Euro vahetuskurss (1)

30. aprill 2019

(2019/C 150/01)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1218
JPY	Jaapani jeen	124,93
DKK	Taani kroon	7,4646
GBP	Inglise nael	0,86248
SEK	Rootsi kroon	10,6350
CHF	Šveitsi frank	1,1437
ISK	Islandi kroon	136,20
NOK	Norra kroon	9,6678
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,659
HUF	Ungari forint	322,97
PLN	Poola zlott	4,2868
RON	Rumeenia leu	4,7596
TRY	Türgi liir	6,6913
AUD	Austraalia dollar	1,5911
CAD	Kanada dollar	1,5075
HKD	Hongkongi dollar	8,8007
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6805
SGD	Singapuri dollar	1,5263
KRW	Korea vonn	1 308,01
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	16,0224
CNY	Hiina jüaan	7,5541
HRK	Horvaatia kuna	7,4130
IDR	Indoneesia ruupia	15 953,68
MYR	Malaisia ringit	4,6314
PHP	Filipiini peeso	58,125
RUB	Vene rubla	72,2099
THB	Tai baat	35,802
BRL	Brasiilia reaal	4,4050
MXN	Mehhiko peeso	21,2829
INR	India ruupia	78,0615

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

Arvamus, mille ettevõtjate koondumisi käsitlev nõuandekomitee esitas 14. novembri 2018. aasta koosolekul otsuse eelnõu kohta, milles käsitletakse juhtumit M.8792 – T-Mobile NL/Tele2 NL

Raportöör: Belgia

(2019/C 150/02)

Koondumine

1.

Nõuandekomitee (üheksa liikmesriiki) nõustub komisjoniga selles, et teatatud tehing on koondumine nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 139/2004 (kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle) (edaspidi „ühinemismäärus“) artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses (1).

2.

Nõuandekomitee (üheksa liikmesriiki) nõustub komisjoniga, et teatatud tehing on ühinemismääruse artikli 1 lõike 2 kohaselt ELi seisukohast oluline.

Turu määratlus

3.

Nõuandekomitee (üheksa liikmesriiki) nõustub järeldustega, millele komisjon jõudis otsuse eelnõus seoses järgmise asjaomase toote- ja geograafilise turu määratlusega: mobiilsideteenuste jaemüük Madalmaades.

Konkurentsimõju hindamine

4.

Nõuandekomitee nõustub komisjoni hinnanguga, mille kohaselt teatatud koondumine ei takistaks märkimisväärselt tõhusat konkurentsi horisontaalse kooskõlastamata mõju tõttu mobiilsideteenuste jaemüügi turul Madalmaades. Kaheksa liikmesriiki hääletas poolt. Üks liikmesriik hääletas vastu.

5.

Nõuandekomitee (üheksa liikmesriiki) nõustub komisjoni hinnanguga, mille kohaselt teatatud koondumine ei takistaks märkimisväärselt tõhusat konkurentsi horisontaalse kooskõlastatud mõju tõttu mobiilsideteenuste jaemüügi turul Madalmaades.

Kokkusobivus siseturuga ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga

6.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et teatatud koondumine tuleb seetõttu tunnistada siseturuga ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga (2) kokkusobivaks vastavalt ühinemismääruse artikli 2 lõikele 2 ja artikli 8 lõikele 1 ning Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklile 57. Kaheksa liikmesriiki hääletas poolt. Üks liikmesriik hääletas vastu.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(2)  EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3.

Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne (1)

T-Mobile NL/Tele2 NL

(juhtum M. 8792)

(2019/C 150/03)

Sissejuhatus

1.

2. mail 2018 sai komisjon teate ühinemismääruse artiklile 4 vastava kavandatava koondumise kohta, mille kohaselt Deutsche Telekom AG (edaspidi „DT“) omandaks kaudselt täielikult oma kontrolli all oleva tütarettevõtte T-Mobile Netherlands Holding B.V. (edaspidi „TMNL“) kaudu ühinemismääruse (2) artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ainukontrolli Tele2 Netherlands Holding N.V. (edaspidi „Tele2 NL“) üle (edaspidi „kavandatav tehing“). Käesolevas aruandes viidatakse DT-le, TMNL-ile ja Tele2 NL-ile ühiselt kui osalistele.

2.

Komisjoni uurimise esimeses etapis tekkis tõsiseid kahtlusi kavandatava tehingu kokkusobivuses siseturu toimimisega seoses mobiilsideteenuste jaemüügituruga ning juurdepääsu ja kõne algatamise hulgimüügituruga Madalmaades. Komisjon võttis 12. juunil 2018 ühinemismääruse artikli 6 lõike 1 punkti c alusel vastu otsuse algatada menetlus. DT esitas oma kirjalikud märkused selle otsuse kohta 27. juunil 2018.

Vastuväited

3.

12. septembril 2018 võttis komisjon vastu vastuväited, mis edastati DT-le samal päeval. Tele2 NL sai vastuväidete (väljajättudega) koopia. Vastuväidete kohaselt oli komisjon esialgsel seisukohal, et kavandatav tehing takistaks ühinemismääruse artikli 2 lõike 3 tähenduses märkimisväärselt konkurentsi siseturu olulises osas, ning selle põhjuseks on horisontaalne kooskõlastamata mõju mobiilsideteenuste jaemüügi üldisele turule Madalmaades, samuti mobiilsideteenuste jaemüügi turusegmendis teenuste osutamiseks eraklientidele Madalmaades.

4.

Konkurentsi peadirektoraadi kehtestatud tähtpäev vastuväidetele vastamiseks oli 26. september 2018, mida konkurentsi peadirektoraat pikendas 28. septembrini 2018. Osalised vastasid vastuväidetele 28. septembril 2018. Oma vastuses vastuväidetele palusid osalised suulist ärakuulamist.

Juurdepääs toimikule

5.

Osalistele anti esimest korda juurdepääs toimikule 13. septembril 2018. Seejärel esitas DT mitu järelepärimist seoses lisajuurdepääsuga komisjoni toimikule. DT kaebas ka, et tal ei olnud teatud dokumentide puhul võimalik kontrollida vastavates konfidentsiaalsetes dokumentides tehtud väljajätte ega nende mahtu, mistõttu ei olnud tal võimalik kindlaks määrata, kas tal oli alust taotleda lisajuurdepääsu otsustamise aluseks olevale teabele.

6.

Konkurentsi peadirektoraat lubas minu korraldusel ja oma algatusel jooksvalt täiendavalt tutvuda nimetatud dokumentide eri mahus väljajättudega versioonidega ja DT välisnõustajatel tutvuda piiratud mahus teatava teabega üksnes andmeruumis.

7.

12. oktoobri 2018. aasta otsusega leidsin, et DT-l on olnud võimalik tutvuda kõikide materjalidega (kas otseselt või välisnõustajate kaudu), millele DT-l oli minu meelest otsuse 2011/695/EL artikli 7 alusel õigus.

Huvitatud kolmandad isikud

8.

Lubasin neljal konkurendil osaleda huvitatud kolmandate isikutena selles menetluses. Kõigile esitati vastuväidete mittekonfidentsiaalne versioon ja neile määrati oma tähelepanekute esitamiseks tähtpäev. Nad esitasid kirjalikud märkused ja palusid võimalust väljendada oma seisukohti suuliselt suulisel ärakuulamisel, millega ma nõustusin.

Ametlik suuline ärakuulamine

9.

Ametlik suuline ärakuulamine toimus 8. oktoobril 2018. Suulisest ärakuulamisest võtsid osa osalised ja nende väliseksperdid õigus- ja majandusküsimustes, huvitatud kolmandad isikud, komisjoni asjakohased talitused ja seitsme liikmesriigi (Belgia, Itaalia, Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaa, Soome ja Ühendkuningriik) konkurentsiasutused. Osaliste taotlusel toimus osa esitlustest kinnistel istungitel. Ärakuulamisega seoses ei tekkinud mingeid menetluslikke probleeme ega kaebusi.

Otsus

10.

Uurimise põhjal järeldas komisjon otsuses, et kavandatav tehing ei kahjustaks märkimisväärselt tõhusat konkurentsi siseturul ega selle olulises osas. Seetõttu kuulutatakse kavandatav tehing otsuses siseturu ja EMP toimimise lepinguga kokkusobivaks.

Järeldus

11.

Kokkuvõttes leian, et selle menetluse käigus on tagatud menetlusõiguste tõhus kasutamine.

---

(1)  Euroopa Komisjoni presidendi 13. oktoobri 2011. aasta otsuse 2011/695/EL (ärakuulamise eest vastutava ametniku ülesannete ja pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes (ELT L 275, 20.10.2011, lk 29) (edaspidi „otsus 2011/695/EL“) artiklite 16 ja 17 alusel.

(2)  Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1) (edaspidi „ühinemismäärus“).

Kokkuvõte komisjoni otsusest,

27. november 2018,

millega tunnistatakse koondumine siseturu ja EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks

(juhtum M.8792 – T-Mobile NL/Tele2 NL)

(teatavaks tehtud numbri C(2018) 7768 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2019/C 150/04)

Komisjon võttis 27. novembril 2018 vastavalt nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (1) ja eriti selle artikli 8 lõikele 1 vastu otsuse ühinemist käsitleva juhtumi kohta. Otsuse mittekonfidentsiaalne (sest tegu võib olla juhtumi esialgse versiooniga) täisversioon on juhtumi autentses keeles kättesaadav konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil aadressil: http://ec.europa.eu/comm/competition/index_en.html.

I.   MENETLUS

(1)

2. mail 2018 sai Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) teate ühinemismääruse (2) artiklile 4 vastava koondumise kohta, mille kohaselt Deutsche Telekom AG (edaspidi „DTAG“/„teavitav pool“, Saksamaa) omandaks kaudselt täielikult tema kontrolli all oleva tütarettevõtte T-Mobile Netherlands Holding B.V. (edaspidi: TMNL, Madalmaad) kaudu ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ainukontrolli Tele2 Netherlands Holding N.V. (edaspidi „Tele2 NL“, Madalmaad) üle (edaspidi „tehing“) (3). TMNL-ile ja Tele2 NL-ile viidatakse ühiselt kui osalistele.

(2)

Uurimise esimese etapi järel jõudis komisjon järeldusele, et tehing tekitab tõsiseid kahtlusi selle kokkusobivuses siseturuga, ja võttis 12. juunil 2018 vastu otsuse ühinemismääruse artikli 6 lõike 1 punkti c kohase menetluse algatamise kohta (edaspidi „artikli 6 lõike 1 punktil c põhinev otsus“).

(3)

20. juunil 2018 pikendati teavitava poole taotlusel ühinemismääruse artikli 10 lõike 3 teise lõigu esimese lause alusel uurimise teist etappi viieteistkümne tööpäeva võrra.

(4)

Teavitav pool esitas 27. juunil 2018 kirjalikud märkused artikli 6 lõike 1 punkti c kohase otsuse kohta (edaspidi „artikli 6 lõike 1 punkti c kohane otsus“).

(5)

10. juulil 2018 võttis komisjon ühinemismääruse artikli 10 lõike 3 teise lõigu kolmanda lause kohaselt vastu otsuse, millega pikendas uurimise teist etappi veel viie tööpäeva võrra.

(6)

27. juulil 2018 võttis komisjon pärast seda, kui Tele2 NL ei esitanud täielikku teavet vastusena komisjonilt saadud teabe taotlusele (edaspidi „taotlus“), ühinemislepingu artikli 11 lõike 3 alusel vastu otsuse, mis oli adresseeritud Tele2 NL-ile (edaspidi „artikli 11 lõike 3 kohane otsus Tele2 NL-ile“). Samal päeval võttis komisjon pärast seda, kui TMNL ei esitanud vastusena komisjonilt saadud taotlusele täielikku teavet, ühinemislepingu artikli 11 lõike 3 alusel vastu teise otsuse (edaspidi „artikli 11 lõike 3 kohane otsus TMNL-ile“). Nii artikli 11 lõike 3 kohane otsus Tele2 NL-ile kui ka artikli 11 lõike 3 kohane otsus TMNL-ile kohustas adressaate esitama täieliku vastuse komisjoni algselt saadetud taotlusele ja sellega peatati ühinemismääruse artikli 10 lõike 3 esimeses lõigus viidatud tähtajad. Tele2 NL täitis artikli 11 lõike 3 kohase otsuse Tele2 NL-ile 3. augustil 2018 ja TMNL täitis artikli 11 lõike 3 kohase otsuse TMNL-ile 5. augustil 2018. Kui arvestada, et 5. august ei olnud tööpäev, lõpeb komisjoni määruse (EÜ) nr 802/2004 artikli 9 lõike 4 alusel (edaspidi „rakendusmäärus“) (4) tähtaja peatamine järgneva tööpäeva, st 6. august 2018, lõpus.

(7)

Tuginedes uurimise teisele etapile, milles täiendati uurimise esimese etapi (koos viidatud mõistega „turu-uuring“) tulemusi, esitas komisjon 12. septembril 2018 vastuväited (edaspidi „vastuväited“) (5). Vastuväidetes oli komisjon esialgsel seisukohal, et tehing takistaks ühinemismääruse artikli 2 tähenduses märkimisväärselt tõhusat konkurentsi siseturu olulises osas.

(8)

Osalejad esitasid oma kirjalikud märkused vastuväidete kohta 28. septembril 2018 ja lisamärkused tuginedes teabele, mis tehti kättesaadavaks komisjoni ruumides 5. oktoobril 2018. Teavitava poole palvel toimus suuline ärakuulamine 8. oktoobril 2018.

II.   OSALISED JA TEHING

(9)

Nii TMNL-il kui ka Tele2 NL-il on Madalmaades mobiil- ja (piiratud) püsivõrgutaristud, mille kaudu nad osutavad püsi- ja mobiilsideteenuseid jaemüügivõrgus nii eraklientidele kui ka ettevõtetele, samuti mitmele hulgiteenuse osutajale. TMNL on kaudselt täielikult DTAG-i kontrolli all olev tütarettevõtja, samal ajal kui Tele2 NL on praegu kaudselt täielikult Tele2 AB (Rootsi) kontrolli all olev tütarettevõtja. DTAG on üle maailma tegutsev telekommunikatsiooni kontsern, mille peakorter on Saksamaal ja mis on noteeritud Frankfurdi börsil; ettevõtte suurim aktsionär on Saksamaa Liitvabariik (31,9 %).

(10)

16. veebruaril 2018 sõlmitud aktsiate ostu-müügi lepingu alusel on TMNL nõustunud omandama kogu Tele2 NL-i järelejäänud aktsiakapitali. Tehingut arvestades tasub TMNL Tele2 AB-le 190 miljonit eurot ja emiteerib Tele2 AB-le TMNL-i aktsiakapitalis lisaaktsiaid. Osalised on nõustunud, et TMNL-i passiivne mobiilivõrgutaristu, mis hõlmab selliseid varasid nagu antennimastid ja nende mastide rendilepingud, jääb väljapoole tehingu reguleerimisala ja läheb üle ettevõttele Deutsche Telekom Europe B.V. (DTAG-i täielikus omandis olev tütarettevõtja) enne tehingu lõpuleviimist (6). Seega, tehingu tulemusel i) kuulub TMNL-ile 100 % emiteeritud aktsiakapitalist Tele2 NL-is, ii) kuulub ettevõtjatele Deutsche Telekom Europe B.V. ja Tele2 AB vastavalt 75 % ja 25 % kogu emiteeritud aktsiakapitalist TMNL-is ja iii) ei ole passiivne võrgutaristu enam osa TMNL-ist. Tele2 AB 25 % osalus TMNL-is ei anna kontrolli ja seega säilitaks DTAG pärast tehingut täieliku kontrolli TMNL-i üle ja omandaks ainukontrolli Tele2 NL-i üle. Kõnealune tehing on seetõttu koondumine ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

(11)

Tehing on ühinemismääruse artikli 1 lõike 2 tähenduses ELi seisukohalt oluline koondumine.

III.   MADALMAADE MOBIILSIDESEKTOR

(12)

Peale koondumise osaliste tegutseb Madalmaades veel kaks mobiilsideoperaatorit: KPN ja VodafoneZiggo. Mõlemad osalejad pakuvad oma püsivõrkude kaudu ka püsivõrgu sideteenuseid. Ainus võrgu jagamise leping Madalmaades on passiivne ja see on sõlmitud osaliste vahel. Ehkki Tele2 NL omab 4G võrku, tugineb ettevõte 2G ja 3G puhul riigisiseste rändlusteenuste lepingule TMNL-iga.

(13)

Madalmaades tegutseb ka ligikaudu 35 virtuaalset mobiilsideoperaatorit, kes pakuvad mobiilsideteenuseid, omamata ise võrku. Kõigi nende virtuaalsete mobiilsideoperaatorite turuosa kokku on [5–10] % tulu ja [10–20] % tellijate arvestuses. Enamikul neist on väga väike turupositsioon. Suurimad virtuaalsed mobiilsideoperaatorid on Lebara, Lycamobile ja Simpel.

(14)

Mobiilandmeside kasutamine on Madalmaades ajavahemikul 2015–2017 märgatavalt kasvanud. Näib, et Madalmaades on konkurents mobiilsideteenuste pakkumise jaemüügiturul peamiselt keskendunud andmesidele. Kui võtta arvesse mobiilsideturu eri segmente, siis on suurem osa kliente erakliendid (ligikaudu 80 % mobiilsideliinidest on eraisikute liinid, 20 % on ettevõtete liinid). Enamik erakliente tugineb järelmaksuga mobiilsideteenustele (2017. aastal andsid 90 % tulust umbes 65 % eraklientidest järelmaksuga kliendid).

(15)

Nõudlus mobiilsideteenust sisaldavate komplektteenuste järele on Madalmaades viimastel aastatel suurenenud ja see peaks tulevikus jätkuma. Teavitav pool prognoosib, et ligikaudu 35 % mobiiltelefoniteenustest ostetakse komplektteenuste raames. Madalmaade telekommunikatsioonivaldkonda reguleeriv asutus (Tarbija- ja Turuamet) hindas selle näitaja madalamaks (umbes 15 % kõigist SIM-põhistest tellimustest) ning prognoosib ka madalamat kasvutempot (umbes 25 % kõigist SIM-põhistest tellimustest aastaks 2020). Praegu on kaks peamist püsitelefoni ja mobiiltelefoni ühilduvusteenuse (fixed-mobile convergence, FMC) pakette pakkuvat ettevõtet KPN ja VodafoneZiggo. Tele2-l ja TMNL-il vastavalt kas puudub igasugune ühilduvusteenuse pakkumise võimalus või see on väga piiratud.

IV.   ASJAOMASED TURUD

(16)

Tehing puudutab jaemobiilsideteenuste osutamist ning üldkasutatavatele mobiilsidevõrkudele juurdepääsu ja kõne algatamise hulgiteenuste osutamist Madalmaades. Järgmisena piiritletakse nende teenuste asjaomane kauba- ja geograafiline turg.

1.   Mobiilsideteenuste jaemüügiturg

(17)

Kooskõlas oma varasemate otsustega leiab komisjon, et mobiilsideteenused moodustavad püsivõrgu sideteenustest eraldi turu. Peale selle leiab komisjon, et traadita kohtvõrku ei saa pidada mobiilsideteenuse tellimuse asenduseks, sest traadita kohtvõrgu kvaliteet ei ole Madalmaades tervikuna ühesugune. Lisaks on komisjon seisukohal, et mobiilsideteenused ja OTT-teenused (over-the-top services) ei ole omavahel asendatavad, kuna OTT kiirsõnumi- ja kõneteenuste kasutamiseks on vajalik vähemalt mobiilandmesideühendus.

(18)

Seoses lõpptarbijatele osutatavate mobiilsideteenuste jaemüügituruga leiab komisjon, lähtudes oma varasematest otsustest, et on olemas üks üldine mobiilsideteenuste jaemüügiturg ja puudub vajadus piiritleda eraldi kaubaturud, võttes aluseks: 1) lõppkasutaja liigi (ettevõtted või erakliendid); 2) lepingu liigi (i) ettemaksuga või järelmaksuga ja ii) üksnes SIM-põhised tellimused või mobiiltelefoniga tellimused); 3) tehnoloogia liigi (2G, 3G ja 4G); ja 4) teenuse liigi (kõne, SMS või andmeside).

(19)

Komisjon leiab sel juhul ka, et täiendav segmenteerimine eraldiseisvaid mobiilsideteenuseid tarbivate klientide ja komplektteenuse vormis mobiilsideteenuseid ostvate klientide vahel ei ole asjakohane, kui pidada silmas eeskätt komisjoni turutesti vastakaid ja ebaveenvaid tulemusi selle kohta, millisel määral toimub komplektteenust ja üksnes mobiilsideteenust kasutavate klientide puhul teenusepakkuja vahetamine.

(20)

Kooskõlas oma varasemate otsustega ja võttes arvesse koondumise teavitava poole arvamust, leiab komisjon, et selle juhtumi hindamise seisukohalt asjakohane geograafiline turg on riigisisene turg, mis vastab Madalmaade territooriumile.

2.   Üldkasutatavatele mobiilsidevõrkudele juurdepääsu ja kõne algatamise hulgimüügiturg

(21)

Kooskõlas varasemate juhtumitega leiab komisjon, et selle juhtumi hindamise seisukohalt asjakohane kaubaturg on üldkasutatavatele mobiilsidevõrkudele juurdepääsu ja kõne algatamise hulgimüügiturg. Komisjon piiritleb selle turu geograafilise ulatuse Madalmaade territooriumiga.

(22)

Võttes arvesse Tele2 NL-i väga piiratud tegevust mobiilse juurdepääsu teenuste hulgimüügiturul, leidis komisjon, et tehing ei tekita nimetatud turul konkurentsiprobleeme.

3.   Teised asjaomased turud

(23)

Peale kahe eelnimetatud turu puudutab tehing ka teisi asjaomaseid turge, kus koondumise osaliste tegevus kattub või on vertikaalselt seotud.

(24)

Komisjon tegi kindlaks ja piiritles järgmised asjaomased turud: 1) rahvusvaheliste rändlusteenuste hulgimüük, 2) mobiilikõnede lõpetamise teenuste hulgimüük. Komisjon leidis, et tehing ei tekita konkurentsiprobleeme kummalgi nimetatud turul.

(25)

Komisjon tuvastas ja määratles ka mitu jae- ja hulgimüügiturgu püsisideteenuste jaoks, mis kokku moodustavad asjaomased tooteturud. Võttes arvesse osaliste piiratud tegevust püsisideteenuste vallas, leidis komisjon, et tehing ei tekita konkurentsiprobleeme ühelgi nimetatud turul.

V.   KONKURENTSIMÕJU HINDAMINE

(26)

Ainus horisontaalselt mõjutatud turg on Madalmaades mobiilsideteenuste jaemüügiturg. Eraldi võib mõju avalduda erakliendi segmendis. Ärikliendi segmendis mõju aga ei ilmneks ja sel põhjusel seda otsuses eraldi ei hinnata. Vertikaalselt mõjutatud turg puudub.

1.   Horisontaalne kooskõlastamata mõju mobiilsideteenuste jaemüügiturule Madalmaades

(27)

TMNL ja Tele2 NL on vastavalt suuruselt kolmas ja neljas mobiilsideoperaator Madalmaade mobiilsideteenuste osutamise jaemüügiturul. Tele2 NL-il on piiratud turuosa, mis on ligikaudu [5–10] % nii tulu kui ka tellijate arvestuses. Tehingu järel on ühinemisel tekkinud üksuse turuosa tellijatena [20–30] % ja tuluna [20–30] %, ning sellest saab Madalmaade mobiilteenuste jaemüügiturul tulude arvestuses suuruselt kolmas osaleja KPN-i ja VodafoneZiggo järel, kuid tellijate arvestuses väikse edumaaga suuruselt teine osaleja VodafoneZiggo ees.

(28)

Komisjon leiab, et TMNL on olnud oluline konkurent Madalmaade mobiilsideteenuste jaemüügiturul. TMNL on viimasel ajal võtnud kasutusele agressiivsema strateegia ja ennekõike oli TMNL esimene osaleja, kes võttis Madalmaades kasutusele piiramatud andmesidetariifid. TMNL on samuti loonud Madalmaades parima võrgu, mis pakub parimat võrgukvaliteeti. Komisjonil ei ole põhjust arvata, et TMNL-i praegune konkurentsisurve võiks tehingu mittesõlmimise korral tõenäoliselt süveneda.

(29)

Ühinemismääruse alusel tehtava tulevikku suunatud analüüsi raames järeldab komisjon Tele2 NL-i puhul, et Tele2 NL-i ei saa Madalmaade mobiilsideteenuste jaemüügiturul pidada oluliseks konkureerivaks jõuks horisontaalsete ühinemiste hindamise suuniste lõigete 37–38 tähenduses. Ehkki Tele2 NL-i sisenemisega mobiilsideoperaatorina kaasnesid esialgu tõesti agressiivsed müügipakkumised ja see oli Madalmaades täheldatud hinnalanguse oluline põhjus, on Tele2 NL suutnud pärast mobiilsideoperaatorina turule sisenemist 2015. aasta novembris oma turuosa kasvatada üksnes piiratud määral ([0–5] % tellijate ja [0–5] % tulu arvestuses), ning viimasel ajal on Tele2 NL vähem agressiivselt uute klientide pärast võidelnud. Peale selle on Tele2 NL-i võrk konkureerivate mobiilsideoperaatorite omast kehvem (Tele2 NL-il on väiksem spekter ja vähem rajatisi) ning selle tulemuseks on eeskätt kehvem võrgukvaliteet.

(30)

Tuginedes oma turu-uuringule leiab komisjon muu hulgas, et hoolimata tõenäosusest, et Tele2 NL jätkab ka tehingu mittetoimumise korral tegutsemist mobiilsideoperaatorina Madalmaade turul, siis ettevõtte konkurentsivõime arvatavasti kahaneb. Komisjon leiab, et lõhe Tele2 NL-i ja kolme ülejäänud mobiilsideoperaatori võrgu kvaliteedi vahel tõenäoliselt suureneb. Komisjon märgib veel, et teised Madalmaade mobiilsideoperaatorid parandavad lähiaastatel tõenäoliselt oma võrgukvaliteeti. Isegi kui Tele2 NL-i võrgu kvaliteet halveneks üksnes vähesel määral, suureneks võrgu toimimise puhul lõhe teiste mobiilsideoperaatoritega veelgi.

(31)

Seoses teiste turul osalejate avaldatava konkurentsisurvega leiab komisjon, et nii KPN kui ka VodafoneZiggo avaldavad tugevat konkurentsisurvet. Seoses virtuaalsete mobiilsideoperaatorite konkurentsivõimega leiab komisjon nii nagu eelmistel juhtudel, et see võime on mitmest aspektist vaadatuna väga piiratud. Esiteks sõltub konkurentsivõime olulisel määral juurdepääsutingimustest, mida virtuaalsetel mobiilsideoperaatoritel on hulgimüügi tasandil saada, st tingimustest, mida mobiilsideoperaatorid ise kontrollivad. Teiseks on virtuaalsetel mobiilsideoperaatoritel piiratud läbirääkimisvõim, et saavutada paremaid hulgimüügi juurdepääsu tingimusi. Kolmandaks on virtuaalsed mobiilsideoperaatorid väiksed nišiettevõtted, kellel on turul väike osakaal ja vähe võimalusi mobiilsideoperaatoritest eristuda.

(32)

Komisjoni toimikus sisalduvad tõendid viitavad sellele, et enne tehingut valitseb TMNL-i ja Tele2 NL-i vahel tihe konkurents. Eelduste kohaselt suureneb lõhe Tele2 NL-i ja TMNL-i võrgu toimimises lähiaastail veelgi. See seab kahtluse alla Tele2 NL-i suutlikkuse jätkata oma piiramatu pakkumise kaudu tiheda konkurentsi pakkumist TMNL-ile nii, nagu see praegu teeb. Kui seda arvesse võtta ja olla teadlik Tele2 NL-i väiksest turuosast ja seetõttu ka väiksest turuosa kasvust pärast tehingut, on praegune tihe side TMNL-i ja Tele2 NL-i vahel ebapiisav põhjus, et leida tehingul olevat oluline konkurentsivastane mõju, seda eeskätt hinnamuutuste kujul.

(33)

Horisontaalse kooskõlastamata mõju hindamise käigus hindas komisjon spetsiaalselt mitut seonduvat teooriat koondumise kahju kohta, mille esitajaks olid kolmandatest isikutest kaebuse esitajad. Komisjon leiab, et kõik need kaebused võib tagasi lükata järgmistel põhjustel. a) Virtuaalse mobiilsideoperaatori kaebused. Tuginedes Madalmaade virtuaalse mobiilsideoperaatori Simpel tõstatatud küsimusele, leidis komisjon, et TMNL-i ajendid seoses hulgimüügiturul juurdepääsuteenuste pakkumisega oma hulgimüügiklientidele tõenäoliselt muutuvad tehingu järel, mis võib tuua kaasa selle, et virtuaalsete mobiilsideoperaatorite avaldatav piiratud konkurentsisurve väheneb veelgi. Komisjon järeldas, et tehingul on tõenäoliselt negatiivne mõju ettevõtte Simpel hulgimüügi tingimustele, ning see süvendaks omakorda veelgi konkurentsisurvet, mida Simpel tõenäoliselt jaemüügi tasandil avaldab. Komisjon on jõudnud aga ka järeldusele, et mobiilsideteenuste jaemüügiturul ei ole mõju konkurentsile märkimisväärne seetõttu, et i) virtuaalsete mobiilsideoperaatorite avaldatav konkurentsisurve on juba enne tehingut väga piiratud, ja ii) mõju hinnale on väga piiratud. b) Spektri asümmeetria. Komisjon lükkab tagasi kahe konkureeriva mobiilsideoperaatori - KPN-i ja VodafoneZiggo - tõstatatud kaebuse seetõttu, et spektri koondamine, mis ühinenud üksusele tehingu tulemusel osaks saab, ei vähenda märkimisväärselt KPN-i ja VodafoneZiggo konkureerimisvõimalusi. c) Turustajate kaebused. Komisjon lükkab kaebuse tagasi seetõttu, et isegi kui jaemüügiturul osalejate arvu vähenemine võib avaldada negatiivset mõju sõltumatutele turustajatele, ei avalda need osalised mobiilsideoperaatoritele konkurentsisurvet. Seetõttu ei mõjuta sõltumatutele turustajatele avalduv võimalik negatiivne tagajärg tõenäoliselt lõppkasutajatele pakutavat hinda. Lisaks ei ole komisjoni toimikus tõendeid, mis viitaksid sellele, et tehing vähendaks oluliselt ühinenud üksuse motivatsiooni kasutada kaudseid müügikanaleid.

(34)

Kokkuvõttes leiab komisjon, et osaliste poolt enne tehingut üksteisele ja konkurentidele avaldatava konkurentsisurve kõrvaldamine ei nõrgenda märkimisväärselt konkurentsi ega kutsu esile olulist hinnatõusu, ega vähenda ka motivatsiooni olla uuenduslik ja investeerida võrgukvaliteeti, samuti ei kahanda see uuendusmeelsete hinnastrateegiate kasutamist. See järeldus tugineb eeskätt piiratud kasvule, mida Tele2 NL on suutnud vaatamata agressiivsele konkureerimisele saavutada, ja komisjoni seisukohale, et Tele2 NL-i rakendatud konkurentsisurve konkureerivate mobiilsideoperaatorite suhtes edaspidi kahaneb.

(35)

Komisjon korraldas ka põhjaliku kvantitatiivse hindamise, et analüüsida konkurentsi kõrvaldamise tõenäolist mõju hindadele jaemüügiturul. Kokkuvõttes olid komisjoni tehtud kvantitatiivsel analüüsil vastakad tulemused, mis ei viita selgelt sellele, et tehing toob tõenäoliselt kaasa olulise hinnatõusu.

(36)

Komisjon leiab, et tema kvantitatiivne analüüs toetab kvalitatiivse turu-uuringu järeldusi. Komisjoni hinnangul ei takistaks tehing horisontaalse kooskõlastamata mõju tõttu mobiilsideteenuste jaemüügiturul Madalmaades märkimisväärselt tõhusat konkurentsi.

2.   Horisontaalne kooskõlastatud mõju mobiilsideteenuste jaemüügiturule Madalmaades

(37)

Komisjon järeldab, et mitmed Madalmaade mobiilsideteenuste jaemüügituru iseärasused võivad kooskõlastamist soodustada.

(38)

Komisjon järeldab ka, et tehing ei takistaks horisontaalse kooskõlastatud mõju tõttu oluliselt tõhusat konkurentsi, võttes eeskätt arvesse ühelt poolt ühinenud üksuse ja teiselt poolt KPN-i ja VodafoneZiggo vahelist asümmeetriat, mida ei vähendaks olulisel määral tehing ega ka oluline ebakindlus seoses Tele2 NL-i suutlikkusega jääda lähiaastatel sama agressiivseks konkurendiks.

3.   Tõhusus

(39)

Komisjon leiab, et teavitava poole esitatud tõhusust käsitlev väide, mille kohaselt ühinenud üksus võtab tehingu tagajärjel arvesse rändlustasu, mida Tele2 NL praegu TMNL-ile maksab, et tagada oma kliendibaasile juurdepääs 2G ja 3G võrgule, vastab kolmele kumulatiivsele kriteeriumile, mis on nõutavad ühinemiste hindamise suuniste alusel ja milleks on kasu tarbijale, ühinemispõhisus ja kontrollitavus.

(40)

Seoses tulevaste tõhusust käsitlevate väidetega jätab komisjon lahtiseks küsimuse, kas need vastavad ülalnimetatud kolmele kriteeriumile, arvestades, et tehing ei kahjusta oluliselt konkurentsi asjakohastel turgudel, isegi kui neid tulevasi tõhusust käsitlevaid väiteid arvesse ei võeta.

VI.   JÄRELDUS

(41)

Otsuses jõutakse järeldusele, et tehing ei takistaks märkimisväärselt tõhusat konkurentsi siseturul või selle olulises osas.

(42)

Seega tunnistatakse otsusega tehing vastavalt ühinemismääruse artikli 2 lõikele 2 ja artikli 8 lõikele 1 siseturuga kokkusobivaks.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(2)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1. 1. detsembril 2009 jõustunud Euroopa Liidu toimimise lepinguga (edaspidi „ELi toimimise leping“) muudeti termineid, näiteks mõiste „ühendus“ asendati mõistega „liit“ ja mõiste „ühisturg“ mõistega „siseturg“. ELi toimimise lepingu terminoloogiat kasutatakse neis esitatud vastuväidetes läbivalt.

(3)  ELT C 162, 8.5.2018, lk 27.

(4)  ELT L 133, 30.4.2004, lk 1.

(5)  Komisjoni dokument C(2018)6038.

(6)  Lisaks eraldatakse tehingust Tele2 NL-i masinatevahelise (M2M) kommunikatsiooni üksus. Vt vorm CO, lõige 71.

Kokkuvõte Euroopa Komisjoni otsustest, millega lubatakse kasutamiseks turule lasta ja/või kasutada aineid, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist) (REACH) XIV lisas

(Avaldatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 (1) artikli 64 lõikele 9)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2019/C 150/05)

Loa andmise otsused

Otsuse viide (2)	Otsuse kuupäev	Aine nimetus	Loa hoidja	Loa number	Lubatud kasutusalad	Läbivaatamisperioodi lõppkuupäev	Otsuse põhjendused
C(2019) 2941	24. aprill 2019	Bis(2-metoksüetüül)eeter (diglüüm) EÜ number 203-924-4; CASi number 111-96-6	Life Technologies AS, Ullernchaussen 52, NO-0379, PO Box 114 Smestad, NO-0309, Oslo, Norra	REACH/19/20/0	Kasutamine kemikaalina Dynabeads® tootmisel	22. august 2029	— Risk on piisavalt ohjatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 60 lõikele 2. — Sobivad alternatiivid puuduvad.

---

(1)  ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(2)  Otsus on kättesaadav Euroopa Komisjoni veebisaidil aadressil: http://ec.europa.eu/growth/sectors/chemicals/reach/about_et

E-identimise süsteemid, millest teatatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul) (1) artikli 9 lõikele 1

(2019/C 150/06)

Süsteemi nimetus	Teatatud süsteemi alusel kasutatavad e-identimise vahendid	Teatav liikmesriik	Tagatistase	Süsteemi eest vastutav ametiasutus	Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäev
Saksamaa eID, mis põhineb laiendatud juurdepääsukontrollil (EAC)	Riiklik isikutunnistus Elektrooniline elamisluba	Saksamaa Liitvabariik	Kõrge	Föderaalne siseministeerium Alt-Moabit 140, 10557 Berliin SAKSAMAA DGI2@bmi.bund.de +49 30186810	26.9.2017
SPID – e-identiteedi avalik süsteem	SPIDi eID vahendeid pakuvad: — Aruba PEC S.p.A. — Namirial S.p.A. — InfoCert S.p.A. — In.Te.S.A. S.p.A. — Poste Italiane S.p.A — Register.it S.p.A. — Sielte S.p.A. — Telecom Italia Trust Technologies S.r.l.	Itaalia	Kõrge Märkimisväärne Madal	AgID – Digitaalse Itaalia Amet Viale Liszt, 21 - 00144 Rooma ITAALIA eidas-spid@agid.gov.it +39 0685264407	10.9.2018
Riiklik identimis- ja autentimissüsteem (NIAS)	Isikutunnistus (eOI)	Horvaatia Vabariik	Kõrge	Horvaatia avaliku halduse ministeerium Maksimirska 63, 10000 Zagreb HORVAATIA e-gradjani@uprava.hr	7.11.2018
Eesti eID süsteem: isikutunnistus Eesti eID süsteem: elamisluba Eesti eID süsteem: digi-ID Eesti eID süsteem: e-residendi digi-ID Eesti eID süsteem: mobiil-ID Eesti eID süsteem: diplomaadikaart	— isikutunnistus — elamisluba — digi-ID — e-residendi digi-ID — mobiil-ID — diplomaadikaart	Eesti Vabariik	Kõrge	Politsei- ja Piirivalveamet Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn EESTI eid@politsei.ee +372 6123000	7.11.2018
Documento Nacional de Identidad electrónico (DNIe)	Hispaania isikutunnistus (DNIe)	Hispaania Kuningriik	Kõrge	Hispaania Kuningriigi siseministeerium C/Julián González Segador, s/n 28043 MADRID HISPAANIA divisiondedocumentacion@policia.es	7.11.2018
Luksemburgi riiklik e-isikutunnistus	Luksemburgi e-isikutunnistus	Luksemburgi Suurhertsogiriik	Kõrge	Siseministeerium BP 10 L-2010 Luxembourg LUKSEMBURG minint@mi.etat.lu secretariat@ctie.etat.lu +352 24784600	7.11.2018
Belgia eID süsteem FAS/eCards	Belgia kodaniku e-isikutunnistus Välismaalase e-isikutunnistus	Belgia Kuningriik	Kõrge	Poliitika ja tugiteenuste föderaalne avalik teenistus (BOSA)/Digiülemineku peadirektoraat Simon Bolivarlaan 30, 1000 Brüssel BELGIA eidas@bosa.fgov.be	27.12.2018
Cartão de Cidadão (CC)	Portugali riiklik e-isikutunnistus	Portugali Vabariik	Kõrge	AMA – haldussüsteemi ajakohastamise amet Rua Abranches Ferrão n.o 10, 3o 1600 - 001 Lissabon PORTUGAL ama@ama.pt +351 217231200	28.2.2019
GOV.UK Verify	GOV.UK Verify eID vahendeid pakuvad: — Barclays — Experian — Post Office — SecureIdentity — Digidentity	Ühendkuningriik	Märkimisväärne Madal	Valitsuse digitaalteenistus The White Chapel Building 10 Whitechapel High St London E1 8QS ÜHENDKUNINGRIIK eidas-support@digital.cabinet-office.gov.uk +44 78585008654	2.5.2019

---

(1)  ELT L 257, 28.8.2014, lk 73.

Eelteatis koondumise kohta

(juhtum M.9307 – Onex/AEG/JV)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2019/C 150/07)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.