18.7.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 252/1

18.7.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 252/2

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 165, milles määratletakse ELi spordipoliitika eesmärgid,

—

võttes arvesse komisjoni 18. jaanuari 2011. aasta teatist „Euroopa mõõtme arendamine spordis“ (COM(2011)0012),

—

võttes arvesse ELi hea juhtimistava eksperdirühma 2013. aasta oktoobri aruannet „Principles of Good Governance in Sport in the EU“ („Spordivaldkonna hea juhtimistava põhimõtted ELis“),

—

võttes arvesse rohujuure tasandi spordi kõrgetasemelise töörühma 2016. aasta juuni aruannet „Grassroots Sport – Shaping Europe“ („Rohujuure tasandi sport Euroopas“),

—

võttes arvesse kõrgetasemelise töörühma 2016. aasta juuni aruannet spordidiplomaatia kohta,

—

võttes arvesse programmi „Erasmus+“, mille eesmärk on tegeleda spordi ausameelsust ähvardavate piiriüleste ohtudega, edendada ja toetada head juhtimistava spordis, sportlaste topeltkarjääri ja vabatahtlikku tegevust spordis koos sotsiaalse kaasamise ja võrdsete võimalustega,

—

võttes arvesse komisjoni valget raamatut spordi kohta (COM(2007)0391),

—

võttes arvesse oma 11. juuni 2015. aasta resolutsiooni FIFA kõrgeid ametnikke puudutavate korruptsioonijuhtumite hiljutise paljastamise kohta (1),

—

võttes arvesse oma 23. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu ning soovituste kohta meetmete võtmiseks ja algatuste tegemiseks (2),

—

võttes arvesse oma 10. septembri 2013. aasta resolutsiooni interneti hasartmängude kohta siseturul (3),

—

võttes arvesse oma 14. märtsi 2013. aasta resolutsiooni võistluste tulemuste kokkuleppimise ja korruptsiooni kohta spordis (4),

—

võttes arvesse oma 2. veebruari 2012. aasta resolutsiooni Euroopa mõõtme kohta spordis (5),

—

võttes arvesse oma 8. mai 2008. aasta resolutsiooni spordi valge raamatu kohta (6),

—

võttes arvesse oma 29. märtsi 2007. aasta resolutsiooni profijalgpalli tuleviku kohta Euroopas (7),

—

võttes arvesse oma 17. juuni 2010. aasta resolutsiooni mängijate esindajate kohta spordis (8),

—

võttes arvesse oma 21. novembri 2013. aasta resolutsiooni „Katar: võõrtöötajate olukord“ (9),

—

võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni kultuuridevahelise dialoogi, kultuurilise mitmekesisuse ja hariduse rolli kohta ELi põhiväärtuste edendamisel (10),

—

võttes arvesse nõukogu 31. mai 2016. aasta järeldusi eetika, läbipaistvuse ja hea juhtimistava tõhustamise kohta suurtel spordiüritustel,

—

võttes arvesse nõukogu 26. mai 2015. aasta järeldusi, mis käsitlevad rohujuure tasandi spordi rolli maksimeerimist valdkonnaüleste oskuste arendamisel, eelkõige noorte seas,

—

võttes arvesse nõukogu 21. mai 2014. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu spordialase töökava (2014–2017) kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 26. novembri 2013. aasta järeldusi spordi panuse kohta ELi majandusse ning eeskätt noorte töötuse vastasesse võitlusse ja sotsiaalsesse kaasatusse,

—

võttes arvesse nõukogu 25. novembri 2013. aasta soovitust tervist tugevdava kehalise aktiivsuse sektoritevahelise edendamise kohta;

—

võttes arvesse nõukogu 18. novembri 2010. aasta järeldusi spordi rolli kohta aktiivse sotsiaalse kaasamise aluse ja edasiviijana (11),

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu 3. juuli 2016. aasta konventsiooni integreeritud lähenemisviisi kohta jalgpallivõistluste ja teiste spordisündmustega seotud ohutusele, julgeolekule ning teenustele,

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu 18. septembri 2014. aasta spordivõistlustega manipuleerimise vastast konventsiooni,

—

võttes arvesse Euroopa Kohtu ja Euroopa Liidu Üldkohtu ning komisjoni spordi, kihlvedude ja hasartmängudega seotud küsimustes tehtud otsuseid,

—

võttes arvesse ülemaailmset säästva arengu tegevuskava aastani 2030,

—

võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 6,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—

võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A8-0381/2016),

A.

arvestades, et Lissaboni lepingu jõustumisega aastal 2009 omandas Euroopa Liit eripädevuse spordi alal, et töötada välja ja rakendada ELi kooskõlastatud spordipoliitikat, mida toetatakse eraldi eelarverealt, ning arendada spordivaldkonnas koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, võttes arvesse spordi eripära ja austades sporti reguleerivate struktuuride sõltumatust;

B.

arvestades, et spordil on oluline roll miljonite ELi kodanike elus, arvestades, et harrastus- ja profispordi näol ei ole küsimus ainult sportlikes võimetes, spordisaavutustes ja võitlustes, vaid need annavad ELi majandusse ja ühiskonda ka sotsiaalse, haridusliku, majandusliku, kultuurilise ja inimesi ühendava panuse, samuti toetavad need ELi strateegilisi eesmärke ja sotsiaalseid väärtusi;

C.

arvestades, et sport on ELi majanduses oluline ja kiiresti kasvav sektor, mis annab väärtusliku panuse majanduskasvu, töökohade loomisse ja ühiskonda, muu hulgas kohalikul tasandil, kusjuures selle lisaväärtus ja tööhõivealane mõju ületavad keskmist kasvumäära; arvestades, et spordiga seotud tööhõive on olnud hinnanguliselt 3,51 % kogu ELi tööhõivest ja spordiga seotud kogulisandväärtus 294 miljardit eurot (2,98 % ELi kogulisandväärtusest);

D.

arvestades, et sport ei ole mitte ainult kasvav majanduslik reaalsus, vaid ka sotsiaalne nähtus, mis annab olulise panuse Euroopa Liidu strateegilistesse eesmärkidesse ja sotsiaalsetesse väärtustesse, nagu sallivus, solidaarsus, heaolu, rahu, inimõiguste austamine ning rahvaste ja kultuuride vaheline mõistmine;

E.

arvestades, et spordiga tegelemine aitab kaasa paremale elukvaliteedile, aitab ära hoida haigusi ning etendab olulist rolli isikliku arengu ja tervisliku seisundi tugevdamisel;

F.

arvestades, et elukutseliste sportlaste puhul on oluline järgida töötaja põhiõigusi;

G.

arvestades, et sport aitab kaasa ka inimeste lõimumisele ning ületab rassi, usu ja rahvuse piire;

H.

arvestades, et spordieetika on äärmiselt oluline selleks, et edendada spordi usaldusväärsust ja köitvust;

I.

arvestades, et spordil on eriline iseloom, mis põhineb vabatahtlikel struktuuridel, ning see on spordi hariduslike ja ühiskondlike funktsioonide eeltingimuseks;

J.

arvestades, et hiljutised Euroopa ja rahvusvahelise tasandi spordi ja spordiorganisatsioonide korruptsiooniskandaalid on rikkunud spordi mainet ning toonud kaasa pahameele ja tõstatanud küsimusi seoses vajadusega viia läbi spordi juhtorganite ja spordiorganisatsioonide tõeline ja struktuurne reform, võttes samal ajal arvesse suuri erinevusi Euroopa riikide spordistruktuuride vahel ja seda, et spordiorganisatsioonid on oma olemuselt suuresti isereguleeruvad;

K.

arvestades, et profisport ja rohujuure tasandi sport on keskse tähtsusega ülemaailmses rahu, inimõiguste austamise ja solidaarsuse edendamises, need toovad ühiskonnale majanduslikku ja tervisealast kasu ning neil on märkimisväärne osatähtsus hariduslike ja kultuuriliste põhiväärtuste esile toomises, samuti sotsiaalse kaasatuse edendamisel;

L.

arvestades, et hea juhtimistava spordis peaks austama spordi sobivat reguleerimist läbi tulemusliku, läbipaistva, eetilise, demokraatliku ja kaasava juhtimise, protsesside ja struktuuride koos sidusrühmade osalemisega;

M.

arvestades, et spordiorganisatsioonid vastutavad kõrgete juhtimis- ja ausameelsusnormide tagamise eest ning nad peaksid neid norme veelgi kergitama ja neid igas olukorras järgima, et taastada kodanike usaldus ja suurendada üldsuse usaldust spordi positiivse väärtuse vastu;

N.

arvestades, et tasakaalustatud poliitika, mille eesmärk on suurendada rahalist läbipaistvust, stabiilsust ja usaldusväärsust spordis, aitavad parandada finants- ja juhtimisstandardeid;

O.

arvestades, et Euroopa organiseeritud spordimudel põhineb territoriaalsuse ja riiklikkuse põhimõttel, mille kohaselt on ühe spordiala kohta üks alaliit, ning tipp- ja rohujuure tasandi spordi vahelistel solidaarsusmehhanismidel, nagu ka kõrgemasse või madalamasse liigasse üleviimisel, avatud võistlustel ja raha ümberjaotamisel;

P.

arvestades, et on eriti tähtis tunnustada põhimõtet, mille kohaselt iga spordiala kohta on üks alaliit, see lähtub spordi sotsiaalsest tähtsusest ning on parim viis, kuidas kaitsta spordi huve ja seda kasu, mida sport toob ühiskonnale;

Q.

arvestades, et kõigil sidusrühmadel on õigus ja vajadus nõuda, et võistlemine ja võitja selgitamine igal spordivõistlusel toimuks kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud mängureeglitega;

R.

arvestades, et sporditribunalidel on keskne roll selles, et tagada mängureeglite universaalsus, õigus õiglasele kohtupidamisele spordiga seotud vaidluste puhul ning hea juhtimistava, kuna sporditribunalid kujutavad endast kõige sobivamat spordivaidluste lahendamise viisi kooskõlas peamiste ELi menetluslike õigustega;

S.

arvestades, et spordisektoris ja sellega seotud organisatsioonides ringleva raha suurenemine on tekitanud nõudluse parema juhtimistava ja läbipaistvuse järele; arvestades, et spordis kui majandustegevuses on esinenud mitmeid võistluste tulemuste kokkuleppimise skandaale, mis on hõlmanud ka mitmeid muid kuritegusid ja ebaseaduslikke tegevusi, nagu rahapesu, korruptsioon ja altkäemaks;

T.

arvestades, et kasvav dopingu kasutamine ohustab jätkuvalt spordi ausameelsust ja mainet, sest see rikub spordi eetilisi väärtusi ja põhimõtteid, nagu aus mäng, arvestades, et dopingu kasutamine ohustab tõsiselt asjaomaste sportlaste tervist ja toob sageli kaasa rasked ja pöördumatud kahjustused, ning arvestades, et dopinguvastane võitlus on küsimus, mis pakub üldist huvi ja hõlmab rahvatervist;

U.

arvestades, et vägivald, huligaansus ja isikute rühma või sellise rühma liikme diskrimineerimine, olgu harrastus- või profispordis, määrib spordi mainet ning vähendab pealtvaatajate huvi võistlusi vaatama tulla;

V.

arvestades, et spordi edendamine vaimse või füüsilise puudega inimeste jaoks peaks olema tähtis prioriteet Euroopa, riiklikul ja kohalikul tasandil;

W.

arvestades, et naiste osalemist ja nähtavust spordis ning spordivõistlustel on vaja suurendada;

X.

arvestades, et sportlased, eelkõige alaealised, on üha suurema majandusliku surve all ning neid koheldakse nagu kaupa ning seetõttu tuleb neid kaitsta väärkohtlemise, vägivalla ja diskrimineerimise kõigi vormide eest, mis võivad nende spordis osalemise käigus esineda;

Y.

arvestades, et Euroopas on meeskonnaspordis levimas muret tekitav suundumus, mille kohaselt kuuluvad mängija õigused kolmandale osapoolele – see tähendab, et mängijad, kes on sageli väga noored, kuuluvad osaliselt või täielikult erainvestoritele ning neil ei ole enam võimalik ise oma karjääri üle otsustada;

Z.

arvestades, et agentidega ja mängijate üleviimisega seotud halvad tavad on toonud kaasa rahapesujuhtumeid, pettust ja alaealiste ärakasutamist,

AA.

arvestades, et rohujuure tasandi sport pakub võimalusi võidelda diskrimineerimise vastu, edendada sotsiaalset kaasamist ja integratsiooni ning aidata oluliselt kaasa valdkonnaüleste oskuste arendamisele;

AB.

arvestades, et üha rohkem klubisid toetub oma meeskondade komplekteerimisel peamiselt üleminekuturule, kuigi nad peaksid rohkem tähelepanu pöörama mängijate koolitamisele;

AC.

arvestades, et sport on igaühe põhiõigus ja igaühel peaksid olema võrdsed õigused tegeleda kehalise aktiivsuse ja spordiga;

AD.

arvestades, et kehaline aktiivsus üldiselt ei suurene, vaatamata sellele, on olemas kindlad tõendid selle kohta, et see parandab inimeste tervist, sh vaimset tervist, ja heaolu, tänu millele saavad liikmesriigid märkimisväärselt kokku hoida avaliku sektori kulutusi tervishoiule, ning vaatamata sellele, et üha enam tegeletakse harrastusspordiga, näiteks jooksmisega, mis toimub ka väljaspool organiseeritud struktuure;

AE.

arvestades, et spordisündmused ja -üritused ning eriti rahvusvahelised spordi suursündmused näitavad spordi kasulikkust ning neil on positiivne sotsiaalne, majanduslik ja keskkonnamõju;

AF.

arvestades, et rahvusmeeskonnad etendavad olulist rolli mitte ainult tugevdades rahvuslikku identiteeti ja inspireerides noori sportlasi jõudma parimale sportlikule tasemele, vaid ka edendades solidaarsust rohujuure tasandi spordiga;

AG.

arvestades, et sportlaste haridustee jätkamine ja kutseõpe on äärmiselt tähtsad, et valmistada neid ette spordijärgseks karjääriks;

AH.

arvestades, et noorte andekate sportlaste koolitusse ja haridusse investeerimine ja selle edendamine kohalikul tasandil on väga oluline spordi pikaajalise arengu ja ühiskondliku rolli seisukohast;

AI.

arvestades, et vabatahtlikud töötajad on organiseeritud spordi tugisammas, mis tagab sporditegevuste arendamise ja kättesaadavuse, eelkõige rohujuure tasandil; arvestades ka, et see pakub noortele suurepärast koolituse ja mitteformaalse hariduse võimalust, seda ka rahvusvahelisel tasandil ning seoses koostöö- ja arenguprogrammidega EList väljapoole jäävatel aladel, kus on vaja tugevdada dialoogi ja toetada ELi välispoliitikat;

AJ.

arvestades, et sport selle kõige laiemas mõttes kujutab endast kogukonna väärtussüsteemi ja et need väärtused moodustavad aluse üksteisemõistmiseks, mis ületab kultuuri- ja keelebarjääre; arvestades, et sport võib aidata ja sporti tuleks pidada võimaluseks tugevdada dialoogi ja solidaarsust kolmandate riikidega, edendada kõikjal maailmas peamiste inimõiguste ja vabaduste kaitsmist ning toetada ELi välispoliitikat;

AK.

arvestades, et spordiorganisatsioonide intellektuaalomandi õiguste rikkumised, sh digitaalpiraatlus ja eelkõige litsentseerimata spordisündmuste otseülekanded, tekitavad tõsist muret spordi pikaajalise rahastamise jaoks kõikidel tasanditel;

AL.

arvestades, et kõigil spordisündmustel peab olema tagatud ajakirjandusvabadus;

AM.

arvestades, et sport võib aidata kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmisele;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

51.

52.

53.

54.

55.

56.

57.

58.

59.

60.

61.

62.

63.

64.

65.

66.

67.

68.

69.

70.

71.

72.

73.

74.

75.

76.

77.

78.

79.

80.

18.7.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 252/14

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 225,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 67 lõiget 4 ja artikli 81 lõiget 3,

—

võttes arvesse 20. novembril 1989. aastal vastu võetud ÜRO lapse õiguste konventsiooni, eriti selle artikleid 7, 21 ja 35,

—

võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni laste müüki, lasteprostitutsiooni ja -pornograafiat käsitleva 25. mai 2000. aasta fakultatiivprotokolli artiklit 2,

—

võttes arvesse 24. aprilli 1963. aasta konsulaarsuhete Viini konventsiooni,

—

võttes arvesse 29. mail 1993. aastal Haagis alla kirjutatud riikidevahelises lapsendamises laste kaitseks tehtava koostöö konventsiooni,

—

võttes arvesse inimõiguste voliniku 28. aprillil 2011. aastal avaldatud aruteludokumenti teemal „Lapsendamine ja lapsed: inimõiguste aspekt“,

—

võttes arvesse kodukorra artikleid 46 ja 52,

—

võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ja petitsioonikomisjoni arvamust (A8-0370/2016),

A.

arvestades, et lapsendamise valdkonnas on oluline, et kõik otsused tehakse vastavalt lapse parimate huvide ja mittediskrimineerimise põhimõtetele ja lapse põhiõigusi austades;

B.

arvestades, et lapsendamise eesmärk ei ole anda täiskasvanule õigust lapsele, vaid anda lapsele stabiilne, armastav ja hooliv keskkond, kus ta saab harmooniliselt kasvada ja areneda;

C.

arvestades, et lapsendamismenetlus puudutab lapsi, kes lapsendamistaotluse esitamise ajal ei ole veel saanud 18-aastaseks või ei ole oma päritoluriigi seaduste kohaselt täisealised;

D.

arvestades, et lapsendatud lapse õigus teada oma tõelist identiteeti ja bioloogiliste vanemate õigus kaitsta oma identiteeti peaksid olema sobivas tasakaalus;

E.

arvestades, et asjaomased asutused ei tohiks pidada bioloogiliste vanemate majanduslikku olukorda ainsaks aluseks ja põhjuseks vanemlike õiguste äravõtmiseks ja lapse andmiseks lapsendada;

F.

arvestades, et lapsendamismenetlus ei tohiks alata enne, kui otsus bioloogilised vanemad vanemlikest õigustest ilma jätta on lõplik ning kui viimastele on antud võimalus kasutada kõiki seadusega ettenähtud võimalusi selle otsuse vaidlustamiseks; arvestades, et teised liikmesriigid võivad keelduda ilma selliste menetluslike tagatisteta tehtud lapsendamisotsuse tunnustamisest;

G.

arvestades, et suurem tõhusus ja läbipaistvus võimaldavad riigisiseseid lapsendamismenetlusi parandada ja võivad lihtsustada rahvusvahelisi lapsendamisi, mis võib suurendada lapsendatavate laste arvu; arvestades, et sellega seoses peaks kõikide liikmesriikide poolt ratifitseeritud ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikli 21 järgimine olema kõigi selliste menetluste, meetmete ja strateegiate esmane lähtepunkt, mis puudutavad lapsendamisi piiriüleses kontekstis, järgides samal ajal lapse parimaid huve;

H.

arvestades, et tuleb teha rohkem ja otsustavamalt tööd, ennetamaks lapsendamisest huvitatud potentsiaalsete vanemate ärakasutamist jultunud vahendusorganisatsioonide poolt, ning arvestades, et seetõttu tuleb ka selles valdkonnas tõhustada koostööd kuritegevuse ja korruptsiooni vastaseks võitluseks liidus;

I.

arvestades, et nii palju kui võimalik tuleks julgustada õdede ja vendade paigutamist samasse lapsendanud perekonda, et säästa neid lahutamisega kaasnevast täiendavast traumast;

J.

arvestades, et 29. mail 1993. aastal Haagis alla kirjutatud riikidevahelises lapsendamises laste kaitseks tehtava koostöö konventsioon (edaspidi „Haagi konventsioon“), mille kõik liikmesriigid on ratifitseerinud, näeb ette halduskoostöö süsteemi ja rahvusvaheliste lapsendamiste tunnustamise, st sellised lapsendamised, kus lapse või laste lapsendajate alaline elupaik ei ole samas riigis;

K.

arvestades, et Haagi konventsioon näeb ette rahvusvaheliste lapsendamiste automaatset tunnustamist kõikides konventsiooni allkirjastanud riikides, ilma eraldi menetluseta tunnustamise jõustumiseks;

L.

arvestades, et Haagi konventsiooni kohaselt võib tunnustamisest keelduda üksnes siis, kui lapsendamine on asjaomase riigi avaliku poliitikaga ilmselgelt vastuolus, võttes arvesse lapse parimaid huvisid;

M.

arvestades, et õigusalane koolitus kõige laiemas mõttes on aluseks vastastikusele usaldusele kõikides õiguse valdkondades, kaasa arvatud lapsendamine; arvestades, et õigusalast koolitust ja Euroopa kohtute võrgu toetamist hõlmavates olemasolevates ELi programmides tuleks suuremat tähelepanu pöörata erikohtutele, nagu perekonna- ja noortekohtud;

N.

arvestades, et kodanikel peaks olema parem juurdepääs kogu teabele riigisisese lapsendamise õiguslike ja menetluslike aspektide kohta liikmesriikides; arvestades, et Euroopa e-õiguskeskkonna portaali võiks selles osas laiendada;

O.

arvestades, et 1997. aastal alustati koostööd laste ombudsmanide Euroopa võrgustikus ning Euroopa laste ombudsmane tuleks julgustada sellel foorumil tihedamat koostööd tegema ja meetmeid koordineerima; arvestades, et see võiks hõlmata nende kaasamist olemasolevatesse ELi rahastatavatesse õiguskoolituse skeemidesse;

P.

arvestades, et tuleks teha põhjalik analüüs, kuna on vaja tõhusamalt ennetada piiriülest lastega kaubitsemist lapsendamise eesmärgil ja võidelda selle vastu ning parandada lastega kaubitsemise vastu võitlemist käsitlevate kehtivate eeskirjade ja suuniste nõuetekohast ja tõhusat rakendamist; arvestades, et seetõttu tuleb selles valdkonnas tõhustada koostööd kuritegevuse ja korruptsiooni vastaseks võitluseks liidus, et tõkestada laste röövimist, müüki või nendega kaubitsemist;

Q.

arvestades, et liikmesriikide vastastikuse usalduse põhimõte on liidu õiguses väga oluline, kuna see võimaldab luua ja säilitada sisepiirideta ala; arvestades, et vastastikusel usaldusel põhinev vastastikuse tunnustamise põhimõte kohustab liikmesriike teises liikmesriigis tehtud kohtuotsust või otsust täitma;

R.

arvestades, et selles valdkonnas kehtivatele rahvusvahelistele eeskirjadele vaatamata ollakse liikmesriikides endiselt eriarvamusel põhimõtete osas, millest tuleks lapsendamisel juhinduda, samuti ollakse erineval seisukohal seoses lapsendamismenetluste ja lapsendamise õigusliku mõjuga;

S.

arvestades, et Euroopa Liidul on pädevus võtta meetmeid, mille eesmärk on tõhustada liikmesriikide vahelist õigusalast koostööd, ilma et see mõjutaks siseriiklikku perekonnaõigust, sh lapsendamise valdkonnas;

T.

arvestades, et avalikku poliitikat käsitlevate erandite eesmärk on kaitsta liikmesriikide identiteeti, mis kajastub liikmesriikide perekonnaõiguse materiaalõiguslikes küsimustes;

U.

arvestades, et praegu ei ole Euroopa tasandil sätteid riigisiseste lapsendamisotsuste (st ühes liikmesriigis lapsendamiste) tunnustamiseks, ei automaatselt ega muul viisil;

V.

arvestades, et selliste sätete puudumine tekitab suuri probleeme Euroopa peredele, kes asuvad pärast lapse lapsendamist elama teise liikmesriiki, kuna lapsendamist võidakse seal mitte tunnustada, mis tähendab, et vanematel võib tekkida probleeme seaduslike vanemaõiguste kasutamisega ning neil võib tekkida rahalisi raskusi selles valdkonnas kohaldatavate eri tasude osas;

W.

arvestades, et selliste sätete puudumine seab ohtu laste õigused omada stabiilset ja püsivat perekonda;

X.

arvestades, et praegu võib juhtuda, et vanematel tuleb teise liikmesriiki elama asudes läbida spetsiaalne riiklik tunnustamismenetlus või koguni laps uuesti lapsendada, mis tekitab suurt õiguskindlusetust;

Y.

arvestades, et praegune olukord võib põhjustada tõsiseid probleeme ja takistada perekondadel kasutada täielikult vaba liikumise õigust;

Z.

arvestades, et üldine olukord tuleks läbi vaadata ja seda hinnata, konsulteerides selleks liikmesriikide pädevate asutustega;

AA.

arvestades, et Brüsseli II määrus ei käsitle lapsendamisotsuste tunnustamise küsimust, hõlmates ainult vanemlikku vastutust;

AB.

arvestades, et on ülimalt tähtis võtta vastu õigusakte, mis näevad ette ühe liikmesriigi lapsendamisotsuse automaatse tunnustamise teises liikmesriigis, tingimusel et tagatakse avalikku poliitikat käsitlevate siseriiklike sätete ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete täielik järgmine;

AC.

arvestades, et sellised õigusaktid täiendaksid nõukogu määrust (EÜ) nr 2201/2003 (1) (Brüssel IIa), mis käsitleb kohtualluvuse ja vanemliku vastutusega seotud küsimusi, ning täidaksid rahvusvahelise õiguse (Haagi konventsioon) kohaste lapsendamiste tunnustamisega seoses praegu esinevaid lünki.

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

18.7.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 252/26

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Kongo Demokraatliku Vabariigi (Kongo DV) kohta,

—

võttes arvesse Kongo DV-sse nimetatud ELi esinduse avaldusi inimõiguste olukorra kohta riigis,

—

võttes arvesse Kongo DV-s 18. oktoobril ja 31. detsembril 2016 saavutatud poliitilisi kokkuleppeid,

—

võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini 18. detsembri 2016. aasta avaldust suutmatuse kohta saavutada Kongo DVs kokkulepe,

—

võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pressiesindaja 23. novembri 2016. aasta avaldust praegu Kongo DVs tehtavate poliitiliste pingutuste kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 23. mai 2016. aasta ja 17. oktoobri 2016. aasta järeldusi Kongo DV kohta,

—

võttes arvesse ELi 2. augusti 2016. aasta ja 24. augusti 2016. aasta kohapealseid avaldusi riigisisese dialoogi algatamisele järgnenud valimisprotsessi kohta Kongo DVs,

—

võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone Kongo DV kohta, eriti resolutsioone 2293 (2016) Kongo DV sanktsioonide uuendamise ja eksperdirühma mandaadi kohta ning 2277 (2016), millega uuendati ÜRO Kongo Demokraatliku Vabariigi stabiliseerimise missiooni (MONUSCO) mandaati,

—

võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 15. juuli 2016. aasta ja 21. septembri 2016. aasta pressiteateid olukorra kohta Kongo DVs,

—

võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku 27. juulil 2015. aastal avaldatud aastaaruannet inimõiguste olukorra kohta Kongo DVs,

—

võttes arvesse ÜRO peasekretäri 9. märtsi 2016. aasta aruandeid ÜRO stabiliseerimismissiooni kohta Kongo DV-s ning Kongo DV ja piirkonna rahu, julgeolekut ja koostööd käsitleva raamkokkuleppe rakendamise kohta,

—

võttes arvesse Aafrika Liidu, ÜRO, Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Frankofoonia Organisatsiooni 16. veebruari 2016. aasta ja 5. juuni 2016. aasta ühiseid pressiteateid kaasava poliitilise dialoogi vajalikkuse kohta Kongo DVs ning nende võetud kohustuse kohta toetada Kongo osapooli nende püüdlustes tugevdada riigis demokraatiat,

—

võttes arvesse Addis Abebas 2013. aasta veebruaris allkirjastatud Kongo DV ja piirkonna rahu, julgeolekut ja koostööd käsitlevat raamkokkulepet,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu valimisvaatlusmissiooni 2016. aasta lõpparuannet,

—

võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini ning rahvusvahelise koostöö ja arengu voliniku Neven Mimica 24. septembri 2016. aasta ühisavaldust pärast Gaboni konstitutsioonikohtu teadet presidendivalimiste ametlike tulemuste kohta,

—

võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pressiesindaja 11. septembri 2016. aasta avaldust,

—

võttes arvesse Aafrika Liidu 1. septembri 2016. aasta pressiteadet, milles mõisteti hukka valimistejärgne vägivaldne konflikt Gabonis ja nõuti selle rahumeelset lahendamist,

—

võttes arvesse ELi aastaaruannet inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas 2014. aastal, mille Euroopa Liidu Nõukogu võttis vastu 22. juunil 2015,

—

võttes arvesse 11. Euroopa Arengufondi riiklikku soovituskava 2014–2020, milles peetakse esmatähtsaks demokraatia, valitsemise ja õigusriigi põhimõtte tugevdamist,

—

võttes arvesse AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee 18. mai 2011. aasta resolutsiooni demokraatia tuleviku osas esinevate probleemide ning AKV riikide ja ELi liikmesriikide põhiseadusliku korra austamise kohta ning 27. novembri 2013. aasta resolutsiooni õigusriigi põhimõtete järgimise ja erapooletu ja sõltumatu kohtusüsteemi tähtsuse kohta,

—

võttes arvesse Gaboni Vabariigi ja Euroopa Liidu vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumit ELi valimisvaatlusmissiooni kohta,

—

võttes arvesse Kongo DV ja Gaboni põhiseadusi,

—

võttes arvesse 1981. aasta juunis vastuvõetud inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat,

—

võttes arvesse demokraatia, valimiste ja valitsemise Aafrika hartat,

—

võttes arvesse Aafrika Liidu deklaratsiooni demokraatlike valimiste korraldamise põhimõtete kohta Aafrikas (2002),

—

võttes arvesse ÜRO rahvusvahelist inimõiguste hartat,

—

võttes arvesse Cotonou lepingut,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.

arvestades, et õigusriigi põhimõte, aruandekohustus, inimõiguste austamine ning vabad ja õiglased valimised on iga toimiva demokraatia olemuslikud elemendid; arvestades, et mõnedes Sahara-taguse Aafrika riikides, sealhulgas Kongo DVs ja Gabonis, on need elemendid ohus, mistõttu need riigid langevad pikaajalisse poliitilise ebastabiilsuse ja vägivalla perioodi;

B.

arvestades, et hiljuti kuulutati Gaboni ametist lahkuv president Ali Bongo, kes on olnud võimul alates oma isa Omar Bongo surmast 2009. aastal, 2016. aasta presidendivalimiste võitjaks; arvestades, et rahvusvahelised vaatlejad, eriti ELi valimisvaatlusmissioonist, tuvastasid tulemuste kokkuvõtmisel selgeid kõrvalekaldumisi;

C.

arvestades, et Jean Ping, tema peamine vastane, vaidlustas selle tulemuse kohe ja mõistis selle hukka; arvestades, et konstitutsioonikohtule esitati apellatsioonkaebus valimiseeskirjade väidetavate rikkumiste kohta koos nõudmisega hääled uuesti üle lugeda, kuid konstitutsioonikohus kuulutas tulemused lõpuks õigeks; arvestades, et apellatsioonkaebuse arutamine ei ole siiski hajutanud kõiki presidendivalimiste tulemusega seotud kahtlusi;

D.

arvestades, et 2001. aastast saadik võimul olnud Kongo DV president Joseph Kabila on valimised edasi lükanud ja põhiseadusega ette nähtud tähtajast kauemaks võimule jäänud; arvestades, et see on tekitanud kogu riigis enneolematuid poliitilisi pingeid, rahutusi ja vägivalda;

E.

arvestades, et pärast president Kabila ametiaja lõppemist sagenes vägivald veelgi, põhjustades meeleavaldajate ja julgeolekujõudude vahelistes kokkupõrgetes vähemalt 40 inimese surma; arvestades, et ÜRO andmetel vigastati ja kannatas väärkohtlemise all 107 inimest ning vahistati vähemalt 460 inimest;

F.

arvestades, et 18. oktoobril 2016. aastal allkirjastasid president Kabila ja üks osa opositsioonist kokkuleppe lükata presidendivalimised edasi kuni 2018. aasta aprillikuuni; arvestades, et pärast kuid kestnud läbirääkimisi saavutasid 18. oktoobri 2016. aasta kokkuleppe osalised 31. detsembril 2016. aastal üldise ja kaasava poliitilise kokkuleppe; arvestades, et selles kokkuleppes nähakse ette esimene võimu rahumeelne üleandmine riigis alates 1960. aastast, rahvusliku ühtsuse üleminekuvalitsuse moodustamine, valimiste korraldamine enne 2017. aasta lõppu ja president Kabila ametist lahkumine;

G.

arvestades, et mõlemas riigis puhkesid tänavarahutused, mille vägivaldsel mahasurumisel said mitmed inimesed surma; arvestades, et ametivõimud on represseerinud võimulolijate vastaseid opositsiooni ja kodanikuühiskonna liikmeid; arvestades, et inimõiguslaste rühmadelt tuleb pidevalt teateid olukorra halvenemisest seoses inimõiguste ning sõna- ja kogunemisvabadusega, sealhulgas ülemäärase jõu kasutamisest rahumeelsete meeleavaldajate vastu, inimeste meelevaldsest vahistamisest ja kinnipidamisest ning poliitiliselt ajendatud kohtuasjadest;

H.

arvestades, et tõsiselt on halvenenud olukord seoses ajakirjandusvabadusega, mida piirab pidev ajakirjanike ähvardamine ja ründamine; arvestades, et võimud on sulgenud meediakanaleid ja raadiojaamu ning internetile ja sotsiaalvõrgustikele on kehtestatud piirangud;

I.

arvestades, et demokraatiat iseloomustab riigi aluseks oleva põhiseaduse, institutsioonide ja õigusriigi põhimõtte austamine; arvestades, et rahumeelsete, vabade ja ausate valimiste läbiviimine nendes riikides oleks aidanud suuresti kaasa demokraatia arengule ja võimuvahetusega seotud probleemide lahendamisele Kesk-Aafrika piirkonnas;

J.

arvestades, et 11. Euroopa Arengufondi riiklikus soovituskavas 2014–2020 peetakse esmatähtsaks demokraatia, valitsemise ja õigusriigi põhimõtte tugevdamist; arvestades, et nii EL kui ka tema Aafrika partnerid on ühiselt väga huvitatud demokraatia edasisest arendamisest ja õigesti toimiva põhiseadusliku korra kehtestamisest;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

18.7.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 252/31

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 165 ja 166,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 14,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus“+: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ (1),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitust võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (2006/962/EÜ), (2)

—

võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2009. aasta resolutsiooni Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (2010–2018) kohta (3),

—

võttes arvesse oma 6. juuli 2010. aasta resolutsiooni noorte tööturule juurdepääsu soodustamise ning praktika, internatuuri ja väljaõppeperioodi staatuse tugevdamise kohta (4),

—

võttes arvesse nõukogu 19. novembri 2010. aasta järeldusi säästva arengu alase hariduse kohta,

—

võttes arvesse komisjoni 18. jaanuari 2011. aasta teatist „Euroopa mõõtme arendamine spordis“ (COM(2011)0012),

—

võttes arvesse oma 12. mai 2011. aasta resolutsiooni noorte liikuvuse kohta – raamistik Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide parandamiseks (5),

—

võttes arvesse komisjoni 20. septembri 2011. aasta teatist „Majanduskasvu ja tööhõive toetamine – Euroopa kõrgharidussüsteemide ajakohastamise tegevuskava“ (COM(2011)0567),

—

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2011. aasta resolutsiooni täiskasvanuhariduse uuendatud Euroopa tegevuskava kohta (6),

—

võttes arvesse nõukogu 28. ja 29. novembri 2011. aasta järeldusi õppimisega seotud liikuvuse sihttaseme kohta (7),

—

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitust mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (8),

—

võttes arvesse nõukogu ja komisjoni 2012. aasta ühisaruannet Euroopa hariduse ja koolituse alase koostöö strateegilise raamistiku (ET 2020) rakendamise kohta „Haridus ja koolitus arukas, jätkusuutlikus ja kaasavas Euroopas“ (9),

—

võttes arvesse oma 22. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni hariduse ümbermõtestamise kohta (10),

—

võttes arvesse nõukogu 20. mai 2014. aasta järeldusi tõhusa õpetajahariduse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. mai 2014. aasta järeldusi, milles käsitletakse kvaliteedi tagamist hariduse ja koolituse toetamiseks,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu haridusministrite Pariisi 17. märtsi 2015. aasta mitteametlikul kohtumisel vastu võetud deklaratsiooni kodanikuaktiivsuse ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste edendamise kohta hariduse kaudu (Pariisi deklaratsioon),

—

võttes arvesse oma 8. septembri 2015. aasta resolutsiooni noorte ettevõtluse edendamise kohta hariduse ja koolituse kaudu (11),

—

võttes arvesse komisjoni 15. septembri 2015. aasta teatist pealkirjaga „Kavand: nõukogu ja komisjoni 2015. aasta ühisaruanne Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (2010–2018) rakendamise kohta“ (COM(2015)0429),

—

võttes arvesse nõukogu ja komisjoni 2015. aasta ühisaruannet hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku (ET 2020) rakendamise kohta „Hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö uued prioriteedid“ (12),

—

võttes arvesse nõukogu järeldusi alushariduse ja põhihariduse rolli kohta loovuse, innovatsiooni ja digipädevuse edendamisel (13),

—

võttes arvesse nõukogu järeldusi haridussüsteemist varakult lahkumise vähendamise ja koolis edukalt toimetulemise edendamise kohta (14),

—

võttes arvesse oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni ELi käsitleva õppe kohta koolides (15),

—

võttes arvesse oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni Erasmus+ ja teiste vahendite kohta liikuvuse edendamiseks kutsehariduses ja -koolituses – pidevõppe lähenemisviis (16),

—

võttes arvesse nõukogu 30. mai 2016. aasta järeldusi meediapädevuse ja kriitilise mõtlemise arendamise kohta hariduse ja koolituse kaudu,

—

võttes arvesse nõukogu 30. mai 2016. aasta järeldusi noortevaldkonna rolli kohta terviklikus ja valdkondadevahelises lähenemisviisis, mille eesmärk on noorte vägivaldse radikaliseerumise ennetamine ja selle vastu võitlemine,

—

võttes arvesse komisjoni 10. juuni 2016. aasta teatist „Euroopa uus oskuste tegevuskava“ (COM(2016)0381),

—

võttes arvesse oma 23. juuni 2016. aasta resolutsiooni hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku (HK 2020) järelmeetmete kohta (17),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse, mis käsitleb algatusraportite koostamiseks loa andmise korda artikli 1 lõike 1 punkti e ja 3. lisa,

—

võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamusi (A8-0389/2016),

A.

arvestades, et programm „Erasmus+“ on üks liidu kõige edukamatest programmidest ning haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonna tegevuste peamine toetusvahend ning selle eesmärk on parandada noorte karjäärivõimalusi ja pakkuda osalejatele sotsiaalseid sidemeid; ajavahemikul 2014–2020 anti programmiga võimalus teises riigis õppida ja vabatahtlikku tööd teha rohkem kui 4 miljonile eurooplasele;

B.

arvestades, et komisjon on näidanud üles paindlikkust ja võtnud uuenduslikke meetmeid, et täita uusi ülesandeid, nagu pagulasi käsitlev ettepanek, ja edendada kodanikeväärtusi programmi „Erasmus+“ pakutavates stiimulites, et saavutada aktiivsemat ja kaasavamat kultuuridevahelist dialoogi;

C.

arvestades, et programmi suur hariduslik, ühiskondlik, poliitiline ja majanduslik tähtsus peegeldub tema eelarve 40 %-lises suurendamises käesolevaks programmiperioodiks ja ettenähtud eelarve peaaegu 100 %-lises kulukohustuste täitmise määras tulenevalt taotluste väga suurest arvust;

D.

arvestades, et mitte kõik asjakohased andmed rakendamise määra täielikuks kvantitatiivseks ja kvalitatiivseks analüüsimiseks ei ole veel saadaval, ning arvestades, et seetõttu on liiga vara programmi mõju kohta kvalitatiivset hinnangut anda;

E.

arvestades, et programmi „Erasmus“ 2014. aasta mõju-uuringu (18) tulemuste kohaselt leiavad need, kes on õppinud või end koolitanud välismaal, kaks korda tõenäolisemalt tööd võrreldes nendega, kellel sarnane kogemus puudub, et 85 % programmi „Erasmus“ õppuritest õpivad või koolitavad end välismaal, et suurendada oma tööalast konkurentsivõimet välismaal, ja et nende hulgas, kes on välismaal õppinud või end koolitanud, on viis aastat pärast ülikooli lõpetamist töötuse määr 23 % madalam; arvestades, et programmi „Erasmus“ mõju-uuringust selgus ka, et 64 % tööandjatest arvab, et rahvusvaheline kogemus on töölevõtmisel oluline (2006. aastal oli neid 37 %) ning et rahvusvahelise taustaga kõrgkoolilõpetanutele antakse suurem tööalane vastutus; arvestades, et igale kolmandale programmi „Erasmus“ praktikandile pakutakse tööd ettevõttes, kus ta oli praktikal, et ligikaudu üks kümnest programmi „Erasmus“ praktikandist on loonud oma äriühingu ja et igast neljast praktikandist kolm kavatsevad seda teha või näevad seda ühe võimalusena;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

51.

52.

53.

54.

55.

56.

57.

58.

59.

60.

61.

62.

63.

64.

65.

66.

67.

68.

69.

70.

71.

72.

73.

74.

75.

76.

77.

78.

79.

80.

81.

82.

83.

84.

85.

86.

87.

88.

89.

90.

91.

92.

93.

94.

95.

96.

97.

98.

99.

100.

101.

102.

103.

104.

105.

106.

107.

108.

109.

110.

111.

112.

113.

114.

115.

116.

117.

118.

119.

120.

121.

122.

123.

124.

125.

126.

127.

18.7.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 252/48

—

võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (07592/2016),

—

võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 43, artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ning artikli 218 lõikele 7 (C8-0431/2016),

—

võttes arvesse oma 14. veebruari 2017. aasta (1) seadusandlikku resolutsiooni otsuse eelnõu kohta,

—

võttes arvesse 2013. aasta juuni eelhindamisaruannet Euroopa Liidu ja Cooki saarte vahelise kalapüügi partnerluslepingu ja selle protokolli kohta,

—

võttes arvesse Cooki saarte ametiasutuste koostatud strateegilisi suuniseid kohaliku kalandussektori arendamise kohta, eelkõige Cooki saarte avamerekalapüügi poliitikat käsitlevas dokumendis (Cook Islands Offshore Fisheries Policy) esitatud suuniseid,

—

võttes arvesse ÜRO säästva arengu eesmärkide raamistikku, eelkõige 1., 2.,9., 10. ja 14. eesmärki,

—

võttes arvesse Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni teaduskomitee 12. koosoleku järeldusi ja soovitusi Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude pikaajalise kaitsmise ja säästva kasutamise kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõiget 2,

—

võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A8-0015/2017),

A.

arvestades, et komisjon pidas Cooki saarte valitsusega läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Cooki saarte vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu (ELi ja Cooki saarte vaheline kalandusalane partnerlusleping) ja selle rakendamise protokolli üle, mille kehtivusaeg oleks vastavalt kaheksa ja neli aastat;

B.

arvestades, et käesolev leping on esimene ELi ja Cooki saarte vaheline kalandusalane partnerlusleping, mis tagab ELi kohaloleku Vaikse ookeani idaosa vetes pärast seda, kui Kiribatiga sõlmitud lepingut ei pikendatud (ning pärast seda, kui Mikroneesia ja Saalomoni saartega lepingud küll allkirjastati, ent neid ei rakendatud);

C.

arvestades, et ELi ja Cooki saarte vahelise kalandusalase partnerluslepingu ja selle protokolli eesmärk on süvendada ELi ja Cooki saarte vahelist koostööd kalanduse valdkonnas, mis tooks kasu mõlemale poolele, luues sel eesmärgil partnerlusraamistiku, millega edendatakse säästvat kalanduspoliitikat ja kalavarude säästvat kasutamist Cooki saarte majandusvööndis;

D.

arvestades, et ELi kohalolek selles piirkonnas peab aitama edendada säästvat kalanduspoliitikat ja varude vastutustundlikku kasutamist ning tagama Vaikse ookeani tuunivarude asjakohase majandamise;

E.

arvestades, et ELi ja Cooki saarte vaheline kalandusalane partnerlusleping põhineb parimatel saadaolevatel teadusuuringute tulemustel ning sellega järgitakse Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni kaitse- ja majandamismeetmeid kalavarude kasutamata ülejäägi piires;

F.

arvestades, et inspekteerimise ja kontrolli osas esineb probleeme ning ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük on probleem, mida on saarestiku territoriaalse hajutatuse ja ressursside ebaühtlase jaotumise tõttu keeruline lahendada;

G.

arvestades, et Vaikse ookeani lääne- ja keskosas paiknevad mitmed ELi liikmesriikide laevad ja muud selle piirkonna kalanduslepingud on oma kehtivuse kaotanud;

H.

arvestades lubadust, et ELi-välistele kalalaevastikele ei võimaldata lepingus sätestatust soodsamaid tingimusi ning et leping hõlmab Cotonou klauslit inimõiguste, demokraatia põhimõtete ja õigusriigi kohta;

I.

arvestades, et ELi ja Cooki saarte vahelise kalandusalase partnerluslepingu eesmärk on edendada kalanduse tulemuslikumat ja säästvamat arendamist selles saarestikus ning edendada sellega seotud tööstusharude ja tegevuste arendamist kooskõlas Cooki saarte riikliku kalanduspoliitika eesmärkidega, toetades eelkõige teadusuuringuid ja väikesemahulist kalapüüki, suurendades kohalike sadamate lossimismahtusid, parandades püügitegevuse seire, kontrolli ja järelevalve alast suutlikkust ning võideldes ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata kalapüügi vastu kooskõlas säästva arengu eesmärkide raamistikuga;

J.

arvestades, et toetused, mis on ette nähtud Cooki saarte kalanduspoliitika kujundamise edendamiseks ja mis moodustavad 47,6 %–50 % kõigist ülekantud vahenditest, on protsentuaalselt märkimisväärsed;

K.

arvestades, et suursilm-tuuni varud on alates 2012. aastast kahanenud, selle tulemusena on Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon kehtestanud majandamismeetme, mis vaadatakse uuesti läbi 2017. aastal, ning arvestades, et seinerpüügi maht vähenes 2015. aastal 26 % võrreldes 2014. aastaga; arvestades, et lisaks sellele on Cooki saarte veed liigitatud haireservaadiks, ehkki siinkohal tuleb toonitada, et haid ei ole uue lepingu alusel nimetatud vetes kalastavate Euroopa laevastike sihtliigid;

L.

arvestades, et ELi õngejadalaevade püük on enamasti toimunud soojemates vetes Cooki saartest lõuna pool; arvestades Cooki saarte haikaitsemäärustes kehtestatud nõudeid; arvestades, et eelhindamise käigus leiti, et ELi õngejadalaevadel ei ole tulevikus huvi Cooki saarte majandusvööndis kalastamiseks;

M.

arvestades, et Cooki saared on väga sõltuvad imporditud toidust;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

18.7.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 252/52

—

võttes arvesse komisjoni 30. mai 2016. aasta otsust, millega kehtestatakse horisontaalsed eeskirjad komisjoni eksperdirühmade loomiseks ja tööks (C(2016)3301),

—

võttes arvesse komisjonile adresseeritud teatist „Komisjoni eksperdirühmade raamistik: horisontaalsed eeskirjad ja avalik register“ (C(2016)3300),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkulepet (1),

—

võttes arvesse oma 28. aprilli 2016. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – komisjon ja rakendusametid (2),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning õiguskomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamusi (A8-0002/2017),

A.

arvestades, et ta on väljendanud muret komisjoni eksperdirühmade eelmise, 2010. aasta novembris kasutusele võetud raamistiku (3) toimimise pärast, pidades silmas, et raamistik loodi eesmärgiga kehtestada olulisi tegevusalaseid uuendusi, mis toetaksid institutsioonidevahelise töö läbipaistvust ja kooskõlastamist;

B.

arvestades eelkõige seda, et võttes arvesse läbipaistvuse ja tasakaalustatud koosseisu puudumist teatavates eksperdirühmades ja vajadust tagada, et eksperdirühmade koosseis oleks oma eriteadmiste ja esindatud vaadete poolest õiges tasakaalus, lõi eelarvekomisjon 2011. ja 2014. aastal eelarvereservid ning sõnastas seni täitmata nõudmised eksperdirühmade reformiks;

C.

arvestades, et tema hiljuti tellitud uuringus tuvastati, et teatavate eksperdirühmade läbipaistvus on väga puudulik ja koosseis tasakaalustamata (4);

D.

arvestades, et eksperdirühmade tasakaalustatud koosseis ja läbipaistvus on olulised eeltingimused selleks, et ekspertiisi tulemused kajastaksid piisava täpsusega vajadust võtta regulatiivseid meetmeid ning et kinnistada ekspertiisi ja regulatiivsete meetmete legitiimsust Euroopa kodanike silmis;

E.

arvestades, et Euroopa Ombudsman on oma strateegilises uuringus (5) esitanud soovituse komisjoni eksperdirühmade koosseisu kohta ning rõhutanud seejuures eelkõige vajadust eksperdirühmade suurema läbipaistvuse järele;

F.

arvestades, et komisjon suhtles enne otsuse vastuvõtmist parlamendi esindajatega ja Euroopa Ombudsmaniga;

G.

arvestades, et komisjon esitas parlamendile komisjoni talituste töödokumendi, milles vastatakse eelarvekontrollikomisjoni raportööri töödokumendis toodud soovitustele;

H.

arvestades, et kahjuks ei ole sellest hoolimata komisjoni talituste töödokumendis ega komisjoni otsuses pakutud lahendusi kõikidele parlamendi tõstatatud mureküsimustele;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

18.7.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 252/56

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 325,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artikleid 22a, 22b ja 22c,

—

võttes arvesse oma 23. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu ning soovituste kohta meetmete võtmiseks ja algatuste tegemiseks (1),

—

võttes arvesse Euroopa Ombudsmani otsust rikkumisest teatamist käsitleva omaalgatusliku uurimise OI/1/2014/PMC lõpetamise kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset (2),

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu korruptsiooni tsiviilõiguslike aspektide konventsiooni artiklit 9,

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni artikli 22 punkti a,

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu soovitust CM/Rec(2014)7 rikkumisest teatajate kaitse kohta,

—

võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastase konventsiooni artikleid 8, 13 ja 33,

—

võttes arvesse OECD avaliku teenistuse eetilise käitumise parandamise soovituste põhimõtet nr 4,

—

võttes arvesse Euroopa Ombudsmani büroo 2. märtsi 2015. aasta uurimist ja büroo nõudmist, et ELi institutsioonid võtaksid vastu vajalikud eeskirjad rikkumisest teatamise kohta,

—

võttes arvesse rikkumisest teatajate kaitset käsitlevat OECD trükist „Committing to effective whistle-blower protection“,

—

võttes arvesse Euroopa Inimõiguste Kohtu 12. veebruari 2008. aasta otsust kohtuasjas Guja vs. Moldova, hagiavaldus nr 14277/04,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 6,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja põhiseaduskomisjoni arvamust (A8-0004/2017),

A.

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse kontekstis vajab Euroopa Parlament võimalikult palju teavet mistahes selliste õigusnormide rikkumiste kohta; arvestades, et institutsioonide siseseid õigusnormide rikkumisi puudutavatel juhtudel peaks parlamendil olema õigus täielikuks juurdepääsuks teabele, et ta saaks viia eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse läbi kõiki asjaolusid teades;

B.

arvestades, et Euroopa Kontrollikojalt saab parlamendi uuringute jaoks suurepärast alusmaterjali, kuid see ei hõlma kõiki üksikuid kulutusi;

C.

arvestades, et ka komisjon ja teised ELi institutsioonid esitavad parlamendile informatiivseid aruandeid oma kulutuste kohta, kuid need tuginevad samuti ametlikele aruandlusmehhanismidele;

D.

arvestades, et kuna mitmete liidu fondide haldamine toimub komisjoni ja liikmesriikide koostöös, on komisjonil raske anda aru üksikuid projekte puudutavatest õigusnormide rikkumistest;

E.

arvestades, et Euroopa Parlament saab üksikisikutelt või vabaühendustelt regulaarselt teavet õigusnormide rikkumiste kohta, mis puudutavad osaliselt või täielikult liidu eelarvest rahastatavaid üksikprojekte;

F.

arvestades, et rikkumisest teatajad etendavad seetõttu olulist rolli ELi eelarvega seotud kulutusi puudutavate õigusnormide rikkumiste ärahoidmisel, tuvastamisel ja nendest teatamisel ning korruptsioonijuhtumite avastamisel ja avalikustamisel; arvestades, et vaja on luua selline Euroopa avalikke hüvesid soosiv usalduskultuur ja seda edendada, mille puhul ELi ametnikud ja muud teenistujad ning üldsus tunnevad, et neid kaitsevad usaldusväärsed juhtimistavad, ja mis näitab, et ELi institutsioonid toetavad, kaitsevad ja julgustavad võimalikke rikkumisest teatajaid;

G.

arvestades, et tähtis on luua kiiremas korras horisontaalne õigusraamistik, mis, kehtestades õigused ja kohustused, kaitseb rikkumisest teatajaid nii kogu ELis kui ka ELi institutsioonides (anonüümsuse kaitsmine, juriidilise, psühholoogilise ja vajaduse korral finantsabi pakkumine, juurdepääs eri teabekanalitele, kiirreageerimisskeemid jne);

H.

arvestades, et enamik ELi liikmesriike on ratifitseerinud ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni, mis muudab kohustuslikuks rikkumisest teatajatele asjakohase ja mõjusa kaitse pakkumise;

I.

arvestades, et rikkumisest teatamine on oluline teabeallikas võitluses organiseeritud kuritegevuse vastu ja korruptsiooni uurimisel avalikus sektoris;

J.

arvestades, et rikkumisest teatajad etendavad eriti olulist rolli korruptsiooni ja pettuste avastamisel ja neist teavitamisel, sest selliste kuritegelike tavadega otseselt seotud pooled püüavad aktiivselt neid varjata kõigi ametlike aruandlusmehhanismide eest;

K.

arvestades, et läbipaistvuse ja ausameelsuse põhimõttel põhinev rikkumisest teatamine on äärmiselt oluline; rikkumisest teatajate kaitse peaks seetõttu olema tagatud õigusaktide abil ja seda tuleks tugevdada kogu ELis, kuid ainult siis, kui nende tegevuse eesmärk on kaitsta avalikke huve, tegutsedes heas usus vastavalt Euroopa Inimõiguste Kohtu pretsedendiõigusele;

L.

arvestades, et ametiasutused ei tohiks piirata ega vähendada rikkumistest teatajate ja ajakirjanike suutlikkust dokumenteerida ja avalikustada ebaseaduslikke, õigusvastaseid või kahjulikke tavasid, kui nad paljastavad selle teabe heas usus ja prioriteediks on avalik huvi;

M.

arvestades, et kõik ELi institutsioonid pidid alates 1. jaanuarist 2014 kehtestama sise-eeskirjad ELi institutsioonide ametnikest rikkumiste teatajate kaitseks vastavalt personalieeskirjade artiklitele 22a, 22b ja 22c, ning et personalieeskirjadega seotud küsimuste institutsioonidevahelise ettevalmistava komisjoni töörühm, kes tegeleb rikkumisest teatajate kaitsega, ei ole oma tööd veel lõpule viinud; arvestades, et osa töörühma tehtavast tööst peaks moodustama selliste rikkumisest teatajate olukorra hindamine, kes on kannatanud institutsioonides negatiivsete tagajärgede all, et selgitada välja parimad tavad, tuginedes varasematele kogemustele; arvestades, et need sise-eeskirjad peavad võtma arvesse haldusstruktuuri ja personalieeskirjade kohaste eri kategooriate eripärasid;

N.

arvestades, et rikkumisest teatajate kaitset liikmesriikide tasandil ei ole kõigis liikmesriikides rakendatud ega ühtlustatud, mis tähendab, et isegi kui kaalul on Euroopa Liidu finantshuvid, võib rikkumisest teatajate jaoks olla isiklikult ja ametialaselt riskantne anda Euroopa Parlamendile teavet õigusnormide rikkumiste kohta; arvestades, et just seetõttu, et inimestel hirm, mis võib nendega kaitse puudumise tõttu juhtuda, ning kuna nad usuvad, et meetmeid ei võeta, ei teatata õigusnormide rikkumistest ja selle tulemusel kahjustatakse ELi finantshuvisid;

O.

arvestades, et on vaja tagada, et mis tahes kättemaksu eest rikkumisest teatajate vastu karistatakse asjakohaselt;

P.

arvestades, et oma 23. oktoobri 2013. aasta resolutsioonis palus Euroopa Parlament komisjonil esitada 2013. aasta lõpuks seadusandliku ettepaneku, millega kehtestatakse era- ja avaliku sektori jaoks rikkumisest teatajate tõhus ja terviklik Euroopa kaitseprogramm, et kaitsta inimesi, kes on avastanud halva juhtimise ja õigusnormide rikkumised ning on teatanud juhtumitest, mis puudutavad ELi finantshuvidega seotud riigisisest ja piiriülest korruptsiooni; arvestades, et lisaks kutsus parlament ka liikmesriike üles seadma sisse rikkumisest teatajate asjakohase ja tõhusa kaitse;

Q.

arvestades, et ELi seadusandja on juba ette nähtud rikkumisest teatajate kaitse valdkondlikes õigusaktides, sealhulgas direktiivis 2013/30/EL, milles käsitletakse avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ohutust, määruses (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi, direktiivis (EL) 2015/849 rahapesu ja terrorismi rahastamise kohta ning määruses (EL) nr 376/2014, mis käsitleb juhtumitest teatamist;

R.

arvestades, et rikkumisest teatajate kaitse liidus on muutunud veelgi kiireloomulisemaks teemaks, sest ärisaladuste direktiiv piirab rikkumisest teatajate õigusi ja võib seega avaldada soovimatut mõju, heidutades neid, kes soovivad teatada õigusnormide rikkumistest seoses liidupoolse rahastamisega, millest on saanud kasu üksikud ettevõtted;

S.

arvestades, et rahvusvahelised organisatsioonid, nagu Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ja Euroopa Nõukogu, on juba teinud ära olulise töö, koostades soovitused rikkumisest teatajate kaitseks;

T.

arvestades, et rohkem kui ühel kolmandikul aruandlusmehhanismiga organisatsioonidest ei olnud OECD andmetel, või ei teadnud nad olevat, tagakiusamistest teatanute kaitsmise alast kirjalikku strateegiat;

U.

arvestades, et vabaühingud, nagu Transparency International, Whistleblowing International Network jne, on samuti töötanud välja rahvusvahelised põhimõtted rikkumisest teatajaid puudutavate õigusaktide kohta, mis peaksid andma inspiratsiooni ELi vastavatele algatustele;

V.

arvestades, et Euroopa Ombudsmani bürool on selge pädevus uurida ELi kodanike kaebusi haldusomavoli kohta ELi institutsioonides, kuid see üksi ei edenda rikkumisest teatajate kaitset liikmesriikides;

W.

arvestades, et Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste kõige uuemas versioonis, mis jõustus 1. jaanuaril 2014, kehtestati mitmed sätted rikkumisest teatamise kohta;

X.

arvestades, et rikkumisest teatajate kaitse on oluline avaliku hüve ja liidu finantshuvide kaitseks ning avaliku aruandekohustuse ja ausameelsuse kultuuri edendamiseks nii avalikus kui ka erasektoris;

Y.

arvestades, et paljudes jurisdiktsioonides, eelkõige erasektoris, kehtivad töötajate suhtes konfidentsiaalsuskohustused seoses teatava teabega, mis tähendab, et rikkumisest teatajate suhtes võidakse võtta väljapoole oma organisatsiooni teatamise eest distsiplinaarmeetmeid;

1.

2.

3.

4.

5.

6.