6.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 237/1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Digiajastu sotsiaalselt jätkusuutlik kontseptsioon elatustaseme parandamiseks, majanduskasvu ja tööhõive suurendamiseks ning kodanike turvalisuse tagamiseks“

[ettevalmistav arvamus eesistujariigi Bulgaaria taotlusel]

(2018/C 237/01)

Raportöör:

Giulia BARBUCCI (IT/II)

Nõukogu eesistujariigi Bulgaaria taotletud arvamus	kiri 5.9.2017
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

Vastutav sektsioon	tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	23.2.2018
Vastuvõtmine täiskogus	15.3.2018
Täiskogu istungjärk nr	533
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	187/16/10

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Kõigi Euroopa, riiklike ja kohalike ametiasutuste rakendatavate poliitikameetmete puhul tuleks võtta arvesse sotsiaalse jätkusuutlikkuse tegurit sarnaselt majandusliku jätkusuutlikkuse ja keskkonnasäästlikkusega. Hiljutised ettepanekud Euroopa sotsiaalse mõõtme kohta, (1) sealhulgas Euroopa Komisjoni esitatud aruteludokument ja Euroopa sotsiaalõiguste sammas, kujutavad endast enneolematut võimalust edendada Euroopa ja liikmesriikide tasandil sotsiaalset jätkusuutlikkust kaasava majanduskasvu, tööhõive ja sotsiaalpoliitika valdkonnas. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee komitee arvates on komisjoni praeguses tööprogrammis sisalduvad ettepanekud, sealhulgas sotsiaalse õigluse pakett, digiajastu õiglase maksustamise algatus ning majandus- ja rahaliidu reformid, olulised Euroopa sotsiaalse mudeli jätkusuutlikkuse edendamisel.

1.2.

Senisest täpsemalt tuleks hinnata sotsiaalvaldkonnas võetud meetmete mõju, arvestades nende sotsiaalset jätkusuutlikkust ning tuginedes juba olemasolevate järelevalvesüsteemidele ja näitajatele. Komitee soovitab ametiasutustel hinnata olemasolevaid ja uusi vahendeid (alustades sambale lisatud tulemustabeliga) ja kontrollida nende tõhusust, et oleks võimalik täpsemalt mõõta kavandatud poliitikameetmete mõju kodanikele.

1.3.

Komitee võtab teadmiseks mure, mida väljendas Euroopa Parlament oma 19. jaanuari 2017. aasta resolutsioonis Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta seoses vajadusega ajakohastada kehtivaid töö- ja sotsiaalstandardeid. Sellega seoses esitab komitee õigeaegselt oma panuse komisjoni 2018. aasta tööprogrammis sisalduva sotsiaalse õigluse paketti. Lisaks rõhutab komitee vajadust raamtingimuste järele tööturgudel, et toetada uusi ja senisest mitmekesisemaid karjäärivõimalusi ning suurendada tööhõivet ja parandada töötajatele kehtivaid standardeid üle Euroopa sõltumata nende töölepingu tingimustest ning edendada ühtlustumist paremate töö- ja elutingimuste suunas. See aitaks samuti kaasa piirkondlike erinevuste ületamisele. Komitee toetab Euroopa Parlamendi soovitust, mille kohaselt komisjon ja sotsiaalpartnerid peaksid tegema koostööd, et esitada raamdirektiivi ettepanek inimväärsete töötingimuste kohta kõikide tööhõive vormide puhul, laiendades praegu kehtivaid miinimumstandardeid uutele töösuhte vormidele.

1.4.

Komitee näeb selget seost konkurentsivõime, tootlikkuse ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse vahel: kõik osalejad peavad võtma kohustuse edendada kaasavat majanduskasvu ja samal ajal looma ettevõtluseks soodsad tingimused, et luua rohkem ja paremaid töökohti. Töö on jätkuvalt heaolu ja jõukuse loomise peamine tegur; siiski tuleks taastada põhimõte, et õiglasema ühiskonna saab rajada üksnes senisest kaasavama ja jätkusuutlikuma majanduskasvu ja töökohtade loomise kaudu eesmärgiga tagada inimväärsed töötingimused, piisav töötasu ja pension ning et inimesed saaksid oma õigusi kasutada. Konkurentsivõime, tootlikkus ja tööalased õigused on põhimõtted, millest peab taas saama tööturu reguleerimise ja sotsiaalsete õiguste vallas koostatavate meetmete lahutamatu osa.

1.5.

Komitee on teadlik, et demokraatia võib sattuda ohtu, kui kokkuhoiumeetmete tagajärgedest ikka veel tugevasti mõjutatud inimestel ei õnnestu saada kasu majanduskasvu loodud jõukusest ja digitaliseerimise soodustatud tootlikkusest.

1.6.

Komitee soovitab, nagu varasemateski arvamustes, teha täiendavaid jõupingutusi, et kaotada piirkondlikud erinevused elu- ja töötingimuste osas Euroopa Liidus. Ülespoole suunatud lähenemine ei tohiks jääda üksnes loosungiks, vaid peab muutuma üldpõhimõtteks, mida tuleb arvesse võtta ja rakendada kõigis liidu poliitikavaldkondades, iseäranis finants- ja majandusvaldkonnas. Tõeline integratsioon ei saa toimuda seni, kuni valitsevad veel suured erinevused palkade ja sotsiaalsete õiguste tegeliku kasutamise osas Euroopa kodanike hulgas. Selles kontekstis on struktuurifondidel oluline osa ja neid tuleb rohkem kasutada piirkondlike erinevuste kaotamiseks.

1.7.

Komitee tunneb heameelt noortegarantii, oskuste täiendamise meetmete ja pikaajalise töötuse vastu võitlemise algatuste üle ning kutsub ELi ja liikmesriikide institutsioone üles tagama piisavad vahendid, et hõlbustada ja kiirendada üleminekuid ja tagada sobival viisil pidev sissetulek (2) eelkõige kõige ebasoodsamas olukorras olevate inimeste jaoks. Samuti soovitab komitee luua sobivad tingimused konkurentsivõime, töökohtade loomise ja sujuva ühelt töökohalt teisele liikumise tagamiseks sotsiaalsete turvavõrkude ja muude kaasnevate meetmete abil, milles võetakse arvesse töötajate ja ettevõtjate vajadusi.

1.8.

Komitee soovitab sotsiaalpartneritel arendada kõigil tasanditel kaasavaid kollektiivläbirääkimisi ja julgustab neid kaaluma uute, naiste digitaalsetele töökohtadele juurdepääsu suurendamisele suunatud meetmete võtmist (sh Euroopa sotsiaalpartnerite järgmise tööprogrammi raames) eesmärgiga kaotada sooline palgaerinevus, kaitsta jõuliselt naisi seoses raseduse ja sünnitusega asjakohaste vahendite abil ning luua tööelus naistele ja meestele tõeliselt võrdsed tingimused. Samuti soovitab komitee kõigi tasandite ametiasutustel, sotsiaalpartneritel ja organiseeritud kodanikuühiskonnal võtta kooskõlastatult meetmeid meeste ja naiste võrdse kohtlemise tagamiseks kõigis ühiskonnavaldkondades.

1.9.

Lisaks on komitee veendunud, et sotsiaalne jätkusuutlikkus põhineb õiglastel ja tõelistel võimalustel elukestvaks õppeks varasest lapseeast alates, arvestades eelkõige suurte elanikkonnarühmade võimalikku väljajätmist digitaalse tõrjutuse tõttu. Komitee soovitab juhtpoliitikutel kaaluda meetmeid, mille eesmärk on vähendada oskuste puudujääki digitaalmajanduse võtmetähtsusega valdkondades, kuna oskused on määrava tähtsusega tipptaseme saavutamise ja Euroopa konkurentsivõime suurendamise seisukohast. Samuti on oluline tagada digikirjaoskuse kursused isikutele, keda digiteerimise tulemusena ähvardab õiguste kasutamisest ja sotsiaalteenustele juurdepääsust kõrvalejäämise oht – eriti, kui tegemist on põhiõiguste ja -teenustega. Komitee soovitab sotsiaalpartneritel ja ametiasutustel võtta koostöös organiseeritud kodanikuühiskonnaga sellega seoses kiirelt meetmeid. Kõigi tasandite ametiasutuste ülesanne on tagada korraliku digitaalse taristu kättesaadavus, tänu millele suureneb kaasatus, et kaotada võimalikud erinevused piirkondade ja töökeskkondade vahel.

2. Digi- ja üleilmastumisajastu sotsiaalse jätkusuutlikkuse kontseptsioon

2.1.

Käesoleva ettevalmistava arvamuse eesmärk on analüüsida sotsiaalset jätkusuutlikkust tervikliku lähenemisviisi abil, alates selle määratlemisest kuni selle mõjuni sotsiaal-, tööhõive- ja majanduspoliitika meetmetele.

2.2.

Üleilmastumise mõju, majanduskriisi koormav pärand, sündimuse vähenemine ja sellest tulenev Euroopa elanikkonna vananemine, aeglane majanduskasv, mis iseloomustab enamiku Euroopa Liidu riikide majandust, on olulised aspektid sotsiaalsete probleemide tuvastamisel.

2.3.

Arvukatest sotsiaal-majanduslikest näitajatest ilmneb, et kui kriisist väljumiseks eelkõige ELi ja riigi tasandil võetud meetmetega on ühest küljest üritatud tõkestada ülemaailmsetest teguritest tingitud ebastabiilsust, siis teisest küljest on need liiga sageli suurendanud ebavõrdsust ja tekitanud uut tasakaalutust – ka geograafilist – sotsiaalsete klasside, sugude ja põlvkondade vahel. Seepärast on vaja, et ametiasutused tegutseksid kõikidel tasanditel koostöös sotsiaalpartnerite ja organiseeritud kodanikuühiskonnaga, et teha ettepanekuid poliitikameetmete kohta, mille eesmärk on tasakaalustamatuse ja ebavõrdsuse vähendamine peamiselt tööhõive suurendamise kaudu jätkusuutliku ja senisest kaasavama majanduskasvu toel.

2.4.

Jätkusuutlikkuse kontseptsioonil on kolm tahku: keskkonnaalane, majanduslik ja sotsiaalne. Need kolm komponenti sisalduvad aluslepingutes ja kajastuvad omakorda kestliku arengu kontseptsioonis, millel põhineb ÜRO ülemaailmse säästva arengu tegevuskava 2030. aastaks ja selle 17 kestliku arengu eesmärki. Eurostat märgib oma 2017. aasta ülevaates ELi edusammudest kestliku arengu eesmärkide saavutamisel, et ehkki on tehtud märkimisväärseid edusamme liikumisel keskkonnaalaste kestliku arengu eesmärkide (eesmärk nr 7 „taskukohane ja puhas energia“, eesmärk nr 12 „vastutustundlik tootmine ja tarbimine“, eesmärk nr 15 „elu maal“, eesmärk nr 11 „säästvad linnad ja kogukonnad“) üldise saavutamise poole, on edusammud sotsiaalsemat laadi kestliku arengu eesmärkide saavutamise suunas olnud pigem tagasihoidlikud (eesmärk nr 4 „kvaliteetne hariduse“, eesmärk nr 5 „sooline võrdõiguslikkus“, eesmärk nr 8 „inimväärne töö ja majanduskasv“, eemärk nr 1 „vaesuse kaotamine“, eesmärk nr 2 „nälja kaotamine“ ning eesmärk nr 10 „ebavõrdsuse vähendamine“).

2.5.

Ehkki üldiselt nõustutakse sellega, et sotsiaalse jätkusuutlikkuse mõiste on määratletud võimena tagada inimeste heaolu (ohutus, tervis, haridus, demokraatia, osalus, õiglus), mis ei olene klassist ega soost, tuleb märkida, et tegemist on mõistega, milles võib esineda erinevusi vastavalt kontekstidele, milles seda kasutatakse. Sotsiaalne jätkusuutlikkus tuleb kehtestada ja rakendada samamoodi nagu keskkonnasäästlikkus ja majanduslik jätkusuutlikkus – eesmärgiga vähendada ebavõrdsust.

2.6.

Viimastel aastatel on makromajanduspoliitika kujundamisel sotsiaalset jätkusuutlikkust sageli ekslikult vastandatud majanduslikule ja riigi rahanduse jätkusuutlikkusele. Näiteks võib tuua struktuurireformid, mida ELi institutsioonid on edendanud ja riikide valitsused rakendanud pärast 2007.–2008. aastal puhkenud ja seejärel majanduskriisiks muutunud finantskriisi. Ei institutsioonid ega sotsiaalpartnerid tohiks vastandada konkurentsivõimet jätkusuutlikkusele. Tegelikult on näiteks tõendatud, et jätkusuutlikkuse seisukohast arenenumate ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime on tõenäoliselt suurem. Lisaks peaks Euroopa Liit suunama üleilmastumise protsessi sellise kestliku arengu saavutmise suunas, millest saavad kasu nii ettevõtjad kui ka töötajad.

2.7.

Ettevõtjatel, eelkõige VKEdel on täita eriti oluline roll, et saavutada jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv, mis põhineb inimväärsete töökohtade loomisel ja konkurentsivõime suurendamisel, võttes samas arvesse sotsiaalset jätkusuutlikkust.

2.8.

Ülemaailmne kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja selle 17 eesmärki on sillaks innovatsiooni ja kestliku arengu vahel üleilmsete ja riigipõhiste algatuste vahelise seose kaudu. Tegevuskavas väljendatakse selgelt, et praegune arengumudel on jätkusuutmatu keskkonna, majanduse ja sotsiaalvaldkonnas, eemaldudes seega ideest, et jätkusuutlikkus puudutab üksnes keskkonda. Rõhutatakse ühtse visiooni vajadust arengu eri mõõtmete kohta. Tegevuskava rakendamine nõuab kõigi ühiskonnas osalejate – ametiasutuste, organiseeritud kodanikuühiskonna ning teadusringkondade ja ülikoolide – laiaulatuslikku osalemist ning tõhusaid hindamismeetmeid.

2.9.

Komitee on korduvalt juhtinud tähelepanu vajadusele luua tõhus vastastikune seos finants- ja makromajanduspoliitika ning sotsiaalsete õiguste vahel ning rõhutanud vajakajäämisi selliste õiguste järgmisel, millega tekitatakse üha kasvavaid erinevusi ELis. Eelkõige peab sotsiaalse jätkusuutlikkuse küsimus selgelt kuuluma käimasolevasse arutellu majandus- ja rahaliidu ning mitmeaastase finantsraamistiku tulevase ülesehitusega seotud ettepanekute üle. Olemasolevatest järelevalvesüsteemidest ja näitajatest lähtudes tuleks sotsiaalvaldkonnas võetud sotsiaalse jätkusuutlikkuse meetmete mõju hindamist muuta üha täpsemaks.

2.10.

Komitee arvates on ametiasutustel ka ülesanne hinnata juba olemasolevaid ja uusi vahendeid (nagu Euroopa sambaga kaasnev tulemustabel) ning kontrollida nende tõhusust, et oleks võimalik teatava täpsusega hinnata kavandatud sotsiaalõiguste alaste meetmete mõju kodanikele.

2.11.

Kaotamaks ELi piirkondlikke erinevusi, mis on mõnel juhul majanduskriisi tagajärgedel süvenenud, on vaja muu hulgas edendada uusi ja tõhusamaid vahendite kasutuse strateegiaid, eelkõige Euroopa struktuurifondide ja investeerimisfondide kaasamise abil, mis peaks eelkõige soodustama jätkusuutlikku majanduskasvu ja kvaliteetsete töökohtade loomist. Oma arvamuses „Sotsiaalsete investeeringute mõju tööhõivele ja riigi eelarvele“ (3) taotles komitee juba Euroopa majanduse elavdamise ja investeerimiskava loomist 2 % ulatuses SKPst ja suuremat keskendumist sotsiaalsetele investeeringutele. Uusi rahalisi vahendeid on vaja suunata kõnealusesse investeerimiskavva, mille eesmärk on täiendada olemasolevaid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde.

3. Euroopa sotsiaalne mudel: jätkusuutlikkus ning elu- ja töötingimuste parandamine

3.1.

Komitee leiab, et Euroopa sotsiaalne mudel on Euroopa identiteedi ainulaadne osa: see tagab olemasolevate sotsiaalhoolekande süsteemide kaudu sotsiaalse kaitse kõrge taseme ja kodanike õigused igaühele. Seepärast ei tohiks seda mudelit komitee arvates kahtluse alla seada, vaid pigem tugevdada. Selleks on oluline tagada, et liidu poliitika oleks suunatud Euroopa kodanike elu- ja töötingimuste pideva parandamise tagamisele kõigis valdkondades, nagu on aluslepingutega ette nähtud liidu rajamisest saadik.

3.2.

Euroopa Komisjoni praegune tööprogramm hõlmab selliseid algatusi nagu sotsiaalse võrdsuse pakett ja digiajastu õiglase maksustamise alane algatus ning meetmed majandus- ja rahaliidu reformimiseks on juba käivitatud. Komitee soovitab keskenduda kõnealustes ettepanekutes Euroopa sotsiaalse mudeli jätkusuutlikkuse edendamisele (4).

3.3.

Komitee leiab, et tööturupoliitika määratlemisel on vaja leida õige tasakaal sotsiaalse ja majandusliku jätkusuutlikkuse vahel. Viimase kümne aasta jooksul on suurenenud ebavõrdsus ja erinevused Euroopa kodanike vahel sotsiaalteenuste kättesaadavuse, tööturule juurdepääsu võimaluste ja ebatüüpilise töö vormide mitmekordistumise vallas (mida selgelt näitab statistika). See on suurendanud ebakindlustunnet võimaluse suhtes parandada Euroopa kodanike üldisi elutingimusi. Selline arusaam on eriti levinud noorte ja naiste ning kõige haavatavamate elanikkonnarühmade seas. Eelöeldut arvestades peab komitee esmatähtsaks rändajate tööalase integratsiooni edendamist, kuna nende panus sotsiaalkindlustussüsteemidesse on sageli otsustava tähtsusega sotsiaalkindlustussüsteemide ja sotsiaalkaitsevõrgustike stabiilsuse saavutamiseks.

3.4.

Komitee võtab teadmiseks mure, mida väljendas Euroopa Parlament oma 19. jaanuari 2017. aasta resolutsioonis Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta seoses vajadusega ajakohastada kehtivaid töö- ja sotsiaalstandardeid. Sellega seoses esitab komitee õigeaegselt oma panuse komisjoni 2018. aasta tööprogrammis sisalduva sotsiaalse õigluse paketti. Lisaks rõhutab komitee vajadust raamtingimuste järele tööturgudel, et toetada uusi ja senisest mitmekesisemaid karjäärivõimalusi tööturgudel ning suurendada tööhõivet ja parandada töötajatele kehtivaid standardeid üle Euroopa sõltumata nende töölepingu tingimustest ning edendada ühtlustumist paremate töö- ja elutingimuste suunas. See aitaks samuti kaasa piirkondlike erinevuste ületamisele. Komitee toetab Euroopa Parlamendi soovitust, mille kohaselt komisjon ja sotsiaalpartnerid peaksid tegema koostööd, et esitada raamdirektiivi ettepanek inimväärsete töötingimuste kohta kõikide tööhõive vormide puhul, laiendades praegu kehtivaid miinimumstandardeid uutele töösuhte vormidele.

3.5.

Komitee on paljudes arvamustes uurinud digiteerimise nähtust ja selle mõju töö korraldusele ja tööhõivele (5). Digiteerimist ei tohiks siiski uurida üksnes tööhõive ja tööturu seisukohast. Digivahendite järjest laialdasem kasutamine igapäevaelus on toonud kaasa põhjalikke muutusi inimeste igapäevaelus – isiklikes ja sotsiaalsetes aspektides ning isegi inimeste suhtumises poliitikasse, vabatahtlikku töösse ja kodanikuühiskonda. EL peaks väikelaste hariduse ja elukestva õppe vallas edendama eelkõige digioskustega seotud meetmeid, et vähendada oskuste nõudlusele mittevastavust. Haridussüsteemides, sealhulgas kõrghariduses, kutseõppes ja elukestvas õppes, tuleb püüelda tipptaseme saavutamise poole, võimaldades niiviisi Euroopa ideedel, kaupadel ja teenustel asuda juhtpositsioonile teadusuuringutes, innovatsioonis ja konkurentsivõime vallas.

3.6.

Lisaks on komitee korduvalt rõhutanud, kui oluline on võtta arvesse sotsiaalselt haavatavate rühmade vajadusi. Tuleb tagada kaasavad sotsiaalkaitsesüsteemid, milles pööratakse erilist tähelepanu haavatavate inimeste ja nende perekondade vajadustele, et tagada inimväärsed elutingimused ning toetada ja säilitada üksikisikute vajadustele vastavaid toetatud töökohti.

3.7.

Puudega inimesed on kesksel kohal ÜRO puudega inimeste õiguste konventsioonis ja Euroopa puudega inimeste strateegias. Komitee soovitab teha kõik võimaliku, et saavutada märkimisväärset edu kõigis ÜRO konventsioonis seatud eesmärkide täitmiseks suunatud kaheksas prioriteetses tegevusvaldkonnas: kättesaadavus, osalus, võrdsus, tööhõive, haridus ja koolitus, sotsiaalkaitse, tervis ja puudega inimeste õiguste edendamine rahvusvahelisel tasandil. Kuna digiteerimisel on mõju meie igapäevaelu kõigile valdkondadele, kutsub komitee üles pöörama erilist tähelepanu puudega inimestele, keda suure tõenäosusega mõjutab üleminek digitehnoloogiale. Euroopa Liidul tuleks kasutada ära arvukaid puudega inimestele avanevaid võimalusi, et edendada nende tööalast konkurentsivõimet ja juurdepääsu inimväärsele tööle, tänu millele nad saaksid ka anda oma panuse sotsiaalkindlustussüsteemidesse. Seepärast soovitab komitee luua eeldused selliste vahendite aktiivsemaks kasutamiseks, mis on suunatud puudega inimeste elukestvale õppele ja ümberõppele uutel digitaalsetel kutsealadel.

3.8.

Komitee arvates on esmatähtis võtta Euroopa poliitika sotsiaalse jätkusuutlikkuse teema käsitlemisel arvesse nooremaid põlvkondi ja Euroopa sotsiaalse mudeli tulevikku. Nooremate põlvkondade üha suurenevat skeptilisust (mille kõige muret tekitavam märk on väga madal valimisaktiivsus) ning organiseeritud kodanikuühiskonna, erakondade ja ametiühingute üha suurenevat skeptilisust ametiasutuste suhtes ning euroskeptiliste ja paremäärmuslike liikumiste järgimist saab takistada üksnes Euroopa Liidu suurema tähelepanu pööramise abil Euroopa sotsiaalse mudeli tulevikule ja selle jätkusuutlikkusele. Komitee soovitab ELi institutsioonidel ja liikmesriikide valitsustel viia ellu iga algatus, mille eesmärk on suurendada noortele mõeldud töökohtade arvu ja kvaliteeti, toetada noorte liikuvust, tagada inimväärikas sotsiaalkindlustus ning edendada igal tasandil haridust ja elukestvat õpet. Algatusi, nagu „Erasmus+“ ja noortegarantii, ning kõiki muid noorte tööhõive algatuse meetmeid tuleb nõuetekohaselt rahastada ja rakendada.

3.9.

Komitee peab oluliseks tagada inimeste sissetulekute sotsiaalne jätkusuutlikkus, eelkõige pärast töösuhte lõppemist. On oluline, et sotsiaalkindlustussüsteemid (6) tagaksid inimväärsed elutingimused ja hoiaksid ära inimeste langemise allapoole vaesuspiiri. Komitee on arvukates arvamustes väljendanud veendumust, et pensionisüsteemid peavad põhinema põlvkondadevahelisel solidaarsusel. Austades riiklike süsteemide mitmekesisust, on komitee jaoks keskse tähtsusega suurendada tööhõivet, mis aitab tagada sotsiaalkaitsesüsteemide piisava rahastatuse. Mis tahes tööhõivevormide alusel, sh nn uute digiteerimisega seotud töövormide raames töötavatel inimestel peaks olema juurdepääs sotsiaalkaitsesüsteemidele ja nad peaksid tegema neisse ka makseid (7).

3.10.

Euroopa Komisjon on viimastes tööhõivealastes algatustes pööranud tähelepanu üleminekutega seonduvale. Viimaste aastate üheks kõige muret tekitavamaks suundumuseks on noorte puhul ajavahemiku pikenemine õpingute lõppemise ja esimese töökoha, eriti esimese stabiilse töökoha leidmise vahel. Samuti on halvenenud pikaajaliste töötute ja pensioniikka jõudvate inimeste olukord. Komitee tunneb suurt heameelt algatuste, nagu noortegarantii ja oskuste täiendamise meetmed, ning õpipoisiõppe edendamise üle, mis on tööturule sisenemise peamine vorm Euroopa Õpipoisiõppe Liidu kaudu, ning pikaajalise tööpuuduse vastu võitlemise algatuste üle. Seepärast kutsub komitee ELi ja liikmesriikide institutsioone ja ametiasutusi üles tagama piisavad vahendid, et hõlbustada ja kiirendada üleminekuid ja vajalikku koolitamist ning tagada sobival viisil sissetulekute järjepidevus, eriti kõige ebasoodsamas olukorras olevate inimeste ning nende jaoks, keda on raske ümber õpetada, ja seega parandada nende tööalast konkurentsivõimet. Samuti soovitab komitee luua sobivad tingimused ettevõtjate konkurentsivõime säilitamiseks, tagades sujuva ülemineku ühelt töökohalt teisele sotsiaalsete turvavõrkude ja muude välise paindlikkuse meetmete abil, milles võetakse arvesse töötajate ja ettevõtete vajadusi.

3.11.

Komitee leiab, et üks sotsiaalse jätkusuutlikkuse alustest on täielik sooline võrdõiguslikkus, kuid samas märgib Eurostati andmetele ja paljudele teistele kättesaadavatele näitajatele tuginedes, et selles valdkonnas esinev ebavõrdsus on vastuvõetamatu ja kujutab endast nii aluslepingute võrdse kohtlemise põhimõtete rikkumist kui ka ELi täieliku majandusarengu saavutamise tõsist takistust. Seepärast tunneb komitee heameelt selles valdkonnas hiljuti tehtud algatuste, sealhulgas komisjoni töö- ja eraelu ühitamise meetmete paketi üle, ning soovitab sotsiaalpartneritel arendada kõigil tasanditel kaasavaid kollektiivläbirääkimisi ja kaaluda uusi meetmeid (sh Euroopa sotsiaalpartnerite järgmise tööprogrammi raames), mille eesmärk on kaotada sooline palgaerinevus, kaitsta naisi seoses raseduse ja sünnitusega jõuliselt ja asjakohaste vahenditega ning luua töökohal naistele ja meestele tõeliselt võrdsed võimalused. Samuti soovitab komitee kõigi tasandite institutsioonidel, sotsiaalpartneritel ja kodanikuühiskonnal võtta kooskõlastatult meetmeid meeste ja naiste võrdse kohtlemise tagamiseks kõigis ühiskonnavaldkondades.

3.12.

Paljudes uuringutes ja uurimusprojektides on analüüsitud üleilmastumise ja digiteerimise mõjuga seotud uusi sotsiaalseid riske tööhõives. Komitee jagab muret seoses tööturu kasvava killustumisega, robotiseerimise ja digiteerimisega, kuid leiab samal ajal, et kui neid protsesse hästi juhtida, siis võimaldavad need parandada töötingimusi ning lihtsustada teatavaid raskeid või eriti keerulisi tööülesandeid.

3.13.

Ka tarbijakaitsel on oluline roll sotsiaalse jätkusuutlikkuse valdkonnas, kuna ka tarbijate roll muutub digiteerimisest tulenevate muutuste tõttu. Asjaomased ELi poliitikavaldkonnad peaksid olema alati ajakohastatud ja tagama vahendid tarbijatega seotud probleemide tulemuslikuks lahendamiseks ning neis tuleb pöörata erilist tähelepanu digiteerimisest tulenevatele muutustele sellistes sektorites nagu transport, energia ja finantsteenused.

3.14.

Digiajastu uued ebavõrdsused ja sotsiaalsed riskid võivad tuleneda ka digitaalsest tõrjutusest või mõnel juhul olulisele teabele ja teenustele juurdepääsuks vajalike IT-oskuste ja elementaarse digikirjaoskuse olemasolust või puudumisest mõnel osal elanikkonnast. Komitee arvates põhineb sotsiaalne jätkusuutlikkus ka õiglastel ja tõelistel elukestva õppe võimalustel varasest lapseeast alates. See on eeltingimus iseäranis puudega inimeste jaoks, eelkõige uutel digitaalerialadel. Asjaomases koolituses tuleks võtta arvesse suurte elanikerühmade (eelkõige eakate, äärepoolsetes piirkondades ja vaesuses elavate inimeste, rändajate ja vastava väljaõppeta isikute jne) võimalikku väljajätmist digitaalse tõrjutuse tulemusena. Digiajastul on oluline tagada juurdepääs internetile, pakkuda digikirjaoskuse kursusi kõigile, keda ohustab töötuks jäämine, ning pakkuda neile võimalust kasutada oma õigusi ja pääseda juurde sotsiaalteenustele, eelkõige põhiteenustele. Komitee kutsub sotsiaalpartnereid ning institutsioone ja ametiasutusi üles tegutsema koostöös organiseeritud kodanikuühiskonnaga kiiresti, et võtta kasutusele asjakohased meetmed.

Brüssel, 15. märts 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Georges DASSIS

(1) ELT C 81, 2.3.2018, lk 145.

(2) ELT C 170, 5.6.2014, lk 23.

(3) ELT C 226, 16.7.2014, lk 21.

(4) ELT C 51, 17.2.2011, lk 20.

(5) SOC/570 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 8); ELT C 129, 11.4.2018, lk 7; ELT C 434, 15.12.2017, lk 36; ELT C 434, 15.12.2017, lk 30; ELT C 173, 31.5.2017, lk 45; ELT C 303, 19.8.2016, lk 54; ELT C 13, 15.1.2016, lk 161; ELT C 128, 18.5.2010, lk 74.

(6) ELT C 13, 15.1.2016, lk 40.

(7) ELT C 129, 11.4.2018, lk 7; ELT C 84, 17.3.2011, lk 38; ELT C 120, 16.5.2008, lk 66.

LISA

Arutelu käigus lükati tagasi järgmised muudatusettepanekud punktide 1.3 ja 3.4 kohta, mis kogusid hääletamisel vähemalt veerandi antud häältest.

Punkt 1.3

Muuta järgmiselt:

1.3.

Komitee võtab teadmiseks mure, mida väljendas Euroopa Parlament oma 19. jaanuari 2017. aasta resolutsioonis Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta seoses vajadusega ajakohastada kehtivaid töö- ja sotsiaalstandardeid. Sellega seoses esitab komitee õigeaegselt oma panuse komisjoni 2018. aasta tööprogrammis sisalduva sotsiaalse õigluse paketti. Lisaks rõhutab komitee vajadust raamtingimuste järele tööturgudel, et toetada uusi ja senisest mitmekesisemaid karjäärivõimalusi tööturgudel ning suurendada tööhõivet ja parandada töötajatele kehtivaid standardeid üle Euroopa sõltumata nende töölepingu tingimustest ning edendada ühtlustumist paremate töö- ja elutingimuste suunas. See aitaks samuti kaasa piirkondlike erinevuste ületamisele. Komitee võtab vastu oma arvamuse raamdirektiivi ettepaneku kohta inimväärsete töötingimuste kohta Euroopa Liidus.

Motivatsioon

Esitatakse suuliselt.

Hääletuse tulemus

Poolt	72
Vastu	121
Erapooletuid	9

Punkt 3.4

Muuta järgmiselt:

3.4.

Komitee võtab teadmiseks mure, mida väljendas Euroopa Parlament oma 19. jaanuari 2017. aasta resolutsioonis Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta seoses vajadusega ajakohastada kehtivaid töö- ja sotsiaalstandardeid. Sellega seoses esitab komitee õigeaegselt oma panuse komisjoni 2018. aasta tööprogrammis sisalduva sotsiaalse õigluse paketti. Lisaks rõhutab komitee vajadust raamtingimuste järele tööturgudel, et toetada uusi ja senisest mitmekesisemaid karjäärivõimalusi tööturgudel ning suurendada tööhõivet ja parandada töötajatele kehtivaid standardeid üle Euroopa sõltumata nende töölepingu tingimustest ning edendada ühtlustumist paremate töö- ja elutingimuste suunas. See aitaks samuti kaasa piirkondlike erinevuste ületamisele. Komitee võtab vastu oma arvamuse raamdirektiivi ettepaneku kohta inimväärsete töötingimuste kohta Euroopa Liidus.

Motivatsioon

Esitatakse suuliselt.

Hääletuse tulemus

Poolt	72
Vastu	121
Erapooletuid	9

6.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 237/8

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Töö tulevik – asjakohaste teadmiste ja oskuste omandamine, et vastata tulevaste töökohtade vajadustele“

[ettevalmistav arvamus eesistujariigi Bulgaaria taotlusel]

(2018/C 237/02)

Raportöör:	Cinzia DEL RIO (IT-II)
Kaasraportöör:	Milena ANGELOVA (BG-I)

Nõukogu eesistujariigi Bulgaaria konsulteerimistaotlus	kiri 5.9.2017
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	23.2.2018
Vastuvõtmine täiskogus	15.3.2018
Täiskogu istungjärk nr	533
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	218/0/3

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Ettevõtluses, aga ka avalikus sektoris toimuval järkjärgulisel ja kiiresti muutuval uue tehnoloogia kasutuselevõtmisel, digiüleminekul ja robotiseerimisel on väga suur mõju tööturu tootmissüsteemidele, töötingimustele ja korraldusmudelitele ning ühiskonnale tervikuna.

1.2.

Uuel tööstusrevolutsioonil on potentsiaali suurendada tootlikkust ning parandada elu- ja töökvaliteeti, kui sellega kaasneb usaldusväärne poliitika kaasava ja jätkusuutliku innovatsioonipõhise majanduskasvu edendamiseks. Mõju töökohtadele saab olema märkimisväärne: luuakse uusi, mõned muutuvad ja teised asendatakse kiiresti. Nii kvaliteetne põhiharidus kui ka kõrgetasemeline ja tõhus koolitus, elukestev õpe, täiendus- ja ümberõpe on vajalikud vahendid tuleviku töövõimalustest kinnihaaramiseks ja ettevõtjate konkurentsivõime edendamiseks.

1.3.

Selleks et valmistuda nendeks kiireteks tehnoloogilisteks ja digitaalseteks muutusteks ning neile reageerida, palub komitee subsidiaarsuse põhimõtet arvestades Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel kujundada välja sihipärased poliitikasuunad ja võtta konkreetseid meetmeid, et asjakohaselt parandada ja kohandada oma haridus- ja koolitussüsteeme, kujundada ühiselt riiklikke pädevusstrateegiaid ning tunnistada igas sektoris kõigis vanuserühmades inimeste ja töötajate õigust asjakohasele koolitusele. Selleks tuleb teha järgmist:

—	tagada kõigepealt kõigile ELi kodanikele võrdne ligipääs kvaliteetsele alusharidusele;

—	kehtestada uued ühised hariduse ja koolituse võrdlusalused, et vähendada lahknevust ELi riikide vahel ja tugevdada ühtekuuluvust;

—	kujundada ümber haridus ja koolitus ning tugevdada kutsehariduse ja -õppe süsteeme, et tagada vajalike oskuste kiire omandamine;

—	toetada kooskõlas riiklike töösuhete süsteemidega kollektiivläbirääkimisi ja sotsiaaldialoogi, et oleks võimalik ette näha vajadust oskuste järele ja kohandada neid tehnoloogilise ja digitaalse arenguga ning arendada töökohapõhist õpet;

—	soodustada suhtlemist haridusasutuste ja ettevõtete vahel;

—	käivitada nn kvalifikatsioonikampaania, et toetada Euroopa tööturgude üha ulatuslikumat üleminekut digitaaltehnoloogiale;

—

arendada uusi meetmeid – nagu tulemuspõhised stiimulid, kehtestada uusi seiremehhanisme, et hinnata seni saavutatud tulemusi selles, mis puudutab digitaalse ja elukestva õppe levikut, vahetada ja laiendada ELi tasandil parimaid riiklikke tavasid seoses koolitusvõimaluste ja koolitustel osalemise, õppepuhkusega jne –, selleks et kaasata kõik inimesed, nii tööotsijad kui ka töötajad koolitusprogrammidesse, pöörates erilist tähelepanu väheste oskustega isikutele ja täiskasvanud töötajatele;

—

tagada kõigile koolituste pakkumine ja nendel osalemist viisil, mis üheaegselt parandab ettevõtjate tulemusi ning töötajate isiklikku ja kutsealast arengut, ning laiendab seda õpet ka mittestandardsetele töökohtadele (1). Ideaaljuhul tuleks veel kaaluda, kas selline individuaalne õigus koolitusele võiks olla nn kaasaskantav, st kas inimesed peaksid saama selle üle kanda ühe tööandja juurest teise juurde ja ühest riigist teise;

—	astuda samme, et kontrollida, kas ja milliseid meetmeid on vaja, et kehtestada õigus tasustatud õppepuhkusele, ning samuti kaaluda ELi meetmete võtmist, et muuta head tavad õppepuhkuse võtmise õigusega seonduvate miinimumnõuete valdkonnas mõnes liikmesriigis üldkasutatavaks tavaks (2);

—	luua Euroopa ühtne mitteformaalse ja informaalse õppimise hindamise ja valideerimise süsteem;

—	investeerida ELi tasandil, kasutades selleks konkreetseid sihipäraseid rahastamisvahendeid, toetamaks üleminekut, ning luua uued tulemuspõhised kriteeriumid vahendite eraldamiseks;

—	soodustada ettevõtjate seas töökohtade vahetust, et toetada ajupotentsiaali jagamise võimalusi, ning luua platvorme teabe jagamiseks ja parimate tavade tutvustamiseks.

1.4.

Tulevase edu võti peitub oskuste vastastikuses täiendavuses; nende hulka ei kuulu mitte ainult digitaalsed, vaid ka alus-, tehnilised ja pehmed oskused, mille arendamine eeldab tõhusate koolisüsteemide ja hästi ettevalmistatud õpetajate olemasolu. Kuid nn uute töövormide puhul – mida iseloomustab materiaalsete tootmisprotsesside ja digitaalse tehnoloogia integreerimine – on oluline säilitada inimkeskne lähenemisviis.

1.5.

Lisaks palub komitee veel ühe olulise teemana Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel leida meetmeid, mis ei jätaks kõrvale, vaid just aitaksid haavatavaid inimesi, kes ei suuda pidada sammu uue tehnoloogiaajastu muutuste ja kasvavate nõudmistega.

2. Sissejuhatus

2.1.

Digiüleminek, automatiseerimine ja sellised uued majandusmudelid nagu „Tööstus 4.0“, ring- ja koostöömajandus on loonud uusi töövorme, mida iseloomustab materiaalsete tootmisprotsesside ja digitaalse tehnoloogia integreerimine. Neid viiakse ellu nii väljaspool veebi kui ka veebis ning neil on märkimisväärne mõju ettevõtjate tootmisprotsessidele, tööturu korraldusmudelitele, töötingimustele, töölepingute kestusele, sotsiaalkaitsele ja töösuhetele.

2.2.

Uus tehnoloogia ja digiüleminek võivad parandada isiklikku elu ja töötingimusi ning võimaldada nendevahelist paremat tasakaalu, suurendada tootlikkust ning viia üldiselt paremate töökohtade loomiseni, kui nendega kaasneb õiglane üleminek ja usaldusväärne poliitika kaasava ja jätkusuutliku innovatsioonipõhise majanduskasvu edendamiseks. Osa olemasolevaid töökohti ja tegevusvaldkondi muutuvad, osa traditsioonilisi töökohti kaovad ning samuti luuakse uusi tegevusalasid. Täheldada võib kolme nähtust: loomine, ümberkujundamine ja asendamine, mille kombinatsioon ja intensiivsus on igas sektoris erinev (3).

2.3.

Arutelu selle üle, kas see uus töökontekst toob kaasa töökohtade kadu või hoopis lisandumist, alles käib. OECD prognoosi kohaselt toob tulevik mõne sektori (tootmine, transport, tervishoid, majutus, rahastamine ja haridus) tööhõive- ja ettevõtlusmudelites kaasa märkimisväärseid häireid. 9 % töökohtade puhul valitseb asendamise oht, sest üle 70 % ülesannetest, mida need hõlmavad, on võimalik automatiseerida. Lisaks kujundatakse tõenäoliselt ümber 25 % töökohtadest, sest ainult pool asjaomastest ülesannetest on võimalik automatiseerida (4). Samal ajal võib digiteerimine luua uusi töökohti mitte ainult tööstusliku tootmise sektoris, vaid ka teenindussektoris. Tulemus sõltub integreeritud poliitilisest tegevuskavast, avaliku sektori otsustest ja samuti poliitikameetmetest, mida rakendatakse, et tegeleda uutest tootmisprotsessidest ja ettevõtlusmudelitest tulenevate ülesannetega, milleks on näiteks noorte varustamine vajalike oskustega ning nii tööotsijate kui ka olemasoleva tööjõu koolitamine ning täiendus- ja ümberõpe. Kas kõnealused uued protsessid ja digiüleminek suurendavad lõppkokkuvõttes tööhõivet, sõltub sellest, kui edukalt kohanevad ettevõtjad ja töötajad ELis tehnoloogilise arenguga, kuidas sotsiaalpartnerid tegelevad ühiselt tehnoloogia kasutuselevõtu ja kasutamisega ning organisatsiooniliste struktuuride muutustega, kuidas viiakse ellu töötajate koolitust ning samuti seda, mil määral EL ja liikmesriigid suudavad luua soodsa poliitilise ja õiguskeskkonna, et kaitsta nii ettevõtjate kui ka töötajate huve (5). Selles protsessis on otsustava tähtsusega sotsiaalpartnerite roll ja erialateadmised, samuti on oluline osa täita kooskõlas riikliku õiguse ja tavadega toimuval sotsiaaldialoogil ja kollektiivläbirääkimistel.

2.4.

Uute töövormidega kaasnev probleemistik ei ole enam seotud vajadusega „innovatsiooni ja digiülemineku“ järele, vaid vajadusega tagada kõigile asjakohane kvaliteetne haridus ja koolitus, mis on üles ehitatud nii, et võimaldab inimestel omandada kiiresti uusi teadmisi ja oskusi. Küsimus on selles, kuidas me täiendame roboteid ja inimintellekti ning säilitame inimkeskse lähenemise nii tehisintellekti kui ka digiülemineku puhul kõigis majandussektorites, k.a ettevõtluse väärtusahelates (6).

2.5.

Seepärast on aktiivse tööturupoliitika ja -reguleerimise juures üks kõige olulisemaid küsimusi, kuidas kujundada haridus, koolitus ja elukestev õpe ümber ühelt poolt vastavalt tööandjate ja tööturu vajadustele ning teiselt poolt suurema ja parema tööalase konkurentsivõime saavutamiseks kiiresti muutuva tööturu kontekstis ning kuidas kohandada koolitus- ja haridusteede sisu teiste hulgas täiskasvanud töötajate oskuste täiustamiseks ja ümberõppe jaoks. Kõnealune probleem mõjutab võrdselt nii tööandjaid kui ka töötajaid, sundides neid ja tööturuasutusi tegema rohkem jõupingutusi prognoosimise, planeerimise, rahastamise ja strateegia valdkonnas.

2.6.

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles tegelema ühe tõsise probleemiga, mis seisneb selles, et on üha rohkem inimesi, kellel puudub vajalik haridusalane taust ja kes ei suuda seetõttu kiirete muutustega kaasas käia, sattudes nii tõrjutuse ohtu.

3. Praegune olukord

3.1.

ELi institutsioonid ja rahvusvahelised organisatsioonid on pööranud viimasel ajal oskuste teemale (nii formaalhariduses ja esmakutseõppes kui ka elukestvas õppes omandatud oskustele) märkimisväärset tähelepanu ning seda on uuritud töömaailmas toimuvate kiirete muutuste stsenaariumi taustal mitmest vaatenurgast. Käesolevas arvamuses kasutatakse andmeid ainult nende kõige värskematest dokumentidest.

3.2.

Mitmes kõnealuses dokumendis (mida käsitletakse allpool) uuritakse tootlikkuse küsimust ja keskendutakse selle teguritest kahele: oskused ja uued töökorralduse mudelid. Kõigis neis dokumentides ollakse ühisel arvamusel, et üks peamistest ülesannetest, mille neljas tööstusrevolutsioon tööturule lahendada annab, on selle kindlaksmääramine, milliseid uusi oskusi töötajad vajavad. Hiljuti on arutuse all olnud mõned soovitused ja kasulikud parimad tavad. Komitee soovib kiita 2015.–2016. aasta kampaaniat „Digitaaloskused töökohtade jaoks“ ja Euroopa Komisjoni samal ajal avaldatud digitaaloskuste manifesti. Komitee soovitab kümmet põhimõtet, mis on esile toodud tulevase digitaalpoliitika heade suunistena, (7) ja kordab oma asjaomaste hiljutiste arvamuste järeldusi (8). Euroopa uue oskuste tegevuskavaga (9) käivitati omakorda ELi võtmepädevuste raamistiku läbivaatamine ja 2016. aasta detsembri digitaaloskuste manifest, kusjuures selle protsessi oluline element on digitaaloskuste läbivaatamine ja ajakohastamine. Komitee väljendab heameelt kahe olulise Euroopa Komisjoni algatuse hiljutise vastuvõtmise üle. Need on: nõukogu soovituse ettepanek võtmepädevuste kohta elukestvas õppes ning teatis digiõppe tegevuskava kohta (10). Komitee loodab, et neis sisalduvad suuniseid rakendatakse kiiresti.

3.3.

Kahes hiljutises OECD aruandes (11) toodi esile seos palkade ebavõrdsuse ja arvutite kasutamise vahel, teisisõnu tehnoloogiliste muutuste positiivne mõju oskustöötajate palkadele – mis aga toob kaasa palgalõhe laienemise võrreldes väheste oskustega isikutega. Lisaks toodi näiteid uutest töökohtadest ja vajaminevatest oskustest ning juhiti tähelepanu suurenevale nõudlusele eeskätt IKT-spetsialistide oskuste järele, mis on vajalikud programmeerimise jaoks, ning IKT üldiste ja lisaoskuste järele. Komitee hindab ka hiljutist OECD aruannet „Digiülemineku põhiküsimused G20s“ tänu selles esitatud laiahaardelisele poliitiliste probleemide analüüsile ja asjaomastele soovitustele (12) ning rõhutab, kui olulised on stabiilsed töösuhted G20 ja ELi tasandil vastu võetud poliitikameetmete õnnestumise jaoks. Seepärast kordab komitee ühtlasi järeldusi ja soovitusi, mis esitatakse komitee hiljutistes arvamustes ja uurimustes, eriti nendes, milles keskendutakse digiülemineku mõjule traditsioonilistele ettevõtjatele ja tööstusharudele (13), vajadusele muutuste järele töösuhetes (14), mittestandardsete töötajate töötingimuste küsimusele (15), koostöömajanduse mõjule (16), valitsuste osale poliitikameetmetes ja elukestva õppe olulisusele tuleviku jaoks (17). OECD valmistab praegu ette järgmisel aastal vastu võetavat uute töökohtade strateegiat, mille ühes peatükis käsitletakse oskusi ja digilõhet. Komitee väljendab teatavat muret selle üle, et asjaomastes valitsustele mõeldud poliitilistes soovitustes puudub tõeline lisaväärtus. Et OECD on veel töökohtade strateegia ettevalmistamise etapis, on komiteel kavas jälgida oskuste strateegia raames toimuvat arutelu, pidades muu hulgas silmas juunis toimuvat OECD oskuste tippkohtumist, ning palub komisjonil vaagida uusi ühisalgatusi.

3.4.

Maailma Majandusfoorum, kes küll toetab neljandat tööstusrevolutsiooni, hoiatab siiski võimaliku ohu eest, sest mõne prognoosi kohaselt kaob 15 suuremas arenenud või tärkava majandusega riigis 2020. aastaks ligikaudu 5 miljonit töökohta, millele ei ole praegu näha asendust, ning tõstatab mõned arutelupunktid seoses oskuste stabiilsuse, tööstuse soolise ebavõrdsuse ja tööstrateegiatega (18).

3.5.

2016. aasta märtsis toimunud kolmepoolsel sotsiaaltippkohtumisel palusid Euroopa sotsiaalpartnerid Euroopa Komisjonil toetada majanduse ja tööturgude digiüleminekut ning teha koostööd selle nimel, et tagada tööturu- ja oskuste poliitika selline kujundamine, et arvestataks nii ettevõtjate kui ka töötajate huve (19).

3.6.

Komitee toetab Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni, milles esitatakse komisjonile soovitusi teemal „Robootikat käsitlevad tsiviilõigusnormid“ (20). Eriti pooldab komitee neid, mis puudutavad eetilisi põhimõtteid (inimeste ohutus, tervis ja turvalisus, vabadus, eraelu puutumatus, au ja väärikus, enesemääramine ja mittediskrimineerimine, isikuandmete kaitsmine ja läbipaistvus; vajadus ajakohastada Euroopa Liidu õigusraamistikku eetilistest põhimõtetest juhindumisega vastavalt robotite keerulisusele) ning haridust ja tööhõivet (üleskutse komisjonile pakkuda olulist tuge digitaaloskuste arendamiseks kõigis vanuserühmades ja sõltumata tööalasest seisundist; ning vajadus selle järele, et rohkem naisi hakkaksid huvituma karjäärist digitaalvaldkonnas; vajadus analüüsida ja jälgida tähelepanelikumalt keskpika perioodi ja pikaajalisi arengusuundumusi, tuues esile, kui oluline on muutuste prognoosimine ühiskonna jaoks – eriti tööhõive ja oskuste paindlikkuse vaatepunktist; robootika ja tehisintellekti suure potentsiaali tunnistamine mitmes valdkonnas).

3.7.

Cedefopi lühiülevaates „Inimesed, masinad, robotid ja oskused“ (21) soovitatakse, et enne tulevikku puudutavate järelduste tegemist on oluline mõista erinevaid viise, kuidas tehnoloogia muudab töömaailma: töökohtade asendamine, loomine ja ümberkujundamine. Meie ees seisvate probleemide mõistmiseks on vaja teha sektoripõhine analüüs selliste täiskasvanud töötajate kohta, kes on aastatel 2009–2014 kogenud tehnoloogilist muutust oma töökohas (43 % maailma täiskasvanud töötajatest).

3.8.

Komitee juhib tähelepanu oma kahele hiljutisele, möödunud aasta juulis vastu võetud uute töövormide teemalisele arvamusele (22); eelkõige sotsiaalkindlustuse olulisusele uutes töövormides tegutsevate inimeste jaoks, nagu rahvatöötajad, ja uute töökeskkonna liikide olulisusele; vajadusele elukestva õppe ja tuleviku oskuste järele; sotsiaalpartnerite ja kollektiivläbirääkimiste äärmiselt olulisele rollile (mis peab olema kooskõlas riikliku õiguse ja tavadega) ning kodanikuühiskonna rollile üldiselt kõnealuste kiirete muutuste negatiivse mõju piiramisel ja positiivsete aspektide tõhustamisel.

3.9.

Eurofoundi möödunud kuu aruanne „Tööhõive mittestandardsed vormid: hiljutised suundumused ja tulevikuväljavaated“ (23) on oluline uute tööviiside analüüsimise seisukohast, kuid samuti ja eelkõige valvsuse tõstmiseks seoses mittestandardsete lepingutega töötavate inimeste sotsiaalkaitse, sissetuleku, töötundide ja ebaselge staatusega. Komitee nõustub Eurofoundi soovitustega ja kutsub otsusetegijaid üles pöörama tähelepanu neile küsimustele, mida komitee on juba maininud eespool nimetatud dokumentides.

4. Tulevik on juba kohal: a) meetmed ja ettepanekud

4.1.

Uues kiiresti muutuvas töökontekstis on keeruline määratleda uusi elukutseid ja asjaomaseid oskusi teoreetilistel alustel. Tavaliselt ennetab tööturg, sageli ettevõtjate ja sotsiaalpartnerite osalusel, uute elukutsete profiilide määratlemist, lähtudes seejuures enda vajadustest. Kollektiivläbirääkimised kõigil tasanditel – kooskõlas riikliku õiguse ja tavadega – ning töötajate osaluse mehhanismid ettevõtja tasandil on asjakohased vahendid selleks, et käsitleda oskuste ja koolituse vajaduste muutusi ning aidata neist muutustest ette jõuda ja innovatsiooni edendada.

4.2.

Lisaks rõhutab komitee, et on olemas uusi meetodeid, nagu suurandmete analüüs, mis võivad anda kiiresti märguandeid tööturu vajaduste muutuste kohta: see tehnoloogia täiendab traditsioonilisi prognoosivahendeid ja muid oskuste ennustamise vahendeid ning võib aidata saada paremini aru kiiresti muutuvast nõudlusest oskuste järele uute tehnoloogiate kiire kasutuselevõtu kontekstis.

4.3.

Digitaalmajanduses vohavate mittestandardsete tööhõive vormide pärast on vaja asjakohasel tasemel reguleerimist, nii et kõigile, ka mittestandardsetele töötajatele oleks tagatud sotsiaalkaitse ning võrdne juurdepääs koolitusele, oskustele ja kvalifikatsioonidele (24). Tuleks lisaks kaaluda, kas selline individuaalne õigus koolitusele peaks olema nn kaasaskantav, st kas inimesed peaksid saama selle üle kanda ühe tööandja juurest teise juurde ja ühest riigist teise.

4.4.

Komitee leiab, et väga oluline on ka parandada töötajate osalust elukestvas õppes ja määrata koos ettevõtjatega kindlaks töökohapõhise õppe sisu nii, et sellest saaksid ühtemoodi kasu nii töötajad kui ka ettevõtjad. Töötajate võrdne juurdepääs töökohaga seotud õppele ja pidevale kutsekoolitusele tuleks tagada investeeringute abil eri programmidesse ja vahenditesse. Samuti tuleks ära kasutada veebi ja digitaalsete õppeplatvormide pakutavat potentsiaali. Nende kasutamine tuleks aga sotsiaalpartneritega kokku leppida, arvestades tööaja nõudeid ja töötajate vaba aega. Oluline on pidada meeles, et elukestev õpe võib laadilt olla formaalne, mitteformaalne või informaalne. Igasugune õpe saab tuua lisaväärtust, kui see on asjaosaliste poolt oskuslikult kujundatud. Mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimine on oluline isiku teadmiste ja oskuste parandamiseks ja tõendamiseks.

4.5.

Väga oluline on töötajate osalemine algatustes, millega õpetatakse tehnoloogia nõuetekohast kasutamist ettevõttes. Sellega on tagatud, et neile pakutakse vahendeid ja koolitust, mis võimaldavad neil hallata oma valdkonna tehnoloogiat, aga ka nende osalemine innovatsiooniprotsessis, tagades et tänu teadlikkusele muutub nende hirm muutuste ees hoopis võimaluseks isiklikult ja kutsealaselt areneda.

4.6.

Komitee rõhutab, kui oluline on võtta konkreetseid meetmeid, et aidata riiklikel haridus- ja koolitussüsteemidel kohandada oma programme nii kiiresti kui võimalik, et õppekavad ja tööpõhised süsteemid vastaksid paremini tööturu vajadustele. Samuti tuleb tagada, et koolitus- ja haridussüsteemid jõuaksid tõhusalt kõigini, sealhulgas töötajateni, kes on uute digipõhiste tööhõivevormide kasutuselevõtu tõttu tõrjutuse ohus, nt väheste oskustega isikud või maapiirkondade elanikud aladel, kus lairibaühenduse levik on palju väiksem kui suurlinnapiirkondades. Seepärast on oluline lihtsustada asjaomaseid haldusmenetlusi neis liikmesriikides, kus need on liialt keerulised. Nende eesmärkide saavutamiseks kutsub komitee komisjoni ja liikmesriike üles võtma Euroopa poolaasta protsessi raames praktilisi meetmeid, näiteks järgmisi: uued ELi tasandi seiremehhanismid, et koguda ja hinnata riiklikul tasandil saavutatud tulemusi seoses digitaalse ja elukestva õppe levikuga; uute võrdlusaluste kehtestamine, et jõuda ELi tasandil uute ühiste põhihariduse tasemeteni ja digitaaloskuste kavadeni ning vältida lõhe laienemist ELi riikide seas; riikide koostoime tugevdamine e-taristu võrgustikes osalemise kaudu; uute selgete tulemuspõhiste kriteeriumide kindlaksmääramine rahaliste vahendite eraldamiseks ja stiimulite pakkumiseks, et suurendada liikmesriikide haridus- ja koolitussüsteemide sidusust.

4.7.

Komitee tunneb tõepoolest muret väheste oskustega isikute ja üldisemalt haavatavate inimrühmade tuleviku pärast Euroopas. Komitee kardab, et uues oskuste tegevuskavas sisalduv oskuste täiendamise meede ei pruugi olla selle probleemi lahendamiseks piisav. Nagu Cedefop hiljuti osutas (25), on kõnealuse, paljudest ebasoodsas olukorras inimeste eri kategooriatest koosneva suure rühma määratlemine keeruline ja seda mõistetakse halvasti, samal ajal kui arvud on murettekitavad: näiteks oli 2015. aastal üks neljast Euroopa täiskasvanust vanuses 25–64 (st ligikaudu 64 miljonit isikut) ikka veel ainult madala kvalifikatsiooniga ning vähese kognitiivse kirja- ja arvutamisoskusega täiskasvanute osakaal oli rahvastikus vastavalt 18 % ja 20 %. Cedefopi andmetel on antud rühma puhul õpitegevuses osalemine vähem tõenäoline. Arvestades, et kõnealuse uuringu tulemuste kohaselt tasub oskustesse investeerimine end ära, ootab komitee, et komisjon teeks rohkemat, et haavatavas olukorras olevatel rühmadel – nagu eakatel inimestel – oleks võimalik osaleda täiskasvanute õppealgatustes ja et neid innustataks neis osalema, et vältida nende tõrjutust tööturul. Samuti on oluline jõuda töötajateni vanuserühmas 55–64, sest nende puhul on elukestvas õppes osalemine sageli kõige vähem tõenäoline. Komitee rõhutab ka seda, et on oluline kohandada seadmeid ja uue tehnoloogia tarkavara nii, et neid saavad kasutada ka puuetega inimesed.

4.8.

Digilõhe ületamiseks tuleks pöörata eritähelepanu ka soospetsiifilistele meetmetele. Püsivad soolised erinevused õppevaldkonnas võivad tähendada, et naised saavad vähem kasu uutest töövõimalustest teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatikaga seotud ametites. Suurem tööalane paindlikkus võib suurendada naiste tööhõivet, kuid sellel võib olla ka negatiivne mõju nende töökvaliteedile (26).

4.9.

Praeguses pidevate kiirete muutuste olukorras on tähtis pakkuda igaühele palju erinevaid õppevõimalusi, mis võivad viia tööturu jaoks sobivate (kasutuskõlblike) oskuste omandamiseni kooskõlas uue maailma digitaalse mõõtmega, kaitstes igaüht tööturult väljatõrjumise või ebakindlatele töövormidele taandamise ohu eest. Töötajate ootused ja tööturu vajadused peaksid kajastuma olemasolevates haridus- ja koolituskavades, nii et ettevõtted saaksid kasvada ja inimesed leida töökoha või olla oma olemasoleval töökohal edukad lähtuvalt oma oskustest, ootustest ja pädevusest. Töötajate aktiivne osalemine elukestva ja töökohapõhise õppe kavades on ettevõtte kasvu ja konkurentsivõime, töötajate töölesobivuse ning hea kvaliteediga töökohtade tagamise vältimatu eeltingimus.

4.10.

Komitee rõhutab samuti, kui oluline on suurendada ettevõtte tootlikkuse ning töötajate isikliku ja kutsealase arengu parandamisele suunatud elukestva õppe pakkumist ja selles osalemist. Tuleks võtta praktilisi meetmeid, et tagada vastavalt kindlaksmääratud vajadustele igaühe võimalus osaleda elukestvas õppes (27). Selle pakkumisel tuleks kulud ja juhtimine jagada nõuetekohaselt valitsuste, tööandjate ja töötajate vahel ning tuleks teha koostööd nii avaliku ja erasektori asutuste kui ka sotsiaalpartneritega. Komitee märgib siinkohal, et tuleb astuda samme, et kontrollida, kas ja milliseid meetmeid on vaja, et kehtestada õigus tasustatud õppepuhkusele. Samuti tuleb kaaluda ELi meetmete võtmist, et muuta mõne liikmesriigi head tavad õppepuhkuse võtmise õigusega seonduvate miinimumnõuete valdkonnas üldkasutatavaks tavaks (28). Komitee rõhutab vajadust nn kvalifikatsioonikampaania järele, et toetada tööturgude üha ulatuslikumat üleminekut digitaaltehnoloogiale, pakkuda stiimuleid investeerimiseks nii ettevõtja tasandil kui ka avalikus sektoris ning edendada avaliku ja erasektori investeeringuid kutseharidusse ja -koolitusse.

4.11.

Komitee rõhutab lisaks vajadust tagada kõigile võrdne juurdepääs digiteenustele, eriti eakatele ja puudega inimestele, nii et uued tehnoloogilised eesmärgid ei oleks takistuseks, vaid kõigi jaoks tõeliseks ja oluliseks võimaluseks ilma igasuguse diskrimineerimise või tõketeta. Komitee kutsub komisjoni ja liikmesriike üles leidma vahendid, millega tagada kõnealuses nn uues ühiskonnas igaühele piisav toetus ning hoolitseda samal ajal selle eest, et avalikul sektoril oleksid vahendid kõnealuste vajaduste rahuldamiseks. Ümberõppeks vajalikku koolitust tuleb pakkuda eeskätt neile, keda ähvardab oht kaotada oma töö automatiseerimise tõttu.

4.12.

Komitee kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama sotsiaalpartnereid ja teisi kodanikuühiskonna organisatsioone kaasates välja kavasid, millega tagada tasuta koolitusvõimalused, koolituskupongid või kulude jagamine neile, kes ei suuda ise kulusid kanda. Juhul, kui töötajad peavad osalema täienduskoolitusel, on oluline saavutada nii töötajale kui ka tööandjale vastuvõetav tasakaal tööaja ja õppeaja kohustuste vahel. Sellega seoses kordab komitee veel kord, et on oluline uurida ja jagada kogemusi selle kohta, kuidas on koolitus eri liikmesriikides korraldatud ja kuidas seda pakutakse, sealhulgas näiteks arvukad töötamistavad, mille eesmärk on pakkuda elukestvat õpet töötamise käigus, ning õppepuhkused (millest mõni on tasustatav), mida tuleks edendada ja toetada kogu ELis.

4.13.

Väga oluline on kaasavasse majanduskasvu tehtavate investeeringute kvaliteet ja kvaliteetsete töökohtade loomine. Komitee rõhutab seepärast vajadust eraldada piisavalt vahendeid, et toetada üleminekut tehnoloogiliste muutuste ja digipöörde suunas, tegeledes asjakohaste teadmiste ja oskuste omandamise pakilisuse küsimusega mitte ainult töökoha tasandil, vaid ka tõhusate koolitussüsteemide väljaarendamise abil, et tagada pidev oskuste kohandamine. Komitee peab esmatähtsaks määrata kindlaks konkreetsed eelarveread, mis on mõeldud kõnealuse ülemineku toetamiseks, ning hinnata uusi tulemuspõhiseid kriteeriume nende vahendite eraldamiseks.

4.14.

Komitee kutsub samuti komisjoni ja liikmesriikide üles kasutama lisavahendina oskuste kohandamiseks parimal võimalikul viisil struktuurifonde, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi (mille inimkapitali investeerimise prioriteedid tuleb kinnitada ja tagada). Euroopa Komisjon ja liikmesriigid koos kodanikuühiskonna sidusrühmadega peaksid töötama välja ühiste kriteeriumide raamistiku, et saavutada ühine ettekujutus vajalikest uutest oskustest ja eesmärkidest, võttes arvesse ühest küljest erinevusi Euroopa Liidu piires ja mitte ainult inimeste, vaid ka töö sisu liikuvust, ning teisest küljest nõuet tagada homogeensed ümber- ja täiendusõppe tasemed, et edendada ELi riikide vahel ühtekuuluvust.

4.15.

Omandatud kvalifikatsioonide läbipaistvuse tagamiseks on kasulikud sellised nõuetekohaselt ajakohastatud vahendid nagu Euroopa kvalifikatsiooniraamistik ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi rakendamine.

4.16.

Digitaaloskused on neljanda tööstusrevolutsiooni raames ilmselgelt väga olulised. Sellega seoses tuleb omistada uus tunnustatud väärtus põhioskustele (eeskätt matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia), mida õpitakse ka tehnikakõrgkoolides ja kutsekoolides, aga ka kõrgetasemelisele keeleoskusele: ilma nendeta ei ole võimalik teha järgmist sammu väga spetsiifiliste tehnoloogiliste ja informaatikaoskuste suunas, mida on vaja, et töötada mitmekultuurilises keskkonnas, kus digiüleminek ja robootika on professionaalsuse põhikontseptsioonid.

4.17.

Põhiteadmised on hädavajalikud, sest need soodustavad kriitilist mõtlemist, mida on vaja teabeallikate valimiseks ja uute tehnoloogiate mõistmiseks. Rohkem tähelepanu tuleks aga pöörata nii tehnilistele ja erialaoskustele kui ka pehmetele oskustele; neist esimesi on vaja tootmisprotsessides, teised aga aitavad töötajatel hallata keerulisi ja muutuvaid stsenaariume. Tulevase edu võti peitub oskuste vastastikuses täiendavuses. Eelkõige seoses pehmete oskustega on vaja asjakohaselt koolitada ka õpetajaid ning hariduse ja koolituse pakkujaid ning aidata perekondadel teadvustada oma tähtsust.

4.18.

Komitee toetab käsitust, mis asetab suure rõhu pehmetele oskustele (nagu keeruliste probleemide lahendamine, kriitiline mõtlemine, meeskonnatöö, arusaamine, uus ja kohanev mõtlemine, kultuuridevaheline pädevus, virtuaalne koostöö, kognitiivne paindlikkus jne), sest nad on oluline osa inimarengust ja aitavad töötajatel teistest sõltumatult mõelda, enne kui neil palutakse omandada digitaalsed oskused. Komitee soovitab pöörata Euroopa põhipädevuste raamistiku läbivaatamisel erilist tähelepanu nende oskuste arendamisele.

4.19.

Noortele tuleb koolis pakkuda sihtotstarbelist teavet töömaailmast ja nõustamist haridus-, koolitus- ja töövõimaluste kohta, et suunata nende edasist arengut ja karjääri, kuid tulevikus muutub väga oluliseks ka elukestev nõustamine. Elukutse valik on väga tähtis otsus. Kui noori valiku tegemisel nõustada ja näidata neile, milliseid koolitusvõimalusi ja elukutseid on olemas, võimaldab see neil teha teadlikke valikuid.

4.20.

Sõltuvalt ühest küljest oma sidemetest kohaliku tasandiga ja teisest küljest oma tööeesmärgist, pakuvad koolid, ülikoolid ja koolitusasutused kombinatsiooni mitmesugustest uutest teadmistest ja uutest õppeviisidest. Komitee peab oluliseks siduda nende roll ja tegevus riigi ja kohaliku tasandi valitsuste ja asutuste rolliga ning samuti töömaailmaga. Seda protsessi tuleb soodustada ja toetada, tunnistades kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaaldialoogi keskset rolli, mida tuleb arendada kohalikust ja piirkondlikust tasandist lähtudes.

4.21.

Komitee kutsub komisjoni üles arendama edasi sellise ajakohastatava hea tava registri loomist, mis võib hõlbustada kogu ELi hõlmavat arutelu suuniste ja standardite kindlaksmääramiseks kutsekoolituse valdkonna parimate tavade põhjal.

4.22.

Aina olulisemad on oskused, mis omandatakse mitteformaalse ja informaalse õppe abil. Oma 2015. aasta arvamuses (29) juhtis komitee tähelepanu vajadusele teha kõik selleks, et riiklikud kvalifikatsioonisüsteemid tagaksid nende valideerimise (vastavalt nõukogu soovitusele 2012/C 398/01 (30)), ning vajadusele tõsta esile organiseeritud kodanikuühiskonna olulist rolli selles protsessis. Asjakohane valideerimine (st tuvastamine, dokumenteerimine, hindamine ja sertifitseerimine) loob lisaväärtuse tööturu jaoks ja aitab rõhutada inimese kutsealast teadlikkust, st oma võimete tundmist. Seepärast on väga oluline innustada tööturuasutusi ning era- ja avalik-õiguslikke asutusi selles valdkonnas palju aktiivsemalt tegutsema. Valideerimine peab olema kättesaadav ja taskukohane, et sellest saaksid kasu nii töötajad kui ka tööandjad.

4.23.

Komitee tõstab esile uue oskuste tegevuskava kümme prioriteetset meedet: oskuste täiendamise meetmete algatus, kutseharidusest ja -õppest esimese valiku tegemine, võtmepädevuste raamistik, digitaaloskuste ja töökohtade koalitsioon, Euroopa kvalifikatsiooniraamistik, kolmandate riikide kodanike kutsekirjelduse koostamise vahend, Europassi raamistik, andmete kogumine ajude äravoolu ohu käsitlemiseks, oskustealase valdkondliku koostöö kava ja lõpuks soovitus lõpetanute jälgimise kohta. Need on kõik kasulikud vahendid inimeste varustamiseks õigete oskustega.

4.24.

Õiglase ülemineku ja aktiivse tööturupoliitika toimimiseks on vaja võrdselt tõhusaid tööturuasutusi, mis oleksid suutelised juhtima nõudlust ja töökohtade pakkumist, aga ka juhendama ja nõustama tööotsijaid. Komitee kutsub liikmesriike üles investeerima rohkem rahalisi vahendeid tööturuasutuste ja nende töötajate tulemuslikkuse, tõhususe ja suutlikkuse suurendamisse ning samuti selliste vahendite väljatöötamisse, mis toetavad neid, kes ei osale veel tööturul. Nii saaks töötajatele pakkuda võimalust jõuda ettevõtjateni, kes oskavad hinnata nende väärtust ja pädevust kutsealase arengu ja ettevõtjate konkurentsi eluterves, positiivses mõjuringis.

4.25.

Mis puudutab tööhõivevõimalusi, siis ELi jaoks on väga oluline käsitleda nn ajude äravoolu probleemi, st kõrge kvalifikatsiooniga inimkapitali kadu teatavates liikmesriikides. Ideaalsel juhul peaks liikuvus Euroopas ergutama ajude vahetust riikide vahel, st viima rikastumiseni, millest saavad kasu kõik liikmesriigid. Kuid tegelik olukord on teistsugune. Teatavad ELi riigid (peamiselt Lääne- ja Põhja-Euroopa riigid) on palju atraktiivsemad kõige ebakindlamatest ja vähem struktureeritud riikidest (peamiselt Ida- ja Lõuna-Euroopa riigid) pärit võõrtöötajate jaoks, sest tööhõivevõimalusi on rohkem ja nad suudavad pakkuda kõrgemat palka. Suure osa kõnealusest väljarändest annab peamiselt „Tööstus 4.0“, alates tootmisest kuni teenuste ja teadusuuringuteni, aga ka muud valdkonnad, nagu meditsiini- ja teadussektor. See põhjustab märkimisväärset inimeste, oskuste ja ande väljavoolu päritoluriikidest, tuues kaasa konkurentsivõime vähenemise ning samuti nende haridusse tehtud investeeringute ja riiklike maksutulude kaotuse (31). Mõnel juhul ei suuda kõrgelt kvalifitseeritud võõrtöötajad leida vastuvõtva riigi tööturul oma kvalifikatsioonile vastavat töökohta ja satuvad töökohtadele, mille jaoks nad on üleharitud. Seda saab vältida, kui EL soodustab töökohtade vahetust eri liikmesriikide ettevõtete vahel. Üldisemalt on ELi tasandil vaja teha veel enam jõupingutusi, et edendada lähenemist kaasava, innovatsioonipõhise ja töövõimalusterohke majanduskasvu ning suurema sotsiaalse sidususe suunas.

4.26.

Veel üks oluline küsimus, mida tuleb käsitleda, on töötervishoid ja tööohutus . Tehnoloogilised uuendused tõenäoliselt asendavad raske ja ohtliku töö, parandades seega töö kvaliteeti, kuid ilmneda võivad uued patoloogiad, eriti isoleeritud (kaug)töötajate juures. Sotsiaaldialoog Euroopa, riikide ja tööstuse tasandil on kasulik vahend selle analüüsimiseks, kas üldse ja millisel määral vajab töötajate tervis ja eraelu kõikjal kättesaadava digitaalse mobiilside ajastul lisakaitset ning millised meetmed oleksid selles osas asjakohased. Seepärast on vaja leida meetodid nende vältimiseks: üks näide on hiljuti Prantsusmaal tunnustatud nn õigus mitte olla kättesaadav, mida kohaldatakse mõnes ELi riigis teatavates valdkondlikes ja ettevõtja tasandi kokkulepetes, kuid mida ei ole seni veel ELi tasandil hinnatud. Seda on vaja veel ELi tasandil hinnata, võttes arvesse vajadust järgida tööaja nõudeid ning tagada kooskõla uue töö- ja eraelu tasakaalu käsitusega.

4.27.

Lisaks on asjade internet, eraelu puutumatus ja suurandmed esmatähtsad küsimused selles, mis puudutab e-õppe vahendite tundmist ja nendega seonduvaid andmekaitse probleeme. Samuti tuleks siinkohal rõhutada tarbijaühenduste rolli, sest need saavad aidata tõhusalt kaasa selliste uute vahendite kujundamisele, mille abil tegeleda olulise ülesandega tagada e-õppe teenuste ostmisel ja kasutamisel inimeste eraelu puutumatus (32).

5. Tulevik on juba kohal: b) töötajate ümber- ja täiendusõppe parimate tavade näiteid

5.1.

Tunnustatud parimad tavad on näiteks avatud õppematerjalid (st digitaalsed õppematerjalid, mis on muudetud kättesaadavaks litsentsidega, mis lubavad nende taaskasutamist, muutmist ja levitamist) ja laialt avatud e-õpe (st avatud veebikursused, mis on mõeldud kaugõppeks). Need on suhteliselt hiljutised, kuigi mitte uued suundumused, ning oluline on suurendada sellekohast nõustamist ja teavitamist. Avatud õppematerjalide ja laialt avatud e-õppe kasutamine võib olla oluline vahend ressursitõhusaks haridus- ja koolitusvõimaluste pakkumiseks, võimaldades inimestel tasakaalustada töö- ja perekohustusi.

5.2.

Komitee peab Euroopa e-pädevuse raamistikku kasulikuks vahendiks ELi tasandil: selles esitatakse loetelu 40 oskusest, mida rakendatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas, kasutades pädevusest, oskustest, teadmistest ja oskustasemetest rääkides kogu Euroopas mõistetavat ühist keelt, see hõlmab ka IKT kutsetöötajate, kutsealade ja organisatsioonide oskuste ja teadmiste nõudeid viiel oskustasemel. Raamistik on kujundatud nii, et see vastaks üksikisikute, ettevõtjate ja muude organisatsioonide vajadustele avalikus ja erasektoris, eelkõige koolitusasutustes ja -ettevõtetes.

5.3.

Seoses ettevõttepõhise kutsekoolitusega tuleb parimaks tavaks pidada duaalõppe süsteeme sellistes riikides nagu Austria, Saksamaa, Taani ja Madalmaad, arvestades sotsiaalpartnerite osalemist kutsehariduse ja -õppe süsteemide käimasolevas kohandamises uue digitaalpõhise töömaailmaga (33).

5.4.

Komitee peab Hispaania asutust Fundación Estatal para la Formación en el Empleot (FUNDAE), Prantsusmaa asutust Organismes paritaires collecteurs agréés’d (OPCA) ja Itaalia asutust Fondi Interprofessionali per la Formazione Continuat parimate tavade näideteks töökohas koolituskursuste rahastamise valdkonnas ning on veendunud, et need annavad märkimisväärse panuse töötajate digitaaloskuste ajakohastamisse.

5.5.

Samamoodi võivad kasulikud olla ka individuaalsed koolituskavad. Näiteks Prantsusmaal on olemas järgmised: isiklik koolituskonto (CPF), individuaalne õppepuhkus (CIF), oskuste hindamise puhkus (CBC) ja omandatud kogemuste valideerimise puhkus (CVAE).

5.6.

Itaalias on kahte liiki õppepuhkust: üks neist on kooli- ja/või ülikoolihariduse lõpuleviimiseks ja muu kui tööandjate pakutava koolitustegevuse jaoks. Teine on mõeldud nii töötajate kui ka töötute jaoks ning selle eesmärk on tagada töötajate õigus elukestvale õppele. Kollektiivläbirääkimistega on määratud kindlaks töötajate valimise viis, õppele pühendatav aeg ja saadav sissetulek. Itaalias on samuti kasutusele võetud koolitusekupongid (voucher formativo): see on teatav individuaalne rahaline vahend koolitustegevuse jaoks, et parandada inimeste töölesobivust professionaalsete ja uuenduslike koolituskursuste abil.

5.7.

Saksamaa on üks maailma kõige suurema tööhõive ja madalaima töötuse määraga riike: ühe OECD uuringu kohaselt ei mõjuta kõrge automatiseerimise tase tööhõive määra, sest töötajaid koolitatakse roboteid kasutama ning nad suunatakse teisele töökohale, kui nende töökoht robotiseerimise tõttu kaob. Siiski on mõnes piirkonnas nõudlus tööjõu järele väiksem ja tööturuga liituvatel inimestel võivad puududa töö leidmiseks vajalikud digitaaloskused. Saksamaa sotsiaalpartnerid otsustasid innovatsiooni väljakutse vastu võtta ja alustasid läbirääkimisi selle üle, kuidas seda probleemi tööturul lahendada.

5.8.

Prantsusmaal kiideti eelmisel aastal heaks seadus, mis käsitleb õigust mitte olla kättesaadav, ning Itaalias on see küsimus arutusel ja see õigus on hõlmatud mõnesse kollektiivlepingusse.

5.9.

Komitee leiab, et noori tuleb koolihariduse ja koolituse esimestel etappidel harida mitte ainult tööturu vajaduste osas, vaid ka täieulatusliku kodanikuaktiivsuse vallas (34). Lõpetuseks on veel üks parima tava näide paljudesse Eesti algkoolidesse programmeerimise algkursuse lisamine.

5.10.

Hiljutises komisjoni käesoleva aasta väljaandes „Ettevõtjad teevad koostööd kutsehariduse ja -koolituse osutajatega kvaliteetsete oskuste ja atraktiivse tuleviku nimel“ (35) teatatakse mitmest huvitavast mõnes liikmesriigis kasutusel olevast parimast tavast, mida vajalike kohandustega saaks kasulikult rakendada mujalgi:

—	Austria AQUA projekt töötute inimeste oskuste sobitamiseks tööandjate, eriti VKEde vajadustega;

—	Taani Coopi toidukool kasvava tööjõupuuduse lahendamiseks toiduainetetööstuses;

—	Ühendkuningriigi tehnikapartnerlus töötajate juurdevoolu stimuleerimiseks digitaalsektorites;

—	Saksamaa duaalõppe programmid oskuste puudujääkide täitmiseks alt üles suunatud viisil;

—	Itaalia tehnikakõrgkoolid oskustöötajate stabiilse voo tagamiseks kohaliku tasandi strateegilistes sektorites;

—	Madalmaade kutseõppeasutustele suunatud algatus Techwise Twente, millega soovitakse tagada selliste oskuste õpetamine, mida vajab kõrgtehnoloogiliste materjalide sektor;

—	Serbia ja Saksamaa haridusalane koostöö, et tagada töötajate pakkumine mõnes sektoris, mis kannatab oskustöötajate nappuse all;

—	Leedu ja Läti programm „Educate for Business“, mille abil on ajakohastatud kutsehariduse ja -õppe programmide õppekavu, et need oleksid vastavuses tööturuga;

—	Soome Valkeakoski õpilaslinnak, mis tänu tihedale dialoogile kohalike ettevõtjatega võimaldab kutsekoolide õpilastel omandada õigeid digitaaloskusi automatiseerimise ja robootika valdkondades;

—	Slovakkia, Tšehhi Vabariigi ja Ühendkuningriigi projekt „Step Ahead“, mis on mõeldud kutsekoolide õpetajatele, tagamaks et õpetatavad oskused on need, mida tööturg vajab;

—	Hispaania ehitussektori tööhõivefond ehitussektori töötajate oskuste täiendamiseks ning esmaõppeks ajakohase õppekava pakkumiseks; ja lõpetuseks

—	ülemaailmne Nestlé algatus „YOUth“, millega arendatakse duaalõppe võimalusi ning luuakse õppekavu koos kutsekoolidega.

Kõik need algatused on suunatud ühele või mitmele aspektile, nagu pakkumise ja nõudluse sobitamine, töölõppimine, digitaal- ja ettevõtlusoskused, liikuvus ja sotsiaalne kaasatus.

Brüssel, 15. märts 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Georges DASSIS

(1) ELT C 173, 31.5.2017, lk 45.

(2) ELT C 13, 15.1.2016, lk 161.

(3) Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (CEDEFOP) andmetel. Vt Cedefop (2017), „People, machines, robots and skills“, lühiülevaade.

(4) OECD (2017), „Future of Work and Skills“, G20 tööhõivet käsitleva töörühma teisel koosolekul esitletud dokument, veebruar 2017, vt lk 8.

(5) „Statement of the European social partners on digitalisation“, võeti vastu kolmepoolsel sotsiaaltippkohtumisel 16. märtsil 2016.

(6) Nagu Cedefop osutab ühes oma lühiülevaates (vt allmärkus 1 eespool): „Tehnoloogiline tööpuudus on korduv teema, kuid töötus digitaalajastul sõltub inim-, mitte tehisintellektist“.

(7) Need on loetletud 2015. aasta märtsi Riia digitaaloskuste deklaratsioonis, mis avaldati 2015.–2016. aasta kampaania „Digitaaloskused töökohtade jaoks“ ja digitaaloskuste manifesti käivitamisel; vrdl 2015. aasta juuni Riia järeldused.

(8) ELT C 434, 15.12.2017, lk 36; ELT C 434, 15.12.2017, lk 30; ELT C 173, 31.5.2017, lk 45; ELT C 303, 19.8.2016, lk 54; ELT C 13, 15.1.2016, lk 161; ELT C 347, 18.12.2010, lk 1; ELT C 128, 18.5.2010, lk 74; ELT C 93, 27.4.2007, lk 38.

(9) ELT C 173, 31.5.2017, lk 45.

(10) COM(2018) 24 ja COM(2108) 22.

(11) T. Berger ja C. Frey (2016), „Structural Transformation in the OECD: Digitalisation, Deindustrialisation and the Future of Work“, OECD Social, Employment and Migration Working Papers, nr 193, OECD Publishing, Pariis; ning OECD (2016), „New Skills for the Digital Economy“, OECD Digital Economy Papers, nr 258, OECD Publishing, Pariis.

(12) OECD (2017), „Key issues for digital transformation in the G20“, Ühise G20 Saksamaa eesistumise jaoks koostatud aruanne – OECD konverents, vt soovituste loetelu lk 145–149.

(13) ELT C 13, 15.1.2016, lk 161.

(14) ELT C 434, 15.12.2017, lk 30.

(15) ELT C 303, 19.8.2016, lk 54.

(16) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (2017), „Impact of digitalization and the on-demand economy on labour markets and the consequences for employment and industrial relations“, Euroopa Poliitikauuringute Keskuse uurimisrühma koostatud uurimus.

(17) ELT C 173, 31.5.2017, lk 45.

(18) Maailma Majandusfoorum (2016), „The Future of Jobs.„Employment, Skill and Workforce Strategy for the Fourth Industrial Revolution“, Global Challenge Insight Report.

(19) Vt allmärkus 2.

(20) Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2017. aasta resolutsioon, milles esitatakse komisjonile soovitusi robootikat käsitlevate tsiviilõigusnormide kohta, A8-0005/2017.

(21) Vt allmärkus 3.

(22) ELT C 434, 15.12.2017, lk 36 ja ELT C 434, 15.12.2017, lk 30.

(23) Eurofound (2017), „Non-standard forms of employment: Recent trends and future prospects“, Eurofound, Dublin.

(24) ELT C 434, 15.12.2017, lk 30.

(25) Cedefop (2017), „Investing in skills pays off: The economic and social cost of low-skilled adults in the EU“.

(26) OECD (2017), „Going Digital: The Future of Work for Women“, poliitikaülevaade töö tuleviku kohta.

(27) Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Haridus- ja koolitussüsteemide tõhusus ning võrdsed võimalused“, COM(2006) 481 final.

(28) ELT C 13, 15.1.2016, lk 161.

(29) ELT C 13, 15.1.2016, lk 49.

(30) Nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitus mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta.

(31) Schellinger, A. (2017), „Brain Drain – Brain Gain: European Labour Markets in Times of Crisis“, Friedrich-Ebert-Stiftungi projekt 2015–2017, lk 88.

(32) ELT C 81, 2.3.2018, lk 102.

(33) ELT C 13, 15.1.2016, lk 57, ELT C 143, 22.5.2012, lk 94.

(34) Vt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Uus ELi haridusstrateegia“, punkt 1.2 ELT C 81, 2.3.2018, lk 167.

(35) Euroopa Komisjon (2017), „Business cooperating with vocational education and training providers for quality skills and attractive future“, Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus.

6.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 237/19

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Võitlus ebaseadusliku veebisisuga. Veebiplatvormidele suurema vastutuse andmine““

[COM(2017) 555 final]

(2018/C 237/03)

Raportöör:

Bernardo HERNÁNDEZ BATALLER

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 17.11.2017
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	9.3.2018
Vastuvõtmine täiskogus	14.3.2018
Täiskogu istungjärk nr	533
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	180/4/5

1. Järeldused ja soovitused

1.1

Ebaseaduslik veebisisu on keeruline ja valdkonnaülene probleem, mis vajab käsitlemist mitmest vaatepunktist, nii selle mõju hindamise kui ka selle liikmesriikide õigusraamistikes ühtlustamise seisukohast.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab, kui tähtis on luua digitaalsel ühtsel turul sobiv ja tasakaalustatud veebiplatvorme reguleeriv raamistik, mis võib aidata tekitada usaldusliku õhkkonna nii ettevõtjate kui ka tarbijate jaoks, mis annaks neile kindlustunde veebiplatvormidega suhtlemiseks. Tuleb võtta kasutusele paindlik ja jätkusuutlik reguleerimise ja eneseregulatsiooni poliitika, mis annab probleemidele vahetu vastuse, eeskätt seoses veebiplatvormide ebaseadusliku sisu avastamise, uurimise, sellest teavitamise ja selle kõrvaldamisega.

1.2

Komitee peab vajalikuks säilitada kriteeriumide ja meetmete vastuvõtmisel kooskõla komitee eelmistes selleteemalistes arvamustes käsitletuga. Lähtepunktiks peab olema see, et mis on ebaseaduslik reaalses maailmas, on seda ka veebis (on-line). Komitee rõhutab, et oluline on tehnoloogiline neutraalsus ning veebis ja väljaspool seda kohaldatavate eeskirjade sidusus võrdväärsetes olukordades, niivõrd kui see on vajalik ja võimalik.

1.3

Äärmiselt oluline on saavutada võimalikult suur tasakaal ebaseaduslikule sisule seatavate piirangute ja põhiõiguste tagamise vahel, samuti selles, mis puudutab veebiplatvormide erinevat suurust ja tegevust.

Komitee palub komisjonil võtta asjakohaseid meetmeid vägivaldsete ja/või diskrimineerivate sõnumite üha sagedasema esinemise vastu veebiplatvormidel, rõhutades, et on oluline kaitsta haavatavaid inimesi ja lapsi ning võidelda rassismi, seksismi, terrorismile õhutamise ja ahistamise mistahes vormide vastu ka digitaalvaldkonnas.

1.4

Eriti tuleb arvesse võtta nende meetmete tõhusust, mis töötatakse välja seoses veebiplatvormidega, mille asukoht on väljaspool Euroopa Liidu territooriumit.

Samuti võiks komisjon võimaluse korral läbi vaadata ja loetleda ebaseadusliku sisu liigid, nii et saaks hõlmata teisigi liike, mida teatises sõnaselgelt mainitud ei ole.

Igal juhul tuleks avastamis-, uurimis-, teatamis- ja kõrvaldamismenetlusi käsitlevate juhtpõhimõtete kohaldamist edendada selleks, et

kaitsta rahvusvahelistes konventsioonides tunnustatud õigusi, millega kaitstakse muu hulgas

—	lapsi digitaalse infosisu eest, mis võib olla vastuolus lapse õiguste konventsioonis sätestatuga;

—	puudega inimesi digitaalse infosisu eest, mis võib olla vastuolus puudega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga;

b)	välistada digitaalses infosisus diskrimineerimine soo alusel, iseäranis seoses meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise tagamisega juurdepääsul kaupadele ja teenustele ja nendega varustamisel, ning tagada sooline võrdõiguslikkus ja inimväärikus reklaamis;

c)	tagada, et digitaalne infosisu vastaks digitaalarengu tegevuskavas sätestatud nõuetele, et tõhustada turvalisust ja tugevdada tarbijate õigusi digitaalses ühiskonnas.

Teatises tuleks käsitleda ebaseadusliku sisu võimalike tagajärgede suurt olulisust ühtsel turul, et saaks võtta vajalikke ennetusmeetmeid, et tagada ühtse turu toimimine kooskõlas selle aluspõhimõtetega.

1.5

Kokkuvõttes peab komitee Euroopa Komisjoni kõnealuse teatise esitamisega tehtud algatust väga asjakohaseks, sest üldjoontes hõlmab see sobivat käsitust veebiplatvormide ebaseadusliku sisu probleemiga tegelemiseks. Selleks tuleb kaaluda võimalust vaadata läbi elektroonilise kaubanduse direktiiv, ebaausaid kaubandustavasid käsitlevad direktiivid ning eksitava ja võrdleva reklaami direktiiv, tuginedes muude kriteeriumide hulgas tulevikukindlatele, tehnoloogiliselt neutraalsetele ja Euroopa veebiplatvormide arenguks elulise tähtsusega õigusnormidele, et mitte luua ettevõtjate seas ebakindlust ega piirata digitaalteenuste kättesaadavust.

2. Taust

2.1

Veebiplatvormid on infoühiskonna teenusepakkujad, kes täidavad konkreetses digitaalses ökosüsteemis vahendamisfunktsiooni. Tegemist on väga erinevate ettevõtjatega, kes on seotud mitmesuguse majandustegevusega, nagu e-kaubandus, meedia, otsingumootorid, koostöömajandus, mittetulundustegevus, kultuurisisu levitamine ja suhtlusvõrgustikud. Nende kohta ei ole võimalik esitada selget ja täpset määratlust, sest selle sõnastamine on raske nende pidevalt muutuva laadi tõttu. Veebiplatvormidel on praegu siseturul oluline osa, mis tulevikus kasvab veelgi.

2.2

Komisjon juba käsitles veebiplatvormide teemat seoses digitaalse ühtse turuga, (1) tunnistades, et kõige olulisem ülesanne, millega EL praegu silmitsi seisab maailmas oma edasise konkurentsivõime tagamisel, on nendes majandusharudes tulemuslik innovatsiooni edendamine, kaitstes samal ajal asjakohasel viisil tarbijate ja kasutajate õiguspäraseid huve. Selleks kaalub komisjon telekommunikatsiooni ning eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlevate direktiivide läbivaatamist seoses seisukohaga OTT internetipõhiste sideteenuste kohta.

2.3

Selle teatise kohta on komitee juba arvamust avaldanud, (2) rõhutades, et paljud veebiplatvormid on koostöömajanduse oluline osa, ning kinnitades veel kord oma järeldusi koostöömajanduse ning eriti tarbijakaitse, töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate kohta. Samuti osutas komitee vajadusele käsitleda õigusliku killustatuse riski, mistõttu pidas vajalikuks võtta ELi tasandil vastu sidus käsitlusviis.

2.4

Nüüd käsitleb komisjon kõnealuse teatise kaudu võitlust ebaseadusliku veebisisuga, püüdes panna veebiplatvormidele suurema vastutuse, esitades rea suuniseid ja põhimõtteid, mille põhjal saaksid veebiplatvormid koostöös riikide ametiasutuste, liikmesriikide ja muude asjaomaste sidusrühmadega tõhustada võitlust ebaseadusliku veebisisuga.

2.4.1

Teatises soovitakse tõhustada heade tavade kasutamist ebaseadusliku veebisisu ennetamisel, avastamisel, eemaldamisel või sellele juurdepääsu blokeerimisel, et

a)	tagada selle tulemuslik kõrvaldamine;

b)	suurendada läbipaistvust ja edendada põhiõiguste kaitset veebis;

c)	selgitada, milles seisneb platvormide vastutus, kui nad võtavad tõhusaid samme, et avastada või kõrvaldada ebaseaduslikku sisu või blokeerida sellele juurdepääs (nn esmaabimeetmed).

2.4.2

ELi õigusraamistiku moodustavad siduvad ja mittesiduvad õigusnormid, eeskätt e-kaubanduse direktiiv, (3) millega ühtlustatakse tingimused, mille korral ei peeta veebiplatvorme digitaalsel ühtsel turul vastutavaks ebaseadusliku veebisisu eest, mida nad majutavad.

2.4.3

Hetkel puudub ELis ebaseadusliku sisu kõrvaldamiseks ühtlustatud ja sidus toimimisviis ning see, mis on ebaseaduslik, määratakse kindlaks konkreetsete ELi tasandi õigusnormidega ja liikmesriigi õigusega. Ühtlasem lähenemine muudaks ebaseadusliku sisuga võitlemise igal juhul tulemuslikumaks ning aitaks digitaalset turgu arendada.

2.4.4

Teatises käsitletakse kehtestamist vajavaid kriteeriume, mida veebiplatvormid, pädevad ametiasutused ja kasutajad peaksid järgima, et ebaseaduslikku sisu kiiresti ja tõhusalt avastada. Selleks peaksid veebiplatvormid süstemaatiliselt tihendama koostööd liikmesriikide pädevate ametiasutustega ning liikmesriigid peaksid tagama, et kohtud saavad ebaseaduslikule veebisisule tulemuslikult reageerida, ja tugevdama piiriülest koostööd.

2.4.4.1

Samuti leitakse teatises, et ebaseadusliku veebisisu võimalikult kiireks ja usaldusväärseks kõrvaldamiseks tuleks luua mehhanismid, mille alusel saavad tegutseda nn usaldusväärsed teavitajad. Need on ebaseadusliku sisu kindlakstegemisele spetsialiseerunud üksused või eristruktuurid, mis võimaldavad sellist sisu veebis avastada ja kindlaks teha. Komisjon uurib, kas usaldusväärsete teavitajate jaoks oleks võimalik ELi tasandil kokku leppida ühistes kriteeriumites.

2.4.4.2

Mis puudutab suhtlemist kasutajatega, siis leitakse teatises, et veebiplatvormid peaksid kasutusele võtma hõlpsasti juurdepääsetava ja kasutajasõbraliku mehhanismi, mis võimaldaks kasutajatel teatada platvormi majutatavast sisust, mida võib pidada ebaseaduslikuks.

2.4.4.3

Seoses teadete hea kvaliteedi tagamisega leitakse, et tuleb luua tõhusad mehhanismid, mis hõlbustaksid piisavalt selgete ja põhjendatud teadete esitamist.

2.4.5

Hinnatakse veebiplatvormidel selliste ennetavate meetmete kasutamise asjakohasust nagu vastutusest vabastamine ning ebaseadusliku sisu avastamise ja kindlakstegemise tehnoloogia kasutamine.

2.4.6

Samuti käsitletakse teatises ebaseadusliku sisu kõrvaldamist, mille puhul soovitakse seadusliku sisu kõrvaldamise riski piiramiseks kindlate kaitsemeetmete kehtestamist. Komisjon kavatseb saavutada selle, et sisu kõrvaldamine ja kuritegudest õiguskaitseasutustele teatamine toimuks kiiresti. Samuti käsitletakse platvormide sisupõhimõtete ning teavitamise ja meetmete võtmise menetluste läbipaistvuse suurendamist.

2.4.7

Seoses kaitsemeetmetega sisu liigse kõrvaldamise ja süsteemi kuritarvitamise vastu käsitleb komisjon teate vaidlustamist ning pahatahtlike teadete ja vastuväidete vastaseid meetmeid.

2.4.8

Ebaseadusliku sisu veebis uuesti välja ilmumise küsimuses uuritakse võimalust võtta meetmeid, mis heidutavad kasutajaid samalaadset ebaseaduslikku sisu uuesti üles laadimast, et peatada seeläbi selle levik, ning toetatakse automatiseeritud tehnoloogiate, näiteks uuesti veebi üles laadimist takistavate automaatfiltrite laiemat kasutamist ja arendamist, et vältida ebaseadusliku sisu uuesti veebi ilmumist.

2.4.9

Kokkuvõttes sisaldab teatis suuniseid, kuid ei muuda kohaldatavat õigusraamistikku ega sisalda õiguslikult siduvaid norme. Eeskätt tahetakse teatisega anda veebiplatvormidele juhiseid selle kohta, kuidas nad saavad täita oma kohust enda majutatava ebaseadusliku sisuga võitlemisel. Samuti tahetakse teatisega levitada häid menetlustavasid ebaseadusliku sisu eri vormide korral ning edendada platvormide ja pädevate ametiasutuste tihedamat koostööd.

3. Üldised märkused

3.1

Komitee võtab kõnealuse teatise teadmiseks ning kutsub komisjoni üles koostama programme ja võtma tõhusaid meetmeid, mis tagavad stabiilse ja sidusa õigusraamistiku ebaseadusliku veebisisu tõhusaks kõrvaldamiseks. Lisaks peab komitee teatist asjakohaseks, arvestades, kui suur on digitaalsete platvormide mõju praeguses igapäevaelus, ning võttes arvesse nendega kaasnevaid ohte sotsiaalvaldkonnas ja mõju digitaalsel ühtsel turul, mille peamine eesmärk on vältida killustatust liikmesriikide õigusnormide vahel ning kaotada tehnilised, õiguslikud ja maksutõkked, et ettevõtjad, kodanikud ja tarbijad saaksid digitaalsetest vahenditest ja teenustest täiel määral kasu.

Komitee toonitab, et veebiplatvormid peavad võitlema ebaseadusliku sisu ja ebaausate kaubandustavade vastu (nt meelelahutusürituste piletite ülikõrge hinnaga edasimüümine) regulatiivsete meetmetega, mida täiendavad tõhusad enesereguleerimismeetmed (nt väga selged kasutustingimused ja asjakohased mehhanismid korduvrikkujate kindlakstegemiseks või spetsiaalsed sisu modereerimise töörühmad ja ebaseadusliku sisu seire), või võttes kombineeritud meetmeid.

3.2

Komitee leiab, et tuleks läbi vaadata ja loetleda ebaseadusliku sisu liigid, nii et ei piirdutaks vaid teatises nimetatud liikidega (terrorismile õhutamine, ksenofoobsed väljaütlemised, mis õhutavad avalikult vihkamist ja vägivalda, ning lastepornograafia). Võiks hõlmata ka teisi liike, nagu selgelt pahatahtlik laim, inimväärikust õõnestava materjali levitamine või soolist vägivalda õhutava seksistliku sisu levitamine. Seejuures ei peaks kehtestama nende ammendavat nimekirja, vaid ühtlustatud kriteeriumid nende liigitamiseks.

Seetõttu tuleks avastamis-, uurimis-, teatamis- ja kõrvaldamismenetlusi käsitlevate juhtpõhimõtete kohaldamist edendada selleks, et

kaitsta rahvusvahelistes konventsioonides tunnustatud õigusi, millega kaitstakse muu hulgas

—	lapsi digitaalse infosisu eest, mis võib olla vastuolus lapse õiguste konventsioonis sätestatuga;

—	puudega inimesi digitaalse infosisu eest, mis võib olla vastuolus puudega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga;

b)	välistada digitaalses infosisus diskrimineerimine soo alusel, iseäranis seoses meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise tagamisega juurdepääsul kaupadele ja teenustele ja nendega varustamisel, ning tagada sooline võrdõiguslikkus ja inimväärikus reklaamis;

c)	tagada, et digitaalne infosisu vastaks digitaalarengu tegevuskavas sätestatud nõuetele, et tõhustada turvalisust ja tugevdada tarbijate õigusi digitaalses ühiskonnas.

3.3

Komitee pooldab meetmete tugevdamist ebaseadusliku veebisisuga võitlemiseks, eeskätt alaealiste kaitsmise eesmärgil, ning vihakõne ja terrorismile õhutamisega seotud sisu kõrvaldamiseks, paludes meeles pidada vajadust ära hoida haavatavate inimeste ahistamist ja nendevastast vägivalda.

3.4

Seda sõltumata asjaolust, et ebaseadusliku sisu mõiste digitaalses keskkonnas on sõltuvalt iga liikmesriigi õigusest ja iga isiku eetilisest vaatepunktist erinev. Võib tuua näiteid, mis ei ole sugugi nii ilmselged kui loetletud juhud ning mille korral sisu ebaseaduslikuks lugemine sõltub tõlgendusest ja selliste konfliktide lahendamisest, kus ilmneb vastuolu põhiõiguste vahel, näiteks sõnavabaduse ja teiste tunnustatud õiguste puhul. Seepärast tuleb tagada õiguste võimalikult suur kooskõla, et vältida selliste konfliktide teket. Siiski tuleb rõhutada, et on oluline võidelda võltsuudiste levitamisega. Seepärast leiab komitee, et veebiplatvormid peavad andma oma kasutajate käsutusse vahendid võltsuudiste vaidlustamiseks nii, et teised kasutajad saaksid teada, et sisu tõepärasus on vaidlustatud. Lisaks võiksid veebiplatvormid arendada partnerlusi usaldusväärsete teavitajatega, st faktide kontrollimisega tegelevate sertifitseeritud veebisaitidega, et suurendada oma kasutajate usaldust veebisisu tõesuse vastu.

3.5

Näitlikustamiseks soovitab komitee korrastada ebaseadusliku sisu liigid nii, et see võiks aidata liikmesriikidel omandada ühtse ettekujutuse, mis aitaks neid liike tähtsuse järjekorda seada ja piiritleda. Sellega seoses teeb komitee ettepaneku hõlmata muu hulgas järgmised valdkonnad:

—	riigi julgeolek (terrorism, korruptsioon, uimastikaubandus, ebaseaduslik relvaäri, maksudest kõrvalehoidumine ja rahapesu);

—	alaealiste kaitse (pornograafia, vägivald jne);

—	inimkaubandus, prostitutsioon ja sooline vägivald, sealhulgas seksistlik reklaam;

—	inimväärikuse kaitse (vihale või rassilisele, soolisele või ideoloogilisele diskrimineerimisele õhutamine, seksuaalse sättumuse austamine);

—	majanduslik julgeolek (pettused ja kelmus, piraatlus ja võltsimine jms);

—	infoturve (ebaseaduslik juurdepääs infosüsteemidele, teabe pakkumine ärilisel eesmärgil, konkurentsist kõrvalehoidumine, teabega manipuleerimine jne);

—	privaatsuse kaitse (küberkiusamine, isikuandmete filtreerimine ja kasutamine, isiklikku sidepidamisse sekkumine, isiklikku asukohatuvastusse sekkumine jms);

—	maine kaitse (laimamine, ebaseaduslik võrdlev reklaam jms);

—	intellektuaalomand.

3.5.1

Samuti peab komitee oluliseks kontseptuaalselt lähendada ebaseadusliku sisu ja ohtliku sisu mõisteid, et ennetada nende kallutatud tõlgendamist.

3.6

Eritähelepanu tuleb pöörata majandusliku võimu koondumisele teatud veebiplatvormide kätte, sest sellel on olulised tagajärjed, ning samuti üksnes näiliselt informatiivse ja seadusliku, aga tegelikult sellise sisu koostamisele, töötlemisele ja levitamisele, millega soovitakse varjata ebaseaduslikke või isegi ohtlikke aspekte.

Samuti tuleb samamoodi käsitleda kõike, mis on seotud suurandmetega ning kasuga, mida veebiplatvormid nende andmete kasutamisest saavad.

3.7

Lisaks, arvestades kõnealuse probleemi üleilmset ulatust, tuleks märkida võimalust analüüsida ja kaaluda optimaalselt ja tulemuslikult sellealaseid koostöö- ja vastastikkuseid algatusi, arvestades põhimõtteid nagu teave, valik, järk-järguline üleandmine, turvalisus, andmeterviklus, juurdepääs ja rakendamine.

4. Konkreetsed märkused

4.1

Üldist tausta silmas pidades oleks asjakohane kaaluda e-kaubanduse direktiivi (vastu võetud 2000. aastal), ebaausate kaubandustavade direktiivide (vastu võetud 2005. aastal) ja reklaamidirektiivi (vastu võetud 2006. aastal) läbivaatamist. Eriti tuleks kaaluda uute tärkavate majandusmudelitega seotud aspekte ja teisi olukordi, kus puudub traditsiooniline ärisuhe. Igal juhul tuleb kogu ELis ühtlustatult tugevdada veebiplatvormide sisu eest võetava vastutuse korda ja kõrvaldada selle järgimisel esinevad lüngad. Kõige selle eesmärk on suurendada ettevõtjate ja tarbijate õiguskindlust ja usaldust.

4.1.1

Kindlasti tuleks lisada õigusakti sätteid rikkuvate veebisaitide suhtes võetavad meetmed, mis võimaldavad blokeerida juurdepääsu veebisaitidele, kasutades selleks läbipaistvaid menetlusi, ning pakuvad piisavaid kaitsemeetmeid tagamaks, et piiramine toimub ainult vajalikus ja proportsionaalses ulatuses ning et kasutajaid on piirangu põhjusest teavitatud. Kõnealused kaitsemeetmed hõlmavad samuti kohtusse pöördumise võimalust.

4.1.2

Ebaseadusliku sisu avastamise ja sellest teavitamisega seoses nähakse teatises ette võimalus, et liikmesriikide kohtud ja ametiasutused saavad võtta kaitsemeetmeid ja muid meetmeid ebaseadusliku sisu kõrvaldamiseks või sellele juurdepääsu blokeerimiseks. Sellega peavad kaasnema meetmed, mis on sõnastatud mõistetes, mille komitee esitas tarbijakaitseametite koostööd käsitlevas määruses sätestatud meetmete jaoks (4).

4.2

Samuti tuleks luua mehhanismid, mis viiksid vastutajate kindlakstegemiseni, ning reageerimismenetlused eelnevalt või hiljem väljastatud lubade tühistamiseks, samuti meetmed, mida tuleb võtta iga kord vastavalt olemasolevale taustainfole ja teabele.

4.3

Peale selle võiks täpsustada sisu lubamisega seotud aspekte seoses eelnevate teadetega. Näiteks võiks koostada nimekirjad nii ebaseadusliku sisuga veebiplatvormidest kui ka neist, mis rakendavad häid tavasid, et nad saaksid ametliku tunnustuse, mis aitab suurendada mainealast konkurentsi ja usaldusväärsust veebis.

Innovatsioon soodustab investeeringuid teadustegevusse, arendusse ja töötajate oskuste parandamisse ning see on ülioluline uute ideede ja uuenduste loomiseks. Tehnoloogilist innovatsiooni tuleb kasutada ebaseadusliku sisu avastamise, tuvastamise, kõrvaldamise ja uuesti üleslaadimise vältimise menetlusteks, nagu teabe töötlemine ja masinintellekt ning automatiseeritud avastamis- ja filtreerimistehnoloogiate kasutamine, kuid lõppkokkuvõttes tuleb tagada, et inimese isiklik otsus ja käitumine tugineksid põhiõiguste ja demokraatlike väärtuste tagamisele.

Komitee kinnitab taas, et tuleb leida tasakaal põhiõiguste tagamise ja ebaseadusliku sisu piiramise vahel, ent rõhutab, et praeguse automatiseeritud filtreerimistehnoloogia kasutamine koormab ebaproportsionaalselt vahendajate vabadust teostada oma äritegevust, lõppkasutajate õigust sõnavabadusele ja õigust isikuandmete kaitsele. Tööstuse tahte vastaselt ei tuleks rakendada kõigile sobivaid lahendusi, nagu uuesti veebi üles laadimist takistavad automaatfiltrid, võtmata arvesse IT-sektoris tegutsevate VKEde erivajadusi. Automatiseeritud filtreerimistehnoloogia praegused parimad tavad näitavad, et on vaja kohaldada süstemaatiliselt inimese osalemise põhimõtet („human-in-the-loop principle“). See on süsteem, milles väiksema arvu vaidlustatavate juhtumite puhul teevad lõplikud kontekstipõhised otsused alati inimesed, et vähendada ohtu, et rikutakse põhiõigust sõnavabadusele. Peab olema selge, et tehisintellekt ei tohi asendada otsuseid, mida inimesed langetavad eetilistel kaalutlustel.

4.4

Teadetega seoses soovitab komitee kasutada usaldusväärsete teavitajate jaoks akrediteerimismenetlust ning teadete hea kvaliteedi tagamiseks tuleks märkida ära ka teadete avalikult kättesaadavaks tegemisega kaasnev kasu.

4.5

Teatises ei esitata selget ettepanekut ennetavate ja ümberõpetavate meetmete kohta, mis võimaldaksid kasutada mitmesuguseid asjakohaseid poliitilisi algatusi, kuigi see on ebaseadusliku digitaalse sisu vastu integreeritult ja tõhusalt võitlemisel keskse tähtsusega.

4.6

Ette tuleks näha ka meetmed juhtudeks, kui võetud otsused tuleb läbi vaadata, nii et oleks võimalik kasutada tagasipööratavaid lahendusi ekslikult kõrvaldatud sisu puhul või juhtudel, kus teatavate sõnumite levitamisel esineb pahatahtlikke huvisid, eriti kohtuväliste kaebuste esitamise süsteemides, ning näha ette mittejärgimise korral kohaldatavaid karistusi sisaldavad käitumisjuhendid.

Komitee palub tagada tõhusate süsteemide kehtestamine kaebuste esitamiseks ja konfliktide lahendamiseks, lihtsustades viisi, kuidas VKEd ja tarbijad oma õigusi saavad kasutada.

4.7

Ebaseadusliku sisu kõrvaldamisega seoses soovitab komitee ettepanekute tõhusust suurendada, lisades selgelt heidutava elemendi, nagu vastavas õigusraamistikus võetavate meetmete avalik levitamine, mis tugevdaks omakorda ka läbipaistvuse norme, mis on õigusakti ettepaneku tõhusaks ja optimaalseks rakendamiseks hädavajalik.

Tuleb tagada veebiplatvormide, tarbijate ja teiste majandusosaliste kõrge kaitsetase. On oluline suurendada süsteemi läbipaistvust ja edendada koostööd nii veebiplatvormide endi kui ka nende ja ametiasutuste vahel, et parandada võitlust ebaseadusliku sisuga.

4.8

Lõpetuseks tuleb konkreetselt lastega seotud ettepanekuid laiendada ka haavatavatele täiskasvanute rühmadele, kohandades neid vastavalt asjaomase rühma haavatavuse olemusele.

Brüssel, 14. märts 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Georges DASSIS

(1) COM(2016) 288 final, komisjoni 25. mai 2016. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Veebiplatvormid ja digitaalne ühtne turg. Euroopa võimalused ja probleemid“.

(2) ELT C 75, 10.3.2017, lk 119.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ elektroonilise kaubanduse kohta (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1).

(4) ELT C 34, 2.2.2017, lk 100.

6.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 237/26

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Copernicuse programmi (2014–2020) vahehindamine““

[COM(2017) 617 final]

(2018/C 237/04)

Raportöör:

Mindaugas MACIULEVIČIUS

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 18.1.2018
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	9.3.2018
Vastuvõtmine täiskogus	14.3.2018
Täiskogu istungjärk nr	533
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	178/0/2

1. Järeldused ja soovitused

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avaldab heameelt tulemuste üle, mida komisjoni andmetel on seni Copernicuse programmiga saavutatud. Juba toimivad satelliidid on väga täpsed ja kvaliteetsed ja edastavad iga päev ülemaailmselt Maa seire andmeid.

1.2

Komitee rõhutab, et Copernicuse programmi saavutuste hindamisel tuleks lisaks majanduslikule küljele arvesse võtta ka sotsiaalseid ja keskkonnaaspekte. EL on seadnud endale kestliku arengu eesmärgid ja on kliimamuutuste vastu võitlemisel maailmas liidrite hulgas, pühendudes veendunult ja ambitsioonikalt COP21 eesmärkide saavutamisele. Copernicuse programm on seejuures aga kõige olulisem süsteem, mis tagab selged näitajad ja vahendid tulemuslikkuse ja saavutuste mõõtmiseks mitte ainult ELi tasandil, vaid ülemaailmselt.

1.3

Copernicuse programm on kliimamuutuste, toiduga kindlustatuse, rahvatervise, katastroofide ohjamise, inimkaubitsemise vastu võitlemise, mereohutuse jne valdkonnas kesksel kohal. EL on liider kliimamuutuste, erinevate gaaside heite, põllumajandus- ja metsamaa seisundi ning merede olukorra jälgimisel ja eelnimetatu kohta täpsete andmete hankimisel. Ilma nende andmeteta ei oleks teadusringkonnal võimalik nimetatud probleeme mõista ja soovitada viise, kuidas kliimamuutustega edukalt toime tulla, toota säästvalt toitu jne.

1.4

Euroopa kodanikud ei tunne Copernicuse programmiga seoses erilist omanikutunnet ega uhkust. Euroopa kodanikud ei ole Copernicusest ja selle eelistest teadlikud, nagu nad pole sageli teadlikud Euroopa kosmoseprogrammidest üldiselt. Programm ja sellega seotud tegevusvaldkonnad peaksid olema massimeedias nähtavamad ning kodanikuühiskonnale ja aktiivsetele kodanikele avatud. Komitee peab hädavajalikuks, et kodanikuühiskond osaleks kosmosestrateegiate ja -programmide määratlemisel.

1.5

Võimalik Copernicuse kasutajafoorum peaks olema ettevõtjate, tarbijate ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajatele avatud. Tarvis on kutsuda ühiskond kaasa lööma ja luua tegelik Euroopa kosmosekogukond. Komitee näitab üles huvi ja soovi etendada aktiivset osa nii otseselt kui ka riiklike organisatsioonide kaudu, mida ta esindab ja millel on tohutu potentsiaal täita lüngad, mis tuvastati komitee projekti „Kosmos ja ühiskond“ käigus.

1.6

Copernicuse programmi tõhusust ei tohiks hinnata üksnes majandustulemuste põhjal. Selle suurim väärtus tuleneb keskkonna- ja sotsiaalsetest aspektidest. See on hädavajalik vahend kliimamuutuste vastu võitlemiseks, maailma rahvastiku kestlikuks toitmiseks, elude päästmiseks merel jne. Sellist teenust ei saa osta kolmandatelt osapooltelt nii riiklikel julgeolekukaalutlustel kui ka seepärast, et praegu ei pakuta mujal sarnase kvaliteediga teenuseid. Programm on meie vastus nendele ülemaailmsetele probleemidele ja näitab meie soovi lahendada neid küpse üleilmse ühiskonnana.

1.7

Copernicuse andmete eduka kasutamise seisukohalt on äärmiselt oluline kaasata VKEd, mikroettevõtjad, idufirmad ja sõltumatud teadlased. Selles valdkonnas tekib uusi ideid ja uusi kasutusvaldkondi. Äärmiselt oluline on edendada eri algatusi ja töötada lõppkasutajate jaoks välja vahendid, mis loovad lisaväärtust. Tähtsat osa on etendanud ja peaks jätkuvalt etendama programm „Horisont 2020“. Väga oluline on juurdepääs rahastusele Euroopa Investeerimispanga (EIP) ning Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) kaudu.

1.8

Komitee palub tungivalt edendada ambitsioonikamal viisil Copernicuse järjepidevust ja sidusust, teadlikkust sellest programmist ning selle vahendite kasutamist nii eri peadirektoraatides Euroopa tasandil kui ka riiklikes ja piirkondlikes omavalitsustes liikmesriikide tasandil, et toetada avalikke teenuseid. Copernicuse andmed tuleks määrata Euroopa tasandil sõltumatuks ja riiklikuks standardiks. Eurostat peaks rohkem tegelema edusammude ja Copernicuse pakutavate eeliste mõõtmisega.

1.9

Kohalikud väikesed agentuurid riigi tasandil võiksid olla hea lahendus andmete levitamiseks ja Copernicuse kui vahendi edendamiseks liikmesriikide valitsuste tasandil. Kohalike kasutajakogukondade loomine, mis hõlmaksid kohalikke VKEsid, mikroettevõtjaid, idufirmasid ja sõltumatuid teadlasi, piirkondlikke omavalitsusi, kodanikuühiskonna esindajaid, haridusasutusi ning sõltumatuid ja riiklikke nõuandeteenistusi, samuti Copernicusega otseselt töötavaid ühiskonnarühmi, nagu põllumajandustootjad, metsnikud ja keskkonnategelased, võiks aidata Copernicuse andmete kasutamist veelgi suurendada ning edendada programmi tulemuslikkust riigi eripära järgi kohandatuna.

1.10

Äärmiselt oluline on jagada Copernicuse kohta teadmisi. Komitee avaldab heameelt spetsiaalsete magistriprogrammide üle, millega toetatakse mõningaid Euroopa tudengeid, kes õpivad magistriõppes Copernicuse erialal. Komitee nõuab sihtotstarbelist ambitsioonikamat programmi, mis hõlmaks kogu asjakohast tehnilist tuge Copernicuse alal haridust pakkuvate osakondade loomiseks kõigis asjakohastes Euroopa ülikoolides, kutsekoolides ja nõuandeteenistuste juures. Kõigil seonduvatel erialadel, sh põllumajandus ja metsandus, inseneriteadus, keskkond, merendus jne, tuleks eraldi teemana lisada Copernicuse programmi võimalik kasutamine. Arvesse tuleb võtta olemasolevate spetsialistide, sh lõppkasutajate väljaõppevajadusi; riikide sõltumatud ja riiklikud nõuandeteenistused võiksid selleks pakkuda eriprogramme.

1.11

Kiire ja lihtsa juurdepääsu andmetele tagavad peatselt kasutusele võetavad Copernicuse andmetele ja teabele juurdepääsu teenused (DIAS). Sellega välditakse mõningaid kriitilisi probleeme, mis on tekkinud seoses Copernicuse andmete allalaadimiseks kuluva ajaga. Komitee palub tungivalt ka kiirendada in situ andmete ühtlustamist ja täieliku kättesaadavuse tagamist, mida reguleerivad riiklikud õigusaktid. Copernicuse programmi täieliku edu eeldus on standardimine ja koostalitlusvõime.

1.12

ELi jaoks on säästva ja sotsiaalselt kasuliku majanduse tagamiseks esmatähtis pühenduda kvalifitseeritud inseneride ja tehnikute väljaõpetamisele, uute töökohtade loomisele ning rakenduste arenguga seotud uute erialaoskuste edendamisele.

1.13

Pidades silmas olulisi tulemusi ja kvaliteeti, loodab komitee, et prioriteediks seatakse Euroopa kanderaketid. Edukad orbiidile saatmised, programmide rakendamise täpsus ja tähtaegadest kinnipidamine, samuti uue Ariane 6 ja Vega C kasutamise paindlikkus tagavad kõrge taseme, mis peaks tooma Euroopale pikaajalised lepingud. Komitee ei toeta protektsionistlikku poliitikat, kuid on samas seisukohal, et Euroopa tööstust tuleb vastastikkuse põhimõtte kaudu kaitsta ebaausate võtete eest.

1.14

Erilist tähelepanu tuleks pöörata selles vallas avanevate võimaluste levitamisele põllumajanduses, metsanduses ja kalanduses, kasutades sektori ettevõtjatele suunatud teadlikkuse suurendamise ja teavitamise programme. Energiasääst ning kokkuhoid väetistelt ja pestitsiididelt võib oluliselt suurendada ja parandada põllumajandustootmist ning veevarude kaitset. Ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire (GMES) Aafrika programmi, millega on juba saavutatud suurepäraseid tulemusi, tuleks komitee arvates tõhustada ja levitada ka muudes arengupiirkondades.

1.15

Komitee kiidab heaks Copernicuse programmi puhul kasutusele võetud juhtimismudeli, eelkõige kasutajafoorumi loomise, mis peaks olema ettevõtjate, teadlaste ja kodanikuühiskonna esindajatele avatud. Järgmine Copernicuse programmi käsitlev määrus peaks toetama praegust mudelit, kus vastutus on jaotatud oskuste järgi, usaldades vastutuse kosmosekomponendi tehnilise külje eest Euroopa Kosmoseagentuurile (ESA) ning vastutuse teenuste eest volitatud üksustele.

1.16

Samal ajal juurdepääsu ja andmekvaliteedi parandamisega tuleb hoogustada lairibaühenduse kasutuselevõtmist kogu Euroopas, eelkõige maa- ja äärepoolsetes piirkondades, millele eraettevõtjad sageli tähelepanu ei pööra. Digitaalse ühtse turu strateegia tõhus rakendamine on Copernicuse programmi pakutavate võimaluste maksimeerimiseks hädavajalik. Komitee toetab seda Euroopa Komisjoni algatust täielikult ning palub parlamendil ja nõukogul kiirendada läbirääkimisi alles arutamisel olevate meetmete lõplikuks kinnitamiseks.

1.17

Esmatähtis on andmete kaitse üha sagedasemate rünnakute eest ning ohtude eest, mida kosmosejäätmed tekitavad kosmosetaristule. Komitee soovitab tõhustada turvameetmeid ja hoogustada programme, mille eesmärk on kõrvaldada kosmosejäätmed ja satelliidid, mis pole enam kasutuses (1). Euroopa Komisjon peaks suurendama oma jõupingutusi, et saavutada ulatuslik rahvusvaheline kokkulepe.

1.18

Komitee pooldab finantssüsteemi ja investorite suuremat osalemist kosmosetegevuses, kuhu võiks eriliste nn kosmosevõlakirjade väljastamise teel kaasata ka üldsuse. Erilist tähelepanu tuleks pöörata väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja idufirmade rahastamisele, et nad saaksid luua teenuseid ja uuenduslikke rakendusi. Hiljutised kokkulepped ülemaailmse kliima soojenemise leevendamiseks loovad võimaluse uuteks majandustegevusteks seoses kasvuhoonegaaside heite seirega.

1.19

Komitee soovitab samuti hoida ja ehk ka suurendada rahalisi vahendeid Copernicuse programmi jaoks, mis lisaks majanduskasvu ja arengu edendamisele tagab Euroopa autonoomsuse ja sõltumatuse oma territooriumi ja julgeoleku haldamisel ning soodustab innovatsiooni, teadustegevust ja kestlikku arengut.

2. Komisjoni teatis

2.1

Perioodi aprill 2014 – aprill 2017 programmi kosmosekomponent vastab üldjoontes prognoosidele, välja arvatud umbes kümnekuuline viivitus Sentinel 2 B orbiidile saatmisega Vene kanderaketi Rokotiga tekkinud probleemide tõttu. Viivituste vähendamiseks viidi Sentinel 2 B orbiidile Itaalia kosmoseagentuuri (ASI) ja ESA koostöös välja töötatud kanderaketiga Vega.

2.2

Orbiidil tiirlevad viis satelliiti saatsid 2017. aasta märtsi seisuga päevas 12 TB andmeid, mis ületab oluliselt ootusi, samuti on üle ootuste palju tasuta andmete levitamise saidi registreeritud kasutajaid, keda oli prognoositud 50 000 asemel 85 000 (2).

2.3

Sentinel 5P saadeti 13. oktoobril 2017 edukalt orbiidile eesmärgiga hankida iga päev andmeid Maa atmosfääri koostise kohta, jälgida kasvuhoonegaase, osoonikihti, samuti vääveldioksiidi, formaldehüüdi, vulkaanilise tuha ja vingugaasi kontsentratsiooni.

2.4

Algusest peale on Copernicusele tulnud kasuks koostöö teiste toetavate missioonidega, mis on üliolulised suurima kõrglahutusega andmete jaoks, mida Copernicus ei saa tagada. Tänu nendele missioonidele oli võimalik projektiga alustada juba enne esimese Sentineli satelliidi orbiidile saatmist. Lisaks n-ö paralleelsete missioonide raames hangitavatele andmetele kasutatakse ja võrreldakse maal, meres ja õhus asuvate andurite andmeid. Copernicuse andmete laialdaselt tunnustust leidnud täpsuse aluseks on just valideerimine, võrreldes neid andmeid Maal asuvate andurite salvestatud andmetega.

2.5

Copernicus on algusest peale olnud kasutajakeskne ja kasutajate vajadustel põhinev teenus. See lähenemisviis koos andmete avatud ja tasuta kasutamise võimalusega on aluseks programmi kasvavale edule teenuse kasutajate ja ettevõtjate hulgas.

2.6

Copernicuse juhtimine toimub oskustepõhiselt.

2.6.1

Kosmosekomponendi kooskõlastamine ja rakendamine on delegeeritud Euroopa Kosmoseagentuurile (ESA) ja osaliselt Euroopa meteoroloogiasatelliitide kasutamise organisatsioonile (EUMETSAT).

2.6.2

Teenused on usaldatud Teadusuuringute Ühiskeskusele (JRC), Euroopa Keskkonnaagentuurile (EEA), Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskusele (ECMWF), ühendusele Mercator Océan, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile (Frontex), Euroopa Meresõiduohutuse Ametile (EMSA) ning Euroopa Liidu Satelliidikeskusele. Copernicuse vastavus georuumiandmete programmi INSPIRE standarditele tagab kõigi saadaolevate andmeallikate tõhusa kasutamise.

2.7

Komisjon annab positiivse hinnangu seni saavutatud tulemustele, eelarveprojektidele vastavusele, kasutajanõudluse kasvule ning koostööle teenuste haldamist toetavate institutsioonide ja asutustega.

2.8

Liikmesriikide esindajatest koosnev Copernicuse komitee ja kasutajafoorum teevad Euroopa Komisjoniga programmi üldise juhtimise vallas koostööd.

2.9

Väljapaistvaid tulemusi on saavutatud teabevahetuse ja Copernicuse pakutavatest võimalustest teavitamise vallas tänu sellistele eriprogrammidele nagu „Copernicus Relays“ ja „Copernicus Academy“, mille eesmärk on suurendada teadlikkust ja tagada kohalikud infopunktid.

2.10

Komisjon on koostöös ESAga korraldanud innovatsiooni edendamiseks mõeldud iga-aastast konkurssi „Copernicus Masters“. Copernicuse idufirmadele mõeldud programm hõlmab ka programme „Copernicus Accelerator“, mis pakub juhendamist idufirmadele, peatset programmi „Copernicus Hackathons“ (kahe aasta jooksul 40 programmeerimismaratoni) ja programmi „Copernicus Incubation“, mille raames toetatakse kolme aasta vältel rahaliselt 60 idufirmat.

2.11

Komisjoni prioriteedid on tulevikus järgmised:

—	rakendada Copernicuse majanduslikku potentsiaali, kasutades sellest saadavaid andmeid uuenduslike toodete ja teenuste loomiseks;

—	tagada programmi stabiilsus tulevikus ning tasuta, täielik ja avatud juurdepääs andmetele;

—	rakendada täielikult Euroopa kosmosestrateegiat, et tulla toime kliimamuutuste ja kestliku arengu väljakutsetega, jälgida CO2 ja teiste kasvuhoonegaaside heidet, maakasutust ja metsandust ning Arktikas toimuvaid muutusi;

—	suurendada julgeolekut, mida Copernicus saab tagada piirikontrollide ja mereseire kaudu.

3. Üldised märkused

3.1

Komitee avaldab heameelt tulemuste üle, mida komisjoni andmetel on seni Copernicuse programmiga saavutatud. Komitee on pidevalt toetanud Euroopa kosmosepoliitikat tervikuna, eelkõige kahte olulisemat programmi Galileo ja Copernicus: komitee selleteemalisi varasemaid arvamusi (3) on komisjoni teatises ulatuslikult kajastatud.

3.2

Komitee leidis, et programmi põhieesmärgid on täidetud ja mõnes valdkonnas ka ületatud.

3.3

Satelliitide abil iga päev kogutavate andmete kvantiteet ja kvaliteet teevad Copernicusest maailma ühe juhtiva andmetootja, tagades Euroopa Liidu sõltumatuse oma territooriumi seire vallas ja tehes samas teistele maailmajagudele tasuta kättesaadavaks täpsed andmed. Programmi ootamatu edu on kaasa toonud probleeme andmevoogude haldamisel. Komitee soovitab kiiresti ja tõhusalt toetada avatud avalikke andmekeskusi ning tagada suurandmete kiire allalaadimise vajaduse täitmine.

3.4

Copernicuse andmetele ja teabele juurdepääsu teenuste (DIAS) süsteemi peatne kasutuselevõtt peaks tagama lihtsa juurdepääsu ning koostoimes Copernicuse võrdlusandmetele juurdepääsu (CORDA) süsteemiga tooma kasutajate jaoks kaasa saadavalolevate andmete kvantiteedi ja kvaliteedi ilmse paranemise. Andmete puhul tuleks hinnata ka pilvisuse tegurit, kuna suurt osa olemasolevatest andmetest ei olnud võimalik edukalt kasutada pilvkatte tõttu. See aitaks oluliselt vähendada DIAS rajatiste tegevus- ja amortisatsioonikulusid.

3.5

3.6

Hoolimata komisjoni ja volitatud teenistuste kiiduväärt algatustest puudub Copernicuse programmist saadava teabe eeliste kohta avaliku teabe vahetamiseks piisav kooskõlastatud poliitika. Sajad miljonid Euroopa kodanikud pole kosmose pakutavatest eelistest teadlikud. Komitee on korduvalt tungivalt palunud luua ulatuslik kosmoseportaal, mis oleks pühendatud Euroopa kosmosepoliitikale tervikuna. See peaks olema esimene samm Euroopa kosmosekogukonna loomise suunas, tuginedes Euroopa Söe- ja Teraseühendusest saadud positiivsetele kogemustele ja selle juhtimismudelile, millest sai aluse Euroopa Ühendus.

3.7

Üks Euroopa kosmosestrateegia prioriteete on ergutada tööd ja jätkusuutlikku majanduskasvu. Juurdepääs ettevõtjate, innovatiivsete idufirmade ning andmetöötluse ja uute rakenduste loomise valdkonna ekspertide kogemusele ja turuteadmistele võib kaasa aidata iga päev toodetavate andmete kasutamise kiirele arengule, luues tohutu potentsiaali positiivseks majanduslikuks, sotsiaalseks ja keskkonnamõjuks.

3.8

Copernicuse programmi juhtimine on olnud hea, kusjuures komisjonile ja kaasatud ametitele on antud selged vastutusalad. Copernicuse programmi käsitlev määrus peaks selle hea tasakaalu säilitama, nii et vastutus kosmosevaldkonnaga seotud ülesannete koordineerimise eest antaks jätkuvalt ESA-le ja teenuste haldamisega tegeleksid volitatud üksused.

3.9

Kosmoseteenuste areng on üksikisikutele ja ettevõtjatele suunatud digitaalteenuste arengu seisukohalt ülioluline. Copernicuse teenustel on ka hulga praktilisi igapäevaseid kasutusalasid. Näiteks suurendasid Austria põllumajandusettevõtjad tootlikkust 26 % tänu põldude seirele satelliitide abil; Madalmaades vähendas sama süsteem kulutusi süsivesinike kaevandamisele, transpordile ja logistikale; mitmes Euroopa linnas on suurendatud õhusaaste mõõtmiste täpsust 60 %, vähendades samas kulusid (4).

3.10

Komitee palub tungivalt kiirendada lairibaühenduse kasutuselevõttu kogu Euroopas, eriti maa- ja äärepoolsetes piirkondades, nagu kinnitati digitaalse ühtse turu strateegias.

3.11

Komitee kutsub komisjoni üles pühenduma erilise hoolega oskuste levitamisele ja uute töökohtade loomisele. Euroopa programmid peaksid toetama kutseõppekursuste loomist. Täppisviljeluse rakendamine võimaldab suurendada tootlikkust, hoides samas kokku veelt, väetistelt ja pestitsiididelt. Põllumajandus 4.0 saaks suurt kasu maavaatlusandmete kasutamise võimalusest ja nende andmete kombineerimisest geograafilise asukoha määramise jm tänapäeval saadaoleva tehnoloogiaga. Luuakse uusi elukutseid, nagu territoriaalanalüütik, küberagronoom ning kliimamuutuste leevendamiseks ette nähtud rakenduste arendaja.

3.12

Euroopa kosmoseprogrammide pakutavate võimaluste kiiret arengut takistav oluline probleem on rahastus, eriti VKEde ja idufirmade jaoks.

3.13

Veel üks oluline probleem on seotud küberturvalisuse, privaatsuse ja kosmosetaristu turvalisusega. Igapäevaelu sõltub üha enam kosmosest pärit andmete rakendustest. Komitee soovitab tõhustada turvameetmeid ja hoogustada programme, mille eesmärk on kõrvaldada kosmosejäätmed ja satelliidid, mis pole enam kasutuses (5). Taristu turvalisuse osas peaks EL edendama suuremat rahvusvahelist kokkulepet.

3.14

Riigiasutuste ja erasektori juhtpõhimõte peaks olema „kõik saavad kaasa lüüa“, et ka kodanikuühiskonnal oleks võimalik tõhusalt osaleda. Eri avaliku ja erasektori ettevõtjate vahelise teabe killustatus takistab eelkõige VKEdel intensiivselt osaleda süsteemi võimalike kasutusalade väljatöötamisel.

3.15

Komitee kiidab heaks Euroopa Ülemkogu 1. detsembri 2017. aasta järeldused, mis ühtivad põhimõtetega, millele komitee on pikalt tähelepanu juhtinud: erasektori sidusrühmade kaasatus, pühendumine täieliku teabe tagamisele, pikaajaline visioon piisavate rahaliste vahenditega, uuenduslike ettevõtete arendamine ja toetamine, liidu suurem sõltumatus ja juhtpositsioon kosmosepoliitika vallas, mida praegu ohustavad traditsioonilised ja tekkivad konkurendid; kasutajakeskne lähenemine Copernicuse mittemilitaarse järelevalve ja juhtimise raames ning avatud ja juurdepääsetava tasuta süsteemi jätkamine.

3.16

Hiljutises uuringus hindas komisjon Copernicuse programmist perioodil 2017–2035 saadavat kasu 67–131 miljardile eurole. Programmi jätkamine pärast 2021. aastat toob kasu koefitsiendiga 11–21 ja aitab kaasa 4 000 kõrget kvalifikatsiooni nõudva töökoha loomisele.

3.17

Komitee tõstab esile GMESi Aafrika programmi olulisust ning ELi ja Aafrika Liidu komisjoni hiljutiste koostöölepingute edu. ELi suurenev pühendumine Aafrikale ja arenguriikidele peaks eelkõige hõlmama väga kasulike Copernicuse-põhiste andmete ja maamajandamistehnoloogia edastamist, veeressursside väljaselgitamist ja hooldust ning põllumajandustootlikkuse tõstmist.

4. Konkreetsed märkused

4.1

Komitee kinnitab valmidust osaleda tugi- ja teabe levitamise algatustes, et teavitada kodanikuühiskonda Copernicuse süsteemi sotsiaal-majanduslikust potentsiaalist ja selle eelistest, nagu on tehtud näiteks projektiga „Kosmos ja ühiskond“, mida komitee kavatseb jätkuvalt ellu viia. Sellistel strateegilistel projektidel nagu Galileo ja eelkõige Copernicus põhinevatelt rakendustelt oodatava väljapaistva edu seisukohalt on äärmiselt oluline tuua kokku riigiasutused, ametid, avaliku ja erasektori teenusepakkujad ning kodanikuühiskond.

4.2

Komitee jagab Euroopa Komisjoni muret kosmose valdkonnaga mitteseotud kasutajate vähese kaasatuse pärast, mis on senisest suuremat tähelepanu vajav probleem. Positiivseid kogemusi Euroopa GNSSi Agentuuriga (GSA) saaks Copernicuse puhul korrata, kui anda vastutus teabe ja mitmesuguste Copernicuse teenuste pakutavate võimaluste eest ühele asutusele. Uus agentuur võiks olla lahenduseks.

4.3

Komitee on seisukohal, et üks Copernicuse suure edu põhjus on see, et programm on juba algusest peale kasutajakeskne. Komitee avaldab erilist heakskiitu selle kaasavale juhtimismudelile. Esmakordselt on liidu strateegilise programmi puhul kaasatud strateegiliste otsuste tegemisse liikmesriikide kõrval kasutajafoorumi kaudu ka kasutajate kogukond. Komitee soovitab, et foorumisse kaasataks alaliselt koos liikmesriikide määratud kasutajatega ka Euroopa ühingute valitud erakasutajad. Komitee avaldab valmidust foorumis osaleda. Ka riigi tasandil peaksid kasutajafoorumid olema võimalikult avatud kodanikuühiskonna osalemisele.

4.4

Üks probleem, mis tuleks kiiresti lahendada, on in situ andmete standardimine ja koostalitlusvõime. Need probleemid on tingitud INSPIRE (6) direktiivi erinevast kohaldamisest ja vasturääkivatest õigusaktidest liikmesriikide tasandil. Komitee soovitab komisjonil ja liikmesriikidel võtta kiiresti ülesandeks tagada keelte ja menetluste oluline ühtlustamine, mis on vajalik andmete täielikuks, tõhusaks ja vabaks kasutamiseks.

4.5

Komitee peab äärmiselt oluliseks erainvestorite, Euroopa ja rahvusvahelise finantssüsteemi ning investeerimisfondide kaasamist. Hea lahendus võib olla nn kosmosevõlakirjade loomine, millele annaks tagatise Euroopa pangandusasutused, nagu EIP, või rahvusvahelised institutsioonid, nagu Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (IBRD) erinevate kosmosega seonduvate projektide ja arenguriikides rakendatavate projektide puhul.

4.6

Komitee on seisukohal, et kolmandate riikidega tuleks kohaldada vastastikkuse põhimõtet, eriti kanderakettide kasutamise osas. Eelistada tuleks Euroopa kanderakette, kusjuures Euroopa koostöö tulemusena saadetakse peagi orbiidile ka kanderaketid Ariane 6 ja Vega C. Need on paindlikud kandjad, mis on täienduseks saadaolevatele võimalustele. Alates 1996. aastast kasutusel olnud Ariane 5, mis on edukalt orbiidile saadetud 82 korral, on töös kuni 2023. aastani ning valiti välja Hubble’i teleskoobi järeltulija James Webbi teleskoobi orbiidile viimiseks. Rahvusvahelisel turul valitseb tugev konkurents ja mõned protektsionistlikku poliitikat järgivate konkureerivate riikide ettevõtjad kavandavad tulevastel aastatel tellimuste saamiseks hinnadumpingut.

4.7

Lisaks majanduslikule ja sotsiaalsele tegevusele peab komitee äärmiselt oluliseks ka panust inimkaubanduse vastasesse võitlusesse, rändajate päästmist äärmusliku ohu korral ning ELi oma piiride kindlustamist tõhusate meetmetega, et võidelda peamiselt Lähis-Ida sõjatandritelt lähtuva terrorismi vastu. Territooriumi turvalisus ja kaitse vastab Euroopa kodanike suurenevale nõudlusele.

Brüssel, 14. märts 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Georges DASSIS

(1) ELT C 327, 12.11.2013, lk 38.

(2) 17. jaanuari 2018. aasta seisuga oli registreeritud kasutajaid 118 000.

(3) Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega rajatakse ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT C 221, 8.9.2005, lk 33); Maa seire Euroopa programm (GMES) (ELT C 339, 14.12.2010, lk 14); GMESi kosmosevaldkonnaga seotud ülesanded (ELT C 44, 11.2.2011, lk 153); Maa seire Euroopa programm (GMES) (ELT C 299, 04.10.2012, lk 72); Copernicuse programm (ELT C 67, 6.3.2014, lk 88); Euroopa kosmosestrateegia (ELT C 209, 30.6.2017, lk 15).

(4) Copernicuse sotsiaal-majanduslik mõju ELis sektorite kaupa.

(5) ELT C 327, 12.11.2013, lk 38.

(6) INSPIRE direktiiv.

6.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 237/32

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Nüüdisaegse ühiskonna probleemidele kohane ja tasakaalustatud intellektuaalomandi õiguskaitse tagamise süsteem“

[COM(2017) 707 final]

„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Suunised intellektuaalomandi õiguste jõustamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/48/EÜ teatavate aspektide kohta“

[COM(2017) 708 final]

„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „ELi lähenemisviis standardite rakendamiseks olulistele patentidele““

[COM(2017) 712 final]

(2018/C 237/05)

Raportöör:

Franca SALIS-MADINIER

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 18.1.2018
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	9.3.2018
Vastuvõtmine täiskogus	14.3.2018
Täiskogu istungjärk nr	533
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	180/0/3

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

„Innovaatiline liit“ on üks strateegia „Euroopa 2020“ võtmealgatusi. Selle rakendamiseks tuleb Euroopas ergutada innovatsiooniprotsessi, toetades liikmesriikides tegutsevaid ettevõtteid.

1.2.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõustub komisjoni eesmärkidega õigussüsteemide ühtlustamisel ning 2004. aasta jõustamisdirektiivi (1) tõlgendamisel. Nimetatud direktiiv käsitleb intellektuaalomandi õiguste jõustamiseks vajalike meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite kohaldamist tsiviilkohtumenetlustes ja selles määratakse kindlaks, kuidas võiks toimuda kahjutasu arvutamine liikmesriikide intellektuaalomandi õiguste omajatele.

1.3.

Komitee rõhutab vajadust, et ühiskond tervikuna peab olema huvitatud erinevate intellektuaalomandiga seotud sidusrühmade vahel loodud väärtuse õiglasest jaotamisest, et tagada Euroopas jõukus, intellektuaalomandi õiguste omajate õiguste kaitse ning tarbijate turvalisus ja tervis.

1.4.

Komitee toetab standardi rakendamiseks oluliste patentidega seoses õiglaseid, mõistlikke ja mittediskrimineerivaid tavasid (nn FRAND-tingimused). Komitee leiab, et sarnase põhimõtte saab üle võtta ja seda mutatis mutandis kohaldada autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste, patentide, kaubamärkide ja disainilahenduste jne valdkonnas.

1.5.

Komitee soovitab täiendada tehnilisi standardeid reguleerivaid tingimusi sotsiaalsete standarditega, et tagada tasakaal eraettevõtjate ning üldistes huvides tegutsevate avaliku sektori investorite vahel.

1.6.

Täpsemalt nõuab komitee intellektuaalomandi õiguste õiglase tunnustamise ning kogu ühiskonnale tõelist kasu tuua võivate uuenduste väljatöötamise vahel valitseks tasakaal. Soovimata piirata põhiõigust jõustada eraõigusi õigussüsteemi kaudu, on komitee seisukohal, et kui konkreetsed huvid on vastuolus üldhuvidega, tuleb üldiste huvide kaitseks kasutada vahekohut.

1.7.

Komitee soovib õigusakti, mis julgustaks noori teadlasi kasutama oma teadmisi ja oskusi uute äriprojektide käivitamiseks. Euroopa Liidu liikmesriigid peavad eeskätt võtma meetmeid (näiteks mõistlike hindade kehtestamine), mis võimaldavad noortel ettevõtjatel oma uuenduslikke projekte arendada.

1.8.

Komitee on seisukohal, et võltsingute vastases võitluses on oluline määratleda (2) intellektuaalomandi õiguse liigi (patendid, disainilahendused) alusel täpselt sidusrühmad (ettevõtted, loojad, leiutajad, kunstnikud (3), tarbijad (4), vahendajad, õiguste omajad (5) jne), samuti peaksid sidusrühmad omavahel konsulteerima, et defineerida asjaomane intellektuaalomandi õiguste omaja.

1.9.

Võltsingute vastases võitluses tuleb suurendada tarbija teadlikkust, et ta võtaks immateriaalse omandi suhtes sotsiaalselt vastutustundlikuma hoiaku, mis on võrreldav materiaalse omandi suhtes võetava hoiakuga, piiramata autoriõigusega seoses samas nende isiklikuks tarbeks kopeerimise õigust. Komitee hindab kõrgelt Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) ja intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskuse meediakampaaniaid intellektuaalomandi õiguse rikkumistest teavitamisel ning toetab ka edaspidi ettepanekuid nende kampaaniate tugevdamiseks ja kordamiseks.

1.10.

Komitee leiab, et avatud lähtekoodi põhimõtet tuleks avaliku sektori rahastatavate teadusuuringute valdkonnas nõuetekohaselt rakendada. Avatud lähtekoodi mõiste ja põhimõte on ülikoolide teaduskeskustes juba kasutuses ning need vääriksid asjakohast õigusraamistikku.

1.11.

Komitee toetab EUIPO rolli laiendamist.

1.12.

Konfliktide paremaks lahendamiseks soovitab komitee luua ELi vahendusvõrgustiku, mis töötaks kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu lahenditega.

1.13.

Et intellektuaalomandi õigusi paremini kaitsta, nõustub komitee kõigi komisjoni soovitustega, mille eesmärk on täiustada õigusfoorumit.

2. Komisjoni ettepanek

2.1.

Intellektuaalomandi kaitse süsteemid on üks innovatsiooni ja kasvu põhivahendeid, mille kaudu äriühingud, loomeinimesed ja leiutajad saavad teenida kasu teadmistesse ja loomesse tehtud investeeringutelt. Uuringud näitavad, et suure intellektuaalomandi õiguste osakaaluga sektorid moodustavad hinnanguliselt ligikaudu 42 % ELi SKPst (aastane väärtus umbes 5,7 triljonit eurot), neis sektorites luuakse 38 % kõigist töökohtadest ja nende arvele langeb kuni 90 % ELi ekspordist (6).

2.2.

Digipööre on loonud mitmeid uusi võimalusi, kuid toonud ELi intellektuaalomandi õigustega seoses kaasa ka uusi ja suuremaid riske, hõlbustades võltsitud kaupade ja sisu liikumist internetikeskkonnas, tekitades tarbijates segadust, mis on võltsitud ning mis on ehtne ja seaduslik, ning muutes kurjategijate kindlakstegemise keerulisemaks. Kõige selle tagajärjel on kasvanud intellektuaalomandi rikkumiste arv.

2.3.

Praegu moodustavad võltsitud ja piraatkaubad ülemaailmsest kaubandusest 2,5 % ning selle tõttu kannatab ELi tööstus (7), eeskätt sektorid, kus ELi ettevõtetel on maailmas liidripositsioon.

2.4.

Käesoleva komisjoni meetmete paketiga soovitakse intellektuaalomandi õiguste kohaldamist ja nende kaitse tagamist veelgi parandada nii ELi liikmesriikides ja ELi piiril kui ka rahvusvahelisel tasandil. Paketti kuuluvad:

—	teatis „Nüüdisaegse ühiskonna probleemidele kohane ja tasakaalustatud intellektuaalomandi õiguskaitse tagamise süsteem“ [COM(2017) 707 final];

—	teatis, mis sisaldab suuniseid intellektuaalomandi õiguste kaitset käsitleva direktiivi (jõustamisdirektiiv) kohaldamise kohta [COM(2017) 708 final];

—	töödokument, mis hõlmab jõustamisdirektiivi hindamist [SWD(2017) 431 final ja SWD(2017) 432 final];

—	teatis standardite rakendamiseks oluliste patentide kohta [COM(2017) 712 final];

—	komisjoni talituste töödokument hinnangu kohta, mis on antud võltsitud toodete internetimüüki käsitlevale vastastikuse mõistmise memorandumile [SWD(2017) 430 final].

2.5.

Paketi meetmed on esitatud neljas osas:

1)	meetmed, tänu millele on intellektuaalomandi valdkonna sidusrühmadel lihtsam kasutada ELis ühtlast, õiglast ja toimivat kohtuliku õiguskaitse süsteemi;

2)	meetmed toetamaks tööstussektori juhitavaid algatusi, mille eesmärk on võidelda intellektuaalomandi rikkumise vastu;

3)	algatused, mille eesmärk on tugevdada tolli- ja muude asutuste suutlikkust tagada intellektuaalomandi õiguskaitse;

4)	meetmed, mille eesmärk on toetada kogu maailmas jõulisemalt võitlust intellektuaalomandi rikkumiste vastu ja mille raames edendatakse parimaid tavasid ja tehakse intensiivsemat koostööd kolmandate riikidega.

3. Üldised märkused

3.1.

Komisjoni ettepanekud on asjakohased ja käsitlevad paljusid intellektuaalomandi õigusega seotud aspekte. Komitee ettepanekute eesmärk on määrata kindlaks tegevused ja soovitused, mis toetavad intellektuaalomandi õiguste jõustamist, tehes seda komitee institutsiooniliste pädevuste raames, st keskendudes peamiselt sotsiaalsetele ja majanduslikele aspektidele.

3.2.

Komisjoni kolme dokumenti tuleb vaadelda tervikuna, mis hõlmab kõiki intellektuaalomandi õigusega seotud aspekte. Kuna rõhutatakse vastastikuse mõistmise memorandumit ning standardite rakendamiseks oluliste patentide ja FRAND-tingimuste küllaltki kitsast tõlgendamist, on oht, et konsulteerimisel piirdutakse ainult digimaailma uuendustega. Komitee märkuste ja soovituste eesmärk on aga tähelepanu juhtimine kõigile intellektuaalomandi õigusega seotud aspektidele.

3.3.

Ehkki komitee jagab komisjoni muret ohtlike mõjude üle, mida digiteerimine võib intellektuaalomandi õigusele avaldada, soovitab komitee nende õiguste paremaks kaitsmiseks käsitleda intellektuaalomandi õiguse, loovuse ja innovatsiooni küsimust nii õiguslikest kui ka sotsiaalsetest aspektidest.

3.4.

Intellektuaalomandi õigust käsitlevate ettepanekutega soovib komisjon suurendada Euroopas majanduskasvu ning luua rohkem töökohti. Komitee toetab neid eesmärke, pidades seejuures meeles, et mis tahes innovatsiooni ja loomingu aluseks on üksikisiku ning loovisikute või leiutajate meeskonna loomingulisus. Loomingulisus on inimese loomuomane oskus ning innovatsiooni eeltingimus.

3.5.

Sellega seoses soovitab komitee selgemat Euroopa raamistikku õiguste ülemineku kohta eri sidusrühmade vahel. Praegu kehtivate riiklike ja ELi õigusaktide kohaselt ei kuulu intellektuaalomandi jõustamise direktiivi praeguste konsultatsioonide kohaldamisalasse õiguste omaja, st looja, ettevõtte, vahendaja või kirjastaja mõiste täpne määratlemine, kuna need on määratletud ELi ja liikmesriikide materiaalõiguses intellektuaalomandi õiguse kohta, mitte intellektuaalomandi jõustamise direktiivis.

3.5.1.

Intellektuaalomandi õigus hõlmab mitmeid valdkondi, nagu autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused, patendid, kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused, geograafilised tähised jne. Kui meie lõplik eesmärk on ühe, ühtse Euroopa turu saavutamine, tuleb liikuda ühtse arusaama suunas ja pöörata tähelepanu õiguse omaja mõiste täpsemale määratlemisele, luues tingimused, mis võimaldavad kõigil sidusrühmadel oma huvisid ja erimeelsusi arutada ning neile lahendus leida. Komitee soovitab viia riikliku ja Euroopa tasandi omavahel paremasse kooskõlla, et hoiduda konfliktidest või mitmetimõistetavusest.

3.6.

Komitee on seisukohal, et kuigi direktiiv ei paku ühtset raamistikku kogu Euroopa jaoks, võib see innustada liikmesriike välja töötama intellektuaalomandi õiguste ühtlustamise aluspõhimõtteid, st koostama konkreetseid kohandatud „koodekseid“ iga intellektuaalomandi õiguse kohta. Komitee toetab kindlalt selliste eetiliste põhimõtete nagu õiglus, proportsionaalsus ja mittediskrimineerimine rakendamist intellektuaalomandi õiguste suhtes.

3.7.

Komitee toetab Euroopa Komisjoni algatusi andmete kättesaadavuse vallas. On selge, et ELi lähenemisviis intellektuaalomandi õigusele kujutab endast olulist mastaabisäästu ning pakub uusi võimalusi majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks.

3.8.

Loovisiku ning tooteid ostva tarbija vahel leiab aset majanduslik protsess. Nende osalejate vahel toimub terve hulk majandustegevusi, mille käigus tuleb erinevatele huvidele leida õige koht. Tarbija on selle protsessi lõpus. Ta on sageli võltsimise ja piraatluse ohver, makstes võltsitud toodete eest pöörast hinda.

3.8.1.

Digiteerimise arenguga kaasneb hulgaliselt uuendusi. Digitaalses maailmas toimub innovatsioon äärmiselt kiiresti. See tõstatab turvalisuse ja konfidentsiaalsuse küsimusi ning muudab intellektuaalomandi kaitse tunduvalt keerulisemaks, ehkki mitte võimatuks. Kõik, eriti internetikeskkonnas tegutsevad osalised, tuleks asjakohaselt tuvastada, et paljastada ebaausa kauplemisega tegelevad valekontod.

3.8.2.

Komitee toetab komisjoni ettepanekuid litsentsimise ning õiguskaitse tagamise kohta. Ometi peab komitee kahetsusväärseks, et huvide konflikti lahendamisega seotud ettepanekutes piirdub komisjon vaid kohtuvaidlustega (ühtne patendikohus) ega paku välja praktilisi vahendeid, näiteks vahenduskeskusi, mille kaudu saaksid sidusrühmad omavahelisi vaidlusi üldiste õigussätete osas ise lahendada ja pidada vastastikust dialoogi enne kohtusse pöördumist.

3.8.3.

Komitee teostas analüüsi ja usub, et konkreetne platvorm võib pakkuda olulist lisaväärtust. Selline asjakohane vahend nagu intellektuaalomandi õiguste platvorm, millel oleks soovitavalt ametlikult tunnustatud staatus, saaks korraldada ja koordineerida täiendavat õigusalast dialoogi sidusrühmade esindajate vahel, pakkudes vahekohtu-, lepitus- ja kokkuleppemenetlust. Kõnealune platvorm aitaks vajadusel koondada osalisi ümarlaua äärde, et arutada muret valmistavaid küsimusi ja eriarvamusi ning pakkuda vastuvõtmiseks välja sobivaid käitumisjuhendeid.

3.8.4.

Platvorm koguks kokku Euroopas juba eksisteerivad parimad tavad ja esitaks neid teistele eeskujuks. Komitee esindab kodanikuühiskonda tervikuna ning sotsiaaldialooge korraldatakse nii Euroopas kui ka liikmesriikides, kuid need jäävad üsna üldisteks. Siiski peaks olema võimalik tihedamalt suhelda konkreetsete ametialade esindajatega, näiteks kirjanike, ajakirjanike ja kirjastajatega, ning viia teadlasi kokku uurimisinstituutidega, et intellektuaalomandi õigused õigesti määrata ning vältida kohtuvaidlusi.

4. Konkreetsed märkused

4.1. Innovatsioon Euroopas

4.1.1.

Innovatsioon on strateegia „Euroopa 2020“ keskmes. Euroopas asuvate ettevõtete innovatsiooni tuleb ergutada ja hoida. Idufirmades ja VKEdes luuakse hulgaliselt uuenduslikke projekte. Sageli on nende ettevõtete finantsbaas nõrk ning need ostetakse lihtsalt ära suurettevõtete poolt, kes pikemas perspektiivis liiguvad Euroopast välja. Seetõttu ei saa Euroopa nende lisandväärtusest ega töökohtadest kasu.

4.1.2.

VKEd levivad Euroopas traditsiooniliste suurettevõtete arvelt. Mõnikord lakkavad traditsioonilised ettevõtted tegutsemast, kui uusi äriprojekte saadab edu. Nende ettevõtete innovatsiooni võtmeks üleminekuprotsessid. Selles protsessis tuleb pöörata eritähelepanu töötajatele, et võimaldada neil ettevaatavate ja kohandatud kutseõppeprogrammide abil ajaga kaasas käia.

4.2. Eetilised põhimõtted

4.2.1.

Sarnaselt komisjoni välja pakutud FRAND-tingimustega standardite rakendamiseks oluliste patentide kontekstis soovitab komitee kohaldada neid põhimõtteid ja õigluse standardeid mutatis mutandis ka teistes intellektuaalomandi õiguse valdkondades. FRAND-tingimused osutavad aga rangelt võttes patendiõiguse õiguslikule piirangule. Neid ei saa teistes sektorites lihtsalt vastu võtta, vaid tuleb iga juhtumi puhul eraldi käsitleda ja arutada (8).

4.2.2.

Samuti tuleks rakendada avatud lähtekoodi põhimõtet, karistamata seejuures avaliku sektori teadusuuringuid. Teadusuuringute rahastajaks on sageli avalik-õiguslikud asutused. Enne nende tulemusena valminud artiklite avaldamist erialaväljaannetes tuleb neid eelretsenseerida, andes teadlaste tööle kriitilise hinnangu. Need väljaanded on saadaval ülikoolide teaduskeskustes ülemaailmsete digitaalvõrgustike (nt web of science) kaudu, millele juurdepääsu eest peavad ülikoolid maksma märkimisväärseid summasid. See sisu aga peaks olema kättesaadav mõistliku hinna eest. Ülikoolid ei tohiks maksta uuesti, et anda oma tudengitele juurdepääsuvõimalus varasematele teadusartiklitele. Selline avaliku sektori vahendite topeltkasutamine on ebatõhus ning vastuolus õigluse ja mõistliku kasutamise põhimõtetega.

4.3. Sotsiaalkaitse

4.3.1.

Palgatöötajad loovad 85 % leiutistest. See on oluline teema komisjonile, kes loob vastuseks nüüdisaegse ühiskonna probleemidele kohase ja tasakaalustatud intellektuaalomandi õiguskaitse tagamise süsteemi (9). Komitee rõhutab, et loovtöötaja sotsiaalkaitse on samuti osa võrrandist. Sotsiaalkaitse võib märkimisväärselt parandada kunstnike ja teadlaste olukorda.

5. Vahendid sidusrühmade huvide paremaks kaitseks ja juhtimiseks

5.1. Sidusrühmade koondamine (10)

5.1.1.

Valdkondadevaheline lähenemisviis võimaldab parimaid tavasid teistesse sektoritesse üle kanda: näiteks võivad ajakirjanike esindusorganisatsioonid leppida kirjastajate kutseorganisatsioonidega kokku oma autoriõiguse üleandmises õiglase tasu eest ja oma tekstide edasises kasutamises teistes (digitaalsetes) rakendustes. Samuti võivad ajakirjanikud sõlmida lepinguid ajakirjandusvabaduse, rikkumistest teatajate kaitse, andmete konfidentsiaalsusega seotud juhiste ja lugeja autoriõiguse põhimõtete kohta.

5.1.2.

Usaldusväärse kohtuvälise raamistiku loomiseks peaks arutelu toimuma kõigi osalistega, et leppida kokku intellektuaalomandi õiguste üleandmise üksikasjades ning rakendada käitumisjuhiseid või asjakohaseid ja toimivaid sektoripõhiseid kokkuleppeid, mis on kohandatud konkreetse olukorraga ning vastavad sektori ja asjaomase õiguse eripärale.

5.1.3.

Sidusrühmade vaheline arutelu- ja dialoogifoorum võiks otsustada läbiräägitavate kokkulepete ulatuse. Üleeuroopalist arutelu on juba pikka aega kasutatud liikmesriikide ja Euroopa huvide tasakaalustatud väljendamiseks. Arutelufoorumil võib olla ka vahendaja roll, tuues kokku autorite, teadlaste, kunstnike, valitsusväliste organisatsioonide, sotsiaalpartnerite (ametiühingud ja tööandjad), ülikoolide, kutseorganisatsioonide, vahendajate ja avalike asutuste esindajad, et nad osaleksid koostöös komisjoni, EUIPO ja intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskusega õigusfoorumi töös.

5.2. Tarbijate juhtimine ja nende teadlikkuse suurendamine

5.2.1.

Võltsingute vastane võitlus hõlmab ka tarbijate teadlikkuse suurendamise meediakampaaniaid, millega nõutakse immateriaalse omandi paremat kaitset, piiramata samas autoriõigusega seoses nende isiklikuks tarbeks kopeerimise õigust. Lisaks peaksid kampaaniad suurendama tarbijate teadlikkust võltsitud toodete kasutamisega kaasnevatest tervise- ja turvalisuse ohtudest.

5.3. Kohtuliku õiguskaitse tagamise süsteemide tõhustamine

5.3.1.

Komitee toetab komisjoni ettepanekuid kohtuliku õiguskaitse tagamise süsteemide tõhususe suurendamise kohta, (11) st üleskutset liikmesriikidele „avaldada intellektuaalomandi õiguste rikkumisega seotud menetlustes tehtud kohtuotsused süstemaatiliselt“ ning suurendada EUIPO ning vaatluskeskuse rolli. Komisjon peaks ise otsustama, milline organ sobib intellektuaalomandi õiguste platvormi raames kõige paremini korraldama arutelu sidusrühmade vahel, et muuta intellektuaalomandi õiguste poliitika Euroopas sidusamaks ja ühtsele turule sobivaks. Samuti leiab komitee, et tuleks kaaluda täiendavate kohtuväliste vaidluste lahendamise vahendite väljatöötamist, et sellega kaitsta õigluspõhimõtet.

5.3.2.

Ehkki komisjon ei käsitle intellektuaalomandi õiguste kriminaalõiguslikku kaitset ELi tasandil, toetab komitee komisjoni tööd, mille eesmärk on parandada intellektuaalomandi õiguste kaitset kogu maailmas. Seda silmas pidades tuleb tõhustada Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) ja EUIPO koostööd.

6. Hinnang komisjoni teatisele

6.1.

Komitee märgib, et komisjoni soovitused on peamiselt seotud õigusliku poolega.

6.2.

Mõjutamata kuidagi kohtute tööd, oleks soovitatav luua tugevam õiguslike vahendusteenuste raamistik sidusrühmade vahel, et nad saaksid töötada välja lepitusettepanekuid. Lepitusmenetlus võib aidata osaliste konflikte lahendada ning vältida keerukaid, kalleid ja ajamahukaid õigusmenetlusi. Seda põhimõtet kohaldatakse juba ühtse patendikohtu vahekohtu- ja vahenduskeskuse puhul. Komitee toetab komisjoni püüdeid seda küsimust koostöös EUIPOga edasi uurida ning tervitab ja toetab seda mõtet ka muudes intellektuaalomandi õiguse valdkondades.

6.3.

Komitee toetab komisjoni üleskutset tööstusele astuda vajalikud hoolsuskohustusega seotud sammud, et võidelda intellektuaalomandi rikkumise vastu. Siiski on soovitatav luua kõigepealt konkreetsed institutsioonilised vahendid eesmärgiga koondada kõiki sidusrühmi ja tuua nad ühe laua äärde, et dialoog käivitada või (kui see juba on näiteks vastastikuse mõistmise memorandumi kujul olemas) seda jätkata ning anda intellektuaalomandi õigus üle õiguspärasele omanikule. Vaja on edendada ja arendada vabatahtlikke kokkuleppeid, millesse on kaasatud õiguste omajad, internetiplatvormid, reklaamisaidid, levitamis- ja finantsteenuse pakkujad.

Brüssel, 14. märts 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Georges DASSIS

(1) ELT L 195, 2.6.2004, lk 16.

(2) COM(2017) 707 final, lk 3, punkt 1: „meetmed, tänu millele on intellektuaalomandi valdkonna sidusrühmadel lihtsam kasutada ELis ühtlast, õiglast ja toimivat kohtuliku õiguskaitse süsteemi“.

(3) COM(2017) 708 final, sissejuhatus, neljanda lõigu teine lause: „Seda seepärast, et kuna direktiiviga nähakse ette minimaalne ühtlustamine“ (st artiklis 2 lubatakse siseriiklikes õigusaktides selgesõnaliselt kohaldada meetmeid, mis soosivad enam õiguste omajaid).

(4) COM(2017) 712 final, lk 1, esimese lõigu teine lause.

(5) COM(2017) 707 final, lk 3, esimene lõik: „„/---/ kindlustada ühtlasi patendiomanikele tasu investeeringute eest, mida nad on teinud teadus- ja arendustegevusse ja standardimisse, et neil säiliks motivatsioon pakkuda oma parimaid tehnoloogiaid standarditesse kaasamiseks“.

(6) Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO), „Intellectual property rights in intensive industries and economic performance in the EU“, 2016.

(7) Hiljutise uuringu kohaselt on 5 % kogu ELi saabuvast impordist võltsitud kaubad ja piraatkaubad. Sellise ebaseadusliku kaubanduse maht ulatub hinnanguliselt 85 miljardi euroni.

(8) Vt punkt 1.6.

(9) COM(2017) 707 final.

(10) Vt punkt 3.8.1.

(11) COM(2017) 707 final, lk 8.

6.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 237/40

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel

„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Käibemaksu tegevuskava järelmeetmetest ELi ühtse käibemaksuala suunas – aeg tegutseda““

[COM(2017) 566 final],

„Ettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 904/2010 seoses sertifitseeritud maksukohustuslasega“

[COM(2017) 567 final – 2017/0248 (CNS)],

„Ettepanek: nõukogu rakendusmäärus, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 282/2011 teatavate ühendusesiseste tehingutega seotud maksuvabastuste osas“

[COM(2017) 568 final – 2017/0249 (NLE)] ja

„Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses käibemaksusüsteemi teatavate eeskirjade ühtlustamise ja lihtsustamisega ning võetakse kasutusele liikmesriikidevahelise kaubanduse maksustamise lõplik süsteem“

[COM(2017) 569 final – 2017/0251 (CNS)]

(2018/C 237/07)

Raportöör:	Giuseppe GUERINI
Kaasraportöör:	Krister ANDERSSON

Konsulteerimine	Euroopa Liidu Nõukogu, 23.10.2017 Euroopa Komisjon 17.11.2017, 13.12.2017
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 113
Vastutav sektsioon	majandus- ja rahaliidu, majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	28.2.2018
Vastuvõtmine täiskogus	14.3.2018
Täiskogu istungjärk nr	533
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	185/9/7

1. Järeldused ja soovitused

1.1

Komitee leiab, et praegune ELi käibemaksusüsteem on väga killustatud ja keeruline ning vähendab ja moonutab seetõttu kaubandust ja investeeringuid, luues ettevõtjatele tarbetu ja suure halduskoormuse ning kaubandustõkked.

1.2

Komitee on veendunud, et käibemaksusüsteemi eesmärk peaks olema siseturu nõuetekohase toimimise hõlbustamine. Eelkõige peab käibemaksusüsteem olema vähem killustatud ja tõhusamalt hallatav, eriti piiriüleses kaubanduses, ning seda tuleks ajakohastada, arvestades suurenevat globaliseerumist ja majanduse digiteerimist.

1.3

Komitee tunneb heameelt Euroopa Komisjoni otsustavuse üle vähendada käibemaksu alalaekumist ning hiljutise direktiivi (EL) 2017/1371 üle, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil ja milles nähakse ette Euroopa Prokuratuuri kaasamine, kui käibemaksupettused ületavad 10 miljonit eurot.

1.4

Komitee leiab, et maksuhaldurid peaksid uurima, kuidas uued tehnoloogiad saavad kaasa aidata käibemaksupettuste vastu võitlemisele. Digitaaltehnoloogia võib lisaks olla kasulik vahend, mille abil lihtsustada nii ettevõtjate kui ka maksuhaldurite halduskoormust, pakkudes vajalikku läbipaistvust. Eelkõige peaksid liikmesriigid looma asjakohased foorumid heade tavade tutvustamiseks maksude kogumise ja sellise tehnoloogia arendamise kohta, mis hõlbustavad maksude nõuetekohast kogumist piiriüleses kaubanduses. Tuleks kaaluda süvaanalüüsi teostamist võimaluse kohta kohaldada kõrgemaid käibemaksumäärasid luksuskaupade suhtes. Arutada tuleks tõhusat käibemaksu tagastamise süsteemi ning maksuvorme ja -menetlusi, samuti pettureid puudutava teabe vahetamise tõhusat süsteemi. Euroopa Komisjon peaks toetama kõnealuste institutsionaalsete foorumite loomist, et sel viisil suurendada majanduskasvu ja vähendada maksutulude kaotust.

1.5

Komitee on veendunud, et toimiv ühtne kontaktpunkt on sihtriigipõhise süsteemi oluline osa. Seepärast on tervitatavad sellised komisjoni algatused nagu väikeste ühtsete kontaktpunktide kavandatud laienemine kõikidele ettevõtjalt tarbijale suunatud teenustele ning samuti kaupade müügile ettevõtjalt tarbijale nii ühendusesiseselt kui ka väljastpoolt ühendust.

1.6

Komitee kutsub kõiki käibemaksusüsteemi reformimisega seotud institutsioone üles uurima, kuidas saaks võimalikult kiiresti välja töötada nii teenuste kui ka kaupade ühtse süsteemi, et leevendada prognoositavaid probleeme, mis tulenevad kahe eri süsteemi (kaupade ja teenuste süsteemi) olemasolust. Komitee peab sellist arengut positiivseks juhul, kui see on kooskõlas maksustamise neutraalsuse põhimõttega.

1.7

Komitee rõhutab maksustamise neutraalsuse tähtsust eri ettevõtjate vahel, osutades asjaolule, et käibemaksu tasumine ei tohiks kahjustada mõne ettevõtja likviidsust. Seda silmas pidades tuleks kaupade importijatelt nõuda käibemaksu tasumist siis, kui kaubad tegelikult turule lastakse, mitte aga juba selliste kaupade importimisel ja ladustamisel.

1.8

Komitee märgib, et komisjon peab sihtriigipõhisele süsteemile üleminekul oluliseks sertifitseeritud maksukohustuslase kontseptsiooni, ning nõustub, et ettevõtjad, kelle maksualane usaldusväärsus on tõestatud, peaksid saama kasu asjakohastest lihtsustamismeetmetest.

1.9

Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et kuna sertifitseeritud maksukohustuslase staatuse heakskiitmine ja enamiku äriühingute sertifitseerimine liikmesriikides võtab aega ning kuna ettepanekus esitatud kiired lahendused on väga olulised käibemaksusüsteemi toimimiseks, võiks liikmesriike innustada kiitma heaks kiired lahendused kõikide ettevõtjate jaoks enne sertifitseeritud maksukohustuslase süsteemi täielikku väljatöötamist.

1.10

Viidates rakendusmääruse nr 282/2011 muutmise ettepanekusse lisatud teatavatele ühendusesiseste tehingutega seotud eranditele, märgib komitee, et nõukogu taotlus komisjonile muuta erandeid käsitlev õigusraamistik selgemaks ja seda lihtsustada, näib olevat kasulik vahend pettuste vähendamiseks ning nõuete täitmisega seotud kulude vähendamiseks VKEde jaoks.

1.11

Komitee peab oluliseks, et komisjon viiks läbi tervikliku regulatiivse mõju hindamise, mille eesmärk on tuvastada – sealhulgas kvantitatiivselt – käibemaksu käsitleva üldise tegevuskava praktilised tagajärjed üksikisikutele, ettevõtjatele ja maksuhalduritele.

1.12

Komitee rõhutab veel kord, et kõik jõupingutused lõpliku käibemaksusüsteemi rakendamiseks tuleb teha mõistliku aja jooksul, vastasel juhul on oht, et tehakse järeleandmisi seatud eesmärkide osas või saavutatakse need ainult osaliselt, kahjustades siseturgu ning Euroopa ettevõtteid ja tarbijaid.

2. Sissejuhatus ja taust

2.1

7. aprillil 2016. aastal avaldatud teatises „Ühtse ELi käibemaksuala suunas – On aeg otsustada“ esitles komisjon oma tegevuskava, mille eesmärk on ELi käibemaksusüsteemi ajakohastamine, ja tegi sel puhul konkreetsed ettepanekud.

2.2

Eelkõige sisaldab tegevuskava järgmist: i) käibemaksusüsteemi ajakohastamine, kohandades seda uute digitaaltehnoloogiatega; ii) käibemaksunõuete täitmise lihtsustamine VKEde jaoks; iii) käibemaksumäärade kehtestamise kohta asjakohase poliitika väljatöötamine; iv) käibemaksu alalaekumise vähendamine liikmesriikides ja võitlus maksupettuste vastu.

2.3

Kuna ELi piiriülene kaubandus ületab 4,1 triljonit eurot (eksport) ja 3,9 triljonit eurot (import), on toimiv käibemaksusüsteem kõikidele Euroopa kodanikele väga tähtis.

2.4

1. detsembril 2016 avaldas komisjon kaks ettepanekut: käibemaksu ajakohastamise kohta piiriülese e-kaubanduse puhul (1) ja e-väljaannete suhtes kohaldatavate käibemaksumäärade kohta (2).

2.5

21. detsembril 2016 avaldas komisjon käibemaksupettuste vähendamiseks ja mõne liikmesriigi poolt nõukogule esitatud taotluste rahuldamiseks ettepaneku ajutise üldise pöördmaksustamise mehhanismi kohta kaupade ja teenuste tarnete puhul, mille väärtus ületab 10 000 eurot.

2.6

2017. aasta oktoobris avaldas Euroopa Komisjon täiendava paketi käibemaksu meetmete kohta. Selles paketis on i) ettepanek muuta praegust käibemaksudirektiivi 2006/112/EÜ, viies sisse sertifitseeritud maksukohustuslase mõiste, samuti mõned parandusmeetmed (3); ii) meetmed, mille eesmärk on kehtestada järkjärguline üleminek sihtliikmesriigis maksustamise põhimõttele ja tarnija vastutusele üldiselt (4); iii) ettepanek, millega muudetakse rakendusmäärust nr 282/2011, et ühtlustada ja lihtsustada ühendusesisese kaubaveo tõendamise eeskirjad käibemaksuvabastuse eesmärgil (5); iv) ettepanek, millega muudetakse määrust halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas liikmesriikide asutuste vahel (6).

2.7

Komisjon on esitanud neli kiiret lahendust ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks praeguses süsteemis. Need neli kiiret lahendust on: i) käibemaksueeskirjade lihtsustamine ettevõtete jaoks, kes veavad kaupu ühest liikmesriigist teise, kus need tuleb ladustada enne edastamist eelnevalt teadaolevale kliendile; ii) aheltehingu eeskirjade lihtsustamine ja ühtlustamine; iii) kahe liikmesriigi vahel toimuva kaubaveo tõendamise lihtsustamine. Need lihtsustused kehtivad sertifitseeritud maksukohustuslasest ettevõtjate puhul. Neljas kiire lahendus, mis puudutab registreeritud kaubanduspartnerite käibemaksukohustuslase numbrit ELi elektroonilises käibemaksuteabe vahetamise süsteemis (VIES), on kättesaadav nii sertifitseeritud maksukohustuslasest ettevõtjatele kui ka teistele ettevõtjatele.

2.8

Edaspidi kavatseb komisjon järk-järgult asendada praegu liikmesriikidevahelise kaubanduse maksustamisel kehtiva üleminekukorra lõpliku kokkuleppega, mille aluseks on kaupade sihtriigis maksustamise põhimõte, võttes selleks seadusandlikke meetmeid ja tehes järkjärgulisi kohandusi.

3. Üldised märkused: võitlus pettuste vastu ja koostöö riigiasutuste vahel

3.1

Praegune käibemaksusüsteem on väga killustatud ja keeruline ning vähendab ja moonutab seetõttu kaubandust ja investeeringuid, luues ettevõtjatele tarbetu ja suure halduskoormuse ning kaubandustõkked.

3.2

Komitee on veendunud, et ELi käibemaksusüsteemi eesmärk peaks olema siseturu nõuetekohase toimimise hõlbustamine. Eelkõige peab ELi käibemaksusüsteem olema vähem killustatud ja tõhusamalt hallatav, eriti piiriüleses kaubanduses, ning seda tuleks ajakohastada, arvestades suurenevat globaliseerumist ja majanduse digiteerimist.

3.3

Samas jagab komitee komisjoni seisukohta, et käibemaksupettused kujutavad endast märkimisväärset probleemi – arvuliste näitajate kohaselt hinnatakse tulude vähenemist pettuste tõttu 151 miljardi euroni –, mille puhul tuleb ebaseadusliku tegevuse vähendamiseks rakendada praktilisi ja üha tõhusamaid meetmeid, kahjustamata ühtse turu tugevdamist (7).

3.4

3.5

Seepärast on oluline seada esmatähtsaks tõelise siseturu loomine ja pettusevastane võitlus, et tagada selles vallas viivitamata konkreetsed tulemused tihedama koostöö kaudu maksuhaldurite vahel teabevahetuse alal ning andmebaaside ja -platvormide väljatöötamisel andmete vahetamiseks erinevate riigiasutuste vahel maksueeskirjade tõhusa jõustamise tagamiseks. Eelkõige soovitab komitee komisjonil ja riikide maksuhalduritel teha igapäevaselt tihedamat ja aktiivsemat koostööd, et tagada siseturu nõuete täitmine ja vähendada ettevõtjate ja maksuhaldurite halduskulusid. Lisaks peaksid Euroopa Komisjon ja maksuhaldurid koostöös organiseeritud kodanikuühiskonna ja sidusrühmadega uurima, kuidas uued tehnoloogiad saavad kaasa aidata käibemaksupettuste vastu võitlemisele, sest uued tehnoloogiad võivad olla kasulikuks vahendiks, mille abil saab lihtsustada nii ettevõtjate ja maksuhaldurite halduskoormust kui ka pakkuda vajalikku läbipaistvust.

3.6

Komitee rõhutab, et liikmesriikidel tuleb luua asjakohased foorumid heade tavade tutvustamiseks maksude kogumise ja sellise tehnoloogia arendamise kohta, mis hõlbustavad maksude nõuetekohast kogumist piiriüleses kaubanduses. Eelkõige tuleks arutada tõhusat käibemaksu tagastamise süsteemi ning maksuvorme ja -menetlusi, samuti pettureid puudutava teabe vahetamise tõhusat süsteemi. Euroopa Komisjon peaks toetama kõnealuste institutsionaalsete foorumite loomist, et sel viisil suurendada majanduskasvu ja vähendada maksutulude kaotust.

4. Sihtriigi põhimõte ja maksumäärad

4.1

Nagu komitee tõdes arvamuses käibemaksu tegevuskava kohta (8), peaks praeguse süsteemi põhjalik uuendamine tagama lõpliku käibemaksusüsteemi, mis ei ole ainult selge, tugev ja terviklik, vaid ka ettevõtjate suhtes proportsionaalne ning kohandatud majanduse ja turgude muutuste kiirele tempole.

4.2

Selles kontekstis tervitab komitee lõpliku käibemaksusüsteemi aluseks väljapakutud sihtriigi põhimõtte valikut, kuna sellega loodetakse luua ühe ja sama liikmesriigi turul võrdsemad võimalused kõigile tarnijatele ning ELi turul esineks seeläbi vähem moonutusi.

4.3

Toimiv ühtne kontaktpunkt on sihtriigipõhise süsteemi oluline osa. Seepärast on tervitatavad sellised komisjoni algatused nagu väikeste ühtsete kontaktpunktide kavandatud laienemine kõikidele ettevõtjalt tarbijale suunatud teenustele ning samuti kaupade müügile ettevõtjalt tarbijale nii ühendusesiseselt kui ka väljastpoolt ühendust. Ilma täielikult toimiva ühtse kontaktpunktita, mille aluseks on asukohariigi auditid, laiendamiskõlblik lihtsustamine ja kõikidest liikmesriikidest tasutud sisendkäibemaksu tasaarvelduse võimalus, suurendab mis tahes sihtriigipõhine süsteem tohutult halduskoormust, eriti VKEde jaoks.

4.4

Komitee rõhutab maksustamise neutraalsuse tähtsust eri ettevõtjate vahel, osutades asjaolule, et käibemaksu tasumine ei tohiks kahjustada mõne ettevõtja likviidsust. Seda silmas pidades tuleks konkreetse riigi turgudele kaupade importijatelt nõuda käibemaksu tasumist siis, kui kaubad tegelikult turule lastakse, mitte aga ainult selliste kaupade importimisel ja ladustamisel oodatava turustamise eel.

4.5

Seoses tegevuskava esimese etapiga, milles keskendutakse teatavate kaupade tarnimisele, kutsub komitee kõiki käibemaksusüsteemi reformimisega seotud institutsioone üles uurima, kuidas saaks võimalikult kiiresti välja töötada teenuste ja kaupade ühtse süsteemi, et leevendada prognoositavaid probleeme, mis tulenevad kahe eri süsteemi (kaupade ja teenuste süsteemi) olemasolust.

4.6

See on eriti asjakohane, kuna digitaalmajanduses on kaupade ja teenuste vaheline eraldusjoon aina hägusam ja võib veelgi muutuda praeguses olukorras, kus tehnoloogia areneb oluliselt kiiremini kui asjaomaste institutsioonide välja töötatud eeskirjad. Seda silmas pidades kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles seda küsimust arvesse võtma ja võimaluse korral käsitlema käibemaksusüsteemi käimasoleva reformi raames.

4.7

Komitee on seisukohal, et komisjoni taotletud käibemaksumäärade poliitika, mille eesmärk oli anda liikmesriikidele suurem paindlikkus vähendatud käibemaksumäärade kehtestamisel, peaks põhimõtteliselt olema kooskõlas sihtriigi põhimõttega, arvestades, et selle süsteemi puhul moonutatakse kaubandust tõenäoliselt vähem.

4.8

Liikmesriikidele suurema vabaduse andmine määrade kehtestamisel ei tohi siiski kaasa tuua kogu süsteemi killustamist või ülemäära keerukaks muutumist. Seetõttu on vaja proportsionaalset lähenemisviisi, mis tagaks selge ja prognoositava rakendusraamistiku eelkõige VKEde huve silmas pidades ja selleks, et vähendada ettevõtjate käibemaksunõuete täitmisega seotud kulusid üldiselt (9).

4.9

Sellest järeldub, et lubatud erandite arv peaks piirduma konkreetsete ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtumitega, et tagada ühtne ja prognoositav õigusraamistik.

4.10

Võimalike erandite osas on komitee seisukohal, et sotsiaalse innovatsiooni toetamise ja komisjoni poolt heaks kiidetud Euroopa sotsiaalse samba tugevdamise eesmärk võiks õigustada vähendatud maksumäärade kohaldamist sotsiaalsetele ettevõtetele ja sotsiaalteenuste sektorile, lähtudes konkreetsetest algatustest, mida liikmesriigid otsustavad selleks teha uues käibemaksu reguleerivas õigusraamistikus.

4.11

Oluline on luua veebipõhine teabevahend, mis võimaldab ettevõtjatel olla kursis 28 liikmesriigi erinevate maksumääradega. See vahend peab olema kergesti juurdepääsetav, usaldusväärne ja eelistatavalt kõigis ELi keeltes.

5. Sertifitseeritud maksukohustuslane

5.1

5.2

Kuigi sertifitseeritud maksukohustuslane ja pöördmaksustamise kasutamine tema poolt võib pakkuda ettevõtjatele olulist kergendust, on komitee veendunud, et selleks, et ettevõtjad ja eriti VKEd saaksid seda staatust taotleda, on oluline rakendada ühtlustatud, selged ja proportsionaalsed kriteeriumid ja eeskirjad kõikides liikmesriikides, et pakkuda võimalikult laia juurdepääsu sertifitseeritud maksukohustuslase staatusele.

5.3

Kuna sertifitseeritud maksukohustuslase staatuse heakskiitmine ja suure enamiku äriühingute sertifitseerimine liikmesriikides võtab aega ning kuna ettepanekus esitatud kiired lahendused on väga olulised käibemaksusüsteemi toimimiseks, võiks liikmesriike innustada kiitma heaks kiired lahendused kõikide ettevõtjate jaoks enne sertifitseeritud maksukohustuslase süsteemi täielikku väljatöötamist.

5.4

Komitee on samuti nõus, et sertifitseeritud maksukohustuslase staatuse parimaks kasutamiseks tuleb luua edasiarendatud elektroonilised salvestussüsteemid, mis oleksid riikide maksuhalduritele hõlpsasti kättesaadavad.

5.5

Kuid arvestades komisjoni ettepaneku praegust sõnastust, ei ole võimalik seda kontseptsiooni põhjalikumat ja üksikasjalikumat hinnata, kuna see on endiselt ebamäärane ega ole selge, millised on selle rakendamise praktilised tagajärjed.

5.6

Praeguses etapis peaks komitee lihtsalt juhtima tähelepanu asjaolule, et sertifitseeritud maksukohustuslase kontseptsiooni tuleks toetada selgete ja läbipaistvate rakenduskriteeriumidega. Selles kontekstis väärib märkimist, et volitatud ettevõtja staatust reguleerivate kriteeriumidega sarnaste kriteeriumide kehtestamine võib väheneda juurdepääsu sertifitseeritud maksukohustuslase staatusele ja kiiretele lahendustele, hõlmates üksnes väga väikest osa äriringkondadest. On oht, et sertifitseeritud maksukohustuslase süsteem osutub kättesaadavaks väga vähestele ettevõtjatele.

5.7

Euroopa Komisjon peab seda kontseptsiooni hoolikalt jälgima eelkõige rakendamise esimeses etapis, hoidmaks ära, et sertifitseeritud maksukohustuslase staatusest saadavaid hüvesid maksustamise lihtsustamise ja nõuete täitmise näol ei varjutaks õiguskindluse ja ühetaolise kohaldamise kaotus siseturul.

5.8

Viidates ettepanekule muuta rakendusmäärust nr 282/2011 teatavate ühendusesiseste tehingutega seotud erandite osas, märgib komitee, et nõukogu taotlus komisjonile muuta erandeid käsitlev õigusraamistik selgemaks ja seda lihtsustada, näib olevat kasulik vahend pettuste vähendamiseks ning nõuete täitmisega seotud kulude vähendamiseks VKEde jaoks.

6. Järgmised sammud ja lõppmärkused

6.1

Komitee peab üldiselt oluliseks, et komisjon viiks läbi tervikliku regulatiivse mõju hindamise, mille eesmärk on tuvastada – sealhulgas kvantitatiivselt – käibemaksu käsitleva üldise tegevuskava praktilised tagajärjed üksikisikutele, ettevõtjatele ja maksuhalduritele.

6.2

Lõpuks märgib komitee – viidates oma varasemale arvamusele käibemaksu tegevuskava kohta (10) –, kui oluline on rakendada tegevuskava kõik osad jagamatu tervikuna.

6.3

Brüssel, 14. märts 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Georges DASSIS

(1) COM(2016)757 final.

(2) COM(2016)758 final.

(3) COM(2017)567 final.

(4) COM(2017) 566 final.

(5) COM(2017)568 final.

(6) COM(2017)569 final.

(7) Vt komitee arvamus „Käibemaksuerand – pöördmaksustamine“, eriti punktid 1.2–3.2 (ELT C 288, 31.8.2017, lk 52).

(8) ELT C 389, 21.10.2016, lk 43.

(9) Vt komitee arvamus käibemaksu tegevuskava kohta (ELT C 389, 21.10.2016, lk 43), punktid 3.1.6 ja 3.1.7.

(10) ELT C 389, 21.10.2016, lk 43.

6.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 237/46

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pangandusliidu väljakujundamise kohta“

[COM(2017) 592 final]

(2018/C 237/08)

Raportöör:	Carlos TRIAS PINTÓ
Kaasraportöör:	Daniel MAREELS

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 17.11.2017
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	28.2.2018
Vastuvõtmine täiskogus	14.3.2018
Täiskogu istungjärk nr	533
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	180/3/4

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Komitee toetab alates 2012. aastast vastu võetud meetmeid, millega on antud otsustav panus finantsstabiilsusesse ning murtud pangandussüsteemide ja valitsussektorite allakäiguspiraal.

1.2.

Seepärast tervitab komitee ja kutsub ühtlasi üles konkreetselt ellu viima Euroopa Komisjoni väljapakutud uut meetmepaketti, mille eesmärk on kujundada välja majandus- ja rahaliit ning liikuda optimaalse valuutapiirkonna suunas, ületades praeguse vastuseisu ning saavutades niipea kui võimalik suurema täpsuse pangandusliidu kolmanda samba väljakujundamiseks finantsriskide järkjärgulise vähendamise ja vastastikuse jagamise teel. Pangandusliidu – ja kapitaliturgude liidu – väljakujundamine peaks tõepoolest võimaldama täielikult luua rahandusliidu kui majandus- ja rahaliidu ühe tugisamba.

1.3.

Konkreetsemalt toetab komitee erinevaid pakutud eesmärke ühtse järelevalvemehhanismi ja ühtse kriisilahenduskorra tugevdamiseks, finantsriskide järkjärgulise vähendamise lihtsustamiseks ja lõpuks tee sillutamiseks üleeuroopalisele hoiuste tagamise süsteemile, mis lisaks likviidsuse tagamisele suudab katta kahjumit ja kujundada välja pangandusliidu kolmanda samba.

1.4.

Selle võimaldamiseks on vaja paralleelselt jätkata finantssektori maksevõime- ja likviidsusriskide jagamise ja vähendamise jõupingutustega. Komitee kordab oma varasemat seisukohta selles küsimuses, nagu see esitati arvamuses Euroopa hoiuste tagamise skeemi (EDIS) ettepanekute kohta. Teiste selle valdkonna probleemide kõrval peaks viivislaenude küsimus kindlasti jääma päevakorras olulisele kohale, iseäranis nüüd, mil majandus taas kasvab.

1.5.

Arvestades, et esialgsed ettepanekud Euroopa hoiuste tagamise skeemi kohta ei ole pärast enam kui kahte aastat ikka veel tulemusi andnud, oleks tõenäoliselt mõttekas valida teistsugune lähenemisviis. Käesolev teatis annab võimaluse laiemaks aruteluks ja Euroopa hoiuste tagamise skeemi etapiviisiliseks elluviimiseks, mida komitee toetab. Oluline on mitte kaotada hoogu pangandusliidu elluviimisel ja võtta arvesse läbirääkimiste käigus tehtud järeldusi. Igal juhul on komitee jaoks oluline, et nii Euroopa hoiuste tagamise skeemi kui ka asjaomaste riskide vähendamise meetmetega tegeletaks ja need viidaks tõepoolest ellu viivitamata ja paralleelselt selge ja konkreetse ajakava alusel.

1.6.

Komitee toetab otsust pakkuda esimesel etapil üksnes likviidsuskatet, mida aastate jooksul suurendatakse. Samal ajal tuleks endiselt pöörata täit tähelepanu riiklikele hoiuste tagamise skeemidele, mis vastutavad kahjumi katmise eest. Et muuta järgnev teise etappi üleminek võimalikult sujuvaks, peab komitee vastastikuse usalduse huvides oluliseks võtta kiireid meetmeid riiklike skeemide jätkuvaks ühtlustamiseks võimalikult suures ulatuses. Samuti on oluline käsitleda varasemast ajast pärit probleeme ja moraaliriski.

1.7.

Kahjumi katmine lisatakse teises etapis, kuid üleminek ei ole automaatne. Kavandatud ametlik otsus peaks komitee arvates põhinema võimalikult laial alusel ja seetõttu näib kohane, et seda otsust ei teeks komisjon üksi, vaid see võetaks vastu koos nõukogu ja Euroopa Parlamendiga.

1.8.

Kahjude järkjärguline katmine Euroopa hoiuste tagamise skeemist on põhimõtteliselt hea idee, kuid selle skeemi elluviimise mehhanismid väärivad tekstides suuremat tähelepanu.

1.9.

Üldisemalt on teatis mitmes punktis sõnastatud väga üldsõnaliselt ja selles tehakse ettepanekuid n-ö tingimuslikult. Sellega võimaldatakse kahtlemata ruumi edasiseks aruteluks, kuid see tuleb mõnikord otsustavuse arvelt. Samuti on mitu olulist aspekti, mis on välja jäetud või mida on vaid põgusalt puudutatud. Komitee nõuab kiirete edusammude tegemist koos kõigi sidusrühmadega ja ettepanekute konkreetsemaks muutmist. Lisaks peavad liikmesriigid täitma oma kohustusi ja jätkama tööd varem vastuvõetud meetmetega, iseäranis nendega, mis puudutavad hoiuste tagamise skeeme. See on väga oluline iseäranis kõnealuses teatises kirjeldatud etapiviisilise lähenemisviisi kontekstis.

1.10.

Kooskõlas eesmärgiga luua üleeuroopaline hoiuste tagamise süsteem on väga oluline Euroopa Valuutafondi kohene töövalmidus selle funktsioonis ühtse kriisilahenduskorra kui viimase võimaliku laenuandja tulemüürina. Samamoodi toetab komitee kindlalt selle organi kavandatud ülesandeid nn asümmeetriliste šokkide käsitlemisel.

1.11.

Pangandusliidu sammaste parandamine ja tugevdamine ning ühtsete eeskirjade kohaldamine peavad käima käsikäes 2030. aasta kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kliimamuutuste kohustuste rakendamisega finantssektoris, nähes sellega kapitalinõuetes ette soodsama kohtlemise rohelisse majandusse tehtavatele investeeringutele ja erinevatele pikaajalistele lihtsamatele nn kaasavatele laenutehingutele, nagu iseäranis energiatõhususe, päikesepaneelide paigaldamise jms seotud hüpoteeklaenud.

1.12.

Samamoodi kujutavad finantstehnoloogia ja muud rahandusalased uuendused (nagu plokiahel ja nutilepingud) endast uut üleskutset tegutsemiseks, et kujundada välja pangandusliit ja anda sellele jõudu ning parandada Euroopa kodanike finantsalast ja digitaalset kaasamist kooskõlas ELi strateegiliste eesmärkidega. 2030. aasta kestliku arengu eesmärkide praeguses sõnastuses aitab finantsalane kaasamine saavutada juba 7 eesmärki 17st, samas kui digitaalne kaasamine, mis võiks seda uues kontekstis tagada või selle ohtu seada, mõjutab neist kas otseselt või kaudselt peaaegu kõiki.

1.13.

Nagu on juba märgitud erinevates arvamustes, kordab komitee oma pühendumist mitmekesisele finantsökosüsteemile, kus suured üleeuroopalised osalejad eksisteerivad kõrvuti väikeste ja keskmise suurusega pankadega ning muude pangandusväliste üksustega, mis keskenduvad usaldusväärselt reaalmajanduse rahastamisele samadel alustel palju väiksemate süsteemsete riskide tingimustes. Mitmekesisus, läbipaistvus ja jätkusuutlikkus on parimad vastumürgid tulevaste finantskriiside vastu.

1.14.

Komitee arvates on nüüd hädavajalik innustada euroalasse mittekuuluvate riikide osalemist. Samal ajal peaksid kõik kolm pangandusliidu sammast andma oma osa ülemaailmse finantsstruktuuri tugevdamisse, koostöö suurendamisse Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil selle regulatiivses raamistikus ning oma kogemuste pakkumisse, iseäranis kolmekümnele Euroopa Liitu mittekuuluvale riigile, mille rahanduslik võrdlusalus on euro, sealhulgas Aafrika prantsuskeelsetele riikidele.

2. Uue teatise ajalugu, taust ja kokkuvõte

2.1.

Kümme aastat tagasi alanud suur majanduslangus pani proovile euro ja kätkes endas euroala riikide jaoks rohkemal või vähemal määral suuri kulusid. Seejärel avaldasid riikide maksejõuetusriskile negatiivset mõju ka finantssektori päästeoperatsioonid.

2.2.

Pangandusliit asutati 2012. aastal eesmärgiga luua ühtne ja integreeritud finantssüsteem, et rakendada tõhusalt rahapoliitikat, võimaldades piisavat riskijaotamist liikmesriikide vahel ning taastades usalduse euroala pangandussüsteemi vastu vastusena ebapiisavalt läbimõeldud euro struktuursetele puudustele. Tänu positiivsetele muutustele Euroopa Keskpanga rahapoliitikas ja ELi liikmesriikide eelarvepoliitikas on tehtud edusamme majandus- ja rahaliidu suunas. Praegune väljakutse hõlmab euro kehtestamist kõigis 27 ELi liikmesriigis ja pangandusliidu kolmanda samba väljakujundamist.

2.3.

Arvestades populismiohte ja natsionalismi suunas toimuva nihke kasvavat ohtu peamiselt suurenevate erinevuste tõttu, mis tulenevad asümmeetrilistest šokkidest euroalal, valitseb laialdane poliitiline konsensus vajaduse osas kujundada välja rahandusliit (pangandus- ja kapitaliturgude liit), et kaitsta ELi finantsstabiilsust ja territoriaalset terviklikkust selle eest, mida komisjoni president Jean-Claude Juncker nimetas natsionalismi „mürgiks“.

2.4.

Veel üks oluline uus väljakutse puudutab finantstehnoloogiat ja muid uuendusi finantstaristus, mis on seni jäänud finantsjärelevalves märkamatuks. Komisjoni 2017. aasta septembri teatises „Integreeritud järelevalve tõhustamine eesmärgiga tugevdada muutuvas keskkonnas kapitaliturgude liitu ja finantsintegratsiooni“ märgitakse, et „[r]ahandusliidu väljakujundamisel tuleb maksimaalselt ära kasutada finantsuuenduste võimalusi, ent samuti tuleb hallata uusi riske“. Lisaks märgitakse teatises, et tegevuskava on kavas esitada 2018. aasta alguses (1).

2.5.

Sellised edusammud pangandusliidu suunas, mis saavutati ühtse järelevalvemehhanismi (2) ja ühtse kriisilahenduskorra regulatiivsete, järelevalve- ja karistusülesannete loomisega, mis koos dokumendis „Tegevuskava pangandusliidu poole liikumiseks“ esitatud „ühtsete eeskirjadega“ kujutavad endast kõige olulisemaid teetähiseid, pidurdusid tärkava majandusliku taastumise aastatel, kui euroala partnerid eelistasid pigem loobuda finantsintegratsioonist tulenevast koostoimest kui jagada riske.

2.6.

Me seisame seetõttu silmitsi mitmesuguste erinevate seisukohtade ja ettepanekutega, mis kaasa toodud edusammudele vaatamata ei ole viinud riski vähenemise ega hajutamiseni. ELi kaasseadusandjad ei ole endiselt andnud piisavalt konkreetseid vastuseid küsimusele, kuidas kujundada välja majandus- ja rahaliit, iseäranis seoses järgmisega: kooskõla 2014. aasta direktiiviga, mida nõukogu tugevdas 2017. aastal; (3) 2015. aasta novembri määruse ettepanek; kapitaliturgude liidu osaline ja edasine areng; tarbijatele suunatud finantsteenuste tegevuskava käivitamine (2017); uued meetmed viivislaenude vähendamiseks (4) jne.

2.7.

Eespool nimetatud 2015. aasta määruse ettepanekus sätestati Euroopa hoiuste tagamise skeemi (EDIS) astmeline ja järkjärguline väljaarendamine. Esimesel etapil kasutataks edasikindlustusskeemi enne järkjärgulist üleminekut ühisele süsteemile (kaaskindlustus) ning lõpuks, kolmandal etapil, jõutakse olukorda, kus alates 2024. aastast kannab riski täiel määral Euroopa hoiuste tagamise skeem. Koos kõnealuse eelnõuga teatas komisjon paralleelselt mitmetest meetmetest, mille eesmärk on vähendada riski pangandusliidus. Kahjuks ei ole läbirääkimised seni olnud edukad.

2.8.

Samuti tuleb veel tööd teha riiklike hoiuste tagamise skeemidega, mis võivad aidata sillutada teed edasi. Muu hulgas on probleemiks see, et liikmesriikide vahel valitsevad jätkuvalt märkimisväärsed erinevused hoiuste tagamise skeemi direktiivi eeskirjade rakendamisel ja vajaduse osas parandada teabevahetust ja riiklike hoiuste tagamise skeemide vahelist koordineerimist edendavaid vahendeid (5).

2.9.

Selleks et ületada ummikseis kaasseadusandjate vahel, karmistatakse kõnealuse teatisega kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise kriteeriumi ja tehakse ettepanek esiteks kehtestada ühine kaitsemeede ühtse kriisilahendusfondi jaoks ning teiseks luua laiahaardelisem tegevuskava Euroopa hoiuste tagamise skeemi jaoks, alustades edasikindlustamisest (pakkudes ainult järkjärgulist likviidsuskatet, sellal kui pangad pakuvad ühist fondi) ja seejärel, teisel etapil, liikuda edasi kaaskindlustuse suunas, mille tingimuseks võiks olla, et viivislaenudega seotud riskid on piisavalt piiratud (6). Selleks pakutakse välja esimene täiendav meede, mille eesmärk on vähendada ettevõtja maksejõuetuse tõenäosust, kasutades restruktureerimise menetlusi, samas kui ühtlasi tehakse jõupingutusi seoses viivislaenude kohta sätete varajase kehtestamisega osana ühtse järelevalvemehhanismi läbivaatamisest. 2017. aasta keskpaigas avaldatud komisjoni teatises kapitaliturgude liidu tegevuskava vahearuande kohta esitatakse ka lühiajalised meetmed viivislaenude jaoks järeltulu väljaarendamiseks (7). Lõppkokkuvõttes tähendab see, et saavutada tuleb ka piisavaid edusamme riski vähendamise osas pangandussektoris.

2.10.

Teine täiendav meede puudutab pankade valduses olevate riigivõlakirjade mitmekesistamist. Riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberid võivad siinkohal anda oma panuse ja pakkuda samal ajal täiendavaid tagatisi. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tehtud töö alusel kaalub komisjon seadusandliku ettepaneku esitamist 2018. aasta alguses.

2.11.

2019. aasta kevadeks peaksid kõik riskijagamismeetmed olema seetõttu kehtestatud ja algama peaks rakendusetapp, alustades kokkuleppest kaasseadusandjate vahel 2016. aasta novembri panganduspaketi põhielementide üle ja märkimisväärsetest edusammudest ülejäänu vallas, millele järgneb selgitus olemasolevate järelevalvevolituste kohta, et leevendada viivislaenudega seotud riske, ja ettepanek investeerimisühingute läbivaatamise kohta.

3. Üldised märkused

3.1.

Nüüd, mil euroala riikide majandus taas kasvab ja majanduse pankadepoolne rahastamine on samuti suurenemas, on aeg suurendada meie finantssüsteemi vastupanuvõimet tagades, et võimalikud finantskriisid ei vii turu edasise killustumiseni (8) ega kujuta endast euro ja Euroopa integratsiooni kui terviku jaoks veel ühte kulukat proovilepanekut.

3.2.

Sel eesmärgil on oluline, et loodaks „täielikus ühiskasutuses“ ühine hoiuste tagamise fond, et kujundada välja Euroopa Liidu finantsstruktuur ja kaotada praegune ebakõla ühelt poolt (tsentraliseeritud) pangandusjärelevalve ja kriisilahenduse ning teiselt poolt (ühtlustamata) riiklike hoiuste tagamise skeemide vahel. See nõuab ka piisavaid edusamme riskide vähendamisel pangandussektoris.

3.3.

Edusammud riskide vähendamise ja hoiuste kaitsmise valdkonnas käivad käsikäes ja seepärast kinnitab komitee veel kord põhimõtteid, mille ta on juba välja toonud seoses Euroopa hoiuste tagamise skeemi esialgsete ettepanekutega (9). Konkreetsemalt märgiti toona, et kuna mõlemat liiki meetmetel on mitu ühist olulist põhieesmärki, mis on seotud pangandusliidu tugevdamise ja väljakujundamisega, tuleb neid rakendada samal viisil, kasutades tõesti samaväärseid vahendeid ja meetodeid. Seepärast ja selleks, et võimaldada reaalseid edasiminekuid, on komitee jaoks ülimalt oluline, et nii EDISi kui ka asjaomaste riskide vähendamise meetmetega tegeletaks paralleelselt ja viivitamatult ja need viidaks tõepoolest ellu selge ja konkreetse ajakava alusel. Arenguks vajalike õigete tingimuste loomine on samuti väga oluline majandus- ja rahaliidu edasise väljakujundamise seisukohast, millest pangandusliit moodustab olulise osa.

3.4.

Riskide vähendamisega seotud teiste algatuste kõrval peavad viivislaenud (10) ja iseäranis nende ebaõiglane jaotus riigiti jääma kindlasti olulisele kohale tegevuskavas, kuna edusammud selles valdkonnas on väga olulised. Nagu hiljuti märgitud, on üldises mõttes edusamme tehtud, kuid keskmised ei ütle veel kõike (11). Pankade kõrval, kes lahendavad probleemi jõudsalt või vähemalt liiguvad õiges suunas, on ikka veel panku, kes eitavad probleemi või ei käsitle seda piisavalt eesmärgikindlalt. Nüüd, mil majandus taas kasvab, on oluline käsitleda seda prioriteetse küsimusena, et lahendada nii varasemast ajast pärit kui ka tulevased probleemid. Väljakutse on saavutada tõhusaid tulemusi kohapeal. See on väga oluline selleks, et teha edusamme pangandusliidu kolmanda samba elluviimisel.

3.5.

Võrreldes 2015. aasta Euroopa hoiuste tagamise skeemi esialgsete ettepanekutega võimaldatakse praeguses teatises laiemat arutelu Euroopa hoiuste tagamise skeemi üle ja nähakse ette etapiviisilisem lähenemisviis selle rakendamiseks. Ajal, mil on oluline mitte kaotada hoogu pangandusliidu rakendamisel ja võtta arvesse läbirääkimistel tehtud järeldusi, on komisjoni uus lähenemisviis realistlik ja komitee võib seda toetada.

3.6.

Komitee toetab otsust pakkuda esimesel etapil üksnes likviidsuskatet, mis tähendab, et kõnealuse etapi jooksul kaetakse kahjum riiklike hoiuste tagamise skeemide abil. Et vältida hilisema järgmisele etapile ülemineku tarbetult keeruliseks muutmist, peab komitee vastastikuse usalduse huvides oluliseks, et algusest peale tehtaks selgeks, et tuleb võtta lisameetmeid, et ühtlustada niipalju kui võimalik riiklikke skeeme oluliste liikmesriikidevaheliste erinevuste kõrvaldamiseks. Samal ajal on oluline käsitleda ka varasemast ajast pärit probleeme ja moraaliriski.

3.7.

Seoses üleminekuga edasikindlustuse etapilt (vt eespool) kaaskindlustuse etapile, mis sõltub mitmest tingimusest, peaks otsus edasi minna põhinema komitee arvates võimalikult laial alusel ja seetõttu näib olevat kohane, kui seda otsust ei teeks komisjon üksi, vaid see võetaks vastu koos nõukogu ja Euroopa Parlamendiga (12).

3.8.

Samuti on vaja olla võimalikult selgesõnaline tingimustes, mida kohaldatakse nii kaaskindlustusetapile (mille ajal pakutakse nii likviidsuskatet kui ka kahjumi katet) ülemineku ajal kui ka pärast seda (13). Ettepanek luua see järk-järgult (14) on hea, kuid samal ajal tuntakse teatavat muret, et praegune tekst on veel liiga üldine ja ebamäärane ning annab liiga palju võimalusi erinevateks tõlgendusteks ja aruteludeks. Selles küsimuses on algusest peale on vaja rohkem juhendamist ja kindlust.

3.9.

Üldisemalt väärib märkimist, et üldjoontes on teatis mitmes punktis sõnastatud väga üldsõnaliselt ja selles tehakse ettepanekuid tingimuslikult. Ühest küljest annab see manööverdamisruumi, mis võib olla kasulik tulevastel läbirääkimistel liikmesriikide vahel ja liikmesriikidega, kuid teisest küljest tähendab see, et tekst näib olevat kõhklevam (15) ega ole alati nii selge, kui võiks loota. Mitu olulist tahku on välja jäetud või on neid vaid põgusalt puudutatud, sealhulgas institutsiooniliste kaitseskeemide rolli tunnustamine, millele komitee on varem tähelepanu juhtinud (16). Et neid küsimusi lahendada, on nüüd oluline teha koostööd kõigi muude sidusrühmadega (sealhulgas nõukogu, Euroopa Parlament, liikmesriigid, komisjon jne), et teha kiireid edusamme ja muuta ettepanekud konkreetsemaks.

3.10.

Komitee nõuab tungivalt, et kaasseadusandjad kasutaksid majandus- ja rahaliidu tugevdamiseks laiahaardelist meetmepaketti, (17) mis avaldati 6. detsembril 2017, et kiirendada konsensuse saavutamist.

3.11.

Komitee toetab Euroopa Keskpanga kavatsust tagada, et pangad pakuksid ühtlustatud teenuseid kõigis ELi liikmesriikides (18) ja saaksid seega kasu suuremast turust. Komitee palub liikmesriikidel, kes ei osale veel ühises vääringus, ühineda ühtse järelevalvemehhanismiga esimese sammuna nende täieliku integratsiooni suunas euroalaga.

3.12.

ELi finantsstruktuuri väljakujundamine peab käima käsikäes digitaalse ja finantsalase kaasamisega vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 2030. aasta kestliku arengu eesmärkidele. Komitee rõhutab potentsiaalset rolli, mida pangad saavad täita võitluses kliimamuutuse vastu ja 13 kestliku arengu eesmärgi rakendamisel 17st oma vahendusfunktsioonide kaudu teadlike säästude ja sotsiaalselt vastutustundlike investeeringute vahel. Sellega seoses tuleks hoolikalt läbi vaadata Basel III reformide 7. detsembri 2017. aasta järeldused tagamaks, et Euroopa pangalaenusid ei kärbita valdkondades, mis on jätkusuutliku rahanduse seisukohalt keskse tähtsusega.

4. Konkreetsed märkused

4.1.

Komitee toetab komisjoni kavandatud meetmeid riskide vähendamiseks järelevalve, kriisilahendamise ja hoiuste tagamise valdkonnas (võimalikul üleminekul edasikindlustuselt kaaskindlustusele).

4.2.

Komitee toonitab, et riiklike hoiuste tagamise skeemide ühtlustamine peaks käima käsikäes Euroopa hoiuste tagamise skeemi loomise protsessiga. Komitee nõuab tungivalt, et komisjon käivitaks algatuse, et võimaldada riiklikel hoiuste fondidel anda oma panus Euroopa süsteemi ülesehituse väljakujundamisse, kusjuures süsteemselt mitteolulistele üksustele tagatakse võrdne kohtlemine (19). Komitee toetab riiklike hoiuste tagamise skeemide õigust võtta vastavalt hoiuste tagamise skeemi direktiivi 2014/49/EL artiklile 11 alternatiivseid meetmeid, kui need ei ole vastuolus konkurentsieeskirjadega.

4.3.

Komitee toetab jõuliselt kaitsemeetme loomist ühtse kriisilahenduskorra jaoks niipea kui võimalik, kasutades krediidiliini Euroopa stabiilsusmehhanismist, nagu on välja pakkunud näiteks koordineeritud tegevuse töökond.

4.4.

Komitee toetab järelevalvevolituste tugevdamist ühtse järelevalvemehhanismi raames ja samuti kohustuslike usaldatavusjärelevalve kaitsemehhanismide (I sammas) tugevdamist, et käsitleda viivislaene ühtlustatud viisil. Sellega seoses peaks komisjon näitama, et arvestades uusi järelevalvevolitusi, saavad pädevad asutused mõjutada pankade eraldiste tegemise poliitikat viivislaenude suhtes.

4.5.

Eespool nimetatud usaldatavuse regulatiivse kaitse mehhanisme tuleks rakendada igas pangas proportsionaalselt nende süsteemse riski profiiliga, mis on sageli seotud nende ärimudeliga. See tähendaks, et väikestel ja keskmise suurusega pankadel, mis ei tekita ülemääraseid riske, oleksid asjakohased nõuded ja nad ei oleks n-ö ülereguleeritud.

4.6.

Samuti soovitab komitee, et panganduse kapitalinõuded saaksid soodsama kohtlemise rohelisse majandusse tehtavate investeeringute jaoks (20) ja et kaalutaks kapitali lisamaksete kohaldamist investeeringutele nn pruuni majandusse. Ühtne järelevalvemehhanism peaks teostama selles küsimuses erijärelevalvet.

4.7.

Kaaluda tuleks viivislaene käsitlevate õigusaktide edasist uuendamist, uurides, kas suuremat rolli saaksid mängida erasektori krediiditagamise teenused, millel on kolmetine funktsioon – ennetamine, hüvitamine ja taastamine – ja mis finantsinnovatsiooni tulemusena on aina enam seotud pankadega. Oma aruannetes jõudis Euroopa Keskpank järeldusele, et mõningaid nendest riskidest, nagu intressimäära riske, juhib enamik Euroopa krediidiasutustest asjakohaselt. Samuti tuleks märkida, et USA ületas kõrge riskisusega hüpoteeklaenude kriisi siis, kui föderaalreserv tagas ka peamistele edasikindlustajatele juurdepääsu likviidsusele.

4.8.

Lõpetuseks nõuab komitee sarnaselt erinevate varasemate arvamustega konkurentsitingimusi, mis on õiglased ning tehnoloogia ja ärimudeli poolest neutraalsed. Mis puudutab käesolevat arvamust, siis nõutakse siin taas kord võrdseid tingimusi seoses järelevalveülesannetega. See tähendab, et pangandussektorivälise laenutegevuse, investeerimisühingute ja finantstehnoloogia äriühingute üle tuleks teha teostada ulatuslikumat järelevalvet vastavalt aluspõhimõttele „samad riskid, samad eeskirjad, sama järelevalve“. Tänu kõnealuste uute osalejate jaoks kehtestatud eeskirjadele, mis on sageli viinud kohtumenetlusteni, suurendatakse finantsalase kaasamise võimalusi ilma tarbijakaitset ohtu seadmata.

Brüssel, 14. märts 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Georges DASSIS

(1) Vt COM(2017) 542 final (jaotis 4, lk 11 jj).

(2) Nõukogu määrus (EL) nr 1024/2013 (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).

(3) 16. juunil 2017 jõudis nõukogu kokkuleppele panga võlausaldajate hierarhias maksejõuetusmenetluste puhul direktiivis, mille põhjal liikmesriigid saavad kehtestada selliste tagatiseta hoiuste selgesõnalise allutamise, mis tuleks panga maksevõimetuse korral n-ö päästa.

(4) COM(2018) 37 final.

(5) Vt teatis, lk 12.

(6) Hoolimata edusammudest oli 2016. aasta lõpus Euroopa pankade bilansis kaks korda rohkem riskiga kaalutud varasid (keskmiselt 19,1 % kogu ELis, 18,8 % euroala puhul) kui USA pankadel (Jaapani pangad jäid nende kahe vahele), samas kui Euroopa näitajad olid kriisi alguses 2008. aastal olnud paremad kui kahe ülejäänud suurjõu omad. Lisaks sellele on viivislaenude protsent jätkuvalt kolm korda suurem kui USAs ja Jaapanis.

(7) Vt COM(2017) 292 final, iseäranis „Prioriteetne meede 5“.

(8) Pangad on vähendanud oma riskipositsiooni teiste liikmesriikide suhtes ja piiriülesed maksed moodustavad endiselt kõigest 7 %.

(9) ELT C 177, 18.5.2016, lk 21.

(10) Non-performing loans, NPL.

(11) Intervjuu Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu esimehe Danièle Nouyga, Público, 11. detsember 2017. Vt https://www.bankingsupervision.europa.eu/press/interviews/date/2017/html/ssm.in171211.en.html.

(12) Ilma et see piiraks järelevalveasutuste olulist rolli selles kontekstis.

(13) Vt teatise punkt 3.

(14) Üldiselt tehakse praegu ettepanek, et kahjum kaetakse riiklikest hoiuste tagamise skeemidest ja Euroopa hoiuste tagamise skeemist vastavalt järk-järgult arenevale kavale, alustades 30 %st Euroopa hoiuste tagamise skeemi panusest kaaskindlustuse etapi esimesel aastal.

(15) Paljusid elemente kirjeldatakse tingivas kõneviisis: vt tingiva kõneviisi („võiks“, „tuleks“ jne) korrapärast kasutamist Euroopa hoiuste tagamise skeemi rakendamise kahe etapi kirjelduses (lk 10 jj).

(16) ELT C 177, 18.5.2016, lk 21.

(17) COM(2017) 821 final.

(18) ELT C 434, 15.12.2017, lk 51.

(19) Määruse (EL) nr 1024/2013 alusel kohaldatakse ühtset järelevalvemehhanismi üksnes süsteemselt oluliste krediidiasutuste suhtes.

(20) Nn keskkonnahoidlikkuse toetuskoefitsienti toetavad argumendid viitavad keskkonnaohte pikaajaliselt vähendavate roheliste meetmete positiivsele süsteemsele väärtusele ja vajadusele võtta arvesse positiivseid välismõjusid. Vt http://www.finance-watch.org/our-work/publications/1445 ja https://ec.europa.eu/info/publications/180131-sustainable-finance-report_en.

6.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 237/53

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2017/825, et suurendada struktuurireformi tugiprogrammi rahastamispaketti ja muuta selle üldeesmärki“

[COM(2017) 825 final – 2017/0334 (COD)]

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013 (millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006) liikmesriikide struktuurireformide toetamise osas“

[COM(2017) 826 final – 2017/0336 (COD)]

(2018/C 237/09)

Raportöör:	Mihai IVAŞCU
Kaasraportöör:	Stefano PALMIERI

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Parlament, 14.12.2017 Euroopa Liidu Nõukogu, 21.12.2017 ja 31.1.2018
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 175 ja 177, artikli 197 lõige 2 ja artikkel 304
Vastutav sektsioon	majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	28.2.2018
Vastuvõtmine täiskogus	14.3.2018
Täiskogu istungjärk nr	533
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	183/2/9

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“) toetab ettepanekut suurendada struktuurireformi tugiprogrammi eelarvet ja lisada reformikohustuste jaoks sihtotstarbeline reformide tugivahend. Prioriteediks peaksid olema reformid, mis avaldavad otsest teistele liikmesriikidele ülekanduvat mõju.

1.2.

Kooskõlas oma eelmiste arvamustega toetab komitee struktuurireforme, mis on suunatud sotsiaalsele ja majanduslikule arengule, sh institutsioonilise suutlikkuse parandamisele halduskvaliteeti parandamiseks. Sellised reformid peaksid olema riigipõhised ja neil peaks olema demokraatlik poolehoid, vältides kõigi liikmesriikide jaoks mõeldud tüüplahendust.

1.3.

Komitee rõhutab, et struktuurireformid ei ole positiivsed mitte ainult juhul, kui nad vähendavad avalikke kulusid sotsiaalselt jätkusuutlikul viisil, vaid ka siis, kui nad neid lühiajaliselt suurendavad, et parandada liikmesriigi eelarve tasakaalu keskpikas või pikas perspektiivis.

1.4.

Kuigi struktuurireformi tugiprogrammi eelarve suurendamine on teretulnud, on selle ulatus ebapiisav, kui arvestada liikmesriikide taotluste suurenevat arvu. Ainuüksi 2018. aastaks on taotlusi pakutud eelarvest viis korda rohkem.

1.5.

Teisest küljest peab komitee väga oluliseks, et Euroopa Komisjon esitaks oma kavatsused struktuurireformi tugiprogrammi uue eelarve jaotamise kohta läbipaistval viisil – mida ei ole käesoleva ettepaneku puhul tehtud – ja arendaks välja selged valikukriteeriumid.

1.6.

Komitee rõhutab, et struktuurireformi tugiprogrammi rahastamispaketi suurendamine ei tohi toimuda teiste, sama oluliste fondide arvelt.

1.7.

Kõige tähtsam on selge ELi tasandi strateegia. Selles tuleks jälgida iga liikmesriigi edusamme ja arengutaset, kuid esitada ka tulevikku vaatavaid suuniseid rahaliste vahendite eraldamiseks, võttes arvesse lähenemiskriteeriume. Tõhustada tuleks ka parimate tavade jagamist, mille puhul Euroopa Komisjon tagaks vajaliku tehnilise toe.

1.8.

Eritähelepanu tuleks pöörata euroalasse mittekuuluvatele liikmesriikidele, kes liiguvad euroalaga liitumise suunas. Selle protsessi kiirendamine on Euroopa Liidu tuleviku jaoks oluline, väitis Jean-Claude Juncker oma Euroopa tulevikku käsitlevas kõnes (1).

1.9.

Komitee soovitab kehtestada eeskirja, mille kohaselt liikmesriigile ei tohiks anda rahalist toetust, välja arvatud juhul, kui ta on mitmeaastaste reformikohustuste pakettide teemal otsuseid tehes täielikult kasutusele võtnud partnerluse põhimõtte koos sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide tõelise kaasamisega (2). Partnerluse põhimõtte kohaldamine on ülioluline, et viia ellu tõenditel põhinevad reformid, mis on seotud iga liikmesriigi majanduse tegeliku olukorraga.

1.10.

Komitee toetab kavatsust näha uus reformimisvahend koos selle sihtotstarbelise rahastamismehhanismiga ette 2020. aasta järgses mitmeaastases raamistikus.

1.11.

Komitee soovitab, et juhtumipõhiselt tuleks teatud struktuurireformi tugiprogrammi reforme rahastada ja siduda uue reformide tugivahendiga, eelkõige juhul, kui tegemist on euroalaga liitumise või reformidega, mis võivad suurendada Euroopa integratsiooni.

2. Sissejuhatus ja üldised märkused

2.1.

2017. aasta detsembris avaldatud majandus- ja rahaliidu paketis esitas Euroopa Komisjon kaks konkreetset ettepanekut määruste kohta, mis võetakse vastu tavapärase seadusandliku menetluse alusel: üks neist käsitleb struktuurireformi tugiprogrammi tugevdamist, et edendada kõigi liikmesriikide jaoks saadaval olevat tehnilist tuge ja luua spetsiaalne töösuund, et toetada eurot mittekasutavaid liikmesriike nende lähenemisprotsessis (3), ja teine käsitleb ühissätete määruses sihtotstarbeliste muudatuste kehtestamist, et võimaldada olemasolevatesse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidesse hõlmatud tulemusreservi kasutamist riiklike reformide toetamiseks (4).

2.2.

Komitee on saanud kokku neli konkreetset konsulteerimistaotlust sisaldavat kirja (kaks Euroopa Parlamendilt ja kaks nõukogult) nende kahe määruse ettepaneku kohta. Seetõttu on käesoleva arvamuse eesmärk esitada komitee seisukohad nende kahe seadusandliku ettepaneku kohta vastuseks konkreetsetele institutsioonilistele taotlustele ja ilma et see piiraks komitee edasist tööd seoses ülejäänud Euroopa Komisjoni majandus- ja rahaliidu paketiga.

2.3.

Komitee leiab, et reformide tugivahend võiks olla oluline vahend, et aidata liikmesriikidel, kes ei ole piisavalt edukad olemasolevate struktuurifondide vahendite kasutamises, neid paremini ära kasutada ja vähendada majanduslikke lahknevusi sotsiaalselt jätkusuutlikul viisil.

2.4.

Oluline on uus reformide tugivahend, mis toetab liikmesriikide reformikohustusi Euroopa poolaasta raames. Prioriteediks peaksid olema reformid, millel on otsene teistele liikmesriikidele ülekanduv mõju. Komitee nõuab siiski Euroopa poolaasta raames tehtud edusammude aktiivset ja üksikasjalikku jälgimist.

3. Ettepanekud liikmesriikide struktuurireformide toetamiseks

3.1.

Komitee kordab, et on oluline, et liikmesriigid tagaksid partnerluse põhimõtte kohaldamise ning sotsiaalpartnerite ja organiseeritud kodanikuühiskonna tõelise kaasamise, kui nad otsustavad, millist struktuurireformi strateegiat nad soovivad edendada, ning ka Euroopa poolaasta järelevalveprotsessi käigus. Kõigis liikmesriikides asjaomase põhimõtte tegeliku kohaldamise tagamiseks soovitab komitee kehtestada eeskirja, mille kohaselt ei eraldata vahendeid, välja arvatud juhul, kui nad on mitmeaastaste reformikohustuste paketi teemal otsuseid tehes täielikult kaasanud organiseeritud kodanikuühiskonnaga.

3.2.

Alates struktuurireformi tugiprogrammi kehtestamisest 2017. aastal on 16 liikmesriiki väljendanud kavatsust saada kasu selle rahastamisest. Eraldatud eelarve oli 22,5 miljonit eurot, ent 271 taotlust ületavad 80 miljonit eurot. 2018. aastaks on Euroopa Komisjon välja pakkunud 30,5 miljoni euro suuruse eelarve. Kuid 24 liikmesriiki on esitanud 444 taotlust, mis ületavad kokku 150 miljonit eurot.

3.3.

Komitee kiidab heaks struktuurireformi tugiprogrammi rahastamise suurendamise, kuid seab küsimuse alla meetme tõhususe, arvestades liikmesriikidelt saadud taotluste mahtu.

3.4.

Komitee soovitab, et struktuurireformi tugiprogrammi rahastamispaketi suurendamine ei tohi ohtu seada teiste, sama oluliste fondide eelarveid.

3.5.

Komitee peab väga oluliseks, et komisjon esitaks oma kavatsused uue struktuurireformi tugiprogrammi eelarve jaotamise kohta läbipaistval viisil, nii et igal liikmesriigil on võimalik saada olemasolevast toetusest õiglane osa vastavalt elluviidavatele reformidele.

3.6.

Euroopa Komisjon peab kehtestama selged ja objektiivsed eeskirjad ELi eelarvest rahastatavate reformide valimise kohta, tagades samal ajal, et kõigil liikmesriikidel on vahenditele võrdne juurdepääs. Lisaks peaksid rahastamiseks ette nähtud reformid olema kooskõlas ELi strateegiaga ja rangelt kontrollitud Euroopa poolaasta kaudu.

3.7.

Arvestades, et liikmesriikidel on juba oma reformialgatused, soovitab komitee, et struktuurireformi tugiprogramm peaks keskenduma meetmetele, mis kõige paremini toetavad riigipõhiseid soovitusi.

3.8.

Selle puhul tuleb meeles pidada, et liikmesriigid saavad ise reforme rahastada ja struktuurireformi tugiprogrammi eelarvest Euroopa Komisjoni poolt antud stiimul ei tohiks tähendada, et nad peavad toetuma ainult ELi rahastamisele. Kogu majandus- ja rahaliidu toimimine põhineb subsidiaarsusel ja iga liikmesriigi vastutustundlikul tegevusel.

3.9.

Võttes arvesse piiratud ressursse, on komitee seisukohal, et Euroopa Komisjon peaks toetama reforme ja meetmeid, millel võiks olla liikmesriikide endi elluviidavate tegevuste suhtes mitmekordistav mõju.

3.10.

Kooskõlas oma varasemate arvamustega toetab komitee struktuurireforme, mis on suunatud sotsiaalsele ja majanduslikule arengule: rohkem ja paremad töökohad, konkurentsivõime ja konkurents tootmises ja teenustes, halduslik ja institutsiooniline kvaliteet, head ja tõhusad avalikud teenused ning keskkonnasäästlikkus (5). Sellised reformid peaksid olema riigipõhised, kooskõlas riiklike reformiprogrammidega ja omama demokraatlikku poolehoidu, mitte olema kõigi liikmesriikide jaoks mõeldud tüüplahendus.

3.11.

Pidades silmas peaaegu kõigi liikmesriikide aluslepingust tulenevat kohustust ühineda euroga, soovitab komitee pöörata eritähelepanu euroala laienemisele suunatud reformidele ja võimaluse korral eraldada nende eesmärkide saavutamiseks täiendavaid vahendeid.

3.12.

Euroopa Liit on euroalasse mittekuuluvate riikide edusammude jälgimiseks paremal positsioonil kui liikmesriigid ise. Parimaid tavasid tuleks jagada kogu protsessi vältel ja komitee soovitab sel eesmärgil luua selleks ettenähtud teabevahetusplatvormi.

4. Ettepanek võtta kasutusele uus reformide tugivahend liikmesriikide struktuurireformide toetamiseks

4.1.

Komitee tõdeb, et mõiste „struktuurireform“ on muutunud väga laiaulatuslikuks, ja on rahul, et kavandatud määrus sisaldab selle määratlust.

4.2.

Komitee soovitab Euroopa Komisjonil teha liikmesriikidega koostööd, et leida mitmesuguseid võimalusi eelarvepoliitika ja eelarve jätkusuutlikkuse saavutamiseks. Mõni reform võib lühiajalises perspektiivis tähendada suuremaid riiklikke kulutusi, et rakendada uusi protsesse ja tegevusi, mis aitavad säästa ressursse või koguda rohkem tulu alles keskpikas või pikas perspektiivis. Seepärast on soovitatav kaaluda mitte ainult lühiajalisi kulude vähendamise meetmeid, vaid ka võimalusi eelarvetulude suurendamiseks.

4.3.

Komitee tunneb heameelt 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku raames välja pakutud uue reformide tugivahendi üle, võttes arvesse, et Euroopa institutsioonid peavad tegema väga tihedat koostööd liikmesriikidega, et saavutada Euroopa Liidus parem integratsioon ja suurem lähenemine. Komitee nõuab rakendamisel tehtud edusammude aktiivset ja üksikasjalikku jälgimist Euroopa poolaasta raames.

4.4.

Kuigi Euroopa poolaasta ja selle osana koostatud riikide aruanded moodustavad suurepärase põhivahendi reformi tugiprogrammi hindamiseks, tuleb komitee arvates välja töötada täiendavaid vahendeid edusammude õigeks hindamiseks. Need vahendid tuleks kohandada iga liikmesriigi konkreetsetele majanduslikele vajadustele.

4.5.

Komitee toetab ajutist lahendust rahastada uue reformide tugivahendi katseetappi tulemusreservi kaudu. Käesolev ettepanek ei tohiks mõjutada olemasolevaid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde, vaid sellel peaks olema eraldi sihtotstarbeline eelarve.

4.6.

Iga liikmesriigi tehtud edusamme tuleks Euroopa poolaasta vältel kiiresti jälgida. Kõnealune aruandlusprotsess peaks andma selge pildi saavutatud edusammude ja edasiste eelarvevajaduste kohta.

4.7.

Võttes arvesse, et uus reformide tugivahend täiendaks struktuurireformi tugiprogrammi kaudu pakutavat vabatahtlikku tehnilist tuge, soovitab komitee teatud reforme juhtumipõhiselt rahastada ja siduda uue reformide elluviimise vahendiga, eriti euroalaga ühinemise korral või reformide korral, mis võiksid veelgi suurendada Euroopa integratsiooni.

Brüssel, 14. märts 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Georges DASSIS

(1) Euroopa Liidu olukord 2017. aastal.

(2) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 240/2014, 7. jaanuar 2014, millega sätestatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud Euroopa partnerluse käitumisjuhend. (ELT L 74, 14.3.2014, lk 1).

(3) COM(2017) 825 final.

(4) COM(2017) 826 final.

(5) Näiteks ärikeskkonna parandamine, ettevõtete rahastamine ja teadus- ja arendustegevuse kulud; ettevõtete, sektorite ja majanduse tootlikkuse suurendamine; kõrgemate palkadega kvaliteetsete töökohtade loomise edendamine ning samaaegne ajutiste ja ebastabiilsete madalapalgaliste töökohtade arvu vähendamine; kollektiivläbirääkimiste ja nende raames sotsiaalpartnerite autonoomia tugevdamine ning sotsiaalne dialoog kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil; riiklike haldusasutuste reformimine, et muuta need majandusliku ja sotsiaalse arengu aspektist tõhusamaks ja avalikkusele läbipaistvamaks; töötajate haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteeti edendamine, et tagada kõigile sotsiaalsetele rühmadele võrdsed võimalused ja tulemused.

6.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 237/57

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta“

[COM(2017) 677 final – 2017/0305 NLE]

(2018/C 237/10)

Raportöör: Michael McLOUGHLIN

Konsulteerimistaotlus	nõukogu konsulteerimistaotlus, 1.12.2017
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 29 lõige 1 ja artikli 148 lõige 2

Täiskogu otsus	24.1.2017

Vastutav sektsioon	tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	23.2.2018
Vastuvõtmine täiskogus	15.3.2018
Täiskogu istungjärk nr	533
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	159/43/15

1. Järeldused ja soovitused

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunneb heameelt kavandatavate tööhõivepoliitika suuniste ja nende kooskõlla viimise üle Euroopa sotsiaalõiguste sambaga. Komitee leiab, et suuniste raames võiks teha rohkem, et täita täielikult sotsiaalõiguste sambaga antud lubadused.

1.2

Tööhõivepoliitika suunised peavad aitama kaasa makromajanduseeskirjade paremale tasakaalustamisele sotsiaalse Euroopaga, mis oleks kooskõlas viie juhi 2015. aasta aruandega Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimise kohta (1). Komitee leiab, et sobiv aeg makromajandusliku ja sotsiaalse olukorra vastastikuse lähenemisega tegelemiseks on siis, kui on näha taastumise märke.

1.3

Komitee kordab oma üleskutset luua nõuetekohane sotsiaalsete investeeringute pakett, mis oleks osa Euroopa majanduskasvu- ja investeerimisprogrammist väärtusega 2 % SKPst (2).

1.4

Komitee juhib tähelepanu 2018. aasta ühise tööhõivearuande projekti (3) mitmele järeldusele, mis annavad tunnistust sellest, et tööhõive taastumine toimub ELi liikmesriikide, piirkondade ja elanikerühmade seas ebaühtlaselt.

1.5

Komitee toetab sotsiaalõiguste samba ja tööhõivepoliitika suuniste puhul suurema tähelepanu pööramist mõjule ja tulemuste saavutamisele, millele aitaksid vajaduse korral kaasa sotsiaalvaldkonna tulemustabel ja muud meetmed. Nende küsimustega seotud mõju peaks kuuluma liikmesriikide ja ELi aruteludesse ja kavandamisse ELi rahaliste vahendite eraldamisel.

1.6

Suunises 5 esitatud sätetest peaks olema selge, et uuenduslike töömudelitega ei kaasne alati töö ebakindlamaks muutumine, nagu vahel eeldada võib. Tööturul toimuvaid sujuvaid üleminekuid toetavad meetmed, sh asjakohased sätted töötajate turvalisuse kohta, aitavad kindlustada, et uute töövormidega tagatakse õiglased tööhõivevõimalused.

1.7

Suunistes kavandatud tööjõu maksustamisest loobumine ja liikumine teiste maksuallikate suunas on teretulnud, kuid suunistes on vaja rohkem selgust teiste võimalike allikate osas. Komitee on esitanud arvamused agressiivse maksuplaneerimise, maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise ning keskkonnamaksude kohta (4) – neist võib samuti leida alternatiivsete tuluallikate võimalusi, mida suunistes soovitada.

1.8

Komitee leiab, et suunises 6 tuleks säilitada Euroopa Sotsiaalfondi eraldi väljatoomine.

1.9

Suunises 7 nimetatud erapooletu vaidluste lahendamise vajadus peaks kehtima kõikides valdkondades, mitte ainult ebaõiglase vallandamise korral. Alternatiivsed vaidluste lahendamise viisid ei tohiks võtta ära poolte õigust pöörduda kohtusse.

1.10

Suunises 8 tuleks säilitada noorte töötuse vastased meetmed, eriti noortegarantii kindel rahastamine ja oskuste garantii edasiarendamine.

1.11

Suunises 8 peab rõhk jätkuvalt olema pikaajalisel töötusel, mis võib pingelisemaks muutuva olukorraga tööturul olla tööjõu allikaks.

1.12

Puudega inimeste olukorda tuleb näha õigustepõhisest vaatenurgast, kasutades tööhõive valdkonnas ka tavapäraseid praktilisi meetmeid ning pannes erilist rõhku aluslepingutes sätestatud diskrimineerimise vastasele võitlusele.

1.13

Iga suunis peaks sisaldama sätteid soolise võrdõiguslikkuse kohta ning suurt tähelepanu tuleks pöörata madala palgaga seotud probleemidele, tegeledes soolise palgalõhe küsimusega.

1.14

Suunistes tuleks eraldi välja tuua rändajate ja pagulaste temaatika.

1.15

Komitee kordab oma seisukohta kohustusliku pensioniea kohta, leides, et kõigepealt peaks tegelik pensioniiga olema samaväärne seadusjärgse pensionieaga (5). Lisaks rõhutab komitee vajadust tagada liikmesriikide pensionisüsteemide jätkusuutlikkus, tegeledes selliste probleemidega nagu oodatava eluea tõus, pensionite rahastamist mõjutavad muutused tööturul ning piisava pensioni taseme tagamine.

1.16

Komitee väljendab heameelt selguse üle, et sotsiaalõiguste samba ja tööhõivepoliitika suuniste sätted on samad euroalasse kuuluvate ja mittekuuluvate liikmesriikide puhul.

2. Arvamuse taust

2.1

Tööhõivepoliitika suunised on ELi poliitikameetmete hulka kuulunud alates 1997. aastast. Nende õiguslik alus tuleneb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 148, (6) mille kohaselt koostab „nõukogu igal aastal […] suunised, mida liikmesriigid oma tööhõivepoliitikas arvesse võtavad“.

2.2

1997. aastal olid need suunised üks esimesi näiteid avatud koordineerimismeetodist ELi poliitikas, kus kehtestati eesmärgi suhtes vabatahtlik lähenemisviis tugeva aruandlus- ja vastastikuse hindamise süsteemiga. Praeguseks on kõnealused suunised seotud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 121 majanduspoliitika üldsuunistega.

2.3

2018. aasta novembris välja antud ühise tööhõivearuande projekt (7) avaldati kavandatavate tööhõivepoliitika suunistega ning selles tutvustatakse olulisi teadusuuringuid ja uuringutulemusi tööhõive olukorra kohta kogu ELis. Aruande kohaselt on ELi üldine tööhõive olukord paranemas, noorte ja pikaajaline töötus vähenevad ja strateegia „Euroopa 2020“ peamine eesmärk saavutada 75 % tööhõivemäär on saavutatav ELi jaoks tervikuna, küll aga mitte mõne liikmesriigi jaoks. Paranemise tase on liikmesriikide, piirkondade ja inimrühmade lõikes aga märkimisväärselt erinev. Arvestatav hulk inimesi ei näe ikka veel oma elus taastumise märke. Loodud töökohtade kvaliteet ja palgavaesuse levimine on samuti olulised probleemid, mida välja tuua.

2.4

Euroopa sotsiaalõiguste sammas (8) võeti vastu institutsioonide ühise avaliku teadaandega 2017. aasta novembris Göteborgi sotsiaaltippkohtumisel. Sisuliselt on sotsiaalõiguste sammas poliitiline deklaratsioon, millega EL võtab endale kohustuse järgida 20 peamist põhimõtet. See näitab uut ELi võetud üldist kohustust seista sotsiaalse Euroopa eest. Sambaga kaasneb sotsiaalnäitajate tulemustabel, mis koosneb 14 peamisest näitajast, millega hinnatakse tööhõive olukorda ja sotsiaalseid suundumusi.

3. Üldised märkused

3.1

Euroopa Liit on oma ajaloo vältel püüdnud hoida tasakaalu sotsiaalõiguste alaste eesmärkide ja majanduskasvu vahel aluslepingute sätete, õigusaktide, pehmete sotsiaalpoliitika mehhanismide ja ühtse turu arendamise abil, kuigi alati ei ole see olnud edukas. Ülemaailmse majanduskriisiga kaasnes oluline majandusreform, et hoida ära eksistentsiaalse eurokriisi puhkemist. Paljud juhivad tähelepanu sellele, et ELi pühendumine sotsiaalpoliitikale on alates Delors’i komisjoni aegadest pidevalt vähenenud. Lisaks sellele on majanduskriisil ja sellega seonduvatel kokkuhoiumeetmetel olnud selgelt tuntav poliitiline ja sotsiaalne mõju. Mõned inimesed leiavad koguni, et sel on suuremal või vähemal määral otsene seos populismi leviku ja Brexitiga. Vajadus taastada lähenemine majandusliku integratsiooni ja sobivate sotsiaalpoliitika meetmete vahel sai ametliku heakskiidu viie juhi 2015. aasta aruandega Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimise kohta (9). 2018. aasta majanduskasvu analüüs (10) näitab teatavaid muutusi narratiivis suurema rõhuasetusega võrdsetele võimalustele, kvaliteetsetele töökohtadele ja vajadusele tegeleda reformide ülekanduva mõjuga. Komitee tunneb selle üle suurt heameelt.

3.2

Euroopa sotsiaalõiguste sammas on uus vahend ning komitee on juba väljendanud muret samba ja selle tulevase rakendamisega seotud ebaselguse üle. Kui edendatakse ELi kodanike heaolu soodustavat poliitikat, tuleks oluliste poliitiliste kohustuste täitmisel vältida mineviku ebaõnnestumisi. Komitee analüüsis sammast kahes 2017. aasta arvamuses, (11) kiites üldiselt heaks selles esitatud põhimõtted ja õigused, samuti samba rolli liikmesriikide uuendatud lähenemise suunanäitajana, ning julgustades kõiki osapooli tagama nende täitmise ja tõhususe. Samamoodi kutsus komitee üles suuremale selgusele samba ja selle tegeliku toimimise osas. Sambal ei ole õiguslikku mõju ja see ei kuulu aluslepingute hulka. Komitee leidis ka, et lähtepunktina peaks sammas edendama „kehtivat ELi sotsiaalõigustikku ning selle täielikku ja nõuetekohast jõustamist“. Rõhutades kodanikuühiskonna rolli ja eelkõige sotsiaalpartnerite rolli tööhõives ja tööturu poliitikas, juhiti arvamustes tähelepanu ka asjakohastele tööhõiveprobleemidele seoses järgmiste punktidega:

—	õiglase tasakaalu loomine majandusliku ja sotsiaalse mõõtme vahel,

—	töö tulevik,

—	eriti ebasoodsas olukorras olevad rühmad tööturul,

—	tööhõive ja kvaliteetsete töökohtade loomine;

—	uute ja mitmekesisemate karjäärivõimaluste toetamine,

—	nn oskuste garantii vajadus,

—	vajadus tuua tegelik pensioniiga lähemale seadusjärgsele pensionieale,

—	eesmärk panna inimesi pikemaks ajaks tööle, mida täiendab häid töötingimusi hõlmav elutsüklipõhine lähenemisviis,

—	õiglane tööjõu liikuvus ja õiglased töötingimused kõigile,

—	sotsiaalsete investeeringute vajadus,

—	vajadus püüelda siduva sotsiaalkaitse miinimumtaseme poole,

—	Euroopa poolaasta roll ja eriti vajadus võrdsuse järele tööhõive- ja sotsiaalsete eesmärkide ning makromajanduslike eesmärkide vahel,

—	vajadus eraldada Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist sihtotstarbelisi vahendeid sotsiaalseteks investeeringuteks,

—	euroalasse mittekuuluvate riikide olukord,

3.3

Selles arvamuses vaadeldakse tööhõivepoliitika suuniseid ja nendega seonduvaid küsimusi seoses Euroopa sotsiaalõiguste sambaga. Komisjon on suuniste ajakohastamisel tõepoolest aluseks võtnud sotsiaalõiguste samba ja selle metoodika. Muudetud tööhõivepoliitika suuniseid võib muu hulgas mitmes mõttes näha hea esimese proovikivina sotsiaalõiguste sambale. Komitee peab suuniseid analüüsima, lähtudes enda varem väljendatud arvamustest samba kohta.

3.4

Tööhõivepoliitika suuniste mõju ja rakendamisega seotud probleemidele viitas komitee juba oma eelmises samateemalises arvamuses 2015. aastal ja enne seda (12). Need on olulised ka tööhõivepoliitika suuniste hindamisel sotsiaalõiguste samba seisukohast. Sammas sisaldab 14 punktist koosnevat tulemustabelit, mis on välja töötatud edusammude mõõtmiseks ja mis võib tagada kindlustunde samba tõhususe osas. Mõned nendest näitajatest ei ole aga uued ja neid kasutati juba 2013. aasta tööhõive tulemustabelis. On tervitatav, et tulemustabelis on arvesse võetud ka sotsiaalõiguste sammast, kuid on oluline, et üldine mõõde kanduks edasi ka liikmesriikide tööhõivepoliitika üksikasjalikumatesse rakenduslikesse elementidesse. Samuti võiks esitada küsimuse, kas tööhõivepoliitika suunised hõlmaksid piisaval määral probleemi või rühma, millele ei ole sotsiaalõiguste sambas ega tulemustabelis konkreetselt viidatud.

3.5

Tööhõivepoliitika suunised toimivad endiselt avatud koordineerimismeetodil ja sotsiaalõiguste samba elluviimine toimub pehme õiguse ja ELi õigusaktide kaudu. Nii on see suuniste puhul alati olnud, seega ei vähene selle tagajärjel suuniste tõhusus. Kuna samba algstaadiumis on tegu olulise poliitilise prioriteediga, kandub see komitee hinnangul tõenäoliselt edasi ka tööhõivepoliitika suunistele, kuid pikas plaanis ei pruugi see alati nii olla.

3.6

Komitee juhtis oma kõige hiljutisemas sotsiaalõiguste sammast käsitlevas arvamuses (13) tähelepanu ka paranduste vajadusele tulemustabelis ja vajadusele nii majandusliku kui ka sotsiaalse Euroopa poolaasta järele. Makromajanduslike küsimuste järelevalvel ja tööhõive- ning sotsiaalpoliitika vahelistel suhetel on määrav tähtsus. Tööhõive puhul kasutatav lähenemisviis vastandub väga tugevatele volitustele, mis kehtivad euro haldamisel, näiteks esimene ja teine majanduse juhtimise pakett ning majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise leping. Komitee leiab endiselt, et hoolimata sotsiaalõiguste sambaga seonduvatest edasiminekutest ja tööhõivepoliitika suuniste integreerimisest majanduspoliitika üldsuunistesse on veel ruumi nende kahe elemendi kooskõlastamiseks. Komitee kordab oma muret tööhõivepoliitika suuniste ja majanduspoliitika üldsuuniste vastastikuse lähenemise puudumise üle (14). Viie juhi aruande põhitoon Euroopa sotsiaalvaldkonna AAA-reitingu saavutamisel viitab samuti suuremale lähenemisele majanduslike ja sotsiaalsete aspektide vahel. Suuniste muutmine ja tulemustabeli rakendamine tagab parema poliitilise kooskõlastatuse sotsiaalõiguste sambaga, mis on teretulnud, kuigi see ei näita suuri edusamme, võrreldes üldise vajadusega sotsiaalse ja makromajandusliku aspekti vastastikuse lähenemise järele. Kerkida võib koguni küsimus, kas mõned majanduspoliitika suunistest on vastuolus tööhõivepoliitika suunistega.

3.7

Riigipõhistel soovitustel (15) võib tööhõivepoliitika suuniste ja Euroopa sotsiaalõiguste samba tõhusaks muutmisel olla oluline osa. Need soovitused pakuvad olulist võimalust kujundada riiklikku poliitikat kooskõlas suuniste ja samba põhimõtetega, et viia ellu ühiseid eesmärke. Hoolimata olukorra paranemisest kogu Euroopas on liikmesriigiti, piirkonniti ja tööturu erinevate inimrühmade vahel endiselt erisusi. Tööhõivepoliitika suunistest tulenevate riigipõhiste soovituste eesmärk peaks olema vähendada neid erisusi ning suurendada ja juhtida vahendeid selle saavutamiseks.

3.8

Euroopa sotsiaalõiguste sammas oli suunatud kõigile liikmesriikidele, kuigi see töötati välja euroala jaoks, (16) seega võetakse samba põhimõtted ja sotsiaalnäitajate tulemustabeli näitajad kõigi liikmesriikide riigipõhiste soovituste koostamise aluseks, mis on väga teretulnud.

3.9

Eelmistest suunistest alates on palju huvi tuntud nn oskuste garantii idee vastu. See idee, mis tugineb noortegarantii lähenemisviisile ja mis leiab väljendust komisjoni teatises Euroopa uue oskuste tegevuskava kohta, (17) keskendub eelkõige väheste oskustega täiskasvanutele ning kirja-, arvutus- ja digioskuste omandamisele ja keskhariduse või samaväärse kvalifikatsiooni saamise suunas liikumisele (18).

3.10

Samba rakendamise ja tööhõivepoliitika suuniste rahastamine Euroopa fondidest on ka edaspidi oluline. Peagi algavad läbirääkimised järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle ja on selge, et ees ootavad suured katsumused, eelkõige eelarve koostamisel pärast Brexitit. Komitee on esitanud enda sellekohased seisukohad oma arvamuses mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) läbivaatamise kohta, öeldes järgmist: „Euroopa lisaväärtusel peab olema laiapõhjaline poliitiline konsensus ELi tegevuse toetamiseks, et tagada oma kodanikele tõelisi eeliseid.“ (19).

4. Konkreetsed märkused

4.1

Komisjon on selgelt muutnud tööhõivepoliitika suuniseid nii, et need oleksid kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga. See on väga oodatud muudatus. Järeldused ja soovitused, mis esitati komitee 2015. aasta arvamuses tööhõivepoliitika suuniste kohta, (20) peavad suurel määral endiselt paika. Siiski on mõned konkreetsed küsimused, mille puhul on ajakohastatud märkus asjakohane.

4.2

Majanduslik olukord paraneb Euroopa Liidus praegu jätkuvalt, kuid palju enam tuleks teha eelkõige nende liikmesriikide, piirkondade ja inimrühmade heaks, mis on suuremates raskustes, ning see räägib veelgi enam tugevama sotsiaalpoliitika kasuks, mis oleks kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga.

4.3

Komitee on eelnevalt väljendanud heameelt komisjoni sotsiaalsete investeeringute paketi üle, (21) leides, et see võib olulisel määral kaasa aidata poliitilisele suunamuutusele jätkusuutliku majanduskasvu ja vastupanuvõimelisemate ühiskondade poole. Komitee nõudis Euroopa majanduskasvu- ja investeerimisprogrammi, mille väärtus oleks 2 % SKPst, ning „suuremat keskendumist sotsiaalsetele investeeringutele Euroopa poolaasta koordineerimisprotsessis“. Komitee kordab seda nõuet seoses kõnealuste tööhõivepoliitika suunistega ja kutsub üles muutma suuniste teksti sellele vastavalt.

Majanduse ja tööturu hetkeseis soosib uuenenud rõhuasetust sotsiaalsetele investeeringutele.

4.4

Komitee on praegu veelgi teadlikum teatavate inimrühmade positsioonist tööturul – nii tööjõupakkumise kui ka võrdsemate tulemuste saavutamise vallas. Komitee esitab korrapäraselt oma seisukohad paljude nende inimeste olukorra kohta, kes on endiselt tööhõivepoliitika suuniste seisukohast olulised. Komisjoni tööhõivepoliitika suuniseid käsitleva seletuskirja 8. osas viidatakse sõnaselgelt komisjoni soovitusele tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta (22). See dokument on pärit 2008. aastast ning võib-olla tuleks see läbi vaadata, et tagada kooskõla sotsiaalõiguste samba ja tööhõivepoliitika suunistega, eriti kuna üha pingelisemaks muutuv olukord tööturul pakub sellistele inimrühmadele võimalusi.

5. Suunised

5.1

Suuniste kooskõlla viimine sotsiaalõiguste sambaga ja teised põhjused tingisid konkreetseid muutusi suuniste sõnastuses. Vastavalt suunisele 5 peaksid liikmesriigid nüüd „toetama uuenduslikke töömudeleid, millega luuakse töövõimalusi kõigile vastutustundlikul viisil“. Uued töömudelid ja innovatsioon loovad küll võimalusi majanduskasvuks, kuid neil võib olla ka inimestele kahjulik mõju, kui nende tulemuseks on ebakindlam töö. Vaja on tasakaalu, et ära kasutada kindel kasu, mida see toob majanduskasvule, ettevõtlusele ja tööhõivele. Samas on vajalik uute töömudelite mõju nõuetekohane hindamine (23). Tööhõivepoliitika suunistega tuleks püüda muuta uute töövormidega seotud suundumused õiglasteks tööhõivevõimalusteks, mis põhinevad tasakaalul tööturul toimuvate sujuvate üleminekute ja töötajate turvalisust tagavate asjakohaste sätete vahel. Suunises esitatud sätetest peaks olema selge, et uuenduslike töömudelitega ei kaasne alati töö ebakindlamaks muutumine, nagu vahel eeldada võib. Tööturul toimuvaid sujuvaid üleminekuid toetavad meetmed, sh asjakohased sätted töötajate turvalisuse kohta, aitavad kindlustada, et uute töövormidega tagatakse õiglased tööhõivevõimalused. Hiljutises omaalgatuslikus arvamuses (24) kutsus komitee ametiasutusi üles selgelt määratlema tööandja ja töötaja, kohustama isikuid tegema sissemakseid sotsiaalkindlustussüsteemidesse, ühendama oma elektroonilise sotsiaalkindlustussüsteemi maksuandmebaasidega ning otsima uusi lahendusi sotsiaalkindlustussüsteemide rahastamiseks.

5.2

Seoses nn uuenduslike töömudelitega tuleks luua selgem seos ja pöörata enam tähelepanu sellistele suundumustele nagu digiüleminek ja töökohtade keskkonnahoidlikumaks muutumine, mis on seotud ELi digitaalarengu tegevuskava ja ringmajanduse paketiga. Kuna liikmesriike julgustatakse edendama sotsiaalset innovatsiooni, juhib komitee tähelepanu väärtuslikele sotsiaalse innovatsiooni mudelitele, mis pälvisid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 2017. aasta kodanikuühiskonna auhinna (25).

5.3

Mis puudutab ettevõtlust ning mikro- ja väikeettevõtete loomist ja kasvu, siis komitee pooldab nende edendamist, samuti ettevõtliku meelelaadi soodustamist (26). Kasulik oleks võtta kasutusele näitaja, millega mõõdetakse ettevõtlustingimusi.

5.4

Seoses komisjoni ettepanekute rakendamisega Euroopa uue oskuste tegevuskava kohta tõi komitee oma arvamuses (27) välja mitu probleemi, näiteks vajaduse „veelgi innovatiivsemate lahenduste kasutuselevõtmise järele hariduse ja oskuste valdkonnas“, mis toetaksid oskuste garantiid, ning nõuetekohase ja suurema rahastamise ja nende üldise kättesaadavuse tagamise järele.

5.5

Suunises 5 viidatakse ka palkadele, mis oleksid „õiglased ja tagaksid inimväärse elatustaseme“, ning sellele, et tagada „piisaval tasemel miinimumpalgad, võttes arvesse nende mõju konkurentsivõimele, töökohtade loomisele ja palgavaesusele“. Võrreldes eelmiste suunistega pööratakse selles rohkem tähelepanu madalale palgale ja palgavaesusele, kuid komitee arvates on ikkagi vaja kvaliteetsete töökohtade selget määratlust. Siinkohal oleks kasu näiteks kollektiivlepingute tõhustamisest nende rakendusala suurendamise kaudu. Samal ajal on äärmiselt oluline eeldus, et täiel määral arvestatakse subsidiaarsuse põhimõtet ja sotsiaalpartnerite autonoomset rolli.

5.6

Komitee leiab, et liiga palju rõhku pannakse pakkumise poole takistustele, kuid sotsiaalsete investeeringute ja majanduskasvu vajadusele ei pöörata suurt tähelepanu. Suunistes kavandatud tööjõu maksustamisest loobumine ja liikumine teiste maksuallikate suunas on teretulnud, kuid suunistes on vaja rohkem selgust teiste võimalike allikate osas. Komitee on esitanud arvamused agressiivse maksuplaneerimise, maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise ning keskkonnamaksude kohta (28) – neist võib samuti leida alternatiivsete tuluallikate võimalusi, mida suunistes soovitada.

5.7

Tehnoloogilisele ja keskkondlikule muutusele viitamine suunises 6 on positiivne; peale selle tasuks lisada üksikasju keskkonnasäästliku majanduskasvu võimaluse kohta. Samamoodi peaks uus kohustus tagada „koolitusõiguste ülekandmine töökoha vahetamisel“ suurendama liikuvust. Selle saavutamiseks rõhutab komitee vajadust kindlustada inimväärne elu õppepuhkuse ajal, sõltumata koolituse toimumise kohast. Tuleks uurida mõnes ELi liikmesriigis kasutatavaid vahendeid, nagu toetused, laenud, palgalist õppepuhkust reguleerivaid kollektiivlepinguid või muud meetmed, selleks et muuta head tavad õppepuhkuse võtmise õigusega seonduvate miinimumnõuete valdkonnas normiks teisteski liikmesriikides. Komitee tunneb heameelt suunise 6 muudetud sõnastuse üle, mis puudutab mitteformaalse õppe tunnustamist ja paindliku kutsealase täiendkoolituse juurutamise suurendamist ning täiskasvanud õppijatele suunatud tõhusamaid meetmeid. Suunises 6 toodud naiste tööhõive tõkkeid puudutavaid sätteid on laiendatud rohkematele rühmadele ja neid on muudetud sooliselt neutraalsemaks. Komitee kutsub üles olema selles suhtes ettevaatlik, et vältida rõhuasetuse kadumist konkreetsetelt soolise võrdõiguslikkuse aspektidelt. Töö- ja eraelu tasakaalu puudutavad sätted on hästi vastu võetud ja juba teatud määral jõus. Seoses sellega väljendab komitee uuesti oma toetust komisjoni seadusandlikule ettepanekule töö- ja eraelu tasakaalu kohta, sealhulgas tasustatud pere- ja hoolduspuhkusele, nagu on väljendatud hiljuti esitatud arvamuses (29) (see on suunise 6 viimasest lõigust puudu). Komitee leiab, et suunises 6 tuleks säilitada konkreetne viide Euroopa Sotsiaalfondile.

5.8

Suunises 7 on parandatud sõnastust ebakindlate töötingimuste ja paindliku töötamise kohta. See kehtib eriti „töötajaile nõuetekohase kaitstuse ning tervisliku, ohutu ja hästikohandatud töökeskkonna“ säilitamisele viitamise puhul. Värbamiskeskkonda puudutavaid sätteid ei tohiks aga kasutada tööõiguse kaitse vähendamiseks. Märkimisväärselt on muudetud aktiivseid tööturupoliitika meetmeid ja avalikke tööturuasutusi käsitlevaid sätteid. Need muudatused on üldjoontes tervitatavad ja vastavad asjaomase valdkonna parimatele tavadele. Võttes arvesse sellele valdkonnale omistatud olulisust, näiteks OECD poolt, tasuks sellele riigipõhiste soovituste protsessis suuremat tähelepanu pöörata. Komitee tunneb heameelt uue sõnastuse üle sotsiaalse dialoogi teemal, kuid kordab taas oma seisukohta sotsiaalse dialoogi erinevuse kohta ELi piires ning majanduskriisi mõju kohta kõnealuses valdkonnas, millest mitmed liikmesriigid ei ole veel täielikult taastunud.

5.9

Sätted, mis puudutavad juurdepääsu erapooletule vaidluste lahendamisele, peaksid olema üldkohaldatavad, mitte kehtima vaid ebaõiglase vallandamise korral. Samas tuleb austada poolte õigust pöörduda kohtusse, kui alternatiivsed vaidluste lahendamise viisid ei toiminud. Lisada tuleb viide töötajate kaasamisele, näiteks selliste küsimuste puhul nagu tööaeg. Lisaks sellele: kuigi töötushüvitised ei peaks toimima stiimulina, mis takistab tööle asumist, ei tohiks see õõnestada nende otstarvet tagada töötutele inimväärne elatustase. Peale selle tuleks piiriülese töö lihtsustamise sätted viia vastavusse töötajate õiglase kohtlemise tagamise sätetega ja vältida sotsiaalset dumpingut.

5.10

On riike, kus sotsiaalne dialoog ei ole nii hästi arenenud, ning ka neid, kus on selles valdkonnas majanduskriisi tagajärjel toimunud tagasilangus. Komitee tunneb heameelt Euroopa Komisjoni jõupingutuste üle koostöö tihendamiseks sotsiaalpartneritega Euroopa poolaasta raamistikus. Võttes arvesse sotsiaalse dialoogi keskset tähtsust sotsiaalõiguste samba eesmärkide saavutamisel ning tööhõivepoliitika suuniste ja riigipõhiste soovituste rakendamisel, kutsub komitee taas tungivalt üles tagama selle dialoogi olemasolu kõikides liikmesriikides ning julgustab kõiki riiklikul ja Euroopa tasandil poliitilises elus osalejaid mitte nõrgendama, vaid tugevdama kollektiivläbirääkimiste struktuure kõikidel tasanditel. Lisaks sellele on komisjon teinud edusamme kodanikuühiskonna kaasamises riigipõhisesse aruandlusesse ning seda tuleb tunnustada ja edasi arendada.

5.11

Suunis 8 sisaldab uut sõnastust üldisemate sotsiaalõigusnormide teemal. Võetud kohustused esindada alaesindatud rühmi on teretulnud, nagu ka sätted piisava miinimumsissetuleku kohta. Viited sellele, kuidas nimetatud miinimumsissetulekut arvutatakse, eriti mis puudutab baaseelarveid, oleksid aga väga oodatud. Suunises 8 tuleks viidata ka sotsiaalkaitsele juurdepääsu parandamisele igat liiki töötajate jaoks, hoolimata nende staatusest. Palgavaesuse ja konkreetsete sotsiaalteenuste põhjalikum käsitlemine selles suunises on teretulnud, kuna see paigutab suunised sotsiaalpoliitika skaalal kohta, kus need on kooskõlas sotsiaalõiguste samba sätetega, ja toetab veel kord komitee üleskutset sotsiaalsetele investeeringutele. Kuigi komitee kordab käesolevas arvamuses oma seisukohta pensioniea suhtes, on tal hea meel ka suunistes nüüd mainitud meetmete üle, „millega pikendatakse tööelu“, kuid peaks olema selgelt arusaadav, et tööelu pikendamine on vabatahtlik. Komitee esitab õigeaegselt oma arvamuse Euroopa Komisjoni käsitlusele sotsiaalkaitsele juurdepääsu kohta.

5.12

Noorte töötus ning mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-noored) hulk on endiselt murettekitav ning see tõuseb praegu esile kui eriti raskesti lahendatav probleem. Euroopa tööhõive ja sotsiaalarengu 2017. aasta aruandes (30) tõsteti eriti esile seda, kuidas majanduskriisil oli ebaproportsionaalselt tugev mõju noortele, ning tundub, et majanduse elavdamine ei muuda seda suundumust piisavalt. Noortegarantii, mida toetavad noorte tööhõive algatus ja Euroopa Sotsiaalfond, oli julgustav, rakendades võetud poliitilisi kohustusi võrdlemisi kiiresti reaalsetes meetmetes, kuid endiselt esineb lahendamist vajavaid küsimusi. Nagu sellistel juhtudel tihti, oli sihtotstarbelise rahastamise tase minimaalne ja suur osa rahalistest vahenditest ei olnud uued. On oluline tagada, et uued rahastamisvahendid (tööhõive algatus) hoitaks vähemalt samal tasemel. Jätkuv tähelepanu pööramine noorte töötusele on tähtis, isegi kui arvnäitajad paranevad, kuna tihti on vajalik struktuurireform, tagamaks, et noored ei ole esimene rühm, kes uue kriisi toimumisel kannatab. On vaja täiendavaid uuringuid, et selgitada välja, kas paranenud noorte tööhõive näitajate (nende olemasolu korral) ja noortegarantii raames võetud tegelike meetmete vahel on põhjuse ja tagajärje seos. Samuti tuleb seoses noortegarantiiga arvesse võtta sekkumiste kvaliteeti ja ebaühtlasi muutusi noorte töötuses. Komitee on varasemalt kutsunud üles sellele valdkonnale Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames jätkuvalt tähelepanu pöörama ning suurendama noorteorganisatsioonide ja sotsiaalpartnerite osatähtsust kohalikul tasandil rakendamises (31).

5.13

Tihti võib uuesti tööturule sisenemine pikaajalise töötuse puhul võtta turuolukorra paranedes kõige kauem aega. Selleks on vajalikud konkreetsed meetmed, näiteks paindlik, tööturule vastav väljaõpe ja personaalsed tööalased nõustamisteenused. Oma statistikas peame tähelepanu pöörama heitunud ja vähe kaasatud töötajate andmetele, kuna nendele tihti ei keskenduta. Paranenud olukord tööturul võib tuua need rühmad tagasi aktiivse tööotsimise juurde, aga vajalik on sihtotstarbeline ja konkreetne tugi ning riiklikud süsteemid peavad sellele probleemile reageerima; siinkohal on taas oluline osa rõhuasetusel sotsiaalsetele investeeringutele. Tööhõivekomitee näitajate raamistik pikaajaliste töötute integreerimist tööturule käsitleva nõukogu soovituse rakendamise järelevalveks (32) on väga teretulnud ning see peab jätkuvalt olema komitee töö osa, mille täitmist jälgib tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO).

5.14

Suunistes on eraldi vaja mainida rändajate ja pagulaste vajadusi ja olukorda (33).

5.15

Sooline palgalõhe ja naiste ülemäärane osakaal madalapalgalistel töökohtadel on endiselt probleem ning lisaks tööjõupuuduse küsimusele tuleks suunistes viidata ka sellele. Tegevus selles valdkonnas on lahutamatult seotud inimväärse töö ja miinimumsissetulekuga, mida tuleb suuniste rakendamise käigus rohkem arvesse võtta. Samuti on siinkohal olulised töö- ja eraelu tasakaalustamine ja lapsehoid. Hiljutises komitee arvamuses (34) komisjoni esitatud töö- ja eraelu tasakaalustamise ettepanekute kohta nähakse neid tegevusi olulise esimese sammuna. See on tegevusvaldkond, millega tuleb tegeleda kõikide suuniste ja ka kogu sotsiaalõiguste samba ulatuses, kuna toimib vastastikune mõju mitme erineva poliitikavaldkonna vahel.

5.16

Puudega inimeste tööhõiveprobleeme nähakse nüüdseks ajakohase tööhõivepoliitika olulise osana ja neile suunistes viitamine on hea, kuigi seda tehakse minimaalselt ja seda võiks teha rohkem. Komitee lähtub oma töös ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist ning leiab, et nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, (35) on selles valdkonnas keskse tähtsusega. Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 loob valdkonna üldise raamistiku. 4. puuetega inimeste Euroopa Parlament tõi oma hiljutises resolutsioonis strateegia tuleviku kohta välja paljud tööhõive- ja sotsiaalõiguste samba probleemid puuetega inimeste puhul (36). Komitee juhib tähelepanu ka diskrimineerimist käsitlevatele sätetele ELi lepingus, mida kohaldatakse kõikide rühmade suhtes, ning hoiatab haavatavate rühmade ja diskrimineerimise ühe küsimusena käsitlemise eest.

5.17

Komitee leiab, et ametliku pensioniea tõstmine ei lahendaks demograafiliste küsimustega kaasnevaid probleeme. Me vajame algatusi, mis edendaksid tööelu pikendamist ja põlvkondadevahelist solidaarsust ning mida toetaks tõhus majanduskasvu- ja tööhõivepoliitika. Vajame tõelist aktiivsena vananemise poliitikat, häid töötingimusi, tervishoidu ja ohutust ning tööaega käsitlevaid poliitikameetmeid ning peame edendama elukestvas õppes osalemist. Lisaks sellele peame tõstma nende eakate inimeste tööhõivemäära, kes lahkuvad tööturult varakult terviseprobleemide, töö intensiivsuse, enneaegse koondamise ja koolitus- või tööturule naasmise võimaluste puudumise tõttu (37).

5.18

Sotsiaalpartnerid peavad osalema läbirääkimistes töötingimuste üle, mis puudutavad selliseid aspekte nagu töökohtade kohandamine eakamate töötajate oskustele ja tervislikule seisundile, teatavate töökohtade keerukusega arvestamine, juurdepääsu parandamine täiendusõppele, parem puuete ennetamine, töö- ja eraelu tasakaalustamise lihtsustamine ning pikemat tööelu takistavate õiguslike või muude piirangute eemaldamine.

5.19

Komitee kordab oma seisukohta kohustusliku pensioniea kohta, leides, et kõigepealt peaks tegelik pensioniiga olema samaväärne seadusjärgse pensionieaga (38). Lisaks rõhutab komitee vajadust tagada liikmesriikide pensionisüsteemide jätkusuutlikkus, tegeledes selliste probleemidega nagu oodatava eluea tõus, pensionite rahastamist mõjutavad muutused tööturul ning piisava pensioni taseme tagamine.

5.20

Komitee leiab, et sellest hoolimata tuleks säilitada ennetähtaegselt pensionile jäämise kavad töötajatele, kes on pikka aega teinud rasket või ohtlikku tööd või kes alustasid oma karjääri väga varakult. Komitee ei poolda pensioniea määramisel automaatseid kohandamismehhanisme, mis tuginevad kas pikemale eeldatavale elueale või demograafilistele muutustele.

6. Üldised küsimused

6.1

Järgmise ELi eelarve läbirääkimistel tuleb märkimisväärselt suurendada sotsiaalse infrastruktuuri investeeringuid, kuna sellel on mitmetine positiivne mõju nii tööturgudele kui ka eelarvetele, nagu komitee on hiljuti kirjeldanud (39). See kehtib eriti inimkapitali investeeringute puhul kindla protsendina üldisest eelarvest, kui Euroopa Liit tahab saavutada endale seatud eesmärgi olla konkurentsivõimeline majandusala, millel on sotsiaalvaldkonna AAA-reiting, muu hulgas ka tööhõiveprioriteetide valdkonnas.

6.2

On vajalik jälgida, milliseid struktuurireforme liikmesriikides on rakendatud ning millistel neist on olnud tegelik positiivne mõju tööhõive, hariduse ja elukestva õppe valdkonnas. 2018. aasta majanduskasvu analüüsis (40) viitab komisjon struktuurireformi tugiprogrammile (41). Komitee väljendab heameelt selle algatuse üle ja soovib, et esitataks teavet selle programmi osana läbi viidud tööhõive- ja haridusreformide ning sotsiaalpartnerite ja teiste kodanikuühiskonna organisatsioonide osalusmäära kohta.

Brüssel, 15. märts 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Georges DASSIS

(1) Viie juhi aruanne Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimise kohta, 22. juuni 2015.

(2) ELT C 226, 16.7.2014, lk 21.

(3) 2018. aasta ühise tööhõivearuande projekt.

(4) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee omaalgatuslik arvamus „Varanduslik ebavõrdsus Euroopas“ (ELT C 129, 11.4.2018, lk. 1); Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ettevalmistav arvamus „Jagamismajanduse maksustamine“ (ELT C 81, 2.3.2018, lk. 65; ELT C 434, 15.12.2017, lk 18; ELT C 71, 24.2.2016, lk 42).

(5) ELT C 84, 17.3.2011, lk 38, ELT C 299, 4.10.2012, lk 115.

(6) Euroopa Liidu toimimise leping.

(7) 2018. aasta ühise tööhõivearuande projekt.

(8) Euroopa sotsiaalõiguste sammas.

(9) Viie juhi aruanne.

(10) 2018. aasta majanduskasvu analüüs.

(11) ELT C 125, 21.4.2017, lk 10, ja arvamus teemal „Sotsiaalse mõõtme ja Euroopa sotsiaalõiguste samba mõju Euroopa Liidu tulevikule“ (ELT C 81, 2.3.2018, lk. 145).

(12) ELT C 332, 8.10.2015, lk 68.

(13) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Sotsiaalse mõõtme ja Euroopa sotsiaalõiguste samba mõju Euroopa Liidu tulevikule“ (ELT C 81, 2.3.2018, lk. 145).

(14) ELT C 458, 19.12.2014, lk 1; ELT C 173, 31.5.2017, lk 73.

(15) Riigipõhised soovitused.

(16) Vt Euroopa sotsiaalõiguste samba preambul.

(17) Euroopa uus oskuste tegevuskava.

(18) Vt nõukogu 2016. aasta soovitus teemal „Oskuste täiendamise meetmed: uued võimalused täiskasvanutele“.

(19) ELT C 75, 10.3.2017, lk 63.

(20) ELT C 332, 8.10.2015, lk 68.

(21) ELT C 226, 16.7.2014, lk 21.

(22) Komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta soovitus 2008/867/EÜ tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta (ELT L 307, 18.11.2008, lk 11).

(23) Vt eelkõige ELT C 303, 19.8.2016, lk 54.

(24) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Jätkusuutlikud sotsiaalkindlustus- ja sotsiaalkaitsesüsteemid digiajastul“ (ELT C 129, 11.4.2018, lk. 7).

(25) Auhinnaga tunnustati märkimisväärseid projekte, millega aidatakse abi vajavatel inimestel – nagu rändaja taustaga inimesed, puuetega inimesed, pikaajalised töötud, tööturult kõrvale jäänud naised, noored ning vaesuses elavad inimesed – tööturule integreeruda. Vt komitee veebilehte 2017. aasta kodanikuühiskonna auhinna kohta.

(26) ELT C 332, 8.10.2015, lk 20.

(27) ELT C 173, 31.5.2017, lk 45.

(28) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee omaalgatuslik arvamus „Varanduslik ebavõrdsus Euroopas“ (ELT C 129, 11.4.2018, lk. 1); Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ettevalmistav arvamus „Jagamismajanduse maksustamine“ (ELT C 81, 2.3.2018, lk. 65; ELT C 434, 15.12.2017, lk 18; ELT C 71, 24.2.2016, lk 42).

(29) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ettevalmistav arvamus „Töötavate lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamine“ (ELT C 129, 11.4.2018, lk. 44).

(30) Euroopa tööhõive ja sotsiaalarengu 2017. aasta aruanne.

(31) ELT C 268, 14.8.2015, lk 40.

(32) Tööhõivekomitee pikaajalise töötuse näitajate raamistik.

(33) ELT C 264, 20.7.2016, lk 19.

(34) Arvamus teemal „Töötavate lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamine“ (ELT C 129, 11.4.2018, lk. 44).

(35) ELT L 303, 2.12.2000, lk 16.

(36) Euroopa puuetega inimeste foorumi resolutsioon Euroopa puuetega inimeste strateegia 2020–2030 kohta, vastu võetud 4. puuetega inimeste Euroopa Parlamendis 6. detsembril 2017; vt ka Euroopa Parlamendi 30. novembri 2017. aasta resolutsioon Euroopa puuetega inimeste strateegia elluviimise kohta.

(37) ELT C 451, 16.12.2014, lk 109.

(38) ELT C 299, 4.10.2012, lk 115.

(39) ELT C 271, 19.9.2013, lk 91.

(40) 2018. aasta majanduskasvu analüüs.

(41) Struktuurireformi tugiprogramm.

6.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 237/66

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Aafrika ja ELi partnerluse uus hoog““

[JOIN(2017) 17 final]

(2018/C 237/11)

Raportöör:

Mihai MANOLIU

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 5.7.2017
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	välissuhete sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	22.2.2018
Vastuvõtmine täiskogus	15.3.2018
Täiskogu istungjärk nr	533
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	185/2/1

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et kiiresti muutuvas maailmas on 2018. aastal otsustav roll ELi ja Aafrika partnerluse süvendamisel. Mõlemad kontinendid seisavad silmitsi suurte ja põhjalike muutustega poliitilises, majanduslikus ja sotsiaalses plaanis. See loob võimalusi partnerluse ümberkujundamiseks ja süvendamiseks. Seega leiab komitee, et praeguses etapis peab Euroopa Liit Aafrikas elluviidavate arenguprojektide puhul panema erilist rõhku uute osalejate kaasamisele nii majandusringkonnast kui ka Euroopa kodanikuühiskonnast. Aafrika arengu toetamine ei tohiks olla üksnes ELi institutsioonide kohustus, vaid peaks hõlmama ka Euroopa ühiskonna kui terviku jõupingutusi.

1.2.

Seepärast soovitab komitee kõigil pädevatel ELi institutsioonidel jätkata Aafrikas rahuvalve ja julgeoleku tagamisega seotud jõupingutusi ning abistada Aafrika organisatsioone võitluses, mida nad peavad selleks, et vältida konflikte ning astuda vastu terrorismile ja organiseeritud kuritegevusele. Komitee tunnustab Aafrika ja ELi partnerlusalgatust ja leiab, et selline lähenemisviis on vajalik, võttes arvesse uut geostrateegilist olukorda, millega kaks kontinenti silmitsi seisavad:

—	kontrollimatuks peetavate rändevoogude inimlik ja väärikas haldamine;

—	pagulaste sissevoolu võimalus;

—	ebakindlus Euroopa Liidu piiridel, mis tuleneb teatud poliitiliste režiimide ebastabiilsusest ja õigusriigi puudumisest mitmes Aafrika riigis;

—	teatud piirkondlike jõudude, näiteks Hiina üha suurenev mõjuvõim Aafrikas – erihuvid seoses Aafrika loodusvaradega ja kahepoolsed majandussuhted ei innusta Aafrika riike hoogustama oma piiriülest koostööd;

—	Ameerika Ühendriikide ettenägematu tegevus rahvusvahelisel poliitilisel areenil ning kliimamuutustest tulenevad väljakutsed.

1.3.

Komitee on seisukohal, et toiduprobleemi lahendamiseks peab Euroopa Liit koostöös Aafrika Liiduga tuvastama edukad kohalikud projektid ja poliitikameetmed ja toetama nende laiendamist võimalikult paljudesse Aafrika piirkondadesse ja riikidesse. Sellega seoses ei tohi näitajana unustada rahvastikku, mille tohutu kasv muudab vajalikuks täiendavate töökohtade loomise – kuni aastani 2035 tuleb luua 18 miljonit töökohta aastas. Kestliku majandusarengu saavutamist Aafrikas takistavad olulised piirangud, millega EL peab arvestama ja mis on tihedalt seotud järgmiste aspektidega:

—	suur sõltuvus loodusvarade ulatuslikust kasutamisest, mis toob kaasa nendega ebaseadusliku kauplemise;

—	sõdadest, inimõiguste rikkumistest, sotsiaalsest ebavõrdsusest, fundamentalismist ja kliimakatastroofidest põhjustatud kalduvus ebastabiilsusele;

—	kliimamuutuste mõju;

—	toidunappuse ja veepuuduse mõju;

—	puudulik kanalisatsioonisüsteem;

—	epideemiad ja nakkushaigused;

—	sidusa ja kohalikele oludele vastava põllumajanduspoliitika puudumine.

1.4.

Sund- ja vabatahtliku rände põhjustena aitavad loetletud probleemid oluliselt kaasa ebaseaduslikule rändele, mida sageli kontrollib organiseeritud kuritegevus ja mis avaldab märkimisväärset survet päritolu- ja transiidiriikide valitsussüsteemidele ja nende poliitilistele juhtimisele. Euroopa saab sellele vastata uue Euroopa arengukonsensuse, Euroopa naabruspoliitika ning Euroopa rände tegevuskavaga, samuti viies sisse partnerluspõhimõttel põhinevad suhted. Tehes koostööd Aafrika kodanikuühiskonna tunnustatud esindajatega (platvorm, foorum, vabatahtlikud) ja sotsiaalpartneritega, võib komitee anda olulise panuse demokraatia ja inimõiguste edendamisse.

1.5.

Komitee nõuab, et kodanikuühiskonda kaasataks järgmisesse partnerlusse paremini ja et sellele antaks olulisem roll, mis ulatub konsultatsioonidest poliitika rakendamise järelevalveni. See on tähtis poliitikavaldkondade arengusidususe tagamiseks ja sidusrühmade tõhusaks kaasamiseks. Seega saab EL olla Aafrika riikidele parimate tavade mudeliks kodanikuühiskonna kaasamisel otsustusprotsessi ning Aafrikas rahvusvahelise kodanikuühiskonna kujunemist hõlbustavate programmide väljatöötamisel. Lisaks peaks EL täitma aktiivset osa kodanikuühiskonna arendamisel riikides, kus kodanikuühiskond puudub või on väga nõrgalt arenenud.

1.6.

Võttes arvesse hariduse, teadmiste diskrimineerimiseta edastamise ja kultuuri üldise kättesaadavuse strateegilist tähtsust koostööõhkkonna loomisel ning ühiselt heaks kiidetud väärtuste jagamisel, samuti positiivsete väljavaadete avamiseks märkimisväärsele hulgale Aafrika noortele, soovitab komitee, et ELi ja Aafrika tulevane partnerlus oleks suunatud järgmisele:

—	Aafrikasse tuleks laiendada edukaid Euroopa programme, nagu Erasmus+, et võimaldada üliõpilaste ja õppejõudude liikuvust mõlemal kontinendil ning hõlbustada akadeemilist kogemustevahetust;

—	tuleks julgustada ja rahaliselt toetada partnerlusi Euroopa ja Aafrika ülikoolide vahel, eesmärgiga arendada ühiseid projekte ja õppekavasid;

—	teatud Aafrika riike mõjutava usulise fundamentalismi levikut saab peatada üksnes kvaliteetsete haridusprogrammide ning sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise strateegiate abil.

1.7.

Komitee usub, et kõige olulisem mudel, mida Euroopa Liit saab Aafrikale pakkuda, on ELi enda piiriülese koostöö näide ja suurte piiriüleste projektide (nt taristuprojektid) elluviimine, kui Aafrika riigid on valmis tegema omavahel koostööd nende projektide elluviimiseks. Euroopa Liit peab olema teadlik ka eksperditeadmistest, mida ta saab pakkuda, seoses poliitikaga, mis on vajalik üleminekuks demokraatlikule ühiskonnale ning täielikult toimivale konkurentsipõhisele ja kaasavale turumajandusele.

1.8.

Komitee teeb ettepaneku, et partnerluse eesmärk peaks olema soolise võrdõiguslikkuse ning naiste ja noorte mõjuvõimu suurendamise edendamine ja saavutamine, samuti nende panuse tunnustamine rahu tagamisel ja riigi ülesehitamisel, majanduskasvu loomisel, tehnoloogia arengus, vaesusevastases võitluses, tervishoius, heaolu tagamisel ning kultuurilises ja inimarengus. Selleks, et naised saaksid täiel määral kasutada võrdseid õigusi, tuleb kogu Aafrika kontinendil kaotada kõik naistevastase vägivalla ning sotsiaalse ja poliitilise diskrimineerimise vormid.

1.9.

Komitee märgib, et hiljuti on Hiinast saanud Aafrika peamine majanduspartner ning et selle arengusuuna tagajärg võib eeskätt seisneda selles, et piirkonna riigid muudavad oma välispoliitilisi eesmärke või näitavad üles vähem huvi demokraatlike reformide läbiviimise vastu. Seepärast tuleb ELil uuendada Aafrikaga partnerlust, mis uuendaks ja kiirendaks reaalselt kahe kontinendi kaubandussuhteid ning looks Euroopa investoritele kohalikul tasandil parimad tingimused.

1.10.

Komitee soovitab lisada kõikidesse ELi ja piirkondade või kolmandate riikide vahel sõlmitud asjakohastesse lepingutesse hea valitsemistava klauslid, et edendada kestlikku arengut, mis eeldab vastutustundlikku, läbipaistvat, dünaamilist, õiglast, kaasavat, tõhusat, osalusel põhinevat ja õigusriiki austavat poliitika rakendamise protsessi.

1.11.

Komitee peab ühtlasi kahetsusväärseks, et Aafrika on maailma kõige vaesem ning ainus kontinent, kus vaesus on kasvanud. Lubamatu on asjaolu, et enam kui 50 % selle rahvastikust elab absoluutses vaesuses. Vaja on rahvusvahelist vaesusevastast võitlust, millega tuleks siduda peamised arenguprotsessis osalejad, ning välja tuleb töötada strateegiad ja tegevuskavad ebasoodsas olukorras elanikkonnani jõudmiseks. Tuleb näha ette uus kavandatav ja prognoositav rahastamispakett. Lisaks leiab komitee, et äärmiselt oluline on tagada rahalise abi tõhus järelevalve, et paremini kavandatud eesmärkideni jõuda.

1.12.

Komitee väljendab heameelt valmisoleku üle olla käsitletud ühtse ja kaasava üleaafrikalise tervikuna, mida Aafrika väljendas 2063. aastani kestva tegevuskava vastuvõtmisega ja Aafrika Liidu loomisega. Kestliku arengu jaoks vajaliku hea valitsemistava aluseks on kindel, sotsiaalselt ja keskkonna seisukohast õiglane majanduspoliitika, kodanike vajadustega arvestavate korruptsioonivabade demokraatlike institutsioonide loomine ning kodanikuühiskonna toetamine, võitlus sotsiaalse tõrjutuse vastu ja majanduslik ühtekuuluvus, unustamata õigusriiki, seaduse ülimuslikkust, inimõigusi ning võrdseid võimalusi. Eduni võib viia investeeringute jaoks soodne keskkond.

2. Taust

2.1.

Euroopa Liit ja suurem osa Aafrika riike on juba seotud laiahaardelise rahvusvahelise ning õiguslikult siduva koostöölepinguga, mis hõlmab enam kui pooli maailma rahvusriike. Cotonou partnerluslepinguks (Cotonou leping) nimetatud leping allkirjastati 2000. aastal Beninis ning selle eesmärk on tugevdada ELi ja AKV riikide (Aafrika, Kariibi ja Vaikse ookeani riigid) pikaajalist poliitilist, kaubandus- ja arengukoostööd. Selle lepingu tulemusena on loodud rida institutsioone, mis hõlbustavad AKV riikide ja ELi koostööd valitsuste, riigiametnike, parlamendiliikmete, kohalike omavalitsuste ja kodanikuühiskonna, sealhulgas erasektori tasandil.

2.2.

Euroopa Liidu üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias märgitakse, et arvestades Aafrika geograafilist lähedust, on selle piirkonna rahu ja arengu edendamine ühtlasi investeering Euroopa Liidu rahusse ja heaolusse. Euroopa Liidul on väga keeruline olla jõukas ja turvaline keskkonnas, kus selle naaberpiirkonnad on vähearenenud ja omavahel konfliktis. Seega tuleb ELil aktiivselt ja intensiivselt osaleda Aafrika Liidu ülesehitamises ja piirkonna majanduse elavdamises.

2.3.

Komitee märgib, et rahvusvaheline kontekst on viimasel ajal märkimisväärselt muutunud, tekkinud on uued üleilmsed probleemid, inimeste turvalisus on sattunud ohtu ning jõupingutused võitluses vaesuse ja pandeemiate vastu, kliimamuutused ja kõrbestumine, ränne ning avalike hüvede kestlik majandamine on teemad, mis on pidevalt mõjutanud nii Aafrika riikides kui ka ELis elluviidavat poliitikat.

2.4.

Tuleb visandada Aafrika ja ELi uus ühine poliitiline visioon, mis oleks konkreetne, rajaneks ühistel huvidel ja väärtustel, vastastikusel austusel ja individuaalse suveräänsuse põhimõttel ning mis peegeldaks mõlema poole õiguspäraseid püüdlusi. Seejuures peavad mõlemad pooled näitama üles valmisolekut, mis väljendub võrdsete vahel sõlmitud teadlikus ja soodustavas partnerluses, et jätkata rahu (Aafrika rahutagamisrahastu) ja julgeoleku (Aafrika mandril on selles oluline roll), samuti kestliku arengu, inimõiguste ning piirkondliku ja kontinentaalse integratsiooni edendamist.

2.5.

2.6.

2.7.

Kõigi poolte tõhusus ja vastastikune vastutus nõuavad pika aja jooksul märkimisväärseid inimressursse ja rahalisi vahendeid, mis peavad selgelt tulema mõlemalt poolelt. Komitee arvates võib kodanikuühiskonna kaasamine sellesse toimuda vabatahtliku platvormi abil ja kodanikuühiskond võib arenguprotsessi lihtsustada. Äärmiselt oluline on, et valitsusvälised osalejad ning kohalikud omavalitsused oleksid täielikult kaasatud protsessi kõikidesse etappidesse, kaasa arvatud järelevalvesse ja hindamisse. Nad mitte ainult ei anna uut hoogu Aafrika arengule, vaid suurendavad ka ELi välistegevuse õiguspärasust ja vähendavad euroskeptitsismi Euroopas. Ühine visioon peab hõlmama osalusdemokraatiat, pluralismi ja põhivabadusi ehk neid kõiki ühte mõistesse kokku võttes – õigusriigi põhimõtte austamist.

2.8.

Teine märkimisväärne oht seisneb Aafrika loodusvarade ammendumises, mis takistab vaesuse vähendamise protsessi. Hüvitist tuleb pakkuda Aafrika ökosüsteemiteenuste eest, sh süsinikdioksiidi talletamise eest troopilistes metsades. Üleilmsed probleemid vajavad ühist lähenemisviisi ning partnerlust, mida viiakse ellu ühtselt ja kodanikele suunatult tänu kontinendilt kontinendile lähenemisviisile nii poliitilisel tasandil kui ka konkreetsemalt läbirääkimistes.

2.9.

Komitee hinnangul peavad pooled näitama end vastutustundlikust ja sidusast küljest seoses sellega, mis puudutab vastastikust vastutust, dialoogi ja panust. Lisaks peaks tulevane leping rajanema partnerluspõhimõttel. Arengu- ja investeerimistavade osas on partnerite õigused ja kohustused võrdsed. Integratsiooni ning inim-, tehniliste ja rahaliste ressursside taseme vahel valitseb siiski märkimisväärne lõhe. Seega tuleb ELi ja Aafrika poliitilist dialoogi arendada ja tugevdada.

2.10.

Vaesuse kaotamine ja kestlik areng on sidusad eesmärgid (abiandjate ja valitsusväliste osalejate tegevuse parem koordineerimine) ja need on üks ELi ja Aafrika koostöös võetud kohustus, mis lähtub sellisest Euroopa poliitikavaldkonnast nagu kaubanduspoliitika (koos vaba pääsuga ELi turule majanduspartnerluslepingute raames) või ka keskkond ja põllumajandus.

2.11.

Komitee rõhutab, et terviklik lähenemisviis konfliktidele peab põhinema vastutustundel, ennetamisel, lahendamisel, ohjamisel ja ülesehitamisel. Rahul on põhiroll, kuna see on esimene samm kestliku arengu suunas, mis on poliitiliselt, majanduslikult ja sotsiaalselt õiglane, järgides seejuures täielikult inimõigusi. Tuleb suurendada valvsust etniliste ja usuliste pingete esilekerkimise suhtes Aafrika mandril. Piisavat tähelepanu tuleb toimimisjuhendi kaudu pöörata relvade eksportimisele, sh relvade salakaubaveole.

3. Üldised märkused

3.1.

Komisjoni teatis „Aafrika ja ELi partnerluse uus hoog“ on koordineeritud ja täiustatud algatus, mis on kooskõlas tegevuskavaga aastani 2063 ja ELi üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegiaga . Teatis aitab kaasa aruteluprotsessile, mis on sidus alus Aafrika samba üle peetavatele eelseisvatele läbirääkimistele.

3.2.

Komitee leiab, et Aafrikaga jätkusuutliku partnerluse süvendamine ja kohandamine on ELi strateegilistes huvides. See on poliitiliselt motiveeritud ja põhineb ühistel väärtustel ja huvidel. EList peab saama selle kontinendi peamine välisinvestor ja partner kaubanduse ja humanitaarabi valdkonnas, samuti peab ta toetama sealset julgeolekut.

3.3.

ELil on kolm strateegilist eesmärki:

—	ühistel väärtustel ja huvidel põhinev tugevam vastastikune partnerlus ja suurem koostöö nii rahvusvahelisel tasandil kui ka kahepoolsetes suhetes;

—	julgeolek maal ja merel ja võitlus rahvusvaheliste ohtudega, mis on käsitletav investeeringuna mõlema kontinendi julgeolekusse;

—	kestlik ja kaasav majandusareng Aafrikas, et luua seal vajalikke töökohti ja haarata kinni Euroopale avanevatest võimalustest.

3.4.

Komitee nõustub, et ambitsioonika ühise tegevuskava edukas rakendamine on võimalik,

—	tugevdades koalitsiooni ülemaailmse juhtimise küsimustes intensiivse dialoogi kaudu ja tõhusa koostöö abil strateegiliste partnerite ja peamiste liitlastega, edendades ja toetades õigusriiki ja õigusemõistmist;

—	süvendades koostööd ühiste huvide valdkonnas aktiivsete poliitiliste kontaktide kaudu mitmepoolsel, kontinentaalsel, piirkondlikul, riigi ja kohalikul tasandil, lähtudes subsidiaarsuse põhimõttest;

—	pakkudes partnerlust, kus kesksel kohal on inimesed, poliitilised võimuorganid, kohalikud omavalitsused, sotsiaalpartnerid, erasektor ja kogu kodanikuühiskond.

3.5.

Komitee on veendunud, et Aafrika ja ELi ühisstrateegia peab põhinema poliitikal, mida toetab Aafrika tegelikel kohalikel oludel põhinev kestlik areng, kuna ainult nii on abi tõhus, et võidelda õiglaselt vaesuse vastu ja tagada laastavate kliimamuutustega silmitsi seistes majanduslikult, keskkonnaalaselt ja sotsiaalselt terve majanduskasv, mis põhineb inimväärsel tööl, kus tööhõive on pikaajaline, ja mida iseloomustavad tootlikkus, vabadus, võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu, eetika ja väärikus. Kohaliku tootmise suurendamine, toiduga kindlustatuse tagamine, inimväärne sissetulek põllumajandusega tegelevatele väikestele pereettevõtetele ja VKEdele ning siseturu loomine omandiõiguste tagamise ning halduskoormuse ja korruptsiooni vähendamise kaudu aitavad kõik vaesusega võidelda. Seega peavad põllumajandus ja toiduga kindlustatus saama ühise poliitika raames piisavalt tähelepanu. Tuleks toetada väikestele põllumajandustootjatele keskenduvaid kestlikke põllumajandusmudeleid, mis pakuvad tänu spetsialiseerunud sektorite arendamisele käegakatsutavaid tööhõivevõimalusi. ELi ja Aafrika Liidu ülesanne on tuvastada edukaks osutunud põllumajandusmudelid ja poliitikameetmed ja edendada neid ebasoodsas olukorras kogukondades samades või teistes Aafrika arenguriikides.

3.6.

Kõrbestumisvastane võitlus ja vee üldine kättesaadavus on toiduga kindlustatuse, rände ja pagulaste olemasolu seisukohast määravad tegurid. Kliimamuutused on kontinentidest kõige enam mõjutanud just Aafrikat. Euroopa Liit ja Aafrika Liit, nende liikmesriigid, ettevõtjad ja investorid peaksid igaüks täitma oma kohustusi (kliimamuutuste vastu võitmisel) ning töötama uue ökoloogilise lähenemisviisi jaoks välja paindliku ja tõhusa finantsraamistiku.

3.7.

Sotsiaalseid ja keskkonnanorme järgiva vaba kaubavahetuse olemasolu võib innustada majanduskasvu ning sotsiaalseid ja poliitilisi edusamme. Selle reaalne mõju on vaesusevastase võitluse kiirendamine üldise kestliku arengu kaudu. Piirkondliku integratsiooni ja usaldusväärse kaubandus- ja investeerimisraamistiku jaoks on vaja Aafrika turgusid soodustavat asümmeetriat. Majanduspartnerluslepingud on kaubavahetuse ja piirkondliku integratsiooni vahend, kui need soodustavad arengut ja loovad erandeid, et üleminekuetapis kohalik tööstus saaks uute turutingimustega kohaneda. ELi ja Aafrika majandussuhted peavad põhinema õiglasel kaubavahetusel, diferentseeritud ja mitmekesisel lähenemisviisil, mis viib Aafrika integratsioonini ja mille tulemusel luuakse vajalikke ja konkurentsivõimelisi tooteid ja teenuseid.

3.8.

Üks majandusliku arengu ja vaesuse kaotamise seisukohast määrav tegur on Aafrika ja ELi energiapartnerlus, mis võib viia projektideni, millega toodetakse energiat taastuvenergia allikatest taskukohase hinnaga ja tõhusalt. Seejuures võivad Aafrika kliima ja geograafilised tingimused olla eelis, iseäranis päikeseenergia puhul. Energiale juurdepääs võib stimuleerida Aafrika sotsiaal-majanduslikku arengut.

3.9.

Komitee leiab, et kõigi jaoks hariduse ja tervishoiu tagamisele pühendumine võib olla tõhus ja konkreetne vahend arengustrateegias vaeste seisukorra parandamiseks. Strateegia peab aitama kaasa soolise võrdõiguslikkuse ja naistele suurema mõjuvõimu andmise kui keskse mõõtme süvalaiendamisele, ilma et seejuures jäetaks kõrvale haavatavaid kogukondi või pagulasi, kes humanitaarkriiside tagajärjel saabuvad. Eluohtlike haiguste süveneva probleemiga võitlemise seisukohast on juurdepääs tervishoiuteenustele ja võltsitud ravimite vastu võitlemine keskse tähtsusega. Samuti on selleks vajalikud asjakohased õigus- ja karistusmeetmed.

3.10.

Komitee kutsub üles analüüsima korrapäraselt rände peamisi põhjuseid ning rändajate õigusi ja nende integreerumist, sealhulgas ajude äravoolu probleemi. Tõhusa korduvrände loomiseks on vaja praktilisi lahendusi. Probleemi ei ole võimalik lahendada tõketega. Kõiki hõlmava kestliku arengu tegevuskavale paneb aluse hoopis riiklikul ja piirkondlikul identiteedil, solidaarsusel ja kultuuril põhinev dialoog, eeldusel, et selle käsutusse antakse ka piisavad materiaalsed vahendid.

3.11.

Komitee leiab, et võlg on koorem, mis nurjab mis tahes jõupingutused kõiki hõlmava kestliku arengu saavutamiseks. Võla juhtumipõhine haldamine tuleb allutada sotsiaal- ja majanduspoliitika tugevdamisele ja tulemuslikumale valitsemisele. Võla haldamine ja selle teistele võlausaldajatele üleandmine peab olema eelarvetoetuste saamisel määrava tähtsusega. Tulemuslikkuse näitajatel põhineva eelarvetoetusega peaks olema võimalik pakkuda põhilisi sotsiaalseid teenuseid, tugevdades seeläbi Aafrika riikide struktuuri. Siin tuleb sisse seada läbipaistev järelevalve, milles osalevad kohalikud omavalitsused ja kodanikuühiskond.

4. Konkreetsed märkused

4.1.

Komitee leiab, et aastani 2063 koostatud tegevuskava, mille eesmärk on rahumeelne, turvaline ja jõukas Aafrika, kus kehtivad hea valitsemistava ja demokraatia, kus austatakse inimõigusi, õigusemõistmise ja õigusriigi põhimõtteid ning kus areng lähtub inimestest ja arvestab noorte, iseäranis noorte naiste potentsiaali, ega jäta kedagi kõrvale, on programm, mis suudab kontinenti muuta, on loodud selle reformimiseks ja mille raames tuleks keskenduda kahele peamisele tegevussuunale:

—

riikide ja ühiskondade kriisidele vastupidavamaks muutmine:

—	konfliktide ennetamine, kriisidele reageerimine ja rahu tagamine;

—	valitsemissüsteemide tugevdamine;

—	rände ja liikuvuse haldamine;

—

rohkemate ja paremate töökohtade loomine, eriti noortele:

—	vastutustundlike ja jätkusuutlike investeeringute ligimeelitamine;

—	energiateenuste tagamine Aafrikas;

—	Aafrika põllumajanduse ja põllumajandusettevõtjate ning sinise majanduse, sealhulgas kalanduse ümberkujundamine;

—	sotsiaalpartnerite tegevuse toetamine;

—	teadmiste ja oskuste edendamine.

4.2.

Kriisidele vastupidavamate riikide ja ühiskondade loomise vajaduse tingivad õiguspärased ootused, Euroopa Liidu väärtused ja eesmärgid, selle piiride praegune haprus ja selle elulisi huve ohustavad tegurid. Terrorism, inimkaubandus, kuritegevus, vägivaldne äärmuslus ohustavad stabiilsust ja rahu ning on võimaliku sügava struktuurse ebastabiilsuse tunnused.

4.3.

Selles osas määratleb EL järgmised juhtalgatused:

—	luua koostööplatvorm, mis toob kokku ÜRO ning Euroopa, Aafrika ja teised rahvusvahelised partnerid;

—	teha esimene sissemakse Aafrika Liidu rahufondi;

—	toetada Aafrika merendusjulgeoleku algatusi.

4.4.

On hästi teada fakt, et hea valitsemistava, julgeolek ja areng on aluseks nüüdisaegsele tugevale ja kriisidele vastupidavale ühiskonnale, kus on olemas demokraatlikud, tõhusad, läbipaistvad ja vastutustundlikud institutsioonid. Sellised stabiilsed kogukonnad, kus austatakse inimõigusi ja mis moodustavad kestliku arengu tuuma, toimivad prognoositavas ja stabiilses makromajanduslikus raamistikus, mis suudab oma kodanikele teenuseid pakkuda. Selles valdkonnas võib EL panustada Aafrika arengusse nii eksperditeadmiste kaudu, mida ta võib pakkuda tänu teatud liikmesriikides saadud kogemusele, mis puudutab üleminekut demokraatlikule ühiskonnale, toimivale turumajandusele ning sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse poliitikale, kui ka oma piiriülese koostöö mudeli kaudu ühiste institutsioonide vormis.

4.5.

Selles osas määratleb EL järgmised juhtalgatused:

—	korraldada Aafrika Liidu ja ELi ühine kõrgetasemeline konverents valimisprotsesside, demokraatia ja valitsemise teemal Aafrikas ja Euroopas;

—	kahekordistada 2020. aastaks toetust riigisiseste ressursside kasutuselevõtuks (maksualgatus);

—	võtta ühismeede loodusvarade säästva majandamise tugevdamiseks, töötades selleks välja ELi ja Aafrika ühisharta.

4.6.

Majandust, ühiskonda ja julgeolekut mõjutavate peamiste probleemide osas võib öelda, et ränne ja liikuvus võivad ühiskondi nii tugevdada ja rikastada kui ka neid destabiliseerida, kui neid nähtusi asjakohaselt ja tõhusalt ei hallata. On täheldatav, et rändevood ja ümberasumine on praegu jõudnud rekordiliselt ohtlikule tasemele, mis puudutab rändajate füüsilist puutumatust. Selles kontekstis on vajalikud ühine vastutus ja ühised lahendused, mis põhinevad kohustuste jagamisel ja solidaarsusel, mis on sätestatud poliitilises raamistikus, mis on pagulaste ja rändajate ulatusliku liikumise seisukohast määrava tähtsusega.

4.7.

Selles osas määratleb EL järgmised juhtalgatused:

—	toetada Aafrika algatusi Aafrika-sisese seadusliku rände ja liikuvuse edendamiseks, pidades silmas vaba liikumist, sotsiaalkaitsesüsteeme, õiguste ülekantavust ja kvalifikatsioonide tunnustamist;

—	suurendada Aafrika ja ELi koostööd võitluses inimkaubanduse ja smugeldamisega tegelevate võrgustike vastu.

4.8.

Vaja on paradigma nihet, et saaks sündida majanduslikult õitsev kontinent, millel on vahendid ja ressursid oma arengu koordineerimiseks ja kus majandus on teinud läbi struktuursed ümberkorraldused tööstuse, töötlemise ja lisandväärtuse vallas, et luua jagatud majanduskasv erasektori ja ettevõtlusvaimu arendamise ning kõigile inimväärsete töökohtade loomise kaudu.

4.9.

Komitee leiab, et sotsiaal-majanduslikud muutused peavad olema kooskõlas suurte kliimamuutustega kaasnevate ja keskkonnaalase jätkusuutlikkusega seotud võimaluste ja väljakutsetega. Majanduspartnerluslepingute pakutava stabiilse ja prognoositava vabakaubanduse kaudu tuleb luua piirkondlikud turud ja soodne investeerimiskliima, mis loovad piisavalt produktiivset väärtust.

4.10.

Komitee rõhutab, et Aafrika majandusliku integratsiooni saavutamiseks piirkondlikul ja kontinentaalsel tasandil tuleb tagada headest ettevõtte juhtimise tavadest, keskkonnastandarditest ja sotsiaalnormidest kinnipidamine. Tervel kontinendil vabakaubanduspiirkonna loomiseks tuleb kasutada kõiki võimalusi ettevõtja sotsiaalsel vastutusel, sotsiaalsel ettevõtlusel ja eetilisel käitumisel põhineva rohelise, sinise ja ringmajanduse loomiseks. Äriringkonnal on ühiskonna arendamisel võtmeroll.

4.11.

Ühelt poolt on tegu suurinvestori ja innovatsiooniallikaga, kes loob oskusi ja töökohti, toetab majanduskasvu ja on otsese või kaudse tulu allikaks, mis võib luua riiklikku tulu vajalikeks investeeringuteks heaollu ning võtmetähtsusega taristusse, nagu koolid või haiglad. Teisalt on tegemist integratsioonivahendiga nii noorte kui ka rändajate jaoks, andes inimestele võimaluse areneda ja omada stabiilset sissetulekut.

4.12.

Selles osas määratleb EL järgmised juhtalgatused:

—	käivitada ulatuslikud ELi investeeringuid Aafrikasse Euroopa välisinvesteeringute kava või Aafrikaga sõlmitud kokkuleppe kaudu;

—	toetada prognoositavama ja soodsama investeerimiskliima saavutamist Aafrikas;

—	toetada Aafrika digitaalarengu tegevuskava.

4.13.

Komitee leiab, et säästvate ja taastuvate energiaallikate üldine kättesaadavus taskukohase hinnaga pakub võimalusi uute inimväärsete töökohtade loomiseks ja tõeliseks arenguks, mis võtab arvesse kliimamuutusi. EL ja Aafrika võivad tugevdada koostööd puhtale energiale üleminekuks, tuginedes seejuures ühistele väärtustele. Euroopa Liit on selliste puhaste energiaallikate edendamisel maailmas juhtival kohal. Kasutamaks ära Aafrika potentsiaali elektrienergia tootmisel ja selle tõhusal kasutamisel asjakohaste eeskirjade põhjal, tuleb nõudluse rahuldamiseks teha suuri investeeringuid, pidades samas silmas, et need võrgud on võimalik ühendada ka Euroopa transiidivõrkudega. Kliimamuutustega on võimalik võidelda, kasutades elektrifitseerimiseks taastuvaid energiaallikaid.

4.14.

Selles osas määratleb EL järgmised juhtalgatused:

—	anda ELi panus Aafrika taastuvenergia algatusse (IAER), et saavutada 2020. aastaks taastuvenergia tootmise võimsuseks 5 GW, andes 30 miljonile aafriklasele võimaluse pääseda ligi säästvale energiale ja vähendades CO2-heidet 11 miljonit tonni aastas;

—	käivitada uus algatus, et hõlbustada ELi ja Aafrika avaliku ja erasektori koostööd investeeringute suurendamiseks Aafrika säästva energia sektoris kõrgetasemelise platvormi kaudu;

—	käivitada uus ELi ja Aafrika teadusuuringute ja innovatsiooni partnerlus kliimamuutuste ja säästva energia valdkonnas.

4.15.

Komitee rõhutab, et põllumajandus, loomakasvatus, vesiviljelus ja kalandus on olulised sissetulekuallikad ja Aafrikas äärmiselt tähtsad elatise teenimise viisid. Näib, et sektori arengut takistavad oluliselt jätkusuutmatu ressursside haldamine, maaomandiõigustega seotud probleemid, ebaturvaline olukord merel ning mitte vähem oluline kapitali ja rahastamisvõimalustele juurdepääsu puudumine. Toiduainete tootmisel on suur arengupotentsiaal ja see võib tagada töökohtade loomise ja mõjuvõimu suurendamise, garanteerides samas ka toiduga kindlustatuse.

4.16.

Aafrika võib oma loodusvaradele lisandväärtust anda, järgides tööstuspoliitikat, kus keskendutakse töötlemisega tegelevate VKEde ja mikroettevõtete loomisele. Komitee rõhutab, et vastutustundlikud väärtusahelad on väga olulised, need arendavad maaelu ja nendega tagatakse vee ja pinnase jätkusuutlik poliitiline majandamine. Tuleb sõlmida poliitilisi partnerluslepinguid ja kasutada ära Aafrika toiduainete turuväljavaated.

4.17.

Selles osas määratleb EL järgmised juhtalgatused:

—	soodustada väärtusahela arendamist, lihtsustades vastutustundlikke investeeringuid kestlikku põllumajanduslikku toidutööstusse ja sinisesse majandusse;

—	mobiliseerida ELi ja Aafrika investeeringuid teadusuuringute ja innovatsiooni toetamiseks;

—	laiendada vajaduse korral ELi ja Aafrika riikide säästva kalapüügi partnerluslepingute võrgustikku.

4.18.

Komitee meelest on pöördumatu kestliku arengu tagamisel määrav piiranguteta ja diskrimineerimisvaba juurdepääs haridusele. Aafrikas tuleb haridussüsteemid ning tehnilise ja kutsehariduse andmine viia palju suuremal määral vastavusse tööturu vajadustega kooskõlas demograafilise, majandusliku ja sotsiaalse arenguga. Süsteemid peavad olema uuenduslikud ning neis tuleb keskenduda haridusele ja koolitamisele, et luua teenuseid ja asutada ettevõtteid eesmärgiga vabastada ressursse, mis on vajalikud varimajanduselt ametlikule majandusele üleminekuks. Aafrika peab aktiivselt edendama teadust, tehnoloogiat, teadusuuringuid ja innovatsiooni.

4.19.

Komitee leiab, et tuleks luua partnerlus, mis stimuleerib võrdseid võimalusi, ebavõrdsuse vähendamist ja sotsiaalse kaasavuse arendamist. Ühtekuuluvus, võrdõiguslikkus, mitmekesisus ja kaasavus on olulised, et edendada edukalt teadmisi ja oskusi uue Aafrika kultuuri jaoks.

4.20.

Selles osas määratleb EL järgmised juhtalgatused:

—	käivitada Aafrika noorterahastu, laiendades programmi „Erasmus+“ rakendusala;

—	toetada rahaliselt koostööd Euroopa ja Aafrika ülikoolide vahel ning arendada ühiseid õppeprogramme;

—	luua ELi rahastu tehnilise ja kutsehariduse jaoks.

4.21.

Programmiga Erasmus+ julgustatakse koostööd Euroopa Liidu ja Aafrika vahel kõrghariduse valdkonnas. Projektid, millesse on kaasatud kahe piirkonna asjaomased partnerid, aitavad muu hulgas parandada üliõpilaste kutsealaseid väljavaateid, tugevdada ülikoolide koostööd ja luua võrgustikke kõrgharidusasutuste vahel. Aafrikaga kõrghariduse vallas tehtav koostöö on kooskõlas ELi välispoliitika ja iseäranis arengukoostöö eesmärkidega.

Brüssel, 15. märts 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Georges DASSIS

6.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 237/74

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kodanikualgatuse kohta“

[COM(2017)0482 final – 2017/0220 (COD)]

(2018/C 237/12)

Raportöör:

Kinga JOÓ

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 13.9.2017 – Euroopa Parlament, 2.10.2017 – nõukogu, 11.10.2017
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 24
Vastutav allkomitee	allkomitee SC/049 „Euroopa kodanikualgatus“
Vastuvõtmine allkomitees	7.2.2018
Vastuvõtmine täiskogus	14.3.2018
Täiskogu istungjärk nr	533
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	201/0/5

1. Järeldused ja soovitused

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“) soovib kuus aastat pärast määruse (EL) nr 211/2011 (1) (kodanikualgatuse kohta) jõustumist tõsta esile, et ELi kodanikel on Euroopa projektis keskne roll ja et Euroopa kodanikualgatuse mehhanism võib aidata üle saada demokraatia defitsiidist kodanikuaktiivsuse ja osalusdemokraatia edendamise abil.

1.2

Komitee 2016. aasta omaalgatuslikus arvamuses (2) tõsteti esile olulisi tehnilisi, õiguslikke ja bürokraatlikke probleeme kodanikualgatuse ülesehituses ning seda, et komisjonile on selgelt omistatud liiga palju pädevusi. See on piiranud avaliku arutelu ulatust, mida Euroopa kodanikualgatus võiks tekitada, ja viinud piiratud õiguslike järelmeetmete võtmiseni edukate algatuste puhul.

1.3

Sarnaselt Euroopa Parlamendi, Euroopa Regioonide Komitee ja Euroopa Ombudsmani seisukohtadega leiab komitee, et Euroopa kodanikualgatuse ja määruse (EL) nr 211/2011 praegune läbivaatamine on oluline samm selle algatuse täie potentsiaali ärakasutamise suunas.

1.4

Komitee tunneb heameelt järgmiste paranduste üle, mis on esitatud komisjoni uues ettepanekus Euroopa kodanikualgatuse määruse kohta

1.4.1

Lubada korraldajate rühmal käivitada toetusavalduste kogumine nende valitud kuupäeval.

1.4.2

Tunnistada kodanike komiteede õiguspärasust, et piirata korraldajate kriminaalvastutust seoses pettuse ja tõsise hooletusega.

1.4.3

Luua veebipõhine koostööplatvorm, mille kaudu ELi kodanikud saavad teavet ja nõu Euroopa kodanikualgatuse kohta, eeldusel et see abistab Euroopa kodanikualgatuse korraldajaid algatuste registreerimise ja toetuse kogumise protsessis. Komitee soovib osaleda veebipõhises koostööplatvormis ja olla kursis selle arendamisega. Komitee peab oluliseks, et platvormi kasutajad on hästi kursis kodanikualgatusega seotud teenustega, mida komitee algatuse korraldajatele pakub.

1.4.4

Komisjon tunnistab vajadust tõlketeenuse järele, mida komitee on kõikidele Euroopa kodanikualgatuse korraldajatele alates 2015. aastast osutanud, ning komisjon tõlgib kodanikualgatuse registreerimisel algatuse sisu kõikidesse ELi keeltesse.

1.4.5

Nõuda liikmesriikidelt andmete kogumiseks kehtestatud riiklike standardite süsteemi lihtsustamist, piiramist ja ühtlustamist ning seda, et Euroopa kodanikualgatuse toetamise õiguse aluseks oleks kodakondsus, mis aitab tagada, et ükski ELi kodanik ei jää sellest kõrvale.

1.4.6

Iga liikmesriik edendab kodanikualgatust aktiivselt ja loob kontaktpunktid, et pakkuda kodanikualgatuse korraldajatele teavet ja abi algatusega seotud tehnilistes ja kampaaniat puudutavates küsimustes.

1.4.7

Komisjon pakub alalist tasuta veebipõhist toetusavalduste kogumise tarkvara (OCS) (3), et hõlbustada toetusavalduste kogumist ja kataloogimist ning nende kontrolli riiklike ametiasutuste poolt. Samuti tunneb komitee heameelt ka asjaolu üle, et see vahend tehakse kättesaadavaks puuetega inimestelegi.

1.4.8

Komisjon kohustub suurendama üldsuse teadlikkust Euroopa kodanikualgatuse olemasolu kohta.

1.5

Komitee esitab uue ettepaneku kohta järgmised märkused ja soovitused

1.5.1

Institutsioonilise juhi ja registreerimise üle otsustaja rollid, mis praegu kuuluvad mõlemad komisjonile, tuleks hoida lahus. Komitee kordab oma valmidust ka edaspidi algatusi toetada ning olla loomulik kandidaat, täitmaks läbirääkija ja institutsioonilise juhi rolli.

1.5.2

Juhindudes komiteest, kes kutsub kodanikualgatuste korraldajaid aruteludele oma Euroopa kodanikualgatuse töörühmas, sektsioonides ja täiskogu istungjärkudel (4), peaks kodanikualgatuste korraldajatele andma rohkem dialoogi võimalusi nii kampaania ajal kui ka pärast seda, samuti ei tohiks dialoog eduka kodanikualgatusega lõppeda tingimata komisjoni ametliku vastusega.

1.5.3

Komitee peab samuti vajalikuks arendada edasi oma iga-aastast konverentsi – Euroopa kodanikualgatuse päeva – dialoogi pidamise kohana, et rohkem rõhutada heade tavade levitamisele korraldajate vahel ning luua rohkem võrgustikutöö võimalusi käimasolevate ja edukate algatuste korraldajatele.

1.5.4

Edukate algatustega peaksid kaasnema asjakohased järelmeetmed. Seda eesmärki silmas pidades loodab komitee näha, et kõik ELi institutsioonid osaleksid võrdselt korraldajatele algatuste esitlemiseks ja arutamiseks võimaluste loomisel, võttes eeskujuks komitee, kes kutsub kodanikualgatuste korraldajaid aruteludele. Komitee arvates on äärmiselt oluline arutada edukaid algatusi Euroopa Parlamendi täiskogu istungjärkudel, et avardada Euroopa kodanikualgatusega seotud Euroopa arutelude poliitilist mõõdet.

1.5.5

Pidades silmas komitee soovitust tagada pädevuste tasakaalustatud jaotus ELi institutsioonide vahel kodanikualgatust puudutavates küsimustes (5), toetab komitee kodanikuühiskonna väljendatud seisukohta (6), et Euroopa Parlament peaks jätkuvalt olema edukate algatuste avalike kuulamiste ainukorraldaja ning komisjon peaks olema esindatud asjakohasel tasandil. Euroopa Parlamendi avalikud kuulamised on edukate kodanikualgatuste korraldajate jaoks oluliseks kohaks, kus esitada oma eesmärke ja suhelda parlamendi liikmetega – kes on ju laiema ELi kodanikekogu esindajad.

1.5.6

Komisjon peaks oma iga otsust algatuse registreerimisest keeldumise kohta täpselt ja selgelt põhjendama, olgu siis tegu osalise või täieliku keeldumisega.

1.5.7

Komitee tunnustab komisjoni ettepanekut võimaldada kodanikualgatuse ettepaneku osalist registreerimist. Siiski tuleks registreerimise kohta vastu võtta üksainus otsus.

1.5.8

Arvestades Euroopa kodanikualgatuse olulisust ELi demokraatia seisukohast ja selle hiljutist kasutuselevõttu ning võttes arvesse, et õigusakti praegusest läbivaatamisest tulenevate muudatuste rakendamiseks on vaja küllaltki palju aega, peaks algatuse läbivaatamise perioodiks jääma kolm aastat.

1.5.9

Komiteel on heameel, et Euroopa Komisjon tunnistab, kui väärtuslik ja vajalik on tõlketeenus, mida komitee on alates 2015. aastast osutanud. Edaspidi komisjoni pakutav tõlketeenus peaks sisaldama ka kodanikualgatuse ettepaneku lisade tõlkimist. See on tähtis, et aidata üldsusel paremini mõista kavandatud algatust (7).

1.5.10

Komitee tunnistab, kui väärtuslik ja vajalik on edasine arutelu selle üle, kas otsustada alandada kodanikualgatuse toetamiseks nõutud vanusepiiri.

2. Üldised märkused

2.1

Euroopa kodanikualgatus on Lissaboni lepinguga loodud uudne vahend ning sel on oluline roll piiriülese osalusdemokraatia arendamisel ELis nii praegu kui ka edaspidi (8). Euroopa kodanikualgatus tuleneb kodanikele antud õigusest osaleda liidu demokraatias. Kodanikualgatus peaks lihtsustama kõigi kodanike aktiivset kaasamist ELi tegevuskava määratlemisse ja otsustusprotsessi, viies selleks läbi avalikke arutelusid kogu liidus ja andes kodanikele võimaluse nõuda Euroopa Komisjonilt otse Euroopa Liidu õigusakti ettepaneku esitamist.

2.2

Euroopa kodanikualgatust reguleerivad õigusaktid ja menetlused on sätestatud ELi määruses, mis võeti vastu 16. veebruaril 2011 ja mis jõustus 1. aprillil 2012 (9). Euroopa Komisjon esitas uue määruse ettepaneku 13. septembril 2017 ühe osana paketist, mis esitati koos kõnega olukorrast Euroopa Liidus.

2.3

Vastavalt kehtivale määrusele võivad Euroopa kodanikualgatuse korraldada või allkirjastada kõik eurooplased, kes on Euroopa Parlamendi valimisteks kehtestatud valimisõiguslikus vanuses (10). Algatusi korraldavad kodanike komiteed. Organisatsioonid võivad neid algatusi edendada või toetada, kui nad tagavad seejuures täieliku läbipaistvuse.

2.4

Euroopa kodanikualgatuse menetlus on kolmeetapiline.

2.4.1.

Käivitusetapil moodustatakse kodanike komitee (11), toimub algatuse ametlik registreerimine (12) pärast seda, kui komisjon on algatuse heaks kiitnud (13) ja tõendatakse veebipõhise toetusavalduste kogumise süsteem (14).

2.4.2.

Toetusavalduste kogumise etapis tuleb koguda miljon toetusavaldust (allkirja) maksimaalselt 12 kuu jooksul vähemalt seitsmes liikmesriigis (15). Allkirju tõendavad pädevad riiklikud ametiasutused (16) ja edukaks osutunud kodanikualgatus esitatakse seejärel komisjonile.

2.4.3.

Pärast algatuse esitamist vaatab komisjon edukaks osutunud algatuse enne korraldajatega kohtumist läbi. Euroopa Parlamendis toimub avalik kuulamine. Komisjonil on aega kolm kuud, et otsustada selle üle, mis ulatuses, kui üldse, algatuses esitatud seadusandlik ettepanek vastu võtta, ning vastata sellele asjakohase teatisega.

2.5

Tänaseks on üle 8 miljoni ELi kodaniku andnud allkirja mõnele Euroopa kodanikualgatusele. Kuigi kokku on esitatud 69 algatust, on komisjon registreerinud neist ainult 48, millest neli on saanud vähemalt miljoni kodaniku allkirja (17). Edukatele algatustele on piiratud määral reageeritud, vaid üks edukas algatus on mõjutanud komisjoni esitama uue seadusandliku ettepaneku (18).

2.6

Praegu on ELi institutsioonide, korraldajate ja organiseeritud kodanikuühiskonna esindajate hulgas levinud arvamus, et vaatamata mõnele positiivsele muutusele ei ole Euroopa kodanikualgatus veel kaugeltki saavutanud oma täit demokraatlikku potentsiaali. Komisjon teatas 2017. aasta Euroopa kodanikualgatuse päeval (19) oma otsusest viia läbi täielik õigusaktide läbivaatamine. See on tähtis võimalus ELi avaliku arutelu tugevdamiseks ning kodanike kaasamiseks tegevuskavade kavandamisse ja otsuste tegemisse, et mõjutada Euroopa kodanikualgatuse kaudu ELi poliitikat. Lisaks ollakse üldiselt nõus, et Euroopa kodanikualgatus võib aidata eurooplasi koondada ühiste eesmärkide nimel ja tugevdada Euroopa identiteedi tunnet.

2.7

Euroopa kodanikualgatuse korraldajad on tõstnud esile, et kogu algatuse protsess ise on juba väärtuslik, sest aitab arendada ühiste eesmärkide võrgustikke, mis täiendab 1 miljoni allkirja kogumise eesmärki.

3. Institutsiooniline vastus Euroopa kodanikualgatusele

3.1

Komitee on suurendanud Euroopa kodanikualgatuse nähtavust oma iga-aastasel Euroopa kodanikualgatuse päeval (20) ja loonud kasutajatoe (21), pakkudes muu hulgas algatuste korraldajatele Euroopa kodanikualgatuste kirjelduse tõlkeid (3 tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamist), väljaandeid algatuse kohta nii trükistena kui ka veebis ning erinevaid võimalusi algatuste esitlemiseks komitee Euroopa kodanikualgatuse ajutises töörühmas, sektsioonides ja täiskogu istungjärkudel (22).

3.2

Komitee võttis 13. juulil 2016 vastu omaalgatusliku arvamuse (23), milles soovitati Euroopa kodanikualgatuse muutmist tõhusamaks, nähtavamaks ja kodanikusõbralikumaks.

3.3

Euroopa Parlamendi teostatud uuringu (24) tulemused toodi välja 2015. aasta oktoobri resolutsioonis (25), milles parlament taotles ametlikult Euroopa kodanikualgatuse määruse läbivaatamist ja esitas komisjonile tungiva soovituse muudatuste tegemiseks. Samuti koostas Euroopa Parlament 2017. aastal omaalgatusliku raporti projekti (26), milles esitati soovitused muudatuste tegemiseks kodanikualgatuse määruses.

3.4

Pärast omaalgatuslikku uurimist koostas Euroopa Ombudsman 2015. aasta märtsis Euroopa kodanikualgatuse edasiseks parandamiseks 11 suunist (27) ja saatis 2017. aasta juulis eelneva toetuseks avaliku kirja komisjonile (28).

3.5

Regioonide Komitee võttis 2015. aasta oktoobris vastu arvamuse, milles pooldati määruse kiiret ja põhjalikku läbivaatamist (29), ja praegu valmistab ta ette järgmist arvamust, mille üle toimub hääletamine 2018. aasta märtsis.

3.6

Komisjon avaldas 2015. aasta aprillis aruande seni saavutatud tulemuste kohta ja 2016. aasta veebruaris vastuse Euroopa Parlamendi ettepanekutele, tunnistades raskusi, millega Euroopa kodanikualgatust korraldavad ja toetavad kodanikud silmitsi seisavad.

3.7

Euroopa kodanikualgatuste korraldajad on vaidlustanud mitmed komisjoni kodanikualgatuse registreerimise otsused Euroopa Kohtus (30) ja esitanud kaebusi Euroopa Ombudsmanile (31). Nendes juhtumites vastu võetud otsused on suurendanud survet muuta Euroopa kodanikualgatuse määrust, eriti seoses algatuse osalise registreerimise ja komisjoni kohustusega oma otsust põhjendada.

4. Komitee roll ja Euroopa kodanikualgatus

4.1

Sillana Euroopa institutsioonide ja organiseeritud kodanikuühiskonna vahel on komitee olnud kaasatud arutellu Euroopa kodanikualgatuse üle juba selle käivitamisest. Seda näitavad seni vastu võetud arvamused (32), Euroopa kodanikualgatuste toetamine ja asjaolu, et moodustati asjakohane ajutine töörühm, jälgimaks pidevalt liidu demokraatlikus elus osalemise õiguse arengut ja rakendamist (33).

4.2

Komitee osaleb koos teiste institutsioonidega jätkuvalt aktiivselt Euroopa kodanikualgatuse protsessis, täites läbirääkija ja institutsioonilise juhi kahekordset rolli. Komitee algatuste ja pädevuste hulgas võib nimetada järgmisi:

4.2.1

Euroopa kodanikualgatuse päeva korraldamine igal aastal, et algatust paremini tutvustada; see on aidanud kaasa kodanikualgatuse püsimisele ELi institutsioonide tegevuskavas olulisel kohal. Euroopa kodanikualgatuse päev pakub juba häid võimalusi kodanikualgatuse korraldajate, ELi institutsioonide ja sidusrühmade dialoogiks, et hinnata algatuse rakendamise seisu ja tõhusust, samuti tutvustada parimaid tavasid ja lihtsustada korraldajate ja teiste sidusrühmade võrgustikutööd ning pakkuda dialoogiplatvormi edukatele algatusele. Komitee toetub ka edaspidi kodanikualgatuse päeva edule ja laiendab konverentsi ulatust ja rolli, teostades näiteks regulaarset järelevalvet edukatest algatustest tulenevate komisjoni järelmeetmete üle. Euroopa kodanikualgatuse päeva korraldab ajutine töörühm koostöös asjakohaste strateegiliste partneritega.

4.2.2

Praktilise juhendi koostamine, millest on praeguseks kolmas väljaanne, et Euroopa kodanikualgatust tutvustada ja edendada (34). Lisaks sellele omistab komitee Euroopa kodanikualgatusele võtmerolli veel ühes komitee väljaandes – „Euroopa kodanikuaktiivsuse pass“ (35) (saadaval nii trükise kui ka HTML-dokumendina (36)) –, mille eesmärk on teavitada ELi kodanikke nende õigustest ja innustada piiriülest osalusdemokraatiat.

4.2.3

Komitee poliitikavaldkondadesse jäävate kodanikualgatuste korraldajate kutsumine komiteesse oma algatusi tutvustama (37). Nii on komiteel võimalik pakkuda kodanikualgatuste korraldajatele platvormi kodanikuühiskonna esindajate ja sotsiaalpartneritega suhtlemiseks ning suurendada Euroopa kodanikualgatuse nähtavust demokraatliku vahendina, säilitades samas käsitletava konkreetse poliitikaküsimuse osas neutraalsuse.

4.2.4

Komitee koostab alati omaalgatusliku arvamuse edukas kodanikualgatuses käsitletud teemal, kui see jääb komitee pädevusvaldkonda.

4.2.5

Komitee esindajad peaksid osalema igal edukaks osutunud algatusele pühendatud avalikul kuulamisel Euroopa Parlamendis, andes seega panuse institutsioonidevahelisse analüüsi selle üle, kuidas edukaks osutunud Euroopa kodanikualgatusele reageerida. Komitee kutsumine avalikule kuulamisele peaks saama normiks (38). Komitee arvamuse aluseks on komitee täiskogu istungjärgul toimuvad arutelud, millele kutsutakse ka korraldajad.

4.2.6

Komiteel on heameel veebipõhise koostööplatvormi üle ning ta sooviks olla kaasatud selle arendamisse ja kursis selle arengutega. Komitee peab samuti oluliseks, et platvormi kasutajad oleksid hästi kursis kodanikualgatusega seotud teenustega, mida komitee algatuse korraldajatele pakub.

4.2.7

Komitee osaleb jätkuvalt aktiivselt tugevama ja tõhusama Euroopa kodanikualgatuse toetamise kampaaniates ning suurendab teadlikkust kohalikul ja riiklikul tasandil näiteks „Going local“ algatuste kaudu.

5. Märkused määruse muudatuste kohta

5.1

Euroopa kodanikualgatus pidi olema selge, lihtne ja kasutajasõbralik. Paljud kodanikualgatuse korraldajad, kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad (39), teadlastest retsensendid (40) ja institutsioonilised osalejad on teatanud Euroopa kodanikualgatusega seonduvatest olulistest tehnilistest ja õiguslikest probleemidest. Komitee väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle määrust uuendada, et lahendada keerulisemad institutsioonilised, õiguslikud ja organisatoorsed probleemid ning et edendada dialoogi kodanike ja institutsioonide vahel. See omakorda hoogustab kogu ELi hõlmavaid arutelusid, mida kodanikualgatus lihtsustab, hoolimata asjaolust, kas algatus suudab koguda miljon allkirja või mitte.

5.2

Komitee kordab oma toetust Euroopa kodanikualgatusele. Komitee on seisukohal, et Euroopa kodanikualgatuse nõuetekohane ja täielik rakendamine võib aidata vähendada lõhet ELi kodanike ja ELi institutsioonide vahel ning tunduvalt suurendada üldsuse osalemist liidu demokraatlikus elus. Samuti on see oluline samm ELi osalusdemokraatia laiemaks arenguks.

5.3

Komitee tunnustab tugevat institutsioonidevahelist toetust Euroopa kodanikualgatusele ja tunneb heameelt Euroopa Parlamendi, Regioonide Komitee ja Euroopa Ombudsmani esitatud muudatusettepanekute üle. Igal institutsioonil on oluline roll kodanikualgatuse kampaaniate ajal ja pärast nende lõppu, pakkudes abi ja dialoogi võimalusi institutsioonide ja korraldajate vahel.

5.4

Komitee soovitab igal liikmesriigil luua kontaktpunktid, et pakkuda teavet ja abi kodanikualgatuse korraldajatele algatusega seotud tehnilistes ja kampaaniat puudutavates küsimustes ning toetada Euroopa kodanikualgatust aktiivselt nii riigi kui ka kohalikul tasandil.

5.5

Euroopa kodanikualgatuse vahendi lihtsustamiseks ja tõhustamiseks esitab komitee allpool järgmised määruse muutmise ettepanekud.

5.5.1

Komisjoni roll ühelt poolt Euroopa kodanikualgatuse korraldajate institutsioonilise juhina (41) ja teiselt poolt registreerimise üle otsustajana tuleb hoida lahus. See on esmase tähtsusega, et lahendada võimalik huvide konflikt komisjonis ja soodustada Euroopa kodanikualgatuse vahendi täielikku ja tulemuslikku rakendamist. Komitee on loomulik kandidaat, täitmaks institutsioonilise juhi rolli.

5.5.2

Võiks olla rohkem võimalusi Euroopa kodanikualgatuste korraldajatega dialoogi pidamiseks nii kampaania ajal kui ka pärast selle lõppu, et suurendada kodanikualgatuse kampaania teemade poliitilist nähtavust. Seda eesmärki silmas pidades loodab komitee näha, et kõik ELi institutsioonid osaleksid võrdselt korraldajatele algatuste esitlemiseks ja arutamiseks võimaluste loomisel, võttes eeskujuks komitee, kes kutsub kodanikualgatuste korraldajaid aruteludele oma Euroopa kodanikualgatuse töörühmas, sektsioonides ja täiskogu istungjärkudel. Euroopa Parlamendi täiskogu istungjärgud on dialoogi võimaluste loomisel kesksel kohal.

5.5.3

Edukatele algatustele tuleb tagada asjakohased järelmeetmed. Komisjoni algatusõigust nõuetekohaselt austades palub komitee komisjonil koostada 12 kuu jooksul pärast kampaania lõppu seadusandlik ettepanek või esitada täielikud põhjendused oma otsuse kohta loobuda ettepaneku väljatöötamisest.

5.5.4

Lisaks kuulamistele Euroopa Parlamendis ja komisjoni kohtumistele Euroopa kodanikualgatuste korraldajatega peaks komisjon looma algatuste korraldajatega ka tihedamad sidemed. Selleks tuleb algatuse korraldajad kaasata tegevustesse, mis toimuvad seoses eduka kodanikualgatuse teemaga pärast seda, kui komisjon on esitanud oma esmase arvamuse.

5.5.5

Õige tasakaalu tagamiseks ülesannete ja pädevuste vahel pooldab komitee arvamust, mida kodanikuühiskond väljendas komitees toimunud kuulamisel, st parlament peaks edaspidigi olema edukaid Euroopa kodanikualgatusi käsitlevate avalike kuulamiste ainukorraldaja.

5.5.6

Iga komisjoni otsust algatuse registreerimisest keelduda tuleks täpselt ja selgelt põhjendada, hoolimata sellest, kas tegu on osalise või täieliku keeldumisega.

5.5.7

Komitee tunnustab komisjoni ettepanekut võimaldada ka osalist registreerimist. Selge ja arusaadava kodanikualgatuse registreerimise korra ja kriteeriumite vastuvõtmise huvides tuleks registreerimise kohta aga vastu võtta üks otsus. Komisjon võiks anda algatuse korraldajatele nõu nende ettepaneku õigusliku aluse kohta enne ettepaneku esitamist ning soovitada võimalikke lahendusi, et vältida tagasilükkamist.

5.5.8

Komitee jälgib arutelusid Euroopa kodanikualgatuste toetamise ja nendes osalemiseks nõutava vanusepiiri alandamise üle. Komitee mõistab, et see teema tõstatab hulgaliselt küsimusi, kuid samas tunnistab ta vajadust edasise arutelu järele.

5.5.9

Väga tähtis on, et Euroopa kodanikualgatuse läbivaatamise perioodiks jääks kolm aastat. Seda on vaja tingituna kodanikualgatuse olulisusest ELi demokraatia jaoks ning võttes arvesse selle hiljutist kasutuselevõttu ja praegu õigusakti läbivaatamisest tulenevate muudatuste rakendamiseks vajalikku aega.

5.5.10

Euroopa kodanikualgatusega seonduvaid teavitamise ja teadlikkuse suurendamise protsesse tuleks tõhustada. See peab toimuma eelkõige sihipäraste kampaaniate kaudu, mida edendavad komisjon ja liikmesriigid. Sellega seoses teeb komitee samuti ettepaneku võimaldada korraldajate rühmal teavitada asjast huvitatud toetajaid kampaania raames toimunud arengutest ja saavutatud tulemustest (eeldusel, et toetajad on selleks andnud eelneva nõusoleku). Sama kehtib komisjoni kohta, kes peab paremini tutvustama edukate algatuste järelmeetmeid ning teavitama esimesena korraldajate rühma.

5.5.11

Komiteel on heameel, et Euroopa Komisjon tunnistab vajadust tõlketeenuse järele, mida komitee on pakkunud 2015. aastast alates. Pakutav tõlketeenus peaks sisaldama ka kodanikualgatuse ettepaneku lisade tõlkimist (42). See on tähtis, et aidata üldsusel paremini mõista algatuse ettepanekut.

5.5.12

Uurida tuleks uusi võimalusi veebis allkirjade kogumise ühendamiseks sotsiaal- ja digitaalse meediaga, et jõuda üha laiema publikuni.

Brüssel, 14. märts 2018

Euroopa Mjandus- ja Sotsiaalkomitee president

Georges DASSIS

(1) ELT L 65, 11.3.2011, lk 1.

(2) ELT C 389, 21.10.2016, lk 35.

(3) Veebipõhine toetusavalduste kogumise tarkvara kujutab endast vahendit, mida komisjon pakub veebipõhiseks allkirjade kogumiseks tasuta. See vahend lihtsustab nii andmete kogumist kui ka kontrollimist riiklike ametiasutuste poolt. Veebipõhine kogumistarkvara on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 211/2011 ning Euroopa Komisoni rakendusmäärusega (EL) nr 1179/2011: https://joinup.ec.europa.eu/software/ocs/description.

(4) Komitee juhatuse 14. oktoobri 2014. aasta otsus siseste kriteeriumite kohta korraldajate kutsumiseks täiskogu istungjärkudele ja sektsioonide koosolekutele.

(5) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 13. juuli 2016. aasta arvamuse „Euroopa kodanikualgatus (läbivaatamine)“ (omaalgatuslik arvamus) punkt 1.4.5.

(6) Komitee korraldas uue Euroopa kodanikualgatuse ettepaneku üle avaliku arutelu kodanikuühiskonna organisatsioonidega 12. detsembril 2017.

(7) Lisade tähtsuse arutamiseks vt kohtuasi T-529/13, Izsák ja Dabis vs. komisjon, punktid 47–58.

(8) Euroopa Liidu lepingu artikli 11 lõige 4 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 24 lõige 1.

(9) Määrus (EL) nr 211/2011.

(10) Kõigis liikmesriikides on valimisõigusliku vanuse alampiir 18 aastat, välja arvatud Austrias, kus see on 16 aastat.

(11) Kodanike komitee tuleb moodustada vähemalt seitsmest ELi kodanikust, kes on seitsme eri liikmesriigi elanikud.

(12) Algatust tuleb kirjeldada maksimaalselt 800 tähemärgiga (100 pealkirja jaoks, 200 kirjelduse jaoks ja 500 eesmärkide selgituseks).

(13) Määruse (EL) nr 211/2011 artikli 4 lõige 2. Kõige olulisem on artikli 4 lõike 2 punkt b, milles sätestatakse, et algatuse, mille korraldamiseks ettepanek on tehtud, ükski osa ei jää ilmselgelt välja komisjoni volituste ulatusest, mille kohaselt komisjon on pädev esitama liidu õigusakti ettepaneku aluslepingute rakendamiseks. Hinnangu saamiseks komisjoni registreerimisotsuste kohta vt James Organ, „Decommissioning direct democracy? A critical analysis of Commission decision-making on the legal admissibility of European Citizens Initiative proposals“, 10 EuConst (2014), 422–443.

(14) Määruse (EL) nr 211/2011 artikkel 6. Määruses nähakse ette, et kõnealuse protsessi eest vastutavad selle liikmesriigi pädevad ametiasutused, kus toetusavaldusi kogutakse.

(15) Määrusega nähakse ette kohustus saavutada allakirjutanute miinimumarv, mis on proportsionaalne liikmesriigi elanike arvuga http://ec.europa.eu/citizens-initiative/public/signatories?lg=et.

(16) Määruse (EL) nr 211/2011 artikkel 15.

(17) Edukad on olnud järgmised algatused: „Vesi ja kanalisatsioon on inimõigus! Vesi on avalik hüve, mitte kaup!“, „Stop vivisection“, „One of us“ ja „Keelustada glüfosaat ning kaitsta inimesi ja keskkonda toksiliste pestitsiidide eest“: http://ec.europa.eu/citizens-initiative/public/initiatives/successful.

(18) Komisjoni teatis, milles käsitletakse Euroopa kodanikualgatust „Keelustada glüfosaat ning kaitsta inimesi ja keskkonda toksiliste pestitsiidide eest“, C(2017) 8414 final. 1. veebruaril 2018 võttis komisjon samuti vastu ettepaneku joogivee direktiivi läbivaatamise kohta vastusena kodanikualgatusele „Right2Water“.

(19) Euroopa kodanikualgatuse päev on komitee korraldatav iga-aastane konverents. Ürituse Euroopa kodanikualgatuse päev 2017 partnerid olid Euroopa Regioonide Komitee, Euroopa kodanikualgatuse kampaania, Euroopa Kodanike Teenistus, Liverpooli ülikooli õigus- ja sotsiaalse õigluse teaduskond, Democracy International, Initiative and Referendum Institute Europe ja People2power. Avaistungil teatas Euroopa kodanikualgatuse läbivaatamisest komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans.

(20) Esimene Euroopa kodanikualgatuse päev toimus 30. märtsil 2012, üks päev enne kodanikualgatuse määruse jõustumist. Seejärel on komitee korraldanud veel kuus üritust, mis toimuvad iga aasta aprillis. Seitsmes, 2018. aasta üritus leiab aset 10. aprillil.

(21) Täpsemat teavet annab komitee väljaanne „Euroopa kodanikualgatuse kasutajatugi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees“.

(22) Vt allmärkus 4.

(23) Komitee omaalgatuslik arvamus teemal „Euroopa kodanikualgatus (läbivaatamine)“ (ELT C 389, 21.10.2016, lk 35 ).

(24) Euroopa Parlamendi uuringuteenistus, „Euroopa kodanikualgatuse rakendamine. Esimese kolme aasta kogemus“, 2015.

(25) Euroopa Parlamendi 28. oktoobri 2015. aasta resolutsioon Euroopa kodanikualgatuse kohta (2014/2257(INI)). Raportöör György Schöpflin: http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P8-TA-2015-0382+0+DOC+XML+V0//ET.

(26) Raporti projekt – Euroopa kodanikualgatust käsitleva määruse (EL) nr 211/2011 läbivaatamine, 11.9.2017: http://www.europarl.europa.eu/committees/et/afco/draft-reports.html?ufolderComCode=AFCO&ufolderLegId=8&ufolderId=09289&linkedDocument=true&urefProcYear=&urefProcNum=&urefProcCode=.

(27) Juhtum OI/9/2013/TN, alguskuupäev 18.12.2013 ja otsuse kuupäev 4.3.2015: http://www.ombudsman.europa.eu/et/cases/decision.faces/it/59205/html.bookmark.

(28) Juhtum SI/6/2017/KR, kiri kuupäevaga 11.7.2017:

https://www.ombudsman.europa.eu/cases/correspondence.faces/et/81311/html.bookmark.

(29) Regioonide Komitee arvamus teemal „Euroopa kodanikualgatus“ (ELT C 423, 17.12.2015, lk 1).

(30) Eriti Euroopa Kohtu otsus kuupäevaga 3.2.2017 kohtuasjas T-646/13 („Minority SafePack“), kuupäevaga 10.5.2017 kohtuasjas T-754/14 („Stop TTIP“) ning kuupäevaga 12.9.2017 kohtuasjas C-589/15 P („Miljon allkirja solidaarse Euroopa toetuseks“).

(31) Otsus juhtumis 1086/2017/PMC kuupäevaga 4.10.2017 („Mum, Dad & Kids“), juhtumis 1609/2016/JAS kuupäevaga 18.4.2017 („Stop vivisection“) ning kaebus 402/2014/PMC (konfidentsiaalne) kuupäevaga 3.3.2015 ja kaebus 2071/2013/EIS kohta, kuupäevaga 12.12.2014 („Stop vivisection“).

(32) Komitee arvamus „Lissaboni lepingu rakendamine: osalusdemokraatia ja Euroopa kodanikualgatus (artikkel 11)“ (ELT C 354, 28.12.2010, lk 59).

Komitee arvamus Euroopa kodanikualgatuse kohta (ELT C 44, 11.2.2011, lk 182).

Komitee omaalgatuslik arvamus „Euroopa kodanikualgatus (läbivaatamine)“ (ELT C 389, 21.10.2016, lk 35).

(33) Komitees loodi kodanikualgatuse ajutine töörühm 2013. aasta oktoobris, et anda poliitilisi suuniseid algatuse kohta ja jälgida selle valdkonna arengut.

(34) http://www.eesc.europa.eu/resources/docs/qe-04-15-566-et-n.pdf.

(35) http://www.eesc.europa.eu/resources/docs/qe-04-15-149-et-n.pdf.

(36) http://www.eesc.europa.eu/eptac/en.

(37) Vt allmärkus 4.

(38) 2. veebruaril 2014 saatis komitee toonane president Henri Malosse ametliku kirja Euroopa Parlamendi presidendile Martin Schulzile, milles näitas üles komitee huvi saada regulaarselt kutse edukate kodanikualgatuste üle toimuvatele avalikele kuulamistele.

(39) C. Berg, J. Tomson, „An ECI that works! Learning from the first two years of the European Citizens' Initiative“, 2014: http://ecithatworks.org/.

(40) Veel hiljutisi artikleid: Organ, „EU Citizen Participation, openness and the European Citizens Initiative: the TTIP legacy“, 54 CMLRev 1713–1748 (2017); Karatzia, „The European Citizens Initiative and the EU institutional balance: On realism and the possibilities of affecting EU lawmaking“, 54 CML Rev. (2017), 177–208; Vogiatzis, „Between discretion and control: Reflections on the institutional position of the Commission within the European citizens' initiative process“, European Law Journal 2017; 23; 250–271.

(41) Vt komitee arvamus Euroopa kodanikualgatuse kohta, punktid 1.2 ja 4.3.2 (ELT C 44, 11.2.2011, lk 182).

(42) Lisade tähtsuse arutamiseks vt kohtuasi T-529/13, Izsák ja Dabis vs. komisjon, punktid 47–58.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 237

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	61. aastakäik 6. juuli 2018

Sisukord		Lehekülg
	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	ARVAMUSED
	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
	EMSK täiskogu 533. istungjärk, 14.3.2018–15.3.2018
2018/C 237/01	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Digiajastu sotsiaalselt jätkusuutlik kontseptsioon elatustaseme parandamiseks, majanduskasvu ja tööhõive suurendamiseks ning kodanike turvalisuse tagamiseks [ettevalmistav arvamus eesistujariigi Bulgaaria taotlusel]	1
2018/C 237/02	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Töö tulevik – asjakohaste teadmiste ja oskuste omandamine, et vastata tulevaste töökohtade vajadustele [ettevalmistav arvamus eesistujariigi Bulgaaria taotlusel]	8

	III Ettevalmistavad aktid
	EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE
	EMSK täiskogu 533. istungjärk, 14.3.2018–15.3.2018
2018/C 237/03	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Võitlus ebaseadusliku veebisisuga. Veebiplatvormidele suurema vastutuse andmine[COM(2017) 555 final]	19
2018/C 237/04	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Copernicuse programmi (2014–2020) vahehindamine[COM(2017) 617 final]	26
2018/C 237/05	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele Nüüdisaegse ühiskonna probleemidele kohane ja tasakaalustatud intellektuaalomandi õiguskaitse tagamise süsteem[COM(2017) 707 final], „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele Suunised intellektuaalomandi õiguste jõustamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/48/EÜ teatavate aspektide kohta [COM(2017) 708 final] jaKomisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ELi lähenemisviis standardite rakendamiseks olulistele patentidele[COM(2017) 712 final]	32
2018/C 237/06	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: nõukogu määrus Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammi (2019–2020) kohta, millega täiendatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 [COM(2017) 698 final – 2017/312 (NLE)]	38
2018/C 237/07	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele Käibemaksu tegevuskava järelmeetmetest ELi ühtse käibemaksuala suunas – aeg tegutseda[COM(2017) 566 final],Ettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 904/2010 seoses sertifitseeritud maksukohustuslasega[COM(2017) 567 final – 2017/0248 (CNS)],Ettepanek: nõukogu rakendusmäärus, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 282/2011 teatavate ühendusesiseste tehingutega seotud maksuvabastuste osas[COM(2017) 568 final – 2017/0249 (NLE)] jaEttepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses käibemaksusüsteemi teatavate eeskirjade ühtlustamise ja lihtsustamisega ning võetakse kasutusele liikmesriikidevahelise kaubanduse maksustamise lõplik süsteem[COM(2017) 569 final – 2017/0251 (CNS)]	40
2018/C 237/08	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pangandusliidu väljakujundamise kohta[COM(2017) 592 final]	46
2018/C 237/09	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2017/825, et suurendada struktuurireformi tugiprogrammi rahastamispaketti ja muuta selle üldeesmärki[COM(2017) 825 final – 2017/0334 (COD)] ja Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013 (millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006) liikmesriikide struktuurireformide toetamise osas[COM(2017) 826 final – 2017/0336 (COD)]	53
2018/C 237/10	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta[COM(2017) 677 final – 2017/0305 NLE]	57
2018/C 237/11	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule Aafrika ja ELi partnerluse uus hoog[JOIN(2017) 17 final]	66
2018/C 237/12	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kodanikualgatuse kohta[COM(2017)0482 final – 2017/0220 (COD)]	74

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 18.1.2018 Euroopa Liidu Nõukogu, 10.1.2018
Õiguslik alus	Euratomi asutamislepingu artikkel 106a ja ELi toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	9.3.2018
Vastuvõtmine täiskogus	14.3.2018
Täiskogu istungjärk nr	533
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	178/0/7