21.9.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 338/1

EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU SOOVITUS,

16. juuli 2018,

millega muudetakse soovitust ESRN/2015/2 piiriülese mõju hindamise ja makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete vabatahtliku kõigipoolsuse kohta

(ESRN/2018/5)

(2018/C 338/01)

EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU HALDUSNÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta, (1) eelkõige selle artiklit 3 ning artikleid 16 kuni 18,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta, (2) eelkõige selle artikli 458 lõiget 8,

võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 20. jaanuari 2011. aasta otsust ESRB/2011/1, millega võetakse vastu Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töökord, (3) eelkõige selle artikleid 18 kuni 20,

ning arvestades järgmist:

(1)	Tõhusate ja ühtsete riigisiseste makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete jaoks tuleb täiendada liidu õiguses nõutavat kohustuslikku kõigipoolsust vabatahtliku kõigipoolsusega.

(2)

Vabatahtliku kõigipoolsuse raamistik makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete kohta, mis on sätestatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovituses ESRN/2015/2, (4) tagab, et kõik liikmesriigis kasutusele võetud riskipositsioonil põhinevad makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmed võetakse kõigipoolselt üle teistes liikmesriikides.

(3)

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovituse ESRN/2017/4 (5) kohaselt peaks asjaomane meetme algatanud asutus tegema ettepaneku maksimaalse olulisuse künnise kohta kõigipoolsuse taotluse esitamisel Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule (ESRN), millest madalamat tuvastatud usaldatavusnõuete riskipositsiooni, mis konkreetsel finantsteenuse pakkujal esineb, loetakse ebaoluliseks jurisdiktsioonis, kus meetme algatanud asutus makrotasandi usaldatavuspoliitika meedet kohaldab. ESRNi alaline hindamisrühm, mis on asutatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu otsuse ESRN/2015/4 alusel, (6) võib vajaduse korral soovitada muud künnist.

(4)

Alates 30. aprillist 2018 kohaldatakse tegevusloa alusel Belgias tegutsevate krediidiasutuste suhtes, kes kasutavad kohustusliku kapitalinõude arvutamiseks sisereitingu meetodit (IRB), järgmist riskikaalu lisandit elamukinnisvaraga tagatud jaenõuete puhul kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 2 punkti d alapunktiga vi: a) riskikaalu kindlamääraline lisand 5 protsendipunkti ja b) riskikaalu protsentuaalne lisand, mis on riskipositsioonidega kaalutud keskmiste riskikaalude osa (33 protsenti).

(5)

Võttes arvesse Belgia taotlust määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 8 alusel ning negatiivse piiriülese ülekandumise mõju ja Belgia poolt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 2 punkti d alapunkti vi rakendamisest tuleneva õigusnormide erinevuste ärahoidmiseks, otsustas ESRNi haldusnõukogu lisada meetme soovituse ESRN/2015/2 alusel kõigipoolsuseks soovitavate makrotasandi poliitika meetmete nimekirja.

(6)	Seetõttu tuleb soovitust ESRN/2015/2 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

MUUDATUSED

Soovitust ESRN/2015/2 muudetakse järgmiselt:

1. jao soovituse C punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.

Asjaomastel asutustel soovitatakse kõigipoolselt üle võtta muu asjaomase asutuse vastu võetud ning ESRNi poolt kõigipoolseks vastuvõtmiseks soovitatud makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmed. Kõigipoolselt soovitatakse üle võtta lisas täpsustatud järgmised meetmed:

Eesti:

—	kõikide Eestis tegevusloa saanud krediidiasutuste riigisiseste riskipositsioonide suhtes vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 133 kohaldatav üheprotsendiline süsteemse riski puhvri määr;

Soome:

—

Soomes tegevusloa alusel tegutsevate ja kohustusliku kapitalinõude arvutamiseks sisereitingu meetodit (IRB) kasutavate krediidiasutuste suhtes kohaldatav 15 % alampiir Soomes asuva eluasemega tagatud hüpoteeklaenude keskmisele riskikaalule kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 2 punkti d alapunktiga vi;

Belgia:

—

tegevusloa alusel Belgias tegutsevate krediidiasutuste suhtes, kes kasutavad kohustusliku kapitalinõude arvutamiseks sisereitingu meetodit (IRB), kohaldatav järgmine riskikaalu lisand Belgias asuva elamukinnisvaraga tagatud jaenõuete puhul kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 2 punkti d alapunktiga vi:

a)	riskikaalu kindlamääraline lisand 5 protsendipunkti ja

b)	riskikaalu protsentuaalne lisand, mis on riskipositsioonidega kaalutud keskmiste riskikaalude osa (33 protsenti), Belgias asuva elamukinnisvaraga tagatud jaenõuete portfelli osas.“;

2)	lisa asendatakse käesoleva soovituse lisaga.

Frankfurt Maini ääres, 16. juuli 2018

ESRNi haldusnõukogu nimel

ESRNi sekretariaadi juhataja

Francesco MAZZAFERRO

(1) ELT L 331, 15.12.2010, lk 1.

(2) ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(3) ELT C 58, 24.2.2011, lk 4.

(4) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 15. detsembri 2015. aasta soovitus ESRN/2015/2 piiriülese mõju hindamise ja makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete vabatahtliku kõigipoolsuse kohta (ELT C 97, 12.3.2016, lk 9).

(5) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 20. oktoobri 2017. aasta soovitus ESRN/2017/4, millega muudetakse soovitust ESRN/2015/2 piiriülese mõju hindamise ja makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete vabatahtliku kõigipoolsuse kohta (ELT C 431, 15.12.2017, lk 1).

(6) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 16. detsembri 2015. aasta otsus ESRN/2015/4 koordineerimise raamistiku kohta, mis käsitleb riikide makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmetest teatamist asjaomaste asutuste poolt ning ESRNi arvamuste ja soovituste esitamist ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus ESRN/2014/2 (ELT C 97, 12.3.2016, lk 28).

LISA

„

Lisa

Eesti

Eestis tegevusloa saanud krediidiasutuste riigisiseste riskipositsioonide suhtes kohaldatav üheprotsendiline süsteemse riski puhvri määr vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 133

I. Meetme kirjeldus

Eesti meetme kohaselt kohaldatakse Eestis tegevusloa saanud krediidiasutuste riigisiseste riskipositsioonide suhtes üheprotsendilist süsteemse riski puhvri määra vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 133.

II. Kõigipoolsus

Liikmesriikides, kus riigisiseses õiguses on üle võetud direktiivi 2013/36/EL artikkel 134, soovitatakse asjaomastel asutustel kõigipoolselt üle võtta Eesti meede, mille kohaselt kohaldatakse Eestis tegevusloa saanud krediidiasutuste riigisiseste riskipositsioonide suhtes üheprotsendilist süsteemse riski puhvri määra vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 134 lõikele 1. Käesoleva punkti osas kehtib tähtaeg soovituse C punktis 3.

Liikmesriikides, kus riigisiseses õiguses ei ole üle võetud direktiivi 2013/36/EL artiklit 134, soovitatakse asjaomastel ametiasutustel kõigipoolselt üle võtta Eestis tegevusloa saanud krediidiasutuste riigisiseste riskipositsioonide Eesti meede kooskõlas soovituse C punktiga 2. Asjaomastel ametiasutustel soovitatakse samaväärne meede vastu võtta kuue kuu jooksul.

Soome

Kohustusliku kapitalinõude arvutamiseks sisereitingu meetodit (IRB) kasutavate krediidiasutuste (edaspidi „IRB krediidiasutused“) suhtes kohaldatav 15 % alampiir Soomes asuva eluasemega tagatud hüpoteeklaenude keskmisele riskikaalule kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 2 punkti d alapunktiga vi.

I. Meetme kirjeldus

Soome meetme kohaselt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 2 punkti d alapunkti vi alusel kohaldatakse krediidiasutustele kehtivat keskmise riskikaalu alampiiri 15 % IRB krediidiasutuste suhtes portfelli tasemel Soomes asuva eluasemega tagatud hüpoteeklaenude suhtes.

II. Kõigipoolsus

Kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõikega 5 soovitatakse asjaomaste liikmesriikide ametiasutustel võtta Soome meede kõigipoolselt üle ja kohaldada seda IRB krediidiasutuste Soomes asuva eluaseme hüpoteegiga tagatud väikelaenude portfelli suhtes, mille on väljastanud Soomes asuvad riigis antud tegevusloa alusel tegutsevad filiaalid. Käesoleva punkti osas kohaldatakse soovituse C punktis 3 osutatud tähtaega.

Asjaomastel asutustel soovitatakse võtta Soome meede kõigipoolselt üle ja kohaldada seda IRB krediidiasutuste Soomes asuva eluaseme hüpoteegiga tagatud väikelaenude portfelli suhtes, mille on piiriüleselt väljastanud muudes jurisdiktsioonides asutatud krediidiasutused. Käesoleva punkti osas kohaldatakse soovituse C punktis 3 osutatud tähtaega.

Kooskõlas soovituse C punktiga 2 soovitatakse asjaomastel asutustel pärast ESRNiga konsulteerimist kohaldada oma jurisdiktsioonis kättesaadavat makrotasandi usaldatavuspoliitika meedet, millel on kõigipoolsusega samaväärne mõju, k.a järelevalvemeetmete ja pädevuste vastuvõtmine vastavalt direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 2. peatüki IV jaole. Asjaomastel asutustel soovitatakse samaväärne meede vastu võtta nelja kuu jooksul.

III. Olulisuse künnis

Võimaliku kõigipoolsuse kohaldamiseks liikmesriikides de minimis põhimõttel täiendab meedet olulisuse künnis, mis on Soome eluasemega tagatud hüpoteeklaenude turu osas 1 miljard eurot.

Kooskõlas soovituse ESRN/2015/2 2. jao punkti 2 alapunktiga 1 võivad asjaomased liikmesriikide ametiasutused teha erandi IRB krediidiasutustele, kelle Soomes asuva eluaseme hüpoteegiga tagatud väikelaenude portfell jääb alla 1 miljardi euro olulisuse künnise. Sellisel juhul peaksid asjaomased ametiasutused jälgima riskipositsioonide olulisust ja järgima kõigipoolsuse soovitust, kui IRB krediidiasutus ületab 1 miljardi euro piiri.

Juhul kui liikmesriigis puuduvad IRB krediidiasutused, kellel on filiaalid Soomes või kes ise osutavad finantsteenuseid Soomes 1 miljardi euro suuruste riskipositsioonidega Soome hüpoteekturul, võivad asjaomaste liikmesriikide ametiasutused soovituse ESRN/2015/2 2. jao punkti 2 alapunktis 1 osutatud kõigipoolsust mitte rakendada. Sellisel juhul peaksid asjaomased ametiasutused jälgima riskipositsioonide olulisust ja järgima kõigipoolsuse soovitust, kui IRB krediidiasutus ületab 1 miljardi euro piiri.

Belgia

Tegevusloa alusel Belgias tegutsevate krediidiasutuste suhtes, kes kasutavad kohustusliku kapitalinõude arvutamiseks sisereitingu meetodit (IRB), kohaldatav riskikaalu lisand Belgias asuva elamukinnisvaraga tagatud jaenõuete puhul kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 2 punkti d alapunktiga vi. Lisand koosneb kahest osast:

a)	riskikaalu kindlamääraline lisand 5 protsendipunkti ja

b)	riskikaalu protsentuaalne lisand, mis on riskipositsioonidega kaalutud keskmiste riskikaalude osa (33 protsenti), Belgias asuva elamukinnisvaraga tagatud jaenõuete portfelli osas.

I. Meetme kirjeldus

Belgia meetme kohaselt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 2 punkti d alapunkti vi alusel kohaldatakse tegevusloa alusel Belgias tegutsevate krediidiasutuste suhtes, kes kasutavad kohustusliku kapitalinõude arvutamiseks sisereitingu meetodit, riskikaalu lisandit Belgias asuva elamukinnisvaraga tagatud jaenõuete puhul, mis koosneb kahest osast.

a)	Esimene osa on riskikaalu suurendamine 5 protsendipunkti võrra Belgias asuva elamukinnisvaraga tagatud jaenõuete puhul, mis saadakse pärast teise riskikaalu lisandi osa arvutamist kooskõlas punktiga b.

Teine riskikaalu osa on riskipositsioonidega kaalutud keskmiste riskikaalude osa suurendamine 33 protsenti, mida kohaldatakse Belgias asuva elamukinnisvaraga tagatud jaenõuete portfelli osas. Riskipositsioonidega kaalutud keskmine on individuaalsete laenude, mida arvutatakse kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 154, riskikaalude keskmine, mida kaalutakse vastava riskipositsiooni väärtuses.

II. Kõigipoolsus

Kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõikega 5 soovitatakse asjaomaste liikmesriikide ametiasutustel võtta Belgia meede kõigipoolselt üle ja kohaldada seda riigis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste, kes kasutavad sisereitingu meetodit, Belgias asuvate filiaalide suhtes soovituse C punktis 3 osutatud tähtajaks.

Asjaomastel ametiasutustel soovitatakse kõigipoolselt Belgia meede üle võtta ja kohaldada seda riigis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste suhtes, kes kasutavad sisereitingu meetodit ja kellel on Belgias asuva elamukinnisvaraga tagatud jaenõuded. Kooskõlas soovituse C punktiga 2 soovitatakse asjaomastel asutustel kohaldada sama meedet, mida kohaldab meetme algatanud ametiasutus Belgias soovituse C punktis 3 osutatud tähtajaks.

Juhul kui samaväärne makrotasandi usaldatavusjärelevalve meede ei ole jurisdiktsioonis kättesaadav, soovitatakse asjaomastel asutustel pärast ESRNiga konsulteerimist kohaldada oma jurisdiktsioonis kättesaadavat makrotasandi usaldatavuspoliitika meedet, millel on kõigipoolsusega samaväärne mõju, k.a järelevalvemeetmete ja pädevuste vastuvõtmine vastavalt direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 2. peatüki IV jaole. Asjaomastel ametiasutustel soovitatakse samaväärne meede vastu võtta hiljemalt neli kuud pärast käesoleva soovituse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

III. Olulisuse künnis

Meetmele on lisatud asutusest sõltuv olulisuse künnis 2 miljardit euro, et võimaldada meedet kõigipoolselt ülevõtvatel asjaomastel ametiasutustel kohaldada de minimis põhimõtet.

Kooskõlas soovituse ESRN/2015/2 2. jao punkti 2 alapunktiga 1 võivad asjaomased liikmesriikide ametiasutused teha erandi riigisisese tegevusloa alusel tegutsevatele krediidiasutustele, kes kasutavad sisereitingu meetodit ja kelle Belgias asuva elamukinnisvaraga tagatud jaenõuded on väikesed ja jäävad alla 2 miljardi euro olulisuse künnise. Olulisuse künnise kohaldamisel peaksid asjaomased ametiasutused jälgima riskipositsioonide olulisust ja neil soovitatakse kohaldada Belgia meedet erandi saanud riigisisese tegevusloa alusel tegutsevatele krediidiasutustele 2 miljardi euro olulisuse künnise ületamisel.

Kui liikmesriigis ei ole seal tegevusloa alusel tegutsevaid krediidiasutusi, kellel on filiaalid Belgias ja Belgias asuva elamukinnisvaraga tagatud jaenõuded ning kes kasutavad sisereitingu meetodit ja kelle riskipositsioon Belgia elamuskinnisvara turul on 2 miljardit eurot või rohkem, võivad asjaomaste liikmesriikide ametiasutused otsustada kooskõlas soovituse ESRN/2015/2 2. jao punkti 2 alapunktiga 1 Belgia meedet kõigipoolselt üle mitte võtta. Sellisel juhul peaksid asjaomased ametiasutused jälgima riskipositsioonide olulisust ja järgima kõigipoolsuse soovitust, kui sisereitingu meetodit kasutav krediidiasutus ületab 2 miljardi euro piiri.

Kooskõlas ESRN/2015/2 2. jao punkti 2 alapunktiga 1 on soovitav maksimaalne olulisuse künnis 2 miljardit eurot. Seetõttu võivad asjaomased ametiasutused kohaldada kohastel juhtudel oma jurisdiktsioonis soovitusest madalamat künnist või kohaldada meedet kõigipoolselt ilma olulisuse künniseta.

“

21.9.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 338/9

Euro vahetuskurss (1)

20. september 2018

(2018/C 338/05)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1769
JPY	Jaapani jeen	131,98
DKK	Taani kroon	7,4592
GBP	Inglise nael	0,88590
SEK	Rootsi kroon	10,3350
CHF	Šveitsi frank	1,1312
ISK	Islandi kroon	129,60
NOK	Norra kroon	9,5885
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,560
HUF	Ungari forint	323,75
PLN	Poola zlott	4,2925
RON	Rumeenia leu	4,6545
TRY	Türgi liir	7,4320
AUD	Austraalia dollar	1,6158
CAD	Kanada dollar	1,5174
HKD	Hongkongi dollar	9,2313
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7643
SGD	Singapuri dollar	1,6064
KRW	Korea vonn	1 316,62
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	17,0297
CNY	Hiina jüaan	8,0559
HRK	Horvaatia kuna	7,4265
IDR	Indoneesia ruupia	17 471,00
MYR	Malaisia ringit	4,8694
PHP	Filipiini peeso	63,436
RUB	Vene rubla	78,0670
THB	Tai baat	38,055
BRL	Brasiilia reaal	4,8390
MXN	Mehhiko peeso	22,0233
INR	India ruupia	84,7510

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

21.9.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 338/11

Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne (1)

Juhtum AT.40465 – Asus

(2018/C 338/07)

(1)

Äriühingutele AsusTek Computer Inc., Asus Computer GmbH ja Asus France SARL (ühiselt „Asus“) adresseeritud otsuse eelnõus leitakse, et Asus rikkus Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 101 tegevuspõhimõtete tõttu, mille eesmärk oli piirata Saksamaa ja Prantsusmaa jaemüüjate võimet määrata iseseisvalt kindlaks oma edasimüügihinnad.

(2)

Uurimine algas etteteatamata inspekteerimisega jaemüüjate ruumides Saksamaal ja Prantsusmaal 2015. aasta märtsis.

(3)

2. veebruaril 2017 algatas komisjon Asuse vastu menetluse määruse (EÜ) nr 773/2004 (2) artikli 2 lõike 1 tähenduses. 15. veebruaril 2017 esitas komisjon Asus Computer GmbH-le teabenõude, millele Asus Computer GmbH vastas 13. märtsil 2017.

(4)

Peagi pärast menetluse algust avaldas Asus soovi teha komisjoniga koostööd. […] esitas Asus kõnealuse tegevuse kohta täiendavaid tõendeid.

(5)

[…] saadetud kirjaga esitas Asus ametliku pakkumise teha koostööd otsuse vastuvõtmisel („kokkuleppemenetluse ettepanek“). Kokkuleppemenetluse ettepanek sisaldab:

—

Asuse selget ja ühemõttelist kinnitust, et ta vastutab kirjeldatud kahe rikkumise eest; kinnituses on kokkuvõtlikult kirjeldatud rikkumise objekti, peamisi fakte ja nende õiguslikku kvalifikatsiooni, sealhulgas AsusTek Computer Inc.-i, Asus Germany ja Asus France’i rolli ning kahes rikkumises osalemise kestust;

—	trahvi maksimumsummat, mille kehtestamist Asus komisjonilt eeldab ja millega ta koostöömenetluse kontekstis nõustuks;

—	Asuse kinnitust, et teda on piisavalt teavitatud vastuväidetest, mida komisjon kavatseb tema kohta esitada, ja et talle on antud piisav võimalus tutvustada oma seisukohti komisjonile;

—	Asuse kinnitust, et ta ei kavatse taotleda täiendavat juurdepääsu toimikule ega võimalust esitada oma seisukohti suulisel ärakuulamisel, välja arvatud juhul, kui komisjon ei arvesta vastuväidetes ja lõplikus otsuses tema kokkuleppemenetluse ettepanekut;

—	nõusolekut saada vastuväited ja lõplik otsus inglise keeles.

(6)

24. mail 2018 võttis komisjon vastu vastuväited, millele Asus vastas, kinnitades et vastuväited kajastasid Asuse kokkuleppemenetluse ettepaneku sisu.

(7)

Otsuse eelnõus kindlaks tehtud rikkumised ja kehtestatud trahvid vastavad sellele, mida on kokkuleppemenetluse ettepanekus kinnitatud ja millega on nõustutud. Trahvisummat vähendatakse 40 %, kuna Asus on teinud komisjoniga koostööd ulatuses, mis ületab tema õiguslikku koostöökohustust: i) esitades täiendavaid tõendeid, millel oli juba komisjoni käsutuses olevate tõenditega võrreldes märkimisväärne lisaväärtus, kuna need suurendasid oluliselt komisjoni võimet rikkumisi tõendada; ii) kinnitades, et ta on oma käitumisega rikkunud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 101; iii) loobudes teatavatest menetlusõigustest, mis suurendas haldusmenetluse tõhusust.

(8)

Kooskõlas otsuse 2011/695/EL artikliga 16 uurisin, kas otsuse eelnõu käsitleb ainult neid vastuväiteid, mille kohta Asusel on olnud võimalus esitada oma seisukohad. Minu hinnangul on see nii.

(9)

Kokkuvõttes leian, et käesolevas juhtumis on menetlusõiguste tegelik rakendamine olnud tagatud.

Brüssel, 12. juuli 2018

Wouter WILS

(1) Vastavalt Euroopa Komisjoni presidendi 13. oktoobri 2011. aasta otsuse 2011/695/EL (ärakuulamise eest vastutava ametniku ülesannete ja pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes (ELT L 275, 20.10.2011, lk 29)) artiklitele 16 ja 17.

(2) Komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 773/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis (ELT L 123, 27.4.2004, lk 18).

21.9.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 338/13

Kokkuvõte komisjoni otsusest,

24. juuli 2018,

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 101 sätestatud menetluse kohta

(juhtum AT.40465 – Asus (vertikaalsed piirangud))

(teatavaks tehtud numbri C(2018) 4773 final all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(2018/C 338/08)

24. juulil 2018 võttis komisjon vastu otsuse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 kohase menetluse kohta. Kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 (1) artikliga 30 avaldab komisjon poolte nimed ja otsuse põhilise sisu, sealhulgas kehtestatud sanktsioonid, võttes seejuures arvesse ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi.

1. SISSEJUHATUS

(1)

Otsus on adresseeritud äriühingutele AsusTek Computer Inc., Asus Computer GmbH ja Asus France SARL (ühiselt „Asus“). Asus on arvutiriistvara ja elektroonikatoodete tootja. Asus Computer GmbH ja Asus France SARL on AsusTek Computer Inc-i (Taiwan) täisomandis tütarettevõtjad.

(2)

Otsuses käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 kahte eraldiseisvat ja pidevat rikkumist. Rikkudes Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 101, rakendasid Asus Computer GmbH ja Asus France SARL tegevuspõhimõtteid, mille eesmärk oli piirata jaemüüjate võimet määrata sõltumatult kindlaks oma edasimüügihinnad vastavalt Saksamaal ja Prantsusmaal.

2. JUHTUMI KIRJELDUS

2.1. Menetlus

(3)

Asuse suhtes algatati menetlus 10. märtsil 2015 internetipõhise jaemüüja ruumides Saksamaal ja teise internetipõhise jaemüüja ruumides Prantsusmaal korraldatud etteteatamata inspekteerimise põhjal; need jaemüüjad müüvad muu hulgas Asuse tooteid.

(4)

2. veebruaril 2017 alustas komisjon menetlust, et võtta vastu otsus vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 III peatükile.

(5)

Peagi pärast menetluse algust avaldas Asus soovi teha komisjoniga koostööd ja esitas täiendavad tõendid selle tegevuse kohta.

(6)

Seejärel esitas Asus ametliku pakkumise teha koostööd, et võtta vastu määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklite 7 ja 23 kohane otsus.

(7)

24. mail 2018 võttis komisjon vastu Asusele adresseeritud vastuväited. 28. mail 2018 esitas Asus oma vastuse vastuväidetele.

(8)

Konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitlev nõuandekomitee esitas pooldava arvamuse 10. juulil 2018.

(9)

Komisjon võttis otsuse vastu 24. juulil 2018.

2.2. Adressaadid ja kestus

(10)

Järgmised ettevõtjad on rikkunud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 tingimusi, osaledes allpool märgitud ajavahemike jooksul konkurentsivastases tegevuses:

Ettevõtja	Tegevuse kestus
Rikkumine Saksamaal: Asus Computer GmbH	3. märts 2011 – 27. juuni 2014
Rikkumine Prantsusmaal: Asus France SARL	7. aprill 2013 – 15. detsember 2014

2.3. Rikkumiste kokkuvõte

(11)

Otsusega hõlmatud tooted on järgmised: i) Saksamaa puhul kontserni Asus Systems müüdud tooted ning kontserni Asus Open Platform müüdud võrgu-, lauaarvuti- ja kuvaritooted; ii) Prantsusmaa puhul kõik kontserni Asus Open Platform tooted. Neid tooteid mõjutas Asuse ettevõtlusstrateegia Saksamaal ja Prantsusmaal, mille eesmärk oli hoida edasimüügihinnad neis kahes liikmesriigis pidevalt soovitusliku edasimüügihinna tasemel.

(12)

Asus müüb oma tooteid sõltumatute turustajate kaudu. Kuid Asuse kontohaldurid Saksamaal ja Prantsusmaal võtsid sageli ühendust jaemüüjatega, isegi kui puudus otsene tarnesuhe.

(13)

Rikkumisperioodil toimus Saksamaal ja Prantsusmaal hinnajärelevalve eri meetodite abil, eelkõige jälgides hinnavõrdlusi veebisaitidel ja kasutades teatavate tootekategooriate puhul asutusesiseseid tarkvarapõhiseid järelevalvevahendeid, mis võimaldasid Asusel teha kindlaks jaemüüjad, kes müüsid Asuse tooteid alla soovitud hinnataseme, mis oli üldjuhul võrdväärne soovitusliku edasimüügihinnaga.

(14)

Asusele andsid madala hinnaga jaemüüjatest teada ka teised jaemüüjad oma kaebustes. Kui jaemüüjad ei järginud soovituslikku hinnataset, siis võttis Asus nendega üldjuhul ühendust ja nõudis hinna suurendamist.

(15)

Asus ähvardas ja/või karistas jaemüüjaid, kes ei järginud korduvalt soovituslikku edasimüügihinna taset.

2.4. Õiguskaitsevahendid

(16)

Otsuses kohaldatakse 2006. aasta trahvisuuniseid (2).

2.4.1. Trahvi põhisumma

(17)

Trahvide kehtestamisel võttis komisjon arvesse selle menetlusega hõlmatud toodete müügiväärtust 2013. aastal, mis on viimane terviklik majandusaasta, mil Asus Computer GmbH osales rikkumises Saksamaal ja Asus France SARL osales rikkumises Prantsusmaal.

(18)

Komisjon võttis arvesse asjaolu, et edasimüügihinna kujundamine piirab oma olemusest lähtuvalt konkurentsi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 tähenduses ning et vertikaalsed kokkulepped ja selline kooskõlastatud tegevus nagu edasimüügihinna kujundamine kahjustavad oma olemuse tõttu konkurentsi sageli vähem kui horisontaalsed kokkulepped. Võttes arvesse neid asjaolusid ja juhtumile eriomaseid asjaolusid, määrati müügiväärtusest arvestatavaks osakaaluks 7 %.

(19)

Komisjon võttis arvesse eespool märgitud kahe eraldiseisva ja pideva rikkumise kestust.

2.4.2. Põhisumma kohandamine

(20)

Juhtumi puhul ei tuvastatud ei raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid.

2.4.3. 10 % käibepiiri kohaldamine

(21)

Mitte ükski määratud trahvidest ei ületanud 10 % Asuse ülemaailmsest käibest.

2.4.4. Trahvi vähendamine koostöö kaalutlustel

(22)

Komisjon järeldab, et arvestades asjaolu, et Asus tegi komisjoniga tulemuslikku koostööd ulatuses, mis ületab tema õiguslikku koostöökohustust, tuleks tavapäraselt määratavat trahvi trahvisuuniste punkti 37 kohaselt vähendada 40 %.

3. JÄRELDUS

(23)

Eespool märgitut arvesse võttes on Asusele määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt Saksamaal toime pandud ühe ja pideva rikkumise eest määratava trahvi lõplik summa 58 162 000 eurot ning Prantsusmaal toime pandud ühe ja pideva rikkumise eest määratava trahvi lõplik summa 5 360 000 eurot.

(1) EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1.

(2) ELT C 210, 1.9.2006, lk 2.

21.9.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 338/17

Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne (1)

Juhtum AT.40182 – Pioneer

(2018/C 338/10)

(1)

Äriühingutele Pioneer Europe N.V. („Pioneer Europe“) ja Pioneer GB Ltd ning nende emaettevõtjale Pioneer Corporation (ühiselt „Pioneer“) adresseeritud otsuse eelnõus leiti, et Pioneer rikkus Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 101 ja EMP lepingu artiklit 53, kasutades tegevuspõhimõtteid, mille eesmärk oli piirata jaemüüjate võimalust määrata iseseisvalt kindlaks oma edasimüügihindasid ning piirata territooriume, kuhu jaemüüjad said kaupa müüa.

(2)

Uurimine algas etteteatamata inspekteerimisega Pioneer Europe’i ruumides Belgias 2013. aasta detsembris.

(3)

Peagi pärast inspekteerimist avaldas Pioneer soovi teha komisjoniga koostööd. […] esitas Pioneer kõnealuse tegevuse kohta täiendavaid tõendeid.

(4)

2. veebruaril 2017 algatas komisjon Pioneer Europe’i, Pioneer Corporationi ja kõigi nende poolt otseselt või kaudselt kontrollitavate juriidiliste isikute vastu menetluse määruse (EÜ) nr 773/2004 (2) artikli 2 lõike 1 tähenduses. 7. veebruaril 2017 esitas komisjon Pioneer Europe’ile teabenõude, millele Pioneer Europe vastas 27. veebruaril 2017.

(5)

[…] esitasid Pioneer Corporation ja Pioneer Europe ametliku pakkumise teha koostööd („kokkuleppemenetluse ettepanek“). Kokkuleppemenetluse ettepanek sisaldab:

—

Pioneer Corporationi ja Pioneer Europe’i selget ja ühemõttelist kinnitust, et nad vastutavad solidaarselt kirjeldatud rikkumise eest; kinnituses on kokkuvõtlikult kirjeldatud rikkumise objekti, peamisi fakte ja nende õiguslikku kvalifikatsiooni, sealhulgas äriühingute rolli ning rikkumises osalemise kestust. Pioneer Europe kinnitas ka vastutust Pioneer GB Ltd nimel;

—	trahvi maksimumsummat, mille kehtestamist Pioneer Corporation ja Pioneer Europe komisjonilt eeldavad ja millega nad koostöömenetluse kontekstis nõustuksid;

—	kinnitust, et Pioneer Corporationi and Pioneer Europe’i on piisavalt teavitatud vastuväidetest, mida komisjon kavatseb nende kohta esitada, ja et neile on antud piisav võimalus tutvustada oma seisukohti komisjonile;

—	Pioneer Corporationi and Pioneer Europe’i kinnitust, et nad ei kavatse taotleda täiendavat juurdepääsu toimikule ega võimalust esitada oma seisukohti suulisel ärakuulamisel, välja arvatud juhul, kui komisjon ei arvesta vastuväidetes ja otsuses nende kokkuleppemenetluse ettepanekut;

—	nõusolekut saada vastuväited ja lõplik otsus inglise keeles.

(6)

7. juunil 2018 võttis komisjon vastu vastuväited, millele vastasid ühiselt Pioneer Europe, Pioneer GB Ltd ja Pioneer Corporation, korrates oma kohustust järgida koostöömenetlust ja kinnitades, et vastuväited kajastavad kokkuleppemenetluse ettepaneku sisu. Pioneer Europe, Pioneer GB Ltd ja Pioneer Corporation kinnitasid, et nad ei soovi olla komisjoni poolt uuesti ära kuulatud.

(7)

Otsuse eelnõus kindlaks tehtud rikkumine ja kehtestatud trahvid vastavad sellele, mida on kokkuleppemenetluse ettepanekus kinnitatud ja millega on nõustutud. Trahvisummat vähendatakse 50 %, kuna Pioneer on teinud komisjoniga koostööd ulatuses, mis ületab tema õiguslikku koostöökohustust: i) esitades täiendavaid tõendeid, millel oli juba komisjoni käsutuses olevate tõenditega võrreldes märkimisväärne lisaväärtus, kuna need suurendasid väga oluliselt komisjoni võimet rikkumist tõendada; ii) kinnitades, et ta on oma käitumisega rikkunud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 101; iii) loobudes teatavatest menetlusõigustest, mis suurendas haldusmenetluse tõhusust.

(8)

Kooskõlas otsuse 2011/695/EL artikliga 16 uurisin, kas otsuse eelnõu käsitleb ainult neid vastuväiteid, mille kohta Pioneer Europe’il, Pioneer GB Ltd-l ja Pioneer Corporationil on olnud võimalus esitada oma seisukohad. Minu hinnangul on see nii.

(9)

Kokkuvõttes leian, et käesolevas juhtumis on menetlusõiguste tegelik rakendamine olnud tagatud.

Brüssel, 12. juuli 2018

Wouter WILS

(2) Komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 773/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis (ELT L 123, 27.4.2004, lk 18).

21.9.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 338/19

Kokkuvõte komisjoni otsusest,

24. juuli 2018,

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 101 ja EMP lepingu artiklis 53 sätestatud menetluse kohta

(juhtum AT.40182 – Pioneer (vertikaalsed piirangud))

(teatavaks tehtud numbri C(2018) 4790 final all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2018/C 338/11)

24. juulil 2018 võttis komisjon vastu otsuse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta. Kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 (1) artikliga 30 avaldab komisjon poolte nimed ja otsuse põhilise sisu, sealhulgas kehtestatud sanktsioonid, võttes seejuures arvesse ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi.

1. SISSEJUHATUS

(1)

Otsus on adresseeritud äriühingutele Pioneer Corporation, Pioneer Europe N.V. ja Pioneer GB Ltd (ühiselt „Pioneer“). Rikkumisperioodi vältel olid Pioneer Europe N.V. ja Pioneer GB Ltd täielikult Pioneer Corporationi (Jaapan) omandis olevad tütarettevõtjad.

(2)

Otsuses käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu artikli 53 üht ja pidevat rikkumist. Rikkudes Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 101 ja EMP lepingu artiklit 53, rakendas Pioneer 12 EMP riigis tegevuspõhimõtteid, mille eesmärk oli piirata jaemüüjate võimet määrata sõltumatult kindlaks oma edasimüügihinnad ning piirata territooriume, kuhu nad said oma kaupa müüa.

2. JUHTUMI KIRJELDUS

2.1. Menetlus

(3)

Pioneeri suhtes algatati menetlus 3. detsembril 2013 Pioneer Europe N.V. ruumides Belgias korraldatud etteteatamata inspekteerimise põhjal, mille ajendiks oli kahtlus, et Pioneer kujundab oma olmeelektroonikatoodete edasimüügihinda. Peagi pärast inspekteerimist avaldas Pioneer soovi teha komisjoniga koostööd ja esitas täiendavad tõendid selle tegevuse kohta.

(4)

10. märtsil 2015 korraldas komisjon etteteatamata inspekteerimise internetipõhise jaemüüja ruumides Prantsusmaal ja teise internetipõhise jaemüüja ruumides Saksamaal. Need jaemüüjad müüvad muu hulgas Pioneeri tooteid.

(5)

2. veebruaril 2017 alustas komisjon menetlust, et võtta vastu otsus vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 III peatükile.

(6)

Seejärel esitas Pioneer ametliku pakkumise teha koostööd, et võtta vastu määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklite 7 ja 23 kohane otsus.

(7)

7. juunil 2018 võttis komisjon vastu Pioneerile adresseeritud vastuväited. 14. juunil 2018 esitas Pioneer oma vastuse vastuväidetele.

(8)

Konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitlev nõuandekomitee esitas pooldava arvamuse 10. juulil 2018.

(9)

Komisjon võttis otsuse vastu 24. juulil 2018.

2.2. Adressaadid ja kestus

(10)

Järgmine ettevõtja on rikkunud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 tingimusi, osaledes allpool märgitud ajavahemiku jooksul konkurentsivastases tegevuses:

Ettevõtja	Tegevuse kestus
Pioneer	2. jaanuar 2011 – 14. november 2013

2.3. Rikkumise kokkuvõte

(11)

Otsusega hõlmatud tooted on Pioneeri kodukaupade osakonna koduelektroonikatooted.

(12)

Rikkumisperioodi vältel koostas Pioneer üleeuroopalise strateegia, et julgustada, koordineerida ja soodustada oma kodukaupade osakonna toodete edasimüügihindade põhjalikku järelevalvet, ning rakendas seda. Selles kontekstis võttis Pioneer meetmeid, et teha jaemüüjate edasimüügihindade järelevalvet 12 EMP riigis ja et nõuda ja saada jaemüüjatelt nõusolek edasimüügihindade suurendamiseks. Selleks avaldati madalama hinnaga jaemüüjatele kaubanduslikku survet ja teatavatel juhtudel võeti nõudeid mittejärgivate jaemüüjate puhul vastumeetmeid. Lisaks sellele võttis Pioneer meetmeid, et piirata, heidutada või takistada kodukaupade osakonna toodete paralleelkaubandust EMPs.

(13)

Pioneeri sekkumised põhinesid kas jaemüüjate esitatud kaebustel oma konkurentide edasimüügihindade kohta või Pioneeri enda algatusel. Edasimüügihindade suurendamine ja teistesse EMP riikidesse piiriülese veebimüügi takistamine saavutati seerianumbrite tuvastamise teel, mis võimaldas Pioneeril teha kindlaks madalama hinnaga jaemüüjad ja paralleelkaubanduses osalejad.

(14)

Kuigi Pioneer tegeles edasimüügihindade kujundamisega kõige sagedamini Prantsusmaal, Saksamaal, Belgias ja Madalmaades, oli tema üldine lähenemisviis edasimüügihindadele samalaadne ka muudes mõjutatud EMP riikides (Hispaanias, Itaalias, Portugalis, Rootsis, Soomes, Taanis, Ühendkuningriigis ja Norras).

(15)

Tehes oma jaemüüjate edasimüügihindade täpset järelevalvet, sekkudes kõige madalama hinnaga jaemüüjate puhul, et nad oma hindu suurendaksid, ja takistades piiriülest veebimüüki, proovis Pioneer aeglustada hindade langemist kogu oma veebipõhises jaemüügivõrgustikus.

2.4. Õiguskaitsevahendid

(16)

Otsuses kohaldatakse 2006. aasta trahvisuuniseid (2).

2.4.1. Trahvi põhisumma

(17)

Trahvide kehtestamisel võttis komisjon arvesse müügiväärtust 2012. aastal, mis on viimane terviklik majandusaasta, mil Pioneer rikkumises osales.

(18)

Komisjon võttis arvesse asjaolu, et edasimüügihinna kujundamine ja paralleelkaubanduse piiramine piiravad oma olemusest lähtuvalt konkurentsi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 ja EMP lepingu artikli 53 tähenduses. Komisjon võttis ka arvesse asjaolu, et vertikaalsed kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus kahjustavad oma olemuse tõttu konkurentsi sageli vähem kui horisontaalsed kokkulepped. Võttes arvesse neid asjaolusid ja juhtumile eriomaseid asjaolusid, määrati müügiväärtusest arvestatavaks osakaaluks 8 %.

(19)

Komisjon võttis arvesse eespool märgitud ühe ja pideva rikkumise kestust.

2.4.2. Põhisumma kohandamine

(20)

Juhtumi puhul ei tuvastatud ei raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid.

2.4.3. 10 % käibepiiri kohaldamine

(21)

Arvutatud trahv ei ületa 10 % Pioneeri ülemaailmsest käibest.

2.4.4. Trahvi vähendamine koostöö kaalutlustel

(22)

Komisjon järeldab, et arvestades asjaolu, et Pioneer tegi komisjoniga väga tulemuslikku koostööd ulatuses, mis ületab tema õiguslikku koostöökohustust, tuleks tavapäraselt määratavat trahvi trahvisuuniste punkti 37 kohaselt vähendada 50 %.

3. JÄRELDUS

(23)

Eespool märgitut arvesse võttes on Pioneerile määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt ühe ja pideva rikkumise eest määratava trahvi lõplik summa 10 173 000 eurot.

(1) EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1.

(2) ELT C 210, 1.9.2006, lk 2.

21.9.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 338/22

Euroopa Andmekaitseinspektori arvamuse kokkuvõte, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu määrus Euroopa Liidu kodanike isikutunnistuste ning muude dokumentide turvalisuse suurendamise kohta

(Arvamuse täistekst (inglise, prantsuse ja saksa keeles) on Euroopa Andmekaitseinspektori veebilehel www.edps.europa.eu)

(2018/C 338/12)

Käesolevas arvamuses esitatakse Euroopa Andmekaitseinspektori seisukoht ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu kodanike isikutunnistuste ning vaba liikumise õigust kasutavatele liidu kodanikele ja nende pereliikmetele väljaantavate elamislubade turvalisuse suurendamise kohta.

Seoses sellega märgib Euroopa Andmekaitseinspektor, et komisjon on selgelt otsustanud prioriseerida ettepanekus vaba liikumisega seotud aspekte ning käsitleda turvalisusega seotud eesmärki nendest tulenevana. Euroopa Andmekaitseinspektori arvates võib see mõjutada ettepaneku elementide vajalikkuse ja proportsionaalsuse analüüsi.

Euroopa Andmekaitseinspektor toetab Euroopa Komisjoni eesmärki võimendada isikutunnistustele ja elamislubadele kohaldatavaid turvastandardeid, aidates sellega suurendada julgeolekut kogu Euroopa Liidus tervikuna. Samas leiab Euroopa Andmekaitseinspektor, et ettepanekus ei põhjendata sellega seoses piisavalt kaht liiki biomeetriliste andmete (näokujutis ja sõrmejäljed) töötlemise vajadust, kuigi nimetatud eesmärgi saaks saavutada vähem sekkuvate meetmetega.

ELi õigusraamistiku kohaselt ning ühtlasi nüüdisajastatud konventsiooni 108 raames käsitatakse biomeetrilisi andmeid tundlike andmetena ning need kuuluvad erikaitse alla. Euroopa Andmekaitseinspektor rõhutab, et nii näokujutised kui ka sõrmejäljed, mida töödeldaks ettepaneku kohaselt, kuuluksid selgelt nende tundlike andmete kategooriasse.

Lisaks leiab Euroopa Andmekaitseinspektor, et ettepanek avaldaks ulatuslikku mõju kuni 370 miljonile ELi kodanikule ja potentsiaalselt kohaldataks 85 % ELi elanikkonna suhtes kohustuslikku sõrmejälgede andmise nõuet. See ulatuslik kohaldamisala koos väga tundlike töödeldavate andmetega (näokujutised koos sõrmejälgedega) vajab põhjalikku kontrolli vastavalt vajalikkuse rangele hindamisele.

Lisaks tunnistab Euroopa Andmekaitseinspektor, et arvestades isikutunnistuste ja passide vahelisi erinevusi, ei saa passide puhul asjakohaseks peetavaid turvaelemente isikutunnistuste puhul automaatselt kasutusele võtta, vaid see vajab kaalumist ja põhjalikku analüüsi.

Samuti soovib Euroopa Andmekaitseinspektor rõhutada, et kõnealuse töötlemise suhtes tuleb kohaldada isikuandmete kaitse üldmääruse (1) artikli 35 lõiget 10. Sellega seoses leiab Euroopa Andmekaitseinspektor, et ettepanekule lisatud mõjuhinnang ei näi toetavat komisjoni valitud poliitikavarianti, st nii näokujutiste kui ka (kahe) sõrmejälje kohustuslikku lisamist isikutunnistustele (ja elamislubadele). Seetõttu ei saa ettepanekule lisatud mõjuhinnangut lugeda piisavaks, et tagada vastavus isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 35 lõikele 10. Seepärast soovitab Euroopa Andmekaitseinspektor uuesti hinnata biomeetriliste andmete (näokujutis koos sõrmejälgedega) töötlemise vajalikkust ja proportsionaalsust selles kontekstis.

Lisaks tuleks ettepanekus sõnaselgelt sätestada kaitsemeetmed, millega tagatakse kaitsemeetmed, et takistada liikmesriikidel ettepaneku rakendamisel sõrmejälgede riiklike andmebaaside loomist. Ettepanekusse tuleb lisada säte, kus on sõnaselgelt märgitud, et ettepaneku raames töödeldud biomeetrilised andmed tuleb pärast kiibile lisamist viivitamata kustutada ning neid ei tohi täiendavalt töödelda muul kui ettepanekus sõnaselgelt väljendatud eesmärgil.

Euroopa Andmekaitseinspektor mõistab, et biomeetriliste andmete kasutamist võidakse lugeda õiguspäraseks pettusevastaseks meetmeks, kuid ettepanek ei õigusta kaht liiki biomeetriliste andmete säilitamise vajadust sellega ettenähtud eesmärkidel. Ühe võimalusena võib kaaluda ainult üht liiki biomeetriliste andmete kasutamist (nt ainult näokujutis).

Lisaks soovib Euroopa Andmekaitseinspektor rõhutada, et ta mõistab, et sõrmejälgede säilitamine parandab koostalitlusvõimet, kuid samal ajal suurendab see töödeldavate biomeetriliste andmete hulka ning teise isikuna esinemise riski isikuandmete lekkimise korral. Seega soovitab Euroopa Andmekaitseinspektor, et dokumendi kiibile salvestatavad sõrmejäljeandmed peaksid piirduma üksikasjade või mustritega ehk väikese osaga sõrmejälje kujutisest.

Võttes samuti arvesse eespool osutatud ettepaneku ulatuslikkust ja võimalikku mõju, soovitab Euroopa Andmekaitseinspektor kehtestada ettepaneku kohaselt laste sõrmejälgede võtmisele vanusepiirangu 14 aastat, mis on kooskõlas muude ELi õigusaktidega.

1. SISSEJUHATUS JA TAUST

17. aprillil 2018 esitas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu kodanike isikutunnistuste ning vaba liikumise õigust kasutavatele liidu kodanikele ja nende pereliikmetele väljaantavate elamislubade turvalisuse suurendamise kohta, (2) mille eesmärk on täiustada ELi kodanike isikutunnistuste ja väljastpoolt ELi pärit pereliikmete elamislubade turvaelemente (edaspidi „ettepanek“).

Ettepanek võtta vastu määrus on osa 2016. aasta detsembris vastu võetud tegevuskavast, millega karmistatakse Euroopa meetmeid võitluses reisidokumentide võltsimisega (edaspidi „2016. aasta detsembris vastu võetud tegevuskava“), (3) milles komisjon määras kindlaks meetmed, et lahendada seoses hiljuti Euroopas toimunud terrorirünnakutega dokumentide, sealhulgas isikutunnistuste ja elamislubade turvalisuse probleem.

Isikutunnistustel on oluline osa isiku tuvastamise turvalisuse tagamisel haldus- ja ärieesmärkidel, mida komisjon rõhutab oma 14. septembri 2016. aasta teatises „Julgeoleku suurendamine liikuvas maailmas: parem teabevahetus terrorismivastase võitluse valdkonnas ja tugevamad välispiirid“ (4). Asjaomaste dokumentide turvalisuse suurendamise vajadust rõhutati ka 2017. aasta aruandes ELi kodakondsuse kohta.

Üks osa Euroopa Andmekaitseinspektori missioonist on nõustada komisjoni talitusi uute seadusandlike ettepanekute koostamisel, arvestades mõju andmekaitsele.

Euroopa Andmekaitseinspektor väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Komisjon on temaga juba ettepaneku eelnõu teemal mitteametlikult konsulteerinud ning ta sai anda nõu andmekaitseküsimustes.

7. JÄRELDUSED

Euroopa Andmekaitseinspektor märgib, et komisjon on selgelt otsustanud prioriseerida ettepanekus vaba liikumisega seotud aspekte ning käsitleda turvalisusega seotud eesmärki nendest tulenevana. Euroopa Andmekaitseinspektori arvates võib see mõjutada ettepaneku elementide vajalikkuse ja proportsionaalsuse analüüsi.

Samuti soovib Euroopa Andmekaitseinspektor rõhutada, et töötlemise suhtes tuleb kohaldada isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 35 lõiget 10. Sellega seoses leiab Euroopa Andmekaitseinspektor, et ettepanekule lisatud mõjuhinnang ei näi toetavat komisjoni valitud poliitikavarianti, st nii näokujutiste kui ka (kahe) sõrmejälje kohustuslikku lisamist isikutunnistustele (ja elamislubadele). Seetõttu ei saa ettepanekule lisatud mõjuhinnangut lugeda piisavaks, et tagada vastavus isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 35 lõikele 10. Seepärast soovitab Euroopa Andmekaitseinspektor uuesti hinnata biomeetriliste andmete (näokujutis koos sõrmejälgedega) töötlemise vajalikkust ja proportsionaalsust selles kontekstis.

Brüssel, 10. august 2018

Euroopa Andmekaitseinspektor

Giovanni BUTTARELLI

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2018. aasta ettepanek võtta vastu määrus liidu kodanike isikutunnistuste ning vaba liikumise õigust kasutavatele liidu kodanikele ja nende pereliikmetele väljaantavate elamislubade turvalisuse suurendamise kohta, COM(2018) 212 final, 2018/0104 (COD).

(3) Komisjoni 8. detsembri 2016. aasta teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Tegevuskava, millega karmistatakse Euroopa meetmeid võitluses reisidokumentide võltsimisega“, COM(2016) 790 final.

(4) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule „Julgeoleku suurendamine liikuvas maailmas: parem teabevahetus terrorismivastase võitluse valdkonnas ja tugevamad välispiirid“, COM(2016) 602 final.

21.9.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 338/28

Eelteatis koondumise kohta

(juhtum M.9102 – Carlyle / Investindustrial / B&B Italia / Louis Poulsen / Flos)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2018/C 338/15)

14. septembril 2018 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta.

Teatis puudutab järgmisi ettevõtjaid:

—	CEP IV Daisy S.à r.l., mille üle ettevõtjal The Carlyle Group on valitsev mõju (koos „Carlyle“, Ameerika Ühendriigid),

—	Investindustrial Vehicle, mille üle ettevõtjal Investindustrial Group on valitsev mõju (koos „Investindustrial“, Ühendkuningriik),

—	B&B Italia SpA („B&B Italia“, Itaalia),

—	Louis Poulsen A/S („Louis Poulse“, Taani),

—	Flos SpA („Flos“, Itaalia).

Carlyle ja Investindustrial omandavad kogu B&B Italia, Flosi ja Louis Poulseni üle ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b ja artikli 3 lõike 4 tähenduses. Koondumine toimub aktsiate või osade ostu teel.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

— Carlyle: üleilmne alternatiivne varahaldaja, kes valitseb fonde, mis investeerivad üleilmselt väljaostmisse ja kasvukapitali, kinnisvarasse, infrastruktuuri ja energeetikasse, struktureeritud krediidi- ja riskifondidesse, keskmise suurusega ettevõtete laenudesse ja börsivälistesse ettevõtjatesse,

— Investindustrial: Euroopa investeerimisgrupp, mille moodustavad valdus- ja finantsnõustamisettevõtjad ning mis investeerib keskmise suurusega ettevõtjatesse, kes tegutsevad näiteks tööstustootmise, jaemüügi, vaba aja ja äriteenuste sektoris,

— B&B Italia: disainmööbli tootmine ja turustamine, keskendudes elamumajanduses kasutatavale sise- ja õuemööblile, sealhulgas elutoa-, magamistoa- ja köögimööblile, samuti siseruumide valgustusseadmetele,

— Louis Poulsen: disainvalgustite tootmine ja turustamine, sealhulgas sise- ja välisvalgustustooted nii tavatarbijale kui ka erialaseks kasutuseks,

— Flos: disainvalgustite tootmine ja turustamine, sealhulgas sise- ja välisvalgustustooted nii tavatarbijale kui ka erialaseks kasutuseks.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

Tuleb märkida, et käesoleva juhtumi puhul võib olla võimalik kasutada korda, mis on esitatud komisjoni teatises lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2).

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkuste juures tuleks alati kasutada järgmist viidet:

M.9102 – Carlyle / Investindustrial / B&B Italia / Louis Poulsen / Flos

Märkusi võib saata komisjonile elektronposti, faksi või postiga. Kontaktandmed:

e-post: COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu

faks +32 22964301

postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2) ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 338

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	61. aastakäik 21. september 2018

Sisukord		Lehekülg
	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	SOOVITUSED
	Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu
2018/C 338/01 ESRN/2018/5	Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitus, 16. juuli 2018, millega muudetakse soovitust ESRN/2015/2 piiriülese mõju hindamise ja makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete vabatahtliku kõigipoolsuse kohta (ESRN/2018/5)	1

	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2018/C 338/02	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.9069 – Kuwait Investment Authority / North Sea Midstream Partners) ( 1 )	7
2018/C 338/03	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.9024 – Abry Partners / Link) ( 1 )	7

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2018/C 338/13	Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.8994 – Microsoft/GitHub) ( 1 )	25
2018/C 338/14	Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.8785 – The Walt Disney Company / Twenty First Century Fox) ( 1 )	27
2018/C 338/15	Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.9102 – Carlyle / Investindustrial / B&B Italia / Louis Poulsen / Flos) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	28

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Nõukogu
2018/C 338/04	Nõukogu otsus, 18. september 2018, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti tegevdirektor	8
	Euroopa Komisjon
2018/C 338/05	Euro vahetuskurss	9
2018/C 338/06	Arvamus, mille konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitlev nõuandekomitee esitas oma 10. juuli 2018. aasta koosolekul juhtumit AT.40465 – Asus käsitleva otsuse eelnõu kohta — Raportöör: Rootsi	10
2018/C 338/07	Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne — Juhtum AT.40465 – Asus	11
2018/C 338/08	Kokkuvõte komisjoni otsusest, 24. juuli 2018, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 101 sätestatud menetluse kohta (juhtum AT.40465 – Asus (vertikaalsed piirangud)) (teatavaks tehtud numbri C(2018) 4773 final all)	13
2018/C 338/09	Arvamus, mille konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitlev nõuandekomitee esitas oma 10. juuli 2018. aasta koosolekul juhtumit AT.40182 – Pioneer käsitleva otsuse eelnõu kohta — Raportöör: Rootsi	16
2018/C 338/10	Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne — Juhtum AT.40182 – Pioneer	17
2018/C 338/11	Kokkuvõte komisjoni otsusest, 24. juuli 2018, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 101 ja EMP lepingu artiklis 53 sätestatud menetluse kohta (juhtum AT.40182 – Pioneer (vertikaalsed piirangud)) (teatavaks tehtud numbri C(2018) 4790 final all) ( 1 )	19
	Euroopa Andmekaitseinspektor
2018/C 338/12	Euroopa Andmekaitseinspektori arvamuse kokkuvõte, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu määrus Euroopa Liidu kodanike isikutunnistuste ning muude dokumentide turvalisuse suurendamise kohta	22