakendab rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatiste kasutamisel asjakohaseid eeskirju ja menetlusi?

../10

Punktid kokku

../30

PUNKTID

Vastus 1. taseme küsimusele on JAH, kui kõigi 3 komponendi punktid kokku moodustavad vähemalt 70 % ja iga üksiku komponendi punktid moodustavad vähemalt 2/10 ehk 20 %.

Vastus 1. taseme küsimusele on EI, kui punktid kokku moodustavad vähem kui 70 % või ühe komponendi punktid moodustavad vähem kui 2/10 ehk 20 %.

6. SAMMAS — RAHASTAMISVAHENDID — täiendav punkt 6A (lisaküsimused eelarveliste tagatiste kohta (4) )

2. taseme kriteeriumid/küsimused (eelarveliste tagatistega seotud neli lisakomponenti). Kas üksusel on krediidiriski juhtimise süsteem ja kas ta kasutab sisemist riskiastmete määramise süsteemi, mis vastab tema tegevuse laadile, mahule ja keerukusele

JAH/EI

1.	Riskipoliitika/strateegiline raamistik Kas üksuses on kehtestatud usaldusväärne poliitika ja strateegia riskide kindlakstegemiseks, juhtimiseks, mõõtmiseks ja ohjamiseks (keskendudes krediidiriskile)?

../10

2.	Riskijuhtimine Kas üksusel on asjakohane organisatsiooniline raamistik, mis võimaldab krediidiriski tulemuslikult juhtida, mõõta ja ohjata, ning piisavad kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed inimressursid ja tehnilised ressursid nõutavate ülesannete täitmiseks?

../10

3.	Krediidiriski kindlakstegemise, analüüsi ja jälgimise süsteem Kas üksusel on hästi toimiv krediidiriski kindlakstegemise, analüüsi ja jälgimise süsteem?

../10

4.	Sisemine riskiastmete määramise süsteem Kas üksus kasutab sisemist riskiastmete määramise süsteemi, mis vastab tema tegevuse laadile, mahule ja keerukusele?

../10

Punktid kokku

../40

PUNKTID

Vastus 2. taseme küsimusele on JAH, kui kõigi 4 komponendi punktid kokku moodustavad vähemalt 70 % ja iga üksiku komponendi punktid moodustavad vähemalt 2/10 ehk 20 %.

Vastus 2. taseme küsimusele on EI, kui punktid kokku moodustavad vähem kui 70 % või ühe komponendi punktid moodustavad vähem kui 2/10 ehk 20 %.

6. SAMMAS — RAHASTAMISVAHENDID — täiendavad punktid 6b ja 6c (valikuline (5) )

1. tase. Kas liidu vahenditest rahastatavate rahastamisvahendite/eelarveliste tagatiste valimisel/rakendamisel rakendab üksus standardeid, mis on samaväärsed kohaldatavate liidu õigusaktidega ning kokkulepitud rahvusvaheliste ja liidu standarditega, ja seetõttu a) ei toeta meetmeid, mis aitavad kaasa maksustamise vältimisele, ning b) ei tee toiminguid üksustega, mis asuvad või on asutatud maksualast koostööd mittetegevates jurisdiktsioonides?

JAH/EI

2. taseme kriteeriumid/küsimused (2 komponenti, mis puudutavad maksustamise vältimise ja koostööd mittetegevate jurisdiktsioonidega seotud kontrollimehhanisme)

PUNKTID

(0 – 10)

Maksustamise vältimise ja koostööd mittetegevate jurisdiktsioonidega seotud kontrollimehhanismid

Kas liidu vahenditest rahastatavate rahastamisvahendite/eelarveliste tagatiste valimisel/rakendamisel rakendab üksus standardeid, mis on samaväärsed kohaldatavate liidu õigusaktidega ning kokkulepitud rahvusvaheliste ja liidu standarditega, (6) ja seetõttu:

1)	ei toeta meetmeid, mis aitavad kaasa maksustamise vältimisele, ning

2)	ei tee toiminguid üksustega, mis asuvad või on asutatud maksualast koostööd mittetegevates jurisdiktsioonides?

../10

1. tase. Kas rahastamisvahendite/eelarveliste tagatiste valimisel/rakendamisel rakendab üksus standardeid, mis on samaväärsed kohaldatavate liidu õigusaktidega ning kokkulepitud rahvusvaheliste ja liidu standarditega, ja seetõttu c) ei toeta meetmeid, mis aitavad kaasa rahapesule või terrorismi rahastamisele, ning d) ei alusta uusi ega tee uuendatud toiminguid üksustega, mis asuvad või on asutatud jurisdiktsioonides, mis on määratletud suure riskiga kolmandate riikidena?

JAH/EI

2. taseme kriteeriumid/küsimused (2 komponenti, mis puudutavad rahapesuvastaste meetmete ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega seotud kontrollimehhanisme)

PUNKTID

(0 – 10)

Rahapesuvastaste meetmete ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega seotud kontrollimehhanismid

Kas rahastamisvahendite/eelarveliste tagatiste valimisel/rakendamisel rakendab üksus standardeid, mis on samaväärsed kohaldatavate liidu õigusaktidega ning kokkulepitud rahvusvaheliste ja liidu standarditega, ning mis tagavad piisavalt tõhusad kaitsemeetmed, ja seetõttu:

1)	ei toeta meetmeid, mis aitavad kaasa rahapesule või terrorismi rahastamisele, ning

2)	ei alusta uusi ega tee uuendatud toiminguid üksustega, mis asuvad või on asutatud jurisdiktsioonides, mis on määratletud suure riskiga kolmandate riikidena (7)?

../10

Vastus 1. taseme küsimusele on JAH, kui asjaomase punkti eest antud punktid kokku moodustavad vähemalt 70 %.

Vastus 1. taseme küsimusele on EI, kui asjaomase punkti eest antud punktid kokku moodustavad vähem kui 70 %.

7. SAMMAS — RAHASTAMISEST KÕRVALEJÄTMINE

1. tase (finantsmäärus). Kas üksus rakendab hangete, toetuste ja/või rahastamisvahendite kaudu rahastamisel kolmandate isikute rahastamisest kõrvalejätmisega seoses asjakohaseid eeskirju ja menetlusi (8)?

JAH/EI

2. taseme kriteeriumid/küsimused (rahastamisest kõrvalejätmise 3 komponenti)

PUNKTID

(0 – 10)

1.	Õiguslik ja reguleeriv raamistik Kas üksusel on rahastamisest kõrvalejätmise kohta selge õiguslik ja reguleeriv raamistik?

../10

2.	Kõrvalejätmise kriteeriumid Kas hankelepingute sõlmimise, toetuste andmise ja/või rahastamisvahenditega seotud menetlused ja eeskirjad sisaldavad kõrvalejätmise kriteeriume?

../10

3.	Kõrvalejätmise menetlus Kas üksus rakendab tõhusalt punktis 2 viidatud rahastamisest kõrvalejätmise eeskirju ja menetlusi?

../10

Punktid kokku

../30

PUNKTID

Vastus 1. taseme küsimusele on JAH, kui kõigi 3 komponendi punktid kokku moodustavad vähemalt 70 % ning 1. ja 3. komponendi punktid moodustavad vähemalt 2/10 ehk 20 % või 2. komponendi punktid moodustavad vähemalt 5/10 ehk 50 %.

Vastus 1. taseme küsimusele on EI, kui punktid kokku moodustavad vähem kui 70 % või 1. ja 3. komponendi punktid moodustavad vähem kui 2/10 ehk 20 % või 2. komponendi punktid moodustavad vähem kui 5/10 ehk 50 %.

8. SAMMAS — RAHALISTE VAHENDITE SAAJAID KÄSITLEVA TEABE JA MUU TEABE AVALDAMINE

1. tase (finantsmäärus). Kas üksus avaldab rahaliste vahendite saajate kohta teavet õigeaegselt ja asjakohasel viisil (9) ?

JAH/EI

2. taseme kriteeriumid/küsimused (rahaliste vahendite saajaid käsitleva teabe avaldamise 3 komponenti)

PUNKTID

(0 – 10)

Õiguslik ja reguleeriv raamistik

Kas üksusel on rahaliste vahendite saajaid käsitleva teabe avaldamiseks selge õiguslik ja reguleeriv raamistik, mis hõlmab 1) rahaliste vahendite saajate kohta asjakohase teabe avaldamist, 2) viidet ühisele rahvusvahelisele standardile, millega tagatakse põhiõiguste ja ärihuvide kaitse, ning 3) avaldatud teabe korrapärast ajakohastamist?

../10

2.	Nõuded Kui reguleeriva raamistiku rakendamisel kohaldatakse täiendavaid avaldamismenetlusi, siis kas nende menetluste puhul on ette nähtud reguleeriva raamistiku nõuete järgimine?

../10

3.	Avaldamismenetlused Kas üksus rakendab tõhusalt avaldamise eeskirju ja menetlusi, mille aluseks on punktis 2 osutatud nõuded?

../10

Punktid kokku

../30

PUNKTID

Vastus 1. taseme küsimusele on JAH, kui kõigi 3 komponendi punktid kokku moodustavad vähemalt 70 % ja iga üksiku komponendi punktid moodustavad vähemalt 2/10 ehk 20 %.

Vastus 1. taseme küsimusele on EI, kui punktid kokku moodustavad vähem kui 70 % või ühe komponendi punktid moodustavad vähem kui 2/10 ehk 20 %.

9. SAMMAS — ISIKUANDMETE KAITSE

1. tase (finantsmäärus). Kas üksus tagab finantsmääruse artiklis 5 osutatud tasemega samaväärse isikuandmete kaitse taseme (10) ?

JAH/EI

2. taseme kriteeriumid/küsimused (isikuandmete kaitse 3 komponenti)

PUNKTID

(0 – 10)

1.	Õiguslik ja reguleeriv raamistik Kas üksusel on isikuandmete kaitse kohta selge õiguslik ja reguleeriv raamistik?

../10

2.	Nõuded Kas isikuandmete kaitse menetlused ja eeskirjad sisaldavad nõudeid?

../10

3.	Menetlused Kas üksus rakendab (toetuste andmisel, hangete korraldamisel või rahastamisvahendite rakendamisel, vastavalt asjakohasusele) tõhusalt isikuandmete kaitse eeskirju ja menetlusi (nt asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid), mille aluseks on punktis 2 osutatud nõuded?

../10

Punktid kokku

../30

PUNKTID

Vastus 1. taseme küsimusele on JAH, kui kõigi 3 komponendi punktid kokku moodustavad vähemalt 70 % ja iga üksiku komponendi punktid moodustavad vähemalt 2/10 ehk 20 %.

Vastus 1. taseme küsimusele on EI, kui punktid kokku moodustavad vähem kui 70 % või ühe komponendi punktid moodustavad vähem kui 2/10 ehk 20 %.

(1) Viide „rahastamisvahenditele“ hõlmab ka eelarvelisi tagatisi.

(2) Vrd ELi 2018. aasta finantsmääruse artikli 209 lõige 4.

(3) Viide „rahastamisvahenditele“ ja „ELi rahalistele vahenditele“ hõlmab ka eelarvelisi tagatisi.

(4) Kohaldatav ainult juhul, kui üksus plaanib taotleda ELilt eelarvelist tagatist.

(5) Selleks et rakendada rahastamisvahendite kaudu liidu vahendeid, tuleb üksusel lepingutingimuste raames täita finantsmääruse asjaomaseid nõudeid, mida käsitletakse täiendavates punktides 6b ja 6c, isegi kui üksus otsustab need punktid sambapõhisest hindamisest välja jätta.

(6) ELi maksupoliitika ja maksustamist reguleeriv raamistik hõlmab eelkõige (praeguse seisuga) äriühingute maksustamise käitumisjuhendit (1.12.1997, EÜT C 2, 6.1.1998); nõukogu 30. novembri 2011. aasta direktiivi 2011/96/EL eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 345, 29.12.2011, lk 8); nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/49/EÜ eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 157. 26.6.2003, lk 49); komisjoni 6. detsembri 2012. aasta soovitust 2012/772/EL agressiivse maksuplaneerimise kohta (ELT L 338, 12.12.2012, lk 41); nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.3.2011, lk 1); komisjoni teatist „Maksustamise vältimise vastane pakett: järgmised sammud tõhusa maksustamise ja maksude suurema läbipaistvuse saavutamiseks ELis (COM(2016) 23); komisjoni 28. jaanuari 2016. aasta soovitust (EL) 2016/136 maksulepingute kuritarvitamise vastaste meetmete rakendamise kohta (ELT L 25, 2.2.2016, lk 67); nõukogu 12. juuli 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/1164, millega nähakse ette siseturu toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad (ELT L 193, 19.7.2016, lk 1); majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) 12. veebruari, 8. märtsi, 25. mai, 17. juuni, 8. novembri ja 5. detsembri 2016. aasta, 5. detsembri 2017. aasta ning 23. jaanuari ja 13. märtsi 2018. aasta järeldusi.

(7) Võttes arvesse direktiivi (EL) 2015/849.

(8) Kolmandate isikute kõrvalejätmist tuleb hinnata toetuste, hangete ja/või rahastamisvahendite puhul, kui on hinnatud vastavat sammast (toetused, hanked ja rahastamisvahendid). Viide „rahastamisvahenditele“ ja „ELi rahalistele vahenditele“ hõlmab ka eelarvelisi tagatisi.

(9) Rahaliste vahendite saajaid puudutava teabe avaldamist tuleb hinnata toetuste, hangete ja/või rahastamisvahendite puhul, kui on hinnatud vastavat sammast (toetused, hanked ja rahastamisvahendid).

(10) Kooskõlas määrustega (EL) 2018/1725 ja (EL) 2016/679.

Lisa 2A

HINDAMISKÜSIMUSTIK

SAMMAS

HINNATAV SAMMAS (1)

1.	SISEKONTROLL

JAH

2.	RAAMATUPIDAMINE

JAH

3.	VÄLISAUDIT

JAH

TOETUSED

JAH/EI <eemaldage see, mis ei ole kohaldatav>

HANKED

JAH/EI <eemaldage see, mis ei ole kohaldatav>

6.	RAHASTAMISVAHENDID (2)

JAH/EI <eemaldage see, mis ei ole kohaldatav>

7.	RAHASTAMISEST KÕRVALEJÄTMINE

JAH

8.	RAHALISTE VAHENDITE SAAJAID KÄSITLEVA TEABE AVALDAMINE

JAH

9.	ISIKUANDMETE KAITSE

JAH

Sambaid 1, 2, 3, 7, 8 ja 9 tuleb alati hinnata.

Sambad 4–6 võivad kuuluda hindamisele; hindamine sõltub üksusele usaldatavate eelarve täitmisega seotud ülesannete laadist.

KÄESOLEVA DOKUMENDI EESMÄRK JA KASUTAMINE

Esimeses etapis palutakse üksusel vastata asjakohastele küsimustele lisas 2a ja esitada täidetud lisa 2a tellijale (kui see ei ole üksus ise) ja audiitorile.

Tähelepanu! Üksusel palutakse vastata küsimustele, mille juurde on märgitud „Täidab üksus“ veerus „Üksuse märkused“. Põhiküsimustele vastab ainult audiitor, kes tugineb oma kutsealasele otsustusele ning tehtud hindamisprotseduuridele ja testidele.

Tellija esitab audiitorile lisas 2a oleva täidetud küsimustiku võimalikult kiiresti pärast audiitoriga lepingu sõlmimist, kuid enne audiitori hindamisprotseduuride algust.

Täidetud küsimustik on audiitori jaoks hädavajalik hinnatava teabe ja tõendite allikas. Samas ei ole see kindlasti ainus allikas, mida audiitor kasutab hindamisprotseduuride planeerimiseks ja läbiviimiseks ning järelduste tegemiseks. Üksuse esitatud kogu teabe suhtes kohaldatakse audiitori poolt vajalikuks peetavaid hindamisprotseduure. Audiitor ei tohi teabele tugineda enne, kui ta on hindamisprotseduuride abil veendunud, et teave on hindamise läbiviimiseks ja põhiküsimuste kohta teadlike järelduste tegemiseks piisavalt täpne ja täielik.

Seega võib audiitor veerus „Audiitori märkused“ teavet muuta, täiendada ja lisada nii, nagu ta vajalikuks peab. Samuti võib audiitor lisada täiendavaid küsimusi, kui ta peab seda vajalikuks, et jõuda põhiküsimuste osas teadliku järelduseni.

Veeru „Audiitori märkused“ kasutamine: väga soovitatav on, et audiitor esitaks oma märkused ja sõnalised kirjeldused võimalikult kokkuvõtlikult ning väldiks veerus „Audiitori märkused“ pikkade tekstide sisestamist. Audiitor võib teabe ja märkuste sisestamiseks muuta selle veeru laiust ja/või pikkust. Alternatiivina võib audiitor kasutada ka manuseid (nt pikki sõnalisi kirjeldusi ja/või üksuselt saadud dokumente), millele võib viidata.

Audiitor jääb alati täielikult vastutavaks nende täiendavate hindamisprotseduuride kavandamise, planeerimise ja läbiviimise eest, mida ta peab vajalikuks selleks, et teha järeldus iga hindamisega hõlmatud samba kohta. Audiitor peab arvestama töövõtu konkreetseid asjaolusid ja tuginema kogu hindamisprotsessi vältel kutsealasele otsustusele.

1. SAMMAS — SISEKONTROLL
PÕHIKÜSIMUS (1. tase)	Audiitori märkused
Kas üksus on loonud Euroopa Komisjoni kehtestatud kriteeriumidele vastava tulemusliku, tõhusa ja säästliku sisekontrollisüsteemi ning taganud selle süsteemi toimimise kõigis olulistes aspektides?
Juhised Finantsmääruse artikkel 154 Komisjon võib nõustuda, et nende üksuste ja isikute raamatupidamis- ja sisekontrollisüsteemid, kellele usaldatakse liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamisega seotud ülesanded, tagavad liidu finantshuvide samaväärse kaitse taseme ja annavad piisava kindluse eelarve täitmise eesmärkide saavutamise osas.

1. SAMMAS — SISEKONTROLL

1.	KONTROLLIKESKKOND — küsimused/kriteeriumid

Üksuse märkused

Audiitori märkused

Põhiküsimus (2. tase). Kas üksuse kontrollikeskkond tagab piisava aluse sisekontrolli teostamiseks kogu organisatsioonis?

Märkus. Kontrollikeskkond hõlmab valitsemis- ja juhtimisülesandeid ning valitsemise ja juhtimise eest vastutavate isikute hoiakuid, teadlikkust ja tegevust seoses üksuse sisekontrolliga ja selle olulisusega üksuse jaoks.

1.1.	Ausus ja eetilised väärtused Kas juhtkond ilmutab pühendumist aususe ja eetiliste väärtuste teadvustamisele ja maksmapanemisele?

1.1.1

Kas on olemas kõigile töötajatele edastatav kirjalik käitumisjuhend või personali käsiraamat, mis sisaldab reegleid eetilise käitumise ja eetiliste väärtuste kohta?

Täidab üksus

1.1.2

Kas juhtkond rõhutab ja teadvustab töötajatele aususe ja eetiliste väärtuste tähtsust („ülalt alla edastatav sõnum“)?

Täidab üksus

1.1.3

Kas on kehtestatud meetmed (nt distsiplinaarkaristused, rahaline ja isiklik vastutus), mida rakendatakse töötajate suhtes, kes ei järgi aususe reegleid ja eetilisi väärtusi?

Täidab üksus

1.1.4

Kas on kehtestatud menetlused võimalike juhtkonna tasandil esinevate huvide konfliktide lahendamiseks?

Täidab üksus

1.2.	Organisatsiooniline struktuur ning volituste ja vastutuse määramine. Kas üksusel on selge ja asjakohane organisatsiooniline struktuur ning kas peamised vastutusalad on selgelt määratletud?

1.2.1

Kas üksusel on selge organisatsiooniline struktuur (st raamistik, milles kavandatakse, viiakse ellu, kontrollitakse ja vaadatakse läbi üksuse tegevust oma eesmärkide saavutamiseks), mis toetab head valitsemist ja juhtimist?

Täidab üksus

1.2.2

Milline on otsuste tegemise struktuur ja mis on kõrgeim otsustustasand?

Täidab üksus

1.2.3

Kas aruandlusahelad ja vastutusalad on selgelt määratletud? Näiteks: kas vastutusalad, volitused ja aruandlusahelad on selgelt sätestatud töölepingutes ja/või tegevusjuhendites?

Täidab üksus

1.2.4

Kas ametijuhendid on kättesaadavad?

Täidab üksus

1.2.5

Kuidas määratakse tegevusega seotud volitused ja vastutus ning kuidas moodustuvad aruandlussuhted ja volituste andmise hierarhiad?

Täidab üksus

1.2.6

Millised on tegevuspõhimõtted ja tavad, mis on seotud näiteks töölevõtmise, tööülesannete tutvustamise, koolituse, hindamise, nõustamise, edutamise, tasustamise ja parandusmeetmete võtmisega?

Täidab üksus

1.3.	Juhtimisjärelevalve struktuur Kas üksusel on asjakohane juhtimisjärelevalve struktuur?

1.3.1

Kas on olemas juhtimisjärelevalveorgan (nt järelevalveasutus, auditikomitee, reguleerivad asutus, järelevalvenõukogu, täitevorgan), mis on üksuse juhtkonnast sõltumatu?

Täidab üksus

1.3.2

Kas on kehtestatud juhtimisjärelevalveorgani liikmete ametisse nimetamise, tasustamise ja tagasiastumise eeskirjad?

Täidab üksus

1.3.3.

Kui juhtimisjärelevalveorgan puudub, siis kas üksuse juhtkond on võtnud meetmeid oma juhtimise järelevalve ülesannete täitmiseks?

Täidab üksus

1.3.4

Kas üksusel on siseauditi funktsiooni täitja? Kui jah, vaadake punkti 5.2.

Täidab üksus

1.3.5

Kui ei, siis kuidas (st milliste muude meetmetega) juhtkond teostab järelevalvet sisekontrolli arendamise ja tulemuslikkuse üle?

Täidab üksus

1.4.	Pädevate töötajate kaasamise, arendamise ja hoidmise protsess. Kas üksus ilmutab pühendumist pädevate töötajate kaasamisele, arendamisele ja hoidmisele kooskõlas oma eesmärkidega?

1.4.1

Kas üksusel on ametlikud kirjalikud inimressurssidega seotud põhimõtted ja tavad?

Täidab üksus

1.4.2

Kas üksusel on värbamis- ja tasustamispõhimõtted?

Täidab üksus

1.4.3

Kas üksusel on personali arendamise (sh arendus- ja koolitusvajadused) ja hindamise süsteem?

Täidab üksus

1. SAMMAS — SISEKONTROLL

2.	RISKIHINDAMINE — küsimused/kriteeriumid

Üksuse märkused

Audiitori märkused

Põhiküsimus (2. tase). Kas üksus teeb kindlaks oma eesmärkide saavutamist ohustavaid riske kogu üksuses ja kas riske analüüsitakse, et määrata kindlaks nende juhtimise viisid?

2.1

Kas üksus määratleb oma eesmärgid piisavalt selgelt, et võimaldada eesmärke mõjutavate riskide kindlakstegemist ja hindamist?

2.2

Kas üksuses on kehtestatud riskihindamise menetlused, mis võimaldavad juhtkonnal teha kindlaks, hinnata ja kõrvaldada olemasolevaid või potentsiaalseid probleeme, mis võivad takistada üksuse eesmärkide saavutamist?

Täidab üksus

2.3

Kas riske hinnatakse projektipõhiselt või kogu üksuses tervikuna?

Täidab üksus

2.4

Kas riskihindamise toimingud dokumenteeritakse?

Täidab üksus

2.5

Kas üksusel on riskide register?

Täidab üksus

2.6

Kas üksuses tehakse riskihindamise toiminguid, mille abil

—	määratakse kindlaks eesmärkide saavutamist mõjutavad sündmused ja riskid, sealhulgas pettusoht;

—	analüüsitakse riskide olulisust ja nende realiseerumise tõenäosust;

—	määratakse kindlaks riskidele reageerimiseks vajalikud meetmed ja järelmeetmed;

—	rakendatakse ja kohandatakse kontrollimehhanisme, et reageerida kindlakstehtud riskide muutustele?

Täidab üksus

1. SAMMAS — SISEKONTROLL

3.	KONTROLLITOIMINGUD — küsimused/kriteeriumid

Üksuse märkused

Audiitori märkused

Põhiküsimus (2. tase). Kas üksus rakendab tulemuslikke ja tõhusaid kontrollitoiminguid?

3.1.	Üldised küsimused Kas üksusel on ametlikud kirjalikud kontrollitoimingutega seotud põhimõtted ja menetlused?

3.1.1

Kas üksus rakendab kontrollitoiminguid, mis

—	on ette nähtud ametlikes kirjalikes põhimõtetes ja menetlustes;

—	aitavad vähendada eesmärkide saavutamist ohustavaid riske vastuvõetava tasemeni;

—	on asjakohased, st põhinevad riskide hindamisel ja nende riskide juhtimiseks vajalike kontrollimehhanismide hindamisel?

Täidab üksus

3.1.2

Kas üksuse tehtavad kontrollitoimingud hõlmavad järgmisi olulisi aspekte:

—	raamatupidamise ja aruandluse usaldusväärsus (vt punkt 4 „Teave ja teavitamine“);

—	vara ja teabe kaitse;

—	hanke- ja muudes kuluprotsessides eeskirjade järgimine;

—	vigade, pettuste ja õigusnormide eiramise ennetamine, avastamine ja parandusmeetmete võtmine.

Täidab üksus

3.2.

Ülesannete lahusus – üldised küsimused

Kas järgmiste oluliste funktsioonide puhul on tõhusalt tagatud ülesannete lahusus:

—	eelarvevahendite käsutaja (st isik, kellel on volitused anda luba igapäevase tegevusega ja/või finantsküsimustega seotud tehingute tegemiseks) ja peaarvepidaja (st isik, kellel on volitused teha makseid);

—	tehingute lubamine, töötlemine, registreerimine ja läbivaatamine;

—	tegevusalane ja finantsjärelevalve?

3.2.1

Kas ülesannete lahusus on ametlikult ette nähtud, näiteks tegevusjuhendis või menetluste käsiraamatus?

Täidab üksus

3.3.	Teabe kaitse: dokumenteerimine, registreerimine ja säilitamine Kas üksusel on asjakohased ja tõhusad menetlused teabe dokumenteerimiseks, registreerimiseks ja säilitamiseks ning kontrollimehhanismid teabe täielikkuse ja täpsuse tagamiseks?

3.3.1

Mis on üksuse teabe registreerimise süsteemide (elektroonilised, paberkandjal, kasutusjuhendid, andmebaaside kasutamine ja elektroonilised arhiveerimissüsteemid) peamised elemendid?

Täidab üksus

3.3.2

Määratlege ja dokumenteerige teabe registreerimise süsteemi/menetluse peamised elemendid.

Täidab üksus

3.3.3

Kas üksusel on konkreetsed põhimõtted või menetlused toetuste, hangete ja rahastamisvahenditega seotud teabe dokumenteerimiseks ja registreerimiseks?

Märkus. Kohaldada võidakse konkreetseid nõudeid, nagu läbipaistvus ja konfidentsiaalsus.

Täidab üksus

3.4.	Andmetöötlus ja arvutipõhised infosüsteemid Kas üksusel on tõhusad IT-süsteemidega seotud menetlused ja kontrollimehhanismid, mis tagavad teabe tervikluse ja töödeldavate andmete turvalisuse?

3.4.1

Kas üksusel on ametlikud kirjalikult paika pandud menetlused ja kontrollimehhanismid seoses üksuse IT-süsteemidega?

Täidab üksus

3.4.2

Kas üksusel on asjakohased ja tõhusad menetlused tehingute algatamiseks, kinnitamiseks, registreerimiseks, töötlemiseks ja aruandluses kajastamiseks?

3.4.3

Kas üksus kasutab sisekontrolli teostamisel automatiseerimata ja automatiseeritud elementide sobivat kombinatsiooni, võttes arvesse üksuse poolt IT-süsteemide ja arvutipõhiste infosüsteemide kasutamise laadi ja keerukust?

3.4.4

Kas üksuse IT-süsteemidega seotud kontrollimehhanismid hõlmavad tõhusaid üldiseid IT-kontrolle ja rakenduste kontrolle?

Juhised arvutipõhiste infosüsteemide kohta

Üksuse (äri-) tegevusprotsesside tulemuseks on tehingud, mis algatatakse ja registreeritakse, mida töödeldakse ja mis kajastatakse aruandluses infosüsteemi abil, mida rakendatakse kas käsitsi või arvutiga või käsitsi tehtavate ja arvutipõhiste toimingute kombinatsiooni kaudu.

Kas peamiste raamatupidamisfunktsioonide, st algatamise, kinnitamise, registreerimise, töötlemise (st pearaamatusse ülekandmise) ja finantsaruannetes kajastamise puhul on tagatud asjakohane ülesannete lahusus?

IT kasutamine mõjutab kontrollitoimingute tegemise viisi. IT-süsteemidega seotud kontrollimehhanismid on tõhusad, kui nad tagavad teabe tervikluse ja töödeldavate andmete turvalisuse ning hõlmavad tõhusaid üldisi IT-kontrolle ja rakenduste kontrolle.

Üldised IT-kontrollid on põhimõtted ja toimingud, mis on seotud paljude rakendustega ning mis toetavad rakenduste kontrollide tõhusat toimimist. Neid rakendatakse suurarvutite (mainframe), miniarvutite (miniframe) ja lõppkasutaja keskkondades. Üldised IT-kontrollid, mis tagavad teabe tervikluse ja andmete turvalisuse, hõlmavad tavaliselt kontrolli järgmise üle:

—	andmekeskus ja võrguoperatsioonid;

—	süsteemitarkvara soetamine, muutmine ja hooldus;

—	programmi muutmine;

—	juurdepääsu turvalisus;

—	rakendussüsteemi soetamine, arendamine ja hooldus.

Rakenduste kontroll hõlmab automatiseerimata või automatiseeritud toiminguid, mida enamasti tehakse tegevusprotsessi tasandil ja mille käigus kontrollitakse tehingute töötlemist konkreetsete rakenduste poolt. Rakenduste kontroll võib olla laadilt ennetav või avastav ning selle eesmärk on tagada raamatupidamisandmete terviklus. Seega on rakenduste kontroll seotud toimingutega, mida kasutatakse tehingute või muude finantsandmete algatamiseks, registreerimiseks, töötlemiseks ja aruandluses kajastamiseks. See kontroll aitab veenduda, et tehingud toimusid, nende tegemiseks anti luba ning nende registreerimine ja töötlemine on täielik ja täpne. Sellise kontrolli näideteks on sisestatavate andmete muutmise kontrollimine ja numbrilise järjestuse kontrollimine koos erandiaruannete käsitsi järelkontrolliga või parandustega andmesisestuse kohas.

Automatiseerimata või automatiseeritud elementide kasutamine sisekontrollis mõjutab ka viisi, kuidas tehinguid algatatakse, kajastatakse, töödeldakse ja aruandluses kajastatakse:

—

automatiseerimata kontrollid võivad olla sellised toimingud nagu tehingute kinnitamine ja läbivaatamine, samuti kooskõlastav võrdlemine ja kooskõlastatavate kirjete järelkontroll. Teise võimalusena võib üksus tehingute algatamiseks, registreerimiseks, töötlemiseks ja aruandluses kajastamiseks kasutada automatiseeritud toiminguid, millisel juhul elektroonilised dokumendid asendavad paberkandjal dokumente;

—

IT-süsteemide sisene kontroll hõlmab automatiseeritud kontrollide (näiteks arvutiprogrammidesse sisse ehitatud kontrollid) ja käsitsi tehtavate kontrollide kombinatsiooni. Käsitsi tehtavad kontrollid võivad olla ITst sõltumatud, kasutada IT toodetud teavet või piirduda IT ja automatiseeritud kontrolli tulemusliku toimimise seirega ja erandite käsitlemisega. Kui ITd kasutatakse tehingute või muude finantsandmete algatamiseks, registreerimiseks, töötlemiseks või finantsaruannetes kajastamiseks, võivad süsteemid ja programmid sisaldada kontrolle, mis on seotud oluliste kontode kohta esitatavate väidetega, või olla kriitilise tähtsusega selliste käsitsi tehtavate kontrollide tõhusa toimimise seisukohast, mis sõltuvad ITst.

Automatiseerimata ja automatiseeritud elementide kombinatsioon üksuse sisekontrollis sõltub üksuse poolt IT kasutamise laadist ja keerukusest.

3.5.	Vigade, pettuste ja õigusnormide eiramise ennetamine ja avastamine ning parandusmeetmete võtmine Kas üksusel on asjakohased ja tõhusad menetlused vigade, pettuste ja õigusnormide eiramise ennetamiseks ja avastamiseks ning parandusmeetmete võtmiseks?

3.5.1

Kas oma eesmärkide saavutamist ohustavate riskide hindamisel kaalub üksus vigade, pettuste ja õigusnormide eiramise ohtu?

Täidab üksus

3.5.2

Kas üksus määratleb (tundlikud) ametikohad, mille puhul esineb kokkumängu risk (nt pangaarvete/raha haldamise, hangete ja ostudega seotud funktsioonid) ning kas on olemas järelevalvemeetmed (nt funktsioonide rotatsioon, lisakontroll)?

Täidab üksus

3.5.3

Kas on olemas menetlused vigadest, pettustest ja õigusnormide eiramisest teatamiseks ja järelmeetmete võtmiseks?

Täidab üksus

3.6.	Põhivara kaitse Kas üksusel on asjakohane ja tõhus põhivara ja immateriaalse vara haldamise süsteem, mis tagab põhivara ja immateriaalse vara kaitse ning mille raames põhivara jälgitakse finantsarvestuse, ennetava hoolduse ja varguste tõkestamise eesmärgil?

3.6.1

Kas üksusel on varahaldussüsteemi kirjeldus või menetluste käsiraamat?

Täidab üksus

3.6.2

Omandage piisav arusaam üksuse varahaldussüsteemist, st maa ja hoonete, masinate, sõidukite, seadmete ja immateriaalse vara (nt intellektuaalomandi õigused, litsentsid) soetamise ja haldamise tavadest ja menetlustest.

Märkus. Erilist tähelepanu tuleks pöörata hanke-eeskirjadele, mida kohaldatakse põhi- ja immateriaalse vara soetamisel (vt 5. sammas – hanked).

Juhised

Dokumenteerige nimetatud menetlused koos kirjelduste ja viidetega asjaomasele lähtematerjalile (süsteemid, vooskeemid, käsiraamatud jne) ning määratlege üksuse varahaldussüsteemi võimalikud puudused.

Käsitleda tuleks järgmisi küsimusi: rollid ja kohustused (ülesannete lahusus) varade haldamisel, soetamisel ja ostmisel, varade registreerimine (vararegistrite ja sõidukite logiraamatute kasutamine), juurdepääsukontroll ja -kord, kontrolli- ja järelevalvetoimingud, kaitsemeetmed ja juurdepääsukord, varade käsutamine ja võõrandamine.

3.7.

Varude ning nõuete ja võlgnevuste kaitse

Kas üksusel on asjakohane ja tõhus varude (varud, kaubad ja materjalid) haldamise süsteem, mis tagab varude kaitse ning mille raames varusid jälgitakse finantsarvestuse, ennetava hoolduse ja varguste tõkestamise eesmärgil?

Kas üksusel on asjakohane ja tõhus haldussüsteem, mis tagab maksete kooskõlastava võrdlemise nõuete ja võlgnevustega?

3.7.1

Kas üksusel on varude haldamise süsteemi kirjeldus või menetluste käsiraamat?

Täidab üksus

3.7.2

Omandage piisav arusaam üksuse varude haldamise süsteemist (materjalide, töövahendite, varuosade ja kontoritarvete soetamise, ostmise ja haldamise tavadest ja menetlustest).

Märkus. Erilist tähelepanu tuleks pöörata hanke-eeskirjadele, mida kohaldatakse varude, kaupade ja materjalide soetamisel (vt 5. sammas – hanked).

Juhised

Dokumenteerige nimetatud menetlused koos kirjelduste ja viidetega asjaomasele lähtematerjalile (süsteemid, vooskeemid, käsiraamatud jne) ning määratlege üksuse varude haldamise süsteemi võimalikud puudused.

Käsitleda tuleks järgmisi küsimusi: i) rollid ja kohustused varude haldamisel, soetamisel ja ostmisel ning varude arvestuses; ii) kaitsemeetmed, juurdepääs ja kasutamine; iii) kontrolli- ja järelevalvetoimingud, inventuuride tegemine ja kooskõlastav võrdlemine; iv) varude kasutamine ja käsutamine.

3.8.	Pangakontode haldamine ja pangas oleva raha kaitse Kas üksusel on asjakohane ja tõhus pangakontode haldamise süsteem, mis tagab pangakontode kaitse ning saadud ja kasutatud raha nõuetekohase arvestuse?

3.8.1

Kas üksusel on pangakontode haldamise süsteemi kirjeldus või menetluste käsiraamat?

Täidab üksus

3.8.2

Kas üksus teostab korrapäraselt (vähemalt kord kuus) oma kontodel (pearaamatu konto, kassakonto) registreeritud raamatupidamisandmete ja pangakontode andmete kooskõlastavat võrdlemist nii, et olulised lahknevused ei jää selgitamata?

3.8.3

Omandage piisav arusaam üksuse pangakontode haldamise süsteemist (pangakontode haldamise tavadest ja menetlustest).

Juhised

Dokumenteerige nimetatud menetlused koos kirjelduste ja viidetega asjaomasele lähtematerjalile (süsteemid, vooskeemid, käsiraamatud jne) ning määratlege üksuse pangakontode haldamise menetluste võimalikud puudused.

Käsitleda tuleks järgmisi küsimusi: rollid ja kohustused (ülesannete lahusus, juurdepääsuõigused, eraldi rahahalduse funktsiooni kasutamine) pangakontode haldamisel, kontode liik (nt intressikandvad kontod, kasutatavad vääringud), kahe allkirja andmise korra kasutamine, regulaarne pangakontode andmete kooskõlastav võrdlemine, järelevalve ja kontroll, projektide jaoks spetsiaalsete/eraldi pangakontode kasutamine, rahahalduse põhimõtted.

3.9.	Sularaha haldamine ja kaitse Kas üksusel on asjakohane ja tõhus sularaha haldamise süsteem, mis tagab sularaha kaitse ning saadud ja kasutatud raha nõuetekohase arvestuse?

3.9.1

Kas üksusel on sularaha haldamise süsteemi kirjeldus või menetluste käsiraamat?

Täidab üksus

3.9.2

3.9.3

Kas on olemas asjakohased sularaha hoidmise ja ülelugemise menetlused?

3.9.5

Kas üksus teostab tasaarveldusi ja kooskõlastavat võrdlemist vahekontode ja ettemaksete, st tehtud sularahamaksete puhul, millega seotud kulusid ei ole veel registreeritud, vähemalt kord kuus 30 päeva jooksul pärast iga kuu lõppu? Sellised ettemaksed võivad hõlmata reisikulude ettemakseid ja tegevuskulude avansikontosid (3). Samuti võivad need hõlmata teistele üksustele tehtavaid ülekandeid, mis liigitatakse nende tegemise hetkel kuludena, isegi kui ülekannete võimalik sihtotstarbeline osa kajastatakse aruandluses teatavate perioodide järel.

3.9.6

Omandage piisav arusaam üksuse sularaha haldamise süsteemist (sularaha haldamise tavadest ja menetlustest).

Juhised

Dokumenteerige nimetatud menetlused koos kirjelduste ja viidetega asjaomasele lähtematerjalile (süsteemid, vooskeemid, käsiraamatud jne) ning määratlege üksuse sularaha haldamise menetluste võimalikud puudused.

Käsitleda tuleks järgmisi küsimusi: rollid ja kohustused (ülesannete lahusus, juurdepääsuõigused, eraldi rahahalduse funktsiooni kasutamine) sularaha haldamisel, sularaha käitlemise kord ja hoitava sularaha piirangud; sularaha regulaarne ülelugemine ja kooskõlastav võrdlemine; sularaha ettemaksete haldamine (kasutamine, loa andmine, piirangud, järelevalve ja tasaarveldamine).

3.10.

Töölevõtmine

Kas üksusel on asjakohased ja tõhusad (nii alaliste kui ka ajutiste töötajate) töölevõtmise menetlused?

3.10.1

Kas üksusel on töölevõtmise süsteemi kirjeldus või menetluste käsiraamat?

Täidab üksus

3.10.2

Omandage piisav arusaam üksuse töölevõtmise süsteemist (välis-, kohalike ja muude töötajatega seotud personalijuhtimise tavadest ja menetlustest).

3.10.3

Käige läbi töölevõtmise protsess alates valikumenetluse tulemuse kinnitamisest kuni töölepingu allkirjastamiseni.

Juhised

Dokumenteerige nimetatud menetlused koos kirjelduste ja viidetega asjaomasele lähtematerjalile (süsteemid, vooskeemid, käsiraamatud jne) ning määratlege üksuse töölevõtmise menetluste võimalikud puudused.

Käsitleda tuleks järgmisi küsimusi: personalijuhtimisega seotud rollid ja kohustused; valiku- ja kinnitamismenetlused; palkade, hüvitiste ja muude töötingimuste kindlaksmääramine ja heakskiitmine; töölepingute kasutamine; ametijuhendid.

3.11.

Palgaarvestus ja ajajuhtimine

Kas üksusel on asjakohane ja tõhus palgaarvestuse ja ajajuhtimise süsteem?

3.11.1

Kas üksusel on palgaarvestuse ja ajajuhtimise süsteemi kirjeldus või menetluste käsiraamat?

Täidab üksus

3.11.2

Omandage piisav arusaam üksuse palgaarvestuse ja ajajuhtimise süsteemist (st vastavatest tavadest ja menetlustest).

3.11.3

Kas personali andmebaas (4) ja palgaarvestus on omavahel otseselt seotud, et tagada andmete sidusus? Kas kooskõlastav võrdlemine toimub korrapäraselt (põhimõtteliselt igal kuul)?

3.11.4

Kas palgaarvestuse ja ajajuhtimise süsteemid on omavahel seotud, et tagada palkade korrektne arvutamine (kui see on kohaldatav)?

3.11.5

Kas andmete ja palgaarvestuse muutmise volitused on piiratud ja kas kontrolljälg on kättesaadav?

3.11.6

Kas personaliandmete muutmiseks on ette nähtud asjakohased (heakskiitmise) toimingud?

3.11.7

Kas on olemas menetlused kontrollitoimingute puuduste ja/või fiktiivsete töötajate kindlakstegemiseks? Näiteks: kas siseauditi üksus teeb (iga-aastaseid) palgaarvestuse auditeid?

3.11.8

Kas üksusel on süsteem töötajate, palkade ja nendega seotud kulude jaotamiseks projektidele?

3.11.9

Milliseid põhimõtteid (st kasutatud põhiliste eelduste usaldusväärsus ja jaotamispõhimõtted) üksus kasutab palkade ja palkadega seotud kulude jaotamiseks projektidele? Kuidas töötajate poolt konkreetsetele projektidele kulutatud aeg kinnitatakse ja registreeritakse?

Juhised

Dokumenteerige nimetatud menetlused koos kirjelduste ja viidetega asjaomasele lähtematerjalile (süsteemid, vooskeemid, käsiraamatud jne) ning määratlege üksuse palgaarvestuse ja ajajuhtimise süsteemide võimalikud puudused.

Käsitleda tuleks järgmisi küsimusi: palgaarvestuse ja ajajuhtimisega seotud rollid ja kohustused; palkade ja palgakomponentide (püsi- ja muutuvad komponendid, ületunnitöö, sotsiaalkindlustus) registreerimine, arvutamine ja kinnitamine. Erilist tähelepanu tuleks pöörata üksuse ajajuhtimissüsteemile: ajaarvestuse toimingutele ja andmetele (tööajatabelite kasutamine) ning järelevalve-, kontrolli- ja kinnitamismenetlustele.

3.12.

Muude palgaga seotud kulude ja hüvitiste kontroll

Kas üksusel on asjakohased ja tõhusad muude palgaga seotud kulude ja hüvitiste kontrollimehhanismid?

Põhiküsimus (3. tase)

3.12.1

Kas üksusel on muude palgaga seotud kulude ja hüvitiste kontrollimehhanismide kirjeldus või menetluste käsiraamat?

Täidab üksus

3.12.2

Millised menetlused ja kontrollimehhanismid on ette nähtud reisi- ja majutuskulude hüvitiste (st päevarahade) kindlaksmääramiseks ja maksmiseks?

3.12.3

Millised menetlused ja kontrollimehhanismid on ette nähtud koolitus- ja personali arendamise kulude kindlaksmääramiseks ja maksmiseks?

3.13.

Teenuste ostmine ja teenustega seotud kulud

Kas üksusel on asjakohased ja tõhusad teenuste ostmise ja teenustega seotud kulude arvestuse kontrollimehhanismid?

3.13.1

Millised menetlused on üksuses ette nähtud teenuste ostmiseks välistelt teenuseosutajatelt (nt uuringud ja teadustöö; reklaam, müügi edendamine, avaldamine ja nähtavuse tagamine; hindamised; auditi-, raamatupidamis- ja õigusteenused; tehniline abi; kirjalik ja suuline tõlge; konverentside ja seminaride korraldamine)?

Märkus. Erilist tähelepanu tuleks pöörata hanke-eeskirjadele, mida kohaldatakse teenuste ostmisel (vt 5. sammas – hanked).

Täidab üksus

3.14.

Muude (palgaga mitteseotud) kulude kontroll

Kas üksusel on asjakohased ja tõhusad muude (palgaga mitteseotud) kulude kontrollimehhanismid?

Märkus. Siia kuuluvad kõik kulud peale palkade, palgaga seotud kulude ja hüvitiste ning teenuste kulude. Näiteks: kontorikulud, nagu rent, tarbekaubad ja kontoritarbed, kommunaalkulud (elekter, vesi, gaas, kütus), maksud ja tasud (nt kanalisatsiooni- ja tahkete jäätmete tasud), koristamine ja hooldus; side (telefon, faks, internet); kindlustus, haldus ja raamatupidamine, trükkimine.

3.14.1

Kas üksusel on muude (palgaga mitteseotud) kulude kontrollimehhanismide kirjeldus või menetluste käsiraamat?

Täidab üksus

3.14.2

Omandage piisav arusaam üksuse kulukontrollisüsteemist (kulude kontrollimise tavadest ja menetlustest).

Juhised

Dokumenteerige nimetatud menetlused koos kirjelduste ja viidetega asjaomasele lähtematerjalile (süsteemid, vooskeemid, käsiraamatud jne) ning määratlege üksuse kulude kontrollimise menetluste võimalikud puudused.

Käsitleda tuleks järgmisi küsimusi: kulude kontrollimisega seotud rollid ja kohustused; juhtimistoimingud, mis tagavad, et kulude kontroll on kooskõlas üksuse menetlustega; kulude lubamine ja heakskiitmine; eelarves ette nähtud ja tegelike kulude korrapärane võrdlemine.

3.15.

Tegevuse tulemuslikkuse seire

Kas üksusel on asjakohased ja tõhusad kontrollimehhanismid tegevuse tulemuslikkuse seireks?

3.15.1

Kas üksusel on tegevuse tulemuslikkuse seire menetluste kirjeldus või käsiraamat?

Täidab üksus

3.15.2

Millised meetmed on üksuses ette nähtud tegevuse tulemuslikkuse, st tegevuse ja projektide elluviimisel tehtud edusammude läbivaatamiseks?

Täidab üksus

3.15.3

Kas üksus on vastu võtnud kvaliteedistandardid (nt ISO)?

Täidab üksus

3.15.4

Kui väliseid standardeid ei kasutata, siis kas kasutatakse sisemisi standardeid?

Täidab üksus

3.15.5

Kas üksusel on menetlused tegevuse tulemuslikkuse hindamiseks (rakendamise eel, ajal ja järel)?

Täidab üksus

3.15.6

Kes neid hindamisi läbi viib (sisemine või väline hindaja), kuidas teatatakse tulemustest ja mida nende põhjal edasi tehakse?

Täidab üksus

3.16.

Vastavus rahaliste vahendite kasutamist käsitlevatele õigusaktidele ja eeskirjadele

Kas üksusel on asjakohased ja tõhusad kontrollimehhanismid üksuse tegevuse ja projektide rahastamist käsitlevatele ELi õigusaktidele ja eeskirjadele vastavuse tagamiseks?

3.16.1

Kas üksusel on rahaliste vahendite kasutamist käsitlevatele õigusaktidele ja eeskirjadele vastavuse tagamise menetluste kirjeldus või käsiraamat?

Täidab üksus

3.16.2

Kas üksuses on kehtestatud menetlused, millega tagatakse, et tegevuse ja projektide tegelikud kulud ja tulud vastavad kohaldatavatele eeskirjadele, st lepingutes ja kokkulepetes sätestatud tingimustele?

3.16.3

Kas üksuses on kehtestatud menetlused, millega tagatakse, et konkreetsed eeskirjad ja tingimused on hästi teada ning neist peetakse kinni? Sellised eeskirjad ja tingimused võivad olla seotud näiteks kulude rahastamiskõlblikkusega, hanke-eeskirjadega (vt 5. sammas), päritolureeglitega, ELi rahastatavate meetmete nähtavuse eeskirjadega ja projekti lõppedes varade üleandmise eeskirjadega.

1. SAMMAS — SISEKONTROLL

4.	TEAVE JA TEAVITAMINE (jätkub) — küsimused/kriteeriumid

Juhised

Teave on üksusele vajalik sisekontrolliga seotud kohustuste täitmiseks, mis toetavad üksuse eesmärkide saavutamist. Üksuse juhtkond hangib (nii üksusesisestest kui ka -välistest allikatest) või loob ja kasutab asjakohast ja kvaliteetset teavet sisekontrolli teiste komponentide toimimise toetamiseks.

Sisemine aruandlus (üksusesisene teavitamine)

See puudutab üksusesisest aruandlust, mis hõlmab üksuse juhtkonnale esitatavat finantsaruandlust ning üksuse tegevuse ja projektide rakendamise kvalitatiivseid aspekte käsitlevat aruandlust.

Väline aruandlus (väline teave ja teavitamine)

On võimalik eristada kahte välise teabe ja teavitamisvoogu:

—

üksusest välja suunatud väline aruandlus: välistele sidusrühmadele esitatav finantsaruandlus ning üksuse tegevuse ja projektide rakendamise kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid aspekte käsitlev aruandlus.

See puudutab peamiselt üksuse aastaaruandeid ja aruandekohuslust oma (väliste) sidusrühmade ees;

—	üksusesse suunatud väline aruandlus: üksusele toetusesaajate poolt esitatav finantsaruandlus ning tegevuse ja projektide rakendamise kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid aspekte käsitlev aruandlus.

See puudutab toetusesaajate aruandlusvoogusid üksusele ja nende aruandekohuslust üksuse ees. Aruandlus põhineb üksuse kehtestatud konkreetsetel eeskirjadel ja tingimustel, mille eesmärk on täita ELi ja teiste rahastajate eraldatava rahastuse nõudeid (sealhulgas aruandlusnõudeid). Need aruandlusvood moodustavad sisekontrolli olulise osa.

Nimetatud kahte liiki välist aruandlust käsitletakse 2. samba „Raamatupidamine“ all.

1. SAMMAS — SISEKONTROLL

4.	TEAVE JA TEAVITAMINE (jätkub) — küsimused/kriteeriumid

Üksuse märkused

Audiitori märkused

Põhiküsimus (2. tase). Kas üksuses on kehtestatud kontrollimehhanismid ja menetlused, mis tagavad usaldusväärse sisemise ja välise aruandluse (nii üksusesse kui ka üksusest välja suunatud aruandluse) kooskõlas kohaldatavate nõuete ja standarditega?

4.1.	Sisemine aruandlus Kas üksusel on asjakohased ja tõhusad kontrollimehhanismid selle tagamiseks, et juhtkond saab sisemisest aruandlusest asjakohast ja kvaliteetset teavet?

4.1.1

Kas üksus hangib (üksusesisestest ja/või -välistest allikatest) või loob ja kasutab asjakohast ja kvaliteetset teavet tegevusaruannete koostamiseks?

Täidab üksus

4.1.2

Kas üksuse juhtkond saab korrapäraselt (kord kuus, kvartalis) aruandeid eesmärkide, tegevuste ja projektidega seotud edusammude kohta?

Täidab üksus

4.1.3

Kas teave hõlmab rakendamise kvalitatiivseid aspekte, nagu tulemusnäitajate kasutamine, rakendamise seis ning viivitused, peamised probleemid ja muud küsimused?

Täidab üksus

4.1.4

Kas teave hõlmab selliseid rahalisi aspekte nagu tegevuse/projekti eelarves ette nähtud kulude ja tegelike kulude võrdlused ja analüüsid?

Täidab üksus

4.1.5

Kas üksuse siseselt edastatakse sisekontrolli toimimist toetavat teavet, sealhulgas teavet sisekontrolliga seotud eesmärkide ja kohustuste kohta?

Täidab üksus

4.2.	Üksusest välja suunatud väline aruandlus – finantsaruanded Kas üksus koostab ja esitab raamatupidamise aastaaruandeid, mis on usaldusväärsed ja kooskõlas kohaldatavate rahvusvaheliste standarditega?

4.2.1

Kas üksus koostab ja esitab usaldusväärseid raamatupidamise aastaaruandeid?

„Usaldusväärsed“ tähendab, et raamatupidamise aastaaruanded:

—	kajastavad tõeselt üksuse finantsseisundit, finantstulemusi ja rahavoogusid;

—	kajastavad tehingute, muude sündmuste ja tingimuste majanduslikku sisu, mitte ainult õiguslikku vormi;

—	on neutraalsed, st mitte kallutatud;

—	on konservatiivsed ning

—	on kõikides olulistes aspektides täielikud.

Juhised

Raamatupidamise aastaaruanded on läbipaistvuse kriitiline eeltingimus. Raamatupidamise aastaaruannete õigeaegse koostamise võimekus on raamatupidamissüsteemi toimimise ja säilitatavate andmete kvaliteedi üks olulisi näitajaid.

Selleks, et raamatupidamise aastaaruanded oleksid kasulikud ja aitaksid kaasa läbipaistvusele, peavad nad olema lugejale arusaadavad ning käsitlema tehinguid, varasid ja kohustusi läbipaistvalt ja järjekindlal moel. See on finantsaruandluse standardite eesmärk. Mõnedes riikides on võetud vastu oma avaliku sektori finantsaruandluse standardid, mille on kehtestanud valitsus või muu volitatud institutsioon. Selleks, et sellised riiklikud standardid oleksid üldtunnustatud, viiakse need tavaliselt kooskõlla rahvusvaheliste standarditega, nagu rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid (IPSAS), millest mõned on asjakohased tekkepõhist raamatupidamist kasutavates riikides, teisi aga kasutatakse kassapõhise raamatupidamise süsteemide puhul.

4.2.2

Kas finantsaruannetes esitatud finantsteabel on järgmised omadused, mis muudavad teabe kasutajate jaoks kasulikuks?

—	Asjakohasus. Finantsteave peaks olema kasutajate otsuste tegemise vajaduste seisukohast asjakohane.

—	Olulisus. Rõhuasetus peaks olema finantsteabel, mis eeldatavasti mõjutab kasutajate otsuseid.

—	Tõene esitus. Finantsteave peaks olema õige ja õiglane ning selles ei tohi esineda väärkajastamist.

—	Võrreldavus. Finantsteave peaks olema perioodide ja organisatsioonide lõikes võrreldav.

—	Kontrollitavus. Teave peaks osutama üksuse tegevuse aluseks olevate majanduslikele teguritele.

—	Ajakohasus. Finantsteabe avalikustamine ei tohiks liiga kaua viibida.

—	Arusaadavus. Finantsteave peab olema arusaadav kasutajatele, kellel on piisavad teadmised üksuse tegevuse kohta.

4.2.3

Kas üksus koostab ja esitab raamatupidamise aastaaruandeid, mis on kooskõlas kohaldatavate rahvusvaheliste standarditega? Milline on kohaldatav finantsaruandlusraamistik? Milliseid peamisi õigusakte ja eeskirju peab üksus raamatupidamise aastaaruannete koostamisel ja esitamisel järgima?

Täidab üksus

4.2.4

Muu hea tava kohane avalikustamine

Kas üksuse raamatupidamise aastaaruannetes avaldatakse:

—	üksuse aadress ja õiguslik vorm ning jurisdiktsioon, mille alla üksus kuulub;

—	üksuse toimingute ja põhitegevuse olemus;

—	viide õiguslikule ja reguleerivale raamistikule, mida kohaldatakse üksuse tegevuse suhtes;

—	kontrolliva üksuse nimi ja identifitseerimisandmed (kui see on kohaldatav);

—	eelarves ette nähtud ja tegelike assigneeringute/kulukohustuste ja väljamaksete võrdlused;

—	üksikasjalik teave rahastamisallikate kohta (saadud/saadaolevad summad ja rahastajate identifitseerimisandmed);

—	finantsseisundi aruanne ja finantstulemuste aruanne tegevuse liikide, programmide, projektide, (usaldus-) fondide ja rahastamisvahendite lõikes raamatupidamise aastaaruandega hõlmatud perioodi kohta?

4.2.5

Kas üksus järgib riiklikke raamatupidamisstandardeid (sealhulgas finantsaruandluse standardeid), mis kehtivad riigis, kus ta on asutatud? Näiteks: Maailmapank, st Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (IBRD) ja Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (IDA) järgivad USA üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid.

4.2.6

Kas üksus järgib rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid (sh finantsaruandluse standardeid) või arvestuspõhimõtteid ja -eeskirju, mis on ette nähtud konkreetsetes õigusaktides või konventsioonides, näiteks:

—	rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid (IPSAS);

—	rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid (IFRS);

—	muud asjakohased konventsioonid ja eeskirjad, näiteks ÜRO süsteemi raamatupidamisstandardid (UNSAS)?

Täidab üksus

4.2.7

Mis on üksuse finantsaruannete koostamisel ja esitamisel kasutatav arvestusalus:

—	tekkepõhine arvestus;

—	kassapõhine arvestus;

—	modifitseeritud kassapõhine või modifitseeritud tekkepõhine arvestus (st segaarvestus)?

Märkus. „Tekkepõhine arvestus“ tähendab seda, et tehingud ja muud sündmused kajastatakse nende tekkimisel (mitte alles siis, kui raha või selle ekvivalent on laekunud või makstud). Seetõttu kajastatakse tehingud ja sündmused nende perioodide raamatupidamises ja finantsaruannetes, millega nad on seotud. Tekkepõhise arvestuse kohaselt kajastatakse varad, kohustused, netovara/omakapital, tulud ja kulud.

Täidab üksus

4.2.8.

Milline ajavahemik on üksuse majandusaasta?

Täidab üksus

4.2.9.

Kas üksuse raamatupidamise aastaaruanne sisaldab järgmisi komponente:

—	finantsseisundi aruanne (mida nimetatakse ka bilansiks või varade ja kohustuste aruandeks);

—	kasumiaruanne (mida nimetatakse ka tulude ja kulude aruandeks või tulemiaruandeks);

—	netovara/omakapitali muutuste aruanne;

—	rahavoogude aruanne ning

—	arvestuspõhimõtted ja raamatupidamise aastaaruande lisad.

Täidab üksus

4.2.10

Kas üksuse raamatupidamise aastaaruanne esitatakse välisaudiitorile auditeerimiseks 6 kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu?

Täidab üksus

4.3.

Üksusest välja suunatud väline aruandlus – eriaruanded rahastajatele

Kas üksusel on aruandluse kord, mis tagab rahastajatele (sealhulgas Euroopa Komisjonile) nende poolt projektide, (usaldus-) fondide ja rahastamisvahendite jaoks antud rahaliste vahendite kohta piisava ja õigeaegse aruandluse esitamise?

4.3.1

Kas üksusel on konkreetne ja spetsiaalne kord seoses aruandlusega ELi või teiste rahastajate rahastatavate tegevuste, projektide või (usaldus-) fondide ja rahastamisvahendite kohta?

Täidab üksus

4.4.	Üksusesse suunatud väline aruandlus – volitatud isikute ja toetusesaajate aruandlus Kas üksus võtab asjakohaseid meetmeid, mis tagavad mõistlikul määral, et toetusesaajad esitavad usaldusväärseid ja õigeaegseid aruandeid üksuse poolt neile eraldatud vahendite kasutamise kohta?

4.4.1

Kas üksusel on konkreetsed ja spetsiaalsed menetlused seoses aruandlusega ELi või teiste rahastajate rahastatavate tegevuste, projektide, (usaldus-) fondide ja rahastamisvahendite kohta?

Täidab üksus

4.4.2

Kas üksus kehtestab tegevuste, projektide, (usaldus-) fondide ja rahastamisvahendite rakendamise finants- ja kvalitatiivseid aspekte käsitleva toetusesaajate aruandluse tingimused?

Täidab üksus

4.4.3

Kas aruandluse tingimustest antakse selgelt ja asjakohaselt teada (nt juhendite, (veebipõhiste) suuniste, juhiste, brošüüride abil)?

—	Millised on peamised aruandluse tingimused?

—	Kas need tingimused on siduvad? Näiteks: kas tingimused on sätestatud üksuse ja toetusesaajate vahelistes lepingutes või kokkulepetes või nende lisades?

—	Kas selgitatakse tingimuste (nt kulude rahastamiskõlblikkuse eeskirjade) mittetäitmise tagajärgi?

Täidab üksus

4.4.4

Kas üksus jälgib/kontrollib aruandluse tingimuste täitmist?

Täidab üksus

4.4.5

Kas üksus saab korrapäraselt toetusesaajatelt eduaruandeid ja vaatab neid läbi?

Täidab üksus

4.4.6

Kas üksus reageerib tulemuslikult ja õigeaegselt nende aruannete läbivaatamisel ilmnenud probleemidele? Sellised probleemid võivad hõlmata näiteks märkimisväärseid erinevusi eelarves ette nähtud ja tegelike kulude vahel, ebatavalisi kuluartikleid, (võimalikke) rahastamiskõlbmatuid kulusid, viivitusi projekti elluviimisel, projektitegevuste elluviimist plaanitust erineval viisil.

Täidab üksus

1. SAMMAS — SISEKONTROLL

5.	JÄRELEVALVE — küsimused/kriteeriumid

Üksuse märkused

Audiitori märkused

Põhiküsimus (2. tase). Kas üksus teostab oma sisekontrollisüsteemi (komponentide) toimimise üle regulaarselt ja tulemuslikult järelevalvet?

5.1.	Sisekontrollisüsteemi (komponentide) järelevalve (kui üksusel ei ole siseauditi funktsiooni täitjat) Kui üksusel ei ole siseauditi funktsiooni täitjat, siis kas ta võtab piisavaid ja tulemuslikke meetmeid sisekontrolli toimimise jälgimiseks?

5.1.1

Millised on peamised toimingud, mille abil üksus teostab järelevalvet oma sisekontrollisüsteemi (komponentide) toimimise üle?

Täidab üksus

5.1.2

Kuidas üksus algatab parandusmeetmeid oma sisekontrollisüsteemi (komponentide) puuduste suhtes?

Täidab üksus

5.2.	Siseauditi funktsiooni täitja Kas üksusel on tõhus siseauditi funktsiooni täitja?

5.2.1

Standardid ja siseauditi põhimäärus

Kas siseauditi funktsiooni täitja järgib rahvusvahelisi kutsestandardeid ja eetikakoodeksit, mille on andnud välja Siseaudiitorite Instituut (www.theiia.org)?

Täidab üksus

Juhised

Juhtkond peab saama sisekontrollisüsteemide toimimise kohta korrapärast ja piisavat tagasisidet kas siseauditi funktsiooni või samaväärse süsteemide järelevalve funktsiooni kaudu. Mõnes riigis hõlmab siseauditi funktsioon ainult tehingute eelauditit, mida loetakse sisekontrolli osaks.

5.2.2

Standardid ja siseauditi põhimäärus (jätkub)

Kas siseauditi funktsiooni täitja on võtnud vastu siseauditi põhimääruse, mis on kooskõlas Siseaudiitorite Instituudi poolt välja antud siseauditeerimise määratluse, eetikakoodeksi ja standarditega?

Märkus. Siseauditi põhimäärus on ametlik dokument, milles on määratletud siseauditi üksuse eesmärk, volitused ja vastutus. Siseauditi põhimääruses i) määratletakse siseauditi üksuse positsioon organisatsioonis, sh siseauditi juhi funktsionaalne alluvus kõrgemale juhtorganile, ii) juurdepääs töövõtu läbiviimiseks vajalikele andmetele, töötajatele ja füüsilistele varadele ning iii) siseauditi üksuse tegevuse ulatus. Siseauditi põhimääruse lõplik heakskiitja on üksuse kõrgem juhtorgan või järelevalveorgan (auditikomitee), kui see on olemas.

Täidab üksus

5.2.3

Sõltumatus

Milline on siseauditi funktsiooni täitja positsioon üksuse organisatsioonilises struktuuris?

Täidab üksus

5.2.4

Sõltumatus

Kas siseauditi funktsiooni täitja on sõltumatu, st ega teda ei piira tingimused, mis ohustavad tema võimet täita siseauditeerimise kohustusi erapooletult?

Täidab üksus

5.2.5

Sõltumatus (jätkub)

Kas siseauditi üksuse/funktsiooni juhil on otsene ja piiramatu juurdepääs kõrgemale juhtkonnale ja järelevalveorganile, kui see on olemas?

Täidab üksus

5.2.6

Töö eesmärgid ja ulatus

Mis laadi kohustusi siseauditi funktsiooni täitja täidab?

Täidab üksus

5.2.7

Töö eesmärgid ja ulatus (jätkub)

Milliseid toiminguid siseauditi funktsiooni täitja teeb või peab tegema?

Täidab üksus

5.2.8

Töö eesmärgid ja ulatus

Kas siseauditi põhimääruses on määratletud üksusele osutatavate (kindlustandvate) teenuste laad?

Märkus. Kindlustandvad teenused hõlmavad tõendusmaterjali objektiivset hindamist siseaudiitori poolt eesmärgiga esitada sõltumatuid arvamusi või järeldusi üksuse, toimingu, funktsiooni, protsessi, süsteemi või muu auditiobjekti kohta. Kindlustandva töövõtu laad ja ulatus on määratletud rahvusvahelistes siseauditeerimise kutsetegevuse standardites.

Täidab üksus

5.2.9

Töö eesmärgid ja ulatus

Kas siseauditi funktsiooni täitja koostab tegevuse ja/või organisatsiooniliste funktsioonide (nt osakonnad, muud struktuuriüksused) riskianalüüsi?

Märkus. Tõhusa siseauditi (või süsteemide toimimise järelevalve) funktsiooni olemasolu tõendab muu hulgas keskendumine suure riskiga valdkondadele.

Täidab üksus

5.2.10

Töö eesmärgid ja ulatus

Kas siseauditi funktsiooni täitja koostab mitmeaastase (tavaliselt kolmeaastase) auditiplaani ja iga-aastased tegevusplaanid? Kuidas ja kelle poolt auditiobjektid valitakse ja kinnitatakse?

Täidab üksus

5.2.11

Töö eesmärgid ja ulatus (jätkub)

Kas need plaanid sisaldavad asjakohast valikut auditiliike, sealhulgas vastavusauditeid, finantsauditeid, palgaarvestuse auditeid, süsteemiauditeid, sh infotehnoloogia auditeid, kohtulikke auditeid ja tulemusauditeid?

Täidab üksus

5.2.12

Töö eesmärgid ja ulatus

Kas siseaudit hõlmab kogu üksuse hallatavat tegevust?

Täidab üksus

5.2.13

Aruandlus

Kas siseauditi aruandeid koostatakse ja väljastatakse kindla ajakava kohaselt ning kas need edastatakse kõrgemale juhtkonnale ja järelevalveorganile või auditikomiteele, kui see on olemas?

Täidab üksus

5.2.14

Aruandlus (jätkub)

Kas siseauditi funktsiooni täitja esitab korrapäraselt (st kord kuus või kord kvartalis) eduaruandeid üksuse juhtkonnale ja järelevalveorganile või auditikomiteele, kui see on olemas?

Täidab üksus

5.2.15

Järelmeetmed seoses siseauditi tähelepanekute ja soovitustega

Kas siseauditi tähelepanekud ja soovitused edastatakse (üksuse kõrgemale juhtkonnale ja järelevalveorganile/auditikomiteele) ja lahendatakse nõuetekohaselt?

Täidab üksus

5.2.16

Järelmeetmed seoses siseauditi tähelepanekute ja soovitustega

Kas üksuse juhtkond reageerib siseauditi tähelepanekutele kiiresti?

Täidab üksus

5.2.17

Järelmeetmed seoses siseauditi tähelepanekute ja soovitustega

Kas siseauditi soovitusi rakendatakse täielikult ja õigeaegselt?

Märkus. Tõhusa siseauditi (või süsteemide toimimise järelevalve) funktsiooni olemasolu tõendab muu hulgas juhtkonna reageerimine siseauditi tähelepanekutele. See on kriitilise tähtsusega tegur, sest tähelepanekutele reageerimata jätmine muudab siseauditi funktsiooni kasutuks.

Täidab üksus

5.3.	Juhtkonna väide sisekontrollisüsteemi tulemuslikkuse kohta Kas üksuse juhtkond väidab, et sisekontrollisüsteem on tulemuslik?

5.3.1

Kas juhtkond lisab üksuse (raamatupidamise) aastaaruandele aruande üksuse sisekontrollisüsteemi tulemuslikkuse kohta (st sisekontrolli aruande)?

Kui jah, siis vaadake läbi üksuse viimase kolme aasta sisekontrolli aruanded ja sõltumatu audiitori aruanne, mis käsitleb juhtkonna väidet sisekontrollisüsteemi tulemuslikkuse kohta.

Kui jah, siis millist liiki arvamust (märkusteta, märkustega) avaldasid välisaudiitorid juhtkonna väite kohta, et üksuse sisekontrollisüsteem on tulemuslik.

Täidab üksus

2. SAMMAS — RAAMATUPIDAMINE

PÕHIKÜSIMUS (1. tase)

Audiitori märkused

Kas üksus kasutab raamatupidamissüsteemi, mis annab õigeaegselt kõigis olulistes aspektides täpset, täielikku ja usaldusväärset teavet vastavalt siseriiklikele ja/või rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele ja Euroopa Komisjoni kehtestatud kriteeriumidele?

Juhised

Arvestuspõhimõtted on kindlad põhimõtted, alused, lepped, reeglid ja tavad, mida üksus rakendab finantsaruannete koostamisel ja esitamisel. Usaldusväärne alus tähendab, et üksus rakendab arvestuspõhimõtteid, mis on aruannete kasutajate otsuste tegemise vajaduste seisukohast asjakohased ja usaldusväärsed, tagades, et finantsaruanded

—	kajastavad tõeselt üksuse finantsseisundit, finantstulemusi ja rahavoogusid;

—	kajastavad tehingute, muude sündmuste ja tingimuste majanduslikku sisu, mitte ainult õiguslikku vormi;

—	on neutraalsed, st mitte kallutatud;

—	on konservatiivsed ning

—	on kõikides olulistes aspektides täielikud.

Finantsmääruse artikkel 154

Komisjon võib nõustuda, et nende üksuste ja isikute raamatupidamissüsteemid ja sisekontrollisüsteemid, kellele usaldatakse komisjoni nimel eelarve täitmisega seotud ülesanded, tagavad liidu finantshuvide samaväärse kaitse taseme ja annavad piisava kindluse eelarve täitmise eesmärkide saavutamise osas.

2. SAMMAS — RAAMATUPIDAMINE

1.	RAAMATUPIDAMISSÜSTEEM JA ARVESTUSPÕHIMÕTTED — küsimused/kriteeriumid

Üksuse märkused

Audiitori märkused

1.	Raamatupidamissüsteem ja arvestuspõhimõtted

Põhiküsimus (2. tase). Kas üksus kasutab asjakohast raamatupidamissüsteemi ja kas tal on olemas selged kirjalikud arvestuspõhimõtted?

1.1

Kas üksus rakendab arvestuspõhimõtteid, mis

—	on aruannete kasutajate otsuste tegemise vajaduste seisukohast asjakohased ja tagavad usaldusväärse aluse üksuse finantsaruannete koostamiseks;

—	on kooskõlas kohaldatavate siseriiklike ja/või rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega või arvestuspõhimõtete ja -eeskirjadega, mis on ette nähtud konkreetsetes õigusaktides või konventsioonides?

1.2

Kas üksusel on raamatupidamise sise-eeskiri, mis muu hulgas kirjeldab üksikasjalikult eri liiki finants- ja raamatupidamistehingute raamatupidamiskorda?

Täidab üksus

1.3

Kas üksus rakendab oma raamatupidamissüsteemis kahekordse kirjendamise põhimõtet?

Märkus. Kahekordsel kirjendamisel põhinev arvestussüsteem hõlmab finantsarvestussüsteemis finantsteabe kajastamise reegleid, mille kohaselt iga tehing või sündmus muudab vähemalt kahte erinevat pearaamatu kontot.

Täidab üksus

1.4

Kas üksusel on kontoplaan, mis kajastab asjakohaselt üksuse toiminguid ja tegevust?

Täidab üksus

1.5

Kas üksus teostab korrapäraselt pangakontode kooskõlastavat võrdlemist ja kassaraamatu kooskõlastavat võrdlemist (kui see on kohaldatav)?

Täidab üksus

1.6

Kas üksus teostab korrapäraselt vahekontode ja ettemaksete kooskõlastavat võrdlemist ja tasaarveldusi? Kas erinevate projektidega seotud ettemaksete ja lõppmaksete arvestamiseks kasutatakse eraldi (pearaamatu) kontosid?

Märkus. Finantsteabe usaldusväärne esitamine eeldab kajastamistavade pidevat kontrollimist. See on sisekontrolli oluline osa ning juhtkonnale ja väliste aruannete jaoks kvaliteetsete andmete esitamise alus. Erinevatest allikatest pärinevate andmete õigeaegne ja sagedane kooskõlastav võrdlemine on andmete usaldusväärsuse seisukohast väga oluline.

Täidab üksus

1.7

Kas raamatupidamissüsteem võimaldab konkreetsete projektide, tegevuste, (usaldus-) fondide ja rahastamisvahenditega seotud raamatupidamis- ja finantsteabe töötlemist ja aruannetes kajastamist, olenemata sellest, kas neid rahastatakse üksuse enda poolt või välistest allikatest (nt Euroopa Komisjon)?

Täidab üksus

1.8

Kas üksus suudab tagada konkreetsete projektide, tegevuste, (usaldus-) fondide ja rahastamisvahenditega seotud tehingute (tulude ja kulude) raamatupidamisjälje, olenemata sellest, kas neid rahastatakse üksuse enda poolt või välistest allikatest (nt Euroopa Komisjon)?

Täidab üksus

1.9

Kuidas kajastatakse üksuse raamatupidamises üksusele väliste organisatsioonide (nt Euroopa Komisjon) poolt konkreetsete projektide, tegevuste, (usaldus-) fondide ja rahastamisvahendite rahastamiseks tehtud ettemakseid?

Täidab üksus

1.10

Kas üksusel on üksuse poolt toetusesaajatele tehtud ettemaksete tasaarveldamise kord (nt kas ettemaksed tasaarveldatakse toetusesaajate aruannete alusel, mis käsitlevad rahaliste vahendite kasutamist)?

2. SAMMAS — RAAMATUPIDAMINE

2.	EELARVESTAMINE — küsimused/kriteeriumid

Üksuse märkused

Audiitori märkused

2.	Eelarvestamine

Põhiküsimus (2. tase). Kas üksusel on eelarvestamise süsteem ja menetlused, mille tulemusena koostatakse üksuse toimingute ja tegevuse jaoks läbipaistvad ja usaldusväärsed eelarved?

2.1

Kas eelarvestamise menetlused on ametlikult ette nähtud (nt eelarvekäsiraamatu või ringkirjade kaudu)?

Täidab üksus

2.2

Millisteks ajavahemikeks eelarveid koostatakse (aasta-, poolaasta-, kvartalieelarved)?

Täidab üksus

2.3

Kes on eelarveprotsessi peamised osalejad?

Täidab üksus

2.4

Milliseid raamatupidamis- ja muude andmete allikaid kasutatakse?

Täidab üksus

2.5

Kas üksusel on asjakohane eelarvete liigitamissüsteem (liigitamiskriteeriumid võivad hõlmata näiteks järgmist: tegevuskulud ja kapitalimahutused, tegevuspõhine või funktsionaalne eelarve, analüütiline liigitus, liigitus projekti või allprojekti järgi).

Täidab üksus

2.6

Kas eelarvetes esitatakse prognoositud/hinnangulised kulud sidusalt ja selgelt ning vastavalt üksuse tegevusele, toimingutele ja projektidele?

Täidab üksus

2.7

Kas eelarved on läbipaistvad ja kõikehõlmavad ning kajastavad õigesti üksuse toiminguid?

2.8

Kas eelarvete koostamisel ning prognoositavate ja hinnanguliste kulude arvutamisel kasutatavad eeldused on usutavad? Kas kulude jaotamise põhimõtted, mida kasutatakse eelarveliste kulude arvutamiseks, põhinevad loogilistel, järjepidevatel ja usutavatel eeldustel ja põhimõtetel?

2.9

Kas eelarveandmed on asjakohased ja usaldusväärsed, omades juhtkonna ja/või teiste kasutajate jaoks reaalset kasutusväärtust?

Täidab üksus

2.10

Kuidas ja kelle poolt eelarved kinnitatakse?

Täidab üksus

2.11

Kas raamatupidamissüsteem võimaldab koostada põhjalikke aruandeid tegelike kulude kohta võrreldes algse eelarvega?

Täidab üksus

2.12

Kas aruandeid, milles esitatakse tegelikud kogukulud võrreldes algselt eelarves ette nähtud kogukuludega, koostatakse korrapäraselt (kord kvartalis, kord poolaastas) ja kas need väljastatakse mõistliku aja jooksul (ühe kuu jooksul) pärast perioodi lõppu?

Täidab üksus

2.13

Kas tegelike kulude ja algselt eelarvestatud kulude vahelisi erinevusi uuritakse ja selgitatakse nõuetekohaselt?

Täidab üksus

2.14

Kui kulude koosseis on algsest eelarvest oluliselt erinev, siis kas sellised erinevused kinnitatakse nõuetekohaselt?

Täidab üksus

2.15

Kas eelarve täitmise aruannetes kajastatakse ka kulusid, mis on seotud ülekannetega üksuse peakontorist sõltumatult tegutsevatele üksuse osadele (nt teistes kohtades asuvatele kontoritele)?

Täidab üksus

2. SAMMAS — RAAMATUPIDAMINE

3.	KONKREETSETE PROJEKTIDE, TEGEVUSTE, (USALDUS-) FONDIDE, RAHASTAMISVAHENDITE JA EELARVELISTE TAGATISTEGA SEOTUD RAAMATUPIDAMINE JA EELARVESTAMINE — küsimused/kriteeriumid

Üksuse märkused

Audiitori märkused

Käesolevas punktis esitatud küsimuste eesmärk on hinnata, kas üksuse raamatupidamissüsteem võimaldab koostada usaldusväärseid ja õigeaegseid aruandeid, mis käsitlevad üksuse ja/või toetusesaajate poolt rahaliste vahendite kasutamist konkreetsete tegevuste, projektide, (usaldus-) fondide ja rahastamisvahendite (5) jaoks. Nende aruannete kasutajateks on üksuse juhtkond ja/või rahalisi vahendeid võimaldanud välised osapooled (nt Euroopa Komisjon).

3.	Projektide, tegevuste, (usaldus-) fondide ja rahastamisvahenditega seotud raamatupidamine ja eelarvestamine

Põhiküsimus (2. tase). Kas üksusel on raamatupidamis- ja eelarvestamiskord, mis tagab rahastajatele (sealhulgas Euroopa Komisjonile) nende poolt projektide, tegevuste, (usaldus-) fondide ja rahastamisvahendite jaoks antud rahaliste vahendite kohta piisava ja õigeaegse aruandluse esitamise, ning finantsaruannete (6) koostamise suutlikkus ja protsessid?

3.1

Kas üksusel on raamatupidamissüsteem ja -kord, mis võimaldavad luua asjakohast ja usaldusväärset teavet ELi või teiste rahastajate rahastatavate tegevuste, projektide, (usaldus-) fondide ja rahastamisvahendite kohta (finants- ja kvalitatiivset teavet sisaldavate) aruannete ja finantsaruannete koostamiseks?

Täidab üksus

3.2

Kas üksuse raamatupidamissüsteem võimaldab koostada finantsaruandeid konkreetsete tegevuste, projektide, (usaldus-) fondide ja rahastamisvahendite kohta või luua raamatupidamislikke koondandmeid, mida saab otseselt kasutada finantsaruannete koostamiseks?

Täidab üksus

Juhised

Tavaliselt hõlmab üksuse infosüsteem selliste standardsete registrikannete kasutamist, mida on korduvalt vaja tehingute registreerimiseks. Selliste kannete üheks näiteks on registrikanded, mille kaudu pearaamatus kajastatakse palgakulud.

Üksuse finantsaruandluse protsess hõlmab ka mittestandardsete registrikannete kasutamist ühekordsete või ebatavaliste tehingute või korrigeerimiste kajastamiseks. Need võivad olla vajalikud selliste konkreetse projektiga seotud kuluartiklite (sealhulgas kulude jaotamise) kajastamiseks, mida standardsed raamatupidamistoimingud ja registrikanded ei hõlma. Automatiseerimata pearaamatusüsteemide puhul saab mittestandardsed registrikanded kindlaks teha arvestusregistrite ja -raamatute ning neid tõendavate dokumentide kontrollimise teel.

3.3

Mil määral peab üksus täielike ja usaldusväärsete aruannete koostamiseks tegema täiendavaid registrikandeid, korrigeerima kandeid ja/või teostama finants- ja kuluandmete muud automatiseerimata töötlemist?

Täidab üksus

3.4

Mil määral kasutab üksus vahetabeleid ja/või (kulude) jaotustabeleid, mille kaudu kantakse projektipõhises teabes esitatud finantsandmed üksuse pearaamatu kontodele ja/või kulukontodele?

Täidab üksus

3.5

Mil määral kasutab üksus finantsaruandluse koostamiseks täiendavat tarkvara (nt arvutustabeli rakendusi nagu MS Excel) lisaks oma tavapärasele raamatupidamistarkvarale?

Täidab üksus

3.6

Omandage piisav arusaam sellest, kuidas projektidega seotud finantsteavet (st kulusid) üksuse raamatupidamissüsteemis kajastatakse (st peamised eeldused, jaotamispõhimõtted) ning kuidas see teave jõuab finantsaruannetesse (automaatselt/käsitsi tehtavate korrektsioonide abil)?

Täidab üksus

3.7

Kas üksusel on eelarvestamise süsteem ja menetlused, mis võimaldavad luua asjakohast ja usaldusväärset teavet tegevuste, projektide, (usaldus-) fondide ja rahastamisvahendite eelarvete koostamiseks?

Märkus. Põhimõtteliselt tuleks esitada samad küsimused nagu üksuse üldise eelarveprotsessi puhul.

Täidab üksus

3. SAMMAS — SÕLTUMATU VÄLISAUDIT
PÕHIKÜSIMUS (1. tase)	Audiitori märkused
Kas üksuse puhul on ette nähtud sõltumatu välisaudit, mille peab läbi viima üksusest sõltumatult tegutsev audititalitus kõigis olulistes aspektides kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandarditega ja Euroopa Komisjoni kehtestatud kriteeriumidega?
Juhised Kvaliteetne välisaudit on üksuse poolt ressursside, sealhulgas rahastajate võimaldatud rahaliste vahendite kasutamise läbipaistvuse oluline eeldus. Välisauditi kvaliteet sõltub eelkõige järgmistest elementidest: auditi eesmärgid ja ulatus ning vastavus asjakohastele auditeerimisstandarditele, sh välisaudiitori (auditeerimisasutuse) sõltumatus.

3. SAMMAS — SÕLTUMATU VÄLISAUDIT

1.	REGULEERIV RAAMISTIK — küsimused/kriteeriumid

Üksuse märkused

Audiitori märkused

Põhiküsimus (2. tase). Kas üksusel on selge välisauditeid reguleeriv raamistik?

1.1

Kas üksuse välisauditi teeb sõltumatu professionaalne väline audiitorühing (erasektor) vastavalt rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega samaväärsetele standarditele?

Kui jah, siis vastake küsimustele punktides 2.1 (Põhimõtted) ja 3 (Välisauditi protseduurid).

Täidab üksus

1.2

Kas üksuse välisauditi teeb riiklik auditeerimisasutus (avalik sektor) vastavalt rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega samaväärsetele standarditele? Kui jah, vastake allpool punktis 3 esitatud küsimustele.

Kui jah, siis vastake küsimustele punktides 2.2 (Põhimõtted) ja 3 (Välisauditi protseduurid).

Täidab üksus

1.3

Kas välisauditi teeb väline auditeerimis- või järelevalveasutus, mis tegutseb konkreetse reguleeriva või institutsionaalse raamistiku alusel (nt ÜRO välisaudiitor), vastavalt rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega samaväärsetele standarditele? Kui jah, vastake allpool punktis 4 esitatud küsimustele.

Kui jah, siis vastake küsimustele punktides 2.3 (Põhimõtted) ja 3 (Välisauditi protseduurid).

Täidab üksus

3. SAMMAS — SÕLTUMATU VÄLISAUDIT

2.	PÕHIMÕTTED — küsimused/kriteeriumid

Üksuse märkused

Audiitori märkused

2.1.

Välisauditi teeb sõltumatu professionaalne väline audiitorühing (erasektor) vastavalt rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega samaväärsetele standarditele.

Põhiküsimus (2. tase). Kas üksuse puhul on ette nähtud välisaudit,

—	mille viib läbi üksusest sõltumatu professionaalne väline audiitorühing, mis vastab ausust, objektiivsust, kutsealast pädevust ja hoolsust, konfidentsiaalsust ja professionaalsust hõlmavatele kutse-eetika aluspõhimõtetele?

—	mis viiakse läbi vastavalt auditeerimisstandarditele, mis on samaväärsed rahvusvahelise auditeerimise ja kindlustandvate töövõttude standardite komitee (IAASB) poolt välja antud rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA)?

2.1.1

Kas auditi viib läbi professionaalne väline audiitorühing, mis on tunnustatud siseriikliku raamatupidajate või audiitorite organisatsiooni vms institutsiooni liige?

Kas siseriiklik raamatupidajate või audiitorite organisatsioon on Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni liige?

2.1.2

Kas audit viiakse läbi vastavalt kohaldatavatele siseriiklikele auditeerimisstandarditele ja kas need standardid on kooskõlas rahvusvahelise auditeerimise ja kindlustandvate töövõttude standardite komitee (IAASB) poolt välja antud rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA)?

2.1.3

Kas audiitor, kes auditi läbi viib, lähtub eetikakoodeksist, milles on kehtestatud audiitorite eetika aluspõhimõtted seoses aususe, objektiivsuse, sõltumatuse, ametialase pädevuse ja hoolsuse, konfidentsiaalsuse, ametialase käitumise ja tehniliste standarditega?

Kas see eetikakoodeks on kooskõlas IFACi kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga, mille on välja andnud rahvusvaheline arvestusekspertide eetikastandardite komitee (IESBA)?

2.1.4

Kas sõltumatuse aluspõhimõtet järgitakse täielikult?

2.2.

Välisauditi teeb riiklik auditeerimisasutus (avalik sektor) vastavalt rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega samaväärsetele standarditele.

Põhiküsimus (2. tase). Kas üksuse puhul on ette nähtud välisaudit,

—	mille viib läbi üksusest sõltumatu riiklik auditeerimisasutus või kõrgeim kontrolliasutus (nt riiklik kontrollikoda või samaväärne asutus), mis vastab ausust, objektiivsust, kutsealast pädevust ja hoolsust, konfidentsiaalsust ja professionaalsust hõlmavatele kutse-eetika aluspõhimõtetele?

—	mis viiakse läbi vastavalt auditeerimisstandarditele, mis on samaväärsed Kõrgeimate Kontrolliasutuste Rahvusvaheline Organisatsiooni (INTOSAI) poolt välja antud standardite, suuniste ja põhimõtetega?

2.2.1

Kas auditi viib läbi riiklik auditeerimisasutus, mis on INTOSAI liige?

2.2.2

Kas audit viiakse läbi vastavalt kohaldatavatele siseriiklikele auditeerimisstandarditele ja kas need standardid on kooskõlas INTOSAI standarditega?

2.2.3

Kas see eetikakoodeks on kooskõlas INTOSAI eetikakoodeksiga (ISSAI 30) või samaväärse eetikakoodeksiga?

2.2.4

Kas sõltumatuse aluspõhimõtet järgitakse täielikult?

2.3.

Välisauditi teeb üksusest sõltumatu väline auditeerimis- või järelevalveasutus, mis tegutseb konkreetse reguleeriva või institutsionaalse raamistiku alusel (nt ÜRO välisaudiitor), vastavalt rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega samaväärsetele standarditele.

Põhiküsimus (2. tase). Kas üksuse puhul on ette nähtud välisaudit,

—	mille viib läbi üksusest sõltumatu väline auditeerimis- või järelevalveasutus, mis vastab ausust, objektiivsust, kutsealast pädevust ja hoolsust, konfidentsiaalsust ja professionaalsust hõlmavatele kutse-eetika aluspõhimõtetele?

—	mis viiakse läbi vastavalt auditeerimisstandarditele, mis on samaväärsed rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA) või INTOSAI standarditega?

2.3.1

Kas auditi viib läbi väline auditeerimis- või järelevalveasutus, mis tegutseb konkreetse reguleeriva või institutsionaalse raamistiku alusel? Hankige selle raamistiku lühikirjeldus.

2.3.2

Kas audit viiakse läbi vastavalt standarditele, mis on samaväärsed rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA) või INTOSAI standarditega?

2.3.3

Kas see eetikakoodeks on kooskõlas IFACi kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga, mille on välja andnud rahvusvaheline arvestusekspertide eetikastandardite komitee (IESBA), INTOSAI eetikakoodeksiga (ISSAI 30) või samaväärse eetikakoodeksiga?

2.3.4

Kas sõltumatuse aluspõhimõtet järgitakse täielikult?

3. SAMMAS — SÕLTUMATU VÄLISAUDIT

3.	VÄLISAUDITI PROTSEDUURID — küsimused/kriteeriumid

Üksuse märkused

Audiitori märkused

Põhiküsimus (2. tase). Kas üksuse suhtes kohaldatakse asjakohaseid välisauditi protseduure?

2.1

Mis liiki välisaudit on üksuse puhul kohaldatav (nt üksuse finantsaruannete iga-aastane audit, vastavusaudit, muu audit)?

Mis on nende auditite eesmärgid ja ulatus? Kas auditid hõlmavad ka Euroopa Komisjoni ja/või teiste rahastajate võimaldatud rahaliste vahenditega seotud seaduslikkuse ja korrektsuse aspekte?

Millise sagedusega auditeid tehakse?

Kellele audiitor oma aruande väljastab?

Täidab üksus

2.2

Milline audiitor neid auditeid läbi viib (vt punkt 1 „Reguleeriv raamistik“)?

Täidab üksus

2.3

Kui mitu kuud pärast üksuse majandusaasta lõppu väljastatakse auditiaruanne üksuse raamatupidamise aastaaruande kohta?

Mis liiki audiitori järeldusotsus väljastati raamatupidamise aastaaruande kohta viimasel kolmel aastal?

Täidab üksus

2.4

Kas välisauditite tähelepanekud ja soovitused edastatakse (üksuse kõrgemale juhtkonnale ja järelevalveorganile/auditikomiteele) ja lahendatakse nõuetekohaselt?

Täidab üksus

2.5

Kas üksuse juhtkond reageerib välisauditite tähelepanekutele kiiresti?

Täidab üksus

2.6

Kas välisauditite soovitusi rakendatakse täielikult ja õigeaegselt?

Täidab üksus

4. SAMMAS — TOETUSED

PÕHIKÜSIMUS (1. tase)

Audiitori märkused

Kas üksus rakendab toetuste kaudu ELi vahenditest rahastamisel asjakohaseid eeskirju ja menetlusi, mis on kooskõlas Euroopa Komisjoni kehtestatud kriteeriumidega?

Juhised

Üksus võib sõlmida toetuslepinguid otse toetusesaajatega (7). Toetus on annetuse vormis antav rahaline panus, mis antakse konkreetsele toetusesaajale tema tegevuse rahastamiseks või tema tegevuskulude katmiseks.

Üksuses peaksid olema kehtestatud menetlused, mis mõistlikul määral tagavad, et toetusesaajad vastavad sisekontrolli, raamatupidamise ja välisauditiga seotud nõuetele. Toetuste süsteemi põhimõtted peavad olema sätestatud kindlapiirilises ja läbipaistvas õiguslikus ja reguleerivas raamistikus, millega on selgelt ette nähtud asjakohased tegevuspõhimõtted, menetlused, aruandekohuslus ja kontrollimehhanismid. Kuigi toetuste süsteemi suhtes kohaldatakse eraldi raamistikku, laieneb sellele üldine kontrollikeskkond, mis hõlmab üldsuse juurdepääsu teabele, üksuse rakendatavat sisekontrolli, üksuse raamatupidamissüsteemi ja välisauditit.

Komisjon võib nõustuda, et toetuste andmise eeskirjad ja menetlused on nõuetekohased, kui need vastavad järgmistele tingimustele:

a)	need on kooskõlas proportsionaalsuse, usaldusväärse finantsjuhtimise, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõttega;

b)	nendega tagatakse läbipaistvus konkursikutsete asjakohase avaldamise teel, kusjuures toetuste andmine konkursikutset avaldamata piirdub mõistlike summadega või on nõuetekohaselt põhjendatud;

c)	nendega välditakse huvide konflikte kogu toetuste andmise menetluse jooksul.

4. SAMMAS — TOETUSED

1.	ÕIGUSLIK JA REGULEERIV RAAMISTIK — küsimused/kriteeriumid

Üksuse märkused

Audiitori märkused

Põhiküsimus (2. tase). Kas üksusel on toetuste andmiseks selge õiguslik ja reguleeriv raamistik?

1.1

Mis liiki toetusi üksus annab? Kas mõiste „toetus“ ja toetuste vormid (maksimaalne summa, protsendimäär meetme kõigist (rahastamiskõlblikest) kuludest, kindlasummaliste maksete kasutamine jne) on raamistikus nõuetekohaselt määratletud?

Täidab üksus

1.2

Kas toetuste puhul, mille andmisele eelneb konkursikutse avaldamine, koostatakse toetuse taotlejate jaoks suunised ning kas need suunised kirjeldavad selgelt menetlusi ja eeskirju alates toetuse taotlemisest kuni selle määramiseni?

—	Kas need suunised avaldatakse ja kas need on kergesti kättesaadavad?

—	Kas suunistes kirjeldatakse selgelt peamisi põhimõtteid (vt allpool) ja põhiküsimusi, nagu rahastamiskõlblikkuse eeskirjad, nõutavad tõendavad dokumendid ja tegevuse/meetmete kirjeldus?

—	Kas suunised sisaldavad selliseid dokumente nagu toetusetaotluse ja meetme eelarve vormid?

—	Kas õiguskaitsevahendid on kättesaadavad, hõlpsasti kasutatavad, läbipaistvad, mittediskrimineerivad, tõhusad ja tulemuslikud? Kas toetusesaajaid/taotlejaid teavitatakse nende õigustest kogu protsessi vältel?

Täidab üksus

1.3

Kas üksus kasutab toetuslepingute jaoks standardvorme?

Kas lepinguvormid võimaldavad meetmeid/tegevust selgelt määratleda?

Kas lepingutes märgitakse kõik toetusesaajad?

Kas lepingutes sätestatakse vähemalt lepingu ese, toetusesaaja(d), kestus, rahastamise maksimaalne summa, meetme või tööprogrammi eelarve ja toetusesaaja(te) kohustused?

Täidab üksus

1.4

Kas lepingutes sätestatakse selgelt tingimused, reeglid ja kriteeriumid, mida tuleb järgida?

Kui toetust antakse mitmele üksusele, siis kas toetuslepingutes sätestatakse selgelt võimaliku koordinaatori kohustused ja vastutusalad, teiste toetusesaajate kohustused ja vastutusalad ning toetusesaaja lisamise või kõrvalejätmise tingimused?

Toetuslepingute muudatused ei või hõlmata lepingu muutmist viisil, mis mõjutab toetuse määramise otsust või taotlejate võrdset kohtlemist (kui see on asjakohane). Kas neid kriteeriume järgitakse?

Kas on kehtestatud kulude rahastamiskõlblikkuse põhireeglid (nt toetusesaaja tegelikud kulud)?

Täidab üksus

4. SAMMAS — TOETUSED

2.	PÕHIMÕTTED — küsimused/kriteeriumid

Üksuse märkused

Audiitori märkused

Põhiküsimus (2. tase). Kas üksuse toetuste andmise süsteemi osaks olevad menetlused, eeskirjad ja kriteeriumid sisaldavad põhimõtteid, mis käsitlevad läbipaistvust, võrdset kohtlemist, rahastamiskõlblikkuse kriteeriume ja huvide konfliktide vältimist?

2.1

Läbipaistvus. Kas konkursikutsed avaldatakse laialdaselt ja kergesti kättesaadaval viisil? Kas toetuse taotlejatel on piisavalt aega taotluse esitamiseks?

2.2

Võrdne kohtlemine. Kas konkursikutse järel esitatud taotlusi hindab hindamiskomisjon, mis on erapooletu ning kasutab selgeid ja avaldatud kriteeriume? Kas valikud tehakse ja toetused määratakse ainult taotluste alusel? Kas toetuse taotlejatega suhtlemine on nendes etappides lubatud?

2.3.1

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid. Kas toetuste andmise süsteem näeb ette rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, mis on läbipaistvad ja mittediskrimineerivad? Kas rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid avaldatakse ja on kergesti kättesaadavad?

2.3.2

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid. Kas toetuse taotlejate puhul on kehtestatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid (nt õiguslik ja halduslik seisund ning kodakondsuseeskirjad)?

2.3.3

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid. Kas toetustega rahastatavate meetmete puhul on kehtestatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid (nt tegevuse liigid, sektorid või teemad ja geograafilised piirkonnad, mida toetus hõlmab)?

2.5

Topeltrahastamise vältimine. Kas toetuste andmise süsteem hõlmab põhireegleid, millest tuleneb selgelt, et samu kulusid ei saa sama meetme puhul kahel korral rahastada?

2.6

Huvide konfliktide vältimine. Kas toetuste andmise süsteem hõlmab menetlusi ja eeskirju huvide konfliktide vältimiseks kogu toetuse andmise protsessi jooksul?

4. SAMMAS — TOETUSED

3.	TOETUSTE ANDMISE MENETLUSED — küsimused/kriteeriumid

Üksuse märkused

Audiitori märkused

Põhiküsimus (2. tase). Kas üksus rakendab toetuste andmisel asjakohaseid eeskirju ja menetlusi?

3.1.	Konkursikutse avaldamine. Kas üksus rakendab konkursikutsete avaldamisel asjakohaseid eeskirju ja menetlusi?

3.1.1

Kas konkursikutsed avaldatakse riiklikus/rahvusvahelises meedias (nt ajakirjanduses, internetis)?

Täidab üksus

3.1.2

Kas asjakohased dokumendid on toetuse taotlejatele kättesaadavad ja kergesti ligipääsetavad (nt veebisaitidel)? Asjakohased dokumendid võivad hõlmata järgmist: suunised taotlejatele, sealhulgas olulised kriteeriumid, nagu taotlejate, meetmete ja kulude rahastamiskõlblikkuse eeskirjad, toetusetaotluse vormid, toetuslepingute vormid ja lisad.

Täidab üksus

3.1.3

Kas toetuste andmise süsteem näeb ette võimaluse anda toetust ilma konkursikutset avaldamata (st otsetoetusena)? Kas otsetoetuse andmise menetluse tingimused on rangelt määratletud ning kas sellisel moel toetuste andmine piirdub erandlike ja nõuetekohaselt põhjendatud olukordadega, nt toetused abisaajariikidele ja toetuste andmine kriisiolukordades, monopoli eksisteerimise olukordades või muudel sarnastel juhtudel?

Täidab üksus

3.1.4

Kas toetuste andmise süsteem hõlmab tugi- ja teabefunktsiooni (nt kas potentsiaalsetele taotlejatele korraldatakse teabeüritusi, kas on olemas kontaktpunkti/kasutajatoe funktsioon, kas on olemas KKK mehhanism, käsiraamatud)?

—	Kas toetuse taotlejatel on võimalik esitada küsimusi pärast konkursikutse avaldamist ja enne taotluste esitamise tähtaega?

—	Kas vastused ühe taotleja küsimustele edastatakse ka teistele taotlejatele?

Täidab üksus

3.2.	Taotluste esitamine. Kas üksus rakendab taotluste esitamisega seoses asjakohaseid eeskirju ja menetlusi?

3.2.1

Kas üksuses on kehtestatud taotlejate esitatud taotluste vastuvõtmise, registreerimise ja säilitamise menetlused?

Kas üksus kasutab toetuse taotluste registreerimiseks ja töötlemiseks elektroonilisi/IT-süsteeme? Kas on kehtestatud meetmed ja kontrollimehhanismid, mis tagavad dokumentide tervikluse, kättesaadavuse ja asjakohasel juhul konfidentsiaalsuse ning isikuandmete kaitse?

Täidab üksus

3.2.2

Kas toetuse taotlejatele tehakse teatavaks taotluste esitamise lõpptähtaeg?

Täidab üksus

3.3.	Taotluste turvalisus ja konfidentsiaalsus. Kas üksus rakendab eeskirju ja menetlusi, mis tagavad taotluste turvalisuse ja konfidentsiaalsuse?

3.3.1

Kas toetuste andmise süsteem hõlmab eeskirju, mis tagavad esitatud taotluste turvalisuse ja konfidentsiaalsuse, eelkõige alljärgneva abil:

—	rakendatakse meetmeid taotluste turvalisuse tagamiseks ja säilitamiseks (nt dokumentide registri pidamine, kõigi dokumentide nummerdamine või kõigi dokumentide keskse säilituskoha kasutamine), samuti dokumentidele juurdepääsu piiramiseks; ning

—

võetakse arvesse elektroonilisi turvaprobleeme ja kasutatakse elektroonilise säilitamise ja edastamise dokumenteeritud protsesse (nt elektrooniliselt esitatud taotlused on kaitstud juurdepääsu eest enne taotluste esitamise tähtaega; süsteem sisaldab hilinenult esitatud taotluste automaatse tagasilükkamise funktsiooni)?

Täidab üksus

3.4.	Taotluste vastuvõtmine, registreerimine ja avamine. Kas üksus rakendab taotluste vastuvõtmisel, registreerimisel ja avamisel asjakohaseid eeskirju ja menetlusi?

3.4.1

Kas toetuste andmise süsteem hõlmab taotluste avamise korda, mis näeb ette eelkõige järgmise:

—	hindamiskomisjon avab taotlused ja veendub nende autentsuses võimalikult kiiresti pärast määratud tähtaega;

—	hindamiskomisjoni liikmete määramiseks on kehtestatud kriteeriumid;

—	taotluste avamisel avaldatakse ja registreeritakse ametlikus protokollis põhiteave taotluste kohta;

—	on pandud paika tegevuspõhimõtteid määratlevad selged asjaolud, mille korral tunnistatakse taotlused kehtetuks (nt pärast lõpptähtaega saabunud taotlused tunnistatakse kehtetuks, välja arvatud juhul, kui hilinemine oli tingitud toetuse andja veast; pakkujate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid);

—	tagatakse, et esitatud taotluste täpsustamine ei põhjusta pärast taotluste esitamise tähtaega sisulisi muudatusi; ning

—	tagatakse, et enne taotluste edastamist vastutavatele töötajatele hindamiseks koostatakse kõigi saadud taotluste kohta selge ja ametlik aruanne?

Täidab üksus

3.5.	Valiku- ja hindamismenetlused. Kas üksus rakendab toetuse taotluste valimisel ja hindamisel asjakohaseid eeskirju ja menetlusi?

3.5.1

Hindajad/hindamiskomisjon (hindamiskomisjoni kohta antakse juhiseid hankeid käsitlevas punktis)

—	Kas valiku- ja hindamismenetlusi viivad läbi mitu hindajat või soovitavalt hindamiskomisjon?

—	Kas on kehtestatud hindamiskomisjoni liikmete nimetamise kriteeriumid? Sõltuvalt toetuse summast ja riskitasemest võiksid hindamiskomisjoni kuuluda lisaks eri osakondade töötajatele, kelle vahel ei ole hierarhilisi sidemeid, ka väliseksperdid.

—	Kas hindamiskomisjoni roll, funktsioon, koosseis ja tegevuskord on kirjeldatud? Kas hindamiskomisjoni hääleõiguseta esimehe ja hääletavate liikmete kohustused on selgelt kirjeldatud?

—	Kas on olemas (konfidentsiaalsete) taotlusdokumentide säilitamise ja neile juurdepääsu kord?

—	Kas hindamise eest vastutavate töötajate puhul välditakse huvide konflikte (nt kohustusliku avalikustamise kaudu) ja kas need töötajad on kohustatud järgima konfidentsiaalsusnõudeid? Hindamiskomisjoni liikmete valimisel tuleb arvesse võtta aususe ja professionaalsuse kaalutlusi.

—	Kas hindajate/hindamiskomisjoni allkirjastatud kirjalikus aruandes kajastatakse hindamise kõik asjakohased aspektid?

Täidab üksus

3.5.2

Halduskontroll ja vorminõuete täitmise kontroll

Kas hindamiskomisjon viib läbi taotluste halduskontrolli ja vorminõuete täitmise kontrolli või teevad seda muud töötajad, millisel juhul hindamiskomisjon peab nende töö tulemused läbi vaatama?

Kas seejuures kontrollitakse eelkõige toetuse taotlusvormi täielikku ja korrektset täitmist ning kõigi nõutavate tõendavate dokumentide esitamist?

Kas selle kontrolli tulemusena võidakse taotlus tagasi lükata, mis tähendab, et seda ei võeta edasisel hindamisel arvesse?

Kas taotlejatel on võimalik määratud tähtaja jooksul esitada puuduvat teavet või tõendavaid dokumente või anda selgitusi?

Täidab üksus

3.5.3

Rahastamiskõlblikkus

Kas hindamiskomisjon viib läbi taotluste rahastamiskõlblikkuse kontrolli või teevad seda muud töötajad, millisel juhul hindamiskomisjon peab nende töö tulemused läbi vaatama?

Kas see kontroll viiakse läbi rahastamiskõlblikkuse kriteeriume sisaldava kontrollnimekirja alusel?

Märkus. Need kriteeriumid võivad hõlmata toetuse taotlejate rahastamiskõlblikkuse kriteeriume (nt õiguslik ja halduslik seisund, kodakondsuseeskirjad ja kõrvalejätmise alused) ning toetustega rahastatavate meetmete rahastamiskõlblikkuse kriteeriume (nt tegevuse liigid, sektorid või teemad ja geograafilised piirkonnad, mida toetus hõlmab).

Kas see kontroll sisaldab nõutavate tõendavate dokumentide läbivaatamist?

Kas selle kontrolli tulemusena võidakse taotlus tagasi lükata, mis tähendab, et seda ei võeta edasisel hindamisel arvesse?

Täidab üksus

3.5.4

Finants- ja tegevussuutlikkus

Kas hindamiskomisjon viib taotluste puhul läbi finants- ja tegevussuutlikkuse kontrolli või teevad seda muud töötajad, millisel juhul hindamiskomisjon peab nende töö tulemused läbi vaatama?

Kas see kontroll viiakse läbi kriteeriume sisaldava kontrollnimekirja alusel?

Kas toetuste andmise süsteem näeb ette taotlejate piisava finants- ja tegevussuutlikkuse hindamiseks selged, objektiivsed ja mittediskrimineerivad kriteeriumid?

Kas need kriteeriumid esitatakse konkursikutses?

Märkus. „Finantssuutlikkus“ tähendab stabiilsete ja piisavate rahastamisallikate kättesaadavust, mis tagavad tegevuse tulemuslikkuse meetme rakendamise kogu perioodi jooksul. „Tegevussuutlikkus“ tähendab olemasolevat kutsealast pädevust ning olemasolevaid oskusi, kvalifikatsioone ja kogemusi, mis on vajalikud kavandatud meetme rakendamiseks. Suutlikkust võib hinnata taotluse tõendavate dokumentide, näiteks finantsaruannete ja auditiaruannete ning taotleja poolt varem rakendatud meetmeid tõendavate dokumentide põhjal.

Kas selle kontrolli tulemusena võidakse taotlus tagasi lükata, mis tähendab, et seda ei võeta edasisel hindamisel arvesse?

Täidab üksus

3.5.5

Meetme ülesehitus ja sisu

Kas toetuste andmise süsteem näeb ette selged menetlused, eeskirjad ja kriteeriumid taotluste hindamiseks seatud eesmärkide suhtes? Peamised küsimused võivad olla järgmised: meetme ülesehitus, prioriteedid, tegevuse liik, kvaliteediaspektid, oodatav mõju, jätkusuutlikkus, tõhusus ja tulemuslikkus, nähtavus.

Kas kasutatakse hindamistabelit, mis sisaldab kõiki asjakohaseid hindamiskriteeriume? Kas hindamistabelid hõlmavad peamistele hinnatavatele aspektidele punktide andmist?

Täidab üksus

3.5.6

Hindamiskomisjoni järeldused

Kas hindamiskomisjon koostab ja allkirjastab hindamisaruande kõikide taotluste kohta, mis on järjestatud taotlustele omistatud punktide järgi? Kas sellele aruandele lisatakse täidetud hindamistabelid?

Kas need aruanded sisaldavad selgeid järeldusi edukate ja edutute taotlejate kohta?

Täidab üksus

3.6.	Toetuste määramine. Kas üksus rakendab toetuste määramisel asjakohaseid eeskirju ja menetlusi?

3.6.1

Kas toetuse määramise otsus tehakse asjakohasel tasandil (nt hindamiskomisjon teeb ettepaneku ja üksuse kõrgem juhtkond võtab vastu ametliku otsuse)?

Täidab üksus

3.6.2

Kas toetuse määramise otsustel on asjakohane vorm (kas on olemas otsuste vormid)?

Kas toetuse määramise otsustes esitatakse rahastamise kogusumma, toetuse saaja andmed, meetme/tegevuse nimi/kirjeldus, vajaduse korral toetuse määramise põhjendused, eriti kui need ei ole kooskõlas hindamiskomisjoni arvamusega, nende taotlejate nimed, kelle taotlused lükati tagasi, ja tagasilükkamise põhjendused.

Täidab üksus

3.6.3

Kas edutute taotluste kohta võetakse vastu eraldi otsused?

Täidab üksus

3.7.	Toetuse määramisest teatamine ja toetuse määramise avalikustamine. Kas üksus rakendab toetuste määramisest teatamisel ja vastava teabe avaldamisel asjakohaseid eeskirju ja menetlusi?

3.7.1

Toetuse määramise otsustest taotlejatele teatamine

Kas edukatele taotlejatele teatatakse toetuse määramisest ja asjakohastest üksikasjadest (nt vähemalt rahastamise summast) kirjalikult kohe pärast toetuse määramise otsuse tegemist?

Kas edututele taotlejatele teatatakse toetuse määramisest kirjalikult kohe pärast toetuse määramise otsuse tegemist ja kas esitatakse ka nende taotluste tagasilükkamise põhjendused?

Täidab üksus

3.8.	Toetuslepingud. Kas üksus rakendab toetuslepingute sõlmimisel asjakohaseid eeskirju ja menetlusi?

3.8.1

Kas üksus sõlmib taotlejate/toetusesaajatega toetuslepingud kohe pärast toetuse määramise otsuse tegemist?

Täidab üksus

3.8.2

Kas toetuslepingud sisaldavad toetuste väljamaksmise tingimusi ja eeskirju, nagu tõendavate dokumentide esitamise nõue, toetuse maksmise peatamine, lõpetamine või vähendamine puuduliku, osalise või hilinenud rakendamise korral? Kas toetusesaajatel on võimalus selliste tingimuste kohta märkusi esitada?

Täidab üksus

3.8.3

Kas üksuses on kehtestatud menetlused, mille raames kontrollitakse, kas toetusesaajate maksetaotlustes (nt finantsaruande kujul esitatud deklaratsioonis) deklareeritud kulud on tegelikult kantud, täpsed, nõuetekohaselt kajastatud ja toetuslepingu tingimuste kohaselt rahastamiskõlblikud?

Täidab üksus

3.8.4

Kas üksuses on kehtestatud

—	menetlused toetuse rakendamise, toetuse maksete tegemise või toetusesaaja osalemise peatamiseks või lõpetamiseks õigusnormide eiramise, pettuse või lepingutingimuste rikkumise korral;

—	asjakohased eeskirjad ja menetlused alusetult makstud rahaliste vahendite sissenõudmiseks, sealhulgas vajaduse korral kohtumenetluse algatamise teel ning toetusesaajate vastu suunatud nõuete tellijale või Euroopa Komisjonile loovutamise teel?

Täidab üksus

3.8.5

Kas toetuslepingutes sätestatakse sisekontrolli, raamatupidamise (sh finantsaruandluse) ja välisauditiga seotud nõuded?

Täidab üksus

3.8.6

Kas üksuses on kehtestatud menetlused, mis mõistlikul määral tagavad, et toetusesaajad vastavad sisekontrolli, raamatupidamise ja välisauditiga seotud (lepingulistele) nõuetele?

5. SAMMAS — HANKED

PÕHIKÜSIMUS (1. tase)

Audiitori märkused

Kas üksus rakendab hangete kaudu ELi vahenditest rahastamisel kõigis olulistes aspektides asjakohaseid eeskirju ja menetlusi, mis on kooskõlas Euroopa Komisjoni kehtestatud kriteeriumidega?

Juhised

Hankesüsteemi põhimõtted peavad olema sätestatud kindlapiirilises ja läbipaistvas õiguslikus ja reguleerivas raamistikus, millega on selgelt ette nähtud asjakohased tegevuspõhimõtted, menetlused, aruandekohuslus ja kontrollimehhanismid. Selle õigusliku raamistiku olulisemaid põhimõtteid on läbipaistvus ja konkurentsi kasutamine vahendina, mis võimaldab saavutada õiglased ja mõistlikud hinnad ning üldiselt hea hinna ja kvaliteedi suhte. Kuigi hankesüsteemi suhtes kohaldatakse eraldi raamistikku, laieneb sellele üldine kontrollikeskkond, mis hõlmab üldsuse juurdepääsu teabele, üksuse rakendatavat sisekontrolli, üksuse raamatupidamissüsteemi ja välisauditit.

Finantsmääruse artiklis 154 sätestatud põhimõtted

Komisjon võib nõustuda, et hanke-eeskirjad ja menetlused on nõuetekohased, kui need vastavad järgmistele tingimustele:

a)	need on kooskõlas pakkujate laialdase konkurentsi põhimõttega, mis võimaldab saavutada parima hinna ja kvaliteedi suhte, ja läbirääkimistega hankemenetlused piirduvad mõistlike summadega või on nõuetekohaselt põhjendatud;

b)	nendega tagatakse läbipaistvus eelkõige pakkumiskutsete eelneva asjakohase avaldamisega ja töövõtjate asjakohase tagantjärele avalikustamisega;

c)	nendega tagatakse võrdne kohtlemine, proportsionaalsus ja mittediskrimineerimine;

d)	nendega välditakse huvide konflikte kogu hankemenetluse jooksul;

e)	nendega rakendatakse asjakohaseid läbivaatamistoiminguid, alusetult makstud summade sissenõudmise eeskirju ja rahastamisest kõrvalejätmise eeskirju (kõrvalejätmise aluseid tuleb hinnata rahastamisest kõrvalejätmise samba hindamisel).

Liikmesriikide või kolmandate riikide õigusakte, millega võetakse üle direktiiv 2014/24/EL (millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/18/EÜ), tuleks lugeda samaväärseks eeskirjadega, mida institutsioonid kohaldavad vastavalt finantsmäärusele.

5. SAMMAS — HANKED

1.	ÕIGUSLIK JA REGULEERIV RAAMISTIK — küsimused/kriteeriumid

Üksuse märkused

Audiitori märkused

Põhiküsimus (2. tase). Kas üksusel on hangete korraldamiseks selge õiguslik ja reguleeriv raamistik?

1.1

Kas õiguslik ja reguleeriv raamistik on korraldatud hierarhiliselt ja kas tähtsuse järjekord on selgelt määratletud?

Täidab üksus

1.2

Kas see on üldsusele vabalt ja asjakohaste vahendite abil kergesti kättesaadav?

Täidab üksus

1.3

Kas see kehtib kõikide hangete suhtes?

Täidab üksus

1.4

Mis liiki hankeid (nt ehitustööd, teenused ja asjad) see raamistik reguleerib?

Täidab üksus

5. SAMMAS — HANKED

2.	PÕHIMÕTTED — küsimused/kriteeriumid

Üksuse märkused

Audiitori märkused

Põhiküsimus (2. tase). Kas üksuse hankesüsteemi osaks olevad menetlused, eeskirjad ja kriteeriumid sisaldavad põhimõtteid, mis käsitlevad läbipaistvust, võrdset kohtlemist, üldsuse juurdepääsu hanketeabele, huvide konflikte, konkurentsipõhiste hankemenetluste kasutamist ning parimat hinna ja kvaliteedi suhet?

Need põhimõtted peavad olema lõimitud üksuse hankesüsteemi osaks olevatesse menetlustesse, eeskirjadesse ja kriteeriumidesse kooskõlas proportsionaalsuse üldpõhimõttega. Põhimõtted ei ole absoluutsed ja vähesed erandid võivad olla lubatud, kui need on selgelt esitatud, mõistlikud ja põhjendatud.

2.1

Läbipaistvus. Kas hankesüsteem tagab piisava läbipaistvuse kogu hanketsükli jooksul (st pakkumiskutse, hindamine, lepingu sõlmimine ja vaidluste lahendamine), et edendada pakkujate, st potentsiaalsete tarnijate ja töövõtjate õiglast ja võrdset kohtlemist?

2.2.1

Võrdne kohtlemine. Kas hankesüsteem näeb ette menetlused, millega tagatakse, et kõigil nõuetele vastavatel pakkujatel on konkureerimiseks võrdsed võimalused, ja millega keelatakse diskrimineerimine?

Täidab üksus

2.2.2

Võrdne kohtlemine. Kas hankesüsteem näeb ette kõigi võimalike taotlejate võrdse juurdepääsu? See hõlmab näiteks järgmist: kindlate taotlejatega piirdumise välistamine; võimalikult laiaulatuslikku osalemist tagavad avaldamis- ja reklaamimeetmed; sätted, mis tagavad, et tehnilised kirjeldused ei tekita taotlejatele põhjendamatuid juurdepääsutakistusi (tehniliselt, halduslikult (nt valiku-, kõrvalejätmise ja lepingu sõlmimise kriteeriumid) ning ajakava ja lõpptähtaegade tõttu).

Täidab üksus

2.2.3

Võrdne kohtlemine. Kas hankesüsteem näeb ette, et vältida tuleb tarbetuid piiranguid, mis on seotud pakkujate suuruse, koosseisu või laadiga?

Täidab üksus

2.2.4

Võrdne kohtlemine. Kas see sisaldab eeskirju, mis võimaldavad hoida pakkumiskulud madalal tasemel (näiteks: pakkumuse vorme ei muudeta tarbetult, pakkujatelt ei nõuta teavet, mille kasutusväärtus on väike, pakkujatele antakse piisavalt aega pakkumuste ettevalmistamiseks ja võimaluse korral kasutatakse elektroonilisi pakkumissüsteeme).

Täidab üksus

2.2.5

Võrdne kohtlemine. Kas võetakse meetmeid hankemenetluste kavandamiseks viisil, mis väldib pakkumismahhinatsioone? Näiteks: pakkujate isikud hoitakse saladuses, kasutades nende identifitseerimiseks nimede asemel numbreid, ja soodustatakse paljude pakkujate osalemist.

Juhised. Pakkumismahhinatsioonidega on tegemist siis, kui pakkujad lepivad omavahel kokku hankemenetluses konkurentsi kõrvaldamises, mis välistab õiglase hinna.

Täidab üksus

2.3

Hanketeabe avaldamine. Kas hankesüsteem näeb ette üldsuse juurdepääsu kogu asjakohasele hanketeabele, nt hankekavadele ning pakkumuste esitamise võimalusi, lepingute sõlmimist ja hangetega seotud kaebuste lahendamist käsitlevale teabele?

Juhised

Läbipaistvuse põhielemendiks on hankemenetlusi ja nende tulemusi käsitleva teabe avalik levitamine asjakohaste vahendite abil (nt valitsuse või ametkonna tasandi veebisait, hanketeataja, üleriigilised või piirkondlikud ajalehed või võimalus taotleda teavet otse hankijalt). Hea infosüsteem kogub ajakohase ja usaldusväärse teabe loomiseks andmeid hangete kohta ja on turvaline.

Täidab üksus

2.4

Huvide konfliktide vältimine. Kas hankesüsteem hõlmab menetlusi ja eeskirju huvide konfliktide vältimiseks kogu hankemenetluse jooksul?

2.5.1

Konkurentsipõhiste hankemenetluste kasutamine ning parim hinna ja kvaliteedi suhe. Kas hankesüsteem näeb ette konkurentsipõhiste hankemenetluste kasutamise, mis võimaldavad saada teenuste, asjade või ehitustööde soovitud kvaliteeti parima võimaliku hinnaga?

Täidab üksus

2.5.2

Konkurentsipõhiste hankemenetluste kasutamine ning parim hinna ja kvaliteedi suhe. Kas hankesüsteemis on selgelt määratletud eri liiki hankemenetlused, mida võib kasutada, ja see, kuidas tehtud valikut põhjendada? Elemendid, mida tuleb arvesse võtta:

—	hanke laad: teenused (nt tehniline abi ja uuringud), asjad (nt seadmed ja materjalid) ja ehitustööd (nt taristu- ja muud ehitustööd);

—	hankemenetluse liik: avatud, piiratud, konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus jne;

—	hanke maksumus ja erinevate lepingute (nt teenuste, asjade ja ehitustööde lepingute) puhul kohaldatavad piirmäärad.

2.5.3

Konkurentsipõhiste hankemenetluste kasutamine ning parim hinna ja kvaliteedi suhe. Millised järgmistest hankemenetluse liikidest on hankesüsteemiga ette nähtud: avatud (rahvusvaheline või kohalik) menetlus, piiratud menetlus, raamlepingud, dünaamiline hankesüsteem, võistlev dialoog, läbirääkimistega menetlus (läbirääkimistega menetluse kasutamine peaks piirduma mõistlike summadega või olema nõuetekohaselt põhjendatud), ühe pakkujaga menetlus jne?

Täidab üksus

2.5.4

Konkurentsipõhiste hankemenetluste kasutamine ning parim hinna ja kvaliteedi suhe. Kas need menetlused on kavandatud viisil, mis tagab õiglase ja läbipaistva konkurentsi?

5. SAMMAS — HANKED

Juhised hankemenetluse liikide kohta

Avatud hankemenetlus

Avatud (rahvusvahelise või kohaliku) hankemenetluse korral võivad pakkumuse esitada kõik äriühingud ja muud ettevõtjad. Tagatakse hanke maksimaalne avalikustamine, avaldades pakkumiskutse üleriigilistes või rahvusvahelistes ajalehtedes ja muudes asjakohastes meediakanalites. Iga füüsiline või juriidiline isik, kes soovib pakkumust esitada, võib hanketeates sätestatud korras taotleda hankedokumente (selle eest võidakse küsida tasu). Pakkumusi analüüsitakse. Valiku tegemiseks kontrollitakse pakkujate vastavust valikukriteeriumidele ning finants-, majanduslikku, tehnilist ja kutsealast suutlikkust. Pakkumusi võrreldakse ja parima pakkujaga sõlmitakse leping. Läbirääkimised ei ole lubatud.

Piiratud hankemenetlus

Piiratud hankemenetluse korral võivad kõik äriühingud ja muud ettevõtjad taotleda võimalust esitada pakkumus, kuid pakkumused palutakse esitada ainult nendel, kes vastavad valikukriteeriumidele. Valikukriteeriume ja täidetavaid ülesandeid kirjeldatakse avaldatud hanketeates. Kõigi hanketeatele vastanud taotlejate hulka vähendatakse, kuni saadakse vastuste põhjal välja valitud nimekiri parima kvalifikatsiooniga taotlejatest. Tagatakse hanke maksimaalne avalikustamine, avaldades pakkumiskutse üleriigilistes või rahvusvahelistes ajalehtedes ja muudes asjakohastes meediakanalites. Hankedokumendid edastatakse välja valitud taotlejatele. Pakkumusi analüüsitakse ja võrreldakse ning valitakse välja pakkuja, kellega leping sõlmitakse. Läbirääkimised ei ole lubatud.

Raamlepingud

Raamleping on leping ühe või mitme hankija ja ühe või mitme ettevõtja vahel. Raamlepingu eesmärk on sätestada tingimused, mida kohaldatakse teatava aja jooksul sõlmitavate erilepingute suhtes, eelkõige kestus, lepingu ese, hind, maksimaalne maksumus, rakenduseeskirjad ja kavandatud kogused. Mitme ettevõtjaga sõlmitavaid raamlepinguid nimetatakse „mitme pakkujaga raamlepinguteks“. Need sõlmitakse eraldi lepingute vormis, mis sisaldavad ühesuguseid tingimusi. Hanke tehnilises kirjelduses tuleb märkida nii minimaalne kui ka maksimaalne arv ettevõtjaid, kellega hankija kavatseb lepingu sõlmida. Selliste lepingute kehtivusaeg ei või ületada teatavat arvu aastaid (nt 4), välja arvatud erandjuhtudel, kui pikem kehtivusaeg on põhjendatud eelkõige raamlepingu eseme tõttu. Hankijad ei või kasutada raamlepinguid nõuetevastaselt ega viisil, mille eesmärk või tagajärg on konkurentsi takistamine, piiramine või moonutamine. Raamlepingutel põhinevad erilepingud sõlmitakse vastavalt raamlepingu tingimustele ning need peavad vastama läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja ausa konkurentsi põhimõtetele.

Dünaamiline hankesüsteem

Dünaamiline hankesüsteem on täielikult elektrooniline menetlus üldkasutatavate toodete ostmiseks piiratud ajavahemiku jooksul. See on avatud kõikidele äriühingutele ja muudele ettevõtjatele, kes vastavad valikukriteeriumidele ja on esitanud tehnilisele kirjeldusele vastava esialgse pakkumuse. Konkreetseid piirmäärasid ei kohaldata. Hankija avaldab iga üksiku lepingu kohta hanketeate ja kutsub kõiki süsteemi lubatud ettevõtjaid pakkumusi esitama. Hankija sõlmib lepingu pakkujaga, kes esitas majanduslikult soodsaima pakkumuse (st ainuke hindamiskriteerium on parim hinna ja kvaliteedi suhe).

Võistlev dialoog

Eriti keerukate lepingute puhul, kui hankija on seisukohal, et ei otsene avatud hankemenetluse kasutamine ega piiratud hankemenetluse suhtes kehtiv kord ei võimalda saavutada parimat hinna ja kvaliteedi suhet, võib ta kasutada võistlevat dialoogi. Lepingut võib pidada „eriti keerukaks“, kui hankija ei ole objektiivselt võimeline kindlaks määrama tehnilisi vahendeid, mis vastavad tema vajadustele või eesmärkidele, või ei suuda määratleda projekti õiguslikku või finantsraamistikku. Konkreetseid piirmäärasid ei kohaldata. Hankija peab avaldama hanketeate, milles ta esitab või millele ta lisab oma vajaduste ja nõuete kirjelduse. Hankija alustab dialoogi taotlejatega, kes vastavad hanketeates esitatud valikukriteeriumidele. Dialoog võib hõlmata pakkumuse kõiki aspekte. Dialoogi peetakse iga taotlejaga eraldi, lähtudes taotleja pakutud lahendustest ja ideedest. Hankija peab tagama pakkujate võrdse kohtlemise ja pakkumuste konfidentsiaalsuse. Seetõttu ei ole lubatud valida parimaid lahendusi erinevatelt pakkujatelt. Pakkumusi tuleb kutsuda esitama vähemalt kolm pakkujat. Kui valikukriteeriumidele vastavad vähem kui kolm taotlejat, võib hankija menetlust jätkata ühe või kahe taotlejaga, kes vastavad kriteeriumidele. Hankija ei või täiendavalt kaasata teisi ettevõtjaid, kes ei osalenud menetluses, ega taotlejaid, kes ei vasta valikukriteeriumidele. Dialoogi käigus peab hankija kohtlema kõiki pakkujaid võrdselt ning tagama pakutud lahenduste ja dialoogi käigus saadud muu teabe konfidentsiaalsuse, välja arvatud juhul, kui taotleja nõustub teabe avalikustamisega. Hankija peab koostama aruande, milles ta põhjendab dialoogi läbiviimise viisi.

Pärast osalejate teavitamist dialoogi lõpetamisest peab hankija tegema neile ettepaneku esitada dialoogi käigus esitatud ja täpsustatud lahenduste põhjal oma lõplik pakkumus. Need pakkumused peavad sisaldama kõiki nõutavaid ja projekti elluviimiseks vajalikke andmeid. Hankija nõudmisel võib neid pakkumusi selgitada, piiritleda ja täpsustada, tingimusel et see ei muuda pakkumuse või pakkumiskutse peamisi aspekte, mille muutmine moonutaks konkurentsi või oleks diskrimineeriv. Hankija võib paluda pakkujal, kes pakkus parimat hinna ja kvaliteedi suhet, selgitada pakkumuse aspekte või kinnitada pakkumuses sisalduvaid kohustusi, tingimusel et see ei muuda pakkumuse või pakkumiskutse peamisi aspekte, ei ähvarda konkurentsi moonutada ega ole diskrimineeriv.

Hankija võib täpsustada hindu või dialoogis osalejatele tehtavaid makseid. Hankija sõlmib lepingu pakkujaga, kes esitas tehnilisele kirjeldusele vastava ja majanduslikult soodsaima pakkumuse (st ainuke kriteerium on parim hinna ja kvaliteedi suhe). Standardvorme tuleb vastavalt vajadusele kohandada.

Läbirääkimistega menetlus/ühe pakkujaga menetlus

Lepingu võib sõlmida hankemenetlust korraldamata (kasutades ühe pakkujaga menetlust või läbirääkimistega menetlust) teatavate kindlaksmääratud asjaolude korral (nt juhul, kui sõlmitav leping ei ületa teatavat väärtust või kui erakorralised asjaolud õigustavad lepingu sõlmimist kindla pakkujaga). Läbirääkimistega menetluse korral tuleb läbirääkimiste pidamiseks määrata hindamiskomisjon. Igal juhul peab hankija koostama aruande, milles selgitatakse, kuidas valiti läbirääkimistes osaleja(d) ja määrati hind, ning esitatakse lepingu sõlmimise otsuse põhjendused. Hankija peab tagama, et hankemenetlustega seotud aluspõhimõtteid, nagu rahastamiskõlblikkuse eeskirjadele (kodakondsuseeskirjadele), valiku- ja kõrvalejätmise kriteeriumidele vastavuse kontrollimist, rakendatakse nõuetekohaselt.

Märkus. Vastavalt finantsmääruse I lisa 2. jao punktidele 11 ja 12 peaks läbirääkimistega menetluse kasutamine piirduma mõistlike summadega või olema nõuetekohaselt põhjendatud.

5. SAMMAS — HANKED

3.	HANKEMENETLUSED — küsimused/kriteeriumid

Üksuse märkused

Audiitori märkused

Põhiküsimus (2. tase). Kas üksus rakendab hangete läbiviimisel asjakohaseid eeskirju ja menetlusi?

3.1.	Pakkumiskutse. Kas pakkumiskutse esitamiseks ja iga hankeliigi jaoks on olemas asjakohased eeskirjad ja menetlused (nt avatud, piiratud ja läbirääkimistega menetlus)?

3.1.1

Kas hankesüsteem tagab hangetes osalemise võimaluste osas piisava läbipaistvuse?

—	Kas avatud hankemenetluse korral tehakse teave hanke kohta, sealhulgas hindamiskriteeriumid, üldsusele kättesaadavaks ning

—	kas piiratud/valikupõhiste ja läbirääkimistega hankemenetluste korral avaldatakse teave kvalifitseerumise kohta kergesti kättesaadaval kujul sellise tähtaja jooksul ja sellisel viisil, mis mõistlikult võimaldab nõuetele vastavatel pakkujatel taotlust esitada?

3.1.2

Kas hankesüsteem hõlmab järgmist teavet sisaldavate hanketeadete avaldamise eeskirju:

—	hangitava toote või teenuse laad, tehniline kirjeldus, kogus, tarneaeg, pakkumuste esitamise realistlik kuupäev ja kellaaeg, dokumentide hankimise koht ja pakkumuste esitamise koht;

—	pakkumuste hindamise ja valikukriteeriumide selge ja täielik kirjeldus, mis on mittediskrimineeriv ja mida ei saa tagantjärele muuta;

—	üksikasjad lepingu haldamise ning maksekava ja -meetodi ning vajaduse korral tagatiste kohta ja

—	päringute kontaktpunkti andmed?

Täidab üksus

3.1.3

Kas hankesüsteem näeb ette eeskirjad võimalikele tarnijatele sama aja jooksul ja samal viisil teabe edastamiseks, eelkõige alljärgnevalt:

—	ametliku teabevahetuse soodustamine (nt kontaktpunktid päringute tegemiseks, teabeüritused, veebimoodul selgitamiskoosolekute jälgimiseks, küsimuste ja vastuste postitamine internetis);

—	selle tagamine, et selgituste taotlustele vastatakse kiiresti ja et see teave edastatakse kõigile huvitatud isikutele;

—	viivitamatu teavitamine muudatustest, eelistatavalt algselt kasutatud kanali kaudu; ja

—	teabe avaldamine, eelistatavalt internetis, et võimaldada välist järelevalvet ja avalikku kontrolli?

Täidab üksus

3.2.

Valiku- ja hindamismenetlus ning lepingute sõlmimine

Kas üksus rakendab hindamisel ja lepingute sõlmimisel asjakohaseid eeskirju ja menetlusi?

Kas on kehtestatud eeskirjad, millega tagatakse hindamisprotsessi nõuetekohasus, konfidentsiaalsus ja erapooletus?

Kas üksus rakendab asjakohaseid hindamiskriteeriume?

Kas on kehtestatud selged kriteeriumid parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumuse valimiseks, nt madalaim hind, hinna/kvaliteedi suhe vms?

3.2.1.

Teabe turvalisus ja konfidentsiaalsus

3.2.1.1

Kas hankesüsteem hõlmab eeskirju, mis tagavad esitatud teabe turvalisuse ja konfidentsiaalsuse, eelkõige alljärgneva abil:

—	rakendatakse meetmeid pakkumisdokumentide turvalisuse tagamiseks ja säilitamiseks (nt dokumentide registri pidamine, kõigi dokumentide nummerdamine või kõigi dokumentide keskse säilituskoha kasutamine), samuti dokumentidele juurdepääsu piiramiseks; ning

—

võetakse arvesse elektroonilisi turvaprobleeme ja kasutatakse elektroonilise säilitamise ja edastamise dokumenteeritud protsesse (nt elektrooniliselt esitatud pakkumused on kaitstud juurdepääsu eest enne pakkumuste esitamise tähtaega; süsteem sisaldab hilinenult esitatud pakkumuste automaatse tagasilükkamise funktsiooni)?

Täidab üksus

3.2.2.

Pakkumuste avamise menetlus

3.2.2.1

Kas hankesüsteemis on määratletud selge pakkumuste avamise menetlus, mis sisaldab eelkõige järgmisi nõudeid:

—	meeskond (või hindamiskomisjon) avab pitseeritud pakkumused, veendub nende autentsuses ja teeb neist ärakirjad võimalikult kiiresti pärast määratud tähtaega; sellele järgneb kohe avalik avamine, kui võimalik;

—	selle meeskonna liikmete määramiseks on kehtestatud kriteeriumid;

—	pakkumuste avamisel, soovitavalt avalikkuse ees, avaldatakse ja registreeritakse ametlikus protokollis põhiteave pakkumuste kohta;

—	pannakse paika tegevuspõhimõtteid määratlevad selged asjaolud, mille korral tunnistatakse pakkumused kehtetuks (nt pärast lõpptähtaega saabunud pakkumused tunnistatakse kehtetuks, välja arvatud juhul, kui hilinemine oli tingitud hankija veast) ja pakkujate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid);

—	tagatakse, et esitatud pakkumuste täpsustamine ei põhjusta pärast pakkumuste esitamise tähtaega sisulisi muudatusi; ning

—	tagatakse, et enne pakkumuste edastamist vastutavatele töötajatele hindamiseks koostatakse kõigi saadud pakkumuste kohta selge ja ametlik aruanne (sh pakkumuste laekumise kuupäevad ja kellaajad ning pakkujatelt saadud märkused)?

Täidab üksus

3.2.3.

Valiku- ja eelvalikukriteeriumid

3.2.3.1

Kas hankesüsteem hõlmab selgeid, objektiivseid ja mittediskrimineerivaid kriteeriume

—	selle hindamiseks, kas pakkujatel on piisav finants-, majanduslik, tehniline ja kutsealane suutlikkus; ning

—	neile kriteeriumidele vastavate taotlejate ja pakkujate seast eelvaliku ja valiku tegemiseks?

Täidab üksus

3.2.3.2

Kas need valikukriteeriumid esitatakse hanketeates?

Täidab üksus

3.2.3.3

Kas hankesüsteem hõlmab selgeid ja objektiivseid kriteeriume pakkujate majandusliku ja finantssuutlikkuse hindamiseks?

Kriteeriumide näited: viimase kolme aasta bilansiandmed, viimase kolme aasta andmed käibe, tulu või tegevustulu kohta, töötajate arv viimase kolme aasta jooksul.

Täidab üksus

3.2.3.4

Kas hankesüsteem hõlmab selgeid ja objektiivseid kriteeriume pakkujate tehnilise ja kutsealase suutlikkuse hindamiseks?

Kriteeriumide näited: viimase kolme aasta jooksul osutatud teenused, tarnitud kaubad ja tehtud tööd; tarnitud toodete ja/või seadmete näidised, kirjeldused, fotod ja tehnilised kirjeldused.

Täidab üksus

3.2.4.

Pakkumuste hindamise kriteeriumid

3.2.4.1

Kas hankesüsteem hõlmab selgeid, objektiivseid ja mittediskrimineerivaid kriteeriume pakkumuste tehniliste ja rahaliste aspektide üksikasjalikuks hindamiseks?

Täidab üksus

3.2.4.2

Kas on kehtestatud selged ja objektiivsed kriteeriumid ja eeskirjad hindamise tulemuste kindlaksmääramiseks (nt iga taotleja või pakkuja puhul oluliste kriteeriumide nimetamine)?

Täidab üksus

3.2.4.3

Kas lepingu sõlmimine otsustatakse pakkumuste hindamise kriteeriumide alusel, mis on selged ja teatavaks tehtud? Kas leping sõlmitakse pakkujaga, kes pakub madalaimat hinda või tagab parima hinna ja kvaliteedi suhte (st esitab majanduslikult soodsaima pakkumuse)?

Täidab üksus

3.2.5.

Hindajad/hindamiskomisjon

3.2.5.1

Kas hindamist teostavad mitu hindajat või soovitavalt hindamiskomisjon?

Täidab üksus

3.2.5.2

Kas on kehtestatud hindamiskomisjoni liikmete nimetamise kriteeriumid? Sõltuvalt hanke maksumusest ja riskitasemest võiksid hindamiskomisjoni kuuluda lisaks eri osakondade töötajatele ka väliseksperdid.

Täidab üksus

3.2.5.3

Kas hindamiskomisjoni roll, funktsioon, koosseis ja tegevuskord on kirjeldatud? Kas hindamiskomisjoni hääleõiguseta esimehe ja hääletavate liikmete kohustused on selgelt kirjeldatud? Kas hindamiskomisjonil on sekretär, kes vastutab kõigi hindamismenetlusega seotud haldusülesannete täitmise eest?

Täidab üksus

3.2.5.4

Kas on kehtestatud asjakohane (konfidentsiaalsete) pakkumus- ja taotlusdokumentide säilitamise ja neile juurdepääsu kord?

Täidab üksus

3.2.5.5

Kas hindamise eest vastutavate töötajate puhul välditakse huvide konflikte (nt kohustusliku avalikustamise kaudu) ja kas need töötajad on kohustatud järgima konfidentsiaalsusnõudeid? Hindamiskomisjoni liikmete valimisel tuleb arvesse võtta aususe ja professionaalsuse kaalutlusi ning võimaluse korral tuleb kaasata hankemeeskonnast väljaspool olev liige.

Täidab üksus

3.2.5.6

Kas hindajate/hindamiskomisjoni allkirjastatud kirjalikus aruandes kajastatakse hindamise kõik asjakohased aspektid?

Täidab üksus

5. SAMMAS — HANKED

Juhised hindamiskomisjoni kohta

Ametisse nimetamine ja koosseis

Pakkumusi peaksid avama ja hindama hindajad või hindamiskomisjon, kelle on ametlikult määranud hankija, kusjuures hindamiskomisjon koosneb hääleõiguseta esimehest, hääleõiguseta sekretärist ja paaritust arvust hääleõiguslikest liikmetest. Hindajatele tuleb anda üksikasjalikku teavet planeeritud ajakava ja hindaja töökoormuse kohta. Hindajad peavad olema planeeritud hindamisperioodi jooksul kättesaadavad. Iga hanke puhul tuleks määrata asendushindajad, et vältida viivitusi mõne hindaja puudumise korral. Hääleõigusega liikmed peavad vajalikul määral oskama keelt, milles pakkumused esitatakse. Hääleõigusega liikmetel peab olema tehniline ja haldusalane pädevus pakkumuste kohta teadliku arvamuse esitamiseks. Hindajate isikud peaksid jääma saladusse.

Erapooletus ja konfidentsiaalsus

Hindamiskomisjoni liikmed peavad allkirjastama erapooletuse ja konfidentsiaalsuse kinnituse. Iga liige, kellel on või võib olla tegelik või võimalik huvide konflikt mis tahes pakkuja või taotlejaga, peab selle deklareerima ja end hindamiskomisjonist viivitamata taandama.

Hankemenetluse vältel peavad kõik hankija ja taotlejate või pakkujate vahelised kontaktid vastama tingimustele, millega tagatakse läbipaistvus ja võrdne kohtlemine. Enne hankija poolt hindamisaruande heakskiitmist ei tohi avaldada teavet pakkumuste või taotluste läbivaatamise, täpsustamise või hindamise kohta ega lepingute sõlmimise otsuste kohta. Pakkuja või taotleja katse mõjutada protsessi mis tahes viisil (kas võttes selleks ühendust hindamiskomisjoni liikmetega või muul viisil) võib viia tema pakkumuse või taotluse kohese kõrvalejätmiseni.

Hindamiskomisjoni menetlus on konfidentsiaalne, välja arvatud pakkumuste avamine. Menetluse konfidentsiaalsuse tagamiseks peab hindamiskomisjoni koosolekutel osalemine rangelt piirduma määratud komisjoni liikmetega.

Enne hindamiskomisjoni töö lõppemist ei tohi pakkumusi või taotlusi viia välja ruumist/hoonest, kus toimuvad hindamiskomisjoni koosolekud; erandiks on hindajatele antud koopiad. Ajal, mil pakkumusi või taotlusi ei kasutata, tuleb neid hoida turvalises kohas.

Hindamiskomisjoni liikmete kohustused

Esimees vastutab hindamisprotsessi koordineerimise ning selle erapooletuse ja läbipaistvuse tagamise eest. Hindamiskomisjoni hääleõiguslikel liikmetel on kollektiivne vastutus komisjoni tehtud otsuste eest.

Hindamiskomisjoni sekretär vastutab kõigi hindamismenetlusega seotud haldusülesannete täitmise eest. Nende hulka kuuluvad muu hulgas hindamiskomisjoni koosolekute protokollide koostamine, asjakohaste dokumentide säilitamine ja hindamisaruannete koostamine. Kõik selgituste taotlused, millega seoses tuleb hindamisprotsessi käigus suhelda pakkujate või taotlejatega, peavad olema kirjalikud.

Ajakava

Hindamiskomisjon tuleb moodustada piisavalt vara, et tagada liikmete kättesaadavus hindamisprotsessi ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks. Pakkumusi tuleb hinnata õigeaegselt, et tagada menetluse lõpuleviimine pakkumuste kehtivusaja jooksul. Väga oluline on, et kõik pakkujad (nii edukad kui ka edutud) saaksid teavet viivitamata.

Kui hindamine on lõpule viidud, peaks hankija viivitamata kinnitama hindamisaruanded ja tegema lepingu sõlmimise otsuse.

Kehtivusaeg

Pakkumused on pakkumiskutses ja/või pakkumisdokumentides määratud ajavahemiku jooksul pakkujatele siduvad. See ajavahemik peab olema piisav, et hankija jõuaks pakkumused läbi vaadata, lepingu sõlmimise ettepaneku heaks kiita, edukaid ja edutuid pakkujaid teavitada ning lepingu sõlmida. Pakkumuste kehtivusajaks tuleks määrata asjakohane arv kalendripäevi (nt 90 päeva) alates pakkumuste esitamise lõpptähtajast.

5. SAMMAS — HANKED

3.	HANKEMENETLUSED (jätkub) — küsimused/kriteeriumid

Üksuse märkused

Audiitori märkused

3.2.6.

Lepingute sõlmimine

3.2.6.1

Kas hankesüsteem hõlmab eeskirju, mille kohaselt nii pakkujaid kui ka laiemat avalikkust teavitatakse hankemenetluse tulemustest, eelkõige alljärgnevalt:

—	edukatele ja edututele pakkujatele teatatakse nende pakkumuse tulemustest, samuti sellest, millal ja kus avaldatakse teave lepingu sõlmimise kohta;

—	kaalutakse võimalust avaldada lepingu sõlmimise otsuse põhjendused, sealhulgas pakkumuse kvalitatiivsete aspektidega seotud kaalutlused. Seejuures ei tohi avaldada äritundlikku teavet ei eduka pakkumuse ega teiste pakkumuste kohta, sest see võib soodustada kokkumängu tulevastel hangetel; ja

—	nähakse ette võimalik kohustuslik ooteaeg enne lepingu täitmise alustamist?

Täidab üksus

3.2.6.2

Kas hankesüsteem hõlmab eeskirju, mis võimaldavad anda pakkujatele nende taotluse korral selgitusi vastavalt järgmistele nõuetele:

—	konfidentsiaalset teavet (nt ärisaladusi ja teavet hinnakujunduse kohta) ei avalikustata;

—	tuuakse välja edutu pakkumuse tugevad ja nõrgad küljed;

—	kirjalike selgituste korral tagatakse, et kirjalik aruanne on eelnevalt kinnitatud kõrgema hanketöötaja poolt; ja

—	selgituste andmisel suuliselt tagatakse, et arutelu korraldatakse struktureeritud viisil, vältimaks konfidentsiaalse teabe avalikustamist, ja arutelu protokollitakse nõuetekohaselt?

Täidab üksus

3.3.

Kaebuste esitamise süsteem

Kas hankesüsteem näeb ette sõltumatu, läbipaistva, mittediskrimineeriva, tõhusa ja tulemusliku haldusprotsessi hanke läbivaatamiseks, mille eesmärk on käsitleda osalejate kaebusi nii enne kui ka pärast lepingu sõlmimise otsuse tegemist ja enne lepingu allkirjastamist?

Kaebuste kiire lahendamine on vajalik selleks, et võimaldada vajaduse korral lepingu sõlmimise otsuse tühistamist ja vähendada pärast lepingu allkirjastamist tuginemist õiguskaitsevahenditele, mis on seotud kaotatud tuludega ja pakkumuse või taotluse ettevalmistamisega seotud kuludega. Hea menetlus hõlmab ka võimalust suunata kaebuste lahendamine sõltumatule kõrgemale apellatsiooniorganile.

3.3.1

Kas hankesüsteem näeb ette teabe andmise selle kohta, kuidas esitada hankemenetlusega seotud kaebusi? Kas kaebusi vaatab läbi struktuuriüksus või organ, mis

—	koosneb kogenud spetsialistidest, kes tunnevad hanke õiguslikku raamistikku, ning hõlmab erasektori, kodanikuühiskonna ja valitsuse esindajaid;

—	ei osale mingil viisil hankega seotud tehingutes ega lepingute sõlmimise otsuste tegemise protsessis;

—	ei nõua tasusid, mis piiravad asjaomaste isikute võimalusi kaebust esitada;

—	järgib kaebuste esitamise ja lahendamise protsesse, mis on selgelt määratletud ja avalikult kättesaadavad;

—	omab volitusi hankemenetluse peatamiseks;

—	teeb otsuseid eeskirjades/õigusaktides sätestatud aja jooksul; ja

—	teeb otsuseid, mis on siduvad kõigile osapooltele (ilma et see välistaks edasist pöördumist kõrgema tasandi asutuse poole)?

Täidab üksus

6. SAMMAS — RAHASTAMISVAHENDID (8)

PÕHIKÜSIMUS (1. tase)

Üksuse märkused

Audiitori märkused

Kas üksus rakendab rahastamisvahendite kaudu ELi rahalistest vahenditest/eelarvelistest tagatistest rahastamisel kõigis olulistes aspektides asjakohaseid eeskirju ja menetlusi, mis on kooskõlas Euroopa Liidu kehtestatud kriteeriumidega?

Juhised

Rahastamisvahendiks võib olla omakapitali- või kvaasiomakapitali investeering, laen või tagatis või muu riskijagamisvahend ja seda võidakse kombineerida muus vormis rahalise toetusega.

Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatav finantsmäärus

Komisjon võib rakendada rahastamisvahendeid eelarve kaudse täitmise raames, usaldades eelarve täitmisega seotud ülesandeid üksustele ja nende finantsvahendajatele. Rahastamisvahendite rakendamise põhimõtted ja tingimused on sätestatud Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse X jaotises:

—	rahastamisvahendite rakendamine eelarve otsese ja kaudse täitmise raames (finantsmääruse artikkel 208);

—	nende üksuste valimine, kellele usaldatakse rahastamisvahendite rakendamine eelarve kaudse täitmise raames (finantsmääruse artikli 208 lõige 4);

—	rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatiste suhtes kohaldatavad põhimõtted ja tingimused (finantsmääruse artikkel 209);

—	nende üksustega sõlmitud rahalist toetust käsitlevate lepingute sisu, kellele usaldatakse rahastamisvahendite rakendamine eelarve kaudse täitmise raames (finantsmääruse artikli 155 lõige 6 ja artikkel 208);

—	rahastamisvahendite järelevalve (finantsmääruse artiklid 155 ja 209) ning

—	nõuded ja rakendamine (finantsmääruse artikkel 215).

Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid erasektori üksustele

Rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite (IAS) 32 ja 39 kohaselt on rahastamisvahend määratletud kui igasugune leping, millega tekib ühele (majandus-) üksusele finantsvara ja teisele (majandus-) üksusele finantskohustis või kapitaliinstrument.

Standardis IAS 32 (Finantsinstrumendid) kirjeldatakse rahastamisvahendite esitamise raamatupidamisnõudeid, eelkõige nõudeid, mis on seotud rahastamisvahendite liigitamisega finantsvaradeks, finantskohustisteks ja kapitaliinstrumentideks. Standard annab ka juhiseid rahastamisvahenditega seotud intresside, dividendide ja kasumi/kahjumi liigitamise kohta ning selle kohta, millal võib finantsvara ja finantskohustisi tasaarvestada. Standard IAS 39 anti uuesti välja 2003. aasta detsembris, seda kohaldati 1. jaanuaril 2005 või hiljem alanud aruandeaastate suhtes ja see asendati standardiga IFRS 9 „Finantsinstrumendid“1. jaanuaril 2015 või hiljem alanud aruandeaastatel. Standard IFRS 9 „Finantsinstrumendid“ näeb ette kajastamise ja mõõtmise nõuded rahastamisvahendite ja mõnede mittefinantsobjektide ostu või müügi lepingute puhul. Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) täiendab standardit rahastamisvahendeid (finantsinstrumente) käsitleva laiaulatusliku projekti etappide lõpuleviimisel ja koostab lõpptulemusena standardi IAS 39 „Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine“ täieliku asenduse.

Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid avaliku sektori üksustele

Avaliku sektori üksuste puhul kohaldatakse rahvusvahelisi avaliku sektori raamatupidamise standardeid (IPSAS) 28–30. Rahastamisvahendite ning finantsvarade, finantskohustiste ja kapitaliinstrumentide määratlused on sisuliselt samad nagu standardis IAS 32. Standardil IFRS 9 puudub samaväärne IPSAS ja seega seda IPSASe raames ei kohaldata. Rahastamisvahendeid võib liigitada nende hindamismeetodi alusel:

—	jooksva väärtuse (tavaliselt turuhinna) alusel hinnatavad rahastamisvahendid: sularahainstrumendid, väärtpaberid, tuletisinstrumendid, võlakirjad, kapitaliinstrumendid, millega kaubeldakse aktiivsetel turgudel;

—	amortiseeritud soetusmaksumuse alusel hinnatavad rahastamisvahendid: antud laenud, nõuded, võetud laenud, kapitaliinstrumendid, millel puudub aktiivne turg.

6. SAMMAS — RAHASTAMISVAHENDID

1.	ÕIGUSLIK JA REGULEERIV RAAMISTIK — küsimused/kriteeriumid

Üksuse märkused

Audiitori märkused

Põhiküsimus (2. tase). Kas üksusel on rahastamisvahendite kasutamiseks ja rakendamiseks selge õiguslik ja reguleeriv raamistik?

Rahastamisvahendite kasutamise põhimõtted peavad olema sätestatud kindlapiirilises ja läbipaistvas õiguslikus ja reguleerivas raamistikus, millega on selgelt ette nähtud asjakohased tegevuspõhimõtted, menetlused, aruandekohuslus ja kontrollimehhanismid. Kuigi rahastamisvahendite suhtes kohaldatakse eraldi raamistikku, laienevad neile üldine kontrollikeskkond, üksuse rakendatav sisekontroll, üksuse raamatupidamissüsteem ja välisaudit.

1.1

Kas üksusel on rahastamisvahendeid käsitlev selge õiguslik ja reguleeriv raamistik, mis hõlmab järgmist:

—	rahastamisvahendite kirjeldus, sealhulgas investeerimisstrateegiad või -põhimõtted, antava toetuse liik, finantsvahendajate ja lõplike vahendite saajate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ning täiendavad tegevusnõuded, millega rahastamisvahendi poliitikaeesmärgid üle võetakse;

—

süsteemid, eeskirjad ja menetlused, mille eesmärk on saavutada finantsvõimenduse ja mitmekordistava mõju sihtväärtuste vahemik ja seda mõõta (rahastamisvahendile antava ELi toetuse eesmärk peaks olema kaasata koguinvesteering, mis ületab ELi toetuse mahtu vastavalt eelnevalt kindlaksmääratud näitajatele);

—

sätted, mis käsitlevad kolmandatelt isikutelt saadud rahalist toetust, sealhulgas kolmanda isiku nimel usalduskontode avamise võimalust, vastaspoole riske, nõuetekohaseid rahahalduse toiminguid, asjaosaliste kohustusi, parandusmeetmeid usalduskontode ülemääraste saldode korral, andmete säilitamist ja aruandlust, (9) ning mis on samaväärsed ELi nõuetega;

—	sätted, mis käsitlevad raamatupidamist, finantsaruandlust (eraldi finantsaruandlus iga rahastamisvahendi kohta) ja välisauditit;

—	süsteemid, eeskirjad ja menetlused, mis reguleerivad rahastamisvahendite kestust, pikendamise võimalust ja lõpetamist, sealhulgas ennetähtaegse lõpetamise tingimusi ning asjakohasel juhul väljumisstrateegiaid, samuti tagasimakseid, mis tehakse või tuleb teha kolmandale isikule või usalduskontodele;

—	finantsvahendajatele ja lõplikele vahendite saajatele antud toetuse rakendamise järelevalve süsteemid, eeskirjad ja menetlused, sealhulgas finantsvahendajate aruandlus?

Täidab üksus

1.2

Mis liiki rahastamisvahendeid üksus kasutab või kavatseb kasutada? Hankige üksikasjalik kirjeldus alljärgneva kohta:

—

kasutatavate rahastamisvahendite liigid, sealhulgas (tehniliste) mõistete ja lühendite selgitused. Rahastamisvahendid võivad hõlmata turuintressimääradega laene, soodsate intressimäärade ja tagasimaksetingimustega laene, tulemuslikkusest sõltuvate tagasimaksetingimustega laene, mikrokrediite, tagastamatuid toetusi, tagatisi, kolmandate isikutega tehtava koostöö raamistikke, nagu investeerimisrahastud ja segarahastamine jms;

—

iga rahastamisvahendiga seonduvad riskid, nende maandamise viis ja kehtestatud parandusmeetmed. Tüüpilised riskid võivad muu hulgas hõlmata valuutariske (laenud, mis antakse ja makstakse tagasi kohalikes vääringutes ning mida rahastatakse rahvusvaheliselt konverteeritavate vääringute kaudu) ja krediidiriske (laenuvõtjate krediidikõlblikkus).

Täidab üksus

1.3

Kuidas rahastamisvahendid toetusesaajatele (laenuvõtjatele) kättesaadavaks tehakse? Kuidas neid tagatakse ja mis liiki kohustuste ja/või tagatiste kaudu?

Palun pidage vastamisel silmas järgmist:

—	finantsvahendajate kaudu antav toetus (vahendatud rahastamine),

—	otsetoetus lõplikele vahendite saajatele (vahendamata rahastamine).

Täidab üksus

1.4

Kas üksusel on suunised, tegevuskord ja käsiraamatud kasutatavate rahastamisvahendite kohta?

Täidab üksus

1.5

Kas üksus kasutab rahastamisvahendite võimaldamisel standardvorme, näiteks näidislepinguid?

Palun pidage vastamisel silmas järgmist:

—	finantsvahendajad,

—	lõplikud vahendite saajad (vahendamata rahastamise korral).

Täidab üksus

1.6

Kas asjakohased tingimused on neis lepingutes selgelt sätestatud?

Täidab üksus

6. SAMMAS — RAHASTAMISVAHENDID

2.	PÕHIMÕTTED — küsimused/kriteeriumid

Üksuse märkused

Audiitori märkused

Põhiküsimus (2. tase). Kas üksuse rahastamisvahenditega seotud menetlused, eeskirjad ja kriteeriumid sisaldavad järgmisi põhimõtteid ja tingimusi?

Aluspõhimõtted (finantsmääruse artikli 209 lõige 1).

Rahastamisvahendeid kasutatakse usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse, proportsionaalsuse, mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise ja subsidiaarsuse põhimõtete kohaselt ning vastavalt nende eesmärkidele ja vajaduse korral kestusele, mis on sätestatud asjaomaste rahastamisvahendite alusaktis.

Finantsvahendajate valik (finantsmääruse artikli 208)

Finantsvahendajad valitakse avatud, läbipaistva, proportsionaalse ja mittediskrimineeriva menetluse alusel, vältides huvide konflikte. Finantsvahendajate või rahastamisvahendite lõplike saajate valimisel võetakse nõuetekohaselt arvesse rakendatava rahastamisvahendi laadi, asjaomaste üksuste kogemusi ning finants- ja tegevussuutlikkust ja/või vahendite lõplike saajate projektide majanduslikku elujõulisust. Valik peab olema läbipaistev ja objektiivsetel alustel põhjendatud ega tohi põhjustada huvide konflikti.

Rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatiste tingimused (finantsmääruse artikli 209)

Rahastamisvahendid/eelarvelised tagatised peavad vastama järgmistele põhitingimustele: turutõrgete või ebaoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamine, täiendavus, siseturul konkurentsi moonutamisest hoidumine, vastavus riigiabi eeskirjadele, finantsvõimendus, huvide ühitamine ja tasustamine kooskõlas riskide jagamisega.

Juhised

Nimetatud põhimõtted peavad olema lõimitud üksuse rahastamisvahenditega seotud menetlustesse, eeskirjadesse ja kriteeriumidesse kooskõlas proportsionaalsuse üldpõhimõttega. Põhimõtted ei ole absoluutsed ja vähesed erandid on lubatud, kui need on selgelt esitatud, mõistlikud ja põhjendatud.

2.1.1

Aluspõhimõtted. Kas üksuse rahastamisvahendite/eelarveliste tagatiste kasutamise ja rakendamisega seotud menetlused, eeskirjad ja kriteeriumid sisaldavad järgmisi aluspõhimõtteid:

—	usaldusväärne finantsjuhtimine;

—	läbipaistvus;

—	proportsionaalsus;

—	diskrimineerimiskeeld ja

—	võrdne kohtlemine?

Täidab üksus

2.2.1

Finantsvahendajate valik. Milline on üksuse finantsvahendajate valimise kord (10)?

Täidab üksus

2.2.2

Finantsvahendajate valik. Kas finantsvahendajad valitakse avatud, läbipaistva, proportsionaalse ja mittediskrimineeriva menetluse alusel, vältides huvide konflikte?

2.2.3

Finantsvahendajate valik. Kas finantsvahendajate või rahastamisvahendite lõplike saajate valimisel võetakse nõuetekohaselt arvesse rakendatava rahastamisvahendi laadi, asjaomaste üksuste kogemusi ning finants- ja tegevussuutlikkust ja/või vahendite lõplike saajate projektide majanduslikku elujõulisust?

Kas valik on läbipaistev, objektiivsetel alustel põhjendatud ega põhjusta huvide konflikti?

2.3.1

Rahastamisvahenditega seotud tingimused. Kas üksuse süsteemid, eeskirjad ja menetlused võimaldavad üksusel rakendada rahastamisvahendeid, mis on suunatud sellele, et lahendada turutõrkeid või ebaoptimaalseid investeerimisolukordi, mida vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud standarditele peetakse majanduslikult elujõuliseks, kuid mis ei leia turuallikatest piisavat rahastamist?

Täidab üksus

2.3.2

Rahastamisvahenditega seotud tingimused. Kas üksuse süsteemid, eeskirjad ja menetlused võimaldavad üksusel rakendada rahastamisvahendeid, mis vastavad täiendavuse põhimõttele (rahastamisvahendite eesmärk ei tohiks seisneda liikmesriigi rahastamisvahendite, erasektori pakutava rahastamise ega muude ELi rahaliste sekkumiste asendamises)?

Täidab üksus

2.3.3

Rahastamisvahenditega seotud tingimused. Kas üksuse süsteemid, eeskirjad ja menetlused võimaldavad üksusel täita huvide ühitamise tingimust sätete abil, mis käsitlevad näiteks kaasinvesteeringuid, riskijagamisnõudeid või finantsstiimuleid, vältides samal ajal huvide konflikti volitatud üksuse muude tegevustega?

Täidab üksus

2.3.4

Rahastamisvahenditega seotud tingimused. Kas üksuse süsteemid, eeskirjad ja menetlused võimaldavad üksusel saavutada ja mõõta finantsvõimendust ja mitmekordistavat mõju, sealhulgas maksimeerida erasektori investeeringuid, kui see on asjakohane?

Täidab üksus

6. SAMMAS — RAHASTAMISVAHENDID

3.	RAHASTAMISVAHENDITEGA SEOTUD MENETLUSED — küsimused/kriteeriumid

Üksuse märkused

Audiitori märkused

Põhiküsimus (2. tase). Kas üksus rakendab tõhusalt oma rahastamisvahendite kasutamise ja rakendamisega seotud eeskirju ja menetlusi?

3.1.	Järelevalve. Kas üksus rakendab rahastamisvahendite järelevalveks tulemuslikult asjakohaseid eeskirju ja menetlusi?

3.1.1

Kas üksuses on kehtestatud rahastamisvahendite kasutamise järelevalve menetlused, mis tuginevad finantsvahendajate esitatud raamatupidamis- ja muudele aruannetele, kättesaadavatele audititele ja finantsvahendajate poolt läbiviidavale kontrollile?

Täidab üksus

3.1.2

Kas finantsvahendajate puudumise korral on üksuses kehtestatud menetlused rahastamisvahendite kasutamise üle vahetu järelevalve teostamiseks, tuginedes vahendite lõplike saajate esitatud raamatupidamis- ja muudele aruannetele?

Täidab üksus

Juhised. Rahastamisvahendite järelevalve

Selleks et tagada rahastamisvahendite ühtlustatud järelevalve, millele on osutatud finantsmääruse artikli 215 lõikes 3, peaks vastutav eelarvevahendite käsutaja looma järelevalvesüsteemi, mis aitab saavutada piisava kindluse selle suhtes, et ELi rahalisi vahendeid kasutatakse kooskõlas finantsmääruse artikli 36 lõikega 2.

Järelevalvesüsteemi tuleks kasutada selleks, et i) hinnata rahastamisvahendite rakendamisel tehtud edusamme eelhindamise kohaselt ette nähtud asjaomastes väljund- ja tulemusnäitajates kajastatud poliitikaeesmärkide saavutamisel; ii) analüüsida rakendamise vastavust finantsmääruse artikli 209 lõike 2 kohastele kindlaksmääratud nõuetele ning iii) anda alus, millele komisjon saab tugineda oma aruandluses, mis on nõutav finantsmääruse artikli 41 lõike 4 ja artikli 140 lõike 8 kohaselt.

3.2.	Laenud. Kas üksus rakendab laenulepingute sõlmimisel asjakohaseid eeskirju ja menetlusi?

3.2.1

Millised on laenude registreerimise ja aruandluses kajastamise süsteemid ja menetlused?

Täidab üksus

3.2.2

Kas need süsteemid ja menetlused on asjakohased?

3.2.3

Kas laenulepingud kiidetakse heaks asjakohaste ja läbipaistvate kriteeriumide alusel?

3.2.4

Kas lepingu (pearaamatu) kontot võrreldakse ja kooskõlastatakse korrapäraselt (vähemalt kord kuus) lepingu registreerimise süsteemiga?

Täidab üksus

3.3.	Tagatised. Kas üksus rakendab tagatiste andmisel asjakohaseid eeskirju ja menetlusi?

3.3.1

Millised on tagatiste registreerimise ja aruandluses kajastamise süsteemid ja menetlused?

Täidab üksus

3.3.2

Kas need süsteemid ja menetlused on asjakohased?

3.3.3

Kas tagatised kiidetakse heaks asjakohaste ja läbipaistvate kriteeriumide alusel?

3.3.4

Kas lepingu (pearaamatu) kontot võrreldakse ja kooskõlastatakse korrapäraselt (vähemalt kord kuus) lepingu registreerimise süsteemiga?

Täidab üksus

3.3.5

Kas üksus on suuteline andma asjakohaselt aru eelarveliste tagatiste rakendamisest, sealhulgas kantud kuludest, kui rahalist toetust antakse kulude hüvitamiseks, ja esitama liidu vahendite haldaja kinnituse selle kohta, et i) asjaomane teave on nõuetekohaselt esitatud, täielik ja täpne; ii) toetust on kasutatud sihtotstarbeliselt; iii) kehtestatud kontrollisüsteemid annavad piisava kindluse esitatud teabe aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta; ning iv) esitama lõplike auditiaruannete ja tehtud kontrollide kokkuvõtte, sealhulgas süsteemides tuvastatud vigade ja nõrkuste laadi ja ulatuse analüüsi ning teabe võetud või kavandatud parandusmeetmete kohta?

3.4.	Intressisoodustused ja -toetused. Kas üksusel on nõuetekohane intressisoodustuste ja -toetuste registreerimise ja aruandluses kajastamise süsteem?

3.4.1

Millised on intressisoodustuste registreerimise ja aruandluses kajastamise süsteemid ja menetlused?

Täidab üksus

3.4.2

Kas need süsteemid ja menetlused on asjakohased?

3.4.3

Kas intressisoodustused kiidetakse heaks asjakohaste ja läbipaistvate kriteeriumide alusel?

3.5.	Omakapital. Kas üksus rakendab omakapitalitehingute tegemisel asjakohaseid eeskirju ja menetlusi?

3.5.1

Kas üksusel on omakapitalistrateegia või suunised omakapitaliinvesteeringute kohta ja hoolsusmeetmete protsess, mille on heaks kiitnud juhatus või muu asjakohane juhtimisorgan?

Täidab üksus

3.5.2

Kas üksus hindab süstemaatiliselt oma omakapitalitehinguid nii nende heakskiitmise ajal kui ka perioodiliselt kogu investeeringu kestuse vältel? Kirjeldage hindamiseks kasutatavat teavet ja meetodit (meetodeid).

3.5.3

Kas üksuses on pandud paika omakapitaliinvesteeringutest väljumise protsess? Kas omakapitalistrateegias on sätestatud õigeaegse väljumise kava nõuded?

3.5.4

Kas üksus haldab aktiivselt oma omakapitali investeeringute portfelli? Kas tal on investeerimisobjektidest äriühingutes (otseste omakapitaliinvesteeringute puhul) enda nimetatud juhatuse liikmeid või muid sarnaseid võimalusi oma investeerimisobjektide tulemuslikkuse jälgimiseks? Kas fondidesse investeerimisel on üksusel enda nimetatud liikmeid organites, mis esindavad fondi investoreid?

Täidab üksus

6. SAMMAS — RAHASTAMISVAHENDID — LISAKÜSIMUSED EELARVELISTE TAGATISTE KOHTA (valikuline (11))

6.a	EELARVELISED TAGATISED — küsimused/kriteeriumid

Üksuse märkused

Audiitori märkused

Põhiküsimus (2. tase). Kas üksusel on krediidiriski juhtimise süsteem ja kas ta kasutab sisemist riskiastmete määramise süsteemi, mis vastab tema tegevuse laadile, mahule ja keerukusele?

Juhised

Enamik eelarvelisi tagatisi rakendavatest üksustest on krediidiasutused või investeerimisühingud, mille suhtes kohaldatakse reguleerimist ja järelevalvet, sealhulgas eeskirju krediidiriski kohta, riskiastmete määramise kohta ning IT-süsteemide ja nende kasutamise korra kohta.

Selle alapunkti eesmärk on hinnata üksuse riskijuhtimise funktsiooni usaldusväärsust, sealhulgas selle juhtimist ja sisemise krediidiriski astmete määramise süsteemi, mis on oluline ELi ja üksuse vahelise riskijagamiskokkuleppe edaspidise hindamise seisukohast ning ELi võetud riskist tuleneva tasu seisukohast (finantsmääruse artikli 209 lõike 2 punkt f).

ELi vastaspoole risk seoses eelarveliste tagatistega kaetud tehingutega hõlmab tingimuslikke kohustusi, sest ELi finantskohustused ei ole eraldistega täielikult kaetud (finantsmääruse artikkel 211). Selleks, et hinnata riski, et tagatismaksed, mida tehingute vastaspooled ELilt nõuavad, ületavad olemasolevaid eraldisi, peab komisjon vähemalt kord aastas kontrollima igast eelarvelisest tagatisest tulenevat ELi riski. Selleks peavad tehingute vastaspooled esitama komisjonile igal aastal teabe eelarvelisest tagatisest tulenevate ELi järelejäänud finantskohustuste kohta, sealhulgas eelarvelise tagatisega kaetud tehingute riskianalüüsi ja -astet käsitleva teabe ning teabe oodatava kohustuste täitmatajätmise kohta (finantsmääruse artikli 219 lõige 6). Komisjon kasutab seda teavet selleks, et hinnata tingimuslike kohustuste jätkusuutlikkust (finantsmääruse artikli 210 lõige 3) ja et vaadata korrapäraselt läbi iga eelarvelise tagatisega seotud eraldiste määr (finantsmääruse artikli 211 lõige 1).

Pankade reguleerimise, järelevalve ja riskijuhtimise standardeid kirjeldatakse järgmistes dokumentides:

—	rahvusvahelisel tasandil standardis Basel III, mis on Baseli pangajärelevalve komitee poolt välja töötatud ja rahvusvaheliselt kokkulepitud meetmete kogum, sealhulgas „Tõhusa pangandusjärelevalve üldpõhimõtetes“, eelkõige põhimõtetes 15 (riskijuhtimisprotsess) ja 17 (krediidirisk);

—

ELi tasandil direktiivis 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, määruses (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja direktiivis 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta.

6a.1

Riskipoliitika/strateegiline raamistik. Kas üksuses on kehtestatud usaldusväärne poliitika ja strateegia riskide kindlakstegemiseks, juhtimiseks, mõõtmiseks ja ohjamiseks (keskendudes krediidiriskile)?

6a.1.1

Kas üksusel on riskipoliitika, mis

—	selgelt määratleb ja jaotab organisatsioonisisesed vastutusalad;

—	võtab arvesse usaldusväärsust, ratsionaalsust ja teostatavust ning

—	on kogu organisatsioonis kättesaadav ja mõistetav?

Täidab üksus

6a.1.2

Kas üksusel on kõrgema juhtkonna poolt heaks kiidetud riskistrateegia või -suunised, mille alusel korrapäraselt

—	määratletakse piirid ja tegevuskaalutlused, millele vastavalt üksus peaks oma tegevusstrateegia elluviimisel tegutsema;

—	määratakse kindlaks individuaalsed ja koondriskid ning eri liiki riskid (riskivõime, sealhulgas piirangud), mida üksus soovib ja suudab oma tegevuse eesmärgil võtta;

—	edastatakse teavet juhatuse riskivalmiduse kohta kogu üksuses, sidudes selle igapäevaste tegevusalaste otsuse tegemisega ja määratledes vahendid riskiteadlikkuse tõstmiseks kogu üksuses;

—	tagatakse järjepidevus, võttes arvesse üksuse tegevuskeskkonna majanduse tsüklilisi aspekte ning neist tulenevaid muutusi kogu portfelli koosseisus ja kvaliteedis; ning

—	hõlmatakse nii kvantitatiivsed kui ka kvalitatiivsed kaalutlused?

Täidab üksus

6a.2

Riskijuhtimine. Kas üksusel on asjakohane organisatsiooniline raamistik, mis võimaldab krediidiriski tulemuslikult juhtida, mõõta ja ohjata, ning piisavad kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed inimressursid ja tehnilised ressursid nõutavate ülesannete täitmiseks?

6a.2.1

Kas vastutusalade jaotus üksuses on selgelt määratletud nii, et

—	juhatus või muu juhtorgan kiidab heaks ja vaatab korrapäraselt läbi riskide juhtimise ja ohjamise põhimõtted ning osaleb aktiivselt riskivalmiduse määratlemisel ja selle vastavusseviimisel üksuse strateegiliste, kapitali- ja finantsplaanidega ning hüvitamistavadega;

—	kõrgem juhtkond vastutab riskide juhtimise, mõõtmise ja ohjamise eeskirjade ja korra koostamise ja rakendamise eest;

—	riskide võtmise, mõõtmise, jälgimise, juhtimise ja aruandluses kajastamisega seotud vastutusalad on selgelt piiritletud;

—

kõrgem juhtkond tagab, et riskijuhtimisprotsessi kõigis etappides osalevad töötajad on kvalifitseeritud, pädevad ning omavad vajalikku väljaõpet, valmisolekut ja kogemust riskide hindamisel, juhtimisel ja/või ohjamisel mõistlike otsuste tegemiseks ning põhjalikku arusaama üksuse strateegilisest juhtimisest, tegevuspõhimõtetest, menetlustest, riskitaluvusest ja selle piirangutest;

—	riskijuhtimise funktsioon kaasatakse igasugusesse tulutoovasse tegevusse ning

—	riskijuht annab aru ja omab takistusteta vahetut juurdepääsu juhatusele või selle riskikomiteele?

Täidab üksus

6a.2.2

Kas on tagatud ülesannete lahusus, nii et

—

krediidiriski juhtimise funktsioon on tegevusfunktsioonist täiesti sõltumatu ja hõlmab kolme selgelt eristatavat „kaitseliini“:

1)	asjaomane tegevusvaldkond (st esimene kaitseliin) võtab riski eest vastutuse, mistõttu ta arvestab ja juhib riski, mis tema tegevusega kaasneb;

2)	riskijuhtimise funktsioon (st teine kaitseliin) vastutab riskide edasise kindlakstegemise, mõõtmise ja jälgimise ning neist teatamise eest kogu üksuses sõltumata esimesest kaitseliinist (12);

3)	siseauditi/vastavuskontrolli funktsioon (kolmas kaitseliin) kontrollib perioodiliselt riske, eelkõige krediidiriski aspekte?

Täidab üksus

6a.2.3

Kas riskijuhtimise funktsiooni täitja tegevus on piisavalt laiahaardeline, et hõlmata võimalikult suures ulatuses järgmisi aspekte:

—	oluliste individuaalsete, koond- ja tekkivate riskide kindlakstegemine;

—	nende riskide hindamine ja üksuse riskipositsiooni mõõtmine?

Täidab üksus

6a.2.4

Kas üksuse tegevuspõhimõtetes kirjeldatakse selgelt juhtkonnale antud tehingute heakskiitmise volituste tasemeid (13) ja kas tehingud kiidetakse heaks vastavalt üksuse kirjalikele põhimõtetele ja suunistele ning asjakohase juhtimistasandi poolt?

Täidab üksus

6a.3

Kas üksusel on hästi toimiv krediidiriski kindlakstegemise, analüüsi ja jälgimise süsteem?

6a.3.1

Kas üksuse riskide kindlakstegemise süsteem hõlmab järgmist:

—	üksuse kõik olulised riskid, nii bilansis kajastuvad kui ka bilansivälised ning kogu grupi, portfelli, tegevusvaldkonna ja tehingute tasandi riskid;

—	olemasolevate riskide pidev analüüs ning uute või tekkivate riskide kindlakstegemine?

Täidab üksus

6a.3.2

Kas riskijuhtimise funktsiooni täitja hindab erapooletult individuaalsete laenude/investeeringute ja koondportfelli kvaliteeti, sealhulgas krediidiriski astme ja kahjumi hinnangu asjakohasust? Kas see teine arvamus esitatakse heakskiitmise etapis ja seejärel vaadatakse korrapäraselt üle kogu toimingu kestuse vältel?

Täidab üksus

6a.3.3

Kas krediidiriski mõõtmisel võetakse võimalikult suures ulatuses arvesse järgmisi aspekte:

—	konkreetse laenu/investeeringu laad ning lepingulised ja rahalised tingimused;

—	võimalike turuliikumiste ja majandustsükliga seotud riskipositsiooni profiil kuni lõpptähtajani;

—	tagatise või garantiide olemasolu;

—	kohustuste täitmata jätmise võimalikkus, arvestades sisemist riskiastet;

—	kvantitatiivne hindamine (nt finantsmudelid) ja kvalitatiivne hindamine ning

—	süstemaatilised hoolsusmeetmed ja riskianalüüs kõikide tehingute puhul, kui hoolsusmeetmete võtmisel tehtud tähelepanekud mõjutavad juhtkonna heakskiitu ja/või toimingu struktureerimist?

Täidab üksus

6a.3.4

Kas üksuse (krediidiriski) juhtimise infosüsteemil on järgmised omadused:

—	see annab asjakohast (kvaliteetset, üksikasjalikku, õigeaegset) teavet laenu-/investeerimisportfelli koosseisu kohta;

—	see on piisavalt usaldusväärne ja kõikehaarav, et üksus saaks riskide kindlakstegemiseks, hindamiseks ja maandamiseks tugineda täpsetele, kindlatele ja usaldusväärsetele sise- ja välisandmetele; ning

—	see hõlmab perioodiliselt läbivaadatavaid stressiteste ja stsenaariumianalüüse, mida üksus kasutab mitmesugustes ebasoodsates tingimustes tekkivate võimalike riskipositsioonide paremaks mõistmiseks?

Täidab üksus

6a.4

Kas üksus kasutab sisemist riskiastmete määramise süsteemi, mis vastab tema tegevuse laadile, mahule ja keerukusele?

6a.4.1

Kas üksus on suuteline dokumenteerima riskiastme määramise kriteeriumide valiku põhjendused ning esitama andmed ja analüüsid, mis näitavad, et riskiastme määramise kriteeriumid ja menetlused tõenäoliselt tagavad riske sisukalt eristavad hinnangud?

Täidab üksus

6a.4.2

Kas üksuse riskiastmete määramise süsteemil on võimalikult suures ulatuses järgmised omadused:

—	kõigile krediidiriski positsioonidele omistatakse riskiaste;

—	see hõlmab piisavat arvu hinnanguid, mis on põhjendatud, õigeaegsed ja dünaamilised;

—	on olemas protsess riskiastmete määramise süsteemi ühildamiseks regulatiivse klassifikatsiooni ja/või reitinguagentuuride hindamisskaaladega;

—	riskiastme määramise kriteeriumid peegeldavad kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete tegurite asjakohast kombinatsiooni ning iga riskiastme määramise kriteeriumid on selgelt määratletud;

—	riskiastmel on teatav tähtaeg;

—	riskiastmed kajastavad nii lepingu oodatavat täitmist laenuvõtja poolt kui ka tehingu struktuuri;

—	kui üksus kasutab oma andmete täiendamiseks välist andmebaasi ja/või välist riskiastmete määramise mudelit, siis tõendab üksus väliste andmete piisavust ja seda, et ta mõistab mudeli aluseks olevat hindamisfilosoofiat; ning

—	toimingule omistatud riskiaste on hästi põhjendatud ja dokumenteeritud?

Täidab üksus

6a.4.3

Kas üksus säilitab andmed realiseerunud makseviivituse määrade kohta, mis on seotud riskiastmetega ja nende muutmisega?

Täidab üksus

6a.4.4

Kas üksusel on kõikehõlmavad põhimõtted ja menetlused riskiastmete määramise süsteemi tõhusaks valideerimiseks (14) ning süsteemi asjakohasuse korrapäraseks sõltumatuks läbivaatamiseks?

Täidab üksus

6. SAMMAS — RAHASTAMISVAHENDID — LISAKÜSIMUSED (valikuline (15))

6.b	MAKSUSTAMISE VÄLTIMINE JA KOOSTÖÖD MITTETEGEVAD JURISDIKTSIOONID — küsimused/kriteeriumid

Üksuse märkused

Audiitori märkused

Põhiküsimus (2. tase). Kas ELi vahenditest rahastatavate rahastamisvahendite/eelarveliste tagatiste valimisel/rakendamisel rakendab üksus standardeid, mis on samaväärsed kohaldatavate ELi õigusaktidega ning kokkulepitud rahvusvaheliste ja ELi standarditega, ja seetõttu a) ei toeta meetmeid, mis aitavad kaasa maksustamise vältimisele, ning b) ei tee toiminguid üksustega, mis asuvad või on asutatud maksualast koostööd mittetegevates jurisdiktsioonides?

Juhised

Maksustamise vältimist käsitlevate standardite eesmärk seisneb üldjoontes selles, et tagada tõhusa maksustamise eeskirjade kohaldamine ja vältida neist kõrvalehoidmist.

—	OECD tasandil hõlmavad need eelkõige läbipaistvuse ja teabevahetuse põhimõtteid ning tööd, mis on seotud maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamisega.

—

Kitsamalt ELi tasandil hõlmavad need ELi maksupoliitikat ja maksustamise vältimise vastast reguleerivat raamistikku, (16) nagu poliitilised kohustused maksustamise vältimise tõkestamiseks (sealhulgas ELi poliitika seoses maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonidega), äriühingute maksustamise käitumisjuhend (kahjustav maksukonkurents); erinevates direktiivides sätestatud kuritarvituste vastased meetmed; 2016. aastal vastu võetud üldine maksustamise vältimise vastane pakett ning maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamisega seotud eeskirjade kajastamine ELi õigusraamistikus, samuti halduskoostööd ja läbipaistvust käsitlevad ELi eeskirjad, mis on sätestatud vastavates direktiivides.

Vastavalt neile maksustamise vältimist käsitlevatele standarditele ei tohiks ELi rahastatavad projektid hõlmata agressiivset maksuplaneerimist ja nende struktuur peaks tulenema usaldusväärsetest ärilistest põhjustest (v.a maksustamisega seotud põhjused) selle asemel, et kasutada ära maksustamissüsteemi tehnilisi üksikasju või kahe või enama maksustamissüsteemi vahelisi erinevusi maksukohustuse vähendamiseks. 25. mai 2018. aasta direktiivis 2018/822/EL („DAC6“) esitatud „tunnuste“ loetelu hõlbustab selliste tehingute kindlakstegemist, mis võivad sisaldada maksustamise vältimise või maksualaste kuritarvituste elemente, ning hindajad võivad sellest lähtuda.

Hinnates, kas üksuse hoolsusmeetmete osaks oleva eelneva hindamise menetlused ja eeskirjad on piisavalt põhjalikud, et võimaldada üksusel täita selle samba nõudeid, tuleks arvesse võtta ka järgmisi elemente.

Kas maksualaste hoolsusmeetmete kohaldamisala hõlmab projektistruktuuri asjaomaseid üksusi? Näiteks peaksid need asjaomased üksused tegelikult kasusaavate omanike kõrval hõlmama ka isikuid, kellega hinnatav üksus on projektiga seoses sõlminud lepingu või kellega hinnataval üksusel on sellisest lepingust tulenev kaudne suhe (17).

b)	Projektistruktuuri asjaomased rahavood (ja nende käsitamine maksustamisel), sealhulgas näiteks see, kas asjaomaseid rahavooge tõhusalt maksustatakse (18) ja ega projekti ei ole kunstlikult struktureeritud (19).

Selliste konkreetse toiminguga seotud maksustamise vältimise riskide hindamine ja maandamine, mis tulenevad maksustamisalastest puudustest seoses i) läbipaistvuskriteeriumidega; ii) õiglase maksustamise kriteeriumidega; ning iii) maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kriteeriumidega jurisdiktsioonide puhul, kes on võtnud kohustuse sellised ELi tuvastatud puudused kõrvaldada (20).

Üksuse menetlused uute või uuendatud toimingute tegemiseks üksustega, mis asuvad või on asutatud jurisdiktsioonides, mis on kantud koostööd mittetegevaid jurisdiktsioone käsitleva ELi poliitika alusel koostatavasse loetellu, sealhulgas näiteks see, kas vastavaid keelde rakendatakse, milliseid projektiga seotud üksusi need keelud hõlmavad, kuidas üksus „uusi või uuendatud“ toiminguid määratleb, kas sellised keelud kehtivad uute või uuendatud toimingute suhtes alates jurisdiktsiooni kandmisest ELi loetellu ja millised erandid neist keeldudest on lubatavad (21).

Hindajad peaksid hindamisel arvesse võtma komisjoni avaldatud asjakohaseid suuniseid, nagu komisjoni teatis uute maksustamise vältimise vastaste nõuete kohta ELi õigusaktides, mis reguleerivad eelkõige rahastamis- ja investeerimistegevust (C(2018)1756 final), ja selle edaspidised ajakohastatud versioonid.

6b.1

Kas organisatsiooni eeskirjad, mille alusel valitakse/rakendatakse ELi vahenditest rahastatavaid rahastamisvahendeid, sisaldavad sõnaselget viidet maksustamise vältimise riskide hindamisele ja maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonidega seotud keeldudele, hõlmates järgmisi standardeid:

a)	OECD maksustamise läbipaistvuse ja teabevahetuse põhimõtted ning töö, mis on seotud maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamisega; ning

b)	ELi maksupoliitika ja maksustamise vältimist reguleeriv raamistik (mida on kirjeldatud eespool antud juhistes) või samaväärsed standardid?

Täidab üksus

6b.2

Seoses maksustamise vältimise kontrollimehhanismidega – millised eeskirjad ja menetlused on üksuses kehtestatud selle tagamiseks, et ELi vahenditest rahastatavate rahastamisvahenditega ei toetataks meetmeid, mis aitavad kaasa maksustamise vältimisele?

Täidab üksus

6b.2.1

Kas üksuse hoolsusmeetmete osaks oleva eelneva hindamise menetlused ja eeskirjad on piisavalt põhjalikud, et hõlmata projekti rahavoogudega seotud asjaomaseid üksusi?

6b.2.2

Kas üksuse maksualaste hoolsusmeetmete osaks olev eelnev hindamine võimaldab üksusel hinnata (vajadusel liikudes kuni tegelikult kasusaava omanikuni), kas

a)	asjakohaseid rahavooge maksustatakse tõhusalt ja

b)	ega projekti ei ole maksustamise vältimiseks kunstlikult struktureeritud?

6b.2.3

Kas üksuse maksualaste hoolsusmeetmete osaks oleva eelneva hindamise käigus käsitletakse maksustamise vältimise riskina selliste jurisdiktsioonide olemasolu, mis on võtnud kohustuse kõrvaldada ELi poolt kindlaks tehtud puudused, (22) näiteks seoses i) läbipaistvusega, ii) õiglase maksustamisega ning iii) maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamisega, võttes arvesse nõukogu järeldusi, millega kehtestatakse maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu kriteeriumid?

Kui jah, siis kas üksuse maksualaste hoolsusmeetmete osaks oleva hindamise käigus määratletakse võimalikud järelevalvemeetmed nende puuduste kõrvaldamiseks?

6b.3

Seoses maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonidega – kas üksuse eeskirjad ja menetlused tagavad selle, et ELi vahenditest rahastatavate rahastamisvahendite rakendamisel üksus

a)	määrab projekti ja sellega seotud üksuste puhul kindlaks ELi nõukogu järelduste I lisas loetletud jurisdiktsioonide olemasolu;

b)	rakendab tugevdatud kliendikontrolli meetmeid toimingute puhul üksustega, mis asuvad või on asutatud maksualast koostööd mittetegevates jurisdiktsioonides;

c)	ei alusta uusi ega tee uuendatud toiminguid üksustega, mis asuvad või on asutatud ELi nõukogu järelduste I lisas loetletud jurisdiktsioonides; ning

d)	kaldub punkti c nõudest kõrvale üksnes juhul, kui meedet rakendatakse samas jurisdiktsioonis ja selle puhul ei esine märke selle kohta, et asjaomane toiming aitab kaasa rahapesule, terrorismi rahastamisele, maksustamise vältimisele, maksupettusele või maksudest kõrvalehoidumisele?

Täidab üksus

6. SAMMAS — RAHASTAMISVAHENDID — LISAKÜSIMUSED (valikuline (23))

6.c	RAHAPESUVASTASED MEETMED ja TERRORISMI RAHASTAMISE VASTANE VÕITLUS — küsimused/kriteeriumid

Üksuse märkused

Audiitori märkused

Põhiküsimus (2. tase). Kas rahastamisvahendite/eelarveliste tagatiste valimisel/rakendamisel rakendab üksus standardeid, mis on samaväärsed kohaldatavate ELi õigusaktidega ning kokkulepitud rahvusvaheliste ja ELi standarditega? Kas ta seetõttu a) ei toeta meetmeid, mis aitavad kaasa rahapesule või terrorismi rahastamisele, ning b) ei alusta uusi ega tee uuendatud toiminguid üksustega, mis asuvad või on asutatud jurisdiktsioonides, mis on määratletud suure riskiga kolmandate riikidena?

Juhised seoses rahapesuvastaste meetmetega ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega

Rahapesuvastaseid meetmeid ja terrorismi rahastamise vastast võitlust käsitlevate standardite eesmärk seisneb üldjoontes selles, et ennetusmeetmete abil vältida finantssüsteemi väärkasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil.

—	Rahvusvahelisel tasandil hõlmab see rahapesuvastase töökonna tööd.

—	Kitsamalt ELi tasandil hõlmab see ELi direktiivi (EL) 2015/849.

Üksuse eeskirjade ja menetluste uurimisel tuleks vaadelda järgmist:

a)	kas üksuse eeskirjad ja menetlused näevad ette rahapesu ja terrorismi rahastamise riskianalüüsi ning suure riskiga kolmandate riikidega seotud keelud; kui jah, siis mil määral võib riskihindamine viia järelevalvemeetmete rakendamiseni riskide maandamiseks;

kas üksuses on kehtestatud asjakohased põhimõtted, kontrollimehhanismid ja menetlused, sealhulgas sisekontrollimeetmed, auditeerimispõhimõtted, koolitusmeetmed ja eeskirjad selliste töötajate kaitsmiseks kättemaksu eest, kes teatavad kahtlastest tehingutest või rikkumistest vastavalt rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega seotud kohustustele;

c)	kas üksusel on eelnevate hoolsusmeetmete võtmise protsess, mille käigus kontrollitakse, kas rahaülekannetega kaasneb asjakohane teave maksjate ja makse saajate kohta, ning milline on selle protsessi ulatus (24);

kas üksuse eeskirjad ja menetlused hõlmavad kliendikontrolli nõudeid, tehingute arvestuse pidamist ja järelevalvet; kui jah, siis mil määral sisaldavad nad asjakohaseid meetmeid, mille eesmärk on teha kindlaks klientide tegelikult kasusaav(ad) omanik(ud) (st juriidilised isikud ja õiguslikud üksused) ning saada aru kliendi omandi- ja kontrollistruktuurist, samuti meetmeid, mida rakendatakse siis, kui üksus avastab kahtlase tehingu;

e)	kas üksus rakendab suure riskiga kolmandate riikide puhul tugevdatud hoolsusmeetmeid, võttes arvesse direktiivi (EL) 2015/849; ja

f)	kas üksus rakendab teatavaid keelde projektide puhul, mis hõlmavad suure riskiga riikidena määratletud jurisdiktsioone (25)?

6c.1

Seoses rahapesuvastaste meetmete ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega – kas üksuses on kehtestatud asjakohased põhimõtted, kontrollimehhanismid ja menetlused, mis tagavad, et ELi rahastatavad meetmed ei aita kaasa rahapesule ega terrorismi rahastamisele?

6c.1.1

Kas üksuses on kehtestatud asjakohased põhimõtted, kontrollimehhanismid ja menetlused rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide kindlakstegemiseks ja hindamiseks, võttes arvesse riskitegureid, sealhulgas klientide, riikide või geograafiliste piirkondade, toodete, teenuste, tehingute ja edastamiskanalitega seonduvaid riskitegureid?

6c.1.2

Kas üksus rakendab kolmandatele isikutele ELi rahaliste vahendite eraldamisel kliendikontrolli meetmeid, mis hõlmavad järgmist:

a)	kolmanda isiku isikusamasuse tuvastamine ja kontroll dokumentide, andmete või usaldusväärsest ja sõltumatust allikast hangitud teabe põhjal;

tegelikult kasusaava omaniku tuvastamine ning asjakohaste meetmete võtmine kõnealuse isiku isikusamasuse kontrollimiseks sellises ulatuses, et üksus on veendunud, et ta teab, kes on tegelikult kasusaav omanik, sealhulgas juriidiliste isikute, usaldusfondide, äriühingute, sihtasutuste ning sarnaste õiguslike üksuste puhul ka asjakohaste meetmete võtmine, et saada teavet kolmanda isiku omandi- ja kontrollistruktuuri kohta;

c)	teabe hindamine ja vajaduse korral teabe kogumine ärisuhte eesmärgi ja laadi kohta;

pidev ärisuhte seire, sealhulgas ärisuhte raames tehtud tehingute kontroll veendumaks, et tehingud on kooskõlas üksuse kohustuslike teadmistega kliendist, tema tegevusest ja riskiprofiilist ning vajaduse korral ka vahendite allikast, samuti asjaomaste dokumentide, andmete või teabe pidev ajakohastamine (26)?

Kas nende kliendikontrollimeetmete rakendamisel kohaldab üksus tugevdatud kliendikontrollinõudeid, eriti seoses järgmiste küsimustega:

—	tuvastatud kõrge riskiga kolmandad riigid, võttes arvesse direktiivi (EL) 2015/849;

—	piiriülene pangandussuhe kolmanda riigi respondentasutusega või

—	tehingud või ärisuhted, mis hõlmavad riikliku taustaga isikuid ja muid üksuse poolt tuvastatud kõrgema riskiga juhtumeid?

6c.2

Kas direktiivi (EL) 2015/849 kohaselt suure riskiga kolmandate riikidena määratletud jurisdiktsioonidega seoses teeb hinnatav üksus ELi rahastatavate projektide rakendamisel järgmist:

a)	määrab projekti ja sellega seotud üksuste puhul kindlaks suure riskiga kolmandate riikidena määratletud jurisdiktsioonide olemasolu;

b)	rakendab tugevdatud kliendikontrolli meetmeid toimingute puhul, mis on seotud suure riskiga kolmandate riikidega;

c)	ei alusta uusi ega tee uuendatud toiminguid üksustega, mis asuvad või on asutatud jurisdiktsioonides, mis on määratletud suure riskiga kolmandate riikidena, võttes arvesse direktiivi (EL) 2015/849;

d)	kaldub punkti c nõudest kõrvale üksnes juhul, kui meedet rakendatakse samas jurisdiktsioonis ja selle puhul ei esine märke selle kohta, et asjaomane toiming aitab kaasa rahapesule, terrorismi rahastamisele, maksustamise vältimisele, maksupettusele või maksudest kõrvalehoidumisele?

7. SAMMAS — RAHASTAMISEST KÕRVALEJÄTMINE
PÕHIKÜSIMUS (1. tase)	Audiitori märkused
Kas üksus rakendab hangete, toetuste ja/või rahastamisvahendite kaudu rahastamisel kolmandate isikute rahastamisest kõrvalejätmisega seoses asjakohaseid eeskirju ja menetlusi (27) ?

7. SAMMAS — RAHASTAMISEST KÕRVALEJÄTMINE

1.	ÕIGUSLIK JA REGULEERIV RAAMISTIK

Üksuse märkused

Audiitori märkused

Põhiküsimus (2. tase). Kas üksusel on rahastamisest kõrvalejätmise kohta selge õiguslik ja reguleeriv raamistik?

Täidab üksus

7. SAMMAS — RAHASTAMISEST KÕRVALEJÄTMINE

2.	KÕRVALEJÄTMISE KRITEERIUMID

Üksuse märkused

Audiitori märkused

Põhiküsimus (2. tase). Kas hankelepingute sõlmimise, toetuste andmise ja/või rahastamisvahenditega seotud menetlused ja eeskirjad sisaldavad järgmisi kõrvalejätmise kriteeriume (28)?

Täidab üksus

2.1

Kas kolmas isik jäetakse rahastamisest kõrvale, kui kolmanda isiku suhtes või isiku suhtes, kellel on volitused kolmandat isikut esindada, teha tema nimel otsuseid või teda kontrollida, või kolmanda isiku haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikme suhtes on tehtud lõplik kohtuotsus või lõplik haldusotsus ühel järgmistest põhjustest (29):

a)	pankroti-, maksejõuetus- või likvideerimismenetlus;

b)	maksude või sotsiaalmaksete tasumisega seotud kohustuste täitmata jätmine;

c)	raske ametialane väärkäitumine, sealhulgas valeandmete esitamine;

pettus;

e)	korruptsioon;

f)	käitumine, mis on seotud kuritegeliku ühendusega;

g)	rahapesu või terrorismi rahastamine;

h)	terroriaktid või terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumised;

i)	lapstööjõu kasutamine või muu inimkaubandus;

j)	õigusnormide eiramine (30);

k)	varifirma loomine;

l)	varifirmaks olemine?

Kas eeltoodust tehakse erandeid mõjuvatel põhjustel, nagu:

—	ülekaalukas avalik huvi, nagu rahvatervis või keskkonnakaitse?

2.2

Kas rahastamisest kõrvalejätmise üle otsustamisel võetakse arvesse proportsionaalsust?

2.3

Kas rahastamisest kõrvalejätmise üle otsustamisel võetakse arvesse õigust kaitsele?

2.4

Kas rahastamisest kõrvalejätmise üle otsustamisel võetakse arvesse üksuse poolt usaldusväärsuse tõendamiseks kehtestatud parandusmeetmete hindamist?

7. SAMMAS — RAHASTAMISEST KÕRVALEJÄTMINE

3.	MENETLUSED

Üksuse märkused

Audiitori märkused

Põhiküsimus (2. tase). Kas üksus rakendab (toetuste andmisel, hangete korraldamisel või rahastamisvahendite rakendamisel, vastavalt asjakohasusele) tõhusalt rahastamisest kõrvalejätmise eeskirju ja menetlusi, mille aluseks on punktis 2 osutatud nõuded?

Täidab üksus

3.1

Kas üksus rakendab toetuste andmisel tõhusalt rahastamisest kõrvalejätmise eeskirju ja menetlusi?

3.2

Kas üksus rakendab hankeprotsessis tõhusalt rahastamisest kõrvalejätmise eeskirju ja menetlusi?

3.3

Kas üksus rakendab rahastamisvahenditega seoses tõhusalt rahastamisest kõrvalejätmise eeskirju ja menetlusi?

8. SAMMAS — RAHALISTE VAHENDITE SAAJAID KÄSITLEVA TEABE JA MUU TEABE AVALDAMINE
PÕHIKÜSIMUS (1. tase)	Audiitori märkused
Kas üksus avaldab rahaliste vahendite saajate kohta teavet õigeaegselt ja asjakohasel viisil?

8. SAMMAS — RAHALISTE VAHENDITE SAAJAID KÄSITLEVA TEABE JA MUU TEABE AVALDAMINE

1.	ÕIGUSLIK JA REGULEERIV RAAMISTIK — küsimused/kriteeriumid

Üksuse märkused

Audiitori märkused

Põhiküsimus (2. tase). Kas üksusel on rahaliste vahendite saajaid käsitleva teabe avaldamiseks selge õiguslik ja reguleeriv raamistik, mis hõlmab i) rahaliste vahendite saajate kohta avaldatavaid asjakohaseid andmeid, ii) viidet ühisele rahvusvahelisele standardile, millega tagatakse põhiõiguste ja ärihuvide kaitse, ning iii) avaldatud teabe korrapärast ajakohastamist?

Täidab üksus

8. SAMMAS — RAHALISTE VAHENDITE SAAJAID KÄSITLEVA TEABE JA MUU TEABE AVALDAMINE

2.	NÕUDED — küsimused/kriteeriumid

Üksuse märkused

Audiitori märkused

Põhiküsimus (2. tase). Kas avaldamise menetlused ja eeskirjad sisaldavad järgmisi nõudeid?

Täidab üksus

2.1

Kas üksus avaldab üldjuhul rahaliste vahendite saajate kohta teavet, mis sisaldab vähemalt järgmisi elemente: nimi, asukoht, laad ja eesmärk ning summa?

Ilma, et see piiraks andmekaitse sambaga hõlmatud andmekaitse-eeskirjade ja -menetluste kohaldamist, kas tehakse erandeid mõjuvatel põhjustel, näiteks kas:

—	üksus võib loobuda teabe avaldamisest konfidentsiaalsusnõuete tõttu ja turvalisuse huvides, näiteks kui avaldamine ohustaks üksikisikute õigusi ja vabadust või kahjustaks rahaliste vahendite saaja ärihuvi; või

—	üksus võib loobuda teabe avaldamisest, kui lepingusummad on väikesed?

2.2

Kas üksus avaldab teavet korrapäraselt (näiteks vähemalt kord aastas)?

2.3

Kas üksus avaldab teavet asjakohaselt vastavalt ühistele rahvusvahelistele standarditele? Millised need standardid on (näiteks rahvusvahelise abi läbipaistvuse algatus (IATI), OECD)?

8. SAMMAS — RAHALISTE VAHENDITE SAAJAID KÄSITLEVA TEABE JA MUU TEABE AVALDAMINE

3.	AVALDAMISMENETLUSED — küsimused/kriteeriumid

Üksuse märkused

Audiitori märkused

Täidab üksus

3.1

Kas üksus rakendab toetuste andmisel tõhusalt teabe avaldamise eeskirju ja menetlusi?

3.2

Kas üksus rakendab hankeprotsessis tõhusalt teabe avaldamise eeskirju ja menetlusi?

3.3

Kas üksus rakendab rahastamisvahenditega seoses tõhusalt teabe avaldamise eeskirju ja menetlusi?

9. SAMMAS — ISIKUANDMETE KAITSE
PÕHIKÜSIMUS (1. tase)	Audiitori märkused
Kas üksus tagab finantsmääruse artiklis 5 osutatud tasemega samaväärse isikuandmete kaitse taseme (31)?

9. SAMMAS — ISIKUANDMETE KAITSE

1.	ÕIGUSLIK JA REGULEERIV RAAMISTIK

Üksuse märkused

Audiitori märkused

Põhiküsimus (2. tase). Kas üksusel on isikuandmete kaitse kohta selge õiguslik ja reguleeriv raamistik?

Täidab üksus

9. SAMMAS — ISIKUANDMETE KAITSE

NÕUDED

Üksuse märkused

Audiitori märkused

Põhiküsimus (2. tase). Kas isikuandmete kaitse menetlused ja eeskirjad sisaldavad järgmisi nõudeid?

2.1

Kas üldjuhul:

—	isikuandmete töötlemine on seaduslik, õiglane ja andmesubjektile läbipaistev;

—	isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaks määratud ning õiguspärastel eesmärkidel ega töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus;

—	isikuandmed on asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse;

—	isikuandmed on täpsed ja vajaduse korral ajakohastatud;

—	isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse;

—	isikuandmeid töödeldakse viisil, mis tagab nende piisava turvalisuse?

2.2

Kas menetlused ja eeskirjad hõlmavad järgmisi põhimõtteid:

—	õigus teabele;

—	õigus oma isikuandmetega tutvuda ja lasta neid parandada või kustutada;

—	õigus andmete ülekandmisele;

—	õigus elektroonilise side konfidentsiaalsusele?

9. SAMMAS — ISIKUANDMETE KAITSE

3.	MENETLUSED

Üksuse märkused

Audiitori märkused

Põhiküsimus (2. tase). Kas üksus rakendab (toetuste andmisel, hangete korraldamisel või rahastamisvahendite rakendamisel, vastavalt asjakohasusele) tõhusalt isikuandmete kaitse eeskirju ja menetlusi (nt asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid), mille aluseks on punktis 2 osutatud nõuded?

3.1

Kas üksus rakendab toetuste andmisel tõhusalt isikuandmete kaitse eeskirju ja menetlusi?

Täidab üksus

3.2

Kas üksus rakendab hankeprotsessis tõhusalt isikuandmete kaitse eeskirju ja menetlusi?

Täidab üksus

3.3

Kas üksus rakendab rahastamisvahenditega seoses tõhusalt isikuandmete kaitse eeskirju ja menetlusi?

Täidab üksus

(1) Üksus/audiitor peaks siin osutama, kas sammas kuulub hindamisele või mitte, märkides JAH või EI.

(2) Viide „rahastamisvahenditele“ hõlmab ka eelarvelisi tagatisi.

(3) Avansisüsteem on finantsarvestuse süsteemi üks vorme. Kõige tavalisem avansisüsteem on nn sularahakassa süsteem. Avansisüsteemi põhiomadus on see, et luuakse kindla suurusega kassafond, mida täiendatakse pärast teatud aja möödumist või kui asjaolud seda nõuavad, sest fondist on tehtud kulutusi. Täiendamiseks kasutatav raha pärineb teisest allikast, näiteks pangakontolt.

(4) Tõhus palgaarvestus peaks põhinema personali andmebaasil (see ei pea tingimata olema arvutipõhine), mis sisaldab nimekirja kõigist igakuiselt tasustatavatest töötajatest ning mida on võimalik kontrollida kinnitatud personalinimekirja ja individuaalsete personaliandmete (personalitoimikute) alusel. Seos personali andmebaasi ja palgaarvestuse vahel on üks peamisi kontrollikohti. Kõiki personali andmebaasis tehtavaid vajalikke muudatusi tuleks töödelda õigeaegselt muutmisaruande kaudu ja neist peaks maha jääma kontrolljälg. Korrapäraselt tuleks teha palgaarvestuse auditeid, et tuvastada fiktiivsed töötajad, täita andmelüngad ja teha kindlaks kontrollitoimingute puudused.

(5) Viide „rahastamisvahenditele“ hõlmab ka eelarvelisi tagatisi.

(6) Vastavalt finantsmääruse artikli 209 lõikele 4.

(7) Mõistet „toetusesaaja“ tuleb mõista laias tähenduses, st see võib hõlmata ka partnerriike/abisaajariike ja üksuse rakenduspartnereid.

(8) Viide „rahastamisvahenditele“ ja „ELi rahalistele vahenditele“ hõlmab ka eelarvelisi tagatisi.

(9) Organisatsioonide puhul, kes veel ei kohalda rahvusvahelisi avaliku sektori raamatupidamise standardeid (IPSAS), on kokku lepitud, et finantsaruandlus võib toimuda rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite (IFRS) kohaselt.

(10) Mõnikord tegutsevad rahvusvahelised finantseerimisasutused ka partnerriigi üksuste (siseriiklike fondide) kaudu, mis on samastatud finantsvahendajatega.

(11) Kohaldatav ainult juhul, kui üksus plaanib taotleda Euroopa Liidult eelarvelist tagatist.

(12) Teise kaitseliini osaks loetakse ka vastavuskontrolli funktsiooni.

(13) S.t millal piisab ühest allkirjast, millal on vajalik kahe või enama isiku või krediidi- või investeerimiskomitee heakskiit, sõltuvalt tehingu mahust ja liigist.

(14) Nt mudeli ülesehitust toetavate tõendite läbivaatamine, järeltestimine, võrdlusanalüüs, riskiastmete eristavuse hindamine.

(15) Üksus võib selle samba hindamise edukalt läbida ka juhul, kui selles punktis antud punktid ei vasta piirmäärale, tingimusel et võetakse järelevalvemeetmeid, mis vajaduse korral määratletakse lepingus.

(16) ELi maksupoliitika ja maksustamist reguleeriv raamistik hõlmab eelkõige (praeguse seisuga) äriühingute maksustamise käitumisjuhendit (1.12.1997, EÜT C 2, 6.1.1998); nõukogu 30. novembri 2011. aasta direktiivi 2011/96/EL eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 345, 29.12.2011, lk 8); nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/49/EÜ eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 157, 26.6.2003, lk 49); komisjoni 6. detsembri 2012. aasta soovitust 2012/772/EL agressiivse maksuplaneerimise kohta (ELT L 338, 12.12.2012, lk 41); nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.3.2011, lk 1); komisjoni teatist „Maksustamise vältimise vastane pakett: järgmised sammud tõhusa maksustamise ja maksude suurema läbipaistvuse saavutamiseks ELis (COM(2016) 23); komisjoni 28. jaanuari 2016. aasta soovitust (EL) 2016/136 maksulepingute kuritarvitamise vastaste meetmete rakendamise kohta (ELT L 25, 2.2.2016, lk 67); nõukogu 12. juuli 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/1164, millega nähakse ette siseturu toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad (ELT L 193, 19.7.2016, lk 1); majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) 12. veebruari, 8. märtsi, 25. mai, 17. juuni, 8. novembri ja 5. detsembri 2016. aasta, 5. detsembri 2017. aasta ning 23. jaanuari ja 13. märtsi 2018. aasta järeldusi.

Selle teabega on võimalik tutvuda järgmisel aadressidel: ELi poliitika seoses maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonidega (https://ec.europa.eu/taxation_customs/tax-common-eu-list_en); maksustamise vältimise vastane pakett (komisjoni veebisait: https://ec.europa.eu/taxation_customs/business/company-tax/anti-tax-avoidance-package_en; nõukogu veebisait: http://www.consilium.europa.eu/en/policies/anti-tax-avoidance-package/); ELi poliitika seoses kahjustava maksukonkurentsiga (https://ec.europa.eu/taxation_customs/business/company-tax/harmful-tax-competition_en), sealhulgas käitumisjuhendi töörühma töö, mis käsitleb äriühingute maksustamist (nõukogu veebisait: http://www.consilium.europa.eu/en/council-eu/preparatory-bodies/code-conduct-group/); ELi töö seoses otsese maksustamise valdkonnas tehtava halduskoostööga (https://ec.europa.eu/taxation_customs/business/tax-cooperation-control/administrative-cooperation/enhanced-administrative-cooperation-field-direct-taxation_en) ja seoses vahendajate läbipaistvusega (https://ec.europa.eu/taxation_customs/business/company-tax/transparency-intermediaries_en); ning ELi maksustamist reguleeriv raamistik (http://eur-lex.europa.eu/browse/directories/consleg.html?root_default=CC_1_CODED%3D09&displayProfile=lastConsDocProfile&classification=in-force#arrow_09).

(17) Vt eelkõige komisjoni teatise C(2018)1756 (21.3.2018) IV jao (1) punkti 1.2.

(18) Selleks tuleks näiteks uurida, kas realiseeritud kasumit maksustatakse kohaldatavate standardeeskirjade alusel (kui ei, siis tuleb liikuda üksuse järgmisele tasandile) ja kas üle kantud kasumit maksustatakse kohaldatavate standardeeskirjade alusel (kui ei, siis tuleb liikuda üksuse järgmisele tasandile, vajaduse korral kuni tegelikult kasusaavate omanikeni). Kui konkreetse rahavoo tõhus maksustamine on kindlaks tehtud, ei ole selle rahavoo maksustamise kohta täiendavaid tõendeid vaja.

(19) See võib hõlmata näiteks tõendite esitamist struktuuri majandusliku põhjendatuse, erinevate üksuste tegeliku sisu (vt näiteks http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-10421-2018-INIT/en/pdf lk 125 ja http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-5814-2018-REV-3/en/pdf) ja struktureerimise maksumõju kohta.

(20) Euroopa Liidu Nõukogu järelduste II lisas märgitud jurisdiktsioonide sisaldumine toimingu struktuuris peaks käivitama juhtumipõhise uurimise ja nõudma erilist tähelepanu, tagamaks, et ELi vahenditest rahastatavates projektides ei kasutata ära puudusi, mille need jurisdiktsioonid on kohustunud kõrvaldama, et vastata hea maksuhaldustava kriteeriumidele. Need puudused võivad olla seotud nõukogu 5. detsembri 2017. aasta järelduste V lisas loetletud kriteeriumidega, milleks on i) läbipaistvus ja teabevahetus; ii) õiglane maksustamine (sealhulgas kriteerium 2.2) ning iii) maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamisega seotud standardid. Näiteks ei tohiks ELi vahenditest rahastatavate projektide rahavoogude suhtes kohaldada kahjulikku maksustamiskorda, mille jurisdiktsioon on kohustunud kaotama. Juhul, kui jurisdiktsioon veel ei vasta läbipaistvuse kriteeriumidele, kuna ELi liikmesriikidega peetava teabevahetuse mehhanismid on ebapiisavad, tuleks kontrollida, kas projekti rahavoogude maksustamist käsitleva teabe edastamata jäämine võib takistada nende rahavoogude tõhusat maksustamist.

(21) ELi finantsmääruse alusel lubatud ainus erand on füüsilise rakendamise erand. Selle erandi kohaldamisel peaks üksus hindama projekti füüsilist asukohta (nt majandusliku sisu asjakohase testi abil) ja seda, kas esineb märke selle kohta, et asjaomane projekt aitab kaasa maksustamise vältimisele.

(22) S.t ELi nõukogu järelduste II lisas nimetatud jurisdiktsioonid.

(23) Üksus võib selle samba hindamise edukalt läbida ka juhul, kui selles punktis antud punktid ei vasta piirmäärale, tingimusel et võetakse järelevalvemeetmeid, mis vajaduse korral määratletakse lepingus.

(24) Vastavalt määrusele (EL) 2015/847 ja direktiivile (EL) 2015/849.

(25) Võttes arvesse direktiivi (EL) 2015/849.

(26) Võttes arvesse direktiivi (EL) 2015/849.

(27) Viide „rahastamisvahenditele“ ja „ELi rahalistele vahenditele“ hõlmab ka eelarvelisi tagatisi.

(28) Kui üksus kohaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (artiklit 57) või siseriiklikku õigust, millega see direktiiv on üle võetud, siis loetakse ELi finantshuvide kaitset samaväärseks liidu eeskirjade, põhimõtete ja menetlustega.

(29) Direktiivi 2014/24/EL (millega tunnistati kehtetuks direktiiv 2004/18/EÜ) käsitatakse ELi finantsmäärusega samaväärsena. Seetõttu võib selle punkti kohasel kontrollimisel lähtuda süsteemidest, eeskirjadest ja menetlustest, millega kohaldatakse nimetatud direktiivi või seda direktiivi ülevõtva siseriikliku õiguse sätteid.

(30) Ei ole kohaldatav rahastamisvahendite puhul.

(31) Ilma, et see piiraks määruste (EL) nr 2018/1725 ja 2016/679 kohaldamist.

LISA 3

HINDAMISPROTSEDUURID

3.1. Hindamise dokumentatsioon ja tõendid

1) Hindamise dokumentatsioon (töödokumendid)

Audiitor peaks vastavalt standardile ISAE 3000 koostama dokumentatsiooni, mis

—	kujutab endast piisavat ja asjakohast alust audiitori aruandele ning

—	tõendab, et hindamine planeeriti ja teostati kooskõlas standardiga ISAE 3000 ning kohaldatavate õiguslike ja regulatiivsete nõuetega.

„Dokumentatsioon“ või „töödokumendid“ on dokumendid, mis kajastavad tehtud hindamisprotseduure, saadud asjakohaseid tõendeid ja audiitori järeldusi. „Hindamistoimik“ on üks või mitu füüsilist või elektroonilist kausta või muud andmekandjat, mis sisaldavad dokumente, mis moodustavad konkreetse töövõtuga seotud hindamisdokumentatsiooni või töödokumendid.

2) Tõendid

Audiitor peaks vastavalt standardile ISAE 3000 tagama, et kogutakse audiitori järeldusi toetavaid tõendeid ning tõendeid selle kohta, et hindamine viidi läbi kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni kindlustandvate töövõttude rahvusvahelise raamistikuga ja rahvusvahelise standardiga (ISAE) 3000 kindlustandvate töövõttude kohta, mis on muud kui möödunud perioodide finantsinformatsiooni auditid või ülevaatused.

Audiitor peaks hankima piisavalt asjakohaseid tõendeid, et kinnitada hindamisel tehtud tähelepanekuid ja teha põhjendatud järeldusi, millele tuginedes ta esitab hindamisjäreldused. Audiitor määrab kindlaks, kas tõend on piisav ja asjakohane, tuginedes kutsealasele otsustusele.

3) Hindamisdokumentatsiooni (töödokumentide) säilitamine <Tellija võib selle osa vastavalt oma äranägemisele eemaldada või seda kohandada>

Audiitor peaks tellija poolt kontrollimiseks säilitama töövõtu dokumendid (sealhulgas tõendid tasude ja kulude kohta, nagu näiteks hotellimajutuse arved, lennuki pardakaardid, piletid, tööajatabelid jne) viie aasta jooksul alates kuupäevast, mil tellija tasub audiitori lõpliku arve selle töövõtu eest. Tellijale tuleks vastava taotluse alusel ja kooskõlas hindamise eest vastutava büroo asukohariigi õigusaktidega anda nimetatud viieaastase ajavahemiku jooksul juurdepääs hindamisdokumentatsioonile.

4) Juurdepääs üksuse andmetele ja dokumentidele

Audiitoril peaks olema igal ajal täielik ja piiramatu juurdepääs kõikidele andmetele ja dokumentidele (sealhulgas raamatupidamisdokumentidele, lepingutele, koosolekute protokollidele, pangaandmetele, arvetele jne), üksuse töötajatele ja asukohtadele, niivõrd kui see on võimalik ja hindamise seisukohast asjakohane. Audiitor võib taotleda üksuselt juurdepääsu tema pankadele (nt selleks, et küsida panga kinnitust), konsultantidele ja teistele isikutele või ettevõtetele, kelle üksus on kaasanud.

3.2. Planeerimine

1) Ettevalmistav koosolek üksusega

Tavaliselt kavandab üksus audiitoriga peetava ettevalmistava koosoleku. See koosolek toimub üksuse peakorteris või muus kohas, sõltuvalt sellest, mis on mõlema poole jaoks kõige sobivam ja mugavam. Koosoleku eesmärk on arutada hindamise planeerimist, välitööd ja aruandlust ning selgitada lahendamata küsimusi. Üksus ja audiitor võivad kokku leppida hindamise ettevalmistamise alternatiivsetes meetodites (nt konverentskõned). Ettevalmistaval koosolekul võib audiitor taotleda täiendavat teavet ja dokumente, mida ta peab hindamise planeerimiseks ja välitööde teostamiseks vajalikuks või kasulikuks.

Üksus peaks teavitama komisjoni sellest koosolekust ja sellel võivad osaleda ka komisjoni esindajad.

2) Planeerimistoimingud, hindamisplaan ja hindamise tööprogrammid

Audiitor peaks hindamise planeerima viisil, mis tagab hindamise tulemusliku ja tõhusa läbiviimise. Hea planeerimine hõlmab asjakohase tähelepanu pööramist olulistele hindamisvaldkondadele, võimalike probleemide kiiret tuvastamist ja lahendamist ning hindamise nõuetekohast korraldamist ja juhtimist, et see oleks tulemuslik ja tõhus.

Audiitoril peaks olema hindamisplaan (või muu sarnane planeerimisdokument, nagu hindamise töökava või lühiülevaade), milles esitatakse hindamismeetod ning planeerimise, välitööde ja aruandluse peamised põhimõtted. Audiitoril peaksid olema hindamise tööprogrammid, milles kajastatakse üksikasjalikult hindamisel tehtavad testid ja protseduurid.

3.3. Välitööd

1) Süsteemide, kontrollimehhanismide, menetluste ja eeskirjade ülesehituse kohta tõendite hankimine

Töö ulatus peaks hõlmama asjaomase samba puhul asjakohaste süsteemide, kontrollimehhanismide, menetluste ja eeskirjade ülesehituse hindamist.

Süsteemide, kontrollimehhanismide, menetluste ja eeskirjade ülesehituse kohta tõendite hankimiseks võib teha järgmist:

—	vestelda üksuse töötajatega, kellel võib olla asjakohast teavet;

—	hinnata, kas kirjeldused, kui need on kättesaadavad, annavad tõese ülevaate süsteemidest, kontrollimehhanismidest, menetlustest ja eeskirjadest, mida üksus on kavandanud ja rakendanud;

—	uurida õiguslikke ja regulatiivseid dokumente (nagu seadused, määrused, lepingud ja kokkulepped), üksusesiseseid juhiseid ja juhendeid (nagu tegevuskord, sisekontrolli käsiraamatud jne) ja muid dokumente, mida audiitor peab asjakohaseks;

—

jälgida toiminguid ja kontrollida dokumente, aruandeid, trükitud ja elektroonilisi dokumente tehingute töötlemise, raamatupidamisprotseduuride (nt pangakontode kooskõlastav võrdlemine) ja muude peamiste heakskiitmis- ja sisekontrollimenetluste kohta (nt perioodilised kuluaruanded, eelarves ette nähtud ja tegelike summade võrdlused, tööajatabelite läbivaatamine ja kinnitamine jne), samuti dokumente, mis käsitlevad näiteks i) üksuse välisauditeid reguleerivat raamistikku, ii) toetuste andmise ja hankemenetlusi ning iii) rahastamisvahendeid ja nendega tehtud tehinguid; ning

—	korrata kontrolle ja menetlusi.

Kontrollimehhanismide, eeskirjade ja menetluste ülesehituse hindamisel võivad audiitorile abiks olla vooskeemid või küsimustikud.

2) Süsteemide, kontrollimehhanismide ja menetluste testimine

Töö ulatus peaks hõlmama asjakohaste süsteemide, kontrollimehhanismide, menetluste ja eeskirjade toimimise tulemuslikkuse hindamist.

Süsteem, kontrollimehhanism, menetlus või eeskiri toimib tulemuslikult, kui see üksinda või koos teiste süsteemide, kontrollimehhanismide, menetluste või eeskirjadega annab piisava kindluse, et

—	saavutatakse üksuse eesmärgid (nt sisekontrollisüsteemi või toetuste andmise või hankeprotsessi eesmärgid) ning eelkõige, et eesmärkide saavutamist ohustavaid riske juhitakse ja ohjatakse nõuetekohaselt;

—	vigade, õigusnormide eiramise ja pettuse riske ennetatakse ja avastatakse ning nende suhtes võetakse nõuetekohaselt ja kiiresti parandusmeetmeid.

Kontrollimehhanismide testide kavandamisel ja läbiviimisel peaks audiitor

—

lisaks päringutele teostama muid protseduure, et saada tõendeid selle kohta,

—	kuidas süsteem toimis või kuidas kontrollimehhanismi, menetlust või eeskirja rakendati;

—	kui järjepidevalt süsteem toimis või kontrollimehhanismi, menetlust või eeskirja rakendati ning

—	kelle poolt või milliste vahendite abil kontrollimehhanisme, menetlusi või eeskirju rakendati;

—	määrama kindlaks protseduuri eesmärkide saavutamise seisukohast tulemuslikud testitavate objektide valimise viisid.

Kontrollimehhanismide, menetluste või eeskirjade testide ulatuse kindlaksmääramisel peab audiitor kaaluma selliseid tegureid nagu testitava andmekogumi karakteristikud, kontrollimehhanismide, menetluste ja eeskirjade laad, nende rakendamise sagedus (näiteks kord kuus, kord päevas, mitu korda päevas) ja eeldatav hälve.

Kontrollimehhanismide, menetluste või eeskirjade testid võivad muu hulgas hõlmata (andmete, dokumentide ja varade) kontrolli, vaatlust, juhtkonna ja teiste üksuse esindajatega vestlemist, kinnitamist, ümberarvutamist ja teatavate protseduuride kordamist.

3) Valimikontroll ja muud viisid testitavate objektide valimiseks

Süsteemide, kontrollimehhanismide, menetluste ja eeskirjade testide kavandamisel ja läbiviimisel võib audiitor moodustada valimi või kasutada muid võimalusi testitavate objektide valimiseks. Valimi moodustamine tähendab, et protseduure tehakse vähem kui 100 % hindamise seisukohast asjakohaste objektidega (nt tehakse valik tehingutest või kontojääkidest), kuid nii, et kõik valimikontrolli ühikud võivad sattuda valimisse. See annab audiitorile mõistliku aluse järelduste tegemiseks kogu andmekogumi kohta.

Koostada võib kas statistilise või mittestatistilise valimi. Audiitor võib teha andmekogumist läbimõeldud valiku (valides välja näiteks suure väärtusega objektid, olulised objektid, teatavat summat ületavad objektid, teabe omandamiseks vajalikud objektid või kontrollitoimingute, menetluste või eeskirjade testimist võimaldavad objektid). Selline valikuline uurimine ei kujuta endast valimikontrolli.

Kuigi konkreetsete objektide valikuline uurimine on sageli tõhus viis tõendite kogumiseks, ei hõlma see valimikontrolli. Sel viisil valitud objektide suhtes protseduuride kohaldamise tulemusi ei saa projitseerida ega ekstrapoleerida kogu andmekogumile. Seega ei anna konkreetsete objektide valikuline uurimine tõendeid ülejäänud andmekogumi kohta. Seevastu valimikontroll on mõeldud selleks, et teha andmekogumist moodustatud valimi põhjal järeldusi kogu andmekogumi kohta.

4) Siseaudiitorite töö kasutamine

Kui audiitor leiab, et siseauditi funktsioon on tõenäoliselt hindamise seisukohast asjakohane, siis ta a) määrab kindlaks, kas ja mil määral saab siseaudiitorite konkreetset tööd kasutada, ning b) siseaudiitorite konkreetse töö kasutamise korral otsustab, kas see töö on auditi jaoks piisav. Audiitor peaks järgima standardit ISA 610 „Siseaudiitorite töö kasutamine“, kui see on hindamise seisukohalt oluline.

5) Kirjalikud kinnitused

Kindlustandvate töövõttude puhul, mis on muud kui möödunud perioodide finantsinformatsiooni auditid või ülevaatused (ISAE 3000), peaks audiitor hankima juhtkonnalt kinnitused. Kirjalik kinnitus on audiitorile tehtav juhtkonna avaldus teatavate küsimuste kinnitamiseks või muude hindamisega seotud tõendite toetamiseks.

Audiitor võib taotleda kinnituskirja, mille on allkirjastanud üksuse juhtkonna liige (liikmed), kellel lasub esmane vastutus üksuse süsteemide, kontrollimehhanismide, menetluste ja eeskirjade eest.

6) Hindamise lühiülevaade

Audiitor koostab hindamise lühiülevaate, mida arutatakse lõppkoosolekul. Lühiülevaates tuleks välja tuua hindamise välitööde käigus tehtud peamised tähelepanekud, samuti soovitused. Üks koopia lühiülevaatest tuleks edastada tellija auditiülesande juhile.

7) Lõppkoosolek

Audiitor peaks korraldama üksusega peetava lõppkoosoleku. Üksus peaks teavitama komisjoni sellest koosolekust ja sellel võivad osaleda ka komisjoni esindajad.

Koosoleku eesmärk on arutada hindamise lühiülevaadet ning saada üksuse kinnitus ja esialgsed märkused audiitori tähelepanekute ja soovituste kohta. Audiitor ja üksus võivad kokku leppida üksuse esitatavas teabes, mis veel puudub, ja vajaduse korral teabe esitamise tähtajas. Audiitor võib teavitada üksust aruandlusprotseduuridest. Audiitor peaks dokumenteerima kõik (suulised ja kirjalikud) märkused, mille on esitanud üksus ja komisjoni esindajad, ning arvestama neid hindamisaruandes.

3.4. Aruandlus

1) Põhilised aruandlusnõuded ja aruandluse keel

Audiitor peaks hindamise tulemused aruandes esitama kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni kindlustandvate töövõttude rahvusvahelise raamistikuga ja standardiga ISAE 3000, oma audiitorühingu tavadega ning käesolevatest hindamistingimustest tulenevate nõuetega.

Aruanne peaks olema objektiivne, selge, sisutihe, õigeaegne ja konstruktiivne.

Aruanne tuleb esitada keeles, mis on märgitud hindamistingimuste punktis 6.4. Kui aruande keel ei ole inglise või prantsuse keel, peaks audiitor esitama aruande kommenteeritud kokkuvõtte inglise või prantsuse keeles.

2) Hindamisaruande kuupäev

Aruande projekti ja eelviimase variandi kuupäev peaks olema kuupäev, mil need aruande versioonid edastatakse konsulteerimiseks. Lõpliku hindamisaruande esilehel märgitud kuupäev peaks olema lõpliku aruande allkirjastamise kuupäev.

Arvesse tuleb võtta asjaolusid ja sündmusi, mis on audiitorile teatavaks saanud enne lõpliku aruande allkirjastamist ning mis mõjutavad selles aruandes esitatud tähelepanekuid. Audiitoril ei ole siiski kohustust teha üksuse juhtkonnale päringuid ja/või täiendavaid protseduure pärast lõppkoosolekut ja enne lõpliku aruande allkirjastamist.

3) Aruande projekti esitamise ja selle üle konsulteerimise kord <Tellija võib seda osa vastavalt oma äranägemisele kohandada, kuna siin esitatud tekst põhineb komisjoni menetlustel. Tähelepanu! Need osad, mis puudutavad komisjoniga konsulteerimist/komisjoni teavitamist, tuleb säilitada>

Audiitor peaks esitama aruande projekti tellijale < 21> kalendripäeva jooksul pärast lõppkoosoleku päeva (st välitööde lõppemist). Aruande projekt peaks sisaldama üksuse märkusi, mis on saadud hindamise välitööde käigus ja lõppkoosolekul.

Esitada tuleks aruande projekti paberkandjal ja elektrooniline versioon koos kaaskirjaga. Kõigis versioonides tuleb selgelt märkida sõna „projekt“.

Üksus võib saata Euroopa Komisjonile koopia sambapõhise hindamise aruande projektist, et paluda komisjonil esitada aruande projekti kohta konkreetseid märkusi (1).

Tellija peaks esitama audiitorile märkused 21 kalendripäeva jooksul pärast aruande projekti kättesaamist.

Audiitor peaks esitama tellijale muudetud aruande projekti, milles on võetud arvesse saadud märkusi, < 7> kalendripäeva jooksul pärast märkuste kättesaamist.

Tellija peaks esitama audiitorile märkused < 21> kalendripäeva jooksul pärast aruande projekti kättesaamist.

4) Lõpliku aruande esitamise ja selle üle konsulteerimise kord <Tellija võib seda osa vastavalt oma äranägemisele kohandada, kuna siin esitatud tekst põhineb komisjoni menetlustel. Tähelepanu! Need osad, mis puudutavad komisjoniga konsulteerimist/komisjoni teavitamist, tuleb säilitada>

Kui täiendavad välitööd ei ole vajalikud, peaks audiitor esitama tellijale aruande eelviimase variandi < 7> kalendripäeva jooksul pärast aruande projekti kohta märkuste saamist. Aruande eelviimase variandi esilehel tuleks märkida sõnad „eelviimane variant“. Tellija peaks audiitorile kirjalikult teatama, kas ta nõustub aruande eelviimase variandiga, < 14> kalendripäeva jooksul päeva jooksul pärast aruande eelviimase variandi kättesaamist.

Audiitor peaks esitama lõpliku aruande < 7> kalendripäeva jooksul pärast aruande eelviimase variandi kohta märkuste saamist.

Seejärel peaks audiitor esitama üksusele lõpliku aruande originaali paberkandjal ja ühe elektroonilise versiooni koos kaaskirjaga.

Aruanded tuleks esitada audiitori kirjaplangi originaalil. Kõigis versioonides tuleb selgelt märkida sõna „lõplik“. Audiitor peaks üksusele saatma lõpliku aruande elektroonilise versiooni (st skaneeritud koopia (PDF-formaadis) allkirjastatud ja kuupäevaga varustatud lõplikust aruandest audiitori kirjaplangil).

Lõppkoosoleku ja tellijale lõpliku aruande esitamise vahele jääv ajavahemik ei tohiks ületada < 105> kalendripäeva ehk < 15> nädalat.

Audiitor peaks saatma sambapõhise hindamise lõpliku aruande elektroonilise ja paberkandjal koopia Euroopa Komisjonile:

European Commission

Directorate-General for […]

Audit and Control Unit

1040 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

(1) See ei mõjuta järelevalvemeetmeid, mida komisjon võtab finantsmääruse artikli 154 lõike 5 alusel.

Lisa 4

Sambapõhise hindamise aruanne>

[ARUANDE PROJEKT, EELVIIMANE VARIANT VÕI LÕPLIK] ARUANNE

[kuupäev]

<lõpliku aruande puhul sõltumatu audiitori lõpliku aruande allkirjastamise kuupäev; aruande projekti või eelviimase variandi puhul kuupäev, mil need aruande versioonid edastatakse konsulteerimiseks>

SAMBAPÕHINE HINDAMINE

[ÜKSUSE NIMI]

Hinnatav üksus:	[Üksuse nimi]
Riik:	[Riik, kus üksus on asutatud]
Audiitor:	[Audiitorühing ja hindamise eest vastutav büroo]
Hinnatav periood:	[kuupäev] – [kuupäev] [tavaliselt üks aasta (12-kuuline periood), mis lõpeb hindamise välitööde (kohapealsete auditiprotseduuride) alguspäeval]
Hindamise välitööde aeg:	[kuupäev] – [kuupäev]

SISUKORD

Kindlustandva töövõtu sõltumatu aruanne

112

Kommenteeritud kokkuvõte

117

Töövõtu kontekst

126

Sisekontrollisüsteem

127

Raamatupidamissüsteem

129

Sõltumatu välisaudit

129

Toetused

129

Hanked

130

Rahastamisvahendid

130

Rahastamisest kõrvalejätmine

131

10.

Rahaliste vahendite saajaid käsitleva teabe avaldamine

131

11.

Isikuandmete kaitse

131

Lisad

133

ARUANDE NÄIDISE KASUTAMISE JUHISED

See sambapõhise hindamise aruande näidis pakub audiitori jaoks välja aruande vormi ja ülesehituse ning sisaldab juhiseid aruande osade sisu kohta.

—	Hallil põhjal <kursiivis> esitatud tekst on juhis, mis tuleks eemaldada.

—	Kogu teksti, mis ei ole hallil põhjal, võib audiitor kasutada aruande koostamiseks. Audiitor võib teksti vastavalt oma äranägemisele muuta, välja arvatud sõltumatu audiitori aruande kohustuslikku teksti.

Sõltumatu audiitori kindlustandva töövõtu aruande kohustuslikku teksti ja sõnastust tuleb alati järgida ja neid ei või muuta.

See juhiste leht tuleb aruandest eemaldada.

KINDLUSTANDVA TÖÖVÕTU SÕLTUMATU ARUANNE

Sambapõhine hindamine

[Üksuse täielik nimi ja aadress]

Oleme viinud läbi [nimi] (edaspidi „üksus“) sambapõhise hindamise (edaspidi „hindamine“). Hindamise eesmärk on anda Euroopa Komisjonile piisav kindlus selle kohta, kas üksus vastab järgmiste sammaste puhul Euroopa Komisjoni üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse artikli 154 lõike 4 punktides a–f ja Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatava finantsmääruse artikli 29 lõikes 1 sätestatud nõuetele:

1)	sisekontrollisüsteem,

2)	raamatupidamissüsteem,

3)	sõltumatu välisaudit,

4)	toetused, <eemaldage, kui see ei ole kohaldatav>

5)	hanked, <eemaldage, kui see ei ole kohaldatav>

6)	rahastamisvahendid, (1) <eemaldage, kui see ei ole kohaldatav>

7)	rahastamisest kõrvalejätmine,

8)	rahaliste vahendite saajaid käsitleva teabe avaldamine ja

9)	isikuandmete kaitse.

Meie töö ulatus ja järeldused iga samba kohta on esitatud allpool.

Üksuse juhtkonna ja audiitori kohustused

Üksuse juhtkonna kohustus on tagada, et sammastega seotud süsteemid, kontrollimehhanismid, eeskirjad ja menetlused vastavad rahvusvaheliselt tunnustatud standarditele ja Euroopa Komisjoni poolt iga samba kohta kehtestatud kriteeriumidele. Üksuse juhtkonna kohustus on ka anda audiitorile teave, dokumendid ning juurdepääs süsteemidele ja üksuste töötajatele niivõrd, kui see on käesoleva hindamise seisukohast vajalik ja asjakohane.

Meie kohustus on hinnata üksuses kasutatavaid süsteeme ning iga samba suhtes kohaldatavaid kontrollimehhanisme, eeskirju ja menetlusi, lähtudes iga samba kohta kehtestatud kriteeriumidest, ning teatada oma järeldustest vastavalt hindamistingimustele.

Hindamistingimuste kohaselt peame oma töö tegema kooskõlas kindlustandvate töövõttude rahvusvahelise standardiga 3000 (mille on välja andnud Rahvusvaheline Arvestusekspertide Föderatsioon) kindlustandvate töövõttude kohta, mis on muud kui möödunud perioodide finantsinformatsiooni auditid või ülevaatused, niivõrd kui seda standardit saab kohaldada selle sambapõhise hindamise konkreetses kontekstis. See standard kohustab meid oma töö tegemisel järgima kohaldatavaid eetikanorme.

Töö ulatus kõigi sammaste puhul

Meie töövõtu ulatus hõlmab kõigi sammaste ning üksuses loodud süsteemide ja rakendatavate kontrollimehhanismide, eeskirjade ja menetluste hindamist.

Sõltuvalt asjaomase samba puhul kehtestatud nõuetest hõlmas meie hindamine vastavate süsteemide, kontrollimehhanismide, menetluste ja eeskirjade ülesehitust või ülesehitust ja toimimise tulemuslikkust.

Meie hindamine hõlmas süsteemide, kontrollimehhanismide, eeskirjade ja menetlustega seotud faktiliste andmete ja teabe võrdlemist komisjoni kriteeriumidega. Neid kriteeriume ja olulisuse tasemeid kirjeldatakse meie üksikasjaliku aruande peatükis 2.3.

Selleks et teha kindlaks, milline on süsteemide, kontrollimehhanismide, eeskirjade ja menetluste oluline nõrkus või puudus, võtsime arvesse komisjoni määratletud kriteeriume ja olulisuse tasemeid, kuna need tegurid võivad mõjutada komisjoni otsust, kas usaldada üksusele eelarve täitmisega seotud ülesandeid eelarve kaudse täitmise raames.

Hindamise käigus uuriti ennekõike süsteeme, kontrollimehhanisme, eeskirju ja menetlusi, mis on kehtestatud üksuse tavapärase tegevuse jaoks. Hindamise järeldused ei ole seotud konkreetsete praeguste või tulevaste meetmete, projektide, lepingute või kokkulepetega.

Oma olemuslike piirangute tõttu ei pruugi sisekontroll ja muud süsteemid, eeskirjad ja menetlused vigu ära hoida või avastada. Samuti kaasneb süsteemide, kontrollimehhanismide, eeskirjade ja menetluste ülesehitusele ja tulemuslikkusele antud hinnangu laiendamisega tulevastele perioodidele risk, et need süsteemid, kontrollimehhanismid, eeskirjad ja menetlused võivad tingimuste muutumise tõttu muutuda ebapiisavaks või et eeskirjade ja menetluste järgimine võib halveneda.

Oleme võtnud arvesse kõiki olemasolevaid tõendeid, mis meile esitati meie välitööde käigus, mille me lõpetasime [lõppkoosoleku kuupäev], sealhulgas üksuse ja Euroopa Komisjoni hilisemaid märkusi ja teavet kuni käesoleva aruande kuupäevani.

Oleme seisukohal, et meie kogutud tõendid annavad meie järeldustele piisava ja asjakohase aluse.

1. SAMMAS – SISEKONTROLLISÜSTEEM

Meie töövõtu ulatus hõlmab hinnangu andmist selle kohta, kas üksus on loonud tulemusliku, tõhusa ja säästliku sisekontrollisüsteemi ning taganud selle süsteemi toimimise. Seetõttu hõlmasid meie teostatud protseduurid sisekontrollisüsteemi ülesehitust ja toimimise tulemuslikkust.

Meie töö keskendus sisekontrolli komponentidele ja kontrollimehhanismidele, mida komisjon peab oluliseks ja mis on loetletud hindamisküsimustikes.

Järeldus

Kokkuvõttes leiame oma töö põhjal, et üksus on loonud Euroopa Komisjoni kehtestatud kriteeriumidele vastava tulemusliku, tõhusa ja säästliku sisekontrollisüsteemi ning taganud selle süsteemi toimimise kõigis olulistes aspektides.

Viitame oma tähelepanekutele, mis on esitatud meie üksikasjaliku aruande punktis 1.3 „Tähelepanekute kokkuvõte“, kus on toodud välja sisekontrollisüsteemi olulised nõrkused ja puudused.

Kokkuvõttes leiame oma töö põhjal ja eelmises lõigus viidatud asjaolude olulisust arvestades, et üksus ei ole loonud Euroopa Komisjoni kehtestatud kriteeriumidele vastavat tulemuslikku, tõhusat ja säästlikku sisekontrollisüsteemi ega taganud selle süsteemi toimimist kõigis olulistes aspektides.

2. SAMMAS – RAAMATUPIDAMISSÜSTEEM

Meie töövõtu ulatus hõlmab hinnangu andmist selle kohta, kas üksus kasutab raamatupidamissüsteemi, mis annab täpset, täielikku, usaldusväärset ja ajakohast teavet. Meie teostatud protseduurid hõlmasid raamatupidamissüsteemi ülesehitust ja toimimise tulemuslikkust.

Meie töö keskendus raamatupidamissüsteemi aspektidele ja komponentidele, mida komisjon peab oluliseks ja mis on loetletud hindamisküsimustikes.

Järeldus

Kokkuvõttes leiame oma töö põhjal, et üksus kasutab raamatupidamissüsteemi, mis annab kõigis olulistes aspektides täpset, täielikku, usaldusväärset ja ajakohast teavet vastavalt Euroopa Komisjoni kehtestatud kriteeriumidele.

Viitame oma tähelepanekutele, mis on esitatud meie üksikasjaliku aruande punktis 1.3 „Tähelepanekute kokkuvõte“, kus on toodud välja raamatupidamissüsteemi olulised nõrkused ja puudused.

Kokkuvõttes leiame oma töö põhjal ja eelmises lõigus viidatud asjaolude olulisust arvestades, et üksus ei kasuta raamatupidamissüsteemi, mis annab kõigis olulistes aspektides täpset, täielikku, usaldusväärset ja ajakohast teavet vastavalt Euroopa Komisjoni kehtestatud kriteeriumidele.

3. SAMMAS – SÕLTUMATU VÄLISAUDIT

Meie töövõtu ulatus hõlmab hinnangu andmist selle kohta, kas üksuse puhul on ette nähtud sõltumatu välisaudit, mille viib läbi üksusest sõltumatult tegutsev audititalitus kõigis olulistes aspektides kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandarditega. Seetõttu hõlmasid meie teostatud protseduurid üksuse suhtes kohaldatava välisauditi raamistiku ülesehitust.

Meie töö keskendus sõltumatu välisauditi raamistiku aspektidele ja komponentidele, mida komisjon peab oluliseks ja mis on loetletud hindamisküsimustikes.

Järeldus

Kokkuvõttes leiame oma töö põhjal, et üksuse puhul on ette nähtud sõltumatu välisaudit, mille peab läbi viima üksusest sõltumatult tegutsev audititalitus kõigis olulistes aspektides kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandarditega ja Euroopa Komisjoni kehtestatud kriteeriumidega.

Viitame oma tähelepanekutele, mis on esitatud meie üksikasjaliku aruande punktis 1.3 „Tähelepanekute kokkuvõte“, kus on toodud välja sõltumatu välisauditi raamistiku olulised nõrkused ja puudused.

Kokkuvõttes leiame oma töö põhjal ja eelmises lõigus viidatud asjaolude olulisust arvestades, et üksuse puhul ei ole ette nähtud sõltumatut välisauditit, mille peab läbi viima üksusest sõltumatult tegutsev audititalitus kõigis olulistes aspektides kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandarditega ja Euroopa Komisjoni kehtestatud kriteeriumidega.

4. SAMMAS – TOETUSED

Meie töövõtu ulatus hõlmab hinnangu andmist selle kohta, kas üksus rakendab toetuste kaudu ELi vahenditest rahastamisel asjakohaseid eeskirju ja menetlusi. Seetõttu hõlmasid meie teostatud protseduurid toetuste süsteemi ülesehitust ja toimimise tulemuslikkust.

Meie töö keskendus toetuste süsteemi aspektidele ja komponentidele, mida komisjon peab oluliseks ja mis on loetletud hindamisküsimustikes.

Järeldus

Kokkuvõttes leiame oma töö põhjal, et üksus rakendab toetuste kaudu ELi vahenditest rahastamisel kõigis olulistes aspektides asjakohaseid eeskirju ja menetlusi, mis on kooskõlas Euroopa Komisjoni kehtestatud kriteeriumidega.

Viitame oma tähelepanekutele, mis on esitatud meie üksikasjaliku aruande punktis 1.3 „Tähelepanekute kokkuvõte“, kus on toodud välja toetuste süsteemi olulised nõrkused ja puudused.

Kokkuvõttes leiame oma töö põhjal ja eelmises lõigus viidatud asjaolude olulisust arvestades, et üksus ei rakenda toetuste kaudu ELi vahenditest rahastamisel kõigis olulistes aspektides asjakohaseid eeskirju ja menetlusi, mis on kooskõlas Euroopa Komisjoni kehtestatud kriteeriumidega.

5. SAMMAS – HANKED

Meie töövõtu ulatus hõlmab hinnangu andmist selle kohta, kas üksus rakendab hangete kaudu ELi vahenditest rahastamisel asjakohaseid eeskirju ja menetlusi. Seetõttu hõlmasid meie teostatud protseduurid hankesüsteemi ülesehitust ja toimimise tulemuslikkust.

Meie töö keskendus hankesüsteemi aspektidele ja komponentidele, mida komisjon peab oluliseks ja mis on loetletud hindamisküsimustikes.

Järeldus

Kokkuvõttes leiame oma töö põhjal, et üksus rakendab hangete kaudu ELi vahenditest rahastamisel kõigis olulistes aspektides asjakohaseid eeskirju ja menetlusi, mis on kooskõlas Euroopa Komisjoni kehtestatud kriteeriumidega.

Viitame oma tähelepanekutele, mis on esitatud meie üksikasjaliku aruande punktis 1.3 „Tähelepanekute kokkuvõte“, kus on toodud välja hankesüsteemi olulised nõrkused ja puudused.

Kokkuvõttes leiame oma töö põhjal ja eelmises lõigus viidatud asjaolude olulisust arvestades, et üksus ei rakenda hangete kaudu ELi vahenditest rahastamisel kõigis olulistes aspektides asjakohaseid eeskirju ja menetlusi, mis on kooskõlas Euroopa Komisjoni kehtestatud kriteeriumidega.

6. SAMMAS – RAHASTAMISVAHENDID (2)

Meie töövõtu ulatus hõlmab hinnangu andmist selle kohta, kas üksus rakendab rahastamisvahendite kaudu ELi vahenditest rahastamisel asjakohaseid eeskirju ja menetlusi. Seetõttu hõlmasid meie teostatud protseduurid üksuse kasutatavate rahastamisvahendite ülesehitust ja toimimise tulemuslikkust.

Meie töö keskendus üksuse kasutatavate rahastamisvahendite aspektidele ja komponentidele, mida komisjon peab oluliseks ja mis on loetletud hindamisküsimustikes.

Järeldus

Kokkuvõttes leiame oma töö põhjal, et üksus rakendab rahastamisvahendite kaudu ELi vahenditest rahastamisel kõigis olulistes aspektides asjakohaseid eeskirju ja menetlusi, mis on kooskõlas Euroopa Komisjoni kehtestatud kriteeriumidega.

Viitame oma tähelepanekutele, mis on esitatud meie üksikasjaliku aruande punktis 1.3 „Tähelepanekute kokkuvõte“, kus on toodud välja üksuse kasutatavate rahastamisvahendite olulised nõrkused ja puudused.

Kokkuvõttes leiame oma töö põhjal ja eelmises lõigus viidatud asjaolude olulisust arvestades, et üksus ei rakenda rahastamisvahendite kaudu ELi vahenditest rahastamisel kõigis olulistes aspektides asjakohaseid eeskirju ja menetlusi, mis on kooskõlas Euroopa Komisjoni kehtestatud kriteeriumidega.

7. SAMMAS – RAHASTAMISEST KÕRVALEJÄTMINE

Meie töövõtu ulatus hõlmab hinnangu andmist selle kohta, kas üksus rakendab kolmandate isikute rahastamisest kõrvalejätmisel asjakohaseid eeskirju ja menetlusi.

Seetõttu hõlmasid meie teostatud protseduurid üksuse poolt sel eesmärgil võetavate meetmete ülesehitust ja toimimise tulemuslikkust.

Meie töö keskendus üksuse kasutatavatele kõrvalejätmise alustele ja meetmetele, mida komisjon peab oluliseks ja mis on loetletud hindamisküsimustikes.

Järeldus

Kokkuvõttes leiame oma töö põhjal, et üksus rakendab kolmandate isikute rahastamisest kõrvalejätmisel asjakohaseid eeskirju ja menetlusi, mis on kooskõlas Euroopa Komisjoni kehtestatud kriteeriumidega.

Viitame oma tähelepanekutele, mis on esitatud meie üksikasjaliku aruande punktis 1.3 „Tähelepanekute kokkuvõte“, kus on toodud välja üksuse rahastamisest kõrvalejätmise süsteemi olulised nõrkused ja puudused.

Kokkuvõttes leiame oma töö põhjal ja eelmises lõigus viidatud asjaolude olulisust arvestades, et üksus ei rakenda kolmandate isikute rahastamisest kõrvalejätmisel asjakohaseid eeskirju ja menetlusi, mis on kooskõlas Euroopa Komisjoni kehtestatud kriteeriumidega.

8. SAMMAS – RAHALISTE VAHENDITE SAAJAID KÄSITLEVA TEABE AVALDAMINE

Meie töövõtu ulatus hõlmab hinnangu andmist selle kohta, kas üksus avaldab rahaliste vahendite saajate kohta teavet õigeaegselt ja asjakohasel viisil.

Seetõttu hõlmasid meie teostatud protseduurid üksuse poolt sel eesmärgil võetavate meetmete ülesehitust ja toimimise tulemuslikkust.

Meie töö keskendus nõuetele, mida komisjon peab oluliseks ja mis on loetletud hindamisküsimustikes.

Järeldus

Kokkuvõttes leiame oma töö põhjal, et üksus rakendab rahaliste vahendite saajaid käsitleva teabe õigeaegseks ja asjakohaseks avaldamiseks asjakohaseid eeskirju ja menetlusi, mis on kooskõlas Euroopa Komisjoni kehtestatud kriteeriumidega.

Viitame oma tähelepanekutele, mis on esitatud meie üksikasjaliku aruande punktis 1.3 „Tähelepanekute kokkuvõte“, kus on toodud välja üksuse rahaliste vahendite saajaid käsitleva teabe avaldamise süsteemi olulised nõrkused ja puudused.

Kokkuvõttes leiame oma töö põhjal ja eelmises lõigus viidatud asjaolude olulisust arvestades, et üksus ei rakenda rahaliste vahendite saajaid käsitleva teabe õigeaegseks ja asjakohaseks avaldamiseks asjakohaseid eeskirju ja menetlusi, mis on kooskõlas Euroopa Komisjoni kehtestatud kriteeriumidega.

9. SAMMAS – ISIKUANDMETE KAITSE

Meie töövõtu ulatus hõlmab hinnangu andmist selle kohta, kas üksus tagab finantsmääruse artiklis 5 osutatud tasemega samaväärse isikuandmete kaitse taseme.

Seetõttu hõlmasid meie teostatud protseduurid üksuse poolt sel eesmärgil võetavate meetmete ülesehitust ja toimimise tulemuslikkust.

Meie töö keskendus nõuetele ja üksuse rakendatavatele meetmetele, mida komisjon peab oluliseks ja mis on loetletud hindamisküsimustikes.

Järeldus

Kokkuvõttes leiame oma töö põhjal, et üksus rakendab isikuandmete kaitse tagamiseks asjakohaseid eeskirju ja menetlusi, mis on kooskõlas Euroopa Komisjoni kehtestatud kriteeriumidega.

Kokkuvõttes leiame oma töö põhjal ja eelmises lõigus viidatud asjaolude olulisust arvestades, et üksus ei rakenda isikuandmete kaitse tagamiseks asjakohaseid eeskirju ja menetlusi, mis on kooskõlas Euroopa Komisjoni kehtestatud kriteeriumidega.

Levitamine ja kasutamine

Selle aruande on tellinud üksus ning see on mõeldud üksnes üksuse ja Euroopa Komisjoni teavitamiseks ja nende poolt kasutamiseks.

Audiitori allkiri <isik või audiitorühing või mõlemad, vastavalt asjakohasusele>

Allkirjastava audiitori nimi <isik või audiitorühing või mõlemad, vastavalt asjakohasusele>

Audiitori aadress <auditi eest vastutav büroo>

Allkirjastamise kuupäev <ei kasutata aruande projektide korral. Lõpliku aruande allkirjastamise kuupäev.>

1. KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE

1.1. Järeldused

Alljärgnevalt on esitatud meie järeldused iga samba kohta.

SAMMAS

JÄRELDUS

1.	Sisekontrollisüsteem

JAH/EI

Kas üksus on loonud Euroopa Komisjoni kehtestatud kriteeriumidele vastava tulemusliku, tõhusa ja säästliku sisekontrollisüsteemi ning taganud selle süsteemi toimimise kõigis olulistes aspektides?

2.	Raamatupidamissüsteem

JAH/EI

Kas üksus kasutab raamatupidamissüsteemi, mis annab kõigis olulistes aspektides täpset, täielikku, usaldusväärset ja ajakohast teavet vastavalt Euroopa Komisjoni kehtestatud kriteeriumidele?

3.	Sõltumatu välisaudit

JAH/EI

Kas üksuse puhul on ette nähtud sõltumatu välisaudit, mille peab läbi viima üksusest sõltumatult tegutsev audititalitus kõigis olulistes aspektides kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandarditega ja Euroopa Komisjoni kehtestatud kriteeriumidega?

Toetused

[JAH/EI/EI OLE KOHALDATAV]

Kas üksus rakendab toetuste kaudu ELi vahenditest rahastamisel asjakohaseid eeskirju ja menetlusi, mis on kooskõlas Euroopa Komisjoni kehtestatud kriteeriumidega?

Hanked

[JAH/EI/EI OLE KOHALDATAV]

Kas üksus rakendab hangete kaudu ELi vahenditest rahastamisel kõigis olulistes aspektides asjakohaseid eeskirju ja menetlusi, mis on kooskõlas Euroopa Komisjoni kehtestatud kriteeriumidega?

6.	Rahastamisvahendid

[JAH/EI/EI OLE KOHALDATAV]

Kas üksus rakendab rahastamisvahendite kaudu ELi vahenditest rahastamisel kõigis olulistes aspektides asjakohaseid eeskirju ja menetlusi, mis on kooskõlas Euroopa Komisjoni kehtestatud kriteeriumidega?

Täpsemalt, kas üksus rakendab asjakohaseid eeskirju ja menetlusi seoses järgmisega:

krediidiriski juhtimise süsteem ja sisemise riskiastmete määramise süsteemi kasutamine;

[JAH/EI/EI OLE KOHALDATAV]

maksustamise vältimine ja koostööd mittetegevad jurisdiktsioonid;

[JAH/EI/EI OLE KOHALDATAV]

rahapesuvastased meetmed ja terrorismi rahastamise vastane võitlus?

[JAH/EI/EI OLE KOHALDATAV]

7.	Rahastamisest kõrvalejätmine

[JAH/EI/EI OLE KOHALDATAV]

Kas üksus rakendab hangete, toetuste ja/või rahastamisvahendite kaudu rahastamisel kolmandate isikute rahastamisest kõrvalejätmisega seoses asjakohaseid eeskirju ja menetlusi?

[JAH/EI/EI OLE KOHALDATAV]

8.	Rahaliste vahendite saajaid käsitleva teabe avaldamine

[JAH/EI/EI OLE KOHALDATAV]

Kas üksus avaldab rahaliste vahendite saajate kohta teavet asjakohasel viisil ja mõistliku aja jooksul?

[JAH/EI/EI OLE KOHALDATAV]

9.	Isikuandmete kaitse

[JAH/EI/EI OLE KOHALDATAV]

Kas üksus tagab finantsmääruse artiklis 5 osutatud tasemega samaväärse isikuandmete kaitse taseme (3)?

[JAH/EI/EI OLE KOHALDATAV]

1.2. Tegevuskava

Oleme jõudnud järeldusele, et üksus ei vasta täielikult [märkige sammas või sambad] puhul esitatavatele nõuetele.

Leidsime olulisi puudusi ja nõrkusi seoses … <kirjeldage lühidalt asjaomase samba (sammaste) peamisi nõrkusi ja puudusi vastavalt punktis 1.3 esitatud tähelepanekutele>.

Andsime kriitilise tähtsusega soovitusi nende oluliste nõrkuste kõrvaldamiseks <kirjeldage lühidalt asjaomase sambaga (sammastega) seoses antud kriitilise tähtsusega soovitusi vastavalt punktis 1.3 esitatud soovitusele>.

Leiame, et üksus peaks neid soovitusi rakendama, et Euroopa Komisjon saaks talle eelarve kaudse täitmise raames usaldada eelarve täitmise ülesandeid.

Seetõttu pakume välja tegevuskava, mis sisaldab puuduste ja nõrkuste kõrvaldamise ajakava. Tegevuskava, sealhulgas selles sisalduvat ajakava, meie soovitatud meetmete rakendamiseks on üksusega arutatud ja selles on üksusega kokku lepitud <Võimaluse korral tuleks tegevuskavas üksusega kokku leppida enne audiitori lõpliku aruande väljastamist. Kui see ei ole võimalik, tuleb põhjused selgelt välja tuua>.

Tegevuskava

<Kirjeldage siin tegevuskava, käsitledes iga asjaomase samba puhul järgimisi põhiaspekte:

—	lühike sõnaline kirjeldus oluliste tähelepanekute kohta, st süsteemide, kontrollimehhanismide, menetluste ja eeskirjade oluliste nõrkuste või puuduste kohta;

—	lühike sõnaline kirjeldus nende nõrkuste või puuduste kõrvaldamiseks soovitatava tegevuskava kohta. Tegevuskavas tuleks selgelt välja tuua, milliseid soovitatavaid meetmeid (st kriitilise tähtsusega soovitusi) rakendatakse ja kuidas neid rakendatakse, ning selge ja realistlik ajakava.>

1.3. Tähelepanekute ja soovituste kokkuvõte

Alljärgnevalt on esitatud kokkuvõte meie tähelepanekutest ja soovitustest iga samba kohta.

Tähelepanekud

Olulised tähelepanekud on tähelepanekud, mis on seotud süsteemide, kontrollimehhanismide, eeskirjade ja menetluste oluliste nõrkuste või puudustega. „Oluline“ tähendab, et meie hinnangul on need tegurid komisjoni jaoks nii olulised, et need võivad mõjutada komisjoni otsust, kas usaldada üksusele eelarve täitmisega seotud ülesandeid eelarve kaudse täitmise raames. Kui tegime samba puhul olulisi tähelepanekuid, pidime seega tegema selle samba puhul negatiivse järelduse.

Oluliste tähelepanekutega on tegemist ka siis, kui mitu eraldiseisvat tähelepanekut ei ole seotud oluliste nõrkuste või puudustega, kuid ühiselt osutavad nad olulisele nõrkusele või puudusele. Selliste tähelepanekute kogumõju loetakse nii suureks (st oluliseks), et peame tegema järelduse, et üksus ei vasta asjaomase samba puhul esitatavatele nõuetele (st järeldus on „ei“).

Muud tähelepanekud on kõik tähelepanekud, mis ei ole olulised tähelepanekud, kuid millele meie arvates tuleb üksuse tähelepanu juhtida. Need tähelepanekud on seotud süsteemide, kontrollimehhanismide, eeskirjade või menetluste nõrkuste ja puudustega, mis üksikult või ühiselt kujutavad endast vähem otsest ohtu, et asjaomase samba eesmärke ei saavutata.

Soovitused

Kriitilise tähtsusega soovitused on seotud süsteemide, kontrollimehhanismide, eeskirjade või menetluste oluliste nõrkuste ja puudustega ning juhtumitega, kus sammaste puhul esineb (regulaarne) mittevastavus Euroopa Komisjoni määratletud kriteeriumidele ja/või rahvusvaheliselt tunnustatud standarditele.

Meie muud soovitused on seotud kõigi muude tähelepanekutega, mis ei ole olulised tähelepanekud. Neil juhtudel ei ole süsteemide, kontrollimehhanismide, eeskirjade või menetluste nõrkustel ja puudustel suurt ja otsest mõju vastavate süsteemide, kontrollimehhanismide, eeskirjade ja menetluste eesmärkidele. Sellegipoolest on meie arvates oluline, et üksus rakendaks soovitatud meetmeid, sest see annaks talle võimaluse oma süsteeme, kontrollimehhanisme, eeskirju või menetlusi parandada ning saavutada suurem tulemuslikkus ja/või tõhusus.

Kõik meie soovitused on esitatud peatükkides 3–8.

Leiame, et üksus peaks rakendama meie kriitilise tähtsusega soovitusi, mis on esitatud käesoleva aruande punktis 1.2 toodud tegevuskavas.

1. SAMMAS — SISEKONTROLLISÜSTEEM
Olulised tähelepanekud/kriitilise tähtsusega soovitused
Nr	Tähelepaneku/soovituse kirjeldus
1	Tähelepanek: <tähelepaneku lühikirjeldus, kuni 2 rida>
	Soovitus: <soovituse lühikirjeldus, kuni 2 rida>
2

3

Jne

Muud tähelepanekud/muud soovitused
Nr	Tähelepaneku/soovituse kirjeldus
1	Tähelepanek: <tähelepaneku lühikirjeldus, kuni 2 rida>
	Soovitus: <soovituse lühikirjeldus, kuni 2 rida>
2

3

Jne

Märkus. Tähelepaneku/soovituse number ja kirjeldus peavad vastama üksikasjalikule tähelepanekule/soovitusele, mis on esitatud vastavalt punktides 3.3.1 ja 3.3.2.

2. SAMMAS — RAAMATUPIDAMISSÜSTEEM
Olulised tähelepanekud/kriitilise tähtsusega soovitused
Nr	Tähelepaneku/soovituse kirjeldus
1	Tähelepanek: <tähelepaneku lühikirjeldus, kuni 2 rida>
	Soovitus: <soovituse lühikirjeldus, kuni 2 rida>
2

3

Jne

Muud tähelepanekud/muud soovitused
Nr	Tähelepaneku/soovituse kirjeldus
1	Tähelepanek: <tähelepaneku lühikirjeldus, kuni 2 rida>
	Soovitus: <soovituse lühikirjeldus, kuni 2 rida>
2

3

Jne

Märkus. Tähelepaneku/soovituse number ja kirjeldus peavad vastama üksikasjalikule tähelepanekule/soovitusele, mis on esitatud vastavalt punktides 4.3.1 ja 4.3.2.

3. SAMMAS — SÕLTUMATU VÄLISAUDIT
Olulised tähelepanekud/kriitilise tähtsusega soovitused
Nr	Tähelepaneku/soovituse kirjeldus
1	Tähelepanek: <tähelepaneku lühikirjeldus, kuni 2 rida>
	Soovitus: <soovituse lühikirjeldus, kuni 2 rida>
2

3

Jne

Muud tähelepanekud/muud soovitused
Nr	Tähelepaneku/soovituse kirjeldus
1	Tähelepanek: <tähelepaneku lühikirjeldus, kuni 2 rida>
	Soovitus: <soovituse lühikirjeldus, kuni 2 rida>
2

3

Jne

Märkus. Tähelepaneku/soovituse number ja kirjeldus peavad vastama üksikasjalikule tähelepanekule/soovitusele, mis on esitatud vastavalt punktides 5.3.1 ja 5.3.2.

4. SAMMAS — TOETUSED
Olulised tähelepanekud/kriitilise tähtsusega soovitused
Nr	Tähelepaneku/soovituse kirjeldus
1	Tähelepanek: <tähelepaneku lühikirjeldus, kuni 2 rida>
	Soovitus: <soovituse lühikirjeldus, kuni 2 rida>
2

3

Jne

Muud tähelepanekud/muud soovitused
Nr	Tähelepaneku/soovituse kirjeldus
1	Tähelepanek: <tähelepaneku lühikirjeldus, kuni 2 rida>
	Soovitus: <soovituse lühikirjeldus, kuni 2 rida>
2

3

Jne

Märkus. Tähelepaneku/soovituse number ja kirjeldus peavad vastama üksikasjalikule tähelepanekule/soovitusele, mis on esitatud vastavalt punktides 6.3.1 ja 6.4.2.

5. SAMMAS — HANKED
Olulised tähelepanekud/kriitilise tähtsusega soovitused
Nr	Tähelepaneku/soovituse kirjeldus
1	Tähelepanek: <tähelepaneku lühikirjeldus, kuni 2 rida>
	Soovitus: <soovituse lühikirjeldus, kuni 2 rida>
2

3

Jne

Muud tähelepanekud/muud soovitused
Nr	Tähelepaneku/soovituse kirjeldus
1	Tähelepanek: <tähelepaneku lühikirjeldus, kuni 2 rida>
	Soovitus: <soovituse lühikirjeldus, kuni 2 rida>
2

3

Jne

Märkus. Tähelepaneku/soovituse number ja kirjeldus peavad vastama üksikasjalikule tähelepanekule/soovitusele, mis on esitatud vastavalt punktides 7.3.1 ja 7.3.2.

6. SAMMAS — RAHASTAMISVAHENDID
Olulised tähelepanekud/kriitilise tähtsusega soovitused
Nr	Tähelepaneku/soovituse kirjeldus
1	Tähelepanek: <tähelepaneku lühikirjeldus, kuni 2 rida>
	Soovitus: <soovituse lühikirjeldus, kuni 2 rida>
2

3

Jne

Muud tähelepanekud/muud soovitused
Nr	Tähelepaneku/soovituse kirjeldus
1	Tähelepanek: <tähelepaneku lühikirjeldus, kuni 2 rida>
	Soovitus: <soovituse lühikirjeldus, kuni 2 rida>
2

3

Jne

Märkus. Tähelepaneku/soovituse number ja kirjeldus peavad vastama üksikasjalikule tähelepanekule/soovitusele, mis on esitatud vastavalt punktides 8.3.1 ja 8.3.2.

7. SAMMAS — RAHASTAMISEST KÕRVALEJÄTMINE
Olulised tähelepanekud/kriitilise tähtsusega soovitused
Nr	Tähelepaneku/soovituse kirjeldus
1	Tähelepanek: <tähelepaneku lühikirjeldus, kuni 2 rida>
	Soovitus: <soovituse lühikirjeldus, kuni 2 rida>
2

3

Jne

Muud tähelepanekud/muud soovitused
Nr	Tähelepaneku/soovituse kirjeldus
1	Tähelepanek: <tähelepaneku lühikirjeldus, kuni 2 rida>
	Soovitus: <soovituse lühikirjeldus, kuni 2 rida>
2

3

Jne

Märkus. Tähelepaneku/soovituse number ja kirjeldus peavad vastama üksikasjalikule tähelepanekule/soovitusele, mis on esitatud vastavalt punktides 9.3.1 ja 9.3.2.

8. SAMMAS — RAHALISTE VAHENDITE SAAJAID KÄSITLEVA TEABE AVALDAMINE
Olulised tähelepanekud/kriitilise tähtsusega soovitused
Nr	Tähelepaneku/soovituse kirjeldus
1	Tähelepanek: <tähelepaneku lühikirjeldus, kuni 2 rida>
	Soovitus: <soovituse lühikirjeldus, kuni 2 rida>
2

3

Jne

Muud tähelepanekud/muud soovitused
Nr	Tähelepaneku/soovituse kirjeldus
1	Tähelepanek: <tähelepaneku lühikirjeldus, kuni 2 rida>
	Soovitus: <soovituse lühikirjeldus, kuni 2 rida>
2

3

Jne

Märkus. Tähelepaneku/soovituse number ja kirjeldus peavad vastama üksikasjalikule tähelepanekule/soovitusele, mis on esitatud vastavalt punktides 10.3.1 ja 10.3.2.

9. SAMMAS — ISIKUANDMETE KAITSE
Olulised tähelepanekud/kriitilise tähtsusega soovitused
Nr	Tähelepaneku/soovituse kirjeldus
1	Tähelepanek: <tähelepaneku lühikirjeldus, kuni 2 rida>
	Soovitus: <soovituse lühikirjeldus, kuni 2 rida>
2

3

Jne

Muud tähelepanekud/muud soovitused
Nr	Tähelepaneku/soovituse kirjeldus
1	Tähelepanek: <tähelepaneku lühikirjeldus, kuni 2 rida>
	Soovitus: <soovituse lühikirjeldus, kuni 2 rida>
2

3

Jne

Märkus. Tähelepaneku/soovituse number ja kirjeldus peavad vastama üksikasjalikule tähelepanekule/soovitusele, mis on esitatud vastavalt punktides 11.3.1 ja 11.3.2.

2. TÖÖVÕTU KONTEKST

2.1. Taust

Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse (4) (edaspidi „finantsmäärus“) artiklis 154 on sätestatud eelarve täitmise viisid, sealhulgas kaudne eelarve täitmine. Kaudsel eelarve täitmisel võib komisjon usaldada eelarve täitmise ülesandeid finantsmääruse artiklis 62 osutatud riikidele, organisatsioonidele ja asutustele (edaspidi „üksused“). Need üksused võivad olla järgmised:

—	kolmandad riigid või nende määratud asutused, nt siseministeerium, Kambodža Kuningriik;

—	rahvusvahelised organisatsioonid ja nende allasutused, nt ÜRO Arenguprogramm (UNDP);

—	avalik-õiguslikud asutused, nt Kreditanstalt für Wiederaufbau (KfW);

—	avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud kehamid, kui nad esitavad piisavad finantstagatised, nt Cassa Depositi e Prestiti (CDP).

1)	sisekontrollisüsteem,

2)	raamatupidamissüsteem,

3)	sõltumatu välisaudit,

eeskirjad ja menetlused, mis reguleerivad järgmist:

4)	toetuste kaudu ELi vahenditest rahastamine,

hanked,

6)	rahastamisvahendid (5)

ning lisaks:

7)	rahastamisest kõrvalejätmine,

8)	rahaliste vahendite saajaid käsitleva teabe avaldamine ja

9)	isikuandmete kaitse.

2.2. Hinnatava üksuse kirjeldus

<Esitage üksuse kirjeldus. Soovitatav pikkus: kuni 2 lehekülge.

Üksuse põhijooned ja omadused, organisatsiooniline struktuur, tegevuse ja toimingute laad jne.>

2.3. Hindamiskriteeriumid ja olulisus

Euroopa Komisjon on iga samba puhul määratlenud kolm kriteeriumide taset (põhi-) küsimuste kaudu, mis on esitatud hindamistingimuste lisas 2 („Hindamisküsimustik ja -kriteeriumid“) ja lisas 2a („Hindamisküsimustik“). Selleks, et teha kindlaks, milline on süsteemide, kontrollimehhanismide, eeskirjade ja menetluste oluline nõrkus või puudus, võtsime arvesse komisjoni määratletud kriteeriume ja olulisuse tasemeid (st punktide piirmäärasid), kuna need tegurid võivad mõjutada komisjoni otsust, kas usaldada üksusele eelarve täitmise ülesandeid eelarve kaudse täitmise raames.

1. tase (finantsmäärus)

Iga samba puhul on finantsmääruse alusel sõnastatud üks kõikehõlmav 1. taseme küsimus ( lisas 2„Hindamisküsimustik ja -kriteeriumid“). Võimalikud on ainult kaks vastust.

—	Vastus 1. taseme küsimusele on „jah“. See tähendab, et üksus vastab asjaomase samba puhul esitatavatele nõuetele. Meie järeldus on positiivne, mis on samaväärne „märkusteta arvamusega“.

—	Vastus 1. taseme küsimusele on „ei“. See tähendab, et üksus ei vasta asjaomase samba puhul esitatavatele nõuetele. Sellisel juhul on meie järeldus negatiivne, mis rahvusvaheliste standardite kohaselt on samaväärne „negatiivse arvamusega“.

2. tase (samba põhikomponendid)

Määrasime kutsealase otsustuse alusel igale lisas 2„Hindamisküsimustik ja -kriteeriumid“ esitatud 2. taseme komponendile punktid skaalal 0–10, tuginedes teabele ja tõenditele, mille saime lisa 2a kohaldamisel.

3. tase (Hindamisküsimustik, mis sisaldab küsimuste plokke)

Lisa 2a„Hindamisküsimustik“ sisaldab 2. taseme põhikomponentidega seotud küsimuste plokke. Need üksikasjalike küsimuste plokid olid meie jaoks suunava iseloomuga ja nende näol on põhimõtteliselt tegemist mitteammendavate näidetega. See tähendab, et igale 2. taseme komponendile punktide määramisel võime (kuid ei pruugi) kasutada (kõiki) neid küsimusi (küsimuste plokke).

Sõnastasime täiendavaid küsimusi ning tegime täiendavaid teste ja protseduure, mida pidasime vajalikuks või asjakohaseks. Tuginesime kõigi lisas 2a esitatud küsimuste puhul ja 2. taseme põhikomponentidele punktide määramisel täiel määral kutsealasele otsustusele.

3. SISEKONTROLLISÜSTEEM

3.1. Sisekontrollisüsteemi kirjeldus

3.2. Kokkuvõte tehtud tööst ja kasutatud hindamiskriteeriumidest

3.3. Tähelepanekud ja soovitused

Alljärgnevalt on esitatud meie üksikasjalikud tähelepanekud ja soovitused.

3.3.1. Olulised tähelepanekud ja kriitilise tähtsusega soovitused

Tähelepanek/soovitus nr [number]

Pealkiri [Tähelepaneku ja soovituse lühikirjeldus]

Tähelepaneku kirjeldus

[Kirjeldage tähelepanekut üksikasjalikult, käsitledes fakte, kriteeriume, põhjust ja mõju]

Soovituse kirjeldus

[Kirjeldage soovitust üksikasjalikult]

Üksuse märkused

[Märkige, kas üksus nõustub või ei nõustu tähelepaneku/soovitusega, ja kirjeldage üksuse märkusi]

Komisjoni märkused

[Kirjeldage komisjoni märkusi]

Audiitori täiendavad märkused

[Täitke ainult siis, kui üksus ei nõustu audiitori tähelepaneku/soovitusega, kuigi audiitor leiab, et tähelepanek/soovitus on õige. Sellisel juhul peaks audiitor siin üksuse märkused ümber lükkama ja põhjendama, miks ta jääb oma tähelepaneku juurde]

3.3.2. Muud tähelepanekud ja soovitused

Tähelepanek/soovitus nr [number]

Pealkiri [Tähelepaneku ja soovituse lühikirjeldus]

Tähelepaneku kirjeldus

[Kirjeldage tähelepanekut üksikasjalikult, käsitledes fakte, kriteeriume, põhjust ja mõju]

Soovituse kirjeldus

[Kirjeldage soovitust üksikasjalikult]

Üksuse märkused

[Märkige, kas üksus nõustub või ei nõustu tähelepaneku/soovitusega, ja kirjeldage üksuse märkusi]

Komisjoni märkused

[Kirjeldage komisjoni märkusi]

Audiitori täiendavad märkused

4. RAAMATUPIDAMISSÜSTEEM

4.1. Raamatupidamissüsteemi kirjeldus

[….]

4.2. Kokkuvõte tehtud tööst ja kasutatud hindamiskriteeriumidest

4.3. Tähelepanekud ja soovitused

Alljärgnevalt on esitatud meie üksikasjalikud tähelepanekud ja soovitused.

i)	Olulised tähelepanekud ja kriitilise tähtsusega soovitused […]

ii)	Muud tähelepanekud ja soovitused […]

5. SÕLTUMATU VÄLISAUDIT

a)	Sõltumatu välisauditi raamistiku kirjeldus […]

Kokkuvõte tehtud tööst ja kasutatud hindamiskriteeriumidest

Tähelepanekud ja soovitused

Alljärgnevalt on esitatud meie üksikasjalikud tähelepanekud ja soovitused.

i)	Olulised tähelepanekud ja kriitilise tähtsusega soovitused […]

ii)	Muud tähelepanekud ja soovitused […]

6. TOETUSED

a)	Toetuste süsteemi kirjeldus […]

Kokkuvõte tehtud tööst ja kasutatud hindamiskriteeriumidest

Tähelepanekud ja soovitused

Alljärgnevalt on esitatud meie üksikasjalikud tähelepanekud ja soovitused.

i)	Olulised tähelepanekud ja kriitilise tähtsusega soovitused […]

ii)	Muud tähelepanekud ja soovitused […]

7. HANKED

a)	Hankesüsteemi kirjeldus […]

Kokkuvõte tehtud tööst ja kasutatud hindamiskriteeriumidest

Tähelepanekud ja soovitused

Alljärgnevalt on esitatud meie üksikasjalikud tähelepanekud ja soovitused.

i)	Olulised tähelepanekud ja kriitilise tähtsusega soovitused […]

ii)	Muud tähelepanekud ja soovitused […]

8. RAHASTAMISVAHENDID (6)

a)	Rahastamisvahendite kirjeldus […]

Kokkuvõte tehtud tööst ja kasutatud hindamiskriteeriumidest

Tähelepanekud ja soovitused

Alljärgnevalt on esitatud meie üksikasjalikud tähelepanekud ja soovitused.

i)	Olulised tähelepanekud ja kriitilise tähtsusega soovitused […]

ii)	Muud tähelepanekud ja soovitused […]

9. RAHASTAMISEST KÕRVALEJÄTMINE

a)	Rahastamisest kõrvalejätmiseks kasutatava süsteemi kirjeldus […]

Kokkuvõte tehtud tööst ja kasutatud hindamiskriteeriumidest

Tähelepanekud ja soovitused

Alljärgnevalt on esitatud meie üksikasjalikud tähelepanekud ja soovitused.

i)	Olulised tähelepanekud ja kriitilise tähtsusega soovitused […]

ii)	Muud tähelepanekud ja soovitused […]

10. RAHALISTE VAHENDITE SAAJAID KÄSITLEVA TEABE AVALDAMINE

a)	Rahaliste vahendite saajaid käsitleva teabe avaldamise süsteemi kirjeldus […]

Kokkuvõte tehtud tööst ja kasutatud hindamiskriteeriumidest

Tähelepanekud ja soovitused

Alljärgnevalt on esitatud meie üksikasjalikud tähelepanekud ja soovitused.

i)	Olulised tähelepanekud ja kriitilise tähtsusega soovitused […]

ii)	Muud tähelepanekud ja soovitused […]

11. ISIKUANDMETE KAITSE

a)	Isikuandmete kaitse tagamise süsteemi kirjeldus […]

Kokkuvõte tehtud tööst ja kasutatud hindamiskriteeriumidest

Tähelepanekud ja soovitused

Alljärgnevalt on esitatud meie üksikasjalikud tähelepanekud ja soovitused.

i)	Olulised tähelepanekud ja kriitilise tähtsusega soovitused […]

ii)	Muud tähelepanekud ja soovitused […]

(1) Viide „rahastamisvahenditele“ hõlmab ka eelarvelisi tagatisi.

(2) See hõlmab eelarveliste tagatiste, maksustamise ning rahapesuvastaste meetmete ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega seotud nõudeid. Lisaks üldjäreldusele kogu samba kohta palume esitada järeldused iga alapunkti kohta (6a, 6b, 6c).

(3) Ilma, et see piiraks määruste (EL) 2018/1725 ja (EL) 2016/679 kohaldamist.

(4) Määrus (EL, Euratom) 2018/1046.

(5) Viide „rahastamisvahenditele“ hõlmab ka eelarvelisi tagatisi.

(6) Sealhulgas eelarvelised tagatised.

Lisa 1

Isikud, kellega hindamise käigus ühendust võeti või kes hindamisel osalesid

Audiitor — [audiitorühingu nimi]
[1. nimi]	[Märkige selle isiku ametikoht audiitorühingus, kellel lasub lõppvastutus käesoleva töövõtu ja selle läbiviimise eest ning audiitorühingu nimel väljastatava aruande eest, nt partner, direktor vms]
[2. nimi; valikuline]	[Valikuline (kui see ei ole vastuolus audiitorühingu tavade ja personalipoliitikaga). Märkige selle isiku ametikoht audiitorühingus, kes auditit juhtis, nt kõrgem juht]

Hinnatav üksus — [üksuse nimi]
[1. nimi]	[Märkige ametikoht üksuses, nt direktor, finantsjuht, raamatupidaja, programmijuht]
[2. nimi]	[nagu 1]
[3. nimi jne]	[nagu 1]

<Järgmised tabelid tuleks täita ainult juhul, kui komisjon oli hindamisega seotud ja/või kui temaga konsulteeriti hindamisaruande projekti osas. Kui mitte, siis võib need tabelid eemaldada>

Rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat/muu peadirektoraat
[1. nimi]	[Märkige ametikoht ja üksus komisjonis, nt finants-, lepingute ja auditiüksuse juhataja]
[2. nimi]	[nagu 1]
[3. nimi jne]	[nagu 1]

Euroopa Liidu delegatsioon [riigis]
[1. nimi]	[Märkige ametikoht ELi delegatsioonis, nt finants- ja lepingute üksuse juhataja, programmiametnik, lepingute sõlmimise ametnik, finantsametnik jne]
[2. nimi]	[nagu 1]
[3. nimi jne]	[nagu 1]

[Märkige võimaliku muu välise organisatsiooni või isiku nimi, kellega auditiga seoses ühendust võeti või kes auditis osales, näiteks üksuse vandeaudiitorid või tehnilised assistendid. Eemaldage see tabel, kui see pole kohaldatav]

[1. nimi]	[Märkige ametikoht organisatsioonis]
[2. nimi jne]	[nagu 1]

Lisa 2

Hindamisküsimustik ja -kriteeriumid

<See lisa peab sisaldama koopiat hindamistingimuste lisast 2„Hindamisküsimustik ja -kriteeriumid“, mille audiitor on täitnud>.

Lisa 3

Hindamisküsimustik

<See lisa peab sisaldama täielikku koopiat hindamistingimuste lisast 2a„Hindamisküsimustik“, mille audiitor on täitnud. Audiitor võib selle dokumendi esitada käesoleva aruande eraldi lisana>.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 191

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	62. aastakäik 6. juuni 2019

Sisukord		Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2019/C 191/01	Euro vahetuskurss	1
2019/C 191/02	Komisjoni otsus, 17. aprill 2019, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 kohase sambapõhise hindamise metoodika uute tingimuste kehtestamise kohta	2
	EUROOPA MAJANDUSPIIRKONDA KÄSITLEV TEAVE
	EFTA järelevalveamet
2019/C 191/03	Riigiabi puudumine EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses	137

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2019/C 191/04	Konkursikutse – EACEA/12/2019 — Programm Erasmus+, 3. põhimeede – poliitikareformi toetamine — Euroopa noored üheskoos	138
	Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO)
2019/C 191/05	Teade avaliku konkursi korraldamise kohta	143

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1257
JPY	Jaapani jeen	121,96
DKK	Taani kroon	7,4682
GBP	Inglise nael	0,88631
SEK	Rootsi kroon	10,6255
CHF	Šveitsi frank	1,1163
ISK	Islandi kroon	139,50
NOK	Norra kroon	9,7738
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,657
HUF	Ungari forint	321,51
PLN	Poola zlott	4,2778
RON	Rumeenia leu	4,7243
TRY	Türgi liir	6,4344
AUD	Austraalia dollar	1,6114
CAD	Kanada dollar	1,5070
HKD	Hongkongi dollar	8,8257
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6943
SGD	Singapuri dollar	1,5364
KRW	Korea vonn	1 324,33
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	16,5890
CNY	Hiina jüaan	7,7754
HRK	Horvaatia kuna	7,4155
IDR	Indoneesia ruupia	15 990,01
MYR	Malaisia ringit	4,6711
PHP	Filipiini peeso	58,280
RUB	Vene rubla	73,3295
THB	Tai baat	35,302
BRL	Brasiilia reaal	4,3427
MXN	Mehhiko peeso	22,0886
INR	India ruupia	78,0475

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	:	20. märts 2019
Juhtumi number	:	81036
Otsuse number	:	018/19/COL
EFTA riik	:	Norra
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	:	Naftauuringutega seotud kulude maksustatava väärtuse sularahas tagasimakse
Õiguslik alus	:	Naftamaksu seadus
Meetme liik	:
Eesmärk	:
Abi vorm	:	Abi puudub
Eelarve	:
Abi osakaal	:
Kestus	:
Majandussektor	:	Toornafta ja maagaasi tootmine
Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress	:
Lisateave	: