AUDITIARUANNE

Euroopa Kontrollikoja

juhtkonnale

Meie arvamus

Oleme seisukohal, et lisatud finantsaruanded annavad õige ja õiglase ülevaate Euroopa Kontrollikoja (edaspidi „majandusüksus“) finantsolukorrast 31. detsembri 2017. aasta seisuga ning lõppenud eelarveaasta finantstulemustest ja rahavoogudest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 1605/2002, (1) ning selle hilisematele muudatustele (edaspidi „finantsmäärus“), ning komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 1268/2012, (2) mis käsitleb finantsmääruse kohaldamise eeskirju, ning selle hilisematele muudatustele.

Mida me auditeerisime

Majandusüksuse finantsaruanded koosnevad järgmistest dokumentidest:

—	bilanss seisuga 31. detsember 2017;

—	lõppenud eelarveaasta tulemiaruanne;

—	lõppenud eelarveaasta rahavoogude aruanne;

—	lõppenud eelarveaasta netovara muutuste aruanne ning

—	finantsaruannete lisad, mis sisaldavad oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.

Alus arvamuse esitamiseks

Viisime auditi läbi kooskõlas 23. juulil 2016 vastu võetud audiitortegevuse seadusega (edaspidi „23. juuli 2016. aasta seadus“) ning Commission de surveillance du secteur financier’ (CSSF) poolt Luksemburgi jaoks vastu võetud rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA). Meie vastutust vastavalt nimetatud seadusele ja standarditele kirjeldatakse meie aruande osas „Audiitori (reviseur d’entreprises agréé) vastutus finantsaruannete auditeerimisel“.

Oleme seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane arvamuse avaldamiseks.

Kooskõlas rahvusvahelise arvestusekspertide eetikakoodeksite nõukogu (IESBA) eetikakoodeksi ja finantsaruannete auditeerimiseks seisukohast asjakohaste eetikanõuetega (nagu CSSF need Luksemburgi jaoks vastu on võtnud) oleme me majandusüksusest sõltumatud. Me oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nimetatud eetikanõuetele.

Muu teave

Muu teabe eest vastutab juhtkond. Muu teave hõlmab leheküljel 18 esitatud eelarveaasta 2017 eelarveteavet, kuid ei sisalda finantsaruandeid ja meie poolt nende kohta esitatud auditiaruannet.

Meie arvamus finantsaruannete kohta ei hõlma muud teavet ja me ei tee selle kohta mingit kindlustandvat järeldust.

Finantsaruannete auditi raames on meie ülesanne eespool loetletud muu teabega tutvuda ja otsustada, kas see erineb oluliselt finantsaruannetes esitatud või meie auditi käigus hangitud teabest, või tundub muul viisil oluliselt väärkajastatud. Kui me otsustame tehtud töö põhjal, et muu teave on oluliselt väärkajastatud, meil sellest asjaolust aru anda. Meil ei ole sellel teemal tähelepanekuid.

Juhtkonna ja finantsaruannete valitsemise eest vastutavate isikute kohustused

Juhtkond vastutab finantsaruannete koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (3) (edaspidi „finantsmäärus“), ning selle hilisemate muudatustega, ning komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1268/2012, (4) mis käsitleb finantsmääruse kohaldamise eeskirju, ning selle hilisemate muudatustega; lisaks vastutab juhtkond sellise sisekontrollisüsteemi loomise eest, mis on vajalik pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi mittesisaldavate finantsaruannete koostamiseks.

Finantsaruannete koostamisel on juhtkonna ülesanne hinnata majandusüksuse vastavust tegevuse jätkuvuse põhimõttele, avaldades tegevuse jätkuvusega seotud küsimused, kui see on asjakohane, ja lähtudes raamatupidamises tegevuse jätkuvuse põhimõttest, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb majandusüksuse likvideerida või tegevuse lõpetada, või kui tal puuduvad muud realistlikud alternatiivid.

Isikud, kelle ülesandeks on majandusüksuse valitsemine, vastutavad selle finantsaruandluse üle järelevalve tegemise eest.

Audiitori (reviseur d’entreprises agréé) vastutus finantsaruannete auditeerimisel

Meie auditi eesmärk on saada piisav kindlus selle kohta, et finantsaruanded tervikuna ei sisalda kas pettusest või veast tingitud olulist väärkajastamist, ning esitada arvamust sisaldav auditiaruanne. Piisav kindlus on väga suurt tõenäosust tähistav kindlus, kuid see ei taga, vastavalt 23. juuli 2016. aasta seadusele ja CSSFi poolt Luksemburgi jaoks vastu võetud rahvusvahelistele auditeerimisstandarditele tehtud auditi käigus võimalik oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või vigadest ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majandusotsuseid, mida kasutajad finantsaruannete alusel teevad.

Vastavalt 23. juuli 2016. aasta seadusele ja CSSFi poolt Luksemburgi jaoks vastu võetud rahvusvahelistele auditeerimisstandarditele tugineme me kogu auditi vältel oma professionaalsusele ja kutsealasele skeptitsismile. Lisaks on meie ülesanne

—

kindlaks teha ja hinnata finantsaruannetes pettusest või vigadest põhjustatud olulise väärkajastamise riski, töötada välja ja rakendada auditimenetlusi nende riskide käsitlemiseks ning saada auditi tõendusmaterjali, mis annaks meie arvamusele piisava ja nõuetekohase aluse. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise avastamata jätmise risk on suurem kui vigade puhul, sest pettus võib hõlmata keelatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, andmete moonutamist või sisekontrolli eiramist;

—	asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks (kuid mitte majandusüksuse sisekontrollisüsteemi mõjususe kohta arvamuse esitamiseks) teha endale selgeks auditi seisukohast oluline sisekontrollisüsteem;

—	hinnata kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna koostatud arvestushinnangute ja nendega seotud avalduste põhjendatust;

—

teha järeldus selle kohta, kas juhtkond lähtub raamatupidamises tegevuse jätkuvuse põhimõttest, ning hinnata saadud auditi tõendusmaterjali põhjal, kas on olulist ohtu sündmusteks või tingimusteks, mis võivad majandusüksuse tegevuse jätkuvuse tõsise kahtluse alla seada. Kui oluline ebakindlus meie hinnangul eksisteerib, siis peame oma auditiaruandes tähelepanu juhtima finantsaruannete esitatud asjaomastele andmetele, või kui need on puudulikud, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad enne auditiaruande valmimise kuupäeva saadud auditi tõendusmaterjalil. Edaspidised sündmused või tingimused võivad aga põhjustada olukorra, kus majandusüksusel ei ole võimalik oma tegevust jätkata;

—	hinnata finantsaruannete ja nendega seotud avalduste üldist esitusviisi, ülesehitust ja sisu, ning seda, kas finantsaruanded kajastavad nende aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi õiglaselt.

Me vahetame majandusüksuse valitsemise eest vastutavate isikutega teavet muu hulgas auditi kavandatud ulatuse ja ajakava ning meie auditi käigus tehtud oluliste leidude (sh sisekontrolli oluliste puuduste) kohta.

---

(1)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(2)  ELT L 362, 31.12.2012, lk 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 362, 31.12.2012, lk 1.

FINANTSARUANDED JA SELGITAVAD LISAD (1)

Bilanss

(eurodes)
	Lisa	31. detsember 2017	31. detsember 2016
Põhivara
Immateriaalne vara	3.1.	1 977 442	3 530 432
Materiaalne põhivara	3.2.	74 664 292	78 146 338
Nõuded		—	—
		76 641 734	81 676 770
Käibevara
Nõuded	3.3.	655 198	691 455
Raha ja raha ekvivalendid	3.4.	7 110 125	8 356 341
		7 765 323	9 047 796
Varad kokku		84 407 057	90 724 566
Lühiajalised kohustused
Eraldised		—	—
Võlad	3.5.	6 042 069	5 354 888
		6 042 069	5 354 888
Kohustused kokku		6 042 069	5 354 888
Netovarad		78 364 988	85 369 678
Akumuleeritud tulem / (negatiivne tulem)		85 369 678	88 953 458
Eelarveaasta majandustulem		(7 004 690 )	(3 583 780 )
Netovarad		78 364 988	85 369 678

Tulemiaruanne

(eurodes)
	Lisa	2017	2016
Komisjoni poolt teistele institutsioonidele tehtud siirded	4.1.	115 900 000	116 700 000
Tulu haldustegevusest	4.2.	20 918 724	20 234 812
Muud tegevustulud	4.3.	10 460	49 328
Tegevustulud kokku	4.4.	136 829 184	136 984 140
Personalikulud	4.5.	(115 939 175 )	(112 410 058 )
Varadega seotud kulud	4.6.	(7 512 025 )	(7 764 105 )
Muud halduskulud	4.7.	(20 366 931 )	(20 351 775 )
Tegevuskulud	4.8.	(7 168 )	(25 270 )
Tegevuskulud kokku		(143 825 299 )	(140 551 208 )
Tegevustulem / (negatiivne tulem)		(6 996 115 )	(3 567 068 )
Finantskulud	4.9.	(8 575 )	(16 712 )
Põhitegevuse väline tulem/ (negatiivne tulem)		(8 575 )	(16 712 )
Eelarveaasta majandustulem		(7 004 690 )	(3 583 780 )

Rahavoogude aruanne

(eurodes)
	2017	2016
Eelarveaasta majandustulem	(7 004 690 )	(3 583 780 )
Rahavood põhitegevusest – korrigeerimised
Amortisatsioon (immateriaalne vara)	1 566 045	1 600 449
Kulum (materiaalne põhivara)	5 927 200	6 146 461
Eraldiste muutus	—	(50 000 )
Saadaolevate summade muutus	36 257	(87 142 )
Võlakohustuste muutus	687 182	(1 627 120 )
Netorahavood põhitegevusest	1 211 994	2 398 868
Rahavood investeerimistegevusest
Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamine (-)	(2 476 990 )	(1 274 770 )
Materiaalsest ja immateriaalsest põhivarast laekunud tulu (+)	18 780	17 195
Netorahavood investeerimistegevusest	(2 458 210 )	(1 257 575 )
Töötajate hüvitiste muutus	—	—
Raha ja raha ekvivalentide netomuutus	(1 246 216 )	1 141 293
Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta alguse seisuga	8 356 341	7 215 048
Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta lõpus	7 110 125	8 356 341

Netovara muutuste aruanne

(eurodes)
Netovara	Akumuleeritud tulem / (negatiivne tulem)	Eelarveaasta majandustulem	Kokku
Saldo seisuga 31.12.2016	88 953 458	(3 583 780 )	85 369 678
Eelmise eelarveaasta majandustulem	(3 583 780 )	3 583 780	—
Eelarveaasta majandustulem	—	(7 004 690 )	(7 004 690 )
Saldo seisuga 31.12.2017	85 369 678	(7 004 690 )	78 364 988

Arvestuspõhimõtted ja finantsaruannete lisad

1.    Üldine teave

Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) asutati 22. juuli 1975. aasta Brüsseli lepinguga ja alustas tööd 1977. aasta oktoobris asukohaga Luxembourgis.

Euroopa Kontrollikoja missioon Euroopa Kontrollikoja missioon on kaasa aidata ELi finantsjuhtimise parandamisele, edendada aruandekohustuse täitmist ja läbipaistvust ning tegutseda liidu kodanike finantshuvide sõltumatu kaitsjana. Kontrollikoja kui ELi sõltumatu välisaudiitori roll on kontrollida, kas ELi rahalised vahendid on õigesti arvutatud, kogutud ja kasutatud vastavalt asjakohastele õigusnormidele, ning kas nendega saavutati kuludele vastav tulu. Kontrollikoda kontrollib, kas Euroopa Liidu eelarvet on korrektselt täidetud ning ELi vahendeid kogutud ja kasutatud seaduslikult ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega. Kontrollikoda on ELi rahalisi vahendeid auditeeriv ELi institutsioon ning on võtnud endale kohustuseks olla tõhus organisatsioon, kes on avaliku sektori auditi ja halduse arendamisel esirinnas.

Kontrollikoja eelarveaasta kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini.

2.    Õiguslik alus ja raamatupidamiseeskirjad

2.1.   Koostamise alused

Kontrollikoja finantsaruanded koostatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (1) (edaspidi „finantsmäärus“), ning komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1268/2012, (2) milles sätestatakse üksikasjalikud finantsmääruse kohaldamise eeskirjad, ning nende hilisemate muudatustega.

2.2.   Raamatupidamispõhimõtted

Finantsaruanded koostatakse tekkepõhise raamatupidamisarvestuse eeskirjade alusel, mis põhinevad rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS). ELi raamatupidamiseeskirjad võtab vastu komisjoni peaarvepidaja pärast konsulteerimist teiste institutsioonidega.

Finantsaruannete koostamisel järgitavad arvestuspõhimõtted on sätestatud ELi raamatupidamiseeskirjas nr 1 „Finantsaruanded“ ja kattuvad rahvusvahelises avaliku sektori raamatupidamisstandardis nr 1 kirjeldatud põhimõtetega: õiglane esitusviis, tekkepõhisus, tegevuse jätkuvus, esitusviisi järjepidevus, andmete summeerimine, saldeerimine ja võrreldav teave. Finantsaruannete kvalitatiivsed omadused on finantsmääruse artikli 144 kohaselt asjakohasus, usaldusväärsus, arusaadavus ja võrreldavus.

IPSASe ja üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete kohaselt peavad finantsaruannetes esitatud summad põhinema kõige usaldusväärsemal kättesaadaval teabel tuginevatel juhtkonna prognoosidel ja hinnangutel.

2.3.   Valuuta ja ümberarvestamise alused

Finantsaruanded on esitatud eurodes, sest euro on ELi arvestus- ja aruandlusvaluuta.

Välisvääringutes tehtud tehingud arvestatakse eurodesse ümber tehingupäeval kehtinud vahetuskursi alusel.

Kasum või kahjum vahetuskursi muutustest, mis tuleneb muudes vääringutes arveldatud tehingutest ning muudes vääringutes fikseeritud rahaliste varade ja kohustuste vahetuskursside ümberarvestamisest eelarveaasta lõpus, kajastatakse tulemiaruandes.

Välisvaluutas fikseeritud rahaliste varade ja kohustuste eelarveaasta lõppsaldod arvestatakse eurodesse ümber 31. detsembril kehtinud vahetuskursside alusel.

2.4.   Immateriaalne põhivara

Omandatud tarkvaralitsentsid on kajastatud soetusmaksumuses, millest on lahutatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langus. Varad amortiseeritakse lineaarselt nelja aasta jooksul. Asutusesiseselt väljatöötatud immateriaalne põhivara kapitaliseeritakse, kui täidetud on asjaomased ELi raamatupidamiseeskirjades ettenähtud kriteeriumid. Kapitaliseerida võib kõiki varaga seotud otseseid kulusid, mis on tehtud vara loomiseks, tootmiseks ja kontrollikoja juhtkonna poolt ette nähtud töökorda viimiseks. Teadusuuringute kulud, kapitaliseerimata arenduskulud ja hoolduskulud kajastatakse kuludena.

2.5.   Materiaalne põhivara

Materiaalne põhivara on kajastatud soetusmaksumuses, millest on lahutatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langus. Soetusmaksumus sisaldab vara soetamiseks või ehitamiseks tehtud otseseid kulusid.

Hilisemad kulud võetakse arvesse vara bilansilises väärtuses või kajastatakse eraldi varana vaid juhul, kui on tõenäoline, et varaga seotud tulevane majanduslik kasu või teenusepotentsiaal läheb kontrollikojale ja selle kulusid saab usaldusväärselt mõõta. Parandus- ja hooldustööde kulud kajastatakse kuluna tulemiaruandes selle arvestusperioodi all, mille vältel vastavad kulud kanti. Kuna kontrollikoda ei võta laene materiaalse põhivara soetamiseks, siis laenukulusid soetamisega ei kaasne.

Amortiseeritavate varade puhul kontrollitakse alati, kas nende väärtus ei ole langenud, kui sündmused või asjaolude muutumine viitavad sellele, et bilansiline väärtus võib olla turuhinnast väiksem. Väärtuse vähenemine kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline väärtus ületab selle võimalikust müügist saadava tulu.

Maad ja kunstiteoseid ei amortiseerita, kuna nende kasutusiga loetakse igaveseks. Pooleliolevaid ehitisi ei amortiseerita, kuna need varad ei ole veel kasutatavad. Muude varade kulum arvutatakse lineaarsel meetodil, mille kohaselt jaotatakse nende kulud jääkmaksumusele nende eeldatava kasuliku kasutusea peale järgmiselt:

Hooned	4 %
Seadmed, masinad ja tööriistad	12,5 –25 %
Sisustus ja sõidukid	10–25 %
Arvutiriistvara	25 %
Muud seadmed ja sisustus	12,5 –25 %

2.6.   Eraldised

Eraldised kajastatakse, kui kontrollikojal on kolmandate isikute ees minevikus toimunud sündmustest tulenev juriidiline või faktiline kohustus, ressursside vähenemine kohustuse tasumisel on tõenäolisem kui nende mittevähenemine ja vähenemise summat on võimalik usaldusväärselt hinnata. Eraldisi ei kajastata tulevase tegevuskahjumi katmiseks. Eraldisena kajastatud summa on kõige tõenäolisemaks peetav hinnang selle kohta, kui suured kulud on eeldatavasti vajalikud olemasoleva kohustuse täitmiseks aruandluskuupäeval.

2.7.   Kulude kajastamine

ELi raamatupidamiseeskirjade kohaselt kajastatakse tehinguid ja sündmusi raamatupidamise aastaaruandes sellel perioodil, millega need seonduvad. Arvestusperioodi lõpus kajastatakse viitkulud aruandeperioodi eest ülekandmisele kuuluva prognoositud summa alusel. Viitkulud arvutatakse peaarvepidaja koostatud üksikasjalike praktiliste tegevusjuhiste kohaselt, mille eesmärk on tagada, et finantsaruanded annaksid õige ja õiglase ülevaate.

2.8.   Tingimuslikud kohustused

Tingimuslik kohustus on võimalik kohustus, mis tuleneb minevikus toimunud sündmustest ja mille realiseerumine sõltub ühest või mitmest tulevikus toimuda võivast sündmusest, mis ei allu täielikult ELi kontrollile, või olemasolev kohustus, mis tuleneb minevikus toimunud sündmustest, kuid mida ei kajastata kas seetõttu, et ei ole tõenäoline, et kohustuse täitmiseks on vajalik vähendada vahendeid majandusliku kasu või teenusepotentsiaali näol, või on tegu harvaesineva juhuga, mil kohustuse summat ei saa piisava usaldusväärsusega mõõta.

3.    Bilansi lisad

PÕHIVARA

3.1.   Immateriaalne põhivara

Immateriaalse põhivara muutused 2017. aastal:

(eurodes)
Bilansiline brutomaksumus seisuga 31.12.2016	7 777 459
Soetused	13 055
Võõrandamised	—
Vara liikide vahelised ümberpaigutused	—
Muud muutused	—
Bilansiline brutomaksumus seisuga 31.12.2017	7 790 514
Akumuleeritud kulum seisuga 31.12.2016	(4 247 027 )
Aasta amortisatsioonikulud	(1 566 045 )
Tühistatud amortisatsioonikulud	—
Võõrandamised	—
Vara liikide vahelised ümberpaigutused	—
Akumuleeritud kulum seisuga 31.12.2017	(5 813 072 )
Bilansiline netomaksumus seisuga 31.12.2017	1 977 442
Bilansiline netomaksumus seisuga 31.12.2016	3 530 432

2017. aastal ei kajastatud teadusuuringute kulusid.

3.2.   Materiaalne põhivara

Materiaalse põhivara muutused 2017. aastal:

(eurodes)
	Maa ja hooned	Masinad ja seadmed	Sisustus ja sõidukid	Arvutiriistvara	Muud seadmed ja sisustus	Maa ja ehitusjärgus olevad hooned	Pooleliolev põhivara	Kokku
Bilansiline brutomaksumus seisuga 31.12.2016	125 179 306	939 260	5 222 855	4 421 414	2 262 957	—	9 000	138 034 792
Soetused	4 392	154 788	168 683	619 164	30 729	1 480 179	6 000	2 463 935
Võõrandamised	—	(12 972 )	(92 257 )	(674 347 )	(33 397 )	—	—	(812 973 )
Vara liikide vahelised ümberpaigutused	—	—	—	—	—	—	—	—
Muud muutused	—	—	—	—	—	—	—	—
Bilansiline brutomaksumus seisuga 31.12.2017	125 183 698	1 081 076	5 299 281	4 366 231	2 260 289	1 480 179	15 000	139 685 754
Akumuleeritud kulum seisuga 31.12.2016	(51 061 631 )	(754 282 )	(2 904 255 )	(3 402 841 )	(1 765 444 )	—	—	(59 888 453 )
Aasta amortisatsioonikulud	(4 609 285 )	(80 599 )	(474 560 )	(546 806 )	(215 950 )	—	—	(5 927 200 )
Tühistatud amortisatsioonikulud	—	12 971	84 959	664 725	31 536	—	—	794 191
Võõrandamised	—	—	—	—	—	—	—	—
Vara liikide vahelised ümberpaigutused	—	—	—	—	—	—	—	—
Akumuleeritud kulum seisuga 31.12.2017	(55 670 916 )	(821 910 )	(3 293 856 )	(3 284 922 )	(1 949 858 )	—	—	(65 021 462 )
Bilansiline netomaksumus seisuga 31.12.2017	69 512 782	259 166	2 005 425	1 081 309	310 431	1 480 179	15 000	74 664 292
Bilansiline netomaksumus seisuga 31.12.2016	74 117 675	184 978	2 318 600	1 018 573	497 513	—	9 000	78 146 339

KÄIBEVARA

3.3.   Nõuded

(eurodes)
	31. detsember 2017	31. detsember 2016
Lühiajalised nõuded	(5 770 )	(4 123 )
Muud nõuded, peamiselt seoses palkade ja lähetuskulude ettemaksetega	82 724	134 738
Ettemakstud tasud hoonete üüri- ja IT-lepingute eest	578 244	551 166
ELi üksustelt saadaolevad summad	—	9 674
Kokku	655 198	691 455

3.4.   Raha ja raha ekvivalendid

(eurodes)
	31. detsember 2017	31. detsember 2016
Sularaha	1 122	1 000
Arvelduskonto	206 765	1 447 332
Usalduskonto	6 902 238	6 908 009
Kokku	7 110 125	8 356 341

27. jaanuaril 2010 sõlmisid Euroopa Kontrollikoda ja Banque et Caisse d’Épargne de l’État (Luxembourg) usaldusarve lepingu. Usaldusarve võimaldas Euroopa Kontrollikojal hallata eelarvepädevate institutsioonide poolt hoone K3 ehituseks eraldatud vahendeid (vt lisa 5.3). 14. märtsil 2014 esitas kontrollikoda Euroopa Parlamendile ja nõukogule taotluse, et saada luba projekti K3 hinnangulise järelejäänud eelarve (7 miljonit eurot) kasutamiseks kontrollikoja hoone K2 vajalikuks ja kohustuslikuks tehniliseks ajakohastamiseks. Euroopa Parlament ja nõukogu rahuldasid taotluse 1. aprillil 2014. 23. märtsil 2015 teatas kontrollikoda Euroopa Parlamendile ja nõukogule, et projekti K3 lõplik eelarve ülejääk on 9,4 miljonit eurot, ja kuna hoone K2 ajakohastamise hinnanguline maksumus oli 7 miljonit eurot, tagastati 12. mail 2015 ELi eelarvesse 2,4 miljonit eurot. 2017. aasta maksed kokku olid 5 756,78 eurot. Kontrollikoja kavade kohaselt teostatakse tööd aastatel 2019–2020.

LÜHIAJALISED KOHUSTUSED

3.5.   Võlad

(eurodes)
	31. detsember 2017	31. detsember 2016
Lühiajalised võlakohustused	65 297	88 815
Mitmesugused kohustused seoses palkade ja töötajatega	(18 589 )	(14 199 )
Viitvõlad	5 866 734	5 148 263
Võlad konsolideeritud ELi üksustele	128 627	132 009
Kokku	6 042 069	5 354 888

4.    Tulemiaruande lisad

4.1.

„Komisjoni poolt teistele ELi institutsioonidele tehtud siirded“: summa vastab kontrollikoja igakuistele komisjonile esitatud rahastamistaotlustele kontrollikoja pangakonto täiendamiseks.

4.2.

„Muu haldustegevusest laekuv tulu“: summa koosneb peamiselt liikmete ja personali palgast maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete jaoks tehtud mahaarvamistest.

4.3.

„Muud tegevustulud“: muu hulgas valuutakursside muutustest tulenev tulu.

4.4.

Tulu valuutatehingutest ja mittevaluutatehingutest tekkis järgnevalt: (eurodes)   2017 2016 Tulu valuutatehingutest 27 791 59 002 Tulu mittevaluutatehingutest 136 801 393 136 925 138 Tulud kokku 136 829 184 136 984 140

4.5.

„Personalikulud“ sisaldavad liikmete, koosseisuliste töötajate, lepinguliste töötajate ja ajutiste teenistujate palkasid.

4.6.

„Varadega seotud kulud“ hõlmavad materiaalse ja immateriaalse põhivara amortisatsiooni.

4.7.

„Muude halduskulude“ olulisimad kirjed olid

—	IT ja telekommunikatsioon;

—	lähetuskulud;

—	puhastus- ja turvateenused.

4.8.

„Tegevuskulud“ sisaldavad muu hulgas valuutakursside muutustest tulenevat kahjumit.

4.9.

„Finantskulud“ on kontrollikoja arveldus- ja usalduskontodelt võetud pangatasud.

5.    Muu avalikustatav teave

5.1.   Tingimuslikud varad

Tarnijad on andnud järgmised pangagarantiid lepinguliste kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks:

(eurodes)
	31. detsember 2017	31. detsember 2016
Hoone renoveerimine	230 264	251 139
Hoone K3 projekti juhtimine	10 339	10 339
Kindlustusselts	1 361	1 361
Telekommunikatsioon	20 000	20 000
EMASi (*1) metoodika alane tugi	—	4 680
Kokku	261 964	287 519

5.2.   Tulevase rahastamise kulukohustused

(eurodes)
	31. detsember 2017	31. detsember 2016
Hoonete kasutusrent	475 000	875 000
IT-seadmete, autode ja muude seadmete kasutusrent	1 760 453	2 156 313
Vahesumma	2 235 453	3 031 313
Kulukohustuste ja nende täitmiseks tehtud maksete vahe – täitmata kulukohustused (RAL e restant à liquider) pärast 2017. aasta viitvõlgade mahaarvamist	5 959 568	8 166 271
Kokku	8 195 021	11 197 584

Täitmata kulukohustused on eelarvelise raamatupidamisarvestuse element, mis kajastab täitmata kulukohustuste summat. Tegemist on võetud kulukohustuste ja tehtud maksete vahelise erinevusega, mis tekib kulukohustuste võtmise ja vastava makse tegemise vahele jääva ajavahemiku tõttu.

5.3.   Kontrollikoja ehitusprojektid

1988. aastal kolis kontrollikoda oma peahoonesse (hoone K1) ning ostis hoone koos sellealuse maaga 1990. aastal välja. 1999. aastal sõlmis kontrollikoda Luksemburgi riigiga raamlepingu, millega anti kontrollikojale ühe euro eest teise maatüki kasutamise õigus 49 aastaks (ühekordse uuendamise võimalusega) juurdeehituse (hoone K2) ehitamiseks. Teise juurdeehituse (K3) puhul pidid Luksemburgi riik ja kontrollikoda siiski projekti elluviimise erinevast korraldusest tulenevalt sõlmima 22. veebruaril 2008 uue raamlepingu.

Luksemburgi riik müüs kahe juurdeehitusega (K2 ja K3) seotud kaks maatükki kontrollikojale sümboolse ühe euro suuruse hinnaga.

Kui kontrollikoda peaks tulevikus kaaluma mõne oma hoone loovutamist kolmandale poolele, kes ei ole liidu asutus ega institutsioon, tagastab kontrollikoda maatüki riigi omandisse sümboolse ühe euro suuruse hinna eest; samuti on riigil võimalik osta kõnealune hoone sõltumatu eksperdi määratud hinnaga. Kui Luksemburgi riik seda õigust kasutada ei soovi, läheb maatüki kasutusõigus hoone ostjale.

5.4.   Tingimuslikud kohustused

Tingimuslikud kohustused puuduvad.

---

(1)  Lisad on käesolevate finantsaruannete lahutamatu osa.

(1)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(2)  ELT L 362, 31.12.2012, lk 1.

(*1)  EMAS – keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteem

TEAVE EELARVEAASTA 2017 EELARVE KOHTA

A.   Eelarvetulemi arvutamine

Aasta eelarvetulem arvutatakse eelarve täitmise arvnäitajate alusel.

(eurodes)
2017. aasta assigneeringutest tehtud maksed	(130 130 938 )
Eelmisest aastast üle kantud maksete assigneeringutest tehtud maksed	(8 010 322 )
Sihtotstarbeliste tulude assigneeringutest tehtud maksed	(84 539 )
2017. aastal laekunud sama aasta tagasinõudekorraldused	20 937 154
2017. aastal laekunud enne 2016. aastat väljastatud eelarvelised tagasinõudekorraldused	11 581
Varasemate aastate tagasinõudekorralduste korrigeerimine	—
2018. aastasse üle kantud maksete assigneeringud	(8 071 426 )
Varasematest aastatest üle kantud assigneeringud	9 134 560
Eelmisest aastast üle kantud sihtotstarbeliste tulude assigneeringute saldo (seisuga 31.12) korrigeerimine	129 040
Eelarvetulem	(116 084 890 )

B.   Eelarvetulemi ja majandustulemi selgitav võrdlus

(eurodes)
Eelarveaasta majandustulem		(7 004 690 )
Korrigeerimine – artiklid, mis sisalduvad majandustulemis, kuid mitte eelarvetulemis		(99 619 839 )
	Viitvõlgade muutus seisuga eelmise aasta lõpp ja käesoleva aasta lõpp	(213 369 )
	Komisjoni tasaarvelduskontolt saadud ja tulemiaruandes kajastatud summa	(115 900 000 )
	Aasta lõpu seisuga tasumata, kuid kuludesse kirjendatud arved (klass 6)	819 508
	Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum	7 694 587
	Eraldised	—
	Väärtuse langus	(352)
	2017. aastal klassis 7 esitatud, kuid veel laekumata tagasinõudekorraldused	(629)
	Eelmisest aastast üle kantud maksete assigneeringutest tehtud maksed	8 010 322
	Muu	(25 220 )
	Vahetuskursimuutused	(4 686 )
Korrigeerimine – artiklid, mis sisalduvad eelarvetulemis, kuid mitte majandustulemis		(9 460 361 )
	Soetatud vara (aasta jooksul makstud)	(2 653 795 )
	2017. aastal laekunud varasemate aastate eelarvelised tagasinõudekorraldused	11 581
	2018. aastasse üle kantud maksete assigneeringud	(8 071 426 )
	Eelmisest aastast üle kantud, kuid kasutamata maksete assigneeringute tühistamine	1 124 238
	Eelmisest aastast üle kantud sihtotstarbeliste tulude assigneeringute saldo (seisuga 31.12) korrigeerimine	129 041
	Pensionimaksed (need on eelarvelised maksed, kuid debiteeritakse eraldistest)	—
	Muu	—
Eelarvetulem		(116 084 890 )

VÄLISAUDIITORI KINNITAV ARUANNE

Euroopa Kontrollikoja

juhtkonnale

Kontrollisime, kas Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Kontrollikojale (edaspidi „kontrollikoda“) eraldatud rahalisi vahendeid kasutati ettenähtud eesmärgil ning kas eelarvevahendite käsutajate paika pandud kontrollimenetlused annavad vajaliku garantii, et perioodil 1. jaanuar kuni 31. detsember 2017 eraldatud ja kasutatud finantsressurssidega tehtud finantstehingud vastavad kohaldatavatele eeskirjadele ja määrustele.

Raamatupidamisarvestus ning asjakohaste kontrollimehhanismide kehtestamine ja rakendamine on kontrollikoja juhtkonna ülesanne. Meie ülesanne on esitada läbiviidud kontrolli põhjal audiitori arvamus.

Viisime kontrolli läbi kooskõlas Commission de surveillance du secteur financier’ poolt heakskiidetud rahvusvahelise standardiga kindluse andmise kohta – „Kindlustandvad tööd, mis ei ole ajalooliste perioodide finantsteabe auditid või ülevaated“ (ISAE 3000). Standardi kohaselt tuleb meil kontroll kavandada ja läbi viia nii, et kontrollikoja raamatupidamist olulisel määral mõjutav ressursside väärkasutus avastatakse piisava kindlusega. Peamiselt oli meie ülesandeks uurida valimipõhise kontrollimise abil tõendusmaterjali, mis toetas järgnevaid väiteid:

—	kontrollikojale eraldatud vahendeid kasutati ettenähtud eesmärgil;

—	kehtestatud kontrolliprotseduurid annavad vajaliku garantii finantstehingute vastavuse kohta kohaldatavatele eeskirjadele ja õigusaktidele.

Kontrollikriteeriumidena kasutati järgmisi eeskirju ja õigusakte:

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve (edaspidi „eelarve“) suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (edaspidi „finantsmäärus“);

—	komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavad finantseeskirjad) kohaldamise eeskirju (edaspidi „rakenduseeskirjad“);

—	Euroopa Kontrollikoja 2. juuni 2016. aasta otsus nr 38-2016, millega sätestatakse Euroopa Kontrollikoja kodukorra rakenduseeskirjad, eriti selle artiklid 16 ja 42, mida kontrollikoda muutis viimati oma 14. septembri 2017. aasta koosolekul.

Euroopa Kontrollikoja 12. septembri 2016. aasta otsus nr 54-2016, mis puudutab kontrollikoja eelarve täitmise sise-eeskirju, mida muudeti 14. detsembri 2017. aasta koosolekul vastu võetud otsusega nr 58-2017. Need sätted on osa aluslepingutes sätestatud menetlustest või nendest tulenevatest lepingutest, mis puudutavad eelarve täitmisega seotud tegevust.

Täpsemalt on kriteeriumidena kasutatud järgmisi sise-eeskirju:

—	artikkel 7.1. Allkirjad: „kõik pooled, kes osalevad nende tehingute ettevalmistamisel, järelevalves ja registreerimisel, mille abil määratakse kindlaks ja nõutakse sisse tulusid või võetakse kulukohustusi ja tehakse makseid, peavad tehtud töö allkirjastama ja dateerima“;

—

artikkel 8. Ehitusprojektid: „President esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga ehitusprojekti, millel on tõenäoliselt oluline rahaline mõju kontrollikoja eelarvele. Enne, kui kontrollikoda kiidab heaks sellist projekti puudutava lepingulise kohustuse, peab vastutav üksus esitama selgitava dokumendi, milles näidatakse, et projekt on kooskõlas finantsraamistikuga“;

—	artikkel 11.2: „Enne pangakrediidi ülekandekorralduse allkirjastamist peavad alla kirjutama volitatud isikud veenduma, et pangakrediidi ülekandekorraldused vastavad maksekorraldustele“;

—	artikkel 16.2: „Eelarves tehtava ümberpaigutuse taotlusele tuleb lisada artiklis 16.2 loetletud teave“;

—	artikkel 17.4: „Eelarvevahendite käsutajad peavad tagama, et aasta lõpu seisuga on üle kantud vaid need summad, mille suhtes kehtib seadusest tulenev ülekandmise kohustus“;

—	artikkel 19.1. Vara inventarinimestikud: „Materiaalse põhivara inventarinimestikke peetakse volitatud eelarvevahendite käsutajate ühises andmebaasis vastavalt peasekretäri poolt pärast peaarvepidajaga konsulteerimist kinnitatud menetlustele“;

—	artikkel 21.1. Minimaalsed juhtimis- ja sisekontrolliprotseduurid: „Juhtimis- ja sisekontrolliprotseduurid koostatakse eelarvevahendite käsutajate poolt kooskõlas kontrollikoja vastu võetud minimaalsete sisekontrollistandarditega“.

Oleme seisukohal, et läbiviidud kontroll annab meile piisava aluse arvamuse esitamiseks.

Käesolevas aruandes kirjeldatud audititööle tuginedes võime öelda, et kontrolli käigus ei ilmnenud midagi sellist, mis näitaks, et kõigis olulistes aspektides ja tuginedes eelkirjeldatud kriteeriumidele:

—	ei oleks kontrollikojale eraldatud vahendeid kasutatud ettenähtud eesmärgil;

—	ei annaks kehtestatud kontrolliprotseduurid vajalikku garantiid finantstehingute vastavuse kohta kohaldatavatele eeskirjadele ja määrustele.

Meie aruanne on koostatud ainult selle esimeses lõigus määratletud eesmärgil ning teie teavitamiseks ja seda ei tohi kasutada ühelgi teisel eesmärgil ega edastada muudele osapooltele, välja arvatud avaldamiseks Euroopa Liidu Teatajas.