19.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 253/1

KOMISJONI SOOVITUS,

18. juuli 2018,

suuniste kohta, mis käsitlevad Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi ühetaolist rakendamist liidus

(EMPs kohaldatav tekst)

(2018/C 253/01)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 (1) kohaselt tagab Euroopa Liidu Raudteeamet (edaspidi „amet“) Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (edaspidi „ERTMS“) ühetaolise rakendamise ja koostalitlusvõime liidus. Selleks kontrollib amet, et kavandatud tehnilised lahendused vastavad asjakohasele koostalitluse tehnilisele kirjeldusele (KTK), ja annab oma heakskiidu otsusega.

(2)	Heakskiitmisprotsessi, mida amet ja taotlejad peavad järgima, ei ole siiski täielikult kirjeldatud.

(3)	Selleks et tugevdada taotleja õiguspäraseid ootusi direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 19 sätestatud heakskiitmisprotsessi ajal ja hõlbustada ERTMSi ühetaolist rakendamist liidus, peaksid taotleja ja amet järgima käesolevas soovituses esitatud suuniseid.

(4)	Selleks et ennetada tehnilisi probleeme ja hõlbustada direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 18 kehtestatud püsiseadmete kasutuselevõtu loa andmise protsessi, peaksid riiklikud ohutusasutused osalema algusest peale heakskiitmisprotsessis ja neil peaks olema juurdepääs taotleja esitatud dokumentidele.

(5)

Kuna ERTMSi raudteeäärne allsüsteem hõlmab erinevaid lepinguid ja eri liiki hankeid, peaksid amet ja taotlejad järgima protsessi, mis hõlmab kõiki selliseid lepinguliike ja samal ajal tagab, et kavandatud tehnilised lahendused oleksid asjaomaste KTKdega täielikus vastavuses ja seega täielikult koostalitlusvõimelised.

(6)	Amet ja taotlejad peaksid kasutama ameti loodud probleemide logi järelevalvevahendina, et selgitada võimalikult varases etapis välja kõik koostalitlusvõimet mõjutavad võimalikud probleemid ja neid jälgida. Taotleja peaks esitama tõendeid koostalitlusvõimet mõjutavate probleemide lahendamise kohta.

(7)	Amet peaks kasutama ka anonüümseks muudetud probleemiloetelu kui vahendit, mille abil jagada kogemusi ja hõlbustada ühetaolist rakendamist ERTMSi valdkonnas.

(8)

Soovituses esitatud heakskiitmisprotsessi käsitlevad suunised ei tohiks kattuda direktiivis (EL) 2016/797 ja asjaomastes KTKdes kirjeldatud vastavushindamisasutuse tehtava vastavushindamisega. Amet peaks tagama, et komisjoni määruse 2016/919 (2) artiklis 5 ja lisa punktis 6.1.2.3 sätestatud raudteeäärse Euroopa rongijuhtimissüsteemi (edaspidi „ETCS“) seadmete ja raudteealase globaalse mobiilsidesüsteemi (edaspidi „GSM-R“) seadmete vastavustõendamist käsitlev teave tehakse kättesaadavaks vastavalt kõnealustele sätetele. Amet peaks seda teavet võimalikult vara kontrollima, et ennetada mis tahes probleeme, minimeerida kulusid, vähendada heakskiitmisprotsessi kestust ja tagada, et kavandatud tehniline lahendus on koostalitlusvõimeline.

(9)

Heakskiitmisprotsessi lihtsustamiseks peaks taotleja algatama enne taotluse ametlikku esitamist ametiga dialoogi. Selle esialgse kaasamise etapi jooksul peaksid taotleja ja amet leppima kokku heakskiitmisprotsessi ajakavas, sealhulgas tähtaegades, võttes arvesse hankemenetluse liiki ja heakskiitmisprotsessi. Riiklikud ohutusasutused võivad teha koostööd ja esitada esialgse kaasamise võimalike tulemuste kohta oma arvamuse.

(10)	Ametile pärast heakskiitmisprotsessi esialgset etappi makstavad lõivud tuleks sätestada komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/764 (3).

(11)	Apellatsioonikogu kodukord tuleks sätestada komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/867 (4).

(12)	Käesolevas soovituses sisalduvad suunised on esitatud direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 51 osutatud komiteele arutamiseks,

SOOVITAB JÄRGMIST:

A osa. Üldsätted

Taotleja võtab ametiga ühendust kohe, kui on kavas kuulutada välja selliste ERTMSi raudteeäärsete seadmetega seotud hange, mille jaoks on vaja ameti heakskiitu.

Taotleja esitab piisavalt üksikasjaliku tehnilise dokumentatsiooni, et ametil oleks võimalik kontrollida, et rakendamiseks ette nähtud tehnilised lahendused on täielikult koostalitlusvõimelised.

Amet ja asjaomane riiklik ohutusasutus teevad koostööd ja jagavad teavet, et ennetada ja lahendada mis tahes tehnilisi probleeme ning seega hõlbustada riikliku ohutusasutuse tööd allsüsteemi kasutuselevõtmise loa valdkonnas. Riiklik ohutusasutus võib esitada arvamusi määruse (EL) 2016/796 artiklis 12 osutatud ühtse kontaktpunkti kaudu (edaspidi „ühtne kontaktpunkt“) kogu protsessi, sh esialgse kaasamise etapi jooksul, tehniliste küsimuste ja kavandamise kohta.

Heakskiitmisprotsessi ajal antud teave tehakse riiklikule ohutusasutusele kättesaadavaks.

Taotleja ja amet järgivad heakskiitmisprotsessi, mis koosneb kolmest etapist:

a)	esialgne kaasamine;

b)	toimiku esitamine ja selle täielikkuse kontroll;

c)	hindamine ja otsus.

Taotleja esitab võimalikult varases etapis ühtse kontaktpunkti kaudu heakskiitmiseks vajaliku taotlustoimiku, sh kavandatud tehniliste lahenduste kirjelduse ja dokumentaalsed tõendid selle kohta, et kavandatud tehnilised lahendused vastavad asjakohastele kontrolli ja signaalimise allsüsteemide KTKdele, mis on loetletud direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 19:

hankedokumentide kavand või kavandatud tehniliste lahenduste kirjeldus

—	projekti kirjeldus, sh andmed ühe või mitme liini või võrgustiku kohta, mida projekt või projektide kombinatsioon hõlmab; geograafiline asukoht, ühe- ja kaherööpmeliste raudteede kilomeetrite arv, ERTMSi tase, väljalase ja versioon, koostalitluse komponendid ja jaamad;

—	tõendid selle kohta, et pakkumus või leping või mõlemad sisaldavad asjakohast kontrolli ja signaalimise KTKd, väljalaset ja versiooni;

—	projektiplaan, mis sisaldab tulemusi, vahe-eesmärke ja tähtaegasid;

—	rakendatavate ERTMS-funktsioonide loetelu;

—	määruse (EL) 2016/919 artiklis 5 ja kõnealuse määruse lisa punktis 6.1.2.3 osutatud tehnilised eeskirjad ja katsestsenaariumid;

—	katsestrateegia ja katseplaan;

b)	dokumentaalsed tõendid tingimuste kohta, mis on vajalikud allsüsteemi tehniliseks ja talitluslikuks ühilduvuseks veeremiüksustega, mida kõnealuses võrgustikus on kavas kasutada;

dokumentaalsed tõendid selle kohta, et kavandatud tehniline lahendus vastab asjakohasele kontrolli ja signaalimise allsüsteemi KTKle, ning muud sellised asjakohased dokumendid nagu riikliku ohutusasutuse arvamused, vastavustõendamise deklaratsioonid või vastavussertifikaadid;

—	kui see on asjakohane, siis riikliku ohutusasutuse poolt väljaantud ERTMSi raudteeäärsete seadmete luba, mis on asjakohane seoses taotleja esitatud kavandatud tehnilise lahendusega;

—	kui need on olemas, siis koostalitluse komponentide EÜ vastavussertifikaadid ja koostalitluse komponentide EÜ vastavusdeklaratsioon, sh ameti näidisvorm sertifikaadi ja ameti suunistes kindlaksmääratud kõrvalekallete jaoks;

—	kui need on olemas, siis allsüsteemi vastavussertifikaadid ja vajaduse korral projekteerimise vastavustõendamise vaheteatised ning allsüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsioon, sh näidisvorm sertifikaadi ja ameti suunistes kindlaksmääratud kõrvalekallete jaoks;

—	tõestus selle kohta, kuidas iga probleemide logis esitatud probleemiga seonduvat koostalitlusvõimet mõjutavate riskidega on tegeldud;

—	projekti puhul kohaldatavad ERTMSiga seotud siseriiklikud eeskirjad;

—	kui taotlejal on lubatud jätta kohaldamata üks või mitu KTKd või nende osa, siis dokument, millega liikmesriik teeb erandi, vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artiklile 7.

Iga probleemide logis loetletud probleem on liigitatud ühte järgmisse kategooriasse:

päring;

b)	lahendatud probleem;

c)	teatavate tingimustega lahendatud probleem;

d)	lahendatud probleem, kuid lahendus ei ole vastuvõetav.

Amet esitab ühtse kontaktpunkti kaudu probleemide logis probleemide loetelu, mille staatus on „päring“.

Taotleja esitab vastavalt punkti 17 alapunktis b osutatud kokkulepitud ajakavale ja enne otsuse tegemise etappi tõendid selle kohta, et iga probleemide logis esitatud probleemiga on tegeletud.

10.

Amet ajakohastab probleemide logis esitatud probleemide staatust vastavalt taotleja esitatud tõenditele staatusesse „lahendatud probleem“, „teatavate tingimustega lahendatud probleem“ või „lahendatud probleem, kuid lahendus ei ole vastuvõetav“.

11.

Taotlejal ja riiklikul ohutusasutusel peaks olema võimalik esitada probleemide logisse lisamiseks muid probleeme.

12.

Amet annab taotlejale juhiseid, kuidas esitada tõendeid probleemide lahendamise kohta, et protsessi kiirendada ja vältida tarbetut haldustööd.

13.

Amet avaldab anonüümseks muudetud probleemiloetelu kui vahendi, mille abil jagada kogemusi ja hõlbustada ERTMSi raudteeäärsete projektide ühetaolist rakendamist.

B osa. 1. etapp: esialgne kaasamine

14.

Taotleja alustab enne taotluse ametlikku esitamist ametiga dialoogi, et lihtsustada heakskiitmisprotsessi.

15.

Esialgse kaasamise etapp algab enne ERTMSi raudteeäärsete seadmetega seotud hangete väljakuulutamist ja siis, kui taotleja teatab ametile oma kavatsusest esitada taotlus heakskiitmise saamiseks.

16.

Esialgne kaasamine piirdub väheste aruteludega, mille käigus taotleja esitab kavandatud projekti ja kavandatud tehniliste lahenduste üksikasjad, sealhulgas olemasolu korral punktis 6 loetletud dokumendid.

17.

Esialgse kaasamise etapi lõpetamiseks sõlmitakse ameti ja taotleja vahel kokkulepe, mis sisaldab järgmist:

a)	taotluse kohaldamisala;

ajakava, sh järgmised kuupäevad:

i)	iga punktis 6 loetletud dokumendi esitamine,

ii)	probleemide logi ajakohastamine,

iii)	otsuse tähtpäev;

c)	probleemide logi.

18.

Riiklik ohutusasutus osaleb esialgse kaasamise etapis ja esitab arvamuse punktis 17 osutatud kokkuleppe ettepaneku kohta.

19.

Taotleja kasutab punktis 6 loetletud dokumentide registreerimiseks ühtset kontaktpunkti.

C osa. 2. etapp: esitamine ja täielikkuse kontroll

20.

Esialgse kaasamise etapile järgneb esitamise ja täielikkuse kontrolli etapp, kui taotleja esitab ühtse kontaktpunkti kaudu taotluse heakskiitmist käsitleva otsuse saamiseks.

21.

Taotleja esitab kõik punktis 6 loetletud dokumendid. Kui mõni nendest dokumentidest esitati ühtse kontaktpunkti kaudu juba varem, võib taotleja need dokumendid ära märkida ja kinnitada, et need dokumendid jäävad projekti puhul kehtima ilma muudatuste või täiendusteta. Kui neid dokumente on muudetud või täiendatud, peab taotleja esitama ajakohastatud dokumendid.

22.

Amet hindab esitatud toimiku täielikkust ja kontrollib, et esitatud toimik on ühtses kontaktpunktis üles laaditud, see sisaldab kõiki punktis 6 loetletud dokumente ja ühegi probleemide logis esitatud probleemi staatus ei ole „päring“.

23.

Amet hindab esitatud toimiku asjakohasust ning selle vastavust punktis 6 loetletud dokumentidele ja punktis 17 osutatud esialgse kaasamise etapis sõlmitud kokkulepetele.

24.

Kui esitatud teave ei ole täielik, teatab amet sellest taotlejale ühtse kontaktpuntki kaudu kuu aja jooksul pärast ametliku taotluse kättesaamist, esitades asjakohased tõendid ja täpsustades, millised lisadokumendid tuleb esialgse kaasamise etapi jooksul kokku lepitud tähtpäevaks esitada.

25.

Kui amet leiab, et toimik on täielik, asjakohane ja vastavuses, teatab ta sellest ühtse kontaktpunkti kaudu taotlejale.

D osa. 3. etapp: hindamine ja otsus

26.

Taotluse esitamise ja teabe täielikkuse kontrollimisele järgneb hindamine ja otsuse tegemine.

27.

Amet teeb kahe kuu jooksul pärast hindamise ja otsuse tegemise etapi algust positiivse või negatiivse otsuse tehnilise lahenduse selle osa kohta, mis ei ole varem olnud hõlmatud ameti positiivse otsusega.

28.

Amet võtab arvesse kõiki riikliku ohutusasutuse poolt heakskiitmise saamise taotluse kohta esitatud arvamusi.

29.

Amet teeb positiivse otsuse, kui 2. etapp on edukalt lõpetatud ja probleemide logis esitatud kõikide probleemide staatus on „lahendatud probleem“.

30.

Amet teeb negatiivse otsuse, kui probleemide logis esitatud ühe või mitme probleemi staatus on „lahendatud probleem, kuid lahendus ei ole vastuvõetav“ või kui 2. etapi hindamine on lõpetatud, kuid toimikut ei loeta täielikuks, asjakohaseks ja/või vastavuses olevaks.

31.

Amet teeb positiivse otsuse teatavate tingimustega järgmistel juhtudel:

a)	probleemide logis esitatud ühe või mitme probleemi staatus on „teatavate tingimustega lahendatud probleem“ ning

b)	ühegi probleemi staatus ei ole „lahendatud probleem, kuid lahendus ei ole vastuvõetav“.

32.

Amet esitab selgituse tingimuste kohta, mille taotleja peab hilisemas etapis täitma ja mida riiklik ohutusasutus peab arvesse võtma, ning kokkuvõtte probleemide logisse kantud lõplikest probleemidest.

33.

Kui taotleja ei suuda täita ameti positiivses otsuses sätestatud tingimust, soovitab riiklik ohutusasutus, et taotleja

a)	esitaks uuesti ametilt heakskiidu saamiseks taotluse. Sel juhul teavitab taotleja ametit heakskiidu saamiseks esitatud eelmise taotlusega seotud dokumentidest, mis endiselt kehtivad, ja amet ei pea neid dokumente uuesti kontrollima;

b)	kohaldaks määruse (EL) 2016/796 artikli 30 lõiget 2. Sel juhul teeb amet ettepaneku, et ta ajakohastab probleemide logi ühtses kontaktpunktis.

34.

Kui amet teeb negatiivse otsuse, on taotlejal õigus kavandatud projekti muuta, esitada uus taotlus, märkida ära projekti osad, mida ei ole muudetud, ning dokumendid ja tõendid, mis endiselt kehtivad.

35.

Kui taotleja esitab ametile otsuse läbivaatamiseks põhjendatud taotluse vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 19 lõikele 5, tuleb see taotlus esitada ühtse kontaktpunkti kaudu ja lisada üksikasjalik põhjendus nende probleemide kohta, mida amet ei ole taotleja arvates õigesti hinnanud. Amet peaks oma otsust kinnitama või selle läbi vaatama, keskendudes kõnealuses põhjenduses välja toodud probleemidele. Läbivaatamise tulemused tuleks edastada taotlejale ühtse kontaktpunkti kaudu kahe kuu jooksul pärast kuupäeva, mil taotleja taotluse esitas.

36.

Kui amet kinnitab oma esialgset negatiivset otsust, esitab ta taotlejale asjakohase põhjenduse.

37.

Kui amet kinnitab oma esialgset negatiivset otsust, on taotlejal õigus esitada kaebus määruse (EL) 2016/796 artikli 55 kohaselt moodustatud apellatsiooninõukogule.

Brüssel, 18. juuli 2018

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Violeta BULC

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44).

(2) Komisjoni 27. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/919 Euroopa Liidu raudteesüsteemi juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta (ELT L 158, 15.6.2016, lk 1).

(3) Komisjoni 2. mai 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/764 Euroopa Liidu Raudteeametile makstavate lõivude ja tasude ning nende maksmise tingimuste kohta (ELT L 129, 25.5.2018, lk 68).

(4) Komisjoni 13. juuni 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/867, millega kehtestatakse Euroopa Liidu Raudteeameti apellatsiooninõukogu(de) kodukord (ELT L 149, 14.6.2018, lk 3).

19.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 253/14

Parimate tavade juhend riigiabi kontrollimenetluste teostamiseks

(2018/C 253/05)

Sisukord

Juhendi kohaldamisala ja eesmärk

Seos ELi õigusega

Meetmest eelnev teavitamine

3.1.

Eesmärgid

3.2.

Kasutamine

3.3.

Ajastus

3.4.

Sisu

Juhtumite portfellil põhinev lähenemisviis ja ühine planeerimine

4.1.

Juhtumite portfellil põhinev lähenemisviis

4.2.

Ühine planeerimine

4.2.1.

Eesmärk ja sisu

4.2.2.

Kasutus ja ajastus

Teatatud meetmete esialgne läbivaatamine

5.1.

Teabenõuded

5.2.

Esialgse läbivaatamise kokkulepitud peatamine

5.3.

Kontaktid läbivaatamise seisust teavitamiseks ja kontaktid abisaajaga

Sujundatud menetlus lihtsate juhtumite jaoks

6.1.

Juhtumid, mille puhul võib kohaldada sujundatud menetlust

6.2.

Teate esitamisele eelnevad kontaktid sujundatud menetluse kasutamise kindlaksmääramiseks

6.3.

Lühikokkuvõtte esitamine ja avaldamine

6.4.

Lühiotsus

Ametlik uurimismenetlus

7.1.

Otsuse avaldamine ja sisukokkuvõte

7.2.

Huvitatud poolte märkused

7.3.

Liikmesriikide märkused

7.4.

Asjaomaselt liikmesriigilt lisateabe taotlemine

7.5.

Muudele allikatele esitatavad teabetaotlused

7.6.

Ametliku uurimise õigustatud peatamine

7.7.

Lõppotsuse vastuvõtmine ja ametliku uurimise tähtaja õigustatud pikendamine

Majandussektorite ja abivahenditega seotud uurimised

Ametlikud kaebused

9.1.

Kaebuse vorm ja kohustus tõendada huvisid, mida on mõjutatud

9.2.

Soovituslik ajaline raamistik ja ametliku kaebuse uurimise tulemused

10.

Hindamiskavad

11.

Järelevalve

12.

Parem koostöö ja partnerlus liikmesriikidega

13.

Järgmine läbivaatamine

1. JUHENDI KOHALDAMISALA JA EESMÄRK

Viimastel aastatel on komisjon rakendanud riigiabi ajakohastamise tegevuskava, et keskenduda riigiabi kontrollimisel meetmetele, mis reaalselt mõjutavad konkurentsi siseturul, ning lihtsustada ja ühtlustada samal ajal norme ja menetlusi. Seeläbi on hõlbustatud avaliku sektori investeeringuid, sest liikmesriigid on saanud võimaluse anda avaliku sektori toetust ilma komisjoni eelneva kontrollita ja riigiabimenetlustega seotud otsuste tegemise protsessi on kiiremaks muudetud.

Eelkõige on komisjon vastu võtnud järgmised dokumendid:

—

Teatis riigiabi mõiste kohta, (1) milles selgitatakse, millist liiki avaliku sektori toetus ei hõlma riigiabi. Sellise toetuse hulka kuuluvad majandustegevuse rahastamine turutingimustel, investeeringud taristusse, nagu raudteed, kiirteed, siseveeteed ja veejaotusvõrk, mis ei konkureeri samalaadse taristuga, investeeringud väikesemahulisse taristusse ja peamiselt kohalike teenuste rahastamine.

—

Üldine grupierandi määrus (2) võimaldab liikmesriikidel rakendada ilma komisjoni eelneva loata mitmesuguseid riigiabi meetmeid, mis tõenäoliselt ei moonuta konkurentsi. Grupierandi määruse alla kuulub üle 97 % viimasel ajal rakendatud riigiabi meetmetest, mistõttu neid rakendatakse ilma komisjoni eelneva loata (3).

—	Läbivaadatud riigiabimenetluste määrus, mis hõlmab kaebuste menetlemist ning turuteabevahendeid käsitlevaid vahendeid ja mille eesmärk on rakendada riigiabi kontrolle eelkõige juhtudel, mis kõige tõenäolisemalt moonutavad konkurentsi siseturul (4).

—	Mitu otsust konkreetsete juhtumite kohta, mille puhul on kinnitatud, et liikmesriigid võivad toetada mitmesuguseid väikesemahulisi projekte ilma riigiabi kontrolli rakendamata, sest projektid on kohaliku tähtsusega ja nende mõju siseturule on ülimalt väike (5).

Jätkatakse tegevust selle nimel, et ELi riigiabi eeskirju sihipäraselt suunata ja ühtlustada. Mitmeaastase finantsraamistikuga (2021–2027) seoses on komisjon teinud ettepaneku ELi riigiabi võimaldamise määruse läbivaatamiseks, et hõlbustada i) rahastamisvahendite kaudu makstavate ELi rahaliste vahendite kombineerimist liikmesriikide rahaliste vahenditega ning ii) ühtlustada tingimusi, mille alusel liikmesriigid võivad toetada teatavaid projekte ELi struktuuri- ja investeerimisfondide raames (6).

Et ajakohastatud riigiabi eeskirjadest võimalikult palju kasu saada, antakse käesolevas teatises („parimate tavade juhend“) liikmesriikidele, abisaajatele ja muudele sidusrühmadele suuniseid selle kohta, kuidas riigiabimenetlused praktikas toimivad (7). Teatise eesmärk on tagada, et riigiabimenetlused oleksid võimalikult läbipaistvad, lihtsad, selged, ennustatavad ja õigeaegsed. Sellega asendatakse 2009. aastal vastu võetud teatis parimate tavade juhendi kohta (8) ning see sisaldab ka 2009. aasta lihtsustatud korda käsitlevat teatist (9).

Käesoleva teatise eesmärkide saavutamiseks ning riigiabi eeskirjade nõuetekohase ja tõhusa kohaldamise tagamiseks peaksid liikmesriigid ja komisjon tegema partneritena tihedat koostööd. Sellega seoses pakuvad komisjoni talitused jätkuvalt võimalust võtta enne meetmest teatamist kontakti seoses võimalike riigiabimeetmetega, mille rakendamist liikmesriigid kaaluvad. Nad teevad liikmesriikidega koostööd, et määrata kindlaks juhtumite menetlusliku käsitlemise prioriteedid. Peale selle loovad nad riikide koordinaatorite võrgustiku ja toetavad liikmesriike, andes suuniseid ja korraldades koolitusi riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta. Samuti ergutavad komisjoni talitused liikmesriikidega koostöö ja partnerluse tugevdamise eesmärgil liikmesriike jagama omavahel ja komisjoniga parimaid tavasid ja seda, milliseid probleeme on esinenud riigiabi eeskirjade kohaldamisel.

Käesoleva parimate tavade juhendiga püütakse ka parandada riigiabiga seotud kaebuste käsitlemise korda. Selles selgitatakse tingimusi, mille alusel komisjoni talitused käsitavad juhtumit nn ametliku kaebusena, ja esitatakse soovituslikud tähtajad ametlike kaebuste käsitlemiseks.

Iga üksikjuhtumi iseärasuste puhul võib siiski olla vajalik juhendi kohandamine või sellest kõrvalekaldumine. Kalandus- ja vesiviljelussektori eripärad ning põllumajandustoodete esmatootmise, turustamise või töötlemisega seonduv tegevus võivad samuti õigustada käesolevast juhendist kõrvalekaldumist.

2. SEOS ELI ÕIGUSEGA

Käesolevas juhendis kirjeldatakse ja selgitatakse korda, mida komisjoni talitused järgivad riigiabi juhtumite hindamisel. Selles ei anta ammendavat ülevaadet ELi riigiabi eeskirjadest, vaid seda tuleks pigem lugeda koos muude neid eeskirju sisaldavate dokumentidega. Juhendiga ei looda uusi õigusi lisaks nendele, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus (edaspidi „alusleping“), menetlusmääruses (10) ja rakendusmääruses (11) ega ELi kohtute tõlgendusi nende õiguste kohta. Samuti ei muudeta neid õigusi ühelgi viisil.

3. MEETMEST EELNEV TEAVITAMINE

3.1. Eesmärgid

Komisjoni talitused kutsuvad liikmesriike üles võtma nendega kontakti enne, kui nad ametlikult teatavad komisjonile võimalikest riigiabimeetmetest. Sellised ametlikule teatamisele eelnevad kontaktid teenivad eri eesmärke.

10.

Esiteks saavad nende käigus komisjoni talitused ja liikmesriigid arutada, millist teavet on vaja, et lugeda asjaomase riigiabimeetme teade täielikuks. Seega soodustavad ametlikule teatamisele eelnevad kontaktid üldiselt paremate ja täielikumate teadete esitamist. See omakorda kiirendab selliste teadete käsitlemist, võimaldades komisjonil teha otsuse üldjuhul kahe kuu jooksul alates teate esitamisest (12).

11.

Teiseks saavad komisjoni talitused ja liikmesriigid ametlikule teatamisele eelneva kontakti käigus arutada kavandatud meetme õiguslikke ja majanduslikke aspekte mitteametlikus ja konfidentsiaalses (13) õhkkonnas. Eelkõige annab ametlikule teatamisele eelnev etapp võimaluse tegelda kavandatud meetme selliste aspektidega, mis ei pruugi olla täielikult kooskõlas riigiabi eeskirjadega, sealhulgas juhul, kui meedet on vaja oluliselt muuta.

12.

Kolmandaks teevad komisjoni talitused ametlikule teatamisele eelnevas etapis esimese hindamise selle kohta, kas juhtumi suhtes võib kohaldada sujundatud menetlust (vt 6. jagu).

3.2. Kasutamine

13.

Komisjoni talitused on alati valmis enne meetmest ametlikult teatamist liikmesriigiga kontakti astuma, kui liikmesriik selleks soovi avaldab. Komisjoni talitused soovitavad liikmesriikidel tungivalt astuda kontakti seoses juhtumitega, millel on uudseid või erilisi jooni või mis on keerukad, mis õigustab eelnevaid mitteametlikke arutelusid komisjoni talitustega. Teatamiseelsed kontaktid võivad osutuda kasulikuks ka ELi jaoks oluliste ühishuviprojektide, nt üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) põhivõrgu projektide korral, niivõrd kui nende rahastamine kujutab endast tõenäoliselt riigiabi.

3.3. Ajastus

14.

Et ametlikule teatamisele eelnev kontakt oleks tõhus, peaksid liikmesriigid esitama komisjoni talitustele teate kavandi vormis kogu teabe, mida on vaja kavandatud riigiabimeetme hindamiseks. Ametlikule teatamisele eelnevasse mitteametlikku kontakti astutakse protsessi kiirendamiseks tavaliselt e-posti, telefoni või konverentskõne teel. Vajaduse korral või liikmesriikide taotluse korral võib korraldada ka komisjoni talituste ja liikmesriikide kohtumisi.

15.

Et arutelud oleksid tulemuslikud, soovitavad komisjoni talitused eriti keerukate juhtumite puhul (nt restruktureerimisabiga seotud juhtumid või keerukad üksikabi meetmed) võtta liikmesriikidel enne ametlikku teatamist ühendust võimalikult varakult. Sellised kontaktid võivad osutuda kasulikuks ka mõningatel esialgu mitte nii probleemsena tunduvatel juhtudel, et kinnitada liikmesriigi enda esialgset hinnangut ja teha kindlaks, millist teavet oleks komisjoni talitustel juhtumi hindamiseks vaja.

16.

Ametlikule teatamisele eelneva kontakti ajastus ja vorm sõltuvad eelkõige juhtumi keerukusest. Kuigi selline suhtlemine võib kesta kuid, ei tohiks see üldjuhul kesta kauem kui kuus kuud.

17.

Pärast teate esitamisele eelnenud kontakte peaks liikmesriigil olema võimalik esitada täielik teade. Kui komisjoni talitused leiavad, et teate esitamisele eelnevad kontaktid ei anna rahuldavaid tulemusi, võivad nad kuulutada teate esitamise eelse etapi lõppenuks. See ei tähenda, et liikmesriik ei võiks sarnase meetme asjus enne teate esitamist kontakti võtta või esitada selle kohta uut teadet.

3.4. Sisu

18.

Komisjon soovitab oma kogemuse põhjal individuaalsete abisaajate kaasamist teate esitamisele eelnevasse kontakti eelkõige juhtudel, kui tehniline, rahaline või projektiga seotud mõju on eriti suur. Abisaaja kaasamise üle otsustab aga liikmesriik.

19.

Üldiselt soovitatakse mitut liikmesriiki hõlmavate meetmete puhul (nt üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid) osalevatel liikmesriikidel enne teate esitamisele eelneva kontakti võtmist omavahel seda arutada, et tagada meetme ühetaoline mõistmine ja määrata kindlaks realistlik ajakava.

20.

Komisjoni talitused püüavad liikmesriigile anda meetme kohta mitteametliku hinnangu teatamiseelse etapi lõpuks. See sisaldab komisjoni talituste mittesiduvaid suuniseid teate kavandi täielikkuse kohta ja mitteametlikku ja mittesiduvat hinnangut (14) sellele, kas meede kujutab endast riigiabi ja sobib kokku siseturuga või mitte.

21.

Eriti uudsete või keerukate juhtumite puhul võivad komisjoni talitused jätta mitteametliku eelhinnangu teate esitamisele eelneva etapi lõpus andmata. Sellistel juhtudel võivad nad liikmesriigi taotluse alusel kirjalikult teada anda, millist teavet on neil meetme hindamiseks veel vaja.

22.

Teate esitamisele eelnevad kontaktid on vabatahtlikud ja konfidentsiaalsed. Need ei mõjuta juhtumi hindamist pärast meetmest ametlikku teatamist. Eelkõige ei tähenda asjaolu, et teatamiseelne kontakt on aset leidnud, et komisjoni talitused ei või küsida liikmesriigilt lisateavet pärast ametlikku teavitamist.

4. JUHTUMITE PORTFELLIL PÕHINEV LÄHENEMISVIIS JA ÜHINE PLANEERIMINE

4.1. Juhtumite portfellil põhinev lähenemisviis

23.

Liikmesriik võib paluda komisjoni talitustel tegeleda tema arvates prioriteetsete juhtumitega täpsemini ennustatava aja jooksul. Selleks võib kasutada komisjoni talituste pakutavat nn juhtumite portfellil põhinevat lähenemisviisi. Komisjoni talitused paluvad kaks korda aastas (15) anda liikmesriikidel teada, milliseid teatatud juhtumeid peavad nad tähtsamaks ja milliseid vähem tähtsaks. Kui nad soovivad kasutada nn juhtumite portfellil põhinevat lähenemisviisi, peaksid nad sellele palvele reageerima kindlaksmääratud tähtajaks. Pärast kõnealuse teabe saamist ning võttes arvesse olemasolevaid ressursse ja muid taotluse esitanud liikmesriigiga seotud pooleliolevaid juhtumeid, võivad komisjoni talitused teha ettepaneku planeerida neid juhtumeid ühiselt, tagamaks, et nendega tegeletakse õigeaegselt ja prognoositavalt.

4.2. Ühine planeerimine

4.2.1. Eesmärk ja sisu

24.

Ühine planeerimine on vahend, mida saab kasutada riigiabi uurimismenetluse läbipaistvuse ja selle tõenäolise kestuse ennustatavuse parandamiseks. See vahend võimaldab komisjoni talitustel ja liikmesriigil leppida kokku konkreetse juhtumi uurimise eeldatavas ajakavas ja mõnel juhul ka uurimise tõenäolises käigus. See võib olla eriti kasulik juhtumite puhul, millel on uudseid jooni, mis on seotud TEN-T põhivõrgu projektidega või mis on tehniliselt keerukad, kiireloomulised või tundlikud.

25.

Eelkõige võiksid komisjoni talitused ja liikmesriik leppida kokku järgmises:

—	juhtumite portfelli raames juhtumi esmajärjekorras käsitlemine: kui seda on planeerimise või ressursside seisukohast vaja, (16) võib esmajärjekorras käsitlemist lubada, kui liikmesriik omalt poolt ametlikult nõustub, et tema muude juhtumite uurimine peatatakse või nende tähtaega pikendatakse (17);

—	millist teavet (18) liikmesriik ja/või kavandatud abisaaja peaks komisjoni talitustele esitama ning millist liiki ühepoolset teabekogumist kavatsevad komisjoni talitused juhtumi puhul kasutada;

—	millises vormis ja kui pikalt komisjoni talitused juhtumit pärast teate esitamist tõenäoliselt hindavad.

26.

Kui liikmesriik esitab kohe kogu kokkulepitud teabe, püüavad komisjoni talitused juhtumi uurimisel järgida ühiselt kokkulepitud ajakava. Siiski ei pruugi olla võimalik järgida ajakava juhtumite puhul, kus liikmesriigi või kolmanda isiku esitatud teave tekitab lisaküsimusi.

4.2.2. Kasutus ja ajastus

27.

Ühist planeerimist kasutatakse eelkõige iseäranis uudsete aspektidega või tehniliselt keeruliste või tundlike juhtumite puhul. Sellistel juhtudel toimub ühine planeerimine teate esitamisele eelneva etapi lõpus ja seejärel esitatakse teade ametlikult.

28.

Ühine planeerimine võib toimuda ka ametliku uurimismenetluse alguses. Sellisel juhul peaksid liikmesriigid taotlema juhtumi edasisel käsitlemisel ühist planeerimist.

5. TEATATUD MEETMETE ESIALGNE LÄBIVAATAMINE

5.1. Teabenõuded

29.

Komisjoni talitused alustavad iga teatatud meetme esialgset läbivaatamist pärast teate saamist. Kui nad vajavad lisateavet pärast abimeetmest teatamist, saadavad nad liikmesriigile teabetaotluse. Arvestades, et komisjoni talitused püüavad teabetaotlusi grupeerida ja teate esitamisele eelnevad kontaktid peaksid tagama, et liikmesriigid esitavad täielikud teated, (19) piisab üldjuhul ühest kõikehõlmavast teabetaotlusest. Taotluses selgitatakse, millist teavet on vaja ja see saadetakse tavaliselt nelja nädala jooksul pärast ametlikku teavitamist.

30.

Pärast liikmesriigilt vastuse saamist võib komisjoni talitustel tekkida vastuse sisust ja juhtumi laadist tulenevalt lisaküsimusi. See ei tähenda ilmtingimata, et komisjonil on suuri raskusi juhtumi hindamisel.

31.

Kui liikmesriik ei esita teavet tähtajaks, saadavad komisjoni talitused meeldetuletuse. Kui liikmesriik ei saada teavet esimese meeldetuletuse peale, teavitavad komisjoni talitused liikmesriiki, et teade loetakse tagasivõetuks, (20) välja arvatud juhul, kui esineb erandlikke asjaolusid. Kui teade loetakse tagasivõetuks, võib liikmesriik hiljem teatada meetmest uuesti, lisades puuduoleva teabe.

32.

Kui ametliku uurimismenetluse alustamise tingimused on täidetud, alustab komisjon tavaliselt menetlust maksimaalselt kahe küsimustevooru järel. Samas aga võidakse mõnel juhul enne ametliku uurimismenetluse algatamist esitada ka rohkem teabetaotlusi, kuid see sõltub juhtumi laadist ja liikmesriigi esitatud teabe täielikkusest ja keerukusest.

5.2. Esialgse läbivaatamise kokkulepitud peatamine

33.

Komisjoni talitused võivad esialgse läbivaatamise peatada, näiteks kui seda taotleb liikmesriik, et abimeedet muuta ja viia see kooskõlla riigiabi eeskirjadega, või ühisel kokkuleppel.

34.

Peatamise kestus lepitakse eelnevalt kokku. Kui liikmesriik ei ole esitanud kõnealuse perioodi lõpus täielikku teadet, mis vastab riigiabi eeskirjadele, jätkavad komisjoni talitused menetlust sellest punktist, kus see peatati. Tavaliselt komisjoni talitused teavitavad siis liikmesriiki, et teade loetakse tagasivõetuks, või algatavad kohe ametliku uurimismenetluse, kuna on tõsiseid kahtlusi selles, kas abimeede vastab riigiabi eeskirjadele ja sobib kokku siseturuga.

5.3. Kontaktid läbivaatamise seisust teavitamiseks ja kontaktid abisaajaga

35.

Taotluse korral teavitavad komisjoni talitused liikmesriiki teate esialgse läbivaatamise seisust.

36.

Liikmesriik võib otsustada kaasata võimaliku (üksiku) riigiabimeetme raames abisaaja komisjoni läbivaatamise seisust teavitamise kontaktidesse, eelkõige juhul, kui meetmel on suur tehniline, rahaline ja projektiga seotud mõju. Komisjoni talitused soovitavad abisaaja sellistesse kontaktidesse kaasata. Abisaaja kaasamise üle otsustab aga liikmesriik.

6. SUJUNDATUD MENETLUS LIHTSATE JUHTUMITE JAOKS

6.1. Juhtumid, mille puhul võib kohaldada sujundatud menetlust

37.

Kui juhtum on lihtne ja konkreetsed tingimused on täidetud, võib komisjon olla nõus selle käsitlemisega sujundatud menetluse korras. Sellisel juhul püüab komisjon võtta 25 päeva jooksul alates teate esitamisest vastu lühiotsuse, milles ta märgib, et teatatud meede ei kujuta endast abi, või vastuväidete esitamata jätmise otsuse (21).

38.

Kui liikmesriik palub kohaldada sujundatud menetlust, otsustavad komisjoni talitused, kas seda saab konkreetse juhtumi suhtes teha. Eelkõige võib see nii olla, kui meede on piisavalt sarnane muudele meetmetele, mis kiideti heaks vähemalt kolmes komisjoni otsuses, mis on vastu võetud viimase kümne aasta jooksul enne teate esitamist (edaspidi „varasemad otsused“). Selle üle otsustamiseks, kas meede on varasemates otsustes hinnatutele piisavalt sarnane, analüüsivad komisjoni talitused kõiki kohaldatavaid materiaal- ja menetlusõiguslikke tingimusi ja eelkõige meetme eesmärki ja üldist ülesehitust, abisaajate liike, abikõlblikke kulusid, teatatud individuaalseid ülemmäärasid, abi osakaalu ja kohaldatavaid lisatoetusi (olemasolu korral), kumulatsiooni sätteid, ergutavat mõju ja läbipaistvusnõudeid.

39.

Kui olemas on kolm varasemat otsust, on üldiselt selge, et meede ei kujuta endast abi või et abimeede sobib kokku siseturuga. Ometi ei pruugi see alati nii olla, näiteks juhul, kui komisjon hindab varasemaid otsuseid hiljutise kohtupraktika põhjal uuesti. Kuna selliseid juhtumeid tuleb uurida põhjalikult, keelduvad komisjoni talitused tavaliselt sujundatud menetlust kohaldamast.

40.

Samuti võivad komisjoni talitused keelduda sujundatud menetlust kohaldamast, kui abimeede võiks tuua kasu äriühingule, kellel lasub kohustus maksta tagasi riigiabi, mida komisjon pidas õigusevastaseks ja kokkusobimatuks siseturuga (22).

6.2. Teate esitamisele eelnevad kontaktid sujundatud menetluse kasutamise kindlaksmääramiseks

41.

Komisjoni talitused on nõus kohaldama sujundatud menetlust ainult siis, kui kõnealuse abimeetmega seoses on võetud enne teate esitamist kontakti. Selleks peaksid liikmesriigid esitama teate kavandi vormi, mis sisaldab kogu vajalikku teavet, sealhulgas viiteid varasematele otsustele, ja teate kokkuvõtte kavandi, (23) mis on mõeldud avaldamiseks konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil.

42.

Komisjoni talitused kohaldavad sujundatud menetlust üksnes siis, kui nende arvates on teatevorm põhimõtteliselt täielik. See tähendab, et komisjoni talitustel oleks põhimõtteliselt piisavalt teavet meetme heakskiitmiseks, kui liikmesriik tugineb oma teates teate kavandi vormile, sealhulgas teate esitamisele eelnevate kontaktide tulemustele.

6.3. Lühikokkuvõtte esitamine ja avaldamine

43.

Lühiotsuse vastuvõtmise 25-päevane tähtaeg (vt punkt 38) hakkab kulgema teate esitamisest liikmesriigi poolt. Sujundatud menetluses kasutatakse teavitamise standardvormi (24).

44.

Pärast teate saamist avaldavad komisjoni talitused teate kokkuvõtte (25) konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil koos märkega, et abimeetme suhtes võidakse kohaldada sujundatud menetlust. Huvitatud pooltel on seejärel aega kümme tööpäeva, et kommenteerida eelkõige asjaolusid, mis võivad vajada põhjalikumat läbivaatamist. Kui huvitatud pool tõstatab küsimused, mis esmapilgul on põhjendatud, kohaldavad komisjoni talitused tavamenetlust. Nad teavitavad sellest liikmesriiki ja huvitatud pooli.

6.4. Lühiotsus

45.

Sujundatud menetluse kohaldamisel avaldab komisjon tavaliselt lühiotsuse. Komisjon püüab vastu võtta otsuse selle kohta, et teatatud meede ei kujuta endast abi, või otsuse jätta vastuväide esitamata, (26) 25 tööpäeva jooksul alates meetmest teatamisest.

46.

Lühiotsus sisaldab meetmest teatamise ajal avaldatud kokkuvõtet ja aluslepingu artikli 107 lõike 1 kohast meetme lühihinnangut. Vajaduse korral märgitakse, et see otsus on kooskõlas komisjoni varasema otsustuspraktikaga. Otsuse avalik versioon avaldatakse konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil.

7. AMETLIK UURIMISMENETLUS

47.

Komisjoni eesmärk on parandada ametliku uurimismenetluse alusel keerukate juhtumite käsitlemise läbipaistvust, ennustatavust ja tõhusust. Selleks kasutab komisjon tõhusalt kõiki menetlusmääruse alusel tema käsutuses olevaid menetluslikke vahendeid.

7.1. Otsuse avaldamine ja sisukokkuvõte

48.

Komisjon püüab avaldada otsuse ametliku uurimismenetluse algatamise kohta („algatamisotsus“) koos sisukokkuvõttega (27) kahe kuu jooksul alates selle vastuvõtmistest, kui liikmesriik ei palu konfidentsiaalset teavet otsusest välja jätta.

49.

Kui komisjoni talitused ja liikmesriik on algatamisotsusest konfidentsiaalse teabe väljajätmises eri meelt, järgib komisjon põhimõtteid, mis on sätestatud teates, milles käsitletakse ametisaladust riigiabi otsustes, (28) ja avaldab otsuse võimalikult kiiresti pärast selle vastuvõtmist (29). Sama tava järgitakse kõigi lõppotsuste avaldamisel (30).

7.2. Huvitatud poolte märkused

50.

Huvitatud pooled, sealhulgas abisaajad, võivad esitada algatamisotsuse kohta märkuseid ühe kuu jooksul alates selle avaldamisest (31). Üldiselt komisjoni talitused seda tähtaega ei pikenda ega aktsepteeri märkuseid pärast selle möödumist (32). Komisjoni talitused võivad tähtaega pikendada ainult erandlikel ja põhjendatud juhtudel, näiteks kui huvitatud pool kavatseb esitada eriti faktirohke teabe või kui enne tähtaja möödumist on oldud huvitatud poolega kontaktis.

51.

Väga keerukate juhtumite puhul võivad komisjoni talitused saata algatamisotsuse koopia huvitatud pooltele, sealhulgas kutseliitudele või ettevõtjate ühendustele, ja paluda neil juhtumi teatavate aspektide kohta esitada märkuseid (33). Huvitatud poolte koostöö on vabatahtlik. Menetluse tõhususe huvides paluvad komisjoni talitused oma kirjas, et huvitatud pooled vastaksid ühe kuu jooksul. Sama kutse esitada märkusi saadab komisjon abisaajale.

52.

Et tagada õigus kaitsele, (34) saadavad komisjoni talitused huvitatud pooltelt saadud kõigi märkuste mittekonfidentsiaalse versiooni asjaomasele liikmesriigile ja paluvad liikmesriigil vastata sellele ühe kuu jooksul. Kui huvitatud isikud märkusi saatnud ei ole, annavad komisjoni talitused sellest liikmesriigile teada.

53.

Et märkused saaks edasi saata võimalikult kiiresti, paluvad komisjoni talitused liikmesriikidel nõustuda sellega, et huvitatud isikute märkused on originaalkeeles. Küll aga esitavad komisjoni talitused nende tõlke, kui liikmesriik seda palub. Selle tulemusena võib menetlus pikeneda.

7.3. Liikmesriikide märkused

54.

Komisjoni talitused püüavad lõpetada ametliku uurimismenetluse nii kiiresti kui võimalik. Seepärast järgivad nad menetlusmääruse tähtaegu täpselt. Kui liikmesriik ei esita oma märkusi algatamisotsuse või kolmanda isiku märkuste kohta ühe kuu jooksul, (35) võivad komisjoni talitused pikendada liikmesriigi nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel tähtaega ühe kuu võrra ja märkida, et erakorraliste asjaolude puudumise korral tähtaega rohkem ei pikendata. Kui liikmesriik ei saada rahuldavat ja tarvilikku vastust, võib komisjon teha otsuse talle kättesaadava teabe alusel (36).

55.

Kui komisjonil puudub teave, mis on ebaseadusliku abi korral (st uus abi, mida antakse aluslepingu artikli 108 lõiget 3 rikkudes) lõppotsuse tegemiseks oluline, võib komisjon teha teabe esitamise korralduse, (37) milles ta nõuab liikmesriigilt teabe esitamist. Kui liikmesriik ei reageeri korraldusele ettenähtud aja jooksul, võib komisjon teha otsuse talle kättesaadava teabe alusel.

7.4. Asjaomaselt liikmesriigilt lisateabe taotlemine

56.

Väga keerukate juhtumite puhul võivad komisjoni talitused saata pärast liikmesriigilt algatamisotsuse kohta märkuste saamist lisataotluse teabe saamiseks. Liikmesriikidel on tavaliselt vastamiseks aega üks kuu.

57.

Kui liikmesriik tähtajaks ei vasta, võivad komisjoni talitused saata meeldetuletuse, milles määratakse lõplik tähtaeg, mis on tavaliselt 20 tööpäeva. Samuti teavitavad nad liikmesriiki, et kui tähtajaks rahuldavat vastust ei saadeta, võib komisjon sõltuvalt juhtumi eripärast talitada mitmeti. Ta võib lugeda teate tagasivõetuks (38). Ta võib küsida teavet muudelt allikatelt (39). Ebaseadusliku abi korral võib komisjon teha teabe esitamise korralduse. Samuti võib ta teha otsuse talle kättesaadava teabe põhjal (40).

7.5. Muudele allikatele esitatavad teabetaotlused

58.

Kui komisjon on pärast ametliku uurimismenetluse algatamist ametlikult jõudnud järeldusele, et liikmesriik ei ole esitanud esialgse läbivaatamise käigus piisavalt teavet, võib ta taotleda teavet muudelt allikatelt kui liikmesriik (41).

59.

Kui komisjoni talitused soovivad taotleda teavet abisaajalt, peavad nad saama selleks liikmesriigilt sõnaselge nõusoleku. Nõusoleku andmiseks määratakse liikmesriigile tavaliselt lühike tähtaeg.

60.

Komisjoni talitused järgivad proportsionaalsuse põhimõtet (42) ja taotlevad teavet muudelt teabeallikatelt, kui selline teave on nende isikute käsutuses. Huvitatud pooltele on teabe esitamiseks määratud mõistlik tähtaeg, mis tavaliselt ei ületa ühte kuud.

61.

Lisaks õigusele taotleda teavet muudelt allikatelt on komisjonil ka õigus uurida ja koguda teavet ELi kohtute praktikale tuginedes (43). Seda õigust ei piira erinormid, millega reguleeritakse muudelt allikatelt teabe taotlemist.

7.6. Ametliku uurimise õigustatud peatamine

62.

Komisjoni talitused peatavad ametliku uurimise ainult erandlike asjaolude korral ja kokkuleppel liikmesriigiga. Nii võib see olla, kui liikmesriik palub uurimise peatada, et viia oma projekt kooskõlla riigiabi eeskirjadega, või kui ELi kohtutes menetluses olev kohtuasi võib mõjutada juhtumi hindamist.

63.

Ametlikku peatamist lubatakse tavaliselt ainult üks kord ja eelnevalt komisjoni talituste ja liikmesriigi vahel kokkulepitud ajavahemikuks.

7.7. Lõppotsuse vastuvõtmine ja ametliku uurimise tähtaja õigustatud pikendamine

64.

Komisjon püüab alati võtta lõppotsuse vastu kiiresti ja võimaluse korral 18 kuu jooksul alates menetluse algatamisest (44). Seda aega võib komisjoni talituste ja liikmesriigi kokkuleppel pikendada. Pikendamine võib olla asjakohane, kui juhtum on seotud uudse abimeetmega või kui see tõstatab uudseid õigusküsimusi.

65.

Et tagada sellest 18-kuulisest tähtajast kinnipidamine, püüab komisjon võtta lõppotsuse vastu mitte hiljem kui kuus kuud pärast liikmesriigi viimase teabe esitamist või viimase tähtaja möödumist.

8. MAJANDUSSEKTORITE JA ABIVAHENDITEGA SEOTUD UURIMISED

66.

Komisjonil on õigus korraldada sektoriuuringuid, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet (45). Uuringu lõpus avaldab komisjon uurimistulemuste kohta aruande konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil. Komisjon teavitab sellest liikmesriike ja palub neil ja teistel asjaomastel isikutel esitada aruande kohta märkusi kuni ühe kuu jooksul.

67.

Sektoriuuringu käigus saadud teavet võib kasutada riigiabimenetlustes ja see võib viia selleni, et komisjon alustab omal algatusel riigiabimeetmete uurimist.

9. AMETLIKUD KAEBUSED

68.

Komisjoni talitused püüavad huvitatud pooltelt saadud kaebusi käsitleda võimalikult tõhusalt ja läbipaistvalt, kasutades allpool kirjeldatud parimat tava.

9.1. Kaebuse vorm ja kohustus tõendada huvisid, mida on mõjutatud

69.

Menetlusmääruse artikli 1 punkti h kohaselt on huvitatud pool mis tahes liikmesriik, isik, ettevõtja või ettevõtjate ühendus, kelle huve võib abi andmine mõjutada, eriti abisaaja, konkureerivad ettevõtjad ja ametiliidud. Komisjonile ametlikku kaebust esitada soovivad huvitatud pooled peaksid täitma kaebuse vormi (46) ja esitama kogu vajaliku teabe koos kaebuse mittekonfidentsiaalse versiooniga (47). Kui kaebuse vorm on täielik ja selle esitanud pool tõendab, et abi andmine võib tema huve vastavalt menetlusmääruse artikli 1 punktile h (48) mõjutada, registreerivad komisjoni talitused juhtumi ametliku kaebusena.

70.

Kui kaebuse esitanud pool ei esita kaebuse vormis nõutud kogu vajalikku teavet või ei näita põhjendatud huvi olemasolu, käsitavad komisjoni talitused kaebuse esitamist turuteabena (49). Komisjoni talitused teavitavad sellest kaebuse esitanud poolt. Turuteave võib viia täiendava komisjonipoolse uurimiseni.

9.2. Soovituslik ajaline raamistik ja ametliku kaebuse uurimise tulemused

71.

Komisjoni talitused püüavad ametlikku kaebust uurida 12 kuu jooksul (mittesiduv tähtaeg) alates kaebuse registreerimisest. Uurimine võib sõltuvalt juhtumi asjaoludest kesta kauem, nt kui komisjoni talitused peavad küsima kaebuse esitajalt, liikmesriigilt või kolmandalt isikult lisateavet.

72.

Kui kaebus ei ole põhjendatud, püüavad komisjoni talitused teavitada kaebuse esitajat kahe kuu jooksul pärast selle registreerimist, et juhtumi uurimiseks ei ole piisavalt alust. Nad paluvad kaebuse esitajal esitada ühe kuu jooksul täiendavaid sisulisi märkusi. Kui kaebuse esitaja seda tähtajaks ei tee, loetakse kaebus tagasivõetuks.

73.

Selliste heakskiidetud abi ja/või abimeetmete puhul, millest ei pea teatama, püüab komisjon samuti vastata kaebusele kahe kuu jooksul alates kaebuse saamisest.

74.

Sõltuvalt oma töökoormusest ja kasutades õigust määrata kindlaks uurimise prioriteedid, (50) püüavad komisjoni talitused 12 kuu jooksul alates kaebuse registreerimisest teha ühte järgmistest:

—	võtta vastu otsus (51) ja saata selle koopia kaebuse esitajale;

—	saata kaebuse esitajale kiri, milles tuuakse välja komisjoni esialgne seisukoht meetme kohta, lähtudes kättesaadavast teabest („esialgset hinnangut sisaldav kiri“); selline kiri ei ole komisjoni ametlik seisukoht.

75.

Kui esialgset hinnangut sisaldavas kirjas järeldatakse, et tegemist ei ole kokkusobimatu abiga, võib kaebuse esitaja saata märkuse ühe kuu jooksul. Kui kaebuse esitaja seda tähtajaks ei tee, loetakse kaebus tagasivõetuks.

76.

Kui kaebuse esitaja peab abi ebaseaduslikuks, tuletavad komisjoni talitused meelde, et kaebuse esitajal on võimalik pöörduda liikmesriigi kohtusse, kes võib nõuda sellise abi peatamist või tagasinõudmist (52). Komisjoni talitused võivad kaebusi abimeetmete kohta, mis on vaidlustatud liikmesriikide kohtutes, käsitada menetluse ajal vähem tähtsate kaebustena.

77.

Üldjuhul, kuid mitte alati, edastavad komisjoni talitused põhjendatud kaebuste mittekonfidentsiaalse versiooni liikmesriigile märkuste esitamiseks. Komisjoni talitused kutsuvad asjaomast liikmesriiki üles järgima märkuste saatmise tähtaegu ja esitama teavet kaebuste kohta. Kaebused edastatakse liikmesriigile tavaliselt originaalkeeles. Küll aga esitavad komisjoni talitused nende tõlke, kui liikmesriik seda palub. Selle tulemusena võib menetlus pikeneda.

78.

Komisjoni talitused hoiavad liikmesriike ja kaebuse esitajaid kaebuste menetlemise või lõpetamisega jooksvalt kursis.

10. HINDAMISKAVAD

79.

Riigiabi positiivne mõju peaks kaaluma üles võimaliku negatiivse mõju konkurentsile ja kaubandusele. Et see nii oleks, soosib komisjon selliste abikavade tõhusat järelhindamist, mis võivad konkurentsi märkimisväärselt moonutada. Siia kuuluvad suure eelarve või uudsete omadustega abikavad või kavad turgude jaoks, kus prognoositakse märkimisväärseid regulatiivseid, turu- või tehnoloogiamuutusi. Komisjoni talitused otsustavad teate esitamisele eelnevas etapis, kas hindamist on vaja. Nad annavad sellest liikmesriigile teada võimalikult kiiresti, et sel oleks piisavalt aega hindamiskava ettevalmistamiseks.

80.

Abikavade puhul, mida tuleb hinnata üldise grupierandi määruse alusel, (53) peab liikmesriik teatama komisjonile oma hindamiskavast 20 tööpäeva jooksul alates abikava jõustumisest. Komisjon hindab hindamiskava ja kui see vastab tingimustele, kinnitab ta selle võimalikult kiiresti. Seejärel pikendab ta ka perioodi, mille jooksul kava saab rakendada üldise grupierandi määruse alusel.

81.

Abikavade puhul, millest on teatatud ja mida tuleb hinnata, peab liikmesriik esitama komisjonile hindamiskava teatega samal ajal. Komisjon hindab hindamiskava koos abikavaga ja tema otsus hõlmab mõlemat. Menetlusmääruse kõiki menetlusnõudeid kohaldatakse täies mahus.

11. JÄRELEVALVE

82.

Komisjon kontrollib pidevalt kõiki liikmesriikide olemasolevaid abisüsteeme (54). Seda tehakse koostöös liikmesriikidega, kes peavad komisjonile esitama kogu vajaliku teabe (55).

83.

Alates riigiabi ajakohastamisest on liikmesriikidel paremad võimalused anda abi sellest komisjonile teatamata, seda peamiselt seetõttu, et üldist grupierandi määrust kohaldatakse nüüd suurema hulga meetmete suhtes. Et tagada, et need meetmed on kogu ELis eeskirjadega ühtmoodi kooskõlas, on komisjoni jaoks üha olulisem teha järelevalvet selle üle, kuidas liikmesriigid olemasolevaid või teavitamiskohustusest vabastatud abikavu rakendavad. Seepärast moodustavad komisjoni talitused iga-aastase järelevalve raames valimi riigiabi juhtumitest, mida kontrollitakse täiendavalt.

84.

Komisjoni talitused kontrollivad nii valitud kavade vastavust õiguslikule alusele kui ka nende rakendamist (56).

85.

Komisjoni talitused saavad järelevalve jaoks vajaliku teabe liikmesriikidele saadetud teabetaotluste kaudu. Liikmesriikidel on sellistele taotlustele vastamiseks tavaliselt aega 20 tööpäeva. Põhjendatud juhtudel, näiteks kui esitatava teabe maht on erandlikult suur, võib tähtaeg olla pikem.

86.

Kui esitatud teave ei ole piisav, et selle põhjal saaks järeldada, kas meede on kavandatud ja rakendatud nõuetekohaselt, saadavad komisjoni talitused liikmesriigile täiendava teabetaotluse.

87.

Komisjoni talitused püüavad lõpetada riigiabimeetme kontrollimise 12 kuu jooksul alates esimesest teabetaotlusest ja teavitavad asjaomast liikmesriiki tulemusest.

12. PAREM KOOSTÖÖ JA PARTNERLUS LIIKMESRIIKIDEGA

88.

Alates riigiabi ajakohastamisest on liikmesriikide vastutus riigiabi kontrollimisel suurenenud ja neil on rohkem võimalusi anda abi sellest komisjonile teatamata. Seepärast on komisjoni ja liikmesriikide koostöö uute riigiabi eeskirjade kohaldamisel muutunud üha tähtsamaks.

89.

Et soodustada liikmesriikide vahelisi töösuhteid, on komisjoni talitused loonud eri töörühmi, kuhu kuuluvad nii komisjoni kui ka liikmesriikide esindajad. Need töörühmad kohtuvad regulaarselt ning nende eesmärk on vahetada praktilist teavet ja jagada kogemusi riigiabi eeskirjade kohaldamisel. Komisjoni talitused tagavad töörühmadele sekretariaadi töö.

90.

Lisaks on komisjoni talitused valmis ka toetama liikmesriike, näiteks andes mitteametlikke suuniseid uute eeskirjade tõlgendamiseks. Samuti püüavad komisjoni talitused pakkuda liikmesriikidele riigiabiteemalisi koolitusi, kui liikmesriigid selleks soovi avaldavad.

91.

Komisjoni talitused on loonud ka riikide koordinaatorite võrgustiku, et lihtsustada liikmesriikide igapäevast suhtlust. Riigi koordinaator on liikmesriikide kontaktpunkt, kui nad soovivad võtta ühendust komisjoni talitustega seoses juhtumite käsitlemise või riigiabi eeskirjade kohaldamise muude aspektidega. Valdkondadeülestes küsimustes tuleks riikide koordinaatorid lisada elektroonilise kirjavahetuse adressaatide hulka, eriti kui kasutakse juhtumite portfellil põhinevat lähenemisviisi.

13. JÄRGMINE LÄBIVAATAMINE

92.

Komisjon kohaldab käesolevat parimate tavade juhendit teatatud meetmete ja selliste meetmete suhtes, mis pälvisid tema tähelepanu muul viisil, alates kolmekümne päeva möödumisest selle avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.

93.

Parimate tavade juhendi võib läbi vaadata, et võtta arvesse

—	tõlgendavate, õigus- ja haldusmeetmete muudatusi;

—	ELi kohtute asjaomast kohtupraktikat või

—	juhendi kasutamisel saadud kogemusi.

94.

Komisjon osaleb regulaarselt liikmesriikide ja muude sidusrühmadega peetavas dialoogis, mille käigus käsitletakse menetlusmääruse kohaldamist üldiselt ja käesoleva parimate tavade juhendi kohaldamist konkreetsemalt.

(1) Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (ELT C 262, 19.7.2016, lk 1).

(2) Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1), muudetud komisjoni 14. juuni 2017. aasta määrusega (EL) 2017/1084, millega muudetakse määrust (EL) nr 651/2014 sadama- ja lennujaamataristule antava abi, kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antavast abist teavitamise künnise, spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristule antava abi ja äärepoolseimaid piirkondi käsitlevate regionaalse tegevusabi kavade osas ning millega muudetakse määrust (EL) nr 702/2014 abikõlblike kulude arvutamise osas (ELT L 156, 20.6.2017, lk 1).

(3) Commission State Aid Scoreboard 2017, Results, trends and observations regarding EU28 State Aid expenditure reports for 2016, 29.11.2017, p. 14 (komisjoni 2017. aasta riigiabi tulemustabel).

(4) Nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 248, 24.9.2015, lk 9).

(5) Vt komisjoni pressiteade, riigiabi: komisjoni suunised, mis käsitlevad kohalikke avaliku sektori toetusmeetmeid, mis ei kujuta endast riigiabi, IP/16/3141, 21. september 2016; komisjoni pressiteade, riigiabi: komisjoni suunised, mis käsitlevad kohalikke avaliku sektori toetusmeetmeid, mida võib rakendada ilma komisjoni eelneva loata, IP/15/4889, 29. aprill 2015.

(6) Komisjoni ettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrust (EL) 2015/1588, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes, COM/2018/398 final – 2018/0222, 6.6.2018.

(7) Suur osa meetmetest, mille suhtes kohaldati lihtsustatud korras teatamist, on nüüd riigiabist teatamise kohustusest vabastatud ja seeläbi selle korra kasutus väga piiratud. Seepärast on lihtsustatud korras teatamine integreeritud käesolevasse parimate tavade juhendisse.

(8) Komisjoni teatis „Parimate tavade juhend riigiabi kontrollimenetluste teostamiseks“ (ELT C 136, 16.6.2009, lk 13).

(9) Komisjoni teatis lihtsustatud korra kohta teatavate riigiabi liikide käsitlemisel (ELT C 136, 16.6.2009, lk 3).

(10) Nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 248, 24.9.2015, lk 9).

(11) Komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks, viimati muudetud komisjoni 27. novembri 2015. aasta määrusega (EL) 2015/2282 (ELT L 325, 10.12.2015, lk 1).

(12) Vt menetlusmääruse artikli 4 lõige 5, milles osutatakse artikli 4 lõigete 2, 3 ja 4 kohastele otsustele. Sellest tähtajast ei saa kinni pidada juhul, kui komisjoni talitused peavad mittetäielike teadete tõttu esitama mitu teabetaotlust.

(13) Menetlusmääruse artikli 30 alusel kehtib komisjonile ametisaladuse hoidmise kohustus kõigis riigiabimenetlustes. See tugineb aluslepingu artiklis 339 sätestatud ametisaladuse hoidmise üldisele kohustusele.

(14) Seega ei kujuta see endast komisjoni ametlikku seisukohta ega kahjusta seda.

(15) Praegu iga aasta jaanuari ja septembri lõpus.

(16) Näiteks juhul, kui Euroopa Liidu finantseerimisasutused tegutsevad varahaldajana.

(17) Vt menetlusmääruse artikli 4 lõige 5.

(18) Nt uuringud või välisekspertiis.

(19) Kui ühise planeerimise käigus ei ole teisiti kokku lepitud.

(20) Menetlusmääruse artikli 5 lõike 3 alusel.

(21) Menetlusmääruse artikli 4 lõige 2 või 3.

(22) Liikmesriikide abi tagasinõudmise korralduse alusel, mis on seni täitmata vt Euroopa Kohtu 9. märtsi 1994. aasta otsus kohtuasjas C-188/92, TWD Textilwerke Deggendorf, ECLI:EU:C:1994:90.

(23) Käesoleva parimate tavade juhendi lisa.

(24) Rakendusmääruse I lisa.

(25) Kõnealune kokkuvõte põhineb käesoleva parimate tavade juhendi lisas esitatud standardvormil.

(26) Menetlusmääruse artikli 4 lõike 2 või 3 alusel.

(27) Sisukokkuvõte kujutab endast lühikokkuvõtet põhjustest, miks komisjon on otsustanud menetluse algatada. See tõlgitakse ELi kõigisse ametlikesse keeltesse ja avaldatakse koos algatamisotsuse terviktekstiga Euroopa Liidu Teatajas.

(28) Komisjoni teatis, milles käsitletakse ametisaladust riigiabi otsustes (ELT C 297, 9.12.2003, lk 6).

(29) Vastavalt komisjoni teatise (milles käsitletakse ametisaladust riigiabi otsustes) punktile 33.

(30) Vastavalt komisjoni teatise (milles käsitletakse ametisaladust riigiabi otsustes) punktile 34.

(31) Menetlusmääruse artikkel 6.

(32) Ilma et see piiraks menetlusmääruse artikli 12 lõike 1 kohaldamist.

(33) Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib komisjon saata ametliku uurimise algatamise otsuse kindlaksmääratud huvitatud pooltele; vt nt kohtuasi T-198/01, Technische Glaswerke Ilmenau vs. komisjon, ECLI:EU:T:2004:222, punkt 195; liidetud kohtuasjad C-74/00 P ja C-75/00 P, Falck Spa ja teised vs. komisjon, ECLI:EU:C:2002:524, punkt 83.

(34) Ja kooskõlas menetlusmääruse artikli 6 lõikega 2.

(35) Menetlusmääruse artikli 6 lõige 1.

(36) Kooskõlas menetlusmääruse artikli 9 lõikega 7 ja artikli 15 lõikega 1.

(37) Menetlusmääruse artikkel 12.

(38) Menetlusmääruse artikli 5 lõige 3.

(39) Menetlusmääruse artikkel 7.

(40) Menetlusmääruse artikli 9 lõige 7 ja artikli 15 lõige 1.

(41) Menetlusmääruse artikkel 7.

(42) Menetlusmääruse artikkel 7.

(43) Näiteks kohtuasjas T-198/01 Technische Glaswerke Ilmenau vs. komisjon, ECLI:EU:T:2004:222, tunnistas Esimese Astme Kohus kaudselt, et komisjonil oli õigus esitada küsimusi ühele firmadest, kes esitas märkusi otsuse järel alustada ametlikku uurimismenetlust. Sarnaselt nõustus Esimese Astme Kohus kohtuasjas T-296/97 Alitalia vs. komisjon, ECLI:EU:T:2000:289, et komisjon oleks võinud oma määratud konsultantide kaudu kontakteeruda institutsionaalsete investoritega, et hinnata Itaalia riigi Alitaliasse investeerimise tingimusi.

(44) Menetlusmääruse artikli 9 lõige 6. Kõnealuse määruse artikli 15 lõike 2 kohaselt ei ole tähtaeg komisjoni jaoks võimaliku ebaseadusliku abi korral siduv.

(45) Menetlusmääruse artikkel 25.

(46) Rakendusmääruse IV lisa.

(47) Vt menetlusmääruse artikli 24 lõige 2.

(48) „Huvitatud pool“ on mis tahes liikmesriik, isik, ettevõtja või ettevõtjate ühendus, kelle huve võib abi andmine mõjutada, eriti abisaaja, konkureerivad ettevõtjad ja ametiliidud.

(49) Nagu selgitatud menetlusmääruse preambuli põhjenduses 32, „[s]elleks et tagada komisjonile esitatavate kaebuste kvaliteeti ning samal ajal tagada läbipaistvust ja õiguskindlust, on asjakohane kehtestada tingimused, mida kaebuse esitaja peaks täitma, et anda komisjonile teavet väidetava ebaseadusliku abi kohta, mille põhjal algatatakse esialgne uurimine. Nendele tingimustele mittevastavat teavet tuleks säilitada üldise turuteabena ning see ei põhjusta tingimata ex officio uurimist“.

(50) Kohtuasi T-475/04: Bouygues SA vs. komisjon, ECLI:EU:T:2007:196, punktid 158 ja 159.

(51) Menetlusmääruse artikkel 4.

(52) Vt komisjoni teatis riigiabi reguleerivate õigusaktide täitmise tagamise kohta liikmesriikide kohtute poolt (ELT C 85, 9.4.2009, lk 1).

(53) Üldise grupierandi määruse artikli 1 lõike 2 punkti a kohaselt jäetakse abikavad, mille aastaeelarve ületab 150 miljonit eurot, grupierandi kohaldamisalast välja kuue kuu möödumisel nende jõustumisest, välja arvatud juhul, kui komisjon on pikendanud kõnealust perioodi pärast hindamiskava heakskiitmist.

(54) Aluslepingu artikli 108 lõike 1 alusel.

(55) Kooskõlas menetlusmääruse artikli 21 lõikega 1.

(56) Kava tegeliku rakendamise korral.

LISA

Teate kokkuvõte: kutse kolmandatele isikutele märkuste esitamiseks

Teade riigiabi meetme kohta

…. sai Euroopa Komisjon Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohase teate abimeetme kohta. Komisjon leiab pärast teate esialgset läbivaatamist, et teatatud meetme suhtes võib kohaldada sujundatud menetlust kooskõlas komisjoni teatise (milles käsitletakse parimate tavade juhendit riigiabi kontrollimenetluse teostamiseks) (ELT C…, xx.xxx.2018, lk..) 6. jaoga.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava meetme kohta.

Abimeetme põhiandmed on järgmised:

Abimeetme viitenumber: SA …

Liikmesriik:

Liikmesriigi viitenumber:

Piirkond:

Abi andev ametiasutus:

Abimeetme nimetus:

Riiklik õiguslik alus:

Esitatud liidu hindamisalus: … suunised või komisjoni väljakujunenud tava, nagu kirjeldatud komisjoni otsustes (1, 2 ja 3).

Meetme liik: abikava/erakorraline abi

Olemasoleva abimeetme muutmine:

Abikava kestus:

Abi andmise kuupäev:

Asjaomane majandussektor/asjaomased majandussektorid:

Abisaaja liik (väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad/suurettevõtted):

Eelarve:

Abimeede (toetus, intressitoetus, …):

Komisjon peab teatatud meetmega seonduvate konkurentsiküsimuste kohta tehtud märkused kätte saama hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkustele peab olema lisatud ka kõnealuste märkuste mittekonfidentsiaalne versioon, mille komisjon edastab asjaomasele liikmesriigile ja/või teistele huvitatud isikutele. Märkusi võib saata komisjonile faksi, posti või e-postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber SA …):

European Commission

Directorate-General for Competition

State Aid Registry

1049 Bruxelles/Brussels

BELGIQUE/BELGIË

Faks +32 22961242

E-post: stateaidgreffe@ec.europa.eu

19.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 253/30

Teade Hiina Rahvavabariigist pärit triikimislaudade impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta

(2018/C 253/09)

Pärast seda, kui avaldati teade Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „asjaomane riik“) pärit triikimislaudade impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva aegumise (1) kohta, esitati Euroopa Komisjonile (edaspidi „komisjon“) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1036 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed) (2) (edaspidi „alusmäärus“) artikli 11 lõike 2 kohane läbivaatamistaotlus.

1. Läbivaatamistaotlus

Taotluse esitasid 20. aprillil 2018 kolm ELi tootjat (Colombo New Scal S.p.A, Rörets Polska Sp. z.o.o. ja Vale Mill (Rochdale) Ltd) (edaspidi koos „taotluse esitajad“), kelle arvele langeb üle 25 % triikimislaudade kogutoodangust ELis.

Taotluse avalik versioon ja analüüs selle kohta, kuivõrd liidu tootjad toetavad seda taotlust, on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus. Teate punkt 5.6 sisaldab teavet selle kohta, kuidas huvitatud isikud toimikule juurde pääsevad.

2. Vaatlusalune toode

Vaatlusalused tooted on Hiina Rahvavabariigist pärinevad triikimislauad (sh varrukalauad ja sellised triikimislaudade olulised osad nagu tugijalad, triikimispind ja triikraua alusrest), mis on kas tugijalgadel või ilma, auru sisseimamisega ja/või kuumuti ja/või puhuriga või ilma (edaspidi „vaatlusalune toode“) ning mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 3924 90 00, ex 4421 99 99, ex 7323 93 00, ex 7323 99 00, ex 8516 79 70 ja ex 8516 90 00 (TARICi koodid 3924900010, 4421999910, 7323930010, 7323990010, 8516797010 ja 8516900051) alla.

3. Kehtivad meetmed

Praegu kehtiv meede on nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 695/2013 (3) kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks.

4. Läbivaatamise põhjused

Taotlus põhineb väitel, et meetmete kehtivuse aegumine tingiks tõenäoliselt dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju (4) jätkumise või kordumise.

4.1. Väide dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta

Taotluse esitajad väitsid, et asjaomase riigi puhul ei ole kohane kasutada omamaised hindu ja kulusid, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

Väidetavate oluliste moonutuste tõendamiseks osutasid taotluse esitajad komisjoni talituste 20. detsembri 2017. aasta töödokumendile „Aruanne Hiina RV majanduses esinevate oluliste turumoonutuste kohta kaubanduskaitse uurimiste seisukohast“, (5) milles kirjeldati asjaomase riigi konkreetset olukorda. Eelkõige väitsid taotluse esitajad, et vaatlusaluse toote tootmist ja müüki võivad mõjutada tegurid, mida on muu hulgas nimetatud kõnealuse aruande peatükkides, milles käsitletakse toormaterjale ja muid toorainesisendeid ning terasesektorit.

Seetõttu põhineb dumpingu jätkumise või kordumise väide alusmääruse artikli 2 lõiget 6a arvesse võttes asjaomasest riigist pärit vaatlusaluse toote arvestusliku normaalväärtuse (võrdlusalusaluseks sobiva riigi moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavad tootmis- ja müügikulud) ja liitu müüdava eksporttoote ekspordihinna (tehasehindade tasandil) võrdlemisel. Selle põhjal on asjaomase riigi puhul arvutatud dumpingumarginaalid märkimisväärsed.

Kättesaadava teabe alusel leiab komisjon, et alusmääruse artikli 5 lõike 9 kohaselt on piisavalt tõendeid, mis näivad osutavat sellele, et hindu ja kulusid mõjutavate oluliste moonutuste tõttu on asjaomase riigi omamaised hinnad ja kulud ebasobivad ning seega on alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohase uurimise algatamine põhjendatud.

4.2. Väide dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta

Taotluse esitajad on esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et liidu tootmisharu on endiselt haavatav. Muu hulgas on halvenenud nende kasumimarginaal ja see on algses uurimises (6) kehtestatud sihtkasumist väiksem.

Lisaks väidavad taotluse esitajad, et kahju jätkumine või kordumine on tõenäoline. Sellega seoses esitasid taotluse esitajad ka tõendeid selle kohta, et kui meetmetel lastaks aeguda, siis tõenäoliselt suureneks vaatlusaluse toote import liitu asjaomasest riigist, sest seal on kasutamata tootmisvõimsust ning Hiina eksportivate tootjate tootmisrajatised võimaldavad tõenäoliselt hõlpsasti üle minna ühe metalltoote tootmiselt mõne teise tootmisele, st muude toodete tootmiselt triikimislaudade tootmisele.

Peale selle väidavad taotluse esitajad, et kui praegustel meetmetel lastakse aeguda, põhjustab asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi mahu edasine märkimisväärne kasv liidu tootmisharule tõenäoliselt täiendavat kahju.

5. Menetlus

Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud nõuandekomiteega jõudis komisjon seisukohale, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatab kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 sellekohase läbivaatamise.

Aegumise läbivaatamise käigus tehakse kindlaks, kas meetmete aegumine põhjustaks tõenäoliselt dumpingu jätkumise või kordumise asjaomasest riigist pärit vaatlusaluse toote puhul ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

5.1. Läbivaatamisega seotud uurimisperiood ja vaatlusalune periood

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2017 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2014 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

5.2. Märkused taotluse ja uurimise algatamise kohta

Kõigil huvitatud isikutel palutakse esitada oma seisukoht taotluses (7) esitatud sisendite ja harmoneeritud süsteemi koodide kohta 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas (8).

5.3. Dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlakstegemise menetlus

Aegumise läbivaatamise käigus uurib komisjon tooteid, mis eksporditi liitu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, ja olenemata ekspordist liitu, kaalub seda, kas vaatlusalust toodet asjaomases riigis tootvate ja müüvate ettevõtjate olukord on selline, et dumpinguhindadega ekspordi jätkumine või kordumine oleks tõenäoline, kui meetmed aeguksid.

Seepärast on komisjoni uurimises kutsutud osalema kõik vaatlusalust toodet asjaomases riigis tootvad tootjad, olenemata sellest, kas nad eksportisid vaatlusalust toodet liitu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil või mitte (9).

5.3.1. Asjaomase riigi uuritavad tootjad

Kuna käesolevasse aegumise läbivaatamisse kaasatud asjaomase riigi tootjate arv võib kujuneda suureks, kuid uurimine tuleks lõpetada ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon vähendada eksportijate arvu mõistliku arvuni, moodustades valimi (seda menetlust nimetakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring tehakse kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõigil tootjatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel, sealhulgas nendel, kes ei teinud koostööd uurimises, mille tulemusena käesoleva läbivaatamise aluseks olevad meetmed kehtestati, esitada komisjonile käesoleva teate I lisas nõutud teave oma äriühingu(te) kohta seitsme päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest.

Selleks et saada tootjate valimi moodustamiseks vajalikku teavet, võtab komisjon ühendust ka asjaomase riigi asutustega ja võib võtta ühendust tootjate teadaolevate ühendustega.

Kui valimi moodustamine on vajalik, valitakse tootjad välja suurima tüüpilise tootmis-, müügi- või ekspordimahu põhjal, mida olemasoleva aja jooksul on võimalik mõistlikult uurida. Vajaduse korral annab komisjon kõigile teadaolevatele tootjatele, asjaomase riigi ametiasutustele ja tootjate ühendustele asjaomase riigi asutuste kaudu teada, millised äriühingud on valimisse kaasatud.

Pärast seda, kui komisjon on kätte saanud tootjatest valimi moodustamiseks vajaliku teabe, teatab ta asjaomastele isikutele, kas ta on otsustanud nad valimisse kaasata. Kui ei ole täpsustatud teisiti, peavad valimisse kaasatud tootjad esitama täidetud küsimustiku 30 päeva jooksul alates päevast, kui neile valimisse kaasamisest otsusest teatati.

Komisjon lisab huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikusse märke valimi moodustamise kohta. Kõik märkused valimi moodustamise kohta tuleb esitada kolme päeva jooksul pärast valimi moodustamise otsusest teatamist.

Asjaomase riigi tootjatele mõeldud küsimustiku koopia on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil (http://trade.ec.europa.eu/tdi/case_details.cfm?id=2359).

Küsimustik tehakse kättesaadavaks ka kõikidele teadaolevatele tootjate ühendustele ja asjaomase riigi asutustele.

Ilma et see mõjutaks alusmääruse artikli 18 võimalikku kohaldamist, käsitatakse neid äriühinguid, kes on nõustunud oma võimaliku valimisse kaasamisega, kuid keda sinna ei kaasata, koostööd tegevana (edaspidi „koostööd tegevad tootjad, kes valimisse ei kuulu“).

5.3.2. Täiendav menetlus seoses asjaomase riigiga, kus esineb olulisi moonutusi

Vastavalt käesolevale teatele palutakse kõigil huvitatud isikutel teha teatavaks oma seisukohad ning esitada teave ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Kõnealune teave ja seda kinnitavad tõendid peavad komisjonile laekuma 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist, kui ei ole täpsustatud teisiti.

Vastavalt artikli 2 lõike 6a punktile e teavitab komisjon varsti pärast seda, kui toimikule on lisatud huvitatud isikutele tutvumiseks teade, kõiki uurimisosalisi asjakohastest allikatest, sh vajaduse korral võrdlusaluseks valitud sobivast kolmandast riigist, mida ta kavatseb kasutada alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohase normaalväärtuse kindlakstegemiseks. Uurimisega seotud isikutele antakse märkuste esitamiseks kümme päeva alates kuupäevast, mil toimikusse lisatakse huvitatud isikutele tutvumiseks kõnealune teade. Komisjonile kättesaadava teabe kohaselt on võimalik võrdlusaluseks sobiv kolmas riik Türgi. Selleks et määrata lõplikult kindlaks võrdlusaluseks sobiv kolmas riik, uurib komisjon, kas mõne riigi majanduse areng on eksportiva riigi omaga sarnane, kas nendes riikides toodetakse ja müüakse vaatlusalust toodet ning kas asjakohased andmed on hõlpsasti kättesaadavad. Kui selliseid riike on rohkem kui üks, eelistatakse juhul, kui see on asjakohane, võrreldava sotsiaal- ja keskkonnakaitse tasemega riike.

Seoses asjakohaste allikatega kustub komisjon kõiki asjaomase riigi tootjaid üles esitama 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest komisjonile käesoleva teate III lisas nõutud teabe.

Lisaks tuleb kõik faktid, mis on vajalikud kulude ja hindade määramiseks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a, esitada 65 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist. Need faktid peavad pärinema üksnes avalikest allikatest.

Selleks et saada tootjate uurimiseks vajalikku teavet alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaste oluliste moonutuste kohta, saadab komisjon küsimustiku ka asjaomase riigi valitsusele.

5.3.3. Sõltumatute importijate uurimine (10) (11)

Uurimises on kutsutud osalema vaatlusaluse toote asjaomasest riigist liitu importimisega tegelevaid sõltumatuid importijaid, sealhulgas neid, kes ei teinud koostööd praegu kehtivate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimises.

Kuna käesolevasse aegumise läbivaatamisse kaasatud sõltumatute importijate arv võib kujuneda suureks, kuid uurimine tuleks lõpetada ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon vähendada sõltumatute importijate arvu mõistliku arvuni, moodustades valimi (seda menetlust nimetatakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring tehakse alusmääruse artikli 17 kohaselt.

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõigil sõltumatutel importijatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel, sealhulgas nendel, kes ei teinud koostööd käesoleva läbivaatamise aluseks olevate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimises, endast komisjonile teada anda. Kõnealused isikud peavad endast teada andma seitsme päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest ja esitama komisjonile oma äriühingu(te) kohta II lisas nõutud teabe.

Selleks et komisjon saaks teavet, mida ta peab sõltumatute importijate valimi moodustamisel vajalikuks, võib ta lisaks võtta ühendust teadaolevate importijate ühendustega.

Kui valimi moodustamine on vajalik, võidakse importijad valida asjaomasest riigist pärit vaatlusaluse toote suurima tüüpilise müügimahu järgi ELis, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Komisjon annab kõigile teadaolevatele sõltumatutele importijatele ja nende ühendustele teada, millised äriühingud valimisse kaasatakse.

Komisjon lisab huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikusse ka märke valimi moodustamise kohta. Kõik märkused valimi moodustamise kohta tuleb esitada kolme päeva jooksul pärast valimi moodustamise otsusest teatamist.

Uurimise seisukohast vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon valimisse kaasatud sõltumatutele importijatele küsimustiku. Kõnealused isikud peavad esitama täidetud küsimustiku 30 päeva jooksul alates valimi moodustamisest teatamisest, kui ei ole täpsustatud teisiti.

Importijatele mõeldud küsimustiku koopia on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil (http://trade.ec.europa.eu/tdi/case_details.cfm?id=2359).

5.4. Dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlakstegemise menetlus

Selleks et teha kindlaks, kas liidu tootmisharule põhjustatava kahju jätkumine või kordumine on tõenäoline, kutsub komisjon vaatlusaluse toote tootjaid liidus osalema komisjoni tehtavas uurimises.

Liidu tootjate uurimine

Kuna käesolevasse aegumise läbivaatamisse kaasatud liidu tootjate arv võib kujuneda suureks, kuid uurimine tuleks lõpetada ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon vähendada liidu tootjate arvu mõistliku arvuni, moodustades valimi (seda menetlust nimetakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Valim moodustatakse kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

Komisjon on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Selle üksikasjalikud andmed on esitatud huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus. Huvitatud isikuid kutsutakse toimikuga tutvuma (selleks peavad nad komisjoniga ühendust võtma punktis 5.7 esitatud kontaktandmeid kasutades). Muud liidu tootjad või nende nimel tegutsevad esindajad, sealhulgas liidu tootjad, kes ei teinud koostööd praegu kohaldatavate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimises, kuid on seisukohal, et neid tuleks teatavatel põhjustel valimisse kaasata, peavad võtma komisjoniga ühendust seitsme päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest.

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad edastada muud asjakohast teavet valimi moodustamise kohta, peavad seda tegema seitsme päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest, kui ei ole täpsustatud teisiti.

Komisjon annab kõigile teadaolevatele liidu tootjatele ja/või liidu tootjate ühendustele teada, millised äriühingud lõpuks valimisse kaasatakse.

Kui ei ole täpsustatud teisiti, peavad valimisse kaasatud liidu tootjad esitama täidetud küsimustiku 30 päeva jooksul alates nende valimisse kaasamise otsusest teatamise päevast.

Liidu tootjatele mõeldud küsimustiku koopia on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil (http://trade.ec.europa.eu/tdi/case_details.cfm?id=2359).

5.5. Liidu huvide hindamine

Kui dumpingu ja kahju kordumise või jätkumise tõenäosus leiab kinnitust, võetakse vastavalt alusmääruse artiklile 21 vastu otsus selle kohta, kas dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu huvidega.

Liidu tootjatel, importijatel ja neid esindavatel ühendustel, kasutajatel ja neid esindavatel ühendustel ning tarbijaid esindavatel ühendustel palutakse esitada komisjonile teavet liidu huvide kohta. Uurimises osalemiseks peavad tarbijaid esindavad ühendused tõendama, et nende tegevuse ja vaatlusaluse toote vahel on objektiivne seos.

Teave liidu huvide hindamise kohta tuleb esitada 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist, kui ei ole täpsustatud teisiti. Selle teabe võib esitada vabas vormis või vastates komisjoni koostatud küsimustikule. Kõigil juhtudel võetakse artikli 21 kohaselt esitatud teavet arvesse üksnes siis, kui see on esitatud koos faktiliste tõenditega.

5.6. Huvitatud isikud

Selleks et uurimises osaleda, peavad huvitatud isikud, näiteks eksportivad tootjad, liidu tootjad, importijad ja neid esindavad ühendused, kasutajad, ametiühingud ja neid esindavad ühendused ning tarbijaid esindavad ühendused kõigepealt tõendama, et nende tegevuse ja vaatlusaluse toote vahel on objektiivne seos.

Eksportivad tootjad, liidu tootjad, importijad ja neid esindavad ühendused, kes teevad teabe kättesaadavaks punktides 5.2, 5.3 ja 5.4 kirjeldatud viisil, loetakse samuti huvitatud isikuteks, kui nende tegevuse ja uurimisaluse toote vahel on objektiivne seos.

Muud isikud võivad osaleda uurimises huvitatud isikuna üksnes alates sellest hetkest, kui nad endast teada annavad ning kui nende tegevuse ja vaatlusaluse toote vahel on objektiivne seos. Huvitatud isikuna käsitamine ei piira alusmääruse artikli 18 kohaldamist.

Huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimik on saadaval veebisaidil Tron.tdi järgmisel aadressil: https://webgate.ec.europa.eu/tron/TDI. Juurdepääsu saamiseks järgige sellel lehel esitatud juhiseid.

5.7. Muud kirjalikud esildised

Vastavalt käesolevale teatele palutakse kõigil huvitatud isikutel teha teatavaks oma seisukohad, esitada teave ja seda kinnitavad tõendid. Kõnealune teave ja seda kinnitavad tõendid peavad komisjonile laekuma 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist, kui ei ole täpsustatud teisiti.

5.8. Ärakuulamisvõimalus komisjoni uurimistalitustes

Kõik huvitatud isikud võivad taotleda uurimist korraldavatelt komisjoni talitustelt ärakuulamist. Kõik ärakuulamistaotlused tuleb esitada kirjalikult ja taotlust tuleb põhjendada, samuti tuleb esitada kokkuvõte sellest, mida huvitatud isikud soovivad ärakuulamisel arutada. Ärakuulamine piirdub küsimustega, mille huvitatud isikud on eelnevalt kirjalikult esitanud.

Põhimõtteliselt ei kasutata ärakuulamist selliste faktide esitamiseks, mida toimikus ei ole. Menetluse hea haldamise huvides ja selleks, et komisjoni talitused saaksid uurimisega edasi minna, võib huvitatud isikutelt paluda esitada pärast ärakuulamist uusi fakte.

5.9. Kirjalike esildiste, täidetud küsimustike ja kirjade saatmise juhised

Kaubanduskaitset käsitlevate uurimiste tarbeks komisjonile esitatava teabe suhtes ei kohaldata autoriõigust. Enne kolmanda isiku autoriõigustega kaitstud teabe ja/või andmete esitamist komisjonile peavad huvitatud isikud saama autoriõiguse omajalt eraldi loa, mis sõnaselgelt võimaldab a) komisjonil kõnealust teavet ja andmeid käesolevas kaubanduskaitsemenetluses kasutada ja b) esitada huvitatud isikutele teavet ja/või andmeid käesolevas uurimises kasutamiseks sellises vormis, mis võimaldab neil oma kaitseõigust kasutada.

Kõik kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas teates nõutud teave, täidetud küsimustikud ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud paluvad käsitleda konfidentsiaalsena, peavad olema tähistatud märkega „Limited“ (12). Uurimise käigus teavet esitavatel huvitatud isikutel palutakse põhjendada oma teabe konfidentsiaalsena käsitlemise taotlust.

Märkega „Limited“ (piiratud kasutusega versioon) tähistatud teavet edastavad huvitatud isikud on vastavalt alusmääruse artikli 19 lõikele 2 kohustatud esitama teabe mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte märkega „For inspection by interested parties“ (tutvumiseks huvitatud isikutele). Need kokkuvõtted peaksid olema piisavalt üksikasjalikud, et konfidentsiaalsena esitatud teabe sisust oleks võimalik vajalikul määral aru saada. Kui konfidentsiaalset teavet edastav isik ei esita konfidentsiaalsena käsitamise taotlusele head põhjendust ega nõutava vormi ja kvaliteediga mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet, võib komisjon sellise konfidentsiaalse teabe jätta arvesse võtmata, kui asjakohastest allikatest ei ole teabe õigsust võimalik nõuetekohaselt kontrollida.

Huvitatud isikutel palutakse esitada kõik esildised ja taotlused, sealhulgas skaneeritud volikirjad ja sertifikaadid, e-posti teel, välja arvatud mahukad vastused, mis tuleb esitada CD-ROMil või DVD-l käsipostiga või tähitud kirjaga. E-posti kasutades nõustuvad huvitatud isikud elektrooniliselt esitatavate materjalide suhtes kehtivate eeskirjadega, mis on esitatud dokumendis „CORRESPONDENCE WITH THE EUROPEAN COMMISSION IN TRADE DEFENCE CASES“ ja avaldatud kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil: http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2011/june/tradoc_148003.pdf. Huvitatud isikud peavad teatama oma nime, aadressi, telefoni ja kehtiva e-posti aadressi ning nad peaksid tagama, et esitatud e-posti aadress on toimiv ametlik e-post, mida kontrollitakse iga päev. Kui kontaktandmed on esitatud, suhtleb komisjon huvitatud isikutega ainult e-posti teel, välja arvatud juhul, kui nad avaldavad selgelt soovi saada kõik dokumendid komisjonilt muude sidevahendite kaudu või kui dokumendi laad nõuab selle saatmist tähitud kirjaga. Huvitatud isikud leiavad täiendavaid eeskirju ja lisateavet komisjoniga suhtlemise kohta, sealhulgas teavet e-posti teel esitatud esildiste suhtes kehtivate põhimõtete kohta, eespool osutatud huvitatud isikutega suhtlemise juhendist.

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate H

Kabinet: CHAR 04/039

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post

TRADE-R693-IRONING-BOARDS-DUMPING@ec.europa.eu

TRADE-R693-IRONING-BOARDS-INJURY@ec.europa.eu

6. Uurimise ajakava

Vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 5 viiakse uurimine tavaliselt lõpule 12 kuu jooksul ja igal juhul hiljemalt 15 kuu jooksul pärast käesoleva teate avaldamist.

7. Andmete esitamine

Üldjuhul võivad huvitatud isikud esitada teavet üksnes käesoleva teate punktis 5 täpsustatud tähtaja jooksul.

Selleks et viia uurimine lõpule kohustuslike tähtaegade jooksul, ei aktsepteeri komisjon esildisi, mille huvitatud isikud teevad pärast tähtaega, mis on ette nähtud lõpliku avalikustamise kohta märkuste esitamiseks, või kui see on asjakohane, siis täiendava lõpliku avalikustamise kohta märkuste esitamiseks.

8. Võimalus esitada märkusi teiste isikute esildiste kohta

Huvitatud isikutele kaitseõiguse tagamiseks tuleks neile anda võimalus esitada märkusi teiste huvitatud isikute esitatud teabe kohta. Huvitatud isikud võivad käsitleda üksnes neid küsimusi, mis sisalduvad teiste huvitatud isikute esildistes, mitte aga tõstatada uusi probleeme.

Märkused selle teabe kohta, mille teised huvitatud isikud on esitanud seoses lõplikele järelduste avalikustamisega, tuleks esitada kolme päeva jooksul alates lõplike järelduste kohta märkuste tegemiseks määratud tähtpäevast, kui ei ole täpsustatud teisiti. Kui tegemist on täiendava lõpliku avalikustamisega, peab teine huvitatud isik esitama oma märkused selle täiendava avalikustamise kohta ühe päeva jooksul alates täiendava avalikustamisega seotud märkuste tegemiseks määratud tähtpäevast, kui ei ole täpsustatud teisiti.

Need tähtajad ei piira komisjoni õigust küsida huvitatud isikutelt lisateavet nõuetekohaselt põhjendatud juhul.

9. Käesolevas teates täpsustatud tähtaegade pikendamine

Käesolevas teates esitatud tähtaegade pikendamist võib taotleda üksnes erandlike asjaolude korral ja seda võimaldatakse ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhul.

Nõuetekohaselt põhjendatud juhul võib pikendada küsimustikule vastamise tähtaega ja tavaliselt antakse selleks kolm lisapäeva. Üldjuhul ei tohi tähtaega pikendada rohkem kui seitse päeva. Käesolevas teates täpsustatud muu teabe esitamise tähtaegu pikendatakse üksnes kolm päeva, kui ei ole tegemist erandlike asjaoludega.

10. Koostöösoovimatus

Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele, ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või takistab märkimisväärselt uurimist, võib vastavalt alusmääruse artiklile 18 nii positiivsed kui ka negatiivsed järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud väära või eksitavat teavet, võib sellise teabe jätta arvesse võtmata ning toetuda kättesaadavatele faktidele.

Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui seetõttu põhinevad järeldused kättesaadavatel faktidel vastavalt alusmääruse artiklile 18, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.

Elektroonilises vormis koostöö puudumist ei loeta koostööst keeldumiseks, kui huvitatud isik selgitab, et nõutav koostöövorm tooks kaasa ebaratsionaalse lisakoormuse või põhjendamatud lisakulud. Huvitatud isik peab komisjoniga viivitamata ühendust võtma.

11. Ärakuulamise eest vastutav ametnik

Huvitatud isikud võivad taotleda kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik tegeleb toimikule juurdepääsu taotlustega, vaidlustega dokumentide konfidentsiaalsuse üle, tähtaegade pikendamise taotlustega ja kõigi muude menetluse käigus esitatavate taotlustega, mis käsitlevad huvitatud isikute või kolmandate isikute kaitseõigust.

Ärakuulamise eest vastutav ametnik võib korraldada ärakuulamisi ning tegutseda huvitatud isiku(te) ja komisjoni talituste vahendajana, tagamaks et huvitatud isikud saaksid oma kaitseõigust täielikult kasutada. Taotlus saada ärakuulamise eest vastutava ametniku juures ära kuulatud tuleb esitada kirjalikult ning taotlust tuleb põhjendada. Ärakuulamise eest vastutav ametnik uurib taotluse põhjendusi. Põhimõtteliselt peab ärakuulamise korraldama üksnes juhul, kui komisjoni talitustega ei ole küsimusi nõuetekohaselt lahendatud.

Taotlus tuleb esitada aegsasti ja viivitamata, et mitte takistada menetluse nõuetekohast kulgu. Selleks peavad huvitatud isikud taotlema ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist võimalikult kiiresti pärast sellist sekkumist õigustava juhtumi esinemist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik uurib ka tähtajast hiljem esitatud taotluste põhjendusi, tõstatatud küsimuste laadi ja nende mõju kaitseõigusele, võttes nõuetekohaselt arvesse uurimise head haldamist ja õigeaegset lõpuleviimist.

Lisateave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil ärakuulamise eest vastutava ametniku veebilehekülgedel: http://ec.europa.eu/trade/trade-policy-and-you/contacts/hearing-officer/.

12. Võimalus taotleda alusmääruse artikli 11 lõike 3 kohast läbivaatamist

Kuna käesolev aegumise läbivaatamine algatatakse vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2, ei saa selle tulemusena kohaldatavaid meetmeid muuta, vaid neid saab alusmääruse artikli 11 lõike 6 kohaselt kas kehtetuks tunnistada või säilitada.

Kui huvitatud isik leiab, et meetmete läbivaatamine nende muutmiseks on põhjendatud, võib ta taotleda läbivaatamist vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 3.

Isikud, kes soovivad taotleda sellist läbivaatamist, mis toimuks käesolevas teates nimetatud aegumise läbivaatamisest sõltumatult, võivad võtta komisjoniga ühendust eespool märgitud aadressil.

13. Isikuandmete töötlemine

Kõiki uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 45/2001 (13).

(1) ELT C 362, 26.10.2017, lk 30.

(2) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(3) Nõukogu 15. juuli 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 695/2013, millega pärast määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist ja artikli 11 lõike 3 kohast osalist vahepealset läbivaatamist kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit triikimislaudade impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning tunnistatakse kehtetuks Ukrainast pärit triikimislaudade impordi suhtes kehtivad dumpinguvastased meetmed (ELT L 198, 23.7.2013, lk 1).

(4) Alusmääruse artikli 3 lõike 1 kohaselt hõlmab üldmõiste „kahju“ liidu tootmisharule tekitatud olulist kahju, liidu tootmisharule olulise kahju tekitamise ohtu või liidu tootmisharu rajamise olulist pidurdamist.

(5) Report Significant Distortions in the Economy of the PRC for the purposes of the trade defence investigations, 20.12.2017, SWD (2017) 483 final/2, kättesaadav järgmisel aadressil: http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2017/december/tradoc_156474.pdf.

(6) Algne uurimine hõlmab dumpingut ja kahju ajavahemikul alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2005, nagu on märgitud nõukogu määruse (EÜ) nr 452/2007 põhjenduses 2.

(7) Teave harmoneeritud süsteemi koodide kohta on ka läbivaatamistaotluse kommenteeritud kokkuvõttes, mis on saadaval kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil (http://trade.ec.europa.eu/tdi/case_details.cfm?id=2359).

(8) Kõik käesolevas teates esitatud viited viitavad Euroopa Liidu Teatajale, kui ei ole täpsustatud teisiti.

(9) Tootja on asjaomases riigis asuv tootja, kes toodab vaatlusalust toodet, kaasa arvatud kõik temaga seotud äriühingud, kes osalevad vaatlusaluse toote tootmises, omamaises müügis või ekspordis.

(10) Valimisse võivad kuuluda ainult importijad, kes ei ole eksportivate tootjatega seotud. Eksportivate tootjatega seotud importijad peavad täitma küsimustiku I lisa nende eksportivate tootjate kohta. Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikli 127 kohaselt käsitatakse kaht isikut üksteisega seotuna, kui: a) nad on teineteise äriühingu ametiisikud või juhatuse liikmed; b) nad on juriidiliselt tunnustatud äripartnerid; c) nende vahel on töösuhe; d) kolmas isik omab, kontrollib või valdab otseselt või kaudselt vähemalt 5 % mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest; e) üks nendest kontrollib otseselt või kaudselt teist; f) kolmas isik kontrollib otseselt või kaudselt mõlemaid; g) nad koos kontrollivad otseselt või kaudselt kolmandat isikut või h) nad on ühe ja sama perekonna liikmed (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558). Isikuid käsitatakse ühe ja sama perekonna liikmetena ainult juhul, kui nad on sugulussuhetelt: abikaasad, ii) vanem ja laps, iii) vend ja õde (sealhulgas poolvend ja -õde), iv) vanavanem ja lapselaps, v) onu või tädi ja õe- või vennalaps, vi) ämm või äi ja väimees või minia, vii) abikaasa vend või õemees ja abikaasa õde või vennanaine. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artikli 5 lõikele 4 tähendab „isik“ füüsilist isikut, juriidilist isikut ja mis tahes isikuteühendust, kes ei ole juriidiline isik, kuid kes saab liidu või siseriikliku õiguse kohaselt teha õigustoiminguid (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(11) Sõltumatute importijate esitatud andmeid võib käesolevas uurimises kasutada ka muudes küsimustes kui vaid dumpingu kindlakstegemiseks.

(12) Märkega „Limited“ tähistatakse dokument, mida alusmääruse artikli 19 ja WTO GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingu (dumpinguvastane leping) artikli 6 kohaselt käsitatakse konfidentsiaalsena. Seda dokumenti kaitstakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artikli 4 kohaselt.

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta, EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

I LISA

Tekst pildi

☐ Piiratud kasutusega versioon (1)

☐ Huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud versioon

(märkige vastavasse kasti rist)

HIINA RAHVAVABARIIGIST PÄRIT TRIIKIMISLAUDADE IMPORTI KÄSITLEV DUMPINGUVASTANE MENETLUS

HIINA RAHVAVABARIIGI TOOTJATE VALIMI MOODUSTAMISEKS VAJALIK TEAVE

Käesolev vorm on koostatud selleks, et aidata Hiina Rahvavabariigi tootjatel esitada algatamisteate punktis 5.3.1 nõutav valimi moodustamiseks vajalik teave.

Vastavalt algatamisteatele tuleb komisjonile tagasi saata nii piiratud kasutusega versioon („Limited“) kui ka huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud versioon („For inspection by interested parties“).

1. NIMI JA KONTAKTANDMED

Esitage oma äriühingu kohta järgmised andmed:

Äriühingu nimi

Aadress

Kontaktisik

E-posti aadress

Telefoninumber

Faks

2. KÄIVE, MÜÜGIMAHT, TOODANG JA TOOTMISVÕIMSUS

Märkige algatamisteate punktis 5.1 määratletud, läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta algatamisteates määratletud ja asjaomasest riigist pärit vaatlusaluse toote toodang, tootmisvõimsus, käive äriühingu arvestusvääringus, eksportmüük igasse liidu liikmesriiki eraldi ja kõigisse 28 liikmesriiki (2) kokku, eksportmüük muudesse maailma riikidesse (kokku ja viide suurimasse importivasse riiki eraldi), omamaine müük ning vaatlusaluse toote vastavad kogused. Märkige kasutatud vääring.

I tabel.

Käive ja müügimaht

Maht (tk)

Maht (t)

Väärtus arvestusvääringus

(Märkige kasutatud vääring)

Teie äriühingu toodetud vaatlusaluse toote eksportmüük igasse ELi liikmesriiki (*) eraldi ja kõigisse 28 liikmesriiki kokku

Kokku:

Nimetage iga liikmesriik:

Teie äriühingu toodetud vaatlusaluse toote eksportmüük muudesse maailma riikidesse

Kokku:

Nimetage viis suurimat importivat riiki ning esitage vastavad mahud ja väärtused

(1) See dokument on üksnes sisekasutuseks. Seda kaitstakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artiklile 4. See on konfidentsiaalne dokument Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1036 (ELT L 176, 30.6.2016, lk 21) artikli 19 ja WTO GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingu (dumpinguvastane leping) artikli 6 kohaselt.

(2) Euroopa Liidu 28 liikmesriiki on: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tššehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik.

☐ Piiratud kasutusega versioon (1)

☐ Huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud versioon

(märkige vastavasse kasti rist)

HIINA RAHVAVABARIIGIST PÄRIT TRIIKIMISLAUDADE IMPORTI KÄSITLEV DUMPINGUVASTANE MENETLUS

HIINA RAHVAVABARIIGI TOOTJATE VALIMI MOODUSTAMISEKS VAJALIK TEAVE

Käesolev vorm on koostatud selleks, et aidata Hiina Rahvavabariigi tootjatel esitada algatamisteate punktis 5.3.1 nõutav valimi moodustamiseks vajalik teave.

1. NIMI JA KONTAKTANDMED

Esitage oma äriühingu kohta järgmised andmed:

Äriühingu nimi

Aadress

Kontaktisik

E-posti aadress

Telefoninumber

Faks

2. KÄIVE, MÜÜGIMAHT, TOODANG JA TOOTMISVÕIMSUS

I tabel.

Käive ja müügimaht

Maht (tk)

Maht (t)

Väärtus arvestusvääringus

(Märkige kasutatud vääring)

Teie äriühingu toodetud vaatlusaluse toote eksportmüük igasse ELi liikmesriiki (*) eraldi ja kõigisse 28 liikmesriiki kokku

Kokku:

Nimetage iga liikmesriik:

Teie äriühingu toodetud vaatlusaluse toote eksportmüük muudesse maailma riikidesse

Kokku:

Nimetage viis suurimat importivat riiki ning esitage vastavad mahud ja väärtused

Tekst pildi

Maht (tk)

Maht (t)

Väärtus arvestusvääringus

(Märkige kasutatud vääring)

Teie äriühingu toodetud vaatlusaluse toote omamaine müük

(*) Lisage ridu vastavalt vajadusele.

II tabel

Toodang ja tootmisvõimsus

Maht (tk)

Maht (t)

Teie äriühingu toodetud vaatlusaluse toote kogutoodang

Teie äriühingu tootmisvõimsus vaatlusaluse toote puhul

3. TEIE ÄRIÜHINGU JA SEOTUD ÄRIÜHINGUTE TEGEVUS (1)

Esitage täpne kirjeldus äriühingu ja kõikide vaatlusaluse toote valmistamise ja/või müügiga (eksport ja/või omamaine müük) tegelevate seotud äriühingute tegevuse kohta (loetlege need äriühingud ja märkige nende suhe oma äriühinguga). Kõnealune tegevus võib olla vaatlusaluse toote ostmine või toote valmistamine alltöövõtukokkulepete alusel, vaatlusaluse toote töötlemine või sellega kauplemine (loetelu ei ole täielik).

Äriühingu nimi ja asukoht

Tegevus

Suhe

4. MUU TEAVE

Esitage mis tahes muu asjakohane teave, mis äriühingu arvates on komisjonile valimi moodustamisel abiks.

5. SERTIFITSEERIMINE

Eespool kirjeldatud teabe esitamine näitab, et äriühing nõustub enda võimaliku kaasamisega valimisse. Kui äriühing kaasatakse valimisse, tähendab see, et ta peab vastama küsimustikule ning olema nõus, et tema vastuste kontrollimiseks külastatakse tema valdusi. Kui äriühing märgib, et ei ole võimaliku valimisse kaasamisega nõus, käsitatakse seda uurimise raames koostööst keeldumisena. Komisjon teeb järeldused koostööst keeldunud tootjate kohta kättesaadavate faktide põhjal ning tulemus võib olla asjaomasele äriühingule ebasoodsam, kui see olnuks koostöö korral.

Volitatud ametiisiku allkiri:

Volitatud ametiisiku nimi ja ametikoht:

Kuupäev:

(1) Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikli 127 kohaselt käsitatakse kaht isikut üksteisega seotuna, kui: a) nad on teineteise äriühingu ametiisikud või juhatuse liikmed; b) nad on juriidiliselt tunnustatud äripartnerid; c) nende vahel on töösuhe; d) kolmas isik omab, kontrollib või valdab otseselt või kaudselt 5 % või rohkem mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest; e) üks nendest kontrollib otseselt või kaudselt teist; f) kolmas isik kontrollib otseselt või kaudselt mõlemaid; g) nad koos kontrollivad otseselt või kaudselt kolmandat isikut või h) nad on ühe perekonna liikmed. (ELT L 143, 29.12.2015, lk 558). Isikuid käsitatakse ühe ja sama perekonna liikmetena ainult juhul, kui nad on sugulussuhetelt: i) abikaasad, ii) vanem ja laps, iii) vend ja õde (sealhulgas poolvend ja -õde), iv) vanavanem ja lapselaps, v) onu või tädi ja õe- või vennalaps, vi) ämm või äi ja väimees või minia, vii) abikaasa vend või õemees ja abikaasa õde või vennanaine. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artikli 5 lõikele 4 tähendab „isik“ füüsilist isikut, juriidilist isikut ja mis tahes isikuteühendust, kes ei ole juriidiline isik, kuid kes saab liidu või siseriikliku õiguse kohaselt teha õigustoiminguid (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

II LISA

Tekst pildi

☐ Piiratud kasutusega versioon (1)

☐ Huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud versioon

(märkige vastavasse kasti rist)

HIINA RAHVAVABARIIGIST PÄRIT TRIIKIMISLAUDADE IMPORTI KÄSITLEV DUMPINGUVASTANE MENETLUS

SÕLTUMATUTE IMPORTIJATE VALIMI MOODUSTAMISEKS VAJALIK TEAVE

Käesolev vorm on koostatud selleks, et aidata sõltumatutel importijatel esitada algatamisteate punkti 5.3.3 kohaselt nõutava valimi moodustamiseks vajalik teave.

1. NIMI JA KONTAKTANDMED

Esitage oma äriühingu kohta järgmised andmed:

Äriühingu nimi

Aadress

Kontaktisik

E-posti aadress

Telefoninumber

Faks

2. KÄIVE JA MÜÜGIMAHT

Märkige algatamisteate punktis 5.1 määratletud, läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta äriühingu kogukäive eurodes, algatamisteates määratletud ja asjaomasest riigist pärit vaatlusaluse toote liitu importimise käive ja impordimaht (2) ning toote edasimüük Euroopa Liidu turul pärast importimist asjaomasest riigist ning vastavad kogused. Märkige maht (tk ja t).

Maht (tk)

Maht (t)

Väärtus eurodes (EUR)

Teie äriühingu kogukäive eurodes (EUR)

Vaatlusaluse toote import liitu

Vaatlusaluse toote edasimüük Euroopa Liidu turul pärast Hiina Rahvavabariigist importimist

(2) Euroopa Liidu 28 liikmesriiki on: Belgia, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Taani, Saksamaa, Eesti, Horvaatia, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Ungari, Malta, Madalmaad, Austria, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriik.

☐ Piiratud kasutusega versioon (1)

☐ Huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud versioon

(märkige vastavasse kasti rist)

HIINA RAHVAVABARIIGIST PÄRIT TRIIKIMISLAUDADE IMPORTI KÄSITLEV DUMPINGUVASTANE MENETLUS

SÕLTUMATUTE IMPORTIJATE VALIMI MOODUSTAMISEKS VAJALIK TEAVE

Käesolev vorm on koostatud selleks, et aidata sõltumatutel importijatel esitada algatamisteate punkti 5.3.3 kohaselt nõutava valimi moodustamiseks vajalik teave.

1. NIMI JA KONTAKTANDMED

Esitage oma äriühingu kohta järgmised andmed:

Äriühingu nimi

Aadress

Kontaktisik

E-posti aadress

Telefoninumber

Faks

2. KÄIVE JA MÜÜGIMAHT

Maht (tk)

Maht (t)

Väärtus eurodes (EUR)

Teie äriühingu kogukäive eurodes (EUR)

Vaatlusaluse toote import liitu

Vaatlusaluse toote edasimüük Euroopa Liidu turul pärast Hiina Rahvavabariigist importimist

Tekst pildi

3. TEIE ÄRIÜHINGU JA SEOTUD ÄRIÜHINGUTE TEGEVUS (1)

Esitage täpne kirjeldus äriühingu ja kõikide vaatlusaluse toote valmistamisse ja/või müüki (eksport ja/või omamaine müük) vaatlusaluse toote valmistamise ja/või müügiga tegelevate seotud äriühingute tegevuse kohta (loetlege need äriühingud ja märkige nende suhe oma äriühinguga). Kõnealune tegevus võib olla vaatlusaluse toote ostmine või toote valmistamine alltöövõtukokkulepete alusel, vaatlusaluse toote töötlemine või sellega kauplemine (loetelu ei ole täielik).

Äriühingu nimi ja asukoht

Tegevus

Suhe

4. MUU TEAVE

Esitage mis tahes muu asjakohane teave, mis äriühingu arvates on komisjonile valimi moodustamisel abiks.

5. SERTIFITSEERIMINE

Eespool kirjeldatud teabe esitamine näitab, et äriühing nõustub enda võimaliku kaasamisega valimisse. Kui äriühing kaasatakse valimisse, tähendab see, et ta peab vastama küsimustikule ning olema nõus, et tema vastuste kontrollimiseks külastatakse tema valdusi. Kui äriühing märgib, et ei ole võimaliku valimisse kaasamisega nõus, käsitatakse seda uurimise raames koostööst keeldumisena. Komisjon teeb järeldused koostööst keeldunud importijate kohta kättesaadavate faktide põhjal ning tulemus võib olla asjaomasele äriühingule ebasoodsam, kui see olnuks tema koostöö korral.

Volitatud ametiisiku allkiri:

Volitatud ametiisiku nimi ja ametikoht:

Kuupäev:

3. TEIE ÄRIÜHINGU JA SEOTUD ÄRIÜHINGUTE TEGEVUS (1)

Äriühingu nimi ja asukoht

Tegevus

Suhe

4. MUU TEAVE

Esitage mis tahes muu asjakohane teave, mis äriühingu arvates on komisjonile valimi moodustamisel abiks.

5. SERTIFITSEERIMINE

Eespool kirjeldatud teabe esitamine näitab, et äriühing nõustub enda võimaliku kaasamisega valimisse. Kui äriühing kaasatakse valimisse, tähendab see, et ta peab vastama küsimustikule ning olema nõus, et tema vastuste kontrollimiseks külastatakse tema valdusi. Kui äriühing märgib, et ei ole võimaliku valimisse kaasamisega nõus, käsitatakse seda uurimise raames koostööst keeldumisena. Komisjon teeb järeldused koostööst keeldunud importijate kohta kättesaadavate faktide põhjal ning tulemus võib olla asjaomasele äriühingule ebasoodsam, kui see olnuks tema koostöö korral.

Volitatud ametiisiku allkiri:

Volitatud ametiisiku nimi ja ametikoht:

Kuupäev:

III LISA

Tekst pildi

☐ Piiratud kasutusega versioon (1)

☐ „Huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud versioon

(märkige vastavasse kasti rist)

HIINA RAHVAVABARIIGIST PÄRIT TRIIKIMISLAUDADE IMPORTI KÄSITLEV DUMPINGUVASTANE MENETLUS

TEABEPÄRING SEOSES HIINA RAHVAVABARIIGI TOOTJATE KASUTATAVATE SISENDITEGA

Käesolev vorm on koostatud selleks, et aidata Hiina Rahvavabariigi tootjatel esitada algatamisteate punktis 5.3.2 nõutav sisendeid käsitlev teave.

Vastavalt algatamisteate punktile 5.3.2 tuleb komisjonile tagasi saata nii piiratud kasutusega versioon („Limited“) kui ka huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud versioon („For inspection by interested parties“).

Taotletud teave tuleks saata komisjonile algatamisteates esitatud aadressile 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.

1. NIMI JA KONTAKTANDMED

Esitage oma äriühingu kohta järgmised andmed:

Äriühingu nimi

Aadress

Kontaktisik

E-posti aadress

Telefoninumber

Faks

2. TEAVE SELLISTE SISENDITE KOHTA, MIDA TEIE ÄRIÜHING JA SEOTUD ÄRIÜHINGUD KASUTAVAD

Palun kirjeldage lühidalt vaatlusaluse toote tootmise protsessi.

Palun loetlege kõik toote valmistamiseks kasutatavad materjalid (tooraine ja töödeldud materjalid) ja märkige selleks kuluv energia ning kõik kõrvalsaadused ja jäätmed, mida müüakse või mis võetakse vaatlusaluse toote tootmisprotsessis (uuesti) kasutusele. Vajaduse korral esitage mõlemasse tabelisse sisestatud iga artikli kohta vastav harmoneeritud süsteemi (HS) kood (2). Palun täitke eraldi lisa vaatlusalust toodet valmistava iga seotud ettevõtte kohta, kui tootmisprotsess erineb.

Tooraine/energia

HSi kood

(Vajaduse korral lisage ridu)

(1) See dokument on üksnes sisekasutuseks. Seda kaitstakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artiklile 4. See on konfidentsiaalne dokument vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1036 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed) (ELT L 176, 30.6.2016, lk 21) artiklile 19 ja WTO GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingu (dumpinguvastane leping) artiklile 6.

(2) Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteem (tavaliselt viidataks sellele kui „harmoneeritud süsteemile“ või „HSile“) on mitmeotstarbeline rahvusvaheline tootenomenklatuur, mida arendab Maailma Tolliorganisatsioon.

☐ Piiratud kasutusega versioon (1)

☐ „Huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud versioon

(märkige vastavasse kasti rist)

HIINA RAHVAVABARIIGIST PÄRIT TRIIKIMISLAUDADE IMPORTI KÄSITLEV DUMPINGUVASTANE MENETLUS

TEABEPÄRING SEOSES HIINA RAHVAVABARIIGI TOOTJATE KASUTATAVATE SISENDITEGA

Käesolev vorm on koostatud selleks, et aidata Hiina Rahvavabariigi tootjatel esitada algatamisteate punktis 5.3.2 nõutav sisendeid käsitlev teave.

Taotletud teave tuleks saata komisjonile algatamisteates esitatud aadressile 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.

1. NIMI JA KONTAKTANDMED

Esitage oma äriühingu kohta järgmised andmed:

Äriühingu nimi

Aadress

Kontaktisik

E-posti aadress

Telefoninumber

Faks

2. TEAVE SELLISTE SISENDITE KOHTA, MIDA TEIE ÄRIÜHING JA SEOTUD ÄRIÜHINGUD KASUTAVAD

Palun kirjeldage lühidalt vaatlusaluse toote tootmise protsessi.

Tooraine/energia

HSi kood

(Vajaduse korral lisage ridu)

(1) See dokument on üksnes sisekasutuseks. Seda kaitstakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artiklile 4. See on konfidentsiaalne dokument vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1036 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed) (ELT L 176, 30.6.2016, lk 21) artiklile 19 ja WTO GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingu (dumpinguvastane leping) artiklile 6.

Tekst pildi

Kõrvalsaadused ja jäätmed

HSi kood

(Vajaduse korral lisage ridu)

Käesolevaga kinnitab asjaomane äriühing, et eespool esitatud teave on tema parimate teadmiste kohaselt täpne.

Volitatud ametiisiku allkiri:

Volitatud ametiisiku nimi ja ametikoht:

Kuupäev:

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 253

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	61. aastakäik 19. juuli 2018

Sisukord		Lehekülg
	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	SOOVITUSED
	Euroopa Komisjon
2018/C 253/01	Komisjoni soovitus, 18. juuli 2018, suuniste kohta, mis käsitlevad Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi ühetaolist rakendamist liidus ( 1)	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Nõukogu
2018/C 253/02	Nõukogu otsus, 16. juuli 2018, millega nimetatakse ametisse Euroopa Kemikaaliameti haldusnõukogu liige	7
2018/C 253/03	Nõukogu otsus, 16. juuli 2018, Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse haldusnõukogu uuendamise kohta	9
	Euroopa Komisjon
2018/C 253/04	Euro vahetuskurss	13
2018/C 253/05	Parimate tavade juhend riigiabi kontrollimenetluste teostamiseks	14
2018/C 253/06	Teade kolmanda riigi (kellele teatati 12. detsembril 2014 tema võimalikust liigitamisest koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) suhtes algatatud demaršide tagasivõtmise kohta	28
	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2018/C 253/07	Komisjoni teadaanne vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 17 lõikele 5 — Hanketeade seoses regulaarlennuteenuste osutamisega avaliku teenindamise kohustuste alusel ( 1)	29
2018/C 253/08	Komisjoni teadaanne vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 17 lõikele 5 — Hanketeade seoses regulaarlennuteenuste osutamisega avaliku teenindamise kohustuste alusel ( 1)	29

	Parandused
2018/C 253/12	Broneeringuinfo (PNR andmed) – parandus — Loetelu liikmesriikidest, kes on otsustanud kohaldada broneeringuinfo direktiivi ELi-siseste lendude suhtes — Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/681 (mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks) artiklis 2 osutatule (kui liikmesriik otsustab käesolevat direktiivi kohaldada ELi-siseste lendude suhtes, teavitab ta sellest kirjalikult komisjoni. Liikmesriik võib sellise teate esitada või tagasi võtta igal ajal. Komisjon avaldab kõnealuse teate ja selle tagasivõtmise Euroopa Liidu Teatajas.) ( ELT C 196, 8.6.2018 )	47

Belgia (roteeruv süsteem)	Flaami kogukond: Nathalie VERSTRAETE Prantsuse kogukond: Guibert DEBROUX
Tšehhi Vabariik	Marta STARÁ
Taani	Lise Lotte TOFT
Saksamaa	Peter THIELE
Eesti	Rita SIILIVASK
Iirimaa	Selen GUERIN
Kreeka	Pafsanias-Andreas PAPAGEORGIOU
Prantsusmaa	Nadine NERGUISIAN
Horvaatia	Vesna HRVOJ-ŠIC
Küpros	George PANAYIDES
Läti	Rūta GINTAUTE-MARIHINA
Leedu	Saulius ZYBARTAS
Ungari	Krisztina TOMORNÉ VUJKOV
Malta	Vince MAIONE
Madalmaad	Peter van IJSSELMUIDEN
Austria	Eduard STAUDECKER
Poola	Piotr BARTOSIAK
Rumeenia	Felicia Ioana SĂNDULESCU
Sloveenia	Slavica ČERNOŠA
Soome	Kari NYYSSÖLÄ
Rootsi	Carina LINDÉN
Ühendkuningriik	Ann MILLER

	V Teated
	ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2018/C 253/09	Teade Hiina Rahvavabariigist pärit triikimislaudade impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta	30
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2018/C 253/10	Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.9033 – Clearlake Capital Group / Vista / Eagleview Technology Corporation) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1)	44
2018/C 253/11	Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.9041 – Hutchison / Wind Tre) ( 1)	46

Belgia	Françoise WIBRIN
Bulgaaria	Yuliya SIMEONOVA
Tšehhi Vabariik	Petr PEČENKA
Taani	Erik SCHMIDT
Saksamaa	Mario PATUZZI
Eesti	Kaja TOOMSALU
Iirimaa	Frank VAUGHAN
Kreeka	Georgios CHRISTOPOULOS
Hispaania	Juan-Carlos MORALES
Prantsusmaa	Christine SAVANTRE
Horvaatia	Katarina RUMORA
Itaalia	Milena MICHELETTI Fabrizio DACREMA (alates 2018. aasta novembrist)
Läti	Linda ROMELE
Luksemburg	Jean-Claude REDING
Malta	Elaine GERMANI
Madalmaad	Isabel COENEN
Austria	Isabelle OURNY
Poola	Dagmara IWANCIW
Portugal	José CORDEIRO
Sloveenia	Sanja LEBAN TROJAR
Slovakkia	Petronela KURAJOVÁ
Soome	Kirsi RASINAHO
Rootsi	Ann-Sofi SJÖBERG
Ühendkuningriik	Kirsi-Marja KEKKI

Belgia	Anneleen BETTENS
Tšehhi Vabariik	Miloš RATHOUSKÝ
Taani	Alex HOOSHIAR
Saksamaa	Barbara DORN
Eesti	Anneli ENTSON
Iirimaa	Tony DONOHOE
Kreeka	Christos IOANNOU
Prantsusmaa	Siham SAIDI
Küpros	Maria STYLIANOU THEODORU
Läti	Ilona KIUKUCANE
Ungari	Adrienn BÁLINT
Malta	Joe FARRUGIA
Austria	Gerhard RIEMER
Poola	Andrzej STĘPNIKOWSKI
Portugal	Ana Maria SANTOS GOUVEIA LOPES
Rumeenia	Julian GROPOSILA
Sloveenia	Simon OGRIZEK
Slovakkia	Martin HOŠTÁK
Soome	Mirja HANNULA
Rootsi	Pär LUNDSTRÖM
Ühendkuningriik	Graham LANE

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1611
JPY	Jaapani jeen	130,92
DKK	Taani kroon	7,4544
GBP	Inglise nael	0,89118
SEK	Rootsi kroon	10,3120
CHF	Šveitsi frank	1,1611
ISK	Islandi kroon	124,40
NOK	Norra kroon	9,5023
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,853
HUF	Ungari forint	323,94
PLN	Poola zlott	4,3103
RON	Rumeenia leu	4,6560
TRY	Türgi liir	5,6121
AUD	Austraalia dollar	1,5794
CAD	Kanada dollar	1,5389
HKD	Hongkongi dollar	9,1141
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7175
SGD	Singapuri dollar	1,5883
KRW	Korea vonn	1 316,94
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	15,5060
CNY	Hiina jüaan	7,8042
HRK	Horvaatia kuna	7,3928
IDR	Indoneesia ruupia	16 725,65
MYR	Malaisia ringit	4,7071
PHP	Filipiini peeso	62,163
RUB	Vene rubla	73,3067
THB	Tai baat	38,734
BRL	Brasiilia reaal	4,4804
MXN	Mehhiko peeso	22,0778
INR	India ruupia	79,6840


	(1) EMPs kohaldatav tekst