13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/2

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Okręgowy w Warszawie (Poola) 19. novembril 2018 — KROL — Zakład Robót Wodno-Kanalizacyjnych Sp. z o.o., S.k. versus Porr S.A.

(kohtuasi C-722/18)

(2019/C 164/03)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Okręgowy w Warszawie

Põhikohtuasja pooled

Hageja ja apellant: KROL — Zakład Robót Wodno-Kanalizacyjnych Sp. z o.o., S.k.

Kostja ja vastustaja: Porr S.A.

Eelotsuse küsimus

Kas Euroopa Liidu õigus, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/35/EÜ hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul (1) põhjendused 13, 20 ja 22 ning ELTL artikkel 18, mis väljendab diskrimineerimiskeelu põhimõtet, võimaldavad välistada maksmisega hilinemise hüvitise tehingute puhul, mida rahastatakse täielikult või osaliselt Euroopa Liidu tõukefondidest ja Ühtekuuluvusfondist pärit vahenditest, nagu see tuleneb seaduse äritehingute maksetähtaegade kohta (ustawa o terminach zapłaty w transakcjach handlowych (Dz.U. 2003, nr 139, jrk 1323)) artikli 4 punkti 3 alapunktist c?

(1) EÜT 2000, L 200, lk 35; ELT eriväljaanne 17/01, lk 226.

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/3

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy (Poola) 27. novembril 2018 — JA versus Skarb Państwa, mida esindab Sejm Rzeczypospolitej Polskiej, Senat Rzeczypospolitej Polskiej, Prezes Rady Ministrów, Minister Sprawiedliwości, Minister Finansów

(kohtuasi C-745/18)

(2019/C 164/04)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Najwyższy

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: JA

Vastustajad: Skarb Państwa, mida esindab Sejm Rzeczypospolitej Polskiej, Senat Rzeczypospolitej Polskiej, Prezes Rady Ministrów, Minister Sprawiedliwości, Minister Finansów

Eelotsuse küsimus

Kas nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (1), artiklit 73 ja artikli 78 punkti a ning sellele eelnevat nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (2) artikli 11 A osa lõike 1 punkti a ja sama artikli lõike 2 punkti a, mida mõistetakse kahju tekitamise korral liikmesriigi vastutust käsitlevate üldpõhimõtete kontekstis, mis on sätestatud Euroopa Kohtu praktikas (seal hulgas eelkõige järgmised Euroopa Kohtu otsused: 19. novembri 1991. aasta kohtuotsus Andrea Francovich ja Danila Bonifaci jt vs. Itaalia Vabariik, C-6/90 ja C-9/90, EU:C:1991:428, ja 5. märtsi 1996. aasta kohtuotsus Brasserie du Pecheur vs. Bundesrepublik Deutschland ja The Queen versus Secretary of State for Transport ex parte Factortame Ltd jt, C-46/93 ja C-48/93, EU:C:1996:79), tuleb tõlgendada nii, et alates 1. maist 2004 kujutavad need endast kohustust, mille kohaselt peab sel kuupäeval Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriik kehtestama eeskirjad, millega nähakse ette pankrotihaldurile tasu määramine, millele on lisatud sellelt tasult arvestatav käibemaks?

(1) ELT 2006, L 347, lk 1.

(2) EÜT 1977, L 145, lk 1; poolakeelne eriväljaanne 09/01, lk 23.

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/4

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Rejonowy w Siemianowicach Śląskich (Poola) 12. detsembril 2018 — Mikrokasa S.A. w Gdyni ja Revenue Niestandaryzowany Sekurytyzacyjny Fundusz Inwestycyjny Zamknięty w Warszawie versus XO

(kohtuasi C-779/18)

(2019/C 164/05)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Rejonowy w Siemianowicach Śląskich

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Mikrokasa S.A. w Gdyni ja Revenue Niestandaryzowany Sekurytyzacyjny Fundusz Inwestycyjny Zamknięty w Warszawie

Kostja: XO

Eelotsuse küsimused

Kas 23. aprilli 2008. aasta direktiivi 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (1), sätteid, eelkõige selle direktiivi artikli 3 punkti g, artikli 10 lõiget 1 ja artikli 22 lõiget 1, tuleb tõlgendada nii, et need takistavad tarbijakrediidi seaduse (12. mai 2011. aasta tarbijakrediidi seadus, Ustawa o kredycie konsumenckim, Dz. U. 2018, nr 993, konsolideeritud redaktsioon) artiklis 36a kirjeldatud arvutusvalemi alusel kindlasummalistena määratletud muude kui intressiga seotud krediidikulude ja ülaltoodud direktiivis määratletud krediidi kogukulu summa tarbija jaoks sissenõudmist viisil, mis võimaldab varjata tarbija eest tegelikke muid kui intressiga seotud krediidikulusid, mida ettevõtja kannab?

Kas 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (2), eelkõige selle artikli 1 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artikli 7 lõiget 1, tuleb tõlgendada nii, et need ei võimalda kontrollida tarbijakrediidi lepinguid ülaltoodud direktiivi artiklis 3 kirjeldatud eelduste valdkonnas, osas, mis käsitleb muid kui intressiga seotud krediidikulusid, mille kindlaksmääramise kriteeriumid on piiritletud tarbijakrediidiseaduse artiklis 36a (12. mai 2011. aasta tarbijakrediidi seadus, Ustawa o kredycie konsumenckim, Dz. U. 2018, nr 993, konsolideeritud redaktsioon)?

(1) ELT 2008, L 133, lk 66.

(2) EÜT 1993, L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288.

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/5

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Naczelny Sąd Administracyjny (Poola) 28. detsembril 2018 — A.B., C.D., E.F., G.H., I.J. versus Krajowej Radzie Sądownictwa

(kohtuasi C-824/18)

(2019/C 164/06)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Naczelny Sąd Administracyjny

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitajad: A.B., C.D., E.F., G.H., I.J.

Vastustaja: Krajowa Rada Sądownictwa

Eelotsuse küsimused

Kas ELL artiklit 2 koostoimes artikli 4 lõike 3 kolmanda lausega, artikli 6 lõiget 1 ja artikli 19 lõiget 1, vaadelduna koos Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47, nõukogu direktiivi 2000/78/EÜ artikli 9 lõiget 1 ja ELTL artikli 267 kolmandat lõiku tuleb tõlgendada nii, et

tegemist on õigusriigi põhimõtte ning õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiguse tõhusale kohtulikule kaitsele rikkumisega, kui liikmesriigi seadusandja, andes õiguse esitada kohtule kaebuse liikmesriigi viimase astme kohtu (Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus)) kohtuniku ametikoha täitmisega seotud individuaalsetes küsimustes, seob eelviidatud kohtu kohtuniku ametisse nimetamise ettepaneku esitamisele eelnenud valikumenetluses tehtud otsuse jõustumise ja kehtivuse asjaoluga, et otsust, mis tehti kõigi Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtunikukandidaatide ühise läbivaatamise ja hindamise menetluses, ei ole edasi kaevanud kõik ametisse nimetamise menetluses osalenud, kelle hulka kuulub ka kandidaat, kes ei ole huvitatud eelviidatud otsuse edasikaebamisest, nimelt kandidaat, keda ametisse nimetamise ettepanek puudutab, mille tulemusena:

—	kaob õiguskaitsevahendi tõhusus ja võimalus, et pädev kohus saaks tegelikkuses kontrollida viidatud ametisse nimetamise menetluse kulgu?

—

olukorras, kus selle menetlusega on hõlmatud ka need Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtunike ametikohad, mida seni täitnud kohtunike suhtes on kohaldatud uut, madalamat pensioniiga, ilma et madalama pensioniea kasutamise küsimus oleks jäetud vaid huvitatud kohtuniku enda otsustada, on seoses kohtunike ametist tagandamise keelu põhimõttega — olukorras, kus on leitud, et seda põhimõtet on sel viisil kahjustatud — mõjutatud ka eelviidatud ametisse nimetamise menetluse kohtuliku kontrolli ulatus ja tulemus?

Kas ELL artiklit 2 koostoimes artikli 4 lõike 3 kolmanda lausega ja artikli 6 lõikega 1, vaadelduna koos Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 15 lõikega 1, artikliga 20, artikli 21 lõikega 1 ja artikli 52 lõikega 1 ning nõukogu direktiivi 2000/78/EÜ artikli 2 lõiget 1 ja lõike 2 punkti a ning artikli 3 lõike 1 punkti a ja ELTL artikli 267 kolmandat lõiku tuleb tõlgendada nii, et

tegemist on õigusriigi põhimõtte, võrdse kohtlemise põhimõtte ja võrdsetel ja ühtsetel alustel avalikku teenistusse — Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtuniku ametikohale — pääsemise põhimõtte rikkumisega, kui on olemas pädeva kohtu poole pöördumise õigus eelviidatud kohtu kohtuniku ametikoha täitmisega seotud individuaalsetes asjades, kusjuures esimeses küsimuses kirjeldatud jõustumise kriteeriumite tulemusena võib Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) vabale kohtuniku ametikohale nimetamine toimuda, ilma et pädev kohus kontrolliks ametisse nimetamise menetluse kulgu (juhul kui selline kontroll algatatakse), ja samal ajal rikub selle kontrolli puudumine, rikkudes õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, võrdsetel alustel avalikku teenistusse pääsemise õigust ega vasta nii üldise huvi eesmärgile, ning kas mitte see, kui sellise liikmesriigi organi, mille ülesanne on kaitsta kohtute ja kohtunike sõltumatust (Krajowa Rada Sądownictwa (riiklik kohtute nõukogu)) ja mis korraldab Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtuniku ametikohale nimetamise menetlust, moodustatakse nii, et sellesse organisse kuuluvad kohtuvõimu esindajad valib seadusandlik võim, ei riku institutsioonidevahelise tasakaalu põhimõtet?

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/6

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di Stato (Itaalia) 3. jaanuaril 2019 — Asmel società consortile a r.l. versus A.N.A.C. — Autorità Nazionale Anticorruzione

(kohtuasi C-3/19)

(2019/C 164/07)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Consiglio di Stato

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Asmel società consortile a r.l.

Vastustaja: A.N.A.C. — Autorità Nazionale Anticorruzione

Eelotsuse küsimused

Kas liidu õigusega on kooskõlas selline riigisisene õigusnorm nagu 12. aprilli 2006. aasta seadusandliku dekreedi nr 163 artikli 33 lõige 3a, millega omavalitsuste autonoomia on keskse ostja puhul piiratud ainult kahe organisatsioonilise mudeliga, nagu olemasolev omavalitsuste liit või omavalitsuste konsortsium?

Kas liidu õiguse ning eelkõige teenuste vaba liikumise põhimõtte ja põhimõttega, et riigihangete turg peab olema konkurentsile maksimaalselt avatud, on vastuolus selline riigisisene õigusnorm nagu 12. aprilli 2006. aasta seadusandliku dekreedi nr 163 artikli 33 lõige 3a koostoimes 12. aprilli 2006. aasta seadusandliku dekreedi nr 163 artikli 3 lõikega 25, mis välistab seoses omavalitsuste konsortsiumide organisatsioonilise mudeliga võimaluse luua eraõiguslikke isikuid, nagu üldõiguslikku konsortsiumi, milles osalevad ka eraisikud?

Kas liidu õigusega ja eelkõige teenuste vaba liikumise põhimõtte ja põhimõttega, et riigihangete turg peab olema konkurentsile maksimaalselt avatud, on vastuolus selline riigisisene õigusnorm nagu artikli 33 lõige 3a, mis tõlgendatuna selles mõttes, et kohalike omavalitsuste konsortsiumid, mis on kesksed ostjad, võivad tegutseda ühtselt vastavate liikmesomavalitsuste territooriumil ja seega ainult provintsi piires, piirab eespool nimetatud kesksete ostjate tegevusulatust?

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/7

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di Stato (Itaalia) 7. jaanuaril 2019 — Azienda ULSS n. 6 Euganea versus Pia Opera Croce Verde Padova

(kohtuasi C-11/19)

(2019/C 164/08)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Consiglio di Stato

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Azienda ULSS n. 6 Euganea

Vastustaja: Pia Opera Croce Verde Padova

Eelotsuse küsimused

Kas juhul, kui mõlemad pooled on avalik-õiguslikud üksused, on direktiivi 2014/24/EL (1) põhjendusega 28, artikliga 10 ja artikli 12 lõikega 4 vastuolus see, kui eelviidatud artikli 12 lõikes 4, seadusandliku dekreedi 50/2016 artikli 5 lõikes 6 ja seaduse 241/1990 artiklis 15 kirjeldatud avaliku sektori sisesest partnerlusest tulenevalt kohaldatakse Veneto maakonna seaduse 26/2012 artiklit 5 koostoimes artiklitega 1, 2, 3 ja 4?

Kas juhul, kui mõlemad pooled on avalik-õiguslikud üksused, on direktiivi 2014/24/EL põhjendusega 28, artikliga 10 ja artikli 12 lõikega 4 vastuolus see, kui eelviidatud artikli 12 lõikes 4, seadusandliku dekreedi 50/2016 artikli 5 lõikes 6 ja seaduse 241/1990 artiklis 15 kirjeldatud avaliku sektori sisesest partnerlusest tulenevalt kohaldatakse Veneto maakonna seaduse 26/2012 sätteid sellistes piires, kus need kohustavad hankijat põhjendama, miks ta korraldas meditsiinilise tavaveoteenuse lepingu sõlmimiseks hankemenetluse, selle asemel, et leping otse sõlmida?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT 2014, L 94, lk 65).

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/8

Euroopa Liidu Satelliidikeskus (Satcen) 10. jaanuaril 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas koda laiendatud koosseisus) 25. oktoobri 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-286/15: KF versus Satcen

(kohtuasi C-14/19 P)

(2019/C 164/09)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Euroopa Liidu Satelliidikeskus (Satcen) (esindaja: advokaat A. Guillerme)

Teised menetlusosalised: KF, Euroopa Liidu Nõukogu

Apellandi nõuded

—	tühistada vaidlustatud kohtuotsus;

—	mõista kõik kohtukulud välja esimese astme hagejalt.

Väited ja peamised argumendid

SatCen põhjendab oma apellatsioonkaebust järgmiselt:

—	Üldkohus rikkus õigusnormi, tuvastades, et hageja nõude üle otsuse langetamine allub talle, sest Üldkohus (i) ei hinnanud, kas Euroopa Liidu Kohtu kohtualluvuse aluseks olevad nõuded olid täidetud ning (ii) tõlgendas võrdse kohtlemise põhimõtet valesti.

—	Üldkohus rikkus õigusnormi, tuvastades, et kõnealuse vaidluse lahendamine allub talle ELTL artiklite 263 ja 268 alusel;

—	Üldkohus moonutas faktilisi asjaolusid, kui ta vaatas läbi pr Schöni väiteid haldusjuurdluse läbiviimise kohta.

—	Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta tõlgendas SatCeni personalieeskirjade IX lisa artiklit 1 ja kaitseõiguste mõistet.

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/9

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Corte suprema di cassazione (Itaalia) 10. jaanuaril 2019 — A.m.a. — Azienda Municipale Ambiente SpA versus Consorzio Laziale Rifiuti — Co.La.Ri.

(kohtuasi C-15/19)

(2019/C 164/10)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Corte suprema di cassazione

Põhikohtuasja pooled

Kassaator: A.m.a. — Azienda Municipale Ambiente SpA

Vastustaja kassatsioonimenetluses: Consorzio Laziale Rifiuti — Co.La.Ri.

Eelotsuse küsimused

Kas EMÜ direktiivi 1999/31 (1) artiklitega 10 ja 14 on kooskõlas tõlgendus, mida kasutas apellatsioonikohus, kes kavatses kohaldada tagasiulatuvalt seadusandliku dekreedi 36/2003 artikleid 15 ja 17, millega rakendatakse Itaalias eelviidatud [liidu õiguse] sätteid, mille tagajärjel hakkavad niiviisi seatud kohustused olemasolevate ja käitamisloa juba varem saanud prügilate suhtes tingimusteta kehtima, eriti selles osas, kus on ette nähtud prügilate järelhoolduse pikenemine kümnelt aastalt kolmekümnele?

Kas tõlgendus, mida kasutas apellatsioonikohus, kes kavatses kohaldada seadusandliku dekreedi 36/2003 artikleid 15 ja 17 olemasolevate ja käitamisloa juba varem saanud prügilate suhtes, kuigi niiviisi seatud kohustusi — ka kõnealuste prügilate suhtes — rakendades piirduvad rakendusmeetmed artiklis 17 kõigest üleminekuperioodi sätestamisega ja seal ei ole ette nähtud ette ühtegi meedet „valdajale“ pikendamisega avaldatava finantsmõju piiramiseks, on täpsemalt kooskõlas –EMÜ direktiivi 1999/31 artiklite 10 ja 14 normatiivse sisuga, millest esimese kohaselt tuleb liikmesriikidel võtta „meetmeid, millega tagatakse, et prügila rajamise ja kasutamisega seotud kulud, sealhulgas võimaluse korral artikli 8 punkti a alapunktis iv nimetatud finantstagatise või sellega võrdväärse tagatisega seotud kulud, ning prügila sulgemise ja järelhooldusega seotud hinnangulised kulud kaetakse vähemalt 30 aasta jooksul hinnaga, mille võtab prügila käitaja igat liiki prügi ladestamise eest sellesse prügilasse“, ja teise kohaselt „meetmeid, millega tagatakse, et prügilad, millele on antud luba või mis tegutsevad käesoleva direktiivi ülevõtmise ajal, [võivad] tegutsemist jätkata“?

Lisaks, kas EMÜ direktiivi 1999/31 artiklitega 10 ja 14 on kooskõlas tõlgendus, mida kasutas apellatsioonikohus, kes kavatses kohaldada seadusandliku dekreedi 36/2003 artikleid 15 ja 17 olemasolevate ja käitamisloa juba varem saanud prügilate suhtes, sealhulgas sel moel seatud kohustustest — eriti järelhoolduse pikenemisest kümnelt aastalt kolmekümnele — tulenevate finantskulude aspektist, jättes need „valdaja“ kanda ning legitimeerides niiviisi jäätmete kõrvaldamist reguleerivates kokkulepetes ette nähtud hinnakirja muutumise tema jaoks halvemuse suunas?

Viimaks, kas EMÜ direktiivi 1999/31 artiklitega 10 ja 14 on kooskõlas tõlgendus, mida kasutas apellatsioonikohus, kes kavatses kohaldada seadusandliku dekreedi 36/2003 artikleid 15 ja 17 olemasolevate ja käitamisloa juba varem saanud prügilate suhtes, sealhulgas sel moel seatud kohustustest — eriti järelhoolduse pikenemisest kümnelt aastalt kolmekümnele — tulenevate finantskulude aspektist, leides, et nende kindlaksmääramisel ei tule arvesse võtta mitte üksnes pärast rakendussätete jõustumist üle antavaid, vaid ka juba varem üle antud jäätmeid?

(1) Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta (EÜT 1999, L 182, lk 1; ELT eriväljaanne 15/04, lk 228).

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/10

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Okręgowy w Krakowie (Poola) 2. jaanuaril 2019 — VL versus Szpital Kliniczny im. dra J. Babińskiego Samodzielny Publiczny Zakład Opieki Zdrowotnej w Krakowie (Dr Babiński nimeline kliiniline haigla, iseseisev avalik tervishoiuasutus Krakówis)

(kohtuasi C-16/19)

(2019/C 164/11)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Okręgowy w Krakowie

Põhikohtuasja pooled

Hageja: VL

Kostja: Szpital Kliniczny im. dra J. Babińskiego, Samodzielny Publiczny Zakład Opieki Zdrowotnej w Krakowie (Dr Babiński nimeline kliiniline haigla, iseseisev avalik tervishoiuasutus Krakówis)

Eelotsuse küsimus

Kas 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse võrdse kohtlemise üldine raamistik tööhõive ja kutsealale pääsemisel (1), artiklit 2 tuleb tõlgendada nii, et üks võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise vorme on kaitstava tunnuse (puude) alusel eristatavasse rühma kuuluvate üksikute isikute olukorra diferentseerimine, kui tööandjapoolne rühmasisene diferentseerimine põhineb näiliselt neutraalsel kriteeriumil, kuid seda kriteeriumit ei saa objektiivselt õigustada õiguspärase eesmärgiga ning selleks võetavad meetmed ei ole nõuetekohased ega vajalikud?

(1) EÜT 2000, L 303, lk 16; ELT eriväljaanne 05/04, lk 79.

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/11

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Okręgowy Poznań (Poola) 15. jaanuaril 2019 — Corporis Sp. z o.o., Bielsko Biała versus Gefion Insurance A/S, asukoht Kopenhaagen

(kohtuasi C-25/19)

(2019/C 164/12)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Okręgowy w Poznaniu

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Corporis Sp. z o.o., asukoht Bielsko-Biała

Vastustaja: Gefion Insurance A/S, asukoht Kopenhaagen

Eelotsuse küsimus

Kas direktiivi 2009/138/EÜ (1) artikli 152 lõikeid 1 ja 2 koostoimes kõnealuse direktiivi artikliga 151 ja määruse (EÜ) nr 1393/2007 (2) põhjendusega 8 tuleb mõista nii, et kahjukindlustusseltsi esindamine määratud esindaja poolt hõlmab kohtumenetlust algatava dokumendi vastuvõtmist liikluskahju hüvitamist käsitlevas kohtuasjas?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, lk 1).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentide kättetoimetamine), millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1348/2000 (ELT L 324, lk 79).

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/11

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Commissione tributaria provinciale di Modena (Itaalia) 15. jaanuaril 2019 — Azienda USL di Modena versus Comune di Sassuolo

(kohtuasi C-26/19)

(2019/C 164/13)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Commissione tributaria provinciale di Modena

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Azienda USL di Modena

Vastustaja: Comune di Sassuolo

Eelotsuse küsimused

Kui [14. märtsi 2011. aasta] seadusandliku dekreedi nr 23 artikli 9 lõiget 8, mis näeb ette, et Itaalia riiklikku tervishoiuteenust osutavad üksused on vabastatud ühtsest munitsipaalmaksust neile kuuluva kinnisvara pealt, mis on mõeldud eranditult institutsiooniliste ülesannete täitmiseks, tõlgendada nii, et see soodustus on ette nähtud ka kohalikule tervishoiuasutusele, kes on rentinud kinnisasja osaliselt avalikus, osaliselt eraomandis olevale äriühingule, kelle kapitalist kuulub 51 % suurune osalus samale kohalikule tervishoiuasutusele ning kes osutab seal tervishoiuteenuseid, konkureerides teiste, tervenisti erakapitalil põhinevate raviasutustega, mis põhjustab riigiabiks kvalifitseeritavat maksueelist, mis muudab vabaturu reegleid, siis kas see dekreedi säte on või ei ole kooskõlas ELTL artikliga 107, mis keelab „ükskõik missugusel kujul“ antava riigiabi?

Kas [27. juuli 2000. aasta] seaduse nr 212 artiklis 11 ette nähtud ruling, mille tõttu ei saa seadusandliku dekreedi nr 23 artikli 9 lõiget 8 tõlgendada analoogia alusel Itaalia kassatsioonikohtu praktikaga kohaliku kinnisvaramaksu kohta, mille kohaselt ei ole kohalikul tervishoiuasutusel õigust vabastusele ühtsest munitsipaalmaksust, kui kinnisasja kasutab aktsiaselts — kelle kapitalis on küll osalus samal avalik-õiguslikul üksusel ja kes osutab seal tervishoiuteenuseid, konkureerides teiste samuti tervishoiuteenuseid osutavate, kuid tervenisti erakapitalil põhinevate äriühingutega, mis põhjustab riigiabiks kvalifitseeritavat maksueelist, mis muudab vabaturu reegleid, on või ei ole kooskõlas aluslepinguga, see tähendab, ELTL artikliga 107, mis keelab „ükskõik missugusel kujul“ antava riigiabi?

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/12

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di Stato (Itaalia) 16. jaanuaril 2019 — Ryanair Ltd ja Autorità Garante della Concorrenza e del Mercato — Antitrust versus Autorità Garante della Concorrenza e del Mercato — Antitrust jt

(kohtuasi C-28/19)

(2019/C 164/14)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Consiglio di Stato

Põhikohtuasja pooled

Apellandid: Ryanair Ltd ja Autorità Garante della Concorrenza e del Mercato — Antitrust

Vastustajad: Autorità Garante della Concorrenza e del Mercato — Antitrust, Ryanair Ltd ja Ryanair DAC

Eelotsuse küsimused

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (1) artikli 23 lõike 1 teises lauses sätestatut tuleb tõlgendada nii, et sellised hinnakomponendid nagu internetis lennule registreerumise tasu ja krediitkaardiostu „haldustasu“, mis lisanduvad piletihinnale endale, ning käibemaksu kohaldamisest hindadele ja vabatahtlikele lisatasudele kodumaiste lendude puhul tulenev tasu kuuluvad vältimatute, prognoositavate või võimalike hinnalisade kategooriasse?

2.	Kas määruse nr 1008/2008 artikli 23 lõike 1 neljandas lauses sätestatut tuleb tõlgendada nii, et terminiga võimalik on silmas peetud midagi, mida enamik tarbijaid saab vältida?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (uuestisõnastamine) (ELT 2008, L 293, lk 3).

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/13

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunalul București (Rumeenia) 29. jaanuaril 2019 — Orange Romania SA versus Autoritatea Națională de Supraveghere a Prelucrării Datelor cu Caracter Personal

(kohtuasi C-61/19)

(2019/C 164/15)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunalul București

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Orange Romania SA

Vastustaja: Autoritatea Națională de Supraveghere a Prelucrării Datelor cu Caracter Personal

Eelotsuse küsimused

1.	Millised tingimused peavad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (1) artikli 2 punkti h kohaselt olema täidetud, et saaks järeldada, et tahteavaldus on konkreetne ja teadlik?

2.	Millised tingimused peavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995 aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta artikli 2 punkti h kohaselt olema täidetud, et saaks järeldada, et tahteavaldus on vabatahtlik?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT 1995, L 281, lk 31, ELT eriväljaanne 13/15, lk 355).

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/14

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunalul București (Rumeenia) 14. detsembril 2018 — Star Taxi App SRL versus Unitatea Administrativ Teritorială Municipiul București prin Primar General, Consiliul General al Municipiului București

(kohtuasi C-62/19)

(2019/C 164/16)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunalul București

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Star Taxi App SRL

Vastustajad: Unitatea Administrativ Teritorială Municipiul București prin Primar General, Consiliul General al Municipiului București

Eelotsuse küsimused

Kas direktiivi 98/34/EÜ (1) (artikli 1 punkt 2), muudetud direktiiviga 98/48/EÜ (2), ja direktiivi 2000/31/EÜ (3) [artikli 2 punkti a], mille kohaselt on infoühiskonna teenused „kõik vahemaa tagant elektroonilisel teel ja teenusesaaja isikliku taotluse alusel ning […] tasu eest osutatavad teenused“, tuleb tõlgendada nii, et sellist tegevust nagu see, millega tegeleb Star Taxi App SRL (ehk teenus, mis seisneb selles, et elektroonilise rakenduse vahendusel viiakse otsekontakti taksokliendid ja taksojuhid), tuleb pidada konkreetseks infoühiskonna ja koostöömajanduse teenuseks (võttes arvesse, et Star Taxi App SRL ei vasta vedaja kriteeriumidele, mida Euroopa Kohus võttis arvesse kohtuotsuse C-434/15 punktis 39, viitega Uberile)?

Kui Star Taxi App SRL [kasutavat rakendust] peetakse infoühiskonna teenuseks, siis kas direktiivi 2000/31/EÜ artikli 4, direktiivi 2006/123/EÜ (4) artiklite 9, 10 ja 16 ning ELTL artikli 56 sätetest tulenevalt on teenuste osutamise vabaduse põhimõte Star Taxi App SRL tegevuse suhtes kohaldatav? Kui vastus on jaatav, siis kas nende sätetega on vastuolus sellised riigisisesed õigusnormid nagu Bukaresti maakonna üldnõukogu otsus (Hotărârea Consiliului General al Municipiului București, edaspidi „HCGMB“) nr 626/19.12.2017, millega muudetakse ja täiendatakse HCGMB nr 178/2008, millega kiidetakse heaks raammäärus, milles sätestatakse kohaliku ühistranspordi taksoteenuse osutamise ja selleks kontsessioonide andmise alused ja kord — artiklid I, II, III, IV ja V?

Kui direktiiv 2000/31/EÜ on Star Taxi App SRL osutatava teenuse suhtes kohaldatav, siis kas e-teenusele liikmesriigi poolt seatud piirangud, mille kohaselt peab teenuse osutamiseks olema luba või litsents, kujutavad endast sobivaid direktiivi 2000/31 artikli 3 lõikest 2 erandi tegemise meetmeid selle direktiivi artikli 3 lõike 4 tähenduses?

Kas direktiivi 2015/1535 (5) artikli 5 sätted keelavad ilma Euroopa Komisjoni eelnevalt teavitamata vastu võtta sellist õigusakti nagu HCGMB nr 626/19.12.2017, millega muudetakse ja täiendatakse HCGMB nr 178/2008, millega kiidetakse heaks raammäärus, millega kiidetakse heaks raammäärus, milles sätestatakse kohaliku ühistranspordi taksoteenuse osutamise ja selleks kontsessioonide andmise alused ja kord — artiklid I, II, III, IV ja V?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiv 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (EÜT 1998, L 204, lk 37, ELT eriväljaanne 13/20, lk 337).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiv 98/48/EÜ, millega muudetakse direktiivi 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord (EÜT 1998, L 217, lk 18, ELT eriväljaanne 13/21, lk 8).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT 2000, L 178, lk 1, ELT eriväljaanne 13/25, lk 399).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT 2006, L 376, lk 36).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (kodifitseeritud tekst) (ELT 2015 L 241, lk 1).

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/15

Euroopa Komisjoni 30. jaanuaril 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 21. novembri 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-587/16: HM versus Euroopa Komisjon

(kohtuasi C-70/19 P)

(2019/C 164/17)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: T. S. Bohr, G. Gattinara)

Teine menetlusosaline: HM

Apellandi nõuded

—	tühistada Üldkohtu (neljas koda) 21. novembri 2018. aasta otsus kohtuasjas T-587/16: HM versus komisjon;

—	saata kohtuasi tagasi Üldkohtusse;

—	jätta kohtukulude kandmine Üldkohtus ja apellatsiooniastmes edaspidi otsustamiseks.

Väited ja peamised argumendid

Komisjon esitab apellatsioonkaebuses kaks väidet.

Esimese väitega, mis jaguneb kolmeks osaks, leiab komisjon, et Üldkohus rikkus konkursikomisjoni ja Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) vahelise pädevuse jagunemise küsimuses õigusnormi.

Selle väite esimeses osas kinnitab komisjon, et Üldkohus andis ebaõige õigusliku kvalifikatsiooni vaidlustatud meetmele ehk 17. augusti 2015. aasta otsusele jätta konkursikomisjonile edastamata hageja hilinenult saabunud uuesti läbivaatamise taotlus. Sellekohane teade edastati pädevuse raames, mille EPSO-le annab avalike konkursside üldeeskirjade punkt 3.1.3, mis reguleerib suhtlust kandidaatidega.

Väite teises osas on komisjon seisukohal, et Üldkohus rikkus avalike konkursside üldeeskirjade tõlgendamisel õigusnormi. Komisjon leiab, et nende üldeeskirjade punkti 3.4.3 tõlgendamisel oleks pidanud arvesse võtma mitte ainult samade üldeeskirjade punkti 3.1.3, vaid ka punkti 3.4.3 — mis annab EPSO-le vaiete läbivaatamise menetluse läbiviimise pädevuse — mõtet ja eesmärke.

Väite kolmandas osas leiab komisjon, et Üldkohus rikkus personalieeskirjade III lisa artikli 7 tõlgendamisel õigusnormi. Vaidlusalune teade on tema hinnangul haldusmeede, mille eesmärk on personalivaliku menetlustes ühetaoliste kriteeriumide kohaldamine vastavalt mainitud artikli 7 lõikele 1. Komisjoni arvates on see kooskõlas ka EPSO ülesandega olla konkursikomisjoni abistaja rollis, nagu märkis Üldkohus kohtuotsuses T-361/10: komisjon vs. Pachitis (1).

Teise väitega heidab komisjon Üldkohtule ette õigusnormi rikkumist akti vastuvõtja pädevuse puudumist käsitleva väite hindamisel. Komisjon väidab, et Üldkohus jättis antud asjas kontrollimata, kas juhul, kui pädevuse puudumisest tulenev viga oleks kõrvaldatud, oleks vastu võetud samasisuline või teistsuguse sisuga akt. Komisjon leiab, et ilma sellist kontrolli tegemata ei oleks Üldkohus tohtinud vaidlustatud akti tühistada.

(1) ECLI:EU:T:2011:742

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/16

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunalul Specializat Mureș (Rumeenia) 31. jaanuaril 2019 — MF versus BNP Paribas Personal Finance SA Paris Sucursala București ja Secapital Sàrl

(kohtuasi C-75/19)

(2019/C 164/18)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunalul Specializat Mureș

Põhikohtuasja pooled

Apellant: MF

Vastustajad: BNP Paribas Personal Finance SA Paris Sucursala București ja Secapital Sàrl

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (1), eriti direktiivi preambuli põhjenduste 12, 21 ja 23 ning direktiivi artikli 6 lõikega 1, artikli 7 lõikega 2 ja artikliga 8 on vastuolus liikmesriigi kohtute tõlgendus, mille kohaselt ei saa tarbija pärast tema suhtes sundtäitmise alustamist nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis — mis riigisisese õiguse alusel kujutab endast erilist õiguskaitsevahendit, mida saab kasutada teatud piiratud ajal ja tingimustel — lepingutingimuste ebaõiglase laadi tuvastamist teenuste osutajaga sõlmitud krediidilepingus — mis seaduse kohaselt kujutab endast täitedokumenti, mille alusel alustati tarbija suhtes sundtäitmist — põhjusel, et selle õiguskaitsevahendi puhul ei ole see lubatud, kuivõrd riigisisestes õigusaktides on ette nähtud aegumatu tsiviilhagi, mille abil saab tarbija igal ajal nõuda lepingutingimuste ebaõiglase laadi tuvastamist ning nende tingimuste mittesiduvaks tunnistamist, ehkki selle hagi kohta tehtud otsusel ei ole otseseid tagajärgi täitemenetlusele, mistõttu on oht, et sundtäitmine viiakse lõpule enne, kui on tehtud otsus tsiviilhagi menetluses?

Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas direktiivi samade sätetega on vastuolus riigisisene õigusnorm, millega nähakse ette esimeste täitemeetmete teatavaks tegemisest kulgema hakkav 15 päeva pikkune tähtaeg (tegemist on imperatiivse avaliku korra huvides kehtestatud tähtajaga, mille järgimata jätmine toob kaasa hagi läbivaatamata jätmise selle hilinenult esitamise tõttu), mille jooksul hagejast tarbija (võlgnik, kelle suhtes toimub sundtäitmine) peab tuginema teenuste osutajaga sõlmitud krediidilepingu tingimuste ebaõiglasele laadile, arvestades, et riigisiseses õiguses kehtib sama kord ka sarnaste väidete puhul, mida peetakse sisulisteks vastuväideteks, ja pidades silmas asjaolu, et Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on liikmesriigi kohtul kohustus uurida lepingutingimuste ebaõiglast laadi omal algatusel niipea, kui tal on selleks olemas vajalikud õiguslikud ja faktilised asjaolud?

(1) Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT 1993, L 95, lk 29, ELT eriväljaanne 15/02, lk 288).

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/17

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Rejonowy Szczecin — Prawobrzeże i Zachód w Szczecinie (Poola) 31. jaanuaril 2019 — Profi Credit Polska S.A. versus QJ

(kohtuasi C-84/19)

(2019/C 164/19)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Rejonowy Szczecin — Prawobrzeże i Zachód w Szczecinie

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Profi Credit Polska S.A.

Vastustaja: QJ

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ (1) artikli 1 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et kui kontrollitakse, kas sellised konkreetsed lepingutingimused, mis käsitlevad muid kui intressiga seotud krediidikulusid, on õiglased, on direktiivi kohaldamine välistatud olukorras, kus liikmesriigis kehtivate õigusnormidega on kehtestatud selliste kulude ülempiir ja on sätestatud, et laenulepingust tulenevad muud kui intressiga seotud krediidikulud ei kuulu tasumisele osas, mis ületab maksimaalseid muid kui intressiga seotud krediidikulusid, arvestatuna seaduses määratletud viisil, või krediidi kogusummat?

Kas nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ artikli 4 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et seda, kas laenusaaja kantud ja koos laenuga lisaks intressile tagasi makstud muud kui intressiga seotud krediidikulud, mis on seotud lepingu sõlmimise ja laenu andmisega (teenustasudena, vahendustasudena või muul kujul), lepingutingimuste kujul — kui need on väljendatud lihtsas ja selges keeles — on õiglased, ei hinnata selle sätte alusel?

Kas nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ artikli 4 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et lepingutingimused, millega nähakse ette mitmesugused laenu andmisega seotud kulud, ei ole „väljendatud lihtsas ja arusaadavas keeles“, kui need ei selgita, milliste konkreetsete teenustega need kulud on seotud ega võimalda tarbijal neid kulusid eristada?

(1) Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT 1993, L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288).

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/18

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Superior de Justicia de Galicia (Hispaania) 6. veebruaril 2019 — Agencia Estatal de la Administración Tributaria versus RK

(kohtuasi C-85/19)

(2019/C 164/20)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Superior de Justicia de Galicia

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Agencia Estatal de la Administración Tributaria

Vastustaja: RK

Eelotsuse küsimus

Kas nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/81/EÜ Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt sõlmitud osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe kohta (1) klausli 4 lõigetes 1 ja 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuestisõnastamine) (2) artikli 2 lõike 1 punktis b ja artikli 14 lõikes 1 sätestatuga on vastuolus kollektiivlepingu tingimus ja äritava, mille kohaselt tuleb tööpäeva vertikaalse korraldusega osalise tööajaga töötaja tööstaaži seoses töötasu ja edutamisega arvutada aasta lõikes üksnes töötamise aega arvesse võttes?

(1) Nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/81/EÜ Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt sõlmitud osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe kohta (EÜT 1998, L 14, lk 9; ELT eriväljaanne 05/03, lk 267).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (ELT 2006, L 204, lk 23).

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/19

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de lo Mercantil no 9 de Barcelona (Hispaania) 6. veebruaril 2019 — SL versus Vueling Airlines S.A.

(kohtuasi C-86/19)

(2019/C 164/21)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Juzgado de lo Mercantil no 9 de Barcelona

Põhikohtuasja pooled

Hageja: SL

Kostja: Vueling Airlines S.A.

Eelotsuse küsimus

Kas kohvri tõendatud kaotsimineku korral peab lennuettevõtja maksma reisijale hüvitist alati ja igal juhul hüvitise ülemmääras 1131 arvestusühikut (SDR), kuna tegu on 28. mai 1999. aasta Montreali konventsiooni artikli 17 lõikes 2 ja artikli 22 lõikes 2 ette nähtud juhtudest kõige raskema juhtumiga, või on see hüvitise ülemmäär, mida kohus võib kohandada ka juhul kui tegu on kohvri kaotsiminekuga, arvestades konkreetse juhtumi asjaolusid, nii et 1131 arvestusühikut määratakse ainult siis, kui reisija tõendab õiguses lubatud mis tahes vahendite abil, et lennule registreeritud pagasis olnud isiklike esemete ja vara, nagu ka nende asendamiseks osta tulnud asjade väärtus ulatub selle ülemmäärani, või — kui seda ei tõendata — võtma reisijale pagasi kaotsiminekust tingitud ebameeldivustega tekitatud mittevaralise kahju hindamiseks arvesse ka muid näitajaid nagu seda, mitu kilogrammi kohver kaalus, või kas pagas läks kaotsi välja- või tagasilennul?

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/20

Euroopa Komisjoni 8. veebruaril 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 29. novembri 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-811/16: Di Bernardo versus komisjon

(kohtuasi C-114/19 P)

(2019/C 164/22)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: B. Mongin, G. Gattinara)

Teine menetlusosaline: Danilo Di Bernardo

Apellandi nõuded

—	tühistada Üldkohtu (seitsmes koda) 29. novembri 2018. aasta otsus Di Bernardo vs. komisjon, T-811/16;

—	saata kohtuasi tagasi Üldkohtusse;

—	esimese kohtuastme ja apellatsioonimenetluse kohtukulude kandmine otsustakse edaspidi.

Väited ja peamised argumendid

Esimene väide, mis puudutab vaidlustatud kohtuotsuse punkte 41 kuni punkti 53 viimast lauset, on seotud õigusnormi rikkumisega selles osas, milles käsitletakse konkursikomisjoni põhjendamiskohustuse ulatuse määratlust kandidaadi reservnimekirja kandmata jätmise otsuses. Esiteks väidab komisjon, et Üldkohus kaldus kõrvale Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikast, milles eristatakse kandidatuuride läbivaatamist puudutavaid otsuseid, nagu kandidaadi kvalifikatsiooni või kogemust käsitlevad otsused, otsustest, milles hinnatakse kandidaatide teeneid pärast katsetel osalemist. Esimesel juhul peab konkursikomisjon märkima ära konkreetse asjaolu, mis on konkursiteatega nõutud kvalifikatsiooni arvestades kandidatuuril puudu. Käesoleval juhul aga järgis konkursikomisjon nii esialgses otsuses kui ka uuesti läbivaatamise taotlusele vastates kohtupraktika nõudeid ning Üldkohus laiendas kohtupraktikat rikkudes oma kontrolli konkursikomisjoni vastuvõetud valikukriteeriumidele ja pani konkursikomisjonile kohustuse teha otsus kandideerimisavalduse kõikide kannete kohta. Asjaolu, et konkursikomisjon põhjendas oma otsust vastusena uuesti läbivaatamise taotlusele, põhjendamiskohustust ei laienda. Teiseks ajas Üldkohus segamini põhjendamise nõude, milline selle väärtus iganes ka ei oleks, põhjenduse põhjendatusega, mis puudutab tehtud otsuse sisulist õiguspärasust.

Teine väide, mis puudutab vaidlustatud kohtuotsuse punkte 37–38 ja 53–56, on seotud õigusnormi rikkumisega, mis seisneb selles, et ei täidetud kohtu kohustust omal algatusel tuvastada põhjendamiskohustuse täitmine. Üldkohus ei järginud väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt võib põhjenduse ebapiisavuse korral kohtumenetluses alati esitada täiendavaid täpsustusi, mistõttu on alusetu väide põhjendamiskohustuse rikkumise kohta. Nimelt kui välistatakse võimalus täiendada põhjendust, kui „peaaegu kogu“ põhjendus puudub, ning samastatakse „peaaegu kogu“ põhjenduse puudumine kogu põhjenduse puudumisega, muutis Üldkohus võimatuks põhjenduse täiendamise kohtumenetluse jooksul. Euroopa Kohtu praktikas ei leia sellisele samastamisele alust. Kuna Üldkohus piiras kohtumenetluses puuduste kõrvaldamise võimalusi, siis piiras ta sellise kohtu funktsiooni, kes oleks võinud käesoleva kohtuasja asjaoludel takistada vaidlustatud otsuse tühistamist põhjendamiskohustuse rikkumise tõttu.

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/21

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d’État (Belgia) 19. veebruaril 2019 — B. M. M., B. S. versus État belge

(kohtuasi C-133/19)

(2019/C 164/23)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Conseil d’État

Põhikohtuasja pooled

Kaebajad: B. M. M., B. S.

Vastustaja: État belge

Eelotsuse küsimused

Kas Euroopa Liidu õiguse tõhususe tagamiseks ja et mitte muuta võimatuks perekonna taasühinemise õiguse — mis kaebaja arvates on talle antud nõukogu 22. septembri 2003. aasta direktiivi 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta (1) artikliga 4 — kasutamist, tuleb seda sätet tõlgendada nii, et perekonna taasühinemist taotleva isiku laps võib kasutada õigust perekonna taasühinemisele, kui ta saab täisealiseks kohtumenetluse ajal, mis on algatatud selle otsuse vastu, millega keelduti talle kõnealust õigust andmast ja mis võeti vastu siis, kui ta oli veel alaealine?

Kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 47 ja direktiivi 2003/86/EÜ artiklit 18 tuleb tõlgendada nii, nendega on vastuolus, kui tühistamiskaebus, mis on esitatud otsuse peale, millega keeldutakse tunnustamast alaealise lapse perekonnaga taasühinemise õigust, tunnistatakse vastuvõetamatuks põhjusel, et laps on saanud kohtumenetluse ajal täisealiseks, kuivõrd sellega võetaks lapselt võimalus taotleda otsuse tegemist nimetatud otsuse peale esitatud kaebuse kohta ning rikutaks tema õigust tõhusale õiguskaitsevahendile?

(1) ELT 2003, L 251, lk 12; ELT eriväljaanne 19/06, lk 224.

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/21

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d’État (Belgia) 20. veebruaril 2019 — B. M. M., B. M. versus État belge

(kohtuasi C-136/19)

(2019/C 164/24)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Conseil d’État

Põhikohtuasja pooled

Kaebajad: B. M. M., B. M.

Vastustaja: État belge

Eelotsuse küsimused

(1) ELT L 251, lk 12; ELT eriväljaanne 19/06, lk 224.

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/23

Deutsche Telecom AG 21. veebruaril 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas laiendatud koda) 13. detsembri 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-827/14: Deutsche Telecom AG versus Euroopa Komisjon

(kohtuasi C-152/19 P)

(2019/C 164/26)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Deutsche Telecom AG (esindajad: advokaadid D. Schroeder ja K. Apel)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Slovanet, a.s.

Apellandi nõuded

Apellant palub:

—	tühistada Üldkohtu 13. detsembri 2018. aasta otsus kohtuasjas T-827/14 osas, milles hagi jäetakse rahuldamata;

—

tühistada komisjoni 15. oktoobri 2014. aasta otsus C(2014) 7465 final Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 102 ja EMP lepingu artiklis 54 sätestatud menetluse kohta (juhtum AT.39523 — Slovak Telekom) (parandatud komisjoni 16. detsembri 2014. aasta ja 17. aprilli 2015. aasta vastavate otsustega C(2014) 10119 final ja C(2015) 2484 final) täies ulatuses või osaliselt, niivõrd kuivõrd otsus puudutab apellanti, teise võimalusena tühistada apellandile määratud trahv või veelgi vähendada trahvi suurust;

—	täiendava võimalusena saata kohtuasi tagasi Üldkohtusse uue otsuse tegemiseks;

—	mõista komisjonilt välja kõik kohtukulud, mis on tekkinud käesolevas menetluses ja menetluses Üldkohtus.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant neli väidet.

Esiteks tõlgendas Üldkohus valesti õiguspõhimõtet, mille kohaselt on dokumentidega tutvuda võimaldamisest keeldumiseks nõutav, et taotletava õiguse andmine on vältimatu naaberturul tegutsemiseks, ning seetõttu jättis selle põhimõtte kohaldamata ja järelikult kohaldas seda valesti.

Teiseks tõlgendas ja kohaldas Üldkohus valesti õiguspõhimõtet, mille kohaselt saab emaettevõtjale tütarettevõtja tegevuse omistada vaid siis, kui emaettevõtja mõjutas viimast ka tegelikult otsustavalt.

Kolmandaks jättis Üldkohus kohaldamata õiguspõhimõtte, mille kohaselt saab emaettevõtjale tütarettevõtja tegevuse omistada vaid siis, kui viimane sisuliselt järgis emaettevõtja juhiseid.

Neljandaks kohaldas Üldkohus valesti õiguspõhimõtet, mille kohaselt tuleb haldusmenetluses tagada õigus olla ära kuulatud.

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/24

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Eparchiako Dikastirio Larnakas (Küpros) 22. veebruaril 2019 — Kypriaki Kentriki Archi versus GA

(kohtuasi C-154/19)

(2019/C 164/27)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Eparchiako Dikastirio Larnakas

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Kypriaki Kentriki Archi

Vastustaja: GA

Eelotsuse küsimused

1.	Kas liikmesriigi õigusnormide alusel Euroopa vahistamismääruse välja andva prokuratuuri sõltumatust täitevvõimust võib hinnata rolli põhjal, mida ta selle liikmesriigi õigussüsteemis täidab? Millised on vastasel korral kriteeriumid, mille alusel tuleks sõltumatust täitevvõimust hinnata?

Kas Hamburgi prokuratuuri, kes on Saksa õiguse kohaselt täitevvõimu, mitte kohtuvõimu osa, kes allub hierarhiliselt justiitsministeeriumile ning kellel on kohustus kuriteo toimepanijale kriminaalasjas süüdistus esitada, kui ta peab seda kõigi juhtumi asjaolude — nii süüst vabastavate kui ka süüstavate asjaolude — hindamise tulemusel vajalikuks, võib lugeda piisavalt sõltumatuks kriminaalkohtumenetluses osalevaks asutuseks, et käsitada teda 13. juuni 2002. aasta raamotsuse Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra (1) kohta artikli 6 lõike 1 tähenduses „õigusasutusena“?

3.	Kas jaatava vastuse korral peab Hamburgi prokuratuur olema täitevvõimust ka funktsionaalselt sõltumatu mis tahes kriminaalasja menetlemisel, ning mis kriteeriumide alusel tuleb seda funktsionaalset sõltumatust hinnata?

Kas Euroopa vahistamismäärus, mille on välja andnud Hamburgi prokuratuur ja mis ei allu Saksa õiguse kohaselt kohtulikule kontrollile otse, vaid üksnes kaudselt, st Schengeni infosüsteemi (SIS) kantud vahistamisteate vaidlustamise teel pärast selle teate väljastamist, on raamotsuse artikli 6 lõike 1 tähenduses „kohtuotsus“, mis on kooskõlas raamotsuse artikli 1 lõikes 2 ette nähtud vastastikuse tunnustamise põhimõttega?

(1) Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (EÜT 2002, L 190, lk 1; ELT eriväljaanne 19/06, lk 35).

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/25

Association européenne du charbon et du lignite’i (Euracoal) 22. veebruaril 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 13. detsembri 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-739/17: Association européenne du charbon et du lignite (Euracoal) jt versus Euroopa Komisjon

(kohtuasi C-172/19 P)

(2019/C 164/28)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Association européenne du charbon et du lignite (Euracoal) (esindajad: advokaadid W. Spieth ja N. Hellermann)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Deutscher Braunkohlen-Industrie-Verein e.V., Lausitz Energie Kraftwerke AG, Mitteldeutsche Braunkohlengesellschaft mbH, eins energie in sachsen GmbH & Co. KG

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

a)	tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 13. detsembri 2018. aasta määrus kohtuasjas T-739/17;

tunnistada hagi vastuvõetavaks ning

juhul kui Euroopa Kohus leiab, et menetlusstaadium võimaldab asja lahendada, vastavalt kõigile 7. novembri 2017. aasta hagiavalduse nõuetele

—

tühistada komisjoni 31. juuli 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/1442, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks, (1) osas, milles sellega kiidetakse heaks ja määratakse kindlaks PVTga saavutatav heitetase NOx-heite puhul (artikkel 1, lisa punkt 2.1.3, tabel 3) ja elavhõbeda heite puhul (artikkel 1, lisa punkt 2.1.6, tabel 7) kivisöe ja/või pruunsöe põletamisel;

—	teise võimalusena tühistada rakendusotsus (EL) 2017/1442 tervikuna;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt;

c)	saata kohtuasi Euroopa Liidu Üldkohtule uuesti arutamiseks, kui Euroopa Kohus leiab, et menetlusstaadium ei võimalda punktis b esitatud nõudeid lahendada;

2)	mõista apellatsioonimenetluse kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellant põhjendab apellatsioonkaebust kahe väitega.

Esiteks põhineb Üldkohtu määrus menetlusnormi rikkumisel, mis on kahjustanud apellandi huve (Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 58 esimese lõigu teine lause), ning sellega on rikutud ka teatavaid liidu õiguse üldpõhimõtteid. Üldkohus ei käsitlenud apellandi esitatud otsustava tähtsusega väidet, mille kohaselt tulenes apellandi kaebeõigus sellise menetlusseisundi rikkumisest, mis oli apellandil parima võimaliku tehnika alaste järelduste — mis olid hagiga vaidlustatud — koostamisel toimunud teabevahetuse raames. Apellant ei olnud mitte ainult tegelik menetlusosaline, vaid ta oli ka sellises erilises ja põhjendatud õiguslikus olukorras, mis tagas talle erilise menetlusseisundi. Juba ainuüksi neil põhjustel on apellandil kaebeõigus. Üldkohtu määrus ei sisalda sisulist analüüsi, hinnangut ega muid põhjendusi apellandi sellekohase väite osas. Sellega on rikutud põhjendamiskohustust, mis tuleneb Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 36 esimesest lausest koostoimes artikli 53 esimese lõiguga ja Üldkohtu kodukorra artiklist 81. Seetõttu on rikutud menetlusnormi ning ühtlasi liidu õiguse üldpõhimõtteid, mis käsitlevad tõhusat kohtulikku kaitset ja õigust olla ära kuulatud.

Teiseks rikub Üldkohtu määrus liidu õigust põhikirja artikli 58 esimese lõigu teises lauses nimetatud kolmanda olukorra tähenduses. Üldkohus jätab põhjendamatult oma määrusega apellandi hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. Üldkohus kohaldas liidu õigust valesti, kui ta ei pidanud apellanti isikuks, kes vastab puutumuse tingimusele, mis on ELTL artikli 263 neljandas lõigus ette nähtud hagi vastuvõetavuse tingimusena. Menetlusega puutumus ja sellest johtuv kaebeõigus tulenevad menetlusseisundi rikkumisest, mis oli apellandil hagi esemeks olnud parima võimaliku tehnika alaste järelduste koostamise menetluses. Apellant ei olnud mitte ainult tegelik menetlusosaline, vaid ta oli ka sellises erilises ja põhjendatud õiguslikus olukorras, mis tagas talle erilise menetlusseisundi. Apellandil oli seega kaebeõigus, sest tegemist oli tema menetlusõiguste teostamisega. Komisjon ei võtnud neid apellanti kaitsvaid menetluslikke tagatisi parima võimaliku tehnika alaste järelduste koostamisel arvesse, eriti kuna ta piiras apellandi õigust olla ära kuulatud ja õigust osaleda menetluses ning ei täitnud komisjonil lasuvat kontrollimiskohustust. Hagi läbi vaatamata jätmine vastuvõetamatuse tõttu tulenes seega liidu õiguse väärast kohaldamisest.

(1) ELT 2017, L 212, lk 1.

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/27

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d’État (Belgia) 28. veebruaril 2019 — H. A. versus État belge

(kohtuasi C-194/19)

(2019/C 164/30)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Conseil d’État

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: H. A.

Vastustaja: État belge

Eelotsuse küsimus

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määruse (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (1) (uuesti sõnastatud), artiklit 27 eraldivõetuna või koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 tuleb tõlgendada nii, et see nõuab, et selleks, et tagada õigust tõhusale õiguskaitsele, peab liikmesriigi kohus võtma vajadusel arvesse „Dublini üleandmisotsusest“ hilisemaid asjaolusid?

(1) ELT 2013, L 180, lk 31.

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/28

Mylan Laboratories Ltd, Mylan, Inc. 28. veebruaril 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas koda) 12. detsembri 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-682/14: Mylan Laboratories ja Mylan versus komisjon

(kohtuasi C-197/19 P)

(2019/C 164/31)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellandid: Mylan Laboratories Ltd, Mylan, Inc. (esindajad: solicitor C. Firth, solicitor S. Kon, solicitor C. Humpe, advokaat V. Adamis)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellantide nõuded

Apellandid paluvad Euroopa Kohtul:

—	tühistada Üldkohtu otsus kohtasjas T-682/14 Mylan Laboratories Ltd ja Mylan Inc. vs. Euroopa Komisjon osas, milles jäetakse rahuldamata nende hagi nõudes tühistada komisjoni 9. juuli 2014.aasta otsus (1) COMP/AT.39612 — Perindopril (Servier) apellante puudutavas osas; või

—	tühistada kõnealune trahv või seda oluliselt vähendada; ja/või

—	saata asi tagasi uueks arutamiseks Üldkohtusse kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega; ja

—	mõista komisjonilt välja apellantide kohtu- ja muud kulud ning kulutused, mis on seotud käesoleva asjaga ja mis tahes meetmega, mida Euroopa Kohus peab kohaseks.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitavad apellandid viis väidet, mida nad põhjendavad järgmiselt.

Apellatsioonkaebuse esimene väide: Üldkohus on õigusnormi rikkunud, kui ta järeldas, et Matrix ja Les Laboratoires Servier olid kokkuleppe sõlmimise ajal võimalikud konkurendid.

Esimene argument: Üldkohus eksis, kui ta järeldas, et komisjonil oli õigus tuvastada, et äriühinguid Matrix ja Niche võis lugeda võimalikeks konkurentideks Niche/Matrix kokkuleppe põhjal.

Teine argument: Üldkohus kohaldas valesti võimaliku konkurentsi kriteeriumi, kui ta järeldas, et Matrix ja Servier olid kokkuleppe sõlmimise hetkel võimalikud konkurendid.

Apellatsioonkaebuse teine väide: Üldkohus on õigusnormi rikkunud, kui ta järeldas, et kokkuleppe eesmärk oli konkurentsi piirata.

Esimene argument: Üldkohus eksis, kui ta järeldas, et patendivaidluse lahendamise kokkuleppe eesmärk võib olla konkurentsi piiramine, ehkki selle kokkuleppe tingimused kuuluvad patendi kohaldamisalasse.

Teine argument: Üldkohus eksis, kui ta tuletas eesmärgipärase konkurentsipiirangu olemasolu väidetavast ajendist, mis seisnes Servier’ poolt Matrixile tehtud makses.

Kolmas argument: Üldkohus eksis selles, kuidas ta tuletas ajendi olemasolu Matrixi saadud maksest.

3.	Apellatsioonkaebuse kolmas väide: Üldkohus on eksinud, kui ta keeldus seisukohta võtmast komisjoni hinnangu üle klassifitseerida kokkulepe tagajärjel põhinevaks konkurentsipiiranguks.

4.	Neljas väide: Üldkohus on õigusnormi rikkunud, kui ta järeldas, et Mylan Inc. avaldas otsustavat mõju Matrixi tegevusele kõnealusel perioodil.

5.	Viies väide: Üldkohus on rikkunud määruse nr 1/2003 (2) artiklit 23, nullum crimen nulla poena sine lege põhimõtet ning õiguskindluse põhimõtet, kui ta järeldas, et apellantidele võis trahvi määrata.

(1) Kokkuvõte komisjoni 9. juuli 2014. aasta otsusest Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohase menetluse kohta (juhtum AT.39612 — Perindopril (Servier)) (teatavaks tehtud numbri C(2014) 4955 all) (ELT 2016, C 393, lk 7).

(2) Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT 2003, L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205).

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/29

Teva UK Ltd, Teva Pharmaceuticals Europe BV, Teva Pharmaceutical Industries Ltd 28. veebruaril 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas koda) 12. detsembri 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-679/14: Teva UK Ltd jt versus komisjon

(kohtuasi C-198/19 P)

(2019/C 164/32)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellandid: Teva UK Ltd, Teva Pharmaceuticals Europe BV, Teva Pharmaceutical Industries Ltd (esindajad: avocat D. Tayar, avocate A. Richard)

Teised menetlusosalised: European Generic medicines Association AISBL (EGA), Euroopa Komisjon

Apellantide nõuded

Apellandid paluvad Euroopa Kohtul:

—	võtta apellatsioonkaebus vastu ja tunnistada hagi vastuvõetavaks;

—	tühistada Üldkohtu 12. detsembri 2018. aasta otsus kohtuasjas T-679/14;

—

suunata kohtuasi tagasi Üldkohtule uue otsuse tegemiseks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Kohus leiab, et ta on piisavalt informeeritud, et tühistada komisjoni 9. juuli 2014. aasta otsus COMP/AT.39612 (1)„Perindopril (Servier)“ selles osas, milles tuvastati, et Teva UK limited, Teva Pharmaceuticals Europe B.V. ja Teva Pharmaceutical Industries Limited rikkusid ELTL artiklit 101, ning tühistada trahv, mis määrati äriühingutele Teva UK limited, Teva Pharmaceuticals Europe B.V. ja Teva Pharmaceutical Industries Limited, ja

—	mõista käesoleva menetluse kohtukulud, sh Euroopa Kohtus ja Üldkohtus toimunud menetluses välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitavad apellandid kolm väidet:

1.	Üldkohus on õigusnormi rikkunud selle kriteeriumi kohaldamisel, mille alusel hinnatakse, kas Teva oli Servier’ võimalik konkurent.

2.	Üldkohus on õigusnormi rikkunud, kui ta järeldas, et kokkulepe kujutas endast eesmärgipärast konkurentsipiirangut ELTL artikli 101 lõike 1 tähenduses.

3.	Üldkohus on õigusnormi rikkunud ELTL artikli 101 lõiget 3 kohaldades.

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/30

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Rejonowy dla Łodzi-Śródmieścia w Łodzi (Poola) 27. veebruaril 2019 — RL sp. z o.o. versus J.M.

(kohtuasi C-199/19)

(2019/C 164/33)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Rejonowy dla Łodzi-Śródmieścia w Łodzi

Põhikohtuasja pooled

Hageja: RL sp. z o.o.

Kostja: J.M.

Eelotsuse küsimused

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta direktiivi 2011/7/EL (1) hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul (ELT 2011, L 48, lk 1) artikli 2 lõiget 1, mis on Poola õiguskorda üle võetud 8. märtsi 2013. aasta seaduse, mis käsitleb maksetähtaegu äritehingutes (ustawa o terminach zapłaty w transakcjach handlowych) (terviktekst Dz. U. 2019, jrk 118), artikli 4 lõikega 1, tuleb tõlgendada nii, et tehingutena, mille tulemuseks on kauba tarnimine või teenuse osutamine tasu eest (äritehingud), tuleks käsitada ka lepinguid, millele iseloomuliku kohustuse täitmine seisneb asja ajutiseks kasutamiseks andmises tasu eest (nt üüri- või rendilepingud)?

Kui vastus eespool esitatud küsimusele on jaatav, siis kas eespool osutatud direktiivi artiklit 5, mis on Poola õiguskorda üle võetud äritehingute puhul kohaldatavaid maksetähtaegu käsitleva seaduse artikli 11 lõikega 1, tuleb tõlgendada nii, et maksegraafiku, mille kohaselt võib tasumine toimuda osamaksetena, kokkuleppimisena äritehingu poolte poolt tuleb käsitada ka kokkulepet rahalise kohustuse perioodilise täitmise kohta võlgniku poolt, sealhulgas lepingu sõlmimise korral määramata ajaks?

(1) ELT 2011, L 48, lk 1.

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/31

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Trgovački sud u Zagrebu (Horvaatia) 1. märtsil 2019 — INA-INDUSTRIJA NAFTE d.d. jt versus LJUBLJANSKA BANKA d.d.

(kohtuasi C-200/19)

(2019/C 164/34)

Kohtumenetluse keel: horvaadi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Trgovački sud u Zagrebu

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: INA-INDUSTRIJA NAFTE d.d., CROATIA osiguranje d.d., REPUBLIKA HRVATSKA, Croatia Airlines d.d., GRAD ZAGREB, HRVATSKA ELEKTROPRIVREDA d.d., HRVATSKE ŠUME d.o.o., KAPITAL d.o.o. u stečaju, PETROKEMIJA d.d., Đuro Đaković Holding d.d., ENERGOINVEST d.d., TELENERG d.o.o., ENERGOCONTROL d.o.o., UDRUGA POSLODAVACA U ZDRAVSTVU, HRVATSKI ZAVOD ZA MIROVINSKO OSIGURANJE, ZAGREPČANKA-POSLOVNI OBJEKTI d.d., BRODOGRADILIŠTE VIKTOR LENAC d.d., INOVINE d.d., MARAT INŽENJERING d.o.o., GOYA — COMPANY d.o.o., METROPOLIS PLAN d.o.o., Dalekovod d.d., INFRATERRA d.o.o., Citat d.o.o., STAROSTA d.o.o., METALKA METALCOM d.o.o., I.Š., B.C., Z.N., D.G., M.R., A.T.

Kostja: LJUBLJANSKA BANKA d.d.

Eelotsuse küsimused

Kas määruse (EL) nr 1215/2012 artikli 7 lõiget 1 tuleb tõlgendada selliselt, et kostja kohustust, mis on sätestatud seaduses, kuid mis selle summat, täitmise tähtaega ja teisi tingimusi silmas pidades määratakse kindlaks omanike, kelle osalus moodustab rohkem kui pool kinnisvara kaasomandist, vastastikusel kokkuleppel, tuleb käsitada lepingulise kohustusena, võttes arvesse, et kostja ei osalenud teiste kaasomanike vaheliste kokkulepete sõlmimises ega andnud kokkuleppele oma nõusolekut?

Kas määruse (EL) nr 1215/2012 artikli 7 lõiget 2 tuleb tõlgendada selliselt, et kinnisvara teiste kaasomanike, kes võivad kohtus nõuda kohustuse täitmist, suhtes seaduses kehtestatud kohustuse täitmatajätmist tuleb käsitada süülise või kvaasisüülise teona, võttes eriti arvesse asjaolu, et kostja suhtes seaduses kehtestatud kohustuse täitmatajätmisest võib tuleneda täiendav kahju (lisaks saamata jäänud rahalisele tulule reservtuludes) nii teiste kaasomanike jaoks kui ka kolmandate isikute jaoks?

Kas määruse (EL) nr 1215/2012 artikli 7 lõiget 5 tuleb tõlgendada selliselt, et käesolevas on asjas tegemist sellise vaidlusega, mis käsitleb filiaalide, agentuuride või mistahes muude tegevuskohtade kasutamist, võttes arvesse, et käsitletav kohustus tuleneb sellest, et kostja on selliste äripindade, kus toimub majandustegevus — see on äripinnad, kus asuvad filiaalid — omanik?

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/32

Ryanair DAC, varem Ryanair Ltd, Airport Marketing Services Ltd 1. märtsil 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda laiendatud koosseisus) 13. detsembri 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-111/15: Ryanair ja Airport Marketing Services versus komisjon

(kohtuasi C-202/19 P)

(2019/C 164/35)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellandid: Ryanair DAC, varem Ryanair Ltd, Airport Marketing Services Ltd (esindajad: avocat E. Vahida, dikigoros I.-G. Metaxas-Maranghidis, Rechtsanwalt G. Berrisch, solicitor B. Byrne)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellantide nõuded

Apellandid paluvad Euroopa Kohtul:

—	tühistada Üldkohtu 13. detsembri 2018. aasta otsus kohtuasjas T-111/15; ja

—	tühistada komisjoni 23. juuli 2014. aasta otsuse (EL) 2015/1226 (1), riigiabi SA.33963 (2012/C) (ex 2012/NN) kohta, artikli 1 punkt 2, artikli 2 punkt 4, artiklid 3, 4 ja 5, või teise võimalusena saata kohtuasi tagasi Üldkohtule uueks arutamiseks; ning igal juhul

—	kohustada komisjoni hüvitama apellantidele kohtukulud, mida nad on pidanud kandma seoses apellatsioonimenetlusega ja Üldkohtu menetlusega kohtuasjas T-111/15.

Väited ja peamised argumendid

Apellandid väidavad, et vaidlustatud kohtuotsus tuleks tühistada järgmistel põhjustel.

Esiteks kohaldas Üldkohus vääralt liidu põhiõiguste harta artiklit 41 ja apellantide kaitseõigusi komisjoni läbi viidud menetluses. Üldkohus: eksis sellega, et ta eristas harta artikli 41 lõikes 2 sätestatud konkreetseid õigusi ja üldist õigust heale haldusele, mis on sätestatud harta artikli 41 lõikes 1; eksis järeldades, et harta artikli 41 lõikes 2 ette nähtud õigused ei ole riigiabi uurimises kohaldatavad; eksis järeldades, et harta artikli 41 lõigete 1 ja 2 ning ELTL artiklite 107 ja 108 vahel esineb vastuolu; ja eksis järeldades, et apellante võis uurimise käigus käsitleda lihtsalt teabeallikana.

Teiseks rikkus Üldkohus ELTL artikli 107 lõiget 1, kuna ta tõlgendas vääralt soodustuse mõistet. Üldkohus: eksis järeldades, et turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja kriteeriumi kohaldamiseks puudub võrdlusanalüüsi ja muude meetodite vahel meetodite hierarhiline järjestus; eksis järeldades, et komisjon võis kasutada võrdlusanalüüsi ja tagasi lükata apellantide esitatud võrdlevad tõendid; ning eksis järeldades, et täiendava kulu kriteeriumi kohaldamisel ei pea komisjon kindlaks tegema seda, et prognoositav täiendav kulu ja prognoositav lennundusega mitteseotud tulu näitavad, kuidas turumajanduse tingimustes tegutsev ettevõtja oleks lennujaama käitanud.

Kolmandaks eksis Üldkohus hinnangus riigile omistatavuse kohta, kuna ta: kinnitas, et puudub vajadus täpsustada, kas lennujaama ühiskäitaja „SMAC“ on avalik-õiguslik ettevõtja; ei kohaldanud Stardust Marine näitajaid, et eristada sõltumatust ja omistatavust; ega esitanud selleks piisavalt põhjendusi.

(1) Komisjoni 23. juuli 2014. aasta otsus (EL) 2015/1226 riigiabi kohta SA.33963 (2012/C) (ex 2012/NN), mida Prantsusmaa on andnud Angoulême’i kaubandus-tööstuskojale ning ettevõtjatele SNC-Lavalin, Ryanair ja Airport Marketing Services (teatavaks tehtud numbri C(2014) 5080 all) (ELT 2015, L 201, lk 48).

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/33

Ryanair DAC, varem Ryanair Ltd, Airport Marketing Services Ltd 1. märtsil 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda laiendatud koosseisus) 13. detsembri 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-165/15: Ryanair ja Airport Marketing Services versus komisjon

(kohtuasi C-203/19 P)

(2019/C 164/36)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellandid: Ryanair DAC, varem Ryanair Ltd, Airport Marketing Services Ltd (esindajad: avocat E. Vahida, dikigoros I.-G. Metaxas-Maranghidis, Rechtsanwalt G. Berrisch, solicitor B. Byrne)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellantide nõuded

Apellandid paluvad Euroopa Kohtul:

—	tühistada Üldkohtu 13. detsembri 2018. aasta otsus kohtuasjas T-165/15; ja

—	tühistada komisjoni 23. juuli 2014. aasta otsuse (EL) 2015/1227 (1), riigiabi SA.22614 (C 53/07) kohta, artikli 1 punktid 1 ja 2 ning (artikli 1 punkti 1 ja 2 puudutavas osas) artiklid 3, 4 ja 5, või teise võimalusena saata kohtuasi tagasi Üldkohtule uueks arutamiseks; ning igal juhul

—	kohustada komisjoni hüvitama apellantidele kohtukulud, mida nad on pidanud kandma seoses apellatsioonimenetlusega ja Üldkohtu menetlusega kohtuasjas T-165/15.

Väited ja peamised argumendid

Apellandid väidavad, et vaidlustatud kohtuotsus tuleks tühistada järgmistel põhjustel.

(1) Komisjoni 23. juuli 2014. aasta otsus (EL) 2015/1227 riigiabi SA.22614 (C 53/07) kohta, mida Prantsusmaa on andnud Pau-Béarni kaubandus-tööstuskojale ning ettevõtjatele Ryanair, Airport Marketing Services ja Transavia (teatavaks tehtud numbri C(2014)5085 all) (ELT 2015, L 201, lk 109).

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/34

Ryanair DAC, varem Ryanair Ltd, Airport Marketing Services Ltd 1. märtsil 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda laiendatud koosseisus) 13. detsembri 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-53/16: Ryanair ja Airport Marketing Services versus komisjon

(kohtuasi C-204/19 P)

(2019/C 164/37)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellandid: Ryanair DAC, varem Ryanair Ltd, Airport Marketing Services Ltd (esindajad: avocat E. Vahida, dikigoros I.-G. Metaxas-Maranghidis, Rechtsanwalt G. Berrisch, solicitor B. Byrne)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu

Apellantide nõuded

Apellandid paluvad Euroopa Kohtul:

—	tühistada Üldkohtu 13. detsembri 2018. aasta otsus kohtuasjas T-53/16; ja

—	tühistada komisjoni 23. juuli 2014. aasta otsuse (EL) 2016/633 (1), riigiabi SA.33961 (2012/C) (ex 2012/NN) kohta, artiklid 1, 4, 5, ja 6, või teise võimalusena saata kohtuasi tagasi Üldkohtule uueks arutamiseks; ning igal juhul

—	kohustada komisjoni hüvitama apellantidele kohtukulud, mida nad on pidanud kandma seoses apellatsioonimenetlusega ja Üldkohtu menetlusega kohtuasjas T-53/16.

Väited ja peamised argumendid

Apellandid väidavad, et vaidlustatud kohtuotsus tuleks tühistada järgmistel põhjustel.

Teiseks rikkus Üldkohus ELTL artikli 107 lõiget 1, kuna ta tõlgendas vääralt soodustuse mõistet. Üldkohus: eksis järeldades, et turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja kriteeriumi kohaldamiseks puudub võrdlusanalüüsi ja muude meetodite vahel meetodite hierarhiline järjestus; eksis järeldades, et komisjon võis kasutada võrdlusanalüüsi ja tagasi lükata apellantide esitatud võrdlevad tõendid; eksis järeldades, et täiendava kulu kriteeriumi kohaldamisel ei pea komisjon kindlaks tegema seda, et prognoositav täiendav kulu ja prognoositav lennundusega mitteseotud tulu näitavad, kuidas turumajanduse tingimustes tegutsev ettevõtja oleks lennujaama käitanud; ning eksis järeldades, et abi andmise tuvastamiseks ei ole nõutav, et kasumlikkus puuduks, piisab vähenenud kasumlikkusest.

Kolmandaks eksis Üldkohus hinnangus riigile omistatavuse kohta, kuna ta: asus seisukohale, et lennujaama käitaja „SMAN“ on riigiasutus; ei kohaldanud Stardust Marine näitajaid; ega esitanud selleks piisavalt põhjendusi. Üldkohus eksis ka sellega, et ta kinnitas vääralt, et eraõigusliku ettevõtja VTAN otsused on omistatavad riigile.

(1) Komisjoni 23. juuli 2014. aasta otsus (EL) 2016/633 riigiabi SA.33961 (2012/C) (ex 2012/NN) kohta, mida Prantsusmaa andis Nîmes — Uzès — Le Vigani kaubandus- ja tööstuskojale, ettevõtjale Veolia Transport Aéroport de Nîmes, ettevõtjale Ryanair Limited ja ettevõtjale Airport Marketing Services Limited (teatavaks tehtud numbri C(2014) 5078 all) (ELT 2016, L 113, lk 32).

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/36

Ryanair DAC, varem Ryanair Ltd, Airport Marketing Services Ltd 1. märtsil 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda laiendatud koosseisus) 13. detsembri 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-165/16: Ryanair ja Airport Marketing Services versus komisjon

(kohtuasi C-205/19 P)

(2019/C 164/38)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellandid: Ryanair DAC, varem Ryanair Ltd, Airport Marketing Services Ltd (esindajad: avocat E. Vahida, dikigoros I.-G. Metaxas-Maranghidis, Rechtsanwalt G. Berrisch, solicitor B. Byrne)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu

Apellantide nõuded

Apellandid paluvad Euroopa Kohtul:

—	tühistada Üldkohtu 13. detsembri 2018. aasta otsus kohtuasjas T-165/16; ja

—	tühistada komisjoni 15. oktoobri 2014. aasta otsus (EL) 2016/287 (1), riigiabi SA.26500 (2012/C) (ex 2011/NN, ex CP 227/2008) kohta, artikli 1 punkt 4 ning artiklid 2 ja 4, või teise võimalusena saata kohtuasi tagasi Üldkohtule uueks arutamiseks; ning igal juhul

—	kohustada komisjoni hüvitama apellantidele kohtukulud, mida nad on pidanud kandma seoses apellatsioonimenetlusega ja Üldkohtu menetlusega kohtuasjas T-165/16.

Väited ja peamised argumendid

Apellandid väidavad, et vaidlustatud kohtuotsus tuleks tühistada järgmistel põhjustel.

Teiseks rikkus Üldkohus ELTL artikli 107 lõiget 1, kuna ta tõlgendas vääralt soodustuse mõistet. Üldkohus: eksis järeldades, et turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja kriteeriumi kohaldamiseks puudub võrdlusanalüüsi ja muude meetodite vahel meetodite hierarhiline järjestus; eksis järeldades, et komisjon võis kasutada võrdlusanalüüsi ja tagasi lükata apellantide esitatud võrdlevad tõendid; ja eksis järeldades, et täiendava kulu kriteeriumi kohaldamisel ei pea komisjon kindlaks tegema seda, et prognoositav täiendav kulu ja prognoositav lennundusega mitteseotud tulu näitavad, kuidas turumajanduse tingimustes tegutsev ettevõtja oleks lennujaama käitanud.

(1) Komisjoni 15. oktoobri 2014. aasta otsus (EL) 2016/287 riigiabi SA.26500 (2012/C) (ex 2011/NN, ex CP 227/2008) kohta, mida Saksamaa andis ettevõtjatele Flughafen Altenburg-Nobitz GmbH ja Ryanair Ltd. (teatavaks tehtud numbri C(2014) 7369 all) (ELT 2016, L 59, lk 22).

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/37

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d’État (Prantsusmaa) 6. märtsil 2019 — Ministre de l’Agriculture et de l’Alimentationversus Compagnie des pêches de Saint-Malo

(kohtuasi C-212/19)

(2019/C 164/39)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Conseil d'État

Põhikohtuasja pooled

Kassaator: Ministre de l’Agriculture et de l’Alimentation

Vastustaja: Compagnie des pêches de Saint-Malo

Eelotsuse küsimused

Kas komisjoni 14. juuli 2004. aasta otsust (1) tuleb tõlgendada nii, et ühisturuga kokkusobimatuks on tunnistatud ainult tööandja sissemaksete vähendused sel põhjusel, et töötajate sissemaksete vähendustest ei saanud kasu ettevõtjad ja need ei saa seega kuuluda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 kohaldamisalasse, või on ühisturuga kokkusobimatuks tunnistatud ka töötajate sissemaksete vähendused?

Kas juhul, kui Euroopa Kohus peaks otsustama, et komisjoni otsust tuleb tõlgendada nii, et ühisturuga kokkusobimatuks on tunnistatud ka töötajate sissemaksete vähendused, tuleb asuda seisukohale, et ettevõtja sai kasu kõikidest nendest vähendustest, või seisukohale, et ta sai kasu ainult ühest osast? Kuidas tuleb viimasel juhul seda osa hinnata? Kas liikmesriik on kohustatud andma korralduse, et asjaomased töötajad maksavad tagasi kogu abi osa, millest said kasu nemad, või ühe osa sellest?

(1) Komisjoni 14. juuli 2004. aasta otsus 2005/239 EÜ seoses teatavate abimeetmetega, mida Prantsusmaa kohaldas akvakultuuritootjate ja kalurite kasuks (ELT L 74, 19.3.2005, lk 49).

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/38

7. märtsil 2019 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik

(kohtuasi C-213/19)

(2019/C 164/40)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: L. Flynn, F. Clotuche-Duvieusart)

Kostja: Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik

Hageja nõuded

—

tuvastada, et:

kuna Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik ei kajastanud raamatupidamisarvestuses tollimaksu täpseid summasid ega teinud kättesaadavaks traditsiooniliste omavahendite ja käibemaksupõhiste omavahendite täpset summat seoses teatavate tekstiilitoodete ja jalatsite impordiga Hiina Rahvavabariigist, siis on ta rikkunud kohustusi, mis tulenevad nõukogu otsuse 2014/335 (1) artiklitest 2 ja 8, nõukogu otsuse 2007/436 (2) artiklitest 2 ja 8, nõukogu määruse 609/2014 (3) artiklitest 2, 6, 9, 10, 12 ja 13, nõukogu määruse 1150/2000 (4) artiklitest 2, 6, 9, 10, 11 ja 17, nõukogu määruse 1553/89 (5) artiklist 2, nõukogu määruse 952/2013 (6) artikli 105 lõikest 3 ning nõukogu määruse 2913/92 (7) artikli 220 lõikest 1;

see on tingitud asjaolust, et on rikutud Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõiget 3, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 325 ja artikli 310 lõiget 6, määruse 952/2013 artikleid 3 ja 46, nõukogu määruse 2913/92 artiklit 13, komisjoni määruse 2454/93 (8) artikli 248 lõiget 1, komisjoni rakendusmääruse 2015/2447 (9) artiklit 244 ning nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (10) artikli 2 lõike 1 punkte b ja d, artikleid 83 ja 85–87 ning artikli 143 lõike 1 punkti d ja lõiget 2;

vastavate kaotatud traditsiooniliste omavahendite summad, mis tuleb teha liidu eelarve jaoks kättesaadavaks (ja millest on maha arvatud kogumiskulud), on järgmised:

—	496 025 324,30 eurot 2017. aastal (kuni 11. oktoobrini 2017 kaasa arvatud);

—	646 809 443,80 eurot 2016. aastal;

—	535 290 329,16 eurot 2015. aastal;

—	480 098 912,45 eurot 2014. aastal;

—	325 230 822,55 eurot 2013. aastal;

—	173 404 943,81 eurot 2012. aastal;

—	22 777 312,79 eurot 2011. aastal.

kuna Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik ei esitanud kogu teavet, mida nõudsid komisjoni teenistused ja mis on vajalik kaotatud traditsiooniliste omavahendite summa kindlaksmääramiseks, ega esitanud maksu- ja tolliameti (Her Majesty’s Revenue and Customs) õigustalituse õigusliku arvamuse sisu, mida temalt taotleti, ega selle otsuse põhjendusi, mille tulemusena tühistati kindlakstehtud tollivõlad, siis on ta rikkunud Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõiget 3 ning nõukogu määruse 608/2014 (11) artikli 2 lõiget 2 ja lõike 3 punkti d;

—	mõista kohtukulud välja Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigilt.

Väited ja peamised argumendid

Pettuseohtu käsitlevatele OLAFi ja komisjoni korduvatele hoiatustele vaatamata ei võtnud Ühendkuningriik kasutusele riskipõhiseid lähenemisviise tollikontrolli valdkonnas, et hoida ära alahinnatud kaupade vabasse ringlusse lubamist liidus (täpsemalt Hiina Rahvavabariigist eksporditud jalatsid ja tekstiilitooted) kuni 12. oktoobrini 2017. Selle tegevusetuse tagajärjel ja korduvaid hoiatusi arvestamata jättis Ühendkuningriik võtmata riskipõhised meetmed, mis on nõutavad vastavalt tollivaldkonda ja omavahendeid käsitlevatele liidu õigusaktidele. Selline nõutavate meetmete võtmata jätmine mõjutas ühtlasi liidu käibemaksueeskirjade nõuetekohast kohaldamist. Liidu eelarvele on tekitanud väga suurt kahju liidu õiguse rikkumisega Ühendkuningriigi poolt ja sellest tuleneva alahinnatud toodete sellesse liikmesriiki importimise taseme tõttu. Kuna Ühendkuningriik — erinevalt teistest liikmesriikidest — ei järginud komisjoni soovitusi, oli ta atraktiivne sihtkoht alahinnatud kaupadele. See erakorraliselt suur kahju mõjutas oluliselt koormuse õiglast jagamist liikmesriikide vahel, kuna seda tuli tasakaalustada liidu eelarvesse kogurahvatuluna mõõdetud tulu taseme põhjal teiste liikmesriikide poolt tehtavate vastavalt kõrgemate osamaksetega.

(1) Nõukogu 26. mai 2014. aasta otsus 2014/335/EL, Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta (ELT 2014, L 168, lk 105).

(2) Nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa Ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT 2007, L 163, lk 17).

(3) Nõukogu 26. mai 2014. aasta määrus (EL, Euratom) nr 609/2014 meetodite ja menetluse kohta, millega tehakse kättesaadavaks traditsioonilised, käibemaksupõhised ja kogurahvatulul põhinevad omavahendid, ning muude sularahavajaduste rahuldamiseks vajalike meetmete kohta (uuesti sõnastatud) (ELT 2014, L 168, lk 39).

(4) Nõukogu 22. mai 2000. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 94/728/EÜ, Euratom (EÜT 2000, L 130, lk 1; ELT eriväljaanne 01/03, lk 169).

(5) Nõukogu 29. mai 1989. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 käibemaksust laekuvate omavahendite kogumise kindla ühtse korra kohta (EÜT 1989, L 155, lk 9; ELT eriväljaanne 01/01, lk 197).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT 2013, L 269, lk 1).

(7) Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT 1992, L 302, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04, lk 307).

(8) Komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT 1993, L 253, lk 1; ELT eriväljaanne 02/06, lk 3).

(9) Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT 2015, L 343, lk 558).

(10) Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT 2006, L 347, lk 1).

(11) Nõukogu 26. mai 2014. aasta määrus (EL, Euratom) nr 608/2014, millega kehtestatakse Euroopa Liidu omavahendite süsteemi rakendusmeetmed (ELT 2014, L 168, lk 29).

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/39

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Korkein hallinto-oikeus (Soome) 8. märtsil 2019 — Veronsaajien oikeudenvalvontayksikkö

(kohtuasi C-215/19)

(2019/C 164/41)

Kohtumenetluse keel: soome

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Korkein hallinto-oikeus

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Veronsaajien oikeudenvalvontayksikkö

Teine menetluspool: A Oy

Eelotsuse küsimused

Kas [nõukogu 15. märtsi 2011. aasta] rakendusmääruse (EL) nr 282/2011 (1), millega sätestatakse direktiivi 2006/112/EÜ (2), mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, rakendusmeetmed, mida on muudetud nõukogu 7. oktoobri 2013. aasta rakendusmäärusega (EL) nr 1042/2013 (3), millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 282/2011 teenuste osutamise koha osas, artikleid 13 b ja 31 a tuleb tõlgendada nii, et serverite ühispaiknemisteenuseid nagu need, millega on tegemist põhikohtuasjas, mille puhul teenuse osutaja pakub oma klientidele serverite paigutamiseks andmekeskuse ruumides asuvaid seadmekappe koos lisateenuste ja -sisseseadega, peetakse kinnisasja üürile andmiseks?

Kas esimesele eelotsuse küsimusele eitava vastuse korral tuleb käibemaksudirektiivi 2006/112/EÜ artiklit 47 ja eespool nimetatud rakendusmääruse artiklit 31 a vaatamata sellele tõlgendada nii, et seda laadi ühispaiknemisteenust, millega on tegemist põhikohtuasjas, tuleb pidada kinnisasjaga seotud teenuseks, mille osutamise koht on kinnisasja asukoht?

(1) ELT L 2011, L 77, lk 1.

(2) ELT L 2006, L 347, lk 1.

(3) ELT L 2013, L 284, lk 1.

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/40

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour du travail de Liège (Belgia) 18. märtsil 2019 — B. versus Centre public d’action sociale de Liège (CPAS)

(kohtuasi C-233/19)

(2019/C 164/42)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour du travail de Liège

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: B.

Vastustaja: Centre public d’action sociale de Liège (CPAS)

Eelotsuse küsimus

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (1) artikleid 5 ja 13 ning artikli 14 lõike 1 punkti b tuleb Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 19 lõiget 2 ja artiklit 47 arvestades tõlgendada Euroopa Liidu Kohtu suurkoja poolt 18. detsembril 2014 langetatud kohtuotsuse C-562/13 põhjal nii, et need näevad ette võimaluse esitada peatava mõjuga kaebus kolmanda riigi raskelt haige kodaniku suhtes tehtud otsuse peale, millega viimasele antakse korraldus riigist lahkuda, kui kaebuse esitaja väidab, et selle otsuse täitmine võib tema jaoks kaasa tuua tõsise ohu, et tema terviseseisund halveneb oluliselt ja pöördumatult,

—	ilma, et oleks vajalik kaebust hinnata, sest piisab vaid selle esitamisest niisuguse otsuse täitmise peatamiseks, millega antakse korraldus riigist lahkuda,

—	või kontrollides minimaalselt, kas Conseil du contentieux des étrangers’ile (välismaalaste küsimustes pädev halduskohus) esitatud kaebuse puhul esineb põhjendatav väide või vastuvõetamatuse põhjuse puudumine või ilmselge põhjendamatus,

—	või põhjalikult kontrollides töökohtutes, kas kõnealuse otsuse täitmine võib kaebuse esitaja jaoks kaasa tuua tõsise ohu, et tema terviseseisund halveneb oluliselt ja pöördumatult?

(1) ELT 2008, L 348, lk 98.

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/42

Üldkohtu 28. märtsi 2019. aasta otsus — Pometon versus komisjon

(kohtuasi T-433/16) (1)

(Konkurents - Keelatud kokkulepped - Terasabrasiivide Euroopa turg - ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 rikkumise tuvastamise otsus - Hindade kooskõlastamine kogu EMPs - Kronoloogiliselt nihkes „hübriidmenetlus“ - Süütuse presumptsioon - Erapooletuse põhimõte - Põhiõiguste harta - Tõend rikkumise kohta - Üks ja vältav rikkumine - Eesmärgipõhine konkurentsipiirang - Rikkumise kestus - Trahv - Trahvi põhisumma erakorraline kohandamine - Põhjendamiskohustus - Proportsionaalsus - Võrdne kohtlemine - Täielik pädevus)

(2019/C 164/43)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Pometon SpA (Maerne di Martellago, Itaalia) (esindajad: advokaadid E. Fabrizi, V. Veneziano ja A. Molinaro)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: P. Rossi ja B. Mongin)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada komisjoni 25. mai 2016. aasta otsus C (2016) 3121 final, ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta (Juhtum AT.39792 — „Terasabrasiivid“).

Resolutsioon

1.	Tühistada komisjoni 25. mai 2016. aasta otsuse C (2016) 3121 final, ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta (Juhtum AT.39792 — „Terasabrasiivid“), artikkel 2.

2.	Määrata Pometon SpA trahvisummaks 3 873 375 eurot.

3.	Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

4.	Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda.

(1) ELT C 371, 10.10.2016.

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/43

Üldkohtu 20. märtsi 2019. aasta otsus — Hércules Club de Fútbol versus komisjon

(kohtuasi T-766/16) (1)

(Riigiabi - Abi, mida Hispaania andis teatud professionaalsetele jalgpalliklubidele - Garantii - Otsus tunnistada abi siseturuga kokkusobimatuks - Eelis - Põhjendamiskohustus)

(2019/C 164/44)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Hércules Club de Fútbol, SAD (Alicante, Hispaania) (esindajad: S. Rating ja Y. Martínez Mata)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: G. Luengo, B. Stromsky ja P. Němečková)

Hageja toetuseks menetlusse astuja: Hispaania Kuningriik (esindajad: A. Gavela Llopis ja M. J. García-Valdecasas Dorrego, hiljem M. J. García-Valdecasas Dorrego)

Ese

ELTL artiklil 263 põhinev nõue tühistada komisjoni 4. juuli 2016. aasta otsus (EL) 2017/365 riigiabi SA.36387 (2013/C) (ex 2013/NN) (ex 2013/CP) kohta, mida Hispaania andis Valencia Club de Fútbol Sociedad Anónima Deportivale, Hércules Club de Fútbol Sociedad Anónima Deportivale ja Elche Club de Fútbol Sociedad Anónima Deportivale (ELT 2017, L 55, lk 12).

Resolutsioon

Tühistada komisjoni 4. juuli 2016. aasta otsus (EL) 2017/365 riigiabi SA.36387 (2013/C) (ex 2013/NN) (ex 2013/CP) kohta, mida Hispaania andis Valencia Club de Fútbol Sociedad Anónima Deportivale, Hércules Club de Fútbol Sociedad Anónima Deportivale ja Elche Club de Fútbol Sociedad Anónima Deportivale, osas, milles see puudutab Hércules Club de Fútbol Sociedad Anónima Deportivat.

2.	Mõista Hércules Club de Fútboli kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt, kes ühtlasi kannab iseenda kohtukulud.

3.	Jätta Hispaania Kuningriigi kohtukulud tema enda kanda.

(1) ELT C 6, 9.1.2017.

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/43

Üldkohtu 26. märtsi 2019. aasta otsus — Boshab jt versus nõukogu

(kohtuasi T-582/17) (1)

(Ühine välis- ja julgeolekupoliitika - Teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravad meetmed seoses olukorraga Kongo Demokraatlikus Vabariigis - Nende isikute ja üksuste loetelu, kelle suhtes rakendatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist ning sisenemis- ja läbisõidukeeldu - Hagejate nimede loetellu lisamine - Kaitseõigused - Õigus olla ära kuulatud - Põhjendamiskohustus - Ilmne hindamisviga - Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele)

(2019/C 164/45)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: Évariste Boshab (Kinshasa, Kongo Demokraatlik Vabariik) ja seitse teist hagejat, kelle nimed on esitatud kohtuotsuse lisas (esindajad: advokaadid P. Chansay Wilmotte, A. Kalambay Ndaya ja P. Okito Omole, hiljem T. Bontinck, M. Forgeois, P. De Wolf ja A. Guillerme)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: M. Veiga ja B. Driessen, hiljem B. Driessen ja J.-P. Hix)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada hagejaid puudutavas osas nõukogu 29. mai 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/904, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 1183/2005 (millega kehtestatakse Kongo Demokraatliku Vabariigi suhtes kehtestatud relvaembargot rikkuvate isikute vastu suunatud teatud eripiirangud) (ELT 2017, L 138 I, lk 1), artikli 9 lõiget 2, ning nõukogu 29. mai 2017. aasta rakendusotsus (ÜVJP) 2017/905, millega rakendatakse otsust 2010/788/ÜVJP, mis käsitleb Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2017, L 138 I, lk 6).

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Évariste Boshabilt ja seitsmelt teiselt hagejalt, kelle nimed on esitatud kohtuotsuse lisas.

(1) ELT C 374, 6.11.2017.

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/44

Üldkohtu 26. märtsi 2019. aasta otsus — Clestra Hauserman versus parlament

(kohtuasi T-725/17) (1)

(Ehitustööde riigihange - Teenuste hanked - Luxembourgis asuva parlamendi Konrad Adenaueri hoone laiendamise ja ajakohastamise projektiga „teisaldatavad vaheseinad - uksed“ seotud tööd - Pakkuja pakkumuse tagasilükkamine - Hankelepingu sõlmimine teise pakkujaga - Põhjendamiskohustus - Põhjendamatult madala maksumusega pakkumus - Ilmne hindamisviga - Lepinguväline vastutus)

(2019/C 164/46)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Clestra Hauserman (Illkirch Graffenstaden, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat J. Gehin)

Kostja: Euroopa Parlament (esindajad: V. Naglič ja B. Schäfer)

Ese

Esiteks ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada hankemenetluses INLO-D-UPIL-T-16-AO8 Luxembourgis asuva parlamendi Konrad Adenaueri hoone laiendamise ja ajakohastamise projekti 55. osa „teisaldatavad vaheseinad — uksed“ kohta tehtud parlamendi 24. augusti 2017. aasta otsus lükata tagasi hageja pakkumus ja sõlmida hankeleping teise pakkujaga ning teiseks ELTL artikli 268 alusel esitatud nõue hüvitada hagejale väidetavalt tekitatud kahju.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Jätta Clestra Hausermani kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Parlamendi kohtukulud.

(1) ELT C 13, 15.1.2018.

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/45

Üldkohtu 26. märtsi 2019. aasta otsus — Parfümerie Akzente versus EUIPO (GlamHair)

(kohtuasi T-787/17) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Euroopa Liidu sõnamärgi GlamHair taotlus - Absoluutne keeldumispõhjus - Eristusvõime puudumine - Kirjeldavus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktid b ja c (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punktid b ja c)

(2019/C 164/47)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Parfümerie Akzente GmbH (Pfedelbach, Saksamaa) (esindajad: advokaadid O. Spieker, A. Schönfleisch ja M. Alber)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: D. Walicka)

Ese

Hagi EUIPO neljanda apellatsioonikoja 25. septembri 2017. aasta otsuse (asi R 82/2017-2) peale, mis käsitleb taotlust registreerida sõnaline tähis GlamHair ELi kaubamärgina.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Parfümerie Akzente GmbH-lt.

(1) ELT C 32, 29.1.2018.

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/46

Üldkohtu 28. märtsi 2019. aasta otsus — Coesia versus EUIPO (Kahe punase viltuse ümarjoone kujutis)

(kohtuasi T-829/17) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Kahest punasest viltusest ümarjoonest koosneva Euroopa Liidu kujutismärgi taotlus - Absoluutne keeldumispõhjus - Eristusvõime puudumine - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 kõike 1 punkt b (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkt b) - Põhjendamiskohustus - Määruse nr 207/2009 artikkel 75 (nüüd määruse 2017/1001 artikkel 94)

(2019/C 164/48)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Coesia SpA (Bologna, Itaalia) (esindaja: advokaat S. Rizzo)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: L. Rampini)

Ese

Hagi EUIPO viienda apellatsioonikoja 29. septembri 2017. aasta otsuse (asi R 1272/2017-5) peale, mis käsitleb kahte punast viltust ümarjoont kujutava kujutismärgi ELi kaubamärgina registreerimise taotlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Coesia SpA-lt.

(1) ELT C 63, 19.2.2018.

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/46

Üldkohtu 26. märtsi 2019. aasta otsus — Deray versus EUIPO — Charles Claire (LILI LA TIGRESSE)

(kohtuasi T-105/18) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu sõnamärgi LILI LA TIGRESSE taotlus - Varasem Euroopa Liidu sõnamärk TIGRESS - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosuse puudumine - Määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b)

(2019/C 164/49)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: André Deray (Bry-sur-Marne, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat S. Santos Rodríguez)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindajad: P. Sipos ja D. Walicka)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Charles Claire LLP (Weybridge Surrey, Ühendkuningriik)

Ese

Hagi EUIPO teise apellatsioonikoja 13. detsembri 2017. aasta otsuse (asi R 1244/2017-2) peale, mis käsitleb Charles Claire’i ja A. Deray vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja André Deraylt.

(1) ELT C 134, 16.4.2018.

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/47

Üldkohtu 27. märtsi 2019. aasta otsus — Biernacka-Hoba versus EUIPO — Formata Bogusław Hoba (Formata)

(kohtuasi T-265/18) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Kehtetuks tunnistamise menetlus - Euroopa Liidu kujutismärk Formata - Varasem rahvusvaheline kujutismärk Formata - Suhteline kehtetuks tunnistamise põhjus - Määruse (EL) 2017/1001 artikli 60 lõike 1 punkt a ja artikli 8 lõike 1 punktid a ja b - Määruse (EÜ) nr 2868/95 eeskiri 37 (nüüd delegeeritud määruse (EL) 2018/625 artikkel 12 - Varasema kaubamärgi esitamise tingimused - Määruse nr 2868/95 eeskiri 19 (nüüd delegeeritud määruse 2018/625 artikkel 7) - Õiguspärane ootus - Esinduskulude hüvitamine - Määruse 2017/1001 artikkel 109 ja määruse nr 2868/95 eeskiri 94 (nüüd määruse 2017/1001 artikkel 109)

(2019/C 164/50)

Kohtumenetluse keel: poola

Pooled

Hageja: Ilona Biernacka-Hoba (Aleksandrów Łódzki, Poola) (esindaja: advokaat R. Rumpel)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: D. Walicka)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Formata Bogusław Hoba (Aleksandrów Łódzki, Poola)

Ese

Hagi EUIPO neljanda apellatsioonikoja 13. veebruari 2018. aasta otsuse (asi R 2032/2017-4) peale, mis käsitleb Biernacka-Hoba ja Formata Bogusław Hoba vahelist kehtetuks tunnistamise menetlust.

Resolutsioon

Tühistada EUIPO neljanda apellatsioonikoja 13. veebruari 2018. aasta otsus (asi R 2032/2017 4) osas, milles mõisteti I. Biernacka-Hobalt välja Formata Bogusław Hobale kaubamärgi kehtetuks tunnistamise ja apellatsioonikoja menetlustes tekkinud kulud ning määrati kindlaks et I. Biernacka-Hoba poolt Formata Bogusław Hoba kasuks väljamõistetav summa on 1 000 eurot ja muudeti otsust nii, et I. Biernacka-Hoba ei pea seda summat tasuma.

2.	Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.	Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda.

(1) ELT C 231, 2.7.2018.

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/48

Üldkohtu 28. märtsi 2019. aasta otsus — Julius-K9 versus EUIPO — El Corte Inglés (K9 UNIT)

(kohtuasi T-276/18) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu kujutismärgi K9 UNIT taotlus - Varasem Euroopa Liidu kujutismärk unit - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b)

(2019/C 164/51)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Julius-K9 Zrt (Ungari) (esindaja: advokaat G. Jambrik)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindajad: A. Lukošiūtė ja H. O’Neill)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: El Corte Inglés, SA (Madrid, Hispaania) (esindaja: advokaat J.L. Rivas Zurdo)

Ese

Hagi EUIPO teise apellatsioonikoja 22. veebruari 2018. aasta otsuse (asi R 1432/2017-2) peale, mis käsitleb vastulausemenetlust Hipercor, SA ja Julius-K9 vahel.

Resolutsioon

1.	Tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) teise apellatsioonikoja 22. veebruari 2018. aasta otsus (asi R 1432/2017-2).

2.	Jätta EUIPO kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Julius-K9 Zrt kohtukulud.

3.	Mõista kohtukulud välja El Corte Inglés, SA-lt.

(1) ELT C 231, 2.7.2018.

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/49

Üldkohtu 18. märtsi 2019. aasta määrus — SKS Import Export versus komisjon

(kohtuasi T-239/18) (1)

(Tühistamishagi - Kapitali vaba liikumine - Finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamine - Direktiiv (EL) 2015/849 - Delegeeritud määrus (EL) 2018/212 - Tuneesia kandmine suure riskiga kolmandate riikide loetellu - Otsese puutumuse puudumine - Vastuvõetamatus)

(2019/C 164/52)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Société Kammama Saber (SKS) Import Export (Sousse Jawhara, Tuneesia) (esindaja: advokaat H. Chelly)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: V. Di Bucci, A. Bouquet ja T. Scharf)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada komisjoni 13. detsembri 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/212, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2016/1675, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 seoses Sri Lanka, Trinidadi ja Tobago ning Tuneesia lisamisega lisa punkti I tabelisse (ELT 2018, L 41, lk 4).

Resolutsioon

1.	Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Société Kammana Saber (SKS) Import Export’ilt.

(1) ELT C 231, 2.7.2018.

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/50

Üldkohtu 15. märtsi 2019. aasta määrus — Silgan Closures ja Silgan Holdings versus komisjon

(kohtuasi T-410/18) (1)

(Tühistamishagi - Konkurents - Keelatud kokkulepped - Metallpakendite turg - Uurimise alustamise otsus - Akt, mille peale ei saa hagi esitada - Vastuvõetamatus)

(2019/C 164/53)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hagejad: Silgan Closures GmbH (München, Saksamaa), Silgan Holdings, Inc. (Stamford, Connecticut, Ameerika Ühendriigid) (esindajad: advokaadid H. Wollmann, D. Seeliger, R. Grafunder ja V. Weiss)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: T. Christoforou, B. Ernst, G. Meessen, C. Vollrath ja L. Wildpanner)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada komisjoni 19. aprilli 2018. aasta otsus C (2018) 2466 final, millega komisjon algatas menetluse ELTL artikli 101 kohaldamise kohta juhtumis AT.40522 — Pandora.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi läbi vaatamata.

2.	Puudub vajadus vaadata läbi Saksamaa Liitvabariigi ja Euroopa Liidu Nõukogu menetlusse astumise avaldused.

3.	Jätta Silgan Closures GmbH ja Silgan Holdings, Inc. kohtukulud nende endi kanda ning mõista neilt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

4.	Jätta Saksamaa Liitvabariigi ja nõukogu menetlusse astumisega seotud kohtukulud nende endi kanda.

(1) ELT C 285, 13.8.2018.

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/50

Üldkohtu 19. märtsi 2019. aasta määrus — Haba Trading versus EUIPO — Vida (vidaXL)

(kohtuasi T-503/18) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Vastulause tagasivõtmine - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)

(2019/C 164/54)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Haba Trading BV (Utrecht, Madalmaad) (esindajad: advokaadid B. Schneiders ja A. Brittner)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindajad: D. Gája ja H. O’Neill)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Vida AB (Alvesta, Rootsi)

Ese

Hagi EUIPO viienda apellatsioonikoja 12. juuni 2018. aasta otsuse (asi R 190/2016-5) peale, mis käsitleb Vida AB ja Haba Trading BV vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.	Otsuse tegemise vajadus on ära langenud

2.	Jätta Haba Trading BV kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) kohtukulud.

(1) ELT C 373, 15.10.2018.

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/51

Üldkohtu 13. märtsi 2019. aasta määrus — Comune di Milano versus parlament ja nõukogu

(kohtuasi T-75/19) (1)

(Pädevusest loobumine)

(2019/C 164/55)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Comune di Milano (esindajad: advokaadid F. Sciaudone, M. Condinanzi ja A. Neri)

Kostjad: Euroopa Parlament (esindajad: L. Visaggio, I. Anagnostopoulou ja A. Tamás) ja Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: M. Bauer, F. Florindo Gijón ja E. Rebasti)

Ese

Esiteks ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1718, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 726/2004 Euroopa Ravimiameti asukoha osas (ELT 2018, L 291, lk 3), ja teiseks nõue kuulutada kehtetuks otsus, mille nõukogu võttis väidetavalt vastu 20. novembril 2017.

Resolutsioon

1.	Üldkohus loobub kohtuasjast T-75/19, et Euroopa Kohus saaks hagi osas otsuse teha.

2.	Comune di Milano taotluse kohta lahendada asi kiirendatud menetluses tehakse otsus edaspidi.

3.	Otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.

(1) ELT C 112, 25.3.2019.

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/52

7. jaanuaril 2019 esitatud hagi — CJ versus Euroopa Liidu Kohus

(kohtuasi T-1/19)

(2019/C 164/56)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: CJ (esindaja: advokaat V. Kolias)

Kostja: Euroopa Liidu Kohus

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tuvastada, et aluslepingutega on vastuolus see, et kostja ei muutnud anonüümseks menetlusdokumente, kus mainiti hageja nime ja mille Üldkohus ja varasem Avaliku Teenistuse Kohus avalikustasid internetis, ja teise võimalusena see, et kostja ei võtnud meetmeid, et teha kõnealused nime sisaldavad dokumendid Interneti otsingumootorites kättesaamatuks;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

Esimese väite kohaselt on rikutud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 20 ja hageja väidab eelkõige, et:

—	hageja on esitanud oma endise tööandja vastu hagid varasemas Avaliku Teenistuse Kohtus ja Üldkohtus;

—	neid hagisid puudutavad menetlusdokumendid on avalikustatud koos hageja nimega ja need on kättesaadavad selliste interneti otsingumootorite kaudu nagu Google;

—	otsingumootorite kaudu kättesaadavuse tõttu on igal internetikasutajal, sealhulgas nii praegustel kui ka tulevastel tööandjatel lihtne hageja isikut tuvastada;

—	sellise isiku tuvastamisega võib kaasneda oht, et hagejat diskrimineeritakse;

—	Euroopa Liidu Kohus on otsustanud vaikimisi muuta anonüümseks menetlusdokumendid kõikide eelotsusetaotluste puhul, mis puudutavad füüsilisi isikuid ja mis on saabunud pärast 1. juulit 2018;

—	avalikustatud menetlusdokumentide anonüümseks muutmine mis tahes liiki hagide puhul, mis aluslepingutest tulenevad, on Euroopa Liidu Kohtu ainupädevuses;

—	füüsilisi isikuid, keda puudutavad pärast 1. juulit 2018 Euroopa Kohtule esitatud eelotsusetaotlused, ja hagejat ei kohelda võrdselt.

Teise väite kohaselt on Üldkohus rikkunud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 8 ja hageja väidab eelkõige, et:

—	menetlusdokumentide avalikustamise eesmärk on Euroopa Kohtu sõnul „tagada, et kodanikud oleksid informeeritud ja et neil oleks õigus avalikule kohtupidamisele“;

—	selle eesmärgi saavutamiseks ei ole vaja avalikustada menetlusdokumente, kus mainitakse hageja nime, või teise võimalusena teha hageja nime sisaldavad menetlusdokumendid selliste interneti otsingumootorite nagu Google kaudu kättesaadavaks;

—	Üldkohtu sellise praktika jätkumine on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 45/2001 (1) artikli 4 lõike 1 punktiga c ja artikli 5 punktiga a ning teise võimalusena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (2) artikli 4 lõike 1 punktiga c ja artikli 5 punktiga a.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT 2001, L 8, lk 1).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT 2018, L 295, lk 39).

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/53

1. märtsil 2019 esitatud hagi — Bulgarian Energy Holding jt versus komisjon

(kohtuasi T-136/19)

(2019/C 164/57)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Bulgarian Energy Holding EAD (Sofia, Bulgaaria), Bulgartransgaz EAD (Sofia), Bulgargaz EAD (Sofia) (esindajad: advokaat K. Struckmann, solicitor M. Powell ja solicitor A. Kadri)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—	võtta menetlust korraldavad meetmed või teha menetlustoimingud, mida on mainitud hagiavalduse jaos 3.6, või võtta mis tahes muud meetmed, mida Üldkohus vajalikuks peab;

—	tühistada tervikuna või osaliselt komisjoni 17. detsembri 2018. aasta otsus C(2018) 8806 final ELTL artikli 102 kohase menetluse kohta (AT.39849 — BEH Gas);

—	tühistada määratud trahv või vähendada selle suurust;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad seitse väidet.

1.	Esimene väide, et kostja rikkus olulisi menetlusnorme ja rikkus seeläbi hagejate kaitseõigusi.

2.	Teine väide, et vaidlustatud otsuses on asjakohase turu määratlemisel rikutud õigusnorme ja tehtud faktivigu ning jäetud tegemata turuanalüüs ja esitamata piisavad põhjendused.

3.	Kolmas väide, et vaidlustatud otsuses selle järelduse tegemisel, et Bulgargaz EAD kui ühel hagejatest või kõigil hagejatel koos oli turgu valitsev seisund võimsusega seotud teenuste turul, on rikutud õigusnorme ja hinnatud fakte ebaõigesti.

Neljas väide, et vaidlustatud otsus rikub Euroopa Liidu aluslepinguid, kuivõrd selles ei ole nõutaval tasemel tõendatud, et vaidlustatud otsuses kirjeldatud tegevus on kvalifitseeritav ELTL artikli 102 rikkumiseks, arvestades vaidlustatud otsuses õiguse kohaldamisel ja faktide hindamisel tehtud vigu.

5.	Viies väide, et vaidlustatud otsuses on väidetava rikkumise kestuse tuvastamisel rikutud õigusnorme ja hinnatud fakte ebaõigesti.

6.	Kuues väide, et nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 (1) artikli 7 alusel otsust vastu võttes rikuti ELi aluslepinguid.

Seitsmes väide, et trahv tuleks tühistada või selle suurust vähendada seetõttu, et vaidlustatud otsuses ei ole järgitud kostja suuniseid trahvide määramise kohta, või ELTL artiklist 261 tuleneva Üldkohtu täieliku pädevuse raames seetõttu, et trahv on igal juhul ebaproportsionaalne tegevusega, mille eest karistus on määratud.

(1) Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205).

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/55

7. märtsil 2019 esitatud hagi — PKK versus nõukogu

(kohtuasi T-148/19)

(2019/C 164/58)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Kurdistan Workers’ Party (PKK) (esindajad: advokaadid A. van Eik ja T. Buruma)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada nõukogu 8. jaanuari 2019. aasta otsus (ÜVJP) 2019/25 (1) hagejat puudutavas osas (kuigi hageja vaidleb vastu sellele, et teda kutsutakse paralleelselt ka nimetustega Kadek ja Kongra Gel);

—	teise võimalusena näha ette vähem koormav meede kui see, et hageja on jätkuvalt nimetatud Euroopa Liidu terroristlike rühmituste loetelus;

—	mõista kohtukulud, millele lisandub intress, välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kuus väidet.

Esimene väide, et nõukogu otsus 2019/25 on tühine hagejat puudutavas osas, sest hagejat ei saa käsitada sellise terroristliku organisatsioonina, nagu seda on määratletud nõukogu 27. detsembri 2001. aasta ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikli 1 lõikes 3. (2)

Kostja ei ole tõendanud, et hageja on struktureeritud rühmitus, kes tegutseb kooskõlatult selleks, et panna toime terroristlikke rünnakuid. Peale selle ei saa enamikku põhjendustes nimetatud terroriaktide toimepanemist omistada hagejale, need ei sisaldu nõukogu ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikli 1 lõike 3 ammendavas terroriaktide nimekirjas ja/või need ei saa tõsiselt kahjustada riiki. Viimaks tuleb märkida, et hageja eesmärk ei ole „terroristlik eesmärk“, nagu see on määratletud nõukogu ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikli 1 lõikes 3. Eelkõige tuleb selle eesmärgi puhul pidada silmas relvastatud konflikti enesemääramise teostamise eesmärgil.

2.	Teine väide, et nõukogu otsus 2019/25 on tühine hagejat puudutavas osas, sest pädev asutus ei ole võtnud vastu otsust, mis on nõutav vastavalt nõukogu ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikli 1 lõikele 4.

Kolmas väide, et nõukogu otsus 2019/25 on tühine hagejat puudutavas osas, sest kostja ei vaadanud nimekirja nõuetekohaselt läbi, nagu on ette nähtud nõukogu ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikli 1 lõikes 6.

Põhjendustes ei ole näidatud, et nimekirja on nõuetekohaselt läbi vaadatud — seda ei riiklikul tasandil ega kostja enda poolt. Piisaval määral ei ole arvestatud hageja eelnevates menetlustes esitatud teavet rahuprotsessi, Daeshi vastase võitluse ja autokraatliku arengu kohta Türgis.

4.	Neljas väide, et nõukogu otsus 2019/25 on tühine hagejat puudutavas osas, sest otsus ei ole kooskõlas proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse nõuetega. Eelkõige on nimekirjast ebaproportsionaalselt puudutatud kurdide diasporaa.

Viies väide, et nõukogu otsus 2019/25 on tühine hagejat puudutavas osas, sest see ei ole kooskõlas põhjenduste esitamise kohustusega ELTL artikli 296 alusel.

Üldkohus jõudis oma 15. novembri 2018. aasta otsuses PKK vs. nõukogu (T-316/14, EU:T:2018:788) samasugusele järeldusele, mille aluseks olid täpselt samasugused põhjendused.

6.	Kuues väide, et nõukogu otsus 2019/25 on tühine hagejat puudutavas osas, sest see rikub hageja kaitseõigust ja tema õigust tõhusale kohtulikule kaitsele. Eelkõige on kostja eiranud 15. novembri 2018. aasta kohtuotsust PKK vs. nõukogu (T-316/14, EU:T:2018:788) ja selle aluseks olnud menetlust.

(1) Nõukogu 8. jaanuari 2019. aasta otsus (ÜVJP) 2019/25, millega muudetakse ja ajakohastatakse loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP (terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta) artikleid 2, 3 ja 4, ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2018/1084 (ELT L 6, 9.1.2019, lk 6).

(2) Nõukogu 27. detsembri 2001. aasta ühine seisukoht terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta (ELT L 344, 28.12.2001, lk 93; ELT eriväljaanne 18/01, lk 217).

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/56

14. märtsil 2019 esitatud hagi — Mersinis versus ESMA

(kohtuasi T-163/19)

(2019/C 164/59)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Michail Mersinis (Ateena, Kreeka) (esindaja: advokaat P. Pafitis)

Kostja: Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada kostja 23. mai 2018. aasta otsus mitte valida hagejat peajuristi ametikohale vaba ametikoha ESMA/2017/VAC19/AD7 täitmiseks.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

1.	Esimese väite kohaselt on valikukomitee koosseis ebaseaduslik.

2.	Teise väite kohaselt on eelistatud asjaomasele ametikohale välja valitud kandidaati.

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/57

14. märtsil 2019 esitatud hagi — AQ versus eu-LISA

(kohtuasi T-164/19)

(2019/C 164/60)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: AQ (esindajad: advokaadid L. Levi ja N. Flandin)

Kostja: Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet (eu-LISA)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada eu-LISA 8. mai 2018. aasta otsus, millega ilma ette teatamata lõpetatakse hageja tööleping eu-LISA-ga, ning vajadusel eu-LISA 4. detsembri 2018. aasta otsus jätta hageja kaebus rahuldamata;

—	mõista kostjalt välja hüvitis hagejale tekitatud kahju eest;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kuus väidet.

1.	Esimene väide, et rikutud on menetlusnorme ja kaitseõigusi, eriti õigust olla ära kuulatud.

2.	Teine väide, et rikutud on Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikleid 16 ja 48.

3.	Kolmas väide, et rikutud on põhjendamiskohustust.

4.	Neljas väide, et rikutud on hoolitsemiskohustust.

5.	Viies väide, et rikutud on Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 31 ja 34.

6.	Kuues väide, et võimu on kuritarvitatud.

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/58

14. märtsil 2019 esitatud hagi — Bronckers versus komisjon

(kohtuasi T-166/19)

(2019/C 164/61)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Marco Bronckers (Brüssel, Belgia) (esindaja: lawyer P. Kreijger)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada määruse (EÜ) nr 1049/2001 (1) alusel tehtud komisjoni 10. jaanuari 2019. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hageja kordustaotlus, milles ta palus luba tutvuda dokumentidega, mida on nimetatud Euroopa Ühenduse ja Mehhiko Ühendriikide vahelise piiritusjookide nimetuste vastastikuse tunnustamise ja kaitse kokkuleppega (2) loodud piiritusjookide ühiskomitee protokollis;

—	mõista kohtukulud, seal hulgas hagejale tekkinud kulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

1.	Esimene väide, et komisjon on dokumentidega tutvumise taotluse rahuldamata jätmisega kohaldanud vääralt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a kolmandat taanet ja/või rikkunud ELTL artiklit 296.

Teine väide, et komisjon on dokumentidega tutvumise taotluse rahuldamata jätmisega kohaldanud vääralt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 2 ja/või rikkunud ELTL artiklit 296, kuna komisjon ei ole tõendanud, et kõigi nõutud dokumentidega tutvumine kahjustaks Consejo Regulador del Tequila (CRT) või tema liikmete ärihuve.

3.	Kolmas väide, et komisjon tuvastas vääralt, et hageja ei ole tõendanud, et dokumentide avaldamine teenib ülekaalukaid üldisi huve.

4.	Neljas väide, et komisjon on dokumentide osadega tutvumise taotluse rahuldamata jätmisega kohaldanud vääralt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 6 ja/või artikli 4 lõiget 7 ja/või rikkunud ELTL artiklit 296.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).

(2) Vt nõukogu 27. mai 1997. aasta otsus, mis käsitleb piiritusjookide nimetuste vastastikuse tunnustamise ja kaitse kokkuleppe sõlmimist Euroopa Ühenduse ja Mehhiko Ühendriikide vahel (EÜT 1997 L 152, lk 15; ELT eriväljaanne 03/21, lk 106).

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/59

18. märtsil 2019 esitatud hagi — Vereinigung der Bayerischen Wirtschaft versus EUIPO (eVoter)

(kohtuasi T-175/19)

(2019/C 164/62)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Vereinigung der Bayerischen Wirtschaft eV (München, Saksamaa) (esindaja: advokaat L. Genz)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärgi eVoter taotlus — registreerimistaotlus nr 17 900 152

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 11. jaanuari 2019. aasta otsus asjas R 1983/2018-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud, sealhulgas apellatsioonikoja menetlusega seotud kulud, välja EUIPO-lt.

Väited

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti c rikkumine;

—	EUIPO halduspraktika eiramine;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine.

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/60

26. märtsil 2019 esitatud hagi — Bibita Group versus EUIPO (Joogipudelid)

(kohtuasi T-180/19)

(2019/C 164/63)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Bibita Group SHPK (Tirana, Albaania) (esindaja: advokaat C. Seyfert)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Benkomers OOD (Sofia, Bulgaaria)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse disainilahenduse omanik: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune disainilahendus: ühenduse disainilahendus nr 3797 091-0001 (Joogipudelid)

Vaidlustatud otsus: EUIPO kolmanda apellatsioonikoja 14. jaanuari 2019. aasta otsus asjas R 1070/2018-3

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	tunnistada vaidlusalune ühenduse disainilahendus nr 3797 091-0001 kehtetuks kõigil hagiavalduses nimetatud alustel;

—	mõista Üldkohtu kodukorra artikli 190 alusel kulud seoses kolmanda apellatsioonikoja menetlusega välja kostjalt ja omanikult;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt ja võimalikult käesolevasse menetlusse astujalt.

Väide

—	Nõukogu määruse (EÜ) nr 6/2002 artikli 6 lõike 1 ja artikli 25 lõike 1 punkti d rikkumine.

13.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 164/62

Euroopa Liidu Teatajas kohtuasja T-45/19 kohta avaldatud teatise parandus

( Euroopa Liidu Teataja C 122, 1. aprill 2019 )

(2019/C 164/66)

Leheküljel 20 kohtuasja T-45/19, Acron jt vs. komisjon kohta avaldatud teatis asendatakse järgmisega:

„24. jaanuaril 2019 esitatud hagi – Acron jt versus komisjon

(kohtuasi T-45/19)

(2019/C 164/66)

Langue de procédure : l’anglais

Pooled

Hagejad: Acron PAO (Veliky Novgorod, Venemaa), Dorogobuzh PAO (Dorogobuzh, Venemaa), Acron Switzerland AG (Baar, Šveits) (esindajad: advokaadid T. De Meese, J. Stuyck ja A. Nys)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—	tühistada komisjoni 12. novembri 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/1703 ja

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad kolm väidet.

Esimene väide, et kostja rikkus oma rahvusvahelisi kohustusi, mis tähendab lepingu rikkumist, ja jättis piisavalt põhjendamata oma seisukoha, mille põhjal Vene Föderatsioon ei täida temal Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames lasuvaid kohustusi.

Hagejad väidavad, et kostja jättis hagejate dumpingumarginaali arvutamisel arvestamata Vene Föderatsiooni Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmelisusega. Kostja peab ammooniumnitraadi impordile kehtestatud tollimaksude üle vaatamisel arvestama kohustustega, mida Vene Föderatsioon on seoses gaasi hinnaga võtnud. Kuna kostja väitis, et Vene Föderatsioon ei ole järginud WTOga ühinemise protokolli, rikkus kostja üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe artiklit 6 ja WTO dumpinguvastase lepingu artiklit 2. Seda tehes rikkus ta oma rahvusvahelisi kohustusi, mis tähendab lepingu rikkumist.

Teine väide, et kostja tegi ilmse hindamisvea ja jättis esitamata piisavad põhjendused, millega ta rikkus hagejate kaitseõigusi, kui ta leidis, et hagejate osutatud asjaolude muutumine ei ole kestev.

—	Hagejad väidavad, et teise väite raames esineb vaidlustatud otsuse kaks erinevat tühistamise põhjust. Mõlemad põhjused on seotud eksliku järeldusega, et asjaolude muutumine ei ole kestev.

—	Igal juhul on kostja rikkunud ELTL arktilist 296 tulenevat põhjendamiskohustust, kuna ta jättis vaidlustatud otsuse selgel ja ühemõttelisel viisil põhjendamata.

Kolmas väide, et kostja rikkus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 19 lõiget 2 ja artikli 20 lõiget 2 ning hagejate kaitseõigusi, ning aitas dumpingu arvutamata jätmisega kaasa õiguskindluse puudumisele.

—

Kostja ei teavitanud hagejate lõpliku dumpingumarginaali arvutust, kuigi selle arvutuse alusel on tuvastatud dumpingu jätkumine ja olemasolu, asjaolude muutumise kestvus, ja otsustatud osalise vahepealse läbivaatamise lõpetamine. Kui kostja oleks arvutusest teavitanud, oleks see võimaldanud hagejatel tõhusamalt kaitsta oma õigusi seoses dumpingu arvutuse ja dumpingu kui sellise tuvastamisega, sealhulgas argumendiga, mis puudutab algsel uurimisel kasutatud arvutamise metoodikat, millel võis olla märkimisväärne mõju nende õiguslikule seisundile.

—

Hagejad väidavad, et kostja rikkus määruse 2016/1036 artikli 19 lõiget 2 ja artikli 20 lõiget 2, hagejate kaitseõigusi ja õiguskindluse põhimõtet, kui ta jättis hagejatele esitamata tõsiseltvõetava kokkuvõtte uurimisel kogutud tõenditest või kaalutlustest, mille põhjal kostja tegi hagejate dumpingumarginaali muutmise ettepaneku. Hagejad väidavad, et kuna kostja jättis neile dumpingumarginaali arvutuse esitamata, rikkus kostja hagejate kaitseõigusi ja õiguskindluse põhimõtet.“

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 164

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	62. aastakäik 13. mai 2019

Sisukord		Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Liidu Kohus
2019/C 164/01	Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas	1

	V Teated
	KOHTUMENETLUSED
	CDJ
2019/C 164/02	kohtuasi C-700/18 P: Hungary Restaurant Company Kereskedelmi és Szolgáltató Kft. (Hungary Restaurant Company Kft.) ja der Evolution Gaming Advisory Kft. 7. novembril 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 12. oktoobri 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-416/18 Hungary Restaurant Company Kereskedelmi és Szolgáltató Kft. (Hungary Restaurant Company Kft.) ja Evolution Gaming Advisory Kft. versus Euroopa Komisjon	2
2019/C 164/03	kohtuasi C-722/18: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Okręgowy w Warszawie (Poola) 19. novembril 2018 — KROL — Zakład Robót Wodno-Kanalizacyjnych Sp. z o.o., S.k. versus Porr S.A.	2
2019/C 164/04	kohtuasi C-745/18: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy (Poola) 27. novembril 2018 — JA versus Skarb Państwa, mida esindab Sejm Rzeczypospolitej Polskiej, Senat Rzeczypospolitej Polskiej, Prezes Rady Ministrów, Minister Sprawiedliwości, Minister Finansów	3
2019/C 164/05	kohtuasi C-779/18: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Rejonowy w Siemianowicach Śląskich (Poola) 12. detsembril 2018 — Mikrokasa S.A. w Gdyni ja Revenue Niestandaryzowany Sekurytyzacyjny Fundusz Inwestycyjny Zamknięty w Warszawie versus XO	4
2019/C 164/06	kohtuasi C-824/18: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Naczelny Sąd Administracyjny (Poola) 28. detsembril 2018 — A.B., C.D., E.F., G.H., I.J. versus Krajowej Radzie Sądownictwa	5
2019/C 164/07	kohtuasi C-3/19: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di Stato (Itaalia) 3. jaanuaril 2019 — Asmel società consortile a r.l. versus A.N.A.C. — Autorità Nazionale Anticorruzione	6
2019/C 164/08	kohtuasi C-11/19: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di Stato (Itaalia) 7. jaanuaril 2019 — Azienda ULSS n. 6 Euganea versus Pia Opera Croce Verde Padova	7
2019/C 164/09	kohtuasi C-14/19 P: Euroopa Liidu Satelliidikeskus (Satcen) 10. jaanuaril 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas koda laiendatud koosseisus) 25. oktoobri 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-286/15: KF versus Satcen	8
2019/C 164/10	kohtuasi C-15/19: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Corte suprema di cassazione (Itaalia) 10. jaanuaril 2019 — A.m.a. — Azienda Municipale Ambiente SpA versus Consorzio Laziale Rifiuti — Co.La.Ri.	9
2019/C 164/11	kohtuasi C-16/19: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Okręgowy w Krakowie (Poola) 2. jaanuaril 2019 — VL versus Szpital Kliniczny im. dra J. Babińskiego Samodzielny Publiczny Zakład Opieki Zdrowotnej w Krakowie (Dr Babiński nimeline kliiniline haigla, iseseisev avalik tervishoiuasutus Krakówis)	10
2019/C 164/12	kohtuasi C-25/19: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Okręgowy Poznań (Poola) 15. jaanuaril 2019 — Corporis Sp. z o.o., Bielsko Biała versus Gefion Insurance A/S, asukoht Kopenhaagen	11
2019/C 164/13	kohtuasi C-26/19: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Commissione tributaria provinciale di Modena (Itaalia) 15. jaanuaril 2019 — Azienda USL di Modena versus Comune di Sassuolo	11
2019/C 164/14	kohtuasi C-28/19: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di Stato (Itaalia) 16. jaanuaril 2019 — Ryanair Ltd ja Autorità Garante della Concorrenza e del Mercato — Antitrust versus Autorità Garante della Concorrenza e del Mercato — Antitrust jt	12
2019/C 164/15	kohtuasi C-61/19: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunalul București (Rumeenia) 29. jaanuaril 2019 — Orange Romania SA versus Autoritatea Națională de Supraveghere a Prelucrării Datelor cu Caracter Personal	13
2019/C 164/16	kohtuasi C-62/19: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunalul București (Rumeenia) 14. detsembril 2018 — Star Taxi App SRL versus Unitatea Administrativ Teritorială Municipiul București prin Primar General, Consiliul General al Municipiului București	14
2019/C 164/17	kohtuasi C-70/19 P: Euroopa Komisjoni 30. jaanuaril 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 21. novembri 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-587/16: HM versus Euroopa Komisjon	15
2019/C 164/18	kohtuasi C-75/19: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunalul Specializat Mureș (Rumeenia) 31. jaanuaril 2019 — MF versus BNP Paribas Personal Finance SA Paris Sucursala București ja Secapital Sàrl	16
2019/C 164/19	kohtuasi C-84/19: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Rejonowy Szczecin — Prawobrzeże i Zachód w Szczecinie (Poola) 31. jaanuaril 2019 — Profi Credit Polska S.A. versus QJ	17
2019/C 164/20	kohtuasi C-85/19: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Superior de Justicia de Galicia (Hispaania) 6. veebruaril 2019 — Agencia Estatal de la Administración Tributaria versus RK	18
2019/C 164/21	kohtuasi C-86/19: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de lo Mercantil no 9 de Barcelona (Hispaania) 6. veebruaril 2019 — SL versus Vueling Airlines S.A.	19
2019/C 164/22	kohtuasi C-114/19 P: Euroopa Komisjoni 8. veebruaril 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 29. novembri 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-811/16: Di Bernardo versus komisjon	20
2019/C 164/23	kohtuasi C-133/19: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d’État (Belgia) 19. veebruaril 2019 — B. M. M., B. S. versus État belge	21
2019/C 164/24	kohtuasi C-136/19: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d’État (Belgia) 20. veebruaril 2019 — B. M. M., B. M. versus État belge	21
2019/C 164/25	kohtuasi C-137/19: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d'État (Belgia) 20. veebruaril 2019 — B. M. O. versus État belge	22
2019/C 164/26	kohtuasi C-152/19 P: Deutsche Telecom AG 21. veebruaril 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas laiendatud koda) 13. detsembri 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-827/14: Deutsche Telecom AG versus Euroopa Komisjon	23
2019/C 164/27	kohtuasi C-154/19: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Eparchiako Dikastirio Larnakas (Küpros) 22. veebruaril 2019 — Kypriaki Kentriki Archi versus GA	24
2019/C 164/28	kohtuasi C-172/19 P: Association européenne du charbon et du lignite’i (Euracoal) 22. veebruaril 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 13. detsembri 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-739/17: Association européenne du charbon et du lignite (Euracoal) jt versus Euroopa Komisjon	25
2019/C 164/29	kohtuasi C-192/19: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Gerechtshof Amsterdam (Madalmaad) 27. veebruaril 2019 — Rensen Shipbuilding BV, teine meneluspool: Inspecteur van de Belastingdienst/Douane	27
2019/C 164/30	kohtuasi C-194/19: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d’État (Belgia) 28. veebruaril 2019 — H. A. versus État belge	27
2019/C 164/31	kohtuasi C-197/19 P: Mylan Laboratories Ltd, Mylan, Inc. 28. veebruaril 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas koda) 12. detsembri 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-682/14: Mylan Laboratories ja Mylan versus komisjon	28
2019/C 164/32	kohtuasi C-198/19 P: Teva UK Ltd, Teva Pharmaceuticals Europe BV, Teva Pharmaceutical Industries Ltd 28. veebruaril 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas koda) 12. detsembri 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-679/14: Teva UK Ltd jt versus komisjon	29
2019/C 164/33	kohtuasi C-199/19: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Rejonowy dla Łodzi-Śródmieścia w Łodzi (Poola) 27. veebruaril 2019 — RL sp. z o.o. versus J.M.	30
2019/C 164/34	kohtuasi C-200/19: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Trgovački sud u Zagrebu (Horvaatia) 1. märtsil 2019 — INA-INDUSTRIJA NAFTE d.d. jt versus LJUBLJANSKA BANKA d.d.	31
2019/C 164/35	kohtuasi C-202/19 P: Ryanair DAC, varem Ryanair Ltd, Airport Marketing Services Ltd 1. märtsil 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda laiendatud koosseisus) 13. detsembri 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-111/15: Ryanair ja Airport Marketing Services versus komisjon	32
2019/C 164/36	kohtuasi C-203/19 P: Ryanair DAC, varem Ryanair Ltd, Airport Marketing Services Ltd 1. märtsil 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda laiendatud koosseisus) 13. detsembri 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-165/15: Ryanair ja Airport Marketing Services versus komisjon	33
2019/C 164/37	kohtuasi C-204/19 P: Ryanair DAC, varem Ryanair Ltd, Airport Marketing Services Ltd 1. märtsil 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda laiendatud koosseisus) 13. detsembri 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-53/16: Ryanair ja Airport Marketing Services versus komisjon	34
2019/C 164/38	kohtuasi C-205/19 P: Ryanair DAC, varem Ryanair Ltd, Airport Marketing Services Ltd 1. märtsil 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda laiendatud koosseisus) 13. detsembri 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-165/16: Ryanair ja Airport Marketing Services versus komisjon	36
2019/C 164/39	kohtuasi C-212/19: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d’État (Prantsusmaa) 6. märtsil 2019 — Ministre de l’Agriculture et de l’Alimentationversus Compagnie des pêches de Saint-Malo	37
2019/C 164/40	kohtuasi C-213/19: 7. märtsil 2019 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik	38
2019/C 164/41	kohtuasi C-215/19: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Korkein hallinto-oikeus (Soome) 8. märtsil 2019 — Veronsaajien oikeudenvalvontayksikkö	39
2019/C 164/42	kohtuasi C-233/19: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour du travail de Liège (Belgia) 18. märtsil 2019 — B. versus Centre public d’action sociale de Liège (CPAS)	40
	GCEU
2019/C 164/43	kohtuasi T-433/16: Üldkohtu 28. märtsi 2019. aasta otsus — Pometon versus komisjon (Konkurents — Keelatud kokkulepped — Terasabrasiivide Euroopa turg — ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 rikkumise tuvastamise otsus — Hindade kooskõlastamine kogu EMPs — Kronoloogiliselt nihkes hübriidmenetlus — Süütuse presumptsioon — Erapooletuse põhimõte — Põhiõiguste harta — Tõend rikkumise kohta — Üks ja vältav rikkumine — Eesmärgipõhine konkurentsipiirang — Rikkumise kestus — Trahv — Trahvi põhisumma erakorraline kohandamine — Põhjendamiskohustus — Proportsionaalsus — Võrdne kohtlemine — Täielik pädevus)	42
2019/C 164/44	kohtuasi T-766/16: Üldkohtu 20. märtsi 2019. aasta otsus — Hércules Club de Fútbol versus komisjon (Riigiabi — Abi, mida Hispaania andis teatud professionaalsetele jalgpalliklubidele — Garantii — Otsus tunnistada abi siseturuga kokkusobimatuks — Eelis — Põhjendamiskohustus)	43
2019/C 164/45	kohtuasi T-582/17: Üldkohtu 26. märtsi 2019. aasta otsus — Boshab jt versus nõukogu (Ühine välis- ja julgeolekupoliitika — Teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravad meetmed seoses olukorraga Kongo Demokraatlikus Vabariigis — Nende isikute ja üksuste loetelu, kelle suhtes rakendatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist ning sisenemis- ja läbisõidukeeldu — Hagejate nimede loetellu lisamine — Kaitseõigused — Õigus olla ära kuulatud — Põhjendamiskohustus — Ilmne hindamisviga — Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele)	43
2019/C 164/46	kohtuasi T-725/17: Üldkohtu 26. märtsi 2019. aasta otsus — Clestra Hauserman versus parlament (Ehitustööde riigihange — Teenuste hanked — Luxembourgis asuva parlamendi Konrad Adenaueri hoone laiendamise ja ajakohastamise projektiga „teisaldatavad vaheseinad — uksed“ seotud tööd — Pakkuja pakkumuse tagasilükkamine — Hankelepingu sõlmimine teise pakkujaga — Põhjendamiskohustus — Põhjendamatult madala maksumusega pakkumus — Ilmne hindamisviga — Lepinguväline vastutus)	44
2019/C 164/47	kohtuasi T-787/17: Üldkohtu 26. märtsi 2019. aasta otsus — Parfümerie Akzente versus EUIPO (GlamHair) (Euroopa Liidu kaubamärk — Euroopa Liidu sõnamärgi GlamHair taotlus — Absoluutne keeldumispõhjus — Eristusvõime puudumine — Kirjeldavus — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktid b ja c (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punktid b ja c)	45
2019/C 164/48	kohtuasi T-829/17: Üldkohtu 28. märtsi 2019. aasta otsus — Coesia versus EUIPO (Kahe punase viltuse ümarjoone kujutis) (Euroopa Liidu kaubamärk — Kahest punasest viltusest ümarjoonest koosneva Euroopa Liidu kujutismärgi taotlus — Absoluutne keeldumispõhjus — Eristusvõime puudumine — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 kõike 1 punkt b (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkt b) — Põhjendamiskohustus — Määruse nr 207/2009 artikkel 75 (nüüd määruse 2017/1001 artikkel 94)	46
2019/C 164/49	kohtuasi T-105/18: Üldkohtu 26. märtsi 2019. aasta otsus — Deray versus EUIPO — Charles Claire (LILI LA TIGRESSE) (Euroopa Liidu kaubamärk — Vastulausemenetlus — Euroopa Liidu sõnamärgi LILI LA TIGRESSE taotlus — Varasem Euroopa Liidu sõnamärk TIGRESS — Suhteline keeldumispõhjus — Segiajamise tõenäosuse puudumine — Määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b)	46
2019/C 164/50	kohtuasi T-265/18: Üldkohtu 27. märtsi 2019. aasta otsus — Biernacka-Hoba versus EUIPO — Formata Bogusław Hoba (Formata) (Euroopa Liidu kaubamärk — Kehtetuks tunnistamise menetlus — Euroopa Liidu kujutismärk Formata — Varasem rahvusvaheline kujutismärk Formata — Suhteline kehtetuks tunnistamise põhjus — Määruse (EL) 2017/1001 artikli 60 lõike 1 punkt a ja artikli 8 lõike 1 punktid a ja b — Määruse (EÜ) nr 2868/95 eeskiri 37 (nüüd delegeeritud määruse (EL) 2018/625 artikkel 12 — Varasema kaubamärgi esitamise tingimused — Määruse nr 2868/95 eeskiri 19 (nüüd delegeeritud määruse 2018/625 artikkel 7) — Õiguspärane ootus — Esinduskulude hüvitamine — Määruse 2017/1001 artikkel 109 ja määruse nr 2868/95 eeskiri 94 (nüüd määruse 2017/1001 artikkel 109)	47
2019/C 164/51	kohtuasi T-276/18: Üldkohtu 28. märtsi 2019. aasta otsus — Julius-K9 versus EUIPO — El Corte Inglés (K9 UNIT) (Euroopa Liidu kaubamärk — Vastulausemenetlus — Euroopa Liidu kujutismärgi K9 UNIT taotlus — Varasem Euroopa Liidu kujutismärk unit — Suhteline keeldumispõhjus — Segiajamise tõenäosus — Määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b)	48
2019/C 164/52	kohtuasi T-239/18: Üldkohtu 18. märtsi 2019. aasta määrus — SKS Import Export versus komisjon (Tühistamishagi — Kapitali vaba liikumine — Finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamine — Direktiiv (EL) 2015/849 — Delegeeritud määrus (EL) 2018/212 — Tuneesia kandmine suure riskiga kolmandate riikide loetellu — Otsese puutumuse puudumine — Vastuvõetamatus)	49
2019/C 164/53	kohtuasi T-410/18: Üldkohtu 15. märtsi 2019. aasta määrus — Silgan Closures ja Silgan Holdings versus komisjon (Tühistamishagi — Konkurents — Keelatud kokkulepped — Metallpakendite turg — Uurimise alustamise otsus — Akt, mille peale ei saa hagi esitada — Vastuvõetamatus)	50
2019/C 164/54	kohtuasi T-503/18: Üldkohtu 19. märtsi 2019. aasta määrus — Haba Trading versus EUIPO — Vida (vidaXL) (Euroopa Liidu kaubamärk — Vastulausemenetlus — Vastulause tagasivõtmine — Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)	50
2019/C 164/55	kohtuasi T-75/19: Üldkohtu 13. märtsi 2019. aasta määrus — Comune di Milano versus parlament ja nõukogu (Pädevusest loobumine)	51
2019/C 164/56	kohtuasi T-1/19: 7. jaanuaril 2019 esitatud hagi — CJ versus Euroopa Liidu Kohus	52
2019/C 164/57	kohtuasi T-136/19: 1. märtsil 2019 esitatud hagi — Bulgarian Energy Holding jt versus komisjon	53
2019/C 164/58	kohtuasi T-148/19: 7. märtsil 2019 esitatud hagi — PKK versus nõukogu	55
2019/C 164/59	kohtuasi T-163/19: 14. märtsil 2019 esitatud hagi — Mersinis versus ESMA	56
2019/C 164/60	kohtuasi T-164/19: 14. märtsil 2019 esitatud hagi — AQ versus eu-LISA	57
2019/C 164/61	kohtuasi T-166/19: 14. märtsil 2019 esitatud hagi — Bronckers versus komisjon	58
2019/C 164/62	kohtuasi T-175/19: 18. märtsil 2019 esitatud hagi — Vereinigung der Bayerischen Wirtschaft versus EUIPO (eVoter)	59
2019/C 164/63	kohtuasi T-180/19: 26. märtsil 2019 esitatud hagi — Bibita Group versus EUIPO (Joogipudelid)	60
2019/C 164/64	kohtuasi T-336/18: Üldkohtu 19. märtsi 2019. aasta määrus — Eagle IP versus EUIPO — Consolidated Artists (LILLY e VIOLETTA)	61
2019/C 164/65	kohtuasi T-470/18: Üldkohtu 21. märtsi 2019. aasta määrus — Telenet versus komisjon	61

	Parandused
2019/C 164/66	Euroopa Liidu Teatajas kohtuasja T-45/19 kohta avaldatud teatise parandus ( ELT C 122, 1.4.2019 )	62