—

võttes arvesse oma 5. aprilli 2017. aasta resolutsiooni läbirääkimiste kohta, mida alustatakse Ühendkuningriigiga tulenevalt Ühendkuningriigi teatest kavatsuse kohta Euroopa Liidust välja astuda (1),

—

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu (artikkel 50) suuniseid (29. aprill 2017) pärast Ühendkuningriigilt ELi lepingu artikli 50 kohase teate saamist ning nõukogu otsuse 22. mai 2017. aasta lisa, millega kehtestatakse juhised läbirääkimiste pidamiseks Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga sõlmitava lepingu üle, milles sätestatakse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise kord,

—

võttes arvesse komisjoni seisukohti väljendavaid 12. juuni 2017. aasta dokumente „Kodanike õigusi käsitlevad põhimõtted“ ja „Finantsarvelduse põhimõtted“ ning 20. septembri 2017. aasta dokumenti „Juhtpõhimõtted Iirimaa ja Põhja-Iirimaa üle peetavaks dialoogiks“,

—

võttes arvesse Ühendkuningriigi valitsuse seisukohti väljendavaid dokumente Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumisega seotud küsimustes ning eelkõige 26. juuni 2017. aasta dokumenti „Ühendkuningriigis elavate ELi kodanike ning ELis elavate Ühendkuningriigi kodanike õiguste kaitsmine“ ning 16. augusti 2017. aasta dokumenti „Põhja-Iirimaa ja Iirimaa“,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.

arvestades, et praegu elab Ühendkuningriigis ligikaudu 3,2 miljonit ülejäänud 27 liikmesriigi (EL-27) kodanikku ning EL-27s umbes 1,2 miljonit Ühendkuningriigi kodanikku;

B.

arvestades, et ELi kodanikud, kes asusid elama teise liikmesriiki, tuginesid õigustele, mis neil on Euroopa Liidu õiguse kohaselt, ning lähtusid teadmisest, et need õigused jäävad neile kogu eluks;

C.

arvestades, et Euroopa Parlament esindab kõiki ELi kodanikke, sh Ühendkuningriigi kodanikke, ning kavatseb kaitsta nende huve kogu protsessi jooksul, mille lõpptulemus on Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust;

D.

arvestades, et Ühendkuningriigis ja veel mõnes liikmesriigis viimasel ajal aset leidnud haldusjuhtumid on näidanud, et EL-27 kodanike diskrimineerimine Ühendkuningriigis ning Ühendkuningriigi kodanike diskrimineerimine EL-27s toimub juba praegu ning häirib asjaomaste kodanike igapäevaelu, piirates nende õiguste kasutamist;

E.

arvestades, et korrakohane Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumine eeldab Iirimaa saarega seotud ainulaadse olukorra ja eriliste asjaolude käsitlemist, et säilitada 10. aprilli 1998. aasta suure reede kokkulepe kõigis aspektides ning vältida range piirikontrolli kehtestamist;

F.

arvestades, et Põhja-Iirimaa elanikud, kes on kasutanud või kasutavad oma õigust saada Iiri kodakondsus, saavad ELi kodakondsuse ning ei tohiks luua takistusi, mis ei võimalda neil kasutada aluslepingutest tulenevaid õigusi;

G.

arvestades, et nii Euroopa Liit kui ka Ühendkuningriik peaksid täielikult austama Ühendkuningriigi Euroopa Liidu liikmesuse kogu ajast tulenevaid rahalisi kohustusi;

H.

arvestades, et 22. septembril 2017 Firenzes peetud kõnes esitas Ühendkuningriigi peaminister mõned selgitused kodanike õiguste, Iirimaa ja Põhja-Iirimaa küsimuse, finantsarvelduse, üleminekuperioodi vajalikkuse ning Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete väljavaadete kohta;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ja artikli 3 lõiget 3,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 8, 10, artikli 153 lõikeid 1 ja 2 ning artiklit 157,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 23 ja 33,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (1),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiivi 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ (2),

—

võttes arvesse nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiivi 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta (3) (rasedus- ja sünnituspuhkuse direktiiv),

—

võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2008. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest (COM(2008)0426),

—

võttes arvesse oma 2. aprilli 2009. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest (4),

—

võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse rasedus- ja sünnituspuhkuse direktiivi (COM(2008)0637),

—

võttes arvesse oma 20. oktoobril 2010. aastal vastu võetud esimese lugemise seisukohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise ning töötajate töö- ja pereelu ühitamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (5),

—

võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 2013. aasta direktiivi 2013/62/EL, millega muudetakse direktiivi 2010/18/EL (millega rakendatakse Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Keskliitude Ühenduse, Euroopa Käsitööga Tegelevate Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtete Keskliidu, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt vanemapuhkuse kohta sõlmitud muudetud raamkokkulepet) seoses Mayotte’i staatuse muutmisega Euroopa Liidu suhtes (6),

—

võttes arvesse komisjoni 14. novembri 2012. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (naissoost juhatuse liikmete direktiiv) (COM(2012)0614),

—

võttes arvesse oma 20. novembril 2013. aastal vastu võetud esimese lugemise seisukohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (7),

—

võttes arvesse oma 12. märtsi 2013. aasta resolutsiooni sooliste stereotüüpide kaotamise kohta ELis (8),

—

võttes arvesse oma 12. septembri 2013. aasta resolutsiooni meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte rakendamise kohta (9),

—

võttes arvesse oma 20. mai 2015. aasta resolutsiooni rasedus- ja sünnituspuhkuse kohta (10),

—

võttes arvesse oma 28. aprilli 2016. aasta resolutsiooni naissoost koduabiliste ja hooldajate kohta ELis (11),

—

võttes arvesse oma 12. mai 2016. aasta resolutsiooni nõukogu 8. märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/18/EL (millega rakendatakse Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Keskliitude Ühenduse, Euroopa Käsitööga Tegelevate Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtete Keskliidu, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt vanemapuhkuse kohta sõlmitud muudetud raamkokkulepet ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/34/EÜ) rakendamise kohta (12),

—

võttes arvesse oma 26. mai 2016. aasta resolutsiooni vaesuse sooliste aspektide kohta (13),

—

võttes arvesse oma 13. septembri 2016. aasta resolutsiooni töö- ja eraelu tasakaalu soodustavate tingimuste loomise kohta tööturul (14),

—

võttes arvesse oma 15. septembri 2016. aasta resolutsiooni nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ (millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel) (võrdse tööalase kohtlemise direktiiv) kohaldamise kohta (15),

—

võttes arvesse oma 8. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ (meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes) kohaldamise kohta (16),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2017. aasta soovitust nõukogule ELi prioriteetide kohta ÜRO naiste staatuse komisjoni 61. istungjärguks (17),

—

võttes arvesse oma 14. märtsi 2017. aasta resolutsiooni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus 2014.–2015. aastal (18),

—

võttes arvesse oma 4. aprilli 2017. aasta resolutsiooni naiste ja nende rolli kohta maapiirkondades (19),

—

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2015. aasta järeldusi „Naiste ja meeste võrdsed sissetulekuvõimalused: soolise pensionilõhe kaotamine“,

—

võttes arvesse nõukogu 7. märtsi 2011. aasta järeldustega vastu võetud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti perioodiks 2011–2020 (20),

—

võttes arvesse komisjoni 7. märtsi 2014. aasta soovitust meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte tugevdamise kohta läbipaistvuse suurendamise kaudu (2014/124/EL) (21),

—

võttes arvesse komisjoni 2015. aasta detsembri algatust „Roadmap: A new start to address the challenges of work-life balance faced by working families“ („Tegevuskava: uus algus töötavate perekondade töö- ja eraelu tasakaalu saavutamiseks“) ning selleteemalisi avalikke ja sidusrühmadega peetud konsultatsioone,

—

võttes arvesse ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, maailma esimest äritegevust ja inimõigusi käsitlevate suuniste kogumit, mille kõik ÜRO liikmesriigid ja ÜRO Inimõiguste Nõukogu 16. juunil 2011. aastal üksmeelselt heaks kiitsid; võttes arvesse komisjoni 25. oktoobri 2011. aasta teatist ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta (COM(2011)0681), milles ELi liikmesriike õhutatakse ÜRO juhtpõhimõtteid oma riigi kontekstiga kohandama,

—

võttes arvesse komisjoni 26. aprilli 2017. aasta teatist „Euroopa sotsiaalõiguste samba loomine“ (COM(2017)0250),

—

võttes arvesse komisjoni 26. aprilli 2017. aasta teatist „Algatus lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamiseks“ (COM(2017)0252),

—

Võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga grupi strateegiat soolise võrdõiguslikkuse ja naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamiseks,

—

võttes arvesse komisjoni talituste 3. detsembri 2015. aasta töödokumenti „The Strategic engagement for gender equality 2016–2019“ („Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“) (SWD(2015)0278), eelkõige selle peatükki 3.1. „Naiste tööturul osalemise suurendamine ning naiste ja meeste võrdne majanduslik iseseisvus“,

—

võttes arvesse komisjoni 2017. aasta aruannet naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus, eriti selle 1. peatükki, milles käsitletakse naiste tööturul osalemise suurendamist ja võrdset majanduslikku iseseisvust, ning 2. peatükki soolise palga-, sissetuleku- ja pensionilõhe vähendamise kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (Eurofound) aruandeid „The gender employment gap: challenges and solutions“ („Meeste ja naiste tööhõiveerinevused: probleemid ja lahendused“) (2016), „Work-life balance: creating solutions for everyone“ (Töö ja eraelu tasakaal. Kõigile sobivate lahenduste leidmine“ (2016), „Social partners and gender equality in Europe“ („Sotsiaalpartnerid ja sooline võrdõiguslikkus Euroopas“) (2014), „Developments in working life in Europe: EurWORK annual review“ („Muutused Euroopa tööelus. EurWORKi aastaülevaade“) (2014 ja 2015) ning kuuendat Euroopa töötingimuste uuringut (2016),

—

võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 1951. aasta võrdse tasustamise konventsiooni, ILO 1994. aasta osalise tööaja konventsiooni, ILO 1996. aasta kodutöö konventsiooni, ILO 2000. aasta emaduse kaitse konventsiooni ja ILO 2011. aasta koduabiliste konventsiooni,

—

võttes arvesse ÜRO naiste staatuse komisjoni 24. märtsil 2017 toimunud 61. istungjärgul kokkulepitud järeldusi „Women’s economic empowerment in the changing world of work“ („Naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamine muutuvas töömaailmas“),

—

võttes arvesse ÜRO peasekretäri naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamise kõrgetasemelise paneeli 2016. aasta septembri aruannet „Leave no one behind: A call to action for gender equality and economic women’s empowerment“ („Ärgem jätkem kedagi maha – üleskutse tegevuseks soolise võrdõiguslikkuse ja naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamise nimel“),

—

võttes arvesse Pekingi tegevusprogrammi ja ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—

võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8-0271/2017),

A.

arvestades, et EL on võtnud kohustuse edendada soolist võrdõiguslikkust ja võtta soolist aspekti kõigis oma meetmetes igati arvesse;

B.

arvestades, et naiste võrdne osalemine tööturul ja majandusotsuste tegemisel on nii naiste mõjuvõimu suurendamise eeldus kui ka selle tulemus;

C.

arvestades, et üle kogu ELi on naised tööturul ja juhtivatel ametikohtadel endiselt suuresti alaesindatud, kusjuures naiste üldine tööhõive määr on jätkuvalt peaaegu 12 % väiksem kui samaealistel meestel;

D.

arvestades, et naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamist takistavad peamiselt ebasoodsad sotsiaalsed normid, diskrimineerivad seadused või puuduv õiguskaitse, tasustamata majapidamistööde ja hoolduskohustuste ebavõrdne jaotumine meeste ja naiste vahel ning juurdepääsu puudumine finants-, digitaal- ja kinnisvarale; arvestades, et neid takistusi suurendab veelgi läbipõimunud diskrimineerimine (22), näiteks rassilise ja etnilise päritolu, usutunnistuse, puude, tervise, soolise identiteedi, seksuaalse sättumuse ja/või sotsiaal-majandusliku olukorra alusel;

E.

arvestades, et naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamist takistavad struktuursed tõkked tulenevad mitmekordsetest ja läbipõimunud ebavõrdsuse vormidest, stereotüüpidest ja diskrimineerimisest era- ja avalikus sfääris;

F.

arvestades, et naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamine on üheaegselt nii õige kui ka arukas, kõigepealt sellepärast, et see on soolise võrdõiguslikkuse oluline mõõde ja seega põhiliste inimõiguste küsimus, ja teiseks seetõttu, et naiste suurem osalemine tööturul toetab kestlikku majandusarengut ühiskonna kõigil tasanditel; arvestades, et ettevõtjad, kes naisi väärtustavad ja võimaldavad neil täiel määral tööturul ning otsuste tegemisel osaleda, on jõukamad ning aitavad tootlikkust ja majanduskasvu suurendada; arvestades, et Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) tõendid näitavad, et soolise võrdõiguslikkuse vähendamine aitaks luua ELis 2050. aastaks kuni 10,5 miljonit uut töökohta, et ELi tööhõive määr ulatuks sel juhul peaaegu 80 %ni ja ELi SKP elaniku kohta võiks suureneda 6,1–9,6 % ning suurendada liikmesriikide majanduskasvu 2050. aastaks 15–45 %;

G.

arvestades, et strateegias „Euroopa 2020“ seatud eesmärgi kohaselt peaks meeste ja naiste tööhõive kasvama 2020. aastaks 75 %ni ning eelkõige soovitakse kaotada sooline tööhõivelõhe; arvestades, et naiste tööturul osalemise hõlbustamiseks on vaja kooskõlastatud jõupingutusi;

H.

arvestades, et 2015. aasta lõpus avaldas komisjon ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava 2016–2020, kus naiste majanduslike õiguste ja mõjuvõimu suurendamine on üks neljast peamisest tegevusvaldkonnast;

I.

arvestades, et „vähendada soolist palga-, sissetuleku- ja pensionilõhet ning võidelda sel viisil naiste seas esineva vaesusega“ on üks komisjoni poolt dokumendis „Strateegiline soolise võrdõiguslikkuse tagamise kava 2016–2019“ määratletud põhieesmärkidest;

J.

arvestades, et kõik 17 säästva arengu eesmärki hõlmavad naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamist;

K.

arvestades, et tõhusa töö- ja eraelu tasakaalu saavutamine aitab läheneda mudelile, kus elatise teenija ja hooldaja roll jaguneb naiste ja meeste vahel võrdselt, samuti avaldab see soodsat mõju terviseaspektidele ning edendab kaasavat majanduskeskkonda, majanduskasvu, konkurentsivõimet, üldist tööturul osalemist, soolist võrdõiguslikkust, vaesusriski vähenemist ja põlvkondade solidaarsust ning aitab lahendada ka vananeva ühiskonnaga seotud probleeme;

L.

arvestades, et Eurostati andmetel töötab ELis osalise tööajaga 31,5 % töötavatest naistest ja 8,2 % töötavatest meestest, ning arvestades, et naistest töötab täistööajaga vaid veidi üle 50 %, meestest aga 71,2 %, niisiis on täiskohaga inimeste tööhõive määra sooline erinevus 25,5 %; arvestades, et peaaegu 20 % majanduslikult mitteaktiivsetest naistest on tööturult kõrvale jäänud hoolduskohustuste tõttu, majanduslikult mitteaktiivsetest meestest on samadel põhjustel tööturult kõrvale jäänud vaid 2 %; arvestades, et hoolduskohustuste ning töö- ja eraelu ühitamise raskuste tõttu töötavad naised meestest palju tõenäolisemalt osalise tööajaga või on majanduslikult mitteaktiivsed, mis vähendab nende palku ja pensioniga seotud sissetulekut;

M.

arvestades, et tasustamata hooldajad hooldavad enamasti lapsi, eakaid või puudega pereliikmeid;

N.

arvestades, et naised teevad vähemalt kaks ja pool korda rohkem tasustamata majapidamis- ja hooldustöid kui mehed;

O.

arvestades, et emadust ei tohiks pidada naiste kutsealase arengu ja seega nende emantsipatsiooni takistuseks;

P.

arvestades, et naistel ja meestel on lapsevanemana võrdsed õigused ja kohustused (välja arvatud sünnitusjärgne puhkus), pidades meeles, et laste kasvatamist tuleks jagada ning seetõttu ei tohiks seda jätta üksnes emade ülesandeks;

Q.

arvestades, et 2015. aastal oli ühe alla kuueaastase lapsega naiste tööhõive määr ligi 9 % madalam kui väikeste lasteta naistel ja arvestades, et mõnes liikmesriigis ületas see erinevus 30 %;

R.

arvestades, et emade diskrimineerimine tööturule pääsemisel ja seal püsimisel on lubamatu;

S.

arvestades, et soolise palgalõhe kaotamise eesmärgil tuleks luua avalikult ligipääsetav palkade kaardistamise raamistik, mis hõlmab ka andmete kogumist, avaldades nii era- kui ka avalikule sektorile survet, et nad hindaksid oma palgastruktuure ja korrigeeriksid kõik leitud soolised erinevused, ning et see võib luua teadlikkuskultuuri, kus sooline palgalõhe majandussektoris või ettevõttes muutub sotsiaalselt vastuvõetamatuks;

T.

arvestades, et on ilmnenud, et lisaks talendipagasi paremale kasutamisele tööhõives on kvoodid aidanud parandada eraettevõtete tulemuslikkust ja ergutada laiemat majanduskasvu;

U.

arvestades, et töötajate sooliselt võrdõiguslik ja mitmekesine esindatus äriühingute juhatuses on oluline demokraatlik põhimõte, millel on positiivne majanduslik mõju, kusjuures muu hulgas suurendab see kaasavust strateegiliste otsuste tegemisel ja vähendab soolist palgalõhet;

V.

arvestades, et OECD uuringud on näidanud, et äriühingud, mille juhatuses on rohkem naisi, on kasumlikumad kui ainult meestest koosneva juhtkonnaga ettevõtted;

W.

arvestades, et tavaliselt on palgad naiste ülekaaluga sektorites või naiste täidetavate rollide puhul üldiselt madalamad kui võrreldavates meeste ülekaaluga sektorites või meeste täidetavate rollide puhul, mis moodustab soolise palga- ja pensionilõhe (praegu vastavalt 16 % ja 40 %) ühe komponendi;

X.

arvestades, et ILO on välja töötanud raamistiku, kus töökohti hinnatakse nelja teguri põhjal: kvalifikatsioon, panus, vastutus ja töötingimused, ning neid kaalutakse vastavalt nende tähtsusele asjaomase ettevõtte või organisatsiooni jaoks;

Y.

arvestades, et sotsiaalpartnerid võivad naiste majanduslikku mõjuvõimu tugevdada, kasutades kollektiivläbirääkimisi, edendades naiste ja meeste võrdset tasustamist, investeerides töö- ja eraelu tasakaalustamisse, ergutades naiste karjääri ettevõtetes ning pakkudes teavet ja haridust töötajate õiguste valdkonnas;

Z.

arvestades, et tõendid näitavad, et seal, kus peetakse tugevaid kollektiivläbirääkimisi, on palkade ebavõrdsus väiksem (23);

AA.

arvestades, et Eurostati andmetel on 24,4 % naistest ELis vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus, kusjuures üksikemade, üle 55-aastaste naiste ja puuetega naiste puhul on töötuse ja tööturult kõrvalejäämise oht eriti suur;

AB.

arvestades, et Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsiooni) rakendamine on naiste mõjuvõimu suurendamise ja soolise võrdõiguslikkuse eeltingimus; arvestades, et sooline vägivald on lubamatu diskrimineerimisvorm ja põhiõiguste rikkumine, mis ei mõjuta mitte ainult naiste tervist ja heaolu, vaid ka nende pääsu tööturule ja rahalist sõltumatust; arvestades, et naistevastane vägivald on üks peamisi soolise võrdõiguslikkuse takistusi ning et haridus võib aidata soolist vägivalda vähendada; arvestades, et haridusega kaasnev sotsiaalse ja majandusliku mõjuvõimu suurenemine võib aidata naistel vägivallasituatsioonidest välja pääseda; arvestades, et vägivald ja ahistamine töökohal, sh seksism ja seksuaalne ahistamine, avaldab kõigile sellega seotud töötajatele, nende kolleegidele ja perekondadele, samuti nende organisatsioonidele ja tervele ühiskonnale tõsist kahjulikku mõju, ning võib olla üks põhjus, mis naised tööturult lahkuvad;

AC.

arvestades, et majanduslik vägivald on naiste igapäevaelus esinev soolise vägivalla vorm, mis takistab naisi täitmast oma õigust vabadusele, taastoodab soolist ebavõrdsust ning eirab naiste laiemat rolli ühiskonnas;

AD.

arvestades, et paljud uurimused on selgelt näidanud, et avaliku sektori eelarvekärped on avaldanud naistele, nende majandusliku mõjuvõimu suurendamisele ja soolise võrdõiguslikkuse tagamisele ulatuslikku negatiivset mõju;

AE.

arvestades, et haridus, kvalifikatsioon ja oskused on väga olulised naiste mõjuvõimu suurendamisel sotsiaalsel, kultuurilisel ja majanduslikul tasandil ning et haridusvõimalusi loetakse põhielemendiks võitluses ebavõrdsuse vastu, nagu alaesindatus otsuste tegemisel ja juhtivatel ametikohtadel ning teaduse ja tehnika valdkonnas, seega soodustab haridus naiste ja tütarlaste majandusliku mõjuvõimu suurendamist;

AF.

arvestades, et digiteerimine soodustab uute töövõimaluste loomist ja toob kaasa konstruktiivse nihke paindlikuma töökorralduse suunas, eelkõige naiste tööturule sisenemisel või sinna naasmisel, samuti parema tasakaalu saavutamisel nii naiste kui ka meeste hoolduskohustuste ja ametialase tegevuse vahel;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

51.

52.

53.

54.

55.

56.

57.

58.

59.

60.

61.

62.

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklit 21,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 208,

—

võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 7, milles kinnitatakse, et EL „tagab erinevate poliitikavaldkondade ja meetmete kooskõla, võttes arvesse kõiki oma eesmärke“,

—

võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja,

—

võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni ja muid ÜRO inimõigustealaseid lepinguid ja dokumente, eelkõige kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, 16. detsembril 1966. aastal New Yorgis vastu võetud majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti ning ÜRO 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

—

võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tippkohtumist ja ÜRO Peaassamblee 25. septembril 2015 vastu võetud lõppdokumenti „Muudame oma maailma: kestliku arengu tegevuskava aastani 2030“ (1),

—

võttes arvesse Euroopa arengukonsensust,

—

võttes arvesse üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat „Ühtne visioon, ühine tegevus: tugevam Euroopa“ (2), mida komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja esitles 2016. aasta juunis,

—

võttes arvesse inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2015–2019), mille nõukogu võttis vastu 20. juulil 2015 (3),

—

võttes arvesse ELi riigipõhiseid tegevuskavasid koostööks kodanikuühiskonna organisatsioonidega,

—

võttes arvesse 23. juunil 2000. aastal Cotonous allakirjutatud partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel (Cotonou leping), ja selle läbivaatamisi 2005. ja 2010. aastal,

—

võttes arvesse 1. oktoobril 2009. aastal toimunud rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide konverentsil vastu võetud heade tavade koodeksit kodanike osalemiseks otsustusprotsessis,

—

võttes arvesse Berliini deklaratsiooni, mis võeti vastu rahu kindlustamise ja riikide ülesehitamise alase kodanikuühiskonna platvormi tuumikrühma 6.–9. juulil 2016. aastal toimunud aastakoosolekul,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 233/2014, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend aastateks 2014–2020 (4), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 230/2014, millega luuakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend (5),

—

võttes arvesse nõukogu 2. märtsi 2015. aasta määrust (EL) 2015/323, mis käsitleb 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust (6), ja Cotonou lepingu I deklaratsiooni (Ühisdeklaratsioon koostöös osalejate kohta),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (7) (finantsmäärus) artikli 187 lõiget 2,

—

võttes arvesse arengukoostöö rahastamisvahendi mitmeaastasest sihtprogrammist (2014–2020) rahastatavat programmi „Kodanikuühiskonna organisatsioonid ja kohalikud ametiasutused“ (8),

—

võttes arvesse komisjoni 12. septembri 2012. aasta teatist „Demokraatia ja säästva arengu juured: Euroopa koostöö kodanikuühiskonnaga välissuhete valdkonnas“ (COM(2012)0492),

—

võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 27. juuni 2016. aasta resolutsiooni kodanikuühiskonna tegutsemisruumi kohta (9),

—

võttes arvesse ELi aastaaruannet inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas 2015. aastal ja ELi poliitika kohta selles valdkonnas,

—

võttes arvesse oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni juriidilise isiku vastutuse kohta inimõiguste raskete rikkumiste puhul kolmandates riikides (10),

—

võttes arvesse oma 4. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni AKV-ELi suhete tuleviku kohta pärast 2020. aastat (11),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu inimõiguste alaseid suuniseid, sealhulgas ELi suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta ning ELi suuniseid usu- ja veendumusvabaduse edendamise ja kaitsmise kohta, mille nõukogu võttis vastu 24. juunil 2013,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi parlamentidevahelistele delegatsioonidele mõeldud suuniseid inimõiguste ja demokraatia edendamiseks visiitidel kolmandatesse riikidesse (12),

—

võttes arvesse Regioonide Komitee 9. oktoobri 2013. aasta arvamust „Kohalike omavalitsuste mõjuvõimu suurendamine partnerriikides, et tõhustada valitsemistava ja saavutada paremaid arengualaseid tulemusi“,

—

võttes arvesse Regioonide Komitee 24. veebruari 2015. aasta arvamust „Inimväärne elu kõigile: nägemusest ühise tegutsemiseni“,

—

võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku 11. aprilli 2016. aasta aruannet, milles antakse praktilisi soovitusi selleks, kuidas headele tavadele ja saadud õppetundidele toetudes luua ja säilitada turvalist ja võimalusi pakkuvat keskkonda kodanikuühiskonna jaoks (13), ning rahumeelse kogunemise ja ühinemise vabaduse õigusega tegeleva ÜRO eriraportööri aruandeid,

—

võttes arvesse Maailma Majandusfoorumi 2017. aasta aruannet ülemaailmsete riskide kohta (14),

—

võttes arvesse oma 14. veebruari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa arengukonsensuse läbivaatamise kohta (15),

—

võttes arvesse oma 22. novembri 2016. aasta resolutsiooni arengukoostöö tulemuslikkuse suurendamise kohta (16),

—

võttes arvesse oma 7. juuni 2016. aasta resolutsiooni poliitikavaldkondade arengusidusust käsitleva ELi 2015. aasta aruande kohta (17),

—

võttes arvesse ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid,

—

võttes arvesse oma 12. mai 2016. aasta resolutsiooni säästva arengu tegevuskava 2030 järelmeetmete ja läbivaatamise kohta (18),

—

võttes arvesse oma 22. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni kohalike asutuste ja kodanikuühiskonna rolli kohta Euroopa tegevuses jätkusuutliku arengu toetamisel (19),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—

võttes arvesse arengukomisjoni raportit ja väliskomisjoni arvamust (A8-0283/2017),

A.

arvestades, et ELi lepingu artikli 21 kohaselt peab liidu tegevus rahvusvahelisel areenil, mis hõlmab ka arengukoostööd, tuginema demokraatia, õigusriigi, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsuse ning jagamatuse põhimõtetele;

B.

arvestades, et avaliku ja erasektori kõrval on kodanikuühiskond terve ja inimväärse ühiskonna kolmas sektor; arvestades, et kodanikuühiskond koosneb valitsusvälistest organisatsioonidest ja mittetulundusühendustest, mis osalevad avalikus elus, esindades oma liikmete või teiste huve ja väärtusi, mille aluseks on eetilised, kultuurilised, poliitilised, teaduslikud, usulised või heategevuslikud kaalutlused;

C.

arvestades, et kodanikuühiskonnal on keskne roll demokraatia loomisel ja tugevdamisel, riigivõimu järelevalvel ja hea valitsemistava, läbipaistvuse ja vastutuse edendamisel; arvestades, et kodanikuühiskonna organisatsioonid on ühiskonna olulise jõuna väga vajalikud, sest need on olemasolevatele võimustruktuuridele vajalikuks vastukaaluks, olles vahendajateks elanikkonna ja riigi vahel ning demokraatia kaitsjad; arvestades, et mitmed kodanikuühiskonna rühmad on soovinud osaleda põhiseaduslikes reformiprotsessides, et kaitsta demokraatlikke põhimõtteid ja institutsioone;

D.

arvestades, et kodanikuühiskonna organisatsioonid hõlmavad suurt hulka inimõigusi, sealhulgas õigust arengule, haridusele ja soolisele võrdõiguslikkusele, ning tegutsevad lisaks sotsiaal- ja keskkonnavaldkonnas; arvestades, et kodanikuühiskond hõlmab hulgaliselt erisuguseid rühmi ja eesmärke, sealhulgas mitte ainult kodanikuühiskonna organisatsioone, vaid ka valitsusväliseid organisatsioone, inimõiguslaste ühendusi ja kogukonnarühmi, diasporaasid, kirikuid, usuühendusi ja -kogukondi, puuetega inimeste huvide kaitsmist, ühiskondlikke liikumisi ja ametiühinguid, põlisrahvaid ja sihtasutusi ning haavatavate, diskrimineeritud ja tõrjutud inimeste esindamist;

E.

arvestades, et Cotonou lepingus tunnustatakse kodanikuühiskonda AKV-ELi koostöö olulise osalejana; arvestades, et lepingu lõppemine 2020. aastal annab võimaluse partnerlus läbi vaadata ja suurendada veelgi kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemist;

F.

arvestades, et kodanikuühiskonna organisatsioonid on muutunud tähtsaks üleilmse arenguabi andjaks, eriti põhiliste sotsiaalteenuste osutamise, üldsuse teadlikkuse tõstmise, demokraatia, inimõiguste ja hea valitsemistava, rahumeelsete ja kaasavate ühiskondade edendamise, üksikisikute, perede ja kogukondade vastupanuvõime suurendamise, vägivaldse äärmusluse vastu võitlemise ning humanitaarkriisidele reageerimise valdkonnas;

G.

arvestades, et nagu rahvusvahelised organisatsioonid on oma protokollides ja tavades tunnistanud, tegutsevad kirikud, usukogukonnad ja -ühendused koos teiste usu- või veendumuspõhiste organisatsioonidega esirinnas ja neil on arengu- ja humanitaarabi andmisel pikaajalised praktilised kogemused;

H.

arvestades, et arengukoostöö rahastamisvahendi mitmeaastasest sihtprogrammist (2014–2020) rahastatav temaatiline programm „Kodanikuühiskonna organisatsioonid ja kohalikud ametiasutused“ sisaldab valdkonnaülese elemendina kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike ametiasutuste jaoks võimalusi pakkuva keskkonna edendamist; arvestades, et selle programmi eesmärk on teha kodanikuühiskonna organisatsioonide hääl paremini kuuldavaks ja suurendada nende osalust partnerriikide arenguprotsessis ning edendada poliitilist, sotsiaalset ja majanduslikku dialoogi;

I.

arvestades, et EL on arengumaade kodanikuühiskonna organisatsioonide suurim rahastaja ning tal on olnud juhtroll kodanikuühiskonna osalejate ja inimõiguste kaitsjate kaitsmisel, kasutades mitmesuguseid vahendeid ja poliitikameetmeid, mille hulka kuuluvad demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend, arengukoostöö rahastamisvahendi temaatiline programm „Kodanikuühiskonna organisatsioonid ja kohalikud ametiasutused“, Euroopa demokraatia rahastu, 105 riigis rakendatud tegevuskavad koostööks kodanikuühiskonnaga ning riigistrateegia dokumendid;

J.

arvestades, et kodanikuühiskonna suurus, ulatus, koosseis ja mõju on viimasel kümnendil kasvanud kogu maailmas; arvestades, et samal ajal on aina jõulisemalt tugevdatud piiranguid kodanikuühiskonna osalejate ja nende tegevuse suhtes üha enamates riikides kogu maailmas, nii arengu- kui ka arenenud riikides;

K.

arvestades lisaks, et institutsiooniliste rahastajate poolt ette nähtud tegevuskavas ei pruugita mõnel juhul pidada esmatähtsaks kohapeal tegutsevate kodanikühiskonna osalejate tegelikke vajadusi;

L.

arvestades, et 2016. aasta kodanikuühiskonna olukorra aruandes nimetatakse 2015. aastat kodanikuühiskonna seisukohast kurvaks aastaks, mil kodanikuõigused sattusid tõsisesse ohtu rohkem kui sajas riigis; arvestades, et nimetatud aruandes leiavad eeskätt käsitlemist Sahara-taguse Aafrika ning Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna riigid, sest seal esineb enam poliitilisi pingeid, konflikte ja ebakindlust;

M.

arvestades, et üha rohkem valitsusi on asunud kodanikuühiskonna organisatsioone õiguslike või halduslike võtetega maha suruma, sealhulgas piiravate õigusnormide, rahastamispiirangute, rangete loamenetluste ja karistavate maksude kehtestamise kaudu;

N.

arvestades, et arengumaades on viimastel aastatel kuulda olnud üha rohkem teateid aktivistide, kodanikuühiskonna organisatsioonide töötajate, inimõiguste kaitsjate, ametiühingutegelaste, juristide, intellektuaalide, ajakirjanike ja usujuhtide tagakiusamisest, ahistamisest, häbimärgistamisest välisagentidena, ning meelevaldsest vahistamisest või kinnipidamisest, ning kuritarvitamiste ja vägivallaohvrite arv on kasvanud; arvestades, et on riike, kus seda tehakse täiesti karistamatult ning mõnikord võimude endi toel või nendega kokkulepitult;

O.

arvestades, et inimõigused on universaalsed ja võõrandamatud, jagamatud, vastastikuses sõltuvuses ja omavahel seotud; arvestades, et kodanikuühiskonna tegutsemisvõime aluseks on põhivabaduste kasutamine, mille hulka kuuluvad ühinemisvabadus, rahumeelse kogunemise vabadus, väljendus-, mõtte-, südametunnistuse-, usu- ja veendumusvabadus ning vaba juurdepääs teabele;

P.

arvestades, et on olemas seos nõrgenenud kodanikuühiskonna, ahenenud poliitilise ja kodanikuühiskonna tegutsemisruumi, suurenenud korruptsiooni, sotsiaalse ja soolise ebavõrdsuse, madala inimarengu ja sotsiaal-majandusliku arengu ning ebakindluse ja konfliktide vahel;

Q.

arvestades, et ELi usaldusväärne ja tõhus reageerimine kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ahenemisele eeldab piiranguid põhjustavate ohtude ja tegurite õigeaegset ja täpset hindamist ja mõistmist; arvestades, et see eeldab ka arengu- ja poliitilise koostöö kooskõlastamist, et tagada ELi kõigi välis- ja sisevahendite vaheline ühtsus, esitades ühise sõnumi vabalt toimiva kodanikuühiskonna tähtsusest, ning koostööd kohalikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil;

R.

arvestades, et tegevuskavas aastani 2030, eelkõige kestliku arengu 16. ja 17. eesmärgis nähakse ette tõhustatud koostöö kodanikuühiskonna kui peamise partneri ja võimaldajaga kestliku arengu eesmärkide edendamise, rakendamise, järelhindamise ja läbivaatamise küsimuses;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3 ja 6,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 16, 67, 70, 72, 73, 75, 82, 83, 84, 85, 87 ja 88,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 1, 7, 8, 11, 16, 17, 21, 24, 41, 47, 48, 49, 50 ja 52,

—

võttes arvesse 20. novembri 1989. aasta lapse õiguste rahvusvahelist konventsiooni,

—

võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli, milles käsitletakse laste müüki, lasteprostitutsiooni ja lastepornograafiat ning mis võeti vastu 25. mail 2000,

—

võttes arvesse esimesel laste ärilise seksuaalse ekspluateerimise vastasel maailmakongressil vastu võetud Stockholmi deklaratsiooni ja tegevuskava, teisel laste ärilise seksuaalse ekspluateerimise vastasel maailmakongressil võetud Yokohama ülemaailmset kohustust ning teise laste ärilise seksuaalse ekspluateerimise vastase maailmakongressi ettevalmistaval konverentsil võetud Budapesti kohustust ja tegevuskava,

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu 25. oktoobri 2007. aasta konventsiooni laste kaitse kohta seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise eest,

—

võttes arvesse oma 20. novembri 2012. aasta resolutsiooni laste kaitse kohta digitaalmaailmas (1),

—

võttes arvesse oma 11. märtsi 2015. aasta resolutsiooni laste seksuaalse kuritarvitamise kohta internetis (2),

—

võttes arvesse nõukogu 28. mai 2001. aasta raamotsust 2001/413/JAI mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimiste vastase võitluse kohta (3),

—

võttes arvesse 23. novembri 2001. aasta Budapesti küberkuritegevuse konventsiooni (4) ja selle lisaprotokolli,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 460/2004, millega luuakse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (5),

—

võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/114/EÜ Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta (6),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (7),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK (8),

—

võttes arvesse komisjoni ning komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 7. veebruari 2013. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegia: avatud, ohutu ja turvaline küberruum“ (JOIN(2013)0001),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. augusti 2013. aasta direktiivi 2013/40/EL, milles käsitletakse infosüsteemide vastu suunatud ründeid ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2005/222/JSK (9),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/41/EL, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades (10) (Euroopa uurimismääruse direktiiv),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 8. aprilli 2014. aasta otsust (11), millega tunnistati kehtetuks andmete säilitamise direktiiv,

—

võttes arvesse oma 12. septembri 2013. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegia kohta: avatud, ohutu ja turvaline küberruum (12),

—

võttes arvesse komisjoni 6. mai 2015. aasta teatist „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ (COM(2015)0192),

—

võttes arvesse komisjoni 28. aprilli 2015. aasta teatist „Euroopa julgeoleku tegevuskava“ (COM(2015)0185) ja sellele järgnevaid järelmeetmeid käsitlevaid eduaruandeid tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumise kohta,

—

võttes arvesse 7.–8. märtsil 2016 Amsterdamis toimunud õiguskaitsepädevuse kindlakstegemist küberruumis käsitleva konverentsi aruannet,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (13),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (14),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrust (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) (15),

—

võttes arvesse komisjoni 5. juuli 2016. aasta otsust avaliku ja erasektori lepingupõhise kokkuleppe allakirjutamise kohta Euroopa Liidu, keda esindab komisjon, ja sidusrühmade organisatsioonide vahel küberjulgeolekualaste tööstusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas (C(2016)4400),

—

võttes arvesse komisjoni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 6. aprilli 2016. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Hübriidohtudega võitlemise ühine raamistik. Euroopa Liidu lahendus“ (JOIN(2016)0018),

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Lastele parema interneti loomise Euroopa strateegia“ (COM(2012) 0196) ning võttes arvesse komisjoni 6. juuni 2016. aasta aruannet „Internetti ja teisi kommunikatsioonitehnoloogiaid kasutavate laste kaitseks loodud mitmeaastase liidu programmi („Turvalisem Internet“) lõpphindamine“ (COM(2016) 0364),

—

võttes arvesse Europoli ja ENISA 20. mai 2016. aasta ühisavaldust seaduskuuleka kriminaaluurimise kohta, mis vastab 21. sajandi andmekaitse põhimõtetele,

—

võttes arvesse nõukogu 9. juuni 2016. aasta järeldusi Euroopa küberkuritegevuse vastase õigusalase koostöö võrgustiku kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (16),

—

võttes arvesse ENISA 2016. aasta detsembri arvamust „Encryption – Strong Encryption Safeguards our Digital Identity“ (Krüptimine: tugev krüptimine kaitseb meie digitaalset identiteeti),

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsiooni komitee pilvepõhiste tõendite rühma (T-CY Cloud Evidence Group) 16. septembri 2016. aasta lõpparuannet „Kriminaalõiguse juurdepääs pilvepõhistele elektroonilistele andmetele: soovitused küberkuritegevuse konventsiooni komiteele läbivaatamiseks“ (Criminal justice access to electronic evidence in the cloud: Recommendations for consideration by the T-CY),

—

võttes arvesse küberkuritegevuse vastase võitluse ühtse rakkerühma (J-CAT) tehtud tööd,

—

võttes arvesse Europoli 28. veebruari 2017. aasta hinnangut raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude kohta (EU SOCTA) ning 28. septembri 2016. aasta hinnangut internetipõhise organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude kohta (IOCTA),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 21. detsembri 2016. aasta otsust kohtuasjas C-203/15 (otsus TELE2 asjas) (17),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiivi (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (18),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—

võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamust (A8-0272/2017),

A.

arvestades, et küberkuritegevus põhjustab üha suuremat üksikisikute põhiõigusi mõjutavat sotsiaalset ja majanduslikku kahju, kujutab endast ohtu küberruumis õigusriigi põhimõtete järgimisele ning ohustab demokraatlike ühiskondade stabiilsust;

B.

arvestades, et küberkuritegevus on liikmesriikides süvenev probleem;

C.

arvestades, et 2016. aasta internetipõhise organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnangu kohaselt suureneb küberkuritegevuse intensiivsus, keerukus ja ulatus, mõnes ELi riigis esineb teatatud küberkuritegusid traditsioonilistest kuritegudest rohkem, küberkuritegevus ulatub teistesse kuritegevuse valdkondadesse, nagu inimkaubandus, et krüptimise ja andmete anonüümseks muutmise vahendite kasutus kuritegelikel eesmärkidel kasvab ning lunavararünnakute arv ületab traditsioonilisi pahavarast tingitud ohtusid, nagu Trooja hobused;

D.

arvestades, et võrreldes 2015. aastaga suurenes 2016. aastal komisjoni serveritele tehtud rünnakute arv 20 %;

E.

arvestades, et arvutite haavatavus rünnakute suhtes tuleneb nii infotehnoloogia eriomasest arengust aastate jooksul, veebipõhise ettevõtluse kiirest kasvust kui ka valitsemissektori tegevuse vähesusest;

F.

arvestades, et järjepidevalt laieneb arvutipõhise väljapressimise, laenatud robotivõrkude, häkkimise ja varastatud digikaupade must turg;

G.

arvestades, et küberrünnakute peamine fookus on jätkuvalt pahavara, nt Trooja hobused, kuid kasvab ka selliste rünnakute arv ja mõju, mis on suunatud tööstuslikele juhtimissüsteemidele ja võrkudele ning mille eesmärk on hävitada majandusstruktuure ja destabiliseerida ühiskonda, nt lunavararünnak WannaCry 2017. aasta mais; seega kasvab oht julgeoleku-, kaitse ja muudele olulistele sektoritele; arvestades, et enamik rahvusvahelisi õiguskaitsega seotud andmetaotlusi on seotud pettuse ja finantskuritegudega, millele järgnevad vägivalla- ja rasked kuriteod;

H.

arvestades, et kuigi inimeste, kohtade ja asjade järjest kasvavast omavahelisest seotusest on palju kasu, suurendab see samas ka küberkuritegevuse ohtu; arvestades, et asjade internetti ühendatud seadmed, sh arukad võrgud, ühendatud külmikud, autod, meditsiini- või abivahendid ei ole sageli sama hästi kaitstud kui traditsioonilised internetiseadmed ja kujutavad endast seega ideaalseid sihtmärke küberrünnakutele, eriti kuna ühendatud seadmete turvauuenduste kord on sageli ebaühtlane või puudub üldse; arvestades, et häkitud asjade interneti seadmed, millel on füüsilised ajamid või mis oskavad neid juhtida, võivad kujutada endast konkreetset ohtu inimeludele;

I.

arvestades, et andmekaitse tõhus õiguslik raamistik hädavajalik, et luua veebimaailma suhtes usaldust, võimaldades nii tarbijatel kui ka ettevõtjatel täielikult kasutada digitaalse ühtse turu eeliseid ja võidelda küberkuritegevuse vastu;

J.

arvestades, et ettevõtted ei suuda üksi muuta ühendatud maailma turvalisemaks ja et valitsused peaksid suurendama küberjulgeolekut reguleerimise ja selliste stiimulite pakkumise kaudu, mis innustavad kasutajaid ohutumalt käituma;

K.

arvestades, et piirid küberkuritegevuse, küberspionaaži, kübersõja, kübersabotaaži ja küberterrorismi vahel muutuvad järjest hägusemaks; arvestades, et küberkuritegude sihtmärgiks võivad olla üksikisikud või avaliku või erasektori asutused ning need hõlmavad väga erinevaid õigusrikkumisi, sealhulgas eraelu puutumatuse rikkumisi, laste seksuaalset ärakasutamist veebis, vägivalla ja viha avalikku õhutamist, sabotaaži, spionaaži, finantskuritegusid ja -pettusi, nt maksupettusi, identiteedivargust ning ebaseaduslikku süsteemi häirimist;

L.

arvestades, et Maailma Majandusfoorumi 2017. aasta ülemaailmsete riskide aruandes on sedastatud, et massilised andmepettused ja -vargused kuuluvad viie kõige tõenäolisema ülemaailmse riski hulka;

M.

arvestades, et suure hulga küberkuritegude eest ei esitata toimepanijatele süüdistust ja need jäävad karistuseta; arvestades, et jätkuvad murekohad on väga vähene teatamine, pikad tuvastamise perioodid, mis võimaldavad küberkurjategijatel välja töötada mitu sisenemis-/väljumisteed või tagaust, elektrooniliste tõendite kättesaadavusega seotud raskused, probleemid asjaomaste tõendite hankimisel ja seoses nende vastuvõetavusega kohtus ning keerukad menetlused ja kohtualluvust puudutavad probleemid, mis on seotud küberkuritegude piiriülese laadiga;

N.

arvestades, et nõukogu 2016. aasta juuni järeldustes rõhutati, et arvestades küberkuritegevuse piiriülest iseloomu ja ELi ees seisvaid ühiseid küberjulgeolekuohtusid on väga oluline, et politsei ja kohtuasutused ning küberkuritegevuse eksperdid teeksid koostööd ja vahetaksid teavet, et küberruumiga seotud uurimised oleksid tõhusad ja elektrooniliste tõendite hankimine tulemuslik;

O.

arvestades, et Euroopa Liidu Kohtu 8. aprilli 2014. aasta otsusega ELi andmete säilitamise direktiivi kehtetuks tunnistamise ning TELE2 asjas Euroopa Liidu kohtu 21. detsembri 2016. aasta otsusega kinnitatud kõigi andmete üldise ja valimatu säilitamise keelu alusel kehtestatakse ranged piirangud suuremahuliste telekommunikatsiooniandmete töötlemisele ja nende andmete kättesaadavusele pädevatele asutustele;

P.

arvestades, et Euroopa Liidu Kohtu otsuses Maximillian Schremsi kohtuasjas (19) juhitakse tähelepanu sellele, et massijälgimine kujutab endast põhiõiguste rikkumist;

Q.

arvestades, et küberkuritegevuse vastases võitluses tuleb austada samu menetluslikke ja sisulisi kaitsemeetmeid ja põhiõigusi – eelkõige seoses andmekaitse ja sõnavabadusega – nagu võitluses mis tahes muu kuritegevuse valdkonnaga;

R.

arvestades, et lapsed kasutavad internetti üha varasemas eas ning võivad eriti kergesti langeda peibutamise või muude veebis seksuaalse ärakasutamise vormide ohvriks (küberkiusamine, seksuaalne ahistamine, seksuaalne sundus ja väljapressimine), samuti isikuandmete omastamise ja ohtlike kampaaniate ohvriks, mille eesmärk on propageerida mitmesugust enesevigastamist, näiteks nn sinivaala juhtum, ja seepärast vajavad lapsed erikaitset; arvestades, et veebis kuritegude toimepanijad võivad leida ahvatlemise ohvreid jututubadest, e-posti, veebimängude või sotsiaalvõrgustike kaudu ning partnervõrgud (P2P) on laste suhtes seksuaalkuritegusid toime panevate isikute jaoks jätkuvalt peamiseks platvormiks, kus laste seksuaalse ärakasutamise materjale hoida, jagada ja neile ligi pääseda ning jahtida märkamatult uusi ohvreid;

S.

arvestades, et seksuaalse sunduse ja väljapressimise kasvavat suundumust ei ole piisavalt uuritud ega sellest teatatud, peamiselt selle kuriteoliigi iseloomu tõttu, kuna see tekitab ohvrites häbi ja süütunnet;

T.

arvestades, et laste kuritarvitamise otseülekanded on teadete kohaselt üha suurenev oht; arvestades, et laste kuritarvitamise otseülekannetel on ilmne seos laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali kaubandusliku levitamisega;

U.

arvestades, et Ühendkuningriigi riikliku kuritegevusameti National Crime Agency hiljutises uuringus leiti, et häkkimisega tegelevaid nooremaid inimesi motiveerib raha vähem ja sageli ründavad nad arvutivõrke selleks, et sõpradele muljet avaldada või esitada väljakutse poliitilisele süsteemile;

V.

arvestades, et teadlikkus küberkuritegevuse põhjustatud ohtudest on suurenenud, kuid üksikkasutajate, riigiasutuste ja ettevõtjate puhul on kaitsemeetmed täiesti ebapiisavad, eelkõige teadmiste ja vahendite nappuse tõttu;

W.

arvestades, et küberkuritegevuse ja internetipõhise ebaseadusliku tegevuse vastane võitlus ei tohiks varjata positiivseid aspekte, mille loob vaba ja avatud küberruum, pakkudes uusi võimalusi teadmiste jagamiseks ning poliitilise ja sotsiaalse kaasatuse edendamiseks kogu maailmas;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

51.

52.

53.

54.

55.

56.

57.

58.

59.

60.

61.

62.

63.

64.

65.

66.

67.

68.

69.

70.

71.

72.

73.

74.

75.

76.

77.

78.

79.

80.

81.

82.

83.

84.

85.

86.

87.

88.

89.

—

võttes arvesse Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) loomist 8. augustil 1967. aastal,

—

võttes arvesse peamist õigusraamistikku, mis reguleerib ELi suhteid ASEANiga, nimelt ASEANi ja EMÜ koostöölepingut, mis allkirjastati 1980. aasta märtsis (1),

—

võttes arvesse 2007. aasta novembris allkirjastatud ASEANi hartat, millega loodi ASEAN kui juriidiline isik ning selle juriidiline ja institutsiooniline raamistik, sealhulgas alaliste esindajate komitee ASEANi töö toetamiseks ja koordineerimiseks,

—

võttes arvesse ASEANi piirkondlikku foorumit, mis asutati 1993. aastal, et soodustada dialoogi ja arutelu poliitilistes ja julgeolekuküsimustes ning aidata kaasa usalduse suurendamisele ja ennetavale diplomaatiale Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas,

—

võttes arvesse ASEANi mitmesuguseid piirkondliku usalduse suurendamise raamistikke: ASEANi piirkondlikku foorumit (ARF), ASEANi kaitseministrite ühiskohtumist (ADMM-Plus), Ida-Aasia tippkohtumist (EAS), ASEAN+3 foorumit (Hiina, Jaapan ja Lõuna-Korea) ja ASEAN+6 foorumit (Hiina, Jaapan, Lõuna-Korea, India, Austraalia ja Uus-Meremaa),

—

võttes arvesse ASEANi kaubanduslepinguid Jaapani, Hiina, Lõuna-Korea, India, Austraalia ja Uus-Meremaaga,

—

võttes arvesse käimasolevaid läbirääkimisi ja/või seitsme partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimist Euroopa Liidu ning ASEANi teatavate liikmesriikide, nimelt Brunei, Indoneesia, Malaisia, Filipiinide, Singapuri, Tai ja Vietnami vahel,

—

võttes arvesse läbirääkimisi vabakaubanduslepingute sõlmimiseks Indoneesia ja Filipiinidega, hetkel peatatud läbirääkimisi vabakaubanduslepingute sõlmimiseks Malaisia ja Taiga, vabakaubanduslepingute eeldatavat sõlmimist Singapuri ja Vietnamiga lähikuudel ning läbirääkimisi investeerimislepingu üle Myanmariga,

—

võttes arvesse kaubandusvoliniku Cecilia Malmströmi ja ASEANi majandusministrite kohtumist Manilas 10. märtsil 2017. aastal,

—

võttes arvesse 21. ja 22. aprillil 2016. aastal Mongoolias Ulaanbaataris toimunud Aasia-Euroopa parlamentaarse partnerluse 9. kohtumist (ASEP9),

—

võttes arvesse 2007. aasta märtsi Nürnbergi deklaratsiooni ELi ja ASEANi tõhustatud partnerluse kohta ja selle 2007. aasta novembris kinnitatud tegevuskava,

—

võttes arvesse 27. aprillil 2012 Bruneis vastu võetud Bandar Seri Begawani tegevuskava ELi ja ASEANi tõhustatud partnerluse tugevdamiseks (2013–2017),

—

võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt 18. mail 2015. aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud ühisteatist „EL ja ASEAN: strateegiline partnerlus“ (JOIN(2015)0022),

—

võttes arvesse ELi välisasjade nõukogu 22. juuni 2015. aasta järeldusi ELi ja ASEANi suhete kohta,

—

võttes arvesse 14. oktoobri 2016. aasta Bangkoki deklaratsiooni ASEANi ja ELi globaalse partnerluse edendamise kohta ühiste strateegiliste eesmärkide saavutamiseks,

—

võttes arvesse 12. juulil 2012 Phnom Penhis toimunud Euroopa Liidu ühinemist Kagu-Aasia sõprus- ja koostöölepinguga (2),

—

võttes arvesse 15. ja 16. juulil 2016 Mongoolias Ulaanbaataris toimunud 11. Aasia–Euroopa tippkohtumist (ASEM11),

—

võttes arvesse 1997. aasta veebruaris asutatud Aasia-Euroopa Fondi (ASEF), mille eesmärk on luua foorum valitsusvälise dialoogi jaoks,

—

võttes arvesse ELi ja ASEANi vahelist piirkondliku integratsiooni tugiprogrammi (APRIS), ASEANi piirkondliku integratsiooni tugiprogrammi (ARISE) ning ELi ja ASEANi piirkondlikku dialoogivahendit (READI) poliitika ja eeskirjade ühtlustamise toetamiseks kaubandusega mitteseotud valdkondades,

—

võttes arvesse 2007. aastal kokku lepitud ASEANi riikide majandusühendust käsitlevat kava,

—

võttes arvesse 2009. aastal toimunud ASEANi 14. tippkohtumist ja tegevuskava ASEANi riikide ühtse turuga majandusühenduse (AEC), ASEANi poliitika- ja julgeolekuühenduse (APSC) ning ASEANi sotsiaalkultuurilise ühenduse (ASCC) loomiseks,

—

võttes arvesse 6. ja 7. septembril 2016. aastal Laoses Vientianes toimunud ASEANi 28. ja 29. tippkohtumist ning Filipiinidel Manilas 26.–29. aprillil 2017. aastal toimunud ASEANi 30. tippkohtumist,

—

võttes arvesse 2. märtsil 2017. aastal Indoneesias Jakartas toimunud ASEANi ja ELi ühise koostöökomitee 24. kohtumist,

—

võttes arvesse ASEANi ühenduse visiooni aastaks 2025, mis võeti vastu Malaisias Kuala Lumpuris 18.–22. novembril 2015. aastal toimunud ELi ja ASEANi 27. tippkohtumisel, ning 31. detsembri 2015. aasta teadet ASEANi riikide majandusühenduse loomise kohta, mille eesmärk on luua üle 600 miljoni inimese jaoks siseturg;

—

võttes arvesse Ida-Aasia 11. tippkohtumist (EAS), mis toimus 8. septembril 2016. aastal Laoses Vientianes, kus kohtusid 18 riigi – ASEANi liikmesriikide, Hiina, Jaapani ja Lõuna-Korea (ASEAN+3), India, Austraalia ja Uus-Meremaa (ASEAN+6) ning Venemaa ja Ameerika Ühendriikide liidrid,

—

võttes arvesse ASEANi 18. novembri 2012. aasta esimest inimõiguste deklaratsiooni ning ASEANi valitsustevahelise inimõiguste komisjoni (AICHR) asutamist 2009. aastal;

—

võttes arvesse organit „ASEANi parlamendiliikmed inimõiguste eest“ (APHR), mis asutati 2013. aastal eesmärgiga edendada demokraatiat ja inimõigusi kõigis ASEANi riikides,

—

võttes arvesse ASEANi Rahu ja Leppimise Instituuti (AIPR),

—

võttes arvesse konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, lapse õiguste konventsiooni ning puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mille on ratifitseerinud kõik ASEANi liikmesriigid;

—

võttes arvesse dokumenti „Ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtted: ÜRO raamistiku „Kaitsta, austada ja heastada“ elluviimine“, mille ÜRO Inimõiguste Nõukogu võttis vastu 16. juunil 2011. aastal,

—

võttes arvesse ASEANi inimkaubanduse, eriti naiste ja lastega kaubitsemise vastast konventsiooni, mille allkirjastasid kõik ASEANi liikmesriigid 2015. aasta novembris,

—

võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu inimõiguste olukorra üldisi korrapäraseid läbivaatamisi, milles on osalenud kõik ASEANi liikmesriigid;

—

võttes arvesse oma hiljutisi resolutsioone ASEANi kohta, eelkõige 15. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni ELi ja ASEANi suhete tuleviku kohta (3),

—

võttes arvesse oma hiljutisi resolutsioone ASEANi liikmesriikide kohta, eelkõige oma 9. juuni 2016. aasta resolutsiooni Vietnami kohta (4), 17. detsembri 2015. aasta resolutsiooni ELi ja Vietnami vahelise laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepingu kohta (5), 17. detsembri 2015. aasta resolutsiooni ELi ja Vietnami vahelise laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepingu kohta (nõusolek) (6), 8. juuni 2016. aasta resolutsiooni ELi ja Filipiinide vahelise koostöö raamlepingu kohta (nõusolek) (7) ja 8. juuni 2016. aasta resolutsiooni ELi ja Filipiinide vahelise koostöö raamlepingu kohta (resolutsioon) (8),

—

võttes arvesse oma hiljutisi inimõiguste alaseid eriolukordi käsitlevaid resolutsioone ASEANi liikmesriikide kohta, eelkõige oma 14. septembri 2017. aasta resolutsiooni Myanmari, eriti rohingjade olukorra kohta (9), 21. mai 2015. aasta resolutsiooni rohingja pagulaste raske olukorra ja Tai massihaudade kohta (10), 15. detsembri 2016. aasta resolutsiooni rohingja vähemuse olukorra kohta Myanmaris (11), 7. juuli 2016. aasta resolutsiooni Myanmari, eriti rohingjade olukorra kohta (12), 14. septembri 2017. aasta resolutsiooni Kambodža, eelkõige Kem Sokha juhtumi kohta (13), 9. juuni 2016. aasta resolutsiooni Kambodža kohta (14), 26. novembri 2015. aasta resolutsiooni poliitilise olukorra kohta Kambodžas (15), 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni vabaühendusi ja ametiühinguid käsitlevate seaduseelnõude kohta Kambodžas (16), 6. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni Tai, eelkõige Andy Halli juhtumi kohta (17), 8. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni olukorra kohta Tais (18), 17. detsembri 2015. aasta resolutsiooni Malaisia kohta (19), 19. jaanuari 2017. aasta resolutsiooni Indoneesia kohta (20), 15. juuni 2017. aasta resolutsiooni Indoneesia kohta (21), 15. septembri 2016. aasta (22) ja 16. märtsi 2017. aasta (23) resolutsiooni Filipiinide kohta ning 14. septembri 2017. aasta resolutsiooni Laose ning eelkõige Somphone Phimmasone, Lod Thammavongi ja Soukane Chaithadi juhtumite kohta (24),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—

võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8-0243/2017),

A.

arvestades, et käesoleval aastal tähistame ASEANi asutamise 50. aastapäeva, Rooma lepingute 60. aastapäeva ning ELi ja ASEANi ametlike suhete 40. aastapäeva;

B.

arvestades, et ASEAN on muutunud üheks maailma kõige dünaamilisemaks ja kiiremini arenevaks piirkonnaks, eriti majanduse, tehnoloogia ja teadusuuringute osas, sel on geopoliitiliselt ja geomajanduslikult strateegiline asukoht, rohkesti loodusvarasid, see piirkond taotleb suurema majandusliku integratsiooni eesmärki ja sel on ambitsioonikas kestliku arengu tegevuskava, eeskätt hariduse vallas, ja see pooldab kindlalt mitmepoolset lähenemisviisi; arvestades, et arengulõhe ületamine ASEANis on eluliselt tähtis edasise integratsiooni poole püüdlemisel ning julgeoleku, stabiilsuse ja sotsiaalsete, majanduslike ja poliitiliste õiguste kaitsmise tagamisel;

C.

arvestades, et ELi ja ASEANi integratsiooniprotsessid on erinevad, mis tuleneb erinevatest kontekstidest ning erinevatest eesmärkidest ja ülesannetest; arvestades, et mõlemal on oma loogika, kuid need on võrreldavad, sest mõlemad eeskirjadel rajanevad organisatsioonid on edendanud rahumeelset kooseksisteerimist, piirkondlikku integratsiooni ning rahvusvahelist koostööd ja arengut, ning püüdnud oma liikmete seas suurendada usaldust juba palju aastakümneid; sellisena on EL ASEANi jaoks ainulaadne partner;

D.

arvestades, et kõnealused kaks piirkonda on saavutanud märkimisväärsel tasemel koostoime, ning et ELi ja ASEANi suhted on laiaulatuslikud ja hõlmavad paljusid valdkondi, nagu kaubandus ja investeeringud, areng, majandusküsimused ja poliitilised teemad; arvestades, et ASEAN on ELi suuruselt kolmas kaubanduspartner ning EL ASEANi suuruselt teine kaubanduspartner, ja et iga-aastane kahepoolne kaubandus on väärt enam kui 200 miljardit eurot ning EL on esimene välismaiste otseinvesteeringute tegija ASEANi piirkonnas; arvestades, et Euroopa ettevõtjate jaoks on ASEAN värav, mille kaudu pääseb laiemasse piirkonda; arvestades, et aastatel 2014–2020 on EL ja selle liikmesriigid piirkonnas esimene arenguabi andja ning EL on võtnud endale kohustuse anda üle kolme miljardi euro, et vähendada vaesust ja tegeleda arengulõhedega ASEANi väikese sissetulekuga riikides;

E.

arvestades, et ELi kogemused on varem olnud inspiratsiooniks ka muudele piirkondlikele integratsiooniprotsessidele;

F.

arvestades, et EL on järjepidevalt toetanud ASEANi, ja eriti ASEANi sekretariaadi tööd ning on ASEANi tähtsust tunnustades nimetanud ametisse spetsiaalse ASEANi juures asuva ELi delegatsiooni juhi, kes asus tööle 2015. aastal;

G.

arvestades, et mõlema piirkonna integratsiooniprotsess ei kulge küll takistusteta, kuid samal ajal avab see uusi võimalusi; arvestades, et EL seisab silmitsi mitme kriisiga; arvestades, et vaatamata ASEANi eesmärgile soodustada ASEANi-kesksust, vähenes ASEANi sisene kaubandus 2016. aastal ja on esinenud mitmeid probleeme, sealhulgas välispoliitika lahknevad suunad ning demokraatia ja õigusriigi ohustamise, religioonidevaheliste suhete, etniliste vähemuste, sotsiaalse ebavõrdsuse ja inimõiguste rikkumisega seotud riigisiseste probleemide ülekanduv mõju, k.a piiriülene mõju;

H.

arvestades, et EL on otsustanud muuta inimõigused keskseks teemaks suhetes kolmandate riikidega;

I.

arvestades, et 2014. aasta detsembris andis EL Filipiinidele GSP+ staatuse ning et sellega sai Filipiinidest esimene ASEANi riik, kellele kehtivad asjaomased kaubandussoodustused; arvestades, et see võimaldab Filipiinidel eksportida 66 % oma toodetest ELi tariifivabalt;

J.

arvestades, et USA väljaastumine Vaikse ookeani ülesest partnerlusest (TPP) annab uut hoogu läbirääkimistele piirkondliku laiaulatusliku majanduspartnerluse (RCEP) üle; arvestades, et üha rohkem ennast kehtestav Hiina on teinud algatusi nagu „One Belt, One Road“, mis esitab väljakutseid kõikidele riikidele selle naabruses ja kaugemalgi;

K.

arvestades, et Lõuna-Hiina mere piirkonnas tekkinud pinged kujutavad endast ohtu piirkonna julgeolekule ja stabiilsusele; arvestades, et kõige murettekitavam suundumus on Lõuna-Hiina mere militariseerimine; arvestades, et ASEANi ja Hiina vaheline dialoog tegevusjuhendi üle jääb ASEANi esmaseks mehhanismiks, et suhelda Hiinaga Lõuna-Hiina mere teemal; arvestades, et Hiina tegevus alates sõjaväe patrullidest ja puurkaevandamisest kuni ehitustegevuseni, millega eiratakse põhimõtteid, mis on esitatud 2002. aasta deklaratsioonis lepinguosaliste käitumise kohta Lõuna-Hiina merel, kujutab endast ikka veel probleemi;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

—

võttes arvesse komisjoni määruse eelnõu, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa ja sätestatakse teaduslikud kriteeriumid endokriinseid häireid põhjustavate omaduste määramiseks (D048947/06 (edaspidi „määruse eelnõu“),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (1), eelkõige selle artikli 4 lõiget 1, artikli 78 lõike 1 punkti a, II lisa punkti 3.6.5. teist lõiku ja punkti 3.8.2,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu Üldkohtu 16. detsembri 2015. aasta kohtuotsust (2), eelkõige selle punkte 71 ja 72,

—

võttes arvesse oma 8. juuni 2016. aasta resolutsiooni sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate ja olukorra kohta pärast Euroopa Liidu Üldkohtu 16. detsembri 2015. aasta otsust (3),

—

võttes arvesse komisjoni 15. juuni 2016. aasta teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide ja komisjoni õigusaktide eelnõude kohta, milles sätestatakse selliste kemikaalide kindlakstegemise teaduslikud kriteeriumid taimekaitsevahendeid ja biotsiide käsitlevate ELi õigusaktide raames (COM(2016)0350),

—

võttes arvesse alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee 28. veebruaril 2017 Brüsselis toimunud koosoleku kokkuvõtvat aruannet,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2013. aasta resolutsiooni rahvatervise kaitsmise kohta sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate eest (4),

—

võttes arvesse nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) artikli 5a lõike 3 punkti b (5),

—

võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3 ning lõike 4 punkti c,

A.

arvestades, et vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punktile 3.8.2 kiidetakse toimeaine heaks ainult siis, kui sellel ei leita olevat endokriinseid häireid põhjustavaid omadusi, mis võivad mitte-sihtorganismidele avaldada kahjulikku mõju, välja arvatud juhul, kui kavandatavates realistlikes kasutustingimustes on mitte-sihtorganismide kokkupuude selle taimekaitsevahendis sisalduva toimeainega väheoluline (nn välistamiskriteerium keskkonna suhtes);

B.

arvestades, et vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punkti 3.6.5 teisele lõigule esitab komisjon alalisele toiduahela ja loomatervishoiu komiteele 14. detsembriks 2013 meetmete projekti seoses konkreetsete teaduslike kriteeriumidega endokriinseid häireid põhjustavate omaduste määratlemiseks;

C.

arvestades, et alaline taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee esitas 4. juulil 2017 määruse eelnõu kohta positiivse arvamuse, kusjuures kolm liikmesriiki hääletasid vastu ja neli liikmesriiki hoidusid hääletamisest;

D.

arvestades, et määruse eelnõu viimases lõigus on sätestatud, et „kui hinnatava taimekaitsevahendi toimeaine kavandatud toimemehhanism seisneb muude kui selgroogsete sihtorganismide kontrollimises mõju kaudu endokriinsüsteemile, ei arvestata sihtorganismiga sama hõimkonna organismidele avalduvat mõju aine määratlemisel mittesihtorganismidele endokriinseid häireid põhjustavate omadustega aineks“;

E.

arvestades, et Üldkohus otsustas kohtuasjas T-521/14 sõnaselgelt, et „la spécification des critères scientifiques pour la détermination des propriétés perturbant le système endocrinien ne peut se faire que de manière objective, au regard de données scientifiques relatives audit système, indépendamment de toute autre considération, en particulier économique“ (6) (punkt 71);

F.

arvestades, et kavandatud endokriinse toimemehhanismiga aine kõrvalejätmine mittesihtorganismidel endokriinseid häireid põhjustavate ainete liigitamisest ei ole teaduslik teguviis;

G.

arvestades, et määruse eelnõu ei saa seetõttu pidada endokriinsüsteemi talitlust käsitlevatel objektiivsetel teaduslikel andmetel põhinevaks, nagu kohus nõudis; arvestades, et seega ületab komisjon oma rakendamisvolitusi;

H.

arvestades, et viimati toodud punkti tegelik eesmärk on selgelt välja toodud alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee kokkuvõtvas aruandes, mis esitati 28. veebruaril 2017 Brüsselis ja milles öeldakse, et „lisaks selgitati kavandatud endokriinse toimemehhanismiga aineid (edaspidi „kasvuregulaatorid“) käsitleva sätte loogikat. […] Kasvuregulaatoreid käsitlev säte võimaldab seda, et välistamiskriteeriume ei kohaldata ainete suhtes, millel on kavandatud endokriinne toimemehhanism […]“;

I.

arvestades, et viimase lõiguga luuakse tegelikult erand määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punktis 3.8.2 kindlaks määratud välistamiskriteeriumist;

J.

arvestades, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 põhjendustest 6–10 ja artikli 1 lõikest 3 on ilmne, et toimeainete heakskiitmise reeglite kehtestamise keerulist küsimust lahendades tuli seadusandjal leida optimaalne tasakaal erinevate ja potentsiaalselt vastuoluliste eesmärkide, st ühest küljest põllumajandusliku tootmise ja siseturu ning teisest küljest keskkonna ja tervise kaitsmise vahel;

K.

arvestades, et Üldkohus sedastas eespool viidatud otsuses järgmist: „Dans ce contexte, il importe de relever que, en adoptant le règlement no 528/2012, le législateur a procédé à une mise en balance de l’objectif d’amélioration du marché intérieur et de celui de la préservation de la santé humaine, de la santé animale et de l’environnement, que la Commission se doit de respecter et ne saurait remettre en cause […]. Or, dans le cadre de la mise en œuvre des pouvoirs qui lui sont délégués par le législateur, la Commission ne saurait remettre en cause cet équilibre, ce que cette institution a d’ailleurs en substance admis lors de l’audience.“ (7) (punkt 72);

L.

arvestades, et seda seisukohta jagab ka parlament oma 8. juuni 2016. aasta resolutsioonis, milles rõhutatakse, et „Üldkohus otsustas, et teaduslikke kriteeriume saab määrata kindlaks üksnes objektiivsel viisil sisesekretsioonisüsteemi käsitlevate teaduslike andmete põhjal ja sõltumata mis tahes muudest, eeskätt majanduslikest kaalutlustest“, ning et „komisjonil ei ole õigust muuta alusaktis sätestatud regulatiivset tasakaalu talle Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 alusel delegeeritud volituste kohaldamise raames“;

M.

arvestades, et samad volituste piirangud kehtivad komisjoni suhtes ka kontrolliga regulatiivmenetluses vastuvõetava rakendusakti puhul;

N.

arvestades, et komisjoni 15. juuni 2016. aasta teatises on märgitud, et „praegusel juhul peab komisjon kehtestama kriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, millised kemikaalid on taimekaitsevahendite ja biotsiidide kontekstis endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid ja millised mitte – ei keskenduta sellele, kuidas neid aineid reguleerida tuleks. Seadusandja on õiguslikud tagajärjed juba sätestanud taimekaitsevahendeid (2009) ja biotsiide (2012) käsitlevates õigusaktides“;

O.

arvestades, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punktis 3.8.2 sätestatud välistamiskriteerium on määruse lahutamatu osa;

P.

arvestades, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kuulub teatava küsimuse jaoks oluliste reguleerivate elementide vastuvõtmine liidu seadusandja pädevusse ja seda ei tohi delegeerida komisjonile;

Q.

arvestades, et komisjon on määruse (EÜ) nr 1107/2009 olulise reguleeriva elemendi muutmisega oma rakendamisvolitusi ületanud, mis on vastuolus komisjoni volituste piiride tunnistamisega kohtuasja T-521/14 menetluse raames, tema kinnitustega 15. juuni 2016. aasta teatises ja õigusriigi põhimõtet käsitleva liidu aluspõhimõttega;

R.

arvestades, et isegi kui teaduse ja tehnika areng annab usaldusväärsed alused erandi kehtestamiseks kavandatud endokriinse toimemehhanismiga kemikaalide heakskiitmise tingimuste suhtes, saab selle erandi kehtestada vaid seadusandliku menetlusega, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1107/2009 kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 294;

1.

2.

3.

4.

5.

—

võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba FG72 × A5547-127 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (D051972),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (1), eriti selle artikli 7 lõiget 3, artikli 9 lõiget 2, artikli 19 lõiget 3 ja artikli 21 lõiget 2,

—

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 17. juulil 2017 toimunud hääletust, mille tulemusel arvamust ei esitatud,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) (2) artikleid 11 ja 13,

—

võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 1. märtsil 2017. aastal vastu võetud ja 6. aprillil 2017. aastal avaldatud arvamust (3),

—

võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (COM(2017)0085, COD(2017)0035),

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, milles esitatakse vastuväiteid geneetiliselt muundatud organismide kasutamiseks lubade andmisele (4),

—

võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3,

A.

arvestades, et 10. detsembril 2013 esitasid Bayer Crop Science LP ja M.S. Technologies LLC Madalmaade pädevale riiklikule asutusele määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 5 ja 17 kohase taotluse geneetiliselt muundatud sojauba FG72 × A5547-127 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toidu, toidu koostisosade ja sööda turule laskmiseks; arvestades, et nimetatud taotlus hõlmas ka geneetiliselt muundatud sojaoa FG72 × A5547-127 turule laskmist seda sisaldavates või sellest koosnevates toodetes, mis on ette nähtud peale toiduks ja söödaks kasutamise ka teisteks samasugusteks kasutusviisideks nagu mis tahes muu sojauba, välja arvatud viljelemiseks;

B.

arvestades, et Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) võttis 1. märtsil 2017 kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 6 ja 18 vastu positiivse arvamuse, mis avaldati 6. aprillil 2017 (5);

C.

arvestades, et määruses (EÜ) nr 1829/2003 sedastatakse, et geneetiliselt muundatud toit ega sööt ei tohi avaldada kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele ega keskkonnale, ning nõutakse, et komisjon võtaks oma otsuse koostamisel arvesse kõiki liidu õigusaktide asjakohaseid sätteid ning teisi kõnesoleva küsimusega seotud õiguspäraseid tegureid;

D.

arvestades, et sojauba FG72 × A5547-127 arendati tolerantseks isoksaflutool- (5-tsükloropüülisoksasool-4-üül 2-mesüül-4-trifluorometüülfenüülketoon), glüfosaat- (N-(fosfonometüül)glütsiin) ja glufosinaat- (l-fosfinotritsiin) ammooniumil põhinevate herbitsiidide suhtes; arvestades, et tolerantsus nimetatud herbitsiidide suhtes saavutatakse vastavalt HPPD W336 (4-hüdroksüülfenüül-püruvaat-dioksügenaasi), 2mEPSPS (5-enoolpüruvüülsikimaat-3-fosfaadi süntaasi) ja PAT (fosfinotritsiini atsetüültransferaasi) valkude esinemise kaudu;

E.

arvestades, et liikmesriigid esitasid kolmekuulise konsulteerimisperioodi jooksul palju kriitilisi märkusi (6); arvestades, et kõige kriitilisemad märkused hõlmavad tähelepanekut, et kuna ei viidud läbi 90 päeva subkroonilise toksilisuse testi, ei saa teha järeldusi kõnealuse GMO inim- ja loomatoidus kasutamise riskide kohta, et koostise, fenotüübilise hindamise ja toksikoloogia kohta esitatud teave on ebapiisav, et järeldused, mis tehti selle teabe põhjal GMO ja tavapärase sojaoa võrdväärsuse ning toidu- ja söödaohutuse kohta, on ennatlikud, ning et seda geneetiliselt muundatud sojauba ei ole testitud teadusliku innukusega, mida on vaja selle ohutuse kindlakstegemiseks;

F.

arvestades, et sõltumatu uuringu kohaselt on EFSA riskihinnang oma praegusel kujul vastuvõetamatu, kuna selles ei tuvastata teadmistes esinevaid lünki ja ebamäärasust, ega suudeta hinnata toksilisust ega mõju immuunsüsteemile ja reproduktiivsüsteemile (7);

G.

arvestades, et glüfosaadi praeguse loa kehtivusaeg lõppeb hiljemalt 31. detsembril 2017; arvestades, et glüfosaadi kantserogeensuse suhtes on endiselt küsimusi; arvestades, et EFSA jõudis 2015. aasta novembris järeldusele, et glüfosaat ei ole tõenäoliselt kantserogeenne ja Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) jõudis 2017. aasta märtsis järeldusele, et klassifitseerimata jätmine oli õigustatud; arvestades, et vastupidiselt sellele liigitas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus (IARC) glüfosaadi inimeste jaoks tõenäoliselt kantserogeense aine hulka;

H.

arvestades, et glufosinaat on liigitatud reproduktiivtoksiliseks ning seetõttu kehtivad sellele piirkriteeriumid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määruses (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta (8); arvestades, et glufosinaat on heaks kiidetud ajavahemikuks, mis lõpeb 31. juulil 2018 (9);

I.

arvestades, et isoksaflutool on inimeste jaoks tõenäoliselt kantserogeenne (10), on mõne veeorganismi ja sihtrühma mittekuuluva taime jaoks toksiline ning selle lagunemissaadused ja koostisosad saastavad hõlpsasti vett; arvestades, et need kaalutlused on toonud kaasa kasutuspiirangute kehtestamise (11);

J.

arvestades, et täiendavate herbitsiidide kasutamine on osa tavapärasest põllumajandustavast herbitsiidiresistentsete taimede kasvatamisel ning seepärast võib eeldada, et pihustamise jäägid on saagis ajal alati olemas ja selle vältimatu koostisosa; arvestades, et on tõestatud, et geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsed põllukultuurid toovad kaasa suurema herbitsiidide kasutamise võrreldes tavapäraste kultuuridega (12);

K.

arvestades, et EFSA ei hinnanud täiendavate herbitsiididega pritsimise jääke; arvestades, et seepärast ei saa järeldada, et geneetiliselt muundatud sojaoad, mida on pritsitud isoksaflutooliga, glüfosaadiga ja glufosinaadiga, on toiduks ja söödaks kasutamiseks ohutud;

L.

arvestades, et mitme selektiivse herbitsiidi suhtes tolerantsete geneetiliselt muundatud põllukultuuride arendamine tuleneb peamiselt umbrohu glüfosaadiresistentsuse kiirest arengust riikides, kus geneetiliselt muundatud põllukultuuridel on olnud tähtis roll; arvestades, et teaduslikes väljaannetes on dokumenteeritud üle kahekümne glüfosaadiresistentse umbrohuliigi (13); arvestades, et glufosinaadiresistentseid umbrohte on leitud alates 2009. aastast;

M.

arvestades, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 17. juulil 2017 toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud; arvestades, et 15 liikmesriiki hääletas vastu, samas kui poolt hääletas ainult 10 liikmesriiki, kes esindavad liidu elanikkonnast vaid 38,43 %, ning kolm liikmesriiki jäi erapooletuks;

N.

arvestades, et apellatsioonikomitees 14. septembril 2017 toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud; arvestades, et 15 liikmesriiki hääletas vastu, samas kui poolt hääletas ainult 11 liikmesriiki, kes esindavad liidu elanikkonnast vaid 38,69 %, ning kaks liikmesriiki jäi erapooletuks;

O.

arvestades, et komisjon on korduvalt mõistnud hukka asjaolu, et alates määruse (EÜ) nr 1829/2003 jõustumisest on ta pidanud vastu võtma loa andmise otsuseid ilma alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee toetuseta, ning et toimiku tagasisaatmine komisjonile lõpliku otsuse tegemiseks, mis on menetluse puhul üldiselt väga erandlik, on geneetiliselt muundatud toidu ja söödaga seotud otsuste puhul muutunud tavapäraseks; arvestades, et sellise praktika on hukka mõistnud ka president Jean-Claude Juncker, pidades seda ebademokraatlikuks (14);

P.

arvestades, et 28. oktoobril 2015 lükkas Euroopa Parlament esimesel lugemisel tagasi 22. aprilli 2015. aasta seadusandliku ettepaneku, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003 (15), ja palus komisjonil selle tagasi võtta ja esitada uue ettepaneku;

Q.

arvestades, et määruse (EL) nr 182/2011 põhjenduses 14 sedastatakse, et komisjon väldib oma tegevuses nii palju kui võimalik vastuollu minemist apellatsioonikomitees valdavaks kujuneda võiva seisukohaga, mille kohaselt rakendusakt ei ole asjakohane, ning seda eelkõige tundlike valdkondade puhul, nagu tarbijate tervis, toiduohutus ja keskkond;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

—

16. jaanuari 2014. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega lastakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/18/EÜ viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud ja teatavate liblikaliste maisikahjurite suhtes resistentne maisitoode (Zea mays L., liin 1507) (ELT C 482, 23.12.2016, lk 110);

—

16. detsembri 2015. aasta resolutsioon komisjoni 4. detsembri 2015. aasta rakendusotsuse (EL) 2015/2279 kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi NK603 × T25 sisaldavad, sellest koosnevad või sellest valmistatud tooted (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0456);

—

3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87705 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0040);

—

3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0039);

—

3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba FG72 (MST-FGØ72-2) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0038);

—

8. juuni 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × MIR162 × MIR604 × GA21 või neist neljast komponendist kahe või kolme kombinatsioonina esinevat geneetiliselt muundatud maisi sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0271);

—

8. juuni 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, mis käsitleb geneetiliselt muundatud nelgi (Dianthus caryophyllus L., liin SHD-27531-4) turule laskmist (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0272);

—

6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisiliini MON 810 külviseemnete turule laskmise luba (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0388);

—

6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi MON 810 toodete turule laskmist (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0389);

—

6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 (SYN-BTØ11-1) seemned (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0386);

—

6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi 1507 seemned (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0387);

—

6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla 281-24-236 × 3006-210-23 × MON 88913 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0390);