Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas

(2018/C 319/01)

Viimane väljaanne

ELT C 311, 3.9.2018

Eelmised väljaanded

ELT C 301, 27.8.2018

ELT C 294, 20.8.2018

ELT C 285, 13.8.2018

ELT C 276, 6.8.2018

ELT C 268, 30.7.2018

ELT C 259, 23.7.2018

Käesolevad tekstid on kättesaadavad

EUR-Lex’is järgmisel aadressil: http://eur-lex.europa.eu

Euroopa Kohtu (viies koda) 11. juuli 2018. aasta otsus – Euroopa Komisjon versus Belgia Kuningriik

(Kohtuasi C-356/15) (1)

((Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Sotsiaalkindlustus - Määrus (EÜ) nr 883/2004 - Artikkel 11, artikkel 12 ja artikli 76 lõige 6 - Määrus (EÜ) nr 987/2009 - Artikkel 5 - Töötaja lähetamine - Kindlustatus sotsiaalkindlustusskeemis - Pettuste vastane võitlus - Tõend A1 - Töökohaliikmesriigi poolt tunnustamisest keeldumine pettuse või õiguste kuritarvitamise korral))

(2018/C 319/02)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindaja: D. Martin)

Kostja: Belgia Kuningriik (esindajad: L. Van den Broeck ja M. Jacobs, keda abistas advokaat P. Paepe)

Hageja toetuseks menetlusse astuja: Iirimaa (esindajad: E. Creedon, M. Browne, G. Hodge ja A. Joyce, keda abistas BL C. Toland)

Resolutsioon

1.

Võttes vastu 27. detsembri 2012. aasta programmseaduse artiklid 23 ja 24, on Belgia Kuningriik rikkunud kohustusi, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrusega (EL) nr 465/2012) artikli 11 lõikest 1, artikli 12 lõikest 1 ja artikli 76 lõikest 6 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse nr 883/2004 rakendamise kord, artiklist 5.

2.	Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.	Mõista kohtukulud välja Belgia Kuningriigilt.

---

(1)  ELT C 302, 14.9.2015.

Euroopa Kohtu (viies koda) 12. juuli 2018. aasta otsus (Lietuvos vyriausiasis administracinis teismase eelotsusetaotlus – Leedu) – „Spika“ UAB, „Senoji Baltija“ AB, „Stekutis“ UAB, „Prekybos namai Aistra“ UAB versus Žuvininkystės tarnyba prie Lietuvos Respublikos žemės ūkio ministerijos

(Kohtuasi C-540/16) (1)

((Eelotsusetaotlus - Ühine kalanduspoliitika - Määrus (EL) nr 1380/2013 - Artikli 16 lõige 6 ja artikkel 17 - Kalapüügivõimaluste jaotamine - Riigisisesed õigusaktid, millega nähakse ette objektiivsetel ja läbipaistvatel kriteeriumidel põhinev meetod - Ettevõtjate ebavõrdsed konkurentsitingimused - Euroopa Liidu põhiõiguste harta - Artiklid 16 ja 20 - Ettevõtlusvabadus - Võrdne kohtlemine - Proportsionaalsus))

(2018/C 319/03)

Kohtumenetluse keel: leedu

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas

Põhikohtuasja pooled

Hagejad:„Spika“ UAB, „Senoji Baltija“ AB, „Stekutis“ UAB, „Prekybos namai Aistra“ UAB

Kostja: Žuvininkystės tarnyba prie Lietuvos Respublikos žemės ūkio ministerijos

Menetluses osalesid: Lietuvos Respublikos žemės ūkio ministerija, „Sedija“ BUAB, V. Malinausko gamybinė-komercinė firma „Stilma“, „Starkis“ UAB, „Banginis“ UAB, „Baltijos šprotai“ UAB, „Monistico“ UAB, „Ramsun“ UAB, „Rikneda“ UAB, „Laivitė“ AB, „Baltijos jūra“ UAB, „Baltlanta“ UAB, „Grinvita“ UAB, „Strimelė“ UAB, „Baltijos žuvys“ BUAB

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ, artikli 16 lõiget 6 ja artiklit 17 ning harta artikleid 16 ja 20 tuleb tõlgendada nii, nendega ei ole vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, nagu käsitletakse põhikohtuasjas ja millega liikmesriik kehtestas kalapüügivõimaluste jaotamise meetodi, mis võib, olgugi et põhineb läbipaistval ja objektiivsel kriteeriumil, põhjustada selle riigi lipu all sõitvate laevadega ettevõtjate ebavõrdset kohtlemist, tingimusel et asjaomane meetod järgib üht või mitut Euroopa Liidu tunnustatud üldist huvi ja vastab proportsionaalsuse põhimõttele.

---

(1)  ELT C 6, 9.1.2017.

Euroopa Kohtu (teine koda) 11. juuli 2018. aasta otsus (Verwaltungsgerichtshofi eelotsusetaotlus – Austria) – Menetlus, mille algatamist taotles CX

(Kohtuasi C-629/16) (1)

((Eelotsusetaotlus - Rahvusvaheline autovedu - Leping assotsiatsiooni loomiseks Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahel - Artikkel 9 - Lisaprotokoll - Artiklid 41 ja 42 - Teenuste osutamise vabadus - Standstill-tingimus - EÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu otsus nr 1/95 - Artiklid 5 ja 7 - Kaupade vaba liikumine - Riigisisesed õigusnormid, mis piiravad Türgis asuvate kaubaveo-ettevõtjate õigust saata oma sõidukeid liiklema asjaomase liikmesriigi territooriumile - Kohustus hankida luba, mis on antud kvoodi piires, mis on kindlaks määratud liikmesriigi ja Türgi vahel sõlmitud kahepoolse lepingu alusel, või üksikluba, mis on välja antud ainult ühele olulist avalikku huvi esindavale veoettevõtjale))

(2018/C 319/04)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Verwaltungsgerichtshof

Põhikohtuasja pool

CX

menetluses osales: Bezirkshauptmannschaft Schärding

Resolutsioon

Ühelt poolt Türgi Vabariigi ja teiselt poolt EMÜ liikmesriikide ning ühenduse vahel 12. septembril 1963 Ankaras sõlmitud lepingu assotsiatsiooni loomiseks Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahel, mis sõlmiti, kiideti heaks ja kinnitati ühenduse nimel nõukogu 23. detsembri 1963. aasta otsusega 64/732/EMÜ, 23. novembril 1970 Brüsselis allkirjastatud ja EMÜ-Türgi lepingule lisatud lisaprotokolli, mis sõlmiti, kiideti heaks ja kinnitati ühenduse nimel nõukogu 19. detsembri 1972. aasta määrusega (EMÜ) nr 2760/72 ning EÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu 22. detsembri 1995. aasta otsuse nr 1/95 tolliliidu lõppetapi rakendamise kohta sätteid tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, mis on kõne all põhikohtuasjas ja mille kohaselt võivad Türgis asuvad kaubaveoga tegelevad autoveoettevõtjad sellist vedu kõnealusesse liikmesriiki või läbi selle liikmesriigi territooriumi teostada üksnes juhul, kui neile on asjaomase liikmesriigi ja Türgi Vabariigi vahelise kahepoolse lepingu alusel seda liiki veo jaoks kindlaks määratud kvoodi piires väljastatud tunnistus või luba, mille väljastamiseks esineb oluline avalik huvi, tingimusel et need õigusnormid ei sisalda uut teenuste osutamise vabaduse piirangut lisaprotokolli artikli 41 lõike 1 tähenduses; seda peab eelotsusetaotluse esitanud kohus kontrollima.

---

(1)  ELT C 104, 3.4.2017.

Euroopa Kohtu (neljas koda) 12. juuli 2018. aasta otsus (Consiglio di Stato eelotsusetaotlus – Itaalia) – VAR, Srl, Azienda Trasporti Milanesi SpA (ATM) versus Iveco Orecchia SpA

(Kohtuasi C-14/17) (1)

((Eelotsusetaotlus - Riigihange - Direktiiv 2004/17/EÜ - Artikkel 34 - Bussi ja trollibussi varuosade tarnimine - Tehniline kirjeldus - Samaväärsed tooted - Võimalus esitada samaväärsuse kohta tõend pärast hankelepingu sõlmimist))

(2018/C 319/05)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Consiglio di Stato

Põhikohtuasja pooled

Kaebajad: VAR, Srl, Azienda Trasporti Milanesi SpA (ATM)

Vastustaja: Iveco Orecchia SpA

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused, artikli 34 lõiget 8 tuleb tõlgendada nii, et juhul, kui hankemenetluse alusdokumentides toodud tehniline kirjeldus viitab kindlale kaubamärgile, päritolule või tehasele, siis peab hankija nõudma, et pakkuja esitaks juba pakkumuse tegemisel tõendi selle kohta, et tema pakutavad tooted on tehnilises kirjelduses määratletud toodetega samaväärsed.

---

(1)  ELT C 168, 29.5.2017.

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 11. juuli 2018. aasta otsus (Korkein oikeuse eelotsusetaotlus – Soome) – Bosphorus Queen Shipping Ltd Corp. versus Rajavartiolaitos

(Kohtuasi C-15/17) (1)

((Eelotsusetaotlus - Montego Bay konventsioon - Artikli 220 lõige 6 - Rannikuriigi pädevus - Euroopa Kohtu pädevus tõlgendada rahvusvahelise õiguse sätteid - Direktiiv 2005/35/EÜ - Laevade põhjustatud merereostus - Artikli 7 lõige 2 - MARPOL 73/78 konventsioon - Läbisõitvalt laevalt pärinev naftareostus majandusvööndis - Asjaolud, millistel võib rannikuriik algatada menetluse välisriigi laeva suhtes - Meresõiduvabadus - Merekeskkonna kaitse - Ulatuslik kahju või selle tekkimise oht rannikualadele, rannikuriigi seotud huvidele või kõigile loodusvaradele territoriaalmeres või majandusvööndis - Selged tõendid))

(2018/C 319/06)

Kohtumenetluse keel: soome

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Korkein oikeus

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Bosphorus Queen Shipping Ltd Corp.

Vastustaja: Rajavartiolaitos

Resolutsioon

1.

Montego Bays 10. detsembril 1982 sõlmitud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni artikli 220 lõiget 6 ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/35/EÜ, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiviga 2009/123/EÜ), artikli 7 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et mõiste „selged tõendid“ nende sätete tähenduses viitab mitte ainult rikkumise toimepanemisele, vaid ka selle rikkumise tagajärgedele.

2.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni artikli 220 lõikes 6 ja direktiivi 2005/35, muudetud direktiiviga 2009/123, artikli 7 lõikes 2 toodud mõistet „rannikualad või […] seotud huvid“ tuleb tõlgendada nii, et sellel on põhimõtteliselt sama tähendus kui Brüsselis 29. novembril 1969 sõlmitud naftareostuse korral avamerel sekkumise rahvusvahelise konventsiooni I artikli lõikes 1 ja II artikli punktis 4 toodud mõistel „rannik või sellega seotud huvid“, kusjuures kõnealuse artikli 220 lõiget 6 kohaldatakse samuti rannikuriigi territoriaalmere eluta loodusvarade suhtes ja kõigi rannikuriigi majandusvööndi loodusvarade suhtes.

3.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni artikli 220 lõiget 6 ja direktiivi 2005/35, muudetud direktiiviga 2009/123, artikli 7 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et loodusvarad rannikuriigi territoriaalmeres või majandusvööndis nende sätete tähenduses hõlmavad püütavaid liike, aga ka elusressursse, mis on püütavate liikidega seotud, nagu taime- ja loomaliigid, mida püütavad liigid kasutavad toiduks.

4.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni artikli 220 lõike 6 ja direktiivi 2005/35, muudetud direktiiviga 2009/123, artikli 7 lõike 2 kohaldamisel ning eelkõige rikkumise selliste tagajärgede hindamisel, nagu on nendes sätetes määratletud, põhimõtteliselt ei tule arvesse võtta mõistet „märkimisväärne reostus“, millele on viidatud nimetatud konventsiooni artikli 220 lõikes 5.

5.

Sellise rikkumise tagajärgede hindamisel, mis on määratletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni artikli 220 lõikes 6 ja direktiivi 2009/123, muudetud direktiiviga 2005/35, artikli 7 lõikes 2, tuleb arvesse võtta kõiki tõendeid, mis võimaldavad tuvastada, et nendele varadele ja huvidele on tekkinud või võib tekkida kahju, ning hinnata nimetatud varadele või huvidele tekkinud või tekkida võiva kahju olulisust, võttes sealjuures arvesse eelkõige järgmist: — erinevatele või kõigile varadele ja kõigile huvidele tekkiva kahju kumulatiivset laadi ning rannikuriigi haavatavuse erinevusi sõltuvalt eri varadele ja seotud huvidele põhjustatavast kahjust; — heite eeldatavaid kahjulikke tagajärgi nimetatud varadele ja seotud huvidele, lähtudes mitte ainult kättesaadavatest teaduslikest andmetest, vaid ka kõnealuses heites sisalduvate kahjulike ainete omadustest ning heite kogusest, laialivalgumise suunast, kiirusest ja kestusest.

6.

Läänemere spetsiifilised geograafilised ja ökoloogilised omadused ning haavatavus mõjutavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni artikli 220 lõike 6 ja direktiivi 2005/35, muudetud direktiiviga 2009/123, artikli 7 lõike 2 kohaldamise tingimusi rikkumise määratlemisel ja kvalifitseerimisel ning – samas mitte automaatselt – selle kahju ulatuse hindamist, mille kõnealune rikkumine on rannikuriigi varadele või seotud huvidele tekitanud.

7.

Direktiivi 2005/35, muudetud direktiiviga 2009/123, artikli 1 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et see ei luba liikmesriikidel võtta rahvusvahelise õigusega kooskõlas olevaid rangemaid meetmeid kui need, mis on ette nähtud direktiivi artikli 7 lõikes 2, kui see on kohaldatav, võttes arvesse, et rannikuriikidele on antud pädevus võtta muid samaväärse ulatusega meetmeid kui need, mis on ette nähtud nimetatud artikli 220 lõikes 6.

---

(1)  ELT C 86, 20.3.2017.

Euroopa Kohtu (suurkoda) 10. juuli 2018. aasta otsus (Korkein hallinto-oikeuse eelotsusetaotlus – Soome) – menetlus, mille algatas Tietosuojavaltuutettu

(Kohtuasi C-25/17) (1)

((Eelotsusetaotlus - Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel - Direktiiv 95/46/EÜ - Direktiivi kohaldamisala - Artikkel 3 - Isikuandmete kogumine usukogukonna liikmete poolt ukselt uksele tehtava kuulutustöö käigus - Artikli 2 punkt c - Mõiste „isikuandmete kataloog“ - Artikli 2 punkt d - Mõiste „vastutav töötleja“ - Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 10 lõige 1))

(2018/C 319/07)

Kohtumenetluse keel: soome

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Korkein hallinto-oikeus

Põhikohtuasja pooled

Tietosuojavaltuutettu

Menetluses osalesid: Jehovan todistajat – uskonnollinen yhdyskunta

Resolutsioon

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta artikli 3 lõiget 2 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 10 lõikega 1 tuleb tõlgendada nii, et usukogukonna liikmete poolt isikuandmete kogumine ukselt uksele tehtava kuulutustöö käigus ja nende andmete hilisem töötlemine ei kujuta endast ei isikuandmete töötlemist direktiivi artikli 3 lõike 2 esimeses taandes nimetatud tegevuse käigus ega isikuandmete töötlemist, millega tegelevad füüsilised isikud üksnes isiklikel või kodustel eesmärkidel direktiivi artikli 3 lõike 2 teise taande tähenduses.

2.

Direktiivi 95/46 artikli 2 punkti c tuleb tõlgendada nii, et selles sättes sisalduv mõiste „kataloog“ hõlmab selliste isikuandmete kogumit, mis on kogutud ukselt uksele tehtava kuulutustöö käigus ning mis sisaldab nimesid ja aadresse ning muid andmeid külastatud isikute kohta, kui need andmed on korrastatud konkreetsete kriteeriumide põhjal, mis praktikas võimaldavad neid hilisema kasutamise eesmärgil hõlpsalt üles leida. Selleks et niisugune kogum kuuluks selle mõiste alla, ei ole vaja, et see hõlmaks kartoteeki, spetsiifilisi loetelusid või muid süsteeme, mis võimaldavad otsingut.

3.

Direktiivi 95/46 artikli 2 punkti d koostoimes põhiõiguste harta artikli 10 lõikega 1 tuleb tõlgendada nii, et see võimaldab pidada usukogukonda selle kuulutustööd tegevate liikmetega kaasvastutavaks isikuandmete töötlemise eest, millega viimased tegelevad ukselt uksele tehtava kuulutustöö käigus, mida kogukond korraldab, koordineerib ja julgustab, ilma et selleks oleks vaja, et kogukonnal oleks andmetele juurdepääs või et oleks tuvastatud, et ta on oma liikmetele andnud kirjalikke juhiseid või korraldusi andmete töötlemise kohta.

---

(1)  ELT C 86, 20.3.2017.

Euroopa Kohtu (kümnes koda) 11. juuli 2018. aasta otsus (Tribunal Superior de Justicia de Galicia eelotsusetaotlus – Hispaania) – Ángel Somoza Hermo ja Ilunión Seguridad SA versus Esabe Vigilancia SA ja Fondo de Garantia Salarial (FOGASA)

(Kohtuasi C-60/17) (1)

((Eelotsusetaotlus - Direktiiv 2001/23/EÜ - Artikli 1 lõige 1 - Ettevõtja üleminek - Artikli 3 lõige 1 - Töötajate õiguste säilitamine - Töölepingutes asemele astumine ühe kollektiivlepingu sätete alusel - Kollektiivleping, mis välistab ettevõtja üleandja ja omandaja solidaarse vastutuse enne ettevõtja üleminekut töölepingute alusel tekkinud kohustuste, sealhulgas töötasuga seotud kohustuste eest))

(2018/C 319/08)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Superior de Justicia de Galicia

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Ángel Somoza Hermo ja Ilunión Seguridad SA

Kostjad: Esabe Vigilancia SA ja Fondo de Garantia Salarial (FOGASA)

Resolutsioon

1.

Nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 1 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et see direktiiv on kohaldatav sellise olukorra suhtes, kus tellija on üles ütelnud ühe ettevõtjaga sõlmitud rajatiste valveteenuste lepingu ja sõlminud selle sama teenuse saamiseks uue lepingu ühe teise ettevõtjaga, kes võtab kollektiivlepingu alusel üle nii arvult kui ka oskustelt olulise osa töötajatest, kelle esimesena nimetatud ettevõtja oli määranud kõnealust teenust osutama, kui tehinguga kaasneb majandusüksuse üleminek nende kahe ettevõtja vahel.

2.	Euroopa Kohus ei ole pädev vastama Tribunal Superior de Justicia de Galicia (Galicia autonoomse piirkonna kõrgeim kohus, Hispaania) 30. detsembri 2016. aasta otsusega esitatud teisele eelotsuse küsimusele.

---

(1)  ELT C 121, 18.4.2017.

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 11. juuli 2018. aasta otsus (Korkein oikeuse eelotsusetaotlus – Soome) – Zurich Insurance PLC, Metso Minerals Oy versus Abnormal Load Services (International) Limited

(Kohtuasi C-88/17) (1)

((Eelotsusetaotlus - Koostöö tsiviil- ja kaubandusasjades - Määrus (EÜ) nr 44/2001 - Kohtualluvus - Artikli 5 punkti 1 alapunkti b teine taane - Kohtualluvus kohustuse täitmise koha järgi - Teenuse osutamise koht - Leping kauba vedamiseks ühest liikmesriigist teise - Vedu mitmes etapis ja erinevat liiki veovahenditega))

(2018/C 319/09)

Kohtumenetluse keel: soome

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Korkein oikeus

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Zurich Insurance PLC, Metso Minerals Oy

Kostja: Abnormal Load Services (International) Limited

Resolutsioon

Nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 5 lõike 1 punkti b teist taanet tuleb tõlgendada nii, et kui tegemist on liikmesriikide vahel toimuvat kaubavedu käsitleva lepinguga, mille kohaselt vedu toimub mitmes etapis, ümberlaadimistega ja erinevat liiki veovahenditega, nagu see on põhikohtuasjas, on selle sätte tähenduses veoteenuse osutamise kohaks nii kauba lähte- kui sihtkoht.

---

(1)  ELT C 112, 10.4.2017.

Euroopa Kohtu (neljas koda) 12. juuli 2018. aasta otsus (Upper Tribunal’i (Immigration and Asylum Chamber) London eelotsusetaotlus – Ühendkuningriik) – Secretary of State for the Home Department versus Rozanne Banger

(Kohtuasi C-89/17) (1)

((Eelotsusetaotlus - Euroopa Liidu kodakondsus - ELTL artikkel 21 - Liidu kodanike õigus vabalt liikuda ja elada liidu territooriumil - Direktiiv 2004/38/EÜ - Artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punkt b - Elukaaslane, kellel on liidu kodanikuga püsiv ja nõuetekohaselt tõendatud suhe - Liidu kodaniku tagasipöördumine tema kodakondsusliikmesriiki - Elamisloa taotlus - Taotleja isikliku olukorra põhjalik uurimine - Artiklid 15 ja 31 - Tõhus kohtulik kaitse - Euroopa Liidu põhiõiguste harta - Artikkel 47))

(2018/C 319/10)

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Upper Tribunal (Immigration and Asylum Chamber) London

Põhikohtuasja pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Secretary of State for the Home Department

Vastustaja: Rozanne Banger

Resolutsioon

1.

ELTL artikli 21 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et see paneb liidu kodaniku kodakondsusliikmesriigile kohustuse hõlbustada elamisloa andmist kolmanda riigi kodanikule, kes on selle liidu kodaniku registreerimata elukaaslane ning kellega tal on püsiv ja nõuetekohaselt tõendatud suhe, kui liidu kodanik pöördub pärast seda, kui ta on kasutanud vaba liikumise õigust teises liikmesriigis töötamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivis 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ, ette nähtud tingimustele, koos oma elukaaslasega tagasi oma kodakondsusliikmesriiki, et seal elada.

2.

ELTL artikli 21 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et otsus, millega keeldutakse elamisloa andmisest kolmanda riigi kodanikule, kes on sellise liidu kodaniku registreerimata elukaaslane, kes pöördub pärast seda, kui ta on kasutanud vaba liikumise õigust teises liikmesriigis töötamiseks vastavalt direktiivis 2004/38 ette nähtud tingimustele, koos oma elukaaslasega tagasi oma kodakondsusliikmesriiki, et seal elada, peab tuginema taotleja isikliku olukorra põhjalikule uurimisele ning olema põhjendatud.

3.

Direktiivi 2004/38/EÜ artikli 3 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et selles sättes osutatud kolmandate riikide kodanikel peab olema võimalik kasutada õiguskaitsevahendit nende suhtes tehtud elamisloa andmisest keeldumise otsuse vaidlustamiseks, kusjuures selle kasutamise tulemusel peab liikmesriigi kohtul olema pädevus kontrollida, kas keeldumise otsus põhineb piisavalt kindlal faktilisel alusel ja kas on järgitud menetluslikke tagatisi. Nende tagatiste hulgas on liikmesriigi pädevate asutuste kohustus uurida põhjalikult taotleja isiku isiklikku olukorda ja esitada võimaliku sisenemis- ja elamiskeelu põhjendused.

---

(1)  ELT C 129, 24.4.2017.

Euroopa Kohtu (kümnes koda) 11. juuli 2018. aasta otsus (Augstākā tiesa eelotsusetaotlus – Läti) – SIA „E LATS“versus Valsts ieņēmumu dienests

(Kohtuasi C-154/17) (1)

((Eelotsusetaotlus - Maksustamine - Käibemaks - Direktiiv 2006/112/EÜ - Artikli 311 lõike 1 punkt 1 - Kasutatud kaupade erikord - Mõiste „kasutatud kaubad“ - Kaubad, mis sisaldavad väärismetalle või -kive, mille ettevõtja müüb edasi - Nende kaupade ümberkujundamine pärast müüki - Väärismetallide või -kivide eraldamine - Mõiste „väärismetallid või -kivid“))

(2018/C 319/11)

Kohtumenetluse keel: läti

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Augstākā tiesa

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: SIA „E LATS“

Vastustaja: Valsts ieņēmumu dienests

Resolutsioon

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 311 lõike 1 punkti 1 tuleb tõlgendada nii, et mõiste „kasutatud kaubad“ ei hõlma väärismetalle või -kive sisaldavaid kasutatud kaupu, kui need kaubad ei täida enam oma algset kasutusotstarvet ja neis on säilinud vaid sellistele metallidele ja kividele omane kasutusotstarve; viimati nimetatud asjaolusid tuleb kontrollida eelotsusetaotluse esitanud kohtul, kellel tuleb arvestada iga juhtumi puhul kõiki objektiivseid asjaolusid.

---

(1)  ELT C 195, 19.6.2017.

Euroopa Kohtu (üheksas koda) 11. juuli 2018. aasta otsus (Consiglio di Stato eelotsusetaotlus – Itaalia) – COBRA SpA versus Ministero dello Sviluppo Economico

(Kohtuasi C-192/17) (1)

((Eelotsusetaotlus - Direktiiv 1999/5/EÜ - Raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete nõuetekohasuse vastastikune tunnustamine - Ühtlustatud standardite olemasolu - Tootja vajadus pöörduda teavitatud asutuse poole - Teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri kinnitamine))

(2018/C 319/12)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Consiglio di Stato

Põhikohtuasja pooled

Hageja: COBRA SpA

Kostja: Ministero dello Sviluppo Economico

Resolutsioon

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 1999. aasta direktiivi 1999/5/EÜ raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 596/2009) artikli 12 lõike 1 teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et juhul, kui raadioseadme tootja kohaldab direktiivi III lisa teises lõigus ette nähtud menetlust ja kasutab ühtlustatud standardeid kõnealuses lõigus sätestatud katsete kindlaksmääramiseks, ei ole ta kohustatud pöörduma direktiivi artikli 11 lõikes 1 osutatud teavitatud asutuse poole ega seega lisama CE-märgisele selle asutuse identifitseerimisnumbrit.

2.

Määrusega nr 596/2009 muudetud direktiivi 1999/5 artikli 12 lõike 1 teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et raadioseadme tootja, kes on kohaldanud direktiivi III lisas sätestatud menetlust, kasutades ühtlustatud standardeid, milles on kindlaks määratud olulised raadiokatsed, ei ole kohustatud lisama CE-märgisele sellise teavitatud asutuse identifitseerimisnumbrit, kelle poole ta on vabatahtlikult pöördunud, ilma et ta oleks selleks kohustatud, et kinnitada ühtlustatud standardite raames tehtavate oluliste raadiokatsete nimekiri.

---

(1)  ELT C 231, 17.7.2017.

Euroopa Kohtu (kümnes koda) 12. juuli 2018. aasta otsus (Nederlandstalige Rechtbank van eerste aanleg Brussel’i eelotsusetaotlused – Belgia) – Profit Europe NV versus Belgische Staat

(Liidetud kohtuasjad C-397/17 ja C-398/17) (1)

((Eelotsusetaotlus - Määrus (EMÜ) nr 2658/87 - Tolliliit ja ühine tollitariifistik - Tariifne klassifitseerimine - Kombineeritud nomenklatuur - Alamrubriigid 7307 11 10, 7307 19 10 ja 7307 19 90 - Keragrafiitmalmist valatud toruliitmikud))

(2018/C 319/13)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Rechtbank van eerste aanleg te Brussel

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Profit Europe NV

Vastustaja: Belgische Staat

Resolutsioon

Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisas (muudetud komisjoni 4. oktoobri 2013. aasta rakendusmäärusega (EL) nr 1001/2013) olevat kombineeritud nomenklatuuri tuleb tõlgendada nii, et keragrafiitmalmist valatud toruliitmikud tuleb klassifitseerida selle nomenklatuuri alamrubriiki 7307 19 90.

---

(1)  ELT C 300, 11.9.2017.

Tetra Pharm (1997) Ltd 22. detsembril 2017 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda) 23. oktoobri 2017. aasta otsuse peale kohtuasjas T-441/16: Tetra Pharm (1997) versus EUIPO

(Kohtuasi C-726/17 P)

(2018/C 319/14)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Tetra Pharm (1997) Ltd (esindaja: adwokat T. Grucelski)

Teised menetlusosalised: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet, Sebapharma GmbH & Co. KG

Euroopa Kohus (kümnes koda) tunnistas 11. juuli 2018. aasta määrusega apellatsioonkaebuse vastuvõetamatuks.

Crocs, Inc.-i 14. mail 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 14. märtsi 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-651/16: Crocs vs. EUIPO

(Kohtuasi C-320/18 P)

(2018/C 319/15)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Crocs, Inc. (esindajad: solicitor J. Guise, solicitor D. Knight)

Teised menetlusosalised: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) ja Gifi Diffusion

Apellandi nõuded

—	tühistada vaidlustatud otsus.

—	juhul Euroopa Kohus nõustub esimese väitega, siis palub apellant Euroopa Kohtul ka tühistada apellatsioonikoja otsus ja jätta tühistamisosakonna otsus muutmata.

—

juhul Euroopa Kohus nõustub teise väitega, siis palub apellant tühistada vaidlustatud otsus ja anda Üldkohtule suunis hinnata üksnes apellatsioonikojas esitatud fakti- ja õigusküsimusi. Kui Üldkohus asub seisukohale, et ta ei saa kinnitada apellatsioonikoja otsust juhul, kui veebilehel avalikustamist hinnatakse eraldi, siis palub apellant suunata asi tagasi apellatsioonikojale, et esitatud tõendeid silmas pidades hinnataks uuesti küsimust, kas avalikustamine Fort Lauderdale’is ja müügikampaania käigus kuulub määruse nr 6/2002 (1) artiklis 7 ette nähtud erandi kohaldamisalasse.

—	juhul Euroopa Kohus nõustub kolmanda väitega, siis palub apellant tühistada vaidlustatud otsus määruse nr 6/2002 artikli 7 kohaldamise küsimuses ja anda Üldkohtule suunis hinnata tõendeid uuesti silmas pidades määruse nr 6/2002 artikli 7 sõnastust ja tõenäosuste kaalumise kriteeriumi kohaldades.

—	juhul Euroopa Kohus nõustub neljanda väitega, siis palub apellant tühistada vaidlustatud otsus ja suunata asi uuesti läbivaatamiseks mõnele teisele Üldkohtu kojale.

—	lisaks palub apellant Euroopa Kohtul teha kohtukulude osas otsus tema kasuks Euroopa Kohtu kodukorra artiklite 137 ja 184 alusel.

Väited ja peamised argumendid

1)	Esimene väide – määruse nr 6/2002 artikli 63 rikkumine Üldkohus eksis artikli 63 tõlgendamisel ja kohaldamisel, kui ta jättis apellatsioonikoja otsuse tühistamata osas, milles lubati esitada uusi tõendeid.

2)

Teine väide – määruse nr 6/2002 artikli 61 rikkumine Üldkohus rikkus artiklit 61, tehes tegelikult otsuse selliste faktiliste asjaolude kohta, mida apellatsioonikoda oma otsuses ei olnud käsitlenud ja mis ei olnud kaebuse esemeks. Sel viisil toimides ületas Üldkohus talle apellatsioonikoja otsuse tühistamiseks või muutmiseks antud pädevuse piire.

3)

Kolmas väide – määruse nr 6/2002 artikli 7 rikkumine Üldkohus rikkus artiklit 7, kohaldades vääraid tõendamisnõudeid. Nimelt andis Üldkohus mõista, et tõendamiseks on vaja erilisi tõendeid, selle asemel, et kaaluda esitatud tõendeid. Lõpuks väidab apellant, et Üldkohus eksis jättes tähelepanuta apellandi argumendi, et artikli 7 kohaldamisel võib arvesse võta kvantitatiivset tegurit.

4)

Neljas väide – Üldkohtu kooseisu (seitsmes koda) õigusvastasus Üldkohtu seitsmenda koja kooseis oli õigusvastane. Avaliku Teenistuse Kohtu kohtunik A. Kornezov nimetati Üldkohtu kohtunikuks 2016. aastal. Samas on pärast seda ilmnenud, et kohtunik A. Kornezovi nimetamisel Avaliku Teenistuse Kohtu kohtunikuks oli tehtud menetlusviga. Kui kohtunik A. Kornezov ei oleks 2016. aastal olnud Avaliku Teenistuse Kohtu kohtunik, siis ei oleks tema nimetamine Üldkohtu kohtunikuks olnud võimalik enne 2019. aastat. Niisiis ilmneb, et tema nimetamisel Üldkohtu kohtunikuks on tehtud samuti menetlusviga. Seetõttu tuleb vaidlustatud otsus tühistada ja saata asi tagasi mõnele teisele Üldkohtu kojale.

---

(1)  Nõukogu 12. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta (EÜT 2002, L 3, lk 1; ELT eriväljaanne 13/27, lk 142).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Gerechtshof ’s-Hertogenbosch (Madalmaad) 26. juunil 2018 – IO versus Inspecteur van de belastingdienst

(Kohtuasi C-420/18)

(2018/C 319/16)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Gerechtshof ’s-Hertogenbosch

Põhikohtuasja pooled

Apellant: IO

Vastustaja apellatsioonimenetluses: Inspecteur van de belastingdienst

Eelotsuse küsimus

Kas sihtasutuse järelevalvenõukogu liige, kes on oma töötingimuste ja töötasu poolest järelevalvenõukogu alluvuses, kuid muus osas alluvussuhe järelevalvenõukoguga või sihtasutusega puudub, teostab oma majandustegevust iseseisvalt nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, (1) artiklite 9 ja 10 tähenduses?

---

(1)  ELT 2006, L 347, lk 1.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Arbitral Tributário (Centro de Arbitragem Administrativa — CAAD) (Portugal) 4. juulil 2018 – Galeria Parque Nascente-Exploração de Espaços Comerciais S.A. versus Autoridade Tributária e Aduaneira

(Kohtuasi C-438/18)

(2018/C 319/17)

Kohtumenetluse keel: portugali

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Arbitral Tributário (Centro de Arbitragem Administrativa — CAAD)

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Galeria Parque Nascente-Exploração de Espaços Comerciais S.A.

Vastustaja: Autoridade Tributária e Aduaneira

Eelotsuse küsimused

1.

Kas liidu õigusega on kooskõlas juriidilise isiku tulumaksu seadustiku artikli 23 lõike 1 punkt c 2013. aastal kehtinud redaktsioonis ja sama seadustiku artikli 23 lõige 1 ja artikli 2 punkt c 2014. aastal kehtinud redaktsioonis, kui neid tõlgendatakse nii, et pärast emaettevõtja ühendamist ei või ühendava tütarettevõtja kapitali omandamiseks kolmandatelt isikutelt saadud laenude pealt tasumisele kuuluvaid intresse (mida ühendatav äriühing oleks võinud maha arvata, kui ühinemist ei oleks toimunud), mis kantakse ühinemise tagajärjel üle, enam maksustamise seisukohast ühendava äriühingu tuludest maha arvata? Konkreetselt, kas võib asuda seisukohale, et see, et intresse ei ole võimalik maha arvata, takistab või piirab nõukogu direktiivi 2009/133/EÜ (1) kohaldamisalasse kuuluvaid koondumisi, rikkudes nii direktiivi põhimõtteid kui ka eesmärke, mis on sätestatud selle direktiivi artiklis 4?

2.

Kui esimesele eelotsuse küsimusele vastatakse, et niisuguste intresside mahaarvamise võimaluse välistamine on direktiiviga kooskõlas, siis kas seda vastust muudaks asjaolu, et seda korrigeerimist ei tehtud direktiivis (artikkel 15) või selle üle võtnud liikmesriigi õigusaktis (juriidilise isiku tulumaksu seadustiku artikli 73 lõige 10) ette nähtud kuritarvituste vastase sätte, vaid muu liikmesriigi õigusnormi (sama seadustiku artikkel 23) alusel?

---

(1)  Nõukogu 19. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/133/EÜ eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jaotumise, eraldumise, varade üleandmise ja osade või aktsiate vahetamise ning Euroopa äriühingute (SE) või Euroopa ühistute (SCE) registrijärgse asukoha teise liikmesriiki üleviimise puhul rakendatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT 2009, L 310, lk 34).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Győri Ítélőtábla (Ungari) 10. juulil 2018 – Tibor-Trans Fuvarozó és Kereskedelmi Kft. versus DAF TRUCKS N.V.

(Kohtuasi C-451/18)

(2018/C 319/18)

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Győri Ítélőtábla

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Tibor-Trans Fuvarozó és Kereskedelmi Kft.

Kostja: DAF TRUCKS N.V.

Eelotsuse küsimus

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1215/2012 (1) kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 7 punkti 2 valikulise kohtualluvuse normi tuleb tõlgendada selliselt, et kohtualluvus määratakse kindlaks selle „koha alusel, kus kahjustav sündmus on toimunud“, juhul kui

—	tema väitel asub kahju kannatanud hageja asukoht või peamine äritegevuskoht varaliste huvide keskus selles riigis;

—

hageja nõue teises Euroopa Liidu liikmesriigis asukohta omava veokitootja vastu põhineb ühelainsal väitel, et on rikutud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 [varem EÜ artikkel 81 lõige 1] seoses sellega, et on toime pandud õigusnormi rikkumine seoses komisjoni poolt Euroopa majanduspiirkonnas hinnastamist ja brutohinna tõuse käsitlevate kooskõlastatud tegevustega, mille adressaadid on lisaks kostjale mitu muud isikut;

—	hageja ostis ainult kartellis osalenud teiste ettevõtjate toodetud veokeid;

—	puuduvad andmed selle kohta, et konkurentsivastaseks tunnistatud kohtumised oleks toimunud riigis, kus on kohtu kohtualluvus;

—

hageja ostis veokeid tema väitel moonutatud hindadega tavaliselt kohtu kohtualluvuse riigis selliselt, et ta sõlmis seal tegutsevate äriühingutega liisingulepingud, kuid pidas enda väitel edasimüüjatega vahetult läbirääkimisi, liisinguandja lisas tema poolt kokku lepitud hinnale oma kasumi ja liisingukulud ning omandiõigus läks hagejale üle pärast liisingulepingu täitmist, kui selle kehtivusaeg oli lõppenud?

---

(1)  ELT 2012, L 351, lk 1.

20. juunil 2018 esitatud hagi – Colombani versus Euroopa välisteenistus

(Kohtuasi T-372/18)

(2018/C 319/19)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Jean-Marc Colombani (Brüssel, Belgia) (esindaja: advokaat N. de Montigny)

Kostja: Euroopa välisteenistus

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada Euroopa välisteenistuse eelarve ja haldusküsimuste peadirektori 9. novembri 2017. aasta otsus (ADMIN(2017)21), millega koostati 2017. aasta edutamise raames edutatud ametnike nimekiri, osas, milles selles ei ole mainitud hageja nime;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

1.	Esimene väide, et edutamismenetlusele Euroopa välisteenituse kohaldatud üldised rakendussätted on õigusvastased.

2.	Teine väide, et on tehtud ametialane eksimus, ei ole järgitud edutamiseks pakutud isikute nimekirja vastuvõtmisele eelnevat menetlust ja on koheldud ebavõrdselt.

3.	Kolmas väide, et on rikutud personalieeskirjade artikli 45 Euroopa välisteenistuse üldisi rakendussätteid.

4.	Neljas väide, et on tehtud ilmne viga hageja teenete hindamisel ja ebavõrdselt koheldud tööstaaži kriteeriumi hindamisel.

14. juunil 2018 esitatud hagi – Front Polisario versus nõukogu

(Kohtuasi T-376/18)

(2018/C 319/20)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Front populaire pour la libération de la Saguia el-Hamra et Rio de oro (Front Polisario) (esindaja: advokaat G. Devers)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tunnistada tema hagi vastuvõetavaks;

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab oma hagi toetuseks, milles ta palub tühistada nõukogu 16. aprilli 2018. aasta otsuse, millega volitatakse komisjoni alustama Euroopa Liidu nimel Maroko Kuningriigiga läbirääkimisi kalandusalase partnerluslepingu muutmiseks ja protokolli sõlmimiseks (otsus, mida ei avaldata Euroopa Liidu Teatajas), kümme väidet.

1.	Esimene väide, et nõukogu ei olnud pädev vaidlustatud otsust vastu võtma, kuna Euroopa Liit ja Maroko Kuningriik pole pädevad pidama läbirääkimisi Lääne-Saharat hõlmavate rahvusvaheliste lepingute üle sellel territooriumil elava rahva – keda esindab Front Polisario – elukohas.

2.	Teine väide, et on rikutud kohustust analüüsida kõiki konkreetses asjas tähtsust omavaid asjaolusid, sest nõukogu ei võtnud vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel arvesse Lääne-Sahara küsimust puudutavat Euroopa Kohtu praktikat.

3.	Kolmas väide, et pole analüüsitud küsimust järgida põhiõigusi ja rahvusvahelist humanitaarõigust, sest vaidlustatud otsusest ilmneb, et nõukogu ei arutanud küsimust põhiõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimisest.

4.	Neljas väide, et on rikutud kaitseõigusi, sest nõukogu ei algatanud enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist mingisugust arutelu Front Polisarioga, kes on ainus Lääne-Sahara rahva esindaja.

5.	Viies väide, et nõukogu on rikkunud oma kohustust täita Euroopa Kohtu otsuseid, sest vaidlustatud otsuses on eiratud Euroopa Kohtu otsuste C-104/16 P ja C-266/16 põhjendusi.

6.

Kuues väide, et on rikutud põhimõtteid ja väärtusi, millele tugineb liidu tegevus rahvusvahelisel areenil, sest ühelt poolt eirab vaidlustatud otsus Lääne-Sahara rahva olemasolu, asendades selle mõistega „asjaomane rahvas“; ning teiselt poolt annab vaidlustatud otsus loa läbirääkimiste alustamiseks Maroko Kuningriigiga, kuigi viimane rakendab Lääne-Sahara suhtes annekteerimispoliitikat ja rikub pidevalt põhiõigusi, mida selle poliitika jätkamine eeldab.

7.

Seitsmes väide, et on rikutud enesemääramise õigust, sest ühelt pool eitab vaidlustatud otsus Lääne-Sahara rahva olemasolu ja teiselt poolt lubab see alustada läbirääkimisi Maroko Kuningriigiga, rikkudes Lääne-Sahara eristaatust ja selle territooriumi rahva õigust alaliselt oma loodusvarade üle ise otsustada.

8.	Kaheksas väide, et on rikutud rahvusvaheliste lepingute suhtelise toime põhimõtet, sest vaidlustatud otsus eitab EL-Maroko suhetes kolmanda osapoolena Lääne-Sahara rahva – keda esindab Front Polisario – olemasolu.

9.

Üheksas väide, et on rikutud rahvusvahelist humanitaarõigust ja rahvusvahelist kriminaalõigust, sest ühelt poolt viiakse vaidlustatud otsusega lubatud läbirääkimisi läbi ajal, mil Maroko Kuningriik rakendab Lääne-Sahara suhtes annekteerimispoliitikat, ja teiselt poolt, kuna on kasutatud mõistet „asjaomane rahvas“, õigustab vaidlustatud otsus Maroko asunike ebaseaduslikku ümberasumist okupeeritud läänesaharalaste alale.

10.	Kümnes väide, et on rikutud liidu mittetunnustamistkohustust, sest selle tõttu, et vaidlustatud otsusega lubati alustada Maroko Kuningriigiga läbirääkimisi Lääne-Sahara üle, rikuvad Maroko okupatsioonijõud Lääne-Sahara rahva suhtes rängalt rahvusvahelist õigust.

2. juulil 2018 esitatud hagi – WP versus EUIPO

(Kohtuasi T-407/18)

(2018/C 319/21)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: WP (esindaja: advokaat H. Tettenborn)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet

Nõuded

—	tühistada EUIPO 6. oktoobri 2017. aasta otsus, millega keelduti hageja kui ajutise teenistuja lepingu teistkordsest pikendamisest vastavalt Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste (edaspidi „teenistustingimused“) artikli 2 punktile f; ja

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja põhjendab oma hagi nelja väitega.

—

Esimese väite kohaselt rikkus EUIPO vaidlustatud otsust tehes seaduslikkuse põhimõtet, kuivõrd ta rikkus Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad“) ja teenistustingimuste asjakohaseid sätteid, täpsemalt teenistustingimuste artiklit 56 ja personalieeskirjade artiklit 110, ning vaidlustatud otsusel puuduvad muud õiguslikud alused.

—	Teise väite kohaselt rikkus EUIPO vaidlustatud otsust tehes seaduslikkuse põhimõtet, tegi ilmse hindamisvea ja rikkus hoolitsemiskohustust.

—	Kolmanda väite kohaselt rikkus EUIPO vaidlustatud otsust tehes määrusest nr 45/2001 (1), täpsemalt selle artikli 27 lõikest 1 ja lõike 2 punktist b tulenevaid nõudeid.

—	Neljanda väite kohaselt rikkus EUIPO vaidlustatud otsust tehes võrdse kohtlemise põhimõtet.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT 2001, L 8, lk 1; ELT eriväljaanne 13/26, lk 102).

3. juulil 2018 esitatud hagi – Aristoteleio Panepistimio Thessalonikis versus Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet (EACEA)

(Kohtuasi T-408/18)

(2018/C 319/22)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hageja: Aristoteleio Panepistimio Thessalonikis (Thessaloníki, Kreeka) (esindaja: advokaat S. Paliou)

Kostja: Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet (EACEA)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tuvastada, et 16. aprilli 2018. aasta võlateatega nr 3241804913 esitatud kostja nõue, et hageja tagastaks osa abist, mille ta sai tegevuse eest ENHSA (European Network of Heads of Schools of Architecture) raames, on 77 169,78 euro osas põhjendamatu ja et see summa koosneb rahastamiskõlblikest kuludest;

—	tuvastada, et 9. aprilli 2018. aasta võlateatega nr 3241804682 esitatud kostja nõue, et hageja tagastaks osa abist, mille ta sai tegevuse eest ARCHI-MUNDUSe raames summas 28 976,83 eurot, on põhjendamatu ja et see summa koosneb rahastamiskõlblikest kuludest;

—	mõista kostjalt välja eespool nimetatud summad koos seadusjärgse intressiga ja

—	mõista hageja kohtukulud välja Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusametilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesoleva hagiga vaidlustab Aristoteleio Panepistimio Thessalonikis nõude, mille EACEA esitas 16. aprilli 2018. aasta võlateatega nr 3241804913 summas 84 955,12 eurot seoses tegevusega ENHSA raames. Aristoteleio Panepistimio Thessalonikis vaidlustab ühtlasi nõude, mille EACEA esitas 9. aprilli 2018. aasta võlateatega nr 3241804682 summas 28 976,83 eurot seoses tegevusega ARCHI-MUNDUSe raames.

Nimetatud nõuded on esitatud kohapealse kontrolli tulemusena, mille EACEA viis läbi hageja ruumides, kus EACEA seadis kahtluse alla, kas ENHSA ja ARCHI-MUNDUSe tegevuse raames korraldatud konverentside kindlasummaliste päevarahadega seotud kulud on tegelikud kulud.

Neil asjaoludel palub hageja Euroopa Liidu Üldkohtul tuvastada, et mõlema tegevuse puhul on kindlasummalised päevarahad (per diem) konverentsil osalejate kohta, kes ei valda kreeka keelt, rahastamiskõlblikud kulud.

Aristoteleio Panepistimio Thessalonikis väidab, et kulud, mille EACEA on vaidlustanud, on rahastamiskõlblikud ja seda tõendavad materjalid, mille hageja on esitanud EACEA-le kohapealse kontrolli ajal ja sellele järgnenud kirjavahetuses.

10. juulil 2018 esitatud hagi – Crédit agricole ja Crédit agricole Corporate and Investment Bank versus komisjon

(Kohtuasi T-419/18)

(2018/C 319/23)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: Crédit agricole SA (Montrouge, Prantsusmaa) ja Crédit agricole Corporate and Investment Bank (Montrouge) (esindajad: advokaadid J.-P. Tran Thiet, M. Powell, J. Jourdan ja J.-J. Lemonnier)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—	tühistada otsus osas, milles sellega jäetakse rahuldamata hagejate esitatud konfidentsiaalsena käsitlemise taotlused;

—	mõista kõik kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Põhjendamaks oma hagi, mis on esitatud komisjoni 27. aprilli 2018. aasta otsuse C(2018) 2743 final peale, mis puudutab vastuväiteid teabe avalikustamise vastu, mille hagejad esitasid Euroopa Komisjoni presidendi 13. oktoobri 2011. aasta otsuse 2011/695/EL ärakuulamise eest vastutava ametniku ülesannete ja pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes (ELT 2011, L 275, lk 29) artikli 8 alusel (juhtum AT.39914 – euro intressimäära tuletisinstrumendid (EIRD)), esitavad hagejad kaks väidet.

1.

Esimene väide, et hagejaid puudutava sellise teabe avalikustamine, mis puudutab kauplemist maakleritevahelist kauplemist rikkumisele eelnenud perioodil rikub süütuse presumptsiooni. Komisjonil ei ole õigust avaldada otsust, mis sisaldab viiteid rikkuvatele tegudele, mida hagejad vaidlustada ei saa. Seega rikub vaidlustatud otsus õigusnormi, jättes rahuldamata hagejate taotlused käsitleda seda teavet konfidentsiaalsena.

2.

Teine väide, et hagejate rikkumisele, millele nad Üldkohtus vastu vaidlevad, viitavat teavet sisaldava otsuse avaldamine enne Üldkohtu sisulise otsuse tegemist kohtuasjas Crédit agricole ja Crédit Agricole Corporate and Investment Bank vs. komisjon (T-113/17) kujutab endast süütuse presumptsiooni rikkumist. Seega rikub vaidlustatud otsus õigusnormi, jättes rahuldamata hagejate taotlused käsitleda seda teavet konfidentsiaalsena.

12. juulil 2018 esitatud hagi – McDreams Hotel versus EUIPO – McDonald’s International Property (mc dreams hotels Träumen zum kleinen Preis!)

(Kohtuasi T-428/18)

(2018/C 319/24)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: McDreams Hotel GmbH (Feldkirchen, Saksamaa) (esindaja: advokaat S. Schenk)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: McDonald’s International Property Co. Ltd (Wilmington, Delaware, Ameerika Ühendriigid)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: hageja Üldkohtus

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärgi mc dreams hotels Träumen zum kleinen Preis! taotlus – registreerimistaotlus nr 1 47 35 435

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO teise apellatsioonikoja 18. aprilli 2018. aasta otsus asjas R 972/2017-2

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista hageja kohtukulud välja kostjalt.

Väide

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b ja artikli 8 lõike 5 rikkumine.

10. juulil 2018 esitatud hagi – American Airlines versus komisjon

(Kohtuasi T-430/18)

(2018/C 319/25)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: American Airlines, Inc. (Fort Worth, Texas, Ameerika Ühendriigid) (esindajad: solicitor J. Poitras, advokaadid J. Ruiz Calzado ja J. Wileur)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada varasemaid õigusi kinnitav 30. aprilli 2018. aasta otsus C(2018) 2788;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt ja igalt komisjoni toetuseks menetlusse astujalt;

—	määrata muude meetmete võtmine, mida Üldkohus käesoleva kohtuasja asjaoludel vajalikuks peab.

Väited ja peamised argumendid

Hageja väidab, et Euroopa Komisjon rikkus õigusnormi ja tegi ilmseid hindamisvigu, kui ta võttis vastu 30. aprilli 2018. aasta otsuse C(2018) 2788, milles komisjon järeldas, et Deltal oli õigus omandada eelisõigusi teenindusaegadele, mille American Airlines oli väljastanud vastavalt juhtumi M.6607 raames esitatud kohustustele (edaspidi „kohustused“).

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

1.

Esimene väide, et komisjon rikkus õigusnormi, kui ta kohaldas vale õiguslikku kriteeriumi kohustuste alusel eelisõiguste omandamisele. Hageja väidab, et hinnates seda, kas Delta oli kohustustest tulenevaid teenindusaegu „asjakohaselt kasutanud“, oli komisjon otsustanud, et ainus analüüs, mida teha tuleb, on kontrollida, kas Delta oli „kuritarvitavas“ olukorras. Hageja väidab lisaks, et vastupidi komisjoni seisukohale viib kohustuste sõnastuse, konteksti ja eesmärgi kontrollimine tõdemuseni, et „kuritarvitamise puudumine“ ei ole asjakohane ning et mõiste „asjakohane kasutamine“ nõuetekohane tõlgendamine kohustustes oleks eeldanud, et komisjon kontrollib, kas teenindusaegade kasutamine oli „kooskõlas pakkumisega“, mida Delta ametlikult nende teenindusaegade saamiseks esitas.

2.

Teine väide, et vaidlustatud otsus sisaldab ilmseid hindamisvigu järeldustes, et Delta järgis „asjakohase kasutamise“ nõuet. Hageja väidab, et kuna Delta otsustas kalduda oma pakkumisest kõrvale, oleks komisjon pidanud tegema kindlaks, kas see kõrvalekaldumine ja teenindusaegade lõpliku kasutamise tase oleks olnud vastuvõetav, võttes arvesse asjakohaseid majandusnäitajaid ja analüüsi konkurentsi tagamiseks ja seega tarbijate eeliste maksimeerimiseks.

12. juulil 2018 esitatud hagi – WN versus parlament

(Kohtuasi T-431/18)

(2018/C 319/26)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: WN (esindajad: advokaadid L. Levi ja A. Champetier)

Kostja: Euroopa Parlament

Nõuded

—	Tühistada kostja 28. septembri 2017. aasta otsus, millega lõpetati hageja leping;

—	vajaduse korral tühistada kostja 4. aprilli 2018. aasta otsus, millega jäeti hageja 7. novembri 2017. aasta kaebus rahuldamata;

—	mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis hagejale väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju eest, mille suurus on hinnanguliselt 20 000 eurot;

—	mõista kostjalt välja kõik hagejal seoses käesoleva menetlusega tekkinud kulud.

Väited ja peamised argumendid

Hageja põhjendab oma hagi viie väitega.

1.	Esimese väite kohaselt on rikutud menetlust, sealhulgas kaitseõigusi ning eelkõige õigust olla ära kuulatud ja põhjendamiskohustust.

2.	Teise väite kohaselt on rikutud lepitusmenetlust reguleerivaid sätteid ning eelkõige Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste VII jaotise rakenduseeskirjade artikleid 23 ja 25.

3.	Kolmanda väite kohaselt on rikutud personalieeskirjade artikli 1 punkti d, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 21 ja 23 ning direktiivi 2006/54/EÜ. (1)

4.	Neljanda väite kohaselt on kostja teinud ilmse hindamisvea seoses vaidlustatud otsustes sisalduvate asjaoludega.

5.	Viienda väite kohaselt on rikutud hea halduse põhimõtet, õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet ja hoolitsemiskohustust, mis kostjal on hageja ees.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ, meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuestisõnastamine) (ELT 2006, L 204, lk 23).

13. juulil 2018 esitatud hagi – Palo versus komisjon

(Kohtuasi T-432/18)

(2018/C 319/27)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Peeter Palo (Tallinn, Eesti) (esindajad: advokaadid L. Levi ja A. Blot)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

—	Tühistada kostja 5. oktoobri 2017. aasta otsus, millega jäeti hagejale määramata personalieeskirjade VIII lisa artikli 12 lõikes 2 sätestatud lahkumistoetus;

—	tühistada kostja 10. aprilli 2018. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hageja 11. detsembri 2017. aasta kaebus eespool nimetatud otsuse peale;

—	mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis hagejale tekitatud varalise kahju eest;

—	mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis hagejale tekitatud mittevaralise kahju eest;

—	mõista kõik kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja põhjendab oma hagi nelja väitega.

1.	Esimese väite kohaselt on rikutud personalieeskirjade VIII lisa artikli 12 lõiget 2.

2.	Teise väite kohaselt on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet ja diskrimineerimiskeeldu.

3.	Kolmanda väite kohaselt on rikutud õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet.

4.	Neljanda väite kohaselt on rikutud hea halduse põhimõtet ja hoolitsuskohustust.

18. juulil 2018 esitatud hagi – Pareto Trading versus EUIPO – Bikor ja Bikor Professional Color Cosmetics (BIKOR EGYPTIAN EARTH)

(Kohtuasi T-438/18)

(2018/C 319/28)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Pareto Trading Co., Inc. (Carlstadt, New Jersey, Ameerika Ühendriigid) (esindajad: advokaadid I. Sempere Massa, C. Martínez-Tercero Molina, V. Balaguer Fuentes)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teised menetluspooled apellatsioonikojas: Bikor Elżbieta Korbut (Gdańsk, Poola) ja Bikor Professional Color Cosmetics Małgorzata Wedekind (Gdańsk)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärgi BIKOR EGYPTIAN EARTH taotlus –ELi kaubamärk nr 9 561 788

Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO esimese apellatsioonikoja 24. aprilli 2018. aasta otsus asjas R 1826/2015-1

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista menetluskulud, kaasa arvatud EUIPO tühistamisosakonna ja esimese apellatsioonikoja menetluse kulud välja EUIPO-lt.

Väide

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 59 lõike 1 punkti b rikkumine.

18. juulil 2018 esitatud hagi – Ryanair jt versus komisjon

(Kohtuasi T-448/18)

(2018/C 319/29)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Ryanair DAC (Swords, Iirimaa), Airport Marketing Services Ltd (Dublin, Iirimaa) ja FR Financing (Malta) Ltd (Douglas, Man) (esindajad: advokaadid E. Vahida ja I. Metaxas-Maranghidis ning solicitor B. Byrne)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—

tühistada Euroopa Komisjoni 11. novembri 2016. aasta otsuse (EL) 2018/628 Austria rakendatud riigiabi SA.24221(2011/C) (ex 2011/NN) kohta Klagenfurti lennujaamale, Ryanairile ja teistele lennujaama kasutavatele lennuettevõtetele (ELT 2018, L 107, lk 1) artiklid 5 ja 6 ning nimetatud otsuse artiklid 9, 10 ja 11 hagejaid puudutavas osas;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad kuus väidet.

1.

Esimene väide, et vaidlustatud otsus rikub määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks, (1) artiklis 15 ja määruse (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks, (2) artiklis 17 sätestatud aegumistähtaegu ning selles ei ole esitatud põhjendusi, kuna alates 2002. aastast kohaldati kümne aasta pikkust aegumistähtaega kahele lepingule, mida sellegipoolest otsuses käsitleti.

2.	Teine väide, et vaidlustatud otsus rikub Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 41, hea halduse põhimõtet ja hagejate kaitseõigusi, kuna komisjon ei lubanud hagejatel tutvuda juurdlustoimikuga ega asetanud neid olukorda, kus nad oleksid saanud tõhusalt oma seisukohti esitada.

3.	Kolmas väide, et vaidlustatud otsus rikub ELTL artikli 107 lõiget 1, kuna komisjon heitis hagejatega lepingute sõlmimisest ekslikult ette riigile.

4.	Neljas väide, et vaidlustatud otsus rikub ELTL artikli 107 lõiget 1, kuna komisjon ei tõendanud valikulisuse olemasolu.

5.

Viies väide, et rikuti ELTL artikli 107 lõiget 1, kuna komisjon tegi väära järelduse, et lennujaama ja hagejate vahel sõlmitud lepingud andsid hagejatele eelise. Komisjon lükkas vääralt kõrvale võimaluse, et osa turundusteenustest võis olla sisse ostetud üldistest huvidest lähtuvalt, keeldus vääralt vastu võtmast hagejate pakutud võrdlevat analüüsi, tegi ilmseid hindamisvigu ja jättis oma kasumlikkuse analüüsis esitamata põhjendused, lähtudes oma järeldustes puudulikest, ebausaldusväärsetest ja asjakohatutest andmetest; samuti ei väärtustanud ta piisavalt turundusteenuste lepingu alusel osutatud teenuseid, jätis vääralt kõrvale põhjendused, miks lennujaam otsustas osta turundusteenuseid ja jättis vääralt tähelepanuta Ryanairi tegevuse laiema kasu lennujaamale.

6.

Kuues väide, et teise võimalusena rikuti ELTL artikli 107 lõiget 1 ja artikli 108 lõiget 2, kuna komisjon tegi ilmse hindamisvea ja rikkus õigusnormi, kui ta määras kindlaks tagastatava abi summa, kui ta andis liikmesriigile juhiseid, väites, et tagastatava abi summa kohandamine ei ole kohustuslik, ja kuna vaidlustatud otsuse põhjendav osa on vastuolus selle otsuse resolutsiooniga.

---

(1)  Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT 1999, L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339).

(2)  Nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT 2015, L 248, lk 9).

27. juulil 2018 esitatud hagi – Multifit versus EUIPO (real nature)

(Kohtuasi T-458/18)

(2018/C 319/30)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Multifit Tiernahrungs GmbH (Krefeld, Saksamaa) (esindajad: Rechtsanwalt N. Weber ja Rechtsanwalt P. Gentili)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärgi „real nature“ taotlus – registreerimistaotlus nr 16 660 425

Vaidlustatud otsus: EUIPO teise apellatsioonikoja 28. mai 2018. aasta otsus asjas R 2650/2017-2

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väide

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punktide b ja c rikkumine.

Üldkohtu 11. juuli 2018. aasta määrus – The Scotch Whisky Association versus EUIPO – José Estévez (JOHN COR)

(Kohtuasi T-438/17) (1)

(2018/C 319/31)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Esimese koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 309, 18.9.2017.

Üldkohtu 11. juuli 2018. aasta määrus – The Scotch Whisky Association versus EUIPO – José Estévez (JOHN COR)

(Kohtuasi T-469/17) (1)

(2018/C 319/32)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Esimese koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 309, 18.9.2017.

Üldkohtu 11. juuli 2018. aasta määrus – Eesti Apteekide Ühendus versus komisjon

(Kohtuasi T-10/18) (1)

(2018/C 319/33)

Kohtumenetluse keel: inglise

Üheksanda koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 104, 19.3.2018.

Üldkohtu 6. juuli 2018. aasta määrus – S & V Technologies versus EUIPO – Smoothline (Smoothline)

(Kohtuasi T-103/18) (1)

(2018/C 319/34)

Kohtumenetluse keel: saksa

Kolmanda koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 134, 16.4.2018.

Üldkohtu 11. juuli 2018. aasta määrus – Monster Energy versus EUIPO – Nordbrand Nordhausen (BALLER’S PUNCH)

(Kohtuasi T-134/18) (1)

(2018/C 319/35)

Kohtumenetluse keel: inglise

Teise koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 142, 23.4.2018.

Üldkohtu presidendi 4. juuli 2018. aasta määrus – Netflix International ja Netflix versus komisjon

(Kohtuasi T-238/18) (1)

(2018/C 319/36)

Kohtumenetluse keel: inglise

Üldkohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 231, 2.7.2018.