Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(juhtum M.9270 – VINCI Airports / Gatwick Airport)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2019/C 167/01)

15. märtsil 2019 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32019M9270 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

NÕUKOGU OTSUS,

14. mai 2019,

millega nimetatakse ametisse tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee Ungari liikmed ja asendusliikmed

(2019/C 167/02)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsust, millega moodustatakse tööohutuse ja -tervishoiu nõuandekomitee, (1) eriti selle artiklit 3,

võttes arvesse kandidaatide nimekirja, mille liikmesriikide valitsused on nõukogule esitanud,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu nimetas oma 12. märtsi 2019. aasta (2) ja 15. aprilli 2019. aasta (3) otsustega ajavahemikuks 1. märtsist 2019 kuni 28. veebruarini 2022 ametisse tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee liikmed ja asendusliikmed.

(2)	Ungari tööandjate ja töötajate organisatsioonid on esitanud täiendavad kandidaadid mitmele täidetavale ametikohale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

---

(1)  ELT C 218, 13.9.2003, lk 1.

(2)  ELT C 100, 15.3.2019, lk 1.

(3)  ELT C 142, 23.4.2019, lk 20.

Euro vahetuskurss (1)

15. mai 2019

(2019/C 167/03)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1183
JPY	Jaapani jeen	122,24
DKK	Taani kroon	7,4695
GBP	Inglise nael	0,86820
SEK	Rootsi kroon	10,7688
CHF	Šveitsi frank	1,1276
ISK	Islandi kroon	137,40
NOK	Norra kroon	9,8003
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,760
HUF	Ungari forint	325,15
PLN	Poola zlott	4,3094
RON	Rumeenia leu	4,7615
TRY	Türgi liir	6,7780
AUD	Austraalia dollar	1,6166
CAD	Kanada dollar	1,5075
HKD	Hongkongi dollar	8,7784
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7067
SGD	Singapuri dollar	1,5317
KRW	Korea vonn	1 331,31
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	15,9620
CNY	Hiina jüaan	7,6925
HRK	Horvaatia kuna	7,4183
IDR	Indoneesia ruupia	16 170,62
MYR	Malaisia ringit	4,6728
PHP	Filipiini peeso	58,588
RUB	Vene rubla	72,4794
THB	Tai baat	35,322
BRL	Brasiilia reaal	4,4659
MXN	Mehhiko peeso	21,4741
INR	India ruupia	78,6785

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

KOMISJONI TEATIS

2018. aastal ringluses olnud lubatud heitkoguse ühikute avaldamine direktiiviga 2003/87/EÜ loodud ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kohase turustabiilsusreservi jaoks

(2019/C 167/04)

1.   Sissejuhatus

2015. aastal võtsid nõukogu ja Euroopa Parlament vastu otsuse asutada direktiiviga 2003/87/EÜ (1) loodud ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (edaspidi „ELi HKS“) raames turustabiilsusreserv (2). See reserv rakendati tööle jaanuaris 2019. Turustabiilsusreservi eesmärk on vältida olukorda, kus ELi CO2-turul tekib lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi „LHÜd“) suur struktuurne ülejääk ja kaasneb oht, et ELi HKSi kaudu ei anta vajalikku investeerimissignaali ELi heitkoguste kulutõhusal viisil vähendamise eesmärgi täitmiseks.

Nimetatud otsuses on sätestatud, et alates 2017. aastast avaldab komisjon iga aasta 15. maiks ringluses olevate LHÜde koguarvu. Selle arvu alusel määratakse kindlaks, kas järgmisel aastal enampakkumisel müüa kavandatavad LHÜd tuleks lisada reservi.

15. mail 2018 avaldas komisjon 2017. aastal ringluses olnud LHÜde koguarvu (ligikaudu 1,65 miljardit ühikut) (3). Kooskõlas turustabiilsusreservi käsitlevate eeskirjadega lisatakse alates 1. jaanuarist 2019 esimese kaheksa kuu jooksul turustabiilsusreservi 264 731 936 LHÜd (4).

Käesolev on kolmas teatis turustabiilsusreservi kohta ja selles käsitletakse 2018. aasta olukorda. Selles on esitatud ringluses olevate LHÜde koguarv ja üksikasjalikult kirjeldatud selle arvutamise viisi. Käesoleva teatise avaldamisega määratakse kindlaks ajavahemikul septembrist 2019 kuni augustini 2020 reservi lisatavate LHÜde arv.

2.   Turustabiilsusreservi toimimine

Turustabiilsusreserv hakkab automaatselt tööle, kui ringluses olevate LHÜde koguarv jääb väljapoole kindlaksmääratud vahemikku. LHÜsid lisatakse reservi juhul, kui ringluses olevate LHÜde koguarv on üle künniseks määratud 833 miljoni. LHÜsid vabastatakse reservist juhul, kui ringluses olevate LHÜde koguarv on alla 400 miljoni. Tegelikkuses tähendab LHÜde reservi lisamine seda, et tulevikus müüakse neid enampakkumisel vähem, ja LHÜde reservist vabastamine seda, et neid müüakse enampakkumisel 100 miljoni võrra rohkem.

Seepärast on reservi toimimise seisukohalt väga oluline avaldada ringluses olevate LHÜde koguarv, mille alusel LHÜsid reservi lisatakse või sealt vabastatakse.

ELi HKSi läbivaatamise (5) raames tehti turustabiilsusreservi toimimise osas olulisi muudatusi. Aastatel 2019–2023 kahekordistatakse ajutiselt protsendimäärasid, mida kasutatakse reservi lisatavate LHÜde arvu kindlaksmääramiseks, kui ringluses olevate LHÜde koguarv on üle künniseks määratud 833 miljoni, 12 %-lt 24 %-le. Lisaks muutub alates 2023. aastast kehtetuks turustabiilsusreservis hoitavate LHÜde see osa, mis ületab eelmisel aastal enampakkumisel müüdud LHÜde koguarvu.

Seepärast lisatakse käesoleva teatise alusel 1. septembril 2019 algava 12 kuu pikkuse perioodi jooksul reservi 24 % (6) ringluses olevate LHÜde koguarvust. Vastav kogus arvatakse liikmesriikide enampakkumiste mahtudest maha, arvestades nende osa enampakkumisel. Sellega seoses on vaja meelde tuletada, et liidus solidaarsuse ja majanduskasvu edendamise eesmärgil eraldatud LHÜsid ei võeta kuni 31. detsembrini 2025 asjaomase osa kindlaksmääramisel arvesse.

3.   Ringluses olevate LHÜde koguarv

Otsuse (EL) 2015/1814 artikli 1 lõikes 4 on sätestatud: „Ringluses olevate LHÜde koguarv asjaomasel aastal on alates 1. jaanuarist 2008 emiteeritud LHÜde kumulatiivne arv, sealhulgas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 13 lõike 2 kohaselt kõnealusel perioodil väljastatud LHÜde arv ning käitiste õigused kasutada ELi HKSi kohaseid rahvusvahelisi ühikuid seoses enne kõnealuse aasta 31. detsembrit tekkinud heitkogustega; sellest arvatakse maha ELi HKSi kuuluvate käitiste tõendatud heitkoguste summa tonnides ajavahemikul 1. jaanuarist 2008 kuni sama aasta 31. detsembrini, kõik direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõike 4 kohaselt kehtetuks tunnistatud LHÜd ning reservis olevate LHÜde arv.“

Lühidalt arvutatakse turustabiilsusreservi lisamise ja sealt vabastamise seisukohalt oluline ringluses olevate LHÜde koguarv järgmise valemiga:

ringluses olevate LHÜde koguarv = pakkumine – (nõudlus + turustabiilsusreservis olevad LHÜd).

Ringluses olevate LHÜde koguarv sõltub kolmest eri näitajast: esiteks, alates 1. jaanuarist 2008 pakkumisel olevate LHÜde arv; teiseks, tagastatud või kehtetuks tunnistatud LHÜde arv („nõudlus“), ja kolmandaks, reservi maht.

Otsuse (EL) 2015/1814 kohaselt ei võeta selles kontekstis arvesse lennunduse LHÜsid ega lennundusest tulenevaid tõendatud heitkoguseid.

3.1.   Pakkumine

LHÜde pakkumine turul sõltub järgmisest viiest eri näitajast:

—	ajavahemikuga 2008–2012 (teine etapp) seotud ülekantud LHÜde arv,

—	ajavahemikul 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2018 tasuta, sealhulgas uute osalejate reservist, eraldatud LHÜde arv,

—	ajavahemikul 1. jaanuarist 2013 (7) kuni 31. detsembrini 2018 enampakkumisel müüdud LHÜde arv,

—	Euroopa Investeerimispangas programmi „NER300“ raames rahaks ümber arvutatud LHÜde arv ja

—	rahvusvaheliste ühikute kasutusõiguse alusel käitiste kasutatud ühikute arv seoses kuni 31. detsembrini 2018 tekkinud heitkogustega.

ELi HKSi teisest etapist on üle kantud LHÜsid 1 749 540 826 (8). See ülekantud ühikute koguarv on ELi HKSi teise etapi jooksul eraldatud selliste LHÜde koguarv, mida ei tagastatud vastavalt tõendatud heitkogustele ega tunnistatud kehtetuks. Seega väljendatakse selle arvuga selliste ELi HKSi LHÜde arvu, mis olid ajavahemiku 2013–2020 (kolmas etapp) alguskuupäeval 1. jaanuaril 2013 ringluses, ja seda võetakse arvesse ka arvutuses, millega tehakse kindlaks ringluses olevate LHÜde koguarv.

Vastavalt ühise enampakkumisplatvormi ja asjakohaste ühismeetmeväliste platvormide (9) kaudu korraldatud enampakkumisi käsitlevatele aruannetele on nn varajastel enampakkumistel ja 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2018 korraldatud enampakkumistel müüdud 4 641 208 000 LHÜd.

Ajavahemikul 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2018 eraldati tasuta, sealhulgas uute osalejate reservist 5 162 023 498 (10).

Euroopa Investeerimispangas on programmi „NER300“ raames rahaks ümber arvutatud 300 000 000 LHÜd (11).

Rahvusvaheliste ühikute kasutusõiguse alusel käitiste kasutatud ühikute arv seoses kuni 31. detsembrini 2018 tekkinud heitkogustega 434 049 616 (12).

3.2.   Nõudlus

Nõudluse leidmiseks liidetakse käitistes ajavahemikul 1. jaanuarist 2013 (13) kuni 31. detsembrini 2018 tekkinud summaarsele tõendatud heitkogusele, mis on 10 631 597 033, (14) samal perioodil kehtetuks tunnistatud LHÜde arv, mis on 315 083 LHÜd.

3.3.   Turustabiilsusreservi maht

Käesoleva teatisega hõlmatud ajavahemikul LHÜsid reservis ei olnud (15).

3.4.   Ringluses olevate LHÜde koguarv

Eespool kirjeldatust lähtuvalt on ringluses kokku 1 654 909 824 LHÜd.

4.   Kokkuvõte

Kooskõlas turustabiilsusreservi käsitlevate eeskirjadega lisatakse 12 kuu jooksul, st alates 1. septembrist 2019 kuni 31. augustini 2020, turustabiilsusreservi kokku 397 178 358 LHÜd.

Järgmine kord avaldatakse kõnealune näitaja 2020. aasta mais, et määrata kindlaks ajavahemikuks septembrist 2020 kuni augustini 2021 reservi lisatav kogus.

Tabel

Ülevaade

Pakkumine
a) Teisest etapist üle kantud LHÜde arv	1 749 540 826
b) Ajavahemikul 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2018 tasuta, sealhulgas uute osalejate reservist, eraldatud LHÜde koguarv	5 162 023 498
c) Ajavahemikul 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2018 enampakkumistel, sh varajastel enampakkumistel, müüdud LHÜde koguarv	4 641 208 000
d) Euroopa Investeerimispangas programmi „NER300“ raames rahaks ümber arvutatud LHÜde arv	300 000 000
e) Rahvusvaheliste ühikute kasutusõiguse alusel käitiste kasutatud ühikute arv seoses kuni 31. detsembrini 2018 tekkinud heitkogustega.	434 049 616
Kokku (pakkumine)	12 286 821 940

Nõudlus
a) Käitiste tõendatud heitkogus tonnides ELi HKSi raames ajavahemikul 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2018	10 631 597 033
b) Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõike 4 kohaselt 31. detsembriks 2018 kehtetuks tunnistatud LHÜde arv	315 083
Kokku (nõudlus)	10 631 912 116

Turustabiilsusreservi maht
Reservis olevate LHÜde arv	0
Ringluses olevate LHÜde koguarv	1 654 909 824

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist ning millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ (ELT L 264, 9.10.2015, lk 1).

(3)  Vt komisjoni teatis, C(2018) 2801 final, kättesaadav aadressil

https://ec.europa.eu/clima/sites/clima/files/ets/reform/docs/c_2018_2801_en.pdf

(4)  Iga liikmesriigi panus turustabiilsusreservi ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. augustini 2019 avaldati komisjoni aruandes Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa CO2-turu toimimise kohta (COM(2018) 842 final) 17. detsembril 2018 ja see aruanne on kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/clima/sites/clima/files/ets/docs/com_2018_842_final_en.pdf

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/410, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid, ning otsust (EL) 2015/1814 (ELT L 76, 19.3.2018, lk 3), kättesaadav aadressil http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=uriserv:OJ.L_.2018.076.01.0003.01.ENG&toc=OJ:L:2018:076:TOC

(6)  S.o 2 % kuus.

(7)  See näitaja hõlmab ka nn varajasi enampakkumisi, st ajavahemikul 2013–2020 kehtivaid LHÜsid, mis müüdi enampakkumisel enne 1. jaanuari 2013.

(8)  Vt 2015. aasta aruanne CO2-turu kohta: COM(2015) 576.

(9)  Kättesaadavad järgmistel aadressidel: http://www.eex.com/en/products/environmental-markets/emissions-auctions/archive ja https://www.theice.com/marketdata/reports/148

(10)  Vastavalt 1. aprillil 2019 tehtud väljavõttele ELi tehingulogist.

(11)  Esimese osana 2011. ja 2012. aastal müüdud 200 miljonit LHÜd ning teise osana 2013. ja 2014. aastal müüdud 100 miljonit LHÜd, üksikasjalikum teave on esitatud aadressil

https://ec.europa.eu/clima/sites/clima/files/lowcarbon/ner300/docs/summary_report_ner300_monetisation_en.pdf

(12)  Vastavalt 1. aprillil 2019 tehtud väljavõttele ELi tehingulogist.

(13)  Teave tõendatud heitkoguste kohta ajavahemikul 2008–2012 on esitatud ülekantud ühikute koguarvu käsitlevates selgitustes (jaotis 3.1).

(14)  See summaarne tõendatud heitkogus põhineb 1. aprillil 2019 tehtud väljavõttel ELi tehingulogist ja selle puhul on arvesse võetud 31. märtsiks 2019 esitatud andmed tõendatud heitkoguste kohta. Seepärast ei kajastu selles arvus pärast nimetatud kuupäeva heitkoguste kohta esitatud andmed.

(15)  Teatises on esitatud 2018. aasta lõpuks ringluses olnud LHÜde koguarv. Turustabiilsusreserv toimib alates 1. jaanuarist 2019. 2017. aastal ringluses olnud LHÜde koguarvule tuginedes lisatakse ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. augustini 2019 reservi ligikaudu 265 miljonit LHÜd.

Uus ELi auhind koolidele, mis õpetavad tundma Euroopa Liitu

(2019/C 167/05)

Euroopa Liit paneb välja uue auhinna, et tunnustada koole ja õpetajaid, kes parandavad koolides Euroopa Liidu tundmaõppimist.

Uue auhinna nimetus on „Jan Amos Comeniuse auhind kvaliteetse õppe eest Euroopa Liidu valdkonnas”.

Auhinnale võivad kandideerida Euroopa Liidus asuvad keskkoolid.

Auhinnaga tunnustatakse keskkooliõpetajaid ja koole, kes aitavad õpilastel omandada ELi kohta teadmisi inspireerival moel. See tagab vastava töö tunnustamise ja nähtavuse kogu ELis ning rõhutab ELi valdkonna õppe tähtsust noores eas. Auhind tutvustab inspireerivaid õppemeetodeid, mis kaasavad õpilasi aktiivselt ELi tundmaõppimisse, ja aitab neid tavasid levitada.

2019. aasta kandideerimiskutse on kavas avaldada septembris.

Euroopa Komisjon koostab ja avaldab võistluse eeskirjad. Nendes sätestatakse osalemise üksikasjalikud tingimused, tähtajad, hindamiskriteeriumid, auhindade arv ja suurus ning võitjatele maksete tegemise kord.

Auhind on Euroopa Parlamendi algatus ning selle väljaandmisega tegeleb Euroopa Komisjoni hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraat.

EFTA kohtult nõuandva arvamuse saamise taotlus, mille Borgarting lagmannsrett (Borgartingi apellatsioonikohus) esitas 10. septembril 2018 seoses kohtuasjaga Andreas Gyrre vs. Norra valitsus

(kohtuasi E-1/19)

(2019/C 167/06)

Borgarting lagmannsrett (Borgartingi apellatsioonikohus) esitas 10. septembri 2018. aasta kirjas, mis saabus kohtukantseleisse 3. jaanuaril 2019, EFTA kohtule taotluse nõuandva arvamuse saamiseks kohtuasjas Andreas Gyrre vs. Norra valitsus. Arvamust taotleti järgmistes küsimustes:

1.

Kas direktiivi 2005/29/EÜ (mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul) I lisa punkti 9 tuleks tõlgendada selliselt, et see hõlmab ka olukordi, kus ettevõtja teatab või loob muul viisil mulje, et teatavat toodet võib seaduslikult müüa EMP riigis, kui kehtib selline õigussäte nagu Londoni olümpiamänge ja paraolümpiamänge käsitlev 2006. aasta seadus, mille kohaselt ei tohi toodet seaduslikult müüa ning mida jõustatakse siseriikliku õiguse alusel? a. Kas antavat hinnangut mõjutab asjaolu, et keeld kehtib selle EMP riigi suhtes, kus toodet kavatsetakse kasutada, kuid mitte riigis, kus toodet müüakse? b. Kas hinnangut mõjutab see, kui pärast müüki tehakse kindlaks, et keeld oli EMP õigusega vastuolus?

2.

Juhul kui tehakse kindlaks, et siseriikliku õiguse alusel kehtestatud keeld on vastuolus EMP õigusega, ning see mõjutab direktiivi 2005/29/EÜ I lisa punkti 9 alusel antud hinnangut: a. Kas Londoni olümpiamänge ja paraolümpiamänge käsitlevas 2006. aasta seaduses nimetatud piletite edasimüügi keeld kujutab endast direktiivi 2005/29/EÜ (mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul) kohaldamisalasse kuuluvat kaubandustavade reguleerimist? b. Kas direktiiviga välistatakse edasimüügi riigisisene keeld, nagu on sätestatud Londoni olümpiamänge ja paraolümpiamänge käsitlevas 2006. aasta seaduses, kui sellise keelu eesmärk ei ole üksnes tarbijate kaitse, vaid ka turvalisuse tagamine? c. Kui on vaja kindlaks teha, kas spordisündmuste, nagu olümpiamängude, piletite edasimüümine on vastuolus EMP lepingus, sealhulgas artiklis 11 ja 36 sätestatud põhiõigustega, siis millised kriteeriumid peaks siseriiklik kohus aluseks võtma, et hinnata, kas sellised piirangud on sobilikud ja vajalikud saavutamaks selliseid õiguspäraseid eesmärke nagu tarbijate kaitse ja turvalisus?

Teade teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Egiptusest pärit kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste importi käsitleva subsiidiumivastase menetluse algatamise kohta

(2019/C 167/07)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) on saanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1037 (kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed) (1) (edaspidi „alusmäärus“), artikli 10 kohase kaebuse, milles väidetakse, et Hiina Vabariigist pärit kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste importi subsideeritakse ning et see tekitab kahju (2) liidu tootmisharule.

1.   Kaebus

Kaebuse esitas 1. aprillil 2019. aastal Tech-Fab Europe (edaspidi „kaebuse esitaja“) nende tootjate nimel, kelle toodang moodustab rohkem kui 25 % teatavate kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste kogutoodangust liidus.

Kaebuse avalik versioon ja analüüs selle kohta, kuivõrd liidu tootjad toetavad seda kaebust, on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus. Teate punkt 5.6 sisaldab teavet selle kohta, kuidas huvitatud isikud toimikule juurde pääsevad.

2.   Uurimisalune toode

Uurimisalune toode on kangas, mis on kootud ja/või nõeltöödeldud või kootud ja läbiõmmeldud pikast klaaskiudheidest või -lõngast, välja arvatud immutatud või eelnevalt immutatud tooted ning avatud pooridega filterkangas, mille ava mõõt on nii piki- kui ka põikisihis vähemalt 1,8 mm ning mille pindtihedus on 35 g/m2 (edaspidi „uurimisalune toode“).

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad edastada teavet uurimisaluse toote määratluse kohta, peavad seda tegema kümne päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest (3).

3.   Väidetav subsideerimine

Väidetav subsideeritav toode on uurimisalune toode, mis on pärit Hiina Rahvavabariigist ja Egiptusest (edaspidi „asjaomased riigid“) ja mis praegu kuulub CN-koodide ex 7019 39 00, ex 7019 40 00, ex 7019 59 00 ja ex 7019 90 00 alla (TARICi koodid 7019390080, 7019400080, 7019590080 ja 7019900080). CN- ja TARICi koodid on esitatud infoks.

3.1.    Hiina Rahvavabariik

Komisjon leiab, et kaebus sisaldab piisavalt tõendeid selle kohta, et Hiina Rahvavabariigist pärit uurimisaluse toote tootjad on saanud mitmesuguseid Hiina Rahvavabariigi valitsuse pakutud subsiidiume.

Väidetav subsideerimistava hõlmab muu hulgas järgmist: i) otsene rahaliste vahendite ülekandmine, ii) valitsuse saamata või kogumata jäänud tulu, iii) valitsuse tehtavad kaubatarned või osutatavad teenused tegelikust maksumusest väiksema tasu eest. Kaebus sisaldas tõendeid näiteks järgmise kohta: riigiomandis olevate pankade pakutavad sooduslaenud ja krediidiliinid, ekspordikrediidi subsiidiumikavad, eksporditagatised ja kindlustus ning toetuskavad; maksuvähendused kõrgtehnoloogilistele või uut tehnoloogiat kasutavatele ettevõtjatele, maksude tasaarvestamine seoses teadus- ja arendustegevuse kuludega, kõrgtehnoloogilist või uut tehnoloogiat kasutavates ettevõtetes kõrgtehnoloogilises arendus- ja tootmistegevuses kasutatavate seadmete kiire amortisatsioon, dividendide maksuvabastus nõuetele vastavate residendist ettevõtjate puhul, kinnipeetava maksu vähendamine selliste dividendide puhul, mida välisinvesteeringutel põhinevad Hiina ettevõtjad maksavad muudele kui Hiina emaettevõtjatele, maakasutusmaksu vabastus ja ekspordimaksu vähendus; ning selle kohta, et valitsus eraldab maid ja tarnib energiat tegelikust maksumusest väiksema tasu eest.

Kaebuse esitaja väidab veel, et eespool nimetatud meetmed on subsiidiumid, kuna nendega kaasneb Hiina valitsuse või muude piirkondliku või kohaliku tasandi ametiasutuste (sealhulgas avaliku sektori asutuste) rahaline toetus, ja et uurimisaluse toote eksportivad tootjad saavad sellest kasu. Väidetavalt on need meetmed suunatud teatavatele ettevõtetele või tootmisharule või ettevõtete rühmale ja/või sõltuvad eksporditegevusest, ning on seega konkreetsed ja tasakaalustatavad. Selle põhjal tundub, et väidetavad subsiidiumisummad on Hiina Rahvavabariigis märkimisväärsed.

Komisjon jätab endale õiguse uurida muid asjakohaseid subsideerimistavasid, mis võivad uurimise käigus selguda.

3.2.    Egiptus

Komisjon leiab, et kaebus sisaldab piisavalt tõendeid selle kohta, et Egiptusest pärit uurimisaluse toote tootjad on saanud mitmesuguseid Egiptuse valitsuse pakutud subsiidiume.

Väidetav subsideerimistava hõlmab muu hulgas järgmist: i) otsene rahaliste vahendite ülekandmine, ii) valitsuse saamata või kogumata jäänud tulu, iii) valitsuse tehtavad kaubatarned või osutatavad teenused tegelikust maksumusest väiksema tasu eest. Kaebus sisaldas tõendeid näiteks järgmise kohta: poliitilised sooduslaenud ja Egiptuse õigusaktide kohased maksusoodustused, vabastus imporditollimaksust toorainete ja tootmisseadmete impordi puhul.

Kaebuse esitaja väidab veel, et eespool nimetatud meetmed on subsiidiumid, kuna nendega kaasneb Egiptuse valitsuse (sealhulgas avaliku sektori asutuste) rahaline toetus, ja et uurimisaluse toote eksportivad tootjad saavad sellest kasu. Väidetavalt on need meetmed suunatud teatavatele ettevõtetele või tootmisharule või ettevõtete rühmale ja/või sõltuvad eksporditegevusest, ning on seega konkreetsed ja tasakaalustatavad. Selle põhjal tundub, et väidetavad subsiidiumisummad on Egiptuses märkimisväärsed.

Kaebuse esitaja väidab, et mõnesid subsiidiume annab Egiptuse valitsus otse ja mõnesid Hiina valitsus kaudselt Egiptuse valitsuse kaudu. Kaebuse esitaja väidab, et ainuke Egiptuse eksportiv tootja, kes asub erimajanduspiirkonnas (Hiina-Egiptuse Suessi majandus- ja kaubanduskoostöötsoon), on Hiina omanduses. Kaebus sisaldab tõendeid Hiina ja Egiptuse valitsuste koostöölepingute kohta ning selle kohta, et Hiina riigiomandis või riigi kontrolli all olevad üksused annavad laene Egiptuse riigiomandis olevatele pankadele. Kaebuse esitaja väidab, et nende lepingute ja laenude eesmärke arvestades saab sellistest laenudest kasu Hiina omanduses olev Egiptuse eksportiv tootja.

Alusmääruse artikli 10 lõigete 2 ja 3 kohaselt koostas komisjon Hiina Rahvavabariiki ja Egiptust hõlmava tõendusmaterjali piisavust käsitleva märgukirja, milles anti hinnang kõigile komisjoni käsutuses olevatele tõenditele, mille põhjal komisjon uurimise algatab. See märgukiri on esitatud huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus.

Komisjon jätab endale õiguse uurida muid asjaomaseid subsiidiume, mis võivad uurimise käigus selguda.

4.   Väidetav kahju ja põhjuslik seos

Kaebuse esitaja on esitanud tõendid, mille kohaselt uurimisaluse toote import asjaomastest riikidest on üldkokkuvõttes suurenenud nii absoluutarvudes kui ka turuosa seisukohalt.

Kaebuse esitajalt saadud tõenditest selgub, et lisaks muudele tagajärgedele on uurimisaluse toote impordikogused ja -hinnad avaldanud negatiivset mõju liidu tootmisharu müügikogustele ning selle tagajärjeks on liidu tootmisharu finantsseisundi, tööhõive ja üldise tulemuslikkuse oluline halvenemine.

5.   Menetlus

Pärast liikmesriikide teavitamist on komisjon jõudnud seisukohale, et kaebus esitati liidu tootmisharu poolt või selle nimel ja et menetluse algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatab seega uurimise alusmääruse artikli 10 alusel.

Uurimise eesmärk on teha kindlaks, kas asjaomastest riikidest pärit uurimisalust toodet imporditakse subsiidiumihinnaga ning kas kõnealune subsideerimine on põhjustanud olulist kahju või selle tekkimise ohu liidu tootmisharule.

Kui väited leiavad kinnitust, kontrollitakse uurimise käigus, kas meetmete kehtestamine ei lähe liidu huvidega vastuollu.

Hiina ja Egiptuse valitsusel paluti osaleda konsultatsioonidel.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juunil 2018 jõustunud määrusega (EL) 2018/825 (4) (nn kaubanduse kaitsevahendi ajakohastamise pakett) tehti mitmed muudatused subsiidiumivastase menetluse suhtes varem kohaldatud ajakavade ja tähtaegade osas. Eelkõige peab komisjon andma teavet ajutiste tollimaksude kavandatud kehtestamisest kolm nädalat enne ajutiste meetmete kehtestamist. Samuti on eelkõige uurimise varases etapis lühendatud tähtaega, mille jooksul huvitatud isikud saavad endast teada anda. Seepärast kutsub komisjon huvitatud isikuid üles järgima menetlusetappe ja tähtaegu, mis on sätestatud käesolevas teates ning komisjoni edasistes teadaannetes.

5.1.    Uurimisperiood ja vaatlusalune periood

Subsideerimise ja kahju uurimine hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2018 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2015 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

5.2.    Märkused kaebuse ja uurimise algatamise kohta

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad esitada märkusi kaebuse kohta (sh kahju ja põhjusliku seosega seonduvalt) või mis tahes muu uurimise algatamisega seonduva aspekti, sh selle kohta, mil määral nad kaebust toetavad, peavad seda tegema 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist.

Uurimise algatamisega seonduvad ärakuulamistaotlused tuleb esitada 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest.

5.3.    Subsideerimise kindlakstegemine

Komisjoni uurimises kutsutakse osalema asjaomaste riikide uurimisalust toodet eksportivad tootjad (5). Komisjon on palunud teha aktiivselt koostööd ka muudel huvitatud isikutel, kellelt komisjon kogub teavet, mille alusel määrata kindlaks, kas uurimisaluse toote puhul esineb tasakaalustavaid subsiidiume ja mis on nende summa.

5.3.1.   Eksportivate tootjate uurimine

5.3.1.1.   Hiina Rahvavabariigist pärit uuritavate eksportivate tootjate valimise kord

a)   Väljavõtteline uuring

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud Hiina Rahvavabariigi eksportivate tootjate võimalikku suurt arvu ja vajadust lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon mõistlikkuse piires vähendada uuritavate eksportivate tootjate arvu, moodustades valimi (seda menetlust nimetakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring tehakse alusmääruse artikli 27 kohaselt.

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõigil eksportivatel tootjatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel esitada komisjonile käesoleva teate I lisas nõutud teave oma äriühingute kohta seitsme päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest.

Selleks et komisjon saaks teavet, mida ta peab vajalikuks eksportivate tootjate valimi moodustamisel, võtab ta lisaks ühendust Hiina Rahvavabariigi ametiasutustega ja võib võtta ühendust teadaolevate eksportivate tootjate ühendustega.

Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, võidakse eksportivad tootjad välja valida suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahu põhjal, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Komisjon annab kõigile teadaolevatele eksportivatele tootjatele, Hiina Rahvavabariigi asutustele ja eksportivate tootjate ühendustele vajaduse korral Hiina Rahvavabariigi asutuste kaudu teada, millised äriühingud on kaasatud valimisse.

Uurimise seisukohast vajalike andmete saamiseks eksportivate tootjate kohta saadab komisjon küsimustikud valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele, kõigile teadaolevatele eksportivate tootjate ühendustele ning Hiina Rahvavabariigi ametiasutustele.

Pärast seda, kui komisjon on kätte saanud teabe, mida on vaja eksportivate tootjate valimi moodustamiseks, teatab ta asjaomastele isikutele, kas ta on otsustanud nad valimisse kaasata. Kui ei ole sätestatud teisiti, peavad valimisse kaasatud eksportivad tootjad esitama täidetud küsimustiku 30 päeva jooksul alates nende valimisse kaasamise otsusest teatamise kuupäevast.

Komisjon lisab huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikusse märke valimi moodustamise kohta. Kõik märkused valimi moodustamise kohta tuleb esitada kolme päeva jooksul pärast valimi moodustamise otsusest teatamist.

Eksportivatele tootjatele mõeldud küsimustiku koopia on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil: http://trade.ec.europa.eu/tdi/case_details.cfm?id=2398

Küsimustik tehakse kättesaadavaks ka kõikidele teadaolevatele eksportivate tootjate ühendustele ja Hiina Rahvavabariigi ametiasutustele.

Ilma et see mõjutaks alusmääruse artikli 28 võimalikku kohaldamist, käsitatakse neid eksportivaid tootjaid, kes on täitnud ettenähtud tähtajaks I lisa ja nõustunud oma valimisse kaasamisega, kuid keda ei kaasata valimisse, koostööd tegevana (edaspidi „valimisse mittekuuluvad koostööd tegevad eksportivad tootjad“). Ilma et see piiraks punkti 5.3.1 alapunkti b kohaldamist, ei ületa valimisse mittekuuluvate koostööd tegevate eksportijate impordi suhtes kohaldatav võimalik tasakaalustav tollimaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate (6) puhul kindlaks tehtud kaalutud keskmist subsiidiumi summat.

b)   Individuaalne tasakaalustatava subsiidiumi määr valimisse kaasamata äriühingute jaoks

Valimisse mittekuuluvad koostööd tegevad eksportivad tootjad võivad vastavalt alusmääruse artikli 27 lõikele 3 taotleda komisjonilt individuaalsete subsiidiumimäärade kehtestamist. Kui ei ole sätestatud teisiti, peavad individuaalset subsiidiumimäära taotlevad eksportivad tootjad täitma küsimustiku ja tagastama selle nõuetekohaselt täidetuna 30 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teatamist. Eksportivatele tootjatele mõeldud küsimustiku koopia on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil: http://trade.ec.europa.eu/tdi/case_details.cfm?id=2398

Komisjon uurib, kas valimisse mittekuuluvate koostööd tegevate eksportivate tootjate jaoks võib kehtestada individuaalse subsiidiumimäära alusmääruse artikli 27 lõike 3 kohaselt.

Individuaalset subsiidiumimäära taotlevad valimisse kaasamata koostööd tegevad eksportivad tootjad peaksid teadma, et komisjon võib kõigele vaatamata otsustada, et ei määra neile individuaalset subsiidiumimäära, näiteks juhul, kui valimisse mittekuuluvate koostööd tegevate eksportivate tootjate arv on nii suur, et selline määramine oleks põhjendamatult koormav ning takistaks uurimise õigeaegset lõpetamist.

5.3.1.2.   Egiptusest pärit uuritavate eksportivate tootjate valimine

Kõigil Egiptuse eksportivatel tootjatel ja eksportivate tootjate ühendustel palutakse endast teatamiseks ja küsimustiku saamiseks võtta komisjoniga eelistatavalt e-posti teel ühendust viivitamata, kuid mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest, kui ei ole sätestatud teisiti.

Uurimise seisukohast vajalike andmete saamiseks eksportivate tootjate kohta saadab komisjon küsimustikud eksportivatele tootjatele, kõigile teadaolevatele eksportivate tootjate ühendustele ning Egiptuse ametiasutustele.

Egiptuse eksportivad tootjad peavad täitma küsimustiku 37 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest. Küsimustik tehakse kättesaadavaks ka kõikidele teadaolevatele eksportivate tootjate ühendustele ja Egiptuse ametiasutustele.

Eksportivatele tootjatele mõeldud küsimustiku koopia on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil (http://trade.ec.europa.eu/tdi/case_details.cfm?id=2398).

5.3.2.   Sõltumatute importijate uurimine (7) (8)

Käesolevas uurimises on kutsutud osalema sõltumatud importijad, kes impordivad uurimisalust toodet asjaomastest riikidest liitu.

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud sõltumatute importijate võimalikku suurt arvu ja selleks, et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon piirduda mõistliku arvu sõltumatute importijatega, kelle uurimiseks moodustatakse valim (seda meetodit nimetatakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring tehakse alusmääruse artikli 27 kohaselt.

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõigil eksportivatel tootjatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel esitada komisjonile käesoleva teate II lisas nõutud teave oma äriühingute kohta seitsme päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest.

Selleks et komisjon saaks teavet, mida ta peab sõltumatute importijate valimi moodustamisel vajalikuks, võib ta lisaks võtta ühendust teadaolevate importijate ühendustega.

Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, võidakse importijad valida uurimisaluse toote liidus toimuva müügi suurima tüüpilise mahu järgi, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida.

Pärast seda, kui komisjon on saanud valimi moodustamiseks vajaliku teabe, teatab ta asjaomastele isikutele oma otsuse importijate valimi moodustamise kohta. Komisjon lisab huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikusse märke valimi moodustamise kohta. Kõik märkused valimi moodustamise kohta tuleb esitada kolme päeva jooksul pärast valimi moodustamise otsusest teatamist.

Uurimise seisukohast vajaliku teabe saamiseks teeb komisjon küsimustikud kättesaadavaks ka valimisse kaasatud sõltumatutele importijatele. Kui ei ole sätestatud teisiti, peavad kõnealused isikud esitama täidetud küsimustiku 30 päeva jooksul alates valimi moodustamise otsusest teatamise kuupäevast.

Eksportivatele tootjatele mõeldud küsimustiku koopia on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil: http://trade.ec.europa.eu/tdi/case_details.cfm?id=2398.

5.4.    Kahju kindlakstegemise ja liidu tootjate uurimise menetlus

Kahju kindlakstegemine põhineb otsestel tõenditel ja selle käigus hinnatakse objektiivselt subsiidiumihinnaga impordi mahtu, impordi mõju liidu turul kehtivatele hindadele ja kõnealuse impordi mõju liidu tootmisharule. Selleks et teha kindlaks, kas liidu tootmisharule on põhjustatud kahju, kutsutakse liidu uurimisaluse toote tootjaid komisjoni uurimises osalema.

Pidades silmas asjaomaste liidu tootjate suurt arvu ja selleks, et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, on komisjon otsustanud mõistlikkuse piires vähendada uurimisse kaasatavate liidu tootjate arvu, moodustades valimi (seda menetlust nimetatakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring toimub alusmääruse artikli 27 kohaselt.

Komisjon on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Selle üksikasjalikud andmed on esitatud huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus. Huvitatud isikutel palutakse esitada esialgse valimi kohta oma märkused. Muud liidu tootjad või nende nimel tegutsevad esindajad, kes on seisukohal, et neid tuleks teatavatel põhjustel valimisse kaasata, peavad võtma komisjoniga ühendust seitsme päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest. Kui ei ole sätestatud teisiti, tuleb kõik märkused esialgse valimi moodustamise kohta esitada seitsme päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist.

Komisjon annab kõigile teadaolevatele liidu tootjatele ja/või liidu tootjate ühendustele teada, millised äriühingud lõpuks valimisse kaasatakse.

Kui ei ole sätestatud teisiti, peavad valimisse kaasatud liidu tootjad esitama täidetud küsimustiku 30 päeva jooksul alates nende valimisse kaasamise otsusest teatamise kuupäevast.

Liidu tootjatele mõeldud küsimustiku koopia on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil: http://trade.ec.europa.eu/tdi/case_details.cfm?id=2398

5.5.    Liidu huvide hindamine

Kui subsiidiumi ja sellega tekitatud kahju esinemine leiab kinnitust, võetakse vastavalt alusmääruse artiklile 31 vastu otsus selle kohta, kas subsiidiumidevastaste meetmete võtmine oleks vastuolus liidu huvidega. Liidu tootjatel, importijatel ja neid esindavatel ühendustel, kasutajatel ja neid esindavatel ühendustel ning tarbijaid esindavatel ühendustel ja ametiühingute esindajatel palutakse esitada komisjonile teavet liidu huvide kohta.

Kui ei ole sätestatud teisiti, tuleb teave liidu huvide hindamise kohta esitada 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist. Selle teabe võib esitada vabas vormis või vastates komisjoni koostatud küsimustikule. Küsimustike koopiad, sh uurimisaluse toote kasutajatele mõeldud küsimustiku koopia on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil: http://trade.ec.europa.eu/tdi/case_details.cfm?id=2398. Kõigil juhtudel võetakse esitatud teavet arvesse üksnes siis, kui see on esitatud koos faktiliste tõenditega.

5.6.    Huvitatud isikud

Selleks et uurimises osaleda, peavad huvitatud isikud, näiteks eksportivad tootjad, liidu tootjad, importijad ja neid esindavad ühendused, kasutajad ja neid esindavad ühendused, ametiühingud ja tarbijaid esindavad ühendused kõigepealt tõendama, et nende tegevuse ja uurimisaluse toote vahel on objektiivne seos.

Eksportivad tootjad, liidu tootjad, importijad ja neid esindavad ühendused, kes teevad teabe kättesaadavaks eespool punktides 5.3, 5.4 ja 5.5 kirjeldatud viisil, loetakse huvitatud isikuteks, kui nende tegevuse ja uurimisaluse toote vahel on objektiivne seos.

Muud isikud võivad osaleda uurimises huvitatud isikuna üksnes alates sellest hetkest, kui nad endast teada annavad ning kui nende tegevuse ja uurimisaluse toote vahel on objektiivne seos. Huvitatud isikuna käsitamine ei piira alusmääruse artikli 28 kohaldamist.

Huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimik on saadaval veebisaidil Tron.tdi järgmisel aadressil: https://webgate.ec.europa.eu/tron/TDI. Juurdepääsu saamiseks järgige sellel lehel esitatud juhiseid.

5.7.    Ärakuulamisvõimalus komisjoni uurimistalitustes

Kõik huvitatud isikud võivad taotleda komisjoni uurimistalitustelt ärakuulamist.

Kõik ärakuulamistaotlused tuleb esitada kirjalikult ja taotlust tuleb põhjendada, samuti tuleb esitada kokkuvõte sellest, mida huvitatud isikud soovivad ärakuulamisel arutada. Ärakuulamine piirdub küsimustega, mille huvitatud isikud on eelnevalt kirjalikult esitanud.

Ärakuulamise tähtajad on järgmised:

—	kui ärakuulamist soovitakse enne esialgsete meetmete kehtestamist, tuleb taotlus esitada 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamise kuupäevast ning ärakuulamine toimub tavaliselt 60 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamise kuupäevast;

—	pärast esialgsete meetmete kehtestamist tuleb taotlus esitada viie päeva jooksul alates esialgsete järelduste või teavitava dokumendi avaldamise kuupäevast ning ärakuulamine toimub tavaliselt 15 päeva jooksul alates esialgsete järelduste või teavitava dokumendi avaldamise kuupäevast;

—

lõplike meetmete kehtestamise korral tuleb taotlus esitada kolme päeva jooksul pärast lõplike järelduste avalikustamise kuupäeva ja ärakuulamine toimub tavaliselt lõplike järelduste kohta märkuste esitamiseks antud aja jooksul. Kui tegemist on täiendava lõplike järelduste avalikustamisega, tuleb taotlus esitada kohe pärast täiendavatest lõplikest järeldustest teada saamist ja ärakuulamine toimub tavaliselt märkuste esitamiseks antud aja jooksul.

Need tähtajad ei piira komisjoni talituste õigust nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel nõustuda ärakuulamisega väljaspool seda ajakava ega komisjoni õigust keelduda nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ärakuulamisest. Kui komisjoni talitused keelduvad ärakuulamisest, teavitatakse asjaomast isikut keeldumise põhjustest.

Põhimõtteliselt ei kasutata ärakuulamist selliste faktide esitamiseks, mida veel toimikus ei ole. Menetluse hea haldamise huvides ja selleks, et komisjoni talitused saaksid uurimisega edasi minna, võib huvitatud isikutelt paluda esitada pärast ärakuulamist uusi fakte.

5.8.    Kirjalike esildiste, täidetud küsimustike ja kirjade saatmise juhised

Komisjonile kaubanduskaitset käsitlevateks uurimisteks esitatava teabe suhtes ei kohaldata autoriõigust. Enne kolmanda isiku autoriõigustega kaitstud teabe ja/või andmete esitamist komisjonile peavad huvitatud isikud saama autoriõiguse omajalt eraldi loa, mis sõnaselgelt võimaldab a) komisjonil teavet ja andmeid kaubanduskaitsemenetluses kasutada ning b) esitada teavet ja/või andmeid uurimisega seotud huvitatud isikutele sellises vormis, mis võimaldab neil oma kaitseõigust kasutada.

Kõik kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas teates nõutud teave, täidetud küsimustikud ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud paluvad käsitleda konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga „Limited“ (9). Uurimise käigus teavet esitavatel isikutel palutakse põhjendada oma teabe konfidentsiaalsena käsitamise taotlust.

Isikud, kes esitavad teavet märkega „Limited“, peavad vastavalt alusmääruse artikli 29 lõikele 2 esitama ka teabe mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte, millele lisatakse märge „For inspection by interested parties“ (tutvumiseks huvitatud isikutele). Need kokkuvõtted peaksid olema piisavalt üksikasjalikud, et konfidentsiaalsena esitatud teabe sisust oleks võimalik vajalikul määral aru saada.

Kui konfidentsiaalset teavet esitav isik ei anna teabe konfidentsiaalsena käsitamise taotlusele sobilikku põhjendust ega esita nõutavas vormis ja nõutava kvaliteediga mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet, võib komisjon sellise teabe jätta arvesse võtmata, kui asjakohastest allikatest ei ole teabe õigsust võimalik rahuldavalt kontrollida.

Huvitatud isikutel palutakse esitada kõik esildised ja taotlused, sealhulgas skaneeritud volikirjad ja sertifikaadid TRON.tdi kaudu (https://webgate.ec.europa.eu/tron/TDI), välja arvatud mahukad vastused, mis tuleb esitada CD-ROMil või DVD-l käsipostiga või tähitud kirjaga. TRON.tdi-d või e-posti kasutades nõustuvad huvitatud isikud elektrooniliselt esitatavate materjalide suhtes kehtivate eeskirjadega, mis on esitatud dokumendis „CORRESPONDENCE WITH THE EUROPEAN COMMISSION IN TRADE DEFENCE CASES“ ja avaldatud kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil. http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2011/june/tradoc_148003.pdf.

Huvitatud isikud peavad teatama oma nime, aadressi, telefoni ja kehtiva e-posti aadressi ning nad peaksid tagama, et esitatud e-posti aadress on toimiv ametlik e-post, mida kontrollitakse iga päev. Kui kontaktandmed on esitatud, suhtleb komisjon huvitatud isikutega ainult TRON.tdi või e-posti teel, välja arvatud juhul, kui nad avaldavad selgelt soovi saada kõik dokumendid komisjonilt muude sidevahendite kaudu või kui dokumendi laadi tõttu tuleb see saata tähitud kirjaga. Huvitatud isikud leiavad täiendavad eeskirjad ja lisateabe komisjoniga suhtlemise, sealhulgas TRON.tdi või e-posti teel saadetavate esildiste suhtes kehtivate põhimõtete kohta eespool osutatud juhendist, milles käsitletakse huvitatud isikutega suhtlemist.

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate H

Office: CHAR 04/039

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

TRON.tdi : https://webgate.ec.europa.eu/tron/tdi E-post : TRADE-AS656-GFF-SUBSIDY@ec.europa.eu TRADE-AS656-GFF-INJURY@ec.europa.eu

6.   Uurimise ajakava

Vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 9 viiakse uurimine lõpule tavaliselt 12, kuid mitte rohkem kui 13 kuu jooksul pärast käesoleva teate avaldamist. Vastavalt alusmääruse artikli 12 lõikele 1 võib ajutisi meetmeid kehtestada üldjuhul kõige hiljemalt üheksa kuud pärast käesoleva teate avaldamist.

Vastavalt alusmääruse artiklile 29a teavitab komisjon ajutiste tollimaksude kavandatud kehtestamisest kolm nädalat enne ajutiste meetmete kehtestamist. Huvitatud isikud võivad esitada kõnealuse teabe taotluse kirjalikult nelja kuu jooksul alates käesoleva teate avaldamise kuupäevast. Huvitatud isikutele antakse arvutuste täpsuse kohta kirjalike märkuste esitamiseks aega kolm tööpäeva.

Juhul kui komisjon otsustab ajutisi tollimakse mitte kehtestada, kuid uurimist jätkata, teatatakse huvitatud isikutele tollimaksude kehtestamata jätmisest kirjalikult kolm nädalat enne alusmääruse artikli 12 lõike 1 kohase tähtaja möödumist.

Kui ei ole sätestatud teisiti, antakse huvitatud isikutele tavaliselt esialgsete järelduste või teavitava dokumendi kohta kirjalike märkuste esitamiseks aega 15 päeva ja lõplike järelduste kohta kirjalike märkuste esitamiseks kümme päeva. Kui see on asjakohane, määratakse täiendava lõplike järelduste avalikustamise käigus tähtaeg, mille jooksul huvitatud isikud saavad esitada kirjalikke märkusi.

7.   Teabe esitamine

Üldjuhul võivad huvitatud isikud esitada teavet üksnes käesoleva teate punktides 5 ja 6 määratud tähtaegade jooksul. Mis tahes muu neis punktides täpsustamata teabe esitamiseks tuleb kinni pidada järgmisest ajakavast:

—	kui ei ole sätestatud teisiti, tuleb esialgsete järelduste tegemise etapi kohta esitada mis tahes asjakohane teave 70 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamise kuupäevast;

—

kui ei ole sätestatud teisiti, ei tohiks huvitatud isikud esitada uut faktilist teavet pärast tähtaega, mis on ette nähtud märkuste esitamiseks esialgsete järelduste avalikustamise või esialgse teabedokumendi kohta. Pärast seda tähtaega võivad huvitatud isikud esitada uut faktilist teavet juhul, kui asjaomased isikud suudavad tõendada, et see uus faktiline teave on vajalik mõne teise huvitatud isiku esitatud faktiliste väidete ümberlükkamiseks, ja juhul, kui seda uut faktilist teavet saab kontrollida uurimise õigeaegseks lõpuleviimiseks ettenähtud aja jooksul;

—

selleks et viia uurimine lõpule kohustuslike tähtaegade jooksul, ei aktsepteeri komisjon teavet, mille huvitatud isikud esitavad pärast tähtaega, mis on ette nähtud märkuste esitamiseks lõplike järelduste avalikustamise kohta, või kui see on asjakohane, siis märkuste esitamiseks täiendava lõplike järelduste avalikustamise kohta.

8.   Võimalus esitada märkusi teiste isikute esildiste kohta

Huvitatud isikutele kaitseõiguse tagamiseks tuleks neile anda võimalus esitada märkusi teiste huvitatud isikute esitatud teabe kohta. Huvitatud isikud võivad käsitleda üksnes neid küsimusi, mis sisalduvad teiste huvitatud isikute esildistes, mitte aga tõstatada uusi probleeme.

Märkused tuleks esitada vastavalt järgmisele ajakavale:

—	märkused teabe kohta, mille teised huvitatud isikud esitasid enne esialgsete meetmete kehtestamist, tuleks esitada hiljemalt 75 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamise kuupäevast (kui ei ole sätestatud teisiti);

—	märkused teabe kohta, mille teised huvitatud isikud on esitanud seoses esialgsete järelduste või teavitava dokumendi avaldamisega, tuleks esitada seitsme päeva jooksul alates esialgsete järelduste või teavitava dokumendi kohta märkuste tegemiseks määratud kuupäevast (kui ei ole sätestatud teisiti);

—

märkused teabe kohta, mille teised huvitatud isikud on esitanud seoses lõplike järelduste avalikustamisega, tuleks esitada kolme päeva jooksul alates lõplike järelduste kohta märkuste tegemiseks määratud kuupäevast (kui ei ole sätestatud teisiti). Kui tegemist on täiendava lõpliku avalikustamisega, tuleks märkused teiste huvitatud isikute esitatud täiendavat avalikustamist käsitleva teabe kohta teha ühe päeva jooksul alates täiendava avalikustamisega seotud märkuste tegemise kuupäevast (kui ei ole sätestatud teisiti).

Need tähtajad ei piira komisjoni õigust küsida huvitatud isikutelt lisateavet nõuetekohaselt põhjendatud juhul.

9.   Käesolevas teates täpsustatud tähtaegade pikendamine

Käesolevas teates esitatud tähtaegade pikendamist võib taotleda üksnes erandlike asjaolude korral ja seda võimaldatakse ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhul.

Nõuetekohaselt põhjendatud juhul võib pikendada küsimustikule vastamise tähtaega ja tavaliselt antakse selleks kolm lisapäeva. Üldjuhul ei pikendata tähtaegu rohkem kui seitse päeva. Käesolevas teates täpsustatud muu teabe esitamise tähtaegu pikendatakse üksnes kolm päeva, kui ei ole tegemist erandlike asjaoludega.

10.   Koostööst keeldumine

Kui mõni huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või takistab märkimisväärselt uurimist, võib vastavalt algmääruse artiklile 28 nii positiivsed kui ka negatiivsed esialgsed või lõplikud järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud väära või eksitavat teavet, võib sellise teave jätta arvesse võtmata ning toetuda kättesaadavatele faktidele.

Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui järeldused põhinevad seetõttu kättesaadavatel faktidel vastavalt algmääruse artiklile 28, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral,

Elektroonilises vormis koostöö puudumist ei loeta koostööst keeldumiseks, kui huvitatud isik selgitab, et nõutav koostöövorm tooks kaasa ebaratsionaalse lisakoormuse või põhjendamatud lisakulud. Huvitatud isik peab komisjoniga viivitamata ühendust võtma.

11.   Ärakuulamise eest vastutav ametnik

Huvitatud isikud võivad taotleda kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik tegeleb toimikule juurdepääsu taotlustega, vaidlustega dokumentide konfidentsiaalsuse üle, tähtaegade pikendamise taotlustega ja kõigi muude menetluse käigus esitatavate taotlustega, mis käsitlevad huvitatud isikute või kolmandate isikute kaitseõigust.

Ärakuulamise eest vastutav ametnik võib korraldada ärakuulamisi ning tegutseda huvitatud isiku(te) ja komisjoni talituste vahendajana, tagamaks et huvitatud isikud saaksid oma kaitseõigust täielikult kasutada. Taotlus saada ärakuulamise eest vastutava ametniku juures ära kuulatud tuleks esitada kirjalikult ning taotlust tuleks põhjendada. Ärakuulamise eest vastutav ametnik analüüsib taotluse põhjendusi. Ärakuulamine tuleks korraldada üksnes juhul, kui komisjoni talitustega ei ole küsimusi õigeaegselt lahendatud.

Taotlus tuleb esitada aegsasti ja viivitamata, et mitte takistada menetluse nõuetekohast kulgu. Selleks peaksid huvitatud isikud taotlema ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist võimalikult kiiresti pärast sellist sekkumist õigustava juhtumi esinemist. Põhimõtteliselt kohaldatakse punktis 5.7 esitatud tähtaegu, mis on ette nähtud komisjoni talitustes ärakuulamise taotlemiseks, mutatis mutandis ka ärakuulamise eest vastutava ametniku juures ärakuulamise taotlemiseks. Kui ärakuulamistaotlus esitatakse pärast asjakohast tähtaega, analüüsib ärakuulamise eest vastutav ametnik ka tähtajast hiljem esitatud taotluse põhjendusi, tõstatatud küsimuste laadi ja nende mõju kaitseõigusele, pidades silmas uurimise hea haldamise ja õigeaegse lõpuleviimise eesmärki.

Lisateave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadis ärakuulamise eest vastutava ametniku veebisaidil: http://ec.europa.eu/trade/trade-policy-and-you/contacts/hearing-officer/.

12.   Isikuandmete töötlemine

Kõiki uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1725 (10).

Andmekaitset käsitlev teade, milles teavitatakse kõiki isikuid isikuandmete töötlemisest komisjoni kaubanduskaitsetegevuse raames, on kättesaadav kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil: http://trade.ec.europa.eu/doclib/html/157639.htm

---

(1)  ELT L 176, 30.6.2016, lk 55.

(2)  Alusmääruse artikli 2 punkti d kohaselt hõlmab üldmõiste „kahju“ liidu tootmisharule tekitatud olulist kahju, liidu tootmisharule olulise kahju tekitamise ohtu või liidu tootmisharu rajamise olulist pidurdamist.

(3)  Kõik käesolevas teate avaldamisele osutavad viited viitavad teate avaldamisele Euroopa Liidu Teatajas.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/825, millega muudetakse määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed, ja määrust (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT L 143, 7.6.2018, lk 1).

(5)  Eksportiv tootja on asjaomastes riikides asuv tootja, kes toodab ja ekspordib uurimisalust toodet liidu turule kas otse või kolmanda isiku kaudu, kaasa arvatud kõik temaga seotud äriühingud, kes osalevad uurimisaluse toote tootmises, omamaises müügis või ekspordis.

(6)  Alusmääruse artikli 15 lõike 3 kohaselt ei võeta arvesse tasakaalustatavate subsiidiumide nullmäärasid, de minimis summasid ega alusmääruse artiklis 28 osutatud asjaoludel kindlaks tehtud tasakaalustatavate subsiidiumide summasid.

(7)  See lõik puudutab üksnes neid importijaid, kes ei ole seotud eksportivate tootjatega. Eksportivate tootjatega seotud importijad peavad täitma käesoleva teate I lisa asjaomaste eksportivate tootjate kohta. Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikli 127 kohaselt käsitatakse kaht isikut teineteisega seotuna, kui: a) nad on teineteise äriühingu ametiisikud või juhatuse liikmed; b) nad on juriidiliselt tunnustatud äripartnerid; c) nende vahel on töösuhe; d) kolmas isik omab või kontrollib või valdab otse või kaudselt 5 % või rohkem mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest; e) üks nendest kontrollib otseselt või kaudselt teist; f) kolmas isik kontrollib otseselt või kaudselt mõlemaid; g) nad koos kontrollivad otse või kaudselt kolmandat isikut või h) nad on ühe perekonna liikmed (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558). Isikuid käsitatakse ühe ja sama perekonna liikmetena ainult juhul, kui nad on sugulussuhetelt: i) abikaasad, ii) vanem ja laps, iii) vend ja õde (sealhulgas poolvend ja -õde), iv) vanavanem ja lapselaps, v) onu või tädi ja õe- või vennalaps, vi) ämm või äi ja väimees või minia, vii) abikaasa vend või õde ja õe või venna abikaasa. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artikli 5 lõikele 4 tähendab „isik“ füüsilist isikut, juriidilist isikut ja mis tahes isikuteühendust, kes ei ole juriidiline isik, kuid kes saab liidu või siseriikliku õiguse kohaselt teha õigustoiminguid (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(8)  Sõltumatute importijate esitatud andmeid võib käesolevas uurimises kasutada ka muuks kui subsiidiumi kindlakstegemiseks.

(9)  Märkega „Limited“ tähistatakse dokument, mida alusmääruse artikli 29 ja WTO GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingu (subsiidiumivastane leping) artikli 6 kohaselt käsitatakse konfidentsiaalsena. Seda dokumenti kaitstakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artikli 4 kohaselt.

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

TEADAANNE – AVALIK KONSULTATSIOON

Aserbaidžaani toodete nimetused, millele taotletakse kaitset Euroopa Liidu geograafiliste tähistena

(2019/C 167/08)

Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Aserbaidžaani vahelise uue lepingu sõlmimiseks Aserbaidžaaniga peetavate läbirääkimiste raames on kaalumisel allpool esitatud Aserbaidžaani nimetuste kaitse Euroopa Liidus geograafilise tähisena.

Komisjon kutsub liikmesriike ja kolmandaid riike ning liikmesriikides või kolmandates riikides asuvaid või seal tegutsevaid füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kellel on õigustatud huvi, esitama sellise kaitse suhtes nõuetekohaselt põhjendatud vastuväiteid.

Komisjon peab vastuväited kätte saama ühe kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast. Vastuväited tuleb saata järgmisel e-posti aadressil:

AGRI-A5-GI@ec.europa.eu

Läbi vaadatakse üksnes need vastuväited, mis saadakse eespool nimetatud tähtaja jooksul ja millest nähtub, et

a)	asjaomane nimetus oleks vastuolus taimesordi või loomatõu nimetusega ning võib seetõttu eksitada tarbijat toote tegeliku päritolu osas;

b)

kaitstav nimetus oleks täielikult või osaliselt homonüümne nimetusega, mis on liidus kaitstud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (1) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrusega (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, (2) või nimetusega, mis sisaldub lepingutes, mille Euroopa Liit on sõlminud järgmiste riikidega: — Lõuna-Korea (3) — Kesk-Ameerika (4) — Colombia, Peruu ja Ecuador (5) — Montenegro (6) — Bosnia ja Hertsegoviina (7) — Serbia (8) — Gruusia (9) — Moldova (10) — Lõuna-Aafrika Vabariik (11) — CARIFORUM (12) — Ukraina (13) — Šveits (14) — Armeenia (15) — Austraalia (16) — Tšiili (17) — Kanada (18) — Ameerika Ühendriigid (19) — Albaania (20) — Jaapan (21)

c)	asjaomase nimetuse kaitse võiks kaubamärgi mainet ja tuntust ning kasutamise aega arvesse võttes tarbijat toote tegeliku olemuse osas eksitada;

d)	asjaomase nimetuse kaitse ohustaks täiesti või osaliselt identset nime või kaubamärki või tooteid, mida on õiguspäraselt turustatud vähemalt viis aastat enne käesoleva teatise avaldamist;

e)	vastuväidetes esitatakse üksikasju, millest võib järeldada, et nimetus, mille kaitset taotletakse, on üldnimetus.

Eespool osutatud kriteeriume hinnatakse lähtuvalt liidu territooriumist, mis intellektuaalomandi õiguste korral tähendab vaid territooriumi või territooriume, kus nimetatud õigused on kaitstud. Asjaomaste nimetuste võimalik kaitse Euroopa Liidus sõltub kõnealuste läbirääkimiste edukast lõpetamisest ning seejärel vastuvõetavast õigusaktist.

Aserbaidžaani geograafilised tähised, millele taotletakse kaitset Euroopa Liidu põllumajandustoodete, toidu ja veinide geograafiliste tähistena  (22)

Kaitstav nimetus aseri keeles	Transkriptsioon ladina tähestikus	Toote liik
Abşeron	Absheron	Oliividolma
Bakı	Baku	Dolma
Duzdağ	Duzdagh	Sool
İsmayıllı	Ismayilli	Dolma (pöögilehedolma)
K ng rli	Kengerli	Õunadolma
L k ran	Lekoran	Sidrunidolma
Ordubad	Ordubad	Dolma (gupa dolma)
Qax	Gakh	Kuivtäidetud dolma
Q b l	Gabala	Pähkli-, kreeka pähkli dolma
Quba	Guba	Melonidolma
Salyan	Salyan	Kaladolma
Az rbaycan**	Aserbaidžaan	Vein
Meys ri**	Meysari	Vein
Naxçıvan**	Nakhchivan	Ploom
Naxçıvan**	Nakhchiıvan	Lihatoode (govurma)
Ş ki**	Sheki	Kondiitritoode (khalva)
Zir **	Zira	Oliivid
Zir **	Zira	Tomatid

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(3)  Nõukogu 16. septembri 2010. aasta otsus 2011/265/EL ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta (ELT L 127, 14.5.2011, lk 1).

(4)  Leping, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika riikide vahel (ELT L 346, 15.12.2012, lk 3).

(5)  Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Colombia ja Peruu vaheline kaubandusleping (ELT L 354, 21.12.2012, lk 3) ning ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Colombia ja Peruu vahelisele kaubanduslepingule Ecuadori kõnealuse lepinguga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud ühinemisprotokoll (ELT L 356, 24.12.2016, lk 3).

(6)  Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vaheline stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping (ELT L 108, 29.4.2010, lk 3).

(7)  Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina vaheline stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping (ELT L 164, 30.6.2015, lk 2).

(8)  Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Serbia Vabariigi vaheline stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping (ELT L 278, 18.10.2013, lk 16).

(9)  Nõukogu 14. veebruari 2012. aasta otsus 2012/164/EL Euroopa Liidu ja Gruusia vahelise põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste kaitset käsitleva lepingu sõlmimise kohta (ELT L 93, 30.3.2012, lk 1).

(10)  Nõukogu 3. detsembri 2012. aasta otsus 2013/7/EL Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vahelise põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste kaitset käsitleva lepingu sõlmimise kohta (ELT L 10, 15.1.2013, lk 1).

(11)  Majanduspartnerlusleping ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt SADC majanduspartnerluslepingu riikide vahel (ELT L 250, 16.9.2016, lk 3).

(12)  Majanduspartnerlusleping ühelt poolt CARIFORUMi riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel (ELT L 289, 30.10.2008, lk 3).

(13)  Assotsieerimisleping ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahel (ELT L 161, 29.5.2014, lk 3).

(14)  Nõukogu ja komisjoni 4. aprilli 2002. aasta otsus 2002/309/EÜ teadus- ja tehnikakoostöö kokkuleppe suhtes, Šveitsi Konföderatsiooniga seitsme kokkuleppe sõlmimise ning eriti Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe kohta (EÜT L 114, 30.4.2002, lk 132).

(15)  Ulatuslik ja laiendatud partnerlusleping ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahel (ELT L 23, 26.1.2018, lk 4).

(16)  Nõukogu 28. novembri 2008. aasta otsus 2009/49/EÜ Euroopa Ühenduse ja Austraalia vahelise veinikaubandust käsitleva lepingu sõlmimise kohta (ELT L 28, 30.1.2009, lk 1).

(17)  Nõukogu 18. novembri 2002. aasta otsus 2002/979/EÜ ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelist assotsieerumist käsitleva lepingu allkirjastamise ja teatavate sätete ajutise kohaldamise kohta (EÜT L 352, 30.12.2002, lk 1).

(18)  Nõukogu 30. juuli 2003. aasta otsus 2004/91/EÜ Euroopa Ühenduse ja Kanada vahelise veini ja piiritusjookidega kauplemist käsitleva kokkuleppe sõlmimise kohta (ELT L 35, 6.2.2004, lk 1).

(19)  Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta otsus 2006/232/EÜ Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise veinikaubanduslepingu sõlmimise kohta (ELT L 87, 24.3.2006, lk 1).

(20)  Stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Albaania Vabariigi vahel (ELT L 107, 28.4.2009, lk 166).

(21)  Nõukogu 20. detsembri 2018. aasta otsus (EL) 2018/1907 Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu sõlmimise kohta (ELT L 330, 27.12.2018, lk 1).

(22)  Käimasolevate läbirääkimiste raames Aserbaidžaani ametiasutuste esitatud loetelu, mis on Aserbaidžaanis registreeritud või registreerimisel olev (**).