9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/2

Euroopa Kohtu (viies koda) 17. mai 2018. aasta otsus (Vredegerecht te Antwerpeni eelotsusetaotlus – Belgia) – Karel de Grote – Hogeschool Katholieke Hogeschool Antwerpen VZW versus Susan Susan Romy Jozef Kuijpers

(Kohtuasi C-147/16) (1)

((Eelotsusetaotlus - Direktiiv 93/13/EMÜ - Ebaõiglased tingimused müüja või teenuste osutaja ning tarbija vahel sõlmitud lepingutes - Liikmesriigi kohtu poolt omal algatusel selle kontrollimine, kas leping kuulub nimetatud direktiivi kohaldamisalasse - Artikli 2 punkt c - Mõiste „müüja või teenuste osutaja“ - Kõrgharidusasutus, mida suurel määral rahastatakse riigi vahenditest - Leping, mis käsitleb õppemaksu ja õppereisidel osalemise tasu tagasimaksmist vastavalt intressivabale maksekavale))

(2018/C 240/02)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Vredegerecht te Antwerpen

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Karel de Grote – Hogeschool Katholieke Hogeschool Antwerpen VZW

Kostja: Susan Romy Jozef Kuijpers

Resolutsioon

Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kohus, kes teeb tagaseljaotsuse ja kes on siseriiklike menetlusnormide kohaselt pädev omal algatusel kontrollima nõude aluseks oleva lepingutingimuse ja liikmesriigi avaliku korda käsitlevate õigusnormide vastuolu, peab omal algatusel kontrollima, kas seda tingimust sisaldav leping kuulub nimetatud direktiivi kohaldamisalasse ning vajaduse korral kontrollima, kas nimetatud tingimus võib olla ebaõiglane.

Kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu kontrollimise käigus ei ilmne teisiti, siis tuleb direktiivi 93/13 artikli 2 punkti c tuleb tõlgendada nii, et sellist sõltumatut haridusasutust nagu põhikohtuasjas, mis on võimaldanud ühele oma üliõpilasele lepingu alusel maksesoodustusi viimase poolt õppemaksu ja õppereisi tasuna võlgnetavate summade tasumiseks, tuleb selle lepinguga seoses käsitada „müüja või teenuse osutajana“ direktiivi 93/13 artikli 2 punkti c tähenduses, mistõttu nimetatud leping kuulub selle direktiivi kohaldamisalasse.

(1) ELT C 211, 13.6.2016.

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/3

Euroopa Kohtu (üheksas koda) 17. mai 2018. aasta otsus (Tribunal Supremo eelotsusetaotlus – Hispaania) – Industrias Químicas del Vallés, SA versus Administración General del Estado, Sapec Agro, SA

(Kohtuasi C-325/16) (1)

((Eelotsusetaotlus - Põllumajandus - Direktiiv 91/414/EMÜ - Direktiiv 2010/28/EL - Artikli 3 lõige 1 - Lubatud taimekaitsevahendite uuestihindamise menetlus, mida viivad läbi liikmesriigid - Tähtaeg - Pikendamine))

(2018/C 240/03)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Supremo

Põhikohtuasja pooled

Kassaator: Industrias Químicas del Vallés, SA

Vastutajad: Administración General del Estado, Sapec Agro, SA

Resolutsioon

Komisjoni 23. aprilli 2010. aasta direktiivi 2010/28/EL, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ, et lisada toimeainete hulka metalaksüül, artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et 31. detsembril 2010 lõppev tähtaeg, mis on nimetatud sättes ette nähtud selleks, et liikmesriigid saaksid vastavalt nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivile 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta toimeainena metalaksüüli sisaldavate taimekaitsevahendite olemasolevaid lube muuta või tühistada, on kohustuslik tähtaeg, mida liikmesriigid ei või pikendada.

(1) ELT C 305, 22.8.2016.

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/3

Euroopa Kohtu (neljas koda) 17. mai 2018. aasta otsus (Lietuvos Aukščiausiasis Teismas’e eelotsusetaotlus – Leedu) – Šiaulių regiono atliekų tvarkymo centras, „Ecoservice projektai“ UAB, varem „Specializuotas transportas“ UAB

(Kohtuasi C-531/16) (1)

((Eelotsusetaotlus - Direktiiv 2004/18/EÜ - Ehitustööde, asjade ja teenuste hankemenetlused - Seose olemasolu samale hankele eraldiseisvad pakkumused esitanud pakkujate vahel - Pakkujate, hankija ja siseriikliku kohtu kohustused))

(2018/C 240/04)

Kohtumenetluse keel: leedu

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Lietuvos Aukščiausiasis Teismas

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitajad: Šiaulių regiono atliekų tvarkymo centras, „Ecoservice projektai“ UAB, varem „Specializuotas transportas“ UAB

menetluses osalesid:„VSA Vilnius“ UAB, „Švarinta“ UAB, „Specialus autotransportas“ UAB, „Ecoservice“ UAB

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta artiklit 2 tuleb tõlgendada nii, et:

—	sõnaselge õigusnormi või hanketeates või hankemenetluse tingimusi reguleerivates riigihanke alusdokumentides konkreetse tingimuse puudumisel ei ole seotud pakkujad, kes esitavad samas menetluses eraldi pakkumused, omal algatusel kohustatud hankijat omavahelistest seostest teavitama;

—

kui hankijal on tõendeid, mis seavad kahtluse alla teatavate pakkujate esitatud pakkumuste autonoomsuse ja sõltumatuse, peab ta vajaduse korral nendelt pakkujatelt täiendavat teavet nõudes kontrollima, kas nende pakkumused on tegelikult autonoomsed ja sõltumatud. Kui selgub, et need pakkumused ei ole autonoomsed ega sõltumatud, on direktiivi 2004/18 artikliga 2 vastuolus hankelepingu sõlmimine niisuguse pakkumuse esitanud pakkujatega.

(1) ELT C 6, 9.1.2017.

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/4

Euroopa Kohtu (viies koda) 17. mai 2018. aasta otsus (Nyíregyházi Közigazgatási és Munkaügyi Bírósági eelotsusetaotlus – Ungari) – Dávid Vámos versus Nemzeti Adó- és Vámhivatal Fellebbviteli Igazgatósága

(Kohtuasi C-566/16) (1)

((Eelotsusetaotlus - Ühine käibemaksusüsteem - Direktiiv 2006/112/EÜ - Artiklid 282 – 292 - Väikeettevõtete erikord - Maksuvabastuse erikord - Kohustus valida erikorra kohaldamine asjaomase kalendriaasta jooksul))

(2018/C 240/05)

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Nyíregyházi Közigazgatási és Munkaügyi Bíróság

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Dávid Vámos

Vastustaja: Nemzeti Adó- és Vámhivatal Fellebbviteli Igazgatósága

Resolutsioon

Liidu õigust tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis välistavad maksustamise erikorra – mis näeb ette väikeettevõtete maksuvabastuse ja on vastu võetud nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, XII jaotise 1. peatüki 2. jao sätete kohaselt – kohaldamise maksukohustuslase suhtes, kes küll vastab kõikidele sisulistele tingimustele, kuid ei kasutanud võimalust valida selle korra kohaldamine samal ajal, kui ta teatas maksuametile oma majandustegevuse alustamisest.

(1) ELT C 104, 3.4.2017.

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/5

Euroopa Kohtu (viies koda) 17. mai 2018. aasta otsus (Bundesgerichtshof’i eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Junek Europ-Vertrieb GmbH versus Lohmann & Rauscher International GmbH & Co. KG

(Kohtuasi C-642/16) (1)

((Eelotsusetaotlus - Intellektuaalomand - Kaubamärgiõigus - Määrus (EÜ) nr 207/2009 - Artikkel 13 - Kaubamärgist tulenevate õiguste ammendumine - Paralleelimport - Kaubamärgiga tähistatud toote ümberpakendamine - Uus märgistus - Meditsiinivahenditele kohaldatavad tingimused))

(2018/C 240/06)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesgerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Junek Europ-Vertrieb GmbH

Kostja: Lohmann & Rauscher International GmbH & Co. KG

Resolutsioon

Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 207/2009 [Euroopa Liidu] kaubamärgi kohta artikli 13 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et kaubamärgiomanik ei või keelata paralleelimportijal sise- ja välisoriginaalpakendis meditsiinivahendi hilisemat turustamist, kui importija on lisanud sellele täiendava sildi, nagu sellega on tegemist põhikohtuasjas, mis oma sisu, otstarbe, suuruse, esitlusviisi ja asendi poolest ei kahjusta kõnealuse kaubamärgiga tähistatud meditsiinivahendi päritolutagatist.

(1) ELT C 104, 3.4.2017.

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/5

Euroopa Kohtu (neljas koda) 17. mai 2018. aasta otsus (Naczelny Sąd Administracyjny eelotsusetaotlus – Poola) – Dyrektor Izby Celnej w Poznaniu versus Kompania Piwowarska S.A. w Poznaniu

(Kohtuasi C-30/17) (1)

((Eelotsusetaotlus - Maksusätted - Aktsiis - Direktiiv 92/83/EMÜ - Artikli 3 lõige 1 - Alkohol ja alkohoolsed joogid - Õlu - Maitsestatud õlu - Plato kraad - Arvutusmeetod))

(2018/C 240/07)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Naczelny Sąd Administracyjny

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: Dyrektor Izby Celnej w Poznaniu

Vastustaja kassatsioonimenetluses: Kompania Piwowarska S.A. w Poznaniu

Resolutsioon

Nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiivi 92/83/EMÜ alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et maitsestatud õlle maksustatava väärtuse kindlaksmääramisel Plato skaala järgi tuleb arvesse võtta algvirde kuivekstrakti ja jätta arvesse võtmata pärast käärimise lõppemist lisatud aromaatseid aineid ja suhkrusiirupit.

(1) ELT C 161, 22.5.2017.

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/6

Euroopa Kohtu (kuues koda) 17. mai 2018. aasta otsus (Verwaltungsgericht Berlin’i eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Evonik Degussa GmbH versus Bundesrepublik Deutschland

(Kohtuasi C-229/17) (1)

((Eelotsusetaotlus - Keskkond - Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem Euroopa Liidus - Tasuta eraldamine - Direktiiv 2003/87/EÜ - Artikkel 10a - I lisa - Otsus 2011/278/EL - I lisa punkt 2 - Tootepõhiste võrdlusaluste kindlaksmääramine - Vesiniku tootmine - Vesiniku tootepõhise võrdlusaluse süsteemipiirid - Protsess, mis seisneb vesinikurikkast gaasisegust seal juba sisalduva vesiniku eraldamises))

(2018/C 240/08)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Verwaltungsgericht Berlin

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Evonik Degussa GmbH

Kostja: Bundesrepublik Deutschland

Resolutsioon

Komisjoni 27. aprilli 2011. aasta otsuse 2011/278/EL, millega määratakse kindlaks kogu liitu hõlmavad üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste tasuta saastekvootide ühtlustatud eraldamiseks, I lisa punkti 2 tuleb tõlgendada nii, et niisugune protsess nagu põhikohtuasjas käsitletav, mis ei võimalda toota vesinikku keemilise sünteesi teel, vaid üksnes eraldab gaasisegust selles juba leiduva aine, ei kuulu vesiniku tootepõhise võrdlusaluse süsteemipiiridesse. See oleks teisiti juhul, kui kõnealune protsess toimuks esiteks „vesiniku tootmise“ käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, ning mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiviga 2009/29/EÜ, I lisa tähenduses ja oleks teiseks tootmisega tehniliselt seotud.

(1) ELT C 256, 7.8.2017.

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/7

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 25. aprilli 2018. aasta määrus (Tribunal de Contas’e eelotsusetaotlus – Portugal) – Secretaria Regional de Saúde dos Açores versus Ministério Público

(Kohtuasi C-102/17) (1)

((Eelotsusetaotlus - Euroopa Kohtu kodukorra artikli 53 lõige 2 ja artikkel 94 - ELTL artikkel 267 - Mõiste „liikmesriigi kohus“ - Menetlus kohtuotsuse jõudu omava lahendi tegemiseks - Riiklik kontrollikoda - Avaliku sektori kulutuse seaduslikkuse ja eelarvelise põhjendatuse eelnev kontroll - Ilmselge vastuvõetamatus))

(2018/C 240/09)

Kohtumenetluse keel: portugali

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal de Contas

Põhikohtuasja menetluse pooled

Kaebuse esitaja: Secretaria Regional de Saúde dos Açores

Vastustaja: Ministério Público

Resolutsioon

Tribunal de Contase (Portugali kontrollikoda) 17. jaanuari 2017. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus on ilmselgelt vastuvõetamatu.

(1) ELT C 151, 15.5.2017.

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/7

Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 12. aprilli 2018. aasta määrus – Cryo-Save AG versus Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO), MedSkin Solutions Dr. Suwelack AG

(Kohtuasi C-327/17 P) (1)

((Apellatsioonikaebus - Euroopa Liidu kaubamärk - Tühistamismenetlus - Tühistamistaotluse tagasivõtmine - Apellatsioonkaebus, mille ese on ära langenud - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine))

(2018/C 240/10)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Cryo-Save AG (esindaja: advokaat C. Onken)

Teised menetlusosalised: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: D. Hanf) MedSkin Solutions Dr. Suwelack AG (esindaja: advokaat A. Thünken)

Resolutsioon

1.	Apellatsioonkaebuse lahendamise vajadus on ära langenud.

2.	Mõista Cryo-Save AG-lt välja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) kohtukulud käesolevas kohtuastmes.

3.	Jätta Cryo-Save AG ja MedSkin Solutions Dr. Suwelack AG kohtukulud nende endi kanda.

(1) ELT C 330, 2.10.2017.

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/8

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 17. aprilli 2018. aasta määrus (Tribunal Administrativo e Fiscal de Coimbra eelotsusetaotlus – Portugal) – Luís Manuel dos Santos versus Fazenda Pública

(Kohtuasi C-640/17) (1)

((Eelotsusetaotlus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 - Riigimaks - Diskrimineerivate maksude keeld - ELTL artikkel 110 - Ühtne mootorsõidukite liiklusmaks - Maksumäära kehtestamine olenevalt sõiduki maksustamise liikmesriigis esmase registreerimise kuupäevast - Teistest liikmesriikidest imporditud kasutatud mootorsõidukid - Teises liikmesriigis esmase registreerimise kuupäeva arvestamata jätmine))

(2018/C 240/11)

Kohtumenetluse keel: portugali

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Administrativo e Fiscal de Coimbra

Põhikohtuasja menetluse pooled

Hageja: Luís Manuel dos Santos

Kostja: Fazenda Pública

Resolutsioon

ELTL artiklit 110 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt võetakse ühtset liiklusmaksu sõiduautodelt, mis on registreeritud või registrisse kantud nimetatud liikmesriigis, ilma et võetaks arvesse sõiduki esmase registreerimise kuupäeva, kui registreerimine toimus teises liikmesriigis ja selle tulemusel on teisest liikmesriigist imporditud sõidukite maksumäär kõrgem kui samasugustel sõidukitel, mida ei ole imporditud.

(1) ELT C 42, 5.2.2018.

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/8

Euroopa Kohtu (esimene koda) 10. aprilli 2018. aasta määrus (Judecătoria Oradea eelotsusetaotlus – Rumeenia) – CV versus DU

(Kohtuasi C-85/18 PPU) (1)

((Eelotsusetaotlus - Eelotsuse kiirmenetlus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 - Õigusalane koostöö tsiviilasjades - Kohtualluvus vanemliku vastutusega seotud asjades - Lapse hooldusõigus - Määrus (EÜ) nr 2201/2003 - Artiklid 8, 10 ja 13 - Mõiste lapse „harilik viibimiskoht“ - Teise liikmesriigi kohtu otsus, mis puudutab lapse viibimiskohta - Ebaseaduslik äraviimine või kinnihoidmine - Kohtualluvus lapseröövi korral))

(2018/C 240/12)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Judecătoria Oradea

Põhikohtuasja menetluse pooled

Hageja: CV

Kostja: DU

Resolutsioon

Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000, artiklit 10 ning nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes artiklit 3 tuleb tõlgendada nii, et sellises kohtuasjas nagu põhikohtuasi, milles üks vanemastest on lapse, kelle harilik viibimiskoht oli ühes liikmesriigis, viinud ebaseaduslikult teise liikmesriiki, ei ole selle teise liikmesriigi kohtud pädevad menetlema nimetatud lapse hooldusõigust puudutavat nõuet ega elatise kindlaksmääramise nõuet, kui ei ole tõendeid selle kohta, et teine vanem oleks lapse äraviimisega nõustunud või ei oleks esitanud lapse tagasitoomise nõuet.

(1) ELT C 152, 30.4.2018.

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/9

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Fővárosi Ítélőtábla (Ungari) 18. jaanuaril 2018 – Ottília Lovasné Tóth versus ERSTE Bank Hungary Zrt.

(Kohtuasi C-34/18)

(2018/C 240/13)

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Fővárosi Ítélőtábla

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Ottília Lovasné Tóth

Vastustaja apellatsioonimenetluses: ERSTE Bank Hungary Zrt.

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (1) lisa punkti 1 alapunkti q tuleb tõlgendada nii, et selle kui liidu õigusnormiga, mis on avaliku korra normi järgne õigusnorm, on üldiselt keelatud, et laenuandja kehtestab võlgnikule, kes on tarbija staatuses, tüüptingimuse või eraldi kokku leppimata tingimuse vormis lepingusätte, mille eesmärk või tagajärg – mida ei ole seetõttu vaja täiendavalt analüüsida – on tõendamiskoormise ümberpööramine?

Juhul kui direktiivi lisa punkti 1 alapunkti q alusel on vaja hinnata lepingutingimuse eesmärki või tagajärge, kas siis tuleb kindlaks määrata, et tarbijate õiguste kasutamist takistab niisugune lepingutingimus,

—

mille alusel on võlgnikul, kes on tarbija staatuses, põhjendatud alust arvata, et ta peab täitma lepingut tervikuna, sealhulgas kõiki selle tingimusi, laenuandja kehtestatud viisil ja määral, isegi kui võlgnik on veendunud, et laenuandja nõutav vastusooritus ei ole täielikult või osaliselt nõutav, või

—	mille mõju seisneb selles, et piiratakse või välistatakse tarbija võimalus lahendada vaidlusi õiglaste läbirääkimiste teel, seetõttu, et laenuandjal piisab selleks, et ta saaks vaidluse lugeda lõppenuks, ainult sellest, et ta tugineb sellele lepingutingimusele?

Juhul kui tuleb otsustada, kas direktiivi lisas loetletud lepingutingimused on selle direktiivi artikli 3 lõikes 1 sätestatud kriteeriumide seisukohast ebaõiglased, siis kas sama direktiivi artiklis 5 sätestatud selge ja arusaadava sõnastuse nõue on täidetud sellise lepingutingimuse puhul, mis mõjutab tarbija otsuseid seoses lepingu täitmise, laenuandjaga erimeelsuste lahendamisega kohtulike või kohtuväliste õiguskaitsevahendite abil või õiguste kasutamisega ning mis on küll grammatiliselt selgelt sõnastatud, kuid mille õiguslikku tagajärge on võimalik kindlaks teha ainult siseriiklike õigusnormide tõlgendamise teel, ning selle kohta ei olnud lepingu sõlmimise ajal olemas ühetaolist kohtupraktikat ja see praktika ei ole välja kujunenud ka järgnevatel aastatel?

Kas direktiivi lisa punkti 1 alapunkti m tuleb tõlgendada nii, et selline lepingutingimus, milles ei ole eraldi kokku lepitud, võib olla ebaõiglane ka juhul, kui see annab tarbijaga lepingu sõlminud poolele õiguse ühepoolselt kindlaks määrata, kas tarbija vastusooritus on lepingus sätestatuga kooskõlas, ja mille tarbija tunnistab endale siduvaks koguni enne, kui lepingupooled on teinud mis tahes vastusooritusi?

(1) EÜT L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288.

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/10

Tulliallan Burlington Ltd 22. veebruaril 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 6. detsembri 2017. aasta otsuse peale kohtuasjas T-120/16: Tulliallan Burlington Ltd versus Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet

(Kohtuasi C-155/18 P)

(2018/C 240/14)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Tulliallan Burlington Ltd (esindaja: barrister A. Norris)

Teised menetlusosalised: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet, Burlington Fashion GmbH

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—	tühistada Üldkohtu otsus, millega jäeti rahuldamata Tulliallan Burlington Ltd (TBL) hagi apellatsioonikoja otsuse peale;

—	tühistada apellatsioonikoja otsus [või teise võimalusena saata kohtuasi tagasi Üldkohtule otsuse tegemiseks kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega];

—	mõista TBLil käesolevas menetluses tekkinud kohtukulud välja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametilt (EUIPO) ja Burlington Fashion GmbH-lt (BFG).

Väited ja peamised argumendid

Apellant (TBL) esitab Üldkohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse seetõttu, et Üldkohus pani toime järgmised õigusnormi rikkumised.

Väited ELi kaubamärgi määruse (1) artikli 8 lõike 5 rikkumise kohta:

a)	ekslikult ei teinud Üldkohus mingeid järeldusi „seose“ kohta;

b)	samuti ekslikult leidis Üldkohus, et TBL ei esitanud eristusvõime kahjustamise või ebaausa ärakasutamise tuvastamiseks vajalikke tõendeid;

c)	kuna Üldkohus leidis, et vajalikke tõendeid ei esitatud, eksis Üldkohus seeläbi, et esiteks seadis õiguslikud nõuded liiga kõrgele tasemele ja teiseks jättis arvesse võtmata asjakohased tõendid;

d)	tegelikult sai Üldkohus teha ainult ühe järelduse – et esineb eristusvõime kahjustamine või lisaks või alternatiivselt ebaaus ärakasutamine;

e)	Üldkohus lükkas ekslikult tagasi TBLi väited, mille kohaselt apellatsioonikoja otsuses on tehtud viga, kuivõrd selles ilmselgelt ei ole arvesse võetud talle esitatud seisukohti.

Väited ELi kaubamärgi määruse artikli 8 lõike 4 rikkumise kohta:

Üldkohus ei leidnud, et apellatsioonikoda oleks pidanud nõudma artikli 8 lõike 4 kohta täiendavaid seisukohti olukorras, kus ainus viis menetlusliku õigluse tagamiseks oleks olnud see, kui apellatsioonikoda oleks küsinud selliseid seisukohti või teinud otsuse ainult artikli 8 lõike 5 alusel ja saatnud asja artikli 8 lõiget 4 puudutavas osas tagasi vastulausete osakonnale. Üldkohus oleks pidanud apellatsioonikoja otsuse tühistama;

Üldkohus nõustus ekslikult apellatsioonikoja järeldusega, et TBL ei tõendanud, et eeltingimused artikli 8 lõike 4 kohaldamiseks on täidetud. Üldkohus oleks pidanud leidma, et apellatsioonikoda on eksinud, tühistama apellatsioonikoja järeldused artikli 8 lõike 4 kohta ja asendama need enda järeldusega, et artikli 8 lõiget 4 on rikutud.

Väited ELi kaubamärgi määruse artikli 8 lõike 1 rikkumise kohta:

a)	Üldkohus kohaldas ekslikult kohtuotsusest Praktiker tulenevat praktikat, kuna lähtuvalt Euroopa Kohtu otsusest EUIPO vs. Cactus (C-501/15 P; EU:C:2017:750) ei ole see praktika käesoleval juhul varasemate kaubamärkide suhtes kohaldatav;

b)	lisaks või alternatiivselt kohaldas Üldkohus ekslikult kohtuotsusest Praktiker tulenevat praktikat, kuna see kohtuotsus ei kehti „passaažide“ pakutavate teenuste suhtes;

c)	isegi kui TBLi varasemad kaubamärgid kuuluksid „jaemüügiteenuste“ alla ja seetõttu kohtuotsuse Praktiker kohaldamisalasse, eksis Üldkohus, kui ta tõlgendas seda kohtuotsust nii, et see tingimata välistab segiajamist tekitava sarnasuse tuvastamise;

d)	kuna Üldkohus eksis oma järeldustes kohtuotsuse Praktiker kohaldamise kohta, jättis Üldkohus kas (i) segiajamise tõenäosuse hindamata või (ii) selle küsimuse apellatsioonikojale hindamiseks saatmata. Käesoleval juhul oleks ta pidanud ühte neist kahest tegema.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT 2017, L 154, lk 1).

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/12

Tulliallan Burlington Ltd 22. veebruaril 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 6. detsembri 2017. aasta otsuse peale kohtuasjas T-121/16: Tulliallan Burlington Ltd versus Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet

(Kohtuasi C-156/18 P)

(2018/C 240/15)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Tulliallan Burlington Ltd (esindaja: barrister A. Norris)

Teised menetlusosalised: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet, Burlington Fashion GmbH

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—	tühistada Üldkohtu otsus, millega jäeti rahuldamata Tulliallan Burlington Ltd (TBL) hagi apellatsioonikoja otsuse peale;

—	tühistada apellatsioonikoja otsus [või teise võimalusena saata kohtuasi tagasi Üldkohtule otsuse tegemiseks kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega];

—	mõista TBLil käesolevas menetluses tekkinud kohtukulud välja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametilt (EUIPO) ja Burlington Fashion GmbH-lt (BFG).

Väited ja peamised argumendid

Apellant (TBL) esitab Üldkohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse seetõttu, et Üldkohus pani toime järgmised õigusnormi rikkumised.

Väited ELi kaubamärgi määruse (1) artikli 8 lõike 5 rikkumise kohta:

a)	ekslikult ei teinud Üldkohus mingeid järeldusi „seose“ kohta;

b)	samuti ekslikult leidis Üldkohus, et TBL ei esitanud eristusvõime kahjustamise või ebaausa ärakasutamise tuvastamiseks vajalikke tõendeid;

c)	kuna Üldkohus leidis, et vajalikke tõendeid ei esitatud, eksis Üldkohus seeläbi, et esiteks seadis õiguslikud nõuded liiga kõrgele tasemele ja teiseks jättis arvesse võtmata asjakohased tõendid;

d)	tegelikult sai Üldkohus teha ainult ühe järelduse – et esineb eristusvõime kahjustamine või lisaks või alternatiivselt ebaaus ärakasutamine;

e)	Üldkohus lükkas ekslikult tagasi TBLi väited, mille kohaselt apellatsioonikoja otsuses on tehtud viga, kuivõrd selles ilmselgelt ei ole arvesse võetud talle esitatud seisukohti.

Väited ELi kaubamärgi määruse artikli 8 lõike 4 rikkumise kohta:

Väited ELi kaubamärgi määruse artikli 8 lõike 1 rikkumise kohta:

a)	Üldkohus kohaldas ekslikult kohtuotsusest Praktiker tulenevat praktikat, kuna lähtuvalt Euroopa Kohtu otsusest EUIPO vs. Cactus (C-501/15 P; EU:C:2017:750) ei ole see praktika käesoleval juhul varasemate kaubamärkide suhtes kohaldatav;

b)	lisaks või alternatiivselt kohaldas Üldkohus ekslikult kohtuotsusest Praktiker tulenevat praktikat, kuna see kohtuotsus ei kehti „passaažide“ pakutavate teenuste suhtes;

c)	isegi kui TBLi varasemad kaubamärgid kuuluksid „jaemüügiteenuste“ alla ja seetõttu kohtuotsuse Praktiker kohaldamisalasse, eksis Üldkohus, kui ta tõlgendas seda kohtuotsust nii, et see tingimata välistab segiajamist tekitava sarnasuse tuvastamise;

d)	kuna Üldkohus eksis oma järeldustes kohtuotsuse Praktiker kohaldamise kohta, jättis Üldkohus kas (i) segiajamise tõenäosuse hindamata või (ii) selle küsimuse apellatsioonikojale hindamiseks saatmata. Käesoleval juhul oleks ta pidanud ühte neist kahest tegema.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT 2017, L 154, lk 1).

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/13

Tulliallan Burlington Ltd 22. veebruaril 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 6. detsembri 2017. aasta otsuse peale kohtuasjas T-122/16: Tulliallan Burlington Ltd versus Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet

(Kohtuasi C-157/18 P)

(2018/C 240/16)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Tulliallan Burlington Ltd (esindaja: barrister A. Norris)

Teised menetlusosalised: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet, Burlington Fashion GmbH

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—	tühistada Üldkohtu otsus, millega jäeti rahuldamata Tulliallan Burlington Ltd (TBL) hagi apellatsioonikoja otsuse peale;

—	tühistada apellatsioonikoja otsus [või teise võimalusena saata kohtuasi tagasi Üldkohtule otsuse tegemiseks kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega];

—	mõista TBLil käesolevas menetluses tekkinud kohtukulud välja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametilt (EUIPO) ja Burlington Fashion GmbH-lt (BFG).

Väited ja peamised argumendid

Apellant (TBL) esitab Üldkohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse seetõttu, et Üldkohus pani toime järgmised õigusnormi rikkumised.

Väited ELi kaubamärgi määruse (1) artikli 8 lõike 5 rikkumise kohta:

a)	ekslikult ei teinud Üldkohus mingeid järeldusi „seose“ kohta;

b)	samuti ekslikult leidis Üldkohus, et TBL ei esitanud eristusvõime kahjustamise või ebaausa ärakasutamise tuvastamiseks vajalikke tõendeid;

c)	kuna Üldkohus leidis, et vajalikke tõendeid ei esitatud, eksis Üldkohus seeläbi, et esiteks seadis õiguslikud nõuded liiga kõrgele tasemele ja teiseks jättis arvesse võtmata asjakohased tõendid;

d)	tegelikult sai Üldkohus teha ainult ühe järelduse – et esineb eristusvõime kahjustamine või lisaks või alternatiivselt ebaaus ärakasutamine;

e)	Üldkohus lükkas ekslikult tagasi TBLi väited, mille kohaselt apellatsioonikoja otsuses on tehtud viga, kuivõrd selles ilmselgelt ei ole arvesse võetud talle esitatud seisukohti.

Väited ELi kaubamärgi määruse artikli 8 lõike 4 rikkumise kohta:

Väited ELi kaubamärgi määruse artikli 8 lõike 1 rikkumise kohta:

a)	Üldkohus kohaldas ekslikult kohtuotsusest Praktiker tulenevat praktikat, kuna lähtuvalt Euroopa Kohtu otsusest EUIPO vs. Cactus (C-501/15 P; EU:C:2017:750) ei ole see praktika käesoleval juhul varasemate kaubamärkide suhtes kohaldatav;

b)	lisaks või alternatiivselt kohaldas Üldkohus ekslikult kohtuotsusest Praktiker tulenevat praktikat, kuna see kohtuotsus ei kehti „passaažide“ pakutavate teenuste suhtes;

c)	isegi kui TBLi varasemad kaubamärgid kuuluksid „jaemüügiteenuste“ alla ja seetõttu kohtuotsuse Praktiker kohaldamisalasse, eksis Üldkohus, kui ta tõlgendas seda kohtuotsust nii, et see tingimata välistab segiajamist tekitava sarnasuse tuvastamise;

d)	kuna Üldkohus eksis oma järeldustes kohtuotsuse Praktiker kohaldamise kohta, jättis Üldkohus kas (i) segiajamise tõenäosuse hindamata või (ii) selle küsimuse apellatsioonikojale hindamiseks saatmata. Käesoleval juhul oleks ta pidanud ühte neist kahest tegema.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT 2017, L 154, lk 1).

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/15

Tulliallan Burlington Ltd 22. veebruaril 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 6. detsembri 2017. aasta otsuse peale kohtuasjas T-123/16: Tulliallan Burlington Ltd versus Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet

(Kohtuasi C-158/18 P)

(2018/C 240/17)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Tulliallan Burlington Ltd (esindaja: barrister A. Norris)

Teised menetlusosalised: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet, Burlington Fashion GmbH

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—	tühistada Üldkohtu otsus, millega jäeti rahuldamata Tulliallan Burlington Ltd (TBL) hagi apellatsioonikoja otsuse peale;

—	tühistada apellatsioonikoja otsus [või teise võimalusena saata kohtuasi tagasi Üldkohtule otsuse tegemiseks kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega];

—	mõista TBLil käesolevas menetluses tekkinud kohtukulud välja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametilt (EUIPO) ja Burlington Fashion GmbH-lt (BFG).

Väited ja peamised argumendid

Apellant (TBL) esitab Üldkohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse seetõttu, et Üldkohus pani toime järgmised õigusnormi rikkumised.

Väited ELi kaubamärgi määruse (1) artikli 8 lõike 5 rikkumise kohta:

a)	ekslikult ei teinud Üldkohus mingeid järeldusi „seose“ kohta;

b)	samuti ekslikult leidis Üldkohus, et TBL ei esitanud eristusvõime kahjustamise või ebaausa ärakasutamise tuvastamiseks vajalikke tõendeid;

c)	kuna Üldkohus leidis, et vajalikke tõendeid ei esitatud, eksis Üldkohus seeläbi, et esiteks seadis õiguslikud nõuded liiga kõrgele tasemele ja teiseks jättis arvesse võtmata asjakohased tõendid;

d)	tegelikult sai Üldkohus teha ainult ühe järelduse – et esineb eristusvõime kahjustamine või lisaks või alternatiivselt ebaaus ärakasutamine;

e)	Üldkohus lükkas ekslikult tagasi TBLi väited, mille kohaselt apellatsioonikoja otsuses on tehtud viga, kuivõrd selles ilmselgelt ei ole arvesse võetud talle esitatud seisukohti.

Väited ELi kaubamärgi määruse artikli 8 lõike 4 rikkumise kohta:

Väited ELi kaubamärgi määruse artikli 8 lõike 1 rikkumise kohta:

a)	Üldkohus kohaldas ekslikult kohtuotsusest Praktiker tulenevat praktikat, kuna lähtuvalt Euroopa Kohtu otsusest EUIPO vs. Cactus (C-501/15 P; EU:C:2017:750) ei ole see praktika käesoleval juhul varasemate kaubamärkide suhtes kohaldatav;

b)	lisaks või alternatiivselt kohaldas Üldkohus ekslikult kohtuotsusest Praktiker tulenevat praktikat, kuna see kohtuotsus ei kehti „passaažide“ pakutavate teenuste suhtes;

c)	isegi kui TBLi varasemad kaubamärgid kuuluksid „jaemüügiteenuste“ alla ja seetõttu kohtuotsuse Praktiker kohaldamisalasse, eksis Üldkohus, kui ta tõlgendas seda kohtuotsust nii, et see tingimata välistab segiajamist tekitava sarnasuse tuvastamise;

d)	kuna Üldkohus eksis oma järeldustes kohtuotsuse Praktiker kohaldamise kohta, jättis Üldkohus kas (i) segiajamise tõenäosuse hindamata või (ii) selle küsimuse apellatsioonikojale hindamiseks saatmata. Käesoleval juhul oleks ta pidanud ühte neist kahest tegema.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT 2017, L 154, lk 1).

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/16

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di Stato (Itaalia) 19. märtsil 2018 – Pollo del Campo S.c.a., Avi Coop Società Cooperativa Agricola versus Regione Emilia-Romagna jt

(Kohtuasi C-199/18)

(2018/C 240/18)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Consiglio di Stato

Põhikohtuasja pooled

Apellandid: Pollo del Campo S.c.a., Avi Coop Società Cooperativa Agricola

Vastustajad: Regione Emilia-Romagna, Azienda Unità Sanitaria Locale 104 di Modena, A.U.S.L. Romagna

Eelotsuse küsimused

Kas määruse (EÜ) artiklit 27 tuleb osas, kus on sätestatud, et IV lisa A jaos ja V lisa A jaos nimetatud tegevuste osas tagavad liikmesriigid lõivu kogumise, tõlgendada nii, et see nõuab kõigi põllumajandusettevõtjate tasumiskohustust, isegi kui need „tegelevad loomade tapmise ja tükeldamisega kui loomakasvatuse jaoks vajaliku ning sellega seotud tegevusega“?

2.	Kas riik võib teatavad ettevõtjate kategooriad sanitaarlõivude tasumisest vabastada, isegi kui ta on loonud maksukogumissüsteemi, mis tervikuna sobib ametlikest kontrollidest tulenevate kulude katmise tagamiseks, või kohaldada määruses (EÜ) nr 8[8]2/2004 (1) ette nähtust madalamaid tasusid?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, lk 1; ELT eriväljaanne 03/045, lk 200).

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/17

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di Stato (Itaalia) 19. märtsil 2018 – C.A.F.A.R. – Società Agricola Cooperativa, Società Agricola Guidi di Roncofreddo di Guidi Giancarlo e Nicolini Fausta versus Regione Emilia-Romagna jt

(Kohtuasi C-200/18)

(2018/C 240/19)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Consiglio di Stato

Põhikohtuasja pooled

Apellandid: C.A.F.A.R. – Società Agricola Cooperativa, Società Agricola Guidi di Roncofreddo di Guidi Giancarlo e Nicolini Fausta

Vastustajad: Regione Emilia-Romagna, Azienda Unità Sanitaria Locale 104 di Modena, A.U.S.L. Romagna

Eelotsuse küsimused

2.	Kas riik võib teatavad ettevõtjate kategooriad sanitaarlõivude tasumisest vabastada, isegi kui ta on loonud maksukogumissüsteemi, mis tervikuna sobib ametlikest kontrollidest tulenevate kulude katmise tagamiseks, või kohaldada määruses (EÜ) nr 8[8]2/2004 (1) ette nähtust madalamaid tasusid?

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/17

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Arbitral Tributário (Centro de Arbitragem Administrativa – CAAD) (Portugal) 26. märtsil 2018 – Idealmed III – Serviços de Saúde, S.A. versus Autoridade Tributária e Aduaneira

(Kohtuasi C-211/18)

(2018/C 240/20)

Kohtumenetluse keel: portugali

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Arbitral Tributário (Centro de Arbitragem Administrativa – CAAD)

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Idealmed III – Serviços de Saúde, S.A.

Vastustaja: Autoridade Tributária e Aduaneira

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi („käibemaksudirektiiv“) (1), artikli 132 lõike 1 punktiga b on vastuolus, et arvestatakse, et haigla, mis kuulub eraõiguslikule äriühingule, mis on sõlminud riigiga ja avalik-õiguslike juriidiliste isikutega tervishoiuteenuste osutamise lepingud, hakkab tegutsema sotsiaalsetes tingimustes, mis on võrreldavad selles õigusnormis nimetatud avalik-õiguslikele organisatsioonidele kehtivate tingimustega, kui on täidetud järgmised nõuded:

—	rohkem kui 54,5 % käibest, sh summad, mille kohta esitatakse arved vastavatele teenusesaajatest kasutajatele, teenitakse riigi asutustelt ja riiklikelt kindlustusseltsidelt nendega sõlmitud lepingutes ja kokkulepetes kindlaksmääratud hindadega;

—	rohkem kui 69 % kasutajatest on riiklikes kindlustusseltsides kindlustatud või saavad kasutada teenuseid, mida osutatakse riigi asutustega sõlmitud lepingute raames;

—	rohkem kui 71 % meditsiinitoimingutest tehakse riiklike kindlustusseltsidega ja riigi asutustega sõlmitud lepingute alusel, ja

—	nende tegevus on tähtis üldistes avalikes huvides?

Arvestades, et Portugal otsustas vastavalt käibemaksudirektiivi artiklile 377 jätta selle direktiivi artikli 132 lõike 1 punktis b nimetamata haiglate tehingud käibemaksuvabaks, et ta andis nendele maksukohustuslastele vastavalt direktiivi artiklile 391 võimaluse valida nimetatud tehingute maksustamine, tingimusel et nad säilitavad maksustamiskorra vähemalt viis aastat, ja et ta näeb ette, et neile võib uuesti maksuvabastuse korda kohaldada ainult siis, kui nad selleks sõnaselgelt soovi avaldavad, siis kas artikliga 391 ja/või omandatud õiguste ja õiguspärase ootuse kaitse, võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimiskeelu, neutraalsuse ning konkurentsi moonutamise keelu põhimõtetega kasutajate ja maksukohustuslaste suhtes, kes on avalik-õiguslikud organisatsioonid, on vastuolus, et maksu- ja tolliamet kohustab kohaldama maksuvabastuse korda enne, kui nimetatud tähtaeg on möödas, alates hetkest, kui ta leiab, et maksukohustuslane on hakanud osutama teenuseid avalik-õiguslike organisatsioonidega võrreldavates sotsiaalsetes tingimustes?

3.	Kas direktiivi nimetatud artikliga 391 ja/või eespool nimetatud põhimõtetega on vastuolus, et uus seadus kohustab kohaldama maksukohustuslastele, kes on enne valinud maksustamiskorra, maksuvabastuse korda enne nimetatud viieaastase tähtaja möödumist?

Kas direktiivi nimetatud artikliga 391 ja eespool nimetatud põhimõtetega on vastuolus õigusnorm, mille kohaselt maksukohustuslane, kes on valinud kohaldada maksustamiskorda, sest sel ajal, kui ta selle korra valis, ei osutanud ta tervishoiuteenuseid avalik-õiguslike organisatsioonidega võrreldavates sotsiaalsetes tingimustes, võib säilitada selle korra, kui ta hakkab neid teenuseid osutama avalik-õiguslike organisatsioonidega võrreldavates sotsiaalsetes tingimustes?

(1) ELT 2006, L 347, lk 1.

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/19

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale Amministrativo Regionale per il Piemonte (Itaalia) 26. märtsil 2018 – Prato Nevoso Termo Energy Srl versus Provincia di Cuneo, ARPA Piemonte

(Kohtuasi C-212/18)

(2018/C 240/21)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunale Amministrativo Regionale per il Piemonte

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Prato Nevoso Termo Energy Srl

Vastustajad: Provincia di Cuneo, ARPA Piemonte

Eelotsuse küsimused

Kas sellised liikmesriigi õigusnormid, nagu on sätestatud seadusandliku dekreedi nr 152/2006 artiklis 293 ja artikli 268 punktis eee-bis, mis nõuavad, et vedelat biokütust, millel on vastavad tehnilised omadused ning mille tootlikuks kasutamiseks kütusena on taotlus esitatud, tuleb ka biomassiga köetava elektrijaama loamenetluse kontekstis jäätmeteks lugeda, kui ja kuni seda vedelat biokütust ei ole kantud 3. aprilli 2006. aasta seadusandliku dekreedi nr 152 viienda osa juurde kuuluva X lisa II osa 4. jao punkti 1, olenemata sellest, millised hinnangud on antud toote negatiivse keskkonnamõju kohta, või loamenetluse käigus esitatud vastuväidetest toote tehniliste omaduste kohta, on vastuolus direktiivi 2008/98/EÜ (1) artikliga 6 ja igal juhul proportsionaalsuse põhimõttega?

Kas sellised liikmesriigi õigusnormid, nagu on sätestatud seadusandliku dekreedi nr 152/2006 artiklis 5, on direktiivi 2009/28/EÜ (2) artikliga 13 ja igal juhul proportsionaalsuse, läbipaistvuse ja lihtsustamise põhimõttega vastuolus osas, kus neis normides ei ole juhuks, kui taotleja palub luba kasutada kütusena biomassi käitises, mis tekitab atmosfääriheidet, ette nähtud mingit kooskõlastamist menetlusega, mis puudutab kütusena kasutamise lubamist vastavalt seadusandliku dekreedi nr 152/2006 viienda osa juurde kuuluvale X lisale, ega võimalust hinnata väljapakutud lahendust in concreto ühe ühtse loamenetluse raames ning teatavaid eelnevalt kindlaks määratud tehnilisi kirjeldusi arvesse võttes?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, lk 3).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, lk 16).

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/19

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale ordinario di Roma (Itaalia) 26. märtsil 2018 – Adriano Guaitoli jt versus easyJet Airline Co. Ltd

(Kohtuasi C-213/18)

(2018/C 240/22)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunale ordinario di Roma

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Adriano Guaitoli, Concepción Casan Rodriguez, Alessandro Celano Tomassoni, Antonia Cirilli, Lucia Cortini, Mario Giuli, Patrizia Padroni

Kostja: easyJet Airline Co. Ltd

Eelotsuse küsimused

Kas juhul, kui pool, kellele sai osaks lennu hilinemine või tühistamine, nõuab peale määruse nr 261/2004 (1) artiklites 5, 7 ja 9 ette nähtud kindlasummaliste ühtlustatud hüvitiste ka kahju hüvitamist selle määruse artikli 12 alusel, tuleb kohaldada Montréali konventsiooni artiklit 33 või reguleerib „kohtualluvust“ (nii rahvusvahelist kui ka riigisisest) siiski määruse nr 44/2001 (2) artikkel 5?

2.	Kas esimeses küsimuses nimetatud esimesel juhul tuleb Montréali konventsiooni artiklit 33 tõlgendada nii, et see reguleerib ainult kohtualluvuse jaotumist riikide vahel, või vastupidi nii, et see reguleerib ka territoriaalset kohtualluvust ühe riigi piires?

Kas teises küsimuses nimetatud esimesel juhul kohaldatakse „eranditult“ Montréali konventsiooni artiklit 33 ja see välistab määruse nr 44/2001 artikli 5 kohaldamise või võib neid kahte artiklit kohaldada samaaegselt, nii et kindlaks määratakse otseselt nii see, missugusele riigile asi allub, kui ka riigisisene territoriaalne kohtualluvus?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT L 46, lk 1; ELT eriväljaanne 07/08, lk 10).

(2) Nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 12, lk 1; ELT eriväljaanne 19/04, lk 42).

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/20

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di Stato (Itaalia) 26. märtsil 2018 – La Gazza s.c.r.l. jt versus Agenzia per le Erogazioni in Agricoltura (AGEA), Regione Veneto

(Kohtuasi C-217/18)

(2018/C 240/23)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Consiglio di Stato

Põhikohtuasja pooled

Apellandid: La Gazza s.c.r.l., Umberto Bernardi, Giovanni Bressan, Bruno Ceccato, Alessandro Cerbaro, Virgilio Cerbaro, Alessandro Conte, Antonio Costa, Maurizio Dalla Pria, Daniele Donà, Fausto Guidolin, Gianni Mancon, Claudio Meneghini, Antonio Pesce, Dario Poli, Rino Salvalaggio, Luciano Simioni, Tiziano Sperotto, Armando Tollio, Marco Toson, Silvano Marcon, Lorella Cusinato, Federica Marcon, Eleonora Marcon, Caterina Marcon, Azienda agricola Bacchin Fratelli, Baldisseri Giancarlo e Mario s.s., Azienda agricola Ballardin Bortolino e Giuseppe, Facchinello Egidio e Giuseppe s.s., Azienda agricola Marchioron Fratelli di Marchioron Maurizio e Giuliano, Marchioron Ruggero e Massimo s.s., Azienda agricola Milan di Milan Mauro e Maurizio s.s., Azienda agricola Pettenuzzo Luciano e Aurelio s.s., Azienda agricola Stragliotto di Stragliotto Giovanni & c. s.s., Azienda agricola Todescato Giuseppe e Maurizio s.s., Azienda agricola Toffan Piermaria e Antonio s.s.

Vastustajad: Agenzia per le Erogazioni in Agricoltura (AGEA), Regione Veneto

Eelotsuse küsimused

Kas niisuguses olukorras nagu kirjeldatud olukord, mida põhikohtuasjas käsitletakse, tuleb liidu õigust tõlgendada nii, et liikmesriigi õigusnormi vastuolu määruse (EMÜ) nr 3950/92 (1) artikli 2 lõike 2 punktiga 3 toob tagajärjena kaasa selle, et tootjatel ei ole kohustust tasuda lisamaksu, kui on täidetud selles määruses sätestatud tingimused?

Kas niisuguses olukorras nagu kirjeldatud olukord, mida põhikohtuasjas käsitletakse, tuleb Euroopa Liidu õigust ja eelkõige õiguspärase ootuse kaitse üldpõhimõtet tõlgendada nii, et ei saa kaitsta niisuguste isikute õiguspärast ootust, kes täitsid liikmesriigi kehtestatud kohustust ning kes said kasu selle kohustuse täitmisega kaasnevatest tagajärgedest, kui ilmnes, et see kohustus on Euroopa Liidu õigusega vastuolus?

Kas niisuguses olukorras nagu kirjeldatud olukord, mida põhikohtuasjas käsitletakse, on 9. juuli 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1392/2001 (2) artikli 9 ja mõistega „prioriteetne kategooria“ vastuolus selline liikmesriigi õigusnorm nagu dekreetseaduse nr 157/2004 artikli 2 lõige 3, mille Itaalia Vabariik on heaks kiitnud ning milles on sätestatud enammakstud lisamaksu tagastamise erinev kord, mille puhul eristatakse tähtaegades ja tagastamiskorras tootjaid, kellel oli õiguspärane ootus, et järgitakse riigisisest õigusnormi, mis osutus liidu õigusega vastuolus olevaks, ja tootjaid, kes ei järginud seda õigusnormi?

(1) Nõukogu 28. detsembri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 3950/92, millega piima- ja piimatootesektoris kehtestatakse lisamaks (EÜT L 405, lk 1).

(2) Komisjoni 9. juuli 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1392/2001, milles sätestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 3950/92 (millega piima- ja piimatootesektoris kehtestatakse lisamaks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 187, lk 19; ELT eriväljaanne 03/033, lk 104).

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/21

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di Stato (Itaalia) 26. märtsil 2018 – Latte Più Srl jt versus Agenzia per le Erogazioni in Agricoltura (AGEA), Regione Veneto

(Kohtuasi C-218/18)

(2018/C 240/24)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Consiglio di Stato

Põhikohtuasja pooled

Apellandid: Latte Più Srl, Azienda agricola Benedetti Pietro e Angelo s.s., Azienda agricola Bertoldo Leandro e Ferruccio s.s., Sila di Bettinardi Virgilio e Adriano s.s., Bonora Delis, Capparotto Giampaolo e Lorenzino s.s., Cristofori Alessandra, Cunico Antonio, Dal Degan Santo e Giovanni, Dalle Palle Silvano e Munari Teresa, Dalle Palle Tiziano, Fontana Luca, Gonzo Dino e Stefano s.s., Guarato Giuseppe, Guerra Giuseppe, Magrin Stefano e Renato s.s., Marcolin Graziano, Marin Daniele, Gabriele e Graziano s.s., Azienda agricola Mascot di Pilotto Bortolo e figli s.s., Azienda agricola 2000 di Mastrotto Giuseppe, Matteazzi Mario, Mazzaron Roberto, Pozzan Michele e Luca, Radin Alessandro, Raffaello Carlo e fratelli s.s., Azienda agricola Rodighiero Elena di Bartolomei Roberto e Michele s.s., Sambugaro Andrea, Scuccato Gervasio, Serafini Candida, Toffanin Giovanni e Mauro s.s., Trevisan Francesco, Zanettin Gianfranco e Giampietro s.s.

Vastustajad: Agenzia per le Erogazioni in Agricoltura (AGEA), Regione Veneto

Eelotsuse küsimused

(1) Nõukogu 28. detsembri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 3950/92, millega piima- ja piimatootesektoris kehtestatakse lisamaks (EÜT L 405, lk 1).

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/22

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di Stato (Itaalia) 26. märtsil 2018 – Brenta Scrl jt versus Agenzia per le Erogazioni in Agricoltura (AGEA), Regione Veneto

(Kohtuasi C-219/18)

(2018/C 240/25)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Consiglio di Stato

Põhikohtuasja pooled

Apellandid: Brenta Scrl, Michele Bianchin, Antonio Bortignon, Doriano Bortignon, Bruno Caron, Francesca Carraro, Antonio Didonè, Loris Donazzan, Rino Guidolin, Silvano Orsato, Valentino Rigo, Roberto Sacchetto, Emiliano Sonda, Azienda agricola Rebesco Antonio e Guerrino s.s.

Vastustajad: Agenzia per le Erogazioni in Agricoltura (AGEA), Regione Veneto

Eelotsuse küsimused

(1) Nõukogu 28. detsembri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 3950/92, millega piima- ja piimatootesektoris kehtestatakse lisamaks (EÜT L 405, lk 1).

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/23

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Audiencia Provincial de Almería (Hispaania) 29. märtsil 2018 – Banco Popular Español S.A. versus María Ángeles Díaz Soria, Miguel Ángel Góngora Gómez, José Antonio Sánchez González ja Dolores María del Águila Andújar

(Kohtuasi C-232/18)

(2018/C 240/26)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Audiencia Provincial de Almería

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Banco Popular Español S.A.

Vastustajad: María Ángeles Díaz Soria, Miguel Ángel Góngora Gómez, José Antonio Sánchez González ja Dolores María del Águila Andújar

Eelotsuse küsimused

Kas direktiivi 93/13 (1) artikli 6 lõikes 1 ette nähtud põhimõttega on kooskõlas niisugune õigusnorm, nagu on ette nähtud Hispaania tsiviilkohtumenetluse seaduse 1/2000 artikli 465 lõikes 5, mis piirab apellatsioonikohtu võimalust hinnata omal algatusel kõiki tühiseks tunnistamise tagajärgi, kui neid on esimeses astmes piiratud ja tarbija ei ole vaidlustanud esimese astme kohtu otsust, millega lepingutingimus tunnistati tühiseks?

Kas eespool nimetatu on kooskõlas nimetatud direktiivi artikli 6 lõikes 1 ja artikli 7 lõikes 1 ette nähtud põhimõtetega, kui sellega kaasneb, et isikute puhul, kes on esitanud kaebuse Tribunal Supremo 9. mai 2013. aasta kohtuotsuses sedastatud kohtpraktika kohaselt, mis tunnistati Euroopa Kohtu 21. detsembri 2016. aasta kohtuotsusega (2) kehtetuks, on niisuguse lepingutingimuse nagu vaidlusalune ebaõiglaseks tunnistamisest tulenevad tagajärjed piiratud?

Kas vastavalt siseriiklikule õigusnormile (või lepingutingimuse analüüsile, mille võib kohus teha, kui apellatsioonkaebuse on esitanud ainult pool, kes kaitseb lepingutingimuse kehtivust) seadusjõu omandanud kohtuotsus mõjutab ainult lepingutingimuse tühiseks (või mitte) tunnistamist või ka sellest tühisusest tulenevat täielikku õigusmõju, kui kohtulahendiga on seda mõju piiratud ning ükski pool ei ole seda piiramist vaidlustanud?

(1) Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT 1993, L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288).

(2) 21. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Gutiérrez Naranjo jt (C-154/15, C-307/15 ja C-308/15, EU:C:2016:980).

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/24

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sofiyski gradski sad (Bulgaaria) 3. aprillil 2018 – Komisia za protivodeystvie na koruptsiata i otnemane na nezakonno pridobito imushtestvo versus BP, AB, PB, Agro In 2001 EOOD, Acount Service 2009 EOOD, Invest Management OOD, Estate OOD, Trast B OOD, Bromak OOD, Bromak Finance EAD, Viva Telekom Bulgaria EOOD, Balgarska Telekomunikationna Kompania AD, Hedge Investment Bulgaria AD, Kemira OOD, Dunarit AD, Technologichen Zentar-Institut Po Mikroelektronika AD, Evrobild 2003 EOOD, Technotel Invest AD, Ken Trade EAD, Konsult Av EOOD, Louvrier Investments Company 33 S.A, EFV International Financial Ventures Ltd, LIC Telecommunications S.A.R.L., V Telecom Investment S.C.A, V2 Investment S.A.R.L., Interv Investment S.A.R.L., Empreno Ventures Ltd

(Kohtuasi C-234/18)

(2018/C 240/27)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sofiyski gradski sad

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Komisia za protivodeystvie na koruptsiata i otnemane na nezakonno pridobito imushtestvo

Kostjad: BP, AB, PB, Agro In 2001 EOOD, Acount Service 2009 EOOD, Invest Management OOD, Estate OOD, Trast B OOD, Bromak OOD, Bromak Finance EAD, Viva Telekom Bulgaria EOOD, Balgarska Telekomunikationna Kompania AD, Hedge Investment Bulgaria AD, Kemira OOD, Dunarit AD, Technologichen Zentar-Institut Po Mikroelektronika AD, Evrobild 2003 EOOD, Technotel Invest AD, Ken Trade EAD, Konsult Av EOOD, Louvrier Investments Company 33 S.A, EFV International Financial Ventures Ltd, LIC Telecommunications S.A.R.L., V Telecom Investment S.C.A, V2 Investment S.A.R.L., Interv Investment S.A.R.L., Empreno Ventures Ltd

Eelotsuse küsimused

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/42/EL (1) kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus artikli 1 lõiget 1, mille kohaselt kehtestatakse [direktiiviga] „miinimumeeskirjad vara arestimiseks võimaliku hilisema konfiskeerimise eesmärgil“, tuleb tõlgendada nii, et see jätab liikmesriikidele õiguse näha ette tsiviilõiguslik konfiskeerimine, mis ei tugine isiku kriminaalkorras süüdimõistmisele?

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/42/EL kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus artikli 1 lõikest 1 järeldub artikli 4 lõiget 1 arvesse võttes, et tsiviilõigusliku konfiskeerimismenetluse algatamiseks ja läbiviimiseks on piisav kriminaalmenetluse algatamine isiku suhtes, kelle vara soovitakse konfiskeerida?

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/42/EL kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus artikli 4 lõike 2 põhjendusi, mille kohaselt on lubatud tsiviilõiguslik konfiskeerimine, mis ei tugine isiku kriminaalkorras süüdimõistmisele, võib laiendavalt tõlgendada?

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/42/EL kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus artikli 5 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et isiku vara konfiskeeritakse kui otseselt või kaudselt kuriteoga saadud vara üksnes tema vara ja legaalsete sissetulekute ebakõla alusel, ilma et olemas oleks jõustunud süüdimõistvat otsust, millega on tuvastatud kuriteo toimepanemine?

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/42/EL kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et see näeb ette konfiskeerimise kolmandalt isikult kui otsest konfiskeerimist täiendava meetme või selle alternatiivi või kui laiendatud konfiskeerimist täiendava meetme?

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/42/EL kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus artikli 8 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et see tagab süütuse presumptsiooni järgimise ja keelab konfiskeerimise, mis ei tugine isiku kriminaalkorras süüdimõistmisele?

(1) ELT 2014, L 127, lk 39.

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/25

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Commissione tributaria provinciale di Napoli (Itaalia) 5. aprillil 2018 – easyJet Airline Co. Ltd versus Regione Campania

(Kohtuasi C-241/18)

(2018/C 240/28)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Commissione tributaria provinciale di Napoli

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: easyJet Airline Co. Ltd

Vastustaja: Regione Campania

Eelotsuse küsimus

Kas direktiivi 30/2002/EÜ (1) artikleid 4 ja 5 ning II lisa tuleb tõlgendada nii, et Campania maakonna seaduse nr 5/2013 artikli 1 lõiked 169–174 on nende liidu õigusnormidega vastuolus, kuna maksu kindlaksmääramisele ei eelne igakülgset kava meetme kohta, mis tuleb vastu võtta lennujaamades ja nendega külgnevatel aladel mürataseme piiramiseks direktiivi artikli 5 ja II lisa kohaselt?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/30/EÜ müraga seotud käitamispiirangute eeskirjade ja -korra kehtestamise kohta ühenduse lennuväljadel (EÜT L 85, lk 40; ELT eriväljaanne 07/06, lk 96).

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/25

13. aprillil 2018 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Iirimaa

(Kohtuasi C-261/18)

(2018/C 240/29)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: M. Noll-Ehlers, J. Tomkin)

Kostja: Iirimaa

Hageja nõuded

—	sedastada, et kuna Iirimaa ei ole võtnud vajalikke meetmeid, et täita Euroopa Kohtu otsuse komisjon vs. Iirimaa (C-215/06 (1)) teist põhjendust, on Iirimaa rikkunud ELTL artiklist 260 tulenevaid kohustusi;

—

mõista Iirimaalt komisjoni kasuks välja põhisumma 1 343,2 eurot korrutatuna nende päevade arvuga, mis jääb kohtuasjas C-215/06 tehtud otsuse kuupäeva ja kas selle päeva vahele, millal Iirimaa asub nimetatud kohtuotsust täitma, või käesolevas menetluses tehtava otsuse kuupäeva vahele, olenevalt sellest, kumb neist on varasem, kuid vähemalt 1 685 000 suurune põhisumma;

—	mõista Iirimaalt komisjoni kasuks välja karistusmakse 12 264 eurot päevas alates käesolevas menetluses tehtav kohtuotsuse kuupäevast kuni päevani, mil Iirimaa on asunud kohtuasjas C-215/06 tehtud otsust täitma; ja

—	mõista kohtukulud välja Iirimaalt.

Väited ja peamised argumendid

Iirimaa on kohustatud ELTL artikli 260 lõike 1 alusel võtma vajalikke meetmeid kohtuasjas C-215/06 tehtud otsuse täitmiseks. Kuna aga Iirimaa ei ole selle kohtuotsuse teise põhjenduse täitmiseks vajalikke meetmeid võtnud, otsustas komisjon pöörduda Euroopa Kohtusse.

Komisjon palub oma hagiavalduses Euroopa Kohtul kohustada Iirimaad tasuma põhisumma 1 343,2 eurot päevas ning karistusmakse 12 264 eurot päevas. Põhisumma ja karistusmakse suuruse arvutamisel on võetud arvesse rikkumise raskusastet ja kestust ning heidutavat mõju, lähtudes selle liikmesriigi maksevõimekusest.

(1) 3. juuli 2008. aasta kohtuotsus komisjon vs. Iirimaa, C-215/16, EU:C:2008:380.

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/26

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Markkinaoikeus (Soome) 27. aprillil 2018 – Oulun Sähkönmyynti Oy versus Energiavirasto

(Kohtuasi C-294/18)

(2018/C 240/30)

Kohtumenetluse keel: soome

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Markkinaoikeus

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Oulun Sähkönmyynti Oy

Vastustaja: Energiavirasto

Eelotsuse küsimused

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL (1), milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ, artikli 11 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, elektri võrgutasust hinnasoodustuse andmine sõltuvalt sellest, millise arveldusviisi klient valib, tähendab, et arved ja arvetel esitatava teabe saavad tasuta ainult seda soodustust saavad lõpptarbijad?

Kas siis, kui vastus esimesele eelotsuse küsimusele on eitav ja eelnimetatud hinnasoodustuse andmine on lubatud, tuleneb direktiivist 2012/27/EL täiendavaid eritingimusi, mida tuleb arvesse võtta hinnasoodustuse lubatavusele hinnangu andmisel, nagu näiteks selle soodustuse vastavus valitud arveldusviisist tulenevale säästule, see, kas soodustus on seotud arve esitamise kordadega või mitte, ning kas soodustuse saab suunata sellele lõppkasutajate grupile, kes enda arveldusviisi valikuga tingib säästu?

Kas juhul, kui esimeses eelotsuse küsimuses viidatud hinnasoodustuse andmine peaks tähendama, et tasu maksmise nõudmine muudelt kui teatava arveldusviisi valinud lõpptarbijatelt on vastuolus direktiivi 2012/27/EL artikli 11 lõikega 1, tuleneb liidu õigusest erinõudeid, millega tuleb arvestada otsuses, millega kohustatakse makstud summa tagastama?

(1) ELT 2012, L 315, lk 1.

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/27

Jean-Marie Le Pen’i 3. mail 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 7. märtsi 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-140/16: Le Pen versus parlament

(Kohtuasi C-303/18 P)

(2018/C 240/31)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Jean-Marie Le Pen (esindaja: advokaat F. Wagner)

Teine menetlusosaline: Euroopa Parlament

Apellandi nõuded

—	tühistada Üldkohtu 7. märtsi 2018. aasta otsus T-140/16.

Seetõttu:

—

tühistada Euroopa Parlamendi peasekretäri 29. jaanuari 2016. aasta otsus – mis võeti vastu vastavalt muudetud redaktsioonis Euroopa Parlamendi juhatuse 19. mai ja 9. juuli 2008. aasta otsuse Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete kohta artiklile 68 ning mis toimetati kätte 5. veebruaril 2016 kirjaga nr D 302191 –, milles tuvastatakse, et hageja suhtes on nõue 320 026,23 eurot parlamendiliikme assisteerimise jaoks alusetult makstud summa tõttu, ning põhjendatakse selle tagasinõudmist;

—	tühistada 4. veebruari 2016. aasta võlateade nr 2016-195, milles hagejale tehti teatavaks tema suhtes nõude olemasolu vastavalt peasekretäri 29. jaanuari 2016. aasta otsusele, ja nõutakse parlamendiliikme assisteerimiseks alusetult makstud summade tagasimaksmist;

—	määrata talle makstav moraalse kahju hüvitis kindlaks vastavalt õigusnormides sätestatule;

—	määrata talle kohtukulude eest makstav summa kindlaks vastavalt õigusnormides sätestatule;

—	mõista kõik kohtukulud välja parlamendilt.

Väited ja peamised argumendid

Avalikul huvil põhinev väide: Üldkohus on rikkunud apellandi kaitseõigusi – oluliste menetlusnormide rikkumine

Kuna Üldkohus ei nõudnud parlamendilt harta artiklite 41 ja 42 järgimist, ei võimaldanud ta õiglast ja võistlevat kohtuistungit. Parlamendi käsutuses on nii haldustoimik kui ka OLAFi toimik, mida ta võib mõlemat kasutada. Mõlemad toimikud võivad sisaldada tõendeid töötamise kohta, kuid apellant ei ole saanud nendega tutvuda.

Üldkohus on rikkunud liidu õigust – Õigusnormi rikkumised ning faktiliste asjaolude õigusliku laadi ja tõendite väär kvalifitseerimine Üldkohtu poolt – Diskrimineerimine ja seega ka fumus persecutionis – Õiguspärase ootuse ja seaduslikkuse põhimõtete rikkumine

Meetmete puudumine teiste poolte suhtes

Üldkohus keeldus pidamast M. Schulzi meedet diskrimineerivaks, kuigi see oli suunatud ainult Front Nationali, mitte teiste parteide vastu. Sarnaseid menetlusi oleks tulnud alustada kõikide Prantsuse parteide, teiste liikmesriikide parteide ja kümmekonna saadiku suhtes.

Diskrimineerimine M. Schulzi isikliku olukorra ja parlamendi töötajate kasutamise kaudu

Üldkohus ei kuulanud ära M. Schulzi ja K. Wellet, kuigi apellant esitas tõendid parlamendi endise presidendi õigusvastase käitumise kohta, ilma et viimase suhtes oleks alustatud menetlust. Üldkohus ei hinnanud esitatud tõendeid; see kujutab endast õiguslike tagajärgedega faktiviga.

c.	Õiguspärase ootuse ja võrdsuse põhimõtete rikkumine Vastupidi Üldkohtu väidetele esineb palju rakendusmeetmete rikkumisi, mille korral parlament ei ole tagasimaksmist nõudnud.

Vaidlustatud aktid ei ole materiaalselt õiguspärased

Üldkohtu ilmne hindamisviga

Kui lisakokkulepe oleks nii oluline töötamise tõend, siis oleks erinevalt Üldkohtu seisukohast pidanud parlament tuvastama, et apellant ei ole esitanud seda tõendit ka pärast korduvaid meeldetuletusi. Üldkohus pöörab seega tõendamiskoormise ümber ja teeb õiguslike tagajärgedega faktivea.

Tõendatav tööaeg ja tõendamisviis

Üldkohus moonutas peasekretäri lauset, millega viimati nimetatu nõudis, et tõendataks kogu ajavahemikku puudutav tööaeg, mitte ei nõudnud „töö kooskõla tõendamist rakendusmeetmetega“.

Üldkohus ei või lähtuda kohustusest kohas, kus parlament möönab, et sellist kohustust ei ole (see on märgitud Üldkohtu istungi protokolli) ja kus ükski rakendusmeetmete artikkel seda ette ei näe. Üldkohus on rikkunud õigusnormi.

c.	Tehtud töö Apellant esitab Euroopa Kohtu menetluses kodukorra artikli 127 alusel kaks uut tõendit.

Proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine

Vastupidi Üldkohtu väidetele ei olnud parlamendil tingimusteta kohustust nõuda tagasi kogu viie aasta jooksul makstud summa, kui ainult kolme aastat peeti vaidluse all olevaks. Proportsionaalsuse põhimõtte sellise rikkumise tõttu on kohtuotsuse tühistamine põhjendatud.

e.	Institutsioonivälised lepingud Parlament ja seejärel Üldkohus ei tõendanud, et J.-F. Jalkh’il oleks olnud tööalased suhted kolmandate isikutega, kes oleksid võinud kahjustada apellandi mainet või parlamendi väärikust või põhjustada huvide konflikti.

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/29

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Krajský soud v Ostravě – pobočka v Olomouci (Tšehhi Vabariik) 7. mail 2018 – KORADO, a.s. versus Generální ředitelství cel

(Kohtuasi C-306/18)

(2018/C 240/32)

Kohtumenetluse keel: tšehhi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Krajský soud v Ostravě – pobočka v Olomouci

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: KORADO, a.s.

Vastustaja: Generální ředitelství cel

Eelotsuse küsimused

1.	Kas komisjoni 5. jaanuari 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/23, (1) milles klassifitseeritakse lisas esitatud tabeli esimeses veerus kirjeldatud kaup kombineeritud nomenklatuuri alamrubriiki 7 307 93 19, on kehtiv?

2.	Juhul kui see määrus on kehtetu, kas siis võiks asjaomased tooted klassifitseerida kombineeritud nomenklatuuri alamrubriigi 7 322 19 00 alla?

3.	Juhul kui see määrus on kehtiv, kas siis peab asjaomased tooted klassifitseerima kombineeritud nomenklatuuri alamrubriigi 7 307 93 19 alla?

(1) Komisjoni 5. jaanuari 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/23 teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris (ELT 2015, L 4, lk 15).

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/29

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Competiton Appeal Tribunal, London (Ühendkuningriik) 7. mail 2018 – Generics (UK) Ltd, GlaxoSmithKline plc, Xellia Pharmaceuticals ApS, Alpharma, LLC, varem Zoetis Products LLC, Actavis UK Ltd ja Merck KGaA versus Competiton and Markets Authority

(Kohtuasi C-307/18)

(2018/C 240/33)

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Competiton Appeal Tribunal, London

Põhikohtuasja pooled

Kaebajad: Generics (UK) Ltd, GlaxoSmithKline plc, Xellia Pharmaceuticals ApS, Alpharma, LLC, varem Zoetis Products LLC, Actavis UK Ltd ja Merck KGaA

Vastustaja: Competiton and Markets Authority

Eelotsuse küsimused

Potentsiaalne konkurents

Kas [ELTL] artikli 101 lõike 1 tähenduses tuleb ravimi patendi omanikku ja ettevõtjat, kes püüab turule tulla selle ravimi geneerilise versiooniga, käsitada potentsiaalsete konkurentidena, kui nende vahel on heauskne vaidlus küsimuses, kas patent on kehtiv ja/või kas geneeriline ravim rikub patenti?

Kas esimesele küsimusele tuleb vastata teisiti, kui:

a)	poolte vahel on pooleli seda vaidlust puudutav kohtumenetlus; ja/või

b)	patendiomanik on saavutanud esialgse ettekirjutuse, mis keelab geneerilise ravimi tootjal oma toodet turule tuua seni, kuni menetlus kestab; ja/või

c)	patendiomanik peab geneerilise ravimi tootjat oma potentsiaalseks konkurendiks?

Eesmärgil põhinev piirang

Kui pooleli on kohtumenetlus küsimuses, kas ravimi patent on kehtiv ja kas ravimi geneeriline versioon rikub seda patenti, ja kui kummagi poole puhul ei ole võimalik kohtuasja võidu tõenäosust hinnata, siis kas artikli 101 lõike 1 tähenduses on tegemist eesmärgil põhineva konkurentsipiiranguga, kui pooled sõlmivad kohtuvälise kokkuleppe, mis näeb ette, et:

a)	geneerilise ravimi tootja kohustub kokkuleppe kehtivusajal (mis ei ole pikem kui patendi allesjäänud kehtivusaeg) oma tootega mitte turule tulema ja lõpetama patendi vaidlustamise ning

b)	patendiomanik kohustub geneerilise ravimi tootjale üle kandma summa, mis on oluliselt suurem sel moel välditud kohtukuludest (k.a menetluse haldamisele kuluv aeg ja katkestamise kulud) ja mis ei ole tasu mitte ühegi patendiomanikule tarnitud kauba või osutatud teenuse eest?

Kas kolmandale küsimusele tuleb vastata teisiti, kui:

a)	geneerilise ravimi tootjale pandud piirang ei ole suurem kui vaidlusalusest patendist tulenev piirang; ja/või

b)	summa, mille geneerilise ravimi tootja patendiomanikult saab, võib olla väiksem kasumist, mille geneerilise ravimi tootja oleks saanud teenida siis, kui ta oleks patendivaidluse võitnud ja tulnud turule oma geneerilise ravimiga?

Kas kolmandale ja neljandale küsimusele tuleb vastata teisiti, kui kõnealune kokkulepe näeb ette, et patendiomanik peab geneerilise ravimi tootjale andma suure, kuid siiski piiratud hulga oma ravimi geneerilist versiooni, millel on müügiluba olemas, ja:

a)	sellega ei kaasne mitte mingis mõttes olulist konkurentsisurvet patendiomaniku määratud hindadele; kuid

sellega kaasnevad tarbijatele teatavad eelised, mis ei oleks olnud võimalikud, kui menetluse oleks võitnud patendiomanik, kuid on oluliselt väiksemad kui eelised, mille tarbijad oleksid saanud siis, kui geneerilise ravimi tootja oleks menetluse võitnud ja selle ravimiga turule tulnud, või on see oluline ainult artikli 101 lõike 3 kohaldatavuse hindamisel?

Tagajärjel põhinev piirang

Kas kolmandas kuni viiendas küsimuses osutatud asjaoludel on tegemist artikli 101 lõike 1 tähenduses tagajärjel põhineva konkurentsipiiranguga või kas selle järeldamiseks peab kohus tuvastama, et kui pooled kohtuvälist kokkulepet sõlminud ei oleks:

a)	oleks geneerilise ravimi tootja patendivaidluse tõenäoliselt võitnud (st tõenäosus, et patent oli kehtiv ja seda oli rikutud, oli alla 50 %); või teise võimalusena

b)	oleksid pooled tõenäoliselt sõlminud vähem piirava kokkuleppe (st vähem piirava kokkuleppe tõenäosus oli üle 50 %)?

Turu mõiste

Kui mõni patenditud ravim on ravis asendatav mitme teise, samasse klassi kuuluva ravimiga ja kuritarvitamine artikli 102 tähenduses seisneb sisuliselt selles, et patendiomanik takistab oma ravimi geneeriliste versioonide turuletoomist, siis kas selliseid geneerilisi ravimeid tuleb arvesse võtta asjaomase toote turu määratlemisel, kuigi need saavad õiguspäraselt turule tulla alles pärast patendi aegumist, kui (mis ei ole kindel) see patent on kehtiv ja kõnealused geneerilised ravimid rikuvad seda?

Kuritarvitamine

8.	Kui patendiomanik on turgu valitsevas seisundis, siis kas see, et ta sõlmib eespool kolmandas kuni viiendas küsimuses osutatud asjaoludel kõnealuse kokkuleppe, on artikli 102 tähenduses selle seisundi kuritarvitamine?

9.	Kas 8. küsimusele tuleb vastata teisiti, kui patendiomanik sõlmib seda laadi kokkuleppe mitte poolelioleva menetluse lõpetamiseks, vaid menetluse algatamise ärahoidmiseks?

10.

Kas 8. või 9. küsimusele tuleb vastata teisiti, kui:

a)	patendiomaniku strateegia on sõlmida mitu sellist kokkulepet, et vältida geneeriliste ravimite piiramatu turuletuleku riski; ja

esimese sellise kokkuleppega kaasneb see, et tulenevalt riiklike tervishoiuasutuste poolt apteekidele ravimiostukulude hüvitamise korrast on riiklikel tervishoiuasutustel vaja vaidlusaluse ravimi ostukulusid hüvitada oluliselt väiksemas mahus, mis tähendab nende jaoks suurt kokkuhoidu (kuigi see kokkuhoid on oluliselt väiksem kokkuhoiust, mille riiklikud tervishoiuasutused saaksid siis, kui geneerilise ravimi tootja patendivaidluse võidaks ja oma ravimiga turule tuleks); ja

c)	nimetatud kokkuhoid ei ole kõnealuseid kokkuleppeid sõlmides olnud kummagi poole eesmärk?

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/31

Bruno Gollnisch’i 7. mail 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 7. märtsi 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-624/16: Gollnisch versus parlament

(Kohtuasi C-330/18 P)

(2018/C 240/34)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Bruno Gollnisch (esindaja: advokaat B. Bonnefoy-Claudet)

Teine menetlusosaline: Euroopa Parlament

Apellandi nõuded

—	tühistada Üldkohtu 7. märtsi 2018. aasta otsus T-624/16;

—	otsustada kohtu hindamist puudutavate küsimuste üle vastavalt õiguslikule olukorrale;

—	saata asi Üldkohtule arutamiseks ja uue otsuse tegemiseks tagasi;

—	mõista apellandi kasuks välja 12 500 eurot apellatsioonimenetluse kulude eest;

—	mõista kohtukulud välja parlamendilt.

Apellandi nõuded juhuks, kui apellatsioonkaebus on vastuvõetav:

—	Euroopa Kohtul teha asjas ise otsus, kui ta leiab, et tal on piisavalt infot;

—	tühistada Euroopa Parlamendi peasekretäri 1. juuli 2016. aasta otsus; finantsküsimuste peadirektoraadi peadirektori 6. juuli 2016. aasta kirjas sisalduv teatavakstegemine ja rakendamismeetmed ning 5. juuli 2016. aasta võlateade nr 2016-916;

—	rahuldada apellandi esimeses kohtuastmes esitatud nõuded;

—	mõista apellandi kasuks välja 20 000 eurot moraalse kahju hüvitamiseks;

—	mõista kõik kohtukulud välja parlamendilt.

Teise võimalusena:

—	peatada menetlus kuni Prantsusmaal alustatud kriminaalmenetluse lõpetamiseni;

—	otsustada, et vahepealsel ajal peatatakse peasekretäri otsuse täitmine ja et selle otsuse alusel sisse nõutud summa makstakse täies ulatuses apellandile tagasi.

Väited ja peamised argumendid

Esimene väide, et peasekretäril puudub pädevus ja et rikutud on parlamendi kodukorra artikli 25 lõiget 3.

Vaidlustatud kohtuotsusega antakse peasekretärile otsustuspädevus, mille kohaselt on tal endal õigus otsustada alusetult makstud summade üle, samas kui õigusnormide ja varasema kohtupraktika kohaselt on peasekretäril ainult uurimis-, ettepanekute tegemise ja täidesaatev pädevus.

Teine väide, et järgitud ei ole põhimõtet „una via electa“ ja põhimõtet, et tsiviilmenetlused tuleb kriminaalmenetluse lõpuni peatada („le pénal tient le civil en état“)

Vaidlustatud kohtuotsuses on vääralt leitud, et viidatud põhimõte kuulub riigisisese õiguse, mitte Euroopa õiguse valdkonda, ning et käsitletaval kohtuasjal puudub seos kriminaalõigusega.

Kolmas väide, et rikutud on kaitseõigusi

Vaidlustatud kohtuotsuses 1) ei taastata apellandi põhiõigust olla ära kuulatud, kuigi tal ei võimaldatud seda õigust kogu menetluse vältel kasutada; 2) kinnitatakse parlamendi administratsiooni üksnes kahtlustel põhinevat hinnangut, kuigi tegemist oli – muuhulgas alusetute – etteheidetega, mis esitati hagejale kõnealuse menetluse käigus ja mille muutlikkuse ja ebamäärasuse tõttu ei olnud apellandil võimalik end tõhusalt kaitsta; 3) jäetakse tähelepanuta asjaolu, et administratsioon ei reageerinud apellandi kirjadele, milles ta küsis, millist laadi tõendeid tema assistendi töö kohta temalt oodatakse.

Neljas väide, et tegemist on diskrimineerimise ja fumus persecutionis’ega ning tõendamiskoormis on lubamatult ümber pööratud

Vaidlustatud kohtuotsuses ei kvalifitseerita diskrimineerimise või fumus persecutionis’e tunnuseid sellistena, ja välistatakse, et apellandi viidatud kohtupraktikat võib analoogia alusel kohaldada poliitilise diskrimineerimise juhtumite suhtes.

Viies väide, et põhjendus on puudulik ja rikutud on põhiõiguste harta artiklit 41

Vaidlustatud kohtuotsuses on vääralt leitud, et alusetult makstu tagasinõudmise menetluse käigus koostatud vahedokumendid ei omanud selle menetluse kehtivuse ja seega lõpetava akti seisukohast õiguslikku tähtsust. Vaidlustatud kohtuotsuses ei võetud seda arvesse, et apellant ei saanud administratsiooni põhjenduse muutlikkuse ja apellandi täpsustavatele küsimustele reageerimata jätmise tõttu teada, kuidas ta peab tõendama seda, et rikkumist ei esinenud.

6.	Kuues väide, et rikutud on õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtteid Vaidlustatud kohtotsuses on tuvastatud, et nõue, et saadik peab oma assistendi töö kohta tõendid säilitama, ei kehti tagasiulatuvalt ega kujuta endast siduvat kohustust.

Seitsmes väide, et tõendeid ei ole õigesti kvalifitseeritud, fakte on moonutatud ja põhjendused on vastuolulised

Vaidlustatud kohtuotsuses on ühepoolselt, a posteriori, ilma õigusliku aluseta ja ebajärjekindlalt arendatud teooriat assistentide tööd puudutavate tunnustatud ja lubatavate tõendamisviiside kohta; seejuures lükatakse apellandi esitatud teooriad meelevaldselt tagasi ja talle heidetakse ette, et ta ei esitanud kohtumenetluses uusi tõendeid.

Kaheksas väide, et rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet

Vaidlustatud kohtuotsuses on leitud esiteks, et rakendamismeetmed ei anna peasekretärile otsuse tegemiseks mingit kaalutlusruumi, ning teiseks, et apellant ei esitanud piisavalt argumente rakendamismeetmete või nende aluseks olevate õigusnormide vastu.

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/34

Üldkohtu 29. mai 2018. aasta otsus – Uribe-Etxebarría Jiménez versus EUIPO – Núcleo de comunicaciones y control (SHERPA)

(Kohtuasi T-577/15) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Kehtetuks tunnistamise menetlus - Euroopa Liidu sõnamärk SHERPA - Varasem siseriiklik sõnamärk SHERPA - Osaline kehtetuks tunnistamine - Vaidlusese apellatsioonikojas - Kaubamärgi tegelik kasutamine - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 42 lõige 2 (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 47 lõige 2) - Määruse nr 207/2009 artikli 53 lõike 1 punkt a (nüüd määruse 2017/1001 artikli 60 lõike 2 punkt a) - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punktid a ja b (nüüd määruse 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punktid a ja b)))

(2018/C 240/35)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Xabier Uribe-Etxebarría Jiménez (Erandio, Hispaania) (esindaja: advokaat M. Esteve Sanz)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (esindaja: J. Crespo Carrillo)

Teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: Núcleo de comunicaciones y control, SL (Madrid, Hispaania) (esindajad: advokaadid P. López Ronda, G. Macías Bonilla, G. Marín Raigal ja E. Armero Lavie)

Ese

Hagi EUIPO teise apellatsioonikoja 17. juuli 2015. aasta otsuse (asi R 1135/2014-2) peale, mis käsitleb Núcleo de comunicaciones y controli ja X. Uribe-Etxebarría Jiménezi vahelist kehtetuks tunnistamise menetlust.

Resolutsioon

1.	Tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) teise apellatsioonikoja 17. juuli 2015. aasta otsus (asi R 1135/2014-2) osas, milles see käsitleb vaidlustatud kaubamärgiga hõlmatud klassi 9 kuuluvaid kaupu.

2.	Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.	Jätta EUIPO kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja üks kolmandik X. Uribe-Etxebarría Jiménezi kohtukuludest.

4.	Jätta kaks kolmandikku X. Uribe-Etxebarría Jiménezi kohtukuludest tema enda kanda.

5.	Jätta Núcleo de comunicaciones y control, SLi kohtukulud tema enda kanda.

(1) ELT C 406, 7.12.2015.

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/35

Üldkohtu 17. mai 2018. aasta otsus – Josefsson versus parlament

(Kohtuasi T-566/16) (1)

((Avalik teenistus - Ajutised teenistujad - Tähtajatu leping - Teenistusest vabastamine - Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 47 punkti c alapunkt i - Ilmne hindamisviga - Õiguse olla ära kuulatud - Hea halduse põhimõte - Hoolitsemiskohustus))

(2018/C 240/36)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Erik Josefsson (Malmö, Rootsi) (esindajad: advokaadid T. Bontinck, A. Guillerme ja M. Forgeois)

Kostja: Euroopa Parlament (esindajad: M. Dean ja L. Deneys, hiljem M. Dean ja Í. Ní Riagáin Düro)

Ese

ELTL artikli 270 alusel esitatud nõue, milles palutakse esiteks tühistada parlamendi teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse 19. detsembri 2014. aasta otsus hageja ajutise teenistuja lepingu lõpetamise kohta ja teiseks mõista välja mittevaraline kahju, mis hagejale väidetavalt tekitati.

Resolutsioon

1.	Tühistada Euroopa Parlamendi teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse 19. detsembri 2014. aasta otsus Erik Josefssoni ajutise teenistuja lepingu lõpetamise kohta.

2.	Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.	Mõista kohtukulud välja parlamendilt.

(1) ELT C 27, 25.1.2016 (kohtuasi, mis algselt registreeriti Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtus numbriga F-138/15 ja anti üle Euroopa Liidu Üldkohtule 1.9.2016).

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/35

Üldkohtu 17. mai 2018. aasta otsus – komisjon versus AV

(Kohtuasi T-701/16 P) (1)

((Apellatsioonkaebus - Avalik teenistus - Ajutised teenistujad - Töölevõtmine - Tervisekontroll - Tervisekontrolli käigus ebapiisava teabe esitamine - Meditsiinilise lisatingimuse tagasiulatuv kohaldamine - Invaliidsustoetuse andmata jätmine - Algset otsust tühistava Avaliku Teenistuse Kohtu otsuse täitmine))

(2018/C 240/37)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Euroopa Komisjon (esindajad: C. Berardis-Kayser, C. Ehrbar ja T. Bohr, hiljem C. Ehrbar ja T. Bohr)

Teine menetluspool: AV (esindajad: avocat J.-N. Louis ja avocat N. de Montigny)

Ese

Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 21. juuli 2016. aasta otsuse AV vs. komisjon (F-91/15, EU:F:2016:170) peale selle kohtuotsuse tühistamise nõudes.

Resolutsioon

1.	Tühistada Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 21. juuli 2016. aasta otsus AV vs. komisjon (F-91/15).

2.	Suunata kohtuasi Üldkohtu kojale, mis ei lahendanud apellatsioonkaebust.

3.	Otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.

(1) ELT C 14, 16.1.2017.

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/36

Üldkohtu 17. mai 2018. aasta otsus – Basil versus EUIPO – Artex (Jalgrattakorvid)

(Kohtuasi T-760/16) (1)

((Ühenduse disainilahendus - Kehtetuks tunnistamise menetlus - Jalgrattakorve kujutav registreeritud disainilahendus - Kehtetuse alus - Kehtetuks tunnistamise taotluse vastuvõetamatus - Määruse (EÜ) nr 6/2002 artikli 52 lõige 3 ja artikli 86 lõige 5 - Varasema disainilahenduse avalikustamine - Eristatavus - Teistsugune üldmulje - Määruse nr 6/2002 artikkel 6 ja artikli 25 lõike 1 punkt b))

(2018/C 240/38)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Basil BV (Silvolde, Madalmaad) (esindajad: advokaadid N. Weber ja J. von der Thüsen)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindajad: S. Hanne ja D. Walicka)

Teine menetluspoolapellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Artex SpA (San Zeno di Cassola, Itaalia) (esindaja: advokaat J. Vogtmeier)

Ese

Hagi EUIPO kolmanda apellatsioonikoja 7. juuli 2016. aasta otsuse (asi R 535/2015–3) peale, mis käsitleb Artexi ja Basili vahelist kehtetuks tunnistamise menetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Basil BV-lt.

(1) ELT C 6, 9.1.2017.

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/37

Üldkohtu 29. mai 2018. aasta otsus – Fedtke versus EMSK

(Kohtuasi T-801/16 RENV) (1)

((Avalik teenistus - Ametnikud - Pensionile jäämine - Pensioniikka jõudmine - Teenistuse pikendamise taotlus - Personalieeskirjade artikli 52 esimene ja teine lõik - Teenistuse huvid - Puhtalt kinnitav akt - Uued ja olulised asjaolud - Vastuvõetavus))

(2018/C 240/39)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Ingrid Fedtke (Wezembeek-Oppem, Belgia) (esindaja: advokaat M.-A. Lucas)

Kostja: Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) (esindajad: M. Pascua Mateo, K. Gambino, X. Chamodraka, A. Carvajal ja L. Camarena Januzec, keda abistas advokaat B. Wägenbaur)

Ese

ELTL artikli 270 alusel esitatud nõue tühistada EMSK otsus, millega jäeti rahuldamata hageja taotlus jätkata töötamist kuni 66. eluaastani.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista käesoleva kohtuastme kohtukulud nii Euroopa Liidu Üldkohtus kui ka Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtus välja Ingrid Fedtkelt.

(1) ELT C 320, 28.9.2015 (kohtuasi, mis algselt registreeriti Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtus numbriga F-107/15 ja anti üle Euroopa Liidu Üldkohtule 1.9.2016).

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/37

Üldkohtu 18. mai 2018. aasta otsus – Italytrade versus EUIPO – Tpresso (tèespresso)

(Kohtuasi T-67/17) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu sõnamärgi tèespresso taotlus - Varasem rahvusvaheline kujutismärk TPresso ja varasem rahvusvahelise sõnamärk TPRESSO - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b))

(2018/C 240/40)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Italytrade Srl (Bari, Itaalia) (esindaja: advokaat N. Clemente)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: L. Rampini)

Teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: Tpresso SA (Zürich, Šveits) (esindajad: advokaadid L. Biglia ja R. Spagnolli)

Ese

Hagi EUIPO neljanda apellatsioonikoja 29. novembri 2016. aasta otsuse (asi R 959/2016-4) peale, mis käsitleb Tpresso ja Italytrade’i vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Italytrade Srl-ilt.

(1) ELT C 104, 3.4.2017.

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/38

Üldkohtu 18. mai 2018. aasta otsus – Italytrade versus EUIPO – Tpresso (teaespresso)

(Kohtuasi T-68/17) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu sõnamärgi teaespresso taotlus - Varasem rahvusvaheline kujutismärk TPresso ja varasem rahvusvaheline sõnamärk TPRESSO - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b)))

(2018/C 240/41)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Italytrade Srl (Bari, Itaalia) (esindaja: advokaat N. Clemente)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: L. Rampini)

Teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: Tpresso SA (Zürich, Šveits) (esindajad: advokaadid L. Biglia ja R. Spagnolli)

Ese

Hagi EUIPO neljanda apellatsioonikoja 29. novembri 2016. aasta otsuse (asi R 1099/2016-4) peale, mis käsitleb vastulausemenetlust Tpresso ja Italytrade’i vahel.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Italytrade Srl-ilt.

(1) ELT C 104, 3.4.2017.

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/39

Üldkohtu 29. mai 2018. aasta otsus – Sata versus EUIPO – Zhejiang Rongpeng Air Tools (1000)

(Kohtuasi T-299/17) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Kehtetuks tunnistamise menetlus - Euroopa Liidu sõnamärk 1000 - Absoluutne keeldumispõhjus - Kirjeldavus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punktid a ja b (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 59 lõike 1 punktid a ja b) - Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt c (nüüd määruse 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkt c) - Võrdne kohtlemine - Hea halduse põhimõte - Põhjendamiskohustus))

(2018/C 240/42)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Sata GmbH & Co. KG (Kornwestheim, Saksamaa) (esindaja: advokaat M.-C. Simon)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: D. Hanf)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: Zhejiang Rongpeng Air Tools Co. Ltd (Pengjie Town, Hiina) (esindajad: advokaadid S. Fröhlich ja M. Hartmann)

Ese

Hagi EUIPO neljanda apellatsioonikoja 6. märtsi 2017. aasta otsuse (asi R 650/2016-4) peale, mis käsitleb Zhejiang Rongpeng Air Toolsi ja Sata vahelist kehtetuks tunnistamise menetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Sata GmbH & Co. KG-lt.

(1) ELT C 231, 17.7.2017.

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/39

Üldkohtu 29. mai 2018. aasta otsus – Sata versus EUIPO – Zhejiang Rongpeng Air Tools (3000)

(Kohtuasi T-300/17) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Kehtetuks tunnistamise menetlus - Euroopa Liidu sõnamärk 2000 - Absoluutne keeldumispõhjus - Kirjeldavus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punktid a ja b (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 59 lõike 1 punktid a ja b) - Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt c (nüüd määruse 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkt c) - Võrdne kohtlemine - Hea halduse põhimõte - Põhjendamiskohustus))

(2018/C 240/43)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Sata GmbH & Co. KG (Kornwestheim, Saksamaa) (esindaja: advokaat M.-C. Simon)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: D. Hanf)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: Zhejiang Rongpeng Air Tools Co. Ltd (Pengjie Town, Hiina) (esindajad: advokaadid S. Fröhlich ja M. Hartmann)

Ese

Hagi EUIPO neljanda apellatsioonikoja 8. märtsi 2017. aasta otsuse (asi R 653/2016-4) peale, mis käsitleb Zhejiang Rongpeng Air Toolsi ja Sata vahelist kehtetuks tunnistamise menetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Sata GmbH & Co. KG-lt.

(1) ELT C 231, 17.7.2017.

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/40

Üldkohtu 29. mai 2018. aasta otsus – Sata versus EUIPO – Zhejiang Rongpeng Air Tools (2000)

(Kohtuasi T-301/17) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Kehtetuks tunnistamise menetlus - Euroopa Liidu sõnamärk 2000 - Absoluutne keeldumispõhjus - Kirjeldavus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punktid a ja b (nüüd määruse (EL) nr 2017/1001 artikli 59 lõike 1 punktid a ja b) - Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt c (nüüd määruse 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkt c) - Võrdne kohtlemine - Hea halduse põhimõte - Põhjendamiskohustus))

(2018/C 240/44)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Sata GmbH & Co. KG (Kornwestheim, Saksamaa) (esindaja: advokaat M.-C. Simon)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: D. Hanf)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: Zhejiang Rongpeng Air Tools Co. Ltd (Pengjie Town, Hiina) (esindajad: advokaadid S. Fröhlich ja M. Hartmann)

Ese

Hagi EUIPO neljanda apellatsioonikoja 8. märtsi 2017. aasta otsuse (asi R 651/2016-4) peale, mis käsitleb Zhejiang Rongpeng Air Toolsi ja Sata vahelist kehtetuks tunnistamise menetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Sata GmbH & Co. KG-lt.

(1) ELT C 231, 17.7.2017.

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/41

Üldkohtu 18. mai 2018. aasta otsus – Mendes SA versus EUIPO – Actial Farmaceutica (VSL#3)

(Kohtuasi T-419/17) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Tühistamismenetlus - Euroopa Liidu sõnamärk VSL#3 - Kaubamärk, mis on kaubanduses muutunud selle kauba või teenuse üldnimetuseks, mille jaoks see on registreeritud - Kaubamärk, mis võib avalikkust eksitada - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 51 lõike 1 punktid b ja c (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 58 lõike 1 punktid b ja c)))

(2018/C 240/45)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Mendes SA (Lugano, Šveits) (esindaja: advokaat G. Carpineti)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: J. Crespo Carrillo)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: Actial Farmaceutica Srl (Rooma, Itaalia) (esindaja: advokaat S. Giudici)

Ese

Hagi EUIPO teise apellatsioonikoja 3. mai 2017. aasta otsuse (asi R 1306/2016-2) peale, mis käsitleb Mendese ja Actial Farmaceutica vahelist tühistamismenetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Mendes SA-lt.

(1) ELT C 277, 21.8.2017.

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/41

Üldkohtu 28. mai 2018. aasta otsus – Item Industrietechnik versus EUIPO (EFUSE)

(Kohtuasi T-426/17) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Euroopa Liidu kujutismärgi EFUSE taotlus - Absoluutne keeldumispõhjus - Kirjeldavus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt c (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkt c)))

(2018/C 240/46)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Item Industrietechnik GmbH (Solingen, Saksamaa) (esindajad: advokaadid G. Hasselblatt, V. Töbelmann ja M. Vitt)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: A. Schifko)

Ese

Hagi EUIPO neljanda apellatsioonikoja 18. aprilli 2017. aasta otsuse (asi R 1881/2016-4) peale, mis käsitleb taotlust registreerida kujutismärk EFUSE ELi kaubamärgina.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Item Industrietechnik GmbH-lt.

(1) ELT C 277, 21.8.2017.

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/42

Üldkohtu 28. mai 2018. aasta otsus – Item Industrietechnik versus EUIPO (EFUSE)

(Kohtuasi T-427/17) (1)

(2018/C 240/47)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Item Industrietechnik GmbH (Solingen, Saksamaa) (esindajad: advokaadid G. Hasselblatt, V. Töbelmann ja M. Vitt)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: A. Schifko)

Ese

Hagi EUIPO neljanda apellatsioonikoja 18. aprilli 2017. aasta otsuse (asi R 1882/2016-4) peale, mis käsitleb taotlust registreerida sõnamärk EFUSE ELi kaubamärgina.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Item Industrietechnik GmbH-lt.

(1) ELT C 277, 21.8.2017.

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/43

Üldkohtu presidendi 15. mai 2018. aasta määrus – Elche Club de Fútbol versus komisjon

(Kohtuasi T-901/16 R)

((Ajutiste meetmete kohaldamine - Riigiabi - Abi, mida Hispaania andis teatud professionaalsetele jalgpalliklubidele - Riigi osalusega üksusele antud riigigarantii - Otsus, millega riigiabi tunnistatakse siseturuga kokkusobimatuks - Taotlus kohaldamise peatamiseks - Fumus boni juris - Kiireloomulisus - Huvide kaalumine))

(2018/C 240/48)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Elche Club de Fútbol, SAD (Elche, Hispaania) (esindajad: advokaadid M. Segura Catalán ja M. Clayton)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: B. Stromsky, G. Luengo ja P. Němečková)

Hageja toetuseks menetlusse astuja: Hispaania Kuningriik (esindaja: A. Gavela Llopis)

Ese

ELTL artiklite 278 ja 279 alusel esitatud nõue peatada komisjoni 4. juuli 2016. aasta otsuse (EL) 2017/365 riigiabi SA.36387 (2013/C) (ex 2013/NN) (ex 2013/CP) kohta, mida Hispaania andis Valencia Club de Fútbol Sociedad Anónima Deportivale, Hércules Club de Fútbol Sociedad Anónima Deportivale ja Elche Club de Fútbol Sociedad Anónima Deportivale (ELT 2017, L 55, lk 12), kohaldamine.

Resolutsioon

Peatada komisjoni 4. juuli 2016. aasta otsuse (EL) 2017/365 riigiabi SA.36387 (2013/C) (ex 2013/NN) (ex 2013/CP) kohta, mida Hispaania andis Valencia Club de Fútbol Sociedad Anónima Deportivale, Hércules Club de Fútbol Sociedad Anónima Deportivale ja Elche Club de Fútbol Sociedad Anónima Deportivale (ELT 2017, L 55, lk 12), kohaldamine osas, milles see puudutab abi tagasinõudmist Elche Club de Fútbolilt, mis on selle otsuse artiklis 1 nimetatud 3. meede.

2.	Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus ülejäänud osas rahuldamata.

3.	Tunnistada 6. märtsi 2017. aasta kohtumäärus Elche Club de Fútbol vs. komisjon (T-901/16 R) kehtetuks.

4.	Otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/44

Üldkohtu 4. mai 2018. aasta määrus – Abel jt versus komisjon

(Kohtuasi T-197/17) (1)

((Lepinguväline vastutus - Keskkond - Komisjoni poolt sellise määruse vastuvõtmine, mis puudutab väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitmeid - Nõue hüvitada hagejate poolt väidetavalt kantud varaline ja mittevaraline kahju - Tegeliku ja kindla kahju puudumine - Olukord, mis võib mittevaraliselt kahjustada igaüht - Hüvitatava kahju puudumine - Taotlus korralduse andmiseks))

(2018/C 240/49)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: Marc Abel jt (Montreuil, Prantsusmaa) ja 1428 teised hagejat, kelle nimed on toodud kohtumääruse lisas (esindaja: advokaat J. Assous)

Kostja: komisjon (esindajad: J. F. Brakeland, M. Huttunen ja A. Becker)

Ese

ELTL artikli 268 alusel esitatud nõue hüvitada kahju, mida hagejad on väidetavalt kandnud pärast komisjoni 20. aprilli 2016. aasta määruse (EL) nr 2016/646, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 692/2008 seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 6) heitega (ELT 2016, L 109, lk 1) vastuvõtmist.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Marc Abelilt ja teistelt hagejatelt, kelle nimed on toodud lisas.

(1) ELT C 151, 15.5.2017.

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/44

Üldkohtu 16. mai 2018. aasta määrus – Argus Security Projects versus komisjon ja EUBAM Libya

(Kohtuasi T-206/17) (1)

((Tühistamishagi - Teenuste riigihanked - Konkurentsipõhine läbirääkimistega menetlus - Turvateenuste osutamine liidu integreeritud piirihalduse abimissiooni raames Liibüas - Pakkuja pakkumuse tagasilükkamine ja lepingu sõlmimine teise pakkujaga - Pärast lepingu sõlmimist ilmnenud asjaolud - Esialgsete lepingutingimuste sisuline muutmine - Ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi))

(2018/C 240/50)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Argus Security Projects Ltd (Limassol, Küpros) (esindajad: advokaadid T. Bontinck ja A. Guillerme)

Kostjad: Euroopa Komisjon (esindajad: F. Castillo de la Torre, P. Aalto ja L. Baumgart), Euroopa Liidu integreeritud piirihalduse abimissioon Liibüas (EUBAM Libya) (esindaja: advokaat E. Raoult)

Ese

ELTL artiklil 263 põhinev nõue tühistada EUBAM Liibüa 24. jaanuari 2017. aasta otsus lükata tagasi avatud hankemenetluses hageja esitatud pakkumus sõlmida konkurentsipõhises läbirääkimistega menetluses leping osutada turvalisuse tagamise teenust Liibüas läbiviidava Euroopa Liidu integreeritud piirihalduse abimissiooni raames (leping EUBAM–13-020), ja sõlmida leping Garda World Ltd-ga.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Argus Security Projects Ltd-lt.

(1) ELT C 195, 19.6.2017.

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/45

Üldkohtu 15. mai 2018. aasta määrus – Sensotek versus EUIPO – Senso Tecnologie (senso tek)

(Kohtuasi T-470/17) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu kujutismärgi senso tek taotlus - Varasem Euroopa Liidu kujutismärk SENSOTEC - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b) - Ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi))

(2018/C 240/51)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Sensotek GmbH (Reichenbach an der Fils, Saksamaa) (esindaja: advokaat J. Klink)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: S. Hanne)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Senso Tecnologie Srl (Rooma, Itaalia)

Ese

Hagi EUIPO teise apellatsioonikoja 16. mai 2017. aasta otsuse (asi R 1953/2016-2) peale, mis käsitleb Senso Tecnologie ja Sensoteki vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Sensotek GmbH-lt.

(1) ELT C 309, 18.9.2017.

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/46

Üldkohtu 17. aprilli 2018. aasta määrus – NeoCell versus EUIPO

(Kohtuasi T-666/17) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Eraõiguslik juriidiline isik - Juriidilise isiku olemasolu tõendava dokumendi puudumine - Kodukorra artikli 177 lõige 4 - Ilmselge vastuvõetamatus))

(2018/C 240/52)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: NeoCell Corporation (esindaja: QC M. Edenborough)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (esindaja: A. Lukošiūtė)

Ese

Hagi EUIPO teise apellatsioonikoja 18. juuli 2017. aasta otsuse (asi R 147/2017-2) peale, mis käsitleb taotlust registreerida sõnamärk BIOACTIVE NEOCELL COLLAGEN Euroopa Liitu nimetava rahvusvahelise kaubamärgina.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja NeoCell Corporation-ilt.

(1) ELT C 5, 8.1.2018.

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/46

Üldkohtu 15. mai 2018. aasta määrus – Commune de Fessenheim jt versus komisjon

(Kohtuasi T-726/17) (1)

((Tühistamishagi - Dokumentidega tutvumine - Komisjoni poolt Prantsuse asutustele saadetud kiri, mis puudutas EDF-le hüvitise määramise protokolli seoses Fessenheimi tuumajaama käitamisloa tühistamisega - Tutvumise vaikimisi keelamine - Edasikaebamise tähtaeg - Hilinemine - Vastuvõetamatus))

(2018/C 240/53)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: Commune de Fessenheim (Prantsusmaa), Communauté de communes Pays Rhin-Brisach (Volgelsheim, Prantsusmaa), Conseil départemental du Haut-Rhin (Colmar, Prantsusmaa), Conseil régional Grand Est Alsace Champagne-Ardenne Lorraine, (Strasbourg, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat G. de Rubercy)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindaja: A. Buchet)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada 10. augusti 2017. aasta vaikiv otsus, millega komisjon keeldus hagejatele edastamast komisjoni poolt 22. märtsil 2017 Prantsuse asutustele saadetud kirja kontsernile Électricité de France (EDF) hüvitise määramise protokolli kohta seoses Fessenheimi tuumajaama käitamisloa tühistamisega.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.	Prantsuse Vabariigi menetlusse astumise avalduse üle otsustamise vajadus on ära langenud.

3.	Jätta Commune de Fessenheimi, Communauté de communes Pays Rhin-Brisachi, Conseil départemental du Haut-Rhini ja Conseil régional Grand Est Alsace Champagne-Ardenne Lorraine’i kohtukulud nende endi kanda ja mõista neilt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

4.	Jätta Prantsuse Vabariigi kohtukulud tema enda kanda.

(1) ELT C 13, 15.1.2018.

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/47

Üldkohtu 15. mai 2018. aasta määrus – Seco Belgium ja Vinçotte versus parlament

(Kohtuasi T-812/17) (1)

((Tühistamishagi - Ehitustööde hanked - Hankemenetlus - Ülesanded eesmärgiga teha kontrolle ja esitada tehnilisi arvamusi, mis on seotud ehitustööde, projektide ja ostudega Euroopa Parlamendis Brüsselis - Hagejate pakkumuse tagasilükkamine ja teise pakkuja pakkumuse edukaks tunnistamine - Vaidlustatud akti tagasivõtmine - Vaidluse eseme äralangemine - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine))

(2018/C 240/54)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: Seco Belgium (Brüssel, Belgia) ja Vinçotte (Vilvoorde, Belgia) (esindajad: advokaadid A. Delvaux ja R. Simar)

Kostja: Euroopa Parlament (esindajad: P. López Carceller ja Z. Nagy, hiljem Z. Nagy ja B. Simon)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada Parlamendi 1. detsembri 2017. aasta otsus lükata tagasi pakkumus, mille hagejad esitasid hankemenetluses 06D 20/2017/M005 „Ülesanded eesmärgiga teha kontrolle ja esitada tehnilisi arvamusi, mis on seotud ehitustööde, projektide ja ostudega Euroopa Parlamendis Brüsselis“, ning tunnistada edukaks teise pakkuja pakkumus.

Resolutsioon

1.	Otsuse tegemise vajadus on ära langenud.

2.	Mõista kohtukulud, sealhulgas ajutiste meetmete kohaldamise menetlusega seotud kulud välja Euroopa Parlamendilt.

(1) ELT C 52, 12.2.2018.

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/48

22. aprillil 2018 esitatud hagi – European Anglers Alliance versus nõukogu

(Kohtuasi T-252/18)

(2018/C 240/55)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: European Anglers Alliance (Offenbach Maini ääres, Saksamaa) (esindaja: advokaat L.-B. Buchman)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tunnustada European Anglers Alliance’i põhjendatud huvi;

—

tühistada nõukogu 23. jaanuari 2018. aasta määruse (EL) 2018/120, millega määratakse 2018. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/127 (ELT 2018, L 27, lk 1), artikli 9 lõige 4 ja artikli 9 lõige 5, kuna:

—	nende sätetega taotletavat eesmärki silmas pidades põhjustavad need Euroopa Liidu kodanike vahel põhjendamatu diskrimineerimise ja rikuvad võrdsuse põhimõtet;

—	Euroopa Liidu Nõukogu on ületanud oma kaalutlusõiguse piire, sest ta ei tuginenud seoses merel toimuva harrastuskalapüügi mõjuga huntahvenavarudele mingitele objektiivsetele andmetele;

—	need rikuvad proportsionaalsuse põhimõtet ega järgi ühise kalanduspoliitika artiklit 17, kuna ilmselgelt ei ole arvesse võetud merel toimuva harrastuskalapüügi majanduslikku ja sotsioloogilist tähtsust.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjendamiseks esitab hageja kolm väidet.

1.	Esimene väide, et rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna määruse (EL) 2018/120 vaidlustatud sätted põhjustavad taotletavat eesmärki silmas pidades põhjendamatu diskrimineerimise Euroopa kodanike vahel ning harrastuskalurite ja tööstusliku kalapüügi vahel.

2.	Teine väide, et nõukogu on ületanud oma kaalutlusõiguse piire.

3.	Kolmas väide, et rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet.

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/48

23. aprillil 2018 esitatud hagi – VY versus komisjon

(Kohtuasi T-253/18)

(2018/C 240/56)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: VY (esindaja: advokaat J.-N. Louis)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

teha otsus, millega

—	tühistatakse otsus nimetada [konfidentsiaalne] (1) Euroopa Liidu delegatsiooni Jaapanis [konfidentsiaalne] üksuse juhi ametikohale ja otsus lükata tagasi hageja kandidatuur;

—	mõistetakse kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

1.	Esimene väide, et rikutud on teadet vaba ametikoha kohta.

2.	Teine väide, et rikutud on põhjendamiskohustust.

3.	Kolmas väide, et rikutud on põhiõiguste harta artiklit 21 ning personalieeskirjade artiklit 1d.

(1) Konfidentsiaalsed andmed kustutatud.

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/49

25. aprillil 2018 esitatud hagi – Makhlouf versus komisjon ja EKP

(Kohtuasi T-260/18)

(2018/C 240/57)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Rami Makhlouf (Damaskus, Süüria) (esindaja: advokaat E. Ruchat)

Kostjad: Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tunnistada hageja hagi vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

—	sellest tulenevalt kohustada Euroopa Liitu ja kostjaid hüvitama hagejale kogu kahju summas 6 900 000 eurot ja maksma intresse;

—	mõista kõik käesoleva astme kohtukulud välja kostjatelt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

1.	Esimene väide, et komisjon rikkus EL lepingu artikli 17 lõiget 1 ja ESM lepingu artikli 13 lõikeid 3 ja 4, kuna ta ei taganud, et 26. aprilli 2013. aasta vastastikuse mõistmise memorandum oleks kooskõlas liidu õigusega.

2.	Teine väide, et EKP on võimu kuritarvitanud ja rikkunud põhiõiguste harta artiklit 17, sest ta kasutas rahanduspoliitika valdkonnas talle antud pädevust Eurorühmale ja Küprose valitsusele pankade restruktureerimismeetmete pealesurumiseks.

3.	Kolmas väide, et ha hageja vara on ilma õiglase hüvitiseta sundvõõrandatud.

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/50

26. aprillil 2018 esitatud hagi – O’Flynn jt versus komisjon

(Kohtuasi T-270/18)

(2018/C 240/58)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Michael O’Flynn (Cork, Iirimaa), Paddy McKillen (Dublin, Iirimaa) ja David Daly (Malahide, Iirimaa) (esindajad: M. Cush, SC, barrister D. Hardiman, solicitor P. O’Brien ja solicitor D. O’Keeffe)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

—	tühistada Euroopa Komisjoni 25. jaanuari 2018. aasta otsus C(2018) 464 final (SA.43791(2017/NN)) (1) osas, milles sellega ei seatud küsimuse alla väidetavat riigiabi, mida anti National Asset Management Agencyle (NAMA) või selle kaudu, või alternatiivselt ei käsitatud niisugust meedet riigiabina;

—	otsustada, et hagejate kohtukulud tuleb hüvitada.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad neli väidet.

Esimene väide, et kostja oleks pidanud alustama ELTL artikli 108 lõike 2 alusel ametlikku uurimismenetlust.

—

Hagejad väidavad muu hulgas, et kostja rikkus sellega, et ta ei alustanud niisugust menetlust, hagejatel ELTL artikli 108 lõike 2 alusel olevaid menetlusõigusi; samuti rikkus kostja hagejate väitel hea halduse põhimõtet, sest ta ei täitnud oma kohustust alustada väidetava abi hoolsat ja erapooletut uurimist.

Teine väide, et tehti ilmselgeid hindamisvigu.

—

Hagejad väidavad, et kostja tegi vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel ilmselgeid hindamisvigu, sh tuvastusega, et hagejad ei olnud väitnud, et abi väärkasutati, kuivõrd niisugune väide on sõnaselgelt esitatud hagi punktis 5.25. Samuti väidavad hagejad, et hinnang, mille kostja NAMA tegevusele andis, oli mitmes mõttes puudulik.

Kolmas väide, et kostja rikkus põhjendamiskohustust.

—

Selle kohta väidavad hagejad, et kostja jättis täitmata põhjendamiskohustuse või ei põhjendanud vaidlustatud otsust asjakohaselt, sest ta ei põhjendanud asjakohaselt ega üleüldse ka ühelgi muul arvestataval viisil, mis alusel aktsepteeris ta metodoloogiat, mida NAMA kasutas arenguprojektide toimevõime hindamisel.

Neljas väide, et rikuti ELTL artiklit 106.

—	Lisaks väitele, et rikutud on ELTL riigiabi sätteid, väidavad hagejad, et rikuti ELTL artiklit 106, nagu on märgitud nende hagis, kusjuures kostja ei ole nende sellekohasele väitele mingil viisil vastanud.

(1) ELT 2018, C 60, lk 4.

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/51

30. aprillil 2018 esitatud hagi – Bernaldo de Quirós versus komisjon

(Kohtuasi T-273/18)

(2018/C 240/59)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Belén Bernaldo de Quirós (Brüssel, Belgia) (esindaja: advokaat M. Casado García-Hirschfeld)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tunnistada käesolev hagi vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

seetõttu:

—	tühistada 6. juuli 2017. aasta otsus;

—	vajadusel tühistada 31. jaanuari 2018. aasta otsus kaebuse rahuldamata jätmise kohta;

—	mõista kostjalt välja hüvitis hagejale nende otsustega tekitatud mittevaralise kahju eest, mille suuruseks hindab hageja sümboolselt 1 euro;

—	mõista kõik kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

1.	Esimese väite kohaselt rikuti hageja suhtes toimunud haldusjuurdluse läbiviimisel komisjoni juurdlus- ja distsiplinaarametile antud volitusi ning samuti erapooletuse ja hea halduse põhimõtteid.

2.	Teise väide kohaselt rikuti personalieeskirjade IX lisa artikli 22 alusel toimunud hageja ärakuulamisel esiteks kaitseõigusi ja personalieeskirjade IX lisa artiklit 3, ja teiseks poolte võrdsuse põhimõtet.

3.	Kolmanda väite kohaselt on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet ja tehtud ilmne hindamisviga.

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/52

7. mail 2018 esitatud hagi – Azarov versus nõukogu

(Kohtuasi T-286/18)

(2018/C 240/60)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Mykola Yanovych Azarov (Kiiev, Ukraina) (esindajad: advokaadid A. Egger ja G. Lansky)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada ELTL artikli 263 alusel nõukogu 5. märtsi 2018. aasta otsus (ÜVJP) 2018/333, millega muudetakse otsust 2014/119/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas (ELT 2018, L 63, lk 48), ning nõukogu 5. märtsi 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/326, millega rakendatakse määrust (EL) nr 208/2014 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas (ELT 2018, L 63, lk 5), hagejat puudutavas osas;

—	võtta Üldkohtu kodukorra artikli 64 kohaselt teatavaid menetlust korraldavaid meetmeid;

—	vastavalt kodukorra artikli 87 lõikele 2 mõista kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

1.	Esimene väide, et on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet Hageja väidab, et juba viiendat korda võetud piiravad meetmed on ilmselgelt ebaproportsionaalsed.

2.	Teine väide, et on tehtud ilmne hindamisviga Hageja väidab, et piiravate meetmete pikendamise otsuse tegemiseks puudus nõukogul piisavalt kindel faktiline alus, mida nõuab kohtupraktika.

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/52

10. mail 2018 esitatud hagi – Läti Vabariik versus komisjon

(Kohtuasi T-293/18)

(2018/C 240/61)

Kohtumenetluse keel: läti

Pooled

Hageja: Läti Vabariik (esindajad: I. Kucina ja V. Soņeca)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	Tühistada komisjoni 12. märtsi 2018. aasta teatis C(2018) 1418 final, millega komisjon määratles oma seisukoha, ja kohustada nimetatud institutsiooni võtma vastu seisukoht, mis ei tekita Lätile kahjulikke õiguslikke tagajärgi.

—	Mõista Läti kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks märgib Läti, et oma seisukohta määratledes on komisjon rikkunud mitte üksnes ELTL artiklit 263, tekitades niisiis Lätile kahjulikke õiguslikke tagajärgi, vaid ka EL artikli 17 lõiget 1 koostoimes ELTL artikli 3 lõike 1 punktiga d, ELTL artikliga 38 ja ELTL artikliga 335, mis panevad komisjonile kohustuse tagada, et Norra järgib nõuetekohaselt kohustusi, mida see riik on võtnud Pariisi lepingu (1) alusel, mis puudutab Euroopa Liidu liikmesriikide õigusi kalastada ilma diskrimineerimiseta Svalbardi kalapüügipiirkonnas.

(1) Spitsbergenit puudutav leping Norra, Ameerika Ühendriikide, Taani, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapani, Madalmaade, Suurbritannia, Iirimaa, Briti ülemereterritooriumide ja Rootsi vahel, allkirjastatud Pariisis 9. veebruaril 1920. Kättesaadav aadressil: https://likumi.lv/ta/id/282051-par-ligumu-starp-norvegiju-amerikas-savienotajam-valstim-daniju-franciju-italiju-japanu-niderlandi-lielbritaniju-un

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/53

8. mail 2018 esitatud hagi – Wirecard Technologies versus EUIPO – Striatum Ventures (supr)

(Kohtuasi T-297/18)

(2018/C 240/62)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Wirecard Technologies GmbH (Aschheim, Saksamaa) (esindaja: advokaat A. Bayer)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Striatum Ventures BV (Rosmalen, Madalmaad)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärk supr – ELi kaubamärk nr 13 163 746

Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 20. veebruari 2018. aasta otsus asjas R 2028/2017-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt ja teiselt menetluspoolelt apellatsioonikojas, kui ta astub käesolevasse menetlusse.

Väide

—	Määruse 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/54

16. mail 2018 esitatud hagi – Klyuyev versus nõukogu

(Kohtuasi T-305/18)

(2018/C 240/63)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Andriy Klyuyev (Donetsk, Kiiev) (esindajad: B. Kennelly, QC, barrister J. Pobjoy, solicitor R Gherson ja solicitor T. Garner)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul tühistada:

—	nõukogu 5. märtsi 2018. aasta otsus (ÜVJP) 2018/333, millega muudetakse otsust 2014/119/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas (ELT 2018, L 63, lk 48), ning

—	nõukogu 5. märtsi 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/326, millega rakendatakse määrust (EL) nr 208/2014 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas (ELT 2018, L 63, lk 5),

hagejat puudutavas osas.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

1.	Esimene väide, et nõukogu tegi hindamisvea, kui ta leidis, et kriteerium hageja kandmiseks vaidlustatud otsuse artikli 1 lõikes 1 ja vaidlustatud määruse artikli 3 lõikes 1 osutatud loeteludesse oli täidetud.

2.	Teine väide, et nõukogu rikkus hageja õigusi, mis tulenevad ELL artiklist 6 koostoimes artiklitega 2 ja 3 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitest 47 ja 48, kui ta leidis, et hageja kohtlemine Ukrainas oli kooskõlas põhiliste inimõigustega.

3.	Kolmas väide, et nõukogu rikkus hageja kaitseõigusi ning õigust heale haldusele ja tõhusale kohtulikule kaitsele.

4.	Neljas väide, et nõukogu rikkus põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt hageja õigust omandile ja maine kaitsele.

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/55

16. mail 2018 esitatud hagi – Zhejiang Jiuli Hi-Tech Metals versus komisjon

(Kohtuasi T-307/18)

(2018/C 240/64)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Zhejiang Jiuli Hi-Tech Metals Co. Ltd (Huzhou City, Hiina) (esindajad: advokaadid K. Adamantopoulos ja P. Billiet)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada komisjoni 5. märtsi 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/330, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit roostevabast terasest õmblusteta torude impordi suhtes, hagejat puudutavas osas, ja

—	mõista hageja kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

Esimene väide, et komisjoni võttis määruse 2018/330 vastu viisil, mis rikub hageja kaitseõigusi, rikkudes sellega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed, artikli 3 lõiget 2, artikli 16 lõiget 1, artikli 19 lõikeid 2 ja 4, artikli 20 lõikeid 2 ja 4 ning artikli 21 lõikeid 5 ja 7 ning WTO dumpinguvastase lepingu artikleid 3.1, 5.3, 6.1.2, 6.2, 6.4, 6.5.1, 6.6 ja 6.9.

Teine väide, et komisjon tegi määrust 2018/330 vastu võttes ilmselgeid õiguslike ja faktiliste asjaolude hindamisvigu, kasutades analoogilise riigi meetodit hagejale tavahinna arvutamiseks, rikkudes sellega määruse 2016/1036 artikli 1 lõikeid 2 ja 3, artikli 2 lõikeid 1 ja 7 ja artikli 11 lõiget 9, ning WTO dumpinguvastase lepingu artikleid 2.2 ja 6.10.1. Komisjon ei esitanud ühtki põhjendust selle kohta, miks hageja puhul kohaldati määruse 2016/1036 artikli 2 lõiget 7.

Kolmas väide, et komisjon tegi määrust 2018/330 vastu võttes ilmselgeid õiguslike ja faktiliste asjaolude hindamisvigu, võttes asjaomase toote kohta vastu väära PCN koodi, rikkudes sellega määruse 2016/1036 artikli 2 lõikeid 2, 5 ja 6, artikli 6 lõikeid 7 ja 8 ning artikli 16 lõiget 1, ning WTO dumpinguvastase lepingu artikleid 2.2.1.1, 2.2.2, 2.4 ja 2.6.

Neljas väide, et komisjon tegi määrust 2018/330 vastu võttes ilmselgeid õiguslike ja faktiliste asjaolude hindamisvigu, kuna kohaldatud meetod sisuliselt moonutas hageja dumpingumarginaali, rikkudes määruse 2016/1036 artikli 1 lõiget 4, artikli 2 lõikeid 6, 10 ja 11, artikli 17 lõikeid 1 ja 2 ning artikli 18 lõiget 3, ning WTO dumpinguvastase lepingu artikleid 2.2, 2.2.2, 2.4, 2.4.2, 2.6, 3.6 ja 9.2.

Viies väide, et komisjon tegi määrust 2016/1036 vastu võttes ilmselgeid õiguslike ja faktiliste asjaolude hindamisvigu, kui ta järeldas, et esineb kahju ja selle tekkimise tõenäosus ning jättes põhjusliku seose olemasolu kontrollimata, rikkudes sellega määruse 2016/1036 artikli 1 lõikeid 1, 2 ja 3, artikli 2 lõikeid 9 ja 12, artikli 3 lõikeid 2, 3, 6, 7 ja 9 ning artikli 11 lõiget 1, ning WTO dumpinguvastase lepingu artikleid 1, 2.1, 2.4.2, 3.1, 3.5, 3.7 ja 9.3.

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/56

17. mail 2018 esitatud hagi – Buck versus EUIPO – Unger Holding (BUCK)

(Kohtuasi T-311/18)

(2018/C 240/65)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Društvo za proizvodnju inženjering i usluge Buck d.o.o. (Belgrad, Serbia) (esindaja: advokaat I. Lázaro Betancor)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Unger Holding GmbH (Herne, Saksamaa)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: valget ja punast värvi kujutismärgi BUCK Euroopa Liitu nimetav rahvusvaheline registreering – ELi nimetav rahvusvaheline registreering nr 1 218 386

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 7. märtsi 2018. aasta otsus asjas R 1024/2017-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väited

—	Määruse 2017/1001 artikli 47 lõike 2 rikkumine;

—	Määruse 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/56

14. mail 2018 esitatud hagi – Dentsply De Trey versus EUIPO – IDS (AQUAPRINT)

(Kohtuasi T-312/18)

(2018/C 240/66)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Dentsply De Trey GmbH (Konstanz, Saksamaa) (esindaja: solicitor S. Clark)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: IDS SpA (Savona, Itaalia)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune kaubamärk: sõnamärk AQUAPRINT – registreerimistaotlus nr 12 272 407

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO teise apellatsioonikoja 26. veebruari 2018. aasta otsus asjas R 1438/2017-2

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus, välja arvatud niivõrd, kuivõrd apellatsioonikoda tuvastas, et asjaomased kaubad on identsed/sarnased ja et asjaomane avalikkus tegutseb hambaravi sektoris;

—	mõista Euroopa Liidu Üldkohtu kodukorra artikli 134 alusel Dentsply kohtukulud välja EUIPO-lt ja võimalikult menetlusse astujalt;

—	muuta otsust kulude kandmise osas ja teha Euroopa Liidu Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõike 1 alusel EUIPO-le ettekirjutus mõista apellatsioonikoja ja vastulausete osakonna menetluse kulud välja vastulause esitajalt, kelle nõudeid ei rahuldatud.

Väited

—	Määruse 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine;

—	määruse 2017/1001 artikli 8 lõike 4 rikkumine.

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/57

15. mail 2018 esitatud hagi – Hashem ja Assi versus Ühtne Kriisilahendusnõukogu

(Kohtuasi T-314/18)

(2018/C 240/67)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hagejad: Hashem Asad Mohammad Hashem (Amán, Jordaania), Souhair H. B. Assi (Amán) (esindajad: advokaadid R. Vallina Hoset, A. Sellés Marco, C. Iglesias Megías ja A. Lois Perreau de Pinninck)

Kostja: Ühtne Kriisilahendusnõukogu

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—	tuvastada Ühtse Kriisilahendusnõukogu lepinguväline vastutus ja kohustada viimast hüvitama kahju, mis hagejale tekkis kõigi selle asutuse tegudest ja tegemata jätmistest, mistõttu ta kaotas kogu investeeringu Banco Popular Español, S.A. allutatud võlakirjadesse.

—	Mõista Ühtselt Kriisilahendusnõukogult selle poole kasuks tekitatud kahju hüvitamiseks välja järgmised summad: esimese võimalusena hüvitis tehtud investeeringute eest 5 571 434,73 eurot Banco Populari aktsiate näol; või eelmise nõude suhtes teise võimalusena 2 341 142,51 eurot.

—	Suurendada sissenõutavat summat tasandusintressi võrra alates 7. juunist 2017 kuni käesolevat asja lahendava kohtuotsuse kuulutamiseni.

—	Suurendada sissenõutavat summat viivise võrra, mida arvestatakse alates käesolevas asjas kohtuotsuse kuulutamisest kuni sissenõutava summa tervikuna maksmiseni, EKP poolt peamiste refinantseerimistehingute puhul aluseks võetavas intressimääras, millele lisandub kaks protsendipunkti.

—	Mõista kohtukulud välja Ühtselt Kriisilahendusnõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Väited ja peamised argumendid on samad, mis on esitatud kohtuasjas T-659/17, Vallina Fonseca vs. Ühtne Kriisilahendusnõukogu (ELT 2017, C 424, lk 42).

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/58

16. mail 2018 esitatud hagi – Calvo Gutierrez jt versus Ühtne Kriisilahendusnõukogu

(Kohtuasi T-315/18)

(2018/C 240/68)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Maria Graciela Calvo Gutierrez (Alcobendas, Hispaania) ja teised 21 hagejat (esindajad: advokaadid R. Vallina Hoset, A. Sellés Marco, C. Iglesias Megías ja A. Lois Perreau de Pinninck)

Kostja: Ühtne Kriisilahendusnõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tuvastada Ühtse Kriisilahendusnõukogu lepinguväline vastutus ja kohustada viimast hüvitama kahju, mis hagejatele tekkis kogu selle asutuse tegevusest ja tegemata jätmisest, mistõttu hagejad kaotasid kogu oma investeeringu BANCO POPULAR ESPAÑOL, S.A. allutatud võlakirjadesse.

—

mõista Ühtselt Kriisinõukogult hagejatele välja varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks järgmised summad:

varalise kahju alusel kogusumma 7 570 098,78 eurot Banco Populari aktsiate amortiseerimise eest, mis on jagatud proportsionaalselt igale hagejale kuulunud aktsiate alusel järgmiselt:

—	María Graciela Calvo Gutiérrez: 8 836,67 eurot

—	Eric Gancedo Holmer: 35 257,42 eurot

—	María Graciela Calvo Gutiérrez ja Eric Gancedo Holmer: 39 358,01 eurot

—	Carlos Eric Gancedo Calvo: 7 374,19 eurot

—	Gabriel Gancedo Calvo: 7 062,93 eurot

—	Jorge Gancedo Calvo: 8 545,24 eurot

—	Lucía Gancedo Calvo: 7 388,69 eurot

—	Manuel Gancedo Calvo: 9 472,17 eurot

—	José Gancedo Calvo: 7 389,45 eurot

—	Claudia Sáez de Montagut Gancedo: 763,66 eurot

—	Bosco Sáez de Montagut Gancedo: 2 879,18 eurot

—	Yago Sáez de Montagut Gancedo: 379,16 eurot

—	VICA58, S.L.: 265 763,84 eurot

—	Diana Luisa Gancedo Holmer: 175 499,04 eurot

—	Guillermo de Zavala Gancedo: 722,47 eurot

—	Alfredo de Zavala Gancedo: 718,65 eurot

—	Cosme de Zavala Gancedo: 1 006,27 eurot

—	Bruno de Zavala Gancedo: 689,66 eurot

—	María Astrid Gancedo Holmer: 442 136,41 eurot

—	Marco Gancedo Holmer: 442 135,64 eurot

—	LOS PRUNOS DEL SETO, S.L.: 6 898,14 eurot

—	MANUEL GANCEDO, S.A.: 5 340 911,85 eurot

—	EVEDAM INMUEBLES, S.L.: 620 238,46 eurot

—	GANCEDO Y GONZÁLEZ, S.L.: 138 671,57 eurot; ja

mittevaralise kahju alusel kuni 7 570 098,78.eurot või summa, mida Üldkohus peab sobivaks määrata, mis on jagatud proportsionaalselt hagejate vahel vastavalt igaühele neist määratud varalise kahju hüvitisele;

—	suurendada sissenõutavat summat viivise võrra, mida arvestatakse alates käesolevas asjas kohtuotsuse kuulutamisest kuni sissenõutava summa tervikuna maksmiseni, EKP poolt peamiste refinantseerimistehingute puhul aluseks võetavas intressimääras, millele lisandub kaks protsendipunkti;

—	mõista kohtukulud välja Ühtselt Kriisilahendusnõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Väited ja peamised argumendid on samad, mis on esitatud kohtuasjas T-659/17, Vallina Fonseca vs. Ühtne Kriisilahendusnõukogu (ELT 2017, C 424, lk 42).

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/59

18. mail 2018 esitatud hagi – Fugro versus komisjon

(Kohtuasi T-317/18)

(2018/C 240/69)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Fugro NV (Leidschendam, Madalmaad) (esindajad: advokaadid T. Snoep ja V. van Weperen)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	teise võimalusena tühistada vaidlustatud otsus osaliselt, konkreetsemalt selle otsuse artikli 1 lõige 2;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

Esimene väide, et otsus rikub proportsionaalsuse põhimõtet.

—

Komisjonil ei olnud otsuse tegemisel laia kaalutlusõigust ja küsimist, kas otsus rikub proportsionaalsuse põhimõtet ei tohiks piirata küsimusega, kas otsus on taotletavate eesmärkide suhtes selgelt või ilmselgelt sobimatu. Otsus rikub proportsionaalsuse põhimõtet, kuna:

—	otsus läheb kaugemale sellest, mis on taotletud eesmärkide saavutamiseks vajalik;

—	komisjon ei valinud olemasolevate meetmete seast kõige vähem kulukat meedet; ja

—	otsusega kaasnenud ebasoodsad tingimused on taotletud eesmärkidega võrreldes ebaproportsionaalsed.

—	Isegi kui komisjonil oleks lai kaalutlusõigus, on otsus sellegipoolest taotletud eesmärkide saavutamiseks ilmselgelt sobimatu vahend.

Teine väide, et otsus rikub Fugro omandiõigust, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 17, ja Fugro ettevõtlusvabadust, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 16.

—	Otsus rikub Fugro omandiõigust, kuna see hävitab Furgo äritegevuse. Omandikaotus on märkimisväärne ja ületab mõistliku majandusliku riski; ning

—	otsus kahjustab Fugro ettevõtlusvabadust kui sellist.

Kolmas väide, et otsus rikub konkurentsi moonutamise keelu põhimõtet.

—

Otsus takistab Euroopa Liidul täita peamist ülesannet luua moonutustevaba siseturg, kuna:

—	otsusega sekkub avalik sektor ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi täpsustamisteenuste (GNSS Augmentation services) turule, mis ei vasta moonutamata konkurentsi põhimõtetele; ja

—	rikkudes ELL artikli 3 lõiget 3 ja protokolli nr 27, sekkub otsus ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi täpsustamisteenuste (GNSS Augmentation services) turule, kus ei esine turutõrget.

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/61

18. mail 2018 esitatud hagi – Serenity Pharmaceuticals versus EUIPO – Gebro Holding (NOCUVANT)

(Kohtuasi T-321/18)

(2018/C 240/70)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Serenity Pharmaceuticals LLC (Milford, Pennsylvania, Ühendriigid) (esindaja: solicitor J. Day)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Gebro Holding GmbH (Fieberbrunn, Austria)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärk „NOCUVANT“ – registreerimistaotlus nr 13 053 434

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO teise apellatsioonikoja 8. märtsi 2018. aasta otsus asjas R 584/2017-2

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	tühistada vastulausete osakonna 27. jaanuari 2018. aasta otsuses vastulausemenetluses nr B 002437922;

—	jätta EUIPO ja Gebro Holdings GmbH kohtukulud nende endi kanda ja mõista neil välja hageja kohtukulud.

Väited

—	Määruse 2017/1001 artikli 47 lõike 2 rikkumine;

—	Määruse 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

9.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 240/61

22. mail 2018 esitatud hagi – Fomanu versus EUIPO – Fujifilm Imaging Germany (Liblika kujutis)

(Kohtuasi T-323/18)

(2018/C 240/71)

Hagiavalduse keel: saksa

Pooled

Hageja: Fomanu AG (Neustadt an der Waldnaab, Saksamaa) (esindaja: advokaat S. Reichart)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Fujifilm Imaging Germany GmbH & Co. KG (Willich, Saksamaa)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärk nr 5 481 403

Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO teise apellatsioonikoja 16. märtsi 2018. aasta otsus asjas R 2241/2016-2

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada vaidlustatud otsus osas, milles vaidlustatud ELi kaubamärk tunnistati kehtetuks järgmiste kaupade ja teenuse suhtes:

klass 9 – CDd; DVDd; arvutiprogrammid ja tarkvara, eelõige tarkvara andmete jagamiseks, salvestamiseks, taasesitamiseks ja süsteemseks kogumiseks;

klass 16 – trükised, mis sisalduvad klassis 16, välja arvatud üksikute fotodega trükised (eelkõige fotoraamatud, fotokalendrid, fotolõuendid, foto-pusled, fotomärkmikud, fotokaustad);

klass 38 – andmebaasi kasutamisaja rent teabe üleslaadimiseks elektroonilise meedia (internet) vahendusel; sõnumite ja kujutiste edastamine arvuti abil;

klass 40 – köitetööd;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väited

—	rikutud on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2017/1001 artikli 58 lõike 1 punkti a ja lõiget 2 koosmõjus artikli 18 lõikega 1;

—	rikutud on komisjoni delegeeritud määruse (Euroopa Liidu) nr 2017/1430 artikli 19 lõiget 1 koosmõjus artikliga 10.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 240

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	61. aastakäik 9. juuli 2018

Sisukord		Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Liidu Kohus
2018/C 240/01	Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas	1