31.1.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 35/1

31.1.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 35/2

—

võttes arvesse komisjoni 2. oktoobri 2015. aasta aruannet „ELi bioloogilise mitmekesisuse 2020. aastani kestva strateegia vahehinnang“ (COM(2015)0478),

—

võttes arvesse komisjoni 20. mai 2015. aasta aruannet „Looduse seisund Euroopa Liidus. Elupaikade direktiivi artikli 17 ja linnudirektiivi artikli 12 kohane aruanne nimetatud direktiividega hõlmatud elupaigatüüpide ja liikide kaitsestaatuse ja suundumuste kohta ajavahemikul 2007–2012“ (COM(2015)0219),

—

võttes arvesse aruannet avatud avaliku konsultatsiooni kohta linnudirektiivi ja elupaikade direktiivi toimivuskontrolli küsimuses (1),

—

võttes arvesse 2015. aasta oktoobris avaldatud Eurobaromeetri uuringut Euroopa elanikkonna suhtumise kohta bioloogilise mitmekesisuse säilitamisse (Eurobaromeetri eriuuring 436),

—

võttes arvesse Euroopa Keskkonnaagentuuri aruannet „Euroopa keskkond 2015 – seisund ja väljavaated“ (SOER 2015),

—

võttes arvesse komisjoni 7. veebruari 2014. aasta teatist, milles käsitletakse ELi põhimõtteid seoses looduslike liikidega kaubitsemise vastase võitlusega (COM(2014)0064),

—

võttes arvesse programmi „Horisont 2020“ ekspertrühma „Nature-Based Solutions and Re-Naturing Cities“ (Looduspõhised lahendused ja looduse toomine linnadesse) 2015. aastal avaldatud lõpparuannet pealkirjaga „Towards an EU Research and Innovation policy agenda for Nature-Based Solutions and Re-Naturing Cities“ (EL teadus- ja innovatsioonipoliitika programmi suunas looduspõhiste lahenduste otsimisel ja looduse linna toomisel),

—

võttes arvesse Looduskapitali rahastamisvahendit (NCFF), mis kuulub programmi LIFE keskkonna- ja kliimameetmete rahastamisvahendi alla,

—

võttes arvesse komisjoni konsultatsiooni, mis käsitleb tulevast ELi algatust eesmärgiga vältida bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste summaarset vähenemist,

—

võttes arvesse ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste 12. konverentsi tulemusi, eelkõige järgmist: bioloogilise mitmekesisuse strateegilise tegevuskava (2011–2020) rakendamisel tehtud edusammude vahehindamine, k.a neljas aruanne Global Diversity Outlook, et saavutada Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärgid, ning meetmed rakendamise parandamiseks,

—

võttes arvesse COP 10 otsust X/34 bioloogilise mitmekesisuse kohta, milles rõhutatakse, kui tähtis on põllumajanduslik bioloogiline mitmekesisus toiduga kindlustatuse ja toitumise jaoks, eriti kliimamuutuse ja piiratud loodusressursside puhul, nagu tunnistatakse 2009. aasta toiduga kindlustatuse teemalise ülemaailmse tippkohtumise Rooma deklaratsioonis,

—

võttes arvesse 12. juunil 2014 toimunud keskkonnanõukogu istungi järeldusi, eelkõige ELi ja selle liikmesriikide tahet suurendada ressursse, et täita Hyderabadis võetud kohustused, kahekordistades 2015. aastaks bioloogilise mitmekesisusega seotud rahavooge,

—

võttes arvesse ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni sekretariaadi ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 2015. aastal avaldatud aruannet „Connecting Global Priorities: Biodiversity and Human Health – A State of Knowledge Review“ (Üleilmsete prioriteetide ühendamine: bioloogiline mitmekesisus ja inimese tervis. Olemasolevate teadmiste hetkeseisu ülevaade),

—

võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 69. istungjärgul esitatud resolutsiooni ettepanekut 2015. aasta järgse arengukava heakskiitmiseks „Transforming our world: the 2030 Agenda for Sustainable Development“ (Muudame oma maailma: säästva arengu tegevuskava aastani 2030),

—

võttes arvesse ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse majanduslikke aspekte käsitleva uuringu (TEEB) aruandeid, mis on ülemaailmne algatus, mille eesmärk on muuta looduslikud väärtused nähtavaks,

—

võttes arvesse ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) ning rändega liikide konventsiooni (CMS),

—

võttes arvesse Rahvusvahelise Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühingu (IUCN) ohustatud loomaliikide punast raamatut,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrust (EL) nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta (2),

—

võttes arvesse Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni laevade ballastvee ja sette kontrolli ning käitlemise rahvusvahelist konventsiooni,

—

võttes arvesse ühist põllumajanduspoliitikat pärast 2013. aastat ja eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad (3), ning eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (4),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (5),

—

võttes arvesse mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2014–2020,

—

võttes arvesse oma 20. aprilli 2012. aasta resolutsiooni „Meie elukindlustus, meie looduskapital: ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020“ (6),

—

võttes arvesse oma 12. detsembri 2013. aasta resolutsiooni rohelise taristu ja Euroopa looduskapitali suurendamise kohta (7),

—

võttes arvesse oma 28. aprilli 2015. aasta resolutsiooni teemal „Uus ELi metsastrateegia metsade ja metsandussektori jaoks“ (8),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse 2015. aasta aprilli uuringut pealkirjaga „Safeguarding biological diversity – EU policy and international agreements“ (Bioloogilise mitmekesisuse kaitse – ELi poliitika ja rahvusvahelised lepped),

—

võttes arvesse Euroopa metsade kaitset käsitleva ministrite konverentsi aruannet Euroopa metsade seisundi kohta 2015. aastal (9),

—

võttes arvesse oma poliitikaosakonna C (kodanike õigused ja põhiseadus) 2009. aasta uuringut riiklike õigusaktide ja tavade kohta seoses nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) ja eriti selle artikli 6 rakendamisega,

—

võttes arvesse täiskogu 115. istungjärgul 3.–4. detsembril 2015 vastu võetud Regioonide Komitee arvamust „Panus linnukaitsedirektiivi ja elupaikade direktiivi toimivuskontrolli“,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—

võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A8-0003/2016),

A.

tuletades meelde, et bioloogiline mitmekesisus on ainulaadne erinevate ökosüsteemide, elupaikade, liikide ja geenide kooslus maa peal, millest inimesed suurel määral sõltuvad;

B.

arvestades, et bioloogilisel mitmekesisusel on üüratu olemuslik väärtus, mida tuleb kaitsta tulevaste põlvede hüvanguks; arvestades, et elurikkus on kasulik inimeste tervisele ning annab tohutu sotsiaalse ja majandusliku panuse, ja et bioloogilise mitmekesisuse peamise eesmärgi saavutamata jätmise hinnanguline sotsiaal-majanduslik alternatiivkulu moodustab 50 miljardit eurot aastas;

C.

arvestades, et põllumajandusel on suur osa bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide saavutamisel; arvestades, et vajadus toiduainete tõhusa tootmise järele – et toita ära kiiresti kasvav maailma elanikkond – ja energiapoliitika eesmärgid, mis nõuavad biomassi kui energiaallika suuremat kasutamist, esitavad põllumajandussüsteemile olulisi nõudmisi;

D.

arvestades, et põllumajandus- ja metsandussektorid aitavad kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele seoses olemasolevate õigusaktide kohaldamisega;

E.

arvestades, et väikestes ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtetes ja põllumajanduslikes pereettevõtetes kasvatatavate taimeliikide ja -sortide mitmekesisus on äärmiselt tähtis nii maakogukondade mitmesuguste vajaduste ja eri kasutusviiside rahuldamiseks kui ka põllukultuuride vastuvõtlikkuse vähendamiseks halvale ilmale, taimekahjuritele ja -haigustele;

F.

arvestades, et säästev ja vastutustundlik maaharimine ja loomakasvatus aitavad olulisel määral kaasa bioloogilise mitmekesisuse kaitsele;

G.

arvestades, et bioloogiline mitmekesisus on kogu maailmas tohutu surve all ja see põhjustab muutusi, mis kahjustavad loodust, ühiskonda ja majandust;

H.

arvestades, et Aichi eesmärgis 11 nõutakse vähemalt 17 % maismaa- ja siseveekogude kaitsmist tõhusalt juhitud kaitsealadesüsteemi abil; arvestades, et selliste Euroopa ökopiirkondade osakaal, mille territooriumist 17 % kuuluks kaitsealadesse, väheneb märgatavalt, kui jätta välja alad, mis kuuluvad ainult Natura 2000 alla;

I.

arvestades, et ökosüsteemide taastamine võib avaldada positiivset mõju nii kliimamuutuste leevendamisele kui ka nendega kohanemisele;

J.

arvestades, et vähemalt kaheksa ELi kodanikku kümnest peab bioloogilise mitmekesisuse kadumise mõju tõsiseks probleemiks, ja arvestades, et 552 470 kodanikku osales loodust käsitlevate direktiivide toimivuskontrolli teemalises avalikus konsultatsioonis, mis on siiani suurim osavõtt komisjoni konsultatsioonist; arvestades, et Eurobaromeetri uuringu andmetel soovivad kodanikud saada rohkem teavet bioloogilise mitmekesisuse vähenemise kohta ja et enamik kodanikke ei ole teadlikud Natura 2000st;

K.

arvestades, et märkimisväärne arv pühendunud kodanikke, kes tegutsevad kas omal algatusel või kohalike või piirkondlike tegevusrühmade liikmetena, võtab kohalikke ja piirkondlikke meetmeid bioloogilise mitmekesisuse edendamiseks ning saavutab seeläbi positiivseid tulemusi suhteliselt lühikese ajaga;

L.

arvestades, et 65 % ELi kodanikest elab 5 km kaugusel lähimast Natura 2000 alast ning 98 % elab 20 km kaugusel, mis tähendab, et need alad võivad aidata suurendada teadlikkust bioloogilisest mitmekesisusest ning osutada ökosüsteemiteenuseid, mis aitavad kaasa suure osa ELi elanikkonna heaolule;

M.

arvestades, et bioloogilise mitmekesisuse poliitika peab olema täielikus kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, mille puhul austatakse täielikult maastike ja elupaikade piirkondlikke erinevusi;

N.

võttes arvesse bioloogilise mitmekesisuse olulisust äärepoolseimates piirkondades ning ülemeremaades ja -territooriumitel, mis kujutavad endast endeemiliste taime- ja loomaliikide ainulaadseid reserve; arvestades, et mõnes kõnealuses piirkonnas ei kohaldata sellegipoolest linnudirektiivi ega elupaikade direktiivi;

1.

tunneb heameelt bioloogilise mitmekesisuse strateegia vahehinnangu, looduse seisundi aruande ja SOER 2015 aruannete üle; rõhutab, et nendel aruannetel on strateegiline tähtsus ELi bioloogilise mitmekesisusega seotud eesmärkide saavutamisel;

2.

väljendab tõsist muret bioloogilise mitmekesisuse jätkuva vähenemise pärast; märgib, et 2020. aasta eesmärke ei saavutata ilma täiendavate oluliste ja jätkuvate jõupingutusteta; täheldab samal ajal, et teaduslike tõendite kohaselt oleks Euroopa looduse seisund palju kehvem ilma ELi linnudirektiivi ja elupaikade direktiivi positiivse mõjuta, ja et sihipärastel ja nõuetekohaselt rahastatud jõupingutustel on tõeliselt positiivsed tulemused; rõhutab siiski, et arenemisruumi on piisavalt;

3.

toonitab, et elupaikade hävitamine on tähtsaim bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ajur ning eriline prioriteet vähenemisega tegelemisel, nt kahjustumise ja killustumise vähendamisel;

4.

rõhutab, et bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ei puuduta üksnes liike ja elupaiku, vaid ka geneetilist mitmekesisust; palub komisjonil töötada välja geneetilise mitmekesisuse kaitse strateegia;

5.

toonitab bioloogilise mitmekesisuse otsustava tähtsusega rolli säästva arengu eesmärkide puhul, eelkõige seoses 14. eesmärgiga kaitsta ja kasutada säästvalt ookeane, meresid ja mereressursse ning 15. eesmärgiga taastada maismaaökosüsteemide säästev kasutamine ning kaitsta ja edendada seda, tagada metsade säästev majandamine, võidelda kõrbestumise vastu ning peatada ja pöörata ümber mulla degradeerumine ja peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine; tuletab meelde, et ELil on uskumatu bioloogiline mitmekesisus, eelkõige tänu äärepoolseimatele piirkondadele, kuid ühtlasi tänu seonduvatele ülemeremaadele ja -territooriumitele; nõuab seetõttu, et EL jätkaks kindlalt bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni täiendavat tugevdamist ja tagaks selle tulemusliku rakendamise;

6.

märgib, et elupaikade killustumine, kahjustumine ja hävimine maakasutuse muutuse, kliimamuutuste, jätkusuutmatute tarbimismudelite ja merede ebasäästliku kasutamise tõttu on mõned peamised tegurid, mis põhjustavad bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ELis ja väljaspool seda; rõhutab sellega seoses vajadust teha kindlaks ja kehtestada näitajad, millega ühemõtteliselt ja teaduslikult hinnata bioloogilise mitmekesisuse seisundit teataval alal või piirkonnas, ning toetada mõistlikku ja säästvat ressursikasutust nii ELis kui ka ülemaailmsel tasandil, sealhulgas arengumaades, ning eelkõige nõuab tungivalt, et EL seoks oma rahvusvahelised kohustused bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas paremini oma kliimamuutuste strateegia ja strateegiaga „Euroopa 2020“; rõhutab, et ressursitõhusam majandus ja ületarbimise vähendamine võivad aidata ELil vähendada oma sõltuvust loodusvaradest, eelkõige nendest, mis pärinevad väljastpoolt Euroopat; tuletab ühtlasi meelde, et ökosüsteemipõhised lähenemisviisid kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele võivad pakkuda kulutõhusaid alternatiive tehnoloogilistele lahendustele, samas sõltub paljude rakendusteaduste areng loodusvarade pikaajalisest kättesaadavusest ja mitmekesisusest;

7.

rõhutab, et suurem poliitiline tahe kõige kõrgemal tasandil on äärmiselt tähtis, et bioloogilist mitmekesisust kaitsta ja selle vähenemine peatada; on arvamusel, et olulise tähtsusega on kehtivate õigusaktide rakendamine, jõustamine ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse integreerimine teistesse poliitikavaldkondadesse; kutsub eelkõige liikmesriikide piirkondlikke ja kohalikke asutusi üles andma teavet bioloogilise mitmekesisuse kohta ja suurendama sellealast teadlikkust;

8.

taunib asjaolu, et Euroopas ohustab ligi veerandit looduslikke liike väljasuremine ning paljud ökosüsteemid on kahjustunud, mis põhjustab ELile tõsist sotsiaalset ja majanduslikku kahju;

9.

rõhutab, et loodus ja majandusareng ei välista üksteist; on veendunud, et loodus tuleb tihedamalt siduda ühiskonnaga, k.a majandus ja eraettevõtted, et luua säästvat majanduskasvu ning võtta ennetavaid meetmeid keskkonna kaitseks, taastamiseks ja paremaks majandamiseks; on eelkõige arvamusel, et kohustus vähendada ressursside kasutamist peab keskkonna- ja majandusalaste eesmärkide ühendamisel olema kesksel kohal;

10.

rõhutab, et bioloogilise mitmekesisuse vähenemine avaldab ühiskonnale laastavat majanduslikku mõju, millega seni ei ole majandus- jt poliitikas piisavalt arvestatud; peab äärmiselt oluliseks tunnistada, et investeerimine bioloogilisse mitmekesisusse on ka sotsiaal-majanduslikust seisukohast vajalik; märgib, et üks kuuest töökohast ELis sõltub mingil määral loodusest ja bioloogilisest mitmekesisusest; rõhutab, et bioloogilisel mitmekesisusel on suur potentsiaal uute oskuste, töökohtade ja ärivõimaluste loomiseks; tunneb heameelt uute meetodite üle, millega mõõdetakse bioloogilise mitmekesisuse majandusväärtust; leiab, et need vahendid võivad aidata kaasa teadlikkuse suurendamisele, parandada olemasolevate ressursside kasutamist ja see võimaldab paremaid otsuseid teha;

11.

palub komisjonil tõhustada rolli, mida bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid etendavad majanduses, et minna üle rohelisele majandusele; nõuab tungivalt, et komisjon tugevdaks Euroopa poolaasta keskkonnasäästlikumaks muutmise toetuseks võetavaid meetmeid; rõhutab, et bioloogiline mitmekesisus on üldine sotsiaalne kohustus, mis ei saa lasuda ainult avaliku sektori kulutustel;

12.

on seisukohal, et bioloogilise mitmekesisuse majanduslik väärtus peaks kajastuma näitajates, mis suunavad otsustamist (ilma et see tooks kaasa bioloogilise mitmekesisuse kaubastamise) ning ulatuvad SKPst kaugemale; on veendunud, et see aitab kaasa säästva arengu eesmärkide saavutamisele; nõuab sellega seoses bioloogilise mitmekesisuse väärtuste süstemaatilist integreerimist riiklikesse arvepidamissüsteemidesse säästva arengu eesmärkide jälgimisprotsessi raames;

13.

rõhutab, et EL ja liikmesriigid ei täitnud bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2010. aasta eesmärke; palub – arvestades 2020. aasta bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide saavutamisel tehtavate edusammude puudumist –, et komisjon esitaks parlamendile kaks korda aastas aruandeid, milles nõukogu ja komisjon täpsustaksid hetkeseisu, eesmärkide saavutamata jätmise põhjusi ning strateegiat vastavuse tagamiseks edaspidi;

14.

palub, et komisjon ja liikmesriigid seaksid kiiremas korras 2020. aasta eesmärkide saavutamise esmatähtsamaks; nõuab mitmeid huvirühmi hõlmavat lähenemisviisi ning rõhutab riiklike, piirkondlike ja kohalike osalejate ning nende täieliku osalemise keskset rolli selles protsessis; rõhutab, et rahastamine ja üldsuse suurem teadlikkus bioloogilisest mitmekesisusest, selle mõistmine ja toetamine on samuti olulised; on arvamusel, et hea teabepoliitika ja kõigi asjaomaste osaliste – sh sotsiaal-majanduslike osaliste – varane kaasamine on seepärast nende eesmärkide saavutamiseks keskse tähtsusega;

15.

nõuab, et EL vähendaks kooskõlas poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttega oma bioloogilisele mitmekesisusele jäetavat jalajälge kõikjal maailmas ja viiks selle vastavusse ökosüsteemide ökoloogiliste piiridega, tehes edusamme bioloogilise mitmekesisuse peamiste eesmärkide saavutamise valdkonnas ja täites bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise alaseid kohustusi; nõuab ka, et EL toetaks arengumaid nende jõupingutustes kaitsta bioloogilist mitmekesisust ja tagada selle säästev kasutamine;

16.

mõistab hukka vähesed edusammud, mida liikmesriigid on ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisel teinud; toonitab vajadust rohkema teabe järele liikmesriikides rakendamise olukorra kohta;

17.

rõhutab, et loodust käsitlevate direktiivide täielik rakendamine ja jõustamine ning piisav rahastamine on kogu strateegia edu tagamise ja peamise eesmärgi saavutamise oluline eeltingimus; palub ajanappust arvestades kõigil osalistel teha kõik neist olenev, et see saavutada ja leida lai toetuspind;

18.

nõuab tungivalt, et ELi juhid kuulaksid poolt miljonit kodanikku, kes on nõudnud rangete looduskaitset käsitlevate õigusaktide täitmist ja paremat rakendamist;

19.

kutsub komisjoni üles suuniseid täiustama, et lihtsustada direktiivide täielikku rakendamist ja jõustamist, võttes arvesse olemasolevat kohtupraktikat; palub, et komisjon pööraks suuremat tähelepanu dialoogile liikmesriikide ja kõikide asjaomaste huvirühmadega, sh sotsiaal-majanduslike osalistega, et ergutada parimate tavade vahetamist;

20.

tunnistab, et loodust käsitlevate direktiivide üks peamisi hüvesid on ulatus, mil määral need aitavad tagada võrdseid võimalusi kogu ELis, pakkudes keskkonnakaitse põhistandardeid, millele kõik liikmesriigid peavad vastama, kooskõlas ühtsete standardite nõudega ja ühtsel turul vastastikuse tunnustamise põhimõttega;

21.

märgib, et 2012. aastal olid majandamiskavad vaid 58 % Natura 2000 aladest; tunneb muret rakendamise lahknevate tasemete pärast; nõuab tungivalt, et liikmesriigid viiksid lõpule Natura 2000 maismaa- ja merealade kindlaksmääramise ja koostaksid majandamiskavad, konsulteerides kõikide huvirühmadega;

22.

rõhutab, et kui Natura 2000 alade majandamine kogu ELis maksab vähemalt 5,8 miljardit eurot, siis nende keskkonnaalane ja majanduslik-sotsiaalne kasu on aastas 200–300 miljardit eurot; palub liikmesriikidel tagada, et Natura 2000 alasid majandataks läbipaistvalt;

23.

tunnistab tähtsat panust, mille Natura 2000 raames loodud merekaitsealad annavad hea keskkonnaseisundi saavutamisse merestrateegia raamdirektiivi raames ning 2020. aastaks Aichi bioloogilise mitmekesisuse 11. eesmärgiks seatud ülemaailmse eesmärgi täitmisse kaitsta 10 % ranniku- ja merealasid; peab kahetsusväärseks, et see eesmärk ei ole ikka veel saavutatud;

24.

palub komisjonil ja liikmesriikidel suurendada andmete kogumist ning elupaikade ja liikide jälgimist, eelkõige siis, kui esineb suuri puudujääke, et hinnata vastavate eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme;

25.

väljendab muret selle pärast, et siiani ei ole üksikasjalikult teada, kui palju iga liikmesriik looduskaitset tegelikult toetab ja rahastab; leiab, et see on meie teadmistes oluline lünk; palub komisjonil ja liikmesriikidel asjaomased riiklikud eelarveread viivitamata kindlaks teha ja kokku koguda;

26.

kordab oma varasemat nõudmist, et EL kaasrahastaks Natura 2000 alade majandamist, ja et see täiendaks maaelu arengu, struktuuri- ja kalandusfonde ning liikmesriikidele kättesaadavaks tehtud fonde;

27.

nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid jätkaksid loodust käsitlevate direktiivide vastutustundlikku jõustamist; rõhutab, et ELi õigusaktidele vastavust ja nende jõustamist tuleb parandada näiteks proportsionaalsete, tõhusate ja hoiatavate karistuste kasutuselevõtuga;

28.

nõuab sellega seoses, et tehtaks täiendavaid jõupingutusi lindude ebaseadusliku tapmise, püüdmise ja nendega kauplemise täielikuks peatamiseks ning sellest tulenevate kohalike konfliktide lahendamiseks; palub komisjonil ja liikmesriikidel töötavad välja uued vahendid ebaseadusliku tegevuse tuvastamiseks Natura 2000 aladel;

29.

kutsub komisjoni üles esitama konkreetse ettepaneku rohelise taristu üleeuroopalise võrgu (TEN-G) väljatöötamise kohta 2017. aastaks; ergutab koos liikmesriikidega ühiselt välja töötama Euroopa metsloomakoridoride strateegiat sihtliikide jaoks;

30.

palub neil liikmesriikidel, kes seda veel teinud ei ole, töötada viivitamata välja ökosüsteemi taastamise prioritiseerimise raamistikud ja neid rakendada;

31.

kutsub liikmesriike üles seadma esikohale 15 % kahjustatud ökosüsteemide taastamise eesmärgi täitmise 2020. aastaks ja selleks mitmeaastase finantsraamistiku raames eraldatud assigneeringute kasutamise; palub komisjonil esitada suunised selle kohta, kuidas niisuguseid assigneeringuid kasutada kahjustunud ökosüsteemide taastamiseks ja üldiselt bioloogilise mitmekesisuse kaitseks;

32.

juhib tähelepanu sellele, kui tähtsad on põllumajandus ja metsandus selle eesmärgi saavutamiseks, ja säästvate lahenduste vajadusele põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas;

33.

tunnistab õhusaaste kahjulikku mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemi teenustele, mille puhul biogeense lämmastiku saastekoormust ja happesust kasutatakse looduslikele ökosüsteemidele ja liikide mitmekesisusele avalduva surve näitajana;

34.

palub komisjonil ja liikmesriikidel investeerida bioloogilisse mitmekesisusse, et toetada äriühingute innovatsioonisuutlikkust, eelkõige ökotehnoloogiate valdkonnas;

35.

märgib, et looduskaitse lisamine muudesse poliitikavaldkondadesse on endiselt äärmiselt oluline, ja toonitab, kui tähtsad on sellega seoses põllumajandus ja metsandus;

36.

rõhutab, et bioloogilise mitmekesisuse säilitamine on toiduainete ja sööda tootmise telg, ja seega põllumajandusettevõtjate huvides; toonitab, kui tähtis on mitut sidusrühma kaasav lähenemisviis, millesse kaasatakse aktiivselt ka põllumajandusettevõtjad ja metsandusettevõtted, keda ergutatakse neid probleeme ühiselt lahendama;

37.

tuletab meelde, et ühises põllumajanduspoliitikas (ÜPP) on juba vahendeid bioloogilise mitmekesisuse taastamiseks, säilitamiseks ja parandamiseks, näiteks ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alad; osutab asjaolule, et põllumajanduse ja metsandusega seotud ökosüsteemide taastamine, säilitamine ja parandamine, k.a Natura 2000 aladel, on üks ELi maapiirkondade arengu kuuest esmatähtsast ülesandest;

38.

märgib kahetsusega, et seni ei ole põllumajanduses toimunud bioloogilise mitmekesisuse seisundi mõõdetavat paranemist, kuid tunnistab, et on veel liiga vara hinnata reformitud ÜPP tõelist tulemuslikkust; tunneb heameelt komisjoni kava üle hinnata ÜPP elluviimise edusamme ning nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid jälgiksid ja hindaksid keskkonnasäästlikumaks muutmise meetmeid ja asjakohaseid ÜPP valdkonda kuuluvaid maaelu arengu meetmeid ning vajaduse korral parandaksid nende tõhusust – sh liikmesriikide paindlikkuse hinnang; kutsub komisjoni üles võtma arvesse oma ÜPP vahearuandes tehtud tähelepanekuid;

39.

palub liikmesriikidel kasutada paremini ära olemasolevaid ÜPP ja ühtekuuluvuspoliitika vahendeid, et aidata põllumajandus- ja metsandusettevõtjatel saavutada bioloogilise mitmekesisuse eesmärgid; toonitab vajadust edendada taimede geneetiliste ressursside ja traditsiooniliste põllukultuurisortide säästvat kasutust koos säästvate lahendustega põllumajanduses ja metsanduses;

40.

rõhutab, et ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alad peaksid põhimõtteliselt olema selliste agro-ökoloogiliste protsesside nagu mullakaitse ja tolmeldamise kaitse ja edendamise alad; palub komisjonil avaldada andmed selle kohta, mitu liikmesriiki on alates määruse (EL) nr 1307/2013 jõustumisest lubanud kasutada niisugustel ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-aladel pestitsiide ja väetisi;

41.

kutsub komisjoni läbipaistvuse huvides üles avaldama liikmesriikide põhjendused nende keskkonnasäästlikumaks muutmise meetmete valiku kohta;

42.

nõuab, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid, et ÜPP raames eraldatavad rahalised vahendid suunataks keskkonda kahjustava tegevuse toetamiselt ümber säästvate põllumajandustavade rahastamisele ja aruka bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele;

43.

rõhutab vajadust kaitsta arengumaade põllumajanduse bioloogilist mitmekesisust, et saavutada toiduga kindlustatus; kutsub seetõttu komisjoni üles investeerima agroökoloogiasse arengumaades, pidades silmas õigusega toidule tegeleva ÜRO eriraportööri soovitusi;

44.

palub komisjonil edendada maailma metsade säästvat majandamist, tagades ökoloogilised protsessid ja metsade bioloogilise mitmekesisuse ning tootlikkuse, austades põlisrahvaste õigust elatuda metsaressurssidest; palub lisaks, et komisjon keelaks ära looduslike metsade hävitamise, kaitseks ohustatud liike ning keelustaks toksilised pestitsiidid ja geneetiliselt muundatud puude istutamise;

45.

kutsub komisjoni üles võtma bioloogilise mitmekesisuse toetusstrateegia osana rohkem arvesse troopilisi metsi, arvestades nende ökosüsteemide, elupaikade ja eriti ohustatud haavatavate liikide koondatust, nende elutähtsat rolli keskkonna ja kliima tasakaalustamisel ning nende sotsiaalset ja kultuurilist tähtsust põliselanikkonna jaoks;

46.

kutsub liikmesriike üles töötama välja ja rakendama metsamajanduskavu, et parandada metsade elupaikade ja liikide kaitseseisundit ning täiustada kättesaadavat teavet; palub komisjonil töötada välja kriteeriumid ja standardid, et koguda teavet metsade bioloogilise mitmekesisuse kohta, tagamaks järjepidevust ja võrreldavust;

47.

juhib tähelepanu võimalikule ohule bioloogilise mitmekesisuse jaoks, mida kujutab endast kasvav nõudlus agrokütuste järele ja üha tungivam surve arengumaadele nende tootmiseks, mis tähendab selliste elupaikade ja ökosüsteemide nagu märgalade ja metsade maakasutuse muutmist ja kahjustumist;

48.

nõuab tungivalt, et biomassi tootmisega seotud sotsiaalsed ja keskkonnasäästlikkuse kriteeriumid moodustaksid taastuvenergia direktiiviga sätestatud raamistiku sidusa osa; peab väga oluliseks, et kõigi sektorite jaoks, milles biomassi võidakse kasutada, töötataks välja säästlikkuse standardid koos säästva metsamajandamise kriteeriumitega, millega tagatakse, et bioenergia ei soodusta kliimamuutusi ega muutu maa hõivamise ja toiduga kindlustamatuse lisapõhjuseks;

49.

märgib murega, et 90 % maailmas tarbitavast palmiõlist toodetakse Indoneesias ja Malaisias rabametsade arvel, mis põletatakse maha, et teha ruumi suurtele akaatsia- ja õlipalmi istandustele; juhib tähelepanu asjaolule, et Maailmapanga uuringu kohaselt on Indoneesia muutunud suuruselt kolmandaks kasvuhoonegaaside tekitajaks just metsatulekahjude tõttu;

50.

palub komisjonil ja liikmesriikidel rakendada reformitud ühist kalanduspoliitikat korrektselt ja viivitamatult, kohaldades ökosüsteemipõhist kalavarude majandamist, et saavutada maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärk, edendades muu hulgas säästvaid ja innovaatilisi püügimeetodeid; rõhutab, kui tähtis on vähendada saastet, et kaitsta muu hulgas mere elurikkust ja kalavarusid, ning toetada majanduskasvu meremajanduse abil;

51.

rõhutab mereökosüsteemide ja -ressursside põhjapanevat tähtsust rannikuriikide säästva arengu alusena; kutsub liikmesriike üles täitma varasemaid kohustusi täielikult ning tegema koostööd valitsustega ülemaailmsel, piirkondlikul ja riikide tasandil, et suurendada märgatavalt ettevõetavaid sihte ja tegevust, saavutamaks võrdne ning majanduslikult ja ökoloogiliselt säästev kalandus;

52.

palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et ELil on juhtroll ÜRO mereõiguse konventsiooni raames kokkuleppele jõudmisel mere elurikkuse kaitse ja säästva kasutuse osas riikide jurisdiktsiooni ületavates valdkondades;

53.

palub komisjonil teha liikmesriikide ja kolmandate riikidega koostööd, et parandada nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 (ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kohta) rakendamist;

54.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama ELi merede keskkonna kvaliteeti projektide abil, millega püütakse vähendada keemilist, füüsilist ja mikrobioloogilist reostust mereliikluse säästvuse optimeerimise ja paratamatult ohustatud bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise teel; märgib sellega seoses, et iga aasta jõuab rannikuäärsetest kanalisatsioonisüsteemidest, veeteedest ja prügilatest ookeanidesse 12,7 miljonit tonni plastikut (5 % kogutoodangust), mis rikub terve planeedi keskkonda ja bioloogilist mitmekesisust;

55.

nõuab tungivalt, et komisjon koostaks viivitamatult ja kooskõlas määruse (EL) nr 1143/2014 artikliga 4 liidu jaoks probleemsete looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide täpse ja tervikliku nimekirja, pidades silmas, et sellises nimekirjas ei tuleks piirduda kindlaksmääratud liikide arvuga ning see peaks hõlmama täielikke ja sidusaid rakendusmeetmeid, mida toetatakse piisava rahastamisega ja millega saavutatakse eesmärgid; rõhutab, et on oluline seda nimekirja pidevalt ajakohastada ja viia läbi täiendav liikide riskianalüüs, et invasiivseid võõrliike käsitlevatel õigusaktidel oleks suurem mõju;

56.

kutsub kõiki liikmesriike üles ratifitseerima Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni ballastvee käitlemise konventsiooni, et ennetada invasiivsete võõrliikide levikut mere- ja siseveetranspordis ning aidata kaasa konventsiooni rakendamisele ja eesmärgi saavutamisele;

57.

palub liikmesriikidel jälgida eksootiliste liikide importi oma territooriumile ning anda neist regulaarselt aru komisjonile ja teistele liikmesriikidele; nõuab, et rangemalt piirataks ohustatud liikide, sh primaatide, roomajate ja kahepaiksete importi ja eraomamist;

58.

palub komisjonil ja liikmesriikidel järk-järgult lõpetada keskkonnale kahjulike toetuste andmine 2020. aastaks, tagada selliste toetuste hindamise lõpuleviimine 2016. aastal ning aruandlusnõuete lisamine ELi asjakohaste sektorite poliitikasse; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid täielikult ja lihtsustaksid üleminekut ringmajandusele;

59.

nõuab tungivalt, et ülejäänud liikmesriigid ratifitseeriksid enne 2016. aasta detsembris toimuvat COP-MOP 2 bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Nagoya protokolli, mis käsitleb juurdepääsu geneetilistele ressurssidele ning nende kasutamisest saadava tulu õiglast ja võrdset jaotamist;

60.

tuletab meelde, et ülemaailmsel tasandil aitab EL märkimisväärselt kaasa võitlusele bioloogilise mitmekesisuse vähenemise vastu ning on koos liikmesriikidega peamine bioloogilise mitmekesisuse kaitse rahastaja ja suurim ametliku arenguabi andja bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas;

61.

tunneb heameelt komisjoni juhtprojekti B4Life (2014–2020) üle, kuid usub, et EL peab suurendama oma panust ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse vähenemise vältimisse, ja nõuab, et EL ja selle liikmesriigid täidaksid oma Hyderabadis võetud kohustused kahekordistada 2015. aastaks bioloogilise mitmekesisusega seotud rahavooge ning säilitada seda taset vähemalt 2020. aastani;

62.

rõhutab, et looduslike liikidega seotud kuritegevus ja elupaikade hävimine kujutab endast otsest ja levinud ohtu ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse jaoks; tunnistab, et looduslike liikidega kaubitsemise väljajätmine ja vähesed meetmed, mis on seotud ELi osalemisega ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioonis (CITES), on ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia tõsised puudujäägid; toonitab, et kiiresti on vaja võtta koordineeritud meetmeid, võitlemaks ebaseadusliku looduslike liikidega kauplemise vastu; palub, et komisjon esitaks ambitsioonika tegevuskava, mis käsitleb võitlust looduslike looma- ja taimeliikide ja nendest saadud toodete ebaseadusliku kaubitsemise vastu, ja nõuab, et sarnaseid meetmeid võetaks metsade hävitamise ja metsade seisundi halvenemise vastu;

63.

rõhutab, et loodust käsitlevad direktiivid on looduspoliitika alustalad nii ELis kui ka rahvusvahelisel tasandil; on arvamusel, et tänu oma kokkuvõtvale, sidusale ja järjepidevale olemusele võib loodust käsitlevaid direktiive vaadelda kui aruka reguleerimise vahendeid avant la lettre;

64.

rõhutab, et Natura 2000 on veel suhteliselt uus võrgustik, mille potentsiaali täieliku ärakasutamiseni ei ole veel kaugeltki jõutud; on seisukohal, et loodust käsitlevad direktiivid on endiselt asjakohased ja parimad tavad nende rakendamisel kinnitavad nende tõhusust; rõhutab, et loodust käsitlevates direktiivides on palju paindlikkust, k.a võimalus kohandamiseks vastavalt teaduse ja tehnika arengule; märgib, et arukas rakendamine ja rahvusvaheline koostöö on bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide saavutamisel kesksel kohal;

65.

on vastu loodust käsitlevate direktiivide võimalikule läbivaatamisele, sest see ohustaks bioloogilise mitmekesisuse strateegia rakendamist, millega kaasneks pikem õiguskindlusetuse ajavahemik ja risk, et nõrgestatakse seadusandlikku kaitset ja rahastamist, ja et see oleks halb looduse, inimeste ja äri jaoks; rõhutab sellega seoses, et loodust käsitlevate direktiivide jätkuval kontrollimisel õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames tuleks keskenduda rakendamise täiustamisele;

66.

on veendunud, et loodust käsitlevate direktiivide ja bioloogilise mitmekesisuse strateegia eesmärkide saavutamisega seotud raskuste põhjuseks on enamasti mitte õigusaktid, vaid peamiselt nende mittetäielik, lahknev ja ebapiisav rakendamine, jõustamine ja integreerimine muude poliitikavaldkondadega;

67.

rõhutab, et loodust käsitlevates direktiivides on palju paindlikkust, mis hõlbustab nende rakendamist ja võtab arvesse majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja piirkondlikke nõudeid, nagu sätestatud elupaikade direktiivis; nõuab sellegipoolest tungivalt, et komisjon täpsustaks nende tõlgendamise ja rakendamise suuniseid, et vältida kitsaskohti ja need kaotada;

68.

nõuab suurte kiskjate rolli ja võimalike kohandamismeetmete kasutuselevõtu üksikasjalikku uurimist, tagamaks, et säilitatakse bioloogiline mitmekesisus, põllumajanduslik maastik ja sajanditepikkune tava lasta kariloomadel mägipiirkondades rohtu süüa;

69.

tunnistab ELi loodust käsitlevate õigusaktide kasu ökosüsteemide, elupaikade ja kaitstud alade liikide kaitsele; peab siiski kahetsusväärseks, et Prantsusmaa äärepoolseimad piirkonnad, mis kujutavad endast liikide ja ökosüsteemide ainulaadseid reserve ja moodustavad märkimisväärse osa Euroopa ja kogu maailma bioloogilisest mitmekesisusest, on kõnealusest õigusraamistikust ja kõikidest nende eripäradele kohandatud õigusraamistikest välja jäetud; toonitab aga kõigi nendes piirkondades LIFE+ programmist rahastatud projektide ja Euroopa algatuse BEST edu bioloogilise mitmekesisuse kaitse tugevdamisel ning äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumite kliimamuutustega kohandamisel;

70.

palub, et komisjon võtaks pärast ettevalmistavat meedet BEST kasutusele jätkusuutliku rahastamismehhanismi bioloogilise mitmekesisuse kaitseks äärepoolseimates piirkondades ning ülemeremaades ja -territooriumitel;

71.

on arvamusel, et bioloogilise mitmekesisuse vähenemine väljaspool looduskaitsealasid kujutab endast lünka strateegias; ergutab komisjoni ja liikmesriike koguma teavet nende elupaikade ja liikide kohta ning töötama välja nõuetekohased raamistikud, et hoida ära elupaikade killustumist ning bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste summaarset vähenemist, tehes koostööd kohalike asutuste ja kodanikuühiskonnaga;

72.

on arvamusel, et selline raamistik peab hõlmama täiendavate meetmete kogumit, mis on suunatud bioloogilise mitmekesisuse vähenemise algpõhjustele ning parandavad bioloogilise mitmekesisuse integreerimist sektorite poliitikasse, sh põllumajandus, metsandus, kalandus, energia ja transport;

73.

ergutab liikmesriike tagama linnplaneerimise algatustega Natura 2000 võrgustiku ruumi üksikasjalikult läbimõeldud kasutuse ja piisava kaitse, avatud ruumi püsimajäämise – valides eelkõige pastoraalse lähenemisviisi, mitte jättes maad unarusse, mis suurendaks looduslikke ohte, nagu laviinid, mudalaviinid ja maalihked – ja looma ühtse sinise ja rohelise taristu võrgu maapiirkondades ja linnades, samas säilitades vajaliku majandustegevuse õiguskindluse; palub komisjonil koostada ülevaade parimatest tavadest selles valdkonnas;

74.

usub, et tõhusaks ja sihipäraseks olemasolevate ressursside kasutuselevõtuks on keskse tähtsusega, et komisjon töötaks välja konkreetsed kriteeriumid looduskapitali rahastamisvahendi jaoks, mis peavad tagama, et projektidel oleks nõuetekohane, teaduslikult tõendatav positiivne mõju bioloogilisele mitmekesisusele; on arvamusel, et LIFE projektid tuleks siduda rahastamisega teistest programmidest, näiteks struktuurifondidest, et laiendada ja korrata edukaid projekte kogu ELis ning luua suurem mitmekordistav mõju;

75.

palub komisjonil laiendada mitme fondi lähenemisviisi bioloogilise mitmekesisuse rahastamisele ning nõuab mitmesuguste rahastamisvahendite paremat sidumist;

76.

palub komisjonil ja liikmesriikidel parandada asjaomaste poliitikavaldkondade sidusust, et lisada neisse bioloogilise mitmekesisuse eesmärgid, tagades samal ajal, et uue mitmeaastase finantsraamistikuga kindlustatakse bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste summaarse vähenemise vältimine;

77.

palub komisjonil moodustada kõrgetasemeline looduskapitali töörühm, et saavutada need eesmärgid, omistades neile suuremat poliitilist nähtavust ja tähtsust;

78.

peab kahetsusväärseks, et ELi keskkonda käsitlevate õigusaktide suhtes ei kohaldata sidusat ja tõhusat keskkonnajärelevalvet ja seiret, mille eesmärk on teha kindlaks ja ennetada keskkonda käsitlevate õigusaktide rikkumine mitmesugustes sektorites, k.a looduskaitsealadel; tunneb heameelt ettevalmistava töö üle, mida tehakse ELi keskkonnajärelevalve raamistiku loomiseks, ja palub komisjonil esitada viivitamata seadusandlik ettepanek;

79.

rõhutab, kui oluline on innovatsioon, teadusuuringud ja arendustegevus, et saavutada loodust käsitlevate direktiivide eesmärgid, ja palub komisjonil ja liikmesriikidel keskenduda eelkõige seostele bioloogilise mitmekesisuse ning majandusliku heaolu ja kasude vahel inimeste tervisele, ning koordineerida andmekogumismeetmeid; tuletab meelde, et teadmistes on endiselt suured lüngad mereökosüsteemide ja kalavarude seisundi osas; palub liikmesriikidel tagada, et kogutakse andmeid kalanduse ja vesiviljeluse mõju kohta laiemale keskkonnale ning et need tehakse avalikult kättesaadavaks;

80.

palub komisjonil ja liikmesriikidel käivitada viivitamata Euroopa tolmeldajate teemaline algatus, pöörates erilist tähelepanu mesilasi ja teisi tolmeldajaid mõjutavate taimede resistentsusele kahjurite suhtes ning võttes aluseks juba läbiviidud poliitika liikmesriikides, ning teha viivitamata ettepanekuid mulla raamdirektiivi, õiguskaitse kättesaadavuse direktiivi ja läbivaadatud ELi keskkonnajärelevalve õigusraamistiku kohta;

81.

toonitab murega üha suuremat teaduslike tõendite kogu, mille kohaselt on neonikotinoide grupi pestitsiididel negatiivne mõju sellistele olulistele teenustele nagu tolmeldamine ja looduslik kahjuritõrje; kutsub seepärast komisjoni üles säilitama neonikotinoide kasutamise keeldu;

82.

nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kohaldaksid ettevaatuspõhimõtet täiel määral, kui nad annavad luba geneetiliselt muundatud elusorganismide kasutamiseks ja keskkonda laskmiseks, et hoida ära mis tahes negatiivne mõju bioloogilisele mitmekesisusele;

83.

rõhutab, kui tähtis on programm LIFE ning eelkõige looduse ja bioloogilise mitmekesisuse allprogrammid keskkonna jaoks, et kaitsta ja tugevdada Euroopa bioloogilist mitmekesisust;

84.

on kindlalt veendunud, et keskkond ja innovatsioon täiendavad teineteist, ning viitab konkreetselt looduspõhistele lahendustele, mis pakuvad nii majanduslikult kui ka ökoloogiliselt nutikaid lahendusi sellistele väljakutsetele nagu kliimamuutus, ressursside nappus, saaste ja antimikroobikumiresistentsus; palub asjaomastel huvirühmadel pöörata eelpool nimetatule tähelepanu programmi Horisont 2020 raames; palub liikmesriikidel olla tõhusam ning jätta seadusandlikku manööverdamisruumi, et hõlbustada arukaid lahendusi, mis annavad bioloogilise mitmekesisuse puhul positiivseid tulemusi;

85.

rõhutab seotust bioloogilise mitmekesisuse, kliimamuutuse ja ressursside nappuse küsimuste vahel; tuletab meelde, et kliimamuutuste taseme hoidmine oluliselt alla 2 oC võrreldes tööstusajastu eelse tasemega on väga tähtis bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ärahoidmiseks; tuletab samas meelde, et mitmed ökosüsteemid toimivad looduslike ohtude puhvrina, aidates seega kaasa kliimamuutustega kohanemise ja kliimamuutuste leevendamise strateegiatele;

86.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma seda arvesse, tagades ELi 2020. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegia täieliku integreerimise ELi aruteludesse, mida peetakse uue rahvusvahelise kliimamuutuste kokkuleppe küsimuses, võttes eelkõige arvesse asjaolu, et ELi rahastatud projekti ROBIN andmetel on bioloogilise mitmekesisuse kaitse osa kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise lahendusest, eriti kuna troopilised metsad võivad leevendada 25 % kasvuhoonegaaside koguheitest;

87.

kutsub komisjoni üles lisama sõlmitavatesse rahvusvahelistesse lepingutesse keskkonna ja kliimamuutustega seotud küsimused ning teostama keskkonnaanalüüse, milles keskendutakse bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise ja parandamise võimalustele; rõhutab, et on oluline süstemaatiliselt kindlaks teha võimalik mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja seda hinnata; kutsub komisjoni üles võtma järelmeetmeid uuringu „Identification and mitigation of the negative impacts of EU demand for certain commodities on biodiversity in third countries“ (Kolmandate riikide bioloogilisele mitmekesisusele ELi nõudlusest teatavate kaupade järele tingitud negatiivse mõju kindlakstegemine ja leevendamine) tulemustele, esitades ettepanekuid võimaluste kohta, kuidas vältida või minimeerida teatavate ELi tootmis- ja tarbimismudelite põhjustatud bioloogilise mitmekesisuse vähenemist maailmas;

88.

nõuab tungivalt, lähtudes ettevaatusprintsiibist ja ennetavate meetmete võtmise põhimõttest ning võttes arvesse ebatraditsiooniliste süsivesinike kaevandamiseks kasutatava hüdrofrakkimisega seotud riske ja selle negatiivset mõju kliimale, keskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele, samuti ELi õiguskorras kildagaasi tootmisega seoses ilmnenud puudujääke, et liikmesriigid ei lubaks ELis ühtegi uut hüdrofrakkimise tegevust;

89.

palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et 2014. aasta oktoobris vastu võetud Guadeloupe’i tegevuskava viidaks ellu, ja luua vajalikud vahendid bioloogilise mitmekesisuse kaitseks äärepoolseimates piirkondades ning ülemeremaades ja -territooriumitel;

90.

rõhutab ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia ülemaailmset rolli; palub komisjonil integreerida bioloogilise mitmekesisuse sätted käimasolevatesse kaubandusläbirääkimistesse ning integreerida bioloogilise mitmekesisuse eesmärgid ELi kaubanduspoliitikasse;

91.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

31.1.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 35/14

—

võttes arvesse trükikirja lugemist takistava puudega kodanike petitsioone ja eriti petitsiooni nr 924/2011, mille on esitanud Ühendkuningriigi kodanik Dan Pescod Euroopa Pimedate Liidu (EBU) / kuningliku üleriigilise pimedate instituudi (RNIB) nimel pimedate juurdepääsu kohta raamatutele ja muudele trükitoodetele,

—

võttes arvesse Marrakechi lepingut, mis käsitleb avaldatud teostele juurdepääsu lihtsustamist nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikutele (Marrakechi leping),

—

võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 216 lõiget 2,

A.

arvestades, et Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul oli 2010. aastal kogu Euroopas 2 550 000 pimedat ja 23 800 000 vaegnägijat, kokku 26 350 000 nägemispuudega inimest;

B.

arvestades, et ainult 5 % arenenud riikides avaldatud raamatutest ja vähem kui 1 % arenguriikides avaldatud raamatutest toodetakse nägemispuudega inimestele sobivas vormingus;

C.

arvestades, et Euroopa Liit ja liikmesriigid on ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni osalised;

D.

arvestades, et Euroopa Liit ja liikmesriigid allkirjastasid Marrakechi lepingu 2014. aasta aprillis ja on seega andnud poliitilise lubaduse selle ratifitseerimiseks;

E.

arvestades, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni komitee julgustas oma konventsiooni rakendamise kohta koostatud Euroopa Liidu esialgse aruande lõppjäreldustes Euroopa Liitu võtma asjakohaseid meetmeid, et ratifitseerida ja rakendada Marrakechi leping nii ruttu kui võimalik;

F.

arvestades, et komisjon esitas ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus, mis käsitleb Marrakechi lepingu sõlmimist Euroopa Liidu nimel (COM(2014)0638);

1.

tuletab meelde, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklites 24 ja 30 rõhutatakse puuetega inimeste õigust haridusele, ilma diskrimineerimiseta ja võrdsete võimaluste alusel, ja tagatakse samas, et intellektuaalomandi õigusi kaitsvad seadused ei takista ebamõistlikult või diskrimineerivalt puuetega inimeste juurdepääsu kultuurimaterjalidele;

2.

märgib sügava nördimusega, et seitse Euroopa Liidu liikmesriiki on moodustanud vähemusbloki, et takistada lepingu ratifitseerimisprotsessi; kutsub nõukogu ja liikmesriike üles ratifitseerimisprotsessi kiirendama, seadmata ELi õigusraamistiku läbivaatamist või Euroopa Liidu Kohtu otsust ratifitseerimise eeltingimuseks;

3.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, liikmesriikidele, komisjonile ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni komiteele.

31.1.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 35/15

—

võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba FG72 (MST-FGØ72-2) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (1), eriti selle artikli 7 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 3,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) (2) artikleid 11 ja 13,

—

võttes arvesse asjaolu, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee otsustas 18. novembril 2015. aastal hääletuse teel, et arvamust ei esitata,

—

võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 16. juuli 2015. aasta arvamust (3),

—

võttes arvesse oma 16. detsembri 2015. aasta resolutsiooni komisjoni 4. detsembri 2015. aasta rakendusotsuse (EL) 2015/2279 kohta, millega lubatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1829/2003 lasta turule geneetiliselt muundatud maisi NK603 × T25 (MON-ØØ6Ø3-6 × ACS-ZMØØ3-2) sisaldavad, sellest koosnevad või sellest valmistatud tooted (4),

—

võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3,

A.

arvestades, et 24. juunil 2011 esitas äriühing Bayer CropScience AG Belgia pädevale asutusele määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 5 ja 17 kohase taotluse sojauba FG72 sisaldava, sellest koosneva või sellest valmistatud toidu, toidu koostisosade ja sööda turulelaskmiseks;

B.

arvestades, et taotluses kirjeldatud geneetiliselt muundatud sojaoas MST-FGØ72-2 sünteesitakse valku 2mEPSPS, mis muudab sojaoa vastupidavaks glüfosaati sisaldavate herbitsiidide suhtes, ja valku HPPD W336, mis muudab sojaoa vastupidavaks isoksaflutooli sisaldavate herbitsiidide suhtes; arvestades, et Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus – Maailma Terviseorganisatsiooni vähiuuringutele spetsialiseerunud agentuur – liigitas 20. märtsil 2015 glüfosaadi tõenäoliselt inimestele kantserogeenseks aineks (5);

C.

arvestades, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu hääletati alalises komitees 18. novembril 2015, ja et arvamust ei esitatud;

D.

arvestades, et 22. aprillil 2015 taunis komisjon oma seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003) seletuskirjas asjaolu, et alates määruse (EÜ) nr 1829/2003 jõustumisest on loa andmise otsused vastu võtnud komisjon kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega, kuid ilma liikmesriikide komiteede toetava arvamuseta, ja et geneetiliselt muundatud toidu ja sööda lube käsitlevate otsuste langetamisel on muutunud normiks, et toimik saadetakse lõpliku otsuse tegemiseks tagasi komisjonile, mis on menetluse kui terviku seisukohast pigem erand;

E.

arvestades, et 22. aprilli 2015. aasta seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003) lükkas parlament 28. oktoobril 2015 (6) tagasi põhjendusega, et kuigi GMOd kasvatatakse ühe liikmesriigi territooriumil, toimub GMO kaubandus piiriüleselt, mis tähendab, et komisjoni esildatud riikliku müügi ja kasutamise keelu jõustamine osutuks võimatuks ilma impordi piirikontrolli taaskehtestamiseta; arvestades, et parlament lükkas seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003) tagasi ning palus komisjonil ettepaneku tagasi võtta ja esitada uue ettepaneku;

1.

on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu on vastuolus liidu õigusega, sest see ei ole kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1829/2003 ja määruse (EÜ) nr 396/2005 eesmärgiga (7), milleks on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002 (8) sätestatud üldpõhimõtetega luua alus inimeste ja loomade elu, tervise ja heaolu, keskkonna ja tarbijate huvide kindla kaitse tagamiseks seoses geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamisega, tagades samal ajal ka siseturu tõhusa toimimise;

2.

palub komisjonil rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

3.

palub komisjonil esitada Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel uue seadusandliku ettepaneku, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003, võttes arvesse riikide korduvalt väljendatud muret, mis ei ole seotud üksnes GMOde ohutusega tervisele või keskkonnale;

4.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

31.1.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 35/17

—

võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega lubatakse MON 87708 × MON 89788 (MON-877Ø8-9 × MON-89788-1) geneetiliselt muundatud sojauba sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (1), eriti selle artikli 7 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 3,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) (2) artikleid 11 ja 13,

—

võttes arvesse asjaolu, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee otsustas 18. novembril 2015. aastal hääletuse teel, et arvamust ei esitata,

—

võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 18. juuni 2015. aasta arvamust (3),

—

võttes arvesse oma 16. detsembri 2015. aasta resolutsiooni komisjoni 4. detsembri 2015. aasta rakendusotsuse (EL) 2015/2279 kohta, millega lubatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1829/2003 lasta turule geneetiliselt muundatud maisi NK603 × T25 (MON-ØØ6Ø3-6 × ACS-ZMØØ3-2) sisaldavad, sellest koosnevad või sellest valmistatud tooted (4),

—

võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3,

A.

arvestades, et 23. märtsil 2012 esitas äriühing Monsanto Europe S.A Madalmaade pädevale asutusele määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 5 ja 17 kohase taotluse sojauba MON 87708 × MON 89788 sisaldava, sellest koosneva või sellest valmistatud toidu, toidu koostisosade ja sööda turulelaskmiseks;

B.

arvestades, et taotluses kirjeldatud geneetiliselt muundatud sojaoas MON-877Ø8-9 × MON-89788-1 sünteesitakse valku DMO, mis annab taimele vastupidavuse dikambat sisaldavate herbitsiidide suhtes, ning valku CP4 EPSPS, mis annab sellele vastupidavuse glüfosaati sisaldavate herbitsiidide suhtes; arvestades, et Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus – Maailma Terviseorganisatsiooni vähiuuringutele spetsialiseerunud agentuur – liigitas 20. märtsil 2015 glüfosaadi tõenäoliselt inimestele kantserogeenseks aineks (5);

C.

arvestades, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu hääletati alalises komitees 18. novembril 2015, ja et arvamust ei esitatud;

D.

arvestades, et 22. aprillil 2015 taunis komisjon oma seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003) seletuskirjas asjaolu, et alates määruse (EÜ) nr 1829/2003 jõustumisest on loa andmise otsused vastu võtnud komisjon kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega, kuid ilma liikmesriikide komiteede toetava arvamuseta, ja et geneetiliselt muundatud toidu ja sööda lube käsitlevate otsuste langetamisel on muutunud normiks, et toimik saadetakse tagasi komisjonile lõpliku otsuse tegemiseks, mis on menetluse kui terviku seisukohast pigem erand;

E.

arvestades, et 22. aprilli 2015. aasta seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003) lükkas parlament 28. oktoobril 2015 (6) tagasi põhjendusega, et kuigi GMOd kasvatatakse ühe liikmesriigi territooriumil, toimub GMO kaubandus piiriüleselt, mis tähendab, et komisjoni esildatud riikliku müügi ja kasutamise keelu jõustamine osutuks ilma impordi piirikontrolli taaskehtestamiseta võimatuks; arvestades, et parlament lükkas seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003) tagasi ning palus komisjonil ettepaneku tagasi võtta ja esitada uue ettepaneku;

1.

on arvamusel, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ei ole kooskõlas liidu seadusandlusega, sest see on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1829/2003 ja määruse (EÜ) nr 396/2005 (7) eesmärgiga, milleks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002 (8) sätestatud üldiste põhimõtete kohaselt moodustada alus, et tagada inimeste elu ja tervise kaitse kõrge tase, loomade tervis ja heaolu, keskkonna kaitse ja tarbijate huvide kaitse seoses geneetiliselt muundatud toidu ja söödaga, tagades samal ajal siseturu tõhusa toimimise;

2.

palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

3.

palub komisjonil esitada Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel uue seadusandliku ettepaneku, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003, võttes arvesse riikide sageli väljendatud muresid, mis ei ole seotud üksnes GMOde ohutusega tervisele või keskkonnale;

4.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

31.1.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 35/19

—

võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87705 × MON 89788 (MON-877Ø5-6 × MON-89788-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (1), eriti selle artikli 7 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 3,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) (2) artikleid 11 ja 13,

—

võttes arvesse asjaolu, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee otsustas 18. novembril 2015. aastal hääletuse teel, et arvamust ei esitata,

—

võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 16. juuli 2015. aasta arvamust (3),

—

võttes arvesse oma 16. detsembri 2015. aasta resolutsiooni komisjoni 4. detsembri 2015. aasta rakendusotsuse (EL) 2015/2279 kohta, millega lubatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1829/2003 lasta turule geneetiliselt muundatud maisi NK603 × T25 (MON-ØØ6Ø3-6 × ACS-ZMØØ3-2) sisaldavad, sellest koosnevad või sellest valmistatud tooted (4),

—

võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3,

A.

arvestades, et 11. augustil 2011 esitas äriühing Monsanto Europe S.A Madalmaade pädevale asutusele määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 5 ja 17 kohase taotluse sojauba MON 87705 × MON 89788 sisaldava, sellest koosneva või sellest valmistatud toidu, toidu koostisosade ja sööda turulelaskmiseks;

B.

arvestades, et taotluses kirjeldatud geneetiliselt muundatud sojaoas MON-877Ø5-6 × MON-89788-1 on vähendatud ensüümide rasvhappe delta-12-desaturaasi (FAD2) ja palmitoüül-atsüülikandevalgu tioesteraasi (FATB) ekspressiooni, mille tulemusena on suurenenud oleiinhappe ja vähenenud linoolhappe sisaldus ning ekspresseerub valk CP4 EPSPS, mis tagab vastupidavuse glüfosaadipõhiste herbitsiidide suhtes; arvestades, et Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus – Maailma Terviseorganisatsiooni vähiuuringutele spetsialiseerunud agentuur – liigitas 20. märtsil 2015 glüfosaadi tõenäoliselt inimestele kantserogeenseks aineks (5);

C.

arvestades, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu hääletati alalises komitees 18. novembril 2015, ja et arvamust ei esitatud;

D.

arvestades, et 22. aprillil 2015 taunis komisjon oma seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003) seletuskirjas asjaolu, et alates määruse (EÜ) nr 1829/2003 jõustumisest on loa andmise otsused vastu võtnud komisjon kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega, kuid ilma liikmesriikide komiteede toetava arvamuseta, ja et geneetiliselt muundatud toidu ja sööda lube käsitlevate otsuste langetamisel on muutunud normiks, et toimik saadetakse tagasi komisjonile lõpliku otsuse tegemiseks, mis on menetluse kui terviku seisukohast pigem erand;

E.

arvestades, et 22. aprilli 2015. aasta seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003) lükkas parlament 28. oktoobril 2015 (6) tagasi põhjendusega, et kuigi GMOd kasvatatakse ühe liikmesriigi territooriumil, toimub GMO kaubandus piiriüleselt, mis tähendab, et komisjoni esildatud riikliku müügi ja kasutamise keelu jõustamine osutuks ilma impordi piirikontrolli taaskehtestamiseta võimatuks; arvestades, et parlament lükkas seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003) tagasi ning palus komisjonil ettepaneku tagasi võtta ja esitada uue ettepaneku;

1.

on arvamusel, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ei ole kooskõlas liidu seadusandlusega, sest see on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1829/2003 ja määruse (EÜ) nr 396/2005 (7) eesmärgiga, milleks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002 (8) sätestatud üldiste põhimõtete kohaselt moodustada alus, et tagada inimeste elu ja tervise kaitse kõrge tase, loomade tervis ja heaolu, keskkonna kaitse ja tarbijate huvide kaitse seoses geneetiliselt muundatud toidu ja söödaga, tagades samal ajal siseturu tõhusa toimimise;

2.

palub komisjonil rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

3.

palub komisjonil esitada Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel uue seadusandliku ettepaneku, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003, võttes arvesse riikide sageli väljendatud muresid, mis ei ole seotud üksnes GMOde ohutusega tervisele või keskkonnale;

4.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

31.1.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 35/21

—

võttes arvesse teenustekaubanduse üldlepingut (1), mis hakkas WTO raamläbirääkimiste Uruguay vooru tulemusena kehtima 1995. aasta jaanuaris,

—

võttes arvesse WTO teenustekaubanduse nõukogu esimehe, suursaadik Fernando de Mateo poolt WTO kaubandusläbirääkimiste komiteele esitatud 21. aprilli 2011. aasta aruannet teenustekaubandust käsitlevate läbirääkimiste eriistungi kohta (2),

—

võttes arvesse nn teenuste tõeliste sõprade rühma („Really Good Friends of Services“ (RGF)) 5. juuli 2012. aasta avaldust (3),

—

võttes arvesse teenustekaubanduse lepingu läbirääkimiste suhtes kohaldatavaid ELi direktiive, mille nõukogu võttis vastu 8. märtsil 2013. aastal ning mille salastatus tühistati ja mille nõukogu tegi avalikuks 10. märtsil 2015. aastal (4),

—

võttes arvesse oma 4. juuli 2013. aasta resolutsiooni läbirääkimiste alustamise kohta mitmepoolse teenustelepingu üle (5),

—

võttes arvesse president Junckeri poolt 15. juulil 2014. aastal uuele komisjonile esitatud poliitilisi suuniseid, mis kandsid pealkirja „Euroopa uus algus: minu tegevuskava töökohtade loomiseks ning majanduskasvu, õigluse ja demokraatlike muutuste tagamiseks“,

—

võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2015. aasta teatist „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“ (COM(2015)0497),

—

võttes arvesse 17. juuli 2014. aasta lõplikku lähtearuannet, mille koostas komisjonile Ecorys ja mis kandis pealkirja „Mitmepoolse teenustekaubanduse lepingu läbirääkimisi toetav kaubanduse jätkusuutliku mõju hinnang“ (6),

—

võttes arvesse kõigi teenustekaubanduse lepingu osaliste esitatud läbirääkimiste dokumente, eeskätt neid, mille salastatus tühistati ja mille komisjon avalikustas 22. juulil 2014. aastal, ning muu hulgas ELi algset pakkumist (7),

—

võttes arvesse volinik Malmströmi 5. veebruari 2015. aasta avaldust patsientide liikuvuse käsitlemise kohta teenustekaubanduse lepingus (8),

—

võttes arvesse ELi ja USA 20. märtsi 2015. aasta ühisavaldust avalike teenuste kohta (9) teenustekaubanduse lepingu ning Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimiste kontekstis,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklit 39, isikuandmete kaitset käsitlevat Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 8 ja inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklit 12,

—

võttes arvesse ELi lepingu artikleid 2 ja 3 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 8, mis edendavad naiste ja meeste võrdõiguslikkust ühena väärtustest, millel EL rajaneb,

—

võttes arvesse üldhuviteenuseid käsitlevaid ELi toimimise lepingu artikleid 14 ja 106 ning protokolli nr 26,

—

võttes arvesse oma 12. märtsi 2003. aasta resolutsiooni teenustekaubanduse üldlepingu, sh kultuurilise mitmekesisuse kohta WTOs (10),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 21,

—

võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikleid 207 ja 218,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud arengusidususe põhimõtet,

—

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust teenustekaubanduse lepingu kohaliku ja piirkondliku mõõtme kohta (CDR 2700/2015),

—

võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 4 ja artiklit 52,

—

võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning arengukomisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, regionaalarengukomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A8-0009/2016),

A.

arvestades, et teenustekaubanduse lepingu läbirääkimistega tuleks saavutada parem rahvusvaheline reguleerimine, mitte vähendada siseriiklikku reguleerimist;

B.

arvestades, et kuigi teenustekaubanduse leping on oma praegusel kujul ja praeguste läbirääkijatega mõnepoolne leping, peaks sihiks olema see, et sõlmitud kokkulepe saavutaks kriitilise massi, mis võimaldaks tal saada WTO raames mitmepoolseks kokkuleppeks;

C.

arvestades, et mis tahes kaubandusleping peab andma Euroopa tarbijatele rohkem õigusi ja tagama madalamad hinnad, looma juurde töökohti ja kindlustama töötajate kaitse; arvestades, et kaubandusleping peab soodustama ka säästvat arengut, edendama ülemaailmselt ettevõtjate sotsiaalset vastutust ning ühtlustama Euroopa ettevõtjate tegutsemistingimusi; arvestades, et kaubanduspoliitika peaks aitama kaasa ILO inimväärse töö tagamise suuniste ja ÜRO säästva arengu tegevuskava (aastani 2030) elluviimisele ja olema nendega täiesti kooskõlas;

D.

arvestades, et kaubandusleping peab avama meie ettevõtjatele turu välisriikides ja tagama liikmesriikides kodanike kaitse; arvestades, et teenustekaubanduse lepinguga tuleks suurendada ligipääsu välisturgudele, edendada parimaid tavasid ja kujundada üleilmastumist eesmärgiga tagada, et see kajastab ELi väärtuseid, põhimõtteid ja huve ning aitab ELi ettevõtjatel ülemaailmsete väärtusahelate ajajärgul jõudsalt areneda; arvestades, et tarbijaõigused ning sotsiaalsed ja keskkonnastandardid ei ole kaubandustõkked, vaid aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020“ mittekaubeldavad põhielemendid; arvestades, et ELi kaubanduspoliitikas tuleb järgida Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 174 sätestatud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärke; arvestades, et ELis on teenuste osutamise aluspõhimõteteks nende üldkättesaadavus, kvaliteet, ohutus, taskukohasus ja võrdne kohtlemine, mis peavad olema alati tagatud kõikides linnades ja piirkondades; arvestades, et EL peaks edendama soolist võrdõiguslikkust rahvusvahelisel tasandil;

E.

arvestades, et nii majanduse kui ka rahvusvahelise kaubanduse üleilmastumise, teenustepõhiseks muutumise ja digiteerimisega seoses tuleb viivitamata võtta poliitilisi meetmeid rahvusvaheliste eeskirjade täiustamiseks; arvestades, et ELil on märkimisväärne huvi tugevdada ülemaailmseid kaubanduseeskirju, et reguleerida ülemaailmseid tarneahelaid; arvestades, et mitmepoolne kaubandussüsteem on endiselt kõige tõhusam raamistik avatud ja õiglase kaubanduse saavutamiseks kogu maailmas;

F.

arvestades, et teenustekaubanduse leping annab ELile võimaluse kindlustada oma positsiooni maailma suurima teenuste eksportijana, kelle osa maailma teenuste ekspordis oli 2013. aastal 25 %, mis moodustas kaubandusbilansi ülejäägi 170 miljardit eurot; arvestades, et ELi teenusteeksport on viimase kümne aasta jooksul kahekordistunud, ulatudes 2014. aastal 728 miljardi euroni; arvestades, et teenustesektoris töötab ligikaudu 70 % ELi tööjõust ning teenuste osakaal Euroopa kaupade ekspordis on 40 %; arvestades, et 90 % ELis aastatel 2013–2025 loodavatest uutest töökohtadest on seotud teenustesektoriga; arvestades, et kõnealune leping võib hoogustada töökohtade loomist ELis;

G.

arvestades, et teenustekaubandus loob ELis töökohti ja edendab majanduskasvu, mida saaks tugevdada teenustekaubanduse lepinguga;

H.

arvestades, et palju olulisi turge, sealhulgas tärkava turumajandusega riikides, on Euroopa ettevõtjatele ikka veel suletud; arvestades, et tarbetud teenustekaubanduse tõkked, mis tariifseks teisendatuna moodustavad 15 % Kanada, 16 % Jaapani, 25 % Lõuna-Korea, 44 % Türgi ja 68 % Hiina puhul, ei võimalda Euroopa ettevõtjatel jätkuvalt oma konkurentsivõimest täit kasu lõigata; arvestades, et EL, kus teenustepiirangute tariifiekvivalent on vaid 6 %, on oma partneritest oluliselt avatum; arvestades, et EL peaks kasutama oma positsiooni teenuste kõige olulisema importija ja eksportijana, et tagada võrdsed võimalused vastastikuse turulepääsu ja ausa konkurentsi abil;

I.

arvestades, et mittetariifsed kaubandustõkked, mis moodustavad keskmiselt rohkem kui 50 % piiriüleste teenuste kuludest, mõjutavad ebaproportsionaalselt väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd), keda on ELi teenuste eksportijate seas üks kolmandik ja kellel puuduvad sageli nende takistuste ületamiseks vajalikud inim- ja rahalised ressursid; arvestades, et tarbetute tõkete kõrvaldamine hõlbustaks VKEde rahvusvahelistumist, eeldusel et need tõkked saab kõrvaldada ilma neile aluseks olevate avalikku huvi pakkuvate poliitiliste eesmärkide täitmist ohtu seadmata; arvestades, et õigustatud avalikku huvi pakkuvate poliitiliste eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed tuleks säilitada;

J.

arvestades, et väärtusahelate üleilmastumine suurendab nii kodumaise toodangu importi kui ka eksporti; arvestades, et toote- ja teenuskaubandus on omavahel seotud ning nende tarneahelate reguleerimiseks on vaja ülemaailmseid eeskirju; arvestades, et ülemaailmsete väärtusahelatega seoses muutuvad siduvad rahvusvahelised põhistandardid veelgi vajalikumaks, et vältida edasist võidujooksu reguleerimise vähendamise suunas ning sotsiaalset ja keskkonnaalast dumpingut;

K.

arvestades, et kodanike usaldust ELi kaubanduspoliitika vastu tuleb suurendada, tagades mitte ainult vastastikku kasuliku tulemuse kodanikele ja ettevõtjatele tööhõives ja jõukuse loomisel, vaid ka läbipaistvuse, osaluse ja vastutuse kõrgeima taseme, pidades pidevat dialoogi sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna, kohalike ja piirkondlike asutuste ja muude asjaomaste sidusrühmadega ning määrates läbirääkimistel kindlaks selged suunised;

L.

arvestades, et enamik ELi päevakorras olevatest kohustustest on seotud liikmesriikide siseriiklike õigusaktidega; arvestades, et kohustuste täitmine mõjutab eelkõige piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi;

M.

arvestades, et andmekaitse ei ole mitte majandusele koormaks, vaid see on majanduskasvu allikas; arvestades, et digitaalmaailma vastu usalduse taastamine on äärmiselt oluline; arvestades, et andmevood on teenustekaubanduses hädavajalikud, kuid need ei tohiks kunagi ohtu seada andmekaitset ja eraelu puutumatust käsitlevat ELi õigustikku;

N.

arvestades, et oma 4. juuli 2013. aasta resolutsioonis läbirääkimiste alustamise kohta mitmepoolse teenustelepingu üle nõudis parlament, et komisjon viiks ellu oma kavatsuse koostada jätkusuutlikkuse mõjuhinnang;

O.

arvestades, et teenustekaubanduse leping hõlmab füüsiliste isikute liikumist lepingus osalevate riikide vahel, mistõttu tuleb kõiki ELi kodanikke lepinguosaliste territooriumile pääsemise osas võrdselt kohelda;

P.

arvestades, et nõusolekumenetlus annab parlamendile kaubanduslepingute üle lõpliku sõnaõiguse ning parlamendiliikmed otsustavad läbirääkimiste lõppedes vaid selle üle, kas teenustekaubanduse leping heaks kiita või tagasi lükata; arvestades, et teatavates liikmesriikides võib lepingu ratifitseerimiseks olla vaja ratifitseerimist piirkondlikes parlamentides ja/või piirkondlikku tasandit esindavates parlamendikodades;

Q.

arvestades, et parlament jätab endale õiguse avaldada arvamust pärast teenustekaubanduse lepingu teksti käsitlevate võimalike tulevaste ettepanekute ja eelnõudega tutvumist;

1.

esitab teenustekaubanduse lepingu käimasolevate läbirääkimiste kohta komisjonile alljärgnevad soovitused:

2.

palub komisjonil käesolevat resolutsiooni täiel määral arvesse võtta ja vastata sellele kuue kuu jooksul pärast resolutsiooni vastuvõtmist;

3.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos Euroopa Parlamendi soovitustega komisjonile ja teavitamise eesmärgil nõukogule, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning kõigi teenustekaubanduse lepingu osaliste valitsustele ja parlamentidele.

31.1.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 35/35

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ja artikli 3 lõike 3 teist lõiku ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 8,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 23,

—

võttes arvesse 15. septembril 1995. aastal neljandal naiste maailmakonverentsil vastu võetud Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi ning nendest tulenevaid dokumente, mis võeti vastu ÜRO erakorralistel istungjärkudel „Peking + 5“ (2000), „Peking + 10“ (2005), „Peking + 15“ (2010) ja „Peking + 20“ (2015),

—

võttes arvesse komisjoni 21. veebruari 1996. aasta teatist „Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse teema lisamine kõigisse ühenduse meetmetesse ja poliitikatesse“ (COM(1996)0067), milles komisjon kohustus edendama naiste ja meeste võrdõiguslikkust kõigis tegevustes ja poliitikavaldkondade kõigil tasanditel ning panema sellega aluse mõjusale soolise aspekti arvestamise põhimõttele,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu poolt 2011. aasta märtsis vastu võetud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti (2011–2020),

—

võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2010. aasta uuringuaruannet „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015 tugevad ja nõrgad küljed“,

—

võttes arvesse komisjoni 5. märtsi 2010. aasta teatist „Kindel kohustus tagada meeste ja naiste võrdõiguslikkus. Naiste harta“ (COM(2010)0078),

—

võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2010. aasta teatist „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015“ (COM(2010)0491),

—

võttes arvesse oma 9. juuni 2015. aasta resolutsiooni ELi naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia kohta 2015. aasta järgseks perioodiks (1),

—

võttes arvesse 2015. aasta oktoobris avaldatud avaliku konsultatsiooni „Meeste ja naiste võrdõiguslikkus ELis“ analüüsi,

—

võttes arvesse komisjoni poolt 2015. aasta augustis avaldatud uut tegevuskava „Uus algus töötavate perekondade töö ja eraelu tasakaalu saavutamiseks“, mis kujutab endast seadusandlikest ja muudest kui seadusandlikest ettepanekutest koosnevat paketti,

—

võttes arvesse Euroopa Komisjoni meeste ja naiste võrdsete võimaluste nõuandekomitee 26. novembri 2015. aasta koosoleku tulemusi,

—

võttes arvesse komisjoni talituste 3. detsembri 2015. aasta töödokumenti „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“ (SWD(2015)0278),

—

võttes arvesse tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) 7. detsembri 2015. aasta kohtumise järeldusi, eelkõige lõiget 35,

—

võttes arvesse ELi eesistujariikide kolmiku (Holland, Slovakkia ja Malta) 7. detsembri 2015. aasta deklaratsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta,

—

võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust uue naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse strateegia kohta Euroopas pärast 2015. aastat (O-000006/2016 – B8-0103/2016),

—

võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.

arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on aluslepingutes ja põhiõiguste hartas sätestatud ELi põhiväärtus ning EL on võtnud kohustuse integreerida see kõikidesse oma tegevustesse, ja arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on ülioluline strateegiline eesmärk, mis aitab saavutada üldised strateegia „Euroopa 2020“ majanduskasvu, tööhõivet ja sotsiaalset sidusust puudutavad eesmärgid;

B.

arvestades, et õigus võrdsele kohtlemisele on Euroopa Liidu aluslepingutes tunnustatud määrava tähtsusega põhiõigus, mis on Euroopa ühiskonnas sügavalt juurdunud ja ühiskonna edasiarenemiseks hädavajalik ning seda tuleb võrdselt arvesse võtta nii seadusandluses, kohtupraktikas kui ka igapäevaelus;

C.

arvestades, et EL on aegade jooksul astunud olulisi samme naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse tugevdamiseks, kuid viimasel aastakümnel on soolise võrdõiguslikkuse poliitikameetmete ja reformide rakendamine ELis aeglustunud; arvestades, et komisjoni eelmine naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015 ei olnud piisavalt terviklik, et aidata kaasa soolise võrdõiguslikkuse toetamisele Euroopas ja rahvusvahelisel tasandil, ning arvestades, et strateegiaga püstitatud eesmärke ei ole tegelikkuses veel saavutatud; arvestades, et uus 2015. aasta järgse perioodi strateegia peab andma naiste õiguste tugevdamisele ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisele uut hoogu ja tooma kaasa konkreetseid meetmeid;

D.

arvestades, et 2010.–2015. aasta strateegia hinnang ja komisjoni uuringuaruandes „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015 tugevad ja nõrgad küljed“ välja toodud sidusrühmade seisukohad rõhutavad vajadust 2010. aastal vastu võetud strateegilist lähenemist tugevdada;

E.

arvestades, et oma 9. juuni 2015. aasta resolutsioonis nõudis parlament selgesõnaliselt uut, 2015. aasta järgset eraldi strateegiat soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õigustega tegelemiseks; arvestades, et avaliku konsultatsiooni tulemustest selgub, et 90 % vastanutest pooldab uut strateegiat;

F.

arvestades, et tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu 7. detsembri 2015. aasta järeldustes (lõige 35) palutakse komisjonil vastu võtta teatisena uus soolise võrdõiguslikkuse strateegia pärast aastat 2015; arvestades, et oma 7. detsembri 2015. aasta deklaratsioonis võttis ELi eesistujariikide kolmik endale kohustuse esitada nõukogu järelduste eelnõu ELi soolise võrdõiguslikkuse kohta pärast aastat 2015 tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogus;

1.

tuletab meelde, et ELi lepingu artikkel 2 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohustavad komisjoni võtma meetmeid soolise võrdõiguslikkuse küsimuses;

2.

märgib, et varem on komisjon selgesõnaliselt pooldanud selget, läbipaistvat, õiguspärast ja avalikku teatist kõikide ELi institutsioonide poolt kõrgeimal poliitilisel tasandil toetatavat naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegiat;

3.

peab kahetsusväärseks, et 2015. aasta novembris avaldatud komisjoni 2016. aasta tööprogrammis ei mainitud eraldi ELi 2015. aasta järgset naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegiat; taunib asjaolu, et komisjon avaldas 3. detsembril 2015 üksnes talituste töödokumendi „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“, mistõttu esitati üksnes institutsioonisiseseks kasutuseks mõeldud väiksema haardeulatusega dokument, mille tegevusraamistik on ajaliselt piiratud;

4.

väljendab heameelt seoses asjaoluga, et komisjon avaldas 2015. aasta augustis tegevuskava „Uus algus töötavate perekondade töö ja eraelu tasakaalu saavutamiseks“, mis on seadusandlikest ja muudest kui seadusandlikest ettepanekutest koosnev pakett;

5.

palub liikmesriikidel võtta täielik vastutus meeste ja naiste võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste põhimõtete rakendamise parandamise eest liikmesriikide tasandil;

6.

mõistab hukka asjaolu, et tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) ei jõudnud 7. detsembril 2015 kokkuleppele ametlikus seisukohas mitmes soolist võrdõiguslikkust puudutavas küsimuses, sealhulgas naiste osakaalu juhtorganites käsitleva direktiivi osas, mida Euroopa Parlament on ammu oodanud;

7.

väljendab heameelt komisjoni lähenemise üle, millele on viidatud eelmainitud sisedokumendis soolise võrdõiguslikkuse strateegiliseks edendamiseks, kuid taunib konkreetsete näitajate ja eriotstarbelise rahastuse puudust, milleta eesmärkide ja näitajate edu ei ole ei mõõdetav ega ka saavutatav;

8.

palub, et komisjon kaaluks oma otsust ja võtaks vastu teatise uue soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste strateegia 2016–2020 kohta, mis käsitleb soolise võrdõiguslikkuse küsimusi ja on kooskõlas rahvusvahelise kavaga, nimelt 2015. aasta erakorralise istungjärgu „Peking + 20“ lõppdokumendiga ja uue raamistikuga „Sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine: naiste ja tütarlaste elu muutmine ELi välissuhete kaudu aastatel 2016–2020“;

9.

palub komisjonil teha koostööd parlamendi ja nõukoguga ning nõuab, et korraldataks ELi tippkohtumine soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste teemal, mis tutvustaks tehtud edusamme ja võetaks uued kohustused eelseisva tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (märts 2016) raamistikus;

10.

tuletab meelde, et ELi õigusaktide ja poliitikavahendite rakendamisel tuleb järgida subsidiaarsuse ja lisaväärtuse põhimõtet, et siseturu praktiliseks ja konkurentsivõimeliseks toimimiseks ei ole alati vaja ühtseid eeskirju ja et komisjon peab arvestama oma seadusandlikest ettepanekutest tuleneva halduskoormusega ning eri liikmesriikide erineva kultuuritausta ja tavadega;

11.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.

31.1.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 35/38

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone idapartnerluse, Ukraina ja Venemaa Föderatsiooni kohta,

—

võttes arvesse OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) ja OSCE rahvusvähemuste voliniku (HCNM) poolt Krimmis läbiviidud inimõiguste hindamismissiooni aruandeid,

—

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 21. märtsi, 27. juuni ja 16. juuli 2014. aasta otsuseid, millega kehtestati Venemaa Föderatsioonile Krimmi ebaseadusliku annekteerimise järelmeetmetena sanktsioonid,

—

võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo aruannet inimõiguste olukorra kohta Ukrainas 16. augustist kuni 15. novembrini 2015,

—

võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 27. märtsi 2014. aasta resolutsiooni 68/262 Ukraina territoriaalse terviklikkuse kohta,

—

võttes arvesse Freedom House’i aruannet „Vabadus maailmas 2016. aastal“, milles leitakse, et poliitilised ja kodanikuvabadused ei ole ebaseaduslikult annekteeritud Krimmis vabalt kasutatavad,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.

arvestades, et Venemaa Föderatsioon on ebaseaduslikult annekteerinud Krimmi ja Sevastopoli ning rikkunud sellega rahvusvahelist õigust, sh ÜRO põhikirja, Helsingi lõppakti, 1994. aasta Budapesti memorandumit ning 1997. aasta Venemaa Föderatsiooni ja Ukraina vahelist sõpruse, koostöö ja partnerluse lepingut;

B.

arvestades, et Krimmi ebaseadusliku annekteerimise käigus Venemaa Föderatsiooni poolt 2014. aasta märtsis näitasid ukrainlased, sh krimmitatarlased, ja Ukraina sõjavägi üles suurt vaprust ja lojaalsust Ukrainale ning astusid sõjalisele annekteerimistegevusele vastu rahumeelselt; arvestades, et mitmed rahvusvahelised organisatsioonid ja inimõiguste ühendused on mõistnud hukka asjaolu, et inimõiguste kaitse on Krimmis alates poolsaare okupeerimisest ja ebaseaduslikust annekteerimisest Venemaa Föderatsiooni poolt 2014. aasta alguses märkimisväärselt piiratud;

C.

arvestades, et registreeritud on mitmeid sihipäraseid kuritarvitusi tatari kogukonna vastu (kellest enamik oli Venemaa poolsele ülevõtmisele vastu ja boikoteeris 16. märtsil 2014. aastal toimunud nn rahvahääletust), eelkõige Venemaa ebamääraste ja liiga ulatuslike nn radikalismivastaste õigusaktide abil, et kritiseerijaid hirmutada või vaigistada; arvestades, et need kuritarvitused hõlmavad inimrööve, sunniviisilisi kadumisi, vägivalda, piinamist ja kohtuväliseid hukkamisi, mida de facto ametivõimud ei ole uurinud ja mille eest kellelegi ei ole süüdistust esitatud;

D.

arvestades, krimmitatarlaste juhtidel, nagu Ukraina Ülemraada liikmel Mustafa Džemiljevil ja Mejlise esimehel Refat Tšubarovil, keelati Krimmi siseneda; arvestades, et sisenemine on neile praegu lubatud, kuid vahistamise ähvardusel; arvestades, et Venemaa kohus on nüüd välja andnud vahistamismääruse Mustafa Džemiljevi kohta, kes juba varem viibis 15 aastat nõukogude vanglates, sest oli võidelnud selle eest, et tema rahvas saaks oma kodumaale Krimmi tagasi tulla;

E.

arvestades, et usukogukondadele, sh Moskvast sõltumatutele kristlikele kirikutele, on kehtestatud tegevuspiirangud; arvestades, et need raskused on tingitud ühinemisvabaduse rängast piiramisest, sundvõõrandamisest, dokumentide tähtaja mittepikendamisest ning usuorganisatsioonide allesjäänud ruumides korrapäraste läbiotsimiste korraldamisest;

F.

arvestades, et üksikisikud, kes keeldusid pärast annekteerimist Vene kodakondsuse võtmisest, kogevad diskrimineerimist ja tõsiseid raskusi kõikides poliitilise, ühiskondliku ja majandusliku elu valdkondades;

G.

arvestades, et Venemaa on piiranud Krimmile juurdepääsu nii OSCE-le, ÜRO-le kui ka Euroopa Nõukogule, rääkimata inimõigustega tegelevatest valitsusvälistest organisatsioonidest ja sõltumatutest ajakirjanikest; arvestades, et juurdepääsu puudumine muudab inimõiguste jälgimise Krimmis ja sellest aruandmise väga raskeks;

H.

arvestades, et kogu krimmitatarlaste elanikkond, kes on Krimmi põliselanikud, küüditati 1944. aastal tolleaegse NSVLi muudesse piirkondadesse ning neil ei olnud enne 1989. aastat õigust tagasi pöörduda; arvestades, et Ukraina Ülemraada võttis 12. novembril 2015 vastu resolutsiooni, milles ta tunnistas krimmitatarlaste küüditamise 1944. aastal genotsiidiks ja kuulutas 18. mai mälestuspäevaks;

1.

kordab oma tugevat toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele riigi rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ning riigi vaba ja suveräänset valikut liikuda Euroopa suunas; kordab oma teravat hukkamõistu Krimmi poolsaare ebaseaduslikule annekteerimisele Venemaa poolt ning ELi, selle liikmesriikide ja rahvusvahelise üldsuse otsusekindlust rakendada täielikult Krimmi ebaseadusliku annekteerimise mittetunnustamise poliitikat; tuletab ka meelde, et Ukraina kontrolli taastamine poolsaare üle on üks Venemaa Föderatsiooniga koostöösuhete taastamise (kaasa arvatud seotud sanktsioonide peatamise) eeltingimusi;

2.

mõistab teravalt hukka nn kohalike võimude enneolematu ulatusega inimõiguste rikkumised eeskirju mittetäitvate Krimmi elanike, eelkõige krimmitatarlaste vastu; seda eeskätt äärmusluse või terrorismivastase võitluse ettekäändel;

3.

mõistab hukka sõna-, ühinemis- ja rahumeelse kogunemise vabaduse ränga piiramise, sh traditsiooniliste mälestusürituste ajal, nagu Nõukogude Liidu stalinliku totalitaarse režiimi poolt toime pandud krimmitatarlaste küüditamise aastapäev ja krimmitatarlaste kultuurikogunemised; rõhutab, et rahvusvahelise õiguse kohaselt on tatarlastel kui Krimmi põlisrahval õigus säilitada ja tugevdada oma poliitilisi, õigus-, majandus-, ühiskondlikke ja kultuurilisi institutsioone; nõuab Mejlise kui krimmitatarlaste kogukonna seadusliku esindusorgani austamist ning selle liikmete ahistamise ja neile süstemaatiliselt süüdistuste esitamise lõpetamist; väljendab muret nende omandiõiguste ja vabaduste rikkumise, hirmutamise ja vangistamise ning kodaniku-, poliitiliste ja kultuuriliste õiguste mitteaustamise pärast; märgib sama suure murega piiravaid uuesti registreerimise nõudeid meediaväljaannetele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele;

4.

nõuab tungivalt, et Venemaa ja de facto kohalikud võimud uuriksid tulemuslikult, erapooletult ja läbipaistvalt kõiki kadumise, piinamise ja inimõiguste rikkumise juhtumeid, mille on Krimmi poolsaarel alates 2014. aasta veebruarist toime pannud politsei või seal aktiivselt tegutsevad poolsõjalised jõud;

5.

tuletab meelde, et Venemaa Föderatsioonil kui okupatsioonivõimul on vastutus tagada kogu elanikkonna turvalisus ning põlistatarlaste ja kõigi muude Krimmi vähemuste inim-, kultuuriliste ja religioossete õiguste austamine ning säilitada Krimmis õiguskord;

6.

tuletab meelde, et institutsioonidele ning OSCE, ÜRO ja Euroopa Nõukogu sõltumatutele ekspertidele on täielikult või osaliselt keelatud juurdepääs Krimmi poolsaarele ning seetõttu ei ole nad saanud jälgida inimõiguste olukorda, kuigi neil on selleks tegevuseks Krimmis volitused;

7.

palub Vene Föderatsiooni võimudel ja Krimmi de facto võimudel, kes on kohustatud järgima rahvusvahelist humanitaarõigust ja inimõigustealast rahvusvahelist õigust, võimaldada rahvusvahelistele institutsioonidele ning OSCE, ÜRO ja Euroopa Nõukogu sõltumatutele ekspertidele ning mis tahes inimõigustega tegelevatele valitsusvälistele organisatsioonidele ja uudiseid tootvatele meediaväljaannetele, kes soovivad Krimmi külastada ning sealset olukorda hinnata ja sellest teada anda, Krimmi takistuseta juurdepääs; palub nõukogul ja Euroopa välisteenistusel avaldada Venemaale selles osas survet; peab tervitatavaks Euroopa Nõukogu peasekretäri otsust saata Krimmi inimõiguste eriesindaja, sest see oli esimene visiit pärast Venemaa anneksiooni ja peaks andma olukorrast kohapeal värske ülevaate; ootab huviga visiidi tulemusi; rõhutab, et igasugune rahvusvaheline kohalolek tuleks kooskõlastada Ukrainaga;

8.

väljendab heameelt Ukraina algatuse üle luua Ukraina suveräänsuse taastamiseks Krimmis rahvusvaheline nn Genf-Pluss mudelit järgiv läbirääkimiste mehhanism, mis peaks otseselt kaasama ka ELi; palub Venemaal alustada Ukrainaga ja muude osapooltega läbirääkimisi Krimmi okupeerimise lõpetamise, kaubandus- ja energiaembargo kaotamise ning erakorralise olukorra tühistamise üle Krimmis;

9.

mõistab hukka Krimmi naasvatele tatarlaste juhtidele tehtavad takistused ja neile süüdistuste esitamise ning järjest suureneva ja vastuvõetamatu surve avaldamise muudele Mejlise liikmetele; mõistab samuti hukka peamiselt krimmitatarlaste kogukonnale suunatud meediaväljaande ATR ebaseadusliku sulgemise; palub Euroopa Komisjonil suurendada vajalikku rahalist abi, et tagada selle ja muude Ukraina meediaväljaannete toimimine eksiilis; on seisukohal, et krimmitatarlaste koolide ja klasside sulgemine ja nende keele kasutamise piiramine, nagu ka ukraina keele avalikust sektorist väljajätmine, kujutab endast selle kogukonna liikmete põhiõiguste tõsist piiramist;

10.

nõuab Krimmi paljukultuurilise keskkonna säilitamist ning ukraina, tatari ja muude vähemuskeelte ja erikultuuride täielikku austamist;

11.

mõistab hukka de facto ametivõimude võetud meetmed, mille eesmärk on takistada krimmitatarlaste Mejlise (krimmitatarlaste kõrgeim täitev- ja esindusorgan) toimimist selle peakorteri sulgemise, vara osalise konfiskeerimise ja muude hirmutamistegudega;

12.

mõistab hukka Krimmi sõltumatu meedia, ajakirjanike ja kodanikuühiskonna aktivistide korrapärase tagakiusamise; mõistab hukka selle, et Venemaa Föderatsioon sunnib Krimmi Ukraina kodanikke passi taotlema; mõistab hukka ka de facto ametivõimude tava sundida Krimmi elanikele peale Vene kodakondsust;

13.

kordab oma toetust ELi otsusele keelata Krimmist pärit import, välja arvatud juhul, kui sellega on kaasa päritolutõend Ukraina asutuselt, ning piiravatele meetmetele, mis on seotud teatavate kaupade ja tehnoloogiate ekspordi, investeeringute ning kaubanduse ja teenustega Krimmis; palub nõukogul jätkata neid sanktsioone seni, kuni Krimmi täielik reintegreerimine Ukraina õiguskorda on lõpule viidud;

14.

palub Venemaa Föderatsioonil uurida kõiki Krimmis ebaseaduslikult vahistatud isikute piinamise juhtumeid, vabastada sellised vangid nagu Oleg Sentsov ja Oleksandr Koltšenko, Mejlise aseesimees Ahtem Tšiigoz, Mustafa Degermendži ja Ali Asanov, kes vahistati Krimmis okupatsioonivastase rahumeelse meeleavalduse eest, ning tagada nende turvaline naasmine Ukrainasse; nõuab tungivalt, et Venemaa Föderatsioon lõpetaks dissidentidele ja kodanikuaktivistidele poliitiliselt ajendatud süüdistuste esitamise; mõistab hukka nende edasitoimetamise Venemaale ja neile sunniviisiliselt Venemaa kodakondsuse andmise;

15.

mõistab hukka Krimmi poolsaare militariseerimise koos selle märkimisväärse negatiivse mõjuga majanduslikule ja ühiskondlikule elule ning Venemaa ähvardused viia Krimmi tuumarelvad, mis kujutab endast olulist ohtu piirkondlikule, Euroopa ja globaalsele julgeolekule; kordab oma üleskutset viia Krimmist ja Ida-Ukrainast välja kõik Venemaa jõud;

16.

rõhutab, et majanduslik koostöö ning kaupade ja teenuste tarnimine Ukraina ja praegu okupeeritud Krimmi poolsaare vahel peaks toimuma Ukraina õigusraamistikus ja seda peaksid austama kõik osapooled, et ära hoida kahjulikke tagajärgi Krimmi elanikele; palub ametiasutustel sellise korra mittejärgimise juhtumite puhul neid rikkumisi uurida ja need lõpetada;

17.

väljendab sügavat muret LGBTI-inimeste olukorra pärast Krimmis, mis on pärast Venemaa anneksiooni märkimisväärselt halvenenud, arvestades de facto ametivõimude ja poolsõjaliste rühmituste repressiivseid meetmeid ja ähvardusi;

18.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Ukraina presidendile, valitsusele ja parlamendile, Euroopa Nõukogule, OSCE-le, Venemaa Föderatsiooni valitsusele ja parlamendile ning krimmitatarlaste Mejlisele.

31.1.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 35/42

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Bahreini kohta, eelkõige 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni Bahreini kohta, eriti seoses Nabeel Rajabi juhtumiga (1),

—

võttes arvesse Bahreini sõltumatut uurimiskomisjoni (BICI), mis moodustati kuningliku korraldusega selleks, et uurida Bahreinis 2011. aasta veebruaris toimunud sündmusi ja nende tagajärgi, ning komisjoni poolt 2011. aasta novembris avaldatud aruannet,

—

võttes arvesse Bahreini riikliku inimõiguste instituudi presidendi dr Abdulaziz Abuli teise aastaaruande tutvustamist siseministrile kindralleitnant Shaikh Rashid bin Abdullah Al-Khalifale 27. jaanuaril 2016,

—

võttes arvesse 33 riigi ühisavaldust Bahreini kohta, mis esitati 14. septembril 2015 ÜRO Inimõiguste Nõukogu 30. istungjärgul,

—

võttes arvesse inimõiguste kaitsjate olukorraga tegeleva ÜRO eriraportööri, arvamus- ja sõnavabaduse kaitse ja edendamisega tegeleva ÜRO eriraportööri ning rahumeelse kogunemis- ja ühinemisvabaduse õigusega tegeleva ÜRO eriraportööri 16. juuli 2015. aasta ühisavaldust Bahreini kohta,

—

võttes arvesse Bahreini sõltumatu uurimiskomisjoni (BICI) 2011. aasta novembri aruannet,

—

võttes arvesse nõudmist vabastada viivitamatult meelsusvang dr Abduljalil al-Singace, kes peab näljastreiki,

—

võttes arvesse 1. septembril 2013. aastal Kairos toimunud Araabia Liiga ministrite nõukogu kohtumisel vastu võetud otsust asutada Bahreini pealinnas Manamas ülearaabialine inimõiguste kohus,

—

võttes arvesse 1988. aasta Euroopa Liidu ja Pärsia lahe koostöönõukogu (GCC) koostöölepingut,

—

võttes arvesse surmanuhtlust käsitlevaid ELi suuniseid, mis 12. aprillil 2013. aastal läbi vaadati,

—

võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni ning inimõiguste Araabia hartat, mille kõigiga Bahrein on ühinenud,

—

võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsiooni 68/178 ja ÜRO Inimõiguste Nõukogu resolutsiooni 25/7 inimõiguste ja põhivabaduste kaitse kohta terrorismivastases võitluses,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.

arvestades, et Bahrein on Euroopa Liidu oluline partner Pärsia lahe piirkonnas, sh poliitiliste ja majandussuhete, energeetika ja julgeoleku valdkonnas; arvestades, et partnerluse süvendamine on kummagi poole huvides, et tulla paremini toime tulevaste probleemidega;

B.

arvestades, et 2011. aasta ülestõusude algusest saadik on Bahreini ametivõimud suurendanud väidetava terrorismi vastu võitlemise karistusmeetmete, sh surmanuhtluse kasutamist rahumeelsete meeleavaldajatele vastu; arvestades, et Bahreini kohtud tegid 2015. aastal seitse uut surmamõistmisotsust;

C.

arvestades, et 18. veebruaril 2014 vahistasid Bahreini ametivõimud 32-aastase lennujaama turvatöötaja Mohammed Ramadani selle eest, et ta koos juba varem vahistatud Husain Ali Moosaga oli väidetavalt osaline 14. veebruaril 2014 Al Dairis toimunud pommirünnakus, mille tulemusel hukkus julgeolekuametnik ja mitu inimest sai vigastada;

D.

arvestades, et hr Ramadan vahistati väidetavalt ilma vahistamismääruseta, ning arvestades, et mõlema mehe teadete kohaselt peksti neid julmalt ja piinati seni, kuni nad nõustusid üles tunnistama, kuid hiljem prokuröri ees võtsid nad ülestunnistused tagasi; arvestades, et väidetavalt piinamise tagajärjel saadud ülestunnistused olid peamised tõendid hr Ramadani ja hr Moosa vastu algatatud kohtumenetluses;

E.

arvestades, et 29. detsembril 2014 mõistis Bahreini kriminaalkohus hr Ramadani ja hr Moosa surma; arvestades, et neile mõisteti karistused koos 10 teise süüdistatuga, kellest üheksale määrati 6-aastane ja ühele eluaegne vanglakaristus; arvestades, et Bahreini terrorismivastase võitluse seadust kasutati surmanuhtluse õigustamiseks;

F.

arvestades, et Bahreini kõrgem apellatsioonikohus – kassatsioonikohus jättis hr Ramadanile ja hr Moosale määratud surmanuhtluse 16. novembril 2015 kehtima, vaatamata sellele, et mehed olid oma ülestunnistused tagasi võtnud ja uuesti kinnitanud, et ülestunnistused saadi piinamise tagajärjel; arvestades, et Bahreini kohtud ei võtnud nende kaebusi arvesse ja ei algatanud isegi uurimist;

G.

arvestades, et hr Ramadan on ainult üks kümnest surmanuhtluse täideviimist ootavast isikust Bahreinis ja esimene, kes pärast 2011. aastat surma mõisteti; arvestades, et hr Ramadan on üks esimesi, kes on ära kasutanud kõik seaduslikud edasikaebamise võimalused ja ta võidakse viivitamatult hukata; arvestades, et hr Ramadani väidetava piinamise suhtes ei ole teadaolevalt algatatud uurimist;

H.

arvestades, et 14. augustil 2014 väljendasid viis ÜRO inimõiguste eksperti Bahreini valitsusele muret üheksa Bahreini kodaniku, sh hr Ramadani väidetava meelevaldse vahistamise, kinnipidamise ja piinamise pärast ja nende süüdimõistmise pärast kohtumenetluse järel, mis ei vastanud õiglase ja nõuetekohase kohtumenetluse rahvusvahelistele standarditele;

I.

arvestades, et mitmed inimõigustega tegelevad vabaühendused on dokumenteerinud ebaõiglase kohtumenetluse, piinamise ja surmanuhtluse kasutamist Bahreinis, millega Bahrein rikub mitmeid rahvusvahelisi konventsioone, sh kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega see riik ühines 2006. aastal;

J.

arvestades, et Bahreini sõltumatu uurimiskomisjon (BICI), mis moodustati 29. juunil 2011 kuningliku korraldusega nr 28 selleks, et uurida Bahreinis 2011. aasta veebruaris toimunud sündmusi ja koostada selle kohta aruanne, esitas mitmeid inimõiguste ja poliitiliste reformide alaseid soovitusi;

K.

arvestades, et 26 BICI soovitust sisaldasid ka 2011. aasta veebruari ja märtsi sündmustel aset leidnud tegude eest määratud surmanuhtluste äramuutmise ettepanekut; arvestades, et see oli üks kahest täielikult täidetud soovitusest, mis kujutas endast edasiminekut surmanuhtluse kaotamise suunas;

L.

arvestades, et nende soovituste alusel on Bahreini valitsus pärast 2012. aastat moodustanud 3 organit – ombudsmani büroo siseministeeriumi juures, eriuurimisüksuse prokuratuuris ja vangide ja kinnipeetavate õiguste komisjoni – millel on kollektiivsed volitused lõpetada piinamise kasutamine ülekuulamis- ja kinnipidamisasutustes;

M.

arvestades, et mitmed hiljutised Bahreini ametivõimude meetmed rikuvad ja piiravad jätkuvalt Bahreini elanikkonna eri rühmade õigusi ja vabadusi, eriti üksikisikute õigust rahumeelselt meelt avaldada ning sõnavabadust ja internetivabadust; arvestades, et inimõiguslasi jälitatakse, ahistatakse ja vahistatakse süstemaatiliselt;

N.

arvestades, et teadete kohaselt on Bahreinis endiselt märkimisväärselt palju meelsusvange;

O.

arvestades, et Bahreini julgeolekujõud jätkavad teadete kohaselt kinnipeetavate piinamist;

1.

väljendab muret ja pettumust selle pärast, et Bahrein on otsustanud surmanuhtluse taas kasutusele võtta; nõuab, et Bahrein teeks esimese sammu surmanuhtluse kaotamiseks ja kehtestaks uuesti surmanuhtluse moratooriumi; kutsub Bahreini valitsust ja eriti Tema Majesteet Šeik Hamad bin Isa Al Khalifat üles andma Mohammed Ramadanile armu või tema karistust ära muutma;

2.

mõistab kindlalt hukka piinamise ning muu julma või inimväärikust alandava kohtlemise, mida julgeolekujõud vangide vastu kasutavad; on äärmiselt mures vangide füüsilise ja vaimse puutumatuse pärast;

3.

väljendab muret selle pärast, et Bahreinis kasutatakse terrorismivastase võitluse seadusi poliitilise vaadete või veendumuste eest karistamiseks ja kodanike poliitilise tegevuse tõkestamiseks;

4.

rõhutab kohustust tagada inimõiguste kaitsjate kaitse ja võimaldada neil teha tööd ilma takistuste, hirmutamise või ahistamiseta;

5.

võtab teadmiseks Bahreini valitsuse jätkuvad jõupingutused karistusseadustiku ja õiguslike menetluste reformimisel ning ergutab valitsust seda protsessi jätkama; nõuab, et Bahreini valitsus järgiks õiglase ja nõuetekohase kohtumenetluse rahvusvahelisi standardeid ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklites 9 ja 14 sätestatud miinimumstandardeid;

6.

kutsub pädevaid ametivõime üles alustama viivitamatult erapooletut uurimist väidetavate piinamiste asjus, kahtlusaluseid piinajaid vastutusele võtma ning tühistama kõik süüdimõistmised, mis on tehtud piinamise tagajärjel saadud ülestunnistuste alusel;

7.

tuletab Bahreini ametivõimudele meelde, et piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni artikliga 15 on keelatud kasutada piinamise teel saadud tunnistusi tõendina mis tahes menetluse läbiviimisel; nõuab piinamisvastase konventsiooni fakultatiivse protokolli ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti surmanuhtluse kaotamist käsitleva teise fakultatiivprotokolli viivitamatut ratifitseerimist;

8.

kutsub Bahreini valitsust üles esitama piinamisküsimustega tegelevale ÜRO eriraportöörile viivitamatult avatud kutse külastada riiki ja võimaldama talle takistamatu juurdepääsu kinnipeetavatele ja kõikidele kinnipidamiskohtadele;

9.

võtab teadmiseks ombudsmani, vangide ja kinnipeetavate õiguste komisjoni ja riikliku inimõiguste institutsiooni soovitused, eelkõige seoses kinnipeetavate õiguste ja nende kinnipidamistingimustega vanglates, sh nende väidetava väärkohtlemise ja piinamisega; kutsub Bahreini valitsust üles tagama ombudsmani büroo, vangide ja kinnipeetavate õiguste komisjoni ning prokuratuuri eriuurimisüksuse sõltumatus;

10.

rõhutab Bahreinile antava toetuse ja eelkõige riigi kohtusüsteemi toetamise olulisust, et tagada selle vastavus rahvusvahelistele inimõigustealastele standarditele; soovitab tungivalt luua ELi ja Bahreini inimõigustealase töörühma;

11.

kutsub Bahreini ametivõime üles tühistama Nabeel Rajabi suhtes meelevaldselt kehtestatud reisikeeldu ja kõiki tema suhtes sõnavabaduse kasutamisega seoses esitatud süüdistusi;

12.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Bahreini Kuningriigi valitsusele ja parlamendile ning Pärsia lahe koostöönõukogu liikmetele.

31.1.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 35/46

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta Hiinas, eelkõige 16. detsembri 2015. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina suhete kohta (1) ning 13. märtsi 2014. aasta resolutsiooni ELi prioriteetide kohta ÜRO Inimõiguste Nõukogu 25. istungjärguks (2),

—

võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 7. jaanuari 2016. aasta avaldust isikute kadumise kohta, kes on seotud Hongkongis asuv kirjastusega Mighty Current,

—

võttes arvesse Euroopa välisteenistuse 29. jaanuari 2016. aasta avaldust ELi mure kohta inimõiguste olukorra pärast Hiinas,

—

võttes arvesse Euroopa Komisjoni 2015. aasta aprillis avaldatud 2014. aasta aruannet Hongkongi erihalduspiirkonna kohta,

—

võttes arvesse diplomaatiliste suhete sõlmimist ELi ja Hiina vahel 6. mail 1975,

—

võttes arvesse 2003. aastal alustatud ELi ja Hiina strateegilist partnerlust,

—

võttes arvesse ELi ja Hiina strateegilist koostöökava 2020, milles lepiti kokku 21. novembril 2013. aastal,

—

võttes arvesse uue partnerlus- ja koostöölepingu läbirääkimisi, mis on peatatud,

—

võttes arvesse uue riikliku julgeolekuseaduse vastuvõtmist Hiina Rahvavabariigi Rahvakongressi poolt 1. juulil 2015 ja välismaiste vabaühenduste haldamise uue seaduse teise eelnõu avaldamist 5. mail 2015,

—

võttes arvesse ELi ja Hiina inimõigustealast dialoogi, mida alustati 1995. aastal, ja selle 34. vooru, mis toimus 30. novembril ja 1. detsembril 2015. aastal Pekingis,

—

võttes arvesse 16. detsembril 1966. aastal vastu võetud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

—

võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

—

võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni inimõiguste komitee lõppjäreldusi Hongkongi (Hiina) kolmanda perioodilise aruande kohta, mille komitee võttis vastu oma 107. istungjärgul (11.–28. märts 2013),

—

võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni piinamisvastase komitee lõppjäreldusi Hiina viienda perioodilise aruande kohta, mille komitee võttis vastu oma 1 391. ja 1 392. istungil, mis toimusid 2. ja 3. detsembril 2015,

—

võttes arvesse Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonna põhiseadust (Basic Law, edaspidi põhiseadus), eelkõige artikleid, mis käsitlevad isikuvabadusi ja ajakirjandusvabadust, ja Hongkongi õiguste deklaratsiooni määrust (Bill of Rights Ordinance),

—

võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.

arvestades, et viimase nelja kuu jooksul on saladuslikel asjaoludel läinud kaduma viis raamatukaupmeest (Lui Bo, Gui Minhai, Zhang Zhiping, Lin Rongji ja Lee Po) – neist neli on Hongkongi elanikud ja üks elab mujal –, kes olid seotud kirjastusega Mighty Current ja selle raamatupoega ning müüsid Pekingi suhtes kriitiliselt meelestatud kirjandusteoseid; arvestades, et kaks neist on ELi kodanikud – Gui Minhai on Rootsi ja Lee Po Ühendkuningriigi kodanik; arvestades, et 2016. aasta jaanuaris saadi kinnitust, et mõlemad ELi kodanikud asuvad mandri-Hiinas, ja kahtlustatakse, et sealsamas on ka ülejäänud kolm; arvestades, et Lee Po sai oma naisega korraks kokku 23. jaanuaril 2016 mandri-Hiina teadmata asukohas; arvestades, et jätkuv teadmatus nende käekäigust ja asukohast tekitab väga suurt muret;

B.

arvestades, et ajakirjanduses on esitatud veenvaid väiteid ning seadusandjad, inimõiguste organisatsioonid ja paljud tavakodanikud tunnevad muret, et kõnealused viis raamatukaupmeest rööviti mandri-Hiina ametivõimude poolt; arvestades, et eelkõige Lee Po rööviti Hongkongist ning Giu Minhai kadus oma kodust Tais;

C.

arvestades, et 10. jaanuaril 2016 kogunesid Hongkongis tänavatele tuhanded meeleavaldajad ja nõudsid linnavalitsuselt tegusid, et saada selgitusi viie raamatukaupmehe kadumise kohta; arvestades, et need kadumised järgnesid 2013. ja 2014. aastal toimunud vägivaldsetele rünnakutele Pekingi suhtes kriitiliste Hongkongi ajakirjanike vastu;

D.

arvestades, et Hongkong toetab ja kaitseb sõnavabadust ja avaldamisvabadust; arvestades, et Hiina juhte kritiseerivate materjalide avaldamine on Hongkongis seaduslik, kuid mandri-Hiinas keelatud; arvestades, et põhimõte „üks riik – kaks süsteemi“ tagab Hongkongi autonoomia Pekingist põhiseaduse artiklis 27 sätestatud vabaduste osas;

E.

arvestades, et on avaldatud paljastusi, mille kohaselt määrati kommunistliku partei 2015. aasta aprilli sisedokumendis sihtmärkidena kindlaks Hongkongi 14 kirjastajat ja 21 väljaannet ja milles tuli avalikuks strateegia keelatud raamatute hävitamiseks otse nende kirjastamiskohas Hongkongis ja Macaus; arvestades, et repressioonide hirmus korjasid mõned raamatukaupmehed Hongkongis Hiina suhtes kriitilised raamatud riiulitelt ära;

F.

arvestades, et mandri-Hiina valitsus piirab rangelt ja kriminaliseerib sõnavabadust, eelkõige tsensuuri abil; arvestades, et Hiina interneti „suur tulemüür“ võimaldab valitsusel tsenseerida mis tahes poliitiliselt vastuvõetamatut teavet; arvestades, et Hiina jätkab sõnavabaduse ranget piiramist ja et Hiina suhtes kriitiliste raamatute populaarsust mandri-Hiina lugejate seas peetakse ohuks ühiskonna stabiilsusele;

G.

arvestades, et Gui Minhai avaldas mandri-Hiinas 17. jaanuaril 2016 pressiteate, milles ta väitis, et oli reisinud mandri-Hiinasse vabatahtlikult, ja teatas ilmselt pealesunnitud ülestunnistusena oma varasemast karistusest joobes juhtimise eest;

H.

arvestades, et nii Rootsi kui ka Ühendkuningriigi ametiasutused on palunud Hiina ametivõimudelt täielikku toetust, et kaitsta oma kahe kodaniku ja ka teiste nn kadunud isikute õigusi;

I.

arvestades, et ÜRO piinamisvastane komitee on andnud teada oma tõsisest murest mitmesugustest allikatest pärit jätkuvate teadete pärast, mille kohaselt jätkatakse ebaseadusliku kinnipidamise tava tunnustamata ja mitteametlikes kinnipidamiskohtades, nn mustades vanglates; arvestades, et komitee on samuti väljendanud tõsist muret jätkuvate teadete pärast, mille kohaselt on kriminaalõigussüsteemis endiselt sügavalt juurdunud tavaks piinamine ja väärkohtlemine, kusjuures süsteemis sõltutakse süüdimõistvate kohtuotsuste tegemisel ülemäära ülestunnistustest;

J.

arvestades, et Hiina on ametlikult ja põhimõtteliselt nõustunud inimõiguste universaalsusega ning viimase kolmekümne aasta jooksul allkirjastanud mitmesugused inimõiguslepingud, saades seega rahvusvahelise õigusliku ja institutsioonilise inimõigusraamistiku osaks;

K.

arvestades, et Hongkongi de facto põhiseaduse artikliga 27 tagatakse „sõnavabadus, ajakirjandus- ja avaldamisvabadus, ühinemis-, kogunemis-, rongkäigu- ja meeleavaldamisvabadus“; arvestades, et kõnealuse põhiseadusega, mis räägiti läbi Hiina ja Ühendkuningriigi vahel, tagatakse need õigused viiekümneks aastaks, kuni 2047. aastani;

L.

arvestades, et ELi-Hiina 17. tippkohtumine 29. juunil 2015 viis kahepoolsed suhted uuele tasandile, ja arvestades, et EL tõotab oma inimõiguste ja demokraatia strateegilises raamistikus asetada inimõigused kõigi kolmandate riikide, k.a strateegiliste partneritega sõlmitud suhete keskmesse;

M.

arvestades, et EL ja Hiina on pidanud inimõigustealaseid dialooge alates 1995. aastast, ja arvestades, et mõlemad pooled peavad inimõigusi oma kahepoolsete suhete tähtsaks osaks;

N.

arvestades, et Hongkongi ajakirjanike liidu 21. aastaaruande (juuli 2014) andmetel oli 2014. aasta ajakirjandusvabaduse seisukohast Hongkongi jaoks üks viimaste aastakümnete süngemaid aastaid; arvestades, et ajakirjanikke on rünnatud füüsiliselt ja neid on vallandatud, samas kui mõned kriitilisi seisukohti väljendanud ajakirjanikud on viidud üle tööle vähemtundlikes valdkondades;

1.

väljendab tõsist muret teadmatuse pärast viie kadunud raamatukaupmehe asukohast ja käekäigust; nõuab, et viivitamata avaldataks üksikasjalik teave Lee Po ja Gui Minhai asukoha ja käekäigu kohta, ja nõuab nende viivitamatut turvalist vabastamist, ja et neile antaks õigus suhtlusele; nõuab, et viivitamata vabastataks kõik muud isikud, kes on meelevaldselt vahistatud sõnavabaduse ja avaldamisvabaduse kasutamise eest Hongkongis, sh kolm ülejäänud raamatukaupmeest;

2.

kutsub Hiina valitsust üles andma viivituseta teavet kadunud raamatukaupmeeste kohta ning alustama selles küsimuses viivitamata kaasavat ja läbipaistvat dialoogi ja suhtlust mandril asuvate ametivõimude ja Hongkongi vahel; märgib, et Lee Po teade ja taasühinemine kaasaga oli positiivne areng;

3.

palub, et Hiina, Hongkongi ja Tai asjaomased asutused uuriksid ja täpsustaksid kadumisega kaasnenud asjaolusid kooskõlas õigusriigi põhimõttega ning aitaksid võimalikult suurel määral kaasa raamatukaupmeeste turvalisele koju naasmisele;

4.

tunneb muret väidete pärast, et mandri-Hiina õiguskaitseasutused tegutsevad Hongkongis; tuletab meelde, et kui mandri-Hiina õiguskaitseasutused tegutseksid Hongkongis, rikutaks sellega põhiseadust; on veendunud, et see ei oleks kooskõlas põhimõttega „üks riik – kaks süsteemi“; palub Hiinal austada Hongkongile põhiseadusega antud autonoomia garantiid;

5.

mõistab teravalt hukka kõik inimõiguste rikkumised, eriti meelevaldsed vahistamised, erakorralise üleviimise, sunniviisilised ülestunnistused, salajased kinnipidamised, isoleeritud vangistuse ning avaldamis- ja sõnavabaduse rikkumised; tuletab meelde, et raamatutoimetajate, ajakirjanike ja blogijate sõltumatust tuleb kaitsta; nõuab, et inimõiguste rikkumine ja poliitiline hirmutamine lõpetataks viivitamatult;

6.

mõistab hukka sõnavabaduse piiramise ja kriminaliseerimise ning taunib sõnavabaduse veelgi suuremat piiramist; palub Hiina valitsusel lõpetada vaba teabevoo mahasurumine, k.a interneti kasutamise piiramine;

7.

tunneb muret Hiina välismaiste vabaühenduste haldamist käsitleva seaduseelnõu peatse vastuvõtmise pärast, sest praegusel kujul ahendaks see veelgi Hiina kodanikuühiskonna tegutsemisvõimalusi ning piiraks tõsiselt ühinemis- ja sõnavabadust, sh keelates välismaistel vabaühendustel, mis ei ole Hiina avaliku julgeoleku ministeeriumis ega provintside avaliku julgeoleku ametites registreeritud, Hiina eraisikuid ja organisatsioone rahastada, ning keelates Hiina rühmitustel tegutseda Hiinas registreerimata, sh Hongkongis ja Macaus asutatud välismaiste vabaühenduste nimel või loal; palub, et Hiina ametivõimud vaataksid selle seaduseelnõu põhjalikult läbi, et viia see kooskõlla rahvusvaheliste inimõiguste standarditega, k.a Hiina Rahvavabariigi võetud kohustused;

8.

väljendab muret küberjulgeolekut käsitleva uue seaduseelnõu pärast, mis tugevdaks küberruumi tsenseerimise ja järelevalve tavasid ja need institutsionaliseeriks, ja vastuvõetud riikliku julgeolekuseaduse ning terrorismivastast võitlust käsitleva seaduse eelnõu pärast; märgib, et reformimeelsed Hiina juristid ja kodanikuõiguste kaitsjad kardavad, et need seadused piiravad veelgi sõnavabadust ja tugevdavad enesetsensuuri;

9.

on veendunud, et ELi ja Hiina tugevad suhted peavad looma kindla aluse küpsele, sisukale ja avatud inimõigustealasele dialoogile, mis põhineb vastastikusel austusel;

10.

toonitab Euroopa Liidu pühendumust demokraatia, sh õigusriigi, kohtusüsteemi sõltumatuse, põhivabaduste ja -õiguste, läbipaistvuse ning teabe- ja sõnavabaduse tugevdamisele Hongkongis;

11.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, Hiina Rahvavabariigi valitsusele ja parlamendile ning Hongkongi erihalduspiirkonna valitsusjuhile ja kogule.

31.1.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 35/50

—

võttes arvesse 19.–20. juunil 2003. aastal Thessaloníkis toimunud Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi Lääne-Balkani riikide Euroopa Liiduga ühinemise väljavaadete kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2008. aasta otsust 2008/213/EÜ, millega sätestatakse Serbiaga loodud Euroopa partnerluse põhimõtted, prioriteedid ja tingimused ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2006/56/EÜ (1),

—

võttes arvesse komisjoni 12. oktoobri 2011. aasta arvamust Serbia Euroopa Liidu liikmeks astumise avalduse kohta (SEC(2011)1208),

—

võttes arvesse Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Serbia Vabariigi vahel sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut, mis jõustus 1. septembril 2013. aastal,

—

võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1244(1999), Rahvusvahelise Kohtu 22. juuli 2010. aasta nõuandvat arvamust, mis käsitleb Kosovo iseseisvuse ühepoolse väljakuulutamise vastavust rahvusvahelisele õigusele, ning ÜRO Peaassamblee 9. septembri 2010. aasta resolutsiooni A/RES/64/298, milles seda arvamust tunnustati ning tervitati ELi valmisolekut hõlbustada dialoogi Serbia ja Kosovo vahel,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu ja Serbia parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee 7.–8. oktoobril 2015. aastal toimunud neljanda kohtumise deklaratsiooni ja soovitusi,

—

võttes arvesse 8. oktoobril 2015. aastal Luxembourgis toimunud Vahemere idaosa ja Lääne-Balkani rändemarsruudi teemat käsitlenud kõrgetasemelise konverentsi tulemusi,

—

võttes arvesse 9. novembril 2015. aastal kohtunud justiits- ja siseküsimuste nõukogu järeldusi pagulas- ja rändekriisiga toimetulemiseks võetavate meetmete kohta ning 12. oktoobril 2015. aastal kohtunud välisasjade nõukogu järeldusi rände kohta,

—

võttes arvesse 17-punktilist tegevuskava, milles rändajate ja pagulaste sissevoolust mõjutatud ELi liikmesriikide ja ELi mittekuuluvate riikide juhid leppisid kokku 25. oktoobril 2015. aastal toimunud Lääne-Balkani rändemarsruuti käsitleval kohtumisel,

—

võttes arvesse komisjoni 10. novembril 2015. aastal avaldatud Serbia 2015. aasta eduaruannet (SWD(2015)0211),

—

võttes arvesse oma 11. märtsi 2015. aasta resolutsiooni Serbia 2014. aasta eduaruande kohta (2),

—

võttes arvesse oma 15. aprilli 2015. aasta resolutsiooni rahvusvahelise romade päeva puhul romavastasuse kohta Euroopas ning II maailmasõja ajal toime pandud romade genotsiidi mälestuspäeva tunnustamise kohta ELis (3),

—

võttes arvesse nõukogu 15. detsembri 2015. aasta järeldusi laienemise ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kohta,

—

võttes arvesse väliskomisjoni alalise Serbia raportööri David McAllisteri tööd,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.

arvestades, et Euroopa Ülemkogu otsustas 28. juunil 2013. aastal, et Serbiaga alustatakse ühinemisläbirääkimisi; arvestades, et esimene valitsustevaheline konverents toimus 21. jaanuaril 2014. aastal; arvestades, et läbivaatamisprotsess jõudis lõpule 2015. aasta märtsis; arvestades, et Serbia moodustas lõpliku läbirääkimisrühma 2015. aasta septembris;

B.

arvestades, et 2015. aasta aruandes Serbia kohta annab komisjon ülevaate Serbia edusammudest Euroopaga integreerumisel ja hinnangu Serbia püüdlustele täita Kopenhaageni kriteeriume ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi tingimusi; arvestades, et komisjon on aruandmise suhtes kohaldanud uut lähenemisviisi, mis tagab asjaomastele riikidele palju selgemad suunised selle kohta, millele nad peavad keskenduma;

C.

arvestades, et Serbiat, nagu ka kõiki teisi riike, kes soovivad ELi liikmeks saada, tuleb hinnata saavutuste järgi ühiste kriteeriumide täitmisel, rakendamisel ja järgimisel, ning arvestades, et riikide pühendumus vajalike reformide teostamisele ja nende kvaliteet määravad ära ühinemise ajakava;

D.

arvestades, et Serbia on teinud olulisi samme suhete normaliseerimiseks Kosovoga, mille tulemusel sõlmiti 19. aprillil 2013 esimene kokkulepe, mis käsitleb suhete normaliseerimise põhimõtteid; arvestades, et 25. augustil 2015. aastal saavutati neli olulist kokkulepet; arvestades, et läbirääkimisraamistiku kohaselt tuleb Serbia liitumisläbirääkimiste edusammud saavutada paralleelselt Kosovoga suhete normaliseerimise protsessi edusammudega; arvestades, et täiendavad pingutused on vajalikud nende suhete püsivalt rahumeelseks muutmiseks; arvestades, et see on ülioluline, et mõlemad pooled rakendaksid täielikult kõiki kokkuleppeid;

E.

arvestades, et Serbiast sai 2015. aasta juulis 33. riik, kes osaleb ELi kodanikukaitse mehhanismis;

F.

arvestades, et EL on toonitanud vajadust tugevdada majanduse juhtimist, õigusriigi põhimõtet ja avaliku halduse suutlikkust kõigis Lääne-Balkani riikides;

G.

arvestades, et EL on seadnud laienemispoliitika keskmesse õigusriigi põhimõtte järgimise;

H.

arvestades, et 2015. aasta jaanuaris sai Serbiast Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) eesistuja;

1.

väljendab heameelt läbirääkimiste ning peatükkide 32 (finantskontroll) ja 35 (muud küsimused, punkt 1: Serbia ja Kosovo suhete normaliseerimine) avamise üle 14. detsembril 2015 toimunud valitsustevahelisel konverentsil Brüsselis; väljendab heameelt Serbia jätkuva pühendumuse üle Euroopa integratsiooniprotsessile; kutsub Serbiat üles aktiivselt edendama seda strateegilist otsust Serbia üldsuse seas; märgib rahuloluga, et Serbia on alustanud ulatusliku reformikava rakendamist; kutsub Serbiat üles viima otsejoones ja otsustavalt ellu süsteemseid ja sotsiaal-majanduslikke reforme; nõuab tungivalt, et Serbia pühendaks oma reformide elluviimisel erilist tähelepanu noortele;

2.

väljendab heameelt Serbia ettevalmistuste üle, et alustada tõhusaid ühinemisläbirääkimisi, mille käigus viiakse lõpuni 23. peatüki (kohtusüsteem ja põhiõigused) ja 24. peatüki (õigus, vabadus ja turvalisus) sõelumisprotsess ja koostatakse ja esitatakse põhjalikud tegevuskavad; väljendab lootust, et need peatükid saab avada 2016. aasta alguses; rõhutab, et põhjalikud läbirääkimised 23. ja 24. peatüki üle on erakordselt olulised, et käsitleda reforme, mida tuleb ellu viia ja rakendada kohtusüsteemi ja põhiõiguste ning õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas; tuletab meelde, et nendes valdkondades tuleb teha edusamme paralleelselt läbirääkimiste üldise edenemisega; rõhutab, et läbirääkimised 35. peatüki üle on otsustava tähtsusega Serbia edenemiseks ELiga integreerumisel; on seoses sellega seisukohal, et Serbia ja Kosovo suhete täielik normaliseerimine on oluline eeltingimus Serbia ELiga ühinemiseks;

3.

rõhutab, et integratsiooniprotsessi edukuse peamine näitaja on endiselt õigusaktide ja poliitikameetmete põhjalik rakendamine; julgustab Serbia juhtivpoliitikuid jätkama reforme, mis on vajalikud vastavuse saavutamiseks ELi standarditega; kutsub Serbiat üles parandama uute õigusaktide ja poliitikapõhimõtete kavandamist, kooskõlastamist ning rakendamise järelevalvet;

4.

väljendab heameelt Serbia edusammude üle seoses ettevõtluskeskkonna, eelarvepuudujäägi vähendamise ning tööturuga, sealhulgas tööalaste õigusaktide ja tööhõivepoliitikaga; julgustab Serbia ametivõime veelgi parandama investeerimiskeskkonda kogu Serbias ja vähendama piirkondadevahelist majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust, tagama välisinvesteeringute kaitse ja lahendama investeeringuid käsitlevad pikaajalised vaidlused ning, tunnustades riiklike ettevõtete restruktureerimisel saavutatud edu, rõhutab, kui olulised on asjakohased edasised edusammud ja läbipaistvus erastamisprotsessis; rõhutab, et Serbia peab viima riigiabi kontrollimist käsitlevad õigusaktid vastavusse ühenduse õigustikuga;

5.

tunneb heameelt majanduse reformimisel saavutatud edusammude üle, millega parandati Serbia eelarve olukorda, ja kutsub komisjoni üles jätkuvalt toetama valitsuse kavatsust jätkata reforme, eelkõige eelarve tasakaalustamatuse probleemi lahendamise ja majanduse tähtsamate sektorite reformimise eesmärgil;

6.

avaldab Serbiale tunnustust konstruktiivse lähenemisviisi eest rändekriisiga tegelemisel; märgib siiski vajadust edendada konstruktiivset lähenemisviisi naaberriikide suhtes; märgib, et Serbia on ELi jaoks Balkanil oluline ja abivalmis partner, mistõttu on möödapääsmatu, et EL annaks vahendeid ja osutaks piisavalt rahalist abi; väljendab heameelt asjaolu üle, et Serbia on teinud märkimisväärseid pingutusi tagamaks, et kolmandate riikide kodanikele antakse peavarju ja humanitaarabi ELi ja rahvusvahelise toe abil; kutsub Serbiat üles suurendama kiiresti oma vastuvõtusuutlikkust; märgib, et vaja on põhjalikke reforme, et ratsionaliseerida kogu varjupaigasüsteemi ning viia see vastavusse ELi õigustiku ja rahvusvaheliste standarditega; märgib, et Serbia on võtnud täiendavaid meetmeid, et tegeleda Serbia kodanike esitatud põhjendamatute varjupaigataotlustega ELi liikmesriikides ja Schengeni lepinguga ühinenud riikides; kutsub Serbiat üles aitama kaasa põhjendamatute taotluste edasisele vähendamisele; rõhutab, et suutlikkus ja vahendid, mis võimaldavad tagasitulijatel uuesti integreeruda, on jätkuvalt piiratud;

7.

kutsub Serbiat üles tegema suuremaid jõupingutusi oma välis- ja julgeolekupoliitika, sh Venemaa-suunalise poliitika kooskõlla viimiseks ELi vastava poliitikaga; peab seoses sellega Serbia ja Venemaa ühiste sõjaliste õppuste korraldamist kahetsusväärseks; tunnustab Serbia aktiivset osalemist rahvusvahelistes rahuvalveoperatsioonides;

8.

toonitab õigusriigi põhimõtete keskset tähtsust; rõhutab sõltumatu kohtusüsteemi tähtsust; märgib, et kuigi kohtusüsteemi valdkonnas on tehtud mõningaid edusamme, nimelt on võetud vastu eeskirjad kohtunike ja prokuröride hindamiseks, esineb ikkagi väga palju poliitilist sekkumist; märgib, et professionaalsetele kohtuorganitele tuleb tagada piisavad vahendid; kutsub ametivõime rakendama kohtureformi riiklikku strateegiat, nagu on sätestatud 23. peatükki käsitlevas tegevuskavas, ning tagama kohtusüsteemi sõltumatuse ja selle, et kohtunike ja prokuröride töö oleks vaba poliitilisest mõjutamisest; kutsub valitsust üles võtma vastu uue õigusakti tasuta õigusabi kohta ja kehtestama õiguslikud muudatused, et lahendada kohtupraktika ja õigusalase hariduse kvaliteedi ja järjepidevusega seotud probleemid; väljendab muret kohtuasjade jätkuva kuhjumise üle, vaatamata kõrgema kassatsioonikohtu programmile nende vähendamiseks, ja palub tungivalt Serbial astuda edasisi samme kohtusüsteemi usaldusväärsuse parandamise nimel;

9.

tuletab meelde, et Serbia valitsusel tuleks rakendada rehabiliteerimist käsitlevat seadust täielikult ja mittediskrimineerivalt; soovitab Serbia valitsusel teha tagastamist käsitlevas seaduses täiendavaid muudatusi, et kõrvaldada kõik mitterahalise hüvitamisega seotud menetluslikud ja õiguslikud takistused;

10.

märgib, et korruptsioon ja organiseeritud kuritegevus on piirkonnas laialt levinud ning see takistab ka Serbia demokraatlikku, sotsiaalset ja majanduslikku arengut; märgib, et võitluses korruptsiooniga, mis on Serbias jätkuvalt murettekitav probleem, on tehtud mõningaid edusamme õigusaktide jätkuva rakendamisega ning rikkumisest teatajate kaitset käsitleva õigusakti vastuvõtmisega; rõhutab vajadust saavutada tulemusi korruptsiooni, sealhulgas kõrgetasemelise korruptsiooni uurimisel ja lõplike kohtuotsuste tegemisel, ning vajadust koordineerida ja kontrollida 23. peatükki käsitlevas tegevuskavas sätestatud korruptsioonivastase strateegia täielikku rakendamist kõigis tähtsaimates institutsioonides; kutsub ametivõimusid üles tagama, et korruptsioonivastase võitluse amet ja korruptsioonivastane nõukogu suudaksid täielikult ja tõhusalt täita oma mandaati ning et riigiasutused järgiksid nende soovitusi; on seisukohal, et nende probleemide tulemuslikumaks lahendamiseks on hädasti vaja piirkondlikku strateegiat ja tõhustatud koostööd kõikide piirkonna riikide vahel; kutsub teadusasutusi võtma koos riigiasutuste ja -teenistujatega selles valdkonnas vastu eeskirjad, et uurida plagiaadijuhtumeid ja need tulevikus ära hoida;

11.

kutsub Serbia ametivõimusid üles muutma ja rakendama karistusseadustiku majandus- ja korruptsioonikuritegusid käsitlevat jagu, et tagada usaldusväärne ja õiguskindel kriminaalõiguse raamistik; väljendab veel kord sügavat muret karistusseadustiku artikli 234 ametiseisundi kuritarvitamist käsitlevate sätete ja nende rakendamise üle; nõuab veel kord ametiseisundi kuritarvitamiseks liigitatud juhtumite sõltumatut ja põhjalikku läbivaatamist, et oleks võimalik viivitamatult ümber lükata pikaajalised ja ebaõiglased süüdistused;

12.

märgib, et võitluses organiseeritud kuritegevusega tuleb teha suuremaid pingutusi ning tuleb saavutada tulemusi lõplike süüdimõistvate kohtuotsuste tegemisel, nagu on sätestatud 24. peatükki käsitlevas tegevuskavas; kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles osutama asjatundlikku abi institutsioonilise raamistiku loomisel ja jagama asjatundlikke teadmisi tõhusaks võitluseks organiseeritud kuritegevuse vastu; nõuab sellega seoses, et Serbia ja Kosovo õiguskaitseasutused ning Belgradi ja Priština kontaktbürood teeksid vahetut koostööd;

13.

märgib jõupingutusi, mida on tehtud konsultatsiooniprotsessi parandamiseks parlamendis ja parlamendi osaluse suurendamiseks ELiga ühinemise läbirääkimiste protsessis; on jätkuvalt mures kiirmenetluste laialdase kasutuse pärast õigusaktide, sealhulgas ELi ühinemisprotsessiga seotud õigusaktide vastuvõtmisel, kuna selliste menetluste käigus ei ole alati võimalik sidusrühmade ja laiema üldsusega piisavalt konsulteerida; rõhutab, et parlamendi järelevalvet täitevvõimu üle tuleb veelgi tugevdada; rõhutab, kui oluline on opositsiooni aktiivne ja konstruktiivne osalus otsuste tegemises ja demokraatlikes institutsioonides; rõhutab, et erakondade rahastamine peab olema läbipaistev ja kooskõlas rangeimate rahvusvaheliste normidega;

14.

rõhutab kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevuse olulisust demokraatlikus ühiskonnas; märgib, et koostöö valitsuse ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel on paranenud; julgustab Serbia ametivõimusid võtma lisameetmeid, et tagada läbipaistev dialoog kodanikuühiskonna ja riigiasutuste vahel ning suurendada kodanikuühiskonna ja rahvusvähemuste esindajate tulemuslikku osalemist otsuste tegemises; palub ametiasutustel tagada piisav rahaline toetus kodanikuühiskonna organisatsioonide tõhusaks toimimiseks; nõuab, et kodanikke, organisatsioone ja üldsust teavitataks aegsasti ja läbipaistvalt ühinemisläbirääkimiste protsessi edusammudest ja aidataks kaasa nende laiaulatuslikule osalemisele selles protsessis;

15.

kordab oma palvet Serbia valitsusele, et see arvestaks täielikult Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (OSCE/OHDIR) valimiste vaatlemise missiooni soovitusi, eriti neid, mille abil tagatakse, et kampaania rahastamine ja valimiste protsess oleksid läbipaistvad; palub ametiasutustel nõuetekohaselt uurida kohalike valimiste ja muude kampaaniaürituste ajal aset leidnud vägivaldseid vahejuhtumeid ning väiteid hirmutamise ja pettuste kohta;

16.

rõhutab veel kord, kui olulised on sõltumatute reguleerivate asutuste, sh ombudsmani olemasolu täitevvõimu järelevalve ja vastutuse tagamisel; palub ametivõimudel tagada ombudsmanile tema töös täielik poliitiline ja haldustoetus ning hoiduda põhjendamatust kriitikast tema suhtes;

17.

kiidab heaks avaliku sektori reformimise põhjaliku tegevuskava, kontrollimeetmete järelevalvet käsitleva õigusakti, kohaliku omavalitsuse koolitamise riikliku strateegia ning avaliku sektori töötajate maksimaalset arvu käsitleva õigusakti vastuvõtmise, ning nõuab, et neid hakataks viivitamatult rakendama; rõhutab, et avalik haldus tuleb depolitiseerida ja professionaalseks muuta ning töölevõtmis- ja koondamismenetlused tuleb muuta läbipaistvamaks, et tagada avaliku halduse ülesannete täitmisel asjatundlikkus, erapooletus ja järjepidevus;

18.

väljendab heameelt asjaolu üle, et Serbial on inimõiguste ja põhivabaduste kaitsmiseks piisav õigus- ja institutsionaalne raamistik; märgib siiski veel esinevaid puudujääke selle rakendamisel, eriti seoses haavatavate elanikkonnarühmade, sealhulgas puudega inimeste, HIV-positiivsete või AIDSi põdevate inimeste ning lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste (LGBTI-inimeste) diskrimineerimise vältimisega; väljendab heameelt seoses 20. septembril 2015. aastal edukalt toimunud geiparaadiga; rõhutab, et LGBTI-inimeste vastu suunatud diskrimineerimine ja vägivald tekitab siiski muret; ergutab sellega seoses valitsust arvestama Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitust liikmesriikidele CM/Rec(2010); väljendab muret haavatavate elanikkonnarühmade liikmete vastu suunatud arvukate rünnakute pärast, mida ei ole veel täielikult uuritud; lisaks väljendab muret seoses jätkuva koduvägivalla probleemiga; kutsub ametiasutusi üles edendama kõigi inimeste inimõiguste austamist;

19.

väljendab muret asjaolu pärast, et sõna- ja meediavabadusega seotud olukorra parandamisel ei ole saavutatud mingit edu; märgib murelikult, et pidev poliitiline surve kahjustab meedia sõltumatust, mille tagajärjel suureneb meediaväljaannete enesetsensuur; tunneb muret selle pärast, et ajakirjanikud seisavad oma erialal tegutsedes silmitsi poliitilise surve, hirmutamise, vägivalla ja ähvardustega; kutsub ametivõime üles uurima kõiki ajakirjanike ja meediaväljaannete vastu suunatud rünnakujuhtumeid, mille on resoluutselt hukka mõistnud ka rahvusvaheline ajakirjanike ühendus; toonitab veel kord vajadust uute meediavaldkonna õigusaktide täielikuks rakendamiseks; rõhutab vajadust täielikuks läbipaistvuseks meedia omandisuhetes ja rahastamises ning mittediskrimineerimiseks avalik-õigusliku reklaami valdkonnas;

20.

on tõsiselt mures asjaolu pärast, et teave pooleliolevate kriminaaluurimiste kohta on korduvalt meediasse lekkinud, mis on vastuolus süütuse presumptsiooniga; kutsub Serbia ametiasutusi üles tõsiselt uurima mitmeid tähelepanu äratanud juhtumeid, mille puhul meedia on esitanud tõendeid väidetavate rikkumiste kohta;

21.

rõhutab rahvusvähemuste nõukogude tähtsat rolli rahvusvähemuste õiguste edendamisel ja nende demokraatlikku iseloomu, ning julgustab nende tegevust asjakohaselt ja tõendatavalt rahastama; tervitab Serbia võetud kohustust koostada asjakohane rahvusvähemuste tegevuskava, millega tagatakse rahvusvähemusi käsitlevate tavade ja õigusraamistiku parem rakendamine ja väljaarendamine; kordab Serbiale esitatud üleskutset tagada omandatud õiguste ja pädevuste taseme hoidmine õigusaktide ühtlustamisel Serbia konstitutsioonikohtu otsusega ning palub tungivalt võtta esimesel võimalusel vastu rahvusvähemuste nõukogusid käsitlev seadus, et täpsustada nende õiguslikku seisundit ja tagada kindlustunne nende pädevuste suhtes; väljendab tõsist muret vähemuskeelsete programmide katkemise pärast seoses meediaväljaannete väljakuulutatud erastamisega; kutsub Serbiat üles suurendama kogu riigis jõupingutusi vähemuste kaitset käsitlevate õigusaktide tõhusa ja järjepideva rakendamise ning rahvusvähemuste mittediskrimineeriva kohtlemise suhtes, sealhulgas hariduses, eelkõige seoses vähemuskeelsete õpikute õigeaegse rahastamise ja tõlkimisega, vähemuskeelte kasutamisega, esindatusega avaliku halduse asutustes ja kohaliku, piirkondliku ja riigi tasandi esindusorganites ning meedia ja usutalituste vähemuskeeltes kättesaadavusega; kutsub Serbia valitsust üles rakendama kõiki vähemuste õigusi käsitlevaid rahvusvahelisi lepinguid ja kahepoolseid kokkuleppeid;

22.

märgib, et Vojvodina kultuuriline mitmekesisus kuulub samuti Serbia identiteedi juurde; rõhutab, et Vojvodina autonoomiat ei tohi nõrgestada ning et viivitamata tuleb vastu võtta Vojvodina omavahendeid käsitlev õigusakt, nagu on ette nähtud põhiseaduses;

23.

kutsub Serbia ametivõimusid üles võtma konkreetseid meetmeid, et parandada romade olukorda, eriti isiklike dokumentide, hariduse, eluaseme, tervishoiu ja tööhõive tagamise osas; samuti kutsub Serbia ametiasutusi üles tagama romade võrdne esindatus avaliku sektori institutsioonides ja avalikus elus, pöörates muuhulgas eritähelepanu romadest naiste kaasamisele; rõhutab, et romade integratsioonipoliitikat tuleb veelgi tugevdada ning et, võttes arvesse vähemusi esindavate valitsusväliste organisatsioonide suhtes aset leidnud vägivallajuhtumeid, tuleb tulemuslikult lahendada diskrimineerimise probleem; ootab seetõttu huviga, millised on tulevase romade kaasamist käsitleva strateegia ja tegevuskava meetmed; tervitab seoses sellega Priština deklaratsiooni, milles kutsutakse valitsusi ning rahvusvahelisi, valitsustevahelisi ja kodanikuühiskonna organisatsioone üles põhjalikult kohaldama mittediskrimineerimise ja võrdõiguslikkuse põhimõtteid, kui nad töötavad ja tegutsevad romade õiguste edendamise ja austamise nimel;

24.

hindab kõrgelt Serbia valitsuse konstruktiivsust naaberriikidega suhtlemisel, kuna see on võimaldanud olulisi edusamme nii piirkondlikus koostöös kui ka tihedamate suhete loomisel ELiga, ja nõuab tungivalt, et Serbia jätkaks oma heanaaberlike suhete arendamist; kutsub Serbiat üles edendama heanaaberlikke suhteid ja vaidluste rahumeelset lahendamist, mis hõlmab salliva õhkkonna edendamist ning mis tahes vormis vihakõne või sõjaaegse retoorika hukkamõistmist ning hoidumist sellistest sammudest nagu sõjakuritegude eest süüdimõistetud isikute avalik tervitamine naasmise puhul; märgib, et lahendamata vaidlused ja küsimused, eelkõige piiride mahamärkimise, õigusjärgluse, kultuuriväärtuste tagastamise ja Jugoslaavia arhiivide avamise küsimused, tuleks lahendada kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja väljakujunenud põhimõtetega, sealhulgas rakendades õiguslikult siduvaid lepinguid, muu hulgas õigusjärgluse küsimusi käsitlevat lepingut, ning et kahepoolsed vaidlused tuleks lahendada ühinemisprotsessi varastes etappides kooskõlas rahvusvahelise õigusega; juhib tähelepanu Serbia konstruktiivsele rollile Berliini protsessi ning Lääne-Balkani kuuiku algatuse ja selle ühenduvust käsitleva tegevuskava raames; väljendab heameelt ka teiste Lääne-Balkani riikide tulevikku käsitlevate algatuste, eriti Brdo protsessi üle, mis tõotab olla oluline raamistik koostöö tegemiseks nii poliitikas kui ka tehnilistes valdkondades, ja on seisukohal, et konkreetne koostöö vastastikuste huvide valdkonnas võib aidata kaasa Lääne-Balkani riikide stabiliseerimisele; peab sellega seonduvalt tervitatavaks Serbia ning Bosnia ja Hertsegoviina esimest ühist ministrite tasandi kohtumist, mis toimus 4. novembril 2015. aastal Sarajevos; kutsub Serbiat üles toetama Bosnia ja Hertsegoviina edasist stabiliseerimist ja institutsioonilist tugevdamist olemasolevate kontaktide ja kahe riigi vaheliste heanaaberlike suhete kaudu; kordab oma palvet Serbia ametiasutustele võtta täiendavaid meetmeid, et teha tema naabruses asuvate ELi liikmesriikidega piiriülest koostööd, sealhulgas 2014.–2020. aasta piiriüleste ja riikidevaheliste koostööprogrammide ning ELi Doonau piirkonna strateegia raames; väljendab heameelt kavatsuse üle alustada läbirääkimisi heanaaberlike suhete lepingu sõlmimiseks naaberriikidega ning loodab, et see avaldab piirkondliku arengu kontekstis soodsat mõju; peab tervitatavaks Bulgaaria, Rumeenia ja Serbia peaministrite vahelist kohtumist energeetika- ja transporditaristu koostöö teemal;

25.

ergutab Serbiat jätkama leppimise ja heanaaberlike suhete vaimus koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga (EJRK); rõhutab tervikliku riikliku strateegia olulisust sõjakuritegude siseriiklikuks menetlemiseks; nõuab tungivalt, et ametivõimud jätkaksid tööd teadmata kadunud inimeste saatuse väljaselgitamiseks ning ohvritele ja nende perekondadele hüvitise maksmise süsteemi ettevalmistamiseks, mis on leppimise oluline eeltingimus, tagades ohvrite perekondadele õiguse saada teavet kadunud pereliikmete saatuse kohta; juhib tähelepanu sellele, et tsiviilohvreid käsitlev seadus tuleks ilma põhjendamatu viivituseta vastu võtta, arvestades, et kehtivas õigusaktis ei tunnistata mitmesuguseid sõjakuriteoohvrite rühmi; märgib, et esineb veel vastuolusid, eriti lähiajaloo erinevate tõlgenduste kontekstis; kordab oma toetust RECOMi algatusele, millega luuakse piirkondlik komisjon sõjakuritegude ja muude endises Jugoslaavias toimepandud inimõiguste rikkumiste väljaselgitamiseks;

26.

peab tervitatavaks, et avaldati riikliku sõjakuritegude strateegia projekt, mis hõlmab kava 1990. aastatel endises Jugoslaavias toime pandud kuritegude eest vastutusele võtmisega tegelemise kohta; rõhutab vajadust sõjakuritegudega tegelevate Serbia institutsioonide tugevdamiseks ja depolitiseerimiseks; kutsub Serbiat üles looma tõhusa süsteemi tunnistajate ja ohvrite kaitseks ning tagama ohvritele ja nende perekondadele õiguse kahjutasule; nõuab piirkondliku koostöö parandamist sõjakuritegudega seotud kohtuasjade käsitlemisel; kordab oma üleskutset Serbiale vaadata leppimise ja heanaaberlike suhete vaimus koos komisjoni ja naabritega läbi õigusaktid, mis käsitlevad kohtualluvust sõjakuritegude menetlemisel;

27.

väljendab heameelt Serbia jätkuva osalemise üle suhete normaliseerimises Kosovoga, ning peamiste kokkulepete lõpuleviimise üle 25. augustil 2015, s.o Kosovo serblaste enamusega kohalike omavalitsuste liidu/ühenduse loomise, energeetika, telekommunikatsiooni ning Mitrovica silla kohta; palub tungivalt, et Serbia täidaks kiiresti kõnealuste lepingutega endale võetud kohustused ja teeks Kosovoga konstruktiivselt koostööd edasiste kokkulepete väljatöötamiseks ja rakendamiseks; märgib, et edusamme on tehtud sellistes valdkondades nagu politsei ja tsiviilkaitse, sõidukikindlustus, tollisüsteem, sidepidamiskord ja katastridokumendid; kordab, et dialoogi edukust tuleks mõõta selle kohapealse rakendamise põhjal; kutsub Serbiat ja Kosovot üles hoiduma negatiivsest retoorikast ning võtma heas usus ja õigeaegselt meetmeid kõigi juba sõlmitud kokkulepete täielikuks rakendamiseks, jätkates sihikindlalt normaliseerimisprotsessi; kutsub mõlema riigi valitsust ja ELi institutsioone üles tegema jätkuvaid jõupingutusi selle nimel, et teavitada saavutatud kokkulepete punktidest ja neid selgitada, et tuua albaanlaste ja serblaste kogukonnad Kosovos üksteisele lähemale; peab kiiduväärseks kaubanduskodade eestvedamisel tehtud äriringkondade jõupingutusi suhete normaliseerimise edendamiseks, alustades Serbia ja Kosovo kaubanduskoja vahelist dialoogi, et kaotada tõkked kahe poole vahelistes ärisuhetes ning hõlbustada ettevõtjate vahelisi kontakte ja koostööd; kutsub komisjoni üles toetama edaspidi selliste ettevõtmiste jätkamist ja arendamist; julgustab Serbiat ja Kosovot kindlaks määrama uusi aruteluvaldkondi peetavas dialoogis, eesmärgiga parandada inimeste elu ja normaliseerida põhjalikult suhteid; kutsub Euroopa välisteenistust üles hindama mõlema poole tulemuslikkust oma kohustuste täitmisel; palub tungivalt, et Serbia tegutseks heanaaberlike suhete vaimus, ja avaldab lootust, et dialoog ja Kosovo edasine integreerumine piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ei kannata Kosovo ebaõnnestunud katse tõttu saada UNESCO liikmeks ning et koostöö ja jõupingutused kultuuripärandi kaitsmiseks jätkuvad ka edaspidi; kutsub Belgradi ja Prištinat üles säilitama heanaaberlikke suhteid; tunneb heameelt Serbia peaministri Vučići ja Kosovo peaministri Mustafa vaheliste kõneluste taasalustamise üle 27. jaanuaril 2016; märgib, et arutatud teemad hõlmasid ülikooli- ja kutsediplomite vastastikust tunnustamist ning maantee- ja raudteeühenduste parandamist; rõhutab, et kohapeal tehtud edusammud toovad kasu kogu piirkonnale;

28.

toetab Berliini protsessi raames Lääne-Balkani riikide kodanikuühiskonna foorumi loomist, kuna see annab piirkonna kodanikuühiskonna esindajatele võimaluse vahetada mõtteid, väljendada oma muresid ja koostada poliitikakujundajatele konkreetseid soovitusi, ning nõuab selle protsessi jätkamist 2016. aastal Pariisis toimuval järgmisel tippkohtumisel, ühtlasi nõuab piirkonna kodanikuühiskonna organisatsioonidele ettevalmistavate seminaride korraldamist;

29.

rõhutab, et Serbia peaks energiaühenduse osalisena jääma aktiivseks energiaühenduse institutsioonide töös ning rakendama jätkuvalt liidu õigustikku, et ehitada üles jätkusuutlikud ja turvalised energiasüsteemid; kutsub ametivõime üles alustama energiasektori arengustrateegias kindlaks määratud eesmärkide rakendamist, kuna taastuvenergia sektorisse ei ole tehtud mingeid märkimisväärseid investeeringuid; julgustab Serbiat edendama konkurentsi gaasiturul ja võtma meetmeid, et parandada õigusaktide vastavust liidu õigustikuga taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas, ning palub Serbial panustada rohkem taastuvenergiasse; kutsub komisjoni üles toetama Serbia valitsust tema jõupingutustes vähendada riigi sõltuvust energia impordist ja mitmekesistada Serbia gaasitarneid; märgib, et hiljuti vastuvõetud IPA II 2015. aasta pakett sisaldab eelkõige 155 miljoni euro suurust programmi, mille abil rahastatakse Lääne-Balkani riikides energia- ja transpordisektori peamisi piirkondlikke taristuprojekte; julgustab Serbiat viima endale võetud kohustused kooskõlla ELi keskmiste kliimamuutuste kohustustega ja Pariisis COP21 konverentsil saavutatud kokkuleppega;

30.

kutsub Serbia valitsust üles, arvestades Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste (ETKR) tähtsust ELi liikmesriikide ja nende naabrite piiriülese koostöö edendamisel, tagama vajaliku õiguskeskkonna Serbia osalemiseks nendes rühmitustes;

31.

väljendab muret jäätmeid käsitlevate õigusaktide jõustamata jätmise pärast ning kutsub Serbia ametiasutusi üles suurendama jõupingutusi, et sulgeda ja puhastada ebaseaduslikud prügilad ning arendada välja usaldusväärne jäätmete vähendamise poliitika kooskõlas jäätmete raamdirektiiviga;

32.

peab tervitatavaks kava rekonstrueerida, ajakohastada ja uuendada osa raudteevõrgust ning julgustab Serbia ametiasutusi edendama jätkuvalt ühistranspordisüsteemi koostöös naaberriikidega;

33.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning Serbia valitsusele ja parlamendile.

31.1.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 35/58

—

võttes arvesse 19.–20. juunil 2003. aastal Thessaloníkis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise eesistujariigi järeldusi Lääne-Balkani riikide Euroopa Liiduga ühinemise väljavaadete kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2012. aasta otsust, millega volitati komisjoni alustama Kosovoga läbirääkimisi raamlepingu üle Kosovo osalemiseks liidu programmides,

—

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 28. juuni 2013. aasta järeldusi, millega otsustati anda luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Kosovo vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimiseks,

—

võttes arvesse 19. aprillil 2013. aastal peaministrite Hashim Thaçi ja Ivica Dačići poolt alla kirjutatud esimest kokkulepet, mis käsitleb suhete normaliseerimise põhimõtteid, ning 22. mail 2013. aastal vastu võetud rakendamise tegevuskava,

—

võttes arvesse nõukogu 12. juuni 2014. aasta otsust 2014/349/ÜVJP, millega muudetakse ühismeedet 2008/124/ÜVJP Euroopa Liidu õigusriigimissiooni kohta Kosovos (EULEX KOSOVO),

—

võttes arvesse 27. oktoobril 2015. aastal allkirjastatud ELi ja Kosovo stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut, mille Kosovo assamblee ratifitseeris 2. novembril 2015,

—

võttes arvesse ÜRO peasekretäri aruandeid ÜRO ajutise haldusmissiooni (UNMIK) jätkuva tegevuse kohta ja sellega seotud arengu kohta, sealhulgas viimast aruannet, mis avaldati 3. novembril 2015,

—

võttes arvesse Kosovosse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja Samuel Žbogari volituste pikendamist 28. veebruarini 2017,

—

võttes arvesse komisjoni 10. novembri 2015. aasta teatist ELi laienemisstrateegia kohta (COM(2015)0611),

—

võttes arvesse nõukogu 15. detsembri 2015. aasta järeldusi laienemise ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kohta,

—

võttes arvesse üldasjade nõukogu 7. detsembri 2009. aasta, 14. detsembri 2010. aasta ja 5. detsembri 2011. aasta istungite järeldusi, milles vastavalt rõhutati ja kinnitati taas, et ka Kosovo peaks – ilma et see mõjutaks liikmesriikide seisukohta tema staatuse kohta – saama edaspidi kasutada viisanõude kaotamise võimalust, kui kõik tingimused selleks on täidetud,

—

võttes arvesse viisadialoogi alustamist 2012. aasta jaanuaris, 2012. aasta juuni viisanõude kaotamise tegevuskava, komisjoni 24. juuli 2014. aasta teist aruannet Kosovo edusammude kohta viisanõude kaotamise tegevuskava nõuete täitmisel (COM(2014)0488) ning komisjoni 2015. aasta juulis toimunud ekspertide missiooni,

—

võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1244 (1999), Rahvusvahelise Kohtu 22. juuli 2010. aasta nõuandvat arvamust, mis käsitleb Kosovo iseseisvuse ühepoolse väljakuulutamise kooskõla rahvusvahelise õigusega, ning ÜRO Peaassamblee 9. septembri 2010. aasta resolutsiooni 64/298, milles võeti teadmiseks Rahvusvahelise Kohtu arvamus ning tervitati ELi valmisolekut hõlbustada Serbia ja Kosovo vahelist dialoogi,

—

võttes arvesse 28.–29. mail 2008, 6.–7. aprillil 2009, 22.–23. juunil 2010, 20. mail 2011, 14.–15. märtsil 2012, 30.–31. oktoobril 2013 ja 29.–30. aprillil 2015 toimunud Euroopa Parlamendi ja Kosovo parlamendi vaheliste kohtumiste ühisavaldusi,

—

võttes arvesse komisjoni 10. novembril 2015. aastal avaldatud Kosovo 2015. aasta eduaruannet (SWD(2015)0215),

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone,

—

võttes arvesse Ulrike Lunaceki tegevust väliskomisjoni alalise raportöörina Kosovo küsimustes,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.

arvestades, et Kosovo iseseisvust tunnustab 110 riiki ÜRO 193 liikmesriigist, sealhulgas 23 ELi liikmesriiki 28-st;

B.

arvestades, et 27. oktoobril 2015. aastal allkirjastasid EL ja Kosovo stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu, mille Kosovo assamblee ratifitseeris 2. novembril 2015; arvestades, et Euroopa Parlament andis oma nõusoleku 21. jaanuaril 2016;

C.

arvestades, et (potentsiaalseid) kandidaatriike hinnatakse nende saavutuste põhjal ning ühinemise ajakava määrab vajalike reformide kiirus ja kvaliteet;

D.

arvestades, et EL on korduvalt meelde tuletanud oma valmisolekut aidata selge Euroopa perspektiivi kaudu kaasa Kosovo majanduslikule ja poliitilisele arengule kooskõlas kogu piirkonna Euroopa perspektiiviga;

E.

arvestades, et ELi laienemispoliitika keskmes on õigusriigi põhimõtte järgimine;

F.

arvestades, et EL on toonitanud vajadust tugevdada majanduse juhtimist, õigusriigi põhimõtet ja avaliku halduse suutlikkust kõigis Lääne-Balkani riikides;

G.

arvestades, et EULEXi volitused lõpevad 14. juunil 2016; arvestades, et praegu toimub missiooni EULEX Kosovo strateegiline läbivaatamine;

1.

väljendab heameelt ELi ja Kosovo vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu allkirjastamise üle 27. oktoobril 2015, millega pandi alus esimesele lepingulisele suhtele, ning selle kiire ratifitseerimise üle Kosovo assamblee poolt 2. novembril 2015; rõhutab, et stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping sillutab teed Kosovo ELi integreerimisele, annab tugeva stiimuli reformide elluviimiseks ja institutsionaliseerimiseks ning võimaldab alustada mitmetes valdkondades ELiga koostööd, et edendada poliitilist dialoogi ja tihedamat kaubandusintegratsiooni, lisaks tugevdada suhteid naaberriikidega ning aidata tagada piirkonna stabiilsust; palub Kosovo valitsusel keskenduda laiaulatuslike reformide elluviimisele, mis on vajalikud selleks, et Kosovo saaks täita stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingust tulenevaid kohustusi;

2.

tunneb heameelt, et komisjon võttis vastu paketi reformide ja piirkondliku koostöö toetamiseks Lääne-Balkani riikides; märgib, et kõnealuse paketiga väljendatakse ELi pühendumust toetada riikide poliitilisi ja majanduslikke reforme ELiga ühinemise teel;

3.

rõhutab, et stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu eesmärk on edendada Euroopa standardeid sellistes valdkondades nagu konkurents, riigihanked, intellektuaalomand, tarbijakaitse ning luua vabakaubanduspiirkond konkreetse sammuna Kosovo majandusliku integratsiooni suunas Euroopa Liitu;

4.

väljendab heameelt 2015. aastal Kosovo ja Serbia suhete normaliseerimise vallas kokkulepete sõlmimisel saavutatud edu üle, täpsemalt 25. augusti 2015. aasta kokkulepete üle Kosovo serblaste enamusega kohalike omavalitsuste liidu/ühenduse loomise, energia, Mitrovicë silla ja telekommunikatsiooni kohta, 2015. aasta juuni kokkuleppe üle mootorsõidukite kindlustuse kohta ning 2015. aasta veebruari kohtusüsteemi käsitleva kokkuleppe üle; toetab komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja jätkuvaid pingutusi vahendustegevuses, et saavutada Serbia ja Kosovo suhete normaliseerumine, mida ei ole siiski veel täielikult saavutatud; palub, et Euroopa välisteenistus viiks läbi üldise põhjaliku hinnangu seni allkirjastatud kokkulepete rakendamise seisu kohta seoses õigusaktide vastuvõtmisega kohapeal ning annaks sellest korrapäraselt aru Euroopa Parlamendile ja nii Kosovo kui ka Serbia parlamendile; nõuab, et liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni asepresident tuvastaks puudused ja nõuaks osalistelt võetud kohustuste täitmist ning kutsub Serbiat ja Kosovot üles hoiduma negatiivsest retoorikast ning jätkama heas usus ja õigeaegselt kõigi juba sõlmitud kokkulepete täielikku rakendamist ning jätkama sihikindlalt suhete normaliseerimise protsessiga; rõhutab, et pidev ja konstruktiivne dialoog Priština ja Belgradi vahel ning sõlmitud kokkulepete täielik elluviimine on nende suhete normaliseerumiseks väga oluline; tunneb heameelt Serbia peaministri Vučići ja Kosovo peaministri Mustafa vaheliste kõneluste taasalustamise üle 27. jaanuaril 2016; märgib, et arutatud teemad hõlmasid ülikooli- ja kutsediplomite vastastikust tunnustamist ning maantee- ja raudteeühenduste parandamist; rõhutab, et kohapeal tehtud edusammud toovad kasu kogu piirkonnale;

5.

tunneb muret sõja ajal kadunuks jäänud isikute suure hulga ja selles vallas tehtud edusammude vähesuse pärast; nõuab sellega seoses täielikku riikidevahelist koostööd, pidades silmas, et täielik koostöö kadunud isikute kohta tõe välja selgitamisel on vastastikuse leppimise jaoks oluline;

6.

võtab teadmiseks konstitutsioonikohtu otsuse Serbia omavalitsuste liidu kokkuleppe rakendamise kohta; nõuab saavutatud kokkulepete täielikku ja kohusetundlikku rakendamist; kutsub üles austama õigusriigi põhimõtet; peab kahetsusväärseks, et opositsioonijõud ei kasuta seda peatamist ära parlamentaarse dialoogi jätkamiseks, ning julgustab kõiki poliitilisi jõude tegutsema konstruktiivselt oma riigi ja selle demokraatlike institutsioonide ja kodanike huvides; on seisukohal, et demokraatia, poliitilise dialoogi ja takistamata parlamenditöö põhimõtete järgmine on esmatähtis Kosovo reformikava kõikide aspektide rakendamiseks; mõistab teravalt hukka vägivallaga seotud takistused assamblees, nõuab edasiste vägivaldsete protestide vältimist assamblees ning rõhutab, et assamblees peaksid valitud parlamendiliikmed kohtuma ja arutelu pidama institutsiooni täielikult austades; rõhutab, et valitsus peab järgima parlamendi resolutsioone ja otsuseid ning esitama aruandeid, nagu seda nõuab seadusandlik organ, enne kui otsustatakse sõlmida kokkuleppeid teiste riikidega; kiidab sellega seoses heaks Kosovo kahe parlamendiliikme (üks valitsevast koalitsioonist, teine opositsioonist) 20. novembril 2015. aastal esitatud hästi ettevalmistatud ettepaneku; palub kõigil poliitilistel pooltel jätkata poliitilise dialoogi selleks, et lõpetada ummikseis ja leida teostatav lahendus, mis taastab Kosovo assamblee normaalse toimimise; kutsub kõiki Kosovo juhte üles pidama praegust olukorda ülioluliseks ja tegutsema vastutustundlikult, pidades silmas, et assamblee on valitud Kosovo rahva poolt ja Kosovo rahva jaoks; väljendab muret korduvate vägivallajuhtumite pärast ning palub õiguskaitseasutustel täita oma kohust, pidades täielikult kinni kohtumenetlusest; juhib murega tähelepanu mõne parlamendiliikme vahistamiseni viinud sündmustele ning nõuab võimaliku võimu kuritarvitamise uurimist seoses vahistamistega; nõuab, et Kosovo assamblee selgitaks eeskirju oma liikmete immuniteedi äravõtmise kohta; võtab teadmiseks ombudsmani poolt Priština riigiprokuratuurile esitatud taotluse uurimise algatamise kohta seoses politsei sekkumisega 28. novembril 2015;

7.

rõhutab, et assamblee peab oma tegevust tõhustama ja järgima oma kodukorda igas olukorras ning et valitsus peab seda kodukorda austama; rõhutab vajadust tugevdada assamblee järelevalverolli ning palub eeskätt, et assamblee võtaks kiiremas korras vastu õigusaktid, mis tagavad ELi integreerumise komisjoni tugevama rolli Kosovo integratsiooniprotsessis ja näevad ette opositsiooni täieliku osalemise protsessis; soovitab assambleel regulaarselt konsulteerida Veneetsia komisjoniga ja see kaasata õigusaktide arutamisse; rõhutab kiireloomulist vajadust nimetada reguleerivatesse ja järelevalveasutustesse ametisse pädevad liikmed riiklike ametiasutuste nõuetekohase toimimise tagamiseks, tuginedes tulemuspõhisele, läbipaistvale ja mittepoliitilisele valikumenetlusele;

8.

võtab teadmiseks et viis liikmesriiki ei ole Kosovot ametlikult tunnustanud, on seisukohal, et täiendav tunnustamine võiks aidata tugevdada piirkonna stabiilsust, hõlbustada Serbia ja Kosovo suhete edasist normaliseerimist ning suurendada Euroopa Liidu välispoliitika usaldusväärsust; võtab sellega seoses heameelega teadmiseks viie Kosovot mittetunnustanud liikmesriigi otsuse hõlbustada stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu heakskiitmist nõukogus; palub kõikidel ELi liikmesriikidel anda endast parim, et hõlbustada enda ja Kosovo kodanike inimestevahelisi kontakte ning sotsiaalseid suhteid, võttes arvesse stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut ning loodud ametlikke lepingulisi suhteid; väljendab heameelt selle üle, et Kosovo esitas esimese majandusreformi programmi, mis on esimene samm ELiga majandusdialoogi süvendamisel;

9.

kiidab heaks Kosovo ametiasutuste tehtud töö 2015. aasta alguses haripunkti jõudnud ebaseadusliku rände peatamiseks; rõhutab, et rahva riigist lahkumise ärahoidmise lühiajaliste meetmete võtmise ajal tuleks ühtlasi tähelepanu pöörata sotsiaal-majanduslikule arengule ja töökohtade loomisele, mis julgustaks kodanikke Kosovosse jääma ja oma riigis tulevikku üles ehitama; on veendunud, et viisanõude kaotamine aitaks samuti kaasa ebaseadusliku rände probleemi lahendamisele, sest see võimaldaks inimestevahelistel kontaktidel avada võimalusi kodanikele turismi ning sugulaste ja sõprade külastamise eesmärgil pikki ja kulukaid viisamenetlusi läbimata välismaale reisida ning kaotaks riiki suletuse tunde; kordab, et Kosovot ähvardab võimalik oht jääda piirkonnas ainsaks, kes on olnud liiga kaua suletud ja isoleeritud; nõuab lisaks, et Priština võitleks tõhusalt inimkaubitsejate kuritegelike võrgustike vastu; on arvamusel, et Kosovo lisamine ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja turvalise päritoluriigina võiks aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu;

10.

tunneb heameelt viisanõude kaotamise tegevuskava eduka rakendamise üle; palub ametiasutustel kiiresti ja täielikult täita kõik nõutavad tingimused; palub komisjonil tõhustada oma tööd Kosovole kehtestatud viisanõude kaotamisel; on valmis heaks kiitma Kosovole viisavabaduse kehtestamise ning palub nõukogul see samuti kiiresti heaks kiita, kui komisjon on aegsasti andnud hinnangu, et kõik tehnilised tingimused on täidetud; väljendab samal ajal vajadust tabada ja vastutusele võtta inimkaubitsejad ja ebaseaduslikult üle piiri toimetajad, et takistada nende ebaseaduslikku tegevust; nõuab tungivalt kõigilt ELi institutsioonidelt ja eelkõige komisjonilt Kosovo viisavabaduse protsessi kiirendamist, aga nõuab ka tungivalt Kosovo ametiasutustelt oma kohustuste ja veel täitmata kriteeriumide täitmist, et Kosovole saaks kehtestada viisavabaduse 2016. aasta jooksul ja seega tuua ELi Kosovo rahvale lähemale;

11.

toetab läbirääkimiste jätkamist raamlepingu üle, mis lubaks Kosovol osaleda ELi programmides;

12.

tunneb heameelt inimõigustealaste õigusaktide paketi vastuvõtmise üle, mis tugevdab inimõiguste kaitse ja austamise järelevalve institutsioonilist korraldust; rõhutab nende õigusaktide rakendamise äärmist olulisust; tunneb eriti suurt heameelt ombudsmani ametikoha loomise ja ametisse nimetamise üle, pidades eriti silmas Kosovo ühiskonna vastu sotsiaalse usalduse loomist; peab siiski kahetsusväärseks, et seda on takistanud sobivate ruumide puudumine, ning palub ametiasutustel kiiresti tegutseda, et anda kooskõlas Pariisi põhimõtetega ombudsmani büroo käsutusse uued ruumid; palub ametiasutustel muuta kõik olemasolevad sõltumatud institutsioonid ja reguleerivad asutused täielikult toimivaks;

13.

märgib murega, et ametiasutuste poliitiline tahe tõeliselt suhelda kodanikuühiskonnaga on endiselt väga nõrk; palub ametiasutustel heas usus rakendada kodanikuühiskonnaga tehtava koostöö õigusraamistikku, eelkõige ühisele nõuandekomisjonile kõigi vajalike vahendite tagamise kaudu; palub ELi bürool asjaomast konsultatsiooni ergutada ning vajaduse korral hõlbustada;

14.

tervitab ühtlasi 2015. aasta mais vastu võetud diskrimineerimisvastast kaitset käsitlevat seadust ning ombudsmanile antud volitusi tegutseda võrdõiguslikkuse eest seisva organina; väljendab jätkuvat muret vihakõne juhtumite vähese menetlemise ja uurimise pärast, eriti kui need on suunatud lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste (LGBTI) ning vähemuskogukondade vastu; ergutab LGBTI-inimeste õigustega tegelevat koordineerimis- ja nõuanderühma nende juhtumite ja probleemidega aktiivselt tegelema;

15.

väljendab samuti heameelt soolist võrdõiguslikkust käsitleva seaduse vastuvõtmise üle ning palub Kosovo ametiasutustel esmajärjekorras tegeleda soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisega ja tagada, et valitsus- ja ametiasutused näitaksid sellega seoses eeskuju; väljendab muret struktuursete probleemide pärast, mis takistavad kõnealuse seaduse rakendamist; on jätkuvalt mures naiste alaesindatuse pärast otsustustasandi ametikohtadel; väljendab muret selle pärast, et võitluses koduvägivalla ja soolise vägivalla vastu ei ole saavutatud edu; nõuab tungivalt ametiasutuste avalikku toetust ning kaitsemehhanismide ja varjupaigameetmete kehtestamist naistele, kes lõpetavad vaikimise ja mõistavad koduvägivalla hukka; tunneb muret asjaolu pärast, et naistele kuulub vähe kinnisvara; kutsub ametiasutusi üles aktiivselt tagama naiste õigust omandile, muu hulgas nähes katastriandmete ja registreerimise eest vastutavatele ametnikele ette kohustuse registreerida kõik kinnisvara kaasomanikud ning korraldades teavituskampaania;

16.

väljendab muret selle pärast, et sõnavabaduse ja meedia valdkonnas on viimasel aastal tehtud väga vähe edusamme; on mures, et ajakirjanikud seisavad oma tööülesannete täitmisel silmitsi vägivalla ja ähvardustega, ning rõhutab vajadust tugevdada ajakirjanike kaitset, tagades järjepideva reageerimise ajakirjanike vastu suunatud rünnakutele ning nende rünnakute avaliku hukkamõistmise, kiire uurimise ja õigeaegse lahendamise; rõhutab, et täiendavaid edusamme tuleb teha ka meedia sõltumatuse valdkonnas; palub, et põhjaliku ja ulatusliku avaliku arutelu järel kaotaksid ametiasutused kiiresti süstemaatilised lüngad õigusaktides, et tagada meediavabadus, eelkõige seoses meediaomandi läbipaistvuse ja avalik-õigusliku ringhäälingu jätkusuutlikkusega; nõuab tungivalt, et ametiasutused rakendaksid tõhusalt laimu, vihakõnet ja halvustamist käsitlevaid õigusakte;

17.

tuletab meelde, et Kosovo ja Serbia peavad leidma pagulaste jaoks jätkusuutlikud lahendused kooskõlas ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti sellekohaste järelduste ja riigisiseste põgenike inimõiguste olukorraga tegeleva ÜRO eriraportööri 2014. aasta aruandega;

18.

märgib, et vaja on täiendavaid jõupingutusi Kosovo kõigi etniliste vähemuste, sealhulgas roma, aškali, egiptuse ja gorani kogukonna õiguste kaitsmiseks ja tegelikuks tagamiseks asjaomaste õigusaktide täieliku rakendamisega, pidades silmas piirkonna ja ELi liikmesriikide parimaid tavasid; palub riiklikel ja kohalikel ametiasutustel teha suuremaid pingutusi vastuvõetud seaduste rakendamisel, et need aitaksid kaasa mitmerahvuselise ühiskonna jätkuvale arengule, eelkõige vähemuste hariduse ja tööhõive vallas, ning eesmärgiga hoida ära otsest ja kaudset diskrimineerimist; kiidab heaks Priština deklaratsiooni, milles kutsutakse valitsusi, rahvusvahelisi, valitsustevahelisi ja kodanikuühiskonna organisatsioone üles põhjalikult kohaldama mittediskrimineerimise ja võrdõiguslikkuse põhimõtteid, kui nad töötavad ja tegutsevad romade õiguste edendamise ja austamise nimel ning võitlevad romavastasuse vastu Lääne-Balkani riikides;

19.

kordab oma muret selle pärast, et ei ole saavutatud märkimisväärset edu suurkorruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel ning süüdistuste esitamise ja süüdimõistmiste osas; rõhutab, et endiselt tekitab suurt muret organiseeritud kuritegevus; märgib, et Kosovo valitsus peab andma selgelt ja konkreetselt märku sellest, et riik viib läbi süstemaatilist korruptsioonivastast võitlust kõikidel tasanditel; palub ametiasutustel kiiresti vastu võtta tervikliku ja strateegilise lähenemisviisi, et võidelda sügavalt juurdunud korruptsiooniga, mis jätkuvalt takistab märkimisväärselt Kosovo demokraatlikku, sotsiaalset ja majanduslikku arengut; palub, et Kosovo korruptsioonivastase võitluse amet algataks rohkem juurdlusi ja riigiprokuratuur võtaks järelmeetmeid korruptsioonivastase võitluse ameti edastatud juhtumite asjus; rõhutab, et menetluste läbipaistvus on oluline osa võitlusest korruptsiooni vastu ja tähtis põhiõiguste kaitse tagamiseks; rõhutab lisaks poliitilise eliidi rolli ja vastutust korruptsiooni vastu võitlemisel;

20.

kiidab heaks suuremad pingutused ja tugeva pühendumuse terrorismivastases võitluses ning ergutab rakendama terrorismivastase võitluse strateegiat; nõuab tungivalt, et ametiasutused tegeleksid radikaliseerumise põhjustega ning eelkõige noorte töötuse kõrge määra ja vägivaldse äärmusluse küsimustega; tervitab Kosovo osalemist terrorismivastase võitluse koalitsioonis ning ametiasutuste võetavaid meetmeid noorte radikaliseerumise ärahoidmiseks; palub ametiasutustel tähelepanelikult jälgida ja vältida võimalike islami välisvõitlejate ja terroristide mobilisatsiooni; väljendab heameelt asjaolu üle, et Kosovo põhiseaduses on sätestatud põhimõte, mille kohaselt on Kosovo ilmalik riik, mis on usuliste tõekspidamiste küsimuses neutraalne;

21.

märgib, et Kosovo siseministri andmetel on umbes 300 Kosovo kodanikku ühinenud džihadistidega Süürias ja Iraagis ning et paljud neist on juba Kosovosse naasnud; tervitab valitsuse võetud meetmeid, mille kohaselt määratakse vanglakaristus nendele kodanikele, kes on ühinenud mõne terroristliku organisatsiooniga;

22.

märgib, et mõningate asjakohaste õigusaktide vastuvõtmisega on kohtusüsteemis saavutatud teatavat edu; rõhutab vajadust jätkata viivitamatult nende õigusaktide konkreetset ja tõhusat rakendamist; on jätkuvalt tõsiselt mures aeglase õigusemõistmise, kohtuasjade märkimisväärse kuhjumise, kohtusüsteemi vahendite puudumise, kohtuametnike vähese aruandekohustuse ja vastutuse ning võimaliku poliitilise mõju pärast kohtustruktuuridele, mida ei ole õigusaktides endiselt piisavalt käsitletud, ning rõhutab, kui oluline on täielikult toimiv kohtusüsteem, kus on kehtestatud eeskirjad kohtuasjade menetlusaja kohta; kiidab heaks kohtusüsteemi integreerimisel tehtud edusammud riigi põhjaosas, kus mõnedele ametikohtadele määrati Kosovo serblastest kohtunikud ja prokurörid; palub, et poliitilised ametiasutused näitaksid selgelt oma täielikku toetust nende kohtunike ja prokuröride sõltumatusele, kelle kaudu püütakse jätkuvalt mõjutada käimasolevaid uurimisi ja kohtumenetlusi; kutsub ametivõime üles muutma põhiseadust, et tagada enamiku Kosovo kohtunõukogu liikmete valimine nende kolleegide poolt kooskõlas Veneetsia komisjoni soovitustega;

23.

palub Kosovol järgida ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika põhimõtteid;

24.

väljendab heameelt selle üle, et võeti vastu põhiseaduse muudatused, millega luuakse erikojad ja eriprokuratuur; tunneb heameelt Kosovo ja Madalmaade vaheliste asukohariigi lepingu läbirääkimiste lõpuleviimise üle ning loodab, et erikojad hakkavad võimalikult kiiresti täielikult tööle ja et eriprokuratuuril on oma ülesannete täitmiseks piisavalt töötajaid; palub erikodadel ja eriprokuratuuril järgida endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu (EJRK) kogemusi ja parimaid tavasid kooskõlas nende loomist käsitlevate asjaomaste põhiseaduse sätetega; kutsub Kosovo ametiasutusi üles tegema uue kohtuga täielikku koostööd; palub ELil ja liikmesriikidel eraldada piisavad rahalised vahendid kodade toimimiseks;

25.

on seisukohal, et samaaegselt EULEXi läbivaatamise ja järkjärgulise lõpetamisega tuleks tugevdada ja laiendada ELi eriesindaja volitusi, et tagada ELi eriesindajale vajalik suutlikkus järelevalve-, mentorlus- ja nõustamistegevuseks, Kosovo ELi integreerimise edendamiseks, organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu võitlemiseks ning sõjakuritegude eest vastutusele võtmiseks; nõuab seni missiooni EULEX tõhususe suurendamist ning täielikku läbipaistvust ja vastutust oma volituste ajal; võtab teadmiseks nõukogu 2015. aasta detsembri järeldused EULEXi volituste kohta ning palub Kosovol aidata kaasa EULEXi uuendatud volituste täielikule ja takistamatule elluviimisele; rõhutab, et volituste läbivaatamisel tuleb arvesse võtta pärast väidetavaid korruptsioonijuhtumeid missioonil EULEX professor Jean-Paul Jacqué’ koostatud aruandes sisalduvaid järeldusi ja ellu viia selles esitatud soovitused; nõuab kindlalt, et missioon EULEX jõuaks kokkuleppele ÜRO ajutise missiooniga Kosovos (UNMIK) asjaomastele Kosovo ametiasutustele avatud toimikute üleandmise osas; palub liikmesriikidel vajaliku aja jooksul toetada hästi koolitatud ja kvalifitseeritud eksperte ja tagada nende tagasipöördumine siseriiklikku teenistusse pärast missiooni lõppemist;

26.

peab kahetsusväärseks Kosovo UNESCO liikmeks astumise taotluse tagasilükkamist nii Serbia aktiivse vastuseisu tõttu, mis on vastuolus heanaaberlike suhete loomise püüdlustega, kui ka liikmesriikide seas üksmeele puudumise tõttu; väljendab heameelt Prizreni ajaloopärandit kaitsva seaduse vastuvõtmise üle ja nõuab selle täielikku rakendamist, kuid juhib siiski tähelepanu linnapärandit ähvardavatele ohtudele, mis tulenevad ulatuslikust ebaseaduslikust ehitustegevusest; väljendab heameelt asjaolu üle, et on taastatud mitmed 2004. aastal kahetsusväärselt hävitatud serbia usu- ja kultuurimälestised, näiteks õigeusu katedraal, ning nõuab serbia usu- ja kultuuripärandi jätkuvat taastamist; kutsub sellega seoses huvitatud pooli ja sealhulgas Kosovo ametiasutusi, Serbia valitsust, serbia kogukonda Kosovos ja serbia õigeusu kirikut üles leidma süsteemi, kuidas edendada, kaitsta ja säilitada Kosovo kultuuri- ja usupärandit, mida tuleks käsitleda Euroopa ühise pärandina; väljendab heameelt selle üle, et Kosovo põhiseaduses on sätestatud Kosovo pühendumine oma kultuuri- ja usupärandi säilitamisele ja kaitsmisele, ning nõuab täiendavaid jõupingutusi kõigi usuvähemuste, sealhulgas Kosovo kristlaste õiguste kaitsmiseks; toonitab asjaolu, et ühinemine rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide ja mehhanismidega peaks Kosovo jaoks olema esmatähtis; tuletab sellega seoses meelde piirkondliku koostöö vallas saavutatud kokkuleppe järgimise tähtsust; usub, et Berliini protsessi raames Lääne-Balkani piirkondliku noortevaldkonna koostöötalituse loomine, mida paljud aktiivselt toetavad, annab positiivseid tulemusi, eelkõige Serbia ja Kosovo noorte vahelistes suhetes;

27.

toetab Berliini protsessi raames Lääne-Balkani riikide kodanikuühiskonna foorumi loomist, kuna see annab piirkonna kodanikuühiskonna esindajatele võimaluse vahetada mõtteid, väljendada oma muresid ja koostada poliitikakujundajatele konkreetseid soovitusi, ning nõuab selle protsessi jätkamist 2016. aastal Pariisis toimuval järgmisel tippkohtumisel, ühtlasi nõuab piirkonna kodanikuühiskonna organisatsioonidele ettevalmistavate seminaride korraldamist;

28.

tunneb heameelt Kosovo assambleele esitatud kutse üle osaleda Kagu-Euroopa koostööprotsessi parlamentaarse assamblee (SEECP-PA) tegevuses ja koosolekutel püsivalt kõigil tasanditel ja võrdsetel tingimustel, nagu otsustati 2015. aasta mais, ning peab seda oluliseks panuseks piirkondlikku parlamentaarsesse dialoogi; peab kahetsusväärseks, et Kosovo assambleed ei ole võetud täisliikmeks teistes piirkondlikes parlamentaarsetes koostööalgatustes, nagu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate riikide Euroopa integratsiooni komisjonide konverents (COSAP), samuti Lääne-Balkani riikide parlamentide majandus-, rahandus- ja Euroopa integratsiooni komisjonide võrgustik (NPC); palub kõigil piirkonna parlamentidel kasutada kaasavamat lähenemisviisi Kosovo assamblee taotluste suhtes osaleda piirkondlikes algatustes, panustades seega piirkondlikku koostöö tõhustamisse;

29.

kordab oma üleskutset Kosovole viia lõpule avalikku teenistust käsitleva õigusraamistiku väljatöötamine ning täielikult rakendada avaliku halduse strateegilist raamistikku ja tegevuskava; palub ametiasutustel lõpetada avaliku halduse politiseerimine, edendada kõikides riigiasutustes tulemuspõhist professionaalsust ning tagada riigiasutuste usaldusväärne finantsjuhtimine ja assamblee poolt eelarve täitmise üle teostatava järelevalve läbipaistvus;

30.

rõhutab, et on oluline suurendada selliste Kosovo valitsusväliste organisatsioonide projektide rahastamist, kelle eesmärk on edendada hea valitsemistava põhimõtteid, suurendada läbipaistvust ja aruandekohustust, tugevdada kohtusüsteemi institutsionaalseid mehhanisme, konsolideerida veel rohkem institutsionaalset ja sotsiaalset demokraatiat ning suurendada jõupingutusi tõrjutud rühmade ja etniliste vähemuste õiguste kaitsmiseks ja edendamiseks;

31.

väljendab taas muret töötuse kõrge määra pärast, seda eelkõige naiste ja noorte hulgas, ning mõistab hukka naiste üldise diskrimineerimise ühiskonnas ja tööturul; rõhutab vajadust tagada Kosovo noortele tulevikuväljavaated; palub Kosovol keskenduda oskustöötajate nappuse probleemi lahendamisele tööturul, kõrvaldada igasugused haldustakistused, mis võivad põhjustada diskrimineerimist, ning parandada riigi üldist ettevõtluskeskkonda, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks; palub komisjonil jätkata noorte ettevõtjate toetamist ühinemiseelse abi rahastamisvahendist (IPA), keskendudes eelkõige koolituskursustele, seminaridele ja oskusteabe vahetamisele, sealhulgas meetmetele, millega aidata neil luua sidemed ELi liikmesriikide ettevõtjatega, tehes samas kõik võimaliku, et vältida ajude äravoolu, eriti pärast stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu jõustumist;

32.

juhib tähelepanu sellele, et struktuurireformid on jätkuvalt olulised Kosovo majanduse kasvupotentsiaali ja tootlikkuse tõstmiseks ning paindlikkuse ja konkurentsivõime parandamiseks; toetab komisjoni järeldust, et Kosovo peaks tugevdama keskpika perioodi eelarveraamistikku, parandama riigi rahanduse läbipaistvust, suunama eelarvekulud majanduskasvu soodustavatesse meetmetesse ning välismaised otseinvesteeringud ja rahaülekanded tootmissektorisse; palub Kosovol kiirendada riigi osalusega äriühingute restruktureerimist, parandada pankroti- ja maksejõuetusmenetlusi ning vähendada sõltuvust tollimaksudest, laiendades riigi maksubaasi ja ajakohastades tulude kogumist;

33.

rõhutab, et tööturureformid koos haridusreformidega on hädavajalikud, pidades silmas kõrget tööpuudust ja madalat tööjõus osalemise määra; rõhutab, et tuleb teha täiendavaid jõupingutusi, et viia haridussüsteem paremini vastavusse tööturu vajadustega, eriti keskhariduse õppekavaraamistiku muutmise kaudu; rõhutab lisaks, et on oluline laiendada kutsehariduse süsteemi, mida tuleb täiendada aktiivse tööturupoliitikaga;

34.

märgib, et Kosovo on toimiva majanduse loomise varajases etapis; tunneb heameelt asjaolu üle, et on tehtud mõningaid edusamme tööstuse ja VKEde valdkonnas; nõuab tungivalt, et jätkuvalt vähendataks VKEde koormust, ja toonitab vajadust hinnata VKEdele avalduvat regulatiivset mõju, lisaks kutsub üles toetama idufirmasid ja uuenduslikke ettevõtteid, kes pakuvad suurt lisandväärtust, soodustamaks ettevõtlusaktiivsust, mis toob nii sotsiaalset kui ka majanduslikku kasu; palub komisjonil jätkata noorte ettevõtjate toetamist IPA kaudu, sealhulgas aidata neil luua sidemeid ELi liikmesriikide ettevõtjatega ja võimaldada Kosovo ettevõtlusliitudel osaleda Euroopa noorte ettevõtjate konföderatsioonis, eriti pärast stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu jõustumist; nõuab tungivalt, et Kosovo institutsioonid looksid investeeringute rahastamise võimalusi sotsiaalsetele ja jätkusuutlikele ettevõtetele, et tulla toime sotsiaalsete probleemidega ja tagada jätkusuutlik majanduskasv;

35.

kordab, kui oluline on tagada, et Kosovo saaks võimalikult kiiresti oma rahvusvahelise telefonikoodi, kuna see aitab suurendada Kosovo nähtavust rahvusvahelisel tasandil; palub Rahvusvahelisel Telekommunikatsiooni Liidul selle kokkuleppe asjus edusamme teha;

36.

toonitab, et kutsete laiendamisel on oluline arvesse võtta kõikide kogukondade suhtes tundlikke küsimusi (näiteks kindral Dikovići juhtum), ja palub Kosovo rahuvalvejõududel teha koostööd Kosovo ametiasutustega, et vältida käitumist, mis võiks ohvrite mälestusi riivata ning kahjustada Priština ja Belgradi vahelist dialoogi; tuletab meelde, et nii Kosovo kui ka Serbia kontaktbüroosid tuleb sellistest visiitidest nõuetekohaselt 48 tundi ette teavitada;

37.

märgib maanteetranspordi ja liikuvust edendava infrastruktuuri paranemist, pidades eeskätt silmas kiirteid, samuti IPA II 2015. aasta paketi hiljutist vastuvõtmist, mis hõlmab suurt Kosovo raudteeinfrastruktuuri projekti; peab siiski kahetsusväärseks, et ehituskulud on kõrged; loodab, et hiljuti allkirjastatud laenuleping Kosovo ja Euroopa Investeerimispanga vahel Euroopa raudteevõrgustiku telje 10 Kosovo osa moderniseerimiseks annab hoogu ühistranspordi parandamise ja raudteetaristu uuendamise laiaulatuslikule kavale; tunneb sellega seoses heameelt peaministrite Isa Mustafa ja Aleksandar Vučići vahel 27. jaanuaril 2016 saavutatud kokkuleppe üle alustada arutelusid Kosovo ja Serbia vahelise lennu- ja raudtee otseühenduse üle; kutsub Kosovo ametiasutusi üles – pidades silmas, et komisjon peab ühenduvust käsitlevat tegevuskava üheks oma tähtsaimaks prioriteediks ja piirkonna majandusarengu peamiseks teguriks – tagama 2015. aastal Viinis toimunud Lääne-Balkani riikide tippkohtumisel kokku lepitud transpordivaldkonna tehniliste standardite ja pehmete meetmete täieliku ja kiire rakendamise;

38.

väljendab muret Kosovos energeetika valdkonnas praegu valitseva ebakindluse pärast, mis avaldab negatiivset mõju igapäevaelule; juhib tähelepanu sellele, et elektrikaod ja sellega seotud kahjud kaubandustegevusele on praegu vananenud elektrivõrkude tõttu väga suured, ning nõuab suuri reforme energiatõhususe ja varustuskindluse suurendamiseks olemasolevate elektrivõrkude taastamisse investeerimise teel, kuna toimiv elektrivõrk on vajalik eeltingimus välismaiste ettevõtete jaoks, kes soovivad alustada äri Kosovos; nõuab tungivalt, et energiavaldkonda reguleeriv asutus oleks taastuvenergia sektori uutele äriinvestoritele litsentside ja lubade andmisel paindlikum; võtab teadmiseks kokkuleppe, mis saavutati 500 MW tootmisvõimsusega elektrijaama New Kosovo ehitamiseks koos USA ettevõttega Contour Global, ning nõuab läbipaistvat protsessi ning projekti sotsiaalse ja keskkonnamõju hindamist täielikus kooskõlas ELi standarditega;

39.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele ning Kosovo valitsusele ja Kosovo Rahvusassambleele.

31.1.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 35/66

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Liibüa kohta, eriti 15. septembri 2011. aasta (1), 22. novembri 2012. aasta (2), 18. septembri 2014. aasta (3) ja 15. jaanuari 2015. aasta (4) resolutsioone,

—

võttes arvesse nõukogu 22. mai 2013. aasta otsust 2013/233/ÜVJP, millega loodi Euroopa Liidu integreeritud piirihalduse abimissioon Liibüas (EUBAM Libya),

—

võttes arvesse 18. mai 2015. aasta otsust käivitada operatsioon EUNAVFOR MED Sophia, et teha kindlaks, pidada kinni ning kõrvaldada alused ja vara, mida inimeste ebaseadusliku ületoimetamisega tegelejad ja inimkaubitsejad kasutavad või mille puhul on kahtlusi, et nad neid kasutavad,

—

võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini avaldusi Liibüa kohta, eelkõige 30. aprilli, 26. ja 27. mai, 30. juuni, 12. juuli, 17. augusti, 13. ja 22. septembri, 9. oktoobri, 19. ja 26. novembri ning 14. ja 17. detsembri 2015. aasta ning 7., 11. ja 18. jaanuari 2016. aasta avaldusi,

—

võttes arvesse nõukogu 18. jaanuari 2016. aasta järeldusi Liibüa kohta,

—

võttes arvesse Liibüa poliitilist kokkulepet, mis allkirjastati 17. detsembril 2015. aastal Marokos Skhiratis,

—

võttes arvesse 13. detsembri 2015. aasta Rooma välisministrite Liibüa-teemalise kohtumise ühiskommünikeed, mille kiitsid heaks Alžeeria, Hiina, Egiptus, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jordaania, Maroko, Venemaa, Katar, Saudi Araabia, Hispaania, Tuneesia, Türgi, Araabia Ühendemiraadid, Ühendkuningriik, Ameerika Ühendriigid, Euroopa Liit, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Araabia Riikide Liiga ja Aafrika Liit,

—

võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2259 (2015) olukorra kohta Liibüas, mis võeti ühehäälselt vastu 23. detsembril 2015,

—

võttes arvesse oma 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni Euroopa naabruspoliitika läbivaatamise kohta (5),

—

võttes arvesse 2011. aasta juulis Tripolis toimunud Liibüa hõimude üleriigilist konverentsi, millel nõuti kodusõja lõpetamiseks üldise amnestiaseaduse kehtestamist,

—

võttes arvesse Alžiiris 11. märtsil 2015. aastal toimunud poliitikute ja aktivistide kohtumist,

—

võttes arvesse Alžeeria, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Maroko, Hispaania, Tuneesia, Araabia Ühendemiraatide, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide valitsuste toetusavaldust Liibüa rahvusliku kokkuleppe valitsusele,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.

arvestades, et Gaddafi diktatuuri ajal omas Liibüa Vahemere lõunakalda suurimat relvaarsenali ning on pärast diktaatori kukutamist muutunud üheks peamiseks ebaseadusliku relvadega kaubitsemise ja salakaubanduse allikaks ja varustusalaks kõigi Saheli piirkonna (Mali, Niger, Nigeeria) terroristide ja äärmuslaste ning Sudaani, Tšaadi ja Süüria opositsiooniliikumiste jaoks;

B.

arvestades, et 2011. aasta veebruaris tulid liibüalased araabia kevade raames tänavatele, millele järgnes üheksa kuud kestnud tsiviilkonflikt; arvestades, et NATO toetas valimatute riiklike repressioonide vastu välja astunud mässulisi ning see toetus oli Gaddafi režiimi kukutamisel otsustava tähtsusega;

C.

arvestades, et Liibüa ühiskond on alati – nii enne riigipööret kui eriti pärast seda – rajanenud hõimusüsteemile; arvestades, et erinevate etniliste rühmade (enamuses olevad araablased ning berberi, tubu ja tuareegi vähemused) vahelised hõimuliidud etendavad Liibüas praegu toimuvates rahutustes jätkuvalt olulist rolli;

D.

arvestades, et mitmesse Gaddafi vastu võitlevasse relvarühmitusse imbusid sisse islamistid, kes saavutasid järk-järgult ülekaalu, ning mõned neist rühmitustest etendasid konfliktis keskset rolli; arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonides klassifitseeritakse Daesh, Ansar al-Sharia ja Al Qaeda, mis kõik tegutsevad ka Liibüas, terroriorganisatsioonideks;

E.

arvestades, et augustis 2012 andis rahvuslik üleminekunõukogu võimu üle valitud parlamendile – rahvuskongressile, kes seejärel valis ajutise riigipea; arvestades, et 2014. aasta juunis valiti rahvuskongressi asemele uus parlament – esindajatekoda, mis asus ümber Tobruki linna; arvestades, et endine rahvuskongress, kus domineeris Moslemi Vennaskond, tuli kohe pärast seda uuesti kokku ja valis omakorda peaministri, seades kahtluse alla esindajatekoja võimu ajal, kui toimusid lahingud, mille kestel võeti võim üle isegi pealinnas Tripolis; arvestades, et mõlemad vaenupooled saavad väidetavalt toetust välisjõududelt: esindajatekoda (Tobrukis) Egiptuselt, Saudi Araabialt ja Araabia Ühendemiraatidelt ning uus rahvuskongress (Tripolis) Türgilt ja Katarilt;

F.

arvestades, et alates augustist 2014 väidavad mõlemad poliitilised organid (Tobrukis asuv esindajatekoda, mida toetab rahvusvaheline üldsus, ning uus rahvuskongress, mis on end sisse seadnud Tripolis), et juhivad riiki, ning neid toetavad mitmed raskelt relvastatud sõjaväestatud rühmitused, mis on seotud erinevate piirkondade, linnade ja hõimudega;

G.

arvestades, et poliitilist vaakumit ja stabiilse valitsuse puudumist on ära kasutanud Daesh, kelle ridadesse kuuluvad välisvõitlejad ja Liibüa terroristid, kes on pöördunud tagasi lahingutest Iraagis ja Süürias; arvestades, et sellised tagasipöördunud, keda toetasid džihadistid teistest riikidest, vallutasid novembris 2014 Benghazist ida pool asuva Derna linna ning andsid lojaalsusvande Daeshile; arvestades, et sellised jõud või nende liitlased on seejärel muutunud aktiivseks tervel Dernast Tripolini ulatuval rannikuribal, kus asuvad Bayda, Benghazi, Ajdabiya, Abugrein ja Misrata, kontrollivad täielikult 200 km laiust ala ümber Sirte ning neil on ka väljaõppekeskus, mis asub Tripolist lääne pool Tuneesia piiri lähedal; arvestades, et Daesh on käivitanud kohaliku terrorikampaania – mis hõlmab peade maharaiumisi, mahalaskmisi ja pommitamist –, laiendades samal ajal oma territooriumi, on haaranud oma kontrolli alla teed ja saab takistada ida-lääne vahelist ühendust;