—

võttes arvesse ÜRO 2015.–2030. aasta säästva arengu eesmärke,

—

võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. konverentsil (COP21) sõlmitud Pariisi kokkulepet,

—

võttes arvesse komisjoni tehnilist aruannet pealkirjaga „ELi tarbimise mõju metsade raadamisele“(2013-063) (1),

—

võttes arvesse komisjoni 17. oktoobri 2008. aasta teatist „Toimetulek metsade raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate probleemidega, et võidelda kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse hävimise vastu“ (COM(2008)0645),

—

võttes arvesse 7. detsembri 2015. aasta Amsterdami deklaratsiooni pealkirjaga „Towards Eliminating Deforestation from Agricultural Commodity Chains with European Countries“ („Teeme lõpu Euroopa riikide põllumajandustoorme tarneahelatest tingitud metsaraadamisele“), millega toetatakse täiesti jätkusuutliku palmiõli tarneahela loomist aastaks 2020 ning ebaseadusliku metsaraadamise lõpetamist samaks aastaks,

—

võttes arvesse viie liikmesriigi ja Amsterdami deklaratsiooni osalise (Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaa, Taani ja Ühendkuningriik) lubadust tagada valitsuse toetus kavale, mille kohaselt muudetakse aastaks 2020 palmiõlitööstus 100 % säästvaks,

—

võttes arvesse 2016. aasta juulis avaldatud Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegiat ning komisjoni 30. novembri 2016. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud) (COM(2016)0767),

—

võttes arvesse 4. oktoobril 2016 avaldatud komisjoni tellitud ja rahastatud uuringut ELis tarbitavate biokütuste mõju kohta maakasutuse muutumisele „The land use change impact of biofuels consumed in the EU: Quantification of area and greenhouse gas impacts“,

—

võttes arvesse aruannet pealkirjaga „Globiom: the basis for biofuel policy post-2020“ („Globiom: biokütuste poliitika alused pärast 2020. aastat“),

—

võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 18/2016 säästvate biokütuste sertifitseerimise süsteemi kohta Euroopa Liidus,

—

võttes arvesse ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni,

—

võttes arvesse ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES),

—

võttes arvesse bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokolli, mis võeti vastu 29. oktoobril 2010 Jaapanis Nagoyas ja mis jõustus 12. oktoobril 2014,

—

võttes arvesse ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiat aastani 2020 ja selle vahehinnangut (2),

—

võttes arvesse oma 2. veebruari 2016. aasta resolutsiooni ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia vahehinnangu kohta (3),

—

võttes arvesse 2016. aastal Havail toimunud Rahvusvahelise Looduskaitseliidu maailma loodusvarade kaitse kongressi ja selle ettepanekut 066 palmiõli tootmisest ja selle laienemisest bioloogilisele mitmekesisusele tuleneva mõju leevendamise kohta,

—

võttes arvesse ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—

võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning arengukomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A8-0066/2017),

A.

arvestades, et Euroopa Liit on ratifitseerinud Pariisi kokkuleppe ja ta peaks etendama keskset rolli kliimamuutuste vastase võitluse, keskkonnakaitse ja säästva arengu valdkonnas püstitatud eesmärkide täitmisel;

B.

arvestades, et ELil oli tähtis osa palmiõli temaatikaga tihedalt seotud säästva arengu eesmärkide nr 2, 3, 6, 14, 16, 17 ning eelkõige eesmärkide nr 12, 13 ja 15 püstitamisel;

C.

arvestades, et vastavalt säästva arengu tegevuskavale aastani 2030 kohustus EL edendama igat liiki metsade säästvat majandamist ning tegutsema metsaraadamise peatamiseks, rikutud metsade taastamiseks ning metsastamise ja taasmetsastamise oluliseks suurendamiseks kogu maailmas aastaks 2020; arvestades, et vastavalt tegevuskavale aastani 2030 kohustus EL aastaks 2020 ka tagama säästvad tootmis- ja tarbimisskeemid, õhutama ettevõtjaid kasutama säästvaid tegevustavasid ning lisama oma aruandlustsüklitesse jätkusuutlikkust kajastava teabe ja edendama säästvaid riigihankemeetodeid kooskõlas riikide poliitika ja ülemaailmsete prioriteetidega;

D.

arvestades, et metsaraadamisel on maailmas palju põhjuseid, muu hulgas selliste põllumajandustoodete nagu sojaoa, veiseliha, maisi ja palmiõli tootmine;

E.

arvestades, et viimaste aegade troopikametsade raadamistest on ligi poole (49 %) põhjustanud kaubandusliku põllumajanduse huvides tehtud ebaseaduslikud lageraied ning et selle hävitustöö mootoriks on välisriikide nõudlus põllumajandustoorme, sealhulgas palmiõli, veiseliha, sojaoa ja puidutoodete järele; arvestades, et troopikametsade ebaseadusliku kaubanduslikuks põllumajandusmaaks muutmise tõttu vabaneb igal aastal hinnanguliselt 1,47 gigatonni süsinikku, mis moodustab 25 % ELis aasta jooksul fossiilkütuste põletamisel tekkivatest heitkogustest (4);

F.

arvestades, et 2015. aasta metsatulekahjud Indoneesias ja Borneol olid ligi kahe kümnendi kõige rängemad ning et neid põhjustasid globaalsed kliimamuutused, maakasutuse muutused ja metsaraadamine; arvestades, et kui ei võeta kooskõlastatud meetmeid tulekahjude ärahoidmiseks, sagenevad edaspidi tõenäoliselt äärmuslikud kuivaperioodid kõnealustes piirkondades;

G.

arvestades, et Indoneesia ja Borneo metsatulekahjud saastasid tervist kahjustavalt 69 miljoni inimese sissehingatavat õhku ja põhjustasid tuhandeid enneaegseid surmajuhtumeid;

H.

arvestades, et Indoneesias põhjustab tulekahjusid reeglina metsade maharaiumine palmiõliistanduste ja muude põllukultuuride rajamiseks; arvestades, et 52 % Indoneesia 2015. aasta tulekahjudest leidis aset süsinikurikastel turbaaladel, mistõttu see riik muutus üheks suurimaks ülemaailmse kliimasoojenemise kiirendajaks (5);

I.

arvestades, et kuna paljudes tootjariikides puuduvad täpsed palmiõlikontsessioonide kaardid ja riiklikud maaregistrid, on raske kindlaks teha, kes tulekahjusid põhjustas;

J.

arvestades, et metsi käsitleva New Yorgi deklaratsiooni kohaselt nõustus EL „aitama erasektoril täita eesmärki loobuda selliste põllumajandustoodete nagu palmiõli, soja ning paberi- ja veiselihatoodete tootmisel hiljemalt 2020. aastaks metsaraadamisest, tunnistades, et paljud firmad on seadnud endale veelgi radikaalsemad eesmärgid“;

K.

arvestades, et 2008. aastal kohustus EL piirama metsaraadamist 2020. aastaks vähemalt 50 % võrra ning peatama 2030. aastaks maailma metsade pindala vähenemise;

L.

arvestades, et üha kasvab raadamissurve väärtuslikele troopilistele ökosüsteemidele, mis katavad kõigest 7 % Maa pinnast; arvestades, et õlipalmiistanduste rajamisega kaasnevad suured metsatulekahjud, jõgede kuivaksjäämine, mullaerosioon, turbaalade vee kadu, siseveekogude saastumine ja üldine elurikkuse vähenemine, mille tõttu omakorda kaovad paljud ökosüsteemiteenused ning mis mõjutab oluliselt kliimat, loodusvarade kaitset ning maailma looduskeskkonna säilitamist praeguste ja tulevaste põlvede jaoks;

M.

arvestades, et maailma metsade raadamist mõjutavas ELi tarbimises etendab suurt osa palmiõli ja sellest toodetud kaupade tarbimine;

N.

arvestades, et üldine nõudlus taimeõli järele peaks kasvama (6) ning et arvestuste kohaselt nõudlus palmiõli järele kahekordistub 2050. aastaks (7); arvestades, et 1970. aastatest saadik on palmiõli tootmine kasvanud kõige rohkem Indoneesias ja Malaisias; arvestades, et lisaks hoogustub õlipalmikasvatus ka teistes Aasia riikides, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas, kus pidevalt rajatakse uusi ja laiendatakse vanu istandusi, mis põhjustab täiendavaid keskkonnakahjustusi; märgib seejuures, et kui asendada palmiõli teiste taimeõlidega, tuleks õlikultuure kasvatada veelgi suurematel pindadel;

O.

arvestades, et palmiõli kasutatakse laialdaselt eelkõige tänu selle odavusele, mis on tingitud üha enamate õlipalmiistanduste rajamisest raadatud aladele; arvestades, et lisaks vastab palmiõli kasutamine toiduainetööstuses jätkusuutmatu masstootmise ja -tarbimise mudelile, mis on vastuolus kvaliteetsete, transporti mittevajavate mahetoodete ja -koostisosade kasutamise ja edendamise põhimõttega;

P.

arvestades, et palmiõli kasutatakse üha enam biokütusena ja töödeldud toiduainete tootmisel ning et nüüdseks sisaldab umbes 50 % pakendatud toidukaupadest palmiõli;

Q.

arvestades, et mõningad palmiõliga kauplevad ettevõtted ei suuda veenvalt tõendada, et nende tarneahelas kasutatav palmiõli ei seondu raadamise, turbaalade kuivamise või keskkonna saastamisega ning et see on toodetud täiel määral põhilisi inimõigusi ja piisavaid sotsiaalseid norme järgides;

R.

arvestades, et seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi kohaselt peab komisjon hindama liidu toidu- ja mittetoidukaupade tarbimise globaalset keskkonnamõju ning vajaduse korral välja töötama ettepanekud tegevuspoliitikaks, mille abil reageerida selliste hindamiste järeldustele, samuti kaaluma liidu tegevuskava väljatöötamist võitluseks raadamise ja metsade seisundi halvenemisega;

S.

arvestades, et komisjonil on kavas korraldada metsaraadamise ja palmiõli teemalisi uuringuid;

T.

arvestades, et me ei tea, millised on palmiõliga seotud maakasutuse muutusest tingitud summaarsed kasvuhoonegaaside heitkogused; arvestades, et sellealaseid teaduslikke hinnanguid tuleb täiustada;

U.

arvestades, et tootjariikides puuduvad usaldusväärsed andmed selle kohta, kui suurtel pindadel seal õlipalme kasvatatakse, olgu siis seaduslikult või seadust rikkudes; arvestades, et see takistus pärsib kohe algusest peale palmiõli säästva tootmise tõendamiseks võetud meetmeid;

V.

arvestades, et 2014. aastal langes 60 % ELi palmiõli impordist energeetikasektori arvele ning 46 % imporditud palmiõlist (kuus korda rohkem kui 2010. aastal) kasutati sõidukikütusena ning 15 % elektrienergia ja soojuse tootmiseks;

W.

arvestades, et prognooside kohaselt muudetakse 2020. aastaks kogu maailmas biodiisli tootmiseks kasvatatava õlipalmi istandusteks üks miljon hektarit, millest 0,57 miljonit hektarit langeb Kagu-Aasia ürgmetsade istandusteks muutmise arvele (8);

X.

arvestades, et 2020. aastaks on ELi biokütuste tarbimisest tingitud maakasutuse kogumuutus 8,8 miljonit hektarit, millest 2,1 miljoni hektari suurune pind kujuneb õlipalmiistanduste laiendamissurve tõttu Kagu-Aasias ning sellest viimasest näitajast pool tuleb troopiliste metsade ja turbaalade arvel;

Y.

arvestades, et vihmametsade raadamine hävitab enam kui poolte maailma loomaliikide ja enam kui kahe kolmandiku taimeliikide looduslikud elupaigad ning ohustab nende säilimist; arvestades, et vihmametsad on koduks mõningatele maailma kõige haruldasematele ja sageli endeemilistele liikidele, mis on kantud Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punasesse raamatusse äärmiselt ohustatud liikidena, mille populatsioonid on hinnangulistel, tuletatud või vaatlusandmetel viimase 10 aasta või kolme põlvkonna vältel kahanenud enam kui 80 %; arvestades, et ELi tarbijaid tuleks paremini teavitada sellest, mida niisuguste looma- ja taimeliikide kaitseks tehakse;

Z.

arvestades, et mitmed uurimised paljastavad, et paljudes riikides kaasnevad õlipalmiistanduste rajamise ja majandamisega põhiliste inimõiguste laialdased rikkumised – sunniviisiline väljatõstmine, relvavägivald, lapstööjõu kasutamine, võlaorjus või põlisrahvaste diskrimineerimine;

AA.

arvestades, et väga murettekitavate aruannete (9) kohaselt toodetakse maailmas suur osa palmiõlist põhilisi inimõigusi ja piisavaid sotsiaalseid norme rikkudes, sageli kasutatakse lapstööjõudu ning maaküsimustes esineb arvukalt tülisid kohalike ja põliselanike ning õlitootmiskontsessioonide omajate vahel;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

51.

52.

53.

54.

55.

56.

57.

58.

59.

60.

61.

62.

63.

64.

65.

66.

67.

68.

69.

70.

71.

72.

73.

74.

75.

76.

77.

78.

79.

80.

81.

82.

83.

84.

85.

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikleid 2 ja 3 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 157,

—

võttes arvesse protokolli nr 1 riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus,

—

võttes arvesse protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 21 ja 23,

—

võttes arvesse ÜRO Pekingi tegevusprogrammi,

—

võttes arvesse 1979. aastal vastu võetud ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 1978. aasta direktiivi 79/7/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas (1),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (2),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiivi 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ (3),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (4),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (5),

—

võttes arvesse määruse (EL) nr 1305/2013 (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi kohta) artiklit 7,

—

võttes arvesse oma 12. märtsi 2008. aasta resolutsiooni naiste olukorra kohta ELi maapiirkondades (6),

—

võttes arvesse oma 5. aprilli 2011. aasta resolutsiooni naiste rolli kohta põllumajanduses ja maapiirkondades (7),

—

võttes arvesse oma 8. juuli 2015. aasta resolutsiooni keskkonnasäästliku tööhõive algatuse kohta. Keskkonnasäästliku majanduse tööhõivepotentsiaali vallandamine (8),

—

võttes arvesse oma 8. septembri 2015. aasta resolutsiooni pereettevõtete kohta Euroopas (9),

—

võttes arvesse ÜRO maailma toiduga kindlustatuse komitee 17. oktoobri 2016. aasta soovitusi loomakasvatuse ja maailma toiduga kindlustatuse kohta, eelkõige soolist võrdõiguslikkust ja naiste mõjuvõimu suurendamist puudutavaid soovitusi,

—

võttes arvesse oma 27. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni teemal „Kuidas saab ühise põllumajanduspoliitikaga aidata kaasa töökohtade loomisele maapiirkondades?“ (10),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 55 kohaseid ühisarutelusid põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni vahel,

—

võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A8-0058/2017),

A.

arvestades, et sotsiaalsed ja majanduslikud olud ning elamistingimused on viimastel aastakümnetel oluliselt muutunud, erinedes üsna märkimisväärselt nii liikmesriigiti kui ka riigisiseselt;

B.

arvestades, et naiste panus maapiirkondade majandusse on märkimisväärne ning et mitmekesistavad meetmed ja multifunktsionaalsuse kontseptsioon, mis on säästva arengu oluline alus, ehkki neid ei ole kõikides valdkondades täiel määral ära kasutatud, on naistele avanud uusi võimalusi innovatsiooni ja uute kontseptsioonide kasutuselevõtmise abil, mis annavad põllumajandusele uute ideede näol uue hoo;

C.

arvestades, et naised on väga sageli need, kes algatavad ja edendavad põllumajandusettevõttes või väljaspool seda uusi tegevusalasid lisaks põllumajanduslikule tootmisele ning mis annab maapiirkondades harrastatavatele tegevusaladele tõelise lisaväärtuse;

D.

arvestades, et maapiirkondades elavate naiste puhul ei ole tegemist homogeense rühmaga, kuna nende olukord, tegevusalad, ühiskondlik panus ning vajadused ja huvid on liikmesriigiti ja liikmesriikide sees väga erinevad;

E.

arvestades, et naised on aktiivselt kaasatud põllumajanduslikku tegevusse, ettevõtlusse ja turismi ning neil on oluline osa maapiirkondades kultuuritraditsioonide hoidmisel, mis võib aidata kujundada või tugevdada piirkondlikku identiteeti;

F.

arvestades, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus on Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide üks aluspõhimõtteid ning võrdõiguslikkuse edendamine üks liidu põhieesmärkidest; arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on ELi põhiväärtus, mida tunnustatakse aluslepingutes ja põhiõiguste hartas, ning et EL on võtnud eriülesandeks arvestada seda kogu oma tegevuses; arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse igakülgne arvessevõtmine on oluline vahend nimetatud põhimõtte integreerimiseks ELi poliitikasse, meetmetesse ja tegevusse, eesmärgiga edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust ning võidelda diskrimineerimise vastu, et suurendada naiste aktiivset osalust tööturul ning majanduslikes ja sotsiaalsetes tegevusvaldkondades; arvestades, et nimetatud vahendit saab kasutada ka ELi struktuuri- ja investeerimisfondide, sh Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) puhul;

G.

arvestades, et põllumajanduslik pereettevõtlus on EL-28 kõige levinum põllumajandusmudel, kuna 76,5 % tööst teeb omanik või tema perekond (11) ning seetõttu tuleks seda toetada ja kaitsta; arvestades, et perekondlikud põllumajandusettevõtted edendavad põlvkondadevahelist solidaarsust ning sotsiaalset ja keskkonnaalast vastutust, andes seeläbi panuse maapiirkondade säästvasse arengusse;

H.

arvestades, et üha suurema linnastumise kontekstis on oluline, et maapiirkondadesse jääks püsima aktiivne, dünaamiline ja jõukas elanikkond, eriti looduslikust eripärast tingitud piirangutega aladele, kuna sellest sõltuvad nii keskkonna- kui ka maastikukaitse;

I.

arvestades, et rahvastiku vananemine ning põllumajandustegevuse vähenemine ja majanduslangus ELi maapiirkondades on üks peamisi põhjusi, miks nendes piirkondades rahvaarv väheneb ja naised sealt lahkuvad, see ei avalda negatiivset mõju mitte üksnes tööturule, vaid ka sotsiaalsele taristule; arvestades, et sellist olukorda saab muuta üksnes juhul, kui ELi institutsioonid ja valitsused võtavad kõik võimalikud meetmed, et tagada maapiirkondade elanike töö ja õiguste suurem tunnustamine ning kindlustada maapiirkonnad vajalike teenustega, mis võimaldab töö ja pereelu tasakaalu;

J.

arvestades, et maaturism, mis hõlmab ka kaupade ja teenuste pakkumist maal turismile orienteeritud pereettevõtete ja ühistute kaudu, on madala riskiga haru, loob töökohti, võimaldab ühendada isikliku ja pereelu tööga ning motiveerib maaelanikke, eelkõige naisi, maale jääma,

K.

arvestades, et majanduskriis on mõjutanud Euroopa Liitu ning selle läbi on kannatada saanud paljud maapiirkonnad; arvestades, et kriisi tagajärjed on endiselt nähtavad ning maapiirkondade noored puutuvad kokku suure töötuse määra, vaesuse ja rahvastikukaoga, mis mõjutavad eelkõige naisi; arvestades, et naised tunnetavad otseselt kriisi mõju oma põllumajandusettevõtete ja majapidamiste juhtimisel ja korraldamisel;

L.

arvestades, et selline olukord kujutab endast tõsist probleemi ühise põllumajanduspoliitika jaoks, mis peaks tagama maapiirkondade arengu ja suurendama nende võimekust;

M.

arvestades, et tuleb säilitada säästlik ja dünaamiline põllumajandussektor kui maapiirkondade peamine majanduslik, keskkondlik ja sotsiaalne alus, mis annab panuse maaelu arengu, jätkusuutliku toiduainete tootmise, bioloogilise mitmekesisuse ja töökohtade loomise valdkonda;

N.

arvestades, et väikepõllumajandustootjate ja põllumajanduslike pereettevõtete kui esmase toidutootja staatust tuleb parandada ning säilitada nende põllumajanduslik ja loomakasvatusega seotud tegevus, soodustades innovatsiooni ja tagades ELi tasandil piisavad rahalised vahendid ja meetmed; arvestades, et ajavahemikul 2005–2010 kadus ELis 2,4 miljonit põllumajandusettevõtet, millest enamik olid väikesed või perekondlikud põllumajandusettevõtted, mis suurendas töötuse määra maapiirkondades;

O.

arvestades, et mitmekesistavate meetmete edendamine, lühikeste tarneahelate väljaarendamine ja tootjaorganisatsioonide edendamine aitab suurendada vastupidavust sektoris, mis peab toime tulema ebaausate kaubandustavade ja järjest muutlikumate turgudega;

P.

arvestades, et oluline on toetada ja edendada naiste osalust põllumajandusliku toidutootmise väärtusahelas, kuna naiste roll piirdub peaasjalikult tootmise ja töötlemisega;

Q.

arvestades, et elukestva õppe kättesaadavus, võimalus rakendada mitteformaalse õppe kontekstis omandatud oskusi ning võimalus õppida ümber ja omandada oskusi, mida saab kasutada dünaamiliselt areneval tööturul, on olulised eeltingimused naiste tööhõive suurendamiseks maapiirkondades;

R.

arvestades, et ühistutel, vastastikustel ühingutel, sotsiaalsetel ettevõtetel ja muudel alternatiivsetel ärimudelitel on tohutu potentsiaal stimuleerida jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu ning suurendada naiste majanduslikku mõjuvõimu maapiirkondades ja põllumajandussektoris;

S.

arvestades, et naiste ja tütarlaste kaasamine haridusse ja elukestvasse õppesse, eelkõige loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnas ning ettevõtluses on oluline soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks põllumajanduse ja toidutootmise sektorites ning turismis ja muudes maapiirkondade valdkondades;

T.

arvestades, et naised moodustavad veidi alla 50 % ELi maapiirkondade tööealisest elanikkonnast, kuid vaid umbes 45 % majanduslikult aktiivsest kogurahvastikust; arvestades, et paljud inimesed ei ole töötutena registreeritud ega kajastu tööpuuduse statistikas ning puuduvad täpsed andmed naiste osalemise kohta põllumajandusettevõtetes kas omanike või töötajatena;

U.

arvestades, et ELi valdavalt maapiirkondades töötas 2009. aastal üksnes 61 % 20–64-aasta vanustest naistest (12); arvestades, et paljudes liikmesriikides on maapiirkondades elavatel naistel piiratud võimalused tööd saada ja põllumajandussektoris töötada, ehkki neil on oluline roll maapiirkondade arengus ja sotsiaalses struktuuris majapidamiste sissetuleku tagamise või elamistingimuste parandamise seisukohast;

V.

arvestades, et 2014. aastal langes naiste arvele ligi 35 % kogu põllumajanduses tehtud tööajast, 53,8 % naisi töötas osalise tööaja ja 30,8 % täistööajaga, sellega andsid nad põllumajandustoodangusse märkimisväärse panuse; arvestades, et abikaasade ja teiste naissoost pereliikmete töö põllumajandusettevõttes on sageli hädavajalik, kusjuures tegu on tõelise nähtamatu tööga, kuna ei ole olemas staatust, mille abil selline töö tunnustust leiaks ja asjaomased naised sotsiaalselt kindlustatud oleksid ning millega vältida võimalikku õiguste (nt haiguspuhkus ning rasedus- ja sünnituspuhkus) kadu ja tagada selliste naiste majanduslik sõltumatus;

W.

arvestades, et mõningates liikmesriikides nagu Prantsusmaa on põllumajandusettevõttes regulaarselt töötavate naiste puhul kasutusel eri õiguslikud staatused (kaastöötaja, töötaja või põllumajandusettevõtte juht), mis tagab neile asjakohase sotsiaalkaitse laienemise, et nad oleksid kindlustatud erinevate era- ja tööelus ette tulevate riskide suhtes;

X.

arvestades, et naised juhivad keskmiselt vaid 30 % ELi põllumajandusettevõtetest; arvestades, et põllumajanduses töötab hulgaliselt naisi ning enamiku puhul neist on tegu põllumajandusettevõtte juhi abikaasaga (80,1 % kõikidest abikaasadest 2007. aastal) (13);

Y.

arvestades, et pangadokumentides on kirjas ainult põllumajandusettevõtte omanik, ainult temal on õigus toetustele ja kogutud õigustele ning ainult tema esindab põllumajandusettevõtet ühistutes ja muudes organisatsioonides; arvestades, et asjaolu, et ei olda põllumajandusettevõtte omanik, tähendab, et sellega ei kaasne omaniku staatusega seonduvad õigused (õigus ühtsetele otsemaksetele, ammlehma kasvatamise otsetoetused, viinamarjaistandike istutusõigused, sissetulek jne) ning see asetab naissoost põllumajandustootjad haavatavasse ja ebasoodsasse olukorda;

Z.

arvestades, et põllumajanduses töötavatel naistel on võimalik toetusmeetmeid saada üksnes juhul, kui nad on registreeritud omaniku või kaasomanikuna; arvestades, et Euroopa Liidus tuleks ergutada naisi asuma põllumajandusettevõtte omaniku või kaasomaniku rolli, mis mõjutaks positiivselt nende olukorda tööturul, nende sotsiaalseid õigusi ja majanduslikku sõltumatust, tagades nende parema nähtavuse (ja tagaks selle, et tunnustatakse nende panust majandusse ja sissetulekuallikasse) maapiirkondades ning hõlpsama võimaluse maad omandada;

AA.

arvestades, et maapiirkondade naised tuleb Euroopa, riiklikes ja piirkondlikes statistikates nähtavamaks muuta, et kajastada nende olukorda ja rolli;

AB.

arvestades, et noorte ja naiste hõlpsam võimalus maad omandada aitaks hõlbustada põlvkondade vahetumist põllumajandusettevõtetes ning soodustada majanduskasvu ja sotsiaalset heaolu;

AC.

arvestades, et kvaliteetsete ja taskukohaste avalike ja erateenuste tagamine, sh lastehoiu-, eakate ja muude ülalpeetavate, sh puuetega inimeste hooldusteenus, on oluline kõikidele maapiirkondade elanikele; arvestades, et sellised teenused on eriti tähtsad töö- ja eraelu ühitamise hõlbustamise seisukohast eelkõige naiste jaoks, kuna nemad on suuremal määral osalenud nooremate, ülalpeetavate ja vanemate pereliikmete eest hoolitsemises;

AD.

arvestades, et naistel on maapiirkondades mitmekesine roll, mistõttu sellised teenused võimaldaksid neil töötada ja arendada karjääri, tagades perekondlike ja hoolduskohustuste õiglase jaotumise;

AE.

arvestades. et maapiirkondades elukvaliteedi parandamise tingimuseks on taristu olemasolu, nagu transpordiühendused, suure kiirusega lairibainterneti, sealhulgas mobiilsete andmesideteenuste ja energiavarustuse kättesaadavus, samuti kvaliteetsed sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusteenused;

AF.

arvestades, et lairibaühenduse kättesaadavus maapiirkondades jääb endiselt maha EL-28 üleriigilisest kättesaadavusest; arvestades, et 2015. aastal oli 98,4 % maapiirkondade majapidamistest varustatud vähemalt ühe lairibatehnoloogiaga, aga ainult 27,8 % oli juurdepääs uue põlvkonna teenustele; arvestades, et digitaalsest taristust, mis ei ole kõikides ELi maapiirkondades täielikult välja arendatud, võib olla suur abi teabele ja haridusvõimalustele juurdepääsul, teabevahetusel ning heade tavade vahetamisel maapiirkondade naiste vahel ning see võib olla oluline aspekt, millega toetada naissoost elanikkonna jäämist nimetatud piirkondadesse;

AG.

arvestades, et haridus on oluline vahend, millega edendada võrdsuse väärtustamist, mida tuleks edendada igakülgselt, mitte ainult koolides, vaid ka kutseõppes ja eelkõige primaarsektorile keskenduvas koolituses;

AH.

arvestades, et maapiirkondades üldiste tingimuste parandamise tulemuseks on naiste kõrgem staatus nendes piirkondades;

AI.

arvestades, et naiste oluline panus kohalikku ja maaelu arengusse ei kajastu piisaval määral nende osaluses asjaomastes otsustusprotsessides, kuna naised on maapiirkondades otsuseid tegevates organites (põllumajandusühistud, ametiühingud ja kohalikud omavalitsused) sageli alaesindatud; arvestades, et on äärmiselt oluline suurendada naiste esindatust sellistes organites;

AJ.

arvestades, et maapiirkondade naised kannatavad ka soolise palga- ja pensionilõhe tõttu, mis mõningates liikmesriikides üha suureneb; arvestades, et seepärast tuleks pöörata suuremat tähelepanu ajakohastatud statistika kogumisele naiste tööhõiveolukorra ning nende töö- ja elamistingimuste kohta maapiirkondades;

AK.

arvestades, et seni ei ole loodud alaprogrammi „Naise maapiirkondades“ ning naiste osalus maaelu arengu programmide rahastamisvahendite kasutamisel kuni 2014. aastani oli väike; arvestades, et 6,1 miljonist koolitusmeetmetes osalenust olid ainult 28 % naised; arvestades, et põllumajandusettevõtete moderniseerimisse tehtavate materiaalsete investeeringutega seotud toetuste saajatest olid ainult 19 % naised ja mitmekesistavate meetmetega seotud toetuste saajatest 33 %; arvestades, et 3. telje meetmete (maapiirkondade majanduse mitmekesistamine) tulemusena loodud töökohtadel tööle asunutest olid ainult 38 % naised;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

51.

52.

53.

54.

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 50,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõiget 5, artikli 4 lõiget 3 ja artiklit 8,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 217 ja 218,

—

võttes arvesse teadet, mille Ühendkuningriigi peaminister vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõikele 2 esitas 29. märtsil 2017 Euroopa Ülemkogule,

—

võttes arvesse oma 28. juuni 2016. aasta resolutsiooni Ühendkuningriigi referendumist tuleneva otsuse kohta EList lahkuda (1),

—

võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsioone: resolutsiooni võimalike muutuste ja kohanduste kohta Euroopa Liidu praeguses institutsioonilises ülesehituses (2), resolutsiooni Euroopa Liidu toimimise parandamise kohta (3), Lissaboni lepingu võimalusi kasutades ja resolutsiooni euroala eelarvesuutlikkuse kohta (4),

—

võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.

arvestades, et Ühendkuningriigi valitsuse teatega Euroopa Ülemkogule algab protsess, mille tulemusena Ühendkuningriik lakkab olemast Euroopa Liidu liikmesriik ja liidu aluslepingud Ühendkuningriigi suhtes enam ei kehti;

B.

arvestades, et tegemist on pretsedenditu ja kahetsusväärse sündmusega, sest varem ei ole ükski liikmesriik Euroopa Liidust välja astunud; arvestades, et liidust väljaastumine tuleb korraldada korrastatult, et vältida selle negatiivset mõju Euroopa Liidule, liidu kodanikele ja Euroopa integratsiooniprotsessile;

C.

arvestades, et Euroopa Parlament esindab kõiki Euroopa Liidu kodanikke ja tegutseb nende huve kaitstes kogu protsessi vältel, kuni Ühendkuningriigi väljaastumiseni;

D.

arvestades, et Euroopa Liidu liikmesriigil on küll suveräänne õigus liidust välja astuda, kuid kõigil liitu jäävatel liikmesriikidel on kohustus ühiselt liidu huve ja terviklikkust kaitsta; arvestades, et sellest tulenevalt peavad läbirääkimisi ühelt poolt Ühendkuningriik ning teiselt poolt Euroopa Komisjon Euroopa Liidu ja liidu 27 ülejäänud liikmesriigi nimel;

E.

arvestades, et läbirääkimised Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise üle algavad pärast seda, kui Euroopa Ülemkogu on vastu võtnud suunised läbirääkimiste kohta; arvestades, et käesoleva resolutsiooniga avaldab Euroopa Parlament oma seisukoha nende suuniste kohta ja sõnastab ühtlasi aluse, millest lähtudes hakkab Euroopa Parlament hindama läbirääkimisprotsessi ning kõiki Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel saavutatavaid kokkuleppeid;

F.

arvestades, et enne Euroopa Liidust lahkumist peab Ühendkuningriik saama kasutada kõiki aluslepingutest tulenevaid õigusi ja täitma kõiki nendest tulenevaid kohustusi, sealhulgas järgima Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 nimetatud lojaalse koostöö põhimõtet;

G.

arvestades, et 29. märtsil 2017 teatas Ühendkuningriik oma kavatsusest väljuda Euroopa Liidu Kohtu jurisdiktsiooni alt;

H.

arvestades, et samas teates mainib Ühendkuningriigi valitsus, et riigi tulevased sidemed Euroopa Liiduga ei hõlma siseturu ega tolliliidu liikmeks olekut;

I.

arvestades samas, et Ühendkuningriigi jäämine siseturu, Euroopa Majanduspiirkonna ja/või tolliliidu liikmeks oleks olnud optimaalne lahendus nii Ühendkuningriigi kui ka 27-liikmelise Euroopa Liidu jaoks; arvestades, et see lahendus ei ole võimalik senikaua, kuni Ühendkuningriigi valitsus jätkab vastuseisu neljale vabadusele ja Euroopa Liidu Kohtu jurisdiktsioonile, keeldub tegemast üldist makset liidu eelarvesse ja soovib ajada omaette kaubanduspoliitikat;

J.

arvestades, et Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise küsimuses toimunud rahvahääletuse tulemust arvesse võttes on Euroopa Ülemkogu 18. ja 19. veebruari 2016. aasta järeldustele lisatud otsus, „mis käsitleb uut kokkulepet Ühendkuningriigi jaoks Euroopa Liidus“, igal juhul kõigis punktides kehtetu;

K.

arvestades, et läbirääkimiste korraldamisel tuleb eesmärgiks seada õigusstabiilsuse tagamine ja häirete vähendamine miinimumini ning inimestele ja juriidilistele isikutele selge tulevikuvisiooni andmine;

L.

arvestades, et väljaastumisteate tühistamine eeldab kõigi 27 ELi liikmesriigi seatud tingimuste täitmist, nii et seda ei saaks kasutada menetlusliku vahendina ega kuritarvitada, püüdes Ühendkuningriigi olemasolevaid liikmesustingimusi parandada;

M.

arvestades, et ilma väljaastumislepinguta langeb Ühendkuningriik 30. märtsil 2019 automaatselt Euroopa Liidust välja ja sel juhul toimub see korrastamatult;

N.

arvestades, et suur hulk Ühendkuningriigi kodanikke, sealhulgas Põhja-Iirimaal ja Šotimaal enamus, hääletas riigi Euroopa Liitu jäämise poolt;

O.

arvestades, et Euroopa Parlament peab eriti murettekitavaks Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise tagajärgi Põhja-Iirimaale ning Põhja-Iirimaa ja Iirimaa tulevastele suhetele; arvestades, et sellega seoses on ülimalt tähtis kaitsta rahu ja säilitada nn suure reede kokkulepe kõigis selle osades, ning tuletades meelde, et kokkulepe saavutati Euroopa Liidu aktiivsel vahendusel, mida Euroopa Parlament rõhutas oma 13. novembri 2014. aasta resolutsioonis Põhja-Iirimaa rahuprotsessi kohta (5);

P.

arvestades, et Ühendkuningriigi lahkumine peaks 27-liikmelist Euroopa Liitu ja selle institutsioone sundima paremini tegelema praeguste probleemidega, mõtlema oma tulevikule ja tegevusele, et muuta nn Euroopa projekt efektiivsemaks, demokraatlikumaks ja kodanikele lähedasemaks; tuletades meelde Bratislavas kokkulepitud tegevuskava, Euroopa Parlamendi selleteemalisi resolutsioone, Euroopa Komisjoni 1. märtsil 2017 avaldatud valget raamatut Euroopa tuleviku kohta, 25. märtsi 2017. aasta Rooma deklaratsiooni ja kõrgetasemelise omavahendite töörühma 17. jaanuaril 2017 esitatud ettepanekuid, mis kõik võiksid olla järelemõtlemise aluseks;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

—

võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (COM(2016)0604),

—

võttes arvesse nõukogu määruse eelnõu (14942/2016), millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020, ja nõukogu parandust (14942/2016 COR2),

—

võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 312 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklile 106a (C8-0103/2017),

—

võttes arvesse nõukogu 7. märtsi 2017. aasta põhimõttelist kokkulepet mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) muutmise kohta (1),

—

võttes arvesse oma 6. juuli 2016. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) valimistejärgse muutmise ettevalmistamise ja Euroopa Parlamendi tähelepanekute kohta enne komisjoni ettepaneku valmimist (2),

—

võttes arvesse oma 26. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) muutmise kohta (3),

—

võttes arvesse oma 5. aprilli 2017. aasta seadusandlikku resolutsiooni määruse eelnõu kohta (4),

—

võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõiget 2,

—

võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0117/2017),

1.

2.

3.

4.

—

võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × 59122 × MIR604 × 1507 × GA21 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud toodete ja samuti geneetiliselt muundatud maisi (milles on kombineeritud kaks, kolm või neli Bt11, 59122, MIR604, 1507 ja GA21 transformatsiooni) turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (D049280),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (1), eriti selle artikli 7 lõiget 3, artikli 9 lõiget 2 ja artikli 21 lõiget 2,

—

võttes arvesse 27. jaanuaril 2017 toimunud hääletust määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees, mille tulemusel arvamust ei esitatud, ning arvestades, et 27. märtsil 2017 apellatsioonikomitees toimunud hääletuse tulemusel samuti arvamust ei esitatud;

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) (2) artikleid 11 ja 13,

—

võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 15. juulil 2016 vastu võetud arvamust (3), millele on lisatud vähemuse arvamus, ja EFSA varasemaid arvamusi ühekordse transformatsiooniga maisi Bt11 (milles tekivad valgud Cry1Ab ja PAT), 59122 (milles tekivad valgud Cry34Ab1, Cry35Ab1 ja PAT), MIR604 (milles tekivad valgud mCry3A ja PMI), 1507 (milles tekivad valgud Cry1F ja PAT) ja GA 21 (milles tekib valk mEPSPS) kohta,

—

võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (COM(2017)0085, COD(2017)0035),

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, kus esitatakse vastuväiteid geneetiliselt muundatud organismide kasutamiseks lubade andmise kohta (4),

—

võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3,

A.

arvestades, et 1. juulil 2011 esitas Syngenta Saksamaa pädevale riiklikule asutusele määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 5 ja 17 kohase taotluse maisi Bt11 × 59122 × MIR604 × 1507 × GA21 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toidu, toidu koostisosade ja sööda turule laskmiseks; arvestades, et nimetatud taotlus hõlmas ka geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × MIR162 × 59122 × 1507 × GA21 turule laskmist seda sisaldavates või sellest koosnevates toodetes, mis on ette nähtud peale toiduks ja söödaks kasutamise ka teisteks samasugusteks kasutusviisideks nagu mis tahes muu mais, välja arvatud viljelemiseks;

B.

arvestades, et 21. veebruaril 2014 laiendas Syngenta taotluse kohaldamisala kõigile alakombinatsioonidele, kus ühekordsel geeni transformatsioonil moodustub mais Bt11 × 59122 × MIR604 × 1507 × GA21 („alakombinatsioonid“), välja arvatud alakombinatsioonile 1507 × 59122, mille jaoks on luba juba antud vastavalt komisjoni otsusele 2010/432/EL (5);

C.

arvestades, et 31. märtsil 2016 ajakohastas Syngenta taotluse kohaldamisala, jättes välja järgmised neli alakombinatsiooni, mis kuuluvad teise taotluse kohaldamisalasse: mais Bt11 × GA21, mais MIR604 × GA21, mais Bt11 × MIR604 ja mais Bt11 × MIR604 × GA21 (6);

D.

arvestades, et taotleja ei ole esitanud ühegi kohta 20 alakombinatsioonist konkreetset teavet (7);

E.

arvestades, et viie tranformatsiooni komplekti (five-event stack) eesmärk on kontrollida liblikalisi ja mardikalisi maisikahjureid ning anda maisile tolerantsus glüfosinaatammooniumi või glüfosaati sisaldavate herbitsiidide suhtes (8); arvestades, et erinevate alakombinatsioonide ettenähtud kasutusviisid on kombinatsioonidest sõltuvalt sarnased;

F.

arvestades, et 26. augustil 2016 võttis EFSA kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 6 ja 18 vastu pooldava arvamuse geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × 59122 × MIR604 × 1507 × GA21 ning kõigi taotluse kohaldamisalaga hõlmatud alakombinatsioonide kohta; arvestades, et EFSA arvamus sisaldas ka vähemuse arvamust;

G.

arvestades, et EFSA on tunnistanud, et kõigi 20 alakombinatsiooni kohta ei ole esitatud konkreetseid andmeid, paljusid neist ei ole isegi veel loodud, ja et teaduskirjanduse läbitöötamisel ei olnud nende kohta võimalik leida teaduslikku teavet, kuid järeldab sellele vaatamata, et kõik 20 alakombinatsiooni peaksid olema sama ohutud kui viie transformatsiooni komplektiga maisi puhul;

H.

arvestades, et EFSA ei pea asjaomaste transformatsiooniga geneetiliselt muundatud taimede turustamisjärgset järelevalvet vajalikuks; EFSA sedastab vaid, et järelevalve nõuet tuleks kaaluda ainult uute esitatud valgu ekspressiooni andmete valguses, kui alakombinatsioone tuleb sihipäraste aretusviiside kaudu luua ja liitu importida;

I.

arvestades, et liikmesriigid on kolmekuulise konsulteerimisperioodi jooksul esitanud sadu kriitilisi märkusi (9); arvestades, et need märkused puudutasid muu hulgas järgmist: puuduv teave ja andmed, puudulikult läbi viidud uuringud, puuduvad uuringud, teatavate kokkupuuteviiside välistatust tõendava teabe puudumine, ebapiisav andmebaas, eelkõige seeditavuse osas, erinevate Bt-toksiinide koosmõju puudulik arvessevõtmine allergeensuse ja toksilisuse potentsiaali hindamisel, puudujäägid väliuuringute katsekavades ja statistilises analüüsis, puuduvad aruanded järelevalvetegevuse tulemuste kohta, puuduvad tõendid selle kohta, et toode ei põhjusta keskkonnale kahju, tuvastatud statistiliselt oluliste erinevuste, näiteks toitainete koostise puudulik hindamine, ning suutmatus viia läbi immunoloogilisi teste seoses võimaliku suurema allergiaohuga;

J.

arvestades, et Euroopa Toiduohutusameti geneetiliselt muundatud organismide komisjoni (10) liige Jean-Michel Wal esitas vähemuse arvamuse, milles on mainitud, et „arvestades, et taotleja ei ole esitanud konkreetseid andmeid ühegi 20 alakombinatsiooni kohta ning samuti ei esitanud ta rahuldavat põhjendust, milles selgitataks põhjusi, miks need andmed puuduvad või miks ta ei pea neid riskihindamise jaoks vajalikuks. See on väga oluline põhjus vähemuse arvamuse esitamiseks, pidades silmas, et ei saa olla kahte liiki riskihindamist, millest üks on põhjalik ja põhineb täielikel andmetel, ning teine, mille puhul ei ole konkreetsed andmed üldse kättesaadavad ning mis põhineb eeldustel ja kaudsetel kaalutlustel, mida eksperdirühm hindab nn tõendite kaalukuse alusel ja ühe transformatsiooniga taimedest, viie transformatsiooni komplektist ja muudest komplektidest, mida esitati ja hinnati teiste taotluste raames, saadud andmete ekstrapoleerimise teel. Lisaks põhimõttelisele küsimusele selles valdkonnas võib see tuua kaasa kontrollimatu ohu inimtarbijate tervisele teatavates elanikkonnarühmades.“;

K.

arvestades, et konkreetsemalt esitatakse vähemuse arvamuses küsimus selle kohta, miks ekstrapoleerimise viis, mis viiakse läbi võimalike kahjulike tagajärgede hindamiseks, ei ole täpselt määratletud: „Sellise ekstrapoleerimise jaoks nõutavaid kriteeriume, menetlust ja usaldusväärsuse astet ei ole esitatud ja selle piiranguid ei ole kriitiliselt hinnatud. Selles tulenevat määramatust ei ole näiteks tõenäosusliku analüüsi kasutamise abil hinnatud, nagu on soovitatud Euroopa Toiduohutusameti teaduskomitee EFSA teadusliku hindamise ebakindlust käsitlevate suuniste kavandis (mis vaadati sisemise testimise jaoks läbi). Need puudujäägid võivad üldist järeldust muuta.“;

L.

arvestades, et EFSA vähemuse arvamus viitab ka mitmetele puudustele ja vastukäivatele väidetele, nt asjaolule, et hageja viitab ühelt poolt asjaolule, et kõik alakombinatsioonid on koostatud ja nende valgu ekspressiooni taset oli analüüsitud (11), kuid teiselt poolt ei sisalda see andmeid alakombinatsioonide kohta;

M.

arvestades, et asjaomastes geneetiliselt muundatud maisisortides SYN-BTØ11-1, DAS-59122-7 ja DAS-Ø15Ø7-1 tekib valk PAT, mis annab sellele vastupidavuse glüfosinaatammooniumi sisaldavate herbitsiidide suhtes; arvestades, et glufosinaat on liigitatud reproduktiivtoksiliseks ning seetõttu kehtivad selle suhtes määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud välistamiskriteeriumid; arvestades, et glüfosinaat on heaks kiidetud ajavahemikuks, mis lõpeb 31. juulil 2018. aastal (12);

N.

arvestades, et geneetiliselt muundatud mais MON-ØØØ21-9, mida on taotlustes kirjeldatud, sisaldab valku mEPSPS, mis annab vastupidavuse glüfosaati sisaldavate herbitsiidide suhtes; arvestades, et Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus – Maailma Terviseorganisatsiooni vähiuuringutele spetsialiseerunud agentuur – liigitas 20. märtsil 2015 glüfosaadi tõenäoliselt inimestele kantserogeenseks aineks (13);

O.

võttes arvesse, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 27. jaanuaril 2017 toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud; arvestades, et ainult 10 liikmesriiki, kes esindasid vaid 38,43 % ELi elanikkonnast, hääletasid poolt, 13 liikmesriiki hääletasid vastu ja neli liikmesriiki hoidusid hääletamisest; arvestades, et apellatsioonikomitees 27. märtsil 2017 toimunud hääletuse tulemusel samuti arvamust ei esitatud;

P.

arvestades, et komisjon mõistis nii oma 22. aprillil 2015 esitatud seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust 1829/2003/EÜ seoses liikmesriikide võimalusega piirata oma territooriumil geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamist või see keelata) seletuskirjas kui ka 14. veebruaril 2017 esitatud seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011) seletuskirjas hukka asjaolu, et pärast määruse (EÜ) nr 1829/2003 jõustumist on loa andmise otsused vastu võtnud komisjon ilma liikmesriikide komiteede toetava arvamuseta, ja et toimiku tagasisaatmine komisjonile lõpliku otsuse tegemiseks, mis oli varem kogu menetluse puhul väga erandlik, on geneetiliselt muundatud toiduainete ja loomasööda lubamist käsitlevate otsuste langetamisel muutunud tavapäraseks; arvestades, et komisjoni president Juncker on sellist tava juba mitmel korral ebademokraatlikuks nimetanud ja hukka mõistnud (14);

Q.

arvestades, et 22. aprilli 2015. aasta seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003) lükkas parlament 28. oktoobril 2015 tagasi põhjendusega, et kuigi GMOd kasvatatakse ühe liikmesriigi territooriumil, toimub GMO-kaubandus piiriüleselt, mis tähendab, et komisjoni esildatud riikliku müügi ja kasutamise keelu jõustamine osutuks ilma impordi piirikontrolli taaskehtestamiseta võimatuks; arvestades, et Euroopa Parlament ei lükanud seadusandlikku ettepanekut mitte ainult tagasi, vaid palus ühtlasi komisjonil ettepaneku tagasi võtta ja uue ettepaneku esitada;

R.

arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) põhjenduses 14 sedastatakse selgelt, et „Kui arutatakse muid eriti tundlikke valdkondi, eelkõige maksustamist, tarbijate tervist, toiduohutust ja keskkonnakaitset käsitlevate rakendusaktide eelnõusid, väldib komisjon tasakaalustatud lahenduse leidmise eesmärgil oma tegevuses nii palju kui võimalik vastuollu minemist apellatsioonikomitees valdavaks kujuneda võiva seisukohaga, mille kohaselt rakendusakt ei ole asjakohane.“ (15);

1.

2.

3.

4.

5.

—

16. jaanuari 2014. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega lastakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/18/EÜ viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud ja teatavate liblikaliste maisikahjurite suhtes resistentne maisitoode (Zea mays L., liin 1507) (ELT C 482, 23.12.2016, lk 110),

—

16. detsembri 2015. aasta resolutsioon komisjoni 4. detsembri 2015. aasta rakendusotsuse (EL) 2015/2279 kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi NK603 × T25 sisaldavad, sellest koosnevad või sellest valmistatud tooted (P8_TA(2015)0456),

—

3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87705 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (P8_TA(2016)0040),

—

3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (P8_TA(2016)0039),

—

3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba FG72 (MST-FGØ72-2) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (P8_TA(2016)0038),

—

8. juuni 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × MIR162 × MIR604 × GA21 või neist neljast komponendist kahe või kolme kombinatsioonina esinevat geneetiliselt muundatud maisi sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid(P8_TA(2016)0271),

—

8. juuni 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, mis käsitleb geneetiliselt muundatud nelgi (Dianthus caryophyllus L., liin SHD-27531-4) turule laskmist (P8_TA(2016)0272),

—

6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisiliini MON 810 külviseemnete turule laskmise luba (P8_TA(2016)0388),

—

6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi MON 810 toodete turule laskmist (D046169/00 (P8_TA(2016)0389),

—

6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 (SYN-BTØ11-1) seemned (P8_TA(2016)0386),

—

6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi 1507 seemned (P8_TA(2016)0387),

—

6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla 281-24-236 × 3006-210-23 × MON 88913 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (P8_TA(2016)0390),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 3, 8 ja 21 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 80, 208 ja 216,

—

võttes arvesse 2016. aasta juunis avaldatud Euroopa Liidu üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat,

—

võttes arvesse komisjoni järgmisi teatisi: „Euroopa rände tegevuskava“, 13. mai 2015 (COM(2015)0240); „Sundränne ja arenguabi“, 26. aprill 2016 (COM(2016)0234); „Euroopa rände tegevuskava alusel uue ELi ja kolmandate riikide partnerlusraamistiku loomine“, 7. juuni 2016 (COM(2016)0385); „Euroopa investeeringute tugevdamine töökohtade loomiseks ja majanduskasvu saavutamiseks: Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi teine etapp ning uus Euroopa välisinvesteeringute kava“, 14. september 2016 (COM(2016)0581); komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisteatisi „Pagulaskriisi lahendamine Euroopas: ELi välistegevuse roll“, 9. september 2015 (JOIN(2015)0040); „Ränne Vahemere keskosa rändeteel. Rändevoogude haldamine ja inimelude päästmine“, 25. jaanuar 2017 (JOIN(2017)0004); ning „Euroopa naabruspoliitika ülevaade“, 18. november 2015 (JOIN(2015)0050),

—

võttes arvesse üldasjade nõukogu 3. mai 2012. aasta järeldusi rände ja liikuvuse suhtes võetud üldise lähenemisviisi kohta (GAMM),

—

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 25.–26. juuni, 15. oktoobri ja 17.–18. detsembri 2015. aasta ning 17.–18. märtsi ja 28. juuni 2016. aasta järeldusi rände kohta,

—

võttes arvesse välisasjade nõukogu 12. detsembri 2014. aasta järeldusi rändeküsimuste kohta ELi arengukoostöös, 12. oktoobri 2015. aasta järeldusi rände kohta, 12. mai 2016. aasta järeldusi, mis käsitlevad ELi lähenemisviisi sundümberasumise ja arengu küsimuses, ning 23. mai 2016. aasta järeldusi rände välisaspektide kohta,

—

võttes arvesse välisasjade nõukogu 17. oktoobri 2016. aasta järeldusi tulevase partnerluse prioriteetide ning lepingute kohta Jordaania ja Liibanoniga,

—

võttes arvesse Vahemere idaosa ja Lääne-Balkani rändetee teemalise kõrgetasemelise konverentsi 8. oktoobril 2015. aastal vastu võetud deklaratsiooni,

—

võttes arvesse Valletta 11.–12. novembri 2015. aasta tippkohtumisel vastu võetud poliitilist deklaratsiooni ja tegevuskava,

—

võttes arvesse 16. septembri 2016. aasta Bratislava tippkohtumise järeldusi,

—

võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet (9/2016) „ELi kulutused välisrändepoliitikale Vahemere lõunaosa ja idanaabruse riikides kuni aastani 2014“,

—

võttes arvesse ÜRO pagulasseisundi konventsiooni ja protokolli ning põhilisi rahvusvahelisi inimõigustealaseid konventsioone, Euroopa inimõiguste konventsiooni ning ELi põhiõiguste hartat,

—

võttes arvesse Genfi konventsioone ja nende lisaprotokolle, millega reguleeritakse relvakonfliktide läbiviimist ja mille eesmärk on piirata nende mõju,

—

võttes arvesse ÜRO säästva arengu tippkohtumisel 25. septembril 2015 vastu võetud lõppdokumenti pealkirjaga „Muudame oma maailma: säästva arengu tegevuskava aastani 2030“,

—

võttes arvesse ÜRO Peaassamblee kõrgetasemelisel kohtumisel (arutamaks suurest pagulaste ja rändajate voolust tekkivaid probleeme) 19. septembril 2016. aastal vastu võetud New Yorgi pagulaste ja rändajate deklaratsiooni ning selle lisasid „Põhjalik põgenike probleemi lahendamise raamistik“ ja „Eesmärgiks ülemaailmne turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkulepe“,

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, eelkõige 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni Euroopa naabruspoliitika läbivaatamise kohta (1), 8. märtsi 2016. aasta resolutsiooni naispagulaste ja -varjupaigataotlejate olukorra kohta ELis (2), 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni olukorra kohta Vahemerel ja vajaduse kohta töötada välja ELi terviklik rändekäsitus (3), 13. septembri 2016. aasta resolutsiooni kohta ELi Aafrika usaldusfondi ning selle mõju kohta humanitaarabile (4) ja 25. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni inimõiguste ja rände kohta kolmandates riikides (5),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 55 kohaseid väliskomisjoni ja arengukomisjoni ühisarutelusid,

—

võttes arvesse väliskomisjoni ja arengukomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A8-0045/2017),

A.

arvestades, et ränne on ÜRO inimõiguste deklaratsiooni artiklist 13 tulenev inimõigus; arvestades, et inimestel peaks olema õigus elada oma koduriigis ja piirkonnas, kus nad on sündinud ja kasvanud ning kus on nende kultuurilised ja sotsiaalsed juured;

B.

arvestades, et mitmesugustel põhjustel on inimeste liikuvus praegu enneolematult suur ning maailmas on 244 miljonit rahvusvahelist rändajat, kelle hulgas on nii vabatahtlikult kui ka vastu tahtmist rändajaid; arvestades, et rahvusvaheline ränne toimub eelkõige ühe piirkonna siseselt ja arengumaade vahel; arvestades, et Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) andmeil moodustavad rändajatest naised Euroopas (52,4 %) ja Põhja-Ameerikas (51,2 %) rahvusvaheliste rändajate enamiku; arvestades, et lõuna-lõuna suunalised rändevood kasvasid jätkuvalt lõuna-põhja suunaliste liikumistega võrreldes: arvestades, et 2015. aastal elas 90,2 miljonit arenguriikides sündinud rahvusvahelist rändajat teistes lõunapoolkera riikides, 85,3 miljonit lõunapoolkeral sündinud rändajat aga elas põhjapoolkera riikides;

C.

arvestades, et Vahemerd ületavate saatjata alaealiste arv kasvab pidevalt ning kuigi päästeoperatsioone toimub rohkem, kasvab Vahemeres hukkunute arv endiselt (Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) andmetel 2016. aastal 5 079 hukkunut, 2015. aastal 3 777);

D.

arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) andmetel oli maailmas 2015. aastal konfliktide, vägivalla, inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumiste ning destabilisatsiooni tõttu põgenema sunnituid rekordiline arv 65,3 miljonit, sealhulgas 40,8 miljonit riigisisest põgenikku ning 21,3 miljonit pagulast; arvestades, et need rändajad lisanduvad inimestele, kes on sunnitud ümber asuma loodusõnnetuste, ebavõrdsuse, vaesuse, halbade sotsiaalmajanduslike väljavaadete, kliimamuutuste, tõsise ja tõhusa pikaajalise arengupoliitika puudumise ning kindla poliitilise tahte puudumise tõttu, mis võimaldaks rändevooge põhjustavaid struktuurseid probleeme lahendada; arvestades, et UNHCRi arvutuste kohaselt on maailmas vähemalt 10 miljonit kodakondsuseta isikut;

E.

arvestades, et praegu kättesaadavad andmed näitavad, et pagulaste arv on viimase viie aasta jooksul rohkem kui 50 % suurenenud; arvestades, et seda ülisuurt arvu selgitab mitu asjaolu, sealhulgas fakt, et pagulaste vabatahtlik repatrieerimine on 1980. aastatest alates kõige madalamal tasemel, et nende pagulaste arv, kellele pakutakse kohalikke integratsioonivõimalusi, on endiselt piiratud ja et ümberasustatavate arv püsib aastas 100 000 ringis;

F.

arvestades, et 6,7 miljonit pagulast elab pikaajaliselt ümberasustatuna – hinnanguliselt kestab selline olukord keskmiselt 26 aastat – ning neil puuduvad igasugused väljavaated; arvestades, et püsivaid lahendusi sundrändele on endiselt lubamatult vähe, mistõttu sundrännet tuleb käsitleda mitte ainult humanitaar-, vaid ka poliitilise ja arenguprobleemina;

G.

arvestades, et see ülemaailmne probleem vajab terviklikku ja mitmekülgset lahendusviisi, mille aluseks on rahvusvaheline koostöö ja koostoime, ning kooskõlastatud ja konkreetseid lahendusi, kusjuures ei piisa üksnes reageerimisest, vaid tuleks arvestada ka võimalikke tulevasi kriise; arvestades, et 86 % kogu maailma pagulastest elab vaesunud piirkondades ja 26 % koguarvust vähim arenenud riikides, koormates veelgi rohkem nende riikide suutlikkust ja kõigutades nende sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust ning arengut; arvestades, et väga harva on neil riikidel õigusaktid rändajate õiguste kaitsmiseks ja et neil ei ole isegi varjupaigaalaseid õigusakte; arvestades, et 2015. aastal ELi saabunud miljon inimest vastab 0,2 %-le ELi elanikkonnast, samas kui 1990. aastatel oli see suhtarv ELi naaberriikides ja liidus palju suurem (kuni 20 %);

H.

arvestades, et pagulased, riigisisesed põgenikud ja rändajad on õiguslikult eraldi kategooriad, kuid tegelikkuses toimub sageli eri kategooriatesse kuuluvate inimhulkade üheaegne liikumine, mida ajendavad mitmesugused piiriülesed poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed ning arengu, humanitaarabi ja inimõigustega seotud mõjurid; arvestades, et kõigi sellisesse liikumisse haaratud inimeste inimväärikus tuleb seada asjakohastes Euroopa poliitikavaldkondades tähelepanu keskmesse; arvestades ühtlasi, et pagulasi ja varjupaigataotlejaid tuleb alati kohelda vastavalt nende seisundile ja mitte mingil tingimusel ei tohi neid ilma jätta asjakohastest rahvusvahelistest konventsioonidest ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartast tulenevatest õigustest; arvestades, et rändajate ja pagulaste õiguslikku eristamist ei tohiks mõista nii, nagu oleks majanduslikel põhjustel või parema elu otsimiseks toimuv ränne vähem õiguspärane kui tagakiusamise eest põgenemine; arvestades, et konfliktide, ebastabiilsuse või rahutuste korral on lisaks teistele peamistele inimõigustele enamasti ohus nii poliitilised kui ka majanduslikud õigused ning sundrände tulemusel selline olukord jätkub;

I.

arvestades, et Saheli piirkonna jätkuv toidu- ja toitumiskriis vähendab inimeste vastupanuvõimet ja olukorda halvendavad veelgi kiiresti üksteisele järgnevad kriisid, põhiteenuste puudumine ja konfliktid; arvestades, et selline olukord põhjustab uut rännet;

J.

arvestades, et oma teekonna igas etapis puutuvad rändajad kokku kõikvõimalike füüsiliste ja psühholoogiliste ohtudega, sealhulgas vägivald, ärakasutamine, inimkaubandus, seksuaalne ja sooline väärkohtlemine; arvestades, et see kehtib eriti haavatavate isikute kohta, nagu naised (nt naistest perekonnapead või rasedad naised), lapsed, vaatamata sellele, kas nad liiguvad saatjata, perekonnast eraldi või koos perega, LGBTI-inimesed, puudega inimesed, kiiret meditsiinilist abi vajavad inimesed ja eakad; arvestades, et neile haavatavatele rühmadele tuleks kas ümberasustamise raames või sel ajal, kui nende varjupaigataotlusi kohaldatava õiguse alusel käsitletakse, kiiremas korras tagada humanitaarkaitse ja juurdepääs kaitse- ning suunamismehhanismidele, elamisõigus ja põhiteenused, sealhulgas tervishoiuteenused;

K.

arvestades, et inimeste liikuvuse suurenemine, kui seda hallatakse turvaliselt, korrapäraselt, seadusekohaselt, vastutustundlikult ja ennetavalt, võib vähendada ohte, millega rändajad ja pagulased kokku puutuvad, anda olulist kasu nii rändajatele kui ka vastuvõtvatele riikidele, nagu tunnistati ka 2030. aasta tegevuskavas, ning võib olla ka tugev majanduskasvu hoob vastuvõtvates riikides, sealhulgas ELis; arvestades, et tihti neid eeliseid alahinnatakse; arvestades, et EL peab leidma toimivad lahendused, kaasa arvatud võõrtöötajate kasutamine, et ennetada Euroopa elanikkonna jätkuvat vananemist, tagada tasakaal tasustatavat tööd tegevate isikute ja majanduslikult mitteaktiivse elanikkonna vahel ning täita tööturu konkreetseid vajadusi;

L.

arvestades, et ELi reageerimise raames on võetud kasutusele erinevad sise- ja välisvahendid, kuid tundub, et liigselt on keskendutud lühiajalisele perspektiivile ja rändeliikumiste vähendamisele või peatamisele; arvestades, et sellise lühiajalise lähenemisviisi raames ei tegelda sundrände ja rändevoogude põhjustega ega rändajate humanitaarvajadustega; arvestades, et ELi kriisiohjamise ja konfliktiennetamise vahendeid tuleb veelgi täiustada, kuna vägivaldsed konfliktid kujutavad endast sundrände peamist algpõhjust;

M.

arvestades, et Euroopa Kontrollikoda on avaldanud tõsist kahtlust ELi rändevaldkonna väliskulutuste tulemuslikkuse suhtes, sealhulgas seoses rändajate inimõigusi käsitlevate projektidega; arvestades, et kontrollikoda leidis samuti, et julgeolek ja piirikaitse moodustasid Euroopa rändekulutustest ülekaaluka osa;

N.

arvestades, et kogu ELi välistegevuse aluseks peab olema humanitaarabi, mis põhineb vajadustel, humaansuse, neutraalsuse, erapooletuse ja sõltumatuse põhimõtete täitmisel ning rahvusvahelisel humanitaarõigusel ja Genfi konventsioonides ja nende lisaprotokollides kehtestatud inimõiguste austamisel; arvestades, et abi peab olema sõltumatu, st vaba mis tahes poliitilistest, majanduslikest või julgeolekukaalutlustest või mis tahes liiki diskrimineerimisest;

O.

arvestades, et inimõigustel põhineva rändepoliitika edukaks rakendamiseks tuleb muuta negatiivset suhtumist rändesse ja kujundada positiivseid narratiive, et kujutada rändeliikumisi kui vastuvõtvate riikide võimalust võidelda äärmusluse ja populismi vastu;

P.

arvestades, et EL on kohustatud toetama oma rakenduspartnereid kiire, tulemusliku ja kvaliteetse abi ja kaitse pakkumisel ning ta peaks mõjutatud elanikkonna eest vastutust kandma; arvestades, et sellega seoses vajavad ELi partnerid õigeaegset ja ettenähtavat rahastamist ning muutuvate või uute prioriteetide jaoks rahaliste vahendite eraldamist käsitlevad otsused peaksid andma neile piisavalt aega kavandamiseks ja leevendusmeetmete võtmiseks;

Q.

arvestades, et detsentraliseeritud koostöö abil on võimalik paremini mõista riigisiseste põgenike, rändajate ja pagulaste vajadusi ja kultuuri ning suurendada kohaliku elanikkonna teadlikkust rändajate probleemidest nende päritoluriikides; arvestades, et Euroopa piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel võib olla võtmeroll nende algpõhjuste kõrvaldamisel suutlikkuse parandamise teel;

R.

arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 on selgelt sätestatud, et liidu tegevus rahvusvahelisel areenil tugineb põhimõtetele, millest on juhindunud liidu enda loomine, arendamine ja laienemine ning mida liit soovib edendada ka ülejäänud maailmas: demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ning jagamatus, inimväärikuse, võrdsuse ja solidaarsuse ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtete ja rahvusvahelise õiguse austamine; arvestades, et Lissaboni lepingu artikli 208 kohaselt on arenguabi eesmärk vähendada kolmandate riikide vaesust ja see lõppkokkuvõttes kaotada;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

51.

52.

53.

54.

55.

56.

57.

58.

59.

60.

61.

62.

63.

64.

65.

66.

67.

68.

69.

70.

71.

72.

73.

74.

75.

76.

77.

78.

79.

80.

81.

82.

83.

84.

85.

86.

87.

88.

89.

90.

91.

92.

93.

94.

—

võttes arvesse oma varasemaid raporteid ja resolutsioone Venemaa kohta, eelkõige 23. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni (1), 13. juuni 2013. aasta resolutsiooni õigusriigi põhimõtete järgimise kohta Venemaal (2), 13. märtsi 2014. aasta resolutsiooni Venemaa kohta: Bolotnaja väljaku sündmustega seotud meeleavaldajate karistamine (3), oma 2. aprilli 2014. aasta soovitust, 23. oktoobri 2014. aasta resolutsiooni vabaühenduse Memorial (Sahharovi auhinna võitja aastal 2009) tegevuse lõpetamise kohta Venemaal (4), 15. jaanuari 2015. aasta resolutsiooni Venemaa ja eelkõige Aleksei Navalnõi juhtumi kohta (5), 12. märtsi 2015. aasta resolutsiooni Venemaa opositsioonijuhi Boriss Nemtsovi mõrvamise ja demokraatia olukorra kohta Venemaal (6), ning 24. novembri 2016. aasta resolutsiooni Venemaa meelsusvangi Ildar Dadini juhtumi kohta (7),

—

võttes arvesse Venemaa põhiseadust, eelkõige selle artiklit 29, mis kaitseb sõnavabadust, ja artiklit 31, milles on kirjas rahumeelse kogunemise õigus, samuti rahvusvahelisi inimõigusalaseid kohustusi, mida Venemaa kui Euroopa Nõukogu, Euroopa Koostöö- ja Julgeoleku Organisatsioon (OSCE) ja ÜRO liige on kohustunud järgima,

—

võttes arvesse 2010. aastal Doni-äärses Rostovis algatatud moderniseerimispartnerlust ning Venemaa liidrite lubadust võtta õigusriigi põhimõtted Venemaa moderniseerimise aluseks,

—

võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklit 5 ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklit 7, milles mõlemas on sätestatud, et kellegi suhtes ei tohi rakendada piinamisi või julma, ebainimlikku, tema väärikust alandavat kohtlemist või karistust, ning milles Venemaa Föderatsioon on osaline,

—

võttes arvesse ÜRO Peaassamblee poolt 9. detsembril 1998. aastal vastu võetud ÜRO deklaratsiooni inimõiguste kaitsjate kohta,

—

võttes arvesse oma 16. märtsi 2017. aasta resolutsiooni Ukraina vangide kohta Venemaal ja olukorra kohta Krimmis (8),

—

võttes arvesse Venemaa Föderatsiooni seitsmendat perioodilist aruannet, mida ÜRO inimõiguste komitee arutas 16. ja 17. märtsil 2015 peetud 3136. ja 3137. istungil,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.

arvestades, et 26. märtsil 2017 toimusid Venemaal enam kui 80 linnas korruptsioonivastased kogunemised, marsid ja meeleavaldused, milles osales 33 000 kuni 93 000 inimest; arvestades, et politsei pidas Venemaa linnades kinni üle 2 000 meeleavaldaja, sealhulgas umbes 1 000 meeleavaldajat Moskvas; arvestades, et opositsioonipoliitik Aleksei Navalnõi võeti vahi alla ning talle määrati keelatud meeleavalduste korraldamise eest 350 USA dollari suurune trahv ja 15-päevane vanglakaristus; arvestades, et väidetavalt on tegemist suurimate protestimeeleavaldustega pärast 2011. ja 2012. aastal toimunud Kremli-vastaseid demonstratsioone;

B.

arvestades, et Kirovi linna Lenini rajooni kohus tegi 8. veebruaril 2017 otsuse Venemaa opositsioonipoliitiku Aleksei Navalnõi suhtes, keda süüdistati vara omastamise katsetes, ning sellega sooviti vaigistada veel ühte sõltumatut poliitikut Venemaa Föderatsioonis; arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohus on otsustanud, et Navalnõile ei võimaldatud 2013. aasta kohtuprotsessis seoses samade süüdistustega õiglast kohtumenetlust;

C.

arvestades, et Venemaa valitsus on alustanud kriminaaluurimist tundmatute isikute suhtes, kes kutsusid interneti vahendusel üles korraldama Moskvas 2. aprillil 2017 meeleavaldusi, et nõuda peaminister Dmitri Medvedevi tagasiastumist ning Venemaa sõjaliste operatsioonide lõpetamist Ukrainas ja Süürias, Navalnõi vabastamist ja hüvitise maksmist Moskva protestimarssidel 26. märtsil 2017 kinni peetud aktivistidele; arvestades, et 2. aprillil 2017 peeti Moskvas opositsiooni protestimeeleavaldustel kinni ja jäeti vahi alla vähemalt 31 inimest, süüdistatuna avaliku korra rikkumises;

D.

arvestades, et Venemaa Föderatsioon kui Euroopa Nõukogu täisliige ning ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni ja piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase ÜRO konventsiooni osaline on võtnud endale kohustuse järgida demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid ning austada põhivabadusi ja inimõigusi; arvestades, et Euroopa Liit on korduvalt pakkunud täiendavat abi ja nõustamist, et aidata Venemaal oma põhiseaduslikku ja õiguskorda kooskõlas Euroopa Nõukogu standarditega ajakohastada ning sellest korrast kinni pidada;

E.

arvestades, et Venemaa Föderatsiooni arengud inimõiguste austamise ja kaitsmise osas ning ühiselt kokkulepitud demokraatia ja õigusriigi põhimõtete järgimise osas tekitavad muret; arvestades, et Venemaa Föderatsioon on ratifitseerinud 18-st rahvusvahelisest inimõiguste lepingust 11;

F.

arvestades, et Venemaa Föderatsiooni kriminaalõigust muudeti ja sellele lisati uus artikkel 212.1, mille kohaselt võidakse isikut süüdistada avalikke kogunemisi käsitleva seaduse rikkumises, vaatamata sellele, et see muudatus piirab sõnavabadust ja kogunemisvabadust;

G.

arvestades, et inimõiguste keskuse Memorial andmetel on poliitvangide arv riigis viimastel aastatel oluliselt kasvanud, ulatudes 2016. aastal 102-ni;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone ja soovitusi Valgevene ja Euroopa naabruspoliitika kohta,

—

võttes arvesse oma Valgevenega suhete arendamiseks loodud delegatsiooni 27. märtsi 2017. aasta avaldust, Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 17. märtsi 2017. aasta avaldust, Valgevene inimõiguste olukorraga tegeleva ÜRO eriraportööri 14. ja 28. märtsi 2017. aasta avaldusi, OSCE Parlamentaarse Assamblee 24. märtsi 2017. aasta avaldust, OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (OSCE/ODIHR) direktori 17. ja 26. märtsi 2017. aasta avaldusi, OSCE Parlamentaarse Assamblee inimõiguste komisjoni 27. märtsi 2017. aasta avaldust ning inimõiguslaste kaitse vaatluskeskuse 29. märtsi 2017. aasta avaldust rahumeelsete meeleavaldajate hiljutiste vahistamiste ja ebaseaduslike kinnipidamiste kohta Valgevenes,

—

võttes arvesse nõukogu järeldusi Valgevene kohta, eelkõige 15. veebruari 2016. aasta järeldusi, millega tühistati 170 üksikisiku ja kolme Valgevene äriühingu suhtes kehtestatud piiravad meetmed,

—

võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2017. aasta otsust (ÜJVP) 2017/350 (1), millega pikendatakse kuni 28. veebruarini 2018 Valgevene vastu suunatud piiravaid meetmeid, mis hõlmavad relvaembargot ning reisikeeldu ja varade külmutamist nelja isiku suhtes, keda seostatakse kahe opositsioonipoliitiku, ühe ärimehe ja ühe ajakirjaniku senini lahendamata kadumistega 1999. ja 2000. aastal,

—

võttes arvesse 11. septembril 2016 toimunud parlamendivalimisi ja 11. oktoobril 2015 toimunud presidendivalimisi; võttes arvesse Valgevene ametivõimude arvukaid avaldusi, mille kohaselt mõningad 2015. aasta presidendivalimiste järel antud OSCE/ODIHRi soovitused pidi enne 2016. aasta parlamendivalimisi täidetama, ning võttes arvesse OSCE/ODIHRi 28. jaanuari 2016. aasta lõpparuannet Valgevene 11. oktoobri 2015. aasta presidendivalimiste kohta,

—

võttes arvesse Rahvusvahelise Inimõiguste Föderatsiooni ja inimõiguste keskuse Vjasna aruannet sundtöö ja töötajate õiguste laialt levinud rikkumiste kohta Valgevenes,

—

võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni ja ÜRO deklaratsiooni inimõiguste kaitsjate kohta, ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, Euroopa inimõiguste konventsiooni ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelist pakti,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.

arvestades, et Valgevene valitsus kehtestas presidendi dekreediga nr 3 („Ühiskonna kulul ülalpeetavuse vältimise kohta“) nn ühiskondlike muidusööjate maksu, mille president Aleksandr Lukašenka allkirjastas 2015. aastal ja mida hakati rakendama 2017. aasta veebruarist; selle dekreediga karistatakse mittetöötavaid isikuid sanktsioonidega alates valitsuse kulutuste rahastamiseks sisse seatud erimaksust suurusega umbes 240 eurot ehk kaks kolmandikku Valgevene keskmisest kuupalgast kuni sundtööni kodanike puhul, kes on töötanud alla 183 päeva aastas; arvestades, et nimetatud dekreeti tabas kodanike, aktivistide ja ajakirjanike laialdane kriitika;

B.

arvestades, et alates 17. veebruarist ja seejärel kogu 2017. aasta märtsikuu jooksul on hoolimata riikliku meedia ja julgeolekujõudude survest, sealhulgas meeleavalduste laialiajamiseks relvastatud politseinike väljatoomisest, kümnetes Valgevene linnades toimunud tuhandete kodanike rahumeelseid massimeeleavaldusi, millel protestitakse presidendi dekreedi nr 3 vastu ning kaubanduskeskuse rajamise vastu Kurapatõs, kus asub stalinismiohvrite memoriaal;

C.

arvestades, et ametivõimud on meeleavaldustele vastanud vägivallaga, eelkõige 25. ja 26. märtsil 2017; arvestades, et 25. märtsil tähistatud vabaduse päeval üritasid rahumeelsed meeleavaldajad marssi piki Minski peatänavat, kuid märulipolitsei tõkestas neil tee; arvestades, et julgeolekujõud on meeleavaldajaid rünnanud ning peksnud naisi, alaealisi ja vanureid; arvestades, et vahistatud on sadu meeleavaldajaid, sealhulgas ka toimunut kajastanud Valgevene ja välisriikide ajakirjanikke; arvestades, et Minskis peeti kinni vähemalt 700 inimest, kellest osa olid juhuslikud pealtvaatajad;

D.

arvestades, et kinni on peetud suur rühm rahumeelseid meeleavaldusi jälginud inimõiguslasi; arvestades, et inimõiguste keskuse Vjasna andmetel olid kohtud 27. märtsi 2017. aasta õhtuks mõistnud ühtekokku 177 inimesele 25. märtsi meeleavaldustel osalemise eest halduskaristused, mille tulemusena 74 isikut karistati haldusarestiga ja 93 isikut rahatrahviga; arvestades, et enne meeleavaldusi vahistati ennetava meetmena enam kui 100 opositsiooniliiget;

E.

arvestades, et 27 inimest, teiste seas ka endine poliitvang ja liikumise Noorterinne juht Zmitser Daškevitš, vahistati väidetava osalemise eest vandenõus eesmärgiga õhutada Ukrainas, Poolas ja Leedus väljaõpetatud gruppide abil mässu; arvestades, et selle süüdistuse alusel võib nad kuni kolmeks aastaks vangi mõista; arvestades, et Riiklik Julgeolekukomitee (KGB) on keeldunud avaldamast nn massirahutuste juhtumiga seoses vahistatud isikute arvu;

F.

arvestades, et väljapaistev opositsioonitegelane ja endine presidendikandidaat Mikalai Statkevitš, kes pidi Minski meeleavaldusi juhtima, vahistati ja teda hoiti kolm päeva KGB kinnipidamiskeskuses, ilma et tema asukoha kohta oleks olnud mingeid teateid; arvestades, et vahistati ka Sergei Kulinitš ja Sergei Kuntsevitš; arvestades, et tuntud Valgevene luuletaja ja 2010. aasta presidendikandidaat Uladzimir Njakljajev vahistati samuti ebaseaduslikult enne 25. märtsi 2017. aasta massimeeleavaldust ning et hiljem tuli ta tervise halvenemise tõttu haiglasse viia; arvestades, et 2017. aasta märtsis vahistati koos mitmete teiste kodanikuaktivistidega ka Pavel Seviarõnets, Vitali Rõmaševski, Anatol Liabedzka ja Juri Hubarevitš; arvestades, et 23. märtsil vahistati Minskis organisatsiooni Vabadusliikumine juhataja asetäitja Aless Lahvinets; arvestades, et ennetavalt vahistati umbes 60 inimõiguste vaatlejat;

G.

arvestades, et 25. märtsil 2017 tungis politsei inimõiguste keskuse Vjasna Minski kontorisse ning vahistas ennetavalt vähemalt 57 samal ajal toimunud rahumeelsete meeleavalduste vaatlemisega seotud isikut; arvestades, et enne seda vahistati ja said lühiajalised vanglakaristused mitmed teised inimõiguslased, näiteks inimõiguste keskuse Elanikkonna Õigusabi juhataja Oleg Voltšek ning inimõiguste keskuse Vjasna Gomeli haru liige Anatoli Poplavni; arvestades, et Vjasna liige Leonid Sudalenka vahistati samuti ja mõisteti süüdi selle eest, et ta esitas enam kui 200 kodaniku kaebused eelnimetatud presidendi dekreedi nr 3 sätete vastu;

H.

arvestades, et Valgevene ajakirjanike ühenduse andmetel on registreeritud 120 ajakirjanike õiguste rikkumise juhtumit; arvestades, et kogu riigis blokeeriti internet ja ajakirjanikke karistati sündmuste kajastamise eest või neile mõisteti vanglakaristused huligaansuse või politsei korralduste eiramise süüdistuste põhjal; arvestades, et mõned neist ootavad ikka veel kohut; arvestades, et alates 12. märtsist 2017 on registreeritud üle 20 telejaama Belsat TV ajakirjanike ahistamise juhtumi ning et 31. märtsil 2017 tungis politsei Belsat TV ruumidesse, otsis need läbi, konfiskeeris osa seadmeid ja viis need minema;

I.

arvestades, et eelnimetatud on kõige tõsisemad vahejuhtumid pärast 2010. aasta meeleavalduste jõhkrat mahasurumist ning neid võib pidada kahetsusväärseks tagasilöögiks; arvestades, et kõnealune uus survemeetmete laine leiab aset täpselt aasta pärast ELi otsust hakata teostama Valgevenega nn suhete taastamise poliitikat;

J.

arvestades, et Valgevene on OSCE liikmesriik ning on lubanud tunnustada rahumeelse kogunemise ja ühinemise vabadust; arvestades, et eelnimetatud massilised vahistamised, ülemäärase jõu kasutamine meeleavaldajate vastu ning kajastatud operatsioonid kodanikuühenduste vastu tähendavad selgelt nimetatud lubaduste rikkumist;

K.

arvestades, et Valgevene on ainuke Euroopa riik, kus ikka veel viiakse täide surmanuhtlust; arvestades, et 2017. aasta esimene surmaotsus tehti teatavaks 17. märtsil 2017;

L.

arvestades, et 2016. aasta veebruaris tühistas EL hea tahte märgina enamiku Valgevene ametiisikute ja juriidiliste isikute vastaseid piiravaid meetmeid, et innustada Valgevenet inimõigusi, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid edendama; arvestades, et Valgevenet käsitlevates 15. veebruari 2016. aasta järeldustes rõhutas nõukogu vajadust tõhustada ELi ja Valgevene koostööd mitmetes majanduse, kaubanduse ja abiga seotud valdkondades, mis võimaldaks Valgevenel taotleda rahastamist EIP-lt ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangalt;

M.

arvestades, et Valgevene raske majandusolukord võib veelgi halveneda, kusjuures tähtsamad valdkonnad on endiselt riigi omanduses ning neis valitseb administratiivne käsu- ja kontrollisüsteem; arvestades, et kasvab Valgevene sõltuvus Venemaa majandusabist;

N.

arvestades, et Valgevene idapartnerluses ja selle parlamentaarses esinduses Euronestis osalemise üks eesmärke on tugevdada Valgevene ja ELi koostööd; arvestades, et Valgevene parlamendil ei ole Euronesti parlamentaarses assamblees ametlikku staatust;

O.

arvestades, et Valgevene kuulub Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni ja osaleb koos Venemaaga ühistes sõjaväemanöövrites „Zapad“, mille käigus muu hulgas harjutatakse Valgevene läänenaabrite ründamist ja simuleeritakse ka tuumarelva kasutamist ning millel on potentsiaalselt negatiivne mõju Valgevene Vabariigi julgeolekule ja riiklikule suveräänsusele ning kogu piirkonnale;

P.

arvestades, et EL peab tähtsaks Valgevene stabiilset, demokraatlikku ja jõukat tulevikku, mis oleks Valgevene rahva hüvanguks; arvestades, et sõna- ja meediavabaduse tuntav parandamine, tavakodanike ja opositsiooniaktivistide poliitiliste õiguste austamine ning õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste järgimine on ELi ja Valgevene suhete parandamise eeltingimus;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.