Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas

(2018/C 455/01)

Viimane väljaanne

ELT C 445, 10.12.2018

Eelmised väljaanded

ELT C 436, 3.12.2018

ELT C 427, 26.11.2018

ELT C 408, 12.11.2018

ELT C 399, 5.11.2018

ELT C 392, 29.10.2018

ELT C 381, 22.10.2018

Käesolevad tekstid on kättesaadavad

EUR-Lex’is järgmisel aadressil: http://eur-lex.europa.eu

Euroopa Kohtu uute liikmete vande andmine

(2018/C 455/02)

L. S. Rossi, I. Jarukaitis, P. G. Xuereb ja N. Piçarra, kes nimetati Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate 28. veebruari 2018. aasta, (1)13. juuni 2018. aasta (2) ja 25. juuli 2018. aasta (3) otsusega Euroopa Kohtu kohtunikeks ajavahemikuks 7. oktoobrist 2018 kuni 6. oktoobrini 2024, andsid Euroopa Kohtu ees vande 8. oktoobril 2018.

G. Pitruzzella ja G. Hogan, kes nimetati Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate 28. veebruari 2018. aasta ja 5. septembri 2018. aasta (4) otsusega Euroopa Kohtu kohtujuristideks ajavahemikuks 7. oktoobrist 2018 kuni 6. oktoobrini 2024, andsid Euroopa Kohtu ees vande 8. oktoobril 2018.

---

(1)  ELT L 64, 7.3.2018, lk 1.

(2)  ELT L 155, 19.6.2018, lk 4.

(3)  ELT L 209, 20.8.2018, lk 1.

(4)  ELT L 228, 11.9.2018, lk 1.

Euroopa Kohtu presidendi valimine

(2018/C 455/03)

Olles 9. oktoobril 2018 kokku tulnud, valisid Euroopa Kohtu kohtunikud kodukorra artikli 8 lõike 1 alusel ajavahemikuks 9. oktoobrist 2018 kuni 6. oktoobrini 2021 Euroopa Kohtu presidendiks K. Lenaertsi.

Euroopa Kohtu asepresidendi valimine

(2018/C 455/04)

Olles 9. oktoobril 2018 kokku tulnud, valisid Euroopa Kohtu kohtunikud kodukorra artikli 8 lõike 4 alusel ajavahemikuks 9. oktoobrist 2018 kuni 6. oktoobrini 2021 Euroopa Kohtu asepresidendiks R. Silva de Lapuerta.

Viiest kohtunikust koosnevate kodade presidentide valimine

(2018/C 455/05)

Olles 9. oktoobril 2018 kokku tulnud, valisid Euroopa Kohtu kohtunikud kodukorra artikli 12 lõike 1 alusel ajavahemikuks 9. oktoobrist 2018 kuni 6. oktoobrini 2021 J.-L. Bonichot esimese koja presidendiks, A. Arabadjievi teise koja presidendiks, A. Prechali kolmanda koja presidendiks, M. Vilarasi neljanda koja presidendiks ja E. Regani viienda koja presidendiks.

Peakohtujuristi nimetamine

(2018/C 455/06)

Euroopa Kohus nimetas 10. oktoobri 2018. aasta üldkoosolekul M. Szpunari peakohtujuristiks ajavahemikuks 10. oktoobrist 2018 kuni 6. oktoobrini 2019.

Kolmest kohtunikust koosnevate kodade presidentide valimine

(2018/C 455/07)

Olles 10. oktoobril 2018 kokku tulnud, valisid Euroopa Kohtu kohtunikud kodukorra artikli 12 lõike 2 alusel ajavahemikuks 10. oktoobrist 2018 kuni 6. oktoobrini 2019 C. Toaderi kuuenda koja presidendiks, T. von Danwitzi seitsmenda koja presidendiks, F. Biltgeni kaheksanda koja presidendiks, K. Jürimäe üheksanda koja presidendiks ja C. Lycourgose kümnenda koja presidendiks.

Euroopa Kohtu kodukorra artiklis 107 märgitud kohtuasju lahendavate kodade määramine

(2018/C 455/08)

Euroopa Kohus määras 10. oktoobri 2018. aasta üldkoosolekul kodukorra artikli 11 lõike 2 alusel, et ajavahemikul 10. oktoobrist 2018 kuni 6. oktoobrini 2019 lahendavad kodukorra artiklis 107 märgitud kohtuasju esimene ja teine koda.

Euroopa Kohtu kodukorra artiklis 193 märgitud kohtuasju lahendava koja määramine

(2018/C 455/09)

Euroopa Kohus määras 10. oktoobri 2018. aasta üldkoosolekul kodukorra artikli 11 lõike 2 alusel, et ajavahemikul 10. oktoobrist 2018 kuni 6. oktoobrini 2019 lahendab kodukorra artiklis 193 märgitud kohtuasju kolmas koda.

Kohtunike määramine kodadesse

(2018/C 455/10)

Euroopa Kohus otsustas 10. oktoobri 2018. aasta üldkoosolekul määrata kohtunikud viiest kohtunikust koosnevatesse kodadesse järgmiselt:

Esimene koda

koja president J.-C. Bonichot,

kohtunikud C. Toader, A. Rosas, L. Bay Larsen ja M. Safjan

Teine koda

koja president A. Arabadjiev,

kohtunikud T. von Danwitz, E. Levits, M. Berger, C. Vajda ja P. G. Xuereb

Kolmas koda

koja president A. Prechal,

kohtunikud F. Biltgen, J. Malenovský, C. G. Fernlund ja L. S. Rossi

Neljas koda

koja president M. Vilaras,

kohtunikud K. Jürimäe, D. Šváby, S. Rodin ja N. Piçarra

Viies koda

koja president E. Regan,

kohtunikud C. Lycourgos, E. Juhász, M. Ilešič ja I. Jarukaitis

Euroopa Kohus otsustas 10. oktoobri 2018. aasta üldkoosolekul määrata kohtunikud kolmest kohtunikust koosnevatesse kodadesse järgmiselt:

Kuues koda

koja president C. Toader,

kohtunikud A. Rosas, L. Bay Larsen ja M. Safjan

Seitsmes koda

koja president T. von Danwitz,

kohtunikud E. Levits, M. Berger, C. Vajda ja P. G. Xuereb

Kaheksas koda

koja president F. Biltgen,

kohtunikud J. Malenovský, C. G. Fernlund ja L. S. Rossi

Üheksas koda

koja president K. Jürimäe,

kohtunikud D. Šváby, S. Rodin ja N. Piçarra

Kümnes koda

koja president C. Lycourgos,

kohtunikud E. Juhász, M. Ilešič ja I. Jarukaitis

Kohtukoosseisude määramise nimekirjad

(2018/C 455/11)

Euroopa Kohus koostas 11. oktoobri 2018. aasta üldkoosolekul suurkoja koosseisu määramiseks järgmise nimekirja:

A. Rosas

I. Jarukaitis

E. Juhász

L. S. Rossi

M. Ilešič

N. Piçarra

J. Malenovský

P. G. Xuereb

E. Levits

C. Lycourgos

L. Bay Larsen

K. Jürimäe

T. von Danwitz

F. Biltgen

C. Toader

S. Rodin

M. Safjan

C. Vajda

D. Šváby

C. G. Fernlund

A. Arabadjiev

M. Berger

Euroopa Kohus koostas 11. oktoobri 2018. aasta üldkoosolekul viiest kohtunikust koosnevate kodade moodustamiseks järgmise nimekirja:

Esimene koda

A. Rosas

M. Safjan

L. Bay Larsen

C. Toader

Teine koda

E. Levits

P. G. Xuereb

T. von Danwitz

C. Vajda

M. Berger

Kolmas koda

J. Malenovský

L. S. Rossi

C. G. Fernlund

F. Biltgen

Neljas koda

D. Šváby

N. Piçarra

S. Rodin

K. Jürimäe

Viies koda

E. Juhász

I. Jarukaitis

M. Ilešič

C. Lycourgos

Euroopa Kohus koostas 11. oktoobri 2018. aasta üldkoosolekul kolmest kohtunikust koosnevate kodade moodustamiseks järgmise nimekirja:

Kuues koda

A. Rosas

L. Bay Larsen

M. Safjan

Seitsmes koda

E. Levits

M. Berger

C. Vajda

P. G. Xuereb

Kaheksas koda

J. Malenovský

C. G. Fernlund

L. S. Rossi

Üheksas koda

D. Šváby

S. Rodin

N. Piçarra

Kümnes koda

E. Juhász

M. Ilešič

I. Jarukaitis

Euroopa Kohtu (kuues koda) 18. oktoobri 2018. aasta otsus – Euroopa Komisjon versus Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik

(Kohtuasi C-669/16) (1)

((Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Keskkond - Direktiiv 92/43/EMÜ - Looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse - Artikli 4 lõige 1 - II ja III lisa - Erikaitsealade määramine - Harilik pringel))

(2018/C 455/12)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: J. Norris-Usher ja C. Hermes)

Kostja: Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (esindajad: G. Brown, keda abistasid barrister R. Palmer ja barrister M. Armitage)

Resolutsioon

1.

Kuna Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik ei ole ettenähtud tähtajaks teinud ettepanekut ega esitanud nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta artikli 4 lõike 1 ning II ja III lisa kohaselt loetelu, milles on nimetatud piisaval arvul pringlite (Phocoena phocoena) levialasid, ega ole selles osas vastavalt direktiivi artikli 3 lõikele 2 andnud oma panust Natura 2000 võrgustiku loomisse vastavalt sellele, mil määral tema territooriumil leidub selle liigi elupaiku, on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik rikkunud nendest sätetest talle tulenevaid kohustusi.

2.	Mõista kohtukulud välja Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigilt.

---

(1)  ELT C 63, 27.2.2017.

Euroopa Kohtu (neljas koda) 18. oktoobri 2018. aasta otsus – Gul Ahmed Textile Mills Ltd versus Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-100/17) (1)

((Apellatsioonkaebus - Dumping - Määrus (EÜ) nr 397/2004 - Pakistanist pärit puuvillase voodipesu import - Põhjendatud huvi säilimine))

(2018/C 455/13)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Gul Ahmed Textile Mills Ltd (esindajad: avocat L. Ruessmann, solicitor J. Beck)

Teised menetlusosalised: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: J.-P. Hix, keda abistasid Rechtsanwalt R. Bierwagen ja Rechtsanwalt C. Hipp), Euroopa Komisjon, (esindajad: J.-F. Brakeland ja N. Kuplewatzky)

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Gul Ahmed Textile Mills Ltd-lt.

---

(1)  ELT C 168, 29.5.2017.

Euroopa Kohtu (esimene koda) 18. oktoobri 2018. aasta otsus – Internacional de Productos Metálicos, SA versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-145/17 P) (1)

((Apellatsioonkaebus - Dumping - Hiina Rahvavabariigist pärit või Malaisiast lähetatud rauast või terasest kinnitusdetailide import - Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames sõlmitud dumpinguvastase lepingu rikkumine - Sisse nõutud dumpinguvastaste tollimaksude kehtetuks tunnistamine - Tagasiulatuva mõju puudumine - ELTL artikli 263 neljas lõik - Isiklikult puudutatud isik - Halduse üldakt, mis ei vaja rakendusmeetmeid))

(2018/C 455/14)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Apellant: Internacional de Productos Metálicos, SA (esindajad: abogado C. Cañizares Pacheco, abogado E. Tejedor de la Fuente ja abogado A. Monreal Lasheras)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon (esindajad: J.-F. Brakeland, M. França ja G. Luengo)

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Internacional de Productos Metálicos, SA-lt.

---

(1)  ELT C 195, 19.6.2017.

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 18. oktoobri 2018. aasta otsus (Landgericht München I eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Bastei Lübbe GmbH & Co. KG versus Michael Strotzer

(Kohtuasi C-149/17) (1)

((Eelotsusetaotlus - Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused - Direktiiv 2001/29/EÜ - Intellektuaalomandi õiguste järgimine - Direktiiv 2004/48/EÜ - Kahju hüvitamine autoriõigust rikkuva failijagamise korral - Interneti-ühendus, mida on võimalik kasutada ühenduse valdaja pereliikmetel - Internetiühenduse valdaja vastutusest vabastamine vajaduseta täpsustada, mil viisil pereliige ühendust kasutas - Euroopa Liidu põhiõiguste harta - Artikkel 7))

(2018/C 455/15)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht München I

Põhikohtuasja pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Bastei Lübbe GmbH & Co. KG

Vastustaja apellatsioonimenetluses: Michael Strotzer

Resolutsioon

Esiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas artikli 8 lõikeid 1 ja 2 koostoimes artikli 3 lõikega 1 ning teiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta artikli 3 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus sellised riigisisesed õigusnormid, mis on kõne all põhikohtuasjas ja mida on tõlgendanud pädev liikmesriigi kohus ning mille kohaselt isikut, kellele kuulub internetiühendus, mille kaudu pandi failijagamise teel toime autoriõiguse rikkumine, ei peeta vastutavaks, kui ta nimetab vähemalt ühe pereliikme, kellel oli võimalik kõnealust internetiühendust kasutada, esitamata täpsemat teavet selle kohta, millisel hetkel ja millisel viisil kõnealune pereliige internetiühendust kasutas.

---

(1)  ELT C 213, 3.7.2017.

Euroopa Kohtu (kuues koda) 18. oktoobri 2018. aasta otsus (Supreme Court of the United Kingdomi eelotsusetaotlus – Ühendkuningriik) – Commissioners for Her Majesty’s Revenue and Customs versus Volkswagen Financial Services (UK) Ltd

(Kohtuasi C-153/17) (1)

((Eelotsusetaotlus - Ühine käibemaksusüsteem - Direktiiv 2006/112/EÜ - Artiklid 168 ja 173 - Sisendkäibemaksu mahaarvamine - Sõidukite liisimise tehingud - Kaubad ja teenused, mida kasutatakse korraga nii maksustatavates kui ka maksuvabades tehingutes - Mahaarvamisõiguse tekkimine ja kohaldamisala - Mahaarvatav osa))

(2018/C 455/16)

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Supreme Court of the United Kingdom

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: Commissioners for Her Majesty’s Revenue and Customs

Vastustaja kassatsioonimenetluses: Volkswagen Financial Services (UK) Ltd

Resolutsioon

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artiklit 168 ja artikli 173 lõike 2 punkti c tuleb tõlgendada nii, et esiteks, isegi kui selliste vallasasjade liisingutehingutega, nagu on käsitluse all põhikohtuasjas, seotud üldkulud ei kajastu mitte asja valduse üleandmisel kliendi poolt tasumisele kuuluvas summas ehk tehingu maksustatavas osas, vaid tehingu „finantseerimise“ osa kohaselt tasumisele kuuluva intressi summas ehk tehingu maksuvabas osas, tuleb neid üldkulusid käibemaksuga maksustamise eesmärgil sellest hoolimata pidada müügihinna moodustavaks komponendiks, ja et teiseks ei või liikmesriigid kohaldada jaotamismeetodit, mis ei võta arvesse kõnealuse asja algset väärtust selle tarnimisel, kui see meetod ei taga täpsemat jaotamist kui see, mis tuleneb käibel põhineva jaotusmeetodi kohaldamisest.

---

(1)  ELT C 178, 6.6.2017.

Euroopa Kohtu (esimene koda) 17. oktoobri 2018. aasta otsus (Supreme Court’i eelotsusetaotlus – Iirimaa) – Volkmar Klohn versus An Bord Pleanála

(Kohtuasi C-167/17) (1)

((Eelotsusetaotlus - Keskkond - Teatud projektide keskkonnamõju hindamine - Loa andmise otsuse vaidlustamise õigus - Nõue tagada, et menetlus ei ole üle jõu käivalt kulukas - Mõiste - Ajaline kohaldamine - Vahetu õigusmõju - Mõju liikmesriigis tehtud jõustunud otsusele kohtukulude kohta))

(2018/C 455/17)

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Supreme Court

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Volkmar Klohn

Kostja: An Bord Pleanála

menetluses osales: Sligo County Council, Maloney and Matthews Animal Collections Ltd

Resolutsioon

1.

Nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivi 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiviga 2003/35/EÜ) artikli 10a viiendat lõiku, tuleb tõlgendada nii, et selles sätestatud nõue, et teatud keskkonnaalased kohtumenetlused ei tohi olla üle jõu käivalt kulukad, ei ole vahetult kohaldatav. Kui liikmesriik ei ole viidatud artiklit üle võtnud, siis on nimetatud liikmesriigi kohtud siiski kohustatud, niivõrd kui see on võimalik, tõlgendama riigisisest õigust alates selle artikli ülevõtmise tähtaja möödumisest nii, et üksikisikuid ei takistaks selle artikli kohaldamisalasse kuuluva kohtumenetluse algatamisel või jätkamisel sellest tekkida võiv rahaline koormus.

2.

Direktiivi 85/337 (muudetud direktiiviga 2003/35) artikli 10a viiendat lõiku tuleb tõlgendada nii, et kui liikmesriigi kohtud teevad menetlustes, mis on kõnealuse artikli 10a viiendas lõigus sätestatud nõude, et teatud keskkonnaalased kohtumenetlused ei tohi olla üle jõu käivalt kulukad, ülevõtmise tähtaja möödumise ajal käimas, otsuse kulude jaotuse kohta, siis peavad nad järgima liidu õigusega kooskõlalise tõlgendamise kohustust, võtmata arvesse kuupäeva, mil need kulud kõnealuse menetluse käigus tekkisid.

3.

Direktiivi 85/337 (muudetud direktiiviga 2003/35) artikli 10a viiendat lõiku tuleb tõlgendada nii, et kui liikmesriigi kohus otsustab sellises kohtuvaidluses, nagu käsitletakse põhikohtuasjas, kohtukulude suuruse üle, siis on tal liidu õigusega kooskõlalise tõlgendamise kohustus selles osas, milles kohtukulude jaotamise lõplikuks muutunud otsuse seadusjõud seda ei takista, mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.

---

(1)  ELT C 178, 6.6.2017.

Euroopa Kohtu (esimene koda) 18. oktoobri 2018. aasta otsus (Commissione tributaria di primo grado di Bolzano eelotsusetaotlus – Itaalia) – Rotho Blaas Srl versus Agenzia delle Dogane e dei Monopoli

(Kohtuasi C-207/17) (1)

((Eelotsusetaotlus - Ühine kaubanduspoliitika - Hiina Rahvavabariigist pärit teatud toodete lõplik dumpinguvastane tollimaks - Dumpinguvastane tollimaks, mille Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) vaidluste lahendamise organ tunnistas üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppega vastuolus olevaks))

(2018/C 455/18)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Commissione tributaria di primo grado di Bolzano

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Rotho Blaas Srl

Vastustaja: Agenzia delle Dogane e dei Monopoli

Resolutsioon

Esimese küsimuse uurimisel ei selgunud ühtki asjaolu, mis võiks nõukogu 26. jaanuari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 91/2009, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit rauast või terasest kinnitusdetailide impordi suhtes; nõukogu 4. oktoobri 2012. aasta rakendusmääruse (EL) nr 924/2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 91/2009; või komisjoni 26. märtsi 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/519, millega pärast määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit rauast või terasest kinnitusdetailide impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida laiendatakse Malaisiast lähetatud teatavate rauast või terasest kinnitusdetailide impordile, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Malaisiast pärinevana või mitte, kehtivust mõjutada.

---

(1)  ELT C 277, 21.8.2017.

Euroopa Kohtu (esimene koda) 17. oktoobri 2018. aasta otsus (Supreme Court’i eelotsusetaotlus – Iirimaa) – Ryanair Ltd versus The Revenue Commissioners

(Kohtuasi C-249/17) (1)

((Eelotsusetaotlus - Ühine käibemaksusüsteem - Mõiste „maksukohustuslane“ - Valdusettevõtja - Sisendkäibemaksu mahaarvamine - Kulud nõustamisteenustele, mida kasutati seoses osaluse omandamisega teises äriühingus - Omandava ettevõtja kavatsus osutada ülevõetavale äriühingule juhtimisteenuseid - Selliste teenuste osutamise puudumine - Õigus maha arvata käibemaks, mis on arvestatud kasutatud teenustelt))

(2018/C 455/19)

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Supreme Court

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: Ryanair Ltd

Vastustaja: The Revenue Commissioners

Resolutsioon

Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas artikleid 4 ja 17 tuleb tõlgendada nii, et need annavad sellisele äriühingule nagu põhikohtuasjas, mis kavatseb omandada kogu osaluse teises äriühingus, et teostada majandustegevust, mis seisneb viimasele käibemaksuga maksustatavate juhtimisteenuste osutamises, õiguse arvata sisendkäibemaksuna maha ülevõtupakkumise raames kasutatud nõustamisteenustele tehtud kuludelt tasutud käibemaksu täies ulatuses ka siis, kui seda majandustegevust lõpuks ellu ei viidud, kui need kulud on tekkinud ainult seoses kavandatava majandustegevusega.

---

(1)  ELT C 221, 10.7.2017.

Euroopa Kohtu (kuues koda) 18. oktoobri 2018. aasta otsus – Euroopa Komisjon versus Rumeenia

(Kohtuasi C-301/17) (1)

((Liikmesriigi kohustuste rikkumine - 2005. aasta ühinemisakt - Ühinevate riikide kohustused - Keskkond - Direktiiv 1999/31/EÜ - Artikli 14 punkt b - Jäätmete ladestamine prügilasse - Niisuguste prügilate sulgemine, mis ei ole saanud prügila käitamise luba - Sulgemisprotsess ja järelhooldus))

(2018/C 455/20)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: L. Nicolae ja E. Sanfrutos Cano)

Kostja: Rumeenia (esindajad: R.-H. Radu, E. Gane, L. Liţu, O.-C. Ichim ja M. Chicu, hiljem C.-R. Canţăr, E. Gane, L. Liţu, O.-C. Ichim ja M. Chicu)

Resolutsioon

1)

Kuna Rumeenia ei ole 68 prügila osas täitnud oma kohustust võtta kõik vajalikud meetmed, et sulgeda nõukogu 29. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/31 prügilate kohta artikli 7 punkti g ja artikli 13 järgides nii kiiresti kui võimalik prügilad, millele ei ole antud selle direktiivi artikli 8 kohaselt luba tegevust jätkata, on Rumeenia rikkunud kohustusi, mis tulenevad direktiivi 1999/31 artikli 14 punktist b koosmõjus selle direktiivi artikliga 13.

2)	Mõista kohtukulud välja Rumeenialt.

---

(1)  ELT C 239, 24.7.2017.

Euroopa Kohtu (kuues koda) 17. oktoobri 2018. aasta otsus (Bayerischer Verwaltungsgerichtshof’i eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Günter Hartmann Tabakvertrieb GmbH & Co. KG versus Stadt Kempten

(Kohtuasi C-425/17) (1)

((Eelotsusetaotlus - Õigusaktide ühtlustamine - Tubakatoodete valmistamine, esitlemine ja müük - Direktiiv 2014/40/EL - Suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka turuleviimise keeld - Mõisted „närimistubakas“ ja „suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas“ - Peeneks jahvatatud tubakast valmistatud pastataoline mass (Thunder Chewing Tabacco) ja peeneks lõigatud tubakaga täidetud väikesed poorsed tsellulooskotikesed (Thunder Frosted Chewing Bags)))

(2018/C 455/21)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bayerischer Verwaltungsgerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Günter Hartmann Tabakvertrieb GmbH & Co. KG

Vastustaja: Stadt Kempten

menetluses osales: Landesanwaltschaft Bayern

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/40/EL tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/37/EÜ, artikli 2 punkti 8 koostoimes direktiivi artikli 2 punktiga 6 tuleb tõlgendada nii, et nende sätete tähenduses närimiseks ettenähtud tubakatoodeteks võib pidada vaid tubakatooteid, mida ei saa sihipäraselt tarbida muul viisil kui närides, ning see tuleb kindlaks teha liikmesriigi kohtul, võttes arvesse vastavate toodete kõiki objektiivseid asjakohaseid omadusi, nagu nende koostist, konsistentsi, esitlusvormi ning vajaduse korral nende tegelikku kasutamist tarbijate poolt.

---

(1)  ELT C 347, 16.10.2017.

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 17. oktoobri 2018. aasta otsus – Euroopa Komisjon versus Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik

(Kohtuasi C-503/17) (1)

((Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiiv 95/60/EÜ - Gaasiõlide ja petrooli erimärgistamine - Eraomandis olevate lõbusõidulaevade tankimine))

(2018/C 455/22)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: F. Tomat ja J. Tomkin)

Kostja: Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (esindajad: S. Brandon, keda abistas barrister M. Gray)

Resolutsioon

1.

Kuna Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik on lubanud märgistatud kütuse kasutamist eraomandis lõbusõidulaevade käitamiseks, isegi kui see kütus ei ole aktsiisist vabastatud ega selle suhtes ei ole aktsiisi vähendatud, siis on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik rikkunud kohustusi, mis tulenevad nõukogu 27. novembri 1995. aasta direktiivist 95/60/EÜ gaasiõlide ja petrooli erimärgistamise kohta.

2.	Mõista kohtukulud välja Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigilt.

---

(1)  ELT C 347, 16.10.2017.

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 17. oktoobri 2018. otsus – Euroopa Komisjon versus Iirimaa

(Kohtuasi C-504/17) (1)

((Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Energiatoodete ja elektrienergia maksustamine - Direktiiv 2003/96/EÜ - Artiklid 4 ja 7 - Mootorikütuste madalaima maksustamistaseme kohaldamine - Direktiiv 95/60/EÜ - Gaasiõlide ja petrooli erimärgistamine - Eraomanduses olevate väikelaevade tankimine)

(2018/C 455/23)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: F. Tomat ja J. Tomkin)

Kostja: Iirimaa (esindajad: M. Browne, G. Hodge ja J. Quaney ning A. Joyce, keda abistasid F. Callanan, SC ja B. Doherty, BL)

Resolutsioon

1.

Kuna Iirimaa ei ole taganud väikelaevade jõuseadmete jaoks kasutatava gaasiõli suhtes mootorikütuste madalaima maksustamistaseme kohaldamist, mis on ette nähtud nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivis 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik, ja kuna Iirimaa lubab kasutada märgistatud kütust eraomanduses olevate väikelaevade jõuseadmete jaoks, isegi kui niisugusele kütusele ei kohaldata mingit aktsiisivabastust ega -vähendust, siis on Iirimaa rikkunud kohustusi, mis tulenevad direktiivi 2003/96 artiklitest 4 ja 7 ning nõukogu 27. novembri 1995. aasta direktiivi 95/60/EÜ gaasiõlide ja petrooli märgistamise kohta.

2.	Mõista kohtukulud välja Iirimaalt.

---

(1)  ELT C 347, 16.10.2017.

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 18. oktoobri 2018. aasta otsus (Consiglio di Stato eelotsusetaotlus – Itaalia) – IBA Molecular Italy Srl versus Azienda ULSS n.o 3 jt

(Kohtuasi C-606/17) (1)

((Eelotsusetaotlus - Asjade riigihankelepingud - Direktiiv 2004/18/EÜ - Artikli 1 lõike 2 punkt a - Lepingu sõlmimine väljaspool hankemenetlust - Mõiste „rahaliste huvidega seotud lepingud“ - Mõiste „avaliku sektori asutus“))

(2018/C 455/24)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Consiglio di Stato

Põhikohtuasja pooled

Hageja: IBA Molecular Italy Srl

Kostjad: Azienda ULSS n. 3, Regione Veneto, Ministero della Salute, Ospedale dell’Angelo di Mestre

menetluses osales: Istituto Sacro Cuore Don Calabria di Negrar, Azienda ULSS no 22

Resolutsioon

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta artikli 1 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et mõiste „rahaliste huvidega seotud leping“ hõlmab ka otsust, millega avaliku sektori hankija sõlmib otse teatava ettevõtjaga lepingu ja annab seega ilma riigihankemenetlust korraldamata sihtrahastuse täies ulatuses toodete valmistamiseks, mis on mõeldud tasuta tarnimiseks erinevatele asutustele, kes on vabastatud mis tahes tasu maksmisest eelnimetatud tarnijale, välja arvatud tarnekuludena kindla summa 180 euro maksmine saadetiselt.

2.

Direktiivi 2004/18 artikli 1 lõike 2 punkti a ja artiklit 2 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus niisugune riigisisene õigusnorm nagu see, mida käsitletakse põhikohtuasjas, mis – võrdsustades „klassifikatsiooni saanud“ erahaiglad avalik-õiguslike haiglatega sel teel, et liidab need riikliku tervishoiuplaneerimissüsteemiga, mida reguleerivad ad hoc lepingud, mis erinevad tavalistest akrediteerimissuhetest teiste tervishoiuteenuste osutamise süsteemis osalevate eraõiguslike isikutega – jätab need erahaiglad liikmesriigi enda ja liidu hankenormide kohaldamisalast välja, sealhulgas juhul, kui sellised isikud on kohustatud valmistama teatavaid meditsiinilise tegevuse jaoks vajalikke tooteid ning need avalik-õiguslikele tervishoiuasutustele tasuta tarnima, mille eest nad saavad ühtlasi selleks tootmiseks ja tarnimiseks vajalikku avalikku rahastust.

---

(1)  ELT C 22, 22.1.2018.

Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 18. oktoobri 2018. aasta otsus (Vrhovno sodišče Republike Slovenije eelotsusetaotlus – Sloveenia) – E. G. versus Sloveenia Vabariik

(Kohtuasi C-662/17) (1)

((Eelotsusetaotlus - Euroopa ühine varjupaigasüsteem - Direktiiv 2013/32/EL - Artikli 46 lõige 2 - Kaebus otsuse peale, millega keelduti pagulasseisundi andmisest, kuid anti täiendava kaitse seisund - Vastuvõetavus - Piisava huvi puudumine, kui liikmesriigi antud täiendava kaitse seisund pakub samu õigusi ja hüvesid nagu liidu ja siseriikliku õiguse kohane pagulasseisund - Taotleja konkreetse olukorra asjakohasus nende õiguste ja hüvede samasuse hindamisel))

(2018/C 455/25)

Kohtumenetluse keel: sloveeni

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Vrhovno sodišče Republike Slovenije

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: E. G.

Vastustaja: Sloveenia Vabariik

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta artikli 46 lõike 2 teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et selliste liikmesriigi õigusaktidega, nagu on kõne all põhikohtuasjas, antud täiendava kaitse seisund ei paku nimetatud sätte tähenduses „samu õigusi ja hüvesid nagu liidu ja siseriikliku õiguse kohane pagulasseisund“, mistõttu ei või liikmesriigi kohus jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata kaebust, mis on esitatud pagulasseisundi taotlust põhjendamatuks pidanud, kuid täiendava kaitse seisundi andud otsuse peale, tuues põhjenduseks, et taotleja ei ole piisavalt huvitatud menetluse jätkamisest, kui tuvastatakse, et need õigused ja hüved, mis kohaldatavate siseriiklike õigusaktide aluse nende kahe rahvusvahelise kaitse seisundiga kaasnevad, ei ole tegelikult samad.

Sellist kaebust ei või jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata ka juhul, kui taotleja konkreetset olukorda arvesse võttes tuvastatakse, et pagulasseisund ei annaks talle rohkem õigusi ja hüvesid kui täiendava kaitse seisund, kuna taotleja ei tugine või veel ei tugine pagulasseisundiga kaasnevatele õigustele, kuid täiendava kaitse seisund talle neid õigusi ei anna või annab väiksemal määral.

---

(1)  ELT C 32, 29.1.2018.

Euroopa Kohtu (esimene koda) 17. oktoobri 2018. aasta otsus (High Court of Justice, Family Division’i (England and Wales) eelotsusetaotlus – Ühendkuningriik) – UD versus XB

(Kohtuasi C-393/18 PPU) (1)

((Eelotsusetaotlus - Eelotsuse kiirmenetlus - Õigusalane koostöö tsiviilasjades - Määrus (EÜ) nr 2201/2003 - Artikli 8 lõige 1 - Kohtualluvus vanemliku vastutusega seotud asjades - Mõiste „lapse harilik viibimiskoht“ - Füüsilise kohalviibimise nõue - Ema ja lapse kinnipidamine kolmandas riigis ema tahte vastaselt - Ema ja lapse põhiõiguste rikkumine))

(2018/C 455/26)

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

High Court of Justice, Family Division (England and Wales)

Põhikohtuasja pooled

Hageja: UD

Kostja: XB

Resolutsioon

Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000, artikli 8 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et laps peab liikmesriigis olema füüsiliselt kohal viibinud, et selle sätte tähenduses saaks tema harilikuks viibimiskohaks pidada seda liikmesriiki. Põhikohtuasjas vaatluse all olevad asjaolud, mille kohaselt esiteks isa avaldas emale sundi, mille tulemusel sünnitas ema nende lapse kolmandas riigis ja elab lapsega seal alates viimase sünnist, ja teiseks ema või lapse põhiõiguste rikkumine, isegi kui need leiavad tõendamist, ei oma siinkohal mõju.

---

(1)  ELT C 276, 6.8.2018.

Euroopa Kohtu (esimene koda) 27. septembri 2018. aasta määrus (Tribunale di Milano eelotsusetaotlus – Itaalia) – FR versus Ministero dell’interno – Commissione Territoriale per il riconoscimento della Protezione Internazionale presso la Prefettura U.T.G. di Milano

(Kohtuasi C-422/18 PPU) (1)

((Eelotsusetaotlus - Eelotsuse kiirmenetlus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 - Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala - Rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise ühine kord - Direktiiv 2013/32/EL - Artikkel 46 - Euroopa Liidu põhiõiguste harta - Artikkel 18, artikli 19 lõige 2 ja artikkel 47 - Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile - Otsus, millega jäetakse rahvusvahelise kaitse taotlus rahuldamata - Riigisisesed õigusnormid, mis näevad ette teise kohtuastme - Automaatne peatav toime, mis on ainult esimeses kohtuastmes esitatud kaebusel))

(2018/C 455/27)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunale di Milano

Põhikohtuasja menetluse pooled

Hageja: FR

Kostja: Ministero dell’interno – Commissione Territoriale per il riconoscimento della Protezione Internazionale presso la Prefettura U.T.G. di Milano

Menetluses osales: Pubblico Ministero

Resolutsioon

Liidu õigust, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta, koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47, tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus niisugused riigisisesed õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mis näevad ette edasikaebemenetluse esimeses kohtuastmes tehtud kohtuotsuse peale, millega jäetakse jõusse pädeva haldusasutuse otsus rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise kohta, ent mis ei anna edasikaebusele automaatselt menetlust peatavat toimet, vaid mis lubavad nimetatud kohtuotsuse teinud kohtul määrata puudutatud isiku taotluse alusel – pärast seda kui ta on hinnanud edasikaebuses selle kohtuotsuse vaidlustamiseks esitatud väidete põhjendatust ja seda, kas kohtuotsuse täitmisest tuleneb taotluse esitajale tõsise ja korvamatu kahju risk –, et nimetatud kohtuotsuse täitmine peatatakse.

---

(1)  ELT C 311, 3.9.2018.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Handelsgericht Wien (Austria) 7. septembril 2018 – Austrian Airlines AG versus MG, NF

(Kohtuasi C-566/18)

(2018/C 455/28)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Handelsgericht Wien

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Austrian Airlines AG

Vastustajad apellatsioonimenetluses: MG, NF

Eelotsuse küsimused

1.

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 261/2004 (1) artikleid 5 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et lennureisijatel on määruse alusel seoses sama broneeringuga õigus hüvitisele rohkem kui üks kord, kui lend, millele lendu teostav lennuettevõtja on reisijad ümber broneerinud, tühistatakse või hilineb see üle kolme tunni, millest järeldub, et määruse artiklis 7 sätestatud hüvitis ei ole kindlasummaline, vaid sõltub tühistamiste arvust või ulatusest ja sellega seotud hilinemisest?

2.

Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kuidas on see kooskõlla viidav Euroopa Kohtu 19. novembri 2009. aasta otsuses Sturgeon jt (C-402/07 ja C-432/07) (2) ette nähtud põhimõttega, mille kohaselt tuleb määruse artiklit 5 tõlgendada nii, et hüvitise saamise kontekstis tuleb hilinenud lendude reisijad võrdsustada tühistatud lendude reisijatega, kui Euroopa Kohus on oma 23. oktoobri 2012. aasta otsuses Nelson jt (C-581/10 ja C-629/10) (3) leidnud, et kolme tundi ületavat hilinemist ei võeta kindlasummalise hüvitise arvutamisel arvesse?

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT L 46, 17.2.2004, lk 1; ELT eriväljaanne 07/08, lk 10).

(2)  EU:C:2009:716

(3)  EU:C:2012:657

HF 10. septembril 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (esimene koda) 29. juuni 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-218/17: HF versus parlament

(Kohtuasi C-570/18 P)

(2018/C 455/29)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: HF (esindaja: avocate A. Tymen)

Teine menetlusosaline: Euroopa Parlament

Apellandi nõuded

—	tühistada Üldkohtu 29. juuni 2018. aasta otsus kohtuasjas T-218/17; Seetõttu:

—	rahuldada apellandi nõuded esimeses kohtuastmes ning järelikult

—	tühistada Euroopa Parlamendi 30. juuni 2016. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata tema abitaotlus,

—	mõista vastustajalt mittevaralise kahju eest välja ex aequo et bono hinnatud summa 90 000 eurot,

—	mõista mõlema kohtuastme kõik kohtukulud välja vastustajalt.

Väited ja peamised argumendid

—	Õiguse olla ära kuulatud rikkumine – Harta artikli 41 lõike 1 punkti a rikkumine;

—	Harta artikli 41 lõike 1 rikkumine – Apellandi argumentide moonutamine – Esimese astme kohtu poolt põhjendamiskohustuse rikkumine;

—	Harta artikli 31 lõike 1 rikkumine – Personalieeskirjade artikli 12a lõigete 1 ja 3 ning artikli 24 rikkumine.

Peale selle vaidlustab apellant esimese astme kohtu otsuse jätta rahuldamata tema kahju hüvitamise nõue seetõttu, et puudub vaidlustatud otsus.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberlandesgericht Frankfurt am Main (Saksamaa) 20. septembril 2018 – Verbraucherzentrale Berlin eV versus DB Vertrieb GmbH

(Kohtuasi C-583/18)

(2018/C 455/30)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Oberlandesgericht Frankfurt am Main

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Verbraucherzentrale Berlin eV

Kostja: DB Vertrieb GmbH

Eelotsuse küsimused

1.

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivi 2011/83/EL tarbija õiguste kohta (1) artikli 2 punkti 6 tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab ka lepinguid, mis ei pane kauplejale otseselt kohustust teenust osutada, vaid mis annavad tarbijale õiguse osta edaspidi teenuseid hinnaalandusega? Juhul kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt:

2.

Kas valdkondlikku erandit, mida kohaldatakse „lepingute suhtes, mis sõlmitakse reisijateveo teenuse osutamiseks“ ja mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivi 2011/83/EL tarbija õiguste kohta artikli 3 lõike 3 punktis k, tuleb tõlgendada nii, et seda kohaldatakse ka olukordades, kus tarbijale ei osutata vastutasuna otseselt veoteenuseid, vaid ta saab õiguse sõlmida edaspidi veolepinguid hinnaalandusega?

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ, ELT 2011, L 304, lk 64.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Centrale Raad van Beroep (Madalmaad) 25. septembril 2018 – AFMB Ltd jt versus Raad van bestuur van de Sociale verzekeringsbank

(Kohtuasi C-610/18)

(2018/C 455/31)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Centrale Raad van Beroep

Põhikohtuasja pooled

Apellatsioonkaebuse esitajad: AFMB Ltd jt

Vastustaja apellatsioonimenetluses: Raad van bestuur van de Sociale verzekeringsbank

Eelotsuse küsimused

1.

A. Kas määruse (EMÜ) nr 1408/71 (1) artikli 14 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et sellises olukorras nagu põhikohtuasjades kuulub töötajana rahvusvahelisi vedusid tegev veoautojuht a. selle veoettevõtja veoautojuhtidest töötajate hulka, kes on ta tööle võtnud, kes tegelikult saab teda määramata aja jooksul piiranguteta käsutada, kes tegelikult teostab talle juhiste andmise õigust ja kes on tegelik palgakulude kandja, või b. selle ettevõtja veoautojuhtidest töötajate hulka, kes sõlmis temaga vormilise töölepingu ja kes maksis talle punktis a nimetatud veoettevõtjaga sõlmitud kokkuleppe alusel töötasu ning tasus sellelt töötasult sotsiaalkindlustusmakseid oma asukohaliikmesriigis, mitte punktis a nimetatud veoettevõtja asukohaliikmesriigis, või c. nii punktis a kui ka punktis b nimetatud ettevõtja veoautojuhtidest töötajate hulka? B. Kas määruse (EÜ) nr 883/2004 (2) artikli 13 lõike 1 punkti b tuleb tõlgendada nii, et sellises olukorras nagu põhikohtuasjades tuleb töötajana rahvusvahelisi vedusid tegeva veoautojuhi tööandjaks pidada a. veoettevõtjat, kes võttis ta tööle, kes tegelikult saab teda määramata aja jooksul piiranguteta käsutada, kes tegelikult teostab talle juhiste andmise õigust ja kes on tegelik palgakulude kandja, või b. ettevõtjat, kes sõlmis temaga vormilise töölepingu ja kes maksis talle punktis a nimetatud veoettevõtjaga sõlmitud kokkuleppe alusel töötasu ning tasus sellelt töötasult sotsiaalkindlustusmakseid oma asukohaliikmesriigis, mitte punktis a nimetatud veoettevõtja asukohaliikmesriigis, või c. nii punktis a kui ka punktis b nimetatud ettevõtjat?

2.

Juhul kui sellises olukorras nagu põhikohtuasjades peetakse tööandjaks küsimuse 1A punktis b ja küsimuse 1B punktis b nimetatud ettevõtjat: Kas määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 14 lõike 2 punkti a ja määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 13 lõike 1 punkti b kohaldamisel kehtivad põhikohtuasjades mutatis mutandis tervikuna või osaliselt eritingimused, mille täidetuse korral võivad sellised tööandjad nagu renditööjõudu vahendavad ettevõtjad ja teised vahendajad tugineda määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 14 lõike 1 punktis a ja määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklis 12 ette nähtud eranditele töökohariigi põhimõttest?

3.

Juhul kui sellises olukorras nagu põhikohtuasjades peetakse tööandjaks küsimuse 1A punktis b ja küsimuse 1B punktis b nimetatud ettevõtjat ja teisele küsimusele vastatakse eitavalt: Kas käesolevas eelotsusetaotluses kajastatud asjaolude puhul on tegemist olukorraga, mida tuleb pidada liidu õiguse ja/või EFTA õiguse kuritarvitamiseks? Kui jah, siis milline on selle tagajärg?

---

(1)  Nõukogu 14. juuni 1971. aasta määrus (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes (EÜT 1971, L 149, lk 2; ELT eriväljaanne 05/01, lk 35).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT 2004, L 166, lk 1; ELT eriväljaanne 05/05, lk 72).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de Primera Instancia de Albacete (Hispaania) 2. oktoobril 2018 – Laenuvõtjad versus Globalcaja S.A.

(Kohtuasi C-617/18)

(2018/C 455/32)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Juzgado de Primera Instancia de Albacete

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Laenuvõtjad

Kostja: Globalcaja S.A.

Eelotsuse küsimused

1.

Kas direktiivi 93/13 (1) artikli 6 lõikes 1 ette nähtud „mitte siduvuse“ õigusmõju välistab võimaluse, et ettevõtja ja tarbija võivad eraõigusliku lepingu kaudu kohandada lepingutingimust, mis ei vasta artikli 4 lõike 2 nõudele, et [lepingutingimus] peab olema koostatud selgelt ja arusaadavalt, kas langetades selles lepingutingimuses ette nähtud intressi alammäära või asendades selle lepingutingimuse tarbija jaoks vähem kahjustava lepingutingimusega? Kas vastust sellele küsimusele muudaks see, kui see kohandus nähakse ette tarbija ja ettevõtja vahel sõlmitud lepingus, mille eesmärk on just nimelt lahendada ilma kohtusse pöördumata vaidlus seoses nendevahelises varasemas lepingus ette nähtud eraldi kokku leppimata lepingutingimuse läbipaistvuse võimaliku puudumisega?

2.

Kas direktiivi 93/13 artikli 4 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sõnad „lepingu põhiobjekt“ ja „hinna ja tasu piisavus [ja] vastutehinguna pakutavad teenused või kaubad“ hõlmavad kahte lepingutingimust, mis on ette nähtud lepingus, milles ei ole ettevõtja ja tarbija vahel eraldi kokku lepitud ning milles ühelt poolt kohandatakse nendevahelises varasemas lepingus ette nähtud tingimust – asendades selle teise tingimusega, mis on tarbija jaoks vähem kahjustav – ning teiselt poolt tarbija loobub oma õigusest esitada kohtus või kohtuväliselt nõudeid seoses selle lepingutingimuse võimaliku läbipaistvuse puudumisega ja sellele läbipaistvuse puudumisele omaste tagajärgedega?

3.

Kui vastus eelmisele küsimusele on jaatav, siis kas direktiivi 93/13 artiklit 4 tuleb tõlgendada nii, et „lepingu sõlmimise objektiks oleva kauba või teenuse laadi“ ja „lepingu sõlmimise [ajal] kõiki sellega kaasnevaid asjaolusid“ võib arvesse võtta ainult selleks, et otsustada, kas lepingutingimused, mis ei puuduta lepingu põhiobjekti määratlemist, on ebaõiglased? Või kas neid samu kriteeriume võib, vastupidi, arvesse võtta artikli 4 lõikes 2 [osutatud lepingu] põhiobjekti puudutavate lepingutingimuste läbipaistvuse üle otsustamiseks?

4.

Kui vastus 2. küsimusele on jaatav, siis kas direktiivi artikli 4 lõikega 2 – konkreetselt sellest tulenevate selgelt ja arusaadavalt koostamise ja läbipaistvuse nõuetega – on kooskõlas liikmesriigi kohtupraktika, mille kohaselt ei peeta ettevõtjate ja tarbija vahelise lepingu puhul, milles ei ole eraldi kokku lepitud, millega kohandatakse nendevahelises varasemas lepingus ette nähtud lepingutingimuse kohaldamist, vajalikuks, et ettevõtja teavitab tarbijat selle lepingutingimuse võimalikust läbipaistvuse puudumisest, kuna selles kohtupraktikas loetakse, et kriteeriumid, mis määravad selle läbipaistvuse puudumise, on üldteada?

5.

Kui vastus 2. küsimusele on jaatav, siis kas direktiivi artikli 4 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et tarbija loobumine eraldi kokku leppimata lepingutingimuse võimaliku läbipaistvuse puudumisega seoses kohtulikult või kohtuväliselt kaebuste esitamisest vastab „selgelt ja arusaadavalt koostamise“ nõudele ainult siis, kui ettevõtja on eelnevalt tarbijat teavitanud, millistest konkreetsetest õigustest ja eelkõige millise konkreetse summa nõudmisest tarbija loobub?

---

(1)  Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT 1993, L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Administrativo e Fiscal de Coimbra (Portugal) 5. oktoobril 2018 – Nelson Antunes da Cunha, Lda versus Instituto de Financiamento da Agricultura e Pescas IP (IFAP)

(Kohtuasi C-627/18)

(2018/C 455/33)

Kohtumenetluse keel: portugali

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Administrativo e Fiscal de Coimbra

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Nelson Antunes da Cunha, Lda

Vastustaja: Instituto de Financiamento da Agricultura e Pescas IP (IFAP)

Eelotsuse küsimused

1.

Kas nõukogu 13. juuli 2015. aasta määruse (EL) 2015/1589 (1) (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks) artikli 17 lõikes 1 abi tagasinõudmise õiguste kasutamiseks ette nähtud aegumistähtaega kohaldatakse ainult suhetes Euroopa Liidu ja selle liikmesriigi vahel, kes on abi tagasinõudmise otsuse adressaat, või tuleb seda kohaldada ka suhetes selle riigi ja vaidlustaja vahel tema ühisturuga kokkusobimatuks tunnistatud abi saaja staatuses?

2.

Kui järeldatakse, et seda tähtaega kohaldatakse ka suhetele abi tagasinõudmise otsuse adressaadiks oleva liikmesriigi ja ühisturuga kokkusobimatuks tunnistatud abi saajate vahel, siis kas see tähtaeg kehtib ainult tagasinõudmisotsuse vastuvõtmise menetlusele või ka selle otsuse täitmise menetlusele?

3.

Kui järeldatakse, et seda tähtaega kohaldatakse suhetele abi tagasinõudmise otsuse adressaadiks oleva liikmesriigi ja ühisturuga kokkusobimatuks tunnistatud abi saajate vahel, siis kas tuleb arvestada, et igasugune komisjoni või asjaomase liikmesriigi akt, mis on seotud ebaseadusliku abiga, katkestab selle tähtaja, isegi kui seda akti ei ole tagasi nõutava abi saajale kätte toimetatud?

4.

Kas nõukogu 13. juuli 2015. aasta määruse (EL) 2015/1589 artikli 16 lõikega 2 ning liidu õiguse põhimõtetega — konkreetselt tõhususe põhimõttega ja põhimõttega, et riigiabi on ühisturuga kokkusobimatu — on vastuolus, et tagasi nõutava abi pealt kogunenud intressile kohaldatakse aegumistähtaega, mis on lühem kui nimetatud määruse artiklis 17 ette nähtud tähtaeg, nagu tsiviilseadustiku artikli 310 lõike 1 punktis d sätestatud aegumistähtaeg?

---

(1)  ELT 2015, L 248, lk 9

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sofiyski gradski sad (Bulgaaria) 8. oktoobril 2018 – EN, FM, GL versus Ryanair Designated Activity Company

(Kohtuasi C-629/18)

(2018/C 455/34)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sofiyski gradski sad

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: EN, FM, GL

Kostja: Ryanair Designated Activity Company

Eelotsuse küsimus

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 (1) artikliga 25 on kooskõlas, et kokkuleppest tulenev kohtualluvus hagide puhul, mis on esitatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (2), lepitakse kokku enne vaidluse tekkimist?

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT 2012, L 351, lk 1).

(2)  ELT 2004, L 46, lk 1.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Okrazhen sad Vidin (Bulgaaria) 17. oktoobril 2018 – Korporativna targovska banka AD (maksejõuetu) versus Elit Petrol AD

(Kohtuasi C-647/18)

(2018/C 455/35)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Okrazhen sad Vidin

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Korporativna targovska banka AD, maksejõuetu (edaspidi „KTB“)

Kostja: Elit Petrol AD

Eelotsuse küsimused

1.

i) Kas ELL artiklis 2 sätestatud „õigusriigi“ põhiväärtust tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi seadusandja on liikmesriigi õigusnormide vastuvõtmisel kohustatud järgima „õigusriiki“ iseloomustavaid õiguspõhimõtteid ja -kriteeriume, mis on välja töötatud Euroopa Liidu Kohtu praktikas ja mida on nimetatud Euroopa Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta teatises Euroopa Parlamendile ja nõukogule „ELi uus õigusriigi tugevdamise raamistik“? ii) Kas ELL artiklis 2 sätestatud „õigusriigi“ põhiväärtust ja selle aluspõhimõtteid, milleks on õiguspärasus, õiguskindlus, sõltumatu ja tõhus kohtulik kontroll, seda ka seoses põhiõiguste austamise ja võrdsusega seaduse ees, tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus selline liikmesriigi õigusnorm nagu pankade maksejõuetuse seaduse muutmise ja täiendamise seaduse (Zakon za izmenenie i dopalnenie na Zakona za bankovata nesastoyatelnost, edaspidi „ZIDZBN“) ülemineku- ja lõppsätete § 5, mis teeb erakorraliselt muudatusi sotsiaalsetes suhetes, mis on seotud tagatisõiguste kohta kannete tegemisega avalikesse registritesse konkreetse eraõigusliku subjekti kasuks? Konkreetsel juhul tunnistab liikmesriigi õigusnorm tagasiulatuvalt kehtetuks registrisse maksejõuetu KTB kasuks seatud tagatisõiguste kustutamise kanded ja tekitab õiguskindlusetuse, nähes ette, et maksejõuetu KTB võib seaduse alusel tugineda kustutatud tagatisõigustele kolmandate isikute vastu, kuigi kohustused, mille jaoks olid tagatisõigused seatud, on täidetud. iii) Kohus palub tõlgendust küsimuses, kas ta võib vahetult tugineda ELL artiklile 2 ja seda vahetult kohaldada, kui ta tuvastab, et viis, kuidas liikmesriigi õigusnorm, nimelt ZIDZBN ülemineku- ja lõppsätete § 5 muudab tagasiulatuvalt maksejõuetu KTB kasuks avalikesse registritesse tagatisõiguste kohta tehtud kannete õiguslikke tagajärgi, rikub „õigusriigi“ põhiväärtust ja selle eespool nimetatud aluspõhimõtteid? iv) Milliseid kriteeriume ja tingimusi peab liikmesriigi kohtunik kohaldama kontrollides, kas „õigusriigi“ põhiväärtus ELL artikli 2 tähenduses lubab vastu võtta sellist liikmesriigi õigusnormi nagu ZIDZBN ülemineku- ja lõppsätete § 5? v) Kas ELTL artikli 67 lõiget 1, mille kohaselt moodustab liit vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala, kus austatakse põhiõigusi ning liikmesriikide erinevaid õigussüsteeme ja -traditsioone, tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis loovad tsiviil- ja kaubandussuhetes õiguskindlusetuse või ei võimalda pooleliolevas kohtuasjas ära oodata lahendini jõudmist?

2.

i) Kohus vajab selgitust, kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määruse (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (1) artikli 7 lõike 2 punkti h ja artiklit 8 koosmõjus ELL artikliga 2 saab tõlgendada süstemaatiliselt koosmõjus põhiõiguste harta artikli 17 lõikes 1, artiklis 20 ja artikli 47 teises lõigus sätestatud põhiõigustega. ii) Kas juhul, kui nimetatud liidu õigusnorme tuleb tõlgendada koosmõjus põhiõiguste hartas sätestatud õigustega, on neid õigusi lubatud kohaldada liikmesriigi maksejõuetusmenetluses ja kas nendes õigustes sätestatud kaitset tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnorm, mis sotsiaalseid suhteid seadusandja poolt konkreetselt nimetatud võlausaldaja kasuks erakorraliselt ja tagasiulatuvalt muudab? iii) Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määruse (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta artikli 7 lõike 2 punkt h ja artikkel 8, mida tõlgendatakse koosmõjus põhiõiguste harta artikli 17 lõikes 1, artiklis 20 ja artikli 47 teises lõigus sätestatud õigustega, ei luba kohaldada liikmesriigi õigusnormi, millega tunnistatakse tagasiulatuvalt kehtetuks registritesse KTB tagatisõiguste kustutamise kohta tehtud kanded ning tunnistatakse maksejõuetu KTB „taastuvad“ tagatisõigused ех lege kehtivaks kolmandate isikute ees, millega rikutakse teiste võlausaldajate õigusi ning muudetakse maksejõuetusmenetluses nõuete rahuldamise järjekorda? iv) Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määruse (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta artikli 7 lõike 2 punkti h koosmõjus põhiõiguste harta artikli 17 lõikes 1, artiklis 20 ja artikli 47 teises lõigus sätestatud õigustega saab tõlgendada nii, et see ei luba maksejõuetusmenetluses seadusandja poolt konkreetselt nimetatud võlausaldaja (KTB) nõudeid tingimuslikult tunnustada, kui selle võlausaldaja nõuded on esitamise ajaks täies ulatuses tasaarvestatud ja algatatud on tasaarvestuse vaidlustamist käsitlevad kohtuasjad, mis ei ole veel lõppenud? Kas juhul, kui võlausaldaja esitab oma nõuded maksejõuetusmenetluses tingimusel, et liikmesriigi kohus tunnistab nõuete tasaarvestused kehtetuks, on põhiõiguste harta artikli 47 teises lõigus sätestatud õigusega õiglasele kohtulikule arutamisele kooskõlas liikmesriigi õigusnorm, mis kehtiva tasaarvestamise tingimusi tagasiulatuvalt muudab ja sellest tulenevalt ei võimalda pooleliolevas kohtuasjas, mille ese on tasaarvestamise vaidlustamine ja/või maksejõuetusmenetluses esitatud nõuete tunnustamine, ära oodata lahendini jõudmist? v) Kohus vajab selgitust, kas ta võib vahetult tugineda Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määruse (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta artikli 7 lõike 2 punktile h ja artiklile 8 koosmõjus põhiõiguste harta artikli 17 lõikega 1, artikliga 20 ja artikli 47 teise lõiguga, kui ta tuvastab, et liikmesriigi õigusnormid, mis on KTB nõude tingimusliku tunnustamise aluseks ja/või toovad kaasa tingimuse nõude esitamiseks, on vastuolus liidu õigusnormidega.

3.

Kas direktiivi 2014/59/EL (2) artiklit 77 tuleb tõlgendada nii, et see ei luba kohaldada liikmesriigi seadust, mis muudab tagasiulatuvalt tingimusi vastastikuste nõuete ja kohustuste tasaarvestamiseks finantsseisundi taastamise menetluses või kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutusega ja sellest tulenevalt ei võimalda pooleliolevas kohtuasjas, mille ese on krediidiasutusega tehtud tasaarvestamise vaidlustamine, ära oodata lahendini jõudmist?

---

(1)  ELT 2015, L 141, lk 19.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (EMPs kohaldatav tekst) (ELT 2014, L 173, lk 190).

8. oktoobril 2018 esitatud hagi – ZF versus komisjon

(Kohtuasi T-605/18)

(2018/C 455/36)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: ZF (esindaja: advokaat: J.-N. Louis)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada tagasiulatuvalt 6. märtsist 2015 komisjoni 30. novembri 2017. aasta otsus, millega määrati kindlaks hageja pensioniõigused, ja 31. jaanuari 2018. aasta otsus nõuda tagasi nii-öelda alusetult makstud summad;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

—

Esimene väide, et selle akti tagasivõtmine, millega subjektiivsed õigused anti, on õigusvastane, kuna hageja õigused määrati kindlaks tema tööleasumisel Euroopa välisteenistusse 1. oktoobril 2011 Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 15 lõikega 1 kooskõlas. Hageja leiab seega, et nimetatud otsus on õiguspärane ning seda ei saa tagasi võtta, või et see otsus on küll õigusvastane, kuid otsuse tagasivõtmine võib toimuda üksnes mõistliku aja jooksul.

—

Teine väide, et on rikutud õigusnormi, kuna otsus võtta hageja tööle palgaastme AD12 palgajärku 8 ajutise teenistujana koos staažiga palgajärgus 1. novembrist 2007 oli õiguspärane otsus ning vastas pooltevahelisele lepingule ning seda ei saa õiguspäraselt tagasi võtta ja asendada otsusega, millega kohaldatakse paranduskoefitsienti, mille tulemusel hageja töötasu tunduvalt väheneb.

—	Kolmas väide, et komisjon on teinud ilmse hindamisvea, kui ta otsustas, et hageja täidab sektori juhataja taseme tööülesandeid.

—	Neljas väide, et on rikutud põhjendamiskohustust, kuna vaidlustatud otsuseid ei ole asjakohaselt kuidagi põhjendatud.

—	Viies väide, et on rikutud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artiklit 85, kuna hagejat ei teavitatud selle otsuse võimalikust õigusvastasusest, millega määrati kindlaks tema õigused Euroopa välisteenistusse asumisel.

19. oktoobril 2018 esitatud hagi – ZR versus EUIPO

(Kohtuasi T-610/18)

(2018/C 455/37)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: ZR (esindajad: advokaadid S. Rodrigues ja A. Blot)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada valikukomisjoni 1. detsembri 2017. aasta otsus mitte kanda hagejat avaliku konkursi EUIPO/AD/01/17 – AD 6 – Administraatorid intellektuaalomandi valdkonnas – reservnimekirja ehk edukate kandidaatide andmebaasi;

—	tühistada, niivõrd, kui see on vajalik, valikukomisjoni 7. märtsi 2018. aasta otsus, millega lükati tagasi hageja esitatud uuesti läbivaatamise taotlus;

—	tühistada, niivõrd, kui see on vajalik, EUIPO tegevdirektori 27. juuni 2018. aasta otsus, millega lükati tagasi hageja esitatud kaebus;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

1.	Esimene väide, et rikutud on personalieeskirjade artikleid 27 ja 29 ning nende eeskirjade III lisa artikli 1 punkte a ja c.

2.

Teine väide, et rikutud on personalieeskirjade artiklit 30, nende eeskirjade III lisa artiklit 3 ja konkursiteate III lisa („Avalike konkursside üldeeskirjad“) artiklit 3. — Hageja väidab sellega seoses, et valikukomisjoni liikmed ei olnud määratud nõuetekohaselt. — Veel osutab hageja sellele, et valikukomisjoni määramise otsuseid ja valikukomisjoni kõigi liikmete nimesid ei avaldatud. — Hageja väitel olid personalikomitee ja ametisse nimetav asutus valikukomisjonis ebavõrdselt esindatud. — Hageja toob ka esile, et valikukomisjonis olid mehed ja naised ebavõrdselt esindatud. — Viimaseks lisab hageja selle väitega seoses, et rikuti valikukomisjoni stabiilsuse ja järjepidevuse põhimõtet.

3.	Kolmas väide, et rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet.

4.

Neljas väide, mille kohaselt on tehtud ilmseid hindamisvigu ja rikutud põhjendamise ning läbipaistvuse kohustust. — Hageja väidab, et valikukomisjon jättis teatud asjaolud kõrvale, ja viitab selles osas sellele, kuidas valikukomisjon viis läbi oskuste hindamise, mida on käsitletud konkursiteates. — Hageja väidab, et teatud tulemused, mis ilmnevad oskuste passist, ei vasta konkursiteatele, ning leiab, et selles osas puudub läbipaistvus. — Hageja väidab ka, et oskuste passis sisalduvad märkused on vastuolulised.

9. oktoobril 2018 esitatud hagi – Pharmaceutical Works Polpharma versus EMA

(Kohtuasi T-611/18)

(2018/C 455/38)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Pharmaceutical Works Polpharma S.A. (Starogard Gdański, Poola) (esindajad: advokaadid M. Martens, N. Carbonnelle ja solicitor S. Faircliffe)

Kostja: Euroopa Ravimiamet (EMA)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada EMA 30. juuli 2018. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hageja müügiloataotlus ravimile Dimethyl Fumarate Polpharma, mis on ravimi Tecfidera geneeriline versioon;

—	mõista kohtukulud välja EMA’lt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja ühe ainsa väite.

Vaidlustatud otsusega jäeti hageja müügiloataotlus ravimile Dimethyl Fumarate Polpharma rahuldamata põhjusel, et viidatud toote suhtes kehtib väidetavalt andmekaitseaeg.

ELTL artikli 277 alusel esitatud õigusvastasust puudutav vastuväide on suunatud otsuse vastu anda müügiluba originaalravimile, kuna selles on ilmselgelt vale järeldus selle toote erinevuse kohta tootest Fumaderm „üldise müügiloa“ seisukohast. Oma ainsas väites väidab hageja, et õigusvastasust puudutav vastuväide on vastuvõetav ja hästi põhjendatud, vaidlustatud otsuse põhjendus selle kohta, et hageja müügiloataotlust mitte rahuldada, ei ole ELTL artikli 296 alusel vastuvõetav.

8. oktoobril 2018 esitatud hagi – Diesel versus EUIPO – Sprinter megacentrosdel deporte (D)

(Kohtuasi T-615/18)

(2018/C 455/39)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Diesel SpA (Breganze, Itaalia) (esindaja: advokaat A. Parassina)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Sprinter megacentros del deporte, SL (Elche, Hispaania)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärgi D taotlus – registreerimistaotlus nr 11 404 019

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 3. augusti 2018. aasta otsus asjas R 2657/2017-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väited

—	Komisjoni määruse (EÜ) nr 2868/95 eeskirja 22 lõike 3 rikkumine;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 47 lõike 2 rikkumine;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 72 lõike 6 rikkumine.

15. oktoobril 2018 esitatud hagi – ZI versus komisjon

(Kohtuasi T-618/18)

(2018/C 455/40)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: ZI (esindaja: advokaat J.-N. Louis)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

teha otsus, millega

—	tühistatakse komisjoni otsus, millega keelduti hageja abikaasa liitumisest ühise ravikindlustusskeemiga;

—	mõistetakse kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja ühe väite, et Euroopa Liidu ametnike ühiste ravikindlustuseeskirjade artikkel 13 on õigusvastane osas, milles see artikkel on vastuolus Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artikliga 72, kuna sellega kitsendatakse viimati nimetatud artikli ulatust.

22. oktoobril 2018 esitatud hagi – E.J. Papadopoulos versus EUIPO – Europastry (fripan VIENNOISERIE CAPRICE Pur Beurre)

(Kohtuasi T-628/18)

(2018/C 455/41)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Viomichania mpiskoton kai eidon diatrofis E.J. Papadopoulos S.A. (Moschato-Tavros, Kreeka) (esindajad: advokaadid C. Chrysanthis, P.–V. Chardalia ja A. Vasilogamvrou)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Europastry, SA (Sant Cugat del Vallès, Hispaania)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärgi fripan VIENNOISERIE CAPRICE Pur Beurre taotlus – registreerimistaotlus nr 13 125 265

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 8. augusti 2018. aasta otsus asjas R 493/2018-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt ja Europastry, SA-lt, juhul kui viimane menetlusse astub.

Väide

—	Nõukogu määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

23. oktoobril 2018 esitatud hagi – ZM jt versus nõukogu

(Kohtuasi T-632/18)

(2018/C 455/42)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: ZM, ZN ja ZO (esindaja: advokaat N. de Montigny)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—

tühistada erinevatele hagejatele kahju tekitavad otsused, milleks on ametisse nimetava asutuse otsused jätta õppeaasta 2017/2018 koolituskulud hüvitamata ning mis esinevad iga hageja puhul erinevas vormis kas: — üksikotsusena (täpsemalt e-kirjana), milles on konkreetselt hüvitamisest keeldutud; — nende Sysper’is märkega „processed“ ning mida hageja pidas rahuldamata jätmise otsuseks, kuna sellele järgnevas järgmise kuu (kõige varem 10. kuupäeva, kuna tegemist on töötasu teatiste edastamise kuupäevaga) töötasu teatises hüvitamist ei sisaldu või hüvitatud on ainult transpordikulud;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad neli väidet.

—	Esimene väide, et on rikutud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade VII lisa artikli 3 lõiget 1 ja ravikulude hüvitamise üldisi rakendussätteid ning kostja poolt tõlgenduse muutmisega on rikutud omandatud õigusi, õiguspärast ootust, õiguskindlust ja hea halduse põhimõtet.

—	Teine väide, et on rikutud lapse õigusi, õigust perekonnaelule ja õigust haridusele.

—	Kolmas väide, et on rikutud võrdsuse põhimõtet ja diskrimineerimiskeelu põhimõtet.

—	Neljas väide, et hagejate õigusi ei ole tõhusalt kaalutud ning vaidlustatud otsuses on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet.

22. oktoobril 2018 esitatud hagi – Rose Gesellschaft versus EUIPO – Iviton (TON JONES)

(Kohtuasi T-633/18)

(2018/C 455/43)

Hagiavalduse keel: saksa

Pooled

Hageja: Rose Gesellschaft mbH (Viin, Austria) (esindaja: advokaat R. Kornfeld)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses: Iviton s. r. o. (Prešov, Slovakkia)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: teine pool apellatsioonikoja menetluses

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärgi TON JONES taotlus – registreerimistaotlus nr 15 109 614

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO teise apellatsioonikoja 12. juuli 2018. aasta otsus asjas R 2136/2017-2

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	kohustada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametit jätkama vastulausemenetlust, hoidudes esitamast tagasilükkamise põhjendusi, mida ta on juba kasutanud;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt;

—	mitte mingil juhul mõista kohtukulusid välja hagejalt.

Väide

—	Määruse nr 207/2009 artikli 15 rikkumine.