ISSN 1977-0898

Euroopa Liidu

Teataja

C 47

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

61. aastakäik
8. veebruar 2018


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Euronesti parlamentaarne assamblee

2018/C 47/01

Euronesti parlamentaarse assamblee kodukord, vastu võetud 3. mail 2011 Brüsselis, muudetud 3. aprillil 2012 Bakuus, 29. mail 2013 Brüsselis, 18. märtsil 2015 Jerevanis ja 1. novembril 2017 Kiievis

1

2018/C 47/02

Euronesti parlamentaarse assamblee alaliste komisjonide kodukord, vastu võetud Euronesti parlamentaarsel assambleel 3. mail 2011 ning muudetud 29. mail 2013 Brüsselis, 18. märtsil 2015 Jerevanis ja 1. novembril 2017 Kiievis

15


ET

 


IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Euronesti parlamentaarne assamblee

8.2.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 47/1


Euronesti parlamentaarse assamblee

KODUKORD,

vastu võetud 3. mail 2011 Brüsselis, muudetud 3. aprillil 2012 Bakuus, 29. mail 2013 Brüsselis, 18. märtsil 2015 Jerevanis ja 1. novembril 2017 Kiievis

(2018/C 047/01)

Artikkel 1

Olemus ja eesmärgid

1.   Euronesti parlamentaarne assamblee on idapartnerluse parlamentaarne institutsioon, milles osalevad Euroopa Liit ja selle Ida-Euroopa partnerriigid, kelle suhtes saaks põhimõtteliselt kohaldada Euroopa Liidu lepingu artiklit 49, ning mis on rajatud vastastikustele huvidele ja kohustustele ning eristamise, ühise vastutuse ja vastutustundlikkuse põhimõtetele.

2.   Euronesti parlamentaarne assamblee on parlamentaarne foorum, mis loob vajalikke tingimusi, et kiirendada poliitilist lähenemist ja edendada majanduslikku integratsiooni Euroopa Liidu ja Ida-Euroopa partnerriikide vahel. Institutsioonina, mis vastutab partnerluse parlamentaarse konsulteerimise, kontrolli ja järelevalve eest, aitab assamblee kaasa idapartnerluse tugevdamisele, arendamisele ja selle nähtavuse suurendamisele.

3.   Osalemine Euronesti parlamentaarses assamblees on vabatahtlik, tingimusel et põhikirjas sätestatud liikmesuse kriteeriumid on täidetud ning Euronesti parlamentaarse assamblee tegevus saab jätkuda lõimumise ja avatuse vaimus.

4.   Euronesti parlamentaarne assamblee aitab toetada, edendada ja praktiliselt tugevdada idapartnerlust, tegeldes selle nelja temaatilise platvormiga:

a)

põhiväärtustega seotud küsimused, sealhulgas demokraatia, õigusriiklus, inimõiguste ja põhivabaduste austamine ning turumajanduse, jätkusuutliku arengu ja hea juhtimistavaga seotud küsimused;

b)

ELi ja selle Ida-Euroopa partnerite edasine majanduslik integratsioon, Ida-Euroopa partnerite sotsiaal-majanduslike reformide toetamine ning kaubanduse ja investeeringute liberaliseerimine, mis soodustab lähenemist ELi õigusaktidele ja normidele eesmärgiga luua ulatuslike ja laiahaardeliste vabakaubandusalade võrgustik;

c)

vastastikused energiatoetuse ja energiajulgeoleku mehhanismid ning Ida-Euroopa partnerite energiapoliitika ja õigusaktide ühtlustamine;

d)

inimestevaheliste kontaktide edendamine ning Euroopa Liidu ja Ida-Euroopa partnerite kodanike, eriti noorte omavahelise suhtlemise soodustamine; kultuurikoostöö ja kultuuridevahelise dialoogi edendamine ning hariduse, teaduse, info- ja meediaühiskonna arengu toetamine.

Sellega seoses püüab Euronesti parlamentaarne assamblee asjakohaselt kooskõlastada oma alaliste komisjonide tööd nelja temaatilise platvormiga. Komisjonide kaasesimeeste ja temaatiliste platvormide esimeeste vastastikusel kokkuleppel võivad Euronesti parlamentaarse assamblee komisjonide esindajad osaleda platvormide koosolekutel ja vastupidi.

Artikkel 2

Koosseis

1.   Euronesti parlamentaarne assamblee on ühisassamblee, millesse kuuluvad

a)

60 Euroopa Parlamendi liiget;

b)

10 liiget igast osalevast Ida-Euroopa partnerriigi parlamendist.

2.   Euroopa Parlamendi ja Ida-Euroopa partnerriikide parlamentide Euronesti parlamentaarsesse assambleesse delegeeritud liikmed tuleks nimetada kooskõlas Euroopa Liidu ja Ida-Euroopa partnerriikide valitsuste kehtestatud menetlustega, et võimalikult laialdaselt kajastada eri fraktsioonide ja delegatsioonide jagunemist. Iga osalev parlament võib kooskõlas samade menetlustega otsustada nimetada Euronesti parlamentaarsesse assambleesse asendusliikmed.

3.   Euronesti parlamentaarne assamblee koosneb assamblee kahe poole moodustatud parlamendidelegatsioonidest. Liikmed võivad ühineda ka Euronesti parlamentaarse assamblee siseste poliitiliste fraktsioonide raames.

4.   Osalevad parlamendid edendavad Euronesti parlamentaarsesse assambleesse ja selle organitesse kandidaatide nimetamisel soolist tasakaalu.

5.   Euronesti parlamentaarne assamblee tagab, et kõigi selle organite koosseis on liikmete poliitilise kuuluvuse ja rahvuse poolest tasakaalus.

6.   Kõik täitmata kohad jäävad igal juhul nende parlamentide käsutusse, kellele need on määratud.

Artikkel 3

Kohustused

1.   Euronesti parlamentaarne assamblee on parlamentaarne foorum kõikide idapartnerlust käsitlevate küsimuste arutamiseks, konsulteerimiseks, kontrollimiseks ja jälgimiseks. Selleks võtab Euronesti parlamentaarne assamblee muu hulgas vastu resolutsioone, soovitusi ja arvamusi, mis on suunatud idapartnerluse tippkohtumisele, idapartnerluse arendamisega tegelevatele institutsioonidele ja ministrite konverentsidele ning Euroopa Liidu ja Ida-Euroopa partnerite institutsioonidele.

2.   Euronesti parlamentaarne assamblee edendab Ida-Euroopa partneritele avatud ELi programmide maksimaalset kasutamist ja innustab neid kasutama.

Artikkel 4

Eesistumine ja juhatus

1.   Euronesti parlamentaarse assamblee kaks poolt valivad oma liikmete seast juhatuse, mis koosneb kahest võrdse staatusega kaaspresidendist (üks kummastki Euronesti parlamentaarse assamblee poolest) ja mitmest asepresidendist (üks igast osalevast Ida-Euroopa partnerriigist, mis ei ole asjaomase kaaspresidendi riik, ja sama arv Euroopa Parlamendist). Kumbki pool otsustab valimiste menetluse ja volituste kestuse üle eraldi.

2.   Juhatuse liiget, kes järgmisel juhatuse koosolekul osaleda ei saa, võib asendada Euronesti parlamentaarse assamblee liige, kes kuulub samasse fraktsiooni Euroopa Parlamendis või samasse Ida-Euroopa partneri delegatsiooni. Kaaspresidente tuleb sellisest asendamisest enne koosolekut kirjalikult teavitada. Kaaspresidendi asendamisel täidab asendusliige tema ülesandeid juhatuse liikmena, kuid mitte kaaspresidendina.

3.   Juhatuse ülesandeks on Euronesti parlamentaarse assamblee töö koordineerimine, selle tegevuse, resolutsioonide ja soovituste järelevalve ning suhete loomine idapartnerluse tippkohtumise, ministrite konverentside, kõrgete ametnike rühmade ja suursaadikutega ning kodanikuühiskonna ja muude organite esindajatega. Juhatus esindab assambleed suhetes teiste institutsioonidega.

4.   Juhatuse koosolekuid peetakse kaaspresidentide algatusel vähemalt kaks korda aastas, kusjuures üks nendest koosolekutest toimub Euronesti parlamentaarse assamblee täiskogu istungi ajal. Juhatuse kvoorum on olemas, kui kohal on vähemalt pooled liikmed Ida-Euroopa partnerite poolelt ja pooled liikmed Euroopa Parlamendi poolelt.

5.   Juhatus koostab Euronesti parlamentaarsele assambleele päevakorra projekti ning kehtestab assamblee töökorra.

6.   Juhatus vastutab komisjonide ja töörühmade koosseisu ja kohustustega seotud küsimuste eest. Ühtlasi annab juhatus komisjonidele loa raportite, resolutsioonide ettepanekute ja soovituste koostamiseks. Samuti võib juhatus suunata erinevaid küsimusi läbivaatamiseks komisjonidele, kes võivad koostada vastavateemalisi raporteid.

7.   Juhatus võtab otsused vastu kohalviibivate liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Kui Ida-Euroopa partneri delegatsiooni esindav juhatuse liige või asendusliige kinnitab oma delegatsiooni nimel, et juhatuse vastu võetud otsuse sisu mõjutab tema riigi olulisi huve, ning esitab kirjaliku selgituse koos sellist arvamust toetava põhjendusega, siis on otsuse vastuvõtmiseks vaja juhatuse liikmete konsensust. Seda võimalust võib kasutada ainult erandjuhtudel, kui esitatud otsus mõjutab oluliselt riigi püsimajäämist, julgeolekut ja elujõulisust, ning see võimalus peab olema seotud ainult otsuse selle osaga, mis võib mõjutada Ida-Euroopa partnerriigi olulisi huve. Seda võimalust ei tohi kasutada selleks, et põhjustada olukord, kus juhatus ei saa otsust tervikuna vastu võtta, või tehnilist või menetluslikku laadi otsuste korral.

8.   Kui kohalolevate liikmete kvoorumi või kahekolmandikulise häälteenamuse arvutamisel saadud arv ei ole täisarv, siis ümardatakse seda ülespoole.

Artikkel 5

Suhted idapartnerluse tippkohtumise, ministrite nõukogu, Euroopa Komisjoni ja ministrite konverentsidega

1.   Juhatus loob kõigis valdkondades tihedamad sidemed idapartnerluse institutsioonide, organite ja organisatsioonidega.

2.   Juhatus kutsub idapartnerluse tippkohtumise, ministrite nõukogu, Euroopa Komisjoni ning idapartnerluse arendamist ja tugevdamist käsitlevate ministrite konverentside esindajaid osalema Euronesti parlamentaarse assamblee ja selle organite istungitel ja kohtumistel.

Artikkel 6

Vaatlejad

1.   Euronesti parlamentaarne assamblee võib juhatuse ettepanekul lubada ELi eesistujakolmiku parlamentide esindajatel viibida Euronesti parlamentaarse assamblee kohtumistel vaatlejatena.

2.   Juhatus võib kutsuda teiste institutsioonide ja organite esindajaid ja teisi isikuid osalema Euronesti parlamentaarse assamblee, selle komisjonide ja töörühmade istungitel ning kohtumistel.

3.   Juhatus võib korraldada ka mitteametlikku ja ajutist laadi koostööd ELi liikmesriikide parlamentidega.

Artikkel 7

Euronesti parlamentaarse assamblee täiskogu istungid

1.   Euronesti parlamentaarse assamblee kutsuvad kokku selle kaaspresidendid ning assamblee saab üldjuhul kokku kord aastas vaheldumisi ühes Ida-Euroopa partnerriigis ja ühes Euroopa Parlamendi töökohas Euroopa Parlamendi või istungjärku korraldava Ida-Euroopa partneri parlamendi kutsel. Idapartnerluse tippkohtumiste toimumise aastatel kutsutakse Euronesti parlamentaarne assamblee kokku vahetult enne tippkohtumise kuupäeva.

2.   Juhatuse taotlusel võivad kaaspresidendid kokku kutsuda Euronesti parlamentaarse assamblee erakorralise istungi.

3.   Iga Euronesti parlamentaarse assamblee istungjärgu esimese istungi avab Euroopa Parlamendi president või istungjärku korraldava Ida-Euroopa partneri parlamendi president.

Artikkel 8

Istungite juhatamine

1.   Kaaspresidendid lepivad kokku, kumb neist Euronesti parlamentaarse assamblee iga istungit juhatab. Juhataja võib istungi käigus enda asendajaks nimetada mõne teise kaas- või asepresidendi.

2.   Istungi juhataja avab, katkestab ja lõpetab istungid. Juhataja tagab kodukorrast kinnipidamise, peab korda, annab sõna, piirab sõnavõttude kestust, paneb küsimused hääletusele ja teeb teatavaks hääletustulemused.

3.   Juhataja otsustab istungi käigus tekkivate küsimuste, muu hulgas ka kodukorras reguleerimata küsimuste üle. Vajaduse korral konsulteerib ta juhatusega.

4.   Juhataja võib arutelus sõna võtta ainult teema sissejuhatamiseks või kõnelejate korralekutsumiseks. Kui juhataja soovib arutelus osaleda, annab ta juhataja koha üle teisele kaas- või asepresidendile.

Artikkel 9

Päevakord

1.   Kaaspresidendid esitavad Euronesti parlamentaarsele assambleele kinnitamiseks juhatuse koostatud täiskogu istungi päevakorra projekti.

2.   Iga täiskogu istungi päevakorra projektis on kahte liiki teemasid:

a)

alaliste komisjonide esitatud raportid, mida võib tavaolukorras iga komisjoni puhul täiskogu istungi kohta olla üks. Resolutsiooni ettepanekud, mis võivad sisalduda ka raportis, tuleb esitada neli nädalat enne täiskogu istungi avamist. Resolutsiooni ettepanekute suurim lubatud pikkus on kindlaks määratud käesoleva kodukorra II lisas. Juhatus võib komisjonide kaasesimeeste taotlusel otsustada, kui mitme raporti üle täiskogul hääletatakse, sõltuvalt sellest, kuidas on nende ettevalmistamine edenenud.

b)

alalise komisjoni või juhatuse enda esitatud kiireloomulised küsimused; kiireloomulised küsimused lisatakse üksnes erandkorras ja neid ei tohi istungi jooksul olla rohkem kui kolm.

3.   Ettepaneku võtta vastu resolutsioon kiireloomulises küsimuses võivad esitada vähemalt 10 Euronesti parlamentaarse assamblee liiget vähemalt kahest delegatsioonist või ühest Euroopa Parlamendi fraktsioonist. Resolutsiooni ettepanekud kiireloomuliste küsimuste kohta peavad piirduma ainult istungi päevakorrapunktiga „Kiireloomulised küsimused“ ega tohi ületada 1 000 sõna. Resolutsiooni ettepanekud kiireloomuliste küsimuste kohta tuleb esitada 48 tundi enne selle täiskogu istungi avamist, millel need peaksid arutusele ja hääletusele tulema.

4.   Resolutsiooni ettepanekud, mis käsitlevad kiireloomulisi küsimusi, esitatakse juhatusele, kes tagab, et iga resolutsiooni ettepanek vastab lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele, et see on lisatud päevakorda ning et see on Euronesti parlamentaarse assamblee töökeeltes kättesaadav. Juhatuse ettepanekud esitatakse heakskiidu saamiseks Euronesti parlamentaarsele assambleele.

Artikkel 10

Kvoorum

1.   Euronesti parlamentaarse assamblee kvoorum saavutatakse, kui kohal on vähemalt üks kolmandik liikmetest Ida-Euroopa partnerite poolelt ja üks kolmandik liikmetest Euroopa Parlamendi poolelt.

2.   Kõik hääletustulemused kehtivad, olenemata hääletajate arvust, välja arvatud juhul, kui vähemalt 15 kohaloleva liikme enne hääletuse algust esitatud taotluse alusel tuvastab istungi juhataja hääletamise ajal, et kvoorum puudub. Kui häälte arvu kokku lugemisel selgub, et kvoorum puudub, lisatakse hääletus järgmise istungi päevakorda.

Artikkel 11

Kohtade paigutus

1.   Kõik liikmed paigutatakse istuma nime järgi tähestikulises järjekorras rahvust arvestamata. Juhatuse koht on presiidiumis.

2.   Idapartnerluse tippkohtumise, ministrite nõukogu, Euroopa Komisjoni ja ministrite konverentside esindajad ning vaatlejad istuvad liikmetest eraldi.

Artikkel 12

Ametlikud keeled ja töökeeled

1.   Euronesti parlamentaarse assamblee ametlikeks keelteks on Euroopa Liidu ametlikud keeled ja Ida-Euroopa partnerite ametlikud keeled. Töökeeled on inglise, saksa, prantsuse ja vene keel. Iga Euronesti parlamentaarse assamblee liikme täielikuks menetluses osalemiseks taotletud keelelist tuge võivad Euroopa Parlamendi asjaomased talitused anda mis tahes töökohas, tingimusel et istungit korraldava riigi parlament on sellega nõus.

2.   Istungit korraldav parlament teeb töödokumendid Euronesti parlamentaarse assamblee liikmetele kättesaadavaks assamblee töökeeltes ja võimaluse korral kõigis ametlikes keeltes.

3.   Põhimõtteliselt ja võimaluste piires võivad kõik liikmed arutelude ajal sõna võtta ühes Euronesti parlamentaarse assamblee ametlikus keeles. Sõnavõtud tõlgitakse suuliselt Euronesti parlamentaarse assamblee töökeeltesse ja Euroopa Liidu vastavatesse ametlikesse keeltesse, kui Euronesti parlamentaarse assamblee kohtumine toimub ühes Euroopa Parlamendi töökohas, kuid seda ainult juhul, kui Euroopa Parlamendi mitmekeelsuse eeskiri seda võimaldab.

4.   Komisjonide ja vajaduse korral töörühmade koosolekuid ning kuulamisi peetakse töökeeltes, ilma et see piiraks käesolevas kodukorras sätestatud võimalusi.

5.   Euronesti parlamentaarse assamblee vastuvõetud tekstid avaldatakse Euroopa Liidu kõigis ametlikes keeltes Euroopa Liidu Teatajas ja Ida-Euroopa partnerite parlamentide poolt nende ametlikes keeltes ja nende poolt sobivaks peetud kujul.

Artikkel 13

Arutelude avalikkus

Euronesti parlamentaarse assamblee täiskogu istungid on avalikud, kui assamblee ei otsusta teisiti.

Artikkel 14

Sõnaõigus

1.   Euronesti parlamentaarse assamblee liige võib sõna võtta, kui juhataja talle sõna annab.

2.   Idapartnerluse tippkohtumise, ministrite nõukogu, Euroopa Komisjoni ja ministrite konverentside esindajatele ning vaatlejatele antakse sõna, kui juhataja on selleks loa andnud.

3.   Kui sõnavõtja teemast kõrvale kaldub, kutsub juhataja teda korrale. Kui sõnavõtja jätkab teemast kõrvalekaldumist, võib juhataja ta sõnaõigusest ilma jätta nii kauaks, kui peab vajalikuks.

Artikkel 15

Kodukorda puudutavad märkused

1.   Liige võib esitada kodukorda puudutava märkuse või teha menetlusega seotud ettepaneku ning tal on õigus eelnevalt kuni kaheminutiliseks sõnavõtuks.

2.   Taotluse korral võib juhataja lubada ühel kõnelejal menetlusega seotud ettepaneku vastu sõna võtta kestusega kuni kaks minutit.

3.   Teistele kõnelejatele sel teemal sõna ei anta.

4.   Juhataja kuulutab välja oma otsuse kõnealuse kodukorda puudutava märkuse või menetlusega seotud ettepaneku kohta. Vajaduse korral konsulteerib ta juhatusega.

Artikkel 16

Hääleõigus ja hääletuskord

1.   Igal liikmel on üks, isiklik ja mitteülekantav hääl.

2.   Euronesti parlamentaarne assamblee hääletab elektrooniliselt. Kui elektrooniline hääletus ei ole võimalik, hääletab Euronesti parlamentaarne assamblee käe tõstmisega. Kui käe tõstmisega hääletamise tulemus on kaheldav, hääletatakse uuesti värviliste kaartide abil.

3.   Hääled loeb kokku hääletuskomisjon, mille koosseisus on võrdsel arvul Euronesti parlamentaarse assamblee mõlema poole sekretariaadi esindajaid. Hääletuskomisjoni nimetab juhatus enne iga täiskogu algust ning hääletuskomisjon esitab aruande hääletustulemuste kohta otse kaaspresidentidele.

4.   Euronesti parlamentaarne assamblee võib otsustada salajase hääletuse kasuks, kui vähemalt 15 liiget esitavad hääletusele eelneval päeval hiljemalt kell 18.00 vastava kirjaliku taotluse.

5.   Euronesti parlamentaarne assamblee võtab otsused vastu hääletuses osalevate liikmete lihthäälteenamusega. Kui enne hääletust on vähemalt kümnendik liikmetest, kes kuuluvad vähemalt kahte Euroopa Parlamendi fraktsiooni või vähemalt kahte Euronesti parlamentaarse assamblee Ida-Euroopa partnerite poolsesse delegatsiooni, esitanud taotluse hääletamiseks eraldi poolte kaupa, siis hääletatakse nii, et Ida-Euroopa partnerite esindajate pool ja Euroopa Parlamendi esindajate pool hääletavad eraldi, kuid samaaegselt (1). Kõnealune tekst loetakse vastuvõetuks, kui mõlemad pooled eraldi annavad teksti poolt kaks kolmandikku häältest.

6.   Kui hääletusele pandav tekst sisaldab kahte või enamat sätet või viidet kahele või enamale aspektile või kui teksti on võimalik jaotada kaheks või enamaks eri tähenduse ja/või normatiivse väärtusega osaks, võivad Euroopa Parlamendi fraktsioon või Euronesti parlamentaarse assamblee vähemalt viis liiget taotleda selle osade kaupa hääletamist. Vastav taotlus tuleb kaaspresidentidele esitada kirjalikult hääletusele eelneval päeval hiljemalt kell 18.00, kui kaaspresidendid ei ole määranud teistsugust tähtaega.

Artikkel 17

Euronesti parlamentaarse assamblee resolutsioonid ja soovitused

1.   Euronesti parlamentaarne assamblee võib vastu võtta resolutsioone ja soovitusi, mis on suunatud idapartnerluse tippkohtumisele ning idapartnerluse tugevdamisega tegelevatele institutsioonidele, organitele, rühmadele ja ministrite konverentsidele või Euroopa Liidu ja Ida-Euroopa partnerite institutsioonidele ning mis käsitlevad küsimusi partnerlusega hõlmatud valdkondades.

2.   Euronesti parlamentaarne assamblee hääletab alaliste komisjonide raportites sisalduvate resolutsiooni ettepanekute üle.

3.   Euronesti parlamentaarne assamblee hääletab vajadusel ühtlasi kiireloomulisi küsimusi käsitlevate resolutsiooni ettepanekute üle.

4.   Juhataja palub vajaduse korral kiireloomulistel teemadel esitatud sarnaste resolutsiooni ettepanekute autoritel koostada resolutsiooni ühisettepaneku. Arutelu lõppedes hääletab Euronesti parlamentaarne assamblee kõigepealt iga ettepaneku ja selle kohta tehtud muudatusettepanekute üle. Kui resolutsiooni ühisettepanek on esitatud, muutuvad kõik muud samateemalised ja sama autori esitatud ettepanekud kehtetuks. Samuti muutuvad ühisresolutsiooni vastuvõtmisega kehtetuks kõik ülejäänud samateemalised tekstid. Kui ühtki ühisresolutsiooni vastu ei võeta, pannakse ülejäänud resolutsiooni ettepanekud hääletusele nende esitamise järjekorras.

Artikkel 18

Läkitused idapartnerluse tippkohtumistele

Euronesti parlamentaarse assamblee juhatus esitab läkituse, mis on adresseeritud tippkohtumisele või vajaduse korral idapartnerluse ministrite kohtumisele, lähtudes Euronesti parlamentaarse assamblee vastuvõetud resolutsioonidest ja soovitustest. Kaaspresidendid edastavad läkituse ühiselt asjaomastele institutsioonidele.

Artikkel 19

Avaldused

Juhatus võib kiireloomuliselt anda nõusoleku avalduste tegemiseks mis tahes idapartnerlusega seotud küsimuses ja vastusena loodusõnnetusele, puhkenud kriisile või konfliktile, kui peetakse sobivaks või vajalikuks esineda institutsioonilise üleskutsega, milles nõutakse asjaosalistelt vägivallast hoidumist ja/või poliitiliste läbirääkimiste alustamist või solidaarsust kannatanud isikute ja riikidega. Avaldustes tuleks lähtuda Euronesti parlamentaarse assamblee vastuvõetud kehtivatest resolutsioonidest ja soovitustest ning need tuleks võimalikult kiiresti saata Euronesti parlamentaarse assamblee liikmetele teadmiseks. Kaaspresidendid teevad avaldused teatavaks.

Artikkel 20

Muudatusettepanekud

1.   Vähemalt viis Euronesti parlamentaarse assamblee liiget või artikli 2 lõikes 3 mainitud poliitiline fraktsioon võivad esitada istungil arutatud tekstide kohta muudatusettepanekuid. Muudatusettepanekud peavad olema seotud muudetava tekstiga ja need tuleb esitada kirjalikult. Juhatus võib nendest kriteeriumidest lähtudes otsustada, et muudatusettepanek on vastuvõetamatu.

2.   Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg tehakse teatavaks täiskogu alguses.

3.   Hääletamisel on muudatusettepanekud alusteksti suhtes prioriteetsed.

4.   Kui sama tekstiosa kohta on esitatud kaks või enam muudatusettepanekut, pannakse esimesena hääletusele see muudatusettepanek, mis kõige rohkem erineb algteksti sisust. Suulisi muudatusettepanekuid võib arvesse võtta ainult siis, kui nendes parandatakse fakti- või keelevigu. Muid suulisi muudatusettepanekuid arvesse ei võeta.

5.   Assamblee ei võta arvesse ühtegi muudatusettepanekut (sealhulgas suulised muudatusettepanekud), millega seoses on tekkinud märkimisväärne huvide konflikt.

Artikkel 21

Kirjalikult vastatavad küsimused

1.   Kõik Euronesti parlamentaarse assamblee liikmed võivad esitada kirjalikult vastatavaid küsimusi idapartnerluse ministrite tasandi organitele, tippkohtumise eesistujale, Euroopa Liidu Nõukogule või Euroopa Komisjonile.

2.   Küsimused peavad olema seotud idapartnerlusega ja eelkõige selle nelja temaatilise platvormiga. Küsimused esitatakse kirjalikult juhatusele, kes otsustab nende vastuvõetavuse üle ja edastab need seejärel asjaomastele organitele, paludes neil selgesõnaliselt anda kirjalik vastus kahe kuu jooksul alates küsimuse edastamise kuupäevast.

Artikkel 22

Suuliselt vastatavad küsimused

1.   Igal istungil korraldatakse infotund küsimuste esitamiseks idapartnerluse ministrite tasandi organitele, tippkohtumise eesistujale, Euroopa Liidu Nõukogule ja Euroopa Komisjonile. Infotunni toimumise aja otsustab juhatus, et tagada nende institutsioonide kohalolek kõrgeimal tasemel.

2.   Euronesti parlamentaarse assamblee iga liige võib esitada ühe suuliselt vastatava küsimuse. Küsimused peavad olema seotud idapartnerlusega ja eelkõige selle nelja temaatilise platvormiga. Kui küsimuse esitavad mitu liiget, saab ainult üks liige sõna selle küsimuse suuliselt esitamiseks. Küsimused, mis ei tohi olla pikemad kui 100 sõna, esitatakse kirjalikult juhatusele tähtajaks, mille määrab juhatus. Juhatus otsustab, kas küsimused on vastuvõetavad. Juhatus tunnistab vastuvõetamatuks eelkõige sellised küsimused, mis puudutavad teemasid, mis juba sisalduvad istungi päevakorras. Vastuvõetavaks tunnistatud küsimused edastatakse asjaomastele institutsioonidele. Kaaspresidendid otsustavad suuliste küsimuste järjekorra ning küsimuste esitajaid teavitatakse sellest otsusest.

3.   Euronesti parlamentaarne assamblee näeb igal istungil suuliselt vastatavate küsimuste jaoks ette kuni kaks tundi. Ajapuuduse tõttu vastamata jäänud küsimustele vastatakse kirjalikult, kui küsimuse esitaja küsimust tagasi ei võta. Suulisele küsimusele vastatakse ainult siis, kui selle esitaja viibib kohal.

4.   Idapartnerluse ministrite tasandi organite, tippkohtumise eesistuja, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni esindajad kutsutakse küsimustele lühidalt vastama. Euronesti parlamentaarse assamblee kahekümne või enama liikme taotlusel võib vastusele järgneda arutelu. Juhataja määrab sellele arutelule ajalised piirid.

Artikkel 23

Taotlused Euronesti parlamentaarse assamblee arvamuse saamiseks

Idapartnerluse tippkohtumise, ministrite konverentside, Euroopa Komisjoni või teiste asjaomaste ELi või idapartnerluse institutsioonide taotlusel võib Euronesti parlamentaarne assamblee koostada arvamusi ja ettepanekuid konkreetsete meetmete võtmiseks idapartnerluse erinevates tegevusvaldkondades. Sel juhul esitatakse vastav taotlus juhatusele, kes edastab selle küsimuse koos soovitusega Euronesti parlamentaarsele assambleele.

Artikkel 24

Istungite ja koosolekute protokollid

Täiskogu istungite ning juhatuse, alaliste komisjonide ja töörühmade koosolekute protokollide projektid koos kohalolijate nimekirjade ja vastuvõetud otsuste tekstidega valmistab ette ja säilitab istungeid ja koosolekuid korraldava delegatsiooni sekretariaat. Pärast protokolli projekti valmimist saavad teised delegatsioonid sellest koopia.

Artikkel 25

Alalised komisjonid

1.   Idapartnerluse konkreetsete aspektide süvitsi käsitlemiseks moodustab Euronesti parlamentaarne assamblee järgmised neli alalist komisjoni:

poliitika-, inimõiguste- ja demokraatiakomisjon;

majandusliku integratsiooni, õigusaktide ühtlustamise ja ELi poliitikale lähenemise komisjon;

energiajulgeoleku komisjon;

sotsiaal-, tööhõive-, haridus-, kultuuri- ja kodanikuühiskonna komisjon.

2.   Kooskõlas Euronesti parlamentaarse assamblee üldiste tegevuspõhimõtetega koosnevad alalised komisjonid parlamentaarse assamblee liikmetest vastavalt artiklile 2 ning tegutsevad rangelt võrdväärsetel alustel. Alaliste komisjonide volitused, vastutusalad, koosseis ja menetlused on kehtestatud I lisas.

3.   Alaliste komisjonide kodukorra võtab vastu Euronesti parlamentaarne assamblee juhatuse ettepanekul.

Artikkel 26

Ajutised komisjonid ja järelevalvekomisjonid

Euronesti parlamentaarne assamblee võib igal ajal juhatuse või assamblee liikmete, sealhulgas vähemalt ühe kolmandiku Ida-Euroopa partnerite poole ja ühe kolmandiku Euroopa Parlamendi poole liikmete ettepanekul luua ajutisi või järelevalvekomisjone ning määrab nende loomise otsustamisel kindlaks nende vastutusalad, koosseisu ja volitused. Üheaegselt võib tegutseda kuni kaks sellist komisjoni. Järelevalvekomisjonid peavad oma töö lõpule viima ühe aasta jooksul, erandjuhtudel võib seda perioodi pikendada veel kuue kuu võrra.

Artikkel 27

Töörühmad ja kuulamised

1.   Juhatus võib eelarvepiiranguid arvesse võttes otsustada luua töörühma idapartnerluse konkreetse aspekti jaoks või saata Ida-Euroopa partnerite või Euroopa Liidu riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide juurde teabekogumismissiooni. Mõlemal juhul otsustab nende töörühmade korralduse, ülesanded ja koosseisu juhatus. Nendele töörühmadele või missioonidele võidakse teha ülesandeks koostada raporteid ja resolutsiooni ettepanekuid või soovitusi Euronesti parlamentaarsele assambleele. Loodavad töörühmad tegutsevad seni, kui Euronesti parlamentaarne assamblee ei otsusta teisiti. Töörühma kuulub võrdne arv liikmeid mõlemast poolest.

2.   Töörühma liiget, kes ei saa koosolekul osaleda, võib asendada Euronesti parlamentaarse assamblee liige, kes kuulub samasse fraktsiooni Euroopa Parlamendis või samasse Ida-Euroopa partneri delegatsiooni. Enne koosolekut teavitatakse kirjalikult sellisest asendamisest vastava töörühma kaasesimehi.

3.   Eesmärgiga saavutada parem vastastikune mõistmine Euroopa Liidu ning Ida-Euroopa partnerite vahel ning selleks, et suurendada mõlemas piirkonnas üldsuse teadlikkust idapartnerlusega seotud küsimustes, võib Euronesti parlamentaarne assamblee korraldada korrapäraste ajavahemike järel kuulamisi. Nende korraldamise eest vastutab juhatus ning need annavad võimaluse kutsuda kohale isikuid, kes saavad anda Euronesti parlamentaarsele assambleele otsesest allikast teavet poliitilise, majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise olukorra kohta.

Artikkel 28

Suhted parlamentaarsete assotsieerimiskomiteede, parlamentaarsete koostöökomisjonide ja delegatsioonidega

1.   Euronesti parlamentaarne assamblee võib kutsuda kehtivate lepingute alusel moodustatud ja edaspidi loodavaid parlamentaarseid assotsieerimiskomiteesid, parlamentaarseid koostöökomisjone ja delegatsioone assambleega koostööd tegema.

2.   See kutse võib eelkõige tähendada olemasolevate parlamentaarsete assotsieerimiskomiteede, parlamentaarsete koostöökomisjonide ja delegatsioonide kogunemist Euronesti parlamentaarse assamblee täiskogu ajal.

Artikkel 29

Korraldus-, osalus- ja tõlkekulude rahastamine

1.   Ilma et see piiraks artikli 12 lõike 1 kohaldamist, vastutab Euronesti parlamentaarse assamblee istungi, juhatuse, komisjoni või töörühma koosoleku korraldamisega seotud praktiliste aspektide eest seda istungit või koosolekut korraldav parlament.

2.   Juhatuse ettepanekul võib Euronesti parlamentaarne assamblee soovitada, et teised liikmesparlamendid annaksid rahalise panuse assamblee istungi või selle komisjoni või töörühma koosoleku korraldamise kulude katteks.

3.   Osalejate reisi-, elamis- ja kohaliku transpordi kulud katab see institutsioon, mille liikmed nad on.

4.   Korralduskulud kannab Euronesti parlamentaarset assambleed, juhatuse koosolekut või komisjonide või töörühmade koosolekut korraldav parlament, võttes arvesse allpool sätestatud eritingimusi.

5.   Kui Euronesti parlamentaarse assamblee istung, juhatuse, komisjoni või töörühma koosolek toimub Euroopa Parlamendi töökohas, tagab Euroopa Parlament, artikli 12 lõike 1 kohaldamist piiramata ja oma keelelist mitmekesisust arvestades tõlke Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse sõltuvalt iga koosoleku vajadustest ja kooskõlas Euroopa Parlamendi mitmekeelsuse eeskirjaga.

6.   Kui Euronesti parlamentaarse assamblee istung, juhatuse, komisjoni või töörühma koosolek ei toimu Euroopa Parlamendi töökohas, tagab Euroopa Parlament, artikli 12 lõike 1 kohaldamist piiramata ja oma keelelist mitmekesisust arvestades tõlke vaid Euronesti parlamentaarse assamblee töökeeltesse ja Euroopa Parlamendi liikmete kasutatavatesse Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse koosõlas Euroopa Parlamendi mitmekeelsuse eeskirjaga.

7.   Euroopa Parlament korraldab Euronesti parlamentaarse assamblee vastu võetud ametlike dokumentide kirjaliku tõlkimise Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse. Ida-Euroopa partnerite parlamentide nõusolekul ja oma keelelist mitmekesisust arvestades tagab Euroopa Parlament ka Euronesti parlamentaarse assamblee ja selle organite koosolekute ettevalmistamise või toimumise käigus koostatud dokumentide tõlkimise Euronesti parlamentaarse assamblee töökeeltesse. Ida-Euroopa partnerriikide parlamendid kohustuvad tõlkima Euronesti parlamentaarsel assambleel vastu võetud ametlikud dokumendid kirjalikult vastava riigi ametlikesse keeltesse.

Artikkel 30

Sekretariaat

1.   Euronesti parlamentaarset assambleed abistab assamblee töö ettevalmistamises ja sujuvas läbiviimises sekretariaat, millesse kuulub ametnikke Euronesti parlamentaarse assamblee mõlemast poolest.

Sekretariaat abistab täiskogu istungitel, pakub abi juhatusele, komisjonidele ja töörühmadele. Et tagada asjatundlik ja erapooletu abi täiskogule, soodustavad mõlemad pooled tihedat koostööd ja suutlikkuse suurendamist ning ka sekretariaadi eri poolte vastastikust erialaste kogemuste vahetamist.

2.   Sekretariaadi personali palga- ja muud kulud katavad asjaomased parlamendid.

3.   Euronesti parlamentaarse assamblee istungjärku või juhatuse, komisjoni või töörühma koosolekut korraldav parlament pakub abi kõnealuse istungjärgu või koosoleku korraldamiseks.

Artikkel 31

Kodukorra tõlgendamine

Kodukorra tõlgendamise küsimuste üle otsustavad kaaspresidendid või nende palvel juhatus.

Artikkel 32

Kodukorra muutmine

1.   Kodukorra muudatusettepanekud võtab juhatuse ettepanekute põhjal vastu Euronesti parlamentaarne assamblee.

2.   Muudatusettepanekud võetakse vastu kohalolevate liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Kui enne hääletust on vähemalt kümnendik liikmetest, kes kuuluvad vähemalt kahte Euroopa Parlamendi fraktsiooni või vähemalt kahte Euronesti parlamentaarse assamblee Ida-Euroopa partnerite poolsesse delegatsiooni, esitanud taotluse hääletamiseks eraldi poolte kaupa, siis hääletatakse nii, et Ida-Euroopa partnerite esindajate pool ja Euroopa Parlamendi esindajate pool hääletavad eraldi. Kõnealune tekst loetakse vastuvõetuks, kui mõlemad pooled eraldi annavad teksti poolt kaks kolmandikku häältest.

3.   Kodukorra muudatusettepanekud jõustuvad nende vastuvõtmisele järgneva istungjärgu esimesel päeval, kui hääletuse ajal ei ole ette nähtud teisiti.


(1)  Euronesti parlamentaarse assamblee kodukorra töörühma ettepanekul, mille Euronesti parlamentaarse assamblee juhatus kiitis heaks 17. märtsil 2015, peaks elektroonilise süsteemi kasutamise eesmärgil kumbki pool hääletama eraldi, kuid tulemust ei tehta teatavaks enne, kui kumbki pool on hääletanud.


I LISA

ALALISTE KOMISJONIDE VOLITUSED, VASTUTUSALAD, KOOSSEIS JA MENETLUSED

Artikkel 1

Assamblee juures tegutsevad neli alalist parlamentaarset komisjoni järgmiste volituste ja vastutusaladega:

poliitika-, inimõiguste- ja demokraatiakomisjon;

majandusliku integratsiooni, õigusaktide ühtlustamise ja ELi poliitikale lähenemise komisjon;

energiajulgeoleku komisjon;

sotsiaal-, tööhõive-, haridus-, kultuuri- ja kodanikuühiskonna komisjon.

I.   Poliitika-, inimõiguste- ja demokraatiakomisjon

See komisjon vastutab küsimuste eest, mis puudutavad

1)

stabiilsete demokraatlike institutsioonide arengut, juhtimisküsimusi ja parteide rolli;

2)

poliitilise dialoogi edendamist, mitmepoolseid usaldust suurendavaid meetmeid ja konfliktide rahumeelsele lahendamisele kaasaaitamist;

3)

suhteid teiste riigisiseste ja rahvusvaheliste organisatsioonide ning parlamentaarsete assambleedega selle pädevuse piiridesse jäävates küsimustes;

4)

rahu, julgeolekut, stabiilsust;

5)

valimisnorme, meedia rolli ja reguleerimist ning korruptsioonivastast võitlust.

Komisjon püüab asjakohaselt kooskõlastada oma tööd idapartnerluse esimese temaatilise platvormiga.

II.   Majandusliku integratsiooni, õigusaktide ühtlustamise ja ELi poliitikale lähenemise komisjon

See komisjon vastutab küsimuste eest, mis puudutavad

1)

järelevalvet majandus-, rahandus- ja kaubandussuhete üle, mis on sõlmitud ELi ja Ida-Euroopa partnerite, kolmandate riikide ja piirkondlike organisatsioonidega;

2)

suhteid asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega (eriti Maailma Kaubandusorganisatsiooniga) ning organisatsioonidega, mis töötavad piirkondlikul tasandil majandus- ja kaubandusintegratsiooni edendamiseks;

3)

õiguskeskkonna või standardimismeetmete ühtlustamist sektorites, mida reguleerivad rahvusvahelised õigusaktid;

4)

partnerluse rahastamisega seotut, sealhulgas Euroopa Investeerimispanga rahastute ja muude sama liiki vahendite ja mehhanismide rakendamise järelmeetmeid;

5)

säästvat arengut, loodusvarasid, kliimamuutuseid ja keskkonnaalast juhtimist;

6)

transpordi- ja telekommunikatsioonivõrkude omavahelise ühendamise edendamist;

7)

investeerimist piirkondlikus kontekstis ja piiriülest koostööd.

Komisjon püüab asjakohaselt kooskõlastada oma tööd idapartnerluse teise temaatilise platvormiga.

III.   Energiajulgeoleku komisjon

See komisjon vastutab küsimuste eest, mis puudutavad

1)

järelevalvet selle üle, kuidas arendatakse ja rakendatakse vastastikust energiatoetuse ja -julgeoleku mehhanismi;

2)

energiajulgeoleku ja energiakriisideks ettevalmistumisega seotud kontaktide tugevdamise toetamist;

3)

Ida-Euroopa partnerite energiapoliitika ja energiaalaste õigusnormide ühtlustamise ning varustus- ja transiitteede mitmekesistamise jälgimist;

4)

omavahel ühendatud ja mitmekesise energiaturu loomist, sealhulgas taastuvenergiat.

Komisjon püüab asjakohaselt kooskõlastada oma tööd idapartnerluse kolmanda temaatilise platvormiga.

IV.   Sotsiaal-, tööhõive-, haridus-, kultuuri- ja kodanikuühiskonna komisjon

See komisjon vastutab küsimuste eest, mis puudutavad

1)

koostöö edendamist ja toetamist kultuuri ja hariduse valdkonnas, kultuuridevahelise dialoogi edendamist ning suhteid asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja ametitega;

2)

sotsiaalset ja inimarengut, noorsugu ja soolist võrdõiguslikkust;

3)

sotsiaalset kaasamist, sotsiaalkaitset, sotsiaalset dialoogi, sotsiaalseid infrastruktuure ja teenuseid, sealhulgas tervishoiuprobleeme;

4)

rännet ja liikuvust;

5)

tööturu- ja tööhõivepoliitikat;

6)

infoühiskonna arengu jälgimist;

7)

koostöö toetamist keeleõppe, noorte ja teadustegevuse valdkondades;

8)

suhteid kodanikuühiskonna foorumiga ning ELi ja Ida-Euroopa partnerite valitsusväliste organisatsioonidega.

Komisjon püüab asjakohaselt kooskõlastada oma tööd idapartnerluse neljanda temaatilise platvormiga.

Artikkel 2

1.   Igas alalises komisjonis on kõige rohkem 30 liiget ning nende koosseisus on võimalikult võrdsel arvul liikmeid mõlemalt poolelt, kajastades Euronesti parlamentaarse assamblee koosseisu. Komisjonide suuruse ja koosseisu otsustab juhatuse ettepaneku alusel Euronesti parlamentaarne assamblee.

2.   Euronesti parlamentaarse assamblee igal liikmel on õigus olla ühe alalise komisjoni liige. Erandkorras võib liige kuuluda kahte alalisse komisjoni.

3.   Liikmed nimetatakse kooskõlas iga parlamendi kehtestatud menetlusega, et võimalikult laialdaselt kajastada erinevate esindatud fraktsioonide ja delegatsioonide jagunemist Euroopa Parlamendi ja Ida-Euroopa partnerite poolel.

Artikkel 3

1.   Iga komisjon valib oma liikmete hulgast juhatuse, mis koosneb kahest võrdse staatusega kaasesimehest (kellest kumbki esindab Euronesti parlamentaarse assamblee üht poolt) ja neljast kaasaseesimehest (kaks Euronesti parlamentaarse assamblee kummaltki poolelt), kelle ametiaja kestuse ja valimise korra otsustab kumbki pool.

2.   Kaasesimehed otsustavad ühiselt komisjonide koosolekute juhatamise järjekorra.

3.   Komisjonid võivad nimetada raportööre, et käsitleda oma pädevusse kuuluvaid konkreetseid küsimusi ning koostada raporteid Euronesti parlamentaarsele assambleele esitamiseks, kui juhatus on selleks vastavalt kodukorrale loa andnud.

4.   Alalised komisjonid võivad arutada nende päevakorras olevaid küsimusi ilma raportit koostamata ning anda juhatusele kirjalikult teada, et kõnealused küsimused on olnud arutusel.

5.   Komisjonid annavad oma tegevusest aru Euronesti parlamentaarsele assambleele.

Artikkel 4

1.   Komisjonid tulevad kokku oma kaasesimeeste kutsel kuni kaks korda aastas, kusjuures üks koosolek peetakse Euronesti parlamentaarse assamblee istungjärgu ajal. Kohtumised toimuvad vaheldumisi mõnes Ida-Euroopa partnerriigis ja Euroopa Parlamendi ruumides ühes parlamendi kolmest töökohast. Komisjonid võivad kokku tulla ühiskoosolekute vormis, kui komisjonide kaasesimehed nii otsustavad.

2.   Iga komisjoni liige võib esitada komisjonile arutamiseks muudatusettepanekuid.

3.   Menetluse osas kohaldatakse mutatis mutandis Euronesti parlamentaarse assamblee kodukorda ka komisjonide koosolekute suhtes. Komisjoni kvoorum on koos, kui kohal viibib vähemal üks kolmandik kummagi assamblee poole liikmetest.

4.   Kõik koosolekud on avalikud, kui komisjon ei ole otsustanud teisiti.


II LISA

TEKSTIDE PIKKUS

Tõlkimiseks ja paljundamiseks esitatavate tekstide suurim lubatud pikkus on järgmine:

seletuskirjad ning töörühmade koosolekute ja teabekogumismissioonide ettevalmistavad töödokumendid ja protokollid: kuus lehekülge;

raportites sisalduvad ja kiireloomulisi küsimusi käsitlevad resolutsiooni ettepanekud: neli lehekülge, sealhulgas põhjendused, kuid välja arvatud volitused.

Lehekülje pikkuseks loetakse 1 500 tähemärki (ilma tühikuteta).

Juhatus võib käesolevat lisa muuta.


8.2.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 47/15


Euronesti parlamentaarse assamblee alaliste komisjonide

KODUKORD,

vastu võetud Euronesti parlamentaarsel assambleel 3. mail 2011 ning muudetud 29. mail 2013 Brüsselis, 18. märtsil 2015 Jerevanis ja 1. novembril 2017 Kiievis

(2018/C 047/02)

Kooskõlas Euronesti parlamentaarse assamblee kodukorra artikli 25 lõikega 3 ning võttes arvesse juhatuse ettepanekut, on Euronesti parlamentaarne assamblee vastu võtnud alaliste komisjonide kodukorra.

Artikkel 1

Kohaldamisala

1.   Alaliste komisjonide kodukorraga määratakse kindlaks Euronesti parlamentaarse assamblee kõigi nelja alalise komisjoni (edaspidi „komisjonid“) ühine töökord:

poliitika-, inimõiguste ja demokraatiakomisjon;

majandusliku integratsiooni, õigusaktide ühtlustamise ja ELi poliitikale lähenemise komisjon;

energiajulgeoleku komisjon;

sotsiaal-, tööhõive-, haridus-, kultuuri- ja kodanikuühiskonna komisjon.

2.   Euronesti parlamentaarse assamblee kodukorda kohaldatakse vajalike muudatustega komisjonide koosolekute suhtes, ilma et see piiraks alaliste komisjonide kodukorra kohaldamist.

Artikkel 2

Koosseis

1.   Komisjonis on kõige rohkem 30 liiget ja komisjoni kuuluvad

15 Euroopa Parlamendi liiget;

15 liiget osalevate Ida-Euroopa partnerriikide parlamentidest (1).

Komisjoni koosseis kajastab Euronesti parlamentaarse assamblee koosseisu.

2.   Euronesti parlamentaarse assamblee igal liikmel on õigus olla ühe alalise komisjoni liige. Erakorraliselt võib liige kuuluda kahte alalisse komisjoni.

3.   Liikmed nimetatakse kooskõlas iga parlamendi kehtestatud menetlusega, et võimalikult laialdaselt kajastada erinevate esindatud fraktsioonide ja delegatsioonide jagunemist Euroopa Parlamendi ja Ida-Euroopa partnerite poolel.

4.   Komisjonide suuruse ja koosseisu kiidab heaks Euronesti parlamentaarne assamblee juhatuse ettepanekul.

Artikkel 3

Komisjoni esimehed ja juhatus

1.   Iga komisjon valib oma liikmete hulgast juhatuse, mis koosneb kahest võrdse staatusega kaasesimehest (üks kummaltki poolelt) ja neljast aseesimehest (kaks kummaltki poolelt), kelle valimise korra ja ametiaja kestuse otsustab kumbki pool eraldi.

2.   Kaasesimehed lepivad kokku, kumb neist komisjoni koosolekut juhatab.

Artikkel 4

Asendusliikmed

1.   Kui täisliige ei saa komisjoni koosolekust osa võtta, võib teda asendada asendusliige assamblee samalt poolelt, kui need kaks liiget on selles kokku leppinud. Koosoleku juhatajat tuleb kõigist asendamistest enne koosoleku algust teavitada.

2.   Asendusliikmel on komisjonis samad õigused ja kohustused kui täisliikmel.

Artikkel 5

Koosolekud

1.   Komisjonid tulevad kokku oma kaasesimeeste kutsel kuni kaks korda aastas, kusjuures üks koosolek peetakse Euronesti parlamentaarse assamblee istungjärgu ajal.

2.   Komisjoni juhatuse ettepanekul koostavad ja esitavad kaasesimehed igaks komisjoni koosolekuks päevakorra projekti.

3.   Komisjonide koosolekuid peetakse Euronesti parlamentaarse assamblee töökeeltes. Kõik koosolekud on avalikud, kui kaasesimehed ei ole otsustanud teisiti.

4.   Koosoleku juhataja juhib arutelusid, jälgib kodukorrast kinnipidamist, tagab korra, annab kõnelejatele sõna, lõpetab arutelud, paneb küsimused hääletusele ja teeb teatavaks hääletustulemused.

5.   Liikmed võivad sõna võtta üksnes siis, kui juhataja on neile sõna andnud. Kõnelejat tohib katkestada üksnes kodukorda puudutava märkuse tegemiseks. Kui kõneleja kaldub teemast kõrvale, kutsub juhataja teda korrale ning võib teisel korral temalt sõnaõiguse ära võtta kuni selleteemalise arutelu lõpuni.

6.   Juhataja kutsub korrale komisjoni liikmed, kes koosolekut segavad. Kui korrarikkumine kordub, võib juhataja korrarikkuja koosoleku ülejäänud ajaks ruumist välja saata.

7.   Kaks või enam komisjoni võivad oma juhatuste kokkuleppel korraldada ühist huvi pakkuvatel teemadel ühiseid koosolekuid.

Artikkel 6

Raportid ja kiireloomulised küsimused

1.   Komisjonid võivad nimetada raportööre, et käsitleda oma pädevusse kuuluvaid konkreetseid küsimusi ning koostada raporteid Euronesti parlamentaarsele assambleele esitamiseks või arvamusi teistele komisjonidele esitamiseks, kui juhatus on selleks loa andnud. Põhimõtteliselt võib komisjon esitada ühel istungjärgul ühe raporti. Juhatus võib komisjonide kaasesimeeste taotlusel otsustada, mitu raportit tulevad istungjärgul hääletusele, sõltuvalt sellest, kuidas nende ettevalmistamine on edenenud.

2.   Komisjon võib erandkorras teha Euronesti parlamentaarsele assambleele ettepaneku kiireloomuliste küsimuste arutamiseks. Kiireloomuliste küsimuste arv on vastavalt Euronesti parlamentaarse assamblee kodukorra artikli 9 lõike 2 punktile b piiratud.

3.   Komisjonid võivad lisaks arutada muid päevakorras olevaid küsimusi ilma raportit koostamata ning anda Euronesti parlamentaarse assamblee juhatusele kirjalikult teada, et kõnealused küsimused on olnud arutusel.

4.   Komisjonid annavad oma tegevusest aru Euronesti parlamentaarsele assambleele.

Artikkel 7

Kvoorum ja hääletamine

1.   Komisjoni kvoorum on olemas, kui kohal on vähemalt üks kolmandik mõlema poole liikmetest. Komisjonide ühistel koosolekutel on kvoorum olemas, kui kohal on vähemalt veerand mõlema poole liikmetest.

2.   Kõik hääletustulemused kehtivad, olenemata hääletajate arvust. Iga komisjoniliige võib taotleda enne hääletamist kvoorumi kindlakstegemist. Kui sellise taotluse alusel selgub, et kvoorum puudub, lükatakse hääletus edasi.

3.   Komisjon võtab või ühiste koosolekute puhul komisjonid võtavad oma otsused vastu hääletusel osalenud liikmete kahekolmandikulise enamusega. Komisjon hääletab või ühiste koosolekute puhul komisjonid hääletavad nii, et igal liikmel on üks, isiklik ja mitteülekantav hääl.

4.   Käe tõstmisega hääletamisel loeb hääled kokku häältelugemiskomisjon, mille koosseisus on võrdsel arvul Euronesti parlamentaarse assamblee mõlema poole sekretariaadi esindajaid. Häältelugemiskomisjoni nimetavad komisjoni kaasesimehed enne vastava koosoleku algust ning häältelugemiskomisjon teatab häältelugemistulemuse otse kaasesimeestele.

5.   Iga komisjoniliige võib kaasesimeeste teatatud tähtajaks esitada muudatusettepanekuid arutamiseks komisjonis või ühiste koosolekute puhul komisjonides. Muudatusettepanekud peavad olema seotud muudetava tekstiga ja need tuleb esitada kirjalikult. Suulisi muudatusettepanekuid võib teha ainult siis, kui nende eesmärk on parandada fakti- või keelevigu. Muid suulisi muudatusettepanekuid arvesse ei võeta.

6.   Kui enne hääletuse algust on vähemalt kolm komisjoniliiget, kes kuuluvad vähemalt kahte Euroopa Parlamendi fraktsiooni või vähemalt kahte Euronesti parlamentaarse assamblee Ida-Euroopa partnerite poolsesse delegatsiooni, esitanud taotluse hääletamiseks eraldi poolte kaupa, siis hääletatakse nii, et Ida-Euroopa partnerite esindajate pool ja Euroopa Parlamendi esindajate pool hääletavad eraldi, kuid samal ajal. Kõnealune tekst võetakse vastu, kui mõlemad pooled eraldi annavad teksti poolt kaks kolmandikku häältest. Sama säte kehtib komisjonide ühiste koosolekute puhul.

7.   Kui hääletusele pandav tekst sisaldab kahte või enamat sätet või viidet kahele või enamale aspektile või kui teksti on võimalik jaotada kaheks või enamaks eri tähenduse ja/või normatiivse väärtusega osaks, võivad Euroopa Parlamendi fraktsioon või Euronesti parlamentaarse assamblee vähemalt üks liige taotleda selle osade kaupa hääletamist. Vastav taotlus tuleb kaasesimeestele esitada kirjalikult hääletusele eelneva päeva õhtul hiljemalt kell 18.00, kui kaasesimehed ei ole määranud teistsugust tähtaega, ja see loetakse üldjuhul vastuvõetavaks. Sama säte kehtib komisjonide ühiste koosolekute puhul.

Artikkel 8

Muud kokkulepped

1.   Komisjoni koosolekut korraldav parlament vastutab koosoleku korraldamisega seotud praktiliste aspektide, tugiteenuste ja kulude eest.

2.   Juhatuse ettepanekul võib Euronesti parlamentaarne assamblee siiski soovitada, et teised parlamendid annaksid rahalise panuse komisjoni koosoleku korraldamise kulude katteks.

Artikkel 9

Kodukorra tõlgendamine

Kaasesimeestel või nende palvel komisjoni juhatusel on õigus otsustada kõigi küsimuste üle, mis käsitlevad alaliste komisjonide kodukorra tõlgendamist.

Artikkel 10

Alaliste komisjonide kodukorra muutmine

1.   Alaliste komisjonide kodukorra muudatusettepanekud võtab juhatuse ettepanekute põhjal vastu Euronesti parlamentaarne assamblee.

2.   Muudatusettepanekud võetakse vastu hääletusel osalenud liikmete kahekolmandikulise enamusega. Kui enne hääletuse algust on vähemalt kümnendik liikmetest, kes kuuluvad vähemalt kahte Euroopa Parlamendi fraktsiooni või vähemalt kahte Euronesti parlamentaarse assamblee Ida-Euroopa partnerite poolsesse delegatsiooni, esitanud taotluse hääletamiseks eraldi poolte kaupa, siis hääletatakse nii, et Ida-Euroopa partnerite esindajate pool ja Euroopa Parlamendi esindajate pool hääletavad eraldi. Kõnealune tekst loetakse vastuvõetuks, kui mõlemad pooled eraldi annavad teksti poolt kaks kolmandikku häältest.

3.   Kui hääletuse ajal ei ole ette nähtud teisiti, jõustuvad alaliste komisjonide kodukorra muudatusettepanekud kohe pärast nende vastuvõtmist.


(1)  Pärast uue Ida-Euroopa partnerriigi (Valgevene) ühinemist jagatakse kohad Ida-Euroopa partnerriikide vahel uuesti.