ISSN 1977-0898

Euroopa Liidu

Teataja

C 222
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

61. aastakäik
26. juuni 2018

Sisukord

Lehekülg

 

I   Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

 

ARVAMUSED

 

Euroopa Komisjon

2018/C 222/01

Komisjoni arvamus, 25. juuni 2018, Saksamaal Baieri liidumaal asuva Gundremmingen KRB-II tuumaelektrijaama demonteerimisel tekkivate radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise kava kohta

1

 

II   Teatised

 

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

 

Euroopa Komisjon

2018/C 222/02

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.8927 – Sumitomo Corporation / Sumitomo Mitsui Financial Group / Sumitomo Mitsui Finance and Leasing Company) ( 1)

3

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Nõukogu

2018/C 222/03

Teatis isikutele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2013/184/ÜVJP, mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2018/900, ja nõukogu määruses (EL) nr 401/2013, mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2018/898, mis käsitlevad Myanmari/Birma vastu suunatud piiravaid meetmeid

4

2018/C 222/04

Teatis andmesubjektidele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu määruses (EL) nr 401/2013, mis käsitleb Myanmari/Birma vastu suunatud piiravaid meetmeid

5

2018/C 222/05

Teatis isikutele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Venezuelas käsitlevas nõukogu otsuses (ÜVJP) 2017/2074, mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2018/901, ja nõukogu määruses (EL) 2017/2063, mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2018/899

6

2018/C 222/06

Teatis andmesubjektidele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu määruses (EL) 2017/2063 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Venezuelas

7

 

Euroopa Komisjon

2018/C 222/07

Euro vahetuskurss

8

2018/C 222/08

Teatis importijatele, milles käsitletakse registreeritud eksportijate süsteemi kohaldamist Euroopa Liidu üldise soodustuste süsteemi raames

9

 

Euroopa Toiduohutusamet

2018/C 222/09

Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) tegevusvaldkondades tegutsevate organisatsioonide võrgustik

11

 

TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

2018/C 222/10

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 (mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad)) artikli 2 punktis 16 osutatud elamislubade ajakohastatud loetelu

12

 

V   Teated

 

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

 

Euroopa Komisjon

2018/C 222/11

Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.8936 – Cinven / Partner in Pet Foods Holdings) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1)

17

2018/C 222/12

Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.8797 – Thales/Gemalto) ( 1)

19

 

MUUD AKTID

 

Euroopa Komisjon

2018/C 222/13

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine

20

 

Parandused

2018/C 222/14

Komisjoni teatise (mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/425 (mis käsitleb isikukaitsevahendeid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/686/EMÜ) rakendamisega) parandus ( ELT C 209, 15.6.2018 )

30

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 

I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

ARVAMUSED

Euroopa Komisjon

26.6.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 222/1

KOMISJONI ARVAMUS,

25. juuni 2018,

Saksamaal Baieri liidumaal asuva Gundremmingen KRB-II tuumaelektrijaama demonteerimisel tekkivate radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise kava kohta

(Ainult saksakeelne tekst on autentne)

(2018/C 222/01)

Alljärgnev hindamine toimub Euratomi asutamislepingu alusel, ilma et sellega piirataks muid Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel tehtavaid täiendavaid hindamisi ning viimati nimetatud lepingust ja teisestest õigusaktidest tulenevaid kohustusi (1).

18. juulil 2017 esitas Saksamaa valitsus vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 37 Euroopa Komisjonile üldandmed Gundremmingen KRB-II tuumaelektrijaama demonteerimisel tekkivate radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise kava kohta (2).

Eespool osutatud üldandmete ja lisateabe alusel, mida komisjon taotles 4. oktoobril 2017 ja mille Saksamaa ametiasutused esitasid 13. veebruaril 2018, ning pärast konsulteerimist eksperdirühmaga koostas komisjon järgmise arvamuse.

1.

Kaugus radioaktiivsete jäätmete lõppladustamiskohast kuni lähima liikmesriigi, käesoleval juhul Austria piirini on 103 km.

2.

Võttes arvesse põhiliste ohutusnormide direktiivis (3) sätestatud doosi piirmäärasid, ei põhjusta Gundremmingen KRB-II tuumaelektrijaama tavapäraste demonteerimistööde käigus eralduvad vedelad ja gaasilised radioaktiivsed heited teiste liikmesriikide elanikele sellist ohtu, mis võiks mõjutada nende tervist.

3.

Tahked radioaktiivsed jäätmed ladustatakse enne Saksamaal asuvasse litsentsitud hoiu- või lõppladustamiskohta toimetamist ajutiselt kohapeal.

Vabastamistasemetele vastavad mitteradioaktiivsed tahked jäätmed ja jääkained vabastatakse ametlikust kontrollist ning kõrvaldatakse tavajäätmetena või ringlussevõtmise või korduskasutamise teel. Seda tehakse vastavalt põhiliste ohutusnormide direktiivis sätestatud kriteeriumidele.

4.

Radioaktiivsete heidete ootamatu keskkonda sattumise korral, mis võib juhtuda üldandmetes arvesse võetud tüüpi ja ulatusega õnnetuse tagajärjel, ei ole teise liikmesriigi elanike saadav doos tervise seisukohast märkimisväärne, võttes arvesse põhiliste ohutusnormide direktiivis sätestatud võrdlustasemeid.

Kokkuvõttes arvab komisjon, et Saksamaal Baieri liidumaal asuva Gundremmingen KRB-II tuumaelektrijaama demonteerimisel tekkivate mistahes kujul esinevate radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise kava rakendamine nii tavapärastes käitamistingimustes kui ka üldandmetes arvesse võetud tüüpi ja ulatusega õnnetuse korral ei põhjusta tõenäoliselt sellist radioaktiivset saastet, mis oleks olulise tähtsusega tervise seisukohast ja teise liikmesriigi vee, pinnase ja õhu seisukohast, võttes arvesse uue põhiliste ohutusnormide direktiivi sätteid.

Brüssel, 25. juuni 2018

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Miguel ARIAS CAÑETE

(1)  Näiteks tuleks Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel põhjalikumalt hinnata keskkonnaaspekte. Komisjon sooviks juhtida tähelepanu järgmistele direktiividele: direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, mida on muudetud direktiiviga 2014/52/EL, direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta, direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta ja direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik.

(2)  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustamine komisjoni 11. oktoobri 2010. aasta soovituse 2010/635/Euratom (Euratomi asutamislepingu artikli 37 kohaldamise kohta) punkti 1 tähenduses (ELT L 279, 23.10.2010, lk 36).

(3)  Nõukogu 5. detsembri 2013. aasta direktiiv 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest (ELT L 13, 17.1.2014, lk 1).

II Teatised

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

Euroopa Komisjon

26.6.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 222/3

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(juhtum M.8927 – Sumitomo Corporation / Sumitomo Mitsui Financial Group / Sumitomo Mitsui Finance and Leasing Company)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2018/C 222/02)

18. juunil 2018 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex'i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32018M8927 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Nõukogu

26.6.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 222/4

Teatis isikutele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2013/184/ÜVJP, mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2018/900, ja nõukogu määruses (EL) nr 401/2013, mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2018/898, mis käsitlevad Myanmari/Birma vastu suunatud piiravaid meetmeid

(2018/C 222/03)

Nõukogu otsuse 2013/184/ÜVJP, (1) (mida on muudetud nõukogu otsusega 2018/900 (2)) lisas ning nõukogu määruse (EL) nr 401/2013 (3) (mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2018/898 (4)) (mis käsitlevad Myanmari/Birma vastu suunatud piiravaid meetmeid) IV lisas loetletud isikutele ja üksustele tehakse teatavaks järgmine teave.

Euroopa Liidu Nõukogu otsustas, et eespool nimetatud lisades loetletud isikud tuleks kanda nende isikute ja üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse otsuses 2013/184/ÜVJP ja määruses (EL) nr 401/2013 (mis käsitlevad Myanmari/Birma vastu suunatud piiravaid meetmeid) sätestatud piiravaid meetmeid. Kõnealuste isikute loetellu kandmise põhjendused on esitatud nimetatud lisade vastavates kannetes.

Asjaomaste isikute tähelepanu juhitakse võimalusele taotleda asjakohase liikmesriigi või asjakohaste liikmesriikide pädevatelt asutustelt, kelle veebisaidid on toodud määruse (EL) nr 401/2013 (mis käsitleb Myanmari/Birma vastu suunatud piiravaid meetmeid) II lisas, luba kasutada külmutatud rahalisi vahendeid põhivajadusteks või erimakseteks (vt määruse artikkel 4b).

Asjaomased isikud võivad enne 1. veebruari 2019 esitada nõukogule järgmisel aadressil koos täiendavate dokumentidega taotluse, et otsus nende kandmise kohta eespool nimetatud loeteludesse uuesti läbi vaadataks:

Council of the European Union

General Secretariat

DG C 1C

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post: sanctions@consilium.europa.eu

Saadud tähelepanekuid võetakse arvesse loetelude perioodilisel läbivaatamisel nõukogu poolt kooskõlas otsuse 2013/184/ÜVJP artikliga 12 ja määruse (EL) nr 401/2013 artikli 4i lõikega 4.

Samuti juhitakse asjaomase isikute tähelepanu võimalusele vaidlustada nõukogu otsus Euroopa Liidu Üldkohtus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 275 teises lõigus ning artikli 263 neljandas ja kuuendas lõigus sätestatud tingimuste kohaselt.

(1)  ELT L 111, 23.4.2013, lk 75.

(2)  ELT L 160 I, 25.6.2018, lk 9.

(3)  ELT L 121, 3.5.2013, lk 1.

(4)  ELT L 160 I, 25.6.2018, lk 1.

26.6.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 222/5

Teatis andmesubjektidele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu määruses (EL) nr 401/2013, mis käsitleb Myanmari/Birma vastu suunatud piiravaid meetmeid

(2018/C 222/04)

Andmesubjektide tähelepanu juhitakse järgmisele teabele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 (1) artiklile 12.

Töötlemistoimingu õiguslik alus on nõukogu määrus (EL) nr 401/2013 (2).

Kõnealuse töötlemistoimingu vastutav töötleja on Euroopa Liidu Nõukogu, keda esindab nõukogu peasekretariaadi peadirektoraadi C (välisasjad, laienemine, kodanikukaitse) peadirektor, ning töötlev talitus on peadirektoraadi C üksus 1C, kellega on võimalik ühendust võtta järgmisel aadressil:

Euroopa Liidu Nõukogu

General Secretariat

DG C 1C

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post: sanctions@consilium.europa.eu

Töötlemistoimingu eesmärk on koostada ja ajakohastada loetelu isikutest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid vastavalt määrusele (EL) nr 401/2013.

Andmesubjektid on füüsilised isikud, kes vastavad kõnealuse määrusega kehtestatud kriteeriumitele.

Kogutud isikuandmed hõlmavad andmeid, mis on vajalikud asjaomase isiku õigeks tuvastamiseks, põhjendusi ja mis tahes muid nendega seotud andmeid.

Kogutud isikuandmeid võib vajaduse korral jagada Euroopa välisteenistuse ja komisjoniga.

Ilma et see mõjutaks määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 20 lõike 1 punktides a ja d sätestatud piiranguid, toimub juurdepääsutaotlustele ning parandamistaotlustele ja vastuväidetele vastamine kooskõlas nõukogu otsuse 2004/644/EÜ (3) 5. jaoga.

Isikuandmeid säilitatakse viis aastat alates hetkest, mil andmesubjekt eemaldatakse nende isikute loetelust, kelle suhtes kohaldatakse varade külmutamist, või alates hetkest, mil kõnealuse meetme kehtivus lõppeb, või seni kuni kestab kohtumenetlus, kui see on alustatud.

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 45/2001 võivad andmesubjektid pöörduda Euroopa Andmekaitseinspektori poole.

(1)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(2)  ELT L 121, 3.5.2013, lk 1.

(3)  ELT L 296, 21.9.2004, lk 16.

26.6.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 222/6

Teatis isikutele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Venezuelas käsitlevas nõukogu otsuses (ÜVJP) 2017/2074, mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2018/901, ja nõukogu määruses (EL) 2017/2063, mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2018/899

(2018/C 222/05)

Piiravaid meetmeid seoses olukorraga Venezuelas käsitleva nõukogu otsuse (ÜVJP) 2017/2074 (1) (mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2018/901) (2) I lisas ja nõukogu määruse (EL) 2017/2063 (3) (mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2018/899 (4)) IV lisas loetletud isikutele tehakse teatavaks järgmine teave.

Euroopa Liidu Nõukogu on otsustanud, et eespool nimetatud lisades esitatud isikud tuleks kanda nende isikute ja üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud otsuses (ÜVJP) 2017/2074 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Venezuelas ja määruses (EL) 2017/2063 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Venezuelas. Kõnealuste isikute loetellu kandmise põhjendused on esitatud nimetatud lisade vastavates kannetes.

Asjaomaste isikute tähelepanu juhitakse võimalusele taotleda asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide pädevatelt asutustelt, kelle veebisaitide aadressid on toodud määruse (EL) 2017/2063 (piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Venezuelas) III lisas, luba külmutatud rahaliste vahendite kasutamiseks põhivajaduste rahuldamiseks või erimaksete tegemiseks (vt määruse artiklit 9).

Asjaomased isikud võivad enne 1. septembrit 2018 esitada nõukogule järgmisel aadressil koos täiendavate dokumentidega taotluse, et otsus nende kandmise kohta eespool nimetatud loeteludesse uuesti läbi vaadataks:

Council of the European Union

General Secretariat

DG C 1C

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post: sanctions@consilium.europa.eu

Saadud tähelepanekuid võetakse arvesse loetelude perioodilisel läbivaatamisel nõukogu poolt kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2017/2074 artikliga 13 ja määruse (EL) 2017/2063 artikli 17 lõikega 4.

Samuti juhitakse asjaomaste isikute tähelepanu võimalusele vaidlustada nõukogu otsus Euroopa Liidu Üldkohtus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 275 teises lõigus ning artikli 263 neljandas ja kuuendas lõigus sätestatud tingimuste kohaselt.

(1)  ELT L 295, 14.11.2017, lk 60.

(2)  ELT L 160 I, 25.6.2018, lk 12.

(3)  ELT L 295, 14.11.2017, lk 21.

(4)  ELT L 160 I, 25.6.2018, lk 5.

26.6.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 222/7

Teatis andmesubjektidele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu määruses (EL) 2017/2063 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Venezuelas

(2018/C 222/06)

Andmesubjektide tähelepanu juhitakse järgmisele teabele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 (1) artiklile 12:

Töötlemistoimingu õiguslik alus on nõukogu määrus (EL) 2017/2063 (2).

Kõnealuse töötlemistoimingu vastutav töötleja on Euroopa Liidu Nõukogu, keda esindab nõukogu peasekretariaadi peadirektoraadi C (välisasjad, laienemine, kodanikukaitse) peadirektor, ning töötlev talitus on peadirektoraadi C üksus 1C, kellega on võimalik ühendust võtta järgmisel aadressil:

Council of the European Union

General Secretariat

DG C 1C

Rue de la Loi / Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post: sanctions@consilium.europa.eu

Töötlustoimingu eesmärk on loetelu koostamine ja ajakohastamine nende isikute kohta, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid vastavalt määrusele (EL) 2017/2063.

Andmesubjektid on füüsilised isikud, kes vastavad kõnealuse määrusega kehtestatud kriteeriumitele.

Kogutud isikuandmed hõlmavad andmeid, mis on vajalikud asjaomaste isikute õigeks tuvastamiseks, põhjendusi ja mis tahes muid sellega seotud andmeid.

Kogutud isikuandmeid võib vajaduse korral jagada Euroopa välisteenistuse ja komisjoniga.

Ilma et see mõjutaks määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 20 lõike 1 punktides a ja d sätestatud piiranguid, toimub juurdepääsutaotlustele ning parandamistaotlustele ja vastuväidetele vastamine kooskõlas nõukogu otsuse 2004/644/EÜ (3) 5. jaoga.

Isikuandmeid säilitatakse viis aastat alates hetkest, mil andmesubjekt eemaldatakse nende isikute loetelust, kelle suhtes kohaldatakse varade külmutamist, või alates hetkest, mil kõnealuse meetme kehtivus lõppeb, või seni kuni kestab kohtumenetlus, kui see on alustatud.

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 45/2001 võivad andmesubjektid pöörduda Euroopa andmekaitseinspektori poole.

(1)  ELT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(2)  ELT L 295, 14.11.2017, lk 21.

(3)  ELT L 296, 21.9.2004, lk 16.

Euroopa Komisjon

26.6.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 222/8

Euro vahetuskurss (1)

25. juuni 2018

(2018/C 222/07)

1 euro =


 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,1700

JPY

Jaapani jeen

128,21

DKK

Taani kroon

7,4517

GBP

Inglise nael

0,88040

SEK

Rootsi kroon

10,3623

CHF

Šveitsi frank

1,1549

ISK

Islandi kroon

126,20

NOK

Norra kroon

9,4703

BGN

Bulgaaria leev

1,9558

CZK

Tšehhi kroon

25,935

HUF

Ungari forint

325,42

PLN

Poola zlott

4,3370

RON

Rumeenia leu

4,6690

TRY

Türgi liir

5,4557

AUD

Austraalia dollar

1,5742

CAD

Kanada dollar

1,5542

HKD

Hongkongi dollar

9,1810

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,6947

SGD

Singapuri dollar

1,5930

KRW

Korea vonn

1 303,95

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

15,8282

CNY

Hiina jüaan

7,6468

HRK

Horvaatia kuna

7,3825

IDR

Indoneesia ruupia

16 561,35

MYR

Malaisia ringit

4,6959

PHP

Filipiini peeso

62,535

RUB

Vene rubla

73,3376

THB

Tai baat

38,563

BRL

Brasiilia reaal

4,4042

MXN

Mehhiko peeso

23,4457

INR

India ruupia

79,6450

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

26.6.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 222/9

Teatis importijatele, milles käsitletakse registreeritud eksportijate süsteemi kohaldamist Euroopa Liidu üldise soodustuste süsteemi raames

(2018/C 222/08)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL) nr 978/2012 (üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 732/2008 kehtetuks tunnistamise kohta) (1) alusel annab Euroopa Liit arenguriikidele üldiste tariifsete soodustuste kava raames kaubandussoodustusi. Kõnealuse määruse artikli 33 lõike 2 kohaselt on päritolueeskirjad päritolustaatusega toodete mõiste määratluse ning sellega seotud menetluste ja halduskoostöö meetodite kohta need, mis on sätestatud tollialastes õigusaktides, nimelt komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määruses (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid käsitlevate üksikasjalike eeskirjadega, (2) ja komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmääruses (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (3).

Koos üldise soodustuste süsteemi päritolueeskirjade reformiga 2010. aastal võeti vastu otsus asendada alates 2017. aastast süsteem, mille kohaselt tõendatakse kauba päritolu päritolusertifikaadi vormiga A, süsteemiga, mille kohaselt tõendavad kauba päritolu registreeritud eksportijad ise (kasutades päritolukinnitust). Uus süsteem nimetati registreeritud eksportijate süsteemiks (Registered Exporter system – REX-süsteem). Uue õigusakti kohaselt asendatakse selliste kaubasaadetiste arvedeklaratsioonid, mis sisaldavad päritolustaatusega tooteid, mille koguväärtus ei ületa 6 000 eurot, päritolukinnitustega, mille võib koostada mis tahes eksportija.

REX-süsteemi kohaldatakse üldise soodustuste süsteemi raames soodustatud riikide või territooriumide suhtes alates 1. jaanuarist 2017. Siiski pakuti vastavalt määruse (EL) 2015/2447 artiklile 79 kõigile üldise soodustuste süsteemi raames soodustatud riikidele ja territooriumidele võimalust ise otsustada, kas nad soovivad hakata REX-süsteemi kohaldama 2017., 2018. või 2019. aastal. Kõigil juhtudel anti üheaastane üleminekuperiood ja võimalus pikendada üleminekuperioodi veel kuue kuu võrra, tingimusel et soodustatud riik või territoorium teavitab Euroopa Komisjoni.

Üleminekuperioodi ajal võivad üldise soodustuste süsteemi raames soodustatud riikide või territooriumide pädevad asutused jätkuvalt välja anda päritolusertifikaadi vormi A veel registreerimata eksportijatele. Registreeritud eksportijate suhtes kohaldatakse üksnes REX-süsteemi.

REX-süsteemi hakati alates 1. jaanuarist 2017 kohaldama järgmiste üldise soodustuste süsteemi raames soodustatud riikide või territooriumide suhtes: Angola, Burundi, Bhutan, Kongo Demokraatlik Vabariik, Kesk-Aafrika Vabariik, Komoorid, Kongo, Cooki saared, Djibouti, Etioopia, Mikroneesia, Ekvatoriaal-Guinea, Guinea Bissau, India, Keenia, Kiribati, Laos, Libeeria, Mali, Nauru, Nepal, Niue saar, Pakistan, Saalomoni Saared, Sierra Leone, Somaalia, Lõuna-Sudaan, São Tomé ja Príncipe, Tšaad, Togo, Tonga, Ida-Timor, Tuvalu, Jeemen, Sambia.

Võttes arvesse üheaastast üleminekuperioodi ja võimalust seda kuue kuu võrra pikendada, peaksid kõik eespool nimetatud üldise soodustuste süsteemi raames soodustatud riigid või territooriumid REX-süsteemi täielikult kohaldama alates 1. juulist 2018. Siiski tuleb meelde tuletada, et üldise soodustuste süsteemi raames soodustatud riikidel või territooriumidel on õigus REX-süsteemi kohaldada alles siis, kui nad täidavad määruse (EL) 2015/2447 artiklites 70 ja 72 sätestatud eeltingimusi. Soodustatud riigid või territooriumid, kes ei ole nimetatud kuupäevaks kõnealuseid eeltingimusi täitnud, ei saa REX-süsteemi kohaldada. Sel juhul ei saa nad kasutada üldise soodustuste süsteemi soodustusi alates 1. juulist 2018 senikaua, kuni nad on eeltingimused täitnud. Üksikasjalikku teavet registreeritud eksportijate süsteemi kohaldamise kuupäevade kohta kõigi üldise soodustuste süsteemi raames soodustatud riikide või territooriumide puhul leiab Europa veebisaidilt (4). Ettevõtjatel soovitatakse kõnealust veebisaiti korrapäraselt külastada, et kontrollida, kas ja millal eespool nimetatud üldise soodustuste süsteemi raames soodustatud riigid või territooriumid võivad REX-süsteemi kohaldada.

Euroopa Komisjon teavitab Euroopa Liidu ettevõtjaid, et alates 1. juulist 2018 võib kauba sooduspäritolu tõendamiseks kasutada üksnes päritolukinnitusi, mille on koostanud üldise soodustuste süsteemi raames soodustatud eksportivas riigis või territooriumil registreeritud eksportijad, või kui kaubasaadetises sisalduvate päritolustaatusega toodete koguväärtus ei ületa 6 000 eurot, siis sellise riigi või territooriumi mis tahes eksportija (5).

Seetõttu keeldutakse üldise soodustuste süsteemi soodustuste andmisest juhul, kui üldise soodustuste süsteemi sooduspäritolu tõendamiseks esitatakse päritolusertifikaadi vorm A, mis on välja antud pärast 1. juulit 2018. Üldise soodustuste süsteemi soodustuste andmisest keeldutakse ka juhul, kui üldise soodustuste süsteemi sooduspäritolu tõendamiseks esitatakse arvedeklaratsioon, mis on koostatud pärast 1. juulit 2018 kaubasaadetise kohta, mis sisaldab päritolustaatusega tooteid, mille koguväärtus ei ületa 6 000 eurot.

Seetõttu soovitatakse ettevõtjatel, kes esitavad Euroopa Liidus päritolu tõendavaid dokumente üldise soodustuste süsteemi raames, võtta kõik vajalikud meetmed ja ettevaatusabinõud tagamaks, et nende tarnijaid, kes tegutsevad üldise soodustuste süsteemi raames soodustatud eespool nimetatud riikides või territooriumidel, teavitataks sooduspäritolutõendeid käsitleva korra muutumisest ja ebaõige päritolutõendi (päritolusertifikaadi vorm A või arvedeklaratsioon) esitamise tagajärgedest.

Europa veebisait sisaldab ka selliste üldise soodustuste süsteemi raames soodustatud riikide loetelu, kes on Euroopa Komisjoni vastavalt määruse (EL) 2015/2447 artiklile 79 teavitanud REX-süsteemi kohaldamisest alates 1. jaanuarist 2018 (6) või alates 1. jaanuarist 2019 (7).

(1)  ELT L 303, 31.10.2012, lk 1.

(2)  ELT L 343, 29.12.2015, lk 1.

(3)  ELT L 343, 29.12.2015, lk 558.

(4)  https://ec.europa.eu/taxation_customs/business/calculation-customs-duties/rules-origin/general-aspects-preferential-origin/arrangements-list/generalised-system-preferences/the_register_exporter_system_en

(5)  Määruse (EL) 2015/2447 artiklid 92 ja 93 ning lisa 22-07.

(6)  Need üldise soodustuste süsteemi raames soodustatud riigid hakkavad REX-süsteemi täielikult kohaldama hiljemalt 1. juulil 2019.

(7)  Need üldise soodustuste süsteemi raames soodustatud riigid hakkavad REX-süsteemi täielikult kohaldama hiljemalt 1. juulil 2020.

Euroopa Toiduohutusamet

26.6.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 222/11

Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) tegevusvaldkondades tegutsevate organisatsioonide võrgustik

(2018/C 222/09)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 (1) artikli 36 lõikes 2 sätestatakse, et Euroopa Toiduohutusameti „[j]uhatus koostab tegevdirektori ettepanekul avalikustatava nimekirja liikmesriikide määratud pädevatest organisatsioonidest, mis võivad ameti tegevust kas eraldi või võrgustiku koosseisus toetada“.

EFSA juhatus koostas esimese nimekirja 19. detsembril 2006 ning sellest alates:

i.

ajakohastatakse seda korrapäraselt EFSA tegevdirektori ettepanekute alusel, võttes arvesse liikmesriikide tehtud määramiste läbivaatamisi või uusi määramisettepanekuid (kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 2230/2004 artikli 2 lõikega 4) (2);

ii.

avalikustatakse see EFSA veebilehel, kus avaldatakse pädevate organisatsioonide viimane ajakohastatud nimekiri; ja

iii.

tehakse nimekiri organisatsioonidele kättesaadavaks artikli 36 kohase otsinguvahendi kaudu, avaldades kontaktandmed ja organisatsioonide konkreetsed pädevusvaldkonnad.

Asjaomane teave on kättesaadav EFSA veebilehel järgmiste linkide all:

i.

EFSA juhatuse koostatud pädevate organisatsioonide nimekirja tehtud viimased muudatused [20.6.2018] – [http://www.efsa.europa.eu/en/events/event/180620-0];

ii.

pädevate organisatsioonide ajakohastatud nimekiri – http://www.efsa.europa.eu/sites/default/files/assets/art36listg.pdf; ja

iii.

artikli 36 kohane otsinguvahend – http://www.efsa.europa.eu/art36/search

EFSA hoiab käesolevat teadet, eriti esitatud veebilehtede linke, ajakohasena.

Lisateave: Cooperation.Article36@efsa.europa.eu.

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

(2)  Komisjoni 23. detsembri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2230/2004, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses Euroopa Toiduohutusameti tegevusvaldkonnas tegutsevate organisatsioonide koostöövõrguga (ELT L 379, 24.12.2004, lk 64).

TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

26.6.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 222/12

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 (mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad)) artikli 2 punktis 16 osutatud elamislubade ajakohastatud loetelu (1)

(2018/C 222/10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määruse (EL) 2016/399 (mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad)) (2) artikli 2 punktis 16 osutatud elamislubade loetelu avaldamise aluseks on teave, mille liikmesriigid on edastanud komisjonile kooskõlas Schengeni piirieeskirjade artikliga 39.

Lisaks Euroopa Liidu Teatajas avaldatule on kättesaadav ka kord kuus ajakohastatav versioon siseasjade peadirektoraadi veebisaidil.

SAKSAMAA

Euroopa Liidu Teatajas C 247, 13.10.2006 avaldatud loetelu muutmine

LIIKMESRIIKIDE VÄLJASTATUD ELAMISLUBADE LOETELU

1.

Ühtse elamisloavormi kohaselt väljastatud elamisload

—

Aufenthaltserlaubnis

(elamisluba)

—

Blaue Karte EU

(ELi sinine kaart)

—

ICT-Karte

—

Mobiler-ICT-Karte

—

Niederlassungserlaubnis

(elama asumise luba)

—

Erlaubnis zum Daueraufenthalt — EG

(pikaajaline EÜ-elamisluba)

—

Aufenthaltsberechtigung

(piiramatu kehtivusega elamisluba)

NB! Aufenthaltsberechtigung’i (piiramatu kehtivusega elamisluba) väljastati enne 1. jaanuari 2005 ühtse elamisloavormi kohaselt ning selle kehtivusaeg on piiramatu.

2.

Kõik muud kolmandate riikide kodanikele väljastatud dokumendid, mis vastavad elamisloale.

—

Aufenthaltserlaubnis-EU

(elamisluba ELi või EMP liikmesriigi kodaniku perekonnaliikmetele, kes ei ole ELi või EMP liikmesriigi kodanikud)

NB! Väljastati kuni 28. augustini 2007 ning on kehtivusajaga kuni viis aastat (või piiramatu aja), on seetõttu siiani käibel.

—

Aufenthaltskarte für Familienangehörige eines Unionsbürgers oder eines Staatsangehörigen eines EWR-Staates

(elamisloa kaart ELi või EMP liikmesriigi kodaniku perekonnaliikmetele)

NB! Väljastatakse alates 28. augustist 2007 ning asendab „Aufenthaltserlaubnis-EU“ liiki elamisload.

—

Aufenthaltserlaubnis für Staatsangehörige der Schweizerischen Eidgenossenschaft und ihre Familienangehörigen, die nicht Staatsangehörige der Schweizerischen Eidgenossenschaft sind

(elamisluba Šveitsi Konföderatsiooni kodanikele ja nende perekonnaliikmetele, kes ei ole Šveitsi Konföderatsiooni kodanikud).

—

Aufenthaltserlaubnis für Angehörige eines Mitgliedstaates der EWG

(EÜ liikmesriikide kodaniku elamisluba)

NB! (Enne 28. augustit 2007 väljastatud „Aufenthaltserlaubnis-EU für Familienangehörige von Staatsangehörigen eines Mitgliedstaates der Europäischen Union oder eines EWR-Staates, die nicht Staatsangehörige eines Mitgliedstaates der EU oder des EWR sind“ (ELi elamisluba Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodaniku pereliikmele, kes ei ole ELi või EMP liikmesriigi kodanik) kehtib vastavalt liidu kodanike üldist vaba liikumist käsitleva seaduse paragrahvile 15 elamisloana edasi)

NB! Need elamisload annavad õiguse viisata sissesõiduks üksnes juhul, kui need on lisatud passi või välja antud eraldi loana, mis kehtib koos passiga. Sellised load ei anna õigust viisata sissesõiduks, kui need on välja antud siseriikliku isikut tõendava dokumendina isikutunnistuse asemel.

Samuti ei anna viisata sissesõiduõigust dokumendid „Aussetzung der Abschiebung (Duldung)“ (väljasaatmiskorralduse edasilükkamine) ja „Aufenthaltsgestattung für Asylbewerber“ (varjupaigataotleja tähtajaline elamisluba).

—

Fiktionsbescheinigung

(esialgne elamisloadokument)

Elamisluba on kehtiv ainult juhul, kui leheküljel 3 olevasse kolmandasse kasti on tehtud rist. Riikisisenemine on lubatud üksnes seoses kehtivuse kaotanud elamisloa või viisaga.

Kui rist on märgitud esimesse või teise kasti, ei võimalda „Fiktionsbescheinigung“ riiki ilma viisata siseneda.

—

Diplomaatiliste esinduste liikmete isikut tõendavad dokumendid:

NB! Alates 1. augustist 2003 on diplomaatiliste esinduste ja konsulaaresinduste töötajatele väljastatud uut liiki isikut tõendavaid dokumente. Enne 1. augustit 2003 loodud isikut tõendavad dokumendid on kehtivuse kaotanud.

Isikut tõendava dokumendiga seotud eelisõigused on ära toodud iga dokumendi tagaküljel.

Diplomaatidele ja nende perekonnaliikmetele väljastatavad isikut tõendavad dokumendid:

Dokumendi tagaküljel on märge „D“:

Välisdiplomaatide isikut tõendavad dokumendid:

—

Protokollausweis für Diplomaten

(diplomaadi protokollitunnistus) (alates 1. augustist 2003)

Tasustatavat eratööd tegevate perekonnaliikmete diplomaatilised isikutunnistused:

—

Protokollausweis für Diplomaten „A“

(diplomaadi protokollitunnistus „A“, alates 1. augustist 2003)

Saksamaa kodanikest diplomaatide või alaliselt Saksamaal elavate diplomaatide diplomaatilised isikut tõendavad dokumendid

—

Protokollausweis für Diplomaten Art. 38 I WÜD

(diplomaadi protokollitunnistus vastavalt diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni artikli 38 lõikele 1, alates 1. augustist 2003)

Haldus- või tehnilistele töötajatele ning nende perekonnaliikmetele väljastatavad isikut tõendavad dokumendid:

Dokumendi tagaküljel on märge „VB“:

välisriigi haldus- või tehnilise töötaja protokollitunnistus:

—

Protokollausweis für Verwaltungspersonal

(halduspersonali protokollitunnistus „A“, alates 1. augustist 2003)

Tehnilise ja halduspersonali tasustatavat eratööd tegevate perekonnaliikmete protokollitunnistused:

—

Protokollausweis für Verwaltungspersonal „A“

(halduspersonali protokollitunnistus „A“, alates 1. augustist 2003)

Saksamaa kodanikest või alaliselt Saksamaal elavate haldus- või tehniliste töötajate protokollitunnistused:

—

Protokollausweis für Mitglieder VB Art. 38 2 WÜD

(haldustöötaja protokollitunnistus vastavalt diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni artikli 38 lõikele 2, alates 1. augustist 2003)

Teenindavale personalile ja nende perekonnaliikmetele väljastatavad isikut tõendavad dokumendid:

Dokumendi tagaküljel on märge „DP“:

—

Protokollausweis für dienstliches Hauspersonal

(halduspersonali protokollitunnistus „A“, alates 1. augustist 2003)

Kohalikele töötajatele ja nende perekonnaliikmetele väljastatavad isikut tõendavad dokumendid:

Dokumendi tagaküljel on märge „OK“:

—

Protokollausweis für Ortskräfte

(kohalike töötajate protokollitunnistus „A“, alates 1. augustist 2003)

Erateenistusse palgatud koduabilise protokollitunnistus:

Dokumendi tagaküljel on märge „PP“:

—

Protokollausweis für privates Hauspersonal

(erateenistusse palgatud koduabilise protokollitunnistus, alates 1. augustist 2003)

—

Konsulaaresinduste liikmete isikut tõendavad dokumendid:

Isikut tõendava dokumendiga seotud eelisõigused on ära toodud iga dokumendi tagaküljel.

Konsulaartöötajatele väljastatavad isikut tõendavad dokumendid:

Dokumendi tagaküljele on märgitud „K“:

Välisriikide konsulaartöötajate isikut tõendavad dokumendid:

—

Protokollausweis für Konsularbeamte

(konsulaartöötaja protokollitunnistus, alates 1. augustist 2003)

Saksamaa kodanikest või alaliselt Saksamaal elavate konsulaartöötajate isikut tõendavad dokumendid:

—

Protokollausweis für Konsularbeamte „Art. 71 I WÜK“

(konsulaartöötaja protokollitunnistus vastavalt konsulaarsuhete Viini konventsiooni artikli 71 lõikele 1, alates 1. augustist 2003)

Konsulaaresinduste haldus- ja tehnilistele töötajatele väljastatavad isikut tõendavad dokumendid:

Dokumendi tagaküljele märgitakse „VK“:

välisriigi haldus- või tehnilise töötaja protokollitunnistus:

—

Protokollausweis für Verwaltungspersonal

(halduspersonali protokollitunnistus „A“, alates 1. augustist 2003)

Saksamaa kodanikest või alaliselt Saksamaal elavate haldus- või tehniliste töötajate protokollitunnistused:

—

Protokollausweis für Mitglieder VK Art. 71 II WÜK

(haldustöötaja protokollitunnistus vastavalt konsulaarsuhete Viini konventsiooni artikli 71 lõikele 2, alates 1. augustist 2003)

Konsulaaresinduste teenindavatele töötajatele väljastatavad isikut tõendavad dokumendid:

Dokumendi tagaküljel on märge „DH“:

—

Protokollausweis für dienstliches Hauspersonal

(halduspersonali protokollitunnistus „A“, alates 1. augustist 2003)

Konsulaartöötajate, tehnilise ja halduspersonali ning teenindava personali perekonnaliikmetele väljastatavad isikut tõendavad dokumendid:

Dokumendi tagaküljel on märge „KF“:

—

Protokollausweis f. Familienangehörige (Konsulat)

(perekonnaliikmete (konsulaat) protokollitunnistus, alates 1. augustist 2003)

Konsulaaresindustes töötavatele kohalikele töötajatele väljastatavad isikut tõendavad dokumendid:

Dokumendi tagaküljel on märge „OK“:

—

Protokollausweis für Ortskräfte

(kohalike töötajate protokollitunnistus „A“, alates 1. augustist 2003)

Konsulaaresindustes töötavatele erateenistusse palgatud koduabilistele väljastatavad isikut tõendavad dokumendid:

Dokumendi tagaküljel on märge „PP“:

—

Protokollausweis für privates Hauspersonal

(erateenistusse palgatud koduabilise protokollitunnistus, alates 1. augustist 2003)

—

Isikut tõendavad eridokumendid:

Rahvusvaheliste organisatsioonide töötajatele ja nende perekonnaliikmetele väljastatavad isikut tõendavad dokumendid:

Dokumendi tagaküljele on märgitud „IO“:

—

Sonderausweis „IO“

(eridokument „IO“, alates aastast 1999)

NB! Rahvusvaheliste organisatsioonide juhtidele ja nende perekonnaliikmetele väljastatakse isikut tõendavad dokumendid, millele on märgitud täht „D“; rahvusvaheliste organisatsioonide töötajate erateenistusse palgatud koduabilistele väljastatakse isikut tõendavad dokumendid, millele on märgitud tähed „PP“.

Leibkonnaliikmetele vastavalt elamisloa eeskirjade artikli 27 lõike 1 punktile 5 väljastatavad isikut tõendavad dokumendid:

Dokumendi tagaküljele on märgitud „S“:

—

Sonderausweis „S“

(spetsiaalne isikutunnistus „S“, alates 1. jaanuarist 2005)

—

Euroopa Liidus kooliekskursioonil osalevate isikute nimekiri

Eelmiste väljaannete loetelu

 

ELT C 247, 13.10.2006, lk 1

 

ELT C 153, 6.7.2007, lk 5

 

ELT C 192, 18.8.2007, lk 11

 

ELT C 271, 14.11.2007, lk 14

 

ELT C 57, 1.3.2008, lk 31

 

ELT C 134, 31.5.2008, lk 14

 

ELT C 207, 14.8.2008, lk 12

 

ELT C 331, 21.12.2008, lk 13

 

ELT C 3, 8.1.2009, lk 5

 

ELT C 64, 19.3.2009, lk 15

 

ELT C 198, 22.8.2009, lk 9

 

ELT C 239, 6.10.2009, lk 2

 

ELT C 298, 8.12.2009, lk 15

 

ELT C 308, 18.12.2009, lk 20

 

ELT C 35, 12.2.2010, lk 5

 

ELT C 82, 30.3.2010, lk 26

 

ELT C 103, 22.4.2010, lk 8

 

ELT C 108, 7.4.2011, lk 6

 

ELT C 157, 27.5.2011, lk 5

 

ELT C 201, 8.7.2011, lk 1

 

ELT C 216, 22.7.2011, lk 26

 

ELT C 283, 27.9.2011, lk 7

 

ELT C 199, 7.7.2012, lk 5

 

ELT C 214, 20.7.2012, lk 7

 

ELT C 298, 4.10.2012, lk 4

 

ELT C 51, 22.2.2013, lk 6

 

ELT C 75, 14.3.2013, lk 8

 

ELT C 77, 15.3.2014, lk 4

 

ELT C 118, 17.4.2014, lk 9

 

ELT C 200, 28.6.2014, lk 59

 

ELT C 304, 9.9.2014, lk 3

 

ELT C 390, 5.11.2014, lk 12

 

ELT C 210, 26.6.2015, lk 5

 

ELT C 286, 29.8.2015, lk 3

 

ELT C 151, 28.4.2016, lk 4

 

ELT C 16, 18.1.2017, lk 5

 

ELT C 69, 4.3.2017, lk 6

 

ELT C 94, 25.3.2017, lk 3

 

ELT C 297, 8.9.2017, lk 3

 

ELT C 343, 13.10.2017, lk 12

 

ELT C 100, 16.3.2018, lk 25

 

ELT C 144, 25.4.2018, lk 8

 

ELT C 173, 22.5.2018, lk 6

(1)  Vt eelmiste väljaannete loetelu käesoleva dokumendi lõpus.

(2)  ELT L 77, 23.3.2016, lk 1.

V Teated

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

Euroopa Komisjon

26.6.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 222/17

Eelteatis koondumise kohta

(juhtum M.8936 – Cinven / Partner in Pet Foods Holdings)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2018/C 222/11)

1.   

15. juunil 2018 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta.

Teatis puudutab järgmisi ettevõtjaid:

—

Cinven Capital Management (VI) General Partner Limited („Ühendkuningriik“), mis kuulub gruppi Cinven group (edaspidi „Cinven“),

—

Partner in Pet Foods Hungaria Kft („Ungari“) (edaspidi „Partner in Pet Foods“), mille üle gruppi Pamplona Capital Management LLP kuuluval ettevõtjal Pamplona Capital Partners IV L.P. on valitsev mõju.

Cinven omandab kaudselt ettevõtja Partner in Pet Foods üle ainukontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

Koondumine toimub aktsiate või osade ostu teel.

2.   

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—   Cinven: börsivälistesse ettevõtetesse investeeriv ettevõtja, kes osutab investeeringute haldamise ja investeerimisnõustamise teenuseid. Cinveni portfelli kuuluvad äriühingud tegutsevad mitmes erinevas valdkonnas,

—   Partner in Pet Foods: jaemüüja kaubamärgiga ja kaubamärgiga tööstusliku lemmikloomatoidu tootmine ja tarnimine Euroopas.

3.   

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

Tuleb märkida, et käesoleva juhtumi puhul võib olla võimalik kasutada korda, mis on esitatud komisjoni teatises lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2).

4.   

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkuste juures tuleks alati kasutada järgmist viidet:

M.8936 – Cinven / Partner in Pet Foods Holdings

Märkusi võib saata komisjonile elektronposti, faksi või postiga. Kontaktandmed:

e-post: COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu

faks +32 22964301

postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

26.6.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 222/19

Eelteatis koondumise kohta

(juhtum M.8797 – Thales/Gemalto)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2018/C 222/12)

1.   

18. juunil 2018 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta.

Teatis puudutab järgmisi ettevõtjaid:

—

Thales S.A. („Thales“, Prantsusmaa),

—

Gemalto N.V. („Gemalto“, Madalmaad).

Thales omandab Gemalto üle ainukontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

Koondumine toimub 26. märtsil 2018 väljakuulutatud avaliku pakkumise kaudu.

2.   

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—

Thales on ülemaailmne kontsern, kes tegutseb lennunduse, kosmose, maismaatranspordi ning kaitse ja julgeoleku valdkonnas;

—

Gemalto on rahvusvaheline digiturvalisuse ala ettevõtja, kes tegutseb mobiiliplatvormide ja -teenuste, mobiilseadmetesse integreeritud tarkvara ja toodete, maksete, valitsusprogrammide, masinatevaheliste teenuste (asjade internet) ning ettevõtte turvalisuse valdkonnas.

3.   

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.   

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkuste juures tuleks alati kasutada järgmist viidet:

M.8797 – Thales/Gemalto

Märkusi võib saata komisjonile elektronposti, faksi või postiga. Kontaktandmed:

e-post: COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu

faks +32 22964301

postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

MUUD AKTID

Euroopa Komisjon

26.6.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 222/20

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine

(2018/C 222/13)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE/KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlemine kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga.

„CIDRE DE BRETAGNE“ / „CIDRE BRETON“

ELi nr: PGI-FR-02216 – 4.1.2017

KPN ( ) KGT ( X )

1.   Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Nimetus

:

Organisme de défense et de gestion des cidres sous indication géographique protégée (kaitstud geograafilise tähisega siidrite kaitse ja haldamise asutus)

Aadress

:

123 rue Saint-Lazare

75008 Paris

FRANCE

Telefon

:

+33 145222432

Faks

:

+33 145222485

E-post

:

contact@odgcidresigp.com

Rühma näol on tegemist kutseliiduga, mille tegevuse aluseks on 1. juuli 1901. aasta seadus. Rühma kuuluvad siidriõunte tootjad ja töötlejad, seega on rühm pädev esitama tootespetsifikaadi muutmise taotlust.

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3.   Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

—

☐

Toote nimetus

—

☐

Toote kirjeldus

—

☒

Geograafiline piirkond

—

☒

Päritolutõend

—

☒

Tootmismeetod

—

☒

Seos piirkonnaga

—

☐

Märgistus

—

☒

Muu: kontaktandmete ajakohastamine, põhjuslik seos, kontrolliasutus, riiklikud nõuded ja lisad

4.   Muudatus(t)e liik

—

☒

Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline

—

☒

Sellise registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset) ei ole avaldatud ja mida ei käsitleta määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt väikese muudatusena

5.   Muudatus(ed)

5.1.   Toote kirjeldus

—

Lõik „Siidrid „Les Cidres de Bretagne“ saadakse Bretagne’is toodetud ja töödeldud värsketest „siidriks kasutatavatest puuviljadest“ valmistatud virde kääritamisel“ on asendatud järgmisega:

„Siider „Cidre de Bretagne“ / „Cidre breton“ on kihisev siider, mis saadakse käesolevas tootespetsifikaadis määratletud geograafilises piirkonnas toodetud ja töödeldud värsketest siidriõuntest valmistatud virde kääritamisel“.

Selles määratluses on täpsustatud, et tegemist on kihiseva siidriga, ning asjaolu, et siidrit valmistatakse üksnes siidriõuntest. Siidri „Cidre de Bretagne“ valmistamiseks on alati kasutatud üksnes siidriõunu, mis pärinevad geograafilises piirkonnas asuvatest puuviljaistandustest. Seda piirangut on nimetatud kehtiva tootespetsifikaadi osas, mis käsitleb kasutatavat toorainet. See täpsustus, mis kõrvaldab ebaselguse seoses teiste puuviljade kasutamise võimalusega, on lisatud toote kirjeldusele.

—

Seoses kasutatava toorainega on kehtiva tootespetsifikaadi lisas esitatud soovitatavate õunasortide loetelu. Kõnealune loend sisaldab sadakond õunasorti, see ei ole täielik ega ole seoses õunasortide arenguga enam ajakohane. Seejuures vastavad kõik loetletud sordid siidriõunte määratlusele. Sellega seoses on soovituslik sortide loetelu asendatud siidriõuna määratlusega, mis on sõnastatud järgmiselt: „Siidriõunad“ on õunad, mida kasutatakse siidri valmistamiseks ning millest saadava mahla tanniinide (polüfenoolide) sisaldus, sh looduslike või oksüdeeritud tanniinhapete kogusisaldus on vähemalt 0,6 g/l“. Kuna siidrit „Cidre de Bretagne“ / „Cidre breton“ valmistatakse jätkuvalt samade omadustega siidriõuntest, ei ole toote põhjuslikku seost muudetud.

—

Lõigud, milles käsitletakse toote esitlemist („eeskätt šampanjapudelites, liitrise ja pooleteise liitrise mahutavusega pudelites, väikestes pakendites (0,375 l, 0,33 l, 0,25 l) ning vaatides, milles toimub toote rõhu alla viimine“ ja „pudelid suletakse seenekujulise korgi, keeratava korgi või kapsliga“), on välja jäetud. Nimetatud pakendamisviisid on soovituslikud ja vastavad tegelikkuses kõige sagedamini kasutatavatele pakenditele, seega on lubatud kõik pakendamisviisid.

—

Lõik, mis hõlmab Bretagne’i puuviljaistanduse sordilist koosseisu („50 % kasvatatavatest sortidest peavad olema mõrkjasmagusad või mõrkjad sordid ja 24 % hapukad või hapud sordid. Bretagne’is enamkasutatavad sordid on ’Frequin Rouge’, ’Kermerrien’, ’Marie Ménard’, ’Jeanne Renard’“), on asendatud järgmise lõiguga:

„Viljapuuistanduste sordivaliku mitmekesisus võimaldab saavutada tasakaalu geograafilises piirkonnas kasvatatavate erinevate sordiliikide vahel. Kui veidi alla poole kasvupinnast hõlmavad mõrkjad ja mõrkjasmagusad sordid, kolmandiku hapukad ja hapud sordid ning ülejäänu magusad sordid, on siidrimeistritel võimalik valida töödeldavaid õunu nii, et leitakse kõige kohasemad eri sortide segud“.

Kasvatatavate õunasortide protsendimäärad ja peamiste sortide loetelu on välja jäetud, sest tegemist on andmetega, mis võivad aja jooksul muutuda. Isegi kui ei kaotata põhimõtteliselt nõuet saavutada tasakaalustatud toode, vastavad need andmed KGTga tootega seotud rühmaga hõlmatavate tootjate Bretagne’i viljapuuistanduste seisukorrale.

—

Lõik, mis hõlmab toote koostisosade omadusi (joogivesi, suhkur, lisaained, säilitusained, magusained, CO2), on välja jäetud, välja arvatud karamelli hõlmav lause, mis on üle viidud ossa „Toote valmistamismeetodi kirjeldus“. See lause on järgmine: „Ainuke lubatud värvaine on karamell“. Selle teabe väljajätmise eesmärk on vabastada tootespetsifikaat nõuetest, mis on ette nähtud riiklike ja Euroopa üldiste eeskirjadega.

—

Lause „Bretagne’i siidrite näol on tegemist läbipaistva või häguse joogiga, millel on peene mulliga vaht ning mis sisaldab vedelikus mulle“ on asendatud järgmisega:

„Siider „Cidre de Bretagne“ / „Cidre breton“ on selge või hägune jook, mis on saadud siidriõuntest pressitud virde kääritamisel koos vee lisamisega või ilma selleta. Jook on peene mulliga ja kergelt vahutav“. Selline sõnastus hõlmab tootespetsifikaadis juba esitatud andmeid (virde kääritamine, vee lisamise võimalus) ning täpsustab mullide ja vahuga seotud tegureid. Sellega ei muudeta siidri organoleptilisi omadusi.

—

Lisatud on järgmine: „Tööstuslikuks kasutuseks ja segatud toodete valmistamiseks ette nähtud siidrit võib turustada mittekihiseval kujul“. Siidrit on võimalik kasutada tööstuslikuks otstarbeks, näiteks äädika tootmiseks või segatud toodete, nagu mahlad, valmistamiseks. Kuigi selliseid kasutusalasid ei ole kehtivas tootespetsifikaadis eraldi välja toodud, on mittekihiseva siidri „Cidre de Bretagne“ kasutamine leidnud aja jooksul kinnitust. Selle asjaolu lisamine tootespetsifikaati tähendab tegeliku kasutustava tunnustamist ja see lihtsustab tootega seotud kontrollimeetmete võtmist.

—

Nõuded, mis hõlmavad maksimaalset rauasisaldust (10 mg/l) ja etanaalisisaldust (100 mg/l keeving-meetodil valmistatud siidri puhul ja 120 mg/l muude siidrite puhul) ning väävelanhüdriidisisaldust (150 mg/l keeving-meetodil valmistatud siidri puhul ja 175 mg/l muude siidrite puhul), on välja jäetud. See on põhjendatud asjaoluga, et vastavad väärtused on esitatud kehtivates üldeeskirjades.

—

Lause „See on väga hästi janu kustutav ja tihtipeale väga spetsiifilise mõrkja maitsenüansiga“ on asendatud lausega „Siidri „Cidre de Bretagne“ iseloomulik omadus on mõrkja, hapu ja magusa maitse vahel valitsev tasakaal“. Selle muudatusega jäetakse välja subjektiivsed iseloomustavad tunnused („janu kustutav“) ning väljendid, mis ei ole piisavalt täpsed („tihtipeale“). Lisatud lausega rõhutatakse siidri valmistaja oskusteavet ning see ei puuduta siidri „Cidre de Bretagne“ / „Cidre breton“ iseloomuliku mõrkja maitse olemasolu.

—

Erinevate siidriliikide (keeving-meetodil valmistatud siider, magus, kuiv, poolkuiv siider) määratlused ja omaduste kirjeldus on välja jäetud, sest need nõuded tulenevad siidrite suhtes kohaldatavatest üldistest eeskirjadest.

5.2.   Geograafiline piirkond

—

Lause „Siidrid „Cidres de Bretagne“ (siidrid ja kontsentreeritud virre) on valmistatud üksnes Bretagne’is“ on asendatud järgmisega:

„Siidriõunte koristamine ja siidri „Cidre de Bretagne“ valmistamine, välja arvatud pakendamisetapp, toimub allpool esitatud kommuune hõlmavas geograafilises piirkonnas. Geograafiline piirkond asub Armorikaani mägismaal ja hõlmab Bretagne’i halduspiirkonna departemange, millele lisandub osa Mayenne’i, Loire Atlantique’i ja Maine-et-Loire’i departemangude territooriumist“.

Siidri „Cidre de Bretagne“ geograafiline piirkond hõlmab mitut siidriõunu tootvat kommuuni, kellele jäeti kehtivas tootespetsifikaadis võimalus varustada kuni 31. detsembrini 2015 geograafilises piirkonnas tegutsevaid ettevõtjaid siidriõuntega. Seega oli kuni 2015. aasta lõpuni erandkorras määratletud täiendav varustuspiirkond, mis hõlmas 606 Maine-et-Loire’i, Mayenne’i ja Sarthe’i departemangus asuvat kommuuni.

Muudetud tootespetsifikaadi kohaselt hõlmab geograafiline piirkond 120 nendest kommuunidest, mis asuvad Mayenne’i departemangu idaosas. Nende pindala kokku on 2 342,6 km2, mis moodustab 6,55 % tootespetsifikaadis määratletud geograafilisest piirkonnast.

Ajalooliselt vastab õunte tootmise ala laiendamine väljapoole Bretagne’i halduspiirkonda siidri „Cidre de Bretagne“ tootearendusele. Siidri tarbimise märkimisväärne suurenemine kõnealuses piirkonnas XX sajandi alguses tekitas siidriõunte suure nõudluse, mida ei olnud võimalik rahuldada kohaliku tootmise abil. Seetõttu toetasid tööstusettevõtjad ja ametkondlikud institutsioonid nimetatud tootmisala laiendamist.

Siidriõunu tootvate puuviljaistanduste uuendamisel muutus Mayenne’i departemangu idaosa „Cidre de Bretagne“ tootmispiirkonna üheks osaks. See piirkond moodustab ülejäänud alaga ühtse terviku, kuuludes samasse geoloogilisse piirkonda (Armorikaani mäemassiiv), ning seal tegutsevad ettevõtjad, kes on alates toote tunnustamisest pidevalt pakkunud KGTga siidri „Cidre de Bretagne“ valmistamiseks kasutatavaid õunu, kusjuures nende puuviljaaedade sordiline koosseis on samalaadne ülejäänud geograafilise piirkonnaga. Alates KGTga toote tunnustamisest on nende osakaal veelgi suurenenud seoses istanduste järkjärgulise suurenemisega ja töötlejatega uute varustuslepingute sõlmimisega.

Seoses siidriõunte tootmisega tuleb märkida, et 2010. aasta üldise põllumajandusloenduse kohaselt oli praeguses geograafilises piirkonnas 1 071 tootjat, kelle puuviljaistanduste kogupindala moodustas 2 910 ha, taotluses toodud lisapiirkonna laiendatud osas oli 63 tootjat ja vastav pindala 138 ha (4,74 % lisakasvupinda ning ligikaudu 3 000 tonni suurune aastatoodang).

Mayenne’i departemangus tegutsevaid siidritootjaid on Prantsuse siidriühingu (Union Nationale Interprofessionnelle Cidricole) andmetel 16. Valdavalt on tegemist väiketootjatega ning tootmine toimub talumajapidamistes, vaid kaks neist tootjatest, kes asuvad Mayenne’i lääneosas, toodavad üle 300 hl aastas.

Mayenne’i idaosas tegutsevatel tootjatel on Bretagne’i siidritootjatega väga pikaajalised lepingulised partnerlussuhted, näiteks Loïc Raisoni siidritehast varustavad nad juba 1923. aastast.

Sellest piirkonnast pärinevad puuviljad on alati osalenud kõnealuse toote maine edendamisel kogu geograafilise piirkonna ulatuses.

Samuti tuleb lisada, et olulise suurusega siidritehas VOLCLER asus nimelt selles piirkonnas. Tehas asus Mayenne’i linnas, linna läbiva samanimelise jõe läänekaldal. Selles siidri „Cidre de Bretagne“ geograafilises piirkonnas asuvas tehases kasutati ära suurem osa piirkonna laiendatud osast pärinevatest puuviljadest, sealhulgas ka Mayenne’i departemangu idaosast pärit siidriõunad. Kui tehas 2008. aastal tegevuse lõpetas, sattusid seda õuntega varustanud tootjad teiste „Cidre de Bretagne“ geograafilises piirkonnas paiknevate siidritehaste huviorbiiti.

Seega, kuigi geograafilise piirkonna taotletava laienduse osal ei ole eriomast mainet, hõlmab see ometi siidriõunte tootjaid, kelle tegevus on seotud siidrit „Cidre de Bretagne“ ajalooliselt tootvate siidritehastega. Seega on nad lahutamatult seotud KGTga toote „Cidre de Bretagne“ mainega.

Ajutise varustuspiirkonna ülejäänud alade, Maine-et-Loire’i departemangu idaosa ja Sarthe’i departemangu puhul on tegemist erineva olukorraga, nende piirkondade looduslikud tingimused (kliima ja geoloogilised tingimused) on erinevad ning istanduste sordiline koosseis ei ole samaväärselt tasakaalustatud, sest seal esineb suuremal määral sorte, mida on võimalik kasutada mitmeks otstarbeks (siidri ja mahla valmistamiseks), ühtlasi on ka lepinguliste sidemete ajalugu lühem. Seda ala ei ole seetõttu arvatud geograafilise piirkonna koosseisu.

—

Kehtivas tootespetsifikaadis esitatud geograafilise piirkonna määratluses osutatakse departemangudele ja kantonitele. Kantonite loetelu on asendatud nende koosseisu kuuluvate kommuunide loeteluga, sest kommuunide ulatus muutub aja jooksul vähemal määral.

—

Selguse huvides on lisatud geograafilise piirkonna kaart.

5.3.   Päritolutõend

—

Siidritootmise jälgitavuse kohustuse tõhustamiseks on lause „Bretagne’i siidri valmistamine, välja arvatud pakendamisetapp, peab toimuma geograafilises piirkonnas paiknevates tootmisüksustes“ asendatud lausega „Ettevõtjatel on kohustus tagada toote päritolu jälgitavus“.

—

Sõna „tootmine“ (fabrication) on asendatud sõnaga „valmistamine“ (élaboration), mis on siidritootmise kontekstis kohasem.

—

Iga partii kohta koostatava dokumendi nimetus „veodokument“ (tire de mouvement) on asendatud mõistega „saateleht“ (bon de livraison). Saatelehel on täpsustatud õunte laad („siidriõunad“). Saateleht muutub seeläbi täpsemaks.

—

Tegurid, mis on seotud siidriõunte raamatupidamisliku arvestusega, on eraldatud virde päritolu jälgitavusega seotud andmetest. See muudatus tagab toote parema jälgitavuse.

—

Lõik, milles on esitatud nõue, et pakendamis- ja turustamisetappides peab tootjal olema teave virde ja kontsentreeritud partiide tunnusandmete ja kaalu kohta ning teave rakendatud tehnoloogiliste menetluste kohta, on välja jäetud, sest pakendamine ei pea toimuma geograafilises piirkonnas.

—

Lisatud on säte, mis hõlmab siidriõunte tootjate kohustust esitada deklaratsioon, mis on vajalik toote koguse kindlaksmääramiseks ja vastavaks järelevalveks, kohustust pidada asjakohast registrit (kasvatusalade asukoht, vastavad õunasordid, eristus siidriõunte ja muude õunasortide vahel) ning laoarvestust või teiste ettevõtjate puhul samaväärset raamatupidamislikku arvestust (siidriõunte, virde, kontsentreeritud virde ja siidri sissetulevad ja väljaminevad kogused). Need dokumendid tõhustavad toote päritolu jälgitavust.

—

Lisatud on toote päritolu jälgitavust hõlmav ülevaatlik skeem, mis suurendab vastavate etappide ja dokumentide arusaadavust.

5.4.   Tootmismeetod

Tooraine

Soovitatavate siidriõunasortide loetelu on asendatud siidriõuna määratlusega (õunad, millest saadava mahla tanniinide sisaldus (polüfenoolide sisaldus), sh looduslike või oksüdeeritud tanniinhapete kogusisaldus on vähemalt 0,6 g/l).

See muudatus on põhjendatud asjaoluga, et siidri „Cidre de Bretagne“ / „Cidre breton“ valmistamist iseloomustab väga erinevate siidriõunte kasutamine, mis annavad tootele täiendavaid maitsenüansse. Need sordid ei ole kehtiva tootespetsifikaadi piiratud ulatusega ja ebaühtlases „soovitatud sortide“ loetelus täiel määral esitatud. Näiteks ei ole kõnealuses loetelus esitatud kõik 20. aprilli 1967. aasta ja 30. mai 1980. aasta määrustes soovitatud sordid, mis vastavad samas täiel määral siidri tooraine jaoks kehtestatud määratlusele. Samuti ei ole seal esindatud traditsioonilised kohalikud sordid, mida on väga arvukalt. Ühtluse ja täpsuse huvides ning seoses asjaoluga, et ammendava sortide loetelu koostamine võib osutuda keeruliseks, on kõnealuse loetelu asemel esitatud siidriõuna eristav analüütiline kriteerium. Tanniinide sisaldus on siidriõunte iseloomulik omadus, mida paralleelselt happesusega kasutatakse õunte maitserühmade eristamiseks erinevate sortide segamise eesmärgil. Sellele määratlusele vastava rühma raames eristatakse siidriõunasorte lähtuvalt viiest kategooriast, mis võimaldavad siidrimeistril nende vahel vahet teha.

Sellega seoses on lauses: „Siidriõunad jagunevad kuude kategooriasse, millest peamised on järgmised“, arv 6 asendatud arvuga 5, millega parandatakse avastatud trükiviga.

Valmistamisetapid

Seoses õunte segamise ja pressimisega on lisatud, et KGTga hõlmatud geograafilisest piirkonnast pärinevad siidriõunad peavad olema enne tootmistsükli alustamist puhtad. See nõue on seotud õunte pesemise kohustuse väljajätmisega, õunte pesemine ei ole nõutav, kui õunad on koristatud käsitsi ja/või ei ole olnud kokkupuutes maapinnaga.

Lõigus, mis hõlmab kääritamiseelset selitamist, on kasutatavate meetodite loetelu (setitamine, pektiinide eraldamine koos hilisema selitamisega või ilma selleta, separeerimistoimingud), asendatud väljendiga „tavapäraselt kasutatavate tavade ja töötlustoimingute abil“. Kõik loetletud meetodid ei ole alati kohustuslikud. Nende toimingute rakendamine sõltub ettevõtjate oskusteabest.

Punktis „Kääritamine“ on lubatud menetluste loetelu (eri siidrite omavahel segamine, siidri magustamine, suhkru kasutamine keeving-meetodil valmistatava siidri puhul), välja jäetud, sest need menetlused tulenevad üldistest eeskirjadest. Seega ei mõjuta need väljajätmised toote omadusi, kuna tegemist ei ole kohustuslike toimingutega ning nende kasutamine on nende eeskirjade alusel võimalik.

Punktis „Kääritamisjärgne selitamine“ on täpsustatud, et selitamisele võib järgneda toote tsentrifuugimine ja/või filtreerimine. Kehtivas tootespetsifikaadis on sätestatud, et selitamisele peab järgnema tsentrifuugimisetapp, kuivõrd KGTga toote registreerimisega seotud rühma kuuluvate ettevõtjate valmistatavad kogused olid üldjuhul suured. Selle muudatuse eesmärk on lihtsustada KGTga toote valmistamist väikeettevõtjate jaoks, kes mõnikord ei eemalda setet. See täiendus ei muuda toote omadusi, kuna siider „Cidre de Bretagne“ / „Cidre breton“ võib olla selge või hägune.

Punktis „Järelkääritamine või süsihappegaasi lisamine“ on väljend „süsihappegaasi lisamine“ asendatud väljendiga „gaseerimine“. Gaseerimine oli lubatud ka kehtivas tootespetsifikaadis. Selle muudatuse eesmärk võimaldab tootespetsifikaati selgitada ja sellega välditakse kahe samaväärse mõiste kasutamisel tekkivat segadust: jookide gaseerimine on mõiste, mis on seotud toiduainetööstusega ja tähendab CO2 lisamist (karboniseerimine), nii et saadakse kihisev (gaseeritud) jook.

Punktid „Pakendamine“ („Mikrobioloogilise stabiilsuse saavutamiseks võib siidrit pastöriseerida“) ja „Ladustamine“ (hoidmine pärast pakendamist toimub kuivas, ventileeritud ruumis, kaitstuna päikesevalguse ja temperatuurikõikumiste eest, hoidmine välistemperatuuril on lubatud) on välja jäetud, sest need hõlmavad KGTga toote valmistamisele järgnevaid etappe.

Selguse huvides on lisatud siidri „Cidre de Bretagne“ / „Cidre breton“ valmistamise eri etappe hõlmav skeem.

5.5.   Märgistus

Märgistuse eriomased elemendid hõlmavad joogi nimetust, mis on järgmine: „Cidre de Bretagne“ / „Cidre breton“.

Kehtiva tootespetsifikaadi selles osas sisalduvad ülejäänud sätted on välja jäetud, kuna need tulenevad valdavalt kas siidreid hõlmavatest eeskirjadest (mittekohustuslikud märked, mis hõlmavad keeving-meetodil valmistatud siidreid, puhtast mahlast valmistatud siidreid, loomulikult kihisevat siidrit, loomuliku järelkääritamisega siidrit…) või käsitlevad laiema kategooria tooteid (vastavuskinnitus). Ülejäänud sätete puhul ei ole tegemist siduvate sätetega (võimalus teavitada tarbijat toote omaduste, päritolu, valmistamismeetodi, eripärade ja organoleptiliste omaduste kohta).

Kohustus esitada märgisel kontrolliasutuse nimetus on välja jäetud, sest see asutus võib muutuda. See teave on kättesaadav asjakohastel veebisaitidel.

Kuna KGT logo esitamine on alates 1. jaanuarist 2016 kohustuslik, on välja jäetud nõue esitada märgisel märge „KGT“ ja/või „Kaitstud geograafiline tähis“.

5.6.   Muu

Tootespetsifikaadi üldine korrastamine

Tootespetsifikaadi eri osades on teatud lõigud ümber sõnastatud, ühendatud või ümber paigutatud, et kohandada tootespetsifikaadi tekst Euroopa Liidu määrusega ning lihtsustada sellest arusaamist. Need muudatused hõlmavad eeskätt toote kirjeldust, valmistamismeetodit ja põhjuslikku seost. Tegemist on vormiliste muudatustega, mis ei mõjuta kehtivaid sätteid.

Andmete ajakohastamine

Vastavalt määrusele (EL) nr 1151/2012 on lisatud Prantsusmaa põllumajandustoodete kontrolliga tegeleva asutuse Institut national de l’origine et de la qualité (INAO) ja liikmesriigi pädeva asutuse andmed. Lisaks sellele on tootmisvaldkonnas toimunud muudatuste tõttu muudetud taotlejate rühma nime ja kontaktandmeid.

Kontrolliasutus

Kontrolliasutuse kontaktandmed on asendatud pädeva järelevalveasutuse kontaktandmetega. Selle muudatuse eesmärk on vältida tootespetsifikaadi muutmise vajadust kontrolliasutuse muutumise korral.

Riiklikud nõuded

Lisatud on tabel, milles täpsustatakse peamisi kontrollitavaid punkte.

Lisad

Kehtiva tootespetsifikaadi lisad on välja jäetud. Need lisad hõlmavad geograafilist piirkonda käsitlevaid siduvaid sätteid, mis on tootespetsifikaati üle võetud, ning mittesiduvat teavet.

KOONDDOKUMENT

„CIDRE DE BRETAGNE“ / „CIDRE BRETON“

ELi nr: PGI-FR-02216 – 4.1.2017

KPN ( ) KGT ( X )

1.   Nimetus(ed)

„Cidre de Bretagne“ / „Cidre breton“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.8. Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Siider „Cidre de Bretagne“ / „Cidre breton“ on kihisev siider, mis saadakse määratletud geograafilises piirkonnas toodetud ja töödeldud värsketest siidriõuntest valmistatud virde kääritamisel.

Siidriõuntest valmistatud virre võib osaliselt pärineda kontsentreeritud virdest, mille osakaal ei või ületada 40 % kogu kasutatava virde mahust (väljendatud taastatud virde kujul).

Viljapuuistanduste sordivaliku mitmekesisus võimaldab saavutada tasakaalu geograafilises piirkonnas kasvatatavate erinevate sordiliikide vahel. Kui veidi alla poole kasvupinnast hõlmavad mõrkjad ja mõrkjasmagusad sordid, kolmandiku hapukad ja hapud sordid ning ülejäänu magusad sordid, on siidrimeistritel võimalik valida töödeldavaid õunu nii, et leitakse kõige kohasemad eri sortide segud.

Siider „Cidre de Bretagne“ / „Cidre breton“ on selge või hägune jook, mis on saadud siidriõuntest pressitud virde kääritamisel koos vee lisamisega või ilma selleta. Jook on peene mulliga ja kergelt vahutav.

Joogi kihisev iseloom tuleneb CO2 olemasolust, mis tekib kääritamise käigus ja/või lisatakse joogile.

Siidrit „Cidre de Bretagne“ iseloomustab rikkalik lõhn ja maitse, mis võib olla parkiv ja lihtsakoeline või puuvilja ja lillede nüanssidega ning milles võib mõnikord olla kääritatud tootele iseloomulikke varjundeid (vürtsikad nüansid).

Teatud juhtudel võib domineerida hapukas maitse ja kahvatu värvus, teistel juhtudel mõrkjas maitse ja mahagonipruun värvus.

Siidri „Cidre de Bretagne“ iseloomulik omadus on mõrkja, hapu ja magusa maitse vahel valitsev tasakaal.

Joogi lõplik alkoholisisaldus mahuprotsentides on vähemalt 5,0 ja tegelik alkoholisisaldus vähemalt 1,5 %. Siidri maksimaalne lenduvate hapete sisaldus on 1 g/l (väävelhape).

Tööstuslikuks kasutuseks ja segatud toodete valmistamiseks ette nähtud siidrit võib turustada mittekihiseval kujul.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Siidri „Cidre de Bretagne“ / „Cidre de Bretagne“ valmistamiseks kasutatakse siidriõunu. Lauaõunte kasutamine ei ole lubatud. Siidriõunad on õunad, mida kasutatakse siidri valmistamiseks ning millest saadava mahla tanniinide (polüfenoolide) sisaldus, sh looduslike või oksüdeeritud tanniinhapete kogusisaldus on vähemalt 0,6 g/l.

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Õunte tootmine ja nende töötlemine siidriks (virde tootmine õunte pressimise teel, siidri tootmine virde kääritamise teel). Kuumutamata vee abil lahjendatud mahla valmistamine, kääritamine külmalt või välistemperatuuril, kusjuures ainukeseks lubatud värvaineks on karamell.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Kohustuslik on esitada joogi nimetus: „Cidre de Bretagne“ / „Cidre breton“.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

—

Côtes d’Armori departemang: kõik kommuunid

—

Finistère’i departemang: kõik kommuunid

—

Ille-et-Vilaine’i departemang: kõik kommuunid

—

Morbihani departemang: kõik kommuunid;

—

Loire-Atlantique’i departemang

Tervikuna järgmised kommuunid: Abbaretz, Ancenis, Anetz, Assérac, Avessac, Batz-sur-Mer, Baule-Escoublac (La), Belligné, Besné, Blain, Bonnœuvre, Bouée, Bouvron, Campbon, Carquefou, Casson, Cellier (Le), Chapelle-des-Marais (La), Chapelle-Glain (La), Chapelle-Launay (La), Chapelle-Saint-Sauveur (La), Chapelle-sur-Erdre (La), Châteaubriant, Chevallerais (La), Conquereuil, Cordemais, Couëron, Couffé, Croisic (Le), Crossac, Derval, Donges, Drefféac, Erbray, Fay-de-Bretagne, Fégréac, Fercé, Fresne-sur-Loire (Le), Gâvre (Le), Grand-Auverné, Grandchamps-des-Fontaines, Grigonnais (La), Guémené-Penfao, Guenrouet, Guérande, Herbignac, Héric, Issé, Jans, Joué-sur-Erdre, Juigné-des-Moutiers, Lavau-sur-Loire, Ligné, Louisfert, Lusanger, Malville, Marsac-sur-Don, Massérac, Maumusson, Mauves-sur-Loire, Meilleraye-de-Bretagne (La), Mésanger, Mesquer, Missillac, Moisdon-la-Rivière, Montoir-de-Bretagne, Montrelais, Mouais, Mouzeil, Nort-sur-Erdre, Notre-Dame-des-Landes, Noyal-sur-Brutz, Nozay, Orvault, Oudon, Pannecé, Petit-Auverné, Petit-Mars, Pierric, Pin (Le), Piriac-sur-Mer, Plessé, Pontchâteau, Pornichet, Pouillé-les-Côteaux, Pouliguen (Le), Prinquiau, Puceul, Quilly, Riaillé, Roche-Blanche (La), Rougé, Rouxière (La), Ruffigné, Saffré, Saint-André-des-Eaux, Saint-Aubin-des-Châteaux, Saint-Étienne-de-Montluc, Saint-Géréon, Saint-Gildas-des-Bois, Saint-Herblain, Saint-Herblon, Saint-Joachim, Saint-Julien-de-Vouvantes, Saint-Lyphard, Saint-Malo-de-Guersac, Saint-Mars-du-Désert, Saint-Mars-la-Jaille, Saint-Molf, Saint-Nazaire, Saint-Nicolas-de-Redon, Saint-Sulpice-des-Landes, Saint-Vincent-des-Landes, Sainte-Anne-sur-Brivet, Sainte-Luce-sur-Loire, Sainte-Reine-de-Bretagne, Sautron, Savenay, Sévérac, Sion-les-Mines, Soudan, Soulvache, Sucé-sur-Erdre, Teillé, Temple-de-Bretagne (Le), Thouaré-sur-Loire, Touches (Les), Trans-sur-Erdre, Treffieux, Treillières, Trignac, Turballe (La), Varades, Vay, Vigneux-de-Bretagne, Villepot, Vritz.

Osaliselt järgmised kommuunid (Loire’ist põhja pool): Indre, Nantes.

—

Maine-et-Loire’i departemang

Tervikuna järgmised kommuunid: Andigné, Angrie, Armaillé, Aviré, Avrillé, Beaucouzé, Bécon-les-Granits, Béhuard, Bouchemaine, Bouillé-Ménard, Bourg-d’Iré (Le), Bourg-l’Évêque, Brain-sur-Longuenée, Candé, Carbay, Challain-la-Potherie, Chambellay, Champtocé-sur-Loire, Chapelle-Hullin (La), Chapelle-sur-Oudon (La), Châtelais, Chazé-Henry, Chazé-sur-Argos, Combrée, Cornuaille (La), Ferrière-de-Flée (La), Freigné, Gené, Grugé-l’Hôpital, Hôtellerie-de-Flée (L’), Ingrandes, Jaille-Yvon (La), Lion-d’Angers (Le), Loiré, Louroux-Béconnais (Le), Louvaines, Marans, Membrolle-sur-Longuenée (La), Montguillon, Montreuil-sur-Maine, Noëllet, Noyant-la-Gravoyère, Nyoiseau, Plessis-Macé (le), Possonnière (La), Pouancé, Pouëze (La), Prévière (La), Saint-Augustin-des-Bois, Saint-Clément-de-la-Place, Sainte-Gemmes-d’Andigné, Saint-Georges-sur-Loire, Saint-Germain-des-Prés, Saint-Jean-de-Linières, Saint-Lambert-la-Potherie, Saint-Léger-des-Bois, Saint-Martin-du-Bois, Saint-Martin-du-Fouilloux, Saint-Michel-et-Chanveaux, Saint-Sauveur-de-Flée, Saint-Sigismond, Savennières, Segré, Tremblay (Le), Vergonnes, Vern-d’Anjou, Villemoisan.

Osaliselt järgmised kommuunid (Loire’ist põhja ning Mayenne’ist ja Maine’ist lääne pool): Angers, Pruillé, Cantenay-Épinard, Grez-Neuville, Montreuil-Juigné.

—

Mayenne’i departemangu kommuunid: Ahuillé, Alexain, Ampoigné, Andouillé, Argenton-Notre-Dame, Argentré, Aron, Arquenay, Assé-le-Bérenger, Astillé, Athée, Averton, Azé, Baconnière (La), Bais, Ballée, Ballots, Bannes, Bazoge-Montpinçon (La), Bazouge-de-Chemeré (La), Bazouge-des-Alleux (La), Bazougers, Beaulieu-sur-Oudon, Beaumont-Pied-de-Bœuf, Belgeard, Bierné, Bignon-du-Maine (Le), Bigottière (La), Blandouet, Boissière (La), Bonchamp-lès-Laval, Bouchamps-lès-Craon, Bouère, Bouessay, Bourgneuf-la-Forêt (Le), Bourgon, Brains-sur-les-Marches, Brecé, Brée, Brûlatte (La), Buret (Le), Carelles, Chailland, Châlons-du-Maine, Chammes, Champgenéteux, Changé, Chapelle-Anthenaise (La), Chapelle-au-Riboul (La), Chapelle-Craonnaise (La), Chapelle-Rainsouin (La), Château-Gontier, Châtelain, Châtillon-sur-Colmont, Châtres-la-Forêt, Chemazé, Chémeré-le-Roi, Chérancé, Chevaigné-du-Maine, Colombiers-du-Plessis, Commer, Congrier, Contest, Cosmes, Cossé-en-Champagne, Cossé-le-Vivien, Coudray, Couptrain, Courbeveille, Courcité, Craon, Crennes-sur-Fraubée, Croixille (La), Cropte (La), Cuillé, Daon, Denazé, Deux-Évailles, Dorée (La), Entrammes, Épineux-le-Seguin, Ernée, Évron, Fontaine-Couverte, Forcé, Fougerolles-du-Plessis, Fromentières, Gastines, Genest-Saint-Isle (Le), Gennes-sur-Glaize, Gesnes, Gesvres, Gravelle (La), Grazay, Grez-en-Bouère, Ham (Le), Hambers, Hardanges, Houssay, Huisserie (L’), Izé, Javron-les-Chapelles, Jublains, Juvigné, Laigné, Landivy, Larchamp, Laubrières, Launay-Villiers, Laval, Levaré, Lignières-Orgères, Livet, Livré, Loigné-sur-Mayenne, Loiron, Longuefuye, Loupfougères, Louverné, Louvigné, Madré, Maisoncelles-du-Maine, Marcillé-la-Ville, Marigné-Peuton, Martigné-sur-Mayenne, Mayenne, Mée, Ménil, Méral, Meslay-du-Maine, Mézangers, Montaudin, Montenay, Montflours, Montigné-le-Brillant, Montjean, Montourtier, Montsûrs, Moulay, Neau, Neuilly-le-Vendin, Niafles, Nuillé-sur-Vicoin, Oisseau, Olivet, Origné, Pallu (La), Parigné-sur-Braye, Parné-sur-Roc, Pellerine (La), Peuton, Placé, Pommerieux, Pontmain, Port-Brillet, Pré-en-Pail, Préaux, Quelaines-Saint-Gault, Renazé, Roë (La), Rouaudière (La), Ruillé-Froid-Fonds, Ruillé-le-Gravelais, Sacé, Saint-Aignan-de-Couptrain, Saint-Aignan-sur-Roë, Saint-Aubin-du-Désert, Saint-Baudelle, Saint-Berthevin, Saint-Berthevin-la-Tannière, Saint-Brice, Saint-Calais-du-Désert, Saint-Céneré, Saint-Charles-la-Forêt, Saint-Christophe-du-Luat, Saint-Cyr-en-Pail, Saint-Cyr-le-Gravelais, Saint-Denis-d’Anjou, Saint-Denis-de-Gastines, Saint-Denis-du-Maine, Saint-Ellier-du-Maine, Saint-Erblon, Saint-Fort, Saint-Fraimbault-de-Prières, Saint-Georges-Buttavent, Saint-Georges-le-Fléchard, Saint-Georges-sur-Erve, Saint-Germain-d’Anxure, Saint-Germain-de-Coulamer, Saint-Germain-le-Fouilloux, Saint-Germain-le-Guillaume, Saint-Hilaire-du-Maine, Saint-Jean-sur-Erve, Saint-Jean-sur-Mayenne, Saint-Laurent-des-Mortiers, Saint-Léger, Saint-Loup-du-Dorat, Saint-Mars-du-Désert, Saint-Mars-sur-Colmont Saint-Mars-sur-la-Futaie, Saint-Martin-de-Connée, Saint-Martin-du-Limet, Saint-Michel-de-Feins, Saint-Michel-de-la-Roë, Saint-Ouën-des-Toits, Saint-Ouën-des-Vallons, Saint-Pierre-des-Landes, Saint-Pierre-la-Cour, Saint-Pierre-sur-Erve, Saint-Pierre-sur-Orthe, Saint-Poix, Saint-Quentin-les-Anges, Saint-Samson, Saint-Saturnin-du-Limet, Saint-Sulpice, Saint-Thomas-de-Courceriers, Sainte-Gemmes-le-Robert, Sainte-Suzanne, Saulges, Selle-Craonnaise (La), Senonnes, Simplé, Soulgé-sur-Ouette, Thorigné-en-Charnie, Torcé-Viviers-en-Charnie, Trans, Vaiges, Vautorte, Villaines-la-Juhel, Villepail, Villiers-Charlemagne, Vimarcé, Voutré.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

KGTga toote „Cidre de Bretagne“ / „Cidre breton“ geograafilises piirkonnas valitseb ookeaniline kliima, mida iseloomustab minimaalse ja maksimaalse temperatuuri küllalt väike erinevus, mere avaldatav mõju ning rohked ja regulaarsed sademed. Suved on mõõdukad ja talved ei ole karmid. Geograafilist piirkonda iseloomustab suvise põuaperioodi puudumine ning vähene pakaseliste päevade arv.

Selline looduskeskkond pakub õunapuude arenguks häid tingimusi, samas on see keskkond muude viljade, näiteks viinamarjade tootmiseks vähesobiv.

Juba alates keskajast rajatud õunapuuistandused, milles kasutati Hispaaniast (Biskaia lahe äärest) pärinevaid õunasorte, levisid kiiresti Bretagne’i territooriumil ja selle äärealadel. Kohalikud tootjad ja hiljem ka sordiaretajad ning puukoolide pidajad valisid, arendasid ja kohandasid kasvatatavaid taimi vastavalt Bretagne’i mullastiku- ja ilmastikutingimustele, aretades sel viisil välja palju kohalikke õunasorte, mida iseloomustab suur tanniinide sisaldus, samuti töötati välja eriomased tehnoloogilised meetodid. Kohalike tootmistingimustega hästi kohanenud uute sortide hankimise ja aretamisega on tagatud geneetilise ressursi bioloogiline mitmekesisus ning siidri „Cidre de Bretagne“ / „Cidre breton“ tootmise jätkusuutlikkus.

Geograafilises piirkonnas on tekkinud ka väga hinnatud ja eripärase siidri valmistamiseks vajalik oskusteave. Aja jooksul on siidrimeistrid õppinud igast õunaliigist võtma maksimumi ning looma võimalikult hästi tasakaalustatud eri sortide segusid.

Kuni XIX sajandi keskpaigani valmistati siidrit talumajapidamistes. Seejärel, seoses tarbimise suurenemisega hakati siidrit valmistama käsitöönduslikult ja tööstuslikult, tuginedes väljakujunenud töötlemismeetoditele (selitamise tehnoloogia, siidri hoidmine külmas, pastöriseerimine, gaseerimine) ning arendades neid edasi.

Mehaanilised pressimismeetodid võimaldasid suurendada saadava mahla hulka, ilma et see kahjustaks õunte eriomadusi.

Alates XX sajandi algusest hakkas arenema ka siidri filtreerimise tehnoloogia, millega saavutati siidri suurem stabiilsus. Alates 1950. aastatest hakati magusaid siidreid pastöriseerima, et takistada mikroorganismide arengut ja võimaldada siidrit kauem säilitada, mis andis võimaluse siidrit transportida kaugematesse sihtkohtadesse väiksema riknemisriskiga.

Bretagne on tähtsuselt teine siidriõunte kasvatamise piirkond Prantsusmaal ja kuulub Euroopa olulisimate siidritootmise piirkondade hulka.

Sõltuvalt kasutatavatest siidriõunasortidest ja rakendatavatest menetlustest võib siider olla selge või hägune, selle värvus võib olla enamal või vähemal määral intensiivne, seejuures on siider „Cidre breton“ valmistatud üksnes geograafilisest piirkonnast pärinevatest siidriõuntest. Siidrite maitsed võivad olla erinevad, kuna valmistamisel segatakse mitmeid siidriõunte liike, mis võimaldab leida soovitud tasakaalu mõrkja maitse, hapususe ja kääritamisel tekkiva jääksuhkrust tingitud magususe vahel.

Siidril „Cidre de Bretagne“ / „Cidre breton“ on hea maine.

Suured siidriõunte istandused ja oluline siidri valmistamisega seotud oskusteave on kaks sammast, millel siidri „Cidre de Bretagne“ maine põhineb.

Kõige tähtsamaks teguriks selles tootmisvaldkonnas on õunad, inimesed on vastavalt kohanenud ja siidrivalmistajate oskusteave on arenenud. Õunte ja nende omaduste tundmine võimaldab luua sortide segusid, mis pakuvad tasakaalu mõrkja, hapu ja magusa maitse vahel.

Meetodid, mis hõlmavad mehaanilist pressimist, kääritamiseelset ja -järgset selitamist, kääritamist ja stabiliseerimist, on võimaldanud siidrit „Cidre de Bretagne“ / „Cidre breton“ täiustada.

Siidri „Cidre de Bretagne“ / „Cidre breton“ mainet, mis ulatub tootmispiirkonnast väljapoole, on tugevdanud siidri tugev piirkondlik identiteet ja eripärase tootmisharu väljaarendamine.

Juba keskaegsetes legendides, nagu Ümarlaua rüütlite lugudes, on Bretagne’i kohta öeldud, et „õunapuu on väärikas puu ja selle vilja peetakse õnne sümboliks“.

Varasematel aegadel maksustas Bretagne’i parlament kõrgelt siidri transportimist eeskätt Prantsuse kuningriigi territooriumil, sellega seoses oli siidri levik enne revolutsiooni küllaltki piiratud. Pärast 1789. aastat avanesid uued võimalused siidri transportimiseks ning alates XIX sajandi esimesest poolest laienes siidri levik märkimisväärselt. Bretagne’i põhjaosas valmistatud siidrit saadeti ka Newfoundlandi saarele ja asumaadesse, sest siider talub hästi merevedu (1819. aastal välja antud Léopoldi „dictionnaire universel portatif du commerce“ (üldise kaubandussõnastiku taskuväljaande) kohaselt). Siidri järele tekkis suur nõudlus ka Ameerikas (Inventaire du patrimoine culinaire de la France, Bretagne, Albin Michel/CNAC/1994).

Seega võib XX sajandi algust pidada Yves le Goasi väljenduse kohaselt „Bretagne’i siidri kuldajastuks“ („Le Cidre en Goëlo“ / Ar Men nr 41 / veebruar 1992).

1956. aastal märkis René Dumont, et Bretagne’is „pakuti siidrit toidu juurde igal söögiajal ja ka pühapäevadel“. Samas jäi siider siiski maapiirkondadele iseloomulikuks joogiks, sellega seoses vähenes siidri tarbimine pärast sajandi alguse haripunkti alates 1920. aastatest, kui inimesed hakkasid liikuma maapiirkondadest linnadesse.

Siidri näol on tegemist Bretagne’i kultuurilise ja gastronoomilise pärandi lahutamatu osaga. Siider on tihedalt seotud pannkookide (crêpes, galettes) tarbimisega ning moodustab koos nende toodetega Bretagne’i identiteedi tugeva ja sümboolse aluse. Pannkoogimajade levik väljapoole Bretagne’i tõi kaasa ka siidri tarbimise laienemise ning soodustas olulisel määral siidri kõrge maine kujunemist, see maine ulatub ka Prantsusmaast väljapoole.

Bretagne’i külastavad arvukad turistid on avastanud kohaliku siidri ja muutunud selle joogi levitajateks kogu maailmas, ühtlasi on ka Bretagne’i elanike reisivalmidus ja ettevõtlik meel toonud kaasa siidri tarbimise nende avatud toitlustusettevõtetes väljaspool Bretagne’i territooriumi.

Kiindumusest siidri vastu ja siidrivalmistamise kultuuri elujõulisusest KGTga toote geograafilises piirkonnas annavad tunnistust ka mitmed siidriga seotud pidustused, nagu Poul-Fetani festival Morbihanis või Temple-de-Bretagne’i festival Loire-Atlantique’i departemangus. Sellega seoses märkis Gilles Pudlowski ajakirjas „Saveurs“ (juuni 1995), et siidriõuna ja sellest valmistatavate toodete näol on tegemist „Bretagne’i maiuspalaga, mis jääb ilmselgelt püsima“.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele:

(viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-01730da0-67f0-4587-bdf0-a9cdea491fae/telechargement

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

Parandused

26.6.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 222/30

Komisjoni teatise (mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/425 (mis käsitleb isikukaitsevahendeid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/686/EMÜ) rakendamisega) parandus

( Euroopa Liidu Teataja C 209, 15. juuni 2018 )

(2018/C 222/14)

Järgmistes standardites

asendatakse

„ESO (1)

Standardi tähis ja nimetus

(ja viitedokument)

Vastavuseelduse alguskuupäev - Märkus 0

Viide asendatavale standardile

Kuupäev, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kaotab kehtivuse Märkus 1

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

CEN

EN 342:2017

Kaitseriietus. Külmakaitsekomplektid ja -rõivad

21.4.2018

EN 342:2004

Märkus 2.1

 

CEN

EN 353-1:2014+A1:2017

Allakukkumist vältivad isikukaitsevahendid. Kukkumist peatavad seadised ankurdatud trossile. Osa 1: Kukkumist peatavad seadised jäigalt ankurdatud trossile

21.4.2018

EN 353-1:2014

Märkus 2.1

 

CEN

EN 379:2003+A1:2009

Isiklikud silmakaitsevahendid. Automaatsed keevitusfiltrid

21.4.2018

EN 379:2003

Märkus 2.1

 

CEN

EN 565:2017

Mägironimisvarustus. Lint. Ohutusnõuded ja katsemeetodid

21.4.2018

EN 565:2006

Märkus 2.1

 

CEN

EN 14052:2012+A1:2012

Suure vastupidavusega tööstuslikud kiivrid

21.4.2018

EN 14052:2012

Märkus 2.1

 

CEN

EN 14058:2017

Kaitseriietus. Rõivad kaitseks jahedate keskkondade eest

21.4.2018

EN 14058:2004

Märkus 2.1

 

CEN

EN 14225-1:2017

Tuukriülikonnad. Osa 1: Kummiülikonnad. Nõuded ja katsemeetodid

21.4.2018

EN 14225-1:2005

Märkus 2.1

 

CEN

EN 14225-2:2017

Tuukriülikonnad. Osa 2: Kuivad kummiülikonnad. Nõuded ja katsemeetodid

21.4.2018

EN 14225-2:2005

Märkus 2.1

 

CEN

EN 14225-3:2017

Tuukriülikonnad. Osa 3: Aktiivjahutuse või -soojendusega ülikonnasüsteemid ja nende osad. Nõuded ja katsemeetodid

21.4.2018

EN 14225-3:2005

Märkus 2.1“

 

järgmisega:

„ESO (1)

Standardi tähis ja nimetus

(ja viitedokument)

Vastavuseelduse alguskuupäev - Märkus 0

Viide asendatavale standardile

Kuupäev, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kaotab kehtivuse Märkus 1

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

CEN

EN 342:2017

Kaitseriietus. Külmakaitsekomplektid ja -rõivad

21.4.2018

 

 

CEN

EN 353-1:2014+A1:2017

Allakukkumist vältivad isikukaitsevahendid. Kukkumist peatavad seadised ankurdatud trossile. Osa 1: Kukkumist peatavad seadised jäigalt ankurdatud trossile

21.4.2018

 

 

CEN

EN 379:2003+A1:2009

Isiklikud silmakaitsevahendid. Automaatsed keevitusfiltrid

21.4.2018

 

 

CEN

EN 565:2017

Mägironimisvarustus. Lint. Ohutusnõuded ja katsemeetodid

21.4.2018

 

 

CEN

EN 14052:2012+A1:2012

Suure vastupidavusega tööstuslikud kiivrid

21.4.2018

 

 

CEN

EN 14058:2017

Kaitseriietus. Rõivad kaitseks jahedate keskkondade eest

21.4.2018

 

 

CEN

EN 14225-1:2017

Tuukriülikonnad. Osa 1: Kummiülikonnad. Nõuded ja katsemeetodid

21.4.2018

 

 

CEN

EN 14225-2:2017

Tuukriülikonnad. Osa 2: Kuivad kummiülikonnad. Nõuded ja katsemeetodid

21.4.2018

 

 

CEN

EN 14225-3:2017

Tuukriülikonnad. Osa 3: Aktiivjahutuse või -soojendusega ülikonnasüsteemid ja nende osad. Nõuded ja katsemeetodid

21.4.2018“