Ainus artikkel

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 94 lõike 1 punktis d osutatud koonddokument ja viide nimetuse „La Jaraba“ (KPN) tootespetsifikaadi avaldamise kohta on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 98 annab käesoleva otsuse avaldamine õiguse esitada vastuväiteid käesoleva artikli esimeses lõigus täpsustatud nimetuse kaitse suhtes kahekuulise tähtaja jooksul alates käesoleva otsuse avaldamise kuupäevast Euroopa Liidu Teatajas.

LISA

KOONDDOKUMENT

„LA JARABA“

PDO-ES-01895

Taotluse esitamise kuupäev: 4.11.2014

1.   Registreeritav(ad) nimetus(ed)

La Jaraba

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

Punane vein

Vein on sügava kirsipunase värvusega ja keskmise kuni tugeva intensiivsusega, millele punaste ja mustade puuviljade noot annab rikkaliku ja tummise järelmaitse. Vein sisaldab muudest veinidest rohkem strontsiumi. See on tingitud nimetatud elemendi suurest sisaldusest piirkonna pinnases, mis võimaldab toota intensiivseid, aromaatseid ja täidlaseid veine, millel on tugev mineraalne ja palsaminoot.

Maksimaalne üldalkoholisisaldus jääb seadusega ettenähtud piiridesse kooskõlas asjakohaste ELi õigusaktidega.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	12,5
Minimaalne üldhappesus	4 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	16,7
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	130

5.   Veinivalmistustavad

a)    Peamised veinivalmistustavad

Veinivalmistuse eritavad

Alkoholkäärimine toimub temperatuuril 15–30 °C kas roostevabast terasest mahutites või kivitammest valmistatud vaatides. Mahutitesse paigutamine ja leotamine kestavad kokku vähemalt 10 päeva. Käärimisprotsessi vallandab viinamarjade mikrofloora. Viinamarjade pressimisel on maksimaalne saagikus 70 liitrit virret 100 kg viinamarjade kohta. Veini laagerdatakse esmalt 225 liitristes tammevaatides ja seejärel pudelis järgmiste ajavahemike jooksul:

—	punaste veinide segu, mille valmistamisel kasutatakse erinevas proportsioonis sorte „Tempranillo“, „Cabernet Sauvignon“, „Merlot“ ja „Graciano“: laagerdamine 225 liitristes tammevaatides vähemalt 9 kuud ja laagerdamine pudelis vähemalt 9 kuud;

—	punaste veinide segu, mille valmistamisel kasutatakse erinevas proportsioonis sorte „Tempranillo“, „Cabernet Sauvignon“ ja „Merlot“: laagerdamine 225 liitristes tammevaatides vähemalt 6 kuud ja laagerdamine pudelis vähemalt 6 kuud;

—	punane vein, mis on valmistatud ainult sordist „Monmary“: laagerdamine 225 liitristes tammevaatides vähemalt 6 kuud ja laagerdamine pudelis vähemalt 6 kuud.

Viljelustavad

Viinamarjad korjatakse siis, kui need on saavutanud fenoolse küpsuse. Valitakse vaid parima struktuuriga ja suurima fenoolsete ühendite kontsentratsiooniga kobarad. Ainsa orgaanilise materjalina kasutatakse viinapuude väetamiseks istanduse enda karjakasvatusettevõttest pärit lambasõnnikut.

b)    Maksimaalne saagikus

„Tempranillo“

73,5 hektoliitrit hektari kohta

10 500 kg viinamarju hektari kohta

„Cabernet Sauvignon“ (P)

77 hektoliitrit hektari kohta

11 000 kg viinamarju hektari kohta.

„Merlot“ ja „Graciano“

70 hektoliitrit hektari kohta

10 000 kg viinamarju hektari kohta.

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Määratletud piirkond asub El Provencio (Cuenca) omavalitsusüksuses. Maatükkide paigutus on viinamarjaistanduste registri kohaselt järgmine: piirkond 9, maatükid 14b, 14d, 14f, 14h, 26d, 26e, 26h, 26i, 26j, 26k, 26m, 26n, 26v.

Veini valmistamine määratletud viinamarjaistanduses koristatud viinamarjadest ja veini villimine toimub tootmispiirkonnas asuvas veinitehases.

7.   Peamised veiniviinamarjasordid

„Tempranillo“ – „Cencibel“

„Merlot“

8.   Seos(t)e kirjeldus

Keskkond (looduslikud ja inimtegurid)

Määratletud piirkonna asukoht on La Jaraba, nagu on märgitud Hispaania praegusel maakatastri kaardil. Üldiselt ollakse seisukohal, et „Jaraba“ on araabia päritolu sõna, mis tähendab vett või rikkalikku jooki.

Piirkonnast voolas varasemalt läbi jõgi Cañada de Valdelobos (mis nüüd on katkendlik), mis suubus Zánkara jõkke. Viimane moodustab provintside Cuenca ja Albacete vahelise piiri. Jaraba piirkonnas ei ole peaaegu ühtegi küngast ja seda võib pidada täiesti lamedaks. Piirkonna kõrgus merepinnast on 700 meetrit.

Viinamarjaistandusi kaitseb suures osas 92 hektarit iilekstamme- ja männimetsa, mis on loonud viinapuude arenguks eriti soodsa mikrokliima. Mets kaitseb veepuuduse eest, mis võib kaasneda sooja ja kuiva idatuulega, ja võimaldab viinamarjadel pikemalt küpseda. Sellest tulenevalt on kohalikes viinamarjades rohkem värviühendeid, tanniine ning lõhna- ja maitseühendeid kui väljaspool määratletud piirkonda asuvatest viinamarjaistandustest korjatud marjades.

Piirkonna pinnas on moodustunud kvaternaarajastul ning on osa Guadiana jõgikonna morfo-stratigraafilisest üksusest. Pinnase koostis on mitmekesine, muu hulgas leidub selles kvartsiite ja kvartsi ning mesosoikumi ja miotseeni lubjakivi. Selline koostis võimaldab pinnasel säilitada niiskust pikema aja jooksul. Pinnase koostis erineb ümbritsevatest alade pinnasest, mille lubjakivisisaldus on palju suurem.

Lubjakivil moodustunud punane vahemereline pinnas kuulub tüüpi alfisols. Pinnasel on hästi väljakujunenud omadused: pH on vahemikus 7–8,5, kehv vahetusvõime, hea sisemine läbilaskevõime, hea läbivus kuni horisontaalse paekivikihini, mis asub umbes 60–90 cm sügavusel, ning tekstuur ulatub sõredast liivast kuni savini. Pinnases on palju lammisetteid, mistõttu on mullad toitainerikkad. Viljakas pinnas, milles leidub rohkesti jämedateralisi lammisetteid, ja viljelustavad, mille kohaselt väetatakse istandusi igal aastal sõnnikuga, tagavad pinnase kerge ja õhulise profiili. Selline pinnas sobib hästi viinamarjakasvatuseks ning tagab kvaliteetse saagi.

Piirkonnas on mõõdukas vahemereline kliima, millel on mandrilise kliima tunnused. Olulisemate kliimanäitajate aasta keskmised väärtused on järgmised: keskmine temperatuur 14–16 °C ja keskmine sademete hulk 450 mm.

Pinnase strontsiumisisaldus on keskmisest suurem, teatavate maatükkide puhul võib see olla üle 100 mg/kg. Täpsemalt on pinnase strontsiumisisaldus 111,67–158,41 mg/kg. Need kogused on palju suuremad kui määratletud piirkonda ümbritsevate muldade puhul. Näiteks piirkonnas Los Canforrales on see näitaja 76,59 mg/kg ja piirkonnas Manteleros 20,19 mg/kg. Viimase piirkonna puhul on see näitaja peaaegu kaheksa korda väiksem kui La Jarabas.

Sellel on otsene mõju veinidele, mille strontsiumisisaldus on üle 2,2 mg/l ja mõnel juhul koguni 3,3 m/g. Need väärtused on märkimisväärselt suuremad kui naaberpiirkondade veinide puhul, mille strontsiumisisalduseks on mõõdetud 0,95–1,6 mg/l. Seetõttu võib veinide strontsiumisisaldust pidada La Jaraba veinitootmispiirkonna usaldusväärseks näitajaks.

Tootmismeetodite kohaselt kasutatakse orgaanilise materjalina ainult istanduse enda karjakasvatusettevõttest pärit lambasõnnikut.

Veinivalmistustava kohaselt käivitab alkoholkäärimise viinamarjade mikrofloora ja pressimisel saadakse 100 kg viinamarjadest kuni 70 liitrit veini.

Veini(de) kirjeldus

La Jaraba piirkonna veinide omadusi mõjutavad kohalik pinnas ja kliima. Need tegurid tagavad suure fenoolisisalduse ning veini stabiilsuse ja elegantsuse. Veinid on muljetavaldavalt struktuursed, mineraalsed ja täidlased. Veinide laagerdamine vaatides ja pudelites, mõjutab nende organoleptilisi omadusi. Sellise laagerdamise tulemusena on veinid intensiivse kirsipunase värvusega, keskmise kuni tugeva intensiivsusega, millele punaste ja mustade puuviljade noot annab rikkaliku ja tummise järelmaitse. Veinide strontsiumisisaldus on suurem kui väljaspool määratletud piirkonda toodetud veinidel ning tuleneb selle elemendi suurest kontsentratsioonist La Jaraba piirkonna pinnases. Seepärast on veinid täidlased ning tugeva mineraalide ja palsaminoodiga.

Seos piirkonnaga

Määratletud piirkond asub setetega täidetud jõeorus ning pinnases on mitmesuguses koguses kvartsiite, kvartsi ja lubjakivi ning keskmiselt rohkem strontsiumi. Seepärast on veinid intensiivsed, aromaatsed ja täidlased ning tugeva mineraalide ja palsaminoodiga. Suur strontsiumisisaldus annab veinidele iseloomulikud omadused.

Kuigi määratletud piirkond asub kaitstud päritolunimetusega La Mancha piirkonnas, eristavad seda La Manchast järgmised tegurid:

Looduslikud tegurid

Piirkonna piiride kindlaksmääramisel on lähtutud pinnase strontsiumisisaldusest, mis on määratletud piirkonnas oluliselt suurem kui ümbritsevas piirkonnas See annab piirkonnas toodetud veinidele suurema mineraalsuse.

Taotleja esitatud keskkonnauuringu tulemustest nähtub, et väljaspool määratletud piirkonda on pinnase strontsiumisisaldus 20–80 mg/kg, samas kui määratletud piirkonnas on see 110–160 mg/kg. Sellest tulenevalt on piirkonnast pärit veinide strontsiumisisaldus 2,5–3,3 mg/l, samas kui ümbritsevate viinamarjaistanduste veinide strontsiumisisaldus on ligikaudu ainult 1 mg/l.

Lisaks strontsiumisisaldusele aitab piirkonna ainulaadsusele kaasa ka asjaolu, et seda ümbritsevad suured iilekstamme- ja männimetsad, mis kaitsevad piirkonda sooja ja kuiva idatuule eest. Seepärast on määratletud piirkonnas rohkem niiskust kui naaberpiirkondades, mis võimaldab viinamarjadel pikemalt küpseda. Sellest tulenevalt on kohalikes viinamarjades ja veinides rohkem värviühendeid, tanniine ning lõhna- ja maitseühendeid.

Inimtegurid

„La Jaraba“ veinide ja naabruses toodetavate KPN-iga „La Mancha“ veinide (võrdluses kasutatakse La Mancha laagerdatud punast veini, sest „La Jaraba“ punane vein on ainult seda tüüpi) suurimad erinevused on järgmised:

KPN La Mancha	La Jaraba	Erinevused
> 11,5 mahuprotsenti	> 12,5 mahuprotsenti	Suurem alkoholisisaldus
< 10 meq/l	< 16,7 meq/l	Suurem lenduvate hapete sisaldus
< 13 000 kg/Ha	< 11 000 kg/Ha	Väiksem toodangumaht hektari kohta
≤ 1,6 mg/l	≤ 2,2 mg/l	Suurem strontsiumisisaldus

Pinnase strontsiumisisaldusest lähtuvalt kindlaks määratud piirkonnas on ainult üks veinitehas, mis kuulub taotlejale.

Tuleb märkida, et kõnealusele omanikule kuuluv ala on määratletud piirkonnast suurem. Seega ei ole piirkonna piiride kindlaksmääramisel lähtutud mitte omandiõigusest, vaid eespool kirjeldatud keskkonnatingimustest.

Lisaks võivad registreeritud nimetust kasutada uued tootjad, kes alustavad tootmist määratletud geograafilises piirkonnas, tingimusel et nad vastavad spetsifikaadis esitatud tingimustele. Määratletud piirkonna pindala on umbes 75 hektarit, seega on seal ruumi rohkematele veinitootjatele.

9.   Olulised lisatingimused

Õigusraamistik:

riigisisesed õigusaktid

Lisatingimuse liik:

pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus:

Vein villitakse tootmispiirkonnas, sest kõikide veinide puhul hõlmab valmistamisprotsessi teine etapp veini laagerdamist pudelis, mis kestab vähemalt 6 või 9 kuud. Selle aja jooksul toimub redutseerimisprotsess, mis parandab veinide kvaliteeti ja toob esile nende maitse. Veinid on tarbimiseks valmis, kui nad on saavutanud spetsifikaadis iga veinitüübi suhtes kehtestatud organoleptilised omadused.

Link tootespetsifikaadile

http://pagina.jccm.es/agricul/paginas/comercial-industrial/consejos_new/pliegos/20161028_Pliego_Condiciones_PAGO_LA_JARABA_SCC.pdf

Ainus artikkel

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 94 lõike 1 punktis d osutatud koonddokument ja viide nimetuse „Vallegarcía“ (KPN) tootespetsifikaadi avaldamise kohta on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 98 annab käesoleva otsuse avaldamine õiguse esitada vastuväiteid käesoleva artikli esimeses lõigus täpsustatud nimetuse kaitse suhtes kahekuulise tähtaja jooksul alates käesoleva otsuse avaldamise kuupäevast Euroopa Liidu Teatajas.

LISA

KOONDDOKUMENT

„VALLEGARCÍA“

PDO-ES-02085

Taotluse esitamise kuupäev: 13.4.2015

1.   Registreeritav(ad) nimetus(ed)

Vallegarcía

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

Valge vein

Intensiivse kollase värvusega valge vein, millel on luuviljade, troopiliste puuviljade ja valgete lillede keskmise intensiivsusega lõhn ning aromaatsete ürtide (lavendel, rosmariin) aroomibukett, millel on röstitud järelnoot. Esmane maitse on sile, õline, ilma liigse happesuseta, värske ja ümar. Suulaes on veini maitse meeldiv, luuviljaliste aroomibuketiga ning veinil on röstitud ja kergelt mõrkjas järelmaitse.

Maksimaalne üldalkoholisisaldus jääb seadusega ettenähtud piiridesse kooskõlas asjakohaste ELi õigusaktidega.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	12,5
Minimaalne üldhappesus	4,1 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	12,5
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	160

Punane vein

Kauni intensiivse punase värvusega punane vein, mille pealispinna värvus on granaat- või rubiinpunane. Maitse on keskmise intensiivsusega, mineraalne, selles on tunda punaseid marju ja Vahemere äärsete põõsaste või lavendli ja palsaminooti ja röstitud puidu aroomi. Esmane maitse on ümar, meeldiv, tasakaalustatud, kergelt tanniinine.

Maksimaalne üldalkoholisisaldus jääb seadusega ettenähtud piiridesse kooskõlas asjakohaste ELi õigusaktidega.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	12
Minimaalne üldhappesus	4,2 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	20
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	150

5.   Veinivalmistustavad

a)    Peamised veinivalmistustavad

Põllukultuuride majandamise tavad

Viinamarjad korjatakse ainult käsitsi ja pannakse kastidesse. Viinamarju sorteeritakse esmalt istanduses kobarate lõikamisel ja teist korda veinitehase vastuvõtupunktis sorteerimislaual.

Veinivalmistusprotsessi suhtes kohaldatavad piirangud

Viinamarjade mahutitesse paigutamise tasand asub mahuti ülemisest sisselaskeavast kõrgemal ja torustikus on nullrõhk. See võimaldab käidelda viinamarju õrnalt.

Mahutitesse paigutamisel läbib pulp toruja soojusvaheti, kus pulpi jahutatakse. Sel moel püsivad mahutid jahedad järgmise tootmisetapi jooksul, mille kestus sõltub veinimeistrite otsusest. Selline kääritamiseelne leotamine tagab, et kõik viinamarjades kätketud aroomid eralduvad virdesse ja veini värvus muutub püsivamaks.

Pärast külmleotamist valged viinamarjad pressitakse ja saadud virdel lastakse settida, kuni see saavutab sobiva hägususe 400–800 NTU. Kui käärimine on alanud, valatakse asjakohane kogus virret kivitammest valmistatud kasutamata vaatidesse, kus virret kääritatakse ja laagerdatakse veinisettel 4–6 kuud. Valge ja punase veini alkoholkäärimisel kasutatakse nii looduslikku kui ka valikpärmi. Valgeid veine kääritatakse madalal temperatuuril: 15 °C – 26 °C. Arvesse tuleb võtta ka tünnis kääriva viinamarjavirde kogust. Punaste veinide kääritamisel on minimaalne temperatuur 15 °C ja maksimaalne 30 °C. Mahutitesse paigutamise ja leotamise aeg sõltub veinimeistrite tehnilisest hinnangust, kuid jääb 7–28 päeva piiresse.

Kestade eraldamine punaste veinide virdest toimub käsitsi. Pressimisjäägid liiguvad pneumaatilisse pressi gravitatsiooni jõul, ilma pumpasid kasutamata, ning jäetakse seejärel kasutatud vaatidesse seisma kuni veini maitsmiseni. Kui kõikide veinitüüpide valmistamiseks vajalik virre, nii vabalt välja nõrgunud kui ka pressitud, on kätte saadud ja malolaktiline käärimine on lõppenud, maitsevad veinimeistrite kogu liikmed kõiki veine ja valmistavad mitmesuguseid segusid. Seejärel laagerdatakse segusid kivitammest valmistatud vaatides.

Enne turule viimist lastakse veinidel erineva ajavahemiku jooksul pudelis laagerduda.

b)    Maksimaalne saagikus

’Viognier’

11 500 kg viinamarju hektari kohta.

75 hektoliitrit hektari kohta

’Syrah’

9 250 kg viinamarju hektari kohta.

60 hektoliitrit hektari kohta

’Merlot’

8 500 kg viinamarju hektari kohta.

55 hektoliitrit hektari kohta

’Cabernet Sauvignon’

8 500 kg viinamarju hektari kohta.

55 hektoliitrit hektari kohta

’Cabernet Franc’

11 500 kg viinamarju hektari kohta.

75 hektoliitrit hektari kohta

’Petit Verdot’

14 600 kg viinamarju hektari kohta.

95 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Geograafiline piirkond hõlmab Ciudad Reali provintsi haldusüksuse Retuerta del Bullaque 9. tsooni katastriüksust 448. Selle territoorium on 1 521 hektarit.

7.   Peamised veiniviinamarjasordid

’Cabernet Sauvignon’

’Syrah’

’Viognier’

8.   Seos(t)e kirjeldus

Keskkond (looduslikud ja inimtegurid)

a)

Vallegarcía on org, mille pinnase moodustab spetsiifiline geoloogiline substraat (Raña del Fresno), mis on moodustunud eriomase mullatekkeprotsessi käigus. Seepärast on piirkonnas kasvatatavatel viinamarjadel ainulaadsed omadused (intensiivne maitse, tugev aroom ja kaua suus püsiv maitse). Lisaks on Vallegarcía pinnase suur happesus ja madal pH ebatavalised võrreldes muude muldadega sarnastes kliimatingimustes. Vallegarcía viinamarjaistandus on rajatud pinnasele, millel võrreldes Castilla-La Mancha muude viinamarjaistandustega on eripärased mullastikutingimused. Castilla-La Mancha ülikooli (UCLM) uuringuprojekti „Castilla-La Mancha piirkonna viinamarjakasvatuste pinnas: mõju viinamarjade koostisele“ raames Vallegarcías uuritud mullaprofiilid liigitati muldade taksonoomia (Soil Survey Staff, 2006) kohaselt kui „typic palexerult“ ja nn raña pinnasele iseloomulik punane savimuld (ultisol) (Vidal et al., 2004). Uurimisprojekti raames uuritud viinamarjaistandustest kuulusid sellesse tüüpi vaid Vallegarcía piirkonna kolme istanduse pinnaseprofiilid. FAO klassifikatsioonisüsteemi (2007) kohaselt liigitati UCLMi aruandes analüüsitud kolm profiili P1, P2 ja P3 kui cutanic alisol (ferric, chromic), cutanic alisol (ferric, skeletic) ja cutanic alisol (ferric, skeletic). Mulla suur happesus mõjutab veini pHd ja selle happesuse tasakaalu. Vähene kaltsiumisisaldus ning suur räni-, raua- ja alumiiniumisisaldus ei ole Castilla-La Mancha piirkonna viinamarjaistanduste pinnasele üldse iseloomulikud. Osutatud omadusi on huvitav võrrelda selliste lubjakivimuldade omadustega, millel tavaliselt viinamarja kasvatatakse. Andmete kohaselt, mille on kogunud Amorós jt (2012), erineb Vallegarcía piirkonna muldade kaltsiumisisaldus märkimisväärselt lubjakivimuldade ülemiste kihtide kaltsiumisisaldusest (10,4 g/kg-1 versus 230 g/kg-1). Samas on määratletud piirkonna muldade räni- (345,9 g/kg-1) ja rauasisaldus (26,5 g/kg-1) märkimisväärselt suurem kui Castilla-La Mancha viinamarjaistanduste lubjakivimuldade puhul (vastavalt 127,5 ja 16,65 g/kg-1). Lubjakivimuldade ülemise kihi alumiiniumisisaldus on umbes 33,4 g/kg-1, samas kui Vallegarcía muldade alumiiniumisisaldus on 57,8 g/kg-1. Mulla vähene kaltsiumisisaldus mõjutab Vallegarcía veinide omadusi, mis erinevad Castilla-La Mancha muudele veinidele iseloomulikest omadustest. Märkimisväärne on haruldaste muldmetallide (tseerium, lantaan ja neodüüm) sisaldus Vallegarcía piirkonna muldades (vastavalt 83,5; 44,5 ja 36,5 mg/kg-1) võrreldes piirkonna muldade vastavate keskmiste näitajatega (57,7; 23,5 ja 21,6 mg/kg-1) ja üleilmse keskmisega (vastavalt 55, 35,5 ja 30,5 mg/kg-1). Üldiselt on nende elementide sisaldus happelises mullas suurem kui lubjakivimuldades (Amorós et al., 2012).

b)

Bullaque jõgi ja sellesse suubuvad ojad, mis määratletud piirkonda ümbritsevad, samuti orgude jahedus ja mägedest pakutav kaitse põhjatuulte eest, loovad viinamarjaistanduse jaoks mikrokliima, mis leevendab äärmuslikke tingimusi nii talvel kui ka suvel. See soodustab viinamarjade korrapärast ja täielikku valmimist.

c)	Päevaste ja öiste temperatuuride suur erinevus, mille põhjuseks on Vallegarcía kõrgus merepinnast ja sademete suur hulk võrreldes piirkonna muude osadega, aitavad kaasa viinamarjade suurepärase tanniinistruktuuri kujunemisele, mis suurendab veini sobivust laagerdamiseks vaadis ja pudelis.

Veinide kirjeldus

Vallegarcía veinid on ümarad ja ilma liigse happesuseta. Veinidel on suurepärane tanniinistruktuur, mistõttu need sobivad need laagerdamiseks säilitamiseks pikema aja jooksul. Veinide polüfenoolisisaldus võib ulatuda üle 50 meq/l ja värvi intensiivsus võib olla suurem kui 12 punkti.

Veinide intensiivsele maitsele ja lõhnale on iseloomulikud Vahemere põõsaste (kiviroosik, kanarbik) ja palsami (tüümian, rosmariin, lavendel) aroom ning suur mineraalsus (must kiltkivi, kvartsiit). Sellest tekib kurgus mõrkjas järelmaitse, mis pikendab veini maitset.

Seos piirkonnaga

Määratletud piirkonna muldade kõrge happesus ja madal pH on ebatavaline. Selline kombinatsioon annab veinile kurgus mõrkja järelmaitse, mis pikendab veini maitset.

Orgude jahedus ja mägede kaitse põhjatuulte eest loovad mõõdukad kliimatingimused, see annab veinidele ümaruse ja võimaldab vältida liigset happesust. Päevase ja öise temperatuuri suur erinevus, mis tuleneb määratletud piirkonna kõrgusest merepinnast, ja suur sademete hulk annavad viinamarjadele suurepärase tanniinistruktuuri, mis võimaldab valmistada veine, mille polüfenoolisisaldus on suurem kui 50 meq/l ja värvus üle 12 punkti.

Kuigi määratletud piirkonda ümbritseb Castilla KGT veinide tootmispiirkond, erinevad selle iseloomulikud omadused naaberaladest oluliselt järgmistel põhjustel:

Looduslikud tegurid

Tänu nn raña geoloogilisele substraadile iseloomulikule kõrge happesusele ja madalale pH-le, orgudes valitsevale jahedusele, suurele sademete hulgale ja põhjatuulte eest kaitsevatele mägedele on siin kujunenud naaberpiirkonnast väga erinev mikrokliima.

Vallegarcía erineb ülejäänud Castilla-La Mancha piirkonnast pealmiste ja alumiste pinnasekihtide pH suure erinevuse poolest, mis profiili 2 puhul on 4,1 punkti (Ap: pH = 8,9; Bt1: pH = 4,8), ning pinnase vähese kaltsiumisisalduse, kuid suure räni-, raua-, alumiiniumi- ja haruldaste muldmetallide sisalduse poolest.

Inimfaktor

Kõige ilmsemad erinevused Vallegarcía veinide ja Castilla kaitstud geograafilise tähisega hõlmatud naaberpiirkondade veinide tootmismeetodite vahel on järgmised:

	Castilla KGT	Vallegarcía	Erinevused
Valged veinid	≥ 9 mahuprotsenti	≥ 12 mahuprotsenti	Suurim alkoholisisaldus
Punased veinid	≥ 10 mahuprotsenti	≥ 12 mahuprotsenti	Suurim alkoholisisaldus
Punased veinid	≤ 18 meq/l	≤ 20 meq/l	Suurim lenduvate hapete sisaldus
Valged veinid	≤ 16 000 kg/ha	≤ 11 500 kg/ha	Madalaim toodang hektari kohta
Punased veinid	≤ 16 000 kg/ha	≤ 14 600 kg/ha	Madalaim toodang hektari kohta
		> 50 meq/l	Rohkem polüfenoole
		> 12 AU	Rohkem värvaineid

Piirkonna määratlemisel on lähtutud selle keskkonnatingimustest (nn raña geoloogiline substraat, selle kõrge happesus ja madal pH ning mägedest tulenev kaitse). Piirkonnas on ainult üks veinitehas, mis kuulub taotlejale.

Tuleb märkida, et määratletud piirkond hõlmab 1 521 hektarit ja seal ei ole muid viinamarjakasvatusi ega veinitehaseid peale nende, mis kuuluvad taotlejale.

Lisaks võivad registreeritud nimetust kasutada uued tootjad, kes alustavad tootmist määratletud geograafilises piirkonnas, tingimusel et nad vastavad spetsifikaadis esitatud tingimustele. See stsenaarium on täiesti võimalik, sest piiritletud ala hõlmab 1 521 hektarit ja seega on seal ruumi rohkematele veinitootjatele.

9.   Olulised lisatingimused

Õigusraamistik:

riigisisesed õigusaktid

Lisatingimuse liik:

pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus:

vein peab olema villitud tootmispiirkonnas, sest tootmisprotsess lõpeb teise laagerdumisega, mis peab toimuma pudelis. Selle aja jooksul toimub redutseerimisprotsess, mis parandab veinide kvaliteeti ja toob välja nende maitse. Veinid on tarbimiseks valmis, kui nad on saavutanud spetsifikaadis iga veinitüübi suhtes kehtestatud organoleptilised omadused.

Link tootespetsifikaadile

http://pagina.jccm.es/agricul/paginas/comercial-industrial/consejos_new/pliegos/Pliego_Condiciones_Vallegarcia_20180719.pdf

Ainus artikkel

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 94 lõike 1 punktis d osutatud koonddokument ja viide nimetuse „Los Cerrillos“ (KPN) tootespetsifikaadi avaldamise kohta on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 98 annab käesoleva otsuse avaldamine õiguse esitada vastuväiteid käesoleva artikli esimeses lõigus täpsustatud nimetuse kaitse suhtes kahekuulise tähtaja jooksul alates käesoleva otsuse avaldamise kuupäevast Euroopa Liidu Teatajas.

LISA

KOONDDOKUMENT

„LOS CERRILLOS“

PDO-ES-02228

Taotluse esitamise kuupäev: 11.8.2016

1.   Registreeritav(ad) nimetus(ed)

Los Cerrillos

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

Sordist ’Tempranillo’ valmistatud punane vein, sortidest ’Tempranillo’ ja ’Cabernet Sauvignon’ valmistatud punane vein ning sordist ’Syrah’ valmistatud punane vein.

Punane vein, mille purpursel või kirsipunasel värvusel on violetne varjund. Veinile on iseloomulik lillelise nüansiga puuviljaaroom. Maitse on meeldiv, värske ja hästi struktureeritud.

Maksimaalne üldalkoholisisaldus jääb seadusega ettenähtud piiridesse kooskõlas asjakohaste ELi õigusaktidega.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	12,5
Minimaalne üldhappesus	4,8 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	15
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	115

Sortidest ’Tempranillo’ ja ’Cabernet Sauvignon’ valmistatud punane vein (Colección Privada) ning sordist ’Cabernet Sauvignon’ valmistatud punane vein (de Familia)

Kirsipunane granaatõuna/terrakotavarjundiga. Küpsete puuviljade aroom, mida iseloomustavad lagritsa ja palsami noodid. Täidlane, tugev ja struktuurne, sellel on laagerdamise rikkalik ja kreemjas varjund.

Maksimaalne üldalkoholisisaldus jääb seadusega ettenähtud piiridesse kooskõlas asjakohaste ELi õigusaktidega.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	13
Minimaalne üldhappesus	4,8 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	16
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	115

5.   Veinivalmistustavad

a)    Peamised veinivalmistustavad

Veinivalmistuse eritavad

Sordiveine valmistatakse roostevabast terasest mahutites. Kääritamisele eelneb pikk külmleotamine kahe kuni viie päeva jooksul temperatuuril 10–15 °C, sellele järgneb leotamine koos kääritamisega ühe või kahe nädala jooksul temperatuuril 20–28 °C, kuni alkohoolne käärimine jõuab lõpule.

Veinid, mis on ette nähtud vaatides laagerdamiseks, valmistatakse roostevabast terasest mahutites ning leotamine toimub koos kääritamisega 15–25 päeva jooksul temperatuuril 25–30 °C. Kogu selle protsessi käigus eemaldatakse virre, et soodustada värvainete ja fenooliühendite eraldumist kestadest kääritamise käigus.

Veinivalmistamise suhtes kohaldatavad piirangud

Veinivalmistamisel viinamarju ei pressita, vaid lastakse neil nõrguda. Marjajääk läbib kerge dünaamilise nõrutamise, seepärast on saagikus väga väike.

Kui malolaktiline kääritamine on lõppenud, selitatakse veini pigem dekanteerimise kui keemilise töötluse teel, ning valatakse laagerdamiseks 225-liitristesse tammevaatidesse, mida kasutatakse maksimaalselt kuus aastat.

Seejärel vein villitakse, et toimuks redutseerimisprotsess ja vein omandaks optimaalsed maitseomadused.

—	Tempranillo: 100 % sordist ’Tempranillo’ valmistatud vein, mida on vähemalt 30 päeva hoitud tammevaatides.

—	Syrah: 100 % sordist ’Syrah’ valmistatud vein, mida on vähemalt kuus kuud laagerdatud tammevaatides.

—	Tempranillo ja Cabernet Sauvignon: sortidest ’Tempranillo’ ja ’Cabernet Sauvignon’ valmistatud vein, mida on vähemalt kuus kuud laagerdatud tammevaatides.

—	Colección Privada: sortidest ’Tempranillo’ ja ’Cabernet Sauvignon’ valmistatud vein, mida on vähemalt 13 kuud laagerdatud tammevaatides.

—	Cabernet Sauvignon de Familia: 100 % sordist ’Cabernet Sauvignon’ valmistatud vein, mida on vaadis laagerdatud vähemalt 24 kuud. Seejärel lastakse veinil 18 kuu jooksul pudelis laagerduda.

Viljelustavad

Kasvuperioodi jooksul kärbitakse oksi, et piirata loomulikku kasvu ning parandada saagikust ja viinamarjade kvaliteeti.

Viinamarju korjatakse hommikul kella 5 ja 11 vahel, et vältida nende kuumenemist ja tagada nõuetekohased tingimused külmleotamiseks.

b)    Maksimaalne saagikus

’Tempranillo’:

12 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta,

81,60 hektoliitrit hektari kohta.

’Cabernet Sauvignon’

10 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta,

68,00 hektoliitrit hektari kohta.

’Syrah’:

13 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta,

88,40 hektoliitrit hektari kohta.

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Määratletud geograafiline piirkond hõlmab järgmisi Argamasilla de Alba (Ciudad Real) omavalitsusüksuses asuvaid maatükke:

PIIRKOND/MAATÜKK

109.	62, 63
111.	15, 30 ja 9001
131.	71
151.	115–121, 190, 277, 278, 9001, 9002, 9004–9006, 9008, 9023
160.	8–13, 15, 16, 17, 21–23, 30, 31, 9003, 9005, 9006
161.	14, 16–27, 31–33, 35, 9001–9004
162.	1, 3–5, 7–8, 11–13, 17–18, 9001, 9002
163.	1, 3, 4, 6–21, 9001, 9004
171.	1, 3–7, 9004–9009, 011–012
173.	2, 3, 9001, 9006,
174.	1, 3–12, 14, 15, 19, 20, 22, 23, 9001, 9003–9011, 9013–9020
175.	1, 9001, 9002
176.	3–18, 9001, 9003
177.	18–23, 25–32, 66–72, 74, 89–111, 113, 114, 115, 118, 121, 124, 126, 127, 133, 9001–9005, 9008–9014, 9019, 9022, 9024–9029
178.	6, 7, 9, 12–24, 30–31, 34–38, 40–60, 9001–9004, 9006–9061
180.	1, 2, 5, 9, 9005–9007
181.	60, 9001, 9002
194.	45, 71, 73, 74, 76, 79, 82, 9002, 9009, 9011, 9028, 8
195.	10–20, 22–28, 30, 32, 33, 35, 37–57, 86, 88, 93, 94, 95, 96, 99–108, 112, 114, 118, 119, 9001–9006, 9008–9014, 9016–9018

7.   Peamised veiniviinamarjasordid

’TEMPRANILLO – CENCIBEL’

’CABERNET SAUVIGNON’

’SYRAH’

8.   Seos(t)e kirjeldus

Keskkond (looduslikud ja inimtegurid)

Los Cerrillos on piirkond, mis hõlmab kogu Guadiana jõe orgu Vega Alta haldusüksuse territooriumil. See on üle 60 km2 suurune ala, mis algab Guadiana jõe lähtest 3 km Peñarroya tammist ülesvoolu ja ulatub üle 7 km tammist allavoolu kuni Argamasilla de Alba asulani. Piirkond on märgitud ka Hispaania 1975. aastal koostatud sõjaväekaardile.

Guadiana jõgi kulgeb läbi määratletud geograafilise piirkonna, mis paikneb Peñarroya veehoidla ümbruses 695 meetri kõrgusel merepinnast. Piirkonda ümbritsevad mäed toimivad viinamarjade kasvutsükli ajal topograafilise tõkkena hoides öise temperatuuri madalana, mis soodustab märkimisväärselt polüfenoolsete ühendite tekkimist viinamarjades ja tagab hea ventileerituse.

Pinnase moodustab peamiselt lubjakivi. Aluskivim on valdavalt mergel, see on segu kivinemata lubjakivist ja savist. Pinnas on tiheda tekstuuriga ja selle pH on ligikaudu 8.

Piirkonnas valitseb kontinentaalne vahemereline kliima, mida iseloomustavad kuumad suved ja külmad talved. Temperatuurikõikumised võivad mõnikord ulatuda 45 °C-ni ning päevaste ja öiste temperatuuride vahe on kogu aasta jooksul väga suur. 80 % aastast on taevas pilvitu ning tavaliselt on aastas üle 2 500 tunni päikesepaistet.

Guadiana jõe läheduse tõttu on Los Cerillos naaberaladest väga erinev. Määratletud geograafilises piirkonnas on sademete hulk palju suurem kui ülejäänud Castilla-La Mancha piirkonnas, kuid temperatuurid ei ole nii äärmuslikud kui lõunas ja läänes asuvatel ümbruskonna aladel. Saagikoristus toimub umbes 15–20 päeva hiljem kui ülejäänud piirkonnas.

Alkohoolse käärimise jooksul virre eemaldatakse. Kasutatava veinivalmismeetodi puhul viinamarju ei pressita, vaid kohaldatakse staatilist nõrutamist, mille tulemusena on saagikus hektoliitrites hektari kohta vaid 62–68 %. Veini selitatakse loomulikul teel dekanteerimisega.

Veini(de) kirjeldus

Punane vein, mille purpursel või kirsipunasel värvusel on violetne või kastanpruun varjund. Veinil on lillede või küpsete puuviljade noodiga ülekaalukalt puuviljaline aroom, milles on tunda lagritsat ja palsamit. Vein on täidlane, tugev ja struktuurne, sellel on laagerdamise rikkalik ja kreemjas varjund.

Eespool kirjeldatud keskkonna- ja valmistamistingimuste tulemusena võib veini alkoholisisaldus olla üle 14 %. Selline alkoholisisaldus koos iseloomuliku happesusega moodustab suurepärase kombinatsiooni, seepärast on väga oluline kindlaks määrata saagikoristuse optimaalne aeg, jälgides tähelepanelikult viinamarjade küpsemist.

Veini polüfenoolisisaldus on kuni 80 milliekvivalenti liitri kohta ja veinis on rikkalikult ekstrakte. Vein on aromaatne ja kauni värvusega, mis võib ulatuda hindamisskaalal 18 punktini (neeldumise summa lainepikkustel 420, 520 ja 620 nanomeetrit), ning antotsüaniini sisaldus võib ulatuda kuni 800 milligrammini liitri kohta.

Seos piirkonnaga

Määratletud geograafilise piirkonna pinnase moodustavad kruusase struktuuriga kvaternaari-pliotseeni geoloogiline materjal, kõva lubjakivi, mergel ja punane savi, mis annavad veinile kauni värvuse (kuni 18 punkti) ja iseloomuliku mineraalsuse.

Los Cerillose viinamarjaistandused asuvad Peñarroya veehoidla kõrval 695 meetri kõrgusel üle merepinna ja on ümbritsetud mägedest. Sellest tulenev jahe õhutemperatuur (ja hiline saagikoristus) ergutab fotosünteesi, marjade kasvu ja suhkrute moodustumist, vähendab pH taset, suurendab happesust ning tagab fenooliühendite (kuni 80 milliekvivalenti liitri kohta) ja antotsüaniinide (kuni 800 milligrammi liitri kohta) suurema kontsentratsiooni.

Veinivalmistustava, mille kohaselt eemaldatakse alkohoolse käärimise jooksul virre, viinamarju ei pressita ning veini selitatakse loomulikul teel dekanteerimisega, tagab veini vürtsise ja röstitud nüansiga pigem lillelise kui puuviljalise aroomi, milles on tunda lagritsat ja palsamit.

Kuigi määratletud geograafilist piirkonda ümbritseb piirkond, kus toodetakse kaitstud päritolunimetusega veine „La Mancha“, erinevad nende kahe külgneva piirkonna veinide omadused järgmiste tegurite poolest:

KPN La Mancha	Los Cerrillos	Erinevused:
≥ 11,5 % mahuprotsenti	≥ 12,5 % mahuprotsenti	alkoholisisaldus on suurem
≤ 10 meq/l	≤ 15 meq/l	lenduvate hapete sisaldus on suurem
74 %	68 %	vähem hektoliitreid hektari kohta
—	> 40 meq/l	polüfenoolide sisaldus on suurem

Võttes arvesse mullastikku, merglit sisaldavat aluskivimit, kõrgust merepinnast ja jõe mõju, on määratletud piirkonnas ainult üks veini tootmiseks kasutatav viinamarjaistandus ja see kuulub taotlejale.

On oluline märkida, et määratletud piirkonna pindala on 1 570 hektarit ja see jaotub mitme omaniku vahel, kuid muid viinapuuistandusi ja veinitööstusi seal ei ole. Seepärast on geograafiline piirkond määratletud eespool kirjeldatud keskkonnatingimuste alusel.

Lisaks sellele võivad registreeritud nimetust kasutada uued tootjad, kes alustavad tootmist määratletud geograafilises piirkonnas, tingimusel et nad vastavad spetsifikaadis esitatud tingimustele. Arvestades, et määratletud geograafilise piirkonna pindala on 1 570 hektarit, võib seal rajada veelgi veinitööstusi.

9.   Olulised lisatingimused

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus:

vein villitakse tootmispiirkonnas, sest kõikide veinide puhul hõlmab valmistamisprotsessi teine etapp veini laagerdamist pudelis. Selle aja jooksul toimub redutseerimisprotsess, mis parandab veinide kvaliteeti ja toob välja nende maitse. Veinid on tarbimisvalmis, kui nad saavutavad vastava veinitüübi kirjelduses esitatud organoleptilised omadused.

Link tootespetsifikaadile

http://pagina.jccm.es/agricul/paginas/comercial-industrial/consejos_new/pliegos/Los_Cerrillos_pliego_condiciones_20180719.pdf

„Keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskriteeriumide lülitamine krediidianalüüsi ja -reitingutesse“