—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiivi 2008/52/EÜ vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (1) (vahendusmenetluse direktiiv),

—

võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/52/EÜ (vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) kohaldamise kohta (COM(2016)0542),

—

võttes arvesse oma sisepoliitika peadirektoraadi süvaanalüüside kogumit „Vahendusmenetluse direktiivi rakendamine – 29. november 2016“ (2),

—

võttes arvesse komisjoni 2014. aasta uuringut „Uuring direktiivi 2008/52/EÜ (vahendusmenetluse direktiiv) hindamise ja rakendamise kohta“ (3),

—

võttes arvesse oma sisepoliitika peadirektoraadi uuringut „Vahendusmenetluse direktiivi taaskäivitamine: direktiivi rakendamise piiratud mõju hindamine ja meetmete kavandamine vahendusmenetluste arvu suurendamiseks ELis“ (4),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse mõju järelhindamise üksuse hinnangut vahendusmenetluse rakendamisele Euroopas (5),

—

võttes arvesse oma sisepoliitika peadirektoraadi uuringut „Vahendusmenetluse mittekasutamise kulu kvantifitseerimine – andmeanalüüs“ (6),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 67 ja artikli 81 lõike 2 punkti g,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,

—

võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0238/2017),

A.

arvestades, et direktiiv 2008/52/EÜ on oluline tähis vahendusmenetluse kasutuselevõtul ja kasutamisel Euroopa Liidus; arvestades, et direktiivi rakendamine on liikmesriigiti siiski väga erinev, sõltuvalt sellest, kas enne olid riigis olemas vahendusmenetluse süsteemid või mitte, kusjuures mõned liikmesriigid on valinud suhteliselt sõnasõnalise direktiivi sätete rakendamise, teised on aga vaadanud põhjalikult läbi vaidluste lahendamise alternatiivsed võimalused (näiteks Itaalia kasutab vahendusmenetlust kuus korda sagedamini kui ülejäänud Euroopa riigid) ja ülejäänud on leidnud, et juba kehtivad õigusaktid on kooskõlas vahendusmenetluse direktiiviga;

B.

arvestades, et enamik liikmesriike laiendas oma ülevõtmismeetmete kohaldamisala ka riigisisestele juhtumitele ja ainult kolm liikmesriiki otsustas direktiivi üle võtta üksnes piiriüleste juhtumite puhul (7), kusjuures ülevõtmine on kindlasti avaldanud soodsat mõju liikmesriikide seadustele ja asjaomastele vaidluste kategooriatele;

C.

arvestades, direktiivi ülevõtmise käigus ilmnenud raskused peegeldavad suuresti õiguskultuuri erinevusi eri liikmesriikide õigussüsteemides; arvestades, et seetõttu tuleks eelistada muudatust õigusmõtlemises, arendades vahendamise kultuuri, mis põhineb vaidluste lahendamisel poolte kokkuleppel – see on küsimus, mille on korduvalt tõstatatud õiguspraktikute Euroopa võrgustikud alates liidu direktiivi läbivaatamisest ja seejärel selle ülevõtmise käigus liikmesriikide poolt;

D.

arvestades, et vahendusmenetluse direktiivi rakendamine on andnud ELile lisaväärtust, sest on suurendanud riikide seadusandjate teadlikkust vahendusmenetluse eelistest ja viinud teataval määral ühtlustanud liikmesriikide menetlusõigust ja erinevaid tavasid;

E.

arvestades, et vahendusmenetlus kui alternatiivne, vabatahtlik ja konfidentsiaalne kohtuväline menetlus võib olla kasulik vahend, mis aitab teatavatel juhtudel ja vajalike tagatiste olemasolu korral vähendada kohtusüsteemi ülekoormust ning võimaldab füüsilistel ja juriidilistel isikutel kiiresti ja odavalt lahendada vaidlusi kohtuväliselt, samuti on liiga pikad kohtumenetlused vastuolus Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, kuid vahendusmenetlus tagab õiguskaitse parema kättesaadavuse ja aitab kaasa majanduskasvule;

F.

arvestades, et vahendusmenetluse direktiivi artiklis 1 sõnastatud eesmärke, mis on suunatud vahendusmenetluse kasutamise julgustamisele ja eelkõige „tasakaalu vahendus- ja kohtumenetluste vahel“ saavutamisele, ei ole ilmselgelt saavutatud, sest vahendusmenetlust kasutatakse enamikus liikmesriikidest keskmiselt vähem kui 1 % juhtumitest kohtutes (8);

G.

arvestades, et vahendusmenetluse direktiiv ei ole loonud liidu kohtuvälise vaidluste lahendamise süsteemi rangeimas mõttes, kui välja arvata konkreetsete sätete kehtestamine kohtumenetluses aegumistähtaegade möödumise valdkonnas, kui püütakse jõuda vahenduseni, ja konfidentsiaalsuskohustuste valdkonnas vahendajate ja nende halduspersonali jaoks;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

—

võttes arvesse oma 11. detsembri 2013. aasta resolutsiooni kõigi osaliste huvides toimiva Euroopa jaekaubanduse tegevuskava kohta (1), eriti selle punkti 29,

—

võttes arvesse oma 7. juuni 2016. aasta resolutsiooni ebaõiglaste kaubandustavade kohta toiduainete tarneahelas (2),

—

võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni tellitud 2016. aasta aprilli uuringut frantsiisimise kohta (3),

—

võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni tellitud 2016. aasta septembri uuringut pealkirjaga „ELi frantsiisimise probleemid ja õigusraamistik õiguslikust vaatenurgast“ (Legal Perspective of the Regulatory Framework and Challenges for Franchising in the EU) (4),

—

võttes arvesse ülevaadet pealkirjaga „ELi tuleviku poliitilised võimalused frantsiisimise valdkonnas: ebaausate kaubandustavadega võitlemine“ (Future Policy Options in Franchising in the EU: Confronting Unfair Trading Practices) (5),

—

võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni korraldatud 12. juuli 2016. aasta õpikoda pealkirjaga „Suhted frantsiisiandjate ja -võtjate vahel: õigusraamistik ja praegused probleemid“ (Relations between franchisors and franchisees: regulatory framework and current challenges),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—

võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A8-0199/2017),

A.

arvestades, et frantsiisimise jaoks ei ole frantsiisilepingute erinevuste tõttu ühist Euroopa määratlust ning frantsiisilepingud on ettevõtete lõikes erinevad, kuid frantsiisilepingute peamine tunnus on vabatahtlikult sõlmitud lepinguline partnerlus selliste ettevõtjate või füüsiliste või juriidiliste isikute vahel, kes on üksteisest õiguslikult ja rahaliselt sõltumatud, kus üks pool (frantsiisiandja) annab teisele poolele (frantsiisivõtjale) õiguse kasutada tema frantsiisimudelit, nime ja kaubamärke ning jagab oskusteavet, mis põhineb frantsiisiandja tehnilisel ja organisatsioonilisel ekspertteabel, ning abi lepingu kestuse jaoks, mille puhul sõltuvad kliendid frantsiisisüsteemi ühtsusest, ning mille puhul nii frantsiisiandja kui ka -võtja eesmärk on omandada kiiresti uusi turge piiratud investeeringute ja suurema eduvõimalusega;

B.

arvestades, et oma 11. detsembri 2013. aasta resolutsioonis pooldas parlament frantsiisimist kui ettevõtlusmudelit, mis toetab uusi ettevõtteid ja väikeettevõtete omandit, kuid võttis teadmiseks teatavatel juhtudel kehtivad ebaõiglased lepingutingimused ning nõudis läbipaistvaid ja õiglasi lepingutingimusi; lisaks juhtis ta komisjoni ja liikmesriikide tähelepanu eeskätt probleemidele, millega puutuvad kokku frantsiisivõtjad, kes tahavad oma ettevõtet müüa või ärimudelit muuta, aga tegutseda edasi samas sektoris, ning palus, et komisjon uuriks frantsiisisüsteemidele kehtestatud hinnakokkuleppemehhanisme käsitleva keelu ja konkurentsivõimet käsitlevate pikaajaliste klauslite, ostuvõimaluste ja mitmekordse frantsiisivõtmise keelu mõju;

C.

arvestades, et frantsiisimisel on täielik potentsiaal ärimudelina, mis võib aidata jaekaubandussektoris täiendada ühtset turgu, sest see võib olla mugavaks vahendiks äriühingu loomiseks frantsiisiandja ja -võtja jagatud investeeringute kaudu; seepärast avaldab kahetsust asjaolu pärast, et praegu ei ole see ELis saavutanud soovitud tulemusi ja moodustab SKPst ainult 1,89 %, kuid näiteks USAs on sama näitaja 5,95 % ja Austraalias 10,83 %, ning 83,5 % frantsiisimise käibest on koondunud vaid seitsmesse liikmesriiki (6), mistõttu on oluline innustada selle ärimudeli laialdasemat levitamist kogu ELis;

D.

arvestades, et frantsiisimisel on märkimisväärne piiriülene mõõde, see on tähtis siseturu toimimise jaoks ja võib seega aidata kaasa töökohtade loomusele, VKEde ja ettevõtluse arendamisele ning uute võimete ja oskuste omandamisele;

E.

arvestades, et frantsiisimist kui ettevõtlusmudelit reguleerivad kehtivad õigusaktid on liikmesriigiti väga erinevad, mis põhjustab tehnilisi tõkkeid ja võib pärssida frantsiisiandjate ja -võtjate huvi oma tegevust piiriüleselt laiendada; arvestades, et see omakorda võib mõjutada lõpptarbijaid nende valiku piiramise kaudu;

F.

arvestades, et leebema ja rangema frantsiisimise vahel on erinevusi, mis sõltuvad frantsiisilepingu tingimustest; lisaks iseloomustavad selliseid alternatiivseid ärimudeleid nagu sõltumatute jaemüüjate rühmi erilised omadused ning frantsiisimist käsitlevad eeskirjad peaksid neid mõjutama ainult niivõrd, kuivõrd nad vastavad frantsiisimise määratlusele;

G.

arvestades, et frantsiisimise toimimise kohta eri sektorites ei ole piisavalt teavet, kuna asjakohast teavet kirjalikul kujul ei ole või seda on käsitletud ainult kaaskirjades, mis on lisatud frantsiisilepingule, mis on konfidentsiaalne ja ei ole seega avalik, ning ELi tasandil puudub mehhanism potentsiaalselt ebaausate lepingutingimuste või lepingute ebaausa rakendamise kohta teabe kogumiseks, mistõttu on sellist olulist teavet sisaldav platvorm vajalik, et suurendada frantsiisivõtjate ja -andjate teadlikkust oma kohustustest ja õigustest;

H.

arvestades, et e-kaubandus laieneb ja tarbijad kasutavad seda üha rohkem ning seetõttu tuleks e-kaubandust frantsiisilepingutes paremini kajastada; arvestades, et digitaalse ühtse turu rakendamisega seoses tuleks erilist tähelepanu pöörata frantsiisiandjate ja -võtjate vahel e-kaubandusega seoses tekkivatele pingetele, näiteks seoses frantsiisivõtja ainuõigusega konkreetsele geograafilisele alale, ja tarbija andmete suurenevale tähtsusele frantsiisi ärimudelite jaoks, eriti kuna praegu ei sisalda frantsiisilepingud neid küsimusi käsitlevaid sätteid, jättes ruumi ebavajalikuks ebakindluseks ja konfliktideks;

I.

arvestades, et komisjon on määratlenud ebaausate kaubandustavadena „üldisemalt tavad, mis kalduvad suurel määral kõrvale heast äritavast ning on vastuolus hea usu ja ausa kauplemise põhimõttega ning kehtestatakse sageli ebavõrdses olukorras tugevama osapoole poolt nõrgema suhtes“ (7);

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 4 ja XIX jaotise artiklit 189,

—

võttes arvesse komisjoni 26. oktoobri 2016. aasta teatist „Euroopa kosmosestrateegia“ (COM(2016)0705),

—

võttes arvesse komisjoni 28. veebruari 2013. aasta teatist „ELi kosmosetööstuse poliitika“ (COM(2013)0108),

—

võttes arvesse komisjoni 4. aprilli 2011. aasta teatist „Kodanike teenistuses oleva Euroopa Liidu kosmosestrateegia väljatöötamine“ (COM(2011)0152),

—

võttes arvesse komisjoni 14. septembri 2016. aasta teatist „Ühenduvus konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu jaoks – Euroopa gigabitiühiskonna poole“ (COM(2016)0587) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2016)0300),

—

võttes arvesse komisjoni 14. septembri 2016. aasta teatist „5G Euroopa jaoks: tegevuskava“ (COM(2016)0588) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2016)0306),

—

võttes arvesse komisjoni 14. septembri 2016. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (COM(2016)0590),

—

võttes arvesse komisjoni 14. juuni 2010. aasta teatist „Globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) rakendusi käsitlev tegevuskava“ (COM(2010)0308),

—

võttes arvesse Pariisi kokkulepet, otsust 1/CP.21 ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. konverentsi (COP21) ning Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimivat konventsiooniosaliste 11. konverentsi (CMP11), mis toimus Prantsusmaal Pariisis 30. novembrist11. detsembrini 2015,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 377/2014, millega luuakse Copernicuse programm ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 911/2010 (1),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1285/2013 Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 876/2002 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 683/2008 (2),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta otsust nr 541/2014/EL, millega luuakse kosmose jälgimise ja seire toetusraamistik (3),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 512/2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 912/2010, millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur (4),

—

võttes arvesse nõukogu asjakohaseid järeldusi ja ministrite 14. aprilli 2016. aasta Amsterdami deklaratsiooni ühendatud ja automatiseeritud sõidukite juhtimise valdkonnas tehtava koostöö kohta,

—

võttes arvesse Haagi 2016. aasta juuni manifesti kosmosepoliitika kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu ja Euroopa Kosmoseagentuuri ühisavaldust Euroopa kosmosetuleviku ühtse visiooni ja ühtsete eesmärkide kohta, millele kirjutasid komisjon ja agentuur alla 26. oktoobril 2016,

—

võttes arvesse oma 8. juuni 2016. aasta resolutsiooni kosmosealase suutlikkuse kohta Euroopa julgeolekus ja kaitses (5),

—

võttes arvesse oma 8. juuni 2016. aasta resolutsiooni kosmoseandmete kasutuselevõtu kohta turul (6),

—

võttes arvesse oma 10. detsembri 2013. aasta resolutsiooni ELi kosmosetööstuse poliitika ja kosmosesektori majanduskasvu potentsiaali avamise kohta (7),

—

võttes arvesse oma 19. jaanuari 2012. aasta resolutsiooni kodanike teenistuses oleva Euroopa Liidu kosmosestrateegia väljatöötamise kohta (8),

—

võttes arvesse oma 7. juuni 2011. aasta resolutsiooni globaalsete navigatsioonisatelliitide süsteemide transpordirakenduste kohta – ELi poliitika lühikeses ja keskpikas perspektiivis (9),

—

võttes arvesse 2016. aasta jaanuaris avaldatud uuringut „Space Market Uptake in Europe“, mis käsitleb kosmoseandmete turul kasutuselevõttu Euroopas (10),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—

võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning väliskomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni ja kalanduskomisjoni arvamusi (A8-0250/2017),

A.

arvestades, et kosmosest tuleneb ühiskonnale mitmesuguseid hüvesid, mis võivad paljude uute toodete ja teenuste väljatöötamise stimuleerimise ning põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja meretranspordi toetamise kaudu aidata muuta Euroopa majandust konkurentsivõimelisemaks; arvestades, et satelliittehnoloogia võib aidata parandada juurdepääsu kommunikatsioonitehnoloogiatele ja kõrglahutusega Maa jälgimise süsteemidele, mis võimaldavad vahetada teavet reaalajas, reageerida kiiresti loodusõnnetustele ning teostada tõhusamat piiri- ja turvakontrolli;

B.

arvestades, et kosmosetehnoloogia, -andmed ja -teenused võivad toetada mitmeid ELi avaliku poliitika valdkondi ja peamisi poliitilisi prioriteete, nagu digitaalse ühtse turu edendamine, Euroopa majanduse elavdamine ja kliimamuutustega tegelemine;

C.

arvestades, et kosmos ei tähenda Euroopa kodanikele mitte kulu, vaid investeeringut, ning et ambitsioonikas kosmosestrateegia võib tagada ELi sõltumatuse ja positsiooni strateegilises kosmosevaldkonnas, edendades samal ajal majanduskasvu, tõstes konkurentsivõimet ja luues kosmosevaldkonnaga seotud tootmises, toimingutes ja järgneval teenusteturul töökohti;

D.

arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt 2007. aastal tehtud poliitiliste otsuste tulemusena eraldati eelarvevahendid Euroopa satelliitnavigatsiooni programmidele Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (EGNOS) ja Galileo ning nendes sätestati kokkulepe kõnealuste programmide juhtimisstruktuuri kohta;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

51.

52.

53.

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 8, 165 ja 166,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 14,

—

võttes arvesse 30. novembri 2002. aasta Kopenhaageni deklaratsiooni, milles käsitletakse koostöö tugevdamist Euroopa kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas,

—

võttes arvesse nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldusi, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal (ET 2020) (1),

—

võttes arvesse nõukogu ja komisjoni 2012. aasta ühisaruannet Euroopa hariduse ja koolituse alase koostöö strateegilise raamistiku (ET 2020) rakendamise kohta „Haridus ja koolitus arukas, jätkusuutlikus ja kaasavas Euroopas“ (2),

—

võttes arvesse nõukogu 20. mai 2014. aasta järeldusi tõhusa õpetajahariduse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu ja komisjoni 2015. aasta ühisaruannet hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku (ET 2020) rakendamise kohta „Hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö uued prioriteedid“ (3),

—

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2011. aasta resolutsiooni täiskasvanuhariduse uuendatud Euroopa tegevuskava kohta (4),

—

võttes arvesse komisjoni 20. novembri 2012. aasta teatist „Hariduse ümbermõtestamine: investeerimine oskustesse paremate sotsiaalmajanduslike tulemuste nimel“ (COM(2012)0669),

—

võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2014. aasta järeldusi, mis käsitlevad investeerimist haridusse ja koolitusse – vastus teatisele „Hariduse ümbermõtestamine: investeerimine oskustesse paremate sotsiaalmajanduslike tulemuste nimel“ ning 2013. aasta majanduskasvu analüüsile (5),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsust nr 1720/2006/EÜ, millega luuakse tegevusprogramm elukestva õppe alal (6),

—

võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mille EL ratifitseeris 2010. aastal,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitust 2006/962/EÜ võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (7),

—

võttes arvesse nõukogu 19. novembri 2010. aasta järeldusi säästva arengu alase hariduse kohta (8),

—

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitust mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (9),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitust Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas (10),

—

võttes arvesse nõukogu 20. mai 2014. aasta järeldusi, milles käsitletakse kvaliteedi tagamist hariduse ja koolituse toetamiseks (11),

—

võttes arvesse oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni Erasmus+ ja teiste vahendite kohta liikuvuse edendamiseks kutsehariduses ja -koolituses: pidevõppe lähenemisviis (12),

—

võttes arvesse oma 23. juuni 2016. aasta resolutsiooni hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku (ET 2020) järelmeetmete kohta (13),

—

võttes arvesse Regioonide Komitee 31. jaanuari 2014. aasta arvamust „Avatud haridusruum“ (14),

—

võttes arvesse komisjoni uuringut, mis käsitleb 2020. aastani kehtivat hariduse ja koolituse strateegilist raamistikku: täiskasvanuõppe põhimõtete ja pakkumise parandamine Euroopas (15),

—

võttes arvesse oma 10. septembri 2015. aasta resolutsiooni konkurentsivõimelise ELi tööjõuturu loomise kohta 21. sajandil: oskuste ja kvalifikatsioonide nõudluse ja töövõimalustega vastavusse viimine kui võimalus kriisist väljuda (16),

—

võttes arvesse nõukogu järeldusi Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti kohta ajavahemikuks 2011–2020 (17),

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2017. aasta järeldusi „Naiste ja meeste oskuste parandamine ELi tööturul“ (18),

—

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2011. aasta soovitust täiskasvanuhariduse uuendatud Euroopa tegevuskava kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—

võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni muudatusettepanekute vormis seisukohta (A8-0252/2017),

A.

arvestades, et haridussüsteemid peavad digitaalse ümberkujundamise tõttu tegelema märkimisväärsete probleemidega, mis mõjutavad õpetamise ja õppimise protsesse, samuti on vaja edendada sotsiaalse kaasatuse ning kodanikuosaluse suutlikkust ja ka isiklikku arengut ning soodustada Euroopa demokraatlikke väärtusi ja sallivust, pidades silmas avatud suhtumise edendamist ja mis tahes sallimatuse ennetamist; arvestades, et digitaalne mõjuvõim ja enesekindlus on tugevate ühiskondade loomise ning ELi sees ühtsuse ja integratsiooniprotsessidele kaasa aitamise oluliseks eeltingimuseks;

B.

arvestades, et Euroopa elukestva õppe strateegiat tuleks tugevdada; arvestades, et igal inimesel peaks igas eluetapis olema elukestva õppimise võimalus, et omandada teadmisi ja oskusi, mida nad vajavad nii oma isiklikuks arenguks kui ka ametialasteks edusammudeks; arvestades, et kodanikuaktiivsust ja tööalast konkurentsivõimet edendav formaalne, mitteformaalne ja informaalne elukestev õpe on oluline hariduse aspekt, mida need muutused mõjutavad;

C.

arvestades, et vaja on teha täiendavaid pingutusi, suurendamaks koostoimet hariduse ja tööhõive vahel, hõlbustades nii tööturule sisenemist kui ka võimaldades üksikisikutel oma oskusi karjääri jooksul pidevalt ajakohastada või omandada uusi oskusi; arvestades, et liikmesriigid peavad leidma võimaluse kaitsta või soodustada pikemaajalisi investeeringuid haridusse, teadustöösse ja innovatsiooni;

D.

arvestades, et akadeemiline täiendus- ja kaugõpe annavad märkimisväärse panuse üksikisikute isiklikku arengusse ja inimkapitali tekkimisele ning see peaks muutuma Euroopa elukestva õppe strateegia lahutamatuks osaks;

E.

arvestades, et akadeemilisel täiendus- ja kaugõppel on üha olulisem roll töötajate majanduslike ja tehnoloogiliste muutustega kohanemise hõlbustamisel kogu nende ametialase elu vältel; arvestades, et 2025. aastaks on ELis 49 % kõigi vabade töökohtade (sealhulgas nii uued kui ka vabanevad töökohad) jaoks vaja kõrget kvalifikatsiooni, 40 % töökohtade puhul keskmise tasemega kvalifikatsiooni ning üksnes 11 % töökohti eeldab madala tasemega kvalifikatsiooni või kvalifikatsiooni puudumist;

F.

arvestades, et kaugõpe ja akadeemiline täiendusharidus on tähtsad vahendid, mille abil pakutakse paindlikke, individuaalseid haridusvõimalusi kõigile, kedagi diskrimineerimata (19); rõhutab sellega seoses juurdepääsustrateegiate laiendamise olulisust;

G.

arvestades, et täiendusharidus ja kaugõpe ning uute tehnoloogiate kasutamine võib aidata suurendada tütarlaste ja naiste teadlikkust uutest karjäärivõimalustest, eelkõige valdkondades, kus nad on alaesindatud; arvestades, et kuigi üha suuremal osal naistest on kõrgema astme keskkooli diplomid ja kõrghariduse kraadid, on siiski vajadus suurendada naiste esindatust kutsehariduses ja loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnaga seotud sektorites;

H.

arvestades, et kaugõpe on akadeemilise täiendushariduse kontekstis üks võimalik lähenemisviis, kuna paindlikkuse tõttu soodustab see eriti suurel määral tasakaalu tagamist õppimise, töö ja eraelu vahel;

I.

arvestades, et kaugõpe (20) viitab õppe korraldamise viisile, mis võimaldab tänu digitaalsetele haridustehnoloogiatele õppimisel suurt paindlikkust, mitte statsionaarse hariduse asendusena, vaid pakkudes alternatiivi õppuritele, kes ei saa statsionaarses õppes osaleda;

J.

arvestades, et kaugõppe näol on tegemist õpetamismeetodiga, mis pakub õppimisel paindlikkust kujunemisjärgus tehnoloogiate kasutamise abil, kuid ei asenda statsionaarset õpet, olles aga samas üheks alternatiiviks neile õppuritele, kes ei saa statsionaarses õppes osaleda, ning töötajatele, kes soovivad ühendada töö ja õppimise; seetõttu võidakse digiteerimist kasutada vahendina, mille abil pakutakse uusi viise kõrgharidusele juurdepääsuks;

K.

arvestades, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus on ELi üks aluspõhimõtetest, mis on sätestatud liidu aluslepingutes ning on üks liidu eesmärkidest ja ülesannetest; arvestades, et võrdõiguslikkus hariduses pakub naistele rohkem võimalusi ning aitab kaasa ühiskonna sotsiaalsele, kultuurilisele ja majanduslikule arengule; arvestades, et haridus on peamine vahend sooliste stereotüüpide vastu võitlemiseks;

L.

arvestades, et naiste keskmine tööhõive määr on otseselt seotud nende haridustasemega, 25–49-aastaste kolmanda taseme hariduse omandanud naiste tööhõive määr on 20 % suurem kui algkoolieelse, alghariduse ja madalama kesktaseme haridusega naiste puhul;

M.

arvestades, et kaugõppel võib olla positiivne mõju naiste IKT alastele oskustele; arvestades, et suurema arvu naiste sisenemine IKT-sektorisse stimuleeriks turgu, kus ennustatakse tööjõu puudust ja kus naiste võrdne osalemine annaks igal aastal ELi SKP-sse juurde ligikaudu 9 miljardit eurot; arvestades, et naised on endiselt IKT kraadiõppe programmides suures vähemuses, moodustades ainult 20 % nende programmide lõpetajatest, ja et ainult 3 %-l ülikooli lõpetanud naistest on IKT valdkonna kõrgharidus;

N.

arvestades, et kaugõppe vormis programmid jõuavad märkimisväärse arvu naisteni ühiskondades, kus naistel puuduvad võrdsed võimalused osaleda hariduse ja koolituse tavapärastes vormides, kuna naised veedavad ikka veel meestest rohkem aega tasustamata kodust tööd tehes ja perekonna eest hoolitsedes; arvestades, sellised kursused pakuvad neile paindlikkust töö- ja eraelu tasakaalu saavutamisel ning arvestades, et kaugõpe on suunatud eelkõige ebatraditsiooniliste õppurite kategooriale;

O.

arvestades, et akadeemiline täiendusharidus on üks kõrghariduse avaliku teenuse osutamise ülesannetest ning viitab kursustele akadeemilises asutuses, mida on võimalik läbida samaaegselt täisajaga töötamise kõrvalt, enamasti tuginedes tööalastele kogemustele ning tavaliselt eeldusel, et omandatud on akadeemiline kraad;

P.

arvestades, et kiirenevate majanduslike ja tehnoloogiliste muutustega kohanemine on suur probleem vananevale tööjõule ja et selle probleemi lahendamine on üks peamine tegur, millega tagada ELi majanduse pikaajaline konkurentsivõime;

Q.

arvestades, et elukestva õppe ja karjääriarengu poliitikat oleks võimalik hoogustada varasemate õpingute tunnustamise kaudu;

R.

arvestades, et inimestele isikliku arengu ja koolituse jaoks vaba aja võimaldamine tuleb kasuks nii nende endi heaolule kui ka selgemalt määratletud isiklike ja ametialaste oskustega võimestamise kaudu kogu ühiskonnale; arvestades, et akadeemiline kaugõpe pakub paindlikke õppevorme, mis aitavad inimestel saavutada parema töö- ja eraelu tasakaalu; arvestades, et ülikooli elukestev õpe peaks olema osa Euroopa digiteerimise strateegiast;

S.

arvestades, et digiteerimine võimaldab haridusprotsessi paindlikkust ja interaktiivsust ning see on keskne tegur akadeemilise täiendus- ja kaugõppe edasiarendamisel;

T.

arvestades, et tehnilised muutused nõuavad tugevamaid ja järjepidevamaid sidemeid hariduse ja tööhõive vahel;

U.

arvestades, et kuna akadeemilised asutused ei ole tavaliselt altid muutustele, on õppekavade ning kursuseid ja eksameid ning sisseastumisnõudeid reguleerivate eeskirjade reformimine keeruline;

V.

arvestades, et akadeemiline täiendus- ja kaugõpe on kiirelt laienevad sektorid, millel on märkimisväärne potentsiaal majanduskasvu ja töökohtade loomise seisukohast;

W.

arvestades, et endiselt on akadeemilise täiendushariduse ja kaugõppe vallas palju takistusi (21);

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

51.

52.

53.

54.

55.

56.

57.

58.

59.

60.

61.

62.

63.

64.

65.

66.

67.

68.

69.

70.

71.

72.

73.

74.

75.

76.

77.

—

võttes arvesse Rahvusvahelise Vaalapüügikomisjoni (IWC) kokkulepet tööndusliku vaalapüügi nullmäärade kohta (nn moratoorium), mis jõustus 1986. aastal,

—

võttes arvesse IWC resolutsiooni 2016-3 vaalaliste ja nende panuse kohta ökosüsteemi toimimisse,

—

võttes arvesse IWC resolutsiooni 2014-2 pika rändega vaalaliste kohta,

—

võttes arvesse rahvusvahelise bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni raames kokku lepitud Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärke,

—

võttes arvesse nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (1),

—

võttes arvesse komisjoni 4. mai 2006. aasta määrust (EÜ) nr 865/2006 (2) ja komisjoni 23. augusti 2012. aasta määrust (EL) nr 791/2012 (3),

—

võttes arvesse komisjoni 23. augusti 2012. aasta rakendusmäärust (EL) nr 792/2012, millega nähakse ette nõukogu määruses (EÜ) nr 338/97 (looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel) sätestatud lubade, sertifikaatide ja muude dokumentide kujundust käsitlevad eeskirjad ning muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 865/2006 (4),

—

võttes arvesse oma 15. septembri 2016. aasta resolutsiooni ELi strateegiliste eesmärkide kohta ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) osaliste konverentsi 17. istungil (5),

—

võttes arvesse oma 19. veebruari 2009. aasta resolutsiooni vaalapüügi suhtes kohaldatavate ühenduse meetmete kohta (6),

—

võttes arvesse 2016. aasta ELi tegevuskava looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemiseks,

—

võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust vaalapüügi kohta Norras (O-000058/2017 – B8-0324/2017),

—

võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.

arvestades, et 1982. aastal kehtestas Rahvusvaheline Vaalapüügikomisjon (IWC) igasugusele töönduslikule vaalapüügile moratooriumi, mis jõustus 1986. aastal ja on endiselt kehtiv, eesmärgiga kaitsta liike ja populatsioone väljasuremise eest ja võimaldada neil taastuda;

B.

arvestades, et sellest rahvusvahelisest keelust hoolimata on Norra jätkanud vaalapüüki ja taastas tööndusliku vaalapüügi 1993. aastal täielikult, kasutades ametlikku vastuväidet moratooriumile ning esitades ja säilitades reservatsioonid CITESi loetelude suhtes;

C.

arvestades, et Norrast sai CITESi osaline 19. detsembril 1979 ning seega on Norra üks esimesi riike, kes nõustus konventsiooni täitma;

D.

arvestades, et meediaallikate hinnangul on ligikaudu 90 % Norra tapetud vaaladest emased, kellest enamik on tiined, kuna nad reageerivad aeglasemalt;

E.

arvestades, et alates moratooriumi jõustumisest 1986. aastal on Norra tapnud üle 13 000 vaala (7);

F.

arvestades, et vaalapüügiga põhjustatakse asjaomastele isenditele suuri kannatusi, ohustades nii nende intelligentsete imetajate keerulisi sotsiaalseid struktuure kui ka vaalapopulatsioonide säilimist tervikuna;

G.

arvestades, et kõik suurte vaalade liigid on loetletud nõukogu määruse (EÜ) nr 338/97 A lisas, mis peegeldab asjaolu, et nad on väljasuremisohus ning et igasugune kauplemine ohustaks liigi säilimist; arvestades, et asjaomase määruse artikli 8 lõike 1 kohaselt on keelatud A lisas loetletud liikidest isendite ostmine, ostupakkumine, kommertseesmärkidel omandamine, kommertseesmärkidel üldsusele näitamine, kasutamine tulu saamiseks ning müük, müügiks hoidmine, müügiks pakkumine või müügiks transportimine;

H.

arvestades, et üha arvukamad teaduslikud tõendid viitavad sellele, et vaalad suurendavad ökosüsteemi tootlikkust ja neil võib olla roll atmosfääris oleva süsinikdioksiidi taseme reguleerimises;

I.

arvestades, et Norra kehtestab ühepoolselt enda püügi piirnormid; arvestades, et 2017. aasta vaalapüügi hooajaks suurendas Norra kääbusvaala kvooti 2016. aasta 880 isendilt 999 isendile;

J.

arvestades, et Norra on vaalaliha eksporti viimastel aastatel järsult suurendanud; arvestades, et osa eksporditooteid veetakse ELi sadamate kaudu;

K.

arvestades, et tehti kindlaks, et ainuüksi 2016. aasta oktoobris eksporditi Jaapanisse 2 948 kg Norra vaalatooteid, mis läbisid vähemalt kolme ELi sadamat (8);

L.

arvestades, et vaalaliha transiit ELi sadamate kaudu on küll lubatud, ent tingimusel, et saadetisega on kaasas nõukogu määruse (EÜ) nr 338/97 kohased kehtivad CITESi dokumendid;

M.

arvestades, et CITESi esmane eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja eelkõige liikide säilimine; arvestades, et ELi elupaikade direktiiv, milles määratakse kindlaks liidu seisukoht vaalade (ja delfiinide) suhtes, keelab taasalustada töönduslikku vaalapüüki ELi vetes asuvatest varudest;

N.

arvestades, et Norra on tihedalt seotud liidu ja selle poliitikaga, kuna ta on Euroopa Majanduspiirkonna liige; arvestades, et see on taganud, et Norra ja ELi kodanikud ja valitsused on säilitanud tihedad kultuurisidemed, head kaubandussuhted ja pühendumuse liikide kaitsmisele;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 208,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 5,

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“ (COM(2015)0497),

—

võttes arvesse oma 5. juuli 2016. aasta resolutsiooni uue kaugelevaatava ja innovaatilise tulevase kaubandus- ja investeerimisstrateegia kohta (1),

—

võttes arvesse oma 5. juuli 2016. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2010. aasta soovituste rakendamise kohta seoses sotsiaalsete ja keskkonnastandardite, inimõiguste ja ettevõtja sotsiaalse vastutusega (2),

—

võttes arvesse oma 16. mai 2017. aasta resolutsiooni tolli tulemuslikkuse ja juhtimise väliste aspektide hindamise kui kaubanduse edendamise ja ebaseadusliku kauplemise vastu võitlemise vahendi kohta (3),

—

võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta rahvusvahelistes kaubanduskokkulepetes (4),

—

võttes arvesse oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni juriidilise isiku vastutuse kohta inimõiguste raskete rikkumiste puhul kolmandates riikides (5),

—

võttes arvesse oma 27. aprilli 2017. aasta resolutsiooni rõivasektorit käsitleva ELi juhtalgatuse kohta (6),

—

võttes arvesse oma 4. aprilli 2017. aasta resolutsiooni palmiõli ja vihmametsade hävitamise kohta (7),

—

võttes arvesse oma 3. veebruari 2016. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi soovitustega komisjonile teenustekaubanduse lepingu läbirääkimisteks (8),

—

võttes arvesse oma 8. juuli 2015. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi soovitustega komisjonile Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) läbirääkimisteks (9),

—

võttes arvesse oma 14. juuni 2017. aasta resolutsiooni Bangladeshi jätkusuutlikkuse kokkuleppe rakendamise hetkeseisu kohta (10),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrust (EL) 2017/821, millega kehtestatakse konflikti- ja riskipiirkondadest pärit tina, tantaali, volframi ja nende maakide ning kulla liidu importijatele tarneahelaga seotud hoolsuskohustus (11) (konfliktimineraalide määrus),

—

võttes arvesse metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse (FLEGT) tegevuskava (COM(2003)0251) ning FLEGTi vabatahtlikke partnerluslepinguid,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrust (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused (12) (puidumäärus),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL) nr 978/2012 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta (13) (GSP määrus),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (14) (Brüsseli I määrus),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiivi 2014/95/EL, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses mitmekesisust käsitleva teabe ja muu kui finantsteabe avalikustamisega teatavate suurettevõtjate ja kontsernide poolt (15) (muud kui finantsaruandlust käsitlev direktiiv),

—

võttes arvesse ELi ja liikmesriikide 2007. aasta ühist strateegiat „ELi kaubandusabistrateegia: ELi toetuse suurendamine kaubandusega seotud vajaduste rahuldamiseks arengumaades“,

—

võttes arvesse komisjoni talituste 24. aprilli 2017. aasta töödokumenti „Sustainable garment value chains through EU development action“ (Jätkusuutlikud rõivatööstuse väärtusahelad ELi arengumeetmete abil) (SWD(2017)0147),

—

võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kolmepoolset deklaratsiooni rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta,

—

võttes arvesse ILO konverentsi 105. istungjärgu IV aruannet inimväärse töö kohta ülemaailmsetes tarneahelates,

—

võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke aastaks 2030,

—

võttes arvesse ILO põhikonventsioone laste töö, sunniviisilise töö, diskrimineerimise ning ühinemisvabaduse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 12. mai 2016. aasta järeldusi ELi ja vastutustundlike ülemaailmsete väärtusahelate kohta,

—

võttes arvesse komisjoni teatist „ELi uuendatud strateegia aastateks 2011–2014 ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas“ (COM(2011)0681),

—

võttes arvesse Ühendkuningriigi seadust tänapäevase orjuse kohta (2015) ja Prantsusmaa seadust hargmaiste ettevõtjate hoolsuskohustuse kohta,

—

võttes arvesse ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid ning ÜRO algatust Global Compact,

—

võttes arvesse ÜRO rahvusvahelist konventsiooni kõigi võõrtöötajate ja nende pereliikmete õiguste kaitse kohta,

—

võttes arvesse uut ILO sunniviisilise töö konventsiooni protokolli,

—

võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 26. juuni 2014. aasta resolutsiooni 26/9, millega ta otsustas moodustada valitsustevahelise avatud töörühma, kellel on volitused töötada välja rahvusvaheline õiguslikult siduv vahend rahvusvaheliste korporatsioonide ja teiste ettevõtete tegevuse reguleerimiseks inimõiguste osas,

—

võttes arvesse OECD suuniseid rahvusvahelistele ettevõtjatele ja mitmesuguseid valdkondlikke OECD suuniseid (finants-, põllumajandus-, mineraalide, rõivaste ja jalatsite sektor),

—

võttes arvesse ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi (UNCTAD) 2013. ja 2016. aasta aruandeid „Trade and Development Report“ (kaubanduse ja arengu aruanne),

—

võttes arvesse UNCTADi kestliku arengu investeerimispoliitika raamistikku (2015),

—

võttes arvesse Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) tehniliste kaubandustõkete lepingut,

—

võttes arvesse WTO üldist tolli- ja kaubanduskokkulepet (GATT),

—

võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni ning ÜRO Lastefondi (UNICEF) välja töötatud laste õiguste ja ettevõtluspõhimõtteid – ÜRO algatus Global Compact ja Save the Children (16),

—

võttes arvesse vabatahtlikke riigipõhiseid partnerlusi, näiteks Bangladeshi jätkusuutlikkuse kokkulepe ja Myanmari töötajate õiguste algatus,

—

võttes arvesse nõukogu 20. juuni 2016. aasta järeldusi lapstööjõu kasutamise kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—

võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning väliskomisjoni ja arengukomisjoni arvamusi ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni muudatusettepanekutena esitatud seisukohta (A8-0269/2017),

A.

arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 207 on sätestatud, et ELi kaubanduspoliitikat tuleb teostada kooskõlas liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega; arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 208 sätestatakse poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõte ja seatakse põhieesmärgiks vaesuse kaotamine; arvestades, et komisjoni teatises „Kaubandus kõigile“ on välja toodud ELi kaubanduspoliitika kolm peamist põhimõtet – tulemuslikkus, läbipaistvus ja väärtuspõhisus; arvestades, et asjaomases teatises on eraldi jaotised reageerimise kohta ülemaailmsete väärtusahelate tekkele ning tarneahelate vastutustundliku haldamise kohta, tuletades meelde selle keerukust, tungivat vajadust mõelda tulevikku vaatavalt, kaasata kõikvõimalikud avaliku ja erasektori ning kodanikuühiskonna toimijad ning kasutada hulka leebeid ja uuenduslikke vahendeid ning õigusaktide muudatusi;

B.

arvestades, et viimasel ajal teostatakse vabakaubanduse üle üha suuremat avalikku kontrolli ning mure kaubandustulu ja -kohustuste ebavõrdse jaotuse pärast on toonud esiplaanile suuresti ühise seisukoha, et kaubanduspoliitikas tuleb seada kesksele kohale sotsiaalsed ja keskkonnaalased väärtused ning samuti läbipaistvus ja vastutus;

C.

arvestades, et ülemaailmsete väärtusahelate puhul on tegemist keerulise, tehnoloogiapõhise ja kiiresti muutuva tegelikkusega, millest on saanud tänapäeva maailmamajanduse põhitunnus ja mis võivad aidata arengumaadel sellesse paremini integreeruda ning vähendada vaesust ja luua töökohti, suurendades samas tootmisvõimsust; arvestades, et ühest küljes pakuvad ülemaailmsed väärtusahelad tootmisahela ettevõtjatele uusi väljavaateid majanduskasvuks, kestlikuks arenguks, kodanikuühiskonna, töötajate ja ettevõtjate ühenduste kaasamiseks ning töökohtade loomiseks, kuna need võimaldavad neil keskenduda konkreetsetele ülesannetele, suurendades samas nende omavahelist seotust; arvestades, et teisest küljest võib nende äärmiselt keeruline olemus, läbipaistvuse puudumine ja kohustuste vähenemine suurendada inimõiguste ja tööõiguste rikkumise, keskkonnakuritegude eest tegeliku karistamatuse ning ulatusliku maksustamise vältimise ja maksupettuse ohtu;

D.

arvestades, et kaubanduspoliitika peab aitama tagada läbipaistva tootmisprotsessi terves väärtusahelas ning kooskõla keskkonna-, sotsiaal- ja ohutusalaste põhistandarditega;

E.

arvestades, et ELi kaubandus- ja investeerimispoliitika nurgakiviks peab jääma mitmepoolne süsteem ning see peab tugevdama Euroopa positsiooni õiglastes ülemaailmsetes tarneahelates, kuid peab ette nägema ka vahendid, mille abil kehtestada valitsustele ja ettevõtjatele selged eeskirjad ja ülesanded, et tagada selliste rahvusvaheliste kohustuste täitmine nagu ÜRO kestliku arengu eesmärgid; arvestades, et kestlikkuse ja läbipaistvuse puhul ei ole küsimus üksnes väärtustes, vaid neid tuleks seoses ülemaailmsete väärtusahelatega käsitada ka suurema lisaväärtuse tõeliste soodustajatena maailmakaubanduse ja investeeringute seisukohast;

F.

arvestades, et VKEd (17) moodustavad ülemaailmsete väärtusahelate olulise osa ning neil on tähtis roll selles, et edendada majanduskasvu, kestlikku arengut ja kvaliteetseid töökohti ning hoida ära kohaliku elanikkonna lahkumist oma piirkondadest;

G.

arvestades, et ülemaailmsetes väärtusahelates osalemine on VKEdele kasulik majanduskasvu ja rahvusvahelistumise seisukohast; arvestades, et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahvusvahelistumist käsitleva 2015. aasta Eurobaromeetri uuringu kohaselt tegeles kolme eelneva aasta jooksul vaid 31 % ELi VKEdest äritegevusega väljaspool siseturgu; arvestades, et paljudel VKEdel on raskusi juurdepääsu kindlustamisega rahvusvahelistele ja ELi-põhistele ülemaailmsetele väärtusahelatele; arvestades, et kaubanduspoliitika ja kaubanduslepingud võivad aidata ületada tõkkeid ja probleeme, millega VKEd praegu silmitsi seisavad seoses juurdepääsuga ülemaailmsetele väärtusahelatele;

H.

arvestades, et majandus- ja sotsiaalpartnerid ning valitsusvälised organisatsioonid kasutavad ja edendavad kogu maailmas vabatahtlikku hoolsuskohustust ja ülemaailmsete väärtusahelate läbipaistvuskavasid ning see annab olulisi positiivseid tulemusi;

I.

arvestades, et oma 2016. aasta mai järeldustes rõhutas nõukogu „vajadust jätkuvalt toetada selliste ettevõtja sotsiaalset vastutust / vastutustundlikku ärikäitumist käsitlevate rahvusvaheliselt kokkulepitud põhimõtete, suuniste ja algatuste järgimist nagu ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted, ÜRO ülemaailmne kokkulepe, ILO kolmepoolne deklaratsioon rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta ning OECD suunised rahvusvahelistele ettevõtetele, sealhulgas riikides, mis ei ole OECD liikmed, andes samuti panuse korruptsioonivastastesse jõupingutustesse, luues avatumaid ja läbipaistvamaid ettevõtluskeskkondi“.

J.

arvestades, et ülemaailmsete väärtusahelate vastutustundlik haldamine kogu maailmas on hädavajalik, et viia kaubanduspoliitika kooskõlla aluslepingutes sätestatud Euroopa väärtustega; arvestades, et nii komisjon kui ka liikmesriigid on olnud üle maailma asjaomaste arutelude esirinnas;

K.

arvestades, et mitmete rahvusvaheliste konventsioonide, suuniste ja eeskirjade eesmärk on hoida ära inimõiguste rikkumisi; arvestades, et eelkõige tootjariigid on kohustatud neid rakendama ning looma asjakohased õiguslikud ja majanduslikud tingimused, mille raames ettevõtjad saavad ülemaailmsetes tarneahelates tegutseda ja neis oma koha leida; arvestades, et tootjariigid peavad ühtlasi suutma rakendada rahvusvahelisi standardeid ja norme, sealhulgas töötades välja, rakendades ja jõustades asjakohased õigusaktid, eelkõige õigusriigi põhimõtete kehtestamise ja korruptsioonivastase võitluse valdkonnas;

L.

arvestades, et EL peaks veelgi tõhusamalt reageerima sotsiaalsele ja keskkonnaalasele dumpingule ning ebaausale konkurentsile ja ebaausatele kaubandustavadele ning tagama võrdsed võimalused;

M.

arvestades, et EL on maailma suurim maailma suurim eksportija ja importija kaupade ja teenuste puhul kokku, kõige suurem välismaiste otseinvesteeringute tegija ja kõige tähtsam välismaiste otseinvesteeringute sihtkoht; arvestades, et EL peaks kasutama seda tugevat külge nii oma kodanike kui ka maailma muude osade, eriti kõige vaesemate riikide elanike hüvanguks;

N.

arvestades, et EL on välja töötanud siduvad õigusnormid ettevõtjate hoolsuskohustuse valdkonnas konkreetsetes sektorites, kus esineb suur inimõiguste rikkumise oht, nagu puidu- ja konfliktimineraalide sektorid; arvestades, et mõned liikmesriigid on samuti välja töötanud õigusaktid, nagu Ühendkuningriigi seadus tänapäevase orjuse kohta, Prantsusmaa seadus hargmaiste ettevõtjate hoolsuskohustuse kohta, mida kohaldatakse üle 5 000 töötajaga Prantsusmaa suurettevõtjatele, ning Madalmaade seadus lapstööjõu kasutamise hoolsuskohustuse kohta; arvestades, et EL on välja töötanud hoolsuskohustuse edendamise algatused ning mitmes Euroopa Parlamendi resolutsioonis on nõutud, et EL koostaks asjaomases valdkonnas siduvad eeskirjad;

O.

arvestades, et EL on juba astunud olulisi samme ülemaailmsete väärtusahelate vastutustundlikuma haldamise suunas kogu maailmas, luues konkreetsed partnerlused, nagu Bangladeshi jätkusuutlikkuse kokkulepe ja töötajate õiguste algatus Myanmariga, ning konkreetsetes küsimustes, nagu konfliktimineraalide algatus, ebaseaduslikku raiet käsitlevad õigusaktid, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, ettevõtjate aruandlus tarneahelatega seotud küsimustes ning mäe- ja raietööstuse ettevõtetelt valitsustele tehtavate maksete läbipaistvus, nagu on rõhutatud teatises „Kaubandus kõigile“;

P.

arvestades, et teatises „Kaubandus kõigile“ märgitakse, et komisjon edendab kõigis kaubandus- ja investeerimislepingutes suurte eesmärkidega kaubandus- ja kestliku arengu peatükke; arvestades, et hiljuti sõlmitud ELi kaubandus- ja investeerimislepingud sisaldavad kaubandus- ja kestliku arengu peatükke, milles kutsutakse lepinguosalisi üles võtma kohustusi inimõiguste kaitse, sotsiaalsete ja keskkonnastandardite ning ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas; arvestades, et ELi järjestikustes kaubanduslepingutes on niisuguste peatükkide ambitsioonikuse tase olnud erinev; arvestades, et töö- ja keskkonnastandardid ei piirdu kaubandus- ja kestliku arengu peatükkidega, vaid peavad kehtima kaubanduslepingute kõigis valdkondades; arvestades, et dialoogikeskne lähenemisviis ei ole ära hoidnud ühinemisvabaduse tõsiseid rikkumisi mõnede vabakaubanduslepingute puhul;

Q.

arvestades, et eksportkauba tootmise eritsoonide konkreetne olukord on selline, et mõnes riigis tehakse nende puhul kohalike tööõigusaktide järgimisest erand, nendes on keelatud või piiratud ametiühingu tegevus ning õiguskaitse ei ole töötajatele kättesaadav, millega rikutakse selgelt ILO standardeid;

R.

arvestades, et vähene eetiline käitumine ettevõtluses on samuti tingitud hea valitsemistava puudumisest ja sellest, et erapooletud avaliku sektori asutused on võimetud tegutsema kodanike üldistes huvides või asjaomaseid asutusi lihtsalt ei ole; arvestades, et korruptsioon, ülemaailmsete väärtusahelate läbipaistmatus ning tööõiguse ja maksustamise erandid eksportkauba tootmise eritsoonides võivad avaldada negatiivset mõju inimõigustele, kahjustades eelkõige inimväärset tööd ja ametiühinguid;

S.

arvestades, et ILO andmetel teeb maailmas sunniviisilist tööd 21 miljonit inimest, kellest paljusid kasutatakse ära ülemaailmsetes väärtusahelates; arvestades, et sunniviisiline töö tekitab erasektoris igal aastal 150 miljardit dollarit ebaseaduslikku kasumit;

T.

arvestades, et ILO on oma ülemaailmsete volituste, eksperditeadmiste ja kogemustega sobiv asutus juhtima koostöös oma liikmetega globaalset tegevust inimväärse töö tagamiseks ülemaailmsetes tarneahelates; arvestades, et ILO komitee ülemaailmsetes tarneahelates inimväärse töö tagamiseks on nõudnud, et hinnataks puudusi, mis põhjustavad puudujääke inimväärse töö tagamisel ülemaailmsetes tarneahelates, ning arutelu nende algatuste ja standardite teemal, mis on vajalikud inimväärse töö edendamiseks ja inimväärse töö tagamise puudujääkide vähendamise soodustamiseks ülemaailmsetes tarneahelates;

U.

arvestades, et maailmakaubanduse ja eelkõige ülemaailmsete väärtusahelatega seoses on vaja mitmepoolset, globaalset ja terviklikku lähenemisviisi juriidilise isiku vastutusele inimõiguste rikkumiste ja keskkonnasäästlikkuse eest; arvestades, et seetõttu on oluline, et EL jätkaks asjaomaste arutelude juhtimist kogu maailmas; arvestades, et EL on asunud juhtpositsioonile investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mehhanismi reformimisel, eelkõige mitmepoolse kohtusüsteemi arendamise kaudu; arvestades, et samaväärset edu on oodata muudes määrava tähtsusega murettekitavates valdkondades, nagu investorite kohustuste täitmise tagamine inimõiguste valdkonnas;

V.

arvestades, et ülemaailmsete väärtusahelate puhul toimub tootmine eri jurisdiktsioonides, milles inimõiguste kaitse ning sotsiaal-, töö- ja keskkonnaõiguse jõustamise tase on erinev; arvestades, et rahvusvaheliste äriühingutega seotud inimõiguste rikkumiste ohvritel võib olla mitmeid takistusi õiguskaitsevahenditele juurdepääsemisel;

W.

arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 8 on kindlalt sätestatud soolise võrdõiguslikkuse nõue kõikides ELi poliitikavaldkondades; arvestades, et struktuurse soolise ebavõrdsuse tõttu mõjutavad kaubandus- ja investeerimislepingud tavaliselt naisi ja mehi erinevalt; arvestades, et ülemaailmsete väärtusahelate analüüsimisel jäetakse soolise võrdõiguslikkuse aspekt sageli tähelepanuta; arvestades, et ILO andmetel tegi maailmas 2012. aastal sunniviisilist tööd 21 miljonit inimest (neist 55 % naised ja tüdrukud) ja 90 % juhtudest olid nende ärakasutajaks erasektori ettevõtted või üksikisikud;

X.

arvestades, et teatavates ülemaailmsete tarneahelate rõivatööstuse, aianduse, mobiiltelefonitootmise ja turismi segmentides moodustavad naised töötajate enamiku, kuid meestest sagedamini kalduvad nad töötama madalapalgalistel töökohtadel või madala prestiižiga tööhõivevormides, mis põhjustab soolist segregatsiooni kutse- ja tegevusalade kaupa, soolist palgalõhet ja erinevusi töötingimustes ning soopõhiseid piiranguid juurdepääsul tootmisressurssidele, taristule ja teenustele;

Y.

arvestades, et ELi lepingu artikli 3 lõike 3 kohaselt kaitseb liit lapse õigusi; arvestades, et kõik liikmesriigid ratifitseerisid ÜRO lapse õiguste konventsiooni;

Z.

arvestades, et teenustel on suurem roll ülemaailmsetes väärtusahelates, eelkõige tootmise puhul; arvestades, et teenuste suuremal integreerimisel ülemaailmsetesse väärtusahelatesse on vaja lepinguid, mis toetavad digitaalmajandust, sh andmete vaba liikumist;

AA.

arvestades, et ülemaailmsete väärtusahelate areng aitab veelgi kaasa teenuste integreerimisele kaupade tootmisse; arvestades, et märkimisväärne osa imporditud kaupade väärtusest on lisatud importivate riikide teenuste kaudu;

AB.

arvestades, et ELi liikmesriigid on maailma suurimad finantsteenuste eksportijad ning asjaomane sektor on ELi kaubanduspoliitikas strateegilise tähtsusega; arvestades, et finantsteenuseid käsitlevate sätete lisamine ELi välislepingutesse, sh vabakaubanduslepingutesse on tekitanud teatavat õigustatud muret nende võimaliku negatiivse mõju pärast rahapesu, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise seisukohast, ning rõhutab lisaks, et on oluline kaaluda vahendite kasutamist nende käsitlemiseks; arvestades, et kaubandus- ja investeerimislepingud pakuvad head võimalust suurendada koostööd võitluses korruptsiooni, rahapesu, maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu;

AC.

arvestades, et läbipaistev ja teavitav märgistamine võib olla kasulik vahend, mis võimaldab ELi tarbijatel teha teadlikumaid ja asjakohasemaid valikuid; arvestades, et lisaks toote hinnale ja päritolule tuleks ELi tarbijatele kättesaadavaks teha ka sotsiaalsed ja keskkonnakriteeriumid; arvestades, et asjaomased kriteeriumid saab tehniliselt välja töötada kooskõlas WTO tehniliste kaubandustõkete lepinguga, milles on sätestatud tootmisprotsessi tingimused toote müügi võimaldamiseks;

AD.

arvestades, et nii riigid kui ka ettevõtted peaksid kinni pidama tootmisahelas inimõiguste täielikust järgimisest ja toiduohutuse standardite täiel määral täitmisest Euroopa turule vabasse ringlusse lubatud kaupade puhul; arvestades, et vastutuskoormat ei peaks kandma vaid tarbijad, kelle valikut piiravad nii individuaalsed vahendid (majandus, aeg, teadmised) kui ka välised elemendid (teave, pakkumised);

AE.

arvestades, et päritolureeglid on muutunud üha tähtsamaks seoses ülemaailmsete väärtusahelatega, mille puhul tootmine toimub tavaliselt mitmes riigis; arvestades, et leebed päritolureeglid võivad tekitada täiendavaid takistusi täieliku läbipaistvuse ja vastutuse kehtestamisel tarneahelates;

AF.

arvestades, et nii Euroopa kui ka välisriikide paremad, ühtlustatud ja tõhusamad tolliprotseduurid aitavad hõlbustada kaubandust, täita kaubanduse lihtsustamisega seotud nõudeid ning takistada järeletehtud, ebaseaduslike, dumpinguhinnaga ja võltsitud kaupade ühtsele turule jõudmist, mis õõnestab ELi majanduskasvu ja seab ELi tarbijad tõsiselt halba olukorda; arvestades, et parem juurdepääs ELi siseneva impordi tolliandmetele suurendaks läbipaistvust ja vastutust ülemaailmsetes väärtusahelates;

AG.

arvestades, et maailmas, mida iseloomustavad fragmenteeritud tootmisvõrgustikud, on ekspordi ja impordi vaheline piir hägune, kuna imporditud sisendid moodustavad ühtlasi märkimisväärse osa ekspordist, ning tariifid kumuleeruvad iga kord, kui vahesisenditega kaubeldakse piiriüleselt; arvestades, et sellega seoses on tõhusad tolli- ja piiriprotseduurid eriti tähtsad;

AH.

arvestades, et kaubandusstiimulid GSP ja GSP+ tagavad arengumaadele parema juurdepääsu turule, kui nad austavad töö-, keskkonna- ja sotsiaalstandardeid;

AI.

arvestades, et GSP+ on keskse tähtsusega ELi kaubanduspoliitika vahend, mis annab parema juurdepääsu turule ja millega kaasneb range järelevalvemehhanism, et edendada inimõigusi ja tööõigusi, keskkonnakaitset ja head valitsemistava haavatavates arengumaades;

AJ.

arvestades, et intellektuaalomandiõiguste kaitse ja jõustamine võib soodustada tõhusat täiendavat integreerimist ülemaailmsetesse väärtusahelatesse;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

51.

52.

53.

54.

55.

56.

57.

58.

59.

60.

61.

62.

63.

64.

—

võttes arvesse ELi ja India vahelist strateegilist partnerlust, mis loodi 2004. aastal, ning 7. septembri 2005. aasta India ja ELi strateegilise partnerluse ühist tegevuskava,

—

võttes arvesse ELi ja India tegevuskava aastani 2020, mis võeti vastu ELi-India 13. tippkohtumisel, ja samal tippkohtumisel tehtud ühisavaldust,

—

võttes arvesse 2016. aasta juuni ELi üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat,

—

võttes arvesse komisjoni 4. septembri 2001. aasta teatist „Euroopa ja Aasia: tõhustatud partnerluste strateegiline raamistik“ (COM(2001)0469),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 234/2014, millega luuakse partnerluse rahastamisvahend koostööks kolmandate riikidega (1),

—

võttes arvesse oma 28. oktoobri 2004. aasta soovitust nõukogule ELi ja India suhete kohta (2),

—

võttes arvesse oma 29. septembri 2005. aasta resolutsiooni ELi ja India suhete kohta: strateegiline partnerlus (3),

—

võttes arvesse oma 24. septembri 2008. aasta resolutsiooni ELi ja India tippkohtumise (29. september 2008, Marseille) ettevalmistamise kohta (4),

—

võttes arvesse oma eelmiseid resolutsioone India kohta, sealhulgas resolutsioone inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte rikkumise juhtude kohta,

—

võttes arvesse oma 2. veebruari 2012. aasta resolutsiooni BRICS-riike ja teisi tärkava turumajandusega riike käsitleva ELi välispoliitika eesmärkide ja strateegiate kohta (5),

—

võttes arvesse oma 13. aprilli 2016. aasta resolutsiooni ELi kohta muutuvas maailmas, mis on üha rohkem ühendatud, vaidlustatum ja keerukam (6),

—

võttes arvesse oma 10. mai 2012. aasta resolutsiooni merepiraatluse kohta (7),

—

võttes arvesse oma 27. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni tuumajulgeoleku ja tuumarelva leviku tõkestamise kohta (8),

—

võttes arvesse parlamendi väliskomisjoni lähetust Indiasse 21.–22. veebruaril 2017,

—

võttes arvesse Ulaanbaataris 15.–16. juulil 2016 toimunud 11. Aasia-Euroopa tippkohtumist (ASEM) ning 21.–22. aprillil 2016 Ulaanbaataris toimunud 9. Aasia-Euroopa parlamentaarse partnerluse (ASEP) kohtumist, samuti võttes arvesse mõlemal kohtumisel vastu võetud deklaratsiooni,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—

võttes arvesse väliskomisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni muudatusettepanekutena esitatud seisukohta (A8-0242/2017),

A.

arvestades, et EL ja India on maailma kaks kõige suuremat demokraatiat, mõlemad toetuvad pikale kultuuriajaloole ning on ühiselt pühendunud rahu, stabiilsuse, julgeoleku, jõukuse, kestliku arengu ja sotsiaalse õigluse edendamisele ning inimõiguste, põhivabaduste, õigusriigi põhimõtte ja hea valitsemistava austamisele;

B.

arvestades, et EL ja India on viimasel kahel aastakümnel üles ehitanud ühistel väärtustel ja huvidel põhineva strateegilise partnerluse, kuna nad on loomulikud partnerid ja stabiilsust mõjutavad jõud praeguses multipolaarses maailmas; arvestades, et nimetatud strateegilist partnerlust tuleks süvendada, kuna sellel on suur potentsiaal uue dünaamika loomiseks rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas ÜROs, ning selliste küsimuste käsitlemiseks nagu kestliku arengu eesmärgid ja inimestevahelised kontaktid;

C.

arvestades, et 30. märtsil 2016. aastal pärast nelja-aastast pausi toimunud ELi ja India 13. tippkohtumisel võeti vastu uus strateegilise partnerluse tegevuskava järgmiseks viieks aastaks;

D.

arvestades, et ELi ja India 13. tippkohtumisel võeti vastu mitu ühisdeklaratsiooni: rände ja liikuvuse ühise kava kohta, India-ELi veepartnerluse kohta, puhta energia ja kliimapartnerluse kohta ning terrorismivastase võitluse kohta;

E.

arvestades, et EL ja India on oluliste majandus-, kaubandus- ja investeerimispartneritena – EL on India olulisim kaubanduspartner – pidanud alates 2007. aastast ambitsioonika vabakaubandus- ja investeerimislepingu sõlmimise üle läbirääkimisi, mis tuleks lõpule viia nii kiiresti kui võimalik; arvestades, et ELi-India tegevuskavas aastani 2020 kinnitatakse veel kord mõlema osapoole kindlat kavatsust luua stabiilne majanduskliima, mis soodustab kaubandus- ja majanduskoostöö laiendamist;

F.

arvestades, et ELi ja selle liikmesriikide vaheline parem kooskõlastamine seoses nende suhetega Indiaga võimaldaks strateegilist partnerlust veelgi tugevdada;

G.

arvestades, et India on elujõuline demokraatia ja avatud ühiskond vaba ajakirjanduse ja aktiivse kodanikuühiskonnaga; arvestades, et EL ja India on korrapäraselt vahetanud parimaid tavasid inimõiguste ja demokraatia osas, sealhulgas sõna- ja ühinemisvabaduse ning õigusriigi põhimõtete, rändajate kohtlemise, vähemuste austamise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamise osas, nagu EL on lubanud;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

—

võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba DAS-68416-4 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (D051451),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (1), eriti selle artikli 7 lõiget 3, artikli 9 lõiget 2, artikli 19 lõiget 3 ja artikli 21 lõiget 2,

—

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 12. juunil 2017 toimunud hääletust, mille tulemusel arvamust ei esitatud,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) (2) artikleid 11 ja 13,

—

võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 26. jaanuaril 2017. aastal vastu võetud ja 16. märtsil 2017. aastal avaldatud arvamust (3),

—

võttes arvesse 14. veebruari 2017. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (COM(2017)0085, COD(2017)0035),

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, milles esitatakse vastuväiteid geneetiliselt muundatud organismide kasutamiseks lubade andmisele (4),

—

võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3,

A.

arvestades, et 25. jaanuaril 2011 esitas Dow AgroSciences Europe Madalmaade pädevale riiklikule asutusele määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 5 ja 17 kohase taotluse geneetiliselt muundatud sojauba DAS-68416-4 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toidu, toidu koostisosade ja sööda turule laskmiseks; arvestades, et nimetatud taotlus hõlmas ka geneetiliselt muundatud sojauba DAS-68416-4 turule laskmist seda sisaldavates või sellest koosnevates toodetes, mis on ette nähtud peale toiduks ja söödaks kasutamise ka teisteks samasugusteks kasutusviisideks nagu mis tahes muu sojauba, välja arvatud viljelemiseks;

B.

arvestades, et Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) võttis 26. jaanuaril 2017 kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 6 ja 18 vastu positiivse arvamuse, mis avaldati 16. märtsil 2017 (5);

C.

arvestades, et määruses (EÜ) nr 1829/2003 on sätestatud, et geneetiliselt muundatud toit ega sööt ei tohi avaldada kahjulikku mõju inimeste tervisele, loomade tervisele ega keskkonnale ning et komisjon arvestab oma otsuse koostamisel liidu õiguse kõiki asjakohaseid sätteid ja muid asjassepuutuvaid tegureid;

D.

arvestades, et liikmesriigid esitasid kolmekuulise konsulteerimisperioodi jooksul palju kriitilisi märkusi (6); arvestades, et kõige murettekitavamates hinnangutes leiti näiteks, et taotlus ja esitatud riskihindamise andmed ei anna piisavalt teavet, et üheselt välistada kahjulik mõju loomade ja inimeste tervisele, et taotleja poolt seni esitatud andmed ei ole piisavad, et taotluse hindamine lõpule viia ning et piiratud uuringud muudavad täieliku riskihindamise teostamise raskeks;

E.

arvestades, et liikmesriigid kritiseerisid muu hulgas järgmist: uuringute puudumist geneetiliselt muundatud sojaoa mõju kohta inimeste ja loomade tervisele, mis ei lase keskkonnaohu hindamist lõpule viia; võrdlevaks hindamiseks kasutatud paikade valikut ja asukohta; asjaolu, et toksikoloogilise ohu hindamist ei saa lõpule viia, kuna puudub asjakohane toksilisuse test sojaoa DAS-68416-4 taimse materjaliga; teabe puudumist täiendavate herbitsiidide kohta, mida võib kasutada geneetiliselt muundatud põllukultuuride ja nende metaboliitide peal; asjaolu, et toitumisalane hinnang tugineb tööstusuuringule, millest ei ole võimalik teha teaduslikke järeldusi; asjaolu, et taotleja ettepanek keskkonnaseirekava kohta ei vasta eesmärkidele, mis on seatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/18/EÜ (geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta) (7) VII lisas;

F.

arvestades, et sojaoas DAS-68416-4 esineb arüüloksüalkanoaat dioksügenaas-12 (AAD-12) valku, mis annab tolerantsuse 2,4-diklorofenoksüäädikhappe (2,4-D) ja muude seonduvate fenoksüherbitsiidide suhtes; arvestades, et seal esineb ka fosfinotritsiinatsetüültransferaasi (PAT) valku, mis annab tolerantsuse glufosinaatammooniumil põhinevate herbitsiidide suhtes;

G.

arvestades, et sõltumatutes uuringutes on väljendatud muret seoses ohtudega, mida toimeaine 2,4-D võib põhjustada seoses embrüo arengu, kaasasündinud väärarendite ja endokriinfunktsiooni häiretega (8); arvestades, et ehkki toimeaine 2,4-D heakskiitu uuendati 2015. aastal, puudub endiselt taotleja teave võimaliku mõju kohta endokriinfunktsioonile (9);

H.

arvestades, et glüfosinaat on liigitatud reproduktiivtoksiliseks ning seetõttu kehtivad sellele välistamiskriteeriumid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määruses (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (10); arvestades, et glüfosinaat on heaks kiidetud ajavahemikuks, mis lõpeb 31. juulil 2018 (11);

I.

arvestades, et mitu eksperti on avaldanud muret 2,4-D lagunemisprodukti, 2,4-diklorofenooli pärast, mida võib esineda imporditud sojaoal DAS-68416-4; arvestades, et 2,4-diklorofenool on teadaolev reproduktiivtoksiline endokriinfunktsiooni kahjustav kemikaal;

J.

arvestades, et tulenevalt asjaolust, et 2,4-diklorofenool on hästi lahustuv rasvades ja õlides, koguneb see sojaubade töötlemisel eeldatavasti sojaõlisse; arvestades, et peamine inimeste kasutatav sojatoode on sojaõli, mida lisatakse paljude muude toodete kõrval ka imiku piimasegudesse (12);

K.

arvestades, et 2,4-diklorofenooli sisaldus tootes võib olla suurem kui 2,4-D jääkide hulk; arvestades, et 2,4-diklorofenooli jaoks puudub liidu jääkide piirnorm;

L.

arvestades, et hiljutisest ÜRO aruandest selgub, et pestitsiidide tõttu toimub hinnanguliselt 200 000 ägedast mürgistusest põhjustatud surmajuhtumit aastas, millest 99 % toimub arenguriikides; arvestades, et liit on seadnud endale kestliku arengu eesmärgid (SDG), mis sisaldavad kohustust vähendada 2030. aastaks oluliselt ohtlikest kemikaalidest ning õhu, vee ja pinnase reostamisest ja saastamisest tingitud surma- ja haigusjuhtumite arvu (SDG 3, eesmärk 3.9), mille üks näitajaid on tahtmatust mürgistusest tingitud suremus (13); arvestades, et on tõestatud, et geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsed põllukultuurid toovad kaasa suurema herbitsiidide kasutamise võrreldes tavapäraste kultuuridega (14);

M.

arvestades, et liit on pühendunud poliitikavaldkondade arengusidususele, mille eesmärk on vähendada vastuolusid ja suurendada sünergiat liidu eri poliitikavaldkondade vahel, muu hulgas sellistes valdkondades nagu kaubandus, keskkond ja põllumajandus (15), et toetada arenguriike ja suurendada arengukoostöö tulemuslikkust (16);

N.

arvestades, et luba importida liitu sojauba DAS-68416-4 toob kahtlemata kaasa selle suurema kasvatamise kolmandates riikides, sh arenguriikides, mis omakorda suurendab 2,4-D ja glüfosinaatherbitsiidide kasutamist;

O.

arvestades, et mitme selektiivse herbitsiidi suhtes tolerantsete geneetiliselt muundatud põllukultuuride arendamine tuleneb peamiselt umbrohu glüfosaadiresistentsuse kiirest arengust riikides, kus geneetiliselt muundatud põllukultuuridel on olnud tähtis roll;

P.

arvestades, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 12. juunil 2017 toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud; arvestades, et 15 liikmesriiki hääletasid vastu, samal ajal kui poolt hääletas ainult 11 liikmesriiki (kes esindavad liidu elanikkonnast vaid 36,57 %) ning kaks liikmesriiki jäid erapooletuks;

Q.

arvestades, et komisjon on korduvalt mõistnud hukka asjaolu, et alates määruse (EÜ) nr 1829/2003 jõustumisest on ta pidanud vastu võtma loa andmise otsuseid ilma alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee toetuseta, ning et toimiku tagasisaatmine komisjonile lõpliku otsuse tegemiseks, mis on menetluse puhul üldiselt väga erandlik, on geneetiliselt muundatud toidu ja söödaga seotud otsuste puhul muutunud tavapäraseks; arvestades, et sellise praktika on hukka mõistnud ka president Juncker, pidades seda ebademokraatlikuks (17);

R.

arvestades, et 28. oktoobril 2015 lükkas Euroopa Parlament esimesel lugemisel tagasi 22. aprilli 2015. aasta seadusandliku ettepaneku (18), millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003, ja palus komisjonil see tagasi võtta ja esitada uus ettepanek;

S.

arvestades, et määruse (EL) nr 182/2011 põhjenduse 14 kohaselt peaks komisjon vältima oma tegevuses nii palju kui võimalik vastuollu minemist apellatsioonikomitees valdavaks kujuneda võiva seisukohaga, mille kohaselt rakendusakt ei ole asjakohane, ning seda eelkõige tundlike valdkondade puhul, nagu tarbijate tervis, toiduohutus ja keskkond;

1.

2.

3.

4.

5.

6.