ISSN 1977-0898

Euroopa Liidu

Teataja

C 265

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

61. aastakäik
27. juuli 2018


Sisukord

Lehekülg

 

I   Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

 

SOOVITUSED

 

Euroopa Komisjon

2018/C 265/01

Komisjoni soovitus, 24. juuli 2018, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse kriteeriume käsitlevate suuniste kohta, mida Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik ja Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik peavad kohaldama kümneaastaste võrgu arengukavade väljatöötamisel, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 347/2013 III lisa 2. jao punktis 5

1


 

II   Teatised

 

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

 

Euroopa Komisjon

2018/C 265/02

Komisjoni teatis, milles käsitletakse selliste potentsiaalselt madala riskiastmega toimeainete loetelu, mis on heaks kiidetud kasutamiseks taimekaitses

8

2018/C 265/03

Menetluse algatamine (toimik M.8909 – KME/MKM) ( 1 )

12


 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Euroopa Komisjon

2018/C 265/04

Euro vahetuskurss

13

 

TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

2018/C 265/05

Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

14

2018/C 265/06

Madalmaade teade määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikli 19 lõike 2 kohaldamise kohta lennuliikluse jaotuse eeskirjade suhtes Schipholi ja Lelystadi lennujaamades ( 1 )

15


 

V   Teated

 

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

 

Euroopa Komisjon

2018/C 265/07

Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.9045 – Blackstone/Averys) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )

16


 

Parandused

2018/C 265/08

Broneeringuinfo (PNR andmed) parandus — Loetelu liikmesriikidest, kes on otsustanud kohaldada broneeringuinfo direktiivi ELi-siseste lendude suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/681 (mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks) artiklis 2 osutatule (Kui liikmesriik otsustab käesolevat direktiivi kohaldada ELi-siseste lendude suhtes, teavitab ta sellest kirjalikult komisjoni. Liikmesriik võib sellise teate esitada või tagasi võtta igal ajal. Komisjon avaldab kõnealuse teate ja selle tagasivõtmise Euroopa Liidu Teatajas) ( ELT C 196, 8.6.2018 )

18


 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 


I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

SOOVITUSED

Euroopa Komisjon

27.7.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 265/1


KOMISJONI SOOVITUS,

24. juuli 2018,

võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse kriteeriume käsitlevate suuniste kohta, mida Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik ja Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik peavad kohaldama kümneaastaste võrgu arengukavade väljatöötamisel, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 347/2013 III lisa 2. jao punktis 5

(2018/C 265/01)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 172,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määruse (EL) nr 347/2013 (üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 (1)) (edaspidi „üleeuroopalisi energiavõrkusid käsitlev määrus“) III lisa 2. jao punkti 5,

ning arvestades järgmist:

1)

Kümneaastane elektrivõrgu arengukava ja kümneaastane gaasivõrgu arengukava on mittesiduvad liiduülesed dokumendid, mille töötavad välja ja avaldavad iga kahe aasta tagant vastavalt Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik (ENTSO-E) ja Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik (ENTSOG), et hinnata kõigi õigusnõuete kohaselt, millise panuse annavad kõik asjakohased Euroopa projektid Euroopa elektri- ja gaasisüsteemide täiustamisse.

2)

Üleeuroopalisi energiavõrkusid käsitleva määruse kohaselt on ühishuviprojektidena kavandatavate elektri- ja gaasiprojektide lisamine asjaomasesse kümneaastasse võrgu arengukavasse eeltingimus, mis peab olema täidetud, et nad saaksid kandideerida kogu liitu hõlmavatesse ühishuviprojektide loenditesse.

3)

Üleeuroopalisi energiavõrkusid käsitleva määruse kohaselt peab Euroopa Komisjon andma välja ENTSO-E ja ENTSOGi poolt kümneaastaste võrgu arengukavade väljatöötamisel kohaldatavad suunised, et tagada protsessi raames võrdne kohtlemine ja läbipaistvus.

4)

Komisjon koostas käesolevad mittesiduvad suunised olulisemate põhimõtete kohta, mida tuleks järgida, ning aspektide kohta, mida tuleks käsitleda praktilistes rakendusdokumentides, mida ENTSO-E ja ENTSOG vastu võtavad ja kasutavad oma kümneaastase võrgu arengukava koostamisel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

1.

Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik (ENTSO-E) ja Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik (ENTSOG) peaksid järgima käesoleva soovituse lisas esitatud õiguslikult mittesiduvaid suuniseid. Need suunised peaksid aitama tagada võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse kümneaastaste võrgu arengukavade väljatöötamisel, nagu on sätestatud üleeuroopalisi energiavõrkusid käsitleva määruse (määrus (EL) nr 347/2013) III lisa 2. jao punktis 5.

2.

Käesolev soovitus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 24. juuli 2018

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Miguel ARIAS CAÑETE


(1)  ELT L 115, 25.4.2013, lk 39.


LISA

1.   SISSEJUHATUS

1.1.   Suuniste eesmärk

Komisjoni soovitus „Võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse kriteeriume käsitlevad suunised, mida Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik (ENTSO-E) ja Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik (ENTSOG) peavad kohaldama kümneaastaste võrgu arengukavade väljatöötamisel“ (edaspidi „suunised“) vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määruse (EL) nr 347/2013 (üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009) (1) sätetele.

Gaasi- ja elektrivõrgu kümneaastased arengukavad on elektri- ja gaasiülekandevõrke käsitlevad ammendavad ning ajakohased Euroopa viitedokumendid. Kümneaastased võrgu arengukavad on iga kahe aasta tagant avaldatavad dokumendid, milles esitatakse ülevaade ülekandesüsteemide laiendamise kavadest, mida peetakse vajalikuks, et tagada põhivõrgu ja ülekandevõrgu positiivne mõju ELi energiapoliitika eesmärkide saavutamisele. Kümneaastaste võrgu arengukavade põhjal koostatakse elektri- ja gaasisektori ühishuviprojektide loend. Üksnes kümneaastasse võrgu arengukavasse kuuluvate projektide kohta saab esitada taotluse nende ühishuviprojektide loendisse kandmiseks ning nende hindamine põhineb suurel määral kümneaastases võrgu arengukavas esitatud projektipõhisel kulude-tulude analüüsil.

Suunistes selgitatakse kümneaastaste võrgu arengukavade väljatöötamise ja vastuvõtmise suhtes kohaldatavat õigusraamistikku. Suuniste eesmärk on tagada, et projektide kümneaastases võrgu arengukavas käsitlemine on õiglane, võrdne ja läbipaistev, ning kehtestada ülesehitus, sisu ja põhimõtted, millega kindlustatakse kahe kümneaastase võrgu arengukava koostamise protsessi kooskõla ning kohaldatavate põhimõtete ja eeskirjade ühtne tõlgendamine ENTSO-E ja ENTSOG poolt. Suunistega nähakse ette ENTSO-E ja ENTSOG poolt vastu võetavate ja kasutatavate praktiliste rakendusdokumentide vastuvõtmise, läbivaatamise ja kohaldamise üldraamistik, et tagada võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtete järgimine nende toimingute käigus.

Kõnealuste suuniste väljatöötamise nõue on sätestatud üleeuroopalisi energiavõrkusid käsitleva määruse III lisa 2. jao punktis 5 seoses piirkondlike loendite kehtestamisega ühishuviprojektide kindlaksmääramise käigus: „… komisjon [esitab] suunised ENTSO-E ja ENTSOG kohaldatavate kriteeriumide kohta punktides 3 ja 4 osutatud vastavate kümneaastaste võrgu arengukavade arendamisel, et tagada võrdne kohtlemine ja protsessi läbipaistvus.“ Suunistes kehtestatud sätteid kümneaastaste võrgu arengukavadega seotud protsesside kohta kohaldatakse kõigi projektide suhtes, mille puhul kaalutakse nende asjaomasesse kümneaastasse võrgu arengukavasse kaasamist, sõltumata sellest, kas projektiedendaja kavatseb esitada projekti kandidatuuri ühishuviprojektide valikuprotsessi raames.

Käesolevad suunised ei ole õiguslikult siduvad. Kõik tulevikus ENTSO-E ja ENTSOG poolt kümneaastaste võrgu arengukavade väljatöötamisel kasutatavad meetodid, vahendid ja ajakavad peaksid olema täielikult kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 714/2009 (2) ja (EÜ) nr 715/2009 (3), üleeuroopalisi energiavõrkusid käsitlevas määruses ja suunistes sätestatud nõuetega.

1.2.   Adressaadid

Suunised on adresseeritud Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikule ja Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikule. Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku ja Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku poolt käesolevast dokumendist tulenevalt kohaldatavad kriteeriumid mõjutavad:

kõiki projektiedendajaid, kes kavatsevad arendada sellist elektri ülekandmise taristu projekti, mis toimub tervikuna või osaliselt vähemalt ühes riigis, kes on esindatud ENTSO-Es, ning mida peetakse Euroopa jaoks oluliseks, (4) ja projektiedendajaid, kes kavatsevad arendada Euroopa Liidus elektrisalvestusprojekte ja kes järgivad üleeuroopalisi energiavõrkusid käsitleva määruse II lisas sätestatud tehnilisi piiranguid, samuti kõiki vahendeid või seadmeid, mis on vajalikud süsteemi ohutuks, turvaliseks ja tõhusaks tööks;

kõiki projektiedendajaid, kes kavatsevad arendada Euroopa tähtsusega gaasitaristu projekte, sealhulgas gaasijuhe, maa-alune püsihoidla, veeldatud maagaasi või surumaagaasi vastuvõtmis-, ladustamis- ning taasgaasistamis- või dekompressioonijaam või mis tahes vahendid või seadmed, mis on vajalikud süsteemi ohutuks, turvaliseks ja tõhusaks tööks või kahesuunalise läbilaskevõimsuse tagamiseks.

2.   KÜMNEAASTASED VÕRGU ARENGUKAVAD

2.1.   Õiguslikud nõuded

Kümneaastase elektrivõrgu arengukava ja kümneaastase gaasivõrgu arengukava koostavad ENTSO-E ja ENTSOG kooskõlas määruse (EÜ) nr 714/2009 artikliga 8 elektrivõrgu ja määruse (EÜ) nr 715/2009 artikliga 8 gaasivõrgu puhul. Kümneaastane mittesiduv liiduüleste võrkude arengukava võetakse vastu ja avaldatakse iga kahe aasta järel ning see hõlmab lõimitud võrgu modelleerimist, stsenaariumide väljatöötamist, vastavalt vajadusele kas Euroopa tootmise piisavuse prognoosimist või Euroopa tarnimise piisavuse prognoosimist ning süsteemi töökindluse hinnangut.

Kümneaastased võrgu arengukavad põhinevad liikmesriikide investeerimiskavadel, nende puhul võetakse arvesse piirkondlikke investeerimiskavasid ja asjakohasel juhul võrgu planeerimise liidu tasandi aspekte; samuti tehakse kehtivast metoodikast lähtuv kulude-tulude analüüs vastavalt üleeuroopalisi energiavõrkusid käsitlevale määrusele. Piiriüleste ühendustega seotud küsimustes tuginetakse kümneaastase võrgu arengukava koostamisel ka süsteemi eri kasutajate mõistlikele vajadustele, samuti lisatakse arengukavadesse investorite pikaajalised kohustused ja tehakse kindlaks investeerimislüngad, eelkõige seoses piiriülese võimsusega

Määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 9 lõike 2 ja määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 9 lõike 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 713/2009 (5) artikli 6 lõike 3 punkti b kohaselt esitab Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (edaspidi „koostööamet“) kümneaastaste võrgu arengukavade kavandite kohta nõuetekohaselt põhjendatud arvamuse ja soovitused ENTSO-Ele ja ENSTOGile, kui ta leiab, et asjaomane kavand ei aita soodusta diskrimineerimist ära hoida, edendada tulemuslikku konkurentsi, siseturgude tõhusat ja turvalist toimimist või kolmandatele isikutele piisavat piiriülese ühenduse taset.

Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikul ja Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikul on õigusaktidest tulenev kohustus (6) korraldada kümneaastaste võrgu arengukavade koostamise käigus ulatuslikke konsultatsioone. Konsultatsioonid tuleb korraldada varases etapis ning avatud ja läbipaistval viisil, hõlmates kõik asjaomased turuosalised, riikide reguleerivad asutused ja muud riikide ametiasutused ning tarne- ja tootmisettevõtjad. Võrgustikud peavad ära kuulama kõikide asjaomaste otsustamisprotsessis osalejate seisukohad ja ettepanekud. Kõik konsultatsioonidega seotud dokumendid ja koosolekute protokollid tuleb avalikustada.

Üleeuroopalisi energiavõrkusid käsitleva määruse kohaselt, millega on ette nähtud ühishuviprojektide kindlaksmääramise menetlus, on ühishuviprojektidena kavandatavate elektri- ja gaasiprojektide lisamine kümneaastasse võrgu arengukavasse eeltingimus, mis peab olema täidetud, et neid saaks kanda kogu liitu hõlmavatesse ühishuviprojektide loenditesse (7).

Samuti peab ENTSOG õigusnormide kohaselt tagama, et omavahel on kooskõlas iga kahe aasta tagant avaldatav gaasi kvaliteedi jälgimise pikaajaline ülevaade ning samal ajal koostatav kümneaastane gaasivõrgu arengukava. Kümneaastase võrgu arengukava koostamisel kasutatavat sidusrühmadega konsulteerimise protsessi tuleb laiendada nii, et see hõlmaks ühe elemendina gaasi kvaliteeti.

2.2.   Põhimõtted, mida ENTSO-E ja ENTSOG peavad kümneaastaste võrgu arengukavade koostamisel järgima

Et tagada kümneaastaste võrgu arengukavadega seotud protsesside raames võrdne kohtlemine ja läbipaistvus ning tegutsedes koostööameti järelevalve all, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 714/2009 artiklis 9 ja määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklis 9, peaksid ENTSO-E ja ENTSOG:

kujundama gaasi- ja elektrivõrgu kümneaastaste arengukavade jaoks läbipaistvad ja mittediskrimineerivad protsessid kõigi asjakohaste Euroopa elektri- ja gaasitaristu projektide väljaselgitamiseks ja arengukavasse lisamiseks sõltumata nende projektiedendaja staatusest (ENTSO-E või ENTSOG liikmesusest);

pakkuma kümneaastaste võrgu arengukavade protsessidega seotud teavet, konsulteerima sidusrühmadega oluliste otsustega seotud vahe-eesmärkide ja kümneaastaste võrgu arengukavade kavandite teemal ning tegema võimalikuks nende kaasamise protsessi. Vajaduse korral ja ENTSO-E või ENTSOG taotlusel võib asjaomased sidusrühmade ühendused protsessidesse kaasata nõuandvas rollis. Asjaomaseid sidusrühmade ühendusi võib samuti regulaarselt teavitada käimasolevatest kümneaastaste võrgu arengukavadega seotud protsessidest;

tagama läbipaistvuse seoses kümneaastaste võrgu arengukavade protsesside sisend- ja väljundandmetega vastavalt kulude-tulude analüüsi metoodikale, mis võimaldab näiteks kõigil huvitatud isikutel mõista ENTSO-E või ENTSOG tehtud hindamist;

tagama projektiedendajatele alates projektiga seotud taotluse esitamisest kuni kümneaastase võrgu arengukava lõpliku kinnitamiseni õiglase ja mittediskrimineeriva juurdepääsu nende projekti kulude-tulude analüüsi metoodika kohast hindamist käsitlevale teabele.

Kümneaastaste võrgu arengukavade ja ühishuviprojektide valikuprotsessi kooskõla tagamiseks peaksid ENTSO-E ja ENTSOG regulaarselt komisjoni ja koostööametiga konsulteerima ning komisjoni ja koostööametit teavitama kümneaastaste võrgu arengukavadega seotud protsessidest, eelkõige projektide lisamisest arengukavasse ja hindamisest. See võimaldab ENTSO-El ja ENTSOGil võtta oma kümneaastase võrgu arengukava lõplikul väljakujundamisel õigeaegselt arvesse komisjoni ja koostööameti soovitusi.

3.   PROJEKTIDE ESITAMINE KÜMNEAASTASSE VÕRGU ARENGUKAVASSE LISAMISEKS

Kümneaastasse elektrivõrgu arengukavasse ja kümneaastasse gaasivõrgu arengukavasse lisatakse kõik asjaomased Euroopa elektri- ja gaasitaristu projektid, nagu on sätestatud määruses (EL) nr 347/2013.

Et tagada 1) projektide kümneaastastesse võrgu arengukavadesse valimisel õiglus ja mittediskrimineerivus, 2) protsessi läbipaistvus ning 3) lähenemisviiside üldine kooskõla, peaksid ENTSO-E ja ENTSOG aegsasti kokku koguma ja valideerima kõik projektidega seotud taotlused; sealjuures:

peaks taotluste esitamiseks olema selline tähtaeg, millega antakse projektiedendajatele piisavalt aega, et nad saaksid esitada projektiga seotud taotluse ja nõutava teabe, mis hõlmab ka kõiki kümneaastasse võrgu arengukavasse lisamise puhul asjaomaseid praktilisi üksikasju; tuleks taotluste esitamise algus- ja lõppkuupäev teatada ENTSO-E ja ENTSOG veebisaitidel; kogu protsessi vältel tuleks kõigi projektiedendajate suhtes kohaldada samu tähtaegu. Kõigil projektiedendajatel peaks olema kogu protsessi vältel juurdepääs samale teabele ning kui üks projektiedendaja küsib selgitusi või täiendavat teavet üldise protsessi kohta, peaks ENTSO-E ja ENTSOG sama teabe edastama ka kõikidele muudele projektiedendajatele, kelle jaoks see võib asjakohane olla;

tuleks kehtestada kontrolliperiood, millega antakse piisav aeg taotlustes esitatud andmete usaldusväärsuse kontrollimiseks võrreldavatest taristuprojektidest lähtudes (nt ettevalmistava etapi ja juurutamisetapi puhul) ning tagatakse, et ENTSO-El või ENTSOGil ja kõigil projektiedendajatel on projektiandmetest ühesugune arusaam;

tuleks mõistliku aja jooksul avaldada ENTSO-E või ENTSOG veebisaidil selliste projektide loetelu, mille valimist kümneaastasse võrgu arengukavasse kaalutakse, et tagada projektide identifitseerimiseks vajaliku põhiteabe läbipaistvus ja varajane kättesaadavus;

tuleks korraldada piisava kestusega avalik konsultatsioon, mille kaudu kõik huvitatud isikud saavad anda tagasisidet iga kümneaastase võrgu arengukava kavandi kohta.

4.   ENTSO-E JA ENTSOG PRAKTILISED RAKENDUSDOKUMENDID

Et tagada suuniste rakendamine ja eespool loetletud põhimõtete järgimine, peavad ENTSO-E ja ENTSOG välja töötama konkreetsed praktilised rakendusdokumendid, mille kaudu antakse projektiedendajatele juhiseid seoses menetlusetappidega ja teabega, mis tuleb esitada, et nende projekti saaks lisada asjakohasesse kümneaastasse võrgu arengukavasse.

ENTSO-E või ENTSOG peaks need dokumendid koostama ja vastu võtma pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist ning komisjoni ja koostööameti soovituste nõuetekohast arvessevõtmist.

Järgnevate kümneaastaste võrgu arengukavadega seotud protsesside käigus võib ENTSO-E või ENTSOG algatada praktilise rakendusdokumendi läbivaatamise ja ajakohastamise pärast komisjoni ja koostööametiga konsulteerimist või komisjoni taotlusel.

Kuna sobimatute projektitaotluste kaasamine mõjutaks elektri- ja gaasivõrkude modelleerimist ning võiks ohustada kümneaastaste võrgu arengukavade õigeaegset vastuvõtmist ning määruse (EÜ) nr 714/2009 põhjendusega 9 ja määruse (EÜ) nr 715/2009 põhjendusega 18 ette nähtud läbipaistvuspõhimõtte kohaldamist liidus elektri- ja gaasivõrkude arendamisel, peaksid ENTSO-E ja ENTSOG määrama praktilistes rakendusdokumentides kindlaks taotlustes käsitletud projektide lisamise ja väljajätmise kriteeriumid. Kõik projektid, mille lisamine kümneaastasse võrgu arengukavasse kiidetakse heaks, peaksid vastama kõnealustele haldus- ja tehnilistele nõuetele, mida on kirjeldatud vastavalt ENTSO-E või ENTSOG praktilistes rakendusdokumentides.

Praktilistes rakendusdokumentides tuleks lühidalt selgitada kümneaastaste võrgu arengukavadega seotud protsesse, sealhulgas arengukavade koostamise etappide tähtaegu ja nende seoseid ühishuviprojektide valikuprotsessiga, samuti tuleks esitada loetelu haldus- ja tehnilistest kriteeriumidest, mis tuleb täita, et projekti saaks lisada asjaomasesse kümneaastasse võrgu arengukavasse. Need kriteeriumid võivad olla rühmitatud eri kategooriatesse ja neid võidakse kohaldada sõltuvalt projektiedendaja liigist, asjaomase projektiga rakendatava taristu liigist ning projekti edenemisetapist, kui samas tagatakse protsessi läbipaistvus ja kõigi asjaomaste projektiedendajate võrdne kohtlemine. Juba varasematesse kümneaastastesse võrgu arengukavadesse lisatud projektide edendajad peavad ametlikult esitama uue taotluse projekti lisamiseks koostatavasse kümneaastasse võrgu arengukavasse. Samas võidakse varasematesse kümneaastastesse võrgu arengukavadesse kuulunud projektide puhul kohaldada uude kümneaastasse võrgu arengukavasse lisamisel lihtsustatud taotlusprotsessi, mida ENTSO-E või ENTSOG peab kirjeldama vastavates praktilistes rakendusdokumentides.

Lõpliku otsuse projekti lisamise kohta kümneaastase võrgu arengukava projektide loendisse teeb pädevusest sõltuvalt ENTSO-E või ENTSOG ning kõiki projekti kümneaastasse võrgu arengukavasse lisamisest keeldumise otsuseid tuleb nõuetekohaselt põhjendada.

4.1.   Haldus- ja tehnilised kriteeriumid seoses projektiedendajate ning projektidega, mille puhul kaalutakse, kas neid kümneaastasse võrgu arengukavasse lisada

Haldus- ja tehniliste kriteeriumide väljatöötamisel tuleks võtta arvesse järgmisi aspekte.

Projektiedendajad, kes kavatsevad arendada taristuprojekti, mis lisatakse asjaomasesse kümneaastasse võrgu arengukavasse, peaksid tõendama, et neil on piisav finantssuutlikkus ja tehniline oskusteave kõnealuse projekti elluviimiseks iseseisvalt või alltöövõtjate abil. Sõltumata eri kategooriatest, mille alla energiataristu projektide edendajaid liigitada saab, peaksid kümneaastasse võrgu arengukavasse lisamisega seotud protsessid põhinema halduskriteeriumidel, millega tagatakse kõigi projektiedendajate õiglane ja mittediskrimineeriv kohtlemine, kuid samas saavutatakse kaalutavate projektide usaldusväärsuse tõendamine.

Sõltuvalt projekti edenemisetapist peaksid projektiedendajad tõendama, et projekt, mille puhul kaalutakse selle lisamist asjaomasesse kümneaastasse võrgu arengukavasse, on usaldusväärne, ning nad peaksid esitama tõendeid, mille põhjal vastavalt ENTSO-E või ENTSOG saaks hinnata projekti olulisust Euroopa jaoks. Sõltumata eri kategooriatest, mille alla energiataristu projektide edendajaid liigitada saab, peaksid projektid, mille puhul kaalutakse nende lisamist kümneaastasse võrgu arengukavasse, vastama teatavatele tehnilistele miinimumkriteeriumidele, mis määratakse kindlaks vastavalt ENTSO-E või ENTSOG praktilises rakendusdokumendis. Kõnealuste tehniliste nõuete ja vastavate miinimumkünniste (kui see on asjakohane) eesmärk peaks olema tagada, et projektid on Euroopa jaoks tähtsad kaubanduslikust või energiavarustuskindluse seisukohast.

Seoses selliste projektide usaldusväärsuse tõendamisega, mille puhul kaalutakse nende lisamist kümneaastasse võrgu arengukavasse, peaksid projektiedendajad olema kohustatud esitama tõendeid kõnealuse projekti rakendamise algatamiseks juba võetud meetmete kohta (nt ühishuviprojekti staatus, projekti lisamine viimasesse kättesaadavasse riiklikku arengukavasse, projektist mõjutatud riikide ministeeriumide või reguleerimisasutuste poolt alla kirjutatud kokkulepped või teostatavusuuringute või nende eeluuringute teostamine). ENTSO-E ja ENTSOG peaksid tagama, et kui projektiedendajatelt nõutakse projekti rakendamiseks vajaliku finantssuutlikkuse ja tehnilise oskusteabe olemasolu või asjaomase projekti usaldusväärsuse tõendamist, ei kohaldataks projektiedendajate eri kategooriate suhtes ebaproportsionaalseid nõudeid. Kui eri nõuete kohaldamine on põhjendatud, peaksid ENTSO-E ja ENTSOG tagama, et kõigilt projektiedendajatelt nõutakse ühesuguse või asjakohase tasemega üksikasjalikkust ja tõendeid.

4.2.   Andmekäsitlus

4.2.1.   Andmete kasutamine ja üldsuse juurdepääs andmetele

Haldusdokumente, mis on projektiedendajatelt saadud esitamisetapi käigus ja milles osutatakse nende õiguslikule seisundile, finantssuutlikkusele ja tehnilisele oskusteabele, nagu on sätestatud punktis 4.1, peaksid ENTSO-E ja ENTSOG kasutama üksnes praktilistes rakendusdokumentides kindlaks määratud halduskriteeriumide järgimise tagamiseks ning ENTSO-E ja ENTSOG peaks neid käsitlema konfidentsiaalsetena vastavalt oma sise-eeskirjadele, välja arvatud juhul, kui dokumendid on juba avalikud.

ENTSO-E ja ENTSOG peaksid projektiedendajate esitatud tehnilise teabe ja kulude-tulude analüüsi metoodikal põhineva hinnangu kohaselt projektist saadava kasu kümneaastaste võrgu arengukavadega seotud protsesside raames avalikuks tegema.

ENTSO-E ja ENTSOG avaldavad maksumust käsitlevad andmed, mille projektiedendajad on esitanud seoses kümneaastasesse võrgu arengukavasse lisatud projektidega. Kui asjaomased projektiedendajad kuulutavad andmed konfidentsiaalseks, võidakse kohaldada erandeid. Kui see on asjakohane, antakse eranditest ülevaade ENTSO-E ja ENTSOG praktilistes rakendusdokumentides.

Ühishuviprojektide valimise käigus peaks aga üleeuroopalisi energiavõrkusid käsitleva määruse kohaselt asutatud piirkondlikel rühmadel olema juurdepääs kõikidele kuludega seotud andmetele, mille projektiedendajad on esitanud kümneaastaste võrgu arengukavadega seotud protsesside raames.

ENTSO-E ja ENTSOG võivad hindamise koond- või üldtulemused avaldada ning neid võib kasutada avalikel üritustel vastavalt praktilistele rakendusdokumentidele ja võrgustike sise-eeskirjadele.

4.2.2.   Sisendandmete parandamine

Kui projekti kohta esitatud teave ja tehnilised andmed on suuniste ja ENTSO-E või ENTSOG praktiliste rakendusdokumentide kohaselt ebaõiged, tuleks projektiedendajale anda võimalus esitada vastavalt ENTSO-Ele või ENTSOGile õige teave vastavuskontrolli perioodi jooksul praktilistes rakendusdokumentides sätestatud tähtpäevaks ning hiljemalt kümneaastase võrgu arengukava avaliku konsultatsiooni lõpuks.

Tähtajana tuleks ette näha ette kindlaks määratud periood, mis annab piisavalt aega parandatud teabe nõuetekohaseks esitamiseks ning mis tahes teabevahetuseks või selgituste esitamiseks vastavalt ENTSO-E või ENTSOG ning asjaomase projektiedendaja vahel.

Kui peaks esinema vastuolusid teabega seotud parandustes, peaksid vastavalt ENTSO-E või ENTSOG projektiedendajaga küsimust arutama ja võtma vastu otsuse selle kohta, kas asjaomane projekt lisatakse kümneaastase võrgu arengukava projektide loendisse. ENTSO-E ja ENTSOG kõik otsused teabe parandamise kohta peavad olema põhjendatud vähemalt taotletud muudatuste heakskiitmise või tagasilükkamise põhjusega ning otsuseid tuleb edastada asjaomastele projektiedendajatele, komisjonile ja koostööametile. Kui vastuolud võivad mõjutada projekti võimalikku lisamist kümneaastasse võrgu arengukavasse, võivad ENTSO-E ja ENTSOG enne otsuse tegemist konsulteerida komisjoni ja koostööametiga.

Kuna projektid arenevad pidevalt ka ajavahemikul, mis järgneb nende kümneaastasse võrgu arengukavasse lisamist käsitleva avalduse esitamisele ja eelneb kümneaastase võrgu arengukava avaldamisele, tuleks kümneaastastes võrgu arengukavades selgelt kindlaks määrata arengukavas käsitletavate projektide andmete kehtivuse kuupäev.

Sisendandmete parandamisega seoses kehtestatud jõukohased tähtajad ei tohi ohustada kümneaastaste võrgu arengukavadega seotud üldise protsessi ajakava ning peaksid olema selgelt sätestatud ENTSO-E ja ENTSOG praktilistes rakendusdokumentides.

4.2.3.   Projektiedendajate juurdepääs hindamistulemustele ja kümneaastase võrgu arengukava andmetele

Kui see on asjakohane ja kooskõlas kulude-tulude analüüsi metoodikaga, peaksid ENTSO-E ja ENTSOG edastama projektiedendajatele nende projekti hindamistulemused piisavalt aegsasti enne kümneaastase võrgu arengukava kavandiga seotud konsulteerimist. Projektiedendajatele tuleks taotluse korral anda võimalus osaleda kahepoolsel kohtumisel vastavalt ENTSO-E või ENTSOG esindajatega, et võimaldada projektiedendajal paremini mõista oma projekti hindamistulemusi.

Lisaks kümneaastast võrgu arengukava käsitlevas aruandes avaldatud tulemustele on igal projektiedendajal õigus saada juurdepääs üksikasjalikumale teabele oma projekti kohta, kui selline teave on ENTSO-Ele või ENTSOGile kättesaadav hindamisprotsessi raames.

Et tagada võrdne kohtlemine, peaksid ENTSO-E või ENTSOG taotluse korral lisaks nii kiiresti kui see on tehniliselt võimalik ja piisavalt aegsasti enne kümneaastase võrgu arengukava vastuvõtmist tegema kättesaadavaks sisend- ja väljundandmed, kui projektiedendaja neid taotleb, et selgitada hinnangut üksikasjalikult (sh eeldused, millel põhinesid turu- ja võrgumudelid).

4.2.4.   Projektiedendajate õigus taotleda projekti hinnangu läbivaatamist

Kui ENTSO-E või ENTSOGiga tekivad erimeelsused seoses kulude-tulude analüüsi metoodika kohaselt tehtud hindamisega, peaks projektiedendajal olema õigus taotleda projekti hinnangu läbivaatamist. Selline taotlus peaks olema projektiedendaja poolt nõuetekohaselt põhjendatud.

ENTSO-E või ENTSOG peaks kõnealuse läbivaatamise etapis konsulteerima komisjoni ja koostööametiga ning, kui seda peetakse asjakohaseks, võib projektiedendaja põhjendusi kaaludes konsulteerida vastavalt vajadusele ka asjaomaste sidusrühmadega. Lõpliku otsuse tegemisel peaks ENTSO-E või ENTSOG nõuetekohaselt arvesse võtma väljendatud seisukohti.

Kõnealuse läbivaatamisetapi käigus ei ole lubatud arutada järgmisi elemente, mille teemal sidusrühmadega protsessi varasemas etapis peetud konsultatsioonid loetakse lõppenuks ning mille puhul on kokkuleppele jõutud ja lõplik otsus tehtud: stsenaariumite eeldused ja andmed, kulude-tulude analüüsi metoodikad ning protsessi vältel esitatud andmed projekti kohta.


(1)  ELT L 115, 25.4.2013, lk 39.

(2)  ELT L 211, 14.8.2009, lk 15.

(3)  ELT L 211, 14.8.2009, lk 36.

(4)  Nagu on sätestatud määrustes (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, peaks kõnealune võrgu arengukava hõlmama rakendatavaid elektri ning maagaasi ülekandevõrke ja vajalikke piirkondlikke võrkudevahelisi ühendusi, mis on olulised kaubanduslikust või varustuskindluse seisukohast.

(5)  ELT L 211, 14.8.2009, lk 1.

(6)  Määruse (EÜ) nr 714/2009 artikkel 10 ja määruse (EÜ) nr 715/2009 artikkel 10.

(7)  Üleeuroopalisi energiavõrkusid käsitleva määruse põhjendus 21 ning III lisa 2. jao punktid 3 ja 4.


II Teatised

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

Euroopa Komisjon

27.7.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 265/8


KOMISJONI TEATIS,

milles käsitletakse selliste potentsiaalselt madala riskiastmega toimeainete loetelu, mis on heaks kiidetud kasutamiseks taimekaitses

(2018/C 265/02)

1.   SISSEJUHATUS

Nagu on märgitud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 (1) (edaspidi „määrus“) põhjenduses 17, tuleks kindlaks määrata madala riskiastmega ained ja lihtsustada neid sisaldavate taimekaitsevahendite turulelaskmist. Lisaks tuleks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ (pestitsiidide säästva kasutamise kohta) (2) eesmärkidega edendada selliste taimekaitsevahendite kasutamist, millel on väikseim negatiivne mõju inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale.

Toimeained, mis vastavad määruse artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele ja määruse artiklis 22 sätestatud madala riskiastmega ainete kriteeriumidele, kiidetakse heaks kui madala riskiastmega ained. Need lisatakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (3) lisas esitatud heakskiidetud toimeainete loetelu D osasse. Teave madala riskiastmega ainete kohta on kättesaadav Euroopa pestitsiidide andmebaasis aadressil http://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/eu-pesticides-database/public/?event=activesubstance.selection&language=EN.

Taimekaitsevahendeid, mis sisaldavad määruse artikli 47 nõuetele vastavaid madala riskiastmega aineid, lubavad liikmesriigid kasutada madala riskiastmega taimekaitsevahenditena.

Nõukogu direktiiviga 91/414/EMÜ, (4) mis asendati määrusega, ei nähtud ette toimeainete heakskiitmist madala riskiastmega ainena. Siiski võidakse mitut kõnealuse direktiivi alusel varem heaks kiidetud ainet (eelkõige aineid, mille suhtes kohaldati komisjoni määrust (EÜ) nr 2229/2004 (5) läbivaatamisprogrammi neljanda etapi kohta) potentsiaalselt määratleda madala riskiastmega ainena.

Käesoleva teatise eesmärk on aidata liikmesriikidel saavutada direktiivi 2009/128/EÜ eesmärke ning eelkõige rakendada kõnealuse direktiivi artikli 12 ja 14 sätteid, samuti kohaldada integreeritud taimekaitse üldpõhimõtteid. Selleks on käesolevas teatises esitatud direktiivi 91/414/EMÜ kohaselt heaks kiidetud selliste toimeainete loetelu, mille puhul eeldatakse, et need vastavad määruse artikli 22 madala riskitasemega ainete kriteeriumidele.

Loetelu koostatakse teavitamise eesmärgil ning selle aluseks on sellistes toimikutes ja hindamisaruannetes sisalduv teave, mille põhjal kiideti ained heaks vastavalt direktiivile 91/414/EMÜ. Selle teabe alusel uuriti kõnealuse direktiivi kohaselt heaks kiidetud toimeainete vastavust määruse artikli 22 nõuetele ning eelkõige määruse II lisa punktis 5 sätestatud kriteeriumidele (edaspidi „madala riskiastmega ainete kriteeriumid“). Uurimise viis läbi komisjon madala riskiastmega ainete ja toodetega tegeleva töörühma abiga.

Loetelu ei mõjuta edaspidi määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt läbi viidavate selliste hindamiste tulemusi, mis tehakse eesmärgiga toimeaine heakskiitmise otsust uuendada, muuta või läbi vaadata. Loetellu kandmine ei anna toimeainele ametlikult madala riskiastmega aine staatust ega too kaasa selle lisamist komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa D osas esitatud madala riskiastmega toimeainete loetellu, kuna see võib toimuda üksnes määruse kohase täieliku hindamise ja otsuse alusel.

Seega ei või anda luba kasutada loetellu kantud aineid sisaldavaid taimekaitsevahendeid madala riskiastmega toodetena ning nende suhtes ei kohaldata madala riskiastmega tooteid käsitlevaid spetsiaalseid õigusnorme. Liikmesriigid võivad siiski kasutada loetelu vajaduse korral kasutajate ja muude sidusrühmade teavitamiseks ning selleks, et edendada tulemuslikumalt väiksema riskiastmega aineid sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamist, et aidata kaasa direktiivi 2009/128/EÜ eesmärkide saavutamisele.

Käesoleva teatise eesmärk on aidata liikmesriikide ametiasutusi direktiivi 2009/128/EÜ kohaldamisel. ELi õiguse siduva tõlgendamise pädevus on ainult Euroopa Liidu Kohtul.

2.   SELLISTE TOIMEAINETE LOETELU, MIS EELDATAVASTI VASTAVAD MÄÄRUSE ARTIKLI 22 NÕUETELE

2.1.   Mikroorganismid

Aine nimetus

Pestitsiidi liik

Adoxophyes orana GV, tüvi BV-0001

Insektitsiid

Ampelomyces quisqualis, tüvi AQ10

Fungitsiid

Bacillus amyloliquefaciens subsp. plantarum D747

Fungitsiid

Bacillus firmus I-1582

Nematitsiid

Bacillus pumilus QST 2808

Fungitsiid

Bacillus subtilis, tüvi QST 713

Bakteritsiid, fungitsiid

Bacillus thuringiensis subsp. Aizawai, tüved ABTS-1857 ja GC-91

Insektitsiid

Bacillus thuringiensis subsp. Israeliensis (serotüüp H-14), tüvi AM65-52

Insektitsiid

Bacillus thuringiensis subsp. Kurstaki, tüved ABTS 351, PB 54, SA 11, SA12 ja EG 2348

Insektitsiid

Beauveria bassiana, tüved ATCC 74040 ja GHA

Insektitsiid

Candida oleophila, O-tüvi

Fungitsiid

Cydia pomonella granuloosviirus (CpGV)

Insektitsiid

Gliocladium catenulatum, tüvi J1446

Fungitsiid

Helicoverpa armigera nukleaarse polühedroosi viirus (HearNPV)

Insektitsiid

Lecanicillium muscarium (varem Verticillium lecanii), tüvi Ve6

Insektitsiid

Metarhizium anisopliae var. anisopliae, tüvi BIPESCO 5/F52

Insektitsiid

Phlebiopsis gigantea (erinevad tüved)

Fungitsiid

Pythium oligandrum M1

Fungitsiid

Spodoptera exigua nukleaarse polühedroosi viirus

Insektitsiid

Spodoptera littoralise nukleaarse polühedroosi viirus

Insektitsiid

Streptomyces K61 (varem S. griseoviridis)

Fungitsiid

Trichoderma asperellum (varem T. harzianum), tüved ICC012, T25 ja TV1

Fungitsiid

Trichoderma asperellum (tüvi T34)

Fungitsiid

Trichoderma atroviride (varem T. harzianum), tüved IMI 206040 ja T11

Fungitsiid

Trichoderma atroviride, tüvi I-1237

Fungitsiid

Trichoderma gamsii (varem T. viride), tüvi ICC080

Fungitsiid

Trichoderma harzianum, tüved T-22 ja ITEM 908

Fungitsiid

Trichoderma polysporum, tüvi IMI 206039

Fungitsiid

Verticillium albo-atrum (varem Verticillium dahliae), tüvi WCS850

Fungitsiid

Kabatšoki kollamosaiikviiruse nõrgestatud tüvi

Enesekaitsemehhanismide esilekutsuja

2.2.   Muud ained

Aine nimetus

Pestitsiidi liik

Märkused

Alumiiniumammooniumsulfaat

Repellent

 

Ammooniumatsetaat

Atraktant

 

Askorbiinhape

Fungitsiid

 

Verejahu

Repellent

 

Kaltsiumkarbonaat

Repellent

 

Rasva destilleerimisjäägid

Repellent

 

Rasvhapped C7 kuni C20

Insektitsiid, akaritsiid, herbitsiid, taimekasvuregulaator

See ei hõlma vabu rasvhappeid, mille süsinikuahela pikkus on lühem kui C9 (st enanthape, kaprüülhape)

FEN 560 (lambaläätse seemnetest jahvatatud pulber)

Insektitsiid

 

Küüslauguekstrakt

Repellent

 

Giberelliinhape

Taimekasvuregulaator

 

Giberelliin

Taimekasvuregulaator

 

Heptamaloksüloglükaan

Enesekaitsemehhanismide esilekutsuja

 

Hüdrolüüsitud valgud

Insektitsiid

 

Lubjakivi

Repellent

 

Maltodekstriin

Insektitsiid

 

Pipratolmu ekstraheerimisjääk (PDER)

Repellent

 

Taimeõlid/rapsiseemneõli

Insektitsiid, akaritsiid

 

Kaaliumvesinikkarbonaat

Fungitsiid

 

Proheksadioon

Taimekasvuregulaator

 

Kvartsliiv

Repellent

 

Lõhna abil toimivad taimse või loomse päritoluga repellendid/kalaõli

Repellent

 

Lõhna abil toimivad taimse või loomse päritoluga repellendid/lambarasv

Repellent

 

Merevetikaekstrakt (varem merevetikaekstrakt ja merevetikad)

Taimekasvuregulaator

 

Naatriumalumiiniumsilikaat

Repellent

 

Liblikaliste hargnemata ahelaga feromoonid

Atraktant

Kasutatakse mahutite abil

Väävel

Fungitsiid, akaritsiid, repellent

 

Uurea

Insektitsiid

 


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 304, 24.11.2009, lk 1).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (ELT L 309, 24.11.2009, lk 71).

(3)  Komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).

(4)  Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1).

(5)  Komisjoni 3. detsembri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2229/2004, milles sätestatakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi neljanda etapi täiendavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 379, 24.12.2004, lk 13).


27.7.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 265/12


Menetluse algatamine

(toimik M.8909 – KME/MKM)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2018/C 265/03)

23. juulil 2018 otsustas komisjon algatada eespool nimetatud juhtumi suhtes menetluse, olles leidnud, et teatatud koondumine tekitab tõsiseid kahtlusi selle kokkusobivuses siseturuga. Menetluse algatamisega algab teatatud koondumise uurimise teine etapp ning see ei mõjuta juhtumi kohta lõpliku otsuse tegemist. Kõnealuse otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt c.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava koondumise kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama 15 päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist, et neid saaks täielikult menetluses arvesse võtta. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber M.8909 – KME/MKM):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus”).


IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Euroopa Komisjon

27.7.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 265/13


Euro vahetuskurss (1)

26. juuli 2018

(2018/C 265/04)

1 euro =


 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,1716

JPY

Jaapani jeen

129,91

DKK

Taani kroon

7,4517

GBP

Inglise nael

0,88860

SEK

Rootsi kroon

10,2738

CHF

Šveitsi frank

1,1616

ISK

Islandi kroon

122,20

NOK

Norra kroon

9,5455

BGN

Bulgaaria leev

1,9558

CZK

Tšehhi kroon

25,647

HUF

Ungari forint

324,43

PLN

Poola zlott

4,2835

RON

Rumeenia leu

4,6318

TRY

Türgi liir

5,6454

AUD

Austraalia dollar

1,5792

CAD

Kanada dollar

1,5287

HKD

Hongkongi dollar

9,1949

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,7186

SGD

Singapuri dollar

1,5943

KRW

Korea vonn

1 311,82

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

15,4559

CNY

Hiina jüaan

7,9464

HRK

Horvaatia kuna

7,4025

IDR

Indoneesia ruupia

16 935,48

MYR

Malaisia ringit

4,7600

PHP

Filipiini peeso

62,559

RUB

Vene rubla

73,8560

THB

Tai baat

39,038

BRL

Brasiilia reaal

4,3523

MXN

Mehhiko peeso

21,9020

INR

India ruupia

80,4480


(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

27.7.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 265/14


Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

(2018/C 265/05)

Kooskõlas nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) (1) artikli 35 lõikega 3 on vastu võetud otsus kehtestada püügikeeld vastavalt järgmisele tabelile:

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg

22.6.2018

Kestus

22.6.2018–31.12.2018

Liikmesriik

Taani

Kalavaru või kalavarude rühm

SAN/234_2R

Liik

Tobiad ja seotud kaaspüük (Ammodytes spp.)

Püügipiirkond

Tobiavarude majandamise piirkonna 2r liidu veed

Kalalaevade tüüp/tüübid

Viitenumber

12/TQ120


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.


27.7.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 265/15


Madalmaade teade määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikli 19 lõike 2 kohaldamise kohta lennuliikluse jaotuse eeskirjade suhtes Schipholi ja Lelystadi lennujaamades

(EMPs kohaldatav tekst)

(2018/C 265/06)

Komisjon sai 12. juulil 2018 Madalmaadelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) (1) artikli 19 lõike 3 kohase teate, milles käsitletakse käskkirja eelnõu, millega kehtestatakse Schipholi ja Lelystadi lennujaamade vahelise liikluse jaotuse eeskirjad.

Kui kavandatud eeskirjad vastu võetakse ja jõustuvad, jaotatakse vastavalt kõnealustele eeskirjadele Schipholi ja Lelystadi lennujaamade vaheline liiklus järgmistel alustel:

Lelystadi lennujaama läbilaskevõime reserveeritakse Schipoli lennujaamast vabatahtlikult üle viidud otselendude jaoks;

üle viidud otselendude tõttu Schipoli lennujaamas vabaks jäänud slotte tuleb kasutada transfeerlendude jaoks.

Kokkuvõttes on transfeerlennud sellised lennud sihtlennujaamadesse, mille transfeeri keskmine määr Schipoli lennujaamas on vähemalt 10 %. Otselennud on sellised lennud sihtlennujaamadesse, mille transfeeri keskmine määr Schipoli lennujaamas on alla 10 %.

Kõnealustele kriteeriumidele vastavad sihtlennujaamad on esitatud lisades.

Terviktekst on kättesaadav järgmisel veebilingil:

https://ec.europa.eu/transport/modes/air/consultations/2018-schiphol-lelystad-distribution-rules_en

Komisjon kutsub huvitatud isikuid üles saatma oma arvamused 7. septembriks 2018 aadressil:

Directorate-General for Mobility and Transport (Unit E4 internal market and airports)

European Commission

Office: DM24 05/84

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

MOVE-AIR-SERVICES-REGULATION@ec.europa.eu


(1)  ELT L 293, 31.10.2008, lk 3.


V Teated

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

Euroopa Komisjon

27.7.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 265/16


Eelteatis koondumise kohta

(juhtum M.9045 – Blackstone/Averys)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2018/C 265/07)

1.   

20. juulil 2018 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta.

Teatis puudutab järgmisi ettevõtjaid:

Blackstone Group L.P. („Blackstone“, Ameerika Ühendriigid),

Financière Efel SAS („Averys“, Prantsusmaa).

Blackstone omandab ettevõtte Averys üle täieliku kontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

Koondumine toimub aktsiate või osade ostu teel.

2.   

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—   Blackstone: varade valitsemine ja finantsnõustamisteenused,

—   Averys: laohoonetele mõeldud kliendipõhiste ladustamis- ja riiulilahenduste valmistamine selliste kaubamärkide all nagu Storax, Feralco, Duwic ja Acial.

3.   

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

Tuleb märkida, et käesoleva juhtumi puhul võib olla võimalik kasutada korda, mis on esitatud komisjoni teatises lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2).

4.   

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkuste juures tuleks alati kasutada järgmist viidet:

M.9045 – Blackstone/Averys

Märkusi võib saata komisjonile elektronposti, faksi või postiga. Kontaktandmed:

e-post: COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu

faks: +32 22964301

postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË.


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.


Parandused

27.7.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 265/18


Broneeringuinfo (PNR andmed) parandus

Loetelu liikmesriikidest, kes on otsustanud kohaldada broneeringuinfo direktiivi ELi-siseste lendude suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/681 (mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks) artiklis 2 osutatule

(Kui liikmesriik otsustab käesolevat direktiivi kohaldada ELi-siseste lendude suhtes, teavitab ta sellest kirjalikult komisjoni. Liikmesriik võib sellise teate esitada või tagasi võtta igal ajal. Komisjon avaldab kõnealuse teate ja selle tagasivõtmise Euroopa Liidu Teatajas)

( Euroopa Liidu Teataja C 196, 8. juuni 2018 )

(2018/C 265/08)

Leheküljele 29

lisatakse liikmesriikide loetellu, kes on teavitanud komisjoni broneeringuinfo direktiivi kohaldamisest ELi-siseste lendude suhtes, järgmine riik:

Bulgaaria