|
ISSN 1977-0898 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
C 188 |
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Teave ja teatised |
62. aastakäik |
|
Sisukord |
Lehekülg |
|
|
|
II Teatised |
|
|
|
EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED |
|
|
|
Euroopa Komisjon |
|
|
2019/C 188/01 |
Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.9339 – Kennedy Wilson / AXA / JV) ( 1 ) |
|
|
2019/C 188/02 |
Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.9307 – Onex/AEG/JV) ( 1 ) |
|
|
IV Teave |
|
|
|
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT |
|
|
|
Euroopa Komisjon |
|
|
2019/C 188/03 |
||
|
2019/C 188/04 |
||
|
2019/C 188/05 |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
|
II Teatised
EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
Euroopa Komisjon
|
4.6.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 188/1 |
Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta
(juhtum M.9339 – Kennedy Wilson / AXA / JV)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2019/C 188/01)
22. mail 2019 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:
|
— |
Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu; |
|
— |
elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32019M9339 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele. |
|
4.6.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 188/1 |
Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta
(juhtum M.9307 – Onex/AEG/JV)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2019/C 188/02)
24. mail 2019 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:
|
— |
Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu; |
|
— |
elektroonilises vormis EUR-Lexi veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32019M9307 all. EUR-Lex pakub online-juurdepääsu Euroopa õigusele. |
IV Teave
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
Euroopa Komisjon
|
4.6.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 188/2 |
Euroopa Keskpanga poolt peamistel refinantseerimistoimingutel rakendatav intressimäär (1):
0,00 % 1. juuni 2019
Euro vahetuskurss (2)
3. juuni 2019
(2019/C 188/03)
1 euro =
|
|
Valuuta |
Kurss |
|
USD |
USA dollar |
1,1185 |
|
JPY |
Jaapani jeen |
121,17 |
|
DKK |
Taani kroon |
7,4680 |
|
GBP |
Inglise nael |
0,88618 |
|
SEK |
Rootsi kroon |
10,6180 |
|
CHF |
Šveitsi frank |
1,1162 |
|
ISK |
Islandi kroon |
138,50 |
|
NOK |
Norra kroon |
9,7778 |
|
BGN |
Bulgaaria leev |
1,9558 |
|
CZK |
Tšehhi kroon |
25,832 |
|
HUF |
Ungari forint |
323,73 |
|
PLN |
Poola zlott |
4,2833 |
|
RON |
Rumeenia leu |
4,7377 |
|
TRY |
Türgi liir |
6,5815 |
|
AUD |
Austraalia dollar |
1,6077 |
|
CAD |
Kanada dollar |
1,5098 |
|
HKD |
Hongkongi dollar |
8,7645 |
|
NZD |
Uus-Meremaa dollar |
1,7040 |
|
SGD |
Singapuri dollar |
1,5328 |
|
KRW |
Korea vonn |
1 323,45 |
|
ZAR |
Lõuna-Aafrika rand |
16,2910 |
|
CNY |
Hiina jüaan |
7,7253 |
|
HRK |
Horvaatia kuna |
7,4180 |
|
IDR |
Indoneesia ruupia |
15 925,20 |
|
MYR |
Malaisia ringit |
4,6742 |
|
PHP |
Filipiini peeso |
58,012 |
|
RUB |
Vene rubla |
73,1315 |
|
THB |
Tai baat |
35,138 |
|
BRL |
Brasiilia reaal |
4,3847 |
|
MXN |
Mehhiko peeso |
22,1130 |
|
INR |
India ruupia |
77,4720 |
(1) Kurss kohaldatud viimastele toimingutele, mis on sooritatud enne osutatud kuupäeva. Muutuva intressimääraga pakkumismenetluse puhul on tegemist marginaalse intressimääraga.
(2) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.
|
4.6.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 188/3 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51 annab käesoleva dokumendi avaldamine õiguse esitada muutmistaotluse suhtes vastuväiteid kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast
(2019/C 188/04)
KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE / KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS
Muudatuse heakskiitmise taotlus kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga.
„GRANA PADANO“
ELi nr: PDO-IT-0011-AM04 – 5.4.2018
KPN ( X ) KGT ( )
1. Taotlejate rühm ja õigustatud huvi
|
Consorzio Tutela Grana Padano |
|
via XXIV Giugno, 8 |
|
25015 Desenzano del Garda (Brescia) |
|
ITAALIA |
|
Tel +39 030919811 |
|
Faks +39 0309010487 |
Toote „Grana Padano“ tootjaid esindaval ühendusel Consorzio Tutela Grana Padano on seadusekohane õigus esitada muutmistaotlus vastavalt põllumajandus-, toiduainete- ja metsanduspoliitika ministeeriumi (Ministero delle politiche agricole alimentari e forestali) 14. oktoobri 2013. aasta määruse nr 12511 artikli 13 lõikele 1.
2. Liikmesriik või kolmas riik
Itaalia
3. Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab
|
— |
☐ |
Toote nimetus |
|
— |
☐ |
Toote kirjeldus |
|
— |
☐ |
Geograafiline piirkond |
|
— |
☒ |
Päritolutõend |
|
— |
☒ |
Tootmismeetod |
|
— |
☐ |
Seos piirkonnaga |
|
— |
☐ |
Märgistus |
|
— |
☒ |
Muu: jääkide kasutamine riivitud juustus „Grana Padano“, juustu kvaliteedikontroll |
4. Muudatus(t)e liik
|
— |
☒ |
Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline. |
|
— |
☐ |
Sellise registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset dokumenti) ei ole avaldatud ja mida ei käsitleta määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt väikese muudatusena. |
5. Muudatus(ed)
Päritolutõend
Tootespetsifikaati tuleb lisada juustule „Grana Padano“ eriomane mineraalainete koostis. See suurendab parameetrite hulka, mida saab kasutada toote päritolu tõendamiseks.
Täpsemalt tähendab see seda, et artiklisse 2 tuleb juustu aminohappelist ja isotoopilist koostist käsitleva teabe järele lisada järgmine lõik:
„Juustule „Grana Padano“ (KPN) eriomane mineraalainete koostis, mis määrati kindlaks isotoopsuhete massispektromeetria abil, on esitatud toote „Grana Padano“ tootjaid esindavale ühendusele Consorzio Tutela ning põllumajandus-, toiduaine- ja metsanduspoliitika ministeeriumile.“
Kuna need üksikasjad on kõnealusele ministeeriumile esitatud isotoopilisse koostisesse juba osaliselt lisatud, siis see muudatus täiendab juba kasutatavat andmebaasi.
Seega on need kaks erinevat parameetrit, mis kombineerituna aitavad täiendada juba kasutusel olevat andmebaasi, tagades „Grana Padano“ (KPN) autentsuse eelkõige siis, kui seda müüakse väikeste portsjonite või riivitud juustuna.
Tootmismeetod
Järgmise muudatusega kustutatakse lõik, mis võimaldab TRENTINGRANA tüüpi juustu valmistamisel kasutatava piima puhul teha mikroobide hulka käsitlevate eeskirjade osas mööndusi. Viited kõnealustele mööndustele tuleb artikli 4 esimese lõigu esimesest lausest kustutada.
Tootespetsifikaadi artikli 4 esimeses lõigus on sätestatud järgmine:
„Juustu „Grana Padano“ (KPN) valmistatakse toorpiimast, mida saadakse lehmadelt, keda lüpstakse kaks korda päevas. Kui välja arvata Trentingrana piirkonnas toodetav piim, siis ei kohaldata ühtki kehtivate õigusaktidega ette nähtud mööndust seoses bakterite hulga ja somaatiliste rakkude arvuga“.
See tuleb asendada järgmisega:
„Juustu „Grana Padano“ (KPN) valmistatakse toorpiimast, mida saadakse kaks korda päevas lüpstavatelt lehmadelt või vabalt ringi liikuvate lehmade sellise robotlüpsi teel, millega on tagatud piima soovitud omaduste säilimine“.
See muudatus on vajalik, sest 5. juuni 2003. aasta määruses nr 131, millega kõnealune mööndus on ette nähtud, on sätestatud selle möönduse rakendamise tähtaeg, mis on nüüd möödas.
Järgmine parandus on vaja teha lubatud söödaainete loetelu käsitlevas lõigus mullikatele viitamisel:
tekst „vanemad kui seitsmekuused mullikad“ tuleb muuta järgmiseks: „rohkem kui seitse kuud tiined mullikad“.
Tootespetsifikaadi artikli 4 kolmas lõik, kus on sätestatud järgmine:
„Lehmade põhisööt on haljas- või kuivsööt ja see kehtib piima andvate lehmade, piimaandmise katkestanud lehmade ja vanemate kui seitsmekuuste mullikate puhul“,
asendatakse järgmisega:
„Lehmade põhisööt on haljas- või kuivsööt ja see kehtib piima andvate lehmade, piimaandmise katkestanud lehmade ja rohkem kui seitse kuud tiinete mullikate puhul“.
Lisaks tuleb muuta artikli 4 seitsmendat lõiku. Praegune tekst on järgmine:
„Järgnevalt on esitatud loetelu söödasegus kasutatavatest toorainetest, mis on jagatud kategooriatesse ja mida võib lisada söödale, mis on ette nähtud piima andvatele lehmadele, piimaandmise katkestanud lehmadele ja vanematele kui seitsmekuustele mullikatele, kelle piima kasutatakse juustu „Grana Padano“ (KPN) valmistamiseks“.
See asendatakse järgmisega:
„Järgnevalt on esitatud loetelu söödasegus kasutatavatest toorainetest, mis on jagatud kategooriatesse ja mida võib lisada söödale, mis on ette nähtud piima andvatele lehmadele, piimaandmise katkestanud lehmadele ja rohkem kui seitse kuud tiinetele mullikatele, kelle piima kasutatakse juustu „Grana Padano“ (KPN) valmistamiseks“.
See muudatus mõjutab ka koonddokumendi punkti 3.3 esimest lõiku.
Seal on sätestatud järgmine tekst:
„Lehmade põhisööt on haljas- või kuivsööt ja see kehtib piima andvate lehmade, piimaandmise katkestanud lehmade ja vanemate kui seitsmekuuste mullikate puhul“.
See tuleb asendada järgmisega:
„Lehmade põhisööt on haljas- või kuivsööt ja see kehtib piima andvate lehmade, piimaandmise katkestanud lehmade ja rohkem kui seitse kuud tiinete mullikate puhul“.
Selle muudatusega parandatakse tekstis ilmne viga, kuna Itaalia karjakasvatuses peetakse lehmi mullikateks („manze“) alates ligikaudu 18 kuu vanuselt ja see on ka vanus, mil neid viljastatakse. Kõnealune muudatus on seega parandus, kuna sõna „tiined“ jäeti lihtsalt eksimuse tõttu välja.
Lisaks võimaldab see muudatus kasutada vabalt ringi liikuvate lehmade robotlüpsi. Seoses sellega tuleb muuta ka tootespetsifikaadi neid osi, milles käsitletakse erinevate lüpsikordade piima segu kasutamise võimalust.
Seega tuleb muuta tootespetsifikaadi artikli 4 esimest lõiku ning artikli 5 kolmandat ja neljandat lõiku.
Tootespetsifikaadi artikli 4 esimeses lõigus on sätestatud järgmine:
„Juustu „Grana Padano“ (KPN) valmistatakse toorpiimast, mida saadakse lehmadelt, keda lüpstakse kaks korda päevas. Kui välja arvata Trentingrana piirkonnas toodetav piim, siis ei kohaldata ühtki kehtivate õigusaktidega ette nähtud mööndust seoses bakterite hulga ja somaatiliste rakkude arvuga“.
See tuleb asendada järgmisega:
„Juustu „Grana Padano“ (KPN) valmistatakse toorpiimast, mida saadakse kaks korda päevas lüpstavatelt lehmadelt või vabalt ringi liikuvate lehmade sellise robotlüpsi teel, millega on tagatud piima soovitud omaduste säilimine“.
Tootespetsifikaadi artikli 5 kolmandas ja neljandas lõigus on sätestatud järgmine:
„Juustu võib valmistada ühe lüpsikorra piimast või kahe lüpsikorra piima segust pärast seda, kui sellel on lastud settida ja koor on loomulikul teel pinnale kerkinud.
Lisaks on võimalik kasutada kahe lüpsikorra piima pärast seda, kui ainult ühe lüpsikorra piimal on lastud settida ja koor on loomulikul teel pinnale kerkinud“.
See tuleb asendada järgmisega:
„Juustu võib valmistada ühe lüpsikorra piimast või rohkem kui ühe lüpsikorra piima segust pärast seda, kui sellel on lastud settida ja koor on loomulikul teel pinnale kerkinud.
Lisaks on võimalik kasutada piima, millest ainult teatud osal on lastud settida, kuni koor on loomulikul teel pinnale kerkinud“.
See muudatus mõjutab ka koonddokumendi punkti 3.2,
kus on sätestatud järgmine tekst:
„Kõva, kuumutatud ja pika valmimisajaga juust, mida toodetakse aasta läbi ja mida kasutatakse lauajuustuna või riivituna, valmistatud osaliselt kooritud toorpiimast, mida saadakse lehmadelt, keda lüpstakse kaks korda päevas ja kelle põhisööt on haljas- või kuivsööt. Kasutatakse kahe igapäevase lüpsikorra piima. Lubatud on kasutada ühe lüpsikorra piima või kahe lüpsikorra piima segu“.
See tuleb asendada järgmisega:
„Kõva, kuumutatud ja pika valmimisajaga juust, mida toodetakse aasta läbi ja mida kasutatakse lauajuustuna või riivituna, valmistatud osaliselt kooritud toorpiimast, mida saadakse kas kaks korda päevas lüpstavatelt lehmadelt või vabalt ringi liikuvate lehmade robotlüpsi teel, kusjuures lehmade põhisööt on haljas- või kuivsööt. Juustu võib valmistada ühe lüpsikorra piimast või rohkem kui ühe lüpsikorra piima segust“.
Kui see muudatus kiidetakse heaks, on võimalik valmistada juustu rohkem kui kahe lüpsikorra piimast. Juustumeister peab järgneva koorimisprotsessi käigus kandma hoolt selle eest, et tagatud oleksid tootespetsifikaadis ette nähtud piima omadused, mida ei tohi muuta. Aastaid tehtud katsetused on näidanud, et rasva ja kaseiini nõutud suhtarvu tagamisest piisab, et juustul oleksid tootespetsifikaadis ja koonddokumendis sätestatud omadused. Tehnika ja teaduse seisukohast ei mõjuta robotlüps piima omadusi. Robotlüpsi teel saadud piim on nii rasva kui ka proteiinide sisalduse poolest statistiliselt võrreldav tavapärase lüpsmise teel saadud piimaga. Tegelikult võib robotlüpsi kasutamine parandada lehmade heaolu, sest see vähendab stressi, mida põhjustab lehmade lüpsmine imetamise tippajal ainult kaks korda päevas.
Miinimumaega, mil juust peab vormides seisma, tuleb vähendada 48 tunnilt 36 tunnile.
Täpsemalt tähendab see seda, et artikli 5 üheteistkümnes lõik, kus on sätestatud järgmine tekst:
„Siis asetatakse juust vähemalt 48 tunniks vormidesse, mis jätavad juustule päritolumärgistuse. Seejärel asetatakse juust 14–30 päevaks soolvette“,
tuleb asendada järgmisega:
„Siis asetatakse juust vähemalt 36 tunniks vormidesse, mis jätavad juustule päritolumärgistuse. Seejärel asetatakse juust 14–30 päevaks soolvette“.
Aastate jooksul on katsete tulemused näidanud, et 36 tundi on vormides seismiseks piisav aeg, et juust võtaks õige kuju ja tahkestuks nõuetekohaselt ning oleks valmis soolvette asetamiseks. Vajadus selle muudatuse järele on tekkinud juustu tootmise järkjärgulise kasvu tõttu nii üksikute juustu valmistavate ettevõtete kui ka ühinenud ettevõtete poolt. See on toonud kaasa tootmise koondumise suurematesse rajatistesse. See on paratamatult toonud kaasa erinevate juustuvalmistusprotsesside ruumi- ja ajapiirangud. Võttes arvesse aega, mida on vaja vormide pesemiseks ja desinfitseerimiseks enne seda, kui neid saab uues tootmistsüklis uuesti kasutada, aitaks soovitud muudatus tõhustada oluliselt juustuvalmistusprotsesside korraldamist.
Lubada tuleb nn soojuskambrite („camera calda“) kasutamist.
See tähendab, et tootespetsifikaadi artiklisse 5 tuleb lisada järgmine lause:
„Kui juustud võetakse soolveest välja, võib neid loputada ja/või jätta mitte enam kui 24 tunniks 25–60 °C keskkonda“.
Viimastel aastatel on mõned juustutootjad proovinud võtta uuesti kasutusele vana tava, milleks on jätta juustud 3–24 tunniks (pärast soolveest väljavõtmist ja mittekohustuslikku veega loputamist) eriotstarbelistesse kambritesse, kus temperatuur on 25–60 °C. Nagu kinnitavad mitmed ajaloolised dokumendid, on see traditsiooniline meetod, mille eesmärk on soodustada juustu pinnalt niiskuse ja soola aurustumist. See aitab kaasa juustukoorikul ühtlasema pinna tekkimisele ja juustu pinnal hallituse kasvu aeglustumisele. Kuna kõnealuse tava uuesti kasutusele võtmise katsed on andnud väga häid tulemusi, võeti vastu otsus anda selle tava kasutamiseks luba.
Muu
Välja tuleb jätta reegel, mille kohaselt on juustu valmistava ettevõtte jääkide transportimine lubatud ainult päritolupiirkonna raames.
See tähendab täpsemalt seda, et artikli 7 punkt d, kus on sätestatud järgmine tekst:
|
„d) |
Jääkide transportimine on lubatud ainult sama juustutootmise ettevõtte või ettevõtete rühma ning ainult päritolupiirkonna raames. Seega ei tohi jääke, mida kasutatakse riivitud juustu „Grana Padano“ valmistamiseks, müüa iseseisva tootena“, |
tuleb asendada järgmisega:
„Jääkide transportimine on lubatud ainult sama juustutootmise ettevõtte või ettevõtete rühma raames. Seega ei tohi jääke, mida kasutatakse riivitud juustu „Grana Padano“ valmistamiseks, müüa iseseisva tootena“.
See muudatus mõjutab ka koonddokumendi punkti 3.5, kus on sätestatud järgmine tekst:
„jääkide transportimine on lubatud ainult sama ettevõtte või ettevõtete rühma ning ainult päritolupiirkonna raames“.
See tuleb asendada järgmisega:
„Jääkide transportimine on lubatud ainult sama juustutootmise ettevõtte või ettevõtete rühma raames“.
Sellel muudatusel on piiratud mõju, kuna see avaldab mõju ainult nendele juustutootmise ettevõtetele, kelle juustu portsjonitesse jagamise rajatised, millel on ka õigus pakendada riivitud juustu, asuvad väljaspool tootmispiirkonda (see luba antakse muidugi ainult rajatistele, mis asuvad päritolupiirkonnas). Eesmärgiks on lubada nendel ettevõtetel transportida jääke oma väljaspool tootmispiirkonda asuvatest rajatistest tootmispiirkonnas asuvatesse rajatistesse, millel on õigus valmistada riivitud juustu „Grana Padano“, kusjuures järgitakse tootespetsifikaadis kehtestatud piiranguid jääkide kasutamise kohta riivitud juustu valmistamisel. Kõnealuse soovitud muudatuse tõeline eesmärk on, et kõnealustel üksikutel ettevõtetel oleksid võrdsed võimalused nende ettevõtetega, kelle mõlemad rajatised asuvad päritolupiirkonnas ja kes saavad seega juustu „Grana Padano“ valmistamisel tekkivaid jääke oma rajatiste vahel transportida ilma igasuguste piiranguteta.
Kvaliteedikontroll
Selle muudatusega lisatakse kategooriad, mida kasutatakse kvaliteedikontrolli ajal juustu „Grana Padano“ liigitamiseks: „scelto sperlato“ [„tõendatud tippkvaliteet“], „zero“ (0) [„null“] ja „uno“ (1) [„üks“].
Seoses sellega tuleb artiklisse 5 lisada järgmine lõik:
„Juust „Grana Padano“ liigitatakse järgmiselt: „scelto sperlato“ [„tõendatud tippkvaliteet“], „zero“ (0) [„null“] ja „uno“ (1) [„üks“].
Juustu „Grana Padano“ kategoorial „scelto sperlato“ ei ole ühtki sisemist ega välimist puudust.
Juustu „Grana Padano“ kategoorial 0 („zero“) on mõned väikesed kooriku defektid („correzioni“ – korrektsioonid), kuid juustu sisu vastab ikkagi tippkvaliteediga tootele.
Juustu „Grana Padano“ kategoorial 1 („uno“) – tuntud ka kui „sottoscelto“ [„tippkvaliteedile mittevastav“] – on mõningad väikesed korrektsioonid või defektid juustu koorikus või sisus, juustul on veidi suurenenud augud ja kui juustu lüüa kontrollhaamriga, siis võtab veidi aega, enne kui juustu vorm taastub“.
Kuigi juust „Grana Padano“ on tootespetsifikaadis loetletud väga täpsete omaduste põhjal praegu määratletud, on aja jooksul selgunud, et kasulik oleks juustu koorikus ja sisus väikeste defektide olemasolu alusel liigitada toode kategooriatesse. Need kategooriad, mida kasutatakse juba muude sarnaste kõvade juustude puhul, ei avalda olulist mõju tootespetsifikaadi artiklis 2 sätestatud tooteomadustele. Küll aga võimaldavad need kategooriad rakendada valdkondlikku poliitikat, mille eesmärk on parandada toote kvaliteeti. Need kategooriad määratleti juustu „Grana Padano“ (KPN) kehtivate kauplemistavade põhjal, millele osutati muu hulgas dokumentides, mis esitati Euroopa Komisjonile asjaomase kaitstud päritolunimetuse registreerimisel. Täpsemalt tähendab see seda, et juustupartii kvaliteedi kontrollimisel ning samuti kontrollhaamri abil kontrollimisel enne juustupartii põletamisjäljega märkimist jaotatakse juustupartii eespool kirjeldatud kaubakategooriateks. Kvaliteedikontrolli alusel täidetakse iga kaubapartii kohta kvaliteediklassi vorm, kus kõik juustud liigitatakse järgmiste kategooriate põhjal: „scelto sperlato“, „zero“ (0) või „uno“ (1).
KOONDDOKUMENT
„GRANA PADANO“
ELi nr: PDO-IT-0011-AM04 – 5.4.2018
KPN ( X ) KGT ( )
1. Nimetus(ed)
„Grana Padano“
2. Liikmesriik või kolmas riik
Itaalia
3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus
3.1. Toote liik
Klass 1.3. Juust
3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus
Kõva, kuumutatud ja pika valmimisajaga juust, mida toodetakse aasta läbi ja mida kasutatakse lauajuustuna või riivituna, valmistatud osaliselt kooritud toorpiimast, mida saadakse kas kaks korda päevas lüpstavatelt lehmadelt või vabalt ringi liikuvate lehmade robotlüpsi teel, kusjuures lehmade põhisööt on haljas- või kuivsööt. Juustu võib valmistada ühe lüpsikorra piimast või rohkem kui ühe lüpsikorra piima segust. Juusturatas on silindrikujuline, kergelt kumer või peaaegu sirge äärega, ülevalt sile või ääristatud veidi kõrgema randiga.
Juusturatta diameeter on 35–45 cm ja ääre kõrgus 18–25 cm, sõltuvalt valmistamise tehnilistest tingimustest.
Kaal: 24–40 kg; koorik: kõva ja sile, kooriku paksus 4–8 mm.
Juust on kõva, peeneteraline, radiaalse kihilisusega ja vaevumärgatavate aukudega. Rasvasisaldus kuivaines on vähemalt 32 %. Kooriku värvus on tume või naturaalne kuldkollane ning juustu sisu värvus valge või õlgkollane. Juustul on meeldiv lõhn ja õrn maitse.
3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)
Lehmade põhisööt on haljas- või kuivsööt ja see kehtib piima andvate lehmade, piimaandmise katkestanud lehmade ja rohkem kui seitse kuud tiinete mullikate puhul. Piimalehmi söödetakse sama põllumajandusettevõtte põllukultuuridest saadud söödaga või kaitstud päritolunimetusega juustu „Grana Padano“ (KPN) valmistamispiirkonnast saadud söödaga.
Päevaratsioonis peab vähemalt 50 % kuivmassist koosnema söödast, kusjuures sööda ja söödasegu suhe kuivaine arvestuses ei tohi olla väiksem kui 1. Vähemalt 75 % päevaratsiooni sööda kuivmassist peab koosnema söödast, mis on toodetud piima tootmispiirkonnas.
Lubatud söödaained on loetletud nimekirjas, millesse kuuluvad:
sööt: haljassööt, hein, õled, silo (viimane on keelatud Trentingrana tüüpi juustu valmistamisel);
söödasegus kasutatavad toorained, mis on jagatud kategooriatesse ja mida võib söödale lisada: teraviljad ja teraviljatooted, õliseemned ja nendest valmistatud tooted, mugulad ja juurköögiviljad ning nendest valmistatud tooted, suhkrutööstusest pärit kuivsööt, kaunviljade seemned, rasvad, mineraal- ja lisaained.
Toorained: lehma toorpiim, naturaalne vadak, vasikalaap. Piima saadakse punktis 4 määratletud piirkonnas peetavatelt lehmadelt.
3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas
Valmistamise ja laagerdamise toimingud peavad toimuma punktis 4 osutatud valmistamispiirkonnas.
3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab
Riivimise ja pakendamisega seotud toimingud peavad toimuma punktis 4 määratletud valmistamispiirkonnas, kuna värske riivitud juust on väga tundlik ning selle organoleptiliste omaduste säilitamiseks tuleb juust kohe pakendada tingimustes, millega välditakse kuivamist, lisaks sellele saab kohese pakendamisega pakendisse, millele on kantud päritolunimetus, paremini tagada riivitud toote algupära, mida on riivitud kujul raskem identifitseerida kui tervet juusturatast, kus on näha märgistus (nagu kinnitati Euroopa Kohtu 20. mai 2003. aasta otsusega C-469/00).
Kaitstud päritolunimetusega „Grana Padano“ juustu lõikamisel ja pakendamisel tekkinud jääke, mis võivad olla erineva ja/või sama kaaluga tükkides, blokkides, kuubikutes, suupistetükkides jne võib riivitud „Grana Padano“ valmistamiseks kasutada ainult järgmistel tingimustel: kooriku sisaldus on kuni 18 %; alati peab olema tagatud jälgitavus „Grana Padano“ (KPN) tervete juusturataste puhul, kust jäägid pärit on; kui jääke kasutatakse hiljem ja/või suunatakse ühest ettevõttest teise, siis tuleb neid vastavalt registreerimisnumbrile ja valmistamise kuule hoida eraldi. Jääkide transportimine on lubatud ainult sama juustutootmise ettevõtte või ettevõtete rühma raames. Seega ei tohi jääke, mida kasutatakse riivitud juustu „Grana Padano“ valmistamiseks, müüa iseseisva tootena.
3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab
Ametlik märgistus, mis tõendab, et toode vastab „Grana Padano“ kaitstud päritolunimetuse kasutamise kriteeriumidele, ja mis peab olema nii tervetel juusturatastel kui ka kõikidel „Grana Padano“ (KPN) portsjonitesse jagatud ja riivitud juustu pakenditel, koosneb rombikujulisest joonisest, mille peal on suurtähtedega kirjutatud sõnad „GRANA“ ja „PADANO“. Ümarate tippudega rombi ülemisse nurka on kirjutatud esitäht „G“ ja alumisse „P“.
Markeerimisvorm, millega külmpressi abil vormimisel vajutatakse juusturattale päritolunimetus, jätab juustule jäljendi, mis koosneb väikestest ümber kogu juusturatta punktiirina paigutatud rombidest, mille sees on kordamööda sõnad „Grana“ ja „Padano“ ning viited juustutootjale, valmistamise aastale ja kuule.
Üksnes Trento autonoomses provintsis valmistatud juustu „Grana Padano“ (KPN) puhul, mida valmistatakse üksnes selliste lehmade piimast, keda toidetakse söödaga ja kelle puhul on keelatud silo kasutamine kogu aasta jooksul, on lubatud kasutada spetsiaalset TRENTINGRANA tüübi jaoks ettenähtud markeerimisvormi, mille jäljend koosneb kahest reast punktiirina paigutatud rombidest, mille vahel on sõna „TRENTINO“. Keskosas, mägede stiliseeritud kujutiste vahel on sõna „TRENTINO“, mis on kirjutatud mõlemalt poolt loetavana.
Eespool osutatud TRENTINGRANA tüüpi juustu „Grana Padano“ (KPN) pakendamisel peab pakendil või reklaammaterjalidel olema järgmine kujutis:
Vormimismärgist täiendava päritolutähisena pannakse juustule kaseiinplaat, millel on kiri „GRANA PADANO“, valmistamise aasta ja tähtnumbriline kood, millega juusturatas üheselt identifitseeritakse.
Juust „Grana Padano“, mis on valmistamispiirkonnas vähemalt 20 kuud pärast vormimist laagerdunud, võib saada tähistuse „RISERVA“. „Grana Padano“ Riserva kategooriasse kuulumist märgitakse teise põletamisjäljega, mis pannakse ettevõtjate taotlusel juusturattale samamoodi kui KPNi märgis. Kõnealune märgis koosneb ringist, mille keskele on kirjutatud sõna „RISERVA“. Ringi ülemises pooles on sõna „OLTRE“ ja number „20“, alumises sõna „MESI“.
Pakendatud toodete puhul kasutatakse järgmisi tootekategooriaid: „Grana Padano“ OLTRE 16 MESI (üle 16 kuu vanune „Grana Padano“) ja „Grana Padano“ Riserva.
Pakendil, mis sisaldab „Grana Padano“ OLTRE 16 MESI kategooriasse kuuluvat juustu, täiendatakse „Grana Padano“ logo sõnadega „OLTRE 16 MESI“, mis kirjutatakse ühel real kahe paralleelse joone vahele.
Pakendile, mis sisaldab „Grana Padano“ RISERVA kategooriasse kuuluvat juustu, pannakse lisaks „Grana Padano“ logole põletusmärk „RISERVA“.
Lisaks sellele, et spetsifikaadis selgelt sätestatud kategooriate („Oltre 16 Mesi“ ja „RISERVA-Oltre 20 Mesi“) puhul tuleb lisada kummalegi kategooriale vastav logo, võib pakendil soovi korral märkida ka eespool osutatud kategooriates märgitust erineva laagerdumisaja.
Kõnealune tähistus peab olema esitatud nii, et ei tekiks eksitavat viidet, nagu oleks tegemist muu kui spetsifikaadis ette nähtud ja kindlaks määratud kategooriaga.
Nii et selguse huvides ja selleks, et ei tekiks segadust ametlike kategooriate ning tarbijale täpsema ja üksikasjalikuma teabe jagamiseks lisatud valikulistest täiendavatest tähistest arusaamisel, tuleb 16 kuu ja 20 kuu pikkust laagerdumist tähistada üksnes kahe eespool osutatud logoga, kuid logodel osutatust erinev laagerdumisaeg (näiteks „laagerdunud 12 kuud“, „laagerdunud 14 kuud“, „laagerdunud 18 kuud“ vms) peab olema märgitud selliste tähtede, värvi, suuruse ja pakendil oleva asukohaga, mis erineb „Grana Padano“ (KPN) tähistuse puhul kasutatavast.
4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus
Nii terve kui riivitud juustu „Grana Padano“ (KPN) valmistamispiirkond hõlmab Alessandria, Asti, Biella, Cuneo, Novara, Torino, Verbania, Vercelli, Bergamo, Brescia, Como, Cremona, Lecco, Lodi ja Mantova provintsi Po jõe vasakkaldal ning Milano, Monza, Pavia, Sondrio, Varese, Trento, Padova, Rovigo, Treviso, Venezia, Verona, Vicenza ja Bologna provintsi Reno jõe paremkaldal, Ferrara, Forlì Cesena, Piacenza, Ravenna ja Rimini provintsi ning järgmisi Bolzano provintsi kommuune: Anterivo, Lauregno, Proves, Senale-S. Felice ja Trodena.
5. Seos geograafilise piirkonnaga
Juustu „Grana Padano“ (KPN) valmistamispiirkond langeb suures osas kokku Po jõe tasandiku piirkonnaga, st Po jõe oru geograafilise alaga, mida iseloomustavad üleujutatavad veerohked fluvioglatsiaalse päritoluga alluviaalsed pinnased, mis on üks kõige viljakamatest ja loomasööda tootmiseks kõige paremini sobivatest aladest maailmas.
Nimetatud pinnaseomadused koos selle ala erilise mikrokliimaga soodustavad maisi kasvatamist, mis moodustab peamise osa selliste lehmade söödast, kelle piima kasutatakse juustu „Grana Padano“ (KPN) valmistamiseks. Mais võib moodustada kuni 50 % kasutatud sööda kuivmassist.
Alates XI sajandist toimunud Po jõe tasandiku korrastamine ja niisutamine on võimaldanud arendada kohalikku veisekasvatust. Kuna piima toodeti rohkem, kui oli vaja maaelanikkonna igapäevase vajaduse katmiseks, oli vaja muuta piim kestvaks säilitamiseks sobivaks juustuks. Ka praegu on kohaliku sööda, eelkõige maisi küllus seotud rohke vee olemasoluga, mis on veisekasvatuse säilitamiseks ja seega piima tootmiseks väga oluline.
Juustu „Grana Padano“ (KPN) eripära seisneb järgmistes omadustes:
|
— |
juustu mõõdud ja kaal; |
|
— |
juustu morfoloogiline eripära, mis on seotud valmistamistehnikaga, mille tulemusel tekib teraline struktuur, mis soodustab lõikamisel lõhede tekkimist; |
|
— |
juustu valge või õlgkollane värvus, peen maitse ja meeldiv lõhn, mis tuleneb peamiselt vahamaisi laialdasest kasutusest kariloomade söödas; |
|
— |
vee ja rasva sisaldus, mis on peaaegu samasugune kui proteiinide sisaldus; |
|
— |
valkude ulatuslik loomulikul teel muundumine peptoonideks, peptiidideks ja vabadeks aminohapeteks; |
|
— |
juust võib kaua laagerduda, isegi kauem kui 20 kuud. |
Põhjuslik seos juustu „Grana Padano“ ja selle päritolupiirkonna vahel seisneb järgmises:
|
— |
Po jõe tasandiku hea veega varustatus ja sellest tulenev sööda, peamiselt vahamaisi kättesaadavus, millest tulenevad juustumassi sellised omadused nagu valge või õlgkollane värvus ning maitse ja lõhn. Nimelt maisisilo või vahamaisi kasutamise otsesel tagajärjel väheneb piimalehmade söödas selliste värvainete osakaal nagu karoteen, antotsüaan, klorofüll, võrreldes eri tüüpi heinal ja haljassöödataimedel põhineva põhisöödaga. See on sileerimise otsene tagajärg. |
|
— |
Toorpiima kasutamine, mille kalgendamisel lisatakse tootele kõnealusele piirkonnale iseloomulikke piimhappebaktereid. |
|
— |
Naturaalse kultuurvadaku kasutamine, mis loob katkematu mikrobioloogilise seose valmistamispiirkonnaga. Piim, millest saadakse kalgend ja kultuurvadak, on ühelt poolt lüliks, mis seob kalgendamise valmistamispiirkonnaga ja teiselt poolt tagab pideva ja püsiva päritolupiirkonnale iseloomulike piimhappebakterite sisalduse, millest tulenevad „Grana Padano“ (KPN) peamised eriomadused. |
Põhjusliku seose loomises toote omaduste ja päritolupiirkonna vahel osaleb ka juustumeister („casaro“), kellel on „Grana Padano“ (KPN) valmistamisel alati keskne ja oluline tähtsus.
Ka praegu on piima muutmine juustuks „Grana Padano“ (KPN) usaldatud juustumeistritele, mitte tehnikutele või teadlastele.
Viide tootespetsifikaadi avaldamisele
(Viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)
Toote spetsifikaadi täielik tekst on saadaval järgmisel veebisaidil: http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335
või
otse põllumajandus-, toiduaine- ja metsanduspoliitika ministeeriumi avalehel (www.politicheagricole.it), klõpsates linki „Qualità e sicurezza“ [Kvaliteet ja ohutus] (ekraani ülemises paremas osas), seejärel linki „Disciplinari di Produzione all’esame dell’UE“ [„ELile hindamiseks esitatud spetsifikaadid“].
|
4.6.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 188/12 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,
27. mai 2019,
mille kohaselt avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas taotlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artiklis 53 osutatud olulise muudatuse heakskiitmiseks järgmise nimetuse tootespetsifikaadis: „Olives cassées de la vallée des Baux-de-Provence“ (KPN)
(2019/C 188/05)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 50 lõike 2 punkti a koostoimes artikli 53 lõikega 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Prantsusmaa esitas vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 49 lõikele 4 taotluse olulise muudatuse heakskiitmiseks nimetuse „Olives cassées de la vallée des Baux-de-Provence“ (KPN) tootespetsifikaadis. |
|
(2) |
Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 50 vaatas komisjon kõnealuse taotluse läbi ja jõudis järeldusele, et see vastab nimetatud määruses sätestatud tingimustele. |
|
(3) |
Selleks et võimaldada vastulausete esitamist vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 51, tuleb registreeritud nimetuse „Olives cassées de la vallée des Baux-de-Provence“ (KPN) tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotlus, nagu on osutatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 (2) artikli 10 lõike 1 esimeses lõigus, koos muudetud koonddokumendi ja viitega tootespetsifikaadi avaldamisele avaldada Euroopa Liidu Teatajas, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Ainus artikkel
Registreeritud nimetuse „Olives cassées de la vallée des Baux-de-Provence“ (KPN) tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotlus, nagu on osutatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 artikli 10 lõike 1 esimeses lõigus, koos muudetud koonddokumendi ja viitega tootespetsifikaadi avaldamisele on esitatud käesoleva otsuse lisas.
Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 51 annab käesoleva otsuse avaldamine õiguse esitada vastuväiteid käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud muudatuse suhtes kolmekuulise tähtaja jooksul alates käesoleva otsuse avaldamise kuupäevast Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 27. mai 2019
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Phil HOGAN
(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.
(2) Komisjoni 13. juuni 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 668/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 179, 19.6.2014, lk 36).
LISA
KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE / KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS
Muudatuse heakskiitmise taotlemine kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga.
„OLIVES CASSÉES DE LA VALLÉE DES BAUX-DE-PROVENCE“
ELi nr: PDO-FR-0051-AM01 – 16.8.2017
KPN ( X ) KGT ( )
1. Taotlejate rühm ja õigustatud huvi
|
Syndicat AOP Huile d’olive et Olives de la Vallée des Baux-de-Provence (SIOVB) |
|
Vallon de la Fontaine |
|
13520 Les Baux-de-Provence |
|
PRANTSUSMAA |
|
Tel +33 0490543842 |
|
Faks +33 484253288 |
|
E-post: contact@siovb.com |
Ühendus „Syndicat AOP Huile d’olive et Olives de la Vallée des Baux-de-Provence“ (SIOVB) tegutseb tööseadustiku alusel ning hõlmab oliivide tootjaid, töötlejaid ja pressimisettevõtjaid (ligikaudu 1 100 ettevõtjat). Ühendusel on õigustatud huvi taotluse esitamiseks.
2. Liikmesriik või kolmas riik
Prantsusmaa
3. Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab
|
— |
☐ |
Toote nimetus |
|
— |
☒ |
Toote kirjeldus |
|
— |
☒ |
Geograafiline piirkond |
|
— |
☒ |
Päritolutõend |
|
— |
☒ |
Tootmismeetod |
|
— |
☒ |
Seos piirkonnaga |
|
— |
☒ |
Märgistus |
|
— |
☒ |
Muu: kontrollid, riiklikud nõuded. |
4. Muudatus(t)e liik
|
— |
☒ |
Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline |
|
— |
☐ |
Sellise registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset) ei ole avaldatud ja mida ei käsitleta määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt väikese muudatusena. |
5. Muudatus(ed)
Toote kirjeldus
Toote „Olives cassées de la Vallée des Baux-de-Provence“ kirjeldust muudeti ja täiendati nii tootespetsifikaadis kui ka koonddokumendis (mis asendab endist kokkuvõtet).
Tootespetsifikaadi ja kokkuvõtte esialgne sõnastus:
„Toode „Olives cassées de la Vallée des Baux-de-Provence“ pärineb üksnes sortidest ‘Salonenque’ ja ‘Béruguette’.
Toode „Olives cassées de la Vallée des Baux-de-Provence“ on varajane toode, mille säilivusaeg on lühike. Tegemist on apteegitilliga maitsestatud roheliste oliividega.“
on asendatud järgmisega:
„Toote „Olives cassées de la Vallée des Baux-de-Provence“ näol on tegemist purustatud lauaoliividega. Viljad pärinevad üksnes sortidest ‘Salonenque’ ja ‘Aglandau’ (tuntud ka nime ‘Béruguette’ all). Turustamisel ei ole eri sortide segamine lubatud. Oliivide suurus on kuni 35 vilja 100 grammi toote kohta. Tootepartiid peavad olema ühtlased, lubatud on kuni 5 % vilju, mille suurus on üle 42 vilja 100 g toote kohta, ja kuni 5 % vilju, mille suurus on vähem kui 20 vilja 100 g toote kohta. Oliivid purustatakse tervelt, ilma neid tükeldamata. Samas võib tootes olla kuni 5 % purustamata oliive ja kuni 5 % lõhkenud oliive. Tegemist on apteegitilliga (Foeniculum vulgare var.) maitsestatud roheliste oliividega. Oliivid on suus krõmpsuvad ja neil on tugev apteegitilli maitse, mida soolane maitse ei või varjutada. Lubatud on kergelt mõrkjas maitse. Tootel „Olives cassées de la Vallée des Baux-de-Provence“ ei või olla käärinud maitset või seebi (sooda) või puidu maitset. Oliive turustatakse selges või kergelt hägusas, kuid mitte tumenenud soolalahuses, mis sisaldab apteegitilli varte tükikesi.“
Need kirjeldavad elemendid on lisatud järgmistel põhjustel:
|
— |
selleks et toodet paremini iseloomustada, on lisatud, et tegemist on „lauaoliividega“; |
|
— |
lisatud on kohaliku nimetusega sordi ‘Béruguette’ ametlik nimetus ‘Aglandau’, samas kui registreeritud tootespetsifikaadis oli toodud üksnes nimetus ‘Béruguette’. Selle lisamise eesmärk oli viia nimetus vastavusse sordi ametliku nimetusega, mis on kajastatud Euroopa sordiregistris; |
|
— |
„Turustamisel ei ole eri sortide segamine lubatud“. See nõue oli esitatud tootespetsifikaadi osas „Tootmismeetod“ ja kokkuvõttes, kuid see puudus osas „Toote kirjeldus“, kuigi tegemist on olulise kirjeldava elemendiga; |
|
— |
oliivide suurust, mis vastab kuni 35 viljale 100 g toote kohta, oli nimetatud ainult tootespetsifikaadi osas „Tootmismeetod“ ja kokkuvõttes, kuigi tegemist on olulise kirjeldava elemendiga. Lisaks sellele lisati teave lubatud kõrvalekallete kohta. Need väärtused võimaldavad tagada sama partii viljade ühtlase suuruse, mis vastab traditsiooniliselt keskmise suurusega kuni suurtele oliividele; |
|
— |
lisatud on nõue, et oliivid peavad olema purustatud tervelt ja tükeldamata, see võimaldab oliive paremini kirjeldada lauaoliivide codex alimentarius’e standardi järgi. Samuti on lisatud lubatud kõrvalekalded, kuna vaatamata ettevaatlikule töötlemisele on siiski võimalik, et osa oliive ei ole soovitud lõpptoodetele vastavad (ei ole purustatud või on lõhkenud); |
|
— |
suurema täpsuse tagamiseks on lisatud oliivide maitsestamiseks kasutatava apteegitilli ladinakeelne nimetus (Foeniculum vulgare var.); |
|
— |
lisatud on oliivide organoleptiliste omaduste kirjeldus. Pärast päritolunimetuse tunnustamist tehtud kontrollide põhjal täiendati organoleptilist kirjeldust, et toodet paremini määratleda; |
|
— |
lisatud on müügiks pakkumise tingimuste kirjeldus, kuna see võimaldab täiendada tootespetsifikaadi ja kokkuvõtte osas „tootmismeetod“ esitatud esialgset sätet, milles oli nimetatud vaid seda, et oliive „hoitakse soolvees“, ning lubab ühtlasi täpsustada seoses oliivide maitsestamisega, et selleks tuleb kasutada apteegitilli. |
Lisaks sellele on esialgses sõnastuses lause: „Toode „Olives cassées de la Vallée des Baux-de-Provence“ on varajane toode, mille säilivusaeg on lühike.“ välja jäetud, sest see ei ole piisavalt täpne.
Geograafiline piirkond
Toote „Olives cassées de la Vallée des Baux-de-Provence“ geograafilise piirkonna määratlust muudeti nii tootespetsifikaadis kui ka koonddokumendis (endine kokkuvõte).
Sellega seoses on tootespetsifikaadi ja kokkuvõtte esialgne lause:
„Kaitstud päritolunimetuse „Olives cassées de la Vallée des Baux de Provence“ tootmispiirkond asub Bouches-du-Rhône’i departemangu järgmiste kommuunide territooriumil: Arles, Aureille, les Baux de Provence, Eygalières, Eyguières, Fontvieille, Lamanon, Maussane-les-Alpilles, Mouries, Le Paradou, Saint-Martin de Crau, Orgon, Saint-Etienne du Grès, Saint-Rémy de Provence, Senas, Tarascon.“
asendatud järgmisega:
— koonddokumendis (punkt 4):
„Geograafiline piirkond paikneb Bouches-du-Rhône’i departemangu järgmiste kommuunide territooriumil:
tervikuna hõlmatud kommuunid: Les Baux-de-Provence, Maussane-les-Alpilles, Paradou;
osaliselt hõlmatud kommuunid: Arles, Aureille, Eygalières, Eyguières, Fontvieille, Lamanon, Mas-Blanc-des-Alpilles, Mouriès, Orgon, Saint-Etienne-du-Grès, Saint-Martin-de-Crau, Saint-Rémy-de-Provence, Sénas, Tarascon.“;
— tootespetsifikaadis:
„Kõik toimingud alates oliivide tootmisest kuni nende töötlemiseni purustatud lauaoliivideks ning pastöriseerimiseni toimuvad geograafilises piirkonnas, mis paikneb Bouches-du-Rhône’i departemangu järgmiste kommuunide territooriumil:
tervikuna hõlmatud kommuunid: Les Baux-de-Provence, Maussane-les-Alpilles, Le Paradou;
osaliselt hõlmatud kommuunid: Arles, Aureille, Eygalières, Eyguières, Fontvieille, Lamanon, Mas-Blanc-des-Alpilles, Mouriès, Orgon, Saint-Etienne-du-Grès, Saint-Martin-de-Crau, Saint-Rémy-de-Provence, Sénas, Tarascon.
Kõikide asjaomaste kommuunide omavalitsusse on jäetud kaart, milles määratakse kindlaks geograafilise tootmispiirkonna piir ning mis on vastava eksperdikomisjoni ettepaneku kohaselt heaks kiidetud päritolunimetuste riikliku instituudi (INAO) põllumajandustoodete riikliku komitee 20. juuni 2013. aasta koosolekul.“
Geograafilise piirkonna ulatust on laiendatud geograafilisse piirkonda juba varasemalt kuulunud kommuunide osadega ning lisatud on täiendav piirnev kommuun, „Mas-Blanc-des-Alpilles“ (osaliselt). Need lisandused hõlmavad kõiki geograafilisse piirkonda kuuluvaid kommuune, välja arvatud kommuun „Les Baux-de-Provence“, mis kuulus juba varasemalt tervikuna geograafilisse piirkonda. Need geograafilisse piirkonda lisatud kommuunide osad vastavad samadele geoloogilistele, mullastiku-, kliima- ja taimestikualastele kriteeriumidele, mis on omased päritolunimetuse ülejäänud piirkondadele. Selline piiritlemine võimaldab ühtlasi lisada päritolunimetusele uue oliivide töötleja. Lisatud on vastava määratluse heakskiitmise kuupäev (20. juuni 2013), tegemist on geograafilise piirkonna muutmise riiklikul tasandil kinnitamiseks pädeva INAO põllumajandustoodete riikliku komitee tehtud otsuse kuupäevaga.
Ühtlasi on lisatud, et kasutatavad oliivid on koristatud kirjeldatud meetodi alusel kindlaksmääratud maatükkidelt. Sellega seoses on tootespetsifikaati lisatud järgmine tekst:
„Purustatud oliivid pärinevad eespool kirjeldatud geograafilises piirkonnas paiknevatelt kindlaksmääratud maatükkidelt. Maatükkide kindlaksmääramine toimub istutuskohaga seotud kriteeriumide alusel, mis on kindlaks määratud INAO põllumajandustoodete riikliku komitee 21. veebruari 2013. aasta koosolekul, võttes arvesse selle riikliku komitee moodustatud vastava eksperdikomitee arvamust.
Tootja, kes soovib maatüki kindlaks määrata, esitab INAO talitustele hiljemalt 31. mail enne kaitstud päritolunimetusega oliivide esimest istutamist INAO direktori kinnitatud vormile vastava trükitud avalduse ning kohustub järgima istutuskohta hõlmavaid kriteeriume.
Uute kindlaksmääratud maatükkide nimekirja kinnitab igal aastal INAO pädev riiklik komitee, võttes arvesse eespool nimetatud eksperdikomisjoni arvamust.
Kindlaksmääratud maatükkide nimekiri ja kindlaksmääramise kriteeriumid on kättesaadavad INAO talitustes ja huvitatud isikute rühmas.“
Selline menetlus võimaldab kontrolliasutustel kanda nimekirja kõik maatükid, kus on vaadeldaval aastal võimalik toota kaitstud päritolunimetusega toodet.
— Lisaks sellele on koonddokumendi punkti 3.4 ja tootespetsifikaati lisatud järgmine tekst:
„Kõik toimingud alates oliivide tootmisest kuni mustade oliivide töötlemiseni tuleb teha määratletud geograafilises piirkonnas.“
Lisatud ei ole mitte ühtegi kohustuslikult geograafilises piirkonnas teostatavat etappi, kuid teave etappide kohta, mis peavad toimuma geograafilises piirkonnas, ei olnud endises kokkuvõttes ja tootespetsifikaadis selgelt esitatud.
— Lisaks sellele on üksnes tootespetsifikaati lisatud kartograafilised viited geograafilise piirkonna määratlemiseks:
„Kõikide asjaomaste kommuunide omavalitsusse on jäetud kaart, milles määratakse kindlaks geograafilise tootmispiirkonna piir ning mis on vastava eksperdikomisjoni ettepaneku kohaselt heaks kiidetud päritolunimetuste riikliku instituudi (INAO) põllumajandustoodete riikliku komitee 20. juuni 2013. aasta koosolekul.“
Tegemist on geograafia- ja metsateabe riikliku instituudi (Institut national de l’information géographique et forestière, IGN) kartograafiliste andmetega, mis on üle kantavad teistele andmekandjatele, erinevalt varasemalt kasutatud katastriplaanidest.
Kehtivate riiklike menetluste kohaselt on tootespetsifikaadi muutmise korral päritolunimetuste riikliku instituudi (INAO) piimatoodete, põllumajandustoodete ja metsanduse päritolunimetuste riiklik komitee pädev tegema taotluse kohta otsust enne selle edastamist Euroopa Komisjonile. Seejuures ei kohaldata muudatust enne selle registreerimist Euroopa tasandil.
Päritolutõend
Kogu järgnev tekst on tootespetsifikaadi ja koonddokumendi (endine kokkuvõte) sellest osast välja jäetud:
„Koos teravilja ja viinamarjaga on oliivipuu kuulunud alati Provence’i maakonna kolme põhikultuuri hulka.
Baux-de-Provence’i orus on oliivisektor olnud alati juhtpositsioonil, vaatamata konkurentsile importtoodanguga ning asjaolule, et niisutuskanalite rajamisega on oliivikasvandusest intensiivselt kasvatatavate kultuuride pealetungi tõttu loobutud.
1786. aastal näitas abee Couture oma kirjatöös, et üks Baux-de-Provence’i oru eripära on kasvatatavate oliivisortide mitmekesisus. Ta loetles vähemalt kuus põhisorti, sealhulgas sort ‘Salonenque’, mille kohta varasemalt kasutati nime ‘Plant de Salon’, ja sort ‘Béruguette’, omaaegse nimega ‘Aglandau’ või ‘Blanquette’. Need on kaks vana ja traditsioonilist sorti, mis on ainukesed, mida on lubatud kasutada kaitstud päritolunimetusega toote „Olives cassées de la Vallée des Baux de Provence“ valmistamiseks.
Selline rikkus on tinginud selle, et Baux-de-Provence’i oru piirkond on üks mitmekesisemaid oliivide tootmise piirkondi. Sajanditevanused tavad on alati võimaldanud tarbida purustatud rohelisi oliive, terveid rohelisi oliive ja musti oliive.
Purustatud roheliste oliivide tootmine on valdavalt levinud vaid Baux-de-Provence’i oru piirkonnas.
„Keskmiselt 250 tonni suuruse aastatoodanguga on purustatud oliivid Baux-de-Provence’i oru piirkonna kõige olulisem lauaoliivide toode.
Sellisel viisil turustatavate oliivide koristamine avab igal aasta septembris oliivihooaja Baux-de-Provence’i oru piirkonnas.
Selle toote eripära seisneb eeskätt oliivide „purustamises“, mis on tänapäeval mehhaniseeritud, kuid toimus pikka aega käsitsi ja kujutas endast traditsioonilist tegevusala selles piirkonnas.
Baux-de-Provence’i oru piirkonna purustatud oliivid olid esimesena (oktoobris-novembris) turule jõudvad ning asjatundjate seas kõrgelt hinnatud lauaoliivid, ootust suurendas veelgi toodangu varajasus.“
Arvestades riiklikes õigusaktides ja eeskirjades tehtud muudatusi, muudeti tootespetsifikaadi osa „Tõendid selle kohta, et toode pärineb määratletud geograafilisest piirkonnast“ ning koonddokumendi vastavat punkti (punkt 4.4 „Päritolutõend“), mis hõlmas vaid elemente, mis moodustavad „seose piirkonnaga“, edaspidi hõlmab see punkt üksnes deklareerimise ja registrite pidamisega seotud kohustusi, millega tagatakse toote jälgitavus ja tootespetsifikaadis sätestatud tootmistingimuste järgimine.
Seega on lisatud mitu lõiku, mis asendavad varasemad toote ajaloo ja tuntusega seotud lõigud. Pakutud uue sõnastusega kirjeldatakse dokumente, mille eesmärk on võimaldada kaitstud päritolunimetusega toote järelevalvet ja kontrollimist: tootjate identifitseerimisdeklaratsioon, kaitstud päritolunimetusega toote tootmisest teataval aastal täielikult või osaliselt loobumise avaldus, kasvatuspäevik, oliivide (toorainena) ja purustatud oliivide (valmistootena) töötlemise registrid, igal aastal esitatav oliivide koristamisdeklaratsioon, töötlemisdeklaratsioon (ehk „tootmisdeklaratsioon“), iga-aastane purustatud oliivide töötlemisdeklaratsioon (ehk „iga-aastane tootmisdeklaratsioon“), kaitstud päritolunimetusega purustatud oliivide turustamisdeklaratsioon (ehk „nõudlusdeklaratsioon“), iga-aastane kaitstud päritolunimetusega purustatud oliivide ladustamisdeklaratsioon.
Ka on nimetatud kontrollimenetlusele lisatud analüütiline ja organoleptiline kontrollimine.
Asjaomane lõik on sõnastatud järgmiselt:
„Sellele menetlusele lisanduvad analüütiline ja organoleptiline kontrollimine; selleks uuritakse tarbimiseks valmis või pakendatud toodet, mis võimaldab veenduda, et toote kvaliteet ja omadused vastavad eelnevas punktis 2 esitatud toote kirjeldusele.“
Tegemist on tootekontrolli olemuse ja selle jaoks kehtestatud süsteemi lühikirjeldusega.
Tootmismeetod
|
— |
Sissejuhatav lause „oliivid peavad pärinema määratletud tootmispiirkonnas asuvatest kindlaksmääratud istandustest“ on tootespetsifikaadi ja koonddokumendi (endine kokkuvõte) sellest osast välja jäetud, kasvatusalade kindlakstegemise menetlust kirjeldatakse tootespetsifikaadi osas „Geograafiline piirkond“. |
Sordid
Tootespetsifikaadis ja koonddokumendis on esialgses sõnastuses laused
„Oliivid pärinevad üksnes sortidest ‘Salonenque’ ja ‘Béruguette’. Turustamisel ei ole eri sortide segamine lubatud.“
asendatud järgmisega:
„Oliivid pärinevad üksnes sortidest ‘Salonenque’ ja ‘Aglandau’ (tuntud ka nimetuse ‘Béruguette’ all).“
Lisatud on seega sordi ametlik nimetus ‘Aglandau’. Lubatud sortide nimistut (‘Salonenque’ ja ‘Béruguette’) ei ole muudetud, kuid selles on nimetatud ka sorti ‘Aglandau’, kuna tegemist on selle sordi ametliku nimetusega, mille kohalik nimetus on ‘Béruguette’.
Istutustihedus
Lisatud on nõuded istutustiheduse kohta.
Tootespetsifikaati on lisatud järgmised laused:
„Kõikide pärast 27. augustit 1997 istutatud oliivipuude puhul tuleb iga puu jaoks jätta vähemalt 24 ruutmeetrit pinda, see pindala saadakse kahe vahemaa – ridadevahe ja puudevahe korrutamisel. Seejuures on puude minimaalne vahe 4 meetrit.“
Need nõuded vastavad kohalikule tavapärasele praktikale, mis tagab puu optimaalsed kasvutingimused. Neid nõudeid kohaldatakse kõikide istutatud puude suhtes riigi territooriumil pärast kaitstud päritolunimetuse tunnustamist. See võimaldab kontrollida istutustihedust hõlmavate nõuete täitmist ka tulevikus rajatavate istanduste puhul.
Lõikamine
Tootespetsifikaati on lisatud järgmine lause: „Oliivipuid lõigatakse vähemalt üks kord kahe aasta jooksul“.
Tagasilõikamine võimaldab reguleerida oliivipuu saagikust. Järjestikused lõikamised parandavad saagikust. Lõikamine toimub tavaliselt igal aastal, kuid võttes arvesse, et oliivipuu kasvutsükkel kestab kaks aastat, on tootespetsifikaadis soovitatud, et lõikamine toimuks vähemalt kord kahe aasta jooksul.
Kastmine
Tootespetsifikaati lisatakse järgmine säte:
„Kasvuperioodil on kastmine lubatud kuni kaitstud päritolunimetuse jaoks igal aastal kindlaks määratava koristusperioodi alguskuupäevani.“
Otsustatud on keelata kastmine alates kaitstud päritolunimetuse jaoks igal aastal kindlaks määratava koristusperioodi algusest. See kuupäev vastab tavapärasele praktikale. See võimaldab lubada puid kasta siis, kui see on vajalik kuivaperioodi tõttu ning tuleb vältida liiga suurt kuivastressi, mis võib puid kasvuperioodi kestel kahjustada ja halvendada viljade kvaliteeti. Seevastu selleks, et säilitada küpsenud viljade kvaliteeti ja vältida viljade ülemäärast niiskussisaldust, tuleks kastmine peatada, kui koristusperiood on alanud.
Vanus, millal puud hakkavad vilja kandma
Tootespetsifikaadi esialgne tekst:
„Kaitstud päritolunimetusega toote „Olives cassées de la Vallée des Baux de Provence“ valmistamiseks kasutatavad oliivid peavad pärinema vähemalt viie aasta vanustelt puudelt“
on asendatud järgmisega:
„Kaitstud päritolunimetusega toote „Olives cassées de la Vallée des Baux de Provence“ valmistamiseks kasutatavad oliivid peavad pärinema puudelt, mida on maatükil kasvatatud vähemalt viis aastat.“
Redaktsioonilise selgitusena on lisatud, et kaitstud päritolunimetusega toote valmistamiseks kasutatavate viljapuude vanus, nimelt viis aastat, tähendab viie aasta möödumist „maatükile istutamisest“ (maatükile, mis on kaitstud päritolunimetuse jaoks kindlaks määratud).
Saagikus
Maksimaalne lubatud saagikus on viidud 10 tonnini hektari kohta varasema 6 tonni asemel.
Tootespetsifikaadi esialgne tekst:
„Saagikus ühe hektari kohta võib olla kuni kuus tonni oliive hektari kohta.“
on asendatud järgmisega:
„Maksimaalne saagikus on kuni 10 tonni koristatud oliive oliivikasvanduse ühe hektari kohta, sõltumata oliivide kasutamise eesmärgist. Saagikuse arvutamise aluseks on kaitstud päritolunimetusega toodet valmistava ettevõtte kõik kindlaksmääratud maatükid, kus kasvatatakse oliive, mida kasutatakse kaitstud päritolunimetusega toodete „Huile d’olive de la Vallée des Baux-de-Provence“, „Olives cassées de la Vallée des Baux-de-Provence“ või toote „Olives noires de la Vallée des Baux-de-Provence“ tootmiseks. Tuleb märkida, et uued istandused saavutavad oma viljapuude puhul tänapäeval saagikuse, mis ulatub 8–10 tonnini hektari kohta. Samuti on võimalik leida sajanditevanuseid oliiviistandusi, mille puudel on välja arenenud suur võra ning sellele vastav saagikus. Lubatava saagikuse suurendamist toetavad ka tootjate suurem professionaalsus ja maatükkide uuendamine. Lisaks sellele on uuendatud saagikuse arvutamise meetodit, mis võimaldab vältida erinevat tõlgendamist ja hõlbustab kontrollimist. Lisatud on säte, mille kohaselt arvutatakse saagikus koristatud saagi järgi (ja mitte puu kogutoodangu järgi, mis hõlmab ka maha kukkunud ja korjamata jäänud oliive, mis ei ole päritolunimetusega hõlmatud), sõltumata oliivide otstarbest, ning arvutamine toimub kõikide kindlaksmääratud maatükkide kohta, kus kasvatatakse oliive, mida kasutatakse kaitstud päritolunimetusega toodete „Huile d’olive de la Vallée des Baux-de-Provence“, „Olives cassées de la Vallée des Baux-de-Provence“ või „Olives noires de la Vallée des Baux-de-Provence“ tootmiseks.“
Oliivide koristamine
Selleks et paremini piiritleda tavad ning tagada korjatavate oliivide kvaliteet, on lisatud mitmesugused sätted saagikoristuse kohta.
— Tootespetsifikaadi esialgne tekst:
„Toote jaoks kasutatavad oliivid peavad olema koristatud otse viljapuult optimaalsel küpsusastmel“ on välja jäetud.
See on asendatud tootespetsifikaati lisatud järgmiste sätetega:
„Koristusperioodi alguskuupäev määratakse kindlaks igal aastal INAO direktori otsusega taotlejate rühma ettepanekul.
Oliive koristatakse käsitsi või mehaanilise toimingu abil, mis tagab oliivide terviklikkuse (liikuva korjekammi kasutamine ei ole lubatud).“
Otsustati kehtestada koristusperioodi alguse kindlaksmääramise süsteem, tagamaks, et oliivikasvatajad järgivad täpselt oliivide piisavat küpsusastet. Koristusperioodi alguse kohta teeb ettepaneku taotlejate rühm ja see ettepanek põhineb kogu geograafilist piirkonda esindavate oliivide näidiste sensoorsel analüüsil.
Ebatäpne määratlus „koristatud otse viljapuult optimaalsel küpsusastmel“ on asendatud nõudega, et oliive tuleb koristada käsitsi või mehaanilise toimingu abil, mis tagab oliivide terviklikkuse. Liikuva korjekammi kasutamine ei ole lubatud, sest see võib oliive kahjustada.
— Tootespetsifikaadi esialgne tekst:
„Seejärel ladustatakse oliivid sõrestikkastidesse ning edastatakse töötlejale kuni neljakümne kaheksa tunni jooksul pärast koristamist“
on asendatud järgmisega:
„Oliivid ladustatakse sõrestikkastidesse või kaubaalusega kastidesse. Seejärel edastatakse need vastavalt kohalikule tavale töötlejale kuni neljakümne kaheksa tunni jooksul pärast koristamist ning heas sanitaarseisundis“.
Oliive võib ladustada ka kaubaalusega kastidesse, mitte üksnes sõrestikseintega kastidesse, kuna sellised mahutid ei kahjusta toote kvaliteeti. Lisaks sellele on oluline, et oliivid edastataks töötlejale heas sanitaarseisundis.
Purustatud oliivide töötlemine
Tootespetsifikaati on lisatud järgmine lause: „Oliive, millel on maapinnaga kokkupuute jälgi, ei ole lubatud töötlemiseks kasutada“, mille eesmärk on tagada toote optimaalne kvaliteet ja traditsiooniliste töötlemistavade järgimine.
Tootespetsifikaadi ja kokkuvõtte esialgset lauset:
„Oliivide suurus on kuni 35 vilja 100 grammi toote kohta.“
on tootespetsifikaadis täiendatud järgmisega:
„Enne töötlemist konserveerimisettevõttes oliivid sorteeritakse ja jaotatakse suuruse järgi. Konserveerimisettevõtted peavad asuma kaitstud päritolunimetuse „Olives cassées de la Vallée des Baux de Provence“ geograafilises piirkonnas.“
Koonddokumendis on need laused välja jäetud ja asendatud järgmisega:
„Enne töötlemist oliivid sorteeritakse ja jaotatakse suuruse järgi. Oliivide suurus on kuni 35 vilja 100 grammi toote kohta. Tootepartiid peavad olema ühtlased, lubatud on kuni 5 % vilju, mille suurus on üle 42 vilja 100 g toote kohta ja kuni 5 % vilju, mille suurus on vähem kui 20 vilja 100 g toote kohta.“
Tootmise etapid, mis peavad toimuma geograafilises piirkonnas, on loetletud tootespetsifikaadi osas „geograafiline piirkond“ ja koonddokumendi punktis 3.4.
Seoses oliivide sorteerimisega enne töötlemist on tootespetsifikaati lisatud järgmine säte:
„Järgmiste defektidega oliivide osakaal ei või olla suurem kui 5 %:
|
— |
plekkidega oliivid = koristamisel saadud löögid, tuul, rahe; |
|
— |
kortsus või pehmed viljad; |
|
— |
putukahammustustega viljad. |
Ussitanud oliivide osakaal kasutatavate oliivide hulgas ei või olla suurem kui 3 %.“
Nende sätetega määratletakse oliivide sorteerimise kriteeriumid, loetledes võimalikud kahjustused ja nende kahjustuste maksimaalsed lubatavad osakaalud.
„Terved oliivid purustatakse mehaaniliselt, seejärel leotatakse neid leeliselahuses kuni mõruduse osalise kadumiseni. Seejärel asendatakse leeliselahus puhta veega, milles oliive hoitakse vähemalt kolmkümmend kuus tundi, vahetades vett iga kaheteistkümne tunni järel.“
Tootespetsifikaadis asendatakse see säte järgmisega:
„Terved värsked viljad purustatakse mehaaniliselt. Pärast purustamist ei või oliivitükkide osakaal olla suurem kui 5 % kasutatavatest oliividest. Oliive leotatakse leeliselahuses, mille tihedus ei ületa 1 025. Pärast leotamist kuni mõruduse osalise kadumiseni asendatakse leeliselahus puhta veega. Oliive hoitakse vees vähemalt kolmkümmend kuus tundi, vahetades vett koos oliivide järjestikuse loputamisega seni, kuni loputusvesi muutub selgeks. Pärast osmoosi ja stabiliseerumist jääb lahuse tihedus vahemikku 1 036 – 1 050. Soolalahuse pH alandamiseks on lubatud kasutada üksnes sidrun- ja piimhapet.“
Seega on lisatud järgmised elemendid: partiides lubatud oliivitükkide maksimaalne osakaal, soolalahuse tihedus ning soolalahuse pH alandamiseks lubatud lisaained.
Kohustus vahetada oliivide loputusvett „iga kaheteistkümne tunni järel“ on asendatud kohustusega vahetada vett „koos oliivide järjestikuse loputamisega seni, kuni loputusvesi muutub selgeks“, kuna eesmärk on saavutada, et toimingu lõpuks oleks loputusvesi selge, mis annab märku sellest, et oliive on piisavalt loputatud.
Need lisandused ja muudatused võimaldavad tagada toote kvaliteedi ning saada maksimaalselt terveid purustatud oliive, mis on piisavalt loputatud ja stabiilsed ning mille tootmisel on kasutatud traditsioonilisi meetodeid.
Purustatud oliivide hoidmine enne pakendamist
Järgmised tootespetsifikaadi laused:
„Oliive hoitakse soolvees. Pärast soolalahuse lisamist tuleb oliive hoida temperatuuril 4–8 °C“
ja kokkuvõttes (punktis 4.5): „oliive hoitakse soolvees“
on välja jäetud ja asendatud tootespetsifikaadis järgmisega:
„Oliivid pannakse soolvette hiljemalt kaheksa päeva möödumisel mõruduse kõrvaldamiseks, hoidmise aeg võib olla maksimaalselt kuni 12 kuud ja temperatuur 2–4 °C.“
Selleks et tagada oliivide optimaalsed säilitamistingimused enne turustamist, on lisatud maksimaalne soolvees hoidmise aeg, mille kindlaksmääratud pikkus on 12 kuud. Seda silmas pidades on säilitamistemperatuuri langetatud, nii et see jääb vahemikku „2–4 °C“ varasema „+4–8 °C“ asemel.
Lisaks sellele on uude tootespetsifikaadi redaktsiooni lisatud järgmine toote pastöriseerimist käsitlev tekst:
„Pastöriseerimise korral peab see toimuma kaitstud päritolunimetuse geograafilises piirkonnas, et tagada enne kaitstud päritolunimetusega toote esimest turustamist vastavus punktis 2 esitatud kirjeldusele. Pastöriseerimiseks kasutavad töötlejad pastöriseerimisväärtust kestusega kuni 2 000 sekundit (teoreetilise temperatuuri 70 °C juures). Eesmärk on vältida oliivide ülemäärast keetmist, mis võib vilju pehmendada ja muuta nende värvuse tuhmiks, nii et see muutub erkrohelisest kastanpruuniks. Seetõttu nähakse kontrollimenetlusega ette pastöriseerimisprotsessi range järelevalve, mis hõlmab pastöriseerimisseadmete salvestuste regulaarset kontrollimist ning toote omaduste kontrollimist pärast pastöriseerimist.“
See lõik on samuti lisatud koonddokumendi punkti 3.5 peaaegu samasuguses sõnastuses (vaid vorm on veidi erinev), selle sisu on täpselt samaväärne tootespetsifikaadi sõnastusega.
Pastöriseerimine jääb valikuliseks toiminguks, kuid juhul, kui seda tehakse, nähakse uute sätetega ette, et see peab toimuma geograafilises piirkonnas ning selle juures tuleb järgida teatavaid pastöriseerimisväärtusi. Pastöriseerimine geograafilises piirkonnas võimaldab näha ette pastöriseeritud toote kontrollitoimingud enne nende esimest turustamist kaitstud päritolunimetusega tootena, mille käigus kontrollitakse, et tootel on endiselt tootespetsifikaadi punktis 2 („kirjeldus“) nimetatud omadused.
Maitsestamine
Tootespetsifikaadi ja kokkuvõtte lause
„Oliivid maitsestatakse üksnes apteegitilliga“
on tootespetsifikaadis ja koonddokumendi punktis 3.3 asendatud järgmisega:
„Purustatud oliivid maitsestatakse üksnes apteegitilliga (Foeniculum vulgare var.), selleks kasutatakse taime maapealset osa ja seemneid. Samuti on lubatud lisada kaubandusvõrgus kättesaadavat apteegitilli ekstrakti või töötleja valmistatud tõmmist või leotist.“
Apteegitilliga maitsestamise tingimusi on kirjeldatud täpsemalt. Lisatud on, et maitsestamiseks kasutatakse taime maapealset osa ja seemneid ning lubatud on lisada kaubandusvõrgus kättesaadavat apteegitilli ekstrakti või töötleja valmistatud tõmmist või leotist. Suurema täpsuse tagamiseks on lisatud ka apteegitilli ladinakeelne nimetus: Foeniculum vulgare var.
Seos geograafilise piirkonnaga
Nii tootespetsifikaadis kui ka koonddokumendis (endises kokkuvõttes) on seost piirkonnaga kajastav osa ümber kirjutatud.
Peamiselt on tegemist lisandustega, mis ei muuda sisuliselt toote eripärade ja geograafilise piirkonna eripärade vahelist algselt kirjeldatud seost.
— Kokkuvõtte lauset
„Baux-de-Provence’i oru tootmispiirkonda piirab põhjast Alpilles’i kanal ja lõunast Craponne’i kanal“
ja tootespetsifikaadi lauset
„Baux-de-Provence’i oru tootmispiirkond on selgelt eraldatud põhjast Alpilles’i kanaliga ja lõunast Craponne’i kanaliga“
on veidi muudetud ning see on tootespetsifikaadis ja koonddokumendis asendatud järgmisega:
„Geograafiline piirkond hõlmab Alpilles’i massiivi, selle kolluviaalseid äärealasid ja Crau tasandiku põhjaserva.“
Selline ajakohastamine on tingitud geograafilise piirkonna ulatuse kergest muutmisest, kuivõrd Alpilles’i kanal ja Craponne’i kanal ei moodusta enam geograafilise piirkonna piire.
Lisaks sellele on kirjeldusse lisatud järgmised laused:
„Alpilles’i ahelik (kuni 400 m kõrgune) ulatub läänest itta umbes kolmekümne kilomeetri pikkuselt ning hõlmab Provence’i maakonna tüüpilisi lubjakivikünkaid, mis asuvad Rhône’i, Durance’i ja Crau vahel. See massiiv on Provence’i antiklinaalsetest ahelikest kõige läänepoolsem. Tegemist on erodeerunud pinnasega, mis moodustab maalilise kaldus reljeefi ning koosneb lõunaosas peaasjalikult kriidi- ja juuraajastu lubjakivist.“
— Tootespetsifikaadi esialgsed laused (mida ei ole kokkuvõttes)
„Oliiviistanduste paiknemine selles orus on aja jooksul kaasa toonud niisutuskanalite rajamise. Seega on oliivipuu alati olnud oluline valik piirkondades, kus niisutamine on keeruline, ning on seal ka väljatõrjumisest pääsenud, samas kui teistes piirkondades on intensiivselt kasvatatavad köögiviljakultuurid oliivipuu välja tõrjunud.“
on välja jäetud, kuna tegemist on ajalooliste teguritega, mis ei näita tegelikku seost geograafilise päritoluga.
— Järgmisi lauseid tootespetsifikaadis:
„Sel viisil piiritletud Baux-de-Provence’i oru piirkond eristub talle omaste geoloogiliste ja klimaatiliste omaduste poolest.“
ja kokkuvõtte lauset
„See eristub talle omaste geoloogiliste ja klimaatiliste omaduste poolest“
ning tootespetsifikaadi järgmist lõiku
„Küngastega kaetud osas domineerib lubjakivipinnas, mis on ühevärviline ja veeristikuline, selle soojusmahtuvus on suur ning see on väga hästi õhustatud ja hea niiskusläbivusega. Kliima on vahemereline, suved on soojad ja kuivad, sügised ja kevaded pigem sajused, iseloomulik on „mistraali“ (põhjatuule) esinemine. Baux oru piirkonna sordiline koosseis on piirkonna pinnasega väga hästi kohanenud. Tänu Alpilles’i ahelikule on Baux-de-Provence’i org tuultele ja kevadistele pakastele palju vähem avatud, eeskätt pakub ahelik aga kaitset udu eest, mis võiks kahjustada oliivipuu õite väljakujunemist ja soodustab teatavate seenhaiguste teket.“
on muudetud ja täiendatud, et täpsemalt selgitada geograafilise piirkonna eripärasid. Osa tekstist on üle viidud „põhjusliku seose“ kirjeldusse, kuid kliimat, pinnast ja sordilist koosseisu kirjeldav osa on välja jäetud ja asendatud järgmisega (lisandused hõlmavad nii koonddokumenti kui ka tootespetsifikaati):
„Geograafilise piirkonna klimaatilised iseärasused on järgmised:
|
— |
vahemereline kliima; |
|
— |
temperatuuri ja sademete suur vahelduvus aastaaegade ja aastate lõikes; |
|
— |
sademete puhul on iseloomulikud lühikesed, kuid tugevad tormiperioodid peamiselt sügisel ja kevadel. Sademete hulk on suurusjärgus 700 mm aastas, sajud koonduvad 50 päevale; |
|
— |
kuiva hooaega iseloomustavad kuumad ja kuivad suved, põuaperiood, millele on omane suur veepuudus ja mis hõlmab tavaliselt juulikuud; |
|
— |
mõõdukalt külmad talved, kusjuures kõige jahedam kuu on jaanuar; |
|
— |
aasta keskmine temperatuur on 13,6 °C, Alpilles’i aheliku põhjaküljel 1–2 °C kraadi madalam, kevadel esineb öökülmade oht; |
|
— |
esineb tugevaid tuuli, mida võib olla üle 100 päeval aastas, eeskätt on tegemist põhjatuulega (mistraal) või läänetuulega; |
|
— |
päikesekiirguse hulk on erakordselt suur, ulatudes 2 800 tunnini aastas. |
Geograafilise piirkonna tüüpiline pinnas on veeristikuline (40–80 % veeristikku), Alpilles’i massiivi ja mäenõlvade puhul on tegemist liiva-mudaseguse või liiva-muda-saviseguse lubjakivipinnasega. Vana Crau piirkonna põhjaserva, mida teatakse ka Crau d’Eyguières nime all, iseloomustavad tugevalt veeristikulised punamullad (30–60 cm räniklibu pinnasel) ning Alpilles’i aheliku lõunaosa erosiooni tulemusena tekkinud kolluviaalsed lubjakivisetted.
Alpilles’i massiivi oliiviistandused on istutatud peaasjalikult veeristikulisele lubjakivipinnasele, mis asub mäejalamite kallakutel, kihilistele kruusalademetele ja kitsamatele või laiematele mägedevahelistele kallakutele. Pinnase peenem fraktsioon on üldiselt liiva-mudasegune, harvem liiva-muda-savisegune. Lubjakivi osakaal, mis üldiselt jääb 20–30 % vahele, võib ulatuda 40 %ni, aktiivse kaltsiumkarbonaadi osakaal ületab harva 8 %. Pinnase pH jääb vahemikku 8–8,5.“
Lisaks sellele on ainult tootespetsifikaati lisatud järgmised kirjeldavad elemendid geograafilise piirkonna kliima, geoloogia ja taimeliikide kohta:
„Massiivi läänepoolne osa jääb Rhône’i oru mõju alla, sademetehulk on siin suurem ja temperatuurid pehmemad, samuti on vähem talvist ja kevadist pakast. Lõunapoolsetel mäejalamitel, mis on kaitstud külma tuule, nimelt mistraali eest, ja kus on rohkem päikesekiirgust, on saak varajasem.
Varjulisematel mäekülgedel on sademeid rohkem. Madalamate kohtade ja orupõhjade mikroklimaatilised tingimused (päikesekiirguse väiksem mõju ja tuulevari) võimaldavad ka suvel leida jahedamaid kohti.
Need omadused on kujundanud vahemerelisele biokliimale omase taimestiku ja loomastiku, mida iseloomustab eelkõige kohanemine pika kuivaperioodiga.
Geograafilise piirkonna näol on tegemist erodeerunud reljeefiga maalilise massiiviga, mis koosneb eeskätt vanema kriidiajastu lubjakivi- ja merglipinnasest, piirkonna lõunaosas juuraajastu lubja-dolomiitkivimitest. Väga mitmekesise koostisega tertsiaariajastu jõe ja järve settekivimid, mis hõlmavad lubjakivi, konglomeraati, liivakivi, merglit ja liiva, laiuvad piki lääne-ida suunalisi vaondeid. Alpilles’i ahelikus on lubjakivikaljud tugevasti murenenud ja tekitanud ulatuslikud veeristiku ja kiviklibuga kaetud alad, mis laiuvad piki hilisemaid kolluviaalseid või alluviaalseid kolmatsioonialasid.
Alpilles’i aheliku lõunanõlvu piirab vana Crau ala, mida iseloomustavad Villafranchieni punasest lubjakivi- ja kvartsiveeristikust jõesettekivimid, mille on kohale kandnud läbi Saint Pierre de Vence’i mäekuru voolav Durance’i jõgi.
Ilmastik koos piirkonna geomorfoloogiliste omadustega on tinginud erinevate vahemereliste taimestikutüüpide esinemise, iseloomulikud taimed on süüria mänd (Pinus halepensis) ja iilekstamm (Quercus ilex). Tegemist on tõelise biogeograafilise ristteega, seda piirkonda iseloomustab eelkõige meso-vahemereline kliima, kus leidub ligikaudu 960 taimeliiki, millest 50 on oma levikuala piiril ning mis on kohanenud kuiva kliima ja lubjakivipinnasega.“
— Järgmine tootespetsifikaadi lause:
„Geograafiline piirkond, mis hõlmab Alpilles’i ahelikku, mida iseloomustab eripärane kliima ja pinnas, iidsete ja piirkonnas hästi juurdunud oliivisortide olemasolu ning põllumeeste kogemusest ja tööst tulenev kasvatuskultuur, teevad Baux-de-Provence’i orust väga sobiliku piirkonna oliivide tootmiseks.“
ja kokkuvõtte lause
„Lubjakivipinnasega ja vahemerelise kliimaga geograafiline keskkond, iidsete ja piirkonnas hästi juurdunud oliivisortide olemasolu ning põllumeeste kogemusel ja tööl põhinev kasvatuskultuur teevad Baux-de-Provence’i orust väga sobiliku piirkonna oliivide tootmiseks.“
on välja jäetud, sest neis sisalduv teave on esitatud selle osa teistes jaotistes põhjalikumal kujul.
Lisatud on järgmised inimteguritega seotud elemendid:
tootespetsifikaati ja koonddokumenti: „Koos teravilja ja viinamarjaga on oliivipuu kuulunud alati Provence’i maakonna kolme põhikultuuri hulka“.
Ainult tootespetsifikaati: „Baux-de-Provence’i orus on oliivisektor olnud alati juhtpositsioonil, vaatamata konkurentsile importtoodanguga ning asjaolule, et niisutuskanalite rajamisega on oliivikasvandusest intensiivselt kasvatatavate kultuuride pealetungi tõttu loobutud.“
Tootespetsifikaati ja koonddokumenti:
„1786. aastal näitas abee Couture oma kirjatöös, et üks Baux-de-Provence’i oru eripära on kasvatatavate oliivisortide mitmekesisus. Ta loetles vähemalt kuus põhisorti, sealhulgas sort ‘Salonenque’, mille kohta varasemalt kasutati nime ‘Plant de Salon’, ja sort ‘Béruguette’, omaaegse nimega ‘Aglandau’ või ‘Blanquette’. Need on kaks vana ja traditsioonilist sorti, mis on ainukesed, mida on lubatud kasutada kaitstud päritolunimetusega toote „Olives cassées de la Vallée des Baux de Provence“ valmistamiseks.
Selline rikkus on tinginud selle, et Baux-de-Provence’i oru piirkond on üks mitmekesisemaid oliivide tootmise piirkondi. Sajanditevanused tavad on alati võimaldanud tarbida purustatud rohelisi oliive, terveid oliive ja musti oliive. Purustatud roheliste oliivide tootmine on levinud peaaegu terves Baux-de-Provence’i orus. Sellisel viisil turustatavate oliivide koristamine avab igal aastal augusti lõpus oliivihooaja Baux-de-Provence’i oru piirkonnas. Selle toote eripära seisneb eeskätt oliivide „purustamises“, mis on tänapäeval mehhaniseeritud, kuid toimus pikka aega käsitsi ja kujutas endast traditsioonilist tegevusala selles piirkonnas. Töötlemisviis on lihtne ja traditsiooniline: pärast purustamist leotatakse oliive leeliselahuses kuni mõruduse osalise kadumiseni. Seejärel asendatakse leeliselahus puhta veega, milles oliive hoitakse vähemalt kolmkümmend kuus tundi, vahetades regulaarselt vett. „Oliive hoitakse soolvees, mille tihedus jääb vahemikku 1 036 – 1 050, seejärel võib oliive pastöriseerida. Soolalahuse pH alandamiseks on lubatud kasutada üksnes sidrun- ja piimhapet.“
Inimtegureid on täiendatud purustatud oliivide traditsioonilise töötlemise meetodite kirjelduse abil.
Tootespetsifikaati ja koonddokumenti on lisatud järgmised toote jaoks iseloomulikud tegurid:
„Toote „Olives cassées de la Vallée des Baux-de-Provence“ näol on tegemist lauaoliividega, mille eriomased tunnused on järgmised:
|
— |
tegemist on „purustatud“ roheliste oliividega. Terved värsked viljad purustatakse mehaaniliselt; |
|
— |
kasutatakse üksnes sortidest ‘Salonenque’ ja ‘Aglandau’ (tuntud ka nimede ‘Béruguette’ või ‘Blanquette’ all) pärinevaid vilju; |
|
— |
tootel on tugev apteegitilli maitse, mis on tingitud selle maitsetaime kasutamisest oliivide maitsestamiseks; |
|
— |
soolvesi sisaldab apteegitille varre tükke; |
|
— |
toode on suus krõmpsuv; |
|
— |
oliivide minimaalne suurus on kuni 35 vilja 100 grammi toote kohta.“ |
Geograafilise piirkonna ja toote eripärade vahelist „põhjuslikku seost“ on tootespetsifikaadis ja koonddokumendis kirjeldatud järgmise lisatud teksti abil: „Selles küngastega kaetud osas domineerib lubjakivipinnas, mis on ühevärviline ja suure soojusmahtuvusega, pinnas on hästi õhustatud ja hea niiskusläbivusega. Alpilles’i aheliku kaitstuna on Baux-de-Provence’i org varjatud udu eest, mis võiks kahjustada oliivipuu õite väljakujunemist ja mis soodustab seenhaiguste teket. Baux-de-Provence’i org on seega väga soodne oliivide tootmiseks. Geograafilise piirkonna klimaatilised ja mullastikulised eripärad on tinginud ka toote „Olives cassées de la Vallée des Baux-de-Provence“ jaoks kasutatavate oliivisortide valiku. Sort ‘Salonenque’ on väga kohane veeristikulisel õhukesel lubjakivipinnal kasvatamiseks ning talub hästi suvist kuivust ja tuuli. Viljad valmivad varakult; neid kasutatakse ka kaitstud päritolunimetusega toote „Huile d’olive de la Vallée des Baux de Provence“ valmistamiseks. Sort ‘Aglandau’ ehk ‘Berruguette’ on veepuuduse suhtes tundlikum kui ‘Salonenque’, kuid on vastu pidanud tänu heale jaheduse ja tuule taluvusele, kohaliku kliimaga kohanenuna valmib see sort hiljem. See sort on Provence’is laialt levinud.
Ka looduslik apteegitill on Baux-de-Provence’i orus väga levinud. Apteegitill õitseb suvel ja seemned valmivad sordi ‘Salonenque’ oliivide valmimise ajal; kuna need maitsed harmoneeruvad väga hästi, kuulub apteegitill traditsiooniliselt purustatud oliivide retsepti. Oliivide lihtsa ja traditsioonilise töötlemisviisi tõttu on säilinud selle vilja iseloomulik maitse ja krõmpsuv tekstuur.“
Märgistus
Registreeritud tootespetsifikaadi ja kokkuvõtte sätted:
„Kaitstud päritolunimetusega „Olives cassées de la Vallée des Baux-de-Provence“ oliivide märgistusel esitatakse järgmised andmed:
|
— |
märge „Olives cassées de la Vallée des Baux-de-Provence“; |
|
— |
märge „Appellation d’Origine Contrôlée“ (kaitstud päritolunimetus) või lühend „AOC“ (KPN); |
|
— |
Kui märgistusel on lisaks aadressile ka istanduse või kaubamärgi nimetus, korratakse seda sõnade „Appellation“ ja „Contrôlée“ vahel. |
Need märked paigutatakse märgisel samale nähtavale väljale. Märked esitatakse nähtavate, loetavate, kustutamatute ja piisava suurusega tähtedega, mis torkavad selgelt silma taustal, millele need on trükitud, nii et märked oleksid selgelt eristatavad kogu muust kirjalikust teabest ja joonistest.“
on asendatud tootespetsifikaadis ja koonddokumendis järgmisega: „Lisaks toidu märgistamist ja esitlemist käsitlevates õigusaktides sätestatud kohustuslikele üksikasjadele esitatakse kaitstud päritolunimetust „Olives cassées de la Vallée des Baux-de-Provence“ kandvate oliivide märgistusel järgmised andmed:
|
— |
kaitstud päritolunimetus „Olives cassées de la Vallée des Baux-de-Provence“; |
|
— |
märge „appellation d’origine protégée“ (kaitstud päritolunimetus) või lühend „AOP“ (KPN). |
Need märked paigutatakse ühel märgisel samale nähtavale väljale. Märked esitatakse nähtavate, loetavate, kustutamatute ja piisava suurusega tähtedega, mis torkavad selgelt silma taustal, millele need on trükitud, tänu millele on need märked selgelt eristatavad kogu muust kirjalikust teabest ja joonistest.“
Päritolunimetusega toodete märgistamisel kasutatavad eriomased märked viidi vastavusse määruse (EL) nr 1151/2012 sätetega, välja jäeti nõuded olemasolevate riiklike märgete („AOC“ ja „appellation d’origine contrôlée“) kasutamise kohta ning need asendati Euroopa märgetega „appellation d’origine protégée“ ja „AOP“.
Osa „Riiklikud nõuded“
Seoses riiklike õigusaktide ja eeskirjade arenguga on viide kaitstud päritolunimetuse tunnustamist Prantsusmaa territooriumil hõlmavale 27. augusti 1997. aasta dekreedile välja jäetud ning lisatud on tabel, milles on loetletud peamised kontrollimist vajavad üksikasjad, nende viiteandmed ja hindamismeetod.
Muu
Osades „Liikmesriigi pädev ametiasutus“, „Taotlejate rühm“ ja „Kontrolliasutuse kontaktandmed“ ajakohastati ametlike kontrolliasutuste ja taotlejate rühma nimi ja kontaktandmed. Taotlejate rühma koosseisu ja õiguslikku staatust sisuliselt ei muudetud. Taotlejate rühm koondab endiselt oliivide tootjaid, töötlejaid ja pressimisettevõtjaid.
|
Osa |
Kontaktandmed ja algne tekst (tootespetsifikaat ja koonddokument) |
Kontaktandmed ja ajakohastatud tekst (tootespetsifikaat) |
|||||||||||||||||||||||
|
Liikmesriigi pädev asutus |
Nimi:
|
|
|||||||||||||||||||||||
|
Taotlejate rühm |
Nimi:
koonddokumendis: Koosseis: tootjad/töötlejad (X) muu () tootespetsifikaadis: Ühendus asutati 1994. aastal ja koondab Baux-de-Provence’i orus oliivide tootmisega seotud füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Ühendus hõlmab oliivide tootjaid, töötlejaid ja pressijaid. |
Koosseis: tootjad ja töötlejad. Õiguslik seisunsd: tööseadustiku alusel tegutsev kutseühendus. |
|||||||||||||||||||||||
|
Kontrolliasutused |
|
DGCCRF on majandusvaldkonna eest vastutava ministeeriumi osakond. Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 37 sätetele kontrollib enne toote turule viimist selle vastavust tootespetsifikaadile sertifitseerimisasutus, mille nimi ja kontaktandmed on esitatud INAO veebilehel ja Euroopa Komisjoni andmebaasis. |
KOONDDOKUMENT
„OLIVES CASSÉES DE LA VALLÉE DES BAUX-DE-PROVENCE“
ELi nr: PDO-FR-0051-AM01 – 16.8.2017
KPN ( X ) KGT ( )
1. Nimetus(ed)
„Olives cassées de la Vallée des Baux-de-Provence“
2. Liikmesriik või kolmas riik
Prantsusmaa
3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus
3.1. Toote liik
Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab
Toote „Olives cassées de la Vallée des Baux-de-Provence“ näol on tegemist purustatud roheliste lauaoliividega. Viljad pärinevad üksnes sortidest ‘Salonenque’ ja ‘Aglandau’ (tuntud ka nime ‘Béruguette’ all). Turustamisel ei ole eri sortide segamine lubatud. Oliivide suurus on kuni 35 vilja 100 grammi toote kohta. Tootepartiid peavad olema ühtlased, lubatud on kuni 5 % vilju, mille suurus on üle 42 vilja 100 g toote kohta, ja kuni 5 % vilju, mille suurus on vähem kui 20 vilja 100 g toote kohta. Oliivid purustatakse tervelt, ilma neid tükeldamata. Samas võib tootes olla kuni 5 % purustamata oliive ja kuni 5 % lõhkenud oliive. Tegemist on apteegitilliga (Foeniculum vulgare var.) maitsestatud roheliste oliividega. Oliivid on suus krõmpsuvad ja neil on tugev apteegitilli maitse, mida soolane maitse ei või varjutada. Lubatud on kergelt mõrkjas maitse. Tootel „Olives cassées de la Vallée des Baux-de-Provence“ ei või olla käärinud maitset või seebi (sooda) või puidu maitset.
Oliive turustatakse selges või kergelt hägusas, kuid mitte tumenenud soolalahuses, mis sisaldab apteegitilli varte tükikesi.
3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)
Toote „Olives cassées de la Vallée des Baux-de-Provence“ valmistamiseks kasutatavad oliivid pärinevad üksnes sortidest ‘Salonenque’ ja ‘Aglandau’. Neid oliive maitsestatakse üksnes apteegitilliga (Foeniculum vulgare var.), selleks kasutatakse taime maapealset osa ja seemneid. Samuti on lubatud lisada kaubandusvõrgus kättesaadavat apteegitilli ekstrakti või töötleja valmistatud tõmmist või leotist.
3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas
Kõik toimingud alates oliivide tootmisest kuni nende töötlemiseni purustatud lauaoliivideks, samuti oliivide pastöriseerimine, tuleb teha määratletud geograafilises piirkonnas.
3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab
Pastöriseerimise korral peab see toimuma kaitstud päritolunimetuse geograafilises piirkonnas, et tagada enne kaitstud päritolunimetusega toote esimest turustamist vastavus punktis 3.2 toodud kirjeldusele. Töötlejad kasutavad pastöriseerimisväärtust kestusega kuni 2 000 sekundit (teoreetilise temperatuuri 70 °C juures). Eesmärk on vältida oliivide ülemäärast keetmist, mis võib vilju pehmendada ja muuta nende värvust, nii et see muutub erkrohelisest kastanpruuniks. Seetõttu nähakse kontrollimenetlusega ette pastöriseerimisprotsessi range järelevalve, mis hõlmab pastöriseerimisseadmete salvestuste regulaarset kontrollimist ning toote omaduste kontrollimist pärast pastöriseerimist.
3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab
Lisaks toidu märgistamist ja esitlemist käsitlevates õigusaktides sätestatud kohustuslikele üksikasjadele esitatakse kaitstud päritolunimetust „Olives cassées de la Vallée des Baux-de-Provence“ kandvate oliivide märgistusel järgmised andmed:
|
— |
kaitstud päritolunimetus „Olives cassées de la Vallée des Baux-de-Provence“; |
|
— |
märge „appellation d’origine protégée“ (kaitstud päritolunimetus) või lühend „AOP“ (KPN). |
Need märked paigutatakse ühel märgisel samale nähtavale väljale.
Märked esitatakse nähtavate, loetavate, kustutamatute ja piisava suurusega tähtedega, mis torkavad selgelt silma taustal, millele need on trükitud, tänu millele on need märked selgelt eristatavad kogu muust kirjalikust teabest ja joonistest.
4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus
Geograafiline piirkond paikneb Bouches-du-Rhône’i departemangu järgmiste kommuunide territooriumil:
tervikuna hõlmatud kommuunid: Les Baux-de-Provence, Maussane-les-Alpilles, Paradou;
osaliselt hõlmatud kommuunid: Arles, Aureille, Eygalières, Eyguières, Fontvieille, Lamanon, Mas-Blanc-des-Alpilles, Mouriès, Orgon, Saint-Etienne-du-Grès, Saint-Martin-de-Crau, Saint-Rémy-de-Provence, Sénas, Tarascon.
5. Seos geograafilise piirkonnaga
Geograafiline piirkond hõlmab Alpilles’i massiivi, selle kolluviaalseid äärealasid ja Crau tasandiku põhjaserva. Alpilles’i ahelik (kuni 400 m kõrgune) ulatub läänest itta umbes kolmekümne kilomeetri pikkuselt ning hõlmab Provence’i maakonna tüüpilisi lubjakivikünkaid, mis asuvad Rhône’i, Durance’i ja Crau vahel. See massiiv on Provence’i antiklinaalsetest ahelikest kõige läänepoolsem. Tegemist on erodeerunud pinnasega, mis moodustab maalilise kaldus reljeefi ning koosneb lõunaosas peaasjalikult kriidi- ja juuraajastu lubjakivist.
Geograafilise piirkonna klimaatilised iseärasused on järgmised:
|
— |
vahemereline kliima; |
|
— |
temperatuuri ja sademete suur vahelduvus aastaaegade ja aastate lõikes; |
|
— |
sademete puhul on iseloomulikud lühikesed, kuid tugevad tormiperioodid peamiselt sügisel ja kevadel. Sademete hulk on suurusjärgus 700 mm aastas, sajud koonduvad 50 päevale; |
|
— |
kuiva hooaega iseloomustavad kuumad ja kuivad suved, põuaperiood, millele on omane suur veepuudus ja mis hõlmab tavaliselt juulikuud; |
|
— |
mõõdukalt külmad talved, kusjuures kõige jahedam kuu on jaanuar; |
|
— |
aasta keskmine temperatuur on 13,6 °C, Alpilles’i aheliku põhjaküljel 1–2 °C kraadi madalam, kevadel esineb öökülmade oht; |
|
— |
esineb tugevaid tuuli, mida võib olla üle 100 päeval aastas, eeskätt on tegemist põhjatuulega (mistraal) või läänetuulega; |
|
— |
päikesekiirguse hulk on erakordselt suur, ulatudes 2 800 tunnini aastas. |
Geograafilise piirkonna näol on tegemist erodeerunud reljeefiga maalilise massiiviga, mis koosneb eeskätt vanema kriidiajastu lubjakivi- ja merglipinnasest, piirkonna lõunaosas juuraajastu lubja-dolomiitkivimitest.
Geograafilise piirkonna tüüpiline pinnas on veeristikuline (40–80 % veeristikku), Alpilles’i massiivi ja mäenõlvade puhul on tegemist liiva-mudaseguse või liiva-muda-saviseguse lubjakivipinnasega. Vana Crau piirkonna põhjaserva, mida teatakse ka Crau d’Eyguières nime all, iseloomustavad tugevalt veeristikulised punamullad (30–60 cm räniklibu pinnasel) ning Alpilles’i aheliku lõunaosa erosiooni tulemusena tekkinud kolluviaalsed lubjakivisetted.
Alpilles’i massiivi oliiviistandused on istutatud peaasjalikult veeristikulisele lubjakivipinnasele, mis asub mäejalamite kallakutel, kihilistele kruusalademetele ja kitsamatele või laiematele mägedevahelistele kallakutele. Pinnase peenem fraktsioon on üldiselt liiva-mudasegune, harvem liiva-muda-savisegune. Lubjakivi osakaal, mis üldiselt jääb 20–30 % vahele, võib ulatuda 40 %ni, aktiivse kaltsiumkarbonaadi osakaal ületab harva 8 %. Pinnase pH jääb vahemikku 8–8,5.
Koos teravilja ja viinamarjaga on oliivipuu kuulunud alati Provence’i maakonna kolme põhikultuuri hulka. 1786. aastal märkis abee Couture oma kirjatöös, et üks Baux-de-Provence’i oru eripära on kasvatatavate oliivisortide mitmekesisus, ja loetles vähemalt kuus põhisorti, sealhulgas sort ‘Salonenque’, mille kohta varasemalt kasutati nime ‘Plant de Salon’, ja sort ‘Béruguette’, omaaegse nimega ‘Aglandau’ või ‘Blanquette’“. Need on kaks vana ja traditsioonilist sorti, mis on ainukesed, mida on lubatud kasutada kaitstud päritolunimetusega toote „Olives cassées de la Vallée des Baux de Provence“ valmistamiseks.
Selline rikkus on tinginud selle, et Baux-de-Provence’i oru piirkond on üks mitmekesisemaid oliivide tootmise piirkondi. Sajanditevanused tavad on alati võimaldanud tarbida purustatud rohelisi oliive ja terveid musti oliive. Purustatud roheliste oliivide tootmine on levinud peaaegu terves Baux-de-Provence’i orus. Sellisel viisil turustatavate oliivide koristamine avab igal aastal augusti lõpus oliivihooaja Baux-de-Provence’i oru piirkonnas. Selle toote eripära seisneb eeskätt oliivide „purustamises“, mis on tänapäeval mehhaniseeritud, kuid toimus pikka aega käsitsi ja kujutas endast traditsioonilist tegevusala selles piirkonnas. Töötlemisviis on lihtne ja traditsiooniline: pärast purustamist leotatakse oliive leeliselahuses kuni mõruduse osalise kadumiseni. Seejärel asendatakse leeliselahus puhta veega, milles oliive hoitakse vähemalt kolmkümmend kuus tundi, vahetades regulaarselt vett. Oliive hoitakse soolvees, mille tihedus jääb vahemikku 1 036 – 1 050. Soolalahuse pH alandamiseks on lubatud kasutada üksnes sidrun- ja piimhapet.
Toote „Olives cassées de la Vallée des Baux-de-Provence“ näol on tegemist lauaoliividega, mille eriomased tunnused on järgmised:
|
— |
tegemist on „purustatud“ roheliste oliividega. Terved värsked viljad purustatakse mehaaniliselt; |
|
— |
kasutatakse üksnes sortidest ‘Salonenque’ ja ‘Aglandau’ pärinevaid vilju; |
|
— |
tootel on tugev apteegitilli maitse, mis on tingitud selle maitsetaime kasutamisest oliivide maitsestamiseks; |
|
— |
soolvesi sisaldab apteegitille varre tükke; |
|
— |
toode on suus krõmpsuv; |
|
— |
oliivide minimaalne suurus on kuni 35 vilja 100 grammi toote kohta. |
Selles küngastega kaetud osas domineerib lubjakivipinnas, mis on ühevärviline ja suure soojusmahtuvusega, pinnas on hästi õhustatud ja hea niiskusläbivusega. Alpilles’i aheliku kaitstuna on Baux-de-Provence’i org varjatud udu eest, mis võiks kahjustada oliivipuu õite väljakujunemist ja mis soodustab seenhaiguste teket. Baux-de-Provence’i org on seega väga soodne oliivide tootmiseks. Geograafilise piirkonna klimaatilised ja mullastikulised eripärad on tinginud ka toote „Olives cassées de la Vallée des Baux-de-Provence“ jaoks kasutatavate oliivisortide valiku. Sort ‘Salonenque’ on väga kohane veeristikulisel õhukesel lubjakivipinnal kasvatamiseks ning talub hästi suvist kuivust ja tuuli. Viljad valmivad varakult; neid kasutatakse ka kaitstud päritolunimetusega toote „Huile d’olive de la Vallée des Baux de Provence“ valmistamiseks. Sort ‘Aglandau’ on veepuuduse suhtes tundlikum kui ‘Salonenque’, kuid on vastu pidanud tänu heale jaheduse ja tuule taluvusele, kohaliku kliimaga kohanenuna valmib see sort hiljem. See sort on Provence’is laialt levinud. Ka looduslik apteegitill on Baux-de-Provence’i orus väga levinud. Apteegitill õitseb suvel ja seemned valmivad sordi ‘Salonenque’ oliivide valmimise ajal; kuna need maitsed harmoneeruvad väga hästi, kuulub apteegitill traditsiooniliselt purustatud oliivide retsepti. Oliivide lihtsa ja traditsioonilise töötlemisviisi tõttu on säilinud selle vilja iseloomulik maitse ja krõmpsuv tekstuur.
Viide tootespetsifikaadi avaldamisele
(viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)
https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-e30d06c0-b702-446d-b66d-b3408eea5852