4.10.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 356/2

P8_TA(2017)0423

Elude säästmine ja autode turvalisuse suurendamine ELis

Euroopa Parlamendi 14. novembri 2017. aasta resolutsioon elude säästmise kohta autode turvalisuse suurendamise abil ELis (2017/2085(INI))

(2018/C 356/01)

Euroopa Parlament,

—

võttes arvesse komisjoni aruannet „Kuidas säästa elusid: autode turvalisuse suurendamine ELis. Sõidukite kõrgtehnoloogiliste turvaseadiste, nende kulutõhususe ja tehnilise teostatavuse seirest ja hindamisest sõidukite üldist turvalisust ning jalakäijate ja teiste vähem kaitstud liiklejate kaitset käsitlevate määruste läbivaatamise eesmärgil“ (COM(2016)0787) ja selle juurde kuuluvat komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2016)0431),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid (1),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. jaanuari 2009. aasta määrust (EÜ) nr 78/2009, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses jalakäijate ja teiste haavatavamate liiklejate kaitsega ning millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2003/102/EÜ ning 2005/66/EÜ (2),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/47/EL, milles käsitletakse liidus liiklevate ärilisel otstarbel kasutatavate sõidukite tehnokontrolli ja -ülevaatust ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/30/EÜ (3),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/413, millega hõlbustatakse piiriülest teabevahetust liiklusohutusnõuete rikkumise kohta (4),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/719, millega muudetakse nõukogu direktiivi 96/53/EÜ, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass (5),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrust (EL) 2015/758, mis käsitleb hädaabinumbri 112 teenusel põhineva sõidukisisese eCall-süsteemi kasutuselevõtmisega seotud tüübikinnituse nõudeid ning millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ (6),

—	võttes arvesse oma 9. septembri 2015. aasta resolutsiooni 2011. aasta transpordipoliitika valge raamatu rakendamise kohta: vahekokkuvõte ja edasised sammud säästva liikuvuse suunas (7),

—	võttes arvesse oma 18. mai 2017. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu maanteetranspordi kohta (8),

—	võttes arvesse oma 3. juuli 2013. aasta resolutsiooni liiklusohutuse kohta aastatel 2011–2020 seoses esimeste vahe-eesmärkidega kahjustrateegia suunas (9),

—	võttes arvesse oma 27. septembri 2011. aasta resolutsiooni Euroopa liiklusohutuse kohta aastatel 2011–2020 (10),

—	võttes arvesse oma 15. detsembri 2011. aasta resolutsiooni Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava ning konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi kohta (11),

—	võttes arvesse komisjoni teatist „Koostoimelisi intelligentseid transpordisüsteeme käsitlev Euroopa strateegia – samm koostoimelise, ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse tagamise suunas“ (COM(2016)0766),

—	võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa kui liiklusohutusala: poliitikasuunised liiklusohutuse valdkonnas aastateks 2011–2020“ (COM(2010)0389),

—	võttes arvesse komisjoni teatist „CARS 2020: Euroopa konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku autotööstuse tegevuskava“ (COM(2012)0636),

—	võttes arvesse komisjoni valget raamatut „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas“ (COM(2011)0144),

—

võttes arvesse komisjoni aruannet „Benefit and feasibility of a range of new technologies and unregulated measures in the field of vehicle occupant safety and protection of vulnerable road users“ (Rea uute tehnoloogiate ja reguleerimata meetmete kasulikkus ja tehniline teostatavus sõitjate turvalisuse ja vähem kaitstud liiklejate kaitse vallas), mille koostas Transport Research Laboratory ja mis avaldati 26. märtsil 2015,

—

võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „On the Implementation of objective 6 of the European Commission’s policy orientations on road safety 2011–2020 – First milestone towards an injury strategy“ (Euroopa Komisjoni 2011–2020. aasta liiklusohutuse poliitikasuuniste 6. eesmärgi rakendamine – esimene vahe-eesmärk kahjustrateegia suunas) (SWD(2013)0094),

—	võttes arvesse nõukogu 8. juuni 2017. aasta järeldusi liiklusohutuse kohta, millega kinnitatakse 2017. aasta märtsi Valletta deklaratsioon,

—	võttes arvesse komisjoni 31. mail 2017 avaldatud paketti „Liikuvus Euroopas“, mis hõlmab kaheksat seadusandlikku algatust, milles pööratakse erilist tähelepanu maanteetranspordile,

—	võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 15. aprilli 2016. aasta resolutsiooni 70/260 liiklusohutuse parandamise kohta kogu maailmas,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamust (A8-0330/2017),

A.	arvestades, et igal aastal hukkub Euroopa teedel umbes 25 500 inimest ja ligikaudu 135 000 inimest saab tõsiselt vigastada, mistõttu on liiklussurmade arvu nulli viimise eesmärgi saavutamiseks vaja liikmesriikidega konsulteerides võtta rohkem ja tõhusamaid meetmeid;

B.	arvestades, et liiklusohutus sõltub kolmest tegurist: sõidukist, taristust ja juhtide käitumisest, ning seepärast on liiklusohutuse suurendamiseks vaja ette näha meetmeid kõigis kolmes valdkonnas ning tõhusaid meetmeid tuleks võtta sõidukite aktiivse ja passiivse ohutuse valdkonnas;

C.	arvestades, et sõiduautode, kerg- ja raskesõidukite keskmine vanus kasvab ELis pidevalt ja on praegu üle 10 aasta; arvestades, et sõiduki vanusel on otsene mõju liiklusõnnetuse tagajärgedele ja selles saadud vigastustele;

D.	arvestades, et juhiabisüsteemid muudavad sõidukid turvalisemaks ning võimaldavad liikluses ohutult ja aktiivselt osaleda ka piiratud liikumisvõimega isikutel ja eakatel;

E.	arvestades, et intelligentsed juhtimissüsteemid vähendavad ummikuid, hoiatavad juhte teel tekkivate ohtude eest ning aitavad seega vähendada õnnetuse põhjustamise ohtu;

arvestades, et liikumine isejuhtivate sõidukite suunas edeneb jõudsalt ja liiklusohutus on üldiselt pakiline küsimus, mistõttu peab komisjon esitama üldise ohutuse määruse läbivaatamise hiljemalt 2018. aasta esimeses kvartalis; arvestades, et igal juhul oleks mis tahes edasine viivitus vastuvõetamatu;

arvestades, et kuna 38 % kõikidest surmaga lõppenud liiklusõnnetustest toimub linnapiirkondades ja neisse satuvad sageli vähekaitstud liiklejad, peaksid liikmesriigid vähekaitstud liiklejaid linnaliikluse planeerimisel arvesse võtma, et parandada nende olukorda võrreldes muude transpordiliikidega, nagu autod ja bussid; arvestades, et komisjon peaks esitama jalakäijate kaitse määruse läbivaatamisaruande;

H.	arvestades, et liiklusohutuse ja kutseliste liiklejate töötingimuste vahel esineb selge seos;

Üldised nõuded

rõhutab, et liikmesriigid peaksid teedel tõhusalt ja korrapäraselt kontrollima juhte, sest õnnetuste peamised põhjused on endiselt teeoludele mittevastava kiirusega sõitmine ja kiiruse ületamine, tähelepanu hajumine, alkoholi- või narkojoobes juhtimine ja liigne väsimus ning palub seetõttu

a)	komisjonil määrata kindlaks kontrollitavate M1- ja N1-kategooria sõidukite protsendimäär;

b)	komisjonil kehtestada rangemad kontrollid selle üle, et sõidukijuhid, kes on kutselised liiklejad, järgiksid tööaja kohustuslikke piiranguid ja peaksid kinni puhkeaegadest;

c)	liikmesriikidel tagada heade tavade intensiivsem vahetamine, pidades eelkõige silmas arukaid jõustamisstrateegiaid, ja näha ette õigusrikkujaile hoiatava mõjuga karistused;

märgib, et ELis on igal aastal ligikaudu 25 % kõigist liiklussurmadest põhjustatud alkoholi tarbimisest; palub seetõttu komisjonil hinnata võimalikku lisaväärtust, mida annaks ELis vere alkoholisisalduse piirangu ühtlustamine nii, et see oleks 0,0 promilli algajatele sõidukijuhtidele esimese kahe aasta jooksul ja kutselistele juhtidele, ning kiidab heaks mõningate liikmesriikide nulltolerantsi poliitika joobes juhtimise suhtes;

tuletab meelde eesistujariik Malta poolt 29. märtsil 2017 tehtud Valletta deklaratsiooni liiklusohutuse parandamise kohta ja nõuab tungivalt, et komisjon lisaks oma uude, ajavahemiku 2020–2030 liiklusohutuse strateegiasse uusi eesmärke, et vähendada ELis raskete liiklusvigastuste arvu poole võrra;

kutsub liikmesriike üles parandama märkimisväärselt oma teetaristu seisukorda korrapärase ja tõhusa hooldamise, sh liiklusmärkide ja signaalimissüsteemide hooldamise ning asjakohaste uuenduste abil, et tulla toime liiklusmahtudega, ning võtma kasutusele uuenduslikke meetmeid, mis tagavad juhiabisüsteemide täieliku toimimise ja tõhustavad nende koostalitlusvõimet, moodustades nn intelligentse taristu; kutsub komisjoni üles looma mehhanismi, mis tagaks, et Euroopa teetaristu oleks vajalikus seisukorras;

juhib tähelepanu sellele, et taristu muudatused (näiteks teatavat liiki põrkepiirded või liikluse rahustamise vahendid) võivad mõnikord õnnetusi põhjustada või raskendada nende tagajärgi, eriti kui õnnetusse satuvad motoriseeritud kaherattalised sõidukid; kutsub seetõttu komisjoni üles kavandama standardimismeetmeid, mis võiksid puudused kõrvaldada;

märgib, et paljud juhid ei ole teadlikud vajadusest moodustada kiirteedel eritalituse sõidukitele juurdepääsu võimaldav koridor või ei oska seda teha, ning kutsub seetõttu komisjoni üles kehtestama selliste koridoride loomiseks ühised standardid ja algatama üleeuroopalise teabekampaania;

märgib, et peaaegu pooled liikluses hukkunud jalakäijatest ja jalgratturitest on üle 65 aasta vanused ning et liiklusõnnetus on noorte kõige levinumaks surma põhjuseks; kutsub seetõttu liikmesriike üles andma eakatele ja noortele juhtidele võimaluse liikluses ohutult osaleda ning arendama selleks välja laialt kajastatud programmid, mis ennetavad vanusega seotud õnnetusohte;

märgib, et 51 %-l juhtudest on linnapiirkonnas surmaga lõppevate liiklusõnnetuste ohvrid jalakäijad ja jalgratturid, ning julgustab seepärast linnu lisama oma liikumiskeskkonna kavadesse liiklusõnnetuste arvu vähendamiseks mõeldud eesmärke; kutsub samuti liikmesriike üles vähekaitstud liiklejaid paremini arvesse võtma ja parandama selleks raskete liiklusõnnetuste toimumiskohtade liikluskorraldust ning rajama turvalisemaid jalgsi ja jalgrattaga liikumise taristuid ja neid korras hoidma või laiendama ja ajakohastama olemasolevat taristut, parandades ühtlasi märgistust; kutsub ka komisjoni üles võtma täiendavaid meetmeid ELi tasandil, ületades olemasolevate rahastamiskavade kättesaadavaid vahendeid, et hõlbustada rattataristu laialdast parandamist ning võtta kasutusele uusi sõidukite aktiivse ja passiivse ohutuse tehnoloogiaid, mis kaitsevad eelkõige vähekaitstud liiklejaid;

märgib, et kuna mõned jalgratturid ei tunne liikluseeskirju ja/või ei järgi neid, tekitavad nad mõnikord olukordi, milles võib ohtu sattuda nende endi või teiste liiklejate turvalisus; kutsub komisjoni üles kaaluma, millise ettepaneku võiks teha selleks, et edendada ohutumat rattaga sõitmist ja ühendada seeläbi jalgrattad sujuvalt teiste linnakeskkonna liikumisvahenditega;

10.

julgustab intelligentse transpordisüsteemi ja ühistranspordi operaatoreid edasi arendama selliseid sõidukitele mõeldud tehnoloogiaid, millega julgustatakse sõidukijuhte kasutama linnapiirkondadesse sisenedes ohutumaid transpordiliike;

11.

täheldab, et uued transpordivahendid, nagu e-rattad ja muud elektromobiilsuse vahendid, muutuvad üha populaarsemaks; kutsub seetõttu komisjoni üles uurima viivitamata niisuguste sõidukite ohutusnõudeid ning tegema ettepanekuid nende ohutuks integreerimiseks maanteetransporti, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse subsidiaarsuse põhimõtet;

12.

märgib, et ohutussüsteemide väljatöötamine ja rakendamine peaks tagama liiklusohutuse ning et selleks protsessiks on vaja teatavat kohanemisaega; kutsub seetõttu komisjoni üles andma selliste süsteemide väljatöötamiseks vajalikku aega enne konkreetsete tehniliste õigusaktide jõustamist;

13.

tuletab meelde, et läbisõidumõõdikuga seotud pettuste probleem on endiselt lahendamata, eriti kasutatud autode turul, nagu märgib komisjon oma uuringus, mis käsitleb kasutatud autode turu toimimist tarbija seisukohast; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tegeleksid läbisõidumõõdikuga manipuleerimise ja selle näidu muutmise probleemiga tõhusate meetmete ja õigusaktide kaudu;

14.

märgib, et mida rohkem sõidukeid liikluses on, seda tõenäolisemalt võivad juhtuda õnnetused; kutsub seetõttu liikmesriike ja komisjoni üles edendama eriti linnapiirkondades kollektiivset ja jagatud liikuvust, et vähendada sõidukiparki, ning meetmeid jalgrataste ja kutselise juhiga sõidukite osakaalu suurendamiseks;

15.

juhib tähelepanu sellele, et sõiduki kohustuslik varustus erineb liikmesriigiti, ning kutsub seetõttu komisjoni üles koostama kogu ELi hõlmava siduva loetelu esemetest, mis peaksid sõidukites olemas olema;

16.

on seisukohal, et EL ja selle teaduskeskused peaksid täitma juhtrolli autonoomsete sõidukite väljatöötamisel, kuna need muudavad põhjalikult autotööstust eelkõige liiklusohutuse seisukohast, sest eeldatavalt peaksid need igal aastal säästma tuhandeid elusid ja aitama kaasa siseturu digitaliseerimisele;

Juhiabisüsteemid liiklusohutuse suurendamiseks

17.

rõhutab, et ligikaudu 92 % kõigist õnnetustest juhtub inimliku eksimuse tõttu või inimliku eksimuse ja sõidukite ja/või taristu vastasmõjul ning seetõttu peaks olema kohustuslik üksnes selliste juhiabisüsteemide paigaldamine, mis suurendavad teaduslike tõendite põhjal oluliselt liiklusohutust, mille kulude ja tulude suhe on soodne ja mis on saanud turuküpseks; on lisaks seisukohal, et sellest tulenev ostuhinna suurenemine ei tohiks olla nii liialdane, et kliendid, kellele sellised sõidukid mõeldud on, nende ostmist endale lubada ei saaks, ning et liiklusohutuse seisukohast tähtsaid juhiabisüsteeme tuleks korrapäraselt kontrollida;

18.

kutsub komisjoni üles testima eespool nimetatud ohutusseadiseid sõidukite turujärelevalve teostamisel;

19.

on arvamusel, et parematest ohutusnormidest ja -seadmetest on võimalik kasu saada ainult juhul, kui praegusi ja tulevasi õigusnorme tõhusalt rakendatakse ja jõustatakse; nõuab sellega seoses ulatuslikumat Euroopa tasandi järelevalvet liidu tüübikinnitusasutuste ja tehniliste teenistuste üle; nõuab lisaks suuremat ja sõltumatumat turustamisjärgset järelevalvet liidu teedel liiklevate sõidukite üle, et tagada nende püsiv vastavus ohutusnõuetele;

20.

rõhutab, et kui tuvastatakse mittevastavusi, peaks Euroopa tarbijatel olema võimalik arvestada kiirete, asjakohaste ja kooskõlastatud parandusmeetmetega, sealhulgas vajaduse korral sõidukite tagasinõudmisega kogu liidus; on seisukohal, et ettevõtjad peaksid vastutama kõigi kahjude eest, mida sõidukiomanikud kannatavad sõidukite mittevastavuse või tagasinõudmise tagajärjel;

21.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama olemasolevate sõidukite ohutuse taset ning toetama arengut ja uuendusi, mis suurendavad juba kasutusel olevate autode ohutust, soodustades ja edendades sõidukite moderniseerimist kulutõhusate liiklusohutussüsteemidega, mis aitavad juhtidel ohtlikus olukorras paremini reageerida;

22.

kutsub tootjaid ja operaatoreid üles:

a)	tagama, et iga juhiabisüsteemi aktiveeritud olek oleks juhtidele selgelt näha;

b)	nägema väljalülitatavate süsteemide puhul ette kaheastmelised väljalülitamismehhanismid, milles juht saab esmalt välja lülitada üksnes hoiatussignaali ja alles seejärel inaktiveerida süsteemi enda;

c)	tagama, et pärast sõiduki taaskäivitamist taastatakse iga kord juhiabisüsteemi aktiivne olek; ning

d)	võtma kasutusele hinnapoliitika, mis julgustab tarbijaid valima ohutus- ja juhiabisüsteemidega varustatud sõidukeid;

23.

rõhutab, et hoiatused peaksid olema lihtsad ja piisavalt hästi eristatavad, et oleks intuitiivselt selge, millisele süsteemile abisüsteem viitab, ning et hoiatused peaksid olema kergesti arusaadavad ka eakate, kuulmis- või nägemispuudega inimeste ja piiratud liikumisvõimega isikute jaoks; kutsub seetõttu osalejaid üles kehtestama asjakohased ühtlustatud standardid, mis võimaldavad operaatoritel kasutada eri lahendusi;

24.

väljendab rahulolu selle üle, et peaaegu kõiki tarbijatele mõeldud Euroopa uute autode hindamisprogrammi (Euro NCAP) alusel testitud sõidukeid on hinnatud viie tärniga ja enamik autotootjaid on edukalt täitnud uutele Euro NCAPi nõuetele vastamise ülesande; märgib siiski, et kõiki Euroopas müüdavaid sõiduautomudelid ei ole Euro NCAPi programmi alusel testitud ja mitte kõiki sama tüüpi autosid ei müüda ühesuguse spetsifikatsiooniga, mis võib tarbijates segadust tekitada ja luua seetõttu sõiduki suhtes ootusi, mis ostetud mudeli tegeliku toimivusega võrreldes on põhjendamatud; tuletab seetõttu meelde, kui oluline on alusstandardina kohaldada kohustuslikke ohutusnõudeid, mis tagaksid kõigi vajalike ohutusvahendite olemasolu kogu ELis kasutusel ja müügil oleva sõidukipargi ulatuses;

25.

on arvamusel, et Euro NCAP-s tuleks alati kajastada konkreetse automudeli tegelikku ohutust, ning julgustab hindama selles programmis uute sõidukite ohutust põhjalikumalt, kui kohustuslike miinimumnõuetega ette nähtud on, ning võtma arvesse ajakohastatud kohustuslikke miinimumnõudeid, et edendada kõrgete liiklusohutuse standarditega sõidukite arendamist veelgi ning et Euroopa jääks edasipüüdlikuks ja tegutseks autode turvalisuse valdkonnas ülemaailmse juhtiva jõuna;

26.

kutsub komisjoni üles kooskõlastama standardite kehtestamise ÜRO Euroopa Majanduskomisjoniga (UNECE), et rahvusvahelisel tasandil valitseks sidusus ja minimeeritaks ühtlasi erandite tegemine juhiabisüsteemide paigaldamise kohustusest, et suurendada liiklusohutust laiaulatuslikult; rõhutab lisaks, et tootjad peaksid koostama selgeid teabematerjale, mis aitaksid juhtidel eri juhiabisüsteemidest ja nende funktsioonidest paremini aru saada;

27.

nõuab ühtset Euroopa käsitust, milles võetakse arvesse kõiki olemasolevaid rahvusvahelisi ja riiklikke õigusakte ja mis tagaks vastastikuse täiendavuse;

28.

kutsub komisjoni üles uurima eriotstarbeliste sõidukite sattumist linnas toimuvatesse õnnetustesse ja vajaduse korral tühistama juhiabisüsteemide paigaldamise kohustusest kehtivad erandid;

29.

rõhutab, et juhtide väljaõpe peaks hõlmama korrapärast ja täiendavat koolitust kohustuslike juhiabimehhanismide kasutamise kohta, pöörates erilist tähelepanu eakatele ja piiratud liikumisvõimega isikutele; nõuab tungivalt ühelt poolt, et autokoolid lisaksid selliste süsteemide toimimisega seotud küsimused oma õpilaste koolitusse, ja teiselt poolt, et juhiloa saamine ühendataks professionaalse ja praktilise koolituse läbimisega liikluses;

30.

märgib, et näiteks maksupõhised või kindlustuspõhised rahalised soodustused selliste meetmete eest, nagu näiteks täiendavate ohutust suurendavate juhiabisüsteemide paigaldamine uutesse ja kasutatud autodesse või nende lisamine juhtide koolitusse, võib hõlbustada kõrgetasemeliste turvafunktsioonidega sõidukite turuleviimist; kutsub liikmesriike üles kaaluma selliste mehhanismide kasutuselevõtmist;

31.

kutsub komisjoni üles nõudma turuosalistelt avatud standardite ja liideste kasutamist, mis aitab veelgi parandada koostalitlusvõimet, nii et mis tahes kvalifitseeritud spetsialistil oleks võimalik sõltumatult testida asjakohase sõiduki ja süsteemi andmeid, sealhulgas nende ajakohastamist, austades samas konfidentsiaalseid andmeid ja intellektuaalomandit;

32.

rõhutab, et tagada tuleks andmekaitse ja andmete säilitamise kõrge tase, mis on ette nähtud määrusega (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) ning õigusega eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele, ning kõrgetasemeline IT-turvalisus, et välistada uute õnnetuste riskid, mis on tingitud sõidukisse paigaldatud seadmete kaugmanipuleerimisest või ühilduvuskonfliktidest; soovitab uurida andmete omandiõiguse põhimõtet;

33.

rõhutab, kui tähtis on kasutada satelliitsidel põhineva asukoha määramise süsteemidest saadavat usaldusväärset teavet asukoha ja aja kohta ning kohaldada EGNOS/GNSS süsteemi aktiivse liiklusohutuse suhtes; nõuab täiendavate pingutuste tegemist, et EGNOS/GNSSi aktiivne liiklusohutus töötaks alla ühe meetri täpsusega, misjärel süsteemi võimest vähendada sõiduki kiirust võiks edasi liikuda võimeni automaatselt sekkuda ja sõiduki trajektoori muuta; nõuab, et suurema liiklusohutuse edendamiseks integreeritaks EGNOS/GNSSi andmed sõidukisse paigaldatud kontrollisüsteemidesse;

Ohutusmeetmed õnnetuste vältimiseks

34.

kiidab heaks asjaolu, et automaatpidurdus on ELis juba alates 2015. aasta novembrist kohustuslik kõigile uutele veokitele ja bussidele, kuid kutsub komisjoni üles muutma kohustuslikuks jalakäijate, jalgratturite, mopeedide ja mootorratturite tuvastusega automatiseeritud hädapidurdussüsteemide paigaldamise sõiduautodesse, kergsõidukitesse, bussidesse ja eriti rasketesse kaubaveokitesse, kuna sellistel süsteemidel on autonoomse tugeva pidurduse ja sellest tingitud lühema peatumisteekonna tõttu suur liiklusõnnetuste ärahoidmise potentsiaal;

35.

nõuab rasketele kaubaveokitele ohutumate esiosade kujundamist, mis muudaks jalakäijad ja jalgratturid paremini nähtavaks, ning tõkkeid, et vältida kokkupõrkeid ja leevendada kokkupõrgete tagajärgi;

36.

nõuab, et kohustuslikus korras paigaldataks väljalülitatavad intelligentsed kiiruse abisüsteemid, mis kuvavad kiiruspiiranguid, stoppmärke ja fooritulesid ning sekkuvad, et aidata juhtidel kiiruspiirangutest kinni pidada; kutsub liikmesriike üles tagama, et liiklusmärke hoitakse heas seisukorras ning et teemärgistus on selgelt loetav; rõhutab, et intelligentsete abisüsteemide nõuetekohaseks toimimiseks on vaja internetis ajakohastatud teekaarte koos kehtivate kiirusepiirangute tähistega;

37.

rõhutab, et liiklusohutuse parandamiseks tuleb sõidukite aeglustus teha teistele liiklejatele hõlpsamini märgatavaks sõidukile paigaldatud selgete valgussignaalidega, ja ootab, et automaatpidurduse näitaja kasutamine vilkuva piduritule või vilkuvate ohutulede näol oleks kohustuslik;

38.

rõhutab, et liiklusohutusele avalduvat kasulikku mõju silmas pidades tuleks muuta kohustuslikuks väljalülitatav sõidureas püsimise abisüsteem, mis mitte üksnes ei hoiata, vaid ka sekkub asjakohaselt, ilma et siiski keelaks juhil otse sekkuda; märgib, et sellise hoiatussüsteemi kasutamiseks on vaja hoida teemärgistus seisukorras, kus see on selgelt äratuntav;

39.

rõhutab, et raskete kaubaveokite ja busside liiklusohutuse parandamiseks on äärmiselt tähtis suurendada sellistes sõidukites juhi otsest nägemisvälja ning vähendada või kaotada pimeala; kutsub seetõttu komisjoni üles muutma kohustuslikuks nõudlikud ja diferentseeritud otsese nägemisvälja standardid ning esi-, külg- ja tagakaamerate, andurite ja pööramise abisüsteemide paigaldamine, jälgides ühtlasi, et sellised meetmed oleksid kooskõlas direktiiviga (EL) 2015/719 ega tooks kaasa direktiivis ette nähtud rakendamistähtaegade pikendamist;

40.

rõhutab vajadust näha ette eeltingimused alkoluku ning juhi tähelepanu hajumise ja unisuse tuvastamise süsteemide paigaldamiseks, ning soovitab tungivalt kasutada alkolukku kutseliste juhtide puhul ja rehabilitatsiooni meetmena nende juhtide puhul, kes on põhjustanud alkoholi mõju all liiklusõnnetuse ja on seetõttu alkoholijoobes juhtimises süüdi mõistetud;

41.

märgib, et 15 % surmaga lõppenud liiklusõnnetustest toimub veoauto osalusega ning et igal aastal on veoauto osalusega toimunud õnnetustes hukkunute seas ligikaudu 1 000 vähekaitstud liiklejat; kutsub seetõttu komisjoni üles kiirendama veoautodele kohustuslike nõudlike diferentseeritud otsese nägemisvälja standardite, intelligentse kiirusekontrolli ning jalgratturite ja jalakäijate tuvastusega automaatsete hädapidurdussüsteemide kasutuselevõttu;

Ohutusmeetmed õnnetuste tagajärgede leevendamiseks

42.

märgib, et rehvide rõhk mõjutab märkimisväärselt liiklusohutust ning kütuse tarbimist ja heitkoguseid; kutsub seetõttu komisjoni üles muutma otsese rehvirõhu seiresüsteemide paigaldamise kohustuslikuks; palub ühtlasi komisjonil võtta ELi õigusesse üle ÜRO Euroopa Majanduskomisjonis kokku lepitud rehvirõhu mõõtmissüsteemide muudatused, mille eesmärk on tagada süsteemide hea toimimine tegelikes liiklusoludes;

43.

peab vajalikuks muuta kohustuslikuks intelligentsete turvavöö kinnitamise meeldetuletuse süsteemide paigaldamine kõikide sõidukite esiistmetele ning M1- ja N1-kategooria sõidukite tagaistmetele;

44.

peab tähtsaks, et automatiseeritud turvavöö reguleerimissüsteemide paigaldamine muudetaks kohustuslikuks, et vältida kaelavigastusi;

45.

kutsub komisjoni üles laiendama alates 2019. aastast eCall-süsteemi paigaldamise nõuet mootorratastele, rasketele kaubaveokitele ja bussidele ning tegema võimalikuks ka süsteemi hilisema paigalduse, nii et see võiks hõlmata võimalikult suurt hulka teedel liiklevatest sõidukitest;

46.

nõuab kogu ELi hõlmavat õnnetusi käsitlevate andmete täpset ja tõendatud statistikat, sh õnnetuste põhjusi käsitlevaid statistilisi andmeid, vigastuste ja õnnetusjuhtumites osalenud osapoolte loetelu, ja märgib, et sündmussalvesti võib seejuures osutuda eriti kasulikuks, kusjuures andmed peavad jääma anonüümseks ja neid analüüsitakse üksnes õnnetusjuhtumite uurimiseks;

47.

nõuab, et kogu ELis kogutaks andmeid sõidukis viibinud inimeste kohta, kes on saanud surma või vigastada muudel põhjustel kui kokkupõrked; märgib, et puudu on andmed sõidukis kuumarabanduse tõttu hukkunud ohvrite kohta;

48.

nõuab paremaid tuleohutuseeskirju eri liiki energiat tarbivatele bussidele, sealhulgas surumaagaasil (CNG) töötavatele bussidele, et suurendada reisijate turvalisust;

49.

märgib, et veoautode eesmise allasõidutõkke ümberkujundamine võiks sõidu- ja veoautode laupkokkupõrgete korral vähendada hukkunute arvu 20 % võrra; kutsub komisjoni üles muutma löögienergiat absorbeeriva täiustatud eesmise allasõidutõkke kõikide uute veoautode puhul kohustuslikuks;

50.

nõuab kohustuslikke laup-, külg- ja tagakokkupõrgete teste

a)	maastikuautodele (SUV), millel on kõrgem istepositsioon ja mille suurim lubatud mass on suurem kui 2 500 kg, ning

b)	elektrimootoriga ja muude uute mootoritehnoloogiatega sõidukitele;

51.

kutsub komisjoni üles ajakohastama ka mootorsõidukite passiivse ohutuse süsteemide katsetamise nõudeid nii, et hõlmatud oleks kõigi vähekaitstud liiklejate, sealhulgas mitte ainult jalakäijate, vaid ka jalgratturite kaitse laupkokkupõrke ja tagantlöögi korral;

52.

kutsub komisjoni üles tagama, et turule antakse kõnealuste meetmetega kohanemiseks piisavalt ja realistlikult aega;

53.

rõhutab, et direktiiv (EL) 2015/719, mis käsitleb raskete kaubaveokite massi ja mõõtmeid, on veoautode ohutuse parandamise seisukohast suure potentsiaaliga; palub komisjonil kiirendada kõnealuse direktiiviga seotud tööd ja esitada viivitamata hinnang;

o o

54.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 200, 31.7.2009, lk 1.

(2) ELT L 35, 4.2.2009, lk 1.

(3) ELT L 127, 29.4.2014, lk 134.

(4) ELT L 68, 13.3.2015, lk 9.

(5) ELT L 115, 6.5.2015, lk 1.

(6) ELT L 123, 19.5.2015, lk 77.

(7) ELT C 316, 22.9.2017, lk 155.

(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0228.

(9) ELT C 75, 26.2.2016, lk 49.

(10) ELT C 56 E, 26.2.2013, lk 54.

(11) ELT C 168 E, 14.6.2013, lk 72.

4.10.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 356/10

P8_TA(2017)0427

Ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutuselevõtmine piirkondades, et tegeleda demograafiliste muutustega

Euroopa Parlamendi 14. novembri 2017. aasta resolutsioon ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutuselevõtmise kohta piirkondades, et tegeleda demograafiliste muutustega (2016/2245(INI))

(2018/C 356/02)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 174 ja 175,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (1),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (2),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006 (3),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil (4),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1302/2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta, et selgitada, lihtsustada ja parandada nende rühmituste asutamist ja toimimist (5),

—	võttes arvesse oma 4. veebruari 2016. aasta resolutsiooni saarte erilise olukorra kohta (6),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006 (7),

—	võttes arvesse oma 4. aprilli 2017. aasta resolutsiooni naiste ja nende rolli kohta maapiirkondades (8),

—	võttes arvesse oma 10. mai 2016. aasta resolutsiooni ühtekuuluvuspoliitika kohta ELi mägipiirkondades (9),

—	võttes arvesse oma 9. septembri 2015. aasta resolutsiooni aruande kohta, milles käsitletakse aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta (2012) elluviimist, tulemusi ja üldhinnangut (10),

—	võttes arvesse oma 10. mai 2016. aasta resolutsiooni uute territoriaalsete arengu vahendite kohta ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020: integreeritud territoriaalsed investeeringud ning kogukonna juhitud kohalik areng (11),

—	võttes arvesse oma 15. novembri 2011. aasta resolutsiooni demograafiliste muutuste ja nende tagajärgede kohta ELi tulevasele ühtekuuluvuspoliitikale (12),

—	võttes arvesse oma 11. novembri 2010. aasta resolutsiooni demograafiliste probleemide ja põlvkondadevahelise solidaarsuse kohta, (13)

—	võttes arvesse oma 22. septembri 2010. aasta resolutsiooni mägipiirkondade, saarte ja hõredalt asustatud alade majanduslikku ja sotsiaalset arengut käsitleva Euroopa strateegia kohta (14),

—	võttes arvesse oma 21. veebruari 2008. aasta resolutsiooni Euroopa demograafilise tuleviku kohta (15),

—	võttes arvesse oma 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni demograafiliste väljakutsete ja põlvkondadevahelise solidaarsuse kohta (16),

—	võttes arvesse komisjoni aruannet „Rahvastiku vananemist käsitlev 2015. aasta aruanne. Majandus- ja eelarveprognoosid ELi 28 liikmesriigi kohta (2013–2060)“ (The 2015 Ageing Report. Economic and budgetary projections for the 28 EU Member States (2013-2060)) (European Economy 3/2015),

—	võttes arvesse komisjoni 23. juuli 2014. aasta kuuendat aruannet majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta „Investeerimine majanduskasvu ja tööhõivesse. Arengu ja hea juhtimistava soodustamine ELi piirkondades ja linnades“,

—	võttes arvesse komisjoni 26. aprilli 2017. aasta teatist „Algatus lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamiseks“ (COM(2017)0252),

—	võttes arvesse komisjoni 29. aprilli 2009. aasta teatist „Toimetulek rahvastiku vananemise mõjuga EL-is (2009. aasta aruanne rahvastiku vananemise kohta)“ (COM(2009)0180),

—	võttes arvesse komisjoni 10. mai 2007. aasta teatist „Põlvkondadevahelise solidaarsuse edendamine“ (COM(2007)0244),

—	võttes arvesse komisjoni 12. oktoobri 2006. aasta teatist „Euroopa demograafiline tulevik – kuidas teha väljakutsest võimalus“ (COM(2006)0571),

—	võttes arvesse komisjoni 16. märtsi 2005. aasta teatist rohelise raamatu „Silmitsi demograafiliste muutustega – uus põlvkondadevaheline solidaarsus“ kohta (COM(2005)0094),

—	võttes arvesse komisjoni 6. mai 2015. aasta teatist „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ (COM(2015)0192),

—	võttes arvesse Regioonide Komitee 16. juuni 2016. aasta arvamust Euroopa Liidu vastuse kohta demograafilistele väljakutsetele (17),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi liidu sisepoliitika peadirektoraadi poliitikaosakonna B (struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika) 2013. aasta septembri uuringut: „Kuidas saavad regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitika lahendada demograafilisi probleeme?“ (How can regional and cohesion policies tackle demographic challenges?),

—

võttes arvesse Euroopa territoriaalse arengu ja ühtekuuluvuse vaatlusvõrgu trükist „Territoriaalse potentsiaali esiletõstmine ja uue poliitika kujundamine Euroopa kindlat tüüpi piirkondades: saared, mäed, hõredalt asustatud ja rannikualad“ (Revealing territorial potentials and shaping new policies in specific types of territories in Europe: islands, mountains, sparsely populated and coastal regions) (18),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—	võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni muudatusettepanekute vormis seisukohta (A8-0329/2017),

arvestades, et demograafilised muutused on tõeline mureküsimus Euroopas ja kogu maailmas ning keskne probleem, mitte ainult üldiselt, vaid ka tänapäeva kohaliku arengu ja territoriaalse tõhustamise poliitikameetmete jaoks ELis, koos tööhõiveküsimuste, kontrollimatu globaliseerumise, kliimamuutuse, üleminekuga vähem süsihappegaasiheiteid tekitavale majandusele ning väljakutsetega, mida esitavad tööstuslik ja tehnoloogiline üleminek ning sotsiaalne ja majanduslik kaasamine;

arvestades, et nagu enamike postindustriaalsete ühiskondade puhul, on ka Euroopa elanikkonda mitu aastakümmet iseloomustanud eluea pikenemine ja madal sündimus, mis võib muuta rahvastiku struktuuri ja vanusepüramiidi ning mille kõrvalmõjud on kahanev tööealine elanikkond ja vananev elanikkond; arvestades, et majanduskriis, mis tabas kogu Euroopa Liitu, on avaldanud suurt mõju paljudele valdkondadele ja piirkondadele, eriti maapiirkondadele, ning on eelkõige suurendanud vaesust ja põhjustanud rahvaarvu vähenemist; arvestades, et püsiv sooline palgalõhe ja suurenev pensionilõhe takistab suurel määral naiste osalemist tööturul;

C.	arvestades, et rahvastiku kiire kasv arengumaades ja ELi elanikkonna kahanemine tähendab prognooside kohaselt seda, et Euroopa Liidu osakaal maailma rahvastikus väheneb 6,9 %-lt 2015. aastal 5,1 %-le 2060. aastal (19);

D.	arvestades, et prognooside kohaselt väheneb ajavahemikus 2015–2050 elanikkond 273-st NUTS 2 tasandi piirkonnast 132-s (20); arvestades, et kõnealune vähenemine mõjutab eelkõige kohalikke haldusüksusi;

E.	arvestades, et Euroopa Liidu ja kõigi liikmesriikide tähtsaim prioriteet on edendada kasvu, mis on ühtlasi arukas, kestlik ja kaasav;

F.	arvestades, et geograafilised ja demograafilised eripärad süvendavad arenguprobleeme; arvestades, et seetõttu lisati Lissaboni lepingusse majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärkide hulka territoriaalne ühtekuuluvus;

arvestades, et demograafilised muutused ei mõjuta kõiki riike ja piirkondi ühtemoodi nii nende loomuliku dünaamika kui ka seonduvate rändevoogude tõttu, kuna suuremas osas linna- ja eriti suurlinnade piirkondadest toimub rahvastiku juurdekasv ning enamik maa- ja äärepoolseid piirkondi seisab silmitsi elanikkonna vähenemisega, kusjuures seis on väga erinev äärepoolseimates piirkondades; arvestades, et selline tasakaalustamatus tähendab nii rahvastiku vähenemist kui ka rahvastiku suurenemist kogevate territooriumide jaoks suuri väljakutseid; arvestades, et eraldatud piirkondi ja piiratud juurdepääsuga piirkondi ohustab kõige enam rahvastiku vähenemine; arvestades, et teisalt tuleks tähelepanu pöörata valglinnastumise mõjule, mis rahvastiku ulatusliku liikumise tagajärjel suurtest linnadest nende ümbruses asuvatele aladele avaldab survet nii kohalikele kui ka piirkondlikele omavalitsustele;

arvestades, et Euroopa piirkonnad ei ole ühtsed territooriumid; arvestades, et need võivad hõlmata alasid, kus valitseb tööpuudus või vaesus ja kus kogetakse erilisi probleeme, eriti seoses demograafiliste muutustega, mistõttu on väga oluline luua suunatud vahendid selleks, et vähendada allpiirkondlikku ebavõrdsust ja aidata kaasa parema territoriaalse tasakaalu saavutamisele linna-, äärelinna- ning maapiirkondades;

I.	arvestades, et naised ja eriti üksikemad puutuvad rohkem kokku vaesuse ja tõrjutusega;

arvestades, et demograafilised muutused kujutavad endast proovikivi kogu elanikkonna sotsiaalse ühtekuuluvuse ja heaolu tagamise ning tasakaalustatud majandusarengu soodustamise jaoks; arvestades, et demograafilised muutused mõjutavad taristut ning teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, mis tähendab ühenduvuse lõhet või arstiabi puudumist ning on sageli tingitud ebapiisavast ühendusest linna- ja maapiirkondade elanike vahel;

arvestades, et demograafilised muutused hõlmavad suuri poliitilisi väljakutseid eri valdkondades, mis on seotud mitmesuguste ühtekuuluvuspoliitika valdkondadega; arvestades, et regionaalpoliitika ja selle Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, sh Ühtekuuluvusfond, on nende muutustega toimetulekuks peamised vahendid;

L.	arvestades, et Euroopa Liidu muudes kui linnapiirkondades elab 113 miljonit inimest, seal asub 12 miljonit põllumajandusettevõtet ja 172 miljonit hektarit põllumajandusmaad ning need aitavad suurel määral kaasa Euroopa riikide majandusele, kultuuridele ja ökosüsteemidele;

M.	arvestades, et nõuetekohane taristu ja teenuste piisav tase on olulised tegurid rahvastiku struktuuri haldamisel piirkondades, mis on hõredalt asustatud või kannatavad väljarände tõttu ning kus investeeringute ja töökohtade tähtsus on suurem;

N.	arvestades, et asjakohane taristu, juurdepääs avalikele teenustele ja kvaliteetsed töökohad on olulised tegurid, mis määravad inimeste soovi piirkonda elama jääda;

O.	arvestades, et naised puutuvad rohkem kokku vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega kui mehed – seda enam, kui nad on üle 60 aasta vanad;

P.	arvestades, et demograafilistel muutustel on kõige suurem mõju vähem arenenud piirkondadele;

Q.	arvestades, et maapiirkondi mõjutavatel demograafilistel muutustel on majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed, need põhjustavad territoriaalset killustumist ning mõjutavad elukvaliteeti ja keskkonda, seda kõike lisaks tõsistele demograafilistele tagajärgedele;

R.	arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on põhiõigus, ELi ühine väärtus ning vajalik tingimus ELi majanduskasvu, tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärkide saavutamiseks;

S.	arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on tähtis majandusarengu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse vahend;

T.	arvestades, et negatiivsed demograafilised muutused vajavad tugevamat põlvkondadevahelist solidaarsust;

Üldosa

toonitab, et demograafilised muutused tekitavad suurt majanduslikku, sotsiaalset, rahalist ja keskkonnaalast survet liikmesriikide valitsustele ning avalikke teenuseid – eriti sotsiaalkaitset ja sotsiaalteenuseid – pakkuvatele ning taristut ehitavatele ja hooldavatele kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele, mis tagavad ökosüsteemide säilimise kestliku ruumilise planeerimise abil; rõhutab, et seda survet süvendab veelgi tööjõu vähenemine ja suurem sõltuvusmäär; rõhutab kvaliteetsete avaliku ja erasektori teenuste suurt tähtsust; rõhutab kvaliteetsete ja taskukohaste avaliku ja erasektori teenuste kättesaadavuse olulisust soolise võrdõiguslikkuse tagamise vahendina;

on seisukohal, et demograafiliste muutustega tuleks tegeleda kõikide Euroopa, riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste kooskõlastatud tegevuse ning kohandamisstrateegiate abil, mis kajastavad kohalikku ja piirkondlikku tegelikkust, saavutades tõhusa mitmetasandilise valitsemise nii konkreetsetele piirkondadele suunatud kõnealuste spetsiifiliste poliitikasuundade ülesehituse kui ka nende rakendamise valdkonnas; on arvamusel, et sellise koordineeritud ja integreeritud reageerimise eesmärk peaks olema kodanike elukvaliteedi parandamine ja neile paremate majanduslike võimaluste pakkumine, ning tuleks püüda investeerida asjaomaste piirkondade sotsiaal- ja avalike teenuste kvaliteedi, kättesaadavuse ja taskukohasuse parandamisse; on lisaks arvamusel, et kodanikuühiskonna esindajad ja teised sidusrühmad tuleks kaasata; juhib tähelepanu sellele, et mis tahes laiaulatuslik lähenemisviis peab kajastama linnade, maapiirkondade, kalapüügi- ja rannikupiirkondade ning oma geograafilise või demograafilise olukorraga seotud konkreetsete probleemidega silmitsi seisvate piirkondade rolli ning et seetõttu tuleb sellise lähenemisviisi puhul ühtlasi võtta arvesse konkreetseid väljakutseid, mida esitavad äärepoolseimad piirkonnad, väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimad piirkonnad ning saared, piiriülesed ja mäestikualad, nagu on sõnaselgelt tunnistatud Lissaboni lepingus; kutsub liikmesriike ja komisjoni võtma arvesse eri poliitikameetmete mõju soolisele võrdõiguslikkusele ja demograafilistele muutustele;

tunnistab, et demograafilised muutused, mis tekitavad uusi probleeme, pakuvad samal ajal linnaliste ühiskondade nõudluse nihete (eriti seoses toidu, vaba aja ja puhkeajaga) tulemusena arenguvõimalusi kohalikul tasandil põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse pakutavate kvaliteetsete, ohutute ja eriomaste toodete tootmise võimaluse abil; on arvamusel, et maa- ja ökoturism, e-kaubandus, kogukonnapõhised teenused ja eelkõige nn hõbedane majandus pakuvad ühtlasi arenguvõimalusi kohalikul tasandil, tõhustades siseriiklike põllumajanduslike või mittepõllumajanduslike toodete, näiteks käsitöö, tikandite ja keraamika väärtust geograafiliste tähiste kaitse Euroopa süsteemi kaudu; rõhutab sellega seoses, kui tähtsad on aruka spetsialiseerumise strateegiad, mis aitavad piirkondadel ja kohalikel territooriumidel teha kindlaks suure lisaväärtusega tegevuse ja luua atraktiivseid ökosüsteeme tegeliku mitmefunktsionaalse maaelu arengu strateegia põhjal, mis lõimib ringmajanduse piirkondlikku planeerimisse; juhib tähelepanu sellele, et maaturism, mis aitab säilitada dünaamilist elustiili maapiirkondades, on samuti oluline sektor; rõhutab sotsiaalse dialoogi ja sotsiaalpartnerite kaasamise tähtsust koos teiste kohalike sidusrühmade ja ametiasutustega Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kavandamise ja rakendamise kõikides etappides, et paremini ennetada demograafiliste muutuste mõju kohalikele tööturgudele ja töötada välja uued strateegiad nende probleemide lahendamiseks;

Demograafiliste muutuste näitajad ELis

märgib, et demograafiliste muutustega seotud põhilised probleemid, mida praegu paljudes ELi osades kogetakse, on vananemine, mida põhjustab vanusepüramiidi häire, sündivuse vähenemine ja sellest tulenev väikelaste ja noorte populatsiooni järsk vähenemine, pidev rahvastiku kadu, oskustööjõu nappus, töökohtade puudus, noorte lahkumine töövõimaluste puudumise tõttu ja demograafilise struktuuri muutused; tunnistab, et praegune põllumajanduspoliitika, traditsiooniliste tegevusalade, toodete ja tootmissüsteemide, tööjõu ja kohaliku oskusteabe kadumine, naiste nähtamatu töö, ettevõtlusvaimu puudumine, investeeringute puudumisest tulenev piirkondliku konkurentsivõime nappus või täielik puudumine või bioloogilise mitmekesisuse kadumine, metsamaa võsastumine ja tuleoht on märkimisväärsed lisaprobleemid, mis on seotud demograafiliste muutustega; rõhutab, et nende suundumuste mõju erineb oluliselt piirkonniti, osaliselt seetõttu, et inimesed liiguvad suurtesse linnakeskustesse paremate töökohtade otsingul;

rõhutab, et ELi rahvastikupoliitika üks peamisi eesmärke peaks olema kõikide demograafilise tasakaalustamatuse all kannatavate piirkondadega ja nende piirkondade eripäraga arvestamine – tegurid, millega kohanemist on ühtekuuluvuspoliitikaga pikka aega üritatud ja milles 2020. aasta järel tuleb kohanemiseks palju rohkem teha; toonitab tõsiasja, et kuigi demograafilised muutused mõjutavad kõiki alasid, olgu maal või linnas, nende järelmid erinevad ja need sõltuvad eri teguritest, nagu intensiivsus ja kiirus, millega muutused toimuvad, ja kas need mõjutavad sisserändepiirkondi või kahaneva elanikkonnaga piirkondi;

rõhutab, et tuleb edendada ja toetada väikeste ja keskmise suurusega mägi- ja maapiirkondade põllumajandusettevõtteid, kes tänu traditsioonilistele (tootmis)meetoditele kasutavad integreeritud ja jätkusuutlikul viisil loodusvarasid, näiteks karjamaid ja erinevaid söödakultuure, toodavad eriliste kvaliteediomadustega tooteid ning võivad aidata kaasa kõnealuste piirkondade rahvastiku vähenemise aeglustumisele või rahvastiku suurenemisele;

rõhutab, et sellised liitu mõjutavad demograafilised nähtused ei ole uued, kuid need on nüüd suurenenud enneolematu kiirusega, eelkõige sotsiaalse ja majandusliku surve tõttu; juhib tähelepanu eakate inimeste arvu pidevale kasvule – ligikaudu 2 miljonit inimest saab igal aastal 60 –, millel on mõju ruumilisele, elamuehituse ja transpordi planeerimisele ning muud liiki taristule ja teenustele; märgib murega, et demograafilised probleemid mõjutavad eriti rängalt piirkondi, mida iseloomustab tööealise elanikkonna järsk langus; tunnistab, et investeeringute puudumine, vilets taristu, madalad ühenduvusmäärad, piiratud juurdepääs sotsiaalteenustele ja töökohtade puudumine on peamised elanikkonna vähenemisele kaasa aitavad tegurid; rõhutab, et demograafilised muutused võivad oluliselt mõjutada pensioneid ja eriti keskkonnasäästlikkust, kuna maapiirkondade rahvastiku vähenemine ja kasvav linnastumine mõjutavad ökosüsteeme, looduskaitset ja loodusvarade kasutamist, avaldades erilist mõju linnade maakasutusele, taristule, eluasemeturule ja taimestikule;

on seisukohal, et demograafiliste muutuste soolist mõõdet tuleks arvesse võtta valdkondadevahelisel viisil, sest elanikkonna vähenemise all kannatavad piirkonnad kannatavad väljarände tõttu ka soolise ja vanuselise tasakaalustamatuse all; on veendunud, et väljakutseid, mida esitavad demograafilised muutused, saab ja tuleb käsitleda soolist võrdõiguslikkust soodustavas poliitikaraamistikus, mis on põhjus, miks sooline võrdõiguslikkus tuleb lõimida aruteludesse kõigi demograafiliste küsimustega seotud asjade üle; on seetõttu arvamusel, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise rakendamist kõikides Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondides tuleks edaspidi veelgi tugevdada;

tuletab meelde, et strateegias „Euroopa 2020“ käsitletakse demograafilisi probleeme enamikus selle seitsmest juhtalgatusest, mis töötati välja probleemide lahendamiseks ja ELi jaoks eluliselt tähtsate prioriteetide seadmiseks tööhõive, innovatsiooni, hariduse, vaesuse vähendamise ning kliima ja energia valdkonnas; juhib tähelepanu sellele, et strateegia ja selle juhtalgatuste rakendamise esmatähtis osa põhineb rahalisel toel ühtekuuluvuspoliitika vahendite näol, sh sätted rahvastiku muutuse ja vananemise käsitlemiseks, ja et kõnealuseid mõõtmeid tuleb rõhutada kõigis Euroopa Liidu vahendites;

10.

on seisukohal, et elanikkonna vähenemise ja vananemisega seotud probleemid nõuavad paljude majandus-, sotsiaal- ja poliitiliste meetmete ning programmide objektiivset, põhjalikku ja kõikehõlmavat ümberhindamist pikas perspektiivis;

ELi poliitika kooskõlastamine

11.

nõuab ELi vahendite, eelkõige ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP), Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, sealhulgas Ühtekuuluvusfondi, Euroopa territoriaalse koostöö, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) ja Euroopa ühendamise rahastu paremat kooskõlastamist, et tagada terviklikum lähenemine demograafilistele muutustele; soovitab, et kuna seni kasutatud mehhanismidega ei ole õnnestunud demograafilise tasakaalustamatuse jätkumist tagasi hoida, on vaja läbi vaadata praegused poliitikasuunad ja kõik eespool nimetatud mehhanismide toimimine; tunneb sellega seoses heameelt jõupingutuste üle koostoime suurendamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja EFSI vahel; kutsub komisjoni taas kord üles tegema ettepaneku demograafiliste muutuste strateegia kohta, mis seab prioriteediks järgmised valdkonnad: inimväärne tööhõive ja kvaliteetsed töösuhted, pöörates erilist tähelepanu uutele töövormidele ja nende sotsiaalsele rollile; selliste poliitikavaldkondade territoriaalne aspekt, mis edendavad majandustegevust ja tööhõivet; taristu edendamine ettevõtluse asukoha tegurina, nii et demograafiliste probleemidega kokku puutuvad territooriumid muutuksid juurdepääsetavaks ja konkurentsivõimeliseks; laiaulatuslik IKT, mis hõlmab kvaliteeti ja hinda, mis on mõlemad konkurentsivõimelised väiksema rahvastikutihedusega territooriumidel; põhiliste heaoluriigi teenuste osutamine demograafiliste probleemidega kokku puutuvatel territooriumidel; kohalik ühistransport, mis tagab juurdepääsu avalikele teenustele; poliitika, mille eesmärk on tagada parem tasakaal pere- ja töökohustuste vahel, kestlik põlvkondade vahetumine ja ülalpeetavate piisav hoolitsus; poliitika, mis käsitleb rahvusvahelise kaitse all olevate rändajate ja pagulaste vastuvõtmist, integreerimist ja tagasisaatmist; ning uute, atraktiivsemate vahendite ulatuslik kasutamine maaelu kohta teabe edastamiseks; rõhutab selliste olemasolevate algatuste tähtsust nagu täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitlev Euroopa innovatsioonipartnerlus, ühiskava „Intelligentne elukeskkond“ ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) digi- ja tervishoiualased teadmis- ja innovaatikakogukonnad; kutsub komisjoni üles arvestama juba kõnealustes algatustes välja töötatud lahendusi Euroopa piirkondade demograafiliste probleemidega tegelemisel; rõhutab Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tähtsust elukestva õppe valdkonnas hariduse ja koolituse toetamisel rahvaarvu vähenemise ohuga piirkondades; leiab, et parema õigusloome tegevuskavaga tuleks nõuda, et enne mis tahes ELi seadusandlikku algatust tehtav mõjuanalüüs hõlmaks mõju, mis seadusandlikul algatusel võib olla demograafiale;

12.

rõhutab, kui tähtis on, et EL lõimiks demograafilisi kaalutlusi kõigisse poliitikavaldkondadesse ja lisaks need oma eelarverubriikidesse, et võimaldada nende poliitikasuundade arendamist, eelkõige põllumajanduse, keskkonna, infoühiskonna, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni, tööhõive, hariduse, sotsiaalpoliitika ning transpordi valdkonnas; on arvamusel, et demograafilise mõju aruannete järeldusi tuleb võtta arvesse oma poliitika kujundamisel ning demograafilisi kriteeriumeid kasutada nende poliitikameetmete tulemuste ja soovimatute mõjude hindamistes, et soodustada sellist lähenemisviisi demograafilistele muutustele, mis hõlmab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamist; on arvamusel, et erilist tähelepanu tuleks pöörata maapiirkondadele, kus niisugused demograafilised probleemid on eriti teravad; rõhutab sellega seoses algatuse „Arukad külad“ potentsiaali, mille abil saab tänapäevast tehnoloogiat, nagu 5G, ja innovatsiooni kasutades maakogukondi taaselustada; rõhutab lisaks maa- ja linnapiirkondade tihedama koostöö tähtsust; rõhutab, kui tähtis on tagada üldine juurdepääs kvaliteetsetele ja taskukohastele avalikele teenustele ja taristutele, sealhulgas digitaalsetele avalikele teenustele ja taristutele, eriti laste, noorte ja eakate inimeste jaoks, et edendada sotsiaalset kaasatust, tagada sooline võrdõiguslikkus ja leevendada demograafiliste muutuste mõju; rõhutab, kui oluline on pakkuda eelkõige rahvaarvu vähenemise ohuga piirkondades uusi palgatöö võimalusi, et säilitada kogukondi ja luua tingimused rahuldava tasakaalu saavutamiseks töö- ja eraelu vahel; on arvamusel, et oluline on rõhutada, et üldise geograafilise nägemusega vaadeldakse linna- ja maapiirkondi täiendavate funktsionaalsete ruumidena; rõhutab, et vaja on suuremat lõimimist eri fondide vahel, et toimuks tõeline, kaasav ja kestlik kohalik areng; juhib tähelepanu sellele, et ELi demograafiapoliitika peaks püüdma olema täielikum ning koordineeritum liikmesriikidega ja horisontaalselt; tuletab meelde, et Euroopa Liit mitte ainult ei eralda rahalisi vahendeid piirkondliku arengu jaoks, vaid ka kujundab suurel määral kohalike ja piirkondlike ametiasutuste suutlikkust kasutada enda rahalisi vahendeid sotsiaalse territoriaalse ebavõrdsusega võitlemiseks; rõhutab, et kuigi riigiabi ajakohastamise tulemusel on erandeid, mille puhul teavitamist ei ole vaja, lihtsustatud ja arvuliselt suurendatud, on praegune raamistik väiksemate piirkondlike ja kohalike ametiasutuste jaoks ikka veel väga keeruline ja koormav; on arvamusel, et kuigi riigihanke-eeskirju 2014. aastal lihtsustati, on väikeste piirkondlike ja kohalike ametiasutuste jaoks ikka veel liiga palju takistusi sellele, et nad saaksid parandada niisuguste tundlike piirkondade majandust;

13.

on arvamusel, et EL peaks toetama liikmesriikide rände- ja kaasamispoliitikat, austades nende liikmesriikide õigusi ja pädevusi, ja samuti subsidiaarsuse põhimõtet, et viia negatiivsed demograafilised suundumused miinimumini; rõhutab perekondade loovust ja perekondi toetavate poliitikameetmete olulist rolli; on seisukohal, et kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi tuleks volitada rakendama edukat integratsioonipoliitikat kohapeal; on seisukohal, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid olema aktiivsed osalejad demograafiliste probleemide lahendamiseks võetud meetmetes; nõuab, et iga-aastases majanduskasvu analüüsis ja riigipõhistes soovitustes võetaks arvesse piirkondlikku ebavõrdsust ja tasakaalustamatust piirkondade vahel liikmesriikides; on veendunud, et piirialadel peab selline koostöö kajastama nii piiriüleste algatuste nõudmisi kui ka ulatust; soovitab töötada selles valdkonnas välja koolitusprogrammid, et luua parem arusaam ja suurem teadlikkus asjaomastest küsimustest; on seisukohal, et demograafiliste probleemide lahendamisel peab kogu Euroopas olema terviklik lähenemisviis ja et probleemi lahendamine ühes Euroopa osas ei tohiks avaldada negatiivset mõju teistele Euroopa aladele; nõuab, et loodaks üleeuroopalisel tasandil võrgustikud selleks, et jagada häid tavasid ja kogemusi, mille abil kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused ning kodanikuühiskonna sidusrühmad saaksid harida üksteist demograafiliste muutuste tõttu esilekerkinud küsimuste käsitlemise vallas;

Euroopa fondide tõhususe suurendamine

14.

rõhutab, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega tuleb demograafilisi muutusi järgmisel programmitöö perioodil tõhusamalt käsitleda, kasutades järgmist: suurem, paremini suunatud keskendumine demograafilistele muutustele kui prioriteetsele valdkonnale lõplikes õigusaktides ja suunistes liikmesriikide, piirkondade ja kohalike omavalitsuste toetamiseks, uurides Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide potentsiaali, et käsitleda demograafilisi muutusi ning töötada välja ja rakendada assotsieerimislepinguid ja rakenduskavasid; ennetav lähenemisviis demograafiat käsitleva poliitika kujundamises ning heade tavade ja kogemuste vahetamine õppimiseks institutsiooni tasandil; tehniline tugi haldusasutustele ja kohalikele sidusrühmadele tõhusate poliitikasuundade rakendamisel, mis käsitlevad demograafilisi muutusi nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil; ja kohalike asutuste kohustuslik aktiivne osalemine fonde rakendavate programmide väljatöötamises, haldamises ja struktuurisiseses hindamises ning demograafiliste probleemidega silmitsi seisvate piirkondade vajalik väljaselgitamine NUTS 3 ja kohaliku haldusüksuse tasandil; ergutab pakkuma kohalikele sidusrühmadele ja korraldusasutustele tehnilist tuge ja koolitusi demograafiliste muutustega tegelemise tõhusa poliitika rakendamiseks riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil; on seisukohal, et mõnes liikmesriigis varjavad toetused NUTS 2 tasandil sageli sotsiaalterritoriaalset, piirkonnasisest või isegi piirkonnaülest ebavõrdsust; nõuab, et ELi kaardid kasutaksid mõõtkava, millest piisaks, et kajastada territooriumiga seotud probleeme, nii et need võiksid aidata suunata toetust kõige ebasoodsamas olukorras piirkondadele;

15.

palub Euroopa Regionaalarengu Fondil (ERF) anda suurem panus vananemise, maaelu ja rahvastiku väljavooluga seotud kõrgete näitajatega piirkondade aitamisse ja toetada neid rohkem, et parandada nende transpordi- ja telekommunikatsioonitaristut, vähendada digilõhet (k.a põlvkondade vahel) ning võimaldada kasutada paremaid avalikke teenuseid; toonitab sellega seoses e-tervise valdkonna tähtsust; palub liikmesriikidel ja piirkondadel suunata olemasolevaid investeeringuid paremini demograafilistele muutustele ja nende mõjule;

16.

nõuab tungivalt, et komisjon kasutaks ühtekuuluvuspoliitika vahendeid, et pidurdada suurenevat väljarännet hõredalt asustatud piirkondadest, kus nõuetekohane taristu ja piisav teenuste tase on eriti lastega perede säilitamise jaoks väga olulised eeltingimused;

17.

rõhutab, et Euroopa Sotsiaalfond (ESF) peaks tõhustama oma tegevust noorte koolitamisel ja harimisel ning edendama tööalast konkurentsivõimet ja aitama inimestel leida parem tasakaal töö- ja pereelu vahel ning võidelda vanemaealiste sotsiaalse ja digitaalse tõrjutusega; rõhutab samuti, et fond peaks ettevalmistavate programmide abil parandama tööhõivevõimalusi väheneva rahvastikuga piirkondade elanike jaoks, ning edendama nende piirkondades elavate naiste, noorte ja eakate sotsiaalset ja digitaalset kaasatust; juhib sellega seoses tähelepanu sellele, et ESFi äärepoolseimate piirkondade toetamiseks kasutamisel hoolitsetakse selle eest, et tagada parem tasakaal töö- ja pereelu vahel; kutsub komisjoni üles kaaluma võimalust pakkuda olemasolevate vahendite piires konkreetseid rahalisi vahendeid, et toetada piirkondi, mis seisavad silmitsi tõsiste ja püsivate ebasoodsate demograafiliste tingimustega; palub teha fondi väljamakseid sellise korra kohaselt, mis seab prioriteediks tegevussuunad lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis; rõhutab, kui oluline on lisada Ühtekuuluvusfond tulevastesse strateegiatesse, et käsitleda demograafilisi muutusi, tuletades meelde, et fond loodi eesmärgiga tugevdada ELi majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust; on arvamusel, et oluline on pakkuda ESFi abil palju suuremat tuge väikestele organisatsioonidele, mis arendavad ja juhivad innovaatilisi sotsiaalprojekte, ning samuti kogu ELi hõlmavatele riikidevahelistele katseprojektidele, millega käsitletakse sotsiaalseid ja tööhõiveküsimusi, et lihtsustada innovaatilist piirkondlikku, piiriülest, riikidevahelist ja makropiirkondlikku koostööd ning seega vastata väljakutsetele, mida esitavad demograafilised muutused;

18.

peab kahetsusväärseks asjaolu, et nagu on rõhutatud Euroopa Kontrollikoja eriaruandes nr 5/2017, on ELi noortegarantii, mille eesmärk on aidata ilma töökohata, väljaõppeta või hariduseta noori, teinud vähe edusamme ning selle tulemused ei vasta esialgsetele ootustele;

19.

on seisukohal, et territoriaalsete lõhede vältimiseks peaksid kõige ebasoodsamate demograafiliste muutustega piirkonnad saama EFSIst kasu suuremate investeeringute teel ELi prioriteetsetesse valdkondadesse, nagu energia, transport, haridus, ettevõtlus, innovatsioon, teadusuuringud, VKEd, haridus või sotsiaaltaristu; on seisukohal, et 2020. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika arendamisel tuleks arutada eristaatuse andmist demograafiliselt ebasoodsas olukorras piirkondadele;

Ühtekuuluvuspoliitika tulevik demograafiliste muutustega tegelemisel

20.

on seisukohal, et ühtekuuluvuspoliitika pakub õigeid vahendeid, millega käsitleda demograafilisi muutusi, eriti seoses muude ELi, riiklike ja piirkondlike poliitikameetmetega, nii rahvastiku vananemise kui ka rahvastiku vähenemise suhtes ja peaks seetõttu mängima olulisemat rolli, et toetada paindlikult piirkondi demograafiliste muutustega kohanemisel; on veendunud, et see peaks kajastuma ka konkreetseid fonde käsitlevates määrustes demograafiliste muutuste käsitlemisel, mis on osa Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 174 alusel antud sõnaselge pädevusest; nõuab, et määratletaks täpselt ELi toimimise lepingu artiklis 174 ja määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 121 osutatud „rasked ja püsivad ebasoodsad demograafilised tingimused“, mis võimaldaks demograafilisi probleeme statistiliselt kvantifitseerida; rõhutab linna- ja maapiirkondade vahelise sideme tähtsust ning kutsub komisjoni üles mõtlema võimalusele täiendada integreeritud säästva linnaarengu strateegiat partnerlussuhete kaudu linnade ja maapiirkondade kestliku arengu eesmärgil; leiab, et komisjon peaks võtma ennetusmeetmeid, et vältida demograafiliste muutuste negatiivset mõju, ja pakkuma tehnilist abi rahvaarvu vähenemisest enim mõjutatud piirkondadele;

21.

rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika peab edendama naiste tööalast konkurentsivõimet ja kaasatust, eelkõige emade puhul, kellel on raskusi töö leidmisega; nõuab seetõttu, et naistele võimaldataks juurdepääs koolitus- ja haridusprogrammidele; juhib siiski tähelepanu sellele, et omandatud kvalifikatsioon peaks vastama tööturu vajadustele; rõhutab, kui tähtis on aidata noortel emadel tööle naasta, pakkudes igas vanuses lastele usaldusväärseid pikapäeva lastehoiuteenuseid, sealhulgas koolieelse õppimise võimalusi, et peatada rahvaarvu vähenemine;

22.

usub, et demograafiliste probleemidega tegelemiseks peaksid piirkonnad kasutama Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde ennetavamalt, et võidelda noorte tööpuuduse vastu ja anda noortele inimestele võimalus alustada korralikku karjääri; märgib, et seda on võimalik saavutada, toetades noorte koolitusprogramme ja ettevõtlikkust;

23.

nõuab, et tulevase ühissätete määruse raames loodaks õigusraamistik, et käsitleda piirkondi, kes seisavad silmitsi tõsiste ja püsivate demograafiliste probleemidega; rõhutab vajadust ennetavama ja sihipärasema lähenemisviisi järele demograafilise poliitika kujundamisele, sest demograafiliste muutuste piirkondlik lahknevus tekitab tõenäoliselt märkimisväärset ebavõrdset sotsiaal-majanduslikku mõju Euroopa territooriumidele, mis võib ELis piirkondlikke erinevusi veelgi suurendada; nõuab, et tugevdataks ja ühtlustataks halduslikult uusi vahendeid, et tõhustada alt üles suunatud lähenemisviisi ja mitmetasandilist juhtimist – nagu kogukonna juhitud kohalik areng ja integreeritud territoriaalne investeering –, et suurendada kohalikku ja piirkondlikku osalemist osana integreeritud ja terviklikust lähenemisviisist piirkondlikule arengule; nõuab, et loodaks portaalipõhised teenused, mis aitaksid olemasolevatel maaettevõtetel saada paremat sidet nende linnas asuvate kolleegidega; toonitab, kui oluline on võtta tulevase ühtekuuluvuspoliitika raames rohkem arvesse konkreetset territoriaalset eripära, mis avaldub allpiirkondlikul tasandil; rõhutab, et suutlikkuse ja jõulise juhtimise puudumine mitmes kohalikus ja piirkondlikus ametiasutuses on oluline takistus EFSI programmide õnnestumisele, ja nõuab sellega seoses suutlikkuse suurendamise vahendeid;

24.

palub komisjonil kaaluda võimalust määratleda uued kriteeriumid, mille alusel eristada demograafiliste probleemidega maadlevaid piirkondi demograafiliste, majanduslike, keskkonnamõju ja juurdepääsetavuse näitajate alusel, ning viia läbi võimalike sotsiaal-majanduslike ja keskkonnaalaste näitajate uuringuid, et täiendada SKP näitajat kriteeriumidega, mis hõlmavad sotsiaalset kapitali, oodatavat eluiga ja keskkonna kvaliteeti; on seisukohal, et SKP ja rahvastikutihedus ei ole sellised näitajad, millest piisaks raskete ja püsivate demograafiliselt ebasoodsate tingimustega territooriumide liigitamiseks; palub komisjonil lõimida ühtekuuluvuspoliitikasse lisaks SKP-näitajale uued, muutuvad näitajad, nagu demograafiline näitaja ja eelkõige ELi piirkondliku sotsiaalarengu indeks, et anda täielikum ülevaade nende piirkondade ees seisvatest konkreetsetest probleemidest, või kaaluda nimetatud piirkondadele lisaassigneeringu eraldamist, mis on sarnane praegusel programmitöö perioodil (ühissätete määruse VII lisa punkt 9) ette nähtud toeks hõredalt asustatud piirkondadele; rõhutab, et on vaja konkreetseid vahendeid selleks, et jälgida ja hinnata Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide potentsiaali ja tegelikku mõju demograafiliste muutuste käsitlemisel, koostades suunised asjaomaste demograafiliste näitajate järgnevaks väljatöötamiseks; rõhutab, kui oluline on omada usaldusväärset, ajakohast, liigitatud statistikat tõhusama ja objektiivsema poliitilise haldamise otstarbel, eriti ELi erinevate hõredalt asustatud piirkondade põhiomaduste üksikasjalikuma mõistmise jaoks; nõuab seetõttu, et Eurostat esitaks enamaid üksikasju statistika vallas, mis on oluline sobiva Euroopa demograafiapoliitika väljatöötamiseks, eriti demograafilisi, perekonnaga seotud, sotsiaalseid ja majanduslikke näitajaid, ning seega nõuab tungivalt, et need liigendataks vähemalt allpiirkondlikul, st NUTS 3 tasandil;

25.

on arvamusel, et tulevane ühtekuuluvuspoliitika peaks hõlmama konkreetseid meetmeid demograafilistest probleemidest kõige enam mõjutatud piirkondade jaoks ja võimaldama temaatilist eesmärkide või kaasrahastamise määra seadmisel suuremat paindlikkust, pidades silmas piirkondadevaheliste ja piirkonnasiseste strateegiate kooskõlastamist samas liikmesriigis kohaliku osalusega; kutsub komisjoni üles kaaluma demograafilise arengu riikliku strateegia muutmist uueks eeltingimuseks;

26.

kutsub komisjoni üles lisama strateegiasse „Euroopa 2020“ demograafia juhtalgatuse, mida rahastatakse olemasolevatest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest ja mis hõlmab mitmesuguseid meetmeid kolmes kategoorias: arukas majanduskasv meetmete abil, millega aidata demograafiliste väljakutsetega silmitsi seisvaid territooriume IKT, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja VKEde valdkonnas; kaasav majanduskasv meetmete abil, millega innustada noori piirkonda jääma, tagades kestliku põlvkondade vahetumise, füüsilisest isikust ettevõtjate töö ja sotsiaalse kaasamise meetmed rändajate ja pagulaste jaoks, kes on rahvusvahelise kaitse all; ning kestlik majanduskasv meetmete abil, millega aidata kõnealustel piirkondadel investeerida rohelisse majandusse, sh säästvatesse transpordisüsteemidesse; tunneb heameelt ELi nutikate külade algatuse üle, milles nõutakse, et poliitikas pöörataks erilist tähelepanu digitaalse lõhe ületamisele maa- ja linnapiirkondade vahel ning kasutataks ära potentsiaali, mida pakub maapiirkondade ühenduvus ja digiteerimine, ja mis toetab arukate saarte algatust kui Euroopa saarte ametiasutuste ja kogukondade alt-üles tehtavaid jõupingutusi, mille eesmärk on püüda parandada saarte elukvaliteeti kestlike ja integreeritud lahenduste abil;

27.

on seisukohal, et 2020. aasta järgne mitmeaastane finantsraamistik peaks andma jõulise, otsustava tõuke jõupingutustele käsitleda demograafilisi väljakutseid, võttes arvesse praegust demograafilist olukorda ja suundumusi, ja et see peab hõlmama selliste lahenduste edendamist, mis kasutavad vajaduse korral sihipäraseid meetmeid, nagu eelarverea assigneeringud; nõuab, et tugevdataks sotsiaalset kaasamist toetavaid teenuseid ja taristut ÜPP teise samba raames, mis on ette nähtud maaelu arengu edendamiseks ja mida rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) alusel, ning pöörama ümber sotsiaalse ja majandusliku languse ja rahvastiku vähenemise suundumuse raskete ja püsivate ebasoodsate demograafiliste tingimustega piirkondades; palub riiklikel, piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel vahetada kogemusi, häid tavasid ja uusi meetodeid, mis aitaksid vältida demograafiliste muutuste negatiivseid tagajärgi; on veendunud, et üleeuroopalised transpordivõrgud (TEN-T) ja meremagistraalid peaksid teenindama raskete ja püsivate ebasoodsate demograafiliste tingimustega piirkondi;

28.

rõhutab iga kogukonna juhitud kohaliku arengu metoodika lisaväärtust kõigis Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondides, et töötada välja ja rakendada integreeritud ja spetsiaalselt kohandatud alt-üles lahendusi; peab siiski kahetsusväärseks asjaolu, et kogukonna juhitud kohalik areng on kohustuslik vaid EAFRD puhul ning et kohalikud ja osalusel põhinevad lähenemisviisid vähenevad ERFis, ESFis ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondis (EMKF); palub seepärast komisjonil muuta kogukonna juhitud kohaliku arengu kasutamine kohustuslikuks kõigis Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondides;

o o

29.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.

(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 289.

(3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 470.

(4) ELT L 347, 20.12.2013, lk 259.

(5) ELT L 347, 20.12.2013, lk 303.

(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0049.

(7) ELT L 347, 20.12.2013, lk 281.

(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0099.

(9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0213.

(10) ELT C 316, 22.9.2017, lk 145.

(11) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0211.

(12) ELT C 153 E, 31.5.2013, lk 9.

(13) ELT C 74 E, 13.3.2012, lk 19.

(14) ELT C 50 E, 21.2.2012, lk 55.

(15) ELT C 184 E, 6.8.2009, lk 75.

(16) ELT C 292 E, 1.12.2006, lk 131.

(17) ELT C 17, 18.1.2017, lk 40.

(18) ESPON töödokument, Luxembourg, ESPON EGTC, märts 2017.

(19) Eurostat, „The EU in the World“ („EL maailmas“) (2016. aasta väljaanne).

(20) Eurostat, „Eurostat Regional Yearbook“ („Eurostati piirkondlik aastaraamat“), 2016. aasta väljaanne.

4.10.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 356/20

P8_TA(2017)0428

Jaefinantsteenuste tegevuskava

Euroopa Parlamendi 14. novembri 2017. aasta resolutsioon jaefinantsteenuste tegevuskava kohta (2017/2066(INI))

(2018/C 356/03)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni 30. aprilli 2007. aasta rohelist raamatut jaefinantsteenuste kohta ühtsel turul (COM(2007)0226),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiivi 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (tarbijakrediidi direktiiv) (1),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta (liikluskindlustuse direktiiv) (2),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 924/2009 piiriüleste maksete kohta ühenduses ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2560/2001 (3),

—	võttes arvesse komisjoni 11. jaanuari 2012. aasta rohelist raamatut „Euroopa integreerituma kaardi-, interneti- ja mobiilimaksete turu saavutamine“ (COM(2011)0941),

—	võttes arvesse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve 2014. aasta aruannet hinnavõrdluse veebisaitidega seotud heade tavade kohta,

—	võttes arvesse 2016. aasta aprilli arvamust, mille Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitas ELi institutsioonidele tööandjapensioni kogumisasutuste riskihindamise ja läbipaistvuse ühtse raamistiku kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/17/EL elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 (hüpoteekkrediidi direktiiv) (4),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (5),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrust (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (6),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiivi 2014/92/EL maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto vahetamise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta (maksekontode direktiiv) (7),

—	võttes arvesse komisjoni 8. augusti 2014. aasta aruannet Euroopa järelevalveasutuste ja Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi toimimise kohta (COM(2014)0509),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrust (EL) 2015/751 kaardipõhiste maksetehingute vahendustasude kohta (8),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (9),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. jaanuari 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (uuesti sõnastatud) (kindlustustoodete turustamise direktiiv) (10),

—	võttes arvesse komisjoni 10. detsembri 2015. aasta rohelist raamatut jaefinantsteenuste kohta „Paremad tooted, suurem valik ja rohkem võimalusi tarbijatele ja ettevõtjatele“ (COM(2015)0630),

—	võttes arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve 21. märtsi 2016. aasta vastust jaefinantsteenuseid käsitleva komisjoni rohelise raamatu kohta,

—	võttes arvesse 2016. aasta juuli Eurobaromeetri eriuuringut 446 finantstoodete ja -teenuste kohta,

—	võttes arvesse oma 22. novembri 2016. aasta resolutsiooni jaefinantsteenuseid käsitleva rohelise raamatu kohta (11),

—	võttes arvesse Better Finance’i 2016. aasta aruannet „Pension Savings: The Real Return“ (Pensionisäästude tegelik tootlus),

—	võttes arvesse oma 17. mai 2017. aasta resolutsiooni finantstehnoloogia ning tehnoloogia mõju kohta finantssektori tulevikule (12),

—	võttes arvesse komisjoni 21. märtsi 2017. aasta konsultatsioonidokumenti Euroopa järelevalveasutuste läbivaatamise kohta,

—	võttes arvesse komisjoni 23. märtsi 2017. aasta tegevuskava „Tarbijatele suunatud finantsteenuste tegevuskava: paremad tooted ja laiem valik“ (COM(2017)0139),

—	võttes arvesse Ühendkuningriigi finantsinspektsiooni 2017. aasta juuni varade valitsemise turu uuringut,

—	võttes arvesse protokolli (nr 1) riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus,

—	võttes arvesse protokolli (nr 2) subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamust (A8-0326/2017),

arvestades, et ELi jaefinantsteenuste turg on endiselt küllaltki vähe arenenud ja väga killustunud, kuigi eri liikmesriikides on töö käimas; arvestades, et seetõttu tuleb võtta kiireloomulisi ja tõhusaid meetmeid, et soodustada uuendustegevust, mis on kasulik lõppkasutajatele, rakendades samas jaefinantsteenuste ühtse turu täieliku potentsiaali, ning mis suurendaks konkurentsivõimet, alandades hindu ja parandades toodete valikut ja mitmekesisust;

arvestades, et jaefinantsteenuste alast uuendustegevust takistavate riiklike tõkete kaotamisel ja olemasolevate suundumuste piiramisel peaksime jääma sihikindlaks; kutsub komisjoni ja nõukogu üles seadma kapitaliturgude liidu raames piiriüleste jaeinvesteeringute valdkonnas suuremaid sihte, käsitledes mitte üksnes lihtsamaid probleeme, vaid ka seda turgu mõjutavaid kõige olulisemaid takistusi, mis hõlmavad keeleküsimusi, muret pettuse või kuritegevusega pärast, ebakindlust maksualase mõju seisukohast, väärtpaberi- ja äriühinguõiguse erinevusi, õiguskaitse- ja maksejõuetusmenetluste alast teadmatust ning usalduse puudumist tarbijakaitse raamistike vastu;

C.	arvestades, et Euroopa jaefinantsteenuste turg oleks toimiv ainult sel juhul, kui see annaks tarbijatele ja finantsteenuste osutajatele tegelikku lisaväärtust, tagades tõhusa konkurentsi ja tarbijakaitse, eelkõige seoses toodetega, mida on majanduselus osalemiseks ja haavatavatele tarbijatele vaja;

arvestades, et Eurobaromeetri eriuuringus 446 jõutakse järeldusele, et eurooplased ostavad finantstooteid või -teenuseid endiselt enamasti oma riigis ja sageli isegi ei väljenda vajadust või soovi pääseda kõnealustele teenustele juurde välismaal, kuigi on olemas ka mõned reaalsed tõkked, mis takistavad neid seda tegemast; arvestades, et isegi nende enda liikmesriigis otsivad vaid vähesed paremaid pakkumisi ja vahetavad teenuseosutajat; arvestades, et sellest tulenev (piiriülese) konkurentsi puudumine võib takistada tarbijatel ja väikeinvestoritel saada ostetavate finantstoodete ja -teenuste puhul parimat pakkumist;

arvestades, et parlamendi 17. mai 2017. aasta resolutsioonis on toodud finantstehnoloogia määratlus, mille kohaselt tuleks finantstehnoloogiat käsitleda kui uut tehnoloogiat, mille kaudu võimaldatakse või tagatakse rahastamine ning mis mõjutab kogu finantssektorit ja kõiki selle osasid pangandusest kindlustuse, pensionifondide, investeerimisnõustamise, makseteenuste ja turutaristuni; arvestades, et tehnoloogiate kohaldamine jaefinantsteenuste osutamise suhtes võib aidata ületada teatavaid siseturu takistusi ning suurendada kõnealuse sektori toimimise tõhusust; arvestades, et digiteerimine ei ole iseenesest piisav kõnealuste takistuste ületamiseks; arvestades, et piiriüleste jaefinantsteenuste tihedam integratsioon ja selle turu pakutavate võimaluste alane parem teavitamine võib aidata suurendada teadlikku nõudlust, mis soodustab selles valdkonnas kõrgemate kvaliteedistandardite seadmist;

märgib, et komisjoni tarbijatele suunatud finantsteenuste tegevuskavas võetakse arvesse mõningaid probleeme, mille parlament tõstatas oma raportis jaefinantsteenuseid käsitleva rohelise raamatu kohta, et tagada tarbijakaitse toimiva tehnoloogiapõhise jaefinantsteenuste ühtse turu saavutamise püüdluste raames, kaitstes samal ajal tarbijaid, soodustades konkurentsi, kindlustes andmekaitse, alandades hindu ja võideldes maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise ja rahapesu vastu; usub siiski, et tegevuskava ei ole piisavalt kaugeleulatuv, et luua õiguskeskkond, mis soodustab läbipaistvust, majanduskasvu ja uuendustegevust ning mille vastu jaefinantstoodete valdkonna ettevõtjad ja tarbijad tunnevad suurt usaldust; märgib, et erapensionide, investeerimisfondide ja muude jaetoodetega seotud teenus- ja vahendustasud on endiselt kõrged ja läbipaistmatud, mis vähendab märkimisväärselt jaeinvestorite tegelikku tulu; jagab siiski komisjoni seisukohta, et viimastel aastatel finantsteenuste valdkonnas koostatud õigusaktide, sealhulgas finantsinstrumentide turgude II direktiivi ja kindlustustoodete turustamise direktiivi ülevõtmist ja rakendamist tuleks jätkata ja see tuleks seada esmatähtsale kohale ning samal ajal peaks vajaduse korral esitama uusi seadusandlikke algatusi;

kiidab heaks selliste uute finantsteenuste ja institutsioonide arendamise, mis edendavad finantsturgudel konkurentsi ja uusi võimalusi tarbijate jaoks; märgib siiski, et 2016. aastal rahastati finantstehnoloogiat Euroopas ainult 2,2 miljardi USA dollari väärtuses, kuid Ameerika Ühendriikides 12,8 miljardi USA dollari ja Hiinas 8,6 miljardi USA dollari väärtuses, mis näitab, et selleks, et Euroopast saaks juhtiv uuendustegevuse turg, tuleb kiiresti muuta suhtumist ning vaja on tehnoloogia arengut arvesse võtvaid õigusakte; rõhutab, et jaefinantsteenuste tõeline ühtne turg, kus on tagatud kõrgetasemeline tarbijakaitse ja võrdsed võimalused uutele turule sisenejatele, teeb EList atraktiivse uuenduslike finantsteenuste keskuse ning tagab tarbijatele madalama hinnaga suurema ja parema valiku; rõhutab, et kuigi uued tehnoloogiad tekitavad õigusliku reguleerimise probleeme, kujutavad need endast samas lõpptarbijatele kasulikke suurepäraseid uuendusvõimalusi ning soodustavad majanduskasvu ja tööhõivet;

peab äärmiselt oluliseks tagada, et piiriüleselt saab osutada igat liiki finantsteenuseid, sealhulgas, kuid mitte ainult arveldus- ja säästukontode avamine ning pangakaartide väljastamine, tarbijakrediit ja hüpoteeklaenud, kindlustus ja riigi võlakohustused;

peab jaefinantsteenuste siseturu põhimõtetega vastuolus olevaks nõuet, mille kohaselt peavad kliendid toote tõhusaks pakkumiseks olema selle liikmesriigi elanikud või omama selle liikmesriigi väljastatud siseriiklikku isikut tõendavat dokumenti, kus finantstoodet, k.a riigi võlakohustused, pakutakse;

usub, et oleks kasulik soodustada jaeinvestorite poolset riigi võlakohustuste omandamist;

on kooskõlas ELi konkurentsipoliitika aastaaruannet käsitleva 14. veebruari 2017. aasta resolutsiooni (13) punktiga 135 seisukohal, et arveldus- ja säästukontode kasutamise eest tohiks tasu võtta vaid juhul, kui need on seotud kindlate teenustega;

rõhutab, et võimalus võtta sularahaautomaadist raha on oluline avalik teenus, mille osutamisel ei tohi esineda diskrimineerimist ega ebaausaid võtteid ning seetõttu ei tohi see olla liiga kulukas;

tuletab komisjonile meelde, et kui kaardiomanik kolib mõnda teise liikmesriiki, on finantsasutustel endiselt kombeks maksekaardid tühistada, ning nõuab, et sellega seoses võetaks midagi ette ja muu hulgas hoiatataks liikmesriikide ametiasutusi;

tunneb heameelt asjaolu pärast, et tegevuskava abil soovitakse lahendada mitmeid olulisi küsimusi ning et selles kehtestatakse mõne valdkonna jaoks selge ajakavaga konkreetsed meetmed, mida komisjon peab võtma;

10.

on veendunud, et komisjon peaks võtma parlamenti igati kaasates Pariisi kokkuleppe rakendamise raames kapitaliturgude liidu kasutamisel ennetavama rolli, et toetada säästvate vastutustundlike investeeringute suurenevat turgu säästvate investeeringute soodustamise kaudu, andes börsil noteeritud ettevõtete ja finantsvahendajate abil tõhusat ja ühtlustatud keskkonnaalast, sotsiaalset ja äriühingu üldjuhtimisega seotud teavet ning võttes neid kriteeriumeid asjakohaselt arvesse investeeringute juhtimise süsteemides ja avalikustamisstandardites; nõuab peale selle tungivalt, et komisjon edendaks keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja äriühingu üldjuhtimisega seotud reitinguteenuseid ja roheliste võlakirjade turu ühtset raamistikku, toetudes komisjoni asjakohasele uuringule ja G20 keskkonnahoidliku rahastamise uurimisrühma tööle; palub komisjonil esitada ettepaneku ELi säästukonto loomise kohta, et käivitada pikaajalised finantseeringud ja toetada keskkonnasõbralikkusele üleminekut Euroopas;

11.

rõhutab jaeteenustele dünaamilist turgu pakkuvate põhiliste finantskeskuste olulisust;

12.

leiab, et kõrgetasemeline tarbijakaitse ja läbipaistvus on jaefinantsteenuste ühtse turu arengu seisukohalt keskse tähtsusega; rõhutab eelkõige, et tuleb tagada haavatavate tarbijate kaitse põhimaksekonto direktiivi tõhusa rakendamise kaudu ning et vaja on ka täiendavaid meetmeid, nagu finantshariduse poliitika; on veendunud, et ELi ja siseriiklikke tarbijatele suunatud finantsteenuseid käsitlevaid õigusakte tuleb tugevdada ja nõuetekohaselt jõustada ning vajaduse korral täiendavalt ühtlustada kõigis liikmesriikides;

13.

palub komisjonil tagada põhimõtte „sama teenus, sama risk, samad eeskirjad, sama järelevalve“ kohaldamine, et vältida konkurentsi moonutamist, eelkõige uute turuosaliste tekkimise puhul; rõhutab, et nende eeskirjadega ei tohi uuendustegevust pidurdada; nõuab tungivalt, et komisjon selgitaks üldise huvi sätete kasutamist, kuna praegu on liikmesriikidel võimalik neid kaudselt kasutada selleks, et takistada uutel toodetel oma turule siseneda, ning annaks Euroopa järelevalveasutustele volitused tegutseda vahendajana liikmesriikide vahel, kui tekivad vastakad tõlgendused nende sätete kasutamise osas;

14.

rõhutab, et Euroopa jaefinantsteenuste turg peab VKEdele kasu tooma nii pakkumise kui ka nõudluse seisukohast; märgib, et pakkumise puhul tähendab see rahastamisele parema juurdepääsu tagamist VKEde jaoks ning nõudluse puhul tähendab see VKEdele hõlpsama juurdepääsu võimaldamist piiriülestele turgudele; rõhutab, et suurenev konkurents ei tohi kahjustada jaefinantsteenuseid osutavaid VKEsid, kes tegutsevad kohalikul tasandil;

15.

nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et Euroopa finantsjärelevalveasutused EBA, ESMA ja EIOPA oleksid nõuetekohaselt rahastatud ja volitatud täitma kõiki oma reguleerimis- ja järelevalvekohustusi tarbijakaitse huvides;

16.

palub komisjonil uurida võimalust võtta jaefinantstoodete puhul kasutusele 29. režiim; kutsub komisjoni ühtlasi üles uurima, kas enimkasutatavate ELi finantstoodete jaoks oleks põhimaksekonto ja üleeuroopalise personaalse pensionitoote mudeli alusel võimalik luua standardiseeritud vaikevalikute ühtlustatud õigusraamistik;

Meede 1 – Madalamad tasud muus vääringus kui euro tehtavate tehingute puhul

17.

tuletab meelde, et euroalast väljapoole jäävate piiriüleste maksete teenustasud on jätkuvalt kõrged; palub seetõttu komisjonil teha kiiresti ettepanek määruse (EÜ) nr 924/2009 muutmiseks, et vähendada piiriüleste tehingute teenustasusid kõikides liikmesriikides; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et puudub ühine Euroopa internetipanga maksevahend, näiteks kogu ELi hõlmav ja Euroopale kuuluv krediit- või deebetkaart;

Meede 2 – Vääringu konverteerimise läbipaistvus

18.

rõhutab, et kehtivate õigusaktide jõustamine on oluline selleks, et võidelda läbipaistvuse puudumisega nn vääringu dünaamilise konverteerimise puhul; juhib tähelepanu asjaolule, et direktiiviga (EL) 2015/2366 kehtestatakse kauplejatele kohustus tuua selgelt esile ja esitada tarbijate jaoks vääringu dünaamilise konverteerimise lõplik kulu, kaasa arvatud juhul, kui asjaomased tarbijad võtavad sularahaautomaadist raha välja, millega kaasneb vääringu konverteerimine; rõhutab siiski, et tarbijad peavad saama valida parima määra ja peaksid olema teadlikud teenustasudest ja lisakuludest, tehes tehinguid, makseid välismaal või võttes sularahaautomaadist raha välja, sealhulgas vääringu dünaamilise konverteerimise puhul; palub komisjonil tagada, et teenuseosutajad avaldaksid muudetud makseteenuste direktiivi kulude ja tasude avaldamise nõude raames vahetuskursi juurdehindluse kui tasu ning et erinevate finantsteenuste osutajate pakutavad määrad oleksid esitatud läbipaistval viisil; märgib, et tarbijate parem finantskirjaoskus on selle eesmärgi saavutamiseks keskse tähtsusega; soovitab ELi tasandil läbi viia nn kontrollostusid, et hinnata piiriülese juurdepääsu takistusi, teenusekvaliteeti ja ELi õiguse järgimist ja anda selle kohta avalikult aru ning jälgida toodete ja teenuste arengut;

Meede 3 – Hõlpsam toodete vahetamine

19.

juhib tähelepanu asjaolule, et tarbijad vahetavad enamikku pangandus- ja kahjukindlustustooteid väga harva, mis takistab sisenemist piiriülestele jaeturgudele, ning julgustab komisjoni seetõttu lihtsustama tarbijate jaoks üleminekut soodsamatele jaefinantsteenustele kõikjal ELis ja finantslepingute lõpetamist ning tegema laenud ja muud finantstooted piiriüleselt kättesaadavaks; rõhutab piiriüleste kindlustustoodete (nt liikluskindlustuse) pakkumise suurt potentsiaali; märgib siiski, et lepingulise vabaduse põhimõte võimaldab finantsasutustel otsustada, kellega nad lepingu sõlmivad; nõuab tungivalt, et komisjon tunnistaks sellega seoses, kui oluline on kontrollida agressiivset laenuandmist ja kiirlaene, mis on põhjustanud haavatavate tarbijate ja VKEde ärakasutamise;

20.

kiidab heaks komisjoni eesmärgi võtta üle maksekontode direktiivi kaudu saavutatu, et lihtsustada finantsteenuste osutajate ja toodete vahetamist; kutsub komisjoni üles esitama spetsiaalselt finantssektori jaoks välja töötatud seadusandlikke algatusi, et lõpetada põhjendamatu asukohapõhine piiramine ja hõlbustada klientide üleminekut soodsamatele jaefinantsteenustele teistes liikmesriikides; märgib, et piisav avalikustamine ja tarbijakaitse on selle saavutamiseks keskse tähtsusega;

Meede 4 – Kvaliteetsed võrdlusveebisaidid

21.

rõhutab, kui kasulik on hästi struktureeritud ja kergesti kasutatav ELi võrdlusportaal, mis hõlmab Euroopa jaefinantsteenuste turge tervikuna; ergutab komisjoni uurima sel eesmärgil liikmesriikides juba olemasolevaid erinevaid sõltumatuid portaale; rõhutab, et võrdlusvahendid peavad olema täpsed ja tarbijate seisukohast asjakohased ning keskenduma mitte üksnes toodete hinnale, vaid ka nende kvaliteedile, võttes arvesse muid kriteeriume, nagu filiaalide võrgustike olemasolu, vahetu kontakt ja äritavade jätkusuutlikkus, unustamata seejuures, et võrrelda saab ainult sarnaseid tooteid; juhib tähelepanu asjaolule, et tarbijates segaduse tekitamise vältimiseks tuleks tooteid võrrelda üksnes sarnaste toodetega;

22.

nõuab tungivalt, et komisjon edendaks selliseid vahendeid nagu ühtsed kontaktpunktid, mis soodustavad konkurentsi ja abistavad jaefinantsteenuseid osutavaid ettevõtjaid;

Meede 5 – Parem liikluskindlustus

23.

on seisukohal, et pärast liikluskindlustuse direktiivi REFITi-põhise hindamise lõpuleviimist komisjoni poolt on oluline direktiivi muuta, et tagada hüvitis liiklusõnnetuses kannatada saanud isikutele ning lihtsustada piiriülest kaasaskantavust ja boonusklassi tunnustamist, pidades silmas ka Euroopa Liidu Kohtu otsuseid, mille kohaselt tuleks liikluskindlustuse direktiivi kohaldamisala võimalikult kiiresti läbi vaadata, et käsitleda boonusklassi mittetunnustamise probleemi ja tagada, et direktiivi kohaldatakse selliste asjaolude suhtes, nagu kaasseadusandjad ette nägid;

Meede 6 – Läbipaistvam hinnakujundus autorendivaldkonnas

24.

palub komisjonil uurida, kas on vaja täiendavaid algatusi, mis käsitlevad kindlustust müüvaid autorendiettevõtjaid, eesmärgiga tagada kõiki autorendiettevõtjaid hõlmav läbipaistev hinnakujundus kõigis liikmesriikides;

Meede 7 – Integreeritum tarbijakrediidi ühtne turg

25.

rõhutab, et tarbijate ülemäärase võlgnevuse probleemi lahendamine tuleb seada prioriteediks, kui komisjoni eesmärk on uurida võimalusi, kuidas muuta piirülene laenamine kättesaadavamaks; nõuab, et võetaks meetmeid, mis käsitlevad võlateabe kooskõlastamise vahendeid, järgides täielikult ELi õigust, sealhulgas andmekaitse- ja tarbijakaitsealaseid õigusakte, nii et individuaalsetel võlausaldajatel oleks enne täiendava krediidi andmist võimalik teada kliendi võla suurust, tuues kaasa tõhusama turu, kus krediidiandjad saavad üksteisega konkureerida; nõuab seda eesmärki silmas pidades tarbijate ülemäärase võlgnevuse põhjuste põhjalikku hindamist; juhib tähelepanu asjaolule, et finantsharidus on tõhus vahend, mille abil kaitsta ülemäärase võlgnevuse tekkimise ohus olevaid tarbijaid; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon edendaks finantsharidust ja mitme sidusrühma koostööd selles olulises valdkonnas; tuletab seoses kliendi andmete või suurandmete suurema kasutamisega finantsasutuste poolt meelde isikuandmete kaitse üldmääruse sätteid, millega antakse andmesubjektile õigus saada selgitusi automaatse töötlemise abil tehtud otsuse kohta ning seda otsust vaidlustada; rõhutab vajadust tagada, et ebaõigeid andmeid saab muuta ning et kasutatakse vaid kontrollitavaid ja asjakohaseid andmeid; kutsub kõiki sidusrühmi üles suurendama jõupingutusi, et tagada nende õiguste jõustamine; on arvamusel, et isikuandmete kasutamiseks antud nõusolek peab olema dünaamiline ning andmesubjektil peab olema võimalus muuta ja kohandada oma nõusolekut;

Meede 8 – Õiglased tarbijakaitse-eeskirjad

26.

palub komisjonil hoolikalt hinnata, kas siseriiklikud tarbijakaitse-eeskirjad ja tavad ei kujuta endast ebaausaid takistusi piiriülese investeerimise seisukohast ja kas need on kooskõlas väljakujunenud siseturu õigusaktide ja kohtupraktikaga põhjendatud ülekaalukate avaliku huviga seotud põhjustega, mis on saavutatavaid eesmärke arvesse võttes vajalikud ja proportsionaalsed; rõhutab, et asjakohastes Euroopa tarbijakaitse-eeskirjades on sageli teadlikult jäetud mõningane vabadus seoses nende ülevõtmisega siseriiklikku õigusesse, et võimaldada lisada Euroopa õigus olemasolevatesse siseriiklikkesse õigusnormidesse; rõhutab siiski, et siseriiklike tõkete kaotamine ei tohi kahjustada tarbijakaitset ning et tarbijakaitse peaks õigusaktide väljatöötamisel jääma peamiseks prioriteediks; peab murettekitavaks, et paljud dokumendid, mille jaefinantstoodete ja -teenuste pakkujad on koostanud vastuseks ELi õigusaktidele, ei ole tegelikult tingimata vajalikud ja nende praktiline kasu tarbijate jaoks on väike või olematu, kuid samas tekitavad need koormust, mis võib asjaomastele tarbijatele kaasa tuua tarbetult suuremaid kulusid; palub, et komisjon vaataks need dokumendid läbi, et neid ühtlustada, tegemata seda seejuures tarbijakaitsealase kasu arvel; rõhutab, et juurdepääs asjakohasele ja arusaadavale teabele on ülioluline, et tarbija saaks teha teadlikke finantsotsuseid; märgib siiski, et määrav on esitatava teabe kvaliteet, mitte kvantiteet; rõhutab vajadust kooskõlastada võimalikult tulemuslikult Euroopa eri õigusaktides sätestatud klientide teavitamise nõudeid; toonitab, et kahekordseid või vastuolulisi avalikustamisnõudeid tuleb vältida, et mitte tekitada tarbetut bürokraatiat ja kulu ning et kliente mitte segadusse ajada;

27.

palub komisjonil kaaluda koondõigusakti, et luua praeguse killustatud korra – mis sisaldab paljusid eraldiseisvaid õigusakte, nagu finantsinstrumentide turgude direktiiv, kindlustustoodete turustamise direktiiv, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejaid käsitlev direktiiv jne – asemel tugev ja järjepidev tarbijakaitse läbipaistvuse raamistik, kõrvaldades tarbetu keerukuse, millega finantsteenuste osutajad silmitsi seisavad, ja sealhulgas lähendades liikmesriikide järelevalvetavasid; palub komisjonil edendada Euroopa järelevalveasutuste tarbijakaitsevolituste ulatuslikumat kasutamist valdkondlikes õigusaktides ja võtta seda arvesse Euroopa järelevalveasutuste rahastamise ja juhtimise eelseisva läbivaatamise raames; kutsub komisjoni üles andma Euroopa järelevalveasutustele volitused juhtida tööd, mida tehakse liikmesriikide äritegevusjärelevalve tavade lähendamiseks;

28.

kiidab heaks komisjoni kavatsuse valmistada ette kampaania, et suurendada teadlikkust finantsvaidluste lahendamise võrgustikust FIN-NET, mis aitab tarbijatel oma õigusi jõustada kohtuväliselt, pöördudes pädeva alternatiivse vaidluste lahendamise organi poole; usub, et FIN-NET peaks veelgi suurendama oma tegevusulatust, täpsustama oma rolli ja täiustama oma veebisaiti;

Meede 9 – Parem krediidivõimelisuse hindamine

29.

palub komisjonil esitada ühtlustatud piiriülesed krediidivõimelisuse hindamise standardid ja põhimõtted, et tõhusamalt vähendada ülemäärase võlgnevuse suurenemise ohtu üleeuroopaliste internetipõhiste laenude andmisel, võttes põhjalikult arvesse hüpoteekkrediidi direktiivi ja tarbijakrediidi direktiivi rakendamise kohta avaldatud aruannete järeldusi;

Meede 10 – Finantstehnoloogia jaefinantsteenuste arendamiseks

30.

tunnustab tarbijate õigust kasutada tarkvara maksete tegemiseks ja enda kohta teabe jagamiseks;

31.

toetab komisjoni kavatsust esitada põhjalik finantstehnoloogia tegevuskava kapitaliturgude liidu ja digitaalse ühtse turu strateegiate raames, aidates seega kaasa tõhusa ja hästitoimiva integreeritud tehnoloogiakeskse finantsteenuste ühtse turu saavutamisele, millest saavad kasu kõik Euroopa lõppkasutajad, ning tagades samas võrdsed võimalused; toetab finantstehnoloogia töörühma loomist komisjoni poolt; juhib tähelepanu asjaolule, et finantstehnoloogiate arendamisest tekkiv uus keskkond nõuab mitmesuguste asjakohaste uute kaitsemeetmete kehtestamist, muu hulgas tarbijate harimine rahapesuvastaste uute toodete või eeskirjade ning finantstehnoloogia krediidiplatvormide finantsvõimenduse valdkonnas;

32.

palub komisjonil uurida parlamendi resolutsiooni finantstehnoloogia ning tehnoloogia mõju kohta finantssektori tulevikule, et edendada tarbijakaitset, turvalisust, uuendustegevust ja ausat konkurentsi ning tagada, et põhimõtet „samad teenused, sama risk, samad eeskirjad, sama järelevalve“ kohaldataks kõikidele ettevõtetele, olenemata nende tegevusvaldkonnast või asukohast; rõhutab, et finantstehnoloogiat tuleks käsitleda kui uut tehnoloogiat, mille kaudu võimaldatakse või tagatakse rahastamine ning mis mõjutab kogu finantssektorit ja kõiki selle osasid pangandusest kindlustuse, pensionifondide, investeerimisnõustamise, makseteenuste ja turutaristuni;

33.

nõuab tungivalt, et komisjon looks uuenduslikke lahendusi soodustava keskkonna; märgib, et uuenduslikud ettevõtted, nagu finantstehnoloogia ettevõtted, pakuvad tõhusa jaefinantsteenuste turu loomiseks vajalikku konkurentsi;

34.

rõhutab, et finantstehnoloogia ettevõtete alla kuuluvatel erinevatel uutel finantsasutustel on klientide ja finantsstabiilsuse seisukohast samad kohustused kui teistel vastavatel traditsioonilistel asutustel ja teenustel;

Meede 11 – E-identimine

35.

rõhutab e-allkirja ja e-identimise potentsiaali tehingute lihtsustamisel ning kutsub komisjoni üles tuginema e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalikke usaldusteenuseid käsitleva määruse raames tehtud tööle; rõhutab vajadust võtta arvesse isikuid, kes ei saa või ei taha kasutada e-allkirja või e-identimist; pooldab piiriülese e-identimise koostalitlusvõimet finantsteenuste sektoris ja nõuab võrdsete võimaluste tagamist kõikides liikmesriikides (võimalusel ka Euroopa Majanduspiirkonna riikides ja Šveitsis); kutsub lisaks komisjoni üles kiiresti hindama e-identimise meetodite ees praegu seisvaid regulatiivseid takistusi ja rõhutab, et mis tahes algatused peavad olema tehnoloogiliselt neutraalsed;

36.

kordab, et komisjonil oleks vaja kindlaks teha ja kõrvaldada regulatiivsed tõkked, mis takistavad finantsteenuste puhul üleeuroopaliste e-allkirja süsteemide kasutamist, ning hõlbustada seeläbi kogu ELi hõlmavat piiriülest digitaalset sotsialiseerimist (digital onboarding), mõjutamata seejuures olemasolevate süsteemide ohutustaset või nende võimet täita neljanda rahapesuvastase direktiivi nõudeid;

Meede 12 – Finantsteenuste internetipõhine müük

37.

rõhutab vajadust kohandada olemasolevat ELi õigusraamistikku digitaalvaldkonna vajadustega, et võidelda internetipõhise kaugmüügiga seotud tarbijakaitse ohtudega, luues seeläbi uusi ärivõimalusi Euroopa idufirmadele ja finantstehnoloogia ettevõtetele; juhib tähelepanu ohtudele, mis kaasnevad tarbijate jaoks internetipõhiste hasartmängudega, mida pakutakse finantstoodetena, nagu binaaroptsioonid; on veendunud, et tugev ja ühtlustatud Euroopa järelevalve on vajalik, et kaitsta tarbijaid ja vältida õiguslikke lünki; rõhutab, et Euroopa tarbijakaitsestandardeid kohaldatakse sõltumata sellest, kas müük toimub traditsiooniliste või tänapäevaste turustuskanalite kaudu;

38.

rõhutab küberturvalisuse tähtsust ning peab kahetsusväärseks, et komisjon ei käsitle küberturvalisuse küsimusi oma tegevuskavas; palub seetõttu komisjonil tagada nende küsimuste käsitlemine oma rakkerühma töö käigus;

39.

rõhutab vajadust säilitada pangakontorid, mis pakuvad olulist avalikku teenust ja on eriti kasulikud VKEdele, eakatele ja haavatavatele tarbijatele, kes kasutavad vähem tõenäoliselt e-panganduse teenust ja eelistavad vahetut suhtlemist; tunnistab, et filiaalide sulgemine halvendab finantstaristut kohalikul tasandil ja võib olla kogukondade jaoks väga kahjulik;

40.

märgib, et kliendi andmete või suurandmete suurem kasutamine finantsasutuste poolt võib tuua tarbijatele kasu, näiteks paremini kohandatud, segmenteeritud ja odavamad pakkumised, mis põhinevad riskide ja kapitali tõhusamal jaotamisel; peab seevastu murettekitavaks dünaamilise hinnakujunduse arengut ja selle potentsiaali tuua tarbijate seisukohast kaasa halvemad tagajärjed pakkumiste võrreldavuse osas ja sellest tulenevalt ka tõhusa konkurentsi ning riskide jagamise ja vastastikuse toetamise seisukohast krediidi- ja kindlustussektoris;

o o

41.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 133, 22.5.2008, lk 66.

(2) ELT L 263, 7.10.2009, lk 11.

(3) ELT L 266, 9.10.2009, lk 11.

(4) ELT L 60, 28.2.2014, lk 34.

(5) ELT L 173, 12.6.2014, lk 349.

(6) ELT L 257, 28.8.2014, lk 73.

(7) ELT L 257, 28.8.2014, lk 214.

(8) ELT L 123, 19.5.2015, lk 1.

(9) ELT L 337, 23.12.2015, lk 35.

(10) ELT L 26, 2.2.2016, lk 19.

(11) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0434.

(12) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0211.

(13) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0027.

4.10.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 356/29

P8_TA(2017)0438

Õigusriik Maltal

Euroopa Parlamendi 15. novembri 2017. aasta resolutsioon õigusriigi kohta Maltal (2017/2935(RSP))

(2018/C 356/04)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 4, 5, 6, 9 ja 10,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 20,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 6, 7, 8, 10, 11, 12 ja 47,

—	võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning sellega seotud Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikat,

—	võttes arvesse oma 16. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni ELi kodakondsuse müügi kohta (1),

—	võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni ja arvukaid ÜRO lepinguid inimõiguste valdkonnas, mis on kõikidele liikmesriikidele siduvad,

—	võttes arvesse komisjoni 11. märtsi 2014. aasta teatist „ELi uus õigusriigi tugevdamise raamistik“ (COM(2014)0158),

—	võttes arvesse 24. oktoobril 2017 täiskogu istungil toimunud arutelu meediavabaduse kohta Maltal,

—	võttes arvesse uurivate ajakirjanike rahvusvahelise konsortsiumi ja võrgustiku European Investigative Collaborations network poolt Panama dokumentide ja Malta dokumentide põhjal tehtud paljastusi,

—	võttes arvesse oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta (2),

—	võttes arvesse oma 24. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni õiguspäraste meetmete kohta üldsuse huvides äriühingute ja avalik-õiguslike asutuste konfidentsiaalset teavet avaldavate rikkumisest teatajate kaitseks (3),

—	võttes arvesse rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva liidu õiguse kohaldamisel ilmnenud väidetavate rikkumiste ja haldusomavoli uurimise komisjoni (PANA-komisjon) raportit ja soovitusi ning raporti lisa PANA-komisjoni lähetuse kohta Maltale,

—	võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.	arvestades, et Euroopa Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine, ning arvestades, et need väärtused on universaalsed ja kõigil liikmesriikidel ühised;

arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta on osa liidu esmasest õigusest; arvestades, et väljendusvabadus ning meediavabadus ja meedia mitmekesisus on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 11 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 10; arvestades, et kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 2, artikli 3 lõikega 1 ja artikliga 7 on liidul võimalus võtta meetmeid, kui on vaja kaitsta ühiseid väärtusi, millele liit on rajatud; arvestades, et õigusriigi mehhanismi tuleks rakendada võrdse rangusega kõigi liikmesriikide suhtes;

C.	arvestades, et EL on konstitutsiooniline süsteem, mis toimib vastastikusel usaldusel, et liikmesriigid tegutsevad kooskõlas demokraatia, õigusriigi ja põhiõigustega;

D.	arvestades, et kohtusüsteemi sõltumatus on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 47 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 6 ning see on võimude lahususe demokraatliku põhimõtte oluline eeldus;

E.	arvestades, et korruptsioonijuhtumeid uuriv Malta ajakirjanik ja blogipidaja Daphne Caruana Galizia mõrvati 16. oktoobril 2017 toimunud autopommirünnakus;

F.	arvestades, et see mõrv tõi Maltal tänavatele meeleavaldajad ja kodanikud, kes nõuavad õiglust, vastutust ja õigusriigi austamist;

arvestades, et meediapluralismi vaatlusvahendi (Media Pluralism Monitor) 2016. aasta aruandes Malta kohta täheldati keskmist (suuremapoolset) ohtu meediaturu mitmekesisusele ja poliitilisele sõltumatusele ning tuvastati ohtu suurendavad tegurid, nagu ebapiisavad andmed meediaturu kohta, ajakirjanike ja toimetuste sõltumatuse ebapiisav kaitse ja eneseregulatsioon, meediaväljaannete otsene kuulumine poliitikutele ja meediapädevuse poliitika puudumine (4);

arvestades, et 2017. aasta maailma ajakirjandusvabaduse indeksis (mida avaldab vabaühendus Piirideta Reporterid) on Maltal peamiseks väljendusvabadust piiravaks teguriks peetud sealseid laimamist käsitlevaid seadusi, mida sageli kasutavad eeskätt poliitikud ajakirjanike vastu ja mis võimaldab määrata laimamise eest karistuseks rahatrahvi või vangistuse (5);

I.	arvestades, et Malta parlament arutab praegu Malta valitsuse esitatud seaduseelnõu, millega lõpetatakse laimu kriminaliseerimine ja kehtestatakse ajutine keeld kasutada laimuhagide puhul mis tahes seaduse alusel mis tahes liiki ennetavaid arestimis- või vahistamismääruseid (6);

J.	arvestades, et Daphne Caruana Galizia vastu olid Malta eri poliitiliste jõudude esindajad esitanud arvukalt laimuhagisid;

K.	arvestades, et käesoleval aastal külmutati Daphne Caruana Galizia pangakontod enne kohtumenetluse lõppemist kohtu ennetava arestimismääruse alusel seoses ühe ministri esitatud laimuhagiga;

arvestades, et Malta meediaväljaannete teatel on rahapesusüüdistuse saanud Pilatuse pank (Pilatus Bank) avaldanud neile suurt survet, et nad võtaksid tagasi või eemaldaksid panga kohta avaldatud artikleid; arvestades, et Pilatuse pank on algatanud USAs kohtumenetluse Malta meediaväljaannete vastu seoses panga maine kahjustamisega; arvestades, et Malta rahapesu andmebüroo (FIAU) vastavusaruanne näitab, et Pilatuse panga kliendid on peamiselt riikliku taustaga isikud Aserbaidžaanist, kuid pank ei rakendanud nende klientide suhtes tugevdatud hoolsusmeetmeid, nagu nõutakse rahapesuvastases direktiivis; arvestades, et üks võimulolevasse erakonda kuuluv parlamendiliige on nõudnud juurdluse algatamist FIAU rikkumisest teataja suhtes;

M.	arvestades, et enne Galizia Daphne Caruana mõrva põgenes riigist üks rikkumisest teataja, kellelt saadud teave andis alust riikliku taustaga isikuid puudutavate korruptsiooni- ja rahapesusüüdistuste esitamiseks;

N.	arvestades, et Malta valitsus on rakendanud 2013. aastal vastu võetud rikkumisest teataja kaitse seadust (7) ja on üks vähestest ELi liikmesriikidest, kes on rikkumistest teatajate kaitsemeetmed seaduses sätestanud;

arvestades, et vastavalt Malta põhiseadusele ja seadustele nimetab politseiülema ametisse peaminister, peaprokuröri nimetab ametisse president peaministri soovitusel ning kohtunikud nimetatakse alates 2017. aastast ametisse pärast seda, kui vastav komisjon on läbi viinud kandidaatide hindamise (8); arvestades, et asjaolu, et valitsusel on õigus nimetada ametisse politseiülem, FIAU juht ja peaprokurör, võib kahjustada Malta õiguskaitse- ja kohtuasutuste sõltumatust;

P.	arvestades, et paljudes meediaväljaannetes on täheldatud, et suur hulk töökohti Malta riigiettevõtetes loodi mõni nädal enne 2017. aasta juunis toimunud valimisi, mis tekitab kahtlusi, et seda võidi teha valimistega seotud kaalutlustel;

Q.	arvestades, et Malta keeldus ühinemast Euroopa Prokuratuuriga, mis on sõltumatu liidu organ, kelle pädevuses on uurida ELiga seotud pettusi ja muid kuritegusid, mis kahjustavad liidu finantshuve, ja esitada nendega seotud süüdistusi;

arvestades, et 2016. aasta aprillis avalikuks tehtud Panama dokumentidest nähtub, et uurivate ajakirjanike rahvusvahelise konsortsiumi Panama dokumentide andmebaasis on ühtekokku 714 Maltaga seotud ettevõtet; arvestades, et need dokumendid sisaldavad paljastusi ühe praeguse ministri ja ühe endise ministri ning kõrgete ametnike kohta;

arvestades, et Euroopa Parlament korraldas 2017. aasta veebruaris Panama dokumentide uurimise raames oma delegatsiooni lähetuse Maltale; arvestades, et delegatsioon järeldas oma aruandes, et on põhjust arvata, et Malta politseil ei ole häid võimalusi oma ülesannete optimaalseks lahendamiseks, viidates võimalikule haldusomavoli juhtumile; arvestades, et delegatsioon täheldas, et rahapesuga seotud süüdimõistmiste ja konfiskeerimiste arv Maltal tundub olevat FIAU poolt politseile saadetavate aruannete keskmise arvuga võrreldes väga väike; arvestades, et üks valitsusametnik ja üks endine minister keeldusid PANA-komisjoniga selle lähetuse ajal kohtumast;

arvestades, et 2017. aasta mais avaldati Maltal kaks konfidentsiaalset FIAU aruannet aastast 2016, milles järeldati, et on piisavalt alust kahtlustada rahapesu, millega on seotud valitsuse ametnik; arvestades, et samal ajal avaldatud kolmandas aruandes kirjeldati üksikasjalikult FIAU poolt Pilatuse pangas läbi viidud kohapealset kontrolli, mille käigus väidetavalt leiti, et pank rikub Malta rahapesuvastaseid õigusakte; arvestades, et võrreldes kapitalinõuete direktiivis sätestatud nõuetele vastamise tagamiseks keskmiselt kuluva ajaga oli Pilatuse pangale tegevusloa andmise protsess väga kiire;

arvestades, et FIAU juht ja politseiülem, mis on mõlemad valitsuse poolt otse täidetavad ametikohad, astusid tagasi varsti pärast nende aruannete valmimist; arvestades, et kõnealuste tõsiste rahapesukahtluste suhtes, millega on seotud poliitilise taustaga isikud, sealhulgas valitsuse liige, ei ole politseijuurdlust algatatud; arvestades, et ülalnimetatud juhtumite jaoks määrati ametisse kohtunikud; arvestades, et kaks FIAU töötajat koondati pärast FIAU aruannete lekkimist ajakirjandusse;

V.	arvestades, et Euroopa Komisjoni teavitati kõnealustest kahtlustest viimati 2017. aasta juunis, mil paluti korraldada täiendav uurimine seoses kolmanda rahapesuvastase direktiivi ja kapitalinõuete direktiivi järgimise ja piisava rakendamisega Maltal;

W.	arvestades, et ELi kodakondsus on üks liidu suuremaid saavutusi, ning arvestades, et aluslepingute kohaselt kuuluvad elukoha ja kodakondsusega seotud küsimused liikmesriikide ainupädevusse; arvestades, et ELil on volitused liikmesriikide korruptsioonivastase tegevuse jälgimiseks;

arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud praktikale kehtestab iga liikmesriik nõuetekohaselt Euroopa Liidu õigust järgides ise tingimused kodakondsuse saamiseks ja äravõtmiseks; arvestades, et alates Maastrichti lepingu jõustumisest tähendab liikmesriigi kodakondsuse andmine ühtlasi ELi kodakondsuse ja seega tugevate täiendavate õiguste andmist, mistõttu liikmesriigi naturalisatsiooniotsused ei ole teiste liikmesriikide ja ELi suhtes neutraalsed;

arvestades, et Malta valitsus käivitas 2014. aastal üksikinvestorite programmi, mille raames müüakse kolmandate riikide kodanikele Malta ja ELi kodakondsust hinnaga 650 000 eurot; arvestades, et selle programmi kaudu kodakondsuse saanute nimekiri on endiselt selgusetu, kuna neid ei ole avaldatud naturaliseerunud kodanike nimekirjas; arvestades, et FIAU 2016. aasta lekitatud aruandes väljendati muret võimaliku korruptsiooni pärast selle programmi haldamisel;

arvestades, et Malta valitsus usaldas selle investeerimisprogrammi haldamise ettevõttele Nexia BT, keda on Panama dokumentides mainitud usaldusfondide ja offshore-äriühingute asutajana Malta riikliku taustaga isikute huvides, kelle seas on ka üks valitsuse liige; arvestades, et Panama dokumentide kohaselt ei ole Nexia BT täitnud nõuetekohast hoolsuskohustust, mis eeldab kogu teabe esitamist tegelikult kasusaava omaniku tuvastamiseks;

AA.

arvestades, et Europoli finantsteabe rühma (Financial Intelligence Group) aruandes „From suspicion to action – converting financial intelligence into greater operational impact“ („Kahtlusest tegudeni – finantsandmete kasutamine tegevusmõju suurendamiseks“) rõhutatakse, et teatud osalised, sh kuritegelikud organisatsioonid, on kasutanud Malta internetipõhiste majandusharude teatavaid aspekte kuritegelikul teel saadud raha pesemiseks; arvestades, et seda ei tohiks tõlgendada nii, nagu puudutaks see kogu majandust tervikuna;

mõistab sügavalt hukka Daphne Caruana Galizia mõrvamise ja kutsub Malta valitsust üles kasutama kõiki vajalikke vahendeid, et tuua tema mõrvarid kohtu ette;

nõuab Daphne Caruana Galizia mõrva sõltumatut rahvusvahelist uurimist; võtab teadmiseks Malta ametiasutuste sammud rahvusvaheliste õiguskaitseorganite appikutsumiseks, kaasa arvatud USA Föderaalne Juurdlusbüroo ja Madalmaade kohtumeditsiinispetsialistid; nõuab Europoli täielikku kaasamist kogu uurimise kestel;

märgib, et uurivate ajakirjanike ja rikkumisest teatajate kaitse on ühiskonna huvides väga oluline; kutsub Malta ametiasutusi ja kõiki ELi liikmesriike üles tagama rikkumisest teatajate ja ajakirjanike isikliku julgeoleku ja elatusvahendite kaitset;

kutsub esimeeste konverentsi üles looma Daphne Caruana Galizia nimelist Euroopa uuriva ajakirjanduse auhinda, millega tunnustataks igal aastal väljapaistvat uurivat ajakirjandustööd Euroopas;

avaldab kahetsust, et Malta viimaste aastate sündmused on põhjustanud tõsist muret õigusriigi, demokraatia ja põhiõiguste pärast, kaasa arvatud meediavabadus ning politsei ja kohtusüsteemi sõltumatus;

kutsub komisjoni üles alustama Malta valitsusega dialoogi õigusriigi toimimise üle Maltal ja tagama Euroopa väärtuste austamist; palub, et komisjon hoiaks Euroopa Parlamenti oma hinnanguga kursis; kordab, et on vaja kõiki liikmesriike hõlmavat korrapärast järelevalveprotsessi ja dialoogi, et kaitsta ELi põhiväärtusi ehk demokraatiat, põhiõigusi ja õigusriiki, kaasates nõukogu, komisjoni ja Euroopa Parlamendi, nagu soovitati parlamendi 25. oktoobri 2016. aasta resolutsioonis ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta (demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste pakt);

peab kahetsusväärseks, et Malta politsei on jätnud uurimata mitu tõsist väidet korruptsiooni ning rahapesuvastaste ja pangandusjärelevalve kohustuste rikkumise kohta, seades ohtu õigusriigi põhimõtte selles liikmesriigis; võtab teadmiseks, et mõnede kõnealuste väidete asjus on käimas magistraadikohtu uurimised; avaldab eelkõige kahetsust, et siiani ei ole Malta politsei algatanud uurimist seoses Panama dokumentide ja riikliku taustaga isikutega, keda mainitakse lekkinud FIAU aruannetes, ning märgib, et mõned FIAU aruannetes mainitud isikud kuuluvad endiselt valitsusse; kutsub Malta politseiülemat üles sellist uurimist algatama;

võtab teadmiseks Malta ülemkohtuniku märkused õigusriigi kohta ja toetab tema väidet, et ilma nõuetekohase õiguskaitseta ei ole Maltal võimalik õigusriiki tagada (9);

väljendab muret seoses PANA-komisjoni raportiga, mis koostati pärast komisjoni visiiti Maltale ja kus märgiti, et avaliku sektori asutused, kes vastutavad nõuetele vastavuse, pettuste ja finantskuritegude vastase võitluse eest, on ülimalt politiseeritud;

10.

kutsub komisjoni üles kontrollima, kas Malta täidab kolmandat rahapesuvastast direktiivi ja kapitalinõuete direktiivi; märgib, et Malta on üks mitmest liikmesriigist, kelle suhtes komisjon algatas esialgse rikkumismenetluse seoses neljanda rahapesuvastase direktiivi üle võtmata jätmisega 26. juuni 2017. aasta tähtajaks; võtab teadmiseks, et ülevõtmine on käimas;

11.

kutsub Malta ametiasutusi üles ühinema Euroopa Prokuratuuriga, et võidelda koos teiste osalevate liikmesriikidega ELiga seotud pettuste ja muude kuritegude vastu, mis kahjustavad liidu finantshuve;

12.

kutsub Malta järelevalve- ja kohtuasutusi üles uurima Pilatuse panga lubade andmise menetlust, eelkõige seoses finantsasutuse juhtorgani sobivuse ja nõuetele vastavuse nõuete täitmisega, nagu on ette nähtud kapitalinõuete direktiivis, samuti kutsub üles uurima, kuidas Nexia BT on rahapesuvastast direktiivi täitnud;

13.

kordab Euroopa Parlamendi liikmete sageli väljendatud üldist muret seoses investeeringute eest kodakondsuse andmise skeemidega nii Maltal kui ka teistes ELi liikmesriikides; kutsub Maltat üles selgelt teada andma, kes on ostnud Malta passi ja kõik sellega kaasnevad õigused ja millised on kehtivad kaitsemeetmed, et tagada, et kõik need uued kodanikud on enne passiostu tegelikult ühe aasta Maltal elanud; kutsub komisjoni üles niisuguseid liikmesriikide kodakondsusprogramme jälgima, sest liikmesriigid peavad kodakondsuse vallas oma pädevust teostades nõuetekohaselt arvesse võtma ELi õigust;

14.

palub Maltal ja kõigil teistel liikmesriikidel tagada, et võitlus maksudest kõrvalehoidumise vastu oleks prioriteet ning et selleks eraldataks kõik vajalikud vahendid;

15.

peab kahetsusväärseks komisjoni otsust mitte avaldada 2017. aastal ELi korruptsioonivastast aruannet;

16.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule ning Malta Vabariigi presidendile.

(1) ELT C 482, 23.12.2016, lk 117.

(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0409.

(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0402.

(4) Nenadic, Iva, 2016. „Media Pluralism Monitor 2016 – Monitoring Risks for Media Pluralism in the EU and Beyond. Country report: Malta“. Meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse keskus. Kättesaadav aadressil http://cmpf.eui.eu/media-pluralism-monitor/mpm-2016-results/malta/

(5) Vt https://rsf.org/en/malta

(6) Malta valitsuse seaduseelnõu „AN ACT to provide for the updating of the regulation of media and defamation matters and for matters consequential or ancillary thereto“ artikli 26 lõige 6. Vt http://justiceservices.gov.mt/DownloadDocument.aspx?app=lp&itemid=28292&l=1

(7) Vt http://justiceservices.gov.mt/DownloadDocument.aspx?app=lp&itemid=28292&l=1

(8) 2016. aasta seaduse nr XLIV artikkel 5 (96A) http://www.justiceservices.gov.mt/DownloadDocument.aspx?app=lp&itemid=27835&l=1

(9) http://www.independent.com.mt/articles/2017-10-02/local-news/Chief-Justice-boldly-speaks-out-about-rule-of-law-need-for-proper-law-enforcement-6736179695

4.10.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 356/34

P8_TA(2017)0439

Mitmepoolsed läbirääkimised enne WTO 11. ministrite konverentsi

Euroopa Parlamendi 15. novembri 2017. aasta resolutsioon mitmepoolsete läbirääkimiste kohta enne WTO 11. ministrite konverentsi 10.–13. detsembril 2017 Buenos Aireses (2017/2861(RSP))

(2018/C 356/05)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsi 14. novembri 2001. aasta Doha deklaratsiooni (1),

—	võttes arvesse WTO ministrite konverentsi 18. detsembri 2005. aasta Hongkongi deklaratsiooni (2),

—	võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Doha arengukava kohta, eelkõige 9. oktoobri 2008. aasta (3), 16. detsembri 2009. aasta (4), 14. septembri 2011. aasta (5), 21. novembri 2013. aasta (6) ja 26. novembri 2015. aasta (7) resolutsiooni,

—	võttes arvesse 2013. aasta detsembris Balil toimunud 9. ministrite konverentsi tulemusi ja eeskätt kaubanduse lihtsustamise lepingut (8),

—	võttes arvesse 2015. aasta detsembris Nairobis toimunud 10. ministrite konverentsi tulemusi ja 19. detsembril 2015 vastu võetud ministrite deklaratsiooni (9),

—	võttes arvesse Genfis toimunud WTO parlamentaarse konverentsi iga-aastasel istungjärgul 14. juunil 2016 konsensuse teel vastu võetud lõppdokumenti (10),

—	võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke (11),

—	võttes arvesse kaubandusabi kuuendat ülemaailmset läbivaatamist 11.–13. juulil 2017 Genfis (12),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

arvestades, et WTO-l on alates selle loomisest olnud keskne roll mitmepoolsuse põhimõtte tugevdamisel, kaasava maailmamajanduse edendamisel ning avatud, eeskirjadel põhineva ja mittediskrimineeriva mitmepoolse kaubandussüsteemi kindlustamisel; arvestades, et Doha vooru alustati 2001. aastal eesmärgiga luua uusi kaubandusvõimalusi, tugevdada mitmepoolseid kaubanduseeskirju ja tegelda kaubandussüsteemis esineva tasakaalustamatusega, seades läbirääkimistel kesksele kohale arenguriikide ja eelkõige vähim arenenud riikide vajadused ja huvid;

arvestades, et EL on kaubanduse valdkonnas järjekindlalt toetanud tugevat mitmepoolset ja eeskirjadepõhist käsitust, tunnistades samas, et täiendavad moodused, nagu kahepoolsed, piirkondlikud ja mõnepoolsed lepingud, võivad samuti soodustada kaubanduse avanemist ja majandusarengut – eriti kui avada tee liberaliseerimisele ning ajakohastada eeskirju ja korda nendes poliitikavaldkondades, millega WTOs nii põhjalikult ei tegelda – ning toetada mitmepoolset süsteemi, eeldusel et asjaomased lepingud vastavad WTO nõuetele, põhinevad ühistel eeskirjadel ja loovad tingimused võimalikuks tulevaseks mitmepoolsuseks;

C.	arvestades, et 2013. aastal toimunud 9. ministrite konverentsi tulemused olid süsteemse tähtsusega, eelkõige WTO kaubanduse lihtsustamise lepingu sõlmimine, sest see on kõige märkimisväärsem mitmepoolne kaubandusleping pärast WTO asutamist 1995. aastal;

arvestades, et teatavad WTO liikmed püüavad praegust rahvusvaheliste kaubandusvaidluste lahendamise mudelit õõnestada; arvestades, et WTO apellatsioonikogus on peagi vaid toimimiseks vajalik miinimumarv kohtunikke; arvestades, et USA lükkas hiljuti tagasi ELi ja mõnede Ladina-Ameerika riikide ettepanekud alustada valikumenetlust järjest arvukamate vabade töökohtade täitmiseks; arvestades, et selline ummikseis, mille tõttu on juba kaks seitsmest apellatsioonikogu vabast ametikohast täitmata jäänud, võib hävitada süsteemi, mis on maailma võimsaimate kaubanduspartnerite vaheliste vaidluste lahendamiseks keskse tähtsusega;

arvestades, et 2015. aastal toimunud 10. ministrite konverentsi tulemused olid samuti suure tähtsusega, sest tehti kuus ministrite otsust põllumajanduse, puuvilla ja vähim arenenud riikidega seotud küsimustes, sealhulgas võeti kohustus kaotada eksporditoetused põllumajandustoodete ekspordilt, mis on tõenäoliselt WTO kõige tähelepanuväärsem saavutus põllumajanduse vallas;

arvestades, et hiljutised arutelud selle üle, kuidas Doha arengukavaga edasi liikuda, on selgelt näidanud, et WTO liikmete arvamused lahknevad selles osas, kuidas läbirääkimisi jätkata, mis näitab, et eesmärkide ulatuslikkus on vaja läbi vaadata, et saavutada kõigi läbirääkimissammaste raames tegelikke tulemusi, ning arvestades, et läbivaatamisel tuleb täielikult arvesse võtta praeguse kaubanduskeskkonna tegelikke tingimusi;

G.	arvestades, et majanduse digitaaltehnoloogiale üleminek avab kaubandusele uusi võimalusi, hõlbustades väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) osalemist maailmakaubanduses e-kaubanduse kaudu; arvestades, et seda peetakse järjest enam valdkonnaks, kus WTO-l võiks olla oluline roll;

H.	arvestades, et WTO 11. ministrite konverents toimub 10.–13. detsembril 2017 Argentinas Buenos Aireses;

kinnitab oma täielikku toetust mitmepoolsuse püsivale väärtusele ning nõuab kõigi huve teenivat, vabal, õiglasel ja eeskirjadepõhisel kaubandusel põhinevat tegevuskava, mis toetaks kestliku arengu tegevuskava, pidades esmatähtsaks sotsiaalseid, keskkonna- ja inimõigusi ning tagades, et mitmepoolselt kokkulepitud ja ühtlustatud eeskirju kohaldatakse kõigi suhtes ühetaoliselt;

rõhutab vajadust tugineda WTO 9. ja 10. ministrite konverentsil kokku lepitud tulemustele, mis aitavad teha ja tagada 2017. aasta detsembris Buenos Aireses toimuval WTO 11. ministrite konverentsil märkimisväärseid edusamme mitmepoolsete kaubandussuhete raamistiku säilitamiseks ja tugevdamiseks; rõhutab, et pooled peaksid sellest hoolimata otsima uusi poliitilisi eesmärke sellistes valdkondades nagu digitaalkaubandus ja investeeringute hõlbustamine;

nõuab tungivalt, et kõik WTO liikmed kasutaksid ära soodsa olukorra, mis on tekkinud hiljutiste edusammude tulemusena ega unustaks strateegilist eesmärki tugevdada mitmepoolset kaubandussüsteemi ja vajadust kindlustada WTO kui kaubandusläbirääkimiste keskme positsiooni, tunnistades samas, et praeguste probleemide lahendamiseks on vaja uusi meetodeid; märgib, et paindlikkus, avatus, kaasatus ja poliitiline tahe on otsustava tähtsusega, et Doha arengukava lahendamata küsimustega oleks võimalik ülemaailmselt, tasakaalustatult ja realistlikult edasi minna; on seisukohal, et alates Doha vooru algusest 2001. aastal on maailma majandus, poliitika ja tehnoloogia oluliselt muutunud ning arutada on vaja selliseid uusi küsimusi nagu e-kaubandus, digitaalkaubandus, investeerimise läbipaistvus, toetused ja ületootmine, ülemaailmsed väärtusahelad, avalikud hanked, teenuste riigisisene reguleerimine, mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (MVKEd) ning suurem ühilduvus Doha arengukavast laiemate kaubanduse, tööhõive ja keskkonnakaitse tegevuskavade vahel, ning seda on võimalik teha nii, et see ei mõjutaks ebasoodsalt Doha arengukava lahendamata küsimusi; rõhutab, et arengumaadel tuleks võimaldada leida oma meetodid, mis säilitaksid nendes uutes sektorites võrdsed võimalused;

rõhutab, kui tähtis on WTO, mis toimib tõhusa ja tulemusliku läbirääkimiste foorumina kõigis oma liikmeid huvitavates küsimustes ja pakub platvormi avatud aruteluks ülemaailmse kaubandusega seotud küsimuste üle;

rõhutab, et Buenos Airesesse on vaja minna hästi välja töötatud ettepanekutega, et tagada läbipaistvamad ja kaasavamad kaubandusläbirääkimised, sest ministrite konverents tuleks põhjalikult ette valmistada komitee tasandil peetavate läbirääkimiste teel; tunnustab sellega seoses edasiminekut läbirääkimistel selliste küsimuste üle nagu kalandustoetused, et võidelda ülepüügi ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu;

võtab teadmiseks siseriiklike põllumajandustoetuste kohta tehtud ettepanekud, sealhulgas ELi ja Brasiilia ühisettepaneku; on seisukohal, et arutelu edendamine kõnesolevas valdkonnas võiks olla WTO 11. ministrite konverentsi otsustava tähtsusega tulemus; tuletab sellega seoses meelde vajadust leida püsiv lahendus riigivaru loomisele toiduga kindlustamiseks, puuvillasektori toetamiseks ja subsiidiumideks kooskõlas ministrite Nairobis tehtud otsusega; rõhutab, et läbirääkimised sellel teemal ja nende võimalik tulemus ei peaks olema tähtsamad kui arutelud ühise põllumajanduspoliitika tuleviku üle;

kinnitab taas, kui oluline on edendada läbirääkimisi ja saavutada tulemusi seoses teiste liikmete poolt tõstatatud teemadega, sealhulgas teenuste riigisisene reguleerimine, e-kaubandus, investeeringute hõlbustamine, horisontaalsed subsiidiumid ning läbipaistvuse parandamine ja hea reguleerimistava VKEde huvides;

on seisukohal, et 2017. aasta ministrite konverentsi tulemustes tuleks selgelt tunnustada 2030. aasta kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kokkuleppega võetud kohustuste olulisust kliimamuutuste vastu võitlemisel ja kaubanduse võimalikku rolli nende eesmärkide saavutamisel, ning et konverentsil tuleb määrata kindlaks selleks võetavad konkreetsed meetmed, kuna ülemaailmsed standardid ja mitmepoolsed võimalused on ülemaailmse kaubanduse jaoks kasulikud;

kinnitab, et sooline võrdõiguslikkus ja kaasav areng on omavahel seotud, ja rõhutab, et naiste mõjuvõimu suurendamine on vaesuse kaotamisel otsustava tähtsusega ning majanduse arengu seisukohast on äärmiselt oluline kõrvaldada tõkked, mis takistavad naiste osalemist kaubanduses; tunnistab vajadust töötada välja meetmed, mille eesmärk on tegeleda mitmesuguste takistustega, mis piiravad naiste võimalusi majanduses; kutsub WTO liikmeid üles lisama tööprogrammi, millega tagataks, et sooteadlik kaubanduspoliitika oleks 2017. aasta ministrite konverentsi tulemustes tähtsal kohal;

10.

juhib tähelepanu 2017. aasta juulis Genfis toimunud kaubandusabi kuuendale ülemaailmsele läbivaatamisele „Kaubanduse, kaasavuse ja ühenduvuse edendamine kestliku arengu nimel“, millel keskenduti muu hulgas vajadusele vähendada digitaalset lõhet;

11.

pooldab seisukohta, et sel eesmärgil tuleks võtta konkreetseid meetmeid, et soodustada e-kaubandust ja muuta kaubanduse digitaalsed võimalused reaalsuseks; rõhutab, et parem ühenduvus pakub rohkem ärivõimalusi, muutes muu hulgas arenguriikide mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate turulepääsu lihtsamaks ja vähem kulukaks; märgib sellega seoses, et investeeringud taristusse on jätkuvalt peamine probleem ja et on äärmiselt oluline saavutada selles valdkonnas edusamme; kutsub seetõttu WTO liikmeid edendama taristusse tehtavaid investeeringuid, ergutades muu hulgas avaliku ja erasektori partnerlusi;

12.

rõhutab, kui oluline on arutada võimalikke kaubanduspoliitilisi lahendusi seoses kaubavahetuse üha teenustekesksemaks muutumisega (nn 5. tarneviis);

13.

palub komisjonil jätkata oma jõupingutusi, et töötada WTOs välja siduvad mitmepoolsed e-kaubanduse põhimõtted; toetab 2017. aasta juunis teenustekaubanduse nõukogu liikmetele esitatud ELi teatist „An enabling environment to facilitate online transactions“ (Internetipõhiste tehingute lihtsustamist võimaldav keskkond), milles esitatakse äärmiselt vajalikud ja õigeaegsed tarbijakaitset, soovimatuid teateid, autentimist ja usaldusteenuseid ning elektroonilisi lepinguid käsitlevad ühised põhimõtted, mis suurendaksid tarbijate usaldust ja kindlustunnet internetis ja looksid soodsa keskkonna digitaalkaubanduse jaoks;

14.

innustab taas alustama mitmepoolseid läbirääkimisi kaubanduse keskkonnatoodete lepingu üle;

15.

tunneb heameelt kaubanduse lihtsustamise lepingu jõustumise üle 22. veebruaril 2017; on seisukohal, et see leping toob märkimisväärset kasu kõigile WTO liikmetele ning eelkõige arenguriikidele ja asjaomastele ettevõtjatele, suurendades läbipaistvust ja õiguskindlust ning vähendades halduskulusid ja tolliprotseduuridele kuluvat aega;

16.

rõhutab, et oluline on, et kõik WTO liikmed viiksid ellu nii Balil kui ka Nairobis tehtud otsused, sealhulgas looksid vähim arenenud riikide teenuseosutajatele uusi ekspordivõimalusi, vabastades vähim arenenud riigid teenuste eest tasumisest ja lihtsustades päritolureegleid reguleerivaid eeskirju; võtab teadmiseks WTO liikmete kasvava huvi teenuste soodustamise lepingu vastu; nõuab tõhusamaid jõupingutusi mitmepoolsel tasandil, et märkimisväärselt lihtsustada ja ühtlustada päritolureegleid;

17.

rõhutab WTO keskset tähtsust eeskirjadepõhise kaubandussüsteemi jaoks ning peab ülimalt tähtsaks vajadust tagada selle otsuste elluviimine, siduvate kohustuste täitmise tagamine ja kaubandusvaidluste lahendamine, ning rõhutab ühtlasi WTO ainulaadset panust läbipaistvuse suurendamisse ja vastastikusesse hindamisse, eelkõige kaubanduspoliitika läbivaatamise mehhanismi abil; tunneb äärmist muret asjaolu pärast, et mitu apellatsioonikogu ametikohta on endiselt täitmata, mis raskendab suuresti selle tähtsa organi tööd, ohustades vaidluste lahendamise praegust nõuetekohast toimimist, ning nõuab kiiret otsust kõnealuste ametikohtade täitmise kohta;

18.

rõhutab, et on vaja saavutada WTO 11. ministrite konverentsi lõplik deklaratsioon, milles liikmed võivad kindlaks määrata uued valdkonnad ja Doha arengukavas loetletud valdkonnad, milles nad läbirääkimisi alustavad ja jätkavad;

19.

kutsub komisjoni ja nõukogu üles tagama, et Euroopa Parlament jääks tihedalt kaasatuks WTO 11. ministrite konverentsi ettevalmistustesse ja et teda hoitaks pidevalt sündmustega kursis ja temaga konsulteeritaks 2017. aasta ministrite konverentsi ajal; kutsub komisjoni jätkama teiste WTO liikmete veenmist, et suurendada WTO parlamentaarse mõõtme tähtsust;

20.

kutsub WTO liikmeid tagama WTO parlamentaarse mõõtme tugevdamise abil demokraatlikku legitiimsust ja läbipaistvust; rõhutab sellega seoses vajadust tagada parlamendiliikmete parem juurdepääs kaubandusläbirääkimistele ja kaasatus WTO otsuste sõnastamisse ja täideviimisesse ning kaubanduspoliitika nõuetekohane kontrollimine kodanike huvides;

21.

peab kahetsusväärseks, et 9.–10. oktoobril 2017. aastal Marrakechis toimunud ministrite minikonverents ei toonud kaasa märkimisväärset edu WTO 11. ministrite konverentsi silmas pidades; kutsub kõiki osalisi üles täiel määral oma kohustusi täitma ja poliitilistest avaldustest tuleneva valmisoleku läbirääkimistel konkreetseteks meetmeteks muutma, et saavutada WTO 11. ministrite konverentsil Buenos Aireses positiivseid tulemusi ja luua tugev alus edasiseks tegevuseks ja pärast 2017. aasta ministrite konverentsi tehtavateks otsusteks;

22.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning WTO peadirektorile.

(1) WTO ministrite konverentsi 14. novembri 2001. aasta Doha deklaratsioon (WT/MIN(01)/DEC/1).

https://www.wto.org/english/thewto_e/minist_e/ min01_e/mindecl_e.htm.

(2) WTO ministrite konverentsi 18. detsembri 2005. aasta Hongkongi deklaratsioon (WT/MIN(05)/DEC).

https://www.wto.org/english/thewto_e/minist_e/ min05_e/final_text_e.htm.

(3) ELT C 9 E, 15.1.2010, lk 31.

(4) ELT C 286 E, 22.10.2010, lk 1.

(5) ELT C 51 E, 22.2.2013, lk 84.

(6) ELT C 436, 24.11.2016, lk 6.

(7) ELT C 366, 27.10.2017, lk 140.

(8) WTO ministrite konverentsi 7. detsembri 2013. aasta Bali deklaratsioon (WT/MIN(13)/DEC).

https://www.wto.org/english/thewto_e/minist_e/mc9_e/ balideclaration_e.htm.

(9) WTO ministrite konverentsi 19. detsembri 2015. aasta Nairobi deklaratsioon (WT/MIN(15)/DEC).

https://www.wto.org/english/thewto_e/minist_e/mc10_e/ nairobipackage_e.htm.

(10) http://www.ipu.org/splz-e/trade16/outcome.pdf.

(11) http://www.un.org/sustainabledevelopment/sustainable-development-goals/.

(12) https://www.wto.org/english/tratop_e/devel_e/a4t_e/gr17_e/gr17programme_e.htm.

4.10.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 356/38

P8_TA(2017)0441

Loodust, rahvast ja majandust käsitlev tegevuskava

Euroopa Parlamendi 15. novembri 2017. aasta resolutsioon loodust, rahvast ja majandust käsitleva tegevuskava kohta (2017/2819(RSP))

(2018/C 356/06)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni teatist „Loodust, rahvast ja majandust käsitlev tegevuskava“ (COM(2017)0198),

—	võttes arvesse oma 2. veebruari 2016. aasta resolutsiooni ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia vahehinnangu kohta (1),

—	võttes arvesse ELi loodusalaste õigusaktide (linnudirektiiv ja elupaikade direktiiv) toimivuskontrolli (SWD(2016)0472),

—	võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 1/2017 „Natura 2000 võrgustiku täies ulatuses rakendamiseks on vaja täiendavaid jõupingutusi“,

—	võttes arvesse komisjoni aruannet „Aruandlus ELi elupaikade direktiivi ja linnudirektiivi (2007–2012) alusel – looduse seisund ELis“,

—	võttes arvesse Eurostati 2016. aasta novembris avaldatud bioloogilise mitmekesisuse statistikat,

—	võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2017. aasta järeldusi loodust, rahvast ja majandust käsitleva ELi tegevuskava kohta (2),

—	võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust loodust, rahvast ja majandust käsitleva tegevuskava kohta (O-000067/2017 – B8-0608/2017),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.	arvestades, et ainult umbes pooltel kaitstud linnuliikidel ja väiksemal osal muudel liidu kaitsealustel liikidel ja elupaikadel on hea kaitsetase, ning arvestades, et kaitse-eesmärkide ja -meetmetega majandamiskava on olemas kõigist Natura 2000 aladest vaid 50 % puhul;

B.	arvestades, et loodusdirektiividel on oluline roll bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni bioloogilise mitmekesisuse strateegilise kava 2011–2020, kestliku arengu tegevuskava 2030 ja Pariisi kliimakokkulepe eesmärkide saavutamisele kaasa aitamises;

arvestades, et Euroopa Keskkonnaameti ELi looduse seisundi 2015. aasta hinnangus on märgitud, et liikmesriigid peavad maismaaökosüsteemidele avalduvateks peamisteks surveteguriteks ja ohtudeks põllumajandust ja loodustingimuste muutmist, mereökosüsteemide puhul aga bioloogiliste ressursside kasutamist (kalapüük) ja reostust; arvestades, et kõik need on inimtegevused ning neil on loodusele sügav ja kahjulik mõju;

D.	arvestades, et Eurostati bioloogilise mitmekesisuse statistika näitab, et ELi kõigi 167 levinud linnuliigi isendite arv on aastatel 1990–2014 vähenenud (3);

Üldised märkused

kiidab heaks loodust, rahvast ja majandust käsitleva tegevuskava ning peab seda loodusdirektiivide eesmärkide saavutamist silmas pidades sammuks õiges suunas;

märgib siiski murega, et ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2020 ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni eesmärke ei saavutata ilma koheste suuremate lisapingutusteta; rõhutab, et ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2010 eesmärke ei saavutatud;

märgib, et kahjustamata ja vastupanuvõimelised ökosüsteemid suudavad paremini leevendada kliimamuutuste tagajärgi ja nendega kohaneda ning seeläbi piirata ülemaailmset soojenemist; märgib, et need on äärmuslike ilmastikunähtuste suhtes vastupidavamad ja toibuvad nendest kergemini, omades mitmeid inimeste jaoks olulisi eeliseid;

märgib, et Euroopas on peaaegu veerand looduslikest liikidest väljasuremisohus ning enamik ökosüsteeme on niivõrd kahjustatud, et nad ei suuda enam oma väärtuslikke funktsioonide täita; märgib, et see toob ELile kaasa suure sotsiaalse ja majandusliku kahju, kuna bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peamised põhjused, st elupaikade halvenemine, loodusvarade ülekasutamine, invasiivsete võõrliikide sissetoomine ja levimine ning kliimamuutused suurenevad pidevalt, nullides nende ärahoidmiseks tehtud positiivsete algatuste mõju;

märgib, et tegevuskava eesmärk on kiirendada liikumist EL 2020 eesmärgi poole, mis seisneb bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste vähenemise peatamises ja tagasipööramises; peab siiski kahetsusväärseks, et rohkem ei ole 2020. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegiale või selle vahehinnangu järeldustele osutatud;

kordab, et 2020. aasta eesmärkide saavutamiseks on vaja teha pidevalt suuri lisapingutusi, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles seadma see poliitikas tähtsamale kohale;

rõhutab vajadust tagada liidu loodusalaste õigusaktide täielik ja järjekindel rakendamine;

rõhutab, et märkimisväärseid edusamme kasvuhoonegaaside heitkoguste, õhureostuse ja muude saasteainete vähendamisel ning energia- ja materjalitõhususe parandamisel tuleb täiendada liikmesriikide lisameetmetega, et täielikult rakendada kokkulepitud poliitikat, mille eesmärk on paremini kaitsta bioloogilist mitmekesisust, loodusvarasid ja rahvatervist;

rõhutab vajadust veelgi enam integreerida poliitikat ja teadmisi, et saavutada eesmärk elada hästi maakera võimaluste piires, mis on seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi pikaajaline visioon;

10.

peab kahetsusväärseks tegevuskava piiratud ajaraamistikku ja kutsub komisjoni üles alustama viivitamata tööd järgmise bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga, mis hõlmab 2020. aasta järgset perioodi;

Kõigi osalejate kaasamine

11.

peab tervitatavaks tegevuskavas kindlaksmääratud nelja prioriteetset valdkonda ja rõhutab vajadust kaasata riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil aktiivselt kõik asjaomased osalejad, et linnudirektiivi ja elupaikade direktiivi rakendamises ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks oleks võimalik võtta konkreetseid tulemuslikke meetmeid;

12.

tuletab meelde, et Euroopa Kontrollikoda leidis oma eriaruandes nr 1/2017, et koordineerimine vastutavate ametiasutuste ja muude sidusrühmade vahel ei ole liikmesriikides piisavalt välja arendatud;

13.

kutsub komisjoni üles tulemuslikult toetama riiklikke ja piirkondlikke osalejaid loodusalaste õigusaktide rakendamisel ja keskkonnajärelevalve parandamisel, sealhulgas pädevuse ja suutlikkuse suurendamise ning ressursside parema jaotamise kaudu;

14.

tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon kavatseb ajakohastada ja täiendada suunisdokumente kõikides ELi ametlikes keeltes, et parandada õigusaktide mõistmist kohapeal ja aidata avaliku sektori asutustel neid õigesti kohaldada, ning kutsub seoses sellega komisjoni üles kaasama sellesse protsessi kõiki sidusrühmi ja nendega konsulteerima;

15.

rõhutab kodanikuühiskonna rolli liidu loodusalaste õigusaktide parema rakendamise tagamisel ning sellega seoses Århusi konventsiooni sätete olulisust;

16.

kutsub komisjoni üles esitama uut seadusandlikku ettepanekut kohtulikule kontrollile juurdepääsu miinimumnõuete kohta ning läbi vaatama Århusi määrust, millega Århusi konventsiooni liidu meetmete suhtes rakendatakse, et võtta arvesse Århusi konventsioonist kinnipidamise komitee hiljutist soovitust;

17.

peab tervitatavaks asjaolu, et paindlikud lähenemisviisid rakendamisel, milles võetakse arvesse riikide konkreetset olukorda, ohustamata seejuures loodusdirektiivides sätestatud kaitsealaseid eesmärke ja nõudeid, aitab vähendada ja järk-järgult kõrvaldada looduskaitse ja sotsiaal-majandusliku tegevuse vahel tekkinud tarbetuid konflikte ja probleeme, aga ka lahendada praktilisi ülesandeid, mis tulenevad nimetatud direktiivide lisade kohaldamisest;

18.

palub komisjonil selgitada Regioonide Komitee rolli teadlikkuse tõstmisel ning kohaliku kaasatuse ja teadmiste vahetuse edendamisel;

Kaitsealused liigid ja elupaigad

19.

rõhutab, et liikmesriigid peavad tagama, et Natura 2000 alade seisund ei halveneks, ning rakendama kaitsemeetmeid kaitsealuste liikide ja elupaikade soodsa kaitsetaseme säilitamiseks või taastamiseks;

20.

nõuab loodusdirektiivide täielikku rakendamist, et tagada kaitsemeetmete võtmine vastavalt teaduse ja tehnika viimastele edusammudele;

21.

peab kahetsusväärseks asjaolu, et tegevuskavas ei ole esitatud prioriteetset strateegiat ja konkreetseid meetmeid, et parandada tolmeldajate kaitset, iseäranis meetmeid võitluseks terviseohtude ja parasiitliikide (eriti varroalesta) vastu, teadusuuringute kooskõlastamist, analüüsimeetodite ühtlustamist ja tolmeldajaid käsitlevate teadusandmete jagamist Euroopa tasandil, nagu on nõutud Euroopa Parlamendi varasemas resolutsioonis;

22.

nõuab uuesti tungivalt, et komisjon esitaks ELi ohustatud tolmeldajate kaitse ja säilitamise kohta ELi strateegia, milles pööratakse valdkondadevaheliselt suurt tähelepanu hindamatuid keskkonna- ja majandusteenuseid osutavate Euroopa tolmeldajate, eelkõige mesilaste murettekitavalt kõrge suremuse üliolulisele probleemile;

23.

teeb ettepaneku muuta varroalesta vastased meetmed ELi tasandil kohustuslikuks, toetada mesinike koolitust mesilaste kaitsmise meetodite alal ning julgustada kohalikke ja piirkondlikke asutusi, põllumajandustootjaid ja kõiki muid kodanikke edendama taimeliikide, eelkõige õitsvate taimede levitamist maa- ja linnapiirkondades, et suurendada meetaimede arvu;

24.

tuletab meelde, et endiselt valmistab muret asjaolu, et Vahemere piirkonnas tapetakse ebaseaduslikult linde ja eelkõige rändliike, aga mõnes liikmesriigis ka röövlinde; rõhutab vajadust Euroopa tasandil kooskõlastatud ja teaduslikel andmetel põhineva, rohkem kui üht liikmesriiki läbivaid rändlinnuliike käsitleva korralduskava järele;

25.

nõuab invasiivsete võõrliikide määruse täielikku ja tulemuslikku rakendamist ning sellele valdkonnale ELi eelarves piisavate vahendite tagamist; rõhutab, et liigi liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide nimekirja lisamise aluseks peab olema standardiseeritud ja ühtlustatud riskihindamine; on seisukohal, et invasiivsete võõrliikide ohjamine on kiireloomuline prioriteet, eriti Natura 2000 aladel; kiidab Euroopa võõrliikide teabevõrgustiku (EASIN) veebiplatvormi, mis hõlbustab juurdepääsu võõrliike käsitlevatele andmetele;

26.

rõhutab, et Euroopa ühise looduskeskkonna kaitsmine on nii meie majanduse kui ka heaolu jaoks väga oluline, et Natura 2000 võrgustiku majanduslik väärtus on hinnanguliselt 200–300 miljardit eurot aastas ning võrgustik võib suurendada kohalike kogukondade sissetulekut turismi ja vaba aja veetmise teenuste kaudu ning et kahjustamata ökosüsteemid pakuvad väga olulisi teenuseid, nagu puhas vesi, süsiniku ladustamine, tolmeldavad putukad ning kaitse üleujutuste, laviinide ja ranniku erosiooni vastu (4); toonitab seetõttu, et Natura 2000 võrgustikku investeerimine on ka majanduslikult põhjendatud;

27.

tuletab meelde, et Natura 2000 võrgustiku merealad on palju nõrgemini määratletud kui maismaa-alad; palub asjaomastel liikmesriikidel selle küsimusega tegeleda ning komisjonil hõlbustada vajalikku koostööd kolmandate riikidega, et parandada merealade keskkonnakaitset;

28.

väljendab heameelt meetmete üle, mille eesmärk on ökosüsteemi teenuste integreerimine otsuste tegemisse; peab siiski kahetsusväärseks, et tegevuskavas puudub konkreetne bioloogilise mitmekesisuse summaarse vähenemise ärahoidmist käsitlev algatus;

Seosed muude poliitikavaldkondadega

29.

rõhutab vajadust võtta kiiresti meetmeid, et käsitleda bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peamisi põhjuseid, nagu elupaikade hävimine ja halvenemine, mis on tingitud eelkõige maa ülemäärasest tarbimisest, reostusest, intensiivsest põllumajandustegevusest, sünteetiliste keemiliste pestitsiidide kasutamisest, võõrliikide levikust ja kliimamuutustest, ning rõhutab samuti vajadust tagada ELi eri poliitikavaldkondade sidusus;

30.

juhib tähelepanu asjaolule, et toimivuskontrollis rõhutatakse vajadust parandada sidusust ühise põllumajanduspoliitikaga (ÜPP), ning rõhutab põllumajandusega seotud liikide ja elupaikade murettekitavat vähenemist; palub komisjonil hinnata ÜPP mõju bioloogilisele mitmekesisusele;

31.

kordab, et üks kuuest põhiprioriteedist ELi maaelu arengu valdkonnas on põllumajanduse ja metsandusega seotud ökosüsteemide taastamine, säilitamine ja tugevdamine ning seda ka Natura 2000 aladel; tuletab meelde põllumajanduses osalejate tehtud suuri jõupingutusi, eelkõige seoses ÜPP 2013. aasta läbivaatamise raames kehtestatud keskkonnasäästlikumaks muutmise meetmete rakendamisega;

32.

kordab oma üleskutset komisjonile ja liikmesriikidele tagada, et ÜPP raames eraldatavad rahalised vahendid suunataks bioloogilise mitmekesisuse vähenemisega seotud tegevuse toetamiselt ümber säästvate põllumajandustavade rahastamisele ja seotud bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele;

33.

kutsub komisjoni ja liikmesriike koostöös maaomanike ja -kasutajatega uurima lisaks turuhinnal põhineva tasu eest nn roheliste ja siniste teenuste (loodus, maastik ja veemajandus) osutamise võimalusi;

34.

märgib, et liigid, mis on määratletud elupaikade direktiivis erilist kaitset vajavatena, on Euroopa mõnes piirkonnas saavutanud hea kaitsetaseme ning võivad seetõttu ohustada teisi looduslikke liike ja koduloomi ning häirida seeläbi ökosüsteemi loomulikku tasakaalu; palub komisjonil töötada välja hindamismenetluse, mis võimaldaks teatavates piirkondades liikide kaitsestaatust muuta, niipea kui soovitud kaitsetase on saavutatud;

35.

tuletab meelde, et inimeste ja suurkiskjate (eriti huntide) kooseksisteerimine võib teatavates piirkondades avaldada negatiivset mõju ökosüsteemide ja asustatud maapiirkondade säästvale arengule – eriti seoses traditsioonilise põllumajanduse ja säästva turismiga – ning muudele sotsiaal-majanduslikele tegevustele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma konkreetseid meetmeid nende probleemide lahendamiseks, et mitte seada ohtu maapiirkondade säästvat arengut, tunnistades samal ajal elupaikade direktiivis sisalduvat paindlikkust;

36.

palub komisjonil toetada selliseid meetmeid nagu põllumajandustootjate koolitamine seoses kariloomade kaitsega suurkiskjate eest ning kariloomade kaitse parimate tavade jagamine liikmesriikide vahel;

37.

peab kahetsusväärseks, et ÜPP ei sisalda meetmeid selleks, et kaitsta hääbumisohus traditsioonilise karjakasvatuse tava, mis on elupaikade haldamise ja looduskaitse oluline ajalooline vahend; nõuab, et tegevuskava toetaks karjakasvatuse arenguraamistikku Natura 2000 võrgustikus;

38.

kutsub komisjoni üles kaaluma eelkõige paindlikku jahikorraldust kui vahendit, mis aitab säästvalt majandada ELis piisavalt rohkearvulisi veelinnupopulatsioone ja säilitada vähenevaid veelinnupopulatsioone;

39.

rõhutab, et merealadel toimub märkimisväärne bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, ning on veendunud, et ühine kalanduspoliitika (ÜKP) peaks edendama bioloogilist mitmekesisust ning säästvaid tarbimis- ja tootmisharjumusi; nõuab, et hinnataks ÜKP mõju bioloogilisele mitmekesisusele;

Rahastamine

40.

kiidab heaks Euroopa Kontrollikoja aruande Natura 2000 võrgustiku kohta ja nõustub kontrollikoja hinnanguga, et ELi vahendeid ei ole kasutatud piisavalt võrgustiku majandamise toetamiseks;

41.

toonitab, et vastutus Natura 2000 alade rahastamise eest lasub peamiselt liikmesriikidel, ning rõhutab asjaolu, et puudusi loodusdirektiivide rakendamises on tõenäoliselt põhjustanud eelkõige ebapiisav rahastamine, nagu on märgitud toimivuskontrollis;

42.

rõhutab, et bioloogilise mitmekesisuse kaitse uute rahastamismehhanismide loomise võimalus 2020. aasta eesmärkide saavutamiseks on kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku ajavahemiku tõttu ebatõenäoline; nõuab, et kasutataks maksimaalselt ära olemasolevaid vahendeid, sealhulgas keskkonna rahastamisvahendi, ühise põllumajanduspoliitika ja struktuurifondide vahendeid;

43.

väljendab heameelt komisjoni peatse ettepaneku üle suurendada programmi LIFE raames loodusele ja bioloogilisele mitmekesisusele eraldatavaid vahendeid 10 %;

44.

märgib, et järgmist mitmeaastast finantsraamistikku silmas pidades tuleb teha rohkem ettevalmistavat tööd nii läbivaatamise kui ka prognooside seisukohast, et tagada looduskaitse, bioloogilise mitmekesisuse ja säästva põllumajanduse piisav rahastamine Natura 2000 aladel; peab sellega seoses väga tähtsaks seniste kulutuste põhjalikku läbivaatamist, et tuua esile varasemate meetmete tulemustega seoses saadud kogemused;

45.

nõuab, et järgmisesse mitmeaastasesse finantsraamistikku lisataks bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks uued rahastamismehhanismid; nõuab, et komisjon tagaks, et tulevased põllumajanduse, maaelu arengu ja regionaalarengu rahastamisvahendid hõlmaksid sihtotstarbelisi bioloogilise mitmekesisuse ja Natura 2000 võrgustiku majandamise vahendeid, mida haldavad ühiselt riiklikud ja piirkondlikud keskkonnaasutused;

46.

palub komisjonil kohandada rahastamiskavasid tulemuslikumalt Natura 2000 eesmärkidega ja kehtestada valdkondadeülesed Natura 2000 tulemusnäitajad kõigi asjaomaste ELi vahendite puhul; palub komisjonil ühtlasi luua järelevalvemehhanismi Natura 2000 kulutuste jaoks, et parandada läbipaistvust, vastutust ja tulemuslikkust, ning integreerida need järgmisse mitmeaastasesse finantsraamistikku;

47.

kordab, et Natura 2000 programmi rahastatakse tavaliselt kaasrahastamise teel; palub liikmesriikidel suurendada märkimisväärselt Natura 2000 rahastamist, et kehtestada atraktiivsem kaasrahastamise määr ning suurendada tänu sellele rahastamisvahendi kasutamist, ning võtta meetmeid taotlejate ja projekti toetusesaajate halduskoormuse vähendamiseks;

48.

rõhutab võimalusi, mida pakub rahastamine avaliku ja erasektori poolt ökosüsteemi teenuste, rohelise taristu ja muude looduskapitaliga seotud valdkondade arendamisel, ning väljendab heameelt asjaolu üle, et looduskapitali rahastamisvahendist (NCFF) toetatakse jätkuvalt bioloogilise mitmekesisusega seotud projektide rakendamist perioodil 2017–2019;

49.

kutsub komisjoni üles edendama ja pakkuma välja vahendeid suurkiskjate piiriüleste majandamiskavade rahastamiseks ja arendamiseks ning nõuab ühtlasi suurkiskjate rolli üksikasjalikku uurimist ja võimalike kohandamismeetmete kasutuselevõttu selle tagamiseks, et säiliksid bioloogiline mitmekesisus, põllumajanduslik maastik ja sajanditepikkune tava lasta kariloomadel mägipiirkondades rohtu süüa;

Roheline taristu

50.

kiidab heaks tegevuskavas võetud kohustuse anda suuniseid, et toetada rohelise taristu väljatöötamist Natura 2000 alade paremaks ühenduvuseks, kuid kordab oma nõudmist esitada tegelik ettepanek rohelise taristu üleeuroopalise võrgu (TEN-G) väljaarendamiseks;

51.

märgib, kui oluline on, et liikmesriikide pädevad asutused kasutaksid kõigi asjaomaste sidusrühmade osalusel paremini ära integreeritud ruumilise planeerimise protsesse, parandaksid TEN-G horisontaalset käsitust valdkondlike teadmistega ning võimaldaksid rahastada maaelu arengu ja regionaalarengu vahendite kaudu suuremat ühenduvust ja rohelist taristut üldisemalt; märgib, et need kriteeriumid peaksid olema aluseks taristutööde kavandamisele 2020. aasta järgses mitmeaastases finantsraamistikus; märgib, et rohelise taristu idee aitab kaasa ka säästva majanduse kujundamisele, säilitades ökosüsteemide eelised ning leevendades samal ajal transpordi- ja energiataristu kahjulikke tagajärgi;

52.

märgib, et vaja on uurida rohelise taristu rolli selliste loodusõnnetuste tagajärgede leevendamises, mis on seotud ilmastiku- ja kliimamuutustega, eriti äärmuslike ilmastiku- ja kliimatingimustega, millest on olnud põhjustatud mõned kõige hävitavamad ja inimelusid nõudnud looduskatastroofid Euroopas ja maailmas;

o o

53.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0034.

(2) http://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2017/06/19/conclusions-eu-action-plan-nature/pdf

(3) http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Biodiversity_statistics

(4) http://ec.europa.eu/environment/nature/pdf/state_of_nature_en.pdf

4.10.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 356/44

P8_TA(2017)0442

Õigusriigi ja demokraatia olukord Poolas

Euroopa Parlamendi 15. novembri 2017. aasta resolutsioon õigusriigi ja demokraatia olukorra kohta Poolas (2017/2931(RSP))

(2018/C 356/07)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse ELi aluslepinguid, eelkõige Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3, 4, 6 ja 7,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

—	võttes arvesse Poola Vabariigi põhiseadust,

—	võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning sellega seotud Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikat,

—	võttes arvesse komisjoni 11. märtsi 2014. aasta teatist ELi uue õigusriigi tugevdamise raamistiku kohta (COM(2014)0158),

—	võttes arvesse oma 13. aprilli 2016. aasta resolutsiooni olukorra kohta Poolas (1),

—	võttes arvesse oma 14. septembri 2016. aasta resolutsiooni viimase aja sündmuste kohta Poolas ja nende mõju kohta Euroopa Liidu põhiõiguste hartas kehtestatud põhiõigustele (2),

—	võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2016. aasta õigusriigi-alast soovitust (3), millega täiendati 27. juuli 2016. aasta soovitust, võttes arvesse sündmuste arengut Poolas seoses konstitutsioonikohtu uue esimehe ametisse nimetamisega,

—

võttes arvesse komisjoni 26. juuli 2017. aasta kolmandat õigusriigi-alast soovitust (4), milles väljendati tõsist muret Poolas kavandatava kohtureformi pärast, mis komisjoni hinnangul võimendab veelgi süsteemset ohtu õigusriigile Poolas – ohtu, mis tuvastati juba komisjoni 2016. aasta jaanuaris algatatud õigusriigi tugevdamise menetluses,

—

võttes arvesse Poola valitsuse 20. veebruari 2017. aasta vastust, milles eitati süsteemse ohu olemasolu õigusriigile Poolas, ning Poola valitsuse 29. augusti 2017. aasta vastust, milles ei nõustutud komisjoni vastuväidetega kohtureformile ning seati kahtluse alla komisjoni pädevus arvustada kohtusüsteemi;

—

võttes arvesse komisjoni algatatud rikkumismenetlusi Poola suhtes, sealhulgas 29. juuli 2017. aasta menetlust ja 12. septembri 2017. aasta põhjendatud arvamust üldkohtute korralduse seaduse kohta, milles öeldi, et Poola seadus on vastuolus ELi õigusega, täpsemalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 157, direktiiviga 2006/54/EÜ soolise võrdõiguslikkuse kohta tööhõives ning ELi lepingu artikli 19 lõikega 1, mida tuleb tõlgendada seoses Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis 22. märtsil, 31. augustil ja 6. novembril 2017 toimunud arvamuste vahetusi komisjoni esimese asepresidendi Frans Timmermansiga,

—	võttes arvesse üldasjade nõukogu koosolekutel 16. mail ja 25. septembril 2017. aastal peetud arvamuste vahetusi õigusriigi kohta Poolas,

—	võttes arvesse Veneetsia komisjoni 14. oktoobri 2016. aasta arvamust konstitutsioonikohtu seaduse kohta ning Veneetsia komisjoni esimehe 24. jaanuari 2017. aasta avaldust, milles ta väljendas sügavat muret halveneva olukorra pärast Poolas,

—

võttes arvesse, et 18. mail 2017 eemaldati konstitutsioonikohtu veebisaidilt ja selle juriidilisest andmebaasist internetis kolm kohtuotsust: 9. märtsi 2016. aasta otsus K 47/15 (milles kuulutati, et Poola parlamendi poolt konstitutsioonikohtu seaduses tehtud muudatused on põhiseadusega vastuolus), 11. augusti 2016. aasta otsus K 39/16 (milles vaidlustati konstitutsioonikohtu tegevuse muutmise teise akti peamiste sätete õiguspärasus) ning 7. novembri 2016. aasta otsus K 44/16 (konstitutsioonikohtu esimehe ja aseesimehe määramise seaduslikkuse kohta),

—

võttes arvesse, et Poola parlament võttis 2017. aasta juunis ja juulis vastu neli seadust kohtusüsteemi reformimiseks, nimelt seaduse, millega muudetakse kohtunike ja prokuröride riikliku kooli seadust, üldkohtute korralduse seadust ja teatavaid muid seadusi (kohtunike riikliku kooli seadus), seaduse, millega muudetakse Poola Kohtute Nõukogu seadust ja teatavaid muid seadusi (Poola Kohtute Nõukogu seadus), seaduse, millega muudetakse üldkohtute korralduse seadust (üldkohtute korralduse seadus) ja ülemkohtu seaduse, mis tekitas tõsist muret seoses võimude lahususe põhimõtte rikkumisega ning kohtute sõltumatuse kadumisega,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi 18. juuli 2017. aasta kirja, milles öeldi, et valdav enamik parlamendi fraktsioonide juhtidest on vastuvõetud kohtureformi seaduste pärast mures,

—	võttes arvesse Poola presidendi 27. juuli 2017. aasta otsust panna veto kahele vastuolulisele seadusele, mis olid samal kuul Poola parlamendis heaks kiidetud ja mis seadsid Poola kohtunike sõltumatuse tõsisesse ohtu,

—	võttes arvesse Poola presidendi kahte ettepanekut, mis käsitlesid Poola Kohtute Nõukogu ja ülemkohut, nimelt kahtles president, kas need on Poola konstitutsiooniga kooskõlas, ning märkis, et need ei lahenda võimude lahususe ja kohtunike sõltumatusega seotud probleeme,

—	võttes arvesse Poola konstitutsioonikohtu 24. oktoobri 2017. aasta otsust, milles kuulutati, et ülemkohtu esimehe ja ülemkohtu kohtunike täiskogu esimehe valimise eeskirjad on põhiseadusvastased,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 27. juuli 2017. aasta ajutist kohtuotsust kohtuasjas C-441/17, et peatada Białowieża metsade ulatuslik raie, mida Poola valitsus ei ole täitnud, ning kartusi, et jätkuv metsaraie tekitab metsale rasket ja pöördumatut kahju, kuni kohus kohtuasja menetleb,

—

võttes arvesse Euroopa Inimõiguste Kohtu 8. juuni 2017. aasta ajutisi kohtuotsuseid, et peatada kollektiivsed tagasisaatmised Valgevenesse; võttes arvesse Poola siseministri 2017. aasta jaanuaris tehtud ettepanekuid välismaalaste seaduse muutmiseks, mille kooskõla Euroopa ja rahvusvahelise õigusega on kaheldav,

—

võttes arvesse 2016. aasta detsembris muudetud avalikke kogunemisi käsitlevat seadust, mis võimaldab suurel määral piirata kogunemisvabadust, sh seada esikohale regulaarsed või tsüklilised kogunemised, mis on pühendatud patriootilistele, religioossetele ja ajaloolistele sündmustele, ning annab võimudele võimaluse keelata vastumeeleavaldused,

—

võttes arvesse 15. septembril 2017. aastal vastu võetud seadust Riikliku Vabaduse Instituudi – Kodanikuühiskonna Arendamise Keskuse kohta, mille kohaselt on kodanikuühiskonna organisatsioonide juurdepääs avaliku sektori rahalistele vahenditele – sh ELi vahenditele – valitsuse kontrolli all, mis tekitab muret, kas valitsusvälised organisatsioonid, kaasa arvatud naiste õiguste organisatsioonid, on piisavalt rahastatud;

—

võttes arvesse rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide aruandeid õigusriigi ja põhiõiguste kohta Poolas, sh Amnesty Internationali 19. oktoobri 2017. aasta aruannet „Poland: On the streets to defend human rights“ (Poola: tänavatele inimõigusi kaitsma) ning Human Rights Watchi 24. oktoobri 2017. aasta aruannet „Eroding Checks and Balances – Rule of Law and Human Rights Under Attack in Poland“ (Võimude lahususe õõnestamine – õigusriik ja inimõigused on Poolas ohus),

—

võttes arvesse OSCE/ODIHRi 5. mai 2017. aasta arvamust Poola Kohtute Nõukogu seaduse ja teatavate muude seaduste muutmise eelnõu kohta, 22. augusti 2017. aasta arvamust Poola seaduseelnõu kohta, mis käsitleb riiklikku vabaduse instituuti ja kodanikuühiskonna arendamise riiklikku keskust, 30. augusti 2017. aasta arvamust Poola ülemkohtu seaduseelnõu teatavate sätete kohta, milles juhiti tähelepanu sellele, et esildatud sätted ei vasta rahvusvahelistele normidele ja OSCE raames võetud kohustustele,

—

võttes arvesse ÜRO inimõiguste komitees 31. oktoobril 2016 vastu võetud kokkuvõtlikke märkuseid Poola seitsmenda perioodilise aruande kohta, milles nõuti tungivalt, et Poola võtaks meetmeid konstitutsioonikohtu ja kohtute sõltumatuse kaitsmiseks ning määratleks täpsemalt terrorismi, et hoida ära kuritarvitusi,

—	võttes arvesse Kanada sekkumist 9. mail 2017 ÜRO Inimõiguste Nõukogus Poola üldise korrapärase läbivaatamise kontekstis ning ÜRO inimõiguste ülemvoliniku 23. oktoobri 2017. aasta kirja Poolale,

—	võttes arvesse ÜRO kohtunike ja juristide sõltumatuse eriraportööri 27. oktoobril 2017 toimunud ametliku Poola-visiidi esialgseid tähelepanekuid, milles väljendati muret seoses Poola kohtusüsteemi sõltumatuse olukorraga,

—	võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 11. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni 2188(2017) „New threats to the rule of law in Council of Europe member States: selected examples“ (Uued ohud õigusriigile Euroopa Nõukogu liikmesriikides: valitud näited),

—

võttes arvesse korduvaid massimeeleavaldusi valitsuse poliitika ja õigusaktide vastu, sealhulgas 2016. aasta oktoobri nn musta protesti, millega hoiti ära kehtiva abordiseaduse muutmine, 6. mail 2017 toimunud vabaduse marssi ja 2017. aasta juuli proteste pärast kohtureformi õigusaktide vastuvõtmist,

—

võttes arvesse 2017. aasta juuni seadust, millega piiratakse naiste ja tütarlaste hädaabi rasestumisvastaste tablettide kättesaadavust, võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 2017. aasta juuni teabelehte, milles peetakse hädaabi rasestumisvastaseid tablette turvalisteks ja soovitatakse teha need kättesaadavaks vajaliku reproduktiivtervishoiu osana, võttes arvesse komisjoni 7. jaanuari 2015. aasta rakendusotsust, millega muudetakse otsusega C(2009)4049 inimravimile „ellaOne – ulipristaalatsetaat“ antud müügiluba,

—	võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

arvestades, et EL rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine; arvestades, et need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus; arvestades, et nende väärtuste järgimise kiitis Poola rahvas heaks 2003. aastal toimunud rahvahääletusel;

B.	arvestades, et Poola põhiseaduse artiklis 9 sätestatakse, et Poola Vabariik järgib rahvusvahelist õigust, mis on tema jaoks siduv;

C.	arvestades, et EL toimib vastastikusel usaldusel, s.t liikmesriigid tegutsevad kooskõlas demokraatia, õigusriigi ja põhiõigustega, mis on sätestatud Euroopa inimõiguste konventsioonis ja põhiõiguste hartas;

D.	arvestades, et õigusriik on üks ühistest väärtustest, millel EL rajaneb, ning arvestades, et aluslepingute kohaselt vastutab komisjon koos Euroopa Parlamendi ja nõukoguga õigusriigi kui ELi ühe alusväärtuse ning liidu õiguse, väärtuste ja põhimõtete järgimise tagamise eest;

arvestades, et need põhimõtted hõlmavad järgmist: seaduslikkus, mis tähendab läbipaistvat, aruandekohustuslikku, demokraatlikku ja pluralistlikku õigusaktide kehtestamise protsessi; õiguskindlus; täidesaatva võimu omavoli keelamine; sõltumatud ja erapooletud kohtud; tõhus kohtulik kontroll, sealhulgas põhiõiguste täieliku austamise üle, ja võrdsus seaduse ees;

F.	arvestades, et kohtusüsteemi sõltumatus on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 47 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 6 ning see on üks võimude lahususe demokraatliku põhimõtte olulisi nõudeid, mis kajastub ka Poola põhiseaduse artiklis 10;

arvestades, et ühinemisvabadust tuleb kaitsta; arvestades, et elujõuline kodanikuühiskond ja pluralistlik meedia etendavad keskset rolli avatud ja pluralistliku ühiskonna edendamisel, üldsuse osalemisel demokraatlikus protsessis ja valitsuste vastutuse tugevdamisel; arvestades, et valitsusväliseid organisatsioone tuleks piisavalt rahastada;

arvestades, et Poola valitsuse keeldumine Euroopa Kohtu otsuse täideviimisest, mis puudutab raiet Białowieża metsas, ning keeldumine Euroopa Inimõiguste Kohtu ajutiste korralduste täitmisest, mis käsitlevad Valgevenesse tagasisaatmist, on nähtavad märgid sellest, et Poola ei järgi ELi aluslepinguid;

I.	arvestades, et kümned meeleavaldajad on antud kohtusse väärtegude seadustiku ja mõnel juhul karistusseadustiku alusel; arvestades, et teadete kohaselt on politseisse kutsutud rohkem kui 300 inimest nende osalemise tõttu 2017. aasta oktoobris toimunud meeleavaldustel;

arvestades, et põhiõiguste harta, Euroopa inimõiguste konventsiooni ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt on naiste seksuaal- ja reproduktiivtervis seotud mitmete inimõigustega, sealhulgas õigusega elule ja inimväärikusele, kaitsega ebainimliku ja inimväärikust alandava kohtlemise eest, õigusega tervishoiule, õigusega eraelu puutumatusele, õigusega haridusele ja diskrimineerimiskeeluga, mis kõik kajastuvad ka Poola põhiseaduses;

arvestades, et seksuaal- ja reproduktiivtervise ja seonduvate õiguste alaste teenuste, sealhulgas turvalise ja seadusliku abordi kättesaadavuse võimaldamisest keeldumine kujutab endast naiste põhiõiguste rikkumist; arvestades, et ÜRO inimõiguste komitee on palunud Poolal hoiduda mis tahes seadusandliku reformi vastuvõtmisest, mis tähendaks tagasiminekut juba niigi piiravate õigusaktide valdkonnas, millega reguleeritakse naiste puhul turvalise ja seadusliku abordi kättesaadavust; arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohus on mitmes kohtuasjas langetanud otsuse Poola vastu, kuna Poola on seda õigust piiravalt tõlgendanud;

rõhutab, et äärmiselt oluline on järgida ELi lepingu artiklis 2 ja Poola põhiseaduses loetletud ühiseid Euroopa väärtusi ning tagada Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigused;

kordab oma 13. aprilli 2016. aasta resolutsioonis ja 14. septembri 2016. aasta resolutsioonis väljendatud seisukohta; kordab eelkõige oma muret kiire seadusandliku arengu pärast, mis toimub paljudes valdkondades ilma nõuetekohaste konsultatsioonideta ning sõltumatu ja õiguspärase põhiseaduslikkuse läbivaatamise võimaluseta, mistõttu tekib oht, et süstemaatiliselt kahjustatakse põhilisi inimõigusi, demokraatlikku kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi ning õigusriiki; kordab eelkõige oma muret selliste muutuste pärast avaliku meedia, kriminaalõiguse, politseiseaduse, avaliku teenistuse seaduse, terrorismivastase võitluse seaduse, valitsusväliste organisatsioonide seaduse, varjupaigaõiguse, kogunemisvabaduse ning naiste õiguste valdkonnas;

peab äärmiselt kahetsusväärseks ja sedastab kasvava murega asjaolu, et ei ole leitud kompromisslahendust konstitutsioonikohtu nõuetekohase toimimise põhiprobleemile (kohtu sõltumatus ja legitiimsus ning kõikide kohtuotsuste avaldamine ja täitmine), mis kahjustab tõsiselt Poola põhiseadust ning demokraatia ja õigusriigi olukorda Poolas; osutab sügava kahetsusega sellele, et Poola valitsus keeldub võtmast arvesse konstruktiivset kriitikat, mida teeb Poola avalikkus ning riiklikud, rahvusvahelised ja ELi institutsioonid, ning et ei ole teatatud ühestki meetmest, mida võetaks selliste mureküsimuste lahendamiseks;

on sügavalt mures Poola kohtusüsteemi käsitlevate muudetud õigusaktide pärast, eriti seetõttu, et need võivad struktuuriliselt kahjustada kohtusüsteemi sõltumatust ja nõrgestada õigusriigi põhimõtet Poolas;

märgib, et 27. juulil 2017 vetostas president Duda kaks Poola parlamendi poolt vastu võetud vastuolulist seadust, kuulutades need kokkusobimatuks Poola põhiseadusega ning väites, et need ohustasid tõsiselt Poola kohtute sõltumatust; nõuab, et riigi tasandil peetaks kõigi asjaomaste sidusrühmadega laiaulatuslik arutelu kohtusüsteemi reformi üle, mis peaks toetama õigusriiki ning järgima ELi õigust ja kohtusüsteemi sõltumatuse Euroopa standardeid; kutsub Poola presidenti üles mitte kirjutama alla uutele õigusaktidele, kui need ei taga täielikult kohtute sõltumatust;

toetab Euroopa Komisjoni avaldatud õigusriigi-alaseid soovitusi, samuti komisjoni poolt algatatud rikkumismenetlust Poola vastu ELi õigusnormide rikkumise tõttu; võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse jälgida aluslepingute täitmise järelevalvajana olukorda Poolas ning seda, kuidas Poola ametiasutused võtavad tema soovitustele järelmeetmeid, jätkates samal ajal Poolale täieliku toetuse pakkumist asjakohaste lahenduste leidmisel ja õigusriigi tugevdamisel;

nõuab tungivalt, et Poola parlament ja valitsus rakendaksid täielikult kõiki komisjoni ja Veneetsia komisjoni soovitusi ning hoiduksid reformidest, mis seaksid ohtu õigusriigi ja eriti kohtusüsteemi sõltumatuse austamise; nõuab sellega seoses mis tahes seaduste vastuvõtmise edasilükkamist, kuni komisjon ja Veneetsia komisjon on neid nõuetekohaselt hinnanud;

kutsub Poola valitsust üles järgima Euroopa Kohtu 27. juuli 2017. aasta ajutist korraldust kohtuasjas C-441/17 ning viivitamata peatama Białowieża metsa ulatusliku raie, mis võib põhjustada tõsist ja pöördumatut kahju UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvale alale; kutsub Poola valitsust üles peatama kiirkorras tagasisaatmise Valgevenesse kooskõlas Euroopa Inimõiguste Kohtu 8. juuni 2017. aasta siduvate ajutiste korraldustega ning tagama, et kõigil, kes väljendavad Poola piiridel soovi taotleda varjupaika või rahvusvahelist kaitset, oleks täielik juurdepääs Poola varjupaigamenetlusele kooskõlas rahvusvaheliste kohustuste ja ELi õigusega;

kutsub Poola valitsust üles austama kogunemisvabadust, eemaldades praegusest rahvakogunemisi käsitlevast seadusest sätted, mis tähtsustavad valitsuse poolt heaks kiidetud tsüklilisi rahvakogunemisi; nõuab tungivalt, et ametiasutused hoiduksid kohaldamast kriminaalkaristusi isikutele, kes osalevad rahumeelsetel kogunemistel või millegi vastastel meeleavaldustel ning loobuda kriminaalsüüdistuste esitamisest rahumeelsetele meeleavaldajatele;

10.

kutsub Poola valitsust üles tunnistama kehtetuks seaduse, millega moodustatakse Riiklik Vabaduse Instituut – Kodanikuühiskonna Arengu Keskus, mis takistab kriitiliste kodanikuühiskonna rühmade juurdepääsu riiklikule rahastamisele, ning tagama, et avaliku sektori vahendite jagamine kodanikuühiskonnale toimuks õiglasel, erapooletul ja läbipaistval viisil, millega tagatakse pluralistlik esindatus;

11.

väljendab muret ajakirjanduses avaldatud teadete pärast opositsiooni ja kodanikuühiskonna liidrite üle teostatava politsei järelevalve kohta ning nõuab tungivalt, et Poola ametiasutused uuriksid neid teateid ning austaksid täielikult kõigi kodanike eraelu;

12.

palub Poola valitsusel võtta naiste ja tütarlaste õiguste osas kindla seisukoha, pakkudes tasuta ja kättesaadavaid rasestumisvastaseid vahendeid ilma diskrimineerimiseta ja tehes hädaabi rasestumisvastased vahendid kättesaadavaks retseptivabalt; nõuab sellega seoses niisuguse seaduse kehtetuks tunnistamist, millega piiratakse naiste ja tütarlaste puhul hädaabi rasestumisvastaste tablettide kättesaadavust;

13.

on väga kriitiline mis tahes seadusandliku ettepaneku suhtes, millega keelataks abordi tegemine loote raske või surmaga lõppeva väärarengu korral; rõhutab, et üldine juurdepääs tervishoiule, kaasa arvatud seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu ning seonduvate õiguste valdkonnas, kuulub põhiliste inimõiguste hulka; kinnitab taas tugevalt oma toetust naiste õiguste organisatsioonidele, sest nende suhtes on hiljuti algatatud kohtumenetlusi;

14.

palub Poola valitsusel järgida kõiki sätteid, mis on seotud aluslepingutes, põhiõiguste hartas, Euroopa inimõiguste konventsioonis ja rahvusvahelistes inimõigustealastes standardites sätestatud õigusriigi põhimõtte ja põhiõigustega, ja astuda komisjoniga vahetusse dialoogi;

15.

palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti korrapäraselt ja põhjalikult ning läbipaistval viisil tehtud edusammudest ja võetud meetmetest;

16.

on veendunud, et praegune olukord Poolas kujutab endast selget ohtu, et rikutakse oluliselt ELi lepingu artiklis 2 osutatud väärtusi; teeb kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile ülesandeks koostada vastavalt kodukorra artikli 83 lõike 1 punktile a Poola kohta eriraport, et korraldada täiskogul hääletus põhjendatud ettepaneku üle, millega palutakse nõukogul võtta ELi lepingu artikli 7 lõike 1 alusel teatavad meetmed;

17.

kordab, et on vaja kõiki liikmesriike hõlmavat korrapärast järelevalveprotsessi ja dialoogi, et kaitsta ELi põhiväärtusi ehk demokraatiat, põhiõigusi ja õigusriiki, kaasates nõukogu, komisjoni ja Euroopa Parlamendi, nagu soovitatakse parlamendi 25. oktoobri 2016. aasta resolutsioonis soovitustega komisjonile ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta (5) (demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste pakt);

18.

palub Poola valitsusel võtta asjakohaseid meetmeid seoses laupäeval, 11. novembril 2017. aastal Varssavis toimunud ksenofoobse ja fašistliku marsiga ning mõista see sügavalt hukka;

19.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule, Poola presidendile, valitsusele ja parlamendile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule ning OSCE-le.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0123.

(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0344.

(3) Komisjoni 21. detsembri 2016. aasta soovitus (EL) 2017/146, mis käsitleb õigusriigi olukorda Poolas ja täiendab soovitust (EL) 2016/1374 (ELT L 22, 27.1.2017, lk 65).

(4) Komisjoni 26. juuli 2017. aasta soovitus (EL) 2017/1520, mis käsitleb õigusriigi olukorda Poolas ja täiendab soovitusi (EL) 2016/1374 ja (EL) 2017/146 (ELT L 228, 2.9.2017, lk 19).

(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0409.

4.10.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 356/53

P8_TA(2017)0444

Terrorirünnakud Somaalias

Euroopa Parlamendi 16. novembri 2017. aasta resolutsioon terrorirünnakute kohta Somaalias (2017/2962(RSP))

(2018/C 356/09)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Somaalia kohta,

—	võttes arvesse oma 18. mai 2017. aasta resolutsiooni Dadaabi pagulaslaagri kohta (1),

—

võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 15. oktoobri 2017. aasta avaldust rünnakute kohta Somaalias Muqdishos ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pressiesindaja 30. oktoobri 2017. aasta avaldust rünnaku kohta Somaalias,

—	võttes arvesse nõukogu 3. aprilli 2017. aasta järeldusi Somaalia kohta,

—	võttes arvesse ELi sõnavõttu 27. septembril 2017. aastal Inimõiguste Nõukogu 36. istungjärgul interaktiivse dialoogi raames Somaalia küsimusega tegeleva sõltumatu eksperdiga,

—	võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2372 (2017), mis võeti vastu 30. augustil 2017. aastal, ja resolutsiooni 2383 (2017), mis võeti vastu 7. novembril 2017. aastal,

—	võttes arvesse ÜRO peasekretäri 9. mai ja 5. septembri 2017. aasta aruandeid ÜRO Julgeolekunõukogule Somaalia kohta,

—	võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 15. oktoobri 2017. aasta avaldust terrorirünnaku kohta Muqdishos,

—	võttes arvesse Aafrika Liidu komisjoni esimehe 15. oktoobril 2017. aastal tehtud avaldust rünnaku kohta Muqdishos,

—	võttes arvesse avaldusi, mille tegi 14. ja 28. oktoobril 2017. aastal terrorirünnakute hukkamõistmiseks Aafrika Liidu missioon Somaalias (AMISOM),

—	võttes arvesse 11. mail 2017. aastal Londonis toimunud Somaalia-teemalise rahvusvahelise konverentsi lõppkommünikeed,

—	võttes arvesse ELi ja Aafrika Liidu 1. juuni 2017. aasta ühiskommünikeed Pariisi kokkuleppe rakendamise kohta,

—	võttes arvesse AMISOMi 8. novembri 2017. aasta avaldust, milles tehakse teatavaks kavatsus alustada alates 2017. aasta detsembrist vägede järkjärgulist väljaviimist Somaaliast ja viia väed täielikult välja 2020. aastaks,

—	võttes arvesse AKV riikide ja ELi vahelist Cotonou partnerluslepingut,

—	võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika komisjoni volitusi edendada ja kaitsta inimõigusi ja rahvaste õigusi, mis tulenevad inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartast,

—	võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja selle fakultatiivprotokolli laste kaasamise kohta relvastatud konfliktidesse,

—	võttes arvesse Aafrika Ühtsuse Organisatsiooni 1999. aastal vastu võetud konventsiooni terrorismi ennetamise ja sellega võitlemise kohta Aafrikas,

—	võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

arvestades, et 14. oktoobril 2017. aastal raputas Muqdisho keskust võimas veoautopomm, mis tappis vähemalt 358 inimest, vigastas veel 228 inimest ja lisaks on 56 inimest ikka veel kadunud; arvestades, et rünnak Muqdisho südalinnas oli üks viimaste aastate suurima hukkunute arvuga terrorioperatsioone kogu maailmas; arvestades, et 28. oktoobril 2017. aastal hukkus rohkem kui 30 inimest, kui Muqdishos presidendipalee lähedal asuva hotelli juures plahvatas kaks pommi;

arvestades, et ehkki ükski rühmitus ei ole nende argpükslike rünnakute eest vastutust võtnud, on neil Al-Shabaabi tunnused, kuid see rühmitus nähtavasti ei soovi rahva poolehoiu kahanemise kartuses seostada end nii paljude tsiviilelanike hukuga; arvestades, et Somaalia kodanikud on Al-Shabaabi vägivalla korduvalt hukka mõistnud ja reageerisid ühiselt 2017. aasta oktoobri pommirünnakutele, kui tuhanded marssisid Muqdishos Al-Shabaabist hoolimata;

C.	arvestades, et Muqdishos ja kogu riigis on viimastel kuudel toime pandud terve rida surmavaid terrorirünnakuid, sealhulgas autopommid, huupi/valimatud tulistamised, sihipärased hukkamised ja röövimised, mis toovad esile vägivaldse äärmusluse püsiva ohu riigis;

D.	arvestades, et enamikku rünnakuid on seostatud peamiselt Al-Shabaabi terroristliku tegevusega, kuigi riigis tegutseb teadaolevalt ka Daesh;

E.	arvestades, et Somaalia president Mohamed Abdullahi Mohamed, kes pääses võimule 2017. aasta veebruaris pärast valimisi, milles nähti tähtsat verstaposti selle vaevatud Ida-Aafrika riigi teel stabiilsuse ja heaolu järkjärgulise taastumise poole, lubas Somaalia Al-Shabaabist vabastada;

F.	arvestades, et 2017. aasta jooksul toimunud arvukate rünnakute, sealhulgas 14. oktoobri 2017. aasta kohutava pommirünnaku tõttu ei ole sugugi selge, kas Somaalia julgeolekujõud suudavad pärast AMISOMi kavandatud lahkumist 2018. aastal võidelda terrorismiga ilma välisabita;

arvestades, et AMISOMi vägesid on mitmel korral süüdistatud rasketes inimõiguste rikkumistes, sealhulgas valimatus tapmises ning mõnes seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise juhtumis; arvestades, et võõrvägede ümberpaigutamine Somaalia territooriumil väljaspool ÜRO/Aafrika Liidu mandaate põhjustab tõsist muret, võttes arvesse varasemaid väiteid inimõiguste rikkumiste kohta AMISOMi vägede poolt;

arvestades, et lisaks vägivaldsele äärmuslusele on põua, klannikonfliktide ja sunniviisilise väljatõstmise tagajärjel ainuüksi eelmisel aastal sajad tuhanded inimesed olnud sunnitud põgenema, paljud neist valitsuse kontrolli alla olevatesse linnakeskustesse; arvestades, et paljud neist elavad ebaturvalistes asundustes, kus eelkõige naised ja tütarlapsed kogevad kuritarvitamist ja seksuaalset vägivalda;

arvestades, et Somaalias valitseb endiselt suur näljahädaoht ning umbes 400 000 Somaalia last kannatab akuutse alatoitluse all ja 3 miljonit inimest elab toiduga kindlustatuse seisukohast kriisi- või hädaolukorra tingimustes; arvestades, et Somaalias on ligi 1,1 miljonit riigisisest põgenikku ning piirkonnas on üle 900 000 Somaalia pagulase;

arvestades, et Keenia laagrites on 420 000 Somaalia pagulast, neist 350 000 Dadaabi laagris, ning arvestades, et Somaalia ja Keenia valitsused ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR) on kokku leppinud, et lihtsustavad 10 000 pagulase vabatahtlikku tagasipöördumist Somaaliasse nendele aladele, mis ei ole Al-Shabaabi kontrolli all; arvestades, et tagasipöördujatel on probleeme taasintegreerumisega ja vähe võimalusi leida tööd; arvestades, et paljud Dadaabi pagulased on Somaalia päritolu, kuid nad ei ole kunagi kogenud elu väljaspool laagrit ja on sisuliselt? kodakondsuseta, mis tähendab, et neid ei saa saata Somaaliasse;

arvestades, et EL on alates 2016. aastast järk-järgult suurendanud iga-aastast humanitaarabi Somaaliale, eriti pärast riiki tabanud ränka põuda, ning eraldas 2017. aastal humanitaarvaldkonna partneritele 120 miljonit eurot ja andis 100 000 euro suuruses summas hädaabi, et reageerida kiiresti meditsiiniabi vajadusele Muqdishos pärast 14. oktoobri 2017. aasta rünnakut; arvestades, et EL võttis kohe lisaks hädaabi kohaletoimetamise lendudele kasutusele ELi mereoperatsiooni Atalanta kaks laeva, et toimetada meditsiinilist hädaabi Muqdisho haiglatesse;

arvestades, et EL on eraldanud Euroopa Arengufondi (2014–2020) kaudu 486 miljonit eurot, pöörates põhitähelepanu Somaalia kokkuleppe (Compact) rakendamisele ning eelkõige riigi ülesehitamisele ja rahu kindlustamisele, toiduga kindlustatusele, toimetulekuvõime suurendamisele ja haridusele; arvestades, et EL on samuti võtnud kohustuse toetada AMISOMi Aafrika rahutagamisrahastust;

arvestades, et 2016. aasta detsembris võttis Maailmapank kohustuse hoogustada võitlust äärmise vaesusega ning tegi teatavaks, et arenenud riigid on võtnud kohustuse anda Rahvusvahelisele Arenguassotsiatsioonile (IDA) toetusteks ja sooduslaenudeks rekordilised 75 miljardit USA dollarit; arvestades, et Somaaliat ei ole siiski võimalik IDA vahenditest rahastada, sest ta võlgneb Maailmapangale ja IMFile üle 300 miljoni, mis on osa 5 miljardi USA dollari suurusest võlakoormast mitme- ja kahepoolsetele võlausaldajatele;

arvestades, et kuigi Al-Shabaab tapab endiselt lapsi, peab neid meelevaldselt kinni ja värbab neid, värvatakse lapsi samuti Somaalia relvajõududesse, kuigi Somaalia ratifitseeris 2015. aasta jaanuaris ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja kiitis 2015. aasta novembris heaks ohutute koolide deklaratsiooni, kohustudes võtma konkreetseid meetmeid õpilaste ja haridusasutuste kaitseks;

arvestades, et toimiva tsiviilkohtusüsteemi puudumise tõttu kasutab Somaalia valitsus tsiviilisikute kohtuasjade arutamiseks ja neile süüdistuse esitamiseks sõjaväekohtuid, kus tsiviilisikutest süüdistatavate õiguste kaitse ei ole tagatud; arvestades, et ulatuslikud uurimisvolitused on antud riiklikule luure- ja julgeolekuagentuurile (NISA), millel ei ole praegu õiguskaitsealaseid volitusi, mistõttu NISA rikub oluliselt kinnipeetavate õigusi nõuetekohasele kohtumenetlusele;

arvestades, et Transparency Internationali andmetel on Somaalia olnud kümme aastat järjest maailma kõige korrumpeerunum riik; arvestades, et Somaalia valitsusel tuleb veel tegelda paljude probleemidega, nagu korruptsioon ja laialdase tsiviilelanikkonna toetuse puudumine, mis paratamatult põhjustab usaldamatust riigi institutsioonide vastu ja seejärel toetuse tekkimist radikaalsetele islamistidele ja terrorirühmitustele;

väljendab oma sügavaimat kaastunnet hiljutiste terrorirünnakute ohvritele ja nende perekondadele Somaalias ning tunneb sügavat kahetsust inimelude kaotuse pärast; mõistab samal ajal karmilt hukka Al-Shabaabi mässuliste rühmitusele omistatud rünnakute toimepanijad;

tuletab meelde, et püsivat stabiilsust ja rahu on võimalik saavutada üksnes sotsiaalse kaasamise, kestliku arengu ja hea valitsemistava abil, mis põhinevad demokraatia ja õigusriigi põhimõtetel ning milles austatakse täiel määral inimväärikust ja inimeste õigusi;

peab tervitatavaks komisjoni kiiret reageerimist hädaolukorrale pärast 14. oktoobri 2017. aasta terrorirünnakut; nõuab, et EL ja tema rahvusvahelised partnerid täidaksid Somaalia ees võetud kohustusi, tehes esmajärjekorras jõupingutusi toiduga kindlustatuse tagamiseks, et hoida ära näljahäda põhjustavaid struktuurseid probleeme, suurendada julgeolekut ja leida lahendus kogukonna probleemidele, parandada riigi rahanduse juhtimist ja abistada põhiseaduse läbivaatamise lõpuleviimisel, et saavutada pikaajaline stabiilsus;

peab kahetsusväärseks tõsiasja, et humanitaartöötajate, abiorganisatsioonide ja Euroopa Parlamendi korduvatele hoiatustele vaatamata on Somaalia endiselt näljahäda äärel; tuletab meelde, et 2011. aasta näljahäda tõttu surnute arvu suurendas ebakindlus ja äärmuslike Al-Shabaabi mässuliste tegevus, millega takistati toiduabi toimetamist Somaalia kesk- ja lõunaosasse, mis tol ajal oli nende kontrolli all; kutsub kõiki osapooli tegema koostööd humanitaarabiorganisatsioonidega, järgima täiel määral humanitaarpõhimõtteid, et tagada täielik ja takistamatu juurdepääs neile, kes endiselt kannatavad ja tunnevad puudust, eriti maapiirkondades;

tunneb heameelt 2017. aasta veebruaris korraldatud valimiste üle, mille tulemusena valiti uus president, ja väljendab lootust, et need valimised aitavad kaasa poliitilise stabiilsuse saavutamisele, soodustavad vajalike reformide tegemist ja edendavad liitriigi kujundamist föderaalsete liikmesriikide koordineerimisel ja omavahelises koostöös; rõhutab, et oluline on võidelda riigis sügavalt juurdunud korruptsiooni vastu ja luua noortele võimalusi, et vähendada nende Al-Shabaabi värbamise ohtu;

väljendab heameelt seoses Somaalia juhtimisfoorumi otsusega edendada enne 2020. aastal toimuvaid valimisi erakondade moodustamist ja registreerimist ja põhimõtet „üks isik – üks hääl“, peab samuti tervitatavaks püüet ehitada uuesti üles riigi institutsioonid ning oluliste uute seaduste vastuvõtmist erakondade ja sõltumatu riikliku inimõiguste komisjoni loomise kohta; juhib tähelepanu tõsiasjale, et tuleb teha jõupingutusi naiste esindatuse suurendamiseks;

rõhutab, et oluline on Somaalia diasporaa ja kodanikuühiskonna panus lisaks riigi valitsemise taastamisele ka sotsiaalse ja majandusarengu seisukohalt, ning juhib tähelepanu naiste otsustusprotsessides esindatuse ja osalemise tähtsusele; väljendab sellega seoses heameelt naiste osakaalu kasvu üle Somaalia parlamendis (tõus 24 %-ni) ja valitsuses, pidades samas meeles vajadust parandada soolist tasakaalu nii ELis kui ka Somaalias;

võtab teadmiseks Ida-Aafrika Arenguühenduse (IGAD) Nairobi deklaratsiooni Somaalia pagulaste jaoks püsivate lahenduste leidmise ja tagasipöördujate taasintegreerimise kohta Somaalias; väljendab heameelt võetud kohustuse üle saavutada terviklik piirkondlik lähenemine, säilitades samal ajal kaitse ja soodustades pagulaste iseseisvat toimetulekut varjupaigariikides, milleks tuleb tegutseda rahvusvahelise üldsuse toetusel ja kooskõlas rahvusvahelise vastutuse jagamisega, nagu on sätestatud New Yorgi deklaratsiooni põhjalikus pagulaste probleemi lahendamise raamistikus;

nõuab, et komisjon intensiivistaks konsultatsioone piirkonna osapooltega, sealhulgas kohalike elanike, piirkondlike valitsuste ja vabaühendustega, et keskenduda kohapeal tuvastatud probleemidele ja vajadustele ning edendada soodsat suhtumist ja suurendada pagulaste suutlikkust oma kodumaale tagasi pöörduda;

10.

väljendab muret seoses luure- ja julgeolekuagentuuri (NISA) laialdaste volitustega ja tavaga tuua terrorismikuritegudes kahtlustatavad sõjakohtu ette, millega ta on korduvalt rikkunud ettenähtud menetlusnõudeid ja määranud ilma kellelegi aru andmata surmanuhtlusi;

11.

kutsub Somaalia valitsust ja ELi (osana tema õigusriigi põhimõtteid edendavast tegevusest Somaalias) üles tagama, et NISA suhtes kehtestataks tõhusad järelevalvemehhanismid, ning tugevdama Somaalia kriminaaluurimise osakonna (Somalia’s Criminal Investigation Department – CID) tehnilist pädevust, et ta suudaks läbi viia põhjalikke, tulemuslikke ja kodanike õigusi austavaid juurdlusi;

12.

väljendab erilist heameelt Somaalia juhtide 16. aprilli 2017. aasta poliitilise kokkuleppe üle, mille kohaselt piirkondlikud ja föderaalväed koondatakse ühtsesse rahvusliku julgeoleku struktuuri, mis suudaks järk-järgult võtta juhtrolli julgeoleku tagamisel, ning moodustatakse kiiresti riiklik julgeolekunõukogu ja riiklik julgeolekuamet;

13.

tunnustab AMISOMi (Aafrika Liidu missioon Somaalias) tegevust julgeoleku ja stabiilsuse tagamisel, mis võimaldab rajada Somaalias poliitilised institutsioonid ja laiendada riigivõimu, kusjuures edaspidi tuleb julgeolekuülesanded üle anda Somaalia relvajõududele ja institutsioonidele; väljendab rahulolu Aafrika Liidu juurdluse üle seoses AMISOMi jõudude poolt väidetavalt toime pandud seksuaalvägivallaga; nõuab ÜRO peasekretäri Somaalia-teemalistes aruannetes toodud soovituste täielikku elluviimist ning kooskõlas ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2272 (2016) nõuab tungivalt, et Aafrika Liit ja vägesid lähetavad riigid tagaksid kõnealuste väidete põhjaliku ja nõuetekohase uurimise ja süüdlaste vastutuselevõtmise; toonitab, kui tähtis on võimalus pikendada AMISOMi mandaati kauemaks, kui 2018. aasta maini, ning hoiatab, et enneaegne kohustuste üleandmine Somaalia vägedele võib pikemas perspektiivis stabiilsust kahjustada;

14.

toonitab vajadust võidelda karistamatuse vastu ning tagada Somaalias sooritatud inimsusevastastes ja sõjakuritegudes süüdi olevate isikute vastutuselevõtmine; võtab teadmiseks, et Somaalia president on pakkunud teatavate kuritegude puhul amnestiat neile, kes loobuvad terrorismist ja vägivallast ning soovivad Al-Shabaabist ja teistest terrorirühmitustest lahkuda ning soovitab välja töötada amnestia-alased õigusaktid;

15.

taunib lapssõdurite värbamist Al-Shabaabi võitlejate poolt ning laste, sealhulgas vangistatud või deserteerunud lapssõdurite kasutamist julgeolekujõudude võitlejate ja informaatoritena; tuletab meelde, et Somaalia valitsus on lubanud endised lapssõdurid rehabiliteerida ja nende värbamise taga seisnud isikud vastutusele võtta; palub rahvusvahelistel abiandjatel ja sealhulgas ELil lugeda esmatähtsaks rehabilitatsiooniteenuste pakkumine ning hariduse ja ohutu kooliõppe võimaldamine kui vägivalla nõiaringi purustamise keskne element; nõuab tungivalt, et ametivõimud suhtuksid lastesse, keda kahtlustatakse seotuses Al-Shabaabiga, eelkõige kui ohvritesse ning rahvusvaheliste kaitsenõuete põhimõtetest lähtuvalt juhinduksid lapse parimatest huvidest;

16.

väljendab tõsist muret selle pärast, et loodusvarad, eelkõige süsi, on endiselt oluline terrorismi rahastamise allikas ja põhjustavad Somaalia keskkonnaseisundi tõsist halvenemist; palub komisjonil uurida, kuidas saaks jälgitavuse ja hoolsusmeetmete süsteeme laiendada nii, et need hõlmaksid kõiki terroritegude ja vägivalla õhutamiseks kasutatavaid loodusvarasid; palub sellega seoses kõigil osapooltel tagada Somaalia söe eksporti keelustava ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni täitmine;

17.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Aafrika Liidule, Somaalia presidendile, peaministrile ja parlamendile, ÜRO peasekretärile, ÜRO Julgeolekunõukogule, ÜRO Inimõiguste Nõukogule ning AKV – ELi parlamentaarsele ühisassambleele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0229.

4.10.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 356/58

P8_TA(2017)0445

Madagaskar

Euroopa Parlamendi 16. novembri 2017. aasta resolutsioon Madagaskari kohta (2017/2963(RSP))

(2018/C 356/10)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Madagaskari kohta, eelkõige 7. mai 2009. aasta resolutsiooni (1), 11. veebruari 2010. aasta resolutsiooni (2) ja 9. juuni 2011. aasta resolutsiooni (3), ning AKV – ELi parlamentaarse ühisassamblee teabekogumismissiooni Madagaskarile 10.–11. juulil 2010,

—	võttes arvesse WHO 2. novembri 2017. aasta teadet hiljutise katkupuhangu kohta,

—	võttes arvesse ÜRO inimõiguste komitee 22. augusti 2017. aasta kokkuvõtlikke märkusi Madagaskari neljanda korrapärase aruande kohta,

—	võttes arvesse ÜRO eriraportööri John H. Knoxi 2016. aasta oktoobris tehtud avaldust oma missiooni lõpetamise kohta Madagaskaril;

—	võttes arvesse Lõuna-Aafrika Arenguühenduse (SADC) erakorralist Madagaskari teemalist tippkohtumist 20. mail 2011 ja SADC vahendusrühma pakutud tegevuskava perioodiks pärast Madagaskari sanktsioonide tühistamist ELi, Aafrika Liidu ja SADC poolt,

—	võttes arvesse eriraportööri Madagaskari külastuse 26. aprilli 2017. aasta aruannet inimõigustega seotud kohustuste kohta, mis puudutavad võimalust elada ohutus, puhtas, tervislikus ja säästvas keskkonnas,

—	võttes arvesse muudetud Cotonou lepingu artikleid 8 ja 9;

—	võttes arvesse Madagaskari põhiseadust,

—	võttes arvesse inimõiguste kaitsjaid käsitlevaid ELi suuniseid ning ELi inimõigustealaseid suuniseid sõnavabaduse kohta internetis ja mujal,

—	võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

—	võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, mille Madagaskar allkirjastas 1969. aastal ja ratifitseeris 1971. aastal,

—	võttes arvesse demokraatia, valimiste ja valitsemise Aafrika hartat,

—	võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat,

—	võttes arvesse inimõiguste komitee 120. istungit, mis toimus Genfis 10. ja 11. juulil 2017 ja kus vaadati läbi neljas korrapärane aruanne Madagaskari kohta, mis käsitleb kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti rakendamist Madagaskari poolt,

—	võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

arvestades, et pärast viis aastat kestnud poliitilise segaduse perioodi, mille jooksul rahastajad peatasid arenguabi programmid, toimusid Madagaskaril 2013. aasta oktoobris usaldusväärsed ja demokraatlikud parlamendivalimised ning 2013. aasta detsembris presidendivalimised, mille tulemusel valiti presidendiks Hery Rajaonarimampianina; arvestades, et poliitiline olukord on endiselt ebastabiilne, kuigi suhete taastamine doonorriikidega on kõrvaldanud koostöölt uue valitsusega kõik piirangud;

arvestades, et koostatud on uus kommunikatsioonikoodeks, mida Madagaskari ajakirjanikud on teravalt kritiseerinud, kuna selles viidatakse karistusseadustiku kohaldamisele ajakirjandusega seotud õigusrikkumiste puhul, mis võib kaasa tuua selle kutseala kriminaliseerimise; arvestades, et olukord on rahunenud, kuid ei näi liikuvat õiges suunas;

arvestades, et järgmisel aastal peaksid põhimõtteliselt toimuma presidendivalimised, kuid kindlat kuupäeva ei ole veel määratud; arvestades, et Madagaskari president on teatanud, et pooldab põhiseaduse reformi, mis võimaldaks tal jääda valimiste perioodil võimule, ja on näidanud üles soovi moonutada valimisseaduse muudatusettepanekuid, mille on koostanud riiklik sõltumatu valimiskomisjon, eksperdid, kodanikuühiskond ja opositsioon; arvestades, et tema poliitilised oponendid ja see osa kodanikuühiskonnast, kes kardab, et tegemist võib olla katsega valimisi edasi lükata ja jääda võimule pärast põhiseadusega antud mandaadi lõppemist, on need avaldused vaidlustanud; arvestades, et see võib juba niigi ebastabiilses poliitilises olukorras pingeid suurendada,

arvestades, et Amnesty Internationali Lõuna-Aafrika piirkonna direktor teatas 10. juulil 2017, et Madagaskari inimõiguste olukord on õigusriigi põhimõtte eiramise tõttu järsult halvenenud; arvestades, et üle 50 % kõigist vangidest hoitakse preventiivses vangistuses ilma kohtumõistmiseta ning vaba ja õiglase juurdepääsu puudumise tõttu õiguskaitsele pannakse toime selliseid rikkumisi nagu kohtuvälised hukkamised politsei poolt ja inimõiguste kaitsjate vangistamine,

arvestades, et Amnesty International on dokumenteerinud ka teateid, mille kohaselt õiguskaitsetöötajad püüavad pärast rahva omakohtu juhtumeid kätte maksta; arvestades, et veebruaris 2017 põletasid politseiametnikud väidetavalt Antsakabarys maha viis küla pärast seda, kui nende kaks kolleegi väidetavalt külaelanike poolt tapeti, ning üks eakas naine suri rünnaku käigus saadud põletushaavadesse, kuna ei suutnud põgeneda; arvestades, et seda rünnakut uurib praegu politsei, olgugi et teda ennast selles süüdistatakse;

arvestades, et ametivõimud hirmutavad ja ahistavad ajakirjanikke ja inimõiguste kaitsjaid, püüdes neid vaigistada ja nende uurimis- või inimõiguste alast tegevust takistada; arvestades, et pärast 2013. aasta valimisi on kommunikatsiooniministeeriumi propageeritava „õigusriigi põhimõtte austamise“ ja „audiovisuaalmaastiku puhastamise“ ettekäändel suletud paljud meediakanalid või neid tsenseeritakse;

arvestades, et ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) osaliste konverents kiitis 2013. aastal heaks Madagaskari tegevuskava, milles nõuti, et riik tugevdaks seaduste täitmise tagamise püüdeid ja kehtestaks embargo igasugusele puiduvarude ekspordile; arvestades, et pärast seda on CITESi sekretariaat ja CITESi alaline komitee korduvalt märkinud, et Madagaskar ei ole seda tegevuskava järginud; arvestades, et CITESi sekretariaadi sõnul valitseb ebaseadusliku metsaraie ja keskkonna-alaste õigusaktide rikkumise osas laialdane karistamatus; arvestades, et üksikisikuid, kes on ebaseadusliku metsaraie vastu välja astunud, on suures korruptsiooniohus olevad kohtud hoopis süüdi mõistnud;

H.	arvestades, et keskkonna mõttes on Madagaskar üks maailma ainulaadsemaid paiku, aga maailma kõige vaesem konfliktidest puutumata riik, kus 92 % elanikest elab vähema kui 2 USA dollariga päevas, ning et Madagaskar on inimarengu indeksi järgi 188 riigi seas 154. kohal;

arvestades, et ebaseaduslik kauplemine puidu ja loomaliikidega kujutab endast tõsist ohtu Madagaskari keskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele, aga ka Madagaskari rahva keskkonnaalastele õigustele; arvestades, et kaevandustööstuse juhtimise keskkonnamõju ja selle läbipaistmatus kahjustavad sageli kohalikke kogukondi ja nende kestlikku arengut; arvestades, et ebaseadusliku kaubanduse võrgustikel on väidetavalt sidemed organiseeritud kuritegevusega, mis seab ohtu riigi demokraatliku valitsemise; arvestades, et inimõiguste ja keskkonna eriraportööri sõnul on ebaseaduslik metsaraie ja väärtuslike puiduliikidega kaubitsemine ning kaevandusload tihedalt seotud kohaliku elanikkonna vastase vägivallaga;

arvestades, et keskkonnaaktivisti Clovis Razafimalalat, kes on mõistnud hukka ebaseadusliku kaubitsemise palisandri ja muude puiduliikidega ning nende ülemäärase kasutamise, on alates 16. septembrist 2016 kinni peetud valesüüdistuse alusel, mis seisneb mässus, avalike dokumentide ja kauba hävitamises ning süütamises, seda tõendite ilmsest puudumisest hoolimata; arvestades, et 27. septembril 2017 vahistati vale ametinime kasutamise eest keskkonna- ja inimõiguste kaitsja Raleva, kui ta seadis kahtluse alla ühe kullakaevandusettevõtte tegevuse pärast seda, kui keskkonnaseisundi halvenemise tõttu oli kehtestatud kaevandamiskeeld; arvestades, et Ralevale määrati 26. oktoobril 2017 tingimisi karistus; arvestades, et palisandri salakaubaveo vastu võitleva valitsusvälise organisatsiooni juht Augustin Sarovy oli sunnitud pärast tapmisähvarduste saamist Euroopasse põgenema;

arvestades, et raadiojuht Fernand Cellole, kes on tuntud tundlikke teemasid (nagu ebaseaduslik safiirikaevandamine) käsitlevate uurimiste poolest, esitati 6. mail 2017 esitati süüdistus võltsimises ja võltsitud dokumentide kasutamises; arvestades, et ühendus Piirideta Reporterid mõistis hukka raadiojaama Jupiter juhi karmi kohtlemise piirkonna ametiasutuste poolt, kes tuginesid tema uurimistest mõjutatud isikute valeväidetele;

arvestades, et Claudine Razaimamonjy vahistamine Bianco (Bureau Indépendant Anti-Corruption – korruptsioonivastase võitluse sõltumatu büroo) algatusel, süüdistatuna avalike vahendite väärkasutamises mitmes kommuunis, muutus riigiasjaks, kuna ta on riigipea Hery Rajaonarimampianina lähedane liitlane ja nõunik; arvestades, et enne Razaimamonjy vahistamist esitas sandarmeeria taotluse tuua küsitlemiseks kohale Jacqueline Raharimanantsoa Saholiniaina, Sylvie Randriantsara Linah ja Claudine Razaimamonjy; arvestades, et tegelikult on need kolm naist üks ja seesama isik, Claudine Razaimamonjy, kes ei reageerinud kutsele tulla ülekuulamisele mitte kordagi;

arvestades, et nn Claudine’i juhtum tekitas valitsuse ja kohtusüsteemi vahel avaliku konflikti ning justiitsminister isiklikult nõudis avalikult Claudine Razaimamonjy vabastamist, et vältida tema vahi all oleku pikendamist; arvestades, et kohtunike ametiühing teatas, et neid solvab valitsuse seisukoht ja otsene sekkumine juhtumisse, nõudis võimude lahusust ning rõhutas, et see juhtum ei ole poliitikaga seotud; arvestades, et sel aastal on kohtunikud streikinud kolm korda, et mõista hukka korduvad ähvardused ja valitsuse sekkumine nende tegevusse ning kinnitada oma sõltumatust;

arvestades, et alates 1980. aastatest on Madagaskaril igal aastal esinenud katkuepideemiat, kuid viimane haiguspuhang, mis algas augustis 2017, on olnud eriti äge ning mõjutab suuri linnu ja mitte-endeemilisi piirkondi; arvestades, et teatatud on rohkem kui 1 800 haigusjuhtumist ja 127 surmast; arvestades, et WHO andmetel oli selle aasta haiguspuhangu ebatavaline iseloom ja kiire levik tingitud tervishoiusüsteemi halvenemisest, mis on seotud viimastel aastatel riiki tabanud ühiskondlik-poliitilise kriisiga; arvestades, et WHO hinnangul on katkupuhangu võimaliku edasise leviku oht üle riigi jätkuvalt väga suur;

arvestades, et tavaõiguse domineerimine riigis on soodustanud kahjulikke traditsioonilisi tavasid, sealhulgas korraldatud, sunniviisilisi ja varajasi abielusid; arvestades, et naised ja tüdrukud kannatavad endiselt seksuaalse või muu füüsilise vägivalla all, samal ajal kui teatamise määr on madal ja süüdistusi esitatakse harva; arvestades, et abort on riigis 1920. aasta seadusega endiselt keelatud; arvestades, et sünnitamisel sureb umbes kümme naist päevas; arvestades, et abordikeeld võib viia raseduste salajase ja ohtliku lõpetamiseni meditsiinihariduseta isikute poolt;

peab tervitatavaks õigusriigi taastamist 2013. aasta oktoobri ja detsembri valimistega; tuletab Madagaskari ametiasutustele ja eeskätt presidendile meelde nende kohustust austada ja kaitsta oma kodanike õigusi kogu riigis, sealhulgas hoida ära igasugust väärkohtlemist ja kuritegusid ning valitseda rangelt õigusriigi põhimõtet järgides; nõuab tungivalt, et nad võtaksid kõik vajalikud meetmed, et tagada kodanike põhivabadused, sealhulgas väljendusvabadus;

loodab, et eelseisvad valimised toimuvad rahumeelses ja pingevabas õhkkonnas ning on demokraatlikud ja läbipaistvad; rõhutab, et põhiseaduslikku korda ja poliitilist stabiilsust tuleb säilitada ning et ainult dialoog ja konsensuse otsimine kõigi poliitikas osalejate vahel võivad tagada õigeaegsed ja usaldusväärsed valimised 2018. aastal; kutsub rahvusvahelist üldsust üles võtma kõiki võimalikke meetmeid, et tagada õiglane ja vaba valimisprotsess 2018. aasta presidendivalimistel;

väljendab muret rahva omakohtu domineerimise ning õiguskaitseametnike osalemise pärast kohtuvälistes tapmistes; nõuab Antsakabary viie küla mahapõletamise sõltumatut ja erapooletut uurimist, mis tagab ohvrite kaitse mis tahes kättemaksurünnakute eest, kui nad esitavad juhtumi kohta tõendeid; kutsub Madagaskari ametivõime üles süstemaatiliselt läbi viima erapooletuid uurimisi kohtuväliste hukkamiste kohta, tooma kurjategijad kohtu ette ning tagama, et ohvrite perekonnad saavad piisavat hüvitist;

kutsub Madagaskari ametivõime üles austama oma kohustusi, mis tulenevad CITESist, sealhulgas oluliselt tugevdama ebaseadusliku metsaraie ja salakaubanduse vastaste seaduste tõhusat jõustamist;

tervitab kaevanduskoodeksi käimasolevat läbivaatamist ning kutsub valitsust üles tagama, et läbivaadatud koodeks vastab rahvusvahelistele nõuetele, nagu eelnev hindamine ja konsulteerimine enamiku mõjutatud inimestega, õiguskaitsevahendite kättesaadavus ja keskkonnakahju vähendamine; kutsub valitsust üles läbi vaatama üleminekuvalitsuse väljastatud kaevandamislubasid ja peatama load, mis ei vasta MECIE määrusele;

mõistab hukka ajakirjanike, inimõiguste kaitsjate ja keskkonnaaktivistide meelevaldse kinnipidamise valesüüdistuste põhjal; nõuab nende ahistamisele ja hirmutamisele täieliku lõpu tegemist, mõistab hukka enne viimaseid valimisi meedia vastu võetud meetmed ja nõuab kõigi individuaalsete ja kollektiivsete vabaduste täielikku taastamist; kutsub Madagaskari valitsust üles tühistama kommunikatsioonikoodeksis sisalduvaid kitsendavaid elemente;

kutsub Madagaskari valitsust üles laskma õigusemõistmisel kulgeda oma tavapärast ja sõltumatut rada nn Claudine’i juhtumi ning kõigi aktiivse ja passiivse korruptsiooni juhtumite puhul; nõuab, et poliitika ei sekkuks kohtusüsteemi ning et Biancol lastaks vabalt läbi viia korruptsiooniuurimisi; nõuab, et peetaks rangelt kinni võimude lahususe põhimõttest, ning rõhutab, et kohtusüsteemi sõltumatus ja erapooletus peab olema tagatud igas olukorras; nõuab, et Madagaskari ametiasutused suurendaksid jõupingutusi võitluses korruptsiooni ja karistamatuse vastu riigis ning tagaksid, et kõik korruptsioonijuhtumid jõuaksid kohtu ette;

väljendab muret, et üha aktiivsemalt tegutsevad välismaised jutlustajad, kes sunnivad õpilasi omaks võtma islami äärmuslikku vormi;

rõhutab, et EL ja selle liikmesriigid peavad investeerima inimõiguste kaitsjate – kellel on jätkusuutlikus arengus tähtis roll – toetamisse ja kaitsesse, muu hulgas demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi hädaabifondist antava kiireloomulise abi kaudu ohtu sattunud inimõiguste kaitsjatele;

10.

nõuab tungivalt, et hargmaised ettevõtjad austaksid inimõigusi ja hoolsuskohustuse põhimõtet, nagu on sätestatud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetes;

11.

kutsub ELi üles pöörama tähelepanu selle tagamisele, et ettevalmistused eelseisvateks presidendivalimisteks oleksid kaasavad, läbipaistvad ja kõigi poolt aktsepteeritud, kasutades selleks muu hulgas valimiskorralduse kaheaastast toetuspaketti;

12.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, komisjonile, nõukogule, AKV – ELi ministrite nõukogule, Madagaskari valitsusele, ÜRO peasekretärile, Lõuna-Aafrika Arenguühendusele ja Aafrika Liidu Komisjonile.

(1) ELT C 212 E, 5.8.2010, lk 111.

(2) ELT C 341 E, 16.12.2010, lk 72.

(3) ELT C 380 E, 11.12.2012, lk 129.

4.10.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 356/66

P8_TA(2017)0448

ELi Aafrika-strateegia kui arengu kiirendaja

Euroopa Parlamendi 16. novembri 2017. aasta resolutsioon ELi Aafrika-strateegia kui arengu kiirendaja kohta (2017/2083(INI))

(2018/C 356/12)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 21 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 208,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat „Ühtne visioon, ühine tegevus: tugevam Euroopa“, mida esitleti Euroopa Ülemkogule 28. ja 29. juunil 2016 toimunud kohtumisel,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate ning komisjoni 7. juuni 2017. aasta ühisavaldust Euroopa uue arengukonsensuse „Meie maailm, meie väärikus, meie tulevik“ kohta,

—	võttes arvesse ÜRO säästva arengu tippkohtumist ning ÜRO Peaassamblee 25. septembril 2015 vastu võetud lõppdokumenti „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“ ja selle 17 kestliku arengu eesmärki,

—	võttes arvesse toidu- ja põllumajandussüsteemidesse vastutustundliku investeerimise põhimõtteid, mille maailma toiduga kindlustatuse komitee (CFS-RAI) töötas välja selleks, et aidata saavutada esimest ja teist kestliku arengu eesmärki,

—	võttes arvesse Addis Abeba 2015. aasta tegevuskava arengu rahastamise kohta,

—	võttes arvesse 2015. aastal sõlmitud kliimamuutusi käsitlevat Pariisi kokkulepet,

—	võttes arvesse Aafrika tegevuskava teemalist tippkohtumist, mis toimus 16. novembril 2016 ja millega tugevdati COP 22 Aafrika mõõdet,

—	võttes arvesse komisjoni 26. veebruari 2016. aasta teatist „ELi tegevuskava looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemiseks“ (COM(2016)0087),

—	võttes arvesse 23. juunil 2000. aastal Cotonous allakirjutatud partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel (1) (Cotonou leping), ja selle läbivaatamisi 2005. ja 2010. aastal,

—

võttes arvesse Aafrika ja ELi ühisstrateegiat, mille võtsid 9. detsembril 2007. aastal Lissaboni tippkohtumisel vastu Aafrika ja Euroopa riigipead ja valitsusjuhid, ning kahte tegevuskava, mis võeti vastu Accras 2007. aasta oktoobris (ajavahemikuks 2008–2010) ja Tripolis 2010. aasta novembris (ajavahemikuks 2011–2013),

—	võttes arvesse 2.–3. aprillil 2014 Brüsselis toimunud ELi ja Aafrika 4. tippkohtumise järeldusi ja tegevuskava, milles määratletakse kohtumiste vorm (nn Kairo formaat) ja kahe maailmajao vaheline koostöö ajavahemikuks 2014–2017, ning ELi ja Aafrika avaldust rände ja liikuvuse kohta,

—	võttes arvesse Aafrika Liidu tegevuskava 2063. aastani, mis võeti vastu 2014. aasta mais,

—	võttes arvesse Tema Ekstsellentsi Paul Kagamé ette valmistatud aruannet Aafika Liidu institutsionaalset reformi käsitlevate soovituste projekti kohta „L’impératif de renforcer notre Union“ („Tungiv vajadus tugevdada Aafrika Liitu“),

—	võttes arvesse 11.–13. juulil 2017 Tunises toimunud kolmandat mandritevahelist kodanikuühiskonna foorumit, millel nõuti kodanikuühiskonna organisatsioonide suuremat panust ja kodanikuühiskonna esindajate seadmist ELi Aafrika-strateegia keskmesse,

—	võttes arvesse komisjoni ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 7. juuni 2017. aasta ühisteatist „Vastupanuvõime strateegiline käsitlus ELi välistegevuses“ (JOIN(2017)0021),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. septembri 2017. aasta määrust (EL) 2017/1601, millega luuakse Euroopa Kestliku Arengu Fond (EFSD), EFSD tagatis ja EFSD tagatisfond (2),

—	võttes arvesse komisjoni 5. juuli 2016. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust, millega muudetakse määrust (EL) nr 230/2014, millega luuakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend (COM(2016)0447),

—	võttes arvesse Euroopa Komisjoni ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 22. novembri 2016. aasta ühisteatist „Uuendatud partnerlus Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega“ (JOIN(2016)0052),

—

võttes arvesse Euroopa Komisjoni erinevaid teatisi ELi ja Aafrika vaheliste suhete kohta ning eelkõige 27. juuni 2007. aasta teatist „Kairost Lissabonini – ELi-Aafrika strateegiline partnerlus“ (COM(2007)0357), 17. oktoobri 2008. aasta teatist „Üks aasta pärast Lissaboni tippkohtumist: Aafrika ja ELi partnerluse raames tehtud töö“ (COM(2008)0617) ja 10. novembri 2010. aasta teatist ELi ja Aafrika suhete tugevdamise kohta: Poolteist miljardit inimest, 80 riiki ja kaks maailmajagu, kuid vaid üks tulevik (COM(2010)0634),

—	võttes arvesse Euroopa Komisjoni ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 4. mai 2017. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Aafrika ja ELi partnerluse uus hoog“ (JOIN(2017)0017) ning nõukogu 19. juuni 2017. aasta järeldusi sellel teemal,

—	võttes arvesse oma eelnevaid resolutsioone liidu ja Aafrika ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vaheliste suhete kohta ning eelkõige 4. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni AKV-ELi suhete tuleviku kohta pärast 2020. aastat (3),

—	võttes arvesse oma 13. septembri 2016. aasta resolutsiooni ELi Aafrika usaldusfondi ning selle mõju kohta arengu- ja humanitaarabile (4),

—	võttes arvesse oma 7. juuni 2016. aasta resolutsiooni poliitikavaldkondade arengusidusust käsitleva ELi 2015. aasta aruande kohta (5),

—	võttes arvesse oma 22. novembri 2016. aasta resolutsiooni arengukoostöö tulemuslikkuse suurendamise kohta (6),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—	võttes arvesse arengukomisjoni raportit ning väliskomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A8-0334/2017),

A.	arvestades, et Euroopa Liidul on Aafrika riikidega ajaloolised suhted ja et nende tulevikusuunad on tihedalt seotud; arvestades, et EL on Aafrika peamine partner majanduse ja kaubanduse, aga ka arengu, humanitaarabi ja julgeoleku valdkonnas;

arvestades, et vaja on Aafrika ja ELi partnerluse uut kontseptsiooni, mis kajastaks mõlema maailmajao poliitilist, majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalsetest olukorda; arvestades, et tuleb kohaneda rahvusvahelise tasandi uute osalejatega, sealhulgas Hiinaga ning liikuda tugevdatud, ajakohastatud ja poliitilisema partnerluse poole, keskendudes mõlema poole olulistele ühishuvidele;

C.	arvestades, et ELi ja Aafrika suhted peavad põhinema mõistmise ja ühiste huvide ning ühiste väärtuste jagamise põhimõtetel vastastikuse partnerluse raames;

D.	arvestades, et ELi ja Aafrika vahelised suhted tuginevad erinevatele õiguslikele vahenditele ja poliitilistele strateegiatele ning et tuleb tugevdada nendevahelist koostoimet ja sidusust, et muuta partnerlus tõhusamaks ja jätkusuutlikumaks;

arvestades, et Cotonou leping, mis ühendab ELi ja 79 Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riiki, seahulgas 48 Sahara-taguse Aafrika riiki, on peamine partnerlus liidu ja Aafrika vahel; arvestades, et EL on loonud suhted ka nende Aafrika riikidega, kes ei ole Cotonou lepingu osalised; arvestades, et ELi ja AKV riikide partnerlus loodi ajal, mil AKV riigid ei olnud veel välja kujundanud oma praegusi piirkondlikke või Aafrika tasandi koostööstruktuure; arvestades, et 2003. aastal loodud Aafrika Liidu ning 2007. aastal vastu võetud Aafrika ja ELi ühisstrateegia tõttu on vaja ühtlustada ELi ja Aafrika vahelisi erinevaid poliitilisi raamistikke; arvestades, et Aafrika ja ELi ühisstrateegias on selgelt sätestatud eesmärk käsitleda Aafrikat ühe tervikuna;

arvestades, et EL peab Aafrika riikidega poliitilist ja institutsioonilist dialoogi, mida hoogustavad ELi ja Aafrika tippkohtumised, valitsustevaheline organisatsioon Vahemere Liit ning AKV – ELi koostööorganid, sealhulgas parlamentaarsel tasandil AKV – ELi parlamentaarne ühisassamblee, ELi delegatsioon Vahemere Liidu parlamentaarsel assambleel ja delegatsioon Üleaafrikalise Parlamendiga suhtlemiseks;

arvestades, et 11. Euroopa Arengufondi (EAF) eelarve on 30,5 miljardit eurot, millest 900 miljonit eurot on ette nähtud Aafrika rahutagamisrahastu jaoks, ja arvestades, et EAFi vahenditest 1,4 miljard eurot kasutatakse Aafrika jaoks mõeldud ELi usaldusfondi tarbeks; arvestades, et Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi raames on Aafrika riikide vajadustele kulutatud rohkem kui 5 miljardit eurot, ning arvestades, et arengukoostöö rahastamisvahendist on üleaafrikalisele programmile Aafrika – ELi ühisstrateegia rakendamiseks eraldatud 845 miljonit eurot;

H.	arvestades, et järgmine Aafrika Liidu ja ELi tippkohtumine, mis toimub 29.–30. novembril 2017 Abidjanis teemal „Investeerimine noortesse“, annab võimaluse luua, toetada ja arendada tõeliselt võrdseid majanduslikke tingimusi partnerite vahel, kes soovivad kaitsta olulisi ühishuve;

I.	arvestades, et uus Aafrika ja ELi ühisstrateegia tuleb lisada tulevasse Cotonou lepingu järgsesse lepingusse;

J.	arvestades, et EL on pikaaegne partner ja oluline osaleja tagamaks Aafrika mandri julgeolekut, mis on äärmiselt oluline teemavaldkond; arvestades, et Euroopa maailmajao julgeolek ja jätkusuutlik majanduskasv on tihedalt ja vahetult seotud stabiilsuse ja arenguga Aafrika mandril ja vastupidi;

K.	arvestades, et pidev toetus Aafrika rahu ja julgeoleku struktuuri tõhusale rakendamisele ning ELi, Aafrika Liidu ja teiste Aafrikas tegutsevate rahvusvaheliste osalejate panus on Aafrika mandri arengu ja stabiilsuse seisukohast väga tähtis;

arvestades, et ränne on ELi üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias tähtsal kohal ning see on prioriteetne teema ELi välissuhetes, sealhulgas ELi suhetes Aafrikaga; arvestades, et Aafrikal ja Euroopal on ühine huvi ja vastutus seoses rände ja liikuvusega, sealhulgas inimkaubanduse ja isikute ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastase võitluse osas, ning arvestades, et rände juhtimine nõuab ülemaailmseid lahendusi, mis põhinevad solidaarsusel, vastutuse jagamisel ning rändajate õiguste austamisel ja rahvusvahelisel õigusel, samuti arengukoostöö vahendite tõhusal kasutamisel;

arvestades, et Aafrikas elab enam kui 218 miljonit inimest äärmises vaesuses; arvestades, et äärmises vaesuses elavate inimeste arv on Sahara-taguses Aafrikas langenud 56 %-lt 1990. aastal 43 %-ni 2012. aastal; arvestades, et 47 vähim arenenud riigist 33 asuvad Aafrikas, mistõttu on ELi ja Aafrika partnerlus oluline vahend, et viia ellu kestliku arengu tegevuskava aastaks 2030 ja selle kestliku arengu eesmärgid, eeskätt vaesuse kaotamine;

arvestades, et Aafrikas vajatakse aastas hinnanguliselt 75 miljardi euro väärtuses taristuinvesteeringuid, tarbijaturu väärtus peaks 2020. aastaks kasvama triljoni USA dollarini, pidevalt kasvavad välismaised otseinvesteeringud peaksid 2020. aastaks ulatuma 144 miljardi USA dollarini ning elanikkonna suurus on praegu 1 miljard inimest;

arvestades, et Aafrika ekspordiartiklite hulgas domineerivad endiselt töötlemata tooted, ning arvestades, et neist ekspordiartiklitest suure osa suhtes kehtivad kaubandussoodustused; arvestades, et enamiku Aafrika toodete vaba turulepääs suurendab Aafrika riikide suutlikkust ning suurendab nende konkurentsivõimet ja osalemist ülemaailmsetel turgudel, kui seda saadavad muu hulgas poliitikameetmed, mille eesmärk on pikaajaline jätkusuutlik industrialiseerimine ja põllumajanduslik tootmine, mis on peamised võimalused arenguks;

arvestades, et arvesse tuleb võtta demograafilisi suundumusi, teades, et mõningate prognooside kohaselt võib Aafrika elanikkond 2050. aastaks ulatuda 2,5 miljardi inimeseni, kellest suurem osa on noored, samas on oodata Euroopa rahvastiku tunduvat vananemist; arvestades, et seetõttu on väga oluline luua miljoneid töökohti ning edendada ja toetada naiste ja noorte mõjuvõimu suurendamist, eriti Aafrika mandril pakutava hariduse, tervishoiule juurdepääsu ja koolituse kaudu;

ELi ja Aafrika vahelise poliitilise dialoogi hoogustamine kui uuendatud strateegilise partnerluse eeltingimus

võtab teadmiseks uue teatise „Aafrika ja ELi partnerluse uus hoog“, millega soovitakse hoogustada Aafrika ja ELi partnerlust, et seda laiendada ja tõhustada, suunates selle mõlema maailmajao heaolu ja stabiilsuse saavutamisele kooskõlas kestliku arengu eesmärkide raames võetud kohustuste, Euroopa uue arengukonsensuse, mis on Euroopa arengupoliitikat juhtiv suuniste kogum, Euroopa Liidu üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia ning 2063. aasta tegevuskavaga;

tuletab meelde, et Aafrika on ELi peamine strateegiline partner ning peab oluliseks tihendada ELi ja Aafrika Liidu vahelisi suhteid kohandatud ja laiendatud dialoogi kaudu, mis hõlmab läbipaistvuse ja hea valitsemistava põhimõtteid, et luua olukord, millest saavad kasu kõik osapooled, ning võrdset ja jätkusuutlikku koostööd ühiste probleemide lahendamiseks ja ühise kasu saavutamiseks, tagades samas isevastutuse põhimõtte ja võttes arvesse iga partnerriigi konkreetset olukorda ja arengutaset;

kutsub üles keskenduma tulevase partnerluse puhul nii Aafrika Liidu kui ka ELi määratletud prioriteetsetele valdkondadele, milleks on:

—	majandusareng (kaubanduse, majanduspartnerluslepingute, suurema piirkondliku integratsiooni, majandustegevuse mitmekesistamise, jätkusuutliku industrialiseerimise ja kvaliteetsete töökohtade loomise kaudu);

—	hea valitsemistava, sealhulgas inimõigused;

—	inimareng avalike teenuste abil, mis katavad selliseid põhivajadusi nagu haridus, tervishoid, juurdepääs vee- ja kanalisatsiooniteenustele, sooline võrdõiguslikkus, teadus, tehnoloogia ja innovatsioon;

—	julgeolek ja terrorismivastane võitlus;

—	ränne ja liikuvus;

—	keskkond, sealhulgas kliimamuutused;

tuletab meelde, et eelarvetoetus on parim viis assigneeringute tegemiseks, sest seeläbi antakse valitsustele vahendid oma vajaduste ja prioriteetide kindlaksmääramiseks; tuletab meelde, et üldine või sektoripõhine eelarvetoetus võimaldab toetada arengupoliitika meetmeid ja tagada vahendite maksimaalse ärakasutamise;

tunneb heameelt, et 2017. aasta novembris Côte d’Ivoire’is toimuva Aafrika Liidu ja ELi 5. tippkohtumise peateema on noored, arvestades, kui olulised on noored mõlemal maailmajao tuleviku jaoks;

tuletab meelde AKV riikide ja ELi koostöö tähtsust ja tõhusust ning arengu valdkonnas saavutatud tulemusi; rõhutab, et see õiguslikult siduv raamistik tuleb pärast 2020. aastat säilitada; rõhutab, kui oluline on nimetatud koostööd tõhustada, arendades samal ajal koostöö piirkondlikku mõõdet, sealhulgas tihedama koostöö abil Aafrika Liiduga, piirkondlike majandusühenduste ja teiste piirkondlike organisatsioonidega; nõuab poliitilise dialoogi puhul strateegilisemat, pragmaatilisemat, põhjalikumat ja struktureeritumat lähenemisviisi Cotonou lepingu järgse lepingu üle peetavate läbirääkimiste raames;

nõuab AKV-ELi parlamentaarse mõõtme tõhustamist; rõhutab, et AKV-ELi parlamentaarne ühisassamblee on ainulaadne suhtlusplatvorm ja sellel on oluline roll demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste austamise tõhustamisel;

rõhutab, et Euroopa naabruspoliitika läbivaatamine pakub võimalusi naabruspoliitika ning teisi Aafrika riike käsitleva poliitika paremaks omavaheliseks kooskõlastamiseks laiendatud koostööraamistike loomise teel selliste piirkondlike teemade puhul nagu julgeolek, energeetika ja isegi ränne;

kinnitab, et Aafrika ja ELi partnerluse raames on vaja liikmesriikidevahelist ning ELi ja selle liikmesriikide vahelist kooskõlastatud käsitlusviisi, nagu on ette nähtud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 210; tuletab samuti meelde, et ELi poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtte austamine on kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks oluline nii ELi kui ka Aafrika poliitikameetmete ja algatuste puhul;

10.

nõuab, et ELi kaubandussuhted Aafrikaga oleksid täielikult kooskõlas poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttega, mis eeldab jõustatavate kaubanduse ja kestliku arengu klauslite lisamist kõikidesse Aafrika riikidega sõlmitavatesse ELi kaubanduslepingutesse, kooskõlas kohustusega, mille komisjon võttis strateegias „Kaubandus kõigile“;

11.

kordab, kui oluline on, et liikmesriigid täidaksid oma kohustust suunata 0,7 % oma SKPst ametlikuks arenguabiks, et tugevdada koostööd Aafrikaga;

12.

kiidab heaks väljendatud soovi tihendada ELi ja Aafrika vahelisi sidemeid, et tegeleda ülemaailmse juhtimise küsimustega; rõhutab selles küsimuses vajadust tõhustada dialoogi Aafrika Liiduga ja seda, et on oluline tagada Aafrika Liidu rahaline autonoomia kooskõlas rahastamist käsitleva Kigali otsusega, vähendades selle sõltuvust välisrahastamisest; võtab teadmiseks ettepanekud Paul Kagamé koostatud aruandes, mille eesmärk on tugevdada Aafrika Liitu, et anda tõuge Aafrika poliitilise integratsiooni protsessile;

13.

rõhutab kodanikuühiskonna, sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide, usuorganisatsioonide, noorte ja naiste õiguste eest võitlevate organisatsioonide, erasektori, ametiühingute, parlamentide, kohalike omavalitsuste ja diasporaade (kusjuures igaühel neist on oma erijooned) rolli ELi ja Aafrika vahelise poliitilist dialoogi süvendamisel, et tagada inimestele suunatud partnerlus;

14.

rõhutab vajadust suurendada kodanikuühiskonna osalust Aafrika ja ELi partnerluses, edendades selle võimekust, eelkõige oskusteabe edasiandmisel, ning tagades kodanikuühiskonna kaasamise asjakohaste reformide ja poliitikameetmete väljatöötamisse ja rakendamisse; on arvamusel, et kodanikuühiskonna organisatsioonide panus on oluline avaliku aruandekohustuse seisukohast; toetab erinevaid platvorme, mis on loodud selleks, et muuta kodanikuühiskond partnerluse peamiseks osaliseks, ning eelkõige ühist aastafoorumit, mille eesmärk on ellu viia ELi ja Aafrika tegevuskava; peab siiski kahetsusväärseks, et ühist aastafoorumit ei ole veel kordagi korraldatud ning kutsub Aafrika Liitu ja ELi üles viivitamatult eraldama vajalikud finants- ja poliitilised vahendid, et tagada kõikide sidusrühmade sisutihe osalemine partnerluses, sealhulgas Aafrika Liidu ja ELi 5. tippkohtumisel;

Kõikide inimeste, eelkõige noorte jaoks vastupanuvõimelisemate riikide ja ühiskondade loomine, et saavutada kestliku arengu eesmärgid

15.

leiab, et vastupanuvõime tuleb muuta selle viiekordse mõõtme raames ELi ja Aafrika uue strateegia põhiteguriks;

Poliitiline vastupanuvõime

16.

rõhutab vajadust tõhustada head valitsemistava, demokraatiat, õigusriiki ja inimõiguste austamist, samuti vajadust teha pingutusi võitlemaks korruptsiooni vastu mõlemas maailmajaos, kuna need on kestliku arengu lahutamatu osa;

17.

kutsub seepärast üles pidama vastastikusel austusel põhinevat ausat ja kaasavat dialoogi, muutes need väärtused ja põhimõtted koostöö põhiteguriks, eelkõige seades arenguabi tingimuseks nende range järgimise;

18.

rõhutab, et mõlemas maailmajaos valitsemisprobleemidega otsusekindlamalt tegelemine on ülimalt tähtis õiglasemate, stabiilsemate ja turvalisemate ühiskondade rajamisel; rõhutab vajadust jätkuvalt toetada ja edendada inimõigusi ja valitsemistava olemasolevate rahvusvaheliste õiguslike vahendite, seaduste, põhimõtete ja mehhanismide alusel, sealhulgas neid seadusi, põhimõtteid ja mehhanisme, mille on kehtestanud Aafrika piirkondlikud juhtimisorganid, nagu inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika harta ja selle protokollid, demokraatia, valimiste ja valitsemise Aafrika harta, inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika komisjon ning inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika kohus, eesmärgiga suurendada isevastutust;

19.

tuletab meelde, kui oluline on Rahvusvahelise Kriminaalkohtu roll võitluses karistamatusega ning selliste väärtuste kaitsmisel nagu rahu, julgeolek, võrdsus, õiglus, õiguskaitse ja hüvitamine; nõuab, et Euroopa Liit ja Aafrika riigid toetaksid jätkuvalt Rooma statuuti ja Rahvusvahelist Kriminaalkohust; nõuab tungivalt, et kõik Rooma statuudile alla kirjutanud riigid ratifitseeriksid selle võimalikult kiiresti;

20.

toetab kõrgetasemelise Aafrika Liidu ja ELi ühiskonverentsi korraldamist valimiste, demokraatia ja valitsemise protsesside kohta Aafrikas ja Euroopas, ning nõuab, et Euroopa Parlament, Üleaafrikaline Parlament, AKV – ELi parlamentaarne ühisassamblee ja Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarne assamblee oleksid sinna täiel määral kaasatud; nõuab, et erinevate kogude vahelisi sidemeid tugevdataks, et edendada sünergiat ja sidusaid ühismeetmeid;

Julgeolekuga seotud vastupanuvõime

21.

kordab, et julgeolek ja areng on omavahel tihedalt seotud; juhib tähelepanu asjaolule, et julgeolekuprobleemid ja arengueesmärgid tuleb paremini integreerida, et tegeleda ebakindlate riikide eriprobleemidega ning toetada vastupanuvõimelisemate riikide ja ühiskondade rajamist; märgib, et seda tuleks teha erivahendite ja täiendavate rahastamise kaudu;

22.

nõuab ELi ja Aafrika tihedamat koostööd julgeoleku ja õiguse valdkonnas rahvusvahelise õigusraamistiku küsimuses, et kasutada terviklikku lähenemisviisi probleemide lahendamiseks ning organiseeritud kuritegevuse, inimkaubanduse ja isikute ebaseadusliku üle piiri toimetamise (eriti laste puhul) ja terrorismiga paremaks võitlemiseks; on seisukohal, et ELi võetavad meetmed peaksid olema kooskõlas Aafrika riikide vastu võetud strateegiatega ning eelkõige nendega, mida väljendati 2063. aasta tegevuskavas rahu ja julgeoleku kohta;

23.

rõhutab, et vajalik on ELi, Aafrika Liidu, piirkondlike organisatsioonide ja teiste asjaomaste Aafrikas tegutsevate poliitiliste osalejate koostöö julgeoleku valdkonnas, et suurendada arengumaade suutlikkust, reformida nende julgeolekusektoreid ning toetada tegevust desarmeerimise, demobiliseerimise ja endiste võitlejate taasintegreerimise valdkonnas;

24.

tuletab meelde, et terrorism ohustab kogu maailmas piirkondlikku rahu ja stabiilsust, kestlikku arengut ja sisejulgeolekut ning riikide valitsused, piirkondlikud ja rahvusvahelised organisatsioonid ja ELi ametid peavad selle vastu koordineeritult võitlema; nõuab koostöö tõhustamist ELi Aafrika-strateegia raames, et takistada karistamatust, edendada õigusriigi põhimõtte järgimist ning politsei- ja kohtusüsteemi suutlikkust, et lihtsustada teabe ja parimate tavade vahetust, ennetada ja takistada terrorismi rahastamist ning võidelda selle vastu ja selle eest vastutusele võtta; märgib, et terrorismi vastu võitlemise strateegia peaks hõlmama ka meetmeid, millega edendada religioonidevahelist dialoogi ning takistada Aafrikas ja Euroopas eelkõige noorte seas radikaliseerumist, mis kasvab üle vägivaldseks ekstremismiks;

25.

kordab, kui olulised on Aafrikas tegutsevad erinevad ELi missioonid ja operatsioonid; tunneb heameelt G5 Saheli ühendvägede loomise üle; nõuab Euroopa rahu ja julgeoleku valdkonna meetmete tõhustamist koostöös Aafrika ja rahvusvaheliste partneritega ning Aafrika rahu ja julgeoleku struktuuri täieulatusliku kasutuselevõtmise toetamist; nõuab ELi algset panust Aafrika Liidu rahufondi komponendi „vahendus ja diplomaatia“ meetmetesse;

Keskkonnaga seotud vastupanuvõime

26.

tuletab meelde, et Aafrika on kliimamuutuste mõju suhtes eriti tundlik; peab oluliseks, et EL töötaks välja strateegilise lähenemisviisi kliimamuutustele vastupanuvõime loomiseks ja toetaks Aafrika riike, eelkõige vähim arenenud riike, kui need teevad jõupingutusi kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ja kohanemiseks; rõhutab, et kliimamuutused on tähtis konflikti, põua, näljahäda ja rände ohu mitmekordistaja, mille näitena võib tuua hiljutise näljahäda puhkemise Lõuna-Sudaanis, Nigeerias ja Somaalias; tuletab sellega seoses meelde, et on oluline edendada ja austada Pariisis 2015. aastal võetud kohustust eraldada 2020. aastaks arengumaadele 100 miljardit USA dollarit; nõuab ELi ja Aafrika vahel uusi koostöövorme, et kõrvaldada rahastamise ja tehnosiirde takistusi;

27.

rõhutab, et Aafrikal on rikas ja mitmekesine looduskeskkond; nõuab, et bioloogilise mitmekesisuse kaitse paigutataks ALi ja ELi poliitilises tegevuskavas kesksele kohale; nõuab, et ELi-Aafrika strateegia toimiks kooskõlas ELi looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemise tegevuskava prioriteetidega ning selle abil kaitstaks looduspärandit ja eriti loodusparke;

28.

ergutab tegema suuremaid investeeringuid taastuvenergia ja ringmajanduse valdkonnas, et veelgi stimuleerida meetmeid, mis aitavad kaasa keskkonnasäästlikkusele ja loovad töövõimalusi; tuletab meelde, et kõikide juurdepääsu tagamine taskukohasele, usaldusväärsele, säästvale ja kaasaegsele energiale on otsustava tähtsusega inimeste põhivajaduste täitmiseks, samuti on see praktiliselt igasuguse majandustegevuse aluseks ja üks peamisi arengu tõukejõude; nõuab jätkuvat ELi toetust Aafrika taastuvenergia algatusele (AREI) ning väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle käivitada uus ELi ja Aafrika teadusuuringute ja innovatsiooni partnerlus kliimamuutuste ja säästva energia valdkonnas;

29.

kutsub Aafrika ja ELi partnerlust üles keskenduma põllumajandusele ja toiduga kindlustatusele pikas perspektiivis ning edendama sünergiat toiduga kindlustatuse ja kliimameetmete vahel; nõuab tungivalt, et EL suurendaks sellega seoses oma abi säästvale põllumajandusele, agrometsandusele ja agroökoloogilistele tavadele, mis austavad traditsioonilist maakasutust ning tagavad juurdepääsu maale, veele ja kõigile kättesaadavatele seemnetele; kutsub lisaks ELi üles toetama väiketootjaid/põllumajandustootjaid ja karjakasvatajaid toiduga kindlustatuse saavutamisel tänu taristu rajamisele ja sellesse investeerimisele kooskõlas maailma toiduga kindlustatuse komitee põhimõtetega põllumajandusse ja toidusüsteemidesse tehtavate vastutustundlike investeeringute kohta, ning kutsub üles toetama ühistute asutamist; tõstab esile ka kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkust ja kogemust, mille nad on omandanud ühenduse tasandil seoses säästva põllumajandusega;

30.

tunneb heameelt ELi algatuste üle, milles nõutakse loodusvarade paremat haldamist ja nendega läbipaistvamat kauplemist; on seisukohal, et loodusvarade (nagu mineraalid, puit ja elusloodus) säästev majandamine ja nendega säästev kauplemine võimaldaks ressursirikastel riikidel ja nende elanikel saada neist täiendavat kasu; tuletab meelde vajadust võtta konfliktimineraale käsitlevate ELi õigusaktide alusel kasutusele kaasnevad meetmed ja järgida integreeritud lähenemisviisi, mis ergutab OECD hoolsuskohustuse suunistega määratletud rahvusvaheliste standardite kohaldamist; nõuab, et koostataks ELi ja Aafrika ühine harta loodusvarade säästva majandamise kohta;

Majanduslik vastupanuvõime

31.

on seisukohal, et stabiilne regulatiivne ja institutsiooniline keskkond ning elujõuline majandus on olulised tegurid konkurentsivõime, investeeringute, töökohtade loomise, kõrgema elatustaseme ja jätkusuutliku majanduskasvu tagamiseks; rõhutab sellega seoses vajadust suurendada äriühinguõigust käsitleva teabe kättesaadavust veebis; tuletab meelde, et majanduskasv ilma erapooletu riigita ei taga automaatselt sotsiaalset arengut või edenemist, ning rõhutab vajadust tagada jõukuse ümberjaotamine ja kodanikele teenuste osutamine ning parandada võrdseid võimalusi;

32.

nõuab koostöö tõhustamist Euroopa ja Aafrika erasektorite vahel ning investeeringute koondamist – eelkõige avaliku ja erasektori partnerluste abil ja tuginedes rangele eetikakoodeksile ja sotsiaalse vastutuse põhimõtetele – olulisimatesse valdkondadesse, nagu:

—	säästev energia, sealhulgas elektri kättesaadavus kõigi jaoks,

—	põhitaristu, eriti transpordisektoris, sealhulgas meretransport,

—	loodusvarade säästev kasutamine,

—	säästev põllumajandus,

—	nn sinine majandus, sealhulgas meretööstus,

—	teadusuuringud, teadus, tehnoloogia ja innovatsioon, nii seoses ühist huvi pakkuvate teemadega kui ka teemadega, mis mõjutavad eriti ühte mandritest, nagu vaesusega seotud ja tähelepanuta jäetud haigused,

—	digiteerimine kui võtmetegur Aafrika majanduse arengu tagamisel, aga ka inimeste ühendamisel;

33.

rõhutab asjaolu, et piirkondlik integratsioon edendab majandusarengut ja on üleilmastunud maailmas hädavajalik; nõuab toetust lõunariikide koostööle, milles kajastub Aafrika mandri järkjärguline muutumine; toetab Aafrika mandri vabakaubanduspiirkonna loomist ja eesmärki suurendada 2050. aastaks Aafrika-sisest kaubandust 50 %-ni; tuletab ka meelde arenguvõimalusi, mida pakuvad majanduspartnerluslepingud ja kaubanduskokkulepped ELi ja Aafrika riikide vahel, mis võimaldavad edendada säästvat arengut, inimõigusi ning õiglast ja eetilist kaubandust; rõhutab vajadust kehtestada arengut toetavad päritolureeglid, tõhusad kaitseklauslid, asümmeetrilised liberaliseerimiskavad, noorte tööstusharude kaitse ning tolliprotseduuride lihtsustamine ja läbipaistvus; tuletab meelde, et majanduspartnerluslepingute eesmärk on aidata AKV riikidel laiendada oma turgusid, ergutada kaubavahetust ja soodustada investeeringuid ning need on esimene märk kaubavahetuse aeglasest, järkjärgulisest ja asümmeetrilisest avamisest ELi ja AKV riikide vahel;

34.

nõuab kaubanduslepingutes läbipaistvust ning seda, et kõik asjaomased sidusrühmad, sealhulgas vastavate riikide kodanikuühiskonnad saaksid ametlike konsultatsioonide kaudu täielikult osaleda tulevastes läbirääkimistes ning praegu läbirääkimisel olevate lepingute rakendamises;

35.

kutsub ELi ja selle liikmesriike üles oma kaubandusabi programme paremini kooskõlastama ning edendama sünergiat nende Aafrikale suunatud investeerimispoliitikaga; nõuab neilt lisaks suuremaid rahalisi kohustusi kaubandusabi, samuti tehnilise abi ja suutlikkuse suurendamise algatuste jaoks, mis on Aafrika riikidele, eelkõige vähim arenenud riikidele olulised;

36.

on seisukohal, et erasektoril (alates mikro-, väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest (VKEd) kuni ühistute ja hargmaiste ettevõtjateni) on otsustav osa töökohtade loomises ja arenguprotsessis ning et erasektor aitab seda rahastada; rõhutab VKEde ja väikeste pereettevõtete erilist rolli ning nõuab toetust individuaalsetele algatustele; tunneb sellega seoses heameelt Euroopa Kestliku Arengu Fondi loomise üle, mille eesmärk peaks olema toetada erasektorit Aafrika riikides, eelkõige kohalikke ettevõtteid ja VKEsid habrastes riikides, ning seega edendada investeerimist ja püsivate töökohtade loomist eelkõige naistele ja noortele;

37.

tuletab meelde kohustusi, mida erasektor peab ÜRO ja OECD suuniste raames täitma, ning kordab üleskutset ELi ja ALi liikmesriikidele, et nad osaleksid konstruktiivselt ÜRO valitsustevahelises töörühmas, mis käsitleb rahvusvahelisi kontserne ja muid äriühinguid seoses inimõigustega ning mille eesmärk on luua ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetele tuginedes rahvusvaheline siduv leping selle kohta, kuidas äriühingud täidavad inimõigustega seotud kohustusi ning sotsiaalsete, töö- ja keskkonnastandarditega seotud kohustusi;

38.

rõhutab vajadust luua inimväärseid töökohti ja siduda need investeeringutega, mis mõlemad peaksid toimuma Aafrika ja ELi partnerluse raames; nõuab sellega seoses ILO standardite järgimist; rõhutab, kui oluline on koostoime sotsiaalsete, majanduslike ja institutsiooniliste osalejate vahel, ning nõuab sotsiaalpartnerite rolli tugevdamist, suurendades sotsiaaldialoogi tõhusust kõigil asjakohastel tasanditel, mis soodustab kollektiivläbirääkimisi;

39.

peab kahetsusväärseks asjaolu, et igal aastal läheb Aafrikast ebaseaduslike rahavoogudena välja ligikaudu 50 miljardit USA dollarit, mis on rohkem kui aastane ametlik arenguabi ja kahjustab jõupingutusi siseriiklike tulude kasutuselevõtu valdkonnas; kutsub seetõttu mõlemat osapoolt üles:

—	looma tõhusaid vahendeid võitluseks maksudest kõrvalehoidumise, maksupettuse ja korruptsiooni vastu, sealhulgas tagama avaliku läbipaistvuse seoses juriidiliste üksuste, usaldusfondide ja sarnaste korralduste lõplikku kasu saavate omanikega,

—	edendama ÜRO toetatavaid vastutustundlike investeeringute põhimõtteid,

—	toetama algatusi, mille eesmärk on suurendada riigi rahanduse juhtimise süsteemide tõhusust ja läbipaistvust;

40.

nõuab lisaks, et tõhusalt rakendataks ÜRO võlgade ja inimõiguste juhtpõhimõtteid ning ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi (UNCTAD) vastutustundliku laenuandmise ja laenuvõtmise edendamise põhimõtteid; tunnustab ÜRO tegevust valitsemissektori võlgade restruktureerimise rahvusvahelise mehhanismi loomisel;

41.

nõuab Aafrikas suuremat rahalist kaasamist, sealhulgas naiste kaasamist, elektroonilise panganduse arendamise abil, et võidelda Aafrika ühiskonna lõhestumise vastu; tuletab meelde, et rahasaadetistest tulenev rahavoog arengumaadesse on suurem kui kogu ametlik arenguabi ning rahasaadetised võivad oluliselt kaasa aidata tegevuskava 2030 eesmärkide saavutamisele; kutsub seetõttu ELi üles täiendavalt toetama ALi jõupingutusi rahasaadetiste mehhanismide parandamisel;

Sotsiaalne vastupanuvõime

42.

tunnistab, kui tähtsad on Aafrika demograafilised muutused, mille tõttu on vaja pikaajalist strateegilist kujutlust jätkusuutlike, kaasavate ja osalemisvõimeliste ühiskondade arendamiseks; rõhutab samuti vajadust tagada haavatavate rühmade, sealhulgas puudega inimeste ja põlisrahvaste mittediskrimineerimine; tunnistab, et Aafrika rahvaarvu suurenemine on ühtlasi nii kohaliku majanduse proovikivi kui ka maailmajao võimalus; palub seetõttu ELil näidata üles järjepidevalt tahet edendada asjakohaseid avaliku sektori poliitikameetmeid ning investeeringuid haridusse ja tervisesse, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervisesse ning seonduvatesse õigustesse, tagamaks, et noored saavad teha teadlikke otsuseid oma seksuaal- ja reproduktiivtervise, soolise võrdõiguslikkuse ja laste õiguste kohta, ilma milleta ei ole võimalik saavutada sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast vastupanuvõimet;

43.

toonitab, et linnastumise määr Aafrikas tõuseb ning põhjustab sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnaprobleeme; nõuab lahendusi linnastumise surve vähendamiseks ja kontrollimatu linnastumisega seotud probleemide lahendamiseks;

44.

nõuab, et EL ja Aafrika Liit tugevdaksid Aafrika riikide haridussüsteeme, sealhulgas nende haldusstruktuuride suutlikkust, nii et riigid investeeriksid vähemalt 20 % oma eelarvest haridusse ning et EL suurendaks oma toetust ülemaailmsele hariduspartnerlusele ja fondile „Education Cannot Wait“;

45.

rõhutab, et vaja on üldist, kaasavat, võrdset ja pikaajalist juurdepääsu kvaliteetsele haridusele kõigil tasanditel, alates varasest lapsepõlvest, ja kõigi jaoks – pöörates eritähelepanu tütarlastele –, ning kaasa arvatud häda- ja kriisiolukordades;

46.

rõhutab, et investeerida tuleb inimkapitali ning et noored peavad olema teadlikud üleilmsest tegelikkusest ja nende oskused vastama tööturu praegustele ja tulevastele vajadustele, mistõttu tuleb edendada nii formaalõppe süsteemi kui ka informaalset õppimist, kutseõppe süsteemi, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist ja ettevõtlust;

47.

on seisukohal, et oluline on toetada Aafrika riike tõhusate riiklike tervishoiusüsteemide loomisel ning kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamisel kõigile, kõrvaldades eelkõige tõkked, mida kogevad naised ja teised haavatavad rühmad, sealhulgas lapsed, puudega inimesed ja LGBTI-inimesed;

48.

nõuab minimaalse üldise tervisekindlustuse kehtestamist horisontaalsete riiklike tervishoiusüsteemide loomise kaudu; rõhutab, et arvestades praeguseid suundumusi, tuleb lisaks esialgu kavandatule koolitada veel miljon kvalifitseeritud tervishoiutöötajat, et saavutada 2030. aastaks WHO miinimumstandard;

49.

rõhutab, et nakkushaigused kujutavad endast suurt ohtu sotsiaalsele vastupanuvõimele; palub komisjonil suurendada kahe maailmajao vahelisi koostööpüüdlusi teaduse ja meditsiini vallas, näiteks Euroopa ja arenguriikide kliiniliste uuringute teist partnerlusprogrammi, ning investeerida teadusesse, tehnoloogiasse ja innovatsiooni, et vähendada arengukoostöö kaudu endiselt suurt vaesusega seotud ja tähelepanuta jäetud haigustest tulenevat koormust;

50.

tuletab meelde, et suurendada tuleb investeeringuid emade tervishoiuteenuste ning seksuaal- ja reproduktiivtervise teenuste kättesaadavusse, et vähendada ema- ja väikelaste suremust ning käsitleda traditsioonilisi tavasid, nagu naiste suguelundite moonutamine ning sunnitud ja/või lapsega sõlmitud abielud;

51.

toonitab, kui tähtis on soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamine ELi ja Aafrika koostöös; rõhutab naiste positiivset rolli ja osalemist poliitikas ja majanduses ning konfliktide ennetamises ja kestva rahu ülesehitamises;

52.

märgib, et kultuur on nii arengu soodustaja kui ka selle tähtis osa ning võib hõlbustada sotsiaalset kaasamist, väljendusvabadust, identiteedi loomist, kodanikumõjuvõimu ja konfliktide ennetamist, kiirendades samas majanduskasvu; kutsub seetõttu ELi ja Aafrika Liitu üles edendama kultuuridevahelist poliitilist dialoogi ja kultuurilist mitmekesisust ning toetama kultuuri ja pärandi kaitsmise strateegiaid; rõhutab, et demokraatia on üldine väärtus, mis võib olla iga kultuuri osa; tunnustab ka spordi rolli sotsiaalse kaasamise ja soolise võrdõiguslikkuse allika ja edendajana;

Liikuvust ja mõlema maailmajao arengule kaasa aitavat rännet käsitleva strateegia loomine

53.

tuletab meelde, et ränne ja liikuvus Euroopa ja Aafrika vahel ja piires avaldab majanduslikku, sotsiaalset, keskkonnaalast ja poliitilist mõju ning et see probleem tuleb lahendada kahe maailmajao vahel kooskõlastatult ja terviklikult ning päritolu-, transiidi- ja sihtriikide vahelises koostöös, maksimeerides koostoimet ja kasutades asjaomaseid ELi poliitikameetmeid, instrumente ja vahendeid, mis põhinevad solidaarsusel, vastutuse jagamisel, austamisel ja inimväärikusel; tuletab sellega seoses meelde, et enne läbirääkimisi kahe üleilmse kokkuleppe üle, mis käsitlevad vastavalt rännet ja pagulasi ning töötatakse välja ÜRO egiidi all 2018. aastaks, on soovitav tugevdada Aafrika ja ELi vahelist dialoogi, et selgitada võimaluse korral välja ühised prioriteedid;

54.

tuletab meelde, et rände ja liikuvuse positiivset mõju tuleb suurendada, et neid nähtusi käsitataks kahe maailmajao vastastikuse arengu vahendina; rõhutab, et see eeldab hoolikalt kavandatud, tasakaalustatud, tõenduspõhist ja jätkusuutlikku poliitilist vastust ja pikaajalist strateegiat, milles võetakse arvesse demograafilisi väljavaateid ja rände algpõhjusi;

55.

tunnistab, et vägivaldsed konfliktid, tagakiusamine, ebavõrdsus, inimõiguste rikkumised, nõrk juhtimine, korruptsioon, terrorism, repressiivsed režiimid, loodusõnnetused, kliimamuutused, töötus ja pidev vaesus on viimastel aastatel toonud kaasa elanikkonna liikumise ja Euroopa-suunalise rände suurenemise; tuletab siiski meelde, et rohkem kui 85 % Aafrika elanikest, kes oma riigist lahkuvad, jäävad Aafrikasse;

56.

toetab erinevaid Euroopa tasandil vastuvõetud algatusi ebaseadusliku rände peamiste põhjuste käsitlemiseks: rändepartnerlused, hädaolukorra usaldusfond Aafrika jaoks ja Euroopa Kestliku Arengu Fond; nõuab nende rakendamise tagamist ja jätkamist paindlikul, tõhusal, sidusal ja läbipaistval viisil, suurendades nii sise- kui ka välistegevuses eri vahendite, programmide ja meetmete vahelist võimalikku koostoimet; rõhutab, et piirihalduse valdkonnas tuleb teha tihedamat koostööd;

57.

kordab oma nõuet edendada seaduslikku rännet kooskõlas Valletta tegevuskava soovitustega; rõhutab ka seda, et arenguabi ei tohiks seada sõltuvusse koostööst rändeküsimustes;

58.

palub liikmesriikidel võimaldada ümberasustamiskohti suurele hulgale pagulastele; nõuab sellega seoses, et loodaks Euroopa ümberasustamisraamistik, mida liikmesriigid saavad hõlpsasti kasutada; lisaks nõuab, et EL ja selle liikmesriigid teeksid koostööd Aafrika riikidega, kes peavad toime tulema pagulaste rände või pikaajaliste kriisidega, ning annaksid neile abi, et suurendada nende varjupaiga andmise võimet ja kaitsesüsteeme;

59.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid oma rahalist panust usaldusfondidesse ja muudesse vahenditesse, mille eesmärk on edendada kaasavat ja jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist ning aidata seeläbi kaasa rände algpõhjustega tegelemisele; nõuab ka Euroopa Parlamendi järelevalverolli tugevdamist, tagamaks, et rändega seotud partnerlused ja rahastamisvahendid on kooskõlas ELi õigusliku aluse, põhimõtete ja kohustustega;

60.

nõuab, et EL ja Aafrika Liit edendaksid kahe maailmajao vahelist üliõpilaste, õpetajate, ettevõtjate ja teadlaste vahetust; väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle algatada Aafrika noorte kava, millega laiendatakse programmi „Erasmus+“ kohaldamisala, ning ELi kutsehariduse ja -õppe kava; nõuab arutelu selle üle, et EL tunnustaks Aafrika koolides ja ülikoolides välja antud tunnistusi ja diplomeid; märgib, et korduvrände tagamine on väga tähtis kestliku arengu jaoks ja selleks, et vältida ajude äravoolu Aafrikast;

61.

tunnustab diasporaa erilist positsiooni nii vastuvõtvates kui ka päritoluriikides seoses märkimisväärsete rahasaadetiste ning riigi ja piirkonna tasandi arengupartnerina; väljendab soovi, et diasporaa võiks olla teabeallikas, mis on kohandatud vastama inimeste tegelikele vajadustele ning ebaseadusliku rändega seotud ohtude ja vastuvõtvas riigis integreerumisega seotud probleemide käsitlemisele;

o o

62.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Aafrika Liidu komisjonile, AKV ministrite nõukogule, Üleaafrikalisele Parlamendile ja AKV – ELi parlamentaarse ühisassamblee juhatusele.

(1) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(2) ELT L 249, 27.9.2017, lk 1.

(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0371.

(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0337.

(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0246.

(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0437.

4.10.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 356/77

P8_TA(2017)0449

Euroopa Ombudsmani tegevus 2016. aastal

Euroopa Parlamendi 16. novembri 2017. aasta resolutsioon Euroopa Ombudsmani 2016. aasta tegevust käsitleva aastaaruande kohta (2017/2126(INI))

(2018/C 356/13)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 2016. aasta tegevust käsitlevat aastaaruannet,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 15,

—	võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikleid 24 ja 228,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 11,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 41,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 42,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 43,

—	võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsust 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (1),

—	võttes arvesse Euroopa hea halduse tava eeskirja (2), mille Euroopa Parlament võttis vastu 6. septembril 2001,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Ombudsmani vahel 15. märtsil 2006. aastal sõlmitud ja 1. aprillil 2006. aastal jõustunud koostöö raamkokkulepet,

—	võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Euroopa Ombudsmani tegevuse kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artikli 220 lõiget 1,

—	võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A8-0328/2017),

A.	arvestades, et Euroopa Ombudsmani 2016. aasta tegevust käsitlev aastaaruanne esitati 17. mail 2017. aastal ametlikult Euroopa Parlamendi presidendile ja ombudsman Emily O’Reilly tutvustas 30. mail 2017. aastal Brüsselis aruannet petitsioonikomisjonile;

B.	arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 24 ja 228 antakse Euroopa Ombudsmanile volitused võtta vastu kaebusi haldusliku omavoli juhtude kohta liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses, välja arvatud Euroopa Liidu Kohus, kui see tegutseb õigusemõistjana;

arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 15 sätestatakse, et „hea valitsemistava edendamiseks ja kodanikuühiskonna osalemise tagamiseks teevad liidu institutsioonid, organid ja asutused oma tööd võimalikult avalikult“ ning et „igal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, on õigus pääseda ligi liidu institutsioonide, organite ja asutuste dokumentidele“; arvestades, et kodanike õiguste ja põhivabaduste tagamiseks on otsustavalt tähtis pakkuda ELi kodanikele kvaliteetseid teenuseid ja hoolitseda, et ELi administratsioon vastaks nende vajadustele ja muredele;

D.	arvestades, et põhiõiguste harta artikli 41 lõikes 1 sätestatakse, et „[i]gaühel on õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul.“;

arvestades, et ELi põhiõiguste harta artiklis 43 on sätestatud, et „[i]gal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis, on õigus pöörduda Euroopa ombudsmani poole seoses liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses ilmnenud haldusomavoliga, välja arvatud Euroopa Liidu Kohtu tegevus õigusemõistjana“;

F.	arvestades, et Euroopa Ombudsmani põhieesmärk on tagada, et kodanike õigusi austatakse täielikult ning et seoses õigusega ELi institutsioonide, organite või asutuste heale haldusele järgitakse kõige kõrgemaid standardeid;

G.	arvestades, et 2016. aastal palus 15 797 kodanikku ombudsmani talitustelt abi, neist 12 646-le anti nõu interaktiivse juhise kaudu ombudsmani veebisaidil ja ülejäänutest 1 271 päringut edastati mujale teabe saamiseks ning 1 880-ga tegeles ombudsman kui kaebustega;

H.	arvestades, et ombudsman käsitles 2016. aastal kokku 1 880 kaebust, millest 711 oli ombudsmani pädevuses ja 1 169 ei olnud tema pädevuses;

arvestades, et 2016. aastal algatas ombudsman 245 uurimist, millest 235 põhinesid kaebusel ja 10 olid omaalgatuslikud, ning lõpetas 291 uurimist (278 kaebusel põhinevat ja 13 omaalgatuslikku uurimist); arvestades, et enamik ombudsmani uurimisi puudutas komisjoni (58,8 % juhtudest), järgnesid ELi ametid (12,3 %), Euroopa Parlament (6,5 %), Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) (5,7 %), Euroopa välisteenistus (4,5 %), Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) (0,8 %) ja muud institutsioonid (11,4 %);

arvestades, et ombudsman saab üksikisikutelt ja organisatsioonidelt igal aastal palju kaebusi ELi halduse kohta ja arvestades, et kolm sagedasemat teemat ombudsmani 2016. aastal lõpetatud uurimistes olid läbipaistvus ning juurdepääs teabele ja dokumentidele (29,6 %), ELi personaliküsimuste hea haldamine (28,2 %) ja teeninduskultuur (25,1 %); arvestades, et muud mured hõlmasid kaalutlusõiguse nõuetekohast kasutamist, sealhulgas rikkumismenetlustes, ELi toetuste ja lepingute usaldusväärset finantsjuhtimist ning menetlus- ja põhiõiguste austamist; arvestades, et nende teemade tähtsus näitab ombudsmani keskset rolli ELi tasandi otsustusprotsesside ja halduse täieliku läbipaistvuse ja erapooletuse tagamisel, et kaitsta kodanike õigusi ja suurendada nende enesekindlust ning avalikkuse usaldust;

K.	arvestades, et 2016. aastal lõpetas ombudsmani büroo viis strateegilist uurimist ja algatas neli uut, mis käsitlesid muude teemade hulgas erinõunike võimalikke huvide konflikte ja viivitusi keemiliste katsete tegemisel, ning algatas lisaks kümme uut strateegilist uurimist;

L.	arvestades, et ombudsman algatas ulatusliku strateegilise uurimise küsimuses, kuidas komisjon oma erinõunikke ametisse nimetab ja nende huvide konflikti hindab, pidades silmas, et nõunikud töötavad tihti samaaegselt erasektori klientide ja ELi heaks;

M.	arvestades, et ombudsman algatas uurimise Euroopa Investeerimispanga juhatuse liikmete käitumisjuhendi kohta, märkides, et selles ei ole ette nähtud huvide deklaratsiooni esitamise ega finantshuvi avalikustamise kohustust;

N.	arvestades, et finantskriis on kaasa toonud majandus- ja sotsiaalkriisi, mis vähendab ELi institutsioonide usaldusväärsust;

arvestades, et ombudsman leidis, et asjaolu, et komisjoni 2009.–2014. aasta ametiajal jäeti käsitlemata volinike käitumisjuhendi rikkumine endise voliniku poolt ega uuritud nõuetekohaselt voliniku erasektori töölepingu kooskõla ELi lepingus sätestatud kohustustega, kujutab endast haldusomavoli; arvestades, et haldusomavoli juhtumid seoses volinike, sealhulgas komisjoni presidendi tegevusega pärast oma ametiaja lõppu suurendavad kodanike umbusaldust komisjoni suhtes;

P.	arvestades, et ombudsman teeb koostööd ka teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks ÜROga, ja on ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohase ELi raamistiku osa, kelle ülesanne on konventsiooni kaitsmine, edendamine ja rakendamise järelevalve ELi institutsioonide tasandil;

Q.	arvestades, et Euroopa Liidu kodakondsust käsitleva 2016. aasta märtsi Eurobaromeetri kiiruuringu kohaselt on üheksa ELi kodanikku kümnest (87 %) teadlikud oma staatusest liidu kodanikuna ja oma õigusest esitada kaebus parlamendile, komisjonile või ombudsmanile;

kiidab heaks Euroopa Ombudsmani 2016. aasta aruande ja kiidab selle selget ja loetavat esitust, mis hõlmab olulisemaid fakte ja arve ombudsmani 2016. aasta töös;

õnnitleb Emily O’Reillyt suurepärase töö eest ombudsmani teenuste kvaliteedi ja juurdepääsetavuse parandamisel ning kiidab tema koostööd ja positiivset hoiakut suhetes parlamendiga, eelkõige petitsioonikomisjoniga, samuti muude ELi institutsioonide, organite ja asutustega;

tunnustab strateegiliste uurimiste ja algatuste rolli ning toetab neid, mida juhib ombudsman, kes on omal algatusel käsitlenud strateegiliselt olulisi teemasid, mis on Euroopa kodanike avalikes huvides; tunnustab ombudsmani jõupingutusi paremini kasutada oma strateegilisi võimalusi, mis lubavad käsitleda sarnase sisuga kaebustepõhiseid juhtumeid kollektiivselt;

tunneb heameelt ombudsmani otsusekindluse üle reageerida ELi kodanike vajadustele ning muredele kiirelt ja tõhusalt, ning toetab uusi töömeetodeid ja 2016. aastal kehtestatud uut sujuvat juhtumite lahendamise menetlust, mis võimaldavad suuremat paindlikkust ja tõhusust ning ulatuslikumat mõju suurema hulga kodanike huvides;

nõustub, et nii tavapärased kui ka enneolematud väljakutsed, millega EL praegu silmitsi seisab, nagu töötus, majanduslik ja sotsiaalne ebavõrdsus, diskrimineerimine, vaesus, rändekriis ja Brexit, kohustavad ELi institutsioone, organeid ja asutusi, sealhulgas ombudsmani, tõhusamale ja otsusekindlamale tööle, et tagada ELi tasandil võimalikult suur sotsiaalne õiglus, vastutus ja läbipaistvus;

rõhutab vajadust parandada sotsiaaldialoogi;

toonitab, et tänapäeva keerulises majandusolukorras on kodanike ja institutsioonide vaheline usaldus äärmiselt tähtis;

märgib, et ombudsmani otsuste ja/või soovituste täitmise määra poolest saavutas ombudsmani büroo seni paremuselt teise tulemuse; soovitab ombudsmanil jääda valvsaks, teha kindlaks oma soovituste täitmatajätmise põhjused ning teavitada Euroopa Parlamenti mis tahes korduvatest täitmatajätmise juhtudest ELi haldussüsteemis;

märgib, et 2016. aastal vähenes ELi institutsioone käsitlevate ombudsmani uurimiste arv (2016. aastal 245, 2015. aastal 261); nõuab tungivalt, et ELi institutsioonid, organid ja asutused vastaksid mõistliku aja jooksul ombudsmani kriitilistele märkustele ja toimiksid nende alusel ning täidaksid paremini ombudsmani soovitusi ja/või otsuseid;

10.

märgib, et 2016. aastal lõpetati enamik ombudsmani käsitletud juhtumeid 12 kuu jooksul ja uurimise lõpetamiseks kulus keskmiselt 10 kuud, ning et ainult 30 % juhtumite lahendamiseks vajati 12 kuud või üle selle; soovitab tungivalt, et ombudsman veelgi täiustaks oma töömeetodeid ja lühendaks, töö tõhusust vähendamata, kaebuste lahendamisele kuluvat aega, eelkõige juhtumite puhul, mida ei ole 12 kuu möödudes veel lahendatud;

11.

märgib, et läbipaistvust puudutavad uurimised, eelkõige küsimustes, mis on seotud otsustusprotsessi ja lobitöö läbipaistvusega ning juurdepääsuga ELi dokumentidele, moodustavad ombudsmani käsitletavatest juhtumitest suurima osa, neile järgnevad mitmesugused muud teemad alates põhiõiguste rikkumisest ja eetikaküsimustest kuni ELi lepingute ja toetusteni;

12.

rõhutab, kui oluline on ELi institutsioonide töös läbipaistvus, hea haldus ning institutsioonide kontroll ja tasakaal; peab kahetsusväärseks, et uurimised, mis on seotud läbipaistvusega ja juurdepääsuga teabele ning dokumentidele, moodustavad kõikidest ombudsmanile esitatud uurimistest järjepidevalt üle 20 % ning on aastate jooksul jäänud Euroopa kodanike oluliseks mureks; kutsub ELi institutsioone üles teavet ja dokumente ennetavalt avaldama, et suurendada läbipaistvust ja vähendada haldusomavoli;

13.

on seisukohal, et maksimaalne läbipaistvus ja juurdepääs ELi institutsioonide valduses olevatele dokumentidele peab olema reegel; tuletab meelde Euroopa Liidu Kohtu otsuseid, mille kohaselt avalik juurdepääs liidu institutsioonide, organite ja asutuste dokumentidele on liidu kodanike õigus ja kui kaalutakse sellest õigusest erandi tegemist, tuleks alati arvesse võtta läbipaistvuse ja esindusdemokraatia põhimõtteid kui kodanike demokraatlike õiguste kasutamise eeltingimusi; on seisukohal, et määrus (EÜ) nr 1049/2001 tuleb läbi vaadata, et hõlbustada Euroopa ombudsmani tööd Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele juurdepääsu andmise kontrollimisel;

14.

palub komisjonil suurendada läbipaistvust ning juurdepääsu dokumentidele ja teabele eelkõige saadud petitsioonidega seotud EU Piloti menetlustes ning seoses juba lõpetatud EU Piloti ja rikkumismenetlustega; rõhutab, kui tähtis on, et komisjon tagaks parlamendile korrapärase ülevaate; ergutab ombudsmani jätkama strateegilist uurimist, mis käsitleb komisjoni läbipaistvust rikkumisi käsitlevate kaebuste lahendamisel EU Piloti menetluse raames, ja õhutab ombudsmani 2017. aastal uurimise jätkamisel otsusekindlusele ja valvsusele; on seisukohal, et põhjendamatud viivitused algatatud rikkumismenetlustes ja EU Piloti menetlustes võivad samuti osutuda haldusomavoliks;

15.

tunnustab ombudsmani otsusekindlust saavutada ELi otsustamisprotsessis ülim läbipaistvus; rõhutab vajadust jälgida ombudsmani soovituste rakendamist, mis käsitlevad kolmepoolsete kohtumiste läbipaistvust; kutsub nõukogu ja komisjoni üles avaldama kolmepoolsetel kohtumistel tehtud otsuseid käsitlevat teavet; kordab ühtlasi, et kaubanduslepingutes ja läbirääkimistel on vaja täielikku ja suuremat läbipaistvust, ning kutsub ombudsmani üles jätkama jõupingutusi läbipaistvuse jälgimisel kõigi ELi kaubanduslepingute läbirääkimistel kolmandate riikidega, pidades samas meeles, et see ei tohiks kahjustada ELi läbirääkimispositsiooni;

16.

kordab, kui tähtis on läbipaistvus kõigi ELi institutsioonide tegevuses läbirääkimistel Ühendkuningriigi liidust väljaastumise teemal, ilma et see ohustaks poolte läbirääkimispositsioone; kutsub ombudsmani üles jälgima läbipaistvusest kinnipidamist kogu väljaastumist käsitlevate läbirääkimiste protsessis;

17.

nõuab suuremat läbipaistvust ELi majandus- ja finantsotsuste tegemise protsessis, eelkõige Euroopa Keskpanga teostatava pangandusjärelevalve valdkonnas; toetab lisaks ombudsmani soovitusi suurendada Euroopa Investeerimispanga (EIP) ja eurorühma läbipaistvust ning tugevdada nende sisemisi eetikareegleid, tunnustades samas ombudsmani hiljutisi jõupingutusi selles vallas ja võttes teadmiseks asjaolu, et määrus (EÜ) nr 1049/2001 ei ole eurorühma suhtes kohaldatav, kuna see ei ole aluslepingute mõistes institutsioon ega organ; palub järgida ombudsmani soovitusi Euroopa Investeerimispanga kaebuste lahendamise mehhanismi läbivaatamise kohta ja rõhutab sõltumatu kaebuste esitamise mehhanismi tähtsust; kutsub ombudsmani üles aktiivsemalt tegutsema, tagamaks, et uus EIP kaebuste lahendamise mehhanism jääb usaldusväärseks ja tõhusaks ning seejuures peetakse kinni tegevuse sõltumatuse, läbipaistvuse, juurdepääsetavuse ja ajakohasuse ja vahendite piisavuse põhimõtetest;

18.

toetab täielikult ombudsmani lõppeesmärki – aidata tugevdada Euroopa tasandi struktuuride ja institutsioonide vastutust ja läbipaistvust ning parandada Euroopa demokraatia kvaliteeti;

19.

võtab teadmiseks ombudsmani tähelepanekud haldusomavoli kohta seoses volinike käitumisjuhendiga; rõhutab rangete moraali- ja eetikanõuete tähtsust ELi halduses ja võtab teadmiseks komisjoni otsuse pikendada ooteaega endiste volinike puhul kahele aastale ja endiste komisjoni presidentide puhul kolmele aastale, kuid on kindlalt seisukohal, et ELi institutsioonides, sealhulgas nii poliitikute kui ka töötajate hulgas, tuleks kohaldada rangeimaid eetika reegleid, et täidetaks kohustust käituda ausalt ja diskreetselt ning erasektorist täiesti sõltumatult; palub komisjonil tagada endiste volinike ametiaja järgse töökoha ja kogu vastava teabe ennetav avalikustamine ja täielik läbipaistvus; toetab ombudsmani soovitusi käitumisjuhendi edasise läbivaatamise kohta kooskõlas asutamislepingust tulenevate kohustustega, muutes reeglid selgemaks ja hõlpsamini rakendatavaks, et tagada üksikjuhtude kaupa usaldatavus, erapooletus ja huvide konflikti puudumine; julgustab ombudsmani jätkuvalt jälgima ja hindama komisjoni ajutise eetikakomitee sõltumatuse määra;

20.

võtab teadmiseks komisjoni sammud vastuseks ombudsmani soovitustele seoses sellega, kuidas on rakendatud ELi personalieeskirju, mis käsitlevad nn pöördukse efekti, ja ootab ombudsmani järeluurimist, milles hinnatakse, kuidas uued eeskirjad praktikas toimivad;

21.

kutsub ombudsmani üles jätkama oma tööd, et aidata tagada kõigi pöördukse-juhtumitega seotud ELi ametnike nimede õigeaegne avaldamine ning kindlustada kogu seotud teabe täielik läbipaistvus;

22.

toetab ombudsmani pühendumust parandada ELi lobitöö läbipaistvust ja kutsub komisjoni üles täielikult järgima ombudsmani soovitusi ELi läbipaistvusregistri täiustamiseks, muutes selle kõigi ELi institutsioonide ja asutuste kohustuslikuks läbipaistvusplatvormiks; rõhutab, et selleks tuleks võtta selgeid meetmeid ning koostada sidusad ja tõhusad töökavad; rõhutab täieliku läbipaistvuse tähtsust, sealhulgas rahastamist, huvirühmi ja finantshuvisid käsitleva teabe puhul;

23.

kiidab heaks ombudsmani strateegilise uurimise selle kohta, kuidas komisjon teostab oma erinõunike huvide konflikti hinnanguid; kutsub komisjoni üles täielikult rakendama ombudsmani soovitusi, mis käsitlevad erinõunike ametisse nimetamist, võimalike huvide konfliktide hindamist enne ja pärast ametissenimetamist ning üldsusele juurdepääsu ja teabe tagamist seoses dokumentide ja koosolekutega;

24.

toetab ombudsmani strateegilist uurimist komisjoni eksperdirühmade kohta; kutsub ombudsmani üles tagama, et komisjoni uutes eeskirjades parandataks huvide konflikti haldamist ning sidusrühmade, sh ühiskondlike sidusrühmade tasakaalustatud ja võrdset esindatust, sealhulgas loetletaks kõik eksperdid ELi läbipaistvusregistris;

25.

võtab teadmiseks komisjoni seisukoha seoses läbipaistvusega tema koosolekutel tubakatööstuse lobistidega ja seoses tervise peadirektoraadi rakendatud läbipaistvusmeetmetega; kordab oma üleskutset, et komisjon loobuks senisest tavast ja muudaks oma töö täielikult läbipaistvaks, avaldades veebis andmed kõigi koosolekute kohta lobistidega või nende õiguslike esindajatega, samuti nende koosolekute protokollid, kooskõlas tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni kohustustega;

26.

kiidab heaks ombudsmani praktilised soovitused ametiisikute suhtluseks lobistidega; nõuab tungivalt, et ombudsman suurendaks teadlikkust neist soovitustest kõigi ELi institutsioonide töötajate seas koolituste, seminaride ja asjaomaste toetusmeetmete kaudu, ja kutsub kõiki ELi institutsioone üles rakendama ombudsmani hea haldustava eeskirja ning ÜRO tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsioonis esitatud läbipaistvusmeetmeid; nõuab uuesti Euroopa hea halduse tava eeskirja tõhusat ajakohastamist, võttes selleks praeguse ametiaja jooksul vastu siduva määruse;

27.

kiidab heaks ombudsmani strateegilise uurimise juurdepääsu kohta nõukogu ettevalmistavate organitega seotud dokumentidele, kaasa arvatud nõukogu komiteed, töörühmad ja alaliste esindajate komitee, kui need arutavad ELi õigusaktide eelnõusid; julgustab ombudsmani paluma nõukogul suurendada sidusrühmadega peetud koosolekute ja vastu võetud otsuste läbipaistvust, järgima dokumentidele juurdepääsu nõudeid ning andma juurdepääsu õigeaegselt ja viivitusteta;

28.

kiidab heaks ombudsmani töö üldist avalikku huvi pakkuvate küsimuste lahendamisel, nagu põhiõigused, ravimite ohutus ja efektiivsus, keskkonnakaitse ja tervishoid ning kaitse keskkonnaohtude eest; kutsub ombudsmani üles võtma järelmeetmeid seoses oma ettepanekutega Euroopa Kemikaaliametile loomkatsete takistamise kohta uute kosmeetikatoodete turule laskmisel ning Euroopa Personalivaliku Ametile (EPSO) vääramatu jõu põhimõtte kohaldamise ja EPSO konkursside läbipaistvuse kohta;

29.

tunnustab ombudsmani kogemust selliste ELi institutsioonides aset leidvate haldusomavoli juhtumite käsitlemisel, mis on seotud seksuaalse ahistamise ja väärkohtlemisega töökohal, nagu seoses kaebusega 1283/2012/AN; palub ombudsmanil, arvestades Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni seksuaalse ahistamise ja väärkohtlemise vastase võitluse kohta ja otsust moodustada sõltumatutest ekspertidest töörühm, mis hakkab uurima seksuaalse ahistamise ja väärkohtlemise juhtumitega seotud olukorda Euroopa Parlamendis, uurida seksuaalse ahistamise ja väärkohtlemise juhtumitega seotud olukorda ka ELi institutsioonides, organites ja asutustes ning esitada soovitusi ja parimaid tavasid uute juhtumite ärahoidmiseks ELi institutsioonides;

30.

toetab ombudsmani rolli ennetava ja läbipaistva poliitika kujundamisel seoses Euroopa Ravimiameti (EMA) kliiniliste uuringutega ja eelkõige ombudsmani soovitusi Humira heakskiitmise kohta, mis on üks maailma enimmüüdud ravimeid, mida kasutatakse Crohni tõve ravis; nõuab tungivalt, et ombudsman jätkaks EMA järelevalvet, tagamaks, et see vastab rangeimatele läbipaistvusnõuetele ja kliinilisi uuringuid käsitleva teabe juurdepääsetavuse nõuetele, mis vastavad üldsuse huvidele ja millel on väärtus ka arstide, patsientide ja teadustöötajate jaoks;

31.

kutsub ombudsmani üles täiendavalt uurima ELi ametite tegevust, keskendudes eelkõige Euroopa Toiduohutusametile ja Euroopa Kemikaaliametile seoses Monsanto dokumentidega ja võimaliku kaasmõjuga seoses salastatuse ja huvide konfliktiga;

32.

kiidab heaks ombudsmani uurimised, mis on algatatud puudega inimeste kaebuste alusel, ja julgustab tema tööd aktiivse osalejana ÜRO puudega inimeste õiguste konventsiooni ELi raamistikus ning tema panust Euroopa puudega inimeste strateegia rakendamisel; kinnitab taas oma täit toetust konventsiooni täielikule rakendamisele ELi tasandil;

33.

kutsub ombudsmani üles tagama, et komisjon võtaks arvesse ombudsmani ettepanekuid ja soovitusi Euroopa kodanikualgatuse instrumendi edaspidise läbivaatamise kohta, et tagada, et kodanikualgatuse puhul nõutavad menetlused ning tingimused on tõeliselt selged, lihtsad, hõlpsasti kohaldatavad ja proportsionaalsed;

34.

kutsub ombudsmani üles tagama, et komisjon aitab luua taristu kodanikualgatustele õigusnõu pakkumiseks ning õigusraamistiku Euroopa kodanikualgatuse liikmete kaitseks;

35.

tuletab meelde, et rikkumisest teatajad on haldusomavoli juhtumite avalikustamisel olulised isikud, ja toetab meetmeid, millega tulemuslikult ergutatakse rikkumistest teatama ja parandatakse rikkumisest teatajate kaitset kättemaksu eest, ning kutsub ombudsmani üles täiendavalt hindama ELi institutsioonide uute rikkumisest teatamise sise-eeskirjade rakendamist; julgustab võtma järelmeetmeid ombudsmani 2015. aasta uurimistele, mis käsitlesid ELi institutsioonide rikkumisest teatamise sise-eeskirju; kiidab heaks ombudsmani enda sise-eeskirja selles valdkonnas ja ergutab teisi Euroopa institutsioone sellest juhinduma; tuletab meelde oma nõuet vastu võtta rikkumisest teatajate kaitset käsitlevad horisontaalsed ELi õigusaktid, milles sätestatakse asjakohased kanalid ja menetlused kõigist haldusomavoli vormidest teatamiseks ning asjassepuutuvatele isikutele kõigil tasanditel pakutavad asjakohased tagatised ja õiguskaitsemeetmed;

36.

teeb ettepaneku vaadata läbi Euroopa Ombudsmani põhikiri, et anda talle volitused uurida väidetavat määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) mittetäitmist ning teha otsused asjakohaste dokumentide avaldamise kohta;

37.

kiidab heaks ombudsmani algatuse kindlaks teha ELi halduse parimad tavad ja ombudsmani hea halduse auhinna abil neile üldsuse tähelepanu juhtida;

38.

julgustab ombudsmani Euroopa ombudsmanide võrgustiku kaudu riiklike ombudsmanidega koostööd jätkama; toetab ideed korraldada Euroopa ombudsmanide võrgustiku esimene iga-aastane konverents 2016. aastal Brüsselis ja komisjoni pühendumust teha võrgustikuga tõhusamat koostööd;

39.

suhtub avatult ideesse korraldada Euroopa ombudsmanide võrgustiku tulevased iga-aastased konverentsid Euroopa Parlamendi ruumides, võttes arvesse otseseid sidemeid petitsioonikomitee ja ombudsmani vahel;

40.

tuletab meelde, et Euroopa ombudsmanide võrgustik võib täita olulist rolli ELi kodanike õiguste kaitsmisel Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise läbirääkimistel;

41.

tunnustab ombudsmani koosolekute korraldamise eest riiklike ombudsmanidega ja kodanikuühiskonna organisatsioonide ning majandusorganisatsioonidega; kutsub ombudsmani üles korraldama selliseid koosolekuid kõikides liikmesriikides ja veelgi suurendama teadlikkust sellest, mida Euroopa Ombudsmani büroo Euroopa kodanike ja ettevõtjate heaks teha saab;

42.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja petitsioonikomisjoni raport nõukogule, komisjonile, Euroopa Ombudsmanile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning liikmesriikide ombudsmanidele või samalaadsetele pädevatele organitele.

(1) EÜT L 113, 4.5.1994, lk 15.

(2) EÜT C 72 E, 21.3.2002, lk 331.

4.10.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 356/84

P8_TA(2017)0450

Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine

Euroopa Parlamendi 16. novembri 2017. aasta resolutsioon ELi keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise kohta (2017/2705(RSP))

(2018/C 356/14)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni 3. veebruari 2017. aasta teatist „ELi keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine. Ühised probleemid ja ühised jõupingutused paremate tulemuste saavutamiseks“ (COM(2017)0063) ning sellele lisatud 28 riigipõhist aruannet,

—	võttes arvesse komisjoni 27. mai 2016. aasta teatist „ELi keskkonnaalaste poliitikameetmete tulemuslikkuse tagamine keskkonnapoliitika rakendamise regulaarse läbivaatamise kaudu“ (COM(2016)0316),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsust nr 1386/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“ (1) (seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm),

—	võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 25. septembril 2015. aastal vastu võetud resolutsiooni „Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma““ (A/RES/70/1),

—	võttes arvesse komisjoni 22. novembri 2016. aasta teatist „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud. Euroopa tegevus jätkusuutlikkuse tagamiseks“ (COM(2016)0739),

—	võttes arvesse komisjoni 22. mai 2017. aasta teatist „Euroopa poolaasta 2017: riigipõhised soovitused“ (COM(2017)0500),

—	võttes arvesse komisjoni 2. detsembri 2015. aasta teatist „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“ (COM(2015)0614),

—	võttes arvesse komisjoni 26. jaanuari 2017. aasta aruannet ringmajanduse tegevuskava rakendamise kohta (COM(2017)0033),

—	võttes arvesse nõukogule (O-000065/2017 – B8-0606/2017) ja komisjonile (O-000066/2017 – B8-0607/2017) ELi keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise kohta esitatud küsimusi,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

—	võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

arvestades, et ELil on tugevad keskkonnaalased õigusaktid, kuid nende nõrk ja puudulik rakendamine on juba ammune probleem; arvestades, et rakendamise puudujäägid ohustavad kestlikku arengut, avaldavad keskkonnale ja inimeste tervisele kahjulikku piiriülest mõju ning põhjustavad märkimisväärseid sotsiaal-majanduslikke kulusid; arvestades, et lisaks kahjustavad rakendamise puudujäägid ELi usaldusväärsust;

B.	arvestades, et 70 % ELi keskkonnaõigusest rakendavad piirkondlikud ja kohalikud asutused;

arvestades, et ELi keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine ja 28 riigipõhist aruannet näitavad järjekordselt, et keskkonnaõiguse rakendamine ELis ei ole ühetaoline, vaid on liikmesriikide ja eri keskkonnaalade lõikes kardinaalselt erinev; märgib siiski, et on olemas ühised probleemvaldkonnad, kus rakendamine on puudulik kogu ELis, ning need puudutavad sageli kõige suuremaid keskkonnast tingitud terviseohte;

D.	arvestades, et iga kahe aasta tagant toimuv aruandlus on väga tähtis liikmesriikides rakendamise tegelikust seisust ülevaate saamiseks, kuid oluline oleks ka korrapärane järelevalve;

E.	arvestades, et keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamisel käsitletakse ELi keskkonnaalaste õigusaktide olulisi osi, kuid seda tuleb veelgi laiendada, et oleks võimalik pakkuda süsteemsemaid lahendusi probleemidele, mis tulenevad kestlikust arengust keskkonna valdkonnas;

F.	arvestades, et keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine peaks olema valdkonnaülene vahend, mille abil saab hinnata keskkonna mõju muudele valdkondadele, nagu põllumajandus, kalandus, tööstus, transport, metsandus ja regionaalpoliitika üldiselt;

G.	arvestades, et komisjon peaks püüdma saavutada seda, et liikmesriikide tulemuste hindamisel kasutatavad andmed oleksid paremini võrreldavad; arvestades, et erinevused eri liikmesriikides kogutud andmete vahel takistavad oluliselt nende võrreldavust ja lõpuks ka hindamist ennast;

arvestades, et oluline on kaasata keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamisse kõik pädevad asutused viisil, mis on kooskõlas liikmesriikide institutsioonilise olukorraga; arvestades, et eriti oluline on rõhutada, et mõnes liikmesriigis on piirkondadel täielik pädevus keskkonnaalaste õigusaktide valdkonnas;

I.	arvestades, et keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine on vahend, mis igati täiendab paremale rakendamisele keskenduvaid muid vahendeid, nagu IMPEL (keskkonnaõiguse rakendamise ja jõustamise Euroopa Liidu võrgustik) ja projekt „Make it Work“;

J.	arvestades, et keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamist tuleks käsitada poliitilise arutelu vahendina, eelkõige ministrite tasandil, mitte ainult tehnilise vahendina;

Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise tähtsus ja kontekst

kiidab komisjoni algatust keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise kasutuselevõtmiseks ja tunnustab selle tohutut potentsiaali juhul, kui sellele omistatakse sobiv poliitiline tähtsus ja see on täiesti läbipaistev; juhib tähelepanu sellele, et keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine võib paigutada rakendamisprobleemid poliitilises tegevuskavas tähtsale kohale, olla otsustajatele varajase hoiatamise mehhanism ning lõpuks parandada ELi keskkonnaalaste õigusaktide ja keskkonnapoliitika rakendamist;

tuletab meelde, et Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud komisjonilt ennetavamat rolli keskkonnaalaste õigusaktide ja keskkonnapoliitika, näiteks loodusdirektiivide rakendamise järelevalvel, juhendamisel ja toetamisel; on seisukohal, et rikkumise korral peaks komisjon tegutsema otsustavalt ja kasutama aktiivselt kõiki tema käsutuses olevaid seadusandlikke meetmeid;

toetab komisjoni võetud valdkonnaülest ja paljusid sidusrühmi kaasavat tervikkäsitlust, mis on kohapealsete muutuste saavutamiseks väga tähtis; väljendab heameelt selle üle, et keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamisel selgitatakse välja puuduliku rakendamise algpõhjused ning soovitatakse meetmeid selliste probleemide konstruktiivseks lahendamiseks;

on seisukohal, et keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine peaks olema üks vahend selleks, et luua parem kooskõla kestliku arengu eesmärkidega ning hinnata liikmesriikide ja liidu edusamme keskkonnaalaste kestliku arengu eesmärkide saavutamisel; kutsub sellega seoses komisjoni üles selgitama täpsemalt välja, kuidas ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamine edendab ka asjakohaste kestliku arengu eesmärkide täitmist ning kestliku arengu eesmärkide konkreetsete näitajate ja sihtide saavutamist liikmesriikide poolt;

tunnistab, et keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine võib olla ka ennetusvahend ja vähendada seeläbi rikkumismenetluste arvu; rõhutab aga, et keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine ei tohiks komisjoni vajalikke rikkumismeetmeid asendada ega edasi lükata;

Kuidas keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamist parandada ja paremaid tulemusi saavutada?

väljendab heameelt asjaolu üle, et keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine hõlmab enamikku seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi temaatilisi eesmärke; peab siiski kahetsusväärseks, et hõlmamata on olulised valdkonnad, nagu kliimamuutused, energiatõhususmeetmed ja energiasääst, kemikaalid ja tööstusheited, samuti energia-, transpordi-, toote- ja regionaalpoliitikaga seotud teatavad süsteemsed ja keskkonnaprobleemid, ning kutsub komisjoni üles tagama nende lisamise tulevastesse versioonidesse; juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Keskkonnaameti poolt juba avaldatud olemasolevad andmed oleksid võimaldanud vähemalt esialgselt analüüsida kliimamuutustega seotud õigusaktide rakendamist, energiatõhususmeetmeid ja energiasäästu nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil;

peab ühtlasi kahetsusväärseks niisuguste põhiteemade käsitlemata jätmist nagu hormooni- ja ravimijäägid reovees, pinnavees ja põhjavees ning nende mõju joogiveele, inimeste tervisele, bioloogilisele mitmekesisusele ja (vee)keskkonnale ning kutsub komisjoni üles tagama nende lisamise järgmistesse versioonidesse;

rõhutab asjaolu, et ülemaailmse tasandi kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja ELi tasandi seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm moodustavad pidevalt areneva keskkonnapoliitika raamistiku;

on seisukohal, et keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise tihedam seostamine Euroopa poolaastaga muudaks liidu meetmed sidusamaks;

10.

toonitab, et andmete piiratud kättesaadavus võib põhjustada puudusi rakendamisel ja raskusi rakendamise läbivaatamisel;

11.

rõhutab, kui tähtis on andmete ja aruandlustsüklite ühtlustamine edasiste läbivaatamisprotsesside sujuvamaks muutmiseks; palub komisjonil suurendada andmete võrreldavust ning täiendada tulevasi keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamisi konkreetse osaga, milles hinnatakse liikmesriikide poolt eri direktiivide alusel esitatavate andmete ja aruannete kvaliteeti; toonitab, kui tähtis on ohutu elektrooniline andmevahetus liikmesriikide aruandluse hõlbustamiseks;

12.

rõhutab, kui tähtis on toetada kvalitatiivset hindamist kvantitatiivsete eesmärkidega; on sellega seoses seisukohal, et parem koostöö Euroopa Keskkonnaametiga aitaks töötada välja asjakohaseid näitajaid;

13.

rõhutab, et keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamisel tuleks arvesse võtta ja hinnata tõsiseid probleeme ja üksteisega vastuollu sattuda võivaid eesmärke keskkonnapoliitika ja muude poliitikavaldkondade vahel ning et seejuures tuleks esile tuua tuvastatud ebakõlad ja koostada ettepanekud nende parandamiseks;

14.

on veendunud, et parema rakendamise saavutamiseks lahenduste otsimisel tuleks liikmesriikidele jätta väiksem kaalutlusruum;

Kuidas parandada keskkonnaalaste õigusaktide rakendamist?

15.

toonitab, et keskkonnaalaste õigusaktide ja keskkonnapoliitika rakendamise puudujääkide üks algpõhjus seisneb keskkonnakaalutluste puudulikus integreerimises teistesse poliitikavaldkondadesse;

16.

toonitab, et keskkonnaõiguse rakendamist saaks parandada keskkonnaalaste õigusaktide parema integreerimisega muudesse poliitikavaldkondadesse ja ettevaatuspõhimõtte täieliku kohaldamisega;

17.

on veendunud, et ebapiisav haldussuutlikkus ja ebapiisav valitsemine, mis on puuduliku rakendamise kaks peamist põhjust, on tingitud osalt ebapiisavast rahastamisest ja osalt olemasolevate rahaliste vahendite ebatõhusast kasutamisest liikmesriikides, ning palub liikmesriikidel nendes valdkondades valitsevat olukorda parandada;

18.

on veendunud, et hea ja töökindla valitsemistava ning parema tulemuslikkuse huvides tuleb tingimata tagada kõikide tasandite avaliku sektori asutuste vahelised partnerlused ja nende asutuste tegevuse läbipaistvus, vastutusvaldkondade selge jaotus, piisavate vahendite eraldamine, suutlikkuse suurendamine ja paremad koordineerimismehhanismid;

19.

on arvamusel, et liikmesriikide poolt turupõhiste vahendite kasutamine, näiteks „saastaja maksab“ põhimõttele tugineva fiskaalpoliitika rakendamine, kujutab endast keskkonnapoliitika täieliku rakendamise saavutamise tulemuslikku ja tõhusat vahendit;

20.

toetab kindlalt keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamisel parimate tavade vahetamise ja vastastikuse hindamise rõhutamist ning on seisukohal, et see võib aidata liikmesriikidel, kellel esineb raskusi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisel, leida uuenduslikke lahendusi; on sellega seoses veendunud, et siinkohal oleks abi komisjoni suunistest;

21.

on seisukohal, et keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine peaks hõlmama selget ja ranget ajakava, mille kehtestab komisjon, et tagada keskkonnaõiguse rakendamine liikmesriikides;

22.

on veendunud, et keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamist saab kasutada ka vahendina, mille eesmärk on anda üldsusele teavet, kasvatada teadlikkust, suurendada kodanikuühiskonna kaasatust ning edendada üldsuse osalemist ja haridust keskkonnapoliitika valdkonnas ning mis toob kasu nii liikmesriikidele kui ka kodanikele; palub sellega seoses komisjonil töötada välja meetmete kogumi, mille abil hinnata liikmesriikide keskkonnatoime valdkonnas tehtud edusamme, mille hulka peaksid kuuluma ka parimate tavade võrdlusuuringud ja tulemustabelite aruanded ning mida tuleks korrapäraselt ajakohastada ja avaldada, et need oleksid üldsusele kättesaadavad;

23.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama nõuetele vastavuse tagamist, sealhulgas keskkonnavastutuse direktiivi rakendamiseks tehtavate jõupingutuste parandamise ja kiirendamise abil;

24.

rõhutab, et ka valitsusvälistel organisatsioonidel ja laiemal avalikkusel võib olla oluline roll parema rakendamise edendamises, hoides seeläbi aus õigusriigi põhimõtet, kui on tagatud tegelik õiguskaitse kättesaadavus;

25.

palub komisjonil esitada seadusandliku ettepaneku keskkonnajärelevalve kohta, et kiirendada keskkonnaalaste õigusaktide ja standardite rakendamist;

26.

palub komisjonil seoses hea valitsemistava ja nõuetele vastavuse tagamisega esitada uue seadusandliku ettepaneku kohtulikule kontrollile juurdepääsu miinimumnõuete kohta ning teha ettepaneku vaadata läbi Århusi määrus, millega rakendatakse Århusi konventsiooni seoses liidu meetmetega, et võtta arvesse Århusi konventsiooni nõuetele vastavuse komitee hiljutist soovitust;

Liikmesriikide ja ELi institutsioonide roll keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise järelmeetmetes

27.

kutsub komisjoni, liikmesriikide pädevaid asutusi ja asjaomaseid sidusrühmi üles osalema viivitamata ja täiel määral keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamises; rõhutab piirkondlike ja kohalike asutuste tähtsat rolli; kutsub liikmesriike üles kaasama täiel määral kohalikke ja piirkondlikke asutusi ning ergutama neid veelgi rohkem osalema võrgustikus IMPEL ning edendama kohalike ja piirkondlike ekspertide kaasamist, et parandada kiiremas korras andmete, teadmiste ja parimate tavade jagamist;

28.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama andmete kogumist ja teabe kättesaadavust, heade tavade levitamist ja kodanike kaasamist ning kaaluma kohalike asutuste ulatuslikumat kaasamist keskkonnapoliitika kindlaksmääramise protsessi;

29.

kutsub liikmesriikide asjakohase tasandi pädevaid asutusi üles tagama rakendamist käsitlevate avatud ja kaasavate dialoogide korraldamise koos üldsuse ja kodanikuühiskonna osalejate piisava teavitamise ja osalusega ning palub komisjonil nendest dialoogidest osa võtta ja Euroopa Parlamenti teavitada;

30.

tunneb heameelt komisjoni poliitikaettepanekute üle, mis käsitlevad struktureeritud rakendamisalase dialoogi sihtotstarbelist raamistikku, kuid peab tingimata vajalikuks tagada, et see protsess oleks läbipaistev ja et sellesse kaasataks asjaomased valitsusvälised organisatsioonid ja peamised sidusrühmad;

31.

tunneb heameelt komisjoni, liikmesriikide ja sidusrühmade arutelu üle Euroopa poolaasta keskkonnasäästlikumaks muutmise eksperdirühmas, kuid on seisukohal, et eraldiseisva keskkonnapoliitika rakendamise eksperdirühma kaasamine võib hõlbustada struktureeritud rakendamisalase dialoogi pidamist lisaks kahepoolsetele riikidevahelistele dialoogidele;

32.

nõuab tungivalt, et rakendamisküsimus oleks korduva punktina esitatud eesistujariikide kolmiku prioriteetides ja programmides, et seda arutataks vähemalt kord aastas keskkonna nõukogus (näiteks sihtotstarbelises rakendamisküsimuste nõukogus) ning et seda käsitletaks lisaks veel ühel foorumil, millesse oleksid kaasatud ka Euroopa Parlament ja Euroopa Regioonide Komitee; nõuab nõukogu ühisistungeid, kus käsitletaks valdkonnaüleste ja horisontaalsete küsimuste rakendamist ning ühiseid probleeme, samuti esilekerkivaid küsimusi, millel võib olla piiriülene mõju;

o o

33.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 354, 28.12.2013, lk 171.

4.10.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 356/89

P8_TA(2017)0451

Ebavõrdsusevastane võitlus töökohtade loomise ja majanduskasvu hoogustamiseks

Euroopa Parlamendi 16. novembri 2017. aasta resolutsioon ebavõrdsusevastase võitluse kohta töökohtade loomise ja majanduskasvu hoogustamiseks (2016/2269(INI))

(2018/C 356/15)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 9,

—	võttes arvesse muudetud Euroopa sotsiaalhartat,

—	võttes arvesse komisjoni 2015. aasta septembris välja antud ELi tööhõive ja sotsiaalse olukorra kvartaliülevaadet „EU Employment and Social Situation – Quarterly Review. September 2015“,

—	võttes arvesse komisjoni 5. märtsi 2014. aasta teatist „Ülevaade tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020“ rakendamise edusammudest“ (COM(2014)0130),

—	võttes arvesse komisjoni 2012. aasta Euroopa tööhõivet ja sotsiaalarengut käsitlevat väljaannet „Employment and Social Developments in Europe 2012“,

—	võttes arvesse komisjoni 20. veebruari 2013. aasta sotsiaalsete investeeringute paketti, sealhulgas soovitust 2013/112/EL pealkirjaga „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“,

—	võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2010. aasta teatist „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm: sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse Euroopa raamistik“ (COM(2010)0758),

—	võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM(2010)2020) ning oma 16. juuni 2010. aasta resolutsiooni ELi 2020. aasta strateegia kohta (1),

—	võttes arvesse oma 14. juuni 2017. aasta resolutsiooni vajaduse kohta koostada ELi strateegia soolise pensionilõhe kaotamiseks ja ärahoidmiseks (2),

—	võttes arvesse oma 14. märtsi 2017. aasta resolutsiooni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus 2014.–2015. aastal (3),

—	võttes arvesse oma 19. jaanuari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta (4),

—	võttes arvesse oma 7. juuli 2016. aasta soovitust nõukogule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 71. istungjärgu kohta (5),

—	võttes arvesse oma 14. aprilli 2016. aasta resolutsiooni vaesusevastase eesmärgi saavutamise kohta majapidamiskulude kasvu kontekstis (6),

—	võttes arvesse oma 24. novembri 2015. aasta resolutsiooni ebavõrdsuse ja eelkõige laste vaesuse vähendamise kohta (7),

—	võttes arvesse oma 16. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni ELi kodutuse kaotamise strateegia kohta (8),

—	võttes arvesse oma 4. juuli 2013. aasta resolutsiooni kriisi mõju kohta ebasoodsas olukorras elanikerühmade tervishoiuteenuste kättesaadavusele (9),

—	võttes arvesse oma 12. juuni 2013. aasta resolutsiooni komisjoni teatise „Sotsiaalsed investeeringud majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamiseks – sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi rakendamine aastatel 2014–2020“ kohta (10),

—	võttes arvesse oma 15. novembri 2011. aasta resolutsiooni vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogrammi kohta (11),

—	võttes arvesse oma 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni naiste vaesuse olemuse kohta Euroopa Liidus (12),

—	võttes arvesse oma 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni tervisealase ebavõrdsuse vähendamise kohta ELis (13),

—	võttes arvesse oma 20. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni miinimumsissetuleku rolli kohta vaesuse vastu võitlemisel ja kaasava ühiskonna edendamisel Euroopas (14),

—	võttes arvesse oma 9. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni sotsiaalse kaasatuse edendamise ja vaesuse, sealhulgas laste vaesuse vastu võitlemise kohta ELis (15),

—	võttes arvesse suuliselt vastatavat küsimust O-000047/2016 – B8-0369/2016 ebavõrdsuse vähendamise kohta kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu stimuleerimiseks ELis,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. detsembri 2013. aasta arvamust teemal „Euroopa miinimumsissetulek ja vaesuse näitajad“ (16),

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. juuni 2011. aasta arvamust teemal „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm: sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse Euroopa raamistik“ (17),

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 30. septembri 2009. aasta arvamust teemal „Töö ja vaesus: hädavajaliku tervikliku lähenemisviisi väljatöötamine“ (18),

—	võttes arvesse Regioonide Komitee 31. märtsi 2011. aasta arvamust teemal „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm“ (19),

—	võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee 10. märtsil 2015. aastal avaldatud aastaaruannet „Social situation in the European Union (2014)“ (Sotsiaalne olukord Euroopa Liidus 2014. aastal) (20),

—	võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee 15. veebruari 2011. aasta arvamust teemal „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm: Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatus“ (21),

—	võttes arvesse Eurofoundi aruannet kolmanda Euroopa elukvaliteedi uuringu „Elukvaliteet Euroopas: kriisi mõju“ kohta,

—	võttes arvesse Eurofoundi aruannet kolmanda Euroopa elukvaliteedi uuringu „Elukvaliteet Euroopas: sotsiaalne ebavõrdsus“ kohta,

—	võttes arvesse Eurofoundi aruannet „Sissetulekute ebavõrdsus ja tööhõivemustrid Euroopas enne ja pärast suurt majanduslangust“,

—	võttes arvesse Eurofoundi ülevaatearuannet „Kuues Euroopa töötingimuste uuring“,

—	võttes arvesse Eurofoundi aruannet „Sotsiaalne liikuvus ELis“,

—	võttes arvesse Eurofoundi aruannet „Uued töövormid“,

—

võttes arvesse Eurofoundi päevakajalist aruannet „Pay inequalities experienced by posted workers: Challenges to the „equal treatment“ principle“ (Lähetatud töötajate erinev tasustamine: võrdse kohtlemise põhimõtte kahtluse alla seadmine), milles antakse üksikasjalik ülevaade valitsuste ja tööturu osapoolte seisukohtadest kogu Euroopas seoses võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõttega,

—

võttes arvesse Eurofoundi aruannet „Developments in working life in Europe: EurWORK annual review 2016“ (Muutused Euroopa tööelus. EurWORKi 2016. aasta ülevaade) ning konkreetselt selle peatükki pealkirjaga „Pay inequalities – Evidence, debate and policies“ (Palkade ebavõrdsus – tõendid, arutelu ja poliitika),

—	võttes arvesse Eurofoundi aruannet „Kutsealased muutused ja palkade ebavõrdsus: Euroopa töökohtade uuring 2017“,

—	võttes arvesse Eurofoundi aruannet „Naised, mehed ja töötingimused Euroopas“,

—	võttes arvesse komisjoni väljaannet „European Economic Forecast Spring 2016“ (Euroopa 2016. aasta kevadine majandusprognoos) (22),

—	võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja konkreetselt selle kestliku arengu eesmärki nr 10, milleks on vähendada ebavõrdsust riikide sees kui ka nende vahel,

—	võttes arvesse ÜRO aruannet „World Social Situation 2007: The Employment Imperative“ (Aruanne sotsiaalse olukorra kohta maailmas 2007. aastal: tööhõive vajadus),

—	võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) 21. mai 2015. aasta aruannet „In It Together: Why Less Inequality Benefits All“ (Kõik ühes paadis: miks on väiksem ebavõrdsus kõigile kasulik),

—	võttes arvesse OECD 19. detsembri 2011. aasta aruannet „Divided We Stand: Why Inequality Keeps Rising“ (Lõhestunud ühiskonnad: miks ebavõrdsus aina suureneb),

—	võttes arvesse OECD 2008. aasta oktoobri aruannet „Growing Unequal?: Income Distribution and Poverty in OECD countries“ (Kas ebavõrdsus suureneb? – Tulujaotus ja vaesus OECD riikides),

—	võttes arvesse Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) 17. veebruari 2014. aasta aruteludokumenti „Redistribution, Inequality and Growth“ (Ümberjaotus, ebavõrdsus ja majanduskasv) (23),

—	võttes arvesse IMFi 8. aprilli 2011. aasta aruteludokumenti „Inequality and Unsustainable Growth: Two Sides of the Same Coin?“ (Ebavõrdsus ja jätkusuutmatu majanduskasv: ühe mündi kaks poolt?) (24),

—

võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 3. juuni 2013. aasta väljaannet „World of Work Report 2013: Repairing the economic and social fabric“ (Töömaailma aruanne 2013: majandus- ja sotsiaalstruktuuri parandamine) ja selle peatükki pealkirjaga „Snapshot of the United States“ (Praegune olukord Ameerika Ühendriikides),

—

võttes arvesse aruannet, mille avaldas 2014. aasta septembris University College London tervisealast võrdsust soodustavaid tegureid käsitleva projekti „DRIVERS For Health Equity“ raames ja mis kannab pealkirja „Final Scientific Report: Social Inequalities in early childhood health and development: a European-wide systematic review“ (Teaduslik lõpparuanne: sotsiaalne ebavõrdsus väikelaste tervise ja arengu valdkonnas: üleeuroopaline süstemaatiline ülevaade),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni muudatusettepanekutena esitatud seisukohta (A8-0340/2017),

arvestades, et võrdsus ja õiglus moodustavad Euroopa väärtuste lahutamatu osa ning Euroopa sotsiaalse mudeli, Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nurgakivi; arvestades, et nii liikmesriikide kui ka ELi eesmärgid hõlmavad tööhõive edendamist, pidades silmas kestvat kõrget tööhõivet ja tööturult väljatõrjumise tõkestamist;

B.	arvestades, et ebavõrdsus võib õõnestada sotsiaalset usaldust ja vähendada toetust demokraatlikele institutsioonidele; arvestades, et ebavõrdsuse vastu võitlemise meetmeid tuleb tõhustada majanduslikust, sotsiaalsest ja piirkondlikust seisukohast, et edendada liidus ühtlast arengut;

C.	arvestades, et ebavõrdsus osutab nii üksikisikute palgalõhele kui ka üksikisikute võimaluste vähenemisele, mis takistab nende võimete ja oskuste võimalikku parandamist ning piirab nende arengut ja seetõttu ka nende võimalikku panust ühiskonda;

D.	arvestades, et nõudluse vähenemine on tingitud üle kümne aasta euroalal valitsenud majandus- ja finantskriisist;

arvestades, et ebavõrdsus ja töötus pärsivad tegelikku nõudlust, takistavad innovatsiooni ja võivad suurendada ebakindlust finantsvaldkonnas; arvestades, et suur ja järjest kasvav ebavõrdsus ei takista ainult vaesuse kaotamiseks tehtavaid edusamme, vaid takistab ka sotsiaalse kaasatuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamiseks tehtavaid jõupingutusi;

F.	arvestades, et ebavõrdsusevastane võitlus võib hoogustada töökohtade loomist ja majanduskasvu ning samal ajal vähendada vaesust; arvestades, et 2015. aastal oli ELis vaesuse ohus 47,5 % kõigist töötutest (25);

arvestades, et niisugused rahvusvahelised institutsioonid nagu IMF (26) ja OECD (27) on arvamusel, et ebavõrdsus õõnestab majanduskasvu ja kvaliteetsete töökohtade loomist (28), ning nad on ka märkinud, et ülemääraselt suure ja kasvava ebavõrdsusega kaasnevad otsesed sotsiaalsed kulud ning et see takistab sotsiaalset liikuvust ja võib pidurdada ka jätkusuutlikku majanduskasvu nii praegu kui ka tulevikus;

arvestades, et üks strateegia „Euroopa 2020“ viiest eesmärgist on vähendada vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses või nende ohus elavate inimeste arvu vähemalt 20 miljoni võrra, st 115,9 miljonilt 2008. aastal maksimaalselt 95,9 miljonini 2020. aastal; arvestades, et 2015. aastal elas vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus 117,6 miljonit inimest, ületades 2008. aasta näitajat 1,7 miljoni võrra; arvestades, et 2012. aastal elas ELis vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus 32,2 miljonit puudega inimest; arvestades, et 2013. aastal elas ELi 28 liikmesriigis 26,5 miljonit last vaesusesse või sotsiaalsesse tõrjutusse sattumise ohus; arvestades, et vaesuse või tõrjutuse ohus elava elanikkonna osakaal on endiselt lubamatult suur (23,7 %) ning et see näitaja on teatavates liikmesriikides jätkuvalt väga kõrge; arvestades, et lisaks on kütteostuvõimetus ikka veel nii suur, et 11 % ELi elanikkonnast, kes on sellest mõjutatud, satuvad majanduslikult ebasoodsate olude nõiaringi (29);

arvestades, et kriisist tingitud ebavõrdsuse suurenemine on mõjutanud eelkõige naisi, süvendades naiste vaesust ja tõrjudes neid aina rohkem tööturult välja; arvestades, et naiste osalemist tööturul tuleks suurendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust käsitlevate kehtivate ja täiendavate õigusaktide tõhusa rakendamisega ning praeguse poliitikaraamistiku parandamisega, et tugevdada töö- ja eraelu tasakaalu;

arvestades, et naiste ja meeste suuremal võrdõiguslikkusel on positiivne seos tugevama majanduskasvu, kaasatuse, töökohtade loomise ja ettevõtluse õitsenguga; arvestades, et kutsealase ebavõrdsuse vähendamine aitab saavutada võrdset kohtlemist ning ühtlasi tagada tööturu tõhususe ja konkurentsivõime;

K.	arvestades, et OECD on märkinud, et ebavõrdsuse vähendamine Gini koefitsiendi ühe punkti võrra tähendab järgmise viie aasta jooksul kumulatiivselt 0,8 % võrra suuremat majanduskasvu (30);

arvestades, et Eurofoundi andmetel tähendab ebatüüpiline töö töösuhet, mis ei vasta standardile ehk „tüüpilisele“ mudelile – täisajaga, regulaarsele, tähtajatule pikaajalisele töösuhtele ühe tööandjaga; arvestades, et ILO teatel kuuluvad mittestandardse tööhõive üldmõiste alla mitmesugused standardsest erinevad töösuhted, näiteks ajutine või osalise tööajaga töö, töö väljakutse alusel, ajutine töö rendilepingu alusel ja muud mitmepoolsed töösuhted, samuti varjatud tööhõive ja sõltuvas töösuhtes oleva füüsilisest isikust ettevõtja töö;

arvestades, et ebavõrdsuse suurenemist seostatakse sotsiaalse liikuvuse ja inimeste võimekuse vähenemisega ning põhiõiguste ja -vabaduste piirangutega; arvestades, et Eurofoundi 2017. aasta aruandes sotsiaalse liikuvuse kohta ELis (31) tuuakse tõendeid selle kohta, et paljudes liikmesriikides määrab inimese sotsiaalne taust endiselt tema võimalused elus;

arvestades, et liikmesriikide majanduskasv sõltub mitmesugustest teguritest; arvestades, et ebavõrdsuse kasv võib majanduskasvu pidurdada; arvestades, et IMF täheldas ülemaailmsel tasandil pöördvõrdelist seost elanikkonna rikkaima 20 % sissetuleku osakaalu ja majanduskasvu vahel, mille kohaselt elanikkonna rikkaima 20 % sissetuleku osakaalu suurenemine ühe protsendipunkti võrra vähendab järgmise viie aasta jooksul SKP tegelikku kasvu 0,08 protsendipunkti võrra; arvestades, et seevastu elanikkonna vaeseima 20 % sissetuleku osakaalu samaväärne kasv seondub 0,38 protsendipunkti võrra suurema majanduskasvuga;

arvestades, et ebavõrdsus on mitmetahuline nähtus, mis ei piirdu rahaküsimustega, vaid puudutab ka inimestele kättesaadavate võimaluste erinevusi sõltuvalt näiteks nende soost, etnilisest päritolust, puudest, seksuaalsetest eelistustest, geograafilisest asukohast või vanusest; arvestades, et kuhjuvad ebavõrdsuse ilmingud töö saamisel ja töötamisel ohustavad inimese tervist, heaolu ja rahalisi võimalusi ning selle tulemuseks võib olla madal tööviljakus;

arvestades, et sotsiaalkaitse ebaühtlast jagunemist on analüüsitud Eurofoundi aruandes „Uued tööhõivevormid“ (32), milles muu hulgas vaadeldakse neist vormidest sotsiaalkaitse seisukohalt kõige problemaatilisemat ehk juhutööd, ning tuuakse näiteid õigusaktidest, millega juhutöölised tahtlikult kõrvale jäetakse, ja teistest, millega püütakse neid hõlmata, enamasti sissetulekulävenditel põhinevate hüvitiste abil; arvestades, et vautšerite süsteem tööl ja töötajate strateegiline jagamine on näited mittestandardsest tööst, millega püütakse käsitleda ebapiisavat sotsiaalkaitset juhutöö või osalise tööajaga töö korral;

arvestades, et ebavõrdsemate sissetulekutega ühiskondades esineb suuremal määral tervisehädasid ja vägivalda, matemaatika tundmine ja lugemisoskus on halvem, rasvunute ja vangis istuvate inimeste osakaal on suurem ning toimub rohkem tahtlikke tapmisi (33); arvestades, et võrdsemates ühiskondades on riigi sotsiaalkulutused väiksemad;

arvestades, et kogu elutsüklit hõlmav ebavõrdus kajastub vanaduses erinevusena sellistes näitajates nagu eeldatavad tervena elatavad eluaastad, vanadusvaesus ja ligi 40 % suurune sooline pensionilõhe; arvestades, et vaesuse kaotamise Euroopa strateegiad on vajalikud kestliku arengu saavutamiseks kõigi jaoks;

S.	arvestades, et majanduslik kindlustatus on inimeste eneseteostuse oluline tegur;

arvestades, et 5. oktoobril 2015. aastal võttis nõukogu vastu järeldused aruande kohta pealkirjaga „Pensionide piisavust käsitlev 2015. aasta aruanne. Vanemaealiste inimeste sissetulekute piisavus ELis nüüd ja tulevikus“, milles peetakse oluliseks, et riiklik või muu sotsiaalkaitsekava sisaldaks piisavaid tagatisi naiste ja meeste jaoks, kelle tööhõivevõimalused ei võimalda või ei võimaldanud neil koguda piisavaid pensioniõigusi, ning lisatakse, et sellisteks tagatisteks on eelkõige vanemaealiste isikute miinimumpensionid või muud miinimumsissetuleku tagatised (34);

U.	arvestades, et tulevaste sotsiaalsete erinevuste ja ebavõrdsuse suurenemise peamine põhjus on riikliku hariduse ebapiisav rahastamine;

arvestades, et aastatel 2005–2015 tõusis Gini koefitsient ELis 30,6-lt 31-le ning 20 % kõige rikkamate ja 20 % kõige vaesemate elanike sissetulekute ebavõrdsus suurenes 4,7-lt 5,2-ni; arvestades, et inimeste hulk, keda ähvardab rahaline vaesus, on tihedalt seotud sissetulekute ebavõrdsusega ning et rahaline vaesus on alates 2005. aastast pidevalt kasvanud; arvestades, et aastatel 2008–2014 suurenes mitmetes liikmesriikides kodumajapidamiste netotulude ebavõrdsus (35);

W.	arvestades, majanduskasvu ebaühtlus nii liikmesriikidevahelises võrdluses kui ka liikmesriikide siseselt põhjustab liidus majanduse tasakaaluhälbeid; arvestades, et sellised äärmiselt ebaühtlased majandusarengud on tekitanud tavalisest suurema töötuse ja vaesuse saarekesi;

arvestades, et üleilmse ebavõrdsuse areng on kooskõlas ebavõrdsuse pideva suurenemisega arenenud riikides alates 1980. aastatest, mil OECD andmetel (36) on ebavõrdsus kasvanud, majandustsüklitest sõltumata (mõningate eranditega), tõstes Gini koefitsienti aastatel 1980–2013 kolme punkti võrra – 0,29-lt 0,32 punktini, mis tähendab viimastel kümnenditel 10 % suurust kasvu;

arvestades, et ebavõrdsuse taset mõjutavad küll paljud tegurid, kuid institutsioonide ja poliitiliste sekkumiste algatajate ülesanne on tegeleda sellega konkreetselt struktuursel tasandil; arvestades, et ELis on puudus investeeringutest ning avaliku ja erasektori investeeringutel on, tänu tööhõive suurendamisele, ebavõrdsuse vähendamisel keskne tähtsus; arvestades, et struktuurseid puudusi tuleb nõuetekohaselt käsitleda; arvestades, et eeldatavasti ajakohastatakse Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI), et aidata vähendada investeeringute puudujääki;

Z.	arvestades, et ebavõrdsuse arengusuundumused ei pruugi kokku langeda suundumustega vaesuse sellistes absoluutsetes ja äärmuslikes vormides nagu kodutus;

AA.

arvestades, et säästliku ja alalise eluaseme jaoks piisava toetuse ja rahastamise tagamine on oluline selleks, et saada juurdepääs tööturule, haridusele ja tervishoiule ning tugevdada integratsiooni ja kohaliku kogukonna heakskiitu; arvestades, et integratsiooni ja ebavõrdsuse vähendamise toetamisel on oluline osa linnapiirkondade elamisväärsuse tagamisel ja võitlusel segregatsiooni vastu;

AB.	arvestades, et Eurostati andmetel oli vaesusriski määr ELis 2015. aastal 24,4 % ning laste puhul 26,9 %;

AC.	arvestades, et kriis avaldab naistele ebaproportsionaalselt suurt mõju, ning arvestades, et keskkonnahoidlikud töökohad on osutunud kriisi suhtes teistest vastupidavamaks;

AD.	arvestades, et naisi ohustab vaesus ja ebakindlus rohkem;

Euroopa tegevuspoliitika kooskõlastamine võitluseks ebavõrdsuse vastu

kinnitab, et ebavõrdsus ohustab Euroopa projekti tulevikku, kahandab selle legitiimsust ja võib vähendada ELi kui sotsiaalse progressi (üks liidu edasiarendamist vajavaid mõõtmeid) edendaja usaldusväärsust; tuletab meelde, et praeguse ebavõrdsuse kahjulik mõju seisneb poliitilise ja sotsiaalse stabiilsuse õõnestamises; rõhutab, et edasise integratsiooni mootoriks peab jätkuvalt olema kõrgemale tasandile lähenemine ja kõigi Euroopa kodanike elujärje parandamine;

on kindlalt veendunud, et ebavõrdsuse vähendamine peab olema üks peamisi Euroopa tasandi prioriteete, mitte ainult vaesusega võitlemiseks või lähenemise edendamiseks, vaid see on ka majanduse taastumise, kvaliteetsete töökohtade loomise, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja ühise jõukuse eeltingimus;

juhib tähelepanu asjaolule, et ebavõrdsuse vähendamine on tähtis õiglasema ja stabiilsema demokraatia edendamiseks, topeltstandarditeta võrdse kohtlemise tagamiseks, populismi, äärmusluse ja võõraviha väljatõrjumiseks ning selle tagamiseks, et Euroopa Liidu projekti võtaksid omaks kõik selle kodanikud;

tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde, et Euroopa Liit peab täitma oma aluslepingute järgseid kohustusi edendada oma rahvaste hüvangut, täistööhõivet ja sotsiaalset progressi, sotsiaalset õiglust ja sotsiaalkaitset, naiste ja meeste võrdõiguslikkust, erineva sotsiaalmajandusliku taustaga kodanike võrdsust, põlvkondadevahelist solidaarsust, lapse õiguste kaitset ning kõigi kaitset vajavate või tõrjutud inimeste kaasamist;

palub komisjonil ja liikmesriikidel vastavalt nende pädevustele hinnata majanduspoliitika koordineerimist ja selle tulemusi, võttes arvesse sotsiaalset progressi ja sotsiaalse õigluse arengut ELis; märgib, et ei nende eesmärkide saavutamist ega ka ebavõrdsuse vähendamist ei ole seatud Euroopa poolaasta prioriteediks; nõuab komisjonilt poliitika koordineerimise protsessi täiustamist, et paremini jälgida, tõkestada ja muuta negatiivseid suundumusi, mis võivad suurendada ebavõrdsust ja nõrgendada sotsiaalset progressi või kahjustada sotsiaalset õiglust, kehtestades selleks vajaduse korral ennetus- ja parandusmeetmed; on veendunud vajaduses kaaluda konkreetseid majandusliku ebavõrdsuse vastaseid poliitikameetmeid ja vajaduse korral hõlmata need Euroopa poolaastasse;

on veendunud, et mõnel juhul tuleb sotsiaalsed meetmed lugeda leevendusmeetmeteks ning täiendada neid majanduspoliitika ja sotsiaalselt vastutustundlike struktuurireformidega, et saavutada positiivne, pikaajaline ja kestlik majanduskasv ning keskmises ja pikas perspektiivis ebavõrdsuse kasvu suundumust struktuurselt vähendada;

nõuab tungivalt, et komisjon Euroopa poolaasta raames ning liikmesriikide pädevust riivamata paremini hindaks tasakaaluhälbeid tulude ja jõukuse jagunemisel, sealjuures koostaks tasakaaluhälvete avastamise korral nende kohta põhjalikud aruanded, kuna see võib aidata siduda majanduslikku kooskõlastamist sotsiaalsete ja tööhõivenäitajatega; palub komisjonil anda täpne ja ajakohastatud ülevaade liikmesriikide vahelistest ja riikidesisestest sissetulekute ja jõukuse, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja sotsiaalse kaasatuse erinevustest ning põhjendada oma ettepanekuid ja poliitiliste otsuste tegemiseks antavaid soovitusi usaldusväärsete ja põhjalike andmetega; palub komisjonil uurida, millised võiksid olla kõige täpsemad majandusliku ebavõrdsuse näitajad (Gini koefitsient, Palma indeksid, Theili indeks, palgaosa, alampalga suhe SKPsse ühe elaniku kohta või alampalga ja keskmise palga suhe jne), ning jälgida ebavõrdsuste kujunemist, võttes seejuures arvesse ka üldist konkurentsivõimet ja kõigi tegurite tootlikkust;

märgib, et piirkondades, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised olud, näiteks väga hõredalt asustatud põhjapoolseimates piirkondades, saartel, piiriülestel ja mäestikualadel, millele on osutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 174, ning kaugetes ja vähenenud rahvastikuga piirkondades on avalikele teenustele, nagu tervishoid ja haridus, raskem juurdepääsu tagada, mistõttu on selliste teenuste osutamine avaliku sektori jaoks sageli kallim ja need, kes teenust vajavad, peavad sõitma kaugemale;

kordab, et territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamiseks tuleb teha investeeringuid, et piirkondades, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised olud, oleks suuremad võimalused tegeleda ettevõtlusega, ja eelkõige tuleb lairibaühendus kättesaadavaks teha;

10.

nõuab, et komisjon soodustaks liikmesriikide ja piirkondade sotsiaalsete ja majanduslike vajaduste täitmiseks seda, et liikmesriigid hakkaksid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde ning Euroopa strateegiliste investeeringute fondi sihipärasemalt ja strateegilisemalt kasutama ning teeksid sotsiaalkaitsesse, teenustesse ja taristutesse mahukaid investeeringuid;

11.

kordab, et nõuab, et Euroopa integratsiooni järgmises etapis loodaks tõeline Euroopa sotsiaalõiguste sammas, millega toetada kõikide riikide liikumist parimate näitajate poole, võttes arvesse aluslepingutes kehtestatud pädevusvaldkondade jagunemist ning toetudes sisukamale ja õiglasemale majandus- ja rahaliidu sotsiaalsele mõõtmele;

12.

palub komisjonil teha liikmesriikidega tihedamat koostööd, et saavutada kõik strateegia „Euroopa 2020“ eesmärgid, sh vähendada vaeste ja sotsiaalselt tõrjutute arvu 20 miljoni inimese võrra, ning viia strateegia „Euroopa 2020“ kohaldamisala kooskõlla kestliku arengu tegevuskavaga 2030, st lisada strateegia eesmärkide hulka võitlus ebavõrdsuse ja äärmise vaesuse vastu; palub komisjonil ka edaspidi hoolikalt jälgida, kuidas strateegia „Euroopa 2020“ eesmärke täidetakse, ja võtta, ka Euroopa poolaasta menetluses ja riigipõhistes soovitustes, arvesse tulemustabelit, mille Eurostat on Euroopa 2020. aasta põhinäitajate kohta koostanud;

13.

tuletab meelde, et liikmesriigid vastutavad oma sotsiaalpoliitika eest, mida tuleb toetada ja täiendada Euroopa tasandi meetmetega, eelkõige ise, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama pingutusi, millega vähendada erineva sissetulekuga inimeste vahel ebavõrdsust, ja soodustama asjakohast meetmeraamistikku, millega tagada muu hulgas kõigile inimväärsed töötingimused, riiklik haridus, tervishoid, pensionid, otstarbekas avalik taristu ja piisavad sotsiaalteenused, ning innustama looma võrdseid võimalusi; rõhutab, et nimetatud raamistiku abil peaks olema võimalik sotsiaalses mõttes paremale järjele jõuda;

14.

rõhutab, et liidu eelarve abil tuleks tagada, et ebavõrdsuse vähendamiseks ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamiseks võetakse vajalikke meetmeid;

15.

rõhutab põhiõiguste ülimuslikkust; rõhutab, et tööõigusel ja rangetel sotsiaalnormidel on majanduse tasakaalustamises, sissetulekute toetamises ja investeerimissuutlikkuse soodustamises väga tähtis osa; tuletab meelde, et ELi põhiõiguste hartas sätestatud sotsiaalseid õigusi tuleb austada, see puudutab ka ametiühingute õigusi ja vabadusi ning kollektiivläbirääkimiste pidamise õigust, ja töötajaid tuleb kohelda võrdselt;

16.

märgib, et tuleb arvestada sellega, kui tähtsaks muutuvad tulevikus valdkondlikud meetmed, ja mis puutub eelkõige vajadusse arendada siseturgu edasi ja kehtestada nii Euroopa kui ka riikide tasandil investeerimispoliitika (mis hõlmab suuri taristuid, tervishoidu, haridust) ning kõigi energiapoliitika aspektide kujundamisse, tuleb võtta arvesse, milliseid võimalusi annavad valdkondlikud meetmed võrdsete võimaluste tagamisel majanduslikus, sotsiaalses ja territoriaalses mõttes; palub komisjonil teha liikmesriikidega koostööd, et töötada töökohtade loomise, ettevõtluse ja uuendustegevuse jaoks välja terviklikud strateegiad, mille alusel teha strateegilisi investeeringuid keskkonnahoidlikesse töökohtadesse, sotsiaal-, tervishoiu- ja hoolekandeteenuste sektorisse ning sotsiaalmajandusse, mille tööhõivepotentsiaal on kasutamata;

Meetmed, millega soodustatakse inimväärsete töökohtade loomist ja kvaliteetseid töökohti

17.

väljendab muret selle pärast, et pärast kriisi on ebavõrdsus ELis suurenenud, mis on olnud suuresti tingitud tööpuuduse suurenemisest; on seisukohal, et tööpuudus on üks ebavõrdsuse põhjuseid ning inimväärsete töökohtade loomise ja kvaliteetsete töökohtade meetmed, mida võetakse just peamistes tööpuudusega valdkondades, võiksid aidata alumises kvintiilis olevate leibkondade sissetulekut suurendada;

18.

kutsub komisjoni üles lisama kirjaliku tõendi direktiivi eelseisva läbivaatamise raames sellesse sätted, millega lõpetatakse diskrimineerimine lepingujärgse seisundi alusel ja tagatakse igale töötajale õiglased töötingimused kooskõlas ILO inimväärse töö standarditega;

19.

rõhutab peale selle, et suure tööpuuduse tagajärjel võidakse vähendada töötasu ja mõnel juhul võib see halvendada töö- ja sotsiaalseid tingimusi; rõhutab, et võitlus tööpuuduse vastu on küll vajalik, kuid ebavõrdsuse vähendamiseks sellest ei piisa;

20.

palub komisjonil teha ettepaneku, et rahasummat, mis on 2017.–2020. aastal ettenähtud noorte tööhõive algatusele, suurendataks, ja tagada, et alla 30-aastaste noorteni jõutaks paremini; palub, et komisjon aitaks noortegarantiid paremini rakendada ja pööraks selleks suuremat tähelepanu kaitsetuimatele noortele, kel on sageli keerulised vajadused, võttes arvesse asjaolusid, mis on toodud noortegarantii kasutamist puudutavas Euroopa Kontrollikoja hiljutises aruandes, ning tagades, et rakendamine ja hindamine oleks täpne ja läbipaistev;

21.

rõhutab, et noori, kes noortegarantii / noorte tööhõive algatuse alt lahkuvad, tuleb rohkem toetada, et nad jääksid tööturule kauaks ja osaleksid seal aktiivselt; palub komisjonil analüüsida, kas noorte tööhõive algatust saaks – ka riikides, kus noortega seotud meetmeid on hästi rakendatud – veel paindlikumaks muuta, lisades sellesse süsteemid, millega kaitstakse noori, kes siirduvad koolist, sh ülikoolist tööle, sest nii oleks võimalik pakkuda noortele samasugust kaitset, mille tagavad Euroopa kohustuslikud sotsiaalkindlustussüsteemid, kuid mille alla noored ei kuulu;

22.

rõhutab, et liikmesriigid ei tohi jätta selliste programmide nagu noortegarantii ja noorte tööhõive algatus tõttu tegemata pingutusi, mida nad peavad noorte tööpuudusega võitlemiseks ja tööturul püsimiseks ise tegema; tunnistab, et ebavõrdsuse kaotamisel on määrav tegur kvaliteetne ja kättesaadav haridus; nõuab seetõttu, et riiklikku haridusse ja pidevõppesse investeeritaks rohkem;

23.

palub, et komisjon ja liikmesriigid pööraksid suurt tähelepanu sellele, et maa- ja vähearenenud piirkondades tuleb soodustada keskkonnahoidlikke töökohti ja suurendada tööhõivet ning need piirkonnad tuleb teha naiste jaoks huvipakkuvamaks;

24.

palub, et komisjon tagaks Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa poolaasta menetluse kaudu ning liikmesriigid oma riikliku reformikava kaudu, et meetmed, mis on toodud soovituses, mille nõukogu on andnud pikaajaliste töötute tööturule integreerimise kohta, viidaks riikide tasandil täielikult ellu;

25.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles täiendama majandus- ja rahaliitu tervikliku Euroopa tööturu ja ulatusliku sotsiaalkaitsega; usub, et Euroopa majandus- ja rahaliidu edu jaoks on vaja hästitoimivaid tööturge ning koordineeritud ja tugevaid hoolekandesüsteeme, mis kuuluvad laiemasse protsessi, milles riigid liiguvad ühiselt parimate näitajate poole ja mille eesmärk on saavutada majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus; palub komisjonil sellega seoses uurida, kuidas saab EL tagatud riiklikke tööhõiveprogramme riikide tasandil toetada ja edendada;

26.

palub liikmesriikidel tagada, et haridus ja koolitus oleksid kõikjal ELis tööturu vajadustega paremini kooskõlas, parandades selleks liikuvusvõimalusi, töölevõtmis- ja koolitusstrateegiad – eriti töökohas toimuva koolituse ja sihipäraste investeeringute abil, mis hoogustavad töökohtade loomist ja suurendavad tööjõunõudlust; tuletab meelde, et üks hea võimalus, millega tuua inimesed uuesti tööturule, võidelda pikaajalise tööpuuduse vastu ning viia oskused ja vabad töökohad paremini vastavusse, on ümberõpe; rõhutab, et oskused tuleb valideerida ning formaalset ja informaalset õpet tuleb tunnustada, sest nii on võimalik omandatud oskusi tööturul väärtustada; rõhutab, et pidevõppevõimalusi tuleks toetada kogu elu jooksul, sealhulgas vanemaealiste hulgas, et nad saaksid ebavõrdsusevastasesse võitluse anda täieliku panuse;

27.

palub komisjonil ja liikmesriikidel teha koostööd, et võidelda diskrimineerimisega töölevõtmisel ja diskrimineerivate töölevõtmismenetlustega, mis takistavad inimestel tööturule siseneda, (muu hulgas) soo, soolise identiteedi või väljendumise, seksuaalse sättumuse, sootunnuste, rahvuse, puuete või vanuse tõttu;

Töö- ja elutingimuste parandamine

28.

väljendab muret selle pärast, et palju on deklareerimata tööd, ebatüüpilisi töölepinguid ja muid mittestandardseid tööhõivevorme, millega võivad kaasneda ebakindlad töötingimused, madalam palk, ärakasutamine ja väiksemad sotsiaalkindlustusmaksed ning mis võib teatavates liikmesriikides ebavõrdsust suurendada; tuletab meelde, et kõikide töötajate kaitsmiseks on vaja asjakohaseid sotsiaalkindlustus- ja sotsiaalkaitsesüsteeme; palub komisjonil ja liikmesriikidel varimajanduse ja deklareerimata töö vastu võitlemiseks rohkem pingutada;

29.

on seisukohal, et töökohtade kvaliteeti tuleb parandada kogu ELis, eriti mis puudutab äraelamist võimaldavat töötasu, töökohakindlust, hariduse ja pidevõppe kättesaadavust ning töötervishoidu ja -ohutust; palub komisjonil toetada kvaliteetsete töökohtade loomise ning ELi üldise konkurentsivõime kohta lisauuringute tegemist, mis põhinevad Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi uurimistööl;

30.

on seisukohal, et teatavad tööhõivevormid, nagu nulltunnilepingud ja tasustamata praktika ei taga inimväärset elatustaset; on veendunud, et praktikantidele ja õpipoistele tuleb võimaluse korral tagada korralikud õpivõimalused ja inimväärsed töötingimused, mittestandardsetele töövormidele tuleb kehtestada piirangud ning nulltunnilepingud, streikivate töötajate asendamiseks renditöötajate kasutamine ja alaliste ülesannete jaoks tähtajaliste töölepingute sõlmimine tuleb keelustada;

31.

märgib, et vabatahtlik osaajatöö võib innustada tööturul osalema teatavasse rühma kuuluvaid inimesi, keda praegu on tööturul liiga vähe, ja sellest võib kasu olla töö ja eraelu ühitamisel;

32.

on kindlalt veendunud, et ebakindlate töökohtade vähendamiseks tuleks teaduslike faktide ja andmete põhjal uurida, kas oleks võimalik luua Euroopa tasandil üksikasjalik ja ühtne töökohtade klassifitseerimise süsteem; on veendunud, et samas asukohas tehtava sama töö eest samasuguse palga maksmise põhimõtte kohaldamine aitab töötajate vahel ebavõrdsust vähendada;

33.

rõhutab, et tuleb põhjalikult analüüsida, millised on üha suureneva automatiseerimise mõju ja aspektid ning millised tagajärjed tekivad, kui õigusaktide kohandamine viibib, mis võib avaldada survet sotsiaalkaitsesüsteemide nõrgestamiseks ja palgalanguseks, mille tõttu kannatavad eelkõige madala ja keskmise kvalifikatsiooniga töötajaid; rõhutab sellega seoses, et sotsiaalkaitsesüsteemid ja palgad tuleb igal juhul hoida piisaval tasemel;

34.

leiab, et uute oskuste tegevuskava peab tagama kõikidele töötajatele taskukohase juurdepääsu elukestvale õppele ning digiteerimise ja alaliste tehnoloogiliste muudatustega kohanemise;

35.

võtab teadmiseks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse Euroopa Liidu piisavat miinimumsissetulekut käsitleva raamdirektiivi kohta, millega tuleks kehtestada ühised eeskirjad ja näitajad ning meetodid selle rakendamise järelevalveks; rõhutab, et võiks kasutada võrdluseelarveid, mis näitavad inimväärse elu kulusid eri eluasemete, leibkondade koosseisu ja vanuse puhul, et hinnata liikmesriikide kehtestatud miinimumsissetuleku kavade piisavust;

36.

on mures mittekasutamise suure määra pärast seal, kus miinimumsissetuleku kavad on olemas, mis toob eile mitmeid olemasolevaid takistusi, nagu koormavad menetlused ja kavades osalemisega seotud häbimärgistamine; on veendunud, et sissetulekutoetuse kavad on olulised, et vältida ebavõrdset majanduslikku arengut, sest nendest toetatakse inimesi enne, kui nad jõuavad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuseni;

37.

rõhutab, kui olulised on sotsiaaldialoog ja kollektiivläbirääkimised palga kindlaksmääramiseks, ning rõhutab, et need hoovad peavad jääma tööturu osapoolte kätte kooskõlas nende autonoomiaga, nagu on sätestatud aluslepingutes; palub komisjonil läbi viia uuringu äraelamist võimaldava töötasu indeksi kohta, et hinnata igas liikmesriigis ja piirkonnas elukallidust ja perekonna põhivajaduste katmiseks vajalikku ligikaudset sissetulekut; rõhutab, et kõikide leibkondade puhul on piisav sissetulek hädavajalik selleks, et võimaldada vaestel töötajatel saavutada majanduslik iseseisvus, säilitades eluaseme ja toiduga kindlustatuse;

38.

rõhutab, et seoses uute eluruumide ehitamise pikaajalise rahastamisega tuleks lisaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele ja EFSI-le kasutada ka teisi avaliku ja erasektori vahendeid, mille abil on võimalik tõhustada riiklike pankade või muude asutuste tegevust taskukohaste eluasemete ja sotsiaalelamumajanduse vallas;

39.

palub komisjonil parandada töötajate töötervishoidu ja -ohutust, muu hulgas jõustades nõuetekohaselt tööaja direktiivi;

40.

tuletab meelde, et kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õigus on ELis põhiõigus ning et Euroopa institutsioonid peavad seda austama, järgima selle põhimõtteid ning edendama selle kohaldamist (37); on seisukohal, et töötajate ja ametiühingute vähenev läbirääkimisjõud ei ole nende eesmärkide saavutamisele kaasa aidanud ning võib olla aeglase palgakasvu ja ebakindla töö leviku üks põhjuseid;

41.

märgib, kui oluline on kaitsta töötajate õigusi ning edendada töötajate läbirääkimisjõudu selliste tööturu struktuurireformide kaudu, mis edendavad jätkusuutlikku majanduskasvu, inimväärsete töökohtade loomist, jagatud heaolu ja sotsiaalset ühtekuuluvust; rõhutab tööturu osapoolte vahelise dialoogi rolli võitluses ebavõrdsuse vastu tööturul; palub liikmesriikidel ja ELil tagada ühinemisõigus ning ametiühingute ja tööandjate ühenduste jõud ja sõltumatus läbirääkimiste igal tasandil;

42.

rõhutab lisaks, kui tähtis on kodanikuühiskonna dialoog ühiskonna eri rühmade, eriti suuremas vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate rühmade esindajatega, kui arutatakse ebavõrdsust puudutavaid küsimusi;

43.

nõuab diskrimineerimisvastast poliitikat, mis etendaks võtmerolli võrdsete tööhõivevõimaluste tagamisel ja sotsiaalse kaasatuse edendamisel; palub liikmesriikidel loobuda diskrimineerimisvastase direktiivi blokeerimisest;

44.

palub liikmesriikidel võtta meetmeid tagamaks, et töökohal tegeletaks muu hulgas sooidentiteedi ja -väljenduse, seksuaalse sättumuse ja sooliste omaduste põhjal diskrimineerimise, ahistamise ja vägivalla probleemidega ning et oleksid olemas selged teatamis- ja ohvrite toetamise mehhanismid ning rikkumiste toimepanijate vastased menetlused;

Heaoluriigi ja sotsiaalkaitse tugevdamine

45.

rõhutab, et paljude riikide sotsiaalkaitse- ja hoolekandesüsteemid on sattunud rahandusliku konsolideerimise tõttu surve alla ning see suurendab sissetulekute ebavõrdsust; usub, et hoolekandesüsteemid peaksid toimima tugivõrguna, aga hõlbustama ka tööturule kaasamist; rõhutab vajadust mitmemõõtmelise lähenemisviisi järele, et saavutada suurem võrdsus ja sotsiaalne ühtekuuluvus, nagu näitab ka horisontaalne sotsiaalklausel (ELi toimimise lepingu artikkel 9), keskendudes liidu poliitika sotsiaalsele mõõtmele ning kohustusele kohaldada sotsiaalse süvalaiendamise põhimõtet kõigi liidu poliitikavaldkondade suhtes;

46.

märgib, et sotsiaalne areng on Euroopa sotsiaalarengu indeksis määratletud kui ühiskonna suutlikkus täita oma kodanike põhivajadusi, luua alus, mis võimaldaks kodanikel ja kogukondadel tõsta ja toetada oma elukvaliteeti ning luua kõigile inimestele tingimused nende täieliku potentsiaali kasutamiseks;

47.

palub liikmesriikidel oma sotsiaalsüsteeme (haridus, tervishoid, pensionid ja üleminek) täiustada, tuginedes kõrgetasemelistele sotsiaalsetele tagatistele, et saavutada inimeste igakülgne kaitse, võttes arvesse uusi sotsiaalseid riske ja haavatavaid rühmi, mis on tekkinud liikmesriikidele osaks saanud rahaliste, majanduslike ja seejärel sotsiaalsete kriiside tõttu;

48.

kutsub liikmesriike üles suurendama investeeringuid kvaliteetsetesse ja taskukohastesse väikelaste haridus- ja hooldusteenustesse, rõhutades, et need investeeringud tasuvad end enamasti ära, eriti ebasoodsas olukorras olevatest peredest pärit laste puhul; palub liikmesriikidel võtta komisjoni toel ja Barcelona eesmärkide kohaselt asjakohaseid meetmeid, et tagada universaalne ja taskukohane juurdepääs kvaliteetsele avalikule haridusteenusele alates varasest east (0–3), sest see on pikas perspektiivis määrava tähtsusega võitluses ebavõrdsuse vastu;

49.

nõuab üldist juurdepääsu taskukohasele eluasemele, et kaitsta haavatavaid leibkondi väljatõstmise ja ülelaenamise eest ning edendada üksikisikutele ja perekondadele uue võimaluse andmise raamistikku Euroopa tasandil;

50.

nõuab, et liikmesriigid tegutseksid praeguses rände- ja pagulaskriisis kiiresti ning tagaksid pagulastele juurdepääsu kiirele keele- ja kultuuriõppele, koolitustele, kvaliteetsele eluasemele, tervishoiule, haridusele, tööturule ja sotsiaalkaitsele, ning tagaksid ametlike ja mitteametlike oskuste ja võimete tunnustamise ning kindlustaksid pagulaste kaasamise ühiskonda;

51.

kinnitab, et kõigile peab olema tagatud riiklik, solidaarsusel põhinev ning piisav vanaduspension; palub komisjonil toetada liikmesriike riiklike ja tööandjapensionisüsteemide tugevdamisel, et tagada piisav ja vaesuspiiri ületav pension ning võimaldada pensionäridel säilitada oma senine elatustase ning elada väärikalt ja sõltumatult; kordab oma nõudmist lisada pensionisüsteemidesse hoolduskrediit, et hüvitada naiste ja meeste lapsehoolduse ja pikaajaliste hoolduskohustuste tõttu kaotatud sissemaksed soolise pensionilõhe vähendamiseks; rõhutab, et kuigi vabatahtlikud pensionikavad võivad olla oluline vahend, mille abil pensione tõsta, jäävad riiklikud solidaarsusel põhinevad pensionisüsteemid kõige tõhusamaks vahendiks, et võidelda vanaduspõlves esineva vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu;

52.

rõhutab, et tagada tuleks puudega inimeste põhiõigused, sealhulgas õigus inimväärsele ja takistusteta tööle, teenustele ja baassissetulekule, mis on kohandatud isiku konkreetsetele vajadustele, inimväärne elatustase ja sotsiaalne kaasatus ning erisätted ärakasutamise ja sunnitöö vastase kaitse kohta;

53.

on seisukohal, et rahvusvaheline kaubandus on olnud majanduskasvu mootor, kuid hüved ei ole alati hästi jaotatud ning seda võib tajuda ebavõrdsuse allikana; palub, et komisjon ja liikmesriigid edendaksid õiglasemaid rahvusvahelise kaubanduse lepinguid, milles peetakse kinni Euroopa tööturu eeskirjadest ja põhilistest ILO konventsioonidest ning samal ajal kaitstakse kvaliteetset tööhõivet ja töötajate õigusi ning tagatakse Euroopa ja riiklikud mehhanismid nende töötajate ja sektorite toetamiseks, kes on kannatanud globaliseerumisest tingitud maailmakaubanduse suundumuste tõttu, muu hulgas Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi abil;

54.

palub komisjonil tagada, et ELi konkurentsipoliitika võimaldaks ausat konkurentsi ning aitaks võidelda kartellide ja sobimatu riigiabi vastu, mis moonutavad hindu ja häirivad siseturu toimimist, pidades silmas tarbijate kaitse tagamist;

Võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu

55.

on seisukohal, et Euroopa Liidus tuleks tagada õigus võrdsetele võimalustele; on mures, et praegust sissetulekute ebavõrdsust, mis puudutab kõiki ELi elanikke, kuid eriti lapsi ja noori, süvendab sageli võrdsuspõhimõtet eirav haridussüsteemide korraldus ning sellel on kahjulikud tagajärjed noorte heaolule ja isiklikule arengule ning seetõttu süvendab see Euroopa noorte, eriti ebapiisavaid vahendeid ja võimalusi omavate noorte madalat enesehinnangut ja vähest sotsiaalset kaasatust;

56.

rõhutab, et haridusel on oluline osa ebavõrdsuse vähendamises, ning kutsub seetõttu liikmesriike üles suurendama jõupingutusi ja investeerima piisavalt, et tagada võrdsed võimalused; kinnitab, kui tähtsad on hariduse üldine kättesaadavus ja õppetoetus kõrgkoolis käivatele noortele; palub komisjonil toetada liikmesriike noorte jaoks sobivate, inimväärsete ja kättesaadavate eluasemete rajamisel, et toetada nende üleminekut;

57.

palub komisjonil ja liikmesriikidel tõhustada vaesuse vastast võitlust, eelkõige laste seas, seades eesmärgiks vähendada laste vaesust lastesse investeerimist käsitleva soovituse kooskõlastatud rakendamise kaudu ning luues lastegarantii kava;

58.

rõhutab lisaks, et mitmed kultuuri- ja spordivaldkonnaga seotud tegevused on olulised sidususe ja sotsiaalse integratsiooni vahendid; tuletab meelde, et nendes valdkondades pakutakse tööhõivevõimalusi kõige ebasoodsamas olukorras olevatele isikutele tänu nn pehmete oskuste õpetamisele;

59.

palub liikmesriikidel täita strateegias „Euroopa 2020“ püstitatud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse riski vähendamise eesmärgid;

60.

peab kodutute arvu kiiret kasvu enamikus ELi liikmesriikides pakiliseks probleemiks; on seisukohal, et kooskõlas sotsiaalõiguste sambas esile toodud põhimõtetega peaks komisjon toetama liikmesriike nende püüdlustes vähendada kodutute arvu kasvutrendi, eesmärgiga kodutus järk-järgult kaotada;

Tõelise soolise tasakaalu saavutamine

61.

märgib, et komisjon reageeris parlamendi üleskutsele parandada ELis elavate ja töötavate naiste ja meeste töö- ja eraelu tasakaalu, esitades ettepaneku võtta vastu direktiiv lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamiseks, et vastata eelseisvate kümnendite nõudmistele; tuletab meelde oma nõudmist, et töötasu ja sotsiaalkaitse peavad olema piisavad, ning rõhutab, et komisjoni esitatud ettepanekud on hea alus, mille põhjal edendada naiste ja meeste töö- ja eraelu tasakaalu ning paindlikku töökorraldust, mis aitab vähendada ebavõrdsust nii tasustatava kui ka tasustamata töö puhul;

62.

rõhutab, et naiste suurem kaasamine tööturule, toetades rohkem naiste ettevõtlust, kaotades lõhe naiste haridustaseme ja nende positsiooni vahel tööturul ning kaitstes meeste ja naiste võrdseid võimalusi palga osas, karjääri edendamisel ning täisajaga töötamisel on olulised tegurid kaasava ja pikaajalise majanduskasvu saavutamiseks, soolise pensionilõhe kaotamiseks, ebavõrdsuse vastu võitlemiseks ja naiste majandusliku sõltumatuse soodustamiseks;

63.

palub komisjonil esitada vajaduse korral algatusi, et kõrvaldada igasugune sooline palgalõhe, kehtestades sanktsioone töökeskustele, kus rikutakse õigust võrdsele kohtlemisele, määrates erinevad palgad ühesugust liiki töökohtadele, sõltuvalt sellest, kas seda tööd teevad peamiselt mehed või naised;

64.

peab kahetsusväärseks, et kuigi kehtivates õigusaktides on sätestatud võrdväärse töö eest mees- ja naistöötajatele võrdse tasu maksmise põhimõte, ei ole sooline palgalõhe ega veelgi suurem sooline pensionilõhe kadunud; palub komisjonil, liikmesriikidel ja tööturu osapooltel tegeleda soolise palga- ja pensionilõhe probleemiga;

65.

on mures vaesuse määra kasvamise pärast, eelkõige naiste seas, ja asjaolu pärast, et vaesus puudutab eriti üksikemasid, noori naisi ja eakaid naisi; märgib, et vaesuse vähenemise 2020. aastaks 20 miljoni inimese võrra saab saavutada soolise aspekti arvestamisel põhineva vaesusevastase poliitikaga ja aktiivse tööturupoliitikaga, mis keskendub peamiselt naiste tööturul osalemise suurendamisele ja toetamisele; märgib, et vaesust mõõdetakse jätkuvalt kogu leibkonna sissetuleku kohta, eeldades, et kõik leibkonna liikmed teenivad sama palju ja jagavad ressursse võrdselt; nõuab individuaalseid õigusi ja arvutusi, mis põhinevad üksikisikute sissetulekutel, et avaldada naiste vaesuse tegelik ulatus;

66.

tuletab meelde, et soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel on oluline roll kvaliteetsetel avalikel teenustel ning maksu- ja toetussüsteemidel, mis motiveeriksid leibkonna teist palgasaajat töötama või rohkem töötama, kuna see võib parandada naiste osalemist tööturul;

67.

kordab oma üleskutset nõukogule tagada, et võetaks kiiresti vastu direktiiv, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas, mis on esimene tähtis samm võrdse esindatuse saavutamisel nii avalikus kui ka erasektoris;

Maksusüsteemide ajakohastamine

68.

palub komisjonil ja liikmesriikidel kaotada ülemäärane isikutevaheline ebavõrdsus, toetades ja soodustades kõige tootlikumat liiki investeeringuid; tuletab meelde, et selle saavutamise eeldus on objektiivne maksupoliitika ning et paljud liikmesriigid vajavad põhjalikku maksureformi; palub komisjonil teostada järelvalvet, nõustada, edendada ning koostada kriteeriumid, pidades silmas Euroopa poolaastat;

69.

palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta tõhusaid meetmeid maksustamise vältimise ja maksupettuste vastu, sest see on oluline majandusliku ebavõrdsuse vähendamiseks ja maksutulude kogumise parandamiseks liikmesriikides;

70.

palub komisjonil ergutada liikmesriike oma maksupoliitikat reformima, et tagada tervishoiu-, elamumajandus-, sotsiaal-, tööhõive- ja haridusteenustele piisav riiklik eelarve; usub, et see peaks hõlmama ka korruptsioonivastast võitlust avalikus halduses ja varalise ebavõrdsuse vähendamist, sealhulgas liigselt koondunud jõukuse ümberjaotamist, sest vastasel juhul süveneb ebavõrdsus paljudes liikmesriikides veelgi; rõhutab ka seda, et on vaja meetmeid sellistes valdkondades nagu majanduse liigne keskendumine finantstegevusele ning maksupoliitika edasine kooskõlastamine ja vajaduse korral ühtlustamine, ning samuti on vaja meetmeid maksuparadiiside, maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemiseks ja deklareerimata töö vähendamiseks, aga ka meetmeid, mis aitaksid optimeerida maksustamise struktuuri ning tööjõu- ja varamaksude osakaalu liikmesriigi maksutulust;

o o

71.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 236 E, 12.8.2011, lk 57.

(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0260.

(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0073.

(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0010.

(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0317.

(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0136.

(7) ELT C 366, 27.10.2017, lk 19.

(8) ELT C 482, 23.12.2016, lk 141.

(9) ELT C 75, 26.2.2016, lk 130.

(10) ELT C 65, 19.2.2016, lk 68.

(11) ELT C 153 E, 31.5.2013, lk 57.

(12) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 77.

(13) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 25.

(14) ELT C 70 E, 8.3.2012, lk 8.

(15) ELT C 9 E, 15.1.2010, lk 11.

(16) ELT C 170, 5.6.2014, lk 23.

(17) ELT C 248, 25.8.2011, lk 130.

(18) ELT C 318, 23.12.2009, lk 52.

(19) ELT C 166, 7.6.2011, lk 18.

(20) http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=13608&langId=en.

(21) Sotsiaalkaitsekomitee arvamus nõukogule, Euroopa Liidu Nõukogu, 6491/11, SOC 124, 15. veebruar 2011.

(22) Euroopa Komisjon, institutsiooni töödokument 025, mai 2016.

(23) Autorid: Jonathan D. Ostry, Andrew Berg ja Charalambos G. Tsangarides.

(24) Autorid: Andrew Berg ja Jonathan D. Ostry.

(25) Eurostat, http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Income_distribution_statistics/et.

(26) IMF (2015), „Causes and Consequences of Income Inequality: A Global Perspective“ (Sissetulekute ebavõrdsuse põhjused ja tagajärjed: ülemaailmne perspektiiv). Aruteludokument SDN/15/13 Washington: Rahvusvaheline Valuutafond. http://www.imf.org/external/pubs/ft/sdn/2015/sdn1513.pdf

(27) OECD (2015) „In It Together: Why Less Inequality Benefits All“ (Kõik ühes paadis: miks on väiksem ebavõrdsus kõigile kasulik), Pariis: OECD Publishing.

(28) IMF (2017), „IMF Working Paper WP 17/76: Inequality Overhang“ (IMFi töödokument WP 17/76 ülemäärase ebavõrdsuse kohta). Autorid: Francesco Grigoli ja Adrian Robles, Washington: Rahvusvaheline Valuutafond.

(29) Eurostat: http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/images/f/f8/People_at_risk_of_poverty_or_social_exclusion%2C_EU-27_and_EU-28%2C_2005-2015.JPG

(30) OECD (2015) „In It Together: Why Less Inequality Benefits All“ (See puudutab meid kõiki: miks vähem ebavõrdsust tuleb kasuks kõigile), lk 67.

(31) Eurofound (2017) „Social mobility in the EU“ (Sotsiaalne liikuvus ELis). Luxembourg, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus.

(32) https://www.eurofound.europa.eu/sites/default/files/ef_publication/ field_ef_document/ef1461en.pdf.

(33) R. Wilkinson ja K. Pickett „Inequality and mental illness“ (Ebavõrdsus ja vaimuhaigused). Ühendkuningriik, Yorki ülikooli terviseuuringute teaduskond. Avaldatud internetis 25. mail 2017; S2215-0366(17)30206-7

(34) Alaliste esindajate komitee (COREPER I) „Piisavad pensionisissetulekud vananevate ühiskondade kontekstis – Nõukogu järelduste eelnõu“, http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-12352-2015-INIT/en/pdf.

(35) Eurofound (2017) „Income inequalities and employment patterns in Europe before and after the Great Recession“ (Sissetulekute ebavõrdsus ja tööhõivesuundumused Euroopas enne ja pärast suurt majanduslangust).

(36) OECD (2015) „In It Together: Why Less Inequality Benefits All“ (Kõik ühes paadis: miks on väiksem ebavõrdsus kõigile kasulik). Pariis, OECD kirjastus.

(37) Kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 51.

4.10.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 356/104

P8_TA(2017)0473

Olukord Jeemenis

Euroopa Parlamendi 30. novembri 2017. aasta resolutsioon olukorra kohta Jeemenis (2017/2849(RSP))

(2018/C 356/16)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Jeemeni kohta, eelkõige 15. juuni 2017. aasta (1) resolutsiooni ja 25. veebruari 2016. aasta (2) resolutsiooni humanitaarolukorra kohta Jeemenis ja 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni olukorra kohta Jeemenis (3),

—	võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 8. oktoobri 2016. aasta avaldust rünnaku kohta Jeemenis, 19. oktoobri 2016. aasta avaldust relvarahu kohta Jeemenis ning 21. novembri 2017. aasta avaldust olukorra kohta Jeemenis,

—	võttes arvesse ELi humanitaarabi ja kriisiohjamise voliniku Christos Stylianidese 11. novembri 2017. aasta avaldust humanitaarolukorra kohta Jeemenis,

—	võttes arvesse nõukogu 3. aprilli 2017. aasta järeldusi olukorra kohta Jeemenis,

—	võttes arvesse oma 28. aprilli 2016. aasta resolutsiooni haiglate ja koolide ründamise kui rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumise kohta (4) ning 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni relvastatud droonide kasutamise kohta (5),

—	võttes arvesse ELi suuniseid rahvusvahelise humanitaariõiguse järgimise edendamiseks,

—	võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone Jeemeni kohta, eelkõige resolutsioone 2342 (2017), 2266 (2016), 2216 (2015), 2201 (2015) ja 2140 (2014),

—	võttes arvesse ÜRO Jeemeni erisaadiku Ismaïl Ould Cheikh Ahmedi 30. jaanuari, 12. juuli, 19. augusti ja 26. oktoobri 2017. aasta avaldusi olukorra kohta Jeemenis,

—	võttes arvesse ÜRO peasekretäri toonase asetäitja humanitaarküsimustes Stephen O’Brieni 12. juuli 2017. aasta avaldust ÜRO Julgeolekunõukogule,

—	võttes arvesse Maailma Toiduprogrammi (WFP), ÜRO Lastefondi (UNICEF) ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 16. novembri 2017. aasta ühisavaldust, milles nõutakse Jeemeni vastu kehtestatud humanitaarabi blokaadi viivitamatut lõpetamist,

—	võttes arvesse ÜRO 25. aprilli 2017. aasta kõrgetasemelist rahastajate konverentsi Jeemeni humanitaarkriisi leevendamiseks, mille käigus lubati 2017. aasta 2,1 miljardi USA dollari suuruse rahastamispuudujäägi katmiseks anda 1,1 miljardit USA dollarit,

—	võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 2017. aasta septembri otsust uurida kõiki konflikti käigus Jeemenis väidetavalt toime pandud inimõiguste rikkumisi,

—	võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu eesistuja 15. juuni 2017. aasta üleskutset Jeemeni osapooltele püüda konflikti lahendada konstruktiivselt ja heas usus, ning 9. augusti 2017. aasta avaldust näljaohu kohta Jeemenis,

—	võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

arvestades, et ÜRO vahendatud läbirääkimiste eri voorud ei ole veel viinud märkimisväärsete edusammudeni Jeemeni olukorra poliitilise lahenduse suunas; arvestades, et konflikti osalised ning nende piirkondlikud ja rahvusvahelised toetajad, sealhulgas Saudi Araabia ja Iraan, ei ole suutnud saavutada relvarahukokkulepet või muud lahendust ning võitlus ja valimatu pommitamine jätkuvad endises ulatuses; arvestades, et kumbki pool ei ole saavutanud sõjalist võitu ega saavuta seda ilmselt ka tulevikus; arvestades, et ELi ja kogu rahvusvahelise kogukonna tähtsaim eesmärk peaks olema leida ÜRO Jeemeni rahualgatuse raames konfliktile poliitiline lahendus;

arvestades, et humanitaarolukord Jeemenis on jätkuvalt katastroofiline; arvestades, et ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) kuulutas Jeemeni olukorra maailma suurimaks toiduga kindlustatusega seotud hädaolukorraks; arvestades, et ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (OCHA) andmetel vajab Jeemenis abi ja eelkõige toiduabi 20,7 miljonit inimest, kellest 7 miljonit seisab silmitsi toiduga kindlustatusega seotud hädaolukorraga; arvestades, et 2,2 miljonit last kannatab tõsise akuutse alatoitumuse all ja iga kümne minuti järel sureb üks laps põhjustel, mida oleks võimalik ennetada; arvestades, et riigisiseseid põgenikke on 2,9 miljonit ja tagasipöördujaid üks miljon;

arvestades, et ÜRO andmetel on alates sellest, kui Saudi Araabia juhitav koalitsioon 2015. aasta märtsis Jeemeni kodusõtta sekkus, saanud õhurünnakutes ja maapealsetes kokkupõrgetes surma üle 8 000 inimese, kellest 60 % on tsiviilisikud, ning vigastada üle 50 000 inimese; arvestades, et maa- ja õhulahingute tõttu ei saanud ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo välivaatlejad hukkunud tsiviilisikute arvu kontrollimiseks kohale minna; arvestades, et seetõttu kajastavad siin toodud numbrid ainult ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo poolt tõendatud ja kinnitatud hukkunute ja vigastatute arvu;

D.	arvestades, et haavatavad rühmad, naised ja lapsed on jätkuvast sõjategevusest ja humanitaarkriisist eriti mõjutatud; arvestades, et hukkunud tsiviilisikute arv üha kasvab;

E.	arvestades, et organisatsiooni Save the Children andmetel sureb Jeemenis iga päev 130 last; arvestades, et vähemalt 1,8 miljonit last on pidanud kooli pooleli jätma lisaks neile 1,6 miljonile, kes ei õppinud koolis juba enne konflikti algust;

F.	arvestades, et Maailma Terviseorganisatsiooni teatel on enam kui pooled kõigist tervishoiurajatistest purustuste, hävimise või rahapuuduse tõttu suletud ning meditsiinitarvetest on tõsine puudus; arvestades, et 30 000 hädavajalikule tervishoiutöötajale ei ole rohkem kui aasta jooksul palka makstud;

arvestades, et taristu hävitamine ja avalike teenuste katkemine on soodustanud kooleraepideemia puhkemist; arvestades, et 2. novembril 2017 teatas OCHA, et alates 27. aprillist 2017 on teatatud peaaegu 895 000 arvatavast koolerajuhtumist ning sellega seotud peaaegu 2 200 surmajuhtumist; arvestades, et üle poole arvatavatest juhtumitest on seotud lastega; arvestades, et tegelikku koolerajuhtumite arvu on raske täpselt kindlaks teha, kuna juurdepääs paljudesse piirkondadesse on piiratud ja paljud nakkuskahtlusega isikud saavad ravi enne lõpliku diagnoosi panemist;

arvestades, et ligi 90 % riigi põhitoiduainetest imporditakse; arvestades, et ühepoolsete sunnimeetmete negatiivse mõju valdkonna ÜRO eriraportöör on juba varem rõhutanud, et koalitsioonivägede poolt Jeemenile kehtestatud õhu- ja mereblokaad on olnud jätkuva humanitaarkatastroofi üks peamisi põhjusi; arvestades, et blokaadi tõttu on piiratud ja häiritud toidu, kütuse ja meditsiinitarvete eksport ja import ning humanitaarabi andmine; arvestades, et põhjendamatud viivitused laevade Jeemeni sadamatesse sisenemisel ja/või koguni sisenemise keelamine kujutab endast vastavalt rahvusvahelisele õigusele ebaseaduslikku ühepoolset sunnimeedet;

arvestades, et Jeemeni humanitaarolukorda halvendas veelgi Saudi Araabia juhitava koalitsiooni 6. novembril 2017 kehtestatud Jeemeni maa-, mere- ja õhupiiri blokaad; arvestades, et Adeni meresadam ja al-Wadea piiripunkt Saudi Araabia ja Jeemeni piiril on uuesti avatud; arvestades, et al-Hudaida ja Saleefi sadamad, nagu ka Sanaa lennujaam, mille al-Houthi mässulised 2015. aasta märtsis enda kontrolli alla võtsid ja mille kaudu siseneb Jeemenisse ligikaudu 80 % impordist, sealhulgas kommerts- ja humanitaarkaubad, on siiski endiselt blokaadi all; arvestades abiorganisatsioonide hoiatusi, et kui blokaadi ei lõpetata, ootab Jeemenit ees viimaste kümnendite suurim näljahäda, mis nõuab miljoneid ohvreid;

J.	arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2216 sätestatakse sõnaselgelt, et sanktsioonide komitee määratleb isikud, kes takistavad humanitaarabi toimetamist Jeemenisse;

arvestades, et koalitsiooni juhitavad õhurünnakud Sanaas ja selle ümbruses on viimastel nädalatel hoogustunud, mille tagajärjel on hukkunud tsiviilisikuid ja hävinud taristu; arvestades, et süüdistuste kohaselt on kümnetes Saudi Araabia juhitud õhurünnakutes valimatult ja sõjaseaduste vastaselt tapetud ja haavatud tsiviilisikuid ning seejuures kasutatud ka rahvusvaheliselt keelustatud kobarlahingumoona; arvestades, et al-Houthi mässulised tulistasid 4. novembril 2017 Ar-Riyādhi peamist rahvusvahelist tsiviillennujaama ballistiliste rakettidega; arvestades, et sellel aastal on Saudi Araabia territooriumile tulistatud veel kümneid rakette; arvestades, et sõjaseadustega on keelatud tsiviilisikute tahtlik ja valimatu ründamine; arvestades, et selliseid rünnakuid käsitletakse sõjakuritegudena ja neid toime panevad isikud võidakse nende kuritegude eest kohtu alla anda;

arvestades, et olukord Jeemenis ohustab tõsiselt stabiilsust piirkonnas, eelkõige Aafrika Sarvel ja Punase mere ümbruses ning Lähis-Idas laiemalt; arvestades, et Araabia poolsaare Al Qaeda (AQAP) on suutnud ära kasutada poliitilise ja julgeolekuolukorra halvenemise Jeemenis ning laiendanud oma kohalolekut ja suurendanud terrorirünnakute arvu ja ulatust; arvestades, et AQAP ja nn Islamiriik (ISIS/Daesh) on end Jeemenis sisse seadnud ja tapnud terrorirünnakutes sadu inimesi;

arvestades, et Iraani toetatud al-Houthi/Salehi liitlasvägede vastu on kehtestatud rahvusvaheline relvaembargo; arvestades, et relvaeksporti käsitleva 18. ELi aastaaruande kohaselt on ELi liikmesriigid ka pärast konflikti eskaleerumist lubanud jätkuvalt Saudi Araabiasse relvi tarnida, millega rikutakse nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühist seisukohta 2008/944/ÜVJP relvaekspordi kontrolli kohta; arvestades, et Euroopa Parlament palus oma 25. veebruari 2016. aasta resolutsioonis humanitaarolukorra kohta Jeemenis, et asepresident ja kõrge esindaja käivitaks algatuse, mille eesmärgiks on kehtestada ELi relvaembargo Saudi Araabia suhtes, kooskõlas ühise seisukohaga 2008/944/ÜVJP;

arvestades, et UNICEFi andmetel on kahele miljonile lapsele koolihariduse andmine täielikult katkenud; arvestades, et OCHA andmetel ei saa praegu kasutada enam kui 1 700 koolihoonet konfliktist tingitud purustuste, riigisiseste põgenike majutamise või hoonete relvarühmituste poolt hõivamise tõttu; arvestades, et on registreeritud laste värbamise ja võitlejatena või sõjaliste ülesannete täitjatena kasutamise juhtumeid; arvestades, et tuhanded õpetajad, kes ei ole enam kui aasta vältel palka saanud, on pidanud töölt lahkuma ja muu sissetulekuallika leidma; arvestades, et tähtsa taristu hävimise tõttu on vähestesse veel toimivatesse koolidesse keeruline pääseda;

O.	arvestades, et Saudi Araabia juhitav koalitsioon ei lase ikka ja jälle ajakirjanikke Jeemenisse ning muu hulgas ei luba neil lennata ÜRO abikonvoidega al-Houthi mässuliste käes olevasse pealinna Sanaasse;

P.	arvestades, et otsus lisada teatavad isikud mehitamata õhusõidukite operatsioonide sihtmärkide nimekirja tehakse sageli ilma kohtukorralduse või -määruseta; arvestades, et teatavate isikute sihtmärgiks võtmine ja seejärel tapmine toimub ilma nõuetekohase menetluseta;

Q.	arvestades, et EL on alates konflikti algusest andnud 171,7 miljoni euro ulatuses humanitaarabi; arvestades, et ELi humanitaarabi puhul seatakse esikohale tervishoid, toitumine, toiduga kindlustatus, kaitse, peavari, vesi ja kanalisatsioon;

arvestades, et vaatamata 2017. aasta aprillis Genfis toimunud kõrgetasemelisele rahastajate konverentsile Jeemeni humanitaarkriisi leevendamiseks, mille käigus eri riigid ja organisatsioonid andsid 1,1 miljardi USA dollarini küündivaid lubadusi, olid rahastajad 21. novembri 2017. aasta seisuga eraldanud rahalisi vahendeid summas, mis moodustab vaid 56,9 % ÜRO esitatud üleskutsest anda Jeemenile 2017. aastal 2,3 miljardi dollari eest humanitaarabi;

mõistab kõige karmimalt hukka vägivalla jätkumise Jeemenis ning kõik tsiviilisikute- ja tsiviiltaristuvastased rünnakud, mis kujutavad endast sõjakuritegusid; väljendab sügavat muret Jeemenis valitseva humanitaarolukorra murettekitava halvenemise pärast; väljendab sügavat kahetsust konflikti põhjustatud inimohvrite ja kõigi nende inimeste suurte kannatuste pärast, kes on võitlevate poolte vahel jäänud ilma humanitaarabi ja elutähtsate kaupadeta, olnud sunnitud kodudest lahkuma või kaotanud oma elatusvahendid, ning avaldab kaastunnet ohvrite perekondadele; kinnitab veel kord oma pühendumust Jeemeni ja jeemenlaste jätkuvale toetamisele;

kinnitab oma täielikku toetust jõupingutustele, mida teevad ÜRO peasekretär ja ÜRO peasekretäri erisaadik Jeemenis, et saavutada läbirääkimiste jätkumine; rõhutab, et üksnes poliitiline, kaasav ja läbirääkimistel põhinev lahendus konfliktile suudab taastada rahu ning säilitada Jeemeni ühtsuse, suveräänsuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse; kutsub kõiki rahvusvahelisi ja piirkondlikke osalejaid üles tegema Jeemeni konfliktipooltega konstruktiivset koostööd, mis võimaldaks konflikti leevendada ja läbirääkimiste teel kokkuleppele jõuda; nõuab tungivalt, et Saudi Araabia ja Iraan töötaksid selle nimel, et lõpetada sõjategevus Jeemenis ja parandada kahepoolseid suhteid; palub Iraanil viivitamata lõpetada al-Houthi relvaüksuste otsene ja kaudne toetamine Jeemenis;

palub kõigil konfliktiosalistel leppida kiiresti kokku vaenutegevuse lõpetamises, mille üle teostaks järelevalvet ÜRO ja mis oleks esimene samm rahukõneluste jätkamiseks ÜRO juhtimisel; nõuab tungivalt, et kõik osalised alustaksid heas usus ja ilma eeltingimusteta võimalikult kiiresti ÜRO juhitavate rahukõneluste uut vooru; peab kahetsusväärseks al-Houthi võitlejate ja nende liitlaste otsust Ismaïl Ould Cheikh Ahmedi rahuläbirääkijana mitte tunnistada;

palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal kiiremas korras esitada Jeemeni kohta ELi integreeritud strateegia ettepanek ja anda uus tõuge Jeemeni rahualgatusele ÜRO egiidi all; kinnitab oma toetust Euroopa välisteenistuse püüdlustele lihtsustada läbirääkimiste jätkamist ning nõuab tungivalt, et konflikti kõik osalised reageeriksid nendele pingutustele konstruktiivselt ja eeltingimusi esitamata; rõhutab, et õigele poliitilisele teele tagasipöördumise soodustamiseks on oluline rakendada usalduse suurendamise meetmeid, nagu poliitvangide vabastamine, kohesed meetmed püsiva relvarahu tagamiseks, mehhanism ÜRO järelevalve all toimuvaks vägede väljaviimiseks, humanitaar- ja kaubandusliku juurdepääsu hõlbustamine ning poliitilisi, julgeoleku- ja kodanikuühiskonna osalisi hõlmavad mitteametlikud (Track II) algatused;

taunib asjaolu, et Saudi Araabia ja tema koalitsioonipartnerid on Jeemeni meresadamad, lennujaamad ja maismaa piiripunktid sulgenud, mis on riigi olukorda veelgi halvendanud; on seisukohal, et koalitsiooni meetmed tegevuse jätkamiseks Adeni sadamas ja al-Wadea piiriületuspunkti avamiseks on samm õiges suunas; nõuab tungivalt, et koalitsioon tagaks al-Hudaida ja Saleefi sadamate tegevuse kohese jätkamise ning maapiiride avamise humanitaarabi andmiseks ja esmatarbekaupade tarnimiseks;

rõhutab, et pidades silmas nii humanitaarkriisi lahendamist kui ka osalistevahelise usalduse suurendamist poliitiliste läbirääkimiste hõlbustamiseks, püüab ÜRO Julgeolekunõukogu saavutada kiiret kokkulepet ÜRO kontrollimehhanismi alusel täiendavate vaatlejate kaasamiseks, mis suurendaks kõikide Jeemeni sadamate võimsust ja parandaks juurdepääsu Sanaa lennujaamale;

palub kõigil osalistel võimaldada viivitamatut ja täielikku juurdepääsu konfliktist mõjutatud piirkondadele humanitaarabi andmiseks, et jõuda abivajajateni, ning nõuab humanitaartöötajate julgeoleku tagamist; palub nõukogul ja ÜRO Julgeolekunõukogul teha ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2216 rakendamisel kindlaks isikud, kes takistavad humanitaarabi kohaletoimetamist Jeemenisse, ja kehtestada nende suhtes sihipärased sanktsioonid;

mõistab hukka koalitsiooni korraldatud valimatud õhurünnakud, mis on põhjustanud tsiviilisikute, sealhulgas laste hukkumist ning tsiviil- ja meditsiinitaristu hävimist; mõistab hukka al-Houthi ja selle liitlasjõudude samasugused valimatud rünnakud, mille tagajärjel on saanud surma tsiviilisikud, ning asjaolu, et need rühmitused kasutavad haiglaid ja koole oma rünnakubaasina;

mõistab hukka valimatud raketirünnakud Saudi Araabia linnade vastu, eelkõige al-Houthi/Salehi liitlasvägede 4. novembri 2017. aasta rünnaku Ar-Riyādhis asuva peamise rahvusvahelise tsiviillennujaama, King Khaledi rahvusvahelise lennujaama vastu;

10.

nõuab tungivalt, et kõik osalised tagaksid ajakirjanike sissepääsu riiki, sealhulgas juurdepääsu kõigile riigi territooriumidele ja siserinnetele; märgib, et kuna Jeemen ajakirjanikke riiki ei luba, ei leia sealne kriis meedias piisavalt kajastamist ning humanitaartöötajatel on raske juhtida rahvusvahelise üldsuse ja rahastajate tähelepanu katastroofilisele olukorrale; väljendab heameelt Yahya Abdulraqeeb al-Jubeihi, Abed al-Mahziri ja Kamel al-Khozani hiljutise vabastamise üle ning nõuab tungivalt ka kõigi ülejäänud vangistatud ajakirjanike viivitamatut ja tingimusteta vabastamist;

11.

palub kõigil osalistel järgida rahvusvahelist humanitaarõigust ja rahvusvahelist inimõigustealast õigust, tagada tsiviilisikute kaitse ja hoiduda võtmast otseseks sihtmärgiks tsiviiltaristut, eriti meditsiinirajatisi ja veesüsteeme;

12.

tuletab meelde, et tsiviilisikute ja tsiviiltaristu, sealhulgas haiglate ja meditsiinitöötajate sihilik ründamine kujutab endast rahvusvahelise humanitaarõiguse rasket rikkumist; nõuab tungivalt, et rahvusvaheline üldsus tagaks Jeemenis toimepandud rahvusvahelise õiguse rikkumiste eest vastutavate isikute rahvusvaheliselt kriminaalvastutusele võtmise; toetab sellega seoses täielikult ÜRO Inimõiguste Nõukogu otsust viia läbi Jeemeni konflikti käigus toime pandud kuritegude põhjalik uurimine;

13.

toetab täielikult ELi liikmesriikide ja kolmandate riikide jõupingutusi, et luua rahvusvahelised tõendite kogumise mehhanismid ning võtta inimõiguste raskete rikkumiste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumiste toimepanijad vastutusele; rõhutab, et konfliktile pikaajalise lahenduse leidmiseks on ülimalt oluline tagada õigusrikkumiste eest vastutusele võtmine; väljendab seoses sellega rahulolu ÜRO väljapaistvate rahvusvaheliste ja piirkondlike ekspertide töörühma moodustamise üle, mille ülesanne on jälgida inimõiguste olukorda Jeemenis ja sellest aru anda ning uurida põhjalikult kõiki rahvusvahelise inimõigustealase õiguse ning muu asjakohase ja kohaldatava rahvusvahelise õiguse väidetavaid rikkumisi ja kuritarvitusi, mida kõik konfliktiosalised on 2015. aasta märtsist saadik toime pannud; taunib asjaolu, et jõupingutusi sõltumatu uurimise alustamiseks takistati;

14.

väljendab sügavat muret, et terrori- ja äärmusorganisatsioonid, nagu ISIS/Daesh ja AQAP on Jeemeni ebastabiilset olukorda ära kasutanud; nõuab tungivalt, et Jeemeni valitsus täidaks oma kohustusi võitluses ISISe/Daeshi ja AQAPiga; rõhutab, et kõik konfliktiosalised peavad võtma otsustavaid meetmeid selliste rühmituste vastu, kelle tegevus kujutab suurt ohtu kokkuleppe saavutamisele läbirääkimiste teel ning julgeolekule nii piirkonnas kui ka kaugemal; kinnitab ELi otsustavat vastuseisu äärmusrühmitustele ja nende ideoloogiale ning rõhutab, et piirkonna konfliktiosalised peavad samuti toimima;

15.

palub nõukogul edendada tulemuslikult rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimist, nagu on sätestatud asjakohastes ELi suunistes; kordab eelkõige, et kõik ELi liikmesriigid peavad rangelt kohaldama eeskirju, mis on sätestatud ühises seisukohas 2008/944/ÜVJP; tuletab sellega seoses meelde oma 25. veebruari 2016. aasta resolutsiooni humanitaarolukorra kohta Jeemenis, milles palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal käivitada algatus, et kehtestada ELi relvaembargo Saudi Araabia suhtes, arvestades tõsiseid väiteid selle kohta, et Saudi Araabia on rikkunud Jeemenis rahvusvahelist humanitaarõigust, ja asjaolu, et jätkuv Saudi Araabiale relvade müügi litsentside väljastamine oleks seetõttu vastuolus ühise seisukohaga 2008/944/ÜVJP;

16.

toetab ELi üleskutset, et konfliktiosalised teeksid kõik vajaliku, et vältida relvakonfliktides vägivalla kõigi vormide, sealhulgas seksuaalse ja soolise vägivalla kasutamist ning sellisele vägivallale reageerida; mõistab teravalt hukka lapse õiguste rikkumised ja väljendab muret laste piiratud juurdepääsu pärast isegi esmastele tervishoiuteenustele ja haridusele; mõistab hukka lapssõdurite värbamise ja kasutamise vaenutegevuses, ükskõik kas seda teevad valitsusväed või relvastatud opositsioonirühmitused;

17.

väljendab heameelt Jeemeni humanitaarkriisi leevendamisele pühendatud kõrgetasemelisel rahastajate konverentsil võetud kohustuste üle ning rõhutab, et ÜRO juhitud kooskõlastatud humanitaartegevus on vajalik jeemenlaste kannatuste vähendamiseks; nõuab Jeemenile lubatud vahendite viivitamatut kasutuselevõttu ja ÜRO 2017. aasta Jeemeni humanitaarreageerimiskava täielikku rahastamist;

18.

väljendab heameelt tõsiasja üle, et EL ja selle liikmesriigid on valmis suurendama elanikele humanitaarabi andmist kogu riigis, et reageerida suurenevatele vajadustele, ja võtma kasutusele oma arenguabi, et rahastada projekte väga olulistes sektorites;

19.

toetab kindlalt ÜRO peasekretäri asetäitja humanitaarküsimustes ja hädaabi koordinaatori Mark Lowcocki ja tema eelkäija Stephen O’Brieni tegevust Jeemeni elanike kannatuste leevendamiseks;

20.

nõuab, et lisaks oma humanitaar- ja poliitilistele jõupingutustele toetaksid EL ja selle liikmesriigid ka rahu kindlustamise ja vastupanuvõime meetmeid, toetades muu hulgas kodanikuühiskonna osalejaid ja kohalikke majandus- ja juhtimisstruktuure, et tagada põhiteenuste ja taristute kiire taastamine, ergutada kohalikku majandust ja edendada rahu ning sotsiaalset ühtekuuluvust;

21.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, Pärsia lahe koostöönõukogu peasekretärile, Araabia Riikide Liiga peasekretärile ja Jeemeni valitsusele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0273.

(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0066.

(3) ELT C 265, 11.8.2017, lk 93.

(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0201.

(5) ELT C 285, 29.8.2017, lk 110.

4.10.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 356/110

P8_TA(2017)0474

Euroopa puuetega inimeste strateegia elluviimine

Euroopa Parlamendi 30. novembri 2017. aasta resolutsioon Euroopa puuetega inimeste strateegia elluviimise kohta (2017/2127(INI))

(2018/C 356/17)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 2, 9, 10, 19, 168 ja artikli 216 lõiget 2 ning Euroopa Liidu lepingu artikleid 2 ja 21,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 3, 15, 21, 23, 25 ja 26,

—

võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja selle jõustumist ELis 21. jaanuaril 2011 vastavalt nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsusele 2010/48/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (1),

—	võttes arvesse nõukogu, liikmesriikide ja komisjoni vahelist käitumisjuhendit, milles sätestatakse sisekord Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamiseks Euroopa Liidu poolt ja Euroopa Liidu esindamiseks seoses selle konventsiooniga,

—	võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee 2. oktoobri 2015. aasta kokkuvõtlikke märkusi Euroopa Liidu esialgse aruande kohta (2),

—	võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (Euroopa lepingute seeria nr 5, 1950) ja selle protokolle,

—	võttes arvesse Euroopa sotsiaalhartat (ETS nr 35, 1961, muudetud 1996; ETS nr 163),

—	võttes arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitust Rec(2002)5 liikmesriikidele naiste vägivalla eest kaitsmise kohta ning soovitust CM/Rec(2007)17 soolise võrdõiguslikkuse standardite ja mehhanismide kohta,

—	võttes arvesse ÜRO 18. detsembri 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (CEDAW) ja selle 6. oktoobri 1999. aasta fakultatiivprotokolli,

—	võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurilalaste õiguste rahvusvahelist pakti ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (3),

—	võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (4),

—	võttes arvesse komisjoni 2. detsembri 2015. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuetega (COM(2015)0615),

—

võttes arvesse Euroopa uut arengukonsensust „Meie maailm, meie väärikus, meie tulevik“ käsitlevat nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni ühisavaldust ja sellega võetud kohustust võtta arengukoostöös arvesse puuetega inimeste erivajadusi,

—	võttes arvesse komisjoni talituste 2. veebruari 2017. aasta töödokumenti Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 rakendamise eduaruande kohta (SWD(2017)0029),

—	võttes arvesse komisjoni 15. novembri 2010. aasta teatist „Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020: Uued sammud tõketeta Euroopa suunas“ (COM(2010)0636),

—	võttes arvesse oma 13. detsembri 2016. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus 2015. aastal (5),

—	võttes arvesse oma 15. septembri 2016. aasta resolutsiooni nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ (millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel) (võrdse tööalase kohtlemise direktiiv) kohaldamise kohta (6),

—	võttes arvesse oma 7. juuli 2016. aasta resolutsiooni ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise kohta, pöörates erilist tähelepanu ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee kokkuvõtlikele märkustele (7),

—	võttes arvesse oma 20. mai 2015. aasta resolutsiooni Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste komitee poolt vastu võetud loetelu kohta küsimustest seoses Euroopa Liidu esialgse aruandega (8),

—	võttes arvesse oma 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 kohta (9),

—	võttes arvesse oma 6. mai 2009. aasta resolutsiooni tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta (10),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse teabedokumenti „The European Disability Strategy 2010-2020“ (Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi liidu sisepoliitika peadirektoraadi uuringut „Diskrimineerimine soo ja puude tõttu“,

—	võttes arvesse kestliku arengu tegevuskava aastani 2030,

—	võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 2016. aasta aruannet,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2016. ja 2017. aasta põhiõiguste aruandeid,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti temaatilisi aruandeid,

—	võttes arvesse Eurostati 2014. aasta statistikat puuete kohta seoses juurdepääsuga tööturule, haridusele ja koolitusele ning vaesuse ja sissetulekute ebavõrdsusega,

—	võttes arvesse nõukogu 20. juunil 2017 avaldatud järeldusi „Euroopa jätkusuutlik tulevik: ELi vastus kestliku arengu tegevuskavale aastani 2030“,

—	võttes arvesse Euroopa vabatahtlikku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistikku (SPC/2010/10/8),

—	võttes arvesse uut linnade tegevuskava (A/RES/71/256),

—	võttes arvesse Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikku,

—	võttes arvesse nõukogu järeldusi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava (2016–2020) kohta,

—	võttes arvesse inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2015–2019),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—

võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni muudatusettepanekutena esitatud seisukohta ning petitsioonikomisjoni arvamust (A8-0339/2017),

A.	arvestades, et täieõiguslike kodanikena (11) on kõigil puuetega inimestel võrdsed õigused ning neil on õigus võõrandamatule väärikusele, võrdsele kohtlemisele, iseseisvale elule, sõltumatusele ja täielikule osalemisele ühiskonnas;

B.	arvestades, et Euroopa Liidus on hinnanguliselt 80 miljonit puuetega inimest, kellest 46 miljonit on naised;

C.	arvestades, et ELi toimimise lepingus on nõutud, et liit võitleks oma poliitika ja tegevuse määratlemisel diskrimineerimisega puuete alusel (artikkel 10), ja liidule on antud õigus võtta vastu õigusakte sellise diskrimineerimisega võitlemiseks (artikkel 19);

D.	arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 21 ja 26 keelatakse sõnaselgelt puuete tõttu diskrimineerimine ja nähakse ette puuetega inimeste võrdne osalemine ühiskonnaelus;

arvestades, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon on esimene rahvusvaheline inimõiguste leping, mille EL on ratifitseerinud ja mille on ka allkirjastanud ELi kõik 28 liikmesriiki ning ratifitseerinud 27 liikmesriiki; arvestades, et EL on suurim arenguabi andja maailmas ja üks kõige mõjukamatest sidusrühmadest rahvusvahelisel tasandil;

F.	arvestades, et EL on võtnud kohustuse viia ellu kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärke ELi piires ning arengukoostöös partnerriikidega;

arvestades, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohaselt on puuetega inimesed isikud, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis koostoimel mitmesuguste takistustega võib tõkestada nende täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel; rõhutab eelkõige puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklit 9;

arvestades, et Euroopa Kohtu kohtupraktika kinnitab tõsiasja, et puuetega inimeste õiguste konventsioon on ELi ja tema liikmesriikide jaoks ELi õiguse rakendamisel siduv, sest see on teisestes õigusaktides (12); arvestades, et on hädavajalik jõustada kehtivad ELi õigusaktid ja poliitikavahendid, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamine oleks võimalikult ulatuslik;

I.	arvestades, et puuetega inimesed on mitmepalgeline rühm, ja arvestades, et naised, lapsed, eakamad isikud ja komplekssete toetusvajadustega ajutise või nähtamatu puudega isikud kogevad lisatakistusi ja mitmekordset diskrimineerimist;

J.	arvestades, et puuetega inimestel on lisakulud, väiksemad sissetulekud ja nende hulgas on rohkem töötuid; arvestades, et puuetega seotud toetusi tuleks käsitada riigi toena, mille eesmärk on kõrvaldada tõkked, et inimesed saaksid täiel määral ühiskonnas osaleda, kaasa arvatud töö kaudu;

K.	arvestades, et puuetega lastel on õigus elada oma perekonnas või perekeskkonnas vastavalt nende parimatele huvidele; arvestades, et perekonnaliikmed peavad sageli vähendama oma kutsetegevust või selle lõpetama, et hoolitseda puuetega pereliikmete eest;

L.	arvestades, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhimõtted hõlmavad diskrimineerimisest palju ulatuslikumat valdkonda, püüdes saavutada kaasavat ühiskonda, kus kõik puuetega inimesed ja nende perekonnad saavad oma inimõigusi täielikult kasutada;

arvestades, et ikka veel on uusi ja läbivaadatud õigusakte ilma ühegi viiteta puuetega inimeste õiguste konventsioonile ja juurdepääsetavusele; arvestades, et juurdepääsetavus on osalemise eeltingimus; arvestades, et EL kui puuetega inimeste õiguste konventsiooni osaline on kohustatud tagama puuetega inimeste ja neid esindavate organisatsioonide tiheda kaasamise õigusaktide ja poliitikameetmete väljatöötamisse ja rakendamisse, võttes samal ajal arvesse puuete erinevaid kontseptsioone;

N.	arvestades, et stereotüübid, väärarusaamad ja eelarvamused on osa diskrimineerimise, sh mitmekordse diskrimineerimise, häbimärgistamise ja ebavõrdsuse peamistest põhjustest;

arvestades, et puuetega inimestel napib sageli toetust, kaitset, teavet hooldus- ja tervishoiuteenuste ja õiguste kohta, kaitset vägivalla eest ja lapsehoidu ning neil on sellistele teenustele ja teabele väga piiratud juurdepääs või puudub see üldse; arvestades, et tervishoiutöötajaid tuleks piisavalt koolitada arvestama puuetega inimeste erivajadusi;

P.	arvestades, et igal aastal elab kodutuna neli miljonit inimest, kellest suur osa on puuetega, kuid puuetega inimeste õiguste konventsioon ja ELi puuetega inimeste strateegia on jätnud need inimesed suures osas tähelepanuta;

arvestades, et vaatamata arvukatele rahvusvahelistele konventsioonidele, ELi ja riigi tasandi õigusaktidele ja strateegiatele ei saa puuetega inimesed ikka veel täielikult ühiskonnas osaleda ega oma õigusi kasutada; arvestades, et vastavalt puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklile 29 on puuetega inimeste osalemist võimalik saavutada üksnes nende kaasamisega poliitilisse ja avalikku ellu, kus nad on sageli alaesindatud;

arvestades, et komisjoni eduaruanne näitab, et puuetega inimeste õiguste konventsioonist tulenevate kohustuste rakendamine hilineb ilmselgelt nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil; arvestades, et strateegia raames on endiselt probleeme ning ELi poliitika, õigusaktide ja programmide puuetega inimeste õiguste konventsiooniga kooskõlla viimiseks on vaja pikaajalist lähenemisviisi;

arvestades, et iseseisva elamise mudel, nagu on rõhutatud puuetega inimeste õiguste konventsioonis, tagab suurima võimaliku juurdepääsetavuse taseme; arvestades, et juurdepääs muudele teenustele, nt kättesaadav transport, kultuurilised ja vabaajategevused, on kvaliteetse elu osa ja võib aidata puuetega inimesi integreerida;

arvestades, et kaasav ja aktiivne juurdepääs tööturule on kohustuslik, kuna see on üks põhiline vahend, millega edendada puuetega inimeste iseseisvust; arvestades, et puuetega inimeste juurdepääs tööturule on praegu 58,5 %, samas kui puueteta inimeste osalus on 80,5 %, kusjuures mõned rühmad kogevad täiendavat diskrimineerimist puude liigi alusel; arvestades, et sotsiaalmajandus annab puuetega inimestele palju tööhõivevõimalusi;

U.	arvestades, et tugevamad suunised Euroopa tasandil ja piisavad vahendid ning koolitus puuetega seotud küsimustes võiksid tugevdada võrdõiguslikkust edendavate asutuste tõhusust ja sõltumatust riiklikul tasandil;

arvestades, et Pariisi deklaratsiooni (kodanikuaktiivsuse ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste edendamise kohta hariduse kaudu) järel on komisjon määranud kindlaks neli prioriteeti, millest üks on „soodustada ebasoodsas olukorras olevatel lastel ja noortel hariduse omandamist ja võtta nende vajadusi arvesse haridus- ja koolitussüsteemides“;

W.	arvestades, et puuetega inimeste tööturult eemal hoidmise üldine kulu on suurem kui nende tööturule kaasamise kulu; arvestades, et see kehtib eriti mitmekordse toetusvajadusega inimeste korral, kelle puhul pereliikmed võivad olla sunnitud hooldajateks hakkama;

arvestades, et tööhõives osalevate puuetega inimeste arv võib olla väiksem kui andmed näitavad, arvestades, et paljud kuuluvad kategooriasse „tööhõiveks sobimatu“ või töötavad suletud sektoris või rohkem kaitstud keskkonnas, neil ei ole töötaja staatust ning nad ei ole seetõttu märgitud ametlikesse andmetesse ega ametlikku statistikasse;

Y.	arvestades, et tööandjaid tuleb toetada ja julgustada, et nad tagaksid puuetega inimeste võimaluste suurendamise nii hariduses kui ka tööhõives; arvestades, et sel eesmärgil on tööandjate teadlikkuse suurendamine üks viis, kuidas võidelda diskrimineerimise vastu puuetega inimeste tööle võtmisel;

Z.	arvestades, et töökohas võetavad meetmed on kriitilise tähtsusega positiivse vaimse tervise edendamiseks, vaimsete haiguste ja psühhosotsiaalse puude vältimiseks;

AA.	arvestades, et EL on suurim arenguabi rahastaja ja tal on juhtroll puuetega inimesi kaasavates programmides;

AB.	arvestades, et tööalane diskrimineerimine ei ole eraldiseisev probleem; arvestades, et diskrimineerimine hariduses, kutseõppes ja majutuses ning transpordile juurdepääsu puudumine võrduvad tööalase diskrimineerimisega;

AC.	arvestades, et 75 %-l raske puudega inimestest ELis ei ole võimalust tööturul täiel määral osaleda; arvestades, et vaegtööhõive, nagu ka tööpuudus, võivad olla probleemiks eriti autismispektri häiretega inimeste või kurtide ja vaegkuuljate ning samuti pimedate ja pimekurtide jaoks;

AD.	arvestades, et kestliku arengu eesmärgid ja sotsiaalõiguste sammas võiksid olla ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise võimalikud vahendid;

AE.	arvestades, et õigus- ja teovõime puudumine kujutab endast olulist takistust hääleõiguse kasutamisel, sh Euroopa Parlamendi valimistel;

AF.	arvestades, et 34 % terviseprobleemide või puuetega naistest on oma elu jooksul kogenud füüsilist või seksuaalset vägivalda partneri poolt;

AG.

arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 lõikes 7 antakse liikmesriikidele vastutus oma tervishoiupoliitika määratlemise ja tervishoiuteenuste korraldamise eest, mis tähendab, et Euroopa puuetega inimeste strateegia edu tagamiseks on väga oluline konsulteerida ja teha koostööd liikmesriikidega;

AH.	arvestades, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklis 25 rõhutatakse puuetega inimeste õigust võimalikult headele tervishoiuteenustele ilma diskrimineerimiseta;

AI.	arvestades, et puuetega inimesed on tervishoiuteenustes esinevate puuduste suhtes eriti kaitsetud, mis põhustab tervisega seotud riskikäitumist ja enneaegset surma;

Peamised tegevusvaldkonnad

Juurdepääsetavus

tunnistab juurdepääsetavuse tervikliku määratluse ja kohaldamise olulisust ning selle väärtust puuetega inimeste võrdsete võimaluste, tõelise sotsiaalse kaasamise ja ühiskonnas osalemise alusena, nagu on sätestatud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis ja vastavalt ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni üldisele märkusele nr 2, võttes arvesse puuetega inimeste vajaduste mitmekesisust ja edendades universaaldisaini üha olulisemaks muutuva ELi põhimõttena;

tuletab komisjonile meelde tema kohustust võtta puuete ja juurdepääsetavuse küsimusi arvesse kõigis poliitikavaldkondades ning neid kõigis poliitikavaldkondades, nii avalikus kui ka erasektoris arendada ja edendada, ning soovitab luua komisjoni struktuuris juurdepääsetavuse asjatundjatest koosnevad üksused, kes kontrolliksid selle kohustuse täitmist;

kutsub komisjoni üles kehtestama kohustuslikke nõudeid, mis tagaksid juurdepääsu üldkasutatavatele ruumidele ja eriti tehiskeskkonnale;

kutsub liikmesriike üles kõiki juurdepääsetavust käsitlevaid õigusakte, sh audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi, telekommunikatsiooni paketti ja veebi juurdepääsetavuse direktiivi ning samuti asjaomaseid transpordi- ja reisijate õiguste määruseid täielikult rakendama ja nende üle pidevat järelevalvet teostama; nõuab sellega seoses, et EL kooskõlastaks ja jälgiks nende rakendamist ning ühtlasi edendaks ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimist liidus ja väljaspool;

loodab, et ELi kaasseadusandjad võtavad Euroopa juurdepääsetavuse akti viivitamata vastu; soovitab, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täielikuks rakendamiseks tuleks lõplikus tekstis rõhutada toodete ja teenuste kättesaadavust puuetega ja piiratud funktsionaalse võimekusega inimestele; rõhutab, et on vaja laiaulatuslikke Euroopa eeskirju üldkasutatavate ruumide ja tehiskeskkonna juurdepääsetavuse kohta ning kõigile transpordiliikidele juurdepääsu kohta;

peab murettekitavaks, et mõne sellise õigusakti nagu veebi juurdepääsetavust käsitleva direktiivi (13) või raudtee juurdepääsetavuse määruse (14) järelevalve toimub majandusharu ja liikmesriikide enesehindamise teel ja seda ei teosta sõltumatu üksus; soovitab seetõttu, et komisjon tõhustaks nõuete täitmise hindamist, ning kaalub õigusaktide järelevalve väljatöötamist, et tagada puuetega inimeste õiguste austamine, sealhulgas näiteks määruse (EÜ) nr 261/2004 (15) rakendamisel;

tuletab meelde, et kõigi juurdepääsetavusega seotud kohustuste rakendamine nõuab piisavat rahastamist ELi, riiklikul ja kohalikul tasandil; palub ELil tagada, et kõik rahastamisprogrammid on kättesaadavad, et need järgivad universaaldisaini põhimõtteid ja neil on eraldi eelarve juurdepääsetavuse jaoks; kutsub liikmesriike üles suurendama avaliku sektori investeeringuid, et tagada puuetega inimeste juurdepääs nii füüsilisele kui ka digitaalsele keskkonnale;

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama juurdepääsetavust IKT arendamise toetamise kaudu ning toetama kõiki algatusi, sealhulgas puuetega inimeste ohutuse alal tegutsevaid idufirmasid;

peab vajalikuks iseseisva elu uurimist ja sellega seotud parimate tavade kasutuselevõtmist ELis;

10.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma vajalikke meetmeid tagamaks, et hädaabinumber 112 on täielikult kättesaadav kõigile mis tahes liiki puudega inimestele ning et õnnetusriski vähendamise poliitika ja programmid kaasavad igakülgselt kõiki puuetega inimesi ja on neile juurdepääsetavad;

11.

peab murettekitavaks, et riigihangete eeltingimust, mille kohaselt tuleb ka enne riigihankelepingu sõlmimist hankida kaupu juurdepääsetavust silmas pidades, ei rakendata riiklikul tasandil piisavalt; soovitab luua selleks kõiki juurdepääsetavuse suuniseid sisaldava portaali sarnaselt keskkonnahoidlike riigihangete portaaliga;

12.

soovitab tungivalt muuta reisijaõiguste kaebuste menetlus täielikult juurdepääsetavaks ja puuetega inimestele sobivaks ning määrata rohkem ja sama rangeid jõustamiskohustusi ülesandeks riiklikele täitevasutustele;

13.

rõhutab eriti, et juurdepääsetavus on puuetega inimeste õiguste konventsiooni keskne põhimõte ja muude konventsiooniga tagatud õiguste tegeliku kasutamise eeltingimus; rõhutab, et märkimisväärselt paljudes Euroopa kodanike esitatud petitsioonides kaevatakse juurdepääsetavuse puudumise või arhitektuuriliste tõkete üle; rõhutab, et juurdepääsuõigust, nagu on sätestatud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklis 9, tuleb rakendada terviklikult, et tagada puuetega inimeste juurdepääs oma ümbruskonnale, transpordile, avalikele asutustele ja teenustele, samuti info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale; palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et juurdepääsetavus oleks oluline prioriteet ja see integreeritaks paremini kõikidesse puuetepoliitika osadesse;

14.

märgib, et digitaalse ühtse turu strateegiat tuleks kõigis aspektides rakendada nii, et tagada puuetega inimestele täielik juurdepääs;

Osalemine

15.

väljendab heameelt ELi puudega isiku kaardi projekti üle; soovitab komisjonil koos liikmesriikidega kaasata kõik riigid tulevasse pikaajalisse algatusse eesmärgiga saavutada sama suur kasutusulatus nagu Euroopa parkimiskaardil ja hõlmata juurdepääsu teenustele, mis võimaldavad osaleda kultuurielus ja turismis;

16.

peab murettekitavaks, et ikka veel kasutatakse puuete meditsiinilist mudelit, mis keskendub puuetega inimeste meditsiinilisele diagnoosile, mitte keskkondlikele tõketele, millega nad kokku puutuvad; nõuab tungivalt, et komisjon algataks sellise lähenemisviisi muutmise, eelkõige andmete kogumise valdkonnas; kutsub liikmesriike üles uurima võimalusi, kuidas töötada välja puuete ühtne määratlus;

17.

väljendab heameelt edusammude üle, mida on tehtud seoses Marrakeši lepinguga; rõhutab, et Euroopa Liidu Kohus märkis oma 14. veebruari 2017. aasta arvamuses, et ELil on Marrakeši lepingu sõlmimiseks ainupädevus, sest Marrakeši lepingust tulenevad põhikohustused kuuluvad valdkonda, mis on suures osas juba liidu ühiseeskirjadega hõlmatud; soovitab ELil ja liikmesriikidel koostada tegevuskava tagamaks, et see leping viiakse täiel määral ellu; kutsub ELi üles mitte ratifitseerima valikut, mis puudutab majanduslikku koormust;

18.

on arvamusel, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde tuleb eelkõige järgmisel programmiperioodil kasutada kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga ja nende abil tuleks eelkõige soodustada deinstitutsionaliseerimist ja rahastada tugiteenuseid, et puuetega inimesed saaksid kasutada oma õigust elada kogukonnas iseseisvalt; on seisukohal, et komisjon peaks hoolikalt jälgima seda, kuidas liikmesriigid rakendavad institutsioonilistelt teenustelt kogukonnapõhistele teenustele ülemineku eeltingimusi, mis peavad olema konkreetsed ja mille kvaliteeti tuleb hinnata pidevalt ja läbipaistvalt; on seisukohal, et ELi vahendite, sealhulgas Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja Euroopa Investeerimispanga laenude abil rahastatavad projektikavandid peaksid järgima universaaldisaini põhimõttest lähtuvaid juurdepääsueeskirju; on seisukohal, et nende eesmärkide saavutamisel ei saa loota üksnes rahastamisvahenditele;

19.

rõhutab, et on vaja tagada tasuta juurdepääs puude liigiga kohandatud teabevahetusele, ning rõhutab, et see on äärmiselt oluline seoses puuetega inimeste kodanikuosalusega;

20.

väljendab muret osalemise tõkete pärast, millega eestkoste all ja hooldusasutustes elavad inimesed kogu Euroopas kokku puutuvad, ja kutsub komisjoni üles tagama, et õigus- ja teovõimest ilma jäetud inimesed saavad kasutada kõiki Euroopa Liidu lepingutes ja õigusaktides sätestatud õigusi; kutsub liikmesriike üles edendama kaasatust, kiirendades deinstitutsionaliseerimise protsessi ja puuetega inimeste eest otsuste tegemise asendamist toetatud otsustamisega;

21.

kutsub komisjoni üles osana oma mitmetest korrapärastest aruannetest nõukogu direktiivide 93/109/EÜ (16) ja 94/80/EÜ (17) rakendamise kohta esitama hinnangu selle kohta, kas neid tõlgendatakse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklile 29 vastavalt;

22.

rõhutab tõsiasja, et puuetega naised ja tütarlapsed kannatavad topeltdiskrimineerimise all nii soo kui ka puuete tõttu ning võivad isegi puutuda kokku mitmekordse diskrimineerimisega, mis paljudel juhtudel tuleneb nii soost ja puuetest kui ka seksuaalsest sättumusest, vanusest, religioonist või etnilisest kuuluvusest;

23.

kordab, et puuetega naised on sageli ebasoodsamas olukorras kui puuetega mehed ja et nad on sagedamini vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus;

24.

on seisukohal, et Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut peaks pakkuma Euroopa ja liikmesriigi tasandil suuniseid puuetega naiste ja tütarlaste erilise olukorra kohta ning tegutsema aktiivselt võrdsete õiguste tagamise ja diskrimineerimise kaotamise nimel;

25.

tuletab meelde, et puuetega inimeste seas vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemine on tihedalt seotud nende pereliikmete tingimuste parandamisega, kes peavad sageli tegutsema tasustamata hooldajatena ja keda ei peeta töötavateks isikuteks; julgustab seetõttu liikmesriike esitama riiklikke tugistrateegiaid mitteformaalsete hooldajate jaoks, kelleks enamasti on puuetega inimeste naissoost sugulased;

26.

rõhutab, et eakate arv suureneb ning et WHO andmetel on puuete esinemissagedus suurem naiste seas, sest nende pikema oodatava eluea tõttu mõjutab see nähtus neid rohkem; rõhutab, et seetõttu seisab ees puuetega naiste arvu proportsionaalne kasv;

27.

rõhutab mikrorahastamise vahendite olulisust töökohtade ja majanduskasvu loomisel; kutsub liikmesriike üles tegema selliseid vahendeid puuetega naiste jaoks kergemini kättesaadavaks;

28.

rõhutab, et selleks et tagada puuetega inimestele iseseisev elu, on vaja toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni, mis on suunatud toodete arendamisele puuetega inimeste abistamiseks nende igapäevategevustes;

Võrdõiguslikkus

29.

rõhutab, et võrdõiguslikkus ja diskrimineerimiskeeld on puuetega inimeste strateegia keskmes;

30.

kutsub komisjoni üles käsitlema puuete valdkonda oma dokumendis „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“;

31.

peab väga kahetsusväärseks Euroopa Ülemkogu pikaajalist ummikseisu horisontaalse diskrimineerimisvastase direktiivi vastuvõtmisel ja kutsub liikmesriike üles aitama kaasa horisontaalse diskrimineerimisvastase direktiivi (18) vastuvõtmisele, liikudes pragmaatilise lahenduse suunas, mis peaks laiendama puuetega inimestele kaitse diskrimineerimise eest kõigis eluvaldkondades ning ühtlasi võimaldama käsitada diskrimineerimisena mõistliku eluaseme andmisest keeldumist ning mitmekordset ja läbipõimunud diskrimineerimist;

32.

peab puuetega inimeste diskrimineerimist ja kuritarvitamist käsitlevaid olemasolevaid andmeid murettekitavaks; on endiselt mures juhtumite pärast, mis jäävad teatamata seetõttu, et kaebuse esitamise ja teatamise mehhanismid ei ole juurdepääsetavad või et puudub usaldus ja teadlikkus oma õigustest; rõhutab, et sooliselt eristatud andmeid tuleks koguda, ja soovitab sellega seoses välja töötada uue meetodi andmete kogumiseks, eelkõige lennureisist mahajätmise ja abistamisest keeldumise või abistamisvõimaluste puudumise juhtumite kohta;

33.

kutsub liikmesriike üles tagama, et kõigil riiklikel võrdõiguslikkust edendavatel asutustel oleksid volitused puuete valdkonnas, piisavad ressursid ja sõltumatus, et pakkuda diskrimineerimise ohvritele vajalikku abi, ning kindlustama, et nende volituste laiendamisega kaasneks ka inimressursi suurenemine;

34.

nõuab, et EL ja liikmesriigid rahastaksid puuetega inimeste, nende organisatsioonide, ametiühingute, tööandjate liitude, võrdõiguslikkust edendavate asutuste ja riigiametnike koolitust mittediskrimineerimise põhimõtte kohta ning töötaksid nende jaoks välja parimad tavad, hõlmates ka mitmekordset ja läbipõimunud diskrimineerimist ning mõistlikke abinõusid;

35.

kutsub ELi üles töötama programmi „Horisont 2020“ järgset teadusuuringute ja innovatsiooni raamistikku koostades välja võrdõiguslikkuse põhimõtteid käsitlevad teadusprogrammid;

Tööhõive

36.

rõhutab, et juurdepääs tööturule on laiahaardeline küsimus, mis eeldab toetusmeetmete rakendamist, millest võidavad nii üksikisikud kui ka tööandjad ning mis tagavad sotsiaalse kaasatuse ning peaksid hõlmama juurdepääsetavaid töölevõtumenetlusi, juurdepääsetavat transporti töökohta minekuks ja sealt tagasitulekuks, tööalast karjääri ja pidevat koolitust, samuti mõistlikke abinõusid ja juurdepääsetavaid töökohti; kutsub komisjoni üles ajakohastama heade tavade kokkuvõtet puuetega inimeste toetatud tööhõive kohta ELis ja EFTA/EMP riikides;

37.

julgustab kehtestama positiivse diskrimineerimise meetmeid, sealhulgas kiitma heaks puuetega inimeste töölevõtmise miinimumprotsendi avalikus ja erasektoris;

38.

peab kahetsusväärseks, et mõistlike abinõude tarvitusele võtmisest keeldumist ei loeta võrdse tööalase kohtlemise direktiivi tähenduses diskrimineerimiseks (19), kuigi ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee on seda kritiseerinud; tuletab meelde, et töö saamisel võrdset kohtlemist käsitleva direktiivi artiklis 1 keelatakse puuete alusel mis tahes vormis diskrimineerimine;

39.

kutsub liikmesriike üles tagama, et toetuste pärssiv mõju ei oleks takistuseks tööturul osalemisele, ning palub eraldada puuetega seotud toetused sissetulekutoetusest, võttes arvesse puuetega inimeste võimalikke täiendavaid hooldus- ja muid vajadusi ning võimaldades neil elada väärikalt ja omada juurdepääsu tööturule; kutsub liikmesriike sellega seoses üles tagama, et puuetega seotud toetusi ei võetaks ära töötamise tõttu;

40.

palub komisjonil toetada sotsiaalseid ettevõtteid kooskõlas Bratislava deklaratsioonis ja Madridi sotsiaalmajanduse deklaratsioonis sätestatud põhimõtetega, mis on puuetega inimeste tööhõivevõimaluste oluline allikas;

41.

kutsub liikmesriike üles kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga kaaluma kõikide töölesobivuse õiguslike takistuste kaotamist, sealhulgas näiteks meetmed, mis on vastuolus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikliga 12 ning mis takistavad puuetega inimestel sõlmida töölepinguid, avada pangakontot ja pääseda juurde oma rahale, jättes nad rahalisse kitsikusse, või riiklikud klauslid, milles teatava kategooria puuetega inimesed nimetatakse töövõimetuteks;

42.

rõhutab tõhusa taasintegreerimise ja rehabilitatsiooni ning aktiveerimis- ja säilitamismeetmete tähtsust vananevas ühiskonnas, sest need võimaldavad inimestel pärast haigust või füüsilist, vaimset või emotsionaalset puuet pöörduda tagasi või jääda tööle;

43.

tuletab meelde, et puuetega inimeste ja nende partnerite koormamine nende abistamise kuludega vähendab mitte ainult nende antud hetke sissetulekut, vaid ka nende tööalaseid väljavaateid ja hilisemat sissetulekut vanemas eas;

44.

mõistab, et töö- ja eraelu tasakaalu soodustavad meetmed, sealhulgas vabatahtlik, paindlik ja kaasav töökorraldus, näiteks nn tark töö (smart working), kaugtöö ja paindlik tööaeg, võivad olla puuetega inimestele kasulikud ja avaldada positiivset mõju vaimsele tervisele ning tagada turvalisuse ja stabiilsuse kõigile, kuid on mures, et digitaalne töökeskkond võib luua uusi tõkkeid, kui see ei ole juurdepääsetav ja mõistlikke abinõusid ei pakuta;

45.

palub komisjonil võtta tulevastesse aruannetesse head ja halvad tavad, et tööandjad saaksid tulemuslikult järgida puuetega inimesi käsitlevaid õigusakte;

46.

tunneb muret, et mõnes liikmesriigis ei ole kaitstud töökohtadel (sheltered workshops) töötavad puuetega inimesed seaduse alusel ametlikult töötajatena tunnustatud, neile makstakse miinimumpalgast väiksemat tasu ja neil ei ole õigust saada samu sotsiaaltoetusi, kui on ette nähtud tavalistele töötajatele;

47.

on eriti mures puuetega noorte ja pikka aega tööta olnud puuetega inimeste pärast; kutsub liikmesriike üles rakendama tööturul esmajärjekorras meetmeid puuetega inimeste, sealhulgas puuetega noorte heaks, näiteks looma spetsiaalseid karjäärinõustamiskeskusi, et anda õppivatele ja töötutele noortele nõu tulevase tööelu küsimustes, või tegema seda noortegarantii programmi raames;

48.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkuvalt soosima mitmekesisust kui ärimudelit ja edendama mitmekesisuse hartasid, millega toetatakse puuetega inimeste lisaväärtust töökohas;

49.

palub ELil tagada, et puuetega inimeste ja nende perede õigused võetaks kavandatud töö- ja eraelu tasakaalu paketti;

Haridus ja koolitus

50.

tunneb muret, et eri liikmesriikides jäävad paljud puuetega lapsed kvaliteetsest kaasavast haridusest ilma segregatsioonipoliitika, aga ka ehituslike tõkete tõttu, mis on puuetega laste ja noorte diskrimineerimise üks vorme;

51.

rõhutab, et haridus ja kutseõpe on puuetega inimeste tööalase konkurentsivõime jaoks olulise tähtsusega ning et sellekohasesse protsessi tuleks kaasata tööandjad, et puuetega inimeste vajadusi ulatuslikumalt arvesse võtta, sealjuures muu hulgas arvesse võtta uute tehnoloogiate võimalikke eeliseid sellistes valdkondades nagu inimese tööotsingud, isiklik areng ja suurem sõltumatus;

52.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kõrvaldama kõik puuetega inimeste ees olevad õiguslikud, füüsilised ja korralduslikud takistused, et tagada neile kaasav haridus ja elukestva õppe süsteemid;

53.

nõuab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid tagaksid praktikantidele mõistlikud tingimused ja nõuab, et praktikale kandideerimise menetlused oleksid puuetega inimestele kättesaadavad ja et neile pakutaks eripraktikat, sealhulgas praktikat, mis stimuleeriks ka tööandjaid;

54.

kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles tagama, et programm „Erasmus +“ ja teised noorteprogrammid, nagu noortegarantii ja Euroopa solidaarsuskorpus, oleksid puuetega inimestele täielikult kättesaadavad individuaalsetel mõistlikel tingimustel ning et neile oleks kättesaadav teave oma juurdepääsuõiguste kohta, et neid osalema julgustada; soovitab selleks maksimaalselt suurendada olemasolevaid vahendeid, näiteks kaasava liikuvuse projektiga MappED! pakutavaid vahendeid;

55.

avaldab kahetsust, et uus oskuste tegevuskava ei hõlma konkreetset eesmärki seoses puuetega inimestega; rõhutab, et puuetega inimeste praegune vaeghõive ja tööturul diskrimineerimine tähendab ka väärtuslike oskuste raiskamist; palub seetõttu komisjonil kõikides tulevastes oskustega seotud algatustes puuetega inimeste vajadusi arvesse võtta;

56.

kutsub liikmesriike üles töötama välja tõhusaid meetmeid, et võidelda puuetega õpilaste segregatsiooni ja tõrjumise vastu koolides ja õpikeskkondades ning sellega seoses koostama riiklikke üleminekuprogramme, et tagada ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni komitee soovitustest lähtudes kvaliteetne ja kaasav haridus ja kutseõpe – nii formaal- kui ka vabaharidus – ka suurt toetust vajavate puuetega inimeste jaoks;

57.

rõhutab haridustöötajate väljaõppe ja ümberõppe olulisust, eelkõige keerukate vajadustega inimeste toetamiseks;

58.

soovitab paremini kasutada erivajaduste ja kaasava haridusega tegeleva Euroopa ameti võimalusi, et selle ameti praegusi volitusi maksimeerida;

59.

rõhutab, et äärmiselt oluline on valmistada õpetajaid ja koolitajaid ette puuetega lastega töötamiseks ja anda neile piisavat toetust; soovitab liikmesriikidel välja töötada õpetajate ja koolitajate kaasava hariduse, koolituse ja pideva kutsealase enesetäiendamise võimalused, võttes arvesse eri sidusrühmade, eelkõige puuetega inimesi esindavate organisatsioonide ja puuetega spetsialistide soovitusi;

60.

arvestades asjaolu, et puuetega ja/või hariduslike erivajadustega noorte seas on koolist väljalangejate arv suur, nõuab, et uuritaks võimalusi, mida pakuvad elukestev õpe ja atraktiivsete alternatiivsete õppevormide pakkumine; on seisukohal, et puuetega inimeste elukestva õppe programmide edendamine on puuetega inimesi käsitleva Euroopa strateegia tähtis osa;

61.

kutsub õpetajaid, töötajaid, juhtorganeid ning puuetega õpilasi ja üliõpilasi üles jagama parimaid kaasava hariduse ja elukestva õppe tavasid;

62.

väljendab muret selle pärast, et vaatamata olukorra paranemisele on puuetega inimeste töötuse risk endiselt suur ning kolmanda taseme või samaväärse hariduse omandanuid on nende seas vähem kui 30 %, samas kui puueteta inimeste seas on selle haridustaseme omandanuid ligikaudu 40 %; kutsub seetõttu liikmesriike ja komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu puuetega ja/või hariduslike erivajadustega noorte probleemidele, mis võivad neil tekkida kesk- ja kõrgharidusest ja/või kutseõppest tööle siirdudes;

63.

soovitab ELi avalikel institutsioonidel ja ettevõtetel rakendada mitmekesisuspoliitikat ja riiklikke mitmekesisuse hartasid;

64.

rõhutab, et puuetega noored osalevad oma puueteta eakaaslastest vähem füüsilises tegevuses ja et koolidel on tähtis roll selles, et noored võtaksid omaks tervisliku eluviisi; rõhutab seetõttu, kui oluline on suurendada puuetega noorte osalemist füüsilises tegevuses; palub liikmesriikidel kiiresti kõrvaldada kõik olemasolevad tõkked, mis takistavad puuetega või erivajadustega inimeste osalemist sportimises;

65.

tuletab meelde vajadust vähendada digilõhet ning tagada, et puuetega inimesed saaksid digitaalsest liidust täiel määral kasu; rõhutab sellega seoses, kui oluline on parandada puuetega inimeste digioskusi ja -pädevust, eelkõige programmist „Erasmus+“ rahastatavate projektide abil, ning palub liikmesriikidel tagada vähem kaitstud kodanike, sealhulgas puuetega inimeste kaitse internetis, kasutades tõhusaid meetmeid vihakõne, küberkiusamise ja internetis diskrimineerimise kõigi vormide vastu ning andes nii mitmeformaalse kui ka formaalõppe raames rohkem digi- ja meediaoskuste alast haridust; palub lisaks liikmesriikidel teha puuetega lastele tasuta kättesaadavaks tehnoloogilised vahendid, mis võimaldaksid neil hariduses ja koolituses täiel määral osaleda;

Sotsiaalkaitse

66.

kutsub komisjoni üles tagama, et ELi puuetega inimesi käsitlev strateegia 2030. aastani sisaldaks konkreetseid meetmeid kaasavate sotsiaalkaitsesüsteemide edendamiseks kogu ELis, mis tagaks puuetega inimestele toetuste ja teenuste kättesaadavuse kogu eluea vältel; kutsub liikmesriike üles looma sotsiaalkaitse põhialuse puuetega inimestele, et tagada neile ajakohane elatustase;

67.

palub kaasseadusandjatel kaaluda puuetega inimeste kui eraldi sihtrühma lisamist sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist käsitlevasse määrusesse (20);

68.

kutsub liikmesriike üles järgima puude hindamisel ja kindlaksmääramisel vastastikuse tunnustamise põhimõtet, millega peab järgima ega tohi kahjustada ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni inimõigustel põhinevat mudelit, võttes arvesse keskkonnaga seotud ja ühiskondlikke tõkkeid, mis isikul tekivad, ja hõlmates kõiki asjaomaseid sidusrühmi, tagamaks, et puuetega inimeste elatustase ei satuks ohtu näiteks majanduse kohandamise programmide tõttu;

69.

palub komisjonil tagada, et Euroopa sotsiaalõiguste samba raames arvestatakse puuete küsimust kõigis aspektides;

70.

soovitab Euroopa Sotsiaalfondi (ESF), Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI) ning tulevasi Euroopa sotsiaalfonde kasutada mitte üksnes tööhõive aktiveerimise meetmete, vaid ka sotsiaalse kaasamise vajadusteks; rõhutab rehabilitatsiooni kui sotsiaalse kaasamise vahendi tähtsust, et tagada puuetega inimeste aktiivne osalus ühiskonnas;

71.

soovitab liikmesriikidel võtta konkreetseid meetmeid, nagu finantsabi ja ajutise hoolduse võimaldamine, kaasavate sotsiaalkaitsesüsteemide edendamiseks kogu ELis, mis tagaks puuetega inimestele piisava elatustaseme, hüvitised ja teenuste kättesaadavuse kogu eluea vältel;

72.

nõuab, et liikmesriigid tagaksid, et deinstitutsionaliseerimine ei põhjustaks kunagi puuetega inimeste kodutust põhjusel, et kogukonnas hoolduse võimaldamiseks puuduvad kohased ja/või juurdepääsetavad eluruumid;

Tervishoid

73.

palub komisjonil täielikult rakendada 2011. aasta direktiivi patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (21); soovitab komisjonil lisada direktiivi ülevõtmisse tugev puudeid käsitlev osa, et tagada puuetega inimestele vastuvõetava hinnaga ja kvaliteetsete piiriülestele tervishoiuteenuste kättesaadavus; palub sellega seoses komisjonil teha direktiivi mõju hindamise, eesmärgiga seda muuta ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga vastavusse viia, ja koostada kogu ELi jaoks suunised, kuidas riiklike kontaktpunktide töös puuete küsimusi arvesse võtta, kusjuures need hõlmaksid ühiseid tulemuslikkuse kriteeriume, sealhulgas puudeid käsitlevaid soovitusi; soovitab liikmesriikidel võimaldada tervishoiuspetsialistidele haridust ja koolitust puuetega patsientide erivajaduste kohta;

74.

peab murettekitavaks vaimse tervise ja tervishoiuteenustega seotud rikkumisi, sealhulgas inimõiguste rikkumisi, mis on paljudel juhtudel avaldanud märkimisväärset mõju teenuste kvaliteedile, ning märgib, et need teenused peavad olema orienteeritud tervise parandamisele, neid tuleb piisavalt rahastada ja neid tuleb osutada inimõigustel põhinevat mudelit järgides;

75.

palub liikmesriikidel tagada vaimse tervise teenused, mille puhul austatakse inimese õigus- ja teovõimet ning raviks ja haiglaravile saatmiseks peab teadva nõusoleku andma puudega inimene ise, mitte tema eest otsustaja, võttes sealjuures arvesse ka toetavaid otsustusmeetmeid;

76.

palub komisjonil tagada, et e-tervise teenused ning tervise- ja raviteenused oleksid täielikult kättesaadavad ja ohutud kasutada kõigile puuetega inimestele, sealhulgas vaimse puude ja keerukate vajadustega inimestele, samuti nende pereliikmetele;

77.

toonitab, et kiiresti on vaja lahendada üldine probleem, et puuetega inimestel ei ole juurdepääsu valdkonnaülesele eriarstiabile, ning juhul kui juurdepääs ongi olemas, on patsientide ooteajad pikad – tegemist on suure takistusega ennetuse ja ravi võrdse kättesaadavuse osas, mille tulemusena halveneb sageli puuetega patsientide seisund ning tervishoiusüsteemile langeb koormus, mida saaks vältida;

78.

märgib, et tervishoiusüsteemid peaksid tagama seksuaalse vägivalla ja/või kuritarvitamise avastamise, sellest teatamise ja selle ärahoidmise;

79.

nõuab, et liikmesriigid suurendaksid puuetega täiskasvanute valdkondadevahelise hindamise ja ümberhindamise teenuste arvu, et töötada välja individuaalsed kavad, mida saab teoks teha territoriaalseid ressursse kasutades (näiteks kodu-/päevahooldus / elukohapõhised teenused) ja mis vastavad kindlaksmääratud biopsühhosotsiaalsetele nõuetele;

80.

nõuab, et komisjon ja liikmesriigid kasutaksid täielikult ära Euroopa tugivõrgustike raamistikku, et arendada kõigi puuetega inimeste ning eelkõige haruldaste puuetega inimeste jaoks valdkonnaülest ja eriarstiabi ning laiendada selle kättesaadavust;

81.

rõhutab, et komisjon ei ole ELi tervishoiutöötajaid käsitlevas tegevuskavas ning tõhusaid, kättesaadavaid ja vastupanuvõimelisi tervishoiusüsteeme käsitlevas ELi tegevuskavas puuetele tähelepanu pööranud, sest neid ei ole kummaski dokumendis konkreetselt mainitud;

82.

rõhutab dementsusevastase teise ühismeetmega saavutatud edu, avaldades samal ajal lootust, et järgmisel kolmeaastasel perioodil eraldavad lisavahendeid farmaatsiaettevõtted, kes osalevad innovatiivsete ravimite algatuses;

83.

kutsub komisjoni üles esitama strateegia tõsiste puuetega inimeste abistamiseks pärast nende igapäevase hoolduse eest vastutanud sugulaste surma (vrdl Itaalias hiljuti vastu võetud seadus dopo di noi);

84.

nõuab, et komisjon analüüsiks põhjalikult ÜRO kokkuvõtlike märkuste ja oma eduaruande vahelisi lahknevusi, eelkõige seoses Euroopa puuetega inimeste strateegia tervisealase prioriteediga;

85.

nõuab kohaliku sünnitusabi järjepidevat avaliku teenusena propageerimist liikmesriikides, et vähendada sünnituskomplikatsioonidest tulenevate puuete tekkimise juhtumeid ja tagada nii emade kui ka imikute jaoks ohutu sünnitus vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni ohutu sünnituse kontrollnimekirjale;

86.

peab julgustavaks saavutusi Euroopa telemeditsiini sektoris, kuna neil on potentsiaali põhjalikult muuta puuetega inimeste võimalusi teenustele juurdepääsuks; on ka veendunud, et 4G tehnoloogia kasutuselevõtt, 5G tehnoloogia esiletõus ja asjade interneti levik toovad kaasa puuetega inimestele pakutavate tervishoiuteenuste paranemise; kutsub komisjoni üles tagama, et Euroopa tervishoiutehnoloogia sektorit ei koormataks ülemäärase reguleerimisega ja sel sektoril oleksid piisavad võimalused saada rahalisi vahendeid.

Välistegevus

87.

nõuab, et ELi välistegevus oleks täielikus kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga;

88.

nõuab, et EL tagaks, et arengukoostöö ja humanitaartegevus oleksid puuetega inimestele täielikult kättesaadavad ja neid hõlmavad;

89.

nõuab, et EL võtaks ametlikku arenguabi käsitlevas aruandluses kasutusele puuetega inimeste õiguste mõõdiku;

90.

kutsub ELi üles kindlustama oma juhtrolli selles, et puuetega inimesi võetaks vastavalt Euroopa arengukonsensuses sisalduvale kohustusele arvesse arengukoostöös ja humanitaarabi andmisel, ning tegelema ka vähem kaitstud isikute ja tõrjutud rühmade mitmekordse diskrimineerimise probleemiga;

91.

kutsub komisjoni üles juhtima välistegevuse raames puuetega inimesi arvestava kestliku arengu eesmärkide elluviimist, sõltumatult uuest puuetega inimesi käsitlevast Euroopa strateegiast, ning võtma eesmärkide saavutamiseks vastu selge, läbipaistva ja kaasava tegevuskava;

92.

peab kahetsusväärseks, et ELi kestliku arengu eesmärkide tööhõive näitaja puhul ei tehta eristust puude järgi; palub ELil koostöös partnerriikidega soodustada andmete eristamist puude liigi järgi;

93.

kutsub ELi ja selle partnereid üles kaasama puuetega inimesi ja nende esindusorganisatsioone poliitika kujundamise ja projektide kõikidesse etappidesse ning soodustama ka partnerriikides kohapeal puuetega inimeste organisatsioonide aktiivset osavõttu;

94.

tuletab meelde, et konfliktiriikides ja -piirkondades kogevad puuetega naised sageli veel suuremaid probleeme ja ohte; rõhutab seetõttu, et ELi välistegevuses on vaja puuetega naisi kaitsta;

ELi institutsioonide kohustused

95.

nõuab tungivalt, et ELi institutsioonid muudaksid juurdepääsetavaks oma välis- ja siseveebisaitide funktsioonid, sisu, dokumendid, videod ja veebiteenused, kaasa arvatud avalikud konsultatsioonid ja avalik aruanne veebi juurdepääsetavuse suuniste vastavuse kohta, soovitused ja kohustused;

96.

avaldab kahetsust, et veel ei ole rakendatud projekti INSIGN, mis võimaldab kurtidel ja kuulmispuudega inimestel iseseisvalt ELi institutsioonidega suhelda, ühendades nad liikmesriikide viipekeele tõlkide ja tiitrite lisajatega, kuigi Euroopa Komisjon rahastas selle teenindusplatvormi prototüübi väljatöötamist, mida 2014. aastal Euroopa Parlamendis edukalt katsetati;

97.

palub ELi institutsioonidel teha lihtsa taotluse alusel kättesaadavaks kõik oma avalikud koosolekud, sealhulgas ka viipekeelde tõlke vahendite, kõnet tekstiks muutva rakenduse ja pimedate kirjas dokumentide, samuti muude täiendavate ja alternatiivsete kommunikatsioonimeetodite abil, ning tagada oma hoonete füüsiline juurdepääsetavus; võtab teadmiseks raskused kõigi kohtumiste otseülekannete ja videote subtiitritega varustamisel; kutsub siiski institutsioone üles pidevalt jälgima tehnoloogia arengut selles valdkonnas, et tulevikus juurdepääsetavust parandada;

98.

soovitab Euroopa institutsioonidel kooskõlas ELi mitmekeelsuse poliitikaga eelistada tõlkimist pigem riikide kui rahvusvahelisse viipekeelde;

99.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid juurdepääsetavuse seoses Euroopa Parlamendi valimistega ja kaasaksid ka need inimesed, kes elavad hooldusasutustes ja/või eestkoste all;

100.

tunnistab puuetega inimestele, eriti vaimse/intellektuaalse puudega inimestele juurdepääsetavate ja neid kaasavate valimisprotsesside puudumist nii ELi kui ka liikmesriigi tasandil; nõuab tungivalt, et Euroopa Parlament tagaks parlamendi valimistega seotud teavitusmaterjalide täieliku juurdepääsetavuse;

101.

kutsub Euroopa koole, lasteaedu ja lastepäevakeskusi üles pakkuma kõigile ELi teenistujate lastele, sealhulgas komplekssete või suurte toetusvajadustega lastele kvaliteetset, kaasavat ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile vastavat haridust;

102.

palub ELil hõlbustada mõistlike abinõude ja muude tööhõive toetamise vormide, näiteks nn targa töötamise võimaluste pakkumist ELi institutsioonide töötajatele, kaasa arvatud parlamendiliikmete akrediteeritud assistendid, kellel on puue;

103.

kutsub komisjoni üles ühise ravikindlustusskeemi ühiseid eeskirju, rakendussätteid, ulatust, puuete küsimuse esindatust, juurdepääsetavust ja tavasid läbi vaatama, et see ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga kooskõlla viia;

104.

nõuab tungivalt, et kõik ELi institutsioonid, asutused ja organid looksid kontaktpunktid, ning rõhutab kõiki peadirektoraate ja ELi institutsioone ühendava horisontaalse institutsioonidevahelise kooskõlastamismehhanismi vajalikkust; nõuab, et selle saavutamiseks vajaliku koostöö üksikasjad sätestataks ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise strateegias;

105.

nõuab tungivalt, et institutsioonid kehtestaksid tervikliku värbamise, töökohal püsimise ja edutamise poliitika, kaasa arvatud ajutised positiivsed meetmed, et aktiivselt ja olulisel määral suurendada puuetega, sealhulgas psühhosotsiaalse ja intellektipuudega ametnike või töötajate ja praktikantide arvu kooskõlas direktiivi 2000/78/EÜ artikliga 5;

106.

tuletab meelde Euroopa Parlamendi puuetega inimeste probleemidega tegeleva laiendatud töörühma rolli, kuna kooskõlas ÜRO konventsiooniga toimib see töörühm platvormina, mis ühendab Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide liikmeid ning organisatsioonide ja kodanikuühiskonna esindajaid nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil; märgib, et laiendatud töörühm on arutelusid ja väitlusi soodustav foorum, mis aitab tagada strateegia rakendamist;

107.

nõuab, et Euroopa institutsioonid täiel määral konsulteeriksid puuetega teenistujate ja parlamendiliikmetega ja kaasaksid nad tõhusalt sise-eeskirjade, -poliitika ja -korra, sealhulgas personalieeskirjade ja mõistlike abinõude ning juurdepääsetavuse sätete väljatöötamisse, rakendamisse ja järelevalvesse;

Eduaruande lüngad kokkuvõtlike märkustega võrreldes

108.

väljendab kahetsust selle pärast, et ELi institutsioonide veebisaidid ei vasta AAA-taseme juurdepääsetavusstandarditele; kutsub institutsioone üles neid võimalikult kiiresti vastavusse viima;

109.

kahetseb, et ELi transpordiõigusakte ei rakendata liikmesriikide tasandil ikka veel täies ulatuses; soovitab luua selleks igas liikmesriigis riiklikud täitevasutused;

110.

tunnustab raudteetranspordi juurdepääsetavuse valdkonnas tehtud edusamme; nõuab, et kõigi muude transpordiliikide, sealhulgas lennureiside puhul tagataks juurdepääsetavuse nõuete sama tase, et saavutada ohutuse ja juurdepääsetavuse tasakaal;

111.

märgib, et võrdse kohtlemise horisontaalset direktiivi komisjoni eduaruandes ei käsitleta;

112.

peab kahetsusväärseks, et Euroopa Liit ei ole kuigivõrd lähenenud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni vabatahtliku protokolli ratifitseerimisele;

113.

märgib, et komisjon ei ole seni oma õigusakte ulatuslikult läbi vaadanud, et tagada täielik ühtlustamine ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätetega;

114.

väljendab heameelt õigusaktide ajakohastatud loetelu üle, sealhulgas hiljuti vastu võetud õigusaktid, kuid avaldab kahetsust, et pädevusdeklaratsiooni ei ole läbi vaadatud ja et õigusaktide loetelu ei sisalda neid õigusakte, mis ei osuta konkreetselt puuetega inimestele, kuid sellele vaatamata on nende puhul asjakohased;

115.

avaldab kahetsust, et komisjon ei ole teinud edusamme puuetega naiste ja tütarlaste õiguste integreerimisel oma soolise võrdõiguslikkuse poliitikasse ja programmidesse ning soolise aspekti integreerimisel puuetega inimesi käsitlevatesse strateegiatesse;

116.

kiidab heaks selle, et EL allkirjastas Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon), ning kutsub nõukogu üles seda kiiresti ratifitseerima;

117.

avaldab kahetsust, et praegune lapse õigusi käsitlev Euroopa poliitika ei sisalda piisavalt puuetega poistele ja tüdrukutele suunatud igakülgset õigustepõhist strateegiat ega kaitsemeetmeid nende õiguste kaitseks ning et puuetega inimesi käsitlevates strateegiates ei käsitleta ega integreerita piisavalt puuetega poiste ja tüdrukute õiguste küsimusi; kutsub komisjoni üles kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga ja vastavalt ÜRO lapse õiguste konventsioonile pöörama erilist tähelepanu puuetega lastele; rõhutab, et eeskätt on vaja eeskujusid puuetega naistele ja tütarlastele;

118.

võtab teadmiseks, et EL ei ole korraldanud terviklikku kampaaniat, et suurendada teadlikkust ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist ja võidelda puuetega inimeste vastaste eelarvamuste vastu;

Aastani 2030 kestva tervikliku ja tõhusa puuetega inimeste strateegia väljatöötamine

Horisontaalsed küsimused

119.

kutsub komisjoni üles tagama, et tulevase puuetega inimeste strateegia eesmärk oleks ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ELi poliitika kõikides valdkondades täielikult rakendada ja lõimida konventsiooni kõigisse artiklitesse juurdepääsetavuse, osalemise, diskrimineerimiskeelu ja võrdõiguslikkuse küsimused, ning et strateegia hõlmaks piisavat eelarvet, rakendamise ajakava ja järelevalvemehhanismi ning sellel oleks sama õigusjõud mis praegusel strateegial; mõistab, et strateegia saab olla edukas üksnes siis, kui kõik sidusrühmad, sealhulgas kodanikuühiskond, on kaasatud;

120.

rõhutab, et strateegia aastateks 2020–2030 peaks põhinema ELi õigusaktide ja poliitika valdkonnaülesel ja põhjalikul läbivaatamisel, et tagada täielik ühtlustamine ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätetega, ning et see peaks hõlmama läbivaadatud pädevusdeklaratsiooni;

121.

palub, et komisjon edendaks tõhusa rehabilitatsiooni ja taasintegreerimisega seotud meetmeid, et vähendada või kõrvaldada haiguse või füüsilise, vaimse või emotsionaalse puude mõju isiku teenimisvõimele;

122.

soovitab komisjonil tagada, et mis tahes tulevane strateegia ja sellega seotud konsultatsiooniprotsess oleks läbipaistev, mõistetav ja täielikult juurdepääsetav ning sisaldaks selgeid näitajaid ja võrdlusaluseid;

123.

märgib, et ELi kestliku arengu eesmärkide näitajates 4. eesmärgi (haridus), 5. eesmärgi (sooline võrdõiguslikkus) ja 8. eesmärgi (inimväärne töö ja majanduskasv) raames ei võeta arvesse puuetega inimesi; nõuab seepärast, et tulevases strateegias kasutataks ülemaailmseid kestliku arengu eesmärkide näitajaid, et jälgida ELi peamiste tööhõivemeetmete ja -poliitika rakendamist;

124.

rõhutab, et oluline on tagada, et tulevane strateegia oleks kooskõlas muude ELi algatuste ja strateegiatega, et edendada puuetega inimeste, eelkõige naiste tööhõivet ja kaasamist;

125.

soovitab hõlmata 2020. aasta järgsesse strateegiasse horisontaalsete teemadena riigihanked ja standardimise, et suurendada puuetega inimeste tööalast konkurentsivõimet, samuti soodustada heade tavade koondamist ja vahetamist liikmesriikide vahel;

126.

kutsub komisjoni üles tagama, et ELi rahastatud projektid oleksid kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsiooni inimõiguspõhise hoiakuga, jättes rahastamata projektid, mille tulemused ei ole juurdepääsetavad, milles jäetakse kõrvale puuetega inimesed või ei järgita juurdepääsetavuse standardeid;

127.

teeb ettepaneku võtta kasutusele juurdepääsetav hindamisvahend koos pideva järelevalvega, hõlmates konkreetseid näitajaid ja elluviidavaid eesmärke;

128.

nõuab, et liit ja liikmesriigid võtaksid pärast seda, kui EL on ratifitseerinud Istanbuli konventsiooni, vastu konkreetsed meetmed puuetega naiste ja tüdrukute vastase vägivalla vastu; nõuab tungivalt, et komisjon koostaks tervikliku Euroopa strateegia, millega võidelda naistevastase vägivalla vastu, pöörates eritähelepanu puuetega naistele ja tütarlastele;

129.

tunnistab, et puuetega, eriti vaimse puudega naised on soolise vägivalla, seksuaalse ahistamise ja muus vormis väärkohtlemise suhtes kaitsetumad; tunnistab lisaks, et sõltuvusseisundi tõttu ei pruugi nad olla võimelised väärkohtlemist kindlaks tegema või sellest teada andma; rõhutab, et Euroopa puuetega inimeste strateegia elluviimist tuleb veel rohkem soodustada, võimaldades võtta ennetusmeetmeid, et vältida igasuguses vormis väärkohtlemist ning tagada vägivallaohvritele kvaliteetne, kättesaadav ja sihipärane toetus;

130.

nõuab, et EL integreeriks puuetega inimesi käsitleva Euroopa strateegia kõikidesse ELi õigusaktidesse ja ELi poolaasta protsessi; nõuab sellega seoses ELi ja puuetega inimesi esindavate organisatsioonide tõelist struktureeritud dialoogi 2020. aasta järgse puuetega inimesi käsitleva Euroopa strateegia koostamiseks;

131.

soovitab, et tulevane strateegia hõlmaks tugiteenuste olulist osa selles, et puuetega inimesed saaksid oma inimõigusi kasutada;

132.

soovitab, et tulevane strateegia hõlmaks töötajate koolitamisega seotud küsimusi, mis on otsustavalt tähtsad, et pakkuda tuge kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhimõtetega;

Täiendavad tegevusvaldkonnad

133.

nõuab tungivalt võrdõiguslikkuse, soolise perspektiivi ja diskrimineerimiskeelu integreerimist tulevase strateegia kõigisse valdkondadesse, võttes seejuures arvesse puuetega LGBTQI-inimesi, kes puutuvad kokku mitmekordse diskrimineerimisega; palub, et komisjon ja liikmesriigid edendaksid kampaaniaid ja koolituskursusi, et suurendada teadlikkust ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist ja mitmekesisuse austamise vajadusest, et võidelda puuetega, psühhosotsiaalse puudega, õpiraskustega või autistlike inimeste diskrimineerimise, häbimärgistamise ja nendega seotud eelarvamuste vastu;

134.

rõhutab, et tuleb rohkem pingutada meedias levinud puuetega seotud stereotüüpide ja eelarvamuste ületamiseks, et muuta valdavaid väljatõrjuvaid sotsiaalseid norme; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles investeerima üldsuse teavitamise algatustesse, et tagada puuetega inimeste kujutamine võrdväärsete kodanikena ning võidelda puuetega seotud stereotüüpide vastu;

135.

juhib tähelepanu soo ja puuete koosmõjule, eriti seoses teadva nõusolekuga rasestumisvastaste vahendite kasutamise, sunniviisilise steriliseerimise ja reproduktiivõigustele juurdepääsu suhtes; palub liikmesriikidel kaaluda, kas oleks otstarbekas sellest seisukohast oma õigusakte hinnata;

136.

nõuab tungivalt, et ELi integreeriks puuetega laste õigused kõigisse tulevase strateegia valdkondadesse;

137.

tunnistab, et õigus- ja teovõime, sealhulgas hääleõigus, on inimõiguste kasutamise üks eeltingimus ning et mis tahes uue strateegiaga tuleb püüelda selle suunas, et üheski valdkonnas ei keelataks kellelegi puude tõttu õigus- ja teovõimet; rõhutab, et selleks peaks EL vastu võtma asjakohased meetmed, millega tagada, et kõik puuetega inimesed saavad kasutada kõiki Euroopa Liidu lepingutes ja õigusaktides sätestatud õigusi, näiteks õiguskaitse, kaupade ja teenuste kättesaadavus, sealhulgas panganduse, tööhõive ja tervishoiu valdkonnas, samuti hääletamine Euroopa Parlamendi valimistel ja tarbijaõigused kooskõlas konventsiooniga, ning soodustama mittesekkuvaid meetmeid ja toetust otsuste tegemisel, kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga;

138.

nõuab tungivalt, et komisjon kaasaks uude strateegiasse kõik võimalikud meetmed, et tagada kõigi eri liiki puuetega isikute vabadus ja turvalisus kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga ja konventsiooni komitee soovitustega;

139.

kutsub komisjoni tungivalt üles säilitama partnerluse põhimõtet kõikides tulevastes rahastamist käsitlevates eeskirjades ning tagama, et seda täielikult austatakse;

140.

kutsub komisjoni üles edendama puuetega inimeste ja nende esindusorganisatsioonide struktuurset kaasamist kõigis otsustamisprotsessides nii riiklikul kui ka ELi tasandil ning rahastama puuetega inimeste organisatsioonide suutlikkuse suurendamist, et võimaldada neil struktuursel viisil osaleda kõigis otsustes, mis neid puudutavad; palub, et liikmesriigid jätkaksid puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohta koolituse pakkumist, et puuetega inimesed oleksid oma õigustest teadlikud ning oleks võimalik diskrimineerimist vältida;

141.

tuletab meelde, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni komitee on väljendanud tõsist muret puuetega inimeste ebakindla olukorra pärast ELi praeguses rändekriisis; kutsub komisjoni tungivalt üles integreerima puuete küsimust oma rände- ja pagulaspoliitikasse ning tagama, et kogu ELi rahastamises, mis on suunatud selle humanitaarkriisi lahendamisele, hõlmataks ka puuete küsimust;

142.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid eristaksid andmeid puude liigi alusel ja teeksid Eurostatiga tihedat koostööd, et koguda puudeid käsitlevaid võrreldavaid andmeid eri valdkondades, hõlmates hooldusasutustes elavaid isikuid ja sidudes puuetega inimeste strateegia kestliku arengu eesmärkide protsessi ning kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030;

143.

rõhutab, et vaja on mõõdetavaid ja võrreldavaid kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid näitajaid, sealhulgas juurdepääsetavuse, võrdõiguslikkuse, tööhõive, sotsiaalkaitse, tervishoiu, õpitulemuste ning kaasavas hariduses osalevate õpilaste arvu kohta, et hinnata ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamist ELis ja liikmesriikides, ning kutsub tungivalt üles koguma andmeid, mis aitaksid neid näitajaid kohaldada;

144.

nõuab tungivalt, et EL looks koostöös puuetega inimeste ja neid esindavate organisatsioonidega inimõigustel põhineva näitajate süsteemi, samuti võrreldava põhjaliku andmete kogumise süsteemi, kus andmed on jaotatud soo, vanuse, maa- või linnapiirkonnas asuva elukoha ning terviseprobleemi laadi alusel;

145.

tunnistab, et vaimse puudega isikud on diskrimineerimise ja kuritarvitamise suhtes eriti haavatavad ning nad paigutatakse sageli hooldusasutustesse, kus ei ole juurdepääsu haridusele ega enesemääramise võimalust;

146.

kutsub komisjoni ja liikmesriike tungivalt üles võtma täiendavaid meetmeid, et jõuda kõige haavatavamate isikuteni, näiteks puuetega kodutud inimesed;

147.

rõhutab vajadust pidevalt jälgida puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamist kooskõlas selle artikliga 33 ja konsulteerides puuetega inimeste organisatsioonidega;

148.

palub komisjonil tagada, et Euroopa Liidu kõrgetasemelise rassismi, ksenofoobia ja teiste sallimatuse vormide vastu võitlemise töörühma töö vihakuritegude dokumenteerimise ja nende kohta andmete kogumise täiustamiseks hõlmaks täielikult ka puuetega inimeste vastu sooritatud vihakuritegusid;

149.

nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid eraldaksid ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 33 lõike 2 kohaselt loodud järelevalveraamistike jaoks piisavad ja stabiilsed finants- ja inimressursid, mis võimaldaksid neil oma ülesandeid sõltumatult täita;

150.

kutsub komisjoni üles eraldama ELi järelevalveraamistikule piisavalt vahendeid, et see võiks sõltumatult ja nõuetekohaselt oma ülesandeid täita;

151.

tuletab meelde, et petitsioonikomisjon saab igal aastal märkimisväärsel hulgal petitsioone, kus osutatakse raskustele, millega puuetega inimesed kõikjal ELis oma igapäevaelus kokku puutuvad, ning mis on seotud Euroopa puuetega inimeste strateegias määratletud kaheksa peamise tegevusvaldkonnaga ja muude juurdepääsuküsimustega, nagu tervishoiu ja sotsiaalkaitse ning hariduse ja koolituse kättesaadavus, juurdepääs tööturule, ehitistele ja transpordivahenditele, kaupade ja teenuste, teabe ja kommunikatsiooni kättesaadavus ning osalemine poliitilises, avalikus ja kultuurielus;

152.

kutsub kõiki liikmesriike üles ratifitseerima ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja allkirjastama selle fakultatiivprotokolli;

153.

rõhutab kaitsvat rolli, mida petitsioonikomisjon petitsiooniprotsessi kaudu (koos Euroopa Ombudsmaniga, kelle ülesanne on kaitsta kodanikke haldusomavoli eest) ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ELi raamistikus täidab ja mis võimaldab petitsiooni esitajal kaevata oma õiguste rikkumise üle Euroopa Liidu, riigi ja kohaliku tasandi asutuste poolt; rõhutab, et parlamendikomisjoni saadud petitsioonid näitavad vajadust heaks kiita tulemuslik, horisontaalne, mittediskrimineeriv ja inimõigustel põhinev puuetepoliitika; rõhutab Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti rolli puuetega inimeste põhiõiguste tugevdamisel ning ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise toetamisel ELis;

154.

rõhutab, et suurem osa Euroopa kodanike esitatud petitsioonidest puudutab probleeme, mis on seotud invaliidsuspensioni taotlusmenetlustega, tunnustuse saamisega ja pensioni hilinenud väljamaksmisega ametiasutuste poolt; rõhutab, et Euroopa puuetega inimeste strateegia rakendamisel ja selle sotsiaalkaitsevaldkonna tegevuses tuleks pöörata kõnealustele küsimustele erilist tähelepanu kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikliga 28 küllaldase elatustaseme ja sotsiaalse kaitse kohta;

o o

155.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 23, 27.1.2010, lk 35.

(2) UNCRPD/C/EU/CO/1.

(3) ELT L 94, 28.3.2014, lk 65.

(4) EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.

(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0485.

(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0360.

(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0318.

(8) ELT C 353, 27.9.2016, lk 41.

(9) ELT C 131 E, 8.5.2013, lk 9.

(10) ELT C 212 E, 5.8.2010, lk 23.

(11) Käesoleva resolutsiooni kontekstis tuleks „täieõiguslikku kodanikku“ mõista ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni tähenduses, st kõigil puuetega inimestel peaks olema täielik võimalus kasutada kõiki inimõigusi;

(12) Euroopa Kohtu 11. aprilli 2013. aasta otsus, HK Danmark, ühendatud kohtuasjad C-335/11 ja C-337/11, ECLI:EU:C:2013:222, punktid 29–30; Euroopa Kohtu 18. märtsi 2014. aasta otsus, Z, C-363/12, ECLI:EU:C:2014:159, punkt 73; Euroopa Kohtu 22. mai 2014. aasta otsus, Glatzel, C-356/12, , ECLI:EU:C:2014:350, punkt 68.

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (ELT L 327, 2.12.2016, lk 1).

(14) Komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1300/2014, milles käsitletakse koostalitluse tehnilist kirjeldust seoses puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele juurdepääsuvõimaluste tagamisega Euroopa Liidu raudteesüsteemis (ELT L 356, 12.12.2014, lk 110).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT L 46, 17.2.2004, lk 1).

(16) Nõukogu 6. detsembri 1993. aasta direktiiv 93/109/EÜ, millega sätestatakse üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel (EÜT L 329, 30.12.1993, lk 34).

(17) Nõukogu 19. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/80/EÜ, millega sätestatakse üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida liikmesriigi kohalikel valimistel (EÜT L 368, 31.12.1994, lk 38).

(18) Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest (COM(2008)0426).

(19) Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 200, 7.6.2004, lk 1).

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiiv 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (ELT L 88, 4.4.2011, lk 45).

4.10.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 356/130

P8_TA(2017)0440

Idapartnerlus: 2017. aasta novembri tippkohtumine

Euroopa Parlamendi 15. novembri 2017. aasta soovitus nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele, mis käsitleb idapartnerlust 2017. aasta novembri tippkohtumise eel (2017/2130(INI))

(2018/C 356/18)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3 ja 8 ning ja eelkõige V jaotise artikleid 21, 22, 36 ja 37 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu V osa,

—	võttes arvesse idapartnerluse käivitamist Prahas 7. mail 2009. aastal kui ELi ja tema idapartnerite Armeenia, Aserbaidžaani, Valgevene, Gruusia, Moldova ja Ukraina ühist püüdlust,

—	võttes arvesse Varssavis (2011), Vilniuses (2013) ja Riias (2015) toimunud idapartnerluse tippkohtumiste ühisdeklaratsioone,

—	võttes arvesse 27 liikmesriigi ning Euroopa Ülemkogu, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni juhtide deklaratsiooni, mis võeti vastu Roomas 25. märtsil 2017,

—	võttes arvesse Euronesti parlamentaarse assamblee, idapartnerluse kodanikuühiskonna foorumi ning Regioonide Komitee ning idapartnerluse riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste konverentsi (CORLEAP) soovitusi ja tegevust,

—

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse teatisi Euroopa naabruspoliitika (ENP) kohta, täpsemalt 2017. aasta aruannet läbivaadatud Euroopa naabruspoliitika rakendamise kohta (JOIN(2017)0018) ja 2017. aasta läbivaadatud töödokumenti pealkirjaga „Idapartnerlus – 20 tulemust 2020. aastaks: keskendumine peamistele prioriteetidele ja tulemustele“ (SWD(2017)0300), samuti 2016. aasta teatist Euroopa Liidu üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia kohta,

—	võttes arvesse ELi välisasjade nõukogu järeldusi ENP ja idapartnerluse kohta,

—

võttes arvesse oma 5. juuli 2017. aasta soovitust nõukogule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 72. istungjärgu kohta (1) ning oma resolutsioone, eelkõige 15. juuni 2017. aasta resolutsiooni Afgan Mukhtarli juhtumi ja meedia olukorra kohta Aserbaidžaanis (2), 6. aprilli 2017. aasta (3) ja 24. novembri 2016. aasta (4) resolutsioone olukorra kohta Valgevenes, 16. märtsi 2017. aasta resolutsiooni ELi prioriteetide kohta ÜRO Inimõiguste Nõukogu 2017. aasta istungjärkudel (5), 13. detsembri 2016. aasta resolutsiooni naiste õiguste kohta idapartnerluse riikides (6), 21. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni assotsieerimislepingute / põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduspiirkondade kohta Gruusia, Moldova ja Ukrainaga (7) ning 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni Euroopa naabruspoliitika kohta (8),

—	võttes arvesse Gruusia, Moldova ja Ukraina parlamentide 3. juuli 2017. aasta ühisavaldust,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 113,

—	võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8-0308/2017),

arvestades, et idapartnerluse aluseks on Armeenia, Aserbaidžaani, Valgevene, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Euroopa Liidu ühine pühendumine oma suhete süvendamisele eesmärgiga austada rahvusvahelise õiguse põhimõtteid ja põhiväärtusi, nende hulgas demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi ja põhivabadusi ning meeste ja naiste võrdõiguslikkust, samuti turumajandust, kestlikku arengut ja head valitsemistava;

arvestades, et idapartnerlus on keskendunud ühistele eesmärkidele – stabiilsuse, usalduse loomise ja koostöö edendamisele, demokraatlike reformide toetamisele, heanaaberlikele suhetele, konfliktide rahumeelsele lahendamisele ja piirkondlikule koostööle, inimestevaheliste kontaktide tõhustamisele ja kaubanduse hoogustamisele, et süvendada poliitilist dialoogi ja assotsieerumist ning majanduslikku koostööd ja integratsiooni;

arvestades, et EL püüab oma üldise strateegia ja läbivaadatud ENP kaudu tuua oma partnerid kiirendatud poliitilise assotsieerimise ja ELiga majandusliku integreerumise abil lähemale, püüdes samal ajal edendada poliitilist stabiliseerumist, ühiskondlikku vastupanuvõimet ja majanduslikku õitsengut oma naabruskonnas ning pakkudes võimalusi privilegeeritud poliitiliste ja majanduslike suhete loomiseks iga partnerriigi ambitsioonidest lähtuvalt;

D.	arvestades, et kuna EL peab koostööd omaette väärtuseks ja usub kindlalt, et see toob kasu kõigile asjaosalistele, on liit võtnud endale kohustuse jätkata tööd kõigi idapartnerluse riikidega, tingimusel et ei seata kahtluse alla ega õõnestata Euroopa põhiväärtusi;

E.	arvestades, et EL ja selle partnerid peavad leidma ressursid ja vahendid, mis vastaksid võetud kohustustele, ning arvestades, et partnerid peavad rohkem keskenduma olemasolevate lepingute rakendamisele;

arvestades, et 2015. aasta Riia tippkohtumisel kutsuti osalejaid tagama järgmise tippkohtumise ajaks edusamme järgmistes valdkondades: 1) institutsioonide tugevdamine ja hea valitsemistava, 2) liikuvus ja inimestevahelised kontaktid, 3) majanduslik areng ja turuvõimalused ning 4) ühenduvus, energiatõhusus, keskkonna- ja kliimamuutused;

arvestades, et pärast viimast tippkohtumist on tehtud märkimisväärseid edusamme, eelkõige on sõlmitud ja jõustatud kolm assotsieerimislepingut, sh põhjalikke ja laiaulatuslikke vabakaubanduspiirkondi käsitlevad lepingud Gruusia, Moldova ja Ukrainaga, samuti on kehtestatud viisavaba režiim Gruusia ja Ukrainaga alates 2017. aastast (ja Moldovaga 2014. aastast), lõpule on viidud läbirääkimised kõikehõlmava ja laiendatud partnerluslepingu üle Armeeniaga (näide sellest, kuidas Euraasia Majandusliidu liikmesus ja osalemine ELi naabrusstrateegiates võivad koos eksisteerida), on alustatud läbirääkimisi uue kõikehõlmava lepingu üle Aserbaidžaaniga, mitmes nimetatud riigis on vastu võetud reforme Euroopa Liidu poliitilisel, tehnilisel ja rahalisel toel ning Valgevene suhtes jätkatakse kriitilist lähenemispoliitikat;

arvestades, et alates idapartnerluse loomisest Prahas on mõne asutajaliikme inimõiguste olukord üldiselt halvenenud ja demokratiseerumise suundumused on asendunud vastupidiste suundumustega; arvestades, et üks peamistest ülesannetest on aidata kaasa praegusele arengule kaasava, vastutava, stabiilse ja elujõulise demokraatia suunas;

I.	arvestades, et suurenenud liikuvus ning inimestevaheliste kontaktide edendamine partnerriikide ja ELi vahel on endiselt asendamatud vahendid, mille abil edendada Euroopa väärtusi;

J.	arvestades, et komisjoni ja Euroopa välisteenistuse poolt välja pakutud uuel strateegilisel tegevuskaval, mis ühendab nii kahepoolset kui ka piirkondlikku koostööd, on eesmärk suunata ELi tulevast tööd kuues partnerriigis, keskendudes 2020. aastaks 20 tulemusele;

arvestades, et ELi idapartnerite iseseisvust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ohustavad endiselt lahendamata piirkondlikud konfliktid, sealhulgas mõned, mille algatas ja mida toetab jätkuvalt ja aktiivselt Venemaa Föderatsioon vastuolus oma rahvusvaheliste kohustustega järgida rahvusvahelist õiguskorda; arvestades, et EL peaks aktiivsemalt osalema oma naabruse konfliktide rahumeelses lahendamises; arvestades, et Venemaa agressioon Ukraina suhtes, Krimmi poolsaare annekteerimine ning kahe Gruusia piirkonna jätkuv okupeerimine, samuti Venemaast lähtuvad hübriidohud, sh destabiliseerimine ja propaganda, ohustavad Euroopa julgeolekut tervikuna;

arvestades, et idapartnerluse poliitika põhineb iga partneri suveräänsel õigusel valida, kuivõrd tihedaid suhteid ta ELiga soovib; arvestades, et partnerid, kes püüavad tihendada suhteid ELiga, peaksid saama arvestada suurema abi ja toetusega ühiste eesmärkide saavutamiseks, kui nad täidavad võetud kohustusi reformide osas, vastavalt põhimõttele „rohkema eest rohkem“;

soovitab nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele järgmist:

Idapartnerluse tuleviku kohta

tagada, et 2017. aasta novembri tippkohtumine oleks tulevikku suunatud, annaks uue dünaamika ja selge poliitilise visiooni idapartnerluse kui pikaajalise poliitika tulevikust; tagada, et selle tippkohtumise tulemused looksid esmajärjekorras aluse Euroopa Liidu põhiväärtuste, eelkõige demokraatia, inimõiguste, põhivabaduste, õigusriigi, hea valitsemistava, kodanikuõiguste, mittediskrimineerimise ning meeste ja naiste võrdõiguslikkuse austamise toetamisele, millel põhineb idapartnerlus, rõhutades, et need väärtused on assotsieerimislepingute keskmes ja tunnustades asjaomaste partnerite pühendumust neid väärtusi rakendada ja edendada;

täita kodanike kõrgeid ootusi kõikides partnerriikides seoses korruptsiooni väljajuurimise, organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ning õigusriigi ja hea valitsemistava tugevdamisega; püüelda seetõttu selles suunas, et partnerid ka edaspidi võtaksid vastu ja rakendaksid täiel määral reforme, mis on seotud kohtusüsteemi ja avaliku haldusega ning korruptsiooni- ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitlusega, lähtudes asjakohastest tegevuskavadest selgelt määratletud eesmärkide ja tähtaegadega;

tugevdada idapartnerluse raames partnerriikide kodanikuühiskonda ja selle ülitähtsat rolli nii asendamatu osalejana demokraatia tugevdamise protsessis kui ka piirkondliku koostöö platvormina, seistes kompromissitult kõigi õigusaktide ja meetmete vastu, mille eesmärk on piirata kodanikuühiskonna õiguspärast tegevust, ja julgustades kodanikuühiskonda tihedamalt osalema partnerlusega seotud reformide väljatöötamises, nende rakendamise kontrollimises ja järelevalves ning edendades avalik-õiguslike asutuste läbipaistvust ja vastutust;

toetada valimisreforme, mis tagavad õigusraamistike kooskõla rahvusvaheliste standarditega, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) juhitavate rahvusvaheliste vaatlusmissioonide soovitustega ja Veneetsia komisjoni arvamustega, mis on koostatud läbipaistvalt ning mis on laialdase avaliku arutelu teema ja saavutada võimalikult suur konsensus opositsiooni ja kodanikuühiskonnaga, et parandada valimissüsteeme ilma eelarvamusteta valitsevate erakondade suhtes; tagada, et EL kohaldaks rangelt kokkulepitud tingimuslikkust, mis on seotud valimisreformiga;

tagada, et 2017. aasta novembri tippkohtumisel võetaks arvesse seni saavutatut, rõhutades vajadust täita antud lubadused ja andes uut hoogu idapartnerluse edasisele arengule, sh tagades kodanike jaoks olulised tulemused, eelkõige tööhõive, sotsiaal-majandusliku ebavõrdsuse vähendamise, transpordi ja ühenduvuse, energiasõltumatuse, liikuvuse ja hariduse osas, märkides, et selles suhtes on oluline vahend uus Euroopa välisinvesteeringute kava;

jätkata jõupingutusi, mille eesmärk on võidelda tööpuuduse vastu, eriti noorte seas, sealhulgas sellise noorte toetusmeetmete paketi nagu EU4Youth programmi abil, ning arendada oskusi, mis vastavad tööturu muutuvatele vajadustele, sealhulgas kutsehariduse ja -koolituse kaudu, edendades ettevõtlust, toetades kestlikku põllumajandust, arendades digitaalmajandust, laiendades sotsiaalset taristut ning avalike ja erateenuste sektorit, muu hulgas tervishoiu ja hoolekande valdkonnas;

edendada ja aktiivselt toetada diskrimineerimisvastase poliitika elluviimist ühiskonna kõigis sektorites; tagada meeste ja naiste võrdõiguslikkus riiklikus poliitikas ning toetada naiste tööalast konkurentsivõimet ja ettevõtluse arendamist poliitilise järjepidevusega, mis tagatakse ka pärast 2020. aasta tähtaega;

pühenduda koostööle ELi ja partnerriikide vahelise suurema liikuvuse vallas; toetada Moldovat, Gruusiat ja Ukrainat viisanõude kaotamise lepingu rakendamisel ning tagada, et tulevikus ei rakendataks viisa peatamise mehhanisme, tehes seda eelkõige tiheda koostöö kaudu politsei ja tolli valdkonnas, et tagada kaitse julgeolekuohtude ja kuritegevuse eest ning vältida riigis lubatust kauem viibimist; algatada viisa-alast dialoogi Armeeniaga, julgustada Aserbaidžaani viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingute rakendamisel, et algatada tulevikus viisa-alane dialoog, ja lõpetada läbirääkimised viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingute üle Valgevenega selle kodanike hüvanguks, juhul kui need riigid saavutavad märkimisväärset edu põhiväärtuste vallas ja vastavad täpselt tingimustele, mis on määratletud viisavabaduse tegevuskavades;

suurendada võimalusi tihedamaks koostööks hariduse, teaduse ja innovatsiooni valdkonnas, eelkõige sellistes programmides nagu „Erasmus+“, „Tipptasemel teadmiste levitamine ja osaluse laiendamine“ ja „EU4innovation“ osalemise hõlbustamise kaudu, samuti Euroopa Investeerimispanga laenutagatiste andmise kaudu osana tema programmist „InnovFin“; pakkuda toetust hariduse reformimiseks ning teadusuuringute ja innovatsiooni lõhe kaotamiseks;

tagada, et 2017. aasta novembri tippkohtumise tulemused annaksid suuremat hoogu kestlikule majanduskasvule, olemasolevate sektorite ajakohastamisele, kaubandusele ja investeerimisvõimalustele, sealhulgas piirkonnasisestele võimalustele piiriüleseks koostööks, ja pöörata erilist tähelepanu ettevõtlusele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEd);

nõuda kohandatud ELi toetust assotsieerimiskavadele ja nendega seotud struktuurireformidele, eelkõige sellistele, mis võimaldavad paremat konkurentsivõimet, soodsamat ettevõtluskeskkonda ja piisavat juurdepääsu rahastamisallikatele, sealhulgas algatuse EU4Business kaudu; jälgida tähelepanelikult põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute rakendamist, et hoida ära sotsiaalset ja keskkonnadumpingut; töötada välja sihtotstarbeline abi VKEdele, et aidata neil täielikult ära kasutada põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute potentsiaali; edendada ja toetada tõelist majandussüsteemi reformi, mille eesmärk on kaotada monopolid ning piirata oligarhide rolli, kehtestades asjakohased seadused ning viies ellu pangandus- ja finantssektori põhjaliku reformi eesmärgiga võidelda rahapesu ja maksudest kõrvalehoidumise vastu;

toetada vajaliku transpordi- ja ühendustaristu arengut, sealhulgas TEN-T põhivõrgu ambitsioonika investeeringukava kaudu, ning edendada ka piirkonnasisest kaubandust; toetada taristuprojekte, mis loovad uusi võimalusi kaubanduses ning võimaldavad suuremat teabevahetust ELi ja partnerriikide vahel ja partnerite hulgas;

parandada energiasõltumatust ja -tõhusust konkreetsete investeeringute ja energiaallikate mitmekesistamise abil, eelkõige taastuvenergia vallas, ning vähendades sõltuvust fossiilkütustest, tehes tugevdatud koostööd kõigis ELi energialiidu prioriteetsetes valdkondades ning partnerite energiaturgude ja Euroopa energiaturu tihedama lõimimise abil, keskendudes eelkõige vastastikusele seotusele ja taristule; tagada, et piirkonnas asuvad avamere ja maismaa torujuhtmetaristu osad – sealhulgas Nord Stream 2 torujuhe – oleksid täiel määral kooskõlas ELi õigusaktidega ja energialiidu strateegiaga ning et need ei kahjustaks piirkonna energiajulgeolekut; teha koostööd idapoolsete partneritega, et toetada kodumajapidamisi, keda energiahindade tõus kõige rohkem mõjutab;

tagada täielik vastavus rahvusvahelistele tuumaohutust ja keskkonnakaitset käsitlevatele kokkulepetele ja kohustustele; suurendada jõupingutusi kliimamuutustega seotud kohustuste täitmiseks, sealhulgas üldsuse teadlikkuse suurendamise ning vananenud elektrijaamade järkjärgulise ja kestliku kasutuselt kõrvaldamisega Armeenias ja Ukrainas; jälgida tähelepanelikult selliste uute projektide väljatöötamist nagu Valgevenes Ostrovetsis asuv tuumaelektrijaam;

o)	tagada, et 2017. aasta novembri tippkohtumise tulemustes käsitletaks ka julgeolekuohte ja konflikte, mis mõjutavad partnerite ja piirkonna kui terviku iseseisvust, suveräänsust, territoriaalset terviklikkust, põhilisi inimõigusi ning poliitilist, sotsiaalset ja majanduslikku stabiilsust ja arengut;

võtta endale ülesandeks toetada ELi liikmesriikide meetmete ühtsust, säilitades kollektiivse surve Venemaale, kelle sõjaline kohalolek selles piirkonnas on viimastel aastatel kõigele vaatamata vaid kasvanud, võttes eelkõige tugevdatud kindla suunitlusega piiravaid meetmeid, et lahendada Ida-Ukraina konflikt Minski lepingute täieliku ja tegeliku rakendamise ning OSCE järelevalvemissiooni alalhoidmise abil, et lahendada Venemaa ja Gruusia konflikt konkreetsete tulemuste abil Genfi rahvusvahelistel aruteludel ja 2008. aasta relvarahukokkuleppe Venemaa-poolse täieliku rakendamise abil, et taastada Ukraina täielik suveräänsus Krimmis, Gruusia suveräänsus tema okupeeritud piirkondades Abhaasias ja Lõuna-Osseetias ning Moldova suveräänsus Transnistrias, pöörata piisavat tähelepanu ohtlikule ökoloogilisele olukorrale Ida-Ukrainas, toetada oma partnereid nende vastupanuvõime tugevdamisel ning teha lõpp riigi poolt rahastatud atentaatidele, kübersõdadele, väärinfole ja muud liiki destabiliseerimisele;

q)	rõhutada, et idapartnerite osalemine sõjalistel õppustel, mille sihtmärgiks on EL ja/või mõned liidu partnerid, nagu Venemaa juhitud Zapad 2017 õppus Valgevenes, on vastuvõetamatu; tagada, et partnerid ei tegeleks selliste õppustega ka edaspidi;

nõuda, et viivitamatult lõpetataks Armeenia ja Aserbaidžaani vägede vaheline sõjaline vaenutegevus, mis võtab tarbetult sõdurite ja tsiviilisikute elusid ning samas takistab sotsiaalmajanduslikku arengut; kinnitada taas oma toetust OSCE Minski rühma kaasesimeeste jõupingutusele Mägi-Karabahhi konflikti lahendamisel ja nende 2009. aasta peamistele põhimõtetele, mis hõlmavad territoriaalset terviklikkust, enesemääramisõigust ja jõu kasutamisest hoidumist; paluda Armeenial ja Aserbaidžaanil alustada uuesti heas usus läbirääkimisi, et rakendada neid põhimõtteid konflikti lahendamiseks, millel puudub sõjaline lahendus; kutsuda Armeenia ja Aserbaidžaani valitsusi üles pidama kõrgetasemelisi läbirääkimisi ning pühenduma tõelise usalduse loomise meetmetele ning dialoogile Armeenia ja Aserbaidžaani kodanikuühiskondade vahel; muuta ELi ja iga osalise vaheliste uute lepingute ratifitseerimise eeltingimuseks selgete kohustuste võtmine ja olulised edusammud konflikti lahendamisel, nagu relvarahu säilitamine ja 2009. aasta peamiste põhimõtete rakendamise toetamine;

nõuda jätkuvat toetust ELi ja OSCE missioonide tehtavale tööle Gruusias, Moldovas ja Ida-Ukrainas kui olulistele rahu ja julgeoleku tagamise operatsioonidele ennekõike kohalike kodanike hüvanguks; tagada nende missioonide mandaatide tõhus täitmine ja nõuda tungivalt, et Venemaa tagaks missioonidele takistamatu juurdepääsu; kaaluda, kas toetada relvastatud OSCE politseimissiooni saatmist Ida-Ukrainasse; kaaluda koos partnerriikidega ELi suurema rolli võtmise väljavaadet selliste konfliktide lahendamisel, k.a ambitsioonikate igakülgsete ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonide käivitamine, mille ülesandeks on tugevdada julgeolekut ja stabiilsust;

t)	paluda ELi partnerriikidel teha täielikku koostööd ELiga selliste probleemide käsitlemisel nagu ebaseaduslik ränne, terrorism, küberkuritegevus, inimkaubandus, salakaubandus ja ebaseaduslik kauplemine;

kaaluda idapartnerluse poliitika raames pikemaajalist atraktiivset idapartnerluse EaP+ mudelit assotsieerunud riikide puhul, kes on teinud olulisi edusamme assotsieerimislepingute ning põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingutega seotud reformide valdkonnas, mis võiks lõpuks viia tolliliidu, energialiidu, digitaalse liidu ja Schengeni alaga ühinemiseni, täiendava juurdepääsuni ELi siseturule, ELi transpordivõrkudesse integreerimise, tööstuspartnerluste, suurema osaluseni teistes ELi programmides ja ametites, suurema koostööni ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames, samuti suuremal arvul koheste meetmeteni, näiteks ühepoolsete täiendavate tariifsete soodustusteni, partnerite ja ELi vahel rändlustasude kaotamise konkreetse ajakavani ning suure läbilaskevõimega lairibaühenduse arendamiseni; teha idapartnerluse EaP+ mudel kättesaadavaks teistele idapartnerluse riikidele, kui need on selliste suuremate kohustuste võtmiseks valmis ja on teinud ühtlasi märkimisväärseid edusamme vastastikku kokku lepitud reformide elluviimisel;

v)	kaaluda mitteassotsieerunud riikide jaoks uusi vahendeid kodanikuühiskonna, äriühingute, teadusringkondade ja sõltumatute meediakogukondade ning noorte toetamiseks, sealhulgas rahaliste lisavahendite ja liikuvuspartnerluste kaudu;

w)	tagada, et mõlemal juhul on ühised eesmärgid keskmise või vajaduse korral pikaajalise tähtajaga, ning julgustada mõningaid partnerriike liikuma valimistsüklite loogikast edasi strateegilisemate visioonide suunas;

Idapartnerluse rakendamise kohta

korrata uuesti diferentseerimise põhimõtet ning asjaolu, et ELiga tehtava koostöö ulatuse ja sügavuse määravad ära ELi ja tema partnerite sihid, aga ka reformide tempo ja kvaliteet, mida tuleb hinnata nende täieliku ja tõhusa rakendamise põhjal, eriti seoses demokraatia, inimõiguste, põhivabaduste, õigusriigi põhimõtete ja hea valitsemistava austamisega;

rõhutada, et idapartnerluse eesmärk on luua vajalikud tingimused tihedaks poliitiliseks ja majanduslikuks integratsiooniks, sealhulgas ELi programmides osalemiseks; korrata, et assotsieerimislepingud Gruusia, Moldova ja Ukrainaga ei kujuta endast lõppeesmärki nende suhetes ELiga; tunnustada veel kord nende riikide Euroopa-suunalisi püüdlusi; osutada sellele, et vastavalt ELi lepingu artiklile 49 ja kooskõlas 25. märtsi 2017. aasta Rooma deklaratsiooniga võib iga Euroopa riik taotleda ELi liikmeks saamist tingimusel, et ta peab kinni Kopenhaageni kriteeriumidest ja demokraatia põhimõtetest, austab põhivabadusi ja inimõigusi, sealhulgas vähemuste õigusi, ning järgib õigusriigi põhimõtet; nõuda tungivalt, et liikmesriigid lepiksid sellega seoses kokku ambitsioonikas 2017. aasta tippkohtumise deklaratsioonis, milles seatakse asjakohased pikaajalised eesmärgid;

kutsuda Gruusiat, Moldovat ja Ukrainat üles keskenduma assotsieerimiskavade rakendamisele, et kasutada kõiki assotsieerimislepingutega antavaid võimalusi, ning osaleda ka ühistes aruteludes assotsieerimislepingute ning põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute valdkonnas tehtavate reformidega seotud edusammude, võimaluste ja väljakutsete üle; tuletada meelde, kui oluline on ülalnimetatud reformide tegelik rakendamine riikide tulevase stabiilsuse ja arengu ning sealsete ühiskondade heaolu jaoks; kinnitada taas, et EaP+ mudeli raames suhete süvendamine ja igasugune ELi liikmesuse väljavaade nõuavad olulisi edusamme kõnealuste reformide rakendamises, eriti selles osas, mis puudutab õigusriiki ning inimõiguste ja hea valitsemistava järgimist;

aa)

tagada, et partnerite praeguse ja edasise koostöö ja toetuse ulatus on alati seotud range tingimuslikkusega ning et seda ka järgitakse; rõhutada, et ELi rahaline toetus oma partneritele sõltub konkreetsetest reformimeetmetest ja nende tulemuslikust elluviimisest, ning et ELi stiimulipõhisest lähenemisest saavad jätkuvalt kasu eelkõige need partnerid, kes viivad läbi kõige kaugeleulatuvamaid reforme; näha ette väiksemad osamaksed toetuste maksmisel, võimaldamaks ELil paremini reageerida ootamatutele kriisidele või reformide puudumisele; rõhutada eelkõige, et ühtegi laiaulatuslikku lepingut ei ratifitseerita riigiga, kes ei austa ELi väärtusi, jättes eelkõige kohaldamata Euroopa Inimõiguste Kohtu otsused ning ahistades, ähvardades ja taga kiusates inimõiguste kaitsjaid, valitsusväliseid organisatsioone ja ajakirjanikke; toonitada ka, et enne kui alustatakse või lõpetatakse uut dialoogi viisavaba režiimi küsimuses, peavad olema täidetud selged kriteeriumid; korrata taas, et tagasikäik varasemate saavutuste osas viib süstemaatiliselt lepingute peatamiseni, sealhulgas ka viisavaba režiimi ja Euroopa Liidu poolse rahastamise valdkonnas;

ab)

toetada idapartnerluse mitmepoolset mõõdet kui vahendit mitmepoolse usalduse suurendamiseks eelkõige konfliktist mõjutatud piirkondades, ning luua võimalused piirkondlikuks koostööks, sealhulgas rahvusvaheliste kodanikuühiskonna platvormide kaudu, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste koostöö abil ning piiriüleste projektidega, nagu inimestevahelised programmid, mis hõlmavad kultuuridevahelist dialoogi ja nooremaid põlvkondi muutusi ajendavate teguritena;

ac)

rõhutada seda, kui tähtis on idapartnerluse alane järjepidev ja tõhus, sisemine ja väline poliitikavaldkondade alane teavitustöö ning konkreetsetele piirkondadele kohandatud teavitustegevuse tagamine, eelkõige selleks, et vähendada ELiga ja liidu suhete kohta partneritega seotud teadmiste lõhet; tunnustada suurepärast tööd, mida idanaabruse strateegilise kommunikatsiooni töörühm on senini teinud, ja toetada selle tegevust lisarahastamisega; tegeleda probleemiga, kuidas anda paremat teavet idapartnerlusega seotud konkreetsete hüvede ja eesmärkide kohta, tegeleda väärinfoga, andes selleks kõigis partnerriikide keeltes kättesaadavat faktipõhist ja kvaliteetset teavet, ning tagada sõnavabaduse täielik järgimine;

ad)

kinnitada, et ELi toetus peaks olema diferentseeritud vastavalt ühistele ambitsioonidele seoses iga partneriga tehtava koostööga, järgides põhimõtet „rohkem rohkema eest“ ja „vähem vähema eest“; nõuda eelkõige ELilt, et ta viiks oma eelarvevahendid (nt Euroopa naabruspoliitika instrument ja Euroopa kestliku arengu fond) oma iga-aastastes ja mitmeaastastes eelarvemenetlustes poliitiliste ülesannete ja rakendamisstrateegiatega kooskõlla;

ae)

kiita heaks komisjoni ettepanekud pakkuda partneritele makromajanduslikku finantsabi, rõhutades samas, et ettepanekutega kaasneb range ja mõjus tingimuslikkus, eelkõige mis puudutab õigusriigi (sealhulgas sõltumatu kohtusüsteemi ja mitmeparteilise parlamentaarse süsteemi) tagamist, hea valitsemistava (sealhulgas tõhusa korruptsioonivastase võitluse) tagamist ning inimõiguste ja meediavabaduse kaitsmist; esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga kuue kuu tagant üksikasjalik kirjalik aruanne edusammude kohta, mida on nendes kolmes valdkonnas teinud partnerid, kes juba sellist abi saavad; paluda komisjonil koostada uued makromajandusliku finantsabi programmid nendele partnerriikidele, kes on varasemad programmid edukalt lõpule viinud, lisada eelnimetatud tingimuslikkuse süstemaatiliselt oma tulevastesse ettepanekutesse sellise abi kohta ning tagada, et seda rangelt kohaldatakse, eriti Moldova puhul;

af)

paluda komisjonil, Euroopa Investeerimispangal ja muudel mitmepoolsetel finantseerimisasutustel teha tööd Euroopa investeerimiskava ja selliste idapartnerluse riikide spetsiaalse toetusmehhanismi eduka rakendamise nimel, kes on võtnud kohustuse rakendada assotsieerimislepingud; taotleda Ukraina, Gruusia ja Moldova usaldusfondi loomist, mis põhineb parimatel mitme rahastajaga rahastamisvahenditega seotud tavadel, rõhutades samal ajal, et see usaldusfond peaks keskenduma era- ja avaliku sektori investeeringutele, eelkõige nendele, mida tehakse sotsiaalsesse ja majanduslikku taristusse ning mis on suunatud investeeringute kasutamise suutlikkuse suurendamisele, ning rahvusvaheliste finantsasutuste ja rahvusvaheliste rahastajate abi kooskõlastamisele kohapeal; kaaluda rahastajate konverentsi korraldamist Ukraina toetuseks seoses riigi humanitaarabi vajadustega, mis tulenevad konfliktist Ida-Ukrainas ja Krimmi annekteerimisest; tagada, et kõigi nende vahendite kasutamist kontrollitakse hoolikalt, et hoida ära mis tahes väärkasutamist;

ag)

kinnitada taas oma tugevat toetust parlamendi panusele idapartnerluse poliitikasse ja selle poliitika kontrollimisele, eelkõige selles osas, kuidas see poliitika mõjutab kodanike elusid; tõhustada sellega seoses Euronesti parlamentaarse assamblee rolli idapartnerluse uues mitmepoolses struktuuris, samuti parlamentaarsete assotsieerimis- või koostöökomisjonide rolli assotsieerimis- või koostöönõukogudes; pidada tervitatavaks rakendatavaid demokraatia toetamise tervikliku lähenemisviisi programme; kutsuda partnerriikide parlamentide liikmeid üles koostööle rakendamise kontrollimiseks ja parimate tavade vahetamiseks; kiirendada idapartnerluse kodanikuühiskonna foorumi kaasamist sellesse protsessi;

ah)

võtta teadmiseks parlamendi otsus suurendada idapartneritega sõlmitud rahvusvaheliste lepingute rakendamise järelevalvet ja tugevdada kontrolli nendega seoses antava ELi toetuse üle; vastata parlamendi poolt tema partneritele ja komisjonile tehtud üleskutsele ning suurendada kõigi ELi abisaajate läbipaistvust; paluda komisjonil ja Euroopa välisteenistusel edastada parlamendile ja nõukogule iga kuue kuu järel üksikasjalik kirjalik aruanne kõnealuste lepingute rakendamise kohta;

ai)

võtta teadmiseks parlamendi otsus suurendada kontrolli idapartneritega peetavate tulevaste rahvusvaheliste lepingute alaste läbirääkimiste üle; paluda nõukogul esitada parlamendile viivitamata kõik asjakohased läbirääkimissuunised kooskõlas asjakohase institutsioonidevahelise kokkuleppega (9); tunnustada komisjoni ja Euroopa välisteenistust tõhusa koostöö eest parlamendiga teabe andmisel nimetatud läbirääkimiste kohta, kuid paluda neil kooskõlas asjakohase raamlepinguga (10) esitada viivitamata ka kavandatavad läbirääkimistekstid ja parafeeritud lepingud;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule, Euroopa Komisjonile ja Euroopa välisteenistusele ning teavitamise eesmärgil Lõuna-Kaukaasia ja Gruusia kriisi jaoks nimetatud ELi eriesindajale, OSCE parlamentaarsele assambleele, Euroopa Nõukogu parlamentaarsele assambleele ning idapartnerluse riikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0304.

(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0267.

(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0126.

(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0456.

(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0089.

(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0487.

(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0018.

(8) ELT C 265, 11.8.2017, lk 110.

(9) ELT C 95, 1.4.2014, lk 1.

(10) ELT L 304, 20.11.2010, lk 47.

4.10.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 356/176

P8_TA(2017)0458

2018. aasta eelarvemenetlus

Euroopa Parlamendi 30. novembri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon eelarvemenetluse raames lepituskomitees heaks kiidetud Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve projekti ühise teksti kohta (14587/2017 – C8-0416/2017 – 2017/2044(BUD))

(2018/C 356/40)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse lepituskomitees heaks kiidetud ühist teksti ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni sellekohaseid avaldusi (14587/2017 – C8-0416/2017),

—	võttes arvesse komisjoni poolt 29. juunil 2017. aastal vastu võetud Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve projekti (COM(2017)0400),

—	võttes arvesse 4. septembril 2017. aastal vastu võetud ja 13. septembril 2017. aastal Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve projekti kohta (11815/2017 – C8-0313/2017),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve projekti kirjalikku muutmisettepanekut nr 1/2018, mille komisjon esitas 16. oktoobril 2017,

—	võttes arvesse oma 25. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve projekti kohta (1), ning sellest tulenevaid eelarve muutmise ettepanekuid,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

—	võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

—	võttes arvesse nõukogu 26. mai 2014. aasta otsust 2014/335/EL, Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta (2),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (3),

—	võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (4),

—	võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (5),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 90 ja artiklit 91,

—	võttes arvesse lepituskomitees osaleva Euroopa Parlamendi delegatsiooni raportit (A8-0359/2017),

kiidab heaks lepituskomitees kokku lepitud ühise teksti, mis koosneb järgmistest dokumentidest:

—	loetelu eelarveridadest, mida võrreldes eelarveprojekti või nõukogu seisukohaga ei muudetud;

—	kogusummad finantsraamistiku rubriikide kaupa;

—	kõikide eelarvepunktide arvnäitajaid ridade kaupa;

—	koonddokument arvnäitajatega ja kõiki lepitusmenetluse käigus muudetud ridasid käsitleva lõpptekstiga;

kinnitab käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldused;

võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni ja nõukogu ühepoolsed avaldused;

teeb presidendile ülesandeks kuulutada Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev seadusandlik resolutsioon nõukogule, komisjonile, teistele asjaomastele institutsioonidele ja asutustele ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0408.

(2) ELT L 168, 7.6.2014, lk 105.

(3) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(5) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

LISA

18.11.2017

LÕPLIK KOKKULEPE

2018. aasta eelarve – ühiste järelduste sisu

Ühised järeldused koosnevad järgmistest jagudest:

1.	2018. aasta eelarve

2.	2017. aasta eelarve – paranduseelarve nr 6/2017

Avaldused

Kokkuvõtlik ülevaade

2018. aasta eelarve

Ühiste järelduste sisu:

—	2018. aasta eelarve kulukohustuse assigneeringute kogusumma on 160 113,5 miljonit eurot. Seega jääb finantsraamistiku 2018. aasta ülemmäärade alla 1 600,3 miljoni euro suurune kulukohustuste assigneeringute varu.

—	2018. aasta eelarve maksete assigneeringute kogusumma on 144 681,0 miljonit eurot.

—	2018. aastal võetakse rubriigi 3 (Julgeolek ja kodakondsus) jaoks kulukohustuste assigneeringutena kasutusele 837,2 miljonit eurot.

—	Alamrubriigi 1a (Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks) ja alamrubriigi 1b (Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus) jaoks võetakse kasutusele kulukohustuste koguvaru summas 1 113,7 miljonit eurot.

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta otsust (EL) 2017/344 ettenägematute kulude varu kasutusele võtmise kohta 2017. aastal (1) muudetakse kasutusele võetava varu katmise korrigeerimiseks, et vähendada rubriigis 5 (Haldus) 2018. aastal kaetavat summat 570 miljonilt eurolt 318 miljoni euroni ja kehtestada samas rubriigis 2020. aastal vastavalt kaetavaks summaks 252 miljonit eurot.

—	Komisjoni hinnangul on 2014., 2016., 2017. ja 2018. aastal paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmisest tulenev maksete assigneeringute summa 2018. aastal 678,3 miljonit eurot.

B.	2017. aasta eelarve Ühiste järelduste sisu kohaselt kiidetakse paranduseelarve projekt 6/2017 heaks komisjoni esitatud kujul.

1. 2018. aasta eelarve

1.1. Suletud eelarveread

Kõik eelarveread, mida kas nõukogu või Euroopa Parlament ei muutnud, ja need, mille puhul parlament kiitis asjaomase lugemise käigus nõukogu muudatusettepanekud heaks, on kinnitatud, kui allpool ei ole märgitud teisiti.

Ülejäänud eelarveridade osas jõudis lepituskomitee kokkuleppele alljärgnevates punktides 1.2–1.7 toodud järeldustes.

1.2. Horisontaalsed küsimused

Detsentraliseeritud asutused

Kõigile detsentraliseeritud asutustele ette nähtud ELi rahaline toetus (kulukohustuste ja maksete assigneeringutena ja ametikohtade arv) kinnitatakse tasemel, mille komisjon kavandas eelarveprojektis, mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga 1/2018, v.a järgmise osas:

—

rubriigis 3:

—	Euroopa Politseiamet (EUROPOL, eelarveartikkel 18 02 04), millele eraldatakse 10 täiendavat ametikohta ning mille kulukohustuste ja maksete assigneeringuid suurendatakse 3 690 000 euro võrra;

—	Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO, eelarveartikkel 18 03 02), mille kulukohustuste ja maksete assigneeringuid suurendatakse 5 000 000 euro võrra;

—	Euroopa Õigusalase Koostöö Üksus (EUROJUST, eelarveartikkel 33 03 04), millele eraldatakse 5 täiendavat ametikohta ning mille kulukohustuste ja maksete assigneeringuid suurendatakse 1 845 000 euro võrra;

—

rubriigis 1a:

—	Euroopa GNSSi Agentuur (GSA, eelarveartikkel 02 05 11), millele eraldatakse 5 täiendavat ametikohta ning mille kulukohustuste ja maksete assigneeringuid suurendatakse 345 000 euro võrra;

—	Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA, eelarveartikkel 12 02 06), mille kulukohustuste ja maksete assigneeringuid ja ametikohtade arvu on vähendatud eelarveprojektis kavandatud tasemele.

Rakendusametid

Rakendusametitele ette nähtud ELi rahaline toetus (kulukohustuste ja maksete assigneeringutena ja ametikohtade arv) vastavad komisjoni poolt eelarveprojektis (mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga 1/2018) kavandatud tasemele.

Katseprojektid / ettevalmistavad meetmed

Vastavalt sellele, mida Euroopa Parlament kavandas lisaks komisjoni poolt 2018. aasta eelarve projektis välja pakutud ettevalmistavatele meetmetele, lepitakse kokku ulatuslikus paketis, kuhu kuulub 87 katseprojekti / ettevalmistavat meedet, mille kogusumma on kulukohustuste assigneeringutena 100,0 miljonit eurot.

Katseprojektide või ettevalmistavate meetmete puhul, mida hõlmab mõni kehtiv õiguslik alus, võib komisjon teha meetme hõlpsamaks elluviimiseks ettepaneku paigutada assigneeringud asjaomase õigusliku aluse alla ümber.

Pakett jääb täielikult katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete jaoks finantsmääruses ette nähtud ülemmäärade piiresse.

1.3. Kulukohustuste assigneeringud finantsraamistiku kulurubriikide kaupa

Olles võtnud arvesse eespool toodud järeldusi suletud eelarveridade, ametite ning katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete kohta, leppis lepituskomitee kokku järgnevas:

Alamrubriik 1a – Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

Kulukohustuste assigneeringud kinnitatakse summas, mille komisjon kavandas kirjaliku muutmisettepanekuga 1/2018 muudetud eelarveprojektis ja mida on korrigeeritud vastavalt lepituskomitees kokku lepitule. Üksikasjad on esitatud järgmises tabelis:

Eurodes

Eelarverida / programm

Nimetus

2018. aasta eelarve projekt (sh kirjalik muutmisettepanek 1/2017)

2018. aasta eelarve

Erinevus

1.1.11

Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemid (EGNOS ja Galileo)

-4 090 000

02 05 01

Ülemaailmsete satelliitnavigatsioonil põhinevate teenuste ja infrastruktuuri (Galileo) väljaarendamine ja käikuandmine 2020. aastaks

623 949 000

621 709 000

-2 240 000

02 05 02

2020. aastaks selliste satelliidipõhiste teenuste pakkumine, mis võimaldavad parandada GPS-süsteemi toimimist, kattes järk-järgult terve Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi (ECAC) piirkonna (EGNOS)

185 000 000

183 150 000

-1 850 000

1.1.13

Maa seire Euroopa programm (Copernicus)

-10 370 000

02 06 01

Kosmoseseirel ja kohapeal kogutud andmetel põhinevate operatiivteenuste osutamine (Copernicus)

130 664 000

129 364 000

-1 300 000

02 06 02

Liidu iseseisva Maa seire suutlikkuse arendamine (Copernicus)

507 297 000

498 227 000

-9 070 000

1.1.14

Euroopa solidaarsuskorpus

-30 000 000

15 05 01

Euroopa solidaarsuskorpus

68 235 652

38 235 652

-30 000 000

1.1.31

Horisont 2020

110 000 000

02 04 02 01

Juhtpositsioon kosmoses

173 389 945

184 528 490

11 138 545

02 04 02 03

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) innovatiivsuse suurendamine

36 937 021

43 178 448

6 241 427

06 03 03 01

Euroopa ressursitõhusa, keskkonnasäästliku, ohutu ja sujuva transpordisüsteemi väljaarendamine

53 986 199

56 835 072

2 848 873

08 02 01 01

Eesliiniuuringute tugevdamine Euroopa Teadusnõukogu kaudu

1 827 122 604

1 842 122 604

15 000 000

08 02 02 01

Juhtpositsioon nanotehnoloogia, kõrgtehnoloogiliste materjalide, lasertehnoloogia, biotehnoloogia ning kõrgtehnoloogilise tootmise ja töötlemise valdkonnas

518 395 125

524 204 453

5 809 328

08 02 03 03

Üleminek usaldusväärsele, säästvale ja konkurentsivõimelisele energiasüsteemile

330 244 971

336 486 398

6 241 427

08 02 03 04

Ressursitõhusa, keskkonnasäästliku, ohutu ja sujuva Euroopa transpordisüsteemi loomine

230 777 055

239 323 675

8 546 620

08 02 03 05

Ressursitõhusa ja kliimamuutustele vastupidava majanduse ning tooraine jätkusuutliku varu tagamine

297 738 618

303 307 891

5 569 273

08 02 08

VKEde rahastamisvahend

471 209 870

481 209 870

10 000 000

09 04 02 01

Juhtpositsioon info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas

722 055 754

725 189 515

3 133 761

15 03 01 01

Marie Skłodowska-Curie meetmed – uute oskuste ja teadmiste loomine, arendamine ja siire ning innovatsioon

870 013 019

885 710 765

15 697 746

32 04 03 01

Üleminek usaldusväärsele, säästvale ja konkurentsivõimelisele energiasüsteemile

300 984 111

320 757 111

19 773 000

1.1.4

Ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME)

15 000 000

02 02 02

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) juurdepääsu parandamine rahastamisele omakapitali ja laenude vormis

199 554 000

214 554 000

15 000 000

1.1.5

Haridus, koolitus ja sport („Erasmus+“)

54 000 000

15 02 01 01

Tipptaseme ja koostöö arendamine Euroopa haridus- ja koolitusvaldkonnas ja valdkonna parem vastavusse viimine tööturuga

1 955 123 300

1 979 123 300

24 000 000

15 02 01 02

Tipptaseme ja koostöö arendamine Euroopa noorsoovaldkonnas ja noorte osalemise toetamine Euroopa demokraatlikus elus

182 672 916

212 672 916

30 000 000

1.1.7

„Toll“, „Fiscalis“ ja pettusevastane võitlus

-1 365 232

14 02 01

Tolliliidu toimimise ja moderniseerimise toetamine

80 071 000

78 860 555

-1 210 445

14 03 01

Maksusüsteemide toimimise parandamine

32 043 000

31 888 213

- 154 787

1.1.81

Euroopa ühendamise rahastu – Energia

-19 773 000

32 02 01 04

Liidu rahaline osalus rahastamisvahendites, mille eesmärk on luua energiavaldkonna projektidesse tehtavaid erainvesteeringuid soosivam keskkond

19 773 000

-19 773 000

1.1.

DAS

Detsentraliseeritud asutused

-3 965 555

02 05 11

Euroopa GNSSi Agentuur

30 993 525

31 338 525

345 000

12 02 06

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve

15 947 170

11 636 615

-4 310 555

1.1.

MUU

Muud meetmed ja programmid

-2 346 000

02 03 02 01

Toetus CENi, Ceneleci ja ETSI standardimisalasele tegevusele

18 908 000

18 562 000

- 346 000

26 02 01

Riiklike tarne- ja teenuslepingute väljakuulutamise ja reklaamimise kord

8 500 000

7 500 000

-1 000 000

29 02 01

Kvaliteetse statistilise teabe esitamine, Euroopa statistika koostamise uute meetodite rakendamine ja koostöö tugevdamine Euroopa statistikasüsteemiga

59 475 000

58 475 000

-1 000 000

1.1.

KPEM

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

51 650 000

1.1.

KPEM

Komisjoni pädevuse ja talle antud erivolituste raames finantseeritavad meetmed

-2 900 000

01 02 01

Majandus- ja rahaliitu, sealhulgas eurot, käsitlev koordineerimine, järelevalve ja teabevahetus

12 000 000

11 500 000

- 500 000

04 03 01 08

Töösuhted ja sotsiaalne dialoog

16 438 000

15 038 000

-1 400 000

06 02 05

Euroopa transpordipoliitika ja reisijaõiguste toetusmeetmed, sh teabevahetusmeetmed

11 821 000

10 821 000

-1 000 000

Kokku

155 840 213

Seetõttu lepiti kokku, et kulukohustused kinnitatakse summas 22 001,5 miljonit eurot ja seega ei jää alamrubriigis 1a 21 239 miljoni euro suuruse kulude ülemmäära alla mingit varu ning kulukohustuste koguvaru võetakse kasutusele summas 762,5 miljonit eurot.

Alamrubriik 1b – Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

Eurodes

Eelarverida / programm

Nimetus

2018. aasta eelarve projekt (sh kirjalik muutmisettepanek 1/2017)

2018. aasta eelarve

Erinevus

1.2.5

Noorte tööhõive algatus (eriotstarbeline täiendav assigneering)

116 666 667

04 02 64

Noorte tööhõive algatus

233 333 333

350 000 000

116 666 667

1.2.

KPEM

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

7 700 000

Kokku

124 366 667

Seetõttu lepiti kokku, et kulukohustused kinnitatakse summas 55 532,2 miljonit eurot ja seega ei jää alamrubriigis 1b 55 181 miljoni euro suuruse kulude ülemmäära alla mingit varu ning kulukohustuste koguvaru võetakse kasutusele summas 351,2 miljonit eurot.

Rubriik 2 – Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad

Eurodes

Eelarverida / programm

Nimetus

2018. aasta eelarve projekt (sh kirjalik muutmisettepanek 1/2017)

2018. aasta eelarve

Erinevus

2.0.10

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) – turuga seotud kulud ja otsetoetused

- 229 900 000

05 03 01 10

Põhitoetuskava

16 556 000 000

16 326 100 000

- 229 900 000

2.0.

KPEM

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

15 600 000

Kokku

- 214 300 000

Kulukohustuste assigneeringute vähenemine on täielikult tingitud kättesaadava sihtotstarbelise tulu suurenemisest EAGFi ülejäägi arvel 31. oktoobri 2017. aasta seisuga, mis katab sektoris kõik kirjaliku muutmisettepanekuga 1/2018 ajakohastatud vajadused. Vajaduste ajakohastamise tulemusena suurendati muutmisettepanekuga 1/2018 järgmisi makseid:

—	noortele põllumajandustootjatele lisati 34 miljonit eurot (eelarvepunkt 05 03 01 13),

—	kliimat ja keskkonda säästvatele põllumajandustavadele lisati 95 miljonit eurot (eelarvepunkt 05 03 01 11),

—	muudele meetmetele seoses sea- ja linnuliha, munade, mesindussaaduste ja muude loomsete toodetega lisati 60 miljonit eurot (eelarvepunkt 05 02 15 99),

—	veinisektori riiklikele toetusprogrammidele lisati 7 miljonit eurot (eelarvepunkt 05 02 09 08) ja

—	lõssipulbri ladustamise meetmetele lisati 2 miljonit eurot (eelarvepunkt 05 02 12 02).

Selle tulemusel lepiti kokku, et kulukohustused kinnitatakse summas 59 285,3 miljonit eurot ja seega jääb rubriigis 2 kulude ülemmäära alla 981,7 miljoni euro suurune varu.

Rubriik 3 – Julgeolek ja kodakondsus

Eurodes

Eelarverida / programm

Nimetus

2018. aasta eelarve projekt (sh kirjalik muutmisettepanek 1/2017)

2018. aasta eelarve

Erinevus

3.0.11

Programm „Loov Euroopa“

3 500 000

15 04 01

Euroopa kultuuri- ja loomesektori VKEde ning väikeste ja väga väikeste organisatsioonide finantssuutlikkuse tugevdamine, poliitika väljatöötamise ja uute ärimudelite kasutuselevõtu toetamine

34 528 000

35 528 000

1 000 000

15 04 02

Kultuurivaldkonna allprogramm — Piiriüleste meetmete toetamine ja riikidevahelise ringluse ja liikuvuse edendamine

68 606 000

71 106 000

2 500 000

3.0.8

Toit ja sööt

-6 500 000

17 04 01

Loomade parema tervisliku seisundi ja loomakaitse kõrge taseme tagamine liidus

161 500 000

160 000 000

-1 500 000

17 04 02

Taimedele kahjulike organismide õigeaegne avastamine ja nende likvideerimine

25 000 000

22 000 000

-3 000 000

17 04 03

Tulemusliku, tõhusa ja usaldusväärse kontrolli tagamine

57 483 000

55 483 000

-2 000 000

3.0.

DAS

Detsentraliseeritud asutused

10 535 000

18 02 04

Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol)

116 687 271

120 377 271

3 690 000

18 03 02

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet

85 837 067

90 837 067

5 000 000

33 03 04

Euroopa Õigusalase Koostöö Üksus (Eurojust)

36 506 468

38 351 468

1 845 000

3.0.

KPEM

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

12 650 000

Kokku

20 185 000

Seetõttu lepiti kokku, et kulukohustused kinnitatakse summas 3 493,2 miljonit eurot ja seega ei jää rubriigis 3 kulude ülemmäära alla mingit varu ning paindlikkusinstrumendi raames võetakse kasutusele 837,2 miljonit eurot.

Rubriik 4 – Globaalne Euroopa

Eurodes

Eelarverida / programm

Nimetus

2018. aasta eelarve projekt (sh kirjalik muutmisettepanek 1/2017)

2018. aasta eelarve

Erinevus

4.0.1

Ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II)

-95 000 000

05 05 04 02

Toetus Türgile — Majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse arengu toetamine ja asjakohase riikliku õiguse järkjärguline vastavusse viimine liidu õigustikuga

148 000 000

131 000 000

-17 000 000

22 02 01 01

Toetus Albaaniale, Bosnia ja Hertsegoviinale, Kosovole (2), Montenegrole, Serbiale ja endisele Jugoslaavia Makedoonia vabariigile — Toetus poliitilistele reformidele ja sellega seotud õigusaktide järkjärgulisele vastavusse viimisele liidu õigustikuga

189 267 000

199 267 000

10 000 000

22 02 03 01

Toetus Türgile — Toetus poliitilistele reformidele ja sellega seotud õigusaktide järkjärgulisele vastavusse viimisele liidu õigustikuga

217 400 000

167 400 000

-50 000 000

22 02 03 02

Toetus Türgile — Toetus majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele arengule ning sellega seotud õigusaktide järkjärgulisele vastavusse viimisele liidu õigustikuga

274 384 000

236 384 000

-38 000 000

4.0.2

Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend

50 000 000

22 04 01 03

Vahemere piirkonna riigid — Usaldusväärsuse suurendamine, julgeolek ning konfliktide ärahoidmine või nende lahendamine

262 072 675

296 072 675

34 000 000

22 04 01 04

Rahuprotsessi toetamine ning rahaline abi Palestiinale ja ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsioonile

293 379 163

299 379 163

6 000 000

22 04 02 02

Idapartnerlus — Vaesuse vähendamine ja säästev areng

351 556 726

361 556 726

10 000 000

4.0.3

Arengukoostöö rahastamisvahend

20 000 000

21 02 07 03

Inimareng

193 374 058

205 874 058

12 500 000

21 02 20

Erasmus+ — Toetus arengukoostöö rahastamisvahendist

94 928 673

102 428 673

7 500 000

4.0.4

Partnerluse rahastamisvahend koostööks kolmandate riikidega (PI)

-3 000 000

19 05 01

Liidu ja ühistel eesmärkidel tehtav koostöö kolmandate riikidega

126 263 000

123 263 000

-3 000 000

3.0.

MUU

Muud meetmed ja programmid

-1 083 000

13 07 01

Rahaline toetus Küprose türgi kogukonna majandusarengu soodustamiseks

32 473 000

34 473 000

2 000 000

21 02 40

Toorainelepingud

5 583 000

2 500 000

-3 083 000

4.0.

KPEM

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

8 900 000

4.0.

ERIV

Komisjoni pädevuse ja talle antud erivolituste raames finantseeritavad meetmed

1 000 000

19 06 01

Teavitamine liidu välissuhetest

12 000 000

15 000 000

3 000 000

21 08 01

Liidu abi andmise tulemuste hindamine, järelevalve- ja kontrollimeetmed

30 676 000

29 176 000

-1 500 000

21 08 02

Koordineerimine ja teadlikkuse suurendamine arenguvaldkonnas

13 036 000

12 536 000

- 500 000

Kokku

-19 183 000

Selle tulemusel lepiti kokku, et kulukohustused kinnitatakse summas 9 568,8 miljonit eurot ja seega jääb rubriigis 4 kulude ülemmäära alla 256,2 miljoni euro suurune varu.

Rubriik 5 – Haldus

Lepituskomitee leppis institutsioonide ametikohtade loeteludes sisalduvate ametikohtade arvu ja assigneeringud kokku tasemel, mille komisjon kavandas kirjaliku muutmisettepanekuga 1/2018 muudetud eelarveprojektis, kuid järgmiste eranditega:

—	Euroopa Parlamenti käsitlev jagu lugemisel heaks kiidetud kujul;

—	nõukogu käsitlev jagu lugemisel heaks kiidetud kujul;

—

Euroopa välisteenistus, mille jaoks eraldatakse 800 000 eurot uude eelarvepunkti 2 2 1 4 Strateegilise teabevahetuse suutlikkus. Selle eesmärk on anda Euroopa välisteenistusele nõuetekohane varustus, millega kaetakse strateegilise teabevahetuse vahendid, strateegilise teabevahetuse alase ekspertiisi tellimine, strateegilise teabevahetuse toodete keelelise mitmekesisuse toetamine ning liikmesriikide ja naaberriikide desinformatsiooni tõrjumise spetsialistide võrgustiku loomine ja säilitamine. Eelarvepunkti 3 0 0 4 Muud halduskulud vähendatakse 800 000 euro võrra, et tagada eelarve neutraalsus.

Lisaks on alates 1. juulist 2017 kohaldatava töötasude automaatse ajakohastamise mõju 2018. aasta eelarvele lisatud kõikidesse institutsiooni käsitlevatesse jagudesse järgmiselt:

eurodes
Euroopa Parlament	-2 796 000
Nõukogu	- 948 000
Komisjon (k.a pensionid)	-13 179 600
Euroopa Kohus	- 868 800
Kontrollikoda	- 357 000
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee	- 193 000
Regioonide Komitee	- 146 000
Euroopa Ombudsman	-24 600
Euroopa Andmekaitseinspektor	-13 459
Euroopa välisteenistus	- 878 400
Kokku	-19 404 859

Samuti määrati kindlaks kõigi institutsioonide hoonetega seotud kulude täiendav vähendamine 5 miljoni euro võrra järgmiselt:

eurodes
Nõukogu	- 378 623
Komisjon (k.a pensionid)	-3 637 499
Euroopa Kohus	- 270 611
Kontrollikoda	-96 409
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee	-89 461
Regioonide Komitee	-63 393
Euroopa Ombudsman	-7 016
Euroopa Andmekaitseinspektor	-9 526
Euroopa välisteenistus	- 447 462
Kokku	-5 000 000

Selle tulemusel ning olles võtnud arvesse eespool nimetatud jaos 1.2 sisalduvaid katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid (3,5 miljonit eurot), lepiti kokku, et kulukohustuste assigneeringud kinnitatakse summas 9 665,5 miljonit eurot, ning seega jääb rubriigis 5 kulude ülemmäära alla pärast seda, kui 2017. aasta ettenägemata kulude varu kasutuselevõtmise kompenseerimiseks kasutatakse varust ära 318,0 miljonit eurot, alles 362,5 miljoni euro suurune varu.

Erivahendid: EGF, hädaabireserv ja ELSF

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) ja hädaabireservi kulukohustuste assigneeringud vastavad tasemele, mille komisjon kavandas kirjaliku muutmisettepanekuga 1/2018 muudetud eelarveprojektis. Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (ELSF) reserv kaotatakse (eelarveartikkel 40 02 44).

1.4. Maksete assigneeringud

2018. aasta eelarve maksete assigneeringud kinnitatakse summas, mis oli kavandatud kirjaliku muutmisettepanekuga 1/2018 muudetud eelarveprojektis ja millele lisanduvad järgmised lepituskomitees kokku lepitud korrigeerimised.

Kõigepealt on arvesse võetud kulukohustuste assigneeringute summat, mis lepiti kokku liigendamata kulude jaoks, mille puhul on maksete assigneeringute summa sama mis kulukohustuste assigneeringute puhul. See hõlmab põllumajanduskulude täiendavat vähendamist 229,9 miljoni euro võrra. Kõige selle tulemusel vähendatakse maksete assigneeringuid 255,3 miljoni euro võrra.

Kõigi Euroopa Parlamendi kavandatud uute katseprojekte ja ettevalmistavate meetmete maksete assigneeringud kinnitatakse summas, mis moodustab vastavate kulukohustuste assigneeringutest 50 %, või parlamendi kavandatud summas, kui see on väiksem. Käimasolevate katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete pikendamise korral vastab maksete assigneeringute summa eelarveprojektis kindlaks määratud summale, millele on lisatud summa, mis moodustab vastavate uute kulukohustuste assigneeringutest 50 %, või parlamendi kavandatud summale, kui see on väiksem. Kõige selle tulemusel suurendatakse maksete assigneeringuid 50,0 miljoni euro võrra.

Järgmiste eelarveridade korrigeerimises lepiti kokku liigendatud kulude kulukohustuste assigneeringute muutumise tõttu:

Eurodes

Eelarverida / programm

Nimetus

2018. aasta eelarve projekt (sh kirjalik muutmisettepanek 1/2017)

2018. aasta eelarve

Erinevus

1.1.14

Euroopa solidaarsuskorpus

-22 501 000

15 05 01

Euroopa solidaarsuskorpus

51 177 000

28 676 000

-22 501 000

1.1.5

Haridus, koolitus ja sport („Erasmus+“)

12 000 000

15 02 01 01

Tipptaseme ja koostöö arendamine Euroopa haridus- ja koolitusvaldkonnas ja valdkonna parem vastavusse viimine tööturuga

1 845 127 000

1 857 127 000

12 000 000

1.1.

DAS

Detsentraliseeritud asutused

-3 965 555

02 05 11

Euroopa GNSSi Agentuur

30 993 525

31 338 525

345 000

12 02 06

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve

15 947 170

11 636 615

-4 310 555

1.1.

MUU

Muud meetmed ja programmid

- 900 000

26 02 01

Riiklike tarne- ja teenuslepingute väljakuulutamise ja reklaamimise kord

8 200 000

7 300 000

- 900 000

3.0.

DAS

Detsentraliseeritud asutused

10 535 000

18 02 04

Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol)

116 687 271

120 377 271

3 690 000

18 03 02

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet

85 837 067

90 837 067

5 000 000

33 03 04

Euroopa Õigusalase Koostöö Üksus (Eurojust)

36 506 468

38 351 468

1 845 000

4.0.1

Ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II)

-76 300 000

05 05 04 02

Toetus Türgile — Majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse arengu toetamine ja asjakohase riikliku õiguse järkjärguline vastavusse viimine liidu õigustikuga

120 000 000

107 200 000

-12 800 000

22 02 01 01

Toetus Albaaniale, Bosnia ja Hertsegoviinale, Kosovole (3), Montenegrole, Serbiale ja endisele Jugoslaavia Makedoonia vabariigile — Toetus poliitilistele reformidele ja sellega seotud õigusaktide järkjärgulisele vastavusse viimisele liidu õigustikuga

219 000 000

221 500 000

2 500 000

22 02 03 01

Toetus Türgile — Toetus poliitilistele reformidele ja sellega seotud õigusaktide järkjärgulisele vastavusse viimisele liidu õigustikuga

86 000 000

48 500 000

-37 500 000

22 02 03 02

Toetus Türgile — Toetus majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele arengule ning sellega seotud õigusaktide järkjärgulisele vastavusse viimisele liidu õigustikuga

291 000 000

262 500 000

-28 500 000

4.0.2

Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend

12 500 000

22 04 01 03

Vahemere piirkonna riigid — Usaldusväärsuse suurendamine, julgeolek ning konfliktide ärahoidmine või nende lahendamine

125 000 000

133 500 000

8 500 000

22 04 01 04

Rahuprotsessi toetamine ning rahaline abi Palestiinale ja ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsioonile

260 000 000

261 500 000

1 500 000

22 04 02 02

Idapartnerlus — Vaesuse vähendamine ja säästev areng

320 000 000

322 500 000

2 500 000

4.0.3

Arengukoostöö rahastamisvahend

16 900 000

21 02 07 03

Inimareng

170 000 000

179 400 000

9 400 000

21 02 20

Erasmus+ — Toetus arengukoostöö rahastamisvahendist

95 995 100

103 495 100

7 500 000

3.0.

MUU

Muud meetmed ja programmid

1 000 000

13 07 01

Rahaline toetus Küprose türgi kogukonna majandusarengu soodustamiseks

25 000 000

26 000 000

1 000 000

4.0.

ERIV

Komisjoni pädevuse ja talle antud erivolituste raames finantseeritavad meetmed

1 500 000

19 06 01

Teavitamine liidu välissuhetest

13 700 000

15 200 000

1 500 000

Kokku

-49 231 555

Peale selle vähendatakse maksete assigneeringuid järgmistel eelarveridadel:

Eurodes
Eelarverida / programm	Nimetus	2018. aasta eelarve projekt (sh kirjalik muutmisettepanek 1/2017)	2018. aasta eelarve	Erinevus
1.2.12	Üleminekupiirkonnad			-55 000 000
04 02 61	Euroopa Sotsiaalfond — Üleminekupiirkonnad — Majanduskasvu ja tööhõive eesmärgi investeeringud	1 345 000 000	1 305 000 000	-40 000 000
13 03 61	Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) — Üleminekupiirkonnad — Majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi vahendid	2 750 463 362	2 735 463 362	-15 000 000
1.2.13	Konkurentsivõime (enam arenenud piirkonnad)			-90 000 000
04 02 62	Euroopa Sotsiaalfond — Arenenumad piirkonnad — Majanduskasvu ja tööhõive eesmärgi investeeringud	2 882 000 000	2 847 000 000	-35 000 000
13 03 62	Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) — Enam arenenud piirkonnad — Majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi vahendid	3 497 060 077	3 442 060 077	-55 000 000
1.2.2	Euroopa territoriaalne koostöö			-90 500 000
13 03 64 01	Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) — Euroopa territoriaalne koostöö	1 004 701 248	914 201 248	-90 500 000
1.2.31	Tehniline abi			-4 500 000
13 03 65 01	Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) — Operatiivne tehniline abi	72 000 000	69 000 000	-3 000 000
13 03 66	Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) — Uuendusmeetmed linnade säästva arengu valdkonnas	43 321 859	41 821 859	-1 500 000
	Kokku			- 240 000 000

1.	Euroopa Liidu Solidaarsusfondi reserv (eelarveartikkel 40 02 44) kaotatakse (-88,0 miljonit eurot).

Nende muudatuste tulemusel jääb maksete assigneeringute summaks 144 681,0 miljonit eurot, mis on 582,5 miljoni euro võrra väiksem kui kirjaliku muutmisettepanekuga 1/2018 muudetud eelarveprojektis.

1.5. Reserv

Kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2018 muudetud eelarveprojektis sisalduvatele reservidele ei lisandu täiendavaid reserve, välja arvatud punkt 22 02 03 01 Toetus Türgile – Toetus poliitilistele reformidele ja sellega seotud õigusaktide järkjärgulisse vastavusse viimisele liidu õigustikuga, mille puhul paigutatakse reservi 70 000 000 euro ulatuses kulukohustuste assigneeringuid ja 35 000 000 euro ulatuses maksete assigneeringuid, kuni on täidetud järgmine tingimus:

„Kõnealune summa vabastatakse, kui komisjoni aastaaruandest nähtub, et Türgi teeb mõõdetavaid ja piisavaid edusamme sellistes valdkondades nagu õigusriigi põhimõtte järgimine, demokraatia, inimõigused ja ajakirjandusvabadus.“

Eelarverea 22 02 03 01 eelarvemärkusi muudetakse vastavalt.

1.6. Eelarvemärkused

Kui eelmistes tekstiosades ei ole selgesõnaliselt teisiti öeldud, lepitakse kokku, et eelarvemärkuste teksti muudetakse vastavalt Euroopa Parlamendi või nõukogu poolt tehtud muudatusettepanekutele, v.a allpool olevas kahes tabelis loetletud eelarveridade puhul.

—

Eelarveread, mille puhul kiidetakse Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud heaks koos komisjoni täidetavust käsitlevas kirjas kavandatud muudatusega.

Eelarverida	Nimetus
06 02 01 01	Kitsaskohtade kõrvaldamine, raudtee koostalitlusvõime tõhustamine, puuduvate ühenduste rajamine ja piiriüleste lõikude parendamine
09 05 01	Meediavaldkonna allprogramm — Riikidevaheline ja rahvusvaheline tegevus ning riikidevahelise ringluse ja liikuvuse edendamine
18 04 01 01	Kodanike Euroopa — Ajaloolise mälu tugevdamine ja kodanike osalussuutlikkuse suurendamine Euroopa Liidu tasandil
21 02 07 03	Inimareng
22 02 03 02	Toetus majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele arengule ning sellega seotud õigusaktide järkjärgulisele vastavusse viimisele liidu õigustikuga

—

Eelarveread, mille eelarvemärkused kiidetakse heaks sellisel kujul, nagu nad on kavandatud kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2018 ja EAGFi ajakohastamisega muudetud eelarveprojektis.

Eelarverida	Nimetus
02 02 01	Ettevõtluse edendamine ning liidu ettevõtete konkurentsivõime ja turulepääsu parandamine
02 03 04	Siseturu haldamise vahendid
05 02 08 03	Tootjate organisatsioonide rakendusfondid
05 03 01 01	Ühtne otsemaksete kava (SPS)
05 03 01 10	Põhitoetuskava
05 04 60 01	Maaelu säästva arengu edendamine, territoriaalselt ja keskkonnaalaselt tasakaalustatuma, kliimasõbralikuma ning innovaatilisema liidu põllumajandussektori kujundamine
08 02 02 02	Riskikapitali kättesaadavuse parandamine teadus- ja innovatsiooniinvesteeringute jaoks
09 05 05	Multimeediameetmed
13 03 61	Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) — Üleminekupiirkonnad — Majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi vahendid
13 03 62	Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) — Enam arenenud piirkonnad — Majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi vahendid
13 06 01	Liikmesriikide toetamine tõsise loodusõnnetuse korral, mis mõjutab oluliselt elutingimusi, looduskeskkonda või rahvamajandust
18 02 01 02	Piiriülese organiseeritud kuritegevuse tõkestamine ja sellise kuritegevuse vastu võitlemine ning julgeolekuriskide ja kriiside juhtimise ja ohjamise tõhustamine
18 03 01 01	Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tugevdamine ja arendamine ning liikmesriikide solidaarsuse ja nendevahelise vastutuse jagamise suurendamine
21 04 01	Austuse suurendamine inimõiguste ja põhivabaduste vastu ning nende järgimise edendamine ja demokraatlike reformide toetamine
23 02 01	Kiire, tõhusa ja vajadusepõhise humanitaar- ja toiduabi andmine
33 02 07	Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE)

Seejuures tuleb märkida, et Euroopa Parlamendi või nõukogu muudatustega ei saa muuta ega laiendada olemasoleva õigusliku aluse kohaldamissala ega vähendada institutsioonide halduslikku autonoomsust ning meetmeid peab olema võimalik katta olemasolevatest vahenditest.

1.7. Uued eelarveread

Eelarve liigenduses lepiti kokku kujul, mille komisjon kavandas kirjaliku muutmisettepanekuga 1/2017 muudetud eelarveprojektis, millele on lisatud:

—	eespool toodud punktis 1.2 esitatud uued katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed ning

—	eespool toodud punktis 1.3 esitatud uus eelarvepunkt 2 2 1 4 Euroopa välisteenistuse jaos.

2. 2017. aasta eelarve

Paranduseelarve projekt 6/2017 kiidetakse heaks komisjoni esitatud kujul.

3. Avaldused

3.1. Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldus maksete assigneeringute kohta

Euroopa Parlament ja nõukogu tuletavad täitmisega seoses meelde vajadust tagada maksete nõuetekohane suurendamine seoses kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringutega, et ennetada ebanormaalselt suurt hulka maksmata arveid aasta lõpus.

Euroopa Parlament ja nõukogu paluvad komisjonil jätkata 2014.–2020. aasta programmide rakendamise tähelepanelikku ja aktiivset jälgimist. Sel eesmärgil paluvad nad komisjonil esitada õigeaegselt ajakohastatud arvandmed maksete assigneeringuid puudutavate nõuete täitmise ja prognooside kohta 2018. aastal.

Nõukogu ja Euroopa Parlament teevad õigeaegselt kõik vajalikud otsused nõuetekohaselt põhjendatud vajaduste vallas, et vältida tegemata maksete liiga suure summa kuhjumist ning tagada maksenõuete nõuetekohane hüvitamine.

3.2. Euroopa Parlamendi, nõukogu (4) ja komisjoni ühisavaldus noorte tööhõive algatuse kohta

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon tuletavad meelde, et tööpuuduse ja eriti noorte tööpuuduse vähendamine on endiselt tähtis ja ühine poliitiline prioriteet, ning nad kinnitavad seda silmas pidades taas oma otsusekindlust kasutada parimal moel selleks eraldatavaid eelarvevahendeid, eelkõige noorte tööhõive algatuse kaudu.

Seetõttu tervitavad nad nimetatud algatusele eraldatava summa suurendamist 2018. aastal. Samas on asjakohase ELi eelarvest rahastamise kõrval oluline ka õigete menetluste kehtestamine nende vahendite tõhusaks rakendamiseks.

Sellega seoses on vaja teha tõhusat koostööd parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel, et tagada vastuvõetud meetmete võimalikult suur mõju.

Seetõttu kohustuvad nõukogu ja Euroopa Parlament esmajärjekorras kaaluma ühissätete määruse muutmist, mis on 2018. aasta eelarve vastuvõtmiseks nõutav.

Komisjon hõlbustab noorte tööhõive algatuse rakendamiseks ette nähtud programmidesse tehtavate muudatuste kiiret kinnitamist.

3.3. Komisjoni ühepoolne avaldus noorte tööhõive algatuse kohta

Noorte tööpuuduse vähendamine on endiselt oluline poliitiline prioriteet. Komisjon kohustub tähelepanelikult jälgima noorte tööhõive algatuse rakendamise suundumusi. Kui algatuse rakendamine liigub tõusvas joones ning kasutussuutlikkus seda võimaldab, siis teeb komisjon ettepaneku noorte tööhõive algatuse rahastuse suurendamiseks paranduseelarve kaudu, mille rahastamiseks kasutatakse kulukohustuste koguvaru kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikliga 14.

Sel juhul jääb komisjon nõukogult ja Euroopa Parlamendilt ootama niisuguste paranduseelarvete projektide kiiret menetlemist.

3.4. Nõukogu ühepoolne avaldus töötajate arvu 5 % vähendamise kohta

Nõukogu tuletab meelde, et töötajate arvu 5 % vähendamise täieliku elluviimise lõpuaasta oli 2017. Kuna kõik institutsioonid, organid ja asutused ei ole vähendamise eesmärki siiski täitnud, nõuab nõukogu kokkuleppe täitmiseks jõupingutuste jätkamist 2018. aastal.

On väga tähtis, et kõik institutsioonid, organid ja asutused täidaksid töötajate arvu 5 % vähendamise eesmärgi, ning et selle täitmist jälgitakse, kuni see on täies ulatuses saavutatud. Seda silmas pidades kutsub nõukogu komisjoni üles hindama meetme tulemusi, et teha järeldused tuleviku jaoks.

(1) ELT L 50, 28.2.2017, lk 57.

(2) Selline nimekasutus ei mõjuta Kosovo staatuse küsimuses võetud seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 (1999) ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

(3) Selline nimekasutus ei mõjuta Kosovo staatuse küsimuses võetud seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 (1999) ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

(4) Ühendkuningriik ei toeta käesolevat avaldust.

4.10.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 356/209

P8_TA(2017)0471

Käibemaksukohustused teenuste osutamise ja kaupade kaugmüügi puhul *

Euroopa Parlamendi 30. novembri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ ja direktiivi 2009/132/EÜ seoses teatavate käibemaksukohustustega teenuste osutamise ja kaupade kaugmüügi puhul (COM(2016)0757 – C8-0004/2017 – 2016/0370(CNS))

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

(2018/C 356/52)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2016)0757),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 113, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0004/2017),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0307/2017),

kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus - 1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(-1)

2015. aastal oli oodatud käibemaksutulu ja tegelikult laekunud käibemaksu vaheline erinevus (käibemaksu alalaekumine) liidus ligikaudu 152 miljardit eurot ja rahvusvaheliste pettusjuhtumite tõttu jääb liidus igal aastal saamata umbes 50 miljardit eurot käibemaksutulu, mistõttu on käibemaks oluline teema, millega tuleb tegeleda liidu tasandil ning on oluline kehtestada lõplik käibemaksukord, mis põhineb sihtriigis maksustamise põhimõttel.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. jaanuaril 2015 alanud kõnealuste erikordade hindamisel tuvastati mitmeid täiustamist vajavaid valdkondi. Esiteks tuleks vähendada liikmesriigis asuvate mikroettevõtjate koormust, kes osutavad mõnikord kõnealuseid teenuseid teistes liikmesriikides ja peavad täitma käibemaksukohustust muus liikmesriigis kui nende asukohaliikmesriik. Seepärast tuleks kogu ühenduses kehtestada künnis, mille ulatuses on need teenused käibemaksuga maksustatavad ettevõtja asukohaliikmesriigis. Teiseks on väga koormav arve esitamise ja arvestuse pidamise nõuete täitmine kõikides liikmesriikides, kus teenuseid osutatakse. Seega peaks ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks arvete esitamise ja arvestuse pidamise eeskirjade puhul lähtuma erikorda kasutava tarnija registreerimisliikmesriigi eeskirjadest. Kolmandaks, maksukohustuslased, kelle asukoht ei ole ühenduses, kuid kes on käibemaksukohustuslasena registreeritud mõnes liikmesriigis (nt kuna teevad selles liikmesriigis vahel käibemaksuga maksustatavaid tehinguid), ei või kasutada väljaspool ühendust registreeritud maksukohustuslaste erikorda ega ka erikorda nende maksukohustuslaste jaoks, kes asuvad ühenduses. Seetõttu tehakse ettepanek, et kõnealustel maksukohustuslastel tuleks lubada kasutada selliste maksukohustuslaste jaoks ette nähtud erikorda, kelle asukoht ei ole ühenduses.

(3)

1. jaanuaril 2015 alanud kõnealuste erikordade hindamisel tuvastati mitmeid täiustamist vajavaid valdkondi. Esiteks tuleks vähendada liikmesriigis asuvate mikroettevõtjate koormust, kes osutavad mõnikord kõnealuseid teenuseid teistes liikmesriikides ja peavad täitma käibemaksukohustust muus liikmesriigis kui nende asukohaliikmesriik. Seepärast tuleks kogu ühenduses kehtestada künnis, mille ulatuses on need teenused käibemaksuga maksustatavad ettevõtja asukohaliikmesriigis. Teiseks on väga koormav arve esitamise nõuete täitmine kõikides liikmesriikides, kus teenuseid osutatakse. Seega peaks ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks arvete esitamise eeskirjade puhul lähtuma erikorda kasutava tarnija registreerimisliikmesriigi eeskirjadest. Kolmandaks, maksukohustuslased, kelle asukoht ei ole ühenduses, kuid kes on käibemaksukohustuslasena registreeritud mõnes liikmesriigis (nt kuna teevad selles liikmesriigis vahel käibemaksuga maksustatavaid tehinguid), ei või kasutada väljaspool ühendust registreeritud maksukohustuslaste erikorda ega ka erikorda nende maksukohustuslaste jaoks, kes asuvad ühenduses. Seetõttu tehakse ettepanek, et kõnealustel maksukohustuslastel tuleks lubada kasutada selliste maksukohustuslaste jaoks ette nähtud erikorda, kelle asukoht ei ole ühenduses.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3a)

Väikese ühe akna (Mini One Stop Shop, MOSS) süsteemile antud hinnang on küll üldiselt positiivne, sest 99 % MOSS-süsteemi kaudu kogutud käibemaksutulust on deklareerinud kõigest 13 % registreeritud ettevõtjate poolt, mis näitab, et liikmesriigid peavad MOSS-süsteemi tutvustama suuremale hulgale väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kuna see on vajalik tõkete kaotamiseks rahvusvahelises e-kaubanduses .

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9a)

Käesoleva direktiivi tõttu võivad väikeste saadetiste käitlemiskulud suureneda, sest asjassepuutuvatel pakkidel peab olema märgis, mis näitab, et rakendatud on impordi käibemaksukava, ja postisektoril tuleb pakke sorteerida selle järgi, kas nende suhtes on impordi käibemaksukava kohaldatud . Liikmesriigid ja komisjon peaksid hoolikalt jälgima, kuidas see postisektorit mõjutab.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

14)

Käesoleva direktiivi sätete kohaldamise kuupäeva puhul tuleks, kui see on asjakohane, võtta arvesse aega, mis on vajalik käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalike meetmete kehtestamiseks ning selleks, et liikmesriigid saaksid kohandada oma käibemaksukohustuslasena registreerimise ning käibemaksu deklareerimise ja tasumise IT-süsteeme.

(14)

Käesoleva direktiivi sätete kohaldamise kuupäeva puhul tuleks, kui see on asjakohane, võtta arvesse aega, mis on vajalik käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalike meetmete kehtestamiseks ning selleks, et liikmesriigid ja ettevõtjad saaksid kohandada oma käibemaksukohustuslasena registreerimise ning käibemaksu deklareerimise ja tasumise IT-süsteeme.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17a)

Komisjoni ettepanek on vaid üks vahend, mis aitab käibemaksu alalaekumist vähendada. Et liidus käibemaksupettusega tõhusalt võidelda, on vaja lisameetmeid.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt - 1 (uus)

Direktiiv 2006/112/EÜ

Artikkel 14 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

-1)

Artiklile 14 lisatakse järgmine lõige:

„3a. Kui maksukohustuslane, kes tegutseb enda nimel, kuid teise isiku eest, osaleb selliste kaupade kaugmüügis, mis on kolmandatest riikidest või kolmandatelt territooriumidelt imporditud saadetises, mille tegelik väärtus on alla 150 euro või sellega liikmesriigi valuutas võrdväärne summa, ning tema aastakäive jooksval kalendriaastal ületab 1 000 000 eurot või sellega liikmesriigi valuutas võrdväärse summa, sealhulgas juhul, kui kaugmüügiks kasutatakse telekommunikatsioonivõrku, liidest või portaali, siis loetakse, et nimetatud tooteid on saanud ja tarninud see maksukohustuslane ise.“

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 2006/112/EÜ

Artikkel 58 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)	teenuseid osutatakse klientidele, kes asuvad mõnes teises liikmesriigis kui see, millele on osutatud punktis a;

b)	teenuseid osutatakse klientidele, kes asuvad mõnes teises liikmesriigis kui see, millele on osutatud punktis a; ning

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 2006/112/EÜ

Artikkel 58 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)	käibemaksuta koguväärtus ei ole teenuste jooksva kalendriaasta jooksul suurem kui 10 000 eurot või sellega võrdväärne summa liikmesriigi valuutas ning ei olnud seda ka eelmise kalendriaasta jooksul.

c)	käibemaksuta koguväärtus ei ole teenuste jooksva kalendriaasta jooksul suurem kui 35 000 eurot või sellega võrdväärne summa liikmesriigi valuutas ning ei olnud seda ka eelmise kalendriaasta jooksul.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Direktiiv 2006/112/EÜ

Artikkel 369 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Registreerimisliikmesriik määrab kindlaks tähtaja, mille jooksul maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole ühenduses, peab andmeid säilitama.	Neid andmeid säilitatakse viis aastat alates tehingu toimumise aasta lõpust.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Direktiivi 2006/112/EÜ muudatused, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2021.	Direktiivi 2006/112/EÜ muudatused, mis jõustuvad 1. aprillil 2021.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Alates 1. jaanuarist 2021 muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ järgmiselt:	Alates 1. aprillist 2021 muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ järgmiselt:

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6

Direktiiv 2006/112/EÜ

V jaotis – peatükk 3a – artikkel 59c – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)	käibemaksuta koguväärtus ei ole käesolevate sätetega hõlmatud tarnete või teenuste jooksva kalendriaasta jooksul suurem kui 10 000 eurot või sellega võrdväärne summa liikmesriigi valuutas ega olnud seda ka eelmise kalendriaasta jooksul.

c)	käibemaksuta koguväärtus ei ole käesolevate sätetega hõlmatud tarnete või teenuste jooksva kalendriaasta jooksul suurem kui 35 000 eurot või sellega võrdväärne summa liikmesriigi valuutas ega olnud seda ka eelmise kalendriaasta jooksul.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7

Direktiiv 2006/112/EÜ

Artikkel 143 – lõige 1 – punkt ca

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ca)

selliste kaupade import, mille puhul käibemaks deklareeritakse XII jaotise 6. peatüki 4. jaos sätestatud erikorra alusel ning kui importiva liikmesriigi pädevale tolliasutusele esitatakse tarnija või artikli 369q kohaselt määratud tema eest tegutseva vahendaja käibemaksukohustuslasena registreerimise number hiljemalt impordideklaratsiooni esitamisel.“

ca)

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 21

Direktiiv 2006/112/EÜ

Artikkel 369b – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid lubavad käesolevat erikorda kasutada igal maksukohustuslasel, kes tegeleb ühendusesisese kaupade kaugmüügiga ja igal maksukohustuslasel, kelle asukoht ei ole tarbimisliikmesriigis ja kes osutab teenuseid mittemaksukohustuslasele, kelle asukoht või alaline elu- või asukoht või peamine elukoht on kõnealuses liikmesriigis . Käesolevat erikorda kohaldatakse kõikide selliste ühenduses tarnitavate kaupade ja osutatavate teenuste suhtes.

Liikmesriigid lubavad käesoleva peatüki kohast erikorda kasutada igal maksukohustuslasel, kes tegeleb ühendusesisese kaupade kaugmüügiga ja igal maksukohustuslasel, kelle asukoht ei ole tarbimisliikmesriigis ja kes osutab teenuseid mittemaksukohustuslasele, olenemata sellest, kus on mittemaksukohuslase asukoht või alaline elu- või asukoht või peamine elukoht. Käesolevat erikorda kohaldatakse kõikide selliste ühenduses tarnitavate kaupade ja osutatavate teenuste suhtes.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 29

Direktiiv 2006/112/EÜ

Artikkel 369l– lõik 1 – punkt 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5a)	Kui kaupade ost-müük toimub välisvaluutas, tehakse kaupade väärtus, mis ei tohi käesoleva lõigu kohaselt ületada 150 eurot, kindlaks liidu tolliseadustiku artikli 53 kohase valuuta konverteerimise kaudu.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 30

Direktiiv 2006/112/EÜ

Artikkel 369y – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui isik, kellele imporditud kaubad , mis sisalduvad saadetistes, mille tegelik väärtus ei ületa 150 eurot, on saadetud, ei valinud kaupade impordi standardkorda , sealhulgas vähendatud käibemaksumäära kohaldamist vastavalt artikli 94 lõik 2, peab importiv liikmesriik lubama kaupa ühenduse territooriumil tollile esitaval isikul kasutada impordi käibemaksu deklareerimise ja tasumise erikorda seoses kaupadega , mille puhul lähetamine või vedu lõpeb kõnealuses liikmesriigis .

Kui selliste kaupade importimisel , mis sisalduvad saadetistes, mille tegelik väärtus ei ületa 150 eurot, ei kasutata 6. peatüki 4. jaos sätestatud erikorda , lubab importiv liikmesriik isikul, kes esitab kaubad tollile isiku eest, kellele kaup on ühenduse territooriumil saadetud, kasutada käibemaksu deklareerimise ja tasumise erikorda kaupade puhul , mille lähetamine või vedu asjaomases liikmesriigis lõpeb .

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 30

Direktiiv 2006/112/EÜ

Artikkel 369z– lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)	ühenduse territooriumil kaupa tollile esitav isik vastutab käibemaksu sissenõudmise eest isikult, kellele kaup on saadetud.

b)	ühenduse territooriumil kaupa tollile deklareeriv isik vastutab käibemaksu sissenõudmise eest isikult, kellele kaup on saadetud.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 30

Direktiiv 2006/112/EÜ

Artikkel 369z – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid näevad ette, et isik, kes kauba ühenduse territooriumil tollile esitab , võtab asjakohased meetmed, et tagada korrektne käibemaksu maksmine isiku poolt, kellele kaup on saadetud.	2. Liikmesriigid näevad ette, et isik, kes kauba ühenduse territooriumil tollile deklareerib , võtab asjakohased meetmed, et tagada korrektne käibemaksu maksmine isiku poolt, kellele kaup on saadetud.

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Alates 1. jaanuarist 2021 jäetakse välja direktiivi 2009/132/EÜ IV jaotis.	Alates 1. aprillist 2021 jäetakse välja direktiivi 2009/132/EÜ IV jaotis.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Nad kohaldavad käesoleva direktiivi artiklite 2 ja 3 järgimiseks vajalikke sätteid alates 1. jaanuarist 2021.	Nad kohaldavad käesoleva direktiivi artiklite 2 ja 3 järgimiseks vajalikke sätteid alates 1. aprillist 2021.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 356

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	61. aastakäik 4. oktoober 2018

	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Parlament
	Neljapäev, 30. november 2017
2018/C 356/19	Euroopa Parlamendi 30. novembri 2017. aasta otsus Ana Gomesi puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2017/2096(IMM))	137

	III Ettevalmistavad aktid
	EUROOPA PARLAMENT
	Teisipäev, 14. november 2017
2018/C 356/20	Euroopa Parlamendi 14. novembri 2017. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Itaalia taotlus – EGF/2017/004 IT/Almaviva) (COM(2017)0496 – C8-0322/2017 – 2017/2200(BUD))	139
2018/C 356/21	P8_TA(2017)0424 Territoriaalsed tüpoloogiad ***I Euroopa Parlamendi 14. novembri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1059/2003 territoriaalsete tüpoloogiate (Tercet) osas (COM(2016)0788 – C8-0516/2016 – 2016/0393(COD)) P8_TC1-COD(2016)0393 Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. novembril 2017. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/…, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1059/2003 territoriaalsete tüpoloogiate (Tercet) osas	143
2018/C 356/22	P8_TA(2017)0425 Siseveelaevanduse kutsekvalifikatsioonide tunnustamine ***I Euroopa Parlamendi 14. novembri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse siseveelaevanduse valdkonna kutsekvalifikatsioonide tunnustamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/50/EÜ ja nõukogu direktiiv 91/672/EMÜ (COM(2016)0082 – C8-0061/2016 – 2016/0050(COD)) P8_TC1-COD(2016)0050 Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. novembril 2017. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/…, milles käsitletakse siseveelaevanduse valdkonna kutsekvalifikatsioonide tunnustamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 91/672/EMÜ ja 96/50/EÜ	144
2018/C 356/23	P8_TA(2017)0426 Tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste vaheline koostöö ***I Euroopa Parlamendi 14. novembri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus tarbijakaitsealaste õigusaktide jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (COM(2016)0283 – C8-0194/2016 – 2016/0148(COD)) P8_TC1-COD(2016)0148 Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. novembril 2017. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/… tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste vahelise koostöö kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2006/2004	145
	Kolmapäev, 15. november 2017
2018/C 356/24	P8_TA(2017)0429 Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise ajavahemik ***I Euroopa Parlamendi 15. novembri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse direktiivi 2010/40/EL delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise ajavahemiku osas (COM(2017)0136 – C8-0116/2017 – 2017/0060(COD)) P8_TC1-COD(2017)0060 Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. novembril 2017. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2017/…, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise ajavahemiku osas	146
2018/C 356/25	Euroopa Parlamendi 15. novembri 2017. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada Karel Pinxten kontrollikoja liikmeks (C8-0328/2017 – 2017/0812(NLE))	147
2018/C 356/26	Euroopa Parlamendi 15. novembri 2017. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada Pietro Russo kontrollikoja liikmeks (C8-0329/2017 – 2017/0813(NLE))	148
2018/C 356/27	Euroopa Parlamendi 15. novembri 2017. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada Hannu Takkula kontrollikoja liikmeks (C8-0330/2017 – 2017/0814(NLE))	149
2018/C 356/28	Euroopa Parlamendi 15. novembri 2017. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada Baudilio Tomé Muguruza kontrollikoja liikmeks (C8-0331/2017 – 2017/0815(NLE))	150
2018/C 356/29	Euroopa Parlamendi 15. novembri 2017. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada Bettina Jakobsen kontrollikoja liikmeks (C8-0332/2017 – 2017/0816(NLE))	151
2018/C 356/30	Euroopa Parlamendi 15. novembri 2017. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada João Alexandre Tavares Gonçalves de Figueiredo kontrollikoja liikmeks (C8-0333/2017 – 2017/0817(NLE))	152
2018/C 356/31	Euroopa Parlamendi 15. novembri 2017. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada Iliana Ivanova kontrollikoja liikmeks (C8-0334/2017 – 2017/0818(NLE))	153
2018/C 356/32	P8_TA(2017)0437 Kaitse dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole ELi liikmed ***I Euroopa Parlamendi 15. novembri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed, ja (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (COM(2016)0721 – C8-0456/2016 – 2016/0351(COD)) P8_TC1-COD(2016)0351 Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. novembril 2017. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/…, millega muudetakse määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed, ja määrust (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed	154
	Neljapäev, 16. november 2017
2018/C 356/33	Euroopa Parlamendi 16. novembri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Uus-Meremaa vahelise suhteid ja koostööd käsitleva partnerluslepingu liidu nimel sõlmimise kohta (15470/2016 – C8-0027/2017 – 2016/0366(NLE))	156
	Neljapäev, 30. november 2017
2018/C 356/34	Euroopa Parlamendi 30. novembri 2017. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta otsust (EL) 2017/344 ettenägematute kulude varu kasutusele võtmise kohta 2017. aastal (COM(2017)0900 – C8-0408/2017 – 2017/2265(BUD))	157
2018/C 356/35	Euroopa Parlamendi 30. novembri 2017. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2017. aasta paranduseelarve projekti nr 6/2017 kohta – maksete ja kulukohustuste assigneeringute vähendamine kooskõlas ajakohastatud kuluprognooside ja tuludega (omavahendid ja trahvid) (14275/2017 – C8-0417/2017 – 2017/2217(BUD))	160
2018/C 356/36	Euroopa Parlamendi 30. novembri 2017. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta, et võimaldada ettemaksete tegemist liidu 2018. aasta üldeelarvest (COM(2017)0270 – C8-0161/2017 – 2017/2076(BUD))	163
2018/C 356/37	Euroopa Parlamendi 30. novembri 2017. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus paindlikkusinstrumendi kasutusele võtmise kohta praeguste rände-, pagulas- ja julgeolekuprobleemide lahendamiseks võetavate kiireloomuliste meetmete rahastamiseks eelarvest (COM(2017)0271 – C8-0163/2017 – 2017/2077(BUD))	165
2018/C 356/38	Euroopa Parlamendi 30. novembri 2017. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Kreeka taotlus – EGF/2017/003 GR/Attica retail) (COM(2017)0613 – C8-0360/2017 – 2017/2229(BUD))	168
2018/C 356/39	Euroopa Parlamendi 30. novembri 2017. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Soome taotlus – EGF/2017/005 FI/Retail) (COM(2017)0618 – C8-0364/2017 – 2017/2231(BUD))	172
2018/C 356/40	Euroopa Parlamendi 30. novembri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon eelarvemenetluse raames lepituskomitees heaks kiidetud Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve projekti ühise teksti kohta (14587/2017 – C8-0416/2017 – 2017/2044(BUD))	176
2018/C 356/41	P8_TA(2017)0460 Majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse vahendite ning majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi ja Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi jaoks ette nähtud vahendite muutmine ***I Euroopa Parlamendi 30. novembri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse vahendite ning majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi jaoks ette nähtud vahendite muutmisega (COM(2017)0565 – C8-0342/2017 – 2017/0247(COD)) P8_TC1-COD(2017)0247 Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 30. novembril 2017. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/…, millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse vahendite ning majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi jaoks ette nähtud vahendite muutmisega	196
2018/C 356/42	Euroopa Parlamendi 30. novembri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Egiptuse Araabia Vabariigi vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu, milles sätestatakse Egiptuse Araabia Vabariigi osalemise tingimused partnerluses Vahemere piirkonna riikidega teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas (PRIMA), sõlmimise kohta (11965/2017 – C8-0345/2017 – 2017/0196(NLE))	197
2018/C 356/43	Euroopa Parlamendi 30. novembri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu, milles sätestatakse Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi osalemise tingimused partnerluses Vahemere piirkonna riikidega teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas (PRIMA), sõlmimise kohta (11964/2017 – C8-0346/2017 – 2017/0197(NLE))	198
2018/C 356/44	Euroopa Parlamendi 30. novembri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu, milles sätestatakse Jordaania Hašimiidi Kuningriigi osalemise tingimused partnerluses Vahemere piirkonna riikidega teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas (PRIMA), sõlmimise kohta (11966/2017 – C8-0343/2017 – 2017/0200(NLE))	199
2018/C 356/45	Euroopa Parlamendi 30. novembri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega lubatakse Rumeenial anda Euroopa Liidu huvides nõusolek Tšiili, Islandi ja Bahama ühinemiseks rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga (COM(2017)0360 – C8-0234/2017 – 2017/0150(NLE))	200
2018/C 356/46	Euroopa Parlamendi 30. novembri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega lubatakse Austrial ja Rumeenial anda Euroopa Liidu huvides nõusolek Panama, Uruguay, Colombia ja El Salvadori ühinemiseks rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga (COM(2017)0369 – C8-0231/2017 – 2017/0153(NLE))	201
2018/C 356/47	Euroopa Parlamendi 30. novembri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega lubatakse Horvaatial, Madalmaadel, Portugalil ja Rumeenial anda Euroopa Liidu huvides nõusolek San Marino ühinemiseks rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga (COM(2017)0359 – C8-0232/2017 – 2017/0149(NLE))	202
2018/C 356/48	Euroopa Parlamendi 30. novembri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega lubatakse Luksemburgil ja Rumeenial anda Euroopa Liidu huvides nõusolek Gruusia ja Lõuna-Aafrika ühinemiseks rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga (COM(2017)0357 – C8-0233/2017 – 2017/0148(NLE))	203
2018/C 356/49	P8_TA(2017)0468 Üleminekukord rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi (IFRS) 9 kasutuselevõtu mõju leevendamiseks ***I Euroopa Parlamendi 30. novembri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses finantsvõimenduse määra, stabiilse netorahastamise määra, omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete, vastaspoole krediidiriski, tururiski, kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate riskipositsioonide, riskide kontsentreerumise, aruandluse ja avalikustamise nõuetega ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (COM(2016)0850 – C8-0158/2017 – 2016/0360B(COD)) P8_TC1-COD(2016)0360B Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 30. novembril 2017. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/…, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses üleminekukorraga, et leevendada rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi (IFRS) 9 kasutuselevõtu mõju omavahenditele ja seoses üleminekukorraga, mis käsitleb riskide kontsentreerumise sätete kohaldamist ükskõik millise liikmesriigi omavääringus nomineeritud teatavatele avaliku sektori suhtes võetavatele riskipositsioonidele	204
2018/C 356/50	P8_TA(2017)0469 Stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend ***I Euroopa Parlamendi 30. novembri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 230/2014, millega luuakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend (COM(2016)0447 – C8-0264/2016 – 2016/0207(COD)) P8_TC1-COD(2016)0207 Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 30. novembril 2017. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/…, millega muudetakse määrust (EL) nr 230/2014, millega luuakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend	206
2018/C 356/51	P8_TA(2017)0470 Tagamata võlainstrumentide rahuldamisjärgud maksejõuetusmenetluse hierarhias ***I Euroopa Parlamendi 30. novembri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses tagamata võlainstrumentide järjestusega maksejõuetusmenetluse hierarhias (COM(2016)0853 – C8-0479/2016 – 2016/0363(COD)) P8_TC1-COD(2016)0363 Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 30. novembril 2017. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/…, millega muudetakse direktiivi 2014/59/EL seoses tagamata võlainstrumentidest tulenevate nõuete rahuldamisjärkudega maksejõuetusmenetluses	208
2018/C 356/52	Euroopa Parlamendi 30. novembri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ ja direktiivi 2009/132/EÜ seoses teatavate käibemaksukohustustega teenuste osutamise ja kaupade kaugmüügi puhul (COM(2016)0757 – C8-0004/2017 – 2016/0370(CNS))	209
2018/C 356/53	Euroopa Parlamendi 30. novembri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas (COM(2016)0755 – C8-0003/2017 – 2016/0371(CNS))	217

Sisukord		Lehekülg

	EUROOPA PARLAMENT ISTUNGJÄRK 2017–2018 13.–16. novembri 2017. aasta istungid Istungjärgu protokoll on avaldatud ELTs C 147, 26.4.2018 . VASTUVÕETUD TEKSTID 29.-30. novembri 2017. aasta istungid Istungjärgu protokoll on avaldatud ELTs C 156, 3.5.2018 . VASTUVÕETUD TEKSTID	1

	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	RESOLUTSIOONID
	Euroopa Parlament
	Teisipäev, 14. november 2017
2018/C 356/01	Euroopa Parlamendi 14. novembri 2017. aasta resolutsioon elude säästmise kohta autode turvalisuse suurendamise abil ELis (2017/2085(INI))	2
2018/C 356/02	Euroopa Parlamendi 14. novembri 2017. aasta resolutsioon ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutuselevõtmise kohta piirkondades, et tegeleda demograafiliste muutustega (2016/2245(INI))	10
2018/C 356/03	Euroopa Parlamendi 14. novembri 2017. aasta resolutsioon jaefinantsteenuste tegevuskava kohta (2017/2066(INI))	20
	Kolmapäev, 15. november 2017
2018/C 356/04	Euroopa Parlamendi 15. novembri 2017. aasta resolutsioon õigusriigi kohta Maltal (2017/2935(RSP))	29
2018/C 356/05	Euroopa Parlamendi 15. novembri 2017. aasta resolutsioon mitmepoolsete läbirääkimiste kohta enne WTO 11. ministrite konverentsi 10.–13. detsembril 2017 Buenos Aireses (2017/2861(RSP))	34
2018/C 356/06	Euroopa Parlamendi 15. novembri 2017. aasta resolutsioon loodust, rahvast ja majandust käsitleva tegevuskava kohta (2017/2819(RSP))	38
2018/C 356/07	Euroopa Parlamendi 15. novembri 2017. aasta resolutsioon õigusriigi ja demokraatia olukorra kohta Poolas (2017/2931(RSP))	44
	Neljapäev, 16. november 2017
2018/C 356/08	Euroopa Parlamendi 16. novembri 2017. aasta resolutsioon väljendusvabaduse kohta Sudaanis, eelkõige Mohamed Zine al-Abidine juhtumi kohta (2017/2961(RSP))	50
2018/C 356/09	Euroopa Parlamendi 16. novembri 2017. aasta resolutsioon terrorirünnakute kohta Somaalias (2017/2962(RSP))	53
2018/C 356/10	Euroopa Parlamendi 16. novembri 2017. aasta resolutsioon Madagaskari kohta (2017/2963(RSP))	58
2018/C 356/11	Euroopa Parlamendi 16. novembri 2017. aasta muu kui seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Uus-Meremaa vahelise suhteid ja koostööd käsitleva partnerluslepingu liidu nimel sõlmimise kohta (15470/2016 – C8-0027/2017 – 2016/0366(NLE) – 2017/2050(INI))	62
2018/C 356/12	Euroopa Parlamendi 16. novembri 2017. aasta resolutsioon ELi Aafrika-strateegia kui arengu kiirendaja kohta (2017/2083(INI))	66
2018/C 356/13	Euroopa Parlamendi 16. novembri 2017. aasta resolutsioon Euroopa Ombudsmani 2016. aasta tegevust käsitleva aastaaruande kohta (2017/2126(INI))	77
2018/C 356/14	Euroopa Parlamendi 16. novembri 2017. aasta resolutsioon ELi keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise kohta (2017/2705(RSP))	84
2018/C 356/15	Euroopa Parlamendi 16. novembri 2017. aasta resolutsioon ebavõrdsusevastase võitluse kohta töökohtade loomise ja majanduskasvu hoogustamiseks (2016/2269(INI))	89
	Neljapäev, 30. november 2017
2018/C 356/16	Euroopa Parlamendi 30. novembri 2017. aasta resolutsioon olukorra kohta Jeemenis (2017/2849(RSP))	104
2018/C 356/17	Euroopa Parlamendi 30. novembri 2017. aasta resolutsioon Euroopa puuetega inimeste strateegia elluviimise kohta (2017/2127(INI))	110
	SOOVITUSED
	Euroopa Parlament
	Kolmapäev, 15. november 2017
2018/C 356/18	Euroopa Parlamendi 15. novembri 2017. aasta soovitus nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele, mis käsitleb idapartnerlust 2017. aasta novembri tippkohtumise eel (2017/2130(INI))	130

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesoleva jao sätteid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.	Käesoleva jao sätteid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021. Liikmesriigid vahetavad 2. alajaos osutatud kogu teavet viivitamata, kui ei ole selgesõnaliselt sätestatud teisiti.

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Iga liikmesriik edastab teistele liikmesriikidele ja komisjonile selle pädeva isiku andmed, kes vastutab kõnealuses liikmesriigis haldusuurimiste koordineerimise eest.	4. Iga liikmesriik edastab teistele liikmesriikidele ja komisjonile selle pädeva isiku andmed, kes vastutab kõnealuses liikmesriigis haldusuurimiste koordineerimise eest. See teave avaldatakse komisjoni veebisaidil.

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Komisjon vaatab selle kahe aasta jooksul pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva läbi, et tagada tasu elujõulisus ja kulutasuvus, ning võtab vajaduse korral parandusmeetmeid.

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad komisjonile ligipääsu nende elektroonilistes süsteemides salvestatud statistilistele andmetele vastavalt artikli 17 lõike 1 punktile d. Need andmed ei tohi sisaldada isikuandmeid.	Liikmesriigid tagavad komisjonile ligipääsu nende elektroonilistes süsteemides salvestatud statistilistele andmetele vastavalt artikli 17 lõike 1 punktile d. Need andmed ei tohi sisaldada isikuandmeid ja peavad piirduma asjakohaseks statistikaks vajaliku teabega .