ISSN 1977-0898

Euroopa Liidu

Teataja

C 12

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

62. aastakäik
11. jaanuar 2019


Sisukord

Lehekülg

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Euroopa Parlament

2019/C 12/01

LX COSACi täiskogu istung – 18.–20. november 2018, Viin – LX COSACi seisukohad

1


ET

 


IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Euroopa Parlament

11.1.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 12/1


LX COSACi TÄISKOGU ISTUNG

18.–20. november 2018, Viin

LX COSACi seisukohad

(2019/C 12/01)

1.   JULGEOLEK JA VÕITLUS EBASEADUSLIKU RÄNDE VASTU

1.1.

Euroopa Liidu parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide konverents (COSAC) tuletab meelde vajadust igakülgse ja ühtse ELi lähenemisviisi järele rände valdkonnas, mis tagab sidususe sise- ja välispoliitika vahel, hõlmab kõiki rändeteid ning põhineb ELi aluseks olevatel põhimõtetel ja väärtustel. Seega on vajalik keskenduda õiguslikule, ohutule ja korrakohasele rändepoliitikale, austades varjupaigaõigusi ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet. Pikaajaline ja tulemuslik reageerimine ebaseaduslikku rännet ja sundrännet hõlmavatele inimestega seotud, sotsiaalsetele ja poliitilistele probleemidele nõuab täiustatud koostööd pagulasi, rahvusvahelise kaitse saajaid või varjupaigataotlejaid vastu võtvate päritolu- ja transiidiriikide ning kolmandate riikidega osana laiemast partnerlusest, et tegeleda nende nähtuste algpõhjustega ning lõhkuda ebaseaduslikult üle piiri toimetajate ja inimkaubitsejate ärimudel. Samuti rõhutab COSAC vajadust reformitud Euroopa ühise varjupaigasüsteemi järele, hõlmates täieõiguslikku Euroopa Liidu Varjupaigaametit, mis põhineb vastutuse ja solidaarsuse õiglasel tasakaalul ning soodustab Euroopa Ülemkogu 28. juuni 2018. aasta järelduste punktide 5 ja 6 rakendamist.

1.2.

COSAC on seisukohal, et tuleb teha suuremaid jõupingutusi, et kaitsta ELi välispiire eesmärgiga ennetada ebaseaduslikku ELi sisenemist, võidelda inimkaubanduse ja ebaseaduslikult üle piiri toimetamise vastu ning hoida ära inimeste hukkumist merel. COSAC tunnistab ELi välispiiride kaitsmise seisukohast Schengeni ja selle reformi olulisust, sh Schengeni laienemise protsessi edendamist, tingimusel, et täidetud on kõik tingimused. Samuti rõhutab COSAC vajadust tõhustada märkimisväärselt ebaseaduslike rändajate tagasisaatmist kooskõlas rahvusvahelise ja ELi õiguse aluspõhimõtetega. Kooskõlas Euroopa Ülemkogu oktoobri järeldustega on COSAC seisukohal, et kehtivaid tagasivõtulepinguid tuleks kõigi ELi liikmesriikide suhtes rakendada täielikult ja mittediskrimineerival viisil ning sõlmida tuleks uued ametlikud tagasivõtulepingud, töötades samas välja vajalikud mõjutusvahendid ja kohaldades neid, kasutades kõiki asjakohaseid ELi poliitikameetmeid ja vahendeid. Selleks et täielikult rakendada ELi-Türgi avaldust kõigi ELi liikmesriikide suhtes, tuleb teha täiendavaid jõupingutusi.

1.3.

COSAC väljendab heameelt komisjoni ettepanekute üle tagasisaatmisdirektiivi, Euroopa Liidu Varjupaigaameti ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti kohta (1), tagades vahendite kõige tulemuslikuma kasutamise ning töötades välja välispiiride valvamise ühised miinimumstandardid, võttes asjakohaselt arvesse liikmesriikide vastutust ja pädevusi ning tagades tõhusa parlamentaarse kontrolli. Samal ajal kutsub COSAC kõiki asjaomaseid pooli üles jätkama arutelu eesmärgiga jõuda Dublini määruse reformimise osas kokkuleppele, mis tagab õiglasema lähenemisviisi, mille kohaselt jaotatakse koormust tõhusamalt. COSAC rõhutab vajadust leida Euroopa ühisele varjupaigasüsteemile kiire lahendus ning kutsub nõukogu jätkama tööd lootuses, et see lõpetatakse võimalikult kiiresti.

1.4.

COSAC tuletab meelde, et ELi riigipead ja valitsusjuhid kogunesid 19.–20. septembril 2018 mitteametlikul kohtumisel Salzburgis, et arutada olulisi sisejulgeoleku küsimusi, tegid kokkuvõtte tehtud edusammudest ning leppisid muu hulgas kokku mis tahes küberkuritegevuse, manipuleerimise ja väärinfo levitamise vormide vastase võitluse tõhustamises. Seoses sellega nõuab COSAC meetmete võtmist, et võidelda ebaseadusliku ja pahatahtliku kübertegevuse või küberruumiga seotud tegevuse vastu ning tagada tugev küberturvalisus, austades põhiõigusi, eriti seoses eraelu puutumatuse kaitsega. Töö kõigi hiljutiste komisjoni ettepanekutega tuleks lõpule viia enne õigusloometsükli lõppu.

1.5.

COSAC rõhutab nende meetmete olulisust, mille eesmärk on suurendada suutlikkust, et ennetada radikaliseerumist ja terrorismi ning sellele tõhusalt reageerida. COSAC toetab hiljuti võetud meetmeid, et parandada infosüsteemide ja andmebaaside koostalitlusvõimet ja suurendada liidu kriisiohjamise suutlikkust ning ELi ja riiklike kriisile reageerimise mehhanismide sidusust ja tulemuslikkust.

2.   DIGITEERIMISE KAUDU JÕUKUSE JA KONKURENTSIVÕIME TAGAMINE

2.1.

COSAC rõhutab, et selleks, et tagada jätkusuutlikult ELi jõukus ja konkurentsivõime, peaks liidu õigusraamistikku arendama kooskõlas kiire tehnoloogiaarenguga. On äärmiselt oluline, et EL väldiks järjepidevalt ülereguleerimist ning teeks edusamme innovatsiooni ja digiteerimise valdkonnas.

2.2.

COSAC kutsub kaasseadusandjaid jätkama kiiresti tööd ettepanekutega digitaalmajanduse maksustamise ja kõige hiljutisemate andmete kohta, mille komisjon avaldas 2018. aasta aprillis, ning võtta vastu ülejäänud seadusandlikud ettepanekud digitaalse ühtse turu kohta, sh internetiprivaatsuse ettepanek, mis on viimane vajalik vahend ELi andmekaitset reguleeriva õigusraamistiku ajakohastamiseks enne praeguse õigusloometsükli lõppu. Kooskõlas Euroopa Ülemkogu seisukohaga tunneb COSAC heameelt Euroopa institutsioonide ja liikmesriikide jätkuva töö üle tehisintellekti koordineeritud kavandamise valdkonnas.

2.3.

COSAC tunneb heameelt selle üle, et komisjoni ettepanekul loodud programm „Euroopa horisont“ jätkab väljakujunenud rahastamisvahendite kasutamist, kuid annab ka uue hoo kas Euroopa innovatsiooninõukogu või teadusuuringute ja innovatsiooni eesmärgipõhisema arengu näol. COSAC toetab digitaalse Euroopa programmi peamise võimekuse (nt kõrgjõudlusega andmetöötlus, tehisintellekt, küberturvalisus ning kõrgetasemelised digioskused) arendamist ning selle tagamist, et programmi kasutaksid laialdaselt kogu majanduses ja ühiskonnas nii ettevõtjad kui ka avalik sektor ning neil oleks programmile juurdepääs. Lisaks tagatakse põhiõiguste austamine, eriti eraelu puutumatuse kaitse ja isikuandmete kaitse alaste õiguste austamine, ning seda võetakse kõnealuste algatuste väljatöötamisel nõuetekohaselt arvesse.

2.4.

COSAC tunneb muret, et püsiv sooline digilõhe kogu ELis seab ohtu selles valdkonnas tehtud edusammud. Naised on alaesindatud Euroopa digitaalsektori igal tasandil. Kuigi kõnealune sektor kasvab kiirelt, luues igal aastal sadu tuhandeid uusi töökohti, kahaneb selles sektoris naiste osakaal. Sellise arengu neutraliseerimiseks toetab COSAC komisjoni algatusi, mille eesmärk on võidelda stereotüüpide vastu, investeerida digipädevusse ja seda suurendada ning hõlbustada naiste osalust digitaalses ettevõtluses ja innovatsioonis.

3.   LÄÄNE-BALKANI RIIGID / KAGU-EUROOPA JA ELi NAABRUS

3.1.

COSAC kinnitab koos ELi Nõukogu eesistujariigi Austriaga veel kord oma toetust ja tõhustatud koostööd konkreetse ELi perspektiivi väljatöötamiseks, millel on mõõdetavad tulemused Lääne-Balkani/Kagu-Euroopa partneritele, vastavalt nende individuaalsele tulemuslikkusele ja põhinedes sellistel ühistel väärtustel ja põhimõtetel nagu demokraatia, õigusriik, hea valitsemistava, väljendusvabadus ja meedia sõltumatus, inimõiguste austamine, leppimine ja heanaaberlikud suhted koos korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitlusega.

3.2.

COSAC tunneb heameelt piirkondlikku koostööd ja heanaaberlikke suhteid käsitlevate ühisdeklaratsiooni üle, teadmata kadunud isikuid käsitleva ühisdeklaratsiooni üle ning sõjakuritegusid käsitleva ühisdeklaratsiooni üle, mis allkirjastati 10. juulil 2018 Londonis toimunud Lääne-Balkani riikide tippkohtumisel Berliini protsessi raames, ning Sofia prioriteetide tegevuskava üle, mis võeti vastu 17. mail 2018 Sofias toimunud ELi ja Lääne-Balkani riikide tippkohtumisel. COSAC toetab ELi Nõukogu eesistujariiki Austriat tegevuskava edendamisel.

3.3.

COSAC rõhutab vajadust tagada piisavad rahalised vahendid ELi potentsiaalsetele uutele liikmesriikidele järgmises mitmeaastases finantsraamistikus.

3.4.

Tunnistades küll Lääne-Balkani/Kagu-Euroopa partnerite tehtud edusamme, kordab COSAC, et sisereformi protsesside kiirendamiseks (sh demokraatlike institutsioonide ja avaliku halduse reformi tõhustamine) ning pöördumatute ja jätkusuutlike tulemuste saavutamiseks tuleb teha täiendavaid jõupingutusi. COSAC rõhutab, et samuti on vajalikud jätkuvad ja püsivad jõupingutused, et lahendada piirkonnas lõpetamata kahepoolsed vaidlused (sh piirivaidlused), suurendades nii piirkonna stabiilsust ja jõukust. COSAC tunneb heameelt piirkonnas toimuvate positiivsete arengusuundumuste üle, eriti endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi ja Kreeka vahelise ajaloolise kokkuleppe üle pikaajalise nimevaidluse osas.

3.5.

COSAC kutsub Lääne-Balkani/Kagu-Euroopa partnereid üles suurendama oma vastupanuvõimet välisjõudude destabiliseerivale sekkumisele ning väärinfo levitamisele ja tegema kindlad strateegilised valikud, järgides täielikult ELi ühist välis- ja julgeolekupoliitikat.

3.6.

Selleks et toonitada kõigi naaberriikide olulisust, tunnistab COSAC idapartnerluse olulisust ning rõhutab asjaolu, et idapartnerlus saab edukas olla ainult kõigi ELi institutsioonide, ELi liikmesriikide ja idapartnerluse partnerriikide ühistel jõupingutustel. COSAC kordab vajadust jätta alles sanktsioonid Venemaa vastu seni, kuni Minski kokkulepped on täies ulatuses ellu viidud.

3.7.

Alalise struktureeritud koostöö (PESCO) kui ühise välis- ja julgeolekupoliitika lahutamatu osa eesmärk on anda oma panus Euroopa Liidu geograafilisse stabiilsusesse ja julgeolekusse. COSAC peab seda koostööd väärtuslikuks kui vahendit, mis tugevdab Euroopa kaitset.

4.   BREXIT – PRAEGUNE OLUKORD

4.1.

COSAC tunnistab, et EL 27 juhid kinnitasid Euroopa Ülemkogu 17. oktoobri 2018. aasta (artikkel 50) kohtumisel veel kord oma täielikku usaldust Michel Barnieri kui liidu pealäbirääkijasse ning oma kindlat otsust olla jätkuvalt üksmeelsed. COSAC rõhutab, et siseturu terviklikkus ja Euroopa Liidu Kohtu jurisdiktsioon seoses siseturu põhimõtetega tuleb säilitada.

4.2.

COSAC rõhutab, et suure reede kokkulepet peavad kõigi läbirääkimiste tulemused tingimusteta kaitsma, et tagada kodanikele jätkusuutlik lahendus. COSAC rõhutab solidaarsuse vajadust Iirimaa suhtes.

4.3.

COSAC tunneb heameelt väljaastumislepingu eelnõu üle ning julgustab liidu pealäbirääkijat oma jõupingutusi jätkama, et jõuda tulevasi suhteid käsitleva poliitilise deklaratsiooni osas kokkuleppele.

4.4.

COSAC rõhutab parlamentidevahelise koostöö olulisust Ühendkuningriigiga pärast Brexitit ning kontrollib võimalikke meetodeid oma jätkuvaks koostööks Ühendkuningriigiga niipea, kui on sõlmitud väljaastumisleping ning on teada ELi ja Ühendkuningriigi edasiste suhete raamistik.

5.   KLIIMAPOLIITIKA JA ENERGIALIIT

5.1.

COSAC kinnitab veel kord Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide pühendumust rakendada Pariisi kokkulepet kiiresti ja täies ulatuses ning juhtida jätkuvalt võitlust kliimamuutuse vastu, sh võttes ELi tasandil vastu menetluses olevad seadusandlikud ettepanekud. Pariisi kokkulepe on jätkuvalt kogu maailma püüdluste alus, mille abil võidelda maailma tasandil tõhusalt kliimamuutustega. Lähtudes valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) viimasest aruandest, rõhutab COSAC vajadust hoida maailma keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ning teha jõupingutusi temperatuuri tõusu piiramiseks 1,5 °C-ni.

5.2.

COSAC tunneb heameelt energialiidu projekti üle ning kõigi jõupingutuste üle, mille eesmärk on ohutuma ja jätkusuutlikuma energiapoliitika väljakujundamine. COSAC toetab igakülgset lähenemisviisi, millega seatakse Euroopa Liit kliimamuutuste vastases võitluses esirinda ning suurendatakse taastuvenergia tootmist. Pidades silmas 24. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi (COP24), mis toimub Poolas 3.–14. detsembril 2018, loodab COSAC, et võetakse vastu ambitsioonikad ja üksikasjalikud Pariisi kokkuleppe rakenduseeskirjad.

5.3.

COSAC on seisukohal, et energialiidu projektil võib olla märkimisväärne panus Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel. Eelkõige rõhutab COSAC, et taastuvenergia edendamine aitab kaasa Pariisi kokkuleppes sätestatud eesmärkide saavutamisele. Samal ajal vähendab taastuvenergia kasutamine Euroopa Liidu sõltuvust energia impordist.

5.4.

COSAC on nõus meetmetega, mille tulemusel võetakse kiiresti ja ulatuslikult vastu pakett „Puhas energia kõikidele eurooplastele“, eriti kõigi meetmetega, mis on võetud selleks, et luua elektri siseturg ning parandada Euroopa Liidu riskivalmidust. Lisaks tunneb COSAC heameelt energialiidu juhtimissüsteemi loomise üle, mis lõimib energia- ja kliimakavad ühtsesse raamistikku, kuna see looks koostöömehhanismi ELi kliima- ja energiapoliitika 2030 eesmärkide rakendamise järelevalveks.

5.5.

COSAC märgib, et mitmed liikmesriigid sõltuvad ühestainsast energiatarnijast, mis on väljakutseks Euroopa Liidule – maailma suurimale energia importijale. COSAC toetab kõiki jõupingutusi suurendada Euroopa Liidus kohalike energiaallikate kasutamist täies kooskõlas kliimaeesmärkidega ja tagada energiavarustus ning edendab energiaallikate mitmekesistamist. COSAC juhib tähelepanu asjaolule, et keskkonna kaitseks ja taastuvenergia tootmise suurendamiseks võetud meetmed parandavad samuti Euroopa Liidu konkurentsivõimet. Sellega seoses rõhutab COSAC teadus- ja arendustegevuse olulisust. Lisaks toetab COSAC uute energiatehnoloogiate ja uuenduslike lahenduste edendamist.

5.6.

Energia peab jääma kodanikele ja ettevõtjatele taskukohaseks. Propageerides kavasid, mille tulemusel kaitstakse kliimat ja keskkonda, rõhutab COSAC, et tööstusele ja ettevõtjatele tuleb tagada säästev tulevik ning aus konkurents. Meeles tuleb pidada energia taskukohasust ning Euroopa tööstuse konkurentsivõimet. Arvesse tuleb võtta energiamahukate tööstusharude konkreetseid vajadusi.

5.7.

COSAC kordab, et kliimamuutuste vastane võitlus peab jääma Euroopa Liidu keskkonnapoliitika üheks peamiseks eesmärgiks. Samal ajal ei tohi unustada muid keskkonnareostuse põhjuseid. Sellega seoses märgib COSAC, et plast ning eriti mikroplast on märkimisväärsed reostajad, eriti maismaavete ning ookeanide reostajad. COSAC peab oluliseks tõhustada plastireostuse vastast tegevust ning lõpetada mikroplasti kasutamine eri tooterühmades. COSAC on nõus meetmetega, mille eesmärk on vähendada plastijäätmeid, eriti ühekordselt kasutatavaid plasttooteid.

5.8.

COSAC tunneb heameelt Euroopa Liidu programmi „Life“ tegevuse üle, mis toetab kliimameetmete võtmist ning keskkonna- ja looduskaitseprojekte kogu ELis. COSAC rõhutab selliste projektide olulisust.

6.   LIIDU KODANIKELE LÄHEMAL OLEV LÄBIPAISTEV EUROOPA LIIT EESSEISVAID EUROOPA PARLAMENDI VALIMISI SILMAS PIDADES

6.1.

COSAC rõhutab subsidiaarsuse põhimõtte olulist rolli Euroopa Liidu oma kodanikele lähemale toomisel. Otsused tehakse nii avalikult ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik.

6.2.

COSAC tunneb heameelt subsidiaarsuse, proportsionaalsuse ja „Teeme vähem, aga paremini“ rakkerühma aruande üle ning hiljutise Euroopa Komisjoni teatise „Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte rolli suurendamine ELi poliitikakujundamises“ ja sellele lisatud soovituste üle muuta subsidiaarsus aktiivsemaks ja nähtavamaks.

6.3.

COSAC rõhutab, et riikide parlamentide nõuetekohane kaasamine Euroopa tasandil poliitikakujundamise ja õigusloome protsessi on olulise tähtsusega, et tagada ulatuslik läbipaistvus, tõhusus ja üldsuse heakskiit. COSAC julgustab ELi institutsioone ning riikide ja piirkondade parlamente, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi ning kodanikuühiskonda tegema koostööd, et parandada mõttevahetust parlamentide, ametiasutuste ja kodanike vahel kogu Euroopa Liidus.

6.4.

COSAC tunneb heameelt Euroopa Komisjoni ettepanekute üle parandada suhtlust piirkondlike ja kohalike ametiasutustega ning võtta arvesse nende eripära üldiste konsultatsioonide käigus. COSAC kutsub piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi üles tihendama oma suhtlust Euroopa Komisjoniga.

6.5.

COSAC leiab, et subsidiaarsuse, proportsionaalsuse ja „Teeme vähem, aga paremini“ rakkerühma aruanne ning Euroopa Komisjoni teatis „Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte rolli suurendamine ELi poliitikakujundamises“ on hea alus edasisteks läbirääkimisteks. Pidades silmas COSACi väljendatud seisukohta LVIII COSACi järeldustes seoses rakkerühma loomise menetlusega, rõhutab COSAC selle olulisust, et riikide parlamente ja Euroopa Parlamenti kutsutaks kõnealustes aruteludes aktiivselt osalema. Need arutelud peaksid muu hulgas hõlmama järgmist: põhjendatud arvamuse esitamise kaheksa nädala pikkuse tähtaja pikendamine subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanismi raames, jättes tähtaja arvutamisest välja institutsioonide töö vaheajad ning kaaludes kaheteist nädala pikkuse tähtaja kehtestamist; liikmesriikide parlamentidele lisavõimaluse andmine avaldada oma arvamust proportsionaalsuse ning seadusandliku ettepaneku õigusliku aluse osas põhjendatud arvamustes, võttes arvesse seda, et mõned muudatused saab teha ilma aluslepingut muutmata. COSAC kordab, et ta väärtustab nn rohelise kaardi mehhanismi kui Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide parlamentide vahelise poliitilise dialoogi pikendust.

6.6.

COSAC tunneb heameelt ELi institutsioonide jõupingutuste üle saavutada suurem läbipaistvus. Sellega seoses tunnustab COSAC nõukogu pooleliolevaid jõupingutusi vaadata läbi oma õigusloome läbipaistvuse normid ning tunneb heameelt Euroopa Ombudsmani ja liikmesriikide parlamentide nõude üle saavutada suurem läbipaistvus. COSAC jälgib tähelepanelikult nõukogu arutelusid, kutsub nõukogu üles koostama õigeaegselt aruanne nimetatud arutelude mis tahes edusammude kohta ning kordab LVIII COSACi täiskogu seisukohtade punktis 2.8 (Eesti) ja LIX COSACi täiskogu seisukohtade punktis 2.6/2.7 (Bulgaaria) esitatud järeldusi. Seoses Euroopa Komisjoni ettepanekuga luua kohustuslik läbipaistvusregister kutsub COSAC kõiki sidusrühmi üles käsitlema seda küsimust konstruktiivselt.

6.7.

COSAC rõhutab, et Euroopa Liidu kodanike esindatus Euroopa Parlamendis põhineb vabadel ja õiglastel valimistel. Erakonnad Euroopa tasandil on otseseks seoseks kodanike ja poliitilise süsteemi vahel, tagades läbipaistvuse ja parema arusaama Euroopa Liidu otsustamisprotsessist.

6.8.

Eesseisvaid, 23.–26. mail 2019 toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi silmas pidades väärtustab COSAC ELi institutsioonide jõupingutusi tugevdada demokraatlikku vastupanuvõimet Euroopas. Läbipaistvuse tagamine poliitilises veebireklaamis, väärinfo levitamise kampaaniate vastu võitlemine, Euroopa tasandi erakondade rahastamise eeskirjade parandamine ning küberjulgeoleku suurendamine on olulised meetmed, et võidelda tõhusalt uut liiki ohtude vastu, mis ohustavad vabu ja õiglaseid valimisi.

6.9.

COSAC ergutab kõiki ELi kodanikke eesseisvatel Euroopa Parlamendi valimistel aktiivselt osalema. Lisaks tuletab COSAC meelde, et igal Euroopa Liidu kodanikul on õigus osaleda vahetult liidu demokraatlikus elus, muu hulgas Euroopa kodanikualgatuse kaudu.

(1)  COM(2018) 634 final, COM(2018) 633 final ja COM(2018) 631 final.