—

võttes arvesse nõukogu määrust (EÜ) nr 539/2001 (1), eriti selle artikli 1 lõiget 4 (vastastikune mehhanism),

—

võttes arvesse komisjoni 12. aprilli 2016. aasta teatist „Ülevaade olukorrast ja võimalikud edasised sammud seoses vastastikkuse põhimõtte kohaldamata jätmisega teatavates kolmandates riikides viisapoliitika valdkonnas“ (COM(2016)0221),

—

võttes arvesse komisjoni 13. juuli 2016. aasta teatist „Ülevaade olukorrast ja võimalikud edasised sammud seoses vastastikkuse põhimõtte kohaldamata jätmisega teatavates kolmandates riikides viisapoliitika valdkonnas (12. aprilli teatise järelmeede)“ (COM(2016)0481),

—

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2016. aasta teatist „Ülevaade olukorrast ja võimalikud edasised sammud seoses vastastikkuse põhimõtte kohaldamata jätmisega teatavates kolmandates riikides viisapoliitika valdkonnas (12. aprilli teatise järelmeede)“ (COM(2016)0816),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 17 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 80, 265 ja 290,

—

võttes arvesse 14. detsembril 2016 Strasbourgis peetud arutelu kohustuste üle vastastikuse viisavabaduse valdkonnas,

—

võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust komisjoni kohustuste kohta vastastikuse viisavabaduse valdkonnas vastavalt määruse (EÜ) nr 539/2001 artikli 1 lõikele 4 (O-000142/2016 – B8-1820/2016),

—

võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.

arvestades, et vastastikuse viisavabaduse kriteerium on üks ELi viisapoliitika aluspõhimõtetest, mis lähtub printsiibist, et kolmandasse riiki reisivate ELi kodanike suhtes tuleb kohaldada samu tingimusi mis ELi reisivate kolmandate riikide kodanike suhtes;

B.

arvestades, et vastastikuse viisavabaduse mehhanismi eesmärk on saavutada selline vastastikune viisavabadus; arvestades, et ELi viisapoliitikaga välistatakse, et üksikud liikmesriigid kehtestavad viisanõude sellise kolmanda riigi kodanike suhtes, kes on loetletud määruse (EÜ) nr 539/2001 II lisas (riigid, kelle kodanikud on lühiajalisel viibimisel viisanõudest vabastatud);

C.

arvestades, et vastastikkuse mehhanism vaadati 2013. aastal läbi ja parlament osales selles kaasseadusandjana, sest seda oli vaja kohandada jõustunud Lissaboni lepingu ja Euroopa Liidu Kohtu nende otsuste valguses, mis käsitlevad tuletatud õiguslikke aluseid, ning selleks, et „liit reageeriks solidaarse tegutsemisega, kui määruse (EÜ) nr 539/2001 II lisas loetletud kolmas riik kohaldab vähemalt ühe liikmesriigi kodanike suhtes viisanõuet“ (määruse (EL) nr 1289/2013 põhjendus 1);

D.

arvestades, et vastastikkuse mehhanismiga kehtestatakse menetlus vastastikkuse põhimõtte kohaldamata jätmise puhul, millel on konkreetne ajakava ja meetmed vastastikkuse põhimõtte kohaldamata jätmise lõpetamiseks; arvestades, et kõnealune mehhanismi aluseks olev loogika näeb ette järjest rangemate meetmete kehtestamise kõnealuse kolmanda riigi suhtes, sealhulgas lõppkokkuvõttes viisanõudest vabastamise peatamise kõigi asjaomase kolmanda riigi kodanike suhtes (vastastikkuse mehhanismi kohaldamise teine etapp);

E.

arvestades, et „selleks, et tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu asjakohane osalemine vastastikkuse põhimõtte kohaldamise teises etapis ning arvestades määruse (EÜ) nr 539/2001 II lisas loetletud kolmanda riigi kõigi kodanike viisanõudest vabastuse peatamise poliitiliselt eriti tundlikku laadi ja selle horisontaalset mõju liikmesriikidele, Schengeni riikidele ja liidule endale, eelkõige nende välissuhetele ja Schengeni ala üldisele toimimisele, [anti komisjonile] õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte teatavate vastastikkuse põhimõtte elementide kohta“, sealhulgas viisanõudest vabastamise peatamine asjaomase kolmanda riigi kõigi kodanike suhtes;

F.

arvestades, et „Euroopa Parlament või nõukogu võib delegeerimise tagasi võtta“ (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 lõike 2 punkt a);

G.

arvestades, et „delegeeritud õigusakt võib jõustuda alles pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole esitanud seadusandlikus aktis kehtestatud tähtaja jooksul sellele vastuväiteid“ (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 lõike 2 punkt b);

H.

arvestades, et komisjon vaidlustas vastastikkuse mehhanismi rakendamise teises etapis delegeeritud õigusakti valiku Euroopa Liidu Kohtus, ning arvestades, et kohus otsustas siiski, et seadusandja valik oli korrektne (kohtuasi C-88/14);

I.

arvestades, et nimetatud mehhanismiga omistatakse selgelt parlamendile ja nõukogule ning komisjonile vastastikkuse mehhanismi eri etappides kohustused ja vastutus;

1.

2.

3.

—

võttes arvesse oma 6. veebruari 2013. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb inimtervishoius kasutatavate ravimite hinnakujundust reguleerivate meetmete läbipaistvust ja nende hõlmamist riiklike tervisekindlustussüsteemidega (1),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 168, milles sätestatakse, et kogu liidu poliitika ja meetmete kindlaksmääramisel ja rakendamisel tuleb tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse;

—

võttes arvesse komisjoni hinnangut õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames nõukogu määruse (EÜ) nr 953/2003 (teatavate võtmetähtsusega ravimite Euroopa Liidu turule kaubandusliku levitamise vältimise kohta) (SWD(2016)0125) kohta,

—

võttes arvesse direktiivi 2001/83/EÜ artiklis 81 sätestatud ravimite kohase ja jätkuva tarnimise kohustusi,

—

võttes arvesse komisjoni esialgset mõjuhinnangut (2) tervishoiutehnoloogia hindamise alase ELi koostöö tugevdamise kohta,

—

võttes arvesse 29. oktoobri 2014. aasta tervishoiutehnoloogia hindamise võrgustiku strateegiat ELi koostöö kohta tervishoiutehnoloogia hindamise alal (3),

—

võttes arvesse komisjoni farmaatsiavaldkonna sektoriuuringu lõplikku aruannet (SEC(2009)0952),

—

võttes arvesse komisjoni 2013. aasta aruannet „Health inequalities in the EU – Final report of a consortium. Consortium lead: Sir Michael Marmot“ („Tervishoiualane ebavõrdsus ELis – konsortsiumi lõpparuanne. Konsortsiumi juht: Sir Michael Marmot“) (4), milles tunnistatakse, et tervishoiusüsteemid omavad vaesusohu vähendamisel olulist tähtsust või võivad aidata vaesust vähendada,

—

võttes arvesse nõukogu 1. detsembri 2014. aasta järeldusi, mis käsitlevad innovatsiooni patsientide heaks (5),

—

võttes arvesse tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu 18. aprilli 2016. aasta mitteametliku kohtumise järeldusi,

—

võttes arvesse komisjoni 6. aruannet farmaatsiavaldkonna patendikokkulepete järelevalve kohta,

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Ohutud, uuenduslikud ja kättesaadavad ravimid: uus tulevikuvisioon farmaatsiasektori jaoks“ (COM(2008)0666),

—

võttes arvesse Euroopa Kohtu ülemäära kõrgeid hindu käsitlevas kohtuasjas 27/76 14. veebruaril 1978. aastal tehtud otsuse punkte 249 ja 250,

—

võttes arvesse nõukogu 17. juuni 2016. aasta järeldusi, mis käsitlevad tasakaalu tugevdamist ELi ja selle liikmesriikide farmaatsiasüsteemides,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta otsust nr 1082/2013/EL tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2119/98/EÜ (6),

—

võttes arvesse ÜRO peasekretäri kõrgetasemelise eksperdirühma aruannet juurdepääsu kohta ravimitele – innovatsioon ja juurdepääs tervishoiutehnoloogiatele, mis avaldati 2016. aasta septembris,

—

võttes arvesse nõukogu 10. mai 2006. aasta järeldusi ELi tervishoiusüsteemide ühiste väärtuste ja põhimõtete kohta ning tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu 6. aprill 2011. aasta ja 10. detsembri 2013. aasta järeldusi, milles käsitletakse aruteluprotsessi seoses kaasaegsete, reageerimisvõimeliste ja jätkusuutlike tervishoiusüsteemidega,

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Tulemuslike, kättesaadavate ja paindlike tervishoiusüsteemide kohta“ (COM(2014)0215),

—

võttes arvesse oma majandus- ja teaduspoliitika osakonna 2015. aastal avaldatud uuringut, mis käsitleb ravimite terapeutilise lisaväärtuse ühtlustatud hindamist ELis (7);

—

võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) aruannet „WHO Expert Committee on the Selection of Essential Drugs, 17-21 October 1977 – WHO Technical Report Series, No. 615“ (WHO ekspertkomisjon hädavajalike ravimite valiku kohta, 17.–21. oktoober 1977 – WHO tehniliste aruannete seeria, nr 615), WHO sekretariaadi 7. detsembri 2001. aasta aruannet „WHO medicines strategy: Revised procedure for updating WHO’s Model List of Essential Drugs“ (WHO ravimistrateegia: WHO hädavajalike ravimite näidisloetelu ajakohastamise läbivaadatud kord) (EB109/8), WHO 2015. aasta märtsi aruannet „Access to new medicines in Europe“ (uute ravimite kättesaadavus Euroopas) ning WHO 28. juuni 2013. aasta aruannet „Priority Medicines for Europe and the World“ (esmatähtsad ravimid Euroopa ja maailma jaoks),

—

võttes arvesse määrust (EÜ) nr 141/2000 harva kasutatavate ravimite kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 35 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 6 punkti a Euroopa kodanike õiguse kohta tervise kaitsele,

—

võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikleid 101 ja 102 konkurentsieeskirjade kohta,

—

võttes arvesse Doha deklaratsiooni intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu ja rahvatervise kohta (WTO/MIN (01/DEC/2) ja 1. septembri 2003. aasta Doha deklaratsiooni lõike 6 rakendamist (WTO/L/540),

—

võttes arvesse määrust (EÜ) nr 816/2006, milles käsitletakse rahvatervise probleemidega riikidesse eksportimiseks toodetavate farmaatsiatoodete patentide sundlitsentsimist;

—

võttes arvesse komisjoni poolt 10. aprillil 2014. aastal heaks kiidetud ühishanke kokkulepet (8),

—

võttes arvesse 1985. aasta Nairobi konverentsi ravimite mõistliku kasutamise teemal,

—

võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni poolt heaks kiidetud raportit määruse (EÜ) nr 726/2004 muutmise kohta (A8-0035/2016) ning Euroopa Parlamendi poolt 10. märtsil 2016. aastal vastu võetud muudatusettepanekuid (9),

—

võttes arvesse oma 16. septembri 2015. aasta resolutsiooni komisjoni 2016. aasta tööprogrammi kohta (10),

—

võttes arvesse oma 11. septembri 2012. aasta resolutsiooni kudede ja rakkude vabatahtliku ja tasuta annetamise kohta (11),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—

võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning arengukomisjoni, õiguskomisjoni ja petitsioonikomisjoni arvamusi (A8-0040/2017),

A.

arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatakse kodanike põhiõigust tervishoiule ja ravile (12);

B.

arvestades, et riiklikel tervishoiusüsteemidel on otsustav tähtsus tervishoiuteenuste üldise kättesaadavuse tagamisel, mis on Euroopa kodanike põhiõigus; arvestades, et tervishoiusüsteemid ELis seisavad silmitsi selliste probleemidega nagu rahvastiku vananemine, krooniliste haiguste esinemise suurenemine, uute tehnoloogiate väljatöötamise suur maksumus, suured ja suurenevad kulud ravimitele ning majanduskriisi mõju tervishoiukuludele; arvestades, et 2014. aastal moodustasid farmaatsiasektori kulud ELis 17,1 % tervishoiu kogukuludest ja 1,41 % sisemajanduse koguproduktist (SKP); arvestades, et need probleemid nõuavad Euroopa koostööd ja uusi poliitilisi meetmeid nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil;

C.

arvestades, et ravimid on pigem üks tervishoiu alustaladest, mitte üksnes kauplemisobjekt, ja arvestades, et ebapiisav juurdepääs hädavajalikele ravimitele ja uuenduslike ravimite kõrged hinnad kujutavad endast tõsist ohtu riiklike tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkusele;

D.

arvestades, et patsientidel peaks olema juurdepääs enda valitud ja eelistatavatele tervishoiu- ja ravivõimalustele, sealhulgas täiendavatele ja alternatiivsetele ravimeetoditele ja ravimitele;

E.

arvestades, et patsientidele ravimitele juurdepääsu tagamine on üks ELi ja WHO keskseid eesmärke ning ÜRO säästva arengu 3. eesmärk; arvestades, et üldine juurdepääs ravimitele sõltub nende õigeaegsest kättesaadavusest ja taskukohasusest kõigile ilma geograafilise diskrimineerimiseta;

F.

arvestades, et konkurentsil on oluline osa ravimituru üldisel tasakaalustamisel ja see võib kärpida kulusid, vähendada ravimitele tehtavaid kulutusi ning parandada patsientide jaoks taskukohaste ravimite õigeaegset kättesaadavust, samas kui teadus- ja arendustegevuses järgitakse kõrgemaid kvaliteedistandardeid;

G.

arvestades, et geneeriliste ravimite turuletulek on oluline konkurentsi suurendamise mehhanism, mis vähendab hindu ja tagab tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkuse; arvestades, et geneeriliste ravimite turuletulekut ei tohiks edasi lükata ja konkurentsi ei tohiks moonutada;

H.

arvestades, et valvas konkurentsiõiguse järelevalve toob tervele ja konkurentsivõimelisele ravimiturule kasu;

I.

arvestades, et uute ravimite hinnad on viimastel aastakümnetel nii palju tõusnud, et need on muutunud paljude Euroopa kodanike jaoks liiga kalliks ja ähvardavad tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkust;

J.

arvestades, et lisaks kõrgetele hindadele ja mittetaskukohasusele on ravimite kättesaadavusega seotud ka veel muud takistused, näiteks hädavajalike ja muude ravimite nappus, nõrk seos kliiniliste vajaduste ja uuringute vahel, juurdepääsu puudumine tervishoiule ja tervishoiutöötajatele, põhjendamatud haldusmenetlused, viivitused müügiloa andmise ja sellele järgneva hinnakujunduse ja hüvitamist käsitlevate otsuste vahel, toodete mittekättesaadavus, patendieeskirjad ja eelarvepiirangud;

K.

arvestades, et selliste haiguste nagu C-hepatiidiga on võimalik edukalt võidelda tänu varajasele diagnoosile koos uute ja vanade ravimitega, päästes nii miljoneid inimesi üle kogu ELi;

L.

arvestades, et vähktõve diagnoosiga inimeste arv kasvab igal aastal ning vähktõve esinemissageduse suurenemine elanikkonna hulgas koos uute tehnoloogiliselt edasiarendatud vähktõve ravimitega on põhjustanud olukorra, kus vähktõve ravimise kogukulud on tõusuteel, mis seab tervishoiueelarvele enneolematuid nõudmisi ja muudab ravi paljudele vähihaigetele hinna tõttu kättesaamatuks, suurendades ohtu, et ravimi taskukohasus või hinnakujundus saab patsiendi vähiravis otsustavaks teguriks;

M.

arvestades, et uudseid ravimeid käsitlev määrus (EÜ) nr 1394/2007 kehtestati selleks, et edendada selles valdkonnas uuendustegevust kogu ELis, tagades samal ajal ohutuse, kuid ainult kaheksa uudset ravimeetodit on heaks kiidetud;

N.

arvestades, et EL on pidanud võtma kasutusele stiimulid, et edendada teadusuuringuid sellistes valdkondades nagu haruldased haigused ja lastehaigused; arvestades, et harva kasutatavate ravimite määrus on andnud olulise raamistiku harva kasutatavaid ravimeid käsitlevate teadusuuringute edendamisse, et oluliselt parandada haruldaste haiguste ravi, mille jaoks varem puudusid alternatiivid, kuid arvestades, et rakendamisega on siiski probleeme;

O.

arvestades, et lõhe antimikroobsete toimeainete suhtes esineva resistentsuse suurenemise ja uute antimikroobsete toimeainete väljatöötamise vahel laieneb, ja arvestades, et ravimiresistentsed haigused võivad põhjustada maailmas aastani 2050 igal aastal 10 miljonit surmajuhtumit; arvestades, et hinnanguliselt sureb ELis igal aastal resistentsetest bakteritest põhjustatud nakkuste tõttu vähemalt 25 000 inimest ning see läheb aastas maksma 1,5 miljardit eurot, samas kui viimase 40 aasta jooksul on välja töötatud ainult üks uus antibiootikumide klass;

P.

arvestades, et viimastel aastakümnetel on saavutatud märkimisväärset edu varem ravimatute haiguste ravimisel, mille ühe näitena võiks tuua selle, et ELis ei sure praegu enam patsiente HIV/AIDSi; arvestades, et on siiski palju haigusi, millele ei ole optimaalset ravi (sealhulgas vähktõbi, mis tapab ELis peaaegu 1,3 miljonit inimest aastas);

Q.

arvestades, et juurdepääs taskukohastele ja sobivatele diagnostilistele analüüsidele ja vaktsiinidele on juurdepääsul ohututele, tõhusatele ja taskukohastele ravimitele kriitilise tähtsusega;

R.

arvestades, et uudsetes ravimeetodites kasutatavate ravimite abil on võimalik kujundada ümber paljude haiguste ravi, eelkõige haiguste puhul, kus tavapärased lähenemised on ebapiisavad, ning arvestades, et ainult mõnele uudsetes ravimeetodites kasutatavale ravimile on seni luba antud;

S.

arvestades, et teatud hädavajalikud ravimid ei ole paljudes liikmesriikides kättesaadavad, mis võib tuua kaasa probleeme patsientide ravimisel; arvestades, et ravimite nappus võib tekkida kas ebaseaduslike äristrateegiate tõttu, näiteks patendikaitse ärakasutamine ravimitööstuses, või poliitiliste, tootmis- või turustusprobleemide või paralleelkaubanduse tõttu; arvestades, et direktiivi 2001/83/EÜ artiklis 81 on sätestatud meetmed ravimite nappuse ärahoidmiseks nn avaliku teenindamise kohustusega, mis kohustab tootjaid ja turustajaid tagama tarned riikide turgudele; arvestades, et paljudel juhtudel ei kohaldata avaliku teenindamise kohustust tarnijaid varustavatele tootjatele, nagu on märgitud komisjoni tellitud uurimuses;

T.

arvestades, et stabiilne ja prognoositav intellektuaalomandiga seotud ja reguleeriv raamistik, samuti selle nõuetekohane ja õigeaegne rakendamine on olulise tähtsusega, et luua innovatsioonisõbralik keskkond, mis toetab patsientide juurdepääsu uuenduslikele ja tõhusatele raviviisidele;

U.

arvestades, et intellektuaalomandi eesmärk on tuua kasu ühiskonnale ja edendada innovatsiooni, ning arvestades, et selle kuri- või väärkasutamise pärast tuntakse muret;

V.

arvestades, et patentide paindlikkus, näiteks sundlitsentsimine, on tagatud WTO intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga (TRIPS-leping) alates 1995. aastast;

W.

arvestades, et Euroopa Ravimiameti (EMA) katseprojekt, mis käivitati 2014. aastal ja mida tuntakse nn paindliku lubade andmise katseprojektina, mis puudutab ravi peamiselt valdkondades, kus on suur rahuldamata ravivajadus, on tekitanud tuliseid arutelusid kasulikkuse ja ohtlikkuse vahekorra üle juhul, kui juurdepääs innovatiivsetele ravimitele võimaldatakse varem, aga vähemate kliiniliste andmete põhjal;

X.

arvestades, et intellektuaalomandi kaitse on ravimite kättesaadavuse seisukohast oluline, ning arvestades, et on vaja leida mehhanismid, mis aitaksid võidelda võltsitud ravimite probleemiga;

Y.

arvestades, et mitu aastat tagasi otsustati kõrgetasemelisel arutelul, kuhu olid kogunenud peamised tervishoiuvaldkonna otsustajad ja sidusrühmad (nn G10 aastatel 2001–2002, millele järgnes ravimifoorum aastatel 2005–2008), et töötatakse välja ühine strateegiline nägemus ning astutakse konkreetseid samme, et aidata suurendada ravimisektori konkurentsivõimet;

Z.

arvestades, et vaid umbes 3 % tervishoiu eelarvest suunatakse meetmetele, mille eesmärk on ennetus ja rahvatervise edendamine;

AA.

arvestades, et ravimite hinnakujundus ja hüvitamine on liikmesriikide pädevuses ja reguleeritud liikmesriigi tasandil; arvestades, et ELis on kehtestatud õigusaktid intellektuaalomandi, kliiniliste uuringute, müügiloa, hinnakujunduse läbipaistvuse, ravimiohutuse järelevalve ja konkurentsi kohta; arvestades, et kasvavad kulutused ravimisektoris, samuti täheldatud asümmeetria ravimitootjate ja liikmesriikide vahelises läbirääkimissuutlikkuses ja teabes hinnakujunduse kohta nõuab edasist Euroopa koostööd ja uusi poliitilisi meetmeid nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil; arvestades, et ravimite hinna suhtes lepitakse tavaliselt kokku ravimitööstuse ja liikmesriikide kahepoolsetel ja konfidentsiaalsetel läbirääkimistel;

AB.

arvestades, et enamikul liikmesriikidel on oma tervishoiutehnoloogia hindamise ametid ja igaühel neist on oma kriteeriumid;

AC.

arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 kohaselt võivad Euroopa Parlament ja nõukogu võtta üldsuse turvalisuse huvides meetmeid, kehtestades ravimitele kõrged kvaliteedi- ja ohutusnõuded, ning arvestes, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 lõike 3 kohaselt võetakse tervishoidu käsitlevates ettepanekutes aluseks kaitstuse kõrge tase;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

51.

52.

53.

54.

55.

56.

57.

58.

59.

60.

61.

62.

63.

64.

65.

66.

67.

68.

69.

70.

71.

72.

73.

74.

75.

76.

77.

78.

79.

80.

81.

82.

83.

84.

85.

86.

87.

88.

89.

90.

91.

92.

93.

94.

95.

96.

97.

98.

99.

100.

101.

102.

103.

104.

105.

106.

107.

108.

109.

110.

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1295/2013 (millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2014–2020) ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1718/2006/EÜ, nr 1855/2006/EÜ ja nr 1041/2009/EÜ) (1) (edaspidi „määrus“),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 167 ja 173,

—

võttes arvesse ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) 20. oktoobri 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni,

—

võttes arvesse 8. juuni 2016. aasta Euroopa Komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia“ (JOIN(2016)0029),

—

võttes arvesse komisjoni 26. septembri 2012. aasta teatist „Kultuuri- ja loomesektori edendamine ELi majanduskasvu ja töökohtade heaks“ (COM(2012)0537),

—

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2010. aasta teatist „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava“ (COM(2010)0352),

—

võttes arvesse komisjoni 27. aprilli 2010. aasta rohelist raamatut kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta (COM(2010)0183),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrust (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (2),

—

võttes arvesse nõukogu 27. mai 2015. aasta järeldusi, milles käsitletakse kultuuri- ja loomevaldkonna koostoimet muude valdkondadega (cultural and creative crossovers) stimuleerimaks innovatsiooni, majanduslikku jätkusuutlikkust ja sotsiaalset kaasatust,

—

võttes arvesse oma 8. septembri 2015. aasta resolutsiooni Euroopa kultuuripärandi ühtse lähenemisviisi väljatöötamise kohta (3),

—

võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni kultuuridevahelise dialoogi, kultuurilise mitmekesisuse ja hariduse rolli kohta ELi põhiväärtuste edendamisel (4),

—

võttes arvesse 28. aprilli 2015. aasta resolutsiooni Euroopa filminduse kohta digitaalajastul (5),

—

võttes arvesse uuringut „Euroopa kultuuripealinnad: edustrateegia ja pikaajaline mõju“ (European Capitals of Cultures: success strategy and long term effects), mille koostas 2013. aastal kultuuri- ja hariduskomisjoni taotlusel struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika osakond B,

—

võttes arvesse oma 12. septembri 2013. aasta resolutsiooni Euroopa loome- ja kultuurisektori kui majanduskasvu ja töökohtade allika edendamise kohta (6),

—

võttes arvesse oma 12. mai 2011. aasta resolutsiooni ELi välistegevuse kultuurilise mõõtme kohta (7),

—

võttes arvesse oma 12. mai 2011. aasta resolutsiooni kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta (8),

—

võttes arvesse ELi kultuurivaldkonna töökava ajavahemikuks 2015–2018,

—

võttes arvesse 13. aprillil 2016 sõlmitud Euroopa Parlamendi, ELi nõukogu ja komisjoni institutsioonidevahelist parema õigusloome kokkulepet, eelkõige selle lõikeid 20 ja 24 kehtivate õigusaktide järelhindamise kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,

—

võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A8-0030/2017),

A.

arvestades, et programmi „Loov Euroopa“ eesmärk on ühelt poolt kaitsta ja edendada Euroopa kultuurilist mitmekesisust ja keelelist paljusust ning edendada Euroopa kultuuripärandit ja teiselt poolt tugevdada Euroopa kultuuri- ja loomesektori konkurentsivõimet;

B.

arvestades, et kultuur on Euroopa integratsiooni edendamise peamine tegur;

C.

arvestades, et programm „Loov Euroopa“ ja eriti selle alaprogramm „Kultuur“ on tõsiselt alarahastatud ning et seetõttu on neil raskusi kõrgete ootuste täitmisel;

D.

arvestades, et määruse artiklite 3 ja 4 kohaselt kuuluvad programmi põhieesmärkide hulka Euroopa kultuurilise mitmekesisuse ja keelelise paljususe ning Euroopa kultuuripärandi edendamine ning konkreetsemalt kultuuri- ja loometeoste riikidevahelise levitamise soodustamine;

E.

arvestades, et määruse artikli 12 kohaselt kuulub alaprogrammi „Kultuur“ prioriteetide hulka riikidevahelise levitamise ja liikuvuse edendamine ning konkreetsemalt Euroopa kirjanduse levitamise toetamine eesmärgiga tagada selle võimalikult lai kättesaadavus;

F.

arvestades, et ainulaadse programmi struktuur toob esile eelised, mis võimaldavad saavutada kriitilise massi, ja teeb tõenäoliselt nähtavaks valdkonnad, mida jätkuvalt alahinnatakse ja millel on samad probleemid seoses killustatuse, globaliseerumise, andmete puudumise ja raskustega krediidile juurdepääsul;

G.

arvestades, et programmi struktuur, mis hõlmab kahte alaprogrammi, säilitades mõlema eripära ja olemuse, ning neile lisatud sektoriülest tegevussuunda, on väga kasulik, et tagada parem arusaamine kultuurivaldkonna koostööst ja arengusuundadest, kaasates ka kolmandaid riike;

H.

arvestades, et sektoriülese tegevussuuna strateegiline eesmärk edendada riikidevahelist ja sektoriülest kultuurikoostööd on ainult osaliselt välja töötatud;

I.

arvestades, et programm „Loov Euroopa“ võimaldab koostööd ja ühismeetmeid riikidega, kes ei osale programmis, ning kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu UNESCO, Euroopa Nõukogu ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, programmi eesmärkide saavutamise ühise rahastamise alusel;

J.

arvestades, et põhimääruse artiklis 18 ette nähtud tulemusnäitajate süsteemi, sealhulgas programmi üldiste eesmärkide näitajaid, alaprogrammidega „MEDIA“ ja „Kultuur“ seotud näitajaid ning tagatisvahendit käsitlevaid konkreetseid näitajaid ei ole veel praeguseni kasutusele võetud või need ei toimi;

K.

arvestades, et praegune hindamissüsteem on osutunud kokkusobimatuks programmi olemuse ja spetsiifikaga ning seetõttu tuleks seda parandada;

L.

arvestades, et konkreetsed meetmed, nagu Euroopa kultuuripealinnade algatus, sealhulgas selle võrgustik, auhinnad ja Euroopa kultuuripärandi märgis, on toonud esile kohaliku majanduse säästva arengu ja kultuuriturismi võimalusi ning seetõttu tuleks neid ettenägelikumalt tugevdada ja edendada;

M.

arvestades, et 2016. aastal loodi sektoriülese tegevussuuna raames erikonkurss pagulaste Euroopa ühiskonnaga ühinemise valdkonnas, et edendada ja toetada loovust ja kultuuridevahelist dialoogi;

N.

arvestades, et alaprogrammi „Kultuur“ koostööprojektide toetusvaldkonnale eraldatakse ligikaudu 70 % kõnealuse alaprogrammi eelarvevahenditest, see toetusvaldkond on väga populaarne kultuurisektoris tegutsejate seas ja selle raames püüeldakse piiriüleselt ühise lähenemisviisi poole ning avatud määratlus annab võimaluse enneolematutele, äärmiselt innovatiivsetele ja loomingulistele projektidele, mis on vägagi oodatud;

O.

arvestades, et kuigi määruses nähakse ette kahepoolsete lepingute sõlmimine kolmandate riikidega, et nad osaleksid programmis või selle osades, on tänini ainult paar riiki menetluse lõpuni teinud;

P.

arvestades, et tänu parlamendi tegevusele on kultuur, kultuuri- ja loomemajandus ja audiovisuaalsektor lisatud programmidesse „Erasmus+“ ja „Horisont 2020“, COSME mitmeaastastesse programmidesse, struktuurifondidesse ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi prioriteetidesse, kuigi ebapiisaval määral;

Q.

arvestades, et informaalse õppimise ning loome- ja meediasektori koostoime on suur, sest paljud kunsti-, meedia- ja kultuurivaldkonna organisatsioonid pakuvad informaalse õppimise võimalusi;

R.

arvestades, et edukate taotlejate osakaal alaprogrammis „Kultuur“ on 15 % ja alaprogrammis „MEDIA“ 44 %, kuid viimasena mainitud alaprogrammis isegi väiksem (32 %), kui automaatseid kavu mitte arvestada;

S.

arvestades, et alaprogrammis „MEDIA“ on seni registreeritud kokku 13 000 taotlust ja antud toetust enam kui 5 500 projektile;

T.

arvestades, et alaprogrammi „MEDIA“ automaatne punktisüsteem, mille eesmärk on tagada liikmesriikide vahel võrdsed tingimused, moonutab turgu ja karistab karmilt suure audiovisuaalteoste tootmisvõimsusega riike;

U.

arvestades, et programmi „Loov Euroopa“ alaprogrammi „Kultuur“ koostööprojektidele antavate toetuste liik ei vasta enam võrgustike vajadustele, sest need toetuvad operatiivstruktuurile ja -tegevusele, nagu eelmise programmi „Kultuur“ (2007–2013) raames;

V.

arvestades, et sidusrühmad on kritiseerinud, et halduskorraldus (taotlemis-, hindamis- ja aruandlusprotsess) on endiselt koormav; rõhutab seetõttu vajadust lihtsustada taotlemiskorda, et hõlbustada juurdepääsu programmile ja innustada võimalikke toetusesaajaid osalema;

W.

arvestades, et Loova Euroopa teabepunktid on hädavajalik vahelüli Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti (EACEA), komisjoni ja taotlejate vahel, ning arvestades, et neid tuleks paremini teavitada käimasolevast otsustusprotsessist ja nad tuleks rohkem kaasata projektide kohta teabe andmisse ja nende tulemuste tutvustamisse;

X.

arvestades, et ettevõtjad taunivad suurt halduskoormust taotlusprotsessis, mis hõlmab ulatuslikke suuniseid ja suurt hulka vahel vastukäivat teavet sisaldavaid dokumente;

Y.

arvestades, et on teatatud, et Euroopa Komisjonis kasutatavas autentimissüsteemis (ECAS) ettevõtjate registreerimine on probleemne; arvestades samas, et elektrooniline taotlusvorm on väga hästi vastu võetud;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

51.

52.

53.

54.

55.

56.

57.

58.

59.

60.

61.

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikleid 10 ja 11, milles märgitakse, et „igal kodanikul on õigus osaleda liidu demokraatias“, „institutsioonid annavad kodanikele ja esindusühendustele sobival viisil võimaluse teha teatavaks ja vahetada avalikult oma seisukohti liidu tegevuse kõigis valdkondades“ ning „institutsioonid peavad esindusühenduste ja kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi“,

—

võttes arvesse protokolli nr 1 riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus,

—

võttes arvesse protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 14. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 390/2014, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 programm „Kodanike Euroopa“ (1),

—

võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni kultuuridevahelise dialoogi, kultuurilise mitmekesisuse ja hariduse rolli kohta ELi põhiväärtuste edendamisel (2),

—

võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele programmi „Kodanike Euroopa“ (2007–2013) rakendamise, tulemuste ja üldhinnangu kohta (COM(2015)0652),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,

—

võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja põhiseaduskomisjoni arvamusi (A8-0017/2017),

A.

arvestades, et programm „Kodanike Euroopa“ on ainulaadne ja väga sümboolne programm, sest selle raames võetakse kuulda kodanikuühiskonna arutelu, ergutatakse kriitilist mõtlemist Euroopa projekti, selle ajaloo ning seda edendanud liikumiste ja ideede ajaloo suhtes ning sellega aidatakse suurendada teadlikkust Euroopa otsustusprotsessist, parandades liidu tasandil kodaniku- ja demokraatliku osaluse tingimusi;

B.

arvestades, et programmi „Kodanike Euroopa“ eesmärk on tugevdada Euroopa kodakondsuse ja Euroopasse kuulumise vaimu, suurendada solidaarsust, vastastikust sallivust ja austust, edendada paremat arusaamist EList, selle algupärast ja arengust, väärtustest, institutsioonidest ja pädevustest ning soodustada aktiivset dialoogi ELi kodanike vahel; arvestades, et programmi tegevusi võib käsitleda osana informaalsest elukestvast kodanikuharidusest;

C.

arvestades, et programmi „Kodanike Euroopa“ jaoks tehtava kampaaniaga „üks euro kodaniku kohta“ püütakse edastada tugevat sümboolset sõnumit kodanike arvamustega arvestamise kohta Euroopas;

D.

arvestades, et euroskeptitsismi praegune kasv, mis kajastub Euroopa-vastaste jõudude poolses Euroopa projekti püsimajäämise kahtluse alla seadmises ja mis kulmineerus hiljuti rahvahääletusel Brexiti pooldajate võiduga, rõhutab niisuguste programmide tähtsust ja suurendab vajadust edendada ühise Euroopa identiteeditunde arendamist, kajastada Euroopa Liidu usaldusväärsuse vähenemise põhjuseid, ergutada kodanikuosalust ning alustada põhjalikku arutelu Euroopa väärtuste teemal, millesse tuleks kaasata kogu kodanikuühiskond ja ka institutsioonid, ning koolituskampaaniat ELi institutsioonide toimimise teemal, rõhutades tänu Euroopa Liitu kuulumisele tekkivaid võimalusi;

E.

arvestades, et enne kui mõni riik Euroopa Liiduga ühineb, on vaja põhjalikku ja terviklikku ettevalmistust, mis on seotud ajaloolise mälu ja minevikuga leppimise küsimustega ning millega tagatakse kodanike aktiivne osalus asjaomase riigi kodanikuühiskonnas;

F.

arvestades, et kooskõlas ELi lepingu artikliga 11 on ELi institutsioonid kohustatud andma kodanikele ja esindusühendustele kõigis liidu tegevusvaldkondades võimaluse vahetada avalikult oma seisukohti; arvestades, et see säte hõlmab ka ELi institutsioonide kohustust pidada kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi ning komisjoni kohustust teha kõigi sidusrühmadega ulatuslikke konsultatsioone;

G.

arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 20 on sätestatud liidu kodakondsuse põhistaatus ja esitatud üksikasjalikult sellega seotud õigused, ning arvestades, et parem arusaamine EList ja selle väärtustest on oluline eeltingimus kodanike võimestamiseks, et nad saaksid neid õigusi täielikult kasutada;

H.

arvestades, et kodanikuaktiivsus, kodanikuharidus ja kultuuridevaheline dialoog on avatud, kaasava ja vastupanuvõimelise ühiskonna rajamisel otsustava tähtsusega;

I.

arvestades, et praegune programm põhineb ELi toimimise lepingu artiklil 352, millega anti Euroopa Parlamendile ainult õigus väljendada oma seisukohta nõusolekumenetluse raames ja millele Euroopa Parlament oli komisjoni ettepaneku esitamise ajal kindlalt vastu, sest see on tugevas vastuolus programmi demokraatliku olemusega;

J.

arvestades, et komisjoni tehtud järelhindamine kinnitas programmi eesmärkide asjakohasust ja asjaolu, et kuna programm erineb teistest programmidest ulatuse, eesmärkide, tegevuse ja sihtrühmade poolest, andis see võimaluse algatustele, mida ei oleks saanud rahastada muudest vahenditest;

K.

arvestades, et pärast mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) läbirääkimisi tehtud eelarvekärpeid vähendati programmi „Kodanike Euroopa“ rahastamispaketti ligikaudu 29,5 miljoni euro võrra, ning arvestades, et programmi 185,47 miljoni euro suurune kärbitud rahastamispakett moodustab mitmeaastasest finantsraamistikust ainult 0,0171 %;

L.

arvestades, et on tõdetud, et liikmesriigid kalduvad mitte osalema nende projektide kaasrahastamises ja et kohalikud asutused on raskustes Euroopa projektide puhul, mille kaasrahastamise määr on kõrge;

M.

arvestades, et rahastamispaketi vähendamise tagajärjel langes 2014. aastal rahastada suudetud projektide arv võrreldes eelmise programmiga peaaegu 25 % võrra;

N.

arvestades, et mitteformaalne ja informaalne õppimine ning vabatahtlik tegevus, sport, kunst ja kultuur annavad palju võimalusi kodanikuhariduseks ja -aktiivsuseks;

O.

arvestades, et kattumiste vähendamiseks ja programmi mõju suurendamiseks on vaja rohkem koostoimet muude programmidega ja paremat teabevahetust teiste peadirektoraatidega;

P.

arvestades, et oma väärtust on tõestanud praegune rahvusvaheline sõpruslinnade liikumine (sõpruslinnad – linnade võrgustikud), mis parandab vastastikust mõistmist kodanike vahel ning edendab sõprust ja koostööd;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 191 ja 207,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 21 lõiget 2,

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“ (COM(2015)0497),

—

võttes arvesse ELi kirjalikku ettepanekut Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) kaubandust ja säästvat arengut käsitleva peatüki kohta, eriti selle artikleid 10–16,

—

võttes arvesse 2015. aastal toimunud ÜRO säästva arengu tippkohtumise tulemusena vastu võetud säästva arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“, eriti selle punkte 9 ja 33 ning eesmärki nr 15,

—

võttes arvesse üldist tolli- ja kaubanduskokkulepet (GATT), eriti selle artikli XX punkte a ja g,

—

võttes arvesse ELi 2016. aasta tegevuskava looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemiseks (COM(2016)0087) (edaspidi „tegevuskava“),

—

võttes arvesse nõukogu 20. juuni 2016. aasta järeldusi, mis käsitlevad ELi tegevuskava looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemiseks,

—

võttes arvesse nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel (1) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/99/EÜ keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu (2),

—

võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsiooni 69/314 looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemise kohta ja ÜRO Keskkonnaassamblee resolutsiooni 1/3 looduslike liikidega kaubitsemise kohta,

—

võttes arvesse ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) osaliste Johannesburgis toimunud 17. kohtumise tulemusi,

—

võttes arvesse 2014. aasta veebruaris Londonis looduslike liikidega ebaseadusliku kauplemise teemal korraldatud konverentsi tulemusi ja 2015. aasta märtsis saavutuste läbivaatamist Kasanes,

—

võttes arvesse Rahvusvahelise Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liidu (International Union for Conservation of Nature and Natural Resources – IUNC) maailma loodusvarade kaitse 2016. aastal Hawaiil toimunud kongressi tulemusi,

—

võttes arvesse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni,

—

võttes arvesse Maailmapanga Ülemaailmse Keskkonnafondi (GEF) ülemaailmset eluslooduse programmi,

—

võttes arvesse ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo (UNODC) 2016. aasta aruannet looduslike liikidega seotud kuritegevuse kohta maailmas,

—

võttes arvesse Maailma Tolliorganisatsiooni 2014. aasta juuni deklaratsiooni looduslike liikidega ebaseadusliku kauplemise kohta,

—

võttes arvesse organisatsiooni United for Wildlife transpordisektori töökonna poolt Londonis Buckinghami palees vastu võetud deklaratsiooni (edaspidi „Buckinghami palee deklaratsioon“),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—

võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A8-0012/2017),

A.

arvestades, et looduslike liikidega kaubitsemine on maailmas muutunud enneolematult ulatuslikuks ning maailma looma- ja taimeliikide jätkuv ebaseaduslik ja jätkusuutmatu loodusest kõrvaldamine ja nende müük toob kaasa bioloogilisi kriise;

B.

arvestades, et looduslike looma- ja taimeliikide kontrollimatu ja liigne kasutamine kujutab looduslike elupaikade hävitamise järel suuruselt teist ohtu nende ellujäämisele looduses;

C.

arvestades, et ebaseaduslik kauplemine looduslike taime- ja loomaliikidega on kuritegevuse liikidest kasumlikkuse poolest neljandal kohal ja selle käive on 20 miljardit eurot;

D.

arvestades, et viimased suundumused näitavad, et kaubitsemisega on üha rohkem seotud suured kuritegelikud ja organiseeritud võrgustikud, kes kasutavad selleks üha keerulisemaid meetodeid;

E.

arvestades, et looduslike liikidega kaubitsemine aitab kaasa konfliktide õhutamisele ja terroristlikke võrgustikke kahtlustatakse märkimisväärselt tulutoova looduslike liikidega ebaseadusliku kauplemisega raha teenimises;

F.

arvestades, et korruptsioonist ja nõrgast haldusstruktuurist tingitud lisaprobleemid suurendavad omakorda looduslike liikidega kaubitsemist käsitlevate raamistike olemasolevat haavatavust;

G.

arvestades, et Euroopa Liit on praegu nii selliste liikide sihtturg kui ka muudesse piirkondadesse suunduva kaubanduse transiidi sõlmpunkt ning samuti piirkond, kust pärinevate liikidega kaubeldakse ebaseaduslikult;

H.

arvestades, et looduslike liikidega kaubitsemise algpõhjuste kõrvaldamise seisukohast on oluline tagada päritoluriikide maapiirkondades tegelemine looduslike liikide kaitsega ja sellest kasu saamine;

I.

arvestades, et elusloodusega seotud küberkuritegevus on tõsine oht ohustatud looduslikele liikidele, nagu elevandid, ninasarvikud, soomusloomad, roomajad, kahepaiksed, linnud ja kaelkirjakud;

J.

arvestades, et arengukoostööga seotud kaubanduspoliitika võib arengumaade majanduskasvu oluliselt hoogustada;

K.

arvestades, et ebaseaduslik kauplemise kasv paljude taime- ja loomaliikidega põhjustab bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ja ökosüsteemide hävimist, mis veelgi suurendab ohustatud liikide hulka või põhjustab isegi liikide väljasuremist;

L.

arvestades, et säästev kauplemine looduslike liikidega võib olla äärmiselt tähtis teatavate tõrjutud kogukondade jaoks, kes tuginevad õigusraamistikele, et kohalikke ressursse kaitsta ja aidata vähendada vaesust;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 39, 42 ja 43, milles käsitletakse ühise põllumajanduspoliitika ja ühise kalanduspoliitika toimimist,

—

võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 114, milles käsitletakse ühtse turu rajamist ja toimimist,

—

võttes arvesse protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

—

võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikli 168 lõike 4 punkti b, milles käsitletakse veterinaaria- ja fütosanitaaralaseid meetmeid, mille otsene eesmärk on rahvatervise kaitse,

—

võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 13, milles sätestatakse, et liidu põllumajandus-, kalandus-, transpordi- ja siseturupoliitika ning teadusuuringute ja tehnoloogia arengu ja kosmosepoliitika kavandamisel ning rakendamisel pööravad liit ja liikmesriigid täit tähelepanu loomade kui aistimisvõimeliste olendite heaolu nõuetele, respekteerides samal ajal liikmesriikide õigus- või haldusnorme ja tavasid, mis iseäranis käsitlevad riitusi, kultuuritraditsioone ja piirkondlikku pärandit,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (1),

—

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1255/97 (2),

—

võttes arvesse nõukogu 24. septembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1099/2009 loomade kaitse kohta surmamisel (3),

—

võttes arvesse nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiivi 98/58/EÜ, mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset (4),

—

võttes arvesse komisjoni 17. veebruari 2015. aasta rakendusmäärust (EL) 2015/262, milles sätestatakse hobuslaste identifitseerimise meetodeid käsitlevad eeskirjad kooskõlas nõukogu direktiividega 90/427/EMÜ ja 2009/156/EÜ (hobusepassi käsitlev määrus) (5),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1012 tõupuhaste aretusloomade, ristandaretussigade ja nende aretusmaterjali aretuse, turustamise ning nende liitu sissetoomise suhtes kehtivate zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 652/2014, nõukogu direktiive 89/608/EMÜ ja 90/425/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks teatavad õigusaktid tõuaretuse valdkonnas (tõuaretuse määrus),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (6),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (7),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 23. aprilli 2015. aasta otsust kohtuasjas C-424/13, Zuchtvieh-Export GmbH vs. Stadt Kempten,

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM(2010)2020),

—

võttes arvesse komisjoni 13. detsembri 2013. aasta rakendusmäärust (EL) nr 1337/2013, millega kehtestatakse määruse (EL) nr 1169/2011 (milles käsitletakse liha päritoluriigi või lähtekoha märkimist toidule) (8) rakenduseeskirjad,

—

võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava“ (COM(2010)0352),

—

võttes arvesse komisjoni EDUCAWELi uuringu järeldusi (9),

—

võttes arvesse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet,

—

võttes arvesse põllumajandusloomade kaitse Euroopa konventsiooni,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—

võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A8-0014/2017),

A.

arvestades, et ELi hobusektori väärtus on suurem kui 100 miljardit eurot aastas (10) ning et täiendav kihlvedudega seotud lisakäive oli üksnes 2013. aastal 27,3 miljardit eurot, kusjuures 1,1 miljardit eurot läks liikmesriikide valitsustele (11);

B.

arvestades, et ainuüksi ratsasporditööstuses on loodud umbes 900 000 töökohta, et viis kuni seitse hobuslast võimaldavad luua ühe täisajaga töökoha ning need töökohad, mida ei saa ümber paigutada, asuvad praegu majanduslikult haavatavates maapiirkondades;

C.

arvestades, et hobusektor vastab ELi maaelu arengu poliitika eesmärkidele, mis on rajatud põllumajanduse elujõulisusele, loodusvarade säästvale kasutamisele ja sotsiaalse kaasamise edendamisele maapiirkondades; arvestades, et hobuslasi kasutatakse põllumajanduses ikka veel palju ja leitud on uusi kasutusviise, näiteks eeslipiima tootmiseks, samuti on nii tootjate kui tarbijate seisukohast leitud uusi võimalusi ja kasu nende toodete edasiarendamiseks;

D.

arvestades, et hobusektor täidab aktiivset rolli seoses strateegia „Euroopa 2020“ eesmärgiga saavutada jätkusuutlik majanduskasv, mis põhineb nii keskkonnasäästlikumal majandusel kui ka kaasaval majanduskasvul, ning arvestades, et hobusektor on tähtis ka seetõttu, et ta aitab oluliselt kaasa keskkonnaalasele, majanduslikule ja sotsiaalsele arengule maapiirkondades;

E.

arvestades et, Euroopa Liit on maailmas suurim ratsasporditööstuse turg (12);

F.

arvestades, et hinnanguliselt 7 miljonit hobuslast ELis, olles inimese teenistuses olnud põlistest aegadest saadik, täidavad äärmiselt erinevaid rolle, mis hõlmavad nii võidusõidu- ja võistlusloomi, lemmikloomi, tööloomi transpordi ja turismisektoris, käitumisteraapias, rehabilitatsioonis ja kasvatusteraapias, spordi ja hariduse valdkonnas, metsandus- ja põllumajandussektoris, piima- ja lihaloomi, teadusuuringutes kasutatavaid loomi ning metsikuid ja poolmetsikuid loomi; arvestades, et need hobuslased aitavad lisaks säilitada bioloogilist mitmekesisust ja maapiirkondade jätkusuutlikkust ning võivad oma elu jooksul täita mitut eelnimetatud rolli;

G.

arvestades, et hobuslaste vastutustundlik omamine ja hooldamine algab nõuetekohasest tähelepanust loomade tervisele ja heaolule, ning arvestades, et seetõttu peavad heaolu küsimused olema kõikide hobusektori tegevuste keskmes; arvestades, et regulatiivne keskkond ELi tasandil on liikmesriigiti erinev, ning arvestades, et kehtivaid õigusakte rakendatakse erinevalt, mis moonutab konkurentsi ning halvendab loomade heaolu;

H.

arvestades, et hobuslased on nende populatsiooni (13) arvestades Euroopas kõige sagedamini transporditavad loomad, ning arvestades, et loomade transpordiaeg valmistab tõsist muret ELi kodanikele, kes nõuavad lühemat transpordiaega, kuna hobuslasi transporditakse mõnikord liidus ja liidust välja sõidukites, mis on sobimatud hobuslaste veoks pikkade vahemaade taha maantee-, mere- ja õhutranspordiga, enne kui nad sihtkohta jõuavad;

I.

arvestades, et hobuslaste liikumine kaubanduseesmärkidel on registreeritud ühtses kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteemis TRACES, kuid neid andmeid avaldatakse üksnes kord aastas ning kaheaastase viivitusega;

J.

arvestades, et hõlpsalt kättesaadavad andmed aitaks pädevatel asutustel ja teistel organisatsioonidel paremini jälgida loomade tervisele avalduvat mõju ning uurida sellest tulenevaid vähesele bioturvalisusele osutavaid märke;

K.

arvestades, et pole piisavalt andmeid, et vahetult hinnata, kui paljusid tööhobuslasi kasutatakse väikestes ja elatuspõllumajandusettevõtetes, millest paljud asuvad uuemates liikmesriikides, ning turismisektoris;

L.

arvestades, et Maailma Loomatervise Organisatsioon (OIE) võttis 2016. aasta mais vastu tööhobuslasi käsitlevad suunised (14) looma viie põhivabaduse järgimise kohta, mille kohaselt loom ei tohi kannatada nälja, janu ja alatoitumuse, hirmu ja stressi, kehalise ebamugavuse, ülekuumenemise ja valu tõttu ning ta peab saama avaldada (kõige) tavapärasemat käitumist;

M.

arvestades, et hobuslased loovad põllumajanduse, hobustega seotud tegevuse ja turismi kaudu piirkondadele väärtuslikke töökohti ja tulu, mida ei saa ümber paigutada, kuid osa hobuslaste heaolu on ohustatud ning turistidele ei anta sageli heaoluprobleemide tuvastamiseks ja probleemi kõrvaldamiseks piisavalt teavet (15);

N.

arvestades, et sektori poolt kasutusele võetud heaolumärgised võivad aidata tagada, et tegevus toimub nõuetekohaselt ja üldsusele antakse vajalikku teavet;

O.

arvestades, et hobuslaste piiramatu, valimatu ja vastutustundetu aretuse tagajärjeks võivad olla loomad, kel pole majanduslikku väärtust ning kes kannatavad sageli tõsiste heaoluprobleemide all, eelkõige majanduslanguse ajal; arvestades, et Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid hiljuti vastu õigusakti tõupuhaste aretusloomade, sh hobuslaste aretuse suhtes kehtivate zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta, et muuta ELi aretussektor konkurentsivõimelisemaks ja parandada selle korraldust ning teha kättesaadavamaks teave tõupuhta aretuse ja tõupuhaste aretusloomade, eelkõige hobuslaste kohta;

P.

arvestades, et hobuslaste hülgamine on pärast 2008. aastat Lääne-Euroopa liikmesriikides suurenenud ning seda eelkõige paikades, kus hobuslaste pidamine on muutunud luksuseks, mis tekitab sissetuleku asemel pigem suurt finantskoormust; arvestades, et ei komisjon ega liikmesriigid ole sellele probleemile asjakohaselt ja rahuldavalt reageerinud;

Q.

arvestades, et enamasti käituvad nii eraomanikud ja selline käitumine ei iseloomusta suuremat osa kutsealasest hobusektorist Euroopas;

R.

arvestades, et hobuslased on sotsiaalsed loomad, kellel on kognitiivsed võimed ja tugevad lähisidemed, ning arvestades, et hobuslasi kasutatakse erinevates haridus- ja koolitusprogrammides ning teraapiates ja rehabilitatsiooniprogrammides, sh autismispektri häirete, tserebraalparalüüsi, ajurabanduse, õpi-või kõnehäirete ja -raskuste, kurjategijate rehabiliteerimise, psühhoteraapia, traumajärgse stressi ja sõltuvusravi korral;

S.

arvestades, et omanikud on silmitsi raskete otsustega, kui nad ei suuda enam oma hobuslaste eest piisavalt hoolitseda, osaliselt kõrgete veterinaarkulude tõttu, ning arvestades, et mõnes liikmesriigis on eutanaasia liiga sageli esimene ja kulukas valik omanike jaoks, kes ei suuda enam veterinaarravi ja hobuslaste heaolu tagamise eest maksta; arvestades, et teistes liikmesriikides saab hobuslaste puhul eutanaasiat kasutada vaid siis, kui selleks on selge ja kohene veterinaarvajadus, arvestamata asjaomase looma heaolu pikemas perspektiivis;

T.

arvestades, et hobuslasi ei loeta toiduloomadeks paljudes riikides väljaspool Euroopa Liitu, ning arvestades, et hobuseliha on regulaarselt kõnealustest riikidest imporditud ja ELi turule lastud; arvestades, et selline olukord tekitab heaoluga seotud probleeme ja konkurentsimoonutusi, sest EL ei luba senini inimeste toiduahelasse Euroopa hobuste liha, kes ei olnud algselt ette nähtud liha tootmiseks ja tapmiseks, kuid kolmandatest riikidest imporditud liha puhul ollakse paindlikumad;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

51.

52.

53.

54.

55.

56.

57.

58.

59.

60.

61.

62.

63.

64.

65.

66.

67.

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklit 2 ja artikli 3 lõike 3 teist lõiku ning Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 8,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 23,

—

võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,

—

võttes arvesse 18. detsembri 1979. aasta ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK (1),

—

võttes arvesse 15. septembril 1995. aastal neljandal naiste maailmakonverentsil vastu võetud Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi ning nendest tulenevaid dokumente, mis võeti vastu ÜRO erakorralistel istungjärkudel „Peking + 5“ (2000), „Peking + 10“ (2005) ja „Peking + 15“(2010),

—

võttes arvesse 1949. aasta ÜRO inimkaubanduse ja kupeldamise keelustamise konventsiooni,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiivi 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK (2),

—

võttes arvesse oma 20. oktoobri 2010. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta (rasedus- ja sünnituspuhkuse direktiiv) (3),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (4),

—

võttes arvesse nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega (5),

—

võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 2013. aasta direktiivi 2013/62/EL, millega muudetakse direktiivi 2010/18/EL (millega rakendatakse Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Keskliitude Ühenduse, Euroopa Käsitööga Tegelevate Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtete Keskliidu, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt vanemapuhkuse kohta sõlmitud muudetud raamkokkulepet) seoses Mayotte’i staatuse muutmisega Euroopa Liidu suhtes (6),

—

võttes arvesse pärast 1975. aastat avaldatud ELi direktiive meeste ja naiste võrdse kohtlemise erinevate aspektide kohta (direktiiv 2010/41/EL (7), direktiiv 2010/18/EL (8), direktiiv 2006/54/EÜ, direktiiv 2004/113/EÜ, direktiiv 92/85/EMÜ (9), direktiiv 86/613/EMÜ (10) ja direktiiv 79/7/EMÜ (11)),

—

võttes arvesse komisjoni 14. märtsi 2012. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (naissoost juhatuse liikmete direktiiv) (COM(2012)0614),

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon) ja selle artiklit 3, milles sugupool on määratletud sotsiaalselt konstrueeritud rollide, käitumise, tegevuste või omadustena, mida antud ühiskond naistele ja meestele sobivaks peab,

—

võttes arvesse komisjoni 4. märtsi 2016. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni Euroopa Liidu nimel allakirjutamise kohta (COM(2016)0111),

—

võttes arvesse nõukogu 16. juuni 2016. aasta järeldusi soolise võrdõiguslikkuse kohta (00337/2016),

—

võttes arvesse nõukogu 5.–6. juuni 2014. aasta järeldusi naiste ja tütarlaste vastase vägivalla kõikide vormide, sealhulgas naiste suguelundite moonutamise ennetamise ja selle vastu võitlemise kohta (09543/2014),

—

võttes arvesse nõukogu 7. detsembri 2015. aasta järeldusi naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta otsuste tegemisel (14327/2015),

—

võttes arvesse Madalmaade, Malta ja Slovakkia eesistujariikide kolmiku 7. detsembri 2015. aasta deklaratsiooni,

—

võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal: aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM(2010)2020),

—

võttes arvesse komisjoni talituste 3. märtsi 2015. aasta töödokumenti „Raport naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta 2014. aastal“ (SWD(2015)0049),

—

võttes arvesse komisjoni talituste 4. märtsi 2016. aasta töödokumenti „Raport naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta 2015. aastal“ (SWD(2016)0054),

—

võttes arvesse komisjoni talituste 3. detsembri 2015. aasta töödokumenti „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“ (SWD(2015)0278),

—

võttes arvesse oma 10. veebruari 2010. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus aastal 2009 (12), 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus aastal 2010 (13), 13. märtsi 2012. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus aastal 2011 (14) ning 10. märtsi 2015. aasta resolutsiooni Euroopa Liidus 2013. aastal naiste ja meeste võrdõiguslikkuse valdkonnas saavutatud edu kohta (15),

—

võttes arvesse komisjoni 25. novembri 2013. aasta teatist pealkirjaga „Naiste suguelundite moonutamine tuleb lõpetada“ (COM(2013)0833) ning oma 6. veebruari 2014. aasta resolutsiooni (16) Euroopa Komisjoni teatise „Naiste suguelundite moonutamine tuleb lõpetada“ kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti poolt korraldatud lesbisid, geisid, biseksuaale ja transsoolisi inimesi (ELi LGBT) käsitleva uuringu tulemusi, mis avaldati 2013. aasta mais,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2014. aasta märtsis avaldatud aruannet „Üleeuroopaline naistevastase vägivalla uuring. Peamised tulemused“,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2015. aasta mais avaldatud aruannet „Intersooliste inimeste põhiõiguste olukord“,

—

võttes arvesse võttes soolist võrdõiguslikkust edendavate Euroopa asutuste võrgustiku (Equinet) 2015. aastal avaldatud aruannet „Naiste jätkuv diskrimineerimine, ahistamine ja ebavõrdsus. Võrdõiguslikkust edendavate asutuste teave Euroopa Komisjoni uue soolise võrdõiguslikkuse strateegia jaoks“,

—

võttes arvesse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (Eurofound) aruandeid „Soopõhine tööhõivelõhe. Probleemid ja lahendused“ (2016), „Sotsiaalpartnerid ja sooline võrdõiguslikkus Euroopas“ (2014), „Euroopa tööelus ilmnevad arengud. EurWORKi aastaülevaade“ (2014 ja 2015) ning kuuendat Euroopa töötingimuste uuringut (2016),

—

võttes arvesse oma 3. veebruari 2016. aasta resolutsiooni uue naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse strateegia kohta Euroopas pärast 2015. aastat (17) ning oma 9. juuni 2015. aasta resolutsiooni ELi naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia kohta 2015. aasta järgseks perioodiks (18),

—

võttes arvesse oma 25. veebruari 2014. aasta resolutsiooni naistevastase vägivalla vastase võitluse kohta (19),

—

võttes arvesse oma 9. septembri 2015. aasta resolutsiooni hariduse abil tütarlaste mõjuvõimu suurendamise kohta ELis (20),

—

võttes arvesse oma 8. märtsi 2016. aasta resolutsiooni naispagulaste ja -varjupaigataotlejate olukorra kohta ELis (21),

—

võttes arvesse oma 28. aprilli 2016. aasta resolutsiooni „Naissoost koduabilised ja hooldajad ELis“ (22),

—

võttes arvesse oma 26. mai 2016. aasta resolutsiooni vaesuse sooliste aspektide kohta (23),

—

võttes arvesse oma 13. septembri 2016. aasta resolutsiooni töö- ja eraelu tasakaalu soodustavate tingimuste loomise kohta tööturul (24),

—

võttes arvesse oma 15. septembri 2016. aasta resolutsiooni nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ (millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel) (võrdse tööalase kohtlemise direktiiv) kohaldamise kohta (25);

—

võttes arvesse oma 8. märtsi 2016. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta Euroopa Parlamendi töös (26),

—

võttes arvesse oma 12. mai 2016. aasta resolutsiooni 5. aprilli 2011. aasta direktiivi 2011/36/EL (milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset) rakendamise kohta soolisest aspektist (27),

—

võttes arvesse komisjoni 3. juuni 2013. aasta eduaruannet Barcelona eesmärkide kohta pealkirjaga „Lapsehoiuteenuste arendamine Euroopas jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu heaks“ (28),

—

võttes arvesse komisjoni 20. veebruari 2013. aasta soovitust „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“ (29),

—

võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) 2015. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksit, aruannet „Peking + 20: Pekingi tegevusprogrammi rakendamisel liikmesriikides tehtud töö neljas läbivaatamine“ ning EIGE teisi aruandeid,

—

võttes arvesse soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise õigusekspertide Euroopa võrgustiku 2016. aasta jaanuaris avaldatud uurimust „Euroopa soolise võrdõiguslikkuse seaduste võrdlev analüüs 2015“,

—

võttes arvesse ÜRO naiste staatuse komisjoni 2004. aasta märtsis toimunud 48. istungjärgul kokku lepitud järeldusi meeste ja poiste rollist soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel (30),

—

võttes arvesse 25. septembril 2015. aastal toimunud ÜRO säästva arengu tippkohtumisel vastu võetud dokumenti pealkirjaga „Muudame oma maailma: säästva arengu tegevuskava aastani 2030“ ning selles sisalduvaid soolise võrdõiguslikkuse, naiste õiguste ja naiste mõjuvõimu suurendamise alaseid eesmärke,

—

võttes arvesse komisjoni 2014. aasta aprillis avaldatud statistilist aruannet pealkirjaga „Üksikvanemad ja tööhõive Euroopas“ (31),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—

võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A8-0046/2017),

A.

arvestades, et EIGE 2015. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeks näitab vaid väga piiratud edasiminekut: EL on soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel alles poolel teel, olles üldises punktiarvestuses saja punkti skaalal tõusnud 52,9-ni, võrreldes 51,3 punktiga 2005. aastal; arvestades, et strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide täitmiseks peab EL edenema kiiremas tempos;

B.

arvestades, et viimastel aastatel on mõnedes ELi liikmesriikides oluliselt tugevnenud sellised poliitilised ja kodanikuliikumised, mis kahjustavad soolist võrdõiguslikkust ning mis seavad koguni kahtluse alla soolise võrdõiguslikkuse meetmete vajalikkuse; arvestades, et sellise soolise võrdõiguslikkuse vastase reaktsiooni eesmärk on tugevdada traditsioonilisi soorolle ning rünnata seniseid ja tulevasi saavutusi soolise võrdõiguslikkuse, naiste õiguste ja LGBTI-inimeste õiguste valdkonnas;

C.

arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu lepingus ja põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi; arvestades, et Euroopa Liidu eesmärk selles valdkonnas on tagada meeste ja naiste võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused ning võidelda igasuguse soopõhise diskrimineerimise vastu;

D.

arvestades, et 2015. aastal ulatus naiste tööhõive rekordilise 64,5 %-ni, kuid jäi oluliselt alla meeste tööhõive määrale, mis oli 75,6 %; arvestades, et kahetsusväärselt asuvad ja jäävad naised osalise tööajaga tööle neli korda suurema tõenäosusega kui mehed; arvestades, et paljud töötavad noored, eriti Kreekas, Hispaanias, Horvaatias, Itaalias, Küprosel, Portugalis ja Slovakkias ei suuda vaesusest välja pääseda;

E.

arvestades, et naiste töötuse määra on alahinnatud, kuna paljud naised ei ole töötuna registreeritud, eelkõige need, kes elavad kaugetes või maapiirkondades või töötavad pereettevõtetes, ning paljud neist, kes on pühendunud ainult majapidamisele ja laste eest hoolitsemisele; arvestades, et selline olukord põhjustab ka ebavõrdsust seoses juurdepääsuga avalikele teenustele (toetused, pensionid, rasedus- ja sünnituspuhkus, haiguspuhkus, sotsiaalkindlustus jne);

F.

arvestades, et Eurofoundi meeste ja naiste tööhõive erinevusi käsitleva aruande hinnangu kohaselt läheb see tööhõivelõhe ELile maksma umbes 370 miljardit eurot aastas, mis on 2,8 % ELi SKPst (32);

G.

arvestades, et majanduskriisi ja eelarvekärbete all kannatavates riikides tabavad raskused ebaproportsionaalsel määral naisi, eelkõige noori ja vanemaealisi naisi, üksikemasid ja mitmekordselt diskrimineeritud naisi ning et tööturult eemalejäämise tõttu on see tõuganud nad vaesusse ja sotsiaalsesse tõrjutusse; arvestades, et hooldus- ja tervishoiuteenuste kärpimise tõttu läheb hoolduskohustus riigilt jälle perede õlule ja eeskätt mõjutab see naisi;

H.

arvestades, et ELis püsib vaesuse feminiseerumine ja arvestades, et väga suur osa naiste tööpuudusest, vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest on tihedalt seotud selliste avalike teenuste nagu tervishoiu, hariduse, sotsiaalteenuste ja sotsiaaltoetuste eelarvete kärpimisega; arvestades, et selline poliitika suurendab ebakindlat tööhõivet eeskätt sunnitud osalise tööajaga töö ja ajutiste töölepingute laialdasema kasutamise tõttu;

I.

arvestades, et 2015. aastal langes kolmveerand majapidamistöödest ja kaks kolmandikku lastehoolduse kohustustest töötavatele naistele, kes kandsid seega topeltkoormust; arvestades, et üldjuhul teevad naised ära suurema osa lastehooldus- ja majapidamistöödest; arvestades, et traditsioonilistel soorollidel ja stereotüüpidel on endiselt suur mõju meeste ja naiste vahelisele rollijaotusele kodus, tööl ja ühiskonnas üldiselt; arvestades, et selline tavapärane kohustuste jagunemine kipub kehtivat olukorda põlistama, piirab naiste töö- ja isikliku arengu võimalusi ning jätab neile vähe aega ühiskonnas, oma kogukonnas ja majanduses osalemiseks; arvestades, et pikemas plaanis on naiste majandusliku sõltumatuse eeltingimuseks nn tasuta töö, s.t hooldus- ja majapidamistööde võrdne jaotus meeste ja naiste vahel;

J.

arvestades, et kehtivatele ELi ja riikliku tasandi poliitikaraamistikele ja õigusaktidele vaatamata põhjustavad teatavad kodustel põhjustel võetava puhkuse liigid endiselt nii naiste kui ka meeste diskrimineerimist ja häbimärgistamist, ning et eelkõige mõjutab see naisi kui peamisi hooldajaid, kes kodustel põhjustel võetavat puhkust kasutavad;

K.

arvestades, et ligi neljandikus ELi liikmesriikides ei ole seadusega sätestatud isapuhkust ning mitmetes riikides, kus selline puhkus on lubatud, saavad mehed seda võtta vaid üheks, kaheks või mõneks päevaks; arvestades, et kaheksas liikmesriigis ei ole vanemapuhkus tasuline ning keskmiselt kasutavad isad vanemapuhkust vähe – ainult 10 % isadest võtab vähemalt ühe päeva puhkust, samas kui 97 % naistest kasutab vanemapuhkust, mida võimaldatakse mõlemale vanemale; arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks on tähtis propageerida vanema- ja isapuhkuse ulatuslikumat kasutamist; arvestades, et Eurofoundi uuringus (33) ilmnesid asjaolud, mis mõjutavad isade vanemapuhkuse kasutamise määra, näiteks hüvitise määr, puhkusesüsteemi paindlikkus, teabe kättesaadavus, lastehoiuteenuste kättesaadavus ja paindlikkus ning hirm puhkuse tõttu tööturult kõrvale jääda;

L.

arvestades, et naiste aktiivse tööturule kaasamise üks eeltingimus on kättesaadavate, kvaliteetsete ja odavate laste, vanemaealiste ja teiste ülalpeetavate perekonnaliikmete jaoks mõeldud hooldusasutuste ja -teenuste olemasolu; arvestades, et Barcelona eesmärgid on suurepärane abivahend tõelise soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ning et kõik liikmesriigid peavad võimalikult kiiresti alustama nende täitmisega; arvestades, et kvaliteetsete ja taskukohaste lastehooldusasutuste ja -teenuste puudumine sunnib emasid valima osalise tööajaga töötamise ja laste hooldamiseks töölt lahkumise vahel, mis mõjutab pere tulusid ja pensionisääste;

M.

arvestades, et naiste ja tütarlaste juurdepääs koolitusele ning nende õigus haridusele kui põhiline inimõigus on olulised euroopalikud väärtused, need on olulised naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamiseks sotsiaalsel, kultuurilisel ja kutsealasel tasandil ning kõigi muude sotsiaalsete, majanduslike, kultuuriliste ja poliitiliste õiguste täielikuks kasutamiseks ja sellest tulenevalt naiste ja tütarlaste vastase vägivalla ärahoidmiseks; arvestades, et üldine kohustuslik ja tasuta haridus on kõigile võrdsete võimaluste tagamise vältimatu eeltingimus ning see peaks olema kättesaadav kõigile lastele ilma igasuguse diskrimineerimiseta ja sõltumata nende staatusest elukoha mõttes; arvestades, et võitlus soolise ebavõrdsuse vastu algab eelkoolieas ning eeldab pidevat pedagoogilist järelevalvet õppekavade, arengueesmärkide ja õpitulemuste üle;

N.

arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse eest vastutavad kõik ühiskonna liikmed ning sellesse peavad aktiivselt panustama nii naised kui ka mehed; arvestades, et ametiasutused peaksid kohustuma välja töötama meestele ja noorematele põlvkondadele suunatud koolituskampaaniaid, mille eesmärk on kaasata mehi ja poisse ning aja jooksul tõkestada ja kaotada igasugune sooline vägivald ja edendada naiste mõjuvõimu;

O.

arvestades, et kuigi naiste keskmine haridustase on meeste omast kõrgem, oli soopõhise palgalõhe suurus ELis 2014. aastal 16,1 %, kusjuures liikmesriikide vahel on siin suuri erinevusi;

P.

arvestades, et horisontaalne ja vertikaalne soopõhine segregatsioon tööturul on ikka veel laialt levinud ning seda põhjustab muu hulgas asjaolu, et „naiselikuks“ loetavaid töid väärtustatakse „mehelikest“ töödest madalamalt, et endiselt püsivad nn klaaslaed, mis ei lase naistel jõuda kõige kõrgematele ja kõige paremini tasustatud ametikohtadele, ning et endiselt on täiskohaga töödest vähem tasustatud osalise tööajaga tööl naiste osakaal meeste omast suurem; arvestades, et ehkki naiste haridustase on meestega võrdne või isegi kõrgem, võivad haridust, koolitust ja õppurite valikuid mõjutavad soolised stereotüübid mõjutada kõiki nende elus tehtud valikuid ja seeläbi oluliselt mõjutada tööturgu; arvestades, et ühiskonnas laialt levinud ettekujutused, nagu ei võiks naised lapsi saada ja samas täisajaga töötada, kahjustavad naiste seisundit ning võivad panna noori naisi kõrgharidusest või oma tööalasesse karjääri investeerimisest loobuma;

Q.

arvestades, et Eurofoundi töötingimuste uuringu tasulise ja tasuta töötatud aja koondnäitaja (tasustatud ja tasustamata töötundide summa) põhjal on naiste tööpäev üldjuhul pikem (34);

R.

arvestades, et muu hulgas kaupade, teenuste ja põllumajanduse sektoris, kuid mitte üksnes seal, on meestel ja naistel ebavõrdne juurdepääs sellistele majanduslikele ja rahalistele ressurssidele nagu varad, kapital, laenud ja tootmisvahendid;

S.

arvestades, et ELis püsib jätkuvalt suur pensionilõhe – 2014. aastal oli see 40,2 %; arvestades, et see on tingitud niisugustest aja jooksul naiste suhtes kuhjunud ebasoodsatest asjaoludest nagu paljude rahaliste vahendite, näiteks täisajaga töötamisel väljateenitavate hüvitiste ja pensionite kättesaamatusest – paljud naised ei saa neid, kuna hoolduskohustuste tõttu töötavad nad katkestustega või osalise tööajaga;

T.

arvestades, et mõningates ELi liikmesriikides on säilinud individualiseerimata maksu- ja sotsiaalkindlustussüsteemid; arvestades, et sellises olukorras sõltuvad naised oma abikaasadest, kuna neil võivad olla üksnes tuletatud õigused lähtuvalt nende suhtest mehega;