1.   Euroopa laamajälgimissüsteem asutatakse Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumina (ERIC) nõukogu määruse (EÜ) nr 723/2009 (1) alusel (edaspidi „EPOS ERIC“).

2.   EPOS on teadusuuringute jagatud taristu, mille asukoht on EPOS ERICu liikmesriikides ja muudes riikides, millega EPOS ERIC on sõlminud kokkulepped.

3.   EPOS ERICu põhikirjajärgne asukoht on Itaalias Roomas.

4.   EPOS ERICu töökeel on inglise keel.

1.   EPOS ERICu peamine ülesanne on luua jagatud Euroopa laamajälgimissüsteem ja seda töös hoida ning tagada tõhus juhtimisraamistik, et edendada temaatiliste põhiteenuste integreerimist ja koordineerimist ning luua integreeritud põhiteenused ja tagada nende juhtimine.

2.   EPOS ERIC viib ellu järgmisi tegevusi:

3.   EPOS ERIC täidab oma peamist ülesannet mittemajanduslikel alustel. EPOS ERIC võib piiratud ulatuses tegeleda majandustegevusega, tingimusel et see on tihedalt seotud tema peamise ülesandega ega ohusta selle täitmist.

4.   Oma majandustegevuse kulude ja tulude üle peab EPOS ERIC eraldi raamatupidamist ning küsib majandustegevuse eest turuhinda või juhul, kui seda ei ole võimalik kindlaks määrata, kõiki kulusid ja mõistlikku marginaali sisaldavat summat. Need tegevused ei kuulu maksuvabastuse alla.

1.   EPOS ERICu liikmeks või ilma hääleõiguseta vaatlejaks võivad saada järgmised üksused:

2.   Liikmeks või vaatlejaks saamise tingimused on sätestatud põhikirja artiklis 5.

3.   EPOS ERICu liikmeteks peavad olema vähemalt üks liikmesriik ja kaks muud riiki, mis on kas liikmesriigid või ühinenud riigid.

4.   Liikmesriikidel ja assotsieerunud riikidel peab üldkogus olema ühiselt häälteenamus. Üldkogu määrab kindlaks hääleõiguse mis tahes muutmise, mis on vajalik selleks, et tagada igal ajal EPOS ERICu vastavus kõnealusele nõudele.

5.   Iga lõike 1 punktides a–c osutatud liiget ja vaatlejat võivad esindada nende valitud avalik-õiguslik või avaliku teenuse pakkumisega tegelev eraõiguslik isik, kes määratakse tema enda eeskirjade ja korra kohaselt. Iga liige või vaatleja teavitab üldkogu esimeest kirjalikult muudatustest, mis on seotud teda esindava üksuse ning sellele delegeeritud konkreetsete õiguste ja kohustustega, või muudest asjakohastest muudatustest.

6.   Liikmed, vaatlejad ja neid esindavad üksused on loetletud põhikirja I lisas. I lisa ajakohastab üldkogu esimees või tema poolt volitatud isik.

1.   Põhikirja artikli 4 lõikes 1 osutatud üksused, kes soovivad saada EPOS ERICu liikmeks, esitavad üldkogu esimehele kirjaliku taotluse. Taotluses tuleb kirjeldada, kuidas aitab üksus kaasa põhikirja artiklis 3 kirjeldatud EPOS ERICu ülesande ja tegevuse elluviimisele ning kuidas kavatseb üksus täita põhikirja artiklis 7 osutatud kohustusi. Üksuste liikmeks vastuvõtmine toimub üldkogu 3/4 häälteenamusega vastavalt põhikirja artikli 10 lõike 9 punktile b.

2.   Põhikirja artikli 4 lõikes 1 osutatud üksused, kes soovivad EPOS ERICu tegevuses osaleda, kuid ei saa veel liikmeks astuda, võivad taotleda vaatlejastaatust. Taotlejad esitavad kirjaliku taotluse üldkogu esimehele. Taotluses tuleb kirjeldada, kuidas aitab taotleja kaasa põhikirja artiklis 3 kirjeldatud EPOS ERICu ülesande ja tegevuse elluviimisele ning kuidas kavatseb taotleja täita põhikirja artiklis 8 osutatud kohustusi. Vaatlejate vastuvõtmine või uuesti vastuvõtmine toimub üldkogu 3/4 häälteenamusega vastavalt põhikirja artikli 10 lõike 9 punktile b.

1.   Esimese viie aasta jooksul alates EPOS ERICu asutamisest ei või ükski liige oma liikmestaatusest loobuda, välja arvatud juhul, kui ta on jätnud endale õiguse seda teha, makstes suuremat iga-aastast liikmemaksu, nagu on sätestatud põhikirja II lisas.

2.   Pärast esimest viit aastat alates EPOS ERICu asutamisest võib liige oma liikmestaatusest loobuda eelarveaasta lõpus, kui ta annab üldkogu esimehele ametliku taotlusega kuus kuud ette teada, et kavatseb liikmestaatusest loobuda.

3.   Vaatleja võib oma staatusest loobuda eelarveaasta lõpus, kui ta annab üldkogu esimehele ametliku taotlusega kuus kuud ette teada, et kavatseb vaatlejastaatusest loobuda.

4.   Liikmed ja vaatlejad peavad selleks, et nende liikmestaatusest loobumine jõustuks, täitma kõik rahalised ja muud kohustused.

5.   Üldkogul on õigus liikme- või vaatlejastaatus lõpetada, kui täidetud on järgmised tingimused:

6.   Lõikes 5 osutatud liikmel või vaatlejal on õigus selgitada oma seisukohta üldkogule enne, kui üldkogu teeb selles asjas otsuse.

7.   Liikmel, kes liikmestaatusest loobub või kelle liikmestaatus lõpetatakse, ei ole õigust tehtud sissemaksete tagastamisele ega hüvitamisele ega õigust esitada juriidilist nõuet EPOS ERICu varale.

8.   Üksuse liikmestaatus lõpeb automaatselt, kui ta lõpetab tegevuse või ei kuulu enam ühessegi põhikirja artiklis 4 sätestatud kategooriasse.

1.   Liikmetel on järgmised õigused:

2.   Iga liige peab:

1.   Vaatlejatel on järgmised õigused:

2.   Iga vaatleja peab:

3.   Vaatlejastaatuse võib anda kuni kolmeks aastaks. Üldkogu võib vaatleja taotluse alusel pikendada vaatlejastaatuse kestust üks kord ühe aasta võrra. Erandjuhtudel võib üldkogu nõustuda vaatlejastaatuse pikendamisega rohkem kui ühel korral.

4.   Üksusele, kes kavatseb EPOS ERICus kestvalt osaleda, kuid kellel ei ole siseriiklikel põhjustel võimalik liikmeks saada, võib erandjuhtudel anda alalise vaatleja staatuse. Alalistel vaatlejatel on liikmetega samad õigused ja kohustused, mis on sätestatud artikli 7 lõigetes 1 ja 2, välja arvatud õigus üldkogul hääletada.

1.   EPOS ERICu aastamaksed ja nende arvutamise meetodid on sätestatud põhikirja II lisas. Kõik muudatused, mis mõjutavad liikmete või alaliste vaatlejate sissemakseid, peab vastu võtma üldkogu vastavalt põhikirja artikli 10 lõike 9 punktile d.

2.   Nende liikmete aastamaks, kes on EPOS ERICuga liitudes jätnud endale õiguse loobuda liikmestaatusest enne seda, kui EPOS ERICu asutamisest möödub viis aastat, on suurem kui põhikirja II lisas sätestatud aastamaks.

1.   Üldkogu on EPOS ERICu juhtorgan ning see koosneb EPOS ERICu liikmete ja vaatlejate esindajatest.

2.   Iga liige nimetab kuni kaks ametlikku esindajat. Iga vaatleja nimetab ühe ametliku esindaja, kellel ei ole hääleõigust. Lisaks võib iga liige ja vaatleja tuua kaasa eksperte. Iga delegatsioon võib koosneda kuni neljast isikust.

3.   Üks liige võib teist liiget esindada, kui sellest on enne üldkogu koosolekut esimehele kirjalikult teatatud. Liige ei tohi esindada rohkem kui ühte liiget.

4.   Kohaldatakse üldpõhimõtet „igal liikmel üks hääl“, tingimusel et tasutakse nominaalset liikmemaksu vastavalt põhikirja II lisale; nominaalsest liikmemaksust kõrvalekaldumise korral korrigeeritakse hääleõigust vastavalt tasutud liikmemaksule, nagu on sätestatud põhikirja II lisas.

5.   Üldkogu tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas ning vastutab EPOS ERICu üldise juhtimise ja järelevalve eest. Üldkogu koosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekul on esindatud kaks kolmandikku liikmetest. Üldkogu:

6.   Üldkogu valib esindajate hulgast kahekolmandikulise häälteenamusega esimehe ja kaks aseesimeest kaheaastaseks ametiajaks, mida võib ühe korra pikendada. Aseesimehed asendavad esimeest tema äraolekul ja huvide konflikti korral.

7.   Üldkogu koosolekud kutsub kokku esimees. Üldkogu koosoleku kokkukutsumist võivad taotleda vähemalt pool liikmetest või üldkogu esimees ja aseesimehed või EPOS ERICu tegevdirektor.

8.   Üldkogu teeb kõik endast sõltuva, et kõik otsused põhineksid konsensusel. Kui konsensust ei saavutata, piisab otsuse vastuvõtmiseks lihthäälteenamusest, välja arvatud lõigetes 9 ja 10 osutatud otsuste puhul.

9.   Kolmeneljandikulist häälteenamust on vaja järgmiste otsuste puhul:

10.   Kahekolmandikulist häälteenamust on vaja järgmiste otsuste puhul:

1.   Üldkogu asutab kahekolmandikulise häälteenamusega teadusnõukogu, eetikanõukogu ja muud nõukogud või komiteed, kes nõustavad EPOS ERICut selle juhitavates tegevuses ning kontrollivad ja hindavad seda tegevust ja saavutatud tulemusi.

2.   Teadusnõukogu:

Teadusnõukogu koosneb tipptasemel teadlastest. Teadusnõukogu liikmete arvu otsustab üldkogu. Liikmeid ei tohiks olla vähem kui viis ega rohkem kui kümme. Teadusnõukogu liikmed nimetab ametisse üldkogu kolmeaastaseks ametiajaks. Üldkogu võib nad tegevdirektori ettepaneku alusel sama pikaks ajaks uuesti ametisse nimetada. Teadusnõukogu esimees valitakse selle liikmete seast. Teadusnõukogu kodukorra võtab vastu üldkogu.

3.   Eetikanõukogu:

Eetikanõukogu koosneb eetikaküsimustes tunnustatud ekspertidest. Eetikanõukogu liikmete arvu otsustab üldkogu. Liikmeid ei tohiks olla vähem kui kolm ega rohkem kui kuus.

Eetikanõukogu liikmed nimetab ametisse üldkogu kolmeaastaseks ametiajaks. Üldkogu võib nad tegevdirektori ettepaneku alusel sama pikaks ajaks uuesti ametisse nimetada. Eetikanõukogu esimees valitakse selle liikmete seast. Eetikanõukogu kodukorra võtab vastu üldkogu.

1.   Üldkogu nimetab tegevdirektori ametisse vastavalt heakskiidetud korrale. Tegevdirektori ametiaeg on kolm aastat ja seda saab pikendada ühe korra sama pikaks ajaks.

2.   Tegevdirektor on EPOS ERICu seaduslik esindaja.

3.   Tegevdirektor:

4.   Tegevdirektori tegevuskoht on EPOS ERICu põhikirjajärgne asukoht ning ta vastutab koordinatsiooni tegevbüroo juhtimise ja selle tegevuse eest kooskõlas üldkogu poolt vastuvõetud eelarve ja eeskirjadega.

1.   Teenuste koordineerimise komitee abistab tegevdirektorit tema ülesannete täitmisel.

2.   Teenuste koordineerimise komitee koosneb iga EPOSe põhiteenuse ühest esindajast, kelle nimetab ametisse tegevdirektor iga põhiteenuse jaoks esitatud kandidaatide nimekirjast. Teenuste koordineerimise komitee liikmed ei saa olla üldkogus olevate liikmete või vaatlejate ametlikud esindajad ega välise nõuandekogu liikmed.

3.   Teenuste koordineerimise komitee koosolekud kutsub kokku tegevdirektor kokku vähemalt kaks korda aastas. Teenuste koordineerimise komitee erakorralise koosoleku võib kokku kutsuda vähemalt poolte liikmete taotlusel.

4.   Tegevdirektor konsulteerib teenuste koordineerimise komiteega kõigis üldistes küsimustes, sealhulgas üldkogule ettepanekute koostamine iga-aastaste töökavade kehtestamise ja muutmise kohta, et tagada teadustaristu toimimise järjepidevus, ühtsus ja stabiilsus.

5.   Teenuste koordineerimise komitee võtab vastu oma kodukorra, mille kiidab heaks üldkogu.

1.   EPOS ERIC koostab iga-aastase tegevusaruande eelkõige oma teadusliku, korraldusliku ja finantstegevuse kohta. Üldkogu kiidab aruande heaks ning edastab komisjonile ja asjaomastele ametiasutustele kuue kuu jooksul pärast vastava eelarveaasta lõppu. Aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks.

2.   EPOS ERIC teatab komisjonile kõigist asjaoludest, mis ähvardavad seada tõsisesse ohtu EPOS ERICu eesmärkide saavutamise või takistavad EPOS ERICut määruses (EÜ) nr 723/2009 sätestatud nõuete täitmisel.

1.   EPOS ERICu eelarveaasta on kalendriaasta.

2.   EPOS ERICu raamatupidamisaruannetele lisatakse tegevdirektori sätestatud aruanne eelarve haldamise ja finantsjuhtimise kohta eelarveaastal.

3.   EPOS ERICu suhtes kohaldatakse raamatupidamisarvestuse koostamise, esitamise, auditeerimise ja avaldamise nõudeid vastavalt EPOS ERICu põhikirjajärgse asukohariigi õigusele.

1.   Käibemaksuvabastusi, mis põhinevad nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (2) artikli 143 lõike 1 punktil g ja artikli 151 lõike 1 punktil b ning on kooskõlas nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 282/2011 (3) artiklitega 50 ja 51, kohaldatakse EPOS ERICu ja selle liikmete selliste ostude korral, mis on mõeldud eranditult ja ametlikult EPOS ERICus kasutamiseks, kui selline ost on tehtud üksnes EPOS ERICu mittemajandusliku tegevuse jaoks ning on kooskõlas tema tegevusega.

2.   Käibemaksuvabastust kohaldatakse üksnes ostude suhtes, mille väärtus ületab 300 eurot.

3.   Nõukogu direktiivi 2008/118/EÜ (4) artikli 12 alusel antav aktsiisivabastus on lubatud EPOS ERICu selliste ostude korral, mis on mõeldud eranditult ja ametlikult EPOS ERICus kasutamiseks ja üksnes EPOS ERICu mittemajandusliku tegevuse jaoks ning on kooskõlas tema tegevusega; aktsiisimaksuvabastus antakse ostudele, mille väärtus ületab 300 eurot.

1.   EPOS ERIC vastutab oma võlgade eest.

2.   Liikmed ei vastuta ühiselt EPOS ERICu võlgade eest. Liikmete ja alaliste vaatlejate finantsvastutus EPOS ERICu võlgade eest piirdub nende vastavate sissemaksetega EPOS ERICusse, nagu on sätestatud põhikirja artiklis 9.

3.   EPOS ERIC kindlustab ennast nõuetekohaselt EPOS ERICu asutamise ja tegevusega seotud riskide vastu.

1.   EPOS ERICu andmetele juurdepääsu poliitikas järgitakse avalike andmetega seotud parimaid rahvusvahelisi tavasid, nagu Euroopa Liidus kehtestatud tavad, ning tunnustatakse andmete omanike õigusi.

2.   EPOS ERIC soodustab teadustegevust ja edendab üldjuhul avatud juurdepääsu teadusandmetele, andmetoodetele, teenustele ja tarkvarale ning teadusasutustele, järgides FAIR-põhimõtteid.

3.   Kui andmete jagamise ja füüsilise juurdepääsu eeskirjadega seotud põhimõtetes esineb erinevusi, edendab EPOS ERIC avalik-õiguslike teaduskogukondade ning liikmete, vaatlejate ja teiste hulgas avatuse ja jagamise kultuuri. Juurdepääs põhineb avatud juurdepääsu põhimõtetel, mille puhul järgitakse EPOS ERICu rakenduseeskirjades määratletud kriteeriume, menetlust ja meetodeid.

4.   Menetlused ja hindamiskriteeriumid tehakse EPOS ERICu veebisaidil avalikkusele kättesaadavaks.

1.   EPOS ERIC innustab teadlasi tegema oma uuringutulemused avalikult kättesaadavaks ka EPOS ERICu kaudu.

2.   EPOS ERIC kasutab sihtrühmadeni jõudmiseks mitmesuguseid kanaleid, sealhulgas veebiportaalid, uudiskirjad, seminarid, osalemine konverentsidel, artiklid ajakirjades ja uudistemeedias.

1.   Terminit „intellektuaalomand“ käsitatakse 14. juulil 1967 sõlmitud Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni asutamise konventsiooni artiklist 2 lähtudes.

2.   EPOS ERICu andmete ning EPOS ERICu tegevuse raames loodud ja arendatud muude teadmiste intellektuaalomandi õigused kuuluvad üksus(t)ele või isiku(te)le, kes on need loonud.

3.   Liikmete või esindavate üksuste vahelist intellektuaalomandi vahetamist ja integreerimist reguleeritakse üldkogu heaks kiidetud rakenduseeskirjadega. Rakenduseeskirjades käsitletakse ka vahetatavate andmete konfidentsiaalsuse tingimusi.

4.   Intellektuaalomand, mis on loodud üksnes EPOS ERICu rahastatud tegevuse tulemusel, kuulub EPOS ERICule.

5.   EPOS ERIC järgib kehtivaid andmekaitset ja eraelu puutumatuse kaitset käsitlevaid õigusakte.

1.   EPOS ERICu töölevõtupõhimõtete suhtes kohaldatakse selle riigi õigusakte, kus töötajad tööle võetakse ja kus nad harilikult oma tööd teevad.

2.   EPOS ERICu töötajate valimine, töölevõtmine ja töötamine toimub läbipaistval, mittediskrimineerival ning võrdseid võimalusi austaval viisil. Kõikidest EPOS ERICu vabadest töökohtadest antakse avalikult teada.

1.   EPOS ERIC kohtleb hankemenetluses osalevaid kandidaate ja pakkujaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt. EPOS ERICu hankepõhimõtted lähtuvad läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja konkurentsi põhimõtetest. Hankemenetluste ja -kriteeriumide üksikasjalikud eeskirjad sätestatakse rakenduseeskirjades.

2.   Liikmete ja vaatlejate tehtavate hangete puhul, mis on seotud EPOS ERICu tegevusega, võetakse nõuetekohaselt arvesse EPOS ERICu vajadusi, tehnilisi nõudeid ja asjaomaste asutuste kehtestatud spetsifikatsioone.

1.   EPOS ERIC pooldab ja edendab avatud allika ja avatud juurdepääsu põhimõtteid.

2.   EPOS ERIC pakub kasutajatele juhiseid tagamaks, et teadusuuringud, mis hõlmavad EPOS ERICu kaudu kättesaadavaks tehtud materjale, toimuvad andmete omanike ja isikute eraelu kaitse õigusi tunnustaval moel.

3.   EPOS ERIC tagab, et kasutajad on nõus andmetele ja teenustele juurdepääsu tingimustega ning andmete salvestamisel ja töötlemisel rakendatakse sobivaid turvameetmeid.

4.   EPOS ERIC määrab kindlaks korra teadusandmete väidetavate turvalisuse ja konfidentsiaalsuse rikkumise juhtumite uurimiseks.

1.   EPOS ERICu tegevuse lõpetamise kohta teeb otsuse üldkogu vastavalt põhikirja artiklile 10.

2.   Pärast EPOS ERICu tegevuse lõpetamise otsuse vastuvõtmist teavitab EPOS ERIC sellest otsusest ilma põhjendamatu viivituseta ja igal juhul kümne päeva jooksul Euroopa Komisjoni.

3.   Pärast EPOS ERICu võlgade tasumist järele jäänud vara jagatakse liikmete vahel proportsionaalselt iga liikme poolt EPOS ERICule makstud kumuleerunud aastamaksudega, nagu on sätestatud põhikirja artiklis 9.

4.   EPOS ERIC teatab komisjonile tegevuse lõpetamise menetluse lõpuleviimisest ilma põhjendamatu viivituseta ja igal juhul hiljemalt kümne päeva jooksul.

5.   EPOS ERIC lakkab eksisteerimast päeval, mil Euroopa Komisjon avaldab sellekohase teate Euroopa Liidu Teatajas.

1.   Euroopa Liidu Kohus on pädev lahendama EPOS ERICut käsitlevaid vaidlusi liikmete vahel, liikmete ja EPOS ERICu vahel ning kõiki selliseid vaidlusi, kus EL on osaline.

2.   EPOS ERICu ja kolmandate isikute vaheliste vaidluste suhtes kohaldatakse kohtualluvust käsitlevaid ELi õigusakte. Liidu õigusaktidega hõlmamata juhtumite korral määratakse asjaomase vaidluse lahendamiseks pädev kohus kindlaks vastavalt selle riigi õigusele, kus on EPOS ERICu põhikirjajärgne asukoht.

1.   Põhikirja muutmise ettepanekud võtab vastu üldkogu vastavalt põhikirja artikli 10 lõike 9 punktile a ja need esitatakse komisjonile vastavalt määruse artiklile 11. Kui üldkogu heakskiidetud muudatused hõlmavad üksnes käesoleva põhikirja lisade ajakohastamist, teeb need ajakohastused tegevdirektor.

2.   Põhikirja ajakohastatakse ja see tehakse üldsusele kättesaadavaks EPOS ERICu veebisaidil ja selle põhikirjajärgses asukohas. Kõik põhikirja muudatused tähistatakse selgelt märkusega, milles täpsustatakse, kas muudatus puudutab põhikirja olulist või mitteolulist elementi vastavalt määruse artiklile 11, ja kirjeldatakse selle vastuvõtmisel järgitud menetlust.

1.   Üldkogu esimese koosoleku kutsub kokku EPOS ERICu põhikirjajärgseks asukohaks olev riik võimalikult kiiresti pärast seda, kui jõustub komisjoni otsus EPOS ERICu asutamise kohta.

2.   Enne esimest koosolekut ja hiljemalt nelikümmend viis kalendripäeva pärast seda, kui jõustub komisjoni otsus EPOS ERICu asutamise kohta, teatab asjaomane riik liikmetele, alalistele vaatlejatele ja vaatlejatele mis tahes konkreetsetest kiireloomulistest õiguslikest meetmetest, mida tuleb võtta EPOS ERICu nimel. Kui liikmed või alalised vaatlejad ei esita vastuväiteid viie tööpäeva jooksul pärast nende teavitamist, viib asjaomase riigi poolt nõuetekohaselt volitatud isik need õiguslikud meetmed ellu.