21.2.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 65/7

KOMISJONI OTSUS,

31. jaanuar 2018,

Euroopa Komisjoni liikmete käitumisjuhendi kohta

(2018/C 65/06)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut

ning arvestades järgmist:

(1)	Aluslepingutes, eelkõige Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõikes 3 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 245, on sätestatud komisjoni liikmete käitumise aluspõhimõtted.

(2)

Komisjoni liikmed valitakse kooskõlas kõnealuste sätetega nende üldise pädevuse ja Euroopale pühendumuse alusel isikute hulgast, kelle sõltumatuses ei ole kahtlust. Kandidaadid peavad olema täiesti sõltumatud ning ei tohi küsida ega saada tegutsemisjuhiseid üheltki valitsuselt ega muult institutsioonilt, organilt või asutuselt; nad hoiduvad kõigest, mis on kokkusobimatu nende kohustustega või nende ülesannete täitmisega ega tohi töötada ühelgi muul tasustatud või tasustamata ametikohal.

(3)

Komisjoni liikmetel lasub poliitiline vastutus ja komisjon annab oma tegevusest aru Euroopa Parlamendile. Euroopa Liidu lepingu artikli 10 kohaselt aitavad Euroopa tasandi erakonnad kaasa euroopaliku poliitilise teadvuse kujundamisele ja liidu kodanike tahte väljendamisele. Euroopa ja riikide tasandi erakonnad esitavad Euroopa Parlamendi valimiste raames komisjoni presidendi kandidaadi, keda nad toetavad, ja selle kandidaadi programmi. Euroopa Komisjoni presidendi valib Euroopa Parlament Euroopa Ülemkogu ettepaneku alusel, võttes arvesse Euroopa Parlamendi valimisi ja olles pidanud asjaomased konsultatsioonid; samuti kuulub Euroopa Parlamendis heakskiitmisele kogu komisjoni koosseis. See suurendab liidu otsustamisprotsessi demokraatlikku legitiimsust. Kõnealuses protsessis osalevad ka komisjoni liikmed.

(4)	Oma kohustusi täitma asudes kohustuvad komisjoni liikmed pidulikult austama nii ametiaja jooksul kui ka pärast selle lõppemist sellest tulenevaid kohustusi ning eriti oma kohustust käituda ausalt ja diskreetselt teatavate ametissenimetamiste või soodustuste suhtes pärast oma ametiaja lõppemist.

(5)

20. aprilli 2011. aasta volinike käitumisjuhendit, (1) milles komisjoni praeguste ja endiste liikmete kohustused määratletakse ja neid selgitatakse, tuleks täiendada, et võtta arvesse selle kohaldamise käigus omandatud kogemusi ja tagada, et see oleks komisjoni liikmetelt eeldatavate kõrgete eetikastandardite vääriline.

(6)	On asjakohane, et käitumisjuhendit kohaldatakse nii Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadiks esitatud isiku kui ka volinikukandidaatide suhtes, nõudes neilt oma huvide avalikustamist aegsasti enne Euroopa Parlamendis toimuvat kuulamist.

(7)	Seda käitumisjuhendit tuleks kohaldada kooskõlas komisjoni kodukorraga (2).

(8)	Komisjoni liikmete ning organisatsioonide ja füüsilisest isikust ettevõtjate vaheliste kohtumiste suhtes kohaldatakse läbipaistvusnõuet kooskõlas komisjoni asjaomase otsusega (3).

(9)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 339 on sätestatud, et liidu institutsioonide liikmed ei tohi isegi pärast oma ametikohustuste lõppemist avalikustada ametisaladuse pidamise kohustuse alla kuuluvat informatsiooni, iseäranis informatsiooni, mis puudutab ettevõtjaid, nende ärisuhteid või nende kulutuste komponente.

(10)	Komisjoni endised liikmed peavad ajavahemikul, mil neil on õigus igakuisele üleminekutoetusele, esitama deklaratsioone vastavalt nõukogu määruse (EL) 2016/300 (4) artikli 10 lõikele 4.

(11)	Komisjoni peaks käitumisjuhendi kohaldamisel oma sõltumatute nõuannetega abistama sõltumatu eetikakomitee.

(12)	Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõikega 6 peab komisjoni liige tagasi astuma, kui president seda nõuab.

(13)	Komisjoni liikmed, kes ei vasta enam oma ülesannete täitmiseks vajalikele nõuetele või on süüdi tõsises üleastumises, võidakse tagandada või jätta ilma pensioniõigustest või muudest toetustest vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 245 ja 247.

(14)	Käitumisjuhendit tuleks kohaldada heas usus ning pöörates nõuetekohast tähelepanu proportsionaalsuse põhimõttele ja üksikisikute õigustele.

(15)	Käesoleva käitumisjuhendiga tuleks asendada 20. aprilli 2011. aasta volinike käitumisjuhend (5).

(16)	Euroopa Parlamendiga konsulteeriti (6) käitumisjuhendi asjus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppega (7) ja 23. jaanuaril 2018 esitas parlament oma seisukoha (8),

VÕTAB VASTU KÄESOLEVA KÄITUMISJUHENDI:

Artikkel 1

Kohaldamisala

Käitumisjuhendit kohaldatakse komisjoni liikmete, ja kui see on sõnaselgelt sätestatud, siis ka komisjoni endiste liikmete suhtes, ning Euroopa Komisjoni presidendi ja volinikukandidaatide suhtes.

Artikkel 2

Põhimõtted

1. Komisjoni liikmed pühenduvad täielikult oma ülesannete täitmisele liidu üldistes huvides.

2. Komisjoni liikmed käituvad ja täidavad oma ülesandeid täiesti sõltumatult, ausalt ja väärikalt, lojaalselt ja diskreetselt, kooskõlas aluslepingutes ja käesolevas käitumisjuhendis sätestatud normidega. Nad järgivad eetilise käitumise kõrgeimaid norme.

3. Komisjoni liikmed peavad säilitama poliitilisi kontakte, võttes arvesse komisjoni aruandluskohustust Euroopa Parlamendi ja Euroopa valijaskonna ees ning Euroopa tasandi erakondade rolli liidu demokraatlikus elus.

4. Komisjoni liikmed tegutsevad kollegiaalselt ja vastutavad kollektiivselt komisjoni kõigi otsuste eest.

5. Komisjoni liikmed austavad oma ametikoha väärikust ning ei toimi ega väljendu mis tahes teabevahendi kaudu nii, et see mõjutaks negatiivselt üldsuse arvamust nende sõltumatusest, ausameelsusest ja ametikoha väärikusest.

6. Komisjoni liikmed väldivad olukordi, mis võivad tekitada huvide konflikti või mida võidakse põhjendatult selliseks pidada. Huvide konflikt tekib siis, kui isiklikud huvid võivad mõjutada ülesannete sõltumatut täitmist. Isiklike huvide hulka kuuluvad muu hulgas kõik võimalikud kasud ja eelised komisjoni liikmeile endile, nende abikaasale, elukaaslasele (9) või otsestele pereliikmetele. Huvide konflikti ei esine, kui komisjoni liiget käsitatakse osana üldsusest või suurest inimrühmast.

7. Komisjoni endised liikmed austavad vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 245 nende ülesannetest tulenevaid kohustusi, mis neid jätkuvalt mõjutavad, eelkõige kohustust käituda ausalt ja diskreetselt, kui neile pakutakse teatavat ametikohta või soodustusi, ning käesolevas käitumisjuhendis sätestatud kohustusi.

Artikkel 3

Huvide deklaratsioon

1. Komisjoni liikmed deklareerivad kõik rahalised ja muud huvid ning varad, mis võivad nende ametiülesannete täitmisel põhjustada huvide konflikti või on muul moel nende ülesannete täitmisega seotud. Käesoleva artikli tähenduses võivad komisjoni liikmete huvid hõlmata nende abikaasa, elukaaslase (10) ja alaealiste laste huve. Komisjoni iga liige täidab ja esitab 1. lisas esitatud deklaratsiooni vormi, milles sisaldub kogu teave, mille deklareerimist liikmetelt käesolevas käitumisjuhendis nõutakse, ning vastutab selle õigsuse eest.

2. Lõikes 1 esitatud nõuded kehtivad ka Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadile ja volinikukandidaatidele, kes esitavad deklaratsioonid Euroopa Parlamendile aegsasti, et parlamendil oleks aega need läbi vaadata.

3. Deklaratsioonid tuleb esitada igal aastal 1. jaanuaril uuesti, ja kui deklareerimisele kuuluv teave peaks liikme ametiaja jooksul muutuma, tuleb esimesel võimalusel, kuid vähemalt kahe kuu jooksul pärast muutust esitada uus deklaratsioon.

4. Deklaratsioon sisaldab järgmist teavet:

rahalised huvid, sh varad ja kohustused, mida võib lugeda huvide konflikti põhjustada võivateks, ning igal juhul 10 000 eurot ületavad investeeringud. Nimetatud rahalised huvid võivad olla kas konkreetne finantsvaldus majandusüksuse kapitalis, eelkõige osakud, või mis tahes muud rahalised huvid, nagu võlakirjad või investeerimistunnistused. See kohustus kehtib ka abikaasa, elukaaslase (11) ja alaealiste laste rahaliste huvide suhtes, kui neid võib lugeda huvide konflikti põhjustada võivateks;

kogu tegevus, kas kutsealane või mitte, eristades rohkem kui kümne aasta tagust ja enne komisjoni liikme ametisse astumist lõppenud tegevust näiteks äriühingu juhatuse liikme, nõustaja või konsultandina, sihtasutuse või muu sarnase asutuse või haridusasutuse juhatuse liikmena, ning auametikohti ja/või kogu eluks antud või selliseid ametikohti, millel tegutsemine on vastavalt seadusele liikme ametiajaks peatatud ja mis vastavalt artikli 8 lõikele 2 säilivad;

kõik üksused, milles komisjoni liikmel on huvid või milles või mille heaks ta on tegelenud punktides a ja b nimetatud tegevusega, välja arvatud need üksused, milles tal on osalus ja mida haldab sõltumatult kolmas isik, kui need ei ole seotud konkreetsete tegevusaladega, nagu sektorid või temaatilised fondid. Sihtasutuse või muu sarnase asutuse puhul tuleb märkida nimetatud üksuse eesmärk;

d)	liikmelisus ühendustes, erakondades, ametiühingutes, valitsusvälistes organisatsioonides või muudes asutustes, kui nende tegevus, olgu avalik-õiguslik või eraõiguslik, on suunatud riigi funktsioonide mõjutamisele;

e)	kogu otse või kinnisvaraettevõtte kaudu omatav vara, välja arvatud komisjoni liikme ja tema perekonna ainukasutuseks reserveeritud kodu;

f)	abikaasa või elukaaslase kestev tööalane tegevus, märkides tegevuse laadi, ametinimetuse, ja kui see on asjakohane, tööandja nime.

5. Deklaratsioonid avalikustatakse elektroonilises ja masinloetavas formaadis.

Artikkel 4

Menetlus huvide konflikti korral

1. Juhtudel, mis on seotud artikli 2 lõike 6 valdkonda kuuluvate küsimustega, taandavad komisjoni liikmed end mis tahes otsuste tegemisest või oma valdkonna juhtimisest ja arutelus osalemisest.

2. Artikli 3 kohaselt esitatud deklaratsioonid vaadatakse läbi presidendi kontrolli all.

3. Komisjoni liikmed teavitavad presidenti kõigist artikli 2 lõike 6 valdkonda kuuluvatest olukordadest niipea, kui need tekivad.

4. President võtab kõik meetmed, mida ta peab asjakohaseks, arvestades lõigetes 2 ja 3 nimetatud või muud kättesaadavat teavet, vajaduse korral pärast konsulteerimist sõltumatu eetikakomiteega, näiteks:

a)	valdkonna ümberjaotamine teisele komisjoni liikmele või vastutavale asepresidendile. President teavitab sellisest ümberjaotamisest aegsasti Euroopa Parlamendi presidenti;

b)	taotlus võõrandada või paigutada pimefondi (blind trust) artikli 3 lõike 4 punktis a nimetatud rahalised huvid, kui need põhjustavad liikme vastutusalas huvide konflikti.

Artikkel 5

Kollegiaalsus ja diskreetsus

1. Komisjoni liikmed on komisjonile lojaalsed ja oma ülesannete täitmisel diskreetsed. Nad on oma tegudes ja väljendustes ohjeldatud, nagu nende ametikoht seda nõuab.

2. Komisjoni liikmed hoiduvad komisjoni koosolekutel öeldu avalikustamisest.

3. Komisjoni liikmed vastutavad, ilma et see piiraks ametnike või ajutiste teenistujate suhtes kehtivate distsiplinaarsätete kohaldamist, kolleegiumile vastuvõtmiseks või teadmiseks esitatud tundliku teabe, salastatud dokumentide ja konfidentsiaalsete dokumentide asjakohase käitlemise ja väljapool edastamise eest oma kabinetiliikmete poolt.

4. Komisjoni liikmed ei esita kommentaare, mis seaksid kahtluse alla komisjoni tehtud otsused või võivad kahjustada komisjoni mainet.

Artikkel 6

Erisätted seoses aususe põhimõttega

1. Komisjoni liikmed haldavad komisjoni materiaalseid ressursse vastutustundlikult. Nad kasutavad oma kabineti ja komisjoni taristut ja ressursse täies kooskõlas asjakohaste normidega.

2. Komisjoni liikmed teevad tööreise kooskõlas finantsmääruse, Euroopa Liidu üldeelarve täitmise sise-eeskirjade, töölähetuste juhendi ja 2. lisas sätestatud normidega. Tööreis on komisjoni liikme reis väljapoole komisjoni tööpaika tema tööülesannete täitmise raames. Kolmandate isikute pakutavat tasuta reisimise võimalust ei tohi vastu võtta, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas viisakusreeglite või diplomaatia tavadega või kui president on selleks eelnevalt loa andnud. Komisjon avaldab iga kahe kuu järel läbipaistvuse tagamiseks ülevaate lähetuskuludest liikmete kaupa, milles kajastatakse kõik tööreisid, välja arvatud juhul, kui selle teabe avalikustamine mõjutaks avaliku huvi kaitset seoses avaliku julgeoleku, kaitse- või sõjaliste küsimuste, rahvusvaheliste suhete või liidu või liikmesriigi finants- raha- või majanduspoliitikaga.

3. Komisjoni liikmed täidavad komisjoni asjaomastes otsuses (12) (13) sätestatud vastuvõtu- ja kutselise esindamise norme. Kulud, mis ei kuulu kõnealuse otsuse kohaldamisalasse, kaetakse liikme kindlasummalise esindustasu arvelt, nagu see on sätestatud määruse (EL) 2016/300 artiklis 7.

4. Komisjoni liikmed ei võta vastu kingitusi väärtusega üle 150 euro. Kui nad saavad kooskõlas viisakusreeglite või diplomaatia tavadega sellest kallimaid kingitusi, annavad nad need üle komisjoni protokolliteenistusele. Kui kingituse väärtus ei ole teada, hinnatakse seda Brüsselis asuva infrastruktuuri ja logistikaameti direktori kontrolli all ning kõnealuse ameti direktori otsus on selles küsimuses lõplik. Komisjoni protokolliteenistus peab käesoleva lõike kohaselt üle antud kingitustest avalikku registrit, milles nimetatakse ka kingi andja.

5. Komisjoni liikmed ei võta vastu soodustusi, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas viisakusreeglite või diplomaatia tavadega. Osavõttu üritustest, kus liikmed esindavad komisjoni, ei loeta soodustuseks.

6. Komisjoni liikmed teavitavad presidenti kõigist neile antud autasudest, auhindadest ja aunimetustest. Kui auhind sisaldab ka rahasummat või väärisesemeid, peaks liige andma need mõnele heategevusorganisatsioonile omal valikul; väärisesemed võib anda üle ka protokolliteenistusele.

7. Komisjoni liikmed valivad oma kabineti liikmed kooskõlas presidendi kehtestatud normidega objektiivsete kriteeriumide (14) alusel, võttes arvesse ametikoha vastutusrikkust, otsitavaid kutseprofiile ja vajadust luua vastastikune usaldus liikme ja tema kabineti liikmete vahel. Komisjoni liikmed ei saa valida oma kabinetti abikaasat, elukaaslast ega otseseid pereliikmeid.

Artikkel 7

Läbipaistvus

1. Komisjoni liikmed ja nende kabineti liikmed kohtuvad üksnes nende organisatsioonide või füüsilisest isikust ettevõtjatega, kes on registreeritud läbipaistvusregistris vastavalt Euroopa Parlamendi ja komisjoni institutsioonidevahelisele kokkuleppele (15) niivõrd, kui need kuuluvad selle kohaldamisalasse.

2. Nad avalikustavad teabe selliste kohtumiste kohta kooskõlas komisjoni otsusega 2014/839/EL (16).

Artikkel 8

Tööväline tegevus ametiaja jooksul

1. Komisjoni liikmed ei osale mingis tasustatavas ega tasustamata kutsetegevuses ega täida ükskõik mis laadi avalikke ülesandeid peale nende, mis tulenevad nende ametikohustustest. Käesoleva lõikega ei keelata säilitada auametikohti ja/või kogu eluks antud või selliseid ametikohti, mis on vastavalt seadusele komisjoni liikme ametiajaks peatatud, kui on tagatud liikme sõltumatus.

2. Komisjoni liikmed võivad tingimusel, et nad järgivad artiklite 2 ja 5 nõudeid, osaleda järgmises töövälises tegevuses:

a)	aeg-ajalt tasuta kursuste korraldamine Euroopa integratsiooni huvides, tingimusel, et presidenti sellest nõuetekohaselt teavitatakse, ning muu teavitustegevus Euroopa huvivaldkondade kohta;

b)	raamatu avaldamine tingimusel, et kõik seoses komisjoni liikme ametikohaga avaldatud teose autoritasud makstakse mõnele heategevusorganisatsioonile liikme valikul, ja tingimusel, et presidenti sellest nõuetekohaselt teavitatakse;

c)	artiklite kirjutamine, kõnede pidamine või osalemine konverentsidel tingimusel, et selle eest tasu ei maksta, või kui makstakse, siis kantakse see üle mõnele heategevusorganisatsioonile liikme valikul;

tasustamata auametikohad sihtasutustes või muudes sarnastes asutustes poliitika, õiguse, kultuuri, kunsti, sotsiaal-, spordi või heategevuse valdkonnas või haridus- või teadusasutuses tingimusel, et presidenti sellest nõuetekohaselt teavitatakse. Auametikohad on ametikohad, millel ei ole mingit juhtimisrolli, otsustamisõigust ega vastutust asjaomase asutuse tegevuse eest või kontrolli selle üle. „Sihtasutus või muu sarnane asutus“ tähendab mittetulundusühingut või ühendust, mis tegutseb üldsuse huvides esimeses lauses loetletud valdkondades. Ametikohaga ei tohi kaasneda mingit huvide konflikti ohtu. Selline oht esineb eelkõige juhul, kui asutust rahastatakse ELi eelarvest.

Artikkel 9

Osalemine siseriiklikus poliitikas ametiaja jooksul

1. Komisjoni liikmed võivad osaleda siseriiklikus poliitikas riikliku tasandi erakondade või sotsiaalpartnerite organisatsioonide (nt ametiühingud) liikmetena või siseriiklikus valimiskampaanias, kaasa arvatud piirkondlikud ja kohalikud valimised, tingimusel, et see ei piira nende tööd komisjonis ning et nende ülesanded komisjonis on tähtsamal kohal kui pühendumus erakonnale. Osalemine riikliku tasandi erakondade või sotsiaalpartnerite organisatsioonide liikmetena hõlmab auametikohti ja mittejuhtivaid ametikohti erakonna struktuuris, kuid välistab juhtimisülesanded. Poliitilisi kontakte komisjoni liikmena see ei mõjuta.

2. Komisjoni liikmed teavitavad presidenti oma kavatsusest osaleda siseriiklikus, piirkondlikus või kohalikus valimiskampaanias ning oma kavandatavast rollist selles. Kui nad kavatsevad valimistel kandideerida või valimiskampaaniast muul moel aktiivselt osa võtta, peavad nad seni, kuni nad on sellega aktiivselt seotud, või vähemalt valimiskampaania lõpuni katkestama oma osalemise komisjoni töös. Muudel juhtudel otsustab president, võttes arvesse juhtumi konkreetseid asjaolusid, kas kavandatav osalemine valimiskampaanias sobib kokku liikme ametikohustuste täitmisega. Sellistel asjaoludel komisjoni tööst taanduvatele komisjoni liikmetele annab president palgata valimispuhkust ning liige ei tohi selle perioodi kestel kasutada komisjoni inim- ja materiaalseid ressursse. President teavitab nõuetekohaselt Euroopa Parlamendi presidenti sellise puhkuse andmisest ja sellest, milline komisjoni liige võtab puhkuse ajaks üle asjaomased ülesanded.

3. Komisjoni liikmed hoiduvad avalike avalduste tegemisest ja sekkumistest selle erakonna või sotsiaalpartnerite organisatsiooni nimel, kuhu nad kuuluvad, välja arvatud juhul, kui nad kandideerivad valimistel/osalevad valimiskampaanias kooskõlas lõikega 2. See ei piira komisjoni liikmete õigust väljendada oma isiklikku arvamust. Komisjoni liikmed, kes sel viisil valimiskampaaniates osalevad, kohustuvad hoiduma kampaania käigus selliste seisukohtade võtmisest, mis ei ole kooskõlas konfidentsiaalsuskohustusega või rikuvad kollegiaalsuskohustust.

Artikkel 10

Osalemine Euroopa tasandi poliitikas ametiaja jooksul

1. Komisjoni liikmed võivad osaleda Euroopa tasandi poliitikas Euroopa tasandi erakondade või sotsiaalpartnerite organisatsioonide liikmetena tingimusel, et see ei piira nende tööd komisjonis ning et nende ülesanded komisjonis on tähtsamal kohal kui pühendumus erakonnale. Osalemine Euroopa tasandi erakondade või sotsiaalpartnerite organisatsioonide liikmetena hõlmab poliitilisi, au- ja mittejuhtivaid ametikohti erakonna struktuuris, kuid välistab juhtimisülesanded. Poliitilisi kontakte komisjoni liikmena see ei mõjuta.

2. Komisjoni liikmed võivad osaleda Euroopa Parlamendi valimiste kampaaniates, sealhulgas kandidaatidena. Peale selle võivad Euroopa tasandi erakonnad valida neid komisjoni presidendi esikandidaadiks („Spitzenkandidat“).

3. Komisjoni liikmed teavitavad presidenti oma kavatsusest osaleda valimiskampaanias lõike 2 tähenduses ning oma kavandatavast rollist selles.

4. President teavitab aegsasti Euroopa Parlamenti sellest, et üks või mitu komisjoni liiget kandideerivad Euroopa Parlamendi valimiste kampaaniates, samuti sellest, millised meetmed on võetud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 245 ja käesolevas käitumisjuhendis sätestatud sõltumatuse, aususe ja diskreetsuse põhimõtete järgimise tagamiseks.

5. Komisjoni liikmed, kes kandideerivad või osalevad valimiskampaanias lõike 2 tähenduses, ei tohi kasutada valimiskampaaniaga seotud tegevuseks komisjoni inim- ja materiaalseid ressursse.

6. Komisjoni liikmed hoiduvad avalike avalduste tegemisest ja sekkumistest selle Euroopa tasandi erakonna nimel, kuhu nad kuuluvad, välja arvatud juhul, kui nad kandideerivad valimistel või osalevad valimiskampaanias kooskõlas lõigetega 3 ja 4. See ei piira komisjoni liikmete õigust väljendada oma isiklikku arvamust. Komisjoni liikmed, kes sel viisil valimiskampaaniates osalevad, kohustuvad hoiduma kampaania käigus selliste seisukohtade võtmisest, mis ei ole kooskõlas konfidentsiaalsuskohustusega või rikuvad kollegiaalsuskohustust.

Artikkel 11

Ametiaja lõpu järgne tegevus

1. Komisjoni endisi liikmeid seob Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 245 kohane kohustus käituda ausalt ja diskreetselt ka pärast ametikohal töötamise lõppemist. Neid seob jätkuvalt kollegiaalsuse ja diskreetsuse kohustus nende ametiajal tehtud komisjoni otsuste ja võetud meetmete suhtes, nagu on sätestatud artiklis 5.

2. Komisjoni endised liikmed peavad kaks aastat pärast ametikohalt lahkumist teavitama komisjoni vähemalt kaks kuud ette oma kavatsusest hakata osalema kutsetegevuses. Käesolevas käitumisjuhendis tähendab „kutsetegevus“ töötamist mis tahes tasustataval või mittetasustataval ametikohal, välja arvatud mittetasustatav tegevus, millel ei ole mingit seost Euroopa Liiduga ja mis ei põhjusta komisjonile ja selle talitustele suunatud lobitööd või propagandat; selline kutsetegevus on näiteks:

a)	heategevuslik või humanitaartegevus;

b)	poliitilistest, ametiühingulistest ja/või filosoofilistest või religioossetest veendumustest lähtuv tegevus;

c)	kultuuritegevus;

d)	varade või osaluste või isikliku või perekonna vara haldamine eraisikuna

e)	või samalaadne tegevus.

3. Komisjon vaatab esitatud teabe läbi, et teha kindlaks, kas kavandatava tegevuse olemus sobib kokku Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 245 ja kas see on seotud komisjoni endise liikme vastutusalaga; otsus tehakse alles pärast konsulteerimist sõltumatu eetikakomiteega.

Piiramata presidendi võimalust kahtluse korral komitee arvamust küsida, ei pea sõltumatu eetikakomiteega konsulteerima, kui komisjoni endised liikmed kavatsevad:

a)	jätkata Euroopa huvide teenimist mõnes Euroopa Liidu institutsioonis või asutuses;

b)	asuda tööle liikmesriigi avalikus teenistuses (riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil);

c)	tegutseda rahvusvahelises organisatsioonis või muus rahvusvahelises asutuses, mis tegeleb avalike huvidega ja milles on esindatud kas EL või üks või mitu selle liikmesriiki;

d)	osaleda teadustegevuses;

e)	osaleda lühiajaliselt (1 või 2 tööpäeva) ühekordsetes meetmetes;

f)	võtta vastu auametikohti.

4. Komisjoni endised liikmed ei tee kahe aasta jooksul pärast ametist lahkumist lobitööd (17) komisjoni liikmete ega nende töötajate hulgas nende enda, oma tööandja ega kliendi äri nimel küsimustes, mis kuulusid nende vastutusalasse.

5. Endise presidendi puhul on lõigetes 2 ja 4 nimetatud tähtajad kolm aastat.

6. Lõigetes 2 ja 4 nimetatud kohustusi ei kohaldata, kui komisjoni endine liige asub tööle riigiametnikuna.

7. Vastavalt lõikele 3 tehtud otsused, millega tehakse kindlaks kooskõla Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 245, ja sõltumatu eetikakomitee asjaomased arvamused avalikustatakse, võttes nõuetekohaselt arvesse vajadust kaitsta isikuandmeid.

Artikkel 12

Sõltumatu eetikakomitee

1. Käesolevaga moodustab komisjon sõltumatu eetikakomitee. Komitee nõustab presidendi nõudmisel komisjoni kõigis käesoleva käitumisjuhendiga seotud eetikaküsimustes ja annab komisjonile nende kohta üldisi soovitusi.

2. President määrab arvamuse esitamiseks ajapiirangu.

3. Komisjoni asjaomased praegused või endised liikmed teevad komiteega koostööd, eelkõige esitades nõutud asjaomase lisateabe. Kui komitee kaalub negatiivse arvamuse andmist, on neil võimalus saada ära kuulatud.

4. Komitee koosneb kolmest liikmest, kes on välja valitud nende pädevuse, kogemuse, sõltumatuse ja kutseoskuste alusel. Nende ametialane käitumine peab olema olnud laitmatu, neil peab olema kõrge tasandi ametikohal töötamise kogemus Euroopa, riiklikes või rahvusvahelistes institutsioonides. Komitee koosseis peaks hõlmama kogemusi erinevates institutsioonides või ametikohtadel. Komitee liikmed määrab komisjon presidendi ettepanekul. Nad kirjutavad alla huvide konflikti puudumise deklaratsioonile. Liikmete ametiaeg on kolm aastat ja seda saab ühe korra pikendada. Kui liige lahkub ametikohalt enne ametiaja lõppu, määrab komisjon presidendi ettepanekul ametiaja ülejäänud osaks uue liikme.

5. Komitee valib oma liikmete hulgast alalise eesistuja. Eesistuja kutsub presidendi taotlusel kokku koosolekuid.

6. Komitee arutelud on konfidentsiaalsed.

7. Kui arvamust ei võeta vastu ühehäälselt, tuleb selles esitada ka eriarvamused.

8. Komisjon hüvitab kooskõlas asjakohaste haldusnormidega komitee koosolekutega seotud reisi- ja elamiskulud ning määrab sekretäri komiteed abistama (18).

Artikkel 13

Käitumisjuhendi kohaldamine

1. President tagab sõltumatu eetikakomitee toetusel käesoleva käitumisjuhendi nõuetekohase kohaldamise.

2. Kui komisjoni praegustel või endistel liikmetel on kahtlusi seoses käesoleva käitumisjuhendi kohaldamisega, teavitavad nad enne kahtlust tekitavas küsimuses toimimist aegsasti presidenti.

3. Käesoleva käitumisjuhendi rikkumise korral, kui see ei nõua vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 245 või 247 pöördumist Euroopa Kohtu poole, võib komisjon presidendi ettepanekul ja sõltumatu eetikakomitee arvamust arvestades otsustada teha noomituse ja selle vajaduse korral avalikustada.

4. Komisjon avaldab igal aastal aruande käesoleva käitumisjuhendi kohaldamise ja sõltumatu eetikakomitee tegevuse kohta. Aruanne avaldatakse käesoleva käitumisjuhendi kohaldamisele pühendatud veebisaidil.

Artikkel 14

Jõustumine

1. Käesoleva käitumisjuhendiga tühistatakse ja asendatakse 20. aprilli 2011. aasta käitumisjuhend ja 21. oktoobri 2003. aasta otsus ajutise eetikakomitee loomise kohta (19). Praegune komitee ja selle liikmed tegutsevad oma ülejäänud ametiaja käesoleva käitumisjuhendi alusel.

2. Nende komisjoni endiste liikmete suhtes, kelle ametiaeg on lõppenud enne käesoleva otsuse jõustumist, artikli 11 lõikeid 2–6 ei kohaldata. Nende suhtes jääb kehtima 20. aprilli 2011. aasta käitumisjuhendi 1.2 jagu.

3. Otsus jõustub 1. veebruaril 2018.

4. Artikli 10 lõikeid 2–5 hakatakse kohaldama alates Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete muudetud raamkokkuleppe jõustumise kuupäevast. Kuni selle päevani kehtivad komisjoni liikmete osalemise suhtes Euroopa Parlamendi valimiste raames toimuvates valimiskampaaniates 20. aprilli 2011. aasta käitumisjuhendi (20) 1.1 jao lõiked 8, 9 ja 10.

Brüssel, 31. jaanuar 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) C(2011) 2904.

(2) C(2000) 3614, 29. november 2000.

(3) C(2014) 9051, 25. november 2014.

(4) Nõukogu 29. veebruari 2016. aasta määrus (EL) 2016/300, millega määratakse kindlaks ELi kõrgete ametnike rahalised tasud (ELT L 58, 4.3.2016, lk 1).

(5) C(2011) 2904.

(6) Komisjoni presidendi 13. septembri 2017. aasta kiri parlamendi presidendile.

(7) ELT L 304, 20.11.2010, lk 47.

(8) Parlamendi presidendi 23. jaanuari 2018. aasta kiri komisjoni presidendile.

(9) Püsiv vabaabielupartner personalieeskirjade VII lisa artikli 1 lõike 2 punkti c tähenduses.

(10) ELT L 304, 20.11.2010, lk 47.

(11) ELT L 304, 20.11.2010, lk 47.

(12) K(2007) 3494, 18. juuli 2007.

(13) Kolleegiumi üldvahendite kasutamise kohta vt 2. lisa.

(14) C(2014) 9002, 1. november 2014.

(15) Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni 16. aprilli 2014. aasta kokkulepe läbipaistvusregistri kohta organisatsioonidele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes tegelevad ELi poliitika kujundamise ja rakendamisega (ELT L 277, 19.9.2014, lk 11).

(16) Komisjoni 25. novembri 2014. aasta otsus 2014/839/EL komisjoni liikmete ning organisatsioonide ja füüsilisest isikust ettevõtjate vahelisi kohtumisi käsitleva teabe avaldamise kohta (ELT L 343, 28.11.2014, lk 22).

(17) Kõik läbipaistvusregistri rakendusalasse kuuluvad tegevused, vt artikkel 7.

(18) See ei piira muude liikmete staatust ja nende õigusi käsitlevate haldussätete kohaldamist.

(19) K(2003) 3750, 21. oktoober 2003.

(20) C(2011) 2904.

1. LISA

HUVIDE DEKLARATSIOON

Ees- ja perekonnanimi:

I. Varasem tegevus (käitumisjuhendi artikli 3 lõike 4 punktid b ja c)

I.1.

Ametikohad viimase 10 aasta jooksul sihtasutustes või sarnastes asutustes

Märkige ametikoha laad, asutuse nimi ja selle eesmärk/tegevusala.

I.2.

Ametikohad viimase 10 aasta jooksul haridusasutustes

Märkige ametikoha laad ja asutuse nimi.

I.3.

Ametikohad viimase 10 aasta jooksul äriühingute juht-, järelevalve- ja nõuandeorganites ning muudes äri- või majandustegevusele pühendunud üksustes

Märkige ametikoha laad ning äriühingu või muu üksuse nimi ja äriala.

I.4.

Muu tööalane tegevus viimase 10 aasta jooksul, sh teenused, vabad elukutsed, nõustamine

Märkide tegevuse laad.

II. Praegune tööväline tegevus kooskõlas käitumisjuhendi artikliga 8 (käitumisjuhendi artikli 3 lõike 4 punktid b ja c)

Mittetasustatavaid kursusi, publikatsioone ja kõnesid – käitumisjuhendi artikli 8 lõike 2 punktid a–c – ei ole vaja deklareerida.

II.1.

Praegused auametikohad sihtasutustes ja sarnastes asutustes või haridus- või teadusasutustes (käitumisjuhendi artikli 8 lõike 2 punkt d)

Märkige ametikoha laad, asutuse nimi ja selle eesmärk/tegevusala.

II.2.

Täiendav asjakohane teave muude ametikohtade kohta (näiteks muud auametikohad ja/või kogu eluks antud ametikohad)

III. Rahalised huvid (käitumisjuhendi artikli 3 lõike 4 punktid a ja c)

Märkige kõik rahalised huvid, kaasa arvatud varad ja kohustused, mida võib lugeda huvide konflikti põhjustada võivateks. Pangakontosid, konkreetseid kaupu või laenusid kinnisvara ostmiseks oma tarbeks ei ole tavaliselt vaja deklareerida.

Investeeringud väärtusega üle 10 000 euro tuleb deklareerida igal juhul.

Märkige mõlemal juhul

—	huvi liik (näiteks osakud, võlakirjad, laenud);

—	asjaomane üksus (näiteks äriühing, pank, fond) – kui investeeringut haldab sõltumatult kolmas isik, siis peab üksuse nime deklareerima vaid juhul, kui investeering on seotud konkreetsete tegevusaladega, nagu sektorid või temaatilised fondid);

—	huvi suurus (näiteks osakute arv ja nende jooksev väärtus, osalusprotsent).

IV. Abikaasa, elukaaslase (1) ja alaealiste laste rahalised huvid, kui neid võib lugeda huvide konflikti põhjustada võivateks (käitumisjuhendi artikli 3 lõike 4 punkt a)

Esitage sama laadi teave, mis III jaos.

V. Liikmesus ühendustes, erakondades, ametiühingutes, valitsusvälistes organisatsioonides või muudes asutustes, kui nende tegevus, olgu avalik-õiguslik või eraõiguslik, on suunatud riigi funktsioonide mõjutamisele (käitumisjuhendi artikli 3 lõike 4 punkt d)

Märkige organisatsiooni nimi ja selle tegevusvaldkond; kultuuri-, kunsti-, sotsiaal-, spordi- või heategevusklubide liikmesust ei pea deklareerima.

VI. Kinnisvara (käitumisjuhendi artikli 3 lõike 4 punkt e)

Komisjoni liikme ja tema perekonna ainukasutuseks reserveeritud kodu ei ole vaja deklareerida.

VII. Abikaasa/elukaaslase (2) kutsealane tegevus (käitumisjuhendi artikli 3 lõike 4 punkt f)

Märkige tegevuse laad, ametinimetus ja tööandja nimi.

Kinnitan, et esitatud teave on õige.

Kuupäev:

Allkiri:

Käesolev deklaratsioon avalikustatakse kooskõlas käitumisjuhendi artikli 3 lõikega 5.

(1) Püsiv vabaabielupartner personalieeskirjade VII lisa artikli 1 lõike 2 punkti c tähenduses.

(2) Kõik läbipaistvusregistri rakendusalasse kuuluvad tegevused, vt artikkel 7.

2. LISA

KOLLEEGIUMI ÜLDVAHENDITE KASUTAMINE JA KOMISJONI LIIKMETE AMETIREISID (1)

1. Eelarve

Komisjoni üldvahendite summa, millest kaetakse lähetuskulud ja kutselise esindamise kulud, kinnitavad igal aastal eelarvepädevad institutsioonid. See jagatakse presidendi vastutusel komisjoni kõigi liikmete vahel vastavalt nende vastutusaladele ja tegelikele vajadustele. Üldvahenditest tehtavateks kulutusteks annab loa asjaomase liikme kabinetiülem (2) (eelarvevahendite käsutaja), kes kontrollib ka arvete õigsust. Kuluhüvitised makstakse välja arve ja maksetõendi alusel individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti (PMO – eelarvevahendite käsutaja eelarveliste kulukohustuste ja maksete puhul) direktori vastutusel.

Komisjoni liikmete ametireisidel tekkivad kulud kaetakse eelarvepunkti 25 01 02 13 eraldistest. Kabineti personali lähetuskulud kaetakse (kooskõlas komisjoni töölähetuste juhendiga) eelarvepunktist 25 01 02 11 01.01.10.

2. Tööreisist teavitamine – tööreisi tühistamine

Kõigi tööreiside kohta tuleb koostada asjakohasel vormil (MIPS) lähetuskorraldus, millele kirjutab alla komisjoni asjaomane liige. Selles tuleb märkida:

—	tööreisi eesmärk,

—	tööreisi sihtkoht,

—	kasutatavad transpordivahendid,

—	väljasõidu ja naasmise kuupäev ja kellaaeg,

—	töö algus ja lõpp.

Juhul, kui tööreis tühistatakse, peab komisjoni liige viivitamatult:

—	tagama, et sõidupiletite ja reisibüroost saadud broneeringute tühistamise kohta oleks kirjalik kinnitus,

—	tagama, et hotellibroneeringute tühistamise kohta oleks samuti kirjalik kinnitus.

3. Transpordivahendid

Komisjoni liikmed võivad kasutada kõiki tööreisi eesmärgi seisukohast sobivaid transpordivahendeid, lähtudes kulutasuvusest, võttes arvesse institutsiooni vajadusi ning järgides käitumisjuhendi artiklit 6.

4. Piletid ja reisikulud

Vastavalt töölähetuste juhendile on hüvitatavad tööreisi kulud põhimõtteliselt reisimiseks Brüsseli ja tööreisi sihtkoha vahel.

Piletid väljastab nõudmisel komisjoni ametlik reisibüroo. Kulud kaetakse täielikult komisjoni liikme tööreisieraldistest. Kõik kasutamata, sealhulgas osaliselt kasutamata piletid või broneeringud tuleb tagastada viivitamatult reisibüroole. Kõigi erareiside eest tasub komisjoni liige isiklikult krediitkaardiga otse reisibüroole.

5. Lennutaksode rentimine

Lennutaksode kasutamiseks peab loa andma president. Üldreeglina võidakse lennutaksode kasutamist lubada üksnes erandlikel asjaoludel, kas juhul, kui sihtkohta ei ole võimalik jõuda liinilennuga, või kui see ei sobi komisjoni ajakavaga või julgeolekukaalutlustel. Tuleks põhjalikult hinnata kõiki võimalusi, sealhulgas ajakava koostamist, et lennutakso kasutamine oleks viimane valik.

Enne presidendile kinnitamiseks esitamist peab kõiki vajalikke üksikandmeid (sihtkoht, kuupäev, tegevuskava, osalejad, põhjendus jne) sisaldava taotluse ja töövõtja pakkumise kiitma heaks PMO. Muud reisijad peale komisjoni liikmete peavad maksma tavalennu pileti hinna suuruse tasu (3). Vajaliku jagunemise eest eelarveridadele kannab hoolt PMO.

6. Tööreisi kestus

Tööreisi kestust arvestatakse alates töökohast lahkumise ajast kuni sinna naasmiseni kasutatava transpordivahendiga.

7. Puhkusega ühendatud tööreisid

Puhkusega ühendatud tööreisi loetakse alanuks ametliku töö algusega, kui puhkus võetakse enne tööreisi, ja lõppenuks ametliku töö lõpuga, kui puhkus järgneb tööreisile. Sama kehtib riigipühade ja nädalalõppude puhul, kui töö ajakavas ei ole ette nähtud teisiti. Isegi kui see on nii, ei maksta riigipühade/nädalalõppude eest hüvitisi juhul, kui ametlik töö toimub komisjoni liikme päritoluriigis.

8. Päevaraha

Komisjoni liikmele makstav päevaraha on 5 % suurem ametnikele makstavast päevarahast. See arvutatakse, kasutades ametnike suhtes kohaldatavaid norme töölähetuste juhendis.

9. Majutuskulud

Majutuskulud (v.a hommikusöök ja muud söögikorrad) hüvitatakse arve esitamisel. Kui majutuskulud ületavad 300 eurot päevas, tuleb kuluaruandele lisada põhjendus.

10. Muud kulud

Muud tööreisi laadiga põhjendatud kulud hüvitatakse taotluse ja lisadokumentide esitamisel. Meelelahutus- ja esinduskulude hüvitamist tuleb taotleda eraldi, nagu on sätestatud komisjoni selliseid kulusid reguleerivas otsuses.

11. Kulude hüvitamise taotlemine

Komisjoni liikmetele hüvitatakse kulud lähetuskulude aruande alusel. See aruanne tuleb saata asjakohasel plangil (MIPS) võimalikult kiiresti PMO-le.

Hüvitamise taotlus peab sisaldama järgmisi üksikandmeid:

—	tööreisi eesmärk,

—	tööreisi sihtkoht,

—	kasutatud transpordivahendiga töökohast lahkumise ja sinna naasmise kuupäev ja aeg,

—	töö alguse ja lõpu aeg,

—	kui tööreisiga on ühendatud puhkus, siis puhkusepäevade arv,

—	komisjoni liikme kohapeal tasutud sõidukulud,

—	majutuskulud (v.a hommikusöök ja muud söögikorrad),

—	kolmandate isikute poolt komisjoni liikme eest tasutud söögikorrad,

—	muud kulud, mille hüvitamist taotletakse.

Lisada tuleb kõik täiendavad dokumendid.

12. Kulud, mille kannavad komisjoni esindused ja Euroopa Liidu delegatsioonid kolmandates riikides

Teatavatel juhtudel võidakse lubada, et tööreisil tekkinud kulud kannavad esindused ja delegatsioonid sihtkohas. See on erandlik menetlus, milleks antakse luba üksnes juhul, kui tööreisil tekkinud kulude eest ei saa tasuda ametialaseks kasutamiseks väljastatud krediitkaardiga või saata arve otse PMO-le (4). Arvestades sellega kaasnevat suurt halduskoormust, peaksid sellised taotlused piirduma miinimumiga.

13. Erieeskirjad komisjoni liikmete autojuhtide tööreiside ning kolmandates riikides asuvate komisjoni esinduste ja Euroopa Liidu delegatsioonide autoparkide kasutamise kohta

Vastavalt komisjoni 14. septembri 1979. aasta otsuse artiklile 14 on komisjoni liikmete käsutuses kogu aeg ametiauto ja autojuht. Autojuhtidelt ei tohi nõuda erasõitude tegemist, kui autojuhil kaasnevad sellega ületunnid või lähetuskulud, välja arvatud juhul, kui seda nõuavad julgeolekukaalutlused.

Igapäevased sõidud komisjoni liikme Belgias asuva elukoha ja büroo (või rongijaama ja lennujaama) vahel loetakse ametisõiduks.

Juhtidel on komisjoni liikme ametiautot juhtides lähetuskorraldus isegi juhul, kui liiget või kabineti ametnikku ei ole ametlikust sihtkohast naasmisel või autot sealt tagasi tuues autos. Juht peab esitama kabinetiülema allakirjutatud lähetuskulude hüvitamise taotluse asjakohasel vormil (MIPS), millel ta esitab järgmised üksikandmed:

—	tööreisi eesmärk,

—	tööreisi sihtkoht,

—	kasutatud marsruut,

—	väljasõidu ja töökohta naasmise kuupäev ja kellaaeg,

—	majutuskulud (v.a hommikusöök ja muud söögikorrad),

—	muud hüvitamise taotlusse lisatavad üksikandmed.

Juhtide lähetuskulud kaetakse kabineti lähetuskulude eelarvest.

Komisjoni esindust või Euroopa Liidu delegatsiooni külastaval komisjoni liikmel on õigus kasutada ametiautot esinduse või delegatsiooni vahendite piires. Kui esindus peab seoses komisjoni liikme visiidiga ostma transporditeenust sisse, kaetakse asjaomased kulud liikme tööreisieraldistest. Delegatsioonidesse tehtavate visiitide suhtes kohaldatakse sel ajal kehtivat komisjoni ja Euroopa välisteenistuse vahel kokku lepitud korda.

(1) Eraldi normide puudumisel kohaldatakse analoogia alusel töölähetuste juhendi norme.

(2) Presidendi kabineti ülem võib delegeerida need ülesanded presidendi kabineti koordineerimis- ja haldusdirektorile.

(3) Käitumisjuhendi artikli 6 lõikele 2 vastava avaldamise eesmärgil põhinevad komisjoni liikme individuaalsed reisikulud keskmistel kuludel isiku (liikmed ja personal) kohta lennul. See ei piira komisjoni liikme üldvastutust tööreisil.

(4) Finantsmääruse rakenduseeskirjade artiklis 66 piiratakse avansikontode kasutamist juhtudega, mil arvestades asjaomaste summade väiksust, on võimatu või ebamõistlik teha makseid eelarvetoimingutena.

21.2.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 65/21

Konkursikutse

Euroopa Investeerimispanga Instituut pakub oma teadmisteprogrammi raames välja uue EIBURSi sponsorlustoetuse

(2018/C 65/07)

Euroopa Investeerimispanga Instituudi teadmisteprogrammi teadustöötoetusi antakse kolme eri kava kaudu, millest üks on:

—	EIBURS (EIB University Research Sponsorship Programme) ehk EIP ülikoolide teadustöö sponsorlusprogramm).

EIBURSi raames toetatakse ELis, kandidaatriikides või potentsiaalsetes kandidaatriikides asuvaid ülikoolide teaduskondi või teaduskeskusi, mis töötavad panga huvi keskmes olevates uurimisvaldkondades. EIBURSi kolmeaastased sponsorlustoetused, mille suurus on kuni 100 000 eurot aastas, antakse konkursi korras huvitatud ülikoolide teaduskondadele või teaduskeskustele, kelle asjatundlikkus on valitud valdkonnas tunnustust pälvinud. Valituks osutuvad projektiettepanekud pakuvad eri väljundeid, mille kohta sõlmitakse Euroopa Investeerimispangaga leping.

2018/2019. akadeemiliseks aastaks ootab EIBURSi programm ettepanekuid uuel uurimisteemal:

„Investeerimisprojektide kaudsete mõjude mõõtmise täiustamine: majandusliku mõju hindamise meetodite määratlemine ja kohandamine, et suurendada kokkusobivust kulude-tulude analüüsiga“.

1. Uurimisteema taustteave

EIP (edaspidi „pank“) hindab selliste projektide sotsiaal-majanduslikku elujõulisust, millesse ta investeerib, eelkõige kulude-tulude analüüsi kaudu (1). Seda tehnikat võib kujutada kui investeerimistehingu äriplaani laiendust. Äriplaan keskendub projekti finantsvoogudele. Selles vaadeldakse kulutuste (kulude) ja sissetulekute (tulude) finants- ehk rahalist väärtust. Kui tulud on kuludest piisavalt suuremad, lisab investeering finantsväärtust ning seda peetakse seega finantsiliselt soovitavaks tehinguks.

Kulude-tulude analüüs on sellest põhjalikum, laiendades projekti kulude ja tulude määratlust kahes mõttes. Esiteks hõlmab see kõiki kulusid ja tulusid, olenemata sellest, kas need on finantsvood või mitte. Teiseks võetakse selles arvesse kõigil ühiskonna liikmetel ja mitte üksnes erainvestoril tekkivaid kulusid.

See tähendab mitme lisaasjaolu jälgimist lisaks äriplaanis hõlmatutele. Neist tuntuim on arvatavasti välismõju. Selle moodustavad kulud või tulud, mida ei kanna projekti koostajad või kasutajad, vaid pigem kolmas isik. Välismõju nimetatakse positiivseks või negatiivseks, olenevalt sellest, kas see tekitab kolmanda isiku jaoks tulu või kulu. Positiivse välismõju tüüpnäide on teadmiste ülekandumine, kui teatavas majandussektoris teadusuuringutesse investeeriv projekt annab teadmisi, mis suurendavad tootlikkust ka teistes majandussektorites. Negatiivse välismõju tüüpnäide on keskkonnasaaste. Välismõjud on seega tulud või kulud, mis tekivad äriplaanivälistel isikutel ja ilmnevad tavaliselt muul kujul kui finantsvoogudena, ehkki need võivad avaldada kolmandale isikule ka finantsmõju. Seega võib näiteks positiivne teadmistega seotud välismõju vähendada tegevuskulusid teistes valdkondades.

Teised asjaolud, mida kulude-tulude analüüsis arvesse võetakse, aga äriplaanis ei käsitleta, on tarbija jaoks majanduslikult soodsaima pakkumise (mida ametlikult mõõdetakse tarbija kasuna) muutused. Äriplaan mõõdab rahaelementi, aga ei käsitle väärtuseelementi. Kui projekt suurendab sellise toote kvaliteeti, mida müüakse üldsusele endiselt sama hinnaga nagu enne projekti, ei võta äriplaan arvesse tulu, mis seisneb paremas kvaliteedis ja pakub seega tarbijale väärtust. Kulude-tulude analüüsis püütakse ka seda väärtuse muutust hõlmata. Antud juhul kujutab see endast kasu äriplaani ühe osalise (kliendi) jaoks, kuid äriplaanis seda tulu mõõtmisel ei arvestata. Tihti tuuakse selle näiteks väärtus, mida reisijad omistavad transpordiprojektidest tulenevale sõiduajakokkuhoiule.

Kõikide ühiskonnaliikmete perspektiivi arvessevõtmine tähendab seda, et kulude-tulude analüüsis tuleks vaadelda teatavaid finantsvooge teisiti kui äriplaanis. Seega käsitletakse äriplaanis toetust samamoodi nagu tulu - raha sissevooluna projekti. Kulude-tulude analüüsis tunnistatakse, et tootja seda liiki tulu on maksumaksja jaoks kulu, ning seega käsitletakse toetust ülekandena maksumaksjalt erasektori projektiteostajale, mitte tulu ega kuluna. Samamoodi käsitletakse äriplaanides makse samaväärsena kuluga – raha väljavooluna projektist –, samas kui kulude-tulude analüüsis vaadeldakse seda ülekandena erasektorilt riigile.

Kulude-tulude analüüsi kriitikud märgivad sageli, et see tehnika ei hõlma kõiki projekti tulusid ja kulusid. Eelkõige kritiseeritakse tihti seda, et nimetatud analüüs jätab välja kaudsed mõjud (ehk indirect effects, nagu seda kulude-tulude analüüsi alases ingliskeelses kirjanduses nimetatakse). Need on rahalised tulud ja kulud, mida projekt tekitab teistel projektiga seotud turgudel ehk teisestel turgudel. Selliseid mõjusid võidakse majanduslikku mõju käsitlevas kirjanduses nimetada erinevalt. Seejuures on ka terminoloogiliste erinevuste käsitlemine siinse uurimisprojekti ettepaneku osa.

Kulude-tulude analüüsi meetoditega liigitatakse teisesed turud täiendavateks ja asendavateks turgudeks. Projekt, mis seisneb apelsinikasvatuse tootlikkuse suurendamises, vähendades seega apelsinide hinda, võib tuua kasu ka kõrvalvaldkonnale, näiteks pakendatud apelsinimahla tootjatele. Kulude-tulude analüüsiga ei vaadelda pakendatud apelsinimahla turu käibe ja kasumi kasvu, jättes seega väidetavasti osa projekti tulusid välja. Samal ajal võib apelsinide madalam hind kahjustada asendava sektori ehk näiteks õunte müüki. Ka õunakasvatajate väiksemat kasumit ei võeta kulude-tulude analüüsis väidetavasti arvesse.

Tegelikult hõlmab kulude-tulude analüüs kõiki neid mõjusid, kui täiendavate ja asendustoodete turgudel ei teki moonutusi (2). Samas on turud sageli moonutatud, seega esineb kulude-tulude analüüsi puhul oht teatav osa neist mõjudest välja jätta. Kulude-tulude analüüsi tegemisel lähtutakse kahest pragmaatilisest lähenemisviisist. Esiteks kipuvad erinevatel asendus- ja täiendavate toodete turgudel ilmnevad tulud ja kulud kokkuvõttes teineteist välistama. Teiseks on projekt, mille sotsiaal-majanduslik elujõulisus sõltub teisestel turgudel saadud tulust, üldiselt nõrk projekt: alternatiivsed projektid ja poliitikameetmed suudavad tõenäoliselt sellist tulu tõhusamalt saavutada. Ehkki sellist pragmaatilist lähenemisviisi peetakse üldiselt mõistlikuks, võib kulude-tulude analüüsis kaudsete mõjude käsitlemisel kindlasti ka vigu tekkida.

Kulude-tulude analüüsi kriitikud märgivad ka seda, et projektiga seotud kulutustel on kogu majanduses mitmekordistav mõju, luues teistes sektorites kasumit, maksutulu ja tööhõivet. See mõju on ulatuslikum kui projekti mõjud asendavatel ja täiendavatel turgudel, mida eespool kirjeldati, ning on seotud projekti tegelike rahaliste kulutustega. Kulude-tulude analüüsi kriitikud pakuvad välja, et kulude-tulude analüüsile lisaks või isegi selle asemel võiks kasutada majandusliku mõju hindamist. Samas põhineb kriitika sellel, et kulude-tulude analüüsi ja majandusliku mõju hindamise erinevat laadi ja erinevaid eesmärke mõistetakse valesti. Kulude-tulude analüüs on heaoluökonoomika töövahend praktiliste otsuste tegemisel. Selles jälgitakse kõiki kulusid ja tulusid ning mõõdetakse, kas üks teguviis lisab teisest suuremat väärtust, parandades seega sotsiaalset heaolu. See on suunatud otsuste tegemisele ning võrdleb iseenesest alati kaht alternatiivset tegutsemisliini, et võtta hindamisel arvesse alternatiivkulusid. Majandusliku mõju hindamisel mõõdetakse üksnes rahas arvestatavaid muutujaid ega pruugita vaadelda alternatiivkulusid. See on eelkõige mõõtevahend. Seda võidakse kasutada otsuste tegemiseks, aga sellel on kitsam fookus kui heaoluökonoomikaks vaja.

Majandusliku mõju hindamine põhineb sisendite ja väljundite tabelitel ning selle käigus modelleeritakse kogu majandus, mõõtes seda, kuidas ühes majandussektoris tehtavad kulutused mõjutavad tugevalt kulutusi teistes sektorites. Seepärast tundub, et majandusliku mõju hindamisel käsitletakse samal ajal nii kaudsete mõjude kui ka kordajate küsimust. Samas on majandusliku mõju hindamisel kolm omadust, mis muudavad selle kulude-tulude analüüsi asendaja või isegi täiendajana sobimatuks. Neid kolme puudust käsitletakse järgnevalt.

Neist esimene on see, et majanduslike mõjude hindamisel eeldatakse, et investeeringud on välised vood majandusse. See võib olla vastuvõetav eeldus, kui vaadata, kuidas projekt majandust mõjutab või kuidas projektiga seotud kulutused majanduses edasi kanduvad. Ent sellega ei saa mõõta, kas projekt lisab väärtust, st kas projekt tagab parema ressursikasutuse kui projekti puudumisel. Investeerimisprojektid on harva välised: neid tuleb rahastada muudest majandussektoritest võetud ressurssidega.

Projektide käsitlemine sisestena annab hoopis teistsugused tulemused. Kõige lihtsam selgitus on, et apelsiniprojekti kordistav mõju tuleneb selliste kordistavate mõjude arvelt, mis ilmneksid teistes sektorites, kus tuleb kulutusi vähendada selleks, et suunata vahendeid apelsiniprojekti.

Teine omadus kolmest, mis distantseerib majandusliku mõju hindamise kulude-tulude analüüsist, on see, et majandusliku mõju hindamisel eeldatakse, et majanduses hinnad ei muutu ning ressursid on praktiliselt lõputud. Majandusliku mõju hindamine on üles ehitatud selliselt, et olenemata sellest, kui ulatuslik on projekt majanduse mahu suhtes, leidub alati piisavaid ressursse, et projekti rakendada majanduses hindu muutmata. Samas tegelikkuses muudavad suured projektid hindu ning näiteks sisendite kõrgemad hinnad tähendavad, et teistes sektorites tuleb tootmismahtu kärpida.

Nende majandusliku mõju hindamise kahe esimese puuduse kõrvaldamiseks on akadeemilistes ringkondades välja töötatud arvutusliku üldise tasakaalu mudelid, mis on põhjalikumad majandusliku mõju hindamise meetodid. See tehnika on suhteliselt üksikasjalik ning seisneb lõppkokkuvõttes kogu majanduse, sealhulgas ressursipiirangute modelleerimises. Seeläbi kõrvaldavad arvutusliku üldise tasakaalu mudelid majandusliku mõju traditsioonilise hindamise kaks eespool käsitletud puudust. Esiteks tunnistatakse arvutusliku üldise tasakaalu puhul, et investeerimisprojektile kulutatud ressursid ei ole välised, vaid saadakse ressursside alternatiivse kasutamise arvelt. Teiseks võetakse neis arvesse ka hinnamuutusi (3). Pole üllatav, et nende mudelitega läbi viidud empiiriliste uuringute ühine järeldus on see, et mitmekordistav mõju on märkimisväärselt väiksem kui majandusliku mõju hindamisel leitud. Peale selle näitavad arvutusliku üldise tasakaalu uuringud, et olenevalt eri sektorite tootlikkusest ja esinevatest ressursipiirangutest võib projekti netomõju majandusele tervikuna olla negatiivne.

Arvutusliku üldise tasakaalu meetodit võib seega käsitelda majandusliku mõju hindamise täiustatud variandina. See muudab mõjuhinnangu ka kulude-tulude analüüsiga sarnasemaks. Samas on arvutusliku üldise tasakaalu mudelil võrreldes kulude-tulude analüüsiga sama kolmas puudus, mis majandusliku mõju hindamisel. Nimelt keskendub see rahaliste tehingutega seotud voogudele nagu kasumid, maksud, palgad jne, eirates mitmeid kulude-tulude analüüsis arvesse võetud muutujaid, nagu välismõjud, majanduslikult soodsaim variant jne. See tuleneb asjaolust, et nii arvutusliku üldise tasakaalu uuringute kui ka majandusliku mõju hindamise eesmärk on luua seos projekti või poliitikaanalüüsi ning makromajanduse vahel, nii et makromajandusliku tulemuslikkuse peamine näitaja on rahvatulu või sisemajanduse koguprodukt (SKP).

Nimetatud puudused ei tohiks varjata asjaolusid, et esiteks võimaldab arvutusliku üldise tasakaalu mudel põhjalikumalt kirjeldada majandust, kus projektid toimivad, ning teiseks on selle mudeli tehnikad muutunud üha keerukamaks. Dünaamilise stohhastilise üldise tasakaalu mudelid käsitlevad majanduse dünaamilist käitumist. Kulude-tulude analüüsi käigus hinnatud projektid võivad kesta 20 aastat või kauem, suurendades dünaamiliste mudelitega saadud ülevaadete asjakohasust. Seega näiteks selliste projektide tulemusi, mis tekitavad majanduses tehnoloogiašoki, saab tõenäoliselt paremini mõista dünaamilise stohhastilise üldise tasakaalu mudeli, mitte staatiliste mudelite kaudu.

Käesoleva EIBURSi ettepaneku eesmärk on kõrvaldada nimetatud kolmas puudus, et tagada kulude-tulude analüüsi tulemustega kokkusobivad mõjuhindamismudelite tulemused. Teadlased peaksid praegu empiirilistes uuringutes kasutatavate mõjuhindamismeetodide seast välja pakkuma meetodi, mis võib kulude-tulude analüüsiga kõige paremini kokku sobida, ning töötama selle kokkusobivuse kindlaks määramise nimel. See peaks aitama kulude-tulude analüüsi kasutajatel kogu maailmas ja eelkõige EIPs uurida, kui täpne on kulude-tulude analüüs investeerimisprojektide täieliku sotsiaal-majandusliku mõju hindamise vahendina.

2. Uurimisprojekti sisu

Uurimisprojekt koosneks neljast ülesandest.

1. ülesanne

Teadlased peaksid vaatlema kõiki mõjuhindamismeetodeid, mis võivad kulude-tulude analüüsiga kõige paremini kokku sobida. Meetod tuleks valida järgmiste kriteeriumide alusel:

1.	kõige olulisem on, et meetodi puhul on olemas kindlad ja põhjalikud tõendid selle kasutamise kohta empiirilistes uuringutes;

2.	meetod peab olema hiljutise asjakohase teaduskirjanduse seisukohast asjakohane ning

3.	teadlased peavad olema veendunud, et seda saab kulude-tulude analüüsiga uurimisprojektis märgitud aja- ja ressursipiiranguid arvestades kokku sobitada.

2. ülesanne

Teises etapis tuleks välja töötada kaks mõjumudelit, milles võetakse arvesse kõiki vajalikke tingimusi, et muuta need kulude-tulude analüüsi lisaväärtust loovate meetmetega kokkusobivaks. Üks mudelitest oleks suhteliselt suure tuluga, tõhus ja konkurentsivõimeline piirkondlik majandus ELis. Teine oleks suhteliselt väikese tuluga, konkurentsivõimetu ja suure tööpuudusega majandus ELis. Kahe väga erineva majanduse modelleerimise eesmärk on saada analüüsiga teavet selle kohta, kas eri liiki majandustingimustes võib eeldada märkimisväärselt erinevaid tulemusi. Vaesemad piirkonnad kipuvad olema avaliku sektori investeeringute puhul abikõlblikumad. Oluline on teha kindlaks, kas miski viitab sellele, et vaesemates piirkondades tehtud hinnangud õigustavad mõjuhinnangu läbiviimise lisakulu.

Teadlased võivad välja töötada täiesti uued mõjumudelid või olemasolevaid mudeleid kohandada. Nad võivad vabalt kasutada ükskõik kumba alternatiivi, tingimusel et valitud alternatiiv ei kahjusta uurimisprogrammi keskset eesmärki – kulude-tulude analüüsiga kokkusobivus.

Mõjumudelite kohandamine kulude-tulude analüüsi meetmetega hõlmaks samal ajal kahel tasandil töötamist: reaalmajandus ja finantssektor. Paljudes olemasolevates mõjumudelites ei võeta finantssektorit arvesse. Lähtudes üldisemalt kulude-tulude analüüsis tehtud eeldustest projekti investeeritud ressursside päritolu kohta ning eelkõige asjaolust, et EIP täidab oma rolli finantssektori kaudu, peaks välja töötatud mõjumudelites pöörama eritähelepanu finantsküljele.

Reaalmajanduse puhul mõõdavad mõjumudelid juba selliseid muutujaid nagu SKP, tööhõive ja kaubandusbilanss. Peamised kavandatavad muudatused hõlmaksid sotsiaalse kasu arvutamiseks vajalike elementide lisamist, mis hõlmaks:

—	tarbijate kasu muutuste arvesse võtmist kogu majanduses ning

—	positiivsete ja negatiivsete välismõjude, sealhulgas keskkonnaalaste välismõjude mõõtmist.

Finantssektori puhul hõlmaksid mudelid alternatiivseid võimalusi projektile rahastuse leidmiseks, sealhulgas:

—	otsest maksustamist;

—	kaudset maksustamist;

—	erasektori säästude kasvu ning

—	rahvusvahelistelt kapitaliturgudelt kogutud vahendeid (vt näiteks (4)).

Teise ülesande oluline koostisosa on selgitada kahe tehnika vahelisi terminierinevusi. Näiteks arvutusliku üldise tasakaalu mudelis viidatakse tekitatud mõjudele (ingl k induced effects), mis tuleneb arvatavasti majandusliku mõju hindamise terminitest. Sellel mõistel ei pruugi kulude-tulude analüüsis samaväärset vastet olla, sest kulude-tulude analüüs võib hõlmata teatavaid arvutusliku üldise tasakaalu puhul käsitletavate tekitatud mõjude elemente, nagu kaudsed mõjud, käsitledes samas muid elemente mitmekordistavate mõjudena, neid seega ignoreerides.

3. ülesanne

Teadlased simuleeriksid seejärel eri liiki kapitaliinvesteerimisprojektide mõju mõlemale majandusmudelile. Simuleeritavate projektide arv otsustatakse uurimisprojekti käigus. Teadlased pakuvad välja sektorid, kus simulatsiooni kasutatakse, ning need lepitakse EIP poolse juhendajaga kokku. Nende sektorite seas võivad olla taristuprojekt, suur tööstusprojekt ja teenindussektori projekt sellises valdkonnas nagu haridus, vaba aeg jne. Iga projekti simuleeritakse alternatiivsete rahastamisallikate kaudu.

4. ülesanne

Teadlased hindavad lõpuks, kui suures ulatuses erinevad mõjuhinnangu tulemused nii-öelda tüüpilise kulude-tulude analüüsi käigus saadud tulemustest. Tüüpiline kulude-tulude analüüs keskendub esmasele turule ja üksnes kõige olulisematele teisestele turgudele. Teadlased teevad järeldused ja esitavad soovitused seoses järgmisega:

i)	asjaolud, mille puhul on mõjuhindamismeetodite abil läbi viidud projektihindamiste tulemused kulude-tulude analüüsiga saadud tulemustest tõenäoliselt märkimisväärselt erinevad, ning

ii)	asjaolud, mille puhul on mõjuhindamise läbiviimise rahaline ja ajakulu projektile hinnangu andmisel majanduslikult soodne.

3. EIP huvi uurimisprojektis

Uurimisteema on EIP rahastamistegevuses kesksel kohal. EIP põhikirjas sätestatakse, et EIP peaks rahastama investeerimisprojekte, mis suurendavad majanduslikku tootlikkust (artikli 18 lõike 1 punkt b) (5). Pank kasutab kulude-tulude analüüsi keskse vahendina, et mõõta, millised investeeringud suurendavad majanduslikku tootlikkust. Uurimisprojekt aitab katsetada kulude-tulude analüüsi usaldusväärsust ja hinnata, kas esineb asjaolusid, mille puhul oleks soovitav täiendada kulude-tulude analüüsi arvutusliku üldise tasakaalu mõõtmisega.

4. Uurimisprojekti panus teadustöösse

Mõjuhindamismudelid, mille akadeemiliste ringkondade teadlased on siiani koostanud või uurimisinstituudid kinnitanud, on varasemate mõjuhindamismeetodite täiustused. Ent selliste mudelite eesmärk on sama: mõõta projekti või poliitika netomõju rahvatulule või SKPle. Rahvatulu on riigi kogutoodangu mittetäielik näitaja ega ole seega täiuslik vahend majandusliku kogutootlikkuse, sealhulgas sotsiaalse heaolu perspektiivi mõõtmiseks, seega pole mudelid kulude-tulude analüüsiga täielikult kokkusobivad. SKP näitajate puhul ei võeta arvesse elemente nagu majanduslikult soodsaima pakkumise (tarbija kasu) paranemine ja keskkonnaalased välismõjud. Kohandades mõjuhindamismeetodeid, et muuta need kulude-tulude analüüsiga kokkusobivaks, hakkab mõjuhindamismeetoditega saadud näitaja kajastama paremini investeerimisprojekti mõju majanduse tootlikkusele ja heaolule. Selliseid mõjuhindamismeetodeid võidakse kasutada ka poliitikameetmete, mitte üksnes investeerimisprojektide hindamisel.

Kutse esitajale teadaolevalt ei ole sellised kulude-tulude analüüsiga kohandatud mõjuhindamismeetodid veel kättesaadavad. Uurimisprojekt peaks seega aitama välja töötada uusi versioone majanduslikest mudelitest projektide ja poliitikameetmete sotsiaal-majanduslikuks hindamiseks.

Projektiettepanekud tuleb esitada inglise keeles ning esitamistähtaeg on 15. aprill 2018 kell 24.00 (CET). Pärast seda tähtaega esitatud projektiettepanekuid arvesse ei võeta. Projektiettepanekud tuleb saata e-postiga aadressile

Events.EIBInstitute@eib.org

Põhjalikumat teavet EIBURSi valikuprotsessi ja EIP instituudi kohta leiab veebilehelt http://institute.eib.org/.

(1) European Investment Bank (2013), The Economic Appraisal of Transport Projects at the EIB. Luxembourg: Euroopa Investeerimispank. (Kättesaadav veebiaadressil http://www.eib.org/infocentre/publications/all/economic-appraisal-of-investment-projects.htm)

(2) Just, R. E., Hueth, D.L. ja Schmitz, A. (2004), The Welfare Economics of Public Policy: A Practical Approach to Project and Policy Evaluation. Cheltenham: Edward Edgard.

(3) Hosoe, N., Gasawa, K. ja Hashimoto, H. (2010), Textbook of Computable General Equilibrium Modelling: Programming and Simulations. Basingstoke: Palgrave Macmillan.

(4) Godley, W. ja Marc L. (2007), Monetary Economics: An Integrated Approach to Credit, Money, Income, Production and Wealth. New York: Palgrave MacMillan.

(5) Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud konsolideeritud versioon, protokoll (nr 5) Euroopa Investeerimispanga põhikirja kohta (ELT C 202, 7.6.2016, lk 251) (kättesaadav veebiaadressil http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex:12016E/PRO/05).

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 65

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	61. aastakäik 21. veebruar 2018

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	ARVAMUSED
	Euroopa Komisjon
2018/C 65/01	Komisjoni arvamus, 16. veebruar 2018, Prantsusmaal Tricastinis asuva saastest puhastamise ja uraani regenereerimise jaama SOCATRI radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise muudetud kava kohta	1

	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2018/C 65/02	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.8751 – Bell/Hügli) ( 1 )	3
2018/C 65/03	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.8753 – HASCO/Magna/JV) ( 1 )	3

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Nõukogu
2018/C 65/04	Nõukogu otsus, 19. veebruar 2018, millega nimetatakse ametisse Ühenduse Sordiameti apellatsiooninõukogu esimees	4
	Euroopa Komisjon
2018/C 65/05	Euro vahetuskurss	6
2018/C 65/06	Komisjoni otsus, 31. jaanuar 2018, Euroopa Komisjoni liikmete käitumisjuhendi kohta	7

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Euroopa Investeerimispank
2018/C 65/07	Konkursikutse — Euroopa Investeerimispanga Instituut pakub oma teadmisteprogrammi raames välja uue EIBURSi sponsorlustoetuse	21
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2018/C 65/08	Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.8816 – Goldman Sachs / Centerbridge / Robyg) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	26
2018/C 65/09	Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.8793 – Axíon/Enagás/Axent) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	28

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,2340
JPY	Jaapani jeen	132,25
DKK	Taani kroon	7,4473
GBP	Inglise nael	0,88168
SEK	Rootsi kroon	9,9688
CHF	Šveitsi frank	1,1537
ISK	Islandi kroon	124,30
NOK	Norra kroon	9,6683
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,318
HUF	Ungari forint	311,78
PLN	Poola zlott	4,1467
RON	Rumeenia leu	4,6636
TRY	Türgi liir	4,6566
AUD	Austraalia dollar	1,5648
CAD	Kanada dollar	1,5553
HKD	Hongkongi dollar	9,6549
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6782
SGD	Singapuri dollar	1,6272
KRW	Korea vonn	1 323,70
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	14,4916
CNY	Hiina jüaan	7,8290
HRK	Horvaatia kuna	7,4385
IDR	Indoneesia ruupia	16 819,73
MYR	Malaisia ringit	4,8101
PHP	Filipiini peeso	64,560
RUB	Vene rubla	69,9071
THB	Tai baat	38,883
BRL	Brasiilia reaal	4,0114
MXN	Mehhiko peeso	23,0002
INR	India ruupia	80,0030


	(1) EMPs kohaldatav tekst