8.6.2018

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 196/1

---

Komisjoni teatis – Küsimused ja vastused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 (milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele) kohaldamise kohta

(2018/C 196/01)

Sisukord

1.

Sissejuhatus

1

2.

Üldine märgistamine

2

2.1.

Õiglane teavitamine

2

2.2.

Kohustusliku toidualase teabe kättesaadavus ja paigutus

2

2.3.

Kohustusliku toidualase teabe esitamine ja loetavus

2

2.4.

Kohustuslikud andmed (määruse artikkel 9 ja 2. jagu)

3

2.5.

Täiendavad kohustuslikud andmed teatavate toiduliikide või -gruppide puhul

5

3.

Toitumisalane teave

6

3.1.

Toitumisalase teabe kohaldamine

6

3.2.

Kohustuslik toitumisalane teave

6

3.3.

Vabatahtlik teave

7

3.4.

Toitumisalase teabe väljendamis- ja esitusviisid

10

3.5.

Täiendavad väljendamis- ja esitusviisid

12

3.6.

Erandid kohustusliku toitumisalase teabe esitamise nõudest

12

3.7.

Toidulisandid

14

3.8.

Konkreetsed tooted

14

1.   Sissejuhatus

Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 25. oktoobril 2011 vastu määruse (EL) nr 1169/2011, (1) milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele (edaspidi „määrus“). Määrusega muudetakse Euroopa Liidu kehtivaid toidu märgistamise eeskirju, et tarbijad saaksid teha teadlikke valikuid ja toitu ohutult tarbida, samal ajal kui on tagatud seaduslikult toodetud ja turustatud toidu vaba liikumine. Seda kohaldatakse alates 13. detsembrist 2014, välja arvatud toitumisalast teavet käsitlevad sätted, mida kohaldatakse alates 13. detsembrist 2016.

Käesoleva teatise eesmärk on abistada toidukäitlejaid ja liikmesriikide asutusi määruse kohaldamisel, vastates mitmele pärast määruse jõustumist tekkinud küsimusele.

Teatises kajastatakse komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi (DG SANTE) arutelusid liikmesriikide ekspertidega määrust (EL) nr 1169/2011 (milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele) käsitlevas töörühmas.

Käesolev teatis ei piira Euroopa Liidu Kohtu võimalikke tõlgendusi.

2.   Üldine märgistamine

2.1.   Õiglane teavitamine

2.1.1.   Määruse artikli 7 lõike 1 punktis d on sätestatud: „Toidualane teave ei tohi olla eksitav, […] andes välimuses, kirjelduses või piltkujutisega mõista teatava toidu või koostisosa olemasolust, ehkki tegelikkuses on tegemist toiduga, milles loomulikult sisalduv komponent või tavaliselt kasutatav koostisosa on asendatud sellest erineva komponendi või koostisosaga.“ Mis liiki juhtumid selle sätte kohaldamisalasse kuuluvad? Kuidas siis tuleks toiduained õigesti märgistada?

Asjakohased sätted : artikli 2 lõike 2 punkt f, artikli 7 lõike 1 punkt d, artikli 13 lõige 2, VI lisa A osa punkt 4.

Artikli 7 lõike 1 punkt d on kohaldatav juhtudel, mil keskmine tarbija eeldab, et teatavat toitu toodetakse tavaliselt teatava koostisosaga või et see toit sisaldab loomulikult teatavat koostisosa, kuid see on asendatud sellest erineva komponendi või koostisosaga.

Selle kohta võib tuua järgmised näited:

—

toit, milles tavaliselt kasutatav koostisosa on asendatud sellest erineva komponendi või koostisosaga (nt pitsa, mille puhul märgistusel olevat pilti arvestades eeldatakse, et see sisaldab juustu, samal ajal kui juust on asendatud mõne muu, teise nimetusega tootega, mis on valmistatud toorainetest, mida kasutatakse piima täielikuks või osaliseks asendamiseks);

—	toit, milles loomulikult sisalduv komponent on asendatud sellest erineva komponendi või koostisosaga (nt toode, mis näeb välja nagu juust, kuid milles piimarasv on asendatud taimse rasvaga).

Kui tootes kasutatakse asenduskoostisosa (asenduskoostisosi), peab toidu märgistusel toote nimetuse vahetus läheduses järgnema asenduskoostisosade nimetus, mis on trükitud pakendile või märgistusele selgelt loetavalt ja kasutades tähemärgi suurust, mille x-kõrgus on vähemalt 75 % toote nimetuse x-kõrgusest ja mis ei ole väiksem kui 1,2 mm.

Toidukäitleja peab leidma sellele asendustoidule asjakohase nimetuse kooskõlas toidu nimetusi käsitlevate eeskirjadega.

Lisaks tuleb järgida ka kehtivate konkreetseid tooteid käsitlevate õigusaktide sätteid, kui see on asjakohane. Näiteks on keelatud kasutada nimetust „juustulaadne toode“, sest nimetust „juust“ tohib kasutada ainult piimatoodete puhul (2).

2.2.   Kohustusliku toidualase teabe kättesaadavus ja paigutus

2.2.1.   Müügipakendis toidu puhul tuleb kohustuslik toidualane teave esitada kas pakendil või selle külge kinnitatud märgistusel. Missugust märgistust võib selleks kasutada?

Asjakohased sätted : artikli 2 lõike 2 punkt i, artikkel 12.

Et mitte vähendada tarbijale mõeldud kohustusliku toidualase teabe kättesaadavust või sellele juurdepääsu, ei tohi märgistus olla kergesti eemaldatav.

Pakendile kinnitatud lahtivõetava sildi või muu äratõmmatava märgistuse puhul tuleb iga juhtumi korral eraldi hinnata, kas kohustusliku teabe kättesaadavuse, juurdepääsetavuse ja paigutusega seotud üldised nõuded on täidetud.

Kasutada võib mis tahes liiki märgistust, mis vastab eespool nimetatud tingimustele.

2.3.   Kohustusliku toidualase teabe esitamine ja loetavus

2.3.1.   Kuidas tehakse kindlaks „suurima külje pindala“, eelkõige purkide või pudelite puhul?

Asjakohased sätted : artikli 13 lõige 3, artikli 16 lõige 2, V lisa punkt 18.

Ristkülikukujuliste külgedega või karbikujuliste pakendite puhul on suurima külje pindala kindlakstegemine lihtne, st kogu asjaomase pakendi suurima külje järgi (kõrgus x laius).

Silindrikujuliste pakendite puhul (nt konservikarbid) või pudelikujuliste pakendite puhul (nt pudelid), mille kuju on tihti ebaühtlane, võib suurima küljena mõista pinda, mille hulka ei arvata kaasi, põhjasid, konservikarpide ülemisi ja alumisi rante ning pudelite ja purkide kumeraid osi ja kaelu.

Rahvusvahelise Legaalmetroloogia Organisatsiooni rahvusvahelise soovituse nr 79 (3) kohaselt määratakse silindrikujulise või peaaegu silindrikujulise pakendi peamise teabe esitamise ala pindalaks 40 % tootest, selle pakendi kõrgusest x laiusest, mille hulgast on välja arvatud kaaned, põhjad, konservikarpide ülemised ja alumised randid ning pudelite ja purkide kumerad osad ja kaelad.

2.3.2.   Kuidas määratakse kindlaks tähemärgi suurus suurtähtede ja numbrite puhul?

Asjakohased sätted : IV lisa.

Suurtähtede ja numbrite suurus peab olema samaväärne tähe „L“ suurusega sõna „Liide“ alguses, kui selle x-kõrgus on 1,2 mm või suurem.

2.3.3.   Kas artikli 13 lõikes 2 sätestatud kohustuslikku tähemärgisuurust kohaldatakse ka teatavate toiduliikide või -gruppide puhul kohustuslike täiendavate üksikasjade suhtes, mis on loetletud III lisas?

Asjakohased sätted : artikli 13 lõige 2, III lisa.

Artikli 13 lõikes 2 sätestatud minimaalset tähemärgisuurust kohaldatakse ainult artikli 9 lõikes 1 loetletud kohustuslike andmete suhtes.

Kui III lisas loetletud täiendavad kohustuslikud üksikasjad esitatakse toidu nimetuse osana, kohaldatakse artikli 13 lõikes 2 sätestatud kohustusliku tähemärgisuuruse nõuet.

Muudel juhtudel kohustuslikku tähemärgisuurust ei kohaldata.

2.3.4.   Kas artikli 13 lõikes 2 sätestatud kohustuslikku tähemärgisuurust kohaldatakse ka toidu nimetusega kaasnevate kohustuslike andmete suhtes, mis on loetletud VI lisa A osas („sulatatud“, „suitsutatud“, „kiiritatud“ jne)?

Asjakohased sätted : artikli 13 lõige 2, VI lisa A osa.

Jah, kuna need kohustuslikud andmed on seotud toidu nimetusega, mille suhtes kohaldatakse artikli 13 lõikes 2 sätestatud minimaalse tähemärgisuuruse nõuet.

Määruse VI lisa A osa punkti 4 kohaselt peab tähemärgisuuruse x-kõrgus olema vähemalt 75 % toote nimetuse x-kõrgusest, mis ei ole mingil juhul väiksem kui artikli 13 lõikes 2 nõutud minimaalne tähemärgisuurus.

2.4.   Kohustuslikud andmed (määruse artikkel 9 ja 2. jagu)

2.4.1.   Toidu nimetus

Millistel juhtudel tuleb toidu nimetuses märkida lisatud vee sisaldus, kui see moodustab enam kui 5 % lõpptoote kaalust?

Asjakohased sätted : VI lisa A osa punkt 6.

Lisatud vee sisaldus, mis moodustab rohkem kui 5 % lõpptoote kaalust, tuleb märkida toidu nimetusse järgmistel juhtudel:

—	lihatooted ja lihavalmistised, mida müüakse jaotustüki, kondiga praetüki, lõigu, portsjoni või rümba kujul;

—	kalatooted ja kalavalmistised, mida müüakse jaotustüki, praetüki, lõigu, portsjoni, filee või tervikliku kalatootena.

Seda, kas toiduaine vastab nendele nõuetele, peavad iga üksikjuhtumi puhul eraldi kindlaks tegema toidukäitlejad. Sellega seoses tuleb arvesse võtta toidu välimust. Niisugused toidud nagu vorstid (nt mortadella, hot dog), verikäkk, pikkpoiss, liha- või kalapasteet ja liha- või kalapallid ei vaja sellist märgistamist.

2.4.2.   Koostisosade loetelu

—

Kas tehisnanomaterjalid tuleb koostisosade loetelus ära märkida? Kas on erandeid? Asjakohased sätted : artikli 18 lõige 3 ja artikkel 20. Kõik koostisosadena kasutatavad tehisnanomaterjalid tuleb koostisosade loetelus selgelt märkida. Artikli 20 punktides b, c ja d on sätestatud erandid, mille kohaselt ei tule toidu lisaaineid ja toiduensüüme ning kandjaid ja aineid koostisosade loetellu lisada. Samu erandeid kohaldatakse ka siis, kui nimetatud koostisosad esinevad tehisnanomaterjali kujul.

—

Koostisosade märkimine ja nimetamine — Kas märgistusel võib esitada teksti „osaliselt hüdrogeenitud taimne rapsiõli või palmiõli“, kui tootja vahetab taimse õli saamise allikat? Asjakohased sätted : artiklid 7 ja 18, VII lisa A osa punktid 8 ja 9. Ei, selline märgistus ei vastaks määrusele. Märgistusel ei tohi toidu iseloomulike tunnuste kohta esitada teavet, mis ei ole piisavalt täpne ja konkreetne, sest see võib tarbijat eksitada. — Kas viide konkreetsele taimsele päritolule ehk taimeliigile on kohustuslik iga toidu puhul, mis sisaldab taimset päritolu õlisid või rasvu, olenemata õli või rasva kogusest toidus? Asjakohased sätted : artikkel 18, VII lisa A osa punktid 8 ja 9. Jah, see on kohustuslik olenemata õli või rasva kogusest asjaomases toidus.

2.4.3.   Netokoguse märkimine

Määruses on sätestatud: „Kui toit on glaseeritud, siis peab toidu netokaal olema märgitud ilma glaseeraineta“. See tähendab, et niisugusel juhul on toidu netokaal sama mis vedelikuta netokaal. Kas märgistusel on vaja esitada mõlemad, nii netokaal kui ka vedelikuta netokaal?

Asjakohased sätted : IX lisa punkt 5.

Kui tahket toitu müüakse vedelas keskkonnas, tuleb lisaks netokaalule/-kogusele esitada märgistusel ka vedelikuta netokaal. Selle punkti kohaldamisel peetakse külmutatud või sügavkülmutatud vett vedelaks keskkonnaks ja sellega kaasneb kohustus esitada märgistusel teave nii netokaalu kui ka vedelikuta netokaalu kohta. Lisaks sellele on määruses täpsustatud, et juhul kui külmutatud või sügavkülmutatud toit on glaseeritud, ei tohi netokaal hõlmata glaseerainet (netokaal ilma glaseeraineta).

Seega on glaseeritud toidu netokaal sama mis selle vedelikuta netokaal. Võttes arvesse seda asjaolu ning vajadust hoiduda tarbija eksitamisest, on võimalikud järgmised netomärgistused:

—	topeltmärgistus: — netokaal: X g ja — vedelikuta netokaal: X g;

—	võrdlev märgistus: — netokaal = vedelikuta netokaal = X g;

—	ainus märgistus: — netokaal (ilma glaseeraineta): X g.

2.4.4.   „Parim enne“ või „kõlblik kuni“ tähtpäev

Kas siidri märgistusel peab olema esitatud minimaalse säilimisaja tähtpäev „parim enne“?

Asjakohased sätted : artikkel 24, X lisa punkti 1 punkt d.

Ei, kääritamise teel saadud siider ei pea kandma minimaalse säilimisaja tähtpäeva, sest see kuulub gruppi „veinid, liköörveinid, vahuveinid, aromatiseeritud veinid ja sarnased tooted, mis on saadud muudest puuviljadest kui viinamarjad, ning CN rubriiki 2206 00 kuuluvad joogid, mis on saadud viinamarjadest või viinamarjavirdest“, mille suhtes kohaldatakse erandit sellest kohustusest.

Alkoholi ja puuviljamahla segamisel saadud toode ei oleks siiski eespool nimetatud gruppi kuuluv „sarnane toode, mis on saadud muudest puuviljadest kui viinamarjad“ ja seetõttu oleks nõutav minimaalse säilimisaja tähtpäeva „parim enne“ märkimine, välja arvatud juhul, kui toote etanoolisisaldus on vähemalt 10 mahuprotsenti (minimaalse säilimisaja tähtpäeva „parim enne“ märkimine ei ole nõutav nende jookide puhul, mille etanoolisisaldus on vähemalt 10 mahuprotsenti).

2.4.5.   Tarvitamisjuhis

Kas toidukäitleja võib tarvitamisjuhise puhul kasutada panni või ahju sümbolit ilma sõnadeta „pann“ või „praeahi“?

Asjakohased sätted : artikli 9 lõige 2 ja artikkel 27.

Ei, see ei ole lubatud. Kohustuslikud andmed, nagu tarvitamisjuhis, tuleb esitada sõnade ja numbritega. Piktogrammide või sümbolite kasutamine on niisuguste andmete esitamisel ainult täiendav abivahend.

Komisjon võib edaspidi siiski vastu võtta rakendusaktid, mis võimaldavad kohustuslikke andmeid esitada sõnade või numbrite asemel piktogrammide või sümbolitega.

2.5.   Täiendavad kohustuslikud andmed teatavate toiduliikide või -gruppide puhul

2.5.1.   Külmutatud toidu märgistamine

—

Kas pakendamata külmutatud liha, külmutatud lihavalmististe ja külmutatud töötlemata kalatoodete märgistusel on kohustuslik esitada külmutamise tähtpäev või rohkem kui ühekordse külmutamise korral esmakordse külmutamise tähtpäev? Asjakohased sätted : III lisa Ei ole. Külmutamise tähtpäev on kohustuslik esitada ainult müügipakendis külmutatud liha, külmutatud lihavalmististe ja külmutatud töötlemata kalatoodete märgistusel. Liikmesriigid võivad otsustada laiendada seda nõuet pakendamata toodetele.

—

Kuidas määratleda mõistet „töötlemata kalatooted“? Kalatooted (4) on kõik merevee- või mageveeloomad (välja arvatud elusad kahepoolmelised molluskid, elusad okasnahksed, elusad mantelloomad ja elusad meriteod ning kõik imetajad, roomajad ja konnad), looduslikud või tehistingimustes peetavad, k.a selliste loomade kõik söödavad vormid, osad ja tooted. Töötlemata (5) kalatooted on kalatooted, mida ei ole töödeldud, sealhulgas jaotatud, irrutatud, raiutud, viilutatud, konditustatud, hakitud, nülitud, peenestatud, lõigatud, puhastatud, trimmitud, kooritud, jahvatatud, jahutatud, külmutatud, sügavkülmutatud või sulatatud tooted.

—

Kas külmutatud liha, külmutatud lihavalmististe ja külmutatud töötlemata kalatoodete külmutamise tähtpäeva märkimiseks võib kasutada märget „sügavkülmutatud [tähtpäev]“? Asjakohased sätted : III lisa punkt 6 ja X lisa punkt 3. Ei, märget „sügavkülmutatud [tähtpäev]“ ei tohi kasutada, kuna X lisas on selgelt sätestatud, et kasutada tuleb märget „külmutatud [tähtpäev]“.

3.   Toitumisalane teave

3.1.   Toitumisalase teabe kohaldamine

3.1.1.   Kas määruses sätestatud toitumisalase teabe esitamise eeskirju kohaldatakse igasuguse toidu suhtes?

Asjakohased sätted : artikkel 29.

Eeskirju ei kohaldata järgmiste toitude suhtes, mille puhul kehtivad eraldi toitumisalase märgistuse eeskirjad:

—	toidulisandid (6);

—	looduslikud mineraalveed (7).

Eri elanikkonnarühmadele mõeldud toitude suhtes kohaldatakse määrust, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 609/2013 (8) sätestatud eeskirjade või selle raamistiku kohaste erimeetmete kohaldamist.

3.2.   Kohustuslik toitumisalane teave

3.2.1.   Mida peab toitumisalane teave hõlmama?

Asjakohased sätted : artiklid 13, 30, 32, 34 ja 44, IV ja XV lisa.

Kohustuslik toitumisalane teave peab hõlmama kõiki järgmisi andmeid: energiasisaldus ning rasvade, küllastunud rasvhapete, süsivesikute, suhkrute, valkude ja soola sisaldus.

Energiasisaldus tuleb esitada nii kilodžaulides (kJ) kui ka kilokalorites (kcal). Kõigepealt tuleb märkida kilodžaulid, seejärel kilokalorid. Kasutada võib lühendeid kJ ja kcal.

Teabe esitamise järjekord peab olema järgmine:

energiasisaldus, rasvad, millest — küllastunud rasvhapped, süsivesikud, millest — suhkrud, valgud, sool

Kui ruum seda võimaldab, tuleb toitumisalane teave esitada tabelina, paigutades numbrid üksteise alla. Kui tabeli jaoks ruumi ei jätku, võib andmed esitada üksteise järel.

Toitumisalase teabe suhtes kohaldatakse minimaalse tähemärgisuuruse nõudeid ja selle teabe trükkimisel tuleb kasutada tähemärgisuurust, mille x-kõrgus on 1,2 mm või suurem. Selliste pakendite või mahutite puhul, mille suurima külje pindala on väiksem kui 80 cm2, peab x-kõrgus olema vähemalt 0,9 mm. X-kõrgus on määratletud määruse IV lisas.

NB! Sellise toidu suhtes, mis on pakendatud pakendisse või mahutisse, mille suurima külje pindala on väiksem kui 25 cm2, kohaldatakse erandit kohustusliku toitumisalase märgistamise nõudest (V lisa punkt 18, vt allpool punkt 3.6.1).

Kui energiasisaldus või toitaine(te) kogus tootes on väheoluline, võib teabe nende ainete kohta asendada näiteks sõnadega „sisaldab väheolulisel määral […]“, mis on esitatud toitumisalase teabe vahetus läheduses (mõiste „väheolulisel määral“ kohta vt punkt 3.2.2).

On tooteid, mille suhtes ei kohaldata toitumisalase teabe esitamise nõuet (vt punkt 3.6.1).

3.2.2.   Kas toitumisalasesse tabelisse tuleb lisada toitained või energiasisaldus, kui kohustuslikku märkimist nõudva(te) toitaine(te) kogus tootes või energiasisaldus on väheoluline (artikli 34 lõige 5)?

Asjakohased sätted : artikli 34 lõige 5.

Ei, kui energiasisaldus või toitaine kogus on väheoluline, võib toitaine toitumisalase teabe asendada näiteks sõnadega „sisaldab väheolulisel määral […]“, mis on esitatud toitumisalase teabe vahetus läheduses.

3.2.3.   Millal võib kasutada märget, et soolasisaldus tuleneb ainult loodusliku naatriumi sisaldusest?

Asjakohased sätted : artikli 30 lõige 1.

Märke, et soolasisaldus tuleneb ainult loodusliku naatriumi sisaldusest, võib lisada toitumisalase teabe vahetusse lähedusse nende toitude puhul, millele ei ole soola lisatud, nagu piim, köögiviljad, liha ja kala. Kõnealust märget ei tohi kasutada, kui soola on lisatud töötlemise käigus või kui kasutatakse soola sisaldavaid koostisosi, nt sink, juust, oliivid, anšoovis jne.

3.2.4.   Kohustuslikus toitumisalases märgistuses esitatav soola kogus arvutatakse järgmise valemi põhjal: sool = naatrium × 2,5. Kas arvutamisel tuleb arvesse võtta mis tahes ühendist, nt naatriumsahhariinist, naatriumaskorbaadist jne pärinevat naatriumi?

Asjakohased sätted : I lisa punkt 11.

Jah, soolasisalduse ekvivalent tuleb alati tuletada toiduaine üldisest naatriumisisaldusest valemiga sool = naatrium × 2,5.

3.3.   Vabatahtlik teave

3.3.1.   Missuguseid muid toitaineid võib märkida?

Asjakohased sätted : artikli 30 lõige 2, artiklid 32, 33 ja 34, XV lisa.

Kohustuslikku toitumisalast teavet võib täiendada ka teabega ühe või mitme järgmise aine koguste kohta:

a)	monoküllastumata rasvhapped,

b)	polüküllastumata rasvhapped,

c)	polüoolid,

d)

tärklis,

e)	kiudained,

f)	vitamiinid ja mineraaltoitained.

Teabe esitamise järjekord, kui see on asjakohane, peab olema järgmine:

energiasisaldus, rasvad, millest — küllastunud rasvhapped, — monoküllastumata rasvhapped, — polüküllastumata rasvhapped, süsivesikud, millest — suhkrud, — polüoolid, — tärklis, kiudained, valgud, sool, vitamiinid ja mineraaltoitained

Kui ruum seda võimaldab, tuleb teave esitada tabelina, paigutades numbrid üksteise alla. Kui tabeli jaoks ruumi ei jätku, võib andmed esitada üksteise järel.

Andmed nende toitainete kohta tuleb esitada grammides (g) (9) 100 g või 100 ml kohta ja need võib lisaks esitada toote portsjoni või tarbimisühiku kohta.

3.3.2.   Kui aine, mille kohta on esitatud toitumis- või tervisealane väide, ei kuulu toitumisalase teabe hulka, siis kuidas see teave tuleks märkida?

Asjakohased sätted : artiklid 30 ja 49.

Kui toitaine, mille kohta on esitatud toitumis- või tervisealane väide, kuulub toitumisalase teabe hulka, ei ole täiendav märgistus nõutav.

Kui toitaine või muu aine, mille kohta on esitatud toitumis- või tervisealane väide, ei kuulu toitumisalase teabe hulka, tuleb toitaine või muu aine kogus märkida samasse vaatevälja, st toitumisalase teabe vahetusse lähedusse (vt ka allpool punkt 3.3.5).

3.3.3.   Kui pakendamata toidu kohta esitatakse kiudainete (või muu artikli 30 lõikes 2 osutatud toitaine) kogus, siis millised muud toitumisalased andmed tuleb esitada?

Asjakohased sätted : artikli 30 lõiked 1, 2 ja 5 ning artikkel 49.

Kui toidukäitleja on huvitatud toote kiudainete või muu artikli 30 lõikes 2 osutatud toitaine koguse esitamisest, tuleb esitada kogu toitumisalane teave. See koosneb järgmisest:

—	energiasisaldus ning

—	rasvade, küllastunud rasvhapete, süsivesikute, suhkrute, valkude ja soola sisaldus.

Kui toitumis- või tervisealane väide on seotud artikli 30 lõikes 2 osutatud toitainega, tuleb toitumisalases teabes esitada ka selle toitaine kogus.

3.3.4.   Kas kiudainesisaldust võib märkida võrdluskoguse protsendina, isegi kui määruses ei ole kiudainete ühtlustatud võrdluskogust sätestatud?

Asjakohased sätted : artikli 30 lõige 2 ja artikli 35 lõike 1 punkt e.

Ei või. Võrdluskoguse protsendina võib väljendada ainult nende toitainete sisaldust, mille võrdluskogused on sätestatud XIII lisas, isegi kui kasutatakse toitumisalase teabe täiendavaid väljendamis- ja esitusviise.

3.3.5.   Kas vabatahtlike toitainete koostisosade, nt oomega-3-rasvhapete sisaldust võib märkida nii nagu polüküllastumata rasvhapete koostisosade sisaldust?

Asjakohased sätted : artikkel 30.

Ei või. Toitumisalast teavet hõlmav energiasisalduse ja toitainete loetelu on lõplik ja seda ei tohi mis tahes muu toitumisalase lisateabega täiendada (kuid vt ka eespool punkt 3.3.2).

3.3.6.   Missugust toitumisalast teavet võib pakendil korrata?

Asjakohased sätted : artikli 30 lõige 3, artikli 32 lõige 2, artikkel 33 ja artikli 34 lõige 3.

Pakendi põhivaateväljal, mida tavaliselt nimetatakse pakendi esiküljeks, võib kohustusliku toitumisalase teabe märgistuse andmeid osaliselt korrata, kasutades selleks üht järgmistest vormingutest:

—	energiasisaldus või

—	energiasisaldus ning rasvade, küllastunud rasvhapete, süsivesikute, suhkrute ja soola sisaldus.

Selle korratava teabe suhtes kohaldatakse minimaalse tähemärgisuuruse nõuet (artikli 13 lõige 2, IV lisa, vt ka punkt 3.2.1).

Kordamise korral jääb toitumisalane teave kindlaksmääratud ja piiratud sisuga loeteluks. Põhivaateväljale paigutatud toitumisalasele teabele ei ole lubatud lisada mingeid andmeid.

Kordamise korral võib teabe esitada ainult portsjoni/tarbimisühiku kohta, tingimusel et portsjoni/tarbimisühiku suurus on toitumisalase teabe vahetus läheduses kindlaks määratud ja portsjonite või tarbimisühikute arv on pakendile märgitud. Energiasisaldus tuleb siiski esitada lisaks ka 100 g või 100 ml kohta.

3.3.7.   Kui korratav toitumisalane teave pakendi põhivaateväljal (pakendi esiküljel) on väljendatud võrdluskoguse protsendina, kas siis tuleb sama teave esitada ka kohustuslikus toitumisalases teabes (pakendi tagaküljel)?

Asjakohased sätted : artikli 30 lõige 3, artikli 32 lõige 4, artikkel 33 ja XIII lisa.

Vabatahtlikult korratav toitumisalane teave pakendi põhivaateväljal (esiküljel) peab sisaldama teavet ainult energiasisalduse või energiasisalduse ning rasvade, küllastunud rasvhapete, suhkrute ja soola sisalduse kohta. See teave tuleb esitada ka kohustuslikus (pakendi tagakülje) toitumisalases teabes. Pakendi esiküljel olevat teavet on võimalik – lisaks absoluutväärtusele – väljendada võrdluskoguse protsendina, isegi kui seda väljendamisviisi kohustuslikus toitumisalases teabes ei kasutata.

3.3.8.   Kas toitumisalast teavet võib esimesel korral korrata lihtsalt energiasisalduse ja teisel korral energiasisalduse ning rasvade, küllastunud rasvhapete, suhkrute ja soola sisalduse esitamisega?

Asjakohased sätted : artikli 30 lõige 3 ja artikli 34 lõige 3.

Korrata võib ainult toitumisalast teavet energiasisalduse või energiasisalduse ning rasvade, küllastunud rasvhapete, suhkrute ja soola sisalduse kohta. Seda teavet võib korrata ka mitu korda.

See vabatahtlikult lisatud toitumisalane teave peab olema paigutatud põhivaateväljale ja vastama minimaalse tähemärgisuuruse nõuetele.

3.3.9.   Kas pakendi esiküljele on lubatud märkida üheainsa toitaine sisaldust, nagu X % rasva?

Asjakohased sätted : artikli 30 lõige 3.

Toitumisalase teabe vabatahtlikul kordamisel ei ole lubatud märkida üheainsa toitaine sisaldust, sest esitada tuleb kas ainult teave energiasisalduse või energiasisalduse ning rasva, küllastunud rasvhapete, suhkrute ja soola sisalduse kohta.

Üheainsa toitaine sisalduse võib siiski märgistusele lisada juhul, kui seda nõuab seadus, nt järgmiste toodete rasvasisalduse puhul:

—	teatavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (10) (millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühtne turukorraldus) VII lisa IV osa III punkti alapunktis 1 osutatud joogipiimad;

—	teatavad määruse (EL) nr 1308/2013 (millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühtne turukorraldus) VII lisa VII osa I punktis ja II liites osutatud võiderasvad.

Märgistusele võib märkida ka „madala rasvasisaldusega“ või „rasva < 3 %“, tingimusel et see vastab selle väite kasutamise tingimustele ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1924/2006 (11) (toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta) muudele asjakohastele sätetele, tingimusel et järgitakse ka määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 7 lõike 1 punkti c.

3.3.10.   Kas mitmes riigis müümiseks ette nähtud toodete puhul võib esitada Ameerika Ühendriikides ja Kanadas nõutavas vormingus toitumisalase teabe lisaks sellele, mis vastab määruse nõuetele?

Asjakohased sätted : artiklid 30, 34 ja 36, XIV ja XV lisa.

Ei või. Ameerika Ühendriikides ja Kanadas nõutavas vormingus toitumisalane teave ei oleks kooskõlas ELi nõuetega, kuna nii kohustuslik kui ka vabatahtlik teave peavad vastama määruses sätestatud eeskirjadele. Selline märgistus võib tarbijat eksitada ka Ameerika Ühendriikides energiasisalduse ja toitainete koguse arvutamiseks kasutatavate erinevate ümberarvestuskoefitsientide tõttu.

3.4.   Toitumisalase teabe väljendamis- ja esitusviisid

3.4.1.   Missugused on toitumisalase teabe kohustuslike elementide väljendamisviisid?

Asjakohased sätted : artiklid 32 ja 33, XIII ja XV lisa.

Rasvade, küllastunud rasvhapete, süsivesikute, suhkrute, valkude ja soola sisaldust tuleb väljendada grammides (g) 100 g või 100 ml toidu kohta ning energiasisaldust kilodžaulides (kJ) ja kilokalorites (kcal) 100 g või 100 ml toidu kohta.

Lisaks võib need esitada toidu portsjoni või tarbimisühiku kohta. Portsjon või tarbimisühik peab olema tarbija jaoks kergesti äratuntav, selle suurus peab olema märgistusel toitumisalase teabe vahetus läheduses kindlaks määratud ja pakendis sisalduvate portsjonite või tarbimisühikute arv peab olema märgistusel teatavaks tehtud.

Lisaks võib energiasisaldust ning rasva, küllastunud rasvhapete, süsivesikute, suhkrute, valkude ja soola sisaldust väljendada ka võrdluskoguste protsendina 100 g või 100 ml kohta, nagu on näidatud järgmises tabelis. Lisaks või selle 100 g või 100 ml kohta käiva teabe asemel võib aga võrdluskoguste protsente väljendada ka portsjoni või tarbimisühiku kohta.

Energia või toitaine	Võrdluskogus
Energia	8 400 kJ/2 000 kcal
Rasvad	70 g
Küllastunud rasvhapped	20 g
Süsivesikud	260 g
Suhkrud	90 g
Valgud	50 g
Sool	6 g

Kui võrdluskoguste protsente väljendatakse 100 g või 100 ml kohta, tuleb toitumisalasele teabele lisada järgmine märge: „Keskmise täiskasvanu võrdluskogus (8 400 kJ/2 000 kcal)“.

Pakendamata toidu puhul võib toitumisalast teavet väljendada üksnes portsjoni või tarbimisühiku kohta.

3.4.2.   Kas toidu märgistusel on lubatud kasutada võrdluskoguse lühendit „RI“?

Asjakohased sätted : artiklid 32 ja 33.

Lühendit „RI“ võrdluskoguse tähistamiseks võib toidu märgistusel kasutada, tingimusel et see on pakendil täielikult lahti seletatud ja tarbijatele kergesti leitav. Lauset „Keskmise täiskasvanu võrdluskogus (8 400 kJ/2 000 kcal)“ ei tohi muuta.

3.4.3.   Kas on lubatud kasutada mõistet „soovitatav päevane kogus“ või selle lühendit „GDA“?

Asjakohased sätted : artiklid 32 ja 33.

Määruse eesmärk on ühtlustada tarbijatele esitatava toitumisalase teabe, sealhulgas vabatahtliku teabe sisu, väljendamis- ja esitusviise. Seda eesmärki arvesse võttes ei ole võimalik määruse artiklite 32 ja 33 kohaldamise raames kasutada mõistet „soovitatav päevane kogus“ või selle lühendit „GDA“ (vt ka punkt 3.4.2). Tuleb ka märkida, et mõisted „võrdluskogus“ ja „soovitatav päevane kogus“ on erineva tähendusega, sest erinevalt „soovituslikust päevasest kogusest“ ei vihja „võrdluskogus“ toitumisnõuandele. Näiteks märge tarvitada 20 g küllastunud rasva päevas ei ole toitumisnõuanne ja tarbijad ei tohiks pidada seda minimaalseks tervise säilitamiseks vajalikuks koguseks.

3.4.4.   Kas lisateave „keskmise täiskasvanu võrdluskogus (8 400 kJ/2 000 kcal)“ tuleb esitada iga toitumisalase teabe vahetus läheduses?

Asjakohased sätted : artiklid 32 ja 33.

Jah, kui teave on väljendatud võrdluskoguse protsendina 100 g või 100 ml kohta.

Ei, kui see on väljendatud portsjoni kohta.

3.4.5.   Energiasisalduse ja toitainete võrdluskogused on ette nähtud täiskasvanute jaoks. Kas energiasisalduse ja toitainete koguse võib täiskasvanutele mõeldud võrdluskoguse protsendi asemel või sellele lisaks vabatahtlikult esitada laste jaoks ettenähtud võrdluskoguse protsendina?

Asjakohased sätted : artikli 32 lõige 4, artikli 36 lõige 3, artikkel 43 ja XIII lisa.

Ei või. Vabatahtlik võrdluskoguste märkimine eri elanikkonnarühmadele on lubatud ainult juhul, kui on vastu võetud asjaomased Euroopa Liidu õigusnormid või nende puudumise korral siseriiklikud õigusnormid.

Energiasisaldust ja toitainete koguseid võib lisaks nende esitamisele absoluutväärtusena väljendada üksnes täiskasvanutele mõeldud võrdluskoguse protsendina. Määruses tehakse komisjonile ettepanek võtta vastu rakendusaktid võrdluskoguste märkimise kohta eri elanikkonnarühmadele lisaks täiskasvanutele kehtestatud võrdluskogustele, ning tulevikus võivad kättesaadavad olla lastele mõeldud võrdluskogused. Kuni asjaomaste Euroopa Liidu õigusnormide vastuvõtmiseni võivad liikmesriigid võtta vastu siseriiklikud õigusnormid, millega kehtestatakse kõnealustele elanikkonnarühmadele teaduslikult põhjendatud võrdluskogused. Muudele elanikkonnarühmadele, näiteks lastele mõeldud võrdluskoguste kasutamine ei ole lubatud alates 13. detsembrist 2014 turule viidud või märgistatud toodete puhul, välja arvatud juhul kui Euroopa Liidu või siseriiklike õigusnormidega kehtestatakse teaduslikult põhjendatud võrdluskogused sellistele rühmadele.

3.4.6.   Mis on tarbimisühik? Kas portsjoni märkimiseks võib kasutada piktogrammi? Kas pakendis olevate portsjonite arvu tähistamiseks võib tähenduses „võrdub ligikaudu“ kasutada sümbolit ≈ või ~?

Asjakohased sätted : artikkel 33.

Tarbimisühik peab olema tarbija jaoks kergesti äratuntav ja tähendab individuaalselt tarbitavat ühikut. Üks tarbimisühik ei tarvitse olla üks portsjon. Šokolaaditahvli ruut võib näiteks olla tarbimisühik, aga portsjon võib olla suurem kui üks šokolaadiruut.

Portsjoni või tarbimisühiku kindlaksmääramiseks võib kasutada sümboleid või piktogramme. Määruses nõutakse vaid, et tarbimisühik või portsjon oleks kergesti äratuntav ja selle suurus oleks märgistuses kindlaks määratud. Sümbolite ja piktogrammide kasutamisel peab nende tähendus olema tarbijale arusaadav, mitte eksitav.

Väikestele erinevustele toote tarbimisühikute või portsjonite arvus võib juhtida tähelepanu asjakohaste sümbolitega portsjoni või tarbimisühiku arvu ees.

3.5.   Täiendavad väljendamis- ja esitusviisid

3.5.1.   Kas toitainete ja/või energiasisalduse tähistamiseks võib sõnade asemel kasutada üksnes sümboleid?

Asjakohased sätted : artikkel 34, XV lisa.

Ei või. Kohustusliku ja vabatahtliku toitumisalase teabe esitamisel tuleb järgida kindlat esitusviisi, mis nõuab energiasisalduse ja toitainete puhul sõnade kasutamist.

Üldpõhimõtet, et kohustuslik teave tuleb esitada sõnade ja numbritega, kohaldatakse ka vabatahtlikult esitatava toitumisalase teabe suhtes. Piktogramme ja sümboleid võib kasutada lisaks.

3.5.2.   Kas energiasisalduse võib esitada ainult kilokalorites, kui toitumisalast teavet märgistuse põhivaateväljal vabatahtlikult korratakse?

Asjakohased sätted : artikli 32 lõige 1, XV lisa.

Ei või. Teave energiasisalduse kohta tuleb järjekindlalt märkida kilodžaulides (kJ) ja kilokalorites (kcal), olenemata sellest, kus see on esitatud.

3.6.   Erandid kohustusliku toitumisalase teabe esitamise nõudest

3.6.1.   Milliseid erandeid kohaldatakse?

Asjakohased sätted : artikli 16 lõiked 3 ja 4, artikli 30 lõiked 4 ja 5, artikli 44 lõike 1 punkt b, V lisa.

V lisas loetletud toodete suhtes kohaldatakse erandit kohustuslikust toitumisalase märgistamise nõudest, välja arvatud juhul, kui esitatakse toitumis- või tervisealane väide.

Lisaks kohaldatakse seda erandit alkohoolsetele jookidele (mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi) ja pakendamata toidule (välja arvatud juhul, kui seda nõuavad siseriiklikud meetmed).

Kui toitumisalane teave esitatakse vabatahtlikult, peab see vastama kohustusliku toitumisalase märgistuse eeskirjadele. Seejuures

—	võib alkohoolsete jookide toitumisalane teave piirduda energiasisaldusega. Konkreetne esitusviis ei ole nõutav;

—

võib pakendamata toidu toitumisalane teave piirduda ainult energiasisalduse või energiasisalduse ning rasva, küllastunud rasvhapete, suhkrute ja soola sisaldusega. Selle võib esitada üksnes portsjoni või tarbimisühiku kohta, tingimusel et portsjoni/tarbimisühiku suurus on kindlaks määratud ja nende arv märgitud.

3.6.2.   Kas järgmiste toitude suhtes kohaldatakse erandit kohustusliku toitumisalase teabe esitamise nõuetest?

Asjakohased sätted : V lisa.

—

Töötlemata tooted, mis koosnevad ühestainsast koostisosast või koostisosade grupist — Jahu (nt nisujahu) jah, alltoodud tingimustel Jahu, mis ei sisalda lisatud koostisosi, nt lisandeid, vitamiine või mineraaltoitaineid, ning mida ei ole töödeldud muul viisil kui jahvatamine ja koorimine, käsitatakse töötlemata tootena (12). — Aurutatud riis ja eelnevalt kuumtöödeldud riis ei Aurutatud riis läbib eelneva kuumtöötlemise etapi ja seda ei saa seega käsitada töötlemata toiduna. Riisi suhtes kohaldatakse siiski ühestainsast koostisosast või koostisosade grupist koosnevale töötlemata tootele tehtavat erandit. — Taimeõli ei Taimeõlid on töödeldud tooted ja seega ei saa ühestainsast koostisosast või koostisosade grupist koosnevale töötlemata tootele tehtavat erandit nende suhtes kohaldada. — Suhkur ei Suhkur on töödeldud toode ja seega ei saa ühestainsast koostisosast või koostisosade grupist koosnevale töötlemata tootele tehtavat erandit selle suhtes kohaldada. — Mesi jah Mett käsitatakse töötlemata toiduna ja see koosneb koostisainetest, mitte koostisosadest, nagu on selgitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/63/EL (13) (millega muudetakse nõukogu direktiivi 2001/110/EÜ (14) mee kohta) põhjenduses 3. Seega saab mee suhtes kohaldada erandit kohustusliku toitumisalase teabe esitamise nõudest.

—

Maitsetaimed, vürtsid või nende segud — Maitsetaime- ja vürtsitooted, mis sisaldavad lõhna- ja maitseained ja/või happesuse regulaatoreid jah Maitsetaimede, vürtside või nende segude suhtes kohaldatakse erandit kohustusliku toitumisalase teabe esitamise nõudest, sest neid tarvitatakse väikestes kogustes ja neil ei ole märkimisväärset toitumisalast mõju. Seda erandit kohaldatakse ka selliste lõhna- ja maitseaineid ja/või happesuse regulaatoreid sisaldavate toodete suhtes, tingimusel et lõhna- ja maitseainetel ja/või happesuse regulaatoritel ei ole märkimisväärset toitumisalast mõju.

—

Sool ja soolaasendajad — Jodeeritud sool ei Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1925/2006 (15) (vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta) artikli 7 lõike 3 kohaselt peab toitumisalase teabe esitamine toodetel, millele on lisatud vitamiine ja mineraaltoitaineid, olema kohustuslik. Joodi kohustuslikku lisamist soolale määrus (EÜ) nr 1925/2006 siiski ei hõlma ja lisatud joodi sisaldusega seotud konkreetsed märgistamisnõuded on sätestatud siseriiklikus õiguses.

—

Fermenditud äädikad ja äädikaasendajad, sealhulgas need, mille ainsaks lisatud koostisosaks on lõhna- ja maitseained — Fermenditud äädikas, millele on lisatud soola ei Fermenditud äädikatele ja äädikaasendajatele tehtavat erandit kohaldatakse ainult nende toodete suhtes, mille ainsaks lisatud koostisosaks on lõhna- ja maitseained.

3.7.   Toidulisandid

3.7.1.   Milliseid võrdluskogustega seotud mõisteid tuleb toidulisandite puhul vitamiinide ja mineraaltoitainete kohta teabe esitamiseks kasutada?

Asjakohased sätted : artikkel 29, XIII lisa.

Toidulisandite suhtes määruse toitumisalase teabe esitamise eeskirju ei kohaldata.

Toidulisandeid käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/46/EÜ (16) artikli 8 lõikes 3 on sätestatud, et teave vitamiinide ja mineraaltoitainete kohta tuleb esitada ka nõukogu direktiivi 90/496/EMÜ (17) (mis asendati 13. detsembrist 2014 määrusega) lisas nimetatud võrdlusväärtuste protsendina.

Direktiivis 90/496/EMÜ nõuti, et kasutataks protsenti, mis seob selle soovitusliku päevase kogusega (RDA), mis on määruse XIII lisa A osas asendatud (päevase) võrdluskogusega (inglise keeles Reference Intakes, RI energiasisalduse ja makrotoitainete puhul ja Nutrient Reference Value, NRV vitamiinide ja mineraalainete puhul). Kuigi lühendit „NRV“ (tingimusel et see on pakendil lahti seletatud ja tarbijatele kergesti leitav) võib kasutada, on ühtsuse huvides soovitatav kasutada toidulisandite puhul samu mõisteid nagu muude toidu toitainete puhul (18) ja viidata võrdluskogustele (RI).

3.7.2.   Kas toidulisandite puhul, mille kohta on esitatud toitumis- või tervisealane väide, tuleb esitada määruse kohane toitumisalane teave?

Asjakohased sätted : artiklid 29 ja 49.

Ei. Määruse sätteid, mis nõuavad toitumisalase teabe esitamist, ei kohaldata toidulisandite suhtes. Toitumis- ja tervisealaseid väiteid käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1924/2006 (19) artikli 7 kohaselt esitatakse toitumisalane teave toidulisandite puhul toidulisandeid käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/46/EÜ (20) artikli 8 kohaselt.

3.8.   Konkreetsed tooted

3.8.1.   Kas koos vedelikuga pakendatud toidu puhul peaks toitumisalane teave vastama tahkele tootele (ilma vedelikuta) või tootele tervikuna (koos vedelikuga)?

Asjakohased sätted : artikli 31 lõige 3.

Tahket toitu võidakse müüa IX lisa punktis 5 määratletud vedelas keskkonnas (nt soolvesi, marja- või puuviljamahl) või muudes vedelikes (nt õli). Mõni tarbija sööb ära kogu sellise toote, teised aga vaid tahke toote. Sellega seoses tuleks toitumisalane teave eelistatavalt arvutada lähtudes toiduaine kogusisaldusest, st tahkest toidust koos vedelikuga, kui toode tarvitatakse tõenäoliselt ära tervikuna. Seda teavet võib vabatahtlikult täiendada tahke toote toitumisalase teabega. Muude toodete puhul, mille vedelikku eeldatavasti ei tarvitata, näib olevat asjakohasem vedelikuta netokaalul põhinev toitumisalane teave.

Toitumisalase teabe puhul tuleb igal juhul selgelt märkida, kas see viitab tahkele tootele või tootele tervikuna.

---

(1)  ELT L 304, 22.11.2011, lk 18.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, VII lisa III osa (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

(3)  Rahvusvaheline Legaalmetroloogia Organisatsioon, rahvusvaheline soovitus nr R79 [Edition 1997(E)]. https://www.oiml.org/en/files/pdf_r/r079-e15.pdf

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 853/2004, I lisa punkt 3.1 (ELT L 139, 30.4.2004, lk 55).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 852/2004 (toiduainete hügieeni kohta) (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1) artikli 2 lõike 1 punktis n sätestatud töötlemata toidu määratluse põhjal.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/46/EÜ toidulisandeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 183, 12.7.2002, lk 51).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/54/EÜ loodusliku mineraalvee kasutamise ja turustamise kohta (ELT L 164, 26.6.2009, lk 45).

(8)  ELT L 181, 29.6.2013, lk 35.

(9)  Vt ka vitamiinide ja mineraaltoitainete spetsiaalsed mõõtühikud XIII lisa A osa punktis 1.

(10)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(11)  ELT L 404, 30.12.2006, lk 9.

(12)  Määruse artikli 2 lõike 1 punktis b on osutatud määruse (EÜ) nr 852/2004 (toiduainete hügieeni kohta) artikli 2 lõike 1 punktis n sätestatud töötlemata toodete mõistele: „„töötlemata tooted“ – töötlemata toidud, sealhulgas jaotatud, irrutatud, raiutud, viilutatud, konditustatud, hakitud, nülitud, peenestatud, lõigatud, puhastatud, trimmitud, kooritud, jahvatatud, jahutatud, külmutatud, sügavkülmutatud või sulatatud“.

(13)  ELT L 164, 3.6.2014, lk 1.

(14)  EÜT L 10, 12.1.2002, lk 47.

(15)  ELT L 404, 30.12.2006, lk 26.

(16)  EÜT L 183, 12.7.2002, lk 51.

(17)  EÜT L 276, 6.10.1990, lk 40.

(18)  Määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 32 lõige 3.

(19)  ELT L 404, 30.12.2006, lk 9.

(20)  EÜT L 183, 12.7.2002, lk 51.

---

8.6.2018

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 196/15

---

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(juhtum M.8902 – 3i Group / Deutsche Alternative Asset Management / AtteroHolding)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2018/C 196/02)

31. mail 2018 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex'i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32018M8902 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

---

8.6.2018

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 196/15

---

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(juhtum M.8918 – AEA Investors / BCI / Springs)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2018/C 196/03)

1. juunil 2018 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex'i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32018M8918 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

---

8.6.2018

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 196/16

---

Nõukogu järeldused, milles käsitletakse noorte rolli Euroopa Liidu demograafiliste probleemide lahendamisel

(2018/C 196/04)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

TULETADES MEELDE

1.

selle teema poliitilist tausta, mis on esitatud käesolevate järelduste lisas;

2.

asjaolu, et üks ELi nõukogu eesistujariigi Bulgaaria neljast üldisest prioriteedist on „Euroopa ja noorte tulevik – majanduskasv ja sotsiaalne ühtekuuluvus“,

VÕTAB TEADMISEKS

3.

Euroopa Liidu poliitilised algatused, nagu Euroopa noortevaldkonna uuendatud koostööraamistik (ELi noortestrateegia 2010–2018), Erasmus+, noortegarantii, noorte tööhõive algatus ja noortevaldkonna partnerlus Euroopa Nõukoguga, mis kajastavad eri lähenemisviise sellise ühiskonna loomisel, kus arendatakse kõigi noorte inimeste potentsiaali ning kus nad omandavad oskused, mis on vajalikud selleks, et olla edukad nii kodanikena demokraatlikus ühiskonnas kui ka oma töö- ja eraelus, olenemata oma taustast;

4.

Euroopa Ülemkogu 2017. aasta detsembri järeldused, milles riigipead ja valitsusjuhid kutsuvad liikmesriike, nõukogu ja komisjoni üles muu hulgas edendama liikuvust ja vahetusi ELis;

5.

2016. aasta aruande ELi-sisese tööjõu liikuvuse kohta, mis avaldati mais 2017,

TUNNISTAB, ET

6.

Euroopa Liit seisab silmitsi demograafiliste väljakutsetega, mis on osaliselt tingitud suurenevast liikuvusest riikide sees ja vahel, vananevast elanikkonnast ja piirkondlikust ebastabiilsusest ning finants- ja majanduskriisi tagajärgedest;

7.

demograafilised väljakutsed võivad mõjutada eelkõige noori. Mõnes liikmesriigis on noorte töötuse määr praegu endiselt väga kõrge, (1) vaatamata selle probleemi lahendamiseks nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil tehtud jõupingutustele, nagu noortegarantii loomine. Otsides paremaid võimalusi isiklikuks ja/või ametialaseks arenguks, võivad noored otsustada oma päritolupiirkonnast lahkuda, et asuda õppima või tööle välismaal sellistel erinevatel põhjustel nagu majanduskriisi tagajärjed, noorte töötus või isiklik valik;

8.

noorte vaba liikuvus on üks liidu aluspõhimõtteid ning vastastikuse mõistmise ja partnerluse edendamise üks peamisi vahendeid, kuna see annab noortele asjakohased teadmised ja oskused, mis võivad neil aidata laiemalt mõista erinevaid ellusuhtumisi ja olukordi, millega nad võivad silmitsi seista. Samuti aitab see paremini mõista Euroopa identiteeti ja väärtusi;

9.

ülimalt oluline on võimaluse korral ära kasutada olemasolevat sidusrühmade partnerlust noortevaldkonnas ja sellest väljaspool, et suurendada toimetulekuvõimet, tasakaalu ja võrdseid võimalusi liidus. Sellega seoses on oluline veelgi edendada ühiseid Euroopa väärtusi kui üldpõhimõtet, millega suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust, ning noorte, eelkõige vähemate võimalustega noorte heaolu,

TEADVUSTAB, ET

10.

noorte liikuvus on oluline nende tööalase ja isikliku arengu tagamiseks. See aitab edendada nende kultuuridevahelist mõistmist ning laiendada noorte silmaringi, võimaldades neil elada harmoonilises ja võrdõiguslikus ühiskonnas. Samal ajal võib vabal liikumisel olla riigisisene mõju, nagu noorte osakaalu vähenemine mõnes maapiirkonnas;

11.

õpiliikuvus võib veelgi edendada noorte arusaamist kodanikuaktiivsusest ja solidaarsusest, oma õigustest ja vastutusest, omapoolsest demokraatlike väärtuste ja kultuurilise mitmekesisuse tunnistamisest ja austamisest ning oma sõna- ja veendumusvabaduse tagatistest, ent kõige olulisem on eluks vajalike oskuste omandamine;

12.

olenemata sellest, kas noored otsustavad jääda võõrustajariiki või pöörduda tagasi oma päritolupiirkonda, tuleks neil võimaldada elada kaasavas keskkonnas, kus nad saavad Euroopa Liidus vaba liikumise kaudu omandatud uute oskustega hõlpsasti ühiskonda panustada. See oleks kasulik nende isikliku ja tööalase arengu jaoks ning nende aktiivse rolli täitmiseks selles ühiskonnas, kuhu nad otsustavad elama jääda,

RÕHUTAB, ET

13.

asjatundlikul nõustamisel on tähtis roll, et aidata noortel määratleda oma pädevusi ja teha teadlikke otsuseid. Oluline on varustada noored asjakohaste oskustega, näiteks suhtlemis-, keele- ja kultuuridevahelise pädevusega, et nad saaksid oma päritolupiirkonnas või võõrustajariigis kergemini kohaneda. Seda silmas pidades on noorsootöö ülioluline, olles üks vahendeid selliste põhiliste eluks vajalike oskuste arendamiseks, millega lahendada majanduslikke, poliitilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi probleeme, mis noortel võivad suurema liikuvuse tõttu tekkida. See võib samuti hõlbustada noorte juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele ning suurendada nende sotsiaalset kaasatust ja kodanikuaktiivsust;

14.

Noorsootöö ning mitteformaalne ja informaalne õppimine peaksid aitama noortel kasutada maksimaalselt ära oma potentsiaali ning toetama neid täisväärtusliku ja produktiivse isikliku, sotsiaalse ja tööelu saavutamisel ja säilitamisel, olenemata sellest, kas nad otsustavad jääda võõrustajariiki või pöörduda tagasi oma päritolupiirkonda;

15.

olukorrast saaks üksikasjalikuma ülevaate, kui oleks piisavalt teavet ja andmeid probleemide kohta, millega noored suurema liikuvuse tulemusena kokku puutuvad,

KUTSUB LIIKMESRIIKE ÜLES

16.

soodustama valdkonnaüleseid partnerlusi ja võimalusi, et vajaduse korral toetada noorte tõhusat kaasamist ja/või integreerimist võõrustajariigis või nende koju tagasi pöördumisel;

17.

edendama noorsootöö ning noorte heaks ja noortega koos töötamise panust noorte eluks vajalike oskuste, sealhulgas suhtlemis- ja keelepädevuse arendamisse, et hõlbustada nende suuremat osalemist kodanikuühiskonnas ja ühiskondlikus elus Euroopa kontekstis;

18.

kaaluma arutelu pidamist demograafilistest probleemidest tuleneva mõju üle, millega noored liidus kokku puutuvad, ja selle arutelu edasist laiendamist;

19.

edendama ebasoodsas olukorras olevate piirkondade ligitõmbavust, sealhulgas haridus- ja töövõimalusi ning vahendeid ja teenuseid noortele,

KUTSUB LIIKMESRIIKE JA EUROOPA KOMISJONI ÜLES NENDE VASTAVA PÄDEVUSE PIIRES

20.

hõlbustama noorte vabast liikuvusest tulenevate demograafiliste probleemidega tegelemisel juurdepääsu andmetele ja andmete levitamist, samuti heade tavade vahetamist erinevate kanalite, sealhulgas ELi noorteraporti, Youth Wiki ning muude toimivate kanalite ja platvormide kaudu;

21.

kaaluma huvitatud liikmesriikide ja sidusrühmade osalusel toimuva rahvusvahelise ürituse korraldamist, et täiendavalt uurida noorte vabast liikumisest tulenevate demograafiliste probleemide mõju;

22.

jätkama koostööd, et tagada käesolevate järelduste elluviimine töö käigus, mis käsitleb noortevaldkonnas ja muudes valdkondades tehtava Euroopa koostöö strateegilisi väljavaateid;

23.

edendama ebasoodsas olukorras olevate piirkondade ligitõmbavust, kasutades vajaduse korral Euroopa regionaalfonde,

KUTSUB EUROOPA KOMISJONI ÜLES

24.

uurima võimalusi, kuidas tõhustada kõikides vormides dialoogi, mida peetakse väljaspool oma päritolupiirkonda elavate noorte vahel ja samuti võõrustajariikide noortega, saades tuge rahvusvaheliselt noortevõrgustikult, EURODESKilt kogu Euroopa Liidus või muude rajatud võrgustike kaudu;

25.

jätkama ja edasi arendama noortele mõeldud ELi liikuvusprogrammide ettevalmistavat etappi (sh keeleõpe ja kultuuridevaheline teadlikkus).

---

(1)  http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Unemployment_statistics

---

---

8.6.2018

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 196/20

---

Nõukogu järeldused, milles käsitletakse vajadust teha kultuuripärand nähtavaks kõigis ELi poliitikavaldkondades

(2018/C 196/05)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

TULETADES MEELDE, ET:

1.

ELi liikmesriikide ja ELi institutsioonide juhid kuulutasid 25. märtsi 2017. aasta Rooma deklaratsioonis välja visiooni liidust, „mille kodanikel on uusi võimalusi kultuuriliseks ja sotsiaalseks arenguks“ ning mis „hoiab alal meie kultuuripärandit ja edendab kultuurilist mitmekesisust“ (1);

2.

Euroopa Ülemkogu kutsus oma 14. detsembri 2017. aasta järeldustes (2) liikmesriike, nõukogu ja komisjoni üles jätkama kooskõlas nende vastavate pädevustega tööd eesmärgiga kasutada Euroopa kultuuripärandiaastat 2018 (3) võimalusena suurendada teadlikkust kultuuri ja kultuuripärandi sotsiaalsest ja majanduslikust tähtsusest;

TUNNISTADES, ET:

3.

kultuuri tähtsus ELi poliitilises päevakorras on praegu suur, mida kinnitati Göteborgis 2017. aasta novembris peetud juhtide arutelu raames, kus juhid tunnistasid kultuuri tähtsust kaasava ja sidusa ühiskonna loomisel ning Euroopa konkurentsivõime säilitamisel (4);

4.

see areng annab taas tõestust ELi tasandil kultuuripärandi vallas tehtava hea koostöö kasulikkusest ning kinnitab, kui tähtis on kultuuripärandi sotsiaalse ja majandusliku kasu maksimeerimiseks integreerida see teistesse valdkondlikesse poliitikatesse ja meetmetesse;

5.

sotsiaalsed ja majanduslikud raskused, millega EL hiljuti kokku puutus, osutavad vajadusele võtta meetmeid meie ühiskondade vaheliste ja siseste sidemete tugevdamiseks. Kultuuripärand võib teadmiste ja vastastikuse mõistmise allikana olla üks selle protsessi edasiviijaid, edendades Euroopa ühisruumi kuulumise tunnet. Lisaks saaksid nimetatud meetmed olla aluseks Euroopa solidaarsuse ja Euroopa Liidu terviklikkuse säilitamisele, edendades ja kaitstes samal ajal kultuurilist mitmekesisust;

6.

kultuuripärand kogu oma mitmekesisuses ja mis tahes kujul (materiaalne ja mittemateriaalne, kinnis- ja vallasvara, digitaalsena loodud ja digiteeritud) (5) on väärtus omaette, meie minevikupärand ja strateegiline ressurss Euroopa kestliku tuleviku jaoks, mis aitab reageerida sotsiaalsetele, majanduslikele ja keskkonnaalastele väljakutsetele eri tasanditel – alates kohalikust, riiklikust ja piirkondlikust tasandist Euroopa ja isegi üleilmse tasandini;

7.

Euroopa kultuuripärand on dünaamilise iseloomuga ning seda rikastab veelgi Euroopa inimeste ja rahvaste ühise mineviku uurimine ning pidev algatuste ja programmide edasiarendamine. Kultuuripärand on seega ka kaasaegse kunsti ja loovuse kui võimaliku tulevase kultuuripärandi inspiratsiooniallikas;

KUTSUB LIIKMESRIIKE JA KOMISJONI ÜLES NENDE VASTAVATE PÄDEVUSVALDKONDADE PIIRES JA NÕUETEKOHASES VASTAVUSES SUBSIDIAARSUSE PÕHIMÕTTEGA:

8.

tegema kultuuripärandi asjakohastes ELi poliitikates nähtavaks ja edendama sidusrühmade teadlikkust vastastikusest kasust, mis saadakse kõnealuse teema integreerimisest teistesse valdkondlikesse poliitikatesse, ning kultuuripärandiga seotud finantsvõimalustest, (6) andes muu hulgas sidusrühmadele õigeaegset teavet kultuuripärandi jaoks kättesaadavatest ELi vahenditest;

9.

mõjutamata järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavaid läbirääkimisi, analüüsima võimalusi keskenduda asjakohastes ELi programmides vajaduse korral konkreetsemalt Euroopa ühise kultuuripärandi säilitamisele ja edendamisele. Seda on võimalik teha, võttes kultuuripärandit arvesse programmide ettevalmistamisel ja rakendamisel, aga ka kaasates kultuuripärandi strateegilise eesmärgina programmide prioriteetide hulgas;

10.

edendama innovatsiooni, kestlikkust ja sotsiaalset kaasatust konkreetsete pärandile suunatud projektide kaudu, millel on Euroopa mõõde ja sotsiaalne lisaväärtus, võttes ühtlasi arvesse soolise võrdõiguslikkuse aspekti;

11.

soodustama Euroopa teadustöötajate, ametiisikute ning haridus- ja koolitusasutuste vahelist koostööd, et edendada traditsiooniliste ja uute kultuuripärandi valdkonna elukutsete alaseid kõrgetasemelisi oskusi, koolitust ja teadmussiiret;

12.

edendama veelgi kultuuripärandi kaasava juhtimise põhimõtet, analüüsides kultuurivaldkonna juhtimise praeguseid tavasid, määratledes vajaduse korral meetmed, et muuta kultuurivaldkonna juhtimise avatumaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja sidusamaks, ning jagades parimaid tavasid;

13.

tegema kindlaks head riiklikud ja rahvusvahelised tavad ning hõlbustama nende vahetamist, edendades Euroopa kultuurisektori ametiisikute liikuvust (7);

14.

süvendama ja laiendama kodanikuühiskonna organisatsioonide, Euroopa kodanike ja eelkõige Euroopa noortega peetavat dialoogi, et saavutada sügavam mõistmine Euroopa kultuuripärandi panusest ühise Euroopa identiteedi tugevdamisse selle kultuuride, keelte ja pärandite mitmekesisuses;

15.

jätkama kultuuripärandi toetamist tähtsa elemendina ELi strateegilises lähenemisviisis rahvusvahelistele kultuurisuhetele ning kultuuridevahelise dialoogi edendamisel;

16.

rakendama koos rahvusvaheliste organisatsioonidega ühiseid ja koordineeritud riikideüleseid meetmeid, (8) et kaitsta ja säilitada kultuuripärandit kestlikult ning kooskõlas kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030 (9);

17.

edendama toetust kultuuripärandi digiteerimisele kui vahendile, millega avatakse juurdepääs kultuurile ja teadmistele, ergutades seeläbi innovatsiooni, loomingulisust ja kultuuripärandi kaasavat juhtimist;

18.

tegema kultuuripärandit puudutavate ELi poolt rahastatud algatuste ja projektide tulemused, aruanded ja hindamised veebis süstemaatilisemalt ja paremini kättesaadavaks;

19.

kasutama ära Euroopa kultuuripärandiaastat 2018, et ehitada üles kultuuripärandit käsitlev jagatud ja laiapõhjaline strateegiline visioon ning tagama selle tulemused, töötades välja konkreetsed meetmed. Võimaluse korral tuleks taotleda sünergiat Euroopa Nõukogu 21. sajandi jaoks mõeldud Euroopa kultuuripärandi strateegiaga;

20.

jätkama tõenditepõhiste poliitikate väljatöötamist, jätkates koostööd Eurostatiga ja riiklike statistikaametitega usaldusväärsete andmete kogumisel kultuuripärandi sotsiaalse ja majandusliku panuse kohta ning aitama kaasa selliste organisatsioonide nagu UNESCO ja Euroopa Nõukogu (10) sarnastele jõupingutustele rahvusvahelisel tasandil;

KUTSUB LIIKMESRIIKE ÜLES NÕUETEKOHASES KOOSKÕLAS SUBSIDIAARSUSE PÕHIMÕTTEGA:

21.

tunnistama kultuuripärandi rolli asjakohastes riiklikes ELi poolt kaasrahastatud valdkondlikes programmides, eesmärgiga säilitada kultuuripärandi väärtus ja tähtsus kohalike inimeste ja tulevaste põlvkondade jaoks ning arendama täielikult välja pärandi potentsiaali majandusliku arengu, sotsiaalse sidususe ja kultuuriidentiteedi ressursina;

22.

jätkama omavahelist koostööd, kaaludes uues, 2019. aasta järgse kultuurivaldkonna töökavas prioriteete ja tegevusi, mis on seotud kultuuripärandi integreerimisega teistesse ELi poliitikatesse;

KUTSUB KOMISJONI ÜLES:

23.

võtma ELi poliitikate kavandamisel, rakendamisel ja hindamisel jätkuvalt arvesse nende otsest ja kaudset mõju Euroopa kultuuripärandi rikastamisele, säilitamisele ja kaitsmisele ning eelkõige vajadust kvaliteetsete suuniste järele, tagamaks, et ELi investeeringud ei kahjusta kultuuripärandit ega vähenda selle väärtust;

24.

jätkama käimasolevat dialoogi ja koostööd kultuuripärandi valdkonnas tegutsevate võrgustikega, mis on omandanud väärtuslikke kogemusi ja tõestanud oma pädevust kõnealuses valdkonnas (11);

25.

arendama edasi koostööd UNESCO ja Euroopa Nõukoguga kultuuripärandit puudutavate poliitikate ja tavade osas ühist huvi pakkuvates küsimustes, sealhulgas seoses kultuuriväärtustega ebaseadusliku kaubitsemise tõkestamisega, eelkõige konfliktipiirkondades;

26.

taotlema sünergiat UNESCO ja Euroopa Nõukogu konventsioonidega, millega kehtestatakse rahvusvahelised põhimõtted kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks ja haldamiseks, näiteks Euroopa Nõukogu raamkonventsioon, mis käsitleb kultuuripärandi väärtust ühiskonnas (Faro 2005).

---

(1)  http://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2017/03/25/rome-declaration/pdf

(2)  EUCO 19/1/17 REV 1

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta otsus (EL) 2017/864 Euroopa kultuuripärandiaasta (2018) kohta (ELT L 131, 20.5.2017, lk 1).

(4)  EUCO 19/1/17 REV 1 ja Euroopa Komisjoni panus ELi juhtide kohtumisse Göteborgis 17. novembril 2017 (teatis „Euroopa identiteedi tugevdamine hariduse ja kultuuri kaudu“), dok 14436/17.

(5)  Nõukogu 21. mai 2014. aasta järeldused kultuuripärandi kui jätkusuutliku Euroopa strateegilise ressursi kohta (ELT C 183, 14.6.2014, lk 36).

(6)  Mapping of cultural heritage actions in European Union policies programmes and activities – http://ec.europa.eu/assets/eac/culture/library/reports/2014-heritage-mapping_en.pdf.

(7)  EUCO 19/1/17 REV 1.

(8)  http://undocs.org/S/RES/2347(2017).

(9)  Kooskõlas ÜRO kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030, https://sustainabledevelopment.un.org/content/documents/21252030%20Agenda%20for%20Sustainable%20Development%20web.pdf.

(10)  Nt kultuuripoliitika ja -trendide kokkuvõte.

(11)  Nagu näiteks Euroopa kultuurivaldkonna juhtide foorum, Euroopa kultuuripärandi õigusfoorum ja analüüsirühm „EL ja kultuuripärand“.

---

8.6.2018

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 196/23

---

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused ELi ühiste väärtuste edendamise kohta spordi kaudu

(2018/C 196/06)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU JA NÕUKOGUS KOKKU TULNUD LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

TULETADES MEELDE, ET:

1.

Euroopa Liit on ühine platvorm jõuka ja rahuliku kooseksisteerimise ruumi loomiseks ning mitmekesisuse austamiseks, mille aluseks on Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 tunnustatud ELi ühised väärtused, nimelt inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus;

2.

vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 165 panustab liit Euroopa spordiküsimuste edendamisse, võttes arvesse spordi eripära, vabatahtlikkusel põhinevaid spordistruktuure ning spordi sotsiaalset ja kasvatuslikku funktsiooni;

3.

2017. aasta mais vastu võetud kolmandas Euroopa Liidu spordialases töökavas (2017–2020) määrati prioriteetse valdkonna „Sport ja ühiskond“ raames üheks põhiküsimuseks sotsiaalne kaasatus, nimetades ELi ühiste väärtuste edendamise spordi kaudu üheks töökava peamiseks ülesandeks;

4.

maikuus võetakse vastu nõukogu soovitus, milles käsitletakse ühiste väärtuste ja kaasava hariduse edendamist;

5.

alates 2011. aastast on sport Euroopa Liidu programmi „Erasmus+“ osa. Alates esimesest programmist 30 aastat tagasi on üle üheksa miljoni eurooplase saanud kasutada võimalust õppida, treenida, õpetada või töötada vabatahtlikuna mõnes muus riigis ning seda tehes suurendada oma teadlikkust ühistest väärtustest;

6.

ELi hiljutine algatus edendab noorte eurooplaste solidaarsust ning koostööd ja partnerlust noorsootöö valdkonnas erinevate solidaarsustegevuste, sealhulgas spordi kaudu;

7.

poliitiline taust on esitatud lisas;

VÕTTES ARVESSE, ET:

8.

Euroopa Liidu keskmeks on väärtused. Käesolevate järelduste eesmärk on suurendada liikmesriikide vastastikust mõistmist ühiste väärtuste kontseptsioonist, arendada Euroopa Liitu kuuluvuse tunnetust ning edendada vajaduse korral neid väärtusi väljaspool ELi, luues tõhusa aluse Euroopa piire ületavaks inimestevaheliseks dialoogiks;

9.

Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel on praegu märkimisväärseid majanduslikke, poliitilisi ja sotsiaalseid probleeme, mis on liikmesriigiti erinevad. Sport võib aidata tagada kestlikku arengut ja tegeleda asjakohaselt ELi ees seisvate üldiste sotsiaal-majanduslike ja julgeolekuga seotud probleemidega;

10.

valges raamatus Euroopa tuleviku kohta rõhutatakse, et see, milliseid euroopalikke väärtusi me kalliks peame, jääb samaks. Me tahame elada ühiskonnas, kus rahu, vabadus, sallivus ja solidaarsus on kõigest muust olulisemad. Need väärtused seovad eurooplasi ja nende nimel tasub võidelda (1);

11.

Euroopa Komisjoni valges raamatus spordi kohta (2007) toonitatakse spordi olulist panust majanduslikku ja sotsiaalsesse ühtekuuluvusse ning ühiskonna tihedamasse integreerimisse, kasutades spordi potentsiaali sotsiaalseks kaasamiseks, integreerimiseks ja võrdsete võimaluste loomiseks; ning rõhutades muu hulgas samuti, et rassism ja ksenofoobia ning noorte sportlaste ärakasutamine on vastuolus Euroopa Liidu ühiste väärtustega;

12.

Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 eesmärk on suurendada teadlikkust ühisest ajaloost ja väärtustest ning innustada inimesi uurima Euroopa rikast ja mitmekesist kultuuripärandit, mille osaks on traditsioonilised spordialad ja mängud;

13.

samaväärselt hariduse, noorsootöö ja kultuuriga võib organiseeritud ja organiseerimata spordil olla roll ELi ühiste väärtuste edendamisel;

14.

kõik rahvusvahelised spordiga tegelevad organisatsioonid, nagu UNESCO, Euroopa Nõukogu, Rahvusvaheline Olümpiakomitee, Rahvusvahelise Paraolümpiakomitee ja Maailma Dopinguvastane Agentuur tunnistavad, et sport võib õpetada selliseid väärtusi nagu õiglus, meeskonnatöö, demokraatia, sallivus, võrdsus, distsipliin, kaasamine, sihikindlus ja austus, mis võivad aidata edendada ja levitada ELi ühiseid väärtusi;

TUNNISTADES, ET:

15.

kõikidel peaks olema vabadus tegeleda spordiga ja tunda end ühiskonna osana ning erinevad spordiga seotud sektorid saavad teha kõik endast oleneva, et edendada integratsiooni, luua võrdsed võimalused spordiga tegelemiseks ning vältida diskrimineerimist ja sotsiaalset tõrjutust;

16.

sport saab aidata kaasa kodanikuühiskonna ja sotsiaalse kestlikkuse ülesehitamisele ja arendamisele. On vaja tugevdada eurooplaste poliitilist ja kultuurilist ühtekuuluvustunnet. Kuna sport on kõikide poolt mõistetav universaalne suhtlusvahend, võib ühiste väärtuste edastamine ja toonitamine spordi kaudu, kasutades mitteformaalse ja informaalse õppe uuenduslikke meetodeid, aidata vältida sallimatust, sotsiaalset tõrjutust, sealhulgas soolisi stereotüüpe ja misogüüniat, rassismi, ksenofoobiat ja marginaliseerimist;

17.

sport võib toetada väärtusi loomulikul viisil ja positiivses õhkkonnas. Sellised väärtused nagu vastastikune austus, aus mäng, sõprus, solidaarsus, sallivus ja võrdsus peaksid olema loomulikud kõikide jaoks, kes tegelevad spordiga klubides, koolides, vabal ajal või professionaalsel tasemel;

18.

sport toetab sotsiaalset sidusust ja kaasavate tugevate kogukondade ülesehitamist ning kui sport on kantud võrdsuse väärtustest, võib see aidata kaasa ka tõhusa, demokraatliku ja õiglase ühiskonna arengule. Spordiõpetajad ja treenerid saavad mängida rolli ELi ühiste väärtuste tugevdamises spordi kaudu;

19.

ELi tasandil on juba positiivseid algatusi, mis aitavad kaasa ELi ühiste väärtuste paremale mõistmisele, näiteks Euroopa struktuurifondide arendatud ja toetatud spordiprojektid ja programm „Erasmus+“;

KUTSUVAD LIIKMESRIIKE ÜLES:

20.

vajaduse korral uurima ja toetama algatusi ja meetmeid edendamaks sporti kui võimalust luua sotsiaalseid, kodaniku- ja kultuuridevahelisi pädevusi igas vanuses inimeste jaoks, sõltumata soost ja taustast. Seda saab teha, kui toetada ja julgustada kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi nende koostöös spordiklubide, koolide, noorteorganisatsioonide, sealhulgas valitsusväliste organisatsioonidega;

21.

vajaduse korral edendama ELi ühiseid väärtusi seoses spordiliikumise esindajate poolt sageli koostöös avaliku sektori asutustega korraldatud suurte spordiüritustega. Suured spordiüritused võivad pakkuda suurepärase võimaluse sportlaste, vabatahtlike ja poolehoidjate teadlikkuse tõstmiseks;

22.

kui see on asjakohane, edendama ELi ühiseid väärtusi riikliku tasandi spordiliikumises osana struktureeritud dialoogist;

23.

kasutama rahvusvahelist koostööd kui võimalust edendada ja vahendada vajaduse korral rahvusvahelisel tasandil vajadust austada ELi ühiseid väärtusi;

24.

julgustama ja võimaluse korral toetama spordiorganisatsioone hea valitsemistava tugevdamisel organisatsioonisiseselt ning vajaduse korral käsitlema kõnealuseid väärtusi organisatsioonide eetikajuhistes või samaväärsetes dokumentides;

25.

innustama haridusasutusi edendama ühiste väärtustega seotud tegevusi spordis;

26.

kui see on asjakohane, edendama võitlust rassismi ja ksenofoobia, sooliste stereotüüpide ja misogüünia, noorte sportlaste ärakasutamise vastu, kõikide vägivalla ja diskrimineerimise vormide vastu staadionidel ning spordieetika rikkumiste vastu; toetama spordiorganisatsioone nende rikkumiste vastu võitlemisel, näiteks töötades välja ja edendades algatusi, millesse kaastakse poolehoidjad. See võib hõlmata koostöös spordiorganisatsioonidega korraldatavaid haridusprogramme või teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, mis õpetavad austama inimväärikust, rahu ja mittediskrimineerimist;

KUTSUVAD EUROOPA KOMISJONI ÜLES:

27.

arendama ja uurima ELi ühiste väärtuste edendamiseks juba käimasolevaid algatusi, nagu Euroopa spordinädal;

28.

muutma spordi osaks välissuhetest, kui see on asjakohane ELi ühiste väärtuste edendamiseks, näiteks kaasates liikuvuse ja suutlikkuse arendamise või toetades spordieetikat ning integreerides selle kolmandate riikidega peetavatesse aruteludesse ja kõrgetasemelistesse dialoogidesse;

29.

levitama liikmesriikide vahel ning väljaspool ELi teavet edukate projektide ja algatuste kohta, et edendada ELi ühiseid väärtusi;

30.

kasutama võimalusi, mida pakuvad praegu ja tulevikus Euroopa Sotsiaalfond, programm „Erasmus+“ ja tulevased ELi programmid, et toonitada ja edendada ELi ühiste väärtuste tähtsust;

31.

edendama rolli, mida spordiorganisatsioonid võiksid mängida Euroopa Komisjoni toetatud solidaarsuse, liikuvuse ja suutlikkuse arendamise algatustes, ning teadvustama spordiorganisatsioonidele neid võimalusi;

32.

julgustama spordiorganisatsioone edendama kolmandate riikide, sealhulgas kandidaatriikide kaasamist mittetulunduslikesse spordiüritustesse ja algatustesse;

KUTSUVAD SPORDILIIKUMISE ESINDAJAID ÜLES:

33.

kasutama suurte rahvusvaheliste spordiürituste korraldamist ja olemasolevaid spordiorganisatsioonide algatusi võimalusena edendada ELi ühiseid väärtusi;

34.

osalema aktiivselt struktureeritud dialoogi algatustes, et oma poliitikaid valitsustele ja ELi institutsioonidele paremini vahendada;

35.

kaaluma treenerite, toetava personali, vabatahtlike ja muude asjaomaste osaliste haridusprogrammidesse ja koolitusmetoodikasse selliste moodulite lisamist, milles käsitletakse ELi ühiste väärtuste spordi kaudu edendamise tähtsust ja paremat mõistmist;

36.

toetama pealtvaatajatele ja poolehoidjatele suunatud teavituskampaaniaid ja algatusi, et edendada ja rõhutada ELi ühiseid väärtusi, võitlemaks vägivalla vastu staadionitel. Selleks on oluline, et kaasataks rohujuure tasandi organisatsioonid;

37.

kui see on asjakohane, kasutama spordi kaudu ELi ühiste väärtuste edastamiseks mitteformaalse ja informaalse õppe uuenduslikku metoodikat;

38.

jätkama ELi riikide ja kolmandate riikide ühiseid väärtusi ja põhimõtteid jagavate rohujuuretasandi spordiorganisatsioonide vastastikku rikastavate suhete ja nendevahelise suhtluse arendamist ning näitama selliste inimestevaheliste suhete diplomaatilist väärtust.

---

(1)  ST 6952/17.

---

---

8.6.2018

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 196/27

---

Euro vahetuskurss (1)

7. juuni 2018

(2018/C 196/07)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1836
JPY	Jaapani jeen	130,26
DKK	Taani kroon	7,4483
GBP	Inglise nael	0,88123
SEK	Rootsi kroon	10,2515
CHF	Šveitsi frank	1,1613
ISK	Islandi kroon	124,30
NOK	Norra kroon	9,5013
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,640
HUF	Ungari forint	317,36
PLN	Poola zlott	4,2603
RON	Rumeenia leu	4,6555
TRY	Türgi liir	5,2910
AUD	Austraalia dollar	1,5457
CAD	Kanada dollar	1,5313
HKD	Hongkongi dollar	9,2868
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6789
SGD	Singapuri dollar	1,5757
KRW	Korea vonn	1 266,42
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	15,1353
CNY	Hiina jüaan	7,5660
HRK	Horvaatia kuna	7,3848
IDR	Indoneesia ruupia	16 425,02
MYR	Malaisia ringit	4,7036
PHP	Filipiini peeso	62,175
RUB	Vene rubla	73,3086
THB	Tai baat	37,792
BRL	Brasiilia reaal	4,5872
MXN	Mehhiko peeso	24,0536
INR	India ruupia	79,4380

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

---

8.6.2018

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 196/28

---

Likvideerimismenetlus

Otsus algatada kindlustusandja Alpha Insurance A/S lõpetamismenetlus

(Avaldatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ (kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II)) artiklile 280)

(2018/C 196/08)

Kindlustusandja	Alpha Insurance A/S Sundkrogsgade 21 c/o Harbour House 2100 Copenhagen Ø TAANI
Otsuse kuupäev, jõustumiskuupäev ja laad	8. mai 2018, pankrot
Pädevad asutused	Merendus- ja kaubanduskohus Amaliegade 35, 2 1256 Copenhagen K TAANI
Järelevalveasutus	puudub
Määratud haldur	Boris K. Frederiksen Vester Farimagsgade 23 1606 Copenhagen V TAANI
Kohaldatav õigus	Taani. Taani pankrotiseaduse § 17 ja § 22

---

8.6.2018

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 196/29

---

BRONEERINGUINFO (PNR ANDMED)

Loetelu liikmesriikidest, kes on otsustanud kohaldada broneeringuinfo direktiivi ELi-siseste lendude suhtes

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/681 (mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks) artiklis 2 osutatule

(Kui liikmesriik otsustab käesolevat direktiivi kohaldada ELi-siseste lendude suhtes, teavitab ta sellest kirjalikult komisjoni. Liikmesriik võib sellise teate esitada või tagasi võtta igal ajal. Komisjon avaldab kõnealuse teate ja selle tagasivõtmise Euroopa Liidu Teatajas)

(2018/C 196/09)

Liikmesriigid, kes on teavitanud komisjoni broneeringuinfo direktiivi kohaldamisest ELi-siseste lendude suhtes, on järgmised:

—

Belgia

—

Saksamaa

—

Horvaatia

—

Itaalia

—

Leedu

—

Ungari

—

Malta

—

Poola

—

Slovakkia

—	Ühendkuningriik

---

8.6.2018

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 196/30

---

Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) muutmine

ETKR Eurométropol Lille–Kortrijk–Tournai

(2018/C 196/10)

I.   ETKRi nimi, aadress ja kontaktisik

Ametlik nimi: Groupement européen de coopération territoriale Eurométropole Lille-Kortrijk-Tournai

Registrijärgne asukoht: Lille

Kontaktisik: Loïc Delhuvenne, Agence de l’Eurométropole Lille-Kortrijk-Tournai, direktor

Postiaadress:

Rühmituse internetiaadress: www.eurometropolis.eu

II.   ETKRi kontaktisiku, direktori, registrijärgse asukoha, internetiaadressi muutmine

Uus kontaktisik:

Uus vastutav isik (direktor):

Uus registrijärgne asukoht:

Uus internetiaadress:

III.   Uued liikmed (1)

Ametlik nimi:

Postiaadress:

Internetiaadress:

Liikme liik:

Riik:

IV.   ETKRi liikme nime, kontaktisiku, direktori, registrijärgse asukoha, internetiaadressi muutmine (2)

Ametlik nimi: La Région Hauts-de-France

Registrijärgne asukoht:

Kontaktisik:

E-post:

Rühmituse internetiaadress:

Ametlik nimi: la Métropole Européenne de Lille (MEL)

Registrijärgne asukoht:

Kontaktisik:

E-post:

Rühmituse internetiaadress:

Ametlik nimi: West vlaamse intercommunale

Registrijärgne asukoht:

Kontaktisik:

E-post:

Rühmituse internetiaadress:

Ametlik nimi: l’Agence intercommunale de développement

Registrijärgne asukoht:

Kontaktisik:

E-post:

Rühmituse internetiaadress:

Ametlik nimi: L’intercommunale d’Etude et de Gestion

Registrijärgne asukoht:

Kontaktisik:

E-post:

Rühmituse internetiaadress:

---

(1)  Palun lisage need andmed iga uue liikme kohta.

(2)  Palun lisage need andmed iga täiendava muutuse kohta.

---

8.6.2018

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 196/32

---

Eelteatis koondumise kohta

(juhtum M.8957 – Silver Lake / ZPG)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2018/C 196/11)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

---

8.6.2018

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 196/34

---

Eelteatis koondumise kohta

(juhtum M.8922 – Phoenix PIB Austria / Farmexim and Help Net Farma)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2018/C 196/12)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

---