Euroopa Liidu C 443/22.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 50.

(5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0078.

(6) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0304.

(7) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0599.

(8) Euroopa Investeerimispanga juhatajate nõukogu esimehe avakõne 21. jaanuaril 2014 toimunud 2014. aasta Euroopa parlamentidevahelisel nädalal.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/18

P7_TA(2014)0394

Ettevõtjatele, ettevõtetele ja idufirmadele uute töökohtade loomiseks soodne keskkond

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta resolutsioon Euroopa Liidu võimaluste kohta aidata kaasa ettevõtjatele, ettevõtetele ja idufirmadele uute töökohtade loomiseks soodsa keskkonna kujundamisele (2013/2176(INI))

(2017/C 443/04)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

—	võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM(2010)2020),

—	võttes arvesse Euroopa väikeettevõtlusalgatust „Small Business Act“ (COM(2008)0394),

—	võttes arvesse komisjoni halduskoormust käsitleva sõltumatute huvirühmade kõrgetasemelise töörühma tööd,

—	võttes arvesse komisjoni aruannet „VKEde regulatiivse koormuse vähendamine. ELi õigusaktide kohandamine mikroettevõtjate vajadustele“ (COM(2011)0803),

—	võttes arvesse komisjoni teatist ELi õigusloome kvaliteedi kohta (COM(2013)0685),

—	võttes arvesse komisjoni tegevuskava „Ettevõtlus 2020“,

—	võttes arvesse komisjoni teatist „Tegevuskava VKEde rahastamisvõimaluste parandamiseks“ (COM(2011)0870),

—	võttes arvesse oma 5. veebruari 2013. aasta resolutsiooni VKEde rahastamisvõimaluste parandamise kohta (1),

—	võttes arvesse hilinenud maksmist käsitlevat direktiivi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/35/EÜ),

—

võttes arvesse Euroopa metallurgia, masinaehituse ja tehnoloogia põhiste tööstuste tööandjate nõukogu (CEEMET) läbi viidud uuringut „Flexible employment contracts responding to changing market circumstances and meeting employee needs“ (2) (muutuvatele turutingimustele ja töötajate vajadustele vastavad paindlikud töölepingud),

—	võttes arvesse uut Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI), millega muu hulgas laiendatakse praeguse Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ raames mikrokrediidi pakkujatele antavat toetust,

—	võttes arvesse Eurofoundi 2013. aasta jaanuari aruannet „Born global: The potential of job creation in new international businesses“ (Born global: töökohtade loomise potentsiaal uutes rahvusvahelistes ettevõtetes),

—	võttes arvesse Eurofoundi 2013. aasta aruannet „Public policy and support for restructuring in SMEs“ (VKEde restruktureerimise toetamine ja avalik poliitika),

—	võttes arvesse Eurofoundi 2010. aasta aruannet „Job creation measures“ (töökohtade loomise meetmed),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi (A7-0101/2014),

A.	arvestades, et Euroopas ettevõtte asutamisele kuluv aeg on liikmesriikides erinev ning varieerub 4 ja 40 päeva vahel, mis võib mõjutada töökohtade loomist;

B.	arvestades, et teatavates liikmesriikides on tuvastatud mitmesuguste tegurite, sealhulgas tööturu jäikuse kahjulik mõju töökohtade loomisele ning et töökohtade paindlikkus ja töökohakindlus võivad tagada soodsama raamistiku;

C.	arvestades, et ühtne turg ja Euroopa inimressursside potentsiaal võivad olla väga tähtsad strateegia „Euroopa 2020“ tööhõivealaste eesmärkide saavutamiseks;

D.	arvestades, et VKEd moodustavad ELi majanduse selgroo ja neil on väga suur töökohtade loomise potentsiaal, sest uutest töökohtadest on 85 % nende loodud;

E.	arvestades, et 20,7 miljonit VKEd annavad üle 67 % erasektori tööhõivest ELis, kusjuures 30 % sellest annavad mikroettevõtjad;

F.	arvestades, et VKEde puhul võivad ühe töötaja kohta regulatiivsete kohustuste täitmise kulud olla kuni kümme korda suuremad kui suurettevõtete puhul (COM(2011)0803);

arvestades, et finantskriisi ja selle tagajärjel tekkinud laenuturu kriisi tõttu seisavad VKEd silmitsi ülimalt suurte laenukuludega ja laenude piiratud kättesaadavusega; arvestades, et Rahvusvahelise Finantsinstituudi kohaselt maksavad äärepoolsetes liikmesriikides väiksemad ettevõtted pangalaenude eest 4–6 protsendipunkti võrra rohkem kui väiksemad ettevõtted Kesk-Euroopas ning see paneb nad palju ebasoodsamasse olukorda ja pärsib seega piirkonna majanduse elavnemise ja töökohtade netokasvu väljavaateid;

H.	arvestades, et Euroopa ettevõtte võlakirjade turud, aktsiaturud ja väärtpaberistamise turud on võrreldes muude riikide majandusega suhteliselt vähe arenenud ning pangaväline rahastamine on VKEdele suurel määral kättesaamatu, mis kahjustab nende kasvupotentsiaali ja töökohtade loomise potentsiaali;

I.	arvestades, et tulemuslik teenuste osutamine on ülitähtis tulevase majanduskasvu, innovatsiooni ja töökohtade loomise jaoks;

arvestades, et kuigi meil on kõige paremini haritud noorte põlvkond Euroopa ajaloos ning liikmesriigid on investeerinud väga suuri rahasummasid haridusse ja koolitusse, on meie noored suurel määral tööturust ära lõigatud ja nende oskused jäävad kasutamata, sest nad konkureerivad ajutistele ja alatasustatud töökohtadele;

K.	märgib, et Euroopa Sotsiaalfondil on olnud tähtis osa liikmesriikide abistamisel töötutele võimaluste ja koolituse pakkumisel, et nad saaksid naasta tööturule;

arvestades, et Euroopa noorte (vanuses 15–24 aastat) töötuse määr on jõudnud jätkusuutmatule 23 % tasemele ja on kõrgem kui 50 % liikmesriikides, mida kriis kõige rängemalt tabas; arvestades, et selline tohutu noorte töötus põhjustab väga suure ajude äravoolu ja vähendab märkimisväärselt meie võimet luua jätkusuutlikku majanduskasvu tulevikus;

M.	arvestades, et ELi ähvardab nn ilma töökohtade loomiseta majanduskasvu taastumise väljavaade, mis õõnestab veelgi meie ühiskonna sotsiaalset ja majanduslikku struktuuri ning ELi pikaajalisi väljavaateid konkureerida võrdsetel alustel üleilmastunud ja teadmistepõhises majanduses;

Töökohtade loomine

peab murettekitavaks teatavates Euroopa Liidu osades ettevõtte asutamisega seotud kulusid, keerukust ja aega, mis kõik võivad kahjustada töökohtade loomist tulevikus; on veendunud, et kui ELi eesmärgiks on parandada konkurentsivõimet ja luua rohkem töökohti, peavad liikmesriigid tegema tööd selle protsessi lihtsustamise ja kiirendamise nimel, pakkuma piisavaid abi- ja toetusmeetmeid ning muutma selle vähem kulukaks;

märgib, et noortel ettevõtetel, mis pärast tegevuse alustamist kiiresti ja intensiivselt rahvusvahelistuvad, on paljutõotav potentsiaal panustada majandusse omapoolse innovatsiooni loomisega, innovatsiooni edendamisega muudes äriühingutes, rahvusvahelistes tarneahelates osalemisega ning jätkusuutlike ja kvaliteetsete töökohtade loomisega; rõhutab siiski, et tegevuse alustamise etapis seisavad need äriühingud silmitsi märkimisväärsete probleemidega, mis tuleb lahendada kiiresti, kuid samal ajal on neil vähe kapitali, mistõttu oleks neile kasulik odav, lihtne ja kiire tegevuse alustamise kord;

märgib, et üleilmsete suundumustega on kaasnenud ettevõtete jaoks nii konkurentsisurve kui ka võimalused; rõhutab, et liikmesriigid peavad looma õige reguleeriva ja fiskaalraamistiku, et edendada töökohtade loomist ja tagada samal ajal ohutu töökeskkond;

on veendunud, et töökohtade loomiseks soodsama keskkonna loomiseks peavad liikmesriigid vajaduse korral liidu toetusel viima läbi reformid, mis on vajalikud järgmiste tegurite käsitlemiseks: oskused, kvalifikatsiooni tasemed, ettevõtlus, demograafilise muutuse mõju, turulepääs, rahastamine, tööturg, tööõigused, halduskulud ja parem õiguslik reguleerimine;

rõhutab teadusuuringute ja innovatsiooni tähtsust Euroopa VKEde konkurentsivõime, tootlikkuse, jätkusuutlikkuse ja töökohtade loomise potentsiaali suurendamisel ning märgib ära olulise tähelepanu, mida programm „Horisont 2020“ ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) pööravad suure majanduskasvuga innovaatiliste VKEde loomisele ja toetamisele;

tõstab esile töökohtade potentsiaali rohelises majanduses, mis võiks komisjoni hinnangute kohaselt luua ainuüksi energiatõhususe ja taastuvenergia sektorites 2020. aastaks 5 miljonit töökohta, tingimusel et kehtestatakse ambitsioonikas kliima- ja energiapoliitika; kutsub liikmesriike üles tagama kõnealustes sektorites piisava investeeringute taseme ja prognoosima töötajate tulevasi oskusi ning tagama nn roheliste töökohtade kvaliteedi;

märgib ELi vabakaubanduslepingute tähtsat rolli ELi liikmesriikides investeeringute ja töökohtade loomises ning säilitamises;

on arvamusel, et ELi siseturu pidev arendamine ja süvendamine loovad rohkelt olulisi uusi võimalusi mis tahes suurusega ettevõtetele, millest tuleneb selge vajadus paindlike raamsätete järele ettevõtluse ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise edendamiseks, mille nõuetekohase toimimise eeltingimuseks on regulatiivsed miinimumstandardid, mis hõlmavad eelkõige rahvatervist ja avalikku turvalisust, töötervishoidu ja -ohutust, toiduohutust ning keskkonnakaitset;

Oskused

on veendunud, et ELi teatavates piirkondades ja sektorites esineb tõsine oskuste nappus ja oskuste nõudlusele mittevastavus, mis pärsivad majanduskasvu ja strateegia „Euroopa 2020“ elluviimist; märgib, et ELis on rohkem kui 1,85 miljonit täitmata töökohta; tunneb muret asjaolu pärast, et OECD läbi viidud ning komisjoni hariduse ja kultuuri peadirektoraadi toetatud täiskasvanute oskuste uuringu (PIAAC) viimased tulemused näitavad, et 20 % ELi tööealise elanikkonna kirja- ja arvutamisoskuse tase on madal ning 25 % täiskasvanutest puuduvad oskused IKTd tulemuslikult kasutada;

10.

märgib suundumust rohkem oskusi nõudvate töökohtade poole, kusjuures eeldatavasti 2020. aastaks loodavatest või vabanevatest töökohtadest peaaegu 90 % puhul nõutakse keskmist või kõrget kvalifikatsiooni;

11.

on seisukohal, et töötajate väljaõppe kursuste ja jätkukoolituse, jätkuhariduse, õppeasutuste ja ettevõtete vaheliste partnerluste ning praktika edendamise aktiivne poliitika võib võimaldada oskuste paremini vastavusse viimist ettevõtete vajadustega;

12.

tunnustab oskuste nappust silmas pidades kasu, mida elukestev õpe ja töötajate vaba liikumine ELis võivad pakkuda tööturu nõudluse rahuldamisel;

13.

rõhutab, et kuigi tipptase, innovatsioon ja inimressursid kujutavad endast liidu suhtelisi eeliseid, sunnib teadusuuringutesse, haridusse ja koolitusse tehtavate investeeringute vähenemine koos üksikutes liikmesriikides ja euroalal esineva äärmiselt suure töötuse määraga paljusid eurooplasi otsima tööd muudelt tööturgudelt; rõhutab, et ajude äravool on suur takistus majanduskasvule, liidu suuremale konkurentsivõimele ning ettevõtluse edendamise meetmetele;

14.

on veendunud, et mõne liikmesriigi haridus- ja koolitussüsteemid peaksid olema paremini kohandatud ja peaksid ühilduma tulevaste ettevõtete oskustealaste vajadustega; märgib murega, et 2015. aastaks tõuseb ELis kvalifitseeritud IKT-töötajate eeldatav puudujääk 384 000–700 000 töötajani ning tulevastel aastatel ei vasta loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna oskuste pakkumine ettevõtete suurenevale nõudlusele, samal ajal kui kõnealustes valdkondades tegutsevate naiste arvu vähenemist ei ole nõuetekohaselt käsitletud; toetab ideed, et liikmesriike tuleks ergutada looma duaalseid haridus- ja koolitussüsteeme, milles keskendutaks loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna ainetele, ning edendama töötajate, eelkõige väheste või vananenud oskustega töötajate ümberõpet ja jätkukoolitust;

15.

rõhutab, kui tähtis on duaalne haridus- ja koolitussüsteem, milles keskendutakse eelkõige loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna ainetele ning mille raames ühendatakse kutseõppeasutustes antav praktikapõhine haridus väljaõppega töökohal, sest see on osutunud kõige tulemuslikumaks koolist tööturule ülemineku sujuvamaks muutmise vahendiks;

16.

tunneb heameelt komisjoni teatise üle „Avatud haridusruum“, mille eesmärk on tagada, et noored omandaksid digitaalsed oskused;

17.

peab hädavajalikuks, et põhiharidussüsteemi lisataks ettevõtlusalaste oskuste õpetamine ning programmid, mille raames omandatakse teadmisi turu, majanduse ja finantssüsteemi töö, toimimise ja koosmõju kohta; usub, et hästi koostatud äriplaan on esimene samm paremate rahastamisvõimaluste ja elujõulisuse poole; palub komisjonil ja liikmesriikidel lisada oma haridusprogrammidesse finantsalase hariduse ja ettevõtte asutamise alase nõustamise ning käsitleda ettevõtlusalasesse õppesse investeerimist ressursina; toetab sellega seoses programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele“, mis on loodud selleks, et edendada ettevõtluskultuuri ning arendada ühtset turgu ja konkurentsivõimet;

18.

rõhutab vajadust parandada koolist tööle siirdumise kiirust, võimaldades seega noortel siseneda tööturule võimalikult kiiresti ja vältides NEET-noorte (mittetöötavad ja mitteõppivad noored) nähtuse ohtu;

19.

rõhutab, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid annavad toetust kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi ametiasutustele ja sidusrühmadele, et edendada muu hulgas väljaõpet töökohal, teadus- ja arendustegevust ja innovatsiooni ning et teadus- ja uurimisasutustega tehtava koostöö kaudu parandada mikroettevõtjate (eriti üheinimesefirmade) ja VKEde konkurentsivõimet, aidates seeläbi lahendada praegusi majandus- ja sotsiaalseid probleeme, millest üks teravamaid on kõrge töötuse määr;

20.

rõhutab, et jõupingutused kasvu, innovatsiooni ja töökohtade loomise toetamiseks jätkusuutlikus majanduses peaksid tagama tervise- ja ohutusstandardid ning kindlustama tasakaalu majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste nõuete vahel ning samal ajal toetama muu hulgas arukat spetsialiseerumist, suhtuma hoolivalt ökosüsteemi ning looma piisavalt tasustatud, kvaliteetseid töökohti ELi kõikides piirkondades; rõhutab sellega seoses tähtsat rolli, mida ettevõtted ja haridussektor täidavad piiriüleste projektide kaudu, oluline on ka koostöö ülikoolide ja muude kõrgetasemeliste haridusasutuste vahel ning innovaatiliste klastrite loomine; nõuab, et lihtsustataks kohalikke ja piirkondlikke rahastamisprogramme praktika korraldamiseks;

21.

on seisukohal, et digitaalse ühtse turu väljakujundamine aitab kaasa VKEde toetamisele ja arendamisele; peab vajalikuks tagada, et vajalik kvalifitseeritud IKT-personal oleks saadaval ning et Euroopa üldsus omaks IKT kasutamiseks vajalikke digitaalseid oskusi;

22.

rõhutab, et selleks, et saada üle praegu Euroopa ees seisvast oskuste nappusest, on hädavajalik kiirendada naiste juurdepääsu teaduse ja tehnoloogiaga seotud koolitusele ning erialadele, eelkõige uue info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas;

23.

nõuab selliste algatuste loomist, millega edendatakse ettevõtete, teaduskeskuste ja ülikoolide partnerlusi ning antakse vajalikke oskusi eesmärgiga võimaldada eurooplastel pääseda IKT- ja energiaalastele ning kõrgtehnoloogilistele tootmisega seotud töökohtadele;

Ettevõtlus

24.

peab murettegevaks, et viimase kolme aasta jooksul on langenud füüsilisest isikust ettevõtja olla soovivate ELi kodanike arv 45 %-lt 37 %-le, sellest peaaegu pooled kardavad pankrotti minekut ja üle 50 % ütleb, et raske on saada piisavat teavet selle kohta, kuidas ettevõtet asutada; on seisukohal, et VKEde kasv on seotud ettevõtlusega; rõhutab, et idufirmad ja füüsilisest isikust ettevõtjad loovad tööhõivevõimalusi ning aitavad üles ehitada tugevaid tööstus- ja teenuste sektoreid, ning toetab seetõttu ideed, et liikmesriike tuleks ergutada edendama ettevõtlusvaimu ja oskusi eri haridustasanditel ning seadma sisse ettevõtte asutamise alase nõustamise pakkumise ülikoolides ja kutseõppeasutustes; märgib murega, et naised moodustavad vaid 30 % kõigist Euroopa ettevõtjatest; rõhutab vajadust naisettevõtluse edendamise järele, lihtsustades juurdepääsu tehnilistele, teaduslikele ja ettevõtlusalastele toetusvõrgustikele ning töötades naisettevõtjate jaoks välja juhendamisprogrammid/mentorlusprogrammid;

25.

märgib, et füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisega seotud riskitegur ning hiljutise majanduskriisi kahjulik mõju laenuvõtmistingimustele ei soodusta niisuguse ettevõtlusega tegelemist; soovitab sellele vastavalt kaaluda liikmesriikide poolt niisuguste meetmete võtmist, millega tasakaalustatakse füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkaitsevõrku selle konkreetse tegevustüübi paindlikkust vähendamata;

26.

märgib murelikult, et finantskriis ja sellele järgnenud majanduslangus on rängalt tabanud paljusid Euroopa VKEsid ning märkimisväärne hulk neist on likvideeritud, selle asemel et anda äriühingule uus võimalus; rõhutab, kui oluline on, et soodne reguleeriv raamistik soodustaks tervistavat restruktureerimist ja seetõttu töökohtade säilitamist; tunneb heameelt komisjoni ettevõtluse tegevuskava üle, millega toetatakse liikmesriikide püüdlusi lihtsustada hästitoimivate ettevõtete ellujäämist ja ausate ettevõtjate puhul teise võimaluse saamist, sest sellel on positiivne mõju töökohtade loomisele; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ülevaate meetmetest, mida eri liikmesriigid on võtnud ettevõtluskliima parandamiseks; rõhutab liikmesriikide vastutust selle eest, et kasutaks täielikult ära komisjoni pakutavat toetust ettevõtluskliima parandamiseks; tunneb heameelt komisjoni jõupingutuste üle teavitada kodanikke ja ettevõtteid rahastamisvõimalustest näiteks selliste väljaannete kaudu nagu „Overview of the financial rules and Funding opportunities 2007-2013“ (Ülevaade finantseeskirjadest ja rahastamisvõimalustest aastatel 2007–2013);

27.

tunneb heameelt ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi (COSME) üle ja programmi „Horisont 2020“ raames ettenähtud VKEde rahastamisvahendi üle; taunib siiski asjaolu, et COSME ja VKEde eelarve programmis „Horisont 2020“ on mitmeaastase finantsraamistiku raames piiratud;

28.

peab eriti tervitavaks COSME raames ette nähtud erimeetmeid, mille eesmärk on parandada ettevõtjate, eelkõige VKEde jaoks raamtingimusi, hõlbustada juurdepääsu rahastamisele ja turgudele ning edendada ettevõtlust ja ettevõtluskultuuri; rõhutab, et Euroopa ettevõtluse arengu edendamise eelduseks on prognoositav ja selge regulatiivne keskkond; loodab, et Euroopa või riigi tasandil ettevõtlust edendavad meetmed ja tegevused hõlmavad kõiki ettevõtlusmudeleid, sealhulgas ühistuid, käsitööndusettevõtteid, vabasid elukutseid ja sotsiaalseid ettevõtteid; väljendab erilist heameelt jätkuva toetuse üle programmide „Horisont 2020“ ja COSME raames pakutavale omakapitali- ja laenurahastusele;

29.

on veendunud, et noored ettevõtjad on need, kes võimaldavad luua töökohti ja innovatsiooni; toonitab vajadust viia omavahel kokku kogenud juhendajad ja edasipüüdlikud noored ettevõtjad ning soodustada innovatiivsetes idufirmades tugistruktuuride loomist; tunneb heameelt selliste kavade üle nagu „Erasmus noortele ettevõtjatele“, mille eesmärk on aidata uutel ettevõtjatel omandada ettevõtte juhtimiseks asjaomaseid oskusi, ning on veendunud, et selliseid programme tuleks veelgi edendada, et aidata suuremal arvul ettevõtjatel edasi areneda ja töökohti luua; kutsub liikmesriike üles edendama ettevõtlushariduse ja -koolituse praktilisi aspekte sellistes kavades nagu õpilasfirmade projektides ja õppepraktikas; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma seda arvesse ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurustega ettevõtjate programmi rakendamisel; tunneb heameelt Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) tugevdamise üle koos selle selge suunitlusega võimaldada 10 000 magistrandil ja 10 000 doktorandil omandada 2020. aastaks ettevõtlusalaseid ja innovatiivseid oskusi;

30.

nõuab, et toetataks ELi ettevõtjate liikuvusprogramme, näiteks programm „Erasmus noortele ettevõtjatele“, ning et ettevõtlusalane haridus lisataks riiklikesse koolide õppekavadesse parimate tavade vahetamise kaudu;

31.

märgib, et tähtis on luua ja toetada ettevõtlusinkubaatoreid, et anda noortele ettevõtjatele võimalus katsetada oma ideid ja tutvuda ettevõtlusvõrgustikega ning aidata neil astuda kontakti potentsiaalsete partnerite, klientide ja investoritega; on veendunud, et Euroopa Liidu poolsel rahastamisel võib olla oluline tähtsus, ning rõhutab ELi rahastatud projektide ja ülikooliprogrammide edukust, näiteks Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) rahastatav võrgustik Birmingham Skills for Enterprise and Employability Network (BSEEN) Ühendkuningriigis, millega edendatakse ettevõtjaid ja ettevõtlusalaseid oskusi, pakkudes uutele ettevõtetele juhendamist, intensiivset starditoetust ja inkubaatori ruume, ning mis on tulevikus töökohtade loomise jaoks keskse tähtsusega;

32.

juhib tähelepanu asjaolule, et paljudel Euroopa äriühingute töötajatel, kes seisavad silmitsi äriühingu sulgemise ohuga, on võimalus võtta kõnealuste äriühingute omandiõigus üle ühistute kaudu; nõuab, et kaalutaks uusi võimalikke toetuse ridasid Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi ja Euroopa Investeerimispanga raames strateegia „Euroopa 2020“ kohaselt keskse tähtsusega sektorites tegutsevatele äriühingutele;

33.

tunneb muret Euroopa Liidus kasvava fiktiivse füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise nähtuse pärast; palub liikmesriikidel võtta selle vältimiseks konkreetseid poliitikameetmeid, näiteks piisavate tööhõivevõimaluste pakkumine või tööinspektsiooni tõhustamine;

34.

palub liikmesriikidel edendada rahvusvahelisemaks muutumise kultuuri teabe ja heade tavade esitamise ning teabevahetusplatvormi loomise kaudu; nõuab tungivalt, et liikmesriigid arendaksid oskusi rahvusvahelise lähenemisviisiga ettevõtluse valdkonnas, suurendaksid idufirmadele kättesaadavate toetusvahendite läbipaistvust, toetaksid võrkude loomist ja vahetusi, mis ühendavad noori ettevõtjaid võimalike investorite ja äripartneritega, ning tagaksid operatiivse nõustamise ja toetuse ka pärast ettevõtte asutamise etappi, et aidata neil elada üle esimesed kriitilised aastad ja luua stiimuleid tööhõiveks;

35.

rõhutab, et on tähtis võimaldada noortele eurooplastele ettevõtlusalane haridus ja edendada ettevõtlust soosivaid hoiakuid; märgib sellega seoses Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) olulist rolli ettevõtluskultuuri edendamisel hariduse, koolituse ja praktika kaudu; märgib, et kõik EITi teadmis- ja innovaatikakogukonnad toetavad aktiivselt ettevõtlust oma vastavates valdkondades niisuguste õppekavade arendamise kaudu, mille abil ühendatakse tipptasemel teadus ja innovatsioon ettevõtlusalaste oskuste ja kogemustega, valmistades sel viisil ette tulevasi ettevõtjaid ning levitades olemasolevates ettevõtetes innovatiivset ja ettevõtlikku mõtteviisi;

36.

rõhutab, et on äärmiselt tähtis, et ELi sotsiaalse ühtekuuluvuse raames tegeletaks ELi kõrge töötuse määraga eriti noorte ja haavatavate elanikkonnarühmade hulgas, toetades piirkondlikku konkurentsivõimet ja tööhõivet ning edendades ettevõtlusvaimu; kutsub seepärast liikmesriike üles kasutama Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde, et keskenduda püsivate töökohtade ja ettevõtlusvõimaluste loomisele ning pakkuda sel eesmärgil mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, ettevõtetele ja idufirmadele soodsat keskkonda ja sobivat reguleerivat raamistikku;

37.

juhib tähelepanu sellele, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidel on tähtis ülesanne toetada tööhõivet ja konkreetseid projekte, mille eesmärk on parandada ettevõtlusalaseid, ettevõtetega seotud ja loomingulisi oskusi, kaasa arvatud noorte seas; rõhutab, et kõik liikmesriigid ja piirkonnad peavad täielikult ära kasutama seda võimalust noorte tööpuuduse probleemi lahendamiseks; rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud asutused peaksid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu pöörama erilist tähelepanu ettevõtluse edendamisele kohalikul ja piirkondlikul tasandil, sealhulgas keskenduma noorte idufirmadele;

38.

tunneb heameelt viimaste aastate jooksul toimunud sotsiaalmajanduse kui Euroopa Liidu uue ettevõtlusvormi kasvu üle, eelkõige noori silmas pidades; kutsub liikmesriike üles töötama välja sotsiaalmajanduse edendamise strateegiaid ja programme;

Demograafia

39.

on seisukohal, et rahvastiku vananemise laialdast nähtust arvesse võttes tuleks liikmesriike julgustada muu hulgas põlvkondade solidaarsuse raames edendama vanemate töötajate (nii naiste kui ka meeste) tööturule jäämist kogemusi väärtustades; rõhutab, et vanem tööjõud ja inimeste pikem tööelu võivad anda positiivse panuse majanduse taastumisse ja tulevasse majanduskasvu; rõhutab seepärast elukestva õppe tähtsust, eriti vanemate töötajate puhul; rõhutab viimaks, et vanemad inimesed on asendamatud teadmiste ja kogemuste edastamisel järgnevatele põlvkondadele;

40.

usub eakate ettevõtluse edendamise tähtsusesse, et rakendada eaka elanikkonna märkimisväärset ettevõtlusalast kogemust innovatsiooniprotsessis, pikendades seeläbi tööelu kestust ning säilitades asendamatuid oskusi tööturul;

41.

kutsub liikmesriike üles rakendama tulemuslikult ELi õigusakte, millega keelatakse diskrimineerimine töökohal vanuse, puude, seksuaalse sättumuse või usutunnistuse või veendumuste alusel;

42.

tunnistab, kui oluline on võtta arvesse niisuguste inimeste olukorda, kes peavad ühitama töö- ja pereelu;

Turulepääs

43.

rõhutab, et ELi ühtse turu otseselt pakutavaid võimalusi tuleb kasutada selleks, et süstida uut elu Euroopa riikide majandusse, avades piire, kõrvaldades olemasolevad takistused, mis pärsivad töötajate liikuvust, ning luues uusi ettevõtlusvõimalusi ja töökohti;

44.

nõuab piiriülese teenuste osutamise allesjäänud tõkete kaotamist, võimaldades seega niisuguste teenuste kaudu arvukamate töökohtade loomist;

45.

rõhutab, et VKEde jaoks omab suurus tähtsust ning suurematel VKEdel on kergem taluda majandustsükleid, koguda põhjalikumaid teadmisi, leida uusi kliente ja turge, siseneda üleilmsetesse tarneahelatesse, saada hõlpsamini pangalaene ja leida uusi rahastamisallikaid ning seega luua rohkem töökohti; usub, et komisjon ja liikmesriigid peaksid ergutama juhtimist ja äristrateegiat käsitleva hariduse andmist VKEde omanikele, kes soovivad laiendada oma äri; toonitab abi tähtsust VKEde jaoks, et arendada sidemeid nende jaoks uute välisturgudega, lastes tegevatel avalik-õiguslikel asutustel hakata selleks tegema koostööd pankadega ja VKEde ühendustega;

46.

rõhutab, et ettevõtlust edendava ning liidu majanduse alustaladeks olevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamisele suunatud sobiva ja paindliku ühtse turu raamistiku sätete kehtestamine ei tohi mitte mingil juhul realiseeruda Euroopa tööõiguse miinimumreeglite ega töötajate põhiõiguste arvelt;

47.

märgib, et äärmiselt tähtis on tagada niisuguste VKEde toetamine, kelle eesmärk on rahvusvahelistuda keskmise pikkuse ja pikaajaliste laenude või omakapitaliinvesteeringute abil, ning harida VKEsid sellel alal, kuidas saada juurdepääs kaubandustegevuse rahastamisele;

48.

märgib digitaalmajanduse tähtsust töökohtade loomise jaoks, eriti kui see on seotud sektoritega, milles Euroopa on tavapäraselt edukas olnud, näiteks loomemajandus, kultuuripärand ja turism;

49.

rõhutab, et vaba ja aus konkurents ühtsel turul, mida toetavad ühtsed sotsiaalstandardid, on olulise tähtsusega majanduskasvu ja innovatsiooni edendamiseks ning seeläbi ka tööhõive suurendamiseks liidus;

Rahastamine

50.

märgib, et pangalaenud on endiselt kõige levinum rahastamisallikas Euroopas; usub siiski, et tegelikku kasu pakuvad innovatiivsete kavade ja pangaväliste võimaluste kaudu toimivad uued rahastamisviisid, nagu ühisrahastamine, VKEde äriinglid, vastastikused laenud, mikrolaenud, kergesti ligipääsetavad mikrokrediidiasutused ja muud vahendid, mis võivad pakkuda hädavajalikke investeeringuid, et idufirmad saaksid kasvada ja luua töökohti; on veendunud, et uued rahastamisviisid oleksid kasulikud noortele dünaamilistele ettevõtetele, millel on oma nn uudsuse tõttu raske pääseda ligi traditsioonilisematele rahastamisallikatele; rõhutab, et niisugused uued rahastamisviisid ei peaks piirduma tegevuse alustamise ja kasvuetapiga ning et alternatiivsete kapitaliturgude edendamine oleks samuti kasulik nii äriühingute kui ka nende töötajate jaoks positiivsete tulemuste saavutamiseks, näiteks restruktureerimise korral;

51.

peab ülimalt oluliseks, et liikmesriigid rakendaksid direktiivi 2011/7/EL (hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul), mille kohaselt, pidades silmas tehinguid ettevõtjate ja riigiasutuste vahel, ei tohi lepinguline maksetähtaeg ületada artikli 4 lõikes 3 sätestatud ajavahemikke, välja arvatud juhul, kui lepingus on selgesõnaliselt teisiti kokku lepitud ja kui see on lepingu eripära või konkreetse suunitluse tõttu objektiivselt põhjendatud, ning mingil juhul ei ületa see 60 kalendripäeva;

52.

rõhutab, et mitteinnovatiivsed ja olemasolevad VKEd, kes soovivad laieneda uutele turgudele või anda üle omandiõiguse, vajavad vajaliku rahastamise tagamiseks tihti riiklikku toetust;

53.

rõhutab, et aastate 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika on oluline ja tulemuslik vahend, millega luua arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu ning saavutada strateegia „Euroopa 2020“ eesmärgid ning samal ajal toetada mitmesuguste meetmete ja innovatiivsete finantsinstrumentide abil väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd), kaasa arvatud mikroettevõtete asutamist ja arendamist, sest need kujutavad endast töökohtade loomise peamist edasiviivat jõudu ELis;

54.

tunneb heameelt algatuste üle, mille eesmärk on lihtsustada kodanike, organisatsioonide ja ettevõtete, eelkõige VKEde juurdepääsu ELi toetustele üheainsa mitmekeelse portaali kaudu, kus pakutakse teavet struktuurifondide, sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ning programmide „Horisont 2020“ ja COSME kohta; tunneb ühtlasi heameelt Euroopa ettevõtlusvõrgustiku püüdluste üle selles valdkonnas; usub siiski, et rohkem tuleb teha selleks, et edastada olemasolevatele ja potentsiaalsetele ettevõtjatele selget ja kõikehõlmavat rahastamisvõimalusi käsitlevat teavet ühtse kontaktpunkti kaudu kõigis piirkondades ning ergutada finantsvahendajaid kasutama suuremas ulatuses kättesaadavaid rahastamisallikaid;

55.

palub paremini koordineerida ELi rahastamismehhanisme, sealhulgas struktuurifondid, ERF, „Horisont 2020“ ja EIP investeeringud, eriti innovatiivsete VKEde rahastamise puhul, ning palub hinnata praeguseid takistusi, mis tulenevad asjaolust, et mitmes liikmesriigis ei suuda pangad kanda rahalisi vahendeid ja laenutagatisi üle VKEdele ja reaalmajandusse;

56.

rõhutab teadusuuringute ja innovatsiooni tähtsust Euroopa VKEde konkurentsivõime, tootlikkuse, jätkusuutlikkuse ja töökohtade loomise potentsiaali suurendamise jaoks ning märgib, et „Horisont 2020“ ja EIT panevad suurt rõhku kiiresti kasvavate innovatiivsete VKEde loomisele ja toetamisele;

57.

väljendab heameelt VKEde rahastamisvahendi loomise üle programmi „Horisont 2020“ raames, mis võimaldab VKEde puhul juurdepääsu rahalisele ja mitterahalisele toetusele innovatiivsete ideede rakendamiseks; palub komisjonil esitada kõnealune rahastamisvahend enne 2014. aastat kõige VKE-sõbralikumal viisil, st ühe sihtotstarbelise asutuse kaudu, mis võimaldab tõepoolest esitada projekte alt üles ning millega toetatakse igat liiki innovatsiooni, sealhulgas mittetehnoloogilist ja sotsiaalset innovatsiooni;

58.

juhib tähelepanu sellele, et ettevõtetel on siiski sageli probleeme raha leidmisega oma teadusuuringute rahastamiseks, uute toodete arendamiseks või uutele turgudele sisenemiseks;

59.

toetab ELi tasandi algatusi, millega aidatakse VKEdel pääseda kergemini ligi arvukamatele rahalistele ressurssidele, sest need teevad rahastamise noortele ja innovatiivsetele äriühingutele kättesaadavamaks ja kiiremaks ning soodustavad innovatsiooni edendavate mehhanismide vastuvõtmist liikmesriikide tasandil (näiteks maksukrediidimehhanism teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamiseks) ja vähendavad ebavõrdsust liikmesriikide vahel; toetab algatusi, mille eesmärk on julgustada ebaõnnestunud ettevõtjaid, et anda neile teine võimalus ja mitte heidutada neid riski võtmast;

60.

väljendab heameelt tagasimaksemeetodite lihtsustamise üle komisjoni ettepanekus võtta vastu struktuurifondide ühissätete määrus, arvestades nende vahendite olulist osa ettevõtluse ja oskuste edendamisel paljudes piirkondades; palub komisjonil jälgida VKEde juurdepääsu ühenduse rahastamisele ja teavitada sellest Euroopa Parlamenti;

61.

on arvamusel, et avaliku sektori investeeringud ja riigipoolne toetus ettevõtete asutamiseks ja tegevuse jätkamiseks on ülimalt tähtsad; on seisukohal, et liikmesriigid peaksid nõudma kaitsemeetmeid ja tagatisi äriühingutelt, mis asutataks igas liikmesriigis ja mis saavad riigipoolset toetust, et säilitada töökohti;

Tööturg

62.

on kindlalt veendumusel, et ettevõtted saaksid luua rohkem töökohti, kui on olemas õiged tingimused, sealhulgas juurdepääs kvalifitseeritud ja kõrgetasemeliste oskustega tööjõule, töö- ja eraelu tasakaal, mõistlikud kulud ja maksud, samuti haldus- ja regulatiivse koormuse hoidmine võimalikult madalal tasemel;

63.

märgib turvalise paindlikkuse tähtsust töökohal, et tagada ühelt poolt töötajatele õiglasel tasemel turvalisus ja võimaldada teiselt poolt majandustegevuses osalejatel turu muutustele paindlikult reageerida;

64.

on arvamusel, et nn noortejuhendajate töölevõtmine tööhõiveametites on tähtis samm, mille abil vähendada veelgi niisuguste noorte arvu, kellel ei õnnestu üleminek haridussüsteemist tööturule;

65.

on veendunud, et liikmesriigid peavad investeerima rohkem inimkapitali ja reageerima paremini tööturu vajadustele, tagades eelkõige haridus- ja töömaailma vahel tugevad sidemed, tagades, et noored saavad õiget teavet, nõu ja juhiseid kindlate karjäärivalikute tegemiseks, ning edendades töökohapõhise kutseõppe praktikaid, samuti töötajate ümberõpet ja elukestva õppe võimaluste pakkumist;

66.

on seisukohal, et palju on arenguruumi sotsiaalpartnerite ja asjaomaste organite ulatuslikumaks kaasamiseks väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjad käsitleva pikaajalise strateegia koostamisse, sest see on ainuke viis, kuidas teha kindlaks talitlushäired, sõnastada arukad ja paindlikud õigusaktid, vältida turu killustatust ning edendada jätkusuutliku ja kvaliteetse tööhõive loomist ja arendamist;

67.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma elujõulisi kõrgharidusest ja kutseõppest tööturule ülemineku mehhanisme, eelkõige esimest korda tööturule sisenevate noorte spetsialistide jaoks;

68.

palub liikmesriikidel jätkata selliste poliitikameetmete võtmist koos majanduslike ja reguleerivate stimuleerimismehhanismidega, mis kujundavad kultuuri ja haridussüsteeme kõigi eri tasandi haridusasutuste ja äriühingute vaheliste partnerluste ja vahetusvõrgustike loomise kaudu, et kaotada praegune akadeemiliste ringkondade ja turu vaheline lõhe ning lihtsustada teadlaste liikumist ülikoolidest äriühingutesse, soodustades nii innovatsiooni;

VKEd ja mikroettevõtjad

69.

on seisukohal, et VKEd on peamised innovatsiooni ja majanduskasvu edendajad ELis ning neil on otsustav tähtsus igas vanuses inimestele, nii naistele kui ka meestele, töövõimaluste pakkumisel; peab kahetsusväärseks, et paljudes liikmesriikides on nad avalikust teadusuuringute, innovatsiooni- ja arengupoliitikast kõrvale jäetud;

70.

rõhutab VKEde tähtsust mitte ainult töökohtade loomisel, vaid ka nende säilitamisel;

71.

juhib tähelepanu asjaolule, et ELi rohkem kui 20 miljonit VKEd moodustavad 99 % ettevõtetest ning et VKEd on majanduskasvu, innovatsiooni, tööhõive ja sotsiaalse integratsiooni peamiseks edasiviivaks jõuks;

72.

on veendunud, et avaliku poliitika meetmetel (nt taskukohased laenud, nõustamisteenused avaliku sektori algatuste ja õigusaktide kohta, ettevõtlusinkubaatorid ja ettevõtluse kiirendajad, klastrid, tehnoloogiasiirde bürood, juhendamis- ja mentorlussüsteemid jne) on oluline roll VKEde loomise ja arendamise toetamisel ja soodustamisel; on arvamusel, et võrkude loomisel ja parimate tavade vahetamisel on sellega seoses tähtis roll; usub, et mittemateriaalsed ja mitterahalised toetusvormid, nagu juurdepääs teadmistele ja teabele, finantsalasele haridusele ja ärivõrgustikele, on olulised alustavate ettevõtjate ja VKEde jaoks oma tegevuse arendamisel; märgib, et selleks, et stimuleerida siseturgu ja väikeettevõtjate vahelist kaubandust, on eriti tähtis tagada kutsekvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine ja kaubandusvaldkonna eri reguleerivate raamistike vaheline koostalitlusvõime;

73.

usub, et innovatsioon VKEdes toetab oluliselt töökohtade loomist; juhib tähelepanu asjaolule, et innovatsioonisüsteemis edukaks osalemiseks peavad VKEd pöörama suurt tähelepanu innovatiivsele tegevusele ning et abi tuleb paremini kohandada nende tegelikele vajadustele;

74.

toonitab põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele“; tunnistab piiriülese e-kaubanduse kasulikkust, sest see pakub VKEdele uusi võimalusi ühtsele turule pääsuks, tööhõivevõimaluste loomiseks, kulude vähendamiseks ja maailmas konkureerimiseks;

75.

rõhutab võimalusi, mida info- ja kommunikatsioonitehnoloogia pakub tootlikkuse ja konkurentsivõime suurendamiseks; rõhutab digitaalse ühtse turu potentsiaali vallandamise vajadust ja juhib tähelepanu asjaolule, et innovatiivse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia idufirma rajamise maksumus on vähenenud viimase kümne aasta jooksul 100-le vastava teguri võrra peamiselt tänu sellistele tehnoloogiatele nagu ülikiire ja täieliku katvusega lairibaühendus, pilvandmetöötlus, avatud lähtekoodiga tarkvara, avatud andmed ja juurdepääs avaliku sektori teabele;

76.

rõhutab asjaolu, et e-valitsus on eriti kasulik ettevõtjatele (eelkõige VKEdele, kes puutuvad tihti kokku ületamatute takistustega piiriüleses tegevuses ELis), sest see vähendab halduskulusid ja -koormust, suurendab tootlikkust, tõhusust, konkurentsivõimet, läbipaistvust, avatust, poliitika tulemuslikkust, kättesaadavust ning lihtsustab ja seostab menetlusi;

77.

usub, et VKEde kaitse ebapiisavus võib paljudel juhtudel halvata ettevõtteid ja pidurdada majanduskasvu ning võib ühtlasi heidutada ettevõtjaid kasutamast võimalusi, mis omakorda mõjutab nende suutlikkust kasvada ja luua töökohti;

78.

märgib, et idufirmade ees seisvad ja kiirelt kasvavate VKEde arengut mõjutavad peamised tõkked on raskendatud juurdepääs rahastamisele ja rahastamiskulud, koormav reguleerimine, puudulikud teadmised õigusaktide kohta, kaudsed kulud, piiratud juurdepääs eksporditurgudele, keskmised makseperioodid ja oskuste nappus;

79.

tunneb heameelt nn VKE-testi kasutuselevõtu ja komisjoni võetud kohustuse üle pakkuda VKEde jaoks välja leebem reguleeriv kord ning teha juhtumipõhiselt erandeid mikroettevõtetele, seadmata ohtu tervise-, ohutus- ja tööhõivestandardeid; on veendunud, et mitmes seadusandlikus ettepanekus tuleb sätestada leevendavad meetmed, nt pikem rakendusaeg, tõhusad ja tulemuslikud kontrollid või suunised firmade dokumentatsiooni lihtsustamiseks, kuid loomata kahetasandilist tööturgu;

80.

tunneb heameelt selliste algatuste üle nagu projekt CREATE, milles käsitletakse majanduskasvu ja töökohtade loomist ning konkurentsivõimet takistavaid tegureid, millega seisavad silmitsi maapiirkondade VKEd;

81.

on veendunud, et liikmesriike tuleb näiteks VKEde saadikute Euroopa võrgustiku kaudu ergutada jagama parimaid tavasid töökohtade loomise innovatiivsete viiside valdkonnas bürokraatia vähendamise ja teabevahetuse parandamise abil, eelkõige VKEde ja mikroettevõtjate puhul;

82.

nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid aitaksid kohalikel asutustel ja VKEde ühendustel edendada kohalikku tootmist ja tootekvaliteeti, näiteks ühiste teadus- ja arendusprojektide jaoks ettevõtete klastrite moodustamise abil;

83.

on veendunud, et ka VKEsid esindavaid organisatsioone tuleks ergutada jagama piiriüleselt parimaid tavasid bürokraatia vähendamise innovatiivsete viiside kohta;

84.

peab kahetsusväärseks asjaolu, et eri liikmesriikides elluviidavad tööalased reformid jätavad paljud töötajad ilma kollektiivlepingute kaitsest, eriti VKEdes; on seisukohal, et igasugune tööalase paindlikkuse parandamine peaks tooma kaasa piisava töötajate kaitse;

85.

on veendunud, et parandada tuleks raamistikku, millega reguleeritakse VKEde osalemist riigihangetes;

86.

märgib, et paljudes liikmesriikides puudub piisav tugi ja/või piisav reguleeriv raamistik, mis tagaks asjakohased tingimused noortele ja innovatiivsetele äriühingutele ning idufirmadele, ning rõhutab VKEdega seotud eri Euroopa, riiklike, piirkondlike ja kohalike poliitikameetmete ja vahendite parema koordineerimise vajadust;

87.

rõhutab vajadust tugevdada toodete jälgitavuse alaseid ELi eeskirju, et võidelda võltsimise vastu ja luua tulemuslik vahend VKEde arengu ergutamiseks;

Parem õigusloome

88.

rõhutab vajadust tõhusamate ja selgemini sõnastatud õigusaktide järele, mida oleks võimalik lihtsamini rakendada ja millega saab aidata kõigil majandustegevuses osalejatel, sealhulgas ettevõtjatel, tegutseda õigusriigi põhimõtet järgides ning mis võimaldavad nii ettevõtjatel kui ka töötajatel saada kasu võimalustest ja kaitsest, mida pakutakse tööhõive-, tervishoiu- ja ohutusalaste õigusaktidega;

89.

rõhutab, et liidu poliitikavaldkonnad tuleks VKEde huvides innovatsiooni, majanduskasvu, konkurentsivõime, rahvusvahelistumise, ettevõtluse, ressursside tootlikkuse, bürokraatia vähendamise, inimressursside kvaliteedi ning keskkonnaalase ja sotsiaalse vastutuse seisukohalt tihedamalt lõimida;

90.

kiidab komisjoni tegevust VKEde jaoks kõige koormavamate õigusaktide esikümne läbivaatamise tulemuste käsitlemisel, mis aitab ettevõtetel luua rohkem tööhõivevõimalusi; on veendunud, et komisjon peaks viivitamata seadma prioriteediks nende õigusaktide parendamise viisil, milles võetakse arvesse VKEde muresid; peab vajalikuks tagada, et EL ja liikmesriigid võtaksid poliitikakujundamise protsessis arvesse ettevõtete, eelkõige VKEde ja mikroettevõtjate erivajadusi ning kaaluksid neile suunatud toetusmeetmeid;

91.

juhib tähelepanu asjaolule, et noored äriühingud, mis pärast asutamisetappi muutuvad kiiresti ja tugevalt rahvusvaheliseks, annavad majandusse kasuliku panuse, sest nad loovad innovatsiooni, innustavad muude äriühingute innovatsioonialast tegevust, osalevad rahvusvahelistes tarneahelates ning loovad jätkusuutlikku kvaliteetset tööhõivet; märgib siiski, et sellised äriühingud seisavad asutamisetapis silmitsi märkimisväärsete takistustega, mille põhjuseks on vähene kapital, ning seetõttu oleks ettevõtte asutamise odav, lihtne ja kiire kord neile kasulik;

92.

rõhutab, et töötervishoidu ja -ohutust ning töötajate kaitset käsitlevaid eeskirju ei saa pidada koormavateks eeskirjadeks; kutsub komisjoni üles lihtsustama ülemääraseid halduskoormusi ning samal ajal tagama alati töötervishoiu ja -ohutuse ning kindlustama, et VKEdel on piisavad teadmised ja vahendid, mis võimaldavad neil oma töötajate töökeskkonda nõuetekohaselt korraldada;

93.

võtab teadmiseks uue tervise ja ohutuse strateegia; loodab, et selles keskendutakse ennetamisele, kasutatavusele, selgitamisele, lihtsustamisele, ennetamisele ja kehtivate õigusaktide paremale rakendamisele, et tagada töötajate tervis ja ohutus;

94.

väljendab heameelt REACH-määruse kohaste VKEdele kehtestatud registreerimistasude vähendamise üle, kuigi tasud moodustavad murdosa üldistest nõuete täitmisega seotud kuludest; on aga väga mures selle pärast, et REACH-määrusega seotud esialgseid kuluarvestusi alahinnati ja praeguseks on erinevus juba rohkem kui 1 miljardi euro suurune ning see number suureneb veelgi;

95.

rõhutab vajadust parandada ettevõtete üldist tõhusust projektide ja vahenditega, mis võimaldavad tegeleda energiakasutuse küsimusega, et soodustada energiakulude vähendamist;

96.

juhib tähelepanu asjaolule, et uue ühtekuuluvuspoliitika perioodi (2014–2020) õigusaktide sätetega püütakse vähendada mikroettevõtjate ja VKEde halduskoormust, eelkõige mis puudutab töötute aktiveerimist, ning sellega aidatakse tekitada paremaid tingimusi töökohtade loomiseks; kutsub liikmesriike üles kõrvaldama takistusi, mis ei lase Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde paremini rakendada mikroettevõtjate ja VKEde hüvanguks;

Soovitused

97.

palub komisjonil ja liikmesriikidel tegutseda kiiresti ja ambitsioonikalt VKEde regulatiivse koormuse vähendamise nimel ning tagama samal ajal, et kõik väljapakutud lahendused põhineksid tõenditel ja et nende puhul austataks tervist ja ohutust ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 9;

98.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama täielikult ära rohelise majanduse töökohtade loomise potentsiaali ning töötama selleks välja strateegia „Tööstuse taassünd jätkusuutliku Euroopa nimel“ (RISE), mille eesmärgiks on tehnoloogiline, ettevõtlusalane ja sotsiaalne innovatsioon kolmanda tööstusrevolutsiooni algatamiseks, hõlmates tugevat vähese CO2-heitega kaasajastamistööd; väidab, et tulevikus loob strateegia „Tööstuse taassünd jätkusuutliku Euroopa nimel“ uusi turge, ärimudeleid, loomingulist ettevõtlust, uusi töökohti ja inimväärset tööd, uuendades tööstust ja tuues sellega kaasa majanduse dünaamilisuse, usaldusväärsuse ja konkurentsivõime; peab sellise strateegia tugisammasteks energia- ja ressursitõhusust;

99.

on seisukohal, et asjakohane lähenemisviis võib olla välja pakutud komisjoni ettepanekus jätta mikro-majandusüksused tulevikus esitatavate õigusaktide reguleerimisalast välja, välja arvatud juhul, kui on vajadus neid hõlmata;

100.

kutsub komisjoni üles tagama, et liikmesriikide VKEde organisatsioonid kuuluksid hiljuti loodud VKEde saadikute võrgustikku ja VKE assambleesse ning et neid teavitataks nõuetekohaselt ELi algatustest ja poliitikaettepanekutest; rõhutab sellega seoses, et sama tähtis roll on Euroopa teabekeskustel, mis ei ole seni suutnud osutada teenust, mis vastaks Euroopa ettevõtete ootustele ja vajadustele;

101.

kutsub liikmesriike üles edendama keeleõpet VKEde ja mikro-majandusüksuste töötajate elukestva õppe (kutseõppe) kaudu vahendina, mis tugevdab niisuguste ettevõtete pääsu ühtsele turule ja selles osalemist;

102.

palub komisjonil tagada VKEdele lihtsam juurdepääs struktuurifondidele, eelkõige leevendades eelrahastatavatele projektidele esitatavaid nõudeid, vähendades kaasrahastamise nõudeid, lähenedes sihipärasemalt eri liiki VKEdele, kaotades rahastamise puudujäägi hanketsüklite vahel ning toetades suutlikkuse suurendamist VKEde rahastamisel;

103.

soovitab Euroopa Parlamendi liikmetel kasutada täiel määral ära mõjuhinnangute ja Euroopa lisaväärtuse direktoraati, et kontrollida esildatud õigusaktide eelnõude kulusid, kasu ja muud mõju VKEdele ja eelkõige töökohtade loomisele;

104.

palub komisjonil ja liikmesriikidel olla rangem tulevaste ja kehtivate VKEsid ja konkurentsivõimet üldiselt käsitlevate õigusaktide mõju hindamisel;

105.

tuletab liikmesriikidele meelde nende Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act“ raames võetud kohustust võimaldada, et ettevõtte asutamine võtab aega maksimaalselt 48 tundi; kutsub sellega seoses liikmesriike üles tegema kõik endast oleneva selle eesmärgi saavutamiseks, et täita strateegias „Euroopa 2020“ sisalduvad tööhõivealased eesmärgid;

106.

kutsub komisjoni üles tegelema mis tahes tuvastatud kahjuliku mõjuga, mida ELi õigusaktid avaldavad ettevõtetele ja nende suutlikkusele luua töökohti, eriti seoses selliste aspektidega nagu puudulikud teadmised ELi õigusaktide kohta ja üldine arusaam nendest ning toe puudumine nende praktilisel kohaldamisel; palub komisjonil parandada VKEdele suunatud teabevoogu;

107.

kutsub komisjoni üles õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) kontekstis kontrollima, et kõik õigusaktid toimiksid nii nagu kavatsetud, ning tegema kindlaks valdkonnad, kus esineb ebajärjepidevusi või mittetulemuslikke meetmeid, mis mõjutavad tööhõivevõimalusi;

108.

rõhutab hiljutist äriühingute suundumust tuua tootmine ja teenused tagasi Euroopasse ning sellega kaasnevaid võimalusi töökohtade loomiseks; on veendunud, et ELi majandusel on ainulaadne võimalus kiirendada seda töökohtade tagasitoomise suundumust, ning palub liikmesriikidel koos komisjoniga kaaluda sihtotstarbelise toetuse pakkumist, sealhulgas ühtsete kontaktpunktide loomise võimalust, et aidata ettevõtetel kasutada ära võimalusi, mida tagasitoomine pakub;

109.

palub liikmesriikidel ja komisjonil toetada füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist, võimaluse korral piiriüleselt ning eelkõige naiste ja noorte seas, luues keskkonna ning töötades välja haridus- ja sotsiaalkaitsesüsteemi, mis ergutab ettevõtjaid asutama ja arendama oma ettevõtteid ning looma uusi töökohti, näiteks edendades ettevõtlust õppurite ja spetsialistide seas;

110.

väljendab lootust, et ettevõtlus muutub järgmistel aastatel väljapaistvamaks teemaks; märgib, et see nõuab mõtisklemist, eelkõige seoses tegevuskava „Ettevõtlus 2020“ rakendamisega; on seisukohal, et ettevõtlusvaimu ja ettevõtlusalaste oskuste arendamine on jätkusuutlik viis, kuidas edendada töökohtade ja arvukamate idufirmade loomist ning ettevõtlusalast innovatsiooni; sooviks, et komisjon kuulutaks 2017. aasta „Euroopa ettevõtluse aastaks“;

111.

kutsub sotsiaalpartnereid üles kasutama aruka reguleerimise vahendeid, suurendama mõjuhinnangute kasutamist oma läbirääkimiste käigus ja esitama komisjoni mõjuhindamiskomiteele seadusandlike meetmete esildamise kokkuleppeid;

112.

nõuab kindlalt, et isikuandmete kaitse määruse puhul järgitaks tasakaalustatult lähenemisviisi, millega tagatakse andmekaitse ning edendatakse samal ajal digitaalmajandust, töökohtade loomist ja majanduskasvu;

113.

kutsub ELi üles tegema koostööd liikmesriikide, ülikoolide, teadusasutuste ja ettevõtetega, et kooskõlastada ja kasutada täiel määral ära ELi rahastamisallikaid (nt ESF, ERF, COSME, „Horisont 2020“ ja Erasmus+), et edendada ettevõtluskultuuri, eelkõige naiste ja noorte seas, arendada ja uuendada tööturul vajalikke kvalifikatsioone ja oskusi ning toetada uute ettevõtete loomist;

114.

kutsub ELi ja liikmesriike üles tegema koostööd ettevõtlusoskuste lisamiseks kõikide haridustasandite õppekavadesse;

115.

kutsub ELi üles tegema koostööd liikmesriikide, koolide ja ülikoolidega, et rakendada avatud tehnoloogial põhinevat haridust;

o o

116.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0036.

(2) http://www.ceemet.org/en/News/News/CEEMET-Survey-Flexible-employment-contracts-responding-to-changing-market-circumstances-and-meeting-employee-needs.htm

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/31

P7_TA(2014)0395

Uued tehnoloogiad ja avatud õppematerjalid

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta resolutsioon uute tehnoloogiate ja avatud õppematerjalide kohta (2013/2182(INI))

(2017/C 443/05)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 165 ja 166,

—	võttes arvesse põhiõiguste harta artiklit 14,

—

võttes arvesse komisjoni 25. septembri 2013. aasta teatist „Avatud haridusruum: Innovaatilised õpetamis- ja õppemeetodid kõigi jaoks uue tehnoloogia ja avatud õppematerjalide kaudu“ (COM(2013)0654) ning kaasnevat töödokumenti, kus analüüsitakse ja kaardistatakse innovaatilisi õpetamis- ja õppemeetodeid kõigi jaoks uue tehnoloogia ja avatud õppematerjalide kaudu Euroopas (SWD(2013)0341),

—	võttes arvesse komisjoni 11. juuli 2013. aasta teatist „Euroopa kõrgharidus maailmas“ (COM(2013)0499),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1288/2013, millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm „Erasmus+“ ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ (1),

—	võttes arvesse nõukogu 24. veebruari 2014. aasta järeldusi, mis käsitlevad tõhusat ja innovaatilist haridust ja koolitust oskustesse investeerimise eesmärgil – Euroopa poolaasta (2014) toetamine (2),

—	võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitusi mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (3),

—	võttes arvesse nõukogu 14. veebruari 2011. aasta järeldusi hariduse ja koolituse rolli kohta Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisel (4),

—	võttes arvesse nõukogu 11. mai 2010. aasta järeldusi hariduse ja koolituse sotsiaalse mõõtme kohta (5),

—	võttes arvesse nõukogu 11. mai 2010. aasta järeldusi kõrghariduse rahvusvahelistumise kohta (6),

—	võttes arvesse oma 22. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni hariduse ümbermõtestamise kohta (7),

—	võttes arvesse oma 12. septembri 2013. aasta resolutsiooni kasvu, liikuvuse ja tööhõive digitaalarengu tegevuskava kohta ja vajaduse kohta kiiremini tegutseda (8),

—	võttes arvesse oma 11. septembri 2012. aasta resolutsiooni hariduse, koolituse ja Euroopa 2020 kohta (9),

—	võttes arvesse oma 20. aprilli 2012. aasta resolutsiooni Euroopa kõrgharidussüsteemide ajakohastamise kohta (10),

—	võttes arvesse oma 26. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni uute oskuste ja töökohtade tegevuskava kohta (11),

—	võttes arvesse oma 12. mai 2011. aasta resolutsiooni noorte liikuvuse kohta – raamistik Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide parandamiseks (12),

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 26. veebruari 2014. aasta arvamust (13),

—	võttes arvesse Regioonide Komitee 31. jaanuari 2014. aasta arvamust (14),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

—	võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A7-0249/2014),

arvestades, et haridus- ja koolitussüsteemid peavad liikuma selles suunas, et tekiks võrdsed õppimisvõimalused ja oleks rahuldatud üha suurem vajadus teadmiste ja oskuste pideva ajakohastamise järele, pidades silmas üha rahvusvahelisemaks muutuvat tööturgu ja eesmärki suurendada tõhusust ja võrdsust;

B.	arvestades, et strateegia „Euroopa 2020“ eesmärk on hoogustada innovatsiooni, luua uusi töökohti, parandada sotsiaalset ühtekuuluvust ja panna kindel alus ELi jätkusuutlikule ja kaasavale kasvule tänu kõrgelt kvalifitseeritud tööjõule, kellel on võrdne juurdepääs haridusele;

arvestades, et suur tööpuudus, eriti noorte ja sealhulgas kõrgkoolilõpetanute seas, on Euroopas kokku sattunud märkimisväärse arvu vabade töökohtadega, mida ei suudeta täita – see osutab märkimisväärsele oskuste lüngale, mille kõrvaldamiseks sobiksid kõige paremini muu hulgas duaalse kutseõppe mudelid; arvestades, et 2012. aastal oli mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori (NEET-noori) ELis 15,8 % ning seetõttu ohustas neid oskuste suureneva mittevastavuse tõttu tööturult väljatõrjumine;

D.	arvestades, et 2020. aastaks nõuab 90 % töökohti digitaalseid oskusi, ja arvestades, et 2015. aastaks on ELis kuni 900 000 täitmata info- ja kommunikatsioonialast (IKT) töökohta;

E.	arvestades, et kõrgkoolilõpetajate arv 2030. aastaks tõenäoliselt neljakordistub;

arvestades, et 18–28 % ELi üliõpilastest pole koolis ega kodus piisavalt võimalusi pääseda juurde internetile ja seda kasutada; arvestades, et üksnes 30 % ELi üliõpilasi saab pidada digitaalselt pädevaks; arvestades, et ainult 20 % ELi üliõpilasi õpetavad end digitaalvaldkonnas kindlalt tundvad ja toetavad õpetajad ning et 70 % ELi õpetajatest ei tunne end digitaalvaldkonnas kindlalt ja sooviks oma IKT-alaseid oskusi edasi arendada; arvestades, et 40 % 16–74-aastaste eurooplaste IKT-alased oskused on vähesed või puuduvad üldse;

arvestades, et avatud õppematerjalidel võib olla määrav roll elukestva õppe võimaldamisel kõigile õppijatele ja nii formaalse kui ka informaalse hariduse pakkujate sisu kvaliteedi ja levitamise parandamisel ning et samas võib digitaalselt puudulik õppesüsteem pidurdada õppijate teadmiste ja oskuste arendamist;

H.	arvestades, et Euroopa Liit ei ole veel täies ulatuses hoomanud potentsiaali, mida pakub IKT kultuurilise ja haridusliku rikkuse ja mitmekesisuse, teabele juurdepääsu ja heade tavade jagamise osas;

I.	arvestades, et haridussüsteemide moderniseerimine Euroopas vajab investeeringuid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga korralikult varustatud haridusasutustesse;

J.	arvestades, et seetõttu on lairibaühenduse levik (ka liikmesriikide maa- ja mägipiirkondades ning ääremaadel) äärmiselt oluline;

K.	arvestades, et ka kool peaks andma lastele ja noortele praktilise ja kriitilise tähtsusega oskusi digitaal- ja võrgutehnoloogia lahenduste kasutamiseks;

Võimalused ja väljakutsed

tunneb heameelt komisjoni teatise üle, milles esitatakse avatud õppematerjale käsitlev liidu tegevuskava, mis keskendub nende materjalide potentsiaalile suurendada juurdepääsu haridusele ja võrdsust hariduse omandamisel, samuti seda veelgi mitmekesisemaks muuta, ning tunnistab hariduse tähtsust üha enam digitaalseks muutuvas ühiskonnas; usub, et Euroopa raamistiku tekkimine avatud õppematerjalide arendamiseks on ehk võimalus liikmesriikide haridussüsteeme parandada;

leiab, et avatud õppematerjalide kasutamise tõhustamiseks tuleb toetada meetmeid, mis aitavad kaasa üldisele digitaalsele haridusele, koguda infot heade tavade kohta ja propageerida neid mitmesugustes keskkondades;

rõhutab, et avatud õppematerjalid loovad võimalusi nii õpetajatele, üliõpilastele, õpilastele ja igas eas õppijatele kui ka haridus- ja koolitusasutustele, et õpetada ja õppida innovaatilisel viisil; kutsub haridusasutusi üles hindama veelgi põhjalikumalt avatud õppematerjalide potentsiaalset kasu asjaomaste haridussüsteemide jaoks, pidades silmas sellise organisatsioonilise keskkonna võimalikku loomist, kus uuenduslikkus oleks teretulnud, see võetaks omaks, seda rakendataks ja edendataks; kutsub sellega seoses liikmesriike ja piirkondi üles rajama aruka spetsialiseerumise strateegiate raames innovatsiooni ja idufirmade tippkeskusi, kus kasutataks täielikult ära IKT potentsiaal;

avaldab kahetsust, et seoses uute tehnoloogiate ja digitaalse sisu kasutuselevõtuga õpetamise ja õppimise otstarbel ei eristata komisjoni teatises erinevaid koolitasandeid; rõhutab, et õppijad omandavad sõltuvalt vanusest erinevaid oskusi ja pädevusi ning et järelikult on õppekavad ja õppemeetodid olenevalt koolitasandist erinevad;

märgib, et kvaliteedi tagamine suurendab tunduvalt usaldust avatud õppematerjalide vastu ja julgustab neid rohkem kasutama; ergutab uurima ja levitama häid tavasid, mis hõlbustaksid avatud õppematerjalide tõhusat ärakasutamist, investeerides eriti sellistesse valdkondadesse nagu metoodika katsetamine, metaoskused (kaasamõtlevad, ettevaatavad ja kriitilise mõtlemisega oskused) ja pehmed oskused; märgib, et soodustada tuleks ka hindamismeetodite uurimist nende oskuste puhul, mis on omandatud selliste koolituste jaoks, mille puhul ei saa piirduda vastastikuse eksperdihinnanguga või automaatsete süsteemidega, nagu seda juhtub praktikakogukondades;

möönab asjaolu, et avatud õppematerjalid töötatakse tavaliselt välja piiratud arvus keeltes ning peamiselt, ehkki mitte ainult, teevad seda kõrgharidusasutused (eriti mis puudutab laialt avatud e-õpet); ergutab kõigi tasandite haridus- ja koolitusasutusi kõigis liikmesriikides ja teisi asjaomaseid sidusrühmi töötama avatud õppematerjalid välja igaüks oma keeles, et kasutada ära digitehnoloogia ja mitmekeelsuse kõik võimalused; tuletab meelde, et materjalide kättesaadavus, juurdepääsetavus ja uuenduslikkus etendavad keskset rolli e-õppematerjalide kasutamisel hariduses;

juhib tähelepanu asjaolule, et IKTd ja avatud õppematerjale kasutatakse praegu põhiliselt kõrgharidussüsteemis; õhutab, kui see on asjakohane, kasutama neid ka alg- ja keskharidussüsteemis, samuti kutsehariduses ning muus mitteametlikus õpikeskkonnas, kus õpilasekesksel IKTga ühitatud õpitegevusel on tohutu potentsiaal;

märgib, et nõuetekohane kontekstiga sidumine on õpitarkvara tulemuslikkuse puhul olulise tähtsusega; juhib tähelepanu asjaolule, et see protsess peab olema õpetamis- ja õppimisprotsessidesse asjakohaselt sisse sobitatud ja võtma arvesse pedagoogilisi ja õppekava eesmärke, vahendeid ja individuaalseid õppevorme;

rõhutab vajadust hõlbustada avatud õppematerjalide abil omandatud teadmiste ja oskuste tunnustamist edasise dialoogi kaudu sidusrühmadega ning kutsub liikmesriike üles lisama oma riiklikesse kvalifikatsiooniraamistikesse asjakohased meetmed sellise õppe valideerimiseks;

10.

osutab vajadusele lihtsustada välismaal saadud oskuste tunnustamist, et bürokraatlike struktuuride vähendamise kaudu hoogustada ja hõlbustada avatud õppematerjalide ja laialt avatud e-õppe kasutamist;

11.

rõhutab tõsiasja, et tasuta, kvaliteetsete ja sobivate elektrooniliste õppematerjalide kättesaadavus ja juurdepääsetavus neile on äärmiselt oluline;

12.

rõhutab vajadust ühtlustada autoriõiguse valdkonnas kehtivad piirangud ja erandid, et mitteärilise õpetamise puhul oleks võimalik kasutada illustreerivat materjali, et soodustada avatud õppematerjalide ja kaugõppe piiriülest levi ning et võimaldada Euroopa platvormidel mastaabisäästu loomise kaudu üleilmselt konkureerida;

13.

nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ettepaneku direktiivi 2001/29/EÜ läbivaatamiseks, selleks et luua ELis autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste süsteem, mis sobiks digitaalajastusse, oleks ühtlustatud ja paindlik ning tunnustaks teadmistele juurdepääsu väärtust avalikkuse jaoks;

14.

ergutab liikmesriike uurima avatud õppematerjalide prognoositud potentsiaali avaliku ja erasektori hariduskulude ja eelkõige õppematerjalidega seotud kulude vähendamisel, jätmata hooletusse kvaliteeti;

15.

märgib, et oluline on tagada avatud õppematerjalide ja laialt avatud e-õppe loomise jätkusuutlikud mudelid; kutsub komisjoni üles toetama dialoogis sidusrühmadega edasisi uuringuid nende kujundamise, kasutamise ja omaksvõtmise kohta;

16.

tunnistab, et avatud õppematerjalid tuleks kasutusele võtta viisil, mis soodustab 21. sajandi õpilahenduste arendamist ja loob uusi ärivõimalusi uuenduslike Euroopa õpilahenduste väikeste ja keskmise suurusega pakkujate jaoks;

17.

palub liikmesriikidel tugevdada mitteformaalset veebiturbealast väljaõpet ning näha koolides ette veebiturbepoliitika, pakkudes õpetajatele asjakohast koolitust;

18.

kutsub liikmesriike üles tagama koordineeritud ja edumeelse internetiturvalisuse alase hariduse pakkumine koolides; märgib, et lapsevanemates tuleks internetiturvalisuse tagamisel näha partnereid, ja soovitab töötada välja neile suunatud täiendavad strateegiad, tugevdades seeläbi vanema kui vahendaja rolli; rõhutab, et need jõupingutused peaksid olema suunatud noorte sõltumatuse suurendamisele, mis võimaldaks neil võtta vastutuse oma tegude ja kohustuste eest veebis ning arendada e-oskusi; rõhutab, et avatud õppematerjale kasutavate õpetajate ja õppijate isikupuutumatus, eraelu puutumatus ja isikuandmete kaitse peab olema tagatud;

19.

palub komisjonil toetada liikmesriikide vahel heade tavade jagamist formaalse ja informaalse õppe valdkonnas seoses veebiturbe, asjaomase õppesisu loomise ning avaliku ja erasektori partnerluste asutamisega, selleks et kaasata noored, nende vanemad ja õpetajad ning kõik noortega tegelevad inimesed, sh turvalisema interneti alal tegevad valitsusvälised organisatsioonid;

Oskused õpetajatele ja õppijatele

20.

märgib, et uued tehnoloogiad ja avatud õppematerjalid muudavad õppimise interaktiivsemaks ja aitavad seada õppeprotsessi keskmesse õppija;

21.

rõhutab, et kõigil haridustasemetel on õpetajatel põhiroll elektrooniliste õppematerjalide kättesaadavuse ja kasutamise lihtsustamisel kõigi õppijate jaoks ning nende abistamisel digitaalsete oskuste omandamisel;

22.

rõhutab tungivat vajadust varustada kõik õppijad võimalikult kiiresti parimate võimalike tehniliste vahenditega ning tagada olulise tähtsusega juurdepääs lairiba-internetiühendusele;

23.

tuletab meelde, kui tähtis on kvaliteetkoolitus õpetajatele ja koolitajatele ning et sellele peab lisanduma kogu karjääri vältel kestev ametialane kohustuslik täiendkoolitus, mis keskendub innovaatilistele õpetamismeetoditele ja didaktikale („õppima õppimine“);

24.

innustab liikmesriike toetama õpetajaid nende ametialases arengus, pakkudes neile põhikoolituses tänapäevaseid õppekavu ja korraldades täiendusõpet, et anda neile vajalik pädevus digipõhiste õpetamismeetodite kasutuselevõtuks;

25.

rõhutab eriti neid tõestatud eeliseid, mida annab õpetajatele ja koolitajatele kogemuste omandamine Euroopas asuvates välisriikides, nt Erasmus+ raames, ning nõuab kõnealuste ja muude seonduvate programmide ulatuslikku laiendamist;

26.

juhib tähelepanu asjaolule, et digitaalsete oskuste arendamise ja avatud õppematerjalide kasutamise eeltingimus on lisaks meta- ja pehmetele oskustele põhiline kirja- ja arvutamisoskus ning sellised üldoskused nagu kriitiline mõtlemine ja õppima õppimine; kutsub komisjoni sellest tulenevalt üles hindama veelkord digitaalsete ja/või veebipõhiste õppematerjalide mõju õppijate õpitulemustele vastavalt nende vanusele ja koolitasandile;

27.

möönab tavapäraste õpetamis- ja õppemeetodite tähtsust ja kutsub komisjoni üles toetama edasisi uuringuid küsimuses, kas ja kuidas saavad avatud õppematerjalid ja laialt avatud e-õpe lisaks tavapärastele õpetamismeetoditele või nende lahutamatu osana parandada inimeste õpitulemusi;

28.

tuletab meelde, et IKT ja avatud õppematerjalide abil võimalikuks saanud innovaatilised õpetamismeetodid aitavad arendada selliseid pehmeid ja valdkonnaüleseid oskusi nagu kriitiline mõtlemine, otsuste tegemine, suhtlemisoskused ja probleemide lahendamine, mis on tööalase konkurentsivõime ja tööturu realiseerimise jaoks väga olulised;

29.

rõhutab, et hariduspoliitika põhieesmärk peaks olema õppijate abistamine olulise tähtsusega kognitiivsete ja sotsiaalsete oskuste arendamisel; kutsub komisjoni üles andma täiendavat hinnangut sellele, kuidas mõjutab digitaalseadmete ja digitaalse sisu pedagoogilistel eesmärkidel kasutuselevõtt õppijaid, tagades samas nende füüsilise ja psühholoogilise puutumatuse;

30.

juhib tähelepanu vajadusele töötada välja täiskasvanud õppijatele suunatud avatud õppematerjalid, et tagada madala kvalifikatsiooniga Euroopa kodanikele rohkem elukestva õppe võimalusi, pidades silmas, et paljude õppijate IKT-alased oskused on kesised;

31.

rõhutab, et maailma kõige dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks pürgiva infoühiskonna kodanike jaoks on digitaalsed oskused ja teadmised äärmiselt olulised;

32.

märgib, et digitaalne kirjaoskus avaldab uute suhtlus- ja hariduskanalite avamise kaudu positiivset mõju sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisele, isiklikule arengule, kultuuridevahelisele dialoogile ja kodanikuaktiivsusele;

33.

rõhutab, et IKT ja veebipõhised hariduslikud materjalid, kaasa arvatud avatud õppematerjalid võivad toetada võõrkeelte õpetamist ja õppimist kõigil haridus- ja koolitustasanditel; rõhutab, et sotsiaalne suhtlus on võõrkeele õppimise eeltingimus;

34.

nõuab, et liikmesriigid parandaksid ja süvendaksid digitaalseid oskusi, lisades sel eesmärgil oma vastavatesse õppekavadesse ka kodeerimise ja programmeerimise, et edendada majanduslikku konkurentsivõimet ja varustada õppijad tuleviku tööturu jaoks õigete oskustega;

35.

kordab, et edukaks tööturule sisenemiseks on tähtis järjepidevalt ajakohastada teadmisi ja oskusi, ja märgib, et avatud õppematerjalid võivad hõlbustada elukestvat õpet, mis on vajalik konkurentsivõime säilitamiseks tööturul; soosib sooliselt tasakaalustatumat IKT kasutust, pidades silmas vajadust tagada ka naistele, kes jäävad teatud ajaks tööturult välja (rasedus- ja sünnituspuhkuse ning lapsehoolduspuhkuse ajaks), võimalus kasutada seda tüüpi koolitusi enesetäiendamiseks ja iseseisvaks õppimiseks ning seega oma tulevaste tööturule tagasipöördumise võimaluste parandamiseks;

36.

juhib tähelepanu asjaolule, et avalikud raamatukogud ja hariduskeskused saavad pakkuda tasuta juurdepääsu arvutitele ja internetile ning internetikoolitusele;

Ulatuse laiendamine

37.

rõhutab, kui oluline on juurdepääs haridusele ja koolitusele kõigist vanuserühmadest kõigi õppijate, ka puuetega, ebasoodsa taustaga, mittetöötavate ja mitteõppivate noorte, (NEET-noorte) ja geograafiliselt kaugetest piirkondadest pärinevate õppijate jaoks, samuti kõigi oma kvalifikatsiooni tõsta soovivate inimeste jaoks;

38.

märgib taas kord, et mitte kõigil kodanikel ei ole juurdepääsu IKTle võrdsetel teenuse hinna ja kvaliteedi tingimustel ning et üldiselt on linnapiirkonnad paremini teenustega kaetud kui maapiirkonnad, mis on tekitanud digitaalvaldkonnas lõhe ja ei toeta võrdsete võimaluste loomise põhimõtet kõigi kodanike jaoks, kus iganes ELi territooriumil nad ka ei asuks;

39.

rõhutab täiskasvanuhariduse kasvavat tähtsust eriti elukestvat kutseõpet silmas pidades ja nõuab kõigi täiskasvanuharidusega tegelevate organisatsioonide tunnustamist, tugevdamist ja toetamist kõikjal Euroopas;

40.

rõhutab põlvkondadeülese õppe eeliseid ning tuletab meelde suurepäraseid võimalusi, mida digitaalne õpe ja avatud õppematerjalid võivad seoses hariduse ja koolituse kättesaadavusega pakkuda kõigile vanuserühmadele;

41.

tunnistab, et uued tehnoloogiad ja avatud õppematerjalid (eelkõige laialt avatud e-õpe) on võimaldanud haridus- ja koolitusasutustel jõuda tuhandete õppijateni liidus, sealhulgas ka äärepoolseimates piirkondades, ja üle kogu maailma; möönab, et haridus ja teadmised liiguvad nüüdsel ajal hõlpsasti üle piiride, mis suurendab rahvusvahelise koostöö võimalusi ja aitab kaasa Euroopa haridusasutuste edendamisele innovatsiooni ja tänapäevaste tehnoloogiate arendamise keskustena;

42.

märgib, et oluline on hoida õiget tasakaalu hariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse vahel; rõhutab tõsiasja, et uute tehnoloogiate kasutamisega on võimalik tagada, et kättesaadavam haridus ei tähenda hariduse madalamat kvaliteeti;

43.

märgib, et EL riskib jääda maha muudest maailma piirkondadest, nagu Ameerika Ühendriigid või Aasia, kus tehakse suuri investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, uutesse tehnoloogiatesse ja avatud õppematerjalidesse; märgib, et Euroopa Liit peab tuginema oma tugevusele ehk kultuurilisele ja keelelisele mitmekesisusele ning kohandama vastavalt investeeringumahte e-õppe materjalidesse, kaasa arvatud avatud õppematerjalidesse, ja uutesse tehnoloogiatesse, selleks et pakkuda oma inimestele parimat võimalikku toetust;

44.

tuletab meelde, et uued tehnoloogiad võivad aidata parandada Euroopa hariduse konkurentsivõimet maailmas, pakkuda võimalusi Euroopa kõrghariduse rahvusvaheliseks muutmiseks ja suurendada selle tulemusel Euroopa ligitõmbavust haridusvaldkonna sihtkohana;

45.

rõhutab, et avatud õppematerjalid võivad aidata tõsta Euroopa hariduse kvaliteeti; julgustab sellega seoses tegema koostööd haridusasutustega kogu maailmas, eelkõige USAs;

46.

kordab, et edukad avatud õppematerjalide strateegiad ja laialt avatud e-õpe võivad toetada rahvusvahelistumise strateegiaid, parandades Euroopa (kõrg)haridusasutuste kvaliteeti ja nähtavust ning tõmmates andekate töötajate nimel käivas üha ägedamas üleilmses konkurentsis ligi üliõpilasi ja teadlasi;

47.

kutsub liikmesriike üles edendama koostööd ja sünergiat elukestva õppe valdkonnas, eelkõige selleks, et muuta juurdepääs õppele võimalikult lihtsaks ning moderniseerida õppeasutuste õppekavad ja kohandada need kiiresti arenevate digitaalõppe ja avatud õppematerjalide võimaluste ja programmidega, mis aitab nii tulemuslikult kui võimalik astuda vastu tänapäeva maailma uutele väljakutsetele;

48.

ergutab suuremale koostööle Euroopa haridus- ja koolitusasutuste vahel ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja sidusrühmadega, et tekiks parem arusaam uutest õpetamis- ja õppemeetoditest ning IKT mõjust haridusele; julgustab töötama välja ühiseid platvorme sellise koostöö jaoks;

49.

rõhutab, et uute tehnoloogiate kasutamine hariduses peaks olema eesmärgipärane, et täita tööturu vajadusi ja kõrvaldada praegune oskuste lünk; rõhutab, et haridus- ja koolitusasutuste ja ärisektori vahelist suhtlust ja koostööd on vaja parandada;

50.

märgib, et uute tehnoloogiate ja e-õppe lisandväärtus seisneb rahvusvahelise õpikogemuse andmises nendele, kes liikuvuskavades ei osale;

51.

juhib tähelepanu tõsiasjale, et kogu liidus ei kasutata digitaalseid tehnoloogiaid hariduses ja koolituses täielikult ära; tunneb muret, et see olukord võib viia edasise killustumiseni õpetamise ja õppimise käsitluses; kutsub liikmesriike üles kohaldama uute turgude suhtes võrdsete võimaluste põhimõtet, kuna avatud õppematerjalid peaksid jääma haridusele parema juurdepääsu tagamise vahendiks ja mitte muutuma pelgalt majanduslikuks püüdluseks;

52.

rõhutab, et digitehnoloogia on oluline kodanikuõiguste õppevahend, mis hõlbustab arvukate keskustest eemal elavate kodanike ja eriti noorte kaasamist, võimaldades neil täiel määral ära kasutada sõnavabaduse ja internetisuhtluse võimalused;

ELi programmide panus

53.

tunneb heameelt, et kõigis ELi ametlikes keeltes on käivitatud portaal „Euroopa avatud haridusruum“, mis pakub ühtset juurdepääsu Euroopa avatud õppematerjalidele, ning toetab selle edasist aktiivset arendamist ja aktiivset tutvustamist liikmesriikides;

54.

märgib, et kui soovitakse jõuda võimalikult suure arvu õppijateni, kes kasutavad avatud õppematerjale, on selle eeltingimuseks asjakohane digitaalne infrastruktuur, mis põhineb üldkasutatavatel ja populaarsetel tehnoloogiatel;

55.

palub Euroopa Komisjonil korraldada kord aastas Euroopa regionaalplaneerimise konverentsi, tagamaks kõigile kodanikele juurdepääsuvõimalus IKT-teenustele, kus iganes nad ELis ka ei asuks;

56.

juhib tähelepanu asjaolule, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on otsustav roll infrastruktuuride arendamisel, mitmesuguste algatuste levitamisel ja tutvustamisel laiemale üldsusele, piirkonna teiste sidusrühmade kaasamisel ning asjaomaste Euroopa algatuste levitamisel ja rakendamisel riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

57.

kutsub liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles kasutama Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadaolevaid rahalisi vahendeid piirkondade vahel digitaalvaldkonnas valitseva lõhe kaotamiseks, täiustades selleks infrastruktuuri ja võrke ning propageerides IKT-alast väljaõpet ja tehnoloogia tõhusat kasutamist ning võttes samal ajal arvesse haridusasutuste vajadusi, eelkõige maa- ja kaugemates piirkondades; märgib, et ELi rahastamisvahendite arukas ja kõikehõlmav kasutamine eeldab erinevate programmide ja vahendite – Erasmus+, Horisont 2020 ning struktuuri- ja investeerimisfondide – vahelist sünergiat;

58.

kutsub komisjoni üles ergutama heade tavade vahetamist liikmesriikide vahel ja haridusasutuste vahel, tuginedes olemasolevatele projektidele ja kogemustele;

59.

tunneb heameelt komisjoni algatuse üle töötada välja näitajad IKT lõimimise hoolikaks seireks õppe- ja koolitusasutustes ning toetada kogu liitu hõlmavaid kvantitatiivseid uuringuid;

60.

palub komisjonil edendada ja laiendada Euroopa Koolivõrgu võrgustikku ja tegevust;

61.

tunnustab asjaolu, et kõik programmi Erasmus+ toetusel koostatud õppematerjalid tehakse üldsusele kättesaadavaks avatud litsentside alusel; õhutab samalaadselt toimima ka muude Euroopa programmide puhul, kaasa arvatud vaba juurdepääsu laialdane kasutuselevõtt programmi Horisont 2020 raames;

62.

rõhutab tõsiasja, et Erasmus+ ja Horisont 2020 võivad etendada olulist rolli avatud õppematerjalide loomisel praktikakogukondade (nt e-mestimise platvormi kasutavate kooliõpetajate kogukond) abil; kehutab laiendama nende platvormide kasutamist ka muudesse haridussektoritesse;

o o

63.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(2) ELT C 62, 4.3.2014, lk 4.

(3) ELT C 398, 22.12.2012, lk 1.

(4) ELT C 70, 4.3.2011, lk 1.

(5) ELT C 135, 26.5.2010, lk 2.

(6) ELT C 135, 26.5.2010, lk 12.

(7) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0433.

(8) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0377.

(9) ELT C 353 E, 3.12.2013, lk 56.

(10) ELT C 258 E, 7.9.2013, lk 55.

(11) ELT C 131 E, 8.5.2013, lk 87.

(12) ELT C 377 E, 7.12.2012, lk 77.

(13) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(14) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

Kolmapäev, 16. aprill 2014

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/39

P7_TA(2014)0429

Euroopa Parlamendi uurimisõigus

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi määrus Euroopa Parlamendi uurimisõiguse kasutamise üksikasjalike sätete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni otsus 95/167/EÜ, Euratom, ESTÜ (2009/2212(INL))

(2017/C 443/06)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 226 kolmandat lõiku,

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 41 ja 48,

—	võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A7-0352/2011),

võtab esimese lugemise seisukohana vastu 23. mail 2012 vastuvõetud teksti (1);

palub nõukogul ja komisjonil teavitada ettepanekuga nõustumisest;

palub nõukogul ja komisjonil, juhul kui neil ei ole võimalik anda oma nõusolekut ettepanekule selle praegusel kujul, jätkata läbirääkimisi uue valitava parlamendikoosseisuga, ning tunneb heameelt seni peetud läbirääkimistel poliitilisel tasandil ja tehnilisel tasandil toimunud mitteametliku suhtluse abil saavutatud edusammude üle, eriti seoses konfidentsiaalsuse küsimusega ning salastatud ja muu teabe käitlemisega;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 264 E, 13.9.2013, lk 41.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/40

P7_TA(2014)0430

Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide vahelised suhed

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide vaheliste suhete kohta (2013/2185(INI))

(2017/C 443/07)

Euroopa Parlament,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja eriti selle preambulit, artikli 4 lõiget 3 (lojaalne koostöö ELi ja liikmesriikide vahel), artiklit 5 (pädevuse andmine ja subsidiaarsus), artikli 10 lõiked 1 (esindusdemokraatia) ja 2 (Euroopa kodanike esindatus) ning artiklit 12 (riikide parlamentide roll),

—	võttes arvesse Lissaboni lepingule lisatud protokolli nr 1 riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus, eriti selle preambulit ja II jaotist parlamentidevahelise koostöö kohta, ning protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

—

võttes arvesse oma 12. juuni 1997. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide vaheliste suhete kohta (1), 7. veebruari 2002. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide vaheliste suhete kohta Euroopa integratsioonis (2) ja 7. mai 2009. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide vaheliste suhete arendamise kohta vastavalt Lissaboni lepingule (3),

—	võttes arvesse oma 4. veebruari 2014. aasta resolutsiooni ELi õigusloome kvaliteedi ning subsidiaarsus ja proportsionaalsuse kohta seoses 19. aruandega „Parem õigusloome“, mis käsitleb aastat 2011 (4),

—	võttes arvesse 20. detsembri 2011. aasta lõppsoovitusi juhtrühmalt, mis on Lissaboni lepingu alusel moodustatud riikide parlamentidega suhtlemiseks,

—	võttes arvesse komisjoni aastaaruandeid Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide parlamentide suhete kohta, eriti 2012. aasta aruannet (COM(2013)0565),

—	võttes arvesse alates Lissaboni lepingu jõustumisest toimunud Euroopa Liidu parlamentide esimeeste konverentside järeldusi (5), eriti 2012. aastal Varssavis ja 2013. aastal Nikosias toimunud konverentside järeldusi,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide konverentsi (COSAC) kohtumiste arvamusavaldusi ja järeldusi alates Lissaboni lepingu jõustumisest, eriti 2013. aastal Vilniuses toimunud COSACi 50. kohtumise järeldusi, samuti COSACi poolaastaaruandeid (6),

—	võttes arvesse COSACi 20. poolaastaaruannet, eriti jagusid, mis käsitlevad demokraatlikku legitiimsust ELis ja riikide parlamentide rolli ning poliitilist dialoogi ja 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimisi,

—	võttes arvesse riikide parlamentide panust COSACi esimeeste kohtumiseks, mis toimus 26. ja 27. jaanuaril 2014 Kreeka parlamendis Ateenas,

—	võttes arvesse parlamentidevahelise koostöö suuniseid, mis võeti vastu ELi parlamendiesimeeste konverentsil 21. juulil 2008 Lissabonis,

—

võttes arvesse 9.–10. septembril 2012 Paphoses (Küpros), 24.–26. märtsil 2013 Dublinis (Iirimaa) ja 4.–6. septembril 2013 Vilniuses (Leedu) toimunud parlamentidevaheliste konverentside järeldusi ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika kohta (ÜJKP) ning võttes arvesse ELi majandus- ja finantsjuhtimise teemalist parlamentidevahelist konverentsi, mis toimus majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artikli 13 alusel 16.–17. oktoobril 2013 Vilniuses (Leedu),

—	võttes arvesse oma 12. detsembri 2013. aasta resolutsiooni mitmetasandilise valitsemise esmasest õigusest ja riigiõigusest tulenevate probleemide kohta Euroopa Liidus (7) ja sama kuupäeva resolutsiooni Euroopa Parlamendi suhete kohta riikide valitsusi esindavate institutsioonidega (8),

—	võttes arvesse aruannet „Tõelise majandus- ja rahaliidu suunas“, mille esitasid 5. detsembril 2012. aastal Rompuy, Juncker, Barroso ja Draghi,

—	võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 13. ja 14. detsembri 2012. aasta, 24. ja 25. oktoobri 2013. aasta ning 19. ja 20. detsembri 2013. aasta kohtumiste järeldusi,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 130,

—	võttes arvesse oma 13. märtsi 2014. aasta resolutsiooni Lissaboni lepingu rakendamise kohta Euroopa Parlamendi suhtes (9),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

—	võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A7-0255/2014),

A.	arvestades, et ELi lepingu kohaselt tuleb Euroopa Liidu praeguses institutsionaalses ülesehituses näha üht etappi üha tihedama liidu loomises, mida alustati Euroopa ühenduste asutamisega;

arvestades, et lojaalse koostöö põhimõtte alusel abistavad liit ja liikmesriigid täielikus vastastikuses austuses üksteist aluslepingutest tulenevate ülesannete täitmisel ning liikmesriigid aitavad kaasa liidu ülesannete täitmisele ja hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid ohustada liidu eesmärkide saavutamist;

C.	arvestades, et riikide parlamentide tegevust käsitlevas ELi lepingu artiklis 12 konkretiseeritakse lojaalse koostöö põhimõtet ning sätestatakse, et riikide parlamendid aitavad aktiivselt kaasa liidu nõuetekohasele toimimisele;

D.	arvestades, et pädevuse andmise põhimõttega määratakse kindlaks liidu pädevus, mida kasutatakse kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega, ning et kõik ELi institutsioonid koos riikide parlamentidega püüavad tagada, et seadusandlikud aktid järgiksid subsidiaarsuse põhimõtet;

E.	arvestades, et demokraatlik legitiimsus ja vastutus tuleb tagada kõigil tasanditel, kus otsuseid langetatakse ja ellu viiakse, samuti nende tasandite vastastikuse mõju korral;

arvestades, et liidu toimimine põhineb esindusdemokraatial ja kahekordsel demokraatlikul legitiimsusel, mis tuleneb kodanike poolt otse valitavast Euroopa Parlamendist ja liikmesriikidest, kes on nõukogus esindatud oma valitsustega, kes on omakorda demokraatlikult vastutavad oma riigi parlamendi ja kodanike ees;

arvestades, et Euroopa Parlament ja riikide parlamendid on igaüks oma tasandil liidu kahekordse demokraatliku legitiimsuse tugisambad: esimene institutsioonina, kus ELi kodanikud on otseselt esindatud, ja teised riiklike institutsioonidena, kelle ees on otseselt vastutavad nõukogus esindatud valitsused;

H.	arvestades, et riikide parlamendid ei ole seega ELi seadusandluse „kolmas koda“, vaid nende ees on vastutav liidu teine koda, s.o nõukogu;

I.	arvestades, et seepärast on asjakohane aktsepteerida seda riikide parlamentide konstruktiivset lähenemisviisi, mis väljendub arvamuste ja seisukohtade edastamises;

J.	arvestades, et riikide parlamendid peaksid välja arendama ELiga seotud tugevad ja sidusad struktuurid, et tihendada sidemeid Euroopa institutsioonidega ja koguda lisateadmisi Euroopa Liidu asjadest;

K.	arvestades, et integratsiooni praegusel etapil on riikide parlamentidel oma eriülesanne suurendada liikmesriikides Euroopa asjadest teadlikkust ja tuua kodanikke Euroopa Liidule lähemale;

L.	arvestades, et parlamentidevaheline koostöö võib oluliselt kaasa aidata Euroopa integratsiooniprotsessi süvendamisele, sest selle koostöö raames toimub teabevahetus, probleemide ühine käsitlemine, vastastikku kasulik dialoog ja ELi õigusaktide sujuvam ülevõtmine siseriiklikusse õigusesse;

arvestades, et pärast seda, kui on asutatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) parlamentidevaheline konverents ja ELi majandusjuhtimise parlamentidevaheline konverents ning suuremat tähelepanu on pööratud parlamentidevahelistele komisjonide kohtumistele kui eelistatud koostööviisile, peaks COSAC jääma foorumiks, kus regulaarselt vahetatakse seisukohti, teavet ja parimaid tavasid seoses parlamentaarse kontrolli praktiliste aspektidega;

arvestades, et Euroopa Parlament tuleks palju tihedamalt kaasata komisjoni poliitilisse dialoogi riikide parlamentidega, eriti selle dialoogi tõhustatud versiooni, mis toimub majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta raames, pidades eelkõige silmas Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide otsuste omavahelist sõltuvust;

O.	arvestades, et parlamendi kodukorra muudatustes on arvesse võetud Lissaboni lepingu sätteid riikide parlamentide rolli kohta ELis;

P.	arvestades, et märkida tuleks ELi parlamendiesimeeste konverentsi senist panust praeguse etapi parlamentidevahelisse koostöösse;

I. Riikide parlamendid ja liidu demokraatlik legitiimsus

tunneb heameelt selle üle, et aluslepingute sätetes on riikide parlamentidele ette nähtud mitmeid õigusi ja kohustusi, et võimaldada neil aktiivselt kaasa aidata liidu nõuetekohasele toimimisele; sedastab, et need õigused ja kohustused hõlmavad järgmist:

aktiivne osalemine Euroopa Liidu asjades (aluslepingute ratifitseerimise volitus, ELi lepingu artikli 48 kohaselt osalemine konvendis, kontroll riikide valitsuste üle, subsidiaarsuskontroll, võimalus erandkorras esitada vastuväited õigusaktidele, ELi õigusaktide ülevõtmine siseriiklikusse õigusesse);

b)	poliitiline dialoog (parlamentidevaheline koostöö ja vastastikune teabevahetus Euroopa institutsioonidega, eelkõige Euroopa Parlamendiga);

juhib tähelepanu sellele, et liidu kahekordne demokraatlik legitiimsus – kodanike ja liikmesriikide liiduna – väljendub ELi õigusloomeprotsessis, milles osalevad Euroopa Parlament ja nõukogu; on arvamusel, et kui eesmärgiks on see, et liikmesriigid oleksid ELis esindatud ühtsel ja täiesti demokraatlikul moel, tuleks seisukohtade puhul, mida riikide valitsused nõukogus esindavad, nõuetekohaselt arvesse võtta riikide parlamentide arvamusi, see tugevdaks ka nõukogu demokraatlikku olemust;

rõhutab, et riikide parlamendid ja Euroopa Parlament peavad tagama vastavalt riiklikul ja ELi tasandil nõuetekohase legitiimsuse ja vastutuse; tuletab meelde Euroopa Ülemkogu 2012. aasta detsembri kohtumise järeldustes välja toodud põhimõtet, et „kogu protsessi vältel jääb üldiseks eesmärgiks tagada demokraatlik legitiimsus ja vastutus sellel tasandil, millel otsuseid langetatakse ja ellu viiakse“;

soovitab riikide parlamentidel astuda samme, et

a)	parandada suurema ühtsuse saavutamiseks juhtimis- ja kontrollimehhanisme;

b)	anda ministritele ja riikide valitsustele seoses nende tööga nõukogus ja Euroopa Ülemkogus eelnevaid suuniseid kooskõlas riigi põhiseadusliku korraga;

c)	kontrollida riigi põhiseadusliku korra kohaselt ministrite ja riikide valitsuste seisukohti nõukogus ja Euroopa Ülemkogus;

d)	täita tulemuslikult suunavat ja kontrollivat funktsiooni direktiivide ja määruste rakendamisel;

e)	ergutada nõukogu, et ta muudaks läbipaistvamaks arutelud õigusaktide üle, eelkõige õigusloomeprotsessi ettevalmistavas etapis, et vähendada teavitatuse asümmeetriat Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel;

f)	väärtustada Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide komisjonide vahelisi suhteid;

tunnustab Euroopa Parlamendi komisjonide ja riikide parlamentide komisjonide rolli ELi õigusloomeprotsessis;

taunib seepärast nõukogu arutelude läbipaistmatust ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahelise infovoo tasakaalustamatust; kutsub nõukogu üles kohaldama samasuguseid läbipaistvuse nõudeid nagu parlament, eelkõige õigusaktide eelnõude koostamisel;

on seisukohal, et nõukogu arutelude läbipaistmatuse tõttu, eriti mis puudutab õigusakte, on valitsuste tõeline vastutus oma riigi parlamendi ees raskendatud;

märgib, et need künnised, mis on sätestatud protokolli nr 2 artikli 7 lõikes 3, on subsidiaarsuse kontrollimise protsessis seni kahel korral saavutatud; tuletab meelde, et varajase hoiatamise mehhanismi eesmärk ei ole Euroopa otsustusprotsessi blokeerimine, vaid ELi õigusloome kvaliteedi parandamine, sest sellega tagatakse eelkõige ELi toimimine talle antud pädevuse raames;

on seepärast seisukohal, et riikide parlamentide ja ELi institutsioonide järelevalves subsidiaarsuse põhimõtte järgimise üle ei tuleks näha liigset piirangut, vaid mehhanismi, millega tagatakse riikide parlamentide pädevus ning aidatakse kujundada ELi kasutoova seadusandliku tegevuse vormi ja sisu;

10.

on seisukohal, et varajase hoiatamise mehhanismi tuleks käsitada ja kasutada ühena vahenditest, millega tagada tõhus koostöö Euroopa institutsioonide ja riikide institutsioonide vahel;

11.

tunneb heameelt asjaolu üle, et praktikas kasutatakse seda mehhanismi ka kanalina, mille kaudu pidada konsultatsioone ja koostöödialoogi eri institutsioonide vahel ELi mitmetasandilise süsteemi raames;

12.

on seisukohal, et institutsioonid peavad käsitlema riikide parlamentide edastatud põhjendatud arvamusi ka võimalusena saada selgem ülevaade sellest, kuidas paremini saavutada õigusaktiga seatud eesmärke, ning kutsub komisjoni üles kiiresti ja põhjalikult vastama riikide parlamentide saadetud põhjendatud arvamustele ja seisukohavõttudele;

II. Parlamentidevahelised suhted ja Euroopa integratsioon

13.

rõhutab, et ELi parlamentidevaheline koostöö ei asenda tavapärast parlamentaarset kontrolli, mis on Euroopa Parlamendi ülesanne talle aluslepingutega antud pädevuste raames ja mida riikide parlamendid teostavad oma valitsuste ELi asjade üle; on seisukohal, et selle koostöö eesmärk on

a)	soodustada teabe ja parimate tavade vahetust riikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi vahel, et nad saaksid tõhusamalt teostada parlamentaarset kontrolli ja panustada suuremal määral, piiramata seejuures nende vastavat pädevust;

b)	tagada, et parlamendid saaksid täielikult kasutada oma volitusi ELi küsimustes;

c)	edendada tõeliselt euroopalikku parlamentaarset ja poliitilist kultuuri;

14.

näeb parlamentidevahelistes kohtumistes võimalust ELi ja riiklikul poliitikal kokku saada ja üksteist rikastada, mis tuleb kasuks kõigile; on seisukohal, et selliste kohtumiste põhieesmärk on võimaldada riikide parlamentidel võtta riigis toimuvas arutelus arvesse Euroopa perspektiivi ja Euroopa Parlamendil võtta Euroopa arutelus arvesse riikide perspektiivi;

15.

juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa uus parlamentidevaheline süsteem on alles kujunemas ja peab toetuma konsensusepõhisele lähenemisviisile kooskõlas Lissaboni lepingu protokolli nr 1 II jaotise artikliga 9, mille kohaselt määravad Euroopa Parlament ja riikide parlamendid üheskoos kindlaks parlamentidevahelise koostöö korralduse ja edendamise liidus, kuid katsed luua ühine raamistik parlamentidevaheliseks koostööks on praegu veel ennatlikud;

16.

tunneb heameelt, et pärast Lissaboni lepingu jõustumist on võetud meetmeid kooskõlas soovitustega, mida on andnud riikide parlamentidega suhtlemiseks loodud juhtrühm, et tihendada koostööd riikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi vahel, eelkõige puudutab see parlamentidevaheliste komisjonide kohtumiste kavandamist, selliste kohtumiste arvu suurendamist (50 alates 2010. aastast), riikide parlamentide liikmetele ja vastavatele poliitilistele organitele edastatavaid ettepanekuid (põhjendatud arvamused ja seisukohad), videokonverentside kasutuselevõttu, kahepoolsete visiitide edendamist, ELi parlamentidevahelise teabevahetussüsteemi (IPEX) tehnilist parendamist, suuremat arvu koostööprojekte, mida viiakse ellu Euroopa Parlamendiuuringute ja Dokumendikeskuse egiidi all, haldusametnike visiite ning teabe ja parimate tavade vahetust; on arvamusel, et need meetmed aitavad parlamentidevahelisi suhteid tulemuslikumalt ja sihipärasemalt arendada ning ühtlasi edendavad parlamentaarset demokratiseerimist;

17.

rõhutab, et parlamentidevahelisi kohtumisi tuleb korraldada tihedas koostöös riikide parlamentidega, et suurendada nende tulemuslikkust ja kvaliteeti; soovitab seepärast kaasata riikide parlamendid võimalikult varases etapis parlamentidevaheliste kohtumiste päevakorra kavandamisse;

18.

on seisukohal, et parlamentidevaheliste kohtumiste edasiarendamisel tuleks lähtuda praktilisest korrast, mis võimaldab arvesse võtta eri tüüpi kohtumiste eripärasid;

19.

tunnustab parlamentidevaheliste komisjonide kohtumiste tulemuslikkust ning nõuab raportööride tihedamat koostööd spetsiifilistes õigusloomeküsimustes;

20.

peab tervitatavaks, et ELi parlamentidevahelise koostöö raames toimuvad Euroopa Parlamendi fraktsioonide ja Euroopa tasandi erakondade tulemuslikud kohtumised; nõuab selliste kohtumiste soodustamist, sest seeläbi aidatakse kaasa tõelise Euroopa poliitilise teadlikkuse arendamisele;

21.

peab kiiduväärseks IPEXi osatähtsust eelkõige platvormina, mille kaudu vahetada teavet parlamentaarse kontrolli menetluste kohta, vaatamata tekkida võivatele keeleprobleemidele; kutsub riikide parlamente pöörama erilist tähelepanu mitmekeelsuse põhimõttele, et muuta parlamentidevaheline dialoog võimalikult tulemuslikuks;

22.

rõhutab, et parlamentidevaheline koostöö peab olema avatud ja kaasav, ning peab murettekitavaks kitsamale ringile mõeldud parlamentidevahelisi koosolekuid, kuhu mõningaid parlamente ei kutsuta ja mis korraldatakse nõuetekohase konsulteerimiseta, et vastu võtta ELi küsimustes seisukohti, mis ei põhine konsensusel;

23.

täheldab, et poliitiline dialoog, mis 2006. aastal kutsuti ellu Barroso algatusega, ja varajase hoiatamise mehhanism on sama medali kaks külge; võtab teadmiseks mitmekülgsete suhete arendamise riikide parlamentide ja Euroopa Komisjoni vahel ning tõhustatud poliitilise dialoogi loomise majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta raames;

III. Suundumused ja ettepanekud

24.

teeb ettepaneku töötada välja riikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi vaheline kokkulepe, mis võiks moodustada selle aluse, millest lähtuvalt teha tõhusat koostööd Lissaboni lepingu protokolli nr 1 artikli 9 ja EP kodukorra artikli 130 kohaselt;

25.

nõuab, et ELi parlamentidevahelise koostöö raames toimuksid regulaarsed, temaatilised ja tulemuslikud kohtumised Euroopa Parlamendi fraktsioonide ja Euroopa tasandi erakondade vahel;

26.

rõhutab, et parlamentidevahelise koostöö sihiks peab alati olema tuua õiged inimesed õigel ajal õige teema käsitlemiseks mõttekal viisil kokku, et eri vastutusvaldkondades võetavatele otsustele tuleks kasuks tõelise dialoogi ja nõuetekohase aruteluga kaasnev lisaväärtus;

27.

on veendunud, et COSAC peaks jääma foorumiks, kus regulaarselt vahetatakse seisukohti, teavet ja parimaid tavasid seoses parlamentaarse kontrolli praktiliste aspektidega;

28.

tuletab meelde, et seoses majandusjuhtimise konverentsiga, mis põhineb majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklil 13, jõudsid ELi parlamentide esimehed 2013. aasta aprillis Nikosias toimunud konverentsil kokkuleppele, millega nähakse ette selle konverentsi kord ning selle korra läbivaatamise lõpuleviimine 2015. aastal Roomas toimuval ELi parlamendiesimeeste konverentsil; on seetõttu seisukohal, et mis tahes menetlus majandusjuhtimise konverentsi praktilise korra vastuvõtmiseks enne seda läbivaatamist oleks ennatlik ning seepärast tuleks sellest hoiduda;

o o

29.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT C 200, 30.6.1997, lk 153.

(2) ELT C 284 E, 21.11.2002, lk 322.

(3) ELT C 212 E, 5.8.2010, lk 94.

(4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0061.

(5) http://www.ipex.eu/IPEXL-WEB/euspeakers/getspeakers.do

(6) http://www.cosac.eu/

(7) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0598.

(8) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0599.

(9) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0249.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/46

P7_TA(2014)0431

Omavahendite süsteemi rakendusmeetmed ***

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse Euroopa Liidu omavahendite süsteemi rakendusmeetmed (05600/2014 – C7-0047/2014 – 2011/0184(APP))

(Seadusandlik erimenetlus – nõusolek)

(2017/C 443/08)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (05600/2014),

—	võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 311 neljandale lõigule ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a (C7-0047/2014),

—	võttes arvesse oma 29. märtsi 2007. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu omavahendite tuleviku kohta (1),

—	võttes arvesse oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel (2),

—	võttes arvesse oma 13. juuni 2012. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta (3),

—	võttes arvesse oma 23. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku heakskiitmise menetluse positiivse lõpptulemuse saavutamise huvides (4),

—	võttes arvesse oma 13. märtsi 2013. aasta resolutsiooni 7.–8. veebruaril 2013 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järelduste kohta, milles käsitletakse mitmeaastast finantsraamistikku (5),

—	võttes arvesse oma 3. juuli 2013. aasta resolutsiooni mitmeaastast finantsraamistikku (2014–2020) käsitleva poliitilise kokkuleppe kohta (6),

—	võttes arvesse oma 16. aprilli 2014. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu omavahendite süsteemi rakendusmeetmete kohta (7),

—	võttes arvesse asjaolu, et alusleping nõuab parlamendi nõusolekut liidu omavahendite rakendusmeetmete süsteemi kohta esimest korda,

—	võttes arvesse kodukorra artikli 81 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku,

—	võttes arvesse eelarvekomisjoni soovitust (A7-0269/2014),

annab nõusoleku nõukogu määruse eelnõule;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0078.

(6) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0304.

(7) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0434.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/47

P7_TA(2014)0434

Omavahendite süsteemi rakendusmeetmed

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta resolutsioon Euroopa Liidu omavahendite süsteemi rakendusmeetmete kohta (2014/2020(INI))

(2017/C 443/09)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (05600/2014),

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus (COM(2011)0740),

—	võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 311 kolmandale lõigule (C7-0047/2014),

—	võttes arvesse oma 29. märtsi 2007. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu omavahendite tuleviku kohta (1),

—	võttes arvesse oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel (2),

—	võttes arvesse oma 13. juuni 2012. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta (3),

—	võttes arvesse oma 23. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku heakskiitmise menetluse positiivse lõpptulemuse saavutamise huvides (4),

—	võttes arvesse oma 13. märtsi 2013. aasta resolutsiooni 7.–8. veebruaril 2013. aastal kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järelduste kohta mitmeaastase finantsraamistiku kohta (5),

—	võttes arvesse oma 3. juuli 2013. aasta resolutsiooni mitmeaastast finantsraamistikku (2014–2020) käsitleva poliitilise kokkuleppe kohta (6),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 81 lõike 1 teist lõiku,

—	võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0270/2014),

A.	arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 311 kohaselt sätestab nõukogu seadusandliku erimenetluse kohaselt määruste abil liidu omavahendite süsteemi rakendusmeetmed selles ulatuses, mis on ette nähtud otsuses, millega määratakse kindlaks liidu omavahendite süsteemi suhtes kohaldatavad sätted;

B.	arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 311 sätestatakse ühtlasi, et eelarvet rahastatakse täielikult omavahenditest, ning lubatakse nõukogul kehtestada uusi omavahendeid või tunnistada kehtetuks mõni olemasolev, mis annab õigusliku aluse omavahendite süsteemi põhjalikuks reformimiseks;

arvestades, et Euroopa Parlament on pidevalt nõudnud, et ELi eelarve rahastamiseks pöördutaks tagasi tõelise omavahendite süsteemi juurde, nii nagu aluslepingus sätestatakse; arvestades, et parlament on korrapäraselt toonitanud praeguse omavahendite süsteemi puuduseid ja piiranguid, läbipaistvuse puudumist ja ülimat keerukust, mis teeb selle täiesti arusaamatuks Euroopa kodanikele, keda see lõppkokkuvõttes mõjutab;

arvestades, et liikmesriikide kogurahvatulul põhinevaid osamakse ELi eelarvesse, mis praegu moodustavad ligikaudu 74 % kõigist ELi tuludest, ei saa lugeda tõeliseks omavahendiks, kuna tegemist on lihtsalt riigikassadest ELi eelarvesse tehtavate ülekannetega; arvestades, et käibemaksupõhine omavahend, mis moodustab ligi 11 % kõigist ELi tuludest, on kujunenud selliselt, et ka seda käsitatakse kui liikmesriikide osamaksu ELi eelarvesse; arvestades, et seda olukorda on aastakümnete jooksul süvendanud nn õiglase tulu loogika, mis jäi ka selgelt peale Euroopa Ülemkogu 7.–8. veebruari 2013. aasta järeldustes aastaid 2014–2020 hõlmava mitmeaastase finantsraamistiku kohta ning mis on suuresti takistanud ELi eelarve struktuurset reformimist;

E.	arvestades, et kokkuhoiumeetmete tõttu ei soovi liikmesriigid ELi eelarvesse kantavat osamaksu suurendada, vaatamata ELi eelarvest rahastatavatest programmidest saadavale vaieldamatule kasule, ja arvestades, et ainus jätkusuutlik lahendus on ELi otseste omavahendite süsteem;

arvestades, et parlament on jätkuvalt avaldanud toetust 2011. aasta juunis esitatud komisjoni ettepanekutele, milles soovitati vähendada perioodil 2014–2020 liikmesriikide osamaksude osakaalu ELi eelarves maksimaalselt 40 %-ni, kaotades praeguse puhtalt statistilise käibemaksupõhise osamaksu ja asendades see tõelise käibemaksupõhise ELi omavahendiga, luues ühe tõelise uue omavahendi ja asendades kõik tagasimaksed ja korrigeerimised ühekordsete maksete süsteemiga, mis oli samm õiges suunas, kuna sellega viidi ELi eelarve tulude pool kooskõlla aluslepingu teksti ja mõttega, ning mis pälvis seetõttu kohe alguses parlamendi ülekaaluka enamiku toetuse;

arvestades, et vaatamata rahulolematusele nõukogu suutmatusega saavutada omavahendite süsteemi reformimisel edasiminek, andis parlament lõpuks 2013. aasta novembris nõusoleku mitmeaastast finantsraamistikku 2014-2020 käsitleva määruse vastuvõtmiseks, kusjuures nõukogu oli eelnevalt nõustunud ühisavaldusega kõrgetasemelise omavahendite töörühma loomise kohta; arvestades, et eesistujariik Leedu võttis seepeale kohustuse korraldada 18.–19. detsembril 2013. aastal selle töörühma avakoosolek; arvestades, et tulenevalt nõukogu viivitustest oma kolme esindaja nimetamisel kõrgetasemelise töörühma koosseisu toimub see koosolek alles aprillis 2014;

arvestades, et omavahendeid käsitleva kõrgetasemelise töörühma eesmärk on koostada esimene hinnang praeguse süsteemi puuduste kohta 2014. aasta lõpuks, kusjuures lõpptulemust on kavas hinnata 2016. aastal institutsioonidevahelisel konverentsil riiklike parlamentide esindajate osavõtul; arvestades, et kõrgetasemeline töörühm peaks uurima omavahendite süsteemi reformi kõiki aspekte eesmärgiga anda komisjonile vajalikud vahendid, hindamaks mitmeaastase finantsraamistiku 2014-2020 valimistejärgse läbivaatamise/muutmisega (millega tuleb alustada hiljemalt 2016. aasta lõpus) samal ajal, kas uued omavahenditega seotud algatused on asjakohased, ja esitamaks ettepanekut eduka reformi teostamiseks 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistikuga hõlmatud perioodiks;

väljendab heameelt, et nõukogu nõustus sätestama liidu omavahendite rakendusmeetmed, nagu on ette nähtud Euroopa Liidu toimimise lepingus;

peab aga kahetsusväärseks, et nõukogu otsustas kanda kogurahvatulupõhiste vahendite arvutamisega seotud sätted tagasi omavahendite otsusesse; on seisukohal, et tegemist on kasutamata jäetud võimalusega koondada kõik rakenduslikud sätted ühteainsasse teksti, ja et Lissaboni lepingu artikkel 311 ei ole sellise lahutamise puhul objektiivseks aluseks;

peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei ole suutnud saavutada komisjoni esitatud seadusandlike ettepanekute alusel mingit edasiminekut omavahendite süsteemi reformimisel;

nõuab jätkuvalt Euroopa Liidu omavahendite süsteemi reformimist, et teha süsteem lihtsaks, läbipaistvaks, õiglaseks, nähtavaks ja ELi kodanikele mõistetavaks, millega tugevdatakse ELi kodanike sidet Euroopa projektiga ja samas vähendatakse liikmesriikide riigikassade koormust;

paneb omavahendeid käsitleva kõrgetasemelise töörühma tööle suured lootused ja usub, et see on ainulaadne võimalus saada üle praegusest seisakust omavahendite süsteemi reformimisel; väljendab heameelt kõrgetasemelise töörühma 3. aprillil 2014. aastal toimunud esimese koosoleku üle; eeldab, et hoolimata märkimis- ja kahetsusväärsetest viivitustest selle avakoosoleku korraldamisel peab kõrgetasemeline töörühm siiski kinni omavahendite kõrgetasemelise töörühma asutamist käsitlevas avalduses välja toodud eesmärkidest ja ajakavast;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 67 E, 18.3.2010, lk 16.

(5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0078.

(6) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0304.

Neljapäev, 17. aprill 2014

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/49

P7_TA(2014)0455

ELi ja Jaapani vahelise strateegilise partnerluse lepingu üle peetavad läbirääkimised

Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2014. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi soovitustega nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele Euroopa Liidu ja Jaapani strateegilise partnerluse lepingu läbirääkimiste kohta (2014/2021(INI))

(2017/C 443/10)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse 1991. aastal Haagis toimunud esimest kahepoolset tippkohtumist ning ELi ja Jaapani suhteid käsitleva ühisdeklaratsiooni vastuvõtmist,

—

võttes arvesse 2001. aastal Brüsselis toimunud 10. kahepoolset tippkohtumist ja vastuvõetud ELi-Jaapani tegevuskava „Ühist tulevikku kujundades“, mille eesmärkide hulka kuuluvad rahu ja julgeoleku edendamine, majandus- ja kaubanduspartnerluse tugevdamine, globaalsete ja sotsiaalsete probleemidega toimetulek ning inimeste ja kultuuride lähendamine,

—	võttes arvesse nõukogu 29. novembril 2012. aastal antud luba alustada läbirääkimisi ELi ja Jaapani strateegilise partnerluse lepingu sõlmimiseks ning läbirääkimiste alustamist 25. märtsil 2013. aastal Brüsselis,

—	võttes arvesse 25. märtsil 2013. aastal alustatud läbirääkimisi ELi-Jaapani vabakaubanduslepingu sõlmimiseks,

—	võttes arvesse 19. novembril 2013. aastal Tokyos toimunud 21. ELi ja Jaapani tippkohtumist,

—	võttes arvesse ELi välis- ja julgeolekupoliitika suuniseid Ida-Aasia kohta, mis nõukogu 15. juunil 2012. aastal heaks kiitis,

—	võttes arvesse oma 3. veebruari 2009. aasta resolutsiooni teise strateegilise energiaülevaate kohta (1) ja 24. märtsi 2011. aasta resolutsiooni olukorra kohta Jaapanis, eelkõige häireolukorra kohta aatomielektrijaamades (2),

—	võttes arvesse oma 7. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni ELi strateegiliste eesmärkide kohta 18.–29. oktoobril 2010. aastal Nagoyas (Jaapanis) toimuva bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 10. istungil (3),

—	võttes arvesse oma 16. veebruari 2012. aasta resolutsiooni surmanuhtluse kohta Jaapanis (4),

—	võttes arvesse oma 11. mai 2011. aasta resolutsiooni ELi ja Jaapani kaubandussuhete kohta (5),

—	võttes arvesse oma 10. detsembri 2013. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi soovitusega nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele Euroopa Liidu ja Kanada vahelise strateegilise partnerluse lepingu üle peetavate läbirääkimiste kohta (6),

—	võttes arvesse katastroofilist maavärinat ja sellele järgnenud tsunamit, mis 11. märtsil 2011 laastasid suurt osa Jaapani rannikust ja tõid kaasa Fukushima tuumajaama hävingu,

—	võttes arvesse kodukorra artikli 90 lõiget 4 ja artiklit 48,

—	võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A7-0244/2014),

A.	arvestades, et Jaapan on olnud alates 2003. aastast ELi strateegiline partner;

B.	arvestades, et EL ja Jaapan jagavad erilist vastutust rahu, stabiilsuse ja heaolu edendamise eest kiiresti muutuvas maailmas;

arvestades, et EL ja Jaapan teevad juba koostööd mitmes valdkonnas, nagu tollikoostöö ja vastastikune õigusabi kriminaalasjades, teadus ja tehnoloogia, interneti turvalisus, akadeemiline ja teaduskoostöö, tuumaenergia rahumeelne kasutamine, äriringkondade kontaktid ja inimestevaheliste sidemete arendamine;

D.	arvestades, et EL ja Jaapan jagavad demokraatlikke, õigusriigi ja inimõiguste edendamise väärtusi, mis kõik peaksid moodustama kahe poole mis tahes kokkuleppe tuumiku eesmärgiga luua neile suhetele kindel raamistik;

E.	arvestades, et rahvusvahelise koostöö põhimõtet järgides on Jaapan aktiivse panustajana rahukindlustamisesse suurendanud oma panust rahvusvahelise julgeoleku ja stabiilsuse tagamisse;

arvestades, et Jaapan ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) allkirjastasid oma esimese poliitilise ühisdeklaratsiooni 2013. aasta aprillis ning osutasid kriisiohjamisele, katastroofiabile, rahutagamisoperatsioonidele, küberkaitsele ja meresõidu turvalisusele kui võimalikele koostöövaldkondadele;

arvestades, et Jaapan on ka Aasia Arengupanga (ADB), Aafrika Arengupanga (AFDB), Ameerika Riikide Arengupanga (IADB), ÜRO Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna majandus- ja sotsiaalkomisjoni (UNESCAP) ja paljude teiste ÜRO spetsialiseerunud ametite, samuti Aasia-Euroopa kohtumise (ASEM) ning Aasia koostöö dialoogi (ACD) aktiivne liige; arvestades, et Jaapan on ka Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liige alates selle asutamisest 1995. aastal ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD), Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD), Rahvusvahelise Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (IBRD) ning G8 ja G20 liige;

H.	arvestades Jaapani ja tema naabrite Hiina, Venemaa ja Lõuna-Korea vahelisi pingeid saarte pärast Ida-Aasia merepiirkonnas;

edastab nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele järgmised soovitused:

Strateegilise partnerluse lepingu läbirääkimised

a)	veelgi parandada ELi-Jaapani suhteid, viies õigeaegselt lõpule läbirääkimised laiaulatusliku strateegilise partnerluse lepingu üle; anda lepingule tõeliselt strateegiline mõõde, mis toob esile ELi-Jaapani suhete ainulaadsed aspektid;

b)	seada eesmärgiks töötada välja tihedamate suhete pikaajaline raamistik, mis aitaks oluliselt süvendada poliitilisi, majanduslikke ja kultuurisidemeid konkreetsete tulemustega mõlema piirkonna kodanike jaoks, ning pöörata erilist tähelepanu majanduspoliitika ülemaailmsele koordineerimisele;

c)	suurendada oluliselt kahepoolse koostöö ulatust ja valdkondlike dialoogide hulka;

Poliitiline dialoog

veel kord kinnitada ühiseid väärtusi, eesmärke ja vastutust üleilmse rahu, stabiilsuse, parlamentaarse demokraatia, säästva arengu ja tugeva mitmepoolse süsteemi edendamisel; jätkata koostööd selleks, et tugevdada ja reformida ÜROd, sh Julgeolekunõukogu; tunnistada, et üha rohkemate jõukeskustega maailma iseloomustab paljude piirkondlike ja riiklike osalejate, sealhulgas ELi ja Jaapani poliitilise tähtsuse kasv, ning nõuda tõhustatud koostööd ja kooskõlastamist rahvusvahelisel areenil;

süvendada ja tõhustada koostööd poliitilistes, julgeoleku ja rahu küsimustes, sealhulgas teabevahetuse, massihävitusrelvade leviku tõkestamise, desarmeerimise ja kõrvaldamise, küberjulgeoleku ja rahvusvahelise kuritegevuse vastase võitluse vallas, nagu inim- ja narkokaubandus, piraatlus ja terrorism;

f)	peamiste ülemaailmse arenguabi andjatena kohustuda arengupoliitika ja sekkumiste vallas tihedamaks koostööks ja kooskõlastamiseks, et täita aastatuhande arengueesmärgid valdkondades, kus inimeste julgeolek on ülioluline;

g)	uurida võimalusi tõhustada koostööd ülemaailmse julgeoleku küsimustes, sealhulgas kriisiohjamise ja rahuvalve tagamisel;

h)	teha koostööd järgmistes valdkondades: tsiviilkriisiohje, kodanikukaitse, loodusõnnetustele ja inimtegevusest tingitud õnnetustele reageerimine, humanitaarabi ja kriisijärgne ülesehitamine; tugevdada kahepoolset ja rahvusvahelist koostööd katastroofiohu vähendamise valdkonnas;

väljendada liikmesriikide suurt muret Fukushima tuumakatastroofi hävitavate tagajärgede pärast; nõuda tungivalt, et Jaapani valitsus teavitaks rahvusvahelist kogukonda võimalikult täpselt ja põhjalikult kättesaadavatest andmetest, mis käsitlevad reaktori asukohas valitsevat olukorda ja saastatuse taset;

j)	hõlbustada ühiselt koostööd muudel mitmepoolsetel areenidel, nagu ÜRO, G8, G20, Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF); üheskoos pingutada, et edendada maailmamajanduse taastumist, töökohtade loomist ja mitmepoolsete kaubanduseeskirjade kehtestamist;

k)	suurendada konkreetset koostööd julgeolekualaste projektidega sellistes strateegilistes piirkondades nagu Lähis-Ida, Aafrika ja Kesk-Aasia, toetudes senisele edukale koostööle;

l)	teha säästva arengu saavutamiseks koostööd ÜRO Rio+20 konverentsi otsuste rakendamisel;

Piirkondlikud dialoogid

m)	toetada Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) integreerimist ja rõhutada ASEANi piirkondliku foorumi ja Ida-Aasia tippkohtumise olulist rolli vastastikuse mõistmise edendamisel Aasias, aga ka regiooniväliste dialoogipartnerite, sealhulgas ELi kaasamisel;

n)	rõhutada tõsiasja, et Jaapani suhted naabritega on määrava tähtsusega stabiilsuse ja julgeoleku säilitamiseks Ida-Aasias ja globaalse julgeoleku seisukohast üldiselt;

tuletada meelde, et stabiilsus ja pingelõdvendus Ida-Aasias on ka Euroopa huvides; ergutada kõiki osapooli vähendama pingeid Ida-Hiina meres rahumeelse dialoogiga, mis põhineb rahvusvahelisel õigusel ja konventsioonidel; hoiduda igasugusest jõu kasutamisest või jõuga ähvardamisest ning leppida ootamatute vahejuhtumite puhuks kokku pinget vähendavates meetmetes; rõhutada usalduse suurendamise ja ennetava diplomaatia olulisust; rõhutada asjaolu, et vaba rahvusvaheline meresõit on otsustava tähtsusega rahvusvahelise kaubanduse toimimiseks ja sellest tuleb kinni pidada;

p)	jätkata tööd pikaajalise rahu ja julgeoleku nimel tuumarelvavabal Korea poolsaarel ning nõuda Korea Rahvademokraatlikult Vabariigilt loobumist kõigist praegustest tuumaprogrammidest;

Inimõigused ja põhivabadused

q)	kinnitada ühiseid väärtusi, milleks on inimõiguste, demokraatia, põhivabaduste, hea valitsemistava ja õigusriigi põhimõtete austamine, ning teha koostööd nende väärtuste ülemaailmseks edendamiseks ja kaitseks;

r)	alustada Jaapani valitsusega dialoogi, et kehtestada moratoorium surmanuhtlusele lõppeesmärgiga surmanuhtlus kaotada;

s)	edendada soolist võrdõiguslikkust kui demokraatia olulist elementi;

rääkida läbi lepingu sätte osas, mis hõlmaks vastastikuseid tingimusi ja poliitilisi klausleid inimõiguste ja demokraatia valdkonnas ning kinnitaks vastastikust pühendumist neile väärtustele; võtta vastu nõuetekohased kaitsemeetmed, et tagada lepingu stabiilsus ning et kumbki pool ei saaks sellist sätet kuritarvitada; nõuda, et seesugune tingimuslikkus oleks osa strateegilise partnerluse lepingust Jaapaniga ja lähtuks ELi ühisest lähenemisviisist sellele küsimusele;

Majandus-, keskkonna-, teadus- ja kultuurikoostöö

u)	näha ette laialdane koostööraamistik teaduse, tehnoloogia, äri ja teadusuuringute vallas, et tõsta innovatsioonipotentsiaali; teha koostööd innovaatiliste lahenduste leidmiseks transpordiküsimustes;

v)	uurida tihedama koostöö võimalusi satelliitnavigatsioonisüsteemide alal;

suurendada kahepoolset kaubandust ja koostööd poliitikameetmetes, millega edendada turvalist, kindlat ja säästvat energiat, energiatõhusust, taastuvenergiat, tuumaohutust reguleerivaid raamistikke ja tuumarajatiste vastupidavusteste, energiauuringud, sealhulgas rahvusvahelise katsetermotuumareaktori (ITER) projekt ja CO2 sidumine;

x)	jätkata koostööd, et kiiresti, ulatuslikult ja kestlikult reageerida ülemaailmsel tasandil kliimamuutustele, see nõuab ka seda, et kõik pooled oluliselt vähendaksid ülemaailmset kasvuhoonegaaside heidet;

y)	teha koostööd kalavarude säästval majandamisel;

z)	edendada koostööd, et haruldaste muldmetallide ja muude kriitilise tähtsusega toorainete kasutust ülemaailmselt juhtida ja neid uurida;

aa)	rõhutada, et küberruumil on oluline roll sõnavabaduse ja õiglase sotsiaalse arengu edendamisel;

ab)	suurendada oma territooriumil üldist teadlikkust partnerregioonist ja selle tuntust; suurendada kahepoolseid kultuurilisi, akadeemilisi, noorte, inimestevahelisi ja sportlaste vahetusi;

ac)	vahetada kogemusi ja parimaid tavasid toimetulekuks vananeva ja aktiivse ühiskonna vajadustega;

ad)	käsitleda tervishoidu erilise koostöövaldkonna ja ühise eesmärgina ning luua vahendid, millega parimaid meditsiinilisi teadmisi, sealhulgas biotehnoloogia vallas, ühitada ja vahetada, et toime tulla tervishoiu ülesannetega vananevas ühiskonnas;

Muud sätted

ae)	konsulteerida Euroopa Parlamendiga nendes sätetes, mis käsitlevad parlamentaarset koostööd;

af)	kehtestada strateegilise partnerluse lepingu rakendamiseks selged kriteeriumid ja siduvad tähtajad ning näha ette järelevalvemehhanismid, sh regulaarne aruandlus Euroopa Parlamendile;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos Euroopa Parlamendi soovitustega nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele ning Jaapani valitsusele ja parlamendile.

(2) ELT C 247 E, 17.8.2012, lk 20.

(3) ELT C 371 E, 20.12.2011, lk 14.

(4) ELT C 249 E, 30.8.2013, lk 63.

(5) ELT C 377 E, 7.12.2012, lk 19.

(6) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0532.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/53

P7_TA(2014)0456

Usuvabadus ja kultuuriline mitmekesisus

Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2014. aasta resolutsioon ELi välispoliitika kohta kultuuriliste ja usuliste erinevustega maailmas (2014/2690(RSP))

(2017/C 443/11)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2 ja 21 ning Euroopa Liidu toimimise lepingut,

—	võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja,

—	võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 10 ja 22,

—	võttes arvesse ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

—	võttes arvesse majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti,

—	võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

—	võttes arvesse UNESCO kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni,

—

võttes arvesse ÜRO resolutsioone usu- ja veendumusvabaduse kohta ning usul ja veendumusel põhineva sallimatuse ja diskrimineerimise kõigi vormide kaotamise kohta, eelkõige ÜRO Peaassamblee 20. detsembri 2012. aasta resolutsiooni A/RES/67/179 ja ÜRO Inimõiguste Nõukogu 22. märtsi 2013. aasta resolutsiooni A/HRC/22/20/L.22,

—	võttes arvesse ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilist raamistikku ja tegevuskava (11855/2012), mille välisasjade nõukogu võttis vastu 25. juunil 2012. aastal,

—	võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2008. aasta järeldusi kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuridevahelise dialoogi edendamise kohta Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide välissuhetes,

—	võttes arvesse Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava (COM(2007)0242), mille eesmärk on edendada teadlikkust kultuurilisest mitmekesisusest ja ELi väärtustest, dialoogi kodanikuühiskonnaga ja heade tavade vahetamist,

—	võttes arvesse oma 2. veebruari 2012. aasta soovitust nõukogule kooskõlastatud poliitika väljatöötamise kohta seoses režiimidega, mille suhtes kohaldatakse ELi piiravaid meetmeid (1),

—	võttes arvesse oma 12. mai 2011. aasta resolutsiooni ELi välistegevuse kultuurilise mõõtme kohta (2),

—	võttes arvesse oma 13. juuni 2013. aasta soovitust nõukogule seoses ELi suuniste kavandiga usu- ja veendumusvabaduse edendamise ja kaitse kohta (3) ning ELi suuniste kavandit usu- ja veendumusvabaduse edendamise ja kaitse kohta, mille välisasjade nõukogu võttis vastu 24. juunil 2013. aastal,

—	võttes arvesse oma 11. detsembri 2012. aasta resolutsiooni digitaalse vabaduse strateegia kohta ELi välispoliitikas (4),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A.	arvestades, et Euroopa Liit rajaneb Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud inimõiguste, õigusriigi ja demokraatia põhimõtetel ning tal on tahe ja juriidiline ja moraalne kohustus edendada ja kaitsta neid väärtusi oma välissuhetes kõigi teiste riikidega;

arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 on sedastatud, et liidu tegevust peavad rahvusvahelisel areenil juhtima „demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ning jagamatus, inimväärikuse, võrdsuse ja solidaarsuse ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtete ja rahvusvahelise õiguse austamine“,

C.	arvestades, et arusaam kultuurilistest ja usulistest erinevustest on viinud sageli eri inimrühmade vaheliste konfliktideni ning seda on kasutanud juhid ja režiimid oma eesmärkide edendamiseks, õhutades sellega konflikti;

arvestades, et selline arusaam usulisest ja kultuurilisest mitmekesisusest, mis soodustab kaasamist, vastastikust lugupidamist ja erinevate mõtteviiside mõistmist, on kindel vahend sallivuse ja leppimise edendamiseks konfliktijärgsetes olukordades ning aitab kaasa inimõiguste järgimisele ja demokraatia levikule;

arvestades, et praegusel üleilmastumise ajastul toimivad kõik rahvad, riigid ja tsivilisatsioonid aktiivselt vastastikku, eeskirjad ja normid, mis juhivad majanduslike ja poliitiliste süsteemide funktsioneerimist, on omavahel üha tihedamalt seotud ning silmitsi ühiste probleemidega, nagu kliimamuutused, terrorism ja vaesus, kuid need peegeldavad samal ajal rahvuslikku identiteeti ja kultuurilisi erinevusi, mille tõeline mõistmine on ülimalt vajalik tolerantsusel põhineva rahvusvahelise dialoogi pidamiseks;

F.	arvestades, et kõigis tsivilisatsioonides väärtustatakse kõrgelt oma rahvuslikku kultuuripärandit, mis on kodanike kultuurilise identiteedi aluseks;

ELi välispoliitika põhimõtted

kinnitab, et austus kultuurilise mitmekesisuse vastu ja sallivus erinevate kontseptsioonide ja tõekspidamiste suhtes koos võitlusega äärmusluse kõigi vormide ja ebavõrdsuse vastu on jätkuvalt jagatud universaalsetel demokraatlikel väärtustel põhineva rahumeelse rahvusvahelise korra edukaks kujundamiseks vajalik lahutamatu osa;

kordab uuesti veendumust, et oma huvide kaitsmisel maailmas peab liit rajama oma poliitika alati liidu aluseks olevate põhiväärtuste (demokraatia, õigusriigi põhimõte, inimõiguste austamine, sotsiaalne õiglus ja võitlus vaesuse vastu) edendamisele ja teiste riikide austamisele;

rõhutab, et kaitsetutesse rühmadesse kuuluvate inimeste, nagu etniliste või usuliste vähemuste kaitse, naiste õiguste edendamine ja nende mõjuvõimu, esindatuse ja osaluse suurendamine majanduslikes, poliitilistes ja sotsiaalsetes protsessides ning võitlus vägivalla kõigi vormide ja soo või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu peab kuuluma ELi eesmärkide hulka välissuhetes;

on seisukohal, et juurdepääs haridusele kõigis selle vormides, eeskätt minevikusündmuste mäletamise, ajaloo ja kultuurisuhete kaudu, on möödapääsmatu religiooni ja kultuuripärandi mõistmiseks ja austamiseks;

nõuab, et EL edendaks peamiste rahvusvaheliste inimõigusi käsitlevate lepingute, sealhulgas naiste õigusi ja kõigi mittediskrimineerimist käsitlevate kokkulepete, põhiliste töötajate õiguste konventsioonide ning piirkondlike inimõigustealaste instrumentide ratifitseerimist ja rakendamist; ootab ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni kiiret ratifitseerimist pärast Euroopa Liidu Kohtu lõplikku otsust;

nõuab, et EL edendaks UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni ratifitseerimist ja rakendamist;

rõhutab, et EL, kes on juba saavutanud konkreetseid tulemusi võitluses surmanuhtluse vastu, peaks võtma otsustavama seisukoha, ning kutsub institutsioone ja liikmesriike üles jätkama ja tõhustama poliitiliste kohustuste võtmist kõnealuses valdkonnas, et kaotada surmanuhtlus maailmas lõplikult;

on seisukohal, et toimiva õigusriigiga stabiilsed ja nüüdisaegsed demokraatiad on rahu, rahvusvahelise koostöö ja valmiduse vahend, mille abil konstruktiivselt lahendada üleilmseid probleeme, ning on arvamusel, et ELi huvides on aktiivselt edendada vabadusel, sallivusel ja avatusel põhinevat poliitilist kultuuri, sekulaarsust ning demokraatlike institutsioonide arendamist kogu maailmas;

märgib eelkõige, et viimastel aastakümnetel toimunud demokratiseerimine maailma paljudes riikides ning hiljutised ülestõusud araabiamaailmas on näidanud, et püüd demokraatia, sotsiaalse õigluse, inimväärikuse ja võrdse osaluse poole on universaalne tegutsemisajend erinevates kultuuri- ja religioonisüsteemides ning nende vahel, ja seda ei tohiks käsitada üksnes lääneriikidele olulisena;

10.

on seisukohal, et autoritaarsed režiimid ja radikaalsed valitsusvälised osalejad on kultuuriliste ja usuliste erinevuste mõistet pidevalt kasutanud inimõiguste jõhkra rikkumise kattevarjuna;

11.

lükkab tagasi essentsialistlikud nägemused kultuuridest kui muutumatutest nähtustest; usub, et globaliseerumine ja erineva kultuuri ja usulise taustaga inimeste üha ulatuslikum koostoimimine võib viia universaalsete väärtuste ühise tuumiku väljakujunemise ja tugevnemiseni;

12.

tuletab meelde, et väikeste ja vähemuskultuuride austamine ja kaitsmine ning nende rahumeelse eneseväljenduse võimaluste edendamine kooskõlas inimõigustega on viis vältida arusaamist, et kultuurilised erinevused on lepitamatute poolte vastasseis, ning võimalus edendada rahu ja stabiilsust;

13.

rõhutab, et kaasav haridus peaks mängima tähtsat rolli arengupoliitikas, kriisiohjes ja konfliktijärgses stabiliseerimises;

14.

rõhutab, et usuvabaduse austamine on välispoliitika oluline põhimõte, mis aitab kaasa jätkusuutlikumatele rahvusvahelistele suhetele ja edendab rahvusvahelist koostööd, mille aluseks on inimlikkus, sallivus ja vastastikune tunnustamine;

15.

ei poolda fundamentalistlike usuliste tõekspidamiste propageerimist ja levitamist, mis on suunatud teatud kogukondade õiguste õõnestamisele või rikkumisele;

16.

väljendab muret sallimatuse leviku pärast ja mõistab sügavalt hukka vägivallaaktid usukogukondade, sh kristlaste, moslemite, juutide ja bahaide vastu, kellele keelatakse mitmetes riikides põhilisi inimõigusi ainult nende usu pärast; mõistab teravalt hukka eelkõige arvukad katsed sulgeda või hävitada kirikuid, mošeesid, sünagooge, templeid ja muid palvekohti kogu maailmas;

17.

rõhutab kultuuridiplomaatia, kultuurikoostöö ning haridus- ja kultuurivahetuse olulisust Euroopa kultuuri aluseks olevate väärtuste edasiandmisel ning ELi ja selle liikmesriikide huvide edendamisel; rõhutab, et ELil on vaja tegutseda ühtse ülemaailmse toimijana ülemaailmse perspektiivi ja ülemaailmsete kohustustega;

ELi roll ÜRO süsteemis ja mitmepoolsetel foorumitel

18.

sedastab, et ÜRO süsteemi ja eelkõige ÜRO Julgeolekunõukogu praegune ülesehitus peaks asjakohasemalt peegeldama ülemaailmsel tasandil osalejate mitmekesisust;

19.

märgib sellegipoolest, et EL ja selle liikmesriigid on suutnud leida ühise pinna dialoogiks ja koostööks, et jõuda ÜRO liikmesriikidega ühiste, kultuurilisi ja usulisi erinevusi ületavate lahendusteni; märgib lisaks, et selliste lahenduste väljatöötamist takistavad pinged ja ummikseisud on tekkinud mitte niivõrd vastandlike moraalsete väärtuste tõttu, vaid selle tõttu, et teatavad riigid ja konfliktide osapooled on strateegilistel põhjustel selliste kokkulepete vastu;

20.

rõhutab selliste koordineerivate foorumite olulisust, mille eesmärk on edendada kultuuride ja religioonide vahelist dialoogi ja vastastikust mõistmist; on aga siiski arvamusel, et nende foorumite tulemuslikkust tuleks hinnata ja kaaluda tuleks vahendeid nende mõju ulatuse võimendamiseks;

21.

tunnustab parlamentaarse diplomaatia väärtust ja tõstab esile rahvusvaheliste organisatsioonide parlamentaarsete assambleede tööd kultuuride- ja religioonidevahelise dialoogi edendamisel; peab sellega seoses tervitatavaks selliseid algatusi nagu Vahemere Liidu parlamentaarse assamblee soovitus (märts 2012, Rabat) koostada Vahemere väärtuste harta;

Religiooni mõjuga seotud probleemid rahvusvahelisel poliitilisel areenil

22.

märgib murega, et lisaks ohule, mida terroristlikud võrgustikud kujutavad liidule ning ka kogu ülejäänud maailmale, kahjustavad vägivalla abil vihkamist ja sallimatust levitavad ning inimõiguste ja põhiõiguste piiramise eesmärgil ühiskondi ja õigusloomet mõjutada püüdvad fundamentalistlikud usurühmitused neid põhimõtteid, mida liit oma välis- ja arengupoliitikas edendab, ning need rühmitused tegutsevad teatud riikide avalikul või varjatud toetusel;

23.

arvab, et EL peaks olema otsustavam inimõiguste ning kodanikuühiskonna sotsiaalsete ja poliitiliste õiguste edendamisel ja kaitsmisel ning ka usudogmade avatuma ja kaasavama tõlgendamise edendamisel riikides, mille valitsused propageerivad sallimatuid vaateid usu ja kultuuri suhtes või kiidavad need heaks;

24.

märgib, et paljudes Euroopa-välistes riikides, kus küll sallitakse erinevaid usuliste tõekspidamiste väljendusviise, saab sekulaarsusele ning ateistlikele või agnostilistele hoiakutele sageli osaks õiguslik või ühiskondlik diskrimineerimine ning ateistid seisavad silmitsi ähvarduste, surve ja ohuga, mistõttu neid tuleks ELi programmide ja poliitika abil kaitsta samamoodi nagu usulisi või muid vähemusi; juhib tähelepanu asjaolule, et usu- ja südametunnistusevabadus tähendab nii õigust usulistele tõekspidamistele ja usu praktiseerimisele kui ka õigust nende puudumisele, õigust valida või propageerida usulisi tõekspidamisi sõnavabaduse lahutamatu osana ning õigust usku vahetada või sellest loobuda; ootab, et kõik need aspektid oleksid ELi kultuuridevahelise dialoogi algatustes esindatud;

25.

teeb ettepaneku, et kolme Abrahami õpetustel põhineva usu (judaism, kristlus ja islam) usujuhid peaksid religioonidevahelist dialoogi ühtsuse vaimus ja sallivusega oma erinevate organiseerunud usuliste väljendusviiside vastu;

ELi poliitika tõsiseltvõetavus, sidusus ja järjekindlus

26.

on arvamusel, et ELi tegutsemise tulemuslikkus põhineb eeskujuks olemisel ning liidusiseste meetmete ja välistegevuse kooskõlal;

27.

kutsub liikmesriike üles tühistama kehtivaid õigusakte, mis lähevad vastuollu selliste põhivabadustega nagu usu- ja südametunnistuse- ning sõnavabadus;

28.

rõhutab, kui oluline on see, et EL edendaks oma välistegevuses sõnavabaduse, usu- ja veendumusvabaduse, ajakirjandusvabaduse ning meediale ja uuele infotehnoloogiale juurepääsu vabaduse austamist ning kaitseks ja edendaks aktiivselt inimeste digitaalseid vabadusi;

29.

nõuab, et ELi inimõigustealane poliitika oleks järjepidev ning põhineks ühistel põhistandarditel ja konstruktiivsel tulemuste saavutamisele suunatud lähenemisviisil; rõhutab, et inimõiguste rikkumise juhtumite puhul peaks EL võtma kasutusele kõik oma käsutuses olevad vahendid, sealhulgas sanktsioonid;

30.

kinnitab taas oma toetust sellele, et kõikidesse ELi lepingutesse kolmandate riikidega lisataks vastastikku tingimuslikud ja poliitilised klauslid inimõiguste ja demokraatia kohta, mis on ühiseks kinnituseks, et nendele väärtustele pühendutakse mõlemapoolselt ja olenemata inimõiguste kaitse olukorrast asjaomases riigis, samuti asjakohased kaitsesätted tagamaks, et kumbki pool ei saa peatamismehhanismi kuritarvitada;

Soovitused Euroopa välisteenistusele ja komisjonile

31.

kutsub Euroopa välisteenistust ja ELi delegatsioone kõikjal maailmas üles tegema veelgi tihedamat koostööd kolmandate riikide ja piirkondlike organisatsioonidega, et edendada kultuuride- ja religioonidevahelist dialoogi;

32.

ootab, et ELi esindajad väljendaksid oma poliitilistes avaldustes selgelt asjaolu, et vägivalda ja teiseusuliste allasurumist võimaldavad sallimatud usulised ja veendumuslikud tõlgendused ei sobi kokku ELi väärtustega ja universaalsete inimõigustega ning et nende vastu tuleb astuda sama otsustavalt nagu kõigi represseerivate poliitiliste režiimide vastu;

33.

kutsub ELi üles muutma kultuuri kogu maailma partnerriikide ja -piirkondadega peetava poliitilise dialoogi veelgi olulisemaks osaks, edendades kultuurisuhtlust ning lõimides süstemaatiliselt kultuuri arenguprogrammidesse ja -projektidesse; rõhutab sellega seoses vajadust ühtlustada komisjoni sisetegevus mitmetes peadirektoraatides, mis keskenduvad välissuhetele (välispoliitika, laienemise, kaubanduse ja arengu peadirektoraadid), haridusele, kultuurile ja digitaalsele tegevuskavale;

34.

rõhutab, kui tähtis on pakkuda ELi institutsioonide töötajatele kõnealuse eesmärgiga asjakohast koolitust ning tõstab esile paljude organisatsioonide, nagu Anna Lindhi nimeline fond ja dialoogikeskus KAICIID Viinis, selles valdkonnas tehtud tööd;

35.

sedastab, et internet ja kommunikatsioonitehnoloogia on võtmetegurid, mis võimaldavad aidata kaasa sõnavabadusele, pluralismile, teabevahetusele, haridusele, inimõigustele, arengule, kogunemisvabadusele, demokraatiale ning kultuuridevahelisele ja religioonidevahelisele koostoimele ja kaasamisele, edendades seeläbi sallivust ja mõistmist; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon rakendaks soovitused, mis esitati raportis digitaalse vabaduse strateegia kohta ELi välispoliitikas;

36.

tõstab esile mitmesuguseid võimalusi, mida uued tehnoloogiad pakuvad kultuuride- ja religioonidevahelise dialoogi ning ELi põhimõtete ja väärtuste edendamiseks; ergutab kõikide ELi delegatsioonide juhte kasutama täielikult ära digitaalse diplomaatia vahendeid, olles sotsiaalmeedias aktiivne ja järjekindlalt kohal; kutsub Euroopa välisteenistust üles uurima uute virtuaalsete programmide võimalusi;

o o

37.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, ELi inimõiguste eriesindajale ja liikmesriikide valitsustele.

(1) ELT C 239 E, 20.8.2013, lk 11.

(2) ELT C 377 E, 7.12.2012, lk 135.

(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0279.

(4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0470.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/58

P7_TA(2014)0457

Venemaa surve idapartnerluse riikidele ja eeskätt olukorra destabiliseerimine Ukraina idaosas

Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2014. aasta resolutsioon Venemaa surve kohta idapartnerluse riikidele ja eelkõige Ida-Ukraina destabiliseerimise kohta (2014/2699(RSP))

(2017/C 443/12)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Euroopa naabruspoliitika, idapartnerluse ja Ukraina kohta ning pidades eelkõige silmas 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni olukorra kohta Ukrainas (1) ja 13. märtsi 2014. aasta resolutsiooni Venemaa sissetungi kohta Ukrainasse (2),

—	võttes arvesse oma 3. aprilli 2014. aasta esimese lugemise seisukohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014 Ukrainast pärit kaupadele kehtestatud tollimaksude vähendamise või kaotamise kohta (3),

—	võttes arves 3. märtsi 2014. aasta välisasjade nõukogu erakorralise kohtumise järeldusi Ukraina kohta ning 17. märtsi ja 14. aprilli 2014. aasta välisasjade nõukogu kohtumiste järeldusi,

—	võttes arvesse 6. märtsil 2014. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel riigipeade ja valitsusjuhtide tehtud avaldust Ukraina kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 20. märtsi 2014. aasta järeldusi Ukraina kohta,

—	võttes arvesse 28. ja 29. novembril 2013 toimunud Vilniuse tippkohtumise tulemusi,

—	võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 9. aprilli 2014. aasta resolutsiooni, mis käsitleb viimase aja sündmusi Ukrainas ja ohte demokraatlike institutsioonide toimimisele,

—	võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 27. märtsi 2014. aasta resolutsiooni pealkirjaga „Ukraina territoriaalne terviklikkus“ (4),

—	võttes arvesse G7 riigijuhtide 24. märtsil 2014 Haagis tehtud ühisavaldust,

—	võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõikeid 2 ja 4,

arvestades, et Krimmi Autonoomses Vabariigis ja Sevastoopolis korraldati 16. märtsil 2014 ebaseaduslik referendum, mis viidi läbi Venemaa vägede kontrolli all; arvestades, et ehkki referendum pälvis rahvusvahelise hukkamõistu, järgnes sellele Ukraina poolsaare kiire annekteerimine Venemaa ametivõimude ja seadusandjate poolt, eirates rahvusvahelist õigust;

arvestades, et Ida- ja Lõuna-Ukrainas on viimastel päevadel korraldatud piiratud arvul venemeelseid meeleavaldusi; arvestades, et venemeelsed separatistid, keda enamasti juhivad Venemaa erijõud, on rünnanud kohalikke administratiivhooneid Harkivis, Luganskis ja Donetskis; arvestades, et „Vene sektori“ nimelise rühmituse juhtimisel vallutas see element Donetskis linnavalitsuse hoone, kuulutas välja Kiievist sõltumatu „Donetski Rahvavabariigi“ ja teatas, et referendum piirkonna eraldumise üle toimub hiljemalt 11. mail 2014;

arvestades, et 12. ja 13. aprillil 2014. aastal rünnati Slovjanski, Kramatorski, Krasnõi Lõmani, Mariupoli, Jenakijeve ja teiste Donetski piirkonna linnade politseijaoskondi ja valitsushooneid ning koordineeritud reidide käigus hõivati need hästi relvastatud tundmatute ja maskides isikute poolt, keda arvatavalt juhivad Venemaa eriüksused; arvestades, et kokkupõrgete käigus hukkus vähemalt üks politseiametnik ja vigastatuid oli mitu;

D.	arvestades, et Venemaa võib kasutada Ida- ja Lõuna-Ukraina vägivaldse destabiliseerimise edasist eskaleerumist ettekäändena suuremaks sõjaliseks agressiooniks, presidendivalimiste ärahoidmiseks ning Ukraina pealesunnitud föderaliseerimiseks, valmistades ette Ukraina jagamist;

E.	arvestades, et Venemaa hoiab endiselt suurel arvul võitlusvalmiduses väeüksusi Ukraina-Venemaa piiril, ehkki on lubanud pingete leevendamiseks väed tagasi tõmmata; arvestades, et on olemas reaalne võimalus, et Venemaa võib püüda nn Krimmi stsenaariumit korrata;

F.	arvestades, et Venemaa rikub jätkuvalt oma rahvusvahelisi kohustusi, nt neid, mis tulenevad ÜRO põhikirjast, Helsingi lõppaktist, Euroopa Nõukogu statuudist ning eelkõige 1994. aasta Budapesti memorandumist Ukraina julgeolekutagatiste kohta;

arvestades, et EL on võtnud vastu Ukraina toetuseks majanduspaketi, mis hõlmab ka makromajanduslikku finantsabi ja autonoomseid kaubandusmeetmeid; arvestades, et Ukraina on sõlmimas Rahvusvahelise Valuutafondiga abikava käsitlevat lepingut; arvestades, et kõnealuse lepinguga seotud lisatingimusi on siiani hoitud saladuses;

arvestades, et riigi sotsiaalne ja majanduslik olukord halveneb jätkuvalt, muu hulgas ka Venemaa poolse destabiliseerimise ja kaubanduspiirangute tõttu; arvestades, et ulatuslik vaesus on Ukraina pakilisemaid sotsiaal-majanduslikke probleeme; arvestades, et hiljutise ÜRO aruande kohaselt on vaesuse määr Ukrainas nüüd ligi 25 %, kusjuures 11 miljonit inimest teenib kohalikest sotsiaalnormidest vähem;

I.	arvestades, et 21. märtsil 2014. aastal allkirjastasid EL ja Ukraina assotsieerimislepingu poliitilised sätted, kohustudes allkirjastama võimalikult kiiresti ka kogu ülejäänud lepingu, mis hõlmab põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda;

arvestades, et on vaja jõulist rahvusvahelist diplomaatilist tegevust kõigil tasanditel ja läbirääkimisi, et olukorda rahustada, pingeid leevendada, hoida ära kriisi väljumine kontrolli alt ja tagada rahumeelne tulemus; arvestades, et EL peab reageerima tulemuslikult, et Ukraina ja kõik teised idapartnerluse riigid saaksid täiel määral kasutada oma suveräänsust ja säilitada territoriaalse terviklikkuse ilma lubamatu välise surveta;

K.	arvestades, et vahetult pärast Krimmi annekteerimist saatis Moldova separatistliku Transnistria piirkonna Ülemnõukogu Venemaa Föderatsioonile ametliku palve kaaluda Transnistria annekteerimist;

arvestades, et Venemaa okupeerib jätkuvalt Gruusia Abhaasia ja Tshinvali / Lõuna-Osseetia piirkonda, rikkudes rahvusvahelise õiguse alusnorme ja põhimõtteid; arvestades, et okupatsioonijõudude tegeliku kontrolli all olevates piirkondades on toimunud etniline puhastus ja vägivaldsed demograafilised muutused ning okupatsioonijõud on vastutavad inimõiguste rikkumise eest nendes piirkondades;

arvestades, et Venemaa tõstis 1. aprillist 2014 Ukraina jaoks gaasihinda 268 USA dollarilt 486 USA dollarile tuhande kuupmeetri kohta, tehes seega ühepoolselt lõpu allahindlusele, mida tehti Ukrainale Harkivi lepingute alusel, mis reguleerivad Sevastoopoli mereväebaaside rentimist, ning on viimastel päevadel keelustanud Ukraina piimatoodete sisseveo Venemaa territooriumile; arvestades, et Venemaa Föderatsioon on omavoliliselt kohaldanud ka ühepoolseid kaubanduspiiranguid Gruusia ja Moldova toodete suhtes;

arvestades, et Krimmi poolsaare annekteerimine Venemaa poolt on ilma mingi kahtluseta rahvusvahelise õiguse raske rikkumine, mis õõnestab usaldust rahvusvaheliste lepingute suhtes, sh desarmeerimise ja tuumarelva leviku tõkestamise lepingute suhtes; arvestades, et uus võidurelvastumine võib tuua kaasa olukorra edasise pingestumise; arvestades, et on hädavajalik hoida ära niisuguse ohtliku olukorra tekkimine, mis võib kergesti kontrolli alt väljuda;

mõistab kõige teravamalt hukka jätkuva destabiliseerimise ja provokatsioonid Ida- ja Lõuna-Ukrainas; mõistab hukka Krimmi eeskujul ebaseaduslike referendumite ettevalmistamise; hoiatab, et Venemaa võib kasutada üha suurenevat destabiliseerimist ja sabotaaži, mida korraldavad venemeelsed relvastatud, koolitatud ja hästi koordineeritud, Venemaa erijõudude juhitavad separatistid, ettekäändena sõjaliseks sekkumiseks, presidendivalimiste ärahoidmiseks ning Ukraina pealesunnitud föderaliseerimiseks, et Ukraina osadeks jagada;

on ülimalt mures kiiresti teravneva olukorra pärast ja verevalamise pärast Ida- ja Lõuna-Ukrainas; nõuab tungivalt, et Venemaa lõpetaks oma kohaloleku vägivaldsete separatistide ja relvastatud võitlejate toetamiseks, kes on hõivanud valitsushooneid Slovjanskis, Donetskis ja teistes linnades, lõpetaks igasuguse provokatiivse tegevuse, mille eesmärk on tekitada rahutusi ja olukorda veelgi destabiliseerida, viiks ära oma väed Ukraina idapiirilt ning püüaks leida kriisile poliitiliste ja diplomaatiliste vahenditega rahumeelse lahenduse; avaldab täielikku toetust ja solidaarsust Ukraina valitsusele, kes püüab taastada oma võimu okupeeritud linnades, väljendab heameelt selle üle, et Ukraina valitsus on seni tegelenud kriisiga vaoshoitult ja kaalutletult, ning tuleb meelde, et Ukraina ametivõimudel on täielik õigus kasutada kõiki vajalikke meetmeid, sh õigus enesekaitseks, nagu on määratletud ÜRO põhikirja artiklis 51; hoiatab Venemaad, et Ukraina seaduslikku õigust kaitsta oma territoriaalset terviklikkust ei tohi kasutada ettekäändena täieliku sõjalise sissetungi alustamiseks;

kordab oma kindlat toetust Ukraina ja kõikide idapartnerluse riikide suveräänsusele, territoriaalsele terviklikkusele ning poliitilisele sõltumatusele; on seisukohal, et Venemaa rikub oma agressiooniga raskelt rahvusvahelist õigust, tema enda rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad ÜRO põhikirjast, Helsingi lõppaktist, Euroopa Nõukogu statuudist ning 1994. aasta Budapesti memorandumist julgeolekutagatiste kohta, samuti kahepoolseid kohustusi, mis tulenevad 1997. aasta kahepoolsest sõprus-, koostöö- ja partnerluslepingust;

rõhutab, et viimasel ajal ei ole Ukrainas teatatud Venemaa kodanike või vene päritolu isikute ründamisest, hirmutamisest või mis tahes diskrimineerimisest, nagu on kinnitanud usaldusväärsed rahvusvahelised vaatlejad, sh ÜRO, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) ning Euroopa Nõukogu;

on veendunud, et Venemaa väidetav õigus kasutada Vene vähemuse kaitseks kolmandates riikides mis tahes vahendeid, nagu president Putin oma kõnes 18. märtsil 2014 kuulutas, ei ole kooskõlas rahvusvahelise õigusega ning on vastuolus 21. sajandi rahvusvahelise käitumise aluspõhimõtetega, lisaks ähvardab see õõnestada sõjajärgset korda Euroopas; kutsub Föderatsiooninõukogu üles tühistama viivitamata volitused kasutada Ukraina territooriumil jõudu;

kordab, et EL ja liikmesriigid peavad kõnelema Venemaaga ühel häälel; on seisukohal, et praegune olukord nõuab nõukogult teise etapi sanktsioonide tugevdamist ning valmisolekut kolmanda etapi sanktsioonideks (majandussanktsioonideks), mida tuleb kohaldada viivitamata; kordab lisaks oma üleskutset nõukogule kohaldada kiiresti relva- ja kahesuguse kasutusega tehnoloogia embargot;

nõuab Venemaa äriühingute ja nende tütarettevõtjate (eriti energiasektoris) ning ELis asuvate Venemaa investeeringute ja varade vastaseid sanktsioone, ning nõuab, et vaadataks läbi kõik kokkulepped Venemaaga, et need vajaduse korral peatada;

nõuab, et EL toetaks Ukrainat rahvusvahelistes organisatsioonides, eriti rahvusvahelistes kohtutes, kui Ukraina peaks otsustama kaevata Venemaa peale tema suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumise pärast;

rõhutab, et Venemaa peaks alustama kiiresti konstruktiivset dialoogi Ukraina praeguse seadusliku valitsusega ning toetab ELi diplomaatiliste jõupingutuste kaasamist kriisi lahendamisse; ootab ELi kõrge esindaja, USA riigisekretäri ning Venemaa ja Ukraina välisministrite vahelist neljapoolset kohtumist ning loodab, et sellega on võimalik anda panus pingete vähendamisse ja tee sillutamisse kriisile tervikliku ja püsiva diplomaatilise lahenduse leidmisele; rõhutab siiski, et Ukraina tulevasi valikuid saab teha vaid Ukraina rahvas ise demokraatliku, kaasava ja läbipaistva protsessi kaudu;

10.

juhib tähelepanu asjaolule, et Venemaa delegatsiooni hääleõiguse peatamine Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee poolt ja ÜRO Peaassamblee vastuvõetud resolutsioon, millega mõistetakse hukka Krimmi annekteerimine Venemaa poolt, on ühemõttelised märgid Venemaa Föderatsiooni suurenevast isolatsioonist rahvusvahelisel tasandil, mida Venemaa ametivõimud peaksid arvesse võtma, kui Venemaa soovib jääda usaldusväärseks rahvusvaheliseks partneriks;

11.

nõuab majanduslike, kaubanduslike ja finantspiirangute kehtestamist Krimmi ja selle separatistiliku juhtkonna suhtes; on seisukohal, et nende kiire rakendamine peaks põhinema komisjoni analüüsil Krimmi annekteerimise õiguslike tagajärgede kohta;

12.

väljendab veel kord muret Krimmi tatarlaste kogukonna saatuse pärast, samuti ukrainakeelse kogukonna liikmete ohutuse ja õiguste pärast; rõhutab, et neljanda Genfi konventsiooni kohaselt on Venemaa Föderatsioonil kohustus kaitsta kõiki okupeeritud alade tsiviilelanikke;

13.

väljendab heameelt OSCE erivaatlusmissiooni üle, millele on tehtud ülesandeks koguda teavet ebahariliku sõjalise tegevuse ja provokatiivsete meetmete kohta, mille eesmärk on olukorra destabiliseerimine, samuti jälgida inim- ja vähemuste õigusi Ukrainas, ning nõuab missiooni laiendamist; peab siiski kahetsusväärseks asjaolu, et missioon ei ole pääsenud Krimmi, kus on toimunud mitmed inimõiguste rikkumised, muu hulgas on kasutatud vägivalda ajakirjanike ja nende perede vastu; peab kahetsusväärseks asjaolu, et nüüd saabuvad ka Ida-Ukrainast teated ajakirjanike ründamise kohta;

14.

nõuab lisaks OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) ning samuti Euroopa Parlamendi ja ELi põhjalikku valimisvaatlusmissiooni, et saada valimistest tervikpilt; nõuab, et 25. mail 2014 toimuvad presidendivalimised viidaks läbi täielikult rahvusvaheliste normide kohaselt; on vastu mis tahes välisele survele valimiste edasilükkamiseks;

15.

väljendab heameelt Ukraina valitsuse kavatsuse üle korraldada ennetähtaegsed parlamendivalimised;

16.

kiidab põhimõtteliselt heaks idee korraldada üleriigiline referendum Ukraina tulevase staatuse ja territoriaalse ülesehituse kohta, nagu soovitas presidendi kohusetäitja Oleksandr Turtšõnov 14. aprilli 2014. aasta telepöördumises;

17.

väljendab heameelt Ukraina parlamendi hiljutise resolutsiooni üle, milles nõutakse, et viivitamata relvitustataks ebaseaduslikud omakaitseväed, ja jääb ootama selle rakendamist;

18.

väljendab heameelt nõukogu valmisoleku üle aidata Ukrainat tsiviiljulgeolekusektori reformi valdkonnas, anda toetust politseile ja õigusriigile ning kaaluda kõiki võimalusi, sh ÜJKP missiooni, samuti ELi vaatlusmissiooni;

19.

avaldab Ukrainale ja tema rahvale käesoleval raskel ajal tugevat toetust; väljendab heameelt assotsieerimislepingu poliitiliste osade allkirjastamise üle ning sellele järgnenud ühepoolsete kaubandusmeetmete vastuvõtmise üle; nõuab assotsieerimislepingu ning põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu allkirjastamist võimalikult kiiresti ja enne ühepoolsete kaubandusmeetmete lõppu;

20.

väljendab heameelt Ukraina valitsuse väljakuulutatud ambitsioonika majandus- ja sotsiaalsete reformide kava üle ning rõhutab reformikava kiire elluviimise suurt tähtsust, et riik pääseks välja kriitilisest finantsolukorrast; väljendab heameelt rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide ja ELi otsuse üle anda Ukrainale lühi- ja pikaajalist finantsabi; tuletab meelde vajadust korraldada rahvusvaheline rahastajate konverents, mille peaks kokku kutsuma komisjon ja mis peaks toimuma võimalikult kiiresti, ning seda koordineerida;

21.

toetab ELi kehtestatud tingimuslikkust seoses hädavajalike struktuurireformidega, mis aitaksid luua soodsamaid tingimusi jätkusuutlikuks majanduskasvuks, parandada riigi rahanduse juhtimist, arendada sotsiaalkindlustuse võrgustikku ja võidelda korruptsiooni vastu; nõuab läbipaistvust ELi vahendite kasutamisel ja komisjonipoolset tõhusat järelevalvet;

22.

juhib tähelepanu riigis valitsevale raskele majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale; nõuab, et struktuurireformidega kaasneksid meetmed, mille eesmärk on praeguse olukorra leevendamine, eeskätt kõige haavatavamaid elanikkonnarühmi silmas pidades;

23.

ergutab Ukrainat jätkama poliitiliste reformidega, eriti põhiseadusreformiga, mille üle tuleks pidada laiaulatuslikku ja põhjalikku arutelu, millesse oleksid kaasatud Ukraina ühiskonna kõik osad; väljendab heameelt Ukraina valitsuse valmisoleku üle viia ellu oma lubadus tagada valitsusstruktuuride esinduslikkus, nii et nad peegeldaksid piirkondlikke erinevusi, tagada rahvusvähemustesse kuuluvate isikute õiguste täielik kaitse, viia riigi diskrimineerimisvastased õigusaktid kooskõlla ELi normidega, uurida kõiki inimõiguste rikkumise ja vägivallajuhtumeid ning võidelda äärmusluse vastu;

24.

väljendab heameelt komisjoni otsuse üle luua Ukraina toetusrühm, mis hakkab tööle nn Euroopa reformikava rakendamise nimel;

25.

toetab Ukraina valitsuse jõupingutusi – tihedas koostöös OSCE ja Euroopa Nõukoguga –vene keelt kõneleva kogukonna ning muude kultuuri-, rahvus- ja keelevähemuste seaduspäraste õiguste austamise tagamiseks kooskõlas Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte harta ning rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni sätetega;

26.

nõuab veel kord, et loodaks sõltumatu komisjon Kiievi tulistamiste ja Maidani traagiliste sündmuste uurimiseks tugeva rahvusvahelise komponendi osalusel ja Euroopa Nõukogu rahvusvahelise nõuandekomisjoni järelevalve all; väljendab heameelt kolmanda osalise määramise üle sellesse nõuandekomisjoni ning esimese kohtumise toimumise üle 9. aprillil 2014;

27.

tunneb heameelt assotsieerimislepingu poliitiliste sätete allkirjastamise üle ja loodab, et ELi vastuvõetud ühepoolsete kaubandussoodustuste kiire rakendamine täidab tühiku ajani, mil allkirjastatakse ülejäänud leping, mis hõlmab põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduslepingut;

28.

tunneb heameelt esialgsete meetmete üle, mille komisjon võttis vastu eesmärgiga võimaldada Ukrainal tulla toime energiakriisiga, kui Venemaa peaks katkestama gaasitarned sellesse riiki, ning nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon abistaksid ja toetaksid Kiievit jõupingutustes lahendada Moskvaga pikka aega kestnud gaasivaidlus; rõhutab, et kiiresti on vaja tugevat ühist energiajulgeolekupoliitikat (energialiitu), et vähendada ELi sõltuvust Venemaa naftast ja gaasist, muu hulgas mitmekesistada energiavarustust, viia täielikult ellu kolmas energiapakett ning luua võimalus peatada vajaduse korral gaasi import; on seisukohal, et South Streami ei tohiks ehitada ja et kättesaadavaks tuleks teha muud tarneallikad; on veendunud, et ELi abi Ukrainale vastassuunalise gaasivoo kindlustamisel edasise mitmekesistamise, suurema energiatõhususe ja tõhusate ühenduste abil ELiga tugevdab Ukrainat poliitilise ja majandusliku surve suhtes; tuletab seoses sellega meelde energiaühenduse strateegilist rolli ja asjaolu, et Ukraina on 2014. aastal selle eesistuja;

29.

palub nõukogul anda komisjonile luba kiirendada viivitamata viisarežiimi lihtsustamist Ukrainaga, et liikuda edasi viisavaba režiimi kehtestamise suunas, järgides Moldova eeskuju; nõuab, et seniks kehtestataks viivitamata ajutised, väga lihtsad ja odavad viisamenetlused ELi ja liikmesriikide tasandil;

30.

rõhutab, et Venemaa probleeme seoses ELi assotsieerimisprotsessiga, mis hõlmab Ukrainat ja teisi idapartnerluse riike, tuleb piisavalt käsitleda ja selgitada, et hajutada hirme seoses uute geopoliitiliste eraldusjoonte tekkimisega Euroopas; juhib tähelepanu sellele, et igal riigil on täielik õigus teha oma poliitilised valikud, kuid ELi koostöö eesmärgiks idapartnerluse riikidega on heaolu ja poliitilise stabiilsuse suurendamine, millest lõppkokkuvõttes saab kasu ka Venemaa Föderatsioon;

31.

kordab, et assotsieerimislepingu sõlmimine Ukraina ja teiste idapartnerluse riikidega ei ole nende ja ELi suhete lõppeesmärk; toonitab sellega seoses, et ELi lepingu artikli 49 kohaselt on Gruusial, Moldoval ja Ukrainal – nagu kõikidel Euroopa riikidel – Euroopa perspektiiv ning nad võivad taotleda liidu liikmeks saamist, tingimusel et nad peavad kinni demokraatia põhimõtetest, austavad põhivabadusi, inimõigusi ja vähemuste õigusi ning tagavad õigusriigi põhimõtete järgimise;

32.

palub nõukogul allkirjastada assotsieerimislepingud ning põhjalikud ja laiaulatuslikud vabakaubanduslepingud ühelt poolt ELi ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova ja Gruusia vahel; kiidab heaks nõukogu otsuse kohaldada ELi ja Moldova ning ELi ja Gruusia vahelisi assotsieerimislepinguid ajutiselt kohe pärast nende allkirjastamist; nõuab, et Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaat piiraks assotsieerimislepingu allkirjastamisele järgnevaid teavitamismenetlusi, et ajutine kohaldamine võiks alata võimalikult kiiresti pärast allkirjastamist; kinnitab oma kavatsust – juhul kui kõik tingimused on täidetud ja assotsieerimislepingud allkirjastatud – ratifitseerida ELi ja Moldova ning ELi ja Gruusia vahelised assotsieerimislepingud täielikult niipea kui võimalik ja enne komisjoni praeguse ametiaja lõppu; nõuab, et neile riikidele eraldataks täiendavat finantsabi, mida nad vajavad; nõuab lisaks otsekohest ja avatud dialoogi Venemaa Föderatsiooniga, et teha kõikvõimalikud jõupingutused niisuguse sünergia arendamiseks, mille eesmärk on tuua kasu idapartnerluse riikidele;

33.

väljendab erilist muret uuesti esile kerkinud ebastabiilsuse pärast Moldova separatistlikus Transnistria piirkonnas; leiab, et Tiraspoli isehakanud ametivõimude 16. aprillil 2014 Venemaale esitatud palve, et viimane seda tunnustaks iseseisva riigina, on ohtlik ja vastutustundetu samm; tuletab meelde, et Gagauusia autonoomse territoriaalüksuse nõndanimetatud referendum oli vastuolus Moldova põhiseadusega ning seetõttu ebaseaduslik; kordab oma täielikku toetust Moldova territoriaalsele terviklikkusele ja kutsub kõiki osapooli üles jätkama kiiresti dialoogi 5+2 raamistikus, ja kutsub üles ELi rolli tõhustamisele nii, et EList saaks osapool läbirääkimistel, mille eesmärk on sellele probleemile rahumeelse ja jätkusuutliku lahenduse leidmine;

34.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele, Ukraina, Gruusia ja Moldova presidentidele, valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile ning Venemaa Föderatsiooni presidendile, valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0170.

(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0248.

(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0285.

(4) A/RES/68/262.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/64

P7_TA(2014)0458

ELi ja Vietnami vabakaubanduslepingu üle peetavad läbirääkimised

Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2014. aasta resolutsioon ELi ja Vietnami vahelise vabakaubanduslepingu hetkeseisu kohta (2013/2989(RSP))

(2017/C 443/13)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) suuniseid rahvusvaheliste ettevõtete kohta ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kolmepoolset põhimõtete deklaratsiooni rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika kohta,

—	võttes arvesse 14. novembril 2001. aastal Dohas vastu võetud WTO ministrite konverentsi neljanda istungjärgu ministrite deklaratsiooni, eriti selle punkti 44 eri- ja diferentseeritud kohtlemise kohta,

—	võttes arvesse 1995. aastal EÜ ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi (edaspidi „Vietnam“) vahel sõlmitud koostöölepingut ning 27. juunil 2012. aastal allkirjastatud uut partnerlus- ja koostöölepingut,

—	võttes arvesse komisjoni 4. oktoobri 2006. aasta teatist „Globaalne Euroopa: konkurentsivõime maailmas. Panus ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse“ (COM(2006)0567),

—	võttes arvesse oma 12. juuli 2007. aasta resolutsiooni TRIPS-lepingu ja ravimite kättesaadavuse kohta (1),

—	võttes arvesse oma 22. mai 2007. aasta resolutsiooni globaalse Euroopa ja konkurentsivõime välisaspektide kohta (2),

—	võttes arvesse nõukogu 23. aprilli 2007. aasta läbirääkimisjuhiseid, millega volitatakse komisjoni pidama Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooniga (ASEAN) läbirääkimisi vabakaubanduslepingu sõlmimiseks,

—	võttes arvesse Vietnami riigistrateegia dokumenti (2007–2013) (3),

—	võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Vietnami kohta, eriti 1. detsembri 2005. aasta resolutsiooni inimõiguste olukorra kohta Kambodžas, Laoses ja Vietnamis (4) ning 18. aprilli 2013. aasta resolutsiooni Vietnami ja eelkõige sealse sõnavabaduse olukorra kohta (5),

—	võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni inimõiguste ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite kohta rahvusvahelistes kaubanduslepingutes (6),

—	võttes arvesse oma 6. aprilli 2011. aasta resolutsiooni Euroopa tulevase rahvusvahelise investeerimispoliitika kohta (7),

—	võttes arvesse komisjoni 9. novembri 2010. aasta teatist „Kaubandus, majanduskasv ja maailmapoliitika. Kaubanduspoliitika – ELi 2020. aasta strateegia keskne teema“ (COM(2010)0612),

—	võttes arvesse oma 27. septembri 2011. aasta resolutsiooni Euroopa uue kaubanduspoliitika kohta Euroopa 2020. aasta strateegia raames (8),

—	võttes arvesse oma 13. detsembri 2011. aasta resolutsiooni kaubandus- ja investeerimistõkete kohta (9),

—	võttes arvesse komisjoni 21. veebruari 2012. aasta teatist „2012. aasta aruanne kaubandus- ja investeerimistõkete kohta“ (COM(2012)0070),

—	võttes arvesse komisjoni 2014. aasta aprilli täiskogu istungil tehtud avaldust ELi ja Vietnami vahelise vabakaubanduslepingu kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

arvestades, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) kaudu loodud eeskirjadepõhine mitmepoolne kaubandussüsteem on kõige sobivam raamistik avatud ja õiglase kaubanduse reguleerimiseks ja edendamiseks, ning arvestades, et mitmepoolsed läbirääkimised ei välista neid täiendada võivate kahepoolsete WTO+ lepingute sõlmimist;

arvestades, et komisjoni juhised ELi ja Vietnami vahelise vabakaubanduslepingu läbirääkimisteks on lisatud nõukogu 23. aprilli 2007. aasta volitusele alustada vabakaubanduslepingu sõlmimiseks läbirääkimisi Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) riikidega ning nende koostamisel lähtuti nõukogu heakskiidetud kokkuvõttest, milles esitatakse läbirääkimiste mõlema osapoole ühine eesmärk – seniste kahepoolsete kaubandussuhete tihendamine; tuletab meelde, et esialgne eesmärk oli pidada läbirääkimisi ASEANi piirkonnaga vabakaubanduslepingu sõlmimiseks; toetab seetõttu võimalust pidada läbirääkimisi ASEANi piirkonna riikidega laiaulatuslike lepingute sõlmimiseks (mis aitavad saavutada lõppeesmärki, milleks on tulevikus läbirääkimiste teel piirkondadevahelise vabakaubanduslepingu sõlmimine);

arvestades, et ELi ja Vietnami vahelise vabakaubanduslepingu läbirääkimised algasid ametlikult 26. juunil 2012. aastal Brüsselis ning pärast viiendat läbirääkimiste vooru kohustusid 8. novembril 2013. aastal mõlemad osapooled tegema ühiseid jõupingutusi, et viia läbirääkimised lõpule 2014. aasta lõpuks;

D.	arvestades, et ELi ja Vietnami kaubandussuhete aluseks on 27. juunil 2012. aastal allkirjastatud partnerlus- ja koostööleping, mis tagab kahepoolsetele kaubandus- ja investeeringusuhetele tulemusliku raamistiku;

arvestades, et ELi ja Vietnami vahel toimub kaugelearenenud kahepoolne inimõigustealane dialoog; arvestades, et kõnealuses raamistikus tuleks teha kõik võimalik, et aidata ära hoida inimõiguste kaitse halvenemist Vietnamis; arvestades, et inimõigusi tuleks käsitleda ELi kaubanduspoliitika olulise osana; arvestades, et EL on võtnud oma inimõiguste ja demokraatia strateegilise raamistiku ning tegevuskava alusel kohustuse lisada inimõigused oma koostatavatesse mõjuhinnangutesse, see puudutab ka kaubanduslepinguid, millel on märkimisväärne majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnamõju;

arvestades, et Vietnam koges jõukat kümnendit, mil SKP kasvas katkematult keskmiselt 8 % aastas ning mis tipnes 11. jaanuaril 2007. aastal tema saamisega WTO liikmeks, ning arvestades, et järgnevalt on riiki negatiivselt mõjutanud ülemaailmne majanduslangus, mis on põhjustanud ekspordi kasvu järsu aeglustumise, välismaiste otseinvesteeringute sissevoolu katkemise ning riiki saabuvate rahaülekannete vähenemise;

arvestades, et viimasel kümnel aastal on ELi kaubandusbilanss Vietnamiga olnud negatiivne, mida näitasid järjekordselt 2013. aasta teise kvartali näitajad, mille kohaselt oli vastastikuse kaubavahetuse väärtus kokku 13,4 miljardit eurot, sellest oli ELi import Vietnamist 10,5 miljardit eurot ja ELi eksport Vietnami 2,8 miljardit eurot; arvestades, et see tähendab järsku langust võrreldes 2012. aasta näitajatega, kusjuures 2012. aastal oli kaubavahetuse kogumaht 23,871 miljardit eurot, sellest import Vietnamist ELi 18,520 miljardit eurot ja ELi eksport Vietnami 5,351 miljardit eurot;

arvestades, et rõiva- ja tekstiilitööstus ei ole mitte ainult Vietnami suurim ametlik tööhõivesektor, kus töötab otseselt üle kahe miljoni inimese, vaid ka Vietnami suurim ekspordisektor; arvestades, et elektroonikakomponentide sektoris, mis on teine juhtiv ekspordile suunatud tootmissektor, töötab ligikaudu 120 000 töötajat;

arvestades, et Vietnam on praeguseks ratifitseerinud ainult viis peamist ILO konventsiooni kaheksast; arvestades, et ta ei ole ratifitseerinud ILO ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse konventsiooni nr 87, organiseerumisõiguse ja kollektiivläbirääkimiste konventsiooni nr 98 ja sunniviisilise töö kaotamise konventsiooni nr 105;

arvestades, et Vietnam, kes saab kasu ELi üldisest soodustuste süsteemist, on ELi kaubanduspartnerite hulgas 32. kohal ning ASEANi riikide seas suuruselt viies kaubanduspartner, samas kui EL on Hiina järel Vietnami suuruselt teine kaubanduspartner, edestades USAd, ning ka Vietnami suurim välismaiste otseinvesteeringute allikas – 2012. aastal tuli 6,5 % kõikidest riiki saabunud välismaistest otseinvesteeringutest EList; arvestades siiski, et Vietnami potentsiaal ELi välismaiste otseinvesteeringute allikana on veel suuresti avamata;

arvestades, et mõlemad läbirääkimiste osapooled loodavad saada nii tariifsete kui ka mittetariifsete kaubandustõkete kaotamisest olulist kasu ning et mõlemad osapooled peaksid püüdlema hea tulemuse saavutamise poole teenusekaubanduse ja asutamisõiguse liberaliseerimisel ning intellektuaalomandi õiguste asjakohase kaitse, rakendamise ja jõustamise süsteemi väljatöötamisel, mis hõlmaks patente ja disainilahendusi, kauba- või teenusemärke, autori- ja muid sellega sarnanevaid õigusi ning geograafilisi tähiseid, sealhulgas põllumajandustoodete ja toiduainete päritolumärgiseid;

L.	arvestades, et mõlemad läbirääkimiste osapooled peaksid ühendama oma jõud, et tagada ja edendada seaduslikku kauplemist nii patenteeritud kui ka geneeriliste ravimitega kooskõlas intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu sätete ja sellega pakutavate võimalustega;

arvestades, et mõlemad läbirääkimiste osapooled peaksid jätkama kaubanduse kaitsevahendite kasutamist täielikus kooskõlas kehtivate WTO eeskirjadega, et vältida vajadust kasutada WTO vaidluste lahendamise mehhanismi, ning peaksid leppima kokku tulemuslikus kahepoolses kaitseklauslis või samaväärses mehhanismis, et kaitsta piisavalt oma vastavaid tööstusharusid impordi plahvatuslikust kasvust tuleneva tegeliku või võimaliku kahju eest, eelkõige nende vastavates tundlikes sektorites, mis on tuvastatud kummagi osapoole mõjuhinnangus;

on rahul jätkuva edasiminekuga vabakaubanduslepingu (VKL) läbirääkimistel, eelkõige tolli ja kaubanduse soodustamist, kaubanduse tehnilisi tõkkeid ja konkurentsi käsitlevates peatükkides, ning asjaoluga, et komisjon teavitab Euroopa Parlamenti korrapäraselt läbirääkimiste seisust; tuletab meelde, et VKLi jaoks on vajalik Euroopa Parlamendi nõusolek (10) ning et komisjon ja nõukogu ei tohiks teha ettepanekuid VKLi ajutiseks kohaldamiseks enne, kui Euroopa Parlament on andnud selleks oma nõusoleku;

on kindlalt arvamusel, et kõigi ELi ja kolmandate riikide vahel sõlmitavate kaubanduslepingute keskmes peavad olema töötajate ja ametiühingute õigused; palub Vietnami valitsusel täita kõik kohustused, mis tulenevad valitsuse poolt ratifitseeritud peamistest ILO konventsioonidest, ning palub viivitamata ratifitseerida ja rakendada ülejäänud olulised konventsioonid; kordab taas, et töötajate ja ametiühingute õigused peavad olema universaalsed ja kehtima kõigile töötajatele, sealhulgas erimajanduspiirkondade töötajatele;

eeldab, et nõukogu ja komisjon arvestavad täiel määral käesolevas resolutsioonis esitatud Euroopa Parlamendi nõudmistega, enne kui nad sõlmivad VKLi, mis peab olema WTO eeskirjade ja kohustustega kooskõlas; on seisukohal, et edukas VKL annaks mõlemale läbirääkimiste osapoolele rea tasakaalustatud soodustusi ning aitaks mõlemal poolel luua ja säilitada töökohti;

palub mõlemal läbirääkimiste osapoolel täita täies ulatuses oma WTO raames võetud kohustused kaubanduse liberaliseerimist silmas pidades; rõhutab samal ajal nende kohustust kaotada WTOga kokkusobimatud meetmed ja tavad, et jõuda kõrgeid sihte seadva lepingu sõlmimiseni;

tunnustab kokkuvõttes toonitatud positiivseid väljavaateid, kuna neist nähtub, et VKL suurendaks nii ELi kui ka Vietnami impordi ja ekspordi kogumahtu ning looks väljavaated välismaiste otseinvesteeringute edasiseks kasvuks; nõuab sellega seoses Vietnami poolelt olulist tollitariifide kaotamist nii mittepõllumajandustoodete turulepääsu keskmiste tollimäärade kui ka põllumajandustollide osas;

rõhutab siiski, et tööstuskaubanduse eesmärk peaks olema vastastikune tollimaksude täielik kaotamine samal ajal teatavat asümmeetriat arvesse võttes, mis hõlmab ka asjakohaseid üleminekuperioode rakendamisel, ning et kõnealuse eesmärgi suhtes tehtavad võimalikud erandid peaksid olema piiratud ja need tuleks läbi vaadata; on veendunud, et tollimaksude kaotamine peaks hõlmama sektoreid, mis on mõlemale poolele tähtsad;

nõuab tungivalt, et mõlemad läbirääkimiste pooled austaksid teineteise õigust regulatsioonidele, sealhulgas avalike teenuste osutamisel, ning tagaksid, et kummagi poole regulatsioonid ei takistaks kahepoolset kaubavahetust põhjendamatute mittetariifsete kaubandustõketega; kutsub seepärast nii ELi kui ka Vietnami üles töötama välja tulemuslikud vahendusmehhanismid, et takistada kaubavahetusele põhjendamatute regulatiivsete tõkete seadmist ning vähendada olemasolevaid tõkkeid suurema ühtlustamise või siis rahvusvaheliste normide täitmise abil;

on seisukohal, et komisjon peaks erilist tähelepanu pöörama selle tagamisele, et tulevase lepingu hüved hõlmaksid tugevaid ja jõustatavaid kontrollimeetmeid, mille eesmärk on tagada, et leping oleks kasulik ainult ELi ja Vietnami tootjatele, järgides täielikult läbiräägitavaid sooduspäritolureegleid; nõuab ühtlasi ELi päritolureeglite lihtsustamist (vähendamata seejuures praeguse süsteemi rangust), et ettevõtjatel ja tolliasutustel oleks neid lihtsam kohaldada ning et võimaldada neil tollitariifide kaotamisest saada täit kasu;

tunnistab, et Vietnam on aktiivselt huvitatud teenustekaubanduse üldlepingu 4. osutamisviisi liberaliseerimisest ning Vietnami ja ELi kodanike ametioskuste vastastikuse tunnustamise kokkulepete sõlmimisest, ning et EL on aktiivselt huvitatud enamiku teenuste puhul turulepääsu liberaliseerimisest ja siseriiklike subjektidega võrdsest kohtlemisest 1., 2. ja 3. osutamisviisi puhul; on seisukohal, et ELi aktiivsete huvidega arvestamine on vältimatu, selleks et võimaldada 4. osutamisviisi all vajalike erialaspetsialistide ajutist lähetamist ning hõlpsamini eristada selliseid lähetusi võõrtöötajate suhtes kohaldatavast riiklikust poliitikast kummagi osapoole tööturul;

10.

kutsub ELi ja Vietnami üles leppima VKLi raames kokku kõikide investorite ja teenuseosutajate õiglases ja erapooletus kohtlemises pangandus-, kindlustus-, õigus-, raamatupidamis-, transpordi- ja turustusteenuste valdkonnas, mille hulka kuulub nii jae- kui ka hulgimüügisektor; tuletab meelde, et finantsteenuste puhul on tähtis tagada ka piisav poliitiline tegevusruum, et vähendada süsteemseid riske, võidelda rahapesu vastu ja pakkuda võimalikult kõrgetasemelist tarbijakaitset ning jõustada kodu- ja välismaiste investorite ja teenuseosutajate vahelise ausa konkurentsi tavad ja eeskirjad, vähendades muu hulgas praegusi kapitalipiiranguid või kaotades need täielikult ning tehes lõpu asutamis- ja tegevusloa saamise piirangutele; soovitab komisjonil pidada läbirääkimisi tugevate ja siduvate läbipaistvuse ja ausa konkurentsi sätete teemal, nii et võrdsed võimalused kehtiksid nii eraettevõtete kui ka riigile kuuluvate ettevõtete suhtes;

11.

soovitab tungivalt Vietnamil töötada välja asjakohased andmekaitseseadused, et saavutada piisava kaitsetasemega riigi staatus, loomata samas takistusi intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga pakutavate võimaluste kasutamisele, mis lubaks või võimaldaks EList isikuandmete edastamist ELi õigusaktide alusel ja nendega kooskõlas, mis omakorda suurendaks kahepoolseid andmevooge ja kauplemist seotud teenustega, näiteks e-kaubandust;

12.

kutsub komisjoni ja Vietnami ametivõime üles pidama läbirääkimisi tulemuslike ja läbipaistvate hankesüsteemide üle, et tagada aus konkurents eraettevõtete ja riigile kuuluvate ettevõtete vahel riigihankelepingute sõlmimisel ning tagada võimalikult lai osalejatering, et hõlmata ka avaliku sektori ettevõtted, võttes samal ajal nõuetekohaselt arvesse vastastikuseid tundlikke küsimusi ja vajadusi;

13.

nõuab tungivalt, et komisjon tagaks subsiidiumide ja muude soodustuste, näiteks Vietnamis riigile kuuluvatele ettevõtetele ja kodumaistele äriühingutele pakutavate soodustingimuste kasutamise vähendamise ja korrapärase järelevalve, sest need moonutavad konkurentsi Euroopa äriühingute suhtes, eelkõige sektorites, mis on Vietnami ekspordipoliitika jaoks olulised; nõuab ühtlasi tungivalt, et komisjon alustaks läbirääkimisi mehhanismide üle, mille eesmärk on tagada võrdsed tingimused ELi ja Vietnami avaliku ja erasektori turuosaliste jaoks;

14.

on seisukohal, et VKLis tuleks erilist tähelepanu pöörata väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) ärivõimaluste arendamisele ning et edendada tuleks VKEde poolt ja VKEdesse investeerimist, et toetada turupõhiste kohalike projektide ja ühisettevõtete rahastamist taastuvenergia valdkonnas ning keskkonnatoodete ja -tehnoloogiatega kauplemist; nõuab Euroopa investoritele Vietnamis läbipaistvamat ja prognoositavamat õigusraamistikku ning Vietnami ja Euroopa ettevõtjatele võrdsete konkurentsitingimuste tagamist;

15.

nõuab tungivalt, et mõlemad läbirääkimiste osapooled tagaksid VKLis head tulemused tööstuskaubanduse liberaliseerimisel, tagades niisuguste intellektuaalomandi õiguste tulemusliku rakendamise ja jõustamise, mis hõlmaksid ka patente ja disainilahendusi, kaubamärke ning autori- ja muid sellega sarnanevaid õigusi mitmesuguste valmistoodete puhul;

16.

on seisukohal, et VKLis tuleks arvestada tundlike küsimustega, mis on seotud põllumajandus- ja kalandustoodete kaubandusega, kuid see ei tohiks takistada turgude vastastikust avamist üksteist täiendavates sektorites, ning toonitab, et uue turulepääsu puhul tuleb tootjate ja tarbijate huvides hoolikalt jõustada intellektuaalomandi kaitse, mis hõlmab ka geograafilisi tähiseid, kaasa arvatud põllumajandustoodete ja toiduainete päritolumärgiseid, ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid; on kindlal seisukohal, et leping ei tohi mingilgi viisil takistada hinnalt vastuvõetavate geneeriliste ravimite kättesaadavust;

17.

palub, et VKLi lisataks riikidevaheliste vaidluste läbipaistva ja tulemusliku lahendamise kord ning võimaluse korral sätted riigi ja investori vaheliste vaidluste lahendamise kohta, et tagada nõuetekohane investeeringute kaitse ning panna investoreid hoiduma põhjendamatute nõuete esitamisest; on arvamusel, et investorite ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mis tahes mehhanism peaks võimalikult suures ulatuses põhinema ÜRO Rahvusvahelise Kaubandusõiguse Komisjoni (UNCITR) või Rahvusvahelise Investeeringuvaidluste Lahendamise Keskuse (ICSID) eeskirjadel või muidu mis tahes kahepoolselt kokkulepitud eeskirjadel, mis põhinevad rahvusvahelistel normidel ja konventsioonidel, ning niisugusel mehhanismil peaks olema asjakohane õigusraamistik ja selle suhtes peaksid kehtima ranged läbipaistvuse kriteeriumid;

18.

nõuab selle tagamist, et investeerimislepinguga ei piirataks edusamme rahvusvaheliste inimõigusi käsitlevate lepingute, ILO konventsioonide ja mitmepoolsete keskkonnalepingute ratifitseerimisel ja täielikul rakendamisel mõlema osapoole poolt;

19.

eelistab loomade heaolu standardite lisamist VKLi sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete peatükki või eraldiseisvasse samaväärsete jõustatavate sätetega peatükki;

20.

ootab, et VKLi lisataks siduv ja jõustatav säästva arengu peatükk, mis kajastaks ELi ja Vietnami ühist kohustust edendada rahvusvaheliste inimõigusi käsitlevate lepingute, kaheksa peamise ILO konventsiooni ja keskse tähtsusega mitmepoolsete keskkonnalepingute, näiteks ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni austamist, järgimist ja jõustamist, kusjuures rikkumiste korral nähakse ette meetmed, mis võimaldavad kaasata sõltumatuid kodanikuühiskonna organisatsioone, kes esindavad majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna sidusrühmi VKLi läbirääkimiste jälgimisel ning säästva arengu peatüki rakendamisel ja jälgimisel, ning et selle peatükiga ergutataks ettevõtteid järgima ettevõtja sotsiaalse vastutuse (ESV) tavasid, võttes arvesse rahvusvaheliselt kokku lepitud põhimõtteid ja vahendeid, näiteks OECD suuniseid rahvusvahelistele ettevõtetele, ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid ning ÜRO vastutustundlike investeeringute ja aruandluse põhimõtteid, ning et selles käsitletaks ka lahendamata küsimusi, näiteks nii põllumajandus- kui ka metsloomade heaolu;

21.

palub, et niisugust säästva arengu peatükki hõlmaks VKLi ning partnerlus- ja koostöölepingu vahel loodav institutsiooniline ja õiguslik seos, et lisada võimalus peatada VKL inimõiguste tõsise rikkumuse korral;

22.

palub komisjonil rakendada tingimuslikkusel põhinevat lähenemisviisi, mille puhul vabakaubanduslepingu allkirjastamise ettepanek tehtaks üksnes vastutasuks inimõiguste ja muude põhiõiguste vallas tehtud konkreetsete edusammude eest;

23.

tunnustab Vietnamis Doi Moi reformi käigus saavutatud sotsiaal-majanduslikku edu ja toetab riigi jätkuvaid pingutusi oma ühiskonnaolude edasisel parandamisel; tervitab seetõttu ASEANis heakskiidetud Vietnami esitamist ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikme kandidaadiks aastateks 2014–2016 ja Vietnami valitsuse 27. augusti 2013. aasta otsust koostada märgukiri vabatahtlike lubaduste ja kohustustega inimõiguste edendamiseks ja kaitseks, millega süvendatakse säästvat arengut Vietnami territooriumil ja suhetes tema partneritega; nõuab tungivalt, et Vietnami valitsus täidaks järjekindlalt oma lubadusi ja kohustusi hoida tulemuslikult ära inimõiguste rikkumisi ja põhivabaduste olukorra halvenemist ning võtta nende suhtes parandusmeetmeid;

24.

rõhutab, et inimõigused, demokraatia ja julgeolek on ELi ja Vietnami vaheliste üldiste suhete olulised tegurid; palub seetõttu mõlemal poolel tagada aktiivne dialoog lahendamata küsimuste osas, osutades eelkõige üksikkodanike sõnavabadusele, meediavabadusele ja usuvabadusele;

25.

nõuab tungivalt, et komisjon koostaks võimalikult kiiresti inimõiguste mõjuhinnangu, mida nõudis Euroopa Parlament oma 25. novembri 2010. aasta resolutsioonis inimõiguste ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite kohta rahvusvahelistes kaubanduslepingutes (11), et tagada inimõigustel ning sotsiaalsetel ja keskkonnastandarditel põhinevad, samuti ÜRO eriraportööri õigust toidule käsitleva raportiga kooskõlas olevad kergesti mõistetavad kaubanduslikud näitajad;

26.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele ning Vietnami valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 175 E, 10.7.2008, lk 591.

(2) ELT C 102 E, 24.4.2008, lk 128.

(3) http://eeas.europa.eu/sp/index_en.htm#V

(4) ELT C 285 E, 22.11.2006, lk 129.

(5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0189.

(6) ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 31.

(7) ELT C 296 E, 2.10.2012, lk 34.

(8) ELT C 56 E, 26.2.2013, lk 87.

(9) ELT C 168 E, 14.6.2013, lk 1.

(10) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 punkti a alapunkt v.

(11) ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 31.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/70

P7_TA(2014)0459

Komisjoni järelmeetmed seoses VKEdega ELi õigusaktide teemal toimunud TOP-10 konsultatsioonidega

Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2014. aasta resolutsioon TOP-10 konsultatsioonide ja VKEdele ELi õigusaktidest tuleneva koormuse vähendamise kohta (2013/2711(RSP))

(2017/C 443/14)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa väikeettevõtluse hartat, mis võeti vastu Euroopa Ülemkogu 19. ja 20. juuni 2000. aasta kohtumisel Feiras,

—	võttes arvesse komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitust 2003/361/EÜ, mis käsitleb mikroettevõtete, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust (1),

—	võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2011. aasta aruannet „VKEde regulatiivse koormuse vähendamine – ELi õigusaktide kohandamine mikroettevõtjate vajadustele“ (COM(2011)0803),

—	võttes arvesse komisjoni 23. veebruari 2011. aasta teatist „Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act“ läbivaatamine“ (COM(2011)0078),

—	võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal – aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM(2010)2020),

—	võttes arvesse komisjoni 30. novembri 2011. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programm (2014–2020) (COM(2011)0834),

—	võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 14. ja 15. märtsi 2013. aasta järeldusi ning konkurentsivõime nõukogu 26. ja 27. septembri 2013. aasta järeldusi,

—	võttes arvesse komisjoni 18. juuni 2013. aasta teatist „Komisjoni järelmeetmed, mis on seotud VKEdega ELi õigusaktide teemal toimunud TOP-10 konsultatsioonidega“ (COM(2013)0446),

—	võttes arvesse komisjoni 7. märtsi 2013. aasta teatist „Arukas reguleerimine – väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vajaduste rahuldamine“ (COM(2013)0122) ja sellega kaasnevat komisjoni töödokumenti „VKEde aruka reguleerimise järelevalve ja konsulteerimine“ (SWD(2013)0060),

—	võttes arvesse komisjoni 2. oktoobri 2013. aasta teatist „Õigusloome kvaliteet ja tulemuslikkus“ (REFIT): saavutused ja järgmised sammud” (COM(2013)0685),

—	võttes arvesse oma 23. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) konkurentsivõime ja ärivõimaluste kohta (2),

—	võttes arvesse oma 5. veebruari 2013. aasta resolutsiooni VKEde rahastamisvõimaluste parandamise kohta (3),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A.	arvestades, et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) konkurentsivõime, jätkusuutlikkuse ja tööhõivepotentsiaali toetamise edendamine on horisontaalne ülesanne, mis puudutab eri poliitikavaldkondi;

B.	arvestades, et VKEd kannatavad ülemääraselt tarbetu koormuse all, sest nende suutlikkus on piiratud, ja arvestades, et ELi seadusandjad on seepärast otsustanud järgida põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele“;

C.	arvestades, et 20,7 miljonit VKEd annavad tööd rohkem kui 65 %-le erasektori praegusest tööjõust, ja arvestades, et VKEd kuuluvad kõige uuendusmeelsemate ettevõtjate hulka ning loovad kõige rohkem töökohti ja majanduskasvu;

D.	arvestades, et Eurobaromeetri uuringu kohaselt usub 74 % eurooplastest, et ELis on liiga palju bürokraatiat;

arvestades, et peaaegu kolmandik ELi õigusaktidega seotud halduskoormusest tuleneb peamiselt õigusaktide ebaproportsionaalsest ja puudulikust rakendamisest riigi tasandil, mis tähendab seda, et kui liikmesriigid tõhustaksid ELi õigusaktide ülevõtmist, võiks sellega kokku hoida kuni 40 miljardit eurot;

F.	arvestades, et ettevõtjad saavad luua töökohti, kui selleks on olemas õiged tingimused, sealhulgas halduskorra lihtsustamine, juurdepääs rahastamisele, oskustele, teadmistele ja kvalifitseeritud tööjõule ning toetus nende uuenduslikele püüdlustele;

G.	arvestades, et tööstuse suurtel osalistel on sageli VKEde ees maksustamise, standardimise, avalike hangete, intellektuaalomandi, teadustöö ja innovatsiooni rahastamise seisukohast konkurentsieelis;

H.	arvestades, et komisjon on viimase viie aasta jooksul tühistanud 5 590 juriidilist nõuet, mis on vähendanud äriühingute kulusid rohkem kui 27 miljardi euro võrra;

I.	arvestades, et komisjon püüab saavutada regulatiiv- ja haldustõhusust oma programmi REFIT, mõjuhinnangute, konkurentsivõime kontrolli, toimivuskontrolli, TOP-10 konsultatsioonide, VKEde tulemustabeli ja VKE-testi abil;

J.	arvestades, et nagu rõhutas Euroopa Ülemkogu, on reguleerimine liidu tasandil vajalik, et tagada ELi poliitikaeesmärkide, sealhulgas ühtse turu nõuetekohase toimimise täitmine;

arvestades, et Euroopa Parlament on märkinud mitmel juhul, näiteks oma eespool nimetatud 23. oktoobri 2012. aasta resolutsioonis, et ELi õigusaktide lihtsustamine ei tohiks mõjutada ELi põhilisi tervise- ja tööohutusnõudeid, töötajate põhiõigusi ega ELi keskkonnaalaste õigusaktide peamisi põhimõtteid;

arvestades, et enamik komisjoni teatises sellel teemal välja toodud kümnest peamisest seadusandlikust meetmest olid teatise avaldamise ajal juba algatatud; arvestades, et mõned seadusandlikud ettepanekud olid TOP-10 konsultatsioonide ajaks juba esitatud, ja arvestades, et neist mõne menetlemine on nüüdseks juba lõpule jõudnud;

M.	arvestades, et haldustakistused ei võimalda VKEdel ühtse turu pakutavaid eeliseid täielikult ära kasutada;

N.	arvestades, et käesolevas resolutsioonis ei käsitleta üksikuid järelmeetmeid, sest seda tehakse eraldi, vaid keskendutakse komisjoni kasutatud töömeetodile;

peab tervitatavaks programmi REFIT alla kuuluvat komisjoni TOP-10 algatust ja võtab teadmiseks lubaduse, et see ei ole ühekordne tegevus, vaid peaks saama jätkuva läbivaatamise osaks; toonitab siiski, et komisjon peaks rohkem pingutama, et tegelda konsultatsioonide käigus VKEde tõstatatud regulatiivset koormust puudutavate probleemidega; rõhutab ühtlasi, et TOP-10 käsitus ei tohi asendada süstemaatilist horisontaalset poliitikat, mis näeb ette ELi-poolsest reguleerimisest tuleneva halduskoormuse vähendamise, ega kahjustada kõnealuste õigusaktide eesmärke ning mõjusust;

rõhutab seetõttu vajadust ajakohastada põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele“ abil liidu poliitikat innovatsiooni, majanduskasvu, rahvusvahelistumise, tootlikkuse, bürokraatia vähendamise, inimressursside kvaliteedi ja sotsiaalse vastutuse valdkondades;

peab sellega seoses tervitatavaks ka komisjoni võetud kohustust muuta arukas reguleerimine otsuste tegemise lahutamatuks osaks ning eelkõige käsitleda REFITit jätkuva programmina, mida igal aastal ajakohastatakse;

palub komisjonil teha kiirendatud korras rohkem pingutusi selleks, et tagada VKEde, eelkõige innovaatiliste VKEde arengu soodustamine halduse lihtsustamise ja sihipärase toetuse kaudu kõikides poliitikavaldkondades;

palub komisjonil teha õigusaktide väljatöötamisel VKE-teste läbipaistvalt ja nõuetekohaselt; on veendunud, et mikroettevõtjate automaatne vabastamine õigusaktide kohaldamisest ei ole õige lähenemine, ning toetab kohandatud lahenduste väljatöötamist ja kergema korra kehtestamist VKEdele, kui on võimalik tõestada, et sellega ei soodustata killustatust ega takistata VKEde juurdepääsu siseturule;

kutsub komisjoni üles lihtsustama ülemääraseid haldusformaalsusi, säilitades seejuures sätted, mida on vaja töötervishoiu ja -ohutuse ning töötajate kaitse tagamiseks, või nõuda äriühingutelt, et nad looksid töötajatele sobiva töökeskkonna;

nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid lihtsa juurdepääsu rahastamisele ja turgudele ning vähendaksid regulatiivset koormust, mis on üks suuremaid väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate loomise ja arengu takistusi;

peab väga tähtsaks, et liikmesriigid rakendaksid direktiivi 2011/7/EL hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul, milles märgitakse, et ettevõtjate ja riigiasutuste vaheliste äritehingute puhul ei tohi lepingujärgne maksetähtaeg ületada artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtaegu, välja arvatud juhul, kui lepingus on sõnaselgelt teisiti kokku lepitud ja kui see on lepingu eripära või eriliste tunnusjoonte tõttu objektiivselt põhjendatud ning ei ületa mingil juhul 60 kalendripäeva;

peab tervitatavaks asjaolu, et komisjon viib nüüdsest VKEde tulemustabeli sisse iga-aastasesse REFITi tulemustabelisse; peab seda õiges suunas astutavaks sammuks, juhul kui see aitab VKEde nõudeid õigusaktide lihtsustamise laiemas raamistikus paremini arvesse võtta, vähendamata õigusaktide tõhusust ja tekitamata täiendavat bürokraatiat; palub komisjonil neid vahendeid põhjaliku mõjuhinnangu abil süvalaiendada; rõhutab siiski, et selline ühendamine ei tohiks mingil juhul vähendada eritähelepanu, mida komisjon VKEdele oma tegevuses pöörab;

10.

toonitab asjaolu, et kavandatav iga-aastane tulemustabel peaks aitama tulemuslikult talletada õigusaktide ja rakendamisega seotud edusamme ELis ja liikmesriikides seoses VKEdega; on veendunud, et see tulemustabel aitab VKEdel hinnata ELi või liikmesriigi õigusaktidest tingitud halduskoormuse kulusid ja võimaldab lihtsustada järelevalvet, aidates sellega kaasa VKEde konstruktiivsele osalemisele tulevastes konsultatsioonides;

11.

rõhutab siiski, et igasugune järelhindamine oleks lihtsam, kui eelhindamine oleks tehtud nõuetekohaselt ja selles oleks võetud arvesse kõiki mõõtmeid; leiab, et kõigi ELi institutsioonide mõjuhindamise kultuuri tuleks parandada, eriti juhul, kui ELi seadusandlikud ettepanekud mõjutavad VKEsid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid; kutsub komisjoni üles hindama, millist lisaväärtust annaks mõjuhindamiskomiteele suurema iseseisvuse ja rohkemate õiguste andmine; soovitab ühtlasi Euroopa Parlamendil kasutada paremini ära oma mõjuhindamise ja VKE-testimise võimalusi, eelkõige enne oluliste muudatuste tegemist komisjoni ettepanekutes; palub komisjonil avaldada aastaaruanne uutest ettepanekutest äriühingutele põhjustatud kõigi netokulude kohta;

12.

on arvamusel, et uutest ettepanekutest tulenevat koormust tuleks tasakaalustada vähemalt samaväärse koormuse vähendamisega;

13.

palub komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja veebipõhine rakendus, mille abil asjaomane administratsioon saaks märku anda, kas ja millisel määral mõjutavad kavandatavad õigusaktid VKEsid; näiteks võiks tuua Saksamaa Mittelstandsmonitori, mis annab lihtsa nn valgusfoorisüsteemi abil teada, kas tulevased õigusaktid mõjutavad VKEsid väga tõenäoliselt (punane), tõenäoliselt (kollane) või tõenäoliselt ei mõjuta (roheline);

14.

väljendab heameelt nõukogu 14. ja 15. märtsi 2013. aasta järeldustes esitatud nõudmise üle võtta edasisi meetmeid üldise regulatiivse koormuse vähendamiseks nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil;

15.

peab kahetsusväärseks, et VKEdel ei ole veel õnnestunud ühtse turu võimalusi ära kasutada, ja tuletab meelde, et ELi 27 liikmesriigis ekspordib oma toodangut üksnes 25 % VKEdest; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema koostööd ühtse turu integreerituse parandamiseks ja pingutama rohkem, et jagada nn lihtsa paberimajanduse häid tavasid ning saavutada parem regulatiivne koostöö liikmesriikide vahel; väljendab heameelt üheksandal WTO ministrite konverentsil 2013. aasta detsembris vastu võetud Doha arengukava järelduste üle ja loodab, et kokkulepe edendab kaubandusvõimalusi, eriti VKEde jaoks; tunneb sellega seoses heameelt komisjoni kavatsuse üle teha ettepanek standardse käibemaksudeklaratsiooni kohta ja usub, et ükski standarditud käibemaksudeklaratsiooni vorm ei tohiks olla keerulisem kui kõige lihtsam vorm, mis sellega asendatakse;

16.

julgustab liikmesriike ELi tasandil rakendatavatest REFITi ja TOP-10 algatustest eeskuju võtma ja tagama, et VKEde haldus- ja regulatiivset koormust vähendatakse ka liikmesriikide tasandil; rõhutab ühtlasi, et liikmesriigid võivad VKEde regulatiivse koormuse vähendamisel eriti häid tulemusi saavutada, kui nad väldivad ELi direktiivide riigi õigusse ülevõtmisel ülemääraste nõuete kehtestamist; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid võimalust kergendada VKEdel olevat tarbetut koormust nendes valdkondades, kus õigusaktid seda lubavad;

17.

rõhutab, et liikmesriigid võivad VKEde halduskoormuse vähendamisel eriti häid tulemusi saavutada ja hoiduda ELi direktiivide siseriiklikusse õigusse ülevõtmisel ülemääraste nõuete kehtestamisest; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kergendaksid VKEde suhtes kohaldatavat korda valdkondades, kus ELi õigus seda lubab;

18.

väljendab heameelt VKE-testi kasutuselevõtmise üle, kuid avaldab kahetsust, et vaid mõned liikmesriigid on selle oma riiklikusse otsustusprotsessi kaasanud;

19.

tuletab meelde oma eespool nimetatud 23. oktoobri 2012. aasta resolutsioonis esitatud seisukohta mikroettevõtjate üldise vabastamise kohta ELi õigusaktide nõuetest, mille kohaselt tuleks erandeid kohaldada ainult siis, kui igal üksikjuhul läbiviidav nõuetekohane VKE-test näitab, et mikroettevõtjate erivajadusi ei ole võimalik täita kohandatud lahenduste ega kergema korra abil; rõhutab, et mikroettevõtjatele tehtavate eranditega kaasneb sageli risk, et VKEde suhtes võidakse kohaldatakse väga erinevaid siseriiklikke õigusakte, mis soodustavad killustatust ja takistavad VKEde juurdepääsu siseturule;

20.

väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon pikendas halduskoormust käsitleva kõrgetasemelise töörühma volitusi kuni 2014. aasta oktoobrini, nagu Euroopa Parlament oma eespool nimetatud 23. oktoobri 2012. aasta resolutsioonis nõudis ja nagu on ette nähtud ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmis (COSME);

21.

võtab teadmiseks TOP-10 konsultatsioonide käigus VKEdelt saadud vastuste põhjal tehtud järelduse, et tööaja direktiiv on keeruline ja paindumatu ning paljudel juhtudel tuleb VKEdel seetõttu otsida kulukat õigusabi; palub komisjonil koostada selle kohta kiiremas korras oma üksikasjalik mõjuhinnang;

22.

soovitab, et tervishoiu- ja ohutuseeskirjadest tuleneva koormuse vähendamiseks tuleks madala riskiga äriühingute suhtes võimaluse korral kohaldada kergemat reguleerivat korda;

23.

soovitab, et REACHi-põhised tasumäärad VKEdele ja mikroettevõtjatele oleksid proportsionaalsed;

24.

palub komisjonil kiirendada kõigi REACH-määrusel põhinevate taotluste töötlemist ja korraldada eelkõige VKEde ja mikroettevõtjate taotluste kiirkorras läbivaatamine; kutsub komisjoni üles suunama VKEsid ja mikroettevõtjaid asjakohaselt, et aidata neil esitada edukad taotlused;

25.

on seisukohal, et TOP-10 konsultatsioonid on kasulikud ja nende tulemused on tähtis signaal VKEdelt ja neid esindavatelt organisatsioonidelt; kutsub komisjoni ütles konsultatsioone korrapäraselt Eurobaromeetri kaudu jätkama; märgib siiski, et TOP-10 konsultatsioonidele reageerimises valitseb märkimisväärne geograafiline tasakaalustamatus; palub komisjonil teha järelhindamine selle tasakaalustamatuse põhjuste kindlakstegemiseks, tagamaks, et kogutud teave ei oleks kallutatud teadmatuse või muude tegurite tõttu, mis võisid kogutud tagasisidet moonutada;

26.

loodab, et ka komisjoni järgmine koosseis peab kinni aruka reguleerimise kohustusest presidendi kabineti pädevuste raames, ja julgustab teda VKEde esindajate rolli tõhustama; palub selleks komisjonil tagada, et riikide VKEde organisatsioonid kuuluksid hiljuti asutatud VKE esindajate võrgustikku ja et VKEde assamblee oleks ELi algatustest nõuetekohaselt teavitatud;

27.

nõuab, et komisjoni järgmine koosseis peaks seadma ELi eesmärgiks vähendada aastaks 2020 VKEdele haldus- ja regulatiivsest koormusest tulenevaid kulusid 30 %;

28.

hoiatab ohu eest, mis võib avalduda kohalikule ja piirkondlikule konkurentsivõimele ning eraettevõtlusele, kui ülemääraste nõuete vähendamise püüete tagajärjel hoopis suureneb maksimaalne ühtlustamine või tüüpõigusaktide arv;

29.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

(2) ELT C 68 E, 7.3.2014, lk 40.

(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0036.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/75

P7_TA(2014)0460

Pakistan: hiljutised tagakiusamise juhtumid

Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2014. aasta resolutsioon hiljutiste tagakiusamisjuhtumite kohta Pakistanis (2014/2694(RSP))

(2017/C 443/15)

Euroopa Parlament,

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone inimõiguste ja demokraatia olukorra kohta Pakistanis, eeskätt 12. märtsi 2014. aasta resolutsiooni Pakistani piirkondliku rolli ja poliitiliste suhete kohta ELiga (1), 10. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni kristlaste vastu hiljuti toime pandud vägivallaaktide ja nende tagakiusamise kohta, eriti Peshawaris (2), 10. märtsi 2011. aasta resolutsiooni Pakistani, eelkõige Shahbaz Bhatti mõrva kohta (3), 20. jaanuari 2011. aasta resolutsiooni kristlaste olukorra ja usuvabaduse kohta (4) ning 20. mai 2010. aasta resolutsiooni usuvabaduse kohta Pakistanis (5),

—	võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklit 18,

—	võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklit 18,

—	võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja Catherine Ashtoni 23. septembri 2013. aasta avaldusi seoses kristlaste kogukonna ründamisega Peshawaris ja 2. märtsi 2011. aasta avaldust seoses Shahbaz Bhatti mõrvamisega,

—	võttes arvesse 1981. aasta ÜRO deklaratsiooni igasuguse usul ja veendumustel põhineva sallimatuse ja diskrimineerimise kaotamise kohta,

—	võttes arvesse ÜRO usu- ja veendumusvabaduse eriraportööri aruandeid,

—	võttes arvesse ÜRO usu- ja veendumusvabaduse eriraportööri aruannet ning ÜRO kohtunike ja juristide sõltumatuse küsimuse eriraportööri 4. aprilli 2013. aasta aruannet (lisand: missioon Pakistani),

—	võttes arvesse oma 11. detsembri 2013. aasta resolutsiooni aastaaruande kohta inimõiguste ja demokraatia olukorrast maailmas 2012. aastal ja Euroopa Liidu poliitika kohta selles valdkonnas (6), milles mõistetakse hukka kristlaste ja teiste usuvähemuste tagakiusamine,

—	võttes arvesse ELi-Pakistani 2012. aasta märtsis avaldatud viieaastast tegevuskava, mille prioriteedid on näiteks hea valitsemistava ja inimõigustealane dialoog, ning sellega tihedalt seotud ELi ja Pakistani teist strateegilist dialoogi, mis toimus 25. märtsil 2014,

—	võttes arvesse nõukogu 11. märtsi 2013. aasta järeldusi Pakistani kohta, milles kinnitatakse ELi ootusi inimõiguste edendamise ja järgimise osas ning mõistetakse hukka igasugune, sealhulgas usuvähemuste vastane vägivald (7),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 4,

A.	arvestades, et 4. aprillil 2014 mõisteti surma kristlastest abielupaar Shafqat Emmanuel ja Shagufta Kausar väidetavalt prohvet Muhamedi solvava tekstisõnumi saatmise eest; arvestades, et paar eitas oma süüd ja väitis, et telefon, millelt sõnum saadeti, oli enne selle saatmist kaduma läinud;

arvestades, et Lahore’ist pärit Pakistani kristlane Sawan Masih mõisteti 27. märtsil 2014 surma prohvet Muhamedi teotamise eest; arvestades, et teade Masihi väidetavast süüteost vallandas Lahore’i kristlaste linnaosas Joseph Colonys ägedad rahutused, mille käigus põletati maha hulk hooneid, sealhulgas kaks kirikut;

arvestades, et Punjabist pärit naissoost kristlane Asia Bibi vahistati 2009. aasta juunis ja mõisteti 2010. aasta novembris jumalateotamises süüdistatuna surma; arvestades, et nüüd, mitu aastat hiljem, on tema apellatsioonikaebus viimaks jõudnud Lahore’i kõrgema astme kohtusse; arvestades, et 2014. aasta jaanuaris ja märtsis toimunud kahe esimese kohtuistungi ajal olid kohtueesistujad väidetavalt puhkusel;

D.	arvestades, et 14-aastane kristlasest tütarlaps Rimsha Masih, keda vääralt süüdistati koraani rüvetamises, mõisteti 2012. aastal õigeks, kui selgus, et tegemist oli valesüüdistusega, ja tema süüdistaja vahistati; arvestades, et sellegipoolest olid tema ja ta pere sunnitud riigist lahkuma;

arvestades, et kristlased, kes moodustavad umbes 1,6 % Pakistani Islamivabariigi elanikkonnast, kannatavad eelarvamuste ja sporaadiliste massivägivalla puhangute tõttu; arvestades, et enamiku Pakistani kristlaste elu on ebakindel ning möödub sageli hirmus jumalateotuse süüdistuste ees, mis võivad vallandada massilise vägivalla puhanguid; arvestades, et mitmed kristlased on praegu jumalateotuses süüdistatuna vangistatud;

F.	arvestades, et Pakistanis elav vaimuhaige Ühendkuningriigi kodanik Mohammad Asghar vahistati süüdistatuna eri ametiisikutele kirjade saatmises, milles ta olevat nimetanud ennast prohvetiks, ning et 2014. aasta jaanuaris mõisteti ta surma;

arvestades, et teine Suurbritannia kodanik, Ahmaddiya usukogukonda kuuluv 72-aastane Masood Ahmad vabastati alles hiljaaegu kautsjoni vastu; ta vahistati 2012. aastal süüdistatuna koraani tsiteerimises, mida peetakse tema kogukonna puhul jumalateotuseks, kuna ahmadisid ei loeta moslemiteks ja kriminaalkoodeksi paragrahv 298-C keelab neil „moslemite kombel käituda“;

arvestades, et mitmel pool Sindhis (Tharparkaris, Hyderabadis ja Larkanas) on viimastel kuudel rünnatud viit hindu templit ning Sindhis Badinis süüdistati kolme hindu poissi jumalateotuses, kuna nad värvisid hindude Holi värvidepidustuste puhul aerosoolvärviga üle mõned sildid, ning praegu viibivad poisid vahi all;

arvestades, et Pakistani kasvava sektantliku vägivalla tõttu tapetakse alatasa ja sunnitakse välja rändama eelkõige šiiitide Hazara kogukonna liikmeid; arvestades, et provintsist on arvatavalt põgenenud ka üle 10 000 hindu, kuna inimröövid lunaraha saamiseks on viimasel kolmel aastal muutunud igapäevaseks;

arvestades, et Pakistani jumalateotuse seaduste tõttu on usuvähemustel ohtlik ennast vabalt väljendada või usulist tegevust avalikult praktiseerida; arvestades, et aastaid on nende seaduste kohaldamine tekitanud muret rahvusvahelisel tasandil, kuna süüdistuste ajendiks on tihtipeale arveteõiendamine, majanduslik kasu või usuline sallimatus, ning need tugevdavad valvsuse õhkkonda ja annavad rahvajõukudele ettekäände ahistamiseks ja rünnakuteks; arvestades, et ÜRO inimõigusmehhanismid on kutsunud Pakistani üles jumalateotuse seadusi kehtetuks tunnistama või vähemalt rakendama koheselt kaitsemeetmeid, et seaduse kuritarvitamine ei võimaldaks kodanikke, tihtipeale vähemuste esindajaid, ohvriks tuua;

K.	arvestades, et ainuüksi 2013. aastal on teatatud sadadest aumõrvadest; arvestades, et need on endiselt sagedast koduvägivalda ja sundabielusid arvestades vaid kõige nähtavam naistevastase vägivalla liik;

L.	arvestades, et Pakistanil on tähtis roll Lõuna-Aasia stabiilsuse suurendamisel ning seepärast peaks ta inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete tugevdamisel eeskuju andma;

M.	arvestades, et hiljaaegu andis Euroopa Liit Pakistanile kohaldatavate inimõigustealaste konventsioonide rakendamise tingimusel GSP+ staatuse (GSP – üldine soodustuste süsteem);

väljendab sügavat muret sektantliku vägivalla ja usuvähemuste vastase sallimatuse järsu kasvu, usukultushoonete, sealhulgas kristlike kirikute ründamise ja naiste jätkuva allasurumise pärast Pakistanis;

Pakistani sotsiaalmajanduslikke probleeme arvestades on mures sellise vägivalla mõju pärast tema ühiskonna kui terviku edasisele arengule; rõhutab, et kõigi oma kodanike suurem julgeolek teenib Pakistani pikaajalisi huve;

väljendab sügavat muret selle üle, et vastuolulised jumalateotuse seadused võimaldavad väärkasutamist, mis võib mõjutada Pakistani kõigi usutunnistuste esindajaid; väljendab erilist muret asjaolu pärast, et jumalateotuse seaduste kasutamine, millele seisid avalikult vastu mõrvatud minister Shahbaz Bhatti ja kuberner Salman Taseer (surnud), laieneb ning nende sihtmärgiks on Pakistani kristlased ja teised usuvähemused;

tuletab Pakistani ametivõimudele meelde nende rahvusvahelisest õigusest tulenevat kohustust austada sõna-, mõtte-, südametunnistuse, usu- ja veendumuste vabadust; kutsub Pakistani ametivõime üles vabastama jumalateotuse eest süüdi mõistetud vangid ja tühistama edasikaevatud surmaotsused; kutsub Pakistani ametivõime üles tagama kohtute sõltumatuse, õigusriigi põhimõtted ja nõuetekohase kohtuprotsessi vastavalt rahvusvahelistele kohtumenetluse normidele; lisaks palub Pakistani ametivõime tagada kõigile jumalateotuse juhtudega seotud isikutele küllaldane kaitse, sealhulgas kaitsta kohtunikke välise surve eest, kaitsta süüdistatavaid ning nende perekondi ja kogukondi rahvamasside vägivalla eest ning leida lahendused isikute jaoks, kes mõisteti õigeks, kuid ei saa oma kodukohta tagasi minna;

mõistab teravalt hukka mis tahes tingimustel surmanuhtluse kohaldamise; kutsub Pakistani valitsust üles kiiresti asendama de facto moratooriumi surmanuhtlusele selle tegeliku kaotamisega;

kutsub Pakistani valitsust üles põhjalikult läbi vaatama jumalateotuse seadused ja nende praeguse kohaldamise (kriminaalkoodeksi jaod 295 ja 298) väidetavate jumalateotuse juhtude korral, seda eriti hiljutiste surmaotsuste valguses; õhutab valitsust seisma vastu usurühmituste ja mõningate poliitiliste opositsioonijõudude survele nende seaduste jõus hoidmiseks;

kutsub valitsust kiirendama medrese reforme ning kehtestama rahvusvahelistele normidele vastava baasõppekava, pannes erilist rõhku vihkamist õhutava materjali õppekavadest kõrvaldamisele ning kogukondliku ja usulise sallivuse õpetamise põhikavasse sisseviimisele; kutsub komisjoni võtma järelmeetmeid seoses varasemate nõuetega ELi rahastatud ja vihkamist sisendavate õpikute läbivaatamiseks;

kutsub Pakistani valitsust ja parlamenti kiiresti alustama ametliku kohtusüsteemi reformimist, et piirata jirga ja panchayati taoliste mitteametlike struktuuride kasutamist, ning oluliselt suurendama kohtute, eriti esimese astme kohtute rahalisi ja inimressursse;

mõistab otsustavalt hukka kõik usukogukondade vastased vägivallateod ning igasuguse diskrimineerimise ja sallimatuse usu ja veendumuste põhjal; palub Pakistani valitsust sekkuda ja kaitsta usuvihast ajendatud rahvajõukude vägivalla ohvreid, eelkõige keelata avalik vihkamise õhutamine, ning õhutab kõiki Pakistani elanikke tegutsema üheskoos sallivuse ja üksteisemõistmise saavutamise nimel; nõuab Pakistani ametivõimudelt vihkamise õhutajate ja valesüüdistuste esitajate vastutusele võtmist;

10.

tuletab meelde, et usuvabadus ja vähemuste õigused on tagatud Pakistani põhiseadusega; on rahul selliste pärast 2008. aasta novembrit usuvähemuste huvides võetud Pakistani valitsuse meetmetega nagu vähemuste jaoks föderaalametites viieprotsendilise kvoodi kehtestamine, mittemoslemite ametlike pühade tunnustamine ja riikliku vähemuste päeva väljakuulutamine;

11.

nõuab samas, et Pakistani valitsus teeks rohkem religioonidevahelise vastastikuse mõistmise parandamiseks, tegeleks aktiivselt ühiskondlikult mõjukate osapoolte usuvaenu küsimusega, võitleks religioosse sallimatuse, vägivalla ja hirmutamise vastu ning ei laseks tekkida karistamatuse tunnet;

12.

on sügavalt mures vähemuste hulka kuuluvate naiste ja tütarlaste olukorra pärast, kes sageli kannatavad kahekordselt – nii pealesunnitud usuvahetuse kui ka sihipärase seksuaalse vägivalla tõttu; nõuab, et Pakistani ametivõimud parandaksid kaitse-, vastutuselevõtu- ja hüvitamismeetmeid;

13.

rõhutab, et mõtte-, usu- ja südametunnistuse vabadus on kesksed inimõigused; on mures Pakistanis hiljaaegu ilmnenud suundumuste pärast mõtte-, sõna ja teabevabaduse piiramisele populaarsete veebiteenuste blokeerimise ja kontrollimise teel; palub valitsusel lõpetada interneti tsenseerimine ning vaadata läbi nii terrorismivastast võitlust kui ka VVOsid käsitlevate õigusaktide eelnõud, kuna need aktid piiraksid järsult VVOde sõltumatust ja tegevusvabadust ning võiksid tuua kaasa rahvusvaheliste sidemetega Pakistani VVOde tegevuse katkemise;

14.

rõhutab Pakistani tähtsust kogu piirkonna stabiilsuse tugevdamisel; soovitab Pakistanil toimida konstruktiivselt Afganistani julgeoleku edendamisel ja seetõttu nõuab, et Pakistani valitsus suuremal määral austaks inimõigusi nii omal maal kui ka kogu piirkonnas;

15.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ELi inimõiguste eriesindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, ÜRO Inimõiguste Nõukogule ning Pakistani valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0208.

(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0422.

(3) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 179.

(4) ELT C 136 E, 11.5.2012, lk 53.

(5) ELT C 161 E, 31.5.2011, lk 147.

(6) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0575.

(7) http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/EN/foraff/135946.pdf

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/79

P7_TA(2014)0461

Süüria: teatavate kaitsetute elanikerühmade olukord

Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2014. aasta resolutsioon teatavate kaitsetute kogukondade olukorra kohta Süürias (2014/2695(RSP))

(2017/C 443/16)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Süüria kohta, eelkõige 6. veebruari 2014. aasta resolutsiooni olukorra kohta Süürias (1),

—	võttes arvesse nõukogu 14. aprilli 2014. aasta ja 20. jaanuari 2014. aasta järeldusi Süüria kohta,

—	võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni 15. märtsi 2014. aasta avaldust Süüria ülestõusu kolmanda aastapäeva kohta ja 8. aprilli 2014. aasta avaldust seoses isa Van der Lugti tapmisega Homsis, Süürias,

—	võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

—	võttes arvesse 1949. aasta Genfi konventsioone ja nende lisaprotokolle,

—	võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

—	võttes arvesse 1981. aasta ÜRO deklaratsiooni igasuguse usul ja veendumustel põhineva sallimatuse ja diskrimineerimise kaotamise kohta,

—	võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 22. veebruari 2014. aasta resolutsiooni 2139,

—	võttes arvesse sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni Süüria Araabia Vabariigi küsimustes 12. veebruari 2014. aasta aruannet,

—	võttes arvesse ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni pressiesindaja 7. aprilli 2014. aasta avaldust Süüria kohta,

—	võttes arvesse ÜRO peasekretäri asetäitja humanitaarküsimustes ja hädaabi koordinaatori Valerie Amose 28. märtsi 2014. aasta avaldust Süüria kohta,

—	võttes arvesse 1950. aasta Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning 2000. aasta Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

—	võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti,

—	võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 4,

arvestades, et Süürias kestev vägivaldne kriis on põhjustanud lähiajaloo seisukohalt enneolematu ulatusega humanitaarkatastroofi, mille käigus on hukkunud rohkem kui 150 000 isikut, kellest enamik olid tsiviilisikud, rohkem kui 6,5 miljonit isikut on riigi sees ümber asutatud ja rohkem kui 2,6 miljonit süürlast on põgenenud, peamiselt Liibanoni, Türki, Jordaaniasse, Iraaki ja Egiptusesse; arvestades, et etnilised ja usulised vähemused on selles kriisis eriti kaitsetus olukorras;

arvestades, et Süüria elanikkond on tavapäraselt koosnenud paljudest erinevatest etnilistest ja usulistest kogukondadest, kelle hulka kuuluvad araablased, arameanlased, armeenlased, assüürlased, tšerkessid, kurdid ja türkmeenid, moslemid, kristlased ja druusid ning muud rühmad; arvestades, et mitte ükski Süüria usulistest või etnilistest kogukondadest ei ole jäänud puutumata kolm aastat väldanud konfliktist, mis võtab järjest enam uskudevahelist mõõdet;

arvestades, et need kogukonnad on alati olnud Süüria kogukonna osa, kes on muu hulgas oma osalemise kaudu haridus-, tervishoiu- ja kultuurivaldkonnas andnud oma panuse selle arengusse ja kujunemisse; arvestades, et neil on seetõttu täita Süüria demokratiseerumises tähtis roll ja nad peavad olema esindatud kõikides riigi tuleviku teemal peetavates konsultatsioonides ja lepitusprotsessides;

arvestades, et kuni viimase ajani püüdis enamik nendest kogukondadest hoiduda konfliktis poole valimisest, sest kuigi paljud neist tunnistasid vajadust režiimi muutmise järele Süürias, kartsid nad seda, et valitsuse kukutamise järel võtavad nad sihikule sunniitidest džihaadi mässulised, kes nõuavad islamiriigi kehtestamist, või muud rühmitused;

arvestades, et Assadi režiim on ellujäämisstrateegiana meelega õhutanud usulahkudevahelise lõhenemise tugevnemist, mis on löönud hõõgvele peidetud ja siiani tugevalt pärsitud kogukonnasisesed pinged; arvestades, et islamiäärmuslaste ja džihaadi võitlejate järjest suurem kohalolek ja infiltreerumine kõikidesse konflikti osapooltesse on tekitanud riigi vähemuste kogukondades põhjendatud muret; arvestades, et sunniitide ja šiiitide vahel süvenev lõhe Süürias mõjutab ka kogukondadevahelisi suhteid naaberriikides;

arvestades, et relvastatud isikud peksid ja tulistasid 7. aprillil 2014 surnuks hollandi jesuiidi isa Frans van der Lugti, kes oli elanud Süürias palju aastakümneid ja kes oli tuntud selle poolest, et ta keeldus lahkumast sissepiiratud Homsi linnast; arvestades, et ÜRO peasekretär mõistis hukka selle ebainimliku vägivallaakti, mis oli suunatud mehe vastu, kes kaitses piiramisrõngast ja suurenevatest raskustest ümbritsetud süürlasi; arvestades, et teised kristlased jäid kloostrisse, kus isa van der Lugt tapeti, ja rahvusvaheline üldsus muretseb nende turvalisuse pärast, nagu ta muretseb ka nende paljude tsiviilisikute turvalisuse pärast, kes on siiani lõksus jätkuvalt piiramisrõngas olevas Homsi linnas;

arvestades, et isa Paolo Dall’Oglio on kadunud alates 2013. aasta juulist ning kreeka õigeusu kiriku piiskop Boulos Yazigi ja assüüria õigeusu kiriku piiskop John Ibrahim rööviti 2013. aasta aprillis relvastatud isikute poolt oma autodest väljaspool riigi põhjaosas asuvat Aleppo linna; arvestades, et nende saatus on endiselt teadmata;

arvestades, et võitlus valitsusvägede ja mässajate, sealhulgas Al-Qaeda võitlejate vahel 2014. aasta märtsis lõpus tõi kaasa suure osa Süüria-Türgi piiril asuva armeenlastest elanikkonnaga Kassabi linna elanikkonna evakueerimise; arvestades, et nende sündmuste põhjustatud ohvrite arvu kohta käiv teave on endiselt vastuoluline;

I.	arvestades, et viimaste Süüriast pärinevate teadete kohaselt on Al-Qaeda-ga seotud al-Nusra rinde mässulised vallutanud mitmed Türgi piiril asuvad kristlaste ja kurdide külad, näiteks kurdi linna Ayn-Al-Arab/Kobane;

arvestades, et Süüria kriisis on eriti kaitsetuks rühmaks Palestiina pagulased; arvestades, et paljud neist elavad ümberpiiratud aladel, eriti Yarmouki laagris, mida valitsusväed ja erinevad relvarühmitused tugevalt ründavad, põhjustades selles piirkonnas viibivale 18 000 palestiinlasele ebainimlikke kannatusi; arvestades, et peaaegu 540 000 Palestiina põgenikku Süürias, kellest rohkem kui pooled on riigi sees ümber asustatud, vajavad praegu abi, ning seisavad silmitsi suurte raskuste või suurenevate piirangutega, kui nad püüavad põgeneda Egiptusesse, Jordaaniasse või Liibanoni;

arvestades, et naised ja lapsed kannatavad jätkuvalt agressioonide, seksuaalse ja soopõhise vägivalla, kuritarvitamise ning põhitoodete ja -teenuste puuduse all, mille on põhjustanud Süürias kestev kriis; arvestades, et Süüria põgenike hulgas on ebaproportsionaalselt suur arv naisi ja lapsi; arvestades, et alates 2011. aastast on Süürias koolist välja langenud umbes 3 miljonit last ning vähemalt 500 000 registreeritud lapspõgenikku ei ole kantud naaberriikide koolide nimekirjadesse;

arvestades, et inimõiguste kaitsjad, intellektuaalid, usutegelased, ajakirjanikud ja kodanikuühiskonna aktivistid langevalt jätkuvalt Süüria vägivaldse kriisi ohvriks; arvestades, et 2011. aasta Sahharovi auhinna laureaati Razan Zaitounehi, kes rööviti koos oma abikaasa ja kahe teise inimõiguste aktivistiga neli kuud tagasi Doumas, peetakse endiselt kinni teadmata asukohas;

M.	arvestades, et poliitilistel ja usujuhtidel on kõigil tasanditel kohustus võidelda äärmusluse ja terrorismiga ning edendada vastastikust austust üksikisikute ning usuliste ja etniliste rühmade vahel;

arvestades, et rahvusvaheline humanitaar ja inimõiguste alane õigus keelab üksikisikute või rühmade ründamise usulise või etnilise päritolu alusel, samuti vaenutegevuses mitteosalevate tsiviilisikute ründamise; arvestades, et selline tegevus võib kujutada endast sõjakuritegusid ja inimsusvastaseid kuritegusid; arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2139 rõhutati vajadust lõpetada karistamatus rahvusvahelise humanitaarõiguse ja vägivalla ning inimõiguste rikkumise eest ning kinnitati veel kord, et Süürias selliste vägivallategude ja rikkumiste toimepanijad ja nende eest muul viisil vastutavad isikud tuleb anda kohtu alla;

väljendab sügavat nördimust enneolematult suurte inimkannatuste ja ohvrite arvu pärast ning väljendab oma solidaarsust kõikide Süüria konfliktis hukkunud süütute ohvrite perekondadega; mõistab tugevalt hukka kõik Assadi režiimi ja valitsusmeelsete rühmituste toime pandud inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumised; mõistab hukka kõik režiimi vastu võitlevate relvastatud mässuliste toime pandud inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumised; mõistab tugevalt hukka selliste terrorirünnakute arvu suurenemise, mida riigis panevad toime äärmuslikud organisatsioonid ja üksikisikud;

on veendunud, et püsiva lahenduse praegusele Süüria kriisile saab saavutada ainult Süüria juhitud kaasava poliitilise protsessiga, mida toetab rahvusvaheline üldsus; taunib asjaolu, et rahukõnelustega ei liiguta hetkel edasi režiimi vastuseisu tõttu nendele läbirääkimistele ning nõuab tungivalt, et kõik kaasatud pooled ja rahvusvaheline üldsus suunaksid kõik oma jõupingutused uute rahukõneluste alustamisse, millega lõppeks verevalamine; rõhutab, kui tähtis on Süüria ühiskonna kõikide osade, sealhulgas etniliste ja usuvähemuste osalemine selles protsessis ja sellesse panustamine, ning rõhutab vähemuste tähtsat rolli ainulaadse kultuuripärandi ja erinevate kultuuride, etniliste rühmituste ja usurühmituste kooseksisteerimise säilitamisel Süürias, et luua süürlaste tulevaste põlvkondade jaoks elav ühiskond;

kinnitab veel kord, et vähemuste õigused on lahutamatult seotud austusega muude põhiliste inimõiguste ja -vabaduste vastu, näiteks õigus vabadusele, turvalisusele, võrdsusele ja sõnavabadusele;

mõistab tugevalt hukka teatavate usu- ja etniliste kogukondade, sealhulgas kristlaste, armeenlaste ja kurdide vastu suunatud hiljutised rünnakud Süürias ning kutsub kõiki kaasatud pooli lõpetama kõik tegevused, mille eesmärk on õhutada rahvuste- ja religioonidevahelisi konflikte; rõhutab, et kõigil konflikti kaasatud osalistel on kohustus kaitsta kõiki erinevaid vähemusi riigis; tunnistab siiski, et teatavate kaitsetute kogukondade ründamine on ainult üks Süüria kodusõja külgi;

mõistab karmilt hukka isa Frans Van der Lugti tapmise, mis oli ebainimlik vägivallaakt, mis oli suunatud mehe vastu, kes kaitses piiramisrõngast ja suurenevatest raskustest ümbritsetud süürlasi; avaldab austust tema tööle, mis ulatus piiramisrõngas Homsi linnast kaugemale ja millega aidatakse jätkuvalt sadadel tsiviilisikutel täita oma igapäevase ellujäämisega seotud vajadusi;

nõuab tungivalt, et kõik konflikti pooled järgiksid rangelt rahvusvahelist humanitaar- ja inimõiguste alast õigust ning kutsub üles kaitsma kõiki kaitsetuid kogukondi, muu hulgas võimaldades humanitaarabi juurdepääsu ja lõpetades kõigi asustatud alade, sealhulgas Homsi vanalinna piiramise; kordab oma palvet, et rahvusvaheline üldsus looks turvaalasid Türgi–Süüria piiril ja võimaluse korral ka Süürias ning seaks sisse humanitaarkoridorid;

mõistab hukka armeenlaste linna Kassabi ründamise; toetab kõiki kohaliku tasandi jõupingutusi, mille eesmärk on vältida usurühmituste vahelist vägivalda mässuliste valduses olevatel aladel ja aladel, kus kurdid on ülekaalus; nõuab tungivalt, et praegused ja tulevased Süüria ametivõimud tagaksid riigi kaitsetutele kogukondadele usaldusväärse ja tulemusliku kaitse ning tagaksid nende ohutu ja turvalise naasmise oma koju ning ka selle, et nende vastu suunatud rünnakute toimepanijad antakse kohtu alla ja nende üle mõistetakse õiglaselt kohut;

kutsub veel kord üles pöörama erilist tähelepanu Süürias viibivate Palestiina põgenike kaitsetule olukorrale, eriti Yarmouki laagris viibivate palestiinlaste ebainimlikele elutingimustele; kutsub kõiki konfliktipooli veel kord üles võimaldama ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsioonile Lähis-Idas (UNRWA) ja teistele rahvusvahelistele abiorganisatsioonidele kohest ja tingimusteta juurdepääsu sellele põgenikelaagrile ja muudele ümberpiiratud aladele riigis, et leevendada sealse elanikkonna suuri kannatusi; tunnustab UNRWA tööd Süürias ja kutsub üles tema tegevust rahvusvaheliselt rohkem toetama;

kutsub rahvusvahelist üldsust ja ELi üles pöörama erilist tähelepanu naiste ja laste kannatustele ja vajadustele Süüria kriisis; nõuab nulltolerantsi eriti laste tapmise, röövimise ja värbamise suhtes ning samuti humanitaarabi andmise suutlikkuse tugevdamist traumeeritud ohvritele toetuse andmise valdkonnas;

10.

tuletab meelde tungivat vajadust vabastada kõik poliitvangid, kodanikuühiskonna aktivistid, humanitaarabi töötajad, usujuhid (sealhulgas isa Paolo Dall’Oglio, kreeka õigeusu kiriku piiskop Boulos Yazigi ja assüüria õigeusu kiriku piiskop John Ibrahim), ajakirjanikud ja fotograafid, keda režiim või mässuliste võitlejad kinni peavad, ning anda sõltumatutele vaatlejatele juurdepääs kõikidele kinnipidamisasutustele; nõuab veel kord tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid teeksid kõik endast sõltuva, et saavutada 2011. aasta Sahharovi auhinna laureaadi Razan Zaitounehi ja kõigi teiste inimõiguste aktivistide, sealhulgas internetiaktivisti Bassel Safadi Khartabili vabastamine Süürias;

11.

on endiselt veendunud, et Süürias ei ole võimalik saavutada kestvat rahu, kui konflikti käigus aset leidnud raskete kuritegude (sealhulgas usulistel või etnilistel põhjustel toime pandud kuriteod) toimepanijaid ei võeta vastutusele; kordab oma üleskutset suunata Süüria olukorra küsimus Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse ja toetab kõiki sellesuunalisi algatusi; tunnustab sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni Süüria Araabia Vabariigi küsimustes ning muude rahvusvaheliste osaliste tööd, kes on kogunud ja säilitanud suurel hulgal tõendeid režiimi ja osade mässuliste rühmituste sooritatud tõsiste kuritegude kohta Süürias, ning nõuab meetmete võtmist kurjategijate vastutusele võtmiseks;

12.

väljendab tõsist muret tõsiste tagajärgede pärast, mida Süüria killustumine avaldaks piirkonna stabiilsusele ja julgeolekule, eriti Liibanonis ja Iraagis; väljendab sügavat muret suure arvu Süüria põgenike viibimise pärast naaberriikides, eriti Liibanonis, kus ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti andmete kohaselt on nende arv praegu ületanud 1 miljoni piiri, kelle hulka ei loeta neid kümneid tuhandeid isikuid, kes ei ole end ametis registreerinud, samal ajal kui iga nädal põgeneb Süüriast Liibanoni 12 000 isikut; on sügavalt mures ka jätkuva põgenike sissevoolu pärast Jordaaniasse, Türki, Iraaki ja Egiptusesse; ergutab Euroopa Liitu ja selle liikmesriike jätkama olulise humanitaarabi osutamist Süüria konfliktist mõjutatud elanikkonnale;

13.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, ÜRO ja Araabia Liiga erisaadikule Süürias, Egiptuse valitsusele ja parlamendile, Iraagi valitsusele ja parlamendile, Jordaania valitsusele ja parlamendile, Liibanoni valitsusele ja parlamendile, Türgi valitsusele ja parlamendile, Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu peasekretärile ja kõikidele Süüria konflikti kaasatud pooltele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0099.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/83

P7_TA(2014)0462

Olukord Põhja-Koreas

Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2014. aasta resolutsioon Põhja-Koreas (Korea Rahvademokraatlikus Vabariigis) (2014/2696(RSP))

(2017/C 443/17)

Euroopa Parlament,

—

võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti, lapse õiguste konventsiooni ja konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, milles kõigis Korea Rahvademokraatlik Vabariik (KRDV) on osaline,

—	võttes arvesse 1984. aastal vastu võetud piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni,

—	võttes arvesse oma 14. märtsi 2013. aasta resolutsiooni Korea Rahvademokraatlikust Vabariigist lähtuva tuumaohu ja sealse inimõiguste olukorra kohta (1), 24. mai 2012. aasta resolutsiooni Põhja-Korea pagulaste olukorra kohta (2) ja 8. juuli 2010. aasta resolutsiooni Põhja-Korea kohta (3),

—

võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni pressiesindaja 19. augusti 2013. aasta avaldust hiljutiste kahe Korea vaheliste kokkulepete kohta, 5. juuni 2013. aasta avaldust seoses üheksa Põhja-Korea kodaniku väljasaatmisega Laosest ning Catherine Ashtoni 13. märtsi 2013. aasta avaldust tuumaohu ja inimõiguste kohta Põhja-Koreas,

—	võttes arvesse KRDV 13. märtsi 2013. aasta avaldust selle kohta, et ta on 1953. aasta relvarahu lõpetanud ning et Põhja- ja Lõuna-Korea vaheline mittekallaletungileping ei ole tema jaoks siduv,

—	võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 26. märtsi 2014. aasta ja 21. märtsi 2013. aasta resolutsioone ning ÜRO Peaassamblee 18. detsembri 2013. aasta resolutsiooni inimõiguste olukorra kohta Korea Rahvademokraatlikus Vabariigis,

—	võttes arvesse inimõigusi Korea Rahvademokraatlikus Vabariigis käsitlevat uurimiskomisjoni, mille ÜRO Inimõiguste Nõukogu moodustas 21. märtsil 2013. aastal,

—	võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 4,

A.	arvestades, et ÜRO uurimiskomisjon uuris „süstemaatilisi, ulatuslikke ja tõsiseid inimõiguste rikkumisi“ Põhja-Koreas ning esitas aruande 7. veebruaril 2014. aastal;

B.	arvestades, et uurimiskomisjoni professionaalsed, põhjalikud ja kaasavad töömeetodid võivad olla eeskujuks ÜRO Inimõiguste Nõukogu taotletavate tulevaste teabekogumismissioonide tööle juhtudel, kui valitsused keelduvad igasugusest koostööst, nagu see on olnud KRDV puhul;

arvestades, et pärast uurimiskomisjoni moodustamist teatas KRDV, et ta eirab seda täielikult ning jätab selle tähelepanuta, keeldus sellele riigi külastamiseks loa andmisest ning ei teinud sellega mingisugust koostööd; arvestades, KRDV režiim ei ole ÜROga üldiselt koostööd teinud ning on lükanud tagasi kõik ÜRO Inimõiguste Nõukogu ja Peaassamblee resolutsioonid inimõiguste olukorra kohta Põhja-Koreas; arvestades, et režiim ei ole teinud koostööd KRDV inimõiguste olukorraga tegeleva ÜRO eriraportööriga ning on keeldunud igasugusest ÜRO inimõiguste ülemvoliniku abist;

D.	arvestades, et 2003. aastal peatas KRDV ELi–KRDV inimõigustealase dialoogi;

arvestades, et uurimiskomisjon jõudis järeldusele, et KRDV on pannud ja paneb toime süstemaatilisi, ulatuslikke ja tõsiseid inimõiguste rikkumisi, ning et paljudel juhtudel kujutavad tuvastatud rikkumised endast inimsusevastaseid kuritegusid, mille aluseks on riigi poliitika ja mis on kaasaegses maailmas pretsedenditud;

arvestades, et need inimsusevastased kuriteod hõlmavad hukkamist, tapmist, orjastamist, piinamist, vangistamist, vägistamist, sunniviisilisi aborte ja muud seksuaalset vägivalda, tagakiusamist poliitilisel, usulisel, rassilisel ja soolisel alusel, rahvastiku sunniviisilist ümberasustamist, isikute sunniviisilist kadumist ja ebainimlikku tegu, mis seisneb teadvalt pikaajalise nälja põhjustamises; arvestades, et need inimsusevastased kuriteod KRDVs jätkuvad, kuna riigi poliitika, institutsioonid ja karistamatuse mustrid on endised;

G.	arvestades, et uurimiskomisjon teeb järelduse, et sadade tuhandete endiste ja praeguste vangilaagrites kinnipeetute suhtes toime pandud kohutavad metsikused sarnanevad totalitaarsete riikide poolt kahekümnendal sajandil rajatud laagrite õudustega;

H.	arvestades, et aruanne näitab, et KRDVs on riigil absoluutne kontroll oma kodanike elu kõikide aspektide üle ning absoluutne monopol teabe, nii riigi piires kui väljaspool seda liikumise ja ühiskondliku elu suhtes (Songbuni klassisüsteem);

I.	arvestades, et valitsus on laiendanud oma repressiooniakte isegi väljapoole riigi piire, röövides süstemaatiliselt üle 200 000 isiku teistest riikidest ja keeldudes nende repatrieerimisest, kusjuures paljud neist on seejärel sunniviisiliselt kadunud;

J.	arvestades, et naiste diskrimineerimine ja naistevastane vägivald on laialt levinud, sealhulgas naiste avalik peksmine ja seksuaalne väärkohtlemine riigiametnike poolt; arvestades, et naised ja tütarlapsed on kaitsetud inimkaubanduse ja seksteenuseid osutama sundimise ees;

võtab äärmiselt murelikult teadmiseks ÜRO uurimiskomisjoni järeldused ja toetab selle soovitusi;

kordab oma karmi hukkamõistu aastakümneid väldanud süstemaatilisele riiklikule represseerimisele KRDV praeguste ja endiste kõrgeimate juhtide ja administratsiooni poolt ning kutsub KRDVd üles lõpetama koheselt omaenda rahva vastu toime pandavad tõsised, ulatuslikud ja süstemaatilised inimõiguste rikkumised;

toonitab, et kirjeldatud rikkumised, millest paljud kujutavad endast inimsusevastaseid kuritegusid, on leidnud rahvusvahelise üldsuse silme all aset liiga pikka aega, ning pöördub ELi liikmesriikide ja kõigi ÜRO Peaassamblee liikmete poole palvega tõsta Põhja-Korea rahva kannatused oma poliitilises tegevuskavas esiplaanile ning tagada, et uurimiskomisjoni soovituste suhtes võetakse järelmeetmeid;

on veendunud, et on saabunud aeg, mil rahvusvaheline üldsus peab võtma konkreetseid meetmeid ja tegema lõpu süüdlaste karistamatusele; nõuab, et isikud, kes vastutavad kõige rohkem KRDVs toime pandud inimsusevastaste kuritegude eest, võetaks vastutusele, toodaks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ette ja nende suhtes kehtestataks sihipärased sanktsioonid;

palub Euroopa välisteenistusel tagada, et uurimiskomisjoni soovituste elluviimine oleks pidevalt kolmandate riikidega toimuvate inimõigustealaste dialoogide ja muude kohtumiste, eriti Venemaa ja Hiinaga toimuvate dialoogide päevakorras; palub Euroopa välisteenistusel ja Euroopa Liidu inimõiguste eriesindajal lisaks tagada, et kõigile Euroopa välisteenistuse suursaadikutele antaks ülevaade uurimiskomisjoni aruandest ja nad mõistaksid, et nende ülesanne on tagada kogu maailmas toetus ÜRO Julgeolekunõukogu meetmetele, nagu uurimiskomisjon seda soovitas;

kutsub KRDV valitsust üles täitma kohustusi, mis tulenevad inimõigustealastest aktidest, mille osaline KRDV on, ning tegema täielikku koostööd humanitaarorganisatsioonide, sõltumatute inimõiguste olukorra vaatlejate ja KRDV inimõiguste olukorraga tegeleva ÜRO eriraportööriga, muu hulgas võimaldades neile pääsu riiki;

kutsub Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles toetama ÜRO inimõiguste ülemvolinikku jätkuva tõendite ja dokumentide kogumise kaudu spetsiaalsete struktuuride sisseseadmisel, millega tagada toimepandud kuritegude eest vastutusele võtmine;

kutsub KRDVd üles lõpetama viivitamatult ja alatiseks avalikud ja salajased hukkamised ning kaotama surmanuhtluse; lisaks kutsub KRDVd üles lõpetama kohtuvälised hukkamised, sunniviisilised kadumised ja kollektiivse karistamise, sulgema kõik vangilaagrid, vabastama poliitvangid ning võimaldama oma kodanikel nii riigi piires kui väljaspool seda vabalt reisida; kutsub KRDVd üles võimaldama nii oma riigi kui välismaa massiteabevahenditele sõna- ja ajakirjandusvabadust ning oma kodanikele tsenseerimata juurdepääsu internetile;

nõuab tungivalt, et KRDV valitsus annaks üle kogu teabe kolmandate riikide kodanike kohta, keda kahtlustatakse olevat Põhja-Korea riigiametnike poolt möödunud kümnendite jooksul röövitud, ning saadaks endiselt kinni peetavad röövitud koheselt tagasi oma koduriikidesse;

10.

väljendab eriti suurt muret riigis jätkuva ränga toiduolukorra pärast ning selle mõju pärast elanikkonna majanduslikele, sotsiaalsetele ja kultuurilistele õigustele; kutsub komisjoni üles säilitama olemasolevaid KRDV-le suunatud humanitaarabi programme ja suhtluskanaleid ning tagama sellise abi turvalise kättetoimetamise elanikkonna sihtrühmadele; kutsub KRDV ametivõime üles tagama kõikidele kodanikele toidu ja humanitaarabi vajaduspõhise kättesaadavuse vastavalt humanitaarabi põhimõtetele; kutsub KRDVd lisaks üles investeerima oma vahendid sõjalise arsenali ja tuumaprogrammi jätkuva ülesehitamise asemel oma rahva kohutavate elamistingimuste parandamisse;

11.

kutsub kõiki ÜRO liikmeid ja eelkõige Hiina Rahvavabariiki üles abistama Põhja-Korea kodanikke, kellel on õnnestunud riigist põgeneda, andes neile elamisloa koos õiguskaitse ja põhiteenustega, mis on samaväärsed nendega, mida nad pakuvad oma kodanikele, ning tingimata hoiduma igasugusest koostööst KRDV administratsiooniga Põhja-Korea kodanike väljaandmisel või repatrieerimisel;

12.

väljendab heameelt kõigi kahe Korea vaheliste humanitaarprojekti üle – nagu eraldatud Lõuna- ja Põhja-Korea perekondade taasühinemised –, mis võivad konkreetselt vähendada elanikkonna kannatusi, ning kutsub mõlema riigi valitsust üles suurendama selliste algatuste arvu;

13.

kutsub ÜROd üles kutsuma vastavalt uurimiskomisjoni ettepanekule kokku Korea sõja osapoolte vahelise kõrgetasemelise poliitilise konverentsi eesmärgiga sõlmida sõja lõplik rahumeelne lahendus ning luua menetlus koostöö intensiivistamiseks, näiteks sarnaselt Helsingi protsessile;

14.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, KRDV valitsusele, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa Liidu inimõiguste eriesindajale, liikmesriikide parlamentidele, ÜRO peasekretärile, ÜRO Inimõiguste Nõukogule, inimõigusi KRDVs käsitleva ÜRO uurimiskomisjoni liikmetele, sealhulgas eriraportöörile, Korea Vabariigi valitsusele ja parlamendile, Venemaa Föderatsiooni valitsusele ja parlamendile, Jaapani valitsusele ja parlamendile ning Hiina Rahvavabariigi valitsusele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0096.

(2) ELT C 264 E, 13.9.2013, lk 94.

(3) ELT C 351 E, 2.12.2011, lk 132.

II Teatised

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

Euroopa Parlament

Teisipäev, 15. aprill 2014

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/86

P7_TA(2014)0348

Parlamendiliikme Alexander Mirsky puutumatuse kaitsmise taotlus

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta otsus Alexander Mirsky puutumatuse ja eesõiguste kaitsmise taotluse kohta (2014/2026(IMM))

(2017/C 443/18)

Euroopa Parlament,

—

võttes arvesse Alexander Mirsky 14. veebruaril 2014. aastal esitatud ja täiskogu istungil 24. veebruaril 2014. aastal teatavaks tehtud taotlust kaitsta tema puutumatust ja eesõigusi seoses Läti Vabariigi Riigikohtu senati tsiviilasjade osakonnas (edaspidi „Riigikohus“) poolelioleva tsiviilmenetlusega (viitenumber C17129611),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklit 8 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta ja 6. septembri 2011. aasta otsuseid (1),

—	võttes arvesse 4. aprilli 2011. aasta täiskogu istungi stenogrammi,

—	võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2 ning artikleid 6a ja 7,

—	võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A7-0273/2014),

arvestades, et Euroopa Parlamendi liige Alexander Mirsky on taotlenud oma puutumatuse kaitset seoses Läti Vabariigi Riigikohtus poolelioleva tsiviilmenetlusega; arvestades, et see menetlus on seotud Riia piirkonnakohtu tsiviilasjade osakonna (edaspidi „Riia piirkonnakohus“) otsusega, milles nõutakse, et Alexander Mirsky võtaks tagasi 4. aprillil 2011. aastal Euroopa Parlamendis esitatud sõnavõtus tehtud avalduse ning maksaks 1 000 Läti latti (LVL) mittevaralise kahju hüvitist väidetavalt kahju kannatanud hagejatele;

B.	arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artiklile 8 ei või Euroopa Parlamendi liikmeid üle kuulata, nende suhtes tõkendit kohaldada ega neid kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu;

C.	arvestades, et oma eesõiguste ja puutumatusega seotud volituste rakendamisel võtab parlament meetmeid enda kui demokraatliku legislatiivkogu puutumatuse säilitamiseks ja oma liikmete sõltumatuse tagamiseks nende ülesannete täitmisel;

arvestades, et Euroopa Kohus on selgitanud, et protokolli artikkel 8 peab seda eesmärki arvestades kaitsma Euroopa Parlamendi liikmete sõnavabadust ja sõltumatust ning selle artikli sõnastuse kohaselt – mis viitab sõnaselgelt peale arvamuste ka parlamendiliikmete antud häältele – on see säte peamiselt kohaldatav parlamendiliikmete nende väidete suhtes, mis on esitatud Euroopa Parlamendi hoones (2);

arvestades, et protokolli artikli 8 kohast immuniteeti tuleb seetõttu, et selle eesmärk on kaitsta Euroopa Parlamendi liikmete arvamusvabadust ja sõltumatust, pidada absoluutseks immuniteediks, mis välistab igasuguse kohtumenetluse parlamentaarsete kohustuste täitmisel avaldatud arvamuse või antud hääle tõttu (3);

F.	arvestades, et Euroopa Parlamendi liikmete puutumatus kohtumenetluste suhtes hõlmab ka puutumatust tsiviilmenetluste suhtes;

arvestades, et Alexander Mirsky taotlus käsitleb tema vastu algatatud kohtumenetlust seoses avaldustega, mida ta tegi 4. aprilli 2011. aasta täiskogu istungil üheminutise sõnavõtu ajal; arvestades, et on vaieldamatu tõsiasi, et nende avalduste tegemise ajal oli Alexander Mirsky Euroopa Parlamendi liige;

arvestades, et Jūrmala linnakohus täheldas õigesti, et Alexander Mirskyle kehtis protokolli artikli 8 kohane Euroopa Parlamendi liikme puutumatus, ning lükkas seetõttu hageja nõude tagasi; arvestades, et Riia piirkonnakohus see-eest ignoreeris selle sätte kohaldatavust täielikult; arvestades, et ELi esmaste õigusaktide kohaldamine on liikmesriigi kohtute ülesanne;

I.	arvestades, et Alexander Mirsky vastu algatatud kohtumenetlus on Läti Vabariigi Riigikohtus veel pooleli ja lõplik otsus võib tulla tema kasuks; arvestades aga, et kui Riia piirkonnakohtu otsus leiab Riigikohtus kinnitust, tähendaks see, et Läti ametivõimud rikuvad ELi esmaseid õigusakte;

J.	arvestades, et pärast Riia piirkonnakohtu otsust on tegelikult aset leidnud Alexander Mirsky eesõiguste ja puutumatuse rikkumine; arvestades, et vaatlusalusel juhul on eelkõige tegemist tema parlamentaarsete kohustuste täitmisel avaldatud arvamusele piirangute seadmisega;

otsustab kaitsta Alexander Mirsky puutumatust ja eesõigusi;

palub komisjonil sekkuda Läti ametiasutuste tegevusse, et jõustada ELi esmased õigusaktid (eelkõige Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikkel 8) ja vajadusel algatada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 kohaselt liidu õiguse rikkumise menetlus;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult komisjonile, Läti Vabariigi pädevatele ametiasutustele ja Alexander Mirskyle.

(1) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. mai 1964, Wagner vs. Fohrmann ja Krier, 101/63, ECLI:EU:C:1964:28; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 10. juuli 1986, Wybot vs. Faure jt, 149/85, ECLI:EU:C:1986:310; kohtuotsus, Üldkohus, 15. oktoober 2008, Mote vs. parlament, T-345/05, ECLI:EU:T:2008:440; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C-200/07 ja C-201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T-42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C-163/10, ECLI:EU:C:2011:543.

(2) Otsus kohtuasjas C-163/10: Patriciello, vt viide eespool, punkt 29.

(3) Otsus liidetud kohtuasjades C-200/07 ja C-201/07: Marra vs. De Gregorio ja Clemente, vt viide eespool, punkt 27.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/88

P7_TA(2014)0396

Hääletamine parlamendiliikme puutumatusega seonduvas menetluses (kodukorra tõlgendamine)

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta otsus, mis käsitleb hääletamist parlamendiliikme puutumatusega seonduvas menetluses (kodukorra artikli 166, artikli 167 lõike 1 ja artikli 195 lõike 3 tõlgendamine) (2014/2028(REG))

(2017/C 443/19)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse põhiseaduskomisjoni esimehe 9. aprilli 2014. aasta kirja,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 211,

võtab vastu kodukorra artikli 166, artikli 167 lõike 1 ja artikli 195 lõike 3 järgmise tõlgenduse:

„Artiklit 166, artikli 167 lõiget 1 ja artikli 195 lõiget 3, mis käsitlevad nimelist hääletust, ei kohaldata artikli 6b lõikes 2 ja artikli 7 lõigetes 3, 6 ja 8 käsitletud raportitele parlamendiliikme puutumatusega seonduvates asjades.“

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

Kolmapäev, 16. aprill 2014

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/89

P7_TA(2014)0408

Euroopa Parlamendi kodukorra muutmine parlamendis küsimuste esitamist käsitlevate sätete osas

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta otsus Euroopa Parlamendi kodukorra muutmise kohta parlamendis küsimuste esitamist käsitlevate sätete osas (2013/2083(REG))

(2017/C 443/20)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse presidendi 13. veebruari 2013. aasta kirja,

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 211 ja 212,

—	võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A7-0123/2014),

otsustab teha kodukorras järgmised muudatused;

otsustab, et muudatused jõustuvad kaheksanda koosseisu ametiaja esimese osaistungjärgu esimesel päeval;

otsustab, et muudatusettepanekutega ette nähtud loositõmbamist nende parlamendiliikmete kindlakstegemiseks, kellel lubatakse küsimus esitada, hinnatakse pärast katseperioodi, mis kestab ühe aasta alates parlamendi kaheksanda koosseisu ametiaja algusest;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek 1

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 116

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
1. Igal osaistungjärgul peetakse Euroopa Komisjoni osavõtul infotund, mille toimumise aja määrab kindlaks parlament esimeeste konverentsi ettepanekul .	1. Igal osaistungjärgul peetakse Euroopa Komisjoni osavõtul üheksakümne minuti pikkune infotund ühel või mitmel konkreetsel horisontaalsel teemal , mille määrab kindlaks esimeeste konverents üks kuu enne osaistungjärku .
2. Ükski parlamendiliige ei tohi ühel osaistungjärgul esitada Euroopa Komisjonile üle ühe küsimuse.	2. Esimeeste konverentsi kutsel infotunnis osalevate volinike vastutusala on seotud konkreetse(te) horisontaalse(te) teema(de(ga, mille kohta neile küsimusi esitatakse. Osaistungjärgule kutsutakse kuni kaks volinikku, kellele võib lisanduda kolmas sõltuvalt infotunniks valitud konkreetse(te)st horisontaalse(te)st teema(de)st.
3. Küsimused tuleb esitada kirjalikult presidendile, kes otsustab, kas need on vastuvõetavad ja millises järjekorras need esitatakse. Otsusest teatatakse viivitamatult küsimuse esitajale.
4. Infotunni läbiviimise kord on kindlaks määratud kodukorra lisas sätestatud suunistes (17).	3. Infotund viiakse läbi vastavalt loosisüsteemile, mille üksikasjad on kindlaks määratud kodukorra lisas sätestatud suunistes (17).
5. Kooskõlas esimeeste konverentsi suunistega võib korraldada eraldi infotunni nõukoguga, Euroopa Komisjoni presidendiga, Euroopa Komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga ning eurorühma esimehega.	4. Kooskõlas esimeeste konverentsi suunistega võib korraldada eraldi infotunni nõukoguga, Euroopa Komisjoni presidendiga, Euroopa Komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga ning eurorühma esimehega.

Muudatusettepanek 2

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 117 – lõige 1

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
1. Iga parlamendiliige võib kooskõlas kodukorra lisas sätestatud suunistega (18) esitada Euroopa Ülemkogu eesistujale, nõukogule, Euroopa Komisjonile või Euroopa Komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale kirjalikult vastatavaid küsimusi. Küsimuste sisu eest vastutavad ainuüksi nende esitajad.	1. Iga parlamendiliige võib kooskõlas kodukorra lisas sätestatud kriteeriumidega (18) esitada Euroopa Ülemkogu eesistujale, nõukogule, Euroopa Komisjonile või Euroopa Komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale kirjalikult vastatavaid küsimusi. Küsimuste sisu eest vastutavad ainuüksi nende esitajad.

Muudatusettepanek 3

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 117 – lõige 2

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
2. Küsimused tuleb esitada kirjalikult presidendile , kes edastab need adressaatidele . Kui küsimuse vastuvõetavuse suhtes on kahtlusi, teeb otsuse president. Tema otsus tehakse teatavaks küsimuse esitajale.	2. Küsimused esitatakse presidendile. Kui küsimuse vastuvõetavuse suhtes on kahtlusi, teeb otsuse president. Presidendi otsus ei põhine üksnes lõikes 1 osutatud lisa sätetel, vaid kodukorral üldisemalt. Presidendi otsus tehakse teatavaks küsimuse esitajale.

Muudatusettepanek 4

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 117 – lõige 2 a (uus)

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	2a. Küsimused esitatakse elektrooniliselt. Iga parlamendiliige võib esitada kuni viis küsimust kuus.
	Lisaküsimusi võib parlamendiliige erandkorras esitada paberdokumendis, mille ta isiklikult esitab ja allkirjastab sekretariaadi asjaomases teenistuses.
	Esimeeste konverents viib ühe aasta möödumisel parlamendi kaheksanda koosseisu ametiaja algusest läbi lisaküsimuste esitamise korra hindamise.

Muudatusettepanek 7

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 117 – lõige 4 – lõik 3

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Parlamendiliikmed määravad kindlaks, millist tüüpi küsimuse nad esitavad. Lõpliku otsuse teeb president.	välja jäetud

Muudatusettepanek 8

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 117 – lõige 5

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
5. Küsimused ja vastused avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas .	5. Küsimused ja vastused avaldatakse parlamendi veebisaidil .

Muudatusettepanek 9

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 118 – lõige 1

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
1. Iga parlamendiliige võib kooskõlas kodukorra lisas sätestatud suunistega (19) esitada Euroopa Keskpangale kirjalikult vastatavaid küsimusi .	1. Iga parlamendiliige võib kooskõlas kodukorra lisas sätestatud kriteeriumidega 19 esitada Euroopa Keskpangale kuni kuus kirjalikult vastatavat küsimust kuus (19). Küsimuste sisu eest vastutavad ainuüksi nende esitajad.

Muudatusettepanek 10

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 118 – lõige 2

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
2. Küsimused esitatakse kirjalikult vastutava komisjoni esimehele, kes edastab need Euroopa Keskpangale .	2. Küsimused esitatakse kirjalikult vastutava komisjoni esimehele, kes teavitab neist Euroopa Keskpanka . Kui küsimuse vastuvõetavuse suhtes on kahtlusi, teeb otsuse esimees. Esimehe otsus tehakse teatavaks küsimuse esitajale.

Muudatusettepanek 11

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 118 – lõige 3

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
3. Küsimused ja vastused avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas .	3. Küsimused ja vastused avaldatakse parlamendi veebisaidil .

Muudatusettepanek 12

Euroopa Parlamendi kodukord

II lisa

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Infotunni läbiviimine artikli 116 alusel

Euroopa Komisjoni infotunni läbiviimine

Suunised

1.	Parlamendiliikmed, kes esitavad küsimuse mõnele volinikule, valitakse loosiga järgmiselt:

1.	Vastuvõetavaks loetakse ainult küsimused, mis

—	üks tund enne infotunni algust asetatakse istungisaali sissepääsu juurde loosikast;

—	on lühikesed ja võimaldavad anda lühikese vastuse;

—	parlamendiliikmed, kes soovivad küsimust esitada, kirjutavad oma nime sedelile ja panevad sedeli loosikasti;

—	kuuluvad adressaatide pädevusse ja vastutusalasse ning pakuvad üldist huvi;

—	küsimust esitada sooviv parlamendiliige võib panna loosikasti ainult ühe sedeli;

—	puudutavad – konkreetselt nõukogule suunatud küsimuste puhul – eelkõige nõukogu kohustuste täitmist liidu poliitika väljatöötamisel, koordineerimisel või rakendamisel, või volitusi ametisse nimetamisel, või Euroopa Liidu institutsioonide, asutuste ja ametite toimimist või aluslepingute muutmist;

—	president avab infotunni ja sulgeb loosikasti;

—	ei nõua asjaomaselt institutsioonilt eelnevat põhjalikku uuringut;

—	president tõmbab korraga ühe sedeli ja palub välja valitud parlamendiliikmel esitada oma küsimus pädevale volinikule.

—	on selgelt sõnastatud ja seotud konkreetse teemaga;

2.	Parlamendiliikmele antakse üks minut aega küsimuse esitamiseks ja volinikule kaks minutit vastamiseks. Sama parlamendiliige võib esitada põhiküsimusega otseselt seotud 30 sekundi pikkuse täiendava küsimuse. Seejärel antakse volinikule kaks minutit aega täiendavale küsimusele vastamiseks.

—	ei sisalda väiteid ega arvamusi;

3.	Küsimused ja täiendavad küsimused peavad olema otseselt seotud konkreetse valitud horisontaalse teemaga. Küsimuste vastuvõetavuse üle otsustab president.

—	ei käsitle üksnes isiklikke teemasid;

—	ei ole mõeldud dokumentide või statistilise teabe hankimiseks;

—	on esitatud küsivas vormis.

2.	Küsimus ei ole vastuvõetav, kui päevakord näeb juba ette sama teema arutamise asjaomase institutsiooni osavõtul, või kui see on nõukogu puhul seotud Euroopa Liidu lepingu artikli 16 lõike 1 esimeses lauses nimetatud seadusandja ja eelarve kinnitaja ülesannetega.

Küsimus ei ole vastuvõetav, kui sama või sarnane küsimus on juba esitatud ja sellele on vastatud viimase kolme kuu jooksul või kui küsimuses palutakse sellist teavet parlamendi mõne konkreetse resolutsiooni järelmeetmete kohta, mida on juba andnud Euroopa Komisjon kirjalikus järelteatises, v.a juhul, kui on toimunud uusi arenguid või küsimuse autor soovib saada täiendavat teavet. Esimesel juhul antakse küsimuse autorile koopia varem esitatud küsimusest ja vastusest.

Täiendavad küsimused

4.	Parlamendiliige võib pärast küsimusele vastuse saamist esitada kuni kaks täiendavat küsimust.

5.	Käesolevates suunistes toodud vastuvõetavuse tingimused kehtivad ka täiendavate küsimuste puhul.

6.	Täiendavate küsimuste vastuvõtmise üle otsustab president, kes vajaduse korral piirab küsimuste arvu nii, et iga küsimuse esitanud parlamendiliige saaks oma küsimusele vastuse.

President ei ole kohustatud lugema eelpool toodud vastuvõetavuse tingimustele vastavat täiendavat küsimust vastuvõetavaks juhul, kui

a)	see võib häirida infotunni korrakohast läbiviimist või

b)	põhiküsimust, mille juurde see kuulub, on juba piisavalt käsitletud teiste täiendavate küsimustega, või

c)	sellel puudub otsene seos põhiküsimusega.

Küsimustele antavad vastused

7.	Asjaomane institutsioon peab andma küsimustele lühikesed ja teemakohased vastused.

8.	Kui küsimuste sisu võimaldab, võib president pärast küsimuste esitajatega konsulteerimist otsustada, et asjaomane institutsioon annab neile ühise vastuse.

9.	Küsimusele vastatakse üksnes juhul, kui küsimuse esitaja on kohal või ta on teatanud presidendile enne infotunni algust kirjalikult oma asendaja nime.

10.	Kui küsimuse esitajat ega tema asendajat ei ole kohal, muutub küsimus kehtetuks.

11.

Kui parlamendiliige esitab küsimuse, kuid ta ise ega tema asendaja ei osale infotunnil, tuletab president talle kirjalikult meelde kohustust viibida kohal või nimetada esindaja. Kui president peab sellise kirja saatma 12 kuu vältel kolm korda, kaotab parlamendiliige kuueks kuuks õiguse infotunnil küsimusi esitada.

12.	Kui küsimuse esitaja ei nõua artikli 117 lõike 3 kohaldamist, antakse ajapuuduse tõttu vastamata jäänud küsimustele vastus artikli 117 lõike 4 esimese lõigu alusel.

13.	Kirjalike vastuste suhtes kohaldatakse artikli 117 lõigete 3 ja 5 sätteid.

Tähtajad

14.	Küsimused esitatakse hiljemalt üks nädal enne infotunni algust. Küsimusi, mida selleks tähtajaks ei ole esitatud, võib infotunnil käsitleda asjaomase institutsiooni nõusolekul.

Vastuvõetavaks tunnistatud küsimused jagatakse parlamendiliikmetele välja ja edastatakse asjaomastele institutsioonidele.

B.	Soovitused

(väljavõte Euroopa Parlamendi 13. novembri 1986. aasta resolutsioonist)

Euroopa Parlament,

1.	soovitab infotunni läbiviimisel rangemalt kohaldada selleks artikli 43 (27) alusel vastu võetud suuniseid ja eriti suuniste punkti 1, mis käsitleb küsimuste vastuvõetavust;

2.	soovitab Euroopa Parlamendi presidendil sagedamini kasutada talle artikli 43 lõikes 3 (28) antud õigust infotunni küsimusi teemade järgi rühmitada; on samas seisukohal, et selliselt rühmitada saab ainult küsimusi, mis on osaistungjärgule esitatud küsimuste nimistu esimeses pooles;

soovitab presidendil täiendavate küsimuste puhul reeglina lubada esitada ühe täiendava küsimuse põhiküsimuse esitajal ja ühe või kõige rohkem kaks täiendavat küsimust teistel parlamendiliikmetel, kes eelistatavalt peaksid kuuluma põhiküsimuse esitajaga võrreldes teise fraktsiooni ja/või esindama teisi liikmesriike; tuletab meelde, et täiendavad küsimused peavad olema lühikesed ja esitatud küsivas vormis, ning soovitab, et nende pikkus ei ületaks 30 sekundit;

4.	kutsub Euroopa Komisjoni ja nõukogu üles vastavalt suuniste punktile 7 jälgima, et nende vastused oleksid lühikesed ja teemakohased.

Muudatusettepanek 13

Euroopa Parlamendi kodukord

III lisa – pealkiri

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Suunised artiklite 117 ja 118 alusel esitatavate kirjalikult vastatavate küsimuste kohta	Artiklite 117 ja 118 alusel esitatavatele kirjalikult vastatavatele küsimustele kohaldatavad kriteeriumid

Muudatusettepanek 14

Euroopa Parlamendi kodukord

III lisa – punkt 1 – taane 2

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

—	peavad kuuluma adressaatide pädevusse ja vastutusalasse ning pakkuma üldist huvi;

—	peavad eranditult kuuluma asjakohaste aluslepingutega institutsioonidele antud pädevuste piiridesse ja adressaatide vastutusalasse ning pakkuma üldist huvi;

Muudatusettepanek 15

Euroopa Parlamendi kodukord

III lisa – lõige 1 – taane 3 a (uus)

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

—	ei tohi olla pikemad kui 200 sõna;

Muudatusettepanek 16

Euroopa Parlamendi kodukord

III lisa – lõige 1 – taane 5 a (uus)

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

—	ei tohi sisaldada üle kolme alaküsimuse.

Muudatusettepanek 17

Euroopa Parlamendi kodukord

III lisa – lõige 2

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

2.	Kui küsimus ei vasta käesolevatele suunistele, nõustab sekretariaat küsimuse esitajat vastuvõetava küsimuse koostamisel .

2.	Taotluse korral nõustab sekretariaat küsimuse koostajat, kuidas konkreetsel juhul täita punktis 1 kehtestatud kriteeriume .

Muudatusettepanek 18

Euroopa Parlamendi kodukord

III lisa – lõige 3

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

Kui eelnenud kuue kuu jooksul on esitatud sama või sarnane küsimus ja sellele on vastatud või kui küsimuses palutakse sellist teavet parlamendi mõne konkreetse resolutsiooni järelmeetmete kohta, mida on juba andnud Euroopa Komisjon kirjalikus järelteatises, edastab sekretariaat küsimuse esitajale koopia eelmisest küsimusest ja vastusest. Uut küsimust adressaatidele ei edastata, v.a juhul, kui küsimuse esitaja toob välja uusi märkimisväärseid arenguid või soovib lisateavet .

Kui eelnenud kuue kuu jooksul on esitatud sama või sarnane küsimus ja sellele on vastatud või kui küsimuses palutakse sellist teavet parlamendi mõne konkreetse resolutsiooni järelmeetmete kohta, mida on juba andnud Euroopa Komisjon kirjalikus järelteatises, edastab sekretariaat küsimuse esitajale koopia eelmisest küsimusest ja vastusest. Uut küsimust adressaatidele ei edastata, v.a juhul, kui president otsustab seda teha, võttes arvesse uusi märkimisväärseid arenguid või küsimuse koostaja põhjendatud taotlust .

Muudatusettepanek 19

Euroopa Parlamendi kodukord

III lisa – lõige 4

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

4.	Kui küsimusega soovitakse saada faktilist või statistilist teavet, mis on juba kättesaadav parlamendi raamatukogus, teavitab raamatukogu parlamendiliiget, kes võib küsimuse tagasi võtta .

4.	Kui küsimusega soovitakse saada faktilist või statistilist teavet, mis on juba kättesaadav parlamendi teadusteenistuses, ei edastata seda adressaadile, vaid nimetatud teenistustele, kui president ei otsusta küsimuse koostaja taotlusel teisiti .

Muudatusettepanek 20

Euroopa Parlamendi kodukord

III lisa – lõige 5

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

5.	Omavahel seotud teemasid käsitlevatele küsimustele võib anda ühise vastuse.

5.	Sekretariaat võib omavahel seotud teemasid käsitlevad küsimused liita üheks küsimuseks ja neile võib anda ühise vastuse.

(17) Vt II lisa.

(18) Vt III lisa.

(19) Vt III lisa.

(27) Nüüd artikkel 116.

(28) Nüüd artikli 116 lõige 3.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/98

P7_TA(2014)0409

Euroopa Parlamendi kodukorra rahvusvahelisi lepinguid käsitleva artikli 90 muutmine

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta otsus Euroopa Parlamendi kodukorra rahvusvahelisi lepinguid käsitleva artikli 90 muutmise kohta (2013/2259(REG))

(2017/C 443/21)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse väliskomisjoni esimehe 29. jaanuari 2013. aasta kirja ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni esimehe 13. veebruari 2013. aasta kirja põhiseaduskomisjoni esimehele,

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 211 ja 212,

—	võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A7-0253/2014),

otsustab teha kodukorras järgmised muudatused;

tuletab meelde, et muudatused jõustuvad järgmise osaistungjärgu esimesel päeval;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek 1

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 90 – lõige 4

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
4. Parlament võib igal hetkel läbirääkimiste jooksul võtta vastutava komisjoni raporti alusel ja pärast kõigi artikli 121 alusel esitatud asjakohaste ettepanekute läbivaatamist vastu soovitusi ning taotleda, et neid võetaks enne arutatava lepingu sõlmimist arvesse.	4. Parlament võib igal ajal läbirääkimiste jooksul ja pärast läbirääkimiste lõppemist kuni rahvusvahelise lepingu sõlmimiseni võtta vastutava komisjoni raporti alusel ja pärast kõigi artikli 121 alusel esitatud asjakohaste ettepanekute läbivaatamist vastu soovitusi ning taotleda, et neid võetaks enne selle l epingu sõlmimist arvesse.

Muudatusettepanek 2

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 90 – lõige 5

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
5. Pärast läbirääkimiste lõppu , kuid enne kokkuleppe allakirjutamist esitatakse parlamendile arvamuse või nõusoleku saamiseks lepingu eelnõu . Nõusolekumenetluse puhul kohaldatakse artiklit 81.	5. Nõukogu taotlused parlamendi nõusoleku või arvamuse saamiseks edastab parlamendi president vastutavale komisjonile arutamiseks kooskõlas kodukorra artikliga 81 või artikli 43 lõikega 1 .

Muudatusettepanek 3

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 90 – lõige 6

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
6. Enne nõusoleku andmise hääletust võivad vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt kümnendik parlamendiliikmetest teha ettepaneku, et parlament küsiks Euroopa Liidu Kohtu arvamust rahvusvahelise lepingu kooskõla kohta aluslepingutega. Kui parlament kiidab sellise ettepaneku heaks, lükatakse nõusoleku andmise hääletus edasi, kuni kohus on arvamuse esitanud (15).	6. Enne hääletust võivad vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt kümnendik parlamendiliikmetest teha ettepaneku, et parlament paluks Euroopa Liidu Kohtu arvamust rahvusvahelise lepingu kooskõla kohta aluslepingutega. Kui parlament kiidab sellise ettepaneku heaks, lükatakse hääletus edasi, kuni Euroopa Liidu Kohus on oma arvamuse esitanud (15).

(15) Vt ka artikli 128 tõlgendust.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/100

P7_TA(2014)0410

Euroopa Parlamendi kodukorra muutmine elektroonilise allkirjastamise võimaldamiseks

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta otsus Euroopa Parlamendi kodukorra muutmise kohta elektroonilise allkirjastamise võimaldamiseks (2014/2011(REG))

(2017/C 443/22)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjonide esimeeste konverentsi esimehe 10. detsembri 2013. aasta kirja,

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 211 ja 212,

—	võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A7-0175/2014),

otsustab teha kodukorras alljärgneva muudatuse;

tuletab meelde, et muudatused jõustuvad järgmise osaistungjärgu esimesel päeval;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek 1

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 148 a (uus)

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	Artikkel 148a
	Dokumentide elektrooniline haldamine
	Parlamendi dokumente võib koostada, allkirjastada ja edastada elektrooniliselt. Juhatus määrab kindlaks elektroonilise vormingu tehnilise kirjelduse ja esitusviisi.

Muudatusettepanek 2

Euroopa Parlamendi kodukord

Artikkel 156 – lõige 1 – lõigule 2 järgnev tõlgendus

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Muudatusettepanekud võivad olla allkirjastatud elektrooniliselt mõnesid komisjone hõlmava pilootprojekti kontekstis tingimusel, esiteks, et projektis osalevad komisjonid on selleks nõusoleku andnud, ja teiseks, et on võetud vajalikud meetmed allkirjade autentsuse tagamiseks.	välja jäetud

III Ettevalmistavad aktid

EUROOPA PARLAMENT

Teisipäev, 15. aprill 2014

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/101

P7_TA(2014)0340

Vastuväidete puudumine rakendusmeetmele: Euroopa abifondi enim puudustkannatavad isikud

Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 13. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrusele, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks (C(2014)1627 – 2014/2676(DEA))

(2017/C 443/23)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2014)1627),

—	võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2014. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et tal ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid,

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni 18. märtsi 2014. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

—	võttes arvesse määrust (EL) nr 223/2014 (1), eriti selle artikli 32 lõiget 8, artikli 32 lõiget 9, artikli 34 lõiget 7, artikli 34 lõiget 8, artikli 55 lõiget 4 ning artikli 62 lõiget 4,

—	võttes arvesse kodukorra artikli 87a lõiget 6,

—	võttes arvesse, et kodukorra artikli 87a lõike 6 kolmandas ja neljandas taandes sätestatud ajavahemiku jooksul, mis lõppes 3. aprillil 2014, ei ole vastuväiteid esitatud,

A.	arvestades, et korduvalt on rõhutatud, et Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks tuleb viivitamata kasutusele võtta;

teatab, et Euroopa Parlamendil ei ole delegeeritud määruse kohta vastuväiteid;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 72, 12.3.2014, lk 1.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/102

P7_TA(2014)0341

Krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute solveerimine ühtse solveerimismehhanismi ja ühtse pankade solveerimisfondi raames ***I

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute solveerimiseks ühtse solveerimismehhanismi ja ühtse pankade solveerimisfondi raames ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1093/2010 (COM(2013)0520 – C7-0223/2013 – 2013/0253(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/24)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0520),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0223/2013),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel Rootsi Riksdagi poolt esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

—	võttes arvesse Euroopa Keskpanga 6. novembri 2013. aasta arvamust (1);

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2013. aasta arvamust (2);

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 27. märtsi 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning õiguskomisjoni ja põhiseaduskomisjoni arvamusi (A7-0478/2013),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha (3);

võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(2) ELT C 67, 6.3.2014, lk 58.

(3) Käesolev seisukoht asendab 6. veebruaril 2014. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0095).

P7_TC1-COD(2013)0253

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 806/2014) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Nõukogu avaldus

Osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise valitsustevahelisele lepingule allakirjutanud kinnitavad, et nad püüavad viia ratifitseerimisprotsessid kooskõlas oma vastavate siseriiklike õigusnormidega lõpule õigel ajal, nii et ühtse kriisilahenduskorra saaks võtta täielikult kasutusele 1. jaanuariks 2016.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/105

P7_TA(2014)0343

Siseveelaevade tehnilised nõuded ***I

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/87/EÜ (COM(2013)0622 – C7-0266/2013 – 2013/0302(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/25)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0622),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 91 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0266/2013),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. jaanuari 2014. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Regioonide Komitee 31. jaanuari 2014. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A7-0145/2014),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 177, 11.6.2014, lk 58.

(2) ELT C 126, 26.4.2014, lk 48.

P7_TC1-COD(2013)0302

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/…/EL, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/87/EÜ

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja eriti selle artikli 91 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/87/EÜ (4) on kehtestatud siseveelaevade tehniliste tunnistuste väljastamise ühtlustatud tingimused kogu liidu siseveeteedel sõitvatele laevadele.

(2)	Reini jõel sõitvatele laevadele on tehnilised nõuded kehtestanud Reini laevaliikluse keskkomisjon (CCNR).

(3)

Direktiivi 2006/87/EÜ lisades sätestatud tehnilistesse nõuetesse on suures osas inkorporeeritud Reini laevakontrolli määrustes (Reini laevaliikluse keskkomisjoni poolt 2004. aastal heakskiidetud versioonis) sisalduvad sätted. Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikli 22 kohased sõidukõlblikkuse tunnistuste väljastamise tingimused ja tehnilised nõuded vaadatakse korrapäraselt läbi ning need on tunnistatud tehnoloogia praegusele arengule vastavaks.

(4)

Kahe erineva eeskirjade kogumi järgimine – üht nende Võttes arvesse otsuste tegemise menetluste erinevaid õigusraamistikke ja ajakava, on keeruline säilitada direktiivi 2006/87/EÜ kohaselt väljastatud liidu sõidukõlblikkuse tunnistuste puhul, mida antakse välja ning Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikli 22 kohaselt ning teist liidu väljastatud sõidukõlblikkuse tunnistuse puhul – ei taga tunnistuste võrdväärsust. Seeläbi ei tagata õiguskindlust ja ohutust sellel on mereliiklusohutusele negatiivne mõju . [ME 1]

(5)	Selleks et saavutada ühtlus liidu tasandil ning vältida konkurentsi moonutamist ja ohutustasemete erinevust tuleks kogu liidu siseveeteede võrgus kohaldada ühesuguseid tehnilisi nõudeid, mida tuleks korrapäraselt ajakohastada.

(6)

Kuna Reini laevaliikluse keskkomisjon on kogunud märkimisväärsed ekspertteadmised siseveelaevade tehniliste nõuete väljatöötamisel ja ajakohastamisel, tuleks neid teadmisi täiel määral kasutada liidu siseveeteede võrgus. Komisjoni teenistused ja Reini laevaliikluse keskkomisjon (CCNR) allkirjastasid 2013. aastal halduskokkuleppe, et tugevdada oma koostööd, eelkõige siseveelaevade suhtes kehtestatavate tehniliste nõuete väljatöötamise valdkonnas. Selle raames on kokku lepitud, et luuakse komisjon (Euroopa tehniliste standardite väljatöötamise komisjon (CESTE)), kes koostab siseveelaevandust käsitlevad tehnilised standardid, millele liit ja CCNR saaksid oma vastavates eeskirjades osutada. [ME 2]

(7)	Liidu sõidukõlblikkuse tunnistused, mis tõendavad laevade täielikku vastavust tehnilistele nõuetele, peaksid kehtima kõigil liidu siseveeteedel.

(8)	Soovitav on tagada suurem ühtlustatuse tase nende tingimuste osas, mille alusel liikmesriigid väljastavad täiendavaid liidu sõidukõlblikkuse tunnistusi tegutsemiseks 1. ja 2. tsooni veeteedel (suudmealad) ning samuti 4. tsooni veeteedel.

(9)

Ohutuse huvides peaksid nõuded olema väga suures ulatuses ühtlustatud ning see ei tohi liidu siseveeteedel ohutusnõuded vähendada. Liikmesriikidel tuleks siiski lubada kehtestada pärast komisjoniga konsulteerimist erisätted, millega kehtestatakse täiendavad või vähendatud tehnilised nõuded tegutsemiseks teatavates tsoonides, tingimusel et sellised meetmed piirduvad konkreetsete teemadega, mis on sätestatud III ja IV lisas.

(10)	Liikmesriikidel peaks olema võimalus teha erandeid käesoleva direktiivi sätetest teatavatel juhtudel, mis on seotud laevatatavate veeteedega, mis ei ole siseveeteede kaudu ühenduses teiste liikmesriikide veeteedega, või teatavate veesõidukite puhul, mis tegutsevad üksnes riigisisestel veeteedel.

(11)	Liikmesriikidel peaks samuti olema võimalus teha teatud konkreetsetele veesõidukitele erandeid käesoleva direktiivi sätetest, et kaasata alternatiivseid lähenemisviise, edendada innovatsiooni ja ära hoida põhjendamatuid kulusid.

(12)

Liidu sõidukõlblikkuse tunnistus tuleks väljastada veesõidukile, mis on enne kasutuselevõtmist läbinud tehnilise ülevaatuse. Tehnilist ülevaatust tuleks kasutada selleks, et kontrollida, kas veesõiduk vastab käesolevas direktiivis sätestatud tehnilistele nõuetele. Liikmesriikide pädevatele asutustele tuleks anda antakse võimalus teha igal ajal täiendavat kontrolli, et veenduda, et veesõiduki füüsiline seisund vastab liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele. [ME 3]

(13)	Teatavas ajalises ulatuses ning vastavalt asjaomase veesõiduki kategooriale on asjakohane määrata igal konkreetsel juhul kindlaks liidu sõidukõlblikkuse tunnistuse kehtivusaeg.

(14)	On vaja kehtestada teatavates piirides üksikasjalikud eeskirjad liidu sõidukõlblikkuse tunnistuse asendamise, uuendamise, kehtivusaja pikendamise ja uue tunnistuse väljaandmise kohta, et säilitada siseveeliikluses ohutuse kõrge tase.

(15)	Laevade suhtes, mida käesolev direktiiv ei hõlma, peavad jõusse jääma Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/100/EÜ (5) sätestatud meetmed.

(16)	Nende veesõidukite suhtes, mis on juba kasutusse võetud, kuid millel ei ole liidu sõidukõlblikkuse tunnistust, tuleks kohaldada üleminekukorda, kui neile tehakse esimest tehnilist ülevaatust käesoleva direktiiviga kehtestatud muudetud tehniliste nõuete alusel.

(17)	Tuleks välja anda siduvad haldusjuhendid, et kehtestada üksikasjalikud eeskirjad tehniliste nõuete ühtlustatud rakendamiseks.

(18)

Muudatusi tehnilistes nõuetes tuleb Selleks et tagada siseveelaevanduse kõrgetasemeline ohutus ja tõhusus ning säilitada sõidukõlblikkuse tunnistuste võrdväärsus, tuleks käesoleva direktiivi lisades sätestatud tehnilisi nõudeid ajakohastada, et võtta arvesse siseveeliikluse ohutuse huvides ja tunnistuste võrdväärsuse tagamiseks teaduse ja tehnika arengut ning siseveelaevanduse valdkonnas kehtivaid tehnilisi standardeid . Sel eesmärgil tuleks komisjonile anda kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 õigus võtta vastu õigusakte, et teha kohandada käesoleva direktiivi lisades muudatusi lisasid vastavalt teaduse ja tehnika arengule või võtta arvesse vastavalt rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige Reini laevaliikluse keskkomisjoni tööst tulenevaid arenguid kõnealuses valdkonnas. Eriti oluline on, et tulenevatele tehniliste standardite väljatöötamisele ja ajakohastamisele. Komisjon viiks peaks ettevalmistustöö käigus läbi korraldama avatud ja läbipaistval viisil asjakohased konsulteerimised konsultatsioonid kõigi asjassepuutuvate sidusrühmadega , sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste asjakohaste dokumentide samaaegse, sama- ja õigeaegse ja nõuetekohase esitamise ning korrakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. [ME 4]

(18a)

Komisjon peaks eelkõige võtma vastu delegeeritud õigusaktid ja kehtestama tehnilised nõuded veeldatud maagaasiga käitatavatele laevadele, et võimaldada nende laevade tõrgeteta ja ohutu liiklemine siseveeteedel. [ME 5]

(19)

Selleks et kaasata alternatiivseid lähenemisviise, edendada innovatsiooni, ära hoida põhjendamatuid kulusid, sätestada tunnistuste väljaandmise tõhus menetlus või et võtta arvesse piirkondlikke eriolusid, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused eriotstarbelistele veesõidukitele teatavate erandite tegemiseks tehnilistest nõuetest, klassifikatsiooniühingute volitamiseks ja teatavate täiendavate või vähendatud tehniliste nõuete kehtestamiseks laevade puhul, mis tegutsevad teatavates sellistes tsoonides, mis ei ole ühenduses teise liikmesriigi laevatatavate siseveeteedega. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 182/2011 (6).

(19a)

Et tagada siseveelaevandusega tegelevate rahvusvaheliste organisatsioonide, eriti CCNR jaoks asjakohane koordineerimis- ja koostööraamistik ning selliste ühtsete siseveelaevanduse suhtes kohaldatavate tehniliste standardite väljatöötamine, millele Euroopa Liit ja rahvusvahelised organisatsioonid saaksid osutada, tuleks käesolev direktiiv läbi vaadata, eelkõige sellega kehtestatud meetmete tõhususe osas ning seoses siseveelaevandusega tegelevate rahvusvaheliste organisatsioonide koostöömehhanismidega, et jõuda ühtse tehniliste standardite kogumini. [ME 6]

(20)	Direktiiv 2006/87/EÜ tuleks seepärast kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Veeteede liigitus

Käesoleva direktiivi tähenduses liigitatakse Euroopa Liidu siseveeteed järgmiselt:

1., 2., 3. ja 4. tsoon:

i)	1. ja 2. tsoon: I lisa 1. peatükis loetletud veeteed;

ii)	3. tsoon: I lisa 2. peatükis loetletud veeteed;

iii)	4. tsoon: I lisa 3. peatükis loetletud veeteed;

b)	R-tsoon: need punktis a nimetatud veeteed, millele tuleb tunnistused välja anda vastavalt Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artiklile 22, nagu see artikkel on sõnastatud käesoleva direktiivi jõustumisel.

Artikkel 2

Mõisted ja reguleerimisala

1. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„veesõiduk“ – laev või ujuvmehhanism;

b)	„laev“ – sisevee- või merelaev;

c)	„puksiir“ – spetsiaalselt pukseerimiseks ehitatud laev;

d)	„tõukurpuksiir“ – spetsiaalselt tõugatava koosseisu edasilükkamiseks ehitatud laev;

e)	„reisilaev“ – ühepäevareiside laev või kajutitega laev, mis on ehitatud ja varustatud nii, et see saab vedada rohkem kui 12 reisijat;

f)	„ujuvmehhanism“ – ujuvalus, millel on tööseadmed, nagu kraanad, süvendustehnika, vaiarammid või tõstukid;

g)	„lõbusõidulaev“ – laev, mis pole reisilaev ja mis on mõeldud spordiks või vaba aja veetmiseks;

h)	„veeväljasurve“ – laeva poolt välja tõrjutava vee ruumala kuupmeetrites;

i)	„pikkus (L)“ laevakere maksimaalne pikkus ilma rooli ja pukspriidita;

j)	„laius (B)“ – laevakere suurim laius meetrites katteplaadistuse välisservast mõõdetuna (arvestamata sõurattaid, kaitsereelinguid jms);

k)	„süvis (T)“ – vertikaalne vahemaa meetrites laevakere kõige madalama punkti (arvestamata kiilu või muid püsivalt kinnitatud objekte) ja suurima süvise veetasandi vahel;

l)	„klassifikatsiooniühing“ – artiklis 9 osutatud kriteeriumide ja menetluste kohaselt volitatud klassifikatsiooniühing;

m)	„liidu sõidukõlblikkuse tunnistus“ – pädeva asutuse poolt siseveelaevale väljastatud tunnistus, mis kinnitab vastavust käesoleva direktiivi tehnilistele nõuetele.

2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse järgmiste veesõidukite suhtes:

a)	laevad, mille pikkus (L) on vähemalt 20 meetrit,

b)	laevad, mille pikkusest (L), laiusest (B) ja süvisest (T) tulenev maht on vähemalt 100 m3.

3. Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka järgmiste veesõidukite suhtes:

a)	lõikes 1 osutatud veesõidukite vedamiseks või tõukamiseks või ujuvmehhanismide vedamiseks või tõukamiseks ettenähtud vedur- ja tõukurpuksiirid või selliste veesõidukite või ujuvmehhanismide pardas pukseerimiseks ettenähtud vedur- ja tõukurpuksiirid;

b)	reisijate veoks ettenähtud laevad, mis võivad lisaks laevaperele vedada rohkem kui 12 reisijat;

c)	ujuvmehhanismid.

4. Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmiste veesõidukite suhtes:

a)	parvlaevad,

b)	sõjalaevad,

merelaevad, sealhulgas mere vedur- ja tõukurpuksiirid, mis

i)	tegutsevad või omavad kodusadamat loodetealal;

ii)

tegutsevad siseveeteedel ajutiselt, tingimusel et neil on:

—

tunnistus, mis tõendab vastavust 1974. aasta rahvusvahelisele konventsioonile inimelude ohutusest merel (SOLAS), või võrdväärne tunnistus, või tunnistus, mis tõendab vastavust 1966. aasta rahvusvahelisele laadungimärgi konventsioonile, või võrdväärne tunnistus, ja rahvusvaheline naftareostuse vältimise (IOPP) tunnistus, mis tõendab vastavust 1973. aasta rahvusvahelisele konventsioonile merereostuse vältimiseks laevadelt (MARPOL); või

—	kõigi esimeses taandes nimetatud konventsioonide reguleerimisalast välja jäävate reisilaevade puhul vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/45/EÜ (7) välja antud tunnistus reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta; või

—	kõigi esimeses taandes nimetatud konventsioonide reguleerimisalast välja jäävate lõbusõidulaevade puhul lipuriigi tunnistus.

Artikkel 3

Tunnistuse omamise kohustus

1. Artiklis 1 osutatud liidu siseveeteedel tegutsevatel veesõidukitel peab olema:

kui need tegutsevad R-tsooni veeteel:

—	kas Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikli 22 kohaselt välja antud tunnistus või

—

liidu sõidukõlblikkuse tunnistus, mis, ilma et see piiraks II lisas sisalduvate üleminekusätete kohaldamist, tõendab veesõiduki täielikku vastavust II lisas sätestatud tehnilistele nõuetele, mis kooskõlas kohaldatavate eeskirjade ja menetlustega peavad olema võrdväärsed Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni rakendamisel sätestatud tehniliste nõuetega;

b)	kui need tegutsevad muudel veeteedel, liidu sõidukõlblikkuse tunnistus, sealhulgas peavad nad vajaduse korral täitma artiklis 5 osutatud nõudeid.

2. Liidu sõidukõlblikkuse tunnistus koostatakse V lisa I osas esitatud näidise alusel ja antakse välja vastavalt käesolevale direktiivile. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 24, et muuta kõnealust näidist, kui see on vajalik selleks, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut, ühtlustada haldusnõudeid või võtta arvesse rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige Reini laevaliikluse keskkomisjoni tööst tulenevaid arenguid kõnealuses valdkonnas.

Artikkel 4

Täiendavad liidu sõidukõlblikkuse tunnistused

1. Kõik veesõidukid, millel on Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikli 22 kohaselt välja antud kehtiv tunnistus, võivad vastavalt käesoleva direktiivi artikli 5 lõikele 5 tegutseda liidu veeteedel, omades vaid seda tunnistust.

2. Kõigile veesõidukitele, millel on lõikes 1 osutatud tunnistus, antakse aga lisaks täiendav liidu sõidukõlblikkuse tunnistus:

a)	kui need tegutsevad 3. ja 4. tsooni veeteedel ja soovivad kasutada nende veeteede suhtes kohaldatavaid vähendatud tehnilisi nõudeid;

b)	kui need tegutsevad 1. ja 2. tsooni veeteedel või reisilaevade puhul 3. tsooni veeteedel, mis ei ole ühenduses teise liikmesriigi laevatatavate siseveeteedega, juhul kui asjaomane liikmesriik on vastu võtnud täiendavad tehnilised nõuded vastavalt artikli 5 lõigetele 1, 2 ja 3.

3. Täiendav liidu sõidukõlblikkuse tunnistus koostatakse V lisa II osas esitatud näidise alusel ja selle annab välja lõikes 1 osutatud tunnistuse väljaandmiseks pädev asutus asjaomaste veeteede osas pädevate asutuste sätestatud tingimustel. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et vajaduse korral muuta kõnealust näidist, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut, ühtlustada haldusnõudeid või võtta arvesse rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige Reini laevaliikluse keskkomisjoni tööst tulenevaid arenguid kõnealuses valdkonnas.

Artikkel 5

Täiendavad või vähendatud tehnilised nõuded teatavatele tsoonidele

1. Liikmesriigid võivad pärast konsulteerimist komisjoniga ning vajaduse korral Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni nõuete alusel kehtestada oma territooriumi 1. ja 2. tsoonis tegutsevatele veesõidukitele lisaks II lisas sätestatud tehnilistele nõuetele täiendavaid nõudmisi.

2. Iga liikmesriik võib oma territooriumil 3. tsooni veeteedel, mis ei ole ühenduses teise liikmesriigi laevatatavate siseveeteedega, tegutsevate reislaevade osas säilitada lisaks II lisas sätestatud nõuetele kehtivad täiendavad tehnilised nõuded. Liikmesriik võib sellised täiendavad tehnilised nõuded vastu võtta lõikes 3 sätestatud korras. Täiendavaid nõudeid võib esitada vaid III lisas loetletule.

3. Liikmesriik teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike kavandatavatest täiendavatest nõuetest vähemalt kuus kuud enne nende kavandatud jõustumiskuupäeva.

Komisjon kiidab täiendavad tehnilised nõuded heaks rakendusaktidega, mis on vastu võetud artikli 25 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.

4. Vastavus nendele lisanõuetele märgitakse artiklis 3 osutatud liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele või, kui kohaldatakse artikli 4 lõiget 2, täiendavale liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele. Nimetatud vastavuse tõendit tunnustatakse liidu veeteedel vastavas tsoonis.

5. Kui II lisa 24a. peatükis ette nähtud üleminekusätete kohaldamise tulemuseks oleks liikmesriigi olemasolevate ohutusnõuete vähenemine, võib liikmesriik nimetatud üleminekusätete kohaldamisest loobuda sisevee-reisilaevade puhul, mis tegutsevad siseveeteedel, mis ei ole ühenduses teiste liikmesriikide laevatavate siseveeteedega. Nimetatud asjaoludel võib liikmesriik nõuda, et sellised laevad, mis tegutsevad tema mitte ühenduses olevatel siseveeteedel, vastaksid täielikult II lisas sätestatud tehnilistele nõuetele alates 30. detsembrist 2008.

Esimeses lõigus viidatud võimalust kasutav liikmesriik teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike oma otsusest ning edastab komisjonile asjaomaste, siseveeteedel tegutsevatele reisilaevadele esitatavate riigi standardite üksikasjad.

Vastavus nõuetele, mille liikmesriik on kehtestanud tegutsemiseks oma siseveeteedel, mis ei ole ühenduses teiste riikide veeteedega, märgitakse artiklis 3 osutatud liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele või, kui kohaldatakse artikli 4 lõiget 2, täiendavale liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele.

6. Veesõidukitele, mis tegutsevad ainult 4. tsooni veeteedel, võib esitada kõigi nimetatud tsooni veeteede suhtes II lisas määratletud vähendatud nõudeid. Vastavus kõnealustele vähendatud nõuetele märgitakse artiklis 3 osutatud liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele.

7. Liikmesriigid võivad pärast komisjoniga konsulteerimist lubada II lisas sätestatud tehniliste nõuete osalist kohaldamist või kohaldada vähendatud nõudeid veesõidukite suhtes, mis tegutsevad ainult 3. ja 4. tsooni veeteedel asjaomase liikmesriigi territooriumil.

Nõudeid võib vähendada või neid osaliselt kohaldada vaid IV lisas loetletu suhtes. Kui veesõiduki tehnilised omadused vastavad vähendatud tehnilistele nõuetele või osaliselt kohaldatavatele nõuetele, märgitakse see liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele või, kui kohaldatakse artikli 4 lõiget 2, täiendavale liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni II lisas sätestatud tehniliste nõuete osalisest kohaldamisest või vähendatud nõuete kohaldamisest vähemalt kuus kuud enne nende jõustumist ning teavitavad sellest ka teisi liikmesriike.

Artikkel 6

Erandid

1. Liikmesriigid võivad lubada erandeid käesoleva direktiivi täielikust või osalisest kohaldamisest:

a)	laevadele, vedur- ja tõukurpuksiiridele ja ujuvmehhanismidele, mis tegutsevad sellistel laevatatavatel veeteedel, mis ei ole siseveeteede kaudu ühenduses teiste liikmesriikide veeteedega;

b)	ainult riigisisestel veeteedel tegutsevatele kuni 350 tonnise kandevõimega veesõidukitele, mille kiil pandi maha enne 1. jaanuari 1950 ning mis ei ole kavandatud kaubaveoks ja mille veeväljasurve on väiksem kui 100 m3.

2. Liikmesriigid võivad oma riigisisestel veeteedel tegutsemise osas teha erandeid käesoleva direktiivi ühe või mitme sätte rakendamisest geograafiliselt piiratud aladel või sadamapiirkondades tehtavate reiside puhul. Need erandid ja reisid või piirkond, mille suhtes need kehtivad, märgitakse veesõiduki tunnistusele.

3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike lõigete 1 ja 2 kohaselt lubatud eranditest.

4. Liikmesriik, kelle veeteedel ei tegutse lõigete 1 ja 2 kohaselt lubatud erandite tulemusel veesõidukid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi, ei pea järgima artikleid 8, 9 ja 11.

Artikkel 7

Liidu sõidukõlblikkuse tunnistuste väljaandmine

1. Veesõidukitele, mille kiil on maha pandud alates [käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäev], antakse liidu sõidukõlblikkuse tunnistus, kui enne veesõiduki kasutuselevõtmist on läbi viidud tehniline ülevaatus, et kontrollida veesõiduki vastavust II lisas sätestatud tehnilistele nõuetele.

2. Veesõidukitele, mis ei kuulunud nõukogu direktiivi 82/714/EMÜ (8) reguleerimisalasse, kuid mille suhtes kohaldatakse käesoleva direktiivi artikli 2 lõikeid 2 ja 3, antakse liidu sõidukõlblikkuse tunnistus pärast tehnilist ülevaatust, mis viiakse läbi veesõiduki praeguse tunnistuse kehtivusaja lõppemisel, kuid igal juhul hiljemalt 30. detsembril 2018, et kontrollida veesõiduki vastavust II lisas sätestatud tehnilistele nõuetele.

Kui mõnda II lisas sätestatud tehnilistest nõuetest ei täideta, märgitakse see liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele. Tingimusel, et pädevad asutused ei loe neid puudujääke ilmset ohtu kujutavaks, võib käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud veesõiduk tegutsemist jätkata kuni veesõiduki komponendid või alad, mis olid nõuetele mittevastavaks tunnistatud, asendatakse või neid muudetakse; seejärel peavad nimetatud komponendid või alad II lisa tehnilistele nõuetele vastama.

3. Käesoleva artikli tähenduses loetakse ilmseks ohuks eelkõige olukorda, mis mõjutab nõudeid laeva ehitusliku konstruktsiooni tugevusele, veesõiduki navigeerimis- või manööverdamisvõimele või eriomadustele vastavalt II lisa kohastele tehnilistele nõuetele. II lisa tehnilistes nõuetes lubatud erandeid ei loeta ilmset ohtu kujutavaks puudujäägiks.

Olemasolevate osade asendamist identsete osadega või tehnoloogiliselt ja konstruktsiooniliselt võrdväärsete osadega korralise paranduse ja hoolduse käigus ei loeta käesoleva artikli tähenduses asendamiseks.

4. Kui see on asjakohane, kontrollitakse veesõiduki vastavust artikli 5 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud täiendavatele nõuetele käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud tehnilise ülevaatuse käigus või tehnilise ülevaatuse käigus, mis viiakse läbi veesõiduki omaniku taotlusel.

Artikkel 8

Pädevad asutused

1. Liidu sõidukõlblikkuse tunnistusi võivad annavad välja anda liikmesriikide pädevad asutused. [ME 7]

2. Iga liikmesriik koostab nimekirja neist pädevatest asutustest, kes liidu sõidukõlblikkuse tunnistusi välja annavad, ning edastab selle komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

3. Pädevad asutused peavad VI lisas esitatud näidise kohast registrit, kuhu kannavad kõik liidu sõidukõlblikkuse tunnistused, mida nad välja annavad. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 24, et muuta kõnealust näidist, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut, ühtlustada haldusnõudeid või võtta arvesse rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige Reini laevaliikluse keskkomisjoni tööst tulenevaid arenguid kõnealuses valdkonnas.

Artikkel 9

Tehniliste ülevaatuste läbiviimine

1. Artiklis 7 osutatud tehnilise ülevaatuse viivad läbi pädevad asutused. Kõnealused asutused võivad täielikult või osaliselt loobuda veesõiduki tehnilisest ülevaatusest, kui tunnustatud klassifikatsiooniühingu poolt välja antud kehtivast kinnitusest nähtub, et laev vastab täielikult või osaliselt II lisas sätestatud tehnilistele nõuetele.

2. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et volitada VII lisas loetletud tingimustele vastavaid klassifikatsiooniühinguid või volitus tühistada, lõikes 3 ja 4 sätestatud korra kohaselt. Sellised rakendusaktid võetakse vastu artikli 25 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.

3. Volitamise taotluse esitab komisjonile see liikmesriik, kus on klassifikatsiooniühingu peakorter või harukontor, millel on luba välja anda tunnistusi, et veesõiduk vastab käesoleva direktiivi II lisa nõuetele. Kõnealuse taotlusega koos esitatakse kogu teave ja dokumentatsioon, mis on vajalik volitamise kriteeriumidele vastavuse kontrollimiseks.

Iga liikmesriik võib nõuda ärakuulamist või täiendava teabe või dokumentide esitamist.

4. Iga liikmesriik võib esitada komisjonile taotluse volitus tühistada, kui ta arvab, et klassifikatsiooniühing ei vasta enam VII lisas sätestatud kriteeriumidele. Tühistamise taotlusega koos esitatakse taotlust toetav teave ja dokumentatsioon.

5. Kuni nende käesoleva direktiivi raames volituse andmiseni käsitatakse klassifikatsiooniühinguid, mida mõni liikmesriik on vastavalt nõukogu direktiivile 94/57/EÜ (9) tunnustanud, volitanud ja andnud neile tegevusloa, volitatuna üksnes asjaomase liikmesriigi veeteedel tegutsevate veesõidukite suhtes.

6. Komisjon avaldab käesoleva artikli kohaselt volitatud klassifikatsiooniühingute nimekirja esimest korda … (*1) ja ajakohastab seda pidevalt. [ME 8]

7. Iga liikmesriik koostab nende asutuste nimekirja, kes on pädevad tehnilist ülevaatust läbi viima, ning edastab selle komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

8. Iga liikmesriik järgib II lisas sätestatud erinõudeid kontrolliasutuse ja kontrolli läbiviimise taotluse suhtes.

Artikkel 10

Liidu sõidukõlblikkuse tunnistuste kehtivus

1. Uute laevade puhul määravad pädevad asutused liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele, mis on väljastatud käesoleva direktiivi sätete kohaselt, järgmise kehtivusaja:

a)	reisilaevadel mitte rohkem kui viis aastat;

b)	kõikidel muudel veesõidukitel mitte rohkem kui kümme aastat.

Kehtivusaeg märgitakse liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele.

2. Veesõidukitele, mis on enne tehnilist ülevaatust juba kasutuses, määrab pädev asutus liidu sõidukõlblikkuse tunnistuse kehtivusaja iga kord eraldi kontrolli tulemuste põhjal. Siiski ei tohi kehtivusaeg ületada lõikes 1 määratud ajavahemikke.

3. Iga liikmesriik võib II lisas kindlaks määratud juhtudel välja anda ajutisi liidu sõidukõlblikkuse tunnistusi. Ajutised liidu sõidukõlblikkuse tunnistused koostatakse vastavalt V lisa III osas esitatud näidisele. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 24, et muuta kõnealust näidist, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut, ühtlustada haldusnõudeid või võtta arvesse rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige Reini laevaliikluse keskkomisjoni tööst tulenevaid arenguid kõnealuses valdkonnas.

Artikkel 11

Liidu sõidukõlblikkuse tunnistuste asendamine

Iga liikmesriik sätestab tingimused, mille alusel saab asendada liidu sõidukõlblikkuse kehtiva tunnistuse, kui see on kaotatud või rikutud.

Artikkel 12

Liidu sõidukõlblikkuse tunnistuste uuendamine

1. Kehtivusaja lõppemisel uuendatakse liidu sõidukõlblikkuse tunnistus vastavalt artiklis 7 sätestatud tingimustele.

2. Liidu sõidukõlblikkuse tunnistuste uuendamisel kohaldatakse veesõidukite suhtes II lisa 24. ja 24a peatükis sisalduvaid üleminekusätteid ning samas kindlaks määratud tingimusi.

Artikkel 13

Liidu sõidukõlblikkuse tunnistuse kehtivuse pikendamine

Ametiasutus, mis liidu sõidukõlblikkuse tunnistuse välja andis või seda uuendas, võib selle kehtivust erandjuhtudel pikendada II lisa kohase tehnilise ülevaatuseta. Pikendamine märgitakse nimetatud tunnistusele.

Artikkel 14

Uute liidu sõidukõlblikkuse tunnistuste väljaandmine

Suuremate ümberehituste või kapitaalremondi korral, mis mõjutavad laeva ehitusliku konstruktsiooni tugevust, veesõiduki navigeerimis- või manööverdamisvõimet või II lisa kohaseid eriomadusi, läbib see veesõiduk enne järgmist sõitu uuesti artiklis 7 sätestatud tehnilise ülevaatuse. Pärast kõnealust ülevaatust antakse välja uus liidu sõidukõlblikkuse tunnistus, millele on märgitud veesõiduki tehnilised omadused, või tehakse vastavad parandused olemasolevale tunnistusele. Kui tunnistus antakse välja teises liikmesriigis kui selles, kus esialgne tunnistus välja anti või selle kehtivusaega pikendati, teavitatakse sellest ühe kuu jooksul tunnistuse väljaandnud või kehtivusaega pikendanud pädevat asutust.

Artikkel 15

Väljaandmisest või uuendamisest keeldumine ning liidu sõidukõlblikkuse tunnistuste tühistamine

1. Kõik liidu sõidukõlblikkuse tunnistuse väljaandmisest või uuendamisest keeldumise otsused peavad olema põhjendatud. Veesõiduki omanikku teavitatakse otsusest ja põhjendustest ning asjaomases liikmesriigis kehtivast kaebemenetlusest ja selle tähtaegadest.

2. Liidu sõidukõlblikkuse tunnistuse välja andnud või uuendanud pädev asutus võib tühistada mis tahes kehtiva tunnistuse, kui veesõiduk ei vasta enam antud tunnistuses märgitud tehnilistele nõuetele.

Artikkel 16

Täiendav ülevaatus

1. Liikmesriigi pädevad asutused võivad igal ajal kontrollida, kas veesõidukil on käesoleva direktiivi tingimuste kohaselt kehtiv tunnistus ning kas ta vastab tunnistusele märgitud nõuetele või kujutab endast ilmset ohtu selle pardal olevatele inimestele, keskkonnale või navigatsioonile. Pädevad asutused võtavad vajalikud meetmed vastavalt lõigetele 2–5.

2. Kui ametiasutused leiavad sellise kontrolli käigus, et tunnistust ei ole laeval kaasas, või et tunnistus on kehtetu või et veesõiduk ei vasta tunnistusel märgitud nõuetele, kuid et kehtetu tunnistus või nõuete mittetäitmine ei kujuta endast ilmset ohtu, peab laeva omanik või esindaja võtma olukorra parandamiseks kõik vajalikud meetmed. Seitsme päeva jooksul teatatakse sellest asutusele, kes tunnistuse väljastas või seda viimati uuendas.

3. Kui ametiasutused leiavad sellise ülevaatuse käigus, et asjaomane veesõiduk kujutab endast ilmset ohtu selle pardal olevatele inimestele, keskkonnale või navigatsioonile, võivad nad keelata sellel teekonda jätkata, kuni on võetud olukorra parandamiseks vajalikud meetmed.

Nad võivad ka teha ettekirjutusi meetmete kohta, mis võimaldaksid veesõidukil pärast veotoimingute lõpetamist, kui see on asjakohane, ohutult edasi liikuda kohta, kus seda kontrollitakse või remonditakse. Seitsme päeva jooksul teatatakse sellest asutusele, kes tunnistuse väljastas või seda viimati uuendas.

4. Liikmesriik, kes on keelanud veesõidukil teekonda jätkata või on teatanud omanikule oma kavatsusest seda teha, kui leitud vigu ei kõrvaldata, teatab tehtud või kavatsetavast otsusest tunnistuse väljastanud või viimati uuendanud liikmesriigi ametiasutusele seitsme päeva jooksul.

5. Käesoleva direktiivi rakendamiseks võetud meetmete alusel veesõiduki liikumise peatamise otsus peab olema üksikasjalikult põhjendatud. Sellest teatatakse viivitamata asjaomasele osapoolele ning samal ajal informeeritakse teda kaebemenetlusest, mis liikmesriikides kehtivate õigusaktide alusel on tema käsutuses, ning selle tähtajast.

Artikkel 17

Euroopa ühtne laeva identifitseerimisnumber

Liidu sõidukõlblikkuse tunnistuse välja andnud pädev asutus kannab sellele tunnistusele Euroopa ühtse laeva identifitseerimisnumbri kooskõlas II lisa 2. peatükiga.

Artikkel 18

Võrdväärsus ja erandid

1. Liikmesriik võib nõuda, et komisjon võtaks vastu rakendusaktid, millega võimaldatakse erandeid või tunnistatakse konkreetse veesõiduki puhul võrdväärseks tehnilised nõuded seoses järgmisega:

a)	muude materjalide, paigaldiste või seadmeüksuste kasutamine veesõidukil või nende olemasolu pardal või muude konstruktsiooniaspektide või paigutuse kasutamine, kui on osutatud II lisas;

b)	piiratud ajavahemikuks katseliselt liidu sõidukõlblikkuse ajutise tunnistuse väljastamine, mis sisaldab uusi tehnilisi nõudeid, mis erinevad II lisa II osa nõuetest, kui need tagavad võrdväärse ohutuse;

c)	erandite kohaldamine kontrolliasutuste poolt reisilaeva puhul seoses piiratud liikumisvõimega inimeste jaoks kavandatud aladega, kus II lisa 15. peatükis sätestatud erinõuete kohaldamist peetakse praktikas raskeks või kui see tekitab põhjendamatuid kulusid;

d)	muude kui II lisa 10. peatükis osutatud kustutusainete kasutamine;

e)	püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteemide kasutamine objektide kaitseks;

f)	II lisa 24. peatüki kohaldamine veesõidukite suhtes, mis on ümber ehitatud üle 110 m pikkuseks;

g)	erandid II lisa 24. ja 24.a peatükis sätestatud nõuetest pärast üleminekusätete kehtivuse lõppemist, kui neid nõudeid on tehniliselt raske kohaldada või kui nende kohaldamine võiks kaasa tuua ebaproportsionaalseid kulusid;

h)	väiksemaid veekoguseid pritsivate süsteemide (muude kui II lisa 10. peatükis osutatud) standardite tunnustamine.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 25 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.

2. Liikmesriikide pädevad asutused märgivad lõike 1 punktides a–g osutatud võrdväärsuse ja erandid liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele. Sellest teavitatakse komisjoni ja teisi liikmesriike.

3. Kuni lõike 1 punktis a osutatud üksikasjalikkude rakendusaktide vastuvõtmiseni võivad pädevad asutused vastavalt artikli 10 lõikele 2 välja anda ajutisi liidu sõidukõlblikkuse tunnistusi.

Sellisel juhul teatavad pädevad asutused ühe kuu jooksul alates liidu ajutise sõidukõlblikkuse tunnistuse väljaandmise kuupäevast komisjonile ja teistele liikmesriikidele veesõiduki nime ja Euroopa ühtse laeva identifitseerimisnumbri, tehtud erandi iseloomu ja veesõiduki registrijärgse sadama või kodusadama nime.

4. Komisjon avaldab II lisa kohaselt heaks kiidetud, navigeerimiseks kasutatavate radarseadmete ja pöördekiiruse näiturite registri.

Artikkel 19

Kolmandate riikide veesõidukite sõidukõlblikkuse tunnistuste tunnustamine

Euroopa Liit alustab kolmandate riikidega läbirääkimisi, et tagada sõidukõlblikkuse tunnistuste vastastikune tunnustamine liidu ja kolmandate riikide vahel.

Kuni selliste kokkulepete sõlmimiseni võivad liikmesriigi pädevad asutused tunnustada kolmandate riikide veesõidukite sõidukõlblikkuse tunnistusi oma liikmesriigi veeteedel tegutsemiseks.

Kolmandate riikide veesõidukitele väljastatakse liidu sõidukõlblikkuse tunnistus kooskõlas artikli 7 lõikega 1.

Artikkel 20

Direktiivi 2009/100/EÜ jätkuv kohaldatavus

Nimetatud direktiivi sätteid kohaldatakse käesoleva direktiivi artikli 2 lõigete 2 ja 3 reguleerimisalast välja jäävate, kuid direktiivi 2009/100/EÜ artikli 1a reguleerimisalasse kuuluvate veesõidukite suhtes.

Artikkel 21

Dokumentide kasutamist käsitlevad üleminekusätted

Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad dokumendid, mis liikmesriikide pädevad asutused on välja andnud direktiivi 2006/87/EÜ kohaselt enne käesoleva direktiivi jõustumist, kehtivad kuni oma kehtivustähtaja lõpuni.

Artikkel 22

Lisade kohandamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 24, et kohandada lisasid I, II, III, IV ja VII vastavalt teaduse ja tehnika arengule kõnealuses valdkonnas või teiste rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige Reini laevaliikluse keskkomisjoni tööst tulenevaid arenguid asjaomases valdkonnas tagamaks, et artikli 3 lõike 1 punktis a osutatud kahe tunnistuse väljastamine toimuks võrdväärse ohutustaseme tagavate tehniliste nõuete alusel või võttes arvesse artiklis 5 osutatud juhtumeid.

Komisjon võtab 31. detsembriks 2017 artikli 24 kohaselt vastu delegeeritud õigusaktid seoses erinõuete kehtestamisega veeldatud maagaasiga käitatavate laevade jaoks II lisa 19b a. peatükis. [ME 9]

Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 24 seoses siduvate haldusjuhenditega, milles käsitletakse II lisas esitatud tehniliste nõuete üksikasjalikku rakendamist, et tagada nende nõuete ühesugune tõlgendus või et võtta arvesse parimaid tavasid, mis on välja töötatud liidu tasandil või tulenevad rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige Reini laevaliikluse keskkomisjoni tööst.

Selliste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel tagab komisjon, et tehnilised nõuded, mis on vajalikud Reinil navigeerimise õigust andva liidu sõidukõlblikkuse tunnistuse saamiseks, tagaksid ohutustaseme, mis on võrdväärne Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikli 22 kohase tunnistuse väljastamisel nõutavatega.

2. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 24, et ajakohastada käesolevas direktiivis esitatud viiteid teatavatele II lisa sätetele, et võtta arvesse kõnealuses lisas tehtud muudatusi.

Artikkel 23

Ajutised nõuded

Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 24, et sätestada ajutised tehnilised nõuded veesõidukitele, kui see on vajalik katsete tegemiseks, et edendada innovatsiooni ja tehnilist arengut. Sellised nõuded kehtivad kuni kolm aastat.

Artikkel 24

Delegeerimine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklites 3, 4, 8, 10, 22 ja 23 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … (*2) [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab volituste delegeerimise kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 10]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 3, 4, 8, 10, 22 ja 23 osutatud õiguste delegeerimise igal ajal tühistada. Tühistamisotsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud õiguste delegeerimine. Selline otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaks määratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle üheaegselt teatavaks nii Euroopa Parlamendile kui ka nõukogule.

5. Artiklite 3, 4, 8, 10, 22 ja 23 kohaselt alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes siis juhul , kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei esita vastuväidet ole kahe kuu jooksul pärast komisjonilt teate saamist õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid . Euroopa Parlament Parlamendi või nõukogu võivad nimetatud ajavahemikku pikendada algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 12]

Artikkel 25

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab nõukogu direktiivi 91/672/EMÜ (10) artikli 7 alusel moodustatud komitee (edaspidi „komitee“). Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4. Kui komitee arvamus tuleb saada kirjaliku menetluse teel, võib komitee eesistuja teha arvamuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul otsuse menetlus lõpetada ilma tulemust saavutamata.

Artikkel 26

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste karistuste rakendamine. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 26a

Läbivaatamine

Komisjon esitab enne … (*3) ja pärast seda iga kolme aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiiviga kehtestatud meetmete tulemuslikkuse kohta, eelkõige seoses tehniliste nõuete ühtlustamisega ja siseveelaevanduse suhtes kohaldatavate tehniliste standardite väljatöötamisega. Aruandes vaadatakse läbi ka siseveelaevanduse valdkonna pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö mehhanismid. Aruandele lisatakse vajaduse korral seadusandlik ettepanek, et veelgi tõhustada koostööd ja kooskõlastamist standardite väljatöötamisel, millele saab viidata liidu õigusaktides. [ME 13]

Artikkel 27

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid, kellel on artiklis 1 osutatud siseveeteid, jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid alates 1. jaanuarist 2015. Nad teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid sellised sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiivi reguleerimisalas nende poolt vastu võetud siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 28

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 2006/87/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2015.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile.

Artikkel 29

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 30

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele, kellel on artiklis 1 osutatud siseveeteid.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT C 177, 11.6.2014, lk 58.

(2) ELT C 126, 26.4.2014, lk 48.

(3) Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seisukoht.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/87/EÜ, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 82/714/EMÜ (ELT L 389, 30.12.2006, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/100/EÜ siseveelaevade sõidukõlblikkuse tunnistuste vastastikuse tunnustamise kohta (ELT L 259, 2.10.2009, lk 8).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta (ELT L 163, 25.6.2009, lk 1).

(8) Nõukogu 4. oktoobri 1982. aasta direktiiv 82/714/EMÜ, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded (EÜT L 301, 28.10.1982, lk 1) (direktiiv on tunnistatud kehtetuks direktiiviga 2006/87/EÜ).

(9) Nõukogu 22. novembri 1994. aasta direktiiv 94/57/EÜ laevade kontrolli ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta (EÜT L 319, 12.12.1994, lk 20).

(*1) Üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

(*2) Käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev.

(10) Nõukogu 16. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/672/ EMÜ siseveeteedel kauba- ja reisijateveo siseriiklike laevajuhitunnistuste vastastikuse tunnustamise kohta (EÜT L 373, 31.12.1991, lk 29).

(*3) Kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

LISADE NIMEKIRI

I lisa

Geograafiliselt 1., 2., 3. ja 4. tsooni jaotatud ELi siseveeteede loetelu

Teise lisasse lisatakse järgmine peatükk: „PEATÜKK 19ba VEELDATUD MAAGAASIGA KÄITATAVATELE LAEVADELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED (välja jäetud)“ [ME 14]

II lisa

1., 2., 3. ja 4. tsooni siseveeteedel veesõidukitele esitatavad tehnilised miinimumnõuded

III lisa

2. ja 1. tsooni siseveeteedel tegutsevatele veesõidukitele kohaldatavad täiendavad tehnilised nõuded

IV lisa

Tehniliste nõuete vähendamise võimalused 3. ja 4. tsooni siseveeteedel tegutsevate veesõidukite puhul

V lisa

Liidu sõidukõlblikkuse tunnistuse näidis

VI lisa

Liidu sõidukõlblikkuse tunnistuste registri näidis

VII lisa

Klassifikatsiooniühingud

Käesolevas konsolideeritud tekstis ei avaldata lisasid tervikuna . Lisa teksti palun vaadata komisjoni ettepanekust COM(2013)0622 osad 2 ja 3.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/121

P7_TA(2014)0344

Tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutav kohaldamine ***I

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse 13. märtsi 1997. aasta määrust (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks (COM(2013)0796 – C7-0421/2013 – 2013/0410(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/26)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0796),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikleid 33 ja 325, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0421/2013),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse kontrollikoja 25. veebruari 2014. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A7-0241/2014),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 94, 31.3.2014, lk 1.

P7_TC1-COD(2013)0410

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 33 ja 325,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

arvestades kontrollikoja arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Tagamaks, et nõukogu määrus (EÜ) nr 515/97 (3) hõlmab kaupade igasugust liikumist seoses liidu tolliterritooriumiga, on asjakohane selgitada tollialaste õigusaktide määratlust kaupade sissetoomise ja väljaviimise mõiste osas.

(2)	Selleks et veelgi tõhustada haldus- ja kriminaalmenetlusi eeskirjade eiramiste käsitlemiseks, on vaja tagada, et vastastikuse abistamise teel saadud asitõendeid peetakse taotluse esitanud asutuse liikmesriigi haldus- ja kohtuasutustes toimuvates menetlustes vastuvõetavaks.

(3)

Komisjoni 8. jaanuari 2013. aasta teatises tolli riskijuhtimise ja tarneahela turvalisuse kohta tunnistatakse pakilist vajadust muuta kvaliteetsemaks ja kättesaadavamaks andmed, mida kasutatakse saabumiseelses riskianalüüsis, eelkõige liikmesriikide ja liidu tasandil esinevate julgeoleku- ja turvalisusriskide tõhusaks kindlakstegemiseks ja leevendamiseks nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (4) artikli 13 lõike 2 alusel kehtestatud ühises riskijuhtimise raamistikus. Konteinerite liikumist käsitlevate andmete hõlmamine saabumiseelsesse riskijuhtimisse parandab oluliselt tarneahela läbipaistvust ning suurendab märgatavalt liidu ja liikmesriikide suutlikkust suunata kontrollimisele suuremat riski kujutavad kaubasaadetised, hõlbustades samal ajal seaduslikku kauplemist.

(4)	Selguse, järjepidevuse, tulemuslikkuse, ühtsuse ja läbipaistvuse suurendamiseks on vaja konkreetsemalt määratleda asutused, kellel peaks olema juurdepääs määruse (EÜ) nr 515/97 alusel loodud andmehoidlatele, ning selleks esitatakse ühtne viide pädevatele asutustele. [ME 1]

(5)

Konteinerite liikumist käsitlevad andmed võimaldavad kindlaks teha pettuste ja riskide suundumusi seoses liidu tolliterritooriumile sissetoodavate ja sealt väljaviidavate kaupadega. Sellised andmed aitavad ennetada ja uurida toiminguid, millega rikutakse või tundutakse rikkuvat tollialaseid õigusakte, ning nende eest süüdistusi esitada, samuti aitavad need pädevatel asutustel juhtida määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 punktis 25 määratletud tolliriske. Võimalikult terviklike andmekogumite kogumiseks ja kasutamiseks, vältides samal ajal võimalikku kahjulikku mõju ekspedeerimisteenuste sektoris tegutsevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, peavad rahvusvahelises tarneahelas tegutsevad avaliku või erasektori teenuseosutajad esitama komisjonile andmeid konteinerite liikumise kohta sel määral, mil nad koguvad sellist teavet elektroonilises vormis oma elektrooniliste jälgimissüsteemide kaudu või mil määral on kõnealused andmed neile kättesaadavad.

(5a)

Teave probleemi ulatuse kohta, mis saadi komisjoni mõjuhinnangust nõukogu 25. novembri 2013. aasta vastastikust abi tollivaldkonnas käsitleva määruse (EÜ) nr 515/97 muutmise kohta, näitas, et üksnes päritolu valesti deklareerimisest tulenevad pettused võivad põhjustada EL 27-le aastas kuni 100 miljoni euro suurust kahju. 2011. aastal teatasid liikmesriigid 1 905 st avastatud pettuse- ja muu eeskirjade eiramise juhtumist seoses kauba valesti kirjeldamisega, mis moodustas 107,7 miljoni euro suuruse kahju. See summa hõlmab aga üksnes sellist kahju, mille liikmesriigid ja komisjon on avastanud. Probleemi tegelik ulatus on seega oluliselt suurem, sest kättesaadav teave puudub hinnanguliselt 30 000 võimaliku pettusejuhtumi kohta. [ME 2]

(5b)	Tarbijakaitse kõrge taseme tagamiseks on liidul kohustus võidelda tollipettustega ja sel viisil aidata kaasa siseturu eesmärgile saada ehtsate päritolusertifikaatidega ohutud tooted. [ME 3]

(6)

Pidades silmas tollipettuste ulatuse suurenemist, on tähtis suurendada nende avastamist ja ennetamist üheaegselt nii riiklikul kui liidu tasandil. Pettuste avastamine, riskisuundumuste tuvastamine ja tõhusate riskijuhtimismenetluste rakendamine sõltub suurel määral asjakohaste operatiivsete andmekogumite kindlakstegemisest ja võrdlevast analüüsimisest. Seepärast tuleb Euroopa liidu tasandil luua andmehoidla, mis sisaldab andmeid kaupade impordi, ekspordi ja transiidi, sealhulgas liikmesriikide piires toimuva kaupade transiidi ja otseekspordi kohta. Selleks peaksid liikmesriigid võimaldama süstemaatiliselt dubleerida komisjoni hallatavatest süsteemidest pärit andmeid kaupade impordi, ekspordi ja transiidi kohta ning esitama komisjonile andmeid niipea kui võimalik andmed , mis käsitlevad kaupade transiiti liikmesriikide piires ja otseeksporti. Komisjon peaks igal aastal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule kõnealusest andmehoidlast saadud tulemused. Hiljemalt … (*1) peaks komisjon viima läbi hindamised, mis käsitlevad võimalust täiendada andmehoidlas sisalduvaid andmeid, lisades andmed maa- ja õhutee kaudu toimuva kaupade impordi ja transiidi kohta, ja vajadust täiendada andmehoidlas sisalduvaid andmeid, lisades eksporti käsitlevad andmed. [ME 4]

(7)

Määruse (EÜ) nr 515/97 artikli 18b rakendamiseks on komisjon loonud mitu tehnilist süsteemi, mis võimaldavad pakkuda liikmesriikidele tehnilist abi, koolitust, teavitustegevust ja muud tegevusalast toetust. Kõnealustele tehnilistele süsteemidele tuleb käesolevas määruses sõnaselgelt viidata ja hõlmata need andmekaitsenõuetega.

(8)

2011. aastal võeti kasutusele e-toll, mille puhul impordi ja ekspordiga seotud tõendavaid dokumente ei säilita enam tolliasutused, vaid ettevõtjad, ning see on kaasa toonud viivitusi Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) tollivaldkonda käsitlevates juurdlustes, sest OLAF vajab dokumentide hankimiseks kõnealuste asutuste poolset vahendamist. Peale selle seab juurdluste edukale läbiviimisele täiendavaid piiranguid asutuse käsutuses olevate tollidokumentide suhtes kohaldatav kolme aasta pikkune säilitamistähtaeg. Tollivaldkonnas juurdluste läbiviimise kiirendamiseks peaks komisjonil seepärast teatud tingimustel ja pärast liikmesriigi eelnevat teavitamist olema õigus taotleda impordi- ja ekspordideklaratsioone tõendavaid dokumente otse asjaomastelt ettevõtjatelt. Asjaomaseid ettevõtjaid tuleks teavitada sellest, millist liiki menetlust kohaldatakse. Kõnealustel ettevõtjatel peaks olema kohustus esitada pärast seda, kui komisjon on liikmesriike eelnevalt teavitanud, aegsasti komisjonile taotletud dokumendid. [ME 5]

(9)	Sisestatud andmete konfidentsiaalsuse ja suurema turvalisuse tagamiseks tuleb ette näha sisestatud andmetele juurdepääsu piiramine üksnes konkreetsete kasutajatega ja kindlaksmääratud eesmärkidel . [ME 6]

(10)

Selleks et tagada ajakohane teave ja läbipaistvus ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 45/2001 (5) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 95/46/EÜ (6) sätestatud andmesubjektide õigus saada teavet, tuleb ette näha võimalus avaldada internetis ajakohastatud nimekirjad liikmesriikide määratud pädevatest asutustest ja komisjoni talitustest, kellel on juurdepääs tolliinfosüsteemile (TIS).

(11)	Määrust (EÜ) nr 45/2001 kohaldatakse isikuandmete töötlemise suhtes liidu institutsioonides, organites, ametites ja asutustes.

(12)	Andmekaitse üle teostatava järelevalve järjepidevuse parandamiseks peab Euroopa andmekaitseinspektor tegema tihedat koostööd nõukogu määruse 2009/917/JSK (7) alusel loodud ühise järelevalveasutusega, et kooskõlastada TISi auditeid.

(13)

Andmete TISis säilitamist reguleerivate sätete tõttu esineb sageli teabe põhjendamatut hävimist, mis tuleneb asjaolust, et kaasnevast halduskoormusest ning asjakohaste ressursside, eriti inimressursside puudumisest tingituna ei teosta liikmesriigid süsteemselt iga-aastast läbivaatamist. Seepärast tuleb andmete TISis säilitamist reguleerivat menetlust lihtsustada, tühistades kohustuse andmed igal aastal läbi vaadata ja kehtestades kümne aasta pikkuse maksimaalse säilitamisperioodi, mis vastab käesoleva määruse alusel loodud andmehoidlate puhul sätestatud perioodidele. Selline ajavahemik See ei peaks aga kehtima aegumistähtaja suhtes, nagu on sätestatud määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 221 lõikes 3. Säilitamisperiood on vajalik eeskirjade eiramise käsitlemisega seotud pikaajaliste menetluste tõttu ja põhjusel, et kõnealused andmed on vajalikud ühiste tollioperatsioonide ja juurdluste läbiviimiseks. Peale selle tuleb andmekaitset reguleerivate eeskirjade kaitsmiseks teavitada Euroopa andmekaitseinspektorit juhtumitest, mil TISis säilitatakse isikuandmeid kauem kui viis aastat. [ME 7]

(14)

Pettuste analüüsimise võimaluste täiendavaks tõhustamiseks ja juurdluste läbiviimise hõlbustamiseks tuleks uurimisjuhtumite andmebaasis säilitatavaid käimasolevate uurimistoimikutega seotud andmed muuta ühe aasta möödumisel nende viimasest kasutamisest anonüümseks ja säilitada neid kujul, mille puhul andmesubjekti tuvastamine ei ole enam võimalik.

(15)

Kuna liikmesriigid ei suuda ise piisavalt saavutada ühenduse tolliseadustiku kehtestamist käsitleva määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 punktides 25 ja 26 ning artikli 13 lõikes 2 määratletud tolliriskide juhtimise tõhustamise eesmärki aga tegevuse ulatuse ja mõju tõttu saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus kaugemale nende eesmärkide saavutamiseks vajalikust.

(16)

Rahvusvahelises tarneahelas tegutsevatel era- või avalik-õiguslikel teenuseosutajatel, kes on käesoleva määruse jõustumise ajal seotud eraõiguslike lepinguliste kohustustega seoses konteinerite liikumist käsitlevate andmete esitamisega, peaks olema õigus artikli 18c kohaldamist edasi lükata, et pidada oma lepingute üle uusi läbirääkimisi ja tagada, et edasised lepingud on kooskõlas kohustusega esitada komisjonile andmeid.

(17)	Määrusega (EÜ) nr 515/97 antakse komisjonile volitused kõnealuse määruse mõne sätte rakendamiseks; Lissaboni lepingu jõustumise tagajärjel tuleb komisjonile käesoleva määruse alusel antud volitused viia kooskõlla Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklitega 290 ja 291.

(18)

Määruse (EÜ) nr 515/97 teatavate mitteolemuslike osade täiendamiseks ja eelkõige konteinerite saatekirju sisaldava kooskõlastatud ja struktureeritud andmehoidla loomiseks tuleb komisjonile delegeerida volitused võtta ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte seoses sündmustega, mille kohta tuleb esitada konteinerite saatekirjad, konteinerite saatekirjades esitatavad minimaalsed andmeelemendid ja andmete esitamise sagedus.

(19)

Määruse (EÜ) nr 515/97 teatavate mitteolemuslike osade täiendamiseks ja eelkõige TISi sisestatava teabe täpsustamiseks tuleb komisjonile delegeerida volitused võtta ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte seoses selliste põllumajandusalaste õigusaktide kohaldamisega seotud toimingute kindlaksmääramisega, mille kohta tuleb TISi keskandmebaasi teavet sisestada.

(20)

On ülitähtis, et komisjon korraldab oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjakohaste dokumentide üheaegse, õigeaegse ja nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(21)

Määruse (EÜ) nr 515/97 rakendamisel ühetaoliste tingimuste tagamiseks tuleb anda komisjonile rakendusvolitused seoses andmete vormi ja konteinerite saatekirjade edastamise meetodiga. Kõnealuseid volitusi tuleb täita kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (8). Rakendusaktide vastuvõtmisel tuleb kasutada kontrollimenetlust.

(22)

Määruse (EÜ) nr 515/97 rakendamisel ühetaoliste tingimuste tagamiseks tuleb komisjonile anda rakendusvolitused seoses erielementidega, mis lisatakse TISi kõikides artikli 24 punktides a–h viidatud kategooriates. Kõnealuseid volitusi tuleb täita kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011. Rakendusaktide vastuvõtmisel tuleb kasutada kontrollimenetlust. TISi lisatavad erielemendid põhinevad komisjoni määruse (EÜ) nr 696/98 (9) lisas loetletud elementidel,

(23)	Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteeriti ning ta esitas 11. märtsil 2014. aastal arvamuse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 515/97 muudetakse järgmiselt.

Artikli 2 lõiget 1 muudetakse järgmiselt.

Esimene taane asendatakse järgmisega:

„—

„tollialased õigusaktid“ – liidu sätete ning nendega seotud delegeeritud ja rakendusaktide kogum, mis reguleerib kaupade sissetoomist, väljaviimist, importi, eksporti, transiiti ja tolliterritooriumil viibimist liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelises, samuti liikmesriikide omavahelises kaubanduses, kui tegemist on kaupadega, millel pole liidu staatust Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 28 lõike 2 tähenduses, või kaupadega, mille liidu staatuse kindlakstegemiseks vajatakse lisakontrollmeetmeid või -uurimist;“.

Lisatakse järgmine taane:

„—	„rahvusvahelises tarneahelas tegutsevad era- või avalik-õiguslikud teenuseosutajad“ – omanikud, saatjad, saajad, ekspediitorid, transportijad , tootjad ja muud vahendajad või rahvusvahelises tarneahelas osalevad isikud.“[ME 8]

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Taotluse saanud asutuse töötajate hangitud ja artiklites 4–11 sätestatud abi korras taotluse esitanud asutusele edastatud dokumendid, dokumentide tõestatud koopiad, kinnitused, kõik haldusasutuste väljastatud ametlikud aktid või otsused, aruanded ja igasugused muud andmed võivad olla taotluse esitanud liikmesriigi haldus- ja kohtumenetluses vastuvõetavad asitõendid samamoodi nagu siis, kui need oleksid hangitud selles liikmesriigis, kus menetlus toimub.“[ME 9]

(2a)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 16a

Ühe liikmesriigi töötajate poolt hangitud ja teisele liikmesriigile artiklites 13–15 sätestatud abi korrasedastatud dokumendid, dokumentide tõestatud koopiad, kinnitused, kõik haldusasutuste väljastatud aktid või otsused, aruanded ja igasugused muud andmed võivad olla need vastu võtnud liikmesriigi haldus- ja kohtumenetluses vastuvõetavad asitõendid samamoodi nagu siis, kui need oleksid hangitud selles liikmesriigis, kus menetlus toimub.“ [ME 10]

2b.

Artikli 18 lõike 1 esimesele lõigule lisatakse järgmine taane:

„—	kui tollialaste õigusaktide rikkumised ületavad komisjoni sätestatud lävendi.“ [ME 11]

2c.

Artikli 18 lõike 1 esimese lõigu lõpufraas asendatakse järgmisega:

„edastavad nad komisjonile niipea kui võimalik, kuid igal juhul hiljemalt kolme nädala jooksul kas omal algatusel või komisjoni põhjendatud taotlusel dokumentide, nende koopiate või väljavõtete kujul mis tahes asjakohase teabe, mida vajatakse faktide kindlakstegemiseks, nii et komisjon võiks kooskõlastada liikmesriikide samme.“ [ME 12]

2d.

Artikli 18 lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„4. Kui komisjon leiab, et ühes või mitmes liikmesriigis on aset leidnud eeskirjade eiramine, informeerib ta sellest asjaomast liikmesriiki või liikmesriike ning see riik või riigid teevad esimesel võimalusel, kuid igal juhul mitte hiljem kui kolm nädalat pärast teabe saamist uurimise, milles juures võivad viibida komisjoni ametnikud käesoleva määruse artikli 9 lõikes 2 ja artiklis 11 sätestatud tingimustel.“ [ME 13]

Artiklit 18a muudetakse järgmiselt.

Lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust ning määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 lõigetes 25 ja 26 ning artikli 13 lõikes 2 sätestatud riskijuhtimise eesmärgil ja selleks, et aidata artiklis 29 osutatud asutustel tuvastada selliste kaupade liikumist, mis võivad olla seotud tolli- või põllumajandusalaste õigusaktidega vastuolus oleva tegevusega, ja selliseks tegevuseks kasutatavaid transpordivahendeid, sealhulgas konteinereid, loob komisjon rahvusvahelises tarneahelas tegutsevate era- või avalik-õiguslike teenuseosutajate esitatud andmete põhjal andmehoidla ning haldab seda. Kõnealustel asutustel on andmehoidlale otsene juurdepääs. Nad tagavad, et neis andmehoidlates sisalduvat teavet, mis puudutab liikmesriikide teenusepakkujate huve, kasutatakse ainult käesoleva määruse kohaselt. “[ME 14]

Lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Andmehoidla haldamise raames on komisjonil õigus:

saada andmetele mis tahes viisil või kujul juurdepääs või neid samadel tingimustel kasutada ja säilitada ning kasutada andmeid haldus- või kohtumenetluses kooskõlas intellektuaalomandi õiguste suhtes kohaldatavate õigusaktidega. Komisjon kehtestab piisavad kaitsemeetmed ametiasutuste omavolilise sekkumise vastu, sealhulgas tehnilised ja korralduslikud meetmed ning nõuded andmesubjektidele läbipaistvuse tagamiseks. Andmesubjektidele antakse õigus sel eesmärgil töödeldavate andmetega tutvuda ja neid parandada; [ME 15]

b)	andmeid, millele on saadud juurdepääsu- või kasutamisõigus, omavahel võrrelda ning vastandada, indekseerida, teiste andmeallikate abil täiendada ning analüüsida kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (*2);

c)	teha nimetatud hoidla andmed elektrooniliste andmetöötlusvahendite abil artiklis 29 osutatud asutustele kättesaadavaks.

(*2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).“"

Lisatakse järgmised lõiked 5 ja 6 järgmine lõige :

„5. Euroopa andmekaitseinspektor teostab järelevalvet kõnealuse andmehoidla vastavuse üle määrusele (EÜ) nr 45/2001.

Komisjon võtab asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed, millega kaitstakse isikuandmeid juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, juhusliku hävimise või loata avalikustamise, muutmise ja juurdepääsu või mis tahes muul viisil loata töötlemise eest. [ME 16]

6. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaldamist, Komisjon võib rahvusvahelises tarneahelas tegutsevate era- või avalik-õiguslike teenuseosutajate nõusolekul edastada artikli 18a lõikes 3 osutatud andmeid rahvusvahelistele organisatsioonidele ja/või ELi institutsioonidele/asutustele , sealhulgas Maailma Tolliorganisatsioonile, Rahvusvahelisele Mereorganisatsioonile, Rahvusvahelisele Tsiviillennundusorganisatsioonile ja Rahvusvahelisele Lennutranspordi Assotsiatsioonile ning Europolile , kes toetavad liidu finantshuvide kaitset ja tollialaste õigusaktide nõuetekohast kohaldamist ning kellega komisjon on sõlminud vastava kokkuleppe või vastastikuse mõistmise memorandumi. [ME 17]

Käesoleva lõike alusel edastatakse andmeid ainult seoses käesoleva määruse üldeesmärkidega, mis hõlmavad ka liidu finantshuvide kaitset, ja/või nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (*3) artikli 4 punktides 25 ja 26 ning artikli 13 lõikes 2 sätestatud riskijuhtimise eesmärgil. [ME 18]

Kokkulepe või vastastikuse mõistmise memorandum, mille alusel Käesoleva lõike kohane kohasel andmete edastamine võib toimuda, hõlmab muu hulgas selliseid edastamisel austatakse andmekaitse põhimõtteid, nagu andmesubjektide võimalus võimalust teostada oma õigust andmetega tutvuda ja neid parandada ning taotleda haldus- ja õiguskaitset, samuti sõltumatut järelevalvemehhanismi, et tagada andmekaitsemeetmete järgimine. [ME 19]

Rahvusvahelises tarneahelas tegutsevate era- või avalik-õiguslike teenuseosutajate esitatud andmeid säilitatakse ainult nii kaua, kui on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks, milleks need koguti, ning neid ei tohi säilitada üle kümne aasta. Kui isikuandmeid säilitatakse kauem kui viis aastat, teavitatakse sellest vastavalt Euroopa andmekaitseinspektorit.”

Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 43 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta loetelu rahvusvahelistest organisatsioonidest ja/või liidu institutsioonidest/asutustest, kes toetavad liidu finantshuvide kaitset ja tollialaste õigusaktide nõuetekohast kohaldamist. [ME 20]

Komisjon konsulteerib käesolevas lõikes 6 osutatud delegeeritud õigusaktide väljatöötamise asjus ettevõtjate esindajatega. [ME 21]

(*3) Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).“"

Artiklit 18b muudetakse järgmiselt.

Lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Komisjon võib pakkuda tagab liikmesriikidele ekspertiisi, tehnilist või logistilist abi, koolitus- või teavitustegevust või mis tahes muud tegevustoetust nii käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks kui ka liikmesriikide kohustuste täitmiseks ELi toimimise lepingu artikliga 87 ette nähtud tollikoostöö rakendamise raames. Komisjon loob sel eesmärgil asjakohased tehnilised süsteemid.“[ME 22]

(b)	Lisatakse järgmine lõige 3: „3. Euroopa andmekaitseinspektor teostab järelevalvet kõikide käesoleva artikliga ette nähtud tehniliste süsteemide vastavuse üle määrusele (EÜ) nr 45/2001.“ [ME 23]

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 18c

1. Artikli 18a lõikes 1 viidatud rahvusvahelistes tarneahelates tegutsevad era- või avalik-õiguslikud teenuseosutajad Meretransporditeenuste osutajad , kes säilitavad andmeid konteinerite liikumise ja staatuse kohta või kellel on juurdepääs kõnealustele andmetele, esitavad komisjonile konteinerite saatekirjad. [ME 24]

2. Nõutavad konteinerite saatekirjad esitatakse järgmistel juhtudel: konteinerite kohta, mida kavatsetakse tuua laevaga kolmandast riigist liidu tolliterritooriumile;

(a)	konteinerid, mis kavatsetakse tuua laevaga kolmandast riigist liidu tolliterritooriumile; [ME 25]

(b)	konteinerid, mis viiakse laevaga liidu tolliterritooriumilt kolmandasse riiki. [ME 26]

3. Nõutavates konteinerite saatekirjades teavitatakse artiklis 18f viidatud sündmustest sel määral, kui need on teavet esitavale rahvusvahelises tarneahelas tegutsevale avalik-õiguslikule või erateenuseosutajale teada ja mille kohta on konteinerite elektroonilises jälgimissüsteemis andmeid genereeritud või kogutud . [ME 27]

4. Komisjon loob esitatud konteinerite saatekirjade andmehoidla ja haldab seda. Konteinerite saatekirjade andmehoidla moodustab osa artiklis 18a osutatud andmehoidlast ja ei sisalda isikuandmeid. [ME 28]

Artikkel 18d

1. Kui konteinerid, sealhulgas sellised konteinerid, mida liidus tühjaks ei laadita, on kavas tuua laevaga kolmandast riigist liidu tolliterritooriumile, esitavad era- või avalik-õiguslikud teenuseosutajad, kelle suhtes kohaldatakse artikli 18c lõikes 1 sätestatud kohustust, konteinerite saatekirjad kõikide sündmuste kohta, mis leiavad aset alates hetkest, mil teatati, et konteiner on enne liidu tolliterritooriumile toomist tühi, kuni hetkeni, mil teatatakse, et konteiner on uuesti tühi.

2. Juhul kui teatava juhtumi puhul ei ole asjaomase tühja konteineriga seotud sündmuste kindlakstegemiseks vajalikud konkreetsed konteinerite saatekirjad teenuseosutaja elektroonilistes registrites kättesaadavad, esitab teenuseosutaja konteinerite saatekirjad sündmuste kohta, mis leiavad aset ajavahemikul vähemalt kolm kuud enne konteineri füüsilist sissetoomist liidu tolliterritooriumile kuni üks kuu pärast selle liidu tolliterritooriumile toomist või kuni selle väljaspool liidu tolliterritooriumit asuvasse sihtkohta saabumist, kui see toimub varem.

Artikkel 18e

1. Kui konteiner viiakse laevaga liidu tolliterritooriumilt kolmandasse riiki, esitavad era- või avalik-õiguslikud teenuseosutajad, kelle suhtes kohaldatakse artikli 18c lõikes 1 sätestatud kohustust, konteinerite saatekirjad kõikide sündmuste kohta, mis leiavad aset alates hetkest, mil teatati, et konteiner on liidu tolliterritooriumil tühi, kuni hetkeni, mil teatatakse, et konteiner on väljaspool liidu tolliterritooriumit tühi.

Artikkel 18f

1. Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 43 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse need konteinerite staatusega seotud sündmused, mille kohta tuleb artikli 18c kohaselt esitada konteinerite saatekirjad, minimaalsed andmeelemendid, mis tuleb konteinerite saatekirjades esitada, ja andmete esitamise sagedus.

2. Komisjon võtab rakendusaktidena vastu sätted, mis käsitlevad konteinerite saatekirjades sisalduvate andmete vormi ja konteinerite saatekirjade edastamise meetodit , samuti nõudeid, mis võivad kehtida konteineritele, mis on toodud liidu sihtkohast kõrvalekaldumise tõttu . Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 43a lõikes 2 viidatud kontrollimenetlusega. [ME 29]

2a. Vastavalt artikli 18a lõikele 1 kehtestab komisjon rakendusaktiga korra, mille kohaselt on konteinerite saatekirjade edastamiseks teistele organisatsioonidele või organitele vaja teenusepakkuja eelnevat nõusolekut. [ME 30]

2b. Komisjonil palutakse tungivalt pidada liinilaevandussektori ettevõtjate esindajatega põhjalikke konsultatsioone artiklis 18f osutatud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide väljatöötamise üle. Neid võidakse kutsuda osalema asjaomastel komisjonide koosolekutel ja eksperdirühmades, mis aitavad niisuguseid õigusakte välja töötada. [ME 31]

Artikkel 18 g

1. Komisjon loob kaupade importi, eksporti ja transiiti, sealhulgas liikmesriigi piires toimuvat transiiti käsitlevaid andmeid sisaldava andmehoidla (impordi-, ekspordi- ja transiidiandmete hoidla), nagu on märgitus komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (*4) lisades 37 ja 38, ja haldab seda. Liikmesriigid volitavad komisjoni süsteemselt dubleerima impordi-, ekspordi- ja transiidiandmeid, mis on pärit sellistest allikatest, mida komisjon haldab määruse (EMÜ) nr 2913/92 alusel. Liikmesriigid esitavad komisjonile esimeseks võimalikuks tähtajaks andmed, mis käsitlevad kaupade transiiti liikmesriigi piires ja otseeksporti. Füüsiliste ja juriidiliste isikutega seotud teavet kasutatakse ainult käesoleva määruse kohaselt . [ME 32]

2. Andmehoidlat kasutatakse selleks, et toetada selliste toimingute ennetamist, uurimist ja nende eest süüdistuste esitamist, millega rikutakse või tundutakse rikkuvat tollialaseid õigusakte, ning riskijuhtimise, sealhulgas määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 punktides 25 ja 26 ning artikli 13 lõikes 2 määratletud riskipõhise tollikontrolli eesmärgil.

3. Andmehoidlale on juurdepääs üksnes komisjoni talitustel ja artiklis 29 viidatud riikide ametiasutustel. Komisjoni talitustes ja riikide ametiasutustes antakse ainult määratud analüütikutele volitus töödelda nimetatud andmehoidlas sisalduvaid isikuandmeid.

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaldamist, Komisjon võib andmed esitanud liikmesriigi nõusolekul kooskõlas lõikes 1 täpsustatud menetlusega saadud valitud andmeid edastada rahvusvahelistele organisatsioonidele ja/või ELi institutsioonidele/asutustele , sealhulgas Maailma Tolliorganisatsioonile, Rahvusvahelisele Mereorganisatsioonile, Rahvusvahelisele Tsiviillennundusorganisatsioonile ja Rahvusvahelisele Lennutranspordi Assotsiatsioonile ning Europolile , kes toetavad liidu finantshuvide kaitset ja tollialaste õigusaktide nõuetekohast kohaldamist ning kellega komisjon on sõlminud vastava kokkuleppe või vastastikuse mõistmise memorandumi. [ME 33]

Käesoleva lõike alusel edastatakse andmeid ainult seoses käesoleva määruse üldeesmärkidega, mis hõlmavad ka liidu finantshuvide kaitset, ja/või määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 punktides 25 ja 26 ning artikli 13 lõikes 2 sätestatud riskijuhtimise eesmärgil.

Kokkulepe või vastastikuse mõistmise memorandum, mille alusel käesoleva lõike kohane andmete edastamine võib toimuda, hõlmab muu hulgas selliseid andmekaitse põhimõtteid nagu andmesubjektide võimalus teostada oma õigust andmetega tutvuda ja neid parandada ning taotleda haldus- ja õiguskaitset, samuti sõltumatut järelevalvemehhanismi, et tagada andmekaitsemeetmete järgimine.

3a. Komisjon esitab vastavalt artiklile 51a igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule kõnealusest andmehoidlast saadud tulemused. [ME 34]

4. Kõnealuses andmehoidlas sisalduvate andmete puhul kohaldatakse komisjonipoolse isikuandmete töötlemise suhtes määrust (EÜ) nr 45/2001. [ME 35]

Komisjoni käsitatakse vastutava töötlejana määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 2 punkti d tähenduses.

Impordi-, ekspordi- ja transiidiandmete hoidla suhtes teostab Euroopa andmekaitseinspektor eelkontrolli kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artikliga 27. [ME 36]

Impordi-, ekspordi- ja transiidiandmete hoidlas sisalduvaid andmeid säilitatakse ainult nii kaua, kui on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks, milleks need koguti, ning neid ei tohi säilitada üle kümne aasta. Kui isikuandmeid säilitatakse kauem kui viis aastat, teavitatakse sellest vastavalt Euroopa andmekaitseinspektorit.

5. Impordi-, ekspordi- ja transiidiandmete hoidla ei sisalda andmete erikategooriaid määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 10 lõike 5 tähenduses.

Artikkel 18h

1. Komisjon võib pärast käesoleva artikli lõikes 1a osutatud taotluse esitamist liikmesriigile ja vastavalt määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklile 14 seoses käesoleva määruse artikli 2 lõikes 1 määratletud tollialaste õigusaktide rakendamist käsitlevate juurdlustega hankida otse ettevõtjatelt impordi- ja ekspordideklaratsioone transiidideklaratsioone tõendavaid dokumente otse ettevõtjatelt ning ettevõtja genereeritud või kogutud lisadokumente kas liikmesriigi sõnaselgel nõusolekul või käesoleva määruse artikli 18h lõikes 1b osutatud vaikimisi nõusolekul . Komisjon teavitab kõiki liikmesriike, keda võib puudutada järgnev taotluse uurimine paralleelselt taotlusega. Komisjon esitab liikmesriigile, kus ettevõtja on asutatud, taotluse koopia paralleelselt taotluse esitamisega. Komisjon esitab ettevõtja vastuse koopiad ja tõendavad dokumendid liikmesriigile, kus ettevõtja on asutatud, ühe nädala jooksul alates vastuse saamisest . [ME 38]

1a. Kui komisjon taotleb liikmesriigilt impordi- ja transiidideklaratsioone tõendavaid dokumente, peab liikmesriik vastavalt määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklile 14 kolme nädala jooksul kas:

—	vastama taotlusele ja esitama nõutud dokumendid;

—	teavitama komisjoni, et liikmesriik on esitanud dokumendi taotluse ettevõtjale;

—	paluma põhjendatult taotluse tähtaja pikendamist kahe nädala võrra; või

—	keelduma taotluse täitmisest ja teavitama komisjoni, et taotlust ei olnud võimalik täita nõuetekohase hoolsusega, näiteks seetõttu, et ettevõtja ei ole esitanud nõutud teavet või liikmesriigi õigusasutus on võtnud vastu käesoleva määruse artikli 3 kohase keeldumisotsuse. [ME 39]

1b. Kui liikmesriik ei:

—	esita nõutud dokumente;

—	teavita komisjoni sellest, et ta on esitanud dokumendi taotluse ettevõtjale;

—	palu põhjendatult taotluse tähtaja pikendamist kahe nädala võrra; või

—	keeldu taotlust täitmast

selle kolme nädala jooksul, siis loetakse, et ta on andnud komisjonile vaikiva nõusoleku taotleda impordi- ja transiidideklaratsioone tõendavaid dokumente otse ettevõtjalt. [ME 40]

2. Ettevõtjate asjakohase dokumentatsiooni säilitamise kohustuse tähtaegade piires esitavad ettevõtjad kolme nädala jooksul komisjonile taotluse korral lõikes 1 nimetatud teabe. [ME 41]

(*4) Komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1).“"

5a.

Artikli 21 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Käesoleva määruse artiklis 20 nimetatud ühenduse programmide elluviimisel saavutatud tulemuste ja hangitud teabega, eelkõige asjaomaste kolmandate riikide pädevate asutuste poolt edastatud teabega, mis on saadud haldusjuurdluse, sealhulgas komisjoni talituste haldusjuurdluse käigus, talitatakse vastavalt käesoleva määruse artiklile 45.“ [ME 42]

6.	Artikli 23 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 43 vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks need põllumajandusmääruste kohaldamisega seotud toimingud, mis nõuavad teabe sisestamist TISi.“

Artikli 25 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Komisjon võtab rakendusaktidena vastu sätted, mis käsitlevad artikli 24 punktides a–h osutatud kategooriatega seotud TISi sisestatavaid andmeid ulatuses, mis on vajalik süsteemi eesmärgi saavutamiseks. Mingil juhul ei sisestata isikuandmeid artikli 24 punktis e osutatud kategoorias. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 43a lõikes 2 viidatud kontrollimenetlusega.“

Artiklit 29 muudetakse järgmiselt.

Lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Juurdepääs TISi sisestatud andmetele antakse eranditult iga liikmesriigi määratud siseriiklikele asutustele ja komisjoni määratud talitustele. Siseriiklikud asutused on tolliasutused, kuid võivad hõlmata ka muid asutusi, kes vastava liikmesriigi õigus- ja haldusnormide ning menetluste kohaselt on pädevad tegema otsuseid artikli 23 lõikes 2 sõnastatud eesmärgi saavutamiseks. [ME 43]

Andmeid esitanud TISi osapoolel on õigus määrata kindlaks, millistel eespool nimetatud riikide ametiasutustest on õigus saada juurdepääs andmetele, mille ta on TISi sisestanud.“

Lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Iga liikmesriik saadab komisjonile nimekirja enda määratud pädevatest asutustest, kellel on juurdepääs TISile, märkides iga asutuse kohta, millistele andmetele tal võib olla juurdepääs ja mis otstarbel.

Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike. Ühtlasi kontrollib ta liikmesriikide määratud asutuste nimekirja, et määramine ei oleks ebaproportsionaalne, ning teatab kõikidele liikmesriikidele vastavad üksikasjad komisjoni talituste kohta, kellel on lubatud TISile juurde pääseda.

Komisjon avaldab sel viisil määratud riikide ametiasutuste ja komisjoni talituste nimekirja teadmiseks Euroopa Liidu Teatajas ning avalikustab nimekirja järgnevad ajakohastatud versioonid internetis.“

9.	Artikli 30 lõike 3 kolmas lõik asendatakse järgmisega: „Komisjon avalikustab sel viisil määratud asutuste või talituste nimekirja internetis.“

9a.

Artikli 30 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. TISist saadud andmeid võib need andmed süsteemi sisestanud liikmesriigi eelneval loal ja kooskõlas tema seatud mis tahes tingimustega edastada kasutamiseks muudele kui lõikes 2 osutatud siseriiklikele asutustele, kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele või regionaalorganisatsioonidele ja/või liidu asutustele, kes aitavad kaasa liidu finantshuvide kaitsmisele ning tollialaste õigusaktide nõuetekohasele kohaldamisele. Iga liikmesriik võtab kasutusele erimeetmed tagamaks selliste andmete julgeoleku, kui neid edastatakse või läkitatakse väljaspool kõnealuse liikmesriigi territooriumi asuvatele talitustele.

Esimeses lõigus osutatud sätted kehtivad mutatis mutandis komisjoni kohta, kui andmed on sisestanud süsteemi tema.“ [ME 44]

10.	4. peatüki pealkiri asendatakse järgmisega: „4. peatükk Andmete säilitamine“.

11.

Artikkel 33 asendatakse järgmisega:

Artikkel 33

„TISi sisestatud andmeid säilitatakse ainult nii kaua, kui on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks, milleks need koguti, ning neid ei tohi säilitada üle kümne aasta. Kui isikuandmeid säilitatakse kauem kui viis aastat, teavitatakse sellest vastavalt Euroopa andmekaitseinspektorit.“[ME 45]

12.

Artiklit 37 muudetakse järgmiselt.

a)	Lõige 3a asendatakse järgmisega: „3a. Käesoleva määrusega täpsustatakse ja täiendatakse määrust (EÜ) nr 45/2001. Euroopa andmekaitseinspektor teostab järelevalvet TISi vastavuse üle määrusele (EÜ) nr 45/2001.“

Lisatakse järgmine lõige 5:

„5. Tegutsedes kumbki oma vastava pädevuse piires, kooskõlastab Euroopa andmekaitseinspektor oma tegevuse nõukogu otsuse 2009/917/JSK (*5) alusel loodud ühise järelevalveasutusega, et tagada TISi kooskõlastatud järelevalve ja auditid.“

(*5) Nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsus 2009/917/JSK infotehnoloogia tollialase kasutamise kohta (ELT L 323, 10.12.2009, lk 20)."

13.

Artiklit 38 muudetakse järgmiselt:

a)	Lõike 1 punkt b jäetakse välja.

Lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Nii liikmesriigid kui ka komisjon võtavad meetmeid eelkõige selleks, et:

a)	tõkestada volitamata isikute juurdepääsu andmetöötluses kasutatavatele seadmetele;

b)	takistada andmete ja andmekandjate lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist volitamata isikute poolt;

c)	takistada andmete loata sisestamist ja volitamata tutvumist andmetega, nende muutmist või kustutamist;

d)	takistada volitamata isikute juurdepääsu TISis sisalduvatele andmetele andmeedastusvahendite kaudu;

e)	tagada, et TISi kasutamisega seoses oleks volitatud isikutel õigus juurde pääseda ainult nendele andmetele, mille suhtes nad on pädevad;

f)	tagada, et oleks võimalik kontrollida ja kindlaks teha, millistele asutustele võib andmeid andmeedastusvahendite kaudu edastada;

g)	tagada, et oleks võimalik kontrollida ja kindlaks teha ex post facto, milliseid andmeid on TISi sisestatud, millal ja kelle poolt, ning korraldada küsitluste seiret;

h)	takistada andmete volitamata lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist andmeedastusel ja andmekandjate transportimisel.“

Lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Komisjon kontrollib, et andmeotsingud on olnud volitatud ja teostatud volitatud kasutajate poolt. Kontrolli tase sõltub kontrollitava ala ulatusest, rikkumise tõsidusest ja eeldatavasti mõjutatud tulude summast, kuid on alati võrdväärne vähemalt 1 % kõikidest andmeotsingutest tuleb kontrollida tehtud andmeotsingutega . Selliste andmeotsingute ja kontrollide protokoll sisestatakse süsteemi ja seda kasutatakse ainult nimetatud kontrollide tarvis. Protokoll kustutatakse kuue kuu möödumisel.“[ME 46]

14.

Artiklit 41d muudetakse järgmiselt.

Lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Tähtaeg, mille jooksul andmeid võib säilitada, sõltub andmed edastanud liikmesriigi õigus- ja haldusnormidest ning menetlustest. Andmete säilitamise vajadus vaadatakse läbi koos andmed esitanud liikmesriigiga. Maksimaalsed mittekumulatiivsed tähtajad, mida arvestatakse alates uurimistoimiku andmete sisestamise päevast ja mida ei tohi ületada, on järgmised: [ME 47]

a)	käimasolevate uurimistoimikutega seotud andmeid ei tohi säilitada kauem kui kolm aastat, kui ei avastata ühtki tolli- ja põllumajandusalaste õigusaktide rikkumist; andmed tuleb muuta anonüümseks varem, kui viimasest kasutamisest on möödas rohkem kui üks aasta;

haldus- või kriminaaluurimistega seotud andmeid, mille puhul on tuvastatud tolli- ja põllumajandusalaste õigusaktide rikkumine, kuid mille puhul ei ole tehtud haldusotsust, süüdimõistvat kohtuotsust, määratud kriminaalkorras trahvi ega kohaldatud halduskaristust, ei tohi säilitada kauem kui kuus aastat;

c)	haldus- või kriminaaluurimistega seotud andmeid, mille puhul on tehtud haldusotsus, süüdimõistev kohtuotsus, määratud kriminaalkorras trahv või kohaldatud halduskaristust, ei tohi säilitada kauem kui kümme aastat.“

b)	Lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Komisjon muudab andmed anonüümseks või kustutab need niipea, kui on möödunud lõikes 1 sätestatud maksimaalne säilitustähtaeg.“[ME 48]

15.

Artikkel 43 asendatakse järgmisega:

„1. Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 18a lõikes 6, artikli 18f lõikes 1 , artikli 18 g lõikes 3 ja artikli 23 lõikes 4 viidatud volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramatuks ajaks alates [pp/kk/aaaa] [ lisada käesoleva määruse jõustumiskuupäev ] … (*6). [ME 49]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 18a lõikes 6, artikli 18f lõikes 1 , artikli 18 g lõikes 3 ja artikli 23 lõikes 4 viidatud volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses täpsustatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. [ME 50]

4. Niipea, kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samaaegselt teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 18a lõike 6, artikli 18f lõike 1 , artikli 18 g lõike 3 ja artikli 23 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“[ME 51]

(*6) Käesoleva määruse jõustumise kuupäev."

16.

Pärast artiklit 43 lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 43a

1. Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses (*7).

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

(*7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).“"

Artikkel 1a

Hiljemalt … (*8) viib komisjoni läbi hindamise, mis käsitleb:

—	vajadust täiendada määruse (EÜ) nr 515/97 artiklis 18a osutatud andmehoidlas sisalduvaid andmeid, lisades ekspordi käsitlevad andmed, ja

—	võimalust täiendada määruse (EÜ) nr 515/97 artiklis 18a osutatud andmehoidlas sisalduvaid andmeid, lisades andmed maa- ja õhutee kaudu toimuva kaupade impordi ja transiidi kohta . [ME 52]

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Rahvusvahelises tarneahelas tegutsevate era- või avalik-õiguslike teenuseosutajate puhul, kes on käesoleva määruse jõustumise ajal seotud eraõiguslike lepingutega, mis takistavad neil täita oma määruse (EÜ) nr 515/97 artikli 18c lõikes 1 sätestatud kohustust, hakatakse seda kohaldama mitte varem kui ühe aasta möödumisel määruse (EÜ) nr 515/97 artikli 18f lõigetes 1 ja 2 osutatud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide jõustumisest.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT C 94, 31.3.2014, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seisukoht.

(3) Nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määrus (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks (EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1).

(4) Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).

(*1) Kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(7) Nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsus 2009/917/JSK infotehnoloogia tollialase kasutamise kohta (ELT L 323, 10.12.2009, lk 20).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk. 13).

(9) Komisjoni 27. märtsi 1998. aasta määrus (EÜ) nr 696/98, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks (EÜT L 96, 28.3.1998, lk 22).

(*8) Kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/136

P7_TA(2014)0345

Tehnilistest standarditest ja infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord ***I

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon muudetud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega nähakse ette eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (kodifitseeritud tekst) (COM(2013)0932 – C7-0006/2014 – 2010/0095(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus – kodifitseerimine)

(2017/C 443/27)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2010)0179) ning muudetud ettepanekut (COM(2013)0932),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artikleid 114, 337 ja 43, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0006/2014),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamusi (1),

—	võttes arvesse 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetodi kohta (2),

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 86 ja 55,

—	võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A7-0247/2014),

A.	arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt piirdub kõnealune ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) 14. juuli 2010. aasta arvamus (ELT C 44, 11.2.2011, lk 142) ja 26. veebruari 2014. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) EÜT C 102, 4.4.1996, lk 2.

P7_TC1-COD(2010)0095

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/…/EL, millega nähakse ette eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (kodifitseeritud tekst)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 114, 337 ja 43,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamusi (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2),

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/34/EÜ (3), on korduvalt oluliselt muudetud (4). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)	Siseturg kujutab endast ilma sisepiirideta ala, kus on tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Kaupade liikumise koguseliste piirangute ning mõjult samalaadsete meetmete keelamine on seetõttu üks Euroopa Liidu peamisi põhimõtteid.

(3)	Siseturu tõrgeteta toimimise huvides tuleks tagada, et siseriiklikud algatused eeskirjade kehtestamisel oleksid võimalikult selged ja arusaadavad.

(4)	Toodetega seotud tehnilistest eeskirjadest tulenevaid kaubandustõkkeid võib lubada ainult siis, kui need on vajalikud oluliste nõuete täitmiseks ja nende eesmärk on üldiste huvide tagamine.

(5)

On oluline, et komisjon saaks vajaliku teabe oma käsutusse enne tehnika kohta käivate sätete vastuvõtmist. Seepärast peavad liikmesriigid, kellelt vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikele 3 nõutakse komisjoni abistamist tema ülesande täitmisel, teatama komisjonile oma projektidest tehniliste eeskirjade valdkonnas.

(6)	Kõiki liikmesriike tuleb samuti teavitada ükskõik missuguse liikmesriigi kavandatavatest tehnilistest eeskirjadest.

(7)

Siseturu eesmärk on luua ettevõtjate konkurentsivõimet soosiv keskkond. Laialdasem teavitamine on üks võimalus, kuidas aidata ettevõtjatel paremini selle turu eeliseid kasutada. Seetõttu on vaja ette näha võimalus, et ettevõtjad saaksid teatatud eelnõude pealkirjade korrapärase avaldamise ja nende eelnõude salastatuse sätete alusel hinnata teiste liikmesriikide esitatud siseriiklike tehniliste eeskirjade toimet.

(8)	Õiguskindluse huvides on otstarbeks, et liikmesriigid teatavad avalikult käesoleva direktiiviga ettenähtud siseriiklike tehniliste eeskirjade vastuvõtmisest.

(9)	Toodete tehniliste eeskirjade puhul näevad turu nõuetekohase toimimise või jätkuva arengu tagamiseks kavandatud meetmed ette siseriiklike kavatsuste suuremat selgust ja arusaadavust ning esitatud eeskirjade võimaliku turumõju hindamiskriteeriumide ja tingimuste laiendamist.

(10)	Seetõttu on vaja hinnata kõiki tootele esitatavaid nõudeid ning arvestada toodete kohta kehtivate siseriiklike tavade arengut.

(11)	Nõuded, välja arvatud tehnilised spetsifikatsioonid, mis osutavad turuleviidud toote elutsüklile, võivad mõjutada selle toote vaba liikumist või luua takistusi siseturu nõuetekohasele toimimisele.

(12)

On vaja selgitada de facto tehniliste eeskirjade mõiste. Eelkõige need sätted, millega ametivõimud viitavad tehnilistele spetsifikatsioonidele või teistele nõuetele või soodustavad nende järgimist, samuti nendele toodetele viitavad sätted, millega ametivõimud üldistes huvides on seotud, muudavad nimetatud nõuded või spetsifikatsioonid siduvamaks kui nad oma individuaalse algupära tõttu oleksid.

(13)	Komisjonile ja liikmesriikidele tuleb anda ka küllaldaselt aega kavandatud meetmesse muudatusettepanekute tegemiseks, et kõrvaldada või vähendada takistusi, mida see meede võib põhjustada kaupade vabale liikumisele.

(14)	Asjaomane liikmesriik peab kavandatud meetme lõpliku teksti sõnastamisel neid muudatusettepanekuid arvesse võtma.

(15)

Siseturg eeldab, et eelkõige juhul, kui liikmesriigid ei saa vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendada, võtab komisjon vastu siduvad õigusaktid või teeb ettepaneku need vastu võtta. On kehtestatud konkreetne ajutine ooteaeg vältimaks olukorda, kus siseriiklike meetmete vastuvõtmine ohustaks samas valdkonnas siduvate õigusaktide vastuvõtmist Euroopa Parlamendis ja nõukogus või komisjonis.

(16)

Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud üldistele kohustustele peab kõnealune liikmesriik kavandatud meetme rakendamise niikauaks edasi lükkama, et oleks võimalik kas esitatud muudatusettepanekud ühiselt läbi vaadata või ette valmistada õigustloova akti ettepanek või vastu võtta komisjoni siduv õigusakt.

(17)	Hõlbustamaks meetmete vastuvõtmist Euroopa Parlamendis ja nõukogus, peaksid liikmesriigid hoiduma tehniliste eeskirjade vastuvõtmisest, kui nõukogu on seda sektorit käsitleva komisjoni ettepaneku kohta vastu võtnud esimese lugemise seisukoha.

(18)	On vaja asutada alaline komitee, kelle liikmed on liikmesriikide nimetatud ja kelle ülesanne on aidata komisjoniselle pingutustes vähendada kaupade vabale liikumisele tekkida võivaid kahjulikke mõjusid.

(19)	Käesolev direktiiv ei tohi mõjutada liikmesriikide kohustusi seoses direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevadega, mis on esitatud III lisa B osas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

1. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„toode“ – iga tööstuslikult valmistatud toode ja põllumajandustoode, ka kalatoode;

„teenus“ – infoühiskonna iga teenus ehk kõik vahemaa tagant elektroonilisel teel ja teenusesaaja isikliku taotluse alusel ning tavaliselt tasu eest osutatavad teenused;

selle määratluse puhul tähendab:

i)	„vahemaa tagant“, et teenust osutatakse ilma osapoolte üheaegse kohalolekuta,

ii)

„elektroonilisel teel“, et teenus saadetakse lähtepunktist ja võetakse sihtkohas vastu elektrooniliste andmetöötlus- (sh pakkimisseadmete) ja säilitusseadmete abil ning seda saadetakse, edastatakse ja võetakse vastu täielikult juhtmete või raadio kaudu, optiliselt või muude elektromagnetiliste vahendite abil,

iii)	„teenusesaaja isikliku taotluse alusel“, et teenust osutatakse andmeedastusena isikliku taotluse alusel;

Käesoleva määratluse alla mittekuuluvate teenuste näidisloend on toodud I lisas;

„tehniline spetsifikatsioon“ – dokumendis sisalduv spetsifikatsioon, millega nähakse ette toote nõutavad omadused, nagu kvaliteet, kasutusotstarve, ohutus või mõõtmed, sealhulgas nõuded toote müüginimetuse, terminite, tunnuste, kontrollimise ja kontrollimeetodite, pakendamise, märgistamise või etikettimise ning vastavushindamismenetluse kohta;

Termin „tehniline spetsifikatsioon“ hõlmab EL toimimise lepingu artikli 38 lõike 1 teise lõigu kohaselt ka põllumajandustoodete tootmismeetodeid ja -protsesse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ (5) artiklis 1 määratletud inimtarbeks ja loomadele mõeldud tooteid ning ravimeid, samuti teiste toodete tootmismeetodeid ja -protsesse, kui need mõjutavad toodete omadusi;

muud nõuded – nõuded, mis ei ole tehniline spetsifikatsioon ja mis esitatakse tootele eelkõige tarbijate või keskkonna kaitsmise eesmärgil ning mis mõjutavad tema elutsüklit pärast turuleviimist, nagu kasutamise, ringlussevõtu, taaskasutamise või kõrvaldamise tingimused, kui need võivad oluliselt mõjutada toote koostist, olemust või turustamist;

teenuseid puudutav eeskiri – üldist laadi nõuded, mis puudutavad teenuste pakkumisele juurdepääsu ja nende pakkumist punkti b tähenduses, eelkõige aga teenusepakkujat, teenuseid ja teenuste tarbijat puudutavad sätted, välja arvatud sätted, mis ei puuduta otseselt nimetatud punktis määratletud teenuseid;

Selles määratluses:

i)	peetakse eeskirja konkreetselt infoühiskonna teenustele suunatuks, kui selle põhjenduste või regulatiivosa kõigi sätete või mõne üksiksätte konkreetseks eesmärgiks on reguleerida nimetatud teenuseid otsesel ja sihikindlal viisil,

ii)	eeskirja ei peeta konkreetselt infoühiskonna teenustele suunatuks, kui see puudutab nimetatud teenuseid ainult kaudselt ja juhuslikult;

tehnilised eeskirjad – tehnilised spetsifikatsioonid ja muud nõuded või teenuseid puudutavad eeskirjad, sealhulgas vastavad haldusnormid, mille järgimine turustamisel, teenuste pakkumisel, teenusepakkuja asutamisel või teenuste kasutamisel liikmesriigis või selle põhiosas on de jure või de facto kohustuslik, samuti liikmesriikide õigus- ja haldusnormid, mis keelavad toote valmistamise, impordi, turustamise, kasutamise või keelavad teenuste pakkumise või kasutamise või teenusepakkuja asutamise, välja arvatud need normid, mis on sätestatud artiklis 7;

De facto tehniliste eeskirjade hulka kuuluvad:

liikmesriigi õigus- ja haldusnormid, milles viidatakse kas tehnilistele spetsifikatsioonidele, muudele nõuetele või teenuseid puudutavatele eeskirjadele või ametiala- või tegevusjuhistele, milles omakorda viidatakse tehnilistele spetsifikatsioonidele, muudele nõuetele või teenuseid puudutavatele eeskirjadele ning mille järgimine lubab oletada vastavust eespool nimetatud õigus- ja haldusnormidega kehtestatud kohustustele,

ii)	vabatahtlikud kokkulepped, mille puhul riigiasutus on üks lepinguosaline ja mis üldistes huvides näevad ette tehniliste spetsifikatsioonide, muude nõuete või teenuseid puudutavate eeskirjade järgimise, välja arvatud riigihangete pakkumistingimused,

iii)

tehnilised spetsifikatsioonid, muud nõuded või teenuseid puudutavad eeskirjad, mis on seotud toodete või teenuste tarbimist mõjutavate fiskaal- või finantsmeetmetega, soodustades selliste tehniliste spetsifikatsioonide, muude nõuete või teenuseid puudutavate eeskirjade järgimist; siia ei kuulu siseriiklike sotsiaalkindlustussüsteemidega seotud tehnilised spetsifikatsioonid või muud nõuded.

Kaasa arvatakse liikmesriikide nimetatud asutuste kehtestatud tehnilised eeskirjad, mis loetletakse nimistus, mille koostab ja vajaduse korral uuendab komisjon artiklis 2 viidatud komitee töö raames.

Selle nimistu muutmisel kasutatakse sama menetlust;

g)	tehniliste eeskirjade eelnõu – tehnilise spetsifikatsiooni, muu nõude või teenuseid puudutava eeskirja tekst, sealhulgas haldusnormid, mis on koostatud eesmärgiga need tehniliste eeskirjadena jõustada või lõpuks jõustada lasta, ja mis on ettevalmistusetapis, kus saab veel teha olulisi muudatusi.

2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata:

a)	raadioringhäälingu teenustele;

b)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL artikli 1 lõike 1 punktis e (6) sätestatud teleringhäälingu teenustele.

3. Käesolevat direktiivi ei kohaldata neid küsimusi puudutavate eeskirjade suhtes, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/21/EÜ (7) määratletud telekommunikatsiooniteenuste kohta antud Euroopa Liidu õigusaktide reguleerimisalasse.

4. Käesolevat direktiivi ei kohaldata eeskirjadele nende küsimuste kohta, mida reguleeritakse finantsteenuste kohta antud Euroopa Liidu õigusaktidega ja mille mittetäielik nimekiri on toodud käesoleva direktiivi II lisas.

5. Käesolevat direktiivi, välja arvatud artikli 5, lõiget 3, ei kohaldata eeskirjadele, mis on kehtestatud reguleeritud turgude (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ (8) tähenduses) või teiste turgude poolt või jaoks või nimetatud turgudele kliiring- või maksearveldusi tegevate asutuste poolt või jaoks.

6. Käesolevat direktiivi ei kohaldata nende meetmete suhtes, mida liikmesriigid peavad asutamislepingute alusel vajalikuks isikute, eelkõige töötajate kaitse tagamiseks toodete kasutamisel, eeldades, et need meetmed ei avalda mõju toodetele.

Artikkel 2

Liikmesriikide nimetatud esindajatest luuakse alaline komitee, kes võib paluda ekspertide või nõustajate abi; komitee esimees on komisjoni esindaja.

Komitee koostab ise oma töökorra.

Artikkel 3

1. Komitee tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas.

Komitee tuleb kokku erakorralises koosseisus, kui on vaja käsitleda infoühiskonna teenuseid puudutavaid küsimusi.

2. Komisjon esitab komiteele aruande käesolevas direktiivis ettenähtud korra rakendamise ja kohaldamise kohta ning ettepanekud olemasolevate või prognoositavate kaubandustõkete kõrvaldamiseks.

3. Komitee avaldab arvamust lõikes 2 nimetatud teavitamise ja ettepanekute kohta ning võib sellega seoses teha eelkõige ettepaneku, et komisjon:

a)	kaubandustõkete ohu vältimiseks tagaks vajaduse korral, et asjaomased liikmesriigid otsustaksid esialgu omavahel vajalike meetmete üle;

b)	võtaks kõik asjakohased meetmed;

c)	määratleks valdkonnad, kus ühtlustamine tundub vajalik, ja niisuguse olukorra tekkimisel võtaks ette asjakohase ühtlustamise selles sektoris.

4. Komisjon peab komiteega nõu pidama:

a)	otsustades käesoleva direktiiviga ettenähtud teabevahetuse süsteemi toimimise, samuti kõigi süsteemis tehtavate muudatuste üle;

b)	kontrollides käesoleva direktiiviga ettenähtud süsteemi toimimist.

5. Komisjon võib komiteega nõu pidada iga saadud esialgse tehniliste eeskirjade eelnõu üle.

6. Käesoleva direktiivi rakendamisega seotud küsimused võib komiteele käsitlemiseks esitada selle esimehe või liikmesriigi algatusel.

7. Komitee menetlused ja talle esitatav teave on salajased.

Komitee ja siseriiklikud asutused võivad eksperdiarvamuse saamiseks siiski nõu pidada füüsiliste või juriidiliste isikutega, sealhulgas erasektorisse kuuluvatega, kui nad kasutavad vajalikke ettevaatusabinõusid.

8. Teenuseid puudutavate eeskirjade osas võivad komisjon ja komitee konsulteerida tööstuse või teadusmaailma füüsiliste või juriidiliste isikutega ning võimalusel esindusorganitega, kes on võimelised andma ekspertarvamust ükskõik milliste teenuseid puudutavate eeskirjaeelnõude sotsiaalsete ja ühiskondlike eesmärkide ja tagajärgede kohta, ning võivad nende arvamusega arvestada, kui neilt seda nõutakse.

Artikkel 4

Liikmesriigid teavitavad artikli 5 lõike 1 alusel komisjoni kõigist standardiorganitele esitatud taotlustest koostada tehniline spetsifikatsioon või konkreetse toote standard, et neid tooteid käsitleva tehnilise eeskirja jõustamiseks koostada tehnilise eeskirja eelnõu, ning esitavad nende jõustamise põhjused

Artikkel 5

1. Piiramata artikli 7 kohaldamist, edastavad liikmesriigid viivitamata komisjonile kõik tehniliste eeskirjade eelnõud, välja arvatud siis, kui tegemist on rahvusvahelise või Euroopa standardi täieliku teksti ülevõtmisega, mille puhul piisab teatest vastava standardi kohta; nad teatavad komisjonile ka põhjused, miks selliste tehniliste eeskirjade jõustamine oli vajalik, kui neid põhjusi ei ole eelnõus juba selgitatud.

Vajaduse korral edastavad liikmesriigid samaaegselt oluliselt ja otseselt asjaga seotud põhiliste õigusnormide tekstid, kui see on vajalik tehniliste eeskirjade eelnõu mõju hindamiseks ja kui seda ei ole varem edastatud.

Liikmesriigid edastavad eelnõu käesoleva lõike esimeses ja teises lõigus nimetatud tingimustel uuesti, kui nad teevad sellesse muudatusi, mis oluliselt muudavad eelnõu reguleerimisala, lühendavad algselt planeeritud rakendamise ajakava, lisavad spetsifikatsioone või nõudeid või teevad viimati nimetatuid rangemaks.

Kui eelnõuga püütakse eelkõige tervishoiust või tarbijate või keskkonna kaitsmisest lähtudes keemilise aine, valmistise või toote turustamist või kasutamist piirata, siis ilma, et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (9) VIII jaotise sätete kohaldamist edastavad liikmesriigid ka kõnealuse aine, valmistise või toote ning kõigi teada olevate ja kättesaadavate asendusainete, -valmististe või -toodete kohta andmete kokkuvõtte või viited, kui selline teave on kättesaadav, ja samuti meetme prognoositava mõju tervishoiule ning tarbija ja keskkonna kaitsele, esitades ühtlasi riskianalüüsi, mis tehakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 XV lisa II.3 peatükki puudutavas osas ettenähtud põhimõtetega.

Komisjon teatab liikmesriikidele viivitamata eelnõust ja kõikidest temale edastatud dokumentidest; ta võib arvamuse saamiseks suunata selle eelnõu ka artiklis 2 nimetatud komiteele ja vajaduse korral kõnealuse valdkonna eest vastutavale komiteele.

Artikli 1 lõike 1 punkti f teise lõigu punktis iii viidatud tehniliste spetsifikatsioonide, muude nõuete või teenuseid puudutavate eeskirjade osas võivad komisjoni või liikmesriikide märkused või üksikasjalikud arvamused kajastada ainult seda aspekti, mis võib takistada kaubandust või, teenuseid puudutavate eeskirjade osas, teenuste vaba liikumist või teenusepakkujate asutamist, mitte aga meetme fiskaal- või finantsaspekte.

2. Komisjon ja liikmesriigid võivad tehniliste eeskirjade eelnõu edastanud liikmesriigile märkusi teha; liikmesriik arvestab neid märkusi tehniliste eeskirjade edaspidisel ettevalmistamisel nii palju kui võimalik.

3. Liikmesriigid edastavad tehniliste eeskirjade lõpliku teksti viivitamata komisjonile.

4. Käesoleva artikli alusel antav teave ei ole salajane, välja arvatud liikmesriigi selgesõnalise nõudmise korral. Iga selline nõue peab olema põhjendatud.

Sellistel juhtudel võivad artiklis 2 nimetatud komitee ja siseriiklikud asutused vajalike ettevaatusabinõude kasutuselevõtmisel taotleda erasektori füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt eksperdiabi.

5. Kui tehniliste eeskirjade eelnõu moodustab osa meetmetest, mille eelnõuna edastamist komisjonile nõutakse mõne teise Euroopa Liidu õigusakti alusel, võivad liikmesriigid lõikes 1 ettenähtud teabe edastada selle teise õigusakti alusel, kui nad näitavad vormikohaselt, et nimetatud teave puudutab ka käesolevat direktiivi.

Kui komisjon käesoleva direktiivi kohaselt ei reageeri tehniliste eeskirjade eelnõule, ei piira see ühtki otsust, mis võidakse teha teiste Euroopa Liidu õigusaktide alusel.

Artikkel 6

1. Liikmesriigid lükkavad tehniliste eeskirjade eelnõu vastuvõtmise edasi kolme kuu võrra alates päevast, mil komisjon sai artikli 5 lõikes 1 ettenähtud teabe.

2. Liikmesriigid lükkavad:

—	nelja kuu võrra edasi sellise tehniliste eeskirjade eelnõu vastuvõtmise, mis artikli 1 lõike 1 punkti f teise lõigu punkti ii tähenduses on koostatud vabatahtliku kokkuleppe vormis,

—	kuue kuu võrra edasi iga muu tehniliste eeskirjade eelnõu vastuvõtmise, piiramata seejuures lõigete 3, 4 ja 5 kohaldamist (välja arvatud teenuseid puudutavate eeskirjade eelnõude puhul),

alates päevast, mil komisjon saab artikli 5 lõikes 1 ettenähtud teate, kui komisjon või teine liikmesriik esitab kolme kuu jooksul, alates kõnealusest kuupäevast, üksikasjaliku arvamuse, mille kohaselt kavandatud meede võib põhjustada takistusi kaupade vabale liikumisele siseturul,

—

nelja kuu võrra edasi iga muu teenuseid puudutavate eeskirjade eelnõu, piiramata seejuures lõigete 4 ja 5 kohaldamist, alates päevast, mil komisjon saab artikli 5 lõikes 1 ettenähtud teate, kui komisjon või teine liikmesriik esitab kolme kuu jooksul alates kõnealusest kuupäevast üksikasjaliku arvamuse, mille kohaselt kavandatud meede võib põhjustada takistusi teenuste vabale liikumisele või teenusepakkuja asutamisele siseturul.

Komisjoni või liikmesriikide üksikasjalikud arvamused teenuseid puudutavate eeskirjade eelnõude kohta ei tohi mõjutada kultuuripoliitilisi meetmeid, eelkõige audiovisuaalses sfääris, mida liikmesriigid võivad ellu viia Euroopa Liidu õiguse alusel, arvestades nende keelelist mitmekesisust, konkreetseid rahvuslikke ja piirkondlikke iseärasusi ning kultuuripärandit.

Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile meetmetest, mille võtmist ta nende üksikasjalike arvamuste tõttu kavandab. Komisjon avaldab selle kohta arvamust.

Asjaomane liikmesriik toob vajadusel ära põhjused, miks ta ei saa teenuseid puudutavate eeskirjade puhul üksikasjalikke arvamusi arvesse võtta.

3. Liikmesriigid lükkavad tehniliste eeskirjade, välja arvatud teenuseid puudutavate eeskirjade eelnõu vastuvõtmise edasi 12 kuu võrra alates päevast, mil komisjon saab artikli 5 lõikes 1 ettenähtud teate, kui komisjon kolme kuu jooksul pärast seda päeva teatab oma kavatsusest võtta samas küsimuses vastu direktiiv, määrus või otsus vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 288 või teha sellekohane ettepanek.

4. Liikmesriigid lükkavad tehniliste eeskirjade eelnõu vastuvõtmise edasi 12 kuu võrra alates päevast, mil komisjon sai artikli 5 lõikes 1 ettenähtud teabe, kui komisjon kolme kuu jooksul pärast seda päeva jõuab järeldusele, et tehniliste eeskirjade eelnõu käsitleb küsimust, mida käsitleb vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 288 Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud direktiivi-, määruse- või otsuseettepanek.

5. Kui nõukogu võtab lõigetes 3 ja 4 viidatud ooteaja jooksul vastu esimese lugemise seisukoha, pikendatakse seda tähtaega lõike 6 kohaselt 18 kuuni.

6. Lõigetes 3, 4 ja 5 viidatud kohustused kaotavad kehtivuse, kui:

a)	komisjon teatab liikmesriikidele oma kavatsusest loobuda siduva õigusakti kohta ettepaneku tegemisest või selle vastuvõtmisest;

b)	komisjon teatab liikmesriikidele oma eelnõu või ettepaneku tagasivõtmisest;

c)	Euroopa Parlament ja nõukogu või komisjon on vastu võtnud siduva õigusakti.

7. Lõikeid 1 kuni 5 ei kohaldata sellistel juhtudel, kui:

rahva tervise või ohutuse või loomade või taimede kaitsmisega ning teenuseid puudutavate eeskirjade puhul ka avaliku korra, eriti alaealiste kaitsmisega seotud tõsistest ja ettenägematutest asjaoludest tekkinud kiireloomulistel põhjustel peab liikmesriik väga lühikese aja jooksul ette valmistama tehnilised eeskirjad nende viivitamatuks avaldamiseks ja kehtestamiseks, kus nõupidamine pole võimalik, või

b)	finantssüsteemi turvalisuse ja terviklikkuse kaitsmise, eriti hoiustajate, investorite ja kindlustatud isikute kaitsmisega seotud tõsistest asjaoludest tekkinud kiireloomulistel põhjustel peab liikmesriik viivitamata rakendama finantsteenuseid puudutavaid eeskirju.

Liikmesriik põhjendab võetud meetmete kiireloomulisust artikliga 5 ettenähtud teates. Komisjon avaldab arvamust selle teate kohta niipea kui võimalik. Juhtudel, kus kirjeldatud menetlust on kasutatud vääriti, võtab komisjon vajalikke meetmeid. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti.

Artikkel 7

1. Artikleid 5 ja 6 ei kohaldata liikmesriikide nende õigus- ja haldusnormide või vabatahtlike kokkulepete suhtes, mille abil liikmesriigid:

a)	järgivad siduvaid Euroopa Liidu õigusakte, mille tulemusena võetakse vastu tehnilised spetsifikatsioonid või teenuseid puudutavad eeskirjad;

b)	täidavad rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevaid kohustusi, mille tulemusena võetakse Euroopa Liidus vastu ühtsed tehnilised spetsifikatsioonid või teenuseid puudutavad eeskirjad;

c)	kasutavad siduvates Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud kaitseklausleid;

d)	kohaldavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/95/EÜ artikli 12 lõiget 1 (10);

e)	piirduvad Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmisega;

f)	piirduvad komisjoni nõudel tehniliste eeskirjade muutmisega käesoleva direktiivi artikli 1 lõike 1 punkti f tähenduses, et kõrvaldada kaubandustõke või, teenuseid puudutavate eeskirjade puhul, takistused teenuste vabale liikumisele või teenusepakkujate asutamisvabadusele.

2. Artiklit 6 ei kohaldata liikmesriikide õigus- ja haldusnormide suhtes, mis keelavad toote valmistamise, kuivõrd need normid ei takista toodete vaba liikumist.

3. Artikli 6 lõikeid 3 kuni 6 ei kohaldata artikli 1 lõike 1 punkti k teise lõigu punktis ii viidatud vabatahtlike kokkulepete suhtes.

4. Artiklit 6 ei kohaldata artikli 1 lõike 1 punkti f teise lõigu punktis iii viidatud tehniliste spetsifikatsioonide või muude nõuete või teenuseid puudutavate eeskirjade suhtes.

Artikkel 8

Iga kahe aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele aruande käesoleva direktiivi kohaldamise tulemuste kohta.

Komisjon avaldab saadud teatiste iga-aastase statistika Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 9

Kui liikmesriigid tehnilised eeskirjad vastu võtavad, lisavad nad nendesse eeskirjadesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 10

Direktiiv 98/34/EÜ, mida on muudetud III lisa A osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud kehtetuks tunnistatud direktiivi III lisa B osas ja käesoleva direktiivi III lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtaegadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile kooskõlas IV lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 11

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 12

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) 14. juuli 2010. aasta arvamus (ELT C 44, 11.2.2011, lk 142) ja 26. veebruari 2014. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) Euroopa Parlamendi15. aprilli 2014. aasta seisukoht.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiv 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37).

(4) Vt III lisa A osa.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010 aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (ELT L 95, 15.4.2010, lk 1).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002 aasta direktiiv 2002/21/EÜ, elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004 aasta direktiiv 2004/39/EÜ, finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aastadirektiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4).

I LISA

Näidisloend teenustest, mis ei kuulu artikli 1 lõike 1 punkti b teises lõigus viidatud teenuste hulka

1. TEENUSED, MIDA EI OSUTATA „VAHEMAA TAGANT“

Teenused, mida osutatakse teenusepakkuja ja teenuse tarbija füüsilisel juuresolekul, isegi kui seejuures kasutatakse elektroonilisi seadmeid:

a)	arsti vastuvõturuumides toimuvad arstlikud läbivaatused, mille käigus kasutatakse elektroonilisi seadmeid patsiendi füüsilisel juuresolekul;

b)	elektroonilises vormis esitatud kataloogide sirvimine kaupluses kliendi füüsilisel juuresolekul;

c)	arvutivõrgu kaudu lennupileti broneerimine reisibüroos kliendi füüsilisel juuresolekul;

d)	mängukohtades elektrooniliste mängude andmine kliendi kasutusse kliendi füüsilisel juuresolekul.

2. TEENUSED, MIDA EI OSUTATA „ELEKTROONILISEL TEEL“

—

Materiaalse sisuga teenused, kuigi neid osutatakse elektrooniliste seadmete abil:

a)	raha- ja piletiautomaatide abil osutatavad teenused;

b)	juurdepääs tasulistele teelõikudele, parklatele vms, kuigi sisse- või väljapääsude juures on elektroonilised seadmed juurdepääsuõiguse ja/või õigesti sooritatud makse kontrollimiseks.

—	Sidusühenduseta teenused: CD-ROM-idel ja diskettidel oleva tarkvara levitamine;

—

Teenused, mida ei osutata andmete elektrooniliste töötlus-/talletussüsteemide abil:

a)	kõnesuunamisteenused;

b)	telefaksi- ja teleksiteenused;

c)	telefoni või faksi teel osutatavad teenused;

d)	arsti poolt telefoni või faksi teel antav konsultatsioon;

e)	advokaadi poolt telefoni või faksi teel antav konsultatsioon;

f)	telefoni või faksi teel toimuv otseturustamine.

3. TEENUSED, MIDA EI OSUTATA „TEENUSESAAJA ISIKLIKU TAOTLUSE PÕHJAL“

Teenused, mida osutatakse, edastades andmeid üksikisiku nõudeta, ning mis on mõeldud samaaegselt piiramatule arvule vastuvõtjatele (rühmaedastus):

a)	direktiivi 2010/13/EL artikli 1 lõike 1 punktis e sätestatud teleringhäälingu teenused (kaasa arvatud tellitavad videosaated — mitmekanalisüsteem);

b)	raadioringhäälingu teenused;

c)	(televisiooni kaudu edastatav) teletekst.

II LISA

Artikli 1 lõikes 4 viidatud finantsteenuste näidisloend

—	Investeerimisteenused

—	Kindlustus- ja edasikindlustusteenused

—	Pangateenused

—	Pensionifondidega seotud teenused

—	Futuuri- või optsioonitehingutega seotud teenused.

Selliste teenuste hulka kuuluvad eelkõige:

a)	direktiivi 2004/39/EÜ lisas nimetatud investeerimisteenused; ühisinvesteerimisettevõtjate teenused;

b)	teenused seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (1) I lisas nimetatud toimingutega, mis eeldavad vastastikust tunnustamist;

c)	kindlustus- ja edasikindlustustegevusega hõlmatavad toimingud, millele on viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/138/EÜ (2).

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ, kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (uuesti sõnastatud) (EÜT L 335, 17.12.2009, lk 1).

III LISA

A osa

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega

(viidatud artiklis 10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/34/EÜ (EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/48/EÜ (EÜT L 217, 5.8.1998, lk 18)
2004. aasta ühinemisakt II lisa 1. osa H jaotis (ELT L 236, 23.9.2003, lk 68)	Ainult osas, mis puudutab viiteid direktiivile 98/34/EÜ punktis 2
Nõukogu direktiiv 2006/96/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 81)	Ainult osas, mis puudutab viiteid direktiivile 98/34/EÜ artiklis 1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1025/2012 (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12)	Ainult artikli 26 lg 2

B osa

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtajad

(viidatud artiklis 10)

Direktiiv	Ülevõtmise tähtaeg
98/34/EÜ	—
98/48/EÜ	5. august 1999
2006/96/EÜ	1. jaanuar 2007

IV LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 98/34/EÜ	Käesolev direktiiv
Artikli 1 esimese lõigu sissejuhatav fraas	Artikli 1 lõike 1 sissejuhatav fraas
Artikli 1 esimese lõigu punkt 1	Artikli 1 lõike 1 punkt a
Artikli 1 esimese lõigu punkti 2 esimene lõik	Artikli 1 lõike 1 punkti b esimene lõik
Artikli 1 esimese lõigu punkti 2 teise lõigu esimene taane	Artikli 1 lõike 1 punkti b teise lõigu alapunkt i
Artikli 1 esimese lõigu punkti 2 teise lõigu teine taane	Artikli 1 lõike 1 punkti b teise lõigu alapunkt ii
Artikli 1 esimese lõigu punkti 2 teise lõigu kolmas taane	Artikli 1 lõike 1 punkti b teise lõigu alapunkt iii
Artikli 1 esimese lõigu punkti 2 kolmas lõik	Artikli 1 lõike 1 punkti b kolmas lõik
Artikli 1 esimese lõigu punkti 2 neljanda lõigu sissejuhatav fraas	Artikli 1 lõike 2 sissejuhatav fraas
Artikli 1 esimese lõigu punkti 2 neljanda lõigu esimene taane	Artikli 1 lõike 2 punkt a
Artikli 1 esimese lõigu punkti 2 neljanda lõigu teine taane	Artikli 1 lõike 2 punkt b
Artikli 1 esimese lõigu punkt 3	Artikli 1 lõike 1 punkt c
Artikli 1 esimese lõigu punkt 4	Artikli 1 lõike 1 punkt d
Artikli 1 esimese lõigu punkti 5 esimene lõik	Artikli 1 lõike 1 punkti e esimene lõik
Artikli 1 esimese lõigu punkti 5 teine lõik	Artikli 1 lõige 3
Artikli 1 esimese lõigu punkti 5 kolmas lõik	Artikli 1 lõige 4
Artikli 1 esimese lõigu punkti 5 neljas lõik	Artikli 1 lõige 5
Artikli 1 esimese lõigu punkti 5 viienda lõigu sissejuhatav fraas	Artikli 1 lõike 1 punkti e teise lõigu sissejuhatav fraas
Artikli 1 esimese lõigu punkti 5 viienda lõigu esimene taane	Artikli 1 lõike 1 punkti e teise lõigu alapunkt i
Artikli 1 esimese lõigu punkti 5 viienda lõigu teine taane	Artikli 1 lõike 1 punkti e teise lõigu alapunkt ii
Artikli 1 esimese lõigu punkti 11 esimene lõik	Artikli 1 lõike 1 punkti f esimene lõik
Artikli 1 esimese lõigu punkti 11 teise lõigu sissejuhatav fraas	Artikli 1 lõike 1 punkti f teise lõigu sissejuhatav fraas
Artikli 1 esimese lõigu punkti 11 teise lõigu esimene taane	Artikli 1 lõike 1 punkti f teise lõigu alapunkt i
Artikli 1 esimese lõigu punkti 11 teise lõigu teine taane	Artikli 1 lõike 1 punkti f teise lõigu alapunkt ii
Artikli 1 esimese lõigu punkti 11 teise lõigu kolmas taane	Artikli 1 lõike 1 punkti f teise lõigu alapunkt iii
Artikli 1 esimese lõigu punkti 11 kolmas lõik	Artikli 1 lõike 1 punkti f kolmas lõik
Artikli 1 esimese lõigu punkti 11 neljas lõik	Artikli 1 lõike 1 punkti f neljas lõik
Artikli 1 esimese lõigu punkt 12	Artikli 1 lõike 1 punkt g
Artikli 1 teine lõik	Artikli 1 lõige 6
Artikkel 5	Artikkel 2
Artikli 6 lõiked 1 ja 2	Artikkel 3 lõiked 1 ja 2
Artikli 6 lõike 3 sissejuhatav fraas	Artikkel 3 lõige 3 sissejuhatav fraas
Artikli 6 lõike 3 teine taane	Artikkel 3 lõige 3 punkt a
Artikli 6 lõike 3 kolmas taane	Artikkel 3 lõige 3 punkt b
Artikli 6 lõike 3 neljas taane	Artikkel 3 lõige 3 punkt c
Artikkel 6 lõige 4 sissejuhatav fraas	Artikkel 3 lõige 4 sissejuhatav fraas
Artikkel 6 lõige 4 punkt c	Artikkel 3 lõige 4 punkt a
Artikkel 6 lõige 4 punkt d	Artikkel 3 lõige 4 punkt b
Artikli 6 lõiked 5 kuni 8	Artikkel 3 lõiked 5 kuni 8
Artikkel 7	Artikkel 4
Artikkel 8	Artikkel 5
Artikli 9 lõiked 1 kuni 5	Artikkel 6 lõiked 1 kuni 5
Artikli 9 lõike 6 sissejuhatav fraas	Artikkel 6 lõige 6 sissejuhatav fraas
Artikli 9 lõike 6 esimene taane	Artikkel 6 lõige 6 punkt a
Artikli 9 lõike 6 teine taane	Artikkel 6 lõige 6 punkt b
Artikli 9 lõike 6 kolmas taane	Artikkel 6 lõige 6 punkt c
Artikli 9 lõike 7 esimese lõigu sissejuhatav fraas	Artikkel 6 lõige 7 esimene lõik sissejuhatav fraas
Artikli 9 lõike 7 esimese lõigu esimene taane	Artikli 6 lõike 7 esimese lõigu punkt a
Artikli 9 lõike 7 esimese lõigu teine taane	Artikli 6 lõike 7 esimese lõigu punkt b
Artikli 9 lõike 7 teine lõik	Artikli 6 lõike 7 teine lõik
Artikli 10 lõike 1 sissejuhatav fraas	Artikli 7 lõike 1 sissejuhatav fraas
Artikli 10 lõike 1 esimene taane	Artikli 7 lõike 1 punkt a
Artikli 10 lõike 1 teine taane	Artikli 7 lõike 1 punkt b
Artikli 10 lõike 1 kolmas taane	Artikli 7 lõike 1 punkt c
Artikli 10 lõike 1 neljas taane	Artikli 7 lõike 1 punkt d
Artikli 10 lõike 1 viies taane	Artikli 7 lõike 1 punkt e
Artikli 10 lõike 1 kuues taane	Artikli 7 lõike 1 punkt f
Artikli 10 lõiked 2, 3 ja 4	Artikli 7 lõiked 2, 3 ja 4
Artikli 11 esimene fraas	Artikli 8 esimene lõik
Artikli 11 teine fraas	Artikli 8 teine lõik
Artikkel 12	Artikkel 9
Artikkel 13	—
—	Artikkel 10
Artikkel 14	Artikkel 11
Artikkel 15	Artikkel 12
Lisa III	—
Lisa IV	—
Lisa V	Lisa I
Lisa VI	Lisa II
—	Lisa III
—	Lisa IV

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/151

P7_TA(2014)0346

Horvaatia ühinemine topeltmaksustamise kõrvaldamist käsitleva 1990. aasta konventsiooniga *

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon soovituse kohta võtta vastu nõukogu otsus, milles käsitletakse Horvaatia ühinemist seotud ettevõtjate kasumi korrigeerimisel tekkiva topeltmaksustamise kõrvaldamise 23. juuli 1990. aasta konventsiooniga (COM(2013)0586 – C7-0381/2013 – 2013/0308(CNS))

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

(2017/C 443/28)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni soovitust nõukogule (COM(2013)0586),

—	võttes arvesse Horvaatia ühinemisakti artikli 3 lõikeid 4 ja 5, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0381/2013),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A7-0214/2014),

kiidab komisjoni soovituse muudetud kujul heaks;

palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

palub nõukogul, kui ta teeb otsuse seotud ettevõtjate kasumi korrigeerimisel tekkiva topeltmaksustamise kõrvaldamise 23. juuli 1990. aasta konventsiooni kohaldamise kuupäeva kohta, võtta arvesse parlamendi muret seoses vajadusega minimeerida maksumaksjate maksukoormust;

palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni soovitust oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning Horvaatia ja teiste liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Vahekohtu konventsioon, mida on muudetud 25. mai 1999. aasta protokolli, 21. detsembri 1995. aasta ja 8. detsembri 2004. aasta konventsioonidega, otsusega 2008/492/EÜ ning käesoleva otsusega, jõustub XXX [kuupäev] Horvaatia ja kõigi teiste Euroopa Liidu liikmesriikide vahel.	Vahekohtu konventsioon, mida on muudetud 25. mai 1999. aasta protokolli, 21. detsembri 1995. aasta ja 8. detsembri 2004. aasta konventsioonidega, otsusega 2008/492/EÜ ning käesoleva otsusega, jõustub … (*1) Horvaatia ja kõigi teiste Euroopa Liidu liikmesriikide vahel.

(*1) Käesoleva otsuse Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgnev päev.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/152

P7_TA(2014)0347

Ühisettevõte Shift2Rail *

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühisettevõte Shift2Rail (COM(2013)0922 – C7-0034/2014 – 2013/0445(NLE))

(Konsulteerimine)

(2017/C 443/29)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2013)0922),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 187 ja artikli 188 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0034/2014),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A7-0259/2014),

kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu … 2013. aasta määruse (EL) nr …/2013 ( millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm Horisont 2020 aastateks 2014–2020, edaspidi „raamprogramm Horisont 2020“) eesmärk on saavutada teadusuuringute ja innovatsiooni suuremat mõju, viies ELi ja erasektori rahalised vahendid kokku selliseid valdkondi hõlmavas avaliku ja erasektori partnerluses , milles teadusuuringud ja innovatsioon saavad aidata saavutada liidu üldisemaid konkurentsivõimega seotud eesmärke ning lahendada ühiskonnaprobleeme . Liit võib osaleda sellises partnerluses rahaliste toetuste või aluslepingu artikli 187 alusel asutatud ühisettevõtete kaudu . (12)

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1291 /2013 (12) (raamprogramm „Horisont 2020“) eesmärk on saavutada teadusuuringute ja innovatsiooni suurem mõju, ühendades raamprogrammi „Horisont 2020“ ja erasektori vahendid avaliku ja erasektori partnerlustes peamistes valdkondades , kus teadusuuringud ja innovatsioon saavad kaasa aidata liidu laiemate konkurentsivõime eesmärkide saavutamisele, erainvesteeringute võimendamisele ja ühiskonnaprobleemide lahendamisele . Need partnerlused peaksid põhinema pikaajalistel kohustustel, sealhulgas kõigi partnerite tasakaalustatud osalusel, olema vastutavad oma eesmärkide saavutamise eest ning olema kooskõlas liidu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alaste strateegiliste eesmärkidega. Nende partnerluste juhtimine ja toimimine peaks olema avatud, läbipaistev, tulemuslik ja tõhus ning andma suurele hulgale oma konkreetsetes valdkondades aktiivsetele sidusrühmadele võimaluse osaleda, lähtudes pikaajalistest kohustustest. Liit võib osaleda sellistes partnerlustes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 1982/2006/EÜ (12a) („seitsmes raamprogramm“) rahaliste toetuste kaudu aluslepingu artikli 187 alusel asutatud ühisettevõtetele .

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)	Kooskõlas nõukogu … 2013. aasta otsusega (EL) nr …/2013, millega kehtestatakse raamprogrammi Horisont 2020 (2014–2020) rakendamise eriprogramm, (13) võib toetust raamprogrammi Horisont 2020 all asutatud ühisettevõtetele anda kõnealuses otsuses sätestatud tingimustel.

(4)	Kooskõlas määrusega (EL) nr 1291/2013 ja nõukogu otsusega 2013/743/EL (13) võib toetust raamprogrammi „Horisont 2020“ all asutatud ühisettevõtetele anda kõnealuses otsuses sätestatud tingimustel.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)

Ühisettevõte Shift2Rail (edaspidi „ühisettevõte S2R“) peaks olema avaliku ja erasektori partnerlus, mille eesmärk on soodustada ja paremini kooskõlastada liidu teadus- ja innovatsiooniinvesteeringuid raudteesektoris, et kiirendada ja hõlbustada ELis lõimituma, tõhusama, säästvama ja atraktiivsema raudteeturu loomist kooskõlas raudteesektori ärivajadustega ja üldeesmärgiga luua ühtne Euroopa raudteepiirkond. Eeskätt peaks ühisettevõte S2R aitama saavutada 2011. aasta valges raamatus ja neljandas raudteepaketis kindlaks määratud erieesmärke, sh raudteesektori tõhustamine riigikassa huvides, raudteevõrgu läbilaskevõime märkimisväärne suurendamine või ajakohastamine nii, et raudtee suudaks pakkuda tõhusat konkurentsi ning haaraks endale märgatavalt suurema osa reisija- ja kaubavedudest, raudteeteenuste kvaliteedi parandamine vastavalt rongireisijate ja ekspediitorite vajadustele, sektori koostalitlusvõimet piiravate tehniliste takistuste kõrvaldamine ning raudteetranspordiga seotud negatiivsete välistegurite vähendamine. Ühisettevõtte S2R edusamme nende eesmärkide saavutamisel tuleks hinnata tulemuslikkuse põhinäitajate alusel.

(7)

Ühisettevõte Shift2Rail (edaspidi „ühisettevõte S2R“) peaks olema avaliku ja erasektori partnerlus, mille eesmärk on soodustada ja paremini kooskõlastada liidu teadus- ja innovatsiooniinvesteeringuid raudteesektoris, luues samas uusi töövõimalusi, et kiirendada ja hõlbustada ELis lõimituma, kasutajasõbralikuma, tõhusama, säästvama ja atraktiivsema raudteeturu loomist kooskõlas raudteesektori ärivajadustega ja üldeesmärgiga luua ühtne Euroopa raudteepiirkond. Eeskätt peaks ühisettevõte S2R aitama saavutada 2011. aasta valges raamatus ja neljandas raudteepaketis kindlaks määratud erieesmärke, sh raudteesektori tõhustamine riigikassa huvides, raudteevõrgu läbilaskevõime märkimisväärne suurendamine või ajakohastamine nii, et raudtee suudaks pakkuda tõhusat konkurentsi ning haaraks endale märgatavalt suurema osa reisija- ja kaubavedudest, raudteeteenuste kvaliteedi parandamine vastavalt rongireisijate ja ekspediitorite vajadustele, sektori koostalitlusvõimet piiravate tehniliste takistuste kõrvaldamine ning raudteetranspordiga seotud negatiivsete välistegurite vähendamine. Ühisettevõtte S2R edusamme nende eesmärkide saavutamisel tuleks hinnata tulemuslikkuse põhinäitajate alusel.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7a)	Ühisettevõte S2R peaks tegutsema avatud ja läbipaistval moel, esitades kogu asjakohase teabe õigeaegselt oma asjaomastele organitele ning edendades oma tegevust, sealhulgas laiemale avalikkusele suunatud teavitamis- ja teabelevitamistegevust. Ühisettevõtte S2R organite töökord tuleks avalikustada.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11a)

Raamprogrammiga „Horisont 2020“ tuleks toetada teadus- ja innovatsioonilõhe kaotamist liidus, edendades koostoimet Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega. Seepärast peaks ühisettevõte S2R arendama tihedaid sidemeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega, mille abil saab eelkõige aidata suurendada kohalikku, piirkondlikku ja riiklikku teadustöö- ja innovatsioonisuutlikkust ühisettevõtte S2R tegevusvaldkonnas ning toetada jõupingutusi aruka spetsialiseerumise valdkonnas.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)	Oma eesmärkide saavutamiseks peaks ühisettevõte S2R pakkuma rahalist tuge , eelkõige liikmete rahalise toetamise ja kõige asjakohasemate meetmete , nagu riigihanke või projektikonkursside põhjal toetuse määramise kaudu.

(12)

Oma eesmärkide saavutamiseks ja selleks, et tagada muude ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) ja rahastajate õiglastel tingimustel osalemine ning toetada Euroopa ühtse raudteesektori moderniseerimist, peaks ühisettevõte S2R andma liidu panuse meetmetesse avatud ja läbipaistvate menetluste kaudu , eelkõige liikmete rahalise toetamisega , näiteks riigihanke või toetuse määramise kaudu , millele eelnevad avatud ja läbipaistvad projektikonkursid .

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12a)

Pidades silmas raamprogrammi „Horisont 2020“ üldeesmärki muuta Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamine lihtsamaks ja ühtlasemaks, peaksid ühisettevõtted kehtestama lihtsad juhtimismudelid ja vältima raamprogrammi „Horisont 2020“ reeglistikust erinevaid eeskirju.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)	Ühisettevõte S2R peaks tegutsema läbipaistvalt ja edastama kogu asjakohase saadaoleva teabe oma asjakohastele organitele ning propageerima sellele vastavalt oma tegevust.

(13)

Ühisettevõte S2R peaks tegutsema avatud ja läbipaistval moel ning kehtestama mehhanismi konsulteerimiseks kõigi huvitatud osalistega, kes kasutavad raudteesektori kaupu ja teenuseid, ja edastama kogu asjakohase saadaoleva teabe oma asjaomastele organitele ning propageerima sellele vastavalt oma tegevust.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13a)

Ühisettevõte S2R peaks avatuse ja läbipaistvuse tagamise ning osalemise lihtsustamise eesmärgil kasutama elektroonilisi vahendeid, mida haldab komisjon. Seetõttu tuleks ühisettevõtte S2R projektikonkursid samuti avaldada ühtses osalejate portaalis ning raamprogrammi „Horisont 2020“ teiste elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon. Lisaks peaks ühisettevõte S2R tegema kättesaadavaks asjakohased andmed muu hulgas ettepanekute, taotlejate, toetuste ja osalejate kohta ning need tuleks lisada raamprogrammi „Horisont 2020“ aruandluse ja levitamise elektroonilistesse süsteemidesse, mida haldab komisjon, tehes seda asjakohases vormis ja järgides ajakava, mis on kooskõlas komisjoni aruandluskohustustega.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14a)

Ilma et see piiraks artiklis 11 osutatud vahehindamist ning kooskõlas määruse (EL) nr 1291/2013 artikliga 32 ning raamprogrammi „Horisont 2020“ vahehindamise osana tuleks ühisettevõtete kui raamprogrammi „Horisont 2020“ konkreetsete rahastamisvahendite kohta anda põhjalik hinnang, mis peaks muu hulgas sisaldama Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 187 alusel avaliku ja erasektori partnerluste avatuse, läbipaistvuse ja tõhususe analüüsi.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)	Ühisettevõtte S2R rahastatud kaudsetes meetmetes osalemine peaks olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu … 2013. aasta määrusega (EL) nr …/2013 , millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi (2014–2020) Horisont 2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad (16).

(16)	Ühisettevõtte S2R rahastatud kaudsetes meetmetes osalemine peaks olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1290 /2013 (16). Ühisettevõte S2R peaks lisaks tagama nende eeskirjade järjekindla kohaldamise komisjoni poolt vastu võetud asjakohaste meetmete põhjal.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16a)

Ühisettevõte S2R peaks tehnoloogiauuringute, tootearenduse ja tootetutvustuse meetmete liigitamisel võtma arvesse tehnilise valmiduse taset käsitlevaid OECD määratlusi.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20a)

Et võtta arvesse raamprogrammi „Horisont 2020“ üldeesmärki, milleks on lihtsustamine ja suurem sidusus, tuleks kõigi ühisettevõtte S2R projektikonkursside läbiviimisel võtta arvesse raamprogrammi „Horisont 2020“ kestust.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)

Kooskõlas aluslepingu artikli 287 lõikega 1 võib liidu loodud organi või asutuse asutamisakt välistada organi või asutuse kõigi tulude ja kulude raamatupidamiskontode kontrolli kontrollikoja poolt . Kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikega 5 kontrollib määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 209 kohaselt asutatud organite raamatupidamist sõltumatu auditeerimisasutus, kes peab esitama arvamuse muu hulgas raamatupidamise usaldusväärsuse ning selle aluseks olnud tehingute seaduslikkuse ja nõuetekohasuse kohta. Raamatupidamise kontrolli dubleerimise vältimine õigustab seda, et ühisettevõtte S2R raamatupidamist ei peaks kontrollikoda kontrollima.

(21)

Pidades silmas ühisettevõtete eripära ja praegust staatust ning selleks, et tagada järjepidevus seitsmenda raamprogrammiga, tuleks ühisettevõtete suhtes jätkuvalt kohaldada eraldiseisvat eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust. Erandina määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikest 7 ja artiklist 209, peaks ühisettevõtte S2R eelarve täitmisele andma heakskiidu Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal . Seetõttu ei tuleks määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikes 5 sätestatud aruandlusnõudeid kohaldada liidu poolt ühisettevõttele S2R antava rahalise toetuse suhtes, vaid need tuleks võimalikult suurel määral ühtlustada aruandlusnõuetega, mis on ette nähtud seoses kõnealuse määruse artiklis 208 sätestatud asutustega. Raamatupidamisarvestust ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust peaks auditeerima kontrollikoda.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23a)

Arvestades pideva innovatsiooni olulisust Euroopa transpordisektori konkurentsivõime jaoks ning selles valdkonnas tegutsevate ühisettevõtete arvu, tuleks – eelkõige pidades silmas raamprogrammi „Horisont 2020“ vahehindamist – õigeaegselt analüüsida teaduskoostöö püüdluste asjakohasust transpordi valdkonnas.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Et kooskõlastada ja hallata liidu teadus- ja innovatsiooniinvesteeringuid Euroopa raudteesektoris, asutatakse ühisettevõte aluslepingu artikli 187 tähenduses (edaspidi „ühisettevõte Shift2Rail“ ehk „ühisettevõte S2R“) ajavahemikuks kuni 31. detsembrini 2024. Et võtta arvesse raamprogrammi „Horisont 2020“ kestust, algatatakse ühisettevõtte S2R projektikonkursid hiljemalt 31. detsembriks 2020. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib projektikonkursse algatada kuni 31. detsembrini 2021.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)

aidata luua ühtne Euroopa raudteepiirkond, samuti aidata minna kiiremini ja odavamalt üle atraktiivsemale, konkurentsivõimelisemale, tõhusamale ja säästvamale raudteesüsteemile Euroopas ning maantee- ja õhutranspordilt raudteetranspordile, rakendades terviklikku ja kooskõlastatud lähenemisviisi, milles käsitletakse raudteesüsteemi ja selle kasutajate teadustöö- ja innovatsioonivajadusi. Kõnealuse lähenemisviisi raames käsitletakse kaubaveo ning pikamaa, piirkondliku, kohaliku ja linnaliinidel toimuva reisijaveo veeremi, taristu ja liikluskorralduse, samuti raudteetranspordi ja muude transpordiliikide vaheliste ühenduste valdkondi, et pakkuda kasutajatele nende raudteereisi ja -transpordivajadustele vastavat integreeritud terviklahendust alates tehinguabist kuni reisiabini;

(b)

aidata luua ühtne Euroopa raudteepiirkond, samuti aidata minna kiiremini ja odavamalt üle atraktiivsemale, kasutajasõbralikumale (kaasa arvatud vähendatud liikuvusega inimeste jaoks), konkurentsivõimelisemale, tõhusamale ja säästvamale raudteesüsteemile Euroopas ning maantee- ja õhutranspordilt raudteetranspordile, ja aidata kaasa tugeva ja konkurentsivõimelise Euroopa raudteetranspordisektori loomisele, rakendades terviklikku ja kooskõlastatud lähenemisviisi, milles käsitletakse raudteesüsteemi ja selle kasutajate teadustöö- ja innovatsioonivajadusi. Kõnealuse lähenemisviisi raames käsitletakse kaubaveo ning pikamaa, piirkondliku, kohaliku ja linnaliinidel toimuva reisijaveo veeremi, taristu ja liikluskorralduse, samuti raudteetranspordi ja muude transpordiliikide vaheliste ühenduste valdkondi, et pakkuda kasutajatele nende raudteereisi ja -transpordivajadustele vastavat integreeritud terviklahendust alates tehinguabist kuni reisiabini;

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)	toimida liidu tasandil rahastatavate raudteevaldkonna teadus- ja innovatsioonimeetmete keskusena , kes tagab projektide kooskõla ja annab kõigile sidusrühmadele asjakohast teavet;

(d)	etendada liidu tasandil rahastatavate raudteevaldkonna teadus- ja innovatsioonimeetmetega seoses keskset rolli , tagades projektide kooskõla ja andes kõigile sidusrühmadele asjakohast teavet;

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)

edendada aktiivselt kõigi asjakohaste raudteesektori kogu väärtusahelasse kuuluvate ja traditsionaalse raudteesektori väliste sidusrühmade, eelkõige raudteeseadmete (raudteeliikluse juhtimise süsteemide ja veeremi) tootjate ja nende tarneahela, taristuettevõtjate, raudtee-ettevõtjate (reisija- ja kaubaveod), raudteesõiduvahendite liisimisega tegelevate äriühingute, sertifitseerimisasutuste, kutseühingute, kasutajaühingute (reisija- ja kaubaveod) ning asjakohaste teadusasutuste või -ringkondade osalemist ja tihedat kaasamist. Soodustatakse komisjoni soovituses 2003/361/EÜ (20) määratletud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) osalemist.

(e)

edendada aktiivselt kõigi asjakohaste raudteesektori kogu väärtusahelasse kuuluvate ja traditsionaalse raudteesektori väliste sidusrühmade, eelkõige raudteeseadmete (raudteeliikluse juhtimise süsteemide ja veeremi ning liikluskorraldussüsteemide ) tootjate ja nende tarneahela, taristuettevõtjate, raudtee-ettevõtjate (reisija- ja kaubaveod), raudteesõiduvahendite liisimisega tegelevate äriühingute, sertifitseerimisasutuste, kutseühingute, kasutajaühingute (reisija- ja kaubaveod) ning asjakohaste teadusasutuste või -ringkondade osalemist ja tihedat kaasamist. Soodustatakse komisjoni soovituses 2003/361/EÜ (20) määratletud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) osalemist.

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(ea)	võtta meetmeid, mis soodustaksid VKEde, ülikoolide ja uurimiskeskuste osalemist. Seetõttu tuleb kindlaks teha ja kõrvaldada takistused, mis segavad uustulnukate osalemist ühisettevõttes S2R.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt e b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(eb)

püüelda täiendavuse ja tiheda sünergia poole Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega, et aidata kaasa teadus- ja innovatsioonilõhe kaotamisele Euroopas; võimaluse korral edendada raamprogrammi „Horisont 2020“ ja nimetatud fondide koostalitlusvõimet ning toetada kumulatiivset või kombineeritud rahastamist. Selles kontekstis on meetmete eesmärk Euroopa talendipotentsiaali täielik ärakasutamine, optimeerides seeläbi teadusuuringute ja innovatsiooni majanduslikku ja sotsiaalset mõju ning meetmed erinevad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide poliitikast ja meetmetest, kuid täiendavad neid.

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Maksimaalne liidu rahaline toetus algatusele Shift2Rail on 450 miljonit eurot, mis hõlmab ka Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikide panust , ning see makstakse liidu üldeelarvest raamprogrammi Horisont 2020 rakendamise eriprogrammi jaoks eraldatud assigneeringutest kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punkti c alapunkti iv ning artiklite 60 ja 61 asjakohaste sätetega kõnealuse määruse artiklis 209 viidatud asutuste kohta. See summa hõlmab järgmist:

Maksimaalne liidu rahaline toetus algatusele Shift2Rail on 450 miljonit eurot, mis hõlmab ka Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmesriikide sissemakseid , ning see makstakse liidu üldeelarvest raamprogrammi „Horisont 2020“ rakendamise eriprogrammi jaoks eraldatud assigneeringutest kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punkti c alapunkti iv ning artiklite 60 ja 61 asjakohaste sätetega kõnealuse määruse artiklis 209 viidatud asutuste kohta. See summa hõlmab järgmist:

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lõikes 1 osutatud toetust võib täiendada lisasummadega muudest liidu vahenditest, et toetada meetmeid, mis võimaldavad rakendada ühisettevõtte S2R kasutusvalmis tulemusi.	2. Lõikes 1 osutatud toetust võib täiendada lisasummadega muudest liidu vahenditest, et toetada meetmeid, mis võimaldavad rakendada ühisettevõtte S2R kasutusvalmis innovatiivseid tulemusi.

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 –lõige 4 – punktid d ja d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)	nende andmete esitamise kord, mida on vaja, et võimaldada komisjonil koostada oma teadus- ja innovatsioonipoliitika ning täita oma levitamis- ja aruandluskohustusi;

(d)	nende andmete esitamise kord, mida on vaja, et võimaldada komisjonil täita oma levitamis- ja aruandluskohustusi , sealhulgas osalejate keskportaalis ning raamprogrammi „Horisont 2020“ muude komisjoni hallatavate elektrooniliste teavituskanalite kaudu ;

(da)	sätted, mis käsitlevad ühisettevõtte S2R projektikonkursside avaldamist eelkõige ühtses osalejate keskportaalis ning raamprogrammi „Horisont 2020“ muude elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon;

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Lõike 2 punktis b ning I lisas sätestatud põhikirja punkti 15 lõike 3 alapunktis b osutatud mitterahalise toetuse väärtuse hindamiseks määratakse kindlaks kulud, järgides asjaomaste üksuste tavapäraseid kuluarvestustavasid , üksuse asukohariigis kohaldatavaid raamatupidamisstandardeid ning kohaldatavaid rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid / rahvusvahelisi finantsaruandluse standardeid . Kulud kinnitab asjaomase üksuse määratud sõltumatu välisaudiitor. Ühisettevõte S2R kontrollib toetuse väärtuse hindamist . Kahtluse korral võib ühisettevõte S2R hindamist auditeerida vastavalt põhikirja punktile 20 .

4. Lõike 2 punktis b ning I lisas sätestatud põhikirja punkti 15 lõike 3 alapunktis b osutatud osaluse väärtuse hindamiseks määratakse kindlaks kulud, lähtudes asjaomaste üksuste tavapärastest kuluarvestustavadest , üksuse asukohariigis kohaldatavatest raamatupidamisstandarditest ning kohaldatavatest rahvusvahelistest raamatupidamisstandarditest / rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest . Kulud kinnitab asjaomase üksuse määratud sõltumatu välisaudiitor. Ühisettevõte S2R võib kontrollida väärtuse hindamise meetodit, juhul kui kinnitamisega seoses peaks tekkima kahtlusi . Ühisettevõte S2R ega ükski liidu asutus ei auditeeri käesoleva määruse kohaldamisel lisategevuste käigus tekkinud kulusid .

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Lisaks lõikes 5 sätestatule võib komisjon lõpetada või peatada liidu rahalise toetuse ühisettevõttele S2R, seda toetust proportsionaalselt vähendada või algatada I lisas sätestatud põhikirja punkti 23 lõike 2 kohase lõpetamismenetluse, kui kõnealused liikmed või nendega seotud üksused ei anna lõike 2 kohast toetust või annavad seda ainult osaliselt või liiga hilja. Komisjoni otsus ei takista liikmete või ühisettevõtte S2R poolt juba kantud või kanda võetud rahastamiskõlblike kulude hüvitamist ajaks, mil ühisettevõtet S2R teavitatakse nimetatud otsusest.

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ühisettevõte S2R võtab vastu oma eriotstarbelised finantseeskirjad kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikliga 209 ja määrusega (EL) nr … [delegeeritud määrus finantsmääruse artiklis 209 osutatud asutustele mõeldud näidisfinantsmääruse kohta].	Ilma et see piiraks artikli 12 kohaldamist, võtab ühisettevõte S2R vastu eraldi finantseeskirjad vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklile 209 ja määrusele (EL) nr … [delegeeritud määrus avaliku ja erasektori partnerlusasutuste näidisfinantsmääruse kohta].

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Juhatus võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse tegevdirektorile asjakohase ametisse nimetava asutuse volitused ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel saab kõnealust volituste delegeerimist peatada. Tegevdirektor on volitatud kõnealuseid volitusi edasi delegeerima .

Juhatus võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse tegevdirektorile asjakohase ametisse nimetava asutuse volitused ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel saab kõnealust volituste delegeerimist peatada. Tegevdirektor annab neist delegeeritud volitustest aru juhatusele ja tal on õigus kõnealuseid volitusi edasi delegeerida .

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lepinguvälise vastutuse korral heastab ühisettevõte S2R kõik oma töötajate poolt nende ülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide õigusaktide ühistele üldpõhimõtetele.	2. Lepinguvälise vastutuse korral heastab ühisettevõte S2R kõik oma töötajate või juhatuse liikmete poolt nende ülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide õigusaktide ühistele üldpõhimõtetele.

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon teeb 31. detsembriks 2017 ühisettevõtte S2R vahehindamise. Komisjon saadab hindamise järeldused ja oma tähelepanekud 30. juuniks 2018 Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

1. Komisjon viib 30. juuniks 2017 sõltumatute ekspertide abiga läbi ühisettevõtte S2R vahehindamise , hinnates sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kaasamist ja avatust neile, samuti ühisettevõtte S2R haldustegevust, keskendudes eriti haldusprobleemide või -koormusega hakkamasaamisele . Komisjon koostab kõnealuse hindamise kohta aruande, milles on esitatud hindamise järeldused ja komisjoni tähelepanekud . Komisjon saadab kõnealuse aruande 31. detsembriks 2017 Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Ühisettevõtte S2R vahehindamise tulemusi võetakse arvesse määruse (EL) nr 1291/2013 artiklis 32 osutatud põhjaliku hindamise ja vahehindamise läbiviimisel.

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Eelarve täitmise heakskiitmine seoses liidu toetusega ühisettevõttele S2R on osa Euroopa Parlamendi poolt nõukogu soovituse põhjal antavast heakskiidust komisjoni tegevusele eelarve täitmisel, järgides aluslepingu artiklis 319 sätestatud menetlust.	1. Erandina määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikest 7 ja artiklist 209 annab ühisettevõtte S2R eelarve täitmisele heakskiidu Euroopa Parlament, kes teeb seda nõukogu soovituse põhjal ning järgides ühisettevõtte S2R finantseeskirjades sätestatud menetlust.

Muudatusettepanek 32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Ühisettevõte S2R teeb institutsioonidega eelarve täitmise heakskiitmise menetluse käigus täielikku koostööd ning annab kogu vajaliku lisateabe. Seoses sellega võidakse ühisettevõttelt paluda, et ta saadaks asjakohaste institutsioonide või asutustega peetavatele kohtumistele oma esindaja ning et ta abistaks komisjoni volitatud eelarvevahendite käsutajat.	välja jäetud

Muudatusettepanek 33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Ilma et see piiraks I lisas sätestatud põhikirja punkti 19 lõike 4 kohaldamist, võimaldab ühisettevõte S2R komisjoni töötajatele ja teistele ühisettevõtte S2R või komisjoni poolt volitatud isikutele ning kontrollikojale juurdepääsu oma valdustele ja kogu teabele, sh elektroonilisele teabele, mida on vaja nende auditite tegemiseks.	1. Ühisettevõte S2R võimaldab komisjoni töötajatele ja teistele ühisettevõtte S2R või komisjoni poolt volitatud isikutele ning kontrollikojale juurdepääsu oma valdustele ja kogu teabele, sh elektroonilisele teabele, mida on vaja nende auditite tegemiseks.

Muudatusettepanek 34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5a. Ühisettevõtte töötajad, tegevdirektor ning juhatuse liikmed annavad Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) viivitamata ning seejuures oma vastutust kahtluse alla seadmata teada pettustest, millega nad on oma ülesannete või volituste täitmise käigus kokku puutunud.

Muudatusettepanek 35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Pidades silmas raamprogrammi „Horisont 2020“ üldeesmärki muuta Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamine lihtsamaks ja ühtlasemaks, peavad ühisettevõtted vältima raamprogrammi „Horisont 2020“ reeglistikust erinevaid eeskirju.

Muudatusettepanek 36

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„Assotsieerunud liige“ – liikmesriigis või raamprogrammiga Horisont 2020 liitunud riigis asutatud juriidiline isik või juriidiliste isikute rühm või konsortsium, mis on välja valitud punkti 4 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt, mis vastab punkti 4 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimustele ning mis on kinnituskirjale alla kirjutades käesoleva põhikirjaga nõustunud;

Muudatusettepanek 37

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.	„muud asutajaliikmed kui liit“ – lisas II loetletud osalejad , kes on võtnud individuaalse kohustuse anda ühisettevõtte S2R tegutsemisaja jooksul ühisettevõttesse vähemalt 30 miljoni euro suurune panus ning on kinnituskirjale alla kirjutades käesoleva põhikirjaga nõustunud;

„muud asutajaliikmed kui liit“ – iseseisvad juriidilised isikud , kes on ühise nägemuse põhjal võtnud individuaalse kohustuse anda ühisettevõtte S2R tegutsemisaja jooksul ühisettevõttesse vähemalt 30 miljoni euro suurune panus ning on kinnituskirjale alla kirjutades käesoleva põhikirjaga nõustunud pärast seda, kui nende juhtimise eest vastutav organ on teinud otsuse. Asutajaliikmed on loetletud II lisas ;

Muudatusettepanek 38

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„innovatsiooniprogrammid“ – teemavaldkonnad, millele tuginedes on üles ehitatud lõikes 4 osutatud S2Ri üldkava. Innovatsiooniprogrammide väljavalimisel lähtutakse sellest, kas neil on potentsiaali suurendada ühe või enama töökeskkonna tulemuslikkust ning kas nad vastavad raudteesüsteemis kohaldatavale lähenemisviisile. Olenemata juhatuse otsusest kõnealust ülesehitust muuta, peaks S2Ri üldkavaga olema ette nähtud vähemalt viie innovatsiooniprogrammi loomine:

„innovatsiooniprogrammid“ – teemavaldkonnad, millele tuginedes on üles ehitatud lõikes 4 osutatud S2Ri üldkava. Innovatsiooniprogrammide väljavalimisel lähtutakse sellest, kas neil on potentsiaali suurendada ühe või enama töökeskkonna tulemuslikkust ning kas nad vastavad raudteesüsteemis kohaldatavale ja kliendile suunatud lähenemisviisile. Nende määratlus võimaldab ka teedrajavate uuenduslike ideede väljatöötamist ja katsetamist. Olenemata juhatuse otsusest kõnealust ülesehitust muuta, peaks S2Ri üldkavaga olema ette nähtud vähemalt viie innovatsiooniprogrammi loomine:

Muudatusettepanek 39

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)	kulutõhusad ja usaldusväärsed suure mahutavusega rongid;

(a)	kulutõhusad ja usaldusväärsed rongid, sealhulgas suure mahutavusega rongid ja ülikiired rongid ;

Muudatusettepanek 40

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)	kulutõhus ja usaldusväärne suure läbilaskevõimega taristu;

(c)	kulutõhus , säästev ja usaldusväärne suure läbilaskevõimega taristu;

Muudatusettepanek 41

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 2 – alapunkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h)	ühendada kasutajate vajadused ja määratleda koostalitlusvõime standardid, et juhtida teadus- ja innovatsioonitöö investeeringud toimivate ja turustatavate lahendusteni;

(h)	ühendada kasutajate vajadused ja koostada koostalitluse tehniline kirjeldus ja tehnilised standardid, et juhtida teadus- ja innovatsioonitöö investeeringud toimivate ja turustatavate lahendusteni;

Muudatusettepanek 42

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 2 – alapunkt j

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(j)

panna alus ja luua arenguvõimalused tihedale ja pikaajalisele koostööle, mis hõlmab liitu, raudteeseadmete tootjaid ja muid huvirühmi, kelle osalus on vajalik, et soodustada innovatsiooniläbimurdeid ning tagada uuenduslike lahenduste jõuline turuleviimine, sealhulgas raudteeveo-ettevõtjaid ja muid raudteega seotud huvirühmi ning osalejad väljastpoolt raudteesektori tavapäraseid piire;

(j)

panna alus ja luua arenguvõimalused tihedale ja pikaajalisele koostööle, mis hõlmab liitu, raudteeseadmete tootjaid ja muid huvirühmi, kelle osalus on vajalik, et soodustada innovatsiooniläbimurdeid ning tagada uuenduslike lahenduste jõuline turuleviimine, sealhulgas klientide huve esindavaid organisatsioone, raudteeveo-ettevõtjaid ja muid raudteega seotud avaliku ja erasektori huvirühmi , sealhulgas piirkondlikul tasandil, ning osalejad väljastpoolt raudteesektori tavapäraseid piire;

Muudatusettepanek 44

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 2 – alapunkt k a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(ka)	teha koostööd paljude sidusrühmadega, sealhulgas teadusasutuste ja ülikoolidega;

Muudatusettepanek 45

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 3 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2a.

Kui mõni ühisettevõtte S2R liige ei täida seoses kokkulepitud rahalise toetusega oma kohustusi, registreerib tegevdirektor selle kirjalikult ja määrab selle puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Kui puudust nimetatud ajavahemiku jooksul ei kõrvaldata, kutsub tegevdirektor kokku juhatuse koosoleku, et otsustada, kas oma kohustused täitmata jätnud liikme liikmestaatus lõpetada või rakendada kuni kohustuste täitmiseni muid meetmeid. Juhatus võib esialgselt peatada kõigi oma kohustusi mittetäitnud ühisettevõtte liikmete hääleõiguse, kui nad on ära kuulatud ning neile on pakutud korrigeerimisvõimalust.

Muudatusettepanek 46

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ühisettevõtte S2R assotsieerunud liikmed valitakse avatud, mittediskrimineeriva ja konkurentsil põhineva konkursi alusel. Esimene assotsieerunud liikmete konkurss algab hiljemalt kolme kuu jooksul pärast ühisettevõtte S2R asutamist. Täiendavate konkursside korraldamine sõltub vajadusest tagada oluline suutlikkus S2Ri üldkava rakendamiseks. Kõik konkursikutsed avaldatakse S2Ri veebisaidil ja nendest antakse teada riikide esindajate rühma ja muude kanalite vahendusel, et tagada S2Ri üldkava eesmärkide saavutamise huvides võimalikult suur osavõtt konkursist . Ühisettevõte S2R soodustab VKEde, kogu raudtee väärtusahela ulatuses tegutsevate ettevõtjate ning väljaspool traditsioonilist raudteesektorit tegutsevate ettevõtjate osalemist.

Ühisettevõtte S2R assotsieerunud liikmed valitakse avatud, mittediskrimineeriva ja konkurentsil põhineva konkursi alusel , mille käivitab komisjon ning mida juhatus hindab läbipaistval viisil . Hindamise ja valiku puhul võetakse muu hulgas arvesse taotleja asjakohasust ja potentsiaalset lisaväärtust ühisettevõtte S2R eesmärkide saavutamise seisukohast, taotleja majanduslikku usaldusväärsust ning mis tahes võimalikke huvide konflikte seoses ühisettevõtte S2R eesmärkidega .

Muudatusettepanek 47

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 4 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2a.

Komisjon teeb hindamise tulemusi arvesse võttes lõpliku otsuse assotsieerunud liikmete valiku kohta, eesmärgiga tagada geograafiline tasakaal ning VKEde, teadusringkondade ja kogu raudtee väärtusahela ulatuses tegutsevate ettevõtjate, sealhulgas väljaspool traditsioonilist raudteesektorit tegutsevate ettevõtjate tasakaalustatud osalemine.

Muudatusettepanek 48

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 4 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Iga liige võib lõpetada oma liikmesuse ühisettevõttes S2R. Lõpetamine jõustub ja muutub tagasipööramatuks kuus kuud pärast teiste liikmete teavitamist. Sellest hetkest vabastatakse endine liige kõigist kohustustest peale nende, mille ühisettevõte S2R kiitis heaks või võttis enne liikmesuse lõpetamist. Liikmesuse lõpetamise korral avatakse ühisettevõtte S2R ja liikmesust lõpetava liikme vaheliste rahaliste kohustuste täitmiseks arvelduskonto.

Muudatusettepanek 49

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 4 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.	Ühisettevõtte S2R liikmesust ei saa loovutada kolmandale isikule ilma juhatuse eelneva ja ühehäälse nõusolekuta.

6.	Ühisettevõtte S2R liikmesust ei saa loovutada kolmandale isikule ilma juhatuse eelneva ja ühehäälse nõusolekuta. Sellisest nõusolekust teavitatakse komisjoni, kellel on õigus avaldada vastuseisu.

Muudatusettepanek 50

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 6 – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)

vähemalt üks assotsieerunud liikmete esindaja iga innovatsiooniprogrammi kohta, millele viidatakse punkti 1 lõikes 3. Need esindajad määrab ühisettevõtte S2R juhatus, pidades silmas kogu raudtee väärtusahela ulatuses tegutsevate ettevõtjate ning väljaspool traditsioonilist raudteesektorit tegutsevate ettevõtjate tasakaalustatud esindatust.

(c)

vähemalt üks assotsieerunud liikmete esindaja iga innovatsiooniprogrammi kohta, millele viidatakse punkti 1 lõikes 3. Assotsieerunud liige, kes täidab iseseisva juriidilise isikuna punkti 1 lõikes 2 sätestatud kriteeriume [st vähemalt 30 miljoni euro suurune osalus] ning kes aitab kaasa artikli 2 lõike 2 punktides a, b ja c sätestatud eesmärkide täitmisele, on esindatud juhatuses. Teised esindajad määrab ühisettevõtte S2R juhatus, pidades silmas kogu raudtee väärtusahela ulatuses tegutsevate ettevõtjate ning väljaspool traditsioonilist raudteesektorit tegutsevate ettevõtjate tasakaalustatud esindatust ka territoriaalse esindatuse osas ja seda tagades . Vähemalt kaks neist peaksid olema raudtee-ettevõtjate esindajad.

Muudatusettepanek 51

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 7 – lõige 5 – lõik 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Euroopa Raudteeagentuuri esindaja ning riikide esindajate rühma eesistuja või ase-eesistuja osalevad juhatuse koosolekutel vaatlejatena .	Euroopa Raudteeagentuuri esindaja osaleb juhatuse koosolekutel vaatlejana .

Muudatusettepanek 52

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 7 – lõige 5 – lõik 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Riikide esindajate rühma esimehel või ase-esimehel on õigus osaleda juhatuse koosolekutel vaatlejana ning osaleda selle aruteludes, kuid tal ei ole hääleõigust.

Muudatusettepanek 53

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 7 – lõige 5 – lõik 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Teaduskomitee esimehel on õigus osaleda juhatuse koosolekutel vaatlejana, kui arutatakse komitee ülesannete hulka kuuluvaid küsimusi, ning osaleda selle aruteludes, kuid tal ei ole hääleõigust.

Muudatusettepanek 54

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 8 – lõik - 1 (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Komisjon püüab talle juhatuses usaldatud rolli piires tagada ühisettevõtte S2R tegevuse ja raamprogrammi „Horisont 2020“ asjakohase tegevuse koordineerimise, et edendada ühiste teadusuuringutega hõlmatud prioriteetide kindlakstegemisel sünergiaid.

Muudatusettepanek 55

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 8 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(ca)

võtab vastu otsuse juhatuse lõpliku koosseisu kohta, eelkõige valides assotsieerunud liikmete esindajad, välja arvatud need, kes täidavad punkti 1 lõikes 2 sätestatud kriteeriume. Lõplik valik peaks tagama VKEde, kogu raudtee väärtusahela ulatuses tegutsevate ettevõtjate, sealhulgas väljaspool traditsioonilist raudteesektorit tegutsevate ettevõtjate tasakaalustatud osalemise;

Muudatusettepanek 56

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 8 – lõik 1 – punkt n a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(na)	tagab kõigi käesoleva määruse raames kehtestatud alltöövõtulepingute valiku menetluse läbipaistvuse;

Muudatusettepanek 57

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.	Tegevdirektori nimetab ametisse juhatus , valides sobiva kandidaadi Euroopa Komisjoni esitatud nimekirjast, järgides avalikku ja läbipaistvat valimisprotseduuri .

Komisjoni esitatud kandidaatide loetelust valib tegevdirektori tema teeneid, dokumenteeritud haldus- ja juhtimisoskust ning asjaomaseid teadmisi ja kogemusi silmas pidades Euroopa Liidu Teatajas ja mujal avaldatud osalemiskutsete põhjal korraldatud avatud ja läbipaistva konkursi alusel ning nimetab ametisse juhatus. Euroopa Parlamendil on õigus avaldada vastuseisu.

Enne ametisse nimetamist vastab juhatuse välja valitud kandidaat Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni liikmete küsimustele.

Muudatusettepanek 58

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 10 – lõige 4 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(ga)	edastab riikide esindajate rühmale ja teaduskomiteele korrapäraselt teavet, mis on nende nõuandva rolliga seoses asjakohane;

Muudatusettepanek 59

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 11 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Euroopa Raudteeagentuuril on juhatuses vaatlejastaatus, ta aitab kaasa S2Ri üldkava kindlaksmääramisele ja rakendamisele ning täidab selleks eelkõige järgmisi nõustamisega seotud ülesandeid:	Euroopa Raudteeagentuur aitab kaasa S2Ri üldkava kindlaksmääramisele ja rakendamisele ning täidab selleks eelkõige järgmisi nõustamisega seotud ülesandeid:

Muudatusettepanek 60

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 11 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)	teeb ettepanekuid S2Ri üldkava ja aasta töökava võimalike muudatuste kohta, eelkõige selleks, et tagada ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomiseks vajalike teadusuuringute toimumine;

(a)	teeb ettepanekuid S2Ri üldkava ja aasta töökava võimalike muudatuste kohta, eelkõige selleks, et tagada ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomiseks vajalike teadusuuringute toimumine , ja teeb kindlaks nende asjakohasuse seoses artikli 2 lõikes 2 määratletud eesmärkidega ;

Muudatusettepanek 61

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 11 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)	teeb käesoleva määruse artikli 2 lõike 1 punkti e kohase sidusrühmadega konsulteerimise järel ettepanekuid teadus-, arendus- ja valideerimistegevuse tehniliste standardite kohta , eesmärgiga tagada töö tulemuste koostalitlusvõime ja ohutus;

(b)	teeb käesoleva määruse artikli 2 lõike 1 punkti e kohase sidusrühmadega konsulteerimise järel ettepanekuid teadus- ja arendustegevuse suuniste kohta , mille tulemusel kehtestatakse tehnilised standardid , eesmärgiga tagada töö tulemuste koostalitlusvõime ja ohutus;

Muudatusettepanek 62

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 13 – lõige 5 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)	asjakohaste riiklike või piirkondlike teadus- ja innovatsiooniprogrammide staatus ning võimalike koostöövaldkondade määratlemine, kaasa arvatud asjakohaste tehnoloogiate kasutuselevõtt;

(a)	asjakohaste riiklike või piirkondlike teadus- ja innovatsiooniprogrammide staatus ning võimalike koostöövaldkondade määratlemine, kaasa arvatud asjakohaste tehnoloogiate kasutuselevõtt sünergiatest kasusaamiseks ;

Muudatusettepanek 63

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 13 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5a.	Riikide esindajate rühm saab regulaarselt teavet, muu hulgas osalemise kohta ühisettevõtte S2R rahastatud meetmetes, iga konkursi ja projekti rakendamise tulemuste kohta, sünergiate kohta muude asjakohaste liidu programmidega ja S2Ri eelarve täitmise kohta.

Muudatusettepanek 64

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 13 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Riikide esindajate rühm võib esitada ühisettevõttele S2R omal algatusel soovitusi tehnilistes, juhtimis- ja finantsküsimustes, eelkõige juhul, kui need mõjutavad riiklikke või piirkondlikke huvisid. Ühisettevõte S2R teavitab riikide esindajate rühma järelmeetmetest, mis ta on võtnud vastuseks rühma soovitustele.

6.	Riikide esindajate rühm võib esitada juhatusele omal algatusel soovitusi tehnilistes, juhtimis- ja finantsküsimustes, eelkõige juhul, kui need mõjutavad riiklikke või piirkondlikke huvisid. Juhatus teavitab riikide esindajate rühma järelmeetmetest, mis ta on võtnud vastuseks rühma soovitustele.

Muudatusettepanek 65

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 14 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.	Punktis 2 ette nähtud ülesannete täitmiseks võib ühisettevõtte S2R juhatus moodustada piiratud arvu töörühmi nendeks toiminguteks, mida juhatus neile delegeerib. Kõnealused töörühmad moodustatakse spetsialistidest ning nende töö vastab läbipaistvuse põhimõttele.

Punktis 2 ette nähtud ülesannete täitmiseks võib ühisettevõtte S2R juhatus moodustada piiratud arvu töörühmi nendeks toiminguteks, mida juhatus neile delegeerib. Kõnealused töörühmad moodustatakse asjaomaste erialateadmistega spetsialistidest , sealhulgas teadusorganisatsioonide, VKEde, raudtee-ettevõtjate spetsialistid, ning nende töö vastab läbipaistvuse põhimõttele.

Muudatusettepanek 66

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 15 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)	muude liikmete kui liidu ning nendega seotud üksuste mitterahalised toetused, mis koosnevad nende poolt kaudsete meetmete rakendamisel tehtud kulutustest, millest arvestatakse maha ühisettevõtte poolne toetus ja muud liidu toetused nende kulude katmiseks.

(b)	muude liikmete kui liidu ning nendega seotud üksuste mitterahalised või rahalised toetused, mis koosnevad nende poolt kaudsete meetmete rakendamisel tehtud kulutustest, millest arvestatakse maha ühisettevõtte poolne toetus ja muud liidu toetused nende kulude katmiseks.

Muudatusettepanek 67

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.	Tegevdirektor annab igal aastal ühisettevõtte S2R juhatusele aru oma ülesannete täitmisest kooskõlas ühisettevõtte finantseeskirjadega.

1.	Tegevdirektor annab igal aastal ühisettevõtte S2R juhatusele aru oma ülesannete täitmisest kooskõlas ühisettevõtte finantseeskirjadega.

2.	Iga aasta 15. veebruariks esitab tegevdirektor juhatusele heakskiitmiseks aasta tegevusaruande ühisettevõttes S2R eelmisel kalendriaastal eelkõige töökavaga seoses tehtud edusammudest. Aruanne sisaldab muu hulgas järgmist teavet:

2.	Kahe kuu jooksul enne iga eelarveaasta lõppu esitab tegevdirektor juhatusele heakskiitmiseks aasta tegevusaruande ühisettevõttes S2R eelmisel kalendriaastal eelkõige töökavaga seoses tehtud edusammudest. Aruanne sisaldab muu hulgas järgmist teavet:

(a)	tehtud teadus- ja innovatsioonitöö ning muud toimingud ja vastavad kulutused;

(a)	tehtud teadus- ja innovatsioonitöö ning muud toimingud ja vastavad kulutused;

(b)	esitatud meetmed, kaasa arvatud jaotumine osalejaliikide (sh VKEd) ja riikide kaupa;

(b)	esitatud meetmed, kaasa arvatud jaotumine osalejaliikide (sh VKEd) ja riikide kaupa;

(c)	rahastamiseks valitud meetmed, kaasa arvatud jaotumine osalejaliikide (sh VKEd) ja riikide kaupa, näidates ka ühisettevõtte S2R toetust üksikutele osalejatele ja meetmetele.

(c)	rahastamiseks valitud meetmed, kaasa arvatud jaotumine osalejaliikide (sh VKEd) ja riikide kaupa, näidates ka ühisettevõtte S2R toetust üksikutele osalejatele ja meetmetele.

Kui juhatus on aasta tegevusaruande heaks kiitnud, edastatakse see riikide esindajate rühmale ja tehakse üldsusele kättesaadavaks.

3.	Ühisettevõte S2R esitab igal aastal komisjonile määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõike 5 kohase aruande.

3.	Ühisettevõtte S2R peaarvepidaja edastab järgmise eelarveaasta 1. märtsiks Euroopa Komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale esialgse raamatupidamisaruande.

4.	Ühisettevõtte S2R raamatupidamisaruannet kontrollib sõltumatu auditeerimisasutus, nagu on sätestatud määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikes 5.

Ühisettevõtte S2R raamatupidamisaruannet ei kontrolli kontrollikoda .

Järgmise eelarveaasta 31. märtsiks saadab ühisettevõte S2R eelarve haldamise ja finantsjuhtimise kohta aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale.

Pärast kontrollikojalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 148 kohaste tähelepanekute saamist raamatupidamisaruande kohta koostab peaarvepidaja ühisettevõtte S2R lõpliku raamatupidamisaruande ning tegevdirektor edastab selle juhatusele arvamuse saamiseks.

Juhatus esitab arvamuse ühisettevõtte S2R lõpliku raamatupidamisaruande kohta.

Tegevdirektor edastab lõpliku raamatupidamisaruande koos juhatuse arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale hiljemalt lõppenud eelarveaastale järgneva aasta 1. juuliks.

Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas järgmise aasta 15. novembriks.

Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse aastaaruandes tehtud märkuste kohta 30. septembriks. Tegevdirektor saadab kõnealuse vastuse ka juhatusele.

Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor talle kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 165 lõikega 3 kogu teabe, mida on vaja kõnealust eelarveaastat käsitleva eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta sujumiseks.

(12) ELT … [H2020 RP] .

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ ( ELT L 347, 20.12.2013, lk 104 ) .

(12a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsus nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

(13) ELT … [H2020 EP] .

(13) Nõukogu 3. detsembri 2013. aasta otsus nr 2013/743/EL, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020“ rakendamise eriprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2006/971/EÜ, 2006/972/EÜ, 2006/973/EÜ, 2006/974/EÜ ja 2006/975/EÜ ( ELT L 347, 20.12.2013, lk 965 ) .

(16) ELT … [H2020 rPE] .

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ (2014–2020) osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1906/2006 ( ELT L 347, 20.12.2013, lk 81 ) .

(20) Komisjoni soovitus 2003/361/EÜ, 6. mai 2003, mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/178

P7_TA(2014)0349

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine: taotlus EGF/2012/007 IT/VDC Technologies

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 13 (taotlus EGF/2012/007, IT/VDC Technologies, Itaalia) (COM(2014)0119 – C7-0089/2014 – 2014/2025(BUD))

(2017/C 443/30)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0119 – C7-0089/2014),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta (1),

—	võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (2), eriti selle artiklit 12,

—	võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (3) (2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe), eriti selle punkti 13,

—	võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13 ette nähtud kolmepoolset menetlust,

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja,

—	võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0261/2014),

A.	arvestades, et Euroopa Liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste tagajärjel, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda;

arvestades, et koondatud töötajatele antav liidu finantsabi peaks olema paindlik ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008. aastal toimunud lepituskohtumisel, ning võttes Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „fond“) kasutuselevõtmise üle otsustamisel nõuetekohaselt arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;

arvestades, et Itaalia esitas taotluse EGF/2012/007 IT/VDC Technologies, et saada fondist rahalist toetust seoses 1 164 töötaja koondamisega ettevõttes VDC Technologies SpA ja ühes tarnivas ettevõttes 26. veebruarist 2012 kuni 25. juunini 2012 kestnud vaatlusperioodi jooksul, taotledes abi 1 146 koondatud töötajale, kelle puhul taotletakse fondi kaasrahastamist;

D.	arvestades, et taotlus vastab fondi määruses sätestatud toetuskõlblikkuse kriteeriumidele;

nõustub komisjoniga, et fondi määruse artikli 2 punktis a sätestatud tingimused on täidetud ja seetõttu on Itaalial õigus saada kõnealuse määruse alusel rahalist toetust;

märgib, et Itaalia ametiasutused esitasid taotluse fondist rahalise toetuse saamiseks 31. augustil 2012. aastal, ja peab kahetsusväärseks, et Euroopa Komisjon tegi oma hinnangu teatavaks alles 5. märtsil 2014. aastal; taunib pikka 19-kuulist hindamisaega ning on veendunud, et see viivitus on vastuolus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärgiga osutada kiiret abi töötajatele, kes on kaotanud töö;

on seisukohal, et koondamised ettevõttes VDC Technologies SpA ja ühes tarnivas ettevõttes (televiisorikomplektide, televiisorimonitoride ja -ekraanide ning kliimaseadmete valmistamine) on seotud maailmakaubanduses üleilmastumise tõttu toimunud suurte struktuurimuutustega, eelkõige ulatuslike majandushäiretega elektriseadmete tootmise sektoris seoses suurenenud konkurentsiga kolmandatest riikidest, eriti Hiinast;

tunnistab vajadust teha järeldusi globaliseerumisega seotud kriteeriumi alusel fondile esitatud paljudest taotlustest teatavas sektoris, võttes arvesse liidu kaubanduspoliitika reformimist nii liberaliseerimise kui ka kaubanduse kaitsevahendite osas;

märgib, et kõnealune 1 164 töötaja koondamine koos 54 töötaja samal põhjusel koondamisega enne ja pärast neljakuulist vaatlusperioodi avaldab tugevat negatiivset mõju tööturule ja majandusolukorrale asjaomasel alal, mis asub NUTS III tasandi piirkonnas ITI45 Frosinone ja NUTS II tasandi piirkonna ITI4 Lazio;

väljendab heameelt tõsiasja üle, et selleks, et töötajad saaksid kiiret abi, otsustasid Itaalia ametiasutused alustada individuaalsete meetmete rakendamist koondatud töötajatele 30. novembril 2012. aastal, üheksa kuud enne taotluse esitamist fondist toetuse saamiseks ja palju varem, kui tehti lõplik otsus esildatud kooskõlastatud paketi jaoks fondist toetuse saamise kohta;

märgib, et kaasrahastatav individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakett sisaldab meetmeid 1 146 koondatud töötaja tagasipöördumiseks tööle, nt kutsealane nõustamine / oskuste hindamine, koolitus, individuaalsed teenused, ettevõtlusega seotud toetus, töölevõtmistoetus, osalustoetus;

märgib, et peaaegu 40 % koondatud töötajatest on vanemad kui 55 aastat; peab kahetsusväärseks, et pakett ei sisalda vanemaealistele töötajatele suunatud erimeetmeid;

juhib tähelepanu, et pakett sisaldab mitmesuguseid rahalisi hüvitisi: hüvitis töötajatele, kelle leibkonnas on hooldatavaid isikuid, liikuvustoetus ja osalemishüvitis; juhib tähelepanu, et värbamistoetuse määr on suhteliselt kõrge (6 000 eurot töötaja kohta), kuid tunneb heameelt asjaolu üle, et selle meetme tingimuseks on töötajatele alalise lepingu või 24 kuu pikkuse tähtajalise lepingu pakkumine;

10.

tunneb heameelt asjaolu üle, et individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi osas konsulteeriti tööturu osapooltega ja et aktiveeriti kohalik toetusvõrgustik mitmesuguste kohalike osapoolte kaasamisega, ning et fondi rakendamise ja selle vahendite kättesaadavaks muutmise eri etappidel kohaldatakse sugupoolte võrdsuse poliitikat ja mittediskrimineerimise põhimõtet;

11.

tuletab meelde, kui tähtis on tõsta kõigi töötajate tööalast konkurentsivõimet, pakkudes neile kohandatud koolitust ning tunnustades nende kutsealase karjääri raames omandatud oskusi ja pädevusi; eeldab, et kooskõlastatud paketti kuuluv koolitus kohandatakse mitte üksnes koondatud töötajate vajadustele, vaid ka tegelikule ärikeskkonnale;

12.

tunneb heameelt selle üle, et fondi paketis nähakse ette koolitus kõikidele töötajatele; peab siiski kahetsusväärseks, et komisjoni ettepanekus ei tooda välja seda, millistes valdkondades ja sektorites koolitust pakutakse;

13.

märgib, et fondist rahastatavate individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti puudutav teave sisaldab teavet selle kohta, kuidas need meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid; rõhutab, et Itaalia ametiasutused on kinnitanud, et toetuskõlblikele meetmetele ei anta toetust liidu muudest rahastamisvahenditest; tuletab meelde, et on komisjonilt nõudnud nende andmete võrdleva analüüsi esitamist komisjoni aastaaruannetes, et tagada täielik vastavus kehtivatele eeskirjadele ja hoida ära liidu rahastatavate teenuste topeltrahastamine;

14.

rõhutab, et fondi määruse artikli 6 kohaselt tuleb tagada, et fond toetaks koondatud töötajate tagasipöördumist stabiilsele tööle; rõhutab ühtlasi, et fondist saadava abiga võib kaasrahastada ainult aktiivseid tööturumeetmeid, mis aitavad kaasa kestvale ja pikaajalisele tööhõivele; kordab, et fondist antav abi ei tohi asendada meetmeid, mille võtmine on siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute kohaselt äriühingute kohustus, ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid;

15.

väljendab heameelt kokkuleppe üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel uue fondi määruse kohta aastateks 2014–2020, et võtta uuesti kasutusele fondi kriisi korral kasutamise kriteerium, suurendada liidu rahalist toetust kuni 60 %ni kavandatud meetmete hinnangulisest kogumaksumusest, suurendada fondi kasutuselevõtmise taotluste läbivaatamise tõhusust komisjonis ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt, lühendades selleks hindamis- ja heakskiitmisprotsessi, laiendada toetuskõlblike tegevuste ja toetusesaajate ringi füüsilisest isikust ettevõtjatele ja noortele ning rahastada oma ettevõtte loomise stiimuleid;

16.

kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

17.

teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

18.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.

(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(1) ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 13 (taotlus EGF/2012/007, IT/VDC Technologies, Itaalia)

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2014/254/EL).

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/182

P7_TA(2014)0350

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine (taotlus EGF/2012/004 ES/ Grupo Santana, Hispaania)

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 13 (taotlus EGF/2012/004, ES/Grupo Santana, Hispaania) (COM(2014)0116 – C7-0101/2014 – 2014/2027(BUD))

(2017/C 443/31)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0116 – C7-0101/2014),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta (1) (fondi määrus),

—	võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (2), eriti selle artiklit 12,

—	võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (3) (2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe), eriti selle punkti 13,

—	võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13 ette nähtud kolmepoolset menetlust,

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja,

—	võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0260/2014),

A.	arvestades, et Euroopa Liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste tagajärjel, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda;

arvestades, et Hispaania esitas taotluse EGF/2012/004 ES/Grupo Santana (4), et saada fondist rahalist toetust seoses 330 töötaja koondamisega ettevõttes Grupo Santana ning tema 15 tarneettevõttes ja tootmisahela järgmise etapi tootja juures, taotledes fondi kaasrahastamist 285-le 15. novembrist 2011 kuni 15. märtsini 2012 kestnud vaatlusperioodi jooksul koondatud töötajale;

D.	arvestades, et taotlus vastab fondi määruses sätestatud toetuskõlblikkuse kriteeriumidele;

nõustub komisjoniga, et fondi määruse artikli 2 punktis c sätestatud tingimused on täidetud ja seetõttu on Hispaanial õigus saada kõnealuse määruse alusel rahalist toetust;

võtab teadmiseks komisjoni selgitused, mille kohaselt kuulub vaatlusperioodi ajal toimunud 330 töötaja koondamine ning sellele lisaks veel 689 töötaja koondamine sama kollektiivse koondamise alla ning need koondamised koos kõnealuse piirkonna väga hapra majandus- ja sotsiaalse olukorraga vastavad fondi määruse artikli 2 punkti c kohaselt juhtumi erandlikkust puudutavale tingimusele;

märgib, et Hispaania ametiasutused esitasid taotluse fondist rahalise toetuse saamiseks 16. mail 2012 ja peab kahetsusväärseks, et Euroopa Komisjon tegi oma hinnangu teatavaks alles 5. märtsil 2014; taunib 22 kuu pikkuseks veninud hindamisaega ning on veendunud, et see viivitus on vastuolus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärgiga osutada töö kaotanud töötajatele kiiret abi;

on seisukohal, et ettevõttes Grupo Santana ning tema 15 tarnija või tootmisahela järgmise etapi tootja juures toimunud koondamised on seotud maailmakaubanduses üleilmastumise tõttu toimunud suurte struktuurimuutustega, eelkõige ELi turuosa vähenemisega ülemaailmses mootorsõidukite tootmises ja Aasia turgude kiire kasvuga, millest ELi tootjatel on raskem kasu saada;

märgib, et kõnealusel 330 töötaja koondamisel koos 689 töötaja samal põhjusel koondamisega enne ja pärast neljakuulist vaatlusperioodi on märkimisväärselt kahjulik mõju tööhõivele ja majandusele kohalikul ja NUTS III tasandil ning see halvendab veelgi juba niigi nõrka majanduslikku olukorda asjaomasel territooriumil;

märgib, et see on järjekordne fondi kasutuselevõtmise taotlus seoses koondamistega autotööstussektoris ning et autotööstusest on fondile esitatud nii kriisi kui ka üleilmastumisega seotud kriteeriumide alusel kõige rohkem taotlusi, mida on kokku 17; juhib tähelepanu asjaolule, et järjekordne autotööstust puudutav juhtum annab tunnistust vajadusest liidu tööstusstrateegia järele ning näitab, kuidas fond aitab töötajaid restruktureerimise ajal;

tunneb heameelt asjaolu üle, et Andaluusia piirkond, kus töötuse määr on riigi ja liidu keskmisest kõrgem, saab jälle abi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist; juhib tähelepanu asjaolule, et fond on juba toetanud Andaluusias asuva Delphi töötajaid (EGF/2008/002 ES/Delphi);

väljendab heameelt tõsiasja üle, et selleks, et töötajad saaksid kiiret abi, otsustasid Hispaania ametiasutused alustada individuaalsete teenuste rakendamist koondatud töötajate suhtes 1. augustil 2011, kümme kuud enne taotluse esitamist fondist toetuse saamiseks ja palju varem, kui tehti lõplik otsus esildatud kooskõlastatud paketi jaoks fondist toetuse saamise kohta;

märgib, et kaasrahastatav individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakett sisaldab meetmeid 285 koondatud töötaja tagasipöördumiseks tööle, sh töökohal toimuvat kutseõpet, äriprojektide alast nõustamist, abi aktiivsel tööotsingul ja sobiva töö pakkumist;

10.

väljendab heameelt asjaolu üle, et pakutav väljaõpe kestab pikka aega ning et seda täiendatakse töökohal toimuva koolitusega; kiidab heaks asjaolu, et väljaõpe kohandatakse äripargis tegutsema hakkavatele ettevõtetele vajalike oskuste ja pädevustega ning et see kuulub meetmete alla, mida rakendatakse lisaks fondi poolt rahastatavale paketile;

11.

kiidab sellega seoses heaks asjaolu, et Linaresi linn, keda selle omavalitsusüksuse peamise tööandja Santana (ja selle tarnijate) sulgemine tugevasti mõjutab, valis kõikehõlmava ja igakülgse käsitlusviisi, mida kajastatakse Grupo Santana äripargi taastamise strateegias uute investorite ligimeelitamiseks; on arvamusel, et Linaresi linna otsus parandada ettevõtluskeskkonda suurendab töötajatele mõeldud fondi meetmete mõju;

12.

tunneb heameelt selle üle, et Linaresi linn konsulteeris paketi küsimuses tööturu osapooltega (ametiühingud MCA-UGT Andalucía ja Federación de la industria de CCOO-Andalucía) ja et tööturu osapooled jälgivad meetmete rakendamist, ning et fondi rakendamise ja selle vahendite kättesaadavaks tegemise eri etappidel kohaldatakse naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ning mittediskrimineerimise põhimõtteid;

13.

tuletab meelde, kui tähtis on tõsta kõigi töötajate tööalast konkurentsivõimet, pakkudes neile kohandatud koolitust ning tunnustades nende kutsealase karjääri kestel omandatud oskusi ja pädevusi; eeldab, et kooskõlastatud paketti kuuluv koolitus kohandatakse mitte üksnes koondatud töötajate vajadustele, vaid ka tegelikule ärikeskkonnale;

14.

juhib tähelepanu asjaolule, et fond maksab õppepalka, mis on kuni 150 % Hispaania miinimumpalgast; tunneb siiski heameelt komisjoni kinnituse üle, et kõnealune palk ei asenda töötushüvitist ning et see makstakse lisaks siseriiklike õigusaktide raames makstavale töötushüvitisele; rõhutab sellega seoses, et uues ajavahemikku 2014–2020 hõlmavas fondi määruses piiratakse rahaliste hüvitiste sisaldust paketis kuni 35 %-ni meetmete maksumusest ning et seetõttu ei ole hüvitiste määr uue määruse kohaselt käesoleva taotluse kooskõlastatud paketis sama;

15.

peab tervitatavaks Hispaania piirkondlike ja Linaresi kohalike ametivõimude algatust investeerida tööstusrajatistesse ja uuendatud tööstuspiirkonna edendamisse, et meelitada ligi uusi ettevõtteid ja mitmekesistada autotööstusele keskendumise asemel oma tööstusstruktuuri; rõhutab, et nende meetmete kohta ei ole esitatud fondile kaasrahastamise taotlust ja neid rahastatakse piirkondlikest ja kohalikest eelarvetest, mis on rangelt piiratud, sest tehase sulgemise tõttu jääb saamata osa maksutuludest;

16.

märgib, et fondist rahastatavate individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti puudutav teave sisaldab teavet selle kohta, kuidas need meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid; rõhutab, et Hispaania ametiasutused on kinnitanud, et toetuskõlblikele meetmetele ei anta toetust liidu muudest rahastamisvahenditest; tuletab meelde, et on komisjonilt nõudnud nende andmete võrdleva analüüsi esitamist komisjoni aastaaruannetes, et tagada täielik vastavus kehtivatele eeskirjadele ja hoida ära liidu rahastatavate teenuste topeltrahastamine;

17.

18.

väljendab heameelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel uue fondi määruse kohta aastateks 2014–2020 saavutatud kokkuleppe üle võtta uuesti kasutusele fondi kriisi korral kasutamise kriteerium, suurendada liidu rahalist toetust kuni 60 %-ni kavandatud meetmete hinnangulisest maksumusest, suurendada fondi kasutuselevõtmise taotluste läbivaatamise tõhusust komisjonis ja Euroopa Parlamendi ning nõukogu poolt, lühendades selleks hindamis- ja heakskiitmisprotsessi, laiendada toetuskõlblike tegevuste ja toetusesaajate ringi füüsilisest isikust ettevõtjatele ja noortele ning rahastada oma ettevõtte loomise stiimuleid;

19.

kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

20.

teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

21.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(1) ELT C 99, 31.3.2011, lk 1.

(4) Santana Motor S.A.U.; Santana Motor Andalucķa S.L.U. ja Santana Militar S.L.U.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 13 (taotlus EGF/2012/004 ES/Grupo Santana, Hispaania)

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2014/253/EL).

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/186

P7_TA(2014)0351

Hoiuste tagamise skeemid ***II

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv hoiuste tagamise skeemide kohta (uuesti sõnastatud) (05199/1/2014 – C7-0094/2014 – 2010/0207(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

(2017/C 443/32)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (05199/1/2014 – C7-0094/2014),

—

võttes arvesse Taani parlamendi, Saksamaa Liidupäeva, Saksamaa Liidunõukogu ja Rootsi parlamendi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

—	võttes arvesse Euroopa Keskpanga 16. veebruari 2011. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta (2) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2010)0368) suhtes,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 72,

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni soovitust teisele lugemisele (A7-0216/2014),

kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(2) ELT C 249 E, 30.8.2013, lk 81.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/187

P7_TA(2014)0352

Alternatiivkütuste infrastruktuur ***I

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv alternatiivkütuste infrastruktuuri kasutuselevõtu kohta (COM(2013)0018 – C7-0022/2013 – 2013/0012(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/33)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0018),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 91, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0022/2013),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 22. mai 2013. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Regioonide Komitee 4. juuli 2013. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 26. märtsi 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A7-0444/2013),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 271, 19.9.2013, lk 111.

(2) ELT C 280, 27.9.2013, lk 66.

P7_TC1-COD(2013)0012

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/…/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv 2014/94/EL) lõplikule kujule).

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/188

P7_TA(2014)0353

Ühenduses liikuvate maanteesõidukite mõõtmed ja täismass ***I

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse 25. juuli 1996. aasta direktiivi 96/53/EÜ, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass (COM(2013)0195 – C7-0102/2013 – 2013/0105(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/34)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0195),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 91, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0102/2013),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2013. aasta arvamust (1),

—	pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A7-0256/2014),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 327, 12.11.2013, lk 133.

P7_TC1-COD(2013)0105

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/…/EL, millega muudetakse nõukogu direktiivi 96/53/EÜ, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 91,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud õigusakti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Valges raamatus „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas“, mis avaldati 2011. aastal, tõstetakse esile vajadust vähendada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside (eelkõige süsinikdioksiidi (CO2)) heitkogust 60 % võrreldes 1990. aasta tasemega ning 20 % aastaks 2020 . [ME 1]

(1a)	Kuna praegu puuduvad poliitikameetmed, millega käsitletaks veokite põhjustatavat kasvavat CO2-heidet, peaks komisjon hindama kütusesäästlikkuse standardite kehtestamist veokitele, laiendades õiguslikku käsitlusviisi ka autodele ja kaubikutele. [ME 2]

(2)	Sellest lähtuvalt nähakse valge raamatuga ette kohandada nõukogu direktiivi 96/53/EÜ (3), et vähendada energiatarbimist ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid, kohandada õigusakte vastavalt tehnika arengule ja uutele turuvajadustele ning hõlbustada ühendvedusid.

(3)

Tehnika arengu alla võib liigitada ka ülestõstetava või kokkuvolditava aerodünaamilise seadme lisamise sõiduki (peamiselt haagise või poolhaagise) tagaosale, kuid siis on sõiduk pikem kui direktiivi 96/53/EÜ kohaselt lubatud maksimaalpikkus. Seadmete paigaldamist saab alustada kohe pärast käesoleva direktiivi jõustumist, sest tooted on juba turul saadaval ja neid kasutakse teistel mandritel. Sama kehtib löögienergiat absorbeerivate aerodünaamiliste seadmete ja allasõidutõkete kohta, mis paigaldatakse külgedel ja tagaosas rataste piirkonnas haagiste, poolhaagiste ja sõidukite alla. Need võivad oluliselt parandada sõiduki energiatõhusust ja vähendada ka teiste liiklejate vigastusohtu. Käesoleva direktiiviga tuleks ka julgustada ja hõlbustada sõidukite ja veoühikute konstruktsiooni innovatsiooni. [ME 3]

(3a)

Komisjon peaks masse ja mõõtmeid käsitleva meetmeraamistiku abil töötama välja meetodi maanteetranspordis toimuvate tühisõitude vähendamiseks ning koostama ka maanteekabotaaži minimaalsed ühtlustamiseeskirjad dumpingu ärahoidmiseks. Lisaks tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/62/EÜ (4) (Eurovignette’i direktiiv) läbivaatamist kasutada selleks, et analüüsida edusamme väliskulude hindamises ning näha ette raskeveokite väliskulude arvessevõtmine. Komisjon peaks enne 1. jaanuari 2015 esitama ettepaneku Eurovignette'i direktiivi muutmiseks. [ME 4]

(4)

Raskeveokite arvele langeb Euroopas ligikaudu 26 % maanteetranspordi tekitatavast CO2-heitest, samas kui nende kütusesäästlikkus ei ole 20 aasta jooksul kuigivõrd paranenud. Koos põhjenduses 3 nimetatud seadmetega võimaldaks mootorsõidukite kabiini aerodünaamika parandamine sõidukeid märkimisväärselt energiatõhusamaks muuta ka mootorsõidukite kabiini aerodünaamika parandamine , mis on hädavajalik selleks, et sõidukitest tingitud heidet maanteetranspordi sektoris oluliselt vähendada . See ei ole aga praegu direktiiviga 96/53/EÜ kehtestatud pikkuse korral võimalik ilma, et väheneks sõidukite veomaht, mis omakorda ohustaks sektori majanduslikku tasakaalu. Seepärast on asjakohane näha ette erandi kohaldamine maksimaalpikkuse suhtes. Ühtegi sellist erandit ei tohiks kasutada sõiduki veomahu suurendamiseks. [ME 5]

(5)

Komisjoni poliitiliste suunistega liiklusohutuse valdkonnas aastateks 2011–2020 nähakse ette meetmed, et muuta sõidukid turvalisemaks ja tõhustada vähem kaitstud liiklejate kaitset. Sõidukijuhi vaatevälja olulisust rõhutati ka komisjoni aruandes Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/38/EÜ (5) rakendamise kohta. Kabiini uus kuju aitab parandada liiklusohutust, sest juhi vaatevälja pimeala (eelkõige tuuleklaasi all ja sõiduki küljel ) väheneb, mis võimaldab päästa paljude vähem kaitstud liiklejate nagu jalakäijad või jalgratturid elu. Kabiini uus kuju peaks muutuma seetõttu kohustuslikuks pärast asjakohast üleminekuaega. Uus kuju võimaldab peaks võimaldama võtta kasutusele kokkupõrkel löögienergiat absorbeeriva struktuuri. Kabiini mahu võimalik suurenemine lubab suurendada ka juhi mugavust ja ohutust. [ME 6]

(6)

Aerodünaamilisi seadmeid ja nende paigaldamist sõidukitele tuleb enne turuleviimist katsetada kooskõlas komisjoni väljatöötatava aerodünaamika mõõtmise katsega . Seega tuleks ette näha, et liikmesriigid väljastavad sertifikaadi, mida teised liikmesriigid peavad tunnustama. Komisjon peaks töötama välja üksikasjalikud tehnilised suunised sertifikaatide kohaldamise ja nõuete kohta. [ME 7]

(6a)

2011. aasta transpordipoliitika valges raamatus on öeldud, et maantee-kaubavedudest vahemaadel, mis on pikemad kui 300 km, tuleks 2030. aastaks muude transpordiliikidega, nt raudtee- või veetranspordiga asendada 30 % ja 2050. aastaks üle 50 %; sellist üleminekut soodustaksid tõhusad ja keskkonnasäästlikud kaubaveokoridorid. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb välja arendada vajalik infrastruktuur. Eesmärgi kiitis Euroopa Parlament heaks oma 15. detsembri 2011. aasta resolutsioonis Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava ning konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi kohta (6) . [ME 8]

(6b)	2011. aasta transpordipoliitika valge raamatu eesmärkide saavutamisel annab direktiivi 96/53/EÜ muutmine võimaluse parandada juhtide ohutust ja mugavust, võttes arvesse nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ (7) (töötajate töötervishoiu ja tööohutuse raamdirektiiv). [ME 9]

(7)

Piiriüleste veoste puhul saab kasutada pikemaid sõidukeid, kui asjaomased kaks liikmesriiki seda lubavad, ning kui direktiivi artikli 4 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud erandi tingimused on täidetud. Euroopa Komisjon on juba koostanud suunised direktiivi artikli 4 kohaldamise kohta. Artikli 4 lõikes 4 nimetatud veod ei mõjuta oluliselt rahvusvahelist konkurentsi, kui sõidukite piiriülene kasutamine hõlmab ainult kahte liikmesriiki, kus olemasolev taristu ja liiklusohutuse tingimused neid vedusid võimaldavad. Sel viisil saavutatakse tasakaal – ühelt poolt järgitakse subsidiaarsuse põhimõtet, mille kohaselt on liikmesriikidel õigus otsustada ise transpordi korralduse üle, võttes arvesse konkreetseid olusid, ja teiselt poolt on tagatud, et selline poliitika ei moonuta siseturgu. Seega on artikli 4 lõike 4 kohaldamist selgitatud. [ME 10]

(8)

Mittesaastava või vähem saastava alternatiivse mootori (elektri- või hübriidmootori) paigaldamisega raskeveokile või bussile (enamasti linna- või linnalähibussile), et vältida ainult fossiilkütuse kasutamist, kaasneb ülekaal, mis ei tohiks vähendada veomahtu, et mitte halvendada maanteetranspordisektori majanduslikku olukorda. Sõidukitel, millele on paigaldatud vähese CO2-heitega tehnoloogia, tuleks lubada ületada täismassi kuni ühe tonni võrra, olenevalt asjaomase tehnoloogia puhul nõutavast massist. Ülekaal ei tohiks siiski suurendada sõiduki laadimismahtu. Tehnoloogianeutraalsuse põhimõte tuleks säilitada. [ME 11]

(9)

Transpordipoliitika valges raamatus rõhutatakse ka vajadust toetada ühendvedude arengut, eriti konteinervedude valdkonnas, kus kasutatakse üha enam 45-jalaseid konteinereid. Konteinereid veetakse raudteel või veeteedel. Maanteetranspordi kasutamisega ühendvedude käigus kaasneb praegu nii liikmesriikide kui ka transpordiettevõtjate jaoks koormav haldusmenetlus, välja arvatud juhul kui kasutatakse patenteeritud, faasitud nurkadega konteinereid, mis on ülemäära kallid. Konteinereid vedavate sõidukite pikendamine 15 cm võrra vabastaks veoettevõtjad haldusmenetluse järgimise kohustusest ja lihtsustaks ühendvedude korraldamist, seadmata ohtu maantee muid kasutajaid või taristut või tekitamata neile kahju. Liigendatud raskeveokite pikkusega (16,50 m) võrreldes on 15 cm lisamine väike muudatus, mis ei kujuta täiendavat ohtu liiklusohutusele. Transpordipoliitika valges raamatus lubatakse pikemat veokit kasutada siiski ainult ühendveo raames, kus maanteetranspordi osa ei ületa 300 km ning mis hõlmab lisaks raudtee-, sisevee- või meretransporti. See vahemaa näib piisav, et ühendada tööstus- või kaubandusettevõte kaubajaama või siseveesadamaga. Meresadamate kasutamise ja meremagistraalide edendamise eesmärgil võib kõnealust vahemaad pikendada, kui tegemist on euroopasisese lähimereveoga. [ME 12]

(10)	Selleks, et edendada ühendvedude korraldamist ja võtta arvesse 45-jalase tühja konteineri massi, tuleks sätet, mis lubab vedada 40-jalaseid konteinereid ühendvedude korras kuni 44-tonnise 5- või 6-teljelise liidendsõidukiga, laiendada ka 45-jalaste konteinerite veole.

(11)

Pärast direktiivi 96/53/EÜ vastuvõtmist, on bussireisijate ja nende pagasi keskmine kaal oluliselt suurenenud, kuid direktiiviga kehtestatud kaalupiirangu tõttu on reisijakohtade arv järk-järgult vähenenud. Energiatõhususe eesmärgil tuleb isikliku transpordivahendi asemel eelistada ühistransporti, seepärast on vaja taastada bussides varasem reisijakohtade arv, võttes arvesse reisijate ja nende pagasi suuremat kaalu. Seda saab teha, kui suurendada kahe teljega busside lubatud täismassi sellises ulatuses, mis ei kahjustaks taristut ega põhjustaks selle kiiremat kulumist.

(12)

Maanteetranspordi suhtes kehtestatud nõuete täitmise eest vastutavad asutused osutavad veokite massiga seotud rikkumiste, ka ränkade rikkumiste, suurele arvule. Selline olukord tuleneb asjaolust, et direktiivi 96/53/EÜ kohaseid kontrollimisi ei tehta piisavalt või ei ole need tõhusad. Lisaks on kontrollimenetlused ja -kord liikmesriigiti erinev, mis loob õiguskindlusetuse olukorra sõidukijuhtide jaoks, kes liiklevad mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis. Veoettevõtjad, kes ei pea sõidukite massile kehtestatud eeskirjadest kinni, saavad märkimisväärse konkurentsieelise nii nende konkurentide ees, kes eeskirju järgivad, kui ka võrreldes muude transpordiliikidega. Selline olukord takistab siseturu nõuetekohast toimimist ja kujutab ohtu liiklusohutusele . Seetõttu on oluline, et liikmesriigid suurendaksid riskide hindamise süsteemi alusel nii käsitsi kui ka eelvaliku alusel tehtavate kontrollide arvu ja tõhusust . [ME 13]

(13)

Saadaval on lihtsad tehnilised lahendused, nii paiksed kui ka teisaldatavad, mis võimaldavad valida rikkumises kahtlustatavad sõidukid välja neid peatamata, selline toimimisviis ei häiri liiklusvoogu, on odavam ja tagab optimaalse turvalisuse. Mõned seadmed saab paigaldada raskeveokitele, mis võimaldab juhil endal kontrollida kooskõla seadusega. Ilma et sõidukit oleks vaja peatada, võivad kõnealused sõidukile paigaldatud seadmed edastada andmeid ametnikele või maantee äärde paigutatud automaatsetele kontrollisüsteemidele, kasutades mikrolaine sideliidest. Et tagada liidu territooriumil tõhus liikluskontroll, tundub eelvaliku tegemiseks piisav, kui toimub vähemalt üks kaalumine iga 2 000 sõidukikilomeetri kohta, sest statistika kohaselt võimaldab see kontrollida iga sõidukit keskmiselt iga kolme päeva tagant.

(14)

Direktiivi 96/53/EÜ sätete rikkumiste suur hulk on enamasti seotud asjaoluga, et liikmesriikide õigusaktidega kehtestatud karistuste hoiatav mõju selliste rikkumiste eest ei ole piisav või ei ole karistust üldse ette nähtud. Sellele puudusele lisandub kohaldatavate halduskaristuste suur erinevus liikmesriigiti. Kirjeldatud puuduste kõrvaldamiseks oleks vaja direktiivi 96/53/EÜ sätete rikkumise korral kohaldatavate halduskaristuste taset ja liike ELi tasandil ühtlustada. Halduskaristused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed , hoiatavad ja hoiatavad mittediskrimineerivad . [ME 14]

(15)

Liikmesriikide järelevalveasutused peaksid saama teavet jagada, et muuta sõidukite või liidendsõidukite massi kontrollimine rahvusvahelisel tasandil tõhusamaks ning tagada, et kontroll, eelkõige õigusrikkujate tuvastamine, õigusrikkumiste ja kohaldatud karistuste kirjeldamine ning asjaomase ettevõtja õiguskuulekuse väljaselgitamine, toimub nõuetekohaselt. Sellise teabe vahetamine võiks toimuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 (8) artikli 18 lõike 1 kohaselt määratud kontaktpunkti kaudu.

(16)

On oluline, et Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitataks korrapäraselt teavet liikmesriikide liiklusjärelevalve kohta. Liikmesriikide esitatud Teave , mida esitavad liikmesriigid oma kontaktpunktide kaudu, võimaldab komisjonil kontrollida, kas veoettevõtjad järgivad direktiivi nõudeid, ja määrata kindlaks täiendavate sunnimeetmete kehtestamise vajadus. [ME 15]

(16a)

Komisjon peaks direktiivi 96/53/EÜ I lisa läbi vaatama ja selle rakendamise kohta aru andma, võttes muu hulgas arvesse mõju rahvusvahelisele konkurentsile, transpordiliikide jaotusele, infrastruktuuriga kohandamise kuludele ning 2011. aasta transpordipoliitika valges raamatus seatud liidu keskkonna-alastele ja ohutuseesmärkidele. [ME 16]

(17)

Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290, tuleks anda komisjonile volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada sõiduki tagaosale ja külgedel paigaldatavate uute aerodünaamiliste seadmete ning allasõidutõkete ning uute mootorsõidukite projekteerimise nõuded eesmärgiga vaadata ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade raames läbi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2007/46/EÜ (9) osutatud Euroopa tüübikinnitusmenetlus , tehniline kirjeldus sõidukile paigaldatava kaalumisseadme täieliku koostalitlusvõime tagamiseks ja juhised liikluses osalevate sõidukite massi kontrollimenetluse kohta. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Konsultatsioonidesse tuleks kaasata huvitatud osapooled, nagu tootjad, sõidukijuhid, liiklusohutuse järelevalve ühendused, maanteeametid ja õppekeskused. Komisjon tagab delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule avaldab aruande konsultatsiooni tulemuste kohta . Huvitatud osapooltele tuleks jätta nimetatud nõuete täitmiseks piisavalt aega . [ME 17]

(18)

Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva direktiivi eesmärke piisavalt saavutada ning need on oma ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutatavad liidu tasandil, võib liit võtta asjakohased meetmed kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(19)	Direktiivi 96/53/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 96/53/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)	Viited nõukogu direktiivile 70/156/EMÜ asendatakse viitega direktiivile 2007/46/EÜ.

Artikli 2 esimesele lõigule lisatakse järgmised mõisted:

—

„hübriidjõuseadmega sõiduk“ – sõiduk Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivi 2007/46/EÜ (millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta) (10) tähenduses, mis on varustatud ühe või mitme elektritoitel veomootoriga, mis ei ole elektrivõrguga püsivalt ühendatud, ning ühe või mitme sisepõlemismootoriga; „ vähese CO2-heitega tehnoloogia “ – tehnoloogia, mis transpordi energiaga varustamisel ei sõltu üksnes fossiilkütuse allikatest ja aitab märkimisväärselt kaasa transpordi CO2-heite vähendamisele. Need allikad on:

—

elekter,

—

vesinik;

—	sünteetilised kütused,

—	täiustatud biokütused,

—	maagaas, sealhulgas biometaan, gaasilises olekus (surumaagaas) ja veeldatud olekus (veeldatud maagaas), ja

—	heitsoojus; [ME 18]

—

„elektrisõiduk“ – sõiduk Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivi 2007/46/EÜ (millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta) (11) tähenduses, mis on varustatud ühe või mitme elektritoitel veomootoriga, mis ei ole elektrivõrguga püsivalt ühendatud; [ME 19]

—	„ühendveo üksus laadimisühik “ – üksus ühik , mis sobib järgmistesse kategooriatesse kuulub ühte järgmistest kategooriatest : konteiner, vahetusveovahend, poolhaagis; [ME 20. Käesolevat muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses]

a)	lõike 1 punktides a ja b jäetakse välja sõna „siseriikliku“; [ME 21]

artikli 4 lõike 4 teise lõigu esimene lause asendatakse järgmisega:

„Vedu ei mõjuta oluliselt rahvusvahelist konkurentsi transpordisektoris, kui see toimub liikmesriigi territooriumil või piiriüleselt ainult kahe naaberliikmesriigi vahel, kui mõlemad on juba heaks kiitnud käesoleva lõike alusel võetud meetmed ning kui on täidetud kas punktis a või b märgitud tingimus.“ [ME 22]

3)	Artikli 4 lõige 6 jäetakse välja.

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)	sõnad „Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 6 kohaldamist:“ jäetakse välja.

b)	punkt b jäetakse välja.

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

1. Sõidukite või liidendsõidukite aerodünaamika parandamiseks võib sõidukite või liidendsõidukite pikkus ületada I lisa punktis 1.1 sätestatud maksimaalpikkust kuni 500 mm võrra , kui nad on varustatud allpool täpsustatud nõuetele vastavate seadmetega. Maksimaalpikkuse ületamise ainus eesmärk on võimaldada lisada sõidukite või liidendsõidukite tagaosale seadmed, mis parandavad nende aerodünaamilisi omadusi. [ME 23]

2. Esimeses lõigus nimetatud seadmed peavad vastama järgmistele kvaliteedi- ja ohutusnõuetele:

—	sõidukite aerodünaamiliste omaduste märkimisväärne paranemine,

—

liiklusohutusega seotud, sealhulgas ühendvedude turvalisusega seotud nõuded:

i)	seadme vastupidavus ja stabiilsus, tagamaks, et vähendada ei ole seadme eraldumise ohtu, [ME 24]

ii)	päevane ja öine märgistus vastavalt valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamise tüübikinnituse tingimustele , mis on tõhus ka halbade ilmastikutingimuste korral ja tagab sõiduki väliskere mõõtmete nähtavuse teiste liiklejate jaoks, [ME 25]

iii)	seadme kuju peab minimeerima ohu teistele sõidukitele ja nende reisijatele seadmega kokkupõrke korral,

iv)	seade ei suurenda oluliselt ümbermineku ohtu küljetuule korral,

iva)	väliskujundus, mis ei piira sõiduki tagaosa nähtavust juhi jaoks. [ME 26]

—

olemasoleva taristu kasutamine, sealhulgas

i)	sõidukite ja liidendsõidukite manööverdusvõime säilimine nii linnade kui ka linnadevahelisel teetaristul,

ii)	asjakohased haagised ja poolhaagised peavad ühendvedude korral mahtuma raudtee-, mere- ja siseveetranspordi üksustesse,

iii)	juht seadme saab seadme kergesti kokku voltida või eemaldada. [ME 27]

Maksimaalpikkuse ületamisega ei kaasne sõidukite või liidendsõidukite veomahu kandevõime suurenemine. [ME 28]

3. Enne turuleviimist peavad liikmesriigid aerodünaamilised lisaseadmed ja nende paigaldamise Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ (*1) raames heaks kiitma ning väljastama selle kohta . Selleks väljastavad liikmesriigid sertifikaadi. Sertifikaat , mis tõendab vastavust lõikes 2 osutatud nõuetele ja kinnitab, et seade aitab märkimisväärselt parandada aerodünaamilisi omadusi. Ühes liikmesriigis väljaantud sertifikaate tunnustatakse teistes liikmesriikides. [ME 29]

4. Kooskõlas artikliga 16 on komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada lõikes 2 loetletud nõudeid. Delegeeritud õigusaktid võivad olla spetsifikaadid, kvaliteedi miinimumnõuded, piirangud konstruktsioonile või lõikes 3 nimetatud sertifikaadi väljaandmise kord. Delegeeritud õigusaktid võetakse esimest korda vastu mitte hiljem kui kaks aastat pärast käesoleva direktiivi avaldamist. [ME 30]

Oma õiguse kasutamisel tagab komisjon sidususe tüübikinnitust puudutavate liidu õigusaktidega. [ME 31]

5. Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseni on sõidukitel ja liidendsõidukitel, mille tagaosale on kinnitatud aerodünaamiline seade, mis vastab lõikes 2 osutatud nõuetele ja mida on testitud vastavalt lõikele 3, lubatud liigelda, kui nende pikkus ületab I lisa punktis 1.1 sätestatud pikkust kuni kahe meetri võrra. Seda üleminekumeedet kohaldatakse alates käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast. [ME 32]

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1).“"

6)	Artikkel 8a jäetakse välja.

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

1. Et parandada sõidukite ja liidendsõidukite aerodünaamilisi omadusi ja liiklusohutust, võivad sõidukid ja liidendsõidukid, mis vastavad lõikes 2 sätestatud nõuetele, olla pikemad kui I lisa punktis 1.1 sätestatud maksimaalpikkus. Maksimaalpikkuse ületamise peamine eesmärk on võimaldada ehitada vedukikabiine, mis aitaksid parandada sõidukite ja liidendsõidukite aerodünaamilisi omadusi ning suurendaksid liiklusohutust nii vähem kaitstud liiklejate kui ka sõidukite jaoks tagant otsasõitude korral . [ME 33]

2. Lõikes 1 nimetatud kabiinid peavad vastama järgmistele kvaliteedi- ja turvalisusenõuetele:

—	paranevad sõidukite aerodünaamilised omadused,

—

suureneb liiklusohutus ja ühendvedude ohutus, sealhulgas tagatakse, et kabiini esiosa kuju

parandab juhi võimalusi märgata vahetut nägemisulatust, et vähem kaitstud liiklejaid liiklejad oleksid juhile nähtavamad , eelkõige vähendades tuuleklaasi alla jäävat pimeala jäävaid ja kabiini ümber olevaid pimealasid, kusjuures vajaduse korral paigaldatakse lisaseadmed, nt peeglid ja kaamerad , [ME 34]

ii)	vähendab kahjusid kokkupõrke korral, muude sõidukitega ja parandab energiaabsorbeerimisvõimet paigaldatud energiat absorbeeriva kokkupõrke ohjeldussüsteemi abil; [ME 35]

iia)	suurendab jalakäijate kaitset tänu esiosa kohandusele, mille eesmärk on vähendada kaitsetu liiklejaga toimuva kokkupõrke korral ülesõitmise ohtu, kuna kaitsetu liikleja suunatakse küljele [ME 36]

—	säilib sõidukite ja liidendsõidukite manööverdusvõime taristul ning sõidukite kasutamisele ühendveoterminalides ei kehtestata piiranguid,

—	paraneb juhtide mugavus ja ohutus seoses töökoha kvaliteedi paranemisega . [ME 37]

Maksimaalpikkuse ületamisega ei kaasne sõidukite või liidendsõidukite veomahu suurenemine.

2a. Juhi ohutuse ja mugavuse suurendamiseks ja käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate sõidukite liiklusohutuse suurendamiseks kehtivad järgmised artikli 9 lõikes 2 osutatud juhikabiini ohutus- ja mugavusnõuded:

—	tuleb järgida nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ (*2) („töötervishoiu ja -ohutuse raamdirektiiv“) nõudeid ja selle riskide vältimise hierarhia meedet, et eemaldada üldvibratsiooni ja luu- ja lihaskonna vaevuste põhjustajad;

—	juhikabiini tuleb sisse ehitada ohutuselemendid, alustades turvalise varuväljapääsuga tulekahju korral;

—	juhikabiini mõõtmeid tuleb suurendada, et kohanduda juhiistme ja voodi mugavus- ja ohutusnõuetega, võttes arvesse hädaolukordi. [ME 38]

3. Enne turuleviimist testivad liikmesriigid mootorsõidukite uute konstruktsioonide aerodünaamilisi omadusi ja ohutust direktiivi 2007/46/EÜ raames ning väljastavad selle kohta sertifikaadi. See kinnitab vastavust lõikes 2 nimetatud nõuetele. Nende sõidukite aerodünaamiliste omaduste test on kooskõlas komisjoni poolt aerodünaamiliste omaduste mõõtmise kohta välja töötatud asjakohaste eeskirjadega. Ühes liikmesriigis testide kohta väljastatud sertifikaate tunnustatakse teistes liikmesriikides. [ME 39]

3a. Uute N2- ja N3-kategooria sõidukite ja liidendsõidukite korral kasutatakse kabiini, mis vastab artikli 9 lõikes 2 osutatud ohutusnõuetele, alates [seitse aastat käesoleva direktiivi jõustumisest]. [ME 40]

4. Kooskõlas artikliga 16 ja kehtivate ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjadega on komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada lõikes 2 osutatud nõudeid, millele uued vedukikabiinid peavad vastama. Delegeeritud õigusaktid võivad olla spetsifikaadid, ohutuse ja aerodünaamika kvaliteedi miinimumnõuded, piirangud konstruktsioonile või lõikes 3 nimetatud testide kohta sertifikaadi väljaandmise kord. Delegeeritud õigusaktide võetakse esimest korda vastu mitte hiljem kui kaks aastat pärast käesoleva direktiivi avaldamist. [ME 41]

(*2) Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).“ "

8)	Artiklis 10 asendatakse sõnad „artiklis 11 mainitud tähtajast“ sõnadega „17. septembrist 1997“.

Artikkel 10a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10a

Hübriid- või ainult elektrilise jõuseadmega Vähese CO2-heitega tehnoloogiaga sõiduki täismass on I lisa punktis 2.3.1 punktis 2.3.4 sätestatud mass. [ME 42]

Hübriid- või ainult elektrilise jõuseadmega Vähese CO2-heitega tehnoloogiaga sõidukid peavad vastama I lisa punktis 3 sätestatud piirnormidele seoses telgedele langeva lubatud täismassiga.“[ME 43]

10)

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

45-jalaseid konteinereid või vahetusveovahendeid vedavate sõidukite ja liidendsõidukite pikkus võib ületada I lisa punktides 1.1 ja 1.6 sätestatud maksimaalmõõtmeid 15 cm võrra, kui konteinerite või vahetusveovahendite maanteevedu on osa ühendveost kombineeritud veost . [ME 44]

Käesoleva artikli ja I lisa punkti 2.2.2 alapunti c kohane ühendvedu hõlmab vähemalt raudtee-, sisevee- ja meretransporti. Lisaks hõlmab ühendvedu alg- ja/või lõppetapis maanteetransporti. Ühe maanteetranspordi etapi pikkus on alla 300 kilomeetri Euroopa Liidu territooriumil või selliste lähimate terminalideni, mille vahel osutatakse regulaarset veoteenust. Vedu on ühendvedu ka juhul, kui see hõlmab euroopasisest lähimerevedu, olenemata sellest, kui pikad on alg- ja lõppetapid maanteel. Euroopasisest lähimerevedu hõlmava ühendveo puhul on maanteevedu sisaldav alg- ja lõppetapp määratletud järgmiselt: teekond kaupade pealelaadimise kohast kuni ümberlaadimiseks sobiva lähima meresadamani algetapi puhul ning vajaduse korral teekond ümberlaadimiseks sobivast lähimast meresadamast kuni kaupade mahalaadimise kohani lõppetapi puhul. Komisjon teeb asjakohasel juhul 2017. aastaks seadusandliku ettepaneku muuta nõukogu direktiivi 92/106/EMÜ (*3) ja eelkõige kombineeritud veo praegust määratlust, et võtta arvesse konteinerveo arengut ja edendada tõhusa ühendveo arengut. [ME 45]

(*3) Nõukogu 7. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/106/EMÜ, millega kehtestatakse ühiseeskirjad kaupade teatavate kombineeritud vedude kohta liikmesriikide vahel (EÜT L 368, 17.12.1992, lk 38).“ "

11)

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

1. Liikmesriigid loovad eelvalikusüsteemi eelvaliku ning kontrollivad sihipäraselt kasutuses olevaid sõidukeid ja liidendsõidukeid olevate sõidukite ja liidendsõidukite sihipärase kontrolli süsteemi , et tagada käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmine. [ME 46]

Liikmesriigid tagavad, et teave käesoleva direktiivi rikkumiste arvu ja raskusastme kohta ettevõtete kaupa sisestataks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/22/EÜ (*4) artikli 9 kohaselt loodud riskiastme hindamise süsteemi. [ME 47]

Sõidukite kontrolliks väljavalimisel võivad liikmesriigid eelisjärjekorras valida sõidukid, mida käitavad direktiivis 2006/22/EÜ osutatud suure riskiprofiiliga ettevõtjad. Sõidukeid võib kontrolliks valida ka juhumeetodi alusel. [ME 48]

2. Kahe aasta pärast alates käesoleva direktiivi jõustumiskuupäevast kaaluvad liikmesriigid kasutuses olevaid sõidukeid ja liidendsõidukeid. Nende eelvalikumeetmetega tõhustatakse kontrolle ja tehakse kindlaks sõidukid, mis tõenäoliselt õigust rikuvad ja mida tuleb käsitsi kontrollida. Eelvaliku võib teha taristule paigaldatud automaatsüsteemi abil või lõike 6 kohaselt sõidukile paigaldatud mõõtmissüsteemi abil. Automaatsüsteemid peavad võimaldama tuvastada lubatud täismassi ületamises kahtlustatavaid sõidukeid. Automaatsüsteeme kasutatakse vaid eelvaliku tegemiseks, mitte õigusrikkumise tuvastamiseks ning süsteemide sertifitseerimine liikmesriikide poolt ei ole kohustuslik. Sõidukile paigaldatud süsteemiga võib ühendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 (*5) kohaselt sõidukisse paigaldatud digitaalse sõidumeeriku. [ME 49]

3. Eelvaliku tegemise käigus teevad liikmesriigid vähemalt ühe mõõtmise aastas keskmiselt iga läbisõidetud 2 000 sõidukikilomeetri kohta.

4. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused vahetavad teavet, sealhulgas läbi riikliku kontaktpunkti, mis vastutab teabe vahetamise eest teiste liikmesriikidega, et tõhustada ja lihtsustada kontrollimist Euroopa Liidu tasandil. Nimetatud vajalik teave võimaldab eelkõige õigusrikkujate tuvastamist ning sisaldab õigusrikkumiste ja kohaldatud karistuste kirjeldust ning teavet asjaomase ettevõtja õiguskuulekuse kohta. Kontaktpunkt on määratud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 (*6) artikli 18 lõikega 1.

5. Sõiduki suhtes, mida lõike 2 kohaselt tehtud eelvaliku tulemusena kahtlustatakse täismassi ületamises, kohaldatakse vähemalt ühte järgmistest meetmetest:

i)	pärast peatamist kontrollitakse sõidukit teel heakskiidetud mõõteseadmega;

ii)	veoettevõtjale saadetakse teade sõiduki ülekoormuse kahtluse kohta;

iii)	kontroll veoettevõtja ruumides, eelkõige korduva rikkumise korral pärast punktis ii nimetatud teabe saatmist.

6. Vastavalt lõikele 1 edendavad liikmesriigid paigaldatakse [viie aasta möödumisel alates käesoleva direktiivi jõustumisest] uutele N2- ja N3-kategooria sõidukitele ja liidendsõidukitele kogukaalu ja teljekoormust mõõtva kaalumissüsteemi paigaldamist mõõdetav kaalumissüsteem , mis võimaldab edastada igal ajahetkel mõõtmistulemusi liikuvalt sõidukilt tee ääres kontrolli teostavale või kaubavedu käsitlevate õigusaktide kohaldamise eest vastutavale ametnikule. Teabevahetus toimub liidese kaudu, mis on määratletud standarditega CEN DSRC (*7) EN 12253, EN 12795, EN 12834, EN 13372 ja ISO 14906. Teave on kättesaadav ka juhile. [ME 50]

7. Komisjonil on artikli 16 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse järgmist:

—

täiendavaid tehnilisi kirjeldusi, et tagada sõidukile paigaldatud kaalumissüsteemi, millele on osutatud lõikes 6, täielik koostalitusvõime liidu tasandil, et kõigi liikmesriikide ametiasutused saaksid mis tahes liikmesriigis registreeritud sõidukitele ja liidendsõidukitele paigaldatud seadmetega ühetaoliselt ühendust võtta ja vahetada vajaduse korral teavet teiste liikmesriikide ametiasutustega;

—

käesoleva artikli lõikes 2 osutatud eelvaliku menetluse korda, eelvaliku tegemisel kasutatavate vahendite tehnilisi kirjeldusi, täpsusnõudeid ja seadmete kasutuseeskirju. Nende menetluste, tehniliste kirjelduste ja kasutuseeskirjade eesmärk on tagada kontrolli teostamise ühetaolisus kõigis liikmesriikides ning võrdne kohtlemine kõikidele veoettevõtjatele kogu liidu territooriumil.

—	ühtset korda ja tehnilist kirjeldust, et saavutada selline usaldusväärsuse tase, mis võimaldab sõidukile paigaldatud süsteeme kasutada käesoleva direktiivi sätete, eelkõige artikli 13 täitmise tagamiseks. [ME 51]

7a. Komisjon hindab, kas digitaalse sõidumeerikuga ühendatuna on sõidukile paigaldatud süsteemidest muude maanteetransporti käsitlevate õigusaktide jõustamisel kasu. Asjakohasel juhul esitab komisjon seadusandlikud ettepanekud. [ME 52]

(*4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/22/EÜ, mis käsitleb nõukogu määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ (ELT L 102, 11.4.2006, lk 35). "

(*5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.2.2014, lk 1). "

(*6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51)."

(*7) Eriotstarbelised lähitoimeseadmed (Dedicated Short Range Communications – DSRC).“"

12)

Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

1. Käesoleva direktiivi rikkumised liigitatakse erinevasse kategooriasse vastavalt nende tõsidusele.

2. I lisa punktides 2, 3, 4.1 ja 4.3 lubatud täismassi ületamisel vähem kui 5 % 2 % esitatakse veoettevõtjale kirjalik hoiatus, millega võib kaasneda karistus, kui seda liiki karistus on ette nähtud siseriiklike õigusaktidega. [ME 53]

3. I lisa punktides 2, 3, 4.1 ja 4.3 lubatud täismassi ületamist 5–10 % 2–15 % käsitatakse käesoleva direktiivi tähenduses väiksema õiguserikkumisena, millega kaasneb rahaline karistus. Järelevalveasutused võivad sõiduki liiklusest kõrvaldada kauba mahalaadimiseks, kuni saavutatakse lubatud täismass. [ME 54]

4. I lisa punktides 2, 3, 4.1 ja 4.3 lubatud täismassi ületamist 10 ja20 % 15 % käsitatakse käesoleva direktiivi tähenduses raske õiguserikkumisena. Sellega kaasneb rahaline karistus ja sõiduki kohene liiklusest kõrvaldamine kauba mahalaadimiseks, kuni saavutatakse lubatud täismass. [ME 55]

5. I lisa punktides 2, 3, 4.1 ja 4.3 lubatud täismassi ületamist rohkem kui 20 % 15 % käsitatakse käesoleva direktiivi tähenduses väga raske õiguserikkumisena suurenenud ohu tõttu teistele maanteekasutajatele. Sellega kaasneb sõiduki kohene liiklusest kõrvaldamine kauba mahalaadimiseks, kuni saavutatakse lubatud täismass, ning rahaline karistus. Määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 kohaselt kohaldatakse veoettevõtja suhtes hea maine kaotamisega seotud menetlust. [ME 55]

6. I lisa punktis 1 sätestatud maksimaalpikkuse , -kõrguse või -laiuse ületamisel vähem kui 2 % 1 % esitatakse veoettevõtjale kirjalik hoiatus, millega võib kaasneda karistus, kui seda liiki karistus on ette nähtud riigisiseste õigusaktidega. [ME 57]

7. Kui pealelaaditud kauba või sõiduki enda pikkus , kõrgus või laius ületab I lisa punktis 1 sätestatud maksimaalpikkust või -laiust 2–20 % 1–10 % , kaasneb sellega rahaline veoettevõtjale karistus. Järelevalveasutused kõrvaldavad sõiduki liiklusest kauba mahalaadimiseks, kui maksimaalpikkuse või -laiuse ületamine oli tingitud kauba pikkusest või laiusest, või kuni eriloa väljastamiseni veoettevõtjale vastavalt artikli 4 lõikele 3. [ME 58]

8. Kui pealelaaditud kauba või sõiduki enda pikkus , kõrgus või laius ületab I lisa punktis 1 sätestatud maksimaalpikkust või -laiust rohkem kui 20 % 10 % , käsitatakse seda käesoleva direktiivi tähenduses väga raske rikkumisena suurenenud ohu tõttu teistele maanteekasutajatele. Sellega kaasneb rahaline veoettevõtjale karistus ja sõiduki kohene kõrvaldamine liiklusest järelevalveasutuse poolt kauba mahalaadimiseks või kuni eriloa väljastamiseni veoettevõtjale vastavalt artikli 4 lõikele 3, kui maksimaalpikkuse või -laiuse ületamine oli tingitud kauba pikkusest või laiusest. Määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 kohaselt kohaldatakse veoettevõtja suhtes hea maine kaotamisega seotud menetlust. [ME 59]

9. Lõigetes 3, 4, 5, 7 ja 8 osutatud rahalised karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.“

13)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 14

Konteinerite veo korral esitab ekspedeerija veoettevõtjale, kellele ta usaldab konteineri veo, enne pealelaadimist kirjaliku tõendi veetava konteineri massi brutomassi kohta. Tõendi võib esitada ka elektrooniliselt. Olenemata vormist allkirjastab konteineri brutomassi tõendi veoettevõtja volitatud isik. Kui see teave puudub andmed konteineri brutomassi kohta puuduvad või on vale valed , vastutab ekspedeerija sõiduki ülekoormuse korral veoettevõtjaga võrdsel määral. [ME 60]

Ühendvedude korral esitatakse laaditud konteineri brutomassi andmed järgmisele osapoolele, kes saab konteineri oma valdusse.“ [ME 61]

14)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 15

Liikmesriigid esitavad iga kahe aasta järel kalendriaasta esimese kvartali jooksul komisjonile aruande kahe eelneva kalendriaasta jooksul teostatud kontrollide, nende kontrollide tulemuste ja õigusrikkujatele määratud karistuste kohta. Komisjon koostab nende aruannete põhjal analüüsi ja esitab selle kalendriaasta teise kvartali jooksul Euroopa Parlamendile ja nõukogule.“

15)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 16

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Õigus võtta vastu artikli 8 lõikes 4, artikli 9 lõikes 5 ja artikli 12 lõikes 7 osutatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks kindlaksmääramata ajaks alates [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt 9 kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, mida tuleb teha hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 62]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 8 lõikes 4, artikli 9 lõikes 5 ja artikli 12 lõikes 7 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea, kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 8 lõike 4, artikli 9 lõike 5 ja artikli 12 lõike 7 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist nimetatud kahele institutsioonile esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega kahe kuu võrra pikendada.“

15a)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 16a

Komisjon vaatab 2016. aastaks läbi direktiivi 96/53/EÜ I lisa ja esitab selle rakendamise kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Aruande tulemuste põhjal teeb komisjon vajaduse korral seadusandliku ettepaneku, lisades sellele nõuetekohaselt mõjuhinnangu. Aruanne tehakse kättesaadavaks vähemalt kuus kuud enne seadusandliku ettepaneku esitamist.“ [ME 63]

15b)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 16b

Komisjon viib käesoleva direktiivi läbivaatamise lõpule 1. jaanuariks 2016 ja esitab vajaduse korral läbivaatamise ja mõjuhinnangu alusel Euroopa Parlamendile ja nõukogule 1. jaanuariks 2017 ettepaneku kehtestada artikli 9 lõikes 2 sätestatud ohutusnõuded kõigile uutele M2- ja M3-kategooria sõidukitele.“ [ME 64]

16)

I lisa muudetakse järgmiselt:

-a)

Punkti 1.1 lisatakse järgmine taane:

„—	koormaga autoveokid: 20,75 m“ [ME 65]

punkti 1.2 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)	konditsioneeritud sõidukite või ühendvedude konditsioneeritud veoühikute laadimisühikute pealisehitised: 2,60 m“;

aa)

punkt 1.4 asendatakse järgmisega:

„1.4

Teisaldatavate pealisehitiste ja standardsete lastielementide nagu konteinerite puhul rakendatakse punktides 1.1, 1.2, 1.3, 1.6, 1.7, 1.8 ja 4.4 kindlaksmääratud mõõtmeid. Kuna valmissõidukid, näiteks eriveokitele laaditavad uued autod, on jagamatu last, võivad sellise koormaga veokite mõõtmed ületada punktis 1.1 sätestatud mõõtmeid nii palju, kui seda võimaldavad riiklikud eeskirjad ja taristu tingimused, ning eeldusel, et tühjad autoveokid vastavad täielikult eespool nimetatud punktidele.“ [ME 66]

punkti 2.2.2 alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)	kahe- või kolmeteljelise poolhaagisega kahe- või kolmeteljeline mootorsõiduk, kui sellega veetakse ühendveo käigus ühte või mitut ühendveo üksust laadimisühikut maksimaalpikkusega 40 või 45 jalga: 44 tonni“; [ME 70]

punkt 2.3.1 asendatakse järgmisega:

„a)	Kaheteljelised mootorsõidukid, välja arvatud bussid: 18 tonni“ „Hübriid- või elektrilise jõuseadmega kaheteljelised mootorsõidukid, välja arvatud bussid: 19 tonni“ [ME 67]

„b)	Kaheteljelised bussid: 19 tonni 19,5 tonni“ . [ME 68]

ca)

lisatakse järgmine punkt:

„2.3.4

Vähese CO2-heitega tehnoloogiaga sõidukid:

Täismass on punktides 2.3.1, 2.3.2, 2.3.3 või 2.4 nimetatud mass, millele on liidetud vähese CO2-heitega tehnoloogia jaoks vajalik lisamass, mis on maksimaalselt 1 tonn. Lisamass pannakse kirja mootorsõiduki ametlikesse registreerimisdokumentidesse, mille väljastab liikmesriik, kus sõiduk registreeritakse. Kui neid andmeid kirjas ei ole, kohaldatakse punktides 2.3.1, 2.3.2, 2.3.3 või 2.4 nimetatud väärtusi.“ [ME 69]

Artikkel 2

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 18 kuu jooksul pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid võtavad need õigusnormid vastu, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT C 327, 12.11.2013, lk 133.

(2) Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seisukoht.

(3) Nõukogu 25. juuli 1996. aasta direktiiv 96/53/EÜ, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass (EÜT L 235, 17.9.1996, lk 59).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 1999. aasta direktiiv 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest (EÜT L 187, 20.7.1999, lk 42).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta direktiiv 2007/38/EÜ ühenduses registreeritud raskeveokitele tagantjärele peeglite paigaldamise kohta (ELT L 184, 14.7.2007, lk 25).

(6) ELT C 168 E, 14.6.2013, lk 72.

(7) Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 26.9.1989, lk 1).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1.)

(10) ELT L 263, 9.10.2007, lk 1.

(11) ELT L 263, 9.10.2007, lk 1.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/202

P7_TA(2014)0354

Krediidiasutuste ja investeerimisühingute maksevõime taastamise ja kriisilahenduse raamistik ***I

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute maksevõime taastamise ja kriisilahenduse raamistik ning muudetakse nõukogu direktiive 77/91/EMÜ ja 82/891/EMÜ, direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ ja 2011/35/EL ning määrust (EL) nr 1093/2010 (COM(2012)0280 – C7-0136/2012 – 2012/0150(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/35)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0280),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0136/2012),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Keskpanga 29. novembri 2012. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. detsembri 2012. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 20. detsembri 2013. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja õiguskomisjoni arvamusi (A7-0196/2013),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 39, 12.2.2013, lk 1.

(2) ELT C 44, 15.2.2013, lk 68.

P7_TC1-COD(2012)0150

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/…/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv 2014/59/EL) lõplikule kujule).

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/203

P7_TA(2014)0355

Vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamine ***I

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta seoses depositooriumi funktsioonide, tasustamispoliitika ja sanktsioonidega (COM(2012)0350 – C7-0178/2012 – 2012/0168(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/36)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0350),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 53 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0178/2012),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Keskpanga 11. jaanuari 2013. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 19. märtsi 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A7-0125/2013),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha (2);

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 96, 4.4.2013, lk 18.

(2) Käesolev seisukoht asendab 3. juulil 2013. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0309).

P7_TC1-COD(2012)0168

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/…/EL, millega muudetakse direktiivi 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta seoses depositooriumi ülesannete, tasustamispoliitika ja karistustega

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv 2014/91/EL) lõplikule kujule).

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/204

P7_TA(2014)0356

Maksekontod ***I

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto üleviimise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta (COM(2013)0266 – C7-0125/2013 – 2013/0139(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/37)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0266),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0125/2013),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Keskpanga 19. novembri 2013. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. septembri 2013. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 4. aprilli 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A7-0398/2013),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha (3);

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 51, 22.2.2014, lk 3.

(2) ELT C 341, 22.11.2013, lk 40.

(3) Käesolev seisukoht asendab 12. detsembril 2013. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0587).

P7_TC1-COD(2013)0139

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/…/EL maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto vahetamise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv 2014/92/EL) lõplikule kujule).

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/205

P7_TA(2014)0357

Investeerimistoodete põhiteabe dokumendid ***I

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus investeerimistoodete põhiteabe dokumentide kohta (COM(2012)0352 – C7-0179/2012 – 2012/0169(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/38)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0352),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0179/2012),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Keskpanga 11. detsembri 2012. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. novembri 2012. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 4. aprilli 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A7-0368/2013),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha (3);

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 70, 9.3.2013, lk 2.

(2) ELT C 11, 15.1.2013, lk 59.

(3) Käesolev seisukoht asendab 20. novembril 2013. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0489).

P7_TC1-COD(2012)0169

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprilli 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 1286/2014) lõplikule kujule).

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/206

P7_TA(2014)0358

Euroopa Liidu Kohus: Üldkohtu kohtunike arv ***I

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, millega muudetakse protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta seoses kohtunike arvu suurendamisega Üldkohtus (02074/2011 – C7-0126/2012 – 2011/0901B(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus – esimene lugemine)

(2017/C 443/39)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud Euroopa Kohtu taotlust (02074/2011),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 254 esimest lõiku ja artikli 281 teist lõiku, mille alusel esitati Euroopa Parlamendile seadusandliku akti eelnõu (C7-0126/2012),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikeid 3 ja 15,

—	võttes arvesse komisjoni arvamust (COM(2011)0596),

—	võttes arvesse Euroopa Kohtu 8. mai 2012. aasta kirja,

—	võttes arvesse komisjoni 30. mai 2012. aasta kirja,

—	võttes arvesse oma 5. juuli 2012. aasta seadusandliku resolutsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, millega muudetakse protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta ja selle I lisa (1), ning eriti selle punkte 2 ja 3,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A7-0252/2013),

võtab esimese lugemise seisukohana vastu 12. detsembril 2013. aastal vastuvõetud teksti (2);

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, Euroopa Kohtule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 349 E, 29.11.2013, lk 555.

(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0581.

P7_TC1-COD(2011)0901B

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 19 lõike 2 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 254 esimest lõiku ja artikli 281 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 106a lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Kohtu taotlust,

võttes arvesse komisjoni arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

▌

(5)	Kuna Üldkohtu pädevus on alates selle kohtu moodustamisest järk-järgult suurenenud, esitatakse talle praegu aina rohkem kohtuasju.

(6)	Sellele kohtule esitatavate kohtuasjade arv on aastate jooksul üha suurenenud , mistõttu suureneb pikapeale tema menetluses olevate kohtuasjade arv ning pikeneb menetluste kestus.

(7)	See pikenemine on õigustatud isikutele raskesti aktsepteeritav, eriti arvestades Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 6 sätestatud nõudeid.

(8)	Üldkohus on sellises olukorras struktuurilistel põhjustel, mis on seotud nii liidu institutsioonide, organite ja asutuste õigusloometegevuse intensiivistumise ja mitmekesistumisega kui ka Üldkohtule esitatud asjade mahu ja keerukusega, eriti konkurentsi ja riigiabi valdkonnas.

(9)	Seetõttu tuleb võtta meetmeid, mis parandaksid seda olukorda, ning aluslepingutes ettenähtud võimalus suurendada Üldkohtu kohtunike arvu on lahendus, mille abil saab lühikese ajaga vähendada nii menetluses olevate kohtuasjade arvu kui ka selle kohtu menetluste liiga pikka kestust.

(9a)	Kõnealuste meetmetega tuleks sätestada ka kord, millega nähakse ette lõplik lahendus kohtunike päritolu küsimusele, sest kohtunikukohtade praegust jaotust liikmesriikide vahel ei saa rakendada olukorras, kus kohtunikke on rohkem kui liikmesriike.

(9b)

Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõikele 2 koosneb Üldkohus vähemalt ühest kohtunikust liikmesriigi kohta. Kuna sellega on juba tagatud asjakohane geograafiline tasakaal ja liikmesriikide õigussüsteemide esindatus, tuleks täiendavad kohtunikud nimetada ametisse eranditult nende erialase ja isikliku sobivuse alusel, võttes arvesse Euroopa Liidu ja liikmesriikide õigussüsteeme. Ühestki liikmesriigist ei tohiks siiski olla üle kahe kohtuniku,

▌

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Protokolli nr 3 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta muudetakse järgmiselt:

▌

6a)	Artikli 47 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Artiklit 9a, artikleid 14 ja 15, artikli 17 esimest, teist, neljandat ja viiendat lõiku ning artiklit 18 kohaldatakse Üldkohtu ja selle liikmete suhtes.“

Artikkel 48 asendatakse järgmisega:

„Üldkohtus on üks kohtunik iga liikmesriigi kohta ja kaksteist täiendavat kohtunikku. Ühestki liikmesriigist ei tohi olla üle kahe kohtuniku.

Kõikidel kohtunikel on sama seisund ning samad õigused ja kohustused.

Kohtunike osaline väljavahetamine, mis toimub iga kolme aasta järel, puudutab paarisarvulise kohtunike arvu puhul vaheldumisi vastavalt pooli kohtunikke ja paarituarvulise kohtunike arvu puhul vaheldumisi paarisarvu kohtunikke ja ühe võrra väiksemat paaritut arvu kohtunikke.“

7a)	Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 48a Liikmesriigile ette nähtud kohtunikukoha puhul on vastava liikmesriigi valitsusel õigus teha ettepanek.“

7b)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 48b

1. Täiendavad kohtunikukohad täidetakse sõltumata sellest, millisest liikmeriigist on kandideerija pärit.

2. Kaheteistkümnest täiendavast kohtunikukohast ühe või mitme koha täitmise korral võivad kõikide liikmesriikide valitsused esitada kandidaate. Lisaks sellele võivad ametist lahkuvad Üldkohtu kohtunikud esitada isiklikult kirjalikus vormis oma kandidatuuri Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 255 sätestatud komitee esimehele.

3. Kaheteistkümnest täiendavast kohtunikukohast ühe või mitme koha täitmise korral esitab Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 255 sätestatud komitee arvamuse kandidaatide sobivuse kohta Üldkohtu kohtuniku ametikohale. Komitee lisab oma arvamusele kandidaatide sobivuse kohta paremusjärjestuses loetelu kandidaatidest, kellel on kõige sobivam kõrgetasemeline kogemus. Sellesse loetellu kantakse vähemalt kaks korda nii palju kandidaate, kui on liikmesriikide valitsuste vastastikusel nõusolekul ametisse nimetatavaid kohtunikke, tingimusel et sobivaid kandidaate on piisavalt.“

▌

Artikkel 3

1. Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneva kuu esimesel päeval .

2. Käesoleva määruse põhjal ja pärast selle jõustumist täiendavateks kohtunikeks nimetatavad 12 kohtunikku astuvad ametisse vahetult pärast ametivande andmist.

Neist kuuel kohtunikul, kes valitakse loosi teel, lõpeb ametiaeg kuue aasta möödumisel sellest, kui pärast käesoleva määruse vastuvõtmist osa Üldkohtu kohtunikest esimest korda välja vahetatakse. Ülejäänud kuue kohtuniku ametiaeg lõpeb kuue aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisele järgneva Üldkohtu kohtunike teisest osalisest väljavahetamisest.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seisukoht.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/209

P7_TA(2014)0359

Koostalitlusvõimelise ELi-ülese eCall-süsteemi kasutuselevõtt ***I

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus koostalitlusvõimelise ELi-ülese eCall-süsteemi kasutuselevõtu kohta (COM(2013)0315 – C7-0173/2013 – 2013/0166(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/40)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0315),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 91, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0173/2013),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembri 2013. aasta arvamust (1),

—	olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 19. märtsi 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A7-0482/2013),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 341, 21.11.2013, lk 47.

P7_TC1-COD(2013)0166

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr …/2014/EL koostalitlusvõimelise ELi-ülese eCall-teenuse kasutuselevõtu kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (otsus nr 585/2014/EL) lõplikule kujule).

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/210

P7_TA(2014)0360

Kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmed ***I

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta (COM(2013)0147 – C7-0082/2013 – 2013/0080(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/41)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0147),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0082/2013),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—

võttes arvesse Madalmaade Parlamendi Teise Koja, Rumeenia Saadikutekoja, Rootsi Riksdagi ja Ühendkuningriigi Parlamendi Alamkoja poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. juuli 2013. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Regioonide Komitee 3. juuli 2013. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 28. veebruari 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A7-0455/2013),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 327, 12.11.2013, lk 102.

(2) ELT C 280, 27.9.2013, lk 50.

P7_TC1-COD(2013)0080

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/…/EL kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv 2014/61/EL) lõplikule kujule).

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/211

P7_TA(2014)0361

Siseveetransport ***I

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 718/1999, mis käsitleb ühenduse laevastiku mahutavuse poliitikat siseveetranspordi edendamiseks (COM(2013)0621 – C7-0265/2013 – 2013/0303(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/42)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0621),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 91 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0265/2013),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. jaanuari 2014. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Regioonide Komitee 31. jaanuari 2014. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 7. märtsi 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7-0142/2014),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(2) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

P7_TC1-COD(2013)0303

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 546/2014) lõplikule kujule).

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/212

P7_TA(2014)0362

Põllumajandussaadused ja -tooted siseturul ja kolmandates riikides ***I

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus põllumajandussaaduste ja -toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul ja kolmandates riikides (COM(2013)0812 – C7-0416/2013 – 2013/0398(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/43)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0812),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 42 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0416/2013),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	olles konsulteerinud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega,

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 2. aprilli 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A7-0217/2014),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

P7_TC1-COD(2013)0398

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014 siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 3/2008

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 1144/2014) lõplikule kujule).

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/213

P7_TA(2014)0363

Aktiivse ja intelligentse elukeskkonna teadus- ja arengukava ***I

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus liidu osalemise kohta mitme liikmesriigi ühiselt algatatud aktiivse ja intelligentse elukeskkonna teadus- ja arengukavas (COM(2013)0500 – C7-0219/2013 – 2013/0233(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/44)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0500),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 185 ja artikli 188 teist lõiku, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0219/2013),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. detsembri 2013. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 26. veebruari 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A7-0076/2014),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

P7_TC1-COD(2013)0233

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr …/2014/EL liidu osalemise kohta mitme liikmesriigi ühiselt algatatud aktiivse ja intelligentse elukeskkonna teadus- ja arenguprogrammis

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (otsus nr 554/2014/EL) lõplikule kujule).

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/214

P7_TA(2014)0364

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate teadustegevus ***I

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus liidu osalemise kohta mitme liikmesriigi ühises teadus- ja arendustegevuse programmis, mille eesmärk on toetada teadusuuringuid ellu viivaid väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (COM(2013)0493 – C7-0220/2013 – 2013/0232(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/45)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0493),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 185 ja artikli 188 teist lõiku, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0220/2013),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. detsembri 2013. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 26. veebruari 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A7-0077/2014),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

P7_TC1-COD(2013)0232

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr …/2014/EL liidu osalemise kohta mitme liikmesriigi algatatud teadus- ja arendustegevuse programmis, mille eesmärk on teadus- ja arendustegevuses osalevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamine

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (otsus nr 553/2014/EL) lõplikule kujule).

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/215

P7_TA(2014)0365

Euroopa metroloogia teadus- ja innovatsiooniprogramm ***I

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus liidu osalemise kohta mitme liikmesriigi ühiselt algatatud Euroopa metroloogia teadus- ja innovatsiooniprogrammis (COM(2013)0497 – C7-0221/2013 – 2013/0242(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/46)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0497),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 185 ja artikli 188 teist lõiku, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0221/2013),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. detsembri 2013. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 26. veebruari 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A7-0063/2014),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

P7_TC1-COD(2013)0242

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr …/2014/EL liidu osalemise kohta mitme liikmesriigi ühiselt algatatud Euroopa metroloogia teadus- ja innovatsiooniprogrammis (EMPIR)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (otsus nr 555/2014/EL) lõplikule kujule).

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/216

P7_TA(2014)0366

Euroopa ja arengumaade kliiniliste uuringute partnerluse programm ***I

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus ELi osalemise kohta mitmete liikmesriikide poolt ühiselt elluviidavas Euroopa ja arengumaade kliiniliste uuringute partnerluse programmi 2. etapis (COM(2013)0498 – C7-0222/2013 – 2013/0243(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/47)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0498),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 185 ja artikli 188 teist lõiku, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0222/2013),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. detsembri 2013. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 26. veebruari 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning arengukomisjoni arvamust(A7-0064/2014),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

P7_TC1-COD(2013)0243

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr …/2014/EL liidu osalemise kohta mitme liikmesriigi ühiselt algatatud Euroopa ja arengumaade kliiniliste uuringute partnerluse teises programmis (EDCTP2)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (otsus nr 556/2014/EL) lõplikule kujule).

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/217

P7_TA(2014)0367

Euroopa pangakonto arestimise määrus ***I

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa pangakonto arestimise määrus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades (COM(2011)0445 – C7-0211/2011 – 2011/0204(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/48)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0445),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 81 lõike 2 punkte a, e ja f, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0211/2011),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 26. aprilli 2012. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 6. veebruari 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A7-0227/2013),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 191, 29.6.2012, lk 57.

P7_TC1-COD(2011)0204

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 655/2014) lõplikule kujule).

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/218

P7_TA(2014)0368

Mittefinantsteabe ja mitmekesisust käsitleva teabe avalikustamine suurte äriühingute ja kontsernide poolt ***I

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ seoses mittefinantsteabe ja mitmekesisust käsitleva teabe avalikustamisega suurte äriühingute ja kontsernide poolt (COM(2013)0207 – C7-0103/2013 – 2013/0110(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/49)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0207),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 50 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0103/2013),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Eesti parlamendi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2013. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 26. veebruari 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—

võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning väliskomisjoni, arengukomisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A7-0006/2014),

võtab vastu allpool esitatud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 327, 12.11.2013, lk 47.

P7_TC1-COD(2013)0110

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/…/EL, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses mitmekesisust käsitleva teabe ja muu kui finantsteabe avalikustamisega teatavate suurettevõtjate ja kontsernide poolt

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv 2014/95/EL) lõplikule kujule).

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/219

P7_TA(2014)0369

Kolmandate riikide kodanike liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimused ettevõtjasisese üleviimise korral ***I

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kolmandate riikide kodanike liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta ettevõtjasisese üleviimise korral (COM(2010)0378 – C7-0179/2010 – 2010/0209(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/50)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2010)0378),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 79 lõike 2 punkte a ja b, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0179/2010),

—	võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 4. mai 2011. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Regioonide Komitee 31. märtsi 2011. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 27. veebruari 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 55 ja 37,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7-0170/2014),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavalduse;

võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avaldused;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 218, 23.7.2011, lk 101.

(2) ELT C 166, 7.6.2011, lk 59.

P7_TC1-COD(2010)0209

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/…/EL kolmandate riikide kodanike liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta ettevõtjasisese üleviimise korral

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv 2014/66/EL) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

NÕUKOGU, EUROOPA PARLAMENDI JA KOMISJONI ÜHISAVALDUS

„Kõnealuse direktiiviga luuakse sõltumatu liikuvussüsteem, millega nähakse ette Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 79 lõike 2 punktide a ja b alusel vastu võetud erieeskirjad, mis reguleerivad kolmanda riigi kodanike muusse kui ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja loa väljastanud liikmesriiki ettevõtjasiseselt üleviidud töötajana töötamise eesmärgil sisenemise ja seal viibimise ning vaba liikumise tingimusi, ning neid eeskirju tuleks Schengeni acquis’ suhtes vaadelda lex specialis’ena.

Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad teadmiseks komisjoni kavatsuse uurida, kas on tarvis võtta meetmeid õiguskindluse parandamiseks seoses nende kahe õigusliku korra vastastikuse mõjuga, ning eelkõige seda, kas on vaja ajakohastada Schengeni käsiraamatut.“

KOMISJONI AVALDUSED

1) Avaldus „spetsialisti“ määratluse kohta:

„Komisjon leiab, et „spetsialisti“ määratlus käesoleva direktiivi artikli 3 punktis f on kooskõlas WTO teenustekaubanduse üldlepingu (GATS) raames võetud ELi kohustuste loendis kasutatud samaväärse määratlusega („isik, kes omab [vastuvõtva üksuse seisukohalt] olulisi ja eriomaseid teadmisi. Sõna „eriteadmisi“ kasutamine sõnade „ja eriomaseid teadmisi“ asemel ei tähenda GATSis esitatud määratluse muutmist ega laiendamist ning on vaid keelekasutuse ajakohastamine.“

2) Avaldus artikli 18 lõike 2 punktides c ja d osutatud kahepoolsete lepingute kohta:

„Komisjon jälgib käesoleva direktiivi artikli 18 lõike 2 punktide c ja d rakendamist eesmärgiga hinnata selles artiklis osutatud kahepoolsete lepingute võimalikku mõju ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate kohtlemisele ning määruse (EL) nr 1231/2010 kohaldamisele ning võtab vajaduse korral asjakohased meetmed.“

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/222

P7_TA(2014)0370

Ühisettevõte Clean Sky 2 *

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus ühisettevõtte Clean Sky 2 kohta (COM(2013)0505 – C7-0255/2013 – 2013/0244(NLE))

(Konsulteerimine)

(2017/C 443/51)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2013)0505),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 187 ja artikli 188 esimest lõiku, mille alusel nõukogu parlamendiga konsulteeris (C7-0255/2013),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A7-0083/2014),

kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

palub nõukogul parlamendile teatada, kui nõukogu kavatseb kõrvale kalduda parlamendi poolt heakskiidetud tekstist;

palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

P7_TC1-NLE(2013)0244

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu nõukogu määrus (EL) nr …/2014 ühisettevõtte Clean Sky 2 asutamise kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (nõukogu määrus (EL) nr 558/2014) lõplikule kujule).

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/223

P7_TA(2014)0371

Biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõte *

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte kohta (COM(2013)0496 – C7-0257/2013 – 2013/0241(NLE))

(Konsulteerimine)

(2017/C 443/52)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2013)0496),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 187 ja artikli 188 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0257/2013),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ja regionaalarengukomisjoni arvamust (A7-0092/2014),

kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

P7_TC1-NLE(2013)0241

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu nõukogu määrus (EL) nr …/2014 biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte asutamise kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (nõukogu määrus (EL) nr 560/2014) lõplikule kujule).

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/224

P7_TA(2014)0372

Ühisettevõte SESAR *

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 219/2007 ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks seoses ühisettevõtte tegevusaja pikendamisega aastani 2024 (COM(2013)0503 – C7-0254/2013 – 2013/0237(NLE))

(Konsulteerimine)

(2017/C 443/53)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2013)0503),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 187 ja 188, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0254/2013),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A7-0062/2014),

kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

P7_TC1-NLE(2013)0237

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu nõukogu määrus (EL) nr …/2014, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 219/2007 ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks seoses ühisettevõtte tegevusaja pikendamisega aastani 2024

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (nõukogu määrus (EL) nr 721/2014) lõplikule kujule).

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/225

P7_TA(2014)0373

Innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõte *

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte kohta (COM(2013)0495 – C7-0259/2013 – 2013/0240(NLE))

(Konsulteerimine)

(2017/C 443/54)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2013)0495),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 187 ning artikli 188 teist lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0259/2013),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A7-0105/2014),

kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

P7_TC1-NLE(2013)0240

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu nõukogu määrus (EL) nr …/2014 innovatiivsete ravimite algatuse teise ühisettevõtte asutamise kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (nõukogu määrus (EL) nr 557/2014) lõplikule kujule).

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/226

P7_TA(2014)0374

Ühisettevõte ECSEL *

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus ühisettevõtte ECSEL kohta (COM(2013)0501 – C7-0258/2013 – 2013/0234(NLE))

(Konsulteerimine)

(2017/C 443/55)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2013)0501),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 187 ja artikli 188 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0258/2013),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning eelarvekontrollikomisjoni arvamust (A7-0074/2014),

kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

P7_TC1-NLE(2013)0234

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu nõukogu määrus (EL) nr …/2014 ühisettevõtte ECSEL asutamise kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (nõukogu määrus (EL) nr 561/2014) lõplikule kujule).

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/227

P7_TA(2014)0375

Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teine ühisettevõte *

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teise ühisettevõtte kohta (COM(2013)0506 – C7-0256/2013 – 2013/0245(NLE))

(Konsulteerimine)

(2017/C 443/56)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2013)0506),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 187 ja artikli 188 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0256/2013),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A7-0094/2014),

kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

P7_TC1-NLE(2013)0245

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu nõukogu määrus (EL) nr …/2014 kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teise ühisettevõtte asutamise kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (nõukogu määrus (EL) nr 559/2014) lõplikule kujule).

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/228

P7_TA(2014)0376

Läbipaistvusregistrit käsitlev institutsioonidevaheline kokkulepe

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta otsus läbipaistvusregistrit käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe muutmise kohta (2014/2010(ACI))

(2017/C 443/57)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse oma juhatuse 13. jaanuari 2014. aasta koosolekut, kus juhatus kiitis heaks kõrgetasemelise institutsioonidevahelise töörühma poolt 12. detsembril 2013 vastu võetud soovitused läbipaistvusregistri läbivaatamiseks,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu läbipaistvusregistri kohta organisatsioonidele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes tegelevad ELi poliitika kujundamise ja rakendamisega (edaspidi „muudetud kokkulepe“),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artikli 11 lõikeid 1 ja 2,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklit 295,

—	võttes arvesse oma 11. mai 2011. aasta otsust institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel ühise läbipaistvusregistri kohta (1),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni 23. juuni 2011. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet läbipaistvusregistri loomise kohta organisatsioonidele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes tegelevad ELi poliitika kujundamise ja rakendamisega (edaspidi „23. juuni 2011. aasta kokkulepe“) (2),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 127 lõiget 1,

—	võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A7-0258/2014),

A.	arvestades, et ELi lepingu artikli 11 lõikes 2 on sätestatud: „Institutsioonid peavad esindusühenduste ja kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi.“;

B.	arvestades, et sellise dialoogi läbipaistvuse tagamiseks on vaja hästitoimivat ühist registrit organisatsioonidele ja isikutele, kes püüavad mõjutada ELi poliitika kujundamis- ja rakendamisprotsesse;

arvestades, et Euroopa Parlamendi 8. mai 2008. aasta resolutsioonis huvigruppide esindajate (lobistide) tegevust Euroopa institutsioonides käsitleva raamistiku väljatöötamise kohta (3) on kehtestatud põhimõtted, mille alusel Euroopa Parlament alustas komisjoniga läbirääkimisi ühise läbipaistvusregistri üle;

D.	arvestades, et eespool nimetatud 11. mai 2011. aasta otsusega kinnitati ELi poliitika kujundamise ja rakendamisega tegelevatele organisatsioonidele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele mõeldud läbipaistvusregistri eeskirjad ja raamistik;

E.	arvestades, et reguleerimata ja läbipaistmatu lobitöö kujutab endast märkimisväärset ohtu poliitikakujundamisele ja avalikule huvile;

peab kahetsusväärseks, et 23. juuni 2011. aasta kokkuleppe muutmise ettepaneku tulemusena ei looda kohustuslikku läbipaistvusregistrit; kordab seepärast oma nõudmist kehtestada kohustuslik register seoses ELi institutsioonides tehtava lobitööga, nagu on juba märgitud Euroopa Parlamendi eelnimetatud 8. mai 2008. aasta resolutsioonis ja eespool nimetatud 11. mai 2011. aasta otsuses;

on seisukohal, et 23. juuni 2011. aasta kokkuleppe muutmise ettepanek on vaid osaline samm praeguses etapis;

kutsub komisjoni üles esitama 2016. aasta lõpuks ELi toimimise lepingu artikli 352 alusel seadusandliku ettepaneku kohustusliku registri loomise kohta;

palub komisjonil lisada mistahes edasiste ettepanekute korral, mis esitatakse aluslepingute ulatusliku reformi läbiviimiseks, ettepanek kas ELi toimimise lepingu artikli 298 muutmiseks või sellise asjakohase õigusliku aluse kehtestamiseks, mis lubaks luua kohustusliku registri seadusandliku tavamenetluse kohaselt;

on seisukohal, et läbipaistvusregistri edasised läbivaatamised peaksid olema võimalikult läbipaistvad ja kaasavad ning neisse tuleks täielikult kaasata pädev parlamendikomisjon ning võimaldada kodanikuühiskonnal aktiivselt osaleda;

nõuab, et läbipaistvusregistri järgmise läbivaatamisega kaasneks avalik konsultatsioon;

on seisukohal, et läbipaistvusregistri täiendav hindamine tuleks igal juhul lõpule viia enne 2017. aasta lõppu;

tunnustab nõukogu rolli selles läbipaistvusregistri loomisest saadik, ning peab tervitatavaks asjaolu, et nõukogu on vaatlejana kaasatud 23. juuni 2011. aasta kokkuleppe läbivaatamise protsessi; kutsub nõukogu siiski taas üles läbipaistvusregistriga võimalikult kiiresti ühinema, et tagada läbipaistvus liidu õigusloomeprotsessi kõikides etappides;

väljendab heameelt asjaolu üle, et muudetud kokkuleppe kohaselt esitatavat teavet on täpsustatud ning kokkuleppe rakendamisel nõutakse kõikide selliste klientide andmete avaldamist, keda esindavad ELi poliitika kujundamise ja rakendamisega tegelevad organisatsioonid ja füüsilisest isikust ettevõtjad, ning kõik registri kohaldamisalasse kuuluvad tegevused seotakse selgelt asjaomaste klientidega;

10.

on seisukohal, et kui tõlgendatakse mõistet „sobimatu käitumine“ muudetud kokkuleppele lisatud käitumisjuhendi punkti b tähenduses, hõlmab see mõiste lisaks juhendis, eriti selle punktides c, f ja g, esitatud üldiselt heakskiidetud põhimõtetele, ka järgmist:

—	sekkumine poliitikakujundajate eraellu, nt kingituste saatmine poliitikakujundaja kodusele aadressile või poliitikakujundajate poole pöördumine nende kodusel aadressil või nende sugulaste või sõprade kaudu;

—	niisugune tegevus või tegevuse aktiivne propageerimine, mis on seotud suhtlemisega ELi institutsioonide ja nende liikmete või töötajatega ja mis kahjustab ELi institutsioonide kommunikatsioonisüsteemide toimimist, eriti juhtudel, kui selline tegevus on anonüümne;

—	Euroopa Parlamendi liikmega või Euroopa Parlamendi ametnike või muude töötajatega õigusloomeprotsessi küsimuses ühenduse võtmisel esindatavatest huvidest või klientidest teatamata jätmine;

—	varirühmade s.t selliste organisatsioonide kasutamine, mis ei ole läbipaistvusregistris registreeritud ja mis varjavad seda, milliseid huve või osalisi nad teenivad; ja kolmandate riikide esindajate kasutamine otseses ja kaudses lobitöös;

—	rahalise või materiaalse toetuse või personali osas toetuse pakkumine või andmine Euroopa Parlamendi liikmetele või nende assistentidele;

11.

leiab, et 23. juuni 2011. aasta kokkuleppe juurde lisatud käitumisjuhendit ja Euroopa Parlamendi liikmete majanduslikke huve ja huvide konflikti käsitlevat käitumisjuhendit tuleks muuta, tagamaks, et parlamendiliikmed ei sõlmiks mingisuguseid kokkuleppeid ega astuks lepingulistesse suhetesse parlamendivälise organiga Parlamendiliikme personali hulka kuuluvate isikute rahastamiseks või otseselt töölevõtmiseks;

12.

tunneb heameelt selgemate määratluste üle, millega piiritletakse erandeid õigusbüroode tegevusvaldkonnas;

13.

loodab, et selgemad määratlused aitavad suurendada registreerimiste arvu ja annavad parema arusaamise sellest, mida tähendab õigusbüroode tegevuste kuulumine registri kohaldamisalasse, et nad saaksid kasu läbipaistvusregistri pakutavatest stiimulitest ja osaleksid läbipaistval moel otsustusprotsessis;

14.

nõuab, et registreeritud õigusbürood deklareeriksid läbipaistvusregistris kõik oma kliendid, kelle nimel nad tegelevad registri kohaldamisalasse kuuluva tegevusega;

15.

ergutab komisjoni olema sama aktiivne registreerijate jaoks stimuleerivate meetmete kasutuselevõtmisel et suurendada osalemist läbipaistvusregistris; arvab, et kõnealused stiimulid võiksid olla järgmised:

a)	olla läbipaistvusregistri kohaldamisalasse kuuluvate organisatsioonide ürituste patrooniks ainult juhul, kui organisatsioonid on end registreerinud,

b)	vähendada kohtumiste arvu registreerimata organisatsioonide või huvirühmade esindajatega,

c)	arutada piiranguid registreerimata organisatsioonide osalemisele komisjoni nõuandvates organites ja eksperdirühmades,

d)	julgustada volinikke ja komisjoni ametnikke ja muid teenistujaid keelduma osalemast registreerimata organisatsioonide korraldatud üritustel,

e)	seada piirangud registreerimata organisatsioonide võimalusele võõrustada või kaasvõõrustada üritusi komisjoni hoonetes;

16.

peab tervitatavaks Brüsseli ja Pariisi advokatuuri hiljutisi otsuseid, millega tehakse vahet advokaatide kohtuga seotud tegevuse ja muu tegevuse vahel, mis kuulub läbipaistvusregistri kohaldamisalasse; peale selle kutsub Euroopa Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu üles julgustama oma liikmeid sarnaseid meetmeid võtma;

17.

võtab teadmiseks, et mõnes liikmesriigis kehtivad elukutseid reguleerivatele eeskirjadele õigusnormid, mis objektiivsetel põhjustel ei võimalda õigusbüroodel end läbipaistvusregistris registreerida lasta ja avaldada seejuures teavet oma klientide kohta, nagu register nõuab; näeb siiski ka märkimisväärset ohtu selles, et kõnealuseid õigusnorme võidakse kuritarvitada, et hoiduda avaldamast teavet, mida nõuetekohane registrisse kandmine eeldab; peab sellega seoses kiiduväärseks kutseorganisatsioonide valmidust teha koostööd tagamaks, et teabe avaldamisest hoidutakse oma kutsetegevuse huvides üksnes siis, kui seadused seda objektiivselt võimaldavad; kutsub komisjoni ja Euroopa Parlamendi presidenti üles tagama, et see valmisolek annaks ka praktilisi tulemusi, ning kinnitama neid tulemusi lepingu muutmisega niipea kui võimalik;

18.

väljendab heameelt juhatuse kavatsuse üle lisada mitmesuguseid stimuleerivaid meetmeid, et suurendada läbipaistvusregistris osalemist;

19.

palub juhatusel nimetatud meetmete täieliku rakendamise eesmärgil kaaluda järgmiste konkreetsete ettepanekute lisamist asjaomastesse juhatuse otsustesse:

ergutada Euroopa Parlamendi ametnikke ja muid töötajaid kontrollima, kas nendega ühendust võtnud organisatsiooni esindaja või üksikisik, kelle tegevus kuulub läbipaistvusregistri kohaldamisalasse, on registreeritud, ning julgustama neid, kes ei ole end registreerinud, seda tegema enne selle esindajaga kohtumist;

b)	piirata registreerimata organisatsioonide ja üksikisikute sissepääsu Euroopa Parlamendi hoonetesse;

c)	lubada ürituste kaaskorraldamist ja/või ürituste kaasvõõrustajaks olemist läbipaistvusregistri kohaldamisalasse kuuluvate organisatsioonide või üksikisikutega üksnes juhul, kui kõnealused organisatsioonid või üksikisikud on registreeritud;

d)	lubada läbipaistvusregistri kohaldamisalasse kuuluvate organisatsioonide esindajatel või üksikisikutel parlamendikomisjonide kuulamistel sõnavõtjana osaleda üksnes juhul, kui nad on registreeritud;

e)	lubada Euroopa Parlamendil olla läbipaistvusregistri kohaldamisalasse kuuluva organisatsiooni korraldatud mis tahes ürituse patroon üksnes juhul, kui selline organisatsioon on registreeritud;

f)	suurendada valvsust, et mitte anda parlamendi privileege selliste kolmandate riikide variorganisatsioonidele, mis ei austa Euroopa Liidu väärtusi;

20.

nõuab, et juhatus töötaks välja standardvormi, et raportöörid saaksid soovi korral avaldada nn õigusloomelise jälje. Õigusloomeline jälg on parlamendiliikmete koostatud raportitele lisatud vorm, millel on üksikasjalikult kirjas kõik lobistid, kellega on konkreetse õigusakti eest vastutavad raportöörid raporti koostamisel kohtunud ning kellel on olnud märkimisväärne mõju raportile;

21.

palub Euroopa Parlamendi endistel liikmetel täita läbipaistvusregistri kohaldamisalasse kuuluva tegevuse korral asjakohaseid sätteid (4); arvab, et sellise tegevuse korral ei tohiks Euroopa Parlamendi endised liikmed kasutada Euroopa Parlamendi hoonetesse sisenemisel parlamendiliikme sissepääsuluba; palub, et juhatus esitaks esimeeste konverentsile ettepaneku asjakohaste meetmete kohta, millega hoida ära endistele parlamendiliikmetele antud privileegide kuritarvitamine;

22.

palub läbipaistvusregistri ühissekretariaadil esitada regulaarselt aruandeid stiimulite süsteemi toimimise kohta, et lõpuks oleks võimalik luua kohustuslik register;

23.

rõhutab, et registreerimata organisatsioonid ja üksikisikud, kes vastavad registreerimise nõuetele ja eeldatavalt registreeruvad, isegi kui nende registreerimata seisund on vaid ajutine, ei saa kasutada registreerimisega seotud uusi stiimuleid ja eeliseid;

24.

peab tervitatavaks ja toetab innukalt institutsioonideväliste järelevalvajate rolli ELi institutsioonide läbipaistvuse jälgimisel;

25.

on seisukohal, et läbipaistvusregistri ühissekretariaadi struktuuri tuleks tugevdada ja personali suurendada selleks, et rakendada muudetud kokkuleppe uusi sätteid, tegelda hoiatusteadete ning kaebuste uurimise ja käsitlemise menetlustega ning parandada registreerijate esitatud andmete usaldusväärsuse kontrollimise korda;

26.

eeldab, et läbipaistvusregistri tegevuse aastaaruanne sisaldab analüüsi, kuidas on edasiarenenud selle kohaldamisala ja paranenud selle sissekannete kvaliteet;

27.

julgustab komisjoni, kelle ülesandeks on läbipaistvusregistri koordineerimine, jälgima tähelepanelikult muudetud kokkuleppe nõuetekohast rakendamist;

28.

kiidab muudetud kokkuleppe allpool esitatud kujul heaks ja otsustab lisada selle oma kodukorrale;

29.

teeb oma presidendile ülesandeks kirjutada koos Euroopa Komisjoni presidendiga muudetud kokkuleppele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

30.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus koos selle lisaga nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 377 E, 7.12.2012, lk 176.

(2) ELT L 191, 22.7.2011, lk 29.

(3) ELT C 271 E, 12.11.2009, lk 48.

(4) Kehtestatud kvestorite 19. aprilli 2012. aasta korralisel koosolekul (PV QUAEST).

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA EUROOPA KOMISJONI KOKKULEPE LÄBIPAISTVUSREGISTRI KOHTA ORGANISATSIOONIDELE JA FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJATELE, KES TEGELEVAD ELi POLIITIKA KUJUNDAMISE JA RAKENDAMISEGA

Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon (edaspidi „leppeosalised“),

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 11 lõikeid 1 ja 2, Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 295, ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut (edaspidi koos „aluslepingud“),

arvestades, et Euroopa poliitika kujundajad ei tegutse kodanikuühiskonnast eraldi, vaid peavad esindusühenduste ja kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi;

arvestades, et leppeosalised on vaadanud läbi läbipaistvusregistri (edaspidi „register“), mis loodi Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni 23. juuni 2011. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega läbipaistvusregistri loomise kohta organisatsioonidele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes tegelevad ELi poliitika kujundamise ja rakendamisega (1), vastavalt selle kokkuleppe punktile 30,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I. Registri põhimõtted

Registri loomine ja pidamine ei mõjuta ega piira Euroopa Parlamendi eesmärke, mis on esitatud parlamendi 8. mai 2008. aasta resolutsioonis huvigruppide esindajate (lobistide) tegevust Euroopa institutsioonides käsitleva raamistiku väljatöötamise kohta (2) ja 11. mai 2011. aasta otsuses institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel ühise läbipaistvusregistri kohta (3).

Registri pidamisel järgitakse liidu õiguse üldisi põhimõtteid, sealhulgas proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet.

Registri pidamisel austatakse Euroopa Parlamendi liikmete õigust täita oma rahvaesindaja ülesandeid piiranguteta.

Registri pidamisel ei sekkuta leppeosaliste pädevusse ega õigustesse ning ei mõjutata nende vastavaid korralduslikke volitusi.

Leppeosalised püüavad kohelda kõiki sarnase tegevusega tegelejaid ühtmoodi ning luua ELi poliitika kujundamise ja rakendamisega tegelevatele organisatsioonidele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele registreerimiseks võrdsed võimalused.

II. Registri ülesehitus

Registri ülesehitus on järgmine:

a)	sätted registri kohaldamisala, registri kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste, määratluste, stiimulite ja erandite kohta;

b)	registreerimiseks ette nähtud jaod (I lisa);

c)	registreerijatelt nõutav teave, sealhulgas finantsandmete avaldamise nõuded (II lisa);

d)	käitumisjuhend (III lisa);

e)	hoiatus- ja kaebuste mehhanismid ja käitumisjuhendi rikkumise korral kohaldatavad meetmed, sealhulgas hoiatusteadete menetlus ning kaebuste uurimise ja käsitlemise menetlus (IV lisa);

f)	registreerijate jaoks praktilist teavet sisaldavad rakendussuunised.

III. Registri kohaldamisala

Registri kohaldamisalasse kuuluvad tegevused

Registri kohaldamisalasse kuulub igasugune tegevus (millele ei ole viidatud punktides 10–12), mille eesmärgiks on otseselt või kaudselt mõjutada ELi institutsioonide poliitika kujundamist või rakendamist ja otsustamisprotsessi, olenemata tegevuse kohast ning kasutatavast suhtluskanalist või -vahendist, nagu näiteks allhanked, meedia, lepingud kutseliste vahendajatega, eksperdirühmad, platvormid, foorumid, kampaaniad ja rohujuuretasandi algatused.

Käesolevas kokkuleppes tähendab „otsene mõjutamine“ mõjutamist ELi institutsioonidega vahetu kontakti või suhtluse teel või muud selliste tegevuste järel ette võetud toimingut, ning „kaudne mõjutamine“ tähendab mõjutamist ELi institutsioonidele suunatud vahepealsete mõjutajate, nagu meedia, avaliku arvamuse, konverentside või seltskondlike ürituste kasutamise teel.

Nende tegevuste hulka kuuluvad eelkõige:

—	ühenduse võtmine institutsioonide liikmete ja nende assistentide, ametnike või muude töötajatega;

—	kirjade, infomaterjali või aruteludokumentide ja seisukohti selgitavate dokumentide koostamine, levitamine ja edastamine;

—	ürituste, kohtumiste, reklaamürituste, konverentside või seltskondlike ürituste korraldamine, kui kutsed on saadetud ELi institutsioonide liikmetele ja nende assistentidele, ametnikele või muudele töötajatele; ning

—	vabatahtlik panustamine ja osalemine ametlikes konsultatsioonides või kuulamistel, kus käsitletakse kavandatavaid ELi seadusandlikke või muid õigusakte ning muudel avalikel aruteludel.

Registreerimist eeldatakse õiguslikust seisundist olenemata kõigilt organisatsioonidelt ja füüsilisest isikust ettevõtjatelt, kelle käimasolev või ettevalmistatav tegevus kuulub registri kohaldamisalasse.

Kõik tegevused, mis kuuluvad registri kohaldamisalasse ja mida viib lepingu alusel läbi õigus- ja ametialast nõu andev vahendaja, on nii vahendajal kui ka tema kliendil võimalik registreerida. Kõnealused vahendajad annavad teada kõikidest klientidest, kellega sellised lepingud on sõlmitud, ning esitavad II lisa punktis II.C.2.B sätestatud viisil esindustegevusest saadud tulu kliendi kohta. Nimetatud nõue ei vabasta klienti kohustusest registreerida ja lisada iseenda hinnanguliste kulude hulka vahendajalt tellitud tegevuste kulud.

Tegevused, mis ei kuulu registri kohaldamisalasse

Organisatsioon kuulub registreerimisele üksnes juhul, kui ta viib läbi tegevusi, mis kuuluvad registri kohaldamisalasse ja mille tulemusena on toimunud otsene või kaudne suhtlemine ELi institutsioonidega. Organisatsioon, mis registreerimisele ei kuulu, võidakse registrist kustutada.

10.

Registri kohaldamisalasse ei kuulu tegevus, mis on seotud õigus- ja muu erialase nõustamisega, kuivõrd see tegevus hõlmab:

—

nõustamistegevust ja kontakte ametiasutustega eesmärgiga teavitada klienti paremini üldisest õiguslikust olukorrast või kliendi konkreetsest õiguslikust seisundist või nõustada klienti küsimuses, kas mõni konkreetne õiguslik või haldusmeede on kehtivas õigus- ja regulatiivraamistikus asjakohane või lubatud;

—	klientide nõustamist eesmärgiga aidata neil tagada, et nende tegevus vastaks kohaldatavale õigusele;

—	kliendi tarbeks tehtud analüüse ja uuringuid õiguslike või regulatiivsete muudatuste võimaliku mõju kohta kliendi õiguslikule olukorrale või tegevusalale;

—	kliendi esindamist lepitus- või vahendusmenetluses, mille eesmärk on vältida vaidluse jõudmist kohtusse või haldusorganile; või

—	kliendi poolt sellise põhiõiguse teostamist nagu õigus õiglasele kohtupidamisele, sealhulgas õigus kaitsele haldusmenetlustes, mille näiteks on advokaatide ja teiste seotud kutsealade esindajate tegevus.

Registri kohaldamisalasse ei kuulu mingisugune tegevus, mis on otseselt seotud äriühingu ja selle nõustajate olemisega osapooleks konkreetses kohtu- või haldusasjas või -menetluses kui selle tegevuse eesmärk ei ole kehtiva õigusliku raamistiku muutmine. See alapunkt kehtib kõigi Euroopa Liidu ettevõtlusvaldkondade suhtes.

Registri kohaldamisalasse kuuluvad siiski järgmised tegevused, mis on seotud õigus- ja muu erialase nõustamisega, kui nende eesmärk on mõjutada ELi institutsioone, nende liikmeid ja viimaste assistente või ELi institutsioonide ametnikke või muid töötajaid:

—	abi osutamine esindamise või vahendamise kaudu või toetusmaterjalide, sealhulgas argumentide ja sõnastuse pakkumine, ning

—	taktikaline või strateegiline nõustamine, sealhulgas selliste küsimuste tõstatamine, mille ulatus ja edastamise ajastus peaksid ELi institutsioone, nende liikmeid ja viimaste assistente või ELi institutsioonide ametnikke või muid töötajaid mõjutama.

11.

Registri kohaldamisalasse ei kuulu sotsiaalpartnerite tegevus sotsiaalse dialoogi raames (ametiühingud, tööandjate liidud jne), kui nad täidavad neile aluslepingutega antud rolli. See kehtib mutatis mutandis kõikide üksuste kohta, mis aluslepingute kohaselt on määratud täitma institutsionaalset rolli.

12.

Registri kohaldamisalasse ei kuulu tegevused, mis on vastuseks ELi institutsiooni või Euroopa Parlamendi liikme otsesele ja individuaalsele päringule, nagu ühekordsed või korrapärased päringud saamaks faktilist teavet, andmeid või ekspertarvamusi.

Erisätted

13.

Registri kohaldamisalasse ei kuulu kirikud ja usukogukonnad. Registreerimist eeldatakse siiski kirikute ja usukogukondade esindamiseks suhetes ELi institutsioonidega loodud esindustelt või juriidilistelt isikutelt, ametitelt ja võrgustikelt, samuti nende ühendustelt.

14.

Registri kohaldamisalasse ei kuulu erakonnad. Registreerimist eeldatakse siiski erakondade loodud või nende poolt toetatavatelt organisatsioonidelt, kelle tegevus kuulub registri kohaldamisalasse.

15.

Registri kohaldamisalasse ei kuulu liikmesriikide valitsusasutused, kolmandate riikide valitsused, rahvusvahelised valitsustevahelised organisatsioonid ja nende diplomaatilised esindused.

16.

Piirkondlikelt ametiasutustelt ja nende esindustelt registreerimist ei eeldata, kuid nende soovi korral on registreerimine võimalik. Registreerimist eeldatakse mis tahes ühenduselt või võrgustikult, mis on loodud eesmärgiga esindada piirkondi kollektiivselt.

17.

Registreerimist eeldatakse kõikidelt kohaliku tasandi ametiasutustelt (mida ei ole mainitud punktis 16), nagu kohalikud ja munitsipaalasutused või linnad, või nende esindused, liidud või võrgustikud.

18.

Registreerimist eeldatakse võrgustikelt, platvormidelt ja kollektiivse tegevuse muudelt vormidelt, millel ei ole õiguslikku seisundit või juriidilise isiku staatust, kuid mis de facto kujutavad endast organiseeritud mõjutamise allikat ja mille tegevus kuulub registri kohaldamisalasse. Selliste kollektiivse tegevuse vormide esindajad nimetavad esindaja, kes tegutseb nende kontaktisikuna ja vastutab läbipaistvusregistri ühissekretariaadiga suhtlemise eest.

19.

Registreerimise vajalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta tegevusi, mis on suunatud (otseselt või kaudselt) kõigile ELi institutsioonidele, ametitele ja organitele, nende liikmetele ja viimaste assistentidele, ametnikele ja muudele töötajatele. Selline tegevus ei hõlma tegevust, mis on suunatud liikmesriikidele ja eelkõige nende alalistele esindustele ELi juures.

20.

Euroopa võrgustikke, liite, ühendusi või platvorme kutsutakse üles koostama oma liikmetele ühised läbipaistvad suunised, kus määratakse kindlaks registriga hõlmatud tegevused. Need suunised tuleks avaldada.

IV. Registreerijate suhtes kohaldatavad eeskirjad

21.

Registreerimisel asjaomased organisatsioonid ja üksikisikud:

—	nõustuvad, et nende poolt registrisse kandmiseks antud teave avalikustatakse;

—	nõustuvad tegutsema kooskõlas III lisas toodud käitumisjuhendiga ja asjakohasel juhul esitama muu kutsealase käitumisjuhendi teksti, mis on neile siduv (4);

—	tagavad registrisse kandmiseks antud teabe õigsuse ning nõustuvad tegema koostööd täiendava teabe ja ajakohastamisega seotud haldustaotluste korral;

—	on päri sellega, et nendega seotud hoiatusi ja kaebusi menetletakse III lisas toodud käitumisjuhendi eeskirjade alusel;

—	nõustuvad sellega, et nende suhtes võetakse III lisas toodud käitumisjuhendi rikkumise korral ettenähtud meetmed, ning kinnitavad, et kui nad rikuvad käitumisjuhendit, võib nende suhtes kohaldada IV lisas sätestatud meetmeid;

—	võtavad teadmiseks, et leppeosalised võivad taotluse korral ning vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (5) sätetele avaldada kirjavahetuse ja muud dokumendid, mis käsitlevad registreeritute tegevust.

V. Rakendamine

22.

Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni peasekretärid vastutavad süsteemi ja selle toimimisega seotud põhiaspektide järelevalve eest ning võtavad ühisel kokkuleppel vajalikke meetmeid käesoleva lepingu rakendamiseks.

23.

Kuigi süsteemi juhitakse ühiselt, on mõlemal leppeosalisel õigus kasutada registrit sõltumatult enda kindlatel eesmärkidel.

24.

Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni teenistused hoiavad käigus süsteemi rakendamiseks ühise haldusstruktuuri nimetusega „läbipaistvusregistri ühissekretariaat“. See moodustatakse pädevate teenistuste vahel kokku lepitud korras Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni ametnikest. Läbipaistvusregistri ühissekretariaadi tegevust koordineerib Euroopa Komisjoni peasekretariaadi üksuse juhataja. Läbipaistvusregistri ühissekretariaadi ülesannete hulka kuulub käesoleva kokkuleppe piires rakendamissuuniste koostamine, et hõlbustada eeskirjade ühetaolist tõlgendamist registreerijate poolt ning registri sisu kvaliteedi jälgimine. Ühissekretariaat kasutab talle kättesaadavaid haldusvahendeid registri sisu kvaliteedikontrollide läbiviimiseks, aga lõplik vastutus esitatud teabe eest lasub registreeritud isikutel.

25.

Leppeosalised korraldavad vajalikke koolitusi ja sisemise teabevahetuse projekte, et teavitada oma liikmeid ja töötajaid registrist ning hoiatus- ja kaebemenetlustest.

26.

Leppeosalised võtavad asjakohaseid meetmeid, et anda väljapoole teavet registri kohta ja propageerida selle kasutust.

27.

Registri andmebaasist avaldatakse Europa veebisaidi läbipaistvusregistri veebilehel regulaarselt teatud hulk põhiandmeid, mis on kättesaadavad kasutajasõbraliku otsingumootori kaudu. Andmebaasi avalik infosisu on kättesaadav elektroonilisel masinloetaval kujul.

28.

Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni peasekretärid esitavad registri toimimise kohta aastaaruande vastavalt Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vastavale asepresidendile. Aastaaruandes esitatakse faktilist teavet registri, selle sisu ja arengu kohta ning aruanne avaldatakse igal aastal eelneva kalendriaasta kohta.

VI. Nõuetele vastavate registreerijate suhtes kohaldatavad meetmed

29.

Sissepääsulube Euroopa Parlamendi hoonetesse väljastatakse üksikisikutele, kes esindavad registri kohaldamisalasse kuuluvaid organisatsioone või töötavad nende organisatsioonide heaks, ainult tingimusel et need organisatsioonid või üksikisikud on registreeritud. Registreerimisega ei kaasne siiski automaatselt õigus sellist sissepääsuluba saada. Euroopa Parlamendi hoonetesse sisenemist võimaldavate pikaajaliste sissepääsulubade väljastamine ja kontroll toimub endiselt parlamendi sisemenetluse kohaselt institutsiooni enda vastutusel.

30.

Leppeosalised pakuvad oma haldusorgani tasandil stiimuleid, et edendada registreerimist käesoleva kokkuleppe raames.

Euroopa Parlamendi poolt registreerijatele pakutavate stiimulite hulka võivad kuuluda:

—	veelgi lihtsam juurdepääs Euroopa Parlamendi hoonetele, parlamendiliikmetele ja nende assistentidele, selle ametnikele ja muudele töötajatele;

—	luba korraldada parlamendi hoonetes üritusi või olla nende kaasvõõrustaja;

—	teabe lihtsam edastamine, mis hõlmab ka konkreetseid meililiste;

—	osalemine sõnavõtjatena parlamendikomisjonide kuulamistel;

—	Euroopa Parlamendi tegutsemine patroonina.

Euroopa Komisjoni poolt registreerijatele pakutavate stiimulite hulka võivad kuuluda:

—	meetmed seoses registreeritutele teabe edastamisega avalike konsultatsioonide algatamisel;

—	eksperdirühmade ja muude nõuandvate organitega seotud meetmed;

—	konkreetsed meililistid;

—	Euroopa Komisjoni tegutsemine patroonina.

Leppeosalised annavad registreerijatele teada konkreetsetest registreerijatele pakutavatest stiimulitest.

VII. Käitumisjuhendi rikkumise korral kohaldatavad meetmed

31.

Igaüks võib esitada hoiatusteateid ja kaebusi III lisas toodud käitumisjuhendi võimaliku rikkumise kohta, kasutades registri veebisaidil esitatud standardset kontaktvormi. Hoiatusteateid ja kaebusi käsitletakse IV lisas sätestatud menetluste kohaselt.

32.

Hoiatusmehhanism täiendab kvaliteedikontrolle, mida teeb läbipaistvusregistri ühissekretariaat vastavalt punktile 24. Igaüks võib anda hoiatusteate seoses faktiliste vigadega registreeritute esitatud andmetes. Hoiatusteate võib esitada ka selle kohta, kui registreeritud on organisatsioon või üksikisik, kes ei kuulu registreerimisele.

33.

Igaüks võib esitada ametliku kaebuse, kui on tekkinud kahtlus, et registreeritu on rikkunud käitumisjuhendit, välja arvatud faktilised vead. Kaebusi käitumisjuhendi väidetava rikkumise kohta põhjendatakse konkreetsete faktidega.

Läbipaistvusregistri ühissekretariaat uurib väidetavat rikkumist, järgides nõuetekohaselt proportsionaalsuse ja hea halduse põhimõtet. Kui registreeritud või nende esindajad rikuvad tahtlikult käitumisjuhendit, toob see kaasa IV lisas sätestatud meetmete kohaldamise.

34.

Kui läbipaistvusregistri ühissekretariaat on punktides 31–33 viidatud menetluste käigus täheldanud korduvat koostööst keeldumist, korduvat sobimatut käitumist või käitumisjuhendi tõsist rikkumist, kustutatakse asjaomase registreeritud isiku registrikanne kas üheks või kaheks aastaks ning sellise meetme kohta tehakse registrisse avalik märge, nagu on sätestatud IV lisas.

VIII. Teiste institutsioonide ja organite kaasamine

35.

Euroopa Ülemkogu ja nõukogu kutsutakse registriga ühinema. Teisi ELi institutsioone, organeid ja ameteid ergutatakse kasutama selle kokkuleppega loodud raamistikku võrdlusvahendina oma suhtluses organisatsioonide ja füüsilisest isikust ettevõtjatega, kes tegelevad ELi poliitika kujundamise ja rakendamisega.

IX. Lõppsätted

36.

Käesolev kokkulepe asendab Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni 23. juuni 2011. aasta kokkuleppe, mille sätteid ei kohaldata enam alates käesoleva kokkuleppe kohaldamise alguskuupäevast.

37.

38.

Käesolev kokkulepe jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Kokkulepet kohaldatakse alates … (*1) või 1. jaanuarist 2015, sõltuvalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

Käesoleva kokkuleppe kohaldamise alguskuupäeval juba registreeritud üksused muudavad oma registreeringut kokkuleppest tulenevate uute nõuete täitmiseks kolme kuu jooksul pärast nimetatud kuupäeva.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Euroopa Komisjoni nimel

asepresident

(1) ELT L 191, 22.7.2011, lk 29.

(2) ELT C 271 E, 12.11.2009, lk 48.

(3) ELT C 377 E, 7.12.2012, lk 176.

(4) Kutsealase käitumisjuhendiga, mis on registreerijale siduv, võib kehtestada käitumisjuhendi III lisas toodud nõuetest rangemaid kohustusi.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(*1) Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: 3 kuud pärast käesoleva kokkuleppe jõustumise kuupäeva.

I lisa

Läbipaistvusregister

Organisatsioonid ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kes tegelevad ELi poliitika kujundamise ja rakendamisega

Jaod

Kirjeldus/märkused

I.	Konsultatsioonifirmad/õigusbürood/füüsilisest isikust ettevõtjatest konsultandid

Alajagu

Konsultatsioonifirmad

Ettevõtjad, kes tegutsevad klientide nimel sellistes valdkondades nagu õiguslik nõustamine ja esindamine, lobitöö, huvide esindamine, avalikud suhted ja suhted riigiasutustega.

Alajagu

Õigusbürood

Õigusbürood, mis tegutsevad klientide nimel sellistes valdkondades nagu õiguslik nõustamine ja esindamine, lobitöö, huvide esindamine, avalikud suhted ja suhted riigiasutustega.

Alajagu

Füüsilisest isikust ettevõtjatest konsultandid

Füüsilisest isikust ettevõtjatest konsultandid või juristid, kes tegutsevad klientide nimel sellistes valdkondades nagu õiguslik nõustamine ja esindamine, lobitöö, huvide esindamine, avalikud suhted ja suhted riigiasutustega. See alajagu on selliste üksuste registreerimiseks, kuhu kulub ainult üks isik.

II.	Asutusesisesed lobiüksused ja äriliidud / ettevõtjate ühendused / kutseliidud

Alajagu

Äriühingud ja kontsernid

Äriühingud või kontsernid (juriidilise isiku staatusega või ilma) asutusesiseste üksustega, kes tegutsevad oma huvides sellistes valdkondades nagu õiguslik nõustamine ja esindamine, lobitöö, huvide esindamine, avalikud suhted ja suhted riigiasutustega.

Alajagu

Äriliidud ja ettevõtjate ühendused

Organisatsioonid (tulunduslikud või mittetulunduslikud), mis esindavad tulundusühinguid või segakontserne ja -platvorme.

Alajagu

Ametiühingud ja kutseliidud

Töötajate, tööandjate, ameti- või kutsealade huvirühmade esindajad

Alajagu

Muud organisatsioonid, sealhulgas

—	ürituste korraldamisega tegelevad (tulunduslikud või mittetulunduslikud) üksused;

—	huvidega seotud meedia või teadusuuringutest lähtuvad üksused, mis on seotud tulunduslike erahuvidega;

—	ad hoc kooslused ja ajutised struktuurid (kasumit taotleva liikmesusega).

III.	Valitsusvälised organisatsioonid

Alajagu

Valitsusvälised organisatsioonid, platvormid, võrgustikud, ad hoc kooslused, ajutised struktuurid ja muud sellised organisatsioonid.

Mittetulundusorganisatsioonid (juriidilise isiku staatusega või ilma), kes ei sõltu riigiasutustest või äriühingutest. Sealhulgas sihtasutused, heategevusorganisatsioonid jms.

Iga selline üksus, mis hõlmab tulunduslikke elemente, peab end registreerima II jaos.

IV.	Mõttekojad, teadusasutused ja akadeemilised asutused

Alajagu

Mõttekojad ja teadusasutused

Spetsialiseerunud mõttekojad ja teadusasutused, kes käsitlevad Euroopa Liidu tegevus- ja poliitikavaldkondi.

Alajagu

Akadeemilised asutused

Asutused, mille põhieesmärk on hariduse andmine, kuid mis käsitlevad Euroopa Liidu tegevus- ja poliitikavaldkondi.

V.	Kirikuid ja usukogudusi esindavad organisatsioonid

Alajagu

Kirikuid ja usukogudusi esindavad organisatsioonid

Juriidilised isikud, bürood, võrgustikud või ühendused, kelle ülesanne on oma liikmeid esindada.

VI.	Kohalikke, piirkondlikke ja munitsipaalasutusi esindavad organisatsioonid, muud avalik-õiguslikud või avalikku ja erasektorit ühendavad üksused jne

Alajagu

Piirkondlikud struktuurid

Piirkondadelt endilt ja nende esindustelt registreerimist ei eeldata, kuid nende soovi korral on registreerimine võimalik. Registreerimist eeldatakse ühendustelt või võrgustikelt, mis on loodud eesmärgiga esindada piirkondi kollektiivselt.

Alajagu

Muud kohaliku tasandi ametiasutused

Registreerimist eeldatakse kõikidelt teistelt kohaliku tasandi ametiasutustelt, nagu linnad, kohalikud ja munitsipaalasutused või nende esindused, ning riigi tasandi ühendustelt või võrgustikelt.

Alajagu

Riikidevahelised piirkondlike või muude kohaliku tasandi ametiasutuste ühendused ja võrgustikud

Alajagu

Muud seaduse alusel loodud avalik-õiguslikud või avalikku ja erasektorit ühendavad üksused, mille eesmärk on tegutseda avalikes huvides.

Muud avalik-õiguslikud või avalikku ja erasektorit ühendavad organisatsioonid.

II lisa

Registreerijate esitatav teave

I. ÜLD- JA PÕHITEAVE

a)	organisatsiooni nimi, peakorteri aadress ning olemasolu korral aadress Brüsselis, Luxembourgis või Strasbourgis, telefoninumber, e-posti aadress, veebisait;

isiku nimi, kes seaduslikult vastutab organisatsiooni eest, ja organisatsiooni direktori või juhtiva osaniku nimi või asjakohasel juhul registri kohaldamisalasse kuuluva tegevusega seotud peamine kontaktpunkt (st ELi asjade juht); nende isikute nimed, kellel on Euroopa Parlamendi hoonetesse sissepääsuluba (1);

c)	registri kohaldamisalasse kuuluvate tegevustega seotud isikute (liikmed, töötajad jne) arv, ja Euroopa Parlamendi hoonetesse sissepääsuluba omavate isikute arv ning igal isikul sellisteks tegevusteks kuluv aeg protsentuaalselt täistööajast: 25 %, 50 %, 75 % või 100 %;

d)	eesmärgid/valdkond – huvivaldkonnad – tegevused – riigid, kus tegutsetakse – osalus võrgustikes – registri kohaldamisalasse kuuluv üldteave;

e)	liikmesus ja vajaduse korral liikmete arv (üksikisikud ja organisatsioonid).

II. ASJAOMANE TEAVE

A. REGISTRI KOHALDAMISALASSE KUULUVAD TEGEVUSED

Peamiste seadusandlike ettepanekute või poliitikavaldkondade kohta, millele registreerija registri kohaldamisalasse kuuluv tegevus on suunatud, esitatakse konkreetsed üksikasjad. Osutada võib ka muule konkreetsele tegevusele, näiteks üritustele või väljaannetele.

B. SEOSED ELi INSTITUTSIOONIDEGA

a)	liikmesus kõrgetasemelistes töörühmades, nõuandekomiteedes, eksperdirühmades, muudes ELi toetatavates struktuurides ja platvormides jne;

b)	liikmesus või osalemine Euroopa Parlamendi fraktsioonidevahelistes töörühmades või majandusfoorumites jne.

C. REGISTRI KOHALDAMISALASSE KUULUVATE TEGEVUSTEGA SEOTUD FINANTSTEAVE

Kõik registreerijad esitavad:

a)	registriga hõlmatud tegevuste aastase kulu hinnangu. Finantsnäitajad hõlmavad kogu tegevusaastat, tuginedes viimasele lõpetatud finantsaastale alates registreerimise kuupäevast või registrikande üksikasjade iga-aastase ajakohastamise kuupäevast;

b)	nende rahaliste vahendite suuruse ja allika, mis on saadud ELi institutsioonidelt registreerimisele või registrikande üksikasjade iga-aastasele ajakohastamisele eelnenud eelarveaastal. See teave peab vastama Euroopa finantsläbipaistvuse süsteemis esitatud teabele (2).

Konsultatsioonifirmad / õigusbürood / füüsilisest isikust ettevõtjatest konsultandid (I lisa I jagu) esitavad lisaks:

andmed käibe kohta seoses registri kohaldamisalasse kuuluvate tegevustega järgmise tabeli alusel:

Esindustegevuse aastakäive eurodes

0 – 99 999

100 000 – 499 999

500 000 – 1 000 000

> 1 000 000

nimekirja kõigist klientidest, kelle nimel tegutsetakse registri kohaldamisalasse kuuluvates valdkondades. Esindustegevuse eest klientidelt saadud tulu esitatakse järgmise tabeli alusel:

Esindustegevuse suurusvahemik kliendi kohta aastas eurodes

0 – 9 999

10 000 – 24 999

25 000 – 49 999

50 000 – 99 999

100 000 – 199 999

200 000 – 299 999

300 000 – 399 999

400 000 – 499 999

500 000 – 599 999

600 000 – 699 999

700 000 – 799 999

800 000 – 899 999

900 000 – 1 000 000

> 1 000 000

ka klientidelt eeldatakse registreerimist. Konsultatsioonifirmade / õigusbüroode / füüsilisest isikust ettevõtjatest konsultantide poolt finantsandmete esitamine oma klientide kohta (nimekiri ja tabel) ei vabasta neid kliente nende kohustusest lisada lepingulised tegevused oma deklaratsiooni, et vältida nende esitatud kulutuste alahindamist.

Asutusesisesed lobiüksused ja äriliidud / ettevõtjate ühendused / kutseliidud (I lisa II jagu) esitavad lisaks:

andmed käibe kohta seoses registri kohaldamisalasse kuuluvate tegevusega, sealhulgas summad, mis on väiksemad kui 10 000 eurot.

Valitsusvälised organisatsioonid, mõttekojad, teadusasutused ja akadeemilised asutused – kirikuid ja usukogudusi esindavad organisatsioonid – kohalikke, piirkondlikke ja munitsipaalasutusi esindavad organisatsioonid, muud avalik-õiguslikud või avalikku ja erasektorit ühendavad üksused jne (I lisa III–VI jagu) esitavad lisaks:

a)	organisatsiooni kogueelarve;

b)	põhiliste rahaliste vahendite ja rahastamisallikate jaotuse.

(1) Registreerijad võivad registreerimismenetluse lõpus taotleda sissepääsuluba Euroopa Parlamendi hoonetesse. Nende üksikisikute nimed, kellele antakse sissepääsuload, kantakse registrisse. Registreerimisega ei kaasne automaatselt õigust sellist sissepääsuluba saada.

(2) http://ec.europa.eu/budget/fts/index_en.htm

III lisa

Käitumisjuhend

Leppeosalised on seisukohal, et kõik registreeritud või registreerimata huvigruppide esindajad, kes tegutsevad nendega koostoimes kas ühekordselt või sagedamini, peaksid käituma käesoleva käitumisjuhendi kohaselt.

Suhetes ELi institutsioonide ning parlamendiliikmete, ametnike ja muude töötajatega kohustuvad huvigruppide esindajad:

a)	teatama alati oma nime ja asjakohasel juhul registreerimisnumbri ning üksuse või üksused, kelle heaks nad töötavad või keda esindavad; teatama huvidest, eesmärkidest või edendatavatest eesmärkidest ja asjakohasel juhul esitama nende klientide või liikmete andmed, keda nad esindavad;

b)	mitte hankima ega üritada hankida teavet või otsuseid ebaausal teel või lubamatu surveavalduse või sobimatu käitumisega;

mitte viitama kolmandate isikutega suheldes ametlikule suhtele Euroopa Liidu või selle institutsioonidega ega omistama oma registreerimisele vale tähendust eesmärgiga eksitada kolmandaid isikuid või Euroopa Liidu ametnikke või teisi töötajaid ega kasutama selgesõnalise loata ELi institutsioonide logosid;

tagama, et teave, mida nad esitavad registreerimisel ja seejärel registriga hõlmatud tegevuste raames, on neile teadaolevalt täielik, ajakohastatud ja ei ole eksitav; nõustuma, et kogu esitatav teave vaadatakse läbi, ning soostuma tegema koostööd täiendava teabe ja ajakohastamisega seotud haldustaotluste korral;

e)	mitte müüma kolmandatele isikutele ELi institutsioonidelt saadud dokumentide koopiaid;

f)	üldiselt austama kõiki Euroopa institutsioonide kehtestatud eeskirju, juhendeid ja häid juhtimistavasid ning mitte takistama nende rakendamist ja kohaldamist;

g)	mitte õhutama Euroopa Liidu institutsioonide liikmeid, ametnikke või teisi töötajaid, või nende liikmete assistente või praktikante rikkuma nende suhtes kohaldatavaid käitumiseeskirju ja -norme;

h)	palgates endisi Euroopa Liidu ametnikke või teisi töötajaid või ELi institutsioonide liikmete assistente või praktikante, austama nende kohustust järgida nende suhtes kohaldatavaid eeskirju ja konfidentsiaalsusnõudeid;

i)	saama eelnevalt nõusoleku Euroopa Parlamendi liikmelt või liikmetelt, kui sõlmitakse lepinguline või töösuhe isikuga, kes kuulub parlamendiliikme abipersonali koosseisu;

j)	järgima kõiki reegleid, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni endiste liikmete õiguste ja kohustuste kohta;

k)	teavitama neid, keda nad esindavad, oma kohustustest ELi institutsioonide ees.

Üksikisikud, kes on Euroopa Parlamendi juures registreeritud eesmärgiga, et neile saaks väljastada Euroopa Parlamendi hoonetesse isikliku sissepääsuloa, mida ei saa edasi anda, on kohustatud:

l)	tagama, et nad kannavad Euroopa Parlamendi hoonetes sissepääsuluba kogu aeg nähtaval;

m)	täpselt järgima Euroopa Parlamendi kodukorra asjakohaseid artikleid;

n)	aktsepteerima, et mis tahes otsus Euroopa Parlamendi sissepääsuloa saamise taotluse kohta kuulub Euroopa Parlamendi ainupädevusse ning et registreerimisega ei kaasne automaatselt õigust sellist sissepääsuluba saada.

IV lisa

Hoiatusteadete menetlus ning kaebuste uurimise ja käsitlemise menetlus

I. HOIATUSTEATED

Igaüks võib esitada läbipaistvusregistri ühissekretariaadile hoiatusteate registris sisalduva teabe kohta ja selle kohta, et registreeritud on üksikisik või organisatsioon, mis ei kuulu registreerimisele, täites registri veebisaidil esitatud standardse kontaktvormi.

Registris sisalduva teabe kohta hoiatusteadete esitamise korral käsitatakse neid väidetena käitumisjuhendi III lisa punkti d (1) rikkumise kohta. Asjaomasel registreeritul palutakse teavet ajakohastada või selgitada läbipaistvusregistri ühissekretariaadile, miks teave ei vaja ajakohastamist. Kui asjaomane registreeritu ei tee koostööd, võib kohaldada allpool toodud meetmete tabelis kirjeldatud meetmeid (read 2–4).

II. KAEBUSED

1. etapp: kaebuse esitamine

Igaüks võib esitada kaebuse läbipaistvusregistri ühissekretariaadile, täites registri veebisaidil esitatud standardvormi. Kõnealune vorm hõlmab järgmist teavet:

a)	registreeritu, kelle kohta kaebus esitatakse;

b)	kaebuse esitaja nimi ja kontaktandmed;

c)	käitumisjuhendi väidetava rikkumise üksikasjad, sealhulgas võimalikud dokumendid või muud materjalid, mis põhjendavad kaebust, teave selle kohta, kas kaebuse esitajale on tekitatud kahju ning kas on alust kahtlustada käitumisjuhendi tahtlikku rikkumist.

Anonüümseid kaebusi ei vaadata läbi.

Kaebuses tuuakse ära käitumisjuhendi sätted, mida kaebuse esitaja väitel on rikutud. Kui läbipaistvusregistri ühissekretariaat on kohe alguses teinud kindlaks, et kaebuse aluseks olev rikkumine ei olnud tahtlik, võib ühissekretariaat liigitada kaebuse ümber „hoiatusteateks“.

Käitumisjuhendit kohaldatakse eranditult huvirühmade esindajate ja ELi institutsioonide vahelistele suhetele ning seda ei tohi kasutada kolmandate isikute või registreeritute vaheliste suhete reguleerimiseks.

2. etapp: vastuvõetavus

Kaebuse saamise korral teeb läbipaistvusregistri ühissekretariaat järgmist:

a)	esitab viie tööpäeva jooksul kaebuse esitajale kinnituse kaebuse kättesaamise kohta;

b)	kontrollib, kas kaebus kuulub registri kohaldamisalasse, nagu on kirjeldatud III lisas kehtestatud käitumisjuhendis ja eespool esitatud 1. etapis;

kontrollib kaebuse põhjendamiseks esitatud tõendeid, olgu need dokumentide, muude materjalide või isiklike avalduste kujul; põhimõtteliselt peab mis tahes tõendusmaterjal olema saadud asjaomaselt registreeritult, kolmanda isiku poolt väljastatud dokumendist või avalikult kättesaadavatest allikatest. Üksnes kaebuse esitaja poolseid väärtushinnanguid tõendiks ei peeta;

d)	otsustab punktides b ja c nimetatud analüüside alusel kaebuse vastuvõetavuse üle.

Kui kaebust ei peeta vastuvõetavaks, teavitab läbipaistvusregistri ühissekretariaat sellest kaebuse esitajat kirjalikult, tuues ära otsuse põhjendused.

Kui kaebust peetakse vastuvõetavaks, teavitab läbipaistvusregistri ühissekretariaat otsusest ja allpool kirjeldatud järgitavast menetlusest nii kaebuse esitajat kui ka asjaomast registreeritut.

3. etapp: vastuvõetava kaebuse menetlemine – kontrollimine ja esialgsed meetmed

Läbipaistvusregistri ühissekretariaat teavitab asjaomast registreeritut kaebuse sisust ja reegli(te)st, mida on väidetavalt rikutud, ning samal ajal palutakse tal esitada 20 tööpäeva jooksul oma seisukoht vastuseks kaebusele. Seisukoha toetuseks võib registreeritu esitada samaks tähtajaks ka kutseala esindusorganisatsiooni memorandumi, eelkõige reguleeritud kutsealade või organisatsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse kutsealast käitumisjuhendit.

Kui punktis 7 osutatud tähtajast kinni ei peeta, kaasneb asjaomase registreeritu registris oleku ajutine peatamine kuni koostöö taastamiseni.

Läbipaistvusregistri ühissekretariaat kontrollib kogu teavet, mida uurimismenetluse käigus kogutakse, ning võib otsustada kuulata ära asjaomase registreeritu või kaebuse esitaja või mõlemad.

10.

Kui esitatud materjali kontrollimine näitab, et kaebus ei ole põhjendatud, teavitab läbipaistvusregistri ühissekretariaat sellest otsusest nii asjaomast registreeritut kui kaebuse esitajat ja esitab otsuse põhjused.

11.

Kui kaebus on põhjendatud, peatatakse ajutiselt registreeritu registris olek, kuni probleemiga tegeletakse ja meetmeid võetakse (vt allpool esitatud 4. etappi) ning tema suhtes võib kohaldada täiendavaid meetmeid, sealhulgas registrist kustutamine ja vajaduse korral Euroopa Parlamendi sissepääsuloa äravõtmine vastavalt selle institutsiooni sisekorrale (vt allpool esitatud 5. etappi ja meetmete tabeli ridu 2–4), eelkõige koostööst keeldumise korral.

4. etapp: vastuvõetava kaebuse menetlemine – lahendus

12.

Kui kaebus on põhjendatud ja probleemsed küsimused tuvastatud, võtab läbipaistvusregistri ühissekretariaat koostöös asjaomase registreerituga kõik vajalikud meetmed probleemiga tegelemiseks ja selle lahendamiseks.

13.

Kui asjaomane registreeritu teeb koostööd, nähakse üksikjuhtumi põhiselt probleemi lahendamiseks ette mõistlik aeg.

14.

Kui on tuvastatud probleemi võimalik lahendus ja asjaomane registreeritu teeb koostööd niisuguse lahenduse elluviimiseks, aktiveeritakse registreeritu registrikanne taas ja kaebus suletakse. Läbipaistvusregistri ühissekretariaat teavitab sellest otsusest nii asjaomast registreeritut kui ka kaebuse esitajat ja esitab otsuse põhjused.

15.

Kui on tuvastatud probleemi võimalik lahendus ja asjaomane registreeritu ei tee koostööd niisuguse lahenduse elluviimiseks, registreeritu registrikanne kustutatakse (vt allpool esitatud meetmete tabeli ridu 2 ja 3). Läbipaistvusregistri ühissekretariaat teavitab sellest otsusest nii asjaomast registreeritut kui ka kaebuse esitajat ja esitab otsuse põhjused.

16.

Kui probleemi võimalikuks lahenduseks on vajalik kolmanda isiku, sealhulgas liikmesriigi ametiasutuse otsus, lükatakse läbipaistvusregistri ühissekretariaadi lõpliku otsuse vastuvõtmine edasi, kuni kolmanda isiku otsus on vastu võetud.

17.

Kui registreeritu ei tee koostööd 40 tööpäeva jooksul pärast vastavalt punktile 7 kaebusest teavitamist, kohaldatakse rikkumismeetmeid (vt allpool esitatud 5. etapi punkte 19–22 ja meetmete tabeli ridu 2–4).

5. etapp: vastuvõetava kaebuse menetlemine – käitumisjuhendi rikkumise korral kohaldatavad meetmed

18.

Kui asjaomase registreeritu teeb parandused koheselt, esitab läbipaistvusregistri ühissekretariaat nii kaebuse esitajatele kui ka asjaomasele registreeritule kirjaliku asjaolude ja nende paranduste kinnituse (vt allpool esitatud meetmete tabeli rida 1).

19.

Kui asjaomane registreeritu ei ole võtnud meetmeid punktis 17 kehtestatud 40-päevase tähtaja jooksul, kaasneb sellega registrikande kustutamine (vt allpool esitatud meetmete tabeli rida 2) ja registreeringuga seotud kõikide stiimulite tühistamine.

20.

Sobimatu käitumise tuvastamise korral kustutakse registreeritu registrikanne (vt allpool esitatud meetmete tabeli rida 3) ja ta kaotab registreeringuga seotud mis tahes stiimulid.

21.

Punktides 19 ja 20 kirjeldatud juhtudel võib asjaomane registreeritu end uuesti registreerida, kui registrikande kustutamise põhjuseks olnud asjaolud on kõrvaldatud.

22.

Kui koostöö tegemisest keeldumist või sobimatut käitumist peetakse korduvaks ja tahtlikuks või kui on tuvastatud tõsine rikkumine (vt allpool esitatud meetmete tabeli rida 4), võtab läbipaistvusregistri ühissekretariaat vastu otsuse keelata uuesti registreerimine üheks või kaheks aastaks (sõltuvalt juhtumi tõsidusest).

23.

Läbipaistvusregistri ühissekretariaat teavitab asjaomast registreeritut ja kaebuse esitajat mis tahes punktide 18–22 või allpool esitatud meetmete tabeli ridade 1–4 alusel vastuvõetud meetmetest.

24.

Kui läbipaistvusregistri ühissekretariaadi vastuvõetud meetmega kaasneb registrikande pikaajaline kustutamine (vt allpool esitatud meetmete tabeli rida 4), võib asjaomane registreeritu 20 tööpäeva jooksul pärast meetmest teavitamist esitada Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni peasekretäridele põhjendatud taotluse niisuguse meetme uuesti läbivaatamiseks.

25.

20-päevase tähtaja möödudes või pärast seda, kui peasekretärid on võtnud vastu lõpliku otsuse, teavitatakse sellest Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vastavaid asepresidente ning meetme kohta tehakse registris avalik märge.

26.

Kui teatava tähtajaga kehtestatud uuesti registreerimise keeld hõlmab huvirühma esindajana Euroopa Parlamendi hoonetesse sissepääsuloa taotlemise võimaluse äravõtmist, esitab Euroopa Parlamendi peasekretär ettepaneku kvestorite kogule, kellel palutakse anda luba võtta nimetatud tähtajaks ära asjaomase isiku või asjaomaste isikute vastav sissepääsuluba või -load.

27.

Läbipaistvusregistri ühissekretariaat järgib oma käesoleva lisa alusel kohaldatavaid meetmeid käsitlevates otsustes nõuetekohaselt proportsionaalsuse ja hea halduse põhimõtteid. Läbipaistvusregistri ühissekretariaadi tegevust koordineerib Euroopa Komisjoni peasekretariaadi üksuse juhataja ning see allub Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni peasekretäridele, keda hoitakse asjadega nõuetekohaselt kursis.

Käitumisjuhendi rikkumise korral kohaldatavate meetmete tabel

Rikkumise liik (numbrid osutavad eespool mainitud punktidele)

Meede

Meetme avaldamine registris

Ametlik otsus võtta ära sissepääsuluba Euroopa Parlamendi hoonetesse

Rikkumine, kohe parandatud (18)

Kirjalik teade, milles kinnitatakse asjaolusid ja nende parandamist.

Läbipaistvusregistri ühissekretariaadiga koostöö tegemisest keeldumine (19 ja 21)

Registrikande kustutamine, Euroopa Parlamendi hoonetesse sissepääsuloa tühistamine ja muude stiimulite kaotus.

Sobimatu käitumine (20 ja 21)

Registrikande kustutamine, Euroopa Parlamendi hoonetesse sissepääsuloa tühistamine ja muude stiimulite kaotus.

Korduv ja tahtlik koostöö tegemisest keeldumine või korduv sobimatu käitumine (22) ja/või tõsine rikkumine

a)	registrikande kustutamine üheks aastaks ja Euroopa Parlamendi sissepääsuloa ametlik äravõtmine (akrediteeritud huvirühma esindajana);

b)	registrikande kustutamine kaheks aastaks ja Euroopa Parlamendi sissepääsuloa ametlik äravõtmine (akrediteeritud huvirühma esindajana).

Jah, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni peasekretäride otsuse alusel

Jah, kvestorite kogu otsuse alusel

(1) Punktis d nõutakse huvigruppide esindajatelt, et nad suhetes ELi institutsioonide ning nende liikmete, ametnike ja teiste töötajatega tagaksid, et teave, mida nad esitavad registreerimisel ja seejärel registri kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste raames, on neile teadaolevalt täielik, ajakohastatud ja ei ole eksitav ning aktsepteeriksid, et kogu esitatav teave vaadatakse läbi, ning nõustuksid tegema koostööd täiendava teabe ja ajakohastamisega seotud haldustaotluste korral.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/249

P7_TA(2014)0379

Töötajate liikuvuse suurendamiseks täiendavate pensioniõiguste omandamise ja säilitamise parandamine ***II

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb miinimumnõudeid liikmesriikide vahel töötajate liikuvuse suurendamiseks täiendavate pensioniõiguste omandamise ja säilitamise parandamise teel (17612/1/2013 – C7-0059/2014 – 2005/0214(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

(2017/C 443/58)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (17612/1/2013 – C7-0059/2014),

—	võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta (1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2005)0507) suhtes,

—	võttes arvesse komisjoni muudetud ettepanekut (COM(2007)0603),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 72,

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni soovitust teisele lugemisele (A7-0188/2014),

kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

märgib, et õigusakt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 146 E, 12.6.2008, lk 216.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/250

P7_TA(2014)0380

Toidu- ja söödaalased õigusnormid ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise, taimse paljundusmaterjali ja taimekaitsevahendite eeskirjad ***I

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise, taimse paljundusmaterjali ja taimekaitsevahendite eeskirjade kohaldamine ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 999/2001, 1829/2003, 1831/2003, 1/2005, 396/2005, 834/2007, 1099/2009, 1069/2009, 1107/2009 ja määruseid (EL) nr 1151/2012, [….]/2013 ning direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ, 2008/120/EÜ ja 2009/128/EÜ (ametliku kontrolli määrus) (ametliku kontrolli määrus) (COM(2013)0265 – C7-0123/2013 – 2013/0140(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/59)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0265),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 43 lõiget 2, artiklit 114, artikli 168 lõike 4 punkti b, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0123/2013),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Luksemburgi Parlamendi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 raames esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti ettepanek ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16. oktoobri 2013. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Regioonide Komitee 29. novembri 2013. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamust (A7-0162/2014),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 67, 6.3.2014, lk 166.

(2) ELT C 114, 15.4.2014, lk 96.

P7_TC1-COD(2013)0140

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise, taimse paljundusmaterjali ja taimekaitsevahendite eeskirjade kohaldamine ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 999/2001, 1829/2003, 1831/2003, 1/2005, 396/2005, 834/2007, 1099/2009, 1069/2009, 1107/2009 ja määruseid (EL) nr 1151/2012, …/2013 (*1) ning direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ, 2008/120/EÜ ja 2009/128/EÜ (ametliku kontrolli määrus) [ME 1]

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2, artiklit 114 ja artikli 168 lõike 4 punkti b,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

pärast õigusakti eelnõu esitamist riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, (2)

tegutsedes seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu toimimise lepinguga (ELi toimimise leping) on ette nähtud, et kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgel tasemel kaitse. Seda eesmärki tuleks muu hulgas täita ka veterinaar- ja taimetervisemeetmete abil, mille otsene eesmärk on inimeste tervise kaitsmine.

(2)	Aluslepinguga on ka ette nähtud, et liit peab tagama tarbijate kõrgel tasemel kaitse meetmetega, mida ta võtab seoses siseturu väljakujundamisega.

(3)

Liidu õigusaktides on sätestatud ühtlustatud eeskirjade kogum, mille eesmärk on tagada toidu ja sööda ohutus ja tervislikkus, ja et meetmeid, millel võib olla mõju toiduahela ohutusele või tarbijate huvidele, mis on seotud toidu ja toidu kohta esitatava teabega, võetakse kooskõlas konkreetsete nõuetega. Kehtivad ka sellised liidu eeskirjad, mille eesmärk on tagada inimeste, ja loomade ja taimede tervise ja ning loomade heaolu kaitse kõrge tase kogu toiduahelas ja kõigis neis valdkondades, kus põhieesmärk on võidelda loomataudide võimaliku leviku vastu, mõnel juhul ka inimestele ülekanduvate taudide vastu, või taimede ja taimsete saaduste kahjustajate vastu ja kaitsta keskkonda riskide eest, mis võivad tuleneda geneetiliselt muundatud organismidest (GMOd) ja taimekaitsevahenditest. Liidu eeskirjadega on tagatud ka taimse paljundusmaterjali identsus ja kvaliteet. Kõnealuste eeskirjade (millele osutamiseks kasutatakse edaspidi mõistet „liidu toidutarneahela õigusnormid“) nõuetekohane kohaldamine aitab kaasa siseturu toimimisele. [ME 2]

(4)

Liidu toidu- ja söödaalaste õigusnormide põhieeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002 (4). Lisaks kõnealustele põhieeskirjadele hõlmavad konkreetsemad toidu- ja söödaalased õigusnormid erinevaid valdkondi, näiteks loomasöödad, sealhulgas ravimsööt, sööda- ja toiduhügieen, zoonoosid, loomsed kõrvalsaadused, veterinaarravimite jäägid, saasteained, inimeste tervist mõjutavate loomataudide tõrje ja likvideerimine, sööda ja toidu märgistamine, taimekaitsevahendid, sööda- ja toidulisandid, vitamiinid, mineraalsoolad, mikroelemendid ja muud lisandid, toiduga kokkupuutuvad materjalid, nõuded kvaliteedi ja koostise kohta, joogivesi, ioniseerimine, uuendtoidud ja GMOd.

(5)

Loomade tervist käsitlevate liidu õigusaktide eesmärk on tagada liidus inimeste ja loomade hea tervislik seisund, põllumajandus- ja vesiviljelussektori mõistlik arendamine ja tootlikkuse tõstmine. Kõnealuseid õigusakte on vaja selleks, et aidata kaasa loomade ja loomsete saaduste siseturu väljakujundamisele ning et hoida ära kogu liitu mõjutavate nakkushaiguste levimine. Need hõlmavad selliseid valdkondi nagu liidusisene kaubandus, sisenemine liitu, taudide likvideerimine, veterinaarkontroll ja taudidest teatamine ning aitavad parandada toidu ja sööda ohutust.

(6)

Aluslepingu artiklis 13 tunnustatakse loomi kui aistmisvõimelisi olendeid. Loomade heaolu käsitlevate liidu õigusaktidega nõutakse omanikelt, loomapidajatelt ja pädevatelt asutustelt, et nad järgiksid loomade heaolunõudeid, tagaksid nende inimliku kohtlemise ja hoiaksid ära nende tarbetud kannatused ja valu. Sellised eeskirjad põhinevad teaduslikel tõenditel ja need võivad kaudselt parandada toidu ja sööda kvaliteeti ja ohutust.

(7)

Taimetervist käsitlevate liidu õigusaktidega reguleeritakse selliste taimekahjustajate liitu sisenemist, mida liidus ei ole või mis ei ole seal levinud, ning nende kohanemist ja levimist liidus. Nende õigusaktide eesmärk on kaitsta liidu põllukultuuride, avalike ja erahaljasalade ja metsade tervist, liidu elurikkust ja keskkonda ning tagada taimse toidu ja sööda kvaliteet ja ohutus.

(8)

Taimset paljundusmaterjali käsitlevate liidu õigusaktidega reguleeritakse põllukultuuridest, köögi- ja puuviljadest, metsas kasvavatest ja dekoratiivsetest liikidest ja viinamarjaväätidest saadud taimse paljundusmaterjali tootmist eesmärgiga lasta kõnealune materjal turule ja kõnealuse materjali turulelaskmist. Kõnealuste eeskirjade eesmärk on tagada kasutajatele taimse paljundusmaterjali identsus, tervis ja kvaliteet ning toidutarneahela tootlikkus, mitmekesisus, tervis ja kvaliteet ning aidata ka kaasa elurikkuse ja keskkonna kaitsmisele. [ME 3]

(9)	Mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist käsitlevad liidu õigusaktid on mahepõllumajandusliku tootmise säästva arendamise alus ja nende eesmärk on aidata kaasa loodusvarade, elurikkuse ja loomade heaolu kaitsmisele ning maaelu arengule.

(10)

Põllumajandustooteid ning toiduaineid hõlmavaid põllumajanduse kvaliteedikavasid käsitlevate liidu õigusaktidega on kindlaks määratud tooted ja toiduained, mida toodetakse vastavalt täpsetele nõuetele, ja nendega edendatakse mitmekesist põllumajandustootmist, kaitstakse toodete nimetusi ja teavitatakse tarbijaid põllumajandustoodete ja toiduainete eriomadustest.

(11)	Liidu toidutarneahela õigusnormid tuginevad põhimõttele, et ettevõtjad vastutavad nende kontrolli all olevates ettevõtetes tootmise, töötlemise ja turustamise kõigis etappides selle eest, et järgitakse liidu toidutarneahela õigusnorme ja muid nõudeid, mida kohaldatakse nende tegevuse suhtes.

(12)	Liidu toidutarneahela õigusnormide jõustamise eest vastutavad liikmesriigid, kelle pädevad asutused jälgivad ja kontrollivad ametliku kontrolli abil, et asjaomaseid liidu nõudeid järgitakse ja jõustatakse tõhusalt.

(13)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 882/2004 (5), on kehtestatud ametliku kontrolli ühtne õigusraamistik. Kõnealune raamistik on oluliselt parandanud ametliku kontrolli tõhusust, liidu toidutarneahela õigusnormide järgimise tagamist ja kaitset riskide eest, mis mõjutavad inimeste, loomade ja taimede tervist ja loomade heaolu liidus, ning keskkonna kaitset riskide eest, mis võivad tuleneda GMO-dest ja taimekaitsevahenditest. Tänu sellele on olemas ka konsolideeritud õigusraamistik, mis aitab toidutarneahela ametliku kontrolli puhul järgida terviklikku lähenemisviisi.

(14)

Liidu toidutarneahela õigusnormidega on ette nähtud mitmed sätted, mille täitmise tagamine ei ole määrusega (EÜ) nr 882/2004 üldse hõlmatud või on seda ainult osaliselt. Eelkõige on säilitatud ametliku kontrolli erieeskirjad taimset paljundusmaterjali käsitlevates liidu õigusaktides ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määruses (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ette nähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (6) . Ka taimetervis ei kuulu suures osas määruse (EÜ) nr 882/2004 reguleerimisalasse - teatavad ametliku kontrolli eeskirjad on sätestatud nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivis 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta (7) . [ME 4]

(15)	Lisaks on nõukogu direktiivis 96/23/EÜ (8) sätestatud väga üksikasjalikud eeskirjad, millega kehtestatakse muu hulgas ametliku kontrolli miinimumsagedus ja nõuete rikkumise korral võetavad konkreetsed sunnimeetmed.

(16)

Üldise õigusraamistiku ratsionaliseerimiseks ja lihtsustamiseks ja parema reguleerimise tagamiseks tuleks konkreetse valdkonna ametliku kontrolli suhtes kohaldatavad eeskirjad koondada ametliku kontrolli ühtsesse õigusraamistikku , millel on sama eesmärk, omavahel tugevamini siduda . Seega tuleks määrus (EÜ) nr 882/2004 ja muud konkreetse valdkonna ametliku kontrolli suhtes kohaldatavad õigusaktid tunnistada kehtetuks ja asendada käesoleva määrusega. [ME 5]

(17)

Käesoleva määruse eesmärk peaks olema kehtestada ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute ühtlustatud liidu raamistik, mis kehtib kogu toidutarneahelas, võttes arvesse määruses (EÜ) nr 882/2004 ametliku kontrolli suhtes kehtestatud eeskirju ja asjaomaseid valdkondlikke õigusakte ning nende kohaldamisel saadud kogemusi.

(18)

Selleks et kontrollida põllumajandustoodete turgude (põllukultuurid, vein, oliiviõli, puu- ja köögiviljad, humalad, piim ja piimasaadused, veise- ja vasikaliha, lamba- ja kitseliha ning mesi) ühise korralduse suhtes kehtivate eeskirjade täitmist, on juba kasutusel sissetöötatud spetsiaalne kontrollisüsteem. Käesolevat määrust ei tuleks seepärast kohaldada nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 (9) sätete järgimise kontrollimiseks , välja arvatud käesoleva määruse II osa II jaotise I peatükk . [ME 6]

(19)

Teatavaid praegu määruses (EÜ) nr 882/2004 sätestatud määratlusi tuleks kohandada, et võtta arvesse käesoleva määruse laiemat reguleerimisala, et viia need kooskõlla muudes liidu õigusaktides sätestatutega ja et selgitada ning vajaduse korral asendada termineid, millel on eri valdkondades erinev tähendus.

(20)

Liidu toidutarneahela õigusnormidega on liikmesriikide pädevatele asutustele antud eriülesanded, mille eesmärk on eelkõige kaitsta looma- ja taimetervist ja loomade heaolu, kaitsta keskkonda GMOde ja taimekaitsevahenditega seotud riskide eest ning tagada taimse paljundusmaterjali identsus ja kvaliteet. Kõnealuste ülesannete täitmine on üldsuse huvides ja liikmesriikide pädevad asutused peavad neid täitma selleks, et kõrvaldada või vähendada riske, mis võivad mõjutada inimeste, loomade ja taimede tervist, loomade heaolu või keskkonda, või tõkestada nende levikut. Neid ülesandeid, mille hulka kuuluvad toodete heakskiitmine, uurimine, jälgimine ja seire, sealhulgas ka epidemioloogiaga seotud eesmärkidel, taudide likvideerimine ja nende leviku tõkestamine ning muud tauditõrje ülesanded, reguleeritakse samade valdkondlike eeskirjadega, mida jõustatakse ametliku kontrolli kaudu. [ME 7]

(21)

Liikmesriik peaks määrama kõikide käesoleva määruse reguleerimisalasse jäävate valdkondade jaoks pädevad asutused. Kuna liikmesriikidel on kõige paremad eeldused otsustamaks, milline pädev asutus või asutused iga valdkonna jaoks määrata ning millisel haldustasandil, peaksid nad määrama iga valdkonna jaoks ka ühe asutuse, mis koordineerib nõuetekohaselt teabevahetust teiste liikmesriikide pädevate asutuste ja komisjoniga.

(22)

Liikmesriikidel peaks olema õigus anda määratud pädevatele asutustele vastutus ametlike kontrollide eest, mis on seotud käesoleva määruse reguleerimisalast väljajäävate liidu eeskirjadega, sealhulgas eeskirjadega võõrliikide kohta, mis võivad invasiivsuse tõttu kahjustada põllumajanduslikku tootmist või keskkonda.

(23)

Ametliku kontrolli jaoks, mille eesmärk on kontrollida, kas liidu toidutarneahela õigusnorme kohaldatakse nõuetekohaselt, ja muude ametlike toimingute jaoks, mis on liikmesriikide ametiasutustele usaldatud vastavalt liidu toidutarneahela õigusnormidele, peaksid liikmesriigid määrama pädevad asutused riigiasutused , mis tegutsevad üldsuse huvides ja tagavad ametlike kontrolli kvaliteedi , millel on järjepidevuse ja tõhususe. Määratud pädevale asutusele või asutustele tuleks anda piisavad vahendid ja seadmed ning mis annavad tagatised oma liikmesriigid peaksid suutma tagada nende sõltumatuse ja professionaalsuse kohta , tagades nende sõltumatuse kõigist ettevõtjatest, kes tegutsevad toidutarneahelas . Pädevad asutused peaksid tagama, et ametlik kontroll on kvaliteetne, järjepidev ja tõhus. [ME 8]

(24)

Käesoleva määruse reguleerimisalasse jäävate eeskirjade nõuetekohaseks kohaldamiseks ja nende järgmise tagamiseks on vaja sobivaid teadmisi nii nende eeskirjade kui ka käesolevas määruses sätestatud eeskirjade kohta. Seega on oluline, et ametlikku kontrolli tegevad ja muid ametlikke toiminguid läbiviivad töötajad osalevad regulaarselt oma pädevusele vastavatel koolitustel kohaldatavate õigusaktide ning käesolevast määrusest tulenevate kohustuste kohta.

(24a)

Pädevate asutuste poolt või pädevate asutuste tellimusel käesoleva määruse järgimise tagamiseks tehtavad auditid võivad tugineda rahvusvahelistele standarditele, kui nende standardite nõuded vastavad käesoleva määruse nõuetele. [ME 9]

(25)	Ettevõtjal Ettevõtjatel peaks olema edasikaebamisõigus pädeva asutuse tehtud otsuste peale. ja neid tuleks Pädevad asutused peavad ettevõtjaid kõnealusest õigusest teavitada teavitama . [ME 10]

(26)

Pädevad asutused peaksid tagama, et ametliku kontrolli eest vastutavad töötajad hoiavad konfidentsiaalsena ametliku kontrolli käigus saadud teabe, mis kuulub ametisaladuse alla , välja arvatud asutusesisese aruandluskohustuse raames . Juhul kui selle avaldamine ei ole ülekaalukalt tekib kahtlus riski kohta inimese või looma tervisele või muu toiduaineõiguse raske rikkumise kohta, peavad pädevad asutused võtma asjakohased meetmed avalikkuse huvides, on ametisaladus selline teave, mille avaldamine kahjustaks ülevaatuste, uurimiste või auditite eesmärki ning ärihuvide, kohtumenetluse ja õigusnõustamise kaitset teavitamiseks . Siin tuleb eelkõige tootenimede või asjaomaste ettevõtete nimede avaldamisel säilitada võetavate meetmete proportsionaalsus rikkumise ulatusega. Ametisaladuse hoidmise kohustus ei tohiks siiski takistada takista pädevatel asutustel avaldamast ametliku kontrolli tulemusi faktidena üksikute ettevõtjate kohta, kui asjaomasele ettevõtjale on antud võimalus esitada enne kõnealuse teabe avaldamist selle kohta märkusi ning kui neid märkusi on arvesse võetud või ja need lisatakse samal ajal pädeva asutuse poolt levitatavale teabele. Ametisaladuse hoidmine ei piira määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 10 kohast kohustust teatada üldsusele juhtumitest, mille puhul on põhjendatud kahtlus, et toit või sööt võib kujutada endast riski inimeste või loomade tervisele. Käesolev määrus ei tohiks mõjutada määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 10 kohast kohustust teavitada üldsust juhtumitest, mille puhul on põhjendatud kahtlus, et toit või sööt võib kujutada endast riski inimeste või loomade tervisele, ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ (10) ette nähtud üksikisikute õigust isikuandmete kaitsele. [ME 11]

(27)

Pädevad asutused peaksid tegema järjepidevat ametlikku kontrolli kõikide valdkondade, ettevõtjate, tegevuste, loomade ja kaupade suhtes, mis on hõlmatud liidu toidutarneahela õigusnormidega. Pädevad asutused peaksid kehtestama ametliku kontrolli sageduse, võttes arvesse vajadust kohandada kontrolli vastavalt riski ja nõuete täitmise tasemele, mida võib eri olukordades eeldada. Mõnel juhul on liidu toidutarneahela õigusnormide kohaselt vaja teha ametlikku kontrolli olenemata riski- või eeldatavast nõuete järgimise tasemest, et saaks välja anda ametliku sertifikaadi või kinnituse, mis on loomade või kaupade turulelaskmise või nende liikumise eeltingimus. Sellisel juhul määratakse ametliku kontrolli sagedus kindlaks vastavalt sertifitseerimis- või kinnitamisvajadustele.

(28)	Selleks et ametliku kontrolliga oleks võimalik nõuete täitmine tõhusalt kindlaks teha, ei tohiks kontrollist ette teatada, välja arvatud juhul, kui ametliku kontrolliga seotud tegevuse eripära tõttu on etteteatamine nõutav (nagu auditite puhul).

(29)

Ametlik kontroll peaks olema põhjalik ja tõhus ning tagama liidu õigusaktide nõuetekohase kohaldamise. Kuna ametlik kontroll võib olla ettevõtjatele koormav, peaksid pädevad asutused ametliku kontrolli korraldamisel ja tegemisel arvesse võtma ettevõtja huvisid ja piirama koormust nii, et see ei oleks suurem, kui on vaja ametliku kontrolli tõhusaks ja edukaks tegemiseks.

(29a)

Ametlikke kontrolle peaksid tegema ametnikud, kellel ei ole huvide konflikti ning kes eelkõige ei tegeleks ise või abikaasade kaudu äritegevusega, mis kuulub ametlikult kontrollimisele. [ME 12]

(30)

Liikmesriikide pädevad asutused peaksid ametlikku kontrolli tegema sama hoolikalt olenemata sellest, kas jõustatavaid eeskirju kohaldatakse selliste tegevuste suhtes, millel on tähtsust ainult asjaomase liikmesriigi territooriumil, või tegevuste suhtes, mis mõjutavad selliseid loomi ja kaupu käsitlevate liidu õigusaktide järgimist, mida viiakse muusse liikmesriiki või lastakse muus liikmesriigis turule või mida viiakse liidust välja. Liidust eksportimise puhul võib pädevatelt asutustelt kooskõlas liidu õigusaktidega nõuda, et kontrollitakse loomade ja kaupade vastavust nõuetele, mis on kehtestatud selliste loomade ja kaupade suhtes sihtkohaks olevas kolmandas riigis.

(31)

Liidu toidutarneahela õigusnormide nõuetekohaseks jõustamiseks peaks pädevatel asutustel olema õigus teha ametlikku kontrolli kõikide kõnealuste õigusnormide reguleerimisalasse jäävate loomade ja kaupade kõikides tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappides. Selleks et ametlik kontroll oleks põhjalik ja tõhus, peaks pädevatel asutustel olema õigus teha ametlikku kontrolli kõikide toidutarneahela õigusnormide reguleerimisalast väljajäävate kaupade, ainete, materjalide või objektide (nt veterinaarravimite) kõikides tootmis- ja turustamisetappides, kuivõrd see on vajalik kõnealuste õigusnormide võimaliku rikkumise põhjalikuks uurimiseks ja sellise rikkumise põhjuse kindlakstegemiseks.

(32)

Pädevad asutused tegutsevad ettevõtjate ja üldsuse huvides ja tagavad, et liidu toidutarneahela õigusnormidega ette nähtud kõrgetasemelisi kaitsestandardeid säilitatakse ja kaitstakse asjakohaste sunnimeetmetega järjepidevalt ja et nende järgmine on ametliku kontrolli abil tagatud kogu toidutarneahelas. Seepärast peaksid pädevad asutused olema ettevõtjate ja üldsuse ees vastutavad nende poolt tehtava ametliku kontrolli tõhususe ja toimivuse eest. Nad peaksid tagama juurdepääsu ametliku kontrolli tegemise ja muude ametlike toimingute läbiviimisega seotud teabele ja avaldama ametliku kontrolli ja selle tulemuste kohta regulaarselt teavet. Pädevatel asutustel peaks olema ka õigus teatavatel tingimustel avaldada või kättesaadavaks teha teavet ametliku kontrolli tulemustel põhineva ettevõtja reitingu kohta.

(33)

On ülimalt oluline, et pädevad asutused tagavad ja kontrollivad nende poolt tehtava ametliku kontrolli tõhusust ja järjepidevust. Selle jaoks peaksid nad võtma aluseks kirjalikud dokumenteeritud menetlused ja peaksid andma ametlikku kontrolli tegevatele töötajatele üksikasjalikku teavet ja põhjalikud juhised. Nad peaksid ka kohaldama sobivaid menetlusi ja mehhanisme, et pidevalt kontrollida, kas nende endi tegevus on tõhus ja järjekindel, ja võtma puuduste kindlakstegemise korral parandusmeetmeid.

(34)

Selleks et nõuete rikkumist oleks lihtsam kindlaks teha ja asjaomase ettevõtja poolt parandusmeetmete võtmine tõhusam, tuleks ametliku kontrolli nende ametlike kontrollide tulemuste kohta , mille käigus tuvastati kehtivate eeskirjade rikkumine, koostada aruanne . Aruande ja selle koopia tuleks tuleb anda ka ettevõtjale. Kui pädeva asutuse töötajad peavad ametliku kontrolli jaoks olema korrapäraselt või pidevalt ettevõtja valdustes, et jälgida ettevõtja tegevust, oleks iga ülevaatuse või kontrollkäigu kohta eraldi aruande koostamine ebaproportsionaalne. Sellisel juhul tuleb aruanded koostada piisavalt sagedasti, et pädevad asutused ja ettevõtja saaksid nõuete järgimise taseme kohta teavet korrapäraselt ja kindlakstehtud puuduste kohta viivitamata. Peale selle peaks halduskoormuse vähendamise huvides piisama sellest, kui piiripunktis toimuvate ametlike kontrollide tulemused fikseeritakse ühtses sisseveodokumendis. [ME 13]

(35)	Ettevõtjad peaksid tegema pädevate ja volitatud isikutega igakülgset koostööd, et ametlik kontroll toimuks sujuvalt ja et pädevad asutused saaksid läbi viia muid ametlikke toiminguid.

(36)

Käesoleva määrusega kehtestatakse ametliku kontrolli ühtne õigusraamistik, et kontrollida toidutarneahela õigusnormide järgimist kõikides nende normidega hõlmatud valdkondades. Mõnes neist valdkondadest on liidu õigusaktidega sätestatud üksikasjalikud nõuded, mille täitmise jaoks on ametliku kontrolli puhul vaja erioskusi ja -vahendeid. Et hoida ära nõuete täitmise tagamisel erinevate tavade järgimine, mille tõttu võib olla inimeste, loomade ja taimede tervise, loomade heaolu ja GMOde ja taimekaitsevahendite puhul keskkonna kaitsetase ebaühtlane, käesoleva määruse reguleerimisalasse jäävate loomade ja kaupade siseturu toimimine häiritud ja konkurents moonutatud, peaks komisjonil olema võimalik võtta lisaks käesolevas määruses sätestatud eeskirjadele vastu konkreetseid ametliku kontrolli eeskirju, mis vastaksid kõnealuste valdkondade kontrolli vajadustele.

Eelkõige tuleks selliste eeskirjadega sätestada erinõuded järgmiste üksikasjade kohta: ametliku kontrolli teostamine ja nende kontrollide miinimumsagedus, erimeetmed või meetmed lisaks käesolevas määruses sätestatutele, mida pädevad asutused peavad võtma nõuete rikkumise korral, pädevate asutuste konkreetsed vastutusalad ja ülesanded lisaks käesolevas määruses sätestatutele ja erikriteeriumid käesoleva määrusega ette nähtud haldusabi mehhanismide kasutamiseks. Muul juhul võivad kõnealused lisaeeskirjad olla vajalikud toidu ja sööda ametliku kontrolli suhtes põhjalikuma raamistiku kehtestamiseks, kui inimeste ja loomade terviseriskide ning GMOde ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale avalduvate riskide kohta on ilmnenud uut teavet, mis osutab sellele, et kui liikmesriikides puuduksid ühised ametliku kontrolli tegemise eeskirjad, ei tagaks kontroll kõnealuste riskide vastu eeldatavat kaitset, nagu on ette nähtud liidu toidutarneahelat käsitlevate õigusnormidega.

(37)

Pädevatel asutustel peaks olema võimalik delegeerida osa oma ülesannetest muudele isikutele. Tuleks kehtestada asjakohased tingimused, et tagada ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute erapooletus, kvaliteet ja järjekindlus. Volitatud isik peaks olema ülevaatuste tegemiseks akrediteeritud vastavalt ISO standarditele.

(38)

Selleks et tagada kogu liidus ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute usaldusväärsus ja järjekindlus, peaksid proovide võtmise ning laboratoorsete analüüsi-, uuringu- ja diagnoosimismeetodid vastama tänapäevastele teaduslikele standarditele ja asjaomase labori analüüside, uuringute ja diagnoosimisega seotud erivajadustele ning tagama analüüside, uuringute ja diagnoosimise kindlad ja usaldusväärsed tulemused. Tuleks kehtestada selged eeskirjad, kuidas valida kasutatav meetod, kui olemas on mitu meetodit eri allikatest, mis võivad olla näiteks Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO), Euroopa ja Vahemeremaade taimekaitseorganisatsioon (EPPO), rahvusvaheline taimekaitsekonventsioon (IPPC), Maailma Loomatervise Organisatsioon (OIE), Euroopa Liidu ja riiklikud referentlaborid või riiklikud eeskirjad.

(39)

Ettevõtjatel, kelle loomade ja kaupade suhtes kohaldatakse ametliku kontrolli käigus proovide võtmist, analüüse, uuringuid või diagnoosimist, peaks olema õigus taotleda teist eksperdiarvamust, mis peaks hõlmama teise proovi võtmist, et teha võrdlev analüüs, uuring või diagnoosimine, välja arvatud juhul, kui teise proovi võtmine on tehniliselt võimatu või väheoluline. See on eelkõige tõenäoline siis, kui ohu esinemine looma või kauba puhul on eriti harv või leviku ulatus väga väike või ebaühtlane. Sel põhjusel ei ole rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni kohaselt võrdlusproovi kasutamine lubatud karantiini alla kuuluva organismi kindlakstegemiseks taimes või taimses saaduses.

(40)

Selleks et teha ametlikku kontrolli Interneti või muude sidevahendite kaudu toimuva kaubanduse suhtes, peaks olema pädevatel asutustel võimalus võtta proove anonüümselt esitatud tellimuste abil (nn kontrollostud), mida saab analüüsida või uurida või kontrollida nende vastavust nõuetele. Pädevad asutused peavad tegema kõik võimaliku selleks, et ettevõtjal oleks õigus teisele eksperdiarvamusele.

(41)

Laboritel, mille pädev asutus on määranud tegema analüüse, uuringuid ja diagnoosimist proovidega, mis on võetud ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute jaoks, peaks olema oskused, varustus, infrastruktuur ja töötajad, mis võimaldavad neil kõnealuste tegevuste puhul järgida kõige rangemaid standardeid. Kindlate ja usaldusväärsete tulemuste tagamiseks tuleks kõnealused laborid selliste meetodite kasutamiseks akrediteerida kooskõlas standardiga EN ISO/IEC 17025 „Pädevuse üldnõuded katse- ja mõõtelaboritele“. Kõnealuse akrediteerimise peaks tegema riiklik akrediteerimisasutus, mis tegutseb kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 765/2008 (11).

(42)

Kuigi akrediteerimine on kõige parem võimalus, tagamaks ametlike laborite tegevuse vastavust tänapäevasele tasemele, on see ka keerukas ja kulukas protsess, mille tõttu tekiks laboritele ebaproportsionaalne koormus juhul, kui laboratoorsed analüüsi-, uuringu- või diagnoosimismeetodid on eriti lihtsad ja nende jaoks ei ole vaja eriprotseduure või -vahendeid (näiteks ülevaatuse puhul Trichinella avastamiseks), ning juhul, kui analüüsid või uuringud on seotud ainult taimse paljundusmaterjali kvaliteediga, ning teatavatel tingimustel ka juhul, kui labor teeb analüüse, uuringuid või diagnoosimist ainult muude ametlike toimingute, mitte ametliku kontrolli jaoks.

(43)

Selleks et tagada lähenemise paindlikkus ja proportsionaalsus, eelkõige loomatervise või taimetervise laborite puhul, tuleks sätestada võimalus teha erandeid, millega lubatakse teatavatel laboritel kasutada teatavaid meetodeid, mille jaoks nad ei ole akrediteeritud. Lisaks ei pruugi teatavatel juhtudel, kui on vaja kasutada uusi või hiljuti muudetud meetodeid, või kui on tegemist esilekerkivate riskide või hädaolukordadega, olla võimalik laborit kohe akrediteerida kõikide nende meetodite jaoks, mida ta peaks ametliku laborina kasutama. Seega tuleks ametlikel laboritel lubada teha teatavatel tingimustel pädevate asutuste jaoks analüüse, uuringuid ja diagnoosimist enne akrediteerimist.

(44)

Kolmandatest riikidest liitu sisenevate loomade ja kaupade ametlik kontroll on ülioluline tagamaks, et need vastavad liidus kohaldatavatele õigusaktidele, eelkõige eeskirjadele, mille eesmärk on kaitsta kogu liidus inimeste, loomade ja taimede tervist, loomade heaolu ja GMOde ja taimekaitsevahendite puhul keskkonda. Selline ametlik kontroll tuleks teha vastavalt vajadusele enne või pärast loomade või kaupade lubamist liidus vabasse ringlusesse. Ametlikku kontrolli tuleks teha piisavalt sagedasti, et vähendada selliseid riske tervisele, loomade heaolule ja keskkonnale, mis võivad tuleneda liitu sisenevatest loomadest ja kaupadest, võttes arvesse varasemat tegevust seoses liidu toidutarneahela õigusnormide järgimisega, kontrolli, mida kõnealused loomad ja kaubad on kolmandas riigis juba läbinud ja tagatisi, mida asjaomane kolmas riik on andnud selle kohta, et liitu eksporditavad loomad ja kaubad vastavad liidu õigusaktidega ette nähtud nõuetele.

(45)

Võttes arvesse riske, mis võivad inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või keskkonnale tuleneda teatavatest loomadest või kaupadest, tuleks nende loomade või kaupade suhtes nende liitu sisenemisel kohaldada ametlikku erikontrolli. Praeguste liidu eeskirjadega on ette nähtud ametliku kontrolli tegemine liidu piiril, et kontrollida, kas järgitakse inimeste ja loomade tervise ja loomade heaolu standardeid, mida kohaldatakse loomade, loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali ja loomsete kõrvalsaaduste suhtes, ja kas taimed ja taimsed saadused vastavad taimetervisenõuetele. Rangemaid kontrolle tehakse teatavate muude kaupade liitu sisenemisel, kui see on põhjendatud kujuneva või teadaoleva riskiga. Sellise kontrolli üksikasjad, mida praegu reguleeritakse nõukogu direktiiviga 97/78/EÜ (12), nõukogu direktiiviga 91/496/EMÜ (13), nõukogu direktiiviga 2000/29/EÜ (14) ja komisjoni määrusega (EÜ) nr 669/2009 (15), tuleks sätestada käesolevas määruses.

(46)

Selleks et muuta liidu ametliku kontrolli süsteem tõhusamaks, tagada piiripunktidele eraldatud ametliku kontrolli vahendite otstarbekas jagamine ja hõlbustada liidu toiduahelat käsitlevate õigusaktide järgimise tagamist, tuleks kehtestada ühine terviklik ametliku kontrolli süsteem piiripunktides (mis asendaks praeguse killustatud kontrolliraamistiku), et käsitleda kõiki saadetisi, mida peaks nende liitu sisenemisel kontrollima, sõltuvalt neist tulenevast võimalikust riskist.

(47)	Piiripunktis toimuva ametliku kontrolli käigus tuleks dokumentide ja identsuskontrolli teha kõikide saadetiste suhtes ja füüsilist kontrolli sagedusega, mis sõltub igast looma- või kaubasaadetisest tulenevast riskist.

(48)

Füüsilise kontrolli sagedus tuleks kindlaks määrata ja seda tuleks muuta sõltuvalt riskist inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või GMOde ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale. Selline lähenemisviis peaks võimaldama pädevatel asutustel suunata kontrollivahendeid sinna, kus risk on kõige suurem. Ka identsuskontrollide sagedust peaks olema võimalik vähendada või näha ette ainult saadetise ametliku pitseri kontrollimine, kui see on õigustatud liitu sisenevast saadetisest tuleneva väikese riskiga. Identsus- ja füüsilise kontrolli suhtes tuleks rakendada riskipõhist lähenemisviisi ja kasutada sel eesmärgil kõiki kättesaadavaid andmekogumeid ja teavet ning elektroonilisi andmekogumis- ja andmehaldussüsteeme.

(49)	Teatavatel juhtudel ja kui on tagatud inimeste, loomade ja taimede tervise, loomade heaolu ja GMOde ja taimekaitsevahendite puhul keskkonna kõrgel tasemel kaitse, võib ametlikku kontrolli, mida tavapäraselt teeb pädev asutus piiripunktis, teha muus kontrollipunktis või muu asutuse poolt.

(50)

Selleks et ametliku kontrolli süsteemi tõhusalt korraldada, peaks kolmandatest riikidest saabuvatel saadetistel, mida tuleb liitu sisenemisel kontrollida, olema kaasas ühtne sisseveodokument (CHED), mida kasutatakse piiripunktile saadetise saabumisest etteteatamiseks ja et registreerida ametliku kontrolli tulemused ja otsused, mille pädevad asutused on teinud saadetise kohta, millega on kaasas kõnealune dokument. Ettevõtja peaks tollivormistuse läbimiseks kasutama sama dokumenti, kui kogu ametlik kontroll on tehtud.

(51)

Liitu kolmandast riigist sisenevate loomade ja kaupade suhtes tuleks teha ametlikku kontrolli piiripunktis, mille on kooskõlas miinimumnõuetega määranud liikmesriik. Selliste üksuste määramine tuleks tagasi võtta või peatada, kui need ei vasta enam kõnealustele nõuetele või kui nende tegevus võib kujutada riski inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või GMOde ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale.

(52)

Kolmandatest riikidest saabuvate saadetiste suhtes ühetaolise ametliku kontrolli kohaldamiseks tuleks kehtestada ühised eeskirjad, et reguleerida pädevate asutuste ja ettevõtjate tegevust nõuete rikkumise kahtluse korral ja saadetiste korral, mis võiksid kujutada endast riski inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või GMOde ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale.

(53)

Selleks et hoida ära ametliku kontrolliga seotud ebakõlad ja topelttöö, et võimaldada piiripunktis ametlikku kontrolli läbivate saadetiste õigeaegne identifitseerimine ja et kontroll oleks tõhus, tuleks tagada koostöö ja teabevahetus pädevate asutuste, tolli ja muude asjaomaste asutuste vahel, kes tegelevad kolmandatest riikidest saabuvate saadetistega.

(54)

Liikmesriikidelt tuleks nõuda, et neil oleks alati piisavalt rahalisi vahendeid, et muretseda ametlikku kontrolli tegevatele ja muid ametlikke toiminguid läbiviivatele pädevatele asutustele sobivad töötajad ja seadmed. Kuigi liidu toidutarneahela õigusnormidega kooskõla tagamine on peamiselt ettevõtjate kohustus, tuleks lisaks nende rakendatavale enesekontrollisüsteemile kohaldada ka liikmesriigi hallatavat konkreetselt sel eesmärgil tehtava ametliku kontrolli süsteemi, et tagada kogu toidutarneahelas tõhus turujärelevalve. Selline süsteem on oma olemuselt väga keerukas ja ressursimahukas ning sellele tuleks ametliku kontrolli jaoks pidevalt vahendeid eraldada nii, et neid oleks igal ajal nõuete täitmise tagamiseks piisavalt. Selleks et vähendada ametliku kontrolli süsteemi sõltuvust avaliku sektori rahalistest vahenditest, peaksid pädevad asutused koguma saama koguda tasusid või makseid , et katta kulud, mida nad kannavad seoses ametliku kontrolli kohaldamisega teatavate ettevõtjate ja tegevuste suhtes, mille puhul on liidu toidutarneahela õigusnormidega ette nähtud registreerimine ja heakskiitmine kooskõlas liidu toidu- ja söödahügieeni käsitlevate või taimetervist ja taimset paljundusmaterjali käsitlevate eeskirjadega. Ettevõtjatelt tuleks tasusid või makseid koguda ka selleks, et katta ametliku sertifikaadi või kinnituse väljaandmiseks tehtava ametliku kontrolli kulud ja pädevate asutuste poolt piiripunktis tehtava ametliku kontrolli kulud. [ME 14]

(55)

Tasud peaksid katma, kuid mitte ületama pädeva asutuse poolt seoses ametliku kontrolliga kantud kulusid. Kõnealused kulud tuleks arvutada iga ametliku kontrolli alusel eraldi või kõigi teataval ajavahemikul tehtud ametlike kontrollide alusel. Juhtudel, kui kulusid arvutatakse iga ametliku kontrolli tegelike kulude alusel eraldi, peaks ettevõtjatel, kes on seni nõudeid hästi täitnud, olema madalamad tasud, kui neil, kes ei ole nõudeid täitnud, sest nende suhtes tuleb ametlikku kontrolli teha harvem. Selleks et tagada, et kõik ettevõtjad järgivad liidu õigusakte, olenemata iga liikmesriigi poolt tasude arvutamiseks valitud meetodist (st kas tegelike kulude alusel või kindlasummalise tasuna), tuleks tasud, mis arvutatakse pädeva asutuse poolt teataval ajavahemikul kantud kogukulu alusel ja mis nõutakse sisse kõikidelt ettevõtjatelt, sõltumata sellest, kas nende suhtes kohaldati võrdlusperioodil ametlikku kontrolli või mitte, arvutada nii, et tunnustada ettevõtjaid, kellel on liidu toidutarneahela õigusaktide järgimisel pidevalt head tulemused.

(56)

Keelata tuleks pädevate asutuste kogutud tasude otsene või kaudne tagasimaksmine, sest see seaks ettevõtjad, kes tagasimakseid ei saa, ebavõrdsesse olukorda ja võib põhjustada konkurentsimoonutusi. Selleks et toetada mikroettevõtjaid, tuleks nad siiski vabastada käesoleva määruse kohaselt kogutavate tasude maksmisest.

(57)	Ametliku kontrolli rahastamine ettevõtjatelt tasude kogumise kaudu peaks olema täielikult läbipaistev, et kodanikel ja ettevõtjatel oleks võimalik aru saada tasude kehtestamiseks kasutatud meetoditest ja andmetest ja et neid oleks teavitatud tasudest saadud tulu kasutamisviisidest.

(58)

Liidu toidutarneahela õigusnormidega on ette nähtud juhtumid, mille korral peaks teatavate loomade või kaupade turulelaskmise või liikumise korral nendega kaasas olema sertifikaati välja andva ametniku allkirjaga ametlik sertifikaat. On asjakohane sätestada ühised eeskirjad, millega kehtestatakse pädevate asutuste ja sertifikaati välja andvate ametnike kohustused seoses ametlike sertifikaatide väljaandmisega ja omadustega, mis ametlikul sertifikaadil peaks selle usaldusväärsuse tagamiseks olema.

(59)

Muudel juhtudel on käesoleva määruse reguleerimisalasse jäävate eeskirjadega ette nähtud, et teatavatel loomadel või kaupadel peaks turulelaskmise või liikumise korral olema ametlik etikett, ametlik märgis või muu ametlik kinnitus, mille on välja andnud ettevõtja pädeva asutuse ametliku järelevalve all või pädev asutus ise. On asjakohane sätestada miinimumnõuded tagamaks, et ka ametlikku kinnitust antakse välja nõuetekohaste usaldusväärsustagatiste kohaselt.

(60)

Ametlik kontroll ja muud ametlikud toimingud peaksid põhinema analüüsi-, uuringu- ja diagnoosimeetoditel, mis vastavad tänapäevastele teaduslikele standarditele ja mis annavad kogu liidus kindlaid, usaldusväärseid ja võrreldavaid tulemusi. Seega tuleks pidevalt parandada ametlike laborite kasutatavaid meetodeid ja nende poolt toodetavate analüütiliste, uuringu- ja diagnostiliste andmete kvaliteeti ja ühtlust. Sel eesmärgil peaks olema komisjonil võimalik määrata Euroopa Liidu referentlaboreid ning toetuda referentlaborite eksperdiabile kõikides nendes toiduahela valdkondades, kus on vaja täpseid ja usaldusväärseid analüüsi-, uuringu- ja diagnoosimistulemusi. Eelkõige peaksid Euroopa Liidu referentlaborid tagama, et riiklikel referentlaboritel ja ametlikel laboritel on ajakohane teave kättesaadavate meetodite kohta ja et nad korraldavad laboritevahelisi võrdlevaid uuringuid või osalevad neis aktiivselt ning nad peaksid pakkuma riiklikele referentlaboritele või ametlikele laboritele koolitusi.

(60a)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EÜ) nr 1829/2003 (16) ja (EÜ) nr 1831/2003 (17) antakse vastavalt Euroopa Liidu referentlaborile geneetiliselt muundatud toiduainete ja sööda alal ning Euroopa Liidu referentlaborile söödalisandite alal eripädevused geneetiliselt muundatud toiduainete või sööda või söödalisandite lubamise menetluses, eelkõige taotleja kavandatud tuvastus- või analüüsimeetodite kontrollimine, hindamine ja valideerimine. Kogemus näitab, et teadmised ja pädevused meetodite kontrollimises, hindamises ja valideerimises loamenetluse kontekstis on otsustava tähtsusega selleks, et tagada kõrgetasemeline ja eesrindlik panus ametlike kontrollide tõhususse. Määruste (EÜ) nr 1829/2003 ja (EÜ) nr 1831/2003 kohaselt määratud laborid peaksid seega toimima käesoleva määruse kohaldamiseks Euroopa Liidu Euroopa referentlaboritena. [ME 16]

(61)

Ametliku kontrolli tegemiseks ja muude ametlike toimingute läbiviimiseks seoses taimse paljundusmaterjali tootmise ja turustamisega ning seoses loomade heaoluga, peaks pädevatel asutustel olema juurdepääs ajakohastele, usaldusväärsetele ja sidusatele tehnilistele andmetele, teadustulemustele, uuele tehnoloogiale ja ekspertteadmistele, mida on vaja liidu õigusaktide nõuetekohaseks kohaldamiseks kõnealustes valdkondades. Sel eesmärgil peaks komisjonil olema võimalik määrata Euroopa Liidu taimse paljundusmaterjali ja loomade heaolu referentkeskusi ning toetuda referentkeskuste eksperdiabile. [ME 17]

(62)

Selleks, et täita käesoleva määruse eesmärgid, aidata kaasa siseturu takistusteta toimimisele ja saavutada tarbijate usaldus, tuleks sellisel juhul, kui nõuete täitmist tuleb tagada rohkem kui ühes liikmesriigis, toiduahelat käsitlevate liidu õigusaktides sätestatud nõuete rikkumisele reageerida tõhusalt ja järjekindlalt. Määruse (EÜ) nr 178/2002 kohaselt loodud toidu- ja söödaalane kiirhoiatussüsteem juba võimaldab pädevatel asutustel kiiresti vahetada ja levitada teavet inimeste tervist ohustavate toidu või söödaga seotud tõsiste otseste või kaudsete riskide kohta või söödaga seotud tõsiste riskide kohta inimeste või loomade tervisele või keskkonnale või toiduga seotud pettuste korral ja võimaldab võtta kiiresti meetmeid kõnealuste riskide kõrvaldamiseks. Kuigi kõnealune vahend võimaldab võtta õigeaegselt meetmeid kõikides asjaomastes liikmesriikides, et kõrvaldada teatavad tõsised toiduahelaga seotud riskid, ei võimalda see siiski tõhusalt anda piiriülest abi ja teha piiriülest koostööd pädevate asutuste vahel, et tagada liidu toidutarneahela piiriülese mõjuga õigusnormide rikkumise korral meetmete võtmine nii liikmesriigis, kus normide rikkumine esimesena avastati, kui ka liikmesriigis, kus rikkumine alguse sai. Haldusabi ja -koostöö peaks eelkõige aitama pädevatel asutustel jagada teavet, avastada rikkumisi ja neid uurida ning võtta tõhusaid ja proportsionaalseid meetmeid, et reageerida toidutarneahela õigusnormide piiriülestele rikkumistele. [ME 18]

(63)

Haldusabi taotluste ja kõikide teadete suhtes tuleb kohaldada nõuetekohaseid järelmeetmeid. Haldusabi andmise ja halduskoostöö hõlbustamiseks peaksid liikmesriigid määrama ühe või mitu kontaktasutust, kelle ülesandeks on teabe edastamise ja vastuvõtmise hõlbustamine ja kooskõlastamine eri liikmesriikide pädevate asutuste vahel. Liikmesriikidevahelise koostöö tõhustamiseks ja lihtsustamiseks peaks komisjon vastu võtma rakendusaktid, milles sätestatakse kasutatavate tehniliste vahendite üksikasjad, kontaktasutuste vahelise teabevahetuse kord ja abitaotluste, teadete ja vastuste standardvorm.

(64)

Iga liikmesriik peaks vastu võtma mitmeaastase riikliku kontrollikava ja seda regulaarselt ajakohastama ning see peaks hõlmama kõiki liidu toidutarneahela õigusnormidega hõlmatud valdkondi ja sisaldama teavet liikmesriigi ametliku kontrolli süsteemi struktuuri ja korralduse kohta. Selliste mitmeaastaste riiklike kontrollikavade abil peaks iga liikmesriik tagama, et kogu nende territooriumil ja kogu toidutarneahelas tehakse ametlikku kontrolli riskipõhiselt ja tõhusalt ning kooskõlas käesoleva määrusega.

(65)

Selleks et tagada liikmesriikide mitmeaastaste kontrollikavade ühtlus ja täielikkus, peaksid liikmesriigid määrama ühe asutuse, kes vastutab kava koordineeritud ettevalmistamise ja rakendamise eest. Selleks et ametlik kontroll oleks järjekindel, ühetaoline ja terviklik, peaks komisjonil olema õigus võtta mitmeaastaste riiklike kontrollikavade kohta vastu eeskirju, milles sätestatakse ametliku kontrolli prioriteedid, tõhusad kontrollimenetlused, riskide kategoriseerimise kriteeriumid ja tulemusnäitajad mitmeaastaste riiklike kontrollikavade hindamiseks.

(66)

Liikmesriikidelt tuleks nõuda, et nad esitavad komisjonile igal aastal aruande, mis sisaldab teavet kontrolli ja mitmeaastaste riiklike kontrollikavade rakendamise kohta. Selleks et hõlbustada võrreldavate andmete kogumist ja edastamist, nende hilisemat lisamist kogu ELi hõlmavasse statistikasse ja kogu liidus ametliku kontrolli toimimist käsitlevate komisjoni aruannete koostamist, peaks komisjonil olema võimalik võtta vastu rakendusakte aastaaruannete standardvormide kehtestamiseks.

(67)

Komisjoni ekspertidel peaks olema võimalik teha liikmesriikides ametlikku kontrolli, et kontrollida liidu õigusaktide kohaldamist ja riikliku kontrollisüsteemi toimimist ja pädevate asutuste tegevust. Komisjoni kontrollide eesmärk peaks olema ka uurida nõuete täitmise tagamise tavasid või probleeme, hädaolukordi ja uusi arenguid liikmesriikides ja koguda nende kohta teavet.

(68)

Kolmandatest riikidest saabuvad loomad ja kaubad peaksid vastama samadele nõuetele, mida kohaldatakse liidus loomade ja kaupade suhtes, või vähemalt samaväärseteks tunnistatud nõuetele, võttes arvesse liidu toidutarneahela õigusnormide eesmärke. See põhimõte on sätestatud määruses (EÜ) nr 178/2002, mille kohaselt nõutakse, et liitu imporditav toit ja sööt vastaks liidu toidualaste õigusnormide asjakohastele sätetele või nendega vähemalt samaväärseks tunnistatud nõuetele. Konkreetsed nõuded selle põhimõtte rakendamiseks on sätestatud liidu eeskirjades taimekahjustajate vastaste kaitsemeetmete kohta, mille kohaselt on keelatud liitu sisse tuua teatavaid taimekahjustajaid, mida seal ei esine või esineb ainult vähesel määral, liidu eeskirjades loomade heaolunõuete kohta, mille kohaselt on lubatud teatavatel loomadel ja loomsetel saadustel liitu siseneda ainult sellistest kolmandatest riikidest, mis on loetletud sel eesmärgil kehtestatud loetelus, ja liidu eeskirjades inimtoiduks ette nähtud loomsete saaduste ametliku kontrolli korraldamise kohta, mille kohaselt peab samuti koostama loetelu kolmandatest riikidest, millest on lubatud kõnealuseid tooteid liitu tuua. Taimse paljundusmaterjali suhtes rakendatakse samaväärsussüsteemi, mille raames kiidetakse heaks ja loetletakse kolmandad riigid, millest on lubatud importida taimset paljundusmaterjali.

(69)

Selleks et kolmandatest riikidest liitu sisenevad loomad ja kaubad vastaksid kõikidele liidu toidutarneahela õigusnormides sätestatud nõuetele või samaväärseteks tunnistatud nõuetele, aga ka nõuetele, mis on sätestatud taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeteid käsitlevates liidu eeskirjades, loomade heaolunõudeid käsitlevates liidu eeskirjades ning liidu eeskirjades, millega sätestatakse loomset päritolu toidu suhtes kohaldatavad hügieeni erieeskirjad, et tagada liidu toidutarneahela õigusnormides sätestatud taimetervise- ja veterinaarnõuete täitmine, peaks komisjonil olema lubatud kehtestada loomade ja kaupade liitu sisenemise tingimused ulatuses, millega tagataks kõnealuste loomade ja kaupade vastavus kõikidele liidu toidutarneahela õigusnormides sätestatud asjakohastele nõuetele või samaväärsetele nõuetele. Kõnealuseid tingimusi tuleks kohaldada kõikidest kolmandatest riikidest või teatavatest kolmandatest riikidest või nende piirkondadest pärit loomade või kaupade või looma- või kaubakategooriate suhtes.

(70)

Kui erijuhtudel on tõendeid selle kohta, et teatavad kolmandast riigist, kolmandate riikide rühmast või nende piirkondadest pärit loomad või kaubad võivad endast kujutada riski inimeste, loomade või taimede tervisele või GMOde ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale, või kui on tõendeid selle kohta, et võib toimuda ulatuslik ja tõsine liidu toidutarneahela õigusnormide rikkumine, peaks komisjonil olema võimalik võtta vastu meetmeid kõnealuste riskide leviku takistamiseks.

(71)

Ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute tõhusus ja lõppkokkuvõttes inimeste, loomade ja taimede tervis ja ohutus ning keskkonnakaitse sõltuvad ka sellest, kas ametliku kontrolli tegemiseks on olemas selleks koolitatud töötajad, kellel on sobivad teadmised kõikides küsimustes, mis on seotud liidu õigusaktide nõuetekohase kohaldamisega. Komisjon peaks pakkuma sobivaid ja sihtotstarbelisi koolitusi, et pädevad asutused kasutaks ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute suhtes ühetaolist lähenemisviisi. Selleks et parandada kolmandates riikides teadmisi liidu toidutarneahela õigusnormide ja nõuete kohta, tuleks kõnealuseid koolitusi teha ka kolmandate riikide pädevatele asutustele.

(72)	Selleks et edendada kogemuste ja parimate tavade vahetamist pädevate asutuste seas, peaks komisjon korraldama koostöös liikmesriikidega ametlikku kontrolli tegevate või muid ametlikke toiminguid läbiviivate töötajate vahetusprogramme.

(73)

Tõhusa ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute tagamiseks on oluline, et liikmesriikide pädevad asutused, komisjon ja vajaduse korral ettevõtjad saaksid ametliku kontrolliga seotud andmeid ja teavet vahetada kiiresti ja tõhusalt. Liidu õigusaktidega on kehtestatud mitu teabesüsteemi, mida haldab komisjon, et kõnealust teavet oleks võimalik käsitleda ja hallata kogu liidus elektrooniliste ja internetipõhiste vahendite kaudu. Ametliku kontrolli tulemuste registreerimiseks ja jälgimiseks on komisjoni otsusega 2003/24/EÜ (18) loodud kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteem TRACES. Süsteemi TRACES tuleks ajakohastada ja kohandada , et seda saaks kasutada kõikide selliste kaupade puhul, mille suhtes on liidu toidutarneahela õigusnormidega ette nähtud konkreetsed nõuded või ametliku kontrolli kord. Sihtotstarbelised elektroonilised süsteemid on olemas ka selleks, et vahetada kiiresti teavet liikmesriikide vahel ja komisjoniga riskide kohta, mis võivad tekkida toiduahelas või looma- ja taimetervisele. Määrusega (EÜ) nr 178/2002 on loodud kiirhoiatussüsteem, määrusega (EL) …/… (*2) on loodud süsteem loetletud taudide ning toidupettuse suhtes võetavate meetmete kohta teadete ja aruannete esitamiseks ning määrusega (EL) …/… (*3) on loodud süsteem taimekahjustajate esinemise kohta teadete ja aruannete esitamiseks ja nõuete rikkumisest teatamiseks. Kõik sellised süsteemid peaksid toimima ühtlustatult ja järjekindlalt, mis võimaldaks saada kasu eri süsteemide vahelisest sünergiast, vältida dubleerimist, lihtsustada nende toimimist ja muuta need tõhusamaks. [ME 19]

(74)

Ametliku kontrolli tõhusamaks muutmiseks peaks komisjon looma elektroonilise teabesüsteemi, millega integreeritaks ja ajakohastataks vastavalt vajadusele kõik olemasolevad teabesüsteemid, mis võimaldaks kasutada nüüdisaegseid teabevahetus- ja sertifitseerimisvahendeid ja kõige tõhusamalt kasutada ametliku kontrolliga seotud andmeid ja teavet. Selleks et hoida ära teabenõuete dubleerimine, peaks selliste elektrooniliste süsteemide kujundamisel arvesse võtma vajadust tagada kõnealuse süsteemi ühilduvus muude teabesüsteemidega, mida käitavad avaliku sektori asutused ja mille kaudu vahetatakse asjaomaseid andmeid ja tehakse need kättesaadavaks. Kooskõlas Euroopa digitaalarengu tegevuskavaga tuleks ette näha võimalus kasutada elektroonilisi allkirju Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/93/EÜ (19) tähenduses.

(74a)

Selleks et minimeerida halduskoormust ja kontrollimiskulusid ning et võimaldada liidul ja tema liikmesriikidel tulemuslikult kolmandate riikidega kaubandussuhete valdkonnas elektrooniliselt suhelda, on vajalik, et kui vahetatakse elektroonilisi sertifikaate või muid elektroonilisi andmeid, kasutaksid komisjon ja liikmesriikide pädevad asutused rahvusvaheliselt standardiseeritud keelt, sõnumistruktuuri ja andmevahetusprotokolle, mis põhinevad standardiseeritud Veebikonsortsiumi laiendatava märgistuskeele (XMLi skeemid) elektroonilise standardiseerimise suunistel ning pädevate asutuste vahelise turvalise andmevahetuse mehhanismidel, nagu need on sätestatud ÜRO kaubanduse hõlbustamise ja elektroonilise äritegevuse keskuse (UN/CEFACT) poolt. [ME 20]

(75)

Pädevad asutused peaksid uurima juhtumeid, mille korral kahtlustatakse liidu toidutarneahela õigusnormide rikkumist, ja kui rikkumine on kinnitust leidnud, tegema kindlaks selle allika ja ulatuse, aga ka ettevõtja kohustused. Nad peaksid võtma ka asjakohaseid meetmeid tagamaks, et asjaomased ettevõtjad parandavad olukorra ja hoiavad ära edasise nõuete rikkumise.

(76)

Ametliku kontrolli abil toidutarneahela õigusnormide täitmise kontrollimine on ülioluline tagamaks, et kogu liidus saavutatakse tõhusalt kõnealuste õigusnormide eesmärgid. Puudused liikmesriikide kontrollisüsteemides võivad teatavatel juhtudel oluliselt kõnealuste eesmärkide saavutamist takistada ja põhjustada inimeste, loomade ja taimede terviseriskide, loomade heaoluriskide ja GMOde ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnariskide kujunemist, sõltumata ettevõtjate või muude osaliste sekkumisest või vastutusest, või põhjustada olukordi, kus tõsiselt ja ulatuslikult rikutakse toiduahela eeskirju. Komisjonil peaks seepärast olema võimalus reageerida liikmesriikide kontrollisüsteemide tõsistele puudustele ja võtta vastu meetmeid, mille eesmärk on takistada kõnealuste riskide levikut või need toidutarneahelast kõrvaldada, kuni asjaomane liikmesriik on võtnud vajalikud meetmed kontrollisüsteemi puuduste kõrvaldamiseks.

(77)

Seepärast tuleks selliste rikkumiste korral rakendada kogu liidus riiklikul tasandil tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi. Selleks et nõuete eiramise korral kohaldatavad rahalised karistused oleksid piisavalt hoiatavad, tuleks need kehtestada sellisel tasemel, mis tõenäoliselt tühistaks oleks võrdne vähemalt kahekordse majandusliku kasu kasuga , mida toimepanija soovis eiramise abil saada. Liikmesriigid peaksid kohaldama ka asjakohaseid kriminaal- ja/või halduskaristusi juhul, kui ettevõtja ei tee ametliku kontrolli ajal koostööd. [ME 21]

(77a)

Tuleb võtta arvesse arengumaade ja eelkõige vähim arenenud riikide erivajadusi ning toetada neid ametlike kontrollide korraldamisel, et tagada loomade ja kaupade liitu sisseveo tingimuste täitmine. [ME 22]

(78)

Käesolev määrus reguleerib valdkondi, mida juba reguleeritakse teatavate praegu kehtivate õigusaktidega. Et hoida ära dubleerimine ja kehtestada ühtne õigusraamistik, tuleks käesoleva määrusega kehtetuks tunnistada ja asendada järgmised õigusaktid: nõukogu direktiiv 89/608/EMÜ (20), nõukogu direktiiv 89/662/EMÜ (21), nõukogu direktiiv 90/425/EMÜ (22), nõukogu direktiiv 91/496/EMÜ; nõukogu otsus 92/438/EMÜ (23), nõukogu direktiiv 96/23/EÜ; nõukogu direktiiv 96/93/EÜ (24), nõukogu direktiiv 97/78/EÜ ja määrus (EÜ) nr 882/2004 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ette nähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks (25) . [ME 23]

(79)

Järjekindluse tagamiseks tuleks teha muudatused järgmistesse õigusaktidesse: Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EÜ) nr 999/2001 (26), nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2005 (27), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 396/2005 (28), nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007 (29), määrus (EÜ) nr 1069/2009; nõukogu määrus (EÜ) nr 1099/2009 (30), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009 (31), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1151/2012 (32), nõukogu direktiiv 98/58/EÜ (33), nõukogu direktiiv 1999/74/EÜ (34), määrus (EÜ) nr 1829/2003, määrus (EÜ) nr 1831/2003, nõukogu direktiiv 2007/43/EÜ (35), nõukogu direktiiv 2008/119/EÜ (36), nõukogu direktiiv 2008/120/EÜ (37), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/128/EÜ (38). [ME 24]

(80)

Määruses (EL) nr …/… (*4), on sätestatud raamistik, mille kohaselt rahastab liit kogu toidutarneahelaga seotud tegevusi ja meetmeid nendes valdkondades aastateks 2014–2020 kindlaksmääratud finantsraamistiku alusel. Mõne kõnealuse tegevuse ja meetme eesmärk on parandada ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid kogu liidus. Määrust (EL) nr …/… (*5) tuleks muuta, et võtta arvesse käesoleva määrusega määrusesse (EÜ) nr 882/2004 tehtavaid muudatusi.

(81)

Komisjonile tuleks delegeerida õigus võtta vastu aluslepingu artikli 290 kohaselt õigusakte, et muuta viiteid Euroopa standarditele ja käesoleva määruse II ja III lisa, et võtta arvesse õiguslikku, tehnilist ja teaduslikku arengut ja et täiendada käesolevat määrust erieeskirjadega, mis käsitlevad ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid valdkondades, mida käesolev määrus hõlmab, sealhulgas eeskirjad töötajate kvalifikatsiooni ja koolituse kohta, pädevate asutuste lisakohustuste ja -ülesannete kohta, juhtumite kohta, mille puhul ei ole laboreid vaja akrediteerida, teatava piiril ametlikust kontrollist vabastamise kohta, kriteeriumide kohta, mille alusel määrata kindlaks identsus- ja füüsiliste kontrollide sagedus, selliste tingimuste kehtestamise kohta, millele peavad vastama teatavad liitu kolmandatest riikidest sisenevad loomad või kaubad, Euroopa Liidu referentlaborite ja -keskuste lisanõuete ja -ülesannete kohta, riiklike referentlaborite lisaülesannete kohta, kriteeriumide kohta, mille alusel kategoriseeritakse riskid ja määratakse kindlaks mitmeaastaste riiklike kontrollikavade tulemusnäitajad ning toidu ja söödaga seotud situatsiooniplaanide kohta, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 178/2002. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(82)

Komisjonile tuleks anda rakendusõigused, et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused seoses Euroopa Liidu referentlaborite ning taimse paljundusmaterjali ja loomade heaolu Euroopa Liidu referentkeskuste määramise, komisjoni poolt liikmesriikides tehtavate kontrollide programmi ja sagedasema ametliku kontrolliga juhul, kui rikutakse toidutarneahela õigusnorme ja see vajab komisjoni koordineeritud abi ja järelmeetmeid.

(83)

Komisjonile tuleks anda rakendusõigused, et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, muu hulgas eeskirjad ja üksikasjad auditite kohta, sertifikaatide ja muude dokumentide vormi kohta, elektrooniliste teabehaldussüsteemide loomise kohta, koostöö kohta ettevõtjate ja pädevate asutuste vahel ja pädevate asutuste, tolli ja muude asutuste seas, proovide võtmise ja laboratoorsete analüüsi-, uuringu- ja diagnoosimismeetodite kohta ning nende tulemuste valideerimise ja tõlgendamise kohta, jälgitavuse kohta, selliste toodete või kaupade loetlemise kohta, mida tuleb kontrollida, aga ka selliste riikide või piirkondade loetlemise kohta, mis võivad liitu eksportida teatavaid loomi ja kaupu, saadetistest etteteatamise kohta, teabevahetuse kohta, piiripunktide kohta, isoleerimise ja karantiini kohta, kolmanda riigi tehtud ekspordieelsete kontrollide heakskiitmise kohta, meetmete kohta, mille eesmärk on takistada riski levikut või teha lõpp ulatuslikule ja tõsisele nõuete rikkumisele seoses teatavate kolmandast riigist või selle piirkonnast pärit loomade või kaupadega, kolmandate riikide või nende piirkondade heakskiitmise kohta, mis annavad liidus kohaldatavate tagatistega samaväärseid tagatisi, ja selle heakskiitmise tagasivõtmise kohta, koolituste kohta ja töötajate liikmesriikidevaheliste vahetusprogrammide kohta. Neid õigusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (39).

(84)

Kuna liikmesriigid ise ei saa käesoleva määruse eesmärki, nimelt ühtlustatud lähenemise tagamist ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute suhtes, mille eesmärk on liidu toidutarneahela õigusnormide kohaldamise tagamine, täielikult täita ning seda saaks selle mõju, keerukuse ning piiriülese ja rahvusvahelise olemuse tõttu paremini täita liidu tasandil, võib liit võtta vastu meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I jaotis

Reguleerimisese, reguleerimisala ja mõisted

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

1. Käesolevas määruses sätestatakse eeskirjad:

a)	ametliku kontrolli tegemise ja muude ametlike toimingute läbiviimise kohta liikmesriikide pädevate asutuste poolt;

b)	ametliku kontrolli rahastamise kohta;

c)	liikmesriikidevahelise haldusabi ja -koostöö kohta lõikes 2 osutatud eeskirjade nõuetekohaseks kohaldamiseks;

d)	komisjoni kontrolli tegemise kohta liikmesriikides ja kolmandates riikides;

e)	liitu kolmandast riigist sisenevate loomade ja kaupade suhtes kehtivate tingimuste vastuvõtmise kohta;

f)	elektroonilise teabesüsteemi loomise kohta, et hallata ametliku kontrolliga seotud teavet ja andmeid.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse ametliku kontrolli suhtes, mida tehakse järgmiste eeskirjade järgimise kontrollimiseks, olenemata sellest, kas need on kehtestatud liidu tasandil või liikmesriikides liidu õigusaktide kohaldamiseks asjaomastes valdkondades:

eeskirjad, mis käsitlevad toitu, toiduohutust ja toidukvaliteeti kõikides toidu tootmise, töötlemise, ja turustamise etappides, sealhulgas eeskirjad, mille eesmärk on tagada õiglased kaubandustavad ja kaitsta tarbijate huve ja tarbijateavet, aga ka toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete tootmist ja kasutamist;

b)	eeskirjad, mis käsitlevad geneetiliselt muundatud organismide tahtlikku keskkonda viimist ja nende kasutamist suletud keskkonnas;

c)	eeskirjad, mis käsitlevad sööta ja söödaohutust kõikides sööda tootmise, töötlemise, ja turustamise etappides, sealhulgas eeskirjad, mille eesmärk on tagada õiglased kaubandustavad ja kaitsta tarbijate tervist, huve ja tarbijateavet;

d)	eeskirjad, millega kehtestatakse loomatervisenõuded;

e)	eeskirjad, mille eesmärk on loomsetest kõrvalsaadustest ja loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodetest inimeste ja loomade tervisele tulenevate riskide ärahoidmine ja minimeerimine;

ea)	eeskirjad, mille eesmärgiks on antimikroobse resistentsuse ennetamine ja minimeerimine loomades ja inimestes ning keskkonnas;

f)	eeskirjad, millega kehtestatakse loomade heaolunõuded;

g)	eeskirjad, millega kehtestatakse taimekahjustajate vastased kaitsemeetmed;

h)	eeskirjad, mis käsitlevad taimse paljundusmaterjali turulelaskmise eesmärgiga tootmist ja taimse paljundusmaterjali turulelaskmist;

i)	eeskirjad, millega kehtestatakse taimekaitsevahendite turulelaskmise ja kasutamise ning pestitsiidide säästva kasutamise nõuded;

j)	eeskirjad, mis käsitlevad mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist;

k)	eeskirjad, mis käsitlevad kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete kasutamist ja märgistamist.

ka)	teatavate elusloomades ja loomsetes toodetes leiduvate ainete ja nende jääkide kontrolli eeskirjad. [ME-d 25, 26 ja 27]

3. Käesolevat määrust kohaldatakse ka ametliku kontrolli suhtes, mida tehakse lõikes 2 osutatud eeskirjadega ette nähtud nõuete täitmise kontrollimiseks selliste loomade ja kaupade puhul,

a)	mis sisenevad liitu kolmandast riigist;

b)	mida eksporditakse kolmandasse riiki.

4. Käesolevat määrust ei kohaldata sellise ametliku kontrolli suhtes, mille eesmärk on kontrollida, kas täidetakse

a)	määruses (EÜ) nr 1234/2007 sätestatud eeskirju , välja arvatud käesoleva määruse II osa II jaotise I peatükis sätestatud valdkondades. Käesolevat määrust siiski kohaldatakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähistega veinitoodete ametliku kontrolli suhtes ; [ME 28]

b)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/63/EL (40) sätestatud eeskirju;

ba)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2001/82/EÜ (41) sätestatud eeskirju. [ME 29]

5. Käesoleva määruse artikleid 3, 4, 5, 7, artikli 11 lõikeid 2 ja 3, artiklit 14, artikleid 30–33 ja 36–41, artiklit 76, III ja IV jaotist ning artikleid 129 ja 136 kohaldatakse ka muude ametlike toimingute suhtes, mida viivad läbi pädevad asutused kooskõlas käesoleva määruse või käesoleva artikli lõikes 2 osutatud eeskirjadega.

Artikkel 2

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

ametlik kontroll – mis tahes vormis kontroll, sh kolmandatest riikidest pärinevate ja kolmandatesse riikidesse eksportimiseks mõeldud loomade ja kaupade nõuetelevastavuse kontrollimine, mida pädev asutus teeb eesmärgiga kontrollida, kas järgitakse: [ME 30]

a)	käesolevat määrust;

b)	artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirju;

muud ametlikud toimingud – kogu muu tegevus, mis ei ole ametlik kontroll ja mida teevad pädevad asutused kooskõlas:

a)	käesoleva määrusega;

b)	artikli 1 lõikes 2 (v.a punkt g) osutatud eeskirjadega kõnealuste eeskirjade kohaldamise tagamiseks; [ME 31]

3)	toidualased õigusnormid – toidualased õigusnormid määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 punktis 1 määratletud tähenduses;

4)	söödaalased õigusnormid – sööta üldiselt ning eelkõige sööda ohutust reguleerivad õigus- ja haldusnormid nii liidu kui ka riigi tasandil; see hõlmab kõiki sööda tootmise, töötlemise ja turustamise etappe ning sööda kasutamist;

pädevad asutused –

liikmesriigi keskasutused, kes on pädevad korraldama ja läbi viima ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid , näiteks tõendite või atesteeringute väljastamine, laborite määramine, teabevahetus ametkondade koostöö tähenduses ning rikkumiste kõrvaldamise meetmete üle otsustamiseks, kooskõlas käesoleva määruse ja artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega; [ME 32]

b)	kõik muud asutused, kellele on antud kõnealune pädevus;

c)	vajaduse korral ka kolmanda riigi vastavad asutused;

6)	loomad – loomad määruse (EL) nr …/… (*6) artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud tähenduses , välja arvatud lemmikloomad ; [ME 33]

7)	kaubad – kaubad, välja arvatud loomad, mille suhtes kehtib vähemalt üks artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadest;

8)	toit – toit määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 2 määratletud tähenduses;

9)	sööt – sööt määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 punktis 4 määratletud tähenduses;

10)	loomsed kõrvalsaadused – loomsed kõrvalsaadused määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 3 punktis 1 määratletud tähenduses;

11)	loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted – loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 3 punktis 2 määratletud tähenduses;

12)	taimekahjustajad – taimekahjustajad määruse (EL) nr …/… (*7) artikli 1 punktis 1 määratletud tähenduses;

13)	taimed – taimed määruse (EL) nr …/… (*8) artikli 2 punktis 1 määratletud tähenduses;

14)

taimne paljundusmaterjal – taimne paljundusmaterjal määruse (EL) nr XXX/XXXX [Office of Publications, please insert number, date, title and, in a footnote, the OJ reference for the Regulation on the production and making available on the market of plant reproductive material] artikli 3 punktis 2 määratletud tähenduses; [ME 34]

15)

taimekaitsevahendid – taimekaitsevahendid, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 2 lõikes 1; käesoleva määruse tähenduses mõeldakse taimekaitsevahendite all ka määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 2 lõikes 2 osutatud toimeaineid ja käesoleva määruse artikli 2 lõikes 3 osutatud muid aineid või tooteid. [ME 35]

16)

võõrliik – liik, alamliik või madalam taksonoomiline üksus, sealhulgas kõik selliste liikide osad, sugurakud, seemned, munad või levised, aga ka hübriidid, sordid või tõud, mis on viidud sisse väljapoole nende tänapäevast või ajaloolist looduslikku levilat ja mis suudavad uues levilas ellu jääda ja hiljem paljuneda; [ME 36]

17)	loomsed saadused – loomsed tooted Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 (42) I lisa punktis 8.1 määratletud tähenduses;

18)	loomne paljundusmaterjal – loomne paljundusmaterjal määruse (EL) nr …/… (*9) artikli 4 lõike 1 punktis 25 määratletud tähenduses;

19)	taimsed saadused – taimsed saadused määruse (EL) nr …/… (*10) artikli 2 punktis 2 määratletud tähenduses;

20)	muud objektid – muud objektid määruse (EL) nr …/… (*11) artikli 2 punktis 4 määratletud tähenduses;

21)	riskihindamine – riskihindamine määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 punktis 11 määratletud tähenduses;

22)

sertifikaati välja andev ametnik –

a)	pädeva asutuse ametnik, kellele kõnealune asutus on andnud loa kirjutada alla ametlikele sertifikaatidele;

b)	kui artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega on vastavalt ette nähtud, siis muu isik, kellele pädevad asutused on andnud loa kirjutada alla ametlikele sertifikaatidele;

23)	ametlik sertifikaat – kõik paber- või elektroonilised dokumendid, millele on alla kirjutanud sertifikaati välja andev ametnik ja milles kinnitatakse vastavust ühele või mitmele artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjades sätestatud nõudele;

24)

nõuete rikkumine – kui ei järgita:

a)	käesolevat määrust;

b)	artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirju;

25)

ametlik kinnitus – kõik etiketid, märgised või muus vormis kinnitused, mille on pädeva asutuse kontrolli all vastava ametliku kontrolli tulemusena välja andnud ettevõtja või pädev asutus ise ning millega kinnitatakse vastavust ühele või mitmele artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjades sätestatud nõudele; [ME 37]

26)	ettevõtja – kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle suhtes kehtib üks või mitu artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega ette nähtud nõuet, välja arvatud pädevad asutused ja muud isikud, kes vastutavad ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute eest;

27)	saadetis – sama tüüpi, liiki või sarnase kirjeldusega kaubad või loomad, mis on hõlmatud ühe ametliku sertifikaadiga, ametliku kinnitusega või muu dokumendiga ning mida veetakse sama transpordivahendiga ja mis on sama päritoluga; saadetis võib koosneda ühest või enamast partiist;

28)

ülevaatus – teatavas vormis ametlik kontroll, mille käigus kontrollitakse järgmist:

a)	loomi või kaupu;

b)	ettevõtja kontrolli alla kuuluvaid tegevusi, mis on hõlmatud artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega, ning selliste tegevuste jaoks vajalikke vahendeid, transpordivahendeid, aineid, materjale , taimekaitsetooteid ja ettevaatusmeetmeid ; [ME 38]

c)	kohti, kus ettevõtja teostab kõnealuseid tegevusi;

ca)	punktides a, b ja c osutatud dokumendid; [ME 39]

29)	piiripunkt – koht kontrolliasutus ja selle juurde kuuluvad rajatised, mille liikmesriik on määranud tegema artikli 45 lõikega 1 ette nähtud ametlikku kontrolli; [ME 40]

30)	audit – süstemaatiline ja sõltumatu kontroll, et määrata kindlaks, kas tegevused ja nende tulemused vastavad kavandatud korrale, kas kõnealust korda rakendatakse tõhusalt ning kas see kord sobib eesmärkide saavutamiseks;

31)	reiting – ettevõtjate klassifitseerimine hindamiskriteeriumide põhjal;

32)

ametlik veterinaararst – pädevate asutuste määratud veterinaararst, kellel on sobiv kvalifikatsioon ametliku kontrolli tegemiseks ja muude ametlike toimingute läbiviimiseks kooskõlas: [ME 42 ei puuduta eesti keeleversiooni]

a)	käesoleva määrusega;

b)	artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega;

33)	oht – mõjur või seisund, mis võib avaldada kahjulikku mõju inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või keskkonnale;

34)	määratletud riskiteguriga materjal – koed määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 3 lõike 1 punktis g määratletud tähenduses;

35)	pikk teekond – teekond määruse (EÜ) nr 1/2005 artikli 2 punktis m määratletud tähenduses;

36)	väljumispunkt – piiripunkt või liikmesriigi määratud muu koht, kus määruse (EÜ) nr 1/2005 reguleerimisalasse kuuluvad loomad lahkuvad liidu tolliterritooriumilt;

37)	pestitsiididega töötlemise seadmed – kõik seadmed direktiivi 2009/128/EÜ artikli 3 punktis 4 määratletud tähenduses;

38)	volitatud isik – sõltumatu kolmas isik, kellele pädev asutus on delegeerinud teatavad ametliku kontrolliga seotud ülesanded ja muud ametlikud toimingud ; [ME 43]

39)

mahepõllumajanduslike toodete mahepõllumajanduse kontrolliasutus – liikmesriigi riiklik haldusorganisatsioon, sealhulgas vajaduse korral vastav kolmanda riigi asutus või kolmandas riigis tegutsev asutus, millele pädev asutus on tervikuna või osaliselt andnud oma kontrolli ja sertifitseerimise pädevuse, mis on seotud määruse mahepõllumajandusliku tootmise valdkonnas , nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 834/2007 kohaldamisega; [ME 44]

40)	kontrollide tõendamine – menetlused ja toimingud, mida pädevad asutused viivad ellu eesmärgiga tagada ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute järjepidevus ja tõhusus;

41)	seire – teatavas vormis ametlik kontroll, mida tehakse kavandatud vaatluste või mõõtmiste seeriate abil eesmärgiga saada ülevaade käesoleva määruse ja artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade täitmisest;

42)	suunatud seire – teatavas vormis ametlik kontroll, mille käigus kontrollitakse ühte või mitut ettevõtjat või nende tegevust;

43)	kontrollisüsteem – süsteem, mis hõlmab pädevaid asutusi ja liikmesriigis kasutusele võetud vahendeid, struktuure, menetlusi ja protsesse, tagamaks ametliku kontrolli kooskõla käesoleva määrusega ja artiklites 15–24 sätestatud eeskirjadega;

44)

samaväärsus või samaväärne – süsteemid, mis on üldiselt võrdväärsed ja täidavad samu eesmärke; [ME 45]

a)	erinevate süsteemide või meetmete võime täita samu eesmärke; [ME 46]

b)	erinevad süsteemid või meetmed, mis suudavad täita samu eesmärke; [ME 47]

45)	liitu sisenemine – loomade või kaupade toomine mõnele I lisas loetletud territooriumidest;

46)

dokumentide kontroll – selliste ametlike sertifikaatide, ametlike kinnituste ja muu dokumendi või muude dokumentide, sh äridokumentide kontrollimine, mis peavad saadetisega kaasas olema, nagu on ette nähtud artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega, artikli 54 lõikega 1 või vastavalt artikli 75 lõikele 3, artikli 125 lõikele 4, artikli 127 lõikele 1 ja artikli 128 lõikele 1 vastu võetud rakendusaktidega;

47)	identsuskontroll – visuaalne ülevaatus veendumaks, et saadetise sisu ja märgistus, sealhulgas loomadel olevad märgised, pitserid ja transpordivahendid vastavad saadetisega kaasasolevates ametlikes sertifikaatides, ametlikes kinnitustes ja muudes dokumentides märgitud teabele;

48)

füüsiline kontroll – loomade või kauba kontroll ja vajaduse korral pakendi, transpordivahendi, märgistuse ja temperatuuri kontroll, analüüsimiseks, uuringuteks ja diagnoosimiseks proovide võtmine ja mis tahes muu kontroll, mis on vajalik artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade täitmise kontrollimiseks;

49)

ümberlaadimine – artikli 45 lõikes 1 sätestatud ametliku kontrolli reguleerimisalasse kuuluvate kolmandast riigist mere- või õhutranspordiga saabuvate kaupade või loomade viimine tolli järelevalve all laevalt või õhusõidukilt samas sadamas või lennujaamas edasise veo jaoks muule laevale või õhusõidukile; [ME 48]

50)	transiit – liikumine tollijärelevalve all ühest kolmandast riigist teise kolmandasse riiki läbi mõne I lisas loetletud territooriumi või ühelt I lisas loetletud territooriumilt teisele I lisas loetletud territooriumile läbi kolmanda riigi;

51)	tollijärelevalve – tollijärelevalve nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 lõikes 13 määratletud tähenduses (43);

52)	tollikontroll – tollikontroll määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 lõikes 14 määratletud tähenduses;

53)	ametlik kinnipidamine – menetlus, millega pädev asutus tagab, et ametliku kontrolli reguleerimisalasse kuuluvaid loomi ega kaupu ei teisaldata ega avata kuni otsuse vastuvõtmiseni nende sihtkoha kohta, sealhulgas hoidmine ettevõtja poolt ja pädeva asutuse juhiste järgi ja kontrolli all; [ME 49]

54)	ametlik lisakontroll – kontroll, mida esialgu ei olnud kavas teha ja mille tegemine otsustati eelneva ametliku kontrolli või muude ametlike toimingute tulemuste põhjal;

55)	ametlik sertifitseerimine – menetlus, mille abil pädevad asutused kinnitavad ühe või mitme artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega ette nähtud nõude täitmist;

56)	kontrollikava – pädeva asutuse kehtestatud kirjeldus, mis sisaldab teavet ametliku kontrolli süsteemide struktuuri, korralduse ja toimimise kohta ning igas artikli 1 lõikes 2 osutatud valdkonnas aja jooksul tehtava ametliku kontrolli üksikasjalikku kava;

57)	teekonnaleht – määruse (EÜ) nr 1/2005 II lisa punktides 1–5 sätestatud dokument.

57a)	„riikliku veterinaararsti abi“ – isik, kes on käesoleva määruse lisa IIIa kohaselt pädev tegutsema riikliku veterinaararsti abina, kelle pädev asutus on määranud ning kes töötab riikliku veterinaararsti alluvuses ja tema vastutusalas. [ME 50]

II jaotis

Ametlik kontroll ja muud ametlikud toimingud liikmesriikides

I peatükk

Pädevad asutused

Artikkel 3

Pädevate asutuste määramine

1. Iga artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega hõlmatud valdkonna jaoks määravad näevad liikmesriigid ette pädeva asutuse või pädevad asutused, kellele nad panevad vastutuse teha ametlikku kes vastutavad ametliku kontrolli planeerimise, korraldamise ja viia läbi muid ametlikke toiminguid vajaduse korral läbiviimise eest . [ME 51]

2. Kui liikmesriik paneb vastutuse sama valdkonna ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute eest liikmesriigil on samas valdkonnas riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil mitmele pädevale asutusele rohkem kui üks pädev asutus või kui lõike 1 kohaselt määratud pädeval asutusel on lubatud volitada teatavate ametliku kontrolliga või muude ametlike toimingutega seotud ülesannete tegemiseks muid avalik-õiguslikke asutusi, siis peab liikmesriik kindlustatakse, et : [ME 52]

a)	kehtestama kehtestatakse menetlused, millega tagada tõhus ja tulemuslik koordineerimine kõikide kaasatud asutuste vahel ning tõhus ja järjepidev ametlik kontroll ja muud ametlikud toimingud kogu oma territooriumil; [ME 53]

määratakse üks asutus, kes vastutab komisjoni ja liikmesriikide vahelise koostöö ja teabevahetuse korraldamise eest seoses ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingutega asjaomases valdkonnas igas liikmesriigi poolt määratletud sektoris selliselt, et see hõlmaks kõiki artikli 1 lõikes 2 osutatud valdkondi . [ME 54]

3. Pädevad asutused, kes vastutavad artikli 1 lõike 2 punktis j osutatud eeskirjade järgimise kontrollimise eest, võivad anda teatavaid ametliku kontrolliga seotud ülesandeid ühele või mitmele mahepõllumajanduslike toodete mahepõllumajanduse kontrolliasutusele. Sellisel juhul määravad nad igale asutusele koodnumbri. [ME 55]

4. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele järgmiste asutuste kontaktandmed ja muutustest nende kontaktandmetes:

a)	lõike 1 kohaselt määratud pädevad asutused;

b)	lõike 2 punkti b kohaselt määratud üks asutus;

c)	lõikes 3 osutatud mahepõllumajanduslike toodete kontrolliasutused;

d)	artikli 25 lõikes 1 osutatud volitatud isikud.

Esimeses lõigus osutatud teave tuleb teha kättesaadavaks ka üldsusele.

5. Liikmesriik võib teha lõikes 1 osutatud asutustele ülesandeks kontrollida muude kui artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade järgmist või selliste eeskirjade kohaldamist, sealhulgas eeskirjad, mis käsitlevad liidus esinevatest võõrliikidest tulenevaid võimalikke eririske. [ME 56]

6. Komisjon võib rakendusaktidega määrata kindlaks vahendid, millega tuleb lõikes 4 osutatud teave teha üldsusele kättesaadavaks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Lõikes 4 osutatud teabe üldsusele kättesaadavaks tegemise vahendid peavad igal juhul hõlmama internetis avaldamist. [ME 57]

Artikkel 4

Pädevate asutuste üldised kohustused

1. Pädevad asutused:

a)	kehtestavad menetlused ja korra, millega tagatakse ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute tõhusus ja asjakohasus;

b)	kehtestavad korra, millega tagatakse kõikidel tasanditel ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute erapooletus, sõltumatus, kvaliteet ja järjepidevus ühtsete eesmärkide täitmine ; ei tohi olla mingil viisil seotud nende kontrollitavate ettevõtjatega või neist sõltuvad;

kehtestavad korra, millega tagatakse, et ametlikku kontrolli tegevatel tegevad ja muid ametlikke toiminguid läbiviivatel töötajatel läbiviivad töötajad on erapooletud ning et neil ei ole huvide konflikti ega sobimatuid sidemeid, millest nad võivad saada majanduslikku kasu või mis võivad ohustada nende erapooletust ;

d)	tagavad, et neil on olemas analüüside, uuringute ja diagnoosimise jaoks piisav laboratoorne suutlikkus või juurdepääs sellele;

e)	tagavad, et neil on olemas või on võimalik hankida (seoses artikli 1 lõike 1 ja 2 kohaste kontrollinõuetega) piisav arv sõltumatuid, sobiva kvalifikatsiooniga ja kogenud töötajaid, et ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid oleks võimalik läbi viia täielikult, tõhusalt ja tulemuslikult;

f)	tagavad, et neil on asjakohased ja nõuetekohaselt hooldatud vahendid ja seadmed, et töötajatel oleks võimalik teha ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid tõhusalt ja tulemuslikult;

g)	tagavad, et neil on õiguslikud alused ametliku kontrolli tegemiseks ja muude ametlike toimingute läbiviimiseks ja käesoleva määrusega või artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega ette nähtud meetmete võtmiseks;

h)	kehtestavad õigusliku korra tagamaks, et pädevate asutuste töötajatel on juurdepääs ettevõtjate valdustesse ja nende dokumentidele, et neil oleks võimalik oma tööülesandeid nõuetekohaselt täita;

i)	kehtestavad situatsiooniplaani ja on valmis seda hädaolukorras rakendama, kui see on kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega.

2. Ametlikku kontrolli tegevad ja muid ametlikke toiminguid läbiviivad töötajad:

-a)	olema selliste pädevate asutuste või sellise sõltumatu avaliku organi ametnikud, keda pädev asutus on volitanud ametlikku kontrolli või muid ametlikke tegevusi läbi viima.

a)	saavad oma pädevusvaldkonnas asjakohast väljaõpet, mis võimaldab neil oma tööülesandeid pädevalt täita ja teha ametlikke kontrolle ja läbi viia muid ametlikke toiminguid järjepideval viisil;

b)	hoiavad end oma pädevusvaldkonna arenguga kursis ja saavad vajaduse korral korrapärast lisaväljaõpet;

c)	saavad väljaõpet II lisa I peatükis esitatud valdkondade ja käesolevast määrusest tulenevate pädevate asutuste kohustuste kohta.

Pädevad asutused töötavad välja ja rakendavad koolitusprogramme ametlikku kontrolli tegevate ja muid ametlikke toiminguid läbiviivate töötajate koolitamiseks vastavalt esimese lõigu punktidele a, b ja c.

3. Selleks et lõike 1 punktis e ja lõikes 2 osutatud pädevate asutuste töötajatel oleks vajalik kvalifikatsioon, oskused ja teadmised, antakse komisjonile kooskõlas artikliga 139 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kõnealuste töötajate kvalifikatsiooni ja koolitamisega seotud erinõuete kohta, võttes arvesse teaduslikke ja tehnilisi teadmisi, mida on vaja iga artikli 1 lõikes 2 osutatud valdkonna ametliku kontrolli tegemiseks ja muude ametlike toimingute läbiviimiseks.

4. Kui pädevas asutuses läbiviidavate toimingute raames on ametliku kontrolli tegemise ja muude ametlike toimingute läbiviimise pädevus rohkem kui ühel üksusel, tagatakse erinevate üksuste vahel tõhus ja tulemuslik kooskõlastamine ja koostöö. [ME-d 58 ja 341]

Artikkel 5

Pädevate asutuste auditeerimine

1. Pädev asutus teeb siseauditeid või laseb auditid teha ning võtab nende tulemusi silmas pidades asjakohaseid meetmeid, et tagada kooskõla käesoleva määrusega.

Kõnealuste auditite suhtes

a)	tuleb kohaldada sõltumatut kontrolli

b)	ja nende tegemine peab olema läbipaistev.

2. Pädevad asutused teevad komisjoni põhjendatud taotluse korral talle kättesaadavaks lõikes 1 osutatud auditite tulemused. [ME 59]

3. Komisjon võib rakendusaktidega kindlaks määrata lõikes 1 osutatud auditite tegemise eeskirjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 6

Pädevate asutuste otsused füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta

Isikutel on riigi seaduste kohane edasikaebamisõigus nendega seotud otsuste peale, mis pädevad asutused on teinud kooskõlas artikliga 53, artikli 64 lõigetega 3 ja 5, artikliga 65, artikli 134 lõikega 2 ja artikli 135 lõigetega 1 ja 2 füüsiliste või juriidiliste isikute kohta.

Artikkel 7

Pädevate asutuste töötajate konfidentsiaalsuskohustused

1. Pädevad asutused nõuavad oma töötajatelt, et need ei avaldaks ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingutega seotud ülesandeid täites saadud teavet, mis oma olemuselt kuulub ametisaladuse alla, kui lõikest 2 ei tulene teisiti välja arvatud asutusesisene avaldamine .

2. Kui teabe avalikustamine ei ole ülekaalukalt üldsuse huvides või avalikustamist nõutakse muude liidu õigusaktidega , hõlmab lõike 1 kohane ametisaladus teavet, mille avaldamine seaks ohtu:

a)	ülevaatuse, uurimise või auditi eesmärgi täitmise;

b)	füüsiliste või juriidiliste isikute ärihuvide kaitse;

c)	kestva kohtumenetluse ja õigusnõustamise kaitse.

ca)	pädevate asutuste vahelise otsustusprotsessi;

2a. Pädevad asutused võtavad otsuse tegemisel selle kohta, kas teabe avalikustamine on ülekaalukalt üldsuse huvides, arvesse järgmisi elemente:

a)	inimeste, loomade või taimede tervist või keskkonda ohustada võivad riskid;

b)	selliste riskide olemus, tõsidus ja ulatus, et tagada avaldamise proportsionaalsus asjaoludega;

3. Lõiked Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 ei takista pädevatel asutustel avaldamast kohaldamist, avaldavad pädevad asutused või teevad muul viisil üldsusele kättesaadavaks tegemast teavet teabe üksikute ettevõtjate suhtes kohaldatud ametliku kontrolli tulemuste kohta eeldusel, et täidetud on järgmised tingimused:

a)	asjaomasele ettevõtjale on enne avaldamist või kättesaadavaks tegemist antud võimalus esitada märkusi teabe kohta, mida pädev asutus kavatseb avaldada või muul viisil üldsusele kättesaadavaks teha;

b)	avaldatud või üldsusele muul viisil kättesaadavaks tehtud teabes võetakse arvesse asjaomase ettevõtja märkuseid või see avaldataks samaaegselt ja koos kõnealuste märkustega.

3a. Pädevad asutused tagavad, et kogu käesoleva artikli kohaselt avaldatud või üldsusele muul viisil kättesaadavaks tehtud teave on täpne ning kui see osutub hiljem ebatäpseks, parandatakse seda nõuetekohaselt. [ME 60]

II peatükk

Ametlik kontroll

Artikkel 8

Ametliku kontrolli üldised eeskirjad

1. Liikmesriigid teevad Pädevad asutused viivad kõikide ettevõtjate suhtes läbi ametlikke kontrolle riskidest lähtuvalt ametlikku kontrolli korrapäraselt ja asjakohase sagedusega, võttes arvesse [ME 61]

kindlakstehtud riske, mis on seotud:

i)	loomade ja kaupadega;

ii)	ettevõtja kontrolli all toimuvate tegevustega tegevuste ja võetavate ettevaatusabinõudega ; [ME 62]

iii)	ettevõtja tegevuse toimumiskohaga;

iv)

selliste toodete, protsesside, materjalide , söödalisandite või ainete kasutamisega, millel võib olla mõju toidu- või toidu ohutusele ja tervislikkusele, söödaohutusele, loomade tervisele või heaolule, taimede tervisele või taimse paljundusmaterjali identsusele ja kvaliteedile ning geneetiliselt muundatud organismide ja taimekaitsevahendite puhul kahjulik mõju keskkonnale; [ME 63]

iva)	tarbijate võimaliku eksitamisega seoses toote laadi, kvaliteedi või sisuga ja/või ettevõtjalt saadud eksitava teabe tõttu tarbijatele võimaliku rahalise kaotuse tekitamisega; [ME 64]

ivb)	protsessinõuetega vastavalt artikli 1 lõike 2 punktile j; [ME 65]

b)	ettevõtja varasemat tegevust seoses tema suhtes kohaldatud ametliku kontrolli ja artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade täitmisega; [ME 66 ei puuduta eesti keeleversiooni]

artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade täitmise kontrollimiseks ettevõtja või ettevõtja taotluse peale kolmanda riigi tehtud enesekontrollide usaldusväärsust ja tulemusi; Võimalikult palju tuleb ära kasutada sellistel enesekontrollidel põhineva teabe edastamist, nii et ettevõtjate koormus oleks võimalikult väike ; [ME 67]

ca)	tarbijate ootusi seoses toidu ja kauba laadi, kvaliteedi ja koostisega; [ME 68]

d)	kogu muud teavet võimaliku artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade rikkumise kohta.

da)	ettevõtjate kehtestatud ning sõltumatute ja tunnustatud sertifitseerimisasutuste poolt sertifitseeritud ja auditeeritud individuaalseid kvaliteeditagamissüsteeme. [ME 69]

2. Pädevad asutused teevad ametlikku kontrolli regulaarselt ja sobiva sagedusega, et teha kindlaks võimalik artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade eiramine, et kontrollida vastavust nõuete ja protsessi kriteeriumidele artikli 1 lõike 2 punkti j kohaselt, võttes lisaks lõikes 1 osutatud kriteeriumidele arvesse IV jaotises osutatud haldusabi mehhanismide kaudu kõnealuse võimaliku eiramise kohta jagatud teavet ja kogu muud teavet, mis osutab sellisele võimalikule eiramisele. [ME 70]

2a. Komisjonile antakse pädevus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 139, et kehtestada lõigetes 1 ja 2 osutatud kontrollide tegemiseks ühetaoline miinimumsagedus. Vajaduse korral kehtestatakse riskipõhine miinimumsagedus iga ametlikult kontrollitava toote, protsessi või toimingu kohta eraldi käesoleva määruse kohaselt. [ME 71]

3. Enne teatavate loomade või kaupade turulelaskmist või liikumist tehtav ametlik kontroll, mille eesmärk on anda välja artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade kohane ametlik sertifikaat või ametlik kinnitus, mis on eeltingimuseks loomade või kaupade turulelaskmisele või liikumisele, tehakse kooskõlas:

a)	artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega;

b)	delegeeritud õigusaktidega, mille komisjon on vastu võtnud vastavalt artiklitele 15–24.

4. Ametlik kontroll tehakse ette hoiatamata, välja arvatud siis, kui:

a)	ettevõtjale peab ametlikust kontrollist ette teatama; [ME 72]

b)	ettevõtja on ametlikku kontrolli ise taotlenud. Selliselt väljakuulutatud kontroll ei asenda standardkontrolli ilma eelneva hoiatuseta. [ME 73]

ba)	Tehakse audit, et kontrollida nõuete täitmist vastavalt artikli 1 lõike 2 punktile j. [ME 74]

5. Ametliku kontrolli tegemisel tuleb nii palju kui võimalik püüda minimeerida ettevõtjatele vähendada miinimumini ettevõtjatele langevat koormust halduskoormust ja ettevõtte töö häirimist, ilma see vähendaks kontrolli kvaliteeti; kui seetõttu tehakse sama ettevõtja suhtes samal perioodil erinevaid ametlikke kontrolle, siis ühendab pädev asutus need kontrollid . Kui ettevõtjate suhtes rakendatakse erinevaid ametlikke kontrolle, tagavad liikmesriigid koordineeritud lähenemisviisi eesmärgiga ühendada olemasolevad kontrollimeetmed. [ME 75]

6. Pädevad asutused teevad ametlikku kontrolli sama hoolikalt olenemata sellest, kas asjaomased loomad ja kaubad:

a)	on liidu turul kättesaadavad, olgu need pärit liikmesriigist, kus tehakse ametlikku kontrolli, või mõnest muust liikmesriigist;

b)	eksporditakse liidust;

c)	sisenevad liitu kolmandast riigist.

7. Kuivõrd see on ametliku kontrolli korraldamiseks rangelt vajalik, võivad paluvad sihtliikmesriigid paluda ettevõtjatel, kellele tuuakse teisest liikmesriigist loomi või kaupa, teatada kõnealuste loomade või kauba saabumisest. [ME 76]

Artikkel 9

Ametliku kontrolli reguleerimisalasse kuuluvad isikud, protsessid , tegevus ning meetodid ja tegevus võtted [ME 77]

Kuivõrd see on artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade täitmise kindlakstegemiseks vajalik, teeb pädev asutus ametlikku kontrolli

a)	loomade ja kaupade suhtes kõikides tootmis-, töötlemis- , kaubanduslikuks muutmise ja turustamisetappides; [ME 78]

b)	selliste ainete, materjalide ja või muude objektide suhtes, mis võivad mõjutada loomade ja kaupade omadusi või tervist , kõikides tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappides; [ME 79]

c)	ettevõtja ja tema kontrolli all oleva tegevuse, tema valduste , põllumajandusmaa ja protsesside, kaupade ladustamise, transpordi ja kasutamise ning loomade pidamise suhtes. [ME 80]

ca)	kõik dokumendid, sh elektroonilised dokumendid, mis on seotud tegevuse või toimingutega, sealhulgas veoga. [ME 81]

Artikkel 10

Ametliku kontrolli läbipaistvus

1. Pädevad asutused teevad ametlikku kontroll võimalikult läbipaistvalt ja teevad üldsusele kättesaadavaks asjakohase ametliku kontrolli tegemise ja korraldamisega seotud teabe.

Nad tagavad lisaks korrapärase ja õigeaegse vähemalt iga-aastase , järgmisi andmeid hõlmava teabe avaldamise:

a)	ametliku kontrolli liik, kontrollide arv ja lõplik tulemus;

b)	avastatud nõuete rikkumiste liik ja juhtumite arv;

c)	juhtumid nende juhtumite liik ja arv , mille puhul pädevad asutused võtsid artikli 135 kohaseid meetmeid;

d)	juhtumid nende juhtumite liik ja arv , mille puhul rakendati artiklis 136 osutatud karistusi. [ME 82]

2. Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud eeskirjade ühetaoliseks rakendamiseks näeb koostab komisjon rakendusaktidega ette selles lõigus osutatud teabe avaldamise vormi ja ajakohastab seda vajaduse korral. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega liikmesriikide jaoks asjakohased juhenddokumendid, sealhulgas ettepanek standardiseeritud aruandevormi kohta, mis igal juhul hõlmab nende juhenddokumentide avaldamist internetis . [ME 83]

3. Pädevatel asutustel on õigus avaldada või muul viisil üldsusele kättesaadavaks teha teavet viimase nelja ametliku kontrolli tulemustel põhineva ettevõtja reitingu kohta, eeldusel, et täidetud on järgmised tingimused:

a)	hindamiskriteeriumid on objektiivsed, läbipaistvad ja üldsusele kättesaadavad;

b)	rakendatakse asjakohast korda, et tagada hindamisprotsessi järjepidevus ja läbipaistvus.

ba)	negatiivse tulemuse korral tehakse õigeaegselt järelkontrollid. [ME 84]

3a. Et võimaldada liikmesriikide hindamissüsteemide võrdlemist, võtab komisjon delegeeritud õigusaktidega ja sidusrühmadega konsulteerides vastu suunised, et kehtestada objektiivsed kriteeriumid, mis tehakse liikmesriikidele kättesaadavaks ja mida nad võivad vabatahtlikkuse alusel kasutada. [ME 85]

Artikkel 11

Dokumenteeritud kontroll ja kontrollide tõendamise kord

1. Pädevad asutused teevad ametlikku kontrolli dokumenteeritud korras.

Kõnealune kord hõlmab II lisa II peatükis kehtestatud kontrollimenetluste valdkondi ja sisaldab üksikasjalikke juhiseid ametlikku kontrolli tegevate töötajate jaoks.

2. Pädevad asutused kehtestavad korra, millega tõendada nende poolt tehtava ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute järjepidevust ja tõhusust.

3. Pädevad asutused:

a)	võtavad parandusmeetmeid, kui lõikes 2 sätestatud menetluse käigus on kindlaks tehtud puudused seoses ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute järjepidevuse ja tõhususega;

b)	ajakohastavad vastavalt vajadusele lõikes 1 osutatud dokumenteeritud korda.

Artikkel 12

Ametliku kontrolli registreerimine ja aruanded [ME 86]

1. Pädev asutus koostab registreerib ja dokumenteerib iga tema poolt tehtud ametliku kontrolli kohta aruande. Pädev asutus koostab aruande tehtud kontrollide kohta , mille käigus on kindlaks tehtud käesoleva määruse või artikli 1 lõikes 2 osutatud sätete rikkumine. [ME 87]

Kõnealused aruanded peavad sisaldama:

a)	ametliku kontrolli eesmärgi kirjeldust;

b)	kohaldatud kontrollimeetodeid;

c)	ametliku kontrolli tulemusi;

d)	vajaduse korral meetmeid, mille rakendamist pädevad asutused asjaomaselt ettevõtjalt ametliku kontrolli tulemusel nõuavad.

2. Pädev asutus annab ametliku kontrolli läbinud ettevõtjale lõikega 1 ette nähtud aruande koopia.

3. Kui pädeva asutuse töötaja või esindaja peab ametliku kontrolli jaoks olema korrapäraselt või pidevalt ettevõtja valdustes, tuleb lõikes 1 osutatud aruandeid koostada piisavalt tihti, et pädevad asutused ja ettevõtja:

a)	saaksid korrapäraselt teavet nõuete täitmise taseme kohta;

b)	saaksid viivitamata teavet ametliku kontrolli käigus kindlakstehtud puuduste või nõuete rikkumise kohta.

3a. Piiripunkti ametlike kontrollide tulemused dokumenteeritakse artikli 54 lõike 2 punkti b kohaselt ühtses sisseveodokumendis. [ME 88]

Artikkel 13

Ametlik kontroll, meetodid ja võtted

1. Pädevad asutused teevad ametlikku kontrolli, kasutades kontrollimeetodeid ja -võtteid, mis hõlmavad vastavalt vajadusele seiret, suunatud seiret, tõendamist, ülevaatusi, auditeid, proovide võtmist, analüüse, diagnoosimist ja uuringuid.

2. Ametlikud kontrollid peavad vastavalt vajadusele hõlmama: [ME 89]

a)	ettevõtjate poolt kehtestatud kontrollisüsteemide ja saadud tulemuste uurimist;

ülevaatust, mille käigus kontrollitakse:

i)	esmaste tootjate rajatisi ja muid ettevõtteid, sealhulgas nende ümbrust, valduseid, kontoriruume, seadmeid, sisseseadeid ja masinaid, transpordivahendeid ning loomi ja kaupu;

ii)	tooraineid, koostisosasid, abiaineid ning muid kaupade ettevalmistamiseks ja tootmiseks või loomade söötmiseks või pidamiseks kasutatavaid tooteid;

iia)	toiduga kokkupuutuvaid materjale; [ME 90]

iii)	pooltooteid;

iv)	puhastus- ja hooldusvahendeid ja -menetlusi ning taimekaitsevahendeid;

v)	märgistamist, esitlemist ja reklaamimist;

c)	ettevõtjate valduste hügieenitingimuste kontrollimist;

d)	hea tootmistava (GMP), hea hügieenitava (GHP), hea põllumajandustava ning ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollipunktide süsteemi (HACCP) menetluste hindamist;

e)	selliste dokumentide , jälgitavusandmike ja muude andmike uurimist, mis võivad olla vajalikud artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade täitmise hindamiseks; [ME 91]

f)	vestlusi ettevõtjate ja nende töötajatega;

g)	ettevõtjate mõõteinstrumentide näitude registreerimist;

h)	pädeva asutuse oma instrumentidega tehtud kontrolli eesmärgiga kontrollida ettevõtjate poolt tehtud mõõtmisi;

i)	mis tahes muid tegevusi, mida on vaja nõuete rikkumise kindlakstegemiseks.

2a. Ametlike kontrollide läbiviimist käsitlevate eeskirjade puhul võetakse alati arvesse mitte ainult võimalikke terviseriske, vaid ka tarbijate ootusi toidu koostise suhtes ja pettuste tõenäosust. [ME 326]

Artikkel 14

Ettevõtjate kohustused

1. Niivõrd kui see on vajalik ametliku kontrolli tegemiseks või muude ametlike toimingute läbiviimiseks, peavad ettevõtjad andma pädevate asutuste taotluse korral nende töötajatele ja artiklis 25 kehtestatud ametlike kontrollide alaste eripädevuste delegeerimise korral delegeeritud asutuste töötajatele juurdepääsu ettevõtja: [ME 92]

a)	valdustele;

b)	elektroonilistele teabehaldussüsteemidele;

c)	loomadele ja kaupadele;

nende asjaomastele dokumentidele ja muule asjakohasele teabele , sealhulgas võimalike enesekontrollide tulemustele, mis on kõnealuse kontrolli või toimingu teostamiseks asjakohased, ning artikli 13 lõikes 2 nimetatud kontrolliobjektidele . Iga ettevõtja peab suutma nimetada vähemalt kõiki ettevõtjaid, kes talle tarnivad, ning kõiki ettevõtjaid, kellele tema tarnib. [ME 93]

2. Ametliku kontrolli tegemise ja muude ametlike toimingute läbiviimise ajal abistavad ettevõtjad pädevate asutuste ja volitatud isikute töötajaid artikli 25 kohaselt nende tööülesannete kontrolliülesannete täitmisel. Ettevõtjad annavad pädevatele asutustele piisavas koguses tasuta proove. [ME 94]

3. Saadetise eest vastutav ettevõtja:

a)	teeb pädevate asutustega igati koostööd, et tagada ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute tõhusus;

b)	teeb kogu saadetisega seotud nõutud teabe viivitamata kättesaadavaks paberil või elektrooniliselt. [ME 95]

4. Komisjon võib rakendusaktidega sätestada eeskirjad, mis käsitlevad

a)	pädevate asutuste ja artiklis 25 osutatud volitatud isikute juurdepääsu lõike 1 punktis b osutatud elektroonilistele teabehaldussüsteemidele; [ME 96]

b)	lõikes 3 osutatud koostööd ettevõtjate ja pädevate asutuse vahel.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 15

Erieeskirjad ametliku kontrolli kohta ja meetmete kohta, mida pädevad asutused peavad võtma seoses inimtoiduks ette nähtud loomsete saaduste tootmisega

-1. Ametlikud kontrollid, mida viiakse läbi eesmärgiga kontrollida artikli 1 lõikes 2 osutatud selliste eeskirjade järgimist, mis käsitlevad inimtoiduks ette nähtud loomseid saadusi, hõlmavad alati määrustes (EÜ) nr 852/2004 (44) , (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud kohaldavate nõuete täitmise kontrollimist ning vajaduse korral vähemalt järgmist:

a)	tootmisruumide ja sisseseade ehitus ja hooldus;

b)	isiklik hügieen;

c)	kriitiliste kontrollpunktide (HACCP) põhimõtetel põhinevad menetlused;

d)	enesekontrollimenetlused;

e)	kehtivate nõuete täitmise kontrollimine töötajate poolt;

f)	ettevõtja andmete ning toidu, sööda ja muu ettevõttesse siseneva ja sealt väljuva aine või materjali saatedokumendid;

g)	kõikide pettustele viitavate tõendite arvestamine;

1. Lihatootmise ametlik kontroll peab hõlmama Lõikes 1 osutatud ametlikud kontrollid, mida viiakse läbi seoses lihatootmisega, hõlmavad järgmist:

a)	loomade tervise ja heaolu kontroll ametliku veterinaararsti poolt või tema või ametliku veterinaararsti vastutusel enne tapmist töötava veterinaararsti abi läbiviidud kontroll ;

ametliku veterinaararsti või ametliku veterinaararsti vastutusel töötava veterinaararsti abi poolt läbi viidud ametlik kontroll tapamajas, lihalõikusettevõttes lihalõikus- ja töötlemisettevõttes ja ulukiliha käitlemisettevõttes ametliku veterinaararsti poolt või tema vastutusel, et kontrollida vastavust nõuetele, mida kohaldatakse järgmise suhtes:

i)	lihatootmise hügieen;

ii)	veterinaarravimijääkide esinemine inimtoiduks ette nähtud loomsetes saadustes;

iii)	loomsete kõrvalsaaduste ja määratletud riskiteguriga materjali käitlemine ja kõrvaldamine;

iv)	loomade tervis ja heaolu.

1a. Lõikes 2 osutatud ametlike kontrollide puhul:

a)	vähemalt üks ametlik veterinaararst on kohal nii tapaeelse kui ka -järgse kontrolli ajal ning ulukiliha töötlemise ettevõtetes tapajärgse kontrolli ajal;

b)	ametlik veterinaararst või ametliku veterinaararsti abi on kohal lõikamishoonetes, kus liha töödeldakse, nii sageli, kui see on vajalik käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks.

1b. Lõikes 2 osutatud ametlike kontrollide põhjal artikli 135 kohaselt ette nähtud tegevused ja meetmed, mis on seotud loomadega, nende heaoluga ja liha sihtkohaga, võetakse ametliku veterinaararsti poolt või tema vastutusel.

2. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 139 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte erieeskirjade kohta, mis käsitlevad inimtoiduks ette nähtud loomsete saaduste ja selliste saaduste tootmise jaoks ette nähtud loomade ametlikku kontrolli, et kindlaks teha vastavus kõnealuste toodete ja loomade suhtes kohaldatavatele artikli 1 lõike 2 punktides a, c, d ja e osutatud eeskirjadele, ning pädevate asutuste poolt pärast ametlikku kontrolli võetavaid meetmeid. Kõnealuste delegeeritud õigusaktidega tuleb ette näha eeskirjad, mis käsitlevad järgmist:

a)	pädevate asutuste konkreetsed vastutusalad ja ülesanded lisaks neile, mis on ette nähtud lõikega 1 ning artiklitega 4, 8 ja 9, artikli 10 lõikega 1, artiklitega 11, 12, 13, artikli 34 lõigetega 1 ja 2 ja artikliga 36;

b)	ühetaolised erinõuded ametliku kontrolli tegemise kohta ja sellise kontrolli ühetaoline miinimumsagedus, võttes lisaks artikli 8 lõikes 1 osutatud kriteeriumidele arvesse iga loomse saaduse puhul esinevaid eriohte ja -riske ning protsesse, mida see läbib;

juhtumid ja tingimused, mille puhul võivad tapamajade töötajad osaleda ametlikus kontrollis, kellel on asjakohane kvalifikatsioon ja koolitus ning kes töötavad ametliku veterinaararsti kontrolli all üksuses, mis on eraldiseisev ja sõltumatu ettevõtte tootmisüksustest, võivad abistada ametlikku veterinaararsti lõikes 2 osutatud linnu- ja jäneseliha tootmise ametlikul kontrollimisel, ning selle hindamiseks kasutatavate testide väljatöötamine ja kohaldamine;

d)	juhtumid, mille korral pädev asutus peab võtma seoses teatava nõuete rikkumisega ühe või mitu artikli 135 lõikes 2 osutatud meedet või meetmeid lisaks nimetatud lõikega ette nähtud meetmetele;

kriteeriumid, millega määratakse riskianalüüsist lähtudes kindlaks, millal ei ole ametlikul veterinaararstil vaja olla kohal tapamajas ametliku veterinaararsti ametliku kontrolliülesannete tingimused ja sagedus madala tootlikkusega tapamajades ja ulukiliha käitlemisettevõttes lõikes 1 osutatud ametliku kontrolli ajal käitlemisettevõtetes, järgides lõike 1a punktis a kehtestatud miinimumnõuet .

Riskide korral, mida ei saa tõhusalt vähendada ilma ühiste kriteeriumideta, mis on kehtestatud ametliku kontrolli suhtes või pärast kõnealust ametlikku kontrolli pädevate asutuste poolt võetavate meetmete suhtes, ning kui see on tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva lõike kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 140 sätestatud korda.

3. Komisjon võtab lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakte vastu võttes arvesse järgmisi asjaolusid:

a)	kogemusi, mida pädevad asutused ja toidukäitlejad on saanud määruse (EÜ) nr 852/2004 artiklis 5 osutatud menetluste kohaldamisel;

b)	teaduse ja tehnika arengut;

c)	tarbijate ootusi toidu koostise suhtes ja muutusi toidutarbimise harjumustes;

d)	liha ja muude inimtoiduks ettenähtud loomsete saadustega seotud inimeste ja loomade terviseriske.

da)	kõikide pettustele viitavate tõendite arvestamine;

4. Niivõrd, kui see ei takista saavutada inimtoiduks ette nähtud loomsete saaduste ja selliste saaduste tootmise jaoks ette nähtud loomade suhtes kohaldatavate artikli 1 lõike 2 punktides a, c, d ja e osutatud eeskirjade eesmärke, mis on seotud inimeste ja loomade tervisega, võtab komisjon lõikega 2 ette nähtud delegeeritud õigusakte vastu võttes arvesse järgmisi asjaolusid:

a)	vajadust , et hõlbustada delegeeritud õigusaktide õigusaktid oleksid vastavuses väikeettevõtete laadi ja suurusega, et tagada nende tulemuslik kohaldamine väikeettevõtetes; [ME 97]

b)	vajadust võimaldada jätkuvalt kasutada tavapäraseid meetodeid toidu kõikides tootmis-, töötlemis- või turustamisetappides;

c)	selliste toiduainetööstuste vajadusi, mis asuvad piirkondades, kus kehtivad geograafilised eripiirangud.

Artikkel 16

Üksikasjalikud eeskirjad ametliku kontrolli kohta ja meetmete kohta, mida pädevad asutused peavad võtma seoses teatavate toidus ja söödas esinevate ainete jääkidega

Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 139 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seadusandlikke ettepanekuid eeskirjade kohta, mis käsitlevad ametlikku kontrolli, mida tehakse selleks, et kontrollida, kas järgitakse artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud eeskirju, mida kohaldatakse teatavate ainete suhtes, mille kasutamine põllukultuuride ja loomade või toidu ja sööda tootmise või käitlemise puhul võib põhjustada nende ainete jääkide esinemist toidus või söödas, ning pärast ametlikku kontrolli pädevate asutuste poolt võetavate meetmete kohta. Kõnealustes delegeeritud õigusaktides seadusandlikes ettepanekutes tuleb arvesse võtta vajadust tagada ametliku kontrolli miinimumtase, et hoida ära kõnealuste ainete kasutamine artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud eeskirju rikkudes, ja nendega tuleb ette näha eeskirjad, mis käsitlevad järgmist: [ME 327]

a)	ühetaolised erinõuded ametliku kontrolli tegemise kohta ja sellise kontrolli ühetaoline miinimumsagedus, võttes lisaks artikli 8 lõikes 1 osutatud kriteeriumidele arvesse lubamatute ainete ja lubatud ainete lubamatu kasutamisega seotud eriohte ja -riske;

b)	artikliga 108 ette nähtud kriteeriumidele ja sisule lisaks täiendavad erikriteeriumid ja täiendav erisisu artikli 107 lõikes 1 sätestatud mitmeaastase riikliku kontrollikava asjaomaste osade ettevalmistamiseks;

c)	juhtumid, mille korral pädev asutus peab võtma seoses teatava nõuete rikkumisega ühe või mitu artikli 135 lõikes 2 osutatud meedet või meetmeid lisaks nimetatud lõikega ette nähtud meetmetele.

Artikkel 17

Üksikasjalikud eeskirjad ametliku kontrolli kohta ja meetmete kohta, mida pädevad asutused peavad võtma seoses loomade, loomsete saaduste, ja loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste ja loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodetega paljundusmaterjaliga [ME 98]

1. Ametlikud kontrollid seoses loomadega hõlmavad

a)	inimeste ja loomade tervist ohustavate bioloogiliste ja keemiliste ohtude eest kaitsvate meetmete kontrollimist;

b)	loomakaitsemeetmete kontrollimist, ilma et see piiraks artikli 18 sätete kohaldamist;

c)	tauditõrje- või -likvideerimismeetmete kontrollimist. [ME 99]

2. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 139 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seadusandlikke ettepanekuid eeskirjade kohta, mis käsitlevad loomade, loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste ja loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete ametlikku kontrolli, et kontrollida, kas järgitakse artikli 1 lõike 2 punktides d ja e osutatud liidu eeskirju, ning pädevate asutuste poolt pärast ametlikku kontrolli võetavaid meetmeid. Kõnealustes delegeeritud õigusaktides seadusandlikes ettepanekutes tuleb arvesse võtta loomade, loomsete saaduste ja loomse paljundusmaterjaliga seotud loomade terviseriske ja loomsete kõrvalsaaduste ja loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodetega seotud inimeste ja loomade terviseriske, ja nendega tuleb ette näha eeskirjad, mis käsitlevad järgmist: [ME 100]

a)	pädevate asutuste konkreetsed vastutusalad ja ülesanded lisaks neile, mis on ette nähtud artiklitega 4, 8 ja 9, artikli 10 lõikega 1, artiklitega 11, ja 12, 13, ning artikli 34 lõigetega 1 ja 2 ja artikliga 36; [ME 101]

ühetaolised erinõuded ametliku kontrolli tegemise kohta ja sellise kontrolli ühetaoline miinimumsagedus, võttes lisaks artikli 8 lõikes 1 osutatud kriteeriumidele arvesse vajadust vähendada loomatervisele tulenevaid eriohte ja -riske ametliku kontrolli abil, mille eesmärk on kontrollida, kas järgitakse artikli 1 lõike 2 punkti d kohaselt sätestatud taudiennetus- ja tauditõrjemeetmed.

c)	juhtumid, mille korral pädev asutus peab võtma seoses teatava nõuete rikkumisega ühe või mitu artikli 135 lõikes 2 osutatud meedet või meetmeid lisaks nimetatud lõikega ette nähtud meetmetele.

Artikkel 18

Erieeskirjad ametliku kontrolli kohta ja meetmete kohta, mida pädevad asutused peavad võtma seoses loomade heaolunõuetega

1. Peale artiklis 8 osutatud ametliku kontrolli üldiste eeskirjade hõlmab ametlik kontroll, mille eesmärk on kontrollida, kas järgitakse eeskirju, mis käsitlevad loomade vedamise korral kohaldatavaid loomade heaolunõudeid, hõlmab järgmist: [ME 102]

a)	liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste pikkade teekondade korral enne laadimist tehtav ametlik kontroll, et kontrollida loomade transpordikõlblikkust;

liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste pikkade teekondade korral tuleb enne muude koduhobuslaste kui registreeritud hobuslaste ja koduloomadena peetavate veiste, lammaste, kitsede ja sigade vedamist teha:

i)	teekonnalehtede ametlik kontroll, et kontrollida, kas teekonnaleht on tegelikkust arvestav ja vastavuses määrusega (EÜ) nr 1/2005;

ii)	ametlik kontroll, mille eesmärk on teha kindlaks, kas teekonnalehel märgitud vedajal on kehtiv vedaja luba ja pika teekonna transpordivahendi vastavussertifikaat ning autojuhi ja saatjate kehtivad pädevustunnistused;

artikli 57 lõike 1 kohastes piirpunktides ja väljumispunktides:

i)	transporditavate loomade tervisliku seisundi ja transpordivahendite ametlik kontroll , et kontrollida kooskõla määruse (EÜ) nr 1/2005 I lisa II peatükiga ning vajaduse korral VI peatükiga ; [ME 103]

ii)	ametlik kontroll, mille eesmärk on teha kindlaks, kas vedaja järgib kohaldatavaid rahvusvahelisi kokkuleppeid, kaasa arvatud rahvusvahelistel vedudel tagatava loomade kaitse Euroopa konventsiooni, tal on kehtiv vedaja luba ja autojuhi ja saatjate kehtivad pädevustunnistused; [ME 104]

iii)	ametlik kontroll, mille eesmärk on kontrollida, kas koduhobuslased ja koduloomadena peetavad veised, lambad, kitsed ja sead on olnud pikal teekonnal või on teel pikale teekonnale.

iiia)

kui pärast ametlikke kontrolle käesoleva lõike punkti c alapunkti i kohaselt on loomad pädeva asutuse arvates transportimiseks sobimatus seisus, laaditakse nad maha, neile antakse vett, neid toidetakse ja neil lastakse puhata ning neile antakse vajaduse korral veterinaarabi, kuni nad on teekonna jätkamiseks sobivas seisus. [ME 105]

ca)

pikkade teekondade puhul liikmesriikide vahel ja kolmandatesse riikidesse tehakse ametlikke kontrolle pika teekonna mis tahes etapil nõuetekohase pistelise või sihtvalimiga kontrolli näol, et veenduda, kas esitatud teekonnakestused on realistlikud ja teekond vastab määruse (EÜ) nr 1/2005 nõuetele, ja eelkõige veenduda, kas sõidu- ja puhkeajad vastavad määruse (EÜ) nr 1/2005 I lisa V peatükis toodud piirnormidele. [ME 106]

2. Kui artikli 1 lõike 2 punktis f osutatud eeskirjade kohaselt on nõutav, et tuleb täita teatavaid loomade heaolu standardeid, mida ei saa kvantifitseerida, või kui kõnealuste eeskirjade kohaselt on nõutav, et tuleb järgida teatavaid tavasid, millest kinnipidamist ei saa artiklis 13 osutatud ametlike kontrollimeetmete ja -võtetega tõhusalt kontrollida, võib ametlik kontroll, mille eesmärk on kontrollida kõnealuste eeskirjade järgimist, hõlmata loomade heaolu eriindikaatorite kasutamist sellistel juhtudel ja sellistel tingimustel, mis sätestatakse lõike 3 punkti f kohaselt.

3. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 139 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seadusandlikke ettepanekuid sellise ametliku kontrolli tegemise kohta, mille eesmärk on kontrollida artikli 1 lõike 2 punktis f osutatud liidu eeskirjade järgimist. Kõnealustes delegeeritud õigusaktides seadusandlikes ettepanekutes võetakse arvesse loomade heaoluriske, mis on seotud põllumajandustegevusega ja loomade vedamise, hukkamise või surmamisega, ja nendega tuleb näha ette eeskirjad, mis käsitlevad järgmist: [ME 107]

a)	pädevate asutuste konkreetsed vastutusalad ja ülesanded lisaks neile, mis on ette nähtud lõikega 1 ning artiklitega 4, 8 ja 9, artikli 10 lõikega 1, ja artiklitega 11, 12, ja 13, artikli 34 lõigetega 1 ja 2 ja artikliga 36; [ME 108]

b)	ühetaolised erinõuded ametliku kontrolli tegemise kohta ja sellise kontrolli ühetaoline miinimumsagedus, võttes lisaks artikli 8 lõikes 1 osutatud kriteeriumidele arvesse loomaliigi ja transpordivahendiga seotud riski ning vajadust vältida nõuete rikkumist ja vähendada loomade kannatusi;

c)	juhtumid, mille korral pädev asutus peab võtma seoses teatava nõuete rikkumisega ühe või mitu artikli 135 lõikes 2 osutatud meedet või meetmeid lisaks nimetatud lõikega ette nähtud meetmetele;

d)	loomade heaolunõuete kontrollimine piiripunktis ja väljumispunktis ja selliste väljumispunktide suhtes kohaldatavate miinimumnõuete kontrollimine;

e)	erikriteeriumid ja -tingimused IV jaotisega ette nähtud haldusabi mehhanismide kasutamiseks;

juhtumid ja tingimused, mille puhul võivad hõlmavad ametlikud kontrollid, mille eesmärk on kontrollida loomade heaolunõuete järgimist, hõlmata loomade heaolu eriindikaatorite kasutamist, mis põhinevad mõõdetavatel tulemuskriteeriumidel, ja selliste indikaatorite väljatöötamist teaduslike ja tehniliste tõendite alusel. [ME 109]

Artikkel 19

Erieeskirjad ametliku kontrolli kohta ja meetmete kohta, mida pädevad asutused peavad võtma seoses taimetervisega

Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 139 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seadusandlikke ettepanekuid eeskirjade kohta, mis käsitlevad taimede, taimsete saaduste ja muude objektide suhtes kohaldatavat ametlikku kontrolli, mille eesmärk on teha kindlaks, kas kõnealused tooted vastavad artikli 1 lõike 2 punktis g osutatud eeskirjadele, ning pädevate asutuste poolt pärast kõnealust ametlikku kontrolli võetavaid meetmeid. Kõnealustes delegeeritud õigusaktides seadusandlikes ettepanekutes võetakse arvesse taimedele, taimsetele saadustele ja muudele objektidele teatavatest taimekahjustajatest või ettevõtjatest tulenevaid taimeterviseriske, ja nendega tuleb ette näha eeskirjad, mis käsitlevad järgmist: [ME 328]

a)	pädevate asutuste konkreetsed vastutusalad ja ülesanded lisaks neile, mis on ette nähtud artiklitega 4, 8 ja 9, artikli 10 lõikega 1, artiklitega 11, 12, 13, artikli 34 lõigetega 1 ja 2 ja artikliga 36;

ühetaolised erinõuded sellise ametliku kontrolli tegemise kohta, mida kohaldatakse teatavate artikli 1 lõike 2 punkti g reguleerimisalasse kuuluvate taimede, taimsete saaduste ja muude objektide liitu toomise ja liidus liikumise suhtes, ja kõnealuse ametliku kontrolli ühetaoline miinimumsagedus, võttes lisaks artikli 8 lõikes 1 osutatud kriteeriumidele arvesse taimede tervisele tulenevaid eriohte ja -riske, mis on seotud teatava päritoluga või teatavast lähtekohast pärit teatavate taimede, taimsete saaduste ja muude objektidega;

sellise ametliku kontrolli ühetaoline sagedus, mida pädevad asutused kohaldavad ettevõtjate suhtes, kellel on õigus anda välja taimepassi kooskõlas määruse (EL) nr …/… (*12) artikli 79 lõikega 1, võttes arvesse lisaks artikli 8 lõikes 1 osutatud kriteeriumidele ka seda, kas kõnealused ettevõtjad on nende toodangu hulka kuuluvate taimede, taimsete saaduste ja muude objektide puhul rakendanud taimetervislike riskide juhtimise kava, millele on osutatud määruse (EL) nr …/… (*13) artiklis 86;

d)	juhtumid, mille korral pädev asutus peab võtma seoses teatava nõuete rikkumisega ühe või mitu artikli 135 lõikes 2 osutatud meedet või meetmeid lisaks nimetatud lõikega ettenähtud meetmetele.

Artikkel 20

Erieeskirjad ametliku kontrolli kohta ja meetmete kohta, mida pädevad asutused peavad võtma seoses taimse paljundusmaterjaliga

Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 139 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte eeskirjade kohta, mis käsitlevad taimse paljundusmaterjali suhtes kohaldatavat ametlikku kontrolli, mille eesmärk on kontrollida kõnealuste toodete vastavust artikli 1 lõike 2 punktis h osutatud eeskirjadele, ning pädevate asutuste poolt pärast kõnealust ametlikku kontrolli võetavaid meetmeid. Kõnealuste delegeeritud õigusaktidega tuleb ette näha eeskirjad, mis käsitlevad järgmist:

a)	pädevate asutuste konkreetsed vastutusalad ja ülesanded lisaks neile, mis on ette nähtud artiklitega 4, 8 ja 9, artikli 10 lõikega 1, artiklitega 11, 12, 13, artikli 34 lõigetega 1 ja 2 ja artikliga 36;

b)	ühetaolised erinõuded ametliku kontrolli tegemise kohta, võttes lisaks artikli 8 lõikes 1 osutatud kriteeriumidele arvesse riske, mis on seotud teatavate taimse paljundusmaterjali kategooriate, perekondade või liikide tervise, identsuse, kvaliteedi ja jälgitavusega;

c)	erikriteeriumid ja -tingimused IV jaotisega ette nähtud haldusabi mehhanismide kasutamiseks;

d)	juhtumid, mille korral pädev asutus peab võtma seoses teatava nõuete rikkumisega ühe või mitu artikli 135 lõikes 2 osutatud meedet või meetmeid lisaks nimetatud lõikega ette nähtud meetmetele. [ME 110]

Artikkel 21

Erieeskirjad ametliku kontrolli kohta ja meetmete kohta, mida pädevad asutused peavad võtma seoses GMO-de ja geneetiliselt muundatud toidu ja söödaga

Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 139 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seadusandlikke ettepanekuid eeskirjade kohta, mis käsitlevad GMO-de ja geneetiliselt muundatud toidu ja sööda suhtes kohaldatavat ametlikku kontrolli, mille eesmärk on kontrollida artikli 1 lõike 2 punktides a, b ja c osutatud eeskirjade järgimist, ning pädevate asutuste poolt pärast kõnealust ametlikku kontrolli võetavaid meetmeid. Kõnealustes delegeeritud õigusaktides seadusandlikes ettepanekutes tuleb arvesse võtta vajadust tagada ametliku kontrolli miinimumtase, et hoida ära tegevus, mis ei ole kõnealuste eeskirjadega kooskõlas, ja nendega tuleb ette näha eeskirjad, mis käsitlevad järgmist: [ME 111]

a)	pädevate asutuste konkreetsed vastutusalad ja ülesanded lisaks neile, mis on ette nähtud artiklitega 4, 8 ja 9, artikli 10 lõikega 1, artiklitega 11, 12, 13, artikli 34 lõigetega 1 ja 2 ja artikliga 36;

ühetaolised erinõuded sellise ametliku kontrolli tegemise kohta ja selle ühetaoline miinimumsagedus, mida kohaldatakse järgmise suhtes:

i)	selliste GMOde ja geneetiliselt muundatud toidu ja sööda olemasolu turul, millele ei ole antud luba kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/18/EÜ (45) või määrusega (EÜ) nr 1829/2003;

ii)

GMOde kasvatamine ja direktiivi 2001/18/EÜ artikli 13 lõike 2 punktis e ja määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 5 lõikes 5 ja artikli 17 lõikes 5 osutatud seirekava nõuetekohane kohaldamine , kaasa arvatud miinimummeetmed võimalike tervisele, loomatervisele ja keskkonnale avaldatavate mõjude seireks ja järelevalveks ; [ME 112]

iii)	geneetiliselt muundatud mikroorganismide kasutamine suletud keskkonnas;

iii a)

miinimummeetmed seoses kontrollide ja aruandlusega, mille eesmärk on hoida ära GMOde tahtmatut sattumist toidusse vastavalt direktiivi 2001/18/EÜ artiklile 26a. [ME 113]

c)	juhtumid, mille korral pädev asutus peab võtma seoses teatava nõuete rikkumisega ühe või mitu artikli 135 lõikes 2 osutatud meedet või meetmeid lisaks nimetatud lõikega ettenähtud meetmetele.

Artikkel 22

Erieeskirjad ametliku kontrolli kohta ja meetmete kohta, mida pädevad asutused peavad võtma seoses taimekaitsevahenditega

Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 139 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seadusandlikke ettepanekuid sellise ametliku kontrolli tegemise kohta, mille eesmärk on kontrollida artikli 1 lõike 2 punktis i osutatud liidu eeskirjade järgimist. [ME 114]

Kõnealustes delegeeritud õigusaktides seadusandlikes ettepanekutes tuleb arvesse võtta riske, mida taimekaitsevahendid võivad endast kujutada inimeste ja loomade tervisele või keskkonnale, ja nendega nähakse ette eeskirjad, mis käsitlevad järgmist: [ME 115]

a)	pädevate asutuste konkreetsed vastutusalad ja ülesanded lisaks neile, mis on ette nähtud artiklitega 4, 8 ja 9, artikli 10 lõikega 1, artiklitega 11, 12, 13, artikli 34 lõigetega 1 ja 2 ja artikliga 36;

ühetaolised erinõuded sellise ametliku kontrolli tegemise kohta ja nende ühetaoline miinimumsagedus, mida kohaldatakse taimekaitsevahendite tootmise, turulelaskmise, liitu sisenemise, märgistamise, pakendamise, transpordi, hoiustamise , paralleelkaubanduse ja kasutamise suhtes, võttes lisaks artikli 8 lõikes 1 osutatud kriteeriumidele arvesse vajadust tagada taimekaitsevahendite kasutamine ohutult ja säästvalt ning võidelda selliste toodete ebaseadusliku kaubanduse vastu; [ME 116]

c)	ühetaolised erinõuded pestitsiididega töötlemise seadmete kontrolli kohta ja selle ühetaoline miinimumsagedus:

ca)	ühtsed erinõuded registri või andmebaasi loomiseks tootmise, pakendamise ja ladustamise kohta; [ME 117]

d)	juhtumid, mille korral pädev asutus peab võtma seoses teatava nõuete rikkumisega ühe või mitu artikli 135 lõikes 2 osutatud meedet või meetmeid lisaks nimetatud lõikega ette nähtud meetmetele;

e)	sertifitseerimissüsteemide väljatöötamine, et aidata pädevatel asutustel teha pestitsiididega töötlemise seadmete kontrolli;

f)	teabe kogumine taimekaitsevahendite põhjustatud mürgistuskahtluse juhtude kohta ning asjakohane seire ja aruanded;

g)	teabe kogumine võltsitud taimekaitsevahendite ja taimekaitsevahendite ebaseadusliku kaubanduse kohta ning asjakohane seire ja aruanded.

Artikkel 23

Erieeskirjad ametliku kontrolli kohta ja meetmete kohta, mida pädevad asutused peavad võtma seoses mahepõllumajanduslike toodetega ning kaitstud päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste toodetega

1. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 139 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte eeskirjade kohta, mis käsitlevad ametlikku kontrolli, mille eesmärk on kontrollida artikli 1 lõike 2 punktides j ja k osutatud eeskirjade järgimist, ning pädevate asutuste poolt pärast kõnealust ametlikku kontrolli võetavaid meetmeid.

2. Seoses Komisjonile antakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 27 lõikega 2 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad artikli 1 lõike 2 punktis j osutatud eeskirjadega tuleb lõikes 1 osutatud eeskirjade täitmise kontrollimist ning pädevate asutuste meetmeid pärast kõnealust ametlikku kontrolli. Kõnealuste delegeeritud õigusaktidega ette näha tuleb sätestada eeskirjad, mis käsitlevad milles käsitletakse järgmist: [ME 118]

ettevõtjate, pädevate asutuste , volitatud isikute konkreetsed vastutusalad ja ülesanded määruse (EÜ) nr 834/2007 sätete järgimise tagamiseks lisaks neile, mis on ette nähtud artiklitega 4, 8 ja 9, artikli 10 lõikega 1, artiklitega 11–13, artikli 34 lõigetega 1 ja 2 ja artikliga 36 ning volitatud isikute heakskiitmise ja järelevalve puhul lisaks neile, mis on ette nähtud artiklitega 25, 29, 30 ja 32; [ME 119]

b)	riskihindamise, ametliku kontrolli sageduse kindlaksmääramise ja vajaduse korral proovide võtmise puhul nõuded lisaks artikli 8 lõikes 1 osutatud nõuetele, võttes arvesse rikkumiste esinemise riski;

c)	selliste ametliku kontrolli miinimumsagedus, mida tehakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 2 punktis d määratletud ettevõtjate suhtes, ning juhtumid ja tingimused, mille puhul tuleb teatavad ettevõtjad vabastada teatavast ametlikust kontrollist;

ametliku kontrolli meetodid ja võtted lisaks artiklis 13 ja artikli 33 lõigetes 1–5 osutatud meetoditele ja võtetele ning erinõuded sellise ametliku kontrolli suhtes, mille eesmärk on tagada mahepõllumajanduslike toodete jälgitavus kõikides tootmis-, ettevalmistus- ja turustusetappides ja kontrollida artikli 1 lõike 2 punktis j osutatud eeskirjade järgimist;

e)	kriteeriumid lisaks artikli 135 lõikes 1 ja määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 30 lõikes 1 osutatud kriteeriumidele meetmete kohta, mida tuleb võtta juhul, kui ilmneb nõuete rikkumine, ning meetmed lisaks artikli 135 lõikega 2 ette nähtud meetmetele;

nõuded lisaks artikli 4 lõike 1 punkiga f ette nähtud nõuetele, mis on seotud ametliku kontrolli tegemiseks vajalike vahendite ja seadmetega, ning ametliku kontrolliga seotud ülesannete delegeerimise puhul kehtivad tingimused ja kohustused lisaks artiklites 25–30 ja artiklis 32 osutatud tingimustele ja kohustustele;

g)	aruandluskohustused lisaks artiklites 12 ja 31 osutatud kohustustele, mis kehtivad pädevate asutuste, mahepõllumajanduslike toodete kontrolliasutuste ja ametliku kontrolli eest vastutavate volitatud isikute suhtes;

h)	erikriteeriumid ja –tingimused IV jaotisega ette nähtud haldusabi mehhanismide kasutamiseks.

3. Seoses artikli 1 lõike 2 punktis k osutatud eeskirjadega, tuleb lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktidega ette näha eeskirjad, mis käsitlevad järgmist:

a)	nõuded, meetodid ja võtted lisaks artiklites 11 ja 13 osutatutele, mis kehtivad sellise ametliku kontrolli suhtes, mille eesmärk on kontrollida tootespetsifikaatide ja märgistamisnõuete järgimist;

meetodid ja võtted lisaks artiklis 13 osutatud meetoditele ja võtetele sellise ametliku kontrolli puhul, mille eesmärk on tagada artikli 1 lõike 2 punktis k osutatud eeskirjade reguleerimisalasse kuuluvate toodete jälgitavus kõikides tootmis-, ettevalmistus- ja turustusetappides ja kontrollida kõnealuste eeskirjade järgimist;

c)	erikriteeriumid ja erisisu lisaks artikliga 108 ettenähtud kriteeriumidele artikli 107 lõikes 1 sätestatud mitmeaastase riikliku kontrollikava asjaomaste osade ettevalmistamiseks ja artikliga 112 ette nähtud aruande täiendav erisisu;

d)	erikriteeriumid ja -tingimused IV jaotisega ette nähtud haldusabi mehhanismide kasutamiseks;

e)	erimeetmed, mida tuleb võtta lisaks artikli 135 lõikes 2 osutatud meetmetele juhul, kui on ilmnenud nõuete rikkumine või nõuete tõsine ja korduv rikkumine.

4. Lõigetes 2 ja 3 osutatud delegeeritud õigusaktides tehakse vajaduse korral erand nendes lõigetes osutatud käesoleva määruse sätetest. [ME 120]

Artikkel 24

Erieeskirjad ametliku kontrolli ja meetmete kohta, mida pädevad asutused peavad võtma seoses uute kindlaks tehtud toidu- ja söödariskidega

1. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 139 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seadusandlikke ettepanekuid erieeskirjade kohta, mis käsitlevad teatavatesse kategooriatesse kuuluva toidu ja sööda suhtes kohaldatavat ametlikku kontrolli, mille eesmärk on kontrollida artikli 1 lõike 2 punktides a–e osutatud eeskirjade järgimist, ning pädevate asutuste poolt pärast kõnealust ametlikku kontrolli võetavaid meetmeid. Kõnealustes delegeeritud õigusaktides seadusandlikes ettepanekutes tuleb käsitleda uusi kindlaks tehtud riske, mis võivad toidu või sööda kaudu kujutada endast riski inimeste või loomade tervisele, või GMOde ja taimekaitsevahendite kaudu keskkonnale, või mis tahes riske, mis on ilmnenud seoses toidu ja sööda uute tootmis- või tarbimistavadega, või mida ei saa tõhusalt juhtida ilma ühiste kriteeriumideta, mis on kehtestatud ametliku kontrolli või pärast kõnealust ametlikku kontrolli pädevate asutuste poolt võetavate meetmete suhtes, ning kõnealuste delegeeritud õigusaktidega nähakse ette eeskirjad, mis käsitlevad järgmist: [ME 121]

a)	pädevate asutuste konkreetsed vastutusalad ja ülesanded lisaks neile, mis on ette nähtud artiklitega 4, 8 ja 9, artikli 10 lõikega 1, artiklitega 11, 12, 13, artikli 34 lõigetega 1 ja 2 ja artikliga 36;

b)	ühetaolised erinõuded ametliku kontrolli tegemise kohta ja selle ühetaoline miinimumsagedus, võttes lisaks artikli 8 lõikes 1 osutatud kriteeriumidele arvesse iga toidu ja sööda kategooria puhul esinevaid eriohte ja -riske ning protsesse, mida see kategooria läbib;

c)	juhtumid, mille korral pädev asutus peab võtma seoses teatava nõuete rikkumisega ühe või mitu artikli 135 lõikes 2 osutatud meedet või meetmeid lisaks nimetatud lõikega ette nähtud meetmetele.

2. Kui see on inimeste või loomade tervisele või keskkonnale avalduva tõsise ohu korral tungiva kiireloomulise tõttu vajalik, siis kohaldatakse artiklis 140 sätestatud korda vastavalt lõikele 1 vastuvõetud delegeeritud õigusaktide suhtes.

Artikkel 24a

Üksikasjalikud eeskirjad ametliku kontrolli ja meetmete kohta, mida pädevad asutused peavad võtma seoses toiduga kokkupuutuvate ainete ja esemetega.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 139 vastu rakendusakte ametliku kontrolli ja nende meetmete ühetaolise kohaldamise kohta, mida pädevad asutused peavad võtma seoses toiduga kokkupuutuvate ainete ja esemetega. [ME 122]

III peatükk

Pädevate asutuste eriülesannete delegeerimine

Artikkel 25

Ametliku kontrolliga seotud eriülesannete delegeerimine pädeva asutuse poolt

1. Pädev asutus võib delegeerida ametliku kontrolliga seotud eriülesandeid ühele või mitmele volitatud isikule kooskõlas artiklis 26 sätestatud tingimustega või füüsilisele isikule kooskõlas artiklis 27 sätestatud tingimustega. Pädevad asutused ei delegeeri ametliku kontrolliga seotud eriülesandeid füüsilistele isikutele seoses ametlike kontrollidega, mida tehakse artikli 1 lõike 2 punktis j osutatud eeskirjade täitmise kontrollimiseks. [ME 123]

2. Pädevad asutused ei delegeeri sellise otsuse tegemise õigust, mis on seotud artikli 135 lõike 1 punktis b ja artikli 135 lõigetes 2 ja 3 sätestatud meetmetega.

Esimest lõiku ei kohaldata meetmete suhtes, mida tuleb võtta kooskõlas artikliga 135 või artikli 23 lõike 2 punktis e sätestatud eeskirjadega pärast ametlikku kontrolli, mis on tehtud eesmärgiga kontrollida artikli 1 lõike 2 punktis j osutatud eeskirjade järgimist. [ME 124]

3. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 139 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse ametliku kontrolliga seotud eriülesanded, mida ei ole lubatud delegeerida, et säilitada pädeva asutuse sõltumatus või põhifunktsioonid.

4. Kui pädev asutus delegeerib ühele või mitmele volitatud isikule ametliku kontrolliga seotud eriülesandeid, mille eesmärk on kontrollida artikli 1 lõike 2 punktis j osutatud eeskirjade järgimist, määrab pädev asutus igale volitatud isikule koodnumbri ja asutused, kes vastutavad nende heakskiitmise ja järelevalve eest.

Artikkel 26

Tingimused ametliku kontrolliga seotud eriülesannete delegeerimiseks volitatud isikutele

Ametliku kontrolliga seotud eriülesannete delegeerimine volitatud isikule, nagu on osutatud artikli 25 lõikes 1, peab olema vormistatud kirjalikult ja vastama järgmistele tingimustele:

delegeerimisdokumendis peab olema täpne kirjeldus:

i)	ametliku kontrolliga seotud eriülesannete kohta, mida volitatud isik võib täita;

ii)	kõnealuste ülesannete täitmise tingimuste kohta;

volitatud isikul:

i)	on talle delegeeritud ametliku kontrolliga seotud eriülesannete täitmiseks nõutavad oskused, seadmed ja infrastruktuur;

ii)	on piisav arv sobiva kvalifikatsiooni ja kogemustega töötajaid

iii)	ta on erapooletu , sõltumatu, ei ole kontrollitoiminguid tegeva ettevõtja juures otseselt ega kaudselt tööl ega oma muul moel mis tahes huvide konflikte seoses talle delegeeritud ametliku kontrolliga seotud eriülesannetega; [ME 125]

iv)	ta töötab ja on akrediteeritud kooskõlas standardiga EN ISO/IEC 17020 „Eri liiki kontrolliasutuste tegevuse üldkriteeriumid“ või mõne muu standardiga, mis on asjaomaste delegeeritud eriülesannetega rohkem seotud;

iva)	on piisavalt pädev, et teostada talle delegeeritud ametlikku kontrolli; [ME 126]

c)	delegeeriva pädeva asutuse ja volitatud isiku vahel toimub tõhus ja tulemuslik kooskõlastamine.

Artikkel 27

Tingimused ametliku kontrolliga seotud eriülesannete delegeerimiseks füüsilistele isikutele

Pädev asutus võib delegeerida ametliku kontrolliga seotud eriülesandeid ühele või mitmele füüsilisele isikule, kui see on lubatud artiklites 15–24 sätestatud tingimuste kohaselt. Selline delegeerimine peab olema vormistatud kirjalikult.

Füüsilistele isikutele ametliku kontrolliga seotud ülesannete delegeerimise suhtes kohaldatakse artikli 26, välja arvatud punkti b alapunkte ii ja iv.

Artikkel 28

Nende volitatud isikute ja füüsiliste isikute kohustused, kellele on delegeeritud ametliku kontrolliga seotud eriülesandeid

Volitatud isik või füüsiline isik, kellele on delegeeritud ametliku kontrolliga seotud eriülesandeid kooskõlas artikli 25 lõikega 1, teeb järgmist:

a)	teatab korrapäraselt ja alati, kui pädev asutus seda taotleb, tehtud ametliku kontrolli tulemused pädevale asutusele, kes on talle kõnealused eriülesanded delegeerinud;

b)	kui ametliku kontrolli tulemused viitavad nõuete rikkumisele või selle tõenäosusele, teatab sellest viivitamata pädevale asutusele, kes on talle kõnealused eriülesanded delegeerinud.

Artikkel 29

Ametliku kontrolliga seotud eriülesandeid delegeeriva pädeva asutuse kohustused

Pädev asutus, kes on delegeerinud volitatud isikule või füüsilisele isikule ametliku kontrolliga seotud eriülesandeid kooskõlas artikli 25 lõikega 1, teeb järgmist:

a)	korraldab vastavalt vajadusele korrapäraseid ja etteteatamata kõnealuse asutuse või isiku auditeid või ülevaatusi; [ME 127]

võtab viivitamata delegeerimise täielikult või osaliselt tagasi, kui:

i)	punktis a osutatud auditi või ülevaatuse tulemusena ilmneb tõendeid selle kohta, et kõnealune volitatud isik või füüsiline isik ei suuda talle delegeeritud ametliku kontrolliga seotud eriülesandeid nõuetekohaselt täita;

ii)	volitatud isik või füüsiline isik ei võta asjakohaseid ja õigeaegseid meetmeid, et punktis a osutatud auditite ja ülevaatuste käigus kindlakstehtud puudused kõrvaldada.

iia)	volitatud isiku või füüsilise isiku sõltumatuse või erapooletuse kohta on tõendatud, et neid on rikutud; [ME 128]

Artikkel 30

Tingimused muude ametlike toimingutega seotud eriülesannete delegeerimiseks

1. Pädev asutus võib delegeerida muude ametlike toimingutega seotud eriülesandeid ühele või mitmele volitatud isikule järgmistel tingimustel:

a)	artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega ei ole selline delegeerimine keelatud;

b)	artikli 26, välja arvatud punkti b alapunktis iv, sätestatud tingimused on täidetud.

2. Pädev asutus võib delegeerida muude ametlike toimingutega seotud eriülesandeid ühele või mitmele füüsilisele isikule järgmistel tingimustel:

a)	artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega on selline delegeerimine lubatud;

b)	artikli 26, välja arvatud punkti b alapunktides ii ja iv, sätestatud tingimused on täidetud.

Artikkel 31

Nende volitatud isikute ja füüsiliste isikute kohustused, kellele on delegeeritud muude ametlike toimingutega seotud eriülesandeid

Volitatud isik või füüsiline isik, kellele on delegeeritud muude ametlike toimingutega seotud eriülesandeid kooskõlas artikliga 30, teeb järgmist:

a)	teatab korrapäraselt ja alati, kui pädev asutus seda taotleb, läbiviidud muudest ametlikest toimingutest pädevale asutusele, kes on talle kõnealused eriülesanded delegeerinud;

b)	kui muude ametlike toimingute tulemused viitavad nõuete rikkumisele või selle tõenäosusele, teatab sellest viivitamata pädevale asutusele, kes on talle muude ametlike toimingutega seotud eriülesanded delegeerinud.

Artikkel 32

Muude ametlike toimingutega seotud eriülesandeid delegeeriva pädeva asutuse kohustused

Pädev asutus, kes on delegeerinud volitatud isikutele või füüsilistele isikutele muude ametlike toimingutega seotud eriülesandeid kooskõlas artikliga 30, teeb järgmist:

a)	korraldab vastavalt vajadusele kõnealuse asutuse või isiku auditeid või ülevaatusi; [ME 129]

võtab viivitamata delegeerimise täielikult või osaliselt tagasi, kui:

i)	punktis a osutatud auditi või ülevaatuse tulemusena ilmneb tõendeid selle kohta, et kõnealune volitatud isik või füüsiline isik ei suuda talle delegeeritud muude ametlike toimingutega seotud eriülesandeid nõuetekohaselt täita;

ii)	volitatud isik või füüsiline isik ei võta asjakohaseid ja õigeaegseid meetmeid, et punktis a osutatud auditite ja ülevaatuste käigus kindlakstehtud puudused kõrvaldada.

IV peatükk

Proovide võtmine, analüüsid, uuringud ja diagnoosimine

Artikkel 33

Proovide võtmise, analüüsi-, uuringu- ja diagnoosimeetodid

1. Ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute käigus proovide võtmiseks ja laboratoorseteks analüüsideks, uuringuteks ja diagnoosimiseks kasutatavad meetodid peavad vastama liidu eeskirjadele, millega on kõnealused meetodid kehtestatud, või nende suhtes kehtivatele tulemuskriteeriumidele.

2. Kui lõikes 1 osutatud liidu eeskirjad puuduvad ametliku kontrolli raames , kasutavad laborid oma analüüsimise, uuringute ja diagnoosimise alastele erivajadustele vastavaid tänapäevaseid meetodeid ja võtavad arvesse järgmist järgmises järjekorras : [ME 130]

a)	kõige uuemaid kättesaadavaid meetodeid, mis vastavad asjakohastele rahvusvaheliselt tunnustatud eeskirjadele või protokollidele, sealhulgas nendele, mille Euroopa Standardikomitee (CEN) on heaks kiitnud

b)	kui punktis a osutatud eeskirjad või protokollid puuduvad, asjakohaseid meetodeid, mille on välja töötanud või mida on soovitanud Euroopa Liidu referentlaborid ning mis on valideeritud kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud teadusprotokollidega;

c)	kui punktis a osutatud eeskirjad või protokollid ja punktis b osutatud meetodid puuduvad, asjakohaseid meetodeid, mis vastavad riiklikul tasandil kehtestatud asjakohastele eeskirjadele;

kui punktis a osutatud eeskirjad või protokollid, punktis b osutatud meetodid ja punktis c osutatud riiklikud eeskirjad puuduvad, asjakohaseid meetodeid, mille on välja töötanud või mida on soovitanud riiklikud referentlaborid ning mis on valideeritud kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud teadusprotokollidega või

e)	kui punktis a osutatud eeskirjad või protokollid, punktis b osutatud meetodid, punktis c osutatud riiklikud eeskirjad ja punktis d osutatud meetodid puuduvad, asjakohaseid meetodeid, mis on valideeritud kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud teadusprotokollidega.

3. Erandina lõikest 2 võib seire, suunatud seire ja muude ametlike toimingute puhul võib kasutada mis tahes lõikes 2 osutatud meetodit, kui puuduvad lõikes 1 osutatud liidu eeskirjad. Sama kehtib muude ametlike toimingute puhul. [ME 131]

4. Kui laboratoorseid analüüse, uuringuid või diagnoosimist on erandjuhtudel tulenevalt arenevast eriolukorrast vaja teha kiirendatud korras ja lõigetes 1 ja 2 osutatud meetodid puuduvad, võib asjakohane riiklik referentlabor või selle puudumise korral mis tahes muu artikli 36 lõike 1 alusel määratud labor, kasutada muid kui käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud meetodeid, kuni kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud teadusprotokolliga valideeritakse asjakohane meetod. [ME 132]

5. Võimaluse korral kirjeldatakse laboratoorsete analüüside tegemiseks kasutatud meetodeid III lisas sätestatud asjakohaste kriteeriumidega.

6. Proove tuleb võtta, käidelda ja märgistada viisil, mis tagab nende õigusliku, teadusliku ja tehnilise kehtivuse. Võetud proovi suurus on selline, mis võimaldab teist eksperdiarvamust ettevõtja taotluse korral kooskõlas artikliga 34. [ME 133]

6a. Seoses taimsete saadustega tuleb töötada välja ja kehtestada kohustuslikuna meetodid, mille eesmärk on tuvastada ja jälgida kloonitud loomadest ning kloonitud loomade järglastest ja neist saadud toodetest pärinevat aretusmaterjali. [ME 134]

7. Komisjon võib rakendusaktidega , kui seda ei ole juba muul moel reguleeritud, sätestada eeskirjad, mis käsitlevad järgmist: [ME 135]

a)	meetodid, mida tuleb kasutada proovide võtmiseks ja laboratoorsete analüüside, uuringute ja diagnoosimise tegemiseks;

b)	tulemuskriteeriumid, analüüsi-, uuringu- või diagnoosimisparameetrid, mõõtemääramatus ja kõnealuste meetodite valideerimise kord;

c)	analüüside, uuringute või diagnoosimise tulemuste tõlgendamine.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 34

Teine eksperdiarvamus

1. Pädevad asutused tagavad, et ettevõtjatel, kelle loomade või kaupade suhtes kohaldatakse ametliku kontrolli käigus proovide võtmist, analüüse, uuringuid või diagnoosimist, on õigus taotleda teist eksperdiarvamust , kui see on asjakohane ja tehniliselt võimalik . Sellise ekspertiisi kulud kannab taotleja. [ME 136]

Sellise õiguse kohaselt:

a)	võib ettevõtja alati taotleda, et teine ekspert , kelle on määranud referentlabor või, kui see ei ole võimalik, vähemalt saaväärne teine ametlik labor, vaatab läbi proovide võtmise, analüüside, uuringute või diagnoosimisega seotud dokumendid; [ME 137]

kui see on asjakohane ja tehniliselt teostatav ja võttes arvesse eelkõige ohu esinemist ja levikut loomadel või kaupadel, proovide või kaupade riknemisohtu ja olemasoleva substraadi kogust, võib ettevõtja taotleda ja pädevad asutused on kohustatud tagama : [ME 138]

i)	et teise eksperdiarvamuse jaoks võetakse piisaval hulgal muid proove , mis jagatakse kolmeks osaks, et teha algne analüüs, ja et kohastel juhtudel koostatakse ettevõtja taotluse põhjal teine eksperdiarvamus ja tehakse veel üks otsustav analüüs, kui kaks eelnevat üksteisest lahknevad, või [ME 139]

ii)	kui ei ole võimalik võtta piisaval hulgal proove, nagu on osutatud punktis i, et proovidega tehakse sõltumatu teine analüüs, uuring või diagnoosimine.

1a. Proove tuleb käidelda ja märgistada viisil, mis tagab nende õigusliku ja tehnilise kehtivuse. [ME 140]

2. Ettevõtja taotlus saada teine eksperdiarvamus kooskõlas lõikega 1 ei piira pädevate asutuste kohustust võtta hädaolukorras viivitamata meetmeid, et kõrvaldada inimeste, loomade ja taimede terviseriskid või loomade heaoluriskid ning GMOdest ja taimekaitsevahenditest tulenevad keskkonnariskid või piirata nende levikut, kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade ja käesoleva määrusega.

3. Komisjon võib rakendusaktidega sätestada menetlused, mille eesmärk on lõikes 1 osutatud eeskirjade ühetaoline kohaldamine ja teise eksperdiarvamuse taotluste esitamine ja käsitlemine. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 35

Sidevahendite kaudu müüdavatelt loomadelt ja kaupadelt proovide võtmine

1. Kui loomi ja kaupu müüakse sidevahendite kaudu, võib ametliku kontrolli jaoks kasutada proove, mis pädev asutus on ettevõtjalt anonüümselt tellinud.

2. Pädev astus võtab , kui tal on proovid käes, kõik meetmed tagamaks, et ettevõtjatele, kellelt kõnealused proovid kooskõlas lõikega 1 tellitakse, [ME 141]

a)	teatatakse, et kõnealuseid proove võetakse ametliku kontrolli jaoks ja neid analüüsitakse või nendega tehakse vajaduse korral kõnealuse ametliku kontrolli jaoks uuringuid, ning

b)	antakse õigus taotleda artikli 34 lõike 1 kohaselt teist eksperdiarvamust, kui lõikes 1 osutatud proove analüüsitakse või nendega tehakse uuringuid.

Artikkel 36

Ametlike laborite määramine

1. Pädev asutus määrab ametlikud laborid, mille ülesanne on teha laboratoorseid analüüse, uuringuid ja diagnoosimist proovidega, mis on võetud ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute ajal, selles liikmesriigis, kelle territooriumil kõnealune pädev asutus tegutseb või muus liikmesriigis.

2. Pädev asutus võib määrata ametlikuks laboriks labori, mis asub muus liikmesriigis, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	kohaldatakse asjakohast korda, mis võimaldab neil teha artikli 38 lõikes 1 osutatud auditeid ja ülevaatusi või delegeerida selliste auditite ja ülevaatuste tegemine pädevale asutusele, mis asub samas liikmesriigis kui labor;

b)	kõnealuse labori on juba määranud ametlikuks laboriks selle liikmesriigi pädev asutus, kelle territooriumil labor asub.

3. Ametliku labori määramine tuleb vormistada kirjalikult ja see peab sisaldama üksikasjalikku kirjeldust:

a)	ülesannete kohta, mida labor täidab ametliku laborina;

b)	kõnealuste ülesannete täitmise tingimuste kohta;

c)	korra kohta, mis on vajalik labori ja pädevate asutuste vahelise tõhusa ja tulemusliku koordineerimise ja koostöö jaoks.

4. Pädev asutus võib ametlikuks laboriks määrata ainult labori, mis vastab järgmistele tingimustele:

a)	laboril on proovidega analüüside, uuringute ja diagnoosimise tegemiseks nõutavad oskused, seadmed ja infrastruktuur;

b)	laboril on piisav arv sobiva kvalifikatsiooni ja kogemustega koolitatud töötajaid;

c)	labor on sõltumatu, erapooletu ega oma mis tahes huvide konflikte seoses ametliku labori ülesannetega; [ME 142]

d)	labor suudab ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute ajal võetud proovidega tehtud analüüsidele, uuringutele ja diagnoosimisele saada õigeaegsed tulemused;

e)	labor töötab kooskõlas standardiga EN ISO/IEC 17025 „Pädevuse üldnõuded katse- ja mõõtelaboritele“ ja seda on hinnatud ja akrediteeritud kooskõlas kõnealuse standardiga riikliku akrediteerimisasutuse poolt, kes tegutseb kooskõlas määrusega (EÜ) nr 765/2008. [ME 143]

5. Lõike 4 punktis e osutatud ametliku labori hindamise ja akrediteerimise reguleerimisala: [ME 144]

a)	hõlmab kõiki laboratoorseid analüüsi-, uuringu- ja diagnoosimismeetodeid, mida labor peab ametliku laborina tegutsedes kasutama analüüside, uuringute ja diagnoosimise tegemiseks;

b)	võib hõlmata ühte või mitut laboratoorset analüüsi-, uuringu- või diagnoosimismeetodit või meetodite rühma;

see võib olla määratletud paindlikult, et akrediteerimise ulatus võiks hõlmata akrediteeringu andmise hetkel ametliku labori poolt kasutatud meetodite muudetud variante või neid täiendavaid uusi meetodeid labori enda tehtud hindamise alusel ilma, et riiklik akrediteerimisasutus teeks enne kõnealuste muudetud või uute meetodite kasutamist erihindamise.

Kui ühelgi lõike 1 kohaselt liidus määratud ametlikul laboril ei ole uute või eriti tavapäratute laboratoorsete analüüside, uuringute või diagnoosimise tegemiseks vajalikke oskusi, varustust, infrastruktuuri ega töötajaid, võib pädev asutus taotleda mõnelt laborilt või diagnostikakeskuselt, kes ei vasta ühele või mitmele käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõudele, kõnealuste analüüside, uuringute ja diagnoosimise tegemist.

Artikkel 37

Ametlike laborite kohustused

1. Kui analüüsi, uuringu või diagnoosimise tulemustest ilmneb nõuete rikkumine või need osutavad sellele, et ettevõtja tõenäoliselt rikub nõudeid, teavitab ametlik labor sellest viivitamata pädevat asutust.

2. Euroopa Liidu referentlabori või riikliku referentlabori taotluse korral osaleb ametlik labor laboritevahelistes võrdlevates uuringutes, mida korraldatakse nende analüüside, uuringute või diagnooside jaoks, mida nad teevad ametlike laboritena.

3. Ametlikud laborid teevad üldsusele kättesaadavaks loetelu meetodite kohta, mida on kasutatud seoses ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingutega tehtud analüüsideks, uuringuteks ja diagnoosimiseks.

Artikkel 38

Ametlike laborite auditid ja ülevaatused

1. Pädev asutus korraldab kooskõlas artikli 36 lõikega 1 määratud ametlike laborite auditeid ja ülevaatusi:

a)	korrapäraselt;

b)	alati, kui nad peavad auditit või ülevaatust vajalikuks.

2. Pädev asutus võtab viivitamata tagasi ametlikuks laboriks määramise kas täielikult või teatavate ülesannete osas, kui ametlik labor ei võta asjakohaseid ja õigeaegseid parandusmeetmeid vastavalt lõikega 1 ettenähtud auditi või ülevaatuse tulemustele, mis näitavad mõne järgmise asjaolu ilmnemist:

a)	labor ei vasta enam artikli 36 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimustele;

b)	labor ei täida artiklis 37 sätestatud kohustusi;

c)	labori tulemused ei ole artikli 37 lõikes 2 osutatud laboritevahelistes võrdlevates uuringutes rahuldavad.

Artikkel 39

Erandid tingimusest, mille kohaselt peavad ametlikud laborid läbima kohustusliku hindamise ja akrediteerimise [ME 145]

1. Erandina artikli 36 lõike 4 punktist e võib pädev asutus määrata ametlikeks laboriteks järgmised laborid, olenemata sellest, kas nad vastavad kõnealuses punktis sätestatud tingimusele:

laborid

i)	mille ainus ülesanne on Trichinella avastamine lihas;

ii)	mis kasutavad Trichinella avastamiseks ainult neid meetodeid, millele on osutatud komisjoni määruse (EÜ) nr 2075/2005 (46) artiklis 6;

iii)

mis täidavad Trichinella avastamise ülesannet pädeva asutuse või sellise ametliku labori järelevalve all, mis on määratud artikli 36 lõike 1 kohaselt ning mida on hinnatud ja mis on akrediteeritud kooskõlas standardiga EN ISO/IEC 17025 „Pädevuse üldnõuded katse- ja mõõtelaboritele“ käesoleva lõike punkti a alapunktis ii osutatud meetodite kasutamiseks; [ME 146]

b)	laborid, mis teevad analüüse ja uuringuid selleks, et kontrollida vastavust artikli 1 lõike 2 punktis h osutatud taimset paljundusmaterjali käsitlevatele eeskirjadele; [ME 147]

laborid, mis teevad analüüse, uuringuid või diagnoosimist ainult muude ametlike toimingute raames tingimusel, et:

i)	nad kasutavad ainult artikli 33 lõikes 1 ja artikli 33 lõike 2 punktides a, b ja c osutatud laboratoorseid analüüsi-, uuringu- ja diagnoosimismeetodeid;

ii)	nad teevad analüüse, uuringuid ja diagnoosimist kasutatavate meetodite osas pädevate asutuste või riiklike referentlaborite järelevalve all;

iii)	nad osalevad korrapäraselt laboritevahelistes võrdlevates uuringutes, mille on korraldanud riiklikud referentlaborid nende poolt kasutatavate meetodite jaoks;

iv)	nad rakendavad kvaliteeditagamissüsteemi, et nende kasutatavate laboratoorsete analüüsi-, uuringu- ja diagnoosimismeetodite tulemused oleksid kindlad ja usaldusväärsed.

2. Kui labor kasutab lõike 1 punktis c osutatud meetodeid, mille kohaselt tuleb laboratoorse analüüsi, uuringu ja diagnoosimise tulemused kinnitada, teeb kinnitavad laboratoorsed analüüsid, uuringud ja diagnoosimise ametlik labor, mis vastab artikli 36 lõike 4 punktis e osutatud nõuetele.

3. Lõike 1 punktide a ja c kohaselt määratud ametlik labor peab asuma selles liikmesriigis, mille territooriumil asub tema määranud pädev asutus.

Artikkel 40

Õigus võtta vastu erandeid tingimusest, mille kohaselt peavad kõik meetodid, mida ametlik labor kasutab laboratoorsete analüüside, uuringute ja diagnoosimise tegemiseks, läbima kohustusliku hindamise ja akrediteerimise [ME 148]

Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 139 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad juhtumeid ja tingimusi, mille korral ja alusel võib pädev asutus kooskõlas artikli 36 lõikega 1 määrata ametlikuks laboriks labori, mis ei vasta kõikide tema kasutatavate meetodite osas artikli 36 lõike 4 punktis e osutatud tingimustele, kui labor vastab järgmistele tingimustele:

a)	see tegutseb ning on läbinud hindamise ja akrediteerimise kooskõlas standardiga EN ISO/IEC 17025 ühe või mitme meetodi kasutamiseks, mis on sarnased muudele nende kasutatavatele meetoditele ja nendega võrreldes tüüpilised;

b)	nad kasutavad korrapäraselt ja olulisel määral meetodeid, mille jaoks nad on saanud punktis a osutatud akrediteeringu.

Artikkel 41

Ajutised erandid tingimusest, mille kohaselt peavad ametlikud laborid läbima kohustusliku hindamise ja akrediteerimise [ME 149]

1. Erandina artikli 36 lõike 5 punktist a võib pädev asutus määrata olemasoleva ametliku labori ajutiselt ametlikuks laboriks kooskõlas artikli 36 lõikega 1 laboratoorsete analüüside, uuringute ja diagnoosimise selliste meetodite kasutamiseks, mille jaoks ta ei ole saanud artikli 36 lõike 4 punktis e osutatud akrediteeringut:

a)	kui sellise meetodi kasutamist on alles hiljuti hakatud liidu eeskirjade kohaselt nõudma

b)	kui kasutatavas meetodis tehtud muudatused tingivad vajaduse uue akrediteeringu või ametlikule laborile antud akrediteeringu ulatuse laiendamise järele

c)	kui vajadus uue meetodi järele tuleneb hädaolukorrast või esilekerkivast riskist inimeste, loomade või taimede tervisele ja loomade heaolule või geneetiliselt muundatud organismide ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale või

ca)	kui oodatakse akrediteerimisasutuse hinnangut ja selle akrediteerimisasutuse otsust. [ME 150]

2. Lõikes 1 osutatud ajutine määramine peab vastama järgmistele tingimustele:

a)	ametlik labor on juba akrediteeritud kooskõlas standardiga EN ISO/IEC 17025 meetodi kasutamiseks, mis on sarnane meetodile, mida akrediteeringu ulatus ei hõlma;

b)	ametlikus laboris rakendatakse kvaliteeditagamissüsteemi selleks, et meetod, mida akrediteeringu ulatus ei hõlma, annaks kindlaid ja usaldusväärseid tulemusi;

c)	ametlik labor teeb analüüse, uuringuid ja diagnoosimist kasutatavate meetodite osas pädevate asutuste või riiklike referentlaborite järelevalve all.

3. Lõikes 1 osutatud ajutise määramise periood ei tohi olla pikem kui üks aasta ja seda võib pikendada üks kord veel üheks aastaks.

4. Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt määratud ametlik labor peab asuma selles liikmesriigis, mille territooriumil asub tema määranud pädev asutus.

Artikkel 41a

Liitu sisenevate loomade ja kaupade ametlikud kontrollid korraldatakse riskipõhiselt ja need võivad toimuda piirikontrolli punktides kooskõlas käesoleva peatüki II osaga, et kontrollida teatavate loomade või kaupade vastavust konkreetsetele regulatiivsetele sätetele, või sobivas kohas vastavalt käesoleva peatüki I osale. [ME 151]

V peatükk

Liitu sisenevate loomade ja kaupade ametlik kontroll

I jagu

Loomad ja kaubad, mille suhtes ei kohaldata piiril ametlikku erikontrolli

Artikkel 42

Selliste loomade ja kaupade ametlik kontroll, mille suhtes ei kohaldata piiril ametlikku erikontrolli

1. Pädev asutus kohaldab liitu sisenevate loomade ja kaupade suhtes korrapäraselt ametlikku kontrolli, et tagada artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade täitmine.

Selliste loomade ja kaupade puhul, mille suhtes ei kohaldata artiklit 45, tehakse kõnealust ametlikku kontrolli sobiva sagedusega ja võetakse arvesse järgmist:

a)	eri tüüpi loomadest ja kaupadest tulenevat riski inimeste, loomade või taimede tervisele ja loomade heaolule või geneetiliselt muundatud organismide ja taimekaitsetoodete puhul keskkonnale;

aa)	selliste pettuste tõenäosust, mis võiksid eksitada tarbijate ootusi seoses toiduainete ja kaupade olemuse, kvaliteedi ja koostisega; [ME 152]

kuidas on asjaomaste loomade või kaupade suhtes kohaldatavaid artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega kehtestatud nõudeid varem täitnud:

i)	kolmas riik ja päritoluettevõte;

ii)	eksportija;

iii)	saadetise eest vastutav ettevõtja;

c)	kontrolli, mida on asjaomaste loomade ja kaupade suhtes juba kohaldatud;

d)	päritoluriigiks oleva kolmanda riigi pädevate asutuste tagatisi selle kohta, et loomad ja kaubad vastavad artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega kehtestatud nõuetele või nõuetele, mis on nendega vähemalt samaväärseteks tunnistatud.

2. Lõikega 1 ette nähtud ametlik kontroll tehakse sobivas kohas liidu tolliterritooriumil, sealhulgas:

a)	liitu sisenemise koht;

b)	piiripunkt;

c)	vabasse ringlusse laskmise koht liidus;

d)	saadetise eest vastutava ettevõtja ladu ja valdused.

3. Pädevad asutused piiripunktides ja muudes liitu sisenemise punktides teevad ametlikku kontrolli järgmise suhtes, kui neil on alust arvata, et nende sisenemine liitu võib endast kujutada riski inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või geneetiliselt muundatud organismide ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale:

a)	transpordivahendid, ka tühjad;

pakendid.

4. Pädevad asutused võivad kohaldada ametlikku kontrolli ka kaupade suhtes, mis läbivad mõnda määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 lõike 16 punktides a–g määratletud tolliprotseduuri.

Artikkel 43

Selliste loomad ja kaupade ametliku kontrolli liigid, mille suhtes ei kohaldata piiril ametlikku erikontrolli

1. Artikli 42 lõikes 1 osutatud ametlik kontroll:

a)	hõlmab alati dokumentide kontrolli;

b)	hõlmab identsus- ja füüsilist kontrolli sõltuvalt riskist inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või geneetiliselt muundatud organismide ja taimekaitsetoodete puhul keskkonnale.

2. Pädevad asutused teevad lõike 1 punktis b osutatud füüsilise kontrolli asjakohastes tingimustes nii, et ülevaatused saab teha nõuetekohaselt.

3. Kui lõikes 1 osutatud dokumentide, identsus- ja füüsiline kontroll osutuvad sellele, et loomad ja kaubad ei vasta artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadele, kohaldatakse artikli 64 lõikeid 1, 3, 4 ja 5, artikleid 65, 66, 67, artikli 69 lõikeid 1 ja 2 ja artikli 70 lõikeid 1 ja 2.

4. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 139 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seose juhtumite ja tingimustega, mille puhul pädev asutus võib nõuda ettevõtjalt teatamist teatavate liitu seisnevate kaupade saabumisest.

Artikkel 44

Proovid, mis on võetud loomadelt ja kaupadelt, mille suhtes ei kohaldata piiril ametlikku erikontrolli

1. Kui loomadelt ja kaupadelt võetakse proove, siis pädev asutus:

a)	teatab sellest tollile ja asjaomastele ettevõtjatele;

b)	otsustab, kas loomad või kaubad saab vabastada enne, kui proovidega tehtud analüüside, uuringute või diagnoosimise tulemused on kättesaadavad, tingimusel, et loomade ja kaupade jälgitavus on tagatud.

2. Komisjon sätestab rakendusaktidega

a)	mehhanismid, mis on vajalikud lõike 1 punktis b osutatud loomade või kaupade jälgitavuse tagamiseks;

b)	dokumendid, mis peavad kaasas olema lõikes 1 osutatud loomade või kaupadega, kui pädevad asutused on proove võtnud.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

II jagu

Loomade ja kaupade ametlik kontroll piiripunktis

Artikkel 45

Loomad ja kaubad, mille suhtes kohaldatakse piiripunktis ametlikku kontrolli

1. Et kontrollida, kas järgitakse artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirju, kohaldavad pädevad asutused esimeses liitu saabumise piiripunktis ametlikku kontrolli iga saadetise suhtes, mis sisaldab kolmandast riigist liitu sisenevaid järgmisi looma- või kaubakategooriaid:

loomad;

b)	loomsed saadused, loomne paljundusmaterjal toiduained, mis sisaldavad loomseid saadusi, loomset paljundusmaterjali ja loomsed kõrvalsaadused loomseid kõrvalsaadusi ; [ME 153]

c)	taimed, taimsed saadused, muud objektid ja materjalid, mis võivad olla soodsaks pinnaseks taimekahjustajatele või neid levitada, nagu on osutatud määruse (EL) nr …/… (*14) artikli 68 lõike 1 ja artikli 69 lõike 1 kohaselt kehtestatud loeteludes.

teatavatest sellistest kolmandatest riikidest pärit kaubad, mille kohta on komisjon teinud lõike 2 punktis b osutatud rakendusaktidega otsuse, et nende liitu sisenemise kohas on vaja muuta ametlik kontroll ajutiselt rangemaks teadaoleva või esilekerkiva riski tõttu või kuna on tõendeid, et artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirju tõenäoliselt rikutakse laiaulatuslikult ja olulisel määral;

loomad ja kaubad, mille suhtes kohaldatakse erakorralisi meetmeid, mis on ette nähtud õigusaktidega, mis on vastu võetud kooskõlas määruse (EÜ) nr 178/2002 artikliga 53, määruse (EL) nr …/… (*15) artikliga 249 või määruse (EL) nr …/… (*16) artikli 27 lõikega 1, artikli 29 lõikega 1, artikli 40 lõikega 2, artikli 41 lõikega 2, artikli 47 lõikega 1, artikli 49 lõikega 2 ja artikli 50 lõikega 2 ning mille kohaselt nõutakse kõnealuste loomade või kaupade saadetiste suhtes ametliku kontrolli kohaldamist nende liitu sisenemisel, kusjuures saadetised peavad olema identifitseeritud asjaomaste kombineeritud nomenklatuuri koodidega;

loomad ja kaubad, mille sisenemise korral liitu kehtivad tingimused või meetmed, mis on sätestatud artikli 125 või artikli 127 alusel vastuvõetud õigusaktides või artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjades ning mille kohaselt tuleb loomade või kaupade liitu sisenemisel kontrollida kõnealuste tingimuste või meetmete järgimist.

2. Komisjon sätestab rakendusaktidega

a)	selliste loomade ja kaupade loetelu, mis kuuluvad lõike 1 punktides a ja b osutatud kategooriatesse, koos nende asjaomaste kombineeritud nomenklatuuri koodidega;

b)	lõike 1 punktis d osutatud kategooriasse kuuluvate kaupade loetelu koos nende kombineeritud nomenklatuuri koodidega ja selle ajakohastamise vastavalt vajadusele seoses kõnealuses punktis osutatud riskidega.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 139 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad muudatusi lõikes 1 osutatud saadetiste kategooriates, et lisada neisse muid tooteid, mis tõenäoliselt kujutavad endast riski inimeste, loomade või taimede tervisele või geneetiliselt muundatud organismide ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale.

4. Kui ei ole teisiti ette nähtud õigusaktidega, millega kehtestatakse lõike 1 punktides d, e ja f osutatud meetmed või tingimused, kohaldatakse käesolevat artiklit lõike 1 punktides a, b ja c osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetiste suhtes, kui need on mittekaubanduslikud.

Artikkel 46

Loomad ja kaubad, mis on vabastatud piiripunktis tehtavast ametlikust kontrollist

Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 139 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte eeskirjade kohta, millega kehtestatakse juhtumid ja tingimused, mille puhul on järgmised looma- ja kaubakategooriad vabastatud artikli 45 täitmisest:

a)	kaubad, mis on saadetud kaubanäidistena või eksponaatidena näituste jaoks ja mis ei ole ette nähtud turule laskmiseks; [ME 154]

b)	teaduslikul eesmärgil saadetud loomad ja kaubad; [ME 155]

c)	kaubad, mis on rahvusvahelistel liinidel sõitvas transpordivahendis ja mida ei laadita maha ning mis on ette nähtud meeskonna ja reisijate tarbeks;

d)	kaubad, mis kuuluvad reisijate isikliku pagasi hulka ja on ette nähtud isiklikuks tarbimiseks;

e)	kaubad, mis saadetakse väikeste saadetistena füüsilistele isikutele ja mis ei ole ette nähtud turule laskmiseks;

f)	lemmikloomad määruse (EL) nr XXX/XXXX [ loomatervise määruse number ] artikli 4 lõike 1 punktis 10 määratletud tähenduses; [ME 156]

g)	kaubad, mis on läbinud kuumtöötluse ja mille kogus ei ületa kõnealustes delegeeritud õigusaktides sätestatud kogust;

h)	mis tahes muusse kategooriasse kuuluvad loomad või kaubad, mida ei ole neist tulenevaid riske silmas pidades vaja piiripunktis kontrollida.

Artikkel 47

Ametlik kontroll piiripunktis

1. Pädevad asutused kohaldavad artikli 45 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetiste suhtes ametlikku kontrolli, kui kõnealune saadetis jõuab piiripunkti. Kõnealune ametlik kontroll peab hõlmama dokumentide, identsus- ja füüsilist kontrolli.

2. Kõikide artikli 45 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetiste puhul tehakse dokumentide ja identsuskontroll.

3. Füüsilist kontrolli tehakse artikli 45 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate puhul sagedusega, mis sõltub riskist, mida iga loom, kaup või looma- või kaubakategooria kujutab endast inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või GMOde ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale.

4. Füüsilist kontrolli, mille eesmärk on kontrollida artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjades sätestatud loomatervise- ja loomade heaolu nõuete või taimetervisenõuete järgimist, teevad töötajad, kellel on vastavalt vajadusele asjakohane kvalifikatsioon kas veterinaar- või taimetervisevaldkonnas, ning kelle on määranud selleks otstarbeks pädev asutus, või tehakse füüsiline kontroll kõnealuste töötajate järelevalve all.

Kõnealust füüsilist loomade või loomsete saaduste kontrolli teeb ametlik veterinaararst või see tehakse tema järelevalve all , keda võib abistada eriväljaõppega tugipersonal, kuid kes siiski vastutab teostatud kontrolli eest . [ME 157]

5. Piiripunkti pädevad asutused kohaldavad süstemaatiliselt ametlikku kontrolli transporditavate loomasaadetiste suhtes ja transpordivahendite suhtes, et kontrollida artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjades sätestatud loomade heaolunõuete järgimist. Pädevad asutused rakendavad korda transporditavate loomade ametliku kontrolli esikohale seadmiseks, et vähendada sellise kontrolli puhul esinevaid viivitusi.

6. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada eeskirjad artikli 45 lõikes 1 osutatud kaubakategooriate saadetiste esitamise, ühe saadetise moodustavate ühikute ja selliste ühikute maksimaalse arvu kohta igas saadetises, võttes arvesse vajadust tagada saadetiste kiire ja tõhus käsitlemine ja ametlik kontroll, mida pädevad asutused peavad tegema.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 48

Sertifikaadid ja dokumendid, mis peavad kaasas olema saadetiste ja jagatud saadetistega

1. Artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega ette nähtud ametlikud sertifikaadid või dokumentide originaalid või samaväärsed elektroonilised dokumendid, mis peavad kaasas olema artikli 45 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetistega, esitatakse piiripunkti pädevale asutusele ja pädev asutus säilitab neid.

2. Piiripunkti pädevad asutused annavad saadetise eest vastutavale ettevõtjale lõikes 1 osutatud ametlike sertifikaatide või dokumentide kinnitatud paber- või elektroonilise koopia või kui saadetis jagatakse, kõnealuste sertifikaatide või dokumentide paber- või elektroonilised koopiad, millest igaüks on kinnitatud.

3. Saadetist ei ole lubatud jagada enne, kui on tehtud ametlik kontroll ja artiklis 54 osutatud ühtne sisseveodokument on lõplikustatud kooskõlas artikli 54 lõikega 4 ja artikli 55 lõikega 1.

Artikkel 49

Erieeskirjad piiripunktides tehtava ametliku kontrolli kohta

Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 139 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte eeskirjade kohta, millega kehtestatakse:

a)	juhtumid ja tingimused, mille puhul võivad piiripunkti pädevad asutused lubada artikli 45 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetiste edasitransportimist lõppsihtkohta, enne kui võimaliku nõutava füüsilise kontrollimise tulemused on selgunud;

b)	artikli 45 lõikes 1 osutatud kaubakategooriate ümberlaaditud saadetiste suhtes dokumentide, identsus- ja füüsilise kontrolli tegemise tähtajad ja kord;

c)	juhtumid ja tingimused, mille puhul võib ümberlaaditud saadetiste ja õhu- või meretranspordiga saabuvate ja edasitranspordiks samasse transpordivahendisse jäävate loomade identsus- ja füüsilist kontrolli teha muus piiripunktis kui esimeses liitu saabumise piiripunktis;

juhtumid ja tingimused, mille puhul võib lubada artikli 45 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetiste transiiti, ja ametlik erikontroll, mida tuleb piiripunktis selliste saadetiste suhtes teha, sealhulgas juhtumid ja tingimused, mille puhul kõnealuseid saadetisi hoitakse heakskiidetud vaba- või tollilaos.

Artikkel 50

Dokumentide, identsus- ja füüsilise kontrollimise kord

Selleks et tagada artiklites 47, 48 ja 49 sätestatud eeskirjade ühetaoline rakendamine, sätestab komisjon rakendusaktidega üksikasjad tegevuste kohta, mida tuleb teha kõnealustes eeskirjades osutatud dokumentide, identsus- ja füüsilise kontrolli ajal ja pärast seda, et tagada asjaomase ametliku kontrolli tõhusus. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 51

Ametlik kontroll muus piiripunktis kui esimeses saabumise piiripunktis

1. Pädevad asutused võivad teha artikli 45 lõikes 1 osutatud kolmandatest riikidest liitu sisenevate looma- ja kaubakategooriate saadetiste identsus- ja füüsilise kontrolli muus kontrollipunktis kui piiripunktis tingimusel, et need kontrollipunktid vastavad artikli 62 lõikes 3 ja artikli 62 lõike 4 kohaselt vastu võetud rakendusaktides sätestatud nõuetele. [ME 158]

Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 139 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte eeskirjade kohta, millega kehtestatakse juhtumid ja tingimused, mille puhul:

võivad pädevad asutused teha artikli 45 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetiste identsus- ja füüsilise kontrolli muus kontrollipunktis kui piiripunktis tingimusel, et need kontrollipunktid vastavad artikli 62 lõikes 3 ja artikli 62 lõike 4 kohaselt vastu võetud rakendusaktides sätestatud nõuetele; [ME 159]

b)	võib selliste saadetiste puhul, mis on läbinud dokumentide ja identsuskontrolli saabumise esimeses piiripunktis, füüsilise kontrolli teha muus piiripunktis teises liikmesriigis;

võivad pädevad asutused anda tollile või muudele avalik-õiguslikele asutustele ametliku kontrolliga seotud eriülesanded, mis on seotud järgmisega:

i)	artikli 63 lõikes 2 osutatud saadetised;

ii)	reisijate isiklik pagas;

iii)	kaugmüügi (telefoni, posti või interneti) teel ostetud kaubad saadetud väikesed saadetised . [ME 160]

iiia)

lemmikloomad, kes vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 576/2013 artiklis 5 kehtestatud tingimustele (47) . [ME 161]

2. Lõike 1 punktis a osutatud kontrollipunktide suhtes kohaldatakse artikli 54 lõike 2 punkti b, artikli 55 lõike 2 punkti a, artikleid 57 ja 58, artikleid 60 ja 61 ning artikli 62 lõikeid 3 ja 4.

Artikkel 52

Identsus- ja füüsilise kontrolli sagedus

1. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 139 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte eeskirjade kohta, millega kehtestatakse selliste loomade ja kaupade kategooriad ja tingimused, mille puhul tehakse artikli 45 lõikes 1 osutatud loomade ja kaupade saadetiste identsuskontrollid erandina artikli 47 lõikest 2 ja väiksemaid riske arvesse võttes:

a)	vähendatud sagedusega;

b)	kui saadetisel on ametlik pitser, siis ainult selle kontrollimiseks.

2. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 139 vastu delegeeritud õigusakte eeskirjade kohta, millega kehtestatakse:

kriteeriumid ja menetlused, mille eesmärk on määrata kindlaks ja muuta selliste füüsiliste kontrollide minimaalset sagedusmäära, mida tehakse artikli 45 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetiste suhtes, ning kohandada seda vastavalt kõnealuste kategooriatega seotud riskidele, võttes arvesse: [ME 162]

i)	teavet, mille komisjon on kogunud kooskõlas artikli 124 lõikega 1;

ii)	komisjoni ekspertide poolt kooskõlas artikli 115 lõikega 1 tehtud kontrolli tulemusi;

iii)	ettevõtja varasemat tegevust seoses artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade täitmisega;

iv)	andmeid ja teavet, mis on kogutud artiklis 130 osutatud teabehaldussüsteemi kaudu;

v)	olemasolevaid teaduslikke hinnanguid ning

vi)	kogu muud teavet looma- ja kaubakategooriatega seotud riskide kohta;

b)	tingimused, mille alusel võivad liikmesriigid suurendada punkti a kohaselt tehtava füüsilise kontrolli sagedust, et võtta arvesse kohalikke riskifaktoreid;

c)	menetlused, millega tagatakse, et punkti a kohaselt tehtavate füüsiliste kontrollide minimaalseid sagedusmäärasid kohaldatakse õigeaegselt ja ühetaoliselt. [ME 163]

3. Komisjon sätestab rakendusaktidega eeskirjad, millega kehtestatakse:

a)	artikli 45 lõike 1 punktis d osutatud kaubakategooriate füüsiliste kontrollide minimaalne sagedus; [ME 164]

b)	artikli 45 lõike 1 punktides e ja f osutatud looma- ja kaubakategooriate füüsiliste kontrollide minimaalne sagedus, kui see ei ole juba sätestatud kõnealustes punktides osutatud õigusaktides. [ME 165]

Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 53

Saadetiste kohta tehtavad otsused

1. Pädevad asutused teevad iga artikli 45 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetise kohta pärast ametlikku kontrolli otsuse, milles märgitakse, kas saadetis vastab artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadele, ja vajaduse korral, millist tolliprotseduuri kohaldada.

2. Otsused, mis tehakse pärast füüsilist kontrolli, mille eesmärk on kontrollida loomatervise- ja loomade heaolu või taimetervisenõuete järgimist, teevad töötajad, kellel on vastavalt vajadusele asjakohane kvalifikatsioon kas veterinaar- või taimetervisevaldkonnas, ning kelle on määranud selleks otstarbeks pädev asutus.

teeb otsuse ametlik veterinaararst või see tehakse tema järelevalve all , keda võib abistada eriväljaõppega tugipersonal, kuid kes siiski vastutab teostatud kontrolli eest . [ME 166]

2a. Otsused loomade ja loomsete saaduste saadetiste kohta jäädvustatakse ühtses sisseveodokumendis, millele on osutatud järgmistes artiklites. [ME 167]

Artikkel 54

Ühtse sisseveodokumendi kasutamine ettevõtja ja pädeva asutuse poolt

1. Artikli 45 lõikes 1 osutatud iga looma- või kaubakategooria saadetise kohta täidab saadetise eest vastutav ettevõtja ühtse sisseveodokumendi ja esitab saadetise ja selle sihtkoha koheseks ja täielikuks kindlakstegemiseks vajaliku teabe.

2. Ühtset sisseveodokumenti kasutavad:

a)	ettevõtjad, kes vastutavad artikli 45 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetiste eest, et teatada piiripunkti pädevatele asutustele kõnealuste saadetiste saabumisest ette;

piiripunkti pädevad asutused, et:

i)	registreerida ametliku kontrolli tulemus ja kõik otsused, mis on nende põhjal tehtud, sealhulgas saadetise tagasilükkamise kohta;

ii)	TRACES süsteemi kaudu või selle süsteemiga peetavas elektroonilises teabevahetuses edastada punktis i osutatud teave. [ME 168]

2a. Lõikes 2 osutatud ettevõtjad ja pädevad asutused võivad kasutada TRACESi süsteemi andmete sisestamiseks ka riiklikku teabesüsteemi. [ME 169]

3. Ettevõtjad teatavad saadetisest ette kooskõlas lõike 2 punktiga a ja täidavad selleks ühtse sisseveodokumendi vastava osa ja esitavad selle TRACES süsteemi edastamiseks piiripunkti pädevatele asutustele enne saadetise füüsilist saabumist liitu.

4. Piiripunkti pädevad asutused lõplikustavad ühtse sisseveodokumendi võimalikult kiiresti panevad niipea , kui on tehtud kõik artikli 47 lõike 1 kohaselt nõutavad vajalikud ametlikud kontrollid, selle ühtsesse sisseveodokumenti kirja.

a)	kogu artikli 47 lõike 1 kohaselt nõutav ametlik kontroll on tehtud;

b)	füüsilise kontrolli tulemused on selgunud (kui kõnealune kontrollimine on ette nähtud);

c)	saadetise kohta on vastu võetud artikli 53 kohane otsus ja see on märgitud ühtsesse sisseveodokumenti. [ME 170]

Artikkel 55

Ühtse sisseveodokumendi kasutamine tolli poolt

1. Artikli 45 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetiste järelevalve või tollikontroll, sealhulgas nende sisenemine või käitlemine vabatsoonides või tolliladudes toimub tingimusel, et ettevõtja esitab tollile ühtse sisseveodokumendi või selle samaväärse elektroonilise versiooni, mille piiripunkti pädevad asutused on TRACES süsteemis nõuetekohaselt lõplikustanud.

2. Toll:

a)	ei luba saadetise suhtes kohaldada piiripunkti pädeva asutuse poolt ettenähtud tolliprotseduurist erinevat tolliprotseduuri;

b)	lubab saadetise vabasse ringlusse ainult sel juhul, kui on esitatud lõplik ühtne sisseveodokument, mis kinnitab, et saadetis vastab artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadele.

3. Kui artikli 45 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetiste kohta on esitatud tollideklaratsioon, aga ühtset sisseveodokumenti ei ole esitatud, peab toll saadetise kinni ja teatab sellest kohe piiripunkti pädevale asutusele. Pädevad asutused võtavad vajalikud meetmed kooskõlas artikli 64 lõikega 5.

Artikkel 56

Ühtse sisseveodokumendi vorm, tähtajad ja erieeskirjad

1. Komisjon sätestab rakendusaktidega eeskirjad, millega kehtestatakse:

a)	ühtse sisseveodokumendi vorm ja juhised selle esitamiseks ja kasutamiseks;

b)	kui pikalt peab saadetisest ette teatama, nagu on nõutud artikli 54 lõike 2 punktis a, et piiripunkti pädeval asutusel oleks võimalik teha õigeaegne ja tõhus ametlik kontroll.

Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 139 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte eeskirjade kohta, millega kehtestatakse juhtumid ja tingimused, mille puhul peab artikli 45 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetistega kuni sihtkohani kaasas olema ühtne sisseveodokument. Igal juhul peab artikli 45 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetistega kuni sihtkohani kaasas olemas ühtse sisseveodokumendi koopia. [ME 171]

Artikkel 57

Piiripunktide määramine

1. Liikmesriigid määravad ühe või mitme artikli 45 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooria suhtes ametliku kontrolli tegemiseks piiripunktid.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile piiripunkti määramisest vähemalt kolm kuud ette. Teade peab sisaldama kogu teavet, mida komisjonil on vaja, et kontrollida, kas asjaomane piiripunkt vastab artiklis 62 sätestatud miinimumnõuetele.

3. Kolme kuu jooksul pärast lõikes 2 osutatud teate kättesaamist teatab komisjon liikmesriigile,

a)	kas asjaomase piiripunkti määramine sõltub sellise ametliku kontrolli soodsast tulemusest, mille komisjoni eksperdid on teinud kooskõlas artikliga 115 ja mille eesmärk on kontrollida artiklis 62 sätestatud miinimumnõuete järgimist,

b)	sellise kontrolli kuupäeva.

4. Liikmesriik ei määra piiripunkti enne, kui komisjon on teatanud talle, et kontrollil on soodne tulemus.

Artikkel 58

Piiripunktide loetelu

1. Iga liikmesriik teeb Interneti kaudu kättesaadavaks tema territooriumil asuvate piiripunktide ajakohased loetelud, milles on iga piiripunkti kohta esitatud järgmine teave:

a)	kontaktandmed ja lahtiolekuajad;

b)	täpne asukoht ja kas see on sadam, lennujaam, sisenemiskoht raudteel või maanteel;

c)	kõik artikli 45 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriad, mille jaoks piiripunkt on määratud;

d)	seadmed ja ruumid, mida saab kasutada iga sellise looma- ja kaubakategooria suhtes ametliku kontrolli tegemiseks, mille jaoks piiripunkt on määratud;

e)	kalendriaasta jooksul käideldud loomade ja kaupade hulk iga sellise artikli 45 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooria lõikes, mille jaoks piiripunkt on määratud.

2. Komisjon sätestab rakendusaktidega vormi, kategooriad, määramiste lühendid ja muu teabe, mida liikmesriigid peavad piiripunktide loeteludes kasutama.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 59

Olemasolevate piiripunktide lubade tagasivõtmine ja nende ümbermääramine

1. Piiripunktidele direktiivi 97/78/EÜ artikli 6 ja direktiivi 91/496/EMÜ artikli 6 kohaselt antud load ja määruse (EÜ) nr 669/2009 artikli 5 ja direktiivi 2000/29/EÜ artikli 13 lõike 4 punkti c kohased sisenemiskohtade määramised võetakse tagasi.

2. Liikmesriigid võivad ümber määrata piiripunkte, määratud sisenemiskohti ja lõikes 1 osutatud sisenemiskohti kooskõlas artikli 57 lõikega 1 tingimusel, et artiklis 62 osutatud miinimumnõuded on täidetud.

3. Lõikes 2 osutatud ümbermääramise suhtes ei kohaldata artikli 57 lõikeid 2 ja 3.

Artikkel 60

Piiripunkti määramise tagasivõtmine

1. Kui piiripunkt ei vasta enam artiklis 62 osutatud nõuetele, siis liikmesriigid:

a)	võtavad tagasi artikli 57 lõikega 1 ette nähtud määramise kõikide või teatavate looma- ja kaubakategooriate suhtes, mille jaoks piiripunkt oli määratud;

b)	jätavad need artikli 58 lõikes 1 osutatud loetelust välja nende looma- ja kaubakategooriate osas, mille puhul määramine on tagasi võetud;

2. Liikmesriik teatab komisjonile ja teistele liikmesriikidele piiripunkti määramise lõike 1 kohasest tagasivõtmisest ja tagasivõtmise põhjused.

3. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 139 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte juhtumite ja menetluste kohta, mille abil võib sellised piiripunktid, mille määramine on lõike 1 punkti a kohaselt ainult osaliselt tagasi võetud, ümber määrata erandina artiklist 57.

Artikkel 61

Piiripunkti määramise peatamine

1. Liikmesriik peatab viivitamata piiripunkti määramise ja nõuab sellelt tegevuse peatamist kõikide või teatavate määramisega hõlmatud looma- ja kaubakategooriate osas, kui nende tegevuse tõttu võib tekkida risk inimeste, või loomade tervisele või taimede tervisele, loomade heaolule või geneetiliselt muundatud organismide ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale. [ME 172]

2. Liikmesriik teatab viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele piiripunkti määramise peatamisest ja peatamise põhjused.

3. Liikmesriik lisab teabe piiripunkti määramise peatamisest artikli 58 lõikes 1 osutatud loetelusse.

4. Liikmesriik lõpetab lõikes 1 osutatud peatamise kohe, kui:

a)	pädevad asutused on kindlad, et lõikes 1 osutatud riski enam ei ole;

b)	liikmesriik on edastanud komisjonile ja teistele liikmesriikidele teabe, mille alusel peatamine lõpetati.

5. Komisjon võib rakendusaktidega sätestada lõikes 2 ja lõike 4 punktis b osutatud teabevahetuse ja teadete edastamise korra.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 62

Miinimumnõuded piiripunktide suhtes

1. Piiripunkt asub liitu sisenemise koha vahetus läheduses ning kohas, millel on sobiv varustus, et toll saaks selle määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 38 lõike 1 kohaselt nimetada määratud piiripunktiks. [ME 173]

2. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 139 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seose juhtumitega ja tingimustega, mille puhul võib piiripunkt teatavate geograafiliste piirangute tõttu asuda liitu sisenemise kohast teatavas kauguses.

3. Piiripunktil on:

a)	piisav arv sobiva kvalifikatsiooniga töötajaid,

b)	ruumid, mis on sobivad käideldavate looma- ja kaubakategooriate laadi ja hulga jaoks;

c)	seadmed ja ruumid, mida saab kasutada selliste looma- ja kaubakategooriate suhtes ametliku kontrolli tegemiseks, mille jaoks piiripunkt on määratud;

rakendab korda, millega tagatakse vastavalt vajadusele juurdepääs muudele seadmetele, valdustele ja teenustele, mida on vaja artiklite 63, 64 ja 65 kohaselt võetavate meetmete kohaldamiseks juhul, kui on tegemist saadetistega, mille puhul kahtlustatakse nõuete rikkumist või on nõuete rikkumine kindlaks tehtud, ja saadetistega, millega kaasneb risk;

e)	situatsiooniplaan sujuva ametliku kontrolli tagamiseks ja artiklite 63, 64 ja 65 kohaselt võetud meetmete tõhusaks rakendamiseks ettenägematute või ootamatute tingimuste või sündmuste korral;

f)	tehnika ja seadmed, mida on vaja TRACES süsteemi ja vastavalt vajadusele muude elektrooniliste andme- ja teabevahetussüsteemide tõhusa toimimise jaoks;

g)	juurdepääs selliste ametlike laborite teenustele, mis on suutlikud tagama analüüside, uuringute ja diagnoosimise tulemusi ettenähtud tähtaegadeks ja millel on infotehnoloogilised vahendid, et kanda tehtud analüüside, uuringute ja diagnoosimise tulemused vastavalt vajadusele TRACES süsteemi;

h)	kasutusel asjakohane kord eri looma- ja kaubakategooriate nõuetekohaseks käitlemiseks ja ristsaastumisest tulenevate võimalike riskide vältimiseks;

i)	kasutusel kord asjakohaste bioturvalisusstandardite järgimiseks, et takistada taudide levimist liitu.

4. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada üksikasjad lõikes 3 sätestatud nõuete kohta, et võtta arvesse eripära ja logistilisi vajadusi, mis on seotud ametliku kontrolli ja meetmetega, mis on võetud kooskõlas artikli 64 lõigetega 3 ja 5 ja artikliga 65 loomade ja kaupade eri kategooriate suhtes, millele on osutatud artikli 45 lõikes 1.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

III jagu

Meetmed, kui kolmandast riikidest pärit loomade ja kaupade puhul kahtlustatakse nõuete rikkumist või kui see on kindlaks tehtud

Artikkel 63

Nõuete rikkumise kahtlus ja rangem ametlik kontroll

1. Kui artikli 45 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetiste puhul kahtlustatakse artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade rikkumist, teevad pädevad asutused ametlikku kontrolli, mille eesmärk on kõnealune kahtlus kinnitada või kõrvaldada , või delegeerivad selle ülesande teistele pädevatele asutustele . [ME 174]

2. Pädev asutus kohaldab ametlikku kontrolli selliste looma- ja kaubasaadetiste suhtes, mille kohta ettevõtja ei ole deklareerinud, et need sisaldavad artikli 45 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriaid, kui on alust arvata, et saadetis neid siiski sisaldab.

3. Pädev asutus annab korralduse lõigetes 1 ja 2 osutatud saadetiste ametlikuks kinnipidamiseks kuni kõnealuste lõigetega ette nähtud ametliku kontrolli tulemuste saamiseni.

Vajaduse korral tuleb kõnealused saadetised kuni ametliku kontrolli tulemuste saamiseni isoleerida või panna karantiini ning loomad paigutada sobivasse varjualusesse, neid sööta, joota ja nende eest hoolitseda.

4. Kui pädevatel asutustel on alust kahtlustada ettevõtjat pettuses või ametliku kontrolli põhjal arvata, et artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirju on tõsiselt ja korduvalt rikutud, peavad nad vastavalt vajadusele ja lisaks artikli 64 lõikes 3 osutatud meetmete võtmisele muutma sama päritoluga või sama kasutusviisi jaoks ette nähtud saadetiste ametliku kontrolli rangemaks. [ME 175]

5. Pädevad asutused teatavad komisjonile ja liikmesriikidele TRACES süsteemi kaudu oma otsusest teha rangemat ametlikku kontrolli, nagu on ette nähtud lõikega 4, ja märgivad, milline on oletatav pettus või tõsine või korduv rikkumine.

6. Komisjon kehtestab rakendusaktidega korra, et pädevad asutused saaksid lõigetes 4 ja 5 osutatud rangemat ametlikku kontrolli teha koordineeritult.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 64

Meetmed, mida tuleb võtta kolmandatest riikidest liitu sisenevate nõuetele mittevastavate saadetiste suhtes

1. Kui vastavalt artiklile 45 piiripunktides tehtud ametlike kontrollide tulemusel pädevad asutused annavad korralduse kolmandatest riikidest liitu sisenevate loomade või kaupade saadetiste ametlikuks kinnipidamiseks, kui kõnealused saadetised tõendavad , et looma- ja kaubasaadetised ei vasta artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadele nõuetele , väljastavad nad järgmise põhjendatud arvamuse või otsuse: „saadetis ei vasta nõuetele“ või „ei saanud kontrollist läbi“, mis kantakse ühtsesse sisseveodokumenti. Lisaks peavad pädevad asutused kõnealused looma- või kaubasaadetised ametlikult kinni ja keelduvad neid liitu lubamast. [ME 176]

Vajaduse korral sellised saadetised või osa saadetisest isoleeritakse või pannakse karantiini ning neisse kuuluvaid loomi hoitakse ja nende eest hoolitsetakse sobivates tingimustes, kuni edasiste otsuste tegemiseni. Samuti võetakse arvesse teiste kaupade erivajadusi. [ME 177]

2. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada lõike 1 teises lõigus osutatud isoleerimise ja karantiini panemise korra.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3. Olles võimaluse korral kuulanud Pädevad asutused kuulavad ära saadetise eest vastutava ettevõtja . Pädev asutus võib sellest loobuda , kui viivitusega kaasneva ohu tõttu või üldsuse huvides on vaja otsus kohe langetada. Seejärel annavad pädevad asutused viivitamata asjaomasele ettevõtjale korralduse: [ME 178]

a)	vajaduse korral saadetis või selle osa hävitada , elusloomade korral inimlikult, kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega või [ME 179]

b)	suunata saadetis või osa sellest liidust väljapoole kooskõlas artikli 70 lõigetega 1 ja 2 või [ME 180]

c)	kohaldada saadetise või selle osa suhtes erirežiimi kooskõlas artikli 69 lõigetega 1 ja 2 või mis tahes muud meedet tagamaks, et artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirju järgitakse, ja vajaduse korral määrab saadetise muul otstarbel kasutamiseks kui esialgu ette nähtud. [ME 181]

4. Pädevad asutused teatavad viivitamata kõigist lõikega 1 ette nähtud otsustest keelduda saadetist liitu sisenemast ja kõikidest lõigete 3 ja 5 ja artikli 65 kohaselt antud korraldustest:

a)	komisjonile,

b)	teiste liikmesriikide pädevatele asutustele,

tollile,

d)	päritoluriigiks oleva kolmanda riigi pädevatele asutustele;

e)	saadetise eest vastutavale ettevõtjale.

Kõnealune teade edastatakse artikli 130 lõikes 1 osutatud elektroonilise teabehaldussüsteemi kaudu.

5. Kui artikli 45 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetist ei esitata kõnealuse artikliga ette nähtud ametliku kontrolli jaoks või seda ei esitata kooskõlas artikli 48 lõigetes 1 ja 3 ja artikli 54 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetega või artikli 46, artikli 47 lõike 6, artikli 49, artikli 51 lõike 1 ja artikli 56 kohaselt vastu võetud eeskirjadega, annavad pädevad asutused korralduse selle kinnihoidmiseks või tagasivõtmiseks ja see peetakse viivitamata ametlikult kinni.

Kõnealuste saadetiste suhtes kohaldatakse käesoleva artikli lõikeid 1, 3 ja 4.

Artikkel 65

Meetmed katsete korral tuua kolmandatest riikidest liitu sisenevate loomade või kaupade puhul, sisse saadetisi, mis ei vasta nõuetele ja millega on seotud risk [ME 182]

Kui ametlik kontroll näitab, et loomade või kaupade saadetis kujutab endast riski inimeste, või loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või geneetiliselt muundatud organismide ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale, tuleb sellised saadetised isoleerida või panna karantiini ja sellesse kuuluvad loomi hoitakse ja nende eest hoolitsetakse sobivates tingimustes, kuni edasiste otsuste tegemiseni. [ME 183]

Pädevad asutused peavad asjaomase saadetise ametlikult kinni ja:

a)	annavad viivitamata ettevõtjale korralduse hävitada saadetis , elusloomade korral inimlikult, kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega ja võtta kõik vajalikud meetmed, et kaitsta inimeste, loomade ja taimede tervist, loomade heaolu või keskkonda või [ME 184]

b)	kohaldavad saadetise suhtes viivitamata erirežiimi kooskõlas artikli 69 lõigetega 1 ja 2.

Artikkel 66

Järelmeetmed kolmandatest riikidest liitu sisenevate nõuetele mittevastavate saadetiste suhtes

1. Pädevad asutused:

a)	muudavad kehtetuks selliste saadetistega kaasasolevad ametlikud sertifikaadid ja muud dokumendid, mille suhtes on võetud artikli 64 lõigete 3 ja 5 ja artikli 65 kohaselt meetmeid;

b)	teevad koostööd vastavalt IV jaotisele võtmaks mis tahes täiendavaid meetmeid, mis on vajalikud tagamaks, et artikli 64 lõike 1 kohaselt sisenemiskeelu saanud saadetisi ei ole võimalik uuesti liitu tuua.

2. Selle liikmesriigi pädevad asutused, kus ametlik kontroll tehti, teevad artikli 64 lõigete 3 ja 5 ja artikli 65 kohaselt võetud meetmete kohaldamise järelevalvet, tagamaks, et saadetisel ei ole kõnealuste meetmete võtmise ajal või kuni nende võtmiseni kahjulikku mõju inimeste, või loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või keskkonnale. [ME 185]

Vastavalt vajadusele kohaldatakse kõnealuseid meetmeid muu liikmesriigi pädevate asutuste järelevalve all.

Artikkel 67

Pädevate asutuste ette nähtud meetmete võtmata jätmine ettevõtja poolt

1. Ettevõtja võtab kõik pädevate asutuste poolt artikli 64 lõigete 3 ja 5 ja artikli 65 kohaselt ette nähtud meetmed viivitamata ja kaupade puhul hiljemalt 60 päeva jooksul alates päevast, mil pädevad asutused teatasid ettevõtjale kooskõlas artikli 64 lõikega 4 oma otsusest. [ME 186]

2. Kui ettevõtja 60 päeva jooksul meetmeid ei võta, annavad pädevad asutused korralduse:

a)	saadetis hävitada või kohaldada selle suhtes muud asjakohast meedet;

b)	artiklis 65 osutatud juhtudel saadetis hävitada sobivas kohas, mis asub piiripunktile võimalikult lähedal, võttes kõik vajalikud meetmed, et kaitsta inimeste, loomade ja taimede tervist, loomade heaolu või keskkonda

3. Pädevad asutused võivad käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud perioodi pikendada, kuni saadakse artiklis 34 osutatud teise eksperdiarvamuse tulemused, tingimusel, et pikendamisel ei ole kahjulikku mõju inimeste, loomade ja taimede tervisele, loomade heaolule ja geneetiliselt muundatud organismide ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale.

Artikkel 68

Artiklite 64 ja 65 sidus rakendamine

Komisjon sätestab rakendusaktidega eeskirjad, et tagada tehtud otsuste ja võetud meetmete ning pädevate asutuste poolt artiklite 64 ja 65 kohaselt antud korralduste sidusus kõikides artikli 57 lõikes 1 osutatud piiripunktides ja artikli 51 lõike 1 punktis a osutatud kontrollipunktides selliste juhendite vormis, mida pädev asutus peab järgima nõuete rikkumise või riskiga seotud üldiste või korduvate olukordade lahendamisel.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 69

Saadetiste erirežiim

1. Artikli 64 lõike 3 punktiga c ja artikli 65 punktiga b ette nähtud saadetiste erirežiim võib vastavalt vajadusele hõlmata järgmist:

a)	käitlemine või töötlemine, sealhulgas vajaduse korral saaste likvideerimine (välja arvatud lahjendamine) saadetise kooskõlla viimiseks artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega või edasisaatmiskohaks oleva kolmanda riigi nõuetega;

b)	töötlemine mis tahes muul viisil, mille abil see muudetakse ohutuks loomade või inimeste toiduks tarvitamiseks, või töötlemine mis tahes muul otstarbel kui loomade või inimeste toiduks tarvitamiseks ohutuks muutmine.

2. Lõikega 1 ette nähtud erirežiimi:

a)	tuleb kohaldada tõhusalt ja see peab tagama inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või geneetiliselt muundatud organismide ja taimekaitsetoodete puhul keskkonnale tulenevate riskide kõrvaldamise;

b)	see tuleb dokumenteerida ja seda tuleb kohaldada pädevate asutuste kontrolli all;

c)	see peab vastama artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjades sätestatud nõuetele.

3. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 139 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte nõuete ja tingimuste kohta, mille kohaselt peab lõikega 1 ette nähtud erirežiimi kohaldama.

Kui delegeeritud õigusaktidega ei ole eeskirju vastu võetud, kohaldatakse sellist erirežiimi kooskõlas riiklike normidega.

Artikkel 70

Saadetiste edasisaatmine

1. Pädevad asutused lubavad saadetisi edasi saata järgmistel tingimustel:

a)	sihtkoht on saadetise eest vastutava ettevõtjaga kokku lepitud;

b)	saadetise eest vastutav ettevõtja on kõigepealt teavitanud päritolu- või sihtriigiks oleva kolmanda riigi (kui need on erinevad) pädevaid asutusi asjaomase looma- või kaubasaadetise liitu sisenemise keelu põhjustest ja asjaoludest;

c)	kui sihtriigiks olev kolmas riik ei kattu päritoluriigiks oleva kolmanda riigiga, on sihtriigiks oleva kolmanda riigi pädevad asutused teatanud liikmesriigi pädevatele asutustele oma valmisolekust saadetise vastuvõtmiseks;

d)	loomade saadetiste puhul on edasisaatmine kooskõlas loomade heaolu nõuetega.

2. Lõike 1 punktides b ja c sätestatud tingimusi ei kohaldata artikli 45 lõike 1 punktis c osutatud kaubakategooriate saadetiste suhtes.

3. Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks lõikes 1 osutatud teavitamismenetlused.

Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3a. Liikmesriigid, kes võtavad vastu imporditud kaupu, millele on ekspordieelsetes kontrollides luba antud, kontrollivad korrapäraselt, kas imporditud kaubad vastavad tegelikult liidu nõuetele. [ME 187]

Artikkel 71

Kolmandate riikide ekspordieelsete kontrollide heakskiitmine

1. Komisjon võib rakendusaktidega kiita heaks teatavad looma- ja kaubasaadetiste ekspordieelsed kontrollid, mida kolmas riik viib läbi enne loomade ja kaupade liitu eksportimist eesmärgiga kontrollida, kas ekspordisaadetised vastavad artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadele. Heakskiit antakse üksnes asjaomasest kolmandast riigist pärit saadetiste suhtes ning see võib hõlmata ühte või mitut looma- või kaubakategooriat.

Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Lõikes 1 sätestatud heakskiit antakse dokumendis, milles on ära näidatud:

a)	liikmesriikide pädevate asutuste poolt saadetiste liitu sisenemisel läbi viidava ametliku kontrolli maksimumsagedus, kui ei ole põhjust kahtlustada artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade rikkumist või pettust;

b)	ametlikud sertifikaadid, mis peavad liitu sisenevatel saadetistel kaasas olema;

c)	selliste sertifikaatide näidis;

d)	ekspordieelse kontrolli tegemise eest vastutavad kolmanda riigi pädevad asutused;

e)	vajaduse korral mis tahes volitatud isik, kellele kõnealused pädevad asutused võivad teatavaid ülesandeid delegeerida. Sellist delegeerimist võib heaks kiita üksnes juhul, kui see vastab artiklites 25-32 sätestatud kriteeriumidele või samaväärsetele tingimustele.

3. Lõikes 1 sätestatud heakskiidu võib kolmandale riigile anda ainult juhul, kui olemasolevad tõendid ja vajaduse korral komisjoni artikli 119 kohane kontroll näitavad, et vastava kolmanda riigi ametliku kontrolli süsteemiga tagatakse, et

a)	liitu eksporditavad looma- või kaubasaadetised vastavad artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadele või nendega samaväärsetele nõuetele;

b)	kolmandas riigis enne loomade või kaupade liitu lähetamist tehtud kontroll on piisavalt tõhus selleks, et asendada artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega ette nähtud dokumentide, identsus- ja füüsilist kontrolli või vähendada selle sagedust.

4. Pädevad asutused või heakskiidudokumendis ära näidatud volitatud isik:

a)	vastutavad liiduga peetava teabevahetuse eest;

b)	tagavad, et iga kontrollitud saadetisega oleks kaasas lõike 2 punktis b osutatud ametlikud sertifikaadid.

5. Komisjon kehtestab rakendusaktidega üksikasjalikud eeskirjad ja kriteeriumid kolmandates riikides tehtavate ekspordieelsete kontrollide heakskiitmiseks lõike 1 alusel. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 72

Kolmandates riikides tehtavate ekspordieelsete kontrollide heakskiitmise tingimuste rikkumine ja heakskiidu tühistamine

1. Kui selliste looma- ja kaubakategooriate saadetiste ametliku kontrolli käigus, mille puhul on artikli 71 lõike 1 kohaselt heaks kiidetud teatavad ekspordieelsed kontrollid, ilmnevad artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade tõsised ja korduvad rikkumised, teevad liikmesriigid viivitamata järgmist:

a)	teavitavad lisaks IV jaotises sätestatud menetluste kohaselt haldusabi taotlemisele komisjoni ja teisi liikmesriike ning asjaomaseid ettevõtjaid rakendatavatest meetmetest TRACESi süsteemi kaudu; [ME 188]

b)	suurendavad asjaomasest kolmandast riigist pärit saadetiste suhtes tehtavate ametlike kontrollitoimingute arvu ning vajaduse korral hoiavad asjakohastes säilitustingimustes vajalikku arvu proove, et võimaldada olukorra nõuetekohast analüütilist uurimist.

2. Komisjon võib rakendusaktidega tühistada artikli 71 lõikes 1 sätestatud heakskiidu, kui lõikes 1 osutatud ametliku kontrolli tulemusena selgub, et artikli 71 lõigetega 3 ja 4 ette nähtud nõudeid enam ei täideta.

Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 73

Ametiasutuste koostöö seoses kolmandatest riikidest liitu sisenevate saadetistega

1. Liikmesriikide pädevad asutused, toll ja muud ametiasutused teevad tihedat koostööd tagamaks, et liitu sisenevate looma- ja kaubasaadetiste ametlikku kontrolli viiakse läbi kooskõlas käesoleva määruse nõuetega.

Sel eesmärgil teevad pädevad asutused, toll ja muud ametiasutused järgmist:

a)	tagavad vastastikku juurdepääsu loomade ja kaupade liitu sisenemisega seotud tegevuse korraldamiseks ja läbiviimiseks vajalikule teabele;

b)	tagavad sellise teabe õigeaegse vahetamise, sealhulgas elektrooniliselt.

1a. Tolliasutused saadavad välja ainult artiklis 45 osutatud looma- ja kaubasaadetised, mille kohta on piiripunkti pädev asutus teinud artiklis 47 ettenähtud ametlikud kontrollid ja otsuse, mis on märgitud ühtsesse sisseveodokumenti. [ME 189]

2. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu ühtsed eeskirjad koostöö korra kohta, mille lõikes 1 osutatud pädevad asutused, toll ja muud ametiasutused peavad kehtestama selleks, et tagada

a)	pädevate asutuste juurdepääs teabele, mis on vajalik selliste liitu sisenevate looma- ja kaubasaadetiste koheseks ja täielikuks identifitseerimiseks, mille suhtes artikli 45 lõike 1 alusel kohaldatakse piiripunktis ametlikku kontrolli;

b)	pädevate asutuste, tolli ja muude ametiasutuste poolt liitu sisenevate looma- ja kaubasaadetiste kohta kogutud teabe vastastikune ajakohastamine teabevahetuse või asjaomaste andmete sünkroonimise teel;

c)	kiire teavitamine kõnealuste asutuste poolt punktides a ja b osutatud teabe alusel vastu võetud otsustest.

Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 74

Ametiasutustevaheline koostöö seoses saadetistega, mille suhtes ei kohaldata piiril erikontrolli

1. Selliste looma- ja kaubasaadetiste puhul, mida liitu sisenemisel artikli 45 lõike 1 alusel ei kontrollita ja mille kohta on esitatud määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 punkti 17 ja artiklite 59-83 kohaselt tollideklaratsioon vabasse ringlusse lubamiseks, kohaldatakse lõikeid 2, 3 ja 4.

2. Toll peatab vabasse ringlusse lubamise, kui on põhjust uskuda, et saadetisest võib tuleneda risk inimeste, loomade või taimede tervisele või geneetiliselt muundatud organismide ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale, ning teatab pädevatele asutustele viivitamata sellisest peatamisest.

3. Saadetis, mille vabasse ringlusse lubamine on lõike 2 kohaselt peatatud, lubatakse vabasse ringlusesse, kui pädevad asutused ei ole kolme tööpäeva jooksul alates ringlusselubamise peatamisest taotlenud tollilt peatamise jätkamist või on tollile teatanud, et riski ei esine.

4. Kui pädevad asutused leiavad, et saadetisest tuleneb risk inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või geneetiliselt muundatud organismide ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale:

a)	annavad nad tollile korralduse mitte lubada saadetist vabasse ringlusesse ning lisada saadetisega kaasas olevale faktuurarvele ja mis tahes muule asjakohasele saatedokumendile järgmine märkus: „Tootest tuleneb risk – vabasse ringlusse lubamine keelatud – määrus (EL) nr …/… (*17)“;

b)	ilma pädevate asutuste nõusolekuta ei anta luba muudeks tolliprotseduurideks;

c)	kohaldatakse artikli 64 lõikeid 1, 3, 4 ja 5, artikleid 65-67, artikli 69 lõikeid 1 ja 2 ning artikli 70 lõikeid 1 ja 2.

5. Selliste looma- ja kaubasaadetiste puhul, mida liitu sisenemisel artikli 45 lõike 1 alusel ei kontrollita ja mille kohta ei ole esitatud tollideklaratsiooni vabasse ringlusse lubamiseks, edastab toll kogu asjaomase teabe lõppsihtkohaks oleva liikmesriigi tollile, kui tal on põhjust arvata, et saadetisest võib tuleneda risk inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või geneetiliselt muundatud organismide ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale.

Artikkel 75

Eeskirjad ametliku erikontrolli ja sellise kontrolli tulemusel võetavate meetmete kohta

1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 139 vastu delegeeritud õigusakte seoses ametliku erikontrolli läbiviimise eeskirjadega ja nõuete rikkumise puhul võetavate meetmetega, et võtta arvesse järgmiste looma- või kaubakategooriate erisusi või nende veo liike ja vahendeid:

a)	värskete kalatoodete saadetised, mida lossitakse kolmanda riigi lipu all sõitvalt kalalaevalt otse nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 (48) artikli 5 lõike 1 kohaselt liikmesriikide poolt määratud sadamates;

b)	nülgimata looduslike ulukite saadetised;

c)	artikli 45 lõike 1 punktis b osutatud kaubakategooriate saadetised, mis tarnitakse liidust lahkuvatele laevadele ning mis on mõeldud laevade varustamiseks või laevaperele ja reisijatele tarbimiseks, olenemata sellest, kas neid ladustatakse heakskiidetud vaba- või tollilaos;

d)	puidust pakkematerjal; [ME 190]

e)	loomadega kaasasolev toit ja sööt, mis on mõeldud nende loomade toitmiseks;

f)	kaugmüügi teel tellitud loomad ja kaubad, mis saadetakse kolmandast riigist mõnele liidu aadressile ning ametliku kontrolli nõuetekohaseks teostamiseks vajalikud teavitamisnõuded;

g)	taimsed saadused, mis nende edasist sihtkohta arvestades võivad põhjustada loomataudide levimise riski;

h)	artikli 45 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetised, mis on pärit liidust ja saadetakse sinna tagasi kolmanda riigi sisenemiskeelu tõttu;

i)	kaubad, mis sisenevad liitu mahtkaubana kolmandast riigist, olenemata sellest, kas kogu kaup on pärit kõnealusest kolmandast riigist;

j)	artikli 45 lõikes 1 osutatud kaubasaadetised, mis pärinevad Horvaatia territooriumilt ning mis läbivad Bosnia ja Hertsegoviina territooriumi Neumi piirkonnas („Neumi transiidikoridor“) enne uuesti sisenemist Horvaatia territooriumile Kleki või Zaton Doli piiripunktide kaudu;

k)	loomad ja kaubad, mille suhtes artikli 46 kohaselt ei kohaldata artikli 45 sätteid.

2. Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 139 seoses teatavate looma- ja kaubasaadetiste veo ja saabumise jälgimisega alates saabumise piiripunktist kuni liidus asuvasse sihtkohta või väljumise piiripunkti jõudmiseni.

3. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada eeskirju seoses järgmisega:

a)	ametlike sertifikaatide näidised ja selliste sertifikaatide väljaandmise eeskirjad;

b)	lõikes 1 osutatud looma- või kaubakategooriatega kaasasolevate dokumentide vorming.

Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

VI peatükk

Ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute rahastamine

Artikkel 76

Üldeeskirjad

1. Liikmesriigid kindlustavad piisavate rahaliste vahendite olemasolu, et tagada pädevatele asutustele ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute jaoks vajalikud töötajad ja muud vahendid. Selleks koguvad nad tasusid ja makseid või eraldavad vahendeid üldise maksustamise teel.

2. Lisaks artikli 77 alusel kogutavatele tasudele võivad liikmesriigid koguda tasusid, mis kataksid sellise ametliku kontrolli kulud, millele ei ole osutatud artikli 77 lõigetes 1 ja 2.

3. Käesolevat peatükki kohaldatakse ka teatavate ametliku kontrolliga seotud eriülesannete artikli 25 kohase delegeerimise puhul.

4. Liikmesriigid konsulteerivad asjaomaste ettevõtjatega seoses artikliga 77 ette nähtud tasude või maksete arvutamise meetoditega. [ME 191]

Artikkel 77

Kohustuslikud tasud ja maksed

1. Et pädevatel asutustel oleksid piisavad vahendid ametliku kontrolli läbiviimiseks, koguvad võivad nad koguda tasusid, millest katta osa kuludest või kõik oma kulusid kulud seoses järgmisega:

ametlik kontroll, millega kontrollitakse, kas järgmised ettevõtjad järgivad artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirju:

i)	määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 punktis 3 määratletud toidukäitlejad, kes on registreeritud või tunnustatud või registreeritud ja tunnustatud määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 6 kohaselt;

ii)	määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 punktis 6 määratletud söödakäitlejad, kes on registreeritud ja/või tunnustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 (millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded) (49) artiklite 9 ja 10 kohaselt;

iii)	määruse (EL) nr …/… (*18) artikli 2 punktis 7 määratletud kutselised käitlejad;

iv)	määruse (EL) nr …/…[Taimekahjustajate vastaste kaitsemeetmete määruse number] artikli 3 punktis 6 määratletud kutselised käitlejad;

b)	ametlik kontroll ametlike sertifikaatide väljaandmiseks või järelevalveks ametlike kinnituste väljaandmise üle;

ametlik kontroll, millega tehakse kindlaks, kas on täidetud tingimused selleks, et

i)	saada ja säilitada määruse (EÜ) nr 852/2004 artiklis 6 või määruse (EÜ) nr 183/2005 artiklites 9 ja 10 sätestatud tunnustamine;

ii)	saada ja säilitada määruse (EL) nr …/… (*19) artiklites 84, 92 ja 93 osutatud luba;

iii)	saada ja säilitada määruse (EL) nr …/……/…[Taimekahjustajate vastaste kaitsemeetmete määruse number] artiklis 25 osutatud luba;

d)	ametlik kontroll, mis pädevad asutused teevad piiripunktides või artikli 51 lõike 1 punktis a osutatud kontrollipunktides.

2. Lõike 1 kohaldamisel hõlmab kõnealuse lõike punktis a osutatud ametlik kontroll selliste meetmete järgimise kontrolle, mida komisjon on võtnud kooskõlas käesoleva määruse artikliga 137, määruse (EÜ) nr 178/2002 artikliga 53, määruse (EL) nr …/… (*20) artikli 27 lõikega 1, artikli 29 lõikega 1, artikli 40 lõikega 2, artikli 41 lõikega 2, artikli 47 lõikega 1, artikli 49 lõikega 2 ja artikli 50 lõikega 2, määruse (EL) nr XXX/XXXX [taimse paljundusmaterjali tootmist ja turul kättesaadavaks tegemist käsitleva määruse number] artiklitega 41 ja 144 ning määruse (EL) nr …/… (*21) VI osaga, kui meetmeid kehtestava otsusega ei ole ette nähtud teisiti.

3. Lõike 1 kohaldamisel:

ei hõlma kõnealuse lõike punktis a osutatud ametlik kontroll kontrolli selliste ajutiste piirangute, nõuete või muude tauditõrjemeetmete järgimise suhtes, mis pädevad asutused on kehtestanud kooskõlas määruse (EL) nr …/… (*22) artikli 55 lõikega 1, artiklitega 56, 61, 62, 64, 65, artikli 68 lõikega 1 ja artikliga 69, ning selliste eeskirjade järgimise suhtes, mis on vastu võetud kooskõlas määruse (EL) nr …/… (*23) artikli 52 lõikega 2, artiklite 63, ja 67 ja artikli 68 lõikega 2;

aa)

ei hõlma kõnealuse lõike punktis a osutatud ametlikud kontrollid ametlikku kontrolli, mida tehakse esmatootmise, sh põllumajandusettevõttes töötlemise tasandil, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 punktis 17. See hõlmab ka kontrolli, mille eesmärk on kontrollida, kas täidetakse kohustuslikke majandamisnõudeid rahva-, looma- ja taimetervise ning loomade heaolu valdkondades vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 93; [ME-d 192, 343, 314 ja 316]

b)	ei hõlma kõnealuse lõike punktis a ja b osutatud ametlik kontroll kontrolli artikli 1 lõike 2 punktides j ja k osutatud eeskirjade täitmise üle.

Artikkel 78

Kulud

1. Pädevad asutused koguvad Pädevatel asutustel on õigus võtta artikli 77 alusel tasusid järgmiste kulude katmiseks tasude või maksete arvutamisel arvesse järgmisi kriteeriume :

a)	ametliku kontrolliga seotud töötajate, sealhulgas abipersonali palgad, kui need on kooskõlas ametlike kontrollide tegelike kuludega vastavalt artikli 79 lõike 1 punktile b, millest on maha arvatud sotsiaalkindlustus-, pensioni- ja kindlustuskulud;

b)	seadmete ja rajatiste kulud, sealhulgas hooldus- ja kindlustuskulud;

c)	tarbekaupade, teenuste ja töövahendite kulud;

d)	punktis a osutatud töötajate koolituskulud, v.a pädeva asutuse poolt töölevõtmiseks vajaliku kvalifikatsiooni omandamise kulud;

e)	töötajate reisikulud punktis a osutatud ametliku kontrolli teostamiseks ja reisimisega seotud elamiskulud , mis arvutatakse välja vastavalt artikli 79 lõikele 2 ;

f)	proovivõtmise ning laboratoorsete analüüside, uuringute ja diagnoosimise kulud.

2. Kui artikli 77 kohaselt kohustuslikke tasusid või makseid koguvad pädevad asutused täidavad ka muid ülesandeid, võetakse kohustuslike tasude või maksete arvutamisel arvesse ainult seda osa käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kuludest, mis tuleneb artikli 77 lõikes 1 osutatud ametliku kontrolli toimingutest. [ME 193]

Artikkel 79

Kohustuslike tasude ja maksete arvutamine

1. Artikli 77 kohaselt kogutavad tasud või maksed :

arvutatakse kindla summana, lähtudes pädevate asutuste ametliku kontrolliga seotud kogukuludest teataval ajavahemikul, ning neid kohaldatakse kõigi ettevõtjate suhtes olenemata sellest, kas selle ajavahemiku jooksul on ettevõtja suhtes ametlikku kontrolli tehtud; teatava sektori, tegevusala või ettevõtjate kategooria puhul tasude kindlaksmääramisel võtavad pädevad asutused arvesse mõju, mis asjaomase tegevusala liik ja ulatus ning sellega seotud riskitegurid avaldavad ametliku kontrolli kogukulude jaotusele, või

arvutatakse iga üksiku ametliku kontrollitoimingu tegelike kulude põhjal ning neid kohaldatakse selles ametlikus kontrollis osalenud ettevõtjate suhtes; kõnealune tasu ei ületa ametliku kontrolli tegelikke kulusid ning selle võib seada täielikult või osaliselt sõltuvusse ajast, mis pädevate asutuste töötajatel ametliku kontrolli toimingutele kulub.

2. Artikli 77 lõikes 1 osutatud tasude või maksete arvutamisel võetakse artikli 78 lõike 1 punktis e osutatud reisikulusid arvesse viisil, mis välistab ettevõtjate diskrimineerimise nende ja pädevate asutuste asukohtade vahemaa tõttu.

3. Kui tasud arvutatakse lõike 1 punkti a alusel, ei ületa pädevate asutuste artikli 77 kohaselt kogutav tasu või makse lõike 1 punktis a osutatud ajavahemikul tehtud ametliku kontrolli kogukulusid. [ME 194]

Artikkel 80

Tasude või maksete vähendamine pidevalt nõudeid järgivate ettevõtjate puhul

Kui tasud või maksed arvutatakse artikli 79 lõike 1 punkti a kohaselt, võetakse ettevõtja suhtes kohaldatava tasumäära kindlakstegemisel arvesse seda, kas varasem ametlik kontroll on näidanud, et ettevõtja järgib artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirju, nii et pidevalt nõudeid järginud ettevõtjatelt nõutakse väiksemaid tasusid. [ME 195]

Artikkel 81

Tasude või maksete kohaldamine

1. Ettevõtjad saavad artikli 77 lõikes 1 sätestatud tasude maksmist kinnitava tõendi.

2. Artikli 77 lõike 1 punkti d kohaselt kogutavad tasud või maksed maksab saadetise eest vastutav ettevõtja või tema esindaja. [ME 196]

Artikkel 82

Tasude tagasimaksmine ja mikroettevõtjatele tehtav erand

1. Artiklis 77 sätestatud tasud ei kuulu otsesele ega kaudsele tagasimaksmisele, välja arvatud juhul, kui neid koguti põhjendamatult.

2. Vähema kui 10 töötajaga ettevõtted, mille aastakäive või aastabilansi maht ei ületa kahte miljonit eurot, on artiklis 77 sätestatud tasude maksmisest vabastatud.

3. Artiklites 77, 78 ja 79 osutatud kulud ei hõlma lõikes 2 osutatud ettevõtete ametliku kontrolli läbiviimise kulusid.

Liikmesriigid võivad vabastada VKEd, kes vastavad teatavatele objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele, artiklis 77 sätestatud tasude või maksude maksmisest. [ME-d 197, 315 ja 348]

Artikkel 83

Läbipaistvus

1. Pädevad asutused tagavad võimalikult suure läbipaistvuse seoses järgmisega:

a)	artikli 77 lõikes 1 sätestatud tasude või maksete kindlaksmääramisel kasutatavad meetodid ja andmed;

b)	sellistest tasudest või maksetest saadud vahendite kasutamine , sealhulgas teostatud kontrollide arv ;

c)	sellistest tasudest või maksetest saadud vahendite tõhusa ja kokkuhoidliku kasutamise tagamiseks kehtestatud kord.

2. Iga pädev asutus teeb avalikustab iga perioodi kohta järgmise teabe:

a)	pädevate asutuste kulud, mille katmiseks kogutakse artikli 77 lõike 1 alusel tasusid, näidates ära kulude jaotuse artikli 77 lõikes 1 osutatud tegevuste ning artikli 78 lõikes 1 osutatud kuluelementide lõikes;

b)	artikli 77 lõikes 1sätestatud 1 sätestatud tasude või maksete summa ettevõtjate kategooriate ja ametliku kontrolli kategooriate kaupa;

c)	artikli 77 lõikes 1 sätestatud tasude või maksete kindlaksmääramiseks kasutatav meetod, sealhulgas artikli 79 lõike 1 punktis a a (uus) osutatud kindlasummaliste tasude ja maksete kindlaksmääramiseks kasutatud andmed ja prognoosid;

d)	artikli 79 lõike 1 punkti a kohaldamise korral meetod, mille alusel tasude või maksete määra artikli 80 kohaselt kohandatakse;

e)	artikli 82 lõikes 2 osutatud erandile vastavate tasude või maksete kogusumma. [ME 198]

Artikkel 84

Ametlikust lisakontrollist ja sunnimeetmetest tulenevad kulud

Pädevad asutused koguvad tasusid või makseid selliste lisakulude katteks, mida nad on kandnud seoses järgmisega: [ME 199]

ametlik lisakontroll,

i)	mis on vajalik käesoleva määruse kohase ametliku kontrolli käigus avastatud rikkumise tõttu;

ii)	mida tehakse selleks, et hinnata rikkumise ulatust ja mõju, või selleks, et teha kindlaks, kas rikkumine on heastatud;

b)	ettevõtja soovil tehtud ametlik kontroll,

c)	pädeva asutuse poolt või pädeva asutuse soovil kolmanda isiku poolt võetud parandusmeetmed, kui ettevõtja ei ole toiminud kooskõlas pädevate asutuste poolt artikli 135 alusel rikkumise heastamiseks nõutud parandusmeetmetega;

pädevate asutuste poolt läbi viidud ametlik kontroll ja pädeva asutuse poolt artiklite 64-67, 69 ja 70 kohaselt võetud meetmed ja pädeva asutuse soovil kolmanda isiku poolt võetud parandusmeetmed, kui ettevõtja ei ole toiminud kooskõlas pädevate asutuste poolt artikli 64 lõigete 3 ja 5 ning artiklite 65 ja 67 alusel rikkumise heastamiseks nõutud parandusmeetmetega.

VII peatükk

Ametlik sertifitseerimine

Artikkel 85

Ametliku sertifitseerimisega seotud üldnõuded

1. Kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega toimub ametlik sertifitseerimine järgmiste dokumentide kujul:

a)	ametlikud sertifikaadid või

b)	ametlikud kinnitused.

ba)	ametlikud sanitaarkinnitused. [ME 200]

2. Kui pädevad asutused delegeerivad teatavaid ametlike sertifikaatide või ametlike kinnituste väljaandmisega või artikli 90 lõikes 1 osutatud ametliku järelevalvega seotud ülesandeid, toimub selline delegeerimine kooskõlas artiklitega 25-32.

Artikkel 86

Ametlikud sertifikaadid

1. Kui artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega nõutakse ametliku sertifikaadi väljaandmist, kohaldatakse artikleid 87, 88 ja 89.

2. Artikleid 87-89 kohaldatakse ka selliste ametlike sertifikaatide suhtes, mida on vaja looma- ja kaubasaadetiste eksportimisel kolmandatesse riikidesse.

2a. Seoses ametliku sertifikaadi väljastamisega artikli 1 lõike 2 punktis j osutatud toodetele, lisaks artikli 85 lõikes 2 osutatud sätetele, töötab delegeeritud asutus ja on akrediteeritud vastavalt standardile EN ISO/IEC 17065: 2012. [ME 201]

Artikkel 87

Ametlike sertifikaatide allkirjastamine ja väljaandmine

1. Ametlikke sertifikaate annavad välja pädevad asutused või vastavalt artiklitele 25–32 volitatud asutused. [ME 202]

2. Pädevad asutused määravad sertifikaati välja andvad ametnikud, kellel on õigus ametlikke sertifikaate allkirjastada. Sertifikaati välja andev ametnik vastab järgmistele tingimustele:

a)	tal puudub sertifitseerimise seisukohast oluline huvide konflikt ning ta tegutseb sõltumatult ja erapooletult; [ME 203]

b)	ta on asjakohasel koolitusel tutvunud nõuetega, millele vastavust ametliku sertifikaadiga kinnitatakse, ning samuti käesoleva peatüki sätetega.

3. Ametlike sertifikaatide allkirjastamisel ja väljaandmisel lähtub sertifikaati välja andev ametnik järgmisest:

sertifikaati välja andval ametnikul on vahetu teave sertifitseerimise jaoks oluliste asjaolude ja andmete kohta, mis põhineb

i)	ametlikul kontrollil või

ii)	pädevate asutuste välja antud muul ametlikul sertifikaadil;

b)	sertifitseerimise jaoks olulised asjaolud ja andmed, mida on kinnitanud muu pädevate asutuste poolt selleks määratud ja pädevate asutuste kontrolli all tegutsev isik, tingimusel et sertifikaati välja andev ametnik saab selliste asjaolude ja andmete täpsust kinnitada;

sertifitseerimise jaoks olulised asjaolud ja andmed, mis pärinevad ettevõtjate enesekontrollisüsteemidest ning mida täiendavad ja kinnitavad korrapärase ametliku kontrolli tulemused, mis võimaldavad sertifikaati välja andval ametnikul veenduda, et ametliku sertifikaadi väljaandmise tingimused on täidetud.

4. Sertifikaati välja andev ametnik allkirjastab ja annab ametlikke sertifikaate välja ainult lõike 3 punkti a alusel, kui nii on ette nähtud artikli 1 lõike 2 sätetega.

Artikkel 88

Ametlike sertifikaatide usaldusväärsuse tagatised

1. Ametlikud sertifikaadid peavad vastama järgmistele tingimustele:

a)	sertifikaati välja andev ametnik ei allkirjasta sertifikaadi vormi, kui see on tühi või mittetäielik;

b)	sertifikaat peab olema koostatud ühes liidu institutsioonide ametlikus keeles, mis on sertifikaati välja andvale ametnikule arusaadav, ning vajaduse korral ühes sihtliikmesriigi ametlikus keeles;

c)	need peavad olema autentsed ja täpsed;

d)	sertifikaat peab võimaldama teha kindlaks selle allkirjastanud isiku ja väljaandmise kuupäeva ; [ME 204]

e)	sertifikaat peab võimaldama hõlpsalt seostada sertifikaadi selle välja andnud asutusega ja sellega hõlmatud saadetise, partii või üksiku looma või kaubaga. [ME 205]

2. Pädevad ametiasutused võtavad kõik vajalikud meetmed võltsitud või eksitavate ametlike sertifikaatide väljaandmise või ametlike sertifikaatide kuritarvitamise vältimiseks ning sellise tegevuse eest karistamiseks. Sellised meetmed hõlmavad vajaduse korral järgmist:

a)	sertifikaati välja andva ametniku töökohustuste täitmise ajutine peatamine;

b)	ametlike sertifikaatide allkirjastamise loa tühistamine;

c)	mis tahes muud vajalikud meetmed esimeses käesoleva lõike esimeses lauses osutatud rikkumise kordumise vältimiseks.

Artikkel 89

Ametlike sertifikaatidega seotud rakendusvolitused

Komisjon võib rakendusaktidega kindlaks määrata eeskirjad artiklite 87 ja 88 ühetaoliseks kohaldamiseks seoses järgmisega:

a)	ametlike sertifikaatide näidised ja selliste sertifikaatide väljaandmise eeskirjad;

b)	mehhanismid ning õiguslikud ja tehnilised meetmed, millega tagatakse täpsete ja usaldusväärsete ametlike sertifikaatide väljaandmine ja välditakse pettuseohtu;

c)	ametlike sertifikaatide tühistamise ja asendussertifikaatide väljastamise puhul järgitav kord;

d)	ametlike sertifikaatide tõestatud ärakirjade väljastamise eeskirjad;

e)	selliste dokumentide vorming, mis peavad loomade ja kaupadega pärast ametliku kontrolli kaasas olema;

f)	elektrooniliste sertifikaatide väljaandmise ja elektrooniliste allkirjade kasutamise eeskirjad.

Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 90

Ametlikud kinnitused

1. Kui artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega nõutakse, et ettevõtjad annavad pädevate asutuste ametliku järelevalve all välja ametlikke kinnitusi või et pädevad asutused ise annavad selliseid kinnitusi välja, kohaldatakse käesoleva artikli lõikeid 2, 3 ja 4.

2. Ametlik kinnitus peab vastama järgmistele tingimustele:

a)	see peab olema autentne ja täpne;

b)	see tuleb koostada ühes liidu institutsioonide ametlikus keeles või ühes liikmesriigi ametlikus keeles ; [ME 206]

c)	kui ametlik kinnitus on seotud saadetise või partiiga, peab see võimaldama sellist seost kindlaks teha.

3. Pädevad asutused tagavad, et ametliku kontrolli raames sertifitseerimismenetluse üle järelevalet teostavad töötajad või juhul, kui ametlikke kinnitusi annavad välja pädevad asutused, ametlike kinnituste väljaandmisega tegelevad töötajad, vastavad järgmistele tingimustele:

a)	nad on sõltumatud, erapooletud ning neil puudub ametlike kinnituste andmise seisukohast oluline huvide konflikt; [ME 207]

nad on asjakohasel koolitusel tutvunud

i)	eeskirjadega, millele vastavust ametliku kinnitusega kinnitatakse;

(ii)	käesoleva määruse sätetega.

4. Pädevad asutused viivad korrapäraselt läbi ametlikku kontrolli, et teha kindlaks, kas

a)	kinnitusi välja andvate ettevõtjate tegevus vastab artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadele;

b)	kinnituste väljaandmine põhineb asjakohastel, tõestel ja kontrollitavatel asjaoludel ja andmetel.

III jaotis

Referentlaborid ja -keskused

Artikkel 91

Euroopa Liidu referentlaborite määramine

1. Komisjon võib määrab rakendusaktidega määrata artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega hõlmatud valdkondades Euroopa Liidu referentlaborid, kui ametliku kontrolli tõhusus sõltub muu hulgas [ME 208]

a)	artikli 36 lõike 1 kohaselt määratud ametlikes laborites kasutatavate analüüsi-, uuringu- või diagnoosimeetodite kvaliteedist, ühtlusest ja usaldusväärsusest;

b)	ametlike laborite tehtud analüüside, uuringute ning diagnostika tulemuste kvaliteedist, ühtlusest ja usaldusväärsusest.

2. Lõikes 1 sätestatud määramine peab vastama järgmistele tingimustele:

a)	määramine toimub avaliku konkursi alusel;

b)	määramise tulemused vaadatakse korrapäraselt läbi iga viie aasta järel . [ME 209]

ba)	määramisel võetakse arvesse ainult neid laboreid, kellel on asjaomase valdkonna pädeva asutuse toetuskiri. [ME 317]

2a. Kui komisjon peab asjakohaseks, võib ta määrata ühe ja sama haiguse jaoks rohkem kui ühe referentlabori ja samuti edendada roteerumist käesoleva artikli lõikele 3 vastavate riiklike laborite vahel. [ME 210]

3. Euroopa Liidu referentlaborid

a)	tegutsevad kooskõlas standardiga EN ISO/IEC 17025 „Pädevuse üldnõuded katse- ja mõõtelaboritele“ ning on hinnatud ja akrediteeritud nimetatud standardi alusel riikliku akrediteerimisasutuse poolt, kes tegutseb kooskõlas määrusega (EÜ) nr 765/2008;

b)	tegutsevad Euroopa Liidu referentlabori ülesandeid täites sõltumatult, erapooletult ning neil puudub huvide konflikt; [ME 211]

c)	omavad sobiva kvalifikatsiooniga personali, kellel on piisav väljaõpe nende pädevusvaldkonnas kohaldatavate analüüsi-, uuringu- ja diagnoosimismeetodite alal, ning vajalikku tugipersonali;

d)	omavad või saavad kasutada neile antud ülesannete täitmiseks vajalikku taristut, seadmeid ja tooteid;

e)	tagavad, et nende töötajatel on põhjalikud teadmised rahvusvahelistest standarditest ja tavadest ning et nad võtavad oma töös arvesse uusimaid teadustulemusi liikmesriigi, liidu ja rahvusvahelisel tasandil;

f)	omavad seadmeid, mis võimaldavad neil täita oma ülesandeid hädaolukorras;

g)	omavad seadmeid, mis võimaldavad neil täita asjaomaseid bioturvalisusnõudeid;

ga)	teevad vajaduse korral koostööd Liidu uurimiskeskustega ja komisjoni talitlustega kvaliteetsete analüüsi-, katse- ja diagnoosimeetodite väljatöötamiseks; ME 212]

gb)	võivad saada liidult rahalist toetust kooskõlas nõukogu otsusega 90/424/EMÜ (50) ; [ME 213]

gc)	tagavad, et nende töötajad hoiavad teatud küsimusi, tulemusi või teabevahetust konfidentsiaalsena. [ME 214]

3a. Erandina käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 on määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 32 esimeses lõigus ja määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 21 esimeses lõigus osutatud tugilaborid sellised Euroopa Liidu laborid, mille vastutus ja ülesanded on kindlaks määratud käesoleva määruse artiklis 92 järgmistes valdkondades:

a)	geneetiliselt muundatud organismid ning geneetiliselt muundatud toit ja sööt;

b)	söödalisandid. [ME 215]

Artikkel 92

Euroopa Liidu referentlaborite vastutus ja ülesanded

1. Euroopa Liidu referentlaborid aitavad parandada ja ühtlustada analüüsi-, uuringu- ja diagnoosimeetodeid, mida kasutavad artikli 36 lõike 1 kohaselt määratud ametlikud laborid, ja nende poolt saadud analüüsi-, uuringu- ja diagnostikaandmeid.

2. Euroopa Liidu referentlaborid vastutavad komisjoni poolt heaks kiidetud aastaste või mitmeaastaste tööprogrammide alusel järgmiste ülesannete täitmise eest:

a)	varustavad riiklikke referentlaboreid analüüsi-, uuringu- ja diagnoosimeetodite, sealhulgas võrdlusmeetodite, üksikasjadega;

aa)	annavad riiklikele referentlaboritele tasuta ja kasutuspiiranguteta viitematerjali (loomatervishoiu, tüvede ja seerumite kohta), et hõlbustada analüüsi-, proovi- ja diagnoosimeetodite väljatöötamist ja ühtlustamist; [ME 216]

koordineerivad punktis a osutatud meetodite kohaldamist riiklikes referentlaborites ning vajaduse korral muudes ametlikes laborites, eelkõige korraldades korrapäraselt laboritevahelisi võrdlevaid uuringuid ja tagades kõnealuste võrdlevate uuringute asjakohased järelmeetmed kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud protokollidega; teavitavad pädevaid asutusi kõnealuste laboritevaheliste võrdluskatsete jälgimisest ja tulemustest; [ME 217]

c)	koordineerivad uute laboratoorsete analüüsi-, uuringu- ja diagnoosimeetodite kohaldamise praktilist korda ja teavitavad riiklikke referentlaboreid kõnealuse valdkonna arengust;

d)	viivad läbi tasuta koolituskursusi riiklike referentlaborite ning töötajatele; vajaduse korral viivad läbi koolituskursusi muude ametlike laborite töötajatele, samuti kolmandate riikide ekspertidele; [ME 218]

e)	annavad komisjonile oma pädevuse piires teaduslikku ja tehnilist abi;

f)	annavad riiklikele referentlaboritele asjaomast teavet liidu, liikmesriigi ja rahvusvahelise teadustegevuse kohta;

g)	teevad oma pädevuse piires koostööd kolmandate riikide laboritega ning Euroopa Toiduohutusameti, Euroopa Ravimiameti ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega;

aitavad liikmesriikides aktiivselt kaasa toiduga levivate ja zoonootiliste haiguste puhangute, ja loomataudide ning taimekahjustajate puhangute diagnoosimisele, uurides diagnoosi kinnituseks, iseloomustamiseks ja taksonoomiliseks või episootiliseks uurimiseks isolaate või taimekahjustajate proove; [ME 219]

i)	koordineerivad või korraldavad uuringuid toiduga levivate ja zoonootiliste haiguste ning loomataudide diagnoosimiseks kasutatavate reaktiivide kvaliteedi kontrollimiseks;

koostavad ja hooldavad oma pädevuse piires

i)	taimekahjustajate või patogeenide referenttüvede võrdluskogusid referenttüvesid ; [ME 220]

ii)	toiduga kokkupuutuva materjali võrdluskogusid, mida kasutatakse analüüsiseadmete kalibreerimiseks ning proovide saatmiseks riiklikesse referentlaboritesse;

iii)	ajakohastatud loetelusid olemasolevatest võrdlusainetest ja reaktiividest ning kõnealuste ainete ja reaktiivide tootjatest ja tarnijatest.

2a. Käesoleva artikli lõiget 1 ja 2 kohaldatakse, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 32 esimest lõiku ja artikli 32 neljanda ja viienda lõigu kohaselt vastu võetud eeskirju, samuti määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 21 esimest lõiku ja artikli 21 kolmanda ja neljanda lõigu kohaselt vastu võetud eeskirju. [ME 221]

3. Euroopa Liidu referentlaborid avaldavad liikmesriikide poolt artikli 98 lõike 1 kohaselt määratud riiklike referentlaborite loetelu.

Artikkel 92a

1. Komisjon määrab delegeeritud õigusaktidega Euroopa Liidu toidu autentsuse referentlabori.

2. Liikmesriigid võivad määrata riikliku referentlabori osana liidus tegutsevate laborite võrgustikust. [ME 222]

Artikkel 93

Euroopa Liidu taimse paljundusmaterjali referentkeskuste määramine

1. Komisjon võib rakendusaktidega määrata Euroopa Liidu referentkeskused, mis toetavad komisjoni, liikmesriikide ja Euroopa Sordiameti (EPVA) tegevust artikli 1 lõike 2 punktis h osutatud sätete kohaldamisel.

2. Lõikes 1 sätestatud määramine peab vastama järgmistele tingimustele:

a)	määramine toimub avaliku konkursi alusel;

b)	määramise tulemused vaadatakse korrapäraselt läbi.

3. Euroopa Liidu referentkeskused:

a)	omavad kõrgetasemelisi teaduslikke ja tehnilisi eriteadmisi taimse paljundusmaterjali põldtunnustamise, proovide võtmise ja uurimise valdkonnas;

b)	omavad sobiva kvalifikatsiooniga personali, kellel on piisav väljaõpe punktis a osutatud valdkondades, ning vajalikku tugipersonali;

c)	omavad või saavad kasutada neile antud ülesannete täitmiseks vajalikku taristut, seadmeid ja tooteid;

d)	tagavad, et nende töötajatel on põhjalikud teadmised rahvusvahelistest standarditest ja tavadest punktis a osutatud valdkondades ning et nad võtavad oma töös arvesse uusimaid teadustulemusi liikmesriigi, liidu ja rahvusvahelisel tasandil. [ME 223]

Artikkel 94

Euroopa Liidu taimse paljundusmaterjali referentkeskuste vastutus ja ülesanded

Artikli 93 lõike 1 kohaselt määratud Euroopa Liidu referentkeskused vastutavad komisjoni poolt heaks kiidetud aastaste või mitmeaastaste tööprogrammide alusel järgmiste ülesannete täitmise eest:

annavad oma pädevuse piires teaduslikku ja tehnilist eksperdiabi järgmistes valdkondades:

i)	põldtunnustamine, proovide võtmine ja uuringud taimse paljundusmaterjali sertifitseerimiseks;

ii)	taimse paljundusmaterjali sertifitseerimisjärgsed uuringud;

iii)	taimse paljundusmaterjali standardkategooriate uuringud;

b)	korraldavad taimse paljundusmaterjali võrdlevaid uuringuid ja välikatseid;

c)	korraldavad koolituskursusi pädevate asutuste töötajatele, samuti kolmandate riikide ekspertidele;

d)	osalevad taimse paljundusmaterjali sertifitseerimise ja sertifitseerimisjärgsete tööprotokollide ja taimse paljundusmaterjali sertifitseerimise tulemusnäitajate väljatöötamises;

e)	levitavad oma pädevuse piires teadustulemusi ja tehnilisi uuendusi. [ME 224]

Artikkel 95

Euroopa Liidu loomade heaolu referentkeskuste määramine

1. Komisjon võib määrab rakendusaktidega määrata Euroopa Liidu referentkeskused, mis toetavad komisjoni ja liikmesriikide tegevust artikli 1 lõike 2 punktis f osutatud eeskirjade kohaldamisel. [ME 225]

2. Lõikes 1 sätestatud määramine peab vastama järgmistele tingimustele:

a)	määramine toimub avaliku konkursi alusel;

b)	määramise tulemused vaadatakse korrapäraselt läbi.

3. Euroopa Liidu loomade heaolu referentkeskused:

omavad kõrgetasemelisi teaduslikke ja tehnilisi eriteadmisi asjakohase kvalifikatsiooniga töötajaid, kellel on kõrgetasemelised teaduslikud ja tehnilised eriteadmised inimeste ja loomade vaheliste suhete, loomade käitumise, loomade füsioloogia, loomatervise ja loomasöötade kohta ning loomade kaubandusliku ja teadusliku kasutamise kohta loomade heaolu ja eetiliste aspektide seisukohast; [ME 226]

b)	omavad sobiva kvalifikatsiooniga personali, kellel on piisav väljaõpe punktis a osutatud valdkondades ning loomadega seotud eetilistes küsimustes, ning vajalikku tugipersonali; [ME 227]

c)	omavad või saavad kasutada neile antud ülesannete täitmiseks vajalikku taristut, seadmeid ja tooteid;

d)	tagavad, et nende töötajatel on põhjalikud teadmised rahvusvahelistest standarditest ja tavadest punktis a osutatud valdkondades ning et nad võtavad oma töös arvesse uusimaid teadustulemusi liikmesriigi, liidu ja rahvusvahelisel tasandil.

Artikkel 96

Euroopa Liidu loomade heaolu referentkeskuste vastutus ja ülesanded

Artikli 95 lõike 1 kohaselt määratud Euroopa Liidu referentkeskused vastutavad komisjoni poolt heaks kiidetud aastaste või mitmeaastaste tööprogrammide alusel järgmiste ülesannete täitmise eest:

a)	osutavad oma pädevuse piires teaduslikku ja tehnilist eksperdiabi määruse (EÜ) nr 1099/2009 artikliga 20 ette nähtud riiklikele teadusabi võrgustikele või organisatsioonidele;

b)	osutavad teaduslikku ja tehnilist eksperdiabi artikli 18 lõike 3 punktis f osutatud loomade heaolu näitajate väljatöötamisel ja kohaldamisel;

ba)	sellise tunnustatud teadmisi loomade heaolu valdkonnas omavate asutuste võrgustiku koordineerimine, kes suudaks abistada pädevaid asutusi ja sidusrühmi asjakohaste liidu õigusaktide kohaldamisel. [ME 228]

c)	töötavad välja meetodid toetavad loomade heaolu taseme hindamiseks ja parandamiseks või koordineerivad selliste vajalike meetodite väljatöötamist ja koordineerimist ; [ME 229]

d)	korraldavad koordineerivad teaduslikke ja tehnilisi uuringuid kaubanduslikul või teaduslikul otstarbel kasutatavate loomade heaolu valdkonnas; [ME 230]

e)	korraldavad koolituskursusi punktis a osutatud riiklike teadusabi võrgustike või organisatsioonide ja pädevate asutuste töötajatele, samuti kolmandate riikide ekspertidele;

f)	levitavad oma pädevuse piires teadustulemusi ja tehnilisi uuendusi ning teevad koostööd liidu teadusasutustega.

Artikkel 96a

ELi referentkeskuste määramine toidutarneahela autentsuse ja terviklikkuse tagamiseks

1. Komisjon võib rakendusakti abil määrata liidu referentkeskused, kes toetavad komisjoni ja liikmesriikide tegevust, et ära hoida ja kindlaks teha artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade tahtlikku rikkumist ning sellele reageerida.

2. Lõikes 1 osutatud määramised järgnevad avalikule valikumenetlusele ning need vaadatakse korrapäraselt üle.

3. ELi referentkeskused toidutarneahela autentsuse ja terviklikkuse tagamiseks:

omavad suurt teaduslikku ja tehnilist pädevust artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjades kindlaks määratud valdkondades ja nende suhtes kohaldatava kohtuekspertiisi osas ning seega võimet teostada või koordineerida kõrgetasemelisi teadusuuringuid kaupade autentsuse ja terviklikkuse ning kasutatavate meetodite väljatöötamise, rakendamise ja hindamise valdkonnas artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade tahtliku rikkumise avastamiseks;

b)	omavad sobiva kvalifikatsiooniga personali, kellel on piisav väljaõpe punktis a osutatud valdkondades, ning vajalikku tugipersonali;

c)	omavad või saavad kasutada neile antud ülesannete täitmiseks vajalikku taristut, seadmeid ja tooteid;

d)	tagavad, et nende töötajatel on põhjalikud teadmised rahvusvahelistest standarditest ja tavadest punktis a osutatud valdkondades ning et nad võtavad oma töös arvesse uusimaid teadustulemusi liikmesriigi, liidu ja rahvusvahelisel tasandil. [ME 231]

Artikkel 96b

ELi referentkeskuste vastutus ja ülesanded toidutarneahela autentsuse ja terviklikkuse tagamiseks

Artikli 96a lõike 1 kohaselt määratud Euroopa Liidu referentkeskused vastutavad komisjoni poolt heaks kiidetud aastaste või mitmeaastaste tööprogrammide alusel järgmiste ülesannete täitmise eest:

a)	pakkuda konkreetseid teadmisi kaupade autentsuse ja terviklikkuse ning artikli 1 lõikes 1 osutatud eeskirjade tahtlike rikkumiste avastamismeetodite valdkonnas, seoses nende eeskirjadega reguleerivate valdkondade suhtes kohaldava kohtuekspertiisiga;

b)	esitada konkreetsed analüüsid, mille eesmärk on kindlaks määrata toidutarneahela osad, kus toimub tahtlik rikkumine ning mis on majanduslikult õigustatud artikli 1 lõikes 2 sätestatud eeskirjade kohaselt ning aidata kaasa konkreetse ametliku kontrolli ja protokolli tehnika väljatöötamisele;

c)	vajaduse korral täita artikli 92 lõike 2 punktides a–g osutatud ülesandeid;

d)	vajaduse korral luua ja säilitada autenditud referentmaterjalide andmebaasid kaupade autentsuse ja terviklikkuse kontrollimiseks;

e)	levitavad oma pädevuse piires teadustulemusi ja tehnilisi uuendusi. [ME 232]

Artikkel 97

Komisjoni kohustused

1. Komisjon avaldab ja vajaduse korral ajakohastab järgmiste asutuste loetelu:

a)	artikliga 91 ette nähtud Euroopa Liidu referentlaborid;

b)	artikliga 93 ette nähtud Euroopa Liidu taimse paljundusmaterjali referentkeskused; [ME 233]

c)	artikliga 95 ette nähtud Euroopa Liidu loomade heaolu referentkeskused.

2. Komisjonil on õigus artikli 139 kohaselt vastu võtta delegeeritud õigusakte seoses Euroopa Liidu referentlaborite, Euroopa Liidu taimse paljundusmaterjali referentkeskuste ja Euroopa Liidu loomade heaolu referentkeskuste vastutuse ja ülesannete kindlaksmääramise ja nende suhtes nõuete kehtestamisega lisaks artikli 91 lõike 3, artikli 92, artikli 93 lõike 3, artikli 95 lõike 3 ja artikli 96 sätetele. [ME 234]

3. Komisjon kontrollib, kas Euroopa Liidu referentlaborid ja Euroopa Liidu referentkeskused täidavad artikli 91 lõikes 3, artiklis 92, artikli 93 lõikes 3, artikli 95 lõikes 3 ja artiklis 96 sätestatud nõudeid. [ME 235]

4. Kui lõikes 3 osutatud komisjoni kontrollid näitavad, et artikli 91 lõikes 3, artiklis 92, artikli 95 lõikes 3 ja artiklis 96 sätestatud nõudeid on rikutud, võtab komisjon pärast Euroopa Liidu referentlaborilt või Euroopa Liidu referentkeskuselt märkuste saamist järgmised meetmed:

a)	tühistab selle labori või keskuse määramise või

b)	võtab mis tahes muud asjakohased meetmed.

Artikkel 98

Riiklike referentlaborite määramine

1. Liikmesriik määrab igale artikli 91 lõike 1 kohaselt määratud Euroopa Liidu referentlaborile ühe või mitu riiklikku referentlaborit.

Liikmesriik võib määrata mõnes muus liikmesriigis või EFTA liikmeks olevas kolmandas riigis asuva labori.

Üks labor võib olla määratud mitme liikmesriigi riiklikuks referentlaboriks.

2. Riiklike referentlaborite suhtes kohaldatakse artikli 36 lõike 4 punktis e, artikli 36 lõikes 5, artiklis 38, artikli 41 lõikes 1, artikli 41 lõike 1 punktides a ja b ning artikli 41 lõikes 3 sätestatud nõudeid.

3. Riiklikud referentlaborid peavad vastama järgmistele tingimustele:

a)	nad tegutsevad riikliku referentlabori ülesandeid täites sõltumatult, erapooletult ning neil puudub huvide konflikt; [ME 236]

b)	nad omavad sobiva kvalifikatsiooniga personali, kellel on piisav väljaõpe nende pädevusvaldkonnas kohaldatavate analüüsi-, uuringu- ja diagnoosimismeetodite alal, ning vajalikku tugipersonali;

c)	nad omavad või saavad kasutada neile antud ülesannete täitmiseks vajalikku taristut, seadmeid ja tooteid;

d)	nad tagavad, et nende töötajatel on põhjalikud teadmised rahvusvahelistest standarditest ja tavadest ning et nad võtavad oma töös arvesse uusimaid teadustulemusi liikmesriigi, liidu ja rahvusvahelisel tasandil;

e)	nad omavad seadmeid, mis võimaldavad neil täita oma ülesandeid hädaolukorras;

f)	nad omavad seadmeid, mis võimaldavad neil täita bioturvalisusnõudeid.

4. Liikmesriik:

a)	edastab komisjonile, asjaomasele Euroopa Liidu referentlaborile ja teistele liikmesriikidele iga riikliku referentlabori nime ja aadressi

b)	teeb kõnealuse teabe üldsusele kättesaadavaks;

c)	ajakohastab vajaduse korral kõnealust teavet.

5. Liikmesriigid, kellel on Euroopa Liidu referentlabori kohta rohkem kui üks riiklik referentlabor, peavad tagama, et kõnealused laborid teeksid tihedat koostööd, et tagada töö tõhus koordineerimine referentlaborite vahel ning teiste riiklike laborite ja Euroopa Liidu referentlaboriga.

6. Komisjonil on õigus artikli 139 kohaselt vastu võtta delegeeritud õigusakte seoses riiklike referentlaborite suhtes nõuete kehtestamisega lisaks lõigetes 2 ja 3 sätestatule.

6a. Käesolevat artiklit kohaldatakse, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 32 teist lõiku ja artikli 32 neljanda ja viienda lõigu kohaselt vastu võetud eeskirju, samuti määruse (EÜ) nr 1831/2003 II lisa ja artikli 21 kolmanda ja neljanda lõigu kohaselt vastu võetud eeskirju. [ME 237]

Artikkel 99

Riiklike referentlaborite vastutus ja ülesanded

1. Riiklikud referentlaborid teevad oma pädevusvaldkonnas järgmist:

a)	teevad koostööd Euroopa Liidu referentlaboritega ja osalevad nende poolt korraldatud koolituskursustel ja laboritevahelistes võrdlevates uuringutes;

b)	koordineerivad artikli 36 lõike 1 kohaselt määratud ametlike laborite tegevust eesmärgiga ühtlustada ja parandada analüüsi-, uuringu- ja diagnoosimeetodeid ning nende kasutamist;

c)	korraldavad vajaduse korral laboritevahelisi võrdlevaid uuringuid, tagavad selliste uuringute järelmeetmed ning teavitavad pädevaid asutusi selliste uuringute tulemustest ja järelmeetmetest;

d)	tagavad Euroopa Liidu referentlaborist saadud teabe edastamise pädevatele asutustele ja ametlikele laboritele;

e)	annavad oma pädevuse piires pädevatele asutustele artikli 111 kohaselt vastuvõetud koordineeritud kontrollikavade rakendamisel teaduslikku ja tehnilist abi;

f)	koostavad vajaduse korral ajakohastatud loetelu olemasolevatest võrdlusainetest ja reaktiividest ning kõnealuste ainete ja reaktiivide tootjatest ja tarnijatest.

fa)

aitavad riigi territooriumil aktiivselt kaasa loomataudide, toiduga levivate ja zoonootiliste haiguste puhangute diagnoosimisele, uurides diagnoosi kinnituseks, iseloomustamiseks ja taksonoomiliseks või episootiliseks uurimiseks isolaate või parasiidiproove samamoodi, nagu on täpsustatud Euroopa Liidu riiklike referentlaborite jaoks artikli 92 lõike 2 punktis h. [ME 238]

2. Komisjonil on õigus artikli 139 kohaselt vastu võtta delegeeritud õigusakte seoses riiklike referentlaborite vastutuse ja ülesannete kehtestamisega lisaks lõikes 1 sätestatule.

2a. Käesolevat artiklit kohaldatakse, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 32 teist lõiku ja artikli 32 neljanda ja viienda lõigu kohaselt vastu võetud eeskirju, samuti määruse (EÜ) nr 1831/2003 II lisa ja artikli 21 kolmanda ja neljanda lõigu kohaselt vastu võetud eeskirju. [ME 239]

IV jaotis

Haldusabi ja koostöö

Artikkel 100

Üldeeskirjad

1. Enam kui ühe liikmesriigi seisukohast olulistel juhtudel osutavad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused üksteisele artiklite 102-105 kohaselt haldusabi, et tagada artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade nõuetekohane kohaldamine.

2. Haldusabi hõlmab vajaduse korral liikmesriigi pädevate asutuste osalemist kohapealses ametlikus kontrollis, mida viivad läbi teise liikmesriigi pädevad asutused. [ME 240]

3. Käesoleva jaotise sätted ei piira selliste siseriiklike eeskirjade kohaldamist,

a)	mida kohaldatakse kohtumenetluse objektiks olevate või kohtumenetlusega seotud dokumentide kättesaadavaks tegemise suhtes;

b)	mille eesmärgiks on füüsiliste või juriidiliste isikute ärihuvide kaitse.

4. Kogu artiklite 102-105 kohane teabevahetus pädevate asutuste vahel toimub kirjalikult.

5. Teabevahetuse sujuvuse ja lihtsuse huvides kehtestab komisjon rakendusaktidega järgmiste dokumentide standardvormid:

a)	artikli 102 lõikes 1 sätestatud abitaotlused;

b)	tavapärased ja korduvad teatised ja vastused.

Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 241]

5a. Pädevate asutuste vaheline teabevahetus, mis toimub vastavuses käesoleva jaotise sätetega, ei piira komisjoni määruse (EL) nr 16/2011 (51) sätteid seoses teabevahetusega, mis toimub toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi kaudu. [ME 242]

Artikkel 101

Kontaktasutused

1. Kõik liikmesriigid määravad ühe või mitu kontaktasutust, kes vastutavad artiklite 102-105 kohase pädevate asutuste vahelise teabevahetuse eest.

2. Kontaktasutuste määramine ei välista otseseid kontakte, teabevahetust ja koostööd erinevate liikmesriikide pädevate asutuste töötajate vahel.

3. Komisjonil on õigus artikli 139 kohaselt vastu võtta delegeeritud õigusakte seoses lõike 1 alusel määratud kontaktasutustele miinimumnõuete kehtestamisega.

4. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja muid liikmesriike lõike 1 alusel määratud kontaktasutuste andmetest ja nende hilisematest muudatustest.

5. Komisjon avaldab oma veebisaidil selliste kontaktasutuste loetelu, millest liikmesriigid on teda lõike 4 kohaselt teavitanud, ning ajakohastab seda.

6. Kõik artikli 102 lõike 1 kohased abitaotlused ning artiklite 103, 104 ja 105 kohased teatised edastab kontaktasutus oma korrespondentasutusele selles liikmesriigis, kellele taotlus või teatis on adresseeritud.

7. Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks lõike 1 alusel määratud kontaktasutuste vahelises suhtluses kasutatavad tehnilised vahendid ja menetlused.

Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 243]

Artikkel 102

Abistamine taotluse korral

1. Kui liikmesriigi pädevad asutused leiavad, et neil on oma territooriumil ametliku kontrolli tegemiseks või sellise kontrolli tõhusate järelmeetmete võtmiseks vaja andmeid või teavet mõne muu liikmesriigi pädevatelt asutustelt, esitavad nad asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele põhjendatud haldusabitaotluse. Pädevad asutused, kellele taotlus esitatakse,

a)	kinnitavad viivitamata taotluse kättesaamist;

b)	teatavad kümne viieteistkümne päeva jooksul alates taotluse kättesaamisest, kui palju aega nad vajavad taotlusele sisuka vastuse andmiseks; [ME 244]

c)	korraldavad ametliku kontrolli või uurimise, mis on vajalik selleks, et esitada taotluse esitanud pädevatele asutustele viivitamata kogu vajalik teave ja dokumendid, mis võimaldaks neil teha pädevaid otsuseid ning kontrollida, kas asjaomases riigis on liidu eeskirju järgitud.

2. Dokumente võib edastada originaalkujul või esitada nende koopiad.

3. Kui taotluse esitanud pädev asutus ja taotluse saanud pädev asutus nii kokku lepivad, võivad lõike 1 punktis c osutatud, taotluse saanud pädeva asutuse poolt korraldatava ametliku kontrolli ja uurimise juures viibida taotluse esitanud pädeva asutuse määratud töötajad.

Sellisel juhul peavad taotluse esitanud pädeva asutuse töötajad vastama järgmistele tingimustele:

a)	nad peavad mis tahes ajal olema valmis esitama kirjaliku volituse, mis kinnitab nende isikut ja ametialaseid volitusi;

b)	neil on juurdepääs samadele ruumidele ja dokumentidele kui taotluse saanud pädevate asutuste töötajatel, seda aga viimaste vahendusel ja ainuüksi käimasoleva haldusmenetluse eesmärgil;

c)	nad ei või omal algatusel kasutada taotluse saanud pädeva asutuse ametnikele antud uurimisvolitusi.

Artikkel 103

Abistamine ilma taotluseta

1. Kui liikmesriigi pädevad asutused saavad teada rikkumisest ja kui sellisel rikkumisel võib olla mõju teises liikmesriigis, edastavad nad sellise teabe eelneva taotluseta ja viivitamata asjaomase teise liikmesriigi pädevatele asutustele.

2. Lõike 1 kohaselt teavitatud pädevad asutused

a)	kinnitavad viivitamata teatise kättesaamist;

teatavad kümne viieteistkümne päeva jooksul alates teatise kättesaamisest [ME 245]

i)	kuidas nad kavatsevad uurimist läbi viia või

ii)	põhjused, miks nad leiavad, et uurimine ei ole vajalik;

c)	kui punktis b osutatud uurimist peetakse vajalikuks, viivad nad uurimise läbi ja teavitavad teatise saatnud pädevaid asutusi viivitamata selle tulemustest ning vajaduse korral mis tahes võetud meetmetest.

Artikkel 104

Abistamine nõuete rikkumise korral

1. Kui pädevad asutused teevad ametliku kontrolli käigus kindlaks, et teisest liikmesriigist pärit loomad või kaubad ei vasta artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadele ning nendest tuleneb risk inimeste, loomade või taimede tervisele või loomade heaolule või geneetiliselt muundatud organismide ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale, või kui need kujutavad endast kõnealuste eeskirjade tõsist rikkumist, võtavad nad viivitamata ühendust lähteliikmesriigi ja mis tahes muu asjaomase liikmesriigi pädevate asutustega, et võimaldada neil läbi viia asjakohast uurimist.

1a. Lõikes 1 osutatud teised asjaomased liikmesriigid on määruse (EÜ) nr 1/2005 rikkumise puhul järgmised:

a)	Liikmesriik, kes andis vedajatele loa;

b)	kui veovahendi puuduste tõttu rikuti määruses kehtestatud nõudeid, siis liikmesriik, kes väljastas veovahendi vastavussertifikaadi;

c)	Kui juht oli osaline käesoleva määruse nõuete rikkumises, siis liikmesriik, kes väljastas juhi pädevustunnistuse. [ME 246]

2. Teate saanud pädevad asutused peavad viivitamata

a)	kinnitama teatise kättesaamist;

b)	teatama, kuidas nad kavatsevad uurimist läbi viia;

c)	viima uurimise läbi, võtma kõik vajalikud meetmed ja teavitama teate saatnud pädevaid asutusi uurimise ja läbi viidud ametliku kontrolli laadist, tehtud otsustest ja selliste otsuste põhjustest;

ca)	teavitama kõiki vastavaid asjaomaseid sidusrühmi, nagu on täpsustatud riiklikes toiduohutuse situatsiooniplaanides. [ME 247]

3. Kui teate saatnud pädevatel asutustel on põhjust uskuda, et teate saanud pädevate asutuste läbi viidud uurimine või nendepoolsed meetmed ei ole kindlaks tehtud rikkumise puhul piisavad, paluvad nad teate saanud pädevatel asutustel ametlikku kontrolli või võetud meetmeid täiendada. Sellistel juhtudel:

a)	püüavad mõlema liikmesriigi pädevad asutused jõuda kokkuleppele selles suhtes, kuidas oleks õige rikkumisele reageerida, sealhulgas artikli 102 lõike 3 kohase ühise ametliku kontrolli ja ühise uurimise abil;

b)	nad teavitavad komisjoni viivitamata, kui ei suuda jõuda kokkuleppele asjakohastes meetmetes.

4. Kui muust liikmesriigist pärit loomade ja kaupade ametliku kontrolli käigus ilmnevad artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade korduvad rikkumised, teavitavad sihtliikmesriigi pädevad asutused sellest viivitamata komisjoni ja teiste liikmesriikide pädevaid asutusi.

Artikkel 105

Kolmandate riikide abi

1. Kui pädevad asutused saavad kolmandalt riigilt teavet rikkumise kohta või riski kohta inimeste, loomade või taimede tervisele või loomade heaolule või geneetiliselt muundatud organismide ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale, teevad nad viivitamata järgmist:

a)	edastavad kõnealuse teabe teiste asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele;

b)	kui kõnealune teave on või võib olla liidu tasandil oluline, edastavad selle komisjonile.

2. Käesoleva määruse kohaselt läbi viidud ametliku kontrolli ja uurimise käigus saadud teavet võib lõikes 1 osutatud kolmandale riigile edastada tingimusel, et

a)	kõik teavet esitanud pädevad asutused on andnud selleks oma nõusoleku;

b)	kolmas riik on kohustunud osutama vajalikku abi selleks, et saada tõendeid tavade kohta, millega rikutakse või ilmselt rikutakse liidu õigusnorme või millest tuleneb risk inimeste, loomade või taimede tervisele või keskkonnale;

c)	järgitakse isikuandmete kolmandatele riikidele edastamise suhtes kohaldatavaid liidu ja siseriiklikke õigusnorme.

Artikkel 106

Komisjoni koordineeritud abi ja järgnevad meetmed

1. Komisjon koordineerib viivitamata pädevate asutuste poolt käesoleva jaotise kohaselt võetud meetmeid, kui

a)	komisjonile teatatakse tegevusest, millega rikutakse või ilmselt rikutakse artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirju, ning sellise tegevuse mõju ulatub või võib ulatuda mitmesse liikmesriiki või

b)	komisjonile kättesaadavast teabest ilmneb, et sama või sarnane tegevus, millega rikutakse või ilmselt rikutakse artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirju, võib toimuda mitmes liikmesriigis ning

c)	asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused ei suuda jõuda kokkuleppele asjakohaste meetmete suhtes, millega reageerida artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade rikkumisele.

2. Lõikes 1 osutatud juhtudel võib komisjon

a)	koostöös asjaomase liikmesriigiga saata ülevaatusmeeskonna tegema kohapealset ametlikku kontrolli;

b)	nõuda rakendusaktidega, et lähteliikmesriigi ja vajaduse korral muude asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused tõhustaksid ametlikku kontrolli ning annaksid komisjonile aru nende poolt võetud meetmetest;

c)	võtta kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega mis tahes muid asjakohaseid meetmeid.

3. Komisjonil on õigus artikli 139 kohaselt vastu võtta delegeeritud õigusakte kiiret teabevahetust võimaldavate eeskirjade kehtestamiseks lõikes 1 osutatud juhtudel.

V jaotis

Kavandamine ja aruandlus

Artikkel 107

Mitmeaastased riiklikud kontrollikavad ja kontrollikavade eest vastutav asutus

1. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused teevad käesoleva määrusega hõlmatud ametlikku kontrolli mitmeaastase riikliku kontrollikava alusel, mille vastuvõtmist ja rakendamist kogu riigis koordineeritakse.

2. Liikmesriigid määravad vastutava (d) asutuse (d) kes [ME 248]

a)	koordineerib lõikes 1 osutatud kava ettevalmistamist kõigi ametliku kontrolli eest vastutavate pädevate asutuste vahel;

b)	tagab, et kõnealune kava on ühtne ning et seda rakendatakse järjepidevalt.

Artikkel 108

Mitmeaastaste riiklike kontrollikavade sisu

1. Mitmeaastaste riiklike kontrollikavade ettevalmistamisel lähtutakse vajadusest tagada, et

a)	ametlikku kontrolli kavandatakse kõigis artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega hõlmatud valdkondades ning kooskõlas artiklis 8 sätestatud kriteeriumidega ja artiklites 15-24 sätestatud eeskirjadega;

b)	ametlikud kontrollid seatakse tähtsuse järjekorda ning kontrollivahendeid jaotatakse tõhusalt.

2. Mitmeaastased riiklikud kontrollikavad sisaldavad üldteavet ametliku kontrolli süsteemide ülesehituse ja korralduse kohta kõikides hõlmatud sektorites asjaomases liikmesriigis ning sisaldavad vähemalt järgmist teavet: [ME 249]

a)	mitmeaastase riikliku kontrollikava strateegilised eesmärgid ja see, kuidas ametlike kontrollide tähtsuse järjekord ja vahendite eraldamine neid eesmärke kajastavad;

b)	ametliku kontrolli liigitus riskikategooriate järgi;

c)	pädevate asutuste ja nende ülesannete määramine kesk-, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning kõnealustele asutustele kättesaadavad vahendid;

d)	vajaduse korral ülesannete delegeerimine volitatud isikutele;

e)	ametliku kontrolli üldine korraldamine ja juhtimine riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, sealhulgas ametlik kontroll üksikutes ettevõtetes;

f)	erinevate sektorite suhtes kohaldatavad kontrollisüsteemid ja tegevuse koordineerimine neis sektorites ametliku kontrolli eest vastutavate pädevate asutuste erinevate teenistuste vahel;

g)	kord ja menetlused, millega tagatakse pädevate asutuste artikli 4 lõike 1 kohaste kohustuste täitmine;

h)	pädevate asutuste töötajate koolitus;

i)	artikli 11 lõikega 1 ette nähtud dokumenteeritud menetlused;

j)	artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega kooskõlas olevate situatsiooniplaanide korraldus ja toimimine;

k)	liikmesriikide pädevate asutuste vahelise koostöö ja vastastikuse abi korraldamine.

Artikkel 109

Mitmeaastaste kontrollikavade ettevalmistamine ja rakendamine

1. Liikmesriigid tagavad, et artikli 107 lõikega 1 ette nähtud mitmeaastased riiklikud kontrollikavad tehakse avalikkusele kättesaadavaks, v.a kavade sellised osad, mille avalikustamine võiks ohustada ametliku kontrolli tõhusust.

1a. Kõnealuste kavade ettevalmistamisel võib konsulteerida asjaomaste ettevõtjatega, et tagada riskipõhine lähenemine ametlikele kontrollidele. [ME 250]

2. Mitmeaastast riiklikku kontrollikava tuleb ajakohastada alati, kui on vaja seda kohandada artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade muudatustega, ning seda vaadatakse korrapäraselt läbi, et võtta arvesse vähemalt järgmisi tegureid:

a)	uute haiguste, taimekahjustajate või muude riskide esilekerkimine seoses inimeste, loomade või taimede tervise, loomade heaolu või geneetiliselt muundatud organismide ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnaga; [ME 251]

b)	olulised muudatused liikmesriikide pädevate asutuste struktuuris, juhtkonnas või tegevuses;

c)	liikmesriikide ametliku kontrolli tulemused;

d)	komisjoni poolt kooskõlas artikli 115 lõikega 1 liikmesriigis tehtud kontrolli tulemused;

e)	teadusuuringute tulemused;

f)	kolmanda riigi pädevate asutuste poolt liikmesriigis tehtud ametliku kontrolli tulemused.

3. Liikmesriigid esitavad komisjonile komisjoni taotluse korral oma mitmeaastase riikliku kontrollikava ajakohastatud versiooni.

Artikkel 110

Mitmeaastaste riiklike kontrollikavadega seotud volituste delegeerimine

Komisjonil on õigus artikli 139 kohaselt vastu võtta delegeeritud õigusakte seoses artikli 107 lõikega 1 ette nähtud mitmeaastaste riiklike kontrollikavadega.

Kõnealuste delegeeritud õigusaktidega tuleb sätestada eeskirjad, milles käsitletakse järgmist:

a)	ettevõtjate tegevusega seotud riskide liigitamise kriteeriumid;

b)	artiklis 8 sätestatud kriteeriumidest ja artiklite 15-24 sätetest lähtuvad ametliku kontrolli prioriteedid;

c)	menetlused ametliku kontrolli maksimaalseks tõhustamiseks;

d)	peamised tulemusnäitajad, mida pädevad asutused kasutavad mitmeaastase riikliku kontrollikava ja selle rakendamise hindamisel. [ME 252]

Artikkel 111

Koordineeritud kontrollikavad ning teabe ja andmete kogumine

Artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade kohaldamise suunatud hindamise läbiviimiseks kogu ELis või teatavate ohtude leviku kindlakstegemiseks on komisjonil õigus artikli 139 kohaselt vastu võtta delegeeritud õigusakte seoses järgmisega:

a)	piiratud kestusega koordineeritud kontrollikavade ettevalmistamine, korraldamine ja rakendamine mõnes artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega hõlmatud valdkonnas; [ME 253]

b)	vajaduse korral andmete ja teabe kogumine seoses teatavate artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade kohaldamisega või teatavate ohtude levikuga; [ME 254]

ba)	sidusrühmade roll koordineeritud kontrollikavade väljatöötamisel ja toimimisel. [ME 255]

Artikkel 112

Liikmesriikide aastaaruanded

1. Iga aasta 30. juuniks esitavad kõik liikmesriigid komisjonile aruande, kus kirjeldatakse järgmist:

a)	artikli 109 lõikes 2 nimetatud tegurite arvessevõtmiseks mitmeaastastes riiklikes kontrollikavades tehtavad mis tahes muudatused;

b)	mitmeaastase riikliku kontrollikava alusel eelmisel aastal tehtud ametliku kontrolli tulemused;

c)	eelmisel aastal pädevate asutuste poolt avastatud artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade rikkumiste arv ja laad , esitatuna sektorite alusel ja piisavalt üksikasjalikult ; [ME 256]

d)	meetmed mitmeaastase riikliku kontrollikava tõhusa toimimise tagamiseks, sealhulgas sunnimeetmed, ja selliste meetmete tulemused;

da)	teave artikli 83 lõikes 2 osutatud läbipaistvusega seonduvate kohaldatavate tasude kohta. [ME 257]

2. Lõikega 1 ette nähtud aastaaruannete ühtseks esitamiseks võtab komisjon rakendusaktidega vastu standardvormid lõikes 1 osutatud teabe ja andmete esitamiseks ning ajakohastab neid vajaduse korral.

Kõnealuste rakendusaktidega lubatakse võimaluse korral kasutada standardvorme, mis komisjon on vastu võtnud pädevatelt asutustelt artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade kohaselt nõutavate muude ametlikku kontrolli käsitlevate aruannete jaoks.

Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 113

Komisjoni aastaaruanded

1. Komisjon teeb pärast käesoleva määruse jõustumist iga teise aasta 31. detsembriks avalikkusele kättesaadavaks aastaaruande ametliku kontrolli toimimise kohta liikmesriikides, võttes arvesse järgmist: [ME 258]

a)	aastaaruanded, mille liikmesriigid on esitanud vastavalt artiklile 112 , sealhulgas teave artikli 83 lõikes 2 osutatud läbipaistvusega seonduvate kohaldatavate tasude kohta ; [ME 259]

b)	komisjoni poolt kooskõlas artikli 115 lõikega 1 tehtud kontrolli tulemused;

c)	muu asjakohane teave.

2. Lõikega 1 ette nähtud aastaaruanne sisaldab vajaduse korral soovitusi liikmesriikide ametliku kontrolli süsteemide ning teatavates valdkondades tehtavate ametlike erikontrollide parandamiseks. [ME 260]

Artikkel 114

Toidu- ja söödaalased situatsiooniplaanid

1. Määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 55 lõikes 1 sätestatud kriisireguleerimise üldkava rakendamiseks koostavad liikmesriigid toimivad situatsiooniplaanid, milles sätestatakse meetmed, mida tuleb viivitamata rakendada, kui selgub, et söödast või toidust tuleneb inimeste või loomade tervisele otseselt või keskkonna kaudu tõsine risk.

2. Lõikega 1 ette nähtud toidu- ja söödaalastes situatsiooniplaanides näidatakse ära järgmine teave:

a)	asjaomased pädevad asutused;

b)	punktis a osutatud asutuste volitused ja vastutus;

c)	pädevate asutuste ja muude osapoolte vahel teabe jagamise kanalid ja menetlused.

3. Liikmesriigid vaatavad oma situatsiooniplaanid korrapäraselt läbi, et võtta arvesse muudatusi pädevate asutuste töökorralduses ning plaani rakendamisel ja õppustel omandatud kogemusi.

4. Komisjonile antakse artikli 139 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seoses järgmisega:

a)	eeskirjad lõikega 1 ette nähtud situatsiooniplaanide väljatöötamiseks, niivõrd kui see on vajalik selleks, et tagada määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 55 lõikes 1 sätestatud kriisireguleerimise üldkava ühtne ja tõhus kasutamine;

b)	sidusrühmade roll situatsiooniplaanide väljatöötamisel ja toimimisel.

VI jaotis

Liidu tegevus

I peatükk

Komisjonipoolne kontroll

Artikkel 115

Komisjoni kontroll liikmesriikides

1. Komisjoni eksperdid viivad kõigis liikmesriikides läbi kontrolli eesmärgiga

a)	kontrollida artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade ja käesoleva määruse sätete kohaldamist;

b)	kontrollida riiklike kontrollisüsteemide ja neid rakendavate pädevate asutuste toimimist;

uurida ja koguda teavet

i)	ametliku kontrolli ja nõuete täitmise tagamiseks võetud meetmete kohta;

ii)	artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade kohaldamisel või nõuete täitmise tagamisel esinevate oluliste või korduvate probleemide kohta;

iii)	hädaolukordade, esilekerkivate probleemide või uute arengute kohta liikmesriikides.

2. Lõikega 1 ette nähtud kontrolli korraldatakse koostöös liikmesriikide pädevate asutustega ning seda tehakse korrapäraselt.

3. Lõikes 1 sätestatud kontroll võib hõlmata kohapealset kontrolli. Komisjoni eksperdid võivad saata ametlikku kontrolli tegevate pädevate asutuste töötajaid.

4. Komisjoni eksperte võivad abistada liikmesriikide eksperdid. Komisjoni eksperte saatvatele riikide ekspertidele antakse samad juurdepääsuõigused mis komisjoni ekspertidele.

Artikkel 116

Komisjoni aruanded komisjoni ekspertide poolt liikmesriikides tehtud kontrolli kohta

1. Komisjon

a)	koostab esialgse aruande kooskõlas artikli 115 lõikega 1 tehtud kontrolli tulemuste kohta;

b)	saadab liikmesriikidele, kus kõnealust kontrolli tehti, punktiga a ette nähtud esialgse aruande koopia, et liikmesriigid saaksid selle kohta oma märkused esitada;

c)	võtab artikli 115 lõike 1 kohase kontrolli tulemuste kohta lõpparuannet koostades arvesse punktis b osutatud liikmesriikide märkusi;

d)	teeb punktis c osutatud lõpparuande ja punktis b osutatud liikmesriikide märkused avalikkusele kättesaadavaks.

2. Vajaduse korral võib komisjon lõikega 1 ette nähtud lõpparuandes soovitada liikmesriikidel võtta parandus- või ennetusmeetmeid selliste ühekordsete või süsteemsete puuduste heastamiseks, mis komisjoni eksperdid on artikli 115 lõike 1 kohase kontrolli käigus kindlaks teinud.

Artikkel 117

Komisjoni poolt liikmesriikides tehtava kontrolli kava

1. Komisjon teeb rakendusaktidega järgmist:

a)	koostab aastase või mitmeaastase kontrollikava, mille alusel komisjoni eksperdid viivad liikmesriikides läbi artikli 115 lõike 1 kohast kontrolli;

b)	edastab liikmesriikidele iga aasta lõpuks järgmise aasta kontrollikava või ajakohastatud mitmeaastase kontrollikava.

2. Komisjon võib oma kontrollikava rakendusaktidega muuta, et võtta arvesse muudatusi artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega hõlmatud valdkondades. Liikmesriikidele teatatakse nõuetekohase etteteatamisega igast kontrollikavas tehtud muudatusest. [ME 261]

Artikkel 118

Liikmesriikide kohustused seoses komisjoni kontrolliga

Liikmesriik:

a)	võtab asjakohaseid järelmeetmeid, et heastada mis tahes ühekordne või süsteemne puudus, mis komisjoni eksperdid on artikli 115 lõike 1 kohase kontrolli käigus kindlaks teinud;

b)	osutab kogu vajalikku abi ja esitab kõik dokumendid ning pakub muud tehnilist tuge, mida komisjoni eksperdid kontrolli tõhususe ja tulemuslikkuse huvides taotlevad;

c)	tagab komisjoni ekspertidele juurdepääsu kõigile nende ülesannete täitmiseks olulistele valdustele või valduste osadele, loomadele ja kaupadele ning teabele, sealhulgas arvutisüsteemidele.

Artikkel 119

Komisjoni kontroll kolmandates riikides

1. Komisjoni eksperdid võivad korraldada kontrolli kolmandates riikides eesmärgiga

a)	veenduda kolmandate riikide õigusaktide ja süsteemide, sealhulgas ametliku sertifitseerimise ning ametlike sertifikaatide, ametlike märgiste ja muude ametlike kinnituste kooskõlas ja samaväärsuses artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade kohaselt vastu võetud nõuetega;

b)	kontrollida kolmanda riigi kontrollisüsteemi suutlikkust tagada, et liitu eksporditavad looma- ja kaubasaadetised vastavad artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade kohaselt vastu võetud nõuetele või nõuetele, mis on tunnistatud kõnealuste nõuetega vähemalt samaväärseks;

c)	koguda teavet ja andmeid, mis võimaldavad selgitada loomade ja kaupade kolmandast riigist eksportimisega seotud korduvate või esilekerkivate probleemide põhjusi.

2. Lõikega 1 ette nähtud kontrolli puhul peetakse eriti silmas järgmist:

a)	kolmanda riigi õigusaktid;

b)	kolmanda riigi pädevad asutused, nende volitused ja sõltumatus, nende suhtes kohaldatav järelevalve ja nende võimupiirid kohaldatavate õigusaktide tõhusaks jõustamiseks;

c)	ametlikku kontrolli teostavate töötajate koolitus;

d)	pädevatele asutustele kättesaadavad vahendid, sealhulgas analüüsi-, uuringu- ja diagnoosivahendid;

e)	dokumenteeritud ja prioriteedipõhiste kontrollimenetluste ja kontrollisüsteemide olemasolu ja toimivus;

f)	vajaduse korral loomatervise, ja zoonooside ja taimetervise olukord ning komisjoni ja asjaomaste rahvusvaheliste organite kord loomataudide ja taimehaiguste puhangutest teavitamiseks; [ME 263]

g)	kolmandatest riikidest pärit loomade, taimede ja nende saaduste suhtes tehtava ametliku kontrolli ulatus ja toimivus;

h)	kinnitused, mis kolmas riik saab anda artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade kohaselt vastu võetud nõuete järgimise või nendega samaväärsuse kohta.

3. Lõikega 1 ette nähtud kontrolli tõhususe ja tulemuslikkuse suurendamiseks võib komisjon enne kontrollimist paluda asjaomaselt kolmandalt riigilt

a)	artikli 124 lõikes 1 osutatud teavet;

b)	vajaduse korral ametliku kontrolli kirjalikke protokolle.

4. Komisjon võib määrata liikmesriikide eksperte abistama komisjoni eksperte lõikes 1 sätestatud kontrolli tegemisel.

Artikkel 120

Komisjoni poolt kolmandates riikides tehtava kontrolli sagedus

Kolmandates riikides tehtava komisjoni kontrolli sageduse määramisel lähtutakse järgmisest:

a)	kolmandast riigist liitu eksporditavate loomade ja kaupadega seotud riski hindamine;

b)	artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjad;

c)	asjaomasest kolmandast riigist liitu sisenevate loomade ja kaupade hulk ja laad;

d)	komisjoni ekspertide või muude kontrolliasutuste poolt juba tehtud kontrolli tulemused;

e)	kolmandast riigist liitu sisenevate loomade ja kaupade ametliku kontrolli ja liikmesriikide pädevate asutuste poolt tehtud mis tahes muu ametliku kontrolli tulemused;

f)	Euroopa Toiduohutusametilt või sarnastelt organitelt saadud teave;

järgmistelt rahvusvaheliselt tunnustatud organitelt saadud teave:

i)	Maailma Terviseorganisatsioon;

ii)	Codex Alimentariuse komisjon;

iii)	Maailma Loomatervise Organisatsioon;

iv)	Euroopa ja Vahemeremaade taimekaitseorganisatsioon;

v)	rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni sekretariaat;

vi)	Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon;

vii)	ÜRO Euroopa Majanduskomisjon;

viii)

bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Cartagena bioturvalisuse protokolli sekretariaat;

h)	tõendid esilekerkivate haigussituatsioonide või muude asjaolude kohta, mille tagajärjeks võivad olla kolmandast riigist liitu sisenevatest loomadest ja kaupadest tulenev tervise- või keskkonnarisk;

ha)	selliste pettuste tõenäosust, mis võiksid eksitada tarbijate ootusi seoses toiduainete ja kaupade olemuse, kvaliteedi ja koostisega; [ME 264]

i)	üksikutes kolmandates riikides tekkinud vajadus uurida hädaolukordi või neile reageerida.

Artikkel 121

Komisjoni aruanded komisjoni ekspertide poolt kolmandates riikides tehtud kontrolli kohta

Komisjon koostab aruande iga kooskõlas artiklite 119 ja 120 tehtud kontrolli tulemuste kohta.

Komisjoni aruanne sisaldab vajaduse korral soovitusi.

Komisjon teeb oma aruanded üldsusele kättesaadavaks.

Artikkel 122

Komisjoni poolt kolmandates riikides tehtava kontrolli kava

Komisjon edastab oma kolmandates riikides tehtava kontrolli kava eelnevalt liikmesriikidele ja esitab aruande tulemuste kohta. Komisjon võib seda kava muuta, et võtta arvesse artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega hõlmatud valdkondade arengut. Liikmesriikidele teatatakse igast kontrollikavas tehtud muudatusest.

Artikkel 123

Kolmandate riikide poolne kontroll liikmesriikides

1. Liikmesriigid teavitavad komisjoni:

a)	kontrollist, mida kolmandate riikide pädevad asutused kavatsevad nende territooriumil läbi viia;

b)	sellise kontrolli kavandatud ajakavast ja ulatusest.

2. Komisjoni eksperdid võivad lõikes 1 osutatud kontrollis osaleda järgmiste asutuste taotluse korral:

a)	selliste liikmesriikide pädevad asutused, kus kõnealune kontroll toimub;

b)	kõnealust kontrolli tegeva kolmanda riigi pädevad asutused.

Komisjoni ekspertide osalemist korraldatakse ning lõikes 1 osutatud kontrolli lõplik ajakava ja ulatus määratakse kindlaks tihedas koostöös komisjoni ja kontrolli toimumiskohaks oleva liikmesriigi pädevate asutuste vahel.

3. Komisjoni eksperdid osalevad lõikes 1 osutatud kontrollis eelkõige eesmärgiga

a)	anda nõu artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade kohta;

b)	edastada liidu tasandil kättesaadavat teavet ja andmeid, millest võib olla kasu kolmanda riigi pädevate asutuste tehtavat kontrolli silmas pidades;

c)	tagada kolmandate riikide pädevate asutuste poolt tehtava kontrolli ühtsus.

II peatükk

Loomade ja kaupade liitu sisenemise tingimused

Artikkel 124

Teave kolmandate riikide kontrollisüsteemide kohta

1. Komisjon nõuab liitu loomi ja kaupu eksportida kavatsevatelt kolmandatelt riikidelt järgmise täpse ja ajakohastatud teabe esitamist sanitaar- ja taimetervisekontrollisüsteemide üldise korralduse ja juhtimise kohta:

a)	tema territooriumil vastu võetud või kavandatavad sanitaar- või fütosanitaareeskirjad;

b)	riskide hindamise menetlused ja riskide hindamisel arvesse võetavad tegurid ning asjakohase sanitaar- või fütosanitaarkaitse taseme kindlaksmääramine;

c)	mis tahes kontrolli- ja ülevaatusmenetlused ja -süsteemid, sealhulgas vajaduse korral sellised, mida kohaldatakse muudest kolmandatest riikidest saabuvate loomade ja kaupade suhtes;

d)	ametliku sertifitseerimise süsteemid;

e)	mis tahes meetmed, mis on võetud artikli 121 teises lõigus sätestatud soovituste põhjal;

f)	vajaduse korral liitu eksportimiseks mõeldud loomade ja kaupade ametliku kontrolli tulemused;

g)	vajaduse korral teave liidu sanitaar- või fütosanitaareeskirjadele või artikli 121 teises lõigus sätestatud soovituste arvessevõtmiseks tehtud muudatuste kohta kontrollisüsteemide ülesehituses või toimimises.

2. Lõikes 1 osutatud teabenõue on proportsionaalne ning selles võetakse arvesse liitu eksporditavate loomade ja kaupade laadi ning kolmanda riigi konkreetset olukorda ja struktuuri.

Artikkel 125

Täiendavate tingimuste kehtestamine loomade ja kaupade liitu sisenemisel

1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 139 vastu delegeeritud õigusakte seoses kolmandatest riikidest liitu sisenevatele loomadele ja kaupadele seatavate tingimustega, kui need on vajalikud selleks, et tagada loomade ja kaupade vastavus artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega kehtestatud asjaomastele nõuetele, v.a artikli 1 lõike 2 lõike punktid d, e, g ja h ja määruse (EÜ) nr 853/2004 artikkel 6, või nõuetele, mis on tunnistatud kõnealuste nõuetega vähemalt samaväärseks.

2. Lõikes 1 osutatud tingimustes identifitseeritakse loomad ja kaubad kombineeritud nomenklatuuri koodidega ning need võivad hõlmata järgmisi nõudeid:

a)	teatavad loomad või kaubad sisenevad liitu ainult sellistest kolmandatest riikidest või kolmandate riikide piirkondadest, mille komisjon on kandnud sel eesmärgil koostatud loetellu;

b)	teatavad kolmandatest riikidest pärit looma- ja kaubasaadetised saadetakse välja ettevõtetest ja saadakse või valmistatakse ettevõtetes, mis vastavad lõikes 1 osutatud asjaomastele nõuetele või nõuetele, mis on tunnistatud kõnealuste nõuetega vähemalt samaväärseks;

c)	teatavate looma- ja kaubasaadetistega peab olema kaasas ametlik sertifikaat, ametlik kinnitus või mis tahes muu tõend, mis näitab, et saadetis vastab lõikes 1 osutatud asjaomastele nõuetele või nõuetele, mis on tunnistatud kõnealuste nõuetega vähemalt samaväärseks;

d)	nõue, et punktis c osutatud tõendid tuleb esitada kindlas vormis;

e)	mis tahes muu nõue, mis on vajalik tagamaks, et teatavad loomad ja kaubad kaitsevad tervist ja geneetiliselt muundatud organismide ja taimekaitsevahendite puhul keskkonda tasemel, mis on samaväärne vastavad lõikes 1 osutatud nõuete kohaselt tagatuga toodud nõuetele . [ME 266]

3. Kui kolmandatest riikidest liitu sisenevatest loomadest ja kaupadest tuleneb risk inimeste või loomade tervisele või geneetiliselt muundatud organismide ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale ning seetõttu on tungivalt vaja kiiresti tegutseda, kohaldatakse lõike 1 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 140 sätestatud menetlust.

4. Komisjon võib rakendusaktidega näha ette eeskirjad seoses lõike 2 punktis c sätestatud eeskirjade kohaselt nõutavate ametlike sertifikaatide, kinnituste või tõendite vormi ja laadiga.

Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 126

Artikli 125 lõike 2 punktis a osutatud kolmandate riikide loetellu kandmine

1. Kolmas riik või selle piirkond kantakse artikli 125 lõike 2 punktis a osutatud loetellu käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 kohaselt.

2. Komisjon kiidab rakendusaktidega heaks taotluse, mille asjaomane kolmas riik on talle sel eesmärgil edastanud koos nõuetekohaste tõendite ja tagatistega selle kohta, et kõnealusest kolmandast riigist pärit asjaomased loomad ja kaubad vastavad artikli 125 lõikes 1 osutatud asjaomastele nõuetele või nendega samaväärsetele nõuetele. Need rakendusaktid võetakse vastu ja neid ajakohastatakse kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3. Lõikes 2 osutatud taotluse üle otsustamisel võtab komisjon arvesse järgmist:

a)	kolmanda riigi õigusaktid asjaomases sektoris;

b)	kolmanda riigi pädevate asutuste ja selle kontrollitalituste struktuur ja korraldus, nende volitused, tagatised asjaomase sektori suhtes kohaldatavate kolmanda riigi õigusaktide kohaldamise ja jõustamise kohta ning ametliku sertifitseerimise menetluse usaldusväärsus;

c)	kolmanda riigi pädevate asutuste poolne piisav ametlik kontroll ja muud meetmed, millega hinnatakse ohtu inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või geneetiliselt muundatud organismide ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale;

d)	kas kolmas riik esitab kiiresti ja korrapäraselt teavet ohtude kohta inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või geneetiliselt muundatud organismide ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale;

kolmanda riigi poolt antud tagatised selle kohta, et:

i)	tingimused, mida kohaldatakse ettevõtete suhtes, millest loomi ja kaupu liitu eksporditakse, vastavad nõuetele, mis on samaväärsed artikli 125 lõikes 1 osutatud nõuetega;

ii)	koostatakse punktis i osutatud ettevõtete loetelu ja ajakohastatakse seda;

iii)	punktis i osutatud ettevõtete loetelu ja selle ajakohastatud versioonid edastatakse viivitamata komisjonile;

iv)	kolmanda riigi pädevad asutused kohaldavad punktis i osutatud ettevõtete suhtes korrapärast ja tõhusat kontrolli;

f)	mis tahes muu teave või andmed, mis tõendavad kolmanda riigi suutlikkust tagada, et liitu sisenevad ainult sellised loomad või kaubad, mille puhul on pakutava kaitse tase samaväärne tasemega, mille tagavad artikli 125 lõikes 1 osutatud asjaomased nõuded.

Artikkel 127

Teatavate loomade ja kaupade liitu sisenemisega seotud erimeetmete kehtestamine

1. Kui muudel kui määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 53, määruse (EL) nr …/… (*24) artiklis 249 ning määruse (EL) nr …/… (*25) artikli 27 lõikes 1, artikli 29 lõikes 1, artikli 40 lõikes 2, artikli 41 lõikes 2, artikli 47 lõikes 1, artikli 49 lõikes 2 ja artikli 50 lõikes 2 osutatud juhtudel leidub tõendeid, et teatavate kolmandast riigist, selle piirkonnast või kolmandate riikide rühmast pärit loomade või kaupade sisenemine liitu võib kujutada endast riski inimeste, loomade või taimede tervisele ja GMOde ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale või et artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirju tõenäoliselt rikutakse laiaulatuslikult ja olulisel määral, võtab komisjon rakendusaktidega artikli 139 kohaselt delegeeritud õigusaktidega vastu meetmed sellise riski vähendamiseks või rikkumise lõpetamiseks. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 267]

2. Lõikes 1 osutatud meetmetes identifitseeritakse loomad ja kaubad kombineeritud nomenklatuuri koodidega ning need võivad hõlmata järgmist:

a)	lõikes 1 osutatud, asjaomastest kolmandatest riikidest või nende piirkondadest pärit või sealt lähetatud loomade ja kaupade liitu sisenemise keeld;

b)	nõue, et lõikes 1 osutatud, teatavatest kolmandatest riikidest või nende piirkondadest pärit või sealt saadetud loomade ja kaupade suhtes kohaldatakse enne lähetamist erimeetmeid või -kontrolle;

c)	nõue, et lõikes 1 osutatud, teatavatest kolmandatest riikidest või nende piirkondadest pärit või sealt lähetatud loomade ja kaupade suhtes kohaldatakse liitu sisenemisel erimeetmeid või -kontrolle;

nõue, et lõikes 1 osutatud, teatavatest kolmandatest riikidest või nende piirkondadest pärit või sealt lähetatud looma- ja kaubasaadetistega peab olema kaasas ametlik sertifikaat, ametlik kinnitus või mis tahes muu tõend, mis näitab, et saadetis vastab artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega kehtestatud nõuetele või nõuetele, mis on tunnistatud kõnealuste nõuetega vähemalt samaväärseks;

e)	nõue, et punktis d osutatud tõendid tuleb esitada kindlas vormis;

f)	muud riski vähendamiseks vajalikud meetmed.

3. Lõikes 2 osutatud meetmete vastuvõtmisel võetakse arvesse järgmist:

a)	artikli 124 kohaselt kogutud teave;

b)	mis tahes muu asjaomaste kolmandate riikide esitatud teave;

c)	vajaduse korral artikli 119 lõikega 1 ette nähtud komisjonipoolse kontrolli tulemuste analüüs.

4. Kui nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel on ohu tõttu inimeste ja loomade tervisele või geneetiliselt muundatud organismide ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale tungivalt vaja kiiresti tegutseda, võtab komisjon artikli 141 lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

Artikkel 128

Samaväärsus

1. Artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade kohaldamisalas, v.a kõnealuse lõike punktid d, e, g ja h, võib komisjon rakendusaktidega tunnistada kõnealuste eeskirjadega samaväärseks kolmandas riigis või selle piirkonnas kohaldatavad meetmed, lähtudes järgmistest alustest:

a)	asjaomase kolmanda riigi poolt artikli 124 lõike 1 kohaselt esitatud teabe ja andmete põhjalik uurimine;

b)	artikli 119 lõike 1 kohaselt tehtud kontrolli rahuldavad tulemused.

Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Lõikes 1 osutatud rakendusaktides sätestatakse asjaomasest kolmandast riigist või selle piirkonnast loomade või kaupade liitu sisenemise kord, mis võib hõlmata järgmist:

a)	selliste ametlike sertifikaatide või kinnituste laad ja sisu, mis peavad loomade või kaupadega kaasas olema;

b)	loomade ja kaupade liitu sisenemise suhtes kohaldatavad erinõuded ja sisenemisel tehtav ametlik kontroll;

c)	vajaduse korral menetlused asjaomase kolmanda riigi selliste piirkondade või ettevõtete loetelude koostamiseks ja muutmiseks, millest lubatakse loomi ja kaupu liitu tuua.

3. Komisjon tühistab rakendusaktidega viivitamata lõikega 1 ette nähtud rakendusaktid, kui samaväärsuse tunnustamise mis tahes tingimus ei ole enam täidetud.

Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 128a

Arenguriikide toetamine

1. Selle tagamiseks, et arenguriigid on suutelised järgima käesoleva määruse sätteid, võib võtta meetmeid ja rakendada neid seni, kuni need avaldavad märgatavat mõju, et toetada järgmisi tegevusi:

—	loomade ja kaupade liitu sisenemise tingimuste täitmine;

—	liitu eksporditavate saaduste ametliku kontrolli korraldamise suuniste väljatöötamine;

—	Euroopa Liidu või liikmesriikide ekspertide saatmine arenguriikidesse, et abistada ametliku kontrolli korraldamisel;

—	kontrolle läbiviivate arenguriigi töötajate kaasamine täiendõppesse või koolitustesse.

2. Komisjonile antakse artikli 139 kohaselt õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, mis hõlmavad sätteid selle kohta, millised on lõikes 1 osutatud viisid arenguriikide toetamiseks. [ME 268]

III peatükk

Pädevate asutuste töötajate koolitus

Artikkel 129

Pädevate asutuste töötajate koolitus ja vahetus

1. Komisjon võib korraldada korraldab koolitusi pädevate asutuste töötajatele ja vajaduse korral liikmesriikide muude asutuste töötajatele, kes on kaasatud käesoleva määruse sätete ja artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade võimaliku rikkumise uurimisse. [ME 269]

Komisjon võib korraldab koolitusi korraldada koostöös liikmesriikidega. [ME 270]

2. Lõikes 1 osutatud koolitused aitavad töötada liikmesriikides välja ühtset lähenemisviisi ametlikule kontrollile ja muudele ametlikele toimingutele. Need hõlmavad koolitust järgmistes valdkondades:

a)	käesolev määrus ja artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjad;

b)	ametliku kontrolli ja pädevate asutuste muude ametlike toimingute puhul asjakohased kontrollimeetodid ja -võtted;

c)	tootmise, töötlemise ja turustamise meetodid ja võtted.

3. Lõikes 1 osutatud koolitustel võib võimaldada osaleda kolmandate riikide pädevate asutuste töötajatel ning neid võib korraldada väljaspool liitu.

4. Pädevad asutused tagavad, et lõikes 1 osutatud koolitustel omandatud teadmisi levitatakse vajalikul määral ning kasutatakse asjakohaselt töötajate koolitustel, millele on osutatud artikli 4 lõigetes 2 ja 3.

Artikli 4 lõikes 2 osutatud koolituskavad hõlmavad selliste teadmiste levitamiseks vajalikku koolitust.

5. Komisjon võib koostöös liikmesriikidega korraldada pädevate asutuste ametlikku kontrolli või muid ametlikke toiminguid teostavate töötajate vahetusprogramme kahe või enama liikmesriigi vahel.

Sellised vahetuse võivad toimuda ühe liikmesriigi pädevate asutuste töötajate ajutiste lähetustena teise liikmesriiki või selliste töötajate vahetusena asjaomaste pädevate asutuste vahel.

6. Komisjon kehtestab rakendusaktidega eeskirjad lõikes 1 osutatud koolituste ja lõikes 5 osutatud programmide korraldamiseks.

Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

IV peatükk

Teabehaldussüsteemid

Artikkel 130

Ametliku kontrolli teabehaldussüsteem (IMSOC)

1. Komisjon loob elektroonilise teabehaldussüsteemi (edaspidi „IMSOC“) selliste mehhanismide ja vahendite terviklikuks toimimiseks, mille kaudu hallatakse ja töödeldakse edastatakse liikmesriikide andmebaasidest ametliku kontrolliga seotud andmeid, teavet ja dokumente, ning neid hallatakse ja töödeldakse ning vahetatakse automaatselt , võttes arvesse olemasolevaid liikmesriikide süsteeme, ning haldab seda. [ME 271]

1a. Elektrooniliste sertifikaatide või muude e-dokumentide edastamisel kasutavad komisjon ja liikmesriigid rahvusvaheliselt standardiseeritud programmeerimiskeeli, sõnumistruktuure, andmeside protokolle ja turvalisi edastamisviise. [ME 272]

2. IMSOC

a)	hõlmab täielikult otsuse 2003/24/EÜ alusel loodud süsteemi TRACES ning ajakohastab seda vajaduse korral;

hõlmab täielikult komisjoni hallatavaid olemasolevaid elektroonilisi süsteeme, mida kasutatakse andmete, teabe ja dokumentide kiireks vahetamiseks seoses riskidega inimeste ja loomade tervisele ja heaolule ning taimede tervisele, nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 178/2002 artikliga 50, määruse (EL) nr …/… (*26) artikliga 20 ja määruse (EL) nr …/… (*27) artikliga 97;

c)	loob vajalikud seosed süsteemi TRACES ja punktis b osutatud süsteemide vahel, mis võimaldaksid vajaduse korral tõhusalt vahetada ja ajakohastada andmeid punktis b osutatud süsteemide vahel ning süsteemi TRACES ja punktis b osutatud süsteemide vahel.

2a. Elektrooniliste andmete, nt elektrooniliste sertifikaatide vahetamisel kasutavad komisjon ja liikmesriikide pädevad asutused rahvusvaheliselt standarditud keelt, sõnumistruktuuri ja infovahetuse protokolle. [ME 273]

Artikkel 131

IMSOCi üldeesmärgid

IMSOC

võimaldab sellise teabe, andmete ja dokumentide elektroonilist töötlemist ja vahetamist, mida on vaja ametliku kontrolli tegemiseks, mis tulenevad ametliku kontrolli tegemisest või mida on vaja ametliku kontrolli käigu või tulemuste salvestamiseks kõigil juhtudel, kui artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjad ja artiklites 15-24 sätestatud delegeeritud õigusaktid näevad ette kõnealuse teabe, andmete ja dokumentide vahetuse pädevate asutuste vahel, pädevate asutuste ja komisjoni vahel ja vajaduse korral muude asutuste või ettevõtjatega;

b)	loob mehhanismi andmete ja teabe vahetamiseks jaotise IV kohaselt;

c)	loob võimaluse liikmesriikidelt komisjonile esitatavate ametliku kontrolli aruannete vastuvõtmiseks ja haldamiseks;

võimaldab määruse (EÜ) nr 1/2005 artikli 5 lõikes 4 osutatud teekonnalehe, määruse (EÜ) nr 1/2005 artikli 6 lõikes 9 osutatud navigatsioonisüsteemide salvestiste, ametlike sertifikaatide ning käesoleva määruse artiklis 54 osutatud ühtse sisseveodokumendi koostamist, töötlemist ja edastamist, sealhulgas elektroonilisel kujul.

Artikkel 132

IMSOCi kasutamine loomade ja kaupade puhul, mille suhtes kohaldatakse ametlikku erikontrolli

1. Kui loomade või kaupade turulelaskmise või nende liikumise suhtes kohaldatakse artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade alusel erinõudeid või -menetlusi, võimaldab IMSOC lähetamiskoha pädevatel asutustel ja teistel kõnealustel loomade või kaupade ametliku kontrolli eest vastutavatel pädevatel asutustel vahetada reaalajas andmeid, teavet ja dokumente loomade või kaupade ühest liikmesriigist teise viimise kohta ning tehtud ametliku kontrolli kohta.

Esimest lõiku ei kohaldata kaupade puhul, mille suhtes kohaldatakse artikli 1 lõike 2 punktides g ja h osutatud eeskirju.

Komisjonil on siiski õigus võtta artikli 139 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte selle kohta, millal ja mis määral kohaldatakse esimest lõiku teises lõigus osutatud kaupade suhtes.

2. Kui eksporditud kaupade ja loomade ekspordisertifikaadi väljastamise suhtes kohaldatakse liidu eeskirju, võimaldab IMSOC lähetamiskoha pädevatel asutustel ja teistel kõnealustel loomade või kaupade ametliku kontrolli eest vastutavatel pädevatel asutustel vahetada reaalajas andmeid, teavet ja dokumente selliste loomade või kaupade kohta ning nende suhtes tehtud ametliku kontrolli tulemuste kohta.

3. Kui loomade või kaupade suhtes kohaldatakse II jaotise V peatüki I ja II jaos osutatud ametlikku kontrolli, võimaldab IMSOC

a)	piiripunktide pädevatel asutustel ning muudel selliste loomade ja kaupade ametliku kontrolli eest vastutavatel pädevatel asutustel vahetada reaalajas andmeid, teavet ja dokumente selliste loomade või kaupade kohta ning nende kontrollimise kohta;

piiripunktide pädevatel asutustel jagada ja vahetada asjaomaseid andmeid, teavet ja dokumente tolliga ja kolmandatest riikidest liitu sisenevate loomade ja kaupade kontrollimise eest vastutavate muude asutustega ning sisenemismenetlustes osalevate ettevõtjatega kooskõlas artikli 14 lõike 4 ja artikli 73 lõike 2 kohaselt vastu võetud eeskirjadega ja muude asjaomaste liidu eeskirjadega;

c)	toetada ja ellu viia artikli 52 lõike 2 punktis a ja artikli 63 lõikes 6 osutatud menetlust.

Artikkel 133

Volitused IMSOCi toimimise eeskirjade vastuvõtmiseks

Komisjonile antakse artikli 139 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seoses järgmisega:

a)	tehnilised kirjeldused ja erieeskirjad IMSOCi ja selle osade toimimise kohta;

b)	erandolukorras tegutsemise kord juhuks, kui mõni IMSOCi osa ei ole töökorras;

c)	juhud, kui asjaomastele kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele võimaldatakse osaline juurdepääs IMSOCi osadele, ja sellise juurdepääsu võimaldamise tingimused ning juurdepääsukord;

d)	juhud, kui juhukasutajatele võib lubada erandeid süsteemi TRACES kasutamisest, ning sellise loa andmise tingimused;

e)	eeskirjad elektroonilise süsteemi kohta, mille kaudu pädevad asutused võtavad vastu kolmandate riikide pädevate asutuste välja antud elektroonilisi sertifikaate.

VII jaotis

Sunnimeetmed

I peatükk

Pädevate asutuste meetmed ja sanktsioonid

Artikkel 134

Pädevate asutuste üldised kohustused nõuete täitmise tagamisel

1. Käesoleva peatüki kohaselt toimides seavad pädevad asutused esikohale meetmed, mis võetakse selleks, et kõrvaldada riskid inimeste, loomade ja taimede tervisele, loomade heaolule ning GMOde ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale. Arvestades pettuste suurenevat sagenemist toiduvaldkonnas, tuleks pöörata rohkem tähelepanu võitlusele selliste tavade vastu, mis eksitavad tarbijaid nende ostetava ja tarbitava toidu laadi või kvaliteedi suhtes. [ME 336]

2. Rikkumiskahtluse korral korraldavad pädevad asutused uurimise, et kahtlust kinnitada või see kõrvaldada.

3. Lõikes 2 osutatud uurimine hõlmab vajaduse korral järgmist:

a)	rangema ametliku kontrolli tegemine loomade, kaupade ja ettevõtjate suhtes vastavalt iga juhtumi võimaliku riski olemusele teatava ajavahemiku jooksul; [ME 274]

b)	loomade ja kaupade ja mis tahes lubamatute ainete või toodete ametlik kinnipidamine.

Artikkel 135

Uurimine ja meetmed kinnitust leidnud rikkumise korral

1. Kui rikkumine leiab kinnitust, teevad pädevad asutused järgmist:

a)	korraldavad täiendava uurimise, et määrata kindlaks rikkumise ulatus ning ettevõtja vastutus;

b)	võtavad asjakohaseid meetmeid tagamaks, et ettevõtja heastab rikkumise ja hoidub sellest edaspidi loob süsteemi rikkumiste edasiseks vältimiseks . [ME 275]

Võetava meetme üle otsustamisel võtavad pädevad asutused arvesse rikkumise laadi ja ettevõtja võimalikke varasemaid rikkumisi.

2. Lõike 1 kohaselt toimides teevad pädevad asutused vajaduse korral järgmist:

a)	annavad korralduse loomade teataval viisil käitlemiseks või teostavad sellist käitlemist;

aa)	kui artikli 18 lõike 1 punkti b alapunktis i sätestatud teekonnalehtede ametliku kontrolli tulemus ei ole rahuldav, nõuab korraldajalt kavatsetud pika teekonna korralduse muutmist selliselt, et see vastab määruse (EÜ) nr 1/2005 nõuetele. [ME 276]

b)	annavad korralduse loomade mahalaadimiseks, üleviimiseks teisele transpordivahendile ja loomade eest hoolitsemiseks varju alla paigutamiseks koos asjakohase hooldusega , karantiiniks, loomade tapmise edasilükkamiseks , et vajaduse korral võiks saada veterinaarabi ; [ME 277]

c)	annavad korralduse kaupade teataval viisil käitlemiseks, märgiste muutmiseks või tarbijatele korrigeeriva teabe esitamiseks;

d)	piiravad loomade ja kaupade turulelaskmist, liikumist, liitu sisenemist või eksporti või keelavad selle, keelavad loomade või kaupade tagasiviimise lähteliikmesriiki või annavad korralduse loomade või kaupade tagasiviimiseks lähteliikmesriiki;

e)	annavad ettevõtjale korralduse suurendada enesekontrollide sagedust;

ea)	nõuavad määruse (EÜ) nr 1099/2009 kohaldamisalasse kuuluvatelt ja loomi surmavatelt või surmamisega seotud toiminguid tegevatelt ettevõtjatelt, et nad muudaksid oma standardset töökorda ning eelkõige vähendaksid tootmist või peataksid selle; [ME 278]

f)	annavad korralduse sagedasema või süstemaatilisema ametliku kontrolli kohaldamiseks asjaomase ettevõtja teatavate tegevuste suhtes;

g)	annavad korralduse kaupade tagasinõudmiseks, turult kõrvaldamiseks või hävitamiseks, lubades vajaduse korral kaupu kasutada muul kui algselt kavandatud otstarbel;

h)	annavad korralduse asjaomase ettevõtja tegevuse täielikuks või osaliseks peatamiseks või tema valduste täielikuks või osaliseks sulgemiseks teatavaks ajavahemikuks;

i)	annavad korralduse asjaomase ettevõtja tegevuse täielikuks või osaliseks peatamiseks ning vajaduse korral tema veebisaidi täielikuks või osaliseks sulgemiseks teatavaks ajavahemikuks;

j)	annavad korralduse asjaomase ettevõtte, käitise või transpordivahendi tunnustamise või transpordiettevõtja tegevusloa või autojuhi pädevustunnistuse peatamiseks või tühistamiseks; [ME 279]

k)	annavad korralduse loomade tapmiseks või surmamiseks, kui see on inimeste tervise ning loomade tervise ja heaolu kaitsmiseks kõige asjakohasem meede;

l)	võtavad mis tahes muid meetmeid, mida pädevad asutused peavad vajalikuks, et tagada artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade järgimine;

3. Pädevad asutused annavad asjaomasele ettevõtjale või tema esindajale:

a)	kirjaliku teatise oma otsuse kohta seoses lõigete 1 ja 2 kohaselt võetava meetmega koos põhjendusega ning

b)	teavet kõnealuste otsuste kohta kaebuse esitamise õiguse ning kohaldatava korra ja tähtaegade kohta.

4. Kõik käesoleva artikli kohaldamisel tekkivad kulud kannavad vastutavad ettevõtjad.

Artikkel 136

Karistused

1. Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende kohaldamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad komisjonile nendest eeskirjadest artikli 162 lõike 1 teises lõigus sätestatud kuupäevaks ning teatavad viivitamata nende kõigist järgnevatest muudatustest.

Olenemata sellest, millist majanduslikku eelist saavutada püütakse, tuleb karistuste määramisel ka arvesse võtta tarbijate tervise kahjustamise riski. [ME 280]

2. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse sätete ja artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade eiramise korral kohaldatavad rahalised karistused nullivad on vähemalt kahekordsed võrreldes majandusliku kasu kasuga , mida loodeti rikkumisega saada. [ME 281]

3. Liikmesriigid tagavad eelkõige, et järgmistel juhtudel nähakse ette asjakohased karistused:

a)	kui ettevõtjad ei tee ametliku kontrolli või muude ametlike toimingute ajal koostööd;

b)	võltsitud või eksitavate ametlike sertifikaatide ja deklaratsioonide väljastamine; [ME 282]

c)	ametlike sertifikaatide, ametlike etikettide ja märgiste ning muude ametlike kinnituste võltsimine või väärkasutamine.

ca)	tarbijatele tervisekahjustuste tekitamine; [ME 283]

Artikkel 136a

Rikkumistest teatamine

1. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused kehtestavad tõhusad ja usaldusväärsed mehhanismid, et soodustada käesoleva määruse ja käesoleva määrusega seotud riigisiseste meetmete potentsiaalsest või tegelikust rikkumisest teatamist pädevatele asutustele.

2. Lõikes 1 osutatud mehhanismid hõlmavad vähemalt järgmist:

a)	rikkumisteadete vastuvõtmise erimenetlused ja nende järelkontroll;

b)	asutuse nende töötajate asjakohane kaitse, kes teatavad asutuses toime pandud rikkumistest, vähemalt kättemaksu, diskrimineerimise või muud laadi ebavõrdse kohtlemise eest;

c)	selliste isikuandmete kaitse, mis hõlmab nii isikut, kes teatab rikkumisest, kui ka füüsilist isikut, kes on väidetavalt vastutav rikkumise toimepanemise eest, kooskõlas direktiivis 95/46/EÜ sätestatud põhimõtetega;

d)	selged eeskirjad, millega tagatakse, et asutuses toime pandud rikkumistest teatanud isiku konfidentsiaalsus on igal juhul tagatud, välja arvatud juhul, kui siseriikliku õiguse kohaselt nõutakse edasise uurimise või järgneva kohtumenetluse raames selle avalikustamist.

3. Liikmesriigid nõuavad, et asutustel on olemas asjakohane kord, mille kohaselt nende töötajad teatavad rikkumistest ettevõttesiseselt sõltumatu ja autonoomse erikanali kaudu. Sellise kanali võib luua ka sotsiaalpartnerite poolt sõlmitavate kokkulepetega. Kohaldatakse samasugust kaitset, nagu on osutatud lõike 2 punktides b, c ja d. [ME 284]

II peatükk

Liidu sunnimeetmed

Artikkel 137

Oluline puudus liikmesriigi kontrollisüsteemis

1. Kui komisjonil on tõendeid olulise puuduse kohta liikmesriigi kontrollisüsteemis, mis võib endast kujutada laialdast riski inimeste, loomade ja taimede tervisele, loomade heaolule ning GMOde ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale või kaasa tuua artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade laialdase rikkumise, võtab komisjon rakendusaktidega vastu ühe või mitu järgmist meedet, mida kohaldatakse kuni kontrollisüsteemi puuduse kõrvaldamiseni:

a)	keelab selliste loomade ja kaupade turul kättesaadavaks tegemise või nende transportimise, liigutamise või muul viisil käitlemise, mida ametliku kontrolli süsteemi puudus mõjutab;

b)	kehtestab punktis a osutatud tegevuse, loomade või kaupade suhtes eritingimused;

c)	peatab ametliku kontrolli tegemise piiripunktides või muudes kontrollipunktides, mida ametliku kontrolli süsteemi puudus mõjutab, või lõpetab selliste piiri- või kontrollipunktide tegevuse;

d)	võtab muid asjakohaseid ajutisi meetmeid, mida on vaja riski vähendamiseks kontrollisüsteemi puuduse kõrvaldamiseni.

Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Lõikes 1 osutatud meetmeid võetakse üksnes juhul, kui asjaomane liikmesriik ei ole olukorda komisjoni taotlusel ja komisjoni kehtestatud tähtaja jooksul parandanud.

3. Kui nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel on ohu tõttu inimeste ja loomade tervisele või geneetiliselt muundatud organismide ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale tungivalt vaja kiiresti tegutseda, võtab komisjon artikli 141 lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

VIII jaotis

Ühissätted

I peatükk

Menetlussätted

Artikkel 138

Lisade ja Euroopa standardite viidete muutmine

1. Komisjonil on õigus võtta artikli 139 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte seoses käesoleva määruse II ja III lisa muutmisega, et võtta arvesse artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade muudatusi ning tehnika ja teaduse arengut.

2. Artikli 26 punkti b alapunktis iv, artikli 36 lõike 4 punktis e ja artikli 91 lõike 3 punktis a osutatud Euroopa standardite viidete ajakohastamiseks on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kõnealuste viidete muutmiseks, kui Euroopa Standardikomitee neid muudab.

Artikkel 139

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 15 lõikes 2, artiklis 17, artikli 23 lõikes 1, artikli 23 lõikes 2, artiklis 24a, artikli 25 lõikes 3, artiklis 40, artikli 43 lõikes 4, artikli 45 lõikes 3, artiklis 46, artiklis 49, artikli 51 lõikes 1, artikli 52 lõigetes 1 ja 2, artikli 56 lõikes 2, artikli 60 lõikes 3, artikli 62 lõikes 2, artikli 69 lõikes 3, artikli 75 lõigetes 1 ja 2, artikli 97 lõikes 2, artikli 98 lõikes 6, artikli 99 lõikes 2, artikli 101 lõikes 3, artikli 106 lõikes 3, artiklis 111, artikli 114 lõikes 4, artikli 125 lõikes 1, artikli 127 lõikes 1, artikli 128a lõikes 2, artikli 132 lõike 1 kolmandas lõigus, artiklis 133, artikli 138 lõigetes 1 ja 2, artikli 143 lõikes 2, artikli 144 lõikes 3, ja artikli 153 lõikes 3 osutatud volitused antakse määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast komisjonile viieks aastaks alates … (*28). Hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase perioodi lõppu esitab komisjon delegeeritud volituste kohta aruande. Volituste delegeerimist pikendatakse vaikimisi sama pikkadeks perioodideks, kui Euroopa Parlament ja nõukogu ei ole hiljemalt kolm kuud enne iga perioodi lõppu väljendanud pikendamisele vastuseisu. [ME 285]

2a. Selle delegeeritud õiguse teostamise ajal on eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. [ME 286]

3. Artikli 15 lõikes 2, artiklis 17, artikli 23 lõigetes 1 ja 2, artiklis 24a, artikli 25 lõikes 3, artiklis 40, artikli 43 lõikes 4, artikli 45 lõikes 3, artiklis 46, artiklis 49, artikli 51 lõikes 1, artikli 52 lõigetes 1 ja 2, artikli 56 lõikes 2, artikli 60 lõikes 3, artikli 62 lõikes 2, artikli 69 lõikes 3, artikli 75 lõigetes 1 ja 2, artikli 97 lõikes 2, artikli 98 lõikes 6, artikli 99 lõikes 2, artikli 101 lõikes 3, artikli 106 lõikes 3, artiklis 111, artikli 114 lõikes 4, artikli 125 lõikes 1, artikli 127 lõikes 1, artikli 128a lõikes 2, artikli 132 lõike 1 kolmandas lõigus, artiklis 133, artikli 138 lõigetes 1 ja 2, artikli 143 lõikes 2, artikli 144 lõikes 3, ja artikli 153 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise võivad Euroopa Parlament või nõukogu igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 15 lõike 2, artikli 17, artikli 23 lõigete 1 ja 2, artikli 24a, artikli 25 lõike 3, artikli 40, artikli 43 lõike 4, artikli 45 lõike 3, artikli 46, artikli 49, artikli 51 lõike 1, artikli 52 lõike 1 ja 2, artikli 56 lõike 2, artikli 60 lõike 3, artikli 62 lõike 2, artikli 69 lõike 3, artikli 75 lõigete 1 ja 2, artikli 97 lõike 2, artikli 98 lõike 6, artikli 99 lõike 2, artikli 101 lõike 3, artikli 106 lõike 3, artikli 111, artikli 114 lõike 4, artikli 125 lõike 1, artikli 127 lõike 1, artikli 128a lõike 2, artikli 132 lõike 1 kolmanda lõigu, artikli 133, artikli 138 lõike 1, artikli 143 lõike 2, artikli 144 lõike 3, ja artikli 153 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 140

Kiirmenetlus

1. Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväiteid. Kui delegeeritud õigusakt Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tehakse, tuleb ühtlasi põhjendada kiirmenetluse rakendamist.

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid kooskõlas artikli 139 lõikes 5 viidatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti kehtetuks viivitamata pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväiteid.

Artikkel 141

Komitee

1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 58 lõike 1 alusel asutatud alaline taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. Välja arvatud artikli 23 kohaldamisel, mille kohaselt abistavad komisjoni määruse (EÜ) nr 834/2007 kohaselt asutatud mahepõllumajanduskomitee, määruse (EL) nr 1151/2012 kohaselt asutatud põllumajanduslike toiduainete kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete komitee, määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaselt veinitoodete kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste komitee ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 110/2008 (52) kohaselt asutatud kaitstud geograafiliste tähistega piiritusjookide komitee. [ME 287]

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamus tuleb saada kirjaliku menetluse kaudu, siis lõpetatakse kõnealune menetlus ilma tulemuseta juhul, kui arvamuse esitamise tähtaja jooksul otsustab nii komitee eesistuja või kui seda nõutakse komitee liikmete lihthäälteenamusega.

3. Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes selle artikliga 5.

II peatükk

Ülemineku- ja lõppsätted

Artikkel 142

Kehtetuks tunnistamine

1. Määrus (EÜ) nr 882/2004, direktiivid 89/608/EMÜ ja 96/93/EÜ ning otsus 92/438/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates … (*29).

Määruse (EÜ) nr 882/2004 artikleid 14-17 ja 26-29 kohaldatakse siiski kuni … (*30).

Määruse (EÜ) nr 882/2004 VII lisas osutatud mistahes ELi referentlabori määramine jätkub kuni iga käsitletava valdkonna ELi referentlabori määramiseni kooskõlas käesoleva määruse artikli 91 lõikega 2. [ME 288]

1a. Määruse (EÜ) nr 882/2004 VII lisas osutatud mistahes ELi referentlabori määramine jätkub kuni iga käsitletava valdkonna ELi referentlabori määramiseni kooskõlas käesoleva määruse artikli 91 lõikega 2, ilma et see piiraks määruse artikli 91 lõike 3a kohaldamist. [ME 289]

2. Määrus (EÜ) nr 854/2004 ning Direktiivid 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ ja 97/78/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates … (*31). [ME 290]

3. Viiteid kehtetuks tunnistatud õigusaktidele peetakse viideteks käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt IV lisas olevale vastavustabelile.

Artikkel 143

Direktiivide 91/496/EMÜ ja 97/78/EÜ kehtetuks tunnistamisega seotud üleminekumeetmed

1. Direktiivide 91/496/EMÜ ja 97/78/EÜ asjaomaseid sätteid, millega reguleeritakse käesoleva määruse artikli 45 lõikes 2, artiklis 46, artikli 49 punktides b, c ja d, artikli 52 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 56 lõike 1 punktis a osutatud valdkondi, kohaldatakse kuni kuupäevani, mis määratakse kindlaks lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis.

2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 139 vastu delegeeritud õigusakte kuupäeva kohta, alates millest lõikes 1 osutatud sätteid ei kohaldata. Kõnealune kuupäev vastab selliste eeskirjade kohaldamiskuupäevale, mis kehtestatakse käesoleva määruse artikli 45 lõikega 2, artikliga 46, artikli 49 punktidega b, c ja d, artikli 52 lõigetega 1 ja 2 ning artikli 56 lõike 1 punktiga a ette nähtud delegeeritud õigusaktide või rakendusaktide kohaselt.

Artikkel 144

Direktiivi 96/23/EÜ kehtetuks tunnistamisega seotud üleminekumeetmed

1. Pädevad asutused teostavad jätkuvalt direktiivi 96/23/EÜ I lisas loetletud ainete ja jääkide rühmade kindlakstegemiseks vajalikku ametlikku kontrolli kooskõlas käesoleva direktiivi lisadega II, III ja IV kuni kuupäevani, mis määratakse kindlaks lõike 3 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktiga.

2. Direktiivi 96/23/EÜ artikli 29 lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse jätkuvalt kuni kuupäevani, mis määratakse kindlaks lõike 3 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktiga.

3. Komisjonil on õigus võtta artikli 139 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte kuupäeva kohta, alates millest pädevad asutused ei tee enam lõikes 1 osutatud sätete kohast ametlikku kontrolli ning direktiivi 96/23/EÜ artikli 29 lõikeid 1 ja 2 enam ei kohaldata. Kõnealune kuupäev vastab selliste eeskirjade kohaldamiskuupäevale, mis kehtestatakse käesoleva määruse artiklitega 16 ja 111 ette nähtud delegeeritud õigusaktide või rakendusaktide kohaselt.

Artikkel 145

Direktiivi 98/58/EÜ muudatused

Direktiivi 98/58/EÜ muudetakse järgmiselt:

artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

i)	punkt 3 jäetakse välja;

ii)	lisatakse teine lõik järgmises sõnastuses: „Samuti kohaldatakse mõiste „pädevad asutused“ määruse (EL) nr …/… (*32) artikli 2 punktis 5 sätestatud määratlust.“;

artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

i)	lõige 1 jäetakse välja;

ii)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 30. juuniks aastaaruande inspekteerimistoimingute kohta, millega pädev asutus on eelmisel aastal kontrollinud vastavust käesoleva direktiivi nõuetele. Aruandele on lisatud kõige tõsisemate tuvastatud rikkumiste analüüs ja riiklik tegevuskava kindlakstehtud rikkumiste vältimiseks või nende esinemise vähendamiseks eelseisvatel aastatel. Komisjon esitab nende aruannete kokkuvõtted liikmesriikidele.“;

c)	lõike 3 punkt a jäetakse välja;

d)	artikkel 7 jäetakse välja.

Artikkel 146

Direktiivi 1999/74/EÜ muudatused

Direktiivi 1999/74/EÜ muudetakse järgmiselt:

artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

i)	lõige 1 jäetakse välja;

ii)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 30. juuniks aastaaruande kontrollide kohta, millega pädev asutus on eelmisel aastal kontrollinud vastavust käesoleva direktiivi nõuetele. Aruandele on lisatud kõige tõsisemate tuvastatud rikkumiste analüüs ja riiklik tegevuskava kindlakstehtud rikkumiste vältimiseks või nende esinemise vähendamiseks eelseisvatel aastatel. Komisjon esitab nende aruannete kokkuvõtted liikmesriikidele.“;

iii)	lõike 3 punkt a jäetakse välja;

b)	artikkel 9 jäetakse välja.

Artikkel 147

Nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 muudatused

Määrust (EÜ) nr 999/2001 muudetakse järgmiselt:

a)	artiklid 19 ja 21 jäetakse välja;

b)	X lisast jäetakse välja peatükid A ja B.

Artikkel 148

Määruse (EÜ) nr 1829/2003 muudatused

Määrust (EÜ) nr 1829/2003 muudetakse järgmiselt:

artiklit 32 muudetakse järgmiselt:

i)	esimene ja teine lõik jäetakse välja;

ii)

kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Geneetiliselt muundatud toidu või sööda jaoks loa taotlejad toetavad kõnealuse valdkonna jaoks määruse XXX/XXXX [käesoleva määruse number] artikli 91 lõike 1 ja artikli 98 lõike 1 kohaselt määratud Euroopa Liidu referentlabori ja riiklike referentlaborite töö rahastamist.“

iii)	viiendast lõigust jäetakse välja sõnad „ja lisa“;

iv)	kuuendast lõigust jäetakse välja sõnad „ja kohandada lisa“;

b)	lisa jäetakse välja. [ME 291]

Artikkel 149

Määruse (EÜ) nr 1831/2003 muudatused

Määrust (EÜ) nr 1831/2003 muudetakse järgmiselt:

a)	artikli 7 lõike 3 punkt f asendatakse järgmisega: „kirjalik kinnitus, et taotleja on saatnud kolm söödalisandi proovi otse artiklis 21 osutatud Euroopa Liidu referentlaborisse.“;

artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

i)	esimene, kolmas ja neljas lõik jäetakse välja;

ii)	teine lõik asendatakse järgmisega: „Söödalisandite jaoks loa taotlejad toetavad kõnealuse valdkonna jaoks määruse XXX/XXXX [käesoleva määruse number] artikli 91 lõike 1 ja artikli 98 lõike 1 kohaselt määratud Euroopa Liidu referentlabori ja riiklike referentlaborite töö rahastamist.“;

c)	II lisa jäetakse välja. [ME 292]

Artikkel 150

Määruse (EÜ) nr 1/2005 muudatused

Määrust (EÜ) nr 1/2005 muudetakse järgmiselt:

artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

i)	punktid d, f, i ja p jäetakse välja;

ii)	lisatakse teine lõik järgmises sõnastuses: „Samuti kohaldatakse mõistete „pädevad asutused“, „piiripunkt“, „ametlik veterinaararst“ ja „väljumispunkt“ määruse (EL) nr …/… (+) (33) artikli 2 punktides 5, 29, 32 ja 36 sätestatud määratlusi. (33) ELT L …, …, lk …“;"

b)	artiklid artikleid 14, 15, 16, 21, artikli 22 lõige lõiget 2, artiklid artikleid 23, 24 ja 26 jäetakse välja kohaldatakse seni, kuni artiklis 18 osutatud seadusandlikud ettepanekud heaks kiidetakse ; [ME 293]

artiklit 27 muudetakse järgmiselt:

i)	lõige 1 jäetakse välja;

ii)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. „Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 30. juuniks aastaaruande kontrollide kohta, millega pädev asutus on eelmisel aastal kontrollinud vastavust käesoleva määruse nõuetele. Aruandele lisatakse peamiste tuvastatud puuduste analüüs ja tegevuskava nende kõrvaldamiseks.“;

d)	artikkel 28 jäetakse välja.

Artikkel 151

Määruse (EÜ) nr 396/2005 muudatused ja nendega seotud üleminekumeetmed

1. Määrust (EÜ) nr 396/2005 muudetakse järgmiselt:

a)	artiklid 26, 27, artikli 28 lõiked 1 ja 2 ning artikkel 30 jäetakse välja;

b)	artikli 31 lõike 1 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „1. Liikmesriigid esitavad eelmise kalendriaasta kohta komisjonile, ametile ja teistele liikmesriikidele iga aasta 30. juuniks järgmise teabe:“;

2. Määruse (EÜ) nr 396/2005 artiklit 26, artikli 27 lõiget 1 ja artiklit 30 kohaldatakse jätkuvalt kuni kuupäevani, mil hakatakse kohaldama asjakohaseid eeskirju, mis määratakse kindlaks lõike 3 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktiga kehtestatakse käesoleva määruse artiklis 16 osutatud seadusandlike ettepanekute põhjal . [ME 294]

3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 139 vastu delegeeritud õigusakte kuupäeva kohta, alates millest lõikes 2 osutatud artiklit 26, artikli 27 lõiget 1 ja artiklit 30 enam ei kohaldata. Kõnealune kuupäev vastab selliste eeskirjade kohaldamiskuupäevale, mis kehtestatakse käesoleva määruse artikliga 16 ette nähtud delegeeritud õigusaktide kohaselt. [ME 295]

Artikkel 152

Direktiivi 2007/43/EÜ muudatused

Direktiivi 2007/43/EÜ muudetakse järgmiselt:

artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

i)	lõikest 1 jäetakse välja punktid c ja d;

ii)	lisatakse lõige 3 järgmises sõnastuses: „3. „Samuti kohaldatakse mõistete „pädevad asutused“ ja „ametlik veterinaararst“ määruse (EL) nr …/… (+) (34) artikli 2 punktides 5 ja 32 sätestatud määratlusi. (34) ELT L …, …, lk …“;"

artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

i)	lõige 1 jäetakse välja;

ii)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 30. juuniks aastaaruande kontrollide kohta, millega pädev asutus on eelmisel aastal kontrollinud vastavust käesoleva direktiivi nõuetele. Aruandele on lisatud kõige tõsisemate tuvastatud rikkumiste analüüs ja riiklik tegevuskava kindlakstehtud rikkumiste vältimiseks või nende esinemise vähendamiseks eelseisvatel aastatel. Komisjon esitab nende aruannete kokkuvõtted liikmesriikidele.“.

Artikkel 153

Määruse (EÜ) nr 834/2007 muudatused ja nendega seotud üleminekumeetmed

1. Määrust (EÜ) nr 834/2007 muudetakse järgmiselt:

artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

punkt n asendatakse järgmisega:

„n)	„pädevad asutused“ – pädevad asutused määruse (EL) nr …/… (+) (*35) artikli 2 punktis 5 määratletud tähenduses.

(*35) ELT L …, …, lk …“;"

ii)	punkt o jäetakse välja;

iii)

punkt p asendatakse järgmisega:

„p)	„kontrolliorgan“ – volitatud isik määruse (EL) nr …/… (+) artikli 2 punktis 38 määratletud tähenduses“;

b)	artikli 24 lõike 1 punktis a asendatakse viide artikli 27 lõikele 10 viitega määruse (EL) nr …/… (+) artikli 3 lõikele 3 ja artikli 25 lõikele 4;

artiklit 27 muudetakse järgmiselt:

i)	lõige 1 asendatakse järgmisega: 1. „Vastavust käesoleva määruse nõuetele kontrollitakse määruse (EÜ) nr 882/2004 kohaselt.“;

ii)	lõiked 2-14 3–6 ja 8–14 jäetakse välja; [ME 296]

d)	artikli 29 lõikes 1 asendatakse viide artikli 27 lõikele 4 viitega määruse (EL) nr …/… (+) artikli 3 lõikele 3 ja artikli 25 lõikele 4;

e)	artiklist 30 jäetakse välja lõige 2.

2. Määruse (EÜ) nr 834/2007 artiklit artikli 27 lõikeid 3–14 ning artikli 30 lõiget 2 kohaldatakse jätkuvalt kuni kuupäevani, mis määratakse kindlaks lõike 3 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktiga. [ME-d 297 ja 298]

3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 139 vastu delegeeritud õigusakte kuupäeva kohta, alates millest lõikes 2 osutatud sätteid enam ei kohaldata. Kõnealune kuupäev vastab selliste eeskirjade kohaldamiskuupäevale, mis kehtestatakse käesoleva määruse artikli 23 lõikega 2 ette nähtud delegeeritud õigusaktide kohaselt.

Artikkel 154

Direktiivi 2008/119/EÜ muudatused

Direktiivi 2008/119/EÜ muudetakse järgmiselt:

artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

i)	punkt 2 jäetakse välja;

ii)	lisatakse teine lõik järgmises sõnastuses: „Samuti kohaldatakse mõiste „pädevad asutused“ määruse (EL) nr …/… (+) (36) artikli 2 punktis 5 sätestatud määratlust. (36) ELT L …, …, lk …“;"

artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

i)	lõiked 1 ja 2 jäetakse välja;

ii)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 30. juuniks aastaaruande kontrollide kohta, millega pädev asutus on eelmisel aastal kontrollinud vastavust käesoleva direktiivi nõuetele. Aruandele on lisatud kõige tõsisemate tuvastatud rikkumiste analüüs ja riiklik tegevuskava kindlakstehtud rikkumiste vältimiseks või nende esinemise vähendamiseks eelseisvatel aastatel. Komisjon esitab nende aruannete kokkuvõtted liikmesriikidele.“;

c)	artikkel 9 jäetakse välja.

Artikkel 155

Direktiivi 2008/120/EÜ muudatused

Direktiivi 2008/120/EÜ muudetakse järgmiselt:

artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

i)	punkt 10 jäetakse välja;

ii)	lisatakse teine lõik järgmises sõnastuses: „Samuti kohaldatakse mõiste „pädevad asutused“ määruse (EL) nr …/… (+) (37) artikli 2 punktis 5 sätestatud määratlust. (37) ELT L …, …, lk …“;"

artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

i)	lõiked 1 ja 2 jäetakse välja;

ii)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

c)	artikkel 10 jäetakse välja.

Artikkel 156

Määruse (EÜ) nr 1099/2009 muudatused

Määrust (EÜ) nr 1099/2009 muudetakse järgmiselt:

artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

i)	punkt q jäetakse välja;

ii)	lisatakse teine lõik järgmises sõnastuses: „Lisaks esimeses lõigus osutatud määratlustele kohaldatakse mõiste „pädevad asutused“ määruse (EL) nr …/… (+) (38) artikli 2 punktis 5 sätestatud määratlust. (38) ELT L …, …, lk …“;"

b)	artikkel 22 jäetakse välja.

Artikkel 157

Määruse (EÜ) nr 1069/2009 muudatused

Määrust (EÜ) nr 1069/2009 muudetakse järgmiselt:

artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

i)	punktid 10 ja 15 jäetakse välja;

ii)	lisatakse teine lõik järgmises sõnastuses: „Samuti kohaldatakse mõistete „pädevad asutused“ ja „transiit“ määruse (EL) nr …/… (+) (39) artikli 2 punktides 5 ja 50 sätestatud määratlusi. (39) ELT L …, …, lk …“;"

b)	Artiklid 45, 49 ja 50 jäetakse välja.

Artikkel 158

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 muudatused

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklit 68 muudetakse järgmiselt:

a)	esimene lõik asendatakse järgmisega: „Liikmesriigid viimistlevad ja esitavad iga aasta 30. juuniks aruande käesoleva määruse nõuete täitmise suhtes tehtud ametliku kontrolli ulatuse ja tulemuste kohta.“;

b)	teine ja kolmas lõik jäetakse välja.

Artikkel 159

Direktiivi 2009/128/EÜ muudatused ja nendega seotud üleminekumeetmed

1. Direktiivi 2009/128/EÜ muudetakse järgmiselt:

a)	artikli 8 lõige 1, lõike 2 teine lõik ning lõiked 3, 4, 6 ja 7 jäetakse välja;

b)	II lisa jäetakse välja.

2. Direktiivi 2009/128/EÜ artikli 8 lõiget 1, lõike 2 teist lõiku ja lõikeid 3, 4 ja 6 ning II lisa kohaldatakse kuni kuupäevani, mil hakatakse kohaldama asjakohaseid eeskirju, mis määratakse kindlaks lõike 3 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis kehtestatakse käesoleva määruse artiklis 22 osutatud seadusandlike ettepanekute põhjal . [ME 299]

3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 139 vastu delegeeritud õigusakte kuupäeva kohta, alates millest lõikes 2 osutatud sätteid ei kohaldata. Kõnealune kuupäev vastab selliste eeskirjade kohaldamiskuupäevale, mis kehtestatakse käesoleva määruse artikliga 22 ette nähtud delegeeritud õigusaktide kohaselt. [ME 300]

Artikkel 160

Määruse (EL) nr 1151/2012 muudatused

Määrust (EL) nr 1151/2012 muudetakse järgmiselt:

artiklit 36 muudetakse järgmiselt:

i)	pealkiri asendatakse järgmisega: „Ametliku kontrolli sisu“;

ii)	lõiked 1 ja 2 jäetakse välja;

iii)	lõike 3 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „3. Määruse (EL) nr …/… (+) (40) kohaselt tehtav ametlik kontroll hõlmab järgmist: (40) ELT L …, …, lk …“;"

artiklit 37 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1. Kui kaitstud päritolunimetuse, kaitstud geograafilise tähise ja garanteeritud traditsioonilise toote puhul on tegemist liidu päritolu tootega, kontrollivad selle vastavust spetsifikaadile enne toote turule laskmist:

a)	määruse (EL) nr …/… (+) artikli 3 alusel määratud pädevad asutused või

b)	volitatud isikud määruse (EL) nr …/… (+) artikli 2 punkti 38 tähenduses.“;

ii)	lõike 3 esimene lõik jäetakse välja;

iii)	lõikes 4 asendatakse tekst „lõigetes 1 ja 2“ tekstiga „lõikes 2“;

c)	artiklid 38 ja 39 jäetakse välja.

Artikkel 161

Määruse (EL) nr […]/2013 (+) muudatused

Määrust (EL) nr …/2013 (+) muudetakse järgmiselt:

artiklit 29 muudetakse järgmiselt:

i)	pealkiri asendatakse järgmisega: „Euroopa Liidu referentlaborid ja -keskused“;

ii)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Komisjoni poolt heaks kiidetud tööprogrammide rakendamisel kantud kulude katmiseks võib anda toetusi

a)	määruse (EL) nr …/… (+) (*41) artiklis 91 osutatud Euroopa Liidu referentlaboritele;

b)	kõnealuse määruse artiklis 93 osutatud Euroopa Liidu taimse paljundusmaterjali referentkeskustele; [ME 301]

c)	kõnealuse määruse artiklis 95 osutatud Euroopa Liidu loomade heaolu referentkeskustele.

ca)	ELi referentkeskused toidutarneahela autentsuse ja terviklikkuse tagamiseks. [ME 302]

(*41) ELT L …, …, lk …“;"

iii)

lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	selliste töötajatega seotud kulud, kes on otseselt seotud laborite või keskuste ülesannetega, mis kuuluvad nende kui liidu referentlaborite või -keskuste pädevusse, olenemata töötajate staatusest;“;

lisatakse artikkel 29a järgmises sõnastuses:

„Artikkel 29a

Riiklike taimetervise referentlaborite akrediteerimine

Määruse (EL) nr …/… (+) artiklis 98 osutatud riiklikele referentlaboritele võib anda toetusi selliste kulude katmiseks, mis on seotud taimekahjustajate vastaseid kaitsemeetmeid käsitlevate eeskirjade nõuetekohase täitmise kontrollimisel kasutatavate laboratoorse analüüsi, testimise ja diagnoosimise meetodite akrediteerimisega standardi EN ISO/IEC 17025 kohaselt.

2.	Toetusi Lõikes 1 osutatud saab anda igas liikmesriigis iga Euroopa Liidu taimetervise referentlabori kohta ühele riiklikule referentlaborile kuni kolme aasta jooksul pärast vastava Euroopa Liidu referentlabori määramist.“[ME 303]

Artikkel 162

Jõustumine ja kohaldamine

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Kui lõigetega 2-5 ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse seda alates … (+).

Komisjon esitab hiljemalt ühe aasta möödumisel alates käesoleva määruse jõustumisest põhjaliku juhenddokumendi ettevõtjate ja riiklike asutuste abistamiseks käesoleva määruse rakendamisel. [ME 304]

1a. Komisjon esitab hiljemalt viie aasta möödumisel alates käesoleva määruse jõustumisest Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles tuuakse ära käesoleva määruse rakendamisest saadud kogemused ja käsitletakse eelkõige erasektori halduskoormuse vähendamist ning pädevate asutuste poolt tehtavate kontrollide tõhusust ja mõjusust. [ME 305]

2. Artikli 1 lõike 2 punktis g osutatud eeskirjadega hõlmatud valdkonnas kohaldatakse käesolevat määrust alates … (+) järgmiste eranditega:

a)	artikleid 91 ja 92 ning 97, 98 ja 99 kohaldatakse lõike 1 kohaselt;

b)	artikli 33 lõikeid 1, 2, 3 ja 4, artikli 36 lõike 4 punkti e ja artikli 36 lõiget 5 kohaldatakse alates … (+).

3. Artikli 1 lõike 2 punktis h osutatud eeskirjadega hõlmatud valdkonnas kohaldatakse käesolevat määrust alates …[ taimse paljundusmaterjali tootmist ja turul kättesaadavaks tegemist käsitleva määruse kohaldamise alguskuupäev ] järgmiste eranditega:

a)	artikleid 93, 94 ja 97 kohaldatakse lõike 1 kohaselt;

b)	artikli 33 lõikeid 1, 2, 3 ja 4 kohaldatakse alates … [viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] . [ME 306]

4. Artikli 15 lõiget 1, artikli 18 lõiget 1, artikleid 45-62 ja 76-84, artikli 150 punkti b, artikli 152 punkti b ja punkti c alapunkti i, artikli 154 punkti b alapunkti i, artikli 155 punkti b alapunkti i ja artikli 156 alapunkti b kohaldatakse alates … (+). Artikli 150 punkti b ja artikli 156 punkti b ei kohaldata seni, kuni on jõustunud neid asendavad delegeeritud õigusaktid.

5. Artiklit 161 kohaldatakse alates … (+). [ME 307]

Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

eesistuja

Nõukogu nimel

eesistuja

(*1) Määruse number, milles sätestatakse toiduahela, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise ja paljundusmaterjaliga seotud kulude haldamine.

(1) ELT C 67, 6.3.2014, lk 166.

(2) ELT C 114, 15.4.2014, lk 96.

(3) Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seisukoht.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).

(6) ELT L 300, 14.11.2009, lk 1.

(7) EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1.

(8) Nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiiv 96/23/EÜ, millega nähakse ette teatud ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes toodetes ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 85/358/EMÜ ja 86/469/EMÜ ning otsused 89/187/EMÜ ja 91/664/EMÜ (EÜT L 125, 23.5.1996, lk 10).

(9) Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

(12) Nõukogu 18. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/78/EÜ, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted (EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9).

(13) Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/496/EMÜ, millega nähakse ette ühendusse kolmandatest riikidest saabuvate loomade veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted ning muudetakse direktiive 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ ja 90/675/EMÜ (EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56).

(14) Nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiiv 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta (EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1).

(15) Komisjoni 24. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 669/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 882/2004 seoses mitteloomse sööda ja toidu kõrgendatud rangusastmega ametliku kontrollimisega impordil ja muudetakse otsust 2006/504/EÜ (ELT L 194, 25.7.2009, lk 11).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (EÜT L 268, 18.10.2003, lk 1).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta (EÜT L 268, 18.10.2003, lk 29).

(18) Komisjoni 30. detsembri 2002. aasta otsus 2003/24/EÜ ühtse veterinaariaalase elektroonilise süsteemi väljatöötamise kohta (EÜT L 8, 14.1.2003, lk 44).

(*2) Loomatervise määruse number, kuupäev ja pealkiri ning joonealusesse märkusesse avaldamisviide.

(*3) Taimekahjustajate vastaste kaitsemeetmete määruse number, kuupäev ja pealkiri ning joonealusesse märkusesse avaldamisviide.

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiiv 1999/93/EÜ elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta (EÜT L 13, 19.1.2000, lk 12).

(20) Nõukogu 21. novembri 1989. aasta direktiiv 89/608/EMÜ liikmesriikide haldusasutuste vastastikuse abi ning liikmesriikide haldusasutuste ja komisjoni koostöö kohta veterinaar- ja zootehnikaküsimusi käsitlevate õigusaktide nõuetekohase kohaldamise tagamiseks (EÜT L 351, 21.12.1989, lk 34).

(21) Nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiiv 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega (EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13).

(22) Nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiiv 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle (EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29).

(23) Nõukogu 13. juuli 1992. aasta otsus 92/438/EMÜ, mis käsitleb veterinaariaalaste impordiprotseduuride arvutistamist (Shift-projekt) ning millega muudetakse direktiive 90/675/EMÜ, 91/496/EMÜ, 91/628/EMÜ ja otsust 90/424/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks otsus 88/192/EMÜ (EÜT L 243, 25.8.1992, lk 27).

(24) Nõukogu 17. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/93/EÜ loomade ja loomsete saaduste sertifitseerimise kohta (EÜT L 13, 16.1.1997, lk 28).

(25) ELT L 139, 30.4.2004, lk 206.

(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad (EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1).

(27) Nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1255/97 (ELT L 3, 5.1.2005, lk 1).

(28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1).

(29) Nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 189, 20.7.2007, lk 1).

(30) Nõukogu 24. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1099/2009 loomade kaitse kohta surmamisel (ELT L 303, 18.11.2009, lk 1).

(31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

(32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).

(33) Nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiv 98/58/EÜ, mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset (EÜT L 221, 8.8.1998, lk 23).

(34) Nõukogu 19. juuli 1999. aasta direktiiv 1999/74/EÜ, millega sätestatakse munakanade kaitse miinimumnõuded (EÜT L 203, 3.8.1999, lk 53).

(35) Nõukogu 28. juuni 2007. aasta direktiiv 2007/43/EÜ, millega sätestatakse lihakanade kaitse miinimumeeskirjad (ELT L 182, 12.7.2007, lk 19).

(36) Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/119/EÜ, milles sätestatakse vasikate kaitse miinimumnõuded (ELT L 10, 15.1.2009, lk 7).

(37) Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/120/EÜ, milles sätestatakse sigade kaitse miinimumnõuded (ELT L 47, 18.2.2009, lk 5).

(38) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (ELT L 309, 24.11.2009, lk 71).

(*4) Määruse, milles sätestatakse toiduahela, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise ja paljundusmaterjaliga seotud kulude haldamine, number, kuupäev ja pealkiri ning joonealusesse märkusesse avaldamisviide.

(*5) Määruse, milles sätestatakse toiduahela, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise ja paljundusmaterjaliga seotud kulude haldamine, number, kuupäev ja pealkiri ning joonealusesse märkusesse avaldamisviide.

(39) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(40) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta direktiiv 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 33).

(41) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (ELT L 311, 28.11.2001, lk 1).

(*6) Loomatervise määruse number.

(*7) Taimekahjustajate vastaseid kaitsemeetmeid käsitleva määruse number.

(*8) Taimekahjustajate vastaseid kaitsemeetmeid käsitleva määruse number.

(42) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.4.2004, lk 55).

(*9) Loomatervise määruse number.

(*10) Taimekahjustajate vastaseid kaitsemeetmeid käsitleva määruse number.

(*11) Taimekahjustajate vastaseid kaitsemeetmeid käsitleva määruse number.

(43) Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).

(44) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (EÜT L 139, 30.4.2004, lk 1).

(*12) Taimekahjustajate vastaste kaitsemeetmete määruse number.

(*13) Taimekahjustajate vastaste kaitsemeetmete määruse number.

(45) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1).

(46) Komisjoni 5. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2075/2005, millega kehtestatakse erieeskirjad liha ametlikuks kontrollimiseks keeritsusside (Trichinella) suhtes (ELT L 338, 22.12.2005, lk 60).

(*14) Taimekahjustajate vastaste kaitsemeetmete määruse number.

(*15) Loomatervise määruse number.

(*16) Taimekahjustajate vastaste kaitsemeetmete määruse number.

(47) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 576/2013 lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 998/2003 (ELT L 178, 28.6.2013, lk 1).

(*17) Käesoleva määruse number.

(48) Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).

(49) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. jaanuari 2005. aasta määruse (EÜ) nr 183/2005, millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded (ELT L 35, 8.2.2005, lk 1).

(*18) Taimekahjustajate vastaste kaitsemeetmete määruse number.

(*19) Taimekahjustajate vastaste kaitsemeetmete määruse number.

(*20) Taimekahjustajate vastaste kaitsemeetmete määruse number.

(*21) Loomatervise määruse number.

(*22) Loomatervise määruse number.

(*23) Taimekahjustajate vastaste kaitsemeetmete määruse number.

(50) Nõukogu 26. juuni 1990. aasta otsus 90/424/EMÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas (EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19).

(51) Komisjoni 10. jaanuari 2011. aasta määrus (EL) nr 16/2011, millega kehtestatakse toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi rakendusmeetmed (ELT L 6, 11.1.2011, lk 7).

(*24) Loomatervise määruse number.

(*25) Taimekahjustajate vastaste kaitsemeetmete määruse number.

(*26) Loomatervise määruse number.

(*27) Taimekahjustajate vastaste kaitsemeetmete määruse number.

(*28) Käesoleva muutmisakti jõustumise kuupäev.

(52) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 110/2008 piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89 (ELT L 39, 13.2.2008, lk 16).

(*29) Kuupäev, mis saabub ühe aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.

(*30) Kuupäev, mis saabub ühe aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.

(*31) Kuupäev, mis saabub kolme aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.

(*32) Käesoleva määruse number.

(+) Käesoleva määruse number.

(+) Selle määruse number, milles sätestatakse toiduahela, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise ja paljundusmaterjaliga seotud kulude haldamine.

(+) Käesoleva määruse number.

(+) Kuupäev, mis saabub ühe aasta möödudes käesoleva määruse jõustumisest.

(+) Taimekahjustajate vastaseid kaitsemeetmeid käsitleva määruse number.

(+) Kuupäev, mis saabub viie aasta möödudes käesoleva määruse jõustumisest.

(+) Kuupäev, mis saabub kolme aasta möödudes käesoleva määruse jõustumisest.

(+) Käesoleva määruse jõustumise kuupäev.

I LISA

ARTIKLI 2 PUNKTIS 45 OSUTATUD TERRITOORIUMID

1.	Belgia Kuningriigi territoorium

2.	Bulgaaria Vabariigi territoorium

3.	Tšehhi Vabariigi territoorium

4.	Taani Kuningriigi territoorium, välja arvatud Fääri saared ja Gröönimaa

5.	Saksamaa Liitvabariigi territoorium

6.	Eesti Vabariigi territoorium

7.	Iirimaa territoorium

8.	Kreeka Vabariigi territoorium

9.	Hispaania Kuningriigi territoorium, välja arvatud Ceuta ja Melilla

10.	Prantsuse Vabariigi territoorium

11.	Itaalia Vabariigi territoorium

12.	Küprose Vabariigi territoorium

13.	Läti Vabariigi territoorium

14.	Leedu Vabariigi territoorium

15.	Luksemburgi Suurhertsogiriigi territoorium

16.	Ungari territoorium

17.	Malta Vabariigi territoorium

18.	Madalmaade Kuningriigi territoorium Euroopas

19.	Austria Vabariigi territoorium

20.	Poola Vabariigi territoorium

21.	Portugali Vabariigi territoorium

22.	Rumeenia territoorium

23.	Sloveenia Vabariigi territoorium

24.	Slovaki Vabariigi territoorium

25.	Soome Vabariigi territoorium

26.	Rootsi Kuningriigi territoorium

27.	Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi territoorium

Ametliku kontrolli puhul, millega pädevad asutused kontrollivad artikli 1 lõike 2 punktis g osutatud nõuete täitmist, ning muude artikli 1 lõike 2 punktiga g seotud ametlike toimingute puhul loetakse viiteid kolmandatele riikidele viidetena kolmandatele riikidele ja määruse EL nr …/… (*1) I lisas loetletud territooriumidele ning viiteid liidu territooriumile viidetena liidu territooriumile ilma kõnealuses lisas loetletud territooriumideta.

(*1) Taimekahjustajate vastaseid kaitsemeetmeid käsitleva määruse number.

II LISA

PÄDEVATE ASUTUSTE TÖÖTAJATE KOOLITUS

I PEATÜKK: AMETLIKKE KONTROLLE JA MUID AMETLIKKE TOIMINGUID LÄBI VIIVATE TÖÖTAJATE KOOLITUSE SISU

1.	Eri kontrollimeetodid ja -võtted, nagu ülevaatus, tõendamine, seire, suunatud seire, proovide võtmine, laboratoorne analüüs, diagnoosimine ja uuringud

2.	Kontrollimenetlused

3.	Artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjad

4.	Artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade rikkumise hindamine

5.	Loomade ja kaupade tootmise, töötlemise ja turustamisega seotud ohud

5a.	Antimikroobse resistentsuse põhjustatud risk inimeste ja loomade tervisele; [ME 309]

6.	Tootmise, töötlemise ja turustamise etapid ning võimalikud riskid inimeste, ja loomade ja taimede tervisele, ning loomade heaolule, ja keskkonnale ning taimse paljundusmaterjali identsusele ja kvaliteedile [ME 306]

7.	Ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollipunktide süsteemi (HACCP) menetluste kohaldamise ja heade põllumajandustavade hindamine

8.	Ettevõtjate juhtimissüsteemid, nagu näiteks kvaliteedi tagamise programmid, ja nende hindamine, kuivõrd need on seotud artikli 1 lõikes 2 osutatud nõuetega

9.	Ametliku sertifitseerimise süsteemid

10.	Situatsiooniplaanid hädaolukordadeks, sealhulgas teabevahetus liikmesriikide ja komisjoni vahel

11.	Kohtumenetlused ja ametlike kontrollide mõju

12.	Tutvumine kirjaliku dokumentaalse materjali ja muude, sealhulgas laboritevaheliste võrdlevate uuringute, akrediteerimise ja riski hindamisega seotud andmikega, mis võivad olla asjakohased artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade täitmise hindamisel; see võib hõlmata finants- ja kaubandusküsimusi

13.	Kolmandatest riikidest saabuvate loomade ja kaupade kontrollimenetlused ja liitu sisenemise tingimused

14.	Mis tahes muu valdkond, mis on vajalik tagamaks, et ametlik kontroll toimub kooskõlas käesoleva määrusega

II PEATÜKK: KONTROLLIMENETLUSTE TEEMAVALDKONNAD

1.	Pädeva asutuse korraldus ning seosed pädevate keskasutuste ja ametiasutuste vahel, kellele nad on delegeerinud ametliku kontrolli või muude ametlike toimingute läbiviimisega seotud ülesanded

2.	Seosed pädevate asutuste ja volitatud isikute või füüsiliste isikute vahel, kellele nad on delegeerinud ametliku kontrolliga või muude ametlike toimingutega seotud ülesanded

3.	Kokkuvõte eesmärkidest, mida tahetakse saavutada

4.	Töötajate ülesanded, vastutus ja kohustused

5.	Proovivõtumenetlused, kontrollimeetodid ja -võtted, sh laboratoorne analüüs, uuringud ja diagnoosimine, tulemuste tõlgendamine ja sellest lähtuvad otsused

6.	Seire ja suunatud seire kavad

7.	Vastastikune abi juhul, kui ametlikuks kontrolliks on vaja meetmete võtmist rohkem kui ühe liikmesriigi poolt

8.	Ametliku kontrolli järel võetavad meetmed

9.	Koostöö teiste talituste või osakondadega, kellel võib olla asjaomaseid kohustusi, või ettevõtjatega

10.	Proovivõtumeetodite ning laboratoorse analüüsi, uuringu- ja diagnoosimeetodite asjakohasuse kontrollimine

11.	Mis tahes muu tegevus või teave, mis on vajalik ametliku kontrolli tõhusaks toimimiseks

IIa lisa

AMETLIKE VETERINAARARSTIDE ABID

1.	Pädev asutus võib ametliku veterinaararsti abiks määrata üksnes isiku, kes on läbinud koolituse ja sooritanud järgmiste nõuete kohase katse.

Pädev asutus peab korraldama sellised katsed. Nimetatud katsetel osalemiseks peavad kandidaadid tõendama, et nad on saanud:

a)	vähemalt 500 tundi teoreetilist koolitust ja vähemalt 400 tundi praktilist koolitust, mis hõlmab lõikes 5 täpsustatud valdkondi; ning

b)	vajalikku lisakoolitust, et võimaldada ametlike veterinaararstide abidel võtta kohustusi asjatundlikult.

3.	Lõike 2 punktis a nimetatud praktika toimub tapamajades või lihalõikusettevõtetes ametliku veterinaararsti järelevalve all ning põllumajandusettevõtetes ja muudes asjakohastes ettevõtetes.

Koolitus ja katsed käsitlevad peamiselt punast liha või linnuliha. Nendel isikutel, kes läbisid koolituse ühes kahest kategooriast ja sooritasid katse, on vaja läbida üksnes lühendatud koolitus muus kategoorias katse sooritamiseks. Koolitus ja katse peaks vajaduse korral hõlmama looduslikke ulukeid, tehistingimustes peetavaid ulukeid ja jäneselisi.

Ametlike veterinaararstide abide koolitus hõlmab ja katsed kinnitavad järgmiste valdkondade teadmisi:

põllumajandusettevõtted:

teoreetiline osa:

—	karjamajanduse tundmine — selle korraldus, tootmismeetodid, rahvusvaheline kaubandus jne;

—	head karjakasvatustavad;

—	põhiteadmised haigustest, eelkõige zoonoosidest — viirused, bakterid, parasiidid jne;

—	haiguste järelevalve, ravimite ja vaktsiinide kasutamine ning ainejääkide kontroll;

—	hügieeni- ja tervisekontroll;

—	loomade heaolu põllumajandusettevõttes ja transpordi ajal,

—	hoonete, põllumajandusettevõtte ja üldised keskkonnanõuded;

—	asjakohased õigusnormid;

—	tarbijate hoiakud ja kvaliteedikontroll;

ii)

praktiline osa:

—	eri tüüpi ja erinevaid kasvatusmeetodeid kasutavate ettevõtete külastamine,

—	tootmisettevõtete külastamine,

—	loomade peale- ja mahalaadimise jälgimine,

—	laboriesitlused,

—	veterinaarkontrollid,

—	dokumendid;

tapamajad ja lihalõikusettevõtted:

teoreetiline osa:

—	lihatööstuse tundmine — selle korraldus, tootmismeetodid, rahvusvaheline kaubandus ning tapmis- ja lõikamismeetodid,

—	põhiteadmised hügieenist ja headest hügieenitavadest, eelkõige tööstushügieenist, tapa-, lõikus- ja ladustamishügieenist ja tööhügieenist,

—	HACCP-süsteem ja sellel põhinevate menetluste auditeerimine,

—	loomade heaolu mahalaadimisel pärast transporti ja tapamajades,

—	põhiteadmised tapetud loomade anatoomiast ja füsioloogiast,

—	põhiteadmised tapetud loomade patoloogiast,

—	põhiteadmised tapetud loomade patoloogilisest anatoomiast,

—	asjakohased teadmised TSEdest ja muudest tähtsatest zoonoosidest ning zoonootilise toimega mõjuritest,

—	loomade tapmise ja värske liha kontrolli, inspekteerimise, ettevalmistamise, pakendamise, pakkimise ja transpordi viiside ja korra tundmine,

—	põhiteadmised mikrobioloogiast,

—	tapaeelne kontroll,

—	trihhinoosi uuring,

—	tapajärgne kontroll,

—	haldusülesanded,

—	teadmised asjakohastest õigusnormidest,

—	proovivõtumeetod,

—	pettusega seotud aspektid;

ii)

praktiline osa:

—	loomade identifitseerimine,

—	vanusekontrollid,

—	tapetud loomade inspekteerimine ja hindamine,

—	tapajärgne kontroll tapamajas,

—	trihhinoosi uuring,

—	loomaliigi määramine looma iseloomulike osade põhjal,

—	tapetud loomade muutunud osade identifitseerimine ja hindamine,

—	hügieenikontroll, sh heade hügieenitavade ja HACCP-süsteemil põhinevate menetluste auditeerimine,

—	tapaeelse kontrolli tulemuste registreerimine,

—	proovide võtmine,

—	liha jälgitavus,

—	dokumentatsioon.

6.	Ametlike veterinaararstide abid ajakohastavad oma teadmisi ja peavad sammu uute arengutega korrapärase täiendõppe ja erialase kirjanduse kaudu. Ametliku veterinaararsti abi läbib võimaluse korral iga-aastase täiendõppe.

7.	Isikutel, kes on juba nimetatud ametlike veterinaararstide abideks, peavad olema piisavad teadmised lõikes 5 nimetatud valdkondadest. Vajaduse korral omandavad nad need teadmised täiendõppe käigus. Pädev asutus annab selleks piisavad korraldused.

8.	Kui ametlike veterinaararstide abid teostavad üksnes proovide võtmist ja analüüsi seoses trihhinoosi uuringutega, on pädeval asutusel vaja üksnes tagada, et nad saavad piisava koolituse nimetatud ülesannete täitmiseks. [ME 311]

III LISA

ANALÜÜSIMEETODITE KIRJELDUS

Analüüsimeetodeid ja mõõtmistulemusi tuleks kirjeldada järgmiste kriteeriumide alusel:

a)	täpsus (tõesus ja täpsusaste);

b)	kohaldatavus (põhiaine ja kontsentratsioonivahemik);

c)	avastamispiir;

d)	määramispiir,

e)	kordustäpsus;

korduvus;

g)	korratavus,

h)	taastumine;

i)	valikulisus;

j)	tundlikkus,

k)	lineaarsus;

l)	mõõtemääramatus;

m)	muud kriteeriumid, mida võib vajaduse korral valida.

Lõike 1 punktis e nimetatud täpsusväärtused saadakse kas ringtesti käigus, mis on tehtud kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud protokolliga ringtestide kohta (nt ISO 5725 „Accuracy (trueness and precision) of measurement methods and results“) või põhineb kriteeriumidele vastavuse katsetel, kui on kehtestatud analüüsimeetodite toimekriteeriumid. Korduvuse ja korratavuse väärtusi väljendatakse rahvusvaheliselt tunnustatud kujul (nt 95 % usaldusvahemikud vastavalt standardile ISO 5725„Accuracy (trueness and precision) of measurement methods and results“). Ringtesti tulemused avaldatakse või on vabalt kättesaadavad.

3.	Erinevate kaubarühmade suhtes ühtselt kohaldatavaid analüüsimeetodeid tuleks eelistada meetoditele, mis on kohaldatavad üksnes üksikute kaupade suhtes.

4.	Olukordades, kus analüüsimeetodeid saab kinnitada üksnes ühes laboratooriumis, tuleks need kinnitada kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud teadusprotokollide või suunistega, või kui analüüsimeetodite toimekriteeriumid on kehtestatud, peaksid need põhinema kriteeriumidele vastavuse katsetel.

5.	Käesoleva määruse alusel vastuvõetud analüüsimeetodeid tuleks ISO soovitatud analüüsimeetodite standardskeemis redigeerida.

IV LISA

ARTIKLI 142 LÕIKES 3 OSUTATUD VASTAVUSTABEL

1. Määrus (EÜ) nr 882/2004

Määrus (EÜ) nr 882/2004	Käesolev määrus
Artikli 1 lõike 1 esimene lõik	Artikli 1 lõige 1
Artikli 1 lõike 1 teine lõik	Artikli 1 lõige 2
Artikli 1 lõige 2	Artikli 1 lõige 4
Artikli 1 lõige 3	—
Artikli 1 lõige 4	—
Artikkel 2	Artikkel 2
Artikli 3 lõige 1	Artikli 8 lõige 1
Artikli 3 lõige 2	Artikli 8 lõige 4
Artikli 3 lõige 3	Artikkel 9
Artikli 3 lõige 4	Artikli 8 lõige 6
Artikli 3 lõige 5	Artikli 8 lõige 6
Artikli 3 lõige 6	Artikli 8 lõige 7
Artikli 3 lõige 7	—
Artikli 4 lõige 1	Artikli 3 lõige 1
Artikli 4 lõige 2	Artikli 4 lõike 1 punktid a, c, d, e, f, g ja i
Artikli 4 lõige 3	Artikli 3 lõige 2
Artikli 4 lõige 4	Artikli 4 lõike 1 punkt b
Artikli 4 lõige 5	Artikli 4 lõige 4
Artikli 4 lõige 6	Artikli 5 lõige 1
Artikli 4 lõige 7	Artikli 5 lõige 3
Artikli 5 lõike 1 esimene lõik	Artikli 25 lõige 1
Artikli 5 lõike 1 teine lõik	Artikli 25 lõige 3
Artikli 5 lõike 1 kolmas lõik	Artikli 25 lõike 2 esimene lõik
Artikli 5 lõike 2 punktid a, b, c ja f	Artikli 26
Artikli 5 lõike 2 punkt d	—
Artikli 5 lõike 2 punkt e	Artikkel 28
Artikli 5 lõige 3	Artikkel 29
Artikli 5 lõige 4	—
Artikkel 6	Artikli 4 lõiked 2 ja 3
Artikli 7 lõike 1 esimene lõik	Artikli 10 lõike 1 esimene lõik
Artikli 7 lõike 1 teise lõigu punkt a	Artikli 10 lõike 1 teine lõik
Artikli 7 lõike 1 teise lõigu punkt b	—
Artikkel 7, lõige 2, esimene lause	Artikli 7 lõige 1
Artikkel 7, lõige 2, teine lause	—
Artikkel 7, lõige 2, kolmas lause	—
Artikli 7 lõige 3	Artikli 7 lõiked 2 ja 3
Artikli 8 lõige 1	Artikli 11 lõige 1
Artikli 8 lõige 2	Artikli 4 lõike 1 punkt h
Artikli 8 lõike 3 punkt a	Artikli 11 lõige 2
Artikli 8 lõike 3 punkt b	Artikli 11 lõige 3
Artikli 8 lõige 4	—
Artikli 9 lõige 1	Artikli 12 lõike 1 esimene lõik
Artikli 9 lõige 2	Artikli 12 lõike 1 teine lõik
Artikli 9 lõige 3	Artikli 11 lõige 2
Artikkel 10	Artikkel 13
Artikli 11 lõige 1	Artikli 33 lõiked 1 ja 2
Artikli 11 lõige 2	—
Artikli 11 lõige 3	Artikli 33 lõige 5
Artikli 11 lõige 4	Artikli 33 lõige 7
Artikli 11 lõige 5	Artikli 34 lõike 1 esimene lõik ja lõige 2
Artikli 11 lõige 6	Artikli 34 lõike 1 punkti b alapunkt i
Artikli 11 lõige 7	Artikli 33 lõige 6
Artikli 12 lõige 1	Artikli 36 lõige 1
Artikli 12 lõige 2	Artikli 36 lõike 4 punkt e
Artikli 12 lõige 3	Artikli 36 lõike 5 punkt c
Artikli 12 lõige 4	Artikli 38 lõige 2
Artikkel 13	Artikkel 114
Artikli 14 lõige 1	—
Artikli 14 lõige 2	Artikli 43 lõige 3
Artikli 14 lõige 3	—
Artikli 15 lõige 1	Artikli 42 lõike 1 esimene lause
Artikli 15 lõige 2	Artikli 42 lõiked 2 ja 4
Artikli 15 lõige 3	Artikli 42 lõiked 2 ja 4
Artikli 15 lõige 4	—
Artikli 15 lõige 5	Artikli 45 lõike 1 punkt d, artikli 45 lõike 2 punkt b ja artikli 52 lõike 3 esimene lause
Artikli 16 lõige 1	Artikli 43 lõige 1
Artikli 16 lõige 2	Artikli 42 lõike 1 teine lause
Artikli 16 lõike 3 esimene lause	Artikli 43 lõige 2
Artikli 16 lõike 3 teine lause	Artikli 33 lõige 6
Artikli 17 lõike 1 esimene taane	Artikli 57 lõige 1
Artikli 17 lõike 1 teine taane	Artikli 54 lõige 1, lõike 2 punkt a ja lõige 3 ning artikli 56 lõige 1
Artikli 17 lõige 2	—
Artikkel 18	Artikli 63 lõiked 1, 2 ja 3
Artikli 19 lõige 1	Artikli 64 lõiked 1 ja 3
Artikli 19 lõike 2 punkt a	Artikkel 65
Artikli 19 lõike 2 punkt b	Artikli 64 lõige 5
Artikli 19 lõige 3	Artikli 64 lõige 4
Artikli 19 lõige 4	Artikkel 6
Artikkel 20	Artikkel 69
Artikli 21 lõige 1	Artikli 70 lõige 1
Artikli 21 lõige 2	Artikkel 67
Artikli 21 lõige 3	Artikli 64 lõige 1
Artikli 21 lõige 4	Artikli 64 lõige 4
Artikkel 22	Artikli 84 punkt d
Artikli 23 lõige 1	Artikli 71 lõige 1
Artikli 23 lõige 2	Artikli 71 lõige 2 ja artikkel 72
Artikli 23 lõige 3	Artikli 71 lõige 3
Artikli 23 lõige 4	Artikli 71 lõige 2
Artikli 23 lõige 5	Artikli 71 lõike 4 punkt a
Artikli 23 lõige 6	Artikli 71 lõike 2 punkt c ja lõike 4 punkt b
Artikli 23 lõige 7	Artikkel 72
Artikli 23 lõige 8	Artikkel 72
Artikli 24 lõige 1	Artikli 73 lõige 1
Artikli 24 lõige 2	Artikkel 55
Artikli 24 lõige 3	Artikkel 44
Artikli 24 lõige 4	Artikkel 74
Artikli 25 lõige 1	—
Artikli 25 lõike 2 punkt a	—
Artikli 25 lõike 2 punkt b	Artikli 75 lõike 1 punkt c
Artikli 25 lõike 2 punkt c	Artikli 75 lõike 1 punkt f
Artikli 25 lõike 2 punkt d	Artikli 46 punktid c ja d ning artikli 75 lõike 1 punktid e ja k
Artikli 25 lõike 2 punkt e	—
Artikli 25 lõike 2 punkt f	Artikkel 68
Artikli 25 lõike 2 punkt g	Artikli 75 lõike 1 punkt h
Artikli 25 lõike 2 punkt h	Artikli 44 lõike 2 punkt b
Artikkel 26	Artikli 76 lõige 1
Artikli 27 lõige 1	Artikli 76 lõige 2
Artikli 27 lõige 2	Artikkel 77
Artikli 27 lõige 3	—
Artikli 27 lõige 4	Artikli 79 lõige 1
Artikli 27 lõige 5	—
Artikli 27 lõige 6	—
Artikli 27 lõige 7	—
Artikli 27 lõige 8	Artikli 81 lõige 2
Artikli 27 lõige 9	Artikli 82 lõige 1
Artikli 27 lõige 10	—
Artikli 27 lõige 11	Artikli 81 lõige 1
Artikli 27 lõike 12 esimene lause	Artikkel 83
Artikli 27 lõike 12 teine lause	—
Artikkel 28	Artikkel 84
Artikkel 29	—
Artikli 30 lõike 1 punkt a	Artikkel 86
Artikli 30 lõike 1 punkt b	Artikli 89 punkt a
Artikli 30 lõike 1 punkt c	Artikli 87 lõige 2
artikli 30 lõike 1 punkt d	Artikli 89 punktid b ja f
Artikli 30 lõike 1 punkt e	Artikli 89 punkt c
Artikli 30 lõike 1 punkt f	artikli 89 punkt d
Artikli 30 lõike 1 punkt g	Artikli 89 punkt e
Artikli 30 lõike 2 punkt a	Artikli 88 lõike 1 punkt e
Artikli 30 lõike 2 punkt b	Artikli 88 lõike 1 punkt c
Artikli 30 lõige 3	—
Artikkel 31	—
Artikli 32 lõike 1 punkt a	Artikli 92 lõike 2 punkt a
Artikli 32 lõike 1 punkt b	Artikli 92 lõike 2 punkt b
Artikli 32 lõike 1 punkt c	Artikli 92 lõike 2 punkt c
Artikli 32 lõike 1 punkt d	Artikli 92 lõike 2 punkt d
Artikli 32 lõike 1 punkt e	Artikli 92 lõike 2 punkt e
Artikli 32 lõike 1 punkt f	Artikli 92 lõike 2 punkt g
Artikli 32 lõike 2 punkt a	Artikli 92 lõike 2 punktid a, b ja c
Artikli 32 lõike 2 punkt b	Artikli 92 lõike 2 punkt h
Artikli 32 lõike 2 punkt c	Artikli 92 lõike 2 punkt d
Artikli 32 lõike 2 punkt d	Artikli 92 lõike 2 punkt g
Artikli 32 lõike 2 punkt e	Artikli 92 lõike 2 punkt d
Artikli 32 lõige 3	Artikli 91 lõike 3 punkt a
Artikli 32 lõike 4 punkt a	Artikli 91 lõike 3 punkt c
Artikli 32 lõike 4 punkt b	Artikli 91 lõike 3 punkt d
Artikli 32 lõike 4 punkt c	Artikli 91 lõike 3 punkt d
Artikli 32 lõike 4 punkt d	Artikkel 7
Artikli 32 lõike 4 punkt e	Artikli 91 lõike 3 punkt e
Artikli 32 lõike 4 punkt f	Artikli 92 lõike 2 punkti j alapunkt iii
Artikli 32 lõike 4 punkt g	Artikli 91 lõike 3 punkt e
Artikli 32 lõike 4 punkt h	Artikli 91 lõike 3 punkt f
Artikli 32 lõige 5	Artikli 97 lõige 1
Artikli 32 lõige 6	Artikli 97 lõige 2
Artikli 32 lõige 7	—
Artikli 32 lõike 8 esimene lause	Artikli 97 lõige 3
Artikli 32 lõike 8 teine lause	Artikli 97 lõige 4
Artikli 32 lõige 9	—
Artikli 33 lõige 1	Artikli 98 lõige 1
Artikli 33 lõige 2	Artikli 99 lõige 1
Artikli 33 lõige 3	Artikli 98 lõige 2
Artikli 33 lõige 4	Artikli 98 lõige 4
Artikli 33 lõige 5	Artikli 98 lõige 5
Artikli 33 lõige 6	Artikli 99 lõige 2
Artikli 33 lõige 7	—
Artikli 34 lõige 1	Artikli 100 lõige 1
Artikli 34 lõige 2	Artikli 100 lõiked 1 ja 2
Artikli 34 lõige 3	Artikli 100 lõige 3
Artikli 35 lõige 1	Artikli 101 lõige 1
Artikli 35 lõige 2	Artikli 101 lõige 4
Artikli 35 lõige 3	Artikli 101 lõige 2
Artikli 35 lõige 4	—
Artikli 36 lõige 1	Artikli 102 lõike 1 punkt c
Artikli 36 lõike 2 esimene lause	—
Artikli 36 lõike 2 teine lause	Artikli 102 lõige 2
Artikli 36 lõike 3 esimene lõik	Artikli 102 lõike 3 esimene lause
Artikli 36 lõike 3 teine lõik	—
Artikkel 36 lõike 3 kolmanda lõigu esimene lause	Artikli 102 lõike 3 punkt c
Artikli 36 lõike 3 kolmanda lõigu teine lause	Artikli 102 lõike 3 punkt b
Artikli 36 lõige 4	Artikli 102 lõike 3 punkt a
Artikli 37 lõige 1	Artikli 103 lõige 1
Artikli 37 lõige 2	Artikli 103 lõige 2
Artikli 38 lõige 1	Artikli 104 lõige 1
Artikli 38 lõige 2	Artikli 104 lõike 2 punkt c
Artikli 38 lõige 3	Artikli 104 lõige 3
Artikli 39 lõige 1	Artikli 105 lõige 1
Artikli 39 lõige 2	Artikli 105 lõige 2
Artikli 40 lõige 1	Artikli 106 lõige 1
Artikli 40 lõige 2	—
Artikli 40 lõige 3	Artikli 106 lõige 2
Artikli 40 lõige 4	—
Artikkel 41	Artikli 107 lõige 1
Artikli 42 lõike 1 punkt a	—
Artikli 42 lõike 1 punkt b	Artikli 109 lõige 2
Artikli 42 lõike 1 punkt c	Artikli 109 lõige 3
Artikli 42 lõige 2	Artikli 108 lõige 2
Artikli 42 lõige 3	Artikli 109 lõige 2
Artikli 43 lõike 1 esimene lause	Artikli 110 esimene lõik
Artikli 43 lõike 1 teine lause	Artikli 110 teine lõik
Artikli 43 lõike 1 punkt a	—
Artikli 43 lõike 1 punkt b	Artikli 110 punktid a ja b
Artikli 43 lõike 1 punkt c	Artikli 110 punktid b ja c
Artikli 43 lõike 1 punktid d-j	—
Artikli 43 lõike 1 punkt k	Artikli 110 punkt d
Artikli 43 lõige 2	—
Artikli 44 lõige 1	Artikli 112 lõige 1
Artikli 44 lõige 2	—
Artikli 44 lõige 3	Artikli 112 lõige 1
Artikkel 44, lõige 4, esimene lõik, esimene lause	Artikli 113 lõige 1
Artikli 44 lõike 4 esimese lõigu teine lause	Artikli 113 lõige 2
Artikli 44 lõige 5	—
Artikli 44 lõige 6	Artikli 113 lõige 1
Artikli 45 lõige 1	Artikli 115 lõiked 1, 2 ja 4
Artikli 45 lõige 2	—
Artikli 45 lõige 3	Artikkel 116
Artikli 45 lõige 4	Artikkel 117
Artikli 45 lõige 5	Artikkel 118
Artikli 45 lõige 6	—
Artikli 46 lõike 1 esimene lause	Artikli 119 lõige 1
Artikli 46 lõike 1 teine lause	Artikli 119 lõige 4
Artikli 46 lõike 1 kolmas lause	Artikli 119 lõige 2
Artikli 46 lõige 2	Artikli 119 lõige 3
Artikli 46 lõige 3	Artikkel 120
Artikli 46 lõige 4	—
Artikli 46 lõige 5	—
Artikli 46 lõige 6	Artikkel 121
Artikli 46 lõige 7	Artikkel 122
Artikli 47 lõige 1	Artikli 124 lõike 1 punktid a–e
Artikli 47 lõige 2	Artikli 124 lõige 2
Artikli 47 lõige 3	Artikli 124 lõike 1 punktid f ja g
Artikli 47 lõige 4	—
Artikli 47 lõige 5	—
Artikli 48 lõige 1	Artikli 125 lõige 1
Artikli 48 lõige 2	Artikli 125 lõige 2
Artikli 48 lõige 3	Artikli 126 lõiked 1 ja 2
Artikli 48 lõige 4	Artikli 126 lõige 3
Artikli 48 lõike 5 esimene lause	Artikli 126 lõike 3 punkt f
Artikli 48 lõike 5 teine ja kolmas lause	—
Artikkel 49	Artikkel 128
Artikkel 50	—
Artikli 51 lõige 1	Artikli 129 lõiked 1 ja 2
Artikli 51 lõige 2	Artikli 129 lõige 3
Artikli 51 lõige 3	—
Artikkel 52	Artikkel 123
Artikkel 53	Artikkel 111
Artikli 54 lõige 1	Artikli 135 lõige 1
Artikli 54 lõige 2	Artikli 135 lõige 2
Artikli 54 lõige 3	Artikli 135 lõige 3
Artikli 54 lõige 4	Artikli 103 lõige 1
Artikli 54 lõige 5	Artikli 84 lõike 1 punktid a ja c ning artikli 135 lõige 4
Artikli 55 lõige 1	Artikli 136 lõige 1
Artikli 55 lõige 2	Artikli 136 lõige 1
Artikli 56 lõige 1	Artikli 137 lõige 1
Artikli 56 lõike 2 punkt a	—
Artikli 56 lõike 2 punkt b	Artikli 137 lõige 2
Artiklid 57 kuni 61	—
Artikkel 62	Artikkel 141
Artikli 63 lõige 1	—
Artikli 63 lõige 2	Artikkel 23
Artikli 64 esimene lõik	Artikli 138 lõige 1
Artikli 64 punkt 1	Artikli 138 lõige 1
Artikli 64 punkt 2	Artikli 138 lõige 2
Artikkel 65	—
Artikkel 66	—
Artikkel 67
I lisa	I lisa
II lisa	II lisa
III lisa	III lisa
IV lisa	—
V lisa.	—
VI lisa	Artikkel 78 ja artikli 79 lõige 2
VII lisa	—
VIII lisa	—

2. Direktiiv 96/23/EÜ

Direktiiv 96/23/EÜ	Käesolev määrus
Artikkel 1	—
Artikli 2 punkt a	Artikkel 16
Artikli 2 punkt b	—
Artikli 2 punkt c	Artikkel 16
Artikli 2 punkt d	Artikli 2 punkt 5
Artikli 2 punkt e	Artikkel 16
Artikli 2 punkt f	Artikli 36 lõige 1
Artikli 2 punkt g	—
Artikli 2 punkt h	Artikkel 16
Artikli 2 punkt i	—
Artikkel 3	Artikli 8 lõiked 1 ja 2, artikkel 16, artikli 107 lõige 1 ja artikkel 111
Artikli 4 punkt 1	Artikli 3 punkt 1
Artikli 4 punkt 2	Artikli 3 lõike 2 punkt a, artikli 107 lõige 2 ja artikkel 112
Artikli 4 punkt 3	—
Artikkel 5	Artikli 109 lõiked 2 ja 3, artikli 112 lõike 1 punkt a ja artikli 108 lõige 2
Artikkel 6	Artikli 16 punktid a ja b
Artikkel 7	Artikli 108 lõige 2
Artikli 8 lõige 1	—
Artikli 8 lõige 2	—
Artikli 8 lõiked 3, 4 ja 5	Artiklid 10, 112 ja 113
Artikli 9 punkt a	—
Artikli 9 punkt b	—
Artikkel 10	Artikkel 14
Artikli 11 lõiked 1 ja 2	Artikli 8 lõige 2 ja artikkel 9
Artikli 11 punkt 3	Artikli 16 punkt c, artiklid 134 ja 135
Artikli 12 esimene lõik	Artikli 8 lõige 4
Artikli 12 teine lõik	Artikkel 14
Artikkel 13	Artikli 16 punkt c, artiklid 134 ja 135
Artikli 14 lõige 1	Artiklid 98 ja 99
Artikli 14 lõige 2	Artikkel 91
Artikli 15 lõike 1 esimene lõik	Artikli 16 punktid a ja b
Artikli 15 lõike 1 teine lõik	Artikli 33 lõige 7
Artikli 15 lõike 1 kolmas lõik	—
Artikli 15 lõike 2 esimene lõik	Artikli 33 lõige 7
Artikli 15 lõike 2 teine lõik	Artikli 34 lõige 3
Artikkel 15 lõige 3 esimene, teine ja kolmas lõik	Artikli 16 punkt c ja artikkel 135
Artikli 15 lõike 3 neljas lõik	II jaotise V peatüki III jagu
Artikli 16 lõige 1	Artikli 103 lõige 1, artikli 106 lõige 1 ja artikkel 135
Artikli 16 lõiked 2 ja 3	Artikli 16 punkt c ja artikkel 135
Artikkel 17	Artikli 16 punkt c ja artikkel 135
Artikkel 18	Artikli 16 punkt c ja artikkel 135
Artikkel 19	Artikli 135 punkt 4
Artikli 20 lõige 1	IV jaotis
Artikli 20 lõike 2 esimene lõik	Artikli 104 lõiked 1 ja 2
Artikli 20 lõike 2 teine lõik	Artikli 104 lõige 3
Artikli 20 lõike 2 kolmas ja neljas lõik	Artikli 106 lõike 1 punkt d
Artikli 20 lõike 2 viies ja kuues lõik	Artikli 106 lõige 2
Artikkel 21	Artiklid 115, 116 ja 118
Artikkel 22	Artikkel 134
Artikkel 23	Artikli 16 punkt c ja artikkel 135
Artikli 24 lõiked 1 ja 2	Artikli 15 lõike 2 punkt d, artikli 16 punkt c ja artiklid 134 ja 135
Artikli 24 lõige 3	Artikli 15 lõike 2 punkt d, artikli 16 punkt c ja artikkel 135
Artikkel 25	Artikli 16 punkt c ja artikli 135 lõige 2
Artikkel 26	Artikkel 6
Artikkel 27	Artikkel 136
Artikkel 28	Artikkel 136
Artikli 29 lõiked 1 ja 2	Artiklid 124, 125, 126 ja 128
Artikli 29 lõige 3	II jaotise V peatüki II jagu
Artikli 29 lõige 4	Artikli 112 lõige 1
Artikli 30 lõiked 1 ja 2	II jaotise V peatüki III jagu
Artikli 30 lõige 3	Artikli 128 lõige 3
Artikkel 31	II jaotise VI peatükk
Artikkel 33	Artikkel 141
Artikkel 34	Artikli 16 punktid a ja b
Artikkel 35	—
Artikkel 36	—
Artikkel 37	—
Artikkel 38	—
Artikkel 39	—
I lisa	Artikli 16 punktid a ja b
II lisa	Artikli 16 punktid a ja b
III lisa	Artikli 16 punktid a ja b
IV lisa	Artikli 16 punktid a ja b

3. Direktiivid 89/662/EMÜ ja 90/425/EMÜ

Direktiiv 89/662/EMÜ	Käesolev määrus
Artikkel 1	—
Artikli 2 punktid 1, 2 ja 3	—
Artikli 2 punkt 4	Artikli 2 punkt 5
Artikli 2 punkt 5	Artikli 2 punkt 32
Artikli 3 lõike 1 esimene ja teine lõik	—
Artikli 3 lõike 1 kolmas lõik	Artikli 8 lõige 1
Artikli 3 lõike 1 neljas lõik	Artikli 134 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 135
Artikli 3 lõige 2	—
Artikli 3 lõige 3	—
Artikli 4 lõike 1 esimene lause	Artikli 8 lõige 1 ja artiklid 9, 134 ja 135
Artikli 4 lõike 1 esimene taane	Artikli 8 lõike 6 punkt a
Artikli 4 lõike 1 teine taane	—
Artikli 4 lõige 2	Artikkel 136
Artikli 5 lõike 1 punkti a esimene lõik	Artikkel 8
Artikli 5 lõike 1 punkti a teine lõik	Artikli 134 lõiked 2 ja 3
Artikli 5 lõike 1 punkt b	—
Artikli 5 lõige 2	—
Artikli 5 lõike 3 punktid a, b ja d	—
Artikli 5 lõike 3 punkt c	Artikli 8 lõige 7
Artikli 5 lõiked 4 ja 5	—
Artikli 6 lõige 1	Artikkel 47
Artikli 6 lõige 2	—
Artikli 7 lõige 1	IV jaotis ja artikkel 135
Artikli 7 lõige 2	—
Artikli 8 lõige 1	IV jaotis
Artikli 8 lõige 2	Artikkel 6 ja artikli 135 lõige 3
Artikli 8 lõige 3	Artikli 135 lõige 4
Artikkel 9	—
Artikkel 10	Artikli 3 lõige 1
Artikkel 11	Artiklid 9, 13 ja 14
Artikkel 12	—
Artikkel 13	—
Artikkel 14	—
Artikkel 15	—
Artikli 16 lõige 1	Artikli 112 lõige 1
Artikli 16 lõige 2	—
Artikli 16 lõige 3	Artikli 112 lõige 2
Artikkel 17	Artikkel 141
Artikkel 18	Artikkel 141
Artikkel 19	—
Artikkel 20	—
Artikkel 22	—
Artikkel 23	—
LISA a	—
Lisa B	—

Direktiiv 90/425/EMÜ	Käesolev määrus
Artikkel 1	—
Artikli 2 punktid 1-5	—
Artikli 2 punkt 6	Artikli 2 punkt 5
Artikli 2 punkt 7	Artikli 2 punkt 32
Artikli 3 lõiked 1 ja 2	—
Artikli 3 lõige 3	Artikkel 8, artikli 134 lõiked 2 ja 3, artikkel 135
Artikli 3 lõige 4	—
Artikli 4 lõige 1	Artikkel 8
Artikli 4 lõige 2	—
Artikli 4 lõige 3	Artikkel 136
Artikli 5 lõike 1 punkti a esimene lõik	Artikkel 8
Artikli 5 lõike 1 punkti a teine lõik	Artikli 134 lõiked 2 ja 3
Artikli 5 lõike 1 punkti b alapunkti i esimene lõik	—
Artikli 5 lõike 1 punkti b alapunkti i teine lõik	Artikkel 8
Artikkel 5 lõige 1 punkti b alapunktid ii, iii ja iv	—
Artikli 5 lõike 2 punkti a esimene lõik	Artikli 8 lõige 7
Artikli 5 lõike 2 punkti a teine ja kolmas lõik	—
Artikli 5 lõike 2 punkt b	—
Artikli 5 lõige 3	—
Artikkel 6	—
Artikli 7 lõige 1	Artikkel 47
Artikli 7 lõige 2	—
Artikli 8 lõige 1	IV jaotis ja artikkel 135
Artikli 8 lõige 2	—
Artikli 9 lõige 1	IV jaotis
Artikli 9 lõige 2	Artikkel 6 ja artikli 135 lõige 3
Artikli 9 lõige 3	Artikli 135 lõige 4
Artikli 9 lõige 4	—
Artikkel 10	—
Artikkel 11	Artikli 3 lõige 1
Artikkel 12	—
Artikkel 13	Artiklid 9, 13 ja 14
Artikkel 14	—
Artikkel 15	—
Artikkel 16	—
Artikkel 17	Artikkel 141
Artikkel 18	Artikkel 141
Artikkel 19	Artikkel 141
Artikkel 20	Artiklid 130, 131, 132 ja 133
Artikkel 21	—
Artikli 22 lõige 1	Artikli 112 lõige 1
Artikli 22 lõige 2	—
Artikli 22 lõige 3	Artikli 112 lõige 2
Artikkel 23	—
Artikkel 24	—
Artikkel 26	—
Artikkel 27	—
LISA a	—
Lisa B	—
Lisa C	—

4. Direktiivid 97/78/EÜ ja 91/496/EMÜ

Direktiiv 97/78/EÜ	Käesolev määrus
Artikkel 1	—
Artikkel 2	Artikkel 2
Artikli 2 lõike 2 punkt a	Artikli 2 punkt 17
Artikli 2 lõike 2 punkt b	Artikli 2 punkt 46
Artikli 2 lõike 2 punkt c	Artikli 2 punkt 47
Artikli 2 lõike 2 punkt d	Artikli 2 punkt 48
Artikli 2 lõike 2 punkt e	—
Artikli 2 lõike 2 punkt f	Artikli 2 punkt 27
Artikli 2 lõike 2 punkt g	Artikli 2 punkt 29
Artikli 2 lõike 2 punkt h	—
Artikli 2 punkti 2 alapunkt i	—
Artikli 2 lõike 2 punkt j	—
Artikli 2 lõike 2 punkt k	Artikli 2 punkt 5
Artikli 3 lõiked 1 ja 2	Artikli 45 lõige 1
Artikli 3 lõige 3	artikkel 14 ja artikli 54 lõige 1, lõike 2 punkt a ja lõige 3
Artikli 3 lõige 4	Artikkel 55
Artikli 3 lõige 5	Artikli 45 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 56
Artikli 4 lõige 1	Artikli 47 lõige 4
Artikli 4 lõige 2	—
Artikli 4 lõiked 3 ja 4	Artikli 47 lõiked 1, 2 ja 3 ning artikkel 50
Artikli 4 lõige 5	Artikkel 50
Artikli 5 lõige 1	Artikli 54 lõike 2 punkt b ja lõige 4
Artikli 5 lõige 2	Artikli 56 lõige 2
Artikli 5 lõige 3	Artikli 48 lõiked 2 ja 3
Artikli 5 lõige 4	Artikkel 56
Artikli 6 lõike 1 punkti a esimene lõik	Artikli 62 lõige 1
Artikli 6 lõike 1 punkti a teine lõik	Artikli 62 lõige 2
Artikli 6 lõike 1 punkt b	—
Artikli 6 lõige 2	Artiklid 57 ja 60
Artikli 6 lõige 3	Artikkel 61
Artikli 6 lõige 4	Artikli 58 lõige 1 ja artikli 61 lõige 3
Artikli 6 lõige 5	—
Artikli 6 lõige 6	Artikli 58 lõige 2, artikli 60 lõige 3, artikli 61 lõige 5, artikli 62 lõige 2 ja artikli 62 lõige 4
Artikli 7 lõige 1	Artikli 48 lõige 1
Artikli 7 lõige 2	Artikli 47 lõiked 1, 2 ja 3 ning artikkel 50
Artikli 7 lõige 3	Artikkel 55
Artikli 7 lõige 4	Artikli 48 lõige 2, artikkel 53 ja artikli 54 lõige 4
Artikli 7 lõige 5	—
Artikli 7 lõige 6	Artiklid 50 ja 56
Artikli 8 lõige 1	—
Artikli 8 lõige 2	Artikli 75 lõike 1 punkt b
Artikli 8 lõiked 3, 4, 5, 6 ja 7	Artikli 75 lõige 2
Artikkel 9	Artikli 49 punktid b ja c
Artikli 10 lõiked 1, 2 ja 4	Artikli 52 lõige 2
Artikli 10 lõige 3	—
Artikkel 11	Artikli 49 punkt d
Artikkel 12	Artikli 46 punkt h ja artikli 75 lõike 1 punkt k
Artikkel 13	Artikli 75 lõike 1 punkt c
Artikkel 14	—
Artikkel 15	Artikli 75 lõike 1 punkt h
Artikli 16 lõike 1 punkt a	Artikli 46 punkt d
Artikli 16 lõike 1 punkt b	Artikli 46 punkt e
Artikli 16 lõike 1 punkt c	Artikli 46 punkt c
Artikli 16 lõike 1 punkt d	Artikli 46 punkt g
Artikli 16 lõike 1 punkt e	Artikli 46 punkt a
Artikli 16 lõike 1 punkt f	Artikli 46 punkt b
Artikli 16 lõige 2	—
Artikli 16 lõige 3	—
Artikli 16 lõige 4	Artikli 75 lõike 1 punktid c ja f
Artikli 17 lõige 1	Artikli 64 lõige 5
Artikli 17 lõige 2	Artikli 64 lõiked 1, 2 ja 3
Artikli 17 lõike 2 punkt a	Artikli 64 lõike 3 punkt b, artiklid 67 ja 70
Artikli 17 lõike 2 punkti a esimene taane	—
Artikli 17 lõike 2 punkti a teine taane	Artikli 66 lõike 1 punkt a
Artikli 17 lõike 2 punkt b	Artikkel 67
Artikli 17 lõige 3	Artikli 63 lõiked 4, 5 ja 6
Artikli 17 lõige 4	—
Artikli 17 lõige 5	Artikli 64 lõige 3, artikkel 67 ja artikli 84 lõike 1punkt d
Artikli 17 lõige 6	—
Artikli 17 lõige 7	Artikli 63 lõige 6, artikkel 68 ja artikli 70 lõige 3
Artikkel 18	Artikli 62 lõige 2
Artikli 19 lõige 1	Artikli 75 lõike 1 punkt g
Artikli 19 lõige 2	Artikli 75 lõike 1 punkt a
Artikli 19 lõige 3	Artikli 62 lõike 3 punkt a ja artikli 62 lõige 4
Artikli 20 lõige 1	Artikkel 63
Artikli 20 lõige 2	—
Artikli 22 lõige 1	—
Artikli 22 lõige 2	Artikkel 65
Artikli 22 lõige 3	—
Artikli 22 lõige 4	—
Artikli 22 lõige 5	—
Artikli 22 lõige 6	—
Artikli 22 lõige 7	—
Artikkel 24	Artikli 63 lõiked 4, 5 ja 6
Artikli 24 lõige 3	Artiklid 71 ja 128
Artikli 25 lõige 1	Artiklid 100-106
Artikli 25 lõige 2	Artikkel 6
Artikli 25 lõige 3	—
Artikkel 26	Artikli 129 lõiked 5 ja 6
Artikkel 27	Artikli 4 lõiked 2 ja 3 ja artikli 129 lõiked 1 ja 6
Artikkel 28	—
Artikkel 29	—
Artikkel 30	—
Artikkel 31	—
Artikkel 32	—
Artikkel 33	—
Artikkel 34	—
Artikkel 35	—
Artikkel 36	—
I lisa	I lisa
II lisa	Artikkel 62
III lisa	Artikkel 50

Direktiiv 91/496/EMÜ	Käesolev määrus
Artikkel 1	—
Artikli 2 lõige 1	—
Artikli 2 lõike 2 punkt a	Artikli 2 punkt 46
Artikli 2 lõike 2 punkt b	Artikli 2 punkt 47
Artikli 2 lõike 2 punkt c	Artikli 2 punkt 48
Artikli 2 lõike 2 punkt d	—
Artikkel 2 lõike 2 punkt e	Artikli 2 punkt 27
Artikli 2 lõike 2 punkt f	Artikli 2 punkt 29
Artikli 3 lõike 1 punkt a	Artikli 54 lõige 1 ja lõike 2 punkt a, artikli 56 lõike 1 punkt b
Artikli 3 lõike 1 punkt b	Artikli 45 lõige 1, artikli 64 lõige 2
Artikli 3 lõike 1 punkti c alapunkt i	Artikli 54 lõike 2 punkt b, artikli 54 lõige 4 ja artikkel 55
Artikli 3 lõike 1 punkti c alapunkt ii	Artikli 77 lõike 1 punkt d
Artikli 3 lõike 1 punkt d	Artikkel 55
Artikli 3 lõige 2	—
Artikli 4 lõige 1	Artikli 47 lõige 1, artikli 47 lõige 2 ja artikkel 50
Artikli 4 lõige 2	Artikli 47 lõige 1, artikli 47 lõige 3, artikli 47 lõige 4 ja artikkel 50
Artikli 4 lõige 3	Artikkel 49c
Artikli 4 lõige 4	Artikli 77 lõike 1 punkt d
Artikli 4 lõige 5	Artikli 4 lõiked 2 ja 3, artikli 49 punkt c ja artikkel 50
Artikkel 5	Artikkel 53, artikli 54 lõike 2 punkt b, artikli 54 lõige 4, artikkel 55, artikli 56 lõike 1 punkt a ja artikli 64 lõige 1
Artikli 6 lõige 1	—
Artikli 6 lõike 2 punkt a	Artikli 62 lõiked 1 ja 2
Artikli 6 lõike 2 punkt b	Artikli 62 lõige 1
Artikli 6 lõike 2 punkt c	Artikkel 57
Artikli 6 lõike 2 punkt d	Artikli 62 lõike 3 punkt a ja lõige 4
Artikli 6 lõige 3	Artikkel 58
Artikli 6 lõike 3 punkt a	Artikli 58 lõike 1 punkt b
Artikli 6 lõike 3 punkt b	Artikli 58 lõike 1 punkt c
Artikli 6 lõike 3 punkt c	artikli 57 lõige 2 ja artikli 62 lõige 3
Artikli 6 lõike 3 punkt d	Artikli 58 lõike 1 punkt d
Artikli 6 lõike 3 punkt e	artikli 57 lõige 2 ja artikli 62 lõige 3
Artikli 6 lõike 3 punkt f	artikli 57 lõige 2 ja artikli 62 lõige 3
Artikli 6 lõike 3 punkt g	Artikli 58 lõike 1 punkt e
Artikli 6 lõige 4	Artikkel 57 ja artikli 58 lõige 1
Artikli 6 lõige 5	Artikli 58 lõige 2
Artikli 7 lõike 1 esimene taane	Artikli 48 lõige 2
Artikli 7 lõike 1 teine taane	Artikli 54 lõike 2 punkt b, artikli 54 lõige 4 ja artikkel 56
Artikli 7 lõike 1 kolmas taane	Artikli 48 lõige 1
Artikli 7 lõige 2	Artikkel 56
Artikli 7 lõige 3	—
Artikkel 8	Artikli 51 lõike 1 punkt b
Artikkel 9	Artikli 49 punkt d
Artikkel 10	Artikli 64 lõige 2
Artikli 11 lõige 1	Artikkel 63
Artikli 11 lõige 2	—
Artikli 12 lõige 1	Artiklid 64, 66 ja 67
Artikli 12 lõige 2	Artikli 64 lõige 3, artikkel 67 ja artikli 84 lõike 1punkt d
Artikli 12 lõige 3	Artikkel 68, artikli 69 lõige 3 ja artikli 70 lõige 3
Artikli 12 lõige 4	—
Artikli 12 lõige 5	—
Artikkel 13	Artikli 62 lõige 2
Artikkel 14	—
Artikkel 15	Artikli 77 lõike 1 punkt d
Artikkel 16	Artikkel 52
Artikkel 17	Artikkel 6
Artikkel 17a	—
Artikli 18 lõige 1	—
Artikli 18 lõige 2	Artikkel 65
Artikli 18 lõige 3	—
Artikli 18 lõige 4	—
Artikli 18 lõige 5	—
Artikli 18 lõige 6	—
Artikli 18 lõige 7	—
Artikli 18 lõige 8	—
Artikkel 19	Artiklid 115 ja 116
Artikkel 20	Artiklid 100-106
Artikkel 21	Artikli 129 lõiked 5 ja 6
Artikkel 22	—
Artikkel 23	—
Artikkel 24	—
Artikkel 25	—
Artikkel 26	—
Artikkel 27	—
Artikkel 28	—
Artikkel 29	—
Artikkel 30	—
Artikkel 31	—
A lisa	Artikkel 62
B lisa	Artikli 64 lõige 2

5. Direktiiv 96/93/EÜ

Direktiiv 96/93/EÜ	Käesolev määrus
Artikkel 1	—
Artikli 2 lõige 1	Artikli 2 punkt 22
Artikli 2 lõige 2	Artikkel 2
Artikli 3 lõige 1	Artikli 87 lõike 2 punkt b
Artikli 3 lõige 2	Artikli 87 lõike 3 punktid a ja b
Artikli 3 lõige 3	Artikli 88 lõike 1 punkt a
Artikli 3 lõige 4	Artikli 87 lõike 3 punkt b
Artikli 3 lõige 5	Artikkel 89
Artikli 4 lõige 1	Artikli 87 lõike 2 punkt a ja artikli 88 lõige 2
Artikli 4 lõige 2	Artikli 88 lõike 1 punkt b
Artikli 4 lõige 3	Artikli 88 lõike 1 punkt d
Artikkel 5	Artikli 88 lõige 2
Artikkel 6	Artikkel 128
Artikkel 7	Artikkel 141
Artikkel 8	—
Artikkel 9	—
Artikkel 10	—

6. Direktiiv 89/608/EMÜ

Direktiiv 89/608/EMÜ	Käesolev määrus
Artikkel 1	—
Artikkel 2	—
Artikkel 3	IV jaotis
Artikkel 4	IV jaotis
Artikkel 5	IV jaotis
Artikkel 6	IV jaotis
Artikkel 7	IV jaotis
Artikkel 8	IV jaotis
Artikkel 9	IV jaotis
Artikkel 10	Artikkel 7 ja IV jaotis
Artikkel 11	—
Artikkel 12	IV jaotis
Artikkel 13	—
Artikkel 14	—
Artikkel 15	Artikkel 7 ja IV jaotis
Artikkel 16	—
Artikkel 17	—
Artikkel 18	—
Artikkel 19	—
Artikkel 20	—

7. Otsus 92/438/EMÜ

Otsus 92/438/EMÜ	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artiklid 130-133
Artikkel 2	—
Artikkel 3	Artiklid 130-133
Artikkel 4	Artiklid 130-133
Artikkel 5	Artiklid 130-133
Artikkel 6	Artikli 62 lõike 3 punkt f
Artikkel 7	—
Artikkel 8	—
Artikkel 9	—
Artikkel 10	—
Artikkel 11	—
Artikkel 12	—
Artikkel 13	—
Artikkel 14	—
Artikkel 15	—
I lisa	Artiklid 130-133
II lisa	Artiklid 130-133
III lisa	Artiklid 130-133

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/393

P7_TA(2014)0381

Loomatervis ***I

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus loomatervise kohta (COM(2013)0260 – C7-0124/2013 – 2013/0136(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/60)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0260),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 43 lõiget 2, artikli 114 lõiget 3 ja artikli 168 lõike 4 punkti b, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0124/2013),

—	võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Austria Liidunõukogu poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. detsembri 2013. aasta arvamust (1),

—	olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 55 ja 37,

—	võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning kalanduskomisjoni arvamusi (A7-0129/2014),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

P7_TC1-COD(2013)0136

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014 loomatervise loomadele või inimestele ülekanduvate loomataudide ennetamise ja tõrje kohta [ME 1]

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2, artikli 114 lõiget 3 ja artikli 168 lõike 4 punkti b,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

pärast õigusakti eelnõu esitamist riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

tegutsedes seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Loomade nakkushaigustel ja nende tõrje meetmetel võivad olla laastavad tagajärjed üksikutele loomadele, loomapopulatsioonidele, loomapidajatele ja majandusele ning nad võivad tugevalt mõjutada rahvatervist ja toiduohutust . [ME 2]

(2)	Hiljutised kogemused on näidanud, et loomade nakkushaigustel võib olla märkimisväärne mõju ka rahvatervisele ja toiduohutusele , näiteks linnugripi ja salmonella puhul. [ME 3]

(3)	Kahjulikku vastastikust mõju võib täheldada ka bioloogilise mitmekesisuse, kliimamuutuse ja teiste keskkonnaaspektide osas. Kliimamuutus võib tingida uute taudide puhkemise, olemasolevate taudide esinemise ja tauditekitajate ja vektorite geograafilise leviku, sealhulgas metsloomade osas.

(3 a)

Elusloomade, loomsete saaduste ja toiduga kauplemise toimiva siseturu eelduseks on tõhus kontroll loomade nakkushaiguste, sealhulgas zoonooside üle. [ME 4]

(4)

Liidu tasandil tuleks kehtestada loomatervise eeskirjad, et tagada loomade ja inimeste tervise kõrgetasemelised standardid liidus, põllumajandus- ja vesiviljelussektori ratsionaalne areng ja suurendada tootlikkust. Need eeskirjad on muu hulgas vajalikud ka selleks, et aidata kaasa siseturu väljakujundamisele ning vältida nakkushaiguste levikut.

(4 a)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 13 tunnustatakse loomi kui aistimisvõimelisi olendeid. Loomade heaolu käsitlevate liidu õigusaktidega nõutakse omanikelt, loomapidajatelt ja pädevatelt asutustelt, et nad järgiksid loomade heaolunõudeid, tagaksid nende inimliku kohtlemise ja hoiaksid ära nende tarbetud kannatused ja valu. Need eeskirjad põhinevad teaduslikul tõendusmaterjalil ja võivad aidata parandada loomade tervist. [ME 5]

(5)

Hetkel kehtivad liidu õigusaktid koosnevad reast omavahel seotud alusaktidest, milles on sätestatud liidusisese kaubanduse suhtes kohaldatavad loomatervise eeskirjad, loomade ja toodete liitu sisenemine, taudide likvideerimine, veterinaarkontrollid, taudidest teavitamine ja rahaline toetus seoses erinevate loomaliikidega, ent puudub üldine õigusraamistik, kus oleksid kehtestatud kogu sektorit hõlmavad kooskõlastatud põhimõtted.

(5 a)

Selleks et tagada nende sätete parem arusaadavus ja ühtlasi nende täielik ja korrektne rakendamine, on vaja kindlaks määrata käesoleva määruse kohaldamisel vastu võetavate delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kriteerium ja korralduspõhimõte. [ME 6]

(6)

Liidu loomatervishoiustrateegia aastateks 2007–2013 „Haiguste ennetamine on parem kui ravi“ esitati komisjoni 19. septembri 2007. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele. Strateegia eesmärk on pöörata suuremat loomatervise edendamine ennetusmeetmetele suurema tähelepanu ennetusmeetmetele pööramise kaudu , taudiolukorra jälgimisele, tauditõrjele ja taudide uurimisele, et vähendada loomade haigestumisi ja viia haiguspuhangute mõju miinimumini. Tehakse ettepanek võtta vastu „ühtne ja lihtsustatud reguleeriv raamistik loomatervise kohta“, mille abil püütakse saavutada kooskõla rahvusvaheliste standarditega, tagades samaaegselt kõrgetasemeliste loomatervise standardite vajaliku järgimise. [ME 7]

(7)	Kõnealuse määruse eesmärk on ellu rakendada loomatervishoiustrateegias esitatud ülesanded ja arusaamad, sealhulgas ühtse tervise põhimõte, ning tugevdada liidu ühist loomatervise alast poliitikat loomatervist käsitleva ühtse, lihtsustatud ja paindliku reguleeriva raamistiku abil.

(7 a)

Komisjoni teatises ELi uue loomatervishoiustrateegia kohta rõhutati, et mõnede nakkuslike patogeenide puhul on nende kandumine ühest põllumajandusettevõttest teise vägagi tõenäoline ning seetõttu on ennetus- ja bioturvalisuse meetmete jaoks vaja ühist lähenemisviisi. [ME 8]

(8)

Loomadel võib esineda väga erinevaid nakkushaigusi või mittenakkavaid haigusi. Paljusid haigusi on võimalik ravida, nad avaldavad mõju ainult haigestunud loomale ega kandu edasi teistele loomadele või inimestele. Seevastu võib nakkushaigustel olla ulatuslikum mõju loomade või inimeste tervisele, mis on tuntav rahvastiku ja loomapopulatsiooni tasandil. Käesolevas määruses sätestatud loomatervise eeskirjad peaksid piirduma üksnes nakkushaigustega.

(9)

Nende loomatervise eeskirjade kehtestamisel on väga oluline, et võetaks arvesse loomade tervise seotust inimeste tervisega, keskkonnaga, toidu- ja söödaohutusega, loomade heaoluga ning toiduga kindlustatuse ja majanduslike, ühiskondlike ja kultuuriliste aspektidega ning eelkõige loomade heaoluga, võttes arvesse loomade heaolu ja loomade tervise vastastikust sõltuvust . [ME 9]

(10)

Nõukogu otsusega 94/800/EÜ (3), kiideti tolleaegse Euroopa Ühenduse nimel heaks – nende teemade osas, mis kuulusid tema pädevusalasse – Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamisleping ning samuti selle lepingu lisades 1, 2 ja 3 esitatud lepingud, mille hulka kuulub sanitaar- ja taimetervise meetmete rakendamise leping (SPS leping). SPS lepinguga reguleeritakse inimeste, loomade ja taimede tervise kaitsmiseks vajalike meetmete rakendamist, et sellega ei kaasneks juhuslikku või õigustamatut vahetegemist WTO liikmete vahel. Kui on olemas rahvusvahelised standardid, siis tuleb neist lähtuda. Liikmetel on siiski õigus kehtestada asjakohased oma standardid, eeldusel et need põhinevad teaduslikul tõendusmaterjalil.

(11)

Loomatervise osas viidatakse SPS lepingus Maailma Loomatervise Organisatsiooni standarditele selles osas, mis on seotud rahvusvahelise kaubanduse puhul kehtivate loomatervise tingimustega. Et vähendada kaubandushäirete tekkimise ohtu, peaksid ELi loomatervise meetmed vastama nõuetekohases ulatuses Maailma Loomatervise Organisatsiooni standarditele.

(12)

Erakorralistel asjaoludel, kui esineb märkimisväärne oht loomade või inimeste tervisele, ent teaduslik ebakindlus püsib, antakse SPS lepingu artikli 5 lõikes 7, mida on liidu nimel tõlgendatud komisjoni 2. veebruari 2000. aasta teatises ettevaatuspõhimõtte kohta, kõnealuse lepingu osapoolele võimalus kiita olemasoleva ja asjakohase teabe alusel heaks ajutised meetmed. Sellistel asjaoludel on WTO liige kohustatud hankima täiendavat teavet, mis on vajalik objektiivsemaks riski hindamiseks ja meetme läbivaatamiseks mõistliku aja jooksul.

(13)

Riskihindamine, millest lähtuvalt rakendatakse käesoleva määruse kohaseid meetmeid, peaks põhinema olemasoleval teaduslikel tõenditel ja tuleb teostada sõltumatult, objektiivselt ja läbipaistvalt. Samuti tuleks asjakohaselt arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 178/2002 (4) asutatud Euroopa Toiduohutusameti arvamusi.

(14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009 (5), on sätestatud nii inimeste kui ka loomade tervise eeskirjad teatavate loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kohta, et ära hoida ja minimeerida nendest toodetest tulenevaid riske inimeste ja loomade tervisele ning eelkõige kaitsta toidu- ja söödaahela ohutust. Et vältida kattumist teiste liidu õigusaktidega, tuleks käesolevat määrust seetõttu kohaldada ainult nende loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete suhtes, mille kohta ei ole määruses (EÜ) nr 1069/2009 kehtestatud erieeskirju ja mille puhul esineb oht loomade tervisele. Määruses (EÜ) nr 1069/2009 ei ole näiteks sätestatud, kuidas käsitleda loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid koos tauditõrje meetmetega, ja seetõttu kohaldatakse kõnealuse teema suhtes käesolevat määrust.

(15)

Peale selle on loomade nakkushaigusi, sealhulgas inimestele ülekanduvaid taude ehk zoonoose käsitlevad erieeskirjad juba kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 999/2001 (6), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2003/99/EÜ (7) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2160/2003 (8), ja inimestele ülekanduvaid nakkushaigusi käsitlevad erieeskirjad on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses 2119/98/EÜ (9) Nimetatud õigusaktid peaksid jääma jõusse kuni käesoleva määruse vastuvõtmiseni. Et vältida kattumist teiste liidu õigusaktidega, tuleks käesolevat määrust seetõttu kohaldada zoonooside suhtes ainult siis, kui nende kohta ei ole teistes liidu õigusaktides juba sätestatud erieeskirju.

(16)

Metsloomapopulatsioonides esinevatel taudidel võib olla kahjulik mõju põllumajandus-ja vesiviljelussektorile, rahvatervisele, keskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele. Seetõttu on asjakohane, et käesoleva määruse reguleerimisala peaks sellistel juhtudel hõlmama metsloomi kui kõnealuste taudide võimalikke ohvreid ja nende vektoreid.

(17)

Loomataudid ei kandu üle mitte ainult vahetu kontakti kaudu loomade vahel või loomade ja inimeste vahel. Taudid kanduvad edasi ka vee ja õhu kaudu, selliste vektorite kaudu nagu putukad või kunstliku seemendamise, munarakkude annetamise või embrüo siirdamise puhul kasutatava sperma, munarakkude ja embrüode kaudu. Tauditekitajad võivad sisalduda ka toidus või muudes loomsetes saadustes nagu näiteks nahk, karusnahk, suled, sarved ja mis tahes muu loomakehast saadud materjal. Lisaks võivad tauditekitajaid levida mitmete teiste objektide kaudu, näiteks transpordivahendite, seadmete, sööda, heina ja õlgede kaudu. Seetõttu on vaja kehtestada tõhusad loomatervise eeskirjad, mis hõlmaksid kõiki nakatumisteid ja nendega seotud materjali.

(18)

Loomataudidel võib olla kahjulik mõju loomaliikide jaotumisele looduses ja nii võib ohtu sattuda bioloogiline mitmekesisus. Seetõttu võivad loomataude põhjustavad mikroorganismid kuuluda ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioonis esitatud invasiivse võõrliigi määratluse alla. Käesolevas määruses kehtestatud meetmete puhul võetakse samuti arvesse bioloogilist mitmekesisust ja seetõttu peaks selles määruses käsitlema neid loomaliike ja tauditekitajaid, ka neid, mis kuuluvad invasiivse võõrliigi määratluse alla, mis on seotud käesoleva määrusega hõlmatud taudide ülekandumisega või on nendest taudidest tabandatud.

(19)

Enne käesoleva määruse koostamist vastuvõetud õigusaktides on maismaa- ja veeloomade kohta kehtestatud eraldi loomatervise eeskirjad. Nõukogu direktiivis 2006/88/EÜ (10) on kehtestatud erieeskirjad veeloomade kohta. Ent hea loomatervise korraldamise ja hea karjakasvatuse tähtsamaid põhimõtteid saab enamikel juhtudel kohaldada mõlema nimetatud loomaliigi suhtes. Seega peaksid käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluma nii maismaa- kui ka veeloomad ja kõnealused loomatervise eeskirjad tuleks vajadusel ühtlustada. Teatud aspektide, eelkõige ettevõtete registreerimise ja tunnustamise ning liidusisese loomade jälgitavuse ja liikumise osas rakendatakse käesolevas määruses varem kasutatud lähenemisviisi, mille kohaselt kehtestati maismaa- ja veeloomadele erinevad loomatervise eeskirjad, kuna neil liikidel on erinevad elukeskkonnad ja sellest tulenevalt kohaldatakse nende suhtes erinevaid tervisekaitse nõuded. [ME 10]

(20)

Enne käesolevat määrust vastu võetud õigusaktides ja eelkõige nõukogu direktiivis 92/65/EMÜ (11) on samuti sätestatud peamised loomatervise eeskirjad liidu õigusaktides reguleerimata teiste loomaliikide kohta, nagu näiteks roomajad, kahepaiksed, mereimetajad ja teised liigid, kes ei kuulu käesolevas määruses määratletud vee- ja maismaaloomade hulka. Tavaliselt ei kujuta nimetatud liigid endast märkimisäärset ohtu inimeste või teiste loomade tervisele ja seetõttu kohaldatakse nende suhtes ainult mõningaid loomatervise eeskirju, kui sedagi. Et vältida tarbetut halduskoormust ja –kulusid, tuleks käesolevas määruses rakendada varem kasutatud lähenemisviisi, ja nimelt kehtestada õigusraamistik seoses kõnealuste loomade ja nendest saadud toodete liikumist käsitlevate üksikasjalike loomatervise eeskirjadega, kui asjaomased riskid seda eeldavad.

(21)

Lemmikloomade, sealhulgas dekoratiivsete veeloomade pidamine kodumajapidamises ja mittekaubanduslikes dekoratiivakvaariumites, nii sise- kui välitingimustes kujutab endast üldiselt väiksemat ohtu tervisele võrreldes teiste laiema ulatusega loomapidamise või loomade liikumise viisidega, näiteks põllumajandussektoris. Seetõttu ei ole asjakohane, et nende loomade suhtes kohaldataks liidusisest registreerimist, registripidamist ja liikumist käsitlevaid üldnõudeid, kuna sellega kaasneksid põhjendamatu halduskoormus ja põhjendamatud halduskulud. Seetõttu ei peaks registreerimise ja registripidamise nõudeid kohaldama lemmikloomapidajate suhtes. Peale selle tuleks kehtestada erieeskirjad lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise kohta liidus.

(22)

Mõned määratletud loomarühmad, kelle kohta on käesolevas määruses kehtestatud loomatervise erieeskirjad, tuleks nende rühmade mitmekesisuse tõttu esitada lisas loomaliikidena. See kehtib sõraliste puhul, kes on klassifitseeritud kui kabiloomad. Seda loetelu peaks tulevikus muutma muutunud taksonoomia, teaduslike arengute või teaduslikult põhjendatud tehniliste uuenduste tõttu. Samamoodi võib osutuda vajalikuks muuta lemmikloomaliikide loetelu, tingituna ühiskondlikest arengutest või lemmikloomade pidamise tavade muutumisest, eelkõige siis, kui need loomad levitavad taude. Et võtta arvesse kõnealuseid muudatusi, tuleks ELi toimimise lepingu artiklis 290 kehtestatud õigusaktide vastuvõtmise õigus delegeerida komisjonile selles osas, mis on seotud käesoleva määruse I ja II lisas esitatud lemmikloomade ja kabjaliste loeteludega.

(23)

Mitte kõiki loomade nakkushaigusi ei ole võimalik või ei tohiks ennetada ja tõrjuda reguleerivate meetmete abil, näiteks siis, kui taud on liiga laiaulatuslik, diagnostikavahendid ei ole kättesaadavad või kui erasektor saab taudi tõrjumiseks kasutada tema käsutuses olevaid vahendeid. Loomade nakkushaiguste ennetamise ja tõrjumisega seotud reguleerivatel meetmetel võivad olla olulised majanduslikud tagajärjed asjaomastes sektorites ja need võivad häirida kaubavahetust. Seetõttu on tähtis, et neid meetmeid kohaldataks ainult siis, kui need on proportsionaalsed ja vajalikud, näiteks juhul, kui taudiga kaasneb või taudiga arvatakse kaasnevat märkimisväärne oht loomade või inimeste tervisele.

(24)

Peale selle tuleks ennetavad ja tõrjemeetmed kohandada vastava loomade nakkushaigusega, et need vastaksid haigusele omasele epidemioloogilisele profiilile ja haiguse tagajärgedele. Seetõttu peaksid kõikide nimetatud taudide suhtes kohaldatavad ennetus- ja tõrje-eeskirjad lähtuma konkreetsest haigusjuhtumist ning erilist tähelepanu tuleb pöörata erinevatele piirkondlikele oludele . [ME 11]

(25)

Loomade nakkushaiguste puhul on haigusseisund tavaliselt seotud infektsiooni kliiniliste või patoloogiliste ilmingutega. Käesolevas määruses, mille eesmärk on tõrjuda teatavate loomade nakkushaiguste levikut ja need haigused likvideerida, peaks taudi määratlus olema laiaulatuslikum, nii et see hõlmaks ka teisi tauditekitajate kandjaid.

(26)

Mõned loomade nakkushaigused ei kandu kergesti üle teistele loomadele või inimestele ja seega ei põhjusta need laiaulatuslikumat kahju majandusele või bioloogilisele mitmekesisusele. Seetõttu ei kujuta nimetatud haigused endast tõsist ohtu loomade või inimeste tervisele liidus ja neid võib soovi korral reguleerida riiklikul tasandil kehtestatud eeskirjadega.

(27)

Nende loomade nakkushaiguste osas, mille suhtes ei kohaldata liidu tasandil meetmeid, ent millel on mõningane majanduslik tähtsus kohaliku tasandi erasektoris, peaks erasektor koostöös liikmesriikide pädevate ametiasutustega rakendama meetmeid, et kõnealuseid haigusi ennetada või tõrjuda, näiteks eneseregulatsiooni meetmete abil või tegevusjuhiste väljatöötamise teel.

(28)

Vastandina põhjendustes 26 ja 27 kirjeldatud loomade nakkushaigustele võivad väga nakkavad loomataudid levida kiiresti üle riigipiiride ja kui on tegemist on zoonoosidega, siis võivad nad avaldada mõju rahvatervisele ja toiduohutusele. Seetõttu peaks käesolev määrus hõlmama ka väga nakkavaid loomataude ja zoonoose.

(29)

Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile ja nõukogule – Suureneva antimikroobse resistentsuse (AMR) riski vastases tegevuskavas – esitatud meetmes nr 5 rõhutatakse käesoleva määruse ennetavat rolli ja sellest tulenevat loomadel kasutatavate antibiootikumide kasutamise vähendamist. Aina suureneb mikroorganismide resistentsus antimikroobikumidele, millele nad varem allusid. Selle resistentsuse tõttu on raskem ravida inimestel ja loomadel esinevaid nakkushaigusi. Sellest tulenevalt peaks antimikroobikumide suhtes resistentsuse omandanud mikroorganisme käsitlema kui nakkushaigusi ja nad peaksid kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse.

(30)

Teatavate taudide või liikidega seostuvad uued ohud võivad tekkida eelkõige tingituna keskkonnas, kliimas, loomakasvatuses ja põllumajandustraditsioonides toimunud muudatustest, ning samuti ühiskondlike muudatuste ja muutuste tõttu majandus- ja kaubandussuhetes ELis ja väljaspool ELi . Mõned tänapäeval territoriaalselt piiratud aladel levinud taudid võivad juhul, kui neid täielikult ei likvideerita, levida ja põhjustada kahju suuremate piirkondade majandusele. Pealegi võib ka teaduse areng anda uusi teadmisi ja suurendada teadlikkust olemasolevate taudide kohta. Peale selle Samas võivad need taudid ja liigid, mis täna on olulised, olla tulevikus vähese tähtsusega. Seetõttu peaks käesoleva määruse kohaldamisala olema lai ja selles kehtestatud eeskirjades peaks keskenduma avaliku huvi seisukohast olulistele taudidele. Maailma Loomatervise Organisatsioon on Euroopa Komisjoni toetusel loonud taudide prioriseerimise ja kategoriseerimise süsteemi, koostades uuringu „Listing and categorisation of priority animal diseases, including those transmissible to humans“ (Prioriteetsete loomataudide, sealhulgas inimestele ülekanduvate taudide loetlemine ja kategoriseerimine) ja töötades välja vahendi selle eesmärgi täitmiseks. Käesoleva määrusega peaks sellise lähenemisviisi viima sisse liidu õigusaktidesse. [ME 12]

(31)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused seoses loomade nakkushaigustega liidu tasandil, on vaja Vaja on koostada loomade nakkushaiguste kooskõlastatud loetelu („loetletud taudid“)”) , mis tuleks esitada tabelina käesoleva määruse lisas . Seega Komisjonile tuleks anda rakendamisvolitused sellise kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida õigus võtta vastu akte seoses selle loetelu kehtestamiseks muutmise või täiendamisega . [ME 13]

(32)

Tulevikus võivad kerkida esile uued taudid, mis võivad tõsiselt ohustada ja mõjutada inimeste või loomade tervist ning majandust ja keskkonda. Pärast nende taudide hindamist ja vajaduse korral ajutiste erakorraliste meetmete rakendamist võib osutuda vajalikuks kiiresti reageerida ja kanda kõnealused taudid eespool nimetatud taudide loetelusse. Seetõttu peaks komisjonile delegeerima volitused võtta kiirmenetluse raames vastu akte sellistel õigustatud juhtudel, kui esineb oht inimeste või loomade tervisele.

(33)

Loetletud taudid eeldavad erinevaid lähenemisviise nende ohjamiseks. Mõned kõrge nakkavusega taudid, mida hetkel liidus ei esine, nõuavad rangete meetmete rakendamist, et need taudid saaks likvideerida kohe pärast nende puhkemist. Teiste taudide puhul, mis võivad mõnes liidu osas juba esineda, on vaja rakendada kohustuslikku või vabatahtlikku likvideerimist. Mõlemal juhul on asjakohane kehtestada piirangud loomade ja toodete liikumisele, näiteks tabandatud aladele ja nendelt aladelt liikumise keeld või lihtsalt lähetamisele eelnev testimine. Muudel juhtudel võib olla asjakohane lihtsalt jälgida taudi levikut, ilma et rakendataks täiendavaid meetmeid. Nii võib toimida eelkõige siis, kui tegemist on esilekerkiva taudiga, mille kohta on olemas piiratud teave.

(34)

Tuleks kehtestada kriteeriumid, et tagada kõikide vajalike aspektide arvessevõtmine, kui otsustakse, millised loomade nakkushaigused tuleks kanda loetelusse käesoleva määruse tähenduses, ja määrata kindlaks käesolevas määruses ühtsuse ja järjepidevuse tagamise eesmärgil sätestatud taudide vältimise ja tõrje eeskirjade kohaldatavus erinevate loetletud taudide suhtes. Et tagada tehnika ja teaduse edusammude ning asjakohaste rahvusvaheliste standardite arengu arvessevõtmine, tuleks vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 delegeerida komisjonile õigus võtta vastu akte, mis käsitlevad kõnealuste kriteeriumide võimalikke muudatusi.

(35)

Käesolevas määruses sätestatud vältimise ja tõrje eeskirju teatavate loomade nakkushaiguste kohta tuleks kohaldada nende loomaliikide suhtes, kellelt kõnealune taud võib edasi kanduda, sest nad on sellele taudile vastuvõtlikud või selle taudi kandjad. Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamisel ühetaolised tingimused, Seetõttu on vaja kehtestada kooskõlastatud loetelu nendest liikidest, kelles suhtes tuleks liidu tasandil kohaldada teatavate loetletud taudidega seotud meetmeid („loetletud liigid“) ning seetõttu tuleb see loetelu tuleks esitada tabelina käesoleva määruse lisas. Komisjonile anda rakendusvolitused sellise tuleks kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida õigus võtta vastu akte seoses selle loetelu kehtestamiseks muutmise või täiendamisega . [ME 14]

(36)

Iga loetletud taudi suhtes tuleks kohaldada käesolevas määruses sätestatud teatavate taudide vältimise ja tõrje eeskirju lähtuvalt loetletud taudi tähtsuse ja mõju tasemest, taudi jaotumusest, levimusest ja esinemisest liidus , selle levikuriskist ning taudide vältimise ja tõrje meetmete kättesaadavusest kõnealuse loetletud taudi puhul. [ME 15]

(37)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamisel ühetaolised tingimused seoses loetletud taudide suhtes kohaldatavate taudide vältimise ja tõrje meetmetega, Vaja on määrata kindlaks ja kanda vastavasse loetellu käesolevas määruses kehtestatud eeskirjade kohaldamine loetletud taudide suhtes liidu tasandil. Seetõttu Nimetatud loetelu tuleks säilitada ja uuendada tabelina käesoleva määruse lisas. Komisjonile anda rakendusvolitused määrata kindlaks, milliseid eeskirju tuleks iga loetletud taudi suhtes kohaldada kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida õigus võtta vastu akte seoses selle loetelu muutmise või täiendamisega . [ME 16]

(38)

Loomadega tegelevatel ettevõtjatel, töötajatel ja lemmikloomapidajatel on parimad võimalused nende vastutuse alla kuuluvate loomade ja toodete tervise uurimisel ja tagamisel. Seetõttu peaks neil olema esmane vastutus taudide leviku ennetamise ja tõrjega seotud meetmete rakendamisel nende vastutuse alla kuuluvate loomade ja toodete hulgas ning individuaalsel ja kollektiivsel osalemisel loomatervisega seotud parimate tavade arendamises . [ME 17]

(39)

Bioturvalisus on üks olulisemaid ennetusvahendeid, mida saavad kasutada ettevõtjad ja teised loomadega töötavad inimesed, et takistada loomade nakkushaiguste sissetoomist loomapopulatsiooni, nende arenemist loomapopulatsioonis ja levimist loomapopulatsioonist välja. Bioturvalisuse rolli on samuti tunnustatud ELi loomaterviseõiguse määruse vastuvõtmisega seotud mõjuhinnangus, kus antakse konkreetne hinnang võimalike mõjude kohta. Et tagada ettevõtjate, loomadega seotud töötajate ja lemmikloomapidajate poolt rakendatavate bioturvameetmete piisav paindlikkus ja nende sobivus tootmisviisi ja asjaomaste loomade liikide või kategooriatega ning see, et eespool nimetatud sidusrühmad võtaksid arvesse kohalikke olusid ja tehnika arengut, tuleks vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 delegeerida komisjonile õigus võtta vastu akte täiendavate ja üksikasjalikumate bioturvanõuete kohta.

(40)

Biotsiididel, näiteks loomade hügieeni või toidu ja sööda valdkonnas kasutatavatel desinfektantidel, insektitsiididel, tõrjevahenditel ja rodentitsiididel on oluline roll bioturvalisuse strateegias nii põllumajandusettevõtte tasandil kui ka loomade vedamise ajal. Seetõttu tuleks neid pidada bioturvalisuse alla kuuluvateks.

(41)

Teadmised loomatervisest, sealhulgas taudisümptomitest, taudide tagajärgedest ja võimalikest ennetusvahenditest, sealhulgas bioturvalisusest, ravist ja tõrjest on tõhusa loomatervishoiu eelduseks ja olulised loomataudide varaseks avastamiseks. Seetõttu peaksid ettevõtjad ja teised loomadega seotud töötajad omandama asjakohased teadmised. Neid teadmisi saab omandada erinevate vahendite abil, näiteks formaalhariduse kaudu, ent samuti põllumajandussektoris sisseseatud põllumajandusnõuande süsteemi kaudu või mitteformaalse õppe kaudu, kus riiklike ja Euroopa põllumajandusettevõtjate organisatsioonidel ja muudel organisatsioonidel võib olla oluline roll. Käesolevas määruses peaks tunnustama ka nimetatud teadmiste omandamise viise. Sama kehtib lemmikloomapidajate kohta, pidades siiski silmas nende erinevat olukorda ja erinevat vastutuse taset. [ME 18]

(42)	Veterinaararstidel ja veeloomatervise spetsialistidel on määrava tähtsusega roll kõikides loomatervishoiuga seotud aspektides ning käesolevas määruses tuleks sätestada nende rolli ja vastutust käsitlevad üldeeskirjad.

(43)

Veterinaararstidel on vastav haridus ja kutsealane kvalifikatsioon, mis tagab selle, et nad on omandanud teadmised, oskused ja pädevused, mis on muu hulgas vajalikud taudide diagnoosimiseks ja loomade ravimiseks. Peale selle on mõnedes liikmesriikides kas ajaloolistel põhjustel või veeloomade haigustele spetsialiseerunud veterinaararstide nappuse tõttu olemas selline elukutse nagu veeloomatervise spetsialist. Nimetatud spetsialistid ei ole traditsioonilised veterinaararstid, ent nad tegelevad veeloomade ravimisega. Seega tuleks käesoleva määrusega toetada neid liikmesriike, kes on otsustanud kõnealust elukutset tunnustada. Nimetatud juhtudel peaksid veeloomatervise spetsialistidel olema oma kutsevaldkonnas samad kohustused ja vastutus kui veterinaararstidel. Selline lähenemisviis on kooskõlas Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) veeloomade tervise eeskirjadega.

(44)

Et tagada käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvaid toiminguid tegevate veterinaararstide ja veeloomatervise spetsialistide piisav kvalifikatsioon ja asjakohane väljaõpe, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta vastu akte vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 seoses nende arstide ja spetsialistide kvalifikatsiooni ja väljaõppega.

(45)

Liikmesriigid, eelkõige nende loomatervise eest vastutavad pädevad asutused kuuluvaid kõige tähtsamate sidusrühmade alla, kui pidada silmas loomade nakkushaiguste ennetamist ja tõrjet. Loomatervise eest vastutaval pädeval asutusel on oluline roll seoses jälgimise, likvideerimise, tauditõrjemeetmete, situatsiooniplaanide ja taudialase teadlikkuse tõstmisega ning samuti loomade liikumise hõlbustamisel ja rahvusvahelises kaubanduses veterinaarsertifikaate väljastades. Et täita neile käesoleva määrusega kehtestatud kohustusi, peab liikmesriikidel olema juurdepääs piisavatele rahalistele, infrastruktuuriga seotud ja personali ressurssidele oma territooriumil, sealhulgas laborivarustusele ning teadusalasele ja muule asjakohasele oskusteabele.

(46)

Ressursside nappuse tõttu ei ole pädeval asutusel alati võimalik teostada kõiki käesoleva määrusega sätestatud toiminguid. Seetõttu ongi vaja pakkuda õiguslikku alust nende toimingute teostamise delegeerimiseks veterinaararstidele ja muudele kvalifitseeritud spetsialistidele . Seetõttu on äärmiselt oluline, et nendel veterinaararstidel ja spetsialistidel ei oleks huvide konflikte . Et tagada vajalike tingimuste kehtestamine taudiennetus- ja tauditõrjemeetmete üldise kohaldamise jaoks terves Euroopa Liidus, tuleks kooskõlas Euroopa Liidu ELi toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida komisjonile õigus võtta vastu akte seoses eespool nimetatud toimingute teostamise delegeerimisega veterinaararstidele ja nende arstide asjakohase väljaõppega. [ME 19]

(47)

Optimaalset loomatervishoidu on võimalik saavutada ainult loomapidajate, ettevõtjate, veterinaararstide, loomatervise spetsialistide, muude sidusrühmade ja kaubanduspartnerite vahelise koostöö abil. Et tagada nimetatud huvirühmade toetus, on vaja korraldada otsustamismenetlused ja kohaldada käesolevas määruses sätestatud meetmeid selgel ja läbipaistval viisil. Seega peaks pädev asutus rakendama asjakohaseid meetmeid, et hoida avalikkust asjaga kursis, eelkõige siis, kui esineb mõistlik põhjus kahtlustada, et loomad või tooted võivad kujutada endast ohtu loomade või inimeste tervisele , toiduohutusele või keskkonnale ja kui kõnealune juhtum kuulub avalikkuse huviorbiiti. [ME 20]

(48)

Et vältida tauditekitajate sattumist keskkonda laboratooriumidest, instituutidest ja teistest tauditekitajaid käitlevatest rajatistest, on väga oluline, et nimetatud kohtades rakendatakse asjakohaseid bioturvalisuse, bioohutuse ja bioloogilise isoleerimise meetmeid. Seetõttu tuleks käesolevas määruses sätestada turvalisuse meetmed, mida peab järgima nimetatud tauditekitajate, vaktsiinide ja teiste bioloogiliste toodete käitlemisel või transportimisel. Kõnealust kohustust peaks samuti kohaldama kõikide füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes, kes on nimetatud toiminguga seotud. Et tagada ohutusstandardite järgimine kõrge nakkavusega tauditekitajate, vaktsiinide ja teiste bioloogiliste toodete käitlemisel, tuleks komisjonile delegeerida kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 õigus võtta vastu akte seoses nimetatud laboratooriumides, instituutides ja rajatistes rakendatavate ohutusmeetmetega ja tauditekitajate liikumisega.

(49)

Taudide varasel avastamisel ja taudidest teavitamise ja aruandmise selgel korraldusel on tõhusas tauditõrjes määrav roll. Et tagada tõhus ja kiire reageerimine, tuleks kõikidest kahtlustest või kinnitustest teatavate loetletud taudide puhangute kohta viivitamatult teavitada asjakohast pädevat asutust veterinaararsti või veeloomatervise spetsialisti . Samal ajal on vaja tagada professionaalne lähenemisviis teavitamisele ja aruandmisele, et vältida tarbetuid sanitaarhäire olukordi. Nimetatud teavitamiskohustust tuleks seetõttu kohaldada kõikide füüsiliste ja juriidiliste isikute ettevõtjate, loomadega seotud töötajate ja lemmikloomapidajate suhtes tagamaks, et ükski taudipuhang ei jääks avastamata. [ME 21]

(50)

Veterinaararstidel on väga tähtis roll taudide uurimises ja nad on oluliseks ühenduslüliks ettevõtjate ja pädeva asutuse vahel. Seega peaksid ettevõtjad neid teavitama ebatavalise suremuse, muude tõsiste taudialaste probleemide või kindlaksmääramata põhjusel oluliselt vähenenud toodangumahu juhtudest.

(51)

Et tagada selge ja tõhus teavitamine ja selgitada välja ebatavalise suremuse ja muude tõsiste taudiilmingutega seotud erinevad asjaolud, tuleks kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida komisjonile õigus võtta vastu akte seoses kriteeriumidega, mille alusel saaks määrata kindlaks, millal on tegemist teavitamist eeldavate asjaoludega ja edasise uurimise eeskirjadega, kui see on asjakohane.

(52)

Teatavate loetletud taudide puhul on väga oluline, et komisjoni ja teisi liikmesriike viivitamatult taudidest teavitataks. Selline liidu tasandil teavitamine võimaldab naabruses asuvatel või teistel taandunud liikmesriikidel rakendada vajaduse korral ettevaatusabinõusid. Selleks et tagada ühetaolised tingimused kõnealuse liidu tasandil toimuva teavitamise rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused.

(53)

Teisest küljest ei ole mõne taudi puhul kiire teavitamine ja sellega seotud meetmed vajalikud. Sellistel juhtudel on oluline koguda teavet ja anda aru kõnealuste taudide esinemisest, et kontrollida taudialast olukorda ja rakendada vajaduse korral taudiennetus- ja tauditõrjemeetmeid. Kõnealust aruandluse nõuet võib kohaldada ka selliste taudide suhtes, mis eeldavad liidu tasandil teavitamist, ent mille puhul on vaja esitada täiendavat teavet tõhusate taudiennetus- ja tauditõrjemeetmete rakendamiseks. Et tagada iga konkreetse taudi levimise ennetamiseks ja tõrjeks vajaliku õige teabe ja õigete andmete õigeaegne esitamine, tuleks komisjonile kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida õigus võtta vastu akte, mis käsitlevad aruandluse alla kuuluvaid asjaolusid.

(54)

Taudidest teavitamise ja aruandmise kõige olulisem eesmärk on pakkuda usaldusväärseid, läbipaistvaid ja kergesti ligipääsetavaid epidemioloogilisi andmeid. On vaja luua liidu tasandil elektrooniline teabesüsteem loetletud taudide ja vajaduse korral ka esilekerkivate taudide ja mikroobivastase ravimiresistentsuse patogeenide seireandmete tõhusaks kogumiseks ja haldamiseks. Selle süsteemi abil peaks toetama optimaalset andmete kättesaadavust, kergemat andmevahetust ja liikmesriikide pädevate asutuste halduskoormuse vähendamist liidu tasandil ja rahvusvahelisel tasandil toimuva taudidest teavitamise ja aruandmise ühendamise teel ühtseks protsessiks (Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) WAHIS/WAHID andmebaas). Samuti tuleks tagada andmevahetuse vastavus direktiivile 2003/99/EÜ.

(55)

Et tagada ühetaolised tingimused liidu tasandil toimuva taudidest teavitamise ja aruandmise eeskirjade kohta, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused loetelu koostamiseks taudidest, mille suhtes kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud liidu tasandil toimuva teavitamise ja aruandmise eeskirju, ja taudidest teavitamiseks ja aruandmiseks vajalike menetluste, esitamisviiside, andme- ja teabevahetuse kehtestamiseks.

(56)

Jälgimine on määrava tähtsusega element tauditõrje poliitikas. Jälgimise abil peaks olema võimalik varakult avastada loomade nakkushaigusi ja neist tõhusalt teavitada, võimaldades seeläbi asjaomases sektoris ja pädevatel asutustel rakendada vajaduse korral õigeaegselt taudiennetus- ja tauditõrjemeetmeid ning taud likvideerida. Peale selle peaks jälgimine võimaldama esitada teavet iga liikmesriigi ja liidu loomatervise olukorra kohta, toetades taudivabadust ja hõlbustades kaubavahetust kolmandate riikidega.

(57)

Ettevõtjad peavad oma loomi regulaarselt jälgima ja neil on parimad võimalused ebatavalise suremuse või muude tõsiste taudisümptomite avastamiseks. Seega on ettevõtjad jälgimise nurgakiviks ja neil on oluline roll ka pädeva asutuse poolt teostatava jälgimise puhul. Käesoleva määruse raames ja seoses metsloomadega tuleks tunnustada ka jahimeeste olulist rolli loomataudide jälgimisel, tulenevalt nende kogemusest ja teadmistest metsloomi tabavate haiguste osas. Nii saaksid ka jahiseltsid ja jahilubade omanikud täiendada ettevõtjate tegevust metsloomade jälgimisel. [ME 22]

(58)

Et tagada ettevõtjate ja veterinaararstide või veeloomatervise spetsialistide vaheline tihe koostöö ja teabevahetus ning täiustada ettevõtjate poolt teostatavat jälgimist, tuleks ettevõtetes korraldada loomatervise ülevaatusi, sõltuvalt tootmisviisist ja muudest asjakohastest teguritest. Et tagada eri tüüpi ettevõtetega seotud riskidele vastav jälgimise tase, tuleks komisjonile delegeerida kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 õigus võtta vastu akte, mis käsitlevad eri tüüpi ettevõtetes tehtavate loomatervise kontrollide kriteeriume ja sisu.

(59)

On oluline, et pädev asutus rakendaks jälgimissüsteemi jälgimist eeldavate loetletud taudide üle. Seda süsteemi peaks kohaldama ka esilekerkivate taudide suhtes, mille puhul peaks hindama konkreetse taudiga seotud terviseriske ja koguma kõnealuseks hinnanguks vajalikud epidemioloogilised andmed. Parima ressursikasutuse tagamiseks tuleks teavet koguda, jagada ja kasutada kõige tõhusamal ja otstarbekamal viisil.

(60)	Jälgimise metoodika, sagedus ja intensiivsus tuleks kohandada iga konkreetse taudiga ja võtta arvesse jälgimise eesmärki, asjaomase piirkonna loomatervise staatust ja kõiki teisi ettevõtjate poolt teostatud jälgimisi.

(61)

Mõnedel juhtudel ja sõltuvalt taudi epidemioloogilisest profiilist ja asjaomastest riskiteguritest võib osutuda vajalikuks luua struktureeritud seireprogramm. Sellisel juhul on liikmesriikidel otstarbekas töötada välja epidemioloogilistel andmetel põhinevad seireprogrammid. Komisjonile tuleks delegeerida kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 õigus võtta vastu akte, mis käsitlevad seire kavandamist, nimetatud taudide puhangute ametliku kinnitamise kriteeriume ja juhtumite määratlusi ning seireprogrammide nõudeid seoses nende sisu, lisatava teabe ja kohaldamisperioodiga.

(62)

Et edendada liikmesriikide vahelist kooskõlastamist ja tagada kõnealuste seireprogrammide vastavus liidu eesmärkidele, tuleks need esitada tutvumiseks komisjonile ja teistele liikmesriikidele. Peale selle peaksid seireprogramme rakendavad liikmesriigid esitama komisjonile regulaarselt aruandeid nende programmide tulemuste kohta. Et tagada seireprogrammide rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seireprogrammide alla kuuluvate taudide loetelu koostamiseks ja kooskõlastatud menetluste, esitamisviiside, andme- ja teabevahetuse kehtestamiseks.

(63)

Liikmesriikidelt, kes ei ole vabad või keda ei teata olevat vabad loetletud taudidest, mille suhtes kohaldatakse käesolevas määruses kehtestatud likvideerimismeetmeid, tuleks nõuda kohustuslike likvideerimisprogrammide loomist nimetatud taudide likvideerimiseks, kui likvideerimine on kohustuslik liidu tasandil, või anda neile võimalus luua vabatahtlikud likvideerimisprogrammid, et likvideerida taudid, mille puhul likvideerimine on ette nähtud liidu tasandil, ent ei ole kohustuslik. Et tagada üldise kohaldamise ühetaolised tingimused kogu liidus, on vaja kehtestada kooskõlastatud nõuded selliste kohustuslike või vabatahtlike likvideerimisprogrammide kohta. Et tagada tõhus taudide likvideerimine, tuleks komisjonile kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida õigus võtta vastu akte seoses tauditõrje strateegiate eesmärkidega, kohustuslike või vabatahtlike likvideerimisprogrammide alusel rakendatavate tauditõrjemeetmete või nendes programmides kehtestatud nõuetega. [ME 23]

(63 a)

Teisest küljest esineb ka mõningaid taude, mis on liidu seisukohast küll probleemsed, kuid mille puhul ei ole vaja liikmesriikidelt nõuda nende likvideerimist Liikmesriikidel on võimalus kehtestada nende taudide vabatahtlikud likvideerimisprogrammid, kui nad leiavad, et likvideerimine on nende jaoks oluline. Neid vabatahtlikke likvideerimisprogramme tunnustatakse liidu tasandil. Selline programm tähendaks teatud asjakohaste tauditõrjemeetmete rakendamist. Samuti võimaldaks see liikmesriigil nõuda teistest liikmesriikidest või kolmandatest riikidest loomade vastuvõtmisel teatud tagatisi, nagu täiendavaid taudianalüüse ja nende analüüside tulemuste kinnitusi loomade liikumissertifikaadis. Selline programm võiks olla kõlblik ka liidu rahalise toetuse jaoks, kui taud on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (12) loetelus ja kui esitatakse taotlus toetuse saamiseks. [ME 24]

(63 b)

Et tagada üldise kohaldamise ühetaolised tingimused kogu liidus, on vaja kehtestada kooskõlastatud nõuded selliste kohustuslike või vabatahtlike likvideerimisprogrammide kohta. Et tagada tõhus taudide likvideerimine, tuleks komisjonile kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida õigus võtta vastu akte seoses tauditõrje strateegiate eesmärkidega, kohustuslike või vabatahtlike likvideerimisprogrammide alusel rakendatavate tauditõrjemeetmete või nendes programmides kehtestatud nõuetega. [ME 25]

(64)	Et tagada taudide likvideerimise programmide rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused kehtestada nende programmide esitamise, tulemuslikkuse näitajate ja aruandlusega seotud menetlused.

(65)

Lisaks peaks liikmesriikidel olema võimalik tunnistada kogu oma territoorium, selle tsoonid või bioturvarühmikud vabaks ühest või enamast loetletud taudist, mille suhtes kohaldatakse kohustuslikke või vabatahtlikke likvideerimisprogramme käsitlevaid eeskirju, et olla kaitstud kõnealuste loetletud taudide sissetoomise vastu liidu teistest osadest või kolmandatest riikidest või territooriumidelt. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks kehtestada selge ja kooskõlastatud menetluskord, mis hõlmaks ka taudivaba staatuse jaoks vajalikke kriteeriume. Et tagada ühetaolised tingimused liidusisese taudivaba staatuse tunnustamise rakendamiseks, on vaja nimetatud taudivaba staatus ametikult heaks kiita ja seega tuleks komisjonile anda rakendusvolitused kõnealuse staatuse heakskiitmiseks.

(66)

Maailma Loomatervishoiu Organisatsioon (OIE) on bioturvarühmitamise mõistet tutvustanud vee- ja maismaaloomade tervise-eeskirjades. Enne käesolevat määrust vastu võetud liidu õigusaktides tunnustatakse kõnealust mõistet ainult teatavate loomaliikide ja -taudide puhul konkreetsetes liidu õigusaktides, täpsemalt linnugripi ja veeloomataudide puhul. Käesolevas määruses peaks kehtestama võimaluse kasutada bioturvarühmikute süsteemi ka teiste loomaliikide ja -taudide puhul. Selleks et kehtestada bioturvarühmikutega seotud nõuded, nende heakskiitmise eeskirjad ja tunnustamist käsitlevad üksikasjalikud tingimused, tuleks komisjonile kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 anda õigus võtta vastu õigusakte.

(67)	Liikmesriigid peaksid oma taudivaba territooriumi, selle tsoonid ja bioturvarühmikud tegema avalikkusele teatavaks, et teavitada kaubanduspartnereid ja hõlbustada kaubavahetust.

(68)

Selleks et kehtestada taudivaba staatuse tunnustamist käsitlevad üksikasjalikud tingimused, tuleks komisjonile kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida õigus võtta vastu akte seoses kõnealuse staatuse omandamise kriteeriumidega, taudivabaduse tõendamiseks vajalike tõendite, eriotstarbeliste taudiennetus- ja tauditõrjemeetmete, piirangute, esitatava teabe ja eranditega ning taudivaba staatuse säilitamise, peatamise, tühistamise või taastamise tingimustega.

(69)

Selleks et tagada ühetaolised tingimused taudivaba staatuse saamise menetluse rakendamise tingimuste kohta, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused, et määrata kindlaks loetletud taudid, mis eeldavad bioturvarühmitamist, ja kehtestada üksikasjalikud eeskirjad taotluste esitamise ja teabevahetuse vormi kohta.

(70)

Täielikult immuunsuseta populatsiooni olemasolu teatavatele loetletud taudidele vastuvõtlikes karjades nõuab pidevat teadlikkust ja valmisolekut haiguse suhtes. Varasemate kogemuste põhjal on situatsiooniplaanid osutunud määrava tähtsusega vahendiks taudidega seotud hädaolukordade edukal lahendamisel. Tagamaks, et taudidega seotud hädaolukordade lahendamiseks on olemas eespool nimetatud tõhus vahend, mida on kerge kohandada erinevate hädaolukordadega, tuleks komisjonile kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 anda õigus võtta vastu akte seoses situatsiooniplaanide üksikasjalike nõuete ja tingimustega.

(71)

Varasemad loomatervisega seotud kriisid on näidanud, kui palju kasu on hädaolukordade lahendamisel konkreetsetest, üksikasjalikest ja kiiretest kriisireguleerimismenetlustest. Nende korralduslike menetlustega tagatakse kiire ja tõhus reageerimine ja parandatakse kõikide asjaga seotud osapoolte, eelkõige pädevate asutuste ja sidusrühmade kooskõlastatud jõupingutusi.

(72)

Selleks et tagada situatsiooniplaanide kohaldatavus reaalses hädaolukorras, on väga oluline harjutada sellises olukorras käitumist ja kontrollida nimetatud süsteemide toimimist. Selle eesmärgi täitmiseks peaksid liikmesriikide pädevad asutused vajaduse korral ja kui see on asjakohane, korraldama koostöös naabruses asuvate liikmesriikide ja kolmandate riikide ja territooriumide pädevate asutustega simulatsiooniõppusi.

(73)	Selleks et tagada ühetaolised tingimused situatsiooniplaanide ja simulatsiooniõppuste rakendamise kohta, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused eespool nimetatud plaanide ja õppuste praktilist rakendamist käsitlevate eeskirjade kehtestamiseks.

(74)

Veterinaarravimitel, näiteks vaktsiinidel, hüperimmuunseerumidel ja antimikroobikumidel on oluline roll loomade nakkushaiguste ennetamises ja tõrjes. ELi loomaterviseõiguse määruse vastuvõtmisega seotud mõjuhinnangus tõstetakse esile vaktsiinide kui loomataudide ennetamise, tõrje ja likvideerimise vahendite olulisust.

(75)

Mõnede loomade nakkushaiguste tõrje strateegiad nõuavad siiski teatavate veterinaarravimite kasutamise piiramist, kuna nende kasutamine võib takistada nimetatud strateegiate toimimist. Näiteks hüperimmuunseerumid või antimikroobikumid võivad taudi ilmnemist varjata, muuta tauditekitaja avastamise võimatuks või raskendada kiire ja keerulise diagnoosi panekut ning seega ohustada taudi õigeaegset avastamist , seades seeläbi inimeste ja loomade tervise tõsisesse ohtu . [ME 26]

(76)

Nimetatud kontrollistrateegiad võivad erinevate loetletud taudide puhul olla siiski suurel määral varieeruda. Seetõttu tuleks käesolevas määruses sätestada eeskirjad veterinaarravimite kasutamise kohta loetletud teatavate taudide ennetamiseks ja tõrjeks ning kooskõlastatud kriteeriumid otsustamaks, kas ja kuidas kasutada vaktsiine, hüperimmuunseerumeid ja antimikroobikume. Et tagada paindlik lähenemisviis ja võtta arvesse erinevate loetletud taudide erijooni ja tõhusate raviviiside kättesaadavust, tuleks komisjonile kooskõlas Euroopa Liidu ELi toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida õigus võtta vastu akte seoses teatavate loetletud taudide tõrje puhul kasutatavate teatavate veterinaarravimitega seotud piirangute, keeldude ja kohustustega. Kiireloomuliste juhtumite korral ja selliste esilekerkivate riskide puhul, millel on hävitav mõju loomade või inimeste tervisele, majandusele, ühiskonnale või keskkonnale, peaks olema võimalik neid meetmeid vastu võtta kiirmenetluse abil. [ME 27]

(77)

Dokumendis „Expert opinion on vaccine and/or diagnostic banks for major animal diseases“ (Eksperthinnang peamiste loomataudide puhul kasutatavate vaktsiinide ja/või diagnostikareaktiivide pankade kohta) (13) esitatud järelduste kohaselt peaks samuti võimaldama liidus ja liikmesriikides luua antigeenide, vaktsiinide ja diagnostikareaktiivide reservid seoses nende loetletud taudidega, mis kujutavad endast tõsist ohtu loomade või inimeste tervisele. Liidu antigeeni-, vaktsiini- ja diagnostikareaktiivide panga loomine aitaks kaasa liidu loomatervise eesmärkide saavutamisele, kuna see võimaldab kiiresti ja tõhusalt reageerida, kui kõnealuseid ressursse vajatakse, ja piiratud ressursside tõhusale kasutamisele.

(78)

Et tagada kiire ja tõhus reageerimine, tuleks komisjonile kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida õigus võtta vastu akte seoses eespool nimetatud pankade loomise ja haldamisega ja nende pankade toimimist käsitlevate ohutusstandardite ja -nõuetega. Käesoleva määrusega ei peaks siiski kehtestama eeskirju taudiennetus- ja tauditõrjemeetmete, sealhulgas vaktsineerimise rahastamise kohta.

(79)

Tuleks kehtestada kriteeriumid liidu antigeeni-, vaktsiini- ja diagnostikareaktiivide pankade ressurssidele prioriteetse juurdepääsu kohta, et tagada nende ressursside tõhus jaotumine hädaolukorras. Samuti on kohane kehtestada nende liikmesriikide jaoks, kes ei ole antigeeni-, vaktsiini- ja diagnostikareaktiivide panku loonud või kellele on varude kättesaadavus ELi vastavates pankades piiratud, teiste liikmesriikide vahenditele juurdepääsu kriteeriumid. [ME 28]

(80)	Bioterrorismi ja agroterrorismiga seotud turvakaalutlustel tuleks teatavat üksikasjalikku teavet liidu antigeeni-, vaktsiini- ja diagnostikareaktiivide pankade kohta pidada konfidentsiaalseks teabeks ja selle avaldamine tuleks keelustada.

(81)

Et tagada ühetaolised tingimused liidu antigeeni-, vaktsiini- ja diagnostikareaktiivide pankade haldamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et ta saaks kehtestada eeskirjad selle kohta, millised bioloogilised tooted peaksid kõnealustes pankades olema ja milliste loetletud taudide jaoks, ja üksikasjalikud eeskirjad ja menetlus- ja tehnilised nõuded vaktsiinide, antigeenide ja diagnostikareaktiivide tarnimise, koguste, säilitamise ja kohaletoimetamise kohta ning komisjonile edastatava teabe esitamise sageduse ja sisu kohta.

(82)	Loetletud taudi puhangu korral, mis kujutab endast suurt ohtu loomade või inimeste tervisele liidus, on selle taudi likvideerimiseks vaja viivitamatult rakendada tauditõrjemeetmeid, et kaitsta loomade ja inimeste tervist asjaomastes sektorites.

(83)	Ettevõtjatel, loomadega seotud töötajatel ja lemmikloomapidajatel peaks olema esmane vastutus loomade nakkushaiguste tõrjumisel ja ennetamisel. Kõrge nakkavusega taudi kahtluse või kinnituse korral peavad just nemad viivitamatult rakendama vastavaid meetmeid.

(84)	Pädev asutus peaks vastutama esmaste uuringute algatamise eest, mille eesmärk on välistada kõrge nakkavusega loetletud taudi puhang, mida peetakse suureks ohuks loomade või inimeste tervisele liidus.

(85)	Pädev asutus peaks kehtestama esialgsed tauditõrjemeetmed, et ennetada loetletud taudi võimalikku levimist ja teha epidemioloogiline uuring.

(85 a)

Direktiivi 2003/99/EÜ kohaselt peavad liikmesriigid igal aastal edastama komisjonile aruande zoonooside, zoonootilise toimega mõjurite ja mikroobivastaste ravimite suhtes esineva resistentsuse arengute ja allikate kohta. Samalaadselt peavad liikmesriigid osana kontrollikavadest ja –programmidest, mis nähakse ette ametlikke kontrolle käsitlevas määruses (EL) nr xx/xxxx (14) (*1) ja määruses (EÜ) nr 2160/2003, võtma strateegilisi meetmeid, et jälgida, ennetada ja kontrollida loomade muid nakkushaigusi, kaasa arvatud selliseid, mida käesoleva määruse lisas ei ole nimetatud. Need meetmed peavad hõlmama hea loomakasvatuse strateegiat ja veterinaarravimite vastutustundlikku kasutamist. [ME 29]

(86)	Pärast loetletud taudi esinemise kinnitamist peaks pädev asutus rakendama vajalikke tauditõrjemeetmeid, kehtestades vajaduse korral piirangutsoonid, et kõnealune taud likvideerida ja vältida selle edasikandumist.

(86 a)

Taudipuhangu korral vajalikuks osutuvad tauditõrjemeetmed võivad kahjustada bioloogilist mitmekesisust ja põllumajandusloomade geneetiliste ressursside säilimist. Kooskõlas bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga peaks pädev asutus võtma tauditõrjemeetmete rakendamise määramisel arvesse mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja põllumajandusloomade geneetilistele ressurssidele. [ME 30]

(87)

Loetletud taudi esinemine metsloomadel võib olla ohtlik inimeste ja peetavate loomade tervisele või vastupidi . Seetõttu tuleks vajaduse korral kehtestada erieeskirjad metsloomade suhtes kohaldatavate tauditõrje- ja likvideerimismeetmete kohta metsloomade või vajadusel ka peetavate loomade suhtes . [MEo31]

(88)

Nende loetletud taudide korral, mis ei ole kõrge nakkavusega ja mille suhtes kohaldatakse kohustuslikku likvideerimist, tuleks rakendada tauditõrjemeetmeid, et ennetada kõnealuste taudide levimist eelkõige taudivabades piirkondades. Need meetmed võivad siiski olla piiratumad või teistsugused kui need, mida rakendatakse kõige ohtlikumate loetletud taudide korral. Seega tuleks käesolevas määruses sätestada erieeskirjad nende taudide kohta. Liikmesriigid, kes juba rakendavad vabatahtlikku likvideerimisprogrammi, peaksid rakendama ka kõnealuseid tauditõrjemeetmeid. Tauditõrjemeetmete tase ja intensiivsus peaksid olema proportsioonis ja võtma arvesse kõnealuse loetletud taudi erijooni, jaotumist ja olulisust taudist tabandatud piirkonnas, liikmesriigis ja kogu liidus. [MEo32]

(89)

Selleks et tagada käesolevas määruses sätestatud tauditõrjemeetmete tõhus kohaldamine ettevõtjate, lemmikloomapidajate ja pädevate asutuste poolt ja võttes arvesse teatavate loetletud taudide suhtes kohaldatavate tauditõrjemeetmete eripära ja nendega seotud riskifaktoreid, tuleks komisjonile kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida õigus võtta vastu akte seoses üksikasjalike tauditõrjemeetmetega, mida rakendatakse loetletud taudi kahtluse või kinnituse korral ettevõtetes, muudes kohtades ja piirangutsoonides.

(90)

Selleks et tagada komisjonile võimalus võtta ajutiselt vastu eriotstarbelised tauditõrjemeetmed, kui käesolevas määruses sätestatud tauditõrjemeetmed ei ole piisavad või asjakohased kõnealuse riski maandamiseks, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused seoses eriotstarbeliste tauditõrjemeetmete kehtestamisega piiratud ajavahemikuks.

(91)	Teatavate maismaaloomi pidavate või loomset paljundusmaterjali käitlevate või neid vedavate vedajate ja ettevõtete registreerimine on vajalik, et pädevad asutused saaksid teostada piisavat jälgimist ja ennetada, tõrjuda ja likvideerida loomade nakkushaigusi.

(92)	Kui maismaaloomi pidav või loomset paljundusmaterjali käitlev või säilitav teatavat tüüpi ettevõte tekitab loomatervisega seotud konkreetse riski, siis peaks selle ettevõtte suhtes kohaldama pädeva asutuse poolt antava heakskiidu nõuet.

(93)

Et vältida põhjendamatut halduskoormust ja –kulusid eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEdele), tuleks liikmesriikidele anda piisavalt tegevusvabadust, et nad saaksid viia registreerimise ja heakskiitmise süsteemi viia vastavusse kohalike ja piirkondlike tingimuste ja tootmisstruktuuriga.

(94)	Halduskulude vähendamist silmas pidades tuleks registreerimine ja heakskiitmine võimaluse korral integreerida sellise registreerimis- ja heakskiitmise süsteemiga, mille liikmesriik on juba loonud muude eesmärkide täitmiseks.

(95)

Ettevõtjate käsutuses on kõige ajakohasem teave nende hoole all olevatest loomade kohta. Seetõttu kohustuvad ettevõtjad pidama ajakohast registrit teabe kohta, mida on vaja loetletud taudi esinemise korral loomatervise staatuse, jälgitavuse ja epidemioloogilise uurimise jaoks. Pädeval asutusel peab olema võimalik nimetatud registrile lihtsalt ligi pääseda.

(96)

Selleks et registreeritud ettevõtteid ja vedajaid ja heakskiidetud ettevõtteid käsitlev ajakohane teave oleks avalikkusele kättesaadav, peaks pädev asutus looma registri nimetatud ettevõtete ja vedajate kohta ja seda registrit pidama. Komisjonile tuleks kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida õigus võtta vastu akte seoses ettevõtete ja vedajate registrisse lisatava teabe ja registripidamise nõuetega salvestatava teabe osas, eranditega registripidamise nõuetest ja loomseid saaduseid käsitlevate täiendavate nõuetega.

(97)

Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesolevas määruses kehtestatud ettevõtete registreerimist ja heakskiitmist ja registripidamist ja registreid käsitlevate nõuete rakendamise kohta, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused kehtestada eeskirjad teabega seotud kohustuste, erandite ja teiste reeglite kohta ning registrite ja dokumentide vormide ja tegevusspetsifikatsioonide kohta.

(98)

Tõhus jälgitavus on määrava tähtsusega element tauditõrjepoliitikas. Tuleks kehtestada identifitseerimise ja registreerimise nõuded erinevat liiki peetavate maismaaloomade ja loomse paljundusmaterjali kohta, et hõlbustada käesolevas määruses sätestatud taudiennetuse ja -tõrje eeskirjade tõhusat kohaldamist. Lisaks on tähtis pakkuda võimalust koostada identifitseerimis- ja registreerimissüsteem selliste loomaliikide jaoks, kelle kohta praegu sellist süsteemi ei ole või kui seda eeldavad muutuvad tingimused ja riskid.

(99)

Selleks et tagada identifitseerimis- ja registreerimissüsteemi tõrgeteta toimimine ja edendada jälgitavust, tuleks komisjonile kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida õigus võtta vastu akte seoses andmebaasidega seotud kohustuste, pädeva asutuse määramise ja erinevate loomaliikide ja dokumentide identifitseerimise ja registreerimise üksikasjalike nõuetega.

(100)

On asjakohane vähendada süsteemiga seotud halduskoormust ja –kulusid ja pakkuda suuremat paindlikkust olukorras, kus jälgitavuse nõudeid saab täita muude kui käesolevas määruses kehtestatud vahendite abil. Seetõttu tuleks komisjonile kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida õigus võtta vastu akte, mis käsitlevad erandeid identifitseerimis- ja registreerimisnõuetest.

(101)

Selleks et tagada ühetaolised tingimused identifitseerimis- ja registreerimissüsteemi rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et ta saaks kehtestada eeskirjad andmebaaside tehniliste spetsifikatsioonide, identifitseerimisvahendite, dokumentide ja nende vormide, tähtaegade ja nimetatud süsteemide suhtes kehtivaid erandeid käsitlevate kriteeriumide kohta.

(102)

Loomade nakkushaiguste sissetoomise ja levimise tõkestamisel on oluline abinõu piirangute kehtestamine nende loomade ja toodete liikumise suhtes, kes võivad haigusi edasi kanda. Ent kui kehtestatakse piirangud loomade ja toodete liikumisele, võib sellel olla kahjulik mõju majandusele ja see võib häirida siseturu toimimist. Seetõttu tuleks kõnealuseid piiranguid kohaldada ainult siis, kui see on vajalik ja proportsionaalne asjaomaste riskidega. Selline lähenemisviis on kooskõlas SPS lepingus kehtestatud põhimõtete ja Maailma Loomatervishoiuorganisatsiooni (OIE) rahvusvaheliste standarditega.

(103)

Käesolevas määruses kehtestatud üldnõudeid peaks kohaldama kõikide loomade liikumiste suhtes, näiteks keeldu viia loomi välja ettevõttest, kus esinevad kindlaksmääramata põhjusel ebatavaline suremus või muud taudisümptomid, või taudiennetusnõudeid vedamise ajal.

(104)

Praegu kehtivates liidu õigusaktides kehtestatud maismaaloomade liikumist käsitlevas õigusraamistikus on sätestatud ühtlustatud eeskirjad eelkõige maismaaloomade ja toodete liikmesriikidevahelise liikumise kohta, jättes liikmesriikide ülesandeks määrata kindlaks nende territooriumil toimuvat liikumist käsitlevad vajalikud nõuded. ELi loomatervise määrusega seotud mõjuhinnangus võrreldi hoolikalt praegust olukorda võimalusega, mille puhul liikmesriikidesisese liikumise eeskirjad ühtlustatakse ka liidu tasandil. Jõuti järeldusele, et tuleks jätkata praegust lähenemisviisi, kuna kõikide liikumiste täielik ühtlustamine oleks väga keeruline ja sellest saadav kasu – liikmesriikidevahelise liikumise lihtsustumine – ei kaaluks üles nimetatud ühtlustamise võimalikku negatiivset mõju tauditõrje võimele.

(105)

Liikmesriikide vahel veetavate loomade suhtes kohaldatakse loomatervise põhinõudeid. Eelkõige ei tohi loomi viia välja ettevõtetest, kus kindlakstegemata põhjusel esinevad ebatavaline suremus või taudiilmingud. Siiski ei tohiks suremus, isegi kui see on ebatavaline ja on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL (15) alusel heaks kiidetud teaduslike katsetega ja millel ei ole loetletud taudidega seotud nakkuslikku päritolu, olla põhjuseks, mille tõttu peaks tõkestama teaduslikel eesmärkidel kasutamiseks ette nähtud loomade liikumist. Siiski peaks pädev asutus sellise suremuse registreerima. [MEo33]

(106)

Käesolevas määruses peaks siiski sätestama paindlikkuse, mille abil saaks hõlbustada nende maismaaloomade liikide ja kategooriate liikumist, kes tekitavad vähest riski loetletud taudide edasikandumiseks liikmesriikide vahel. Peale selle peaks pakkuma täiendavaid võimalusi erandite kehtestamiseks juhtudel, kui liikmesriigid või ettevõtjad on edukalt rakendanud alternatiivseid riskivähendusmeetmeid, näiteks kõrgetasemelisi bioturvalisuse meetmeid ja tõhusaid jälgimissüsteeme.

(107)

Kabiloomad ja kodulinnud on suure majandusliku tähtsusega loomaliikide rühmad ja nende suhtes kohaldatakse liikumise erinõudeid, mis on kehtestatud enne käesoleva määruse koostamist vastuvõetud liidu õigusaktides, nimelt nõukogu direktiivis 64/432/EMÜ (16), nõukogu direktiivis 91/68/EMÜ (17), nõukogu direktiivis 2009/156/EÜ (18), nõukogu direktiivis 2009/158/EÜ (19) ja osaliselt direktiivis 92/65/EMÜ. Nende liikide liikumist käsitlevad põhieeskirjad peaksid olema kehtestatud käesolevas määruses. Üksikasjalikud nõuded, mis sõltuvad suurel määral erinevate loomaliikide ja -kategooriate kaudu edasikanduvatest taudidest, tuleks reguleerida komisjoni edasiste õigusaktidega, võttes arvesse kõnealuste taudide ja loomaliike ja -kategooriate erijooni.

(108)

Kuna kabiloomade ja kodulindude liikumiste ja kogumisega kaasneb iseäranis suur taudirisk, on asjakohane käesolevas määruses kehtestada erieeskirjad, et kaitsta asjaomaste loomade tervist ja ennetada loomade nakkushaiguste levimist. [MEo34]

(109)

Sõltuvalt loetletud taudidest ja loetletud liikidest on vaja kehtestada loomatervise erinõuded teatavate loomaliikide kohta, kes ei kuulu peetavate kabiloomade ja kodulindude hulka. Neid liike käsitlevad eeskirjad on juba kehtestatud õigusraamistikus, mida kohaldati enne käesolevat määrust ja eelkõige direktiivis 92/65/EMÜ. Selles direktiivis on sätestatud erieeskirjad selliste loomaliikide liikumise kohta, kelle hulka kuuluvad ka mesilased, kimalased, inimahvid, koerad ja kassid, jne ning seetõttu peaks käesolevas määruses sätestama õigusliku aluse nende delegeeritud ja rakendusaktide vastuvõtmiseks, kus kehtestatakse erieeskirjad nende loomaliikide liikumise kohta.

(110)

Kinnistes ettevõtetes, mida kasutatakse tavaliselt laboratooriumi- või loomaaialoomade pidamiseks, on tavaliselt kõrgetasemeline bioturvalisus ja soodne ja hästi kontrollitud tervisestaatus ja neist viiakse harvemini loomi välja või liigutatakse loomi ainult samasuguste kinniste ettevõtete vahel. Kinniste ettevõtete staatus, mida ettevõtjad võivad taotleda vabatahtlikkuse alusel, võeti esimest korda kasutusele direktiivis 92/65/EMÜ, kus on kehtestatud heakskiidetud asutuste, instituutide ja keskuste suhtes kohaldatavad heakskiitmise ja liikumise eeskirjad ja nõuded. Kõnealune süsteem võimaldab neil ettevõtetel vahetada omavahel loomi väiksema arvu liikumisnõuete alusel ja pakkuda samaaegselt tervisetagatisi kinniste ettevõtete vahel. Väga paljud ettevõtjad on süsteemi heaks kiitnud ja kasutavad seda vabatahtlikkuse alusel. Seega on asjakohane jätta alles kinniste ettevõtete staatus ja kehtestada käesolevas määruses ühtlasi eeskirjad nende ettevõtete vahel toimuvate liikumiste kohta.

(111)

Teaduslikel eesmärkidel, näiteks uurimise või diagnoosimise eesmärgil ja eelkõige direktiivis 2010/63/EL kehtestatud eesmärkidel võib osutuda vajalikuks korraldada nende loomade liikumist, kes ei vasta käesolevas määruses kehtestatud üldistele loomatervise nõuetele ja kujutavad endast suuremat loomatervisealast riski. Nimetatud liikumisi ei tohiks käesoleva määrusega keelustada või põhjendamatult piirata, kuna see võib takistada muul viisil heakskiidetud uurimistegevust ja aeglustada teaduse arengut. Siiski on oluline, et käesolevas määruses kehtestatakse eeskirjad, millega tagatakse eespool nimetatud loomade ohutu liikumine ning pädev asutus registreerib need liikumised . [MEo35]

(112)

Tsirkuseloomade, loomaaedades peetavate loomade, näitusteks ja esitlusteks ettenähtud loomade ja teatavate teiste loomade liikumisskeemid on sageli teistsugused kui teiste peetavate loomade puhul. Selliste loomade liikumist käsitlevate liidu eeskirjade kohandamisel tuleks olla eriti tähelepanelik ja võtta arvesse konkreetseid riske ja alternatiivseid riskivähendusmeetmeid.

(113)

Selleks et tagada käesoleva määruse põhjendustes 102–112 esitatud eesmärkide täitmine, tuleks komisjonile kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida õigus võtta vastu akte, mis käsitlevad transpordiga seotud tauditõrjemeetmeid, erieeskirju teatavate loomaliikide liikumise ja erakorraliste asjaolude, näiteks kogumise või tagasilükatud saadetiste kohta, ja muud tüüpi liikumisi, näiteks teaduslikel eesmärkidel liikumisega seotud erinõudeid või erandeid.

(114)

Selleks et tagada võimalus erieeskirjade kehtestamiseks selliste liikumiste kohta, mille puhul liikumiseeskirjad ei ole piisavad või asjakohased teatava taudi levimise piiramiseks, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused liikumist käsitlevate erieeskirjade kehtestamiseks piiratud ajavahemikuks.

(115)

Peetavad maismaaloomad, keda liikmesriikide vahel veetakse, peavad vastama kõnealuste liikumiste kohta kehtestatud nõuetele. Kui suurema majandusliku tähtsusega liigi puhul esineb terviserisk, peab selle liigiga olema kaasas pädeva asutuse poolt välja antud veterinaarsertifikaat.

(116)

Tehniliste, praktiliste ja rahaliste võimaluste piires tuleks tehnoloogia arengut kasutada ära ettevõtjate ja pädeva asutuse halduskoormuse vähendamiseks seoses veterinaarsertifikaatide väljastamise ja teavitamisega, kasutades asjakohast teavitamise tehnoloogiat, et asendada paberkandjatel dokumente ja hõlbustada teavitamismenetlust ja rakendada neid võimalikult paljudel eesmärkidel.

(117)

Kui pädeva asutuse poolt välja antud veterinaarsertifikaati ei nõuta, peaks loomi teise liikmesriiki vedav ettevõtja andma välja ettevõtja deklaratsiooni, kus kinnitatakse, et loomad vastavad käesolevas määruses kehtestatud liikumisnõuetele.

(118)

Selleks et tagada käesoleva määruse põhjendustes 115, 116 ja 117 esitatud eesmärkide saavutamine, tuleks komisjonile kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida õigus võtta vastu akte, mis käsitlevad eeskirju veterinaarsertifikaadi sisu, teavitamiskohustuse, ja veterinaarsertifikaatide väljaandmise erandite kohta, veterinaarsertifikaatide väljaandmise erieeskirju ja veterinaararstide kohustust teostada enne veterinaarsertifikaadi allkirjastamist asjakohased kontrollid.

(119)

Loomade ja loomse paljundusmaterjali liikmesriikide vahelisest liikumisest ja mõnedel juhtudel ka liikmesriigi sisesest liikumisest teavitamine on väga oluline nende loomade ja loomse paljundusmaterjali jälgitavuse tagamiseks, kui nende liikumistega võib kaasneda loomade nakkushaiguste levimise risk. Seetõttu tuleb nendest liikumistest teavitada ja need liikumised registreerida. Selleks eesmärgiks tuleks kasutada süsteemi IMSOC, mis on kehtestatud määruse (EL) nr xxxx/xxxx (*2) (ametliku kontrolli määrus) artikli 130 lõikes 1.

(120)

Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesolevas määruses kehtestatud veterinaarsertifikaatide väljaandmist ja liikumisest teavitamist käsitlevate eeskirjade rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused, et ta saaks kehtestada eeskirjad veterinaarsertifikaatide näidiste, ettevõtjate deklaratsioonide, maismaa- ja veeloomade, loomse paljundusmaterjali ja vajaduse korral ka loomsete saaduste liikumisest teavitamise viiside ja tähtaegade kohta.

(121)

Lemmikloomade liikumise eripäraga kaasneb loomatervise risk, mis erineb märkimisväärselt teiste peetavate loomade liikumisega seotud riskidest. Sellise liikumise kohta peaksid seetõttu tuleks käesolevas määruses kehtestada sellist liikumist käsitlevad erieeskirjad. Tagamaks jätkuvalt kehtima juba vastuvõetud sätted. Sellega tagatakse , et lemmikloomad ei kujuta endast märkimisväärset riski loomade nakkushaiguste levimiseks . Ilma et see piiraks määruses (EL) nr 576/2013 (20) kehtestatud sätteid , tuleks komisjonile kooskõlas Euroopa Liidu ELi toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida anda õigus võtta vastu akte seoses nimetatud loomade liikumisega. Et tagada ühetaolised tingimused käesolevas määruses kehtestatud lemmikloomade liikumisega seotud loomatervise nõuete rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused, et ta saaks kehtestada eeskirjad eeskirju kõnealuse liikumise puhul rakendatavate taudiennetus- ja tõrje meetmete kohta. [MEo36]

(122)

Metsloomadega võib erinevatel põhjustel kaasneda risk loomade ja inimeste tervisele, näiteks siis, kui neid viiakse ettevõtetesse või ühest elukeskkonnast teise keskkonda. Et ennetada loomade nakkushaiguste levimist, võib nende loomade liikumise puhul osutuda vajalikuks rakendada asjakohaseid ennetusmeetmeid. Tagamaks, et metsloomad ei kujuta endast märkimisväärset riski loomade nakkushaiguste levimiseks, tuleks komisjonile kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida õigus võtta vastu akte, mis käsitlevad maismaaloomadest metsloomade liikumisega seotud täiendavaid nõudeid.

(123)

Loomse paljundusmaterjaliga seoses võib esineda sarnane risk, st selle kaudu võivad elusloomadele üle kanduda loomade nakkushaigused. Peale selle on loomse paljundusmaterjali tootmises erijooni, mis on seotud aretusloomadele esitatavate kõrgete tervisenõuetega ja mis eeldavad doonorloomade suhtes kohaldatavaid rangemaid või spetsiifilisemaid loomatervise nõudeid. Et tagada loomse paljundusmaterjali ohutu liikumine, selle paljundusmaterjali puhul eeldatavad kõrged tervisestandardid ja võtta arvesse mõningaid eriotstarbelisi kasutusviise, tuleks komisjonile kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida õigus võtta vastu akte, mis käsitlevad üksikasjalikke nõudeid teatavate loomaliikide loomse paljundusmaterjali liikumise kohta, erinõudeid, näiteks nimetatud paljundusmaterjali liikumine teaduslikel eesmärkidel ja erandeid veterinaarsertifikaatide väljaandmise kohustusest.

(124)

Loomsete saadustega võib kaasneda loomahaiguste levimise risk. Liidu õigusaktides loomsete saaduste kohta kehtestatud toiduohutusnõuded tagavad hea hügieenitava järgimise ja vähendavad kõnealuste toodetega seotud loomatervise riske. Mõnedel juhtudel tuleks käesolevas määruses siiski kehtestada loomatervise erimeetmed, näiteks tauditõrje ja erakorralised meetmed tagamaks, et loomsete saaduste kaudu ei kanduks edasi loomataudid. Et tagada kõnealustel juhtudel loomsete saaduste ohutu liikumine, tuleks komisjonile kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida õigus võtta vastu akte, mis käsitlevad üksikasjalikke eeskirju loomsete saaduste liikumise kohta seoses rakendatud tauditõrjemeetmete ja veterinaarsertifikaatide väljaandmise kohustuse kohta ja erandid nimetatud eeskirjadest, kui seda võimaldavad kõnealuse liikumisega seotud risk ja riskivähendusmeetmed.

(125)

Kui liikmesriigid rakendavad riiklikke meetmeid seoses loomade ja loomse paljundusmaterjali liikumisega või otsustavad rakendada riiklikke meetmeid muude kui loetletud taudide hulka kuuluvate loomade nakkushaiguste mõju piiramiseks oma territooriumil, ei tohi võivad need meetmed sattuda vastuollu liidu õigusaktides siseturu kohta kehtestatud eeskirjadega üksnes juhul, kui see on teaduslikult põhjendatud, et kaitsta nakkuse eest, ning ohtu silmas pidades proportsionaalne . Seetõttu on asjakohane kehtestada kõnealuste riiklike meetmete kohta raamistik ja tagada, et neid rakendataks liidu õigusaktides lubatud ulatuses. [MEo37]

(126)

Vesiviljelusettevõtete registreerimine ja heakskiitmine on vajalik selleks, et pädevad asutused saaksid teostada piisavat jälgimist ja ennetada, tõrjuda ja likvideerida loomade nakkushaigusi. Direktiivis 2006/88/EÜ nõutakse kõikide veeloomi liigutavate ettevõtete registreerimist. Nimetatud heakskiitmise süsteem tuleks käesoleva määrusega säilitada, sõltumata asjaolust, et mõnes liidu ametlikus keeles kasutatakse käesoleva määruse kohase heakskiitmise süsteemi kohta erinevaid termineid võrreldes direktiiviga 2006/88/EÜ.

(127)

Nende vesiviljelusloomade tapmine ja töötlemine, kelle suhtes kohaldatakse tauditõrjemeetmeid, võib levitada loomade nakkushaigusi, näiteks töötlemisettevõtetest pärit patogeene sisaldava heitvee väljutamise tagajärjel. Sellepärast on vaja anda heakskiit nendele töötlemisettevõtetele, kes rakendavad nimetatud tapmisel ja töötlemisel riskivähendusmeetmeid. Seetõttu tuleks käesolevas määruses sätestada tauditõrjet tegevate veeandide ettevõtete heakskiitmine.

(128)

Et registreeritud ja heakskiidetud ettevõtteid käsitleva ajakohane teave oleks avalikkusele kättesaadav, peaks pädev asutus sellise registrit looma ja seda pidama. Komisjonile tuleks delegeerida kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 volitused võtta vastu akte, mis käsitlevad vesiviljelusettevõtete registrisse lisatavat teavet ja vesiviljelusettevõtete ja vedajate registri pidamise nõudeid.

(129)

Et tagada ühetaolised tingimused käesolevas määruses kehtestatud vesiviljelusettevõtete ja tauditõrjet tegevate veeandide ettevõtete registreerimist ja heakskiitmist ja registripidamist ja registreid käsitlevate eeskirjade rakendamise kohta, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused kehtestada eeskirjad teabega seotud kohustuste, erandite ja teiste rakenduseeskirjade kohta ning registrite ja dokumentide vormide ja tegevusspetsifikatsioonide kohta.

(130)

Kuna enamikel juhtudel ei ole võimalik veeloomi üksikult identifitseerida, on vesiviljelusettevõtetes, tauditõrjet tegevates veeandide ettevõtetes ja vedajate poolt teostatav registripidamine oluline vahend veeloomade jälgitavuse tagamiseks. Registripidamine on oluline ka ettevõtete terviseolukorra jälgimisel.

(131)

Sarnaselt maismaaloomadega on vaja kehtestada kooskõlastatud eeskirjad veeloomade liikumise kohta, sealhulgas veterinaarsertifikaatide väljaandmise ja liikumisest teavitamise kohta.

(132)

Direktiivis 2006/88/EÜ on kehtestatud eeskirjad veeloomade liikumise kohta, mida kohaldatakse võrdväärselt nii liikmesriikide vahelise ja sisese liikumise suhtes. Veeloomade liikumist käsitlevate eeskirjade puhul on määrava tähtsusega asjaoluks sihtkohaks oleva liikmesriigi, tsoonide või bioturvarühmikute tervisestaatus loetletud taudide osas.

(133)

Samasugune süsteem tuleks sätestada ka käesolevas määruses. Seda süsteemi tuleks siiski natuke kohandada ja paindlikumaks muuta, et julgustada liikmesriike tõhustama oma veeloomapopulatsioonide tervisestaatust.

(134)

Selleks et tagada veeloomade liikumise kontroll, tuleks komisjonile kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida õigus võtta vastu akte, mis käsitlevad tauditõrjemeetmeid, mida kohaldatakse vedamise suhtes, teatavate veeloomade kategooriate erinevatel eesmärkidel liikumist käsitlevaid erieeskirju, erinõudeid või erandeid seoses teatavat tüüpi liikumisega, näiteks liikumine teaduslikel eesmärkidel, ja täiendavaid nõudeid looduslike veeloomade liikumise kohta.

(135)

Selleks et tagada võimalus ajutiste erandite ja erinõuete kehtestamiseks selliste veeloomade liikumiste kohta, mille puhul käesolevas määruses kehtestatud liikumiseeskirjad ei ole piisavad või asjakohased teatava loetletud taudi levimise piiramiseks, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused liikumist käsitlevate erieeskirjade või erandite kehtestamiseks piiratud ajavahemikuks.

(136)

Vesiviljelustootmine liidus on liikide ja tootmissüsteemide osas väga mitmekesine ja selle mitmekesisus aina suureneb. See võib tähendada, et liikmesriikide tasandil tuleks rakendada riiklikke meetmeid seoses muude kui käesoleva määruse kohaselt loetletud taudideks peetavate taudidega. Sellised riiklikud meetmed peaksid olema põhjendatud, vajalikud ja proportsionaalsed saavutatavate eesmärkidega. Lisaks ei tohi need meetmed mõjutada liikmesriikide vahelist liikumist, välja arvatud siis, kui see on vajalik taudi sissetoomise või taudi levimise tõkestamiseks. Liikmesriikide vahelist kaubandust mõjutavad riiklikud meetmed tuleks heaks kiita ja regulaarselt läbi vaadata liidu tasandil.

(137)

Loetletud taudid hõlmavad praegu väga piiratud ulatuses muid liike kui käesolevas määruses maismaa- või veeloomadena määratletud loomaliike, näiteks roomajad, kahepaiksed, putukad ja teised. Seetõttu ei ole asjakohane nõuda, et kõiki käesoleva määruse sätteid peaks kohaldama nimetatud loomade suhtes. Ent kui loetelusse kantakse muu liigi kui maismaa- ja veeloomaliigiga seotud taud, tuleks selle liigi suhtes kohaldada käesolevas määruses kehtestatud asjakohaseid loomatervise nõudeid, et tagada nõuetekohaste ja proportsionaalsete taudiennetus- ja –tõrjemeetmete rakendamine.

(138)

Selleks et tagada võimalus kehtestada liikumiseeskirjad nende loomade kohta, keda käesoleva määruse kohaselt ei liigitata maismaa- või veeloomade hulka, ja nende loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste kohta, kui asjakohane risk seda nõuab, tuleks komisjonile kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida õigus võtta vastu akte, mis käsitlevad ettevõtete registreerimist ja heakskiitmist, registripidamist ja registreid, identifitseerimist, registreerimist, jälgitavust ja liikumist käsitlevaid nõudeid, veterinaarsertifikaatide väljaandmist ja ettevõtjate deklaratsioone ja kõnealuste liikidesse kuuluvate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste liikumisest teavitamise kohustust.

(139)

Selleks et vajaduse korral tagada ühetaolised tingimused loomatervise nõuete rakendamiseks nimetatud muude loomaliikide ja nende loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste kohta, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused neid nõudeid käsitlevate üksikasjalike eeskirjade kehtestamiseks.

(140)

Selleks et vältida loetletud taudide ja esilekerkivate taudide sissetoomist liitu, peavad olema kehtestatud tõhusad eeskirjad, mis käsitlevad selliste loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste sissetoomist liitu, mille kaudu nimetatud taudid võivad edasi kanduda.

(141)

Loomade ja toodete liitu sissetoomist käsitlevad nõuded peaksid olema kooskõlas samasse kategooriasse ja liiki kuuluvate ja samaks kasutuseks kavandatud loomade ja toodete liidusisest liikumist käsitlevate nõuetega.

(142)

Tagamaks, et kolmandatest riikidest või territooriumidelt pärit loomad, loomne paljundusmaterjal ja loomsed saadused vastaksid loomatervise nõuetele, mis pakuvad samaväärseid tagatisi kui liidu õigusaktides kehtestatud tagatised, on oluline, et liitu eksportivate kolmandate riikide või territooriumide pädevad asutused kohaldaksid nende suhtes nõuetekohaseid kontrolle. Vajaduse korral tuleks päritolukohaks oleva kolmanda riigi või territooriumi tervisestaatust kontrollida enne nimetatud loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste sissetoomise lubamist. Seega peaks andma loa loomi ja tooteid liitu eksportida ainult sellistele kolmandatele riikidele ja territooriumidele, kes tõendavad, et nad vastavad kõnealuste loomade ja toodete sissetoomiseks vajalikke loomatervise standarditele, ja ainult siis võib need riigid või territooriumid loetelusse kanda.

(143)

Enne käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäeva vastu võetud liidu õigusaktides ei ole mõnede loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste liikide ja kategooriate kohta kehtestatud liidu loetelusid kolmandatest riikidest ja territooriumidest, kust on lubatud liitu sisse tuua nimetatud loomi, loomset paljundusmaterjali ja loomseid saadusi. Sellisel juhul ja kuni käesoleva määruse kohaste eeskirjade vastuvõtmiseni tuleks liikmesriikidele anda luba otsustada, millistest riikidest ja territooriumidelt nad lubavad kõnealuseid loomi, loomset paljundusmaterjali ka loomseid saadusi oma territooriumile tuua. Selle otsuse tegemisel peaksid liikmesriigid võtma arvesse käesolevas määruses kehtestatud kriteeriume kolmandaid riike ja territooriume käsitlevate liidu loetelude kohta.

(144)

Tagamaks, et käesolevas määruses sätestatud liitu sissetoomisega seotud loomatervise nõudeid täidetakse ja need vastavad Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) loomatervise eeskirjadele, peab kõikide liitu sisenevate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saadustega olema kaasas kolmanda riigi või territooriumi pädeva asutuse poolt välja antud veterinaarsertifikaat, kus kinnitatakse kõikide liitu sisenemiseks vajalike loomatervise nõuete täitmist. Sellest nõudest võib siiski lubada erandeid selliste kaupade puhul, millega kaasneb vähene loomatervise risk.

(145)

Veterinaarsertifikaate võib kasutada ka iseseisvalt, ent liidu tasandil nõutakse sertifikaatide väljaandmist sageli muudel eesmärkidel, näiteks selleks, et tõendada vastavust loomade või toodetega seotud inimeste tervist või loomade heaolu käsitlevatele nõuetele. Seda tuleb arvesse võtta. Et vähendada halduskoormust ja –kulusid, peaks samuti lubama, et need veterinaarsertifikaadid võivad sisaldada muudes liidu toidu- ja söödaohutust käsitlevates õigusaktides nõutavat teavet.

(146)

Taudid võivad levida ka muul viisil kui loomade, loomse paljundusmaterjali, loomsete saaduste, loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kaudu. Taud võib edasi kanduda näiteks sõidukite, veoks kasutatavate mahutite, heina, õlgede, taimsete saaduste, materjalide ja seadmete kaudu, mis on kokku puutunud nakatunud loomadega. Vajaduse korral tuleks võtta meetmeid, et vältida taudi edasikandumist nimetatud nakatumisteede kaudu.

(147)

Selleks et tagada piisavalt üksikasjalikud liitu sisenemise nõuded, tuleks komisjonile kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida õigus võtta vastu akte, et täiendada ja muuta kolmandate riikide ja territooriumide loetellu kandmise kriteeriume, sellesse loetellu kandmise ajutist peatamist või tühistamist käsitlevaid kriteeriume, täiendada kolmandate riikide ja territooriumide ettevõtete heakskiitmist ja erandeid käsitlevaid eeskirju, loomatervise nõudeid kolmandatest riikidest ja territooriumidelt pärit saadetiste liitu sisenemise kohta, veterinaarsertifikaatide sisu ja loomatervise nõudeid tauditekitajate, muude materjalide, transpordivahendite ja seadmete kohta, mille kaudu loomataudid võivad edasi kanduda.

(148)

Selleks et tagada ühetaolised tingimused loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetiste liitu sisenemist käsitlevate loomatervise nõuete rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused, et ta saaks kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad muu hulgas loetelu kolmandatest riikidest ja territooriumidest, kust on lubatud liitu tuua loomi, loomset paljundusmaterjali ja loomseid saadusi, ja veterinaarsertifikaate.

(149)

Varasemad kogemused on näidanud, et kui raske taudi puhang esineb liikmesriikides või kolmandates riikides või territooriumidel, kust loomad või tooted liitu sisenevad, siis peab viivitamatult rakendama taudiennetuse ja tauditõrje meetmeid, et piirata taudi sissetoomist ja levimist. Sellise hädaolukorraga võivad olla seotud loetletud taudid, esilekerkivad taudid või muud loomatervisega seotud ohud. Selles kontekstis tuleks teha selgeks, milliseid käesolevas määruses sätestatud taudiennetuse ja tauditõrje meetmeid võib rakendada loetletud või esilekerkiva taudi või ohu esinemise korral. Kõikidel kõnealustel juhtudel on väga tähtis, et meetmeid rakendataks väikese etteteatamisega ja viivitamatult. Kuna sellised meetmed võivad piirata liidusisest ja liitu suunatud liikumist, tuleks neid rakendada liidu tasandil, kui vähegi võimalik.

(150)

Selleks et tagada tõhus ja kiire reageerimine esilekerkivatele riskidele, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused erakorraliste meetmete kehtestamiseks.

(151)

Komisjon peaks vastu võtma viivitamatult kohaldatavad rakendusaktid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on muu hulgas seotud taudide ja liikide loetellu kandmisega, loetletud taudidega, mille suhtes kohaldatakse taudiennetuse ja –tõrje meetmeid, liidu antigeenide, vaktsiinide ja diagnostikareaktiivide pankadega seotud ladustamise, tarnimised, säilitamise, varustamise, kohaletoimetamise ja teiste toimingutega, tauditõrje erimeetmete ja piiratud ajavahemikuks kehtestatavate erandite sätestamisega, maismaa- ja veeloomade liikumise erieeskirjade piiratud ajavahemikuks kehtestamisega, erakorraliste meetmetega ja kolmandate riikide ja territooriumide loetellu kandmisega liitu sisenemise osas.

(152)

Käesolevas määruses sätestatakse üldised ja erinõuded loomade nakkushaiguste ennetamise ja tõrje kohta ja tagatakse kooskõlastatud lähenemisviis loomatervisele kogu liidus. Mõnes valdkonnas, näiteks loomatervise, teavitamise, seire, registreerimise ja heakskiitmise või jälgitavusega seotud üldise vastutuse puhul, peaks liikmesriikidele andma võimaluse täiendavate või rangemate riiklike meetmete kohaldamiseks või neid selles osas julgustada. Kõnealuseid riiklikke meetmeid tuleks lubada ainult siis, kui need ei mõjuta käesolevas määruses kehtestatud eesmärkide täitmist, ja kui need ei ole vastuolus käesolevas määruses sätestatud eeskirjadega ja eeldusel, et need ei takista loomade ja toodete liikmesriikide vahelist liikumist, välja arvatud siis, kui see on vajalik taudi sissetoomise või taudi levimise tõkestamiseks.

(153)

Põhjenduses 152 nimetatud riiklike meetmete suhtes peaks kohaldama lihtsustatud teavitamismenetlust, et vähendada halduskoormust. Kogemused on näidanud, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 98/34/EÜ (21) kehtestatud üldine teavitamise kord on osutunud tähtsaks vahendiks riiklike tehniliste normide haldamisel ja parandamisel, pidades silmas suuremat läbipaistvust, loetavust ja tõhusust kooskõlastamata või osaliselt kooskõlastatud valdkondades. Seega on asjakohane nõuda nimetatud direktiivis 98/34/EÜ kehtestatud üldise teavitamise korra kohaldamist.

(154)

Praegu on liidu loomatervise eeskirjad kehtestatud järgmistes Euroopa Parlamendi ja nõukogu õigusaktides ja nende kohaselt vastuvõetud komisjoni aktides:

—	nõukogu 26 direktiiv 64/432/EMÜ,

—	nõukogu 77/391/EMÜ (22),

—	nõukogu direktiiv 78/52/EMÜ (23),

—	nõukogu direktiiv 80/1095/EMÜ (24),

—	nõukogu direktiiv 82/894/EMÜ (25),

—	nõukogu direktiiv 88/407/EMÜ (26)

—	nõukogu direktiiv 89/556/EMÜ (27),

—	nõukogu direktiiv 90/429/EMÜ (28),

—	nõukogu direktiiv 91/68/EMÜ,

—	nõukogu otsus 91/666/EMÜ (29),

—	nõukogu direktiiv 92/35/EMÜ (30),

—	nõukogu direktiiv 92/65/EMÜ,

—	nõukogu direktiiv 92/66/EMÜ (31),

—	nõukogu direktiiv 92/118/EMÜ (32),

—	nõukogu direktiiv 92/119/EMÜ (33),

—	nõukogu otsus 95/410/EÜ (34),

—	nõukogu direktiiv 2000/75/EÜ (35),

—	nõukogu otsus 2000/258/EÜ (36),

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1760/2000 veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 kehtetuks tunnistamise kohta (37) , [MEo38]

—	nõukogu direktiiv 2001/89/EÜ (38),

—	nõukogu direktiiv 2002/60/EÜ (39),

—	nõukogu direktiiv 2002/99/EÜ (40),

—	nõukogu direktiiv 2003/85/EÜ (41),

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr [XXX/XXXX lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 998/2003 (42) , [MEo39]

—	nõukogu määrus (EÜ) nr 21/2004 (43),

—	nõukogu direktiiv 2004/68/EÜ (44),

—	nõukogu direktiiv 2005/94/EÜ (45)

—	nõukogu direktiiv 2006/88/EÜ,

—	nõukogu direktiiv 2008/71/EÜ (46),

—	nõukogu direktiiv 2009/156/EÜ,

—	nõukogu direktiiv 2009/158/EÜ.

(155)

Põhjenduses 154 nimetatud õigusaktides kehtestatud eeskirjad asendatakse käesoleva määrusega ja selle määruse kohaselt vastuvõetavate komisjoni aktidega. Seetõttu tuleks kõnealused õigusaktid tühistada. Õigusselguse tagamiseks ja õiguslünga vältimiseks peaks nimetatud tühistamine jõustuma pärast seda, kui asjakohased delegeeritud aktid ja rakendusaktid on käesoleva määruse kohaselt vastu võetud. Selleks on vaja komisjonile anda volitused määrata kindlaks kuupäevad, millal nimetatud õigusaktide tühistamine peaks jõustuma.

(156)

Järgmised loomatervise valdkonda käsitlevad nõukogu aktid on aegunud ja need tuleks liidu õigusaktide selguse huvides selgesõnaliselt tühistada: otsus 78/642/EMÜ (47), nõukogu direktiiv 79/110/EMÜ (48), nõukogu direktiiv 81/6/EMÜ (49), nõukogu otsus 89/455/EMÜ (50), nõukogu direktiiv 90/423/EMÜ (51), nõukogu otsus 90/678/EMÜ (52).

(157)

Käesoleva määruse nõudeid ei tohiks kohaldada enne, kui kohaldatakse kõiki delegeeritud ja rakendusakte, mille komisjon peab käesoleva määruse alusel vastu võtma. On asjakohane jätta vähemalt 36 kuud käesoleva määruse jõustumise ja uute eeskirjade kohaldamise vahele, et anda asjaomastele ettevõtjatele aega kohanemiseks.

(158)

Selleks et tagada õiguskindlus loomade identifitseerimise ja registreerimise eeskirjade kohaldamise, ning teatavate zoonooside puhul rakendatavate tauditõrjemeetmete ja lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise osas, tuleks komisjonile kooskõlas Euroopa Liidu ELi toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida õigus võtta vastu akte seoses kuupäevaga, mil määrused (EÜ) nr 1760/2000, (EL) nr XXX/XXX [ Ex-998/2003 ] ja (EÜ) nr 21/2004 ja direktiivid 92/66/EMÜ, 2000/75/EÜ, 2001/89/EÜ, 2002/60/EÜ, 2003/85/EÜ, ja 2005/94/EÜ ja 2008/71/EÜ kaotavad kehtivuse. [MEo40]

(159)

Käesolevas määruses kehtestatud rakendamisvolitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (53).

(160)

On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone sidusrühmadega , sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud aktide ettevalmistamisel ja koostamisel tagama, et asjakohased dokumendid edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule samal ajal, õigeaegselt ja nõuetekohaselt. [MEo41]

(161)

Käesoleva määrusega ei tohi tekitada ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust või majanduslikku mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Käesolevas määruses on vastavate sidusrühmadega peetud konsultatsioonide põhjal võetud arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete eriolukorda. Pidades silmas loomade ja inimeste tervise kaitsega seotud üldisi poliitilisi eesmärke, ei ole kõnealuste ettevõtete puhul kaalutud võimalust üldise erandi kehtestamiseks käesoleva määruse nõuetest. Nendele ettevõtetele peaks siiski võimaldama mitmeid erandeid erinevatest käesoleva määruse nõuetest, võttes arvesse seonduvaid riske.

(162)

Liikmesriikidel ei ole võimalik nõuetekohaselt saavutada käesoleva määruse eesmärke – loomatervise eeskirjade kehtestamine loomade, loomse paljundusmaterjali, loomsete saaduste, loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kohta selles ulatuses, mida ei kata muudes liidu õigusaktides kehtestatud erieeskirjad, ja uu materjali kohta, mis võib olla seotud loomade nakkushaiguste levimisega. Seetõttu on nimetatud eesmärke tõhusam saavutada liidu tasandil ühtse ja kooskõlastatud loomatervist käsitleva õigusraamistiku abil. Seepärast on käesolev määrus kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I OSA

ÜLDEESKIRJAD

1. peatükk

Sisu, reguleerimisala ja mõisted

Artikkel 1

Reguleerimisese

1. Käesoleva määrusega nähakse ette:.

a)	loomadele või inimestele ülekanduvate loomataudide ennetamise ja tõrje eeskirjad,

b)	vahendid ja mehhanismid tsoonide ja territooriumide taudivabaks tunnistamiseks,

c)	esmatähtsad tegevused ning

d)	loomatervishoiualase vastutuse jagamine . [MEo42]

Eeskirjadega nähakse ette:

a)	Euroopa Liidus oluliseks peetavate taudide prioriseerimine ja liigitamine ning loomatervishoiualane vastutus (I osa);

b)	taudide varajane avastamine, taudidest teatamine ja aruandmine, taudiseire, taudilikvideerimisprogrammid ja taudivaba staatus (II osa);

c)	tauditeadlikkus, taudiks valmisolek ja tauditõrje (III osa);

d)	ettevõtete ja vedajate registreerimine ja heakskiitmine, loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste partiide liikumine ja jälgitavus liidus (IV osa);

e)	loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste partiide sisenemine liitu ja selliste partiide eksport liidust (V osa);

f)	loomataudi puhkemisel rakendatavad erakorralised meetmed (VI osa).

2. Lõikes 1 osutatud eeskirjadega:

tagatakse

i)	säästev põllumajandus- ja vesiviljelustootmine liidus;

ii)	siseturu tulemuslik toimimine ning toidu- ja söödaohutus ; [MEo43]

iii)

sellise loomade ja inimeste tervisele ja keskkonnale kahjuliku mõju vähendamine, mida põhjustavad [MEo44]

—	teatavad taudid ja taude põhjustavad riskitegurid , [MEo45]

—	taudide ennetuseks ja tõrjeks võetavad meetmed;

võetakse arvesse

loomatervise ja

—	rahvatervise,

—	keskkonna, samuti kliimamuutuse mõjude,

—	bioloogilise mitmekesisuse, [MEo46]

—	toidu- ja söödaohutuse,

—	loomade heaolu,

—	antimikroobse resistentsuse, [MEo47]

—	toiduga kindlustatuse vahelist seotust;

—	haruldaste loomatõugude kaitsmise ja säilitamise ning geneetilise mitmekesisuse säilitamise vajaduse, [MEo48]

ii)	majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja keskkonna-alaseid tagajärgi, mis tulenevad tauditõrje- ja taudiennetusmeetmete kohaldamisest.

Artikkel 2

Käesoleva määruse reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse järgmise suhtes:

(a)	peetavad , mittepeetavad ja metsloomad; [MEo49]

(b)	loomne paljundusmaterjal;

(c)	loomsed saadused;

(d)	loomsed kõrvalsaadused ja nendest saadud tooted (ilma et see mõjutaks määruses (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud eeskirjade kohaldamist);

(e)	rajatised, transpordivahendid, seadmed ja kõik muud võimalikud nakatumisteed ja materjalid, mis puutuvad kokku või võivad kokku puutuda loomade või saadustega ja aidata kaasa loomade nakkushaiguste levimisele.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse loomade nakkushaiguste, sh zoonooside suhtes, ilma et see mõjutaks järgmistes õigusaktides sätestatud eeskirjade kohaldamist:

a)	otsus nr 2119/98/EÜ;

b)	määrus (EÜ) nr 999/2001;

c)	direktiiv 2003/99/EÜ;

d)	määrus (EÜ) nr 2160/2003.

Artikkel 3

Registreerimist, heakskiitmist, jälgitavust ja liikumist käsitleva IV osa reguleerimisala

1. IV osa I jaotist kohaldatakse järgmise suhtes:

a)	maismaaloomad ja loomad, kes ei ole maismaaloomad, kuid võivad maismaaloomi tabandavaid taude üle kanda;

b)	maismaaloomadelt pärinev loomne paljundusmaterjal;

c)	maismaaloomade saadused.

2. IV osa II jaotist kohaldatakse järgmise suhtes:

a)	veeloomad ja loomad, kes ei ole veeloomad, kuid võivad veeloomi tabandavaid taude üle kanda;

b)	veeloomade saadused.

3. IV osa III jaotist kohaldatakse järgmise suhtes:

a)	muud kui artikli 4 lõike 1 punktis 4 määratletud maismaa- ja veeloomad;

b)	punktis a osutatud muude loomade loomne paljundusmaterjal ja loomsed saadused.

4. IV osa I jaotise 1. ja 3. peatükki ning II jaotise 1. ja 2. peatükki ei kohaldata lemmikloomade suhtes.

Artikkel 4

Mõisted

1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid.

(1)	„loomad“ – selgroogsed ja selgrootud loomad;

(2)	„maismaaloomad“ – linnud, maismaaimetajad, mesilased ja kimalased;

(3)

„veeloomad“ – järgmistesse liikidesse kuuluvad loomad kõigil oma eluetappidel, sh munad, sperma ja sugurakud:

i)	ülemklassi Agnatha ja klassidesse Chondrichthyes, Sarcopterygii ja Actinopterygii kuuluvad kalad;

ii)	hõimkonda Mollusca kuuluvad veelimused;

iii)	alamhõimkonda Crustacea kuuluvad koorikloomad;

(4)	„muud loomad“ – muudest kui maismaa- või veeloomadena määratletud liikidest loomad;

(5)	„peetavad loomad“ – inimeste poolt peetavad loomad; veeloomade korral on tegemist vesiviljelusloomadega elusloomad ; [MEo50]

(5 a)

„mittepeetavad koduloomaliigid“ – loomad, kes ei ole või ei ole enam inimese hoole all; [MEo51]

(6)

„vesiviljelus“ – veeloomade kasvatamine tehnoloogiate abil, mis on välja töötatud kõnealuste loomade tootmiseks suuremas ulatuses, kui võimaldab looduslik keskkond, kusjuures loomad kuuluvad ühe või mitme füüsilise või juriidilise isiku vara hulka kõigi kasvatus- või viljelusetappide jooksul kuni saagi kogumiseni (viimane kaasa arvatud); siia ei kuulu selliste looduslike veeloomade kogumine või püük inimtoiduks, keda seejärel hoitakse ajutiselt enne tapmist ilma toitmata;

(7)	„vesiviljelusloomad“ – vesiviljeluse sellise tehnoloogia objektiks olevad veeloomad , millega suurendatakse tootmist suuremas ulatuses, kui võimaldab looduslik keskkond ; [MEo52]

(8)	„metsloomad“ – muud kui peetavad loomad , kes ei ole mittepeetavad koduloomaliigid ; [MEo53]

(9)

„kodulinnud“ – linnud, keda kasvatatakse või peetakse tehistingimustes

järgmiste toodete saamiseks:

liha;

ii)	toidumunad;

iii)	muud tooted;

b)	uluklinnuvarude taastootmiseks;

c)	punktis a osutatud tooteliikide saamiseks kasutatavate lindude aretamiseks;

(10)	„tehistingimustes peetavad linnud“ – linnud, kes ei ole kodulinnud ja keda peetakse tehistingimustes mis tahes punktis 9 nimetamata eesmärgil, sealhulgas etenduste, võiduajamiste, näituste, võistluste, aretamise ja müügi eesmärgil;

(11)

„lemmikloom“ – I lisas loetletud liiki kuuluv loom:

a)	keda peetakse kodumajapidamises või, kui tegemist on veeloomadega, siis mittekaubanduslikus dekoratiivakvaariumis;

b)	kes on liikumise korral koos lemmikloomapidajaga või lemmikloomapidaja nimel ja tema nõusolekul tegutseva füüsilise isikuga mittekaubanduslikul eesmärgil ja kes jääb kõnealuse mittekaubandusliku liikumise käigus lemmikloomapidaja või sellise isiku vastutusele;

(12)	„lemmikloomapidaja“ – lemmiklooma pidav füüsiline isik;

(13)	„mittekaubanduslik liikumine“ – lemmikloomade mis tahes mittekaubanduslik liikumine, millel ei ole ei otsest ega kaudset rahalise tulu saamise ega omandiõiguse üleandmise eesmärki vastavalt määruse (EL) nr 576/2013 artikli 3 punkti a määratlusele ; [MEo54]

(14)	„taud“ – ühe või mitme loomadele või inimestele ülekanduva tauditekitaja põhjustatud infektsiooni või infestatsiooni esinemine loomadel koos kliiniliste või patoloogiliste nähtudega või ilma nendeta;

(15)	„loetletud taudid“ – artikli 5 lõike 2 kohaselt loetelusse kantud taudid;

(16)

„esilekerkiv taud“ – muu kui loetletud taud, mis võib vastata artikli 6 lõike 1 punktis a sätestatud loetletud taudide kriteeriumidele järgmistel põhjustel:

a)	uus taud tekib olemasoleva tauditekitaja arengu või muutumise tagajärjel;

b)	tuntud taud on levinud uude geograafilisse piirkonda või uude populatsiooni; või

c)	senitundmatu tauditekitaja või taud diagnoositakse esimest korda;

(17)	„taudiprofiil“ – artikli 6 lõike 1 punktis a nimetatud kriteeriumid taudi kohta;

(18)	„loetletud liigid“ – artikli 7 lõike 2 kohaselt loetelusse kantud loomaliigid või -liikide rühm; esilekerkivate taudide korral loomaliigid või –liikide rühm, mis vastavad loetletud liikide suhtes artikli 7 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele;

(19)	„oht“ – tauditekitaja loomas või tootes või looma või toote seisund, millel võib olla kahjulik mõju inimeste või loomade tervisele;

(20)	„risk“ – loomade või inimeste tervisele avalduva teaduslikult tõestatud või tõestatava kahjuliku mõju esinemise tõenäosus ning selle teaduslikult tõestatud või tõestatavate bioloogiliste ja majanduslike tagajärgede tõenäoline ulatus; [MEo56]

(21)

„bioturvalisus“ – juhtimis- ja füüsiliste meetmete kogum, mis on loodud, et vähendada taudi või antimikroobikumide suhtes resistentsuse omandanud mikroorganismide : [MEo57]

a)	taudi sissetoomist loomapopulatsiooni, selle arengut populatsiooni sees ja levimist sealt välja või

b)	taudi sissetoomist ettevõttesse, tsooni, bioturvarühmikusse, veovahendisse või mistahes muusse rajatisse, hoonesse või kohta, selle arenemist seal ja levimist sealt välja;

(22)	„ettevõtja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab loomade või toodete eest, sh loomapidajad ja vedajad, kuid v.a lemmikloomapidajad ja veterinaararstid;

(23)	„loomadega seotud töötaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes puutub töö tõttu kokku loomade või toodetega, v.a ettevõtjad ja veterinaararstid; [MEoei puuduta kõiki keeleversioone]

(24)

„ettevõte“ – mis tahes hoone, struktuur või keskkond, kus loomi peetakse või loomset paljundusmaterjali hoitakse, v.a:

a)	kodumajapidamised, kus peetakse lemmikloomi;

b)	mittekaubanduslikud akvaariumid, kus peetakse veeloomi;

c)	veterinaarpraksised või -kliinikud;

(25)

„loomne paljundusmaterjal“ –

a)	kunstlikuks paljundamiseks ettenähtud sperma, seemnerakud, munarakud ja embrüod;

b)	haudemunad;

(26)

„loomsed saadused“ –

a)	loomset päritolu toit, sealhulgas mesi ja veri;

b)	inimtoiduks ette nähtud elusad kahepoolmelised karploomad, okasnahksed, mantelloomad ja meriteod; ning

c)	muud kui punktis b osutatud loomad, kes on ette nähtud ettevalmistamiseks eesmärgiga neid elusalt lõpptarbijale tarnida;

(27)	„loomsed kõrvalsaadused“ – loomade terved kehad või nende osad, loomsed saadused või muud loomade saadused, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks, v.a loomne paljundusmaterjal;

(28)	„loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted“ – tooted, mis on saadud loomsete kõrvalsaaduste ühe või mitme töötlemise või töötlusetapi tulemusena;

(29)

„tooted“ –

a)	loomne paljundusmaterjal;

b)	loomsed saadused;

c)	loomsed kõrvalsaadused ja nendest saadud tooted;

(30)	„ametlik kontroll“ – määruse (EL) nr xxxx/xxxx (*3) [ametliku kontrollimäärus] artikli 2 punkti 1 määratluse kohane ametlik kontroll;

(31)

„tervisestaatus“ – kõigi loetletud taudide alane olukord asjakohaste loetletud liikide hulgas lähtuvalt:

loomast;

loomadest:

i)	ettevõttest;

ii)	bioturvarühmikust;

iii)

tsoonist;

iv)	liikmesriigist;

v)	kolmandast riigist või territooriumist;

(32)

„tsoon“ –

a)	maismaaloomade korral liikmesriigi selgelt määratletud osa, kolmas riik või territoorium, kuhu kuulub konkreetse haiguse või konkreetsete haiguste suhtes eristatava tervisestaatusega loomade alampopulatsioon, mille suhtes rakendatakse asjakohast jälgimist, tauditõrje- ja bioturvameetmeid;

veeloomade korral omavahel ühendatud, konkreetse taudi või konkreetsete taudide suhtes eristatava tervisestaatusega hüdroloogiline süsteem, mis moodustab piirkonna, millele viidatakse ühes järgnevatest punktidest:

i)	kogu valgala vooluveekogu allikast kuni suudmeala või järveni;

ii)	rohkem kui üks valgala;

iii)	valgala osa vooluveekogu allikast tõkkeni, mis hoiab ära konkreetse haiguse või konkreetsete haiguste sissetoomist;

iv)	geograafiliselt täpselt piiritletud rannikuala osa;

v)	geograafiliselt täpselt piiritletud suudmeala,

(33)	„valgala“ – loodusobjektidega, nt küngaste või mägedega piiratud piirkond või vesikond, kuhu voolab kogu äravoolav vesi;

(34)

„bioturvarühmi“ – ühes või mitmes ettevõttes, veeloomade korral ühes või mitmes vesiviljelusettevõttes peetav määratletud taudi või taudide suhtes eristatava tervisestaatusega loomade alampopulatsioon, mille suhtes kohaldatakse ühist bioturvasüsteemi ning nõuetekohaseid jälgimais, tauditõrje- ja bioturvameetmeid;

(35)	„karantiin“ – loomade hoidmine isoleeritult pädeva ametiasutuse kontrolli all ilma otsese või kaudse kokkupuuteta muude loomadega, millega tagatakse, et taud ei levi siis, kui loomi kindla ajavahemiku jooksul jälgitakse ning vajaduse korral neilt proove võetakse ja neid ravitakse;

(36)	„epidemioloogiline üksus“ – loomade rühm, kellel on ühesugune tõenäosus tauditekitajatega kokku puutuda;

(37)	„puhang“ – üks või mitu juhtumit ettevõttes, kodumajapidamises või muus kohas, kus loomi peetakse või kus nad asuvad; [MEo59]

(38)	„juht“ – ametlik kinnitus loetletud või uue taudi esinemisest elusal või surnud loomal;

(39)	„piirangutsoon“ – tsoon, kus kohaldatakse teatavate loomade või toodete liikumispiiranguid ning muid tauditõrjemeetmeid, et tõkestada konkreetse taudi levikut piirkondadesse, kus piiranguid ei kohaldata; piirangutsoon võib vajaduse korral hõlmata kaitse- ja järelevalvetsooni;

(40)	„kaitsetsoon“ – ühe või mitme esinenud taudijuhtumiga tsoon, mis on loodud pärast puhangu ametlikku kinnitamist ja kus kohaldatakse tauditõrjemeetmeid, et tõkestada taudi levimist väljapoole kõnelust tsooni;

(41)	„järelevalvetsoon“ – pärast taudipuhangu ametlikku kinnitamist loodud tsoon, mis asub kaitsetsooni ümber ja kus kohaldatakse tauditõrjemeetmeid, et tõkestada taudi levimist väljapoole kõnealust tsooni ja kaitsetsooni;

(42)	„haudemunad“ – kodulindude munad, mis on ette nähtud hautamiseks;

(43)	„kabiloomad“ – II lisas loetletud loomad;

(44)

„loomse paljundusmaterjali ettevõte“ –

a)	ettevõte, kus kogutakse, toodetakse, töödeldakse ja säilitatakse loomset paljundusmaterjali;

b)	haudejaam;

(45)

„haudejaam“ – ettevõte, kus kogutakse, hoiustatakse, hautatakse ja koorutakse mune, et saada:

a)	haudemune;

b)	ühepäevaseid kanade või muude linnuliikide tibusid;

(46)	„vedaja“ – oma tarbeks või kolmandate isikute jaoks loomi vedav ettevõtja;

(47)

„kinnine ettevõte“ – vabatahtlikkuse alusel loodud alaline, geograafiliselt piiritletud ettevõte, mis on loomade liikumiseks heaks kiidetud ja kus:

(a)	loomi peetakse või aretatakse näitusteks, hariduseesmärkidel, liigi säilitamiseks või uurimistööks;

(b)	loomi peetakse suletud ruumides ja eraldatuna ümbritsevast keskkonnast;

(c)	loomade suhtes kohaldatakse ranget loomatervise seiret ja kohustuslikke bioturvameetmeid;

(48)	„kogumine“ – rohkem kui ühest ettevõttest pärit peetavate maismaaloomade koondamine lühemaks ajavahemikuks kui on selle loomaliigi jaoks ettenähtud viibimisaeg;

(49)	„viibimisaeg“ – ajavahemik, mille jooksul loom peab viibima ettevõttes, enne kui teda kõnealusest ettevõttest edasi võib viia;

(50)	„IMSOC“ – määruse (EL) nr xxxx/xxxx (*4) [ametliku kontrolli määrus] artikli 130 lõikega 1 ettenähtud arvutipõhine teabehaldussüsteem;

(50a)

„töötlemisettevõte“ – toidukäitlemisettevõte, mis on heaks kiidetud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 (54) artiklile 4; [MEo60]

(50b)

„tauditõrjet tegev veeandide ettevõte“ – toidukäitlemisettevõte, mis on heaks kiidetud vastavalt artiklile 177 ning IV osa II jaotisele; [MEo61]

(51)

„tauditõrjet tegev veeandide ettevõte“ – toidukäitlemisettevõte, mis on heaks kiidetud vastavalt:

a)	määruse (EÜ) nr 853/2004 artiklile 4 vesiviljelusloomade toiduks töötlemiseks;

b)	käesoleva määruse artiklile 177 vesiviljelusloomade tapmiseks tauditõrje eesmärgil kooskõlas III osa II jaotisega. [MEo62]

(51a)

„veterinaararst“ – põhjaliku teadusharidusega ja pädeva asutuse poolt litsentsitud spetsialist, kelle ülesanne on teostada sõltumatult, eetiliselt ja isiklikult vastutavalt veterinaarmeditsiini kõiki aspekte loomade, kliendi ja ühiskonna huvides; [MEo63]

(51b)

„ametlik veterinaararst“ – pädevate asutuste määratud veterinaararst, kellel on sobiv kvalifikatsioon ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute tegemiseks kooskõlas määruses (EL) nr xxxx/xxxx (*5) (ametlike kontrollide määrus) kehtestatud sätetega. [MEo64]

2. Komisjonile antakse artikli 253 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte järgmiste loetelude muutmiseks:

a)	I lisas sätestatud lemmikloomade loetelu;

b)	II lisas sätestatud kabiloomade loetelu.

2. peatükk

Loetletud ja esilekerkivad taudid ning loetletud liigid

Artikkel 5

Taudide loetellu kandmine

1. Käesoleva määrusega iga konkreetse taudi vältimiseks ja tõrjeks ettenähtud eeskirju kohaldatakse järgmiste taudide suhtes:

a)	-I lisas loetletud taudid; [MEo65]

b)	esilekerkivad taudid.

2. Komisjon kehtestab rakendusaktidega Lõike 1 punktis a osutatud loetletud taudide nimekirja tabel on esitatud -I lisas . Komisjonile antakse artikli 253 kohaselt õigus, võttes asjakohaselt arvesse Euroopa Toiduohutusameti arvamusi ja olles eelnevalt avalikult konsulteerinud asjaomaste pooltega, võtta vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad nimetatud lisas esitatud loetletud taudide tabeli muutmist, et võtta arvesse tehnika ja teaduse edusamme, asjaomaste rahvusvaheliste standardite muutusi ning inimeste ja loomade tervisega seoses muutunud asjaolusid . [MEo66]

Kõnealune loetelu tabel hõlmab taude, mis vastavad käesoleva lõike punktides a ja b sätestatud tingimustele, võttes arvesse artiklis 6 taudide loetlusse kandmise suhtes sätestatud kriteeriume kriteeriumide hindamist : [MEo67]

taudid, millel on tõenäoliselt oluline mõju vähemalt ühele järgmistest valdkondadest:

i)	rahvatervis,

ii)	põllumajandus- või vesiviljelustootmine või sellega seotud majandussektorid;

iii)	ühiskond liikmesriikides ja piirkondades ning vajaduse korral ka kolmandates riikides ja territooriumidel; [MEo68]

iv)

keskkond;

iv a)

loomade heaolu ja loomatervis; [MEo69]

b)	taudid, mille jaoks riskivähendusmeetmed on olemas või neid on võimalik välja töötada ja need on proportsionaalsed selliste taudidega seotud riski suurusega.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [MEo70]

Nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel seoses taudiga Kui taudi korral , mis kujutab endast ülimalt olulise mõjuga kujunevat riski, võtab komisjon kooskõlas artikli 255 lõikes 3 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid tungiv kiireloomulisus seda nõuab, kohaldatakse käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 254 sätestatud menetlust . [MEo71]

Artikkel 6

Taudide loetellu kandmise kriteeriumid

1. Selleks et kindlaks määrata, kas taud vastab artikli 5 lõike 2 kohastele loetellu kandmise tingimustele, võtab komisjon artikli 5 lõike 2 kohaselt taudide loetelu muutes arvesse järgmisi kriteeriume: [MEo72]

taudiprofiil, mis koosneb järgmisest:

i)	loomaliik, kellel taud esineb;

ii)	taudi haigestumuse ja suremuse tase loomapopulatsioonides;

iii)	kas tegemist on zoonoosiga või ei;

iv)	raviresistentsuse kujunemise patogeenide võime kujundada välja ravimiresistentsus, põhitähelepanuga antimikroobsele resistentsusele ; [MEo73]

v)	taudi püsimajäämine loomapopulatsioonis või keskkonnas;

vi)	taudi loomalt loomale ja, kui see on asjakohane, loomalt inimesele ülekandumise teed ja kiirus;

vii)	taudi puudumine või esinemine ja levik liidus ning, juhul kui taudi liidus ei esine, selle liitu sissetoomise risk;

viii)

diagnostika- ja tauditõrjevahendite olemasolu;

taudi mõju:

põllumajandus- ja vesiviljelustootmisele ja muudele majandussektoritele:

—	taudi esinemise tase liidus;

—	taudist tingitud toodangu kadu;

—	muud kaod;

ii)

inimeste tervisele:

—	ülekanduvus loomalt inimesele;

—	ülekanduvus inimeselt inimesele;

—	inimestel esineva taudivormi tõsidus;

—	tõhusate ennetusmeetmete või ravivõimaluste kättesaadavus inimeste puhul;

iii)	loomade heaolule,

iv)	bioloogilisele mitmekesisusele ja keskkonnasaastele;

c)	taudi võime tekitada kriisiolukorda ja taudi võimalik kasutamine bioterrorismis;

järgmiste taudiennetus- ja tauditõrjemeetmete teostatavus, kättesaadavus ja tõhusus:

i)	diagnostikavahendid ja –võimalused;

ii)	vaktsineerimine;

iii)

ravi;

iv)	bioturvameetmed;

v)	loomade ja toodete liikumispiirangud;

vi)	loomade hukkamine ja kõrvaldamine;

taudiennetus- ja tauditõrjemeetmete mõju, pidades silmas:

i)	otseseid ja kaudseid kulusid mõjutatud sektoritele ja majandusele tervikuna;

ii)	nende vastuvõetavust ühiskonnale;

iii)	mõjutatud peetavate ja metsloomade mittepeetavate koduloomaliikide alampopulatsioonide heaolu ja metsloomade tervist ; [MEo74]

iv)	keskkonda ja bioloogilist mitmekesisust.

2. Komisjonile antakse õigus võtta artikli 253 kohaselt ja pärast asjakohast avatud konsulteerimist asjaomaste sidusrühmade ja ekspertidega vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kriteeriumide muudatusi, et võtta arvesse tehnika ja teaduse edusamme ning asjakohaste rahvusvaheliste standardite arengut. [MEo75]

Artikkel 7

Liikide loetellu kandmine

1. Loetletud taudide suhtes käesolevas määruses sätestatud taudispetsiifilisi eeskirju ja käesoleva määruse kohaselt vastuvõetud eeskirju kohaldatakse -I lisas loetletud liikide suhtes. [MEo76]

2. Komisjon koostab rakendusaktidega Komisjonile antakse õigus võtta artikli 253 kohaselt, pärast konsulteerimist asjaomaste sidusrühmade ja ekspertidega ja võttes asjakohaselt arvesse Euroopa Toiduohutusameti arvamusi, vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad lõikes 1 osutatud liikide loetelu a -I lisas esitatud tabeli muutmist, et võtta arvesse tehnika ja teaduse edusamme ning inimeste ja loomade tervisega seoses muutunud asjaolusid . [MEo77]

Kõnealune loetelu hõlmab neid loomaliike või -liikide rühmi, mis kujutavad endast arvestatavat riski konkreetsete loetletud taudide levimisel, võttes arvesse järgmisi kriteeriume: [MEoei puuduta kõiki keeleversioone]

a)	riskialdise loomapopulatsiooni vastuvõtlikkus;

b)	peite- ja nakkusaeg loomadel;

c)	kõnealuste loomade võime neid konkreetseid taude kanda.

ca)	loomad on ette nähtud aretamiseks, tootmiseks või tapmiseks. [MEo79]

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [MEo80]

Artikkel 8

Taudiennetus- ja tauditõrje-eeskirjade kohaldamine loetletud taudide suhtes

1. Komisjon määrab rakendusaktidega, milliseid Komisjonile antakse volitused võtta artikli 253 kohaselt, pärast konsulteerimist asjaomaste sidusrühmade ja ekspertidega ning võttes asjakohaselt arvesse Euroopa Toiduohutusameti arvamusi, vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse -I lisa ja milles käsitletakse järgmistes punktides osutatud taudiennetus- ja tauditõrje-eeskirju tauditõrje-eeskirjade kohaldamist loetletud taudide suhtes kohaldatakse: [MEo82]

loetletud taudide suhtes , mille suhtes tuleb nende avastamisel viivitamata võtta likvideerimismeetmeid, kohaldatakse eeskirju, mis käsitlevad: [MEo83]

i)	III osa I jaotises sätestatud tauditeadlikkust ja taudiks valmisolekut ning III osa II jaotise 1. peatükis sätestatud tauditõrjemeetmeid;

ii)	artikli 37 lõike 1 kohast bioturvarühmitamist;

loetletud taudide suhtes , mida tuleks tõrjuda kõigis liikmesriikides kaugema eesmärgiga likvideerida need taudid kogu liidus, kohaldatakse taudiennetus- ja tauditõrje-eeskirju, mis käsitlevad: [MEo84]

i)	artikli 30 lõikes 1 sätestatud kohustuslikke likvideerimisprogramme;

ii)	artikli 36 kohaseid taudivabu liikmesriike ja tsoone;

iii)	artikli 37 lõike 2 kohast bioturvarühmitamist;

iv)	III osa II jaotise 2. peatüki kohaseid tauditõrjemeetmeid;

loetletud taudide suhtes , mis on asjakohased teatavate liikmesriikide jaoks ja mille puhul on vaja võtta meetmeid nende levimise tõkestamiseks liidu osadesse, mis on tunnistatud ametlikult taudivabaks või kus on likvideerimisprogramm, kohaldatakse taudiennetus- ja tauditõrje-eeskirju, mis käsitlevad: [MEo85]

i)	artikli 30 lõikes 2 sätestatud vabatahtlikke likvideerimisprogramme;

ii)	artikli 36 kohaseid taudivabu liikmesriike ja tsoone;

iii)	artikli 37 lõike 2 kohast bioturvarühmitamist;

iv)	III osa II jaotise 2. peatüki kohaseid tauditõrjemeetmeid;

loetletud taudide suhtes , mille suhtes kohaldatakse eeskirju vastavalt eespool toodud punktidele a, b ja c, ning muude taudide suhtes, mille puhul on vaja võtta meetmeid, et takistada nende levikut seoses liitu sisenemisega või liikmesriikide vahelise liikumisega, kohaldatakse taudiennetus- ja tauditõrje-eeskirju, mis käsitlevad: [MEo86]

i)	IV osa I jaotise 3.–7. peatüki ning II jaotise 2., 3. ja 4. peatüki kohast liidusisest liikumist;

ii)	V osa kohast liitu sisenemist ja eksporti liidust;

loetletud taudide suhtes , mille suhtes kohaldatakse eeskirju vastavalt eespool toodud punktidele a ja b, ning muude taudide suhtes, mida on vaja liidus jälgida, kohaldatakse taudiennetus- ja tauditõrje-eeskirju, mis käsitlevad: [MEo87]

i)	II osa 1. peatüki kohast teatamist ja aruandlust;

ii)	II osa 2. peatüki kohast jälgimist.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [MEo88]

2. Lõikes 1 sätestatud rakendusaktide delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel võtab komisjon arvesse järgmisi kriteeriume: [MEo90]

a)	taudi mõju loomade ja inimeste tervisele, loomade heaolule ja majandusele;

b)	taudi levimus, avaldumine ja jaotumine liidus;

c)	käesoleva määrusega ettenähtud erinevate taudide suhtes kohaldatavate taudiennetus- ja tauditõrjemeetmete kogumite teostatavus, kättesaadavus ja tõhusus , pöörates eriti suurt tähelepanu valitsevatele piirkondlikele oludele . [MEo91]

3. peatükk

Loomatervisealane vastutus

1. JAGU

ETTEVÕTJAD, LOOMADEGA SEOTUD TÖÖTAJAD JA LEMMIKLOOMAPIDAJAD

Artikkel 9

Loomatervisealane vastutus ja bioturvameetmed

1. Ettevõtjad, loomadega seotud töötajad ja lemmikloomapidajad:

a)	vastutavad nende vastutusel olevate peetavate loomade tervise ja toodete eest;

võtavad kaasnevaid riske silmas pidades asjakohaseid bioturvameetmeid, mida toetavad heade tavade kutsealased juhendid, kohaldades eelkõige parimaid mikrobioloogilisi tavasid, et tagada kõnealuste peetavate loomade tervis ja toodete ohutus ning vältida taudide sissetoomist nende vastutusel olevate peetavate loomade ja toodete hulka ning nende arenemist ja levikut seal ja sealt väljapoole, välja arvatud siis, kui seda on konkreetsetel juhtudel teaduseesmärgil lubatud, vastavalt: [MEo92]

i)	peetavate loomade ja toodete kategooriatele ja liikidele;

ii)	tootmisviisile.

b a)	järgivad heade loomakasvatustavade põhimõtet; [MEo93]

b b)	tagavad veterinaarravimite kontrollitud kasutamise. [MEo94]

2. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad käesoleva artikli lõike 1 punktis b sätestatud eeskirju täiendavaid bioturvameetmeid.

Artikkel 10

Loomatervisealased põhiteadmised

1. Ettevõtjad, ja loomadega seotud ja lemmikloomapidajad töötajad omandavad teadmised: [MEo95]

a)	loomataudidest, sh inimestele ülekanduvatest taudidest;

b)	bioturvalisuse põhimõtetest , headest loomakasvatustavadest ning veterinaarravimite vastutustundlikust kasutamisest ; [MEo96]

c)	loomatervise, loomade heaolu ja inimeste tervise omavahelistest seostest.

2. Lõike 1 kohaselt nõutav teadmiste sisu ja tase sõltub järgmisest:

a)	nende vastutusel oleva(te) peetavate loomade või loomse paljundusmaterjali kategooriad ja liigid;

b)	tootmisviis;

c)	täidetavad ülesanded.

3. Lõikes 1 osutatud teadmised omandatakse ühel järgmisel viisil: töökogemuse või koolituse abil vastavalt igas liikmesriigis kehtestatud nõuetele. Sellist koolitust võivad anda ka kutseorganisatsioonid.

a)	töökogemus või koolitus;

b)	põllumajandus- või vesiviljelussektoris kehtivad loomatervisega seotud programmid;

c)	ametlik haridus. [MEo97]

2. JAGU

VETERINAARARSTID JA VEELOOMATERVISE SPETSIALISTID

Artikkel 11

Veterinaararstide ja veeloomatervise spetsialistide vastutus

1. Käesoleva määruse reguleerimisalasse jääva tegevuse käigus teevad veterinaararstid järgmist:

a)	võtavad kõik asjakohased meetmed taudide sissetoomise, arengu ja leviku vältimiseks;

a a)	nõustavad ettevõtjaid zoonooside, toiduga levivate patogeenide, jääkide, saasteainete riski vähendamise meetmete valdkonnas, et tagada ohutu toit; [MEo98]

b)	tagavad õige diagnoosimise ja taudi välistamiseks või kinnitamiseks tehtava diferentsiaaldiagnoosiga taudide varajase avastamise, enne kui alustatakse sümptomaatilist ravi;

etendavad aktiivset osa:

i)	loomatervisealase loomade tervise ja heaolu alase teadlikkuse suurendamisel; [MEo99]

ii)	taudiennetamisel;

iii)	taudide varajasel avastamisel ja neile kiiresti reageerimisel;

iii a)

taudiennetuse, taudide varase avastamise ja tõrje alases täiendushariduses; [MEo100]

iii b)

teadlikkuse suurendamisel antimikroobsest resistentsusest ja selle võimalikest mõjudest; [MEo101]

d)	teevad koostööd pädeva asutuse, ettevõtjate, loomadega seotud töötajate ja lemmikloomapidajatega käesoleva määrusega ettenähtud taudiennetus- ja tauditõrjemeetmete kohaldamisel;

d a)	nõustavad uusimate kättesaadavate teadmiste alusel ettevõtjaid ja loomadega seotud töötajaid bioturvalisuse ja muudes loomatervisega seotud küsimustes vastavalt ettevõtte tüübile ja ettevõttes peetavate loomade kategooriatele ja liikidele. [MEo102]

2. Veeloomatervise spetsialistid võivad veeloomade puhul läbi viia toiminguid, mis on käesoleva määrusega ülesandeks tehtud veterinaararstidele, eeldusel et neil on siseriiklike õigusaktide kohaselt selleks luba. Sel juhul kehtib lõige 1 kõnealuste veeloomatervise spetsialistide suhtes.

2 a. Mesilastervise spetsialistid võivad mesilaste ja kimalaste puhul läbi viia toiminguid, mis on käesoleva määrusega ülesandeks tehtud veterinaararstidele, eeldusel et neil on siseriiklike õigusaktide kohaselt selleks luba. Sellisel juhul kohaldatakse kõnealuste mesilastervise spetsialistide suhtes lõiget 1. [MEo103]

3. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvaid toiminguid läbiviivate veterinaararstide ja veeloomatervise spetsialistide kvalifikatsiooni vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2005/36/EÜ (55). [MEo104]

3. JAGU

LIIKMESRIIGID

Artikkel 12

Liikmesriikide vastutus

1. Selleks et loomatervisealane pädev asutus oleks võimeline ellu viima käesoleva määrusega ettenähtud vajalikke ja asjakohaseid meetmeid ja toiminguid, tagavad liikmesriigid, et pädeval asutusel oleks:

a)	kvalifitseeritud töötajad, rajatised, seadmed, rahalised vahendid ja kogu liikmesriigi territooriumi hõlmav tõhus töökorraldus;

b)	juurdepääs kvalifitseeritud töötajate, rajatiste, seadmete ja rahaliste vahenditega laboritele, et tagada loetletud ja esilekerkivate taudide kiire ning täpne diagnoosimine ja diferentsiaaldiagnoosimine;

c)	piisava koolitusega veterinaararstid, kes osalevad artiklis 11 nimetatud toimingutes, mis kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse.

2. Liikmesriigid toetavad ettevõtjaid ja loomadega seotud töötajaid artikliga 10 ette nähtud põhiteadmiste omandamisel, säilitamisel ja täiendamisel põllumajandus- või vesiviljelussektori asjakohaste programmide või ametliku hariduse kaudu ning tagavad, et saavutatakse nõutav teadmiste tase . [MEo105]

2 a. Liikmesriigid loovad tingimused, mille raames on võimalik tagada ettevõtjatele, loomadega seotud töötajatele ja lemmikloomapidajatele artiklis 10 osutatud loomatervishoiualaste põhiteadmiste omandamine, säilitamine ja täiendamine. [MEo106]

Artikkel 12 a

Strateegilised meetmed loeteluväliste taudide suhtes

Liikmesriigid võtavad strateegilisi meetmeid, et jälgida, ennetada ja kontrollida loomade nakkushaigusi, kaasa arvatud selliseid, mida käesoleva määruse lisas ei ole loetletud, ning et vähendada mikroobivastaste ravimite suhtes esineva resistentsuse väljakujunemise riski. Need meetmed võetakse siseriiklike kontrollikavade ja -programmide raames, mis nähakse ette määruse (EL) nr xxxx/xxxx (*6) (ametlike kontrollide määrus) artiklis X ja määruse (EÜ) nr 2160/2003 artiklis 5. [MEo107]

Artikkel 12 b

Piirikontrollid

Liikmesriigid tagavad koostöös asjaomase kolmanda riigi pädevate asutustega oma välispiiridel vajalikud ennetavad riskipõhised bioturvameetmed, kasutades käesoleva määruse -I lisas loetletud taudidega seoses liidu tasandil tehnilist abi. [MEo108]

Artikkel 13

Pädeva asutuse muude ametlike toimingute delegeerimine

1. Pädev asutus võib delegeerida ühe või mitu järgmist toimingut veterinaararstidele ning kvalifitseeritud kutseorganisatsioonidele : [MEo109]

a)	toimingud, mis on seotud II osa 1. peatüki kohase teatamise ja aruandlusega ning II osa 2. peatüki kohase jälgimisega;

toimingud, mis on seotud:

i)	III osa kohase tauditeadlikkuse, taudiks valmisoleku ja tauditõrjega;

ii)	IV osa kohase registreerimise, heakskiitmise, jälgitavuse ja liikumisega;

iii)	VI osa kohaste erakorraliste meetmetega.

1 a. Pädev asutus võib delegeerida ühe või mitu lõikes 1 sätestatud toimingut mesilastervise spetsialistidele. [MEo110]

2. Komisjonile antakse artikli 253 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seoses:

a)	lõikes 1 lõigetes 1 ja 1 a sätestatud toimingute delegeerimise asjaolude ja tingimustega; [MEo111]

b)	küsimusega, milliseid muid toiminguid lisaks käesoleva artikli lõikes 1 sätestatutele võib veterinaararstidele delegeerida ning millistel asjaoludel ja tingimustel seda võib teha;

c)	artikli 12 lõike 1 punktis c sätestatud veterinaararstide koolitamise miinimumnõuetega , kooskõlas direktiiviga 2005/36/EÜ . [MEo112]

Kõnealuste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel võtab komisjon arvesse nende ülesannete laadi ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi.

Artikkel 14

Avalik teave

Kui on alust kahtlustada, et loomad või tooted kujutavad endast riski tõenäolise taudijuhtumi tõttu antakse korraldus meetmete võtmiseks , astub pädev asutus vajalikke samme laiema üldsuse teavitamiseks riski laadist ning kõnealuse riski ennetamiseks ja kontrollimiseks võetavatest või kavandatud meetmetest, võttes arvesse vajadust vältida põhjendamatut paanika levikut, kõnealuse riski laadi, tõsidust ja ulatust ning üldsuse huvi saada teavet. [MEo113]

Pädev asutus võtab kõik vajalikud meetmed, et teavitada kodanikke loomataudide ennetamise ja levimise aluspõhimõtetest ning eelkõige väljapoole ELi piire suunduvatelt reisidelt haigusetekitajate liitu sissetoomise riskidest. [MEo114]

4. JAGU

LABORID, RAJATISED NING MUUD TAUDITEKITAJAID, VAKTSIINE JA MUID BIOLOOGILISI TOOTEID KÄITLEVAD FÜÜSILISED JA JURIIDILISED ISIKUD

Artikkel 15

Laborite, rajatiste ning muude tauditekitajaid, vaktsiine ja muid bioloogilisi tooteid käitlevate isikute kohustused

1. Laborid, rajatised ning muud teadus-, haridus- või diagnostikaeesmärgil või vaktsiinide ja muude bioloogiliste toodete tootmise eesmärgil tauditekitajaid käitlevad füüsilised või juriidilised isikud peavad, võttes samaaegselt arvesse rahvusvahelisi standardeid (kui need on olemas):

a)	võtma asjakohaseid bioturvalisuse, bioohutuse ja bioloogilise isoleerimise meetmeid, et hoida ära tauditekitajate väliskeskkonda sattumist ja sellele järgnevat kokkupuudet loomadega väljaspool laborit või muud teaduseesmärgil tauditekitajaid käitlevat rajatist;

b)	tagama, et tauditekitajate, vaktsiinide ja muude bioloogiliste toodete laboritevaheline või muude rajatiste vaheline liikumine ei põhjusta loetletud või esilekerkivate taudide levimise riski.

2. Komisjonile antakse õigus võtta artikli 253 kohaselt vastu laborite, rajatiste ning muude tauditekitajaid, vaktsiine ja muid bioloogilisi tooteid käitlevate füüsiliste või juriidiliste isikute ohutusmeetmeid käsitlevaid delegeeritud õigusakte seoses:

a)	bioturvalisuse, bioohutuse ja bioloogilise isoleerimise meetmetega;

b)	tauditekitajate, vaktsiinide ja muude bioloogiliste toodete liikumisnõuetega.

II OSA

TAUDIST TEAVITAMINE JA ARUANDMINE, JÄLGIMINE, LIKVIDEERIMISPROGRAMMID, TAUDIVABA STAATUS

1. peatükk

Taudist teavitamine ja aruandmine

Artikkel 16

Teavitamine liikmesriikides

1. Füüsilised ja juriidilised isikud Ettevõtjad, loomadega seotud töötajad ja lemmikloomapidajad teavitavad viivitamatult: [MEo115]

a)	pädevat asutust artikli 8 lõike 1 punktis e osutatud loetletud taudi puhangust või selle kahtlusest; [MEo116]

veterinaararsti või veeloomatervise spetsialisti loomade ebatavalisest suremusest ja muudest tõsistest taudinähtudest nakkushaiguse nähtudest või kindlaksmääramata põhjusel oluliselt vähenenud toodangumahust, mida tuleks täiendavalt uurida, sh võtta proove laboratoorsete uuringute jaoks, kui olukord seda tingib. [MEo117]

1 a. Veterinaararst või veeloomatervise spetsialist teavitab viivitamatult pädevat asutust artikli 8 lõike 1 punktis e osutatud loetletud taudi puhangust või selle kahtlusest. [MEo118]

1 b. Arst teavitab viivitamatult pädevat asutust zoonoosinähtudest. [MEo119]

2. Liikmesriigid võivad otsustada, et lõike 1 punktiga b ettenähtud teated tuleb suunata pädevale asutusele.

3. Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad:

a)	kriteeriume, mille alusel määratakse, kas on ilmnenud käesoleva artikli lõike 1 punktis b kirjeldatud teatamist nõudvaid asjaolusid;

b)	üksikasjalikke eeskirju käesoleva artikli lõike 1 punktis b sätestatud täiendava uurimise kohta.

Artikkel 17

Liidusisene teavitamine

1. Liikmesriigid teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike artikli 8 lõike 1 punktis e osutatud loetletud taudide mis tahes puhangutest, mille korral viivitamatu teavitamine on vajalik tarvilike riskijuhtimismeetmete õigeaegseks rakendamiseks, võttes arvesse taudiprofiili.

2. Lõikes 1 sätestatud teavitamine hõlmab järgmist teavet puhangu kohta:

a)	tauditekitaja, vajaduse korral selle alamtüüp;

b)	taudipuhangu kahtluse ja kinnituse kuupäevad;

c)	puhangu koht;

d)	mis tahes seotud puhangud;

e)	puhangust mõjutatud loomad;

f)	mis tahes seoses puhanguga võetud tauditõrjemeetmed;

g)	loetletud taudide võimalik või teadaolev päritolu;

h)	kasutatud diagnostikameetodid.

3. Komisjon määrab rakendusaktidega Komisjonile antakse volitused võtta artikli 253 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks, millistest artikli 8 lõike 1 punktis e sätestatud loetletud taudidest peavad liikmesriigid käesoleva artikli lõike 1 kohaselt viivitamatult teavitama. [MEo120]

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [MEo121]

Artikkel 18

Liidusisene aruandlus

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele teabe artikli 8 lõike 1 punktis e osutatud loetletud taudide kohta:

a)	mille puhangutest ei ole artikli 17 lõike 1 kohaselt vaja viivitamatult teavitada;

mille puhangust on artikli 17 lõike 1 kohaselt vaja viivitamatult teavitada, kuid komisjonile ja teistele liikmesriikidele aruandmiseks on vaja järgmist täiendavat teavet:

i)	seire kooskõlas artikli 29 kohaselt vastuvõetud rakendusaktis sätestatud eeskirjadega;

ii)	likvideerimisprogramm kooskõlas artikli 35 kohaselt vastuvõetud rakendusaktis sätestatud eeskirjadega.

2. Lõikes 1 sätestatud aruanded sisaldavad järgmist teavet:

a)	lõikes 1 osutatud loetletud taudide avastamine;

b)	seiretulemused, kui see on artikli 29 punkti b alapunkti ii alusel vastuvõetud eeskirjade kohaselt vajalik;

c)	seireprogrammide tulemused, kui see on artikli 27 lõike 3 kohaselt ja artikli 29 punkti b alapunkti ii alusel vastuvõetud eeskirjade kohaselt vajalik;

d)	likvideerimisprogrammid, kui see on artikli 33 kohaselt ja artikli 35 alusel vastuvõetud rakendusaktis sätestatud eeskirjade kohaselt vajalik.

3. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad käesoleva artikli lõikega 2 ettenähtud nõuete täiendamist ja muutmist ning aruandlust muudel teemadel, kui see on vajalik käesoleva määruse taudiennetus- ja tauditõrje-eeskirjade tõhusaks kohaldamiseks. [MEo122]

Artikkel 19

Liidusisese teavitamise ja aruandluse ühiseeskirjad

1. Artikli 17 lõikes 1 ja artikli 18 lõikes 1 sätestatud liidusisene teavitamine ja aruandlus toimub sellisel ajal ja sellise sagedusega, nagu on vaja vajalike riskijuhtimismeetmete läbipaistvuse ja õigeaegse kohaldamise tagamiseks, võttes arvesse:

a)	taudiprofiili;

b)	puhangu laadi.

2. Liikmesriigid kehtestavad artikli 17 lõikes 1 sätestatud liidusisese teavitamise ja artikli 18 lõikes 1 sätestatud liidusisese aruandluse tarbeks teavitamis- ja aruandluspiirkonnad.

Artikkel 20

Arvutipõhine teabesüsteem liidusiseseks taudidest teavitamiseks ja aruandmiseks

Komisjon loob artiklites 17, 18 ja 19 sätestatud liidusisese teavitamise ja aruandluse nõuetele vastamiseks ettenähtud mehhanismide ja vahendite toimimise tagamiseks arvutipõhise teabesüsteemi ja haldab seda.

Artikkel 21

Liidusisese teavitamise ja aruandluse ning arvutipõhise teabesüsteemiga seotud rakendamisvolitused

Komisjon sätestab rakendusaktidega eeskirjad artiklites 17–20 sätestatud liidusisese teavitamise ja aruandluse nõuete ning arvutipõhise teabesüsteemi kohta seoses järgmisega:

a)	liikmesriikide poolt artikli 17 lõikes 1 ja artikli 18 lõikes 1 sätestatud liidusisese teavitamise ja liidusisese aruandluse korral esitada tulev teave;

b)	artiklis 20 sätestatud arvutipõhise teabesüsteemi loomise ja kasutamise kord ning üleminekumeetmed andmete ja teabe migreerimiseks olemasolevatest süsteemidest uude süsteemi ning selle täielikuks toimimiseks;

c)	artikliga 20 ette nähtud arvutipõhisesse teabesüsteemi sisestada tulevate andmete formaat ja struktuur;

d)	artikli 17 lõikes 1 ja artikli 18 lõikes 1 sätestatud liidusisese teavitamise ja liidusisese aruandluse tähtajad ja sagedus;

e)	artikli 19 lõikega 2 ette nähtud liidusisese teavitamise ja aruandluse piirkonnad.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2. peatükk

Jälgimine

Artikkel 22

Ettevõtja jälgimiskohustus

Loetletud ja esilekerkivate taudide esinemise avastamiseks peavad ettevõtjad:

a)	jälgima oma vastutusel olevate loomade tervist ja käitumist heaolu ; [MEo123]

a a)	jälgima nende vastutusel olevate loomsete saaduste mis tahes muutusi, mille korral võib kerkida kahtlus, et nende põhjustaja on mõni loetletud või esilekerkiv taud; [MEo124]

b)	jälgima nende vastutusel olevate ettevõtete, loomade või loomse paljundusmaterjali normaalsete toodangunäitajate mis tahes muutusi, mille korral võib kerkida kahtlus, et nende põhjustaja on mõni loetletud või esilekerkiv taud.

c)	pöörama tähelepanu ebatavalisele suremusele ja muudele tõsistele ülekanduva taudi ilmingutele nende vastutusel olevate loomade hulgas. [MEo125]

c a)	nõustuma veterinaararsti teostatavate loomatervise ülevaatustega, et ennetada loetletud taudide ja esilekerkivate taudide esinemist vastavalt artiklis 23 kehtestatud kriteeriumidele; neid ülevaatusi kasutatakse ka ettevõtja bioturvalisuse alase nõustamise eesmärgil. [MEo126]

Ettevõtjad võivad osaleda loomataudide seire vabatahtlikes ühistes meetmetes, kui need on olemas. [MEo127]

Artikkel 23

Loomatervise ülevaatus

1. Ettevõtjad tagavad, et veterinaararst või muu kvalifitseeritud spetsialist teostab nende vastutusel olevates ettevõtetes loomatervise ülevaatusi, kui see on ettevõttest tulenevate riskide tõttu asjakohane, võttes arvesse: [MEo128]

a)	ettevõtte tüüpi;

b)	ettevõttes peetavate loomade kategooriaid ja liike;

b a)	tsooni või piirkonna epidemioloogilist olukorda; [MEo129]

c)	mis tahes muid asjakohaseid jälgimis- ja kvaliteedisüsteeme või ametlikke kontrolle, mida peetavate loomade ja ettevõtte tüübi suhtes rakendatakse.

Kõnealuse loomatervise ülevaatuse sagedus peab tagama loomataudide rahuldava ennetuse ja olema ettevõttest tulenevate riskidega proportsionaalne. Pädev asutus kehtestab üksikasjalikud eeskirjad eri liiki ettevõtetes esinevate eri liiki riskide suhtes toimuva loomatervise ülevaatuse sisu ja sageduse osas. [MEo130]

Seda võib kombineerida muudel eesmärkidel toimuva visiidiga.

2. Lõikes 1 sätestatud loomatervise ülevaatuse eesmärk on:

a)	teavitamine loetletud või esilekerkivate taudide esinemisele osutavate mis tahes ilmingute avastamine kohta ; [MEo131]

b)	ettevõtja nõustamine bioturvalisuse ja muudes loomatervisega seotud küsimustes vastavalt ettevõtte tüübile ja ettevõttes peetavate loomade kategooriatele ja liikidele,

b a)	teabe andmine pädevatele asutustele, täiendusena artiklis 25 ettenähtud seirele. [MEo132]

Artikkel 24

Loomatervise ülevaatusega seotud volituste delegeerimine

Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis:

täiendavad:

artikli 23 lõikes 1 sätestatud kriteeriume, mida tuleb arvesse võtta, kui määratakse:

—	millise ettevõtteliigi suhtes tuleb kohaldada loomatervise ülevaatusi;

—	selliste loomatervise ülevaatuste sagedus;

ii)	artikli 23 lõikes 2 sätestatud nõudeid eri liiki ettevõtetes toimuva loomatervise ülevaatuse sisu ja sageduse osas, nii et loomatervise ülevaatuse eesmärgid oleks täidetud;

b)	määratakse ettevõtteliigid, mille suhtes tuleb kohaldada loomatervise ülevaatusi. [MEo133]

Artikkel 25

Pädeva asutuse jälgimiskohustus

1. Pädev asutus seirab artikli 8 lõike 1 punktis e osutatud loetletud taudide ja esilekerkivate taudide alast olukorda.

2. Seire peab olema korraldatud nii, et oleks tagatud artikli 8 lõike 1 punktis e osutatud loetletud taudide ja esilekerkivate taudide õigeaegne avastamine taudiolukorraga seotud asjakohase teabe kogumise, kõrvutamise ja analüüsimise abil. Selline seire on täiendava iseloomuga ning põhineb ettevõtjate poolt nii individuaalselt kui ka kollektiivsete vabatahtlike programmide raames tehtaval seirel. [MEo134]

3. Pädev asutus tagab, et lõike 1 kohast teavet kogutakse ja kasutatakse tõhusalt ja tulemuslikult.

Artikkel 26

Seiremetoodika, -sagedus ja -maht

Artikli 25 lõikes 1 sätestatud seire korraldus, vahendid, diagnostikameetodid, sagedus, maht, loomade sihtpopulatsioon ja proovivõtuviisid peavad olema asjakohased ja seiramise eesmärkidega proportsionaalsed, võttes arvesse:

a)	taudiprofiili;

b)	seotud riske;

tervisestaatust:

i)	jälgitavas liikmesriigis või selle tsoonis või bioturvarühmikus;

ii)	liikmesriikides ja kolmandates riikides või territooriumidel, mis piirnevad kõnealuse liikmesriigi, selle tsooni või bioturvarühmikuga või kust loomad ja tooted sinna tuuakse;

d)	ettevõtjate poolset artikli 22 kohast jälgimist või mõne muu ametiasutuse poolset seiret.

Artikkel 27

Seireprogrammid

1. Pädev asutus teostab artikli 25 lõikega 1 ettenähtud seiramist seireprogrammi raames, kui struktureeritud seire on vajalik:

a)	taudiprofiili;

b)	seotud riskitegurite tõttu.

b a)	varasemate kogemuste tõttu seoses taudide esinemisega liikmesriigis, tsoonis või bioturvarühmikus. [MEo135]

2. Lõike 1 kohast seireprogrammi koostav liikmesriik teavitab sellest komisjoni ja teisi liikmesriike.

3. Lõike 1 kohast seireprogrammi rakendav liikmesriik esitab komisjonile korrapäraseid aruandeid kõnealuse seireprogrammi tulemustest.

Artikkel 28

Volituste delegeerimine

Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad järgmist:

a)	artikliga 26 ettenähtud seire korraldus, vahendid, diagnostikameetodid, sagedus, maht, loomade sihtpopulatsioon ja proovivõtuviisid;

b)	artikli 8 lõike 1 punktis e osutatud loetletud taudide ja vajaduse korral ka esilekerkivate taudide ametliku kinnitamise kriteeriumid ja haigusjuhtude määratlused;

b a)	nende artikli 8 lõike 1 punktis e osutatud loetletud taudide kindlaksmääramine, mille suhtes kohaldatakse seireprogramme; [MEo136]

seireprogrammide suhtes artikli 27 lõikes 1 sätestatud tingimused, mis on seotud:

i)	seireprogrammide sisuga;

ii)	teabega, mis artikli 27 lõike 2 kohaselt seireprogrammide esitamisel lisada tuleb, ning artikli 27 lõike 3 kohaste korrapäraste aruannetega;

iii)	seireprogrammide kohaldamise ajavahemikuga.

Artikkel 29

Rakendamisvolitused

Komisjon sätestab rakendusaktidega artiklitega 26 ja 27 ettenähtud seiret ja seireprogramme käsitlevad nõuded ning artikli 28 kohaselt vastuvõetud eeskirjad, mis käsitlevad järgmist:

a)	milliste artikli 8 lõike 1 punktis e osutatud loetletud taudide suhtes kohaldatakse seireprogramme; [MEo137]

järgmiste menetluste vorm ja kord:

i)	seireprogrammide esitamine komisjonile ja teistele liikmesriikidele nende teavitamiseks; [MEo138]

ii)	komisjonile seiretulemuste kohta aruande esitamine,

ii a)

komisjoni ja liikmesriikide kasutatavad programmide hindamisvahendid. [MEo139]

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3. peatükk

Likvideerimisprogrammid

Artikkel 30

Kohustuslikud ja vabatahtlikud likvideerimisprogrammid

1. Liikmesriigid, mis ei ole oma kogu territooriumi või selle tsoonide või bioturvarühmikute ulatuses vabad või teadaolevalt vabad ühest või mitmest artikli 8 lõike 1 punktis b osutatud loetletud taudist:

a)	koostavad kõnealuse loetletud taudi likvideerimise või selle puudumise tõendamise programmi, mis tuleb läbi viia kõnealusest taudist mõjutatud loomapopulatsioonis ja hõlmab nende territooriumi vastavaid osi või vastavaid tsoone või bioturvarühmikuid (kohustuslik likvideerimisprogramm);

b)	esitavad komisjonile heakskiitmiseks kohustusliku likvideerimisprogrammi kavandi.

2. Liikmesriigid, mis ei ole või ei ole teadaolevalt vabad ühest või mitmest artikli 8 lõike 1 punktis c osutatud loetletud taudist ning otsustavad koostada kõnealuse loetletud taudi likvideerimisprogrammi, mida tuleb rakendada sellest mõjutatud loomapopulatsioonides ning mis hõlmab nende territooriumi asjaomaseid osi või tsoone või bioturvarühmikuid (vabatahtlik likvideerimisprogramm), esitavad selle komisjonile heakskiitmiseks. , kui:

a)	liikmesriik palub loomatervise tagatiste tunnustamist selle taudi osas seoses loomade ja toodete liikumisega kogu liidu ulatuses; või

b)	vabatahtlik likvideerimisprogramm kandideerib liidu rahalisele toetusele . [MEo140]

3. Komisjon kiidab rakendusaktidega heaks:

a)	kavandatud kohustuslikud likvideerimisprogrammid, mis on talle lõike 1 kohaselt heakskiitmiseks esitatud;

b)	kavandatud vabatahtlikud likvideerimisprogrammid, mis on talle lõike 2 kohaselt heakskiitmiseks esitatud.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel seoses loetletud taudiga, mis kujutab endast ülimalt olulise mõjuga riski, võtab komisjon kooskõlas artikli 255 lõikes 3 osutatud menetlusega vastu käesoleva artikli punktis a sätestatud viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

Komisjon võib rakendusaktidega kohustada liikmesriike vajaduse korral muutma või lõpetama punktide a ja b kohaselt heakskiidetud likvideerimisprogrammid vajaduse korral rakendusaktidega muuta või lõpetada likvideerimisprogramme . Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [MEo141]

4. Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad:

a)	kohustuslike ja vabatahtlike likvideerimisprogrammide eesmärke, tauditõrjestrateegiaid ja vahe-eesmärke;

erandeid nõudest esitada käesoleva artikli lõike 1 punktis b ja lõikes 2 sätestatud kohustuslikud likvideerimisprogrammid ja vabatahtlikud likvideerimisprogrammid heakskiitmiseks, kui selline heakskiitmine ei ole vajalik nende programmide suhtes kooskõlas artikli 31 lõikega 2, artikli 34 lõikega 2 ning artikliga 35 vastuvõetud eeskirjade tõttu.

c)	teavet, mille liikmesriik peab esitama komisjonile ja teistele liikmesriikidele punktis b sätestatud erandite kohta kohustuslike ja vabatahtlike likvideerimisprogrammide heakskiitmise nõudest.

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 253 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva lõike punkti b kohaselt vastuvõetud eeskirjade muutmiseks või lõpetamiseks.

Artikkel 31

Kohustuslike ja vabatahtlike likvideerimisprogrammide raames võetavad meetmed

1. Kohustuslikud ja vabatahtlikud likvideerimisprogrammid koosnevad vähemalt järgmistest meetmetest:

a)	tauditõrjemeetmed tauditekitaja likvideerimiseks ettevõtetes, bioturvarühmikutes ja tsoonides, kus taud esineb, ning uuesti nakatumise vältimiseks;

artiklites 26–29 sätestatud eeskirjade kohaselt teostatud seire, et tõendada:

i)	punktis a sätestatud tauditõrjemeetmete tulemuslikkust;

ii)	taudivabadust loetletud taudist;

c)	positiivsete seiretulemuste korral võtta tulevaid tauditõrjemeetmeid.

2. Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad:

a)	lõike 1 punktis a sätestatud tauditõrjemeetmeid;

b)	tauditõrjemeetmeid, mida tuleb võtta, et vältida loomade sihtpopulatsiooni uuesti nakatumist kõnealuse taudiga ettevõtetes, bioturvarühmikutes ja tsoonides;

c)	artikliga 26 ettenähtud seire korraldust, vahendeid, diagnostikameetodeid, sagedust, mahtu, loomade sihtpopulatsiooni ja proovivõtuviise;

d)	tauditõrjemeetmeid, mis tuleb võtta loetletud taudi esinemise positiivsete tulemuste korral, nagu on sätestatud lõike 1 punktis c;

e)	vaktsineerimist.

Artikkel 32

Kohustuslike ja vabatahtlike likvideerimisprogrammide taotluste sisu

Liikmesriigid peavad artikli 30 lõigete 1 ja 2 kohaselt komisjonile heakskiitmiseks esitatud kohustuslike ja vabatahtlike likvideerimisprogrammide taotlustesse lisama järgmise teabe:

a)	kohustusliku või vabatahtliku likvideerimisprogrammiga hõlmatud loetletud taudi epidemioloogilise olukorra kirjeldus;

b)	kohustusliku või vabatahtliku likvideerimisprogrammiga hõlmatud geograafilise ja halduspiirkonna kirjeldus ja piiritlus;

c)	kohustusliku või vabatahtliku likvideerimisprogrammi tauditõrjemeetmete kirjeldus vastavalt artikli 31 lõikele 1 ja artikli 31 lõike 2 kohaselt vastuvõetud eeskirjadele;

d)	kohustusliku või vabatahtliku likvideerimisprogrammi hinnanguline kestus;

e)	vahe-eesmärgid ja tauditõrjestrateegiad kohustusliku või vabatahtliku likvideerimisprogrammi läbiviimiseks;

f)	analüüs kohustusliku või vabatahtliku likvideerimisprogrammi hinnangulise maksumuse ja kasu kohta;

f a)	täpselt kindlaksmääratud riigiasutused ja/või eri alustel programmidesse kaasatud erasektori osapooled ning selgelt määratletud vastavad ülesanded ja vastutusalad programmide rakendamiseks. [MEo142]

Artikkel 33

Aruandlus

Kohustuslikku või vabatahtlikku likvideerimisprogrammi rakendavad liikmesriigid esitavad komisjonile:

a)	korrapäraseid vahearuandeid käimasolevate kohustuslike või vabatahtlike programmide artikli 32 punktis e osutatud vahe-eesmärkide täitmise jälgimiseks;

b)	lõpparuande pärast programmi lõpuleviimist.

Artikkel 34

Likvideerimisprogrammide kohaldamise aeg

1. Kohustuslikke ja vabatahtlikke likvideerimisprogramme kohaldatakse kuni:

a)	nõuded taudivaba staatuse taotlemiseks liikmesriigi territooriumil või artikli 36 lõike 1 kohases tsoonis või artikli 37 lõike 1 kohases turvarühmikus on täidetud; või

b)	taudivaba staatuse taotlemise tingimusi ei ole võimalik täita ja kõnealune programm ei täida enam oma eesmärki (vabatahtlike likvideerimisprogrammide korral); sel juhul peatab pädev asutus või komisjon programmi kooskõlas menetlusega, mille alusel see koostati.

2. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad käesoleva artikli lõikega 1 ettenähtud nõuete täiendamist ja muutmist kohustuslike ja vabatahtlike likvideerimisprogrammide kohaldamisaja osas.

Artikkel 35

Rakendamisvolitused ja tulemuslikkuse näitajaid käsitlevate volituste delegeerimine [MEo143]

Komisjon sätestab rakendusaktidega artiklites 30–33 sätestatud eeskirjadega seotud teabe-, vormi- ja menetlusnõuded, mis käsitlevad:

a)	kohustuslike ja vabatahtlike likvideerimisprogrammide kavandite esitamist heakskiitmiseks;

b)	tulemuslikkuse näitajaid; [MEo144]

c)	kohustuslike ja vabatahtlike likvideerimisprogrammide rakendamise tulemustest aruandmist komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad artiklites 30, 31 ja 32 sätestatud kohustuslike ja vabatahtlike likvideerimisprogrammide tulemuslikkust mõõtvate näitajate loomist. [MEo145]

4. peatükk

Taudivaba staatus

Artikkel 36

Taudivabad liikmesriigid ja tsoonid

1. Liikmesriik võib esitada komisjonile taotluse artikli 8 lõike 1 punktides b ja c osutatud ühe või mitme loetletud taudi suhtes taudivaba staatuse heakskiitmiseks kogu oma territooriumil või ühes või mitmes selle tsoonis, eeldusel et üks või mitu järgmist tingimust on täidetud:

a)	kogu liikmesriigi territooriumil või taudivaba staatuse taotlusega hõlmatud tsoonis või tsoonides ei esine ühtki kõnealuse taotlusega hõlmatud taudi korral loetletud liiki;

b)	tauditekitaja ei ole teadaolevalt võimeline kogu liikmesriigi territooriumil või kõnealuse taotlusega hõlmatud tsoonis või tsoonides ellu jääma;

c)	ainult vektorite kaudu siirutatavate loetletud taudide korral ei esine kogu liikmesriigi territooriumil või kõnealuse taotlusega hõlmatud tsoonis või tsoonides ühtki vektorit või ei suuda need seal teadaolevalt ellu jääda;

taudivabadust loetletud taudist on tõendatud:

i)	likvideerimisprogrammiga, mis vastab artikli 31 lõikes 1 sätestatud eeskirjadele ning kõnealuse artikli lõike 2 kohaselt vastuvõetud eeskirjadele; või

ii)	ajalooliste ja seireandmetega.

2. Liikmesriikide taudivaba staatuse taotlused peavad sisaldama tõendeid selle kohta, et lõikes 1 sätestatud tingimused taudivaba staatuse saamiseks on täidetud.

3. Komisjon kiidab rakendusaktidega ja vajaduse korral muudatusi tehes liikmesriikide taudivaba staatuse taotlused heaks, kui lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimused on täidetud.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 37

Bioturvarühmikud

1. Liikmesriik võib esitada komisjonile taotluse artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud loetletud taudi suhtes taudivaba staatuse tunnustamiseks bioturvarühmikus ning kõnealuse bioturvarühmiku sellise taudivaba staatuse kaitsmiseks ühe või mitme kõnealuse loetletud taudi puhangu korral oma territooriumil, eeldusel et:

a)	kõnealuse taotlusega hõlmatud loetletud taudi või loetletud taudide sissetoomist saab tulemuslikult ära hoida bioturvarühmiku tasandil, võttes arvesse taudiprofiili;

b)	taotlusega hõlmatud bioturvarühmik kuulub ühe ühise bioturvakorralduse süsteemi alla, et tagada kõigi selle osaks olevate ettevõtete taudivaba staatus;

pädev asutus on taotlusega hõlmatud bioturvarühmiku loomade ja loomsete saaduste liikumise eesmärgil heaks kiitnud kooskõlas:

i)	peetavate maismaaloomade ja nende saaduste bioturvarühmikuid käsitlevate artiklitega 94 ja 95;

ii)	vesiviljelusloomade ja nende saaduste bioturvarühmikuid käsitlevate artiklitega 181 ja 182;

2. Liikmesriik võib esitada komisjonile taotluse bioturvarühmikute taudivaba staatuse tunnustamiseks ühe või mitme artikli 8 lõike 1 punktides b ja c osutatud loetletud taudi osas, eeldusel et:

a)	kõnealuse taotlusega hõlmatud loetletud taudi või loetletud taudide sissetoomist saab tulemuslikult ära hoida bioturvarühmiku tasandil, võttes arvesse taudiprofiili;

üks või mitu järgmist tingimust on täidetud:

i)	artikli 36 lõike 1 punktides a–d sätestatud tingimused on täidetud;

ii)	bioturvarühmiku ettevõtted alustavad või jätkavad oma tegevust ja on loonud ühise bioturvakorralduse süsteemi, et tagada bioturvarühmiku taudivabadus;

c)	bioturvarühmiku ettevõtteid käitavatel ettevõtjatel on toimiv ühine bioturvakorralduse süsteem, et bioturvarühmiku taudivaba staatus oleks tagatud;

pädev asutus on taotlusega hõlmatud bioturvarühmiku loomade ja loomsete saaduste liikumise eesmärgil heaks kiitnud kooskõlas:

i)	peetavate maismaaloomade ja nende saaduste bioturvarühmikuid käsitlevate artiklitega 94 ja 95;

ii)	vesiviljelusloomade ja nende saaduste bioturvarühmikuid käsitlevate artiklitega 181 ja 182.

3. Liikmesriikide taotlused bioturvarühmikute taudivaba staatuse tunnustamiseks lõigete 1 ja 2 kohaselt peavad sisaldama tõendeid selle kohta, et kõnealustes lõigetes sätestatud tingimused on täidetud.

4. Komisjon tunnustab rakendusaktidega ja vajaduse korral muudatusi tehes bioturvarühmiku taudivaba staatust, kui lõikes 1, 2 või 3 sätestatud tingimused on täidetud.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

5. Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad:

loetletud taudi suhtes taudivaba staatuse tunnustamise nõudeid käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud bioturvarühmikutes, võttes arvesse samas osutatud loetletud taudide profiili artikli 8 lõike 1 punktides a, b, c ja pidades silmas vähemalt järgmist:

i)	jälgimine ja muud taudivabaduse põhjendamiseks vajalikud tõendid;

ii)	bioturvameetmed;

b)	üksikasjalikke eeskirjad, mille kohaselt pädev asutus peab heaks kiitma bioturvarühmikute taudivaba staatuse, nagu on sätestatud käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2;

c)	bioturvarühmikud, mis asuvad rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumil.

Artikkel 38

Taudivabade tsoonide või bioturvarühmikute loetelud

Iga liikmesriik koostab ja haldab ajakohastatud loetelu:

a)	artikli 36 lõike 1 kohastest taudivabadest territooriumidest või tsoonidest;

b)	artikli 37 lõigete 1 ja 2 kohaste bioturvarühmikute taudivabast staatusest.

Liikmesriigid teevad need loetelud üldsusele kättesaadavaks.

Artikkel 39

Liikmesriikide ja tsoonide taudivaba staatust käsitlevate volituste delegeerimine

Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad:

üksikasjalikke eeskirju liikmesriikide ja tsoonide taudivaba staatuse kohta, võttes arvesse eri taudiprofiile seoses järgmisega:

i)	kriteeriumid, mille alusel liikmesriikidel tuleb oma taotluses põhjendada, et ühtki loetletud liiki ei esine või see ei ole ellujäämisvõimeline, ning selliste taotluste põhjendamiseks vajalikud tõendid, nagu on sätestatud artikli 36 lõike 1 punktis a;

ii)	kriteeriumid, mille alusel tuleb põhjendada, et tauditekitaja või vektor ei ole ellujäämisvõimeline, ning selliste taotluste põhjendamiseks vajalikud tõendid, nagu on sätestatud artikli 36 lõike 1 punktides b ja c;

iii)	kriteeriumid, mida tuleb kasutada taudivabaduse kindlakstegemiseks, nagu on sätestatud artikli 36 lõike 1 punktis d;

iv)	jälgimine ja muud taudivabaduse põhjendamiseks vajalikud tõendid;

v)	bioturvameetmed;

vi)	vaktsineerimispiirangud ja -tingimused taudivabades liikmesriikides ja tsoonides;

vii)	taudivabu või likvideerimisprogrammi alla kuuluvaid tsoone piirangutsoonidest eraldavate tsoonide (puhvertsoonide) loomine;

viii)

tsoonid, mis asuvad rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumil;

erandid artikli 36 lõikes 1 sätestatud nõudest, mille kohaselt komisjon peab heaks kiitma taudivaba staatuse artikli 8 lõike 1 punktides b ja c sätestatud ühe või mitme loetletud taudi suhtes, kui selline heakskiit ei ole vajalik taudivabaduse kohta kehtestatud üksikasjalike eeskirjade tõttu, mis on sätestatud käesoleva artikli punkti a kohaselt vastuvõetud eeskirjades;

c)	liikmesriikide poolt komisjonile ja teistele liikmesriikidele esitada tulev teave, mis võimaldab põhjendada taudivaba staatuse kinnitusi, ilma et võetaks vastu artikli 36 lõike 3 kohane rakendusakt, nagu on sätestatud käesoleva artikli punktis b.

Artikkel 40

Rakendamisvolitused

Komisjon sätestab rakendusaktidega artiklites 36, 37 ja 38 sätestatud eeskirjadega ja artikli 39 kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktides sätestatud eeskirjadega seotud nõuded territooriumide, tsoonide ja bioturvarühmikute taudivaba staatuse kohta, mis käsitlevad järgmist:

a)	kindlaksmääramine, milliste artikli 8 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud loetletud taudide korral võib moodustada artikli 37 kohaseid taudivabu bioturvarühmikuid;

nõuded esitada tuleva teabe kohta ning järgmiste menetluste vorm ja kord:

i)	taotlused liikmesriigi kogu territooriumile, tsoonidele ja bioturvarühmikutele taudivaba staatuse andmise kohta;

ii)	liikmesriikide ja komisjoni vaheline teabevahetus taudivabade liikmesriikide, tsoonide ja bioturvarühmikute kohta.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 41

Taudivaba staatuse säilitamine

1. Liikmesriigid säilitavad oma territooriumi, tsoonide või bioturvarühmikute taudivaba staatuse ainult seni, kuni:

a)	artikli 36 lõikes 1 ja artikli 37 lõigetes 1 ja 2 sätestatud taudivaba staatuse tingimused ning käesoleva artikli lõike 3 ja artikli 39 kohaselt sätestatud eeskirjad on täidetud;

b)	artiklis 26 sätestatud nõudeid arvesse võttes teostatakse seiret kontrollimaks, et territoorium, tsoon või bioturvarühmik jääb vabaks sellest loetletud taudist, mille osas tema taudivaba staatus heaks kiideti või seda tunnustati;

kohaldatakse piiranguid, mis on seotud selle loetletud taudi korral, mille osas taudivaba staatus heaks kiideti või seda tunnustati, loetletud liikidesse kuuluvate loomade ja vajadusel korral nende saaduste liikumisele kõnealusele territooriumile, tsooni või bioturvarühmikusse vastavalt IV ja V osas sätestatud eeskirjadele;

d)	kohaldatakse muid bioturvameetmeid, et ära hoida sellise loetletud taudi sissetoomist, mille osas taudivaba staatus heaks kiideti või seda tunnustati.

2. Liikmesriik teavitab komisjoni koheselt, kui lõikes 1 viidatud tingimused taudivaba staatuse säilitamiseks ei ole enam täidetud.

3. Komisjonile antakse artikli 253 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad järgmisi taudivaba staatuse säilitamise tingimusi:

a)	lõike 1 punkti b kohane seiramine;

b)	lõike 1 punkti c kohased bioturvameetmed.

Artikkel 42

Taudivaba staatuse peatamine, tühistamine ja taastamine

1. Kui liikmesriigil on põhjust kahtlustada või kui liikmesriiki on komisjoni teatega hoiatatud , et ükskõik millist taudivaba liikmesriigi, tsooni või bioturvarühmiku staatuse säilitamiseks vajalikku tingimust on rikutud, teeb ta kohe järgmist: [MEo146]

peatab selle loetletud võtab asjakohaseid meetmeid olenevalt riskist, mida võib asjaomase taudi korral, mille osas taudivaba staatus heaks kiideti või seda tunnustati, loetletud liikide liikumised teistesse liikmesriikidesse, tsoonidesse või bioturvarühmikutesse, mille tervisestaatus on kõnealuse loetletud taudi osas kõrgem endast kujutada loomade liikumine ; [MEo147]

b)	kohaldab II jaotise III osas sätestatud tauditõrjemeetmeid, kui see on asjakohane selle loetletud taudi leviku takistamiseks, mille osas taudivaba staatus heaks kiideti või seda tunnustati.

2. Lõikes 1 sätestatud meetmed tühistatakse, kui täiendav uurimine kinnitab, et:

a)	eeldatavat rikkumist ei ole toimunud; või

b)	eeldataval rikkumisel ei olnud olulist mõju ja liikmesriik suudab tõendada, et taudivaba staatuse säilitamise tingimused on jälle täidetud.

3. Kui liikmesriigi poolne täiendav uurimine kinnitab, et selle loetletud taudi esinemine, mille osas taudivaba staatus saadi, või mõne muu taudivaba staatuse säilitamise tingimuse oluline rikkumine on väga tõenäoline, teavitab liikmesriik viivitamatult komisjoni.

4. Komisjon tühistab seejärel viivitamata rakendusaktidega artikli 36 lõike 3 alusel liikmesriigi või tsooni taudivaba staatuse suhtes antud heakskiidu või artikli 37 lõike 4 alusel bioturvarühmiku taudivaba staatuse suhtes antud tunnustuse, kui ta on liikmesriigilt saanud käesoleva artikli lõike 3 kohast teavet, et taudivaba staatuse säilitamise tingimused ei ole enam täidetud. [MEo148]

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Nõuetekohaselt põhjendatud väga kiireloomulistel juhtudel, kui käesoleva artikli lõikes 3 osutatud loetletud taud levib kiiresti ning võib avaldada väga suurt mõju loomade ja inimeste tervisele, majandusele või ühiskonnale, võtab komisjon artikli 255 lõikes 3 sätestatud korra kohaselt vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

5. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud taudivaba staatuse peatamist, tühistamist ja taastamist tabandunud liikmesriigi võetavaid meetmeid ja läbiviidavaid uurimisi . [MEo149]

4a. peatükk

Ametlikud loomatervishoiulaborid [ME 150]

Artikkel 42 a

Euroopa ametlike laborite võrgustik

1. Euroopa laborivõrgustikku kuuluvad liidu referentlaborid, riikide referentlaborid ja ametlikud loomatervishoiulaborid.

2. Euroopa võrgustiku laborid teevad oma ülesannete ja kohuste täitmisel koostööd selleks, et käesolevas määruses ettenähtud loomataudide seire- ning tõrje- ja likvideerimisprogrammid tugineksid kõige uuematele teaduslikele standarditele ning kindlale ja usaldusväärsele diagnoosile. [ME 151]

Artikkel 42 b

Liidu referentlaborid

1. Komisjon määrab liidu referentlaborid taudide kohta, mille tervishoiualase või majandusliku tähtsuse tõttu on see käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks vajalik.

2. Määramine toimub avaliku valikumenetluse kaudu, mis regulaarselt läbi vaadatakse.

3. Liidu referentlaborid

a)	toimivad vastavalt standardile EN ISO/IEC 17025 katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsuse üldnõuete kohta ning neid hindab ja akrediteerib vastavalt kõnealusele standardile riiklik akrediteerimisasutus, kes toimib kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 765/2008 (56);

b)	on erapooletud ning neil ei ole oma ülesannete täitmisel liidu referentlaboritena mingeid huvide konflikte;

c)	kasutavad oma töös nõuetekohase kvalifikatsiooniga ja oma pädevusalal kasutatavas analüüsi-, testimis- ja diagnoositehnoloogias piisava väljaõppega töötajaid ning vastavalt vajadusele tugipersonali;

d)	omavad või saavad kasutada neile määratud ülesannete täitmiseks vajalikke infrastruktuure, seadmeid ja tooteid;

e)	tagavad, et nende töötajad tunnevad hästi rahvusvahelisi standardeid ja tavasid ning et nad võtavad oma töös arvesse riigi, liidu ja rahvusvahelise tasandi kõige uuemaid teadussaavutusi;

f)	on varustatud tehnikaga oma ülesannete täitmiseks hädaolukorras;

on kohastel juhtudel varustatud tehnikaga oma töös asjakohaste bioturvastandardite täitmiseks, võttes arvesse kõige uuemaid teadussaavutusi riigi, liidu ja rahvusvahelisel tasandil; on varustatud tehnikaga oma ülesannete täitmiseks hädaolukorras; on kohastel juhtudel varustatud tehnikaga asjakohaste bioturvastandardite täitmiseks.

4. Komisjoni kohus on kehtestada rakendusaktide abil liidu referentlaborite spetsiifilised ülesanded ja kohustused ning vajaduse korral miinimumnõuded rajatiste, seadmestiku ja vajaliku personali kohta. [ME 152]

Artikkel 42 c

Riiklikud referentlaborid

1. Liikmesriik määrab igale artikli 42 b lõike 1 kohaselt määratud liidu referentlaborile ühe või mitu riiklikku referentlaborit.

2. Riiklikud referentlaborid peavad täitma artikli 42 b lõike 2 nõudeid.

3. Komisjoni kohus on kehtestada rakendusaktide abil riiklike referentlaborite spetsiifilised ülesanded ja kohustused ning vajaduse korral miinimumnõuded rajatiste, seadmestiku ja vajaliku personali kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 153]

Artikkel 42 d

Laborite üldine koordineerimine

1. Liidu referentlaborid ja riiklikud referentlaborid peavad oma pädevusalas

i)	tagama, et artiklis 42 e ettenähtud ametlike loomatervishoiulaborite käsutuses oleks ajakohastatud teave kättesaadavate meetodite kohta;

ii)	korraldama võrdluskatseid laborite vahel ja nõudma nende aktiivset osalemist;

iii)	tegema kindlaks laboritöötajate koolitusvajadused ja need vajadused rahuldama;

iv)	hindama laboridiagnostikas kasutatavate reaktiivide ja komplektide kvaliteeti ja sobivust ning tootma ja jagama etalonaineid.

2. Liidu referentlaborite ja riiklike referentlaborite ülesanne on loomatervishoiulaborite võrgustiku üldine koordineerimine oma territoriaalses jurisdiktsioonis. [ME 154]

Artikkel 42 e

Ametlikud loomatervishoiulaborid

1. Pädevad asutused määravad ametlikud laborid tegema loomataudide analüüse ja laboridiagnostikat.

2. Pädevad asutused võivad määrata ametlikuks laboriks ainult labori,

a)	millel on olemas proovide analüüside või testide või diagnostika tegemiseks vajalik kogemus, tehnika ja infrastruktuur;

b)	millel on olemas nõutava kvalifikatsiooni, väljaõppe ja kogemusega piisav personal;

c)	mis oleks erapooletu ja millel ei oleks oma ülesannete täitmisel ametliku laborina mingeid huvide konflikte;

d)	mis suudaks anda analüüsi, testi või diagnostika tulemused õigeaegselt.

e)	millel on olemas sellise kvaliteediga kindlustussüsteem, mis tagaks analüüsimises ja laboridiagnostikas kasutatavate meetodite kindlad ja usaldusväärsed tulemused.

3. Ametlikud loomatervishoiulaborid teevad liikmesriikide riiklike referentlaboritega koostööd eesmärgiga tagada, et nende ülesandeid ja kohustusi täidetakse kooskõlas kõige uuemate teadus- ja kvaliteedistandarditega. [ME 155]

III OSA

TAUDITEADLIKKUS, TAUDIKS VALMISOLEK JA TAUDITÕRJE

I JAOTIS

Tauditeadlikkus ja taudiks valmisolek

1. peatükk

Situatsiooniplaanid ja simulatsiooniõppused

Artikkel 43

Situatsiooniplaanid

1. Liikmesriigid koostavad ja ajakohastavad situatsiooniplaanid ja vajaduse korral üksikasjalikud kasutusjuhendid, milles sätestatakse meetmed, mida liikmesriigid peavad võtma juhtumi või mõne artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud loetletud taudi või uute taudide puhangu korral, et tagada tauditeadlikkuse ja taudiks valmisoleku kõrge tase ja kiire reageerimine.

2. Situatsiooniplaanid ja vajaduse korral üksikasjalikud kasutusjuhendid hõlmavad vähemalt järgmist:

(a)	käsuahela kehtestamine pädeva asutuse sees ja suhetes muude ametiasutustega, et tagada kiire ja tulemuslik otsustusprotsess liikmesriigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

(b)	pädeva asutuse ja teiste asjaomaste ametiasutuste koostööraamistik, et tagada meetmete võtmine sidusal ja kooskõlastatud viisil;

(c)

juurdepääs:

i)	rajatistele;

ii)	laboritele;

iii)	seadmetele;

iv)	töötajatele;

v)	erakorralise abi fondidele eelarvevahenditele ja vajaduse korral nõuetekohaste fondide loomisele , [MEo156]

vi)	kõigile muudele asjakohastele materjalidele ja ressurssidele, mis on vajalikud artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud loetletud taudide ja esilekerkivate taudide kiireks ja tulemuslikuks likvideerimiseks;

(d)

järgmiste vajalike erialateadmistega keskuste ja rühmade kättesaadavus, et pädevat asutust aidata:

i)	toimiv keskne tauditõrjekeskus;

ii)	piirkondlikud ja kohalikud tauditõrjekeskused vastavalt liikmesriikide haldusjaotusele ja geograafilisele asukohale;

iii)	operatiivsed eksperdirühmad;

(e)	II jaotise 1. peatükis sätestatud tauditõrjemeetmete rakendamine artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud loetletud taudide ja uute taudide suhtes;

(f)	erakorralist vaktsineerimist käsitlevad sätted (vajaduse korral);

(g)	pädeva asutuse poolt artikli 64 lõike 1 alusel kehtestatud piirangutsoonide geograafilise piiritlemise põhimõtted;

(h)	kooskõlastamine naaberliikmesriikide ja kolmandate naaberriikide ja piirkondadega (vajaduse korral).

2 a. Situatsiooniplaanide koostamisel ja ajakohastamisel konsulteerivad liikmesriigid asjaomaste sidusrühmadega. [MEo157]

Artikkel 44

Situatsiooniplaanidega seotud volituste ja rakendusvolituste delegeerimine

1. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad artikli 43 lõikes 1 sätestatud situatsiooniplaanide üksikasjalikke nõudeid ja tingimusi, ning täiendada artikli 43 lõikes 2 sätestatud nõudeid, võttes arvesse:

a)	situatsiooniplaanide eesmärke, et tagada tauditeadlikkuse ja taudiks valmisoleku kõrge tase ja kiire reageerimine;

b)	artikli 8 lõike 1 punktis a nimetatud loetletud taudide taudiprofiili;

c)	uusi teadmisi ja arenguid loetletud taudide kohta ja tauditõrjevahendite valdkonnas. [MEo158]

2. Komisjon sätestab rakendusaktidega nõuded, mis käsitlevad artikli 43 lõikes 1 sätestatud situatsiooniplaanide praktilist rakendamist liikmesriikides, pidades silmas:

a)	artikli 43 lõike 2 punktidega a ja c–h ette nähtud küsimusi;

b)	liikmesriikide situatsiooniplaanide muid tegevuslikke aspekte;

c)	käesoleva artikli lõike 1 kohaselt vastuvõetud situatsiooniplaanide üksikasjalikke nõudeid ja tingimusi.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 45

Simulatsiooniõppused

1. Pädev asutus tagab, et artikli 43 lõikes 1 sätestatud situatsiooniplaanidega seotud simulatsiooniõppused toimuvad korrapäraselt:

a)	et tagada tauditeadlikkuse ja taudiks valmisoleku kõrge tase ja kiire reageerimine liikmesriigis;

b)	et kontrollida kõnealuste situatsiooniplaanide toimivust.

2. Võimaluse ja vajaduse korral viiakse simulatsiooniõppused läbi tihedas koostöös naaberliikmesriikide ja kolmandate naaberriikide ja piirkondade pädevate asutustega.

3. Liikmesriigid esitavad taotluse korral komisjonile ja teistele liikmesriikidele aruande simulatsiooniõppuste põhitulemuste kohta.

4. Kui see on asjakohane ja vajalik, sätestab komisjon rakendusaktidega eeskirjad, mis käsitlevad simulatsiooniõppuste praktilist rakendamist liikmesriikides, pidades silmas:

a)	simulatsiooniõppuste sagedust, sisu ja vormi;

b)	rohkem kui üht artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud loetletud taudi hõlmavaid simulatsiooniõppusi;

c)	koostööd naaberliikmesriikide ja kolmandate naaberriikide ja piirkondadega.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2. peatükk

Veterinaarravimite kasutamine taudide ennetamiseks ja tauditõrjeks

Artikkel 46

Veterinaarravimite kasutamine taudide ennetamiseks ja tauditõrjeks

1. Liikmesriigid võivad võtta võtavad meetmeid veterinaarravimite kasutamise kohta loetletud taudide vastutustundlikuks kasutamiseks nakkushaiguste korral, et tagada nende taudide kõige tõhusam ennetamine või tõrje, eeldusel et sellised meetmed on kooskõlas artikli 47 alusel vastuvõetud delegeeritud õigusaktides kehtestatud veterinaarravimite kasutamist käsitlevate eeskirjadega. [MEo159]

Need meetmed võivad hõlmata:

a)	veterinaarravimite kasutamise suhtes kehtivaid keelde ja piiranguid;

b)	veterinaarravimite kohustuslikku kasutamist.

2. Kui liikmesriigid otsustavad, kas ja kuidas veterinaarravimeid konkreetse loetletud taudi ennetus- ja tõrjemeetmena kasutada, võtavad nad arvesse järgmisi kriteeriume: [MEo160]

a)	taudiprofiil;

loetletud taudi levik:

i)	liikmesriigis,

ii)

liidus,

iii)	kolmandates naaberriikides ja territooriumidel, kui see on asjakohane,

iv)	kolmandates riikides ja territooriumidel, kust loomad ja tooted liitu on sisse toodud;

c)	veterinaarravimite kättesaadavus, tõhusus ja nendega seotud riskid ning mikroobivastaste ravimite suhtes esineva resistentsuse kahjulikud mõjud ; [MEo161]

d)	veterinaarravimitega ravitud loomadel nakkuste avastamiseks vajalike diagnostiliste testide kättesaadavus;

e)	veterinaarravimite kasutamise majanduslik, sotsiaalne, loomatervise- ja keskkonnaalane mõju võrreldes muude kättesaadavate taudiennetus ja –tõrjestrateegiatega;

3. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid ennetusmeetmeid veterinaarravimite kasutamise osas teaduseesmärkidel või nende väljatöötamise ja kontrollitud tingimustes katsetamise eesmärkidel, et kaitsta loomade ja inimeste tervist.

3 a. Mikroobivastaste ravimite suhtes esineva resistentsuse vähendamise eesmärgil ja kooskõlas komisjoni teatises Euroopa Parlamendile ja nõukogule – Suureneva antimikroobse resistentsuse (AMR) riski vastases tegevuskavas – esitatud meetmega nr 5 esitavad liikmesriigid komisjonile hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist aruande antibiootikume sisaldavate veterinaarravimite kasutamise kohta oma territooriumil. Liit kehtestab seejärel hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist asjakohased vähendamise eesmärgid. [MEo162]

Artikkel 47

Veterinaarravimite kasutamisega seotud volituste delegeerimine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad:

a)	veterinaarravimite kasutamise suhtes kehtivaid keelde ja piiranguid;

b)	konkreetseid tingimusi veterinaarravimite kasutamiseks konkreetse loetletud taudi puhul; [MEo163]

c)	veterinaarravimite kohustuslikku kasutamist;

d)	riskivähendusmeetmeid, mis aitavad ära hoida loetletud taudide levikut veterinaarravimitega ravitud loomade või nende saaduste kaudu; [MEo164]

e)	konkreetsete loetletud taudide puhul vaktsiinide ja muude veterinaarravimite kasutamisele järgnevat jälgimist. [MEo165]

e a)	sätteid selle kohta, kuidas võib erakorraliselt vaktsineeritud loomi realiseerida. [MEo166]

2. Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud eeskirjade sätestamisel võtab komisjon arvesse artikli 46 lõikes 2 sätestatud kriteeriume.

3. Kui see on tekkinud terviseriski tõttu hädavajalik, siis kohaldatakse käesoleva artikli lõike 1 kohaselt vastuvõetud eeskirjade suhtes artiklis 254 sätestatud korda.

3. peatükk

Antigeeni-, vaktsiini- ja diagnostikareaktiivide pangad

Artikkel 48

Liidu antigeeni-, vaktsiini- ja diagnostikareaktiivide pankade loomine

1. Artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud loetletud taudide jaoks, mille vastu vaktsineerimine ei ole artikli 47 lõike 1 alusel vastuvõetud delegeeritud õigusakti kohaselt keelatud, võib komisjon luua ühe või mitme järgmise bioloogilise toote varude säilitamiseks ja asendamiseks ettenähtud liidu antigeeni-, vaktsiini- ja diagnostikareaktiivide pangad ja olla vastutav nende haldamise eest:

a)	antigeenid,

b)	vaktsiinid,

c)	vaktsiini algkülvi varud,

d)	diagnostikareaktiivid.

1 a. Komisjon tagab esilekerkivate tauditekitajate jaoks kiire väljatöötamise ja registreerimismenetluse ja/või impordib nõuetekohaselt registreeritud loomatervise tooteid. [MEo167]

2. Komisjon tagab, et lõikes 1 sätestatud liidu antigeeni-, vaktsiini- ja diagnostikareaktiivide pangad täidavad järgmisi tingimusi:

a)	nad säilitavad konkreetse loetletud taudi jaoks sobivat liiki antigeenide, vaktsiinide, vaktsiini algkülvide ja diagnostikareaktiivide varusid, võttes arvesse liikmesriikide vajadusi, mis tehti hinnanguliselt kindlaks seoses artikli 43 lõike 1 kohaste situatsiooniplaanidega;

b)	nad saavad korrapäraselt antigeeni-, vaktsiini-, vaktsiini algkülvide ja diagnostikareaktiivide tarneid ning asendavad need õigeaegselt;

c)	neid peetakse ja paigutatakse ümber artikli 15 lõikes 1 sätestatud asjakohaste bioturvalisuse, bioohutuse ja bioloogilise isoleerimise standardite ning artikli 15 lõike 2 kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktide alusel.

3. Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad:

a)	liidu antigeeni-, vaktsiini- ja diagnostikareaktiivide pankade varude haldamist, säilitamist ja asendamist, nagu on sätestatud lõigetes 1 ja 2;

b)	nende tööks vajalikke bioturvalisuse, bioohutuse ja bioloogilise isoleerimise nõudeid, võttes arvesse artikli 15 lõikes 1 sätestatud nõudeid ja artikli 15 lõike 2 kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakte.

Artikkel 49

Juurdepääs liidu antigeeni-, vaktsiini- ja diagnostikareaktiivide pankadele

1. Komisjon tarnib liidu antigeeni-, vaktsiini- ja diagnostikareaktiivide pankades olevaid artikli 48 lõikes 1 osutatud bioloogilisi tooteid taotluse korral ja eeldusel, et varud on kättesaadavad:

a)	liikmesriikidele;

b)	kolmandatele riikidele või territooriumidele, eeldusel et need on eelkõige ette nähtud selleks, et hoida ära taudi levimist liitu.

2. Kui varusid on piiratud hulgal, koostab komisjon lõikes 1 sätestatud juurdepääsule tähtsuse järjekorra, võttes arvesse:

a)	taudiga seotud asjaolusid, mille põhjal taotlus on esitatud;

b)	antigeeni-, vaktsiini- ja diagnostikareaktiivide panga olemasolu taotlevas liikmesriigis või kolmandas riigis või territooriumil.

c)	artikli 47 lõike 1 kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktides sätestatud, liidu kohustusliku vaktsineerimise meetmete olemasolu.

Artikkel 50

Liidu antigeeni-, vaktsiini- ja diagnostikareaktiivide pankadega seotud rakendamisvolitused

Komisjon sätestab rakendusaktidega eeskirjad liidu antigeeni-, vaktsiini- ja diagnostikareaktiivide pankade kohta, täpsustades artikli 48 lõikes 1 osutatud bioloogiliste toodete korral:

a)	millised neist bioloogilistest toodetest peavad kuuluma liidu antigeeni-, vaktsiini- ja diagnostikareaktiivide pankadesse ja milliste artikli 8 lõike1 punktis a osutatud taudide jaoks need on ette nähtud;

b)	nende bioloogiliste toodete liigid, mis tuleb lisada liidu antigeeni-, vaktsiini- ja diagnostikareaktiivide pankadesse, ja missugustes kogustes neid on iga konkreetse loetletud taudi kohta artikli 8 lõike 1 punktis a, mille jaoks pank on loodud;

c)	kõnealuste bioloogiliste toodete tarnimise, säilitamise ja asendamisega seotud nõuded;

d)	nende bioloogiliste toodete saatmise liidu antigeeni-, vaktsiini- ja diagnostikareaktiivide pankadest liikmesriikidesse ning kolmandatesse riikidesse ja territooriumidele;

e)	menetlus- ja tehnilised nõuded kõnealuste toodete lisamiseks liidu antigeeni-, vaktsiini- ja diagnostikareaktiivide pankadesse ning nendele juurdepääsu taotlemiseks.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel seoses artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud loetletud taudiga, mis kujutab endast ülimalt olulise mõjuga riski, võtab komisjon kooskõlas artikli 255 lõikes 3 sätestatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

Artikkel 51

Liidu antigeeni-, vaktsiini- ja diagnostikareaktiivide pankadega seotud teabe konfidentsiaalsus

Teavet liidu antigeeni-, vaktsiini- ja diagnostikareaktiivide pankades säilitatavate artikli 48 lõikes 1 osutatud bioloogiliste toodete koguste ja alaliikide kohta käsitatakse salastatud teabena ja seda ei avaldata.

Artikkel 52

Riiklikud antigeeni-, vaktsiini- ja diagnostikareaktiivide pangad

1. Liikmesriigid, kes on loonud riiklikud antigeeni-, vaktsiini- ja diagnostikareaktiivide pangad artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud loetletud taudide jaoks, mille jaoks on olemas liidu antigeeni-, vaktsiini- ja diagnostikareaktiivide pangad, tagavad, et nende riiklikud antigeeni-, vaktsiini- ja diagnostikareaktiivide pangad vastavad artikli 15 lõike 1 punktis a ning artikli 15 lõike 2 ja artikli 48 lõike 3 punkti b kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktides sätestatud bioturvalisuse, bioohutuse ja bioloogilise isoleerimise nõuetele.

2. Liikmesriigid esitavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele ajakohastatud teabe, mis käsitleb:

a)	lõikes 1 osutatud riiklike antigeeni-, vaktsiini- ja diagnostikareaktiivide pankade olemasolu või loomist;

b)	antigeenide, vaktsiinide, vaktsiinide algkülvide ja diagnostikareaktiivide varude tüüpe ja nende kogust sellistes pankades;

c)	mis tahes muudatusi nende töös.

3. Komisjon võib rakendusaktidega sätestada eeskirjad, milles täpsustatakse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teabe esitamise sisu, sagedust ja vormi.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

II JAOTIS

Tauditõrjemeetmed

1. peatükk

Artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud loetletud taudid

1. JAGU

TAUDITÕRJEMEETMED LOETLETUD TAUDI KAHTLUSE KORRAL PEETAVATEL LOOMADEL

Artikkel 53

Ettevõtjate, loomadega seotud töötajate ja lemmikloomapidajate kohustused

1. Artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud loetletud taudi esinemise kahtluse korral peetavatel loomadel võtavad loomadega seotud töötajad, ettevõtjad ja lemmikloomapidajad lisaks artikli 16 lõike 1 kohasele tauditunnuste või -kahtluse teatamisele pädevatele asutustele ja veterinaararstidele ja pädeva asutuse poolt artikli 54 lõike 1 ja artikli 55 lõike 1 kohaste tauditõrjemeetmete võtmiseni artikli 55 lõike 1 punktides c, d ja e osutatud asjakohaseid tauditõrjemeetmeid, et ära hoida kõnealuse loetletud taudi levimist nende vastutusel olevatelt/olevatest mõjutatud loomadelt, ettevõtetest ja kohtadest teistele loomadele või inimestele.

2. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad ettevõtjate, loomadega seotud töötajate ja lemmikloomapidajate poolt võtta tulevaid tauditõrjemeetmeid täiendavaid üksikasjalikke eeskirju, nagu on ette nähtud käesoleva artikli lõikega 1.

Artikkel 54

Pädeva asutuse poolne uurimine loetletud taudi kahtluse korral

1. Artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud loetletud taudi esinemise kahtluse korral peetavatel loomadel korraldab pädev asutus koheselt uurimise, et kõnealuse loetletud taudi esinemist kinnitada või välistada.

2. Lõikes 1 sätestatud uurimise eesmärgil tagab pädev asutus vajaduse korral, et ametlikud veterinaararstid:

a)	teevad selle konkreetse loetletud taudi korral loetletud liikidesse kuuluvate peetavate loomade representatiivse valimi kliinilise läbivaatuse;

b)	võtavad neilt loetletud liikidesse kuuluvatelt peetavatelt loomadelt asjakohased proovid ja muud proovid laboratoorseteks uuringuteks pädeva asutuse poolt selleks otstarbeks määratud laborites;

c)	teevad laboratoorsed uuringud, et kõnealuse loetletud taudi esinemist kinnitada või välistada.

3. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud, pädeva asutuse tehtava uurimise eeskirju täiendavaid üksikasjalikke eeskirju.

Artikkel 55

Pädeva asutuse poolt võetavad esmased tauditõrjemeetmed

1. Artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud loetletud taudi esinemise kahtluse korral peetavatel loomadel võtab pädev asutus kuni artikli 54 lõikes 1 sätestatud uurimise tulemuste selgumiseni ja artikli 61 lõike 1 kohaste tauditõrjemeetmete võtmiseni järgmisi esmaseid tauditõrjemeetmeid:

a)	paneb taudikahtlusega ettevõtte, majapidamise, toidu- või sööda söödaettevõtte, transpordiettevõtte, loomadega kaupleva ettevõtte või loomsete kõrvalsaaduste ettevõtte või muu koha ametliku järelevalve alla; [MEo168]

koostab loendi:

i)	ettevõtte, majapidamise, toidu- või sööda söödaettevõtte, transpordiettevõtte, loomadega kaupleva ettevõtte või loomsete kõrvalsaaduste ettevõtte või mis tahes muu koha peetavatest loomadest; [MEo169]

ii)	ettevõttes, majapidamises, toidu- või sööda söödaettevõttes, transpordiettevõttes, loomadega kauplevas ettevõttes või loomsete kõrvalsaaduste ettevõttes või mis tahes muus kohas asuvatest toodetest, kui see on kõnealuse loetletud taudi leviku seisukohast oluline; [MEo170]

c)	kohaldab tagab, et kohaldatakse asjakohaseid bioohutusmeetmeid, et hoida ära kõnealuse loetletud taudi tekitaja levikut teistele loomadele või inimestele; [MEo171]

d)	hoidma kõnealuse loetletud taudi korral loetletud loomaliikidesse kuuluvaid peetavaid loomi isoleeritult ja vältima nende kokkupuutumist metsloomadega, kui see on vajalik tauditekitaja edasise leviku tõkestamiseks;

piirama piirab peetavate loomade, toodete ja vajaduse korral selliste isikute, sõidukite ja mis tahes materjalide või muude vahendite liikumist, kelle või mille kaudu tauditekitaja on võinud levida ettevõttesse, majapidamisse, toidu- või sööda söödaettevõttesse, transpordiettevõttesse, loomadega kauplevasse ettevõttesse või loomsete kõrvalsaaduste ettevõttesse või mis tahes muusse kõnealuse loetletud taudi kahtlusega kohta või sealt välja, niivõrd kui see on loetletud taudi leviku tõkestamiseks vajalik; [MEo172]

võtma võtab mis tahes muid vajalikke tauditõrjemeetmeid, võttes arvesse 4. jaos sätestatud tauditõrjemeetmeid (tagades, et mis tahes tõrjemeetmetega ei põhjustata tabandunud loomadele välditavat valu ja kannatusi) , mis on seotud järgmisega: [MEo173]

artikli 54 lõikes 1 sätestatud, pädeva asutuse poolse uurimise läbiviimine ja käesoleva lõike punktides a–d sätestatud tauditõrjemeetmete kohaldamine muude ettevõtete, nende epidemioloogiliste üksuste, majapidamiste, toidu- või sööda söödaettevõtete, transpordiettevõtete, loomadega kauplevate ettevõtete või loomsete kõrvalsaaduste ettevõtete suhtes; [MEo174]

ii)	ajutiste taudiprofiiliga sobivate piirangutsoonide kehtestamine;

g)	algatab artikli 57 lõike 1 kohase epidemioloogilise uurimise.

2. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad üksikasjalikke eeskirju, mis täiendavad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud eeskirju konkreetsete ja üksikasjalike taudikontrollimeetmete kohta, mida tuleb võtta sõltuvalt artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud loetletud taudist, võttes seejuures arvesse riske, mis on seotud:

a)	loomaliigi või –kategooriaga;

b)	tootmisviisiga.

Artikkel 56

Esmaste tauditõrjemeetmete läbivaatamine ja laiendamine

Artikli 55 lõikes 1 sätestatud tauditõrjemeetmed:

vaadatakse vajaduse korral pädeva asutuse poolt läbi, lähtudes:

i)	artikli 54 lõike 1 kohase uurimise tulemustest;

ii)	artikli 57 lõike 1 kohasest epidemioloogilisest uuringust;

b)	laiendatakse täiendavalt artikli muudele kohtadele, nagu on osutatud artikli 55 lõike 1 punktis e.

2. JAGU

EPIDEMIOLOOGILINE UURING

Artikkel 57

Epidemioloogiline uuring

1. Artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud loetletud taudi kahtluse või kinnituse korral korraldab pädev asutus loomade hulgas epidemioloogilise uuringu.

2. Lõikes 1 osutatud epidemioloogilise uuringu eesmärk on:

a)	teha kindlaks loetletud taudi tõenäoline päritolu ja selle levimisteed;

b)	määrata kindlaks, kui kaua kõnealune loetletud taud on esinenud;

teha kindlaks kontaktettevõtted ja epidemioloogilised üksused nende sees, majapidamised, toidu- ja sööda- söödaettevõtted, transpordiettevõtted, loomadega kauplevad ettevõtted või loomsete kõrvalsaaduste ettevõtted või mis tahes muud kohad, kus kahtlustatava loetletud taudi korral loetletud liikidesse kuuluvad loomad võivad olla nakatunud või kokku puutunud; [MEo175]

d)	hankida teavet selliste peetavate loomade, isikute, toodete, sõidukite, mis tahes materjalide või muude vahendite liikumise kohta, kelle või mille kaudu tauditekitaja on loetletud taudi puhangu kahtlusest või kinnitusest teatamisele eelnenud asjakohase ajavahemiku jooksul võinud levida;

e)	hankida teavet loetletud taudi tõenäolise leviku, sh vektorite olemasolu ja levimise kohta ümbritsevas keskkonnas.

3. JAGU

PEETAVATE LOOMADE TAUDIKINNITUS

Artikkel 58

Artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud loetletud taudi ametlik kinnitamine pädeva asutuse poolt

1. Pädev asutus toetub artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud loetletud taudi ametlikul kinnitamisel järgmisele teabele:

a)	artikli 54 lõikes 2 sätestatud kliiniliste ja laboratoorsete uuringute tulemused;

b)	artikli 57 lõike 1 kohane epidemioloogiline uuring;

c)	muud kättesaadavad epidemioloogilised andmed.

2. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad nõudeid, mis peavad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ametliku kinnituse saamiseks täidetud olema.

Artikkel 59

Esmaste tauditõrjemeetmete lõpetamine, kui loetletud taudi või esilekerkiva taudi esinemine on välistatud [MEo176]

Pädev asutus jätkab artikli 55 lõikes 1 ja artiklis 56 sätestatud esmaste tauditõrjemeetmete kohaldamist seni, kuni artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud loetletud taudi või esilekerkiva taudi esinemine on artikli 58 lõike 1 kohase või artikli 58 lõike 2 alusel vastu võetud eeskirjade kohase teabe põhjal välistatud. [MEo177]

4. JAGU

TAUDITÕRJEMEETMED PEETAVATE LOOMADE TAUDIKINNITUSE KORRAL

Artikkel 60

Pädeva asutuse poolt võtta tulevad kohesed tauditõrjemeetmed

Artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud loetletud taudi puhangu artikli 58 lõike 1 kohase ametliku kinnituse korral peetavate loomade hulgas toimib pädev asutus kohe järgmiselt:

a)	kuulutab tabandunud ettevõtte, majapidamise, toidu- või sööda söödaettevõtte, transpordiettevõtte, loomadega kaupleva ettevõtte või loomsete kõrvalsaaduste ettevõtte või loomsete kõrvalsaaduste ettevõtte või muu koha ametlikult kõnealuse loetletud taudiga nakatunuks; [MEo178]

b)	kehtestab kõnealuse taudi jaoks kohase piirangutsooni;

c)	rakendab artikli 43 lõikes 1 sätestatud situatsiooniplaani, et tagada tauditõrjemeetmete täielik kooskõlastatus.

Artikkel 61

Tabandunud ettevõtted ja muud kohad

1. Artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud loetletud taudi puhangu korral peetavate loomade hulgas ettevõttes, majapidamises, toidu- või sööda söödaettevõttes, transpordiettevõttes, loomadega kauplevas ettevõttes või loomsete kõrvalsaaduste ettevõtte või loomsete kõrvalsaaduste ettevõttes või mis tahes muus kohas rakendab pädev asutus kõnealuse loetletud taudi edasise leviku takistamiseks kohe üht või mitut järgnevat tauditõrjemeedet: [MEo179]

a)	inimeste, loomade, toodete, sõidukite või mis tahes muu sellise materjali või aine liikumispiirangud, mis võivad olla saastunud ja aidata kaasa loetletud taudi levikule;

b)	selliste loomade humaanne surmamine ja kõrvaldamine või tapmine, kes võivad olla saastunud ja aidata kaasa loetletud taudi levikule , tingimusel et see toimub viisil, millega säästetakse loomi kõikidest välditavatest valudest, piinast ja kannatustest ; [MEo180]

c)	toodete, sööda või mis tahes muude ainete hävitamine, töötlemine, ümbertöötlemine või käitlemine või tõenäoliselt saastunud seadmete, transpordivahendite, taimede või taimsete saaduste või vee käitlemine viisil, mis tagab mis tahes tauditekitaja või tauditekitajat kandva vektori hävitamise;

peetavate loomade vaktsineerimine või ravimine muude veterinaarravimitega vastavalt artikli 46 lõikele 1 ning artikli 47 lõike 1 kohaselt vastuvõetud mis tahes delegeeritud õigusaktile , eelistatavalt vaktsineerimine, mille puhul jäävad loomad ellu ja millel ei ole kahjulikku mõju liidusisesele kaubandusele ja kaubandusele kolmandate riikidega ; [MEo181]

e)	tõenäoliselt saastunud ja loetletud taudi levimisele kaasa aitavate loomade ja toodete isoleerimine, karantiin või käitlemine;

puhastamine, desinfektsioon, desinfestatsioon või muud vajalikud bioturvameetmed, mida tuleb kohaldada tabandunud ettevõtte, majapidamise, toidu- või sööda söödaettevõtte, transpordiettevõtte, loomadega kaupleva ettevõtte või loomsete kõrvalsaaduste ettevõtte või muude kohtade suhtes, et minimeerida loetletud taudi levimise riski; [MEo182]

g)	artikli 57 lõikes 1 sätestatud epidemioloogilise uuringu lõpuleviimiseks piisava arvu asjakohaste proovide võtmine;

h)	proovide laboratoorsed uuringud.

2. Kui pädev asutus teeb kindlaks, milliseid lõikes 1 sätestatud tauditõrjemeetmeid on asjakohane rakendada, võtab ta arvesse järgmist:

a)	taudiprofiil;

b)	tootmisviis ja epidemioloogilised üksused tabandunud ettevõttes, majapidamises, toidu- või sööda söödaettevõttes, transpordiettevõttes, loomadega kauplevas ettevõttes või loomsete kõrvalsaaduste ettevõttes või mis tahes muus kohas. [MEo183]

b a)	meetmete mõju põllumajandusloomade geneetilisele mitmekesisusele ning vajadus säilitada põllumajandusloomade geneetilised ressursid. [MEo184]

3. Pädev asutus annab loa ettevõtte, majapidamise või mis tahes muu koha taasasustamiseks ainult siis, kui: [MEo185]

a)	kõik lõikes 1 sätestatud asjakohased tauditõrjemeetmed ja laboratoorsed uuringud on edukalt lõpule viidud;

b)	on möödunud piisavalt aega, et hoida ära tabandunud ettevõtte, majapidamise, toidu- või sööda söödaettevõtte, transpordiettevõtte, loomadega kaupleva ettevõtte või loomsete kõrvalsaaduste ettevõtte või muu koha uuesti saastumist loetletud taudiga, mis põhjustas lõikes 1 osutatud puhangu. [MEo186]

Artikkel 62

Epidemioloogiliselt seotud ettevõtted ja kohad

1. Pädev asutus laiendab artikli 61 lõikes 1 sätestatud tauditõrjemeetmeid muudele ettevõtetele, nende epidemioloogilistele üksustele, majapidamistele, toidu- või sööda söödaettevõtetele, transpordiettevõtetele, loomadega kauplevatele ettevõtetele või loomsete kõrvalsaaduste ettevõtetele või mis tahes muudele kohtadele või transpordivahenditele, kui artikli 57 lõikes 1 sätestatud epidemioloogiline uuring või kliiniliste laboriuuringute tulemused või muud epidemioloogilised andmed annavad põhjust kahtlustada, et artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud loetletud taud, mille suhtes selliseid meetmeid võeti, on levinud nendesse, nendest välja või nende kaudu. [MEo187]

2. Kui artikli 57 lõikes 1 sätestatud epidemioloogiline uuring näitab, et artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud loetletud taud on tõenäoliselt pärit teisest liikmesriigist või on tõenäoline, et kõnealune loetletud taud on levinud teise liikmesriiki, teavitab pädev asutus seda liikmesriiki ja komisjoni . [MEo188]

3. Lõikes 2 osutatud juhtudel teevad teiste liikmesriikide pädevad asutused koos täiendava epidemioloogilise uuringu ja kohaldavad ühiselt tauditõrjemeetmeid.

Artikkel 63

Tabandunud ja epidemioloogiliselt seotud ettevõtetes ja kohtades kohaldatavate tauditõrjemeetmetega seotud volituste delegeerimine

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad üksikasjalikke eeskirju tauditõrjemeetmete kohta, mida pädev asutus peab artiklite 61 ja 62 kohaselt võtma tabandunud ja epidemioloogiliselt seotud ettevõtetes, toidu- või sööda või loomsete kõrvalsaaduste ettevõtetes või kohtades artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud mis tahes loetletud taudi suhtes.

Need üksikasjalikud eeskirjad hõlmavad järgmist:

a)	artikli 61 lõike 1 punktides a–e sätestatud tauditõrjemeetmete tingimused ja nõuded;

b)	artikli 61 lõike 1 punktis f sätestatud puhastamise, desinfektsiooni ja desinfestatsiooni kord, mille puhul täpsustatakse vajaduse korral selleks otstarbeks kasutatavad biotsiidid;

c)	artikli 61 lõike 1 punktides g–h sätestatud proovivõtmise ja laboratoorsete uuringute tingimused ja nõuded;

d)	artikli 61 lõikes 3 sätestatud taasasustamise üksikasjalikud tingimused ja nõuded;

e)	artiklis 62 sätestatud vajalikud tauditõrjemeetmed, mida tuleb võtta epidemioloogiliselt seotud ettevõtetes, kohtades ja transpordivahendites.

Artikkel 64

Piirangutsoonide kehtestamine pädeva asutuse poolt

1. Pädev asutus kehtestab piirangutsooni sellise tabandunud ettevõtte, majapidamise, toidu- või sööda söödaettevõtte, transpordiettevõtte, loomadega kaupleva ettevõtte või loomsete kõrvalsaaduste ettevõtte või muu koha ümber, kus artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud loetletud taudi puhang on peetavate loomade hulgas esinenud, võttes vajaduse korral arvesse: [MEo189]

a)	taudiprofiili;

b)	piirangutsoonide geograafilist asukohta;

c)	piirangutsoonide ökoloogilisi ja hüdroloogilisi tegureid;

d)	meteoroloogilisi tingimusi;

e)	vektorite esinemist, levimist ja tüüpi piirangutsoonides;

f)	artikli 57 lõikes 1 sätestatud epidemioloogilise uuringu tulemusi ja muid uuringuid ning epidemioloogilisi andmeid;

g)	laboriuuringute tulemusi;

h)	kohaldatud tauditõrjemeetmeid.

h a)	otseseid ja kaudseid kulusid mõjutatud sektoritele ja majandusele tervikuna; [MEo190]

Piirangutsooni kehtestamisel võtab pädev asutus aluseks proportsionaalsuse põhimõtte. [MEo191]

Vajaduse korral hõlmab piirangutsoon kindla suuruse ja süsteemiga kaitse- ja järelevalvetsooni.

2. Pädev asutus hindab järjepidevalt olukorda ja kui see on artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud loetletud taudi leviku takistamiseks asjakohane, siis:

a)	kohandab piirangutsooni piire;

b)	kehtestab täiendavaid piirangutsoone.

3. Kui piirangutsoonid hõlmavad mitme liikmesriigi territooriumi osi, teevad nende liikmesriikide pädevad asutused koostööd lõikes 1 osutatud piirangutsoonide kehtestamiseks.

4. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad piirangutsoonide, sh kaitse- ja järelevalvetsoonide kehtestamise ja muutmise üksikasjalikke eeskirju.

Artikkel 65

Tauditõrjemeetmed piirangutsoonis

1. Selleks et vältida artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud loetletud taudi edasist levikut, rakendab pädev asutus piirangutsoonis üht või mitut järgmist tauditõrjemeedet:

a)	selliste ettevõtete, majapidamiste, toidu- või sööda söödaettevõtete, transpordiettevõtete, loomadega kauplevate ettevõtete või loomsete kõrvalsaaduste ettevõtete või muude kohtade kindlaksmääramine, kus on kõnealuse loetletud taudi korral loetletud liikidesse kuuluvaid peetavaid loomi; [MEo192]

selliste ettevõtete, majapidamiste, toidu- või sööda söödaettevõtete, transpordiettevõtete, loomadega kauplevate ettevõtete või loomsete kõrvalsaaduste ettevõtete või muude kohtade külastamine, kus on kõnealuse loetletud taudi korral loetletud liikidesse kuuluvaid peetavaid loomi, ning vajaduse korral uuringud, proovide võtmine ja proovide laboriuuringud; [MEo193]

c)	tingimused, mille alusel inimesed, loomad, tooted, sööt, sõidukid või mis tahes muu selline materjal või aine, mis võib olla saastunud ja aidata kaasa kõnealuse loetletud taudi levikule, võib piirangutsoonis või sellest välja liikuda ja mille alusel toimub transport läbi piirangutsoonide;

bioturvanõuded:

i)	loomsete saaduste tootmisele, töötlemisele ja turustamisele;

ii)	loomsete kõrvalsaaduste kogumisele ja kõrvaldamisele;

iii)	kunstlikule seemendamisele;

e)	peetavate loomade vaktsineerimine ja ravimine muude veterinaarravimitega vastavalt artikli 46 lõikele 1 ning artikli 47 lõike 1 kohaselt vastuvõetud mis tahes delegeeritud õigusaktile;

f)	puhastamine, desinfektsioon ja desinfestatsioon;

g)	toiduettevõtte määramine või vajaduse korral heakskiitmine piirangutsoonist pärit loomade eelneva uimastamisega tapmiseks või loomsete saaduste käitlemiseks; [MEo194]

h)	loomade, loomse paljundusmaterjali või loomsete saaduste liikumise identifitseerimis- ja jälgitavusnõuded;

i)	muud vajalikud bioturva- ja riskivähendusmeetmed, et minimeerida kõnealuse loetletud taudi levimise riski.

2. Pädev asutus võtab kõik vajalikud meetmed, et anda piirangutsoonides asuvatele isikutele täielikku teavet kehtivate piirangute ja tauditõrjemeetmete laadi kohta.

3. Kui pädev asutus teeb kindlaks, milliseid lõikes 1 sätestatud tauditõrjemeetmeid tuleb võtta, peab ta silmas:

a)	taudiprofiili;

b)	tootmisviise;

c)	kõnealuste tauditõrjemeetmete teostatavust, kättesaadavust ja tõhusust.

Artikkel 66

Ettevõtjate kohustused piirangutsoonides

1. Artikli 64 lõikes 1 sätestatud piirangutsoonides loomi pidavad ja tooteid hoidvad ettevõtjad annavad pädevale asutusele teada igast kavatsetavast peetavate loomade ja toodete liikumisest piirangutsoonis ja sealt välja.

2. Nad korraldavad peetavate loomade ja toodete liikumist ainult kooskõlas pädevalt asutuselt saadud juhistega.

Artikkel 67

Piirangutsooni tauditõrjemeetmetega seotud volituste delegeerimine

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad üksikasjalikke eeskirju piirangutsoonis iga artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud loetletud taudi suhtes artikli 65 lõike 1 kohaselt võtta tulevate tauditõrjemeetmete kohta.

Need üksikasjalikud eeskirjad hõlmavad järgmist:

a)	artikli 65 lõike 1 punktides a, c, d, e, g, h ja i sätestatud tauditõrjemeetmete tingimused ja nõuded;

b)	põhimõtted seoses artikli 65 lõike 1 punktis f sätestatud puhastamise, desinfektsiooni ja desinfestatsiooni kord korraga , mille puhul täpsustatakse vajaduse korral selleks otstarbeks kasutatavad biotsiidid; [MEo195]

c)	vajalik jälgimine, mida tuleb teha pärast tauditõrjemeetmete kohaldamist ja artikli 65 lõike 1 punktis b sätestatud laboriuuringuid;

d)	muud konkreetsed tauditõrjemeetmed artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud konkreetsete loetletud taudide leviku piiramiseks.

Artikkel 68

Tauditõrjemeetmete säilitamine piirangutsoonides ja delegeeritud õigusaktid

1. Pädev asutus jätkab käesolevas jaos sätestatud tauditõrjemeetmete kohaldamist kuni:

a)	on võetud tauditõrjemeetmeid, mis on asjakohased selle artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud loetletud taudi korral, mille suhtes piiranguid kohaldatakse;

on tehtud lõplik puhastamine, desinfektsioon, desinfestatsioon, mis on asjakohane

i)	selle artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud loetletud taudi korral, mille suhtes tauditõrjemeetmeid kohaldati;

ii)	peetavate loomade tabandunud liigi korral;

iii)	tootmisviisi korral;

c)	piirangutsoonis on toimunud asjakohane seiramine, mis vastab artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud loetletud taudile, mille suhtes tauditõrjemeetmeid kohaldati, ja ettevõtteliigile või kohale ning mis kinnitab kõnealuse loetletud taudi likvideerimist.

2. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad üksikasjalikke eeskirju käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud, pädeva asutuse poolt seoses järgmisega võtta tulevate tauditõrjemeetmete kohta:

a)	lõpp-puhastuse, desinfektsiooni või desinfestatsiooni kord ja (vajaduse korral) selleks otstarbeks kasutatavad biotsiidid;

b)	puhangujärgselt taudivaba staatuse taastamiseks teostatava seire korraldus, vahendid, meetodid, sagedus, maht, loomade sihtpopulatsioon ja proovivõtuviisid;

c)	piirangutsoonide taasasustamine pärast käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tauditõrjemeetmete lõpuleviimist, võttes arvesse artikli 61 lõikes 3 sätestatud taasasustamise tingimusi;

d)	muud taudivaba staatuse taastamiseks vajalikud tauditõrjemeetodid.

Artikkel 69

Erakorraline vaktsineerimine

1. Kui see on vajalik selle artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud loetletud taudi tõhusaks tõrjeks, mille suhtes tauditõrjemeetmeid puhangu tõttu kohaldatakse, võib pädev asutus:

a)	välja töötada vaktsineerimiskava;

b)	kehtestada vaktsineerimistsoonid.

2. Kui pädev asutus otsustab käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud vaktsineerimiskavade ja vaktsineerimistsoonide kehtestamise üle, võtab ta arvesse järgmist:

a)	artikli 43 lõikes 1 esita tud situatsiooniplaanidega ettenähtud erakorralise vaktsineerimise nõuded;

b)	artikli 46 lõikes 1 ja artikli 47 lõike 1 kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktides sätestatud vaktsiinide kasutamisnõuded.

3. Käesoleva artikli lõike 1 punktis b sätestatud vaktsineerimistsoonid vastavad artikli 47 lõike 1 punktide d ja e kohaselt vastuvõetud mis tahes delegeeritud õigusaktides sätestatud, loetletud taudide leviku tõkestamiseks võetavate riskivähendusmeetmete ja seire nõuetele.

3 a. Erakorraliselt vaktsineeritud loomad võib realiseerida vastavalt artikli 47 lõike 1 punkti f sätetele. [MEo196]

3 b. Kui kasutatav vaktsiin on sertifitseeritud kui inimestele tarbimiseks ohutu, tuleks vältida nakatumata vaktsineeritud loomade edasist tapmist. [MEo197]

5. JAGU

METSLOOMAD JA MITTEPEETAVAD KODULOOMALIIGID [MEo198]

Artikkel 70

Metsloomad ja mittepeetavad koduloomaliigid [MEo199]

1. Artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud loetletud taudi kahtluse või ametliku kinnituse korral metsloomadel ja mittepeetavatel koduloomaliikidel teeb liikmesriik järgmist: [MEo200]

a)	jälgib metsloomapopulatsiooni, kui see on antud loetletud taudi korral asjakohane;

a a)	jälgib mittepeetavate koduloomaliikide populatsiooni, kui see on antud loetletud taudi korral asjakohane; [MEo201]

b)	võtab vajalikke taudiennetus- ja tauditõrjemeetmeid, et vältida kõnealuse loetletud taudi edasist levikut või saavutada selle likvideerimine, ja tagab, et tõrjemeetmed ei põhjusta tabandunud loomadele välditavat valu ja kannatusi . [MEo202]

2. Lõike 1 punktis b sätestatud taudiennetus- ja tauditõrjemeetmete korral võetakse arvesse:

a)	taudiprofiili;

b)	tabandunud metsloomi ja mittepeetavaid koduloomaliike ; [MEo203]

b a)	metsloomade kokkupuutumist peetavate loomadega ja sellega seotud vastastikuse nakatamise riski; [MEo204]

b b)	tabandunud loomade otsest kokkupuutumist inimesega ja füüsilist lähedust inimesele; [MEo205]

c)	1.–4. jaos sätestatud eeskirjade kohaseid tauditõrjemeetmeid, mida piirangutsoonides asuvate peetavate loomade suhtes tuleb võtta artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud loetletud taudi kahtluse või ametliku kinnituse korral.

3. Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad:

a)	lõike 1 punkti a kohast jälgimist;

b)	lõike 1 punkti b kohaseid taudiennetus- ja tauditõrjemeetmeid.

Kõnealuste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel võtab komisjon arvesse taudiprofiili ja lõikes 1 osutatud loetletud taudi korral loetletud liike.

6. JAGU

LIIKMESRIIKIDE VÕETAVAD TÄIENDAVAD TAUDITÕRJEMEETMED, KOMISJONIPOOLNE KOOSKÕLASTAMINE JA AJUTISED TAUDITÕRJE ERIMEETMED

Artikkel 71

Liikmesriikide võetavad täiendavad tauditõrjemeetmed, komisjonipoolne tauditõrjemeetmete kooskõlastamine ja 1.–5. jaoga seotud ajutised tauditõrje erimeetmed

1. Liikmesriigid võivad lisaks artikli 61 lõikes 1, artiklis 62, artikli 65 lõigetes 1 ja 2, artikli 68 lõikes 1 ning artikli 67 ja artikli 68 lõike 2 kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktides sätestatud tauditõrjemeetmetele vastu võtta täiendavaid tauditõrjemeetmeid, eeldusel et sellised meetmed on kooskõlas käesolevas määruses sätestatud eeskirjadega ning nad on vajalikud ja proportsionaalsed artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud loetletud taudi leviku tõrjeks, võttes arvesse:

a)	erilisi epidemioloogilisi asjaolusid;

b)	ettevõtete ja muude kohtade liiki ja tootmisviisi;

c)	asjaomaste loomade kategooriaid ja liike;

d)	majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi.

2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamatult:

a)	pädeva asutuse poolt vastavalt artiklite 58, 59, 61, 62, 64 ja 65, artikli 68 lõikele 1, artiklile 69 ja artikli 70 lõigetele 1 ja 2 ning artiklite 63 ja 67 ning artikli 68 lõike 2 ja artikli 70 lõike 3 kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktidele võetud tauditõrjemeetmetest;

b)	mis tahes täiendavatest tauditõrjemeetmetest, mida ta lõike 1 kohaselt on võtnud.

3. Komisjon vaatab kooskõlas käesoleva peatükiga läbi taudialase olukorra ning pädeva asutuse võetud tauditõrjemeetmed ja liikmesriigi võetud mis tahes täiendavad tauditõrjemeetmed ning võib rakendusaktidega sätestada piiratud ajavahemikuks ja epidemioloogilisele olukorrale kohastel tingimustel tauditõrje erimeetmed, juhul kui:

a)	selgub, et tauditõrjemeetmed ei sobi epidemioloogilise olukorraga;

b)	artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud loetletud taud levib käesoleva peatüki kohaselt võetud tauditõrjemeetmetele vaatamata.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4. Nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel seoses taudiga, mis kujutab endast ülimalt olulise mõjuga kujunevat riski, võtab komisjon kooskõlas artikli 255 lõikes 3 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

2. peatükk

Artikli 8 lõike 1 punktides b ja c osutatud loetletud taudid

Artikkel 71a

2. peatüki kohaldamisala

2. peatüki järgnevad sätted kehtivad artikli 8 lõike 1 punktis c loetletud taudide puhul ainult selle liikmesriigi suhtes, kes on koostanud riikliku programmi. [MEo206]

1. JAGU

TAUDITÕRJEMEETMED PEETAVATE LOOMADE TAUDIKAHTLUSE KORRAL

Artikkel 72

Ettevõtjate, loomadega seotud töötajate ja lemmikloomapidajate kohustused

1. Artikli 8 lõike 1 punktides b ja c osutatud loetletud taudide esinemise kahtluse korral peetavatel loomadel võtavad ettevõtjad, loomadega seotud töötajad ja lemmikloomapidajad lisaks artikli 16 lõike 1 kohasele tauditunnuste ja -kahtluse teatamisele pädevatele asutustele ja veterinaararstidele ja pädeva asutuse poolt artikli 74 lõike 1 kohaste tauditõrjemeetmete võtmiseni artikli 74 lõike 1 punktis a ja artikli 74 lõike 3 kohaselt vastuvõetud mis tahes delegeeritud õigusaktis osutatud asjakohaseid tauditõrjemeetmeid, et ära hoida kõnealuse loetletud taudi levimist nende vastutusel olevatelt/olevatest mõjutatud loomadelt, ettevõtetest ja kohtadest teistele loomadele või inimestele.

Artikkel 73

Pädeva asutuse poolne uurimine loetletud taudi kahtluse korral

1. Artikli 8 lõike 1 punktides b ja c osutatud loetletud taudi esinemise kahtluse korral peetavatel loomadel korraldab pädev asutus koheselt uurimise, et kõnealuse loetletud taudi esinemist kinnitada või välistada.

2. Lõikes 1 sätestatud uurimise eesmärgil tagab pädev asutus vajaduse korral, et ametlikud veterinaararstid:

a)	teevad selle konkreetse loetletud taudi korral loetletud liikidesse kuuluvate peetavate loomade representatiivse valimi kliinilise läbivaatuse;

b)	võtavad loetletud liikidesse kuuluvatelt peetavatelt loomadelt asjakohased proovid ja muud proovid laboratoorseteks uuringuteks pädeva asutuse poolt selleks otstarbeks määratud laborites;

c)	teevad laboratoorse uuringu, et kõnealuse loetletud taudi esinemist kinnitada või välistada.

3. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud uurimiseeskirju täiendavaid üksikasjalikke eeskirju.

Artikkel 74

Pädeva asutuse poolt võetavad esmased tauditõrjemeetmed

1. Artikli 8 lõike 1 punktides b või c osutatud loetletud taudi esinemise kahtluse korral peetavatel loomadel võtab pädev asutus kuni artikli 73 lõikes 1 sätestatud uurimise tulemuste selgumiseni ja artikli 78 lõigete 1 ja 2 kohaste tauditõrjemeetmete võtmiseni järgmisi esmaseid tauditõrjemeetmeid:

a)	kohaldab tauditõrjemeetmeid kõnealuse loetletud taudi leviku piiramiseks tabandunud ettevõttest, majapidamisest, toidu- või sööda- söödaettevõttest, transpordiettevõttest, loomadega kauplevast ettevõttest või loomsete kõrvalsaaduste ettevõttest või muust kohast; [MEo207]

b)	algatab vajaduse korral epidemioloogilise uuringu, võttes arvesse artikli 57 lõikes 1 ja artikli 57 lõike 2 kohaselt vastuvõetud mis tahes eeskirjades sellise uurimise suhtes sätestatud eeskirju.

2. Lõikes 1 sätestatud esmased tauditõrjemeetmed peavad olema asjakohased ja proportsionaalsed artikli 8 lõike 1 punktides b või c osutatud loetletud taudiga seotud riskiga, võttes arvesse:

a)	taudiprofiili;

b)	tabandunud peetavaid loomi;

c)	selle liikmesriigi, tsooni, bioturvarühmiku või ettevõtte tervisestaatust, kus kõnealuse loetletud taudi esinemist kahtlustatakse;

d)	artikli 55 lõikes 1 ja artiklis 56 ning artikli 55 lõike 2 kohaselt vastuvõetud mis tahes delegeeritud õigusaktis sätestatud esmaseid tauditõrjemeetmeid.

3. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad eeskirju, mis täiendavad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud eeskirju, võttes seejuures arvesse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud küsimusi seoses:

a)	esmaste tauditõrjemeetmetega, mis tuleb võtta lõike 1 punktis a sätestatud loetletud taudi leviku tõkestamiseks;

b)	lõike 1 punktis a muude ettevõtete, nende epidemioloogiliste üksuste, majapidamiste, toidu- või sööda- ja loomsete kõrvalsaaduste ettevõtete suhtes sätestatud esmaste tauditõrjemeetmete kohaldamisega söödaettevõtete, transpordiettevõtete, loomadega kauplevate ettevõtete ; [MEo208]

c)	ajutiste taudiprofiiliga sobivate piirangutsoonide kehtestamisega.

Artikkel 75

Esmaste tauditõrjemeetmete läbivaatamine ja laiendamine

Artikli 74 lõikes 1 sätestatud tauditõrjemeetmed:

a)	vaadatakse vajaduse korral pädeva asutuse poolt läbi, lähtudes artikli 73 lõikes 1 sätestatud uurimise ja vajaduse korral artikli 74 lõike 1 punktis b sätestatud epidemioloogilise uuringu leidudest;

b)	laiendatakse vajaduse korral täiendavalt muudele kohtadele, nagu on osutatud artikli 74 lõike 3 punktis b.

2. JAGU

PEETAVATE LOOMADE TAUDIKINNITUS

Artikkel 76

Ametlik taudikinnitus pädeva asutuse poolt

1. Pädev asutus toetub artikli 8 lõike 1 punktides b või c osutatud loetletud taudi ametlikul kinnitamisel järgmisele teabele:

a)	artikli 73 lõikes 2 sätestatud kliiniliste ja laboratoorsete uuringute tulemused;

b)	vajaduse korral artikli 74 lõike 1 punkti b kohane epidemioloogiline uuring;

c)	muud kättesaadavad epidemioloogilised andmed.

Artikkel 77

Esmaste tauditõrjemeetmete lõpetamine, kui taudi esinemine on välistatud

Pädev asutus jätkab artikli 74 lõikes 1 ja artiklis 75 sätestatud esmaste tauditõrjemeetmete kohaldamist seni, kuni artikli 8 lõike 1 punktides b või c osutatud loetletud taudide esinemine on artikli 76 lõike 1 kohaselt või artikli 76 lõike 2 alusel vastu võetud eeskirjade kohaselt välistatud.

3. JAGU

TAUDITÕRJEMEETMED PEETAVATE LOOMADE TAUDIKINNITUSE KORRAL

Artikkel 78

Pädeva asutuse poolt võetavad tauditõrjemeetmed

1. Artikli 8 lõike 1 punktis b osutatud loetletud taudi puhangu artikli 76 lõike 1 kohase ametliku kinnituse korral peetavate loomade hulgas toimib pädev asutus järgmiselt:

a)	kohaldab artikli 30 lõikes 1 sätestatud kohustusliku likvideerimisprogrammi alla kuuluva liikmesriigi, tsooni või bioturvarühmiku suhtes kõnealuse likvideerimisprogrammiga ettenähtud tauditõrjemeetmeid;

b)	algatab artikli 30 lõikes 1 asjaomase loetletud taudi jaoks sätestatud kohustusliku likvideerimisprogrammi alla veel mitte kuuluva liikmesriigi, tsooni või bioturvarühmiku suhtes kõnealuse likvideerimisprogrammi ja kohaldab sellega ettenähtud tauditõrjemeetmeid.

2. Artikli 8 lõike 1 punktis c osutatud loetletud taudi puhangu artikli 76 lõike 1 kohase ametliku kinnituse korral peetavate loomade hulgas toimib pädev asutus järgmiselt:

a)	kohaldab artikli 30 lõikes 2 sätestatud vabatahtliku likvideerimisprogrammi alla kuuluva liikmesriigi, tsooni või bioturvarühmiku suhtes kõnealuse vabatahtliku likvideerimisprogrammiga ettenähtud tauditõrjemeetmeid;

b)	kohaldab vajaduse korral artikli 30 lõikes 2 asjaomase loetletud taudi jaoks sätestatud vabatahtliku likvideerimisprogrammi alla mitte kuuluva liikmesriigi, piirkonna, tsooni või bioturvarühmiku suhtes meetmeid taudi tõrjeks ja selle leviku tõkestamiseks. [MEo209]

3. Käesoleva artikli lõike 2 punktis b sätestatud meetmed peavad olema proportsionaalsed artikli 8 lõike 1 punktis c osutatud loetletud taudiga seotud riskiga, võttes arvesse:

a)	taudiprofiili;

b)	tabandunud peetavaid loomi , arvestades eelkõige nende kuuluvust ohustatud tõugu või liiki ; [MEo210]

c)	selle liikmesriigi, piirkonna, tsooni, bioturvarühmiku või ettevõtte tervisestaatust, kus loetletud taudi esinemist ametlikult on kinnitatud;

d)	tauditõrjemeetmeid, mida ettevõtetes, muudes kohtades ja piirangutsoonides käesoleva jaotise 4. jao 1. peatüki kohaselt tuleb võtta.

Artikkel 79

Pädeva asutuse poolt võtta tulevate tauditõrjemeetmetega seotud volituste delegeerimine

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 253 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad artikli 8 lõike 1 punktis b või c osutatud loetletud taudi puhangu korral peetavate loomade hulgas artikli 78 lõike 2 punkti b kohaselt võtta tulevate tauditõrjemeetmete kohta, võttes arvesse artikli 78 lõikes 3 sätestatud kriteeriume.

4. JAGU

METSLOOMAD JA MITTEPEETAVAD KODULOOMALIIGID [MEo211]

Artikkel 80

Metsloomad ja mittepeetavad koduloomaliigid [MEo212]

1. Artikli 8 lõike 1 punktis b osutatud loetletud taudi kahtluse või ametliku kinnituse korral metsloomade ja mittepeetavate koduloomaliikide hulgas teeb tabandunud liikmesriigi pädev asutus järgmist: [MEo213]

a)	kohaldab artikli 30 lõikes 1 kõnealuse loetletud taudi jaoks sätestatud kohustusliku likvideerimisprogrammi alla kuuluva liikmesriigi kogu territooriumi, piirkonna või tsooni suhtes kõnealuse likvideerimisprogrammiga ettenähtud tauditõrjemeetmeid;

algatab artikli 30 lõikes 1 asjaomase loetletud taudi jaoks sätestatud kohustusliku likvideerimisprogrammi alla mitte kuuluva liikmesriigi kogu territooriumi, piirkonna või tsooni suhtes kõnealuse likvideerimisprogrammi ja kohaldab vajaduse korral sellega ettenähtud tauditõrjemeetmeid, et taudi levikut tõkestada ja ennetada.

2. Artikli 8 lõike 1 punktis c osutatud Loetletud taudi puhangu korral metsloomade ja mittepeetavate koduloomaliikide hulgas , mis ei ole kaetud artikli 8 lõike 1 punkti b kohaste sätetega, teeb mõjutatud liikmesriigi pädev asutus järgmist: [MEo214]

a)	kohaldab artikli 30 lõikes 2 asjaomase loetletud taudi jaoks sätestatud vabatahtliku likvideerimisprogrammi alla kuuluva liikmesriigi kogu territooriumi, piirkonna, tsooni või bioturvarühmiku suhtes kõnealuse vabatahtliku likvideerimisprogrammiga ettenähtud tauditõrjemeetmeid;

b)	kohaldab vajaduse korral artikli 30 lõikes 2 asjaomase loetletud taudi jaoks sätestatud vabatahtliku likvideerimisprogrammi alla mitte kuuluva liikmesriigi kogu territooriumi, piirkonna, tsooni või bioturvarühmiku suhtes meetmeid taudi tõrjeks ja selle leviku tõkestamiseks.

3. Lõike 2 punktis b sätestatud tauditõrjemeetmete korral võetakse arvesse:

a)	taudiprofiili;

b)	tabandunud metsloomi ja mittepeetavaid koduloomaliike ; [MEo215]

b a)	metsloomade kokkupuutumist peetavate loomadega ja sellega seotud vastastikuse nakatamise riski; [MEo216]

b b)	tabandunud loomade otsest kokkupuutumist inimesega ja ruumilist lähedust inimestele; [MEo217]

c)	Käesoleva jaotise 1. peatüki 1.–4. jaos sätestatud eeskirjade kohaseid tauditõrjemeetmeid, mida tuleb võtta piirangutsoonides asuvate peetavate loomade suhtes loetletud taudi kahtluse või ametliku kinnituse korral.

4. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad üksikasjalikke eeskirju, mis täiendavad artikli 8 lõike 1 punktides b või c osutatud loetletud taudide puhangute korral metsloomade ja mittepeetavate koduloomaliikide hulgas võtta tulevaid tauditõrjemeetmeid vastavalt käesoleva artikli lõike 2 punktile b. [MEo218]

5. JAGU

KOMISJONIPOOLNE KOOSKÕLASTAMINE JA AJUTISED TAUDITÕRJE ERIMEETMED

Artikkel 81

Komisjonipoolne meetmete kooskõlastamine ja 1.–4. jaoga seotud ajutised tauditõrje erimeetmed

1. Liikmesriigid teavitavad komisjoni pädeva asutuse poolt artikli 8 lõike 1 punktides b või c osutatud loetletud taudi suhtes vastavalt artikli 76 lõikele 1, artiklitele 77 ja 78 ja artikli 80 lõigetele 1 ja 2 ning artikli 76 lõike 2, artikli 79 ja artikli 80 lõike 4 alusel vastuvõetud mis tahes delegeeritud õigusaktide kohaselt võetavatest tauditõrjemeetmetest.

2. Komisjon vaatab läbi taudialase olukorra ning pädeva asutuse poolt käesoleva peatüki kohaselt võetud tauditõrjemeetmed ning võib rakendusaktidega artikli 8 lõike 1 punktides b ja c osutatud loetletud taudide suhtes sätestada piiratud ajavahemikuks ja epidemioloogilisele olukorrale kohastel tingimustel tauditõrjemeetmeid käsitlevad erieeskirjad, juhul kui:

a)	selgub, et kõnealused pädeva asutuse võetud tauditõrjemeetmed ei sobi epidemioloogilise olukorraga;

b)	kõnealune artikli 8 lõike 1 punktis b või c osutatud loetletud taud levib käesoleva peatüki kohaselt võetud tauditõrjemeetmetele vaatamata.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3. Nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel seoses artikli 8 lõike 1 punktides b ja c osutatud loetletud taudiga, mis kujutab endast ülimalt olulise mõjuga kujunevat riski, võtab komisjon kooskõlas artikli 255 lõikes 3 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

IV OSA

REGISTREERIMINE, HEAKSKIITMINE, JÄLGITAVUS JA LIIKUMINE

I JAOTIS

Maismaaloomad, loomne paljundusmaterjal ja maismaaloomade saadused

1. peatükk

Registreerimine, heakskiitmine, registripidamine ja registrid

1. JAGU

ETTEVÕTETE JA VEDAJATE REGISTREERIMINE

Artikkel 82

Ettevõtjate kohustus ettevõtteid registreerida

1. Maismaaloomade pidamise või loomse paljundusmaterjali kogumise, tootmise, töötlemise või säilitamise ettevõtteid käitavad ettevõtjad peavad enne sellise tegevuse alustamist selleks, et olla artikli 88 kohaselt registreeritud, tegema järgmist

a)	teavitama pädevat asutust igast sellisest tema vastutusel olevast ettevõttest;

andma pädevale asutusele järgmist teavet:

i)	ettevõtja nimi ja aadress;

ii)	rajatiste asukoht ja kirjeldus;

iii)	ettevõttes peetavate maismaaloomade või seal oleva loomse paljundusmaterjali kategooriad, liigid ja arv ning ettevõtte tootmisvõimsus;

iv)	ettevõtte tüüp;

v)	muud ettevõttega seotud aspektid, mis on asjakohased selle poolt tuleneva riski kindlaksmääramisel.

2. Lõikes 1 nimetatud ettevõtteid käitavad ettevõtjad teavitavad pädevat asutust:

a)	lõike 1 punktis b osutatud küsimusi käsitlevatest mis tahes olulistest muutustest ettevõttes,

b)	ettevõtte tegevuse lõpetamisest.

3. Ettevõtted, mille suhtes kohaldatakse artikli 82 kohast heakskiitmist, ei pea esitama käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teavet.

Artikkel 83

Erandid ettevõtjate kohustusest ettevõtteid registreerida

Erandina artikli 82 lõikest 1 võivad liikmesriigid vabastada teatavad ettevõtete kategooriad registreerimisnõudest, võttes arvesse järgmisi kriteeriume:

a)	ettevõttes peetavate maismaaloomade ja seal oleva loomse paljundusmaterjali kategooriad, liigid ja arv ning ettevõtte tootmisvõimsus;

b)	ettevõtte tüüp;

c)	peetavate maismaaloomade või loomse paljundusmaterjali liikumine ettevõttesse ja sealt välja.

Artikkel 84

Rakendamisvolitused, mis on seotud ettevõtjate kohustusega ettevõtteid registreerida

Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada eeskirju, mis käsitlevad:

a)	ettevõtjate poolt artikli 82 lõike 1 kohaseks ettevõtete registreerimiseks esitatavat teavet;

b)	selliste ettevõtete tüüpe, mida liikmesriigid võivad artikli 83 kohasest registreerimiskohustusest vabastada, eeldusel et need ettevõtted ei kujuta endast märkimisväärset riski ja võttes arvesse kõnealuses artiklis sätestatud kriteeriume.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 85

Peetavate kabiloomade vedajate registreerimiskohustus ja delegeeritud õigusaktid

1. Peetavate maismaaloomade vedajad peavad enne oma tegevuse alustamist selleks, et olla artikli 88 kohaselt registreeritud:

a)	teavitama pädevat asutust oma tegevusest;

andma pädevale asutusele järgmist teavet:

i)	vedaja nimi ja aadress;

ii)	veetavate peetavate maismaaloomade kategooriad, liigid ja arv;

iii)

veoliik;

iv)	veovahend.

2. Vedajad peavad pädevat asutust teavitama:

a)	lõike 1 punktis b osutatud küsimusi käsitlevatest mis tahes olulistest muutustest,

b)	veotegevuse lõppemisest.

3. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad lõikes 1 sätestatud eeskirjade täiendamist ja muutmist seoses muud liiki vedajate kohustusega esitada oma tegevuse registreerimiseks vajalikku teavet, võttes arvesse selliste vedudega seotud riske.

Artikkel 86

Erandid peetavate kabiloomade vedajate registreerimiskohustusest

Erandina artikli 85 lõikest 1 võivad liikmesriigid vabastada teatavad vedajate kategooriad registreerimisnõudest, võttes arvesse järgmisi kriteeriume:

a)	vahemaad, mille taha nad kõnealuseid peetavaid maismaaloomi veavad;

b)	nende veetavate peetavate maismaaloomade kategooriad, liigid ja arv. [MEo219]

Artikkel 87

Vedajate registreerimiskohustusega seotud rakendusaktid

Komisjon võib vastu võtta vastu rakendusakte, mis käsitlevad:

a)	vedajate poolt artikli 85 lõike 1 kohaseks tegevuse registreerimiseks esitatavat teavet;

b)	selliste vedajate liike, mida liikmesriigid võivad artikli 86 kohasest registreerimiskohustusest vabastada, eeldusel et need veoliigid ei kujuta endast märkimisväärset riski ja võttes arvesse kõnealuses artiklis sätestatud kriteeriume. [MEo220]

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 88

Pädeva asutuse kohustus, mis on seotud ettevõtete ja vedajate registreerimisega

Pädev asutus registreerib:

a)	ettevõtted artikli 96 lõikes 1 sätestatud ettevõtete ja vedajate registrisse, kui ettevõtja on esitanud artikli 82 lõikes 1 nõutud teabe;

b)	vedajad kõnealusesse artikli 96 lõikes 1 sätestatud ettevõtete ja vedajate registrisse, kui vedaja on esitanud artikli 85 lõikes 1 nõutud teabe.

2. JAGU

TEATAVAT LIIKI ETTEVÕTETE HEAKSKIITMINE

Artikkel 89

Teatavat liiki ettevõtete heakskiitmine ja delegeeritud õigusaktid

1. Järgmist liiki ettevõtteid käitavad ettevõtjad esitavad pädevale asutusele taotluse artikli 91 lõike 1 kohase heakskiidu saamiseks ja nad ei jätka oma tegevust seni, kuni nende ettevõte on artikli 92 lõike 1 kohaselt heaks kiidetud:

a)	kabiloomade ja kodulindude kogumise ettevõtted, kust kõnealused loomad teise liikmesriiki viiakse;

b)	veiste, sigade lammaste, kitsede ja hobuste paljundusmaterjali ettevõtted, kust kõnealuste loomade paljundusmaterjal teise liikmesriiki viiakse;

c)	haudejaamad, kust haudemunad või kodulinnud teise liikmesriiki viiakse;

d)	kodulinde pidavad ettevõtted, kust muuks otstarbeks kui tapmiseks ettenähtud kodulinnud või haudemunad teise liikmesriiki viiakse;

e)	kõik muud liiki peetavate maismaaloomade pidamise ettevõtted, mis tuleb heaks kiita vastavalt käesoleva artikli lõike 3 punkti b alusel vastuvõetud delegeeritud õigusaktis sätestatud eeskirjadele ja mis kujutavad endast märkimisväärset riski.

2. Ettevõtjad lõpetavad tegevuse lõikes 1 osutatud ettevõttes, kui:

a)	pädev asutus tühistab või peatab oma heakskiidu artikli 95 lõike 2 kohaselt; või

b)	ettevõte ei suuda artikli 94 lõike 3 kohase tingimusliku heakskiitmise korral täita artikli 94 lõikes 3 osutatud veel täitmata nõudeid ja ei saa artikli 92 lõike 1 kohast lõplikku heakskiitu.

3. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad käesoleva artikli lõike 1 kohast ettevõtete tunnustamise eeskirjade täiendamist ja muutmist ja on seotud järgmisega:

a)	erandid nõudest, mille kohaselt lõike 1 punktides a–d osutatud ettevõtteliike käitavad ettevõtjad peavad pädevalt asutuselt taotlema temapoolset heakskiitu, juhul kui kõnealused ettevõtted ei kujuta endast märkimisväärset riski;

b)	ettevõtteliigid, mis tuleb heaks kiita lõike 1 punkti e kohaselt;

c)	erieeskirjad lõike 1 punktis b osutatud loomse paljundusmaterjali ettevõtete tegevuse lõpetamise kohta.

4. Lõikes 3 sätestatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel võtab komisjon arvesse järgmisi kriteeriume:

a)	ettevõttes oleva(te) peetavate maismaaloomade või loomse paljundusmaterjali kategooriad ja liigid või tõud ; [MEo221]

b)	ettevõttes oleva(te) liikide, peetavate maismaaloomade või loomse paljundusmaterjali arv;

c)	ettevõtteliik ja tootmisviis;

d)	peetavate maismaaloomade või loomse paljundusmaterjali liikumine seda liiki ettevõtetesse ja sealt välja.

Artikkel 90

Kinniste ettevõtete staatuse heakskiitmine

Kinnise ettevõtte staatust soovivaid ettevõtteid käitavad ettevõtjad:

a)	taotlevad pädevalt asutuselt heakskiitu vastavalt artikli 91 lõikele 1;

b)	ei vii peetavaid loomi artikli 134 lõikes 1 ja artikli 134 lõike 2 kohaselt vastuvõetud mis tahes delegeeritud õigusaktis sätestatud nõuete kohaselt kinnisesse ettevõttesse seni, kuni pädev asutus kiidab artiklite 92 ja 94 kohaselt nende ettevõtte kõnealuse staatuse heaks.

Artikkel 91

Ettevõtjate teavitamiskohustus, mis on seotud heakskiidu saamisega ja rakendusaktid

1. Oma taotluses ettevõttele artikli 89 lõike 1 ja artikli 90 punkti a kohase heakskiidu saamiseks peavad ettevõtjad esitama pädevale asutusele järgmise teabe:

a)	ettevõtja nimi ja aadress;

b)	ettevõtte asukoht ja rajatiste kirjeldus;

c)	ettevõttes oleva(te) peetavate maismaaloomade või loomse paljundusmaterjali kategooriad, liigid ja arv;

d)	ettevõtte tüüp;

e)	muud ettevõtte spetsiifikaga seotud aspektid, mis on asjakohased selle poolt tuleneva riski kindlaksmääramisel.

2. Lõikes 1 nimetatud ettevõtteid käitavad ettevõtjad teavitavad pädevat asutust:

a)	lõike 1 punktides a, b ja c osutatud küsimusi käsitlevatest mis tahes olulistest muutustest ettevõttes,

b)	ettevõtte tegevuse lõpetamisest.

3. Komisjon võib rakendusaktidega sätestada eeskirjad, mis käsitlevad teavet, mille ettevõtjad käesoleva artikli lõike 1 kohastes oma ettevõtete heakskiitmise taotlustes peavad esitama.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 92

Ettevõtete heakskiitmine ja selle tingimused ning delegeeritud õigusaktid

1. Pädev asutus annab ettevõtetele artikli 89 lõike 1 ja artikli 90 punkti a kohase heakskiidu ainult siis, kui sellised ettevõtted: [MEo222]

vastavad järgmistele nõuetele (sõltuvalt olukorrast):

i)	karantiin, isolatsioon ja muud bioturvameetmed, võttes arvesse artikli 9 lõike 1 punktis b sätestatud nõudeid ja artikli 9 lõike 2 kohaselt vastuvõetud eeskirju;

ii)	artikliga 22 ja, sõltuvalt ettevõtteliigist ja seotud riskist, artikliga 23 ning artikli 24 kohaselt vastuvõetud eeskirjadega ettenähtud jälgimisnõuded;

iii)	artiklitega 97 ja 98 ning artiklite 100 ja 101 kohaselt vastuvõetud eeskirjadega ettenähtud registri pidamine;

omavad rajatisi ja seadmeid:

i)	mis sobivad taudi sissetoomise ja leviku riski vähendamiseks vastuvõetava tasemeni, võttes arvesse ettevõtte tüüpi;

ii)	mille tootmisvõimsus on piisav peetavate maismaaloomade arvu või loomse paljundusmaterjali mahu jaoks;

c)	ei kujuta endast vastuvõetamatu riski taudide leviku osas, võttes arvesse kehtivaid riskivähendusmeetmeid;

d)	omavad piisaval arvul ettevõtte tegevuse jaoks vajaliku väljaõppega töötajaid;

e)	on võtnud kasutusele süsteemi, mis võimaldab ettevõttel pädevale asutusele tõendada, et nad vastavad punktide a–d nõuetele.

2. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõudeid, mis on seotud:

a)	karantiini, isolatsiooni ja muude lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud bioturvameetmetega;

b)	lõike 1 punkti a alapunkti ii kohase jälgimisega;

c)	lõike 1 punktis b osutatud rajatiste ja seadmetega;

d)	lõike 1 punktis d töötajate ja veterinaararstide suhtes sätestatud vastutuse, pädevuse ja väljaõppega;

e)	pädeva asutuse poolse vajaliku järelevalve ja kontrolliga.

3. Lõike 2 kohaselt vastuvõetavates delegeeritud õigusaktides sätestatavate eeskirjade koostamisel võtab komisjon arvesse järgmist:

a)	iga ettevõtteliigiga seotud risk;

b)	peetavate maismaaloomade kategooriad ja liigid;

c)	tootmisviis;

d)	ettevõtteliigi ja sellistes ettevõtetes peetavate loomade liikide ja kategooriate tüüpilised liikumisskeemid.

Artikkel 93

Ettevõtete heakskiitmise ulatus

Pädev asutus täpsustab ettevõttele artikli 89 lõike 1 ja artikli 90 punkti a kohase taotluse alusel artikli 92 lõike 1 kohaselt antud heakskiidus selgesõnaliselt:

a)	milliste artikli 89 lõikes 1, artiklis 90 ja artikli 89 lõike 3 punkti b kohaselt vastuvõetud eeskirjades osutatud ettevõtteliikide suhtes heakskiitu kohaldatakse;

b)	milliste peetavate maismaaloomade või loomse paljundusmaterjali kategooriate ja liikide suhtes heakskiitu kohaldatakse.

Artikkel 94

Heakskiitmise kord pädeva asutuse poolt

1. Pädev asutus kehtestab ettevõtjatele korra, mida nad peavad oma ettevõttele artikli 89 lõike 1, artikli 90 punkti a ja artikli 91 lõike 1 kohase heakskiidu taotlemisel järgima , ning maksimaalse tähtaja, mille jooksul ta kohustub tegema järgmises lõikes osutatud kontrollkäike kohapeal . [MEo223]

2. Pärast ettevõtjalt heakskiidu taotluse saamist teeb pädev asutus kooskõlas 89 lõike 1 punktiga a ja artikli 90 punktiga a kohapealse kontrolli.

2 a. Pädev asutus annab ettevõttele heakskiidu, kui käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohase ettevõtja taotluse ja pädeva asutuse tehtud ettevõtte kohapealse kontrolli alusel ilmneb, et ettevõte vastab kõikidele artikli 92 lõikes 1 sätestatud heakskiidunõuetele ja artikli 92 lõike 2 kohaselt vastu võetud eeskirjadele. [MEo224]

3. Pädev asutus võib ettevõtte heaks kiita tingimuslikult, kui ettevõtja taotluse ja sellele järgneva pädeva asutuse poolt käesoleva artikli lõike 2 kohaselt tehtud ettevõtte kohapealse kontrolli põhjal selgub, et ta vastab kõigile peamistele nõuetele, mis tagavad piisavalt, et ettevõte ei kujuta endast märkimisväärset riski, pidades silmas, et tagatud on kõigile artikli 92 lõikes 1 ja artikli 92 lõike 2 kohaselt vastuvõetud eeskirjades sätestatud heakskiitmise nõuetele vastavus.

4. Kui pädev asutus on andnud käesoleva artikli lõike 3 kohase heakskiidu, annab ta täieliku heakskiidu alles siis, kui kolme kuu jooksul pärast tingimusliku heakskiidu andmist ettevõttes tehtud teine kohapealne kontroll näitab, et ettevõte vastab kõigile artikli 92 lõikes 1 ja artikli 92 lõike 2 kohaselt vastuvõetud eeskirjades sätestatud heakskiitmise nõuetele.

Kui see kohapealne kontroll näitab, et ilmselgelt on tehtud edusamme, kuid ettevõte ei vasta ikka veel kõigile kõnealustele nõuetele, võib pädev asutus tingimuslikku heakskiitu pikendada ning anda vajalikke tõhusaid suuniseid, et aidata kaasa puudujääkide edukale lahendamisele . Tingimuslik heakskiit ei tohi siiski kesta kokku üle kuue kuu. [MEo225]

Artikkel 95

Pädeva asutuse antud heakskiidu läbivaatamine, tühistamine või peatamine

1. Pädev asutus jälgib artiklite 92 ja 94 kohaseid ettevõtete heakskiitmisi.

2. Kui pädev astus tuvastab ettevõttes tõsiseid puudusi artikli 92 lõikes 1 ja artikli 92 lõike 2 kohaselt vastuvõetud eeskirjades sätestatud nõuete osas ja ettevõtja ei suuda anda piisavaid tagatisi kõnealuste puuduste kõrvaldamiseks, algatab pädev asutus ettevõtte heakskiidu tühistamise menetlused. Pädev asutus määrab riski põhjal kindlaks korduskontrolli ajalise sageduse või minimaalse ja maksimaalse tähtaja, mille jooksul tuleb korduskontroll teha, ning juhud, mille korral võib neid tähtaegu mitte järgida. [MEo226]

Pädev asutus võib siiski ettevõtte heakskiidu peatada, kui ettevõtja ei suuda tagada, et ta lahendab kõnealused puudused mõistliku aja jooksul.

3. Pärast lõike 2 kohast tühistamist või peatamist saab heakskiidu taastada ainult siis, kui pädev asutus on veendunud, et ettevõte vastab täielikult kõigile käesolevas määruses selle ettevõtteliigi suhtes kehtestatud nõuetele.

3. JAGU

PÄDEVA ASUTUSE PEETAV ETTEVÕTETE JA VEDAJATE REGISTER

Artikkel 96

Ettevõtete ja vedajate register

1. Pädev asutus koostab ajakohastatult peetava registri, mis hõlmab:

a)	kõiki artikli 88 kohaselt registreeritud ettevõtteid ja vedajaid;

b)	kõiki artiklite 92 ja 94 kohaselt heakskiidetud ettevõtteid.

Ta teeb kõnealuse registri komisjonile, teistele liikmesriikidele ja avalikkusele kättesaadavaks. [MEo227]

2. Kui see on asjakohane, võib pädev asutus kombineerida lõike 1 punktis a osutatud registreerimist ja lõike 1 punktis b osutatud heakskiitmist muul eesmärgil registreerimisega.

3. Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad:

a)	lõikega 1 ette nähtud registrisse sisestatavat teavet;

b)	täiendavaid nõudeid loomse paljundusmaterjali ettevõtete registritele pärast tegevuse lõpetamist;

c)	lõikega 1 ettenähtud registri avalikku kättesaadavust.

4. Komisjon võib rakendusaktidega sätestada eeskirjad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud ettevõtete ja vedajate ning heakskiidetud ettevõtete registri vormi ja registreerimise korra kohta.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4. JAGU

REGISTRI PIDAMINE

Artikkel 97

Muid kui loomse paljundusmaterjali ettevõtteid käitavate ettevõtjate registripidamiskohustused

1. Ettevõtjad, kes käitavad artikli 88 kohaselt registreeritavaid või artikli 92 lõike 1 kohaselt heakskiidetavaid ettevõtteid, peavad ja säilitavad registreid, mis sisaldavad vähemalt järgmist teavet:

a)	nende ettevõtte peetavate maismaaloomade liigid, kategooriad, arv ja vajaduse korral identifitseerimistunnused; [MEo228]

peetavate maismaaloomade liikumine nende ettevõttesse ja seal välja, märkides vajaduse korral:

i)	nende päritolu- ja sihtkoha;

ii)	sellise liikumise kuupäeva;

paber- või elektroonilisel kandjal dokumendid, mis peavad nende ettevõttesse artikli 106 punkti b, artikli 107 punkti b, artikli 109 punkti c, artikli 110punkti b, artikli 113 punkti b, artikli 140 lõigete 1 ja 2 ja artikli 162 lõike 2 kohaselt ning artiklite 114 ja 117 ja artikli 141 lõike 1 punktide b ja c alusel vastuvõetud eeskirjade kohaselt saabuvate või sealt lahkuvate loomadega kaasas olema;

d)	nende ettevõtte peetavate loomadega seotud mis tahes loomatervisealased probleemid loomatervisealaste probleemidega loomade ravimine ; [MEo229]

bioturvameetmed, jälgimine, ravi, testide tulemused ja muu asjakohane teave vastavalt:

i)	ettevõtte peetavate maismaaloomade kategooriatele ja liikidele;

ii)	tootmisviisile;

iii)	ettevõtte tüübile ja suurusele;

f)	kõigi artikli 23 lõike 1 kohaselt ja artikli 24 alusel vastuvõetud eeskirjade kohaselt nõutavate loomatervise ülevaatuste tulemused.

2. Liikmesriik võib vabastada ettevõtted, mille suhtes ei kohaldata artikli 83 kohast registreerimisnõuet, nõudest pidada registrit käesoleva artikli lõikes 1 loetletud teabe kohta. Liikmesriigid teavitavad komisjoni mis tahes tehtud eranditest ja peavad registrit kõikide ettevõtete kohta, mille suhtes on nende territooriumil erandeid tehtud. [MEo230]

3. Ettevõtteid käitavad ettevõtjad peavad registrit lõikes 1 sätestatud ettevõtteid käsitleva teabe kohta ja:

a)	teevad selle pädevale asutusele taotluse korral kättesaadavaks;

b)	säilitavad selle pädeva asutuse määratava minimaalse ajavahemiku jooksul, mis ei või olla lühem kui kolm aastat.

Artikkel 98

Loomse paljundusmaterjali ettevõtete registripidamine

1. Loomse paljundusmaterjali ettevõtteid käitavad ettevõtjad peavad ja säilitavad registreid, mis sisaldavad vähemalt järgmist teavet:

a)	loomse paljundusmaterjali tootmiseks kasutatud doonorloomade tõug, vanus ja identifitseerimistunnus;

b)	kogutud, toodetud või töödeldud loomse paljundusmaterjali kogumise, tootmise või töötlemise aeg ja koht;

c)	loomse paljundusmaterjali identifitseerimistunnused koos üksikasjadega paljundusmaterjali sihtkoha kohta, kui on teada;

d)	paber- või elektroonilisel kandjal dokumendid, mis peavad nende ettevõttesse artikli 159 ja artikli 162 lõike 2 kohaselt ning artikli 160 lõigete 3 ja 4 alusel vastuvõetud eeskirjade kohaselt saabuva või sealt lahkuva loomse paljundusmaterjaliga kaasas olema;

d a)	kliiniliste ja laboriuuringute tulemused; [MEo231]

e)	kasutatud laboratoorsed meetodid.

2. Liikmesriik võib vabastada ettevõtted, mille suhtes ei kohaldata artikli 84 kohast registreerimisnõuet, nõudest pidada registrit käesoleva artikli lõikes 1 loetletud teabe kohta. Liikmesriigid teavitavad komisjoni mis tahes tehtud eranditest ja peavad registrit kõikide ettevõtete kohta, mille suhtes on nende territooriumil erandeid tehtud. [MEo232]

3. Loomse paljundusmaterjali ettevõtteid käitavad ettevõtjad peavad registrit lõikes 1 sätestatud ettevõtteid käsitleva teabe kohta ja:

a)	teevad selle pädevale asutusele taotluse korral kättesaadavaks;

b)	säilitavad selle pädeva asutuse määratava minimaalse ajavahemiku jooksul, mis ei või olla lühem kui kolm aastat.

Artikkel 99

Vedajate registripidamine

1. Loomse paljundusmaterjali vedajad peavad ja säilitavad registreid, mis sisaldavad vähemalt järgmist teavet:

a)	ettevõtted, kus nad on käinud;

b)	nende veetud loomse paljundusmaterjali kategooriad, liigid ja arv;

c)	veovahendi puhastamine, desinfektsioon ja desinfestatsioon.

2. Liikmesriik võib vabastada vedajad, kelle suhtes ei kohaldata artikli 86 kohast registreerimisnõuet, nõudest pidada registrit käesoleva artikli lõikes 1 loetletud teabe kohta. Liikmesriigid teavitavad komisjoni mis tahes tehtud eranditest ja peavad registrit kõikide ettevõtete kohta, mille suhtes on nende territooriumil erandeid tehtud. [MEo233]

3. Vedajad peavad lõikes 1 sätestatud registrit:

a)	viisil, mis võimaldab selle pädevale asutusele taotluse korral kohe kättesaadavaks teha;

b)	pädeva asutuse määratava minimaalse ajavahemiku jooksul, mis ei või olla lühem kui kolm aastat.

Artikkel 100

Registripidamisega seotud volituste delegeerimine

1. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad artiklites 97, 98 ja 99 sätestatud registripidamisnõudeid täiendavaid eeskirju, mis on seotud:

eranditega registripidamisnõuetest, mis tehakse:

i)	teatavat liiki ettevõtteid käitavatele ettevõtjatele ja teatavat liiki vedajatele;

ii)	ettevõtetele, kes peavad, või vedajatele, kes käitlevad väikest hulka peetavaid maismaaloomi või väikest kogust loomset paljundusmaterjali;

iii)	teatavatele peetavate maismaaloomade või teatava loomse paljundusmaterjali kategooriatele või liikidele; [MEo234]

b)	teabega, mis tuleb registrisse kanda lisaks artikli 97 lõikes 1, artikli 98 lõikes 1 ja artikli 99 lõikes 1 sätestatud teabele;

c)	loomse paljundusmaterjali ettevõttes kogutud, toodetud või töödeldud loomse paljundusmaterjali üle registri pidamise täiendavate nõuetega pärast seda, kui ettevõte on tegevuse lõpetanud.

2. Lõikes 1 sätestatud delegeeritud õigusaktides kehtestatavate eeskirjade koostamisel võtab komisjon arvesse järgmist:

a)	iga ettevõtteliigiga või vedajaga seotud risk;

b)	ettevõttes oleva(te) või veetava(te) peetavate maismaaloomade või loomse paljundusmaterjali kategooriad ja liigid;

c)	ettevõttes kasutatav tootmisviis või veoliik;

d)	ettevõtteliigi ja asjaomase loomakategooria tüüpilised liikumisskeemid;

e)	ettevõttes oleva(te) või veetava(te) peetavate maismaaloomade arv või loomse paljundusmaterjali kogus.

Artikkel 101

Registri pidamisega seotud rakendamisvolitused

Komisjon kehtestab rakendusaktidega eeskirjad, mis käsitlevad:

a)	artikli 97 lõikes 1, artikli 98 lõikes 1 ja artikli 99 lõikes 1 ning artikli 100 alusel vastuvõetud eeskirjades sätestatud registri vorm;

b)	artikli 97 lõikes 1, artikli 98 lõikes 1 ja artikli 99 lõikes 1 ning artikli 100 alusel vastuvõetud eeskirjades sätestatud registri pidamine elektroonilisel kujul;

c)	artikli 97 lõikes 1, artikli 98 lõikes 1 ja artikli 99 lõikes 1 ning artikli 100 alusel vastuvõetud eeskirjades sätestatud registripidamise kord.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2. peatükk

Peetavate maismaaloomade ja loomse paljundusmaterjali jälgitavusnõuded

1. JAGU

PEETAVAD MAISMAALOOMAD

Artikkel 102

Liikmesriikide vastutus peetavate maismaaloomade identifitseerimis- ja registreerimissüsteemi loomisel

1. Liikmesriikidel peab olema süsteem peetavate maismaaloomade identifitseerimiseks ja registreerimiseks ning vajaduse korral nende liikumise üle registrite pidamiseks, võttes arvesse:

a)	peetavate maismaaloomade liiki või kategooriat;

b)	selle liigi või kategooriaga seotud riski.

2. Lõikes 1 sätestatud süsteem sisaldab järgmisi elemente:

a)	vahendid peetavate maismaaloomade üksikult või rühmadena identifitseerimiseks;

b)	artiklis 104 osutatud identifitseerimisdokumendid, liikumisdokumendid ja muud peetavate maismaaloomade identifitseerimist ja jälgimist võimaldavad dokumendid;

c)	artikli 97 lõike 1 punktide a ja b kohased ajakohastatud registrid;

d)	artikli 103 lõike 1 kohane peetavate maismaaloomade elektrooniline andmebaas.

3. Lõikega 1 ettenähtud süsteem luuakse selliselt, et see:

a)	tagab käesoleva määrusega ettenähtud taudiennetus- ja tauditõrjemeetmete tõhusa kohaldamise;

b)	hõlbustab peetavate maismaaloomade ja nende liikmesriigisisese ja liikmesriikidevahelise liikumise ning liidu territooriumile sisenemise jälgitavust;

c)	tagab kõnealuse süsteemi elementide tõhusa koostalitluse, integreerituse ja ühilduvuse;

tagab, et süsteem on vajalikul määral kohandatud:

i)	artiklis 20 sätestatud liidusisese teatamise ja aruandluse arvutipõhise teabesüsteemiga;

ii)

IMSOCiga;

e)	tagab ühtse lähenemisviisi süsteemiga hõlmatud eri loomaliikidele.

4. Kui see on asjakohane, võivad liikmesriigid:

a)	kasutada kogu lõikes 1 sätestatud süsteemi või osa sellest muudel kui lõike 3 punktides a ja b sätestatud eesmärkidel;

integreerida artiklis 104 osutatud identifitseerimisdokumendid, liikumisdokumendid ja muud dokumendid artikli 140 lõigetes 1 ja 2 ja artikli 148 lõikes 1 ning artikli 141 punktide b ja c ja artikli 148 lõigete 3 ja 4 alusel vastuvõetud eeskirjades sätestatud veterinaarsertifikaatidesse või ettevõtja deklaratsiooni;

c)	määrata lõike 1 sätestatud identifitseerimis- ja registreerimissüsteemi praktiliseks rakendajaks mõne muu asutuse või anda selleks loa mõnele muule volitatud isikule või füüsilisele isikule.

Artikkel 103

Liikmesriigi kohustus luua peetavate maismaaloomade elektrooniline andmebaas

1. Liikmesriigid loovad elektroonilise andmebaasi ja haldavad seda, et registreerida:

veise-, lamba- ja kitseliikidesse kuuluvate peetavate loomadega seotud järgmist teavet:

i)	nende individuaalne identifitseerimistunnus vastavalt artikli 106 punktile a ja artikli 107 punktile a;

ii)	neid pidav ettevõte;

iii)	nende liikumine ettevõtetesse ja sealt välja;

sealiikidesse kuuluvate peetavate loomadega loomade ja neid pidavate ettevõtetega seotud järgmist teavet;

i)	neid pidav ettevõte;

ii)	nende liikumine ettevõtetesse ja sealt välja; [MEo235]

hobuseliikidesse kuuluvate peetavate loomadega seotud järgmist teavet:

i)	nende ainukordne kogu eluea jooksul kehtiv number vastavalt artikli 109 lõike 1 punktile a;

ii)	vajaduse korral identifitseerimisvahendid, mis võimaldavad seostada konkreetset looma alapunktis iii osutatud identifitseerimisdokumendiga;

iii)	artikli 109 lõike 1 punkti c kohane identifitseerimisdokument;

iv)	ettevõtted, kus neid loomi harilikult peetakse;

d)	muudesse kui punktides a, b ja c nimetatud liikidesse kuuluvate peetavate maismaaloomadega seotud teavet, kui seda nähakse ette lõike 2 kohaselt vastuvõetud eeskirjadega.

2. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad muude kui käesoleva artikli lõike 1 punktides a, b ja c nimetatud loomaliikidega seotud teabe registreerimist kõnealuses lõikes osutatud elektroonilisse andmebaasi, võttes arvesse kõnealuste liikidega seotud riske, selleks et:

a)	tagada käesoleva määrusega ettenähtud taudiennetus- ja tauditõrjemeetmete tõhus kohaldamine;

b)	hõlbustada peetavate maismaaloomade, nende liikmesriigisisese ja liikmesriikidevahelise liikumise ning liidu territooriumile sisenemise jälgitavust.

2 a. Liikmesriigid kehtestavad 1. jaanuariks 2018 koerte registreerimiskohustuse. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. juuliks 2019 aruande liikmesriikide kogemuste kohta koerte registreerimise ja identifitseerimisega, eelkõige seoses hulkuvate loomadega. Aruannet täiendatakse vajaduse korral ettepanekuga andmebaaside miinimumnõuete kohta vastavalt lõikele 1. [MEo236]

Artikkel 104

Pädeva asutuse kohustus anda välja identifitseerimisdokumente, liikumisdokumente ja muid peetavate maismaaloomade identifitseerimist ja jälgimist võimaldavaid dokumente

Pädev asutus annab välja:

a)	peetavate maismaaloomade identifitseerimisdokumente, kui seda nõutakse artikli 106 punktis b, artikli 109 punktis c, artikli 112 lõike 1 punktis b ja lõike 2 punktis b, artikli 113 punktis b ning artiklite 114 ja 117 alusel vastuvõetud eeskirjades;

b)	, liikumisdokumente ja muid peetavate maismaaloomade identifitseerimist ja jälgimist võimaldavaid dokumente, kui seda nõutakse artikli 107 punktis b, artikli 110 punktis b, artikli 113 punktis b ning artiklite 114 ja 117 alusel vastuvõetud eeskirjades.

Artikkel 105

Identifitseerimisvahendeid käsitleva teabe kättesaadavus avalikkusele

Pädev asutus teavitab komisjoni ja teeb avalikult kättesaadavaks järgmise teabe:

a)	liikmesriikide poolt artikli 103 lõike 1 kohaselt loodud elektrooniliste andmebaaside kontaktpunktid;

b)	asutused või isikud, kes vastutavad identifitseerimisdokumentide, liikumisdokumentide ja muude artikli 104 kohaste dokumentide väljaandmise eest, võttes arvesse artikli 102 lõike 4 punkti c;

identifitseerimisvahendid, mida iga peetavate maismaaloomade kategooria ja liigi korral artikli 106 punkti a, artikli 107 punkti a, artikli 109 lõike 1, artikli 110 punkti a, artikli 112 lõike 1 punkti a ja lõike 2 punkti a ja artikli 113 punkti a kohaselt ning artiklite 114 ja 117 alusel vastuvõetud eeskirjade kohaselt tuleb kasutada;

d)	artiklis 104 osutatud identifitseerimisdokumentide ja muude dokumentide väljaandmiseks ettenähtud vorm.

Artikkel 106

Ettevõtjate kohustus identifitseerida veiseliikidesse kuuluvaid peetavaid loomi

Veiseliikidesse kuuluvaid loomi pidavad ettevõtjad:

a)	tagavad, et kõnealuseid peetavaid loomi saab üksikult identifitseerida mõne füüsilise identifitseerimisvahendi abil;

tagavad, et pädev või määratud asutus või volitatud isik on kõnealuste peetavate loomade kohta välja antud identifitseerimisdokumendi, mis on kogu eluea jooksul kehtiv dokument:

i)	mida ettevõtja hoiab, nõuetekohaselt täidab ja ajakohastab;

ii)	mis on kõnealuste peetavate maismaaloomadega kaasas nende liikumise ajal.

c)	kannavad kõnealuste peetavate maismaaloomade ettevõttesse ja sealt välja liikumist käsitleva teabe artikli 103 lõikes 1 ja artiklite 114 ja 117 alusel vastuvõetud eeskirjades sätestatud elektroonilisse andmebaasi.

Artikkel 107

Ettevõtjate kohustus identifitseerida lamba- ja kitseliikidesse kuuluvaid peetavaid loomi

Lamba- ja kitseliikidesse kuuluvaid peetavaid loomi pidavad ettevõtjad:

a)	tagavad, et kõnealuseid peetavaid loomi saab üksikult identifitseerida mõne füüsilise identifitseerimisvahendi abil;

b)	tagavad, et kõnealuseid peetavaid loomi pidavast ettevõttest väljaviimise korral on loomadega kaasas nõuetekohaselt täidetud liikumisdokument, mille on artikli 104 kohaselt välja andnud pädev asutus;

c)	kannavad kõnealuste peetavate maismaaloomade ettevõttesse ja sealt välja liikumist käsitleva teabe artikli 103 lõikes 1 ja artiklite 114 ja 117 alusel vastuvõetud eeskirjades sätestatud elektroonilisse andmebaasi.

Artikkel 108

Veise-, lamba- ja kitseliikidesse kuuluvate peetavate loomade identifitseerimis- ja liikumisdokumentidega seotud erandid

Erandina artiklist 104 ja artikli 106 punktis b ja artikli 107 punktist b võivad liikmesriigid vabastada ettevõtjad nõudest tagada, et veise-, lamba- ja kitseliikidesse kuuluvate peetavate loomadega oleks nende liikmesriigisisese liikumise jooksul kaasas identifitseerimis- või liikumisdokumendid, eeldusel et:

a)	identifitseerimis- või liikumisdokumendis olev teave on lisatud artikli 103 lõike 1 kohasesse elektroonilisse andmebaasi;

b)	veise-, lamba- ja kitseliikidesse kuuluvate peetavate loomade identifitseerimis- ja registreerimissüsteem tagab samaväärse jälgitavuse taseme, mis tagatud identifitseerimis- ja liikumisdokumentidega.

Artikkel 109

Ettevõtjate kohustus identifitseerida ja registreerida hobuseliikidesse kuuluvaid peetavaid loomi

1. Hobuseliikidesse kuuluvaid peetavaid loomi pidavad ettevõtjad tagavad, et kõnealuseid loomi saab üksikult identifitseerida:

a)	ainukordse kogu eluea jooksul kehtiva numbri abil, mis on salvestatud artikli 103 lõikes 1 sätestatud elektroonilisse andmebaasi;

b)	meetodi abil, mis seob peetava looma ühemõtteliselt käesoleva lõike punktis b sätestatud ja artikli 104 kohaselt pädeva asutuse poolt väljaantud identifitseerimisdokumendiga;

c)	nõuetekohaselt täidetud kogu eluea jooksul kehtiva dokumendi abil.

2. Hobuseliikidesse kuuluvaid peetavaid loomi pidavad ettevõtjad kannavad kõnealuseid peetavaid maismaaloomi käsitleva teabe artikli 103 lõikes 1 ja artiklite 114 ja 117 alusel vastuvõetud eeskirjades sätestatud elektroonilisse andmebaasi.

Artikkel 110

Ettevõtjate kohustus identifitseerida ja registreerida sealiikidesse kuuluvaid peetavaid loomi

Sealiikidesse kuuluvaid peetavaid loomi pidavad ettevõtjad:

a)	tagavad, et kõnealuseid peetavaid loomi saab identifitseerida mõne füüsilise identifitseerimisvahendi abil;

b)	tagavad, et kõnealuseid peetavaid loomi pidavast ettevõttest väljaviimise korral on loomadega kaasas nõuetekohaselt täidetud liikumisdokument, mille on artikli 104 punkti b kohaselt välja andnud pädev asutus;

c)	kannavad kõnealuseid loomi pidavat ettevõtet käsitleva teabe artikli 103 lõikes 1 ja artiklite 114 ja 117 alusel vastuvõetud eeskirjades sätestatud elektroonilisse andmebaasi.

Artikkel 111

Sealiikidesse kuuluvate peetavate loomade liikumisega seotud erandid

Erandina artikli 110 punktist b võivad liikmesriigid vabastada ettevõtjad nõudest tagada, et sealiikidesse kuuluvate peetavate loomadega oleks kaasas pädeva asutuse poolt liikmesriigisiseseks liikumiseks väljaantud, nõuetekohaselt täidetud liikumisdokument, eeldusel et:

a)	kõnealuses liikumisdokumendis olev teave on lisatud liikmesriigi poolt artikli 103 lõike 1 kohaselt loodud elektroonilisse andmebaasi;

b)	sealiikidesse kuuluvate peetavate maismaaloomade identifitseerimis- ja registreerimissüsteem tagab samaväärse jälgitavuse taseme, mis on tagatud selliste liikumisdokumentidega.

Artikkel 112

Lemmikloomapidajate kohustus identifitseerida ja registreerida maismaaloomadest lemmikloomi

1. Lemmikloomapidajad tagavad, et I lisa A osas loetletud liikidesse kuuluvad maismaaloomadest lemmikloomad, keda viiakse ühest liikmesriigist teise: , vastavad määruse (EL) nr 576/2013 nõuetele. [MEo239]

a)	on üksikult identifitseeritavad mõne füüsilise identifitseerimisvahendi abil; [MEo240]

b)	on varustatud nõuetekohaselt täidetud ja ajakohastatud identifitseerimisdokumendiga, mille on artikli 104 kohaselt välja andnud pädev asutus; [MEo241]

2. Lemmikloomapidajad tagavad, et I lisa B osas loetletud liikidesse kuuluvate maismaaloomadest lemmikloomade viimisel ühest liikmesriigist teise on siis, kui seda on artiklite 114 ja 117 alusel vastuvõetud eeskirjade kohaselt nõutud: järgitakse määruse (EL) nr 576/2013 nõudeid. [MEo242]

a)	loomi võimalik üksikult või rühmadena identifitseerida; [MEo243]

b)	loomadega kaasas nõuetekohaselt täidetud ja ajakohastatud identifitseerimisdokumendid, liikumisdokumendid või muud loomade identifitseerimist ja jälgimist võimaldavaid dokumendid, mis on asjaomase loomaliigi jaoks kohased. [MEo244]

Artikkel 113

Ettevõtjate kohustus identifitseerida peetavaid maismaaloomi, kes ei ole veised, lambad, kitsed, sead või hobused ega lemmikloomad

Ettevõtjad tagavad, et peetavad maismaaloomad, kes ei ole veised, lambad, kitsed, sead või hobused ega lemmikloomad, vastavad järgmistele nõuetele, kui seda nõutakse artiklite 114 ja 117 alusel vastuvõetud eeskirjades:

a)	nad on identifitseeritud üksikult või rühmadena;

b)	nendega on kaasas nõuetekohaselt täidetud ja ajakohastatud identifitseerimisdokumendid, liikumisdokumendid või muud loomade identifitseerimist ja jälgimist võimaldavaid dokumendid, mis on asjaomase loomaliigi jaoks kohased.

Artikkel 114

Identifitseerimise ja registreerimisega seotud volituste delegeerimine

Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad:

a)	muude asutuste määramist ning volitatud isikutele või füüsilistele isikutele loa andmist vastavalt artikli 102 lõike 4 punktile c; [MEo245]

üksikasjalikke nõudeid:

i)	peetavate maismaaloomade identifitseerimisvahendite suhtes, mis on sätestatud artikli 106 punktis a ja artikli 107 punktis a, artikli 109 lõikes 1, artikli 110 lõikes a, artikli 112 lõike 1 punktis a ja lõike 2 punktis a ning artikli 113 punktis a;

ii)	kõnealuste identifitseerimisvahendite rakendamise ja kasutamise suhtes;

teavet, mis peab sisalduma:

i)	artikli 103 lõike 1 kohastes elektroonilistes andmebaasides;

ii)	artikli 105 punkti b kohases veiseliikidesse kuuluvate peetavate loomade identifitseerimisdokumendis;

iii)	artikli 107 punkti b kohases kitse- ja lambaliikidesse kuuluvate peetavate loomade liikumisdokumendis;

iv)	artikli 109 lõike 1 punkti c kohases hobuseliikidesse kuuluvate peetavate loomade identifitseerimisdokumendis;

v)	artikli 110 punkti b kohases sealiikidesse kuuluvate peetavate loomade liikumisdokumendis;

vi)	artikli 112 lõike 1 punkti b kohastes maismaaloomadest lemmikloomade identifitseerimisdokumentides või artikli 112 lõike 2 punkti b kohastes maismaaloomadest lemmikloomade identifitseerimisdokumentides, liikumisdokumentides või muudes dokumentides; [MEo246]

vii)	artikli 113 punkti b kohastes identifitseerimis- või liikumisdokumentides peetavate maismaaloomade jaoks, kes ei ole veised, lambad, kitsed, sead või hobused ega lemmikloomad;

d)	üksikasjalikke nõudeid peetavate maismaaloomade eri kategooriate ja liikide kohta, et tagada artikli 102 lõike 1 kohase identifitseerimis- ja registreerimissüsteemi tõhus toimimine;

e)	üksikasjalikke nõudeid kolmandatest riikidest või territooriumidelt liidu territooriumile sisenevate peetavate maismaaloomade kohta;

I lisa B osas loetletud liikidesse kuuluvate lemmikloomadest peetavate maismaaloomade ja vajaduse korral selliste peetavate maismaaloomade identifitseerimis- ja registreerimisnõudeid, kes ei ole veised, lambad, kitsed, sead või hobused, võttes arvesse kõnealuste liikidega seotud riske, selleks et:

i)	tagada käesoleva määrusega ettenähtud taudiennetus- ja tauditõrjemeetmete tõhus kohaldamine;

ii)	hõlbustada peetavate maismaaloomade ja nende liikmesriigisisese ja liikmesriikidevahelise liikumise ning liidu territooriumile sisenemise jälgitavust. [MEo247]

Artikkel 115

Jälgitavusnõuetest tehtavate eranditega seotud volituste delegeerimine

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad erandeid artiklites 106, 107, 109 ja 110 ettevõtjate suhtes sätestatud identifitseerimis- ja registreerimisnõuetest tingimusel, et täielik jälgitavus on tagatud : [MEo248]

a)	juhtudel, kui üht või mitut kõnealust elementi ei ole artikli 102 lõike 3 punktides a ja b sätestatud nõuetele vastavuseks vaja;

b)	kui muud liikmesriigis kehtivad jälgitavusnõuded tagavad, et kõnealuste loomade jälgitavuse tase ei lange.

Artikkel 116

Asjaolud, millega tuleb arvestada artiklitega 114 ja 115 ettenähtud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel

Artiklitega 114 ja 115 ettenähtud delegeeritud õigusaktides sätestatavate eeskirjade koostamisel võtab komisjon arvesse järgmist:

a)	peetavate maismaaloomade kategooriad ja liigid;

b)	kõnealuste peetavate maismaaloomadega seotud riskid;

c)	loomade arv ettevõttes;

d)	tootmisviis ettevõtetes, kus kõnealuseid maismaaloomi peetakse;

e)	peetavate maismaaloomade liikide ja kategooriate liikumisskeemid;

f)	peetavate maismaaloomade liikide kaitsmise ja säilitamisega seotud kaalutlused;

g)	artikli 102 lõikes 2 osutatud peetavate maismaaloomade identifitseerimis- ja registreerimissüsteemi muude jälgitavuselementide toimimine.

Artikkel 117

Peetavate maismaaloomade jälgitavusega seotud rakendamisvolitused

Komisjon sätestab rakendusaktidega artiklites 106, 107, 109, 110, 112 ja 113 ning artikli 103 lõike 2 ja artiklite 114 ja 115 alusel vastuvõetud delegeeritud õigusaktides sätestatud nõuete rakendamise eeskirjad, mis käsitlevad:

tehnilisi spetsifikatsioone, vorme ja tegevuseeskirju, mis kehtivad:

i)	identifitseerimisvahendite ja -meetodite ning nende kasutamise suhtes;

ii)	veise-, lamba- ja kitseliikidesse kuuluvate peetavate loomade identifitseerimis- või liikumisdokumendi suhtes;

iii)	hobuseliikidesse kuuluvate peetavate loomade identifitseerimisdokumendi suhtes;

iv)	muudesse kui veise-, lamba-, kitse- ja hobuseliikidesse kuuluvate loomade identifitseerimis-, liikumis- või muu dokumendi suhtes;

v)	elektrooniliste andmebaaside suhtes;

tähtaegu, mille jooksul:

i)	ettevõtjad peavad teabe elektroonilisse andmebaasi kandma;

ii)	tuleb peetavad maismaaloomad registreerida;

iii)	tuleb peetavad maismaaloomad identifitseerida ja identifitseerimismärgid asendada;

c)	artikli 115 kohaselt vastuvõetud eeskirjades sätestatud identifitseerimis- ja registreerimiskohustusest vabastamise praktilist rakendamist.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2. JAGU

LOOMNE PALJUNDUSMATERJAL

Artikkel 118

Veise-, lamba-, kitse-, hobuse- ja sealiikidesse kuuluvate peetavate loomade ning kodulindude paljundusmaterjali jälgitavusnõuded

1. Ettevõtjad, kes toodavad, töötlevad või säilitavad loomset paljundusmaterjali, märgistavad veise-, lamba-, kitse-, hobuse- ja sealiikidesse kuuluvate peetavate loomade paljundusmaterjali nii, et see on selgesti jälgitav kuni:

a)	doonorloomadeni;

b)	kogumiskuupäevani;

b a)	tõuni; [MEo249]

c)	loomse paljundusmaterjali ettevõteteni, kus paljundusmaterjali koguti, toodeti, töödeldi ja säilitati.

2. Lõikega 1 ettenähtud märgistus peab olema kujundatud selliselt, et oleks tagatud:

a)	käesoleva määrusega ettenähtud taudiennetus- ja tauditõrjemeetmete tõhusaks kohaldamiseks;

b)	loomse paljundusmaterjali ja selle liikmesriigisisese ja liikmesriikidevahelise liikumise ning liidu territooriumile sisenemise jälgitavus.

Artikkel 119

Loomse paljundusmaterjali jälgitavusnõuetega seotud volituste delegeerimine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad:

a)	veise-, kitse-, lamba-, sea- ja hobuseliikidesse kuuluvate peetavate maismaaloomade loomse paljundusmaterjali suhtes kehtivaid jälgitavusnõudeid, millega muudetakse ja täiendatakse artiklis 118 sätestatud eeskirju;

muudesse kui veise-, kitse-, lamba-, sea- ja hobuseliikidesse kuuluvate peetavate maismaaloomade loomse paljundusmaterjali suhtes kehtivaid jälgitavusnõudeid, kui see on vajalik:

i)	käesoleva määrusega ettenähtud taudiennetus- ja tauditõrjemeetmete tõhusaks kohaldamiseks;

ii)	kõnealuse loomse paljundusmaterjali ja selle liikmesriigisisese ja liikmesriikidevahelise liikumise ning liidu territooriumile sisenemise jälgitavuse huvides.

2. Lõikes 1 sätestatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel võtab komisjon arvesse järgmisi kriteeriume:

a)	peetavate maismaaloomade liigid, kellelt paljundusmaterjal pärineb;

b)	doonorloomade tervisestaatus;

c)	sellise loomse paljundusmaterjaliga seotud risk;

d)	loomse paljundusmaterjali liik;

e)	kogumis-, töötlemis- ja säilitamisviis;

f)	peetavate maismaaloomade liikide ja kategooriate ning nendelt pärit paljundusmaterjali liikumisskeemid;

g)	peetavate maismaaloomade liikide kaitsmise ja säilitamisega seotud kaalutlused;

h)	muud elemendid, mis võimaldavad loomse paljundusmaterjali paremat jälgitavust.

Artikkel 120

Loomse paljundusmaterjali jälgitavusnõuetega seotud rakendamisvolitused

Komisjon kehtestab rakendusaktidega eeskirjad, mis käsitlevad:

a)	artikli 118 lõike 1 kohase märgistamise tehnilisi nõudeid ja spetsifikatsioone;

b)	artikli 119 lõike 1 kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktides sätestatud jägitavusnõuete suhtes kohaldatavaid tegevusnõudeid.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3. peatükk

Muude peetavate maismaaloomade kui maismaaloomadest lemmikloomade liidusisene liikumine

1. JAGU

ÜLDNÕUDED LIIKUMISELE

Artikkel 121

Peetavate maismaaloomade liikumise üldnõuded

1. Ettevõtjad võtavad asjakohaseid ennetavaid meetmeid tagamaks, et peetavate maismaaloomade liikumine ei ohusta tervisestaatust sihtkohas seoses:

a)	artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taudidega;

b)	esilekerkivate taudidega.

2. Ettevõtjad viivad peetavaid maismaaloomi ettevõttest välja ja võtavad neid vastu ainult siis, kui nad vastavad järgmistele tingimustele:

nad on pärit ettevõtetest, mis on:

i)	sisestatud pädeva asutuse poolt kooskõlas artikli 88 punktiga a ettevõtete registrisse ja päritoluliikmesriik ei ole teinud ühtki artikli 83 kohast erandit;

ii)	heaks kiidetud pädeva asutuse poolt kooskõlas artikli 92 lõikega 1, kui seda on artikli 89 lõike 1 või artikli 90 kohaselt nõutud;

b)	nad vastavad artiklites 106, 107, 109, 110 ja 113 ja artikli 114 punktide a–d ja artikli 117 kohaselt vastuvõetud eeskirjades sätestatud identifitseerimis- ja registreerimisnõuetele.

b a)	liikumine on kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1/2005 (57) . [MEo250]

Artikkel 122

Vedamisega seotud ennetavad meetmed

1. Ettevõtjad rakendavad asjakohaseid ja vajalikke ennetusmeetmeid ennetus- ja terviseedendusmeetmeid , et tagada järgmist: [MEo251]

a)	peetavate maismaaloomade tervisestaatust ei ohustata veo ajal;

b)	peetavate maismaaloomade vedamine ei põhjusta artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taudide võimalikku ülekandumist inimestele ja loomadele kogumis-, pealelaadimis-, mahalaadimis-, ümberlaadimis-, puhke- ja sihtkohas; [MEo252]

c)	teostatakse seadmete ja transpordivahendite puhastamine, desinfektsioon ja desinfestatsioon ja rakendatakse teisi asjakohaseid bioturvameetmeid vastavalt sellele, millised on asjaomase veoga seotud riskid;

c a)	täidetakse määruse (EÜ) nr 1/2005 asjakohaseid sätteid. [MEo253]

2. Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad:

a)	seadmete ja transpordivahendite puhastamist, desinfektsiooni ja desinfestatsiooni ning selleks otstarbeks kasutatavaid biotsiide;

b)	muid lõike 1 punktis c sätestatud asjakohaseid bioturvameetmeid.

2. JAGU

LIIKMESRIIKIDEVAHELINE LIIKUMINE

Artikkel 123

Üldnõuded peetavate maismaaloomade liikmesriikidevahelise liikumise kohta

1. Ettevõtjad viivad peetavaid maismaaloomi teise liikmesriiki üksnes siis, kui loomad vastavad järgmistele tingimustele:

nad on pärit ettevõttest:

i)	kus ei esine ebatavalist suremust või muid kindlaksmääramata põhjusega taudisümptomeid;

ii)

mille suhtes ei kohaldata liikumispiiranguid, mis kehtivad loomaliikide suhtes, kelle liikumine peab toimuma artikli 55 lõike 1 punktis d, artikli 61 lõike 1 punktis a, artiklis 62, artikli 65 lõike 1 punktis c, artikli 74 lõikes 1 ja artikli 78 lõigetes 1 ja 2 sätestatud eeskirjade kohaselt ning artikli 55 lõike 2, artiklite 63 ja 67, artikli 71 lõike 3, artikli 74 lõike 3, artikli 79 ja artikli 81 lõike 2 alusel vastuvõetud eeskirjade kohaselt või artiklites 246 ja 247 sätestatud erakorraliste meetmete ja artikli 248 alusel vastuvõetud eeskirjade kohaselt, välja arvatud juhul, kui liikumispiirangute suhtes on tehtud erandeid vastavalt kõnealustele eeskirjadele;

iii)

mis ei asu artikli 55 lõike 1 punkti f alapunktis ii, artiklites 64 ja 65, artikli 74 lõikes 1 ja artiklis 78 sätestatud eeskirjade ning artikli 67, artikli 71 lõike 3, artikli 74 lõike 3, artikli 79 ja 81 lõike 2 alusel vastuvõetud eeskirjade või artiklites 246 ja 247 sätestatud erakorraliste meetmete ja artikli 248 alusel vastuvõetud eeskirjade kohases piirangutsoonis, välja arvatud juhul, kui on tehtud erandeid vastavalt kõnealustele eeskirjadele;

nad ei ole piisava aja jooksul enne kavatsetava teise liikmesriiki viimise kuupäeva kokku puutunud peetavate maismaaloomadega, kelle suhtes kohaldatakse punkti a alapunktides ii ja iii osutatud liikumispiiranguid, või madalama tervisestaatusega loetletud liiki kuuluvate peetavate maismaaloomadega; see võimaldab minimeerida taudi levimise võimalust, võttes arvesse järgmist:

i)	loetletud ja esilekerkivate taudide peiteaeg ja ülekandumise teed;

ii)	ettevõtte tüüp;

iii)	liikuvate peetavate maismaaloomade kategooria ja liik;

iv)	muud epidemioloogilised tegurid;

c)	nad vastavad 3.–8. jaos sätestatud asjakohastele nõuetele.

2. Ettevõtjad võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et teise liikmesriiki viidavad peetavad maismaaloomad lähetatakse otse teises liikmesriigis asuvasse sihtkohta, välja arvatud juhul, kui neil on vaja peatuda puhkekohas loomade heaoluga seotud põhjustel.

Artikkel 124

Ettevõtjate kohustused sihtkohas

1. Teisest liikmesriigist peetavaid maismaaloomi vastuvõtvaid ettevõtteid ja tapamaju käitavad ettevõtjad:

kontrollivad, kas:

i)	artikli 106 punktis a, artikli 107 punktis a, artikli109 lõikes 1, artikli 110 punktis a ja artikli 113 punktis a ning artiklite 114 ja 117 alusel vastuvõetud eeskirjades sätestatud identifitseerimisvahendid on olemas;

ii)	artikli 106 punktis b, artikli 107 punktis b, artikli 109 lõike 1 punktis c ja artikli 113 punktis b ning artiklite 114 ja 117 alusel vastuvõetud eeskirjades sätestatud identifitseerimisdokumendid on olemas;

b)	kontrollivad, kas artiklis 140 ning artikli 141 punktide b ja c alusel vastuvõetud eeskirjades sätestatud veterinaarsertifikaadid või artiklis 148 ja artikli 148 lõike 2 alusel vastuvõetud eeskirjades sätestatud ettevõtja deklaratsioonid on olemas;

teavitavad pädevat asutust kõigist eiramistest seoses:

i)	vastuvõetud peetavate maismaaloomadega;

ii)	punkti a alapunkti i kohase identifitseerimisvahendi olemasoluga;

iii)	punkti a alapunktis ii ja punktis b osutatud dokumentidega.

2. Iga lõike 1 punktis c osutatud eiramise korral isoleerib ettevõtja asjaomase eiramisega seotud loomad seni, kuni pädev asutus on nende suhtes otsuse teinud.

Artikkel 125

Peetavate maismaaloomade liikmesriikidevahelise liikumise keelamine

Selliste loomade korral, kes kavatsetakse tappa taudi likvideerimise eesmärgil mõne artikli 30 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud likvideerimisprogrammi raames, viivad ettevõtjad peetavaid maismaaloomi teise liikmesriiki ainult siis, kui sihtliikmesriik ja transiidiliikmesriigid on selleks enne liikumist andnud selgesõnalise loa. [MEo254]

Artikkel 126

Ettevõtjatele kehtivad üldnõuded selliste peetavate maismaaloomade liikumise kohta, keda eksporditakse liidust liikmesriikide kaudu kolmandatesse riikidesse või territooriumidele

Ettevõtjad tagavad, et peetavad maismaaloomad, kes on ette nähtud ekspordiks kolmandasse riiki või territooriumile mõne teise liikmesriigi territooriumi kaudu, vastavad artiklites 121, 122, 123 ja 125 kehtestatud nõuetele.

3. JAGU

ERINÕUDED KABILOOMADE JA KODULINDUDE LIIKUMISE KOHTA TEISTESSE LIIKMESRIIKIDESSE

Artikkel 127

Peetavate kabiloomade ja kodulindude liikumine teistesse liikmesriikidesse

Ettevõtjad viivad peetavaid kabiloomi ja kodulinde ühes liikmesriigis asuvast ettevõttest teise liikmesriiki ainult siis, kui need vastavad artikli 8 lõike 1 punktis d loetletud taudide osas järgmistele nõuetele:

a)	liikumise ajal ei esine neil artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taudide kliinilisi sümptomeid või tunnuseid;

b)	nende suhtes on kohaldatud kõnealuste loetletud liikide korral sobivat viibimisperioodi, võttes arvesse liikuvate peetavate kabiloomade ja kodulindude liiki ja kategooriat;

c)	kõnealuste loetletud taudide ning liikuvate kabiloomade või kodulindude liigi ja kategooria korral sobiva ajavahemiku jooksul ei ole päritoluettevõttesse toodud uusi peetavaid kabiloomi või kodulinde , välja arvatud asjakohaste bioturvameetmete võtmise korral ; [MEo255]

d)	nad ei tekita olulist kõnealuste loetletud taudide levimise riski sihtkohas.

Artikkel 128

Peetavate kabiloomade ja kodulindude teistesse liikmesriikidesse liikumisega seotud volituste delegeerimine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad:

a)	artikli 127 punkti b kohaseid viibimisaegu ja bioturvameetmeid ; [MEo256]

b)	artikli 127 punkti c kohast ajavahemikku, mille jooksul on vaja enne loomade liikumist piirata uute peetavate kabiloomade või kodulindude toomist ettevõtetesse;

c)	täiendavaid nõudeid, millega tagatakse, et peetavad kabiloomad ja kodulinnud ei tekita olulist artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taudide levimise riski, nagu on sätestatud artikli 127 punktis d;

d)	muid riskivähendusmeetmeid, millega muudetakse ja täiendatakse artiklis 127 sätestatud nõudeid.

2. Lõikes 1 sätestatud delegeeritud õigusaktides kehtestatavate eeskirjade koostamisel võtab komisjon arvesse järgmist:

a)	artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taudid, mis on seotud liikuvate peetavate kabiloomade või kodulindude loetletud liigi või kategooriaga;

b)	tervisestaatus, mis on seotud artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taudidega ettevõtetes, bioturvarühmikutes, tsoonides ning päritolu- ja sihtliikmesriikides;

c)	päritolu- ja sihtkoha ettevõtte tüüp ja tootmisviis;

d)	liikumisviis;

e)	liikuvate peetavate kabiloomade või kodulindude kategooriad ja liigid;

f)	liikuvate peetavate kabiloomade või kodulindude vanus;

g)	muud epidemioloogilised tegurid.

Artikkel 129

Teise liikmesriiki liikuvad ja tapmiseks ettenähtud peetavad kabiloomad ja kodulinnud

1. Teisest liikmesriigist peetavaid kabiloomi ja kodulinde vastuvõtvaid tapamaju käitavad ettevõtjad tapavad need loomad eelnevat uimastades võimalikult ruttu pärast nende saabumist ja hiljemalt lõike 2 kohaselt vastuvõetavates delegeeritud õigusaktides sätestatava ajavahemiku jooksul. [MEo257]

2. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tapmisaega.

4. JAGU

PEETAVATE KABILOOMADE JA KODULINDUDE KOGUMINE

Artikkel 130

Kogumisega seotud erand

1. Erandina artikli 123 lõikest 2 tohivad ettevõtjad peetavaid kabiloomi ja kodulinde koguda järgmiselt maksimaalselt kolme kogumise käigus :

a)	maksimaalselt üks kogumine päritoluliikmesriigis;

b)	maksimaalselt üks kogumine läbitavas liikmesriigis;

c)	maksimaalselt üks kogumine sihtliikmesriigis. [MEo258]

2. Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kogumine toimub üksnes sel eesmärgil artikli 92 lõike 1 ning artikli 94 lõigetega 3 ja 4 heakskiidetud ettevõttes.

Päritoluliikmesriik võib siiski oma territooriumil lubada kogumist veovahendites, kui peetavatele kabiloomadele ja kodulindudele tullakse järele otse nende päritoluettevõttesse, eeldusel et neid ei laadita selliste toimingute järel jälle maha enne:

a)	kui nad on saabunud oma sihtkohaks olevasse ettevõttesse või lõplikku sihtkohta; või

b)	lõike 1 punktide b ja c kohast kogumist.

Artikkel 131

Kogumise suhtes kehtivad taudiennetusnõuded

Kogumisega tegelevad ettevõtjad tagavad, et:

a)	kogutavad peetavad kabiloomad ja kodulinnud on ühesuguse tervisestaatusega või, kui nende tervisestaatus ei ole ühesugune, kohaldatakse kõigi selliste kogutud loomade suhtes madalamat tervisestaatust;

b)	peetavad kabiloomad ja kodulinnud kogutakse ja viiakse teises liikmesriigis asuvasse lõplikku sihtkohta võimalikult kiiresti pärast nende päritoluettevõttest lahkumist ja hiljemalt artikli 132 punkti c kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktides sätestatava ajavahemiku jooksul; [MEo259]

on võetud asjakohaseid bioturvameetmeid tagamaks, et kogutud peetavad kabiloomad ja kodulinnud:

i)	ei puutu kokku madalama tervisestaatusega peetavate kabiloomade või kodulindudega;

ii)	ei tekita olulist artikli 8 lõike 1 punktid d osutatud loetletud taudide leviku riski peetavate kabiloomade või kodulindude hulgas kogumiskohas;

peetavad kabiloomad ja kodulinnud on identifitseeritud ja neil on vajaduse korral kaasas järgmised dokumendid:

identifitseerimis- ja registreerimisdokumendid, kui see on ette nähtud artikli 106 punktiga b, artikli 107 punktiga b, artikli 109 punktiga c, artikli 110 punktiga b ja artikli 113 punktiga b ning artiklite 114 ja 117 alusel vastuvõetud eeskirjadega, välja arvatud juhul, kui on tehtud artikli 115 kohased erandid;

ii)	veterinaarsertifikaadid, kui see on ette nähtud artikliga 140 ja artikli 141 punktiga c, välja arvatud juhul, kui on tehtud artikli 141 punkti a alusel vastuvõetud eeskirjade kohased erandid;

iii)	ettevõtja deklaratsioon, kui see on ette nähtud artikliga 148.

Artikkel 132

Kogumisega seotud volituste delegeerimine

Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis eeldusel et need aktid põhinevad teaduslikul tõendusmaterjalil ja võtavad asjakohaselt arvesse Euroopa Toiduohutusameti arvamusi. Need aktid käsitlevad: [MEo260]

a)	kogumise erieeskirju, kui lisaks artikli 131 punktides b ja c sätestatutele kehtivad veel muud riskivähendusmeetmed;

b)	kriteeriume, mille alusel päritoluliikmesriigid võivad lubada kogumist veovahendites, nagu on sätestatud artikli 130 lõikes 2;

c)	ajavahemikku, mis jääb peetavate kabiloomade või kodulindude päritoluettevõttest lahkumise ja kogumisjärgselt nende teises liikmesriigis asuvasse lõplikku sihtkohta lahkumise vahele, nagu on osutatud artikli 131 punktis b; [MEo261]

d)	artikli 131 punkti c kohaseid bioturvameetmeid.

5. JAGU

MUUDE PEETAVATE MAISMAALOOMADE KUI PEETAVATE KABILOOMADE JA KODULINDUDE LIIKUMINE TEISTESSE LIIKMESRIIKIDESSE

Artikkel 133

Muude peetavate maismaaloomade kui peetavate kabiloomade ja kodulindude liikumine teistesse liikmesriikidesse ning delegeeritud õigusaktid

1. Ettevõtjad viivad muid peetavaid maismaaloomi kui peetavad kabiloomad ja kodulinnud ühes liikmesriigis asuvast ettevõttest teise liikmesriiki ainult siis, kui need ei kujuta endast olulist artikli 8 lõike 1 punktid d osutatud loetletud taudide leviku riski sihtkohas.

2. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 253 õigus võtta vastu delegeeritud akte, mis käsitlevad üksikasjalikke eeskirju, millega tagatakse, et muud peetavad maismaaloomad kui peetavad kabiloomad ja kodulinnud ei kujuta endast olulist artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taudide levimise riski, nagu on sätestatud käesoleva artikli lõikes 1.

3. Lõikes 2 sätestatud delegeeritud õigusaktides kehtestatavate üksikasjalike eeskirjade koostamisel võtab komisjon arvesse järgmist:

a)	artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taudid, mis on seotud liikuvate peetavate maismaaloomade loetletud liigi või kategooriaga;

b)	tervisestaatus, mis on seotud artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taudidega ettevõtetes, bioturvarühmikutes, tsoonides ning päritoluliikmesriikides ja sihtkohas;

c)	päritolu- ja sihtkoha ettevõtte tüüp ja tootmisviis;

d)	liikumisviis, pidades silmas loomade lõppkasutust sihtkohas;

e)	liikuvate peetavate maismaaloomade kategooriad ja liigid;

f)	liikuvate peetavate maismaaloomade vanus;

g)	muud epidemioloogilised tegurid.

6. JAGU

RISKIVÄHENDUSMEETMETE ERANDID JA TÄIENDUSED

Artikkel 134

Kinnistesse ettevõtetesse viimiseks ettenähtud loomad ja delegeeritud õigusaktid

1. Ettevõtjad viivad peetavaid maismaaloomi kinnisesse ettevõttesse üksnes siis, kui loomad vastavad järgmistele tingimustele:

a)	nad on pärit teisest kinnisest ettevõttest;

b)	nad ei tekita olulist artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taudide levimise riski sihtkohaks olevas kinnises ettevõttes elavate loetletud loomaliikide või –kategooriate hulgas; käesolev tingimus ei kehti, kui selline liikumine on lubatud teaduslikel eesmärkidel.

2. Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad:

a)	üksikasjalikke nõudeid peetavate maismaaloomade viimise kohta kinnistesse ettevõtetesse, lisaks käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõuetele;

b)	erieeskirju peetavate maismaaloomade viimise kohta kinnisesse ettevõttesse, kus riskivähendusmeetmete abil tagatakse, et nimetatud liikumisega ei kaasne olulist riski kõnealuses kinnises ettevõttes ja naabruses asuvates ettevõtetes elavate peetavate maismaaloomade tervisele.

Artikkel 135

Peetavate maismaaloomade teaduslikul eesmärgil liikumise suhtes kehtivad erandid ja delegeeritud õigusaktid

1. Sihtkoha pädev asutus võib päritolukoha pädeva asutuse nõusolekul lubada 1.-5. jao (v.a artiklid 121 ja 122, artikli 123 lõike 1 punkti a alapunkt ii ja artikkel 124) tingimustele mittevastavate peetavate maismaaloomade liikumist oma liikmesriigi territooriumile teaduslikel eesmärkidel.

2. Pädevad asutused teevad lõikes 1 sätestatud erandeid ainult järgmistel tingimustel:

siht- ja päritolukoha pädev asutus:

i)	on omavahel kokku leppinud sellise liikumise tingimustes;

ii)	on võtnud vajalikke riskivähendusmeetmeid tagamaks, et selline liikumine ei ohusta marsruudile jäävate kohtade ja sihtkoha tervisestaatust artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taudide osas;

iii)	on vajaduse korral teavitanud läbitavate liikmesriikide pädevaid asutusi tehtud erandist ja tingimustest, mille alusel see on tehtud;

b)	selliste loomade liikumine toimub siht- ja päritolukoha pädeva asutuse ning vajaduse korral ka läbitava liikmesriigi pädeva asutuse järelevalve all.

3. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud, pädevate asutuste poolt tehtavate erandite eeskirju täiendavaid üksikasjalikke eeskirju.

Artikkel 136

Erandid seoses vabaajategevuse, spordi- ja kultuuriürituste, karjatamise ja tööga piiriäärsetel aladel

1. Sihtkoha pädev asutus võib teha erandeid 2.-5. jaos (v.a artikli 123 punktid a ja b ning artiklid 124 ja 125) peetavate maismaaloomade liidusisese liikmesriikidevahelise liikumise suhtes sätestatud tingimustest, kui sellise liikumise eesmärk on:

a)	piiriäärne vabaajategevus;

b)	piiri ääres korraldatavad näitused ning spordi-, kultuuri- ja muud sarnased üritused;

c)	peetavate maismaaloomade karjatamine liikmesriikide ühistes karjatamispiirkondades;

d)	peetavate maismaaloomade töötamine liikmesriikide piiride ääres.

2. Sihtkoha pädeva asutuse poolt peetavate maismaaloomade liikumise suhtes lõikes 1 sätestatud eesmärkidel tehtavad erandid tuleb kokku leppida päritolu- ja sihtliikmesriigi vahel; samuti tuleb võtta asjakohaseid riskivähendusmeetmeid, tagamaks et selline liikumine ei kujuta endast olulist riski.

3. Lõikes 2 osutatud liikmesriigid teavitavad komisjoni lõikes 1 sätestatud erandite tegemisest.

4. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 253 vastu delegeeritud õigusakte sihtliikmesriigi pädeva asutuse poolt käesoleva artikli lõike 1 kohaselt tehtavaid erandeid käsitlevate eeskirjade muutmise ja täiendamise kohta.

Artikkel 137

Tsirkustele, näitustele, spordiüritustele, vabaajategevusele, loomaaedadele, lemmikloomapoodidele ja hulgimüüjatele tehtavate eranditega seotud volituste delegeerimine

Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad:

2.-5. jaos sätestatud eeskirju täiendavaid erinõudeid seoses peetavate maismaaloomade liikumisega järgmistel eesmärkidel:

i)	tsirkused, loomaaiad, lemmikloomapoed, loomade varjupaigad ja hulgimüüjad;

ii)	näitused ning spordi-, kultuuri- ja muud sarnased üritused;

b)	erandeid 2.-5. jaost (v.a artikli 123 punktid a ja b ning artiklid 124 ja 125) seoses peetavate maismaaloomade punkti a kohase liikumisega.

Artikkel 138

Rakendamisvolitused ajutiste erandite tegemiseks peetavate maismaaloomade konkreetse liigi või kategooria liikumise suhtes

Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad käesolevas peatükis sätestatud eeskirjadest ajutiste erandite tegemist peetavate maismaaloomade konkreetse liigi või kategooria liikumise suhtes, kui:

artiklis 127, artikli 129 lõikes 1, artiklites 130 ja 131, artikli 133 lõikes 1, artikli 134 lõikes 1, artikli 135 lõigetes 1 ja 2 ja artiklis 136 ning artikli 128 lõike 1, artikli 129 lõike 2, artikli 132, artikli 133 lõike 2, artikli 134 lõike 2, artikli 135 lõike 3, artikli 136 lõike 4 ja artikli 137 alusel vastuvõetud eeskirjades sätestatud liikumisnõuded ei leevenda tegelikult selliste loomade liikumise tekitatavat riski; või

b)	artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taud näib 1.-6. jao kohaselt sätestatud liikumisnõuetele vaatamata levivat.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu seoses ülimalt olulist riski kujutava taudiga ja arvesse võttes artiklis 139 osutatud asjaolusid, võtab komisjon kooskõlas artikli 255 lõikes 3 sätestatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

Artikkel 139

Asjaolud, mida tuleb arvesse võtta käesolevas jaos sätestatud delegeeritud aktide ja rakendusaktide vastuvõtmisel

Artikli 134 lõikega 2, artikli 135 lõikega 3, artikli 136 lõikega 4 ning artiklitega 137 ja 138 ettenähtud delegeeritud õigusaktides ja rakendusaktides sätestatavate eeskirjade koostamisel võtab komisjon arvesse järgmist:

a)	kõnealustes sätetes osutatud liikumisega seotud riskid;

b)	tervisestaatus, mis on seotud artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taudidega päritolu- või sihtkohas;

c)	artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taudide korral loetletud loomaliigid;

d)	päritolukohas, marsruudile jäävates kohtades ja sihtkohas kehtivad bioturvameetmed;

e)	mis tahes eritingimused, mille kohaselt peetavaid maismaaloomi ettevõtetes peetakse;

f)	ettevõtteliigi ja asjaomaste peetavate loomade liikide ja kategooriate liikumise eriskeemid;

g)	muud epidemioloogilised tegurid.

7. JAGU

VETERINAARSERTIFIKAATIDE VÄLJAANDMINE

Artikkel 140

Ettevõtjate kohustus tagada, et loomadega oleks kaasas veterinaarsertifikaat

1. Ettevõtjad viivad järgmisi peetavate maismaaloomade liike ja kategooriaid teise liikmesriiki ainult siis, kui nendega on kaasas päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt artikli146 lõike 1 kohaselt väljaantud veterinaarsertifikaat:

a)	kabiloomad;

b)	kodulinnud;

c)	kinnisesse ettevõttesse viimiseks ettenähtud muud peetavad maismaaloomad kui kabiloomad ja kodulinnud;

d)	muud kui käesoleva lõike punktides a, b ja c osutatud peetavad maismaaloomad, kui see on vajalik artikli 141 lõike 1 punkti c kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktide kohaselt.

2. Ettevõtjad viivad veavad peetavaid maismaaloomi liikmesriigi siseselt või ühest liikmesriigist liikmesriigi teise ainult siis, kui nendega on kaasas päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt artikli 146 lõike 1 kohaselt väljaantud välja antud veterinaarsertifikaat, eeldusel et järgmistest punktides a ja b osutatud tingimused on täidetud: [MEo262]

peetavaid maismaaloomi võib välja viia artikli 55 lõike 1 punkti f alapunktis ii, artiklis 56 ja artikli 64 lõikes 1 sätestatud piirangutsoonist ja nende suhtes kohaldatakse artikli 55 lõikes 1, artikli 65 lõikes 1, artikli 74 lõikes 1 või artikli 78 lõigetes 1 ja 2 või artikli 55 lõike 2, artikli 67, artikli 71 lõike 3, artikli 74 lõike 3, artikli 79, artikli 81 lõike 3 või artikli 248 alusel vastuvõetud eeskirjades sätestatud tauditõrjemeetmeid;

b)	peetavad maismaaloomad on liikidest, mille suhtes kohaldatakse kõnealuseid tauditõrjemeetmeid.

3. Ettevõtjad võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et peetavate maismaaloomadega on nende teekonnal päritolukohast lõpliku sihtkohani kaasas käesoleva artikli lõikes 1 osutatud veterinaarsertifikaat, välja arvatud juhul, kui artikli 144 kohaselt vastuvõetud eeskirjadega on ette nähtud erimeetmed.

Artikkel 141

Selliste volituste delegeerimine, mis on seotud ettevõtjate kohustusega tagada, et loomadega oleks kaasas veterinaarsertifikaat

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad:

artikli 140 lõikes 1 sätestatud veterinaarsertifikaatide väljaandmise nõuetest tehtavaid erandeid selliste peetavate maismaaloomade suhtes, kes ei kujuta endast olulist taudi leviku riski, võttes arvesse:

i)	liikuvate peetavate maismaaloomade liike ja kategooriaid ning artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taude, mille korral nad on loetletud liigid;

ii)	pidamismeetodeid ja tootmisviisi kõnealuste peetavate maismaaloomade liikide ja kategooriate korral;

iii)	peetavate maismaaloomade kavandatavat kasutust;

iv)	peetavate maismaaloomade sihtkohta; või

artikli 140 lõikes 1 sätestatud veterinaarsertifikaatide väljaandmise erieeskirju, mille korral pädev asutus võtab järelevalve või bioturvalisusega seotud riskileevendamise erimeetmeid, võttes arvesse käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud aspekte, mis tagavad:

i)	liikuvate peetavate maismaaloomade jälgitavuse;

ii)	et peetavate maismaaloomade liikumine vastab 1.-6. jaos liikumise suhtes sätestatud vajalikele loomatervise nõuetele;

nõuet, mille kohaselt tuleb välja anda veterinaarsertifikaat muude kui artikli 140 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud peetavate maismaaloomade liikide ja kategooriate liikumise korral juhtudel, kui veterinaarsertifikaat on kohustuslik tagamaks, et kõnealune liikumine vastab 1.-6. jaos liikumise suhtes sätestatud loomatervise nõuetele.

2. Lõike 1 punktis b sätestatud erieeskirjade koostamisel võtab komisjon arvesse järgmist:

a)	pädeva asutuse usaldus ettevõtjate poolt artikli 9 lõike 1 punkti b kohaselt ja artikli 9 lõike 2 alusel vastuvõetud eeskirjade kohaselt kehtestatud bioturvalisuse suhtes;

b)	pädeva asutuse suutlikkus viia artikli 12 lõike 1 kohaselt ellu käesoleva määrusega nõutud vajalikke ja asjakohaseid meetmeid ja toiminguid;

c)	artikliga 10 ettenähtud omandatud loomatervisealaste põhiteadmiste tase ja artikli 12 lõikega 2 ettenähtud toetus;

d)	artikli 23 kohased loomatervise ülevaatused ja artikli 24 kohaselt vastuvõetud eeskirjad, juhul kui muud artikli 23 lõike 1 punktis c osutatud asjakohased seire- ja kvaliteedisüsteemid või ametlikud kontrollid puuduvad;

e)	pädeva asutuse teostatav liidusisene teatamine ja aruandlus, nagu on sätestatud artiklites 17–20 ja artikli 17 lõike 3, artikli 18 lõike 3 ja artikli 21 alusel vastuvõetud eeskirjades;

f)	artiklis 25 sätestatud seire ning artiklis 27 ja artiklite 28 ja 29 alusel vastuvõetud eeskirjades sätestatud seireprogrammid;

3. Käesoleva artikli lõike 1 punktis c sätestatud veterinaarsertifikaadi väljaandmise nõuete koostamisel võtab komisjon arvesse lõike 1 punkti a alapunktides i–iv osutatud aspekte.

Artikkel 142

Veterinaarsertifikaatide sisu

1. Veterinaarsertifikaat sisaldab järgmist teavet:

a)	päritoluettevõte või -koht, sihtettevõte või -koht ja vajaduse korral peetavate maismaaloomade kogumis- või puhkekohana kasutatavad ettevõtted;

b)	peetavate maismaaloomade kirjeldus;

c)	peetavate maismaaloomade arv;

d)	peetavate maismaaloomade identifitseerimine ja registreerimine, kui see on vajalik artiklite 106, 107, 109, 110 ja 113 kohaselt ning artiklite 114 ja 117 alusel vastuvõetud eeskirjade kohaselt, v.a juhul, kui on tehtud artikli 115 kohaseid erandeid; ning

e)	teave, mis on vajalik tõendamaks, et peetavad maismaaloomad vastavad 1.-6. jaos liikumise suhtes sätestatud asjakohastele loomatervise nõuetele.

2. Veterinaarsertifikaat võib hõlmata ka muudes liidu õigusaktides nõutud teavet.

Artikkel 143

Veterinaarsertifikaatide sisuga seotud volituste delegeerimine ja rakendusaktid

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad:

a)	üksikasjalikke eeskirju artikli 142 lõikes 1 sätestatud veterinaarsertifikaatide sisu kohta peetavate maismaaloomade eri liikide ja kategooriate korral ning artikli 144 alusel vastuvõetud eeskirjades sätestatud liikumise eriliikide korral;

b)	artikli 142 lõikes 1 sätestatud veterinaarsertifikaadis nõutav lisateave.

2. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada eeskirju veterinaarsertifikaatide näidiste kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 144

Peetavate maismaaloomade liikumise eriliikidega seotud volituste delegeerimine

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad erieeskirju, millega peetavate maismaaloomade järgmiste liikumise liikide korral täiendatakse ettevõtjate kohustust tagada, et loomadega on kaasas artikli 140 kohane ja artikli 141 alusel vastuvõetud eeskirjade kohane veterinaarsertifikaat:

a)	selliste peetavate kabiloomade ja kodulindude liikumine, kes enne oma lõplikku sihtkohta jõudmist läbivad artiklis 130 sätestatud kogumise;

selliste peetavate maismaaloomade liikumine, kes ei tohi jätkata teed oma lõplikku sihtkohta ja kes tuleb tagasi viia oma päritolukohta või mõnda muusse sihtkohta ühel või mitmel järgneval põhjusel:

i)	nende kavandatud marsruut katkes ootamatult loomade heaoluga seotud põhjustel;

ii)	marsruudil esines ootamatuid õnnetusi või vahejuhtumeid;

iii)	peetavad maismaaloomad saadeti mõne liikmesriigi sihtkohast või liidu välispiirilt tagasi;

iv)	peetavad maismaaloomad saadeti kogumis- või puhkekohast tagasi;

v)	peetavad maismaaloomad saadeti kolmandast riigist tagasi;

c)	näitusteks ning spordi-, kultuuri ja muudeks sarnasteks üritusteks ettenähtud peetavate maismaaloomade liikumine ja nende järgnev naasmine päritolukohta.

Artikkel 145

Ettevõtjate kohustus teha veterinaarsertifikaatide väljaandmisel koostööd pädeva asutusega

Ettevõtjad:

a)	esitavad pädevale asutusele kogu artikli 140 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 143 lõike 1 või artikli 144 alusel vastuvõetud eeskirjades sätestatud, veterinaarsertifikaadi täitmiseks vajaliku teabe;

b)	kohaldavad peetavate maismaaloomade suhtes vajaduse korral artikli 146 lõikes 3 sätestatud dokumentide, identsuse ja füüsilisi kontrolle.

Artikkel 146

Pädeva asutuse vastutus veterinaarsertifikaatide väljaandmisel

1. Pädev asutus annab ettevõtja taotluse korral välja veterinaarsertifikaadi peetavate maismaaloomade viimiseks teise liikmesriiki, kui see on vajalik artikli 140 kohaselt või artikli 141 lõike 1 ja artikli 143 lõike 2 alusel väljaantud delegeeritud õigusaktide kohaselt, eeldusel et täidetud on järgmised liikumisnõuded:

a)	artiklis 121, artikli 122 lõikes 1, artiklites 123, 125, 126, 127, 129, 130 ja 131, artikli 133 lõikes 1, artikli 134 lõikes 1, artiklis 135 ja artiklis 136 sätestatud nõuded;

b)	artikli 122 lõike 2, artikli 128 lõike 1, artikli 132, artikli 133 lõike 2, artikli 134 lõike 2, artikli 135 lõike 4, artikli 136 lõike 4 ja artikli 137 alusel vastuvõetud delegeeritud õigusaktides sätestatud nõuded;

c)	artikli 138 alusel vastuvõetud rakendusaktides sätestatud nõuded.

2. Veterinaarsertifikaadid:

a)	kontrollib ja allkirjastab ametlik veterinaararst;

b)	kehtivad lõike 4 punkti c kohaselt vastuvõetud eeskirjades sätestatud ajavahemiku jooksul; kõnealusel ajal vastavad sellega hõlmatud peetavad maismaaloomad selles sisalduvatele loomatervise tagatistele.

3. enne veterinaarsertifikaadi allkirjastamist kontrollib ametlik veterinaararst lõike 4 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud dokumentide, identsuse ja füüsiliste kontrollide abil, kas sellega hõlmatud peetavad maismaaloomad vastavad käesolevas peatükis kehtestatud nõuetele.

4. Komisjonile antakse artikli 253 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles kehtestatakse eeskirjad seoses järgnevaga:

a)	peetavate maismaaloomade eri liikide ja kategooriate dokumentide, identsuse ja füüsiliste kontrollide liigid, mida ametlik veterinaararst peab tegema kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3, et kontrollida käesolevas peatükis kehtestatud nõuete järgimist;

b)	ajavahemik, mille jooksul ametlik veterinaararst peab enne peetavate maismaaloomade partiide vedu tegema nimetatud dokumentide, identsuse ja füüsiliste kontrolli ja andma välja veterinaarsertifikaadid;

c)	veterinaarsertifikaatide kehtivusaeg.

Artikkel 147

Elektroonilised veterinaarsertifikaadid

Artikli 146 lõikes 1 sätestatud veterinaarsertifikaadid võib asendada IMSOCi abil koostatavate, käideldavate ja edastatavate elektrooniliste veterinaarsertifikaatidega, eeldusel et:

a)	need elektroonilised veterinaarsertifikaadid sisaldavad kogu vajalikku teavet, mis peab veterinaarsertifikaadis olema vastavalt artiklile 142 ja artikli 143 kohaselt vastu võetud eeskirjadele;

b)	on tagatud peetavate maismaaloomade jälgitavus ja nende loomade seotus elektroonilise veterinaarsertifikaadiga.

Artikkel 148

Ettevõtjate deklaratsioon liikumise kohta teistesse liikmesriikidesse

1. Sihtkoha ettevõtjad väljastavad ettevõtja deklaratsiooni peetavate maismaaloomade liikumise kohta nende päritolukohaks olevast liikmesriigist teises liikmesriigis asuvasse sihtkohta ja tagavad selle, et nimetatud deklaratsioon oleks kõnealuste loomadega kaasas, kui artikli 140 lõigete 1 ja 2 kohaselt ei nõuta veterinaarsertifikaati.

2. Lõikes 1 kehtestatud ettevõtja deklaratsioon peab sisaldama järgmist teavet peetavate maismaaloomade kohta:

a)	nende päritolu- ja sihtkoht ning vajaduse korral kogumis- ja puhkekohad;

b)	peetavate maismaaloomade kirjeldus, nende liik, kategooria ja kogus;

c)	identifitseerimine ja registreerimine, kui see on vajalik artiklite 106, 107, 109, 110 ja artikli 113 punkti a kohaselt ning artiklite 114 ja 117 alusel vastuvõetud eeskirjade kohaselt;

d)	teave, mis on vajalik tõendamaks, et peetavad maismaaloomad vastavad 1.-6. jaos liikumise suhtes sätestatud asjakohastele loomatervise nõuetele.

3. Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad:

a)	üksikasjalikke eeskirju käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud ettevõtja deklaratsiooni sisu kohta loomade eri liikide ja kategooriate puhul;

b)	lisateavet, mis peab sisalduma käesoleva artikli lõikes 2 esitatud ettevõtja deklaratsioonis.

4. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada eeskirjad käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud ettevõtja deklaratsioonide näidiste kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

8. JAGU

PEETAVATE MAISMAALOOMADE TESITESSE LIIKMESRIIKIDESSE LIIKUMISEST TEATAMINE

Artikkel 149

Ettevõtjate kohustus, mis on seotud peetavate maismaaloomade teistesse liikmesriikidesse liikumisest teatamisega

Ettevõtjad teavitavad eelnevalt oma päritoluriigi pädevat asutust peetavate maismaaloomade kavatsetavast ühest liikmesriigist teise liikumisest, kui:

a)	loomadel peab kaasas olema päritoluriigi pädeva asutuse poolt artiklite 146 ja 147 kohaselt ning artikli 146 lõike 4 alusel vastuvõetud eeskirjade kohaselt väljaantud veterinaarsertifikaat;

b)	loomadel peab kaasas olema peetavate maismaaloomade veterinaarsertifikaat, juhul kui neid viiakse piirangutsoonist välja ja nende suhtes kohaldatakse artikli 140 lõikes 2 osutatud tauditõrjemeetmeid;

c)	artikli 151 lõike 1 alusel vastuvõetud delegeeritud õigusaktide kohaselt on liikumisest vaja teada anda.

Käesoleva artikli esimese lõigu kohaldamisel esitavad ettevõtjad oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele kogu vajaliku teabe, mis võimaldab sellel artikli 150 lõike 1 kohaselt teatada peetavate maismaaloomade liikumisest sihtliikmesriigi pädevale asutusele.

Artikkel 150

Pädeva asutuse vastutus teistesse liikmesriikidesse liikumisest teatamisel

1. Päritoluriigi pädeva asutus teavitab sihtliikmesriigi pädevat asutust artikli 149 kohaselt peetavate maismaaloomade liikumisest.

2. Lõikes 1 osutatud teatamine toimub võimaluse korral alati IMSOCi kaudu.

3. Liikmesriigid määravad lõikes 1 sätestatud liikumisteadete haldamiseks piirkonnad.

4. Erandina lõikest 1 võib päritoluliikmesriigi pädev asutus anda ettevõtjale loa teavitada sihtliikmesriigi pädevat asutust peetavate maismaaloomade liikumisest osaliselt või täielikult IMSOCi kaudu.

Artikkel 151

Volituste delegeerimine ja rakendusaktid, mis on seotud ettevõtja ja pädeva asutuse poolt liikumisest teatamisega

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad:

nõuet, mille kohaselt ettevõtja peab vastavalt artiklile 149 eelnevalt teada andma muudesse kui kõnealuse artikli punktides a ja b osutatud liikidesse ja kategooriatesse kuuluvate peetavate maismaaloomade liikmesriikidevahelisest liikumisest, kui kõnealuste liikide ja kategooriate sellise liikumise jälgitavus on vajalik tagamaks, et see vastab 1.-6. jaos liikumise suhtes sätestatud loomatervise nõuetele;

b)	artiklite 149 ja 150 kohaseks peetavate maismaaloomade liikumisest teatamiseks vajalikku teavet;

c)	erakorralisi toiminguid peetavate maismaaloomade liikumisest teatamiseks voolukatkestuste ja muude IMSOCi häiringute korral;

d)	artikli 150 lõike 3 kohaselt liikmesriikide poolt liikumisteadete haldamiseks määratavatele piirkondadele esitatavaid nõudeid.

2. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada eeskirju, mis käsitlevad:

selliste teadete vormi, mille peetavate maismaaloomade liikumise korral esitavad:

i)	ettevõtjad artikli 149 kohaselt oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele;

ii)	päritoluliikmesriigi pädevad asutused artikli 150 kohaselt sihtliikmesriigi pädevale asutusele;

tähtaegu, mis on ette nähtud:

i)	ettevõtja poolt artikli 149 kohaselt päritoluliikmesriigi pädevale asutusele vajaliku teabe esitamiseks;

ii)	päritoluriigi pädeva asutuse poolt artikli 150 lõike 1 kohaselt peetavate maismaaloomade liikumisest teatamiseks.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4. peatükk

Maismaaloomadest lemmikloomade liidusisene liikumine

Artikkel 152

Maismaaloomadest lemmikloomade mittekaubanduslik liikumine ning delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid

1. Lemmikloomapidajad viivad I lisas loetletud liikidesse kuuluvaid maismaaloomadest lemmikloomi mittekaubanduslikul eesmärgil ühest liikmesriigist teise ainult siis, kui kooskõlas määruse (EL) nr 576/2013 sätetega : [MEo263]

a)	kõnealused maismaaloomadest lemmikloomad on identifitseeritud ja nendega on kaasas identifitseerimisdokument, kui seda nõutakse artikli 112 kohaselt või artikli 114 punkti a ja artikli 117 alusel vastuvõetud eeskirjade kohaselt; [MEo264]

kõnealuse liikumise ajal on võetud asjakohaseid taudiennetus- ja tauditõrjemeetmeid tagamaks, et maismaaloomadest lemmikloomad ei kujuta endast olulist artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taudide ja esilekerkivate taudide levimise riski peetavatele maismaaloomade hulgas sihtkohas ja veo ajal. [MEo265]

2. Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 576/2013 sätete kohaldamist, antakse komisjonile artikli 253 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud taudiennetus- ja tauditõrjemeetmeid, mida võetakse tagamaks, et maismaaloomadest lemmikloomad ei kujuta endast olulist artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taudide ja esilekerkivate taudide levimise riski loomade hulgas veo ajal ja sihtkohas, võttes vajaduse korral arvesse sihtkoha tervisestaatust. [MEo266]

3. Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 576/2013 kohaldamist, võib komisjon rakendusaktidega sätestada eeskirjad, mis käsitlevad käesoleva artikli lõikes 1 ja lõike 2 kohaselt vastuvõetud eeskirjades sätestatud ennetus- ja tauditõrjemeetmeid. [MEo267]

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 254 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

5. peatükk

Maismaaloomadest metsloomade liikumine

Artikkel 153

Maismaaloomadest metsloomad

1. Ettevõtjad viivad maismaaloomadest metsloomi ühes liikmesriigis asuvast elupaigast teises liikmesriigis asuvasse elupaika või ettevõttesse ainult siis, kui:

a)	maismaaloomadest metsloomade äraviimine nende elupaigast toimub nii, et nad ei kujuta endast märkimisväärset riski artikli 8 lõike 1 punktid d osutatud loetletud taudide või esilekerkivate taudide levimiseks veo ajal või sihtkohas;

metsloomad ei ole pärit piirangutsoonis asuvat elupaigast, mille suhtes kohaldatakse loetletud liigi korral artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taudi või esilekerkiva taudi esinemise tõttu artikli 70 lõike 2 punktis c, artikli 80 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 70 lõike 3 punkti b, artikli 71 lõike 3 artikli 80 lõike 4 ja artikli 81 lõike 3 alusel vastuvõetud eeskirjades sätestatud piiranguid või artiklites 245 ja 246 ning artikli 248 alusel vastuvõetud eeskirjades sätestatud erakorralisi meetmeid, v.a juhul, kui on tehtud kõnealuste eeskirjade kohaseid erandeid;

c)	metsloomadega on kaasas veterinaarsertifikaat või muud dokumendid, juhul kui veterinaarsertifikaat on vajalik vastavuse tagamiseks käesoleva lõike punktides a ja b ning artikli 154 lõike 1 punktide c ja d alusel vastuvõetud eeskirjades sätestatud loomatervise nõuetega;

d)	päritoluliikmesriigi pädev asutus on liikumisest teatanud sihtliikmesriigi pädevale asutusele, juhul kui artikli 154 lõike 1 punkti c alusel vastuvõetud eeskirjade kohaselt on vaja veterinaarsertifikaati.

2. Kui artikli 154 lõike 1 punkti c alusel vastuvõetud eeskirjade kohaselt on vaja veterinaarsertifikaati, kohaldatakse maismaaloomadest metsloomade liikumise suhtes artiklites 142 ja 145, artikli 146 lõigetes 1, 2 ja 3 ja artiklis 147 ning artiklite 143 ja 144 ja artikli 146 lõike 4 alusel vastuvõetud eeskirjades sätestatud nõudeid.

3. Kui käesoleva artikli lõike 1 punkti d kohaselt on vaja liikumisest teatada, kohaldatakse maismaaloomadest metsloomade liikumise suhtes artiklites 149 ja 150 ning artikli 151 kohaste delegeeritud õigusaktide alusel vastuvõetud eeskirjades sätestatud nõudeid.

Artikkel 154

Maismaaloomadest metsloomade liikumisega seotud volitused

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad:

a)	artikli 153 lõike 1 punktides a ja b maismaaloomadest metsloomade liikumise suhtes sätestatud loomatervise nõudeid;

loomatervise nõudeid, mis on seotud maismaaloomadest metsloomade toomisega loodusest:

i)	ettevõtetesse;

ii)	lemmikloomana pidamiseks;

c)	selliseid maismaaloomadest metsloomade liikumisviise või olukordi, mille korral peab kaasas olema veterinaarsertifikaat või muu dokument, ning selliste sertifikaatide või muude dokumentide sisuga seotud nõudeid;

d)	päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt sihtliikmesriigi pädevale asutusele esitatud teadet maismaaloomadest metsloomade liikmesriikidevahelise liikumise korral ja teavet, mis sellises teates peab sisalduma.

2. Komisjon võib rakendusaktidega sätestada eeskirjad, kus täpsustatakse artikliga 153 ja lõike 1 kohaselt vastuvõetud eeskirjadega ettenähtud nõudeid, mis käsitlevad:

a)	maismaaloomadest metsloomade liikumise korral nõutavate veterinaarsertifikaatide ja muude dokumentide näidised, kui see on lõike 1 punkti c kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktidega ette nähtud;

b)	päritoluliikmesriigi pädeva asutuse teate vormi ja selliste teatamiste tähtaegu, kui see on lõike 1 punkti d kohaselt vastuvõetud eeskirjadega ette nähtud.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

6. peatükk

Loomse paljundusmaterjali liidusisene liikumine

1. JAGU

ÜLDNÕUDED

Artikkel 155

Üldnõuded loomse paljundusmaterjali liikumisele

1. Ettevõtjad võtavad asjakohaseid ennetusmeetmeid tagamaks, et loomse paljundusmaterjali liikumine ei ohusta sihtkoha peetavate maismaaloomade tervisestaatust seoses:

a)	artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taudidega;

b)	esilekerkivate taudidega.

2. Ettevõtjad viivad loomset paljundusmaterjali oma ettevõtetest välja ja võtavad seda vastu ainult siis, kui see vastab järgmistele tingimustele:

see on pärit ettevõtetest, mis on:

i)	sisestatud pädeva asutuse poolt kooskõlas artikli 88 punktiga a ettevõtete registrisse ja päritoluliikmesriik ei ole teinud ühtki artikli 83 kohast erandit;

ii)	heaks kiidetud pädeva asutuse poolt kooskõlas artikli 92 lõikega 1, kui seda on artikli 89 lõike 1 või artikli 90 kohaselt nõutud;

b)	see vastab artikli 118 lõike 1 kohastele või artikli 119 lõike 1 alusel vastuvõetud eeskirjade kohastele jälgitavusnõuetele.

3. Ettevõtjad peavad vastama peetavate maismaaloomade paljundusmaterjali veo suhtes artiklis 122 sätestatud nõuetele.

4. Ettevõtjad ei vii loomset paljundusmaterjali ühes liikmesriigis asuvast ettevõttest teises liikmesriigis asuvasse ettevõttesse ilma sihtliikmesriigi pädeva asutuse selgesõnalise loata selliseks liikumiseks, kui kõnealune loomne paljundusmaterjal tuleb artikli 30 lõikega 1 või 2 ettenähtud likvideerimisprogrammi raames hävitada taudi likvideerimise eesmärgil.

Artikkel 156

Ettevõtjate kohustused sihtkohas

1. Sihtkohas asuvate ettevõtete käitajad, kes saavad loomset paljundusmaterjali teises liikmesriigis asuvast ettevõttest:

kontrollivad

i)	artikli 118 kohaste ja artikli 119 alusel vastuvõetud eeskirjade kohaste identifitseerimistähiste olemasolu;

ii)	artikliga 159 ettenähtud veterinaarsertifikaatide olemasolu;

teavitavad pädevat asutust kõigist eiramistest seoses:

i)	saadud loomse paljundusmaterjaliga;

ii)	punkti a alapunkti i kohase identifitseerimisvahendi olemasoluga;

iii)	punkti a alapunktis ii osutatud veterinaarsertifikaatide olemasoluga.

2. Iga lõike 1 punktis b osutatud eiramise korral jätab ettevõtja loomse paljundusmaterjali oma järelevalve alla seni, kuni pädev asutus on selle suhtes otsuse teinud.

2. JAGU

VEISE-, LAMBA-, KITSE-, SEA- JA HOBUSELIIKIDESSE KUULUVATE PEETAVATE LOOMADE JA KODULINDUDE PALJUNDUSMATERJALI LIIKUMINE TEISTESSE LIIKMESRIIKIKDESSE

Artikkel 157

Ettevõtjate kohustused seoses veise-, lamba-, kitse-, sea- ja hobuseliikidesse kuuluvate peetavate maismaaloomade ja kodulindude paljundusmaterjali liikumisega teistesse liikmesriikidesse

1. Ettevõtjad viivad veise-, lamba-, kitse-, sea- ja hobuseliikidesse kuuluvate peetavate maismaaloomade ja kodulindude paljundusmaterjali teise liikmesriiki ainult siis, kui selline loomne paljundusmaterjal vastab järgmistele tingimustele:

a)	see on kogutud artikli 92 lõike 1 ja artikli 94 kohaselt sel otstarbel tunnustatud loomse paljundusmaterjali ettevõttes;

b)	see vastab artikli 118 kohaselt ja artikli 119 alusel vastuvõetud eeskirjade kohaselt loomse paljundusmaterjali liigi suhtes kehtestatud jälgitavusnõuetele;

c)	seda on kogutud doonorloomadelt, kes vastavad loomatervise nõuetele, mis on vajalikud tagamaks, et loomne paljundusmaterjal ei aita levitada loetletud taude;

d)	seda on kogutud, toodetud, töödeldud, säilitatud ja veetud viisil, mis tagab, et see ei levita loetletud taude.

2. Ettevõtjad ei vea veise-, lamba-, kitse-, sea- ja hobuseliikidesse kuuluvate peetavate maismaaloomade ja kodulindude paljundusmaterjali loomse paljundusmaterjali ettevõttest, mille suhtes kohaldatakse loetletud liike mõjutavaid liikumispiiranguid kooskõlas järgmisega:

a)	artikli 55 lõike 1 punktid a, c ja e ning punkti f alapunkt ii, artikkel 56 ja artikli 61 lõike 1 punkt a, artikli 62 lõige 1, artikli 65 lõike 1 punkt c ning artikli 74 lõige 1, artikli 78 lõiked 1 ja 2;

b)	artikli 55 lõike 2, artiklite 63 ja 67, artikli 71 lõike 3, artikli 74 lõike 3, artikli 79 ning artikli 81 lõike 2 kohaselt vastuvõetud eeskirjad; ning

c)	artiklites 246 ja 247 ja artikli 248 kohaselt vastuvõetud eeskirjades sätestatud erakorralised meetmed, v.a juhul, kui artikli 247 alusel vastuvõetud eeskirjadega on ette nähtud erandid.

Artikkel 158

Veise-, sea-, lamba-, kitse- ja hobuseliikidesse kuuluvate peetavate maismaaloomade ja kodulindude paljundusmaterjali teistesse liikmesriikidesse liikumisega seotud volituste delegeerimine

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad artikli 157 kohase veise-, lamba-, kitse- sea- ja hobuseliikidesse kuuluvate peetavate maismaaloomade ja kodulindude paljundusmaterjali teistesse liikmesriikidesse liikumise suhtes kehtestatud loomatervise nõudeid, täpsustades:

a)	kõnealuste peetavate loomade paljundusmaterjali kogumise, tootmise, töötlemise ja säilitamise eeskirjad tunnustatud ettevõtetes vastavalt artikli 157 lõike 1 punktile a;

artikli 157 lõike 1 punktis c sätestatud loomatervise nõuded, mis kehtivad:

i)	nende peetavate loomade suhtes, kellelt loomset paljundusmaterjali koguti;

ii)	alapunktis i osutatud peetavate loomade isolatsiooni või karantiini suhtes;

c)	peetavate doonorloomade ja loomse paljundusmaterjali laboratoorsed ja muud uuringud;

d)	artikli 157 lõike 1 punktis d kogumise, tootmise, töötlemise, säilitamise ja muude toimingute ning veo kohta sätestatud loomatervise nõudeid;

e)	ettevõtjatele tehtavaid erandeid artiklis 157 sätestatud eeskirjadest, võttes arvesse sellise loomse paljundusmaterjaliga seotud riski ja mis tahes kehtivaid riskivähendusmeetmeid.

3. JAGU

VETERINAARSERTIFIKAATIDE VÄLJAANDMINE JA LIKUMISEST TEATAMINE

Artikkel 159

Ettevõtjate kohustused seoses veise-, lamba-, kitse-, sea- ja hobuseliikidesse kuuluvate peetavate maismaaloomade ja kodulindude paljundusmaterjali liikumise korral väljaantavate veterinaarsertifikaatidega

1. Ettevõtjad korraldavad veise-, lamba-, kitse-, sea- ja hobuseliikidesse kuuluvate peetavate maismaaloomade ja kodulindude paljundusmaterjali liikumist ainult siis, kui sellele on lisatud päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt lõike 3 kohaselt väljaantud veterinaarsertifikaat ja liikumine toimub:

a)	teise liikmesriiki;

ühe liikmesriigi piires või teise liikmesriiki, kui:

peetavate loomade paljundusmaterjali võib piirangutsoonist välja viia artikli 55 lõike 1 punkti f alapunktis ii, artiklites 56, 64 ja 65, artikli 74 lõikes 1 ja artiklis 78 sätestatud tauditõrjemeetmete ning artikli 55 lõike 2, artikli 67, artikli 71 lõike 3, artikli 74 lõike 3, artikli 79 ja artikli 81 lõike 2 kohaselt vastuvõetud eeskirjade või artiklites 246 ja 247 sätestatud erakorraliste meetmete ja artikli 248 kohaselt vastuvõetud eeskirjade kohaselt, välja arvatud juhul, kui kooskõlas käesolevas punktis osutatud eeskirjadega on tehtud erandeid veterinaarsertifikaadi väljaandmise nõudest; ning

ii)	peetavate loomade paljundusmaterjal on pärit sellistesse liikidesse kuuluvatelt loomadelt, kelle suhtes kohaldatakse alapunktis i osutatud tauditõrjemeetmeid või erakorralisi meetmeid.

2. Ettevõtjad võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et lõikes 1 osutatud veterinaarsertifikaat on loomse paljundusmaterjaliga kaasas päritolukohast sihtkohani.

3. Pädev asutus annab ettevõtja taotlusel välja veterinaarsertifikaadi lõikes 1 osutatud loomse paljundusmaterjali liikumiseks.

4. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud loomse paljundusmaterjali veterinaarsertifikaatide väljaandmise suhtes kohaldatakse artikleid 142, 145, 146 ja 147 ning artiklite 143 ja 144 ja artikli 146 lõike 4 kohaselt vastuvõetud eeskirju ning loomse paljundusmaterjali liikumist käsitleva ettevõtja deklaratsiooni suhtes kohaldatakse artikli 148 lõiget 1 ja artikli 148 lõike 2 kohaselt vastuvõetud eeskirju.

5. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad erandeid käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud veterinaarsertifikaadi nõuetest sellise veise-, lamba-, kitse-, sea- ja hobuseliikidesse kuuluvate peetavate maismaaloomade ja kodulindude paljundusmaterjali suhtes, mis järgmistel põhjustel ei kujuta endast olulist loetletud taudide levimise riski:

a)	loomse paljundusmaterjali laad või loomaliik, kellelt tooted pärinevad;

b)	tootmis- ja töötlemisviisid loomse paljundusmaterjali ettevõttes;

c)	loomse paljundusmaterjali kavandatud otstarve;

d)	loomse paljundusmaterjali liigi ja kategooria ning loomse paljundusmaterjali ettevõtte kohta kehtivad alternatiivsed riskivähendusmeetmed.

Artikkel 160

Veterinaarsertifikaatide sisu

1. Artikliga 159 ettenähtud loomse paljundusmaterjali veterinaarsertifikaat sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a)	loomse paljundusmaterjali päritoluettevõte ja sihtettevõte või -koht;

b)	paljundusmaterjali liik ja peetavate doonorloomade liik;

c)	paljundusmaterjali kogus;

d)	loomse paljundusmaterjali märgistus, kui seda on nõutud artikli 118 lõikega 1 või artikli 119 lõike 1 kohaselt vastuvõetud eeskirjadega;

e)	teave, mis on vajalik tõendamaks, et saadetises olev loomne paljundusmaterjal vastab artiklites 155 ja 157 ning artikli 158 kohaselt vastuvõetud eeskirjades vastava liigi suhtes sätestatud liikumisnõuetele.

2. Artikliga 159 ettenähtud loomse paljundusmaterjali veterinaarsertifikaat võib hõlmata ka muudes liidu õigusaktides nõutud teavet.

3. Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad:

a)	teavet, mis peab käesoleva artikli lõike 1 kohaselt veterinaarsertifikaadis sisalduma;

b)	veterinaarsertifikaatide väljaandmist eri liiki loomse paljundusmaterjali ja eri loomaliikide kohta.

4. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada eeskirju loomse paljundusmaterjali veterinaarsertifikaatide näidiste kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 161

Teatamine veise-, lamba-, kitse-, sea- ja hobuseliikidesse kuuluvate peetavate maismaaloomade ja kodulindude paljundusmaterjali liikumisest teistesse liikmesriikidesse

1. Ettevõtjad:

teavitavad eelnevalt oma päritoluriigi pädevat asutust kavandatavast veise-, lamba-, kitse-, sea- ja hobuseliikidesse kuuluvate peetavate maismaaloomade ja kodulindude paljundusmaterjali liikumisest teise liikmesriiki, kui:

i)	artikli 159 lõike 1 kohaselt peab loomsele paljundusmaterjalile olema lisatud veterinaarsertifikaat;

ii)	artikli 151 lõike 1 alusel vastuvõetud delegeeritud õigusaktide kohaselt on loomse paljundusmaterjali liikumisest vaja teada anda, võttes arvesse käesoleva artikli lõiget 3;

b)	esitavad kogu vajaliku teabe, mis võimaldab päritoluliikmesriigi pädeval asutusel teatada loomse paljundusmaterjali liikumisest sihtliikmesriigi pädevale asutusele vastavalt lõikele 2.

2. Päritoluliikmesriigi pädev asutus teavitab sihtliikmesriigi pädevat asutust veise-, lamba-, kitse-, sea- ja hobuseliikidesse kuuluvate peetavate maismaaloomade ja kodulindude paljundusmaterjali liikumisest kooskõlas artikli 151 kohaselt vastuvõetud eeskirjadega.

3. Loomsest paljundusmaterjalist teatamise suhtes kohaldatakse artikleid 149 ja 150 ning artikli 151 kohaselt vastuvõetud eeskirju.

4. JAGU

MUUDESSE KUI VEISE-, LAMBA-, KITSE-, SEA- JA HOBUSELIIKIDESSE KUULUVATE PEETAVATE MAISMAALOOMADE JA KODULINDUDE PALJUNDUSMATERJALI LIIKUMINE TEISTESSE LIIKMESRIIKIKDESSE

Artikkel 162

Muudesse kui veise-, lamba-, kitse-, sea- ja hobuseliikidesse kuuluvate peetavate maismaaloomade ja kodulindude paljundusmaterjal

1. Ettevõtjad viivad muudesse kui veise-, lamba-, kitse-, sea- ja hobuseliikidesse kuuluvate peetavate maismaaloomade ja kodulindude paljundusmaterjali teise liikmesriiki ainult siis, kui selline loomne paljundusmaterjal ei kujuta endast olulist artikli 8 lõike 1 punktid d osutatud taudide levimise riski loetletud liikide hulgas sihtkohas, võttes arvesse sihtkoha tervisestaatust.

2. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad loomatervise nõudeid, veterinaarsertifikaatide väljaandmist ja muudesse kui veise-, lamba-, kitse-, sea- ja hobuseliikidesse kuuluvate peetavate maismaaloomade ja kodulindude paljundusmaterjali liikumisest teatamise suhtes esitatavaid nõudeid, võttes arvesse järgmist:

a)	artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taudide korral loetletud liigid;

b)	loomaliigid, kellelt loomne paljundusmaterjal on kogutud, ja paljundusmaterjali liik;

c)	tervisestaatus päritolu- ja sihtkohas;

d)	kogumis-, tootmis-, töötlemis- ja säilitamisviis;

e)	muud epidemioloogilised tegurid.

3. Kui käesoleva artikli lõike 2 kohaselt on vaja välja anda veterinaarsertifikaat ja teatada loomse paljundusmaterjali liikumisest:

a)	kohaldatakse sertifikaatide väljaandmise suhtes artiklites 159, 160 ja 161 sätestatud eeskirju ning artikli 159 lõike 5 ja artikli 160 lõike 3 kohaselt vastuvõetud eeskirju;

b)	kohaldatakse liikumisest teatamise suhtes artikli 161 lõigetes 1 ja 2 sätestatud eeskirju.

5. JAGU

ERANDID

Artikkel 163

Teaduseesmärkidel kasutatav loomne paljundusmaterjal ja delegeeritud õigusaktid

1. Erandina 1.-4. jaost võib sihtkoha pädev asutus lubada teaduseesmärgil sellise loomse paljundusmaterjali liikumist, mis ei vasta kõnealuste jagude (v.a artikli 155 lõige 1, artikli 155 lõike 2 punkt c, artikli 155 lõige 3 ja artikkel 156) tingimustele, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)	enne sellise loa andmist peab sihtkohaliikmesriigi pädev asutus võtma vajalikke riskivähendusmeetmeid tagamaks, et kõnealuse loomse paljundusmaterjali liikumine ei ohusta marsruudile jäävate kohtade ja sihtkohtade tervisestaatust artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud taudide osas;

b)	kõnealuse loomse paljundusmaterjali liikumine toimub sihtliikmesriigi pädeva asutuse järelevalve all.

2. Lõike 1 kohase erandi tegemisel teavitab sihtliikmesriigi pädev asutus päritoluliikmesriiki ja läbitavaid liikmesriike tehtud erandist ja selle tegemise tingimustest.

3. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad sihtliikmesriigi pädeva asutuse poolt käesoleva artikli lõike 1 kohaselt tehtavate erandite tingimusi.

7. peatükk

Loomsete saaduste tootmine, töötlemine ja turustamine liidus

Artikkel 164

Ettevõtjate üldised loomatervise-alased kohustused ja delegeeritud aktid

1. Ettevõtjad võtavad asjakohaseid kaitsemeetmeid tagamaks, et loomsete saaduste kõigi tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappide käigus liidus ei põhjusta need tooted:

a)	artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taudide levikut, võttes arvesse tootmis-, töötlemis- või sihtkoha tervisestaatust;

b)	esilekerkivate taudide levikut.

2. Ettevõtjad tagavad, et loomsed saadused ei ole pärit ettevõtetest või toidukäitlemisettevõtetest või ei ole saadud loomadelt, kelle suhtes kehtivad:

a)	artiklites 246 ja 247 ja artikli 248 kohaselt vastuvõetud eeskirjades sätestatud erakorralised meetmed, v.a juhul, kui artikli 248 alusel vastuvõetud eeskirjadega on ette nähtud erandid lõikes 1 sätestatud nõudest;

peetavate maismaaloomade ja loomsete saaduste suhtes kohaldatavad liikumispiirangud, nagu on sätestatud artikli 31 lõikes 1, artikli 55 lõike 1 punktis e, artiklis 56, artikli 61 lõike 1 punktis a, artikli 62 lõikes 1, artikli 65 lõike 1 punktis c, artikli 70 lõike 1 punktis b, artikli 74 lõike 1 punktis a, artikli 78 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 55 lõike 2, artiklite 63 ja 66, artikli 71 lõike 3, artikli 74 lõike 3, artikli 79 ja artikli 81 lõike 2 kohaselt vastuvõetud eeskirjades, v.a juhul, kui kõnealuste eeskirjadega on ette nähtud vastavad erandid kõnealustest liikumispiirangutest.

3. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad üksikasjalikke nõudeid, millega muudetakse või täiendatakse käesoleva artikli lõike 2 kohaseid loomsete saaduste liikumist käsitlevaid nõudeid, võttes arvesse:

a)	artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taude ja nendest tabandatud liike;

b)	seotud riske.

Artikkel 165

Ettevõtjate kohustused seoses veterinaarsertifikaatidega ja delegeeritud aktid

1. Ettevõtjad võivad korraldada järgmiste loomsete saaduste liikumist ühe liikmesriigi sees või liikmesriikide vahel ainult siis, kui neile on lisatud päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt lõike 3 kohaselt väljastatud veterinaarsertifikaat:

loomsed saadused:

i)	mida võib artikli 248 kohaselt vastuvõetud eeskirjades sätestatud erakorraliste meetmete kohaselt kitsendustega piirkonnast välja viia;

ii)	mis on pärit loomadelt, mille liikide suhtes kohaldatakse kõnealuseid erakorralisi meetmeid;

loomsed saadused:

mida võib välja viia kitsendustega piirkonnast, mille suhtes kohaldatakse tauditõrjemeetmeid vastavalt artikli 31 lõikele 1, artikli 55 lõike 1 punkti f alapunktile ii, artiklile 56, artikli 61 lõike 1 punktile a, artikli 62 lõikele 1, artiklile 64, artikli 65 lõike 1 punktile c, artikli 70 lõike 1 punktile b, artikli 74 lõike 1 punktile a, artikli 78 lõigetele 1 ja 2 ning artikli 55 lõike 2, artiklite 63 ja 67, artikli 71 lõike 3, artikli 74 lõike 3, artikli 79 ja artikli 81 lõike 2 kohaselt vastuvõetud eeskirjadele;

ii)	mis on pärit loomadelt, mille liikide suhtes kohaldatakse kõnealuseid tauditõrjemeetmeid.

2. Ettevõtjad võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et lõikes 1 osutatud veterinaarsertifikaat on kõnealuste loomsete saadustega kaasas päritolukohast sihtkohani.

3. Pädev asutus annab ettevõtja taotlusel välja veterinaarsertifikaadi lõikes 1 osutatud loomsete saaduste liikumiseks.

4. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud loomsete saaduste liikumisega seotud veterinaarsertifikaatide korral kohaldatakse artikleid 145, 146 ja 147 ning artiklite 143 ja 144 ning artikli 146 lõike 4 kohaselt vastuvõetud eeskirju.

5. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 253 õigus võtta vastu delegeeritud akte, mis käsitlevad erandeid käesoleva artikli lõikes 1 veterinaarsertifikaatide suhtes kehtestatud nõuetest ja selliste erandite tegemise tingimusi loomsete saaduste sellise liikumise puhul, mis tekita olulist taudide levimise riski, tingituna järgmisest:

a)	loomsete saaduste liigid;

b)	loomsete saaduste suhtes kohaldatud riskivähendusmeetmed, mis aitavad vähendada taudide levimise riski;

c)	loomsete saaduste kavandatud otstarve;

d)	loomsete saaduste sihtkoht.

Artikkel 166

Veterinaarsertifikaatide sisu ning delegeeritud aktid ja rakendusaktid

1. Artikli 165 lõikega 1 ettenähtud loomsete saaduste veterinaarsertifikaat sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a)	päritoluettevõte või -koht ja sihtettevõte või -koht;

b)	loomsete saaduste kirjeldus;

c)	loomsete saaduste kogus;

d)	loomsete saaduste identifitseerimine, kui seda on nõutud artikli 65 lõike 1 punktis h või artikli 67 punkti a kohaselt vastuvõetud eeskirjades;

e)	teave, mis on vajalik tõendamaks, et loomsed saadused vastavad artikli 164 lõikes 2 ja artikli 164 lõike 3 kohaselt vastuvõetud eeskirjades sätestatud liikumispiirangu nõuetele.

2. Lõikes 1 osutatud loomsete saaduste veterinaarsertifikaat võib hõlmata ka muudes liidu õigusaktides nõutud teavet.

3. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad veterinaarsertifikaadis esitatavat teavet, nagu on ette nähtud käesoleva artikli lõikega 1.

4. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada eeskirjad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud loomsete saaduste veterinaarsertifikaatide näidiste kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 167

Loomsete saaduste liikumisest teatamine teistele liikmesriikidele

1. Ettevõtjad:

a)	teavitavad oma päritoluliikmesriigi pädevat asutust enne loomsete saaduste kavatsetava liikumise algust, kui artikli 165 lõike 1 kohaselt peab saadetisele olema lisatud veterinaarsertifikaat;

b)	esitavad kogu vajaliku teabe, mis võimaldab päritoluliikmesriigi pädeval asutusel teatada loomsete saaduste liikumisest sihtliikmesriigile vastavalt lõikele 2.

2. Päritoluliikmesriigi pädev asutus teavitab sihtliikmesriigi pädevat asutust loomsete saaduste liikumisest kooskõlas artikliga 150 ja artikli 151 kohaselt vastuvõetud eeskirjadega.

3. Loomsetest saadustest teatamise suhtes kohaldatakse artikleid 149 ja 150 ning artikli 151 kohaselt vastuvõetud eeskirju.

8. peatükk

Siseriiklike meetmete reguleerimisala

Artikkel 168

Loomade ja loomse paljundusmaterjali liikumist käsitlevad siseriiklikud meetmed

1. Liikmesriikidele jääb õigus võtta siseriiklikke meetmeid, mis käsitlevad peetavate maismaaloomade ja nende paljundusmaterjali liikumist riigi oma territooriumil.

2. Kõnealused siseriiklikud meetmed:

a)	võtavad arvesse 3., 4., 5. ja 6. peatükis sätestatud loomade ja loomse paljundusmaterjali liikumist käsitlevaid eeskirju ning ei ole nende eeskirjadega vastuolus;

b)	ei takista loomade ja toodete liikmesriikidevahelist liikumist;

c)	ei ületa piire, mis on asjakohased ja vajalikud artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taudide sissetoomise ja leviku vältimiseks.

Artikkel 169

Siseriiklikud meetmed muude kui loetletud taudide mõju piiramiseks

Kui muu kui loetletud taud kujutab endast olulist riski liikmesriigi peetavate maismaaloomade loomatervise-alasele olukorrale, võib asjaomane liikmesriik võtta siseriiklikke meetmeid , et vältida kõnealuse taudi tõrjeks riiki sissetoomist või tõrjuda selle taudi levimist , eeldusel et need meetmed ei:

a)	takistada takistavad loomade ja toodete liikmesriikidevahelist liikumist ainult juhul, kui see on nakkushaiguse tõrjest tulenevalt teaduslikult põhjendatud ;

b)	on proportsionaalsed ohuga ega ületa piire, mis on asjakohased ja vajalikud kõnealuse taudi tõrjeks.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni eelnevalt kõikidest esimeses lõigus osutatud riiklikest meetmetest, mis võivad mõjutada liikmesriikidevahelist liikumist.

Kui esimeses lõikes osutatud tingimused ei ole täidetud, võib komisjon vaidlustada või muuta teises lõikes osutatud riiklikke meetmeid rakendusaktide abil.

Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega ning jõustuvad viivitamatult. [MEo268]

II JAOTIS

Veeloomad ja veeloomade saadused

1. peatükk

Registreerimine, heakskiitmine, registripidamine ja registrid

1. JAGU

VESIVILJELUSETTEVÕTETE REGISTREERIMINE

Artikkel 170

Ettevõtjate kohustus vesiviljelusettevõtteid registreerida

1. Vesiviljelusettevõtteid käitavad ettevõtjad peavad selleks, et olla enne sellise tegevuse alustamist artikli 171 kohaselt registreeritud:

a)	teavitama pädevat asutust igast tema vastutusel olevast vesiviljelusettevõttest;

andma pädevale asutusele järgmist teavet:

i)	ettevõtja nimi ja aadress;

ii)	rajatiste asukoht ja kirjeldus;

iii)	vesiviljelusettevõttes peetavate vesiviljelusloomade kategooriad, liigid ja arv ning vesiviljelusettevõtte tootmisvõimsus;

iv)	vesiviljelusettevõtte tüüp;

v)	muud ettevõttega seotud aspektid, mis on asjakohased tema poolt tuleneva riski kindlaksmääramisel.

2. Lõikes 1 nimetatud vesiviljelusettevõtteid käitavad ettevõtjad teavitavad pädevat asutust:

a)	lõike 1 punktis b osutatud küsimusi käsitlevatest mis tahes olulistest muutustest vesiviljelusettevõtetes,

b)	vesiviljelusettevõtte tegevuse lõpetamisest.

3. Vesiviljelusettevõtted, mille suhtes kohaldatakse artikli 174 lõike 1 kohast heakskiitmist, ei pea esitama käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teavet.

4. Ettevõtja võib taotleda, et lõikes 1 sätestatud registreerimine hõlmaks vesiviljelusettevõtete rühma, eeldusel et need ettevõtted vastavad kas punktis a või punktis b sätestatud tingimustele:

a)	nad asuvad epidemioloogiliselt seotud piirkonnas ja kõik kõnealuse piirkonna ettevõtjad rakendavad ühtset bioturvasüsteemi;

nad on ühe ja sama ettevõtja vastutusel ja

i)	rakendavad ühtset bioturvasüsteemi; ning

ii)	asuvad geograafiliselt lähestikku.

Kui registreerimistaotlus hõlmab ettevõtete rühma, kohaldatakse üksiku vesiviljelusettevõtte suhtes käesoleva artikli lõigetes 1–3 ja artikli 171 lõikes 2 sätestatud eeskirju ning artikli 173 kohaselt vastuvõetud eeskirju kogu vesiviljelusettevõtete rühma suhtes.

Artikkel 171

Pädeva asutuse kohustused, mis on seotud vesiviljelusettevõtete registreerimisega

Pädev asutus registreerib:

a)	vesiviljelusettevõtted artikli 183 lõikes 1 sätestatud vesiviljelusettevõtete registrisse, kui ettevõtja on esitanud artikli 170 lõikes 1 nõutud teabe;

b)	vesiviljelusettevõtete rühmad kõnealusesse vesiviljelusettevõtete registrisse, eeldusel et artikli 170 lõikes 4 esitatud kriteeriumid on täidetud.

Artikkel 172

Erandid ettevõtjate kohustusest vesiviljelusettevõtteid registreerida

Erandina artikli 170 lõikest 1 võivad liikmesriigid vabastada teatavad vesiviljelusettevõtete kategooriad registreerimisnõudest, võttes arvesse järgmisi kriteeriume:

a)	vesiviljelusettevõttes peetavate vesiviljelusloomade kategooriad, liigid ja arv või maht ning vesiviljelusettevõtte tootmisvõimsus;

b)	vesiviljelusettevõtte tüüp;

c)	vesiviljelusloomade liikumine vesiviljelusettevõttesse ja sealt välja.

Artikkel 173

Vesiviljelusettevõtte registreerimiskohustusest tehtavate eranditega seotud rakendamisvolitused

Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada eeskirju, mis käsitlevad:

a)	ettevõtjate poolt artikli 170 lõike 1 kohaseks vesiviljelusettevõtte registreerimiseks esitatavat teavet;

b)	selliste vesiviljelusettevõtete tüüpe, mille suhtes liikmesriigid võivad teha erandeid artikli 172 kohasest registreerimiskohustusest, eeldusel et need ettevõtted ei kujuta endast märkimisväärset riski ja võttes arvesse artiklis 172 sätestatud kriteeriume.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2. JAGU

TEATAVAT LIIKI VESIVILJELUSETTEVÕTETE HEAKSKIITMINE

Artikkel 174

Teatavat liiki vesiviljelusettevõtete heakskiitmine ja delegeeritud õigusaktid

1. Järgmist liiki vesiviljelusettevõtteid käitavad ettevõtjad esitavad pädevale asutusele taotluse artikli 178 lõike 1 kohase heakskiidu saamiseks ja nad ei jätka oma tegevust seni, kuni nende vesiviljelusettevõte on artikli 179 lõike 1 kohaselt heaks kiidetud:

vesiviljelusettevõtted, kus vesiviljelusloomi hoitakse eesmärgiga viia neid kõnealusest vesiviljelusettevõttest välja elusalt või vesiviljelusloomade saadustena; kõnealust taotlust ei nõuta, kui neid viiakse välja ainult: . [MEo269]

i)	otsetarnetena inimtoiduks või väikeste kogustena lõpptarbijale; või [MEo270]

ii)	kohalikesse jaekaubandusettevõtetesse, kes pakuvad neid otse lõpptarbijale; [MEo271]

muud vesiviljelusettevõtted, mille riskitase on kõrge järgmistel põhjustel:

i)	vesiviljelusettevõttes peetavate vesiviljelusloomade kategooriad, liigid ja arv;

ii)	vesiviljelusettevõtte tüüp;

iii)	vesiviljelusloomade liikumine vesiviljelusettevõttesse ja sealt välja.

1 a. Erandina lõikest 1 võib pädev asutus vabastada vesiviljelusettevõtteid käitavad ettevõtjad heakskiidu taotlemise kohustusest, kui vesiviljelusloomad viiakse välja ainult:

i)	otsetarnetena inimtoiduks või väikeste kogustena lõpptarbijale; või

ii)	kohalikesse jaekaubandusettevõtetesse, kes pakuvad neid otse lõpptarbijale,

tingimusel, et kõnealused liikumised ei kujuta endast olulist riski. [MEo272]

2. Ettevõtjad lõpetavad tegevuse lõikes 1 osutatud vesiviljelusettevõttes, kui:

a)	pädev asutus tühistab või peatab oma heakskiidu artikli 182 lõike 2 kohaselt; või

b)	vesiviljelusettevõte ei suuda artikli 181 lõike 3 kohase tingimusliku heakskiitmise korral täita artikli 181 lõikes 3 osutatud veel täitmata nõudeid ja ei saa artikli 182 lõike 4 kohast lõplikku heakskiitu.

3. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud, vesiviljelusettevõtete heakskiitmise eeskirjade täiendamist ja muutmist ja on seotud järgmisega:

a)	erandid nõudest, mille kohaselt lõike 1 punktis a osutatud vesiviljelusettevõtete tüüpe käitavad ettevõtjad peavad taotlema pädeva asutuse heakskiitu;

b)	vesiviljelusettevõtete tüübid, mis tuleb heaks kiita lõike 1 punkti b kohaselt.

4. Lõikes 3 sätestatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel võtab komisjon arvesse järgmisis kriteeriume:

a)	vesiviljelusettevõttes peetavate vesiviljelusloomade kategooriad ja liigid;

b)	vesiviljelusettevõtte tüüp ja tootmisviis;

c)	vesiviljelusettevõtte tüübi ja asjaomaste vesiviljelusloomade liikide ja kategooriate tüüpilised liikumisskeemid.

5. Ettevõtja või taotleda vesiviljelusettevõtete rühma heakskiitmist, eeldusel et artikli 175 punktide a ja b nõuded on täidetud.

Artikkel 175

Vesiviljelusettevõtete rühma heakskiitmine pädeva asutuse poolt

Pädev asutus võib artikli 179 lõike 1 kohaselt anda heakskiidu vesiviljelusettevõtete rühmale, eeldusel et need vastavad kas punktis a või punktis b sätestatud tingimustele:

a)	nad asuvad epidemioloogiliselt seotud piirkonnas ja kõik ettevõtjad rakendavad ühtset bioturvasüsteemi; kõnealuses epidemioloogiliselt seotud piirkonnas asuvad väljastuskeskused, puhastuskeskused või samalaadsed ettevõtted tuleb siiski eraldi heaks kiita;

nad on ühe ja sama ettevõtja vastutusel; ning

i)	rakendavad ühtset bioturvasüsteemi; ning

ii)	asuvad geograafiliselt lähestikku.

Kui vesiviljelusettevõtete rühm saab ühise heakskiidu, kohaldatakse üksiku vesiviljelusettevõtte suhtes artiklites 176 ja 178–182 sätestatud eeskirju ning artikli 178 lõike 2 artikli 179 lõike 2 alusel vastuvõetud eeskirju kogu vesiviljelusettevõtete rühma suhtes.

Artikkel 176

Kinniste vesiviljelusettevõtete staatuse heakskiitmine

Kinnise ettevõtte staatust soovivaid vesiviljelusettevõtteid käitavad ettevõtjad:

a)	taotlevad pädevalt asutuselt heakskiitu vastavalt artikli 178 lõikele 1;

b)	ei vii vesiviljelusloomi artikli 203 lõikes 1 ja artikli 203 lõike 2 kohaselt vastuvõetud mis tahes delegeeritud õigusaktis sätestatud nõuete kohaselt kinnisesse vesiviljelusettevõttesse seni, kuni pädev asutus kiidab artiklite 179 ja 181 kohaselt nende ettevõtte kõnealuse staatuse heaks.

Artikkel 177

Töötlemisettevõtete ja tauditõrjet tegevate veeandide ettevõtete heakskiitmine [MEo273]

Tauditõrjet tegevaid veeandide ettevõtteid käitavad ettevõtjad tegevad käitada kavatsevad füüsilised ja juriidilised isikud tagavad , et nende ettevõtted on saanud pädeva asutuse heakskiidu vesiviljelusloomade tapmiseks tauditõrje eesmärgil kooskõlas artikli 61 lõike 1 punktiga b, artikliga 62, artikli 68 lõikega 1, artikli 78 lõigetega 1 ja 2 ning artikli 63 ja artikli 70 lõike 3, artikli 71 lõike 3 ja artikli 78 lõike 3 alusel vastuvõetud eeskirjadega. [ME-do274ojao275]

Artikkel 178

Ettevõtjate teavitamiskohustus, mis on seotud heakskiidu saamisega ja rakendusaktid

1. Oma taotluses ettevõttele artikli 174 lõike 1, artikli 175, artikli 176 punkti a ja artikli 177 kohase heakskiidu saamiseks peavad käitada kavatsevad ettevõtjad esitama pädevale asutusele järgmise teabe: [MEo276]

a)	ettevõtja nimi ja aadress;

b)	ettevõtte asukoht ja rajatiste kirjeldus;

c)	ettevõttes peetavate pidada kavatsetavate vesiviljelusloomade kategooriad, liigid ja arv; [MEo277]

d)	ettevõtte tüüp;

e)	vajaduse korral artikli 175 kohased üksikasjad vesiviljelusettevõtete rühma heakskiitmise kohta;

f)	muud vesiviljelusettevõttega seotud aspektid, mis on asjakohased tema poolt tuleneva riski kindlaksmääramisel;

f a)	ettevõtte veevarustus ja heitvete ärajuhtimine. [MEo278]

2. Lõikes 1 nimetatud ettevõtteid käitavad ettevõtjad teavitavad pädevat asutust:

a)	lõike 1 punktis c osutatud küsimusi käsitlevatest mis tahes olulistest muutustest ettevõttes,

b)	ettevõtte tegevuse lõpetamisest.

3. Komisjon võib rakendusaktidega sätestada eeskirjad, mis käsitlevad teavet, mille ettevõtjad käesoleva artikli lõike 1 kohastes ettevõtete heakskiitmise taotlustes peavad esitama. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 179

Ettevõtete heakskiitmine ja selle tingimused ning delegeeritud õigusaktid

1. Pädev asutus annab artikli 174 lõikes 1 ja artikli 176 punktis a osutatud vesiviljelusettevõtetele, artiklis 175 osutatud vesiviljelusettevõtete rühmale ja artiklis 177 osutatud tauditõrjet tegevatele veeandide ettevõtetele heakskiidu ainult siis, kui sellised ettevõtted:

vastavad järgmistele nõuetele (sõltuvalt olukorrast):

i)	karantiin, isolatsioon ja muud bioturvameetmed, võttes arvesse artikli 9 lõike 1 punktis b sätestatud nõudeid ja artikli 9 lõike 2 kohaselt vastuvõetud eeskirju;

ii)	artikliga 22 ja, sõltuvalt ettevõtteliigist ja seotud riskist, artikliga 23 ning artikli 24 kohaselt vastuvõetud eeskirjadega ettenähtud jälgimisnõuded;

iii)	artiklitega 185–187 ning artiklite 188 ja 189 kohaselt vastuvõetud eeskirjadega ettenähtud registri pidamine;

omavad rajatisi ja seadmeid:

i)	mis sobivad taudi sissetoomise ja leviku riski vähendamiseks vastuvõetava tasemeni, võttes arvesse ettevõtte tüüpi;

ii)	kus on piisavalt ressursse vesiviljelusloomade koguse jaoks;

c)	ei tekita vastuvõetamatut riski taudide leviku osas, võttes arvesse kehtivaid riskivähendusmeetmeid;

d)	on võtnud kasutusele süsteemi, mis võimaldab ettevõtjal pädevale asutusele tõendada, et punktide a, b ja c nõuded on täidetud.

2. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõudeid, mis on seotud:

a)	karantiini, isolatsiooni ja muude lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud bioturvameetmetega;

b)	lõike 1 punkti a alapunkti ii kohase jälgimisega;

c)	lõike 1 punktis b osutatud rajatiste ja seadmetega.

3. Lõike 2 kohaselt vastuvõetavates delegeeritud õigusaktides sätestatavate eeskirjade koostamisel võtab komisjon arvesse järgmist:

a)	iga ettevõtteliigiga seotud risk;

b)	vesiviljelus- või veeloomade kategooriad ja liigid;

c)	tootmisviis;

d)	vesiviljelusettevõtte tüübi ja sellistes ettevõtetes peetavate loomade liikide ja kategooriate tüüpilised liikumisskeemid.

Artikkel 180

Ettevõtete heakskiitmise ulatus

Pädev asutus täpsustab artikli 179 lõike 1 kohase heakskiidu saanud vesiviljelusettevõtte või tauditõrjet tegeva veeandide ettevõtte korral sõnaselgelt:

milliste artikli 174 lõikes 1 ja artikli 176 punktis a osutatud vesiviljelusettevõtete tüüpide, artiklis 175 osutatud vesiviljelusettevõtete rühmade liikide ja artiklis 177 osutatud tauditõrjet tegevate veeandide ettevõtete tüüpide ning artikli 174 lõike 3 punkti b alusel vastuvõetud eeskirjade kohaste ettevõttetüüpide suhtes heakskiit kehtib;

b)	milliste vesiviljelusloomade liikide ja kategooriate suhtes heakskiit kehtib.

Artikkel 181

Pädeva asutuse poolt heakskiitmise kord

1. Pädev asutus kehtestab ettevõtjatele korra, mida nad peavad oma ettevõttele artikli 174 lõike 1 ning artiklite 176 ja 177 kohase heakskiidu taotlemisel järgima.

2. Pärast ettevõtjalt artikli 174 lõike 1 ning artiklite 176 ja 177 kohase heakskiidu taotluse saamist teeb pädev asutus kohapealse kontrolli.

3. Pädev asutus võib ettevõtte heaks kiita tingimuslikult, kui ettevõtja taotluse ja sellele järgneva pädeva asutuse poolt käesoleva artikli lõike 1 kohaselt tehtud ettevõtte kohapealse kontrolli põhjal selgub, et ta vastab kõigile peamistele nõuetele, mis tagavad piisavalt, et ettevõte ei kujuta endast märkimisväärset riski, pidades silmas, et tagatud on kõigile artikli 179 lõikes 1 ja artikli 179 lõike 2 kohaselt vastuvõetud eeskirjades sätestatud seni veel täitmata heakskiitmisnõuetele vastavus.

4. Kui pädev asutus on andnud käesoleva artikli lõike 3 kohase heakskiidu, annab ta täieliku heakskiidu alles siis, kui kolme kuu jooksul pärast tingimusliku heakskiidu andmist ettevõttes tehtud teine kohapealne kontroll näitab, et ettevõte vastab kõigile artikli 179 lõikes 1 ja artikli 179 lõike 2 kohaselt vastuvõetud eeskirjades sätestatud heakskiitmise nõuetele.

Kui see kohapealne kontroll näitab, et ilmselgelt on tehtud edusamme, kuid ettevõte ei vasta ikka veel kõigile kõnealustele nõuetele, võib pädev asutus tingimuslikku heakskiitu pikendada. Tingimuslik heakskiit ei tohi siiski kesta kokku üle kuue kuu.

Artikkel 182

Pädeva asutuse antud heakskiidu läbivaatamine, tühistamine või peatamine

1. Pädev asutus jälgib artikli 179 lõike 1 kohaseid ettevõtete heakskiitmisi. Pädev asutus määrab riski põhjal kindlaks korduskontrolli ajalise sageduse või minimaalse ja maksimaalse tähtaja, mille jooksul tuleb korduskontroll teha, ning juhud, mille korral võib neid tähtaegu mitte järgida. [MEo279]

2. Kui pädev astus tuvastab ettevõttes tõsiseid puudusi artikli 179 lõikes 1 ja artikli 179 lõike 2 kohaselt vastuvõetud eeskirjades sätestatud nõuete osas ja ettevõtja ei suuda anda piisavaid tagatisi kõnealuste puuduste kõrvaldamiseks, algatab pädev asutus ettevõtte heakskiidu tühistamise menetlused.

Pädev asutus võib siiski ettevõtte heakskiidu peatada, kui ettevõtja ei suuda tagada, et ta lahendab puudused mõistliku aja jooksul.

3. JAGU

PÄDEVA ASUTUSE REGISTER VESIVILJELUSETTEVÕTETE , TÖÖTLEMISETTEVÕTETE JA TAUDITÕRJET TEGEVATE VEEANDIDE ETTEVÕTETE KOHTA [MEo280]

Artikkel 183

Vesiviljelusettevõtete , töötlemisettevõtete ja tauditõrjet tegevate veeandide ettevõtete register [MEo281]

1. Pädev asutus koostab ajakohastatult peetava registri, mis hõlmab:

a)	kõiki artikli 171 kohaselt registreeritud vesiviljelusettevõtteid;

b)	kõiki artikli 179 lõike 1 kohaselt heakskiidetud töötlemisettevõtteid ja vesiviljelusettevõtteid;

c)	kõiki artikli 179 lõike 1 kohaselt heakskiidetud tauditõrjet tegevaid veeandide ettevõtteid. [MEo282]

2. Lõikes 1 sätestatud vesiviljelusettevõtete register sisaldab järgmist teavet:

a)	ettevõtja nimi, aadress ja registreerimisnumber;

b)	vesiviljelusettevõtte või vajaduse korral vesiviljelusettevõtete rühma geograafiline asukoht;

c)	ettevõttes kasutatav tootmisviis;

d)	ettevõtte veevarustus ja heitvete ärajuhtimine (vajaduse korral);

e)	ettevõttes peetavate vesiviljelusloomade liigid;

f)	ajakohastatud teave registreeritud vesiviljelusettevõtte või vajaduse korral ettevõtete rühma tervisestaatuse kohta artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taudide osas.

3. Pädev asutus teeb artikli 179 lõike 1 kohaselt heakskiidetud ettevõtete kohta elektrooniliselt kättesaadavaks vähemalt käesoleva artikli lõike 2 punktides a, c, e ja f osutatud teabe.

4. Kui see on asjakohane, võib pädev asutus kombineerida lõike 1 punktis a osutatud registreerimist muul eesmärgil registreerimisega.

Artikkel 184

Vesiviljelusettevõtete registriga seotud volituste delegeerimine ja rakendusaktid

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 254 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad:

a)	artikli 183 lõikes 1 ettenähtud vesiviljelusettevõtete registrisse sisestatavat teavet;

b)	kõnealuse ettevõtete registri kättesaadavust avalikkusele.

2. Komisjon võib rakendusaktidega sätestada eeskirjad artikli 183 lõigetes 1 ja 3 sätestatud ettevõtete registri vormi ja registreerimise korra kohta.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4. JAGU

REGISTRIPIDAMINE JA JÄLGITAVUS

Artikkel 185

Vesiviljelusettevõtteid käitavate ettevõtjate registripidamiskohustused

1. Ettevõtjad, kes käitavad artikli 171 kohaselt registreeritavaid või artikli 179 lõike 1 kohaselt heakskiidetavaid vesiviljelusettevõtteid, peavad ja säilitavad registreid, mis sisaldavad vähemalt järgmist ajakohastatud teavet:

kõik vesiviljelusloomade ja nende saaduste liikumised vesiviljelusettevõttesse ja sealt välja, märkides vajaduse korral:

i)	nende päritolu- ja sihtkoha;

ii)	sellise liikumise kuupäeva;

b)	paber- või elektroonilisel kandjal veterinaarsertifikaadid, mis peavad vesiviljelusettevõttesse artikli 208 kohaselt ning artikli 211 punktide b ja c ning artikli 213 lõike 2 alusel vastuvõetud eeskirjade kohaselt saabuvate vesiviljelusloomadega kaasas olema;

c)	suremus kõigis epidemioloogilistes üksustes ja muud taudiga seotud probleemid vesiviljelusettevõttes vastavalt tootmistüübile;

bioturvameetmed, jälgimine, ravi, testide tulemused ja muu asjakohane teave vastavalt:

i)	ettevõtte vesiviljelusloomade kategooriatele ja liikidele;

ii)	vesiviljelusettevõttes kasutatavale tootmisviisile;

iii)	vesiviljelusettevõtte tüübile;

e)	artikli 23 lõike 1 kohaselt ja artikli 24 alusel vastuvõetud eeskirjade kohaselt nõutavate loomatervise ülevaatuste tulemused.

2. Vesiviljelusettevõtteid käitavad ettevõtjad:

a)	kannavad lõike 1 punkti b kohast teabe registrisse selliselt, et veeloomade päritolukoha ja sihtkoha kindlakstegemine oleks tagatud;

b)	säilitavad lõikega 1 ettenähtud teavet vesiviljelusettevõtte kohta ja teevad selle pädevale asutusele taotluse korral kättesaadavaks;

c)	säilitavad lõikega 1 ettenähtud teabe pädeva asutuse määratava minimaalse ajavahemiku jooksul, mis ei või olla lühem kui kolm aastat.

Artikkel 186

Töötlemisettevõtete ja tauditõrjet tegevate veeandide ettevõtete registripidamiskohustus [MEo283]

1. Artikli 177 kohaselt heakskiidetavaid tauditõrjet tegevaid veeandide ettevõtteid käitavad ettevõtjad peavad ajakohastatud registreid kõigi vesiviljelusloomade ja nende saaduste liikumiste kohta sellistesse ettevõtetesse ja sealt välja. [MEo284]

2. Töötlemisettevõtteid ja tauditõrjet tegevaid veeandide ettevõtteid käitavad ettevõtjad: [MEo285]

a)	peavad lõikega 1 ettenähtud registreid tauditõrjet tegevate veeandide ettevõtete kohta ja teevad need pädevale asutusele taotluse korral kättesaadavaks;

b)	säilitavad lõikega 1 ettenähtud registrid pädeva asutuse määratava minimaalse ajavahemiku jooksul, mis ei või olla lühem kui kolm aastat.

Artikkel 187

Vedajate registripidamiskohustus

1. Vesiviljelusloomade ja vesiviljeluseks või loodusliku populatsiooni täiendamiseks looduslikku veekogusse laskmiseks ettenähtud looduslike veeloomade vedajad peavad ajakohastatud registreid, mis hõlmavad: [MEo286]

a)	vesiviljelusloomade ja vesiviljeluseks ettenähtud looduslike veeloomade suremus veo ajal, võimaluse korral veoliikide ning vesiviljelusloomade ja vesiviljeluseks ettenähtud looduslike veeloomade liikide kaupa;

b)	vesiviljelusettevõtted või tauditõrjet tegevad veeandide ettevõtted, kus veovahend on käinud;

c)	transpordi kestel toimunud mis tahes veevahetus, täpsustades värske vee võtukohad ja heitvee kogumise kohad.

2. Vedajad:

a)	peavad lõikega 1 ettenähtud registreid ja teevad need pädevale asutusele taotluse korral kättesaadavaks;

b)	säilitavad lõikega 1 ettenähtud registrid pädeva asutuse määratava minimaalse ajavahemiku jooksul, mis ei või olla lühem kui kolm aastat.

Artikkel 188

Registripidamisega seotud volituste delegeerimine

1. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad artiklites 185, 186 ja 187 sätestatud registripidamisnõudeid täiendavaid eeskirju ja milles sätestatakse eeskirjad, mis käsitlevad:

erandeid registripidamisnõuetest, mis tehakse:

i)	teatavat liiki vesiviljelusettevõtteid käitavatele ettevõtjatele ja vedajatele;

ii)	vesiviljelusettevõtetele, kes peavad vähe loomi, või vedajatele, kes veavad vähe loomi;

iii)	teatavatele loomakategooriatele või –liikidele;

b)	teavet, mille ettevõtjad peavad registrisse kandma lisaks artikli 185 lõikes 1, artikli 186 lõikes 1 ja artikli 187 lõikes 1 sätestatud teabele;

c)	minimaalset ajavahemikku, mille jooksul artiklite 185, 186 ja 187 kohaselt nõutavaid registreid tuleb pidada.

2. Lõikes 1 sätestatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel võtab komisjon arvesse järgmisi kriteeriume:

a)	iga vesiviljelusettevõtte tüübiga seotud risk;

b)	vesiviljelusettevõttes peetavate vesiviljelusloomade kategooriad või liigid;

c)	ettevõttes kasutatav tootmisviis;

d)	vesiviljelusettevõtte või tauditõrjet tegeva veeandide ettevõtte tüübi jaoks tüüpilised liikumisskeemid;

e)	ettevõttes olevate või veetavate vesiviljelusloomade arv või maht.

Artikkel 189

Registri pidamisega seotud rakendamisvolitused

Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada eeskirju, mis käsitlevad:

a)	artiklite 185, 186 ja 187 kohaselt peetavate registrite vorm;

b)	kõnealuste registrite elektrooniline pidamine;

c)	registripidamise tegevusspetsifikatsioonid;

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2. peatükk

Muude veeloomade kui veeloomadest lemmikloomade liidusisene liikumine

1. JAGU

ÜLDNÕUDED

Artikkel 190

Üldnõuded veeloomade liikumisele

1. Ettevõtjad võtavad asjakohaseid meetmeid tagamaks, et veeloomade liikumine ei ohusta tervisestaatust sihtkohas seoses:

a)	artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taudidega;

b)	esilekerkivate taudidega.

2. Ettevõtjad ei vii veeloomi vesiviljelusettevõttesse või inimtoiduks kasutamiseks või ei lase neid loomi loodusesse, kui kõnealuste veeloomade suhtes kohaldatakse järgmist:

asjaomase kategooria või liigiga seotud liikumispiirangud kooskõlas artikli 55 lõikes 1, artiklis 56, artikli 61 lõikes 1, artiklites 62, 64 ja 65, artikli 70 lõigetes 1 ja 2, artikli 74 lõikes 1, artikli 78 lõigetes 1 ja 2, artikli 80 lõigetes 1 ja 2 sätestatud eeskirjadega ning artikli 55 lõike 2, artiklite 63 ja 67, artikli 70 lõike 3, artikli 71 lõike 3, artikli 74 lõike 3, artikli 79, artikli 80 lõike 4 ja artikli 81 lõike 2 alusel vastuvõetud eeskirjadega; või

b)	artiklites 244 ja 247 ja artikli 248 kohaselt vastuvõetud eeskirjades sätestatud erakorralised meetmed.

Ettevõtjad võivad neid veeloomi siiski liigutada juhtudel, kui eespool nimetatud liikumise või loodusesse laskmise suhtes kehtestatud erandid liikumispiirangutest on sätestatud III osa II jaotises või erandid erakorralistest meetmetest on sätestatud artikli 248 kohaselt vastuvõetud eeskirjades.

3. Ettevõtjad rakendavad kõiki vajalikke meetmeid, et tagada veeloomade viivitamatu lähetamine lõppsihtkohta pärast nende lahkumist oma päritolukohast.

Artikkel 191

Taudiennetusmeetmed seoses vedamise ja delegeeritud aktid

1. Ettevõtjad rakendavad asjakohaseid ja vajalikke taudiennetusmeetmeid, et tagada järgmist:

a)	veeloomade tervisestaatust ei ohustata veo ajal;

b)	veeloomade vedamine ei põhjusta artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taudide võimalikku levimist inimestele või loomadele veo ajal või sihtkohas;

c)	teostatakse seadmete ja veovahendite puhastamine, desinfitseerimine ja desinfestatsioon ja rakendatakse teisi asjakohaseid bioturvameetmeid vastavalt sellele, millised on asjaomase veoga seotud riskid;

vesiviljeluseks ettenähtud veeloomade veo ajal toimub veevahetus sellistes kohtades ja sellistel tingimustel, mis ei ohusta tervisestaatust seoses artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taudidega järgmistel loomadel:

i)	veetavad veeloomad;

ii)	kõik veeloomad nende sihtkohta vedamise ajal;

iii)	sihtkohas olevad veeloomad.

2. Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad:

a)	seadmete ja veovahendite puhastamise, desinfitseerimise ja desinfestatsiooni korda vastavalt lõike 1 punktile c ja selleks otstarbeks kasutatavaid biotsiide;

b)	muid asjakohaseid veo ajal rakendatavaid bioturvameetmeid vastavalt lõike 1 punktile c;

c)	veo ajal toimuvat veevahetust vastavalt lõike 1 punktile d.

Artikkel 192

Kavandatud kasutuse muutmine

1. Veeloomi, keda viiakse hävitamiseks või tapmiseks kooskõlas punktides a ja b osutatud meetmetega, ei tohi kasutada mitte ühelgi teisel eesmärgil:

artikli 31 lõikes 1 ja artikli 55 lõikes 1, artiklites 56, 61, 62, 64, 65, 67 ja 70, artikli 74 lõikes 1 ja artiklites 78 ja 80 ning artikli 55 lõike 2, artiklite 63 ja 66, artikli 70 lõike 3, artikli 71 lõike 3 ja artikli 74 lõike 3, artikli 79 ning 80 lõike 3 ja artikli 81 lõike 2 kohaselt vastuvõetud eeskirjades kehtestatud tauditõrjemeetmed;

b)	artiklites 246 ja 247 ja artikli 248 kohaselt vastu võetud eeskirjades sätestatud erakorralised meetmed .

2. Veeloomi, keda liigutatakse inimtoiduks ja vesiviljeluseks kasutamiseks, loodusesse laskmiseks või mis tahes muul eesmärgil, ei tohi kasutada mitte ühelgi muul eesmärgil kui kavandatud kasutuseks.

Artikkel 193

Ettevõtjate kohustused sihtkohas

1. Toidukäitlemisettevõtteid ja muid ettevõtteid käitavad ettevõtjad, kes võtavad vastu vesiviljelusloomi veeloomi , peavad enne veeloomade mahalaadimist : [MEo287]

kontrollima, et loomadega oleksid kaasas järgmised dokumendid:

i)	veterinaarsertifikaadid, mis on kehtestatud artikli 208 lõikes 1, artiklis 209 ja artikli 224 lõikes 1 ja artiklite 188, 211 ja 213 kohaselt vastuvõetud eeskirjades;

ii)	ettevõtja deklaratsiooniga seotud dokumendid, mis on kehtestatud artikli 218 lõikes 1 ja artikli 218 lõigete 3 ja 4 kohaselt vastu võetud eeskirjades;

a a)	kontrollima saadetist eiramiste avastamise eesmärgil; [MEo288]

teavitama pädevat asutust kõigist eiramistest seoses järgmisega:

i)	vastuvõetud vesiviljelusloomad veeloomad ; [MEo289]

ii)	punkti a alapunktides i ja ii osutatud dokumentide olemasolu.

2. Iga lõike 1 punktis b osutatud eiramise korral isoleerib ei luba ettevõtja asjaomase eiramisega seotud vesiviljelusloomad vesiviljelusloomi seni maha laadida , kuni pädev asutus on nende suhtes otsuse teinud. [MEo290]

Artikkel 194

Üldnõuded liikmesriike läbivate, kui liidust kolmandatesse riikidesse või territooriumidele ekspordiks ettenähtud vesiviljelusloomade liikumise kohta

Ettevõtjad tagavad, et vesiviljelusloomad, kes on ette nähtud ekspordiks kolmandasse riiki või territooriumile teiste liikmesriikide territooriumide kaudu, vastavad artiklites 190, 191 ja 192 kehtestatud nõuetele.

2. JAGU

VESIVILJELUSETTEVÕTETESSE VIIMISEKS VÕI LOODUSESSE LASKIMISEKS ETTENÄHTUD VEELOOMAD

Artikkel 195

Ebatavaline suremus või muud tõsised taudi sümptomid

1. Ettevõtjad ei tohi viia veeloomi vesiviljelusettevõttest või loodusest teise vesiviljelusettevõttesse või lasta veeloomi loodusesse, kui need loomad pärinevad vesiviljelusettevõttest või keskkonnast, kus esineb/esinevad:

a)	ebatavaline suremus või

b)	kindlaksmääramata põhjusel teised tõsised taudi sümptomid.

2. Erandina lõikest 1 võib pädev asutus anda siiski loa kõnealuseks veeloomade liikumiseks või loodusesse laskmiseks, mis põhineb riskianalüüsil, eeldusel et veeloomad on pärit sellisest vesiviljelusettevõtte või looduse osast, mis on sõltumatu epidemioloogilisest üksusest, kus esines ebatavaline suremus või ilmnesid muud taudi sümptomid.

Artikkel 196

Vesiviljelusloomade Peetavate veeloomade viimine nendesse liikmesriikidesse, tsoonidesse või bioturvarühmikutesse, mis on kuulutatud taudivabaks või mille suhtes kohaldatakse likvideerimisprogrammi, ning delegeeritud aktid õigusaktid [MEo291]

1. Ettevõtjad tohivad vesiviljelusloomi vesiviljelusettevõttest peetavaid veeloomi ettevõttest liigutada käesoleva artikli punktides a ja b osutatud eesmärkidel ainult siis, kui need vesiviljelusloomad loomad on pärit sellisest liikmesriigist, tsoonist või bioturvarühmikust, mis on kooskõlas artikli 36 lõikega 3 või artikli 37 lõikega 4 kuulutatud vabaks artikli 8 lõike 1 punktides b või c osutatud loetletud taudidest, kui tegemist on nende loetletud taudide puhul loetletud liikidega, ja need vesiviljelusloomad peetavad veeloomad : [MEo292]

on kavas tuua liikmesriiki, selle tsooni või bioturvarühmikusse:

i)	mis on kuulutatud taudivabaks kooskõlas artikli 36 lõikega 3 või artikli 37 lõikega 4; või

ii)	mille suhtes kohaldatakse artikli 30 lõigetele 1 ja 2 kohast likvideerimisprogrammi seoses artikli 8 lõike 1 punktides b ja c osutatud ühe või enama loetletud taudiga;

on ette nähtud:

pidamiseks vesiviljelusettevõttes, milles suhtes kohaldatakse:

—	registreerimisnõuet vastavalt artiklile 171 või

—	heakskiidu nõuet vastavalt artiklitele 174, 175, 176 ja 177 või

ii)	loodusesse laskmiseks. [MEo293]

2. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 253 õigus võtta vastu delegeeritud akte, mis käsitlevad erandeid käesoleva artikli lõikes 1 kehtestatud liikumise või loodusesse laskmise nõuetest, mis ei kujuta endast olulist artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taudide levimise riski, tingituna järgmisest:

a)	vesiviljelusloomade peetavate veeloomade liik, kategooria ja arengustaadium; [MEo294]

b)	päritolu- ja sihtkohaettevõtte tüüp;

c)	vesiviljelusloomade peetavate veeloomade kavandatav kasutus; [MEo295]

d)	vesiviljelusloomade peetavate veeloomade sihtkoht; [MEo296]

e)	päritolu- ja sihtkohas rakendatavad käitlemis- ja töötlemismeetodid ja teised eriotstarbelised riskivähendamismeetmed.

Artikkel 197

Liikmesriikide tehtavad erandid, mis käsitlevad ettevõtjate kohustustusi seoses vesiviljelusloomade liikumisega liikmesriikide, tsoonide või bioturvarühmikute vahel, mille suhtes kohaldatakse likvideerimisprogrammi

Erandina artikli 196 lõikest 1 võivad liikmesriigid anda ettevõtjatele loa liigutada vesiviljelusloomi teises liikmesriigis oma territooriumil asuvasse tsooni või bioturvarühmikusse, mille suhtes on kehtestatud artikli 30 lõigete 1 ja 2 kohane likvideerimisprogramm seoses artikli 8 lõike 1 punktides b ja c osutatud loetletud taudidega, teisest teises liikmesriigis asuvast tsoonist või bioturvarühmikust, mille suhtes on samuti kehtestatud nimetatud programm samade loetletud taudide puhul, eeldusel et selline liikumine ei ohusta sihtkohaks oleva liikmesriigi, tsooni või bioturvarühmiku tervisestaatust. [MEo297]

Artikkel 198

Liikmesriikide meetmed seoses vesiviljelusloomade loodusesse laskmisega

Liikmesriigid võivad nõuda, et vesiviljelusloomi veeloomi tohib loodusesse lasta ainult siis, kui need loomad on pärit sellisest liikmesriigist, tsoonist või bioturvarühmikust, mis on kuulutatud taudivabaks vastavalt artikli 36 lõikele 1 või artikli 37 lõikele 1 seoses artikli 8 lõike 1 punktides b ja c osutatud loetletud taudidega, mille puhul liigutatavate vesiviljelusloomade veeloomade liigid kuuluvad loetletud liikidesse, sõltumata selle piirkonna tervisestaatusest, kus vesiviljelusloomad veeloomad kavatsetakse loodusesse lasta. [MEo298]

Artikkel 199

Looduslike veeloomade liikumine nendes liikmesriikides, tsoonides või bioturvarühmikutes, mis on kuulutatud taudivabaks või mille suhtes kohaldatakse likvideerimisprogrammi, ning delegeeritud aktid

1. Artikleid 196 ja 197 kohaldatakse samuti nende looduslike veeloomade suhtes, kes on kavas viia vesiviljelusettevõttesse , töötlemisettevõttesse või tauditõrjet tegevasse veeandide ettevõttesse, mille suhtes kohaldatakse: [MEo299]

a)	registreerimisnõuet vastavalt artiklile 171 või

b)	heakskiidu nõuet vastavalt artiklitele 174-177.

2. Ettevõtjad rakendavad looduslike veeloomade ühest elupaigast teise viimisel tauditõrjemeetmeid, nii et kõnealune liikumine ei kujuta endast olulist artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taudide levimise riski sihtkohas elavatele veeloomadele.

3. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad ettevõtjate poolt vastavalt käesoleva artikli lõikele 2 rakendatavaid tauditõrjemeetmeid.

3. JAGU

INIMTARBIMISEKS ETTE NÄHTUD VEELOOMAD

Artikkel 200

Vesiviljelusloomade Inimtarbimiseks ettenähtud peetavate veeloomade viimine nendesse liikmesriikidesse, tsoonidesse või bioturvarühmikutesse, mis on kuulutatud taudivabaks või mille suhtes kohaldatakse likvideerimisprogrammi, ning delegeeritud aktid õigusaktid [MEo300]

1. Ettevõtjad tohivad vesiviljelusloomi vesiviljelusettevõttest inimtarbimiseks ettenähtud peetavaid veeloomi ettevõttest liigutada käesoleva artikli punktides a ja b osutatud eesmärkidel ainult siis, kui need vesiviljelusloomad veeloomad on pärit sellisest liikmesriigist, tsoonist või bioturvarühmikust, mis on kooskõlas artikli 36 lõikega 3 või artikli 37 lõikega 4 kuulutatud vabaks artikli 8 lõike 1 punktides b või c osutatud loetletud taudist, kui tegemist on nende loetletud taudide puhul loetletud liikidega, ja need loomad: [MEo301]

on kavas viia liikmesriiki, selle tsooni või bioturvarühmikusse, mis on kuulutatud taudivabaks kooskõlas artikli 36 lõikega 3 või artikli 37 lõikega 4 või on selle suhtes kehtestatud artikli 30 lõigetele 1 või 2 kohane likvideerimisprogramm seoses ühe või enama artikli 8 lõike 1 punktides b või c osutatud loetletud taudiga;

b)	on ette nähtud inimtarbimiseks.

2. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võivad liikmesriigid anda ettevõtjatele loa liigutada vesiviljelusloomi peetavaid veeloomi tsooni või bioturvarühmikusse, mille suhtes on kehtestatud artikli 30 lõigetele 1 ja 2 kohane likvideerimisprogramm seoses artikli 8 lõike 1 punktides b ja c osutatud loetletud taudidega, teisest tsoonist või bioturvarühmikust, mille suhtes on kõnealuses liikmesriigis samuti kehtestatud likvideerimisprogramm samade loetletud taudide puhul, eeldusel et selline liikumine ei ohusta nimetatud liikmesriigi, selle tsooni või bioturvarühmiku tervisestaatust. [MEo302]

3. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 253 õigus võtta vastu delegeeritud akte õigusakte , mis käsitlevad erandeid käesoleva artikli lõikes 2 kehtestatud liikumisnõuetest sellise vesiviljelusloomade peetavate veeloomade liikumise puhul, mis tekita olulist taudide levimise riski, tingituna järgmisest: [MEo303]

a)	vesiviljelusloomade peetavate veeloomade liik, kategooria ja arengustaadium; [MEo304]

b)	vesiviljelusloomade veeloomade pidamise meetodid ja tootmisviis päritolu- ja sihtkoha vesiviljelusettevõtetes; [MEo305]

c)	vesiviljelusloomade peetavate veeloomade kavandatav kasutus; [MEo306]

d)	vesiviljelusloomade peetavate veeloomade sihtkoht; [MEo307]

e)	päritolu- ja sihtkohas rakendatavad käitlemis- ja töötlemismeetodid ja teised eriotstarbelised riskivähendamismeetmed.

Artikkel 201

1. Artikli 200 lõikeid 1 ja 2 ja artikli 200 lõike 3 kohaselt vastu võetud eeskirju kohaldatakse ka selliste looduslike veeloomade liikumise suhtes, kes on ette nähtud inimtarbimiseks ja keda kavatsetakse viia sellistesse liikmesriikidesse või nende riikide tsoonidesse või bioturvarühmikutesse, mis on kuulutatud taudivabaks vastavalt artikli 36 lõikele 3 või artikli 37 lõikele 4 või mille suhtes kohaldatakse likvideerimisprogrammi vastavalt artikli 30 lõigetele 1 või 2, kui kõnealused meetmed on vajalikud selle tagamiseks, et need vesiviljelusloomad ei tekita olulist artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taudide levimise riski sihtkohas elavatele veeloomadele.

2. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 253 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad inimtarbimiseks ettenähtud looduslike veeloomade liikumise nõudeid ja mis täiendavad käesoleva artikli lõiget 1.

4. JAGU

VEELOOMAD, KES EI OLE ETTE NÄHTUD ETTEVÕTETESSE VIIMISEKS, LOODUSESSE LASKMISEKS VÕI INIMTARBIMISEKS

Artikkel 202

Nende veeloomade liikumine, kes ei ole ette nähtud ettevõtetesse viimiseks, loodusesse laskmiseks või inimtarbimiseks, ja delegeeritud aktid

1. Ettevõtjad rakendavad vajalikke ennetusmeetmeid tagamaks, et nende veeloomade liikumine, kes ei ole ette nähtud ettevõtetesse viimiseks, loodusesse laskmiseks või inimtarbimiseks, ei kujuta endast olulist artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taudide levimise riski sihtkohas elavatele veeloomadele.

2. Komisjonile antakse vastavalt artiklile 253 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad käesoleva artikli lõikes 1 kehtestatud ennetusmeetmeid tagamaks, et veeloomad ei levita artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taude, võttes samaaegselt arvesse käesoleva artikli lõikes 3 esitatud asjaolusid.

3. Lõikes 2 sätestatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel võtab komisjon arvesse järgmisi kriteeriume:

a)	artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taudid, mis on seotud loetletud liigi või veeloomade kategooriaga;

b)	tervisestaatus, mis on seotud artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taudidega bioturvarühmikutes, tsoonides või päritolu- või sihtliikmesriikides;

c)	päritolu- ja sihtkoht;

d)	veeloomade liikumisviisid;

e)	veeloomade kategooriad ja liigid;

f)	veeloomade vanus;

g)	muud epidemioloogilised tegurid.

5. JAGU

ERANDID 1.–4. JAOST JA TÄIENDAVAD RISKIVÄHENDUSMEETMED

Artikkel 203

Kinnistesse vesiviljelusettevõtetesse viimiseks ettenähtud veeloomad ja delegeeritud aktid

1. Ettevõtjad tohivad viia veeloomi kinnisesse vesiviljelusettevõttesse üksnes siis, kui loomad vastavad järgmistele tingimustele:

a)	nad on pärit teisest kinnisest vesiviljelusettevõttest;

b)	nad ei tekita olulist artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taudide levimise riski sihtkohaks olevas kinnises vesiviljelusettevõttes elavatele loetletud loomaliikidele, välja arvatud siis, kui selline liikumine on lubatud teaduslikel eesmärkidel.

2. Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad:

a)	üksikasjalikke nõudeid vesiviljelusloomade viimise kohta kinnistesse vesiviljelusettevõtetesse, lisaks käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõuetele;

b)	erieeskirju vesiviljelusloomade viimise kohta kinnisesse vesiviljelusettevõttesse, kus riskivähendusmeetmete abil tagatakse, et nimetatud liikumisega ei kaasne olulist riski kõnealuses kinnises vesiviljelusettevõttes ja naabruses asuvates ettevõtetes elavate vesiviljelusloomade tervisele.

Artikkel 204

Veeloomade teaduslikul eesmärgil liikumise suhtes kehtivad erandid ja delegeeritud aktid

1. Sihtkoha pädev asutus võib päritolukoha pädeva asutuse nõusolekul lubada 1.-4. jao (v.a artikli 190 lõiked 1 ja 3 ja artiklid 191, 192 ja 193) tingimustele mittevastavate veeloomade liikumist oma liikmesriigi territooriumile teaduslikel eesmärkidel.

2. Pädevad asutused teevad lõikes 1 sätestatud veeloomade teaduslikel eesmärkidel liikumise suhtes erandeid ainult järgmistel tingimustel:

siht- ja päritolukoha pädevad asutused:

i)	on omavahel kokku leppinud sellise liikumise tingimustes;

ii)	on võtnud vajalikke riskivähendusmeetmeid tagamaks, et selline veeloomade liikumine ei ohusta marsruudile jäävate kohtade ja sihtkoha tervisestaatust artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taudide osas;

iii)	on vajaduse korral teavitanud läbitavate liikmesriikide pädevaid asutusi tehtud erandist ja tingimustest, mille alusel see on tehtud;

b)	selliste veeloomade liikumine toimub siht- ja päritolukoha pädeva asutuse ning vajaduse korral ka läbitava liikmesriigi pädeva asutuse järelevalve all.

3. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 253 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse ja täiendatakse käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud, pädevate asutuste poolt tehtavaid erandeid käsitlevaid eeskirju.

Artikkel 205

Vabaajategevusele, loomaaedadele, lemmikloomapoodidele, aiatiikidele, kaubanduslikele akvaariumidele ja hulgimüüjatele tehtavate eranditega ja neid käsitlevate erinõuetega seotud volituste delegeerimine

Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad:

1.-4. jaos sätestatud eeskirju täiendavaid erinõudeid seoses veeloomade liikumisega järgmistel eesmärkidel:

i)	loomaaiad, lemmikloomapoed ja hulgimüüjad;

ii)	näitused ning spordi-, kultuuri- ja muud sarnased üritused või

iii)	kaubanduslikud akvaariumid.

b)	erandid 1.-4. jaost (v.a artikli 190 lõige 1 ja 3 artiklid 191, 192 ja 193) punktis a nimetatud veeloomade liikumise osas , tingimusel et on kehtestatud piisavad bioturvalisuse sätted, tagamaks et kõnealused liikumised ei kujuta endast olulist riski sihtkoha tervisestaatusele . [MEo308]

Artikkel 206

Rakendusvolitused ajutiste erandite tegemiseks veeloomade konkreetse liigi või kategooria liikumise suhtes

Komisjon kehtestab rakendusaktidega eeskirjad, mis käsitlevad käesolevas peatükis sätestatud eeskirjadest ajutiste erandite tegemist veeloomade konkreetse liigi või kategooria liikumise suhtes, kui:

artiklis 195, artikli 196 lõikes 1, artiklites 197 ja 198, artikli 199 lõigetes 1 ja 2, artiklis 200 ja artikli 201 lõikes 1, artikli 202 lõikes 1, artikli 203 lõikes 1, artikli 204 lõigetes 1 ja 2 ja artikli 196 lõike 2, artikli 199 lõike 3, artikli 201 lõike 2, artikli 202 lõike 2, artikli 203 lõike 2 ja artikli 204 lõike 3 ja artikli 205 kohaselt vastuvõetud eeskirjades sätestatud liikumisnõuded ei võimalda piisava tõhususega leevendada kõnealuste veeloomade teatava liikumisega kaasnevaid riske; või

b)	artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taud näib 1.-5. jao kohaselt sätestatud liikumisnõuetele vaatamata levivat.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel seoses ülimalt olulist riski kujutava loetletud taudiga ja võttes arvesse artiklis 205 osutatud asjaolusid, võtab komisjon kooskõlas artikli 255 lõikes 3 sätestatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

Artikkel 207

Asjaolud, mida tuleb arvesse võtta käesolevas jaos sätestatud delegeeritud aktide ja rakendusaktide vastuvõtmisel

Artikli 203 lõikega 2, artikli 204 lõikega 3 ja artiklitega 205 ja 206 ettenähtud delegeeritud õigusaktides ja rakendusaktides sätestatavate eeskirjade koostamisel võtab komisjon arvesse järgmist:

a)	liikumisega seotud riskid;

b)	tervisestaatus, mis on seotud artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taudidega päritolu- või sihtkohas;

c)	artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taudide puhul loetletud veeloomaliigid;

d)	kehtivad bioturvameetmed;

e)	mis tahes eritingimused, mille alusel vesiviljelusloomi veeloomi peetakse; [MEo309]

f)	vesiviljelusettevõtte ettevõtte tüübi ja asjaomaste vesiviljelusloomade veeloomade liikide ja kategooriate liikumise eriskeemid; [MEo310]

g)	muud epidemioloogilised tegurid.

6. JAGU

VETERINAARSERTIFIKAATIDE VÄLJAANDMINE

Artikkel 208

Ettevõtjate kohustus tagada, et vesiviljelusloomadega oleks kaasas veterinaarsertifikaat

1. Ettevõtjad liigutavad vesiviljelusloomi ainult siis, kui nende loomadega on kaasas päritolukoha pädeva asutuse poolt artikli 216 lõike 1 kohaselt välja antud veterinaarsertifikaat, kui need loomad kuuluvad punktis a osutatud loetletud taudide puhul loetletud liikidesse ja neid veetakse ühel järgmistest eesmärkidest:

need loomad on kavas viia liikmesriiki, selle tsooni või bioturvarühmikusse, mis on kuulutatud taudivabaks kooskõlas artikli 36 lõikega 3 või artikli 37 lõikega 4 või on selle suhtes kehtestatud likvideerimisprogramm vastavalt artikli 30 lõigetele 1 või 2 seoses ühe või enama artikli 8 lõike 1 punktides b või c osutatud loetletud taudidega ning

neid loomi on kavas kasutada ühel järgmistest eesmärkidest:

i)	vesiviljelusettevõte;

ii)	loodusesse laskmine;

iii)

inimtoit.

2. Ettevõtjad liigutavad vesiviljelusloomi ainult siis, kui nende loomadega on kaasas päritolukoha pädeva asutuse poolt artikli 216 lõike 1 kohaselt välja antud veterinaarsertifikaat, kui need loomad kuuluvad punktis a osutatud asjaomaste loetletud taudide puhul loetletud liikidesse ja neid veetakse ühel järgmistest põhjustest:

need loomad on lubatud välja viia kinnisest tsoonist, mille suhtes kohaldatakse artikli 55 lõike 1 punkti f alapunktis ii, artiklites 56 ja 64, artikli 65 lõikes 1, artikli 74 lõikes 1, artikli 78 lõigetes 1 ja 2 või artikli 55 lõike 2, artiklite 67 ja 68, artikli 71 lõike 3 ja artikli 74 lõike 3, artikli 79, artikli 81 lõike 2 ja artikli 248 kohaselt vastuvõetud eeskirjades sätestatud tauditõrjemeetmeid ühe või mitme artikli 8 lõike 1 punktides a ja b osutatud loetletud taudi puhul;

neid loomi on kavas kasutada ühel järgmistest eesmärkidest:

i)	vesiviljelusettevõte;

ii)	loodusesse laskmine;

iii)

inimtoit.

3. Ettevõtjad võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et vesiviljelusloomadega on nende teekonnal päritolukohast lõpliku sihtkohani kaasas veterinaarsertifikaat, välja arvatud juhul, kui artikli 214 kohaselt vastuvõetud eeskirjadega on ette nähtud erimeetmed.

Artikkel 209

Ettevõtjate kohustus tagada, et muude veeloomadega oleks kaasas veterinaarsertifikaat, ja rakendusvolitused

1. Ettevõtjad liigutavad muid veeloomi kui artikli 208 lõigetes 1 ja 2 osutatud vesiviljelusloomad ainult siis, kui nende loomadega on kaasas artikli 216 lõike 1 kohane päritolukoha pädeva asutuse poolt väljaantud veterinaarsertifikaat, juhul kui nende veeloomade liikumisega seotud riski tõttu on vaja välja anda veterinaarsertifikaat, et tagada vastavus loetletud loomaliikide suhtes kehtestatud järgmistele liikumisnõuetele:

a)	1.-5. jaos kehtestatud nõuded ja nende jagude kohaselt vastuvõetud eeskirjad;

artikli 55 lõikes 1, artiklis 56, artikli 61 lõikes 1, artiklites 62 ja 64, artikli 65 lõikes 1, artikli 74 lõikes 1 ja artikli 78 lõigetes 1 ja 2 või artikli 55 lõike 2, artiklite 63, 67 ja 68, artikli 71 lõike 3 ja artikli 74 lõike 3, artikli 79 ja artikli 81 lõike 2 kohaselt vastuvõetud eeskirjades sätestatud tauditõrjemeetmed;

c)	artikli 248 kohaselt vastuvõetud eeskirjades sätestatud erakorralised meetmed.

2. Artiklit 208 kohaldatakse samuti looduslike veeloomade suhtes, keda kavatsetakse viia vesiviljelusettevõttesse, välja arvatud siis, kui pädev asutus otsustab, et nende looduslike veeloomade päritolukoha laadi tõttu ei ole võimalik sertifikaati välja anda.

3. Komisjon kehtestab rakendusaktidega eeskirjad, mis käsitlevad käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud ettevõtjate kohustust tagada, et vesiviljelusettevõttesse veetavate veeloomadega on kaasas veterinaarsertifikaat.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 210

Liikmesriikide erandid seoses siseriiklike veterinaarsertifikaatide väljaandmisega

Erandina artiklites 208 ja 209 kehtestatud veterinaarsertifikaatide väljaandmise nõuetest võivad liikmesriigid teha erandi teatavate veeloomade partiide liikumisele ilma veterinaarsertifikaadita nende riikide territooriumidel, eeldusel et nad on kehtestanud alternatiivse süsteemi tagamaks, et nimetatud partiid on jälgitavad ja vastavad 1.-5. jaos kehtestatud loomatervise nõuetele sellise liikumise osas.

Artikkel 211

Veeloomade veterinaarsertifikaatide väljaandmisega seotud volituste delegeerimine

Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad:

erandeid artiklites 208 ja 209 kehtestatud veterinaarsertifikaatide nõuetest ja nende erandite tingimusi selliste veeloomade liikumise puhul, kes ei tekita olulist taudide levimise riski, tingituna järgmisest:

i)	veeloomade kategooriad, arengustaadium ja liigid;

ii)	pidamismeetodid ja tootmisviis kõnealuste vesiviljelusloomade liikide ja kategooriate korral;

iii)	veeloomade kavandatav kasutus;

iv)	veeloomade sihtkoht;

artiklites 208 ja 209 kehtestatud erieeskirju veterinaarsertifikaatide väljaandmise kohta, kui pädeva asutuse rakendatavate alternatiivsete riskivähendusmeetmetega tagatakse:

i)	veeloomade jälgitavus;

ii)	et liikuvad veeloomad vastavad 1.-5. jaos nõutavatele loomatervise tingimustele;

c)	üksikasjalikke eeskirju veterinaarsertifikaatide kohta, mida nõutakse veeloomade artikli 204 lõikes 1 nimetatud teaduslikel eesmärkidel vedamise puhul.

Artikkel 212

Veterinaarsertifikaatide sisu

1. Veterinaarsertifikaat sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a)	päritoluettevõte või -koht, sihtettevõte või -koht ja kui see on taudide leviku seisukohast oluline, kõik veo ajal külastatud ettevõtted või kohad;

b)	veeloomade kirjeldus;

c)	veeloomade arv, maht või kaal;

d)	teave, mis on vajalik tõendamaks, et need loomad vastavad 1.-5. jaos sätestatud liikumisnõuetele.

2. Veterinaarsertifikaat võib hõlmata ka muudes liidu õigusaktides nõutud teavet.

Artikkel 213

Veterinaarsertifikaadi sisuga seotud volituste delegeerimine ja rakendusaktid

1. Komisjonile antakse õigus kooskõlas artikliga 253 võtta vastu delegeeritud akte, mis käsitlevad artikli 212 lõikes 1 sätestatud veterinaarsertifikaatide sisu seoses järgmisega:

a)	üksikasjalikud eeskirjad artikli 212 lõikes 1 kehtestatud kõnealuste veterinaarsertifikaatide kohta veeloomade eri kategooriate ja liikide osas;

b)	artikli 212 lõikes 1 sätestatud veterinaarsertifikaadis nõutav lisateave.

2. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada eeskirjad veterinaarsertifikaatide näidiste kohta.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 214

Ettevõtjate kohustus tagada, et veeloomadega on sihtkohani kaasas veterinaarsertifikaadid, ja delegeeritud aktid

Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 253 õigus võtta vastu delegeeritud akte, mis käsitlevad artiklis 208 kehtestatud veterinaarsertifikaatide väljaandmise nõudeid täiendavaid erimeetmeid veeloomade järgmiste liikumisviiside puhul:

selliste veeloomade liikumine, kes ei tohi jätkata teed oma lõplikku sihtkohta ja kes tuleb tagasi viia oma päritolukohta või mõnda muusse sihtkohta ühel või mitmel järgmisel põhjusel:

i)	nende kavandatud marsruut katkes ootamatult loomade heaoluga seotud põhjustel;

ii)	marsruudil esines ootamatuid õnnetusi või vahejuhtumeid;

iii)	veeloomad saadeti teise liikmesriigi sihtkohast või liidu välispiirilt tagasi;

iv)	veeloomad saadeti kolmandast riigist tagasi;

b)	näitusteks ning spordi-, kultuuri ja muudeks sarnasteks üritusteks ettenähtud veeloomade liikumine ja nende järgnev naasmine päritolukohta.

Artikkel 215

Ettevõtjate kohustus teha veterinaarsertifikaatide väljaandmisel koostööd pädevate asutustega

Ettevõtjad:

a)	esitavad pädevale asutusele kogu artiklites 208 ja 209 ning artiklite 211, 213 ja 214 alusel vastuvõetud eeskirjades sätestatud, veterinaarsertifikaadi täitmiseks vajaliku teabe;

b)	teevad vajaduse korral veeloomadele artikli 216 lõikes 3 ja artikli 216 lõike 4 alusel vastu võetud eeskirjades sätestatud identsuse, füüsilisi ja dokumentide kontrolle.

Artikkel 216

Pädeva asutuse vastutus veterinaarsertifikaatide väljaandmisel ja delegeeritud aktid

1. Pädev asutus annab ettevõtja nõudmisel välja veterinaarsertifikaadi veeloomade liikumise kohta, kui seda nõutakse artiklites 208 ja 209 või artiklite 211 ja artikli 214 alusel vastuvõetud eeskirjades, eeldusel et on järgitud järgmisi loomatervise nõudeid (vastavalt vajadusele):

a)	artiklis 190, artikli 191 lõikes 1, artiklites 192, 194 ja 195, artikli 196 lõikes 1, artiklites 197 ja 198, artikli 199 lõigetes 1 ja 2, artiklis 200, artikli 202 lõikes 1, artikli 203 lõikes 1 ja artikli 204 lõigetes 1 ja 2 kehtestatud nõuded;

b)	artikli 191 lõike 2, artikli 196 lõike 2, artikli 199 lõike 3, artikli 200 lõike 3, artikli 201 lõike 2, artikli 202 lõike 2, artikli 203 lõike 2 ja artikli 204 lõike 3 ja artikli 205 kohaselt vastuvõetud delegeeritud aktides kehtestatud nõuded;

c)	artikli 206 alusel vastuvõetud rakendusaktides sätestatud nõuded.

2. Veterinaarsertifikaadid:

a)	kontrollib ja allkirjastab ametlik veterinaararst;

b)	kehtivad lõike 4 punkti b kohaselt vastuvõetud eeskirjades sätestatud ajavahemiku jooksul; kõnealusel ajal peavad sellega hõlmatud vesiviljelusloomad vastama selles sisalduvatele loomatervise tagatistele.

3. Ametlik veterinaararst kontrollib enne veterinaarsertifikaadi allkirjastamist lõike 4 kohaselt vastuvõetud delegeeritud aktides sätestatud dokumentide, identsuse ja füüsiliste kontrollide abil, et sellega hõlmatud veeloomad vastavad käesolevas peatükis kehtestatud nõuetele, , võttes vajaduse korral arvesse asjaomaste veeloomade liiki ja kategooriat ja loomatervise nõudeid.

4. Komisjonile antakse artikli 253 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles kehtestatakse eeskirjad seoses järgnevaga:

a)	dokumentide, identsuse ja füüsiliste kontrollide ja läbivaatuste liigid veeloomade eri liikide ja kategooriate puhul, mille teostab ametlik veterinaararst kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3, et kontrollida käesolevas peatükis kehtestatud nõuete järgimist;

b)	ajavahemik, mille jooksul ametlik veterinaararst peab enne veeloomade partiide liikumist teostama nimetatud dokumentide, identsuse ja füüsiliste kontrolli ja läbivaatuse ja välja andma veterinaarsertifikaadid.

Artikkel 217

Elektroonilised veterinaarsertifikaadid

Artiklis 208 sätestatud veterinaarsertifikaadid võib asendada IMSOCi abil koostatavate, käideldavate ja edastatavate elektrooniliste veterinaarsertifikaatidega, eeldusel et need elektroonilised veterinaarsertifikaadid:

a)	sisaldavad kogu vajalikku teavet, mis peab veterinaarsertikaadis olema vastavalt artikli 212 lõikele 1 ja artikli 213 kohaselt vastu võetud eeskirjadele;

b)	tagavad veeloomade jälgitavuse ja nende loomade seotuse elektroonilise veterinaarsertifikaadiga.

Artikkel 218

Ettevõtjate deklaratsioon vesiviljelusloomade veeloomade liikumise kohta teistesse liikmesriikidesse ja delegeeritud aktid [MEo311]

1. Sihtkoha ettevõtjad annavad vesiviljelusloomade veeloomade liikumise kohta välja ettevõtja deklaratsiooni vesiviljelusloomade veeloomade liikumise kohta nende päritolukohaks olevast liikmesriigist teises liikmesriigis asuvasse sihtkohta ja tagavad selle, et nimetatud deklaratsioon oleks kõnealuste vesiviljelusloomadega veeloomadega kaasas, kui artiklite 208 ja 209 või artikli 211 ja artikli 214 kohaselt sätestatud eeskirjade kohaselt ei nõuta veterinaarsertifikaadi kaasasolekut. [MEo312]

2. Lõikes 1 kehtestatud ettevõtja deklaratsioon peab sisaldama vähemalt järgmist teavet vesiviljelusloomade veeloomade kohta: [MEo313]

a)	nende päritolu- ja sihtkoht ja vajaduse korral kõik marsruudile jäävad kohad;

b)	vesiviljelusloomade veeloomade , liigi, nende koguse, kaalu või mahu kirjeldus seoses asjaomaste loomadega vastavalt vajadusele; [MEo314]

c)	teave, mis on vajalik tõendamaks, et need vesiviljelusloomad veeloomad vastavad 1.-5. jaos sätestatud liikumisnõuetele. [MEo315]

3. Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad:

a)	üksikasjalikke eeskirju käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud ettevõtja deklaratsiooni sisu kohta vesiviljelusloomade veeloomade eri liikide ja kategooriate puhul; [MEo316]

b)	lisateavet, mis peab sisalduma käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud ettevõtja deklaratsioonis.

4. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada eeskirjad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud ettevõtja deklaratsiooni näidise kohta.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

7. JAGU

VEELOOMADE LIIKUMISEST TEATAMINE TEISTELE LIIKMESRIIKIDELE

Artikkel 219

Ettevõtjate kohustus, mis on seotud veeloomade liikmesriikide vahelisest liikumisest teatamisega

Ettevõtjad teavitavad eelnevalt oma päritoluliikmesriigi pädevat asutust veeloomade kavatsetavast ühest liikmesriigist teise liikumisest, kui:

a)	veeloomadel peab kaasas olema päritoluriigi pädeva asutuse poolt artiklite 208 ja 209 kohaselt ning artikli 211 ja artikli 214 lõike 2 alusel vastuvõetud eeskirjade kohaselt väljaantud veterinaarsertifikaat;

b)	veeloomadel peab kaasas olema veeloomade veterinaarsertifikaat, kui neid viiakse piirangutsoonist välja vastavalt artikli 208 lõike 2 punktile a;

viidavaid vesiviljelusloomi ja looduslikke veeloomi on kavas kasutada:

i)	ettevõttes, mille suhtes kohaldatakse registreerimisnõuet kooskõlas artikliga 171 või heakskiidunõuet kooskõlas artiklitega 174–177;

ii)	loodusesse laskmiseks;

d)	artikli 221 alusel vastuvõetud delegeeritud õigusaktide kohaselt on liikumisest vaja teada anda.

Käesoleva artikli esimeses lõigus sätestatud teatamise eesmärgil esitavad ettevõtjad oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele kogu vajaliku teabe, mis võimaldab sellel artikli 220 lõike 1 kohaselt teatada liikumisest sihtliikmesriigi pädevale asutusele.

Artikkel 220

Pädeva asutuse kohustus teatada veeloomade liikumisest teistesse liikmesriikidesse

1. Päritoluliikmesriigi pädev asutus teavitab sihtliikmesriigi pädevat asutust artikli 219 lõikes 1 nimetatud veeloomade liikumisest, välja arvatud siis, kui selle teatamise suhtes ei tehta erandit kooskõlas artikli 221 lõike 1 punktiga c.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teatamine toimub võimaluse korral alati IMSOCi kaudu.

3. Liikmesriigid määravad piirkonnad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud liikumisteadete haldamiseks pädeva asutuse poolt.

4. Erandina lõikest 1 võib päritoluliikmesriigi pädev asutus anda ettevõtjale loa teavitada sihtliikmesriigi pädevat asutust veeloomade liikumisest osaliselt või täielikult IMSOCi kaudu.

Artikkel 221

Volituste delegeerimine ja rakendusaktid, mis on seotud pädeva asutuse poolt veeloomade liikumisest teatamisega

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad:

artikli 219 lõikes 1 sätestatud ettevõtjate kohustust teatada muudesse kui artikli 219 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud kategooriatesse või liikidesse kuuluvate veeloomade liikmesriikide vahelisest liikumisest, kui kõnealuse liikumise jälgitavus on vajalik käesolevas peatükis kehtestatud loomatervise nõuete järgimise tagamiseks;

b)	teavet, mis on vajalik veeloomade liikumisest teatamiseks ettevõtjate ja pädeva asutuse poolt vastavalt artikli 219 lõikele 1 ja artikli 220 lõikele 1;

c)	erandeid artikli 219 lõike 1 punktis c kehtestatud teatamise nõuetest veeloomade kategooriate või liikide või liikumisviiside puhul, mis ei tekita märkimisväärset riski;

d)	erakorralisi toiminguid veeloomade liikumisest teatamiseks voolukatkestuste ja muude IMSOCi häiringute korral;

e)	nõudeid artikli 220 lõikes 3 sätestatud piirkondade määramise kohta liikmesriikide poolt.

2. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada eeskirju, mis käsitlevad:

teadete vormi seoses järgmisega:

i)	päritoluliikmesriigi pädevate asutuste teavitamine ettevõtjate poolt veeloomade liikumise kohta vastavalt artikli 219 lõikele 1;

ii)	sihtliikmesriigi pädevate asutuste teavitamine päritoluliikmesriigi poolt veeloomade liikumise kohta vastavalt artikli 220 lõikele 1;

tähtaegu, mis on ette nähtud:

i)	vajaliku teabe esitamiseks päritoluliikmesriigi pädevale asutusele ettevõtja poolt vastavalt artikli 219 lõikele 1;

ii)	päritoluriigi pädeva asutuse poolt liikumisest teatamiseks vastavalt artikli 220 lõikele 1.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3. peatükk

Veeloomadest lemmikloomade liidusisene liikumine

Artikkel 222

Veeloomadest lemmikloomade mittekaubanduslik liikumine ning delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid

1. Lemmikloomapidajad liigutavad I lisas loetletud liikidesse kuuluvaid veeloomadest lemmikloomi mittekaubanduslikul eesmärgil ainult siis, kui on võetud asjakohaseid taudiennetus- ja tauditõrjemeetmeid tagamaks, et selline liikumine ei tekita olulist artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taudide ja esilekerkivate taudide levimise riski sihtkohas elavatele loomadele ja veo ajal.

2. Artiklit 112 ja artikli 114 punkti f kohaselt delegeeritud aktides ja artikli 117 kohaselt vastu võetud rakendusaktides kehtestatud eeskirju kohaldatakse veeloomadest lemmikloomade identifitseerimise, registreerimise ja jälgitavuse suhtes.

3. Komisjonile antakse artikli 253 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud taudiennetus- ja tauditõrjemeetmeid, mida võetakse tagamaks, et veeloomadest lemmikloomad ei kujuta endast olulist artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taudide ja esilekerkivate taudide levimise riski loomadele veo ajal ja sihtkohas, võttes vajaduse korral arvesse sihtkoha tervisestaatust.

4. Komisjon võib rakendusaktidega sätestada eeskirjad, mis käsitlevad käesoleva artikli lõikes 1 ja lõike 2 kohaselt vastuvõetud eeskirjades sätestatud taudiennetus- ja tauditõrjemeetmeid.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4. peatükk

Veeloomade saaduste, välja arvatud elus veeloomade liidusisene tootmine, töötlemine ja turustamine

Artikkel 223

Ettevõtjate üldised loomatervise-alased kohustused ja delegeeritud aktid

1. Ettevõtjad võtavad asjakohaseid ennetavaid meetmeid tagamaks, et veeloomade saaduste, välja arvatud elus veeloomade kõigi tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappide käigus liidus ei põhjusta need tooted:

a)	artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taudide levikut, võttes arvesse tootmis-, töötlemis- või sihtkoha tervisestaatust;

b)	esilekerkivate taudide levikut.

2. Ettevõtjad tagavad, et muud veeloomade saadused kui elavad veeloomad ei ole pärit ettevõtetest või toidukäitlemisettevõtetest või ei ole saadud loomadelt, kes on pärit ettevõtetest või toidukäitlemisettevõtetest, mille suhtes kohaldatakse järgmist:

a)	artiklites 246 ja 247 ja artikli 248 kohaselt vastuvõetud eeskirjades sätestatud erakorralised meetmed, v.a juhul, kui kõnealuste eeskirjadega on VI osas ette nähtud vastavad erandid;

veeloomade ja loomsete saaduste suhtes kohaldatavad liikumispiirangud, nagu on sätestatud artikli 31 lõikes 1, artikli 55 lõikes 1, artiklis 56, artikli 61 lõike 1 punktis a, artikli 62 lõikes 1, artikli 65 lõike 1 punktis c, artikli 70 lõike 1 punktis b, artikli 74 lõike 1 punktis a, artikli 78 lõigetes 1 ja 2 ja artikli 80 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 55 lõike 2, artiklite 63 ja 67, artikli 71 lõike 3, artikli 74 lõike 3, artikli 79, artikli 80 lõike 3 ja artikli 81 lõike 2 kohaselt vastuvõetud eeskirjades, v.a juhul, kui kõnealuste eeskirjadega on ette nähtud vastavad erandid.

3. Komisjonile antakse vastavalt artiklile 253 õigus võtta vastu delegeeritud akte, mis käsitlevad käesoleva artikli lõiget 2 täiendavaid üksikasjalikke nõudeid veeloomade saaduste, välja arvatud elus veeloomade liikumise korral, võttes arvesse järgmist:

a)	taudid ja nendest tabandatud veeloomade liigid, mille suhtes kohaldatakse lõikes 2 osutatud erakorralisi meetmeid või liikumispiiranguid;

b)	veeloomade saaduste liigid;

c)	riskivähendusmeetmed, mida kohaldatakse veeloomade saaduste suhtes päritolu- ja sihtkohas.

d)	veeloomade saaduste kavandatud otstarve;

e)	veeloomade saaduste sihtkoht.

Artikkel 224

Veterinaarsertifikaadid ja delegeeritud aktid

1. Ettevõtjad võivad liigutada ainult järgmisi veeloomade saadusi (v.a elavad veeloomad), kui neile on lisatud päritolukoha pädeva asutuse poolt lõike 3 kohaselt välja antud veterinaarsertifikaat:

a)	veeloomade saadused, mida võib välja viia piirangutsoonist, mille suhtes kohaldatakse artikli 248 kohaselt vastu võetud eeskirjades kehtestatud erakorralisi meetmeid, ja loomsed saadused, mis on pärit nimetatud erakorraliste meetmete kohaldamisalasse kuuluvatelt veeloomaliikidelt;

veeloomade saadused, mida võib välja viia piirangutsoonist, mille suhtes kohaldatakse tauditõrjemeetmeid, nagu on sätestatud artikli 31 lõikes 1, artikli 55 lõike 1 punktis c, artiklis 56, artikli 61 lõike 1 punktis a, artikli 62 lõikes 1, artikli 65 lõike 1 punktis c, artikli 70 lõike 1 punktis b, artikli 74 lõike 1 punktis a, artikli 78 lõigetes 1 ja 2 ja artikli 80 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 55 lõike 2, artiklite 63 ja 67, artikli 71 lõike 3, artikli 74 lõike 3, artikli 79, artikli 80 lõike 3 ja artikli 81 lõike 2 kohaselt vastuvõetud eeskirjades, ja loomsed saadused, mis on pärit kõnealuste tauditõrjemeetmetega hõlmatud liikidesse kuuluvatelt veeloomadelt.

2. Ettevõtjad võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et lõikes 1 osutatud veterinaarsertifikaat on kõnealuste loomsete saadustega kaasas päritolukohast sihtkohani.

3. Pädev asutus annab ettevõtja nõudmisel välja veterinaarsertifikaadi lõikes 1 osutatud veeloomade saaduste, välja arvatud elus veeloomade liikumiseks.

4. Artiklit 212 ja artikleid 214–217 ning artikli 213 ja artikli 216 lõike 4 kohaselt vastu võetud eeskirju kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud veeloomade saaduste, välja arvatud elus veeloomade liikumisega seotud veterinaarsertifikaatide väljaandmise puhul.

5. Komisjonile antakse vastavalt artiklile 253 õigus võtta vastu delegeeritud akte, mis käsitlevad nõudeid ja üksikasjalikke eeskirju käesoleva artikli lõikes 1 osutatud veeloomade saadustega, välja arvatud elus veeloomad, kaasas olevate veterinaarsertifikaatide kohta, võttes arvesse järgmist:

a)	loomsete saaduste liigid;

b)	loomsete saaduste suhtes kohaldatud riskivähendusmeetmed, mis vähendavad taudide levimise riski;

c)	loomsete saaduste kavandatud otstarve;

d)	loomsete saaduste sihtkoht.

Artikkel 225

Veterinaarsertifikaatide sisu ning delegeeritud aktid ja rakendusaktid

1. Veeloomade saaduste (välja arvatud elus veeloomad) veterinaarsertifikaat sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a)	päritoluettevõte või –koht ja sihtettevõte või –koht;

b)	loomsete saaduste kirjeldus;

c)	loomsete saaduste kogus või maht;

d)	loomsete saaduste identifitseerimine, kui seda on nõutud artikli 65 lõike 1 punktis h või artikli 66 kohaselt vastuvõetud eeskirjades;

e)	teave, mis on vajalik tõendamaks, et saadetises olevad loomsed saadused vastavad artikli 223 lõikes 2 ja artikli 223 lõike 3 kohaselt vastuvõetud eeskirjades sätestatud liikumispiirangu nõuetele.

2. Veeloomade saaduste (välja arvatud elus veeloomad) veterinaarsertifikaat võib hõlmata ka muudes liidu õigusaktides nõutud teavet.

3. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad veterinaarsertifikaadis esitada tuleva teabe muutmist ja täiendamist, nagu on ette nähtud käesoleva artikli lõikega 1.

4. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada eeskirjad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud veterinaarsertifikaatide näidiste kohta.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 226

Loomsete saaduste liikumisest teatamine teistele liikmesriikidele

1. Ettevõtjad:

a)	teavitavad oma päritoluliikmesriigi pädevat asutus enne veeloomade saaduste, välja arvatud elus veeloomade kavatsetava liikumise algust, kui artikli 224 lõike 1 kohaselt peab saadetisele olema lisatud veterinaarsertifikaat;

b)	esitavad kogu vajaliku teabe, mis võimaldab päritoluliikmesriigi pädeval asutusel teatada sihtliikmesriigile veeloomade saaduste, välja arvatud elus veeloomade liikumisest vastavalt lõikele 2.

2. Päritoluliikmesriigi pädev asutus teavitab sihtliikmesriigi pädevat asutust veeloomade saaduste, välja arvatud elus veeloomade liikumisest kooskõlas artikli 220 lõikega 1.

3. Veeloomade saadustest, välja arvatud elus veeloomadest teatamise suhtes kohaldatakse artikleid 219 ja 220 ning artikli 221 kohaselt vastuvõetud eeskirju.

5. peatükk

Siseriiklikud meetmed

Artikkel 227

Siseriiklikud meetmed muude kui loetletud taudide mõju piiramiseks

1. Kui liikmesriigi veeloomi ohustab tõsiselt taud, mis ei kuulu artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taudide hulka, võib asjaomane liikmesriik rakendada siseriiklikke meetmeid, et vältida kõnealuse taudi riiki sissetoomist või tõrjuda selle taudi levimist.

Liikmesriigid tagavad, et need meetmed ei ületa piire, mis on asjakohased ja vajalikud taudi liikmesriiki sissetoomise vältimiseks või taudi leviku tõrjeks.

2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni eelnevalt kõikidest lõikes 1 osutatud riiklikest meetmetest, mis võivad mõjutada liikmesriikide vahelist liikumist.

3. Komisjon kiidab heaks ja muudab vajaduse korral rakendusaktidega käesoleva artikli lõikes 2 osutatud siseriiklikke meetmeid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4. Lõikes 3 nimetatud heakskiit antakse ainult siis, kui on vaja kehtestada piirangud liikmesriikide vahelise liikumise suhtes, et vältida lõikes 1 osutatud taudi riiki sissetoomist või tõrjuda selle taudi levimist, võttes arvesse taudi üldist mõju ja liidu tasandil võetud meetmeid.

III JAOTIS

Muude liikide kui maismaa- ja veeloomaliikidena määratletud loomad ja nende loomade paljundusmaterjal ja saadused

Artikkel 228

Loomatervise nõuded, mis käsitlevad muid loomi ja nende loomade paljundusmaterjali ja saadusi

Kui kõnealused muud loomad kuuluvad artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taudide puhul loetletud liikidesse ja need loomad või nende loomade paljundusmaterjal ja saadused kujutavad endast riski inimeste või loomade tervisele, siis kohaldatakse järgmisi loomatervise nõudeid:

a)	I ja II jaotise 1. peatükis kehtestatud nõuded registreerimise, heakskiitmise, registripidamise ja ettevõtete ja vedajate registri kohta;

b)	artiklites 102–105 kehtestatud jälgitavuse nõuded ja artiklites 112 ja 113 muude loomade ja artiklis 119 loomse paljundusmaterjali kohta kehtestatud nõuded;

liikumisnõuded:

i)	muude loomade kohta, kes elavad peamiselt maismaal või kes on tavaliselt tabandatud maismaaloomade taudidest, I jaotise IV osa 3. peatüki 1. ja 6. jaos ning IV osa I jaotise 4. ja 5. peatükis sätestatud nõuded, võttes arvesse artikli 229 lõike 3 punktides d ja e kehtestatud kriteeriume;

ii)	muude loomade kohta, kes elavad peamiselt veekeskkonnas või kes on tavaliselt tabandatud veeloomade taudidest, IV osa II jaotise 2. peatüki 1.–5. jaos ja II jaotise 2. peatükis kehtestatud nõuded, võttes arvesse artikli 229 lõike 3 punktides d ja e kehtestatud kriteeriume;

iii)	muude lemmikloomade kohta artiklites 112 ja 152 kehtestatud nõuded;

iv)	loomse paljundusmaterjali kohta artiklites 155 ja 156 sätestatud üldised liikumisnõuded ja teistesse liikmesriikidesse liikumist käsitlevad erinõuded, mis on sätestatud artiklites 162 ja 163;

v)	loomsete saaduste kohta artiklites 164 ja 223 sätestatud ettevõtjate üldised loomatervise-alased kohustused seoses loomsete saaduste liidusisese tootmise, töötlemise ja turustamisega;

ettevõtjate ja pädeva asutuse veterinaarsertifikaatide väljaandmise kohustuse ja ettevõtjate deklaratsiooni väljaandmise kohustus seoses järgmisega:

i)	muude loomade osas vastavalt artiklites 140–148 või artiklites 208–218 kehtestatud eeskirjadele;

ii)	loomse paljundusmaterjali osas vastavalt artiklites 159 ja 160 kehtestatud eeskirjadele;

iii)	loomsete saaduste osas vastavalt artiklites 165 ja 166 või artiklites 224 ja 225 kehtestatud eeskirjadele;

e)	liikumisest teatamine ettevõtjate ja pädeva asutuse poolt, võttes arvesse artiklites 149, 150, 151, 161, 167,219–221 ja 226 sätestatud nõudeid.

Artikkel 229

Volituste delegeerimine ja rakendusaktid, mis käsitlevad muude loomade ning nende paljundusmaterjali ja saadustega seotud loomatervise nõudeid

1. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 253 õigus võtta vastu delegeeritud akte, millega täiendatakse ja muudetakse artiklis 228 muude loomade, nende paljundusmaterjali ja saaduste suhtes sätestatud, nimetatud artiklis osutatud taudide riski vähendamiseks vajalikke nõudeid ja mis käsitlevad järgmist:

a)	muid loomi pidavate ettevõtete või nende loomade vedajate registreerimist, heakskiitmist, registripidamist ja registreid ja nende loomade paljundusmaterjali ja saadusi käsitlevad nõuded vastavalt artikli 228 punktile a;

b)	muude loomade ja nende paljundusmaterjali jälgitavuse nõuded vastavalt artikli 228 punktile b;

c)	muude loomade ja nende paljundusmaterjali ja saaduste liikumisnõuded vastavalt artikli 228 punktile c;

d)	nõuded seoses ettevõtjate ja pädeva asutuse kohustusega anda välja veterinaarsertifikaadid ja ettevõtjate kohustusega anda välja ettevõtja deklaratsioonid muude loomade ja nende paljundusmaterjali ja saaduste puhul vastavalt artikli 228 punktile d;

e)	nõuded seoses ettevõtjate ja pädeva asutuse kohustusega teatada muude loomade ja nende paljundusmaterjali ja saaduste liikumisest vastavalt artikli 228 punktile e;

2. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, mis käsitlevad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tauditõrje- ja taudiennetusmeetmete rakendamise üksikasjalikke eeskirju.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud delegeeritud aktide või rakendusaktide vastuvõtmisel võtab komisjon arvesse üht või mitut järgmistest kriteeriumidest:

a)	muude loomade liigid või kategooriad on esitatud vastavalt artikli 7 lõikele 2 loetletud liikidena ühe või mitme loetletud taudi puhul, mille suhtes kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud teatavaid taudiennetus- ja tauditõrjemeetmeid;

b)	loetletud taudi profiil, mis on seotud punktis a nimetatud muude loomade liikide ja kategooriatega;

c)	taudiennetus- ja tauditõrjemeetmete teostatavus, kättesaadavus ja tõhusus kõnealuste meetmetega hõlmatud loetletud liikide puhul;

d)	kõnealuste muude loomade maismaal või vees asuv peamine elukeskkond;

e)	neid muid loomi tabandavate taudide liigid, kusjuures tegemist võib olla nii taudidega, mis tabandavad harilikult maismaaloomi või taudidega, mis tabandavad harilikult veeloomi, sõltumata punktis b viidatud peamisest elukeskkonnast.

V OSA

LIITU SISENEMINE JA EKSPORT

1. peatükk

Kolmandatest riikidest ja territooriumidelt pärit loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste sisenemine liitu

1. JAGU

LIITU SISENEMISE NÕUDED

Artikkel 230

Loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste liitu sisenemise nõuded

1. Liikmesriigid lubavad liitu tuua kolmandatest riikidest või territooriumidelt pärit loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetisi ainult siis, kui need vastavad järgmistele nõuetele:

nad on pärit kolmandast riigist või territooriumilt, mis on artikli 231 kohaselt kantud loomade või loomse paljundusmaterjali või loomsete saaduste eriliikide ja –kategooriate loetelusse, või nimetatud riigi tsoonist või bioturvarühmikust, välja arvatud siis, kui nende suhtes kohaldatakse artikli 241 lõike 1 kohaselt kehtestatud erandit või vastuvõetud täiendavaid eeskirju;

b)	nad on pärit ettevõtetest, mis on heaks kiidetud ja loetelusse kantud, kui nimetatud heakskiit ja loetelusse kandmine on nõutav vastavalt artiklile 234 ja artikli 235 kohaselt vastuvõetud eeskirjadele;

c)	nad vastavad artikli 236 lõike 1 kohaselt vastuvõetud delegeeritud aktides kehtestatud loomatervise nõuetele liitu sisenemise kohta, kui need nõuded on kehtestatud saadetises sisalduvate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste kohta;

d)	nendega on kaasas veterinaarsertifikaat, deklaratsioonid ja muud dokumendid, kui see on nõutav vastavalt artikli 239 lõikele 1 või artikli 239 lõike 4 kohaselt vastuvõetud eeskirjadele.

2. Ettevõtjad peavad esitama kolmandatest riikidest või territooriumidelt pärit loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetised määruse (EL) nr xxxx/xxxx (*7) [ametlike kontrollide määrus] artiklis 45 sätestatud ametlikuks kontrolliks, välja arvatud siis, kui kõnelause määruse kohaselt on kehtestatud erand liitu sisenemise koha osas.

2. JAGU

KOLMANDATE RIIKIDE JA TERRITOORIUMIDE LOETELU

Artikkel 231

Nende kolmandate riikide ja territooriumide loetelu, kust on lubatud liitu tuua loomi, loomset paljundusmaterjali ja loomseid saadusi, ning rakendusaktid ja delegeeritud aktid

1. Komisjon koostab rakendusaktidega loetelud kolmandatest riikidest ja territooriumidest, kust on lubatud liitu tuua teatavaid loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste liike, võttes arvesse järgmisi kriteeriume:

a)	kolmanda riigi või territooriumi loomatervise-alased õigusaktid ja eeskirjad, mis käsitlevad loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste sisenemist sellesse riiki või territooriumile muudest kolmandatest riikidest või territooriumilt;

b)	kolmanda riigi või territooriumi pädeva asutuse poolt pakutud tagatised seoses punktis a osutatud loomatervise-alaste õigusaktide tõhusa rakendamise ja kontrolliga;

c)	kolmanda riigi või territooriumi pädeva asutuse töökorraldus, struktuur ja õigusvõime;

d)	kolmandas riigis või territooriumil kehtiv veterinaarsertifikaatide väljaandmise kord;

kolmanda riigi või territooriumi või selle tsooni ja bioturvarühmiku loomatervise staatus seoses järgmisega:

i)	loetletud taudid ja esilekerkivad taudid;

ii)	kõik loomatervise ja rahvatervisega seotud aspektid või keskkonnaseisund kolmandas riigis või territooriumil või selle tsoonis või bioturvarühmikus, mis võivad ohustada loomade või inimeste tervist või keskkonnaseisundit liidus;

f)	tagatisi, mida kolmanda riigi või territooriumi pädev asutus saab anda seoses asjakohaste liidus kohaldatavate või nendega võrdsete loomatervise nõuete järgimise kohta;

g)	korrapärasus ja kiirus, millega kolmas riik või territoorium esitab Maailma Loomatervishoiu Organisatsioonile (OIE) teavet oma territooriumil esinevate loomade nakkushaiguste kohta, eelkõige OIE vee- või maismaaloomade tervise eeskirjades loetletud taude käsitleva teabe osas;

h)	kolmandas riigis või territooriumil tehtud komisjoni kontrollide tulemused;

i)	kõik kogemused, mis on saadud kolmandast riigist või territooriumilt pärit loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste eelmisest liitu sisenemistest ja nende loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saadustega seoses liitu sisenemise kohas tehtud ametliku kontrolli tulemused.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Kuni lõikes 1 nimetatud kolmandate riikide ja territooriumide loetelude vastuvõtmiseni ja eeldusel, et need loetelud ei ole koostatud artikli 258 lõikes 2 nimetatud liidu õigusaktide kohaselt, peavad liikmesriigid otsustama, millistest kolmandatest riikidest ja territooriumidelt tohib liitu tuua teatavatesse liikidesse või kategooriatesse kuuluvaid loomi, loomset paljundusmaterjali või loomseid saadusi.

Esimese lõigu kohaldamisel peavad liikmesriigid võtma arvesse käesoleva artikli lõike 1 punktides a–i kehtestatud kriteeriume kolmandate riikide ja territooriumide loeteludesse lisamise kohta.

3. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 253 õigus võtta vastu delegeeritud akte, mis käsitlevad erandeid käesoleva artikli lõikest 2, millega piiratakse liikmesriikide võimalust otsustada selle üle, millistest kolmandatest riikidest ja territooriumidelt pärit teatavatesse liikidesse kuuluv(ad) loomad, loomne paljundusmaterjal või loomsed saadused võivad liitu siseneda, kui see on asjakohane, tulenevalt kõnealusesse liiki või kategooriasse kuuluva looma, loomse paljundusmaterjali või loomse saadusega seotud riskist.

Artikkel 232

Kolmandate riikide ja territooriumide loeteludesse lisatav teave

Komisjon täpsustab kõikide artikli 231 lõikes 1 nimetatud loeteludesse kantud kolmandate riikide ja territooriumide kohta järgmise teabe:

a)	nende loomade, loomse paljundusmaterjali või loomsete saaduste kategooriad või liigid, mis võivad liitu siseneda kõnealusest kolmandast riigist või territooriumilt;

b)	kas punkti a kohaselt täpsustatud loomad, loomne paljundusmaterjal või loomsed saadused võib/võivad liitu siseneda kogu kõnealusest kolmandast riigist või territooriumilt või ainult selle ühest või mitmest tsoonist või bioturvarühmikust.

Artikkel 233

Kolmandate riikide ja territooriumide loetelusse kandmise peatamine või tühistamine ja rakendusaktid

1. Komisjon peatab või tühistab rakendusaktidega sellise kolmanda riigi või territooriumi, selle tsooni või bioturvarühmiku artikli 231 lõikes 1 kehtestatud loetelusse kandmise järgmistel põhjustel:

kõnealune kolmas riik või territoorium või selle üks või mitu tsooni või bioturvarühmikut ei vasta enam artikli 231 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele, kui see on asjakohane teatavatesse liikidesse või kategooriatesse kuuluvate loomade, loomse paljundimaterjali või loomsete saaduste liitu sisenemise puhul;

b)	kõnealuse kolmanda riigi või territooriumi või selle tsooni või bioturvarühmiku loomatervise-alane olukord on selline, et kõnealusesse loetelusse kandmise peatamine või tühistamine on vajalik liidu loomatervise staatuse kaitsmiseks;

c)	hoolimata komisjoni poolt sellele riigile või territooriumile esitatud palvest ajakohastada teavet, mis käsitleb loomatervise-alast olukorda ja teisi artikli 231 lõikes 1 nimetatud küsimusi, ei ole kõnealune kolmas riik või territoorium seda teavet esitanud;

d)	kõnealune kolmas riik või territoorium ei nõustu komisjoni poolt liidu nimel tehtava kontrolliga oma territooriumil.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel seoses artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taudiga, mis kujutab endast tõsist riski selle taudi levimises liitu, võtab komisjon kooskõlas artikli 255 lõikes 3 sätestatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

2. Komisjon võib rakendusaktidega uuesti loetellu kanda sellise kolmanda riigi või territooriumi, selle tsooni või bioturvarühmiku, mille artikli 231 lõikes 1 kehtestatud loetellu kandmine on järgmistel põhjustel peatatud või tühistatud:

a)	käesoleva artikli lõike 1 punktides a või c nimetatud põhjustel, eeldusel et see kolmas riik või territoorium tõendab, et ta täidab artikli 231 lõikes 1 kehtestatud kriteeriume;

käesoleva artikli lõike 1 punktis b nimetatud põhjustel, eeldusel et kõnealune kolmas riik või territoorium esitab piisavad tagatised selle kohta, et loomatervise-alane loomatervise või rahvatervise alane olukord, millest tingituna nimetatud riigi või territooriumi loetellu kandmine peatati või tühistati, on lahenenud või ei kujuta endast oma ohtu loomade või inimeste tervisele liidus; [MEo317]

käesoleva artikli lõike 1 punktis d nimetatud põhjustel, eeldusel et:

i)	kõnealune kolmas riik või territoorium nõustub komisjoni poolt liidu nimel tehtava kontrolliga oma territooriumil ning

ii)	komisjoni kontrolli tulemused näitavad, et see kolmas riik või territoorium, selle tsoonid või bioturvarühmikud vastavad artikli 231 lõikes 1 kehtestatud loetelusse kandmise kriteeriumidele.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 253 õigus võtta vastu delegeeritud akte, mis käsitlevad eeskirju kolmanda riigi või territooriumi, selle tsooni või bioturvarühmiku artikli 231 lõikes 1 nimetatud loetelusse kandmise peatamist või tühistamist käsitlevate kriteeriumide muutmise ja täiendamise kohta vastavalt käesoleva artikli lõikele 1.

3. JAGU

KOLMANDATES RIIKIDES JA TERRITOORIUMIDEL ASUVATE ETTEVÕTETE HEAKSKIITMINE JA LOETELUSSE KANDMINE

Artikkel 234

Ettevõtete heakskiitmine ja loetelusse kandmine

1. Liikmesriigid annavad loa liitu sisenemiseks ainult sellistele maismaaloomadele ja sellisele loomsele paljundusmaterjalile, mis on pärit niisugusest ettevõttest, mille puhul on nõutav liidu heakskiit vastavalt artikli 89 lõikele 2 ja artikli 89 lõike 3 ja artikli 90 kohaselt vastuvõetud eeskirjadele, kui kolmandas riigis või territooriumil asuv kõnealune ettevõte:

a)	vastab selles kolmandas riigis või territooriumil kehtestatud loomatervise nõuetele, mis on võrdväärsed liidus sellist tüüpi ettevõtete suhtes kohaldatavate eeskirjadega;

b)	on kõnealuse kolmanda riigi või territooriumi pädeva asutuse poolt heaks kiidetud ja loetellu kantud.

2. Komisjon kogub kokku kolmandate riikide või territooriumide pädevatelt asutustelt saadud loetelud lõike 1 punktis b nimetatud heakskiidetud ettevõtetest.

3. Komisjon esitab liikmesriikidele kõik kolmandate riikide või territooriumide heakskiidetud ettevõtete uued või ajakohastatud loetelud ja teeb need avalikkusele kättesaadavaks.

Artikkel 235

Ettevõtete heakskiitmise ja loetelusse kandmisega seotud volituste delegeerimine

Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 253 õigus võtta vastu delegeeritud akte, mis käsitlevad erandeid artikli 234 lõike 1 punktis b kehtestatud eeskirjadest, kui kolmandas riigis või territooriumil rakendatavad alternatiivsed riskivähendusmeetmed annavad piisava tagatise loomatervise kaitsmiseks liidus.

4. JAGU

LOOMADE, LOOMSE PALJUNDUSMATERJALI JA LOOMSETE SAADUSTE LIIKIDE JA KATEGOORIATE SISENEMINE LIITU

Artikkel 236

Loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste liikide ja kategooriate liitu sisenemist käsitlevate loomatervise nõuetega seotud volituste delegeerimine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad loomatervise nõudeid seoses järgmisega:

a)	loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste liikide ja kategooriate sisenemine liitu kolmandatest riikidest või territooriumidelt;

b)	nende loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste liikumine pärast nende sisenemist liitu.

2. Lõike 1 punktis a sätestatud loomatervise nõuded:

a)	on sama ranged kui käesolevas määruses sätestatud loomatervise nõuded ja selle määruse kohaselt vastu võetud eeskirjad, mida kohaldatakse kõnealuste loomade, loomse paljundusmaterjali või loomsete saaduste liikide ja kategooriate liidusisese liikumise suhtes või

b)	on võrdväärsed loomatervise nõuetega, mida kohaldatakse käesoleva määruse IV osas kehtestatud liikidesse ja kategooriatesse kuuluvate loomade, loomse paljundusmaterjali või loomsete saaduste suhtes.

3. Kuni ei ole vastu võetud käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud delegeeritud akte loomatervise nõuete kohta konkreetse looma, loomse paljundusmaterjali või loomse saaduse liigi või kategooria osas ja eeldusel et selliseid nõudeid ei ole juba kehtestatud vastavalt artikli 258 lõikes 2 nimetatud liidu õigusaktidele, võivad liikmesriigid kohaldada siseriiklikke eeskirju, eeldusel et need eeskirjad:

a)	vastavad käesoleva artikli lõikes 2 kehtestatud nõuetele ja neis võetakse arvesse artiklites 237 ja 238 nimetatud teemasid;

b)	ei ole leebemad kui IV osa I ja II jaotises kehtestatud nõuded.

Artikkel 237

Teemad, mida tuleb arvesse võtta artiklis 236 sätestatud delegeeritud aktides seoses loomade sisenemisega liitu

Artikli 236 lõike 1 kohastes delegeeritud aktides loomatervise nõuete sätestamisel võtab komisjon seoses teatavate loomaliikide ja -kategooriate liitu sisenemisega arvesse järgmist:

a)	artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taudid ja esilekerkivad taudid;

b)	liidu tervisestaatus seoses artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taudide ja esilekerkivate taudidega;

c)	loetletud liigid seoses artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taudide ja esilekerkivate taudidega;

d)	loomade vanus ja sugu,

e)	loomade päritolu;

f)	päritolu- ja sihtkoha ettevõtte tüüp ja tootmisviis;

g)	kavandatud sihtkoht;

h)	loomade kavandatav kasutus;

i)	kõik riskivähendusmeetmed, mis on kehtestatud päritolu- või transiidikohaks olevates kolmandates riikides või territooriumidel või pärast liidu territooriumile saabumist;

j)	kõnealuste loomade liidusisese liikumise suhtes kohaldatavad loomatervise nõuded;

k)	muud epidemioloogilised tegurid;

l)	rahvusvahelised loomatervisega seotud kaubandusstandardid, mis on asjakohased kõnealuste loomade liikide ja kategooriate puhul.

Artikkel 238

Teemad, mida tuleb arvesse võtta artiklis 236 sätestatud delegeeritud aktides seoses loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste sisenemisega liitu

Artikli 236 lõikes 1 kohastes delegeeritud aktides loomatervise nõuete sätestamisel võtab komisjon seoses loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste liitu sisenemisega arvesse järgmist:

a)	artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taudid ja esilekerkivad taudid;

b)	nende loomade tervisestaatus, kellelt on pärit kõnealune loomne paljundusmaterjal ja kõnealused loomsed saadused, ja liidu tervisestaatus seoses artikli 8 lõike 1 punktis d nimetatud loetletud taudide ja esilekerkivate taudidega;

c)	kõnealuse loomse paljundusmaterjali ja kõnealuste loomsete saaduste liik ja laad, nende käitlemine, töötlemismeetodid ja muud riskivähendusmeetmed, mida on kohaldatud päritolukohas, saadetise lähetamisel või sihtkohas;

d)	päritolu- ja sihtkoha ettevõtte tüüp ja tootmisviis;

e)	kavandatud sihtkoht;

f)	loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste kavandatud otstarve;

g)	loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste liidusisese liikumise suhtes kohaldatavad loomatervise nõuded;

h)	muud epidemioloogilised tegurid;

i)	rahvusvahelised loomatervisega seotud kaubandusstandardid, mis on asjakohased teatavate loomsete paljundusmaterjalide ja loomsete saaduste puhul.

5. JAGU

VETERINAARSERTIFIKAADID, DEKLARATSIOONID JA MUUD DOKUMENDID

Artikkel 239

Liitu sisenemiseks vajalikud veterinaarsertifikaadid, deklaratsioonid ja muud dokumendid

1. Liikmesriigid annavad liitu sisenemiseks loa ainult sellistele loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetistele, millega on kaasas:

a)	päritolukohaks oleva kolmanda riigi või territooriumi poolt välja antud veterinaarsertifikaat;

b)	deklaratsioonid või muud dokumendid, mida nõutakse lõike 4 punkti a kohaselt vastu võetud eeskirjades.

2. Liikmesriigid ei tohi anda luba liitu sisenemiseks loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetistele, kui lõike 1 punktis a nimetatud veterinaarsertifikaat ei ole kontrollitud ja allkirjastatud ametliku veterinaararsti poolt kolmandas riigis või territooriumil vastavalt sertifikaatide väljaandmise nõuetele, mis on samaväärsed artikli 146 lõikes 3 või artikli 216 lõikes 3 kehtestatud nõuetega ja artikli 146 lõike 4 või artikli 216 lõike 4 kohaselt vastu võetud eeskirjades kehtestatud eeskirjadega.

3. Liikmesriigid lubavad lõikes 1 nimetatud, loomadega kaasasolevad veterinaarsertifikaadid asendada IMSOCi abil koostatavate, käideldavate ja edastatavate elektrooniliste veterinaarsertifikaatidega, eeldusel et need elektroonilised veterinaarsertifikaadid:

a)	sisaldavad kogu vajalikku teavet, mis peab olema käesoleva artikli lõike 1 punktis a nimetatud veterinaarsertifikaadis vastavalt artikli 240 lõikele 1 ja artikli 240 lõikele 3 kohaselt vastu võetud eeskirjadele;

b)	tagavad loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste jälgitavuse ja seovad need saadetised elektroonilise veterinaarsertifikaadiga.

4. Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad:

erandeid lõike 1 punktis a kehtestatud loomatervise nõuetest loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetiste osas ja veterinaarsertifikaatide väljaandmise kohta kehtestatud erieeskirjadest nimetatud saadetiste osas, mis ei kujuta endast märkimisväärset riski loomade või inimeste tervisele liidus, tingituna ühest või enamast järgmisest asjaolust:

i)	loomade, loomse paljundusmaterjali või loomsete saaduste kategooria või liik;

ii)	loomade pidamise, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste hoidmise meetodid ja tootmisviisid;

iii)	nende kavandatud kasutus;

iv)	alternatiivsed riskivähendusmeetmed, mis on kehtestatud päritolukohaks olevates kolmandates riikides või territooriumidel või transiidikohtades, või pärast liidu territooriumile saabumist, mis pakuvad samaväärset loomade ja inimeste tervise kaitset kui käesolevas määruses sätestatud kaitse;

v)	kolmanda riigi või territooriumi poolt tagatiste pakkumine selle kohta, et liitu sisenemise nõuete järgimist tõendatakse muul viisil kui veterinaarsertifikaadi abil;

nõudeid, mille kohaselt peavad liitu siseneva(te) loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saadustega olema kaasas deklaratsioonid või muud dokumendid, mida on vaja selle tõendamiseks, et liitu sisenev(ad) loomad, loomne paljundusmaterjal ja loomsed saadused vastavad artikli 236 lõikes 1 vastu võetud eeskirjade kohaselt kehtestatud loomatervise nõuetele liitu sisenemise kohta.

Artikkel 240

Veterinaarsertifikaatide sisu

1. Artikli 239 lõike 1 punktis a nimetatud veterinaarsertifikaat peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

järgmiste kohtade nimi ja aadress:

i)	päritoluettevõte või –koht;

ii)	sihtettevõte või –koht;

iii)	peetavate loomade kogumis- või puhkekohana kasutatavad ettevõtted (vajaduse korral);

b)	loomade, loomse paljundusmaterjali või loomsete saaduste kirjeldus;

c)	loomade, loomse paljundusmaterjali või loomsete saaduste arv või maht;

d)	loomade või loomse paljundusmaterjali identifitseerimine ja registreerimine (vajaduse korral);

e)	teave, mis on vajalik näitamaks, et saadetise loomad, loomne paljundusmaterjal ja loomsed saadused vastavad liitu sisenemiseks vajalikele loomatervise nõuetele, mis on sätestatud artiklis 230 ja artikli 236 lõikes 3 ja artikli 236 lõike 1 ja artikli 241 kohaselt vastu võetud eeskirjades.

2. Artikli 239 lõike 1 punktis a nimetatud veterinaarsertifikaat võib hõlmata ka muudes liidu õigusaktides nõutud teavet.

3. Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad:

a)	teavet, mis peab sisalduma artikli 239 lõike 1 punktis a nimetatud veterinaarsertifikaadis lisaks käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud teabele;

b)	teavet, mis peab sisalduma artikli 239 lõike 1 punktis b nimetatud deklaratsioonides või muudes dokumentides.

4. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada eeskirjad käesoleva artikli 239 lõikes 1 nimetatud veterinaarsertifikaatide, deklaratsioonide ja muude dokumentide näidiste kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

5. Kuni käesoleva artikli lõigete 3 ja 4 kohaselt vastuvõetud delegeeritud aktides ja rakendusaktides kehtestatud eeskirjade vastuvõtmiseni loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste liikide ja kategooriate osas ja eeldusel, et kõnealuseid eeskirju ei ole kehtestatud artikli 258 lõikes 2 nimetatud liidu õigusaktide kohaselt, võivad liikmesriigid kohaldada siseriiklikke eeskirju, eeldusel et need vastavad käesolevas artikli lõikes 1 kehtestatud tingimustele.

6. JAGU

ERANDID JA TÄIENDAVAD NÕUDED LOOMADE, LOOMSE PALJUNDUSMATERJALI JA LOOMSETE SAADUSTE TEATAVATE KATEGOORIATE KORRAL

Artikkel 241

Erandid ja täiendavad nõuded loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste teatavate kategooriate korral

1. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 253 vastu delegeeritud akte, mis käsitlevad erandeid artikli 230 lõikes 1 ja artiklites 234 ja 239 kehtestatud nõuetest ja liitu sisenemiseks vajalikest täiendavatest nõuetest seoses järgmisega:

loomad:

i)	keda on kavas kasutada tsirkustes, üritustel, näitustel, väljapanekutel, esitlustel ja kinnistes ettevõtetes;

ii)	kes on lemmikloomad;

iii)	keda on kavas kasutada teaduslikel eesmärkidel;

iv)	kelle jaoks liit on lõppsihtkoht;

v)	kes on pärit liidust ja keda viiakse kolmandasse riiki või territooriumile ja seejärel nimetatud kolmandast riigist või territooriumilt tagasi liitu;

vi)	kes on pärit liidust ja keda viiakse läbi marsruudile jääva kolmanda riigi või territooriumi liidu teise osasse;

vii)	keda on kavas ajutiselt karjatada liidu piiride naabruses;

viii)

kes ei kujuta endast märkimisväärset ohtu loomatervise staatusele liidus;

loomsed saadused:

i)	mis on ette nähtud isiklikuks kasutamiseks;

ii)	mis on ette nähtud kasutamiseks kolmandatest riikidest või territooriumidelt saabuvates veovahendites;

loomne paljundusmaterjal ja loomsed saadused:

i)	mis on ette nähtud kasutamiseks kaubanäidistena;

ii)	mis on ette nähtud kasutamiseks näidistena uurimis- ja diagnostikaprotseduuridel;

iii)	mille jaoks liit on lõppsihtkoht;

iv)	mis on pärit liidust ja mida viiakse kolmandasse riiki või territooriumile ja seejärel nimetatud kolmandast riigist või territooriumilt tagasi liitu;

v)	mis on pärit liidust ja mida viiakse läbi marsruudile jääva kolmanda riigi või territooriumi liidu teise osasse;

vi)	mis ei kujuta endast märkimisväärset ohtu loomatervise staatusele liidus;

Nendes delegeeritud aktides võetakse arvesse artiklites 237 ja 238 nimetatud teemasid.

2. Komisjon võib rakendusaktidega sätestada eeskirjad:

a)	mis käsitlevad veterinaarsertifikaatide, deklaratsioonide ja muude dokumentide näidiseid lõikes 1 nimetatud loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste kategooriate osas;

b)	märkides käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud toodete puhul kombineeritud nomenklatuuri koodid, kui need koodid ei ole kehtestatud määruse (EL) nr xxxx/xxxx (*8) artikli 45 lõike 2 punkti b kohaselt vastu võetud eeskirjades [ametliku kontrolli määrus].

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2. peatükk

Kolmandatest riikidest ja territooriumidelt pärit teatavate kaupade, välja arvatud loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste sisenemine liitu

Artikkel 242

Tauditekitajad ja delegeeritud aktid

1. Kõik füüsilised või juriidilised isikud, kes toovad liitu tauditekitajaid, peavad:

a)	tagama, et nende liitu sisenemine ei tekita riski loomade ja inimeste tervisele liidus seoses artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taudidega ja esilekerkivate taudidega;

b)	rakendama asjakohaseid tauditõrje- ja taudiennetusmeetmeid tagamaks, et nimetatud tauditekitajate liitu sisenemine ei tekitaks bioterrorismi riski.

2. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 253 õigus võtta vastu delegeeritud akte, milles sätestatakse nõuded tauditekitajate liitu sisenemise kohta ja mis hõlmavad järgmist:

a)	tauditekitajate pakendamine;

b)	teised riskivähendusmeetmed, mida on vaja selleks, et ennetada tauditekitajate keskkonda sattumist ja levimist.

Artikkel 243

Taimne materjal ja delegeeritud aktid ja rakendusaktid

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad:

a)	loomatervise erinõudeid, mida kohaldatakse loetletud või esilekerkivate taudide nakatumisteeks oleva taimse materjali liitu sisenemise suhtes;

nõudeid, mis käsitlevad:

i)	veterinaarsertifikaatide väljaandmist, võttes arvesse artikli 239 lõike 1 punktis a ja artikli 239 lõigetes 2 ja 3 kehtestatud eeskirju või

ii)	deklaratsioone või teisi dokumente, võttes arvesse artikli 239 lõike 1 punktis b kehtestatud eeskirju.

2. Komisjon kehtestab käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud loomatervise nõuded siis, kui kolmandates riikides või territooriumidel on tekkinud ebasoodne taudiolukord seoses artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taudide või esilekerkivate taudidega, võttes arvesse järgmisi kriteeriume:

a)	teave selle kohta, kas taimse materjali kaudu ülekanduda võiv loetletud taud või esilekerkiv taud kujutab endast tõsist riski loomade ja inimeste tervisele liidus;

b)	tõenäosus, et teatava loetletud taudi või esilekerkiva taudi puhul loetletud liiki kuuluvad loomad võivad olla otseses või kaudses kontaktis lõikes 1 nimetatud taimse materjaliga;

c)	teave selle kohta, kas kõnealuse taimse materjaliga seoses on kättesaadavad alternatiivsed riskivähendusmeetmed, mille abil võib kõrvaldada või vähendada lõike 2 punktis a nimetatud edasikandumise ohtu, ja nende meetmete tõhusus.

3. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada eeskirjad, märkides käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud taimse materjali puhul kombineeritud nomenklatuuri koodid, kui need koodid ei ole kehtestatud määruse (EL) nr xxxx/xxxx (*9) artikli 45 lõike 2 punkti b kohaselt vastu võetud eeskirjades [ametliku kontrolli määrus].

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 244

Veovahendid, seadmed, pakkematerjalid, veo ajal kasutatav vesi ja sööt ning delegeeritud aktid ja rakendusaktid

1. Ettevõtjad, kes toovad liitu loomi ja tooteid, peavad veo ajal rakendama asjakohaseid ja vajalikke taudiennetusmeetmeid vastavalt artikli 122 lõikele 1 ja artikli 191 lõikele 1.

2. Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 253 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad:

loomatervise erieeskirju, mida kohaldatakse liitu sisenemise suhtes seoses järgmisega:

i)	loomade, loomse paljundusmaterjali, loomsete saaduste, loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete veoks ettenähtud veovahendid;

ii)	seadmed, pakkematerjalid ja veo ajal kasutatav vesi seoses loomade, loomse paljundusmaterjali, loomsete saaduste, loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodetega, või sööt, mis või edasi kanda loomataude;

nõudeid, mis käsitlevad:

i)	veterinaarsertifikaatide väljaandmist, võttes arvesse artikli 239 lõike 1 punktis a ja artikli 239 lõigetes 2 ja 3 kehtestatud eeskirju või

ii)	deklaratsioone või teisi dokumente, võttes arvesse artikli 239 lõike 1 punktis b kehtestatud eeskirju.

3. Komisjon kehtestab lõikes 2 sätestatud loomatervise nõuded siis, kui seoses ühe või enama artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taudiga või esilekerkiva taudiga, mis võib tõsiselt ohustada loomade ja inimeste tervist liidus, on tekkinud ebasoodne taudiolukord:

a)	naabruses asuvas kolmandas riigis;

b)	päritolukohaks olevas kolmandas riigis;

c)	transiidikohaks olevas kolmandas riigis.

4. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada eeskirjad, märkides käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud taimse materjali puhul kombineeritud nomenklatuuri koodid, kui need koodid ei ole kehtestatud määruse (EL) nr xxxx/xxxx (*10) artikli 45 lõike 2 punkti b kohaselt vastu võetud eeskirjades [ametlike kontrollide määrus].

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3. peatükk

Eksport

Artikkel 245

Eksport liidust

1. Liikmesriigid rakendavad asjakohaseid meetmeid tagamaks, et loomade ja toodete eksport ja reeksport liidust kolmandasse riiki või territooriumile toimub vastavalt IV osas kehtestatud eeskirjadele loomade ja toodete liikumise kohta liikmesriikide vahel, võttes samaaegselt arvesse loomatervise staatust sihtkohaks olevas kolmandas riigis või territooriumil või selle tsoonis või bioturvarühmikus seoses artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud loetletud taudide ja esilekerkivate taudidega.

Importiva kolmanda riigi või territooriumi pädeva asutuse nõudmisel või siis, kui see on sätestatud seadustes, määrustes, standardites, tegevusjuhistes või muudes kõnealuses riigis või territooriumil kehtivates õigus- ja haldusmenetlustes, võib eksport või reeksport liidust toimuda nimetatud sätete kohaselt.

2. Kui kohaldatakse liidu ja kolmanda riigi või territooriumi vahel sõlmitud kahepoolse lepingu sätteid, peavad liidust sellesse kolmandasse riiki või territooriumile eksporditavad tooted vastama kõnealustele sätetele.

VI OSA

ERAKORRALISED MEETMED

1. JAGU

ERAKORRALISED MEETMED, MIS ON SEOTUD LOOMADE JA TOODETE LIIDUSISESE LIIKUMISEGA JA VEOVAHENDITE JA MUUDE MATERJALIDEGA, MIS VÕISID NENDE LOOMADE JA TOODETEGA KOKKU PUUTUDA

Artikkel 246

Erakorralised meetmed, mida rakendab tabandunud liikmesriigi pädev asutus, kelle territooriumil esineb loetletud taudi või esilekerkiva taudi puhang või oht

1. Loetletud taudi või esilekerkiva taudi puhangu või taudi ohu esinemise korral, mis kujutab endast tõenäoliselt tõsist riski, peab tabandunud liikmesriigi pädev asutus sõltuvalt kõnealuse olukorra ja taudi või ohu raskusastmest rakendama koheselt üht või enamat järgmisest erakorralistest meetmetest, et ennetada taudi või ohu levimist:

loetletud taudide puhul:

i)	mida on nimetatud artikli 8 lõike 1 punktis a: III osa II jaotise 1. peatükis kehtestatud tauditõrjemeetmed;

ii)	mida on nimetatud artikli 8 lõike 1 punktides b ja c: III osa II jaotise 2. peatükis kehtestatud tauditõrjemeetmed;

esilekerkivate taudide ja ohtude puhul:

liikumispiirangud, mida kohaldatakse loomade ja toodete suhtes, mis on pärit taudi puhkemise või ohu esinemise kohaks olevatest ettevõtetest või, kui see on asjakohane, piirangutsoonidest või bioturvarühmikutest, ning veovahendite ja muude materjalide suhtes, mis võisid nende loomade või toodetega kokku puutuda;

ii)	loomade karantiin ja toodete isoleerimine;

iii)	jälgimise ja jälgitavuse meetmed;

iv)	kõik III osa II jaotise 1. peatüki kohased erakorralised tauditõrjemeetmed, kui see on asjakohane;

c)	mis tahes muud erakorralised meetmed, mida kõnealune asutus peab asjakohasteks taudi või ohu leviku tõhusaks tõrjumiseks või ennetamiseks.

2. Lõikes 1 nimetatud pädev asutus teavitab komisjoni ja liikmesriike:

a)	viivitamatult lõikes 1 nimetatud taudi puhangu või ohu esinemisest;

b)	viivitamatult lõike 1 kohaselt võetud erakorralistest meetmetest.

Artikkel 247

Erakorralised meetmed, mida rakendab muu liikmesriik kui see liikmesriik, kus taudipuhang või oht esines

1. Muu kui selle liikmesriigi pädev asutus, kus artikli 246 lõikes 1 nimetatud taudipuhang või oht esines, rakendab üht või enamat artikli 246 lõikes 1 nimetatud erakorralist meedet, kui ta avastab oma territooriumil artikli 246 lõikes 1 nimetatud liikmesriigist pärit loomi või tooteid või veovahendeid või mis tahes muid materjale, mis võisid kokku puutuda kõnealuste loomade või toodetega.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud pädev asutus võib tõsise riski esinemise korral kuni erakorraliste meetmete heakskiitmiseni komisjoni poolt vastavalt artiklile 248 rakendada ajutiselt artikli 246 lõikes 1 nimetatud erakorralisi meetmeid, sõltuvalt olukorra tõsidusest seoses loomade või toodetega, mis on pärit ettevõtetest või muudest kohtadest või, kui see on asjakohane, siis piirangutsoonidest selles liikmesriigis, kus esines artikli 246 lõikes 1 nimetatud taud või oht, või seoses veovahendite või muude materjalidega, mis võisid nimetatud loomadega kokku puutuda.

3. Lõikes 1 nimetatud pädev asutus teavitab komisjoni ja liikmesriike:

a)	viivitamatult lõikes 1 nimetatud taudi puhangu või ohu esinemisest;

b)	viivitamatult lõigete 1 ja 2 kohaselt võetud erakorralistest meetmetest.

Artikkel 248

Komisjoni poolt rakendatavad erakorralised meetmed

1. Artikli 246 lõikes 1 nimetatud taudipuhangu või ohu esinemise korral ja kui liikmesriikide pädevad asutused on rakendanud erakorralisi meetmeid kooskõlas artikli 246 lõikega 1 ja artikli 247 lõigetega 1 ja 2, vaatab komisjon üle kõnealuse olukorra ja rakendatud erakorralised meetmed ning võtab rakendusaktidega vastu ühe või mitu artikli 246 lõikes 1 nimetatud erakorralistest meetmetest, mis on seotud loomade ja toodete ja veovahendite ja muude materjalidega, mis võisid kokku puutuda kõnealuste loomade ja toodetega, järgmistel juhtudel:

a)	komisjoni ei ole teavitatud mitte ühestki artikli 246 lõike 1 ja artikli 247 lõigete 1 ja 2 kohaselt rakendatud meetmest;

b)	komisjoni arvates ei ole artikli 246 lõike 1 ja artikli 247 lõigete 1 ja 2 kohaselt rakendatud meetmed piisavad;

c)	komisjoni arvates on vaja vastu võtta või asendada liikmesriikide pädevate asutuste poolt artikli 246 lõike 1 ja artikli 247 lõigete 1 ja 2 kohaselt rakendatud meetmed, et vältida põhjendamatute häirete tekkimist loomade ja toodete liikumises.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel, millega on seotud tõsine risk taudi või ohu levimiseks, võib komisjon võtta vastu viivitamatult kohaldatavad rakendusaktid vastavalt artikli 255 lõikele 3.

2. JAGU

ERAKORRALISED MEETMED, MIS ON SEOTUD KOLMANDATEST RIIKIDEST JA TERRITOORIUMIDELT PÄRIT LOOMADE JA TOODETE SAADETISTEGA JA VEOVAHENDITE JA MUUDE MATERJALIDEGA, MIS VÕISID NENDE SAADETISTEGA KOKKU PUUTUDA

Artikkel 249

Liikmesriigi pädeva asutuse poolt rakendatavad erakorralised meetmed

Kui liikmesriigi pädev asutus saab teada kolmandast riigist või territooriumilt pärit loomade või toodete saadetisest või veovahendist või materjalidest, mis võisid kokku puutuda nimetatud saadetisega, mis kujutab endast tõenäoliselt tõsist riski liidus, tingituna võimalikust nakatumisest või saastumisest loetletud taudide või esilekerkivate taudide või ohtudest, siis peab ta viivitamatult:

rakendama üht või enamat järgmistest erakorralistest meetmetest, et vähendada kõnealust riski, sõltuvalt olukorra tõsidusest:

i)	saadetise hävitamine;

ii)	loomade karantiin ja toodete isoleerimine;

iii)	jälgimise ja jälgitavuse meetmed;

iv)	kõik III osa II jaotise 1. peatüki kohased tauditõrjemeetmed, kui see on asjakohane;

v)	kõik teised erakorralised meetmed, mida ta peab asjakohasteks, et ennetada taudi või ohu levimist liitu;

b)	teavitama IMSOCi kaudu viivitamatult komisjoni ja teisi liikmesriike kõnealuse saadetisega seotud riskidest ja saadetise päritolust.

Artikkel 250

Komisjoni poolt rakendatavad erakorralised meetmed

1. Kui loetletud taud või esilekerkiv taud või oht, mis võib endast kujutada tõsist riski, esineb või levib kolmandas riigis või territooriumil, või kui seda eeldab mis tahes muu tõsine loomade või inimeste tervisega seotud põhjus, võib komisjon rakendusaktiga ja toimides kas omal algatusel või liikmesriigi nõudmisel võtta vastu ühe või mitu järgmistest erakorralistest meetmetest ning, sõltuvalt olukorra tõsidusest:

a)	peatada liitu sisenemise selliste loomade ja toodete saadetiste ning veovahendite ja muu materjali puhul, mis võisid kokku puutuda kõnealuste saadetistega, kust nimetatud haigus või oht võib liitu levida;

b)	kehtestada erinõuded selliste loomade ja toodete saadetiste ning veovahendite ja muu materjali kohta, mis võisid kokku puutuda kõnealuste saadetistega, kust nimetatud haigus või oht võib liitu levida;

c)	rakendada kõiki teisi erakorralisi tauditõrjemeetmeid, et ennetada nimetatud taudi või ohu levimist liitu.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel, millega on seotud tõsised riskid, võtab komisjon pärast asjaomase liikmesriigiga konsulteerimist kooskõlas artikli 255 lõikes 3 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

Artikkel 251

Liikmesriikide poolt rakendatavad erakorralised meetmed, kui komisjon ei reageeri

1. Kui liikmesriik palub komisjonil rakendada erakorralisi meetmeid vastavalt artiklile 250 ja komisjon ei tee seda, siis kõnealune liikmesriik:

võib kuni erakorraliste meetmete vastuvõtmiseni komisjoni poolt vastavalt käesoleva artikli lõikele 2 rakendada ajutiselt üht või mitut artikli 249 punktis a nimetatud erakorralistest meetmetest seoses loomade ja toodete saadetiste ning veovahendite ja muu materjaliga, mis võisid kokku puutuda nimetatud saadetistega, mis on pärit artikli 250 lõikes 1 nimetatud kolmandast riigist või territooriumilt, sõltuvalt olukorra tõsidusest selles riigis või territooriumil;

b)	teavitab komisjoni ja teiste liikmesriikide pädevaid asutusi viivitamatult kõnealustest erakorralistest meetmetest, esitades nende vastuvõtmise põhjuse.

2. Komisjoni vaatab üle olukorra ja liikmesriigi poolt rakendatud erakorralised meetmed kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 ja võtab vajadusel rakendusaktiga vastu ühe või mitu artiklis 250 kehtestatud erakorralistest meetmetest.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 255 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3. Nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel, millega on seotud tõsised riskid, võtab komisjon kooskõlas artikli 255 lõikes 3 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

VII OSA

ÜHISSÄTTED

I JAOTIS

Menetlussätted

Artikkel 252

I ja II lisa muutmine

Komisjonile antakse artikli 253 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad I ja II lisa lisade muutmist, et võtta arvesse tehnika ja teaduse edusamme ning inimeste ja loomade tervise puhul muutunud asjaolusid. [MEo318]

Artikkel 253

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel ja eeldusel, et vastu võetakse sidusad õigusaktid, mida on lihtne mõista ja rakendada . Selleks et tagada käesoleva artikli lõikes 2 loetletud delegeeritud õigusaktide sätete täiel määral kasutamine, õigesti tõlgendamine ja rakendamine, peab komisjon määrama korralduskriteeriumi, mis lihtsustaks tema vastu võetud õigusaktide ülesehitust ja vähendaks nende arvu. . [MEo319]

2. Komisjonile antakse määramata ajaks viieks aastaks alates (*11) õigus võtta vastu artikli 4 lõikes 2, artikli 5 lõikes 2, artikli 6 lõikes 2, artikli 7 lõikes 2, artikli 8 lõikes 1, artikli 9 lõikes 2, artikli 11 lõikes 3, artikli 13 lõikes 2, artikli 15 lõikes 2, artikli 16 lõikes 3, artikli 17 lõikes 3, artikli 18 lõikes 3, artiklis 24, artiklis 28, artikli 30 lõikes 4, artikli 31 lõikes 2, artikli 34 lõikes 2, artikli 35 lõikes 2 a, artikli 37 lõikes 5, artiklis 39, artikli 41 lõikes 3, artikli 42 lõikes 5, artikli 44 lõikes 1, artiklis 47, artikli 48 lõikes 3, artikli 53 lõikes 2, artikli 54 lõikes 3, artikli 55 lõikes 2, artikli 58 lõikes 2, artiklis 63, artikli 64 lõikes 4, artiklis 67, artikli 68 lõikes 2, artikli 70 lõikes 3, artikli 72 lõikes 2, artikli 73 lõikes 3, artikli 74 lõikes 3, artikli 76 lõikes 2, artiklis 79, artikli 80 lõikes 4, artikli 85 lõikes 3, artikli 89 lõikes 3, artikli 92 lõikes 2, artikli 96 lõikes 3, artikli 100 lõikes 1, artikli 103 lõikes 2, artiklis 114, artiklis 115, artikli 119 lõikes 1, artikli 122 lõikes 2, artikli 128 lõikes 1, artikli 129 lõikes 2, artiklis 132, artikli 133 lõikes 2, artikli 134 lõikes 2, artikli 135 lõikes 3, artikli 136 lõikes 4, artiklis 137, artikli 141 lõikes 1, artikli 143 lõikes 1, artiklis 144, artikli 146 lõikes 4, artikli 148 lõikes 3, artikli 151 lõikes 1, artikli 152 lõikes 2, artikli 154 lõikes 1, artiklis 158, artikli 159 lõikes 5, artikli 160 lõikes 3, artikli 162 lõikes 2, artikli 163 lõikes 3, artikli 164 lõikes 3, artikli 165 lõikes 5, artikli 166 lõikes 3, artikli 174 lõikes 3, artikli 179 lõikes 2, artikli 184 lõikes 1, artikli 188 lõikes 1, artikli 191 lõikes 2, artikli 196 lõikes 2, artikli 199 lõikes 3, artikli 200 lõikes 3, artikli 201 lõikes 2, artikli 202 lõikes 2, artikli 203 lõikes 2, artikli 204 lõikes 3, artiklis 205, artiklis 211, artikli 213 lõikes 1, artiklis 214, artikli 216 lõikes 4, artikli 218 lõikes 3, artikli 221 lõikes 1, artikli 222 lõikes 3, artikli 223 lõikes 3, artikli 224 lõikes 5, artikli 225 lõikes 3, artikli 229 lõikes 1, artikli 231 lõikes 3, artikli 233 lõikes 3, artiklis 235, artikli 236 lõikes 1, artikli 239 lõikes 4, artikli 240 lõikes 3, artikli 241 lõikes 1, artikli 242 lõikes 2, artikli 243 lõikes 1, artikli 244 lõikes 2, artiklis 252, artikli 259 lõikes 2, artikli 260 lõikes 2 ja artikli 261 lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakte. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [MEo320]

3. Artikli 229 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates.

(*)	[*käesoleva põhiõigusakti jõustumise kuupäevast või mõnest muust seadusandja määratud kuupäevast]. [MEo321]

3 a. Delegeeritud õigusaktid peavad põhinema olemasolevatel teaduslikel tõenditel ning need võetakse vastu pärast konsulteerimist asjaomaste sidusrühmade ja ekspertidega ja võttes asjakohaselt arvesse Euroopa Toiduohutusameti arvamusi. [MEo322]

4. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud ja artikli 229 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle üheaegselt teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Käesoleva artikli lõikes 2 esitatud sätete ja artikli 229 lõike 1 kohaselt vastu võetud delegeeritud akt jõustub ainult siis, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 254

Kiirmenetlus

1. Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktid jõustuvad viivitamata ja neid kohaldatakse seni, kuni nende suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväiteid. Kui delegeeritud õigusakt Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tehakse, tuleb ühtlasi põhjendada kiirmenetluse rakendamist.

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid kooskõlas artikli 253 lõikes 6 viidatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti kehtetuks viivitamata pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväiteid.

Artikkel 255

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 58 lõike 1 kohaselt moodustatud alaline taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes selle artikliga 5.

II JAOTIS

Sanktsioonid

Artikkel 256

Sanktsioonid

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida rakendatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende eeskirjade kohaldamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni neist sätetest hiljemalt … (*12) ning teatavad viivitamata kõikidest nende hilisematest muudatustest.

III JAOTIS

Liikmesriikide võetavad meetmed

Artikkel 257

Liikmesriikide võetavad meetmed

1. Liikmesriigid võivad oma territooriumil kohaldada täiendavaid või käesolevas määruses kehtestatud meetmetest rangemaid meetmeid ainult seoses järgmisega:

a)	I osa 3. peatükis sätestatud loomatervisega seotud kohustused;

b)	artiklis 16 sätestatud teavitamine liikmesriikides;

c)	II osa 2. peatükis kehtestatud jälgimine;

d)	I jaotise 1. peatükis ja IV osa II jaotise 1. peatükis kehtestatud registreerimine, heakskiitmine, registripidamine ja registrid;

e)	IV osa I jaotise 2. peatükis kehtestatud jälgitavuse nõuded peetavate maismaaloomade ja loomse paljundusmaterjali kohta.

2. Lõikes 1 nimetatud siseriiklikud meetmed peavad vastama käesolevas määruses kehtestatud eeskirjadele ja ei tohi:

a)	takistada takistavad loomade ja toodete liikmesriikidevahelist liikumist ainult juhul, kui see on nakkushaiguse tõrjest tulenevalt teaduslikult põhjendatud ;

b)	olla ei ole vastuolus lõikes 1 nimetatud eeskirjadega. [MEo323]

VIII OSA

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 258

Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

1. Otsus 78/642/EMÜ, direktiiv 79/110/EMÜ, direktiiv 81/6/EMÜ, otsus 89/455/EMÜ, direktiiv 90/423/EMÜ ja otsus 90/678/EMÜ tunnistatakse kehtetuks.

2. Järgmised õigusaktid tunnistatakse kehtetuks alates … (*13):

—	direktiiv 64/432/EMÜ,

—	direktiiv 77/391/EMÜ,

—	direktiiv 78/52/EMÜ,

—	direktiiv 80/1095/EMÜ,

—	direktiiv 82/894/EMÜ,

—	direktiiv 88/407/EMÜ,

—	direktiiv 89/556/EMÜ,

—	direktiiv 90/429/EMÜ,

—	direktiiv 91/68/EMÜ,

—	otsus 91/666/EMÜ,

—	direktiiv 92/35/EMÜ,

—	direktiiv 92/65/EMÜ,

—	direktiiv 92/66/EMÜ,

—	direktiiv 92/118/EMÜ,

—	direktiiv 92/119/EMÜ,

—	otsus 95/410/EÜ,

—	direktiiv 2000/75/EÜ,

—	otsus 2000/258/EÜ,

—	määrus (EÜ) nr 1760/2000, [MEo324]

—	direktiiv 2001/89/EÜ,

—	direktiiv 2002/60/EÜ,

—	direktiiv 2002/99/EÜ,

—	direktiiv 2003/85/EÜ,

—	määrus (EL) nr [XXX/XXX [ lisada number: lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 998/2003 ], [ME 325]

—	määrus (EÜ) nr 21/2004, [MEo326]

—	direktiiv 2004/68/EÜ,

—	direktiiv 2005/94/EÜ,

—	direktiiv 2006/88/EÜ,

—	direktiiv 2008/71/EÜ, [ME 327]

—	direktiiv 2009/156/EÜ,

—	direktiiv 2009/158/EÜ.

Viiteid neile kehtetuks tunnistatud õigusaktidele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas III lisas esitatud vastavustabeliga.

3. Komisjoni poolt vastavalt lõikes 2 nimetatud nõukogu ja Euroopa Parlamendi õigusaktidele vastu võetud õigusaktid kehtivad ulatuses, milles need ei ole vastuolus käesolevas määruses sätestatud eeskirjadega.

Artikkel 259

Määruse (EÜ) nr 1760/2000, määruse (EÜ) nr 21/2004 ja direktiivi 2008/71/EÜ kehtetuks tunnistamisega seotud üleminekumeetmed

1. Olenemata käesoleva määruse artikli 258 lõikest 2 kohaldatakse siiski määrusi (EÜ) nr 1760/2000 ja (EÜ) nr 21/2004 ning direktiivi 2008/71/EÜ kuupäevani, mis määratakse kindlaks vastavalt käesoleva artikli lõikele 2 vastuvõetavas delegeeritud õigusaktis.

2. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 252 seoses kuupäevaga, mil käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud õigusakte enam ei kohaldata.

Kõnealune kuupäev on käesoleva määruse artikli 103 lõikes 2 ja artiklites 114 ja 115 kehtestatud delegeeritud aktide kohaselt vastuvõetavate vastavate eeskirjade kohaldamise alguskuupäev. [ME 328]

Artikkel 260

Direktiivide 92/66/EMÜ, 2000/75/EÜ, 2001/89/EÜ, 2002/60/EÜ, 2003/85/EÜ ja 2005/94/EÜ kehtetuks tunnistamisega seotud üleminekumeetmed

1. Olenemata käesoleva määruse artikli 258 lõikest 2 kohaldatakse siiski direktiive 92/66/EMÜ, 2000/75/EÜ, 2001/89/EÜ, 2002/60/EÜ, 2003/85/EÜ and 2005/94/EÜ kuupäevani, mis määratakse kindlaks vastavalt käesoleva artikli lõikele 2 vastuvõetavas delegeeritud õigusaktis.

2. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 253 seoses kuupäevaga, mil käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud direktiive enam ei kohaldata.

Kõnealune kuupäev on käesoleva määruse artikli 44 lõikes 1, artikli 47 lõikes 1, artikli 48 lõikes 3, artikli 53 lõikes 1, artikli 54 lõikes 3 ja artikli 58 lõikes 2, artiklis 63, artikli 64 lõikes 4, artiklis 67 ja artikli 68 lõikes 2 ja artikli 70 lõikes 3 kehtestatud delegeeritud aktide kohaselt vastuvõetavate eeskirjade kohaldamise alguskuupäev.

Artikkel 261

Määruse (EL) nr [XXX/XXX lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise kohta] kehtetuks tunnistamisega seotud üleminekumeetmed

1. Olenemata käesoleva määruse artikli 258 lõikest 2 kohaldatakse siiski määrust (EL) nr [XXX/XXX] kuupäevani, mis määratakse kindlaks vastavalt käesoleva artikli lõikele 2 vastuvõetavas delegeeritud õigusaktis.

2. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 253 seoses kuupäevaga, mil määrust XXX/XXX enam ei kohaldata.

Kõnealune kuupäev on käesoleva määruse artikli 114 punktis f ja artikli 152 lõikes 2 ja artikli 222 lõikes 3 kehtestatud delegeeritud aktide kohaselt vastuvõetavate vastavate eeskirjade kohaldamise alguskuupäev. [ME 329]

Artikkel 261 a

Aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande hiljemalt 31. detsembril 2019. Komisjoni aruanne sisaldab ülevaadet käesoleva määruse mõjust, sh artikli 253 alusel delegeeritud volituste kohaldamisel saadud kogemustest, ning vajaduse korral lisatakse sellele asjakohased ettepanekud. [ME 330]

Artikkel 262

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust hakatakse kohaldama … [36 kuud pärast määruse jõustumise kuupäeva].

Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(2) Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seisukoht.

(3) Nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsus 94/800/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994) (EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad (EÜT L 147, 31.05.2001, lk 1).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/99/EÜ zoonooside ja zoonootilise toimega mõjurite seire kohta, millega muudetakse nõukogu otsust 90/424/EMÜ ja tühistatakse nõukogu direktiiv 92/117/EMÜ (ELT L 325, 12.12.2003, lk 31).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2160/2003 salmonella ja teiste konkreetsete toidupõhiste zoonootilise toimega mõjurite kontrolli kohta (ELT L 325, 12.12.2003, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 1998. aasta otsus 2119/98/EÜ, millega moodustatakse ühenduses epidemioloogilise seire ja nakkushaiguste tõrje võrgustik (EÜT L 268, 3.10.1998, lk 1).

(10) Nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta direktiiv 2006/88/EÜ vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete loomatervishoiunõuete ning teatavate veeloomadel esinevate taudide ennetamise ja tõrje kohta (ELT L 328, 24.11.2006, lk 14).

(11) Nõukogu 13. juuli 1992. aasta direktiiv 92/65/EMÜ, milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A (I) lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse (EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(13) Dok SANCO/7070/2010.

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise, taimse paljundusmaterjali ja taimekaitsevahendite eeskirjade kohaldamine ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 999/2001, 1829/2003, 1831/2003, 1/2005, 396/2005, 834/2007, 1099/2009, 1069/2009, 1107/2009 ja määruseid (EL) nr 1151/2012 ja 652/2014 ning direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ, 2008/120/EÜ ja 2009/128/EÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L …).

(*1) Dokumendis 2013/0140(COD) sisalduv kuupäev ja avaldamisviide.

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta direktiiv 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 33).

(16) Nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiiv 64/432/EMÜ ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta (EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977).

(17) Nõukogu 28. jaanuari 1991. aasta direktiiv 91/68/EMÜ loomatervishoiu kohta ühendusesiseses lamba- ja kitsekaubanduses (EÜT L 46, 19.2.1991, lk 19).

(18) Nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/156/EÜ hobuslaste liikumist ja kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta (ELT L 192, 23.7.2010, lk 1).

(19) Nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/158/EÜ kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta (ELT L 343, 22.12.2009, lk 74).

(*2) Dokumendis 2013/0140(COD) sisalduva määruse number.

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 576/2013 lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 998/2003 (ELT L 178, 28.6.2013, lk 1).

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiv 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37).

(22) Nõukogu 17. mai 1977. aasta direktiiv 77/391/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse meetmed veiste brutselloosi, tuberkuloosi ja leukoosi tõrjeks EÜT L 145, 13.6.1977, lk 44.

(23) Nõukogu 13. detsembri 1977. aasta direktiiv 78/52/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse nõuded veiste brutselloosi, tuberkuloosi ja enzootilise leukoosi kiirendatud riiklike tõrjeplaanide kohta (EÜT L 15, 19.1.1978, lk 34).

(24) Nõukogu 11. novembri 1980. aasta direktiiv 80/1095/EMÜ, millega sätestatakse tingimused, mille eesmärgiks on muuta ühenduse territoorium vabaks ja hoida ühenduse territoorium vaba sigade katkust (EÜT L 325, 1.12.1980, lk 1).

(25) Nõukogu 21. detsembri 1982. aasta direktiiv 82/894/EMÜ, ühendusesisese loomahaigustest teatamise kohta (EÜT L 378, 31.12.1982, lk 58).

(26) Nõukogu 14. juuni 1988. aasta direktiiv 88/407/EMÜ, millega sätestatakse koduveiste sügavkülmutatud sperma ühendusesisese kaubanduse ja impordi korral kohaldatavad loomatervishoiu nõuded (EÜT L 194, 22.7.1988, lk 10).

(27) Nõukogu 25. septembri 1989. aasta direktiiv 89/556/EMÜ loomatervishoiu nõuete kohta, millega reguleeritakse koduveiste embrüote ühendusesisest kaubandust ja kolmandatest riikidest importimist (EÜT L 302, 19.10.1989, lk 1).

(28) Nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiiv 90/429/EMÜ, millega sätestatakse kodusigade sperma ühendusesisese kaubanduse ja impordi korral kohaldatavad loomatervishoiu nõuded (EÜT L 224, 18.8.1990, lk 62).

(29) Nõukogu 11. detsembri 1991. aasta otsus 91/666/EMÜ, millega luuakse suu- ja sõrataudi vaktsiinide ühenduse varud (EÜT L 368, 31.12.1991, lk 21).

(30) Nõukogu 29. aprilli 1992. aasta direktiiv 92/35/EMÜ, milles sätestatakse hobuste aafrika katku kontrollieeskirjad ja tõrjemeetmed (EÜT L 157, 10.6.1992, lk 19).

(31) Nõukogu 14. juuli 1992. aasta direktiiv 92/66/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse meetmed Newcastle’i haiguse tõrjeks (EÜT L 260, 5.9.1992, lk 1).

(32) Nõukogu 17. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/118/EMÜ, millega sätestatakse selliste toodete ühendusesisest kaubandust ja ühendusse importimist reguleerivad loomade ja inimeste tervishoiunõuded, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 89/662/EMÜ A lisa I peatükis ja patogeenide puhul direktiivis 90/425/EMÜ osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud nõudeid (EÜT L 62, 15.3.1993, lk 49).

(33) Nõukogu 17. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/119/EMÜ, millega seatakse sisse üldised ühenduse meetmed teatavate loomahaiguste tõrjeks ja konkreetsed meetmed seoses sigade vesikulaarhaigusega (EÜT L 62, 15.3.1993, lk 69).

(34) Nõukogu 22. juuni 1995. aasta otsus 95/410/EÜ, milles sätestatakse Soome ja Rootsi saadetavate tapalindude päritoluettevõttes võetavate proovide alusel tehtava mikrobioloogilise uurimise eeskirjad (EÜT L 243, 11.10.1995, lk 25).

(35) Nõukogu 20. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/75/EÜ, millega kehtestatakse erisätted lammaste katarraalse palaviku tõrjeks ja likvideerimiseks (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 74).

(36) Nõukogu 20. märtsi 2000. aasta otsus 2000/258/EÜ, millega määratakse eriinstituut, mis vastutab marutaudi vastaste vaktsiinide tõhusust kontrollivate seroloogiliste testide standardiseerimiseks vajalike kriteeriumide kehtestamise eest (EÜT L 79, 30.3.2000, lk 40).

(37) EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1.

(38) Nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiiv 2001/89/EÜ ühenduse meetmete kohta sigade klassikalise katku tõrjeks (EÜT L 316, 1.12.2001, lk 5).

(39) Nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/60/EÜ, millega kehtestatakse erisätted sigade aafrika katku tõrjeks ja muudetakse direktiivi 92/119/EMÜ seoses Tescheni haiguse ja sigade aafrika katkuga (EÜT L 192, 20.7.2002, lk 27).

(40) Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiueeskirjad (EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11).

(41) Nõukogu 29. septembri 2003. aasta direktiiv 2003/85/EÜ ühenduse meetmete kohta suu- ja sõrataudi tõrjeks, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 85/511/EMÜ ja otsused 89/531/EMÜ ja 91/665/EMÜ ning muudetakse direktiivi 92/46/EMÜ (ELT L 306, 22.11.2003, lk 1).

(42) ELT L …

(43) Nõukogu 17. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 21/2004, millega kehtestatakse lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 ning direktiive 92/102/EMÜ ja 64/432/EMÜ (ELT L 5, 9.1.2004, lk 8).

(44) Nõukogu 26. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/68/EÜ, millega kehtestatakse loomatervishoiu eeskirjad teatavate elusate kabiloomade impordile ühendusse ja transiidile ühenduse kaudu, muudetakse direktiive 90/426/EMÜ ja 92/65/EMÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 72/462/EMÜ (ELT L 139, 30.4.2004, lk 321).

(45) Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta direktiiv 2005/94/EÜ linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete ning direktiivi 92/40/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 10, 14.1.2006, lk 16).

(46) Nõukogu 15. juuli 2008. aasta direktiiv 2008/71/EÜ sigade identifitseerimise ja registreerimise kohta (ELT L 213, 8.8.2008, lk 31).

(47) Nõukogu 25. juuli 1978. aasta otsus 78/642/EMÜ tervisekaitse meetmete kohta Botswana Vabariigis (EÜT L 213, 3.8.1978, lk 15).

(48) Nõukogu 24. jaanuari 1979. aasta direktiiv 79/110/EMÜ, millega lubatakse Itaalia Vabariigil lükata edasi kariloomade brutselloosi ja tuberkuloosi kiirendatud likvideerimist käsitlevatest riiklikest kavadest teavitamine ja nende kavade rakendamine (EÜT L 29, 3.2.1979, lk 24).

(49) Nõukogu 1. jaanuari 1981. aasta direktiiv 81/6/EMÜ, millega lubatakse Kreeka Vabariigil teavitada kariloomade brutselloosi ja tuberkuloosi kiirendatud likvideerimist käsitlevatest riiklikest kavades ja need kavad rakendada (EÜT L 14, 16.1.1981, lk 22).

(50) Nõukogu 24. juuli 1989. aasta otsus 89/455/EMÜ, millega seatakse sisse ühenduse meetmed, et käivitada marutauditõrje pilootprojektid, pidades silmas selle haiguse likvideerimist ja profülaktikat (EÜT L 223, 2.8.1989, lk 19).

(51) Nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiiv 90/423/EMÜ, millega muudetakse direktiivi 85/511/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse meetmed suu- ja sõrataudi tõrjeks, direktiivi 64/432/EMÜ ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta ning direktiivi 72/462/EMÜ tervishoiu ja veterinaarinspektsiooni probleemide kohta veiste, sigade, värske liha ja lihatoodete impordil kolmandatest riikidest (EÜT L 224, 18.8.1990, lk 13).

(52) Nõukogu 13. detsembri 1990. aasta otsus 90/678/EMÜ, millega tunnistatakse teatavad ühenduse territooriumi osad kas ametlikult vabaks sigade katkust või sigade katkust vabaks (EÜT L 373, 31.12.1990, lk 29).

(53) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(*3) Dokumendis 2013/0140(COD) sisalduva määruse number.

(*4) Dokumendis 2013/0140(COD) sisalduva määruse number.

(54) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (ELT L 139, 30.4.2004, lk 55).

(*5) Dokumendis 2013/0140(COD) sisalduva määruse number.

(55) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.9.2005, lk 22).

(*6) Dokumendis 2013/0140(COD) sisalduva määruse number.

(56) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

(57) Nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1255/97 (ELT L 3, 5.1.2005, lk 1).

(*7) Dokumendis 2013/0140(COD) sisalduva määruse number.

(*8) Dokumendis 2013/0140(COD) sisalduva määruse number.

(*9) Dokumendis 2013/0140(COD) sisalduva määruse number.

(*10) Dokumendis 2013/0140(COD) sisalduva määruse number.

(*11) Käesoleva põhiõigusakti jõustumise kuupäevast (või mõnest muust seadusandja määratud kuupäevast).

(*12) Kuupäev, üks aasta käesoleva määruse jõustumisest..

(*13) Käesoleva määruse kohaldamise kuupäev.

-I lisa

1. osa

Maismaaloomade taudid

Kohaldatakse eeskirju, mis on sätestatud järgmiselt:	Artikli 8 lõike 1 punkt a Kohene tauditõrje ja likvideerimine	Artikli 8 lõike 1 punkt b Kohustuslik likvideerimine	Artikli 8 lõike 1 punkt c Valikuline nn vabatahtlik likvideerimine	Artikli 8 lõike 1 punkt d Kaubandus	Artikli 8 lõike 1 punkt e Teavitamine, aruandlus ja jälgimine	Loetletud liigid
Sigade klassikaline katk	X	X	0	X	X	Suidae ja Tayassuidae
Sinikeeltõbi e lammaste katarraalne palavik	X	X	0	X	X	Kõik mäletsejalised VEKTORID: Culicoides jt
Hirvede episootiline hemorraagia	X	X	0	X	X	Kõik mäletsejalised VEKTORID: Culicoides jt
Sigade vesikulaar-haigus	X	X	0	X	X	Suidae ja Tayassuidae
Kõrge patogeensusega linnugripp	X	X	0	X	X	Kodulinnud, tehistingimustes peetavad linnud ja metslinnud
Madala patogeensusega linnugripp (H5, H7)	X	X	0	X	X	Kodulinnud ja tehistingimustes peetavad linnud
Sigade aafrika katk	X	X	0	X	X	Suidae ja Tayassuidae VEKTORID/ALLIKAD – PEHME TOESEGA PUUGID, perekond Ornithodorus)
Suu- ja sõrataud	X	X	0	X	X	Mis tahes kodu- või metsloomad seltsist Artylodactyla, alamseltsidest Ruminatia, Suina ja Tylopoda; (Mõnel määral ka Rodentia ja Proboscidae)
Veiste katk	X	X	0	X	X	Kabiloomad
Väikemäletsejaliste katk	X	X	0	X	X	Bovidae ja Suidae
Rift Valley palavik	X	X	0	X	X	Kõik kabiloomad muudest liikidest kui sugukond Suidae VEKTORID: moskiitod (Aedes, Culex), sääsed (Culicoides)
Nodulaarne dermatiit	X	X	0	X	X	Bovidae ja Giraffidae
Lammaste ja kitsede rõuged (Capripox)	X	X	0	X	X	Bovidae
Veiste nakkav pleuropneumoonia	X	0	0	X	X	Kõik perekonda Bos kuuluvad liigid
Hobuste aafrika katk	X	X	0	X	X	Equidae VEKTORID: Sääsed: Culicoides
Hobuste entsefalomüeliit (sealhulgas hobuste lääne-entsefalomüeliit, hobuste ida-entsefalomüeliit ja hobuste entsefalomüeliidi jaapani entsefalomüeliit)	X	0	0	X	X	Equidae VEKTORID: Moskiitod, linnud, muud nakkusallikad…
Hobuste venetsueela entsefalomüeliit	X	0	0	X	X	Equidae VEKTORID: Moskiitod, linnud, muud nakkusallikad…
Lääne-Niiluse palavik	0	0	0	X	X	Equidae VEKTORID: Moskiitod
Newcastle’i haigus	X	X	0	X	X	Kodulinnud, tehistingimustes peetavad linnud, sealhulgas tuvid
Vesikulaarne stomatiit	X	X	0	X	X	Kabiloomad
Tescheni haigus	X	0	0	X	X	Suidae
Malleus	0	0	0	X	X	Equidae
Kargtaud	0	0	0	X	X	Equidae
Hobuste nakkav aneemia	0	0	0	X	X	Equidae
Marutaud	0	0	0	X	X	Bovidae, Suidae, Ovidae, Capridae, Equidae, Carnivora ja Chiroptera
Siberi katk	0	0	0	X	X	Bovidae, Camelidae, Cervidae, Elephantidae, Equidae ja Hippopotamidae
Veiste tuberkuloos (MÄRKUS: Mycobacterium tuberculosis complex: bovis, caprae)	0	X	X (inimahvide ja kaslaste puhul)	X	X	Mammalia, eriti Antilocapridae, Bovidae, Camelidae, Cervidae, Giraffidae ja Tragulidae
Brucella melitensis*	0	X	0	X	X	Antilocapridae, Bovidae, Camelidae, Cervidae, Giraffidae, Hippopotamidae ja Tragulidae
Brucella abortus*	0	X	0	X	X	Antilocapridae, Bovidae, Camelidae, Cervidae, Giraffidae, Hippopotamidae ja Tragulidae
Brucella ovis* (nakkav epididümiit)	0	0	0	X	X	Antilocapridae, Bovidae, Camelidae, Cervidae, Giraffidae, Hippopotamidae ja Tragulidae
Brucella suis*	0	0	X	X	X	Cervidae, Leporidae, Ovibos moschatus, Suidae ja Tayassuidae
Lindude klamüdioos	0	0	0	X	X	Psittaciformes
Veiste ensootiline leukoos	0	X	0	X	X	Veised (sealhulgas Bison bison ja Bubalus bubalus)
Väike tarumardikas (Aethina tumida)	0	0	0	X	X	Apis ja Bombus
Tropilaelaps lest (Tropilealaps spp.)	0	0	0	X	X	Apis
Ameerika haudemädanik	0	0	0	X	X	Apis
Ahvide rõugeviirus	0	0	0	0	X	Rodentia ja ahvilised
Ebolaviirus	0	0	0	0	X	Ahvilised (inimahvid)
Aujeszky haigus	0	0	X	X	X	Sead
Kaseoosne lümfadeniit (Corynebacteium pseudotuberculosis)	0	0	X	X	0	Lambad ja kitsed
Kopsuadenomatoos	0	0	X	X	0	Lambad ja kitsed
Paratuberkuloos	0	0	X	X	0	Lambad ja kitsed
Maedi-visna	0	0	X	X	0	Lambad ja kitsed
Kitsede viiruslik artriit/entsefaliit	0	0	X	X	0	Lambad ja kitsed
Nakkav agalaktia	0	0	X	X	0	Lambad ja kitsed
Border-haigus	0	0	0	X	0	Lambad ja kitsed
Veiste nakkav rinotrahheiit / nakkav pustulaarne vulvovaginiit	0	0	X	X	0	Veised
Veiste [genitaalne] kampülobakterioos – C. foetus ssp. Venerealis	0	0	0	X	0	Veised
Veiste viirusdiarröa/mukooshaigus	0	0	0	X	0	Veised
Trichomonas foetus	0	0	0	X	0	Veised
Transmissiivne gastroenteriit	0	0	X	X	0	Sead
Euroopa haudemädanik	0	0	X	X	0	Mesilased
Alveokokk-paeluss	0	0	X	X	X	Koerad
Loomatervishoiu seisukohalt oluline Salmonella Salmonella Pullorum, Salmonella Gallinarum ja Salmonella arizonae	0	0	X	X	0	Kodulinnud
Zoonootiline salmonelloos (muu kui eelnimetatud)	X	0	X	X	X	Kodulinnud (Mõnel määral ka sead)
Mycoplasma gallisepticum ja Mycoplasma meleagridis	0	0	X	X	X	Kodulinnud: M. gallisepticum – kanad ja kalkunid M. meleagridis – kalkunid
Tuberkuloos (muu kui veiste tuberkuloos)**	0	0	X	X	X	Inimahvid, kaslased, mäletsejalised
Tulareemia	0	0	X	X	0	Jäneselised
Müksomatoos	0	0	X	X	0	Jäneselised
Küülikute hemorraagiline haigus	0	0	X	X	0	Jäneselised
Naaritsate viirusenetriit	0	0	X	X	0	Naarits
Naaritsate aleuudi haigus	0	0	X	X	0	Naarits
Varroos	0	0	X	X	0	Mesilased
Akarioos	0	0	X	X	0	Mesilased
Krimmi-Kongo hemorraagiline viiruspalavik	0	0	0	X	0	Silerinnalised linnud
Transmissiivsed spongioossed entsefalopaatiad (TSEd) (määrus (EÜ) nr 999/2001 ja direktiiv 92/65/EMÜ)
Veiste spongioosne entsefalopaatia	X	X	0	X	X	Veised, lambad ja kitsed
Skreipi	X	X	0	X	X	Lambad ja kitsed
Krooniline kurtumustõbi	X	X	0	X	X	Cervidae
Transmissiivsed spongioossed entselefopaatiad (mitte veiste/lammaste/kitsede)	X	X	0	0	X	Kõik loomad
Zoonoosid (direktiiv 2003/99/EÜ ja määrus (EÜ) nr 2075/2005 trihhinelloosi puhul)
Trihhinelloos	0	0	X	X	X	Sead, hobused, metssead ja muud metsloomad (vastuvõtlikud Tricinella nakkusele)
Listerioos	0	0	0	0	X	Määratlemata
Kampülobakterioos	0	0	0	0	X	Määratlemata
Verotoksiini tootev E. coli	0	0	0	0	X	Määratlemata
Leptospiroos	0	0	0	0	X***	Määratlemata
Jersinioos	0	0	0	0	X***	Määratlemata
Vibrioos	0	0	0	0	X***	Määratlemata
Toksoplasmoos	0	0	0	0	X***	Määratlemata
Krüptosporidioos	0	0	0	0	X***	Määratlemata
Tsüstitserkoos	0	0	0	0	X***	Määratlemata
Anisakiaas	0	0	0	0	X***	Määratlemata
Borrelioos	0	0	0	0	X***	Määratlemata
Botulism	0	0	0	0	X***	Määratlemata
Gripiviirus	0	0	0	0	X***	Määratlemata
Ehhinokokoos [hüdatidoos e põistanghaigus] „ehhinokokoos ja selle mõjurid“	0	0	0	0	X	Määratlemata
Antimikroobse resistentsuse (AMR) ohud (resistentne mikroorganism ja resistentsuse determinandid)	0	0	0	0	X	Kodulinnud, sead ja veised
Kalitsiviirus	0	0	0	0	X***	Määratlemata
A-hepatiidi viirus	0	0	0	0	X***	Määratlemata
Viirused, mida levitavad lülijalgsed	0	0	0	0	X***	Määratlemata
Muud zoonoosid ja zoonootilise toimega mõjurid	0	0	0	0	X***	Määratlemata

2. osa

Veeloomataudid

Kohaldatakse eeskirju, mis on sätestatud järgmiselt:	Artikli 8 lõike 1 punkt a Kohene tauditõrje ja likvideerimine	Artikli 8 lõike 1 punkt b Kohustuslik likvideerimine	Artikli 8 lõike 1 punkt c Valikuline nn vabatahtlik likvideerimine	Artikli 8 lõike 1 punkt d Kaubandus	Artikli 8 lõike 1 punkt e Teavitamine ja jälgimine	Loetletud liigid
Episootiline vereloomenekroos	X	X	0	X	X	Vikerforell (Oncorhynchus mykiss) ja ahven (Perca fluviatilis)
Bonamia exitiosa nakkus	X	X	0	X	X	Austrid (Ostrea angasi ja Ostrea chilensis)
Perkinsus marinus’e nakkus	X	X	0	X	X	Suur hiidauster (Crassostrea gigas) ja virgiinia hiidauster (C. virginica)
Microcytos mackini nakkus	X	X	0	X	X	Suur hiidauster (Crassostrea gigas), virgiinia hiidauster (C. virginica), trompetauster (Ostrea conchaphila) ja söödav auster (O. edulis) 2002/99 (95/70)
Taura sündroom	X	X	0	X	X	Viburhännaklased (Penaeus setiferus, P. stylirostris ja P. vannamei)
Yellowhead’i taud	X	X	0	X	X	Viburhännaklased (Penaeus aztecus, P. duorarum, P. japonicus, P.monodon, P. setiferus, P. stylirostris ja P. vannamei)
Viiruslik hemorraagiline septitseemia	0	0	X	X	X	Heeringas (Clupea spp.), siig (Coregonus sp.), harilik haug (Esox lucius), kilttursk (Gadus aeglefinus), Vaikse ookeani tursk (G. macrocephalus), tursk (G. morhua), idalõhe (Oncorhynchus spp.), vikerforell (O. mykiss), luts (Onos mustelus), jõeforell (Salmo trutta), harilik kammeljas (Scophthalmus maximus), kilu (Sprattus sprattus), harjus (Thymallus thymallus) ja kaugida ebapaltus (Paralichthys olivaceus)
Kalade vereloomeorganite infektsioosne nekroos (IHN)	0	0	X	X	X	Keta (Oncorhynchus keta), kisutš (O. kisutch), sima e masu (O. masou), vikerforell e teraspea-forell (O. mykiss), nerka (O. nerka), gorbuuša (O. rhodurus) tšavõõtša (O. tshawytscha) ja Atlandi lõhe (Salmo salar)
Karpkalade herpesviirus	0	0	X	X	X	Harilik karpkala ja sasaan (Cyprinus carpio)
Lõhede infektsioosne aneemia (ISA)	0	0	X	X	X	Vikerforell (Oncorhynchus mykiss), Atlandi lõhe (Salmo salar) ning jõe- ja meriforell (S. trutta)
Marteilia refringens’i nakkus	0	0	X	X	X	Austrid (Ostrea angasi, O. chilensis, O. edulis, O. puelchana), rannakarplased (Mytilus edulis ja M. galloprovincialis)
Bonamia ostreae nakkus	0	0	X	X	X	Austrid (Ostrea angasi, O. chilensis, O. conchaphila, O. denselammellosa, O. edulis ja O. puelchana)
Ihtüoftirioos	0	0	X	X	X	Kõik seltsi Decapoda kuuluvad koorikloomad

Märkused:

OIE eeskirjad = edaspidi B. abortus, B. melitensis või B. suis ühes peatükis, järgmiste soovitustega (vastavalt praegusele projektile): veislased [kariloomad (Bos taurus, B. indicus, B. frontalis, B. javanicus ja B. grunniens), piison (Bison bison ja B. bonasus) ja vesipühvel (Bubalus bubalis)], lambad (Ovis aries) ja kitsed (Capra aegagrus), sead (Sus scrofa), kaamellased [dromedar (Camelus dromedarius), baktrian (Camelus bactrianus), laama (Lama glama), alpaka (Lama pacos), guanako (Lama guanicoe) and vikunja (Vicugna vicugna)], hirvlased [metskits [(Capreolus capreolus), punahirv (Cervus elaphus elaphus), põder (C. elaphus canadensis), tähnikhirv (C. nippon), sambarhirv (C. unicolor unicolor), Rusa hirv (C. timorensis), kabehirv (Dama dama), valgesaba-pampahirv, mustsaba-pampahirv, muulhirv (Odocoileus spp.) ja põhjapõder (Rangifer tarandus), halljänes (Lepus europaeus).

**	M. tuberculosis ei ole OIE loetelus; see on lisatud aga ahvilistelt edasikanduvaid zoonoose käsitlevasse peatükki 6.11 kui M. tuberculosis complex seoses karantiiniaegse konkreetse testimise/ravi alaste soovitustega.

***	Valikuline direktiivis 2003/99/EÜ, sõltuvalt epidemioloogilisest olukorrast liikmesriigis.

Komisjoni määruses (EL) nr 142/2011 (1) määratletakse „rasked nakkushaigused“ järgmiselt: „Haigusi, mida Maailma Loomatervishoiu Organisatsioon on loetlenud maismaaloomade tervise-eeskirja 2010. aasta väljaande artiklis 1.2.3 ja veeloomade tervishoiu eeskirja 2010. aasta väljaande peatükis 1.3, käsitatakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 6 lõike 1 punkti b alapunktis ii sätestatud üldiste veterinaarpiirangute kohaldamisel raskete nakkushaigustena.“

[ME 331]

(1) Komisjoni 25. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 142/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega (ELT L 54, 26.2.2011, lk 1).

I LISA

Lemmikloomaliigid

A OSA

Koerad (Canis lupus familiaris)

Kassid (Felis silvestris catus)

Valgetuhkrud (Mustela putorius furo)

B OSA

Selgrootud (v.a mesilased ja kimalased ning limused ja koorikloomad)

Dekoratiivsed veeloomad

Kahepaiksed

Roomajad

Linnud: kõik linnuliigid, v.a kodulinnud

Imetajad: närilised ja küülikud, välja arvatud need, kes on ette nähtud toidu tootmiseks.

II LISA

Kabiloomade liigid

Takson
Selts	Sugukond	Perekond/liik
Perissodactyla	Equidae	Equus spp.
	Tapiridae	Tapirus spp.
	Rhinoceritidae	Ceratotherium spp., Dicerorhinus spp., Diceros spp., Rhinoceros spp.
Artiodactyla	Antilocapridae	Antilocapra ssp.
	Bovidae	Addax ssp., Aepyceros ssp., Alcelaphus ssp., Ammodorcas ssp., Ammotragus ssp., Antidorcas ssp., Antilope ssp., Bison ssp., Bos ssp.(sealhulgas Bibos, Novibos, Poephagus), Boselaphus ssp., Bubalus ssp. (sealhulgas Anoa), Budorcas ssp., Capra ssp., Cephalophus ssp., Connochaetes ssp., Damaliscus ssp.(sealhulgas Beatragus), Dorcatragus ssp., Gazella ssp., Hemitragus ssp., Hippotragus ssp., Kobus ssp., Litocranius ssp., Madogua ssp., Naemorhedus ssp. (sealhulgas Nemorhaedus ja Capricornis), Neotragus ssp., Oreamuos ssp., Oreotragus ssp., Oryx ssp., Ourebia ssp., Ovibos ssp., Ovis ssp., Patholops ssp., Pelea ssp., Procapra ssp., Pseudois ssp., Pseudoryx ssp., Raphicerus ssp., Redunca ssp., Rupicapra ssp., Saiga ssp., Sigmoceros-Alecelaphus ssp., Sylvicapra ssp., Syncerus ssp., Taurotragus ssp., Tetracerus ssp., Tragelaphus ssp. (sealhulgas Boocerus).
	Camelidae	Camelus ssp., Lama ssp., Vicugna ssp.
	Cervidae	Alces ssp., Axis-Hyelaphus ssp., Blastocerus ssp., Capreolus ssp., Cervus-Rucervus ssp., Dama ssp., Elaphurus ssp., Hippocamelus ssp., Hydropotes ssp., Mazama ssp., Megamuntiacus ssp., Muntiacus ssp., Odocoileus ssp., Ozotoceros ssp., Pudu ssp., Rangifer ssp.
	Giraffidae	Giraffa ssp., Okapia ssp.
	Hippopotamindae	Hexaprotodon-Choeropsis ssp., Hippopotamus ssp.
	Moschidae	Moschus ssp.
	Suidae	Babyrousa ssp., Hylochoerus ssp., Phacochoerus ssp., Potamochoerus ssp., Sus ssp.,
	Tayassuidae	Catagonus ssp., Pecari-Tayassu ssp.
	Tragulidae	Hyemoschus ssp., Tragulus-Moschiola ssp.
Proboscidae	Elephantidae	Elephas ssp., Loxodonta ssp.

III LISA

Artikli 257 lõikes 2 osutatud vastavustabel

1. Direktiiv 64/432/EMÜ

Direktiiv 64/432/EMÜ	Käesolev määrus
Artikkel 1	—
Artikkel 2	Artikkel 4 (osaliselt), artikli 150 lõige 3 ja artikli 220 lõige 3
Artikli 3 lõige 1 Artikli 3 lõige 2	Artiklid 121 ja 123 Artikli 121 lõige 2, artikli 123 lõige 1 ja artikli 146 lõiked 3 ja 4
Artikli 4 lõige 1 Artikli 4 lõiked 2 ja 3	Artikli 121 lõige 1 Artikli 122 lõiked 1 ja 2
Artikli 5 lõige 1 Artikli 5 lõige 2 Artikli 5 lõike 2 punkt a Artikli 5 lõike 2 punkt b Artikli 5 lõige 3 Artikli 5 lõige 4 Artikli 5 lõige 5	Artikli 140 lõige 1, artiklid 142 ja 143 Artikli 146 lõiked 3 ja 4 Artikli 144 punkt a Artikli 141 lõike 1 punkt b Artikli 146 lõiked 3 ja 4 Artikkel 150 Artiklid 130, 132 ja 150
Artikkel 6	Artiklid 127, 128, 129
Artikkel 6a	—
Artikkel 7	Artiklid 129, 130, artikli 131 punkt a ja artikkel 132
Artikkel 8	Artiklid 16, 17, 18 ja artikli 16 lõige 3, artikli 17 lõige 3, artikli 18 lõige 3 ning artikkel 19
Artikkel 9	Artikli 30 lõige 1, artiklid 31, 32 ja artikli 30 lõiked 3 ja 4, artikli 31 lõige 2
Artikkel 10	Artikli 30 lõige 2, artiklid 31, 32, 36, 41, 42 ja artiklid 39, 40, artikli 41 lõige 3 ning artikli 42 lõiked 5 ja 6
Artikli 11 lõige 1 Artikli 11 lõige 2 Artikli 11 lõige 3 Artikli 11 lõige 4 Artikli 11 lõiked 5–6	Artikli 89 lõike 1 punkt a, artiklid 92, 93 ja artikli 92 lõige 2 Artiklid 97, 100 ja 101 Artiklid 93, 94 Artikkel 95 Artikli 92 lõike 1 punkt d ja lõike 2 punkt d
Artikli 12 lõige 1 Artikli 12 lõige 2 Artikli 12 lõige 3 Artikli 12 lõige 4 Artikli 12 lõiked 5 ja 6	Artikkel 122 Artikkel 99 ja artikkel 100 Artikli 122 lõike 1 punktid a ja b Artikli 140 lõige 3 —
Artikli 13 lõiked 1 ja 2 Artikli 13 lõige 3 Artikli 13 lõige 4 Artikli 13 lõiked 5 ja 6	Artiklid 89, 92, 93, 94, 97, 100 ja 101 Artikkel 95 — Artikkel 96
Artikli 14 lõiked 1 ja 2 Artikli 14 lõike 3 punktid A ja B Artikli 14 lõike 3 punkt C Artikli 14 lõiked 4 kuni 6	— — Artikkel 103 —
Artikli 15 lõige 1 Artikli 15 lõiked 2 kuni 4	Artikkel 256 —
Artikkel 16	—
Artikkel 17	—
Artikkel 17a	—
Artikkel 18	Artikkel 103
Artikkel 19	—
Artikkel 20	—

2. Direktiiv 77/391/EMÜ

Direktiiv 77/391/EMÜ	Käesolev määrus
Artikkel 1	—
Artikli 2 lõige 1 Artikli 2 lõige 2 Artikli 2 lõige 3 Artikli 2 lõige 4	Artikli 30 lõige 1 Artiklid 31 ja 32 Artikkel 33 Artiklid 36 ja 41
Artikli 3 lõige 1 Artikli 3 lõige 2 Artikli 3 lõige 3 Artikli 3 lõige 4	Artikli 30 lõige 1 Artiklid 31 ja 32 Artikkel 33 Artiklid 36 ja 41
Artikkel 4	Artikli 30 lõige 1, artiklid 31, 32, 33, 36 ja 41
Artikkel 5	—
Artikkel 6	—
Artikkel 7	—
Artikkel 8	—
Artikkel 9	—
Artikkel 10	—
Artikkel 11	—
Artikkel 12	—
Artikkel 13	—
Artikkel 14	—
Artikkel 15	—

3. Direktiiv 78/52/EMÜ

Direktiiv 78/52/EMÜ	Käesolev määrus
Artikkel 1	—
Artikkel 2	Artikkel 4 (osaliselt)
Artikli 3 lõige 1 Artikli 3 lõige 2 Artikli 3 lõige 3 Artikli 3 lõige 4	Artikli 30 lõige 1, artiklid 31, 34 ja 35 — — Artikli 30 lõige 1 ja artikkel 31
Artikkel 4	Artikli 30 lõige 1, artiklid 31 ja 35
Artikkel 5	Artiklid 16, 17, 18, 46 ja 47
Artikli 6 lõige 1 Artikli 6 lõige 2 Artikli 6 lõige 3	Artiklid 73 kuni 75 Artiklid 76 ja 77 Artiklid 78 ja 79
Artikkel 7	Artiklid 78 ja 79
Artikkel 8	Artiklid 78 ja 79
Artikkel 9	Artiklid 78 ja 79
Artikkel 10	Artiklid 78 ja 79
Artikkel 11	Artiklid 78 ja 79
Artikkel 12	Artiklid 78 ja 79
Artikkel 13	Artiklid 16, 17, 18, 46 ja 47
Artikli 14 lõige 1 Artikli 14 lõige 2 Artikli 14 lõige 3	Artiklid 73 kuni 75 Artiklid 76 ja 77 Artiklid 78 ja 79
Artikkel 15	Artiklid 78 ja 79
Artikkel 16	Artiklid 78 ja 79
Artikkel 17	Artiklid 78 ja 79
Artikkel 18	Artiklid 78 ja 79
Artikkel 19	Artiklid 78 ja 79
Artikkel 20	Artiklid 78 ja 79
Artikkel 21	—
Artikkel 22	Artiklid 16, 17, 18, 46 ja 47
Artikkel 23	Artiklid 73 kuni 79
Artikkel 24	Artiklid 78 ja 79
Artikkel 25	Artiklid 78 ja 79
Artikkel 26	Artiklid 78 ja 79
Artikkel 27	Artikli 121 lõige 1, artikli 123 lõike 1 punkt b
Artikkel 28	—
Artikkel 29	—
Artikkel 30	—

4. Direktiiv 80/1095/EMÜ

Direktiiv 80/1095/EMÜ	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikli 30 lõige 1 ja artikkel 36
Artikkel 2	Artikkel 4 (osaliselt)
Artikkel 3	Artikli 30 lõige 1, artiklid 34 ja 35
Artikkel 3a	Artikli 30 lõige 1, artiklid 34 ja 35
Artikkel 4	Artiklid 31, 32 ja 35
Artikkel 4a	Artiklid 31, 32 ja 35
Artikkel 5	—
Artikkel 6	Artikli 30 lõike 1 punkt b, artikli 30 lõige 3 ja artikkel 31
Artikkel 7	Artiklid 36, 39 ja 40
Artikkel 8	Artiklid 41 ja 42
Artikkel 9	—
Artikkel 11	—
Artikkel 12	—
Artikkel 12a	—
Artikkel 13	—

5. Direktiiv 82/894/EMÜ

Direktiiv 82/894/EMÜ	Käesolev määrus
Artikkel 1	—
Artikkel 2	Artikkel 4 (osaliselt)
Artikkel 3	Artiklid 17, 19, 20 ja 21
Artikkel 4	Artiklid 17,18, 19, 20 ja 21
Artikkel 5	Artikli 21 punktid b ja c
Artikkel 6	—
Artikkel 7	—
Artikkel 8	—

6. Direktiiv 88/407/EMÜ

Direktiiv 88/407/EMÜ	Käesolev määrus
Artikkel 1	—
Artikkel 2	Artikkel 4 (osaliselt)
Artikkel 3	Artiklid 157 ja 158
Artikkel 4	Artikli 158 punktid b ja c
Artikkel 5	Artiklid 89, 92, 95 ja 96
Artikli 6 lõige 1 Artikli 6 lõige 2 Artikli 6 lõiked 3 ja 4	Artiklid 159 ja 160 — —
Artikkel 8	Artikli 230 lõike 1 punkt a ja artikkel 231
Artikkel 9	Artikli 230 lõike 1 punkt b, artiklid 234 ja 235
Artikkel 10	Artikli 230 lõike 1 punkt c, artiklid 231, 236 ja 238
Artikkel 11	Artikli 230 lõike 1 punkt d ja artiklid 239, 240
Artikkel 12	Artikli 230 lõige 2
Artikkel 15	Artiklid 246 kuni 251
Artikkel 16	—
Artikkel 17	—
Artikkel 18	—
Artikkel 20	—
Artikkel 21	—
Artikkel 22	—

7. Direktiiv 89/556/EMÜ

Direktiiv 89/556/EMÜ	Käesolev määrus
Artikkel 1	—
Artikkel 2	Artikkel 4 (osaliselt)
Artikkel 3	Artiklid 157, 158, 159
Artikli 5 lõige 1 Artikli 5 lõige 2 Artikli 5 lõiked 2a ja 3	Artiklid 89 ja 92 Artikkel 96 Artikkel 92
Artikkel 6	Artiklid 159 ja 160
Artikkel 7	Artikli 230 lõike 1 punkt a ja artikkel 231
Artikkel 8	Artikli 230 lõike 1 punkt b, artiklid 234 ja 235
Artikkel 9	Artikli 230 lõike 1 punkt c, artiklid 236 ja 238
Artikkel 10	Artikli 230 lõike 1 punkt d, artiklid 239, 240
Artikkel 11	Artikli 230 lõige 2 ja artiklid 249 kuni 251
Artikkel 14	Artiklid 246 kuni 248
Artikkel 15	—
Artikkel 16	—
Artikkel 17	—
Artikkel 18	—
Artikkel 19	—
Artikkel 20	—
Artikkel 21	—

8. Direktiiv 90/429/EMÜ

Direktiiv 90/429/EMÜ	Käesolev määrus
Artikkel 1	—
Artikkel 2	Artikkel 4 (osaliselt)
Artikkel 3	Artiklid 157 ja 158
Artikkel 4	—
Artikli 5 lõige 1 Artikli 5 lõige 2	Artiklid 89 ja 92 Artikkel 96
Artikli 6 lõige 1 Artikli 6 lõige 2	Artiklid 159 ja 160 —
Artikkel 7	Artikli 230 lõike 1 punkt a ja artikkel 231
Artikkel 8	Artikli 230 lõike 1 punkt b, artiklid 234 ja 235
Artikkel 9	Artikli 230 lõike 1 punkt c, artiklid 236 ja 238
Artikkel 10	Artikli 230 lõike 1 punkt d, artiklid 239, 240
Artikli 11 lõige 1 Artikli 11 lõiked 2 ja 3	Artikli 230 lõige 2 —
Artikkel 12	Artikkel 239
Artikkel 13	—
Artikkel 14	—
Artikkel 15	Artiklid 246 kuni 251
Artikkel 16	—
Artikkel 17	—
Artikkel 18	—
Artikkel 19	—
Artikkel 20	—
Artikkel 21	—
Artikkel 22	—

9. Direktiiv 91/68/EMÜ

Direktiiv 91/68/EMÜ	Käesolev määrus
Artikkel 1	—
Artikkel 2	Artikkel 4 (osaliselt), artikli 150 lõige 3 ja artikli 220 lõige 3
Artikli 3 lõiked 1, 2, 3 ja 5 Artikli 3 lõige 4	Artiklid 127 ja 128 Artikkel 136
Artikli 4 lõige 1 Artikli 4 lõige 2 Artikli 4 lõige 3	Artikli 121 lõike 2 punkt b, artiklid 127 ja 128 Artikkel 125 Artikkel 128
Artikkel 4a	Artikkel 128
Artikli 4b lõiked 1 kuni 3 Artikli 4b lõige 4 Artikli 4b lõige 5 Artikli 4b lõige 6	Artikkel 128 Artikkel 130 Artikkel 129 Artikli 121 lõige 1 ja artikkel 122
Artikli 4c lõiked 1 ja 2 Artikli 4c lõige 3	Artikkel 128 Artiklid 130 ja 132
Artikkel 5	Artikkel 128
Artikkel 6	Artikkel 128
Artikli 7 lõiked 1 kuni 3 Artikli 7 lõige 4	Artiklid 30, 31 ja 32 —
Artikli 8 lõiked 1 kuni 3 Artikli 8 lõige 4	Artiklid 36, 39 ja 40 —
Artikli 8a lõige 1 Artikli 8a lõige 2 Artikli 8a lõige 3 Artikli 8a lõige 4 Artikli 8a lõige 5	Artikli 89 lõike 1 punkt a, artiklid 92, 93 ja 131 Artiklid 97, 100 Artiklid 93, 94 ja 96 Artikkel 95 Artikli 92 lõike 1 punkt d ja lõike 2 punkt d
Artikli 8b lõige 1 Artikli 8b lõige 2 Artikli 8b lõige 3 Artikli 8b lõige 4	Artikkel 82, artikli 89 lõike 1 punkt a, artiklid 92, 93, 97, 100 ja 131 Artiklid 89, 92, 93 Artikkel 95 —
Artikli 8c lõige 1 Artikli 8c lõige 2 Artikli 8c lõige 3 Artikli 8c lõiked 4 ja 5	Artiklid 85 ja 122 Artikkel 99 Artikli 122 lõike 1 punkt a —
Artikkel 9	Artiklid 140, 141, 142, 143, 144, 145, 146 ja 150
Artikkel 10	—
Artikkel 11	—
Artikkel 12	Artikli 141 punkt b
Artikkel 14	—
Artikkel 15	—
Artikkel 17	—
Artikkel 18	—

10. Otsus 91/666/EMÜ

Otsus 91/666/EMÜ	Käesolev määrus
Artikkel 1	—
Artikkel 2	Artikkel 4 (osaliselt)
Artikkel 3	Artikkel 48
Artikkel 4	Artiklid 48, 49 ja 50
Artikkel 5	Artiklid 48 ja 50
Artikkel 6	Artikkel 15 ja artikli 48 lõike 3 punkt b
Artikkel 7	Artikkel 50
Artikkel 8	—
Artikkel 9	—
Artikkel 10	—
Artikkel 11	—
Artikkel 12	—

11. Direktiiv 92/35/EMÜ

Direktiiv 92/35/EMÜ	Käesolev määrus
Artikkel 1	—
Artikkel 2	Artikkel 4 (osaliselt)
Artikkel 3	Artikkel 16
Artikkel 4	Artiklid 53 kuni 57 ja 59
Artikkel 5	Artiklid 46 ja 47
Artikkel 6	Artiklid 60 kuni 69
Artikkel 7	Artikkel 57
Artikkel 8	Artikkel 64
Artikkel 9	Artiklid 65, 66 ja 67
Artikkel 10	Artiklid 65, 66 ja 67
Artikkel 11	Artikkel 68
Artikkel 12	Artikli 71 lõige 1
Artikkel 13	Artikli 65 lõige 2
Artikkel 14	—
Artikkel 15	—
Artikkel 16	—
Artikkel 17	Artiklid 43, 44 ja 45
Artikkel 18	—
Artikkel 19	—
Artikkel 20	—
Artikkel 21	—
Artikkel 22	—

12. Direktiiv 92/65/EMÜ

Direktiiv 92/65/EMÜ	Käesolev määrus
Artikkel 1	—
Artikkel 2	Artikkel 4 (osaliselt)
Artikkel 3	—
Artikkel 4	Artiklid 121, 123, 16, 17, 18, artikli 30 lõige 2, artiklid 140 kuni 143, 146 ja 148
Artikkel 5	Artiklid 133, 134, 140, 141
Artikli 6 punkt A Artikli 6 punkt B	Artiklid 121, 123, 127, 128, 134, 137, 140 kuni 143 —
Artikli 7 punkt A Artikli 7 punkt B	Artiklid 121, 123, 127, 128, 134, 137 ja 140 kuni 143 —
Artikkel 8	Artiklid 121, 123, 133 ja 140 kuni 143
Artikkel 9	Artiklid 121, 123, 133 ja 140 kuni 143
Artikli 10 lõiked 1 kuni 4 Artikli 10 lõiked 5 kuni 7	Artiklid 121, 123, 133, 140 kuni 143 —
Artikkel 10a	—
Artikli 11 lõige 1 Artikli 11 lõiked 2 ja 3 Artikli 11 lõige 4 Artikli 11 lõige 5	Artikkel 155 Artiklid 155, 157 ja 158, 140 kuni 143 Artiklid 92 ja 96 Artikkel 162
Artikli 12 lõige 1 Artikli 12 lõige 2 Artikli 12 lõige 3 Artikli 12 lõige 4 Artikli 12 lõige 5 Artikli 12 lõige 6	— Artiklid 246 kuni 248 Artiklid 82, 97, 100 Artiklid 140 kuni 146 ja 149 kuni 151 — Artikkel 256
Artikli 13 lõige 1 Artikli 13 lõige 2	Artiklid 133, 140 kuni 146 ja 148 Artiklid 90, 92, 93 kuni 96
Artikkel 14	Artiklid 30, 31 ja 32
Artikkel 15	Artiklid 36, 39, 40 ja 41
Artikkel 16	Artikli 230 lõige 1 ja artikkel 236
Artikli 17 lõige 1 Artikli 17 lõige 2 Artikli 17 lõige 3 Artikli 17 lõiked 4 ja 5	Artikli 230 lõike 1 punktid a, b ja c Artikkel 231 Artiklid 231, 234, 235 —
Artikkel 18	Artikli 230 lõike 1 punkt d, artikkel 239
Artikkel 19	Artikkel 236
Artikkel 20	Artikli 230 lõige 2, artiklid 246 kuni 248
Artikkel 21	Artiklid 141, 142, 143, 160, 209 ja 211
Artikkel 22	—
Artikkel 23	—
Artikkel 24	Artikli 230 lõike 1 punkt d, artikkel 239 ja artikli 241 lõike 1 punkti a alapunkt v ja punkti c alapunkt iv
Artikkel 25	—
Artikkel 26	—
Artikkel 27	—
Artikkel 28	—
Artikkel 29	—
Artikkel 30	—

13. Direktiiv 92/66/EMÜ

Direktiiv 92/66/EMÜ	Käesolev määrus
Artikkel 1	—
Artikkel 2	Artikkel 4 (osaliselt)
Artikkel 3	Artikkel 16
Artikkel 4	Artiklid 53 kuni 56, artikli 57 lõige 1 ja artikkel 59
Artikkel 5	Artiklid 60 kuni 63
Artikkel 6	Artikkel 63
Artikkel 7	Artikkel 57, artikli 43 lõike 2 punkt d
Artikkel 8	Artiklid 55 ja 56
Artikli 9 lõige 1 Artikli 9 lõiked 2 kuni 7	Artikkel 64 Artiklid 65 kuni 68
Artikkel 10	Artiklid 65 ja 67
Artikkel 11	Artikli 67 punkt b, artikli 68 lõike 1 punkt b ja lõike 2 punkt a
Artikkel 12	Artikkel 54
Artikkel 13	Artikli 65 lõige 2
Artikkel 14	—
Artikkel 15	—
Artikkel 16	Artiklid 46 ja 47
Artikkel 17	Artikkel 47
Artikkel 18	Artikli 65 punkt e, artiklid 67 ja 69
Artikli 19 lõiked 1 kuni 3 Artikli 19 lõige 4 Artikli 19 lõige 5	Artiklid 53 kuni 56 Artikli 57 lõige 1, artiklid 60 kuni 63 Artikli 71 lõige 2
Artikkel 20	—
Artikkel 21	Artiklid 43 ja 44
Artikkel 22	—
Artikkel 23	—
Artikkel 24	—
Artikkel 25	—
Artikkel 26	—
Artikkel 27	—

14. Direktiiv 92/118/EMÜ

Direktiiv 92/118/EMÜ	Käesolev määrus
Artikkel 1	—
Artikkel 2	Artikkel 4 (osaliselt)
Artikkel 3	Artiklid 164, 223 ja artikli 228 punkti c alapunkt v
Artikli 4 lõige 1 Artikli 4 lõige 2	Artiklid 164, 223 ja artikli 228 punkti c alapunkt v —
Artikkel 5	Artiklid 164 ja 223
Artikkel 6	Artikli 15 lõike 1 punkt b ja lõike 2 punkt b
Artikli 7 lõige 1 Artikli 7 lõige 2 Artikli 7 lõige 3 Artikli 7 lõige 4	— Artiklid 246 kuni 248 — Artikkel 256
Artikkel 8	—
Artikkel 9	Artiklid 230 ja 236
Artikkel 10	Artiklid 230, 236, 239 ja 241
Artikkel 11	Artikli 241 lõike 1 punkti c alapunkt ii
Artikkel 12	—
Artikkel 13	Artikli 241 lõike 1 punkti c alapunkt i
Artikkel 14	—
Artikkel 15	—
Artikkel 16	Artikli 241 lõike 1 punkti c alapunkt v
Artikkel 17	—
Artikkel 18	—
Artikkel 19	—
Artikkel 20	—

15. Direktiiv 92/119/EMÜ

Direktiiv 92/119/EMÜ	Käesolev määrus
Artikkel 1	—
Artikkel 2	Artikkel 4 (osaliselt)
Artikkel 3	Artikkel 16
Artikkel 4	Artiklid 53 kuni 57 ja 59
Artikkel 5	Artiklid 60 kuni 63
Artikkel 6	Artikkel 70 ja artikli 71 lõige 2
Artikkel 7	Artikkel 63
Artikkel 8	Artikkel 57
Artikkel 9	Artiklid 62 ja 63
Artikkel 10	Artikkel 64
Artikkel 11	Artiklid 65 kuni 68 ja artikli 71 lõige 2
Artikkel 12	Artiklid 65 kuni 68
Artikkel 13	Artikli 67 punkt a
Artikkel 14	Artikli 65 lõige 2
Artikkel 15	—
Artikkel 16	Artikli 63 punkt b, artikli 67 punkt b, artikli 68 lõike 1 punkt b ja lõike 2 punkt a
Artikkel 17	—
Artikkel 18	—
Artikkel 19	Artiklid 46, 47 ja 69
Artikkel 20	Artiklid 43, 44 ja 45
Artikkel 21	—
Artikkel 22	—
Artikkel 23	—
Artikkel 24	—
Artikkel 25	—
Artikkel 26	—
Artikkel 27	—
Artikkel 28	—

16. Otsus 95/410/EMÜ

Otsus 95/410/EMÜ	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artiklid 127 kuni 129
Artikkel 2	Artikli 128 lõike 1 punkt c
Artikkel 3	Artiklid 140, 142 ja 143
Artikkel 4	—
Artikkel 5	—
Artikkel 6	—

17. Direktiiv 2000/75/EÜ

Direktiiv 2000/75/EÜ	Käesolev määrus
Artikkel 1	—
Artikkel 2	Artikkel 4 (osaliselt)
Artikkel 3	Artikkel 16
Artikli 4 lõiked 1 ja 2 Artikli 4 lõige 3 Artikli 4 lõige 4 Artikli 4 lõige 5 Artikli 4 lõige 6	Artiklid 54 ja 55 Artikkel 53 Artikkel 56 Artikkel 70 Artikkel 59
Artikkel 5	Artiklid 46 ja 47
Artikkel 6	Artiklid 60 kuni 64
Artikkel 7	Artikkel 57
Artikkel 8	Artiklid 64, 68 ja artikli 71 lõige 3
Artikkel 9	Artiklid 65 ja 67
Artikli 10 lõige 1 Artikli 10 lõige 2	Artiklid 64 ja 67 Artiklid 46 ja 47
Artikkel 11	—
Artikkel 12	Artiklid 65 ja 67
Artikkel 13	Artikli 71 lõige 1
Artikkel 14	Artikli 65 lõige 2
Artikkel 15	—
Artikkel 16	—
Artikkel 17	—
Artikkel 18	Artiklid 43, 44 ja 45
Artikkel 19	—
Artikkel 20	—
Artikkel 21	—
Artikkel 22	—
Artikkel 23	—

18. Määrus (EÜ) nr 1760/2000

Määrus (EÜ) nr 1760/2000	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikkel 102
Artikkel 2	Artikkel 4 (osaliselt)
Artikkel 3	Artikli 102 lõige 2 ja artikkel 105
Artikkel 4	Artikli 106 punkt a, artiklid 108, 114, 115 ja 117
Artikkel 5	Artikli 103 lõike 1 punkt a
Artikkel 6	Artikkel 104, artikli 106 punkt b, artiklid 108, 114, 115 ja 117
Artikkel 7	Artiklid 97, 100, 101 ja artikli 106 punkti b alapunkt i ja punkt c
Artikkel 8	Artikkel 105
Artikkel 9	—
Artikli 10 punktid a kuni c Artikli 10 punktid d ja e Artikli 10 punkt f	Artiklid 114, 115, 117 — Artikkel 258
Artikkel 11	—
Artikkel 12	—
Artikkel 13	—
Artikkel 14	—
Artikkel 15	—
Artikkel 16	—
Artikkel 17	—
Artikkel 18	—
Artikkel 19	—
Artikkel 20	—
Artikkel 21	—
Artikkel 22	—
Artikkel 23	—
Artikkel 24	—
Artikkel 25	—

[ME 332]

19. Direktiiv 2001/89/EÜ

Direktiiv 2001/89/EÜ	Käesolev määrus
Artikkel 1	—
Artikkel 2	Artikkel 4 (osaliselt)
Artikkel 3	Artiklid 16, 17, 18 ja 21
Artikkel 4	Artikkel 53 kuni artikli 57 lõige 1 ja artikkel 59
Artikkel 5	Artiklid 60 kuni 63 ja artikli 71 lõige 2
Artikkel 6	Artiklid 63 ja 71
Artikkel 7	Artiklid 62, 63 ja artikli 65 lõike 1 punkt b
Artikkel 8	Artikkel 57
Artikkel 9	Artikkel 64
Artikkel 10	Artiklid 65 kuni 68
Artikkel 11	Artiklid 65 kuni 68
Artikkel 12	Artikli 65 lõike 1 punkt f, artikli 67 punkt b ja artikli 68 lõike 1 punkt b
Artikkel 13	Artikli 61 lõige 3, artikli 63 punkt d ja artikkel 68
Artikkel 14	Artiklid 62 ja 63
Artikkel 15	Artikkel 70
Artikkel 16	Artikkel 70 ja artiklid 30 kuni 35
Artikkel 17	Artikkel 15, artikli 54 lõiked 2 ja 3, artikli 65 lõike 1 punkt b ja artikli 67 punkt c
Artikkel 18	Artiklid 15, 46 ja 47
Artikkel 19	Artikli 65 lõike 1 punkt e, artiklid 67 ja 69
Artikkel 20	Artikkel 70
Artikkel 21	—
Artikkel 22	Artiklid 43, 44 ja 45
Artikkel 23	Artikli 43 lõike 2 punkt d ja artikkel 44
Artikkel 24	—
Artikkel 25	—
Artikkel 26	—
Artikkel 27	—
Artikkel 28	—
Artikkel 29	—
Artikkel 30	—
Artikkel 31	—

20. Direktiiv 2002/60/EÜ

Direktiiv 2002/60/EÜ	Käesolev määrus
Artikkel 1	—
Artikkel 2	Artikkel 4 (osaliselt)
Artikkel 3	Artiklid 16, 17, 18 ja 21
Artikkel 4	Artiklid 53 kuni 56, artikli 57 lõige 1 ja artikkel 59
Artikkel 5	Artiklid 60 kuni 63 ja artikli 71 lõige 2
Artikkel 6	Artiklid 63 ja 71
Artikkel 7	Artiklid 62 ja 63
Artikkel 8	Artikkel 57
Artikkel 9	Artikkel 64
Artikkel 10	Artiklid 65, 67 ja 68
Artikkel 11	Artiklid 65, 67 ja 68
Artikkel 12	Artikli 65 lõike 1 punkt f, artikli 67 punkt b ja artikli 68 lõike 1 punkt b
Artikkel 13	Artikli 61 lõige 3, artikli 63 punkt d ja artikkel 68
Artikkel 14	Artiklid 62 ja 63
Artikkel 15	Artikkel 70
Artikkel 16	Artikkel 70 ja artiklid 30 kuni 35
Artikkel 17	Artikli 61 punkt f ja artikkel 63
Artikkel 18	Artikkel 15, artikli 54 lõiked 2 ja 3, artikli 65 lõike 1 punkt b ja artikli 67 punkt c
Artikkel 19	Artiklid 15, 46 ja 47
Artikkel 20	—
Artikkel 21	Artiklid 43, 44 ja 45
Artikkel 22	Artikli 43 lõike 2 punkt d ja artikkel 44
Artikkel 23	—
Artikkel 24	—
Artikkel 25	—
Artikkel 26	—
Artikkel 27	—
Artikkel 28	—
Artikkel 29	—
Artikkel 30	—

21. Direktiiv 2002/99/EÜ

Direktiiv 2002/99/EÜ	Käesolev määrus
Artikkel 1	—
Artikkel 2	Artikkel 4 (osaliselt)
Artikkel 3	Artiklid 164, 223 ja artikli 228 punkti c alapunkt v
Artikkel 4	Artikli 65 lõike 1 punkt c, punkti d alapunkt i, punktid g, h, i ja artiklid 67, 164, 223 ja artikli 229 lõike 1 punkt d
Artikkel 5	Artiklid 165, 166, 224 ja 225
Artikkel 6	—
Artikkel 7	Artiklid 236 ja 238
Artikkel 8	Artiklid 231, 232 ja 233
Artikkel 9	Artiklid 239 ja 240
Artikkel 10	—
Artikkel 11	—
Artikkel 12	—
Artikkel 13	—
Artikkel 14	—
Artikkel 15	—
Artikkel 16	—

22. Direktiiv 2003/85/EÜ

Direktiiv 2003/85/EÜ	Käesolev määrus
Artikkel 1	—
Artikkel 2	Artikkel 4 (osaliselt)
Artikkel 3	Artiklid 16, 17, 18 ja 21
Artikkel 4	Artiklid 53 kuni 56 ja artikli 57 lõige 1
Artikkel 5	Artikli 55 lõike 1 punktid d ja e ning lõige 2
Artikkel 6	Artikli 55 lõike 1 punkti f alapunkt i ning lõige 2 ja artikli 56 punkt b
Artikkel 7	Artikli 55 lõike 1 punkti f alapunkt ii
Artikkel 8	Artikli 55 lõike 1 punkt f ja lõige 2
Artikkel 9	Artikkel 59
Artikkel 10	Artiklid 60, 61, 63
Artikkel 11	Artikli 61 lõike 1 punkt f, artikli 63 punkt b, artikli 65 lõike 1 punkt f ja artikli 67 punkt b
Artikkel 12	Artikli 65 lõike 1 punktid h, i ja artikkel 67
Artikkel 13	Artikkel 57
Artikkel 14	Artiklid 61 ja 63
Artikkel 15	Artiklid 61 ja 63
Artikkel 16	Artiklid 61, 62 ja 63
Artikkel 17	Artikli 71 lõiked 2 ja 3
Artikkel 18	Artiklid 61 ja 63
Artikkel 19	Artiklid 62 ja 63
Artikkel 20	Artikli 71 lõiked 2 ja 3
Artikkel 21	Artikkel 64
Artikkel 22	Artiklid 65 kuni 67
Artikkel 23	Artiklid 65 kuni 67
Artikkel 24	Artikkel 67 ja artikli 71 lõige 1
Artikkel 25	Artikli 65 lõike 1 punkt c, punkti d alapunkt i, punktid g, h, i ja artikkel 67
Artikkel 26	Artikli 65 lõike 1 punkt c, punkti d alapunkt i, punktid g, h, i ning artiklid 67 ja 164
Artikkel 27	Artikli 65 lõike 1 punkt c, punkti d alapunkt i, punktid g, h, i ja artiklid 67, 164
Artikkel 28	Artikli 65 lõike 1 punkt c, punkti d alapunkt iii ja artikkel 67
Artikkel 29	Artikli 65 lõike 1 punkt c, punkti d alapunkt ii ja artikkel 67
Artikkel 30	Artikli 65 lõike 1 punkt c, punkti d alapunkt ii ja artikkel 67
Artikkel 31	Artikli 65 lõike 1 punkt c, punkti d alapunkt ii ja artikkel 67
Artikkel 32	Artiklid 65 ja 67
Artikkel 33	Artikli 65 lõike 1 punkt c, punkti d alapunkt ii ning artikkel 67
Artikkel 34	Artikkel 67, artikli 140 lõige 2, artikli 159 lõike 1 punkt b, artikli 165 lõike 1 punkt b
Artikkel 35	Artikkel 71
Artikkel 36	Artikkel 68
Artikkel 37	Artiklid 65 ja 67
Artikkel 38	Artiklid 65 ja 67
Artikkel 39	Artikli 65 lõike 1 punkt c, punkti d alapunkt i, punktid g, h, i ja artiklid 67, 164
Artikkel 40	Artikli 65 lõike 1 punkt c, punkti d alapunkt i, punktid g, h, i ja artiklid 67, 164
Artikkel 41	Artikli 65 lõike 1 punkt c, punkti d alapunkt ii ja artikkel 67
Artikkel 42	Artiklid 65 ja 67
Artikkel 43	Artikkel 71
Artikkel 44	Artikkel 68
Artikkel 45	Artiklid 64, 69 ja 71
Artikkel 46	Artiklid 65 ja 67
Artikkel 47	Artikli 65 lõike 1 punkt h ja artikkel 67
Artikkel 48	Artikkel 140
Artikkel 49	Artiklid 15, 46 ja 47
Artikkel 50	Artiklid 46,47 ja 69
Artikkel 51	Artiklid 46, 47 ja 69
Artikkel 52	Artiklid 46 ja 47
Artikkel 53	Artiklid 46 ja 47
Artikkel 54	Artiklid 46, 47, 65, 67 ja artikli 69 lõige 3
Artikkel 55	Artiklid 46, 47, 65, 67 ja artikli 69 lõige 3
Artikkel 56	Artikkel 47, artikli 68 lõike 1 punkt c ja artikli 69 lõige 3
Artikkel 57	Artikkel 47, artikli 68 lõike 1 punkt c ja artikli 69 lõige 3
Artikkel 58	Artikli 65 lõike 1 punkt c ja artikkel 67
Artikkel 59	Artiklid 36, 38, 39, 40 ja 68
Artikkel 60	Artiklid 36, 38, 39, 40 ja 68
Artikkel 61	Artiklid 36, 38, 39, 40 ja 68
Artikkel 62	Artikkel 68
Artikkel 63	Artikli 140 lõige 2, artiklid 159 ja 165
Artikkel 64	Artikli 69 lõige 3 ja artikkel 128
Artikkel 65	Artikkel 15
Artikkel 66	—
Artikkel 67	—
Artikkel 68	—
Artikkel 69	—
Artikkel 70	Artikkel 15
Artikkel 71	Artikli 54 lõiked 2 ja 3, artikkel 58, artikli 61 lõike 1 punkt g, artikli 63 punkt c ja artikli 65 lõike 1 punkt b, artikli 67 punkt c, artikli 68 lõike 1 punkt c ning lõike 2 punkt b
Artikkel 72	Artikkel 43
Artikkel 73	Artikkel 45
Artikkel 74	Artikli 43 lõike 2 punkt d
Artikkel 75	Artikkel 44
Artikkel 76	Artikli 43 lõike 2 punkt d ja artikkel 44
Artikkel 77	Artikkel 44
Artikkel 78	Artikli 43 lõike 2 punkt d
Artikkel 79	Artikkel 52
Artikkel 80	Artikkel 48
Artikkel 81	Artikli 48 lõige 3 ja artikkel 50
Artikkel 82	Artikli 48 lõige 3 ja artikkel 50
Artikkel 83	Artikkel 49
Artikkel 84	Artikli 48 lõige 3 ja artikkel 50
Artikkel 85	Artiklid 70 ja 71
Artikkel 86	Artikkel 256
Artikkel 87	—
Artikkel 88	Artikli 71 lõige 3
Artikkel 89	—
Artikkel 90	—
Artikkel 91	—
Artikkel 92	—
Artikkel 93	—
Artikkel 94	—
Artikkel 95	—

23. Määrus (EÜ) nr 998/2003

Määrus (EÜ) nr 998/2003	Käesolev määrus
Artikkel 1	—
Artikkel 2	—
Artikkel 3	Artikkel 4 (osaliselt)
Artikkel 4	Artikkel 112, artikli 114 punkt e ja artikkel 117
Artikkel 5	Artiklid 152, 222 ja 228
Artikkel 6	—
Artikkel 7	Artikli 152 lõiked 2 ja 3 ning artikli 222 lõiked 2 ja 3
Artikkel 8	Artikli 241 lõike 1 punkti a alapunkt ii
Artikkel 9	Artikli 241 lõike 1 punkti a alapunkt ii
Artikkel 10	Artikkel 231
Artikkel 11	—
Artikkel 12	—
Artikkel 13	—
Artikkel 14 (esimene ja teine lõik) Artikkel 14 (kolmas lõik) Artikkel 14 (neljas lõik)	Artikkel 239 — Artikli 236 lõike 1 punkt b ja artikli 241 lõike 1 punkti a alapunkt ii
Artikkel 15	—
Artikkel 16	—
Artikkel 17	Artikli 152 lõiked 2 ja 3, artikli 222 lõiked 2 ja 3, artikkel 228 ja artikli 241 lõike 1 punkti a alapunkt ii
Artikkel 18	Artiklid 246 kuni 251
Artikkel 19	Artikli 4 lõike 2 punkt b, artikli 152 lõiked 2 ja 3, artikli 222 lõiked 2 ja 3, artikkel 228 ja artikli 241 lõike 1 punkti a alapunkt ii
Artikli 19a lõige 1 Artikli 19a lõige 2	Artikli 114 punkt e ja artikkel 117 Artikli 152 lõiked 2 ja 3
Artikkel 20	—
Artikkel 21	—
Artikkel 22	—
Artikkel 23	—
Artikkel 24	—
Artikkel 25	—

24. Määrus (EÜ) nr 21/2004

Määrus (EÜ) nr 21/2004	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikkel 102
Artikkel 2	Artikkel 4 (osaliselt)
Artikli 3 lõige 1 Artikli 3 lõige 2	Artikli 102 lõige 2 Artikkel 105
Artikli 4 lõiked 1 ja 2 Artikli 4 lõige 3 Artikli 4 lõiked 4 kuni 7 Artikli 4 lõige 8 Artikli 4 lõige 9	Artikli 107 punkt a, artiklid 114, 115 ja117 Artikli 114 punkt b ja artikli 115 punkt a Artikkel 114 Artikkel 105 Artikli 114 punkt b
Artikkel 5	Artiklid 97, 100, 101, 105 ja artikli 106 punktid b ja c
Artikkel 6	Artikli 105 punkt b, artikli 107 punkt b, artikkel 108, artikli 114 punkti c alapunkt ii, artiklid 115 ja 117
Artikkel 7	Artikkel 96
Artikli 8 lõige 1 Artikli 8 lõige 2 Artikli 8 lõiked 3 kuni 5	Artikkel 103 Artikli 107 punkt c Artikkel 103
Artikkel 9	Artikli 114 punkt b ja artikkel 117
Artikli 10 lõike 1 punkt a Artikli 10 lõike 1 punkt b Artikli 10 lõike 1 punkt c Artikli 10 lõige 2	— Artikkel 256 Artikkel 258 Artikkel 117
Artikkel 11	Artikkel 105
Artikli 12 lõige 1 Artikli 12 lõige 2 Artikli 12 lõiked 4 kuni 7	— Artikkel 256 —
Artikkel 13	—
Artikkel 14	—
Artikkel 15	—
Artikkel 16	—
Artikkel 17	—

[ME 333]

25. Direktiiv 2004/68/EÜ

Direktiiv 2004/68/EÜ	Käesolev määrus
Artikkel 1	—
Artikkel 2	Artikkel 4 (osaliselt)
Artikli 3 lõige 1 Artikli 3 lõige 2	Artikli 230 lõike 1 punkt a Artikli 233 lõige 1
Artikkel 4	Artikli 231 lõige 1
Artikkel 5	Artiklid 231 lõiked 1, 3 ja artikkel 232
Artikkel 6	Artiklid 236 ja 237
Artikkel 7	Artikkel 236 lõike 1 punkt a ja lõige 2 ning artikkel 237
Artikkel 8	Artikkel 236, artikli 239 lõige 4 ja artikli 241 lõike 1 punkt a
Artikkel 9	Artikli 236 lõige 1 ja artikli 239 lõige 4
Artikkel 10	Artikli 236 lõige 1 ja artikli 239 lõige 4
Artikkel 11	Artikli 230 lõike 1 punkt d, artiklid 239 ja 240
Artikkel 12	—
Artikkel 13	—
Artikkel 14	—
Artikkel 16	—
Artikkel 17	—
Artikkel 18	—
Artikkel 19	—
Artikkel 20	—
Artikkel 21	—

26. Direktiiv 2005/94/EÜ

Direktiiv 2005/94/EÜ	Käesolev määrus
Artikkel 1	—
Artikkel 2	Artikkel 4 (osaliselt)
Artikkel 3	Artikkel 9
Artikkel 4	Artiklid 27 ja 28
Artikkel 5	Artiklid 16, 17, 18 ja 21
Artikkel 6	Artikkel 57
Artikkel 7	Artiklid 53 kuni 56 ja artikli 57 lõige 1
Artikkel 8	Artikli 55 lõige 2
Artikkel 9	Artikkel 59
Artikkel 10	Artikli 55 lõike 1 punktid e, f ja artikkel 56
Artikkel 11	Artiklid 61 ja 63
Artikkel 12	Artikkel 63
Artikkel 13	Artiklid 61 ja 63
Artikkel 14	Artikli 63 punkt a
Artikkel 15	Artikkel 62 ja artikli 63 punkt e
Artikkel 16	Artikkel 64
Artikkel 17	Artiklid 65 ja 67
Artikkel 18	Artikli 65 lõike 1 punktid a ja b ning artikkel 67
Artikkel 19	Artiklid 65 ja 67
Artikkel 20	Artikli 65 lõike 1 punkti d alapunkt ii ja artikkel 67
Artikkel 21	Artikli 65 lõike 1 punktid c ja i ning artikkel 67
Artikkel 22	Artikli 65 lõike 1 punktid c ja i ning artikkel 67
Artikkel 23	Artikli 65 lõike 1 punkt c ja artikkel 67
Artikkel 24	Artikli 65 lõike 1 punkt c ja artikkel 67
Artikkel 25	Artikli 65 lõike 1 punkt c ja artikkel 67
Artikkel 26	Artikli 65 lõike 1 punkt c ja artikkel 67
Artikkel 27	Artikli 65 lõike 1 punkti d alapunkt ii ja artikkel 67
Artikkel 28	Artikli 65 lõike 1 punkt f ja artikli 67 punkt b
Artikkel 29	Artikkel 68
Artikkel 30	Artiklid 65 ja 67
Artikkel 31	Artikkel 68
Artikkel 32	Artiklid 64, 65, 67 ja artikli 71 lõige 3
Artikkel 33	Artikkel 67 ja artikli 71 lõige 3
Artikkel 34	Artikkel 37, artikli 65 lõike 1 punkt i, artikkel 67 ja artikli 71 lõige 3
Artikkel 35	Artiklid 54 ja 61
Artikkel 36	Artiklid 61 ja 63
Artikkel 37	Artiklid 61 ja 63
Artikkel 38	Artiklid 61, 63, 65 ja 67
Artikkel 39	Artiklid 61, 63 ja artikli 71 lõige 3
Artikkel 40	Artikkel 61,63 ja artikli 71 lõige 3
Artikkel 41	Artikkel 61,63 ja artikli 71 lõige 3
Artikkel 42	Artiklid 62 ja 63
Artikkel 43	Artikkel 64
Artikkel 44	Artiklid 65 ja 67
Artikkel 45	Artikkel 68
Artikkel 46	Artikli 64 lõige 4, artikkel 67 ja artikli 71 lõige 3
Artikkel 47	Artiklid 61, 63 ja 71
Artikkel 48	Artikli 68 lõike 1 punkt b ja lõike 2 punkt a
Artikkel 49	Artikli 61 lõige 3 ja artikkel 68
Artikkel 50	Artikkel 15, artikli 54 lõike 2 punktid b ja c ning lõige 3, artikli 58 lõige 2, artikli 63 lõige 5
Artikkel 51	—
Artikkel 52	Artiklid 46 ja 47
Artikkel 53	Artikkel 69
Artikkel 54	Artiklid 46, 47, 65, 67 ja 69
Artikkel 55	Artiklid 46, 47, 65, 67 ja 69
Artikkel 56	Artiklid 46 ja 47
Artikkel 57	Artikkel 47
Artikkel 58	Artiklid 48 kuni 51
Artikkel 59	Artikkel 52
Artikkel 60	—
Artikkel 61	Artikkel 256
Artikkel 62	Artiklid 43 kuni 45
Artikkel 63	—
Artikkel 64	—
Artikkel 65	—
Artikkel 66	—
Artikkel 67	—
Artikkel 68	—
Artikkel 69	—

27. Direktiiv 2006/88/EÜ

Direktiiv 2006/88/EÜ	Käesolev määrus
Artikkel 1	—
Artikkel 2	Artikkel 2 ja artikli 3 lõige 2
Artikkel 3	Artikkel 4 (osaliselt)
Artikli 4 lõige 1 Artikli 4 lõige 2 Artikli 4 lõige 3 Artikli 4 lõige 4 Artikli 4 lõige 5	Artiklid 170, 171, 174 ja 175 Artikkel 177 Artikli 183 lõige 2 Artiklid 170, 171, 172 ja 173 —
Artikkel 5	Artikkel 179
Artikkel 6	Artiklid 183 ja 184
Artikkel 7	—
Artikkel 8	Artiklid 185, 186, 187 ja 188
Artikkel 9	Artikli 179 lõike 1 punkti a alapunkt i ning lõiked 2 ja 3
Artikkel 10	Artikli 179 lõike 1 punkti a alapunkt ii ning lõiked 2 ja 3
Artikkel 11	Artiklid 190 ja 204
Artikkel 12	Artikkel 190
Artikkel 13	Artikkel 191
Artikli 14 lõiked 1 ja 2 Artikli 14 lõiked 3 ja 4	Artikkel 208 Artiklid 219 ja 220
Artikli 15 lõiked 1 ja 2 Artikli 15 lõige 3 Artikli 15 lõige 4	Artiklid 195 ja 196 Artikkel 192 Artiklid 195, 196 ja 198
Artikkel 16	Artikkel 196
Artikkel 17	Artikkel 196
Artikkel 18	Artiklid 200 ja 201
Artikkel 19	Artiklid 200 ja 201
Artikkel 20	Artikkel 199
Artikkel 21	Artiklid 202, 203 ja 205
Artikkel 22	Artikli 230 lõike 1 punkt a
Artikkel 23	Artiklid 231 ja 232
Artikkel 24	Artikli 230 lõike 1 punkt d ja artikkel 239
Artikkel 25	Artiklid 236, 239 ja 240
Artikkel 26	Artikkel 16
Artikkel 27	Artiklid 17 ja 18
Artikkel 28	Artiklid 53 kuni 55 ja 72 kuni 74
Artikkel 29	Artikkel 57
Artikkel 30	Artiklid 59 ja 77
Artikkel 31	—
Artikkel 32	Artiklid 60, 61, 62 ja 64
Artikkel 33	Artiklid 65 ja 67
Artikkel 34	Artikli 61 lõike 1 punktid b ja c ning artikkel 63
Artikkel 35	Artikli 61 lõige 3 ja artikkel 63
Artikkel 36	—
Artikkel 37	Artikkel 68
Artikkel 38	Artiklid 76 ja 78
Artikkel 39	Artiklid 78 ja 79
Artikkel 40	Artikkel 80
Artikkel 41	Artikli 246 lõike 1 punktid b ja c
Artikkel 42	Artikli 71 lõige 3
Artikkel 43	Artikkel 227
Artikkel 44	Artiklid 26, 27, 30 ja 31
Artikkel 45	Artikkel 32
Artikkel 46	Artikkel 34
Artikkel 47	Artiklid 43 ja 44
Artikkel 48	Artiklid 46 ja 47
Artikkel 49	Artikkel 36
Artikkel 50	Artiklid 36 ja 37
Artikkel 51	Artikkel 38
Artikkel 52	Artikkel 41
Artikkel 53	Artikkel 42
Artikkel 54	—
Artikkel 55	—
Artikkel 56	—
Artikli 57 punkt a Artikli 57 punkt b Artikli 57 punkt c	— Artikli 54 lõike 2 punkt c ja lõige 3, artikkel 58, artikli 61 lõike 1 punkt h, artikli 63 lõige c, artikli 67 lõike 1 punktid b ja c —
Artikkel 58	—
Artikkel 59	Artikkel 38, artikkel 183 (osaliselt)
Artikkel 60	Artikkel 256
Artikkel 61	—
Artikkel 62	—
Artikkel 63	—
Artikkel 64	—
Artikkel 65	—
Artikkel 66	—
Artikkel 67	—

28. Direktiiv 2008/71/EÜ

Direktiiv 2008/71/EÜ	Käesolev määrus
Artikkel 1	—
Artikkel 2	Artikkel 4 (osaliselt)
Artikli 3 lõige 1 Artikli 3 lõige 2	Artikkel 96 Artikkel 115 —
Artikli 4 lõige 1 Artikli 4 lõige 2	Artiklid 97 ja 115 Artikkel 110
Artikli 5 lõige 1 Artikli 5 lõige 2	Artikli 110 punkt a, artikli 114 punkt b ja artikkel 117 Artikli 110 punkt a ja artikkel 111
Artikli 6 lõige 1 Artikli 6 lõige 2	Artikli 110 punkt a, artiklid 115 ja 117 —
Artikkel 7	Artikli 103 lõike 1 punkt b ja lõige 2
Artikkel 8	Artikkel 110, artikli 114 punkt d
Artikkel 9	Artikkel 256
Artikkel 10	—
Artikkel 11	—
Artikkel 12	—
Artikkel 13	—

[ME 334]

29. Direktiiv 2009/156/EÜ

Direktiiv 2009/156/EÜ	Käesolev määrus
Artikkel 1	—
Artikkel 2	Artikkel 4 (osaliselt)
Artikkel 3	Artiklid 123 ja 136
Artikli 4 lõige 1 Artikli 4 lõige 2 Artikli 4 lõige 3 Artikli 4 lõige 4 Artikli 4 lõige 5 Artikli 4 lõige 6	Artikkel 127 ja artikli 146 lõige 3 Artiklid 127 ja 128 Artikkel 125 Artiklid 109, 114 ja 117 Artikli 123 lõike 1 punkt a, artiklid 127 ja 128 Artiklid 30 kuni 35
Artikkel 5	Artiklid 127 ja 128
Artikkel 6	Artiklid 127, 128 ja artikli 141 punkt b
Artikli 7 lõige 1 Artikli 7 lõige 2 Artikli 7 lõige 3	Artikli 123 lõige 2 ja artikkel 130 Artiklid 127, 128 ja 129 Artiklid 127, 128 ja 129
Artikkel 8	Artikli 109 lõike 1 punkt c, artiklid 114, 117 ja 140 kuni 143
Artikkel 9	Artiklid 246 kuni 248 (osaliselt)
Artikkel 10	—
Artikkel 11	—
Artikli 12 lõiked 1, 2 ja 3 Artikli 12 lõiked 4 ja 5	Artikli 230 lõike 1 punkt a ja artikkel 231 Artikkel 236
Artikkel 13	Artiklid 231 ja 236
Artikkel 14	Artikkel 236
Artikkel 15	Artikkel 236
Artikkel 16	Artiklid 236, 238 ja 239
Artikkel 17	Artikkel 236
Artikkel 18	—
Artikkel 19	Artikkel 236
Artikkel 20	—
Artikkel 21	—
Artikkel 22	—
Artikkel 23	—
Artikkel 24	—

30. Direktiiv 2009/158/EÜ

Direktiiv 2009/158/EÜ	Käesolev määrus
Artikkel 1	—
Artikkel 2	Artikkel 4 (osaliselt)
Artikkel 3	—
Artikkel 4	—
Artikkel 5	Artiklid 123, 127, 128, 157 ja 158
Artikkel 6	Artiklid 121, 123 ja 157
Artikkel 7	Artikkel 96
Artikkel 8	Artiklid 157 ja 158
Artikkel 9	Artiklid 127 ja 128
Artikkel 10	Artiklid 127 ja 128
Artikkel 11	Artiklid 127 ja 128
Artikkel 12	Artiklid 127 ja 128
Artikkel 13	Artikkel 128
Artikkel 14	Artikkel 128
Artikli 15 lõike 1 punkt a Artikli 15 lõike 1 punktid b kuni d Artikli 15 lõige 2	Artiklid 157 ja 158 Artiklid 127 ja 128 Artiklid 30 kuni 35
Artikkel 16	Artiklid 30 kuni 35
Artikkel 17	Artiklid 36, 39 ja 40
Artikkel 18	Artiklid 121, 122, artikli 123 lõike 1 punkt a ja lõige 2, artikkel 129 ning artikli 155 lõige 3
Artikkel 19	Artikkel 128
Artikkel 20	Artiklid 140 kuni 147 ning artiklid 159 ja 160
Artikkel 21	—
Artikkel 22	—
Artikkel 23	Artikli 230 lõike 1 punkt a, artiklid 231 ja 232
Artikkel 24	Artikkel 236
Artikkel 25	Artikkel 236
Artikkel 26	Artikkel 239
Artikkel 27	—
Artikkel 28	Artiklid 236, 237 ja 238
Artikkel 29	Artiklid 236 ja 241
Artikkel 30	Artikkel 236
Artikkel 31	Artiklid 246 kuni 248
Artikkel 32	—
Artikkel 33	—
Artikkel 34	—
Artikkel 35	—
Artikkel 36	—
Artikkel 37	—
Artikkel 38	—

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/611

P7_TA(2014)0382

Taimekahjustajate vastased kaitsemeetmed ***I

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus taimekahjustajate vastaste kaitsemeetmete kohta (COM(2013)0267 – C7-0122/2013 – 2013/0141(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/61)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0267),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 43, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0122/2013),

—	võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Austria Liidunõukogu poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. detsembri 2013. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A7-0147/2014),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 170, 5.6.2014, lk 104.

P7_TC1-COD(2013)0141

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014 taimekahjustajate vastaste kaitsemeetmete kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 43,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

pärast õigusakti eelnõu esitamist riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

tegutsedes seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu direktiivis 2000/29/EÜ (3) on kehtestatud taimetervise kord.

(2)	21. novembril 2008 kutsus nõukogu komisjoni üles taimetervise korda hindama (4).

(3)	Võttes arvesse selle hindamise tulemust ja direktiivi 2000/29/EÜ kohaldamisel saadud kogemust, tuleks nimetatud direktiiv asendada. Selleks et tagada uute eeskirjade ühtlane kohaldamine, peaks direktiivi asendav õigusakt olema määrus.

(4)

Taimetervis on väga oluline liidu taimekasvatuse, avaliku ja erahaljastuse, looduslike ökosüsteemide, ökosüsteemi teenuste ja elurikkuse bioloogilise mitmekesisuse seisukohalt. Taimetervist ohustavad taimedele ja taimsetele saadustele kahjulikud liigid (edaspidi „taimekahjustajad“) , mille liidu territooriumile sissetoomise risk on nüüdseks suurenenud üleilmastunud kaubavahetuse ja kliimamuutuste tõttu . Selle ohuga võitlemiseks on vaja võtta meetmeid, et määrata kindlaks taimekahjustajatest tulenevad taimetervislikud riskid ja vähendada need riskid vastuvõetavale tasemele. [ME 1]

(5)

Vajadust selliste meetmete järele on teadvustatud juba ammu. Meetmeid on käsitletud rahvusvahelistes lepingutes ja konventsioonides, sealhulgas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 6. detsembril 1951. aastal sõlmitud rahvusvaheline taimekaitsekonventsioon ja selle uus muudetud versioon, mis kiideti heaks Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni konverentsi 29. istungil 1997. aasta novembris. , ning 29. detsembri 1993. aasta rahvusvaheline bioloogilise mitmekesisuse konventsioon . Liit on nii rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni kui ka bioloogilise mitmekesisuse EL on nimetatud konventsiooni osaline. [ME 2]

(6)

On ilmnenud, et käesoleva määruse reguleerimisala määramiseks on oluline võtta arvesse biogeograafilisi tegureid, et vältida selliste taimekahjustajate levikut liidu Euroopa-territooriumil, mida seal ei esine. Seega tuleks liikmesriikide Euroopast väljaspool asuvad territooriumid (äärepoolseimad piirkonnad), millele on osutatud ELi toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 355 lõikes 1, käesoleva määruse territoriaalsest kohaldamisalast välja jätta. Tuleks koostada nende territooriumide nimekiri. Kui nimetatud territooriumi või ELi toimimise lepingu artikli 355 lõikes 2 osutatud territooriumi staatust muudetakse vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 355 lõikele 6, tuleks muuta ka kõnealust nimekirja tagamaks, et käesoleva määruse territoriaalne kohaldamisala piirdub jätkuvalt liidu territooriumi Euroopa-osaga. Viiteid kolmandatele riikidele tuleks käsitada viidetena ka kõnealusesse nimekirja kantud territooriumidele.

(7)

Direktiiviga 2000/29/EÜ on kehtestatud eeskirjad ametliku kontrolli kohta, mida teevad pädevad asutused seoses taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmetega. Need eeskirjad on praegu kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr …/…. (5) [Ametliku kontrolli määruse number ja joonealuses märkuses viide Euroopa Liidu Teatajale], ega peaks seega olema käesoleva määruse osa.

(8)

Tuleks kehtestada kriteeriumid selliste taimekahjustajate identifitseerimiseks, mille suhtes on vaja võtta kontrollimeetmeid kogu liidu territooriumil. Selliseid taimekahjustajaid nimetatakse liidu karantiinseteks taimekahjustajateks. Samuti tuleks kehtestada kriteeriumid selliste taimekahjustajate idenifitseerimiseks, mille suhtes on vaja kontrollimeetmeid võtta üksnes liidu ühe või mitme osa territooriumil. Selliseid taimekahjustajaid nimetatakse kaitstavate piirkondade karantiinseteks taimekahjustajateks.

(9)

Selleks et liidu karantiinsete taimekahjustajate kontrollimisel oleks võimalik keskenduda taimekahjustajatele, mille majanduslik, sotsiaalne või keskkonnamõju on kogu liidu territooriumil kõige tugevam, tuleks koostada selliste taimekahjustajate (edaspidi „prioriteetsed taimekahjustajad“) piiratud nimekiri.

(10)	Liidu karantiinsete taimekahjustajate liitu sissetoomise ja seal vedamise keelust on asjakohane sätestada erandid teaduslikel eesmärkidel ning katsete, sordivaliku, sordiaretuse ja näituste puhul.

(11)

Selleks et tagada tõhus ja õigeaegne tegutsemine liidu karantiinsete taimekahjustajate esinemise korral, peaks üldsusele, ettevõtjatele ja liikmesriikidele kehtima teavitamise kohustus. Oluline on suurendada haljasalade töötajate, kohalike asutuste ametnike, aianduskeskuste töötajate, puukoolide töötajate, importijate, maastikuaednike, puuhooldajate, õpetajate, teadlaste, ettevõtjate, ametiasutuste töötajate, valitud esindajate ja tavakodanike teadlikkust taimekahjustajatest ning koolitada neid niisuguste taimekahjustajate vastu võitlemise valdkonnas. [ME 3]

(12)

Kui teavitamise kohustusega kaasneb füüsiliste või juriidiliste isikute andmete avaldamine pädevatele asutustele, võib see tuua kaasa põhiõiguste harta artikli 8 (isikuandmete kaitse) piiramise. See piirang oleks käesoleva määrusega seotud avaliku huvi eesmärgi saavutamiseks siiski vajalik ja proportsionaalne.

(13)

Ettevõtja, kes saab teada liidu karantiinse taimekahjustaja esinemisest taimel, taimsel saadusel või muul objektil, mis on või oli tema kontrolli all, peaks olema kohustatud võtma kõik asjakohased meetmed taimekahjustaja hävitamiseks, asjaomaste taimede, taimsete saaduste või muude objektide kõrvaldamiseks või tagasivõtmiseks ning pädeva asutuse, teiste tarneahelas olevate isikute ja üldsuse teavitamiseks.

(14)

Liikmesriigid peaksid liidu karantiinsete taimekahjustajate avastamise korral oma territooriumil võtma kõik vajalikud meetmed nende hävitamiseks. On asjakohane kehtestada meetmed, mida liikmesriigid sellisel juhul võivad võtta, ning põhimõtted, mille põhjal nad peaksid otsustama, milliseid meetmeid võtta. Nende meetmete hulka peaks kuuluma saastunud piirkonnast ja puhvertsoonist koosnevate piirangualade loomine.

(15)

Teatavatel juhtudel peaksid liikmesriigid kehtestama meetmed karantiinsete taimekahjustajate hävitamiseks eravaldustes asuvatelt taimedelt, kuna taimekahjustajad saab tulemuslikult hävitada üksnes juhul, kui kõrvaldatakse kõik saasteallikad. Selleks peaks liikmesriikide pädevatel asutustel olema eravaldustele seaduslik juurdepääs. See võib tähendada põhiõiguste harta artikli 7 (era- ja perekonnaelu austamine) ja artikli 17 (õigus omandile) piiramist. Selline piirang on kõnealuse korraga seotud avaliku huvi eesmärgi saavutamiseks vajalik ja proportsionaalne, eeldusel et liikmesriigid tagavad eraomandile tehtud kahju õigeaegse ja õiglase hüvitamise.

(16)

Taimekahjustajate ennetus, nendevastased kaitsemeetmed ja nende esinemise varajane avastamine on nende õigeaegse ja tõhusa hävitamise seisukohalt äärmiselt oluline olulised . Seepärast peaksid liikmesriigid uurima liidu karantiinsete taimekahjustajate esinemist piirkondades, kus neid taimekahjustajaid teadaolevalt ei ole esinenud. Võttes arvesse liidu karantiinsete taimekahjustajate arvu ning nimetatud uuringute tegemiseks vajalikku aega ja vahendeid, peaksid liikmesriigid koostama mitmeaastased uuringukavad. [ME 4]

(16a)

Ennetavad põllumajanduslikud meetmed ja integreeritud tõrje kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/128/EÜ (6) ei tohiks hõlmata süstemaatilist pestitsiididega tehtavat profülaktikat, st biotsiidide kasutamist enne seda, kui taimekahjustaja on isegi avastatud. [ME 5]

(17)

Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu meetmeid juhul, kui kahtlustatakse konkreetsete liidu karantiinsete taimekahjustajate esinemist või kui nende esinemist on kinnitatud, eelkõige meetmeid nende taimekahjustajate hävitamiseks ja ohjeldamiseks ning nende taimekahjustajatega seotud piirangualade loomiseks, uuringute tegemiseks, situatsiooniplaanide koostamiseks, simulatsiooniõppuste korraldamiseks ja hävitamiskavade koostamiseks. Komisjon konsulteerib võetavate meetmete teemal liikmesriikidega. [ME 6]

(18)

Selleks et tagada kiire ja tõhus tegutsemine selliste taimekahjustajate esinemise korral, mis ei ole liidu karantiinsed taimekahjustajad, kuid mis liikmesriikide arvates võivad vastata liidu karantiinsete taimekahjustajate nimekirja kandmise tingimustele, tuleks sätestada, milliseid meetmeid peavad liikmesriigid võtma, kui nad saavad teada sellise taimekahjustaja esinemisest. Sarnased sätted tuleks kehtestada ka komisjonile.

(19)	Liikmesriikidel tuleks teatavatel tingimustel lubada võtta rangemaid hävitamismeetmeid kui seda nõutakse liidu õigusaktidega , juhul kui neid kohaldatakse säästvalt . [ME 7]

(20)	Prioriteetsete taimekahjustajate suhtes tuleks kohaldada erisätteid, mis hõlmavad üldsuse teavitamist, uuringuid, situatsiooniplaane, hävitamiskavasid ning eelkõige meetmete liidupoolset kaasrahastamist.

(21)

Karantiinsed taimekahjustajad, mida esineb liidu territooriumil, kuid mitte liidu territooriumi teatavates osades, mida nimetatakse kaitstavateks piirkondadeks, ning mille esinemisel oleks vastuvõetamatu majanduslik, sotsiaalne või keskkonnamõju üksnes kaitstavatele piirkondadele, tuleks konkreetselt kindlaks määrata ja kanda kaitstavate piirkondade karantiinsete taimekahjustajate nimekirja. Kaitstavate piirkondade karantiinsete taimekahjustajate sissetoomine asjaomasesse kaitstavasse piirkonda, seal vedamine ja valla päästmine peaks olema keelatud.

(22)

Tuleks kehtestada eeskirjad kaitstavaks piirkonnaks tunnistamise ning kaitstava piirkonna muutmise või tühistamise kohta, kaitstavate piirkondade uurimisega seotud kohustuste ning meetmete kohta, mida tuleb võtta juhul, kui asjaomases kaitstavas piirkonnas avastatakse kaitstavate piirkondade karantiinsete taimekahjustajate esinemine. Juhul kui avastatakse kaitstavate piirkondade karantiinsete taimekahjustajate esinemine asjaomases kaitstavas piirkonnas, tuleks kohaldada rangeid eeskirju nende kaitstavate piirkondade muutmiseks ja tühistamiseks.

(23)

Taimekahjustajaid, mis ei ole liidu karantiinsed taimekahjustajad, tuleks käsitada kvaliteeti vähendavate liidu taimekahjustajatena, kui need levivad peamiselt konkreetsete istutamiseks ettenähtud taimede kaudu, kui nende esinemine istutamiseks ettenähtud taimedel avaldab vastuvõetamatut majanduslikku mõju nende taimede kavandatud kasutusviisile ja kui taimekahjustajad on kantud kvaliteeti vähendavate liidu taimekahjustajate nimekirja. Selleks et piirata selliste taimekahjustajate esinemist, peaks nende sissetoomine liidu territooriumile ja seal vedamine asjaomastel istutamiseks ettenähtud taimedel olema keelatud, kui kõnealuses nimekirjas ei ole sätestatud teisiti.

(24)

Teatavad taimed, taimsed saadused ja muud objektid kujutavad endast vastuvõetamatut taimetervislikku riski, kuna on tõenäoline, et nad kannavad endas liidu karantiinset taimekahjustajat. Mõne, kuid mitte kõigi jaoks nendest on olemas vastuvõetavad riski vähendamise meetmed. Sõltuvalt vastuvõetavate riskivähendamismeetmete olemasolust peaks nende taimede, taimsete saaduste ja muude objektide sissetoomine liidu territooriumile ja seal vedamine olema kas keelatud või erinõuetega reguleeritud. Tuleks koostada selliste taimede, taimsete saaduste ja muude objektide nimekirj.

(25)

Sätestada tuleks erandid keeldudest või erinõuetest, mis on seotud taimede, taimsete saaduste ja muude objektide liidu territooriumile sissetoomisega. Komisjonil peaks olema õigus tunnistada kolmandate riikide teatavad meetmed samaväärseks nõuetega asjaomaste taimede, taimsete saaduste ja muude objektide liidu territooriumil vedamise kohta.

(26)

Kõnealuseid keelde ega nõudeid ei peaks kohaldama järgmise suhtes: väikses koguses taimed, taimsed saadused ja muud objektid, v.a istutamiseks ettenähtud taimed, mis ei ole seotud kaubandusliku ega kutsealase eesmärgiga, ning taimede, taimsete saaduste ja muude objektide sissetoomine piirialadele ja seal vedamine. Samuti ei peaks neid keelde ega nõudeid kohaldama taimede, taimsete saaduste ja muude objektide liidu territooriumile sissetoomise ega seal vedamise suhtes, kui seda tehakse teaduslikel eesmärkidel või seoses katsete, sordivaliku, sordiaretuse ja näitustega. Tuleks kehtestada vajalikud ettevaatusabinõud ja asjaomaseid isikuid teavitada.

(27)	Liidu territooriumile sissetoomise ja seal vedamise eeskirjadest tuleks kehtestada erand taimede, taimsete saaduste ja muude objektide transiitveo korral.

(28)

Rahvusvaheline kauplemine istutamiseks ettenähtud taimedega, millega on vähe taimetervisealast kogemust, võib tuua kaasa suure riski selliste karantiinsete taimekahjustajate kohandumiseks, mille vastu ei ole käesoleva määruse kohaselt meetmeid vastu võetud. Selleks et tagada kiire ja tõhus tegutsemine uute kindlakstehtud riskide korral, mis tulenevad istutamiseks ettenähtud taimedest, milles suhtes ei ole kehtestatud alalisi nõudeid või keelde, kuid mille puhul võib selliseid alalisi meetmeid vaja olla, peaks komisjonil olema võimalus võtta ajutisi meetmeid kooskõlas ettevaatuspõhimõttega.

(29)

Sarnaselt liidu territooriumi kohta kehtestatud keeldude ja erinõuetega tuleb need kehtestada ka selliste taimede, taimsete saaduste ja muude objektide kaitstavatesse piirkondadesse sissetoomise ja seal vedamise kohta, millest võib tuleneda vastuvõetamatu tasemega taimetervislik risk, kuna on tõenäoline, et nad kannavad endas vastava kaitstava piirkonna karantiinset taimekahjustajat.

(30)	Tuleks võtta vastu üldnõuded taimi, taimseid saadusi ja muid objekte vedavate sõidukite ja pakkematerjali kohta tagamaks, et need on vabad karantiinsetest taimekahjustajatest.

(31)

Liikmesriigid peaksid määrama kindlaks karantiiniruumid. Tuleks kehtestada nõuded karantiiniruumide kindlaksmääramise, toimimise ja järelevalve kohta, samuti taimede, taimsete saaduste ja muude objektide väljaviimisele nendest ruumidest. Kui kõnealused nõuded hõlmavad karantiiniruumidesse sisenevate töötajate ja külastajate nimekirjade haldamist, võib see tähendada põhiõiguste harta artikli 8 (isikuandmete kaitse) piiramist. Selline piirang oleks siiski käesoleva määrusega seotud avaliku huvi eesmärgi saavutamiseks vajalik ja proportsionaalne.

(32)	Taimed, taimsed saadused ja muud objektid, mis viiakse liidu territooriumilt kolmandasse riiki, peaksid vastama liidu ja asjaomase kolmanda riigi vahel sõlmitud kahepoolse lepingu või kolmanda riigi õigusaktide nõuetele.

(33)

Kui teatavate taimede, taimsete saaduste või muude objektide suhtes, mis viiakse liidu territooriumilt kolmandatesse riikidesse, ei kohaldata liidu ja kolmanda riigi vahel sõlmitud kahepoolset taimetervise lepingut ega kolmanda riigi taimetervisealaseid õigusakte, tuleks kolmandatele riikidele pakkuda kaitset liidu karantiinsete taimekahjustajate vastu nende teadaolevalt kahjulike omaduste tõttu, välja arvatud juhul, kui on ametlikult teada, et liidu karantiinne taimekahjustaja esineb asjaomases kolmandas riigis ega ole seal ametliku kontrolli all, või kui on alust eeldada, et see liidu karantiinne taimekahjustaja ei ole asjaomase kolmanda riigi kriteeriumide kohaselt karantiinne taimekahjustaja.

(33a)

Taimede kaugmüügi puhul võib olla tegemist suure taimetervisliku riskiga, kui kaubad on nakatunud võõramaiste taimekahjustajatega, sealhulgas karantiinsete taimekahjustajatega. Eelkõige kolmandatest riikidest imporditud ja kaugmüügi kaudu ostetud taimede saadetised ei vasta paljudel juhtudel liidu taimetervislikele impordinõuetele. Niisuguste puudujääkide kõrvaldamiseks on oluline tõsta tarbijate ja taimedega kauplejate teadlikkust ning tagada nii liidus kui ka kolmandates riikides asutatud kaugmüüjate teostatava kaugmüügi jälgitavus. [ME 9]

(33b)

Liikmesriigid peaksid võtma meetmeid, et tõsta teadlikkust taimekahjustajate võimalikust majanduslikust, keskkonna- ja sotsiaalsest mõjust, ennetamise ja levimise peamistest põhimõtetest ning ühiskonna kui terviku vastutusest taimetervise tagamise eest liidus. Lisaks peaks komisjon pidama avalikult kättesaadavat ja ajakohastatud nimekiri kolmandate riikide uutest taimekahjustajatest, mis võivad olla ohtlikud taimetervisele liidu territooriumil. [ME 10]

(34)

Selleks et tagada käesoleva määruse tõhus rakendamine, tuleks ettevõtjad, kelle suhtes kehtivad käesolevas määruses sätestatud kohustused, kanda liikmesriikide loodud registrisse. Halduskoormuse vähendamise eesmärgil peaksid selles registris olema ka ettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr …/…. [……] (7) [Taimse paljundusmaterjali suhtes kohaldatavat õigust käsitleva määruse number ja pealkiri ning joonealuses märkuses viide Euroopa Liidu Teatajale].

(35)	Rohkem kui ühes valduses tegutsevatel ettevõtjatel peaks olema võimalus registreeruda iga valduse jaoks eraldi.

(36)

Selleks et hõlbustada karantiinse taimekahjustajaga saastumise allika avastamist, tuleks ettevõtjatelt nõuda arvestuse pidamist teistelt ettevõtjatelt saadud ja teistele ettevõtjatele tarnitud taimede, taimsete saaduste ja muude objektide üle. Teatavate karantiinsete taimekahjustajate peiteaega ja saasteallika avastamiseks vajalikku aega arvesse võttes tuleks arvepidamist säilitada kolm aastat.

(37)	Ettevõtjatel peaksid olema süsteemid ja menetlused, mille abil saab teha kindlaks taimede, taimsete saaduste ja muude objektide vedamise nende endi valdustes.

(38)	Teatavate taimede, taimsete saaduste ja muude objektide sissetoomisel kolmandatest riikidest liidu territooriumile ja kaitstavatesse piirkondadesse tuleks nõuda fütosanitaarsertifikaati. Selguse huvides tuleks koostada selliste taimede, taimsete saaduste ja muude objektide nimekiri.

(39)

Fütosanitaarsertifikaadid peaksid vastama rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni nõuetele ning tõendama vastavust käesoleva määruse kohaselt kehtestatud nõuetele ja meetmetele. Fütosanitaarsertifikaatide usaldusväärsuse tagamiseks tuleks kehtestada eeskirjad sertifikaatide kehtivus- ja tühistamistingimuste kohta.

(40)

Teatavate taimede, taimsete saaduste ja muude objektide vedamine liidu territooriumil ning sissetoomine kaitstavatesse piirkondadesse ja seal vedamine peaks olema lubatud üksnes tingimusel, et nendega on kaasas taimepass, mis tõendab nende vastavust käesoleva määruse kohaselt kehtestatud nõuetele ja meetmetele. Selguse huvides tuleks koostada selliste taimede, taimsete saaduste ja muude objektide nimekirja.

(41)	Taimepassi ei tuleks nõuda lõppkasutajatele , sealhulgas koduaednikele mõeldud taimede, taimsete saaduste ega muude objektide puhul. [ME 11]

(42)	Taimepasside usaldusväärsuse tagamiseks tuleks kehtestada nende sisu käsitlevad eeskirjad.

(43)	Taimepassi peaks üldjuhul välja andma ettevõtja. Kui ettevõtjal ei ole vahendeid taimepasside väljaandmiseks, peaks olema võimalus, et tema taotluse korral annab taimepassi välja liikmesriigi pädev asutus. [ME 12]

(44)	Tuleks kehtestada eeskirjad taimepasside väljaandmise, väljaandmiseks vajaliku kontrollimise, ettevõtjatele taimepasside väljastamiseks loa andmise ja nende järelevalve, loa saanud käitlejate kohustuste ja kõnealuse loa tagasivõtmise kohta.

(45)	Loa saanud ettevõtjate koormuse vähendamiseks tuleks taimepasside väljaandmiseks vajalik kontrollimine vajaduse korral siduda määruse (EL) nr …/.... kohaselt nõutava hindamisega [Taimse paljundusmaterjali suhtes kohaldatavat õigust käsitleva määruse number].

(46)	Loa saanud ettevõtjatel peaks olema vajalikud teadmised taimekahjustajatest.

(47)

Teatavad ettevõtjad loa saanud võivad soovida koostada taimetervislike riskide juhtimise kava, mis tagab ja näitab, et nad on oma kutsetegevuses täiesti pädevad ja teadlikud taimetervislike riskidega seotud kriitilistest punktidest, ning millega põhjendatakse pädevate asutuste konkreetset kontrolli erikorda. Nende kavade sisu kohta tuleks kehtestada liidu eeskirjad. [ME 13]

(48)	Tuleks kehtestada sätted taimepasside ja fütosanitaarsertifikaatide asendamise kohta.

(49)	Kui taimepassid ei vasta liidu eeskirjadele, tuleks need eemaldada, kehtetuks tunnistada ja jälgitavuse huvides alles hoida.

(50)

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi nr 15 kohaselt peab puidust pakkematerjali märgistama spetsiaalse märgisega, mille panevad nõuetekohaselt loa saanud ja järelevalve all olevad ettevõtjad. Käesoleva määrusega tuleks sätestada nimetatud märgise näidis ja sisu ning liidu territooriumil märgist panevatele ettevõtjatele loa andmine ja nende järelevalve.

(51)

Kolmanda riigi nõudmisel peaks liidu territooriumilt kolmandasse riiki veetavate taimede, taimsete saaduste ja muude objektidega olema kaasas fütosanitaarsertifikaat ekspordi või reekspordi jaoks. Rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni kohaselt peaksid neid sertifikaate välja andma pädevad asutused, võttes arvesse konventsioonis kehtestatud ekspordi ja reekspordi näidissertifikaadi sisu.

(52)

Kui taimi, taimseid saadusi või muid objekte veetakse enne kolmandasse riiki eksportimist läbi mitme liikmesriigi, on oluline, et liikmesriik, kus taimed, taimsed saadused või muud objektid toodeti või kus neid töödeldi, vahetaks teavet teise liikmesriigiga, kes annab välja fütosanitaarsertifikaadi ekspordi jaoks. Teabevahetus on oluline selleks, et sertifikaat vastaks kolmanda riigi nõuetele. Seega tuleks kehtestada ühtlustatud ekspordieelne sertifikaat, et oleks tagatud teabevahetuse toimumine ühesugusel viisil.

(53)	Komisjon peaks looma elektroonilise süsteemi käesoleva määruse kohaselt nõutava teavitamise jaoks.

(53a)

Selleks et võtta arvesse tehnika ja teaduse arengut ning muutunud asjaolusid taimetervise puhul, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta vastu õigusakte kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 seoses liidu karantiinsete taimekahjustajate, prioriteetsete taimekahjustajate ning kvaliteeti vähendavate liidu taimekahjustajate ja asjaomaste istutamiseks ettenähtud taimede nimekirja muutmise või täiendamise eeskirjadega. [ME 14]

(54)

Tagamaks, et teaduslikel eesmärkidel, katsetes, sordivalikul, sordiaretuses või näitustel kasutatavatele liidu karantiinsetele taimekahjustajatele kehtestatud erandeid rakendatakse viisil, millest ei tulene liidu territooriumile ega selle osadele mingit taimetervislikku riski, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte eeskirjade kohta, milles käsitletakse liikmesriikide ja komisjoni vahelist teabevahetust seoses asjaomaste taimekahjustajate liidu territooriumile sissetoomise ja seal vedamisega, vastavate hindamiste ja loa andmise ning nõuete täitmise kontrollimisega, nõuete rikkumise korral võetavate meetmetega ja sellest teavitamisega.

(55)

Tõhusa teavitussüsteemi tagamiseks tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte eeskirjade kohta, milles käsitletakse teatamiskohustust konkreetsete liidu karantiinsete taimekahjustajate kahtlustatava esinemise korral, mida ei ole veel ametlikult kinnitatud.

(56)

Selleks et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut taimekahjustajate esinemisega seotud uuringute valdkonnas, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte eeskirjade kohta, millega muudetakse või täiendatakse mitmeaastaste uuringukavadega hõlmatavaid üksikasju.

(57)	Selleks et tagada simulatsiooniõppuste tõhus toimimine, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte eeskirjade kohta, millega määratakse kindlaks simulatsiooniõppuste sagedus, sisu, vorm ja muud tingimused.

(58)

Selleks et tagada kaitstavate piirkondade kehtestamine ja toimimine usaldusväärsel viisil, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte eeskirjade kohta, milles käsitletakse kaitstavaks piirkonnaks tunnistamisel tehtavaid uuringuid ja seda, kas kaitstavad piirkonnad vastavad asjaomastele nõuetele.

(59)

Tagamaks, et erandeid seoses taimede, taimsete saaduste ja muude objektide veoga piirialadele ja piirialadel kohaldatakse proportsionaalselt ja piiratult, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte eeskirjade kohta, milles käsitletakse kolmandate riikide ja liikmesriikide piirialade maksimaalset laiust, asjaomaste taimede, taimsete saadust ja muude objektide kolmanda riigi ja liikmesriigi piirialadel vedamise maksimaalset vahemaad ning loa andmise korda, mis on seotud taimede, taimsete saaduste ja muude objektide liikmesriigi piirialadele sissetoomise ja seal vedamisega.

(60)

Selleks et vältida taimetervislikke riske taimede, taimsete saaduste või muude objektide transiitveo ajal, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte eeskirjade kohta, millega kehtestatakse sellise deklaratsiooni sisu, milles käsitletakse taimede, taimsete saaduste või muude objektide toimetamist läbi liidu territooriumi kolmandasse riiki vedamise eesmärgil.

(61)

Tagamaks, et ettevõtjate registrisse kandmine on proportsionaalne taimetervislike riskide kontrollimise eesmärgiga, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte eeskirjade kohta, millega kehtestatakse registrisse kandmise kohustusest vabastatud ettevõtjate kategooriad ja neid käsitlevad tingimused.

(62)

Tagamaks, et rahvusvahelises taimekaitsekonventsioonis mitteosalevate kolmandate riikide fütosanitaarsertifikaadid oleksid usaldusväärsed, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte eeskirjade kohta, millega täiendatakse nimetatud kolmandate riikide fütosanitaarsertifikaatide heakskiitmise tingimusi.

(63)

Selleks et vähendada taimetervislikke riske, mis tulenevad taimede, taimsete saaduste või muude objektide veost liidu territooriumil, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte eeskirjade kohta, millega kehtestatakse taimepassi nõudest vabastatud konkreetsete taimede, taimsete saaduste või muude objektide väikeste koguste maksimummäär.

(64)

Tagamaks, et taimede, taimsete saaduste ja muude objektide kontrollimine taimepasside väljaandmiseks oleks usaldusväärne, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte eeskirjade kohta, milles käsitletakse visuaalset kontrolli, proovivõtte ja testimist ning sertifitseerimissüsteemide kasutamist.

(65)	Taimepasside usaldusväärsuse suurendamiseks tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte eeskirjade kohta, milles sätestatakse kvalifikatsiooninõuded, mida peavad täitma ettevõtjad taimepasside väljaandmise loa saamiseks.

(66)	Taimetervislike riskide juhtimise kava kohaldamisala ja otstarbekuse suurendamiseks tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte eeskirjade kohta, millega täiendatakse või muudetakse nimetatud kava üksikasju.

(67)

Selleks et võtta arvesse rahvusvaheliste standardite arengut, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte eeskirjade kohta, milles käsitletakse selliste eripäraste kaupadega (v.a puidust pakkematerjal) seotud kinnitamist, mille puhul on vaja spetsiaalset kinnitust käesoleva määruse eeskirjadele vastavuse kohta.

(68)

Ametlike kinnituste ja ekspordieelsete sertifikaatide otstarbekuse ja usaldusväärsuse tagamiseks tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte eeskirjade kohta, milles sätestatakse ametlike kinnituste sisu, loa andmine ettevõtjatele nende kinnituste väljaandmiseks ja ettevõtjate järelevalve ning ekspordieelse sertifikaadi sisu.

(69)

Selleks et võtta arvesse tehnika ja teaduse arengut ning Euroopa Ülemkogu poolt vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 355 lõikele 6 tehtavat otsust, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte käesoleva määruse lisade muutmise eeskirjade kohta.

(70)

On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistustöö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(71)

Komisjonile tuleks anda rakendusvolitused, et tagada ühesugused tingimused käesoleva määruse rakendamisel seoses järgmisega: liidu karantiinsete taimekahjustajate nimekirja kehtestamine; prioriteetsete taimekahjustajate nimekirja kehtestamine; konkreetsete liidu karantiinsete taimekahjustajate vastaste meetmete kehtestamine; ajutiste meetmete vastuvõtmine seoses taimetervislike riskidega, mis tulenevad ajutistelt liidu karantiinseteks taimekahjustajateks loetavatest taimekahjustajatest; direktiivi 2000/29/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti h esimese lõigu kohaste kaitstavate piirkondade tunnustamine ning vastavate kaitstavate piirkondade karantiinsete taimekahjustajate nimekirja kehtestamine; kaitstavate piirkondade muutmine või tühistamine; kaitstavate piirkondade nimekirja muutmine; kvaliteeti vähendavate liidu taimekahjustajate ja asjaomaste istutamiseks ettenähtud taimede loetlemine; selliste taimede, taimsete saaduste ja muude objektide loetlemine, mille liidu territooriumile sissetoomine ja seal vedamine keelatakse, samuti asjaomaste kolmandate riikide loetlemine; taimede, taimsete saaduste ja muude objektide ning nende liidu territooriumile sissetoomise ja seal vedamise nõuete loetlemine; kolmandate riikide selliste nõuete kehtestamine, mis on samaväärsed taimede, taimsete saaduste ja muude objektide liidu territooriumil vedamise nõuetega; konkreetsete taimede, taimsete saaduste ja muude objektide liikmesriikide piirialadele sissetoomisega seotud eritingimuste või -meetmete kehtestamine; ajutiste meetmete vastuvõtmine seoses kolmandatest riikidest pärinevate istutamiseks ettenähtud taimede liidu territooriumile sissetoomise ja seal vedamisega; selliste taimede, taimsete saaduste ja muude objektide loetlemine, mille konkreetsetesse kaitstavatesse piirkondadesse sissetoomine ja seal vedamine keelatakse; taimede, taimsete saaduste ja muude objektide sissetoomist konkreetsetesse kaitstavatesse piirkondadesse ja seal vedamist käsitlevate nõuete loetlemine; selliste taimede, taimsete saaduste ja muude objektide ning vastavate kolmandate päritolu- või lähteriikide loetlemine, mille puhul tuleb liidu territooriumile sissetoomise korral nõuda fütosanitaarsertifikaati; selliste taimede, taimsete saaduste ja muude objektide ning vastavate kolmandate päritolu- või lähteriikide loetlemine, mille puhul tuleb teatavatesse kaitstavatesse piirkondadesse sissetoomise korral nendest kolmandatest riikidest nõuda fütosanitaarsertifikaati; selliste taimede, taimsete saaduste ja muude objektide loetlemine, mille liidu territooriumil vedamise korral nõutakse taimepassi; selliste taimede, taimsete saaduste ja muude objektide loetlemine, mille sissetoomise korral teatavatesse kaitstavatesse piirkondadesse tuleb nõuda taimepassi, ning taimepassi vormi kehtestamine. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 182/2011 (8).

(72)

Nõuandemenetlust tuleks kasutada järgmistel juhtudel: liidu karantiinsete taimekahjustajate esialgse nimekirja vastuvõtmiseks, arvestades et see esialgne nimekiri peaks ilma ühegi muudatuseta sisaldama üksnes direktiivi 2000/29/EÜ I lisa A osas ning II lisa A osa I jaos loetletud taimekahjustajaid; taimekahjustaja teadusliku nime muutmiseks, kui selline muudatus on põhjendatav teaduse arenguga; kaitstavate piirkondade ja vastavate kaitstavate piirkondade karantiinsete taimekahjustajate esialgse nimekirja vastuvõtmiseks, arvestades et see esialgne nimekiri peaks ilma ühegi muudatuseta sisaldama üksnes direktiivi 2000/29/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti h esimese lõigu kohaselt tunnustatud kaitstavaid piirkondi ja kaitstava piirkonna karantiinseid taimekahjustajaid, mis on loetletud direktiivi 2000/29/EÜ I lisa B osas ja II lisa B osas; kaitstavate piirkondade muutmiseks ja tühistamiseks; kvaliteeti kahjustavate liidu taimekahjustajate esialgse nimekirja vastuvõtmiseks, arvestades et see esialgne nimekiri peaks ilma ühegi muudatuseta sisaldama üksnes teatavates seemnete ja paljundusmaterjali tootmist ja turustamist käsitlevates direktiivides loetletud taimekahjustajaid; selliste taimede, taimsete saaduste ja muude objektide esialgse nimekirja vastuvõtmiseks, mille liidu territooriumile sissetoomine ja seal vedamine keelatakse, arvestades et see esialgne nimekiri peaks ilma ühegi muudatuseta sisaldama taimi, taimseid saadusi ja muid objekte ning asjaomaseid keelde ja kolmandaid riike, mis on sätestatud direktiivi 2000/29/EÜ III lisa A osas, samuti kombineeritud nomenklatuuri koode (CN-kood); selliste taimede, taimsete saaduste ja muude objektide esialgse nimekirja vastuvõtmiseks, mille liidu territooriumile sissetoomine ja seal vedamine keelatakse, arvestades et see esialgne nimekiri peaks ilma ühegi muudatuseta sisaldama üksnes taimi, taimseid saadusi ja muid objekte ning asjaomaseid nõudeid ja kolmandaid riike, mis on sätestatud direktiivi 2000/29/EÜ IV lisa A osas, samuti kombineeritud nomenklatuuri koode (CN-kood); selliste taimede, taimsete saaduste ja muude objektide esialgse nimekirja vastuvõtmiseks, mille teatavatesse kaitstavatesse piirkondadesse sissetoomise ja seal vedamise suhtes kohaldatakse erinõudeid, arvestades et see esialgne nimekiri peaks ilma ühegi muudatuseta sisaldama üksnes taimi, taimseid saadusi ja muid objekte ning asjaomaseid keelde ja kolmandaid riike, mis on sätestatud direktiivi 2000/29/EÜ III lisa B osas, samuti kombineeritud nomenklatuuri koode (CN-kood); selliste taimede, taimsete saaduste ja muude objektide esialgse nimekirja vastuvõtmiseks, mille teatavatesse kaitstavatesse piirkondadesse sissetoomise ja seal vedamise suhtes kohaldatakse erinõudeid, arvestades et see esialgne nimekiri peaks ilma ühegi muudatuseta sisaldama üksnes taimi, taimseid saadusi ja muid objekte ning nõudeid, mis on sätestatud direktiivi 2000/29/EÜ IV lisa B osas, samuti kombineeritud nomenklatuuri koode (CN-kood); selliste taimede, taimsete saaduste ja muude objektide ning vastavate kolmandate päritolu- või lähteriikide esialgse nimekirja vastuvõtmiseks, mille puhul nõutakse liidu territooriumile sissetoomise korral fütosanitaarsertifikaati, arvestades et see esialgne nimekiri peaks ilma ühegi muudatuseta sisaldama üksnes taimi, taimseid saadusi ja muid objekte, mis on loetletud direktiivi 2000/29/EÜ V lisa B osa punktis I; selliste taimede, taimsete saaduste ja muude objektide ning vastavate kolmandate päritolu- või lähteriikide esialgse nimekirja vastuvõtmiseks, mille puhul nõutakse teatavatesse kaitstavatesse piirkondadesse sissetoomise korral fütosanitaarsertifikaati, arvestades et see esialgne nimekiri peaks ilma ühegi muudatuseta sisaldama üksnes taimi, taimseid saadusi ja muid objekte, mis on loetletud direktiivi 2000/29/EÜ V lisa B osa punktis II; selliste taimede, taimsete saaduste ja muude objektide esialgse nimekirja vastuvõtmiseks, mille liidu territooriumil vedamise korral nõutakse taimepassi, arvestades et see esialgne nimekiri peaks ilma ühegi muudatuseta sisaldama üksnes taimi, taimseid saadusi ja muid objekte, mis on loetletud direktiivi 2000/29/EÜ V lisa A osa punktis I, ning selliste taimede, taimsete saaduste ja muude objektide esialgse nimekirja vastuvõtmiseks, mille teatavatesse kaitstavatesse piirkondadesse sissetoomise korral nõutakse taimepassi, arvestades et see esialgne nimekiri peaks ilma ühegi muudatuseta sisaldama üksnes taimi, taimseid saadusi ja muid objekte, mis on loetletud direktiivi 2000/29/EÜ V lisa A osa punktis II.

(73)

Nõukogu direktiivis 74/647/EMÜ (9) ning nõukogu direktiivis 69/466/EMÜ (10) on sätestatud nimetatud taimekahjustajate tõrje meetmed. Pärast nimetatud direktiivide jõustumist on asjaomased taimekahjustajad kogu liidu territooriumil laialdaselt levinud ning seetõttu ei ole nende ohjeldamine enam võimalik. Kõnealused direktiivid tuleks seepärast kehtetuks tunnistada.

(74)

Kehtetuks tuleks tunnistada nõukogu direktiiv 69/464/EMÜ (11), nõukogu direktiiv 93/85/EMÜ (12), nõukogu direktiiv 98/57/EÜ (13) ning nõukogu direktiiv 2007/33/EÜ (14), kuna kooskõlas käesoleva määrusega peaks vastu võetama asjaomaste taimekahjustajate vastased uued meetmed. Võttes arvesse nende uute meetmete vastuvõtmiseks vajalikku aega ja vahendeid, tuleks kõnealused õigusaktid tunnistada kehtetuks 1. jaanuariks 2021. aastaks. [ME 15]

(75)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 652/2014 (15) on sätestatud, et toetused taimekahjustajate vastastele meetmetele hõlmavad teatavaid direktiivi 2000/29/EÜ lisades loetletud taimekahjustajaid ning teatavaid taimekahjustajaid, mida nimetatud lisades ei ole loetletud, kuid mille suhtes kohaldatakse liidu ajutisi meetmeid, mis on vastu võetud seoses nende taimekahjustajatega. Käesolevas määruses kehtestatakse prioriteetse taimekahjustaja kategooria. On oluline, et teatavad liikmesriikide võetavad eelkõige prioriteetsete taimekahjustajate vastased meetmed peaksid olema abikõlbulikud oleksid abikõlblikud liidu toetuste jaoks, sh ettevõtjatele makstavad hüvitised selliste taimede, taimsete saaduste ja muude objektide väärtuses, mis on hävitatud käesolevas määruses sätestatud hävitamismeetmete võtmise käigus , sama kehtib ka tõhustatud bioohutusmeetmete rakendamise kohta, mis on olulised prioriteetsete taimekahjustajate ennetamise, avastamise ja kontrollimise jaoks põllumajandusliku majapidamise tasandil .

Liikmesriikide poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2014… (16) [Määruse (milles sätestatakse looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamine ja ohjamine) number ja ELT avaldamisviide joonealusesse märkusesse] artikli 15 kohaselt võetud meetmed võimalike kahjulike võõrliikide varajaseks hävitamiseks invasiooni varajases etapis peaksid olema samuti liidu toetuste jaoks abikõlblikud. See peaks hõlmama ka ettevõtjatele makstavaid hüvitisi selliste taimede, taimsete saaduste ja muude objektide väärtuses, mis on hävitatud määruse (EL) nr …/2014 … [Selle määruse number ja pealkiri, milles sätestatakse looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamine ja ohjamine] artikli 15 kohaselt. Seetõttu tuleks määrust (EL) nr 652/2014 vastavalt muuta. [ME 16]

(75a)

Ühine põllumajanduspoliitika sisaldab sätteid, mis seovad põllumajandustootjatele pakutava liidu rahastamise/toetuse nende vastavusega konkreetsetele keskkonna, rahvatervise, looma- ja taimetervise ning loomade heaolu valdkonna standarditele. [ME 17]

(76)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on tagada ühtlustatud lähenemisviis taimekahjustajate vastastele kaitsemeetmele, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning eesmärgi mõju, keerukuse ning piiriülese ja rahvusvahelise olemuse tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(77)

Käesoleva määrusega ei tekitata väikestele ega keskmise suurusega ettevõtjatele ebaproportsionaalset halduskoormust ega majanduslikku mõju. Lähtuvalt sidusrühmadega konsulteerimisest on käesolevas määruses võetud võimaluse korral arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate erilist olukorda. Pidades silmas avaliku poliitika eesmärki (eesmärke) kaitsta taimetervist, ei ole kaalutud võimalust kehtestada üldine vabastus mikroettevõtjatele, kes moodustavad ettevõtjate enamiku.

(78)	Käesolevas määruses võetakse arvesse rahvusvahelist taimekaitsekonventsiooni, sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingut ning nendega seoses koostatud suuniseid.

(78a)

Vastavalt aruka reguleerimise põhimõttele kooskõlastatakse käesolev määrus määrusega (EL) nr …/2014 [Selle määruse number, milles sätestatakse looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamine ja ohjamine] , et tagada taimetervist käsitlevate õigusaktide täielik ja terviklik kohaldamine. [ME 18]

(79)

Käesolevas määruses võetakse arvesse põhiõigusi ja peetakse silmas eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatavaid põhimõtteid, eriti era- ja pereelu austamist, õigust omandile, isikuandmete kaitset, ettevõtlusvabadust ning kunsti ja teaduse vabadust. Liikmesriigid peaksid käesolevat määrust kohaldama kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk

Reguleerimisese, reguleerimisala ja mõisted

Artikkel 1

Reguleerimisese ja reguleerimisala

1. Käesolevas määruses sätestatakse eeskirjad liikmesriigi asutuste läbiviidavate fütosanitaarkontrollide ja muude ametlike meetmete kohta , mille abil määrata kindlaks eesmärk on tuvastada mis tahes liiki, tüvesse või biotüüpi kuuluvatest taimi või taimseid saadusi kahjustavatest haigusetekitajatest, loomadest või parasiittaimedest taimedest (edaspidi „taimekahjustajad“) , sealhulgas taimi kahjustavatest invasiivsetest taimede võõrliikidest tulenevad taimetervislikud riskid ning meetmed nende riskide vastuvõetavale tasemele vähendamiseks , samuti fütosanitaarmeetmed, mis on vajalikud taimekahjustajate teistest liikmesriikidest või kolmandatest riikidest sisenemise tõkestamiseks . [ME 19]

2. Käesoleva määruse kohaldamisel loetakse viiteid kolmandatele riikidele viideteks I lisas loetletud kolmandatele riikidele ja territooriumidele.

Käesoleva määruse kohaldamisel loetakse viiteid liidu territooriumile viideteks liidu territooriumile ilma I lisas loetletud territooriumideta.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 98 vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks; sellega tagatakse, et käesoleva määruse reguleerimisala piirdub liidu territooriumi Euroopa-osaga. Nimetatud muudatus on üks järgmistest:

a)	aluslepingu artikli 355 lõikes 1 osutatud ühe või mitme territooriumi lisamine I lisasse;

b)	aluslepingu artikli 355 lõikes 2 osutatud ühe või mitme territooriumi väljajätmine I lisast.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)

„taimed“ – elusad taimed ja järgmised elusad taimeosad:

a)	seemned botaanilises tähenduses, v.a need, mis ei ole ette nähtud külvamiseks;

b)	viljad botaanilises tähenduses;

c)	köögiviljad;

d)	mugulad, varremugulad, sibulad, risoomid, juured, pookealused, stoolonid;

e)	võsud, varred, võsundid;

f)	lõikelilled;

g)	oksad lehtede või okastega;

h)	langetatud puud lehtede või okastega;

i)	lehed, lehestik;

j)	taimede koekultuurid, sh rakukultuurid, iduplasma, meristeemid, kimäärsed kloonid, mikropaljundatud paljundusmaterjal;

k)	elus õietolm;

l)	silmad, pungad, pistikud, pookoksad, pookematerjal;

(2)

„taimsed saadused“ – töötlemata või lihttöötluse läbinud taimse päritoluga saadused, kui neid ei käsitata taimedena.

Kui ei ole sätestatud teisiti, käsitatakse puitu taimse saadusena üksnes juhul, kui seda ei ole töödeldud taimetervislike riskide kõrvaldamise eesmärgil ning kui see vastab ühele või mitmele järgmistest tingimustest:

a)	see on koorega või kooreta puit, millel on tervenisti või osaliselt säilinud looduslik kumer pind;

b)	see on saetud, raiutud või lõhestatud puit, millel ei ole säilinud looduslik kumer pind;

c)	see esineb laastude, tükikeste, saepuru, höövlilaastude või puidujäätmetena ning seda ei ole töödeldud, kasutades liimi, kuumust või rõhku või nende kombinatsiooni, et toota graanuleid, briketti, vineeri või puitlaastplaate;

d)	seda kasutatakse või see on mõeldud kasutamiseks pakkematerjalina või pakkimispuiduna, kusjuures ei ole oluline, kas seda tegelikult kaupade transportimiseks kasutatakse;

(3)

„istutamiseks ettenähtud taimed“:

—	taimed, millest on võimalik saada terve taim mis on juba istutatud ja mis on selleks ette nähtud ning mis on mõeldud istutamiseks, ümberistutamiseks jääma oma kohale või mis istutatakse pärast sissetoomist ümber, või oma kohale jäämiseks

—	taimed, mis sissetoomise ajal ei ole istutatud, kuid mida kavatsetakse pärast sissetoomist istutada ; [ME 20]

(4)	„muu objekt“ – mis tahes materjal või objekt, v.a taim või taimne saadus, mis võib endas kanda taimekahjustajaid või neid levitada, sealhulgas muld ja kasvusubstraat;

(5)	„pädev asutus“ – määruse (EL) nr …/…. artikli 2 lõikes 5 määratletud pädev asutus [Ametliku kontrolli määruse number];

(6)	„partii“ – ühe kauba ühikud, millel on taimetervise seisukohalt ühesugune koostis ja päritolu ning mis moodustab osa saadetisest;

(7)

„ettevõtja“ – avalik-õiguslik või eraõiguslik isik, kes on kutsealaselt seotud ühe või mitme järgmise taimi, taimseid saadusi ja muid objekte hõlmava tegevusega:

a)	külvamine või istutamine;

b)	kasvatamine;

tootmine;

d)	liidu territooriumile sissetoomine, seal vedamine ja sealt väljaviimine;

e)	turul kättesaadavaks tegemine;

ea)	sordiaretus; [ME 21]

eb)	paljundamine; [ME 22]

ec)	hooldamine; [ME 23]

ed)	teenuste osutamine; [ME 24]

ee)	säilitamine, sh ladustamine; [ME 25]

(8)	„lõppkasutaja“ – isik, kes omandab taimi või taimseid saadusi enda tarbeks väljaspool oma kaubandus-, äri- või kutsetegevust;

(9)	„testimine“ – ametlik kontrollimine, v.a visuaalne kontroll, mille eesmärk on teha kindlaks taimekahjustajate esinemine või need identifitseerida;

(10)	„töötlus“ – toiming taimekahjustajate hävitamiseks, inaktiveerimiseks või kõrvaldamiseks või nende sigimatuks või elujõuetuks muutmiseks.

(10a)

„ettevõtja“ – määruse (EL) nr …/2014 [Ametliku kontrolli määruse number] artikli 2 punktis 26 määratletud ettevõtja; [ME 26]

(10b)

„fütosanitaarkontroll“ – ametlik kontroll, mida teostatakse järgmise suhtes:

a)	taimed või kaubad;

b)	artikli 1 lõikes 1 osutatud eeskirjadega hõlmatud meetmed ning kõnealustel eesmärkidel kasutatavad seadmed ja transpordivahendid;

c)	asukohad või piirkonnad, kus selliseid meetmeid võetakse; [ME 27]

(10c)

„fütosanitaarmeede“ – kõik meetmed, mille eesmärk on riskide kõrvaldamine või taimekahjustajate muudest liikmesriikidest või kolmandatest riikidest liidu territooriumile sisenemise vältimine; [ME 28]

(10d)

„karantiiniüksused“ – pädevate asutuste määratud piirkonnad, kus kolmandatest riikidest pärit taimi ladustatakse piisava ajavahemiku jooksul, kuni leitakse, et taimekahjustajate kolmandatest riikidest sissetoomise risk on kõrvaldatud. [ME 29]

II peatükk

Karantiinsed taimekahjustajad

1. JAGU

KARANTIINSED TAIMEKAHJUSTAJAD

Artikkel 3

Karantiinse taimekahjustaja määratlus

Taimekahjustajale osutatakse määratletud territooriumiga seoses kui karantiinsele taimekahjustajale, kui see vastab kõigile järgmistele tingimustele:

a)	see on identifitseeritud II lisa 1. jao punkti 1 tähenduses;

b)	seda ei esine asjaomasel territooriumil II lisa 1. jao punkti 2 alapunkti a tähenduses või kui seda esineb, siis on see asjaomasel territooriumil levinud piiratud ulatuses II lisa 1. jao punkti 2 alapunktide b ja c tähenduses;

see on võimeline asjaomasele territooriumile sisenema, sellel territooriumil pärast sisenemist lähitulevikus paikseks muutuma (edaspidi „kohanduma“) ning levima või kui seda seal juba esineb, siis asjaomase territooriumi nendes osades, kus see on levinud piiratud ulatuses, vastavalt II lisa 1. jao punktile 3;

d)	selle sisenemisel, kohandumisel ja levikul oleks II lisa 1. jao punkti 4 tähenduses vastuvõetamatu majanduslik, sotsiaalne või keskkonnamõju asjaomasele territooriumile või selle esinemise korral territooriumi nendele osadele, kus seda esineb piiratud ulatuses, ning

e)	on olemas teostatavad ja tõhusad meetmed, et tõkestada sellise taimekahjustaja asjaomasele territooriumile sisenemist, seal kohandumist või levikut ning vähendada sellest tulenevaid taimetervislikke riske ja mõjusid.

2. JAGU

LIIDU KARANTIINSED TAIMEKAHJUSTAJAD

Artikkel 4

Liidu karantiinse taimekahjustaja määratlus

Karantiinsele taimekahjustajale osutatakse kui liidu karantiinsele taimekahjustajale, kui määratletud territooriumiks, millele on osutatud artikli 3 sissejuhatavas lauses, on liidu territoorium ja kui taimekahjustaja on kantud artikli 5 lõikes 2 osutatud nimekirja.

Artikkel 5

Liidu karantiinsete taimekahjustajate sissetoomise ja vedamise keeld

1. Liidu karantiinseid taimekahjustajaid ei tohi liidu territooriumile sisse tuua ega seal vedada.

Tahtlikult ei tohi teha midagi, mis aitab kaasa liidu karantiinse taimekahjustaja liidu territooriumile sissetoomisele ning seal kohandumisele ja levimisele.

2. Komisjon kehtestab rakendusaktiga Nimekiri taimekahjustajatest, mis vastavad seoses liidu territooriumiga artikli 3 punktides b, c ja d osutatud tingimustele , esitatakse I a lisas ning sellele osutatakse kui (edaspidi„liidu karantiinsete taimekahjustajate nimekiri“) nimekirjale” . [ME 30]

Nimetatud nimekiri sisaldab direktiivi 2000/29/EÜ I lisa A osas ning II lisa A osa I jaos loetletud taimekahjustajaid. [ME 31]

Liidu territooriumi mis tahes osas esinevad taimekahjustajad, mis on pärismaised kas looduslikult või seetõttu, et need on sisse toodud väljastpoolt liidu territooriumi, kantakse kõnealusesse nimekirja taimekahjustajatena, mida liidu territooriumil teadaolevalt esineb.

Taimekahjustajad, mis ei ole liidu territooriumi üheski osas pärismaised, kantakse kõnealusesse nimekirja taimekahjustajatena, mida liidu territooriumil teadaolevalt ei esine.

Nimetatud rakendusakt võetakse vastu artikli 99 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. [ME 32]

3. Komisjon muudab Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 98 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad lõikes 2 osutatud rakendusakti nimekiri muutmist , kui hindamisest selgub, et mõni selles aktis nimekirjas loetlemata taimekahjustaja vastab liidu territooriumiga seoses artikli 3 punktides b, c ja d osutatud tingimustele, või kui mõni nimetatud rakendusaktis loetletud taimekahjustaja ei vasta enam ühele või mitmele nendest tingimustest. Esimesel juhul lisab komisjon asjaomase taimekahjustaja lõikes 2 osutatud nimekirja, teisel juhul jätab komisjon asjaomase taimekahjustaja sellest nimekirjast välja. [ME 33]

Komisjon teeb nimetatud hindamise tulemused kättesaadavaks liikmesriikidele.

Rakendusaktid, millega muudetakse Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 98 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse lõikes 2 osutatud rakendusakti, võetakse vastu artikli 99 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Sama menetlust kohaldatakse lõikes 2 osutatud rakendusakti kehtetuks tunnistamisel või asendamisel nimekirja kehtetuks tunnistamist või asendamist . [ME 34]

4. Komisjon muudab Komisjonile antaks õigus võtta kooskõlas artikliga 98 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse lõikes 2 osutatud rakendusakti, muutes taimekahjustaja teaduslikku nimekirja kuuluvate taimekahjustajate teadusliku nime muutmist , kui selline muudatus on põhjendatud teaduse arenguga. [ME 35]

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 99 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. [ME 36]

Artikkel 6

Prioriteetsed taimekahjustajad

1. Liidu karantiinne taimekahjustaja on prioriteetne taimekahjustaja, kui see vastab kõigile järgmistele tingimustele:

a)	see vastab liidu territooriumiga seoses II lisa 1. jao punkti 2 alapunktides a või b sätestatud tingimustele;

b)	selle võimalik majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnamõju liidu territooriumile on väga tugev, nagu on sätestatud II lisa 2. jaos;

c)	see on kantud lõike 2 kohasesse nimekirja.

2. Komisjon kehtestab Komisjonile antaks õigus võtta kooskõlas artikliga 98 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse I b lisas kehtestatud nimekirja prioriteetsetest taimekahjustajatest (edaspidi „prioriteetsete taimekahjustajate nimekiri“) ja muudab seda nimekiri rakendusaktiga. [ME 37]

Kui hindamisest selgub, et liidu karantiinne taimekahjustaja vastab lõikes 1 osutatud tingimustele või taimekahjustaja ei vasta enam ühele või mitmele nendest tingimustest, muudab komisjon antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 98 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse esimeses lõigus osutatud rakendusakti nimekirja , lisades asjaomase taimekahjustaja nimetatud nimekirja või jättes selle sealt välja. [ME 38]

Komisjon teeb nimetatud hindamise tulemused viivitamata kättesaadavaks liikmesriikidele. [ME 39]

Prioriteetsete taimekahjustajate arv ei tohi ületada 10 % nende liidu karantiinsete taimekahjustajate arvust, mis on loetletud vastavalt artikli 5 lõigetele 2 ja 3. Kui prioriteetsete taimekahjustajate arv ületab 10 % nende liidu karantiinsete taimekahjustajate arvust, mis on loetletud vastavalt artikli 5 lõigetele 2 ja 3, muudab komisjon esimeses lõigus osutatud rakendusakti, kohandades vastavalt selles nimekirjas olevate taimekahjustajate arvu, lähtudes nende võimalikust majanduslikust, sotsiaalsest ja keskkonnamõjust, mida käsitletakse II lisa 2. jaos. [ME 40]

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 99 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 41]

Nõuetekohaselt põhjendatud Suure taimetervisliku riski korral tungiva kiireloomulisuse juhtudel, mis on seotud suure taimetervisliku riskiga, võtab komisjon kohaldatakse artiklis 98a sätestatud menetlust käesoleva artikli 99 lõikes 4 osutatud menetlusega kohaselt vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid, millega kantakse liidu karantiinsed taimekahjustajad prioriteetsete taimekahjustajate nimekirja võetud delegeeritud õigusaktide suhtes . [ME 42]

Artikkel 7

II lisa 1. ja 2. jao muutmine

1. Pidades silmas tehnika ja teaduse ning rahvusvaheliste standardite arengut, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 98 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse II lisa 1. jagu, kus käsitletakse kriteeriume, mille alusel identifitseerida karantiinseteks taimekahjustajateks loetavaid taimekahjustajaid, tehes kindlaks nende identsuse, esinemise, võime siseneda, kohanduda ja levida ning nende võimaliku majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõju. [ME 43]

2. Pidades silmas tehnika ja teaduse arengut, on komisjonil artikli 98 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse II lisa 2. jagu, kus käsitletakse kriteeriume, mille alusel identifitseerida prioriteetseteks taimekahjustajateks loetavaid liidu karantiinseid taimekahjustajaid, tehes kindlaks nende võimaliku majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõju.

Artikkel 8

Teaduslikel eesmärkidel, katsetes, sordivalikul, sordiaretuses ja näitustel kasutatavad liidu karantiinsed taimekahjustajad

1. Erandina artikli 5 lõikest 1 võivad liikmesriigid taotluse alusel anda loa selliste liidu karantiinsete taimekahjustajate sissetoomiseks oma territooriumile ja seal vedamiseks, mida kasutatakse teaduslikel eesmärkidel, katsetes, sordivalikul, sordiaretuses või näitustel, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)	asjaomase taimekahjustaja sissetoomine, vedamine ega kasutamine ei põhjusta asjakohaste piirangute kehtestamise korral taimekahjustaja kohandumist või levikut liidu territooriumil;

b)	hoiuruumid, kus asjaomast taimekahjustajat hoitakse, ja artikli 56 kohased karantiiniruumid, kus taimekahjustajat kasutatakse, on nõuetekohased;

c)	töötajatel, kes taimekahjustajaga seotud tegevust läbi viivad, on asjakohane teaduslik ja tehniline kvalifikatsioon.

2. Pädev asutus hindab asjaomase taimekahjustaja lõike 1 punktis a osutatud kohandumise ja leviku riski, võttes arvesse taimekahjustaja identsust, bioloogiat ja levimise viise ning kavandatud tegevust, vastasmõju keskkonnaga ja muid asjakohaseid tegureid, mis on seotud taimekahjustajast tuleneva riskiga.

Pädev asutus hindab taimekahjustaja hoidmiseks kasutatavaid hoiuruume, millele on osutatud lõike 1 punktis b, ning taimekahjustajaga seotud tegevust läbi viivate töötajate teaduslikku ja tehnilist kvalifikatsiooni, millele on osutatud lõike 1 punktis c.

Kui lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud, annab pädev asutus nimetatud hindamiste alusel loa taimekahjustaja sissetoomiseks liidu territooriumile või seal vedamiseks.

3. Antav luba peab sisaldama kõiki järgmisi tingimusi:

a)	taimekahjustajat tuleb hoida pädevate asutuste poolt nõuetekohaseks tunnistatud ja loas nimetatud hoiuruumides;

b)	taimekahjustajaga seotud tegevust peab läbi viima pädeva asutuse poolt vastavalt artiklile 56 määratud ning loas osutatud karantiiniruumides;

c)	taimekahjustajaga seotud tegevust peavad läbi viima töötajad, kelle teadusliku ja tehnilise kvalifikatsiooni on pädev asutus nõuetekohaseks tunnistanud ning see on loas ära märgitud;

d)	taimekahjustaja liidu territooriumile sissetoomise ja seal vedamise korral peab sellega olema kaasas luba.

4. Luba piirdub asjaomase tegevuse jaoks vajaliku kogusega, mis ei tohi olla suurem määratud karantiiniruumide mahutavusest.

Loas on vajalikud piirangud, millega vähendatakse piisavalt asjaomase liidu karantiinse taimekahjustaja kohandumise ja leviku riski.

5. Pädev asutus kontrollib lõikes 3 osutatud tingimuste ja lõikes 4 osutatud piirangute täitmist ning võtab vajalikud meetmed juhul, kui nimetatud tingimusi ega piiranguid ei järgita. Nimetatud meetmeks on vajaduse korral lõikes 1 osutatud loa tühistamine.

6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 98 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad järgmise kohta:

a)	liikmesriikide ja komisjoni vaheline teabevahetus seoses asjaomaste taimekahjustajate liidu territooriumile sissetoomise ja seal vedamisega;

b)	lõikes 2 osutatud hindamised ja loa andmine ning

c)	nõuete täitmise kontrollimine, meetmete võtmine nõuete rikkumise korral ja sellest teatamine vastavalt lõikele 5.

Artikkel 9

Liidu karantiinsetest taimekahjustajatest teatamine pädevatele asutustele

1. Isik, kes saab teada liidu karantiinse taimekahjustaja esinemisest või kellel on alust kahtlustada, et seda esineb, teatab sellest pädevale asutusele viivitamata ja kinnitab teadet pädevale asutusele kirjalikult kümne kalendripäeva jooksul. [ME 44]

2. Pädeva asutuse nõudmisel esitab lõikes 1 osutatud isik pädevale asutusele enda valduses oleva teabe taimekahjustaja esinemise kohta.

Artikkel 10

Meetmed liidu karantiinsete taimekahjustaja esinemise kahtluse korral

Kui pädev asutus kahtlustab liidu karantiinse taimekahjustaja esinemist asjaomase liikmesriigi territooriumi osas, kus seda taimekahjustajat teadaolevalt varem ei ole esinenud, võtab ta viivitamatult kõik vajalikud meetmed, et ametlikult kinnitada, kas seda taimekahjustajat esineb või mitte.

Artikkel 11

Komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamine liidu karantiinsetest taimekahjustajatest

1. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike artiklis 97 osutatud elektroonilise teavitussüsteemi kaudu, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest:

liikmesriigi pädev asutus on saanud määruse (EL) nr …/…. [Ametliku kontrolli määruse number] artiklis 36 osutatud ametliku labori diagnoosi, mis kinnitab (edaspidi „kinnitab ametlikult“), et selle liikmesriigi territooriumil esineb liidu karantiinne taimekahjustaja, mida selles liikmesriigis teadaolevalt ei esine;

b)	liikmesriigi pädev asutus on ametlikult kinnitanud karantiinse taimekahjustaja esinemist oma riigi territooriumil, kui selle taimekahjustaja esinemine on avastatud selle liikmesriigi territooriumi osas, kus seda varem ei ole esinenud;

c)	liikmesriigi pädev asutus on ametlikult kinnitanud, et tema riigi territooriumil esineb liidu karantiinne taimekahjustaja taimede, taimsete saaduste või muude objektide saadetises, mis on toodud sisse liidu territooriumile, on ette nähtud sinna sissetoomiseks või seal vedamiseks.

2. Lõikes 1 osutatud teavitamine toimub kolme tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil pädev asutus kinnitab ametlikult asjaomase liidu karantiinse taimekahjustaja esinemise.

3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 98 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse, et lõikes 1 osutatud teatamiskohustus kehtib ka liidu karantiinse taimekahjustaja kahtlustatava esinemise korral, mida ei ole veel ametlikult kinnitatud. Nimetatud delegeeritud õigusaktidega võib kindlaks määrata ka teavitamise tähtaja.

Artikkel 12

Pädevate asutuste poolt ettevõtjatele antav teave liidu karantiinsete taimekahjustajate kohta

Kui on täidetud üks artikli 11 lõike 1 tingimustest, tagab pädev asutus, et ettevõtjad, kelle taimi, taimseid saadusi või muid objekte see võib mõjutada, teavitatakse viivitamatult asjaomase liidu karantiinse taimekahjustaja esinemisest.

Artikkel 13

Pädevate asutuste poolt üldsusele antav teave prioriteetsete taimekahjustajate kohta

Kui on täidetud üks artikli 11 lõike 1 punktide a või b tingimustest, mis on seotud prioriteetsete taimekahjustajatega, teavitab pädev asutus üldsust enda võetud ja võetavatest meetmetest ning vajaduse korral meetmetest, mida peavad võtma teatavad ettevõtjad või muud isikud.

Liikmesriigid tagavad, et üldsusele tehakse kättesaadavaks teave taimekahjustajate võimaliku majandusliku, keskkonna- ja sotsiaalse mõju, ennetamise ja levimise peamiste põhimõtete ning ühiskonna kui terviku vastutuse kohta taimetervise tagamise eest liidu territooriumil.

Komisjon kehtestab ja hoiab üldsusele kättesaadavana ajakohastatud nimekirja kolmandate riikide uutest taimekahjustajatest, mis võivad kujutada ohtu taimetervisele liidu territooriumil. [ME 45]

Artikkel 14

Otsesest ohust teatamine

1. Kui liikmesriigil on tõendeid, et on otsene oht, et liidu karantiinne taimekahjustaja siseneb liidu territooriumile või selle osasse, kus seda taimekahjustajat veel ei esine, teavitab liikmesriik nendest tõenditest viivitamata kirjalikult komisjoni ja teisi liikmesriike.

2. Ettevõtjad teavitavad pädevaid asutusi viivitamatult kõigist tõenditest, mis neil võib olla lõikes 1 osutatud otsese ohu kohta seoses liidu karantiinsete taimekahjustajatega.

2a. Lõigetes 1 ja 2 osutatud otsese ohu korral võtavad liikmesriigid ja ettevõtjad kõik asjaomase riski puhul vajalikud meetmed, et takistada selliste taimekahjustajate sisenemist liidu territooriumile. [ME 46]

Artikkel 15

Ettevõtjate poolt viivitamatult võetavad meetmed

1. Kui ettevõtja saab teada, et tema kontrolli all olevatel taimedel, taimsetel saadustel või muudel objektidel esineb liidu karantiinne taimekahjustaja, võtab ta pärast asjaomase pädeva asutuse teavitamist ja temaga konsulteerimist viivitamatult vajalikud taimetervisemeetmed taimekahjustaja hävitamiseks asjaomastelt taimedelt, taimsetelt saadustelt või muudelt objektidelt ja vajaduse korral oma valdustest ning hoiab ära taimekahjustaja leviku.

Ettevõtja teavitab pärast asjaomase pädeva asutuse teavitamist ja temaga konsulteerimist viivitamatult tarneahelas osalevaid isikuid, kellelt ta need taimed, taimsed saadused või muud esemed omandas.

Nimetatud pädev asutus tagab vajaduse korral, et asjaomane ettevõtja kõrvaldab turult taimed, taimsed saadused ja muud objektid, millel taimekahjustaja võib esineda.

2. Kui lõikes 1 osutatud taimed, taimsed saadused või muud objektid ei ole enam asjaomase ettevõtja kontrolli all, teavitab ettevõtja pärast asjaomase pädeva asutuse teavitamist ja temaga konsulteerimist taimekahjustaja esinemisest viivitamatult tarneahelas osalevaid isikuid, kellelt ta kõnealused taimed, taimsed saadused või muud objektid omandas ning kellele ta need taimed, taimsed saadused või muud objektid tarnis.

3. Pädev asutus tagab vajaduse korral, et asjaomane ettevõtja võtab turult tagasi taimed, taimsed saadused ja muud objektid, millel taimekahjustaja võib esineda, ja et juhul, kui need taimed, taimsed saadused ja muud objektid on jõudnud lõppkasutajateni, võetakse need lõppkasutajatelt tagasi.

4. Kui kohaldatakse lõiget 1 või 2, esitab asjaomane ettevõtja asjaomasele pädevale asutusele kogu üldsusele olulise teabe. Pädev asutus teavitab üldsust juhul, kui on vaja võtta meetmeid seoses taimede, taimsete saaduste või muude objektidega, millel võib esineda asjaomane taimekahjustaja.

Artikkel 16

Liidu karantiinsete taimekahjustajate hävitamine

1. Kui liidu karantiinse taimekahjustaja esinemine on ametlikult kinnitatud, võtab pädev asutus viivitamatult kõik vajalikud meetmed taimekahjustaja hävitamiseks likvideerimiseks asjaomases piirkonnas ja , kui see on võimalik, (edaspidi „hävitamine“) või kui selline hävitamine ei ole võimalik, siis kõik vajalikud meetmed selle leviku tõkestamiseks asjaomasest piirkonnast väljapoole (edaspidi „hävitamine ohjeldamine “). Need meetmed võetakse vastu kooskõlas IV lisaga, milles käsitletakse taimekahjustajatega seotud riskide juhtimise meetmeid ja põhimõtteid. [ME 47]

1a. Kui liikmesriigid hüvitavad lõikes 1 osutatud meetmete osana piiriüleses piirkonnas rakendamise korral ettevõtjatele taimede, taimsete saaduste või muude hävitatud objektide väärtuse vastavalt määruse (EL) nr 652/2014 artikli 19 lõike 1 punktile c a, tagavad nad, et asjaomased liikmesriigid kooskõlastavad piisava hüvitise määra, et vältida võimaluse korral põhjendamatut turumoonutust. [ME 48]

2. Kui asjaomase liidu karantiinse taimekahjustaja esinemine võib olla seotud taimede, taimsete saaduste või muude objektide vedamisega, uurib pädev asutus, mis on taimekahjustaja esinemise allikas ja kas asjaomane taimekahjustaja on vedamise tõttu levinud teistele taimedele, taimsetele saadustele või muudele objektidele.

3. Kui lõikes 1 osutatud meetmed on seotud taimede, taimsete saaduste ja muude objektide liidu territooriumile sissetoomise või seal vedamisega, teavitab asjaomane liikmesriik nendest meetmetest viivitamatult komisjoni ja teisi liikmesriike.

4. Inimeste eravaldused ei ole vabastatud lõikes 1 osutatud meetmete kohaldamisest ega lõikes 2 osutatud uurimisest.

Artikkel 17

Piirangualade kehtestamine

1. Pärast artikli 11 lõike 1 punktis a osutatud ametliku kinnituse saamist kehtestab pädev asutus viivitamatult ala, kus tuleb rakendada nimetatud artiklis osutatud meetmeid (edaspidi „piiranguala“).

Piiranguala koosneb lõikes 2 sätestatud saastunud piirkonnast ja lõikes 3 sätestatud puhvertsoonist.

2. Saastunud piirkond hõlmab järgmist:

a)	kõik asjaomase taimekahjustajaga teadaolevalt saastunud taimed;

b)	kõik taimed, millel on märke või sümptomeid, mis viitavad võimalikule asjaomase taimekahjustajaga saastumisele;

c)	kõik muud taimed, mis on asjaomase taimekahjustajaga tõenäoliselt saastunud oma vastuvõtlikkuse tõttu sellele taimekahjustajale ja oma läheduse tõttu saastunud taimedele või seetõttu, et neil on saastunud taimedega ühine tootmisallikas, kui see on teada, või need on kasvatatud saastunud taimedest.

3. Puhvertsoon külgneb saastunud piirkonnaga ja ümbritseb seda.

Puhvertsooni suurus vastab riskile, mis on seotud asjaomase taimekahjustaja levimisega saastunud piirkonnast väljapoole kas looduslikul teel või saastunud piirkonnas või selle ümbruses toimuva inimtegevuse tõttu, ning puhvertsooni suurus määratakse kindlaks taimekahjustajatega seotud riskide juhtimise meetmeid ja põhimõtteid käsitleva IV lisa 2. jao kohaselt.

Kui taimekahjustaja saastunud piirkonnast väljapoole levimise riski on looduslike või kunstlike tõkete abil piisavalt vähendatud, ei ole vaja puhvertsooni luua.

4. Erandina lõikest 1 võib pädev asutus otsustada piiranguala mitte kehtestada, kui ta järeldab esmamulje põhjal ning asjaomase taimekahjustaja laadi ja selle avastamise kohta silmas pidades, et taimekahjustaja on võimalik kohe hävitada.

Sel juhul korraldab pädev asutus uuringu, et teha kindlaks, kas saastunud on ka muud taimed või taimsed saadused. Pädev asutus otsustab uuringu põhjal, kas piiranguala on vaja kehtestada. Asjaomane pädev asutus teavitab uuringu tulemustest komisjoni ja teisi liikmesriike.

5. Kui lõigete 2 ja 3 alusel tuleb piiranguala laiendada teise liikmesriigi territooriumile, teavitab liikmesriik, kus asjaomane taimekahjustaja avastati, viivitamatult liikmesriiki, kelle territooriumile tuleb piiranguala laiendada, et see liikmesriik saaks võtta kõik lõigetes 1–4 osutatud vajalikud meetmed.

6. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike iga aasta 31. märtsiks kehtestatud piirangualade arvust ja asukohast, asjaomastest taimekahjustajatest ja eelmisel aastal võetud vastavatest meetmetest.

Artikkel 18

Piirangualadel tehtavad uuringud, piirangualade muutmine ja piirangute tühistamine

1. Pädevad asutused korraldavad igal piirangualal kord aastas riskil põhineva ja asjakohase sagedusega uuringu, et kontrollida olukorda seoses asjaomase taimekahjustaja esinemisega. [ME 49]

Uuringud tehakse vastavalt artikli 21 lõigetes 1 ja 2 kehtestatud uuringuid käsitlevatele sätetele.

2. Kui pädev asutus avastab iga-aastase uuringu käigus asjaomase taimekahjustaja esinemise puhvertsoonis, teavitab asjaomane liikmesriik sellest viivitamatult komisjoni ja teisi liikmesriike, täpsustades, et taimekahjustaja avastati puhvertsoonis. [ME 50]

3. Pädevad asutused muudavad lõikes 1 osutatud uuringute tulemuste põhjal vajaduse korral saastunud piirkondade, puhvertsoonide ja piirangualade piire.

4. Pädevad asutused võivad otsustada piiranguala tühistada ja lõpetada vastavate hävitamismeetmete võtmise, kui lõikes 1 osutatud uuringute käigus ei ole sellel piirangualal taimekahjustajavaba staatuse kinnitamiseks piisavalt pika aja jooksul avastatud asjaomase taimekahjustaja esinemist. [ME 51]

5. Lõikes 3 osutatud muudatuste tegemise või lõikes 4 osutatud piiranguala tühistamise üle otsustamisel peab asjaomane pädev asutus võtma arvesse vähemalt taimekahjustaja bioloogiat ja asjaomast vektorit, peremeestaimede olemasolu, ökoloogilis-klimaatilisi tingimusi ja hävitamismeetmete tulemuslikkuse tõenäosust.

Artikkel 19

Vastavalt artiklitele 16, 17 ja 18 võetud meetmetega seotud aruandlus

Liikmesriigid koostavad artiklite 16, 17 ja 18 kohaselt võetud meetmete kohta aruande.

Kui liikmesriik on need meetmed võtnud alal, mis külgneb teise liikmesriigi piiriga, esitab ta aruande sellele liikmesriigile.

Aruanne esitatakse taotluse korral komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

Artikkel 20

IV lisa muutmine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 98 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse karantiinsete taimekahjustajatega seotud riskide juhtimise meetmeid käsitleva IV lisa 1. jagu seoses meetmetega, mis on suunatud istutatud ja looduslike taimede saastumise ennetamisele ja likvideerimisele, seoses meetmetega, mis on suunatud taimede, taimsete saaduste ja muude objektide saadetistele, ning seoses meetmetega, mis on suunatud karantiinsete taimekahjustajate muudele levimisviisidele; samuti õigusakte, millega muudetakse taimekahjustajatega seotud riskide juhtimise põhimõtteid käsitlevat IV lisa 2. jagu seoses taimekahjustajatega seotud riskide juhtimise põhimõtetega, võttes arvesse tehnika ja teaduse ning rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni alusel kokkulepitud rahvusvaheliste fütosanitaarmeetmete standardite arengut. [ME 52]

Artikkel 21

Liidu karantiinsete taimekahjustajatega ja ajutiselt liidu karantiinseks taimekahjustajaks loetavate taimekahjustajatega seotud uuringud

1. Liikmesriigid korraldavad ilmselgete riskide alusel teatava ajavahemiku möödudes uuringuid, millega kontrollitakse liidu karantiinsete taimekahjustajate esinemist ning seda, kas esineb märke või sümptomeid, mis viitavad II lisa 3. jao kohaselt ajutiselt liidu karantiinseks taimekahjustajaks loetavate taimekahjustajate esinemisele; uuringuid tehakse kõigil aladel, kus neid taimekahjustajaid teadaolevalt ei ole esinenud. [ME 53]

2. Uuringud hõlmavad vähemalt pädeva asutuse tehtavat visuaalset kontrolli ning vajaduse korral proovide kogumist ja testide tegemist. Uuringud põhinevad usaldusväärsetel teaduslikel ja tehnilistel põhimõtetel ning neid tehakse sobival ajal, mil asjaomast taimekahjustajat on võimalik avastada.

Uuringutes võetakse arvesse teaduslikke ja tehnilisi tõendeid ning kogu muud asjakohast teavet asjaomase taimekahjustaja esinemise kohta.

3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike iga aasta 30. aprilliks lõike 1 kohaste eelmisel aastal tehtud uuringute tulemustest.

Artikkel 22

Mitmeaastased uuringukavad ja teabe kogumine

1. Liikmesriigid koostavad mitmeaastase kava, milles näevad ette artikli 21 kohaselt tehtavate uuringute sisu. Kavas sätestatakse artikli 21 lõike 2 teises lõigus osutatud teaduslike ja tehniliste tõendite ja muu teabe kogumine ja talletamine.

Kavas nähakse ette järgmised üksikasjad: iga uuringu konkreetne eesmärk, geograafiline ja ajaline ulatus, uuritavad taimekahjustajad, taimed ja kaubad, uurimismeetodid ja kvaliteedijuhtimine, sh visuaalse kontrolli, proovivõtu ja testimise korra kirjeldus ning tehniline põhjendus, ettenähtud visuaalsete kontrollide, proovivõttude ja testide aeg, sagedus ja arv, kogutud teabe talletamise meetodid ja neid käsitlev aruandlus.

Mitmeaastane kava koostatakse viieks kuni seitsmeks aastaks.

2. Liikmesriigid teavitavad koostatud mitmeaastasest uuringukavast komisjoni ja teisi liikmesriike.

3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 98 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse või täiendatakse nõutakse, et liikmesriigid muudaksid või täiendaksid lõikes 1 sätestatud mitmeaastastes uuringukavades käsitletavaid üksikasju. [ME 54]

Artikkel 23

Prioriteetsete taimekahjustajatega seotud uuringud

1. Liikmesriik teeb iga prioriteetse taimekahjustaja kohta kord aastas eraldi uuringu vastavalt artikli 21 lõikele 1. Uuringud hõlmavad asjaomaste taimekahjustajate jaoks piisavalt suurt arvu visuaalseid kontrolle, proovivõtte ja teste, et tagada nende õigeaegse avastamise suur tõenäosus.

2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike iga aasta 30. aprilliks lõike 1 kohaste eelmisel aastal tehtud uuringute tulemustest.

Artikkel 24

Prioriteetsete taimekahjustajatega seotud situatsiooniplaanid

1. Iga liikmesriik koostab asjaomase taimekahjustaja kinnitatud või kahtlustatava esinemise korral iga prioriteetse taimekahjustaja jaoks, mis on võimeline tema territooriumile või selle osasse sisenema ja seal kohanduma, eraldi plaani, mis sisaldab teavet otsustusprotsessi, järgitavate menetluste ja eeskirjade ning kättesaadavaks tehtavate vahendite kohta (edaspidi „situatsiooniplaan“). Liikmesriigid kaasavad varajases etapis situatsiooniplaani koostamise ja ajakohastamise protsessi kõik asjaomased sidusrühmad. [ME 55]

2. Situatsiooniplaan sisaldab järgmist:

plaani elluviimises osalevate asutuste ülesanded ja vastutus, asjaomase prioriteetse taimekahjustaja kinnitatud või kahtlustatava esinemise korral käsuliin ning selliste meetmete koordineerimise menetlus, mida võtavad asjaomased pädevad asutused ja muud avalik-õiguslikud asutused, millele on osutatud määruse (EL) nr …/…. artikli 3 lõikes 2 [Ametliku kontrolli määruse number], volitatud isikud või füüsilised isikud, kellele on osutatud määruse (EL) nr …/…. [Ametliku kontrolli määruse number] artikli 25 lõikes 1, laborid ja ettevõtjad, sh vajaduse korral kooskõlastamine naaberliikmesriikidega ning naabruses asuvate kolmandate riikidega;

b)	pädevate asutuste juurdepääs ettevõtjate ja füüsiliste isikute valdustele ning vajaduse korral laboritele, seadmetele, töötajatele, välisekspertidele ning vahenditele, mida on vaja asjaomase prioriteetse taimekahjustaja kiireks ja tõhusaks hävitamiseks või vajaduse korral ohjeldamiseks;

c)	meetmed, mida võetakse seoses komisjoni, teiste liikmesriikide, asjaomaste ettevõtjate ja üldsuse teavitamiseks asjaomase prioriteetse taimekahjustaja esinemisest ja selle vastu võetavatest meetmetest juhul, kui asjaomase taimekahjustaja esinemine on ametlikult kinnitatud või seda kahtlustatakse;

d)	asjaomase prioriteetse taimekahjustaja esinemisega seotud leidude registreerimise kord;

e)	artikli 6 lõike 2 kohaste hindamiste tulemused ning liikmesriigi tehtud hindamised asjaomasest prioriteetsest taimekahjustajast tema territooriumile tuleneva riski kohta;

f)	IV lisa 1. jao kohased riskijuhtimismeetmed, mida asjaomase prioriteetse taimekahjustaja suhtes rakendatakse, ja järgitavad menetlused;

g)	piirangualade geograafilise piiritlemise põhimõtted;

h)	visuaalse kontrolli, proovivõtu ja laboritestide meetodite kirjeldus ning

i)	pädevate asutuste töötajate väljaõppe põhimõtted.

Vajaduse korral esitatakse punktid a–i juhendina.

3. Liikmesriigid koostavad asjaomase prioriteetse taimekahjustajaga seotud situatsiooniplaani ühe aasta jooksul alates asjaomase taimekahjustaja prioriteetsete taimekahjustajate nimekirja kandmise kuupäevast.

Liikmesriigid vaatavad oma situatsiooniplaanid korrapäraselt läbi ja vajaduse korral ajakohastavad neid.

4. Liikmesriigid esitavad oma situatsiooniplaanid taotluse korral komisjonile ja teistele liikmesriikidele ning teavitavad kõiki asjaomaseid ettevõtjaid . [ME 56]

Artikkel 25

Simulatsiooniõppused

1. Liikmesriigid korraldavad situatsiooniplaani rakendamisega seotud simulatsiooniõppuseid ajavahemike järel, mis kehtestatakse vastavalt asjaomase prioriteetse taimekahjustaja bioloogiale ja sellest taimekahjustajast tulenevale taimetervislikule riskile.

Õppused toimuvad mõistliku ajavahemiku jooksul seoses kõigi asjaomaste taimekahjustajatega ja nendesse kaasatakse asjaomased sidusrühmad . [ME 57]

2. Nende prioriteetsete taimekahjustajate puhul, mille esinemisel ühes liikmesriigis võivad olla tagajärjed naaberliikmesriikidele, korraldavad võivad asjaomased liikmesriigid oma vastavate situatsiooniplaanide alusel korraldada ühised simulatsiooniõppused. [ME 58]

Vajaduse korral korraldavad liikmesriigid need simulatsiooniõppused koos naabruses asuvate kolmandate riikidega.

3. Liikmesriigid teevad iga simulatsiooniõppuse tulemusi käsitleva aruande taotluse korral kättesaadavaks komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 98 vastu delegeeritud õigusakte järgmise kohta:

(a)	simulatsiooniõppuste sagedus, sisu ja vorm;

(b)	simulatsiooniõppused, mis hõlmavad rohkem kui ühte prioriteetset taimekahjustajat;

(c)	koostöö liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel;

(d)	simulatsiooniõppuste lõike 3 kohaste aruannete sisu. [ME 59]

Artikkel 26

Prioriteetsete taimekahjustajate hävitamise kavad

1. Kui ühe või mitme prioriteetse taimekahjustaja esinemine liikmesriigi territooriumil on vastavalt artikli 11 lõike 1 punktile a ametlikult kinnitatud, võtab pädev asutus pärast asjaomaste ettevõtjatega konsulteerimist viivitamatult vastu kava asjaomase taimekahjustaja hävitamise meetmetega, mis on kehtestatud artiklites 16, 17 ja 18, ning nende meetmete kohaldamise ajakava. Sellele kavale viidatakse kui hävitamiskavale. [ME 60]

Hävitamiskava sisaldab tehtavate uuringute ülesehituse ja korralduse kirjeldust ning selles nähakse ette visuaalsete kontrollide, võetavate proovide ja tehtavate laboritestide arv.

2. Liikmesriigid esitavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele taotluse korral hävitamiskava ja aastaaruande asjaomase hävitamiskava raames vastavalt artiklitele 16, 17 ja 18 võetud meetmete kohta.

Artikkel 27

Konkreetsete liidu karantiinsete taimekahjustajate vastased liidu meetmed

1. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 98 vastu delegeeritud õigusakte, milles kehtestatakse konkreetsete liidu karantiinsete taimekahjustajate vastased meetmed. Nende meetmetega rakendatakse iga konkreetse asjaomase taimekahjustaja suhtes ühte või mitut järgmist sätet: [ME 61]

a)	artikkel 10, milles käsitletakse liidu karantiinse taimekahjustaja esinemise kahtluse korral võetavaid meetmeid;

b)	artikkel 15, milles käsitletakse ettevõtjate poolt viivitamatult võetavaid meetmeid;

c)	artikkel 16, milles käsitletakse liidu karantiinsete taimekahjustajate hävitamist;

d)	artikkel 17, milles käsitletakse piirangualade kehtestamist;

e)	artikkel 18, milles käsitletakse piirangualadel tehtavaid uuringuid, piirangualade muutmist ja piirangute tühistamist;

f)	artikkel 21, milles käsitletakse liidu karantiinsete taimekahjustajatega ja ajutiselt liidu karantiinseks taimekahjustajaks loetavate taimekahjustajatega seotud uuringuid;

g)	artikkel 23, milles käsitletakse prioriteetsete taimekahjustajatega seotud uuringuid ning konkreetseid prioriteetseid taimekahjustajaid käsitlevate visuaalsete kontrollide, proovide ja testide arvu;

h)	artikkel 24, milles käsitletakse prioriteetsete taimekahjustajatega seotud situatsiooniplaane;

i)	artikkel 25, milles käsitletakse simulatsiooniõppusi;

j)	artikkel 26, milles käsitletakse prioriteetsete taimekahjustajate hävitamise kavasid.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 99 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 62]

2. Kui komisjon otsustab artiklis 18 osutatud uuringute või muude tõendite põhjal, et asjaomase liidu karantiinse taimekahjustaja hävitamine piirangualal ei ole võimalik, võib ta antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 98 vastu lõike 1 kohaseid rakendusakte delegeeritud õigusakte , millega kehtestatakse meetmed, mille ainus eesmärk on tõkestada kõnealuste taimekahjustajate levimine asjaomastest aladest väljapoole. Sellist tõkestamist nimetatakse ohjeldamiseks. [ME 63]

3. Kui komisjon otsustab, et liidu territooriumi selle osa kaitsmiseks, kus asjaomast liidu karantiinset taimekahjustajat ei esine, on vaja võtta ennetusmeetmeid väljaspool piirangualasid asuvatel aladel, võib ta antakse talle õigus võtta kooskõlas artikliga 98 vastu lõike 1 kohaseid rakendusakte delegeeritud õigusakte nende meetmete kehtestamiseks. [ME 64]

4. Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud meetmeid võetakse vastavalt IV lisale taimekahjustajatega seotud riskide juhtimise meetmete ja põhimõtete kohta, võttes arvesse asjaomaste liidu karantiinsete taimekahjustajatega seotud konkreetseid riske ja vajadust rakendada vajalikke riski vähendamise meetmeid kogu liidus ühtlustatud viisil.

5. Lõikes 1 osutatud rakendusaktides delegeeritud õigusaktides võib sätestada, et lõike 1 punktides a–j osutatud meetmed, mida liikmesriigid võtavad, tuleb tühistada või neid muuta. Seni kuni komisjon ei ole meetmeid vastu võtnud, võib liikmesriik jääda enda võetud meetmete juurde. [ME 65]

6. Nõuetekohaselt põhjendatud hädavajadusel võtab komisjon suure taimetervisliku riski kõrvaldamiseks vastavalt korral tungiva kiireloomulisuse juhtudel kohaldatakse artiklis 98 a sätestatud menetlust käesoleva artikli 99 lõikes 4 osutatud korrale viivitamatult kohaselt vastu kohaldatavad rakendusaktid võetud delegeeritud õigusaktide suhtes . [ME 66]

7. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike artiklis 97 osutatud elektroonilise teavitussüsteemi kaudu igast juhtumist, kus ettevõtjad ei täida käesoleva artikli kohaselt vastu võetud meetmeid.

Artikkel 28

Liikmesriikide meetmed seoses liidu karantiinsete taimekahjustajate nimekirja kandmata taimekahjustajatega

1. Kui on ametlikult kinnitatud sellise taimekahjustaja esinemine liikmesriigi territooriumil, mida ei ole kantud liidu karantiinsete taimekahjustajate nimekirja, ja asjaomane pädev asutus leiab, et see taimekahjustaja võib vastata liidu karantiinsete taimekahjustajate nimekirja kandmise tingimustele, hindab pädev asutus viivitamatult, kas taimekahjustaja vastab II lisa 3. jao 1. alajao kriteeriumidele. Kui pädev asutus otsustab, et need kriteeriumid on täidetud, võtab ta viivitamatult hävitamismeetmed vastavalt IV lisale taimekahjustajatega seotud riskide juhtimise meetmete ja põhimõtete kohta. Kohaldatakse artikleid 16–19.

Kui pädev asutus kahtlustab esimeses lõigus osutatud kriteeriumidele vastava taimekahjustaja esinemist oma liikmesriigi territooriumil, kohaldatakse artiklit 10.s

2. Pärast lõikes 1 osutatud meetmete võtmist hindab liikmesriik, kas asjaomane taimekahjustaja vastab liidu territooriumi osas II lisa 1. jaos sätestatud karantiinsete taimekahjustajate kriteeriumidele.

3. Asjaomane liikmesriik teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike viivitamatult kõnealuse taimekahjustaja esinemisest, lõikes 1 osutatud hindamisest, võetud meetmetest ja nende meetmete põhjenduseks olevatest tõenditest.

Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile lõikes 2 osutatud hindamise tulemused 24 kuu jooksul alates kõnealuse taimekahjustaja esinemise ametlikust kinnitamisest.

Taimekahjustaja esinemisest teatatakse artiklis 97 osutatud elektroonilise teavitussüsteemi kaudu.

Artikkel 29

Liidu meetmed seoses liidu karantiinsete taimekahjustajate nimekirja kandmata taimekahjustajatega

1. Kui komisjon saab artikli 28 lõike 3 esimeses lõigus osutatud teate või tal on muid tõendeid liidu karantiinsete taimekahjustajate nimekirja kandmata taimekahjustaja esinemise või liidu territooriumile sisenemise otsese ohu kohta ning ta leiab, et see taimekahjustaja võib vastata nimetatud nimekirja kandmise tingimustele, hindab ta viivitamatult, kas see taimekahjustaja vastab liidu territooriumi osas II lisa 3. jao 2. alajao kriteeriumidele.

Kui komisjon jõuab järeldusele, et need kriteeriumid on täidetud, võtab ta rakendusaktidega viivitamatult vastu ajutised meetmed seoses kõnealusest taimekahjustajast tulenevate taimetervislike riskidega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 99 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Nende meetmetega rakendatakse konkreetselt iga asjaomase taimekahjustaja suhtes üht või mitut artikli 27 lõike 1 punktides a–f osutatud sätet.

2. Kui komisjon otsustab artiklites 18 ja 21 osutatud uuringute või muude tõendite põhjal, et asjaomase taimekahjustaja hävitamine teatavatel piirangualadel ei ole võimalik, võib ta lõike 1 teises lõigus osutatud rakendusaktidega kehtestada meetmed, mille ainus eesmärk on selle taimekahjustaja ohjeldamine.

3. Kui komisjon otsustab, et liidu territooriumi selle osa kaitsmiseks, kus asjaomast taimekahjustajat ei esine, on vaja võtta ennetusmeetmeid väljaspool piirangualasid asuvatel aladel, võib need meetmed kehtestada lõikes 1 osutatud rakendusaktidega.

4. Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud meetmed võetakse kooskõlas IV lisa 1. jaoga, milles käsitletakse karantiinsete taimekahjustajatega seotud riskide juhtimise meetmeid, ja kooskõlas IV lisa 2. jaoga, milles käsitletakse taimekahjustajatega seotud riskide juhtimise põhimõtteid, võttes arvesse asjaomaste taimekahjustajatega seotud konkreetseid riske ja vajadust rakendada vajalikke riski vähendamise meetmeid kogu liidus ühtlustatud viisil.

5. Lõikes 1 osutatud rakendusaktides võib sätestada, et liikmesriikide poolt vastavalt artiklile 28 võetavad meetmed tuleb tühistada või neid muuta. Seni kuni komisjon ei ole meetmeid vastu võtnud, võib liikmesriik jääda enda võetud meetmete juurde.

6. Nõuetekohaselt põhjendatud hädavajadusel võtab komisjon suure taimetervisliku riski kõrvaldamiseks vastavalt artikli 99 lõikes 4 osutatud korrale viivitamatult vastu kohaldatavad rakendusaktid.

Artikkel 30

II lisa 3. jao muutmine

Pidades silmas tehnika ja teaduse ning rahvusvaheliste standardite arengut, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 98 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse II lisa 3. jagu (kriteeriumid, millele peavad vastama artiklites 28 ja 29 osutatud taimekahjustajad) seoses kriteeriumidega, mis hõlmavad taimekahjustajate identsust, nende esinemist, nende sisenemise, kohandumise ja levimise tõenäosust ning nende võimalikku majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju. [ME 67]

Artikkel 31

Liikmesriikide vastuvõetavad rangemad nõuded

1. Liikmesriigid võivad oma territooriumil kohaldada artikli 27 lõigete 1, 2 ja 3 ning artikli 29 lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt vastu võetud meetmetest rangemaid meetmeid, kui see on põhjendatav taimetervise kaitse eesmärgiga ja on kooskõlas taimekahjustajatega seotud riskide juhtimise meetmeid ja põhimõtteid käsitleva IV lisa 2. jaoga.

Nende meetmetega ei kehtestata taimede, taimsete saaduste ega muude objektide liidu territooriumile sissetoomise või seal vedamise keelde ega piiranguid, samuti ei tohi need meetmed selliseid keelde ega piiranguid kaasa tuua, v.a artiklitega 40–54 ja 67–96 kehtestatud keelud või piirangud.

2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike viivitamatult lõike 1 kohaldamisalas võetud meetmetest.

Liikmesriigid esitavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele taotluse korral vastavalt lõikele 1 võetud meetmete kohta aastaaruande. [ME 68]

3. JAGU

KAITSTAVATE PIIRKONDADE KARANTIINSED TAIMEKAHJUSTAJAD

Artikkel 32

Kaitstavaks piirkonnaks tunnistamine

1. Kui karantiinne taimekahjustaja esineb liidu territooriumil, kuid mitte asjaomases liikmesriigis, ega ole liidu karantiinne taimekahjustaja, võib komisjon liikmesriigi taotluse alusel, mis vastab lõikele 4, tunnistada selle liikmesriigi territooriumi kaitstavaks piirkonnaks kooskõlas lõikega 3.

Kui liikmesriigi territooriumi mõnes osas ei esine kaitstava piirkonna karantiinset taimekahjustajat, kehtib sama selle osa kohta.

Sellist karantiinset taimekahjustajat käsitatakse kaitstava piirkonna karantiinse taimekahjustajana.

2. Kaitstava piirkonna karantiinset taimekahjustajat ei tohi asjaomasesse kaitstavasse piirkonda sisse tuua ega seal vedada.

Keegi ei tohi tahtlikult teha midagi, mis aitab kaasa asjaomase kaitstava piirkonna taimekahjustaja kaitstavasse piirkonda sissetoomisele, seal kohandumisele ja levimisele.

3. Komisjon kehtestab rakendusaktiga kaitstavate piirkondade ja vastavate kaitstavate piirkondade karantiinsete taimekahjustajate nimekirja. Nimekiri sisaldab kaitstavaid piirkondi, mis on selleks tunnistatud kooskõlas direktiivi 2000/29/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti h esimese lõiguga, ja vastavaid taimekahjustajaid, mis on loetletud direktiivi 2000/29/EÜ I lisa B osas ja II lisa B osas. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 99 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Kui lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud, võib komisjon tunnustada täiendavaid kaitstavaid piirkondi, muutes esimeses lõigus osutatud rakendusakti. Nimetatud muudatus võetakse vastu kooskõlas artikli 99 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Sama menetlust kohaldatakse esimeses lõigus osutatud rakendusakti kehtetuks tunnistamisel või asendamisel.

Artikli 35 kohaldamise korral võetakse artikli 99 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega vastu rakendusakt.

4. Liikmesriik esitab koos lõikes 1 osutatud taotlusega järgmise teabe:

a)	asjaomase kaitstava piirkonna piiride kirjeldus, sh kaardid, ning

b)	uuringute tulemused, mis näitavad, et kolmel aastal enne taotluse esitamist asjaomast karantiinset taimekahjustajat asjaomasel territooriumil ei esinenud.

Nimetatud uuringud peavad olema tehtud sobival ajal ja piisava põhjalikkusega selleks, et asjaomase karantiinse taimekahjustaja esinemine oleks võimalik kindlaks teha. Uuringud peavad põhinema usaldusväärsetel teaduslikel ja tehnilistel põhimõtetel.

Komisjonil on kooskõlas artikliga 98 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad uuringute kohta, mida tehakse kaitstavaks piirkonnaks tunnistamise eesmärgil.

Artikkel 33

Kaitstavate piirkondadega seotud üldkohustused

1. Kaitstavate piirkondade puhul kehtivad sõltuvalt kaitstavate piirkondade karantiinsetest taimekahjustajatest kohustused, mis on sätestatud järgmistes artiklites:

a)	artiklid 9–12, milles käsitletakse liidu karantiinsete taimekahjustajate esinemise kinnitamist, sellest teatamist ja sellekohast teavet;

b)	artikkel 15, milles käsitletakse ettevõtjate poolt viivitamatult võetavaid meetmeid;

c)	artiklid 16, 17 ja 18, milles käsitletakse liidu karantiinsete taimekahjustajate hävitamist, piirangualade kehtestamist ja muutmist ning piirangualadel tehtavaid uuringuid.

2. Taimi, taimseid saadusi või muid objekte, mis on pärit vastavalt artiklile 17 kehtestatud piirangualalt või asjaomase kaitstava piirkonna karantiinse taimekahjustaja puhul kaitstavast piirkonnast, ei tohi kaitstava piirkonna karantiinse taimekahjustaja jaoks kehtestatud kaitstavas piirkonnas vedada ega sinna sisse tuua. Asjaomasest kaitstavast piirkonnast väljaviimise korral pakitakse taim, taimne saadus või muu objekt ja veetakse seda viisil, millega välistatakse asjaomase kaitstava piirkonna karantiinse taimekahjustaja kaitstavas piirkonnas levimise risk.

3. Kaitstavates piirkondades kehtestatud piirangualadest ja kaitstavates piirkondades vastavalt artiklitele 16, 17 ja 18 võetavatest hävitamismeetmetest teavitatakse viivitamatult komisjoni ja teisi liikmesriike.

Artikkel 34

Kaitstavate piirkondade karantiinsete taimekahjustajatega seotud uuringud

1. Pädev asutus korraldab igas kaitstavas piirkonnas kord aastas uuringu asjaomase kaitstava piirkonna karantiinse taimekahjustaja esinemise kontrollimiseks. Nimetatud uuringud tehakse sobival ajal ja piisava põhjalikkusega selleks, et asjaomase kaitstava piirkonna karantiinse taimekahjustaja esinemine oleks võimalik kindlaks teha. Uuringud põhinevad usaldusväärsetel teaduslikel ja tehnilistel põhimõtetel.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 98 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad nimetatud uuringute kohta, mis tehakse selle kinnitamiseks, et kaitstavad piirkonnad vastavad jätkuvalt artikli 32 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike iga aasta 30. aprilliks lõike 1 kohaste eelmisel aastal tehtud uuringute tulemustest.

Artikkel 35

Kaitstavate piirkondade muutmine ja tühistamine

1. Komisjon võib muuta kaitstava piirkonna suurust selle liikmesriigi taotluse alusel, kelle territooriumiga see on seotud.

Kui komisjon muudab kaitstavat piirkonda, teavitab asjaomane liikmesriik komisjoni, teisi liikmesriike ja interneti teel ettevõtjaid kaitstava piirkonna muutmisest, lisades kaardid.

Kui muutmine seisneb kaitstava piirkonna laiendamises, kohaldatakse artikleid 32, 33 ja 34.

2. Komisjon tühistab kaitstavaks piirkonnaks tunnistatud piirkonna või vähendab kaitstava piirkonna suurust lõikes 1 osutatud liikmesriigi taotluse alusel.

3. Komisjon tühistab kaitstavaks piirkonnaks tunnistatud piirkonna juhul, kui artiklis 34 osutatud uuringud ei ole tehtud vastavalt nimetatud artiklile.

4. Komisjon tühistab kaitstavaks piirkonnaks tunnistatud piirkonna juhul, kui on kindlaks tehtud asjaomase kaitstava piirkonna karantiinse taimekahjustaja esinemine selles piirkonnas ja kui täidetud on üks järgmistest tingimustest:

a)	kolme kuu jooksul pärast kõnealuse taimekahjustaja esinemise kinnitamist ei ole kindlaks määratud piiranguala vastavalt artikli 33 lõikele 1;

b)	vastavalt artikli 33 lõikele 1 piirangualadel võetud meetmed ei ole andnud tulemusi 24 kuu jooksul pärast kõnealuse taimekahjustaja esinemise kinnitamist;

c)	komisjoni käsutuses olevast teabest ilmneb, et artiklite 16, 17 ja 18 kohaste meetmete kohaldamisel artikli 33 lõike 1 punkti c kohaselt on taimekahjustajate esinemisele asjaomases kaitstavas piirkonnas väga väike mõju.

III peatükk

Kvaliteeti vähendavad liidu taimekahjustajad

Artikkel 36

Kvaliteeti vähendava liidu taimekahjustaja määratlus

Taimekahjustajale osutatakse kui kvaliteeti vähendavale liidu taimekahjustajale, kui see on kantud artiklis 37 osutatud nimekirja ja vastab kõikidele järgmistele tingimustele: [ME 69]

a)	see on identifitseeritud vastavalt II lisa 4. jao punktile 1;

b)	seda esineb liidu territooriumil;

c)	see ei ole liidu karantiinne taimekahjustaja;

d)	see levib peamiselt konkreetsete istutamiseks ettenähtud taimede kaudu, vastavalt II lisa 4. jao punktile 2;

e)	selle esinemine istutamiseks ettenähtud taimedel avaldab vastuvõetamatut majanduslikku mõju nende taimede kavandatud kasutusviisile, vastavalt II lisa 4. jao punktile 3;

f)	on olemas teostatavad ja tõhusad meetmed, mille abil ennetada selle esinemist asjaomastel istutamiseks ettenähtud taimedel. [ME 70]

Artikkel 37

Istutamiseks ettenähtud taimedel olevate kvaliteeti vähendavate liidu taimekahjustajate sissetoomise ja vedamise keeld

1. Kvaliteeti vähendavaid liidu taimekahjustajaid ei tohi liidu territooriumile sisse tuua ega seal vedada istutamiseks ettenähtud taimedel, mille kaudu need taimekahjustajad levivad ja mis on kantud lõikes 2 osutatud nimekirja.

2. Komisjon kehtestab rakendusaktiga Ic lisas kehtestatakse nimekiri, milles sätestatakse kvaliteeti vähendavad liidu taimekahjustajad ja artikli 36 punktis d osutatud konkreetsed istutamiseks ettenähtud taimed, lisades vajaduse korral lõikes 4 osutatud kategooriad ja lõikes 5 osutatud piirmäärad. [ME 71]

Kõnealune nimekiri sisaldab taimekahjustajaid ja vastavaid istutamiseks ettenähtud taimi, mis on sätestatud järgmistes õigusaktides:

(a)	direktiivi 2000/29/EÜ II lisa A osa II jagu;

(b)	nõukogu 14. juuni 1966. aasta direktiivi 66/402/EMÜ (teraviljaseemne turustamise kohta) (17) I lisa punktid 3 ja 6 ning II lisa punkt 3;

(c)	komisjoni 23. juuni 1993. aasta direktiivi 93/48/EMÜ (milles sätestatakse nende tingimuste nimekiri, millele peavad nõukogu direktiivi 92/34/EMÜ kohaselt vastama puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjal ja viljapuud) (18) lisa;

(d)	komisjoni 23. juuni 1993. aasta direktiiv 93/49/EMÜ (milles sätestatakse nende tingimuste nimekiri, millele peavad nõukogu direktiivi 91/682/EMÜ kohaselt vastama dekoratiivtaimede paljundusmaterjal ja dekoratiivtaimed) (19) lisa;

(e)	nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/55/EÜ (köögiviljaseemne turustamise kohta) (20) II lisa punkt b;

(f)	nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/56/EÜ (21) (seemnekartuli turustamise kohta) I lisa punkt 6;

(g)	nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/57/EÜ (õli- ja kiudtaimede seemne turustamise kohta) (22) I lisa punkt 4 ja II lisa punkt 5. [ME 72]

Nimetatud rakendusakt võetakse vastu artikli 99 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. [ME 73]

3. Komisjon muudab lõikes 2 osutatud rakendusakti Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 98 vastu delegeeritud õigusakte , mis käsitlevad I c lisa muutmist, kui hindamisest ilmneb, et nimetatud aktis lisas loetlemata taimekahjustaja vastab artiklis 36 osutatud tingimustele või et nimetatud aktis lisas loetletud taimekahjustaja ei vasta enam ühele või mitmele nendest tingimustest, või kui on vaja kõnealust nimekirja muuta seoses lõikes 4 osutatud kategooriatega või lõikes 5 osutatud piirmääradega. Enne niisuguste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist konsulteerib komisjon sidusrühmadega. [ME 74]

Komisjon teeb nimetatud hindamise tulemused viivitamata kättesaadavaks liikmesriikidele. [ME 75]

4. Kui artikli 36 punkti e tingimused on täidetud vaid ühe või mitme määruse (EL) nr …/.... [Paljundusmaterjali määruse numbri] artikli 12 lõikes 1 osutatud kategooria puhul, sätestatakse lõikes 1 osutatud nimekirjas need kategooriad, märkides, et lõikes 1 sätestatud sissetoomise ja vedamise keeld kehtib üksnes nende kategooriate suhtes.

5. Kui artikli 36 punkti e tingimused on täidetud üksnes juhul, kui asjaomast taimekahjustajat esineb üle teatava piirmäära, sätestatakse lõikes 1 osutatud nimekirjas see piirmäär, märkides, et lõikes 1 sätestatud sissetoomise ja vedamise keeld kehtib üksnes sellest piirmäärast kõrgema määra korral.

Piirmäär kehtestatakse üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	ettevõtja võetavate meetmetega on võimalik tagada, et asjaomast kvaliteeti vähendavat liidu taimekahjustajat ei esine kõnealustel istutamiseks ettenähtud taimedel üle nimetatud piirmäära, ning

b)	on võimalik kindlaks teha, et kõnealust piirmäära ei ole istutamiseks ettenähtud taimede partiides ületatud.

Kohaldatakse IV lisa 2. jaos sätestatud taimekahjustajatega seotud riskide juhtimise põhimõtteid.

6. Lõikes 2 osutatud rakendusaktide muutmisel, mis on vajalik taimekahjustaja teadusliku nime muutmiseks rakendusaktis, kohaldatakse artikli 99 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlust.

Lõikes 2 osutatud rakendusaktide kõik muud muudatused võetakse vastu artikli 99 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Sama menetlust kohaldatakse lõikes 2 osutatud rakendusakti kehtetuks tunnistamisel või asendamisel. [ME 76]

Artikkel 38

II lisa 4. jao muutmine

Pidades silmas tehnika ja teaduse ning rahvusvaheliste standardite arengut, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 98 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse II lisa 4. jagu (kriteeriumid kvaliteeti vähendavaks taimekahjustajaks loetavate taimekahjustajate identifitseerimiseks) seoses kriteeriumidega, mis on seotud taimekahjustajate identsuse, olulisuse, levimise tõenäosuse ning võimaliku majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõjuga. [ME 77]

Artikkel 39

Teaduslikel eesmärkidel, katsetes, sordivalikul, sordiaretuses või näitustel kasutatavad kvaliteeti vähendavad liidu taimekahjustajad

Artiklis 37 sätestatud keeldu ei kohaldata asjaomastel istutamiseks ettenähtud taimedel esinevate kvaliteeti vähendavate liidu taimekahjustajate suhtes, mida kasutatakse teaduslikel eesmärkidel, katsetes, sordivalikul, sordiaretuses või näitustel.

IV peatükk

Taimede, taimsete saaduste ja muude objektidega seotud meetmed

1. JAGU

KOGU LIIDU TERRITOORIUMI HÕLMAVAD MEETMED

Artikkel 40

Taimede, taimsete saaduste ja muude objektide liidu territooriumile sissetoomise keeld

1. Komisjon võtab vastu rakendusakti, milles on loetletud direktiivi 2000/29/EÜ III lisa A osas sätestatud taimed, taimsed saadused ja muud objektid ning asjaomased keelud ja kolmandad riigid.

Kõnealune rakendusakt võetakse vastu käesoleva määruse artikli 99 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Rakendusaktiga kehtestatud nimekirjas esitatakse taimed, taimsed saadused ja muud objektid koos asjaomase koodiga, mis vastab kombineeritud nomenklatuuri klassifikatsioonile, mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ) nr 2658/87 (23) (edaspidi „CN-kood“).

2. Kui kolmandast riigist pärinevast või sealt saadetud taimest, taimsest saadusest või muust objektist tuleneb vastuvõetamatu tasemega taimetervislik risk, kuna on tõenäoline, et see kannab liidu karantiinset taimekahjustajat, ning seda riski ei saa vähendada vastuvõetavale tasemele, kohaldades üht või mitut meedet, mis on sätestatud taimekahjustajatega seotud riskide juhtimise meetmeid ja põhimõtteid käsitleva IV lisa 1. jao punktides 2 ja 3, muudab komisjon vajaduse korral lõikes 1 osutatud rakendusakti, lisades sellesse asjaomase taime, taimse saaduse või muu objekti ning asjaomased kolmandad riigid.

Kui nimetatud rakendusakti lisatud taime, taimse saaduse või muu objektiga ei kaasne vastuvõetamatu tasemega taimetervislikku riski või kui sellise riski kaasnemise korral on seda riski võimalik vähendada vastuvõetavale tasemele, kohaldades üht või mitut meedet, mis on sätestatud IV lisa 1. jao punktides 2 ja 3 karantiinsete taimekahjustajatega seotud riskide juhtimist ja kõnealuste taimekahjustajate levimise viise käsitlevate meetmete kohta, muudab komisjon vajaduse korral kõnealust rakendusakti.

Kõnealuse taimetervisliku riski taseme vastuvõetavust hinnatakse vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud IV lisa 2. jaos taimekahjustajatega seotud riskide juhtimise põhimõtete kohta. Vajaduse korral hinnatakse taimetervisliku riski taseme vastuvõetavust seoses ühe või mitme konkreetse kolmanda riigiga.

Kõnealused muudatused võetakse vastu käesoleva määruse artikli 99 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Nõuetekohaselt põhjendatud hädavajadusel võtab komisjon nimetatud muudatused suure taimetervisliku riski kõrvaldamiseks vastu viivitamatult kohaldatavate rakendusaktidega vastavalt artikli 99 lõikes 4 osutatud korrale.

3. Lõikes 1 sätestatud rakendusaktis loetletud taime, taimset saadust või muud objekti ei tohi selles nimekirjas nimetatud kolmandast riigist liidu territooriumil sisse tuua.

4. Kui taimed, taimsed saadused või muud objektid on liidu territooriumile sisse toodud lõiget 3 rikkudes, teavitavad liikmesriigid sellest komisjoni ja teisi liikmesriike artiklis 97 osutatud elektroonilise teavitussüsteemi kaudu.

Teavitatakse ka kolmandat riiki, kust taimed, taimsed saadused või muud objektid liidu territooriumile sisse toodi.

Artikkel 41

Taimed, taimsed saadused ja muud objektid, mille suhtes kehtivad erinõuded ja samaväärsed nõuded

1. Komisjon võtab vastu rakendusakti, milles on loetletud direktiivi 2000/29/EÜ IV lisa A osas sätestatud taimed, taimsed saadused ja muud objektid ning asjaomased nõuded ja vajaduse korral kolmandad riigid.

Nimetatud rakendusakt võetakse vastu käesoleva määruse artikli 99 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Rakendusaktiga kehtestatud nimekirjas esitatakse kõnealused taimed, taimsed saadused ja muud objektid koos asjaomase CN-koodiga.

2. Kui taimest, taimsest saadusest või muust objektist tuleneb vastuvõetamatu tasemega taimetervislik risk, kuna on tõenäoline, et see kannab liidu karantiinset taimekahjustajat, ning seda riski ei saa vähendada vastuvõetavale tasemele, kohaldades üht või mitut meedet, mis on sätestatud taimekahjustajatega seotud riskide juhtimise meetmeid ja põhimõtteid käsitleva IV lisa 1. jao punktides 2 ja 3, muudab komisjon lõikes 1 osutatud rakendusakti, lisades sellesse asjaomase taime, taimse saaduse või muu objekti ning selle suhtes kohaldatavad meetmed. Nendele meetmetele ja lõikes 1 osutatud nõuetele viidatakse edaspidi kui erinõuetele.

Need meetmed võivad olla erinõuded, mis võetakse vastu kooskõlas artikli 42 lõikega 1 ja mis käsitlevad konkreetsete taimede, taimsete saaduste või muude objektide liidu territooriumile sissetoomist ning on samaväärsed nende taimede, taimsete saaduste või muude objektide liidu territooriumil vedamist käsitlevate erinõuetega (edaspidi „samaväärsed nõuded“).

Kui nimetatud rakendusakti lisatud taimest, taimsest saadusest või muust objektist ei tulene vastuvõetamatu tasemega taimetervislikku riski või kui sellise riski kaasnemise korral ei saa seda riski erinõuete abil vastuvõetavale tasemele vähendada, muudab komisjon kõnealust rakendusakti.

Kõnealuse taimetervisliku riski taseme vastuvõetavust hinnatakse ja meetmed selle riski vastuvõetava tasemeni vähendamiseks võetakse vastu vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud IV lisa 2. jaos taimekahjustajatega seotud riskide juhtimise põhimõtete kohta. Vajaduse korral hinnatakse taimetervisliku riski taseme vastuvõetavust ja nimetatud meetmed võetakse vastu ühe või mitme konkreetse kolmanda riigi või selle osade puhul.

Kõnealused muudatused võetakse vastu käesoleva määruse artikli 99 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Nõuetekohaselt põhjendatud hädavajadusel võtab komisjon suure taimetervisliku riski kõrvaldamiseks vastavalt artikli 99 lõikes 4 osutatud korrale viivitamatult vastu kohaldatavad rakendusaktid.

3. Erinõuetele või samaväärsetele nõuetele vastavuse korral ei tohi lõikes 1 sätestatud rakendusaktis loetletud taime, taimset saadust ega muud objekti liidu territooriumile sisse tuua ega seal vedada.

4. Kui taimed, taimsed saadused või muud objektid on liidu territooriumile sisse toodud või neid on seal veetud lõiget 3 rikkudes, teavitavad liikmesriigid sellest komisjoni ja teisi liikmesriike artiklis 97 osutatud elektroonilise teavitussüsteemi kaudu.

Vajaduse korral teavitatakse ka kolmandat riiki, kust taimed, taimsed saadused või muud objektid on liidu territooriumile sisse toodud.

Artikkel 42

Samaväärsete nõuete kehtestamine

1. Artikli 41 lõike 2 teises lõigus osutatud samaväärsed nõuded kehtestatakse rakendusaktiga konkreetse kolmanda riigi taotlusel, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)	asjaomane kolmas riik tagab ametliku kontrolli raames kohaldatava ühe või mitme erimeetmega taimetervise kaitse taseme, mis on samaväärne artikli 41 lõigete 1 ja 2 kohaselt vastuvõetud erinõuetega asjaomaste taimede, taimsete saaduste ja muude objektide vedamise kohta liidu territooriumil;

b)	asjaomane kolmas riik tõestab komisjonile objektiivsel viisil, et punktis a osutatud erimeetmetega saavutatakse nimetatud punktis osutatud taimetervise kaitse tase.

2. Komisjon uurib vajaduse korral asjaomases kolmandas riigis ja vastavalt määruse (EL) nr …/…. [Ametliku kontrolli määruse number] artiklile 119, kas punktide a ja b tingimused on täidetud.

3. Lõikes 1 osutatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 99 artiklis 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 43

Reisijatele ning posti- ja internetiteenuste klientidele antav teave

1. Komisjon, liikmesriigid ja rahvusvahelised transpordiettevõtjad teevad reisijatele kättesaadavaks teabe artikli 40 lõike 3 kohaste keeldude, artikli 41 lõike 1 ja artikli 42 lõike 2 kohaste nõuete ning artikli 70 lõike 2 kohaste erandite kohta, mis on seotud taimede, taimsete saaduste ja muude objektide liidu territooriumile sissetoomisega. [ME 86]

Teave esitatakse Teavet võib esitada plakatitel või brošüürides, mis tehakse vajaduse korral kättesaadavaks internetis. [ME 87]

Sadamates ja lennujaamades tehakse kõnealune teave reisijatele kättesaadavaks plakatitel.

Komisjonil on õigus võtta vastu neid plakateid ja brošüüre käsitlev rakendusakt. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu käesoleva määruse artikli 99 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2. Postiteenuste osutajad ja ettevõtjad, kes tegelevad kaugmüügiga, teevad lõikes 1 osutatud teabe oma klientidele kättesaadavaks internetis.

3. Liikmesriigid esitavad komisjonile kord aastas iga kahe aasta tagant aruande käesoleva artikli kohaselt esitatud teabe kohta. [ME 88]

Artikkel 44

Erandid piirialasid käsitlevatest keeldudest ja nõuetest

1. Erandina artikli 40 lõikest 3 ja artikli 41 lõikest 3 võivad liikmesriigid lubada tuua liidu territooriumile taimi, taimseid saadusi ja muid objekte, kui need vastavad järgmistele kriteeriumidele:

a)	need on kasvatatud või toodetud kolmandate riikide piirkondades, mis asuvad liikmesriikide piiri maismaapiiri lähedal (edaspidi „kolmanda riigi piiriala“); [ME 89]

b)	neid tuuakse liikmesriigi piirkondadesse, mis asuvad piiri vahetus läheduses (edaspidi „liikmesriigi piiriala“);

c)	neid töödeldakse asjaomase liikmesriigi piirialal viisil, millega tagatakse igasuguse taimetervisliku riski kõrvaldamine;

d)	puudub igasugune risk, et nende vedamine piirialal põhjustab karantiinsete taimekahjustajate levimise.

Kõnealuseid taimi, taimseid saadusi ja muid objekte veetakse üksnes liikmesriigi piirialale ja selle ala piires ning üksnes pädeva asutuse ametliku kontrolli all.

2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 98 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse järgmine:

a)	kolmanda riigi piirialade ja liikmesriigi piirialade maksimaalne laius, mis on konkreetsete taimede, taimsete saaduste ja muude objektide puhul sobiv;

b)	asjaomaste taimede, taimsete saaduste ja muude objektide kolmanda riigi piirialadel ja liikmesriigi piirialadel vedamise maksimaalne vahemaa; ning

c)	loa andmise menetlused lõikes 1 osutatud taimede, taimsete saaduste ja muude objektide toomiseks liikmesriigi piirialadele ja neil aladel vedamiseks.

Piirialade laiusega tagatakse, et kõnealuste taimede, taimsete saaduste ja muude objektide sissetoomine liidu territooriumile ja seal vedamine ei too kaasa mitte ühtegi taimetervislikku riski liidu territooriumile ega selle osadele.

3. Komisjon võib rakendusaktidega sätestada konkreetsed tingimused või meetmed seoses teatavate taimede, taimsete saaduste või muude objektide sissetoomisega liikmesriigi piirialadele ning konkreetsed kolmandad riigid, kelle suhtes kohaldatakse käesolevat artiklit.

Kõnealused aktid võetakse vastu kooskõlas IV lisa 1. jao (karantiinsete taimekahjustajatega seotud riskide juhtimise meetmed) ja kõnealuse lisa 2. jaoga (taimekahjustajatega seotud riskide juhtimise põhimõtted), võttes arvesse teaduse ja tehnika arengut.

Need rakendusaktid võetakse vastu ja vajaduse korral tunnistatakse kehtetuks või asendatakse vastavalt artikli 99 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusele.

4. Liikmesriigid teavitavad artiklis 97 osutatud elektroonilise teavitussüsteemi kaudu komisjoni ning teisi liikmesriike, kui taimi, taimseid saadusi või muid objekte on lõigetes 1 ja 2 osutatud piirialadele sisse toodud või seal veetud kõnealuste lõigete sätteid rikkudes.

Samuti teavitatakse kolmandat riiki, kust taimed, taimsed saadused või muud objektid asjaomasele piirialale toodi.

Artikkel 45

Erandid taimetervislikku transiitvedu käsitlevatest keeldudest ja nõuetest Taimetervisliku transiitveo nõuded [ME 90]

1. Erandina artikli 40 lõikest 3 ja artikli 41 lõikest 3 võivad liikmesriigid lubada liidu territooriumile sisse tuua taimi, taimseid saadusi ja muid objekte või toimetada neid läbi liidu territooriumi kolmandasse riiki (edaspidi „taimetervislik transiitvedu“), kui need vastavad järgmistele kriteeriumidele:

a)	kõnealuste taimede, taimsete saaduste ja muude objektidega on kaasas nende eest vastutava ettevõtja allkirjaga deklaratsioon selle kohta, et toimub kõnealuste taimede, taimsete saaduste või muude objektide taimetervislik transiitvedu;

need on pakendatud ja neid veetakse nii, et nende sissetoomisel liidu territooriumile või nende toimetamisel läbi liidu territooriumi ei ole liidu karantiinsete taimekahjustajate levimise riski , seejuures kasutatakse ametlikult heakskiidetud taimetervislikku pitserit, mille eesmärk on tagada originaalpakend ja -veovahend (pitseeritud veok) ning millega ennetatakse saadetise osadeks jagamist, pakkudes seega ametlikku kinnitust riskivaba taimetervisliku transiitveo toimumise kohta liidus ; [ME 91]

need tuuakse liidu territooriumile ning neid veetakse liidu territooriumil ja viiakse sealt viivitamata välja asjaomaste pädevate asutuste ametliku kontrolli ja tolliametnike järelevalve all. Selle liikmesriigi pädev asutus, kus kõnealused taimed, taimsed saadused või muud objektid liidu territooriumile sisse tuuakse või kus neid esmakordselt liidu territooriumil veetakse, teavitab kõigi teiste selliste liikmesriikide pädevaid asutusi, mida kõnealused taimed, taimsed saadused või muud objektid enne liidu territooriumilt väljumist läbivad. [ME 92]

Liidu territooriumit läbiva taimetervisliku transiitveo korral ühest kolmandast riigist teise peavad taimed, taimsed saadused ja muud objektid vastama artikli 40 kohastele taimetervise nõuetele, ilma et see piiraks muid kohaldatavaid taimetervist käsitlevaid eeskirju. [ME 93]

Kooskõlas esimese a lõiguga peab kõnealuste taimede, taimsete saaduste või muude objektide liidu territooriumile sissetoomisel või nende esmakordsel vedamisel liidu territooriumil viima asjaomase liikmesriigi pädev asutus läbi sissetoomise dokumentide kontrolli ning ta vastutab esimese lõigu punkti b kohaselt kaupade pitseerimise eest. [ME 94]

Sarnaselt peab selle liikmesriigi pädev asutus, kust transiitkaupu liidu territooriumilt välja veetakse, teavitama selle liikmesriigi pädevaid asutusi, kuhu need sisse toodi, ning liikmesriiki (liikmesriike), mille kaudu neid veeti, asjaolust, et kaubad on liidu territooriumilt välja veetud. [ME 95]

Selle liikmesriigi pädev asutus, kuhu kõnealused taimed, taimsed saadused või muud objektid tuuakse või kus neid esmakordselt liidu territooriumil veetakse, teavitab kõigi teiste selliste liikmesriikide pädevaid asutusi, mida kõnealused taimed, taimsed saadused või muud objektid enne liidu territooriumilt väljumist läbivad. [ME 96]

2. Kui artikli 27 lõigete 1 ja 2 ning artikli 29 lõigete 1 ja 2 kohaselt vastuvõetud õigusaktides on nii sätestatud, kohaldatakse käesolevat artiklit vastavalt.

3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 98 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse lõike 1 punktis a osutatud deklaratsiooni sisu.

4. Komisjon võib rakendusaktidega võtta vastu lõike 1 punktis a osutatud deklaratsiooni vormi nõuded. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 99 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

5. Liikmesriigid teavitavad artiklis 97 osutatud elektroonilise teavitussüsteemi kaudu komisjoni ning teisi liikmesriike, kui taimi, taimseid saadusi või muid objekte on lõike 1 kohaselt liidu territooriumile sisse toodud või seal veetud kõnealuse lõike sätteid rikkudes.

Samuti teavitatakse kolmandat riiki, kust taimed, taimsed saadused või muud objektid liidu territooriumile sisse toodi.

Artikkel 46

Teaduslikel eesmärkidel, katsetes, sordivalikul, sordiaretuses ja näitustel kasutatavad taimed, taimsed saadused ja muud objektid

1. Erandina artikli 40 lõikest 3 ja artikli 41 lõikest 3 võivad liikmesriigid taotluse korral lubada tuua oma territooriumile taimi, taimseid saadusi ja muid objekte, mida kasutatakse teaduslikel eesmärkidel, katsetes, sordivalikul, sordiaretuses ja näitustel, ning neid seal vedada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)	taimede, taimsete saaduste või muude objektidega ei kaasne liidu karantiinsete taimekahjustajate levimise vastuvõetamatut riski, kui kohaldatakse nõuetekohaseid piiranguid;

b)	hoiuruumid, kus kõnealuseid taimi, taimseid saadusi ja muid objekte hoitakse, ning artikli 56 kohased karantiiniruumid, kus neid kasutatakse, vastavad nõuetele;

c)	kõnealuste taimede, taimsete saaduste ja muude objektidega tegelevate töötajate teaduslik ja tehniline kvalifikatsioon vastab nõuetele.

2. Pädev asutus hindab lõike 1 punktis a osutatud riski liidu karantiinsete taimekahjustajate levimiseks asjaomaste taimede, taimsete saaduste või muude objektide kaudu, võttes arvesse asjaomaste liidu karantiinsete taimekahjustajate identsust, bioloogiat ja levimise viise, kavandatud meetmeid, vastasmõju keskkonnaga ja muid olulisi tegureid, mis on seotud kõnealustest taimedest, taimsetest saadustest ja muudest objektidest tuleneva riskiga.

Pädev asutus hindab lõike 1 punktis b osutatud hoiuruume, kus kõnealuseid taimi, taimseid saadusi ja muid objekte hoitakse, ning kõnealuste taimede, taimsete saaduste ja muude objektidega tegelevate töötajate teaduslikku ja tehnilist kvalifikatsiooni, millele on osutatud lõike 1 punktis c.

Nende hindamiste põhjal annab pädev asutus loa kõnealuste taimede, taimsete saaduste ja muude objektide sissetoomiseks liidu territooriumile või seal vedamiseks, kui lõikes 1 osutatud nõuded on täidetud.

3. Kui luba antakse, sisaldab see kõiki järgmisi tingimusi:

a)	asjaomaseid taimi, taimseid saadusi või muid objekte hoitakse pädevate asutuste poolt nõuetekohaseks tunnistatud ning loas osutatud hoiuruumides;

b)	kõnealuste taimede, taimsete saaduste või muude objektidega seotud tegevus viiakse läbi pädeva asutuse poolt vastavalt artiklile 56 määratud ning loas osutatud karantiiniruumis;

c)	kõnealuste taimede, taimsete saaduste või muude objektidega seotud tegevust viivad läbi töötajad, kelle teadusliku ja tehnilise kvalifikatsiooni on pädev asutus nõuetekohaseks tunnistanud ning see on loas ära märgitud;

d)	kõnealuste taimede, taimsete saaduste või muude objektide sissetoomisel liidu territooriumile või seal vedamisel peab luba kaasas olema.

4. Luba piirdub asjaomase tegevuse jaoks vajaliku kogusega, mis ei tohi olla suurem määratud karantiiniruumi mahutavusest.

Luba sisaldab piiranguid, mis on vajalikud asjaomaste liidu karantiinsete taimekahjustajate levimise riski piisavaks vähendamiseks.

5. Pädev asutus kontrollib lõikes 3 osutatud tingimuste ning lõikes 4 osutatud piirangute järgimist ning võtab vajalikke meetmeid juhul, kui kõnealuseid tingimusi ega piiranguid ei järgita.

6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 98 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad seoses järgmisega:

a)	liikmesriikide ja komisjoni vaheline teabevahetus seoses asjaomaste taimede, taimsete saaduste ja muude objektide sissetoomisega liidu territooriumile ja seal vedamisega;

b)	lõikes 2 osutatud hindamine ja loa andmine ning

c)	nõuete täitmise kontrollimine, meetmed nõuete rikkumise korral ja nendest teavitamine, nagu on osutatud lõikes 5.

7. Liikmesriigid teavitavad artiklis 97 osutatud elektroonilise teavitussüsteemi kaudu komisjoni ning muid liikmesriike, kui taimi, taimseid saadusi või muid tooteid on liidu territooriumile sisse toodud või seal veetud lõigete 1–4 sätteid rikkudes.

Vajaduse korral teatatakse ka meetmetest, mida liikmesriigid on seoses asjaomaste taimede, taimsete saaduste ja muude objektidega võtnud, ning teavet selle kohta, kas nende taimede, taimsete saaduste või muude objektide sissetoomine liidu territooriumile või seal vedamine on pärast kõnealuste meetmete rakendamist lubatud.

Vajaduse korral teavitatakse ka kolmandat riiki, kust taimed, taimsed saadused või muud objektid liidu territooriumile sisse toodi.

Liikmesriigid esitavad komisjonile kord aastas iga kahe aasta tagant aruande, milles võetakse kokku oluline teave lõike 1 kohaselt antud lubade kohta ning lõikes 5 osutatud kontrolli tulemused. [ME 97]

Artikkel 47

Istutamiseks ettenähtud taimi käsitlevad ajutised meetmed

1. Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta ajutisi meetmeid seoses istutamiseks ettenähtud taimede , taimsete saaduste ja muude objektide sissetoomisega kolmandatest riikidest liidu territooriumile ja seal vedamisega, kui on täidetud järgmised tingimused: [ME 138]

a)	taimetervisealane kogemus asjaomasest kolmandast riigist pärit või sealt toodud asjaomaste istutamiseks ettenähtud taimedega taimede, taimsete saaduste ja muude objektidega kauplemisel puudub või on väike; [ME 139]

b)	asjaomasest kolmandast riigist pärit istutamiseks ettenähtud taimede , taimsete saaduste ja muude objektide puhul ei ole tehtud liidu territooriumile avalduvate taimetervislike riskide hindamist; [ME 140]

kõnealuste istutamiseks ettenähtud taimedega taimede, taimsete saaduste ja muude objektidega kaasnevad tõenäoliselt taimetervislikud riskid, mis ei ole seotud või mida ei saa veel seostada liidu karantiinsete taimekahjustajatega, mis on loetletud vastavalt artikli 5 lõigetele 2 ja 3, või taimekahjustajatega, mille suhtes on võetud artikli 29 kohaselt meetmeid. [ME 141]

Need rakendusaktid võetakse vastu ja vajaduse korral tunnistatakse kehtetuks või asendatakse vastavalt artikli 99 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusele.

2. Lõikes 1 osutatud ajutised meetmed võetakse vastu kooskõlas III lisaga (liidu territooriumil taimetervislikke riske põhjustavate istutamiseks ettenähtud taimede , taimsete saaduste ja muude objektide kindlakstegemine) ning IV lisa 2. jaoga (taimekahjustajatega seotud riskide juhtimise põhimõtted). [ME 142]

Kõnealuste meetmetega nähakse juhul, kui konkreetne juhtum seda nõuab, ette üks järgmistest tegevustest:

a)	intensiivsem proovide võtmine igast istutamiseks ettenähtud taimede , taimsete saaduste ja muude objektide partiist liidu territooriumile sissetoomise kohas ning proovide analüüsimine; [ME 143]

kui intensiivse proovide võtmisega asjaomastest istutamiseks ettenähtud taimedest , taimsetest saadustest ja muudest objektidest nende sissetoomisel liidu territooriumile ning proovide analüüsimisega ei saa taimetervislikku riski kõrvaldada, karantiiniperioodi kehtestamine selleks, et kontrollida kõnealustest istutamiseks ettenähtud taimedest , taimsetest saadustest ja muudest objektidest tuleneva taimetervisliku riski puudumist; [ME 144]

kui intensiivse proovide võtmisega asjaomastest istutamiseks ettenähtud taimedest , taimsetest saadustest ja muudest objektidest nende sissetoomisel liidu territooriumile ja proovide analüüsimisega ning karantiiniperioodi kehtestamisega ei saa taimetervislikku riski kõrvaldada, kõnealuste istutamiseks ettenähtud taimede , taimsete saaduste ja muude objektide liidu territooriumile sissetoomise keelu kehtestamine; [ME 145]

3. Lõikes 1 osutatud meetmeid kohaldatakse kuni kaks viis aastat. Seda ajavahemikku võib ühe korra kuni kahe viie aasta võrra pikendada. [ME 146]

4. Nõuetekohaselt põhjendatud hädavajadusel võtab komisjon suure taimetervisliku riski kõrvaldamiseks viivitamata vastu kohaldatavad rakendusaktid vastavalt artikli 99 lõikes 4 viidatud korrale.

5. Erandina lõike 1 kohaselt vastuvõetud meetmetest kohaldatakse artiklit 46 selliste istutamiseks ettenähtud taimede sissetoomisel liidu territooriumile ja seal vedamisel, mida kasutatakse teaduslikel eesmärkidel, katsetes, sordivalikul, sordiaretuses ja näitustel.

6. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja muid liikmesriike, kui taime, taimse saaduse või muu objekti suhtes on kohaldatud lõike 2 punktides a või b osutatud meetmeid.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja muid liikmesriike, kui pärast lõike 2 punktis a või b osutatud meetmete kohaldamist on leitud taimekahjustaja, mis võib kaasa tuua uusi taimetervislikke riske.

Liikmesriigid teavitavad artiklis 97 osutatud elektroonilise teavitussüsteemi kaudu komisjoni ning teisi liikmesriike, kui taime, taimse saaduse või muu objekti sissetoomisest liidu territooriumile keelduti või kui selle vedu liidu territooriumil keelati, kuna asjaomase liikmesriigi arvates eirati lõike 2 punktis c osutatud keeldu. Vajaduse korral teatatakse meetmetest, mida liikmesriigid on asjaomaste taimede, taimsete saaduste ja muude objektide suhtes võtnud vastavalt määruse (EL) nr …/… [Ametlikku kontrolli käsitleva määruse number] artikli 64 lõikele 3.

Vajaduse korral teavitatakse ka kolmandat riiki, kust taimed, taimsed saadused või muud objektid liidu territooriumile toodi.

Artikkel 47a

Hiljemalt … (*1) esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule kulude ja tulude analüüsi hõlmava aruande liidu territooriumile importimisega seotud meetmete jõustamise ja tulemuslikkuse kohta ning vajaduse korral esitab ka seadusandliku ettepaneku. [ME 98]

Artikkel 48

III lisa muutmine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 98 vastu delegeeritud õigusakte III lisa (liidu territooriumil taimetervislikke riske põhjustavate istutamiseks ettenähtud taimede kindlakstegemine) muutmise kohta seoses kõnealuste istutamiseks ettenähtud taimede omaduste ja päritoluga, et kohandada kõnealust lisa tehnika ja teaduse ning rahvusvaheliste standardite arenguga. [ME 99]

2. JAGU

KAITSTAVATE PIIRKONDADEGA SEOTUD MEETMED

Artikkel 49

Taimede, taimsete saaduste ja muude objektide kaitstavatesse piirkondadesse sissetoomise keeld

1. Komisjon võtab vastu rakendusakti taimede, taimsete saaduste ja muude objektide ning asjaomaste keeldude ja kaitstavate piirkondade kohta, mis on sätestatud direktiivi 2000/29/EÜ III lisa B osas.

Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 99 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Selle rakendusaktiga kehtestatud nimekirjas märgitakse taimed, taimsed saadused ja muud objektid nende vastava CN-koodiga.

2. Juhul kui väljastpoolt asjaomast kaitstavat piirkonda pärit taim, taimne saadus või muu objekt põhjustab lubamatult suurt taimetervislikku riski, kuna see kannab tõenäoliselt kaitstava piirkonna karantiinset taimekahjustajat, ning kõnealust riski ei saa vähendada vastuvõetava tasemeni ühe või mitme IV lisa 1. jao punktides 2 ja 3 (karantiinsete taimekahjustajatega seotud riskide juhtimist ja kõnealuste taimekahjustajate levimise viise käsitlevad meetmed) sätestatud meetme kohaldamisega, muudab komisjon vastavalt vajadusele lõikes 1 osutatud rakendusakti, et lisada sellesse kõnealune taim, taimne saadus või muu objekt ning asjaomased kaitstavad piirkonnad.

Komisjon muudab kõnealust rakendusakti, kui selles nimetatud taim, taimne saadus või muu objekt ei põhjusta lubamatult suurt taimetervislikku riski või kui sellise riski olemasolu korral on seda võimalik vähendada vastuvõetava tasemeni ühe või mitme IV lisa 1. jao punktides 2 ja 3 (karantiinsete taimekahjustajatega seotud riskide juhtimist ja kõnealuste taimekahjustajate levimise viise käsitlevad meetmed) sätestatud meetme kohaldamisega.

Kõnealused muudatused võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 99 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Seda, kas taimetervisliku riski tase on vastuvõetav, hinnatakse kooskõlas II lisa 2. jaos (taimekahjustajatega seotud riskide juhtimise põhimõtted) sätestatud põhimõtetega.

3. Lõikega 1 ettenähtud rakendusaktis loetletud taime, taimset saadust või muud objekti ei tooda asjaomasest kolmandast riigist või liidu territooriumi piirkonnast vastavasse kaitstavasse piirkonda.

5. Liikmesriigid teavitavad artiklis 97 osutatud elektroonilise teavitussüsteemi kaudu komisjoni ning muid liikmesriike igast juhtumist, kus taimed, taimsed saadused või muud objektid on asjaomasesse kaitstavasse piirkonda sisse toodud või neid on seal veetud käesoleva artikli kohaselt kehtestatud keeldusid eirates.

Vajaduse korral teavitatakse ka kolmandat riiki, kust taimed, taimsed saadused või muud objektid liidu territooriumile toodi.

Artikkel 50

Taimed, taimsed saadused ja muud objektid, mille suhtes kohaldatakse kaitstavate piirkondade erinõudeid

1. Komisjon võtab vastu rakendusakti taimede, taimsete saaduste ja muude objektide ning vastavate keeldude ja kaitstavate piirkondade kohta, mis on sätestatud direktiivi 2000/29/EÜ IV lisa B osas.

Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 99 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Selle rakendusaktiga kehtestatud nimekirjas märgitakse taimed, taimsed saadused ja muud objektid nende vastava CN-koodiga.

2. Juhul kui väljastpoolt asjaomast kaitstavat piirkonda pärit taim, taimne saadus või muu objekt kujutab endast lubamatult suurt taimetervislikku riski, kuna see kannab tõenäoliselt kaitstava piirkonna karantiinset taimekahjustajat, ning kõnealust riski saab vähendada vastuvõetava tasemeni ühe või mitme IV lisa 1. jao punktides 2 ja 3 (karantiinsete taimekahjustajatega seotud riskide juhtimist ja kõnealuste taimekahjustajate levimise viise käsitlevad meetmed) sätestatud meetme kohaldamisega, muudab komisjon vastavalt vajadusele lõikes 1 osutatud rakendusakti, et lisada sellesse kõnealune taim, taimne saadus või muu objekt ning selle suhtes kohaldatavad meetmed. Kõnealuseid meetmeid ning lõikes 1 osutatud nõudeid nimetatakse edaspidi kaitstavate piirkondade erinõueteks.

Komisjon muudab vajaduse korral kõnealust rakendusakti, kui selles nimetatud taim, taimne saadus või muu objekt ei kujuta endast vastuvõetamatut taimetervislikku riski asjaomasele kaitstavale piirkonnale või kui sellise riski olemasolu korral ei saa seda kaitstavate piirkondade erinõuete kohaldamisega vähendada vastuvõetava tasemeni.

Nimetatud muudatused võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 99 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Taimetervisliku riski taseme vastuvõetavust hinnatakse ning meetmed sellise riski vähendamiseks vastuvõetava tasemeni võetakse vastu kooskõlas II lisa 2. jaos (taimekahjustajatega seotud riskide juhtimise põhimõtted) sätestatud põhimõtetega.

Nõuetekohaselt põhjendatud hädavajadusel võtab komisjon suure taimetervisliku riski kõrvaldamiseks viivitamata vastu rakendusaktid vastavalt artikli 99 lõikes 4 osutatud korrale.

3. Lõikega 1 ettenähtud rakendusaktis loetletud taime, taimset saadust või muud objekti võib vastavasse kaitstavasse piirkonda sisse tuua või seal vedada, kui kaitstavate piirkondade erinõuded on täidetud.

4. Liikmesriigid teavitavad artiklis 97 osutatud elektroonilise teavitussüsteemi kaudu komisjoni ning muid liikmesriike, kui taimed, taimsed saadused ja muud objektid on asjaomasesse kaitstavasse piirkonda sisse toodud või neid on seal veetud käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud meetmeid rikkudes.

Vajaduse korral teavitatakse ka kolmandat riiki, kust taimed, taimsed saadused või muud objektid liidu territooriumile sisse toodi.

Artikkel 51

Kaitstavate piirkondadega seoses reisijatele, posti- ja internetiteenuste klientidele esitatav teave

Artiklit 43, milles käsitletakse reisijatele, posti- ja internetiteenuste klientidele esitatavat teavet, kohaldatakse vastavalt seoses taimede, taimsete saaduste ja muude objektide kolmandast riigist sissetoomisega kaitstavatesse piirkondadesse.

Artikkel 52

Erandid piirialasid käsitlevatest keeldudest ja nõuetest kaitstavates piirkondades

Artiklit 44, milles käsitletakse erandeid piirialasid käsitlevatest keeldudest ja nõuetest, kohaldatakse artikli 49 lõigete 1 ja 2 ning artikli 50 lõigete 1 ja 2 kohaselt loetletud taimede, taimsete saaduste ja muude objektide suhtes sellistes kaitstavates piirkondades, mis piirnevad kolmanda riigi piirialadega.

Artikkel 53

Erandid taimetervislikku transiitvedu käsitlevatest keeldudest ja nõuetest kaitstavates piirkondades

Artiklit 45, milles käsitletakse erandeid taimetervislikku transiitvedu käsitlevatest keeldudest ja nõuetest, kohaldatakse artikli 49 lõigete 1 ja 2 ning artikli 50 lõigete 1 ja 2 kohaselt loetletud taimede, taimsete saaduste ja muude objektide suhtes seoses nende taimetervisliku transiitveoga kaitstavates piirkondades.

Artikkel 54

Teaduslikel eesmärkidel, katsetes, sordivalikul, sordiaretuses ja näitustel kasutatavad taimed, taimsed saadused ja muud objektid

Erandina artikli 49 lõikega 3 ja artikli 50 lõikega 3 ettenähtud keeldudest ja nõuetest kohaldatakse artiklit 46 artikli 49 lõigete 1 ja 2 ning artikli 50 lõigete 1 ja 2 kohaselt loetletud taimede, taimsete saaduste ja muude objektide suhtes seoses teaduslikel eesmärkidel, katsetes, sordivalikul, sordiaretuses ja näitustel kasutatavate taimede, taimsete saaduste ja muude objektide sissetoomisega kaitstavatesse piirkondadesse ja seal vedamisega.

3. JAGU

MUUD TAIMI, TAIMSEID SAADUSI JA MUID OBJEKTE KÄSITLEVAD MEETMED

Artikkel 55

Pakenditele ja veokitele esitatavad üldnõuded

1. Selliste taimede, taimsete saaduste ja muude objektide pakendamisel kasutatav materjal, millele on osutatud artikli 27 lõigete 1 ja 2, artikli 29 lõigete 1 ja 2, artikli 40 lõike 1, artikli 41 lõigete 1 ja 2, artikli 47 lõike 1, artikli 49 lõike 1 ning artikli 50 lõike 1 kohaselt vastu võetud rakendusaktides ning mida tuuakse liidu territooriumile või seal veetakse, peab olema vaba liidu karantiinsetest taimekahjustajatest.

Sama nõuet kohaldatakse selliseid taimi, taimseid saadusi ja muid objekte vedavate veokite suhtes.

2. Lõikes 1 osutatud pakkematerjal, mis ei ole puidust pakkematerjal, katab asjaomased taimed, taimsed saadused ja muud objektid nii, et nende sissetoomise ajal liidu territooriumile või seal vedamisel puudub liidu karantiinsete taimekahjustajate levimise risk.

Lõikes 1 osutatud veokid kaetakse või suletakse vajaduse korral nii, et nende sisenemise ajal liidu territooriumile või seal liikumisel puudub liidu karantiinsete taimekahjustajate levimise risk.

3. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse kaitstavate piirkondade suhtes ka seoses vastava piirkonna karantiinsete taimekahjustajatega.

Artikkel 56

Karantiiniruumide määramine

1. Liikmesriigid määravad oma territooriumil taimede, taimsete saaduste, muude objektide ja taimekahjustajate karantiiniruumid või lubavad kasutada muus liikmesriigis määratud karantiiniruume eeldusel, et kõnealused ruumid vastavad lõikes 2 sätestatud nõuetele.

Lisaks võib pädev asutus taotluse korral määrata ruumi karantiiniruumiks eeldusel, et see ruum vastab lõikes 2 sätestatud nõuetele.

2. Karantiiniruum vastab järgmistele tingimustele:

a)	karantiinis hoitavad taimed, taimsed saadused ja muud objektid on selles ruumis füüsiliselt isoleeritud ning neile ei ole võimalik juurde pääseda ega neid kõnealusest ruumist välja viia ilma pädeva asutuse nõusolekuta;

kui karantiiniruumis läbiviidav tegevus on seotud taimede, taimsete saaduste või muude objektidega, luuakse seal sobivad kasvu- või inkubatsioonitingimused, mis soodustavad karantiinsetele taimekahjustajatele iseloomulike tunnuste ja sümptomite tekkimist kõnealustel taimedel, taimsetel saadustel ja muudel objektidel;

c)	ruumi pinnad on tasased ja vettpidavast materjalist, mis võimaldab neid tõhusalt puhastada ja saastest vabastada;

d)	ruumi pinnad on vastupidavad kulumisele ning putukate ja muude lülijalgsete rünnakule;

e)	seal on niisutus-, reovee- ja ventilatsioonisüsteemid, mille puhul on välistatud karantiinsete taimekahjustajate edasikandumine või väljapääsemine;

f)	seal on süsteemid saastunud taimede, taimsete saaduste ja muude objektide ning jäätmete ja seadmete steriliseerimiseks, saastest puhastamiseks või hävitamiseks enne nende ruumist väljaviimist;

g)	seal on olemas kaitseriietus ja jalatsikaitsed;

h)	seal on vajaduse korral süsteemid töötajate ja külastajate saastest puhastamiseks ruumist väljumisel;

i)	on olemas kõnealuses ruumis läbiviidavate ülesannete määratlus ning nende teostamise tingimused;

j)	on olemas piisav arv sobiva kvalifikatsiooni, koolituse ja kogemusega töötajaid.

3. Taotluse korral edastavad liikmesriigid nende territooriumil määratud karantiiniruumide nimekiri komisjonile ja muudele liikmesriikidele.

Artikkel 57

Karantiiniruumide töö

1. Karantiiniruumi eest vastutav isik jälgib, kas karantiiniruumis ja selle vahetus ümbruses esineb karantiinseid taimekahjustajaid.

Kui selline taimekahjustaja leitakse, võtab asjaomase karantiiniruumi eest vastutav isik nõuetekohaseid meetmeid. Ta teavitab pädevat asutust taimekahjustaja esinemisest ja kõnealustest meetmetest.

2. Karantiiniruumi eest vastutav isik tagab, et töötajad ja külastajad kannavad kaitseriietust ja jalatsikaitseid ning et vajaduse korral puhastatakse nad ruumist väljumisel saastest.

3. Karantiiniruumi eest vastutav isik peab arvestust järgmise kohta:

a)	karantiiniruumi töötajad;

b)	karantiiniruumi külastajad;

c)	karantiiniruumi sisse toodavad ja sealt välja viidavad taimed, taimsed saadused ja muud objektid;

d)	kõnealuste taimede, taimsete saaduste ja muude objektide päritolukoht;

e)	tähelepanekud seoses taimekahjustajate esinemisega sellistel taimedel, taimsetel saadustel ja muudel objektidel.

Neid andmeid hoitakse alles kolm aastat.

Artikkel 58

Karantiiniruumide järelevalve ja karantiiniruumiks määramise otsuse tühistamine

1. Pädev asutus korraldab vähemalt kord aastas kahe aasta jooksul karantiiniruumide auditeerimise või inspekteerimise, et kontrollida, kas ruumid vastavad artikli 56 lõikes 2 ja artiklis 57 osutatud tingimustele. [ME 100]

2. Pädev asutus tühistab artikli 56 lõikes 1 osutatud määramisotsuse viivitamata, kui:

a)	auditeerimise või inspekteerimise tulemusel selgub, et karantiiniruum ei vasta artikli 56 lõikes 2 või artiklis 57 osutatud tingimustele;

b)	karantiiniruumi eest vastutav isik ei ole võtnud õigeaegselt nõuetekohaseid parandusmeetmeid.

Artikkel 59

Taimede, taimsete saaduste ja muude objektide väljaviimine karantiiniruumist

1. Taimed, taimsed saadused ja muud objektid viiakse karantiiniruumist välja üksnes pädeva asutuse loal, kui on tehtud kindlaks, et need on vabad liidu karantiinsetest taimekahjustajatest või vajaduse korral kaitstava piirkonna karantiinsetest taimekahjustajatest.

2. Pädev asutus võib lubada taimed, taimsed saadused ja muud objektid viia karantiiniruumist teise karantiiniruumi või mujale üksnes juhul, kui on võetud meetmed, millega tagatakse, et liidu karantiinsed taimekahjustajad või vajaduse korral kaitstava piirkonna karantiinsed taimekahjustajad ei levi asjaomases piirkonnas.

2a. Komisjoni ergutatakse koostama juhenddokumenti, et ühtlustada liikmesriikides järgitavaid menetluskordasid ning vältida tarbetuid viivitusi taimede, taimsete saaduste ja muude objektide väljaviimisel karantiiniruumidest. Kõnealuses juhenddokumendis esitatakse eelkõige selged juhised selle kohta, millal võib olla vajalik piirangute kehtestamine ja milliseid riski vähendamise meetmeid võib võtta. [ME 101]

Artikkel 60

Liidu territooriumilt väljaviimine

1. Kui taime, taimse saaduse või muu objekti väljaviimine liidu territooriumilt on reguleeritud kolmanda riigiga sõlmitud taimetervisenõudeid käsitleva lepinguga, järgitakse väljaviimisel kõnealust lepingut.

2. Kui taime, taimse saaduse või muu objekti väljaviimine liidu territooriumilt ei ole reguleeritud kolmanda riigiga sõlmitud taimetervisenõudeid käsitleva lepinguga, toimub selline väljaviimine kooskõlas selle kolmanda riigi taimetervise-eeskirjadega, kuhu kõnealune taim, taimne saadus või muu objekt viiakse.

3. Kui taime, taimse saaduse või muu objekti väljaviimine liidu territooriumilt ei ole reguleeritud ei kolmanda riigiga sõlmitud taimetervisenõudeid käsitleva lepinguga ega selle kolmanda riigi taimetervise-eeskirjadega, kuhu kõnealune taim, taimne saadus või muu objekt viiakse, kohaldatakse artikli 41 lõigetes 1 ja 2 osutatud nimekirjas sätestatud nõudeid taimede, taimsete saaduste ja muude objektide vedamise kohta liidu territooriumil.

Kõnealuseid nõudeid ei kohaldata juhul, kui need käsitlevad taimekahjustajat, mille puhul on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)	asjaomane kolmas riik on kinnitanud, et seda esineb nende territooriumil ning selle suhtes ei kohaldata ametlikku kontrolli;

b)	võib põhjendatult eeldada, et seda ei loeta kõnealuse kolmanda riigi territooriumil karantiinseks taimekahjustajaks.

V peatükk

Ettevõtjate registreerimine ning jälgitavus

Artikkel 61

Ettevõtjate ametlik register

1. Pädev asutus peab ja ajakohastab registrit selliste ettevõtjate kohta, kes viivad asjaomase liikmesriigi territooriumil läbi teises lõigus loetletud tegevusi ning kelle suhtes kohaldatakse ühte järgmistest punktidest:

nad on ettevõtjad, kelle tegevus on seotud taimede, taimsete saaduste või muude objektidega, mida reguleeritakse artikli 27 lõigetega 1, 2 või 3, artikli 29 lõigetega 1, 2 või 3, artikli 40 lõikega 1, artikli 41 lõigetega 1 või 2, artikli 47 lõikega 1, artikli 49 lõikega 1 või artikli 50 lõikega 1 ettenähtud rakendusaktiga või mille suhtes kohaldatakse artikli 43 lõigetega 1 või 2, artikli 44 lõike 1, artikli 45 lõike 1, artiklite 51, 52 või 53 sätteid;

b)	nad on ettevõtjad määruse (EL) nr …/… [Taimse paljundusmaterjali suhtes kohaldatavat õigust käsitleva määruse number] artikli 3 lõike 6 tähenduses.

Käesolevat lõiget kohaldatakse järgmiste tegevuste suhtes:

a)	külvamine või istutamine

b)	kasvatamine;

tootmine;

d)	liidu territooriumile sissetoomine;

e)	liidu territooriumil vedamine;

f)	liidu territooriumilt väljaviimine;

g)	tootmine ja/või turul kättesaadavaks tegemine määruse (EL) nr …/… [Taimse paljundusmaterjali suhtes kohaldatavat õigust käsitleva määruse number] artikli 3 lõike 5 tähenduses;

h)	müük kauglepingute alusel.

Kõnealust registrit nimetatakse edaspidi registriks. Esimese lõigu punktide a ja b kohaselt registreeritud ettevõtjaid nimetatakse edaspidi registreeritud ettevõtjateks.

2. Ettevõtja võib olla pädeva asutuse registris registreeritud rohkem kui ühel korral eeldusel, et iga registreering on seotud erineva artikli 62 lõike 2 punktis d osutatud valduse, ühislao ja tarnekeskusega. Iga registreeringu suhtes kohaldatakse artiklis 62 sätestatud korda.

3. Lõiget 1 ei kohaldata ettevõtjale, kelle kohta kehtib üks või mitu järgmistest punktidest:

a)	ta tarnib taimi, taimseid saadusi ja muid objekte lõppkasutajale üksnes sellistes kogustes, mida peetakse kõnealuste taimede, taimsete saaduste ja muude objektide puhul väikesteks, ning muul viisil kui kauglepingute alusel; [ME 102]

b)	tema tegevus seoses taimede, taimsete saaduste ja muude objektidega piirdub kõnealuste taimede, taimsete saaduste ja muude objektide vedamisega teisele ettevõtjale;

c)	tema tegevus seisneb üksnes igat liiki objektide vedamises, kasutades puidust pakkematerjali.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 98 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse üks või mitu järgmistest punktidest:

(a)	selliste ettevõtjate täiendavad kategooriad, kelle suhtes ei kohaldata lõiget 1, kui registreerimine tooks nende tegevusest tuleneva taimetervisliku riskiga võrreldes nende jaoks kaasa ebaproportsionaalse halduskoormuse;

(b)	erinõuded teatavate ettevõtjakategooriate registreerimiseks;

(c)	esimese lõigu punktis a osutatud väikeste koguste ülemmäär teatavate taimede, taimsete saaduste või muude objektide jaoks. [ME 103]

Artikkel 62

Registreerimise kord

1. Artikli 61 lõike 1 esimese lõigu punktide a või b reguleerimisalasse kuuluvad ettevõtjad esitavad pädevale asutusele registrisse kandmise taotluse.

2. Taotlus sisaldab järgmist:

a)	ettevõtja nimi, aadress ja kontaktandmed;

b)	ettevõtja kinnitus selle kohta, et tal on kavas läbi viia taimede, taimsete saaduste ja muude objektidega seotud tegevusi, millele on osutatud artikli 61 lõikes 1;

ettevõtja kinnitus selle kohta, et tal on kavas läbi viia järgmisi tegevusi:

i)	väljastada taimedele, taimsetele saadustele ja muudele objektidele taimepasse vastavalt artikli 79 lõikele 1;

ii)	varustada puidust pakkematerjali artikli 91 lõikes 1 osutatud märgisega;

iii)	anda välja mis tahes muid artikli 93 lõikes 1 osutatud kinnitusi;

iv)	anda välja ametlikke etikette taimsele paljundusmaterjalile vastavalt määruse (EL) nr …/… [Paljundusmaterjali määruse number] artiklile 19;

d)	registreerimiseks selliste valduste, ühisladude ja tarnekeskuste aadress, mida ettevõtja asjaomases liikmesriigis kasutab, et viia läbi artikli 61 lõikes 1 osutatud tegevusi;

e)	ettevõtja tegevusega seotud taimede ja taimsete saaduste perekond ja liik ning vajaduse korral muude objektide laad.

3. Pädev asutus registreerib ettevõtja viivitamata , kui registreerimistaotlus sisaldab lõikes 2 osutatud üksikasju. [ME 104]

4. Vajaduse korral esitab registreeritud ettevõtja taotluse lõike 2 punktides a, d ja e osutatud andmete ning lõike 2 punktides b ja c osutatud kinnituste ajakohastamiseks.

5. Kui pädev asutus saab teada, et registreeritud ettevõtja ei teosta enam artikli 61 lõikes 1 osutatud tegevusi või et registreeritud ettevõtja on esitanud taotluse, mis ei vasta enam lõike 2 nõuetele, palub ta kõnealusel ettevõtjal nõuded viivitamata või kindlaksmääratud aja jooksul täita.

Kui registreeritud ettevõtja ei täida neid nõudeid pädeva asutuse kindlaksmääratud aja jooksul, tühistab pädev asutus selle ettevõtja registreeringu.

Artikkel 63

Registri sisu

a)	ametlik registreerimisnumber;

b)	selle liikmesriigi kahetäheline kood vastavalt ISO 3166-1-alpha-2-standardile, (24) kus ettevõtja on registreeritud;

c)	märge selle kohta, kas ettevõtjal on luba iga artikli 62 lõike 2 punktis c osutatud tegevuse sooritamiseks.

Artikkel 64

Ametlikes registrites sisalduva teabe kättesaadavus

1. Taotluse korral teeb registrit pidav liikmesriik registris sisalduva teabe kättesaadavaks teistele liikmesriikidele või komisjonile.

2. Taotluse korral teeb registrit pidav liikmesriik artiklis 63 osutatud teabe, välja arvatud artikli 62 lõike 2 punktides d ja e osutatud teave, kättesaadavaks mis tahes ettevõtjale.

Artikkel 65

Jälgitavus

1. Ettevõtja, kellele tarnitakse taimed, taimsed saadused või muud objektid, mille suhtes kohaldatakse artikli 40 lõike 1, artikli 41 lõigete 1 ja 2, artikli 44 lõigete 1 ja 3, artikli 45 lõike 1, artikli 46 lõigete 1 ja 3, artikli 47 lõike 1, artikli 49 lõigete 1 ja 2, artikli 50 lõigete 1 ja 2, artiklite 52, 53 ja 54 kohaseid keeldusid, nõudeid või tingimusi, peab arvestust iga tarnitud taime, taimse saaduse või muu objekti kohta, mis võimaldab tal tuvastada seda tarnivad ettevõtjad.

2. Ettevõtja, kes tarnib taimi, taimseid saadusi või muid objekte, mille suhtes kohaldatakse artikli 40 lõike 1, artikli 41 lõigete 1 ja 2, artikli 44 lõigete 1 ja 3, artikli 45 lõike 1, artikli 46 lõigete 1 ja 3, artikli 47 lõike 1, artikli 49 lõigete 1 ja 2, artikli 50 lõigete 1 ja 2, artiklite 52, 53 ja 54 kohaseid keeldusid, nõudeid või tingimusi, peab arvestust iga tarnitud taime, taimse saaduse või muu objekti kohta, mis võimaldab tal tuvastada ettevõtjad, kellele see tarniti.

3. Ettevõtjad säilitavad lõigetes 1 ja 2 osutatud andmeid kolme aasta jooksul alates kuupäevast, mil asjaomane taim, taimne saadus või muu objekt neile või nende poolt tarniti.

4. Taotluse korral edastavad nad lõigetes 1 ja 2 osutatud andmed pädevatele asutustele.

5. Lõikeid 1–4 ei kohaldata artikli 61 lõike 3 punktis b osutatud ettevõtjate suhtes.

Artikkel 66

Taimede, taimsete saaduste ja muude objektide vedu ettevõtja valdustes

1. Ettevõtjal on olemas jälgimissüsteemid ja -menetlused, mille abil ta saab jälgida oma taimede, taimsete saaduste ja muude objektide liikumist tema enda valdustes.

Esimest lõiku ei kohaldata artikli 61 lõike 3 punktis b osutatud ettevõtjate suhtes.

2. Taotluse korral tehakse pädevale asutusele kättesaadavaks lõikes 1 osutatud süsteemide ja menetluste kaudu saadud teave taimede, taimsete saaduste ja muude objektide liikumise kohta kõnealustes valdustes.

Artikkel 66a

Hea taimekaitsetava

Ettevõtja, kes tarnib või kellele tarnitakse taimi, taimseid saadusi ja muid objekte, mille suhtes kohaldatakse artikli 40 lõike 1, artikli 41 lõigete 1 ja 2, artikli 44 lõigete 1 ja 3, artikli 45 lõike 1, artikli 46 lõigete 1 ja 3, artikli 47 lõike 1, artikli 49 lõigete 1 ja 2, artikli 50 lõigete 1 ja 2, artiklite 52, 53 või 54 kohaseid keeldusid, nõudeid või tingimusi, järgib head taimekaitsetava, et hoida ära taimekahjustajate esinemist ja levikut. Lõikes 1 osutatud hea taimekaitsetava hõlmab eelkõige järgmist:

a)	taimede, taimsete saaduste ja muude objektide veol või tootmisprotsessis selliste kriitiliste punktide tuvastamine ja järelevalve, mis võivad mõjutada nende fütosanitaarset kvaliteeti;

b)	tagamine, et pädevatel asutustel oleks juurdepääs rajatistele, samuti seireandmetele ja kõikidele seotud dokumentidele;

c)	vajaduse korral meetmete võtmine, et tagada taimede, taimsete saaduste ja muude objektide fütosanitaarse kvaliteedi säilitamine; [ME 105]

VI peatükk

Taimede, taimsete saaduste ja muude objektide sertifitseerimine

1. JAGU

FÜTOSANITAARSERTIFIKAAT, MIDA NÕUTAKSE TAIMEDE, TAIMSETE SAADUSTE JA MUUDE OBJEKTIDE SISSETOOMISEL LIIDU TERRITOORIUMILE

Artikkel 67

Liidu territooriumile sissetoomisel vajalik fütosanitaarsertifikaat

1. Taimede, taimsete saaduste ja muude objektide liidu territooriumile sissetoomiseks vajalik fütosanitaarsertifikaat on kolmanda riigi välja antud dokument, mis vastab artikli 71 tingimustele, mille sisu on sätestatud V lisa A osas või vajaduse korral V lisa B osas ning millega tõendatakse, et asjaomane taim, taimne saadus või muu objekt vastab kõigile järgmistele nõuetele:

a)	see on vaba liidu karantiinsetest taimekahjustajatest;

b)	see vastab artikli 37 lõike 1 sätetele, milles käsitletakse kvaliteeti vähendavate liidu taimekahjustajate esinemist istutamiseks ettenähtud taimedel;

c)	see vastab artikli 41 lõigetes 1 ja 2 osutatud nõuetele;

d)	vajaduse korral vastab see eeskirjadele, mis on vastu võetud artikli 27 lõigete 1 ja 2 ning artikli 29 lõike 1 kohaselt vastuvõetud õigusaktidega.

2. Vajaduse korral täpsustatakse fütosanitaarsertifikaadil punkti „Lisadeklaratsioon“ all kooskõlas artikli 41 lõigete 1 ja 2 ning artikli 50 lõigete 1 ja 2 kohaselt vastuvõetud rakendusaktidega, millist erinõuet täidetakse, kui on valida mitme variandi vahel. See täpsustus sisaldab viidet asjaomasele kõnealuste aktidega ettenähtud variandile või selle variandi teksti . [ME 106]

3. Vajaduse korral märgitakse fütosanitaarsertifikaadile, et asjaomased taimed, taimsed saadused või muud objektid vastavad taimetervisemeetmetele, mis on artikli 42 kohaselt tunnistatud samaväärseteks artikli 41 lõike 2 kohaselt vastuvõetud rakendusakti nõuetega.

4. Komisjonil on artikli 98 kohaselt õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte V lisa A ja B osa muutmiseks, et kohandada neid teaduse ja tehnika ning rahvusvaheliste standardite arenguga.

4a. Fütosanitaarsertifikaati võib kasutada ka kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 338/97 (25) või komisjoni määruse (EÜ) nr 865/2006 (26) sätetega. [ME 107]

Artikkel 68

Taimed, taimsed saadused ja muud objektid, mille puhul nõutakse fütosanitaarsertifikaati

1. Komisjon kehtestab rakendusaktiga nimekirja taimedest, taimsetest saadustest ja muudest objektidest, mille sissetoomisel liidu territooriumile nõutakse fütosanitaarsertifikaati, ning vastavate päritolu- või lähteriigiks olevate kolmandate riikide nimekirja.

Nimekiri sisaldab järgmist:

a)	direktiivi 2000/29/EÜ V lisa B osa I punktis loetletud taimed, taimsed saadused ja muud objektid;

b)	taimed, taimsed saadused ja muud objektid, mille kohta on vastavalt artikli 27 lõikele 1 ja artikli 29 lõikele 1 vastu võetud nõuded, mis käsitlevad nende sissetoomist liidu territooriumile;

c)	artikli 37 lõike 2 kohaselt loetletud seemned;

d)	artikli 41 lõigete 1 ja 2 kohaselt loetletud taimed, taimsed saadused ja muud objektid.

Punkte a–d ei kohaldata juhul, kui artikli 27 lõike 1, artikli 29 lõike 1 või artikli 41 lõigete 1 ja 2 kohaselt vastuvõetud aktiga nõutakse nõuete täitmise tõendamiseks artikli 91 lõikes 1 osutatud ametlikku märgist või muud artikli 93 lõikes 1 osutatud ametlikku kinnitust.

Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 99 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2. Komisjon muudab lõikes 1 osutatud rakendusakti rakendusaktiga järgmistel juhtudel:

a)	kui kõnealuses rakendusaktis loetletud taim, taimne saadus või muu objekt ei vasta lõike 1 punktile b, c või d;

b)	kui kõnealuses rakendusaktis loetlemata taim, taimne saadus või muu objekt vastab lõike 1 punktile b, c või d.

Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 99 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

3. Komisjon võib kooskõlas IV lisa 2. jaos sätestatud põhimõtetega muuta rakendusaktiga lõikes 1 osutatud rakendusakti, kui on olemas risk, et selles rakendusaktis loetlemata taim, taimne saadus või muu objekt kannab liidu karantiinset taimekahjustajat, või kui teatava kõnealuses rakendusaktis loetletud taime, taimse saaduse või muu objekti puhul seda riski enam ei ole.

Kõnealune rakendusakt võetakse vastu vastavalt artikli 99 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusele.

4. Erandina lõigetest 1, 2 ja 3 ei nõuta fütosanitaarsertifikaati selliste taimede, taimsete saaduste või muude objektide puhul, mille suhtes kohaldatakse artikleid 44, 45, 46 ja 70.

Artikkel 69

Taimed, taimsed saadused ja muud objektid, mille sissetoomisel kaitstavasse piirkonda nõutakse fütosanitaarsertifikaati

1. Komisjon kehtestab rakendusaktiga nimekirja taimedest, taimsetest saadustest ja muudest objektidest, mille sissetoomisel kolmandatest riikidest teatavatesse kaitstavatesse piirkondadesse nõutakse fütosanitaarsertifikaati lisaks artikli 68 lõigetes 1, 2 ja 3 loetletud juhtudele, ning vastavate päritolu- või lähteriigiks olevate kolmandate riikide nimekirja.

Nimekiri sisaldab järgmist:

a)	direktiivi 2000/29/EÜ V lisa B osa II punktis loetletud taimed, taimsed saadused ja muud objektid;

b)	artikli 50 lõigete 1 ja 2 kohaselt loetletud taimed, taimsed saadused ja muud objektid.

Punkte a ja b ei kohaldata juhul, kui artikli 50 lõike 1 või 2 kohaselt vastuvõetud aktiga nõutakse nõuete täitmise tõendamiseks artikli 91 lõikes 1 osutatud ametlikku märgist või muud artikli 93 lõikes 1 osutatud ametlikku kinnitust.

Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 99 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2. Komisjon muudab lõikes 1 osutatud rakendusakti rakendusaktiga järgmistel juhtudel:

a)	kui kõnealuses rakendusaktis loetletud taim, taimne saadus või muu objekt ei vasta lõike 1 punktile b;

b)	kui kõnealuses rakendusaktis loetlemata taim, taimne saadus või muu objekt vastab lõike 1 punktile b.

Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 99 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

3. Komisjon võib kooskõlas IV lisa 2. jaos sätestatud põhimõtetega muuta rakendusaktiga lõikes 1 osutatud rakendusakti, kui on olemas risk, et selles rakendusaktis loetlemata taim, taimne saadus või muu objekt kannab asjaomase kaitstava piirkonna karantiinset taimekahjustajat, või kui teatava kõnealuses rakendusaktis loetletud taime, taimse saaduse või muu objekti puhul seda riski enam ei ole.

Kõnealune rakendusakt võetakse vastu vastavalt artikli 99 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusele.

4. Erandina lõigetest 1, 2 ja 3 ei nõuta fütosanitaarsertifikaati selliste taimede, taimsete saaduste või muude objektide puhul, mille suhtes kohaldatakse artikleid 52, 53, 54 ja 70.

Artikkel 70

Reisijate pagasit, posti- ja internetiteenuste kliente käsitlevad erandid

1. Väikesed kogused teatavaid kolmandatest riikidest pärit taimi, taimseid saadusi ja muid objekte võidakse vabastada artikli 68 lõike 1 ja artikli 69 lõike 1 kohasest fütosanitaarsertifikaadi nõudest, kui need vastavad kõigile järgmistele tingimustele:

a)	need tuuakse liidu territooriumile reisija isikliku pagasi osana, kaugmüügist tellitud toodete saadetisena lõppkasutajale (edaspidi „internetiteenuste klient“) või posti teel lõppkasutajale lähetatud saadetisena;

b)	neid ei kasutata kutsealasel ega kaubanduslikul eesmärgil;

c)	need on loetletud lõike 2 kohaselt.

Kõnealust erandit ei kohaldate istutamiseks ettenähtud taimedele, välja arvatud seemned.

2. Komisjon võib rakendusaktidega loetleda lõikes 1 osutatud taimed, taimsed saadused ja muud objektid ning asjaomased kolmandad riigid ning kehtestada vajaduse korral selliste taimede, taimsete saaduste ja muude objektide maksimumkogused, mille suhtes kohaldatakse kõnealuses lõikes sätestatud erandit ning vajaduse korral ühte või mitut IV lisa 1. jaos sätestatud riskijuhtimismeedet.

Otsus nimekirja kandmise ja asjaomase maksimumkoguse kehtestamise ning vajaduse korral riskijuhtimismeetmete kohta tehakse kooskõlas IV lisa 2. jaos sätestatud kriteeriumidega selle põhjal, millist taimetervislikku riski kõnealuste taimede, taimsete saaduste ja muude objektide väikesed kogused endast kujutavad.

Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 99 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 71

Fütosanitaarsertifikaati käsitlevad tingimused

1. Pädev asutus kiidab kolmandatest riikidest sissetoodavate taimede, taimsete saaduste või muude objektidega kaasas oleva fütosanitaarsertifikaadi heaks üksnes juhul, kui selle sertifikaadi sisu vastab V lisa A osale. Kui taimed, taimsed saadused või muud objektid tuuakse sisse sellisest kolmandast riigist, mis ei ole nende päritoluriik, kiidab pädev asutus fütosanitaarsertifikaadi heaks üksnes juhul, kui see vastab V lisa B osale.

Pädev asutus ei kiida fütosanitaarsertifikaati heaks, kui artikli 67 lõikes 2 osutatud lisadeklaratsioon puudub või see ei ole nõuetekohane või kui artikli 67 lõikes 3 osutatud märge puudub.

2. Pädev asutus kiidab fütosanitaarsertifikaadi heaks üksnes juhul, kui see vastab järgmistele nõuetele:

a)	see on välja antud vähemalt ühes liidu ametlikus keeles;

b)	see on adresseeritud liidule või selle liikmesriigile;

c)	sertifikaat on välja antud mitte rohkem kui 14 päeva enne kuupäeva, mil sellega hõlmatud taimed, taimsed saadused või muud objektid viidi välja sertifikaadi välja andnud kolmandast riigist.

3. Kui kolmas riik on rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni osaline, kiidab pädev asutus fütosanitaarsertifikaadi heaks üksnes juhul, kui selle on välja andnud kõnealuse kolmanda riigi riiklik taimekaitseorganisatsioon või selle vastutusel olev ametnik, kellel on tehniline pädevus ning kellele kõnealune riiklik taimekaitseorganisatsioon on nõuetekohase loa andnud.

4. Kui kolmas riik ei ole rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni osaline, kiidab pädev asutus fütosanitaarsertifikaadi heaks üksnes juhul, kui selle on välja andnud pädev asutus kõnealuse kolmanda riigi siseriiklike eeskirjade kohaselt ning sellest on teatatud komisjonile. Komisjon teavitab määruse (EL) nr …/… [Ametlikku kontrolli käsitleva määruse number] artikli 131 punkti a kohaselt liikmesriike ja ettevõtjaid vastuvõetud teadetest artiklis 97 osutatud elektroonilise teavitussüsteemi kaudu.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 98 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada esimeses lõigus osutatud heakskiitmistingimusi kõnealuste sertifikaatide usaldusväärsuse tagamiseks.

5. Elektroonilised fütosanitaarsertifikaadid kiidetakse heaks üksnes juhul, kui need on esitatud määruse (EL) nr …/… [Ametliku kontrolli määruse number] artiklis 130 osutatud elektroonilise teabehaldussüsteemi kaudu või sellega elektroonilise teabevahetuse teel.

Artikkel 72

Fütosanitaarsertifikaadi kehtetuks tunnistamine

1. Kui fütosanitaarsertifikaat on artikli 67 lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt välja antud ning asjaomane pädev asutus jõuab otsusele, et artiklis 71 sätestatud tingimused ei ole täidetud, tunnistab ta kõnealuse fütosanitaarsertifikaadi kehtetuks ja tagab, et see ei ole enam asjaomaste taimede, taimsete saaduste ega muude objektidega kaasas. Sellisel juhul võtab pädev asutus kõnealuste taimede, taimsete saaduste ja muude objektide suhtes ühe määruse (EL) nr …/…. [Ametlikku kontrolli käsitleva määruse number] artikli 64 lõikes 3 sätestatud meetmetest.

2. Liikmesriigid teavitavad artiklis 97 osutatud elektroonilise teavitussüsteemi kaudu komisjoni ja muid liikmesriike, kui fütosanitaarsertifikaat on lõike 1 kohaselt kehtetuks tunnistatud.

Samuti teavitatakse kolmandat riiki, kes kõnealuse fütosanitaarsertifikaadi välja andis.

2. JAGU

TAIMEPASS, MIDA NÕUTAKSE TAIMEDE, TAIMSETE SAADUSTE JA MUUDE OBJEKTIDE VEDAMISEL LIIDU TERRITOORIUMIL

Artikkel 73

Taimepass

Taimepass on ametlik etikett, mis on vajalik taimede, taimsete saaduste ja muude toodete vedamisel liidu territooriumil ning vajaduse korral nende sissetoomisel kaitstavatesse piirkondadesse ja seal vedamisel; taimepassiga tõendatakse, et kõik artiklis 80 ning kaitstavatesse piirkondadesse sissetoomise puhul artiklis 81 sätestatud nõuded on täidetud ning selle sisu ja vorm vastab artiklis 78 sätestatule.

Artikkel 73a

Komisjon esitab hiljemalt … (27) Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kogemuste kohta, mis on saadud taimepassi süsteemi laiendamisel kogu taimede, taimsete saaduste ja muude objektide vedamisele liidu territooriumil, sealhulgas selge kulude ja tulude analüüs ettevõtjate jaoks, ja vajaduse korral lisab sellele seadusandliku ettepaneku. [ME 108]

Artikkel 74

Taimed, taimsed saadused ja muud objektid, mille vedamisel liidu territooriumil nõutakse taimepassi

1. Komisjon kehtestab rakendusaktiga nimekirja taimedest, taimsetest saadustest ja muudest objektidest, mille vedamisel liidu territooriumil nõutakse taimepassi.

Nimekiri sisaldab järgmist:

a)	kõik istutamiseks ettenähtud taimed, välja arvatud seemned;

b)	direktiivi 2000/29/EÜ V lisa A osa I punktis loetletud taimed, taimsed saadused ja muud objektid;

c)	taimed, taimsed saadused ja muud objektid, mille kohta on vastavalt artikli 27 lõigetele 1, 2 või 3 või artikli 29 lõigetele 1, 2 või 3 vastu võetud nõuded, milles käsitletakse nende vedamist liidu territooriumil;

d)	artikli 37 lõike 2 kohaselt loetletud seemned;

e)	artikli 41 lõigete 1 ja 2 kohaselt loetletud taimed, taimsed saadused ja muud objektid.

Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 99 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2. Komisjon muudab rakendusaktiga lõikes 1 osutatud rakendusakti järgmistel juhtudel:

a)	kui kõnealuses rakendusaktis loetlemata taim, taimne saadus või muu objekt vastab lõike 1 punktile c, d või e;

b)	kui kõnealuses rakendusaktis loetletud taim, taimne saadus või muu objekt ei vasta lõike 1 punktile c, d või e.

Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 99 lõikes 3 osutatud nõuandemenetlusega.

Kõnealune rakendusakt võetakse vastu vastavalt artikli 99 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusele.

4. Erandina lõigetest 1, 2 ja 3 ei nõuta taimepassi selliste taimede, taimsete saaduste või muude objektide puhul, mille suhtes kohaldatakse artikleid 44, 45, 46 ja 70.

4a. Komisjon esitab hiljemalt … (28) Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kogemuste kohta, mis on saadud taimepassi süsteemi laiendamisel kogu taimede, taimsete saaduste ja muude objektide vedamisele liidu territooriumil, koos selge kulude ja tulude analüüsiga ettevõtjate jaoks. [ME 109]

Artikkel 75

Taimed, taimsed saadused ja muud objektid, mille sissetoomisel kaitstavasse piirkonda ja seal vedamisel nõutakse taimepassi

1. Komisjon kehtestab rakendusaktiga nimekirja taimedest, taimsetest saadustest ja muudest objektidest, mille sissetoomisel teatavatesse kaitstavatesse piirkondadesse nõutakse taimepassi.

Nimekiri sisaldab järgmist:

a)	direktiivi 2000/29/EÜ V lisa A osa II punktis loetletud taimed, taimsed saadused ja muud objektid;

b)	muud artikli 50 lõike 2 kohaselt loetletud taimed, taimsed saadused ja muud objektid.

Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 99 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2. Komisjon võib rakendusaktiga muuta lõikes 1 osutatud rakendusakti järgmistel juhtudel:

a)	kui kõnealuses rakendusaktis loetlemata taim, taimne saadus või muu objekt vastab lõike 1 punktile b;

b)	kui kõnealuses rakendusaktis loetletud taim, taimne saadus või muu objekt ei vasta lõike 1 punktile a või b.

Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 99 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

3. Komisjon võib kooskõlas IV lisa 2. jaos sätestatud põhimõtetega muuta rakendusaktiga lõikes 1 osutatud rakendusakti, kui on olemas risk, et selles rakendusaktis loetlemata taim, taimne saadus või muu objekt kannab asjaomase kaitstava piirkonna karantiinset taimekahjustajat, või kui teatava kõnealuses rakendusaktis loetletud elus taime, taimse saaduse või muu objekti puhul seda riski enam ei ole.

Kõnealune rakendusakt võetakse vastu vastavalt artikli 99 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusele.

4. Erandina lõigetest 1, 2 ja 3 ei nõuta taimepassi selliste taimede, taimsete saaduste või muude objektide puhul, mille suhtes kohaldatakse artikleid 52, 53, 54 ja 70.

Artikkel 76

Lõppkasutajaid käsitlev erand

Taimepassi ei nõuta asjaomaste taimede, taimsete saaduste ja muude objektide puhul väikesteks peetavate koguste vedamisel lõppkasutajale , sealhulgas koduaednikele . [ME 110]

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 98 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse väikeste koguste ülemmäär teatavate taimede, taimsete saaduste või muude objektide jaoks.

Artikkel 77

Ettevõtja valduste sisest ja vahelist vedu käsitlevad erandid

Taimepassi ei nõuta taimede, taimsete saaduste ega muude objektide vedamisel sama ettevõtja valduste sees ja vahel.

Artikkel 78

Taimepassi sisu ja vorm

1. Taimepass on eristatav etikett, mis trükitakse mis tahes sobivale materjalile eeldusel, et seda hoitakse eraldi muust teabest või etiketist, mis võib kõnealusel materjalil olla.

Taimepass on selgesti loetav ja kustutamatu.

2. Liidu territooriumil vedamiseks vajalik taimepass sisaldab VI lisa A osas sätestatud elemente.

Kaitstavasse piirkonda sissetoomiseks ja seal vedamiseks vajalik taimepass sisaldab VI lisa B osas sätestatud elemente.

3. Istutamiseks ettenähtud taimedele, mis on toodetud või tehtud turul kättesaadavaks määruse (EL) nr …/…. [Paljundusmaterjali määruse number] artikli 3 lõike 5 tähenduses supereliitmaterjalina, eliitmaterjalina või sertifitseeritud materjalina kõnealuse määruse artikli 10 tähenduses, lisatakse taimepass eristataval kujul kõnealuse määruse artikli 22 kohaselt väljaantud ametlikule etiketile või vajaduse korral kõnealuse määruse artikli 122 lõike 1 kohaselt väljaantud põhisertifikaadile.

Kui kohaldatakse käesolevat lõiget, sisaldab liidu territooriumil vedamiseks vajalik taimepass VI lisa C osas sätestatud elemente.

Kui kohaldatakse käesolevat lõiget, sisaldab kaitstavasse piirkonda sissetoomiseks ja seal vedamiseks vajalik taimepass VI lisa D osas sätestatud elemente.

4. Komisjonil on artikli 98 kohaselt õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte VI lisa A, B, C ja D osa muutmiseks, et vajaduse korral kohandada kõnealuseid elemente teaduse ja tehnika arenguga.

5. Komisjon võtab ühe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest rakendusaktidega vastu liidu territooriumil vedamiseks vajaliku ning kaitstavasse piirkonda sissetoomiseks ja seal vedamiseks vajaliku taimepassi vormi nõuded seoses taimepassidega, millele on osutatud lõike 2 esimeses ja teises lõigus ning lõike 3 teises ja kolmandas lõigus. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 99 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Kui teatavate taimede, taimsete saaduste või muude objektide laad seda nõuab, võidakse nende jaoks kehtestada konkreetsed suurust käsitlevad nõuded.

Artikkel 79

Taimepasside välja andmine loa saanud ettevõtjate ja pädevate asutuste poolt

1. Taimepasse annavad pädevate asutuste järelevalve all välja registreeritud ettevõtjad, kellele pädevad asutused on artikli 84 kohaselt andnud loa taimepasside väljaandmiseks (edaspidi „loa saanud ettevõtjad“).

Loa saanud ettevõtjad annavad taimepasse välja üksnes nende vastutusalasse kuuluvate taimede, taimsete saaduste ja muude objektide jaoks.

2. Registreeritud ettevõtja taotluse korral võib taimepasse välja anda ka pädev asutus.

3. Loa saanud ettevõtjad annavad taimepasse välja üksnes artikli 62 lõike 2 punktis d osutatud valdustes, ühisladudes ja tarnekeskustes.

Artikkel 80

Liidu territooriumil vedamiseks vajalikku taimepassi käsitlevad sisulised nõuded

Taimepass antakse välja üksnes sellise taime, taimse saaduse või muu objekti vedamiseks liidu territooriumil, mis vastab järgmistele nõuetele:

a)	see on vaba liidu karantiinsetest taimekahjustajatest;

b)	see vastab artikli 37 lõike 1 sätetele, milles käsitletakse kvaliteeti vähendavate liidu taimekahjustajate esinemist istutamiseks ettenähtud taimedel;

c)	see vastab artikli 41 lõigetes 1 ja 2 osutatud nõuetele;

d)	vajaduse korral vastab see eeskirjadele, mis on vastu võetud artikli 27 lõigete 1 ja 2 ning artikli 29 lõigete 1 ja 2 kohaselt vastuvõetud õigusaktidega ning

e)	vajaduse korral vastab see meetmetele, mille pädevad asutused on artikli 16 lõike 1 kohaselt võtnud liidu karantiinsete taimekahjustajate hävitamiseks ning artikli 28 lõike 1 kohaselt selliste taimekahjustajate hävitamiseks, mida loetakse ajutiselt liidu karantiinseteks taimekahjustajateks.

Artikkel 81

Kaitstavasse piirkonda sissetoomiseks ja seal vedamiseks vajalikku taimepassi käsitlevad sisulised nõuded

1. Taimepass antakse välja üksnes sellise taime, taimse saaduse ja muu objekti sissetoomiseks kaitstavasse piirkonda ja seal vedamiseks, mis vastab kõigile artikli 80 nõuetele ja lisaks järgmistele nõuetele:

a)	see on vaba asjaomase kaitstava piirkonna karantiisest taimekahjustajast ning

b)	see vastab artikli 50 lõigetes 1 ja 2 osutatud nõuetele.

2. Kui kohaldatakse artikli 33 lõiget 2, lõikes 1 osutatud taimepassi välja ei anta.

Artikkel 82

Taimepassi jaoks vajalik kontroll

1. Taimepassi võib välja anda üksnes sellistele taimedele, taimsetele saadustele ja muudele objektidele, mille puhul lõigete 2, 3 ja 4 kohane põhjalik kontroll on näidanud, et need vastavad artikli 80 ning vajaduse korral artikli 81 nõuetele.

Taimi, taimseid saadusi ja muid objekte võib kontrollida ühekaupa või esinduslike proovide abil. Kontroll hõlmab ka asjaomaste taimede, taimsete saaduste ja muude objektide pakkematerjali.

2. Kontrolli teostab loa saanud ettevõtja või vajaduse korral artikli 79 lõike 2 kohaselt pädev asutus.

3. Kontroll vastab järgmistele tingimustele:

a)	seda tehakse sageli, sobival ajal ning võetakse arvesse kaasnevaid riske;

b)	seda tehakse artikli 62 lõike 2 punktis d osutatud valdustes, ühisladudes ja tarnekeskustes ning

c)	seda tehakse visuaalselt ning juhul, kui kahtlustatakse liidu karantiinse taimekahjustaja või kaitstava piirkonna puhul asjaomase kaitstava piirkonna karantiinse taimekahjustaja esinemist, proovivõtu ja testimisega.

Kõnealune kontroll tehakse nii, et see ei piiraks ühtegi konkreetset kontrollinõuet või -meedet, mis on vastu võetud kooskõlas artikli 27 lõigetega 1, 2 või 3, artikli 29 lõigetega 1, 2 või 3, artikli 41 lõigetega 1 ja 2 ning artikli 50 lõigetega 1 ja 2.

4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 98 vastu delegeeritud õigusakte teatavate taimede, taimsete saaduste ja muude objektidega seotud visuaalset kontrolli, proovivõttu ja testimist käsitlevate üksikasjalike meetmete ning lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud kontrolli sageduse ja aja kohta, lähtudes konkreetsetest taimetervislikest riskidest, mida kõnealused taimed, taimsed saadused või muud objektid endast kujutada võivad. Vajaduse korral hõlmab kõnealune kontroll teatavaid istutamiseks ettenähtud taimi, mis kuuluvad määruse (EL) nr …/… [ väljaannete talitus, palun lisada paljundusmaterjali tootmist ja turul kättesaadavaks tegemist käsitleva määruse number ] artikli 12 lõikes 1 osutatud kategooriatesse, ning vajaduse korral teostatakse kontroll iga kõnealuse määruse II lisa D osas sätestatud elemendi osas.

Kui komisjon võtab teatavate istutamiseks ettenähtud taimede kohta vastu sellise delegeeritud õigusakti ning nende istutamiseks ettenähtud taimede suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr …/…. [ väljaannete talitus, palun lisada paljundusmaterjali tootmist ja turul kättesaadavaks tegemist käsitleva määruse number ] artikli 20 lõike 1 kohast sertifitseerimissüsteemi, ühendatakse vastavad kontrollid ühtseks sertifitseerimisüsteemiks.

Komisjon võtab kõnealuste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel arvesse tehnika ja teaduse alaseid teadmisi ning sealseid arengusuundi. [ME 111]

Artikkel 83

Taimepasside kinnitamine

Loa saanud ettevõtja või artikli 79 lõike 2 kohaldamisel pädev asutus kinnitab taimepassi iga asjaomaste taimede, taimsete saaduste või muude objektide partii külge enne nende vedamist liidu territooriumil artikli 74 kohaselt või enne nende sissetoomist kaitstavasse piirkonda või seal vedamist artikli 75 kohaselt. Kui selliseid taimi, taimseid saadusi või muid objekte veetakse pakendis, kimbus või konteineris, kinnitatakse taimepass kõnealuse pakendi, kimbu või konteineri külge.

Artikkel 84

Ettevõtjatele antav luba taimepasside väljaandmiseks

1. Pädev asutus annab ettevõtjale loa anda välja taimepasse (edaspidi „taimepassi väljaandmise luba“), kui kõnealune ettevõtja vastab järgmistele tingimustele:

tal on vajalikud teadmised, et teostada artiklis 82 osutatud kontrolle, mis on seotud liidu karantiinsete taimekahjustajate, kaitstavate piirkondade taimekahjustajate ning kvaliteeti vähendavate taimekahjustajatega, mis võivad mõjutada asjaomaseid taimi, taimseid saadusi ja muid objekte, ning kontrolle, mis on seotud kõnealuste taimekahjustajate esinemisele viitavate märkide ja nende põhjustatud sümptomitega; samuti vahendid, mis on vajalikud nende esinemise ja levimise ärahoidmiseks ning nende hävitamiseks;

b)	ta on kehtestanud süsteemid ja menetlused, mis võimaldavad tal täita jälgitavust käsitlevaid kohustusi vastavalt artiklitele 65 ja 66.

2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 98 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse kvalifikatsiooninõuded, mida ettevõtja peab täitma lõike 1 punkti a tingimustele vastamiseks.

Artikkel 85

Loa saanud ettevõtjate kohustused

1. Kui loa saanud ettevõtjal on kavas anda välja taimepass, teeb ta kindlaks sellised punktid oma tootmisprotsessis ja tema poolt teostataval taimede, taimsete saaduste ja muude objektide veol, mis on kriitilised artikli 27 lõigete 1, 2 ja 3, artikli 29 lõigete 1, 2 ja 3, artikli 37 lõike 1, artikli 41 lõike 3, artikli 80 ja artikli 82 ning vajaduse korral artikli 33 lõike 2, artikli 50 lõike 3 ja artikli 81 kohaselt vastuvõetud eeskirjade täitmise seisukohalt, ning jälgib neid.

Ta peab arvestust kõnealuste punktide kindlakstegemise ja jälgimise üle.

2. Lõike 1 kohane loa saanud ettevõtja näeb ette nõuetekohase koolituse oma töötajatele, kes on seotud artiklis 82 osutatud kontrolliga, et tagada neile vajalikud teadmised nimetatud kontrolli läbiviimiseks.

Artikkel 86

Taimetervislike riskide juhtimise kava

1. Pädev asutus võib vajaduse korral heaks kiita loa saanud ettevõtjate taimetervislike riskide juhtimise kava, milles esitatakse kõnealuste ettevõtjate rakendatud meetmed artikli 85 lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmiseks.

2. Taimetervislike riskide juhtimise kava, mis on vajaduse korral juhendi vormis, hõlmab vähemalt järgmist:

a)	artikli 62 lõikega 2 nõutud teave seoses loa saanud ettevõtja registreerimisega;

b)	artikli 65 lõikega 3 ja artikli 66 lõikega 1 nõutud teave seoses taimede, taimsete saaduste ja muude objektide järgitavusega;

c)	loa saanud ettevõtja tootmisprotsesside ja tema taimede, taimsete saaduste ja muude objektide vedamise ja müügiga seotud tegevuse kirjeldus;

d)	artikli 85 lõikes 1 osutatud kriitiliste punktide analüüs ning loa saanud ettevõtja võetud meetmed kõnealuste kriitiliste punktidega seotud taimetervislike riskide vähendamiseks;

e)	menetlused ja meetmed, mis on nähtud ette karantiinse taimekahjustaja esinemise kahtluse või leiu korral, arvestuse pidamine selliste kahtluste või leidude ning võetud meetmete üle;

f)	nende töötajate roll ja vastutus, kes on seotud artikli 9 lõikes 1 osutatud teatamisega, artikli 82 lõikes 1 osutatud kontrolliga ning taimepasside väljaandmisega vastavalt artikli 79 lõikele 1, artikli 88 lõigetele 1 ja 2 ning artiklile 89;

g)	punktis f osutatud töötajatele ettenähtud koolitus.

3. Komisjonil õigus võtta artikli 98 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et muuta lõikes 2 osutatud üksikasju.

Artikkel 87

Loa tagasivõtmine

1. Kui pädev asutus saab teada, et loa saanud ettevõtja ei vasta artikli 82 lõigetele 1, 2, 3 või 4 või artikli 84 lõikele 1, või et taim, taimne saadus või muu objekt, millele kõnealune loa saanud ettevõtja on välja andnud taimepassi, ei vasta artikli 80 või vajaduse korral artikli 81 nõuetele, võtab see asutus viivitamata meetmeid, mis on vajalikud selle tagamiseks, et kõnealuste sätete rikkumine ei jätkuks.

2. Kui pädev asutus on võtnud lõike 1 kohaselt muid meetmeid kui taimepassi väljaandmise loa tagasivõtmine ning nõuete rikkumine jätkub, võtab see asutus kõnealuse loa viivitamata tagasi.

Artikkel 88

Taimepassi asendamine

1. Loa saanud ettevõtja, kes on saanud taimede, taimsete saaduste või muude objektide partii, millele on välja antud taimepass, või ettevõtja taotluse alusel tegutsev pädev asutus võib selle partii jaoks anda välja uue taimepassi, millega asendatakse kõnealuse partii jaoks esialgu välja antud taimepass, eeldusel, et lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud.

2. Kui taimede, taimsete saaduste või muude objektide partii, millele on välja antud taimepass, on jagatud kaheks või enamaks partiiks, annab nende uute partiide eest vastutav loa saanud ettevõtja või tema palvel tegutsev pädev asutus taimepassi välja igale uuele jagamise tulemusena tekkinud partiile, eeldusel, et lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud. Nende taimepassidega asendatakse esialgse partii jaoks väljaantud taimepass.

Kui kaks partiid, millest mõlemale on välja antud taimepass, ühendatakse üheks partiiks, annab selle uue partii eest vastutav loa saanud ettevõtja või tema palvel tegutsev pädev asutus selle partii jaoks välja taimepassi. Selle taimepassiga asendatakse esialgsetele partiidele väljaantud taimepassid, eeldusel, et lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud.

3. Lõigetega 1 ja 2 ettenähtud taimepassi võib välja anda üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	asjaomaste taimede, taimsete saaduste või muude objektide identsus on tagatud ning

b)	asjaomased taimed, taimsed saadused või muud objektid vastavad artiklis 80 ja 81 osutatud nõuetele.

4. Kui taimepass on välja antud vastavalt lõikele 1 või 2, siis artikli 82 lõikes 1 osutatud kontrolli ei nõuta.

5. Pärast taimepasside asendamist lõigete 1 ja 2 kohaselt hoiab asjaomane loa saanud ettevõtja asendatud taimepassi alles kolm aastat.

Kui pädev asutus on taimepassi asendamiseks andnud välja uue taimepassi, hoiab loa saanud ettevõtja, kelle taotlusel see välja anti, asendatud taimepassi alles kolme aasta jooksul.

Artikkel 89

Fütosanitaarsertifikaati asendav taimepass

1. Erandina artiklist 82 antakse liidu territooriumile kolmandast riigist sissetoodud taimele, taimsele saadusele või muule objektile, mille vedamiseks liidu territooriumil nõutakse taimepassi vastavalt artikli 74 lõikes 1 ja artikli 75 lõikes 1 osutatud rakendusaktidele, selline pass välja juhul, kui määruse (EL) nr …/…. [Ametliku kontrolli määruse number] artikli 47 lõike 1 kohased vastava taime, taimse saaduse või muu objekti sissetoomist käsitlevad kontrollid on edukalt lõpule viidud ning nende põhjal on selgunud, et asjaomased taimed, taimsed saadused või muud objektid vastavad taimepassi väljaandmise sisulistele nõuetele artikli 80 ja vajaduse korral artikli 81 kohaselt . [ME 112]

2. Pärast lõikes 1 osutatud taimepassi väljaandmist hoiab kõnealuse taimepassi välja andnud loa saanud ettevõtja vajaduse korral fütosanitaarsertifikaati alles kolm aastat.

Kui kohaldatakse artikli 95 lõike 2 punkti c, asendatakse kõnealune fütosanitaarsertifikaat selle tõestatud koopiaga.

Artikkel 90

Taimepassi eemaldamise kohustus

1. Ettevõtja, kelle kontrolli all on taimede, taimsete saaduste või muude objektide partii, eemaldab sellelt partiilt taimepassi, kui ta saab teada, et mõni artiklite 78–82, artikli 84 või 85 nõuetest on täitmata.

Ettevõtja tunnistab kõnealuse taimepassi kehtetuks, tõmmates üle selle selgelt nähtava ja kustutamatu punase diagonaaljoone.

2. Kui ettevõtja ei täida lõike 1 nõuet, eemaldab taimepassi asjaomaselt partiilt pädev asutus ning tunnistab selle kehtetuks, tõmmates üle selle selgelt nähtava ja kustutamatu punase diagonaaljoone.

3. Kui kohaldatakse lõikeid 1 ja 2, hoiab asjaomane ettevõtja kehtetuks tunnistatud taimepassi alles kolm aastat.

4. Kui kohaldatakse lõikeid 1 ja 2, teavitab asjaomane ettevõtja loa saanud ettevõtjat või pädevat asutust, kes kehtetuks tunnistatud taimepassi välja andis.

5. Liikmesriigid teavitavad artiklis 97 osutatud elektroonilise teavitussüsteemi kaudu komisjoni ja muid liikmesriike, kui taimepass on lõike 2 kohaselt eemaldatud ja kehtetuks tunnistatud.

3. JAGU

MUUD KINNITUSED

Artikkel 91

Puidust pakkematerjali märgistamine

1. Märgis, millega kinnitatakse, et puidust pakkematerjali on töödeldud liidu karantiinsete taimekahjustajate ja kaitstava piirkonna taimekahjustajate vastu artikli 27 lõigete 1 või 2, artikli 29 lõigete 1 või 2, artikli 41 lõigete 1 või 2 või artikli 50 lõigete 1 või 2 kohase meetodiga, sisaldab VII lisas sätestatud elemente.

2. Komisjonil on artikli 98 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte VII lisa muutmiseks, et kohandada kõnealust märgist rahvusvaheliste standardite arenguga.

3. Märgise paneb peale üksnes artikli 92 kohaselt loa saanud ettevõtja.

4. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu lõikes 1 osutatud märgise vormi käsitlevad nõuded. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 99 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 92

Liidu territooriumil puidust pakkematerjali märgistavatele ettevõtjatele loa andmine ja nende järelevalve

1. Artikli 91 lõikes 3 osutatud märgise pealepanemise luba antakse registreeritud ettevõtjale, kes vastab järgmistele tingimustele:

a)	tal on teadmised, mis on vajaliku puidust pakkematerjali töötlemiseks vastavalt artikli 91 lõikes 1 osutatud sätetele;

b)	tal on selliseks töötlemiseks nõuetekohased ruumid (edaspidi „töötlemisruumid“).

Komisjonil on õigus artikli 98 kohaselt võtta vastu delegeeritud õigusakte loa andmist käsitlevate nõuete muutmiseks, võttes vajaduse korral arvesse teaduse ja tehnika arengut.

Loa annab pädev asutus taotluse alusel.

2. Erandina lõikest 1 võib kõnealuses lõikes osutatud loa anda tervenisti töödeldud puidust koosneva puidust pakkematerjali märgistamiseks juhul, kui registreeritud ettevõtja vastab järgmistele tingimustele:

a)	ta kasutab üksnes sellist puitu, mis pärineb lõike 1 kohaselt loa saanud registreeritud ettevõtja töötlemisruumidest;

b)	ta tagab, et selleks otstarbeks kasutatavat puitu on võimalik seostada kõnealuste töötlemisruumidega;

c)	kui seda nõutakse vastavalt artikli 27 lõigetele 1 ja 2, artikli 29 lõigetele 1 ja 2, artikli 41 lõigetele 1 ja 2 ning artikli 50 lõigetele 1 ja 2, kasutab ta üksnes punktis a osutatud puitu, millega on kaasas taimepass.

3. Pädev asutus teostab kooskõlas lõikega 1 loa saanud ettevõtjate üle järelevalvet, et kontrollida, kas nad töötlevad ja märgistavad puidust pakkematerjali kooskõlas artikli 91 lõikega 1 ja täidavad lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimusi, ning seda tagada.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 98 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevas lõikes sätestatud nõudeid, milles käsitletakse ettevõtjate järelevalvet pädevate asutuste poolt.

4. Kui pädev asutus saab teada, et loa saanud ettevõtja ei vasta lõigetes 1, 2 või 3 osutatud nõuetele, võtab kõnealune asutus viivitamata meetmeid selleks, et kõnealuste sätete rikkumine ei jätkuks.

Kui pädev asutus on võtnud meetmeid, mis ei ole lõikes 1 osutatud loa tagasivõtmine, ning rikkumine jätkub, võtab see asutus lõikes 1 osutatud loa viivitamata tagasi.

Artikkel 93

Muud kinnitused kui puidust pakkematerjali märgis

1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 98 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse elemendid, mida peavad sisaldama konkreetseid taimi, taimseid saadusi või muid objekte (v.a puidust pakkematerjal) käsitlevad ametlikud kinnitused, mida kohaldatavate rahvusvaheliste standarditega nõutakse tõendusmaterjalina selle kohta, et on rakendatud artikli 27 lõigete 1 või 2, artikli 29 lõigete 1 või 2, artikli 41 lõigete 1 või 2 või artikli 50 lõigete 1 või 2 kohaselt vastuvõetud meetmeid.

2. Kõnealustes delegeeritud õigusaktides võidakse sätestada nõuded, mis käsitlevad ühte või mitut järgmist aspekti:

a)	ettevõtjatele loa andmine lõikes 1 osutatud ametlike kinnituste väljaandmiseks;

b)	punkti a kohaselt loa saanud ettevõtjate järelevalve pädeva asutuse poolt;

c)	punktis a osutatud loa tagasivõtmine.

3. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu lõikes 1 osutatud kinnituste vormi käsitlevad nõuded. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 99 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

4. JAGU

TAIMEDE, TAIMSETE SAADUSTE JA MUUDE OBJEKTIDE EKSPORT LIIDU TERRITOORIUMILT

Artikkel 94

Ekspordi fütosanitaarsertifikaat

1. Kui taime, taimse saaduse või muu objekti ekspordiks liidu territooriumilt kolmandasse riiki nõutakse kõnealuse kolmanda riigi eeskirjadega fütosanitaarsertifikaati (edaspidi „ekspordi fütosanitaarsertifikaat“), annab sertifikaadi välja pädev asutus selle ettevõtja taotlusel, kelle kontrolli alla eksporditav taim, taimne saadus või muu objekt kuulub.

2. Ekspordi fütosanitaarsertifikaat antakse välja eeldusel, et kättesaadav teave on piisav selleks, et tõendada vastavust asjaomase kolmanda riigi nõuetele. Kõnealune teave võib vajaduse korral pärineda ühest või mitmest järgmisest allikast:

a)	artiklis 73 osutatud taimepass, mis on lisatud asjaomasele taimele, taimsele saadusele või muule objektile;

b)	puidust pakkematerjali märgis, millele on osutatud artikli 91 lõikes 1, või artikli 93 lõike 1 kohane kinnitus;

c)	teave artiklis 96 osutatud ekspordieelsel sertifikaadil;

d)	ametlik teave artikli 67 kohasel fütosanitaarsertifikaadil, kui asjaomane taim, taimne saadus või muu objekt on liidu territooriumile toodud kolmandast riigist;

e)	asjaomase taime, taimse saaduse või muu objekti ametlik kontrollimine, sellest proovide võtmine või selle testimine.

3. Ekspordi fütosanitaarsertifikaat sisaldab VIII lisa A osas sätestatud elemente.

4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 98 vastu delegeeritud õigusakte VIII lisa A osa muutmiseks, et kohandada seda teaduse ja tehnika arengu ning rahvusvaheliste standardite arenguga.

5. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu lõikes 1 osutatud fütosanitaarsertifikaadi vormi käsitlevad nõuded. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 99 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

6. Elektrooniline ekspordi fütosanitaarsertifikaat kehtib üksnes juhul, kui see on esitatud määruse (EL) nr …/… [Ametliku kontrolli määruse number] artiklis 130 osutatud elektroonilise teabehaldussüsteemi kaudu või sellega elektroonilise teabevahetuse teel.

Artikkel 95

Reekspordi fütosanitaarsertifikaat

1. Kui taim, taimne saadus või muu objekt on pärit kolmandast riigist ning see on liidu territooriumile sisse toodud sellest või muust kolmandast riigist, võib ekspordi fütosanitaarsertifikaadi asemel välja anda reekspordi fütosanitaarsertifikaadi.

Pädev asutus annab reekspordi fütosanitaarsertifikaadi välja selle ettevõtja taotlusel, kelle kontrolli alla eksporditav taim, taimne saadus või muu objekt kuulub.

2. Reekspordi fütosanitaarsertifikaat antakse välja eeldusel, et täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)	asjaomane taim, taimne saadus või muu objekt ei ole kasvatatud, toodetud ega töödeldud liikmesriigis, kust see asjaomasesse kolmandasse riiki eksporditakse;

b)	asjaomasel taimel, taimsel saadusel või muul objektil ei ole selle hoidmise ajal liikmesriigis, kust see asjaomasesse kolmandasse riiki eksporditakse, olnud mingit ohtu saastuda karantiinsete taimekahjustajatega, mis on sihtkohaks olevas kolmandas riigis sellistena loetletud;

c)	vajaduse korral lisatakse kolmandast riigist pärit taime, taimse saaduse või muu objektiga kaasasolev fütosanitaarsertifikaat või selle tõestatud koopia reekspordi fütosanitaarsertifikaadile.

3. Kohaldatakse vastavalt artikli 94 lõike 2 sätteid, milles käsitletakse asjaomase kolmanda riigi nõuete täitmise tõendamiseks vajalikku miinimumteavet.

4. Reekspordi fütosanitaarsertifikaat sisaldab VIII lisa B osas sätestatud elemente.

5. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 98 vastu delegeeritud õigusakte VIII lisa B osa muutmiseks, et kohandada seda teaduse ja tehnika arengu ning rahvusvaheliste standardite arenguga.

6. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu lõikes 1 osutatud fütosanitaarsertifikaadi vormi käsitlevad nõuded. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 99 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

6a. Komisjon konsulteerib komisjoni otsuse nr 2004/613/EÜ (29) alusel loodud toiduahela ning looma- ja taimetervise nõuanderühmaga. See nõuanderühm annab oma panuse rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisse. [ME 113]

7. Reekspordi fütosanitaarsertifikaat kehtib üksnes juhul, kui see on esitatud määruse (EL) nr …/… [Ametliku kontrolli määruse number] artiklis 130 osutatud elektroonilise teabehaldussüsteemi kaudu või sellega elektroonilise teabevahetuse teel.

Artikkel 96

Ekspordieelne sertifikaat

1. Liikmesriik, kust artikli 94 lõikes 1 osutatud taimed, taimsed saadused ja muud tooted eksporditakse, ning liikmesriik, kus kõnealused taimed, taimsed saadused ja muud objektid on kasvatatud, toodetud või kus neid on töödeldud, vahetavad teavet, mis on vajalik selleks, et anda viivitamata välja ekspordi fütosanitaarsertifikaat.

2. Lõikes 1 osutatud teabevahetus toimub ühtlustatud dokumendi vormis (edaspidi „ekspordieelne sertifikaat“), milles liikmesriik, kus taimed, taimsed saadused ja muud objektid on kasvatatud, toodetud või kus neid on töödeldud, kinnitab kõnealuste taimede, taimsete saaduste või muude objektide vastavust konkreetsetele taimetervisenõuetele, milles käsitletakse ühte või mitut järgmist aspekti:

a)	asjaomased taimed, taimsed saadused või muud objektid on vabad teatavatest taimekahjustajatest;

b)	asjaomaste taimede, taimsete saaduste või muude objektide päritolu;

c)	taimetervisemenetlused, mida on kohaldatud asjaomaste taimede, taimsete saaduste või muude objektide tootmisel või töötlemisel.

3. Liikmesriik, kus taimed, taimsed saadused või muud tooted objektid on kasvatatud, toodetud või kus neid on töödeldud, või artiklis 84 määratletud vastava loa saanud ettevõtja annab ekspordieelse sertifikaadi välja ettevõtja taotlusel sel ajal, kui need taimed, taimsed saadused või muud objektid asuvad kõnealuse ettevõtja valdustes. [ME 114]

4. Ekspordieelne sertifikaat on asjaomaste taimede, taimsete saaduste ja muude objektidega kaasas nende vedamise ajal liidu territooriumil, välja arvatud juhul, kui asjaomased liikmesriigid vahetavad selles sisalduvat teavet elektroonilisel teel.

5. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 98 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse ekspordieelse sertifikaadi sisu.

6. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu ekspordieelse sertifikaadi vormi käsitlevad nõuded. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 99 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

VII peatükk

Komisjoni tugimeetmed

Artikkel 97

Elektroonilise teavitussüsteemi loomine

1. Komisjon loob liikmesriikide teadete edastamiseks ja vajaduse korral ettevõtjate teavitamiseks elektroonilise süsteemi. [ME 115]

Süsteem on ühendatud ning see on ühildatav määruse (EL) nr …/… [Ametliku kontrolli määruse number] artikli 130 lõikes 1 osutatud elektroonilise teabehaldussüsteemiga.

2. Kui teade käsitleb taimekahjustaja esinemist taimedel, taimsetel saadustel või muudel objektidel, mis on liidu territooriumile sisse toodud või mida ametlikult esitletakse sinna sissetoomiseks või mida seal veetakse, sisaldab lõikes 1 osutatud teade viidet asjaomastele taimedele, taimsetele saadustele ja muudele objektidele, rikkumise laadile ja võetud meetmetele.

Kui teade käsitleb taimekahjustaja esinemist liikmesriigi territooriumil, mitte taimedel, taimsetel saadustel või muudel objektidel, mis on liidu territooriumile sisse toodud või mida ametlikult esitletakse sinna sissetoomiseks või mida seal veetakse, sisaldab lõikes 1 osutatud teade viidet asjaomastele taimedele, taimsetele saadustele ja muudele objektidele, taimekahjustaja nimele, selle esinemise asukohale ja GPS-koordinaatidele ning võetud meetmetele.

VIII peatükk

Lõppsätted

Artikkel 98

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 1 lõikes 2, artikli 5 lõikes 2, 3 ja 4, artikli 6 lõikes 2, artikli 7 lõigetes 1 ja 2, artikli 8 lõikes 6, artikli 11 lõikes 3, artiklis 20, artikli 22 lõikes 3, artikli 25 lõikes 4, artiklis 27, artiklis 30, artikli 32 lõikes 4, artikli 34 lõikes 1, artikli 37 lõikes 3, artiklis 38, artikli 44 lõikes 2, artikli 45 lõikes 3, artikli 46 lõikes 6, artiklis 48, artikli 61 lõikes 3, artikli 67 lõikes 4, artikli 71 lõikes 4, artiklis 76, artikli 78 lõikes 4, artikli 82 lõikes 4, artikli 84 lõikes 2, artikli 86 lõikes 3, artikli 91 lõikes 2, artikli 92 lõigetes 1 ja 3, artikli 93 lõikes 1, artikli 94 lõikes 4, artikli 95 lõikes 5 ja artikli 96 lõikes 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates käesoleva määruse jõustumisest … (*2). Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite. [ME 116]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 1 lõikes 2, artikli 5 lõikes 2, 3 ja 4, artikli 6 lõikes 2, artikli 7 lõigetes 1 ja 2, artikli 8 lõikes 6, artikli 11 lõikes 3, artiklis 20, artikli 22 lõikes 3, artikli 25 lõikes 4, artiklis 27, artiklis 30, artikli 32 lõikes 4, artikli 34 lõikes 1, artikli 37 lõikes 3, artiklis 38, artikli 44 lõikes 2, artikli 45 lõikes 3, artikli 46 lõikes 6, artiklis 48, artikli 61 lõikes 3, artikli 67 lõikes 4, artikli 71 lõikes 4, artiklis 76, artikli 78 lõikes 4, artikli 82 lõikes 4, artikli 84 lõikes 2, artikli 86 lõikes 3, artikli 91 lõikes 2, artikli 92 lõigetes 1 ja 3, artikli 93 lõikes 1, artikli 94 lõikes 4, artikli 95 lõikes 5 ja artikli 96 lõikes 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. [ME 117]

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 1 lõike 2, artikli 5 lõikes 2, 3 ja 4, artikli 6 lõikes 2, artikli 7 lõigete 1 ja 2, artikli 8 lõike 6, artikli 11 lõike 3, artikli 20, artikli 22 lõike 3, artikli 25 lõike 4, artiklis 27, artikli 30, artikli 32 lõike 4, artikli 34 lõike 1, artikli 37 lõikes 3, artikli 38, artikli 44 lõike 2, artikli 45 lõike 3, artikli 46 lõike 6, artikli 48, artikli 61 lõike 3, artikli 67 lõike 4, artikli 71 lõike 4, artikli 76, artikli 78 lõike 4, artikli 82 lõike 4, artikli 84 lõike 2, artikli 86 lõike 3, artikli 91 lõike 2, artikli 92 lõigete 1 ja 3, artikli 93 lõike 1, artikli 94 lõike 4, artikli 95 lõike 5 ja artikli 96 lõike 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

5a. Neli aastat pärast … (*3) esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande lõikes 2 sätestatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise õiguse kasutamise kohta. [ME 118]

Artikkel 98a

Kiirmenetlus

1. Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktid jõustuvad viivitamata ja neid kohaldatakse seni, kuni nende suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväidet. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväite esitada kooskõlas artikli 98 lõikes 5 osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti viivitamata kehtetuks pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide. [ME 119]

Artikkel 99

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 (30) artikli 58 lõike 1 kohaselt moodustatud alaline taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

Kui komitee arvamus tuleb saada kirjaliku menetluse kaudu, siis lõpetatakse kõnealune menetlus ilma tulemuseta juhul, kui arvamuse esitamise tähtaja jooksul otsustab nii komitee eesistuja või nõutakse seda komitee liikmete lihthäälteenamusega.

3. Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamus tuleb saada kirjaliku menetluse kaudu, siis lõpetatakse kõnealune menetlus ilma tulemuseta juhul, kui arvamuse esitamise tähtaja jooksul otsustab nii komitee eesistuja või nõutakse seda komitee liikmete lihthäälteenamusega.

4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes nimetatud määruse artikliga 5.

Artikkel 100

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral, ja võtavad vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, kogu liidu territooriumil põhjustatud rahalise ja taimetervisealase kahju ulatusega proportsionaalsed ja hoiatavad. [ME 120]

Liikmesriigid teatavad neist sätetest komisjonile hiljemalt [Käesoleva määruse jõustumise kuupäev] ja annavad viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest.

Artikkel 101

Kehtetuks tunnistamine

1. Direktiiv 2000/29/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Samuti tunnistatakse kehtetuks järgmised õigusaktid:

a)	direktiiv 69/464/EMÜ;

b)	direktiiv 69/466/EMÜ;

c)	direktiiv 74/647/EMÜ;

d)	direktiiv 93/85/EMÜ;

e)	direktiiv 98/57/EÜ;

f)	direktiiv 2007/33/EÜ.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud õigusaktidele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse vastavalt IX lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 102

Määruse (EL) nr 652/2014 muutmine

Määrust (EL) nr 652/2014 muudetakse järgmiselt:

(1)

Artikli 1 punkt e asendatakse järgmisega:

„(e)	mis käsitlevad taimekahjustajate vastaseid kaitsemeetmeid;“

(2)

Artikli 16 lõike 1 punktid a, b ja c asendatakse järgmistega:

„a)	meetmed, mille eesmärk on taimekahjustajate hävitamine saastunud alalt ja mida võtavad pädevad asutused kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr […]/[…] artikli 16 lõike 1, artikli 27 lõike 1 või artikli 29 lõike 1 kohaselt (*4);

meetmed, mille eesmärk on ohjeldada määruse (EL) nr […]/[…] [Määruse (taimekahjustajate vastaste kaitsemeetmete kohta) number] artikli 6 lõike 2 kohaselt loetletud prioriteetse taimekahjustaja levikut, mille tõrjeks on vastu võetud kõnealuse määruse artikli 27 lõike 2 või artikli 29 lõike 2 kohased liidu ohjeldamismeetmed saastunud alal, kust taimekahjustajaid ei ole võimalik hävitada, kui meetmed on olulised selleks, et kaitsta liidu territooriumi kõnealuse taimekahjustaja edasise leviku eest. Nende meetmete eesmärk on kõnealuse taimekahjustaja hävitamine kõnealust saastunud ala ümbritsevast puhvertsoonist, kui selle esinemine on selles puhvertsoonis kindlaks tehtud;

ennetavad meetmed, mille eesmärk on takistada määruse (EL) nr […]/[…] [Määruse (taimekahjustajate vastaste kaitsemeetmete kohta) number] artikli 6 lõike 2 kohaselt loetletud prioriteetse taimekahjustaja levikut, mille tõrjeks on vastu võetud kõnealuse määruse artikli 27 lõike 3 või artikli 29 lõike 3 kohased liidu meetmed, kui need meetmed on olulised selleks, et kaitsta liidu territooriumi kõnealuse prioriteetse taimekahjustaja edasise leviku eest.”

ca)	meetmed, mille eesmärk on võõrliikide kiire hävitamine invasiooni varajases etapis ja mida võtavad liikmesriigid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr […]/2014 (*5) artikli 15 kohaselt.

(*4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) nr …/2014 taimekahjustajate vastaste kaitsemeetmete kohta (ELT L …, …, lk … …) [Käesoleva määruse (taimekahjustajate vastaste kaitsemeetmete kohta) number, kuupäev ja joonealusesse märkusesse avaldamisviide]"

(*5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) nr […]/2014 invasiivsete võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta (ELT L …, …, …). [Kõnealuse määruse number, kuupäev ja joonealusesse märkusesse avaldamisviide]“[ME 121]"

(3)

Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

Esimese lõigu punktid a kuni d asendatakse järgmistega:

„a)	meetmed on seotud määruse (EL) nr […]/[…] [Käesoleva määruse (taimekahjustajate vastaste kaitsemeetmete kohta) number] artikli 5 lõike 2 kohaselt loetletud liidu karantiinsete taimekahjustajatega, mida liidu territooriumil teadaolevalt ei esine;

b)	meetmed on seotud määruse (EL) nr […]/[…] [Käesoleva määruse (taimekahjustajate vastaste kaitsemeetmete kohta) number] artikli 6 lõike 2 kohaselt loetletud prioriteetsete taimekahjustajatega;

c)	meetmed on seotud selliste taimekahjustajatega, mis ei ole loetletud liidu karantiinse taimekahjustajana ning mis on hõlmatud määruse (EL) nr […]/[…] [Käesoleva määruse (taimekahjustajate vastaste kaitsemeetmete kohta) number] artikli 29 lõike 1 kohaselt komisjoni vastuvõetud meetmega.“

ca)

kavad on seotud elusisendiga, mis kuulub taime-, seene- või mikroorganismi liiki, alamliiki või madalamasse taksonoomilisse üksusesse, mis liidu territooriumile sissetoomise korral võib avaldada ebasoodsat mõju taimetervisele ning mis on hõlmatud määruse (EL) nr […]/2014* artikli 15 kohaselt vastuvõetud kiire hävitamise meetmetega. [Selle määruse number, milles sätestatakse invasiivsete võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamine ja ohjamine] [ME 122]

Teine lõik asendatakse järgmisega:

„Esimese lõigu punktis c sätestatud tingimusele vastavate meetmete puhul ei hõlma toetus neid kulusid, mis on kantud pärast komisjoni poolt vastavalt määruse (EL) nr […]/[…] [Käesoleva määruse (taimekahjustajate vastaste kaitsemeetmete kohta) number] artikli 29 lõikele 1 vastu võetud meetme aegumist.“

(4)

Artikli 18 esimest lõiget muudetakse järgmiselt:

Punkti c järele lisatakse järgmised punktid:

„ca)

liikmesriikide kulud seoses hüvitistega määruse (EL) […]/[…]* [Käesoleva määruse (taimekahjustajate vastaste kaitsemeetmete kohta) number] artikli 2 lõike 7 punktides a, b ja c osutatud ettevõtjatele selliste taimede, taimsete saaduste või muude objektide hävitamise eest, mille suhtes kohaldatakse kõnealuse määruse artiklis 16 osutatud meetmeid sama määruse artikli 6 lõike 2 kohaselt loetletud prioriteetsete taimekahjustajate osas;”

cb)

liikmesriikide kulud seoses hüvitistega määruse (EL) nr […]/2014 [Käesoleva määruse (taimekahjustajate vastaste kaitsemeetmete kohta) number] taimekahjustajate vastaste kaitsemeetmete kohta artikli 2 punkti 7 alapunktides a, b ja c osutatud ettevõtjatele selliste taimede, taimsete saaduste või muude objektide hävitamise eest, mis on hõlmatud kiire hävitamise meetmetega invasiooni varajases etapis määruse (EL) nr […]/[…] [Käesoleva määruse (taimekahjustajate vastaste kaitsemeetmete kohta) number] artikli 15 kohaselt; [ME 123]

cc)

kulud seoses hüvitistega määruse (EL) […]/[…] [Käesoleva määruse (taimekahjustajate vastaste kaitsemeetmete kohta) number] artikli 2 punkti 7 alapunktides a, b ja c osutatud ettevõtjatele niisuguste tõhustatud bioohutusmeetmete rakendamise eest, mis on olulised liidu territooriumi kaitsmiseks prioriteetsete taimekahjustajate eest. [ME 124]“

punkt e asendatakse järgmisega:

„d)	nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel ning võttes arvesse meetmete lisaväärtust liidu jaoks, kulud, mis on kantud muude kui punktides a kuni d osutatud vajalike meetmete võtmisel, tingimusel et need meetmed on kindlaks määratud artikli 36 lõikes 4 osutatud toetuse andmise otsuses.“

c)	Lisatakse teine lõik järgmises sõnastuses: „Esimese lõigu punkti ca punktide ca, cb ja cc kohaldamisel ei ületa hüvitis taimede, taimsete saaduste või muude objektide turuväärtust vahetult enne nende hävitamist ning hüvitisest lahutatakse võimalik jääkväärtus.“[ME 125]

(5)

Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:

Esimese lõigu punktid a ja b asendatakse järgmistega:

„a)	meetmed on seotud määruse (EL) nr […]/[…] [Käesoleva määruse (taimekahjustajate vastaste kaitsemeetmete kohta) number] artikli 5 lõike 2 kohaselt loetletud liidu karantiinsete taimekahjustajatega, mida liidu territooriumil teadaolevalt ei esine;

b)	meetmed on seotud määruse (EL) nr […]/[…] [Käesoleva määruse (taimekahjustajate vastaste kaitsemeetmete kohta) number] artikli 6 lõike 2 kohaselt loetletud prioriteetsete taimekahjustajatega;

c)	meetmed on seotud selliste taimekahjustajatega, mis ei ole loetletud liidu karantiinse taimekahjustajana ning mis on hõlmatud määruse (EL) nr […]/[…] [Käesoleva määruse (taimekahjustajate vastaste kaitsemeetmete kohta) number] artikli 29 lõike 1 kohaselt komisjoni vastuvõetud meetmega.“

Kolmas lõik asendatakse järgmisega:

Artikkel 103

Jõustumine ja kohaldamine

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates [Kuupäev, mis on 36 kuud alates jõustumisest].

2. Artikli 97 lõiget 2 kohaldatakse alates artikli 97 lõikes 1 osutatud süsteemide rakendamise kuupäevast.

3. Artikli 101 lõike 1 punktides a, d, e ja f osutatud õigusaktid tunnistatakse kehtetuks 31. detsembril 2021. Kui kõnealuste õigusaktide sätted on vastuolus käesoleva määruse sätetega, on käesoleva määruse sätted ülimuslikud.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT C 170, 5.6.2014, lk 104.

(2) Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seisukoht.

(3) Nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiiv 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta (EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1).

(4) Euroopa Liidu Nõukogu (majandus- ja rahandusküsimused / eelarve) 2906. istung, 21. november 2008. Nõukogu järeldused ELi taimetervise korra läbivaatamise kohta. Dokument nr 104228.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/…., mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise ja taimse paljundusmaterjali ja taimekaitsevahendite eeskirjade kohaldamine ja millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 1829/2003, (EÜ) nr 1831/2003, (EÜ) nr 1/2005, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 834/2007, (EÜ) nr 1099/2009, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, määruseid (EL) nr 1151/2012 ja (EL) nr 652/2014 ja direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ, 2008/120/EÜ ja 2009/128/EÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L …, …, lk …).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (ELT L 309, 24.11.2009, lk 71).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) nr …/…, milles käsitletakse taimse paljundusmaterjali tootmist ja turul kättesaadavaks tegemist (taimset paljundusmaterjali käsitlev õigus) (ELT L …, …, lk …).

(9) Nõukogu 9. detsembri 1974. aasta direktiivis 74/647/EMÜ nelgimähkuri tõrje kohta (EÜT L 352, 28.12.1974, lk 41).

(10) Nõukogu 8. detsembri 1969. aasta direktiivis 69/466/EMÜ San José kilptäi tõrje kohta (EÜT L 323, 24.12.1969, lk 5).

(11) Nõukogu 8. detsembri 1969. aasta direktiiv 69/464/EMÜ kartulivähi leviku tõkestamise kohta (EÜT L 323, 24.12.1969, lk 1 –2).

(12) Nõukogu 4. oktoobri 1993. aasta direktiiv 93/85/EMÜ kartuli ringmädaniku kontrolli kohta (EÜT L 259, 18.10.1993, lk 1 –25).

(13) Nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiv 98/57/EÜ haigusetekitaja Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al. kontrolli kohta (EÜT L 235, 21.8.1998, lk 1 –39).

(14) Nõukogu 11. juuni 2007. aasta direktiiv 2007/33/EÜ, mis käsitleb kartuli-kiduussi tõrjet ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 69/465/EMÜ (ELT L 156, 16.6.2007, lk 12 –22).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 652/2014 millega nähakse ette sätted toiduahela, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise ja taimse paljundusmaterjaliga seotud kulude haldamise kohta ning muudetakse nõukogu direktiive 98/56/EÜ, 2000/29/EÜ ja 2008/90/EÜ, määruseid (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 882/2004 ja (EÜ) nr 396/2005, direktiivi 2009/128/EÜ ja määrust (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 66/399/EMÜ, 76/894/EMÜ ja 2009/470/EÜ (ELT L 189, 27.6.2014, lk 1).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) nr …/2014 invasiivsete võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta (ELT L …).

(17) EÜT L 125, 11.7.1966, lk 2309.

(18) EÜT L 250, 7.10.1993, lk 1.

(19) EÜT L 250, 7.10.1993, lk 9.

(20) EÜT L 193, 20.7.2002, lk 33.

(21) EÜT L 193, 20.7.2002, lk 60.

(22) EÜT L 193, 20.7.2002, lk 74.

(23) Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

(*1) Viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

(24) ISO 3166-1:2006, maade ja nende jaotiste nimetuste tähised. 1. osa: Maatähised. Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon, Genf.

(25) Nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel (EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1).

(26) Komisjoni 4. mai 2006. aasta määrus (EÜ) nr 865/2006, millega kehtestatakse looduslike looma- ja taimeliikide kaitset nendega kauplemise reguleerimise teel käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 338/97 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 166, 19.6.2006, lk 1).

(27) Viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

(28) Viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

(29) Komisjoni 6. augusti 2004. aasta otsus 2004/613/EÜ seoses nõuanderühma loomisega toiduahela ning looma- ja taimetervise alal (ELT L 275, 25.8.2004, lk 17).

(*2) Käesoleva määruse jõustumise kuupäev.

(*3) Käesoleva määruse jõustumise kuupäev.

(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

I LISA

Territooriumid, mille puhul loetakse käesoleva määruse kohaldamisel viiteid kolmandatele riikidele viidetena kolmandatele riikidele ja kõnealustele territooriumidele ning mille puhul viiteid liidu territooriumile loetakse viidetena liidu territooriumile ilma kõnealuste territooriumideta, nagu on osutatud artikli 1 lõikes 2.

Territooriumid:

1.	Guadeloupe

2.	Prantsuse Guajaana

3.	Martinique

Réunion

5.	Saint-Martin

Mayotte

Ceuta

Melilla

9.	Kanaari saared

IA LISA

Artiklis 5 osutatud liidu karantiinsete taimekahjustajate nimekiri

KAHJULIKUD ORGANISMID, MIDA ÜHESKI ÜHENDUSE OSAS EI TEATA ESINEVAT JA MIS ON KOGU ÜHENDUSE JAOKS OLULISE TÄHTSUSEGA

Putukad, lestad ja ümarussid kõigil oma arenguastmetel

Acleris spp. (mujalt kui Euroopast pärit) Aculops fuchsiae Keifer Agrilus planipennis Fairmaire Arceuthobium spp. Amauromyza maculosa (Malloch) Anomala orientalis Waterhouse Anoplophora chinensis (Thomson) Anoplophora glabripennis (Motschulsky) Anoplophora malasiaca (Forster) Anthonomus bisignifer (Schenkling) Anthonomus signatus (Say) Aonidella citrina Coquillet Aphelenchoides besseyi Christie Arrhenodes minutus Drury Aschistonyx eppoi Inouye Bernista tabaci Genn. (mujalt kui Euroopast pärit populatsioonid) järgmiste viiruste edasikandjana:

a)	Bean golden mosaic virus

b)	Cowpea mild mottle virus

c)	Lettuce infectious yellows virus

d)	Pepper mild tigré virus

e)	Squash leaf curl virus

f)	Euphorbia mosaic virus

g)	Florida tomato virus

Bursaphelenchus xylophilus (Steiner et Buher) Nickle et al. Carposina niponensis Walsingham Cicadellida (mujalt kui Euroopast pärit), mis on tuntud Pierce'i tõve (mida põhjustab Xylella fastidiosa) edasikandjatena:

a)	Carneocephala fulgida Nottingham

b)	Draeculacephala minerva Bali

c)	Graphocephala atropunctata (Signoret)

Choristoneura spp. (mujalt kui Euroopast pärit) Conotrachelus nenuphar (Herbst) Dendrolimus sibiricus Tschetverikov Diabrotica barberi Smith & Lawrence Diabrotica undecimpunctata howardi Barber Diabrotica undecimpunctata undecimpunctata Mannerheim Diabrotica virgifera zeae Krysan & Smith Diaphorina citri Kuway Enarmonia packardi (Zeller) Enarmonia prunivora Walsh Eotetranychus lewisi McGregor Grapholita inopinata Heinrich Heliothis zea (Boddie) Hirschmanniella spp., muud kui Hirschmanniella gracilis (de Man) Luc & Goodey Hishomonus phycitis Leucaspis japonica Ckll. Liriomyza sativae Blanchard Listronotus bonariensis (Kuschel) Longidorus diadecturus Eveleigh et Allen Margarodes, mujalt kui Euroopast pärit liigid, näiteks:

a)	Margarodes vitis (Phillipi)

b)	Margarodes vredendalensis de Klerk

c)	Margarodes prieskeansis Jakubski

Monochamus spp. (mujalt kui Euroopast pärit) Myndus crudus Van Duzee Nacobbus aberrans (Thorne) Thorne et Allen Naupactus leucoloma Boheman Numonia pirivorella (Matsumura) Oligonychus perditus Pritchard et Baker Pissodes spp. (mujalt kui Euroopast pärit) Premnotrypes spp. (mujalt kui Euroopast pärit) Pseudopityophthorus minutissimus (Zimmermann) Pseudopityophthorus pruinosus (Eichhoff) Radopholus citrophilus Huettel Dickson et Kaplan Rhynchophorus palmarum (L.) Scaphoideus luteolus (Van Duzee) Scirtothrips aurantii Faure Scirtothrips dorsalis Hood Scirtothrips citri (Moultex) Scolytidae spp. (mujalt kui Euroopast pärit) Scrobipalpopsis solanivora Povolny Spodoptera eridania (Cramer) Spodoptera frugiperda (Smith) Spodoptera litura (Fabricus) Tachypterellus quadrigibbus Say Taxoptera citricida Kirk. Thaumatotibia leucotreta Thrips palmi Karny Tephritidae (mujalt kui Euroopast pärit), näiteks:

a)	Anastrepha fraterculus (Wiedemann)

b)	Anastrepha ludens (Loew)

c)	Anastrepha obliqua Macquart

d)	Anastrepha suspensa (Loew)

e)	Dacus ciliatus Loew

f)	Dacus cucurbitae Coquillet

g)	Dacus dorsalis Hendel

h)	Dacus tryoni (Froggatt)

i)	Dacus tsunconis Miyake

j)	Dacus zonatus Saund.

k)	Epochra canadensis (Loew)

l)	Pardalaspis cyanescens Bezzi

m)	Pardalaspis quinaria Bezzi

n)	Pterandrus rosa (Karsch)

o)	Rhacochlaena japonica Ito

p)	Rhagoletis cingulata (Loew)

q)	Rhagoletis completa Cresson

r)	Rhagoletis fausta (Osten-Sacken)

s)	Rhagoletis indifferens Curran

t)	Rhagoletis mendax Curran

u)	Rhagoletis pomonella Walsh

v)	Rhagoletis ribicola Doane

w)	Rhagoletis suavis (Loew)

Trioza erytreae Del Guercio Unaspis citri Comstock Xiphinema americanum Cobb sensu lato (mujalt kui Euroopast pärit populatsioonid) Xiphinema californicum Lamberti et Bleve-Zacheo

B.	Bakterid Citrus greening bacterium Citrus variegated chlorosis Erwinia stewartii (Smith) Dye Xanthomonas campestris (kõik tsitrustele Citrus patogeensed tüved) Xanthomonas campestris pv. oryzae (Ishiyama) Dye & pv. oryzicola (Fang. et al.) Dye Xylella fastidiosa (Well et Raju)

Seened

Alternaria alternata (Fr.) Keissler (mujalt kui Euroopast pärit patogeensed isolaadid) Anisogramma anomala (Peck) E. Müller Apiosporina morbosa (Schwein.) v. Arx Atropellis spp. Ceratocystis fagacearum (Bretz) Hunt Ceratocystis virescens (Davidson) Moreau. Cercoseptoria pini-densifloae (Hori et Nambu) Deighton Cercospora angolensis Carv. et Mendes Ciborinia camelliae Kohn Chrysomyxa arctostaphyli Dietel Cronartium spp. (mujalt kui Euroopast pärit) Diaporthe vaccinii Shaer Endocronartium spp. (mujalt kui Euroopast pärit) Elsinoe spp. Bitanc. et Jenk. Mendes Fusarium oxysporum f. sp. albedinis (Kilian et Maire) Gordon Guignardia citricarpa Kiely (kõik tsitrustele Citrus patogeensed tüved) Guignardia laricina (Saw.) Yamamoto et Ito Guignardia piricola (Nosa) Yamamoto Gymnosporangium spp. (mujalt kui Euroopast pärit) Inonotus weiril (Murril) Kotlaba et Pouzar Melampsora farlowii (Arthur) Davis Monilinia fructicola (Winter) Honey Mycosphaerella larici-leptolepis Ito et al. Mycosphaerella populorum G. E. Thompson Phoma andina Turkensteen Phyllosticta solitaria Ell. et Ev. Puccinia pittieriana Hennings Septoria lycopersici Speg. var. malagutii Ciccarone et Boerema Scirrhia acicola (Dearn.) Siggers Stegophora ulmea (Schweinitz: Fries) Sydow & Sydow Thecaphora solani Barrus Tilletia indica Mitra Trechispora brinkmannii (Bresad.) Rogers Venturia nashicola Tanaka et Yamamoto

Viirused ja viiruselaadsed organismid

Elm phlöem necresis mycoplasm Kartuliviirused ja viiruselaadsed organismid, näiteks:

a)	Andean potato latent virus

b)	Andean potato mottle virus

c)	Arracacha virus B, oca strain

d)	Potato black ringspot virus

e)	Potato spindle tuber viroid

f)	kartuliviirus T

g)	kartuliviiruste A, M, S, V, X ja Y mujalt kui Euroopast pärit isolaadid (kaasa arvatud Y o, Y n ja Y e) ja Potato leafroll virus

Tobacco ringspot virus Tomato ringspot virus Liikide Cydonia Mill., Fragaria L., Malus Mill., Prunus L., Pyrus L., Ribes L., Rubus L. ja Vitis L. viirused ja viiruselaadsed organismid, näiteks:

a)	Blueberry leaf mottle virus

b)	Cherry rasp leaf virus (Ameerikast pärit)

c)	Peach mosaic virus (Ameerikast pärit)

d)	Peach phony rickettsia

e)	Peach rosette mosaic virus

f)	Peach rosette mycoplasm

g)	Peach X-disease mycoplasm

h)	Peach yellows mycoplasm

i)	Plum line pattern virus (Ameerikast pärit)

j)	Raspberry leaf curl virus (Ameerikast pärit)

k)	Strawberry latent C virus

l)	Strawberry vein banding virus

m)	Strawberry witches’ broom mycoplasm

n)	liikide Cydonia Mill., Fragaria L., Malus Mill., Prunus L., Pyrus L., Ribes L., Rubus L. ja Vitis L. mujalt kui Euroopast pärit viirused ja viiruselaadsed organismid

Viirused, mille edasikandjaks on Bemisia tabaci Genn., näiteks:

a)	Bean golden mosaic virus

b)	Cowpea mild mottle virus

c)	Lettuce infectious yellows virus

d)	Pepper mild tigré virus

e)	Squash leaf curl virus

f)	Euphorbia mosaic virus

g)	Florida tomato virus

Beet curly top virus (mujalt kui Euroopast pärit isolaadid) Black raspberry latent virus Blight ja samalaadsed haigusetekitajad Cadang-Cadang viroid Cherry leafroll virus Chrysanthemum stem necrosis virus Citrus mosaic virus Citrus tristeza virus (mujalt kui Euroopast pärit isolaadid) Leprosis (leproos) Little cherry pathogen (mujalt kui Euroopast pärit isolaadid) Naturally spreading psorosis Palm lethal yellowing mycoplasm Prunus necrotic ringspot virus Satsuma dwarf virus Tatter leaf virus Witches’ broom (MLO)

E.	Parasiittaimed Arceuthobium spp. (mujalt kui Euroopast pärit)

KAHJULIKUD ORGANISMID, MIDA ÜHENDUSES TEATAKSE ESINEVAT JA MIS ON KOGU ÜHENDUSE JAOKS OLULISE TÄHTSUSEGA

Putukad, lestad ja ümarussid kõigil oma arenguastmetel

Diabrotica virgifera virgifera Le Conte Globodera pallida (Stone) Behrens Globodera rostochiensis (Wollenweber) Behrens Meloidogyne chitwoodi Golden et al. (kõik populatsioonid) Meloidogyne fallax Karssen Opogona sacchari (Bojer) Popillia japonica Newman Rhizoecus hibisci Kawai & Takagi Spodoptera littoralis (Boisduval)

B.	Bakterid Clavibacter michiganensi (Smith) Davis et al. ssp. sepedonicus (Spieckermann et Kotthoff) Davis et al. Pseudomonas solanacearun (Smith) Smith

C.	Seened Melampsora medusae Thümen Synchytrium endobioticum (Schilhersky) Percival

D.	Viirused ja viiruselaadsed organismid Apple proliferation mycoplasm Apricot chlorotic leafroll mycoplasm Pear decline mycoplasm

E.	Muud Pomacea spp. [ME 126]

IB LISA

Artikli 6 lõikes 2 osutatud liidu prioriteetsete taimekahjustajate nimekiri

Putukad, lestad ja ümarussid kõigil oma arenguastmetel

Anoplophora chinensis (Thomson) Anoplophora glabripennis (Motschulsky) Bursaphelenchus xylophilus (Steiner et Buher) Nickle et al. Cicadellidae (mujalt kui Euroopast pärit liigid), mis on tuntud Pierce’i tõve (mida põhjustab Xylella fastidiosa) edasikandjatena:

a)	Carneocephala fulgida Nottingham

b)	Draeculacephala minerva Ball

c)	Graphocephala atropunctata (Signoret)

Diaphorina citri Kuway Paysandisia archon Pistosia dactyliferae Rhynchophorus ferrugineus Thaumatotibia leucotreta Trioza erytreae Del Guercio

B.	Bakterid Citrus greening bacterium Pseudomonas solanacearun (Smith) Smith Pseudomonas syringae Xanthomonas campestris (kõik tsitrustele Citrus patogeensed tüved) Xanthomonas campestris pv. oryzae (Ishiyama) Dye & pv. oryzicola (Fang. et al.) Dye Xylella fastidiosa (Well et Raju)

C.	Seened Elsinoe spp. Bitanc. et Jenk. Mendes gibberella circinata Guignardia citricarpa Kiely (kõik tsitrustele Citrus patogeensed tüved) Hypoxylon mammatum Phythoptora ramorum Trechispora brinkmannii (Bresad.) Rogers Venturia nashicola Tanaka et Yamamoto

Viirused ja viiruselaadsed organismid

Kartuliviirused ja viiruselaadsed organismid, näiteks

a)	Andean potato latent virus

b)	Andean potato mottle virus

c)	Arracacha virus B, oca strain

d)	Potato black ringspot virus

e)	Potato spindle tuber viroid

f)	kartuliviirus T

g)	kartuliviiruste A, M, S, V, X ja Y mujalt kui Euroopast pärit isolaadid (kaasa arvatud Y o, Y n ja Y e) ja Potato leafroll virus

Grapevine flavescence dorée MLO

E.	Muud Pomacea spp. [ME 127]

IC LISA

Artiklis 36 osutatud kvaliteeti vähendavate taimekahjustajate nimekiri

PUTUKAD

Acanthoscelides obtectus Sag.

Pelargonium flower break carmovirus (mitmevärviline nakkuslik pelargooniumiõie Carmovirus)

Aceria essigi.

Aculops fockeui.

Agromyzidae

Aleurodidae, eriti Bemisia tabaci

Aleurothrixus floccosus (Mashell)

Anarsia lineatella.

Aphelenchoides spp.

Blastophaga spp.

Bruchus affinis Froel.

Bruchus atomarius L.

Bruchus pisorum L.

Bruchus rufimanus Boh.

Cacoecimorpha pronubana

Cecidophyopsis ribis.

Circulifer haematoceps

Circulifer tenellus

Kilptäid, eriti: Epidiaspis leperii, Pseudaulacaspis pentagona, Quadraspidiotus perniciosus.

Daktulosphaira vitifoliae (Fitch)

Diarthronomia chrysanthemi

Ditylenchus destructor Thorne

Ditylenchus dipsaci

Epichoristodes acerbella

Epidiaspis leperii.

Eriophis avellanae.

Eriophyes similis.

Eriosoma lanigerum

Eumerus spp.

Eusophera pinguis.

Eutetranychus orientalis Klein

Helicoverpa armigera (Hübner)

Lepidoptera

Liriomyza huidobrensis (Blanchard)

Liriomyza trifolii (Burgess)

Meloidogyne spp.

Merodon equestris

Myzus ornatus

Otiorrhynchus sulcatus

Parabemisia myricae (Kuwana)

Parabemisia, myricae (Kuwana).

Parasaissetia nigra (Nietner)

Paysandisia archon (Burmeister)

Pratylenchus penetrans

Pratylenchus spp.

Pseudaulacaspis pentagona.

Quadraspidiotus perniciosus

Radopholus similis (Cobb) Thorne

Rhizoglyphidae

Rhyacionia buoliana

Rhyzoglyphus spp.

Rotylenchus robustus

Salssetia oleae.

Sciara

Tarsonemidae

Tarsonemidae.

Tetranychus urticae

Thysanoptera

Tylenchulus semipenetrans

Pelargonium line pattern virus

BAKTERID

Agrobacterium rhizogenes.

Agrobacterium tumefaciens.

Agrobacterium tumefaciens

Clavibacter michiganensis spp. insidiosus (McCulloch) Davis et al.

Clavibacter michiganensis spp. michiganensis (Smith) Davis et al

Corynebacterium sepedonicum

Erwinia amylovora (Burr.) Winsi. et al

Erwinia carotovora subsp. Carotovora

Erwinia chrysanthemi

Pseudomonas caryophylli (Burkholder) Starr et Burkholder

Pseudomonas marginata

Pseudomonas solanacearum.

Pseudomonas syringae pv. glycinea

Pseudomonas syringae pv. mors prunorum.

Pseudomonas syringae pv. persicae (Prunier et al.) Young et al

Pseudomonas syringae pv. savastanoi.

Psudomonas syringae pv. syringae

Rhodococcus fascians

Xanthomonas campestris pv. Begoniae

Xanthomonas campestris pv. corylina.

Xanthomonas campestris pv. juglandi.

Xanthomonas campestris pv. Pelargonii

Xanthomonas campestris pv. pruni (Smith) Dye

Xanthomonas campestris pv.phaseoli (Smith) Dye

Xanthomonas campestris pv.vesicatoria (Doidge) Dye

Xanthomonas fragariae Kennedy et King

Xylophilus ampelinus Vitis (Panagopoulos) Willems.et al

SEENED

Stem rot pathogens (varremädaniku haigusetekitajad) (Botrytis spp., Pythium spp.)

Fusarium oxisporum f. sp. lilii

Fusarium oxisporum sp. gladioli

Rhizoctonia spp.

Alternaria dianthicola

Armillariella mellea

Ceratocystis fimbriata f. sp. platani Walter

Chondrostereum purpureum

Claviceps purpurea

Cryphonectria parasitica (Murrill) Barr

Curvularia trifolii

Cylindrocarpon destructans

Diaporthe phaseolorum var. caulivora & var. sojae

Didymella applanata.

Didymella ligulicola (Baker, Dimock et Davis) v. Arx

Exosporium palmivorum

Fusarium fujikuroi

Fusarium oxisporum f. sp. dianthi

Fusarium oxisporum sp. chrysanthemi

Fusarium oxysporum f. sp. narcissi

Fusarium spp.

Gliocladium wermoeseni

Graphiola phoenicis

Helminthosporium

Lophodermium seditiosum

Mycosphaerella dianthi

Nectria galligena

Powdery mildew (jahukaste)

Penicillium gladioli

Peronospora rubi.

Pestalozzia Phoenicis

Phialophora cinerescens (Wollenweber) van Beyma

Phialophora gregata

Phoma tracheiphila (Petri) Kanchaveli et Gikashvili

Phyllactinia guttata.

Phytophthora cactorum.

Phytophthora fragariae var. rubi.

Phytophthora spp.

Plasmopara halstedii (Farlow) Berl. et de Toni

Stem rot (varremädanik): Fusarium spp. ja Pythium

Puccinia chrysanthemi

Puccinia horiana Hennings

Puccinia pelargonii zonalis

Pythium spp.

Rhizoctonia spp.

Rhizopus spp.

Rosellinia necatrix

Scirrhia pini Funk et Parker

Sclerotinia spp.

Septoria gladioli

Slerotium bulborum

Synchytrium endobioticum

Taphrina deformans

Thielaviopsis basicola

Tilletia

Urocystis gladiolicola

Uromyces dianthi

Uromyces trasversalis

Ustilaginaceae,

Venturia spp.

Verticillium spp

VIIRUSED JA VIIRUSELAADSED ORGANISMID

Narcissus white streak agent

Carnation mottle carmovirus

Carnation etched ring caulimovirus

Carnation necrotic fleck closterovirus

Aster yellow micoplasm

Corky pit agent

Anarsia lineatella

Apple mosaic virus.

Arabis mosaic virus Fragaria

Beet leaf curl virus

Black currant infecticus variegation

Black currant rever.

Cherry leaf roll virus.

Chondrostereum purpureum

Chrysanthemum stunt viroid

Citrus leaf rugose.

Citrus tristeza virus (Euroopa isolaadid)

Citrus vein enation woody gall

Kilptäid, eriti: Epidiaspis leperii, Pseudaulacaspis pentagona, Quadraspidiotus perniciosus

Coniothyrium spp.

Tomato aspermy cucumovirus

Diplocarpon rosae

Haigused, mis põhjustavad noortel lehtedel ringilaadseid sümptomeid, nagu psorosis, ring-spot, cristacortis, impietratura ja concave gum.

Eriosoma lanigerum

Grapevine flavescence dorée MLO

Hazel maculatura lineare MLO

Infectious variegation.

Arabis mosaic nepovirus

Peronospora sparsa

Phragmidium spp.

Plum pox virus

Potato stolbur mycoplasm

Prune dwarf virus.

Prunus necrotic ringspot virus

Raspberry bushy dwarf virus.

Raspberry leaf curl virus.

Raspberry ringspot virus

Leaf curl

Rosellinia necatrix

Citric leaf rugose

Sphaeroteca pannosa

Spiroplasma citri Saglio. et al.

Strawberry crinkle virus

Strawberry green petal MLO.

Strawberry latent ringspot virus

Strawberry mild yellow edge virus

Tomato black ring virus

Tomato spotted wilt virus

Tomato yellow leaf curl virus

Pelargonium leaf curl tombusvirus

Tospovirus (tomato spotted wilt virus, Impatiens necrotic spot virus)

Infectious variegation

Venturia spp.

Verticillium spp.

Viroidid, nagu exocortis, caquexia-xyloporosis.

Lily symptomless virus

Tulipbreaking virus

Gladiolus ringspot virus (syn. Narcissus latent virus)

Narcissus yellow stripe virus

Chrysanthemum B mosaic virus

Cucumber mosaic virus

Tobacco rattle virus

Lily virus x

ÜMARUSSID

Heterodera rostochiensis

MUUD KAHJULIKUD ORGANISMID

Cyperus esculentus (trühvel)

Orobanche (parasiittaim) [ME 128]

II LISA

Kriteeriumid taimekahjustajate liigitamiseks neist liidu territooriumile tuleneva riski alusel

1. JAGU

ARTIKLIS 3, ARTIKLI 7 LÕIKES 1 JA ARTIKLI 28 LÕIKES 2 OSUTATUD KRITEERIUMID KARANTIINSEKS TAIMEKAHJUSTAJAKS LOETAVATE TAIMEKAHJUSTAJATE IDENTIFITSEERIMISEKS

(1)

Taimekahjustaja identsus

Taimekahjustaja taksonoomiline identsus määratakse selgelt või teise võimalusena osutatakse, et taimekahjustaja tekitab samu sümptomeid ning kannab saastatust edasi.

Taimekahjustaja taksonoomiline identsus määratakse liikide tasandil või teise võimalusena kõrgemal või madalamal taskonoomilisel tasemel, kui selle taseme sobivus virulentsuse, peremeesorganismide või vektorite põhjal on teaduslikult põhjendatud.

(2)

Taimekahjustaja esinemine asjaomasel territooriumil

Kohaldatakse ühte või mitut järgmist tingimust:

a)	taimekahjustajat asjaomasel territooriumil teadaolevalt ei esine;

b)	on teada, et taimekahjustajat esineb üksnes asjaomase territooriumi väikeses osas;

c)	on teada, et taimekahjustajat esineb asjaomasel territooriumil vähe, ebaregulaarselt, isoleeritult ja harva;

Kui kohaldatakse punkti b või c, loetakse taimekahjustaja leviku ulatust piiratuks.

(3)

Taimekahjustaja võime siseneda asjaomasele territooriumile, seal kohanduda ja levida

Sisenemisvõime

Taimekahjustajat käsitatakse sisenemisvõimelisena asjaomasele territooriumile või kui seda asjaomasel territooriumil juba esineb, siis asjaomase territooriumi sellisesse ossa, kus see on levinud piiratud ulatuses (edaspidi „ohustatud ala“), loodusliku levimise teel või eeldusel, et täidetud on kõik järgmised tingimused

i)	kõnealusele territooriumile sissetoodavate taimede, taimsete saaduste või muude objektide puhul on taimekahjustaja nende taimede, taimsete saaduste ja muude objektidega seotud sellel territooriumil, kust nad pärit on või kust need asjaomasele territooriumile toodi;

ii)	see jääb vedamisel ja hoidmisel ellu;

iii)	see võib üle kanduda sobivale peremeestaimele, taimsele saadusele või muule objektile asjaomasel territooriumil.

Kohandumisvõime

Taimekahjustajat käsitatakse sellisena, et ta on võimeline lähitulevikus kõnealusel territooriumil paikseks muutuma (edaspidi „kohandumine“), või kui seda kõnealusel territooriumil juba esineb, siis selle territooriumi osas, kus see on levinud piiratud ulatuses, eeldusel et täidetud on kõik järgmised tingimused:

i)	on olemas taimekahjustaja peremeestaimed ja vajaduse korral taimekahjustaja vektorid;

ii)	otsustava tähtsusega keskkonnategurid on asjaomase taimekahjustaja ning vajaduse korral selle vektori jaoks soodsad, mis võimaldab neil ellu jääda raskete kliimaoludega perioodidel ning oma elutsükkel läbida;

iii)	asjaomasel territooriumil kasutatavad viljelusviisid ja kontrollimeetmed on soodsad;

iv)	taimekahjustaja ellujäämismeetodid, paljunemisstrateegia, geneetiline kohanemine ning elujõulise populatsiooni miinimumsuurus aitab kaasa selle kohandumisele.

Levimisvõime

Taimekahjustajat käsitatakse levimisvõimelisena asjaomasel territooriumil või kui seda seal juba esineb, siis selle territooriumi osas, kus see on levinud piiratud ulatuses (edaspidi „ohustatud ala“), eeldusel et täidetud on üks või mitu järgmistest tingimustest:

i)	keskkond on sobiv taimekahjustaja looduslikuks levimiseks;

ii)	ei ole piisavalt takistusi taimekahjustaja looduslikule levimisele;

iii)	kaubad või transpordivahendid võimaldavad taimekahjustajate liikumist;

iv)	on olemas taimekahjustaja peremeestaimed ja vajaduse korral vektorid;

v)	taimekahjustaja looduslikke vaenlasi ega antagoniste ei ole või need ei suuda taimekahjustaja levimist pidurdada.

(4)

Võimalik majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnamõju

Taimekahjustaja sisenemine asjaomasele territooriumile või kui seda seal juba esineb, siis selle ossa, kus see on levinud piiratud ulatuses, ning seal kohandumine ja levimine toob selle territooriumi või selle osa jaoks, kus see on levinud piiratud ulatuses, kaasa vastuvõetamatu majandusliku, sotsiaalse ja/või keskkonnamõju, mis on seotud ühe või mitme järgmise punktiga:

(a)	saagi koguseline vähenemine ja selle kvaliteedi halvenemine;

(b)	kontrollimeetmetega seotud kulud;

(c)	ümberistutamise kulud ja asenduskultuuride kasvatamise vajadusest tulenev kahju;

(d)	mõju olemasolevatele tootmisviisidele;

(e)	mõju tänavaäärsetele puudele, parkidele ning avalikule ja erahaljastusele;

(f)	mõju kohalikele taimedele, bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemi teenustele;

(g)	muude taimekahjustajate kohandumisele, levimisele ja mõjule avalduv mõju, mis tuleneb asjaomase taimekahjustaja võimest toimida vektorina muude taimekahjustajate jaoks;

(h)	muutused tootmiskuludes või sisendi nõudluses, sealhulgas kontrollikulud ning hävitamise ja ohjeldamise kulud;

(i)	tootja kasumile avalduv mõju, mis tuleneb muutustest tootmiskuludes, saagikuses või hinnatasemes;

(j)	kvaliteedimuutusest tulenevad muutused toote sise- või välisnõudluses;

(k)	sise- ja eksporditurgudele ning makstud hindadele avalduv mõju, sealhulgas mõju eksporditurule pääsule ning tõenäosusele, et kaubanduspartnerid kehtestavad taimetervisega seotud piirangud;

(l)	lisauuringuteks ja –nõuanneteks vajalikud ressursid;

(m)	kontrollimeetmete keskkonnamõju ja muu soovimatu mõju;

(n)	mõju Natura 2000 aladele ja muudele kaitsealadele;

(na)	mõju maastikupärandile ja turismipiirkondadele; [ME 129]

(o)	muutused ökoloogilistes protsessides ja ökosüsteemi struktuuris, stabiilsuses või protsessides, sealhulgas täiendav mõju taimeliikidele, erosioonile, põhjaveepinna muutustele, tuleohule, toitainete ringlusele;

(p)	keskkonna taastamise kulud;

(q)	mõju toiduga kindlustatusele;

(r)	mõju tööhõivele;

(s)	mõju veekvaliteedile, huvitegevusele, turismile, loomade karjatamisele, jahindusele, kalandusele.

Seoses punktidega a–g võetakse arvesse otsest mõju ohustatud ala peremeestaimedele. Selle mõju hindamisel võetakse arvesse erinevaid peremeesliike ning lähtutakse nendele tekitatud kahju liigist, suurusest ja esinemissagedusest.

Seoses punktidega h–s võetakse arvesse kaudset mõju ohustatud alal ja väljaspool seda.

2. JAGU

ARTIKLI 6 LÕIKES 1 JA ARTIKLI 7 LÕIKES 2 OSUTATUD KRITEERIUMID PRIORITEETSEKS TAIMEKAHJUSTAJAKS LOETAVATE LIIDU KARANTIINSETE TAIMEKAHJUSTAJATE IDENTIFITSEERIMISEKS

Liidu karantiinset taimekahjustajat käsitatakse liidu territooriumil kõige tugevama majandusliku, sotsiaalse või keskkonnamõjuga taimekahjustajana, kui selle sisenemine, kohandumine ja levimine vastab ühele või mitmele järgmistest punktidest:

a)	majanduslik mõju: taimekahjustaja võib tekitada suurt kahju 1. jao punktis 4 osutatud otsese ja kaudse mõju tõttu põllukultuuridele, mille aastatoodangu koguväärtus liidu territooriumil on vähemalt 1 miljard eurot. [ME 130]

aa)	Euroopa territooriumil vähem kui 200 000 hektaril kasvatatavaid eripõllukultuure kahjustavate taimekahjustajate puhul on liidu aastatoodangu koguväärtuse osas võimaliku kahju suuruseks vähemalt 200 miljonit eurot; [ME 131]

sotsiaalne mõju: taimekahjustaja võib avaldada ühte või mitut mõju järgmistest:

i)	tööhõive märkimisväärne vähenemine asjaomases põllumajandus-, aiandus- või metsandussektoris;

ii)	risk toiduga kindlustatusele või toiduohutusele;

iii)	peamiste liidu territooriumil kasvavate või kasvatatavate puuliikide hävimine või nende püsiv ja ulatuslik kahjustamine.

keskkonnamõju: taimekahjustaja võib avaldada ühte või mitut mõju järgmistest:

i)	mõju liikidele ja elupaikadele, mis on loetletud nõukogu direktiivis 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (1) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (2).

ii)	asjaomastel põllukultuuridel taimekaitsevahendite kasutamise ulatuslik ja püsiv suurenemine.

3. JAGU

ARTIKLI 21 LÕIKES 1, ARTIKLI 28 LÕIKES 1, ARTIKLI 29 LÕIKES 1 JA ARTIKLIS 30 OSUTATUD KRITEERIUMID ESIALGSEKS HINDAMISEKS, MIS ON VAJALIK SELLISTE AJUTISELT LIIDU KARANTIINSEKS TAIMEKAHJUSTAJAKS LOETAVATE TAIMEKAHJUSTAJATE IDENTIFITSEERIMISEKS, MILLE SUHTES TULEB VÕTTA AJUTISI MEETMEID

1. ALAJAGU

ARTIKLI 28 LÕIKES 1 OSUTATUD KRITEERIUMID ESIALGSEKS HINDAMISEKS, MIS ON VAJALIK SELLISTE AJUTISELT LIIDU KARANTIINSEKS TAIMEKAHJUSTAJAKS LOETAVATE TAIMEKAHJUSTAJATE IDENTIFITSEERIMISEKS, MILLE SUHTES TULEB VÕTTA AJUTISI MEETMEID

(1)	Taimekahjustaja identsus Taimekahjustaja vastab 1. jao punktis 1 määratletud kriteeriumile.

(2)

Taimekahjustaja esinemine liikmesriigi territooriumil

Taimekahjustajat ei ole liikmesriigi territooriumil teadaolevalt varem esinenud. Kõnealusele liikmesriigile kättesaadava teabe põhjal ei ole taimekahjustajat liidu territooriumil samuti teadaolevalt varem esinenud või leitakse, et see vastab liidu territooriumiga seoses 1. jao punkti 2 alapunktides b või c sätestatud tingimustele.

(3)

Taimekahjustaja kohandumise ja levimise tõenäosus liidu territooriumil või selle konkreetse(te)s osa(de)s, kus seda ei esine

Liikmesriigile kättesaadava teabe põhjal vastab taimekahjustaja 1. jao punkti 3 alapunktides b ja c määratletud kriteeriumidele seoses liikmesriigi territooriumiga ning liidu territooriumiga sel määral, kuivõrd liikmesriigil on võimalik seda hinnata.

(4)

Taimekahjustaja võimalik majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnamõju

Liikmesriigile kättesaadava teabe põhjal on taimekahjustajal seoses ühe või mitme 1. jao punktis 4 määratletud aspektiga vastuvõetamatu majanduslik, sotsiaalne ja/või keskkonnamõju liikmesriigi territooriumil ning liidu territooriumil sel määral, kuivõrd liikmesriigil on võimalik seda hinnata, kui see taimekahjustaja sellel territooriumil kohanduks ja leviks.

Selline mõju sisaldab vähemalt ühte või mitut 1. jao punkti 4 alapunktides a–g loetletud otsest mõju.

2. ALAJAGU

ARTIKLI 29 LÕIKES 1 OSUTATUD KRITEERIUMID ESIALGSEKS HINDAMISEKS, MIS ON VAJALIK SELLISTE AJUTISELT LIIDU KARANTIINSEKS TAIMEKAHJUSTAJAKS LOETAVATE TAIMEKAHJUSTAJATE IDENTIFITSEERIMISEKS, MILLE SUHTES TULEB VÕTTA AJUTISI MEETMEID

(1)	Taimekahjustaja identsus Taimekahjustaja vastab 1. jao punktis 1 määratletud kriteeriumile.

(2)	Taimekahjustaja esinemine liikmesriigi territooriumil Taimekahjustajat ei ole liidu territooriumil teadaolevalt varem esinenud või leitakse, et see vastab liidu territooriumiga seoses 1. jao punkti 2 alapunktides b või c sätestatud tingimustele.

(3)	Taimekahjustaja kohandumise ja levimise tõenäosus liidu territooriumil või selle konkreetse(te)s osa(de)s, kus seda ei esine Liidule kättesaadava teabe põhjal vastab taimekahjustaja liidu territooriumiga seoses 1. jao punkti 3 alapunktides b ja c määratletud kriteeriumidele.

(4)

Taimekahjustaja võimalik majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnamõju

Liidule kättesaadava teabe põhjal on taimekahjustajal seoses ühe või mitme 1. jao punktis 4 määratletud aspektiga vastuvõetamatu majanduslik, sotsiaalne ja/või keskkonnamõju liidu territooriumil, kui see taimekahjustaja sellel territooriumil kohanduks ja leviks.

Selline mõju sisaldab vähemalt ühte või mitut 1. jao punkti 4 alapunktides a–g loetletud otsest mõju.

4. JAGU

ARTIKLITES 36 JA 38 OSUTATUD KRITEERIUMID KVALITEETI VÄHENDAVAKS LIIDU TAIMEKAHJUSTAJAKS LOETAVATE TAIMEKAHJUSTAJATE IDENTIFITSEERIMISEKS

(1)	Taimekahjustaja identsus Taimekahjustaja vastab 1. jao punktis 1 määratletud kriteeriumile.

(2)

Taimekahjustaja levimise tõenäosus liidu territooriumil

Hindamise tulemusena leitakse, et taimekahjustaja levib peamiselt teatavate istutamiseks ettenähtud taimede kaudu, mitte looduslikul teel või taimsete saaduste või muude objektide vedamise kaudu.

Kõnealune hindamine sisaldab vajaduse korral järgmisi aspekte:

(a)	taimekahjustaja elütsüklite arv asjaomasel peremeestaimel;

(b)	taimekahjustaja bioloogia, epidemioloogia ning ellujäämine;

(c)	taimekahjustaja võimalikud looduslik, inimese kaasabil või muul viisil toimuv edasikandumine asjaomasele peremeestaimele ning edasikandumisviiside tõhusus, sealhulgas levimise mehhanismid ja määr;

(d)	teisene saastumine ja taimekahjustaja edasikandumine asjaomaselt peremeestaimelt muudele taimedele ja vastupidi;

(e)	kliimategurid;

(f)	viljelustavad enne ja pärast saagikoristust;

(g)	mulla tüüp;

(h)	asjaomase peremeestaime vastuvõtlikkus taimekahjustajale ja peremeestaimede erinevad etapid;

(i)	taimekahjustajate vektorite olemasolu;

(j)	taimekahjustaja looduslike vaenlaste ja antagonistide olemasolu;

(k)	muude taimekahjustajale vastuvõtlike peremeestaimede olemasolu;

(l)	taimekahjustaja levimus liidu territooriumil;

(m)	taimede kavandatav kasutusviis;

(3)

Taimekahjustaja võimalik majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnamõju

Punktis 2 osutatud istutamiseks ettenähtud taimede saastumine taimekahjustajaga avaldab kõnealuste taimede kavandatud kasutusviisile vastuvõetamatut mõju, mis on seotud ühe või mitme järgmise punktiga:

(a)	saagi koguseline vähenemine ja selle kvaliteedi halvenemine;

(b)	kontrollimeetmetega seotud lisakulud;

(c)	saagikoristuse ja sorteerimisega seotud lisakulud;

(d)	ümberistutamise kulud;

(e)	asenduskultuuride kasvatamise vajadusest tingitud kahjud;

(f)	mõju olemasolevatele tootmisviisidele;

(g)	mõju muudele peremeestaimedele tootmiskohas;

(h)	muude taimekahjustajate kohandumisele, levimisele ja mõjule avalduv mõju, mis tuleneb asjaomase taimekahjustaja võimest toimida vektorina muude taimekahjustajate jaoks;

(i)	mõju tootmiskuludele ja sisendi nõudlusele, sealhulgas kontrollikulud ning hävitamise ja ohjeldamise kulud;

(j)	tootja kasumile avalduv mõju, mis tuleneb muutustest tootmiskuludes, saagikuses või hinnatasemes;

(k)	kvaliteedimuutusest tulenevad muutused toote sise- või välisnõudluses;

(l)	mõju sise- ja eksporditurgudele ning makstud hindadele;

(m)	mõju tööhõivele

Seoses punktidega a–h võetakse arvesse otsest mõju ohustatud ala peremeestaimedele. Sellist mõju hinnatakse vastava kahju liigi, suuruse ja esinemissageduse põhjal.

Seoses punktidega i–m võetakse arvesse kaudset mõju ohustatud alal ja väljaspool seda.

(1) Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).

III LISA

Liidu territooriumil taimetervislikke riske põhjustavate istutamiseks ettenähtud taimede kindlakstegemine, millele on osutatud artikli 47 lõikes 2 ja artiklis 48

Kolmandatest riikidest pärit istutamiseks ettenähtud taimi käsitatakse sellistena, mis võivad tõenäoliselt kujutada endast artikli 47 lõikes 1 osutatud taimetervislikku riski liidu territooriumile, kui need istutamiseks ettenähtud taimed vastavad vähemalt kolmele tingimusele järgmistest, sealhulgas vähemalt ühele punkti 1 alapunktides a, b ja c sätestatud tingimusele: [ME 132]

(1)

Istutamiseks ettenähtud taimede omadused

(a)	Nad kuuluvad taimeperekonda või –sugukonda, mille kohta on üldiselt teada, et nad kannavad taimekahjustajaid, mida reguleeritakse karantiinsete taimekahjustajatena liidu territooriumil või kolmandates riikides.

(b)

Nad kuuluvad taimeperekonda või –sugukonda, mille kohta on teada, et nad kannavad üldiselt polüfaagseid või selliseid monofaagseid taimekahjustajaid, mis teadaolevalt avaldavad märkimisväärset mõju liidu territooriumil kasvavatele taimeliikidele, millel on suur majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane tähtsus liidu territooriumil.

(c)

Nad kuuluvad taimeperekonda või –sugukonda, mille kohta on teada, et nad kannavad taimekahjustajaid ilma, et neil oleks kõnealustele taimekahjustajatele viitavaid märke ja sümptomeid, või eelneb nende märkide ja sümptomite avaldumisele vähemalt kolme kuu pikkune peiteaeg, mis tähendab seda, et taimekahjustajate esinemist kõnealustel istutamiseks ettenähtud taimedel nende sissetoomisel liidu territooriumile tehtava ametliku kontrolli käigus ilma proovivõtu, testimise või karantiinimenetluste kohaldamiseta tõenäoliselt ei märgata.

(d)	Neid kasvatatakse päritoluriigiks olevas kolmandas riigis välitingimustes.

(e)	Neid ei ole enne vedamist ega veo ajal töödeldud üldise taimekaitsevahendiga. [ME 133]

(f)	Nende suhtes ei kohaldata päritoluriigiks olevas kolmandas riigis ametlikku ekspordikontrolli ega sertifitseerimist. [ME 134]

(g)	Neid ei veeta suletud konteinerites ega pakendites või kui neid sellisel viisil veetakse, ei saa saadetisi nende suuruse tõttu suletud ruumides avada, et teostada liidu territooriumile sissetoomisel ametlikku kontrolli.

(2)

Istutamiseks ettenähtud taimede päritolu

(a)	Nad on pärit või välja viidud kolmandast riigist, kust on esitatud sageli teateid artikli 5 lõike 2 kohaselt loetlemata karantiinsete taimekahjustajate avastamise kohta.

(b)	Nad pärinevad või on välja veetud kolmandast riigist, mis ei ole rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni osaline.

IV LISA

Taimekahjustajatega seotud riskide juhtimise meetmed ja põhimõtted

1. JAGU

ARTIKLI 16 LÕIKES 1, ARTIKLIS 20, ARTIKLI 24 LÕIKES 2, ARTIKLI 27 LÕIKES 4, ARTIKLI 28 LÕIKES 1, ARTIKLI 29 LÕIKES 4, ARTIKLI 40 LÕIKES 2, ARTIKLI 41 LÕIKES 2, ARTIKLI 44 LÕIKES 3, ARTIKLI 49 LÕIKES 2 JA ARTIKLI 50 LÕIKES 2 OSUTATUD MEETMED KARANTIINSETE TAIMEKAHJUSTAJATEGA SEOTUD RISKIDE JUHTIMISEKS

Karantiinsete taimekahjustajatega seotud riskide juhtimine koosneb ühest või vajaduse korral mitmest järgmisest meetmest:

(1)

Meetmed istutatud ja looduslike taimede saastumise vältimiseks ja saaste likvideerimiseks

(a)	Istutatud taimede identsust, laadi, päritolu, põlvnemist, lähteriiki ja tootmisetappe käsitlevad piirangud.

(b)	Taimede viljelemist, koristamist ja kasutamist käsitlevad piirangud.

(c)	Taimsete saaduste, valduste, maa, vee, mulla, kasvukeskkonna, ruumide, seadmete, varustuse ja muude objektide kasutamist käsitlevad piirangud.

(d)	Taimede, taimsete saaduste, valduste, maa, vee, mulla, kasvukeskkonna, ruumide, seadmete, varustuse ja muude objektide jälgimine, visuaalne kontroll, neist proovide võtmine ja laboritestide läbiviimine karantiinsete taimekahjustajate esinemise kindlakstegemiseks.

(e)	Jälgimine, mille abil tehakse kindlaks resistentsete taimeliikide või –sortide vastupidavuse nõrgenemine või muutumine, mis on seotud muutustega karantiinse taimekahjustaja või selle biotüübi, patotüübi, rassi või virulentsusrühma koostises.

(f)	Karantiinsete taimekahjustajatega saastunud või võib-olla saastunud taimede, taimsete saaduste, valduste, maa, vee, mulla, kasvukeskkonna, ruumide, seadmete, varustuse ja muude objektide füüsikaline, keemiline ja bioloogiline töötlemine.

(g)	Karantiinsete taimekahjustajatega saastunud või võib-olla saastunud taimede, taimsete saaduste ja muude objektide hävitamine ennetaval eesmärgil.

(h)	Teabe, andmete salvestamise, teabevahetuse ja aruandlusega seotud kohustused.

Punkti b kohaldamisel võivad kõnealused meetmed sisaldada nõudeid, milles käsitletakse taimeliikide ja –sortide resistentsuse katsetamist asjaomase karantiinse taimekahjustaja suhtes ning asjaomase karantiinse taimekahjustaja suhtes resistentsete taimeliikide ja –sortide loetlemist.

Punkti f kohaldamisel võivad kõnealused meetmed sisaldada nõudeid, milles käsitletakse järgmist:

(a)	asjaomast töötlusviisi kohaldatavate ettevõtjate registreerimine, neile loa andmine ja nende ametlik järelevalve;

(b)	töödeldud taimedele, taimsetele saadustele või muudele objektidele fütosanitaarsertifikaadi, taimepassi, etiketi või muu ametliku kinnituse väljaandmine ning artikli 91 lõikes 1 osutatud märgise pealepanemine pärast asjaomase töötlusviisi kohaldamist.

(2)

Taimede, taimsete saaduste ja muude objektide saadetisi käsitlevad meetmed

(a)	Taimede, taimsete saaduste ja muude objektide identsuse, laadi, päritolu, lähteriigi, põlvnemise, tootmismeetodi, tootmisetappide ja jälgitavusega seotud piirangud.

(b)	Taimede, taimsete saaduste ja muude objektide sissetoomise, vedamise, kasutamise, käitlemise, töötlemise, pakendamise, hoidmise, levitamise ja sihtkohaga seotud piirangud.

(c)	Taimede, taimsete saaduste ja muude objektide jälgimine, visuaalne kontroll, neist proovide võtmine, laboritestide läbiviimine karantiinsete taimekahjustajate esinemise kindlakstegemiseks, sealhulgas karantiinimenetluste kohaldamine ja eksportkauba eelinspekteerimine kolmandates riikides . [ME 135]

(d)	Karantiinsete taimekahjustajatega saastunud või võib-olla saastunud taimede, taimsete saaduste ja muude objektide füüsikaline, keemiline ja bioloogiline töötlemine.

(e)	Teabe, andmete salvestamise, teabevahetuse ja aruandlusega seotud kohustused.

Punktide a–d kohaldamisel võivad kõnealused meetmed sisaldada nõudeid seoses järgmisega:

(a)	fütosanitaarsertifikaadi, taimepassi, etiketi või muu ametliku kinnituse väljaandmine, sealhulgas artikli 91 lõikes 1 osutatud märgise pealepanemine punktides a–d osutatud sätetele vastavuse kinnitamiseks;

(b)	punktis d osutatud töötlusviisi kohaldatavate ettevõtjate registreerimine, neile loa andmine ja nende ametlik järelevalve;

(3)

Karantiinsete taimekahjustajate muude kui taimede, taimsete saaduste või muude objektide saadetistega levimise viise käsitlevad meetmed

(a)	Karantiinsete taimekahjustajate kaubana sissetoomise ja vedamise piirangud.

(b)	Karantiinsete taimekahjustajate kaupade jälgimine, visuaalne kontroll, neist proovide võtmine ja laboritestide läbiviimine ning vajaduse korral nende hävitamine.

(c)	Reisijatega kaasas olevaid taimi, taimseid saadusi ja muid objekte käsitlevad piirangud.

(d)	Reisijatega kaasas olevate taimede, taimsete saaduste ja muude objektide jälgimine, visuaalne kontroll, neist proovide võtmine ja laboritestide läbiviimine ning vajaduse korral nende töötlemine või hävitamine.

(e)	Kaubaveoks kasutatavate sõidukite, pakendite ja muude objektidega seotud piirangud.

(f)	Kaubaveoks kasutatavate sõidukite, pakendite ja muude objektide jälgimine, visuaalne kontroll, neist proovide võtmine ja laboritestide läbiviimine ning vajaduse korral nende töötlemine või hävitamine.

(g)	Teabe, andmete salvestamise, teabevahetuse ja aruandlusega seotud kohustused.

2. JAGU

ARTIKLI 16 LÕIKES 1, ARTIKLI 17 LÕIKES 2, ARTIKLI 27 LÕIKES 4, ARTIKLI 28 LÕIKES 1, ARTIKLI 31 LÕIKES 1, ARTIKLI 37 LÕIKES 5, ARTIKLI 44 LÕIKES 3, ARTIKLI 47 LÕIKES 2, ARTIKLI 68 LÕIKES 3, ARTIKLI 69 LÕIKES 3, ARTIKLI 70 LÕIKES 2, ARTIKLI 74 LÕIKES 3 JA ARTIKLI 75 LÕIKES 3 OSUTATUD PÕHIMÕTTED TAIMEKAHJUSTAJATEGA SEOTUD RISKIDE JUHTIMISEKS

Liidu karantiinsete taimekahjustajatega, kaitstavate piirkondade taimekahjustajatega ning kvaliteeti vähendavate liidu taimekahjustajatega seotud riskide juhtimisel võetakse arvesse järgmisi põhimõtteid:

(1)	Vajalikkus Taimekahjustajaga seotud riski juhtimise meetmeid kohaldatakse üksnes juhul, kui need on vajalikud kõnealuse taimekahjustaja sissetoomise, kohandumise ja levimise vältimiseks.

(2)	Proportsionaalsus Taimekahjustajaga seotud riski juhtimise meetmed on kooskõlas asjaomase taimekahjustajaga kaasneva riskiga ning vajaliku kaitsetasemega.

(3)	Minimaalne mõju Taimekahjustajaga seotud riski juhtimise meetmed on kõige vähem piiravad meetmed ning takistavad võimalikult vähe inimeste, kaupade ja transpordivahendite liikumist.

(4)

Diskrimineerimise vältimine

Taimekahjustajaga seotud riski juhtimise meetmeid kohaldatakse viisil, mis ei kujuta endast meelevaldse või põhjendamatu diskrimineerimise vahendit ega eelkõige rahvusvahelise kaubanduse varjatud piiramist. Kõnealused meetmed ei ole kolmandate riikide jaoks rangemad kui need meetmed, mida kohaldatakse sama taimekahjustaja esinemise korral liidu territooriumil, kui kolmandad riigid suudavad tõendada, et nende taimetervislik olukord on sama ning nad kohaldavad samasuguseid või võrdväärseid taimetervisemeetmeid.

(5)

Tehniline põhjendatus

Taimekahjustajaga seotud riski juhtimise meetmed on tehniliselt põhjendatud nõuetekohase riskianalüüsi tulemusel jõutud järelduste või vajaduse korral muu võrreldava kontrolli ja kättesaadavate teadusandmete hindamisega Euroopa Toiduohutusameti järelevalve all . Meetmed peaksid kajastama uue või ajakohastatud riskianalüüsi tulemusi või asjakohaseid teadusandmeid ning vajaduse korral tuleks meetmeid vastavalt muuta või nende rakendamine lõpetada. [ME 136]

(6)	Teostatavus Taimekahjustajaga seotud riski juhtimise meetmed peaksid olema sellised, et nende eesmärgi saavutamine oleks tõenäoline.

V LISA

Liidu territooriumile sissetoomiseks vajaliku fütosanitaarsertifikaadi sisu

VI LISA

Taimepass

A OSA

ARTIKLI 78 LÕIKE 2 ESIMESES LÕIGUS OSUTATUD TAIMEPASS, MIS ON VAJALIK LIIDU TERRITOORIUMIL VEDAMISEKS

(1)

Liidu territooriumil vedamiseks vajalik taimepass sisaldab järgmisi elemente:

(a)	üleval paremal nurgas sõna „Taimepass“;

(b)	üleval vasakul nurgas Euroopa Liidu lipp;

(c)	täht „A“, millele järgneb asjaomase taimeliigi või taksoni botaaniline nimi, kui on tegemist taimede ja taimsete saadustega, või muude objektide puhul asjaomase objekti nimi;

(d)	täht „B“, millele järgnevad üksteise järel artikli 63 punkti b kohaselt selle liikmesriigi kahetäheline kood, kus taimepasse väljaandev ettevõtja on registreeritud, sidekriips ning asjaomase ettevõtja registreerimisnumber;

(e)	täht „C“, millele järgneb taimede, taimsete saaduste või muude objektide asjaomase partii number;

(f)	täht „D“, millele järgneb päritoluriigiks oleva kolmanda riigi nimi või päritoluriigiks oleva liikmesriigi kahetäheline kood, millele on osutatud artikli 63 punktis b (ei ole kohustuslik).

(2)	Punkti 1 alapunktis e osutatud partii numbri võib asendada viitega kordumatule vöötkoodile, hologrammile, kiibile või muule partiil olevale andmekandjale.

B OSA

ARTIKLI 78 LÕIKE 2 TEISES LÕIGUS OSUTATUD TAIMEPASS, MIS ON VAJALIK KAITSTAVASSE PIIRKONDA SISSETOOMISEKS JA SEAL VEDAMISEKS

(1)

Kaitstavasse piirkonda sissetoomiseks ja seal vedamiseks vajalik taimepass sisaldab järgmisi elemente:

(a)	üleval vasakul nurgas sõnad „Taimepass – ZP“;

(b)	vahetult nende sõnade all asjaomase kaitstava piirkonna karantiinse(te) taimekahjustaja(te) teaduslik nimi või teaduslikud nimed;

(c)	üleval paremal nurgas Euroopa Liidu lipp;

(d)	täht „A“, millele järgneb asjaomase taimeliigi või taksoni botaaniline nimi, kui on tegemist taimede ja taimsete saadustega, või muude objektide puhul asjaomase objekti nimi;

(e)	täht „B“, millele järgnevad üksteise järel artikli 63 punkti b kohaselt selle liikmesriigi kahetäheline kood, kus taimepasse väljaandev ettevõtja on registreeritud, sidekriips ning asjaomase ettevõtja registreerimisnumber;

(f)	täht „C“, millele järgneb taimede, taimsete saaduste või muude objektide asjaomase partii number;

(g)	täht „D“, millele järgneb päritoluriigiks oleva kolmanda riigi nimi või päritoluriigiks oleva liikmesriigi kahetäheline kood, millele on osutatud artikli 63 punktis b (ei ole kohustuslik).

(2)	Punkti 1 alapunktis f osutatud partii numbri võib asendada viitega kordumatule vöötkoodile, hologrammile, kiibile või muule partiil olevale andmekandjale.

C OSA

ARTIKLI 78 LÕIKE 3 TEISES LÕIGUS OSUTATUD TAIMEPASS, MIS ON VAJALIK LIIDU TERRITOORIUMIL VEDAMISEKS NING MIS ON ÜHENDATUD SERTIFITSEERIMIST TÕENDAVA ETIKETIGA

(1)

Liidu territooriumil vedamiseks vajalik taimepass, mis on ühendatud üheks etiketiks määruse (EL) nr …/…. [Paljundusmaterjali määruse number] artiklis 19 osutatud ametliku etiketiga või kõnealuse määruse artiklis 122 osutatud põhisertifikaadiga, sisaldab järgmisi elemente:

(a)	ühisetiketi üleval vasakul nurgas sõna „Taimepass“;

(b)	ühisetiketi üleval paremal nurgas Euroopa Liidu lipp.

Taimepass asetatakse ühisetiketil vahetult ametliku etiketi või vajaduse korral põhisertifikaadi kohale ning sellel on sama laius, mis asjaomasel ametlikul etiketil või põhisertifikaadil.

Kui kõnealusel ametlikul etiketil või vajaduse korral põhisertifikaadil ei ole A osa punkti 1 alapunktis c, d, e või f osutatud elemente, esitatakse need elemendid esimeses lõigus osutatud taimepassil.

(2)	A osa punkti 2 kohaldatakse vastavalt.

D OSA

ARTIKLI 78 LÕIKE 3 KOLMANDAS LÕIGUS OSUTATUD TAIMEPASS, MIS ON VAJALIK KAITSTAVASSE PIIRKONDA SISSETOOMISEKS JA SEAL VEDAMISEKS NING MIS ON ÜHENDATUD SERTIFITSEERIMIST TÕENDAVA ETIKETIGA

(1)

Kaitstavasse piirkonda sissetoomiseks ja seal vedamiseks vajalik taimepass, mis on ühendatud üheks etiketiks määruse (EL) nr …/…. [Paljundusmaterjali määruse number] artiklis 19 osutatud ametliku etiketiga või kõnealuse määruse artiklis 122 osutatud põhisertifikaadiga, sisaldab järgmisi elemente:

(a)	ühisetiketi üleval vasakul nurgas sõnad „Taimepass – ZP“;

(b)	vahetult nende sõnade all asjaomase kaitstava piirkonna karantiinse(te) taimekahjustaja(te) teaduslik nimi või teaduslikud nimed;

(c)	ühisetiketi üleval paremal nurgas Euroopa Liidu lipp;

Taimepass asetatakse ühisetiketil vahetult ametliku etiketi või vajaduse korral põhisertifikaadi kohale ning sellel on sama laius, mis asjaomasel ametlikul etiketil või põhisertifikaadil.

Kui kõnealusel ametlikul etiketil või vajaduse korral põhisertifikaadil ei ole B osa punkti 1 alapunktis d, e, f või g osutatud elemente, esitatakse need elemendid esimeses lõigus osutatud taimepassil.

(2)	B osa punkti 2 kohaldatakse vastavalt.

VII LISA

Artikli 91 lõikes 1 osutatud puidust pakkematerjali märgis

Puidust pakkematerjalile artikli 91 lõike 1 kohaselt asetatud märgis sisaldab järgmisi elemente:

a)	vasakul pool rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni logo;

b)	paremal pool üksteise järel artikli 63 punkti b kohaselt selle liikmesriigi kahetäheline kood, kus kõnealuse märgise paigaldav ettevõtja on registreeritud, sidekriips, asjaomase ettevõtja registreerimisnumber ning tähed „HT“.

Muud teavet märgise piires ei esitata.

Märgis ei tohi olla käsitsi joonistatud.

VIII LISA

Ekspordi fütosanitaarsertifikaat, millele on osutatud artikli 94 lõikes 3 ning reekspordi fütosanitaarsertifikaat, millele on osutatud artikli 95 lõikes 4

A OSA

EKSPORDI FÜTOSANITAARSERTIFIKAAT, MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLI 94 LÕIKES 3

(1)

Fütosanitaarsertifikaat, mis on vajalik liidu territooriumilt väljaviimiseks kolmandasse riiki eksportimise eesmärgil, sisaldab järgmisi elemente:

(a)

sõna „Fütosanitaarsertifikaat“, millele järgnevad üksteise järel:

i)	tähed „EU“;

ii)	artikli 63 punkti b kohaselt selle liikmesriigi kahetäheline kood, kus ekspordi fütosanitaarsertifikaadi väljaandmist taotlev ettevõtja on registreeritud;

(iii)

kaldkriips;

iv)	sertifikaadi kordumatu identifitseerimistähis, milleks on numbrid või numbrite ja tähtede kombinatsioon, kus tähed tähistavad maakonda või piirkonda asjaomases liikmesriigis, kus sertifikaat on välja antud;

(b)	sõnad „Eksportija nimi ja aadress“ ja nende järel ekspordi fütosanitaarsertifikaadi väljaandmist taotleva registreeritud ettevõtja nimi ja aadress;

(c)	sõnad „Kauba saaja deklareeritud nimi ja aadress“ ja nende järel kauba saaja deklareeritud nimi ja aadress;

(d)

sõnad „Riik, kelle taimekaitseorganisatsioon sertifikaadi välja annab“ ja nende järel selle liikmesriigi nimi, kelle taimekaitseorganisatsioon sertifikaadi välja annab, ning seejärel sõnad „Riik, kelle taimekaitseorganisatsioon sertifikaadi vastu võtab“ ja nende järel sihtriigi nimi või sihtriikide nimed;

(e)	sõna „Päritolukoht“ ja selle järel selles saadetises sisalduvate taimede, taimsete saaduste või muude objektide päritolukoht, millele sertifikaat välja antakse;

(f)	sõnad „Deklareeritud transpordivahend“ ja nende järel kõnealuse saadetise deklareeritud transpordivahendid;

(g)	sõnad „Deklareeritud sisenemiskoht“ ja nende järel kõnealuse saadetise deklareeritud sisenemiskoht sihtriiki;

(h)	sõnad „Eritunnused: pakendite arv ja kirjeldus; toote nimi; taimede botaaniline nimi“ ja nende järel kõnealuses saadetises sisalduvate pakendite arv ja liik;

(i)	sõnad „Deklareeritud kogus“ ja nende järel kõnealuses saadetises sisalduvate taimede, taimsete saaduste või muude objektide kogus, mis on väljendatud arvuna või kaaluna;

(j)

sõnad „Käesolev sertifikaat tõendab, et selles kirjeldatud taimed, taimsed saadused või muud reguleeritud tooted on kontrollitud ja/või testitud vastavalt nõuetekohastele ametlikele menetlustele, neid loetakse vabaks importiva lepinguosalise poolt kindlaksmääratud karantiinsetest taimekahjustajatest ning vastavaks importiva lepinguosalise kehtivatele taimetervisenõuetele, sealhulgas sellistele, milles käsitletakse muid reguleeritud taimekahjustajaid kui karantiinsed taimekahjustajad. Neid loetakse vabaks muudest taimekahjustajatest.“;

(k)

sõna „Lisadeklaratsioon“, selle järel artikli 67 lõikes 2 osutatud lisadeklaratsioon ja artikli 67 lõikes 3 osutatud kinnitus ning saadetisega seotud mis tahes muu täiendav taimetervist käsitlev teave (viimane ei ole kohustuslik). Kui kogu lisadeklaratsiooni jaoks ei ole piisavalt ruumi, võib teksti jätkata vormi pöördel;

(l)	sõnad „Desinsektsioon ja/või desinfektsioon“;

(m)	sõna „Töötlusviis“ ja selle järel kõnealusele saadetisele kohaldatud töötlus;

(n)	sõnad „Kemikaal (toimeaine)“ ja nende järel punktis m osutatud töötlemisel kasutatud kemikaali toimeaine;

(o)	sõnad „Kestus ja temperatuur“ ja nende järel kõnealuse töötluse kestus ja vajaduse korral temperatuur;

(p)	sõna „Kontsentratsioon“ ja selle järel kõnealuse kemikaali kontsentratsioon, mis töötluse käigus saavutati;

(q)	sõna „Kuupäev“ ja selle järel kõnealuse töötluse kohaldamise kuupäev;

(r)	sõnad „Täiendav teave“ ja nende järel mis tahes täiendav teave, mille pädev asutus soovib sertifikaadile lisada;

(s)	sõnad „Väljaandmise koht“ ja nende järel fütosanitaarsertifikaadi väljaandmise koht;

(t)	sõna „Kuupäev“ ja selle järel fütosanitaarsertifikaadi väljaandmise kuupäev;

(u)	sõnad „Volitatud ametniku nimi ja allkiri“ ja nende järel selle ametniku nimi ja allkiri, kes fütosanitaarsertifikaadi välja annab ja sellele alla kirjutab;

(v)	sõnad „Organisatsiooni pitser“ ja nende järel selle pädeva asutuse ametlik pitser, kes fütosanitaarsertifikaadi välja annab.

(2)	Kasutataval paberil on selle pädeva asutuse reljeefne pitser, kes sertifikaadile alla kirjutab.

B OSA

REEKSPORDI FÜTOSANITAARSERTIFIKAAT, MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLI 95 LÕIKES 4

(1)

Fütosanitaarsertifikaat, mis on vajalik liidu territooriumilt väljaviimiseks kolmandasse riiki reeksportimise eesmärgil, sisaldab järgmisi elemente:

(a)

sõna „Reekspordi fütosanitaarsertifikaat“ ja selle järel:

i)	tähed „EU“;

ii)	artikli 63 punkti b kohaselt selle liikmesriigi kahetäheline kood, kus reekspordi fütosanitaarsertifikaadi väljaandmist taotlev ettevõtja on registreeritud;

iii)	kaldkriips;

iv)	sertifikaadi kordumatu identifitseerimistähis, milleks on numbrid või numbrite ja tähtede kombinatsioon, kus tähed tähistavad maakondi ja piirkondi asjaomases liikmesriigis, kus sertifikaat on välja antud;

(b)	sõnad „Eksportija nimi ja aadress“ ja nende järel reekspordi fütosanitaarsertifikaadi väljaandmist taotleva registreeritud ettevõtja nimi ja aadress;

(c)	sõnad „Kauba saaja deklareeritud nimi ja aadress“ ja nende järel kauba saaja deklareeritud nimi ja aadress;

(d)

sõnad „Riik, kelle taimekaitseorganisatsioon sertifikaadi välja annab“ ja nende järel selle liikmesriigi nimi, kelle taimekaitseorganisatsioon sertifikaadi välja annab, ning seejärel sõnad „Riik, kelle taimekaitseorganisatsioon(id) sertifikaadi vastu võtab / vastu võtavad“ ja nende järel sihtriigi nimi või sihtriikide nimed;

(e)	sõna „Päritolukoht“ ja selle järel selles saadetises sisalduvate taimede, taimsete saaduste või muude objektide päritolukoht, millele sertifikaat välja antakse;

(f)	sõnad „Deklareeritud transpordivahend“ ja nende järel kõnealuse saadetise deklareeritud transpordivahendid;

(g)	sõnad „Deklareeritud sisenemiskoht“ ja nende järel kõnealuse saadetise deklareeritud sisenemiskoht sihtriiki;

(h)	sõnad „Eritunnused: pakendite arv ja kirjeldus; toote nimi; taimede botaaniline nimi“ ja nende järel kõnealuses saadetises sisalduvate pakendite arv ja liik;

(i)	sõnad „Deklareeritud kogus“ ja nende järel kõnealuses saadetises sisalduvate taimede, taimsete saaduste või muude objektide kogus, mis on väljendatud arvuna või kaaluna;

(j)

järgmine tekst:

„Käesolev sertifikaat tõendab, et:

—

eespool kirjeldatud taimed või taimsed saadused imporditi (kuhu) ………………….. (reeksportiv riik) (kust) ………………………….. (päritoluriik) ja on varustatud fütosanitaarsertifikaadiga nr ………………..



*originaal



*tõestatud koopia, mis on lisatud käesolevale sertifikaadile

—

ning et nad on



*pakitud



*ümberpakitud



*originaalpakendisse



*uutesse konteineritesse

—

ning et nad on

	*originaal fütosanitaarsertifikaadi

	*täiendava kontrolli

alusel tunnistatud vastavaks importiva riigi kehtivatele taimetervisenõuetele ning et

—	nende hoidmise ajal (kus) …………………..(reeksportiv riik) ei ole saadetist ohustanud saastumis- ega nakkusoht.

*	Märkida linnuke sobivasse kasti“, kuhu märgitakse nõutud teave ja tehakse linnuke sobivasse kasti;

(k)

sõna „Lisadeklaratsioon“, selle järel artikli 67 lõikes 2 osutatud lisadeklaratsioon ja artikli 67 lõikes 3 osutatud kinnitus ning saadetisega seotud kogu muu täiendav taimetervist käsitlev teave (viimane ei ole kohustuslik). Kui kogu lisadeklaratsiooni jaoks ei ole piisavalt ruumi, võib teksti jätkata vormi pöördel;

(l)	sõnad „Desinsektsioon ja/või desinfektsioon“;

(m)	sõna „Töötlusviis“ ja selle järel kõnealusele saadetisele kohaldatud töötlus;

(n)	sõnad „Kemikaal (toimeaine)“ ja nende järel punktis m osutatud töötlemisel kasutatud kemikaali toimeaine;

(o)	sõnad „Kestus ja temperatuur“ ja nende järel kõnealuse töötluse kestus ja vajaduse korral temperatuur;

(p)	sõna „Kontsentratsioon“ ja selle järel kõnealuse kemikaali kontsentratsioon, mis töötluse käigus saavutati;

(q)	sõna „Kuupäev“ ja selle järel kõnealuse töötluse kohaldamise kuupäev;

(r)	sõnad „Täiendav teave“ ja nende järel mis tahes täiendav teave, mille pädev asutus soovib sertifikaadile lisada;

(s)	sõnad „Väljaandmise koht“ ja nende järel fütosanitaarsertifikaadi väljaandmise koht;

(t)	sõna „Kuupäev“ ja selle järel fütosanitaarsertifikaadi väljaandmise kuupäev;

(u)	sõnad „Volitatud ametniku nimi ja allkiri“ ja nende järel selle ametniku nimi ja allkiri, kes fütosanitaarsertifikaadi välja annab ja sellele alla kirjutab;

(v)	sõnad „Organisatsiooni pitser“ ja nende järel selle pädeva asutuse ametlik pitser, kes fütosanitaarsertifikaadi välja annab.

(2)	Kasutataval paberil on selle pädeva asutuse reljeefne pitser, kes sertifikaadile alla kirjutab.

IX LISA

Vastavustabel

Nõukogu direktiiv 69/464/EMÜ	Käesolev määrus	Määrus (EL) nr …/.... [Ametliku kontrolli määruse number]
Artikkel 1	Artikli 27 lõige 1	—
Artikkel 2	Artikli 27 lõike 1 punkt d	—
Artiklid 3, 4 ja 5	Artikli 27 lõike 1 punkt c	—
Artikkel 6	Artikli 27 lõike 1 punkt e	—
Artikkel 7	—	—
Artikkel 8	Artikkel 8	—
Artikkel 9	Artikli 31 lõige 1	—
Artiklid 10 ja 11	Artikli 27 lõike 1 punkt c	—
Artiklid 12 ja 13	—	—

Nõukogu direktiiv 93/85/EMÜ	Käesolev määrus	Määrus (EL) nr …/.... [Ametliku kontrolli määruse number]
Artikkel 1	Artikli 27 lõige 1	—
Artikkel 2	Artikli 27 lõike 1 punkt f	—
Artikkel 3	Artikkel 9	—
Artiklid 4 kuni 8	Artikli 27 lõike 1 punktid a, b ja c	—
Artikkel 9	—	—
Artikkel 10	Artikkel 8	—
Artikkel 11	Artikli 31 lõige 1	—
Artikkel 12	Artikli 27 lõige 1	—
Artiklid 13 kuni 15	—	—
I kuni V lisa	Artikli 27 lõige 1	—

Nõukogu direktiiv 98/57/EÜ	Käesolev määrus	Määrus (EL) nr …/.... [Ametliku kontrolli määruse number]
Artikkel 1	Artikli 27 lõige 1	—
Artikkel 2	Artikli 27 lõike 1 punkt f	—
Artikkel 3	Artikkel 9	—
Artiklid 4 kuni 7	Artikli 27 lõike 1 punktid a, b ja c	—
Artikkel 8	—	—
Artikkel 9	Artikkel 8	—
Artikkel 10	Artikli 31 lõige 1	—
Artikkel 11	Artikli 27 lõige 1	—
Artiklid 12 kuni 14	—	—
I kuni VII lisa	Artikli 27 lõige 1	—

Nõukogu direktiiv 2007/33/EÜ	Käesolev määrus	Määrus (EL) nr …/.... [Ametliku kontrolli määruse number]
Artikkel 1	Artikli 27 lõige 1	—
Artiklid 2 ja 3	Artikli 27 lõiked 1 ja 2	—
Artiklid 4 kuni 8	Artikli 27 lõike 1 punkt f	—
Artiklid 9 kuni 13	Artikli 27 lõiked 1 ja 2	—
Artikkel 14	Artikkel 8	—
Artikkel 15	Artikli 31 lõige 1	—
Artikkel 16	Artikli 27 lõige 1	—
Artikkel 17	Artikkel 99	—
Artiklid 18 kuni 20	—	—
I kuni IV lisa	Artikli 27 lõige 1	—

Nõukogu direktiiv 2000/29/EÜ	Käesolev määrus	Määrus (EL) nr …/.... [Ametliku kontrolli määruse number]
Artikli 1 lõiked 1, 2 ja 3	Artikkel 1	—
Artikli 1 lõige 4	—	Artikkel 3
Artikli 1 lõiked 5 ja 6	—	—
Artikli 2 lõike 1 punkt a	Artikli 2 lõige 1	—
Artikli 2 lõike 1 punkt b	Artikli 2 lõige 2	—
Artikli 2 lõike 1 punkt c	—	—
Artikli 2 lõike 1 punkt d	Artikli 2 lõige 3	—
Artikli 2 lõike 1 punkt e	Artikli 1 lõige 1	—
Artikli 2 lõike 1 punkt f	Artikkel 73	—
Artikli 2 lõike 1 punkt g	—	Artiklid 3, 25 ja 36
Artikli 2 lõike 1 punkt h	Artiklid 32 kuni 35	—
Artikli 2 lõike 1 punkti i esimene lõik	Artikkel 71	Artikkel 4
Artikli 2 lõike 1 punkti i teine lõik	—	Artiklid 4 ja 19
Artikli 2 lõike 1 punkti i kolmas lõik	—	Artikkel 129
Artikli 2 lõike 1 punkt j	—	Artikli 2 lõige 28
Artikli 2 lõike 1 punkt k	—	Artikkel 3
Artikli 2 lõike 1 punkt l	—	Artikkel 3
Artikli 2 lõike 1 punkt m	—	Artikkel 3
Artikli 2 lõike 1 punkt n	—	Artikkel 3
Artikli 2 punkti 1 alapunkt o	Artikli 2 lõige 6	—
Artikli 2 lõike 1 punkt p	—	Artikli 2 punkt 26
Artikli 2 lõike 1 punkt q	—	—
Artikli 2 lõike 1 punkt r	—	Artikli 2 punkt 48
Artikli 2 lõige 2	Artikli 2 lõike 2 teine lõik	—
Artikli 3 lõige 1	Artikli 5 lõige 1	—
Artikli 3 lõiked 2 ja 3	Artikli 5 lõige 1, artikli 37 lõige 1 ja artikli 41 lõige 3	—
Artikli 3 lõige 4	—	—
Artikli 3 lõige 5	Artikli 32 lõige 2 ja artikli 50 lõige 3	—
Artikli 3 lõige 6	Artikli 5 lõige 2 ja artikli 32 lõige 3	—
Artikli 3 lõige 7	Artikli 5 lõige 3, artikli 27 lõige 1 ja artikli 37 lõige 1	—
Artikli 3 lõiked 8 ja 9	Artiklid 8, 46 ja 54	—
Artikli 4 lõige 1	Artikli 40 lõige 1	—
Artikli 4 lõige 2	Artikli 49 lõige 1	—
Artikli 4 lõige 3	—	—
Artikli 4 lõige 4	—	—
Artikli 4 lõige 5	Artiklid 8, 46 ja 54	—
Artikli 4 lõige 6	Artikkel 44	—
Artikli 5 lõige 1	Artikli 40 lõige 3	—
Artikli 5 lõige 2	Artikli 49 lõige 3	—
Artikli 5 lõige 3	Artikli 40 lõige 2 ja artikli 49 lõige 2	—
Artikli 5 lõige 4	Artiklid 51 ja 70	—
Artikli 5 lõige 5	Artiklid 8, 46 ja 54	—
Artikli 5 lõige 6	Artikkel 44	—
Artikli 6 lõiked 1 kuni 4	Artikli 82 lõiked 1, 2 ja 3	—
Artikli 6 lõike 5 esimene ja teine lõik	Artikli 82 lõiked 1, 2 ja 3	—
Artikli 6 lõike 5 kolmas lõik	Artiklid 61 ja 64	—
Artikli 6 lõike 5 neljas lõik	Artikkel 10	—
Artikli 6 lõike 5 viies lõik	Artikkel 76	—
Artikli 6 lõige 6	Artiklid 61 ja 65	—
Artikli 6 lõige 7	Artikkel 76	—
Artikli 6 lõike 8 esimene taane	—	—
Artikli 6 lõike 8 teine taane	Artikkel 53	—
Artikli 6 lõike 8 kolmas taane	Artikli 82 lõige 4	—
Artikli 6 lõike 8 neljas taane	Artiklid 62, 65 ja 85	—
Artikli 6 lõike 8 viies taane	—	—
Artikkel 6 lõike 8 kuues taane	Artikkel 76	—
Artikli 6 lõige 9	Artikkel 62	—
Artikli 10 lõige 1	Artikli 78 lõige 3, artiklid 80, 81 ja 82	—
Artikli 10 lõige 2	Artiklid 74, 75 ja 76	—
Artikli 10 lõige 3	Artikkel 88	—
Artikli 10 lõige 4	Artikli 82 lõige 4	—
Artikli 11 lõige 1	Artikli 82 lõige 1	—
Artikli 11 lõige 2	—	—
Artikli 11 lõige 3	—	Artikli 19 punkt d
Artikli 11 lõige 4	Artikkel 87	—
Artikli 11 lõige 5	Artikkel 87	—
Artikli 12 lõige 1	—	Artiklid 43, 134, 135 ja 136
Artikli 12 lõige 2	Artikli 65 lõige 3, artikli 88 lõige 5 ja artikli 90 lõige 2	Artikli 4 lõike 1 punktid g ja h
Artikli 12 lõige 3	—	Artikkel 115
Artikli 12 lõige 4	Artikli 41 lõige 4 ning artikli 90 lõiked 1 ja 5	Artikli 19 punkt d, artiklid 103, 130, 134, 135 ja 136
Artikli 13 lõiked 1 ja 2	Artikli 71 lõige 5	Artikkel 45 ja artikli 89 lõike 1 punkt f
Artikli 13 lõiked 3 ja 4	—	—
Artikli 13a lõige 1	—	Artikkel 47
Artikli 13a lõige 2	—	Artikkel 52
Artikli 13a lõige 3	Artikkel 71	—
Artikli 13a lõige 4	Artikkel 71	—
Artikli 13a lõige 5	—	Artiklid 50 ja 52
Artikli 13b lõige 1	—	Artikkel 63
Artikli 13b lõige 2	—	Artikkel 49
Artikli 13b lõige 3	—	Artikkel 46
Artikli 13b lõige 4	—	Artikkel 46
Artikli 13b lõige 5	—	Artikkel 46
Artikli 13b lõige 6	—	—
Artikli 13c lõike 1 punkt a	—	Artikkel 55
Artikli 13c lõike 1 punkt b	Artikkel 61	—
Artikli 13c lõike 1 punkt c	—	Artiklid 54, 55 ja 56
Artikli 13c lõike 2 punkt a	—	Artikkel 47
Artikli 13c lõike 2 punkt b	—	Artikkel 51
Artikli 13c lõike 2 punkt c	—	Artikkel 51
Artikli 13c lõike 2 punkt d	—	Artikkel 51
Artikli 13c lõike 2 punkt e	—	Artiklid 49, 50 ja 51
Artikli 13c lõike 2 punkt f	—	Artikkel 47
Artikli 13c lõige 3	—	Artiklid 55 ja 130
Artikli 13c lõige 4	—	Artiklid 55, 58 ja 62
Artikli 13c lõige 5	—	—
Artikli 13c lõige 6	Artikkel 89	—
Artikli 13c lõige 7	Artikkel 72	Artiklid 134, 135 ja 136
Artikli 13c lõige 8	Artikli 40 lõige 4, artikli 41 lõige 4, artikli 49 lõige 5, artikli 50 lõige 4 ja artikkel 97	Artikkel 130
Artikli 13d lõige 1	—	Artiklid 77 ja 78
Artikli 13d lõige 2	—	Artikkel 79
Artikli 13d lõige 3	—	Artiklid 79 ja 83
Artikli 13d lõige 4	—	Artikkel 80
Artikli 13d lõige 5	—	Artiklid 78 ja 79
Artikli 13d lõige 6	—	—
Artikli 13d lõige 7	—	—
Artikkel 13e	Artiklid 94 ja 95	—
Artikkel 14	Artikli 5 lõiked 3 ja 4, artikli 32 lõige 3, artikli 37 lõiked 2 ja 3, artikli 40 lõige 2, artikli 41 lõige 2, artikli 49 lõige 2, artikli 50 lõige 2, artikli 68 lõiked 2 ja 3, artikli 69 lõiked 2 ja 3, artikli 74 lõiked 2 ja 3 ja artikli 75 lõiked 2 ja 3	—
Artikli 15 lõige 1	Artikli 41 lõike 2 esimene lõik	—
Artikli 15 lõige 2	Artikli 41 lõike 2 teine lõik	—
Artikli 15 lõige 3	Artikli 67 lõige 3	—
Artikli 15 lõige 4	—	—
Artikli 16 lõige 1	Artikli 10 lõiked 1 ja 2 ning artikkel 16	—
Artikli 16 lõike 2 esimene lõik	Artikkel 28	—
Artikli 16 lõike 2 teine lõik	Artikli 14 lõige 1	—
Artikli 16 lõike 2 kolmas lõik	Artikli 14 lõige 1	—
Artikli 16 lõike 2 neljas lõik	—	—
Artikli 16 lõige 3	Artikkel 29	—
Artikli 16 lõige 4	Artikli 27 lõige 1, artikli 29 lõige 1 ja artikli 47 lõige 1	—
Artikli 16 lõige 5	Artikli 27 lõige 6, artikli 29 lõige 6 ja artikli 47 lõige 4	—
Artikkel 18	Artikkel 99	—
Artikkel 20	—	—
Artikli 21 lõige 1	—	Artikli 115 lõiked 1 ja 2
Artikli 21 lõige 2	—	Artikli 115 lõige 4
Artikli 21 lõige 3	—	Artikli 115 lõiked 1 ja 3
Artikli 21 lõige 4	—	Artikli 115 lõiked 1 ja 3
Artikli 21 lõige 5	—	Artiklid 117 ja 118
Artikli 21 lõige 6	Artikkel 97	Artikkel 130
Artikli 21 lõige 7	—	—
Artikli 21 lõige 8	—	—
Artikkel 22	—	—
Artikli 23 lõige 1	—	—
Artikli 23 lõige 2	—	—
Artikli 23 lõige 3	Artikkel 102	—
Artikli 23 lõige 4	—	—
Artikli 23 lõike 5 esimene lõik	—	—
Artikli 23 lõike 5 teine lõik	—	—
Artikli 23 lõike 5 kolmas lõik	—	—
Artikli 23 lõike 5 neljas lõik	—	—
Artikli 23 lõike 5 viies lõik	—	—
Artikli 23 lõike 6 esimene lõik	—	—
Artikli 23 lõike 6 teine lõik	—	—
Artikli 23 lõike 6 kolmas lõik	—	—
Artikli 23 lõike 6 neljas lõik	—	—
Artikli 23 lõige 7	—	—
Artikli 23 lõige 8	—	—
Artikli 23 lõige 9	—	—
Artikli 23 lõige 10	—	—
Artikli 24 lõige 1	—	—
Artikli 24 lõige 2	—	—
Artikli 24 lõige 3	—	—
Artikkel 25	—	—
Artikkel 26	—	—
Artikkel 27	—	Artikli 87 lõige 2
Artikkel 27a	—	Artiklid 107 kuni 110
Artikkel 28	—	—
Artikkel 29	—	—
I lisa A osa I jagu	Artikli 5 lõige 2	—
I lisa A osa II jagu	Artikli 5 lõige 2	—
I lisa B osa	Artikli 32 lõige 3	—
II lisa A osa I jagu	Artikli 5 lõige 2	—
II lisa A osa II jagu	Artikli 37 lõige 2	—
II lisa B osa	Artikli 32 lõige 3	—
III lisa A osa	Artikli 40 lõige 1	—
III lisa B osa	Artikli 49 lõige 1	—
IV lisa A osa	Artikli 41 lõige 1	—
IV lisa B osa	Artikli 50 lõige 1	—
V lisa A osa I punkt	Artikli 74 lõige 1	—
V lisa A osa II punkt	Artikli 75 lõige 1	—
V lisa B osa I punkt	Artikli 68 lõige 1	—
V lisa B osa II punkt	Artikli 69 lõige 1	—
VI lisa	—	—
VII lisa	VIII lisa	—
VIII lisa	—	—
VIIIa lisa	—	—
IX lisa	—	—

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/722

P7_TA(2014)0383

Tarbijatele mõeldud toodete ohutus ***I

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse tarbijatele mõeldud toodete ohutust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/357/EMÜ ja direktiiv 2001/95/EÜ (COM(2013)0078 – C7-0042/2013 – 2013/0049(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/62)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0078),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0042/2013),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 22. mai 2013. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A7-0355/2013),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 271, 19.09.2013, lk 81.

P7_TC1-COD(2013)0049

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3.detsembri 2001. aasta direktiivis 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (3) on sätestatud nõue põhinõue siseturul olevatele toodetele , et tarbekaubad peavad olema ohutud ning et liikmesriikide turujärelevalveasutused peavad võtma tõhusaid meetmeid ohtlikke toodete vastu ja vahetama sellekohast teavet ühenduse kiire teabevahetussüsteemi RAPEX kaudu. Direktiiv 2001/95/EÜ tuleb põhjalikult läbi vaadata, et see täidaks paremini oma otstarvet ja et oleks tagatud selle järjepidevus liidu õigusaktide arengutega turujärelevalve, ettevõtjate kohustuste ja standardimise alal. Selguse huvides tuleks direktiiv 2001/95/EÜ kehtetuks tunnistada ja asendada see käesoleva määrusega. [ME 1]

(2)	Määrus on asjakohane õiguslik vahend, sest sellega sätestatakse selged ja üksikasjalikud eeskirjad, mis välistavad võimaluse liikmesriikidel neid erineval viisil üle võtta ja kohaldada . Määrusega tagatakse õigusnõuete üheaegne kohaldamine kogu liidu piires. [ME 2]

(3)

Kõrgetasemelise tarbijakaitse tagamiseks peaks liit aitama kaasa tarbijate tervise ja ohutuse kaitsmisele. Seoses sellega on käesolev määrus peab väga oluline, et kehtestada ohutute toodete siseturu põhieesmärk, ja see aitab ühtlasi kaasa aitama Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 169 nimetatud eesmärkide saavutamisele. Eelkõige tuleks sellega tagada ühisturu toimimine seoses tarbijatele mõeldud toodetega. Selleks sätestatakse ühtsed eeskirjad üldise tooteohutuse, hindamiskriteeriumide ja ettevõtjate kohustuste kohta. Võttes arvesse, et turujärelevalve eeskirjad, sealhulgas RAPEXit puudutavad eeskirjad, on sätestatud määruses (EL) nr […/…] [ toodete turujärelevalve kohta ], (4) mida kohaldatakse ka käesoleva määrusega hõlmatud toodete suhtes, ei ole käesolevas määruses enam vaja sätteid turujärelevalve või RAPEXi kohta. [ME 3]

(3a)

Käesoleva määruse eesmärk peaks olema eelkõige tagada siseturu toimimine seoses tarbijatele mõeldud toodetega, sätestades ühtsed eeskirjad üldise tooteohutuse, hindamiskriteeriumide ja ettevõtjate kohustuste kohta. Arvestades, et turujärelevalve eeskirjad, sealhulgas RAPEXit hõlmavad eeskirjad, on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määruses (EL) nr …/… (5) (*1) , ei ole käesolevas määruses vajalikud turujärelevalvet või RAPEXit käsitlevad lisasätted. [ME 4]

(3b)

Tarbijate ohutus sõltub suurel määral liidu tooteohutuse nõuete aktiivsest jõustamisest. Turujärelevalvetegevust riigi ja liidu tasandil tuleks pidevalt parandada ja see peaks muutuma üha tõhusamaks, et tulla toime ülemaailmse turu ja üha keerukamaks muutuva tarneahela pidevalt muutuvate probleemidega. Puudulikud turujärelevalvesüsteemid võivad tekitada konkurentsimoonutusi, seada ohtu tarbijate ohutuse ja vähendada kodanike usaldust siseturu vastu. Seetõttu peaksid liikmesriigid töötama välja süstemaatilised toimimisviisid, et tagada turujärelevalve suurem tõhusus, ja muud jõustamistoimingud ning peaksid tagama oma avatuse üldsusele ja huvitatud isikutele. [ME 5]

(4)

Liidu õigusaktides toidu, sööda ja nendega seotud valdkondade kohta on kehtestatud konkreetne kord nende aktidega hõlmatud toodete ohutuse tagamiseks. Seetõttu ei tuleks käesolevat määrust nimetatud toodete suhtes kohaldada, välja arvatud materjalide ja esemete puhul, mis on ette nähtud toiduga kokkupuutumiseks, kui see on asjakohane nende ohtude puhul, mis ei ole hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1935/2004 (6) või mõne muu toidualase õigusaktiga, mis hõlmab ainult toiduga seotud keemilist ja bioloogilist ohtu.

(5)	Meditsiinitoodete suhtes kohaldatakse turustuseelset hindamist, mis hõlmab riski ja kasulikkuse analüüsi. Seetõttu tuleks need käesoleva määruse reguleerimisalast täielikult välja jätta.

(6)

Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada teenuste suhtes. Selleks aga, et kindlustada tarbijate tervise ja ohutuse kaitse, tuleks määrust kohaldada kõigi toodete suhtes, mida kasutatakse, tarnitakse või mis tehakse tarbijatele kättesaadavaks teenuste osutamise käigus, sealhulgas tooted, millega tarbijad teenuste osutamise käigus otseselt kokku puutuvad. Käesoleva määruse reguleerimisalast tuleks välja jätta teenuseosutaja juhitavad vahendid, millel tarbijad sõidavad või reisivad, sest neid tuleb käsitleda seoses osutatava teenuse ohutusega , kui teenusepakkuja neile teenuseid osutab . [ME 6]

(6a)	Tooted, mis on kavandatud üksnes erialaseks kasutamiseks, kuid seejärel liikunud tarbijaturule, peaksid kuuluma käesoleva määruse reguleerimisalasse, sest need tooted võivad kujutada ohtu tarbijate tervisele ja ohutusele, kui neid kasutatakse mõistlikult eeldatavate tingimuste korral. [ME 7]

(6b)	Käesoleva määruse reguleerimisalast tuleks välja jätta teenuseosutaja juhitavad vahendid, millel tarbijad reisivad, sest neid tuleb käsitleda seoses osutatava teenuse ohutusega. [ME 8]

(7)

Liidus on küll välja töötatud valdkondlikke õigusakte, milles käsitletakse konkreetsete toodete või tootekategooriate ohutusaspekte, kuid praktiliselt võimatu on vastu võtta liidu õigusakt, mis käsitleks kõiki tarbijate jaoks mõeldud tooteid, mis on olemas või mis võidakse välja töötada. Seetõttu on ikkagi vaja horisontaalset õigusraamistikku, mis täidaks lüngad ja tagaks muul moel tagamata tarbijakaitse, eelkõige selleks, et saavutada tarbijate tervise ja ohutuse kaitse kõrge tase, nagu on nõutud ELi toimimise lepingu artiklites 114 ja 169.

(8)

Seoses käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate tarbijatele mõeldud toodetega tuleks määruse erinevate osade kohaldamisala ja valdkondlike liidu ühtlustamisõigusaktide vahele tõmmata selge piir. Üldise tooteohutuse nõuet ja sellega seotud käesoleva määruse I peatüki sätteid tuleks kohaldada kõigi tarbijatele mõeldud toodete suhtes, kuid ettevõtjate kohustusi ei tuleks kohaldada seal, kus liidu ühtlustamisõigusaktid sisaldavad võrdväärseid kohustusi, näiteks liidu õigusaktid kosmeetikatoodete, mänguasjade, elektriliste seadmete või ehitusmaterjalide kohta. [ME 9]

(9)

Selleks, et käesolev määrus oleks ettevõtjate konkreetsete kohustuste osas kooskõlas valdkondlike liidu ühtlustamisõigusaktidega, peaksid sätted, mis käsitlevad ettevõtjaid, nende volitatud esindajaid, importijaid ja levitajaid, põhinema Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsuses nr 768/2008/EÜ (toodete turustamise ühise raamistiku kohta) (7) sisalduvatel erisätetel. Sellegipoolest ei tohiks ühtlustatud õigusaktidega kehtestada ettevõtetele asjatut halduskoormust. [ME 10]

(10)	Määruse reguleerimisala ei tohiks piirduda ühegi tarbijatele mõeldud toodete müügiviisiga ja peaks seega hõlmama ka kaugmüüki , näiteks e-kaubandust, e-müüki, müügiplatvorme jne . [ME 11]

(11)

Määrust tuleks kohaldada kasutatud toodete suhtes, mis kaubandusliku tegevuse käigus taas turustusahelasse sisenevad, tingimusel et need on üldse turule lastud, ja kasutatud toodete suhtes, mis algselt lastakse turule pärast käesoleva määruse jõustumist, ning välja arvatud selliste kasutatud toodete suhtes, mille puhul tarbija ei saa mõistlikult eeldada, et need vastaksid ajakohastele ohutusstandarditele, näiteks nagu antiikesemed. [ME 12]

(12)

Määrust tuleks kohaldada ka selliste tarbijatele mõeldud toodete suhtes – ja seega tuleks määrusega keelata nende turustamine, import ja tootmine ja eksport – , mis ei ole küll toiduained, kuid mis sarnanevad toiduainetele ja mida võidakse võivad põhjustada, et inimesed, eriti noored lapsed, peavad neid ekslikult toiduaineks pidada, nii et tarbijad, eriti lapsed, mille tagajärjel nad võivad neid suhu panna, imeda või alla neelata, mille tagajärjel võib tekkida näiteks lämbumine, mürgistus, seedekulgla perforatsioon või ummistus mis võivad seetõttu põhjustada surma või vigastusi . Selliseid toitu imiteerivaid tooteid on siiani reguleeritud nõukogu 25. juuni 1987. aasta direktiiviga 87/357/EMÜ tervist või turvalisust ohustavaid eksitava välimusega tooteid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (8), mis tuleks kehtetuks tunnistada. [ME 13]

(13)

Toodete ohutuse hindamisel tuleks arvesse võtta kõiki asjakohaseid aspekte, eelkõige nende omadusi , koostist, autentsust, materjale, koostisosi ning toote ja selle pakendi esitust ning samuti tarbijate kategooriaid, kes võivad tõenäoliselt neid tooteid kasutada, võttes arvesse nende haavatavust, eelkõige lapsed, vanurid ja puuetega inimesed. [ME 14]

(13a)

Ettevaatusprintsiip, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 191 lõikes 2 ja mida kirjeldatakse muu hulgas komisjoni 2. veebruari 2000. aasta teatises ettevaatusprintsiibi kohta, on tooteohutuse ja tarbijate ohutuse aluspõhimõte ja seda tuleks tooteohutuse hindamise kriteeriumide kehtestamisel nõuetekohaselt arvesse võtta. [ME 15]

(13b)

Määruses tuleks arvesse võtta nn lastele atraktiivseid tooteid, mille kujundus ja omadused sarnanevad igas mõttes mänguasja või esemega, mis on lastele huvitav või mis on mõeldud kasutamiseks lastele. Lastele atraktiivseid tooteid tuleks lisaks nende riskitasemete suhtes hinnata ning võtta vastavate riskide leevendamiseks sobivaid meetmeid. [ME 16]

(13c)

Toote ohutust hinnates tuleks erilist tähelepanu pöörata sellele, kas toode on põhjustanud määruse (EL) nr …/… (*2) alusel kehtestatud üleeuroopalises vigastuste andmebaasis registreeritud vigastusi. [ME 17]

(14)	Selleks, et vältida ohutusnõuete kattumist ja vastuolusid muude liidu õigusaktidega, tuleks käesoleva määruse kohaldamisel ohutuks lugeda toode, mis vastab valdkondlike liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetele, mille eesmärk on inimeste tervise ja ohutuse kaitse.

(15)

Tarbijate tervise ja ohutuse kõrgetasemeliseks kaitseks peaksid ettevõtjad vastutama toodete nõuetele vastavuse eest vastavalt oma kohale turustusahelas. Seoses sellega peaksid sätted olema ranges vastavuses ettevõtjate kohustusi käsitlevate sätetega, mis on esitatud otsuses nr 768/2008/EÜ, kuna see tagab liidu ühtlustamisõigusaktidega ja ühtlustamata õigusaktidega hõlmatud ettevõtjatele käesolevas määruses sätestatud kohustustega seoses võrdsed tingimused. [ME 20]

(15a)

Toodete puhul, mille suhtes ei kohaldata liidu ühtlustamisõigusakte, Euroopa standardeid ega liikmesriikide õigusaktides sätestatud tervise- ja ohutusnõudeid, peaksid ettevõtjad hindama toodete ohutust vastavalt konkreetsetele kriteeriumidele, mille alusel nad peaksid määratlema tootega seotud ohutaseme. Turujärelevalveasutused võivad ettevõtjaid ohutuse hindamisel abistada. [ME 21]

(15b)

Selleks et soodustada ohutute toodete turule laskmist, peaks ettevõtjatel ja eelkõige väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKE) olema käesoleva määrusega kehtestatud kohustuste täitmiseks võimalik moodustada konsortsiume, et tagada toodete ohutusnõuete ja kvaliteedistandardite täitmine ning vähendada üksikettevõtetel lasuvaid kulusid ning haldus- ja bürokraatiakoormust. [ME 22]

(16)

Kõik tarne- ja turustamisahelas osalevad ettevõtjad peaksid võtma asjakohaseid meetmeid eesmärgiga teha turul kättesaadavaks ainult ohutuid ja käesoleva määrusega vastavuses olevad tooted. On vaja ette näha selge ja proportsionaalne kohustuste jagunemine, mis vastab iga ettevõtja rollile tarne- ja turustusprotsessis.

(16a)

Tootjad peaksid tagama, et tooted, mille nad turule lasevad, on välja töötatud ja toodetud kooskõlas käesolevas määruses sätestatud ohutusnõuetega. Selleks et selgitada tootja kohustusi ja vähendada kaasnevat halduskoormust, peaks komisjon töötama välja liidu üldise toodete riskihindamise metoodika ja looma kasutajasõbraliku elektroonilise riskianalüüsi vahendi. Metoodika alusel, mis põhineb parimatel tavadel ja sidusrühmade panusel, tuleks luua riskihindamise tõhus vahend, mida tootjad saavad kasutada toodete kavandamisel. [ME 23]

(16b)

Teabevahetuse hõlbustamiseks ettevõtjate, turujärelevalveasutuste ja tarbijate vahel peaksid liikmesriigid ergutama ettevõtjaid esitama lisaks postiaadressile ka oma veebisaidi aadressi. [ME 24]

(17)	Importija vastutab selle eest, et kolmandatest riikidest toodud tooted, mida ta liidu turule laseb, vastaksid käesoleva määruse nõuetele. Seetõttu tuleks konkreetsed importijate kohustused hõlmata käesolevasse määrusesse.

(18)	Levitaja teeb tooted turul kättesaadavaks pärast seda, kui tootja või importija on need turule lasknud, ja ta peaks hoolikalt jälgima, et toodete käitlemine tema poolt ei mõjutaks negatiivselt toodete vastavust käesoleva määruse nõuetele.

(18a)

Levitaja peaks tagama, et tootja ja importija on oma kohustused täitnud, st kontrollinud tootel või selle pakendil olevat märget nime, mudeli nime, kaubamärgi või aadressi kohta, mille abil saab tootja ja importijaga ühendust võtta, ja kinnitanud tootele tootja partiinumbri, seerianumbri või muud elemendid toote tuvastamise eesmärgil. Levitaja ei peaks kontrollima iga toodet eraldi, välja arvatud juhul, kui levitaja arvab, et tootja või importija ei ole kohustusi täitnud. [ME 25]

(19)	Kui ettevõtja laseb toote turule oma nime või kaubamärgi all või muudab toodet selliselt, et see võiks mõjutada toote vastavust käesoleva määruse nõuetele, tuleks teda käsitada tootjana ja talle peaksid laienema tootja kohustused.

(20)

Toote identifitseerimise tagamine ja toodete jälgitavus kogu tarneahelas aitab kindlaks teha ettevõtjaid ja võtta ohtlike toodete suhtes mõjusaid parandusmeetmeid, näiteks nagu suunatud tagasinõudmine. Seega tagab toote identifitseerimine ja jälgitavus, et tarbijad ja ettevõtjad saavad ohtlike toodete puhul täpse teabe, mis suurendab usaldust turu vastu ja hoiab ära mittevajalikud kaubandushäired. Seetõttu peaks tootel olema teave, mis võimaldaks toodet identifitseerida ning teha kindlaks tootja ja vajaduse korral importija. Tootjad peaksid oma toodete jaoks sisse seadma tehnilise dokumentatsiooni, mille jaoks nad võivad valida kõige otstarbekama ja kulutõhusama viisi, näiteks elektroonilised vahendid. Lisaks peaksid ettevõtjad suutma kindlaks teha, kes on neile tooteid tarninud ja kellele nad ise on tooteid tarninud. Käesoleva määruse kohaldamisel kohaldatakse isikuandmete töötlemise suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (9).

(20a)

Globaliseerumine, sagenenud allhanked ja rahvusvahelise kaubanduse mahu kasv tähendavad, et maailmaturgudel kaubeldakse suurema arvu toodetega, ja seoses sellega on ülemaailmsete reguleerivate asutuste ja teiste tarbijatele mõeldud toodete valdkonna sidusrühmade tihe koostöö väga tähtis, et lahendada keerukate tarneahelate ja kaubanduse suurema mahuga kaasnevaid probleeme. Komisjoni tuleks eeskätt julgustada pöörama suuremat tähelepanu toodete konstruktsioonist tulenevale ohutusele kahepoolse koostöö abil kolmandate riikide turujärelevalveasutustega. [ME 26]

(20b)

Juba kasutuses olevaid jälgitavuse süsteeme ja tuvastamise menetlusi tuleks tõhusalt jõustada ja parandada. Sellega seoses on tehnoloogiate kasutamise hindamine vajalik selleks, et tagada parem toimimine ja ettevõtjate väiksem halduskoormus. Käesoleva määruse üks eesmärke on ettevõtjatele ja toodetele kehtestatud jälgitavuse süsteemide pidev parandamine. [ME 27]

(20c)

Selleks et tulevikus jälgitavust parandada, peaks komisjon hindama, kuidas lihtsustada konkreetsete jälgimistehnoloogia ja toodete autentimistehnoloogia rakendamist. Sellises hindamises peaksid tehnoloogiad muu hulgas tagama tarbijatele mõeldud toodete ohutuse, parandama jälgimismehhanisme ja vältima liigse halduskoormuse asetamist ettevõtjatele, selleks et ennetada nende kulude ülekandmist tarbijatele. [ME 28]

(20d)

Tuginedes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 764/2008 (10) alusel loodud riiklikele kontaktpunktidele, peaksid tooteohutuse kontaktpunktid toimima liikmesriikides teabekeskustena ettevõtjate jaoks, kes saaksid nõu ja koolitust tooteohutuse nõuete ja seda käsitlevate õigusaktide kohta. [ME 29]

(21)

Viide päritolule täiendab põhilisi jälgitavusnõudeid on vajalik täiendus käesolevas määruses kehtestatud põhilistele jälgitavusnõuetele tootja nime ja aadressi osas. Eelkõige Lisaks aitab viide päritoluriigile teha kindlaks tootmise tegeliku asukoha kõigil neil juhtudel, kui tootjaga ei ole võimalik ühendust võtta , eelkõige juhul, kui või tootja aadress erineb toote tegelikust tootmispaigast , tootja nimi ja aadress üldse puuduvad või kui aadress oli pakendil, mis on kadunud . Selline teave lihtsustab turujärelevalveasutustel toote tegeliku tootmispaiga kindlakstegemist ning võimaldab tarbijatele mõeldud toodete ohutusele suunatud kahe- või mitmepoolse koostöö raames võtta ühendust päritoluriigi asutustega asjakohaste järelmeetmete võtmiseks. [ME 30]

(21a)

Viide toote päritolule muudaks tarbijate jaoks lihtsamaks juurdepääsu teabele tooteahela kohta, parandades seega nende teadlikkuse taset. Eelkõige juhul, kui ettevõtja kohustusi täites viidatakse tootja nimele, on oht eksitada tarbijaid, sest viide tootjale ei pruugi anda tarbijale võimalust teha kindlaks tootjariiki. Seega peaks viide päritolule olema ainus vahend, mille abil tarbijatel on võimalik kindlaks määrata toote tootjariik. [ME 31]

(21b)

Liidu kaubanduspartnerite mitmetes jurisdiktsioonides on viide päritolule toote märgistusel ja tollideklaratsioonides kohustuslik. Päritoluviite kasutuselevõtt käesoleva määruse kohaselt viib liidu vastavusse rahvusvahelise kaubanduse korraga. Peale selle, kuna päritoluviite esitamise nõue hõlmab kõiki toiduks mittekasutatavaid tooteid liidu territooriumil, olgu need imporditud või mitte, on see kooskõlas liidu rahvusvahelise kaubanduse raames võetud kohustustega. [ME 32]

(22)

Käesolevas määruses sätestatud üldise ohutusnõude tõhusa ja järjekindla kohaldamise hõlbustamiseks on oluline kasutada Euroopa standardeid, mis hõlmavad teatavaid tooteid ja ohtusid, nii et toodet, mis vastab sellisele Euroopa standardile, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, loetakse nimetatud nõudele vastavaks.

(23)

Kui komisjon teeb kindlaks vajaduse Euroopa standardi järele, millega tagataks teatavate toodete vastavus käesoleva määruse kohasele üldisele ohutusnõudele, siis peaks ta kohaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012 (11) asjakohaseid sätteid, et esitada ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonile taotlus koostada või teha kindlaks standard, mis tagab, et sellise standardiga kooskõlas olevate toodete puhul võib eeldada nende ohutust. Selliste Euroopa standardite viited tuleks avaldada Euroopa Liidu Teatajas.

(24)

Käesolevat määrust toetavate Euroopa standardite taotlemise ning nende suhtes ametlike vastuväidete esitamise menetlused tuleks sätestada käesolevas määruses ning need tuleks ühtlustada määrusega (EL) nr 1025/2012. Selleks, et tagada Euroopa standardite üldine järjepidevus, tuleks pärast konsulteerimist liikmesriikide ekspertidega tarbijatele mõeldud toodete ohutuse valdkonnas ja asjaomaste sidusrühmadega Euroopa standardite taotlused ja vastuväited standarditele esitada käesoleva määrusega loodavale komiteele. [ME 33]

(25)

Euroopa standardid, mille viited on avaldatud kooskõlas direktiiviga 2001/95/EÜ, peaksid jätkuvalt võimaldama eeldada, et neile vastavad tooted vastavad ka üldisele ohutusnõudele. Direktiivi 2001/95/EÜ kohaselt antud standardimisvolitused tuleks lugeda käesoleva määruse kohaselt esitatud standardimistaotlusteks.

(26)	Kui toote ohutuse hindamiseks ei ole standardit või muud tunnustatud vahendit, siis tuleks toote ohutuse hindamisel võtta arvesse vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 292 sel eesmärgil vastu võetud komisjoni soovitusi.

(26a)

Tervise ja ohutuse kõrge taseme säilitamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte toodete kohta, millele ei ole nende madala riskitaseme tõttu vaja märkida tootja ega importija nime, registreeritud ärinime, registreeritud kaubamärki ega aadressi, ning määrata inimese tervisele ja ohutusele võimalikku tõsist ohtu kujutavate toodete kategooriaid või toodete gruppe ja täpsustada andmeid, mida ettevõtjad peavad koguma ja säilitama jälgitavussüsteemi abil. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(27)

Selleks, et tagada ühesugused tingimused käesoleva määruse rakendamisel, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused järgmistes valdkondades: vabastamine kohustusest teatada tuurjärelevalveasutustele ohtlikest toodetest, jälgitavussüsteemi jaoks vajaliku andmekandja tüüp ja selle paigutus tootele, standardimistaotlused Euroopa standardiorganisatsioonidele ja otsused Euroopa standarditele vastuväidete esitamiseks. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (12).

(28)

Rakendusaktide vastuvõtmiseks, mis käsitlevad otsuseid Euroopa standarditele vastuväidete esitamiseks, mille puhul ei ole viidet Euroopa standardile Euroopa Liidu Teatajas veel avaldatud, tuleks kasutada nõuandemenetlust, sest asjaomase standardi põhjal ei ole hakatud eeldama vastavust käesolevas määruses sätestatud üldisele ohutusnõudele.

(30)

Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad käesoleva määruse rikkumiste eest kohaldatavate karistuste kohta ja tagama nende rakendamise. Need karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning sõltuma rikkumise tõsidusest, kestusest ning tahtlikust või korduvast olemusest, samuti ettevõtete suurusest töötajate arvu ning asjaomase ettevõtja aastakäibe osas, kusjuures erilist tähelepanu tuleb pöörata VKEdele . Rikkumistega peaksid kaasnema liidu tasandil ühtlustatud halduskaristused. Liikmesriiki tuleks ergutada eraldama sellistest karistustest saadud tulusid turujärelevalvega seotud tegevuseks. [ME 34]

(30a)

Karistuste hoiatava mõju suurendamiseks peaks komisjon need avalikustama. Lisaks tuleks ettevõtjad, kelle puhul on käesoleva määruse tahtlik rikkumine korduvalt tuvastatud, kanda avalikku üleliidulisse musta nimekirja. [ME 35]

(31)	Selleks et võimaldada ettevõtjatel, liikmesriikidel ja komisjonil kohaneda käesoleva määrusega kehtestatud muudatustega, on asjakohane sätestada piisav üleminekuaeg kuni määruse kohaldamise alguseni.

(32)

Kuna käesoleva määruse eesmärki – tagada tarbijatele mõeldud toodete siseturu nõuetekohane toimimine ning tarbijate tervise ja ohutuse kaitse kõrge tase – ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, külla aga on seda meetme ulatuse tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(33)	Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige soovitakse käesoleva määrusega pidada täielikult kinni kohustusest tagada inimeste tervisekaitse ja tarbijate kaitse kõrge tase ning samuti tagada ettevõtlusvabadus,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisese ja eesmärk [ME 36]

Käesoleva määruse eesmärk on tagada siseturu nõuetekohane toimimine, säilitades samas tervisekaitse, ohutuse ja tarbijakaitse kõrge taseme. [ME 37]

Käesoleva määrusega sätestatakse ohutuseeskirjad tarbijatele mõeldud toodete jaoks, mis Euroopa Liidu turule lastud või turul kättesaadavaks tehtud.

Käesoleva määruse sätted põhinevad ettevaatusprintsiibil. [ME 38]

Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse turule lastud või turul , sealhulgas internetiturul, kättesaadavaks tehtud toodete suhtes, mis on toodetud valmistamisprotsessi teel ja on kas uued, kasutatud või uuendatud ning vastavad ühele järgmistest kriteeriumidest: [ME 39]

a)	need on ette nähtud tarbijatele;

tarbijad võivad neid mõistlikult eeldatavate tingimuste korral tõenäoliselt kasutada, isegi kui need ei ole turule lastuna ette nähtud tarbijatele; tarbijad ei kasuta tõenäoliselt tooteid, kui need on mõeldud kasutamiseks ainult professionaalidele ning on sellistena sõnaselgelt märgistatud ja esitletud; [ME 40]

c)	tarbijad puutuvad nendega kokku neile osutatavate neid pakutakse tarbijatele teenuste osutamise käigus olenemata sellest, kas tarbija toodet ise kasutab . [ME 41]

2. Käesolevat määrust ei kohaldata toodete suhtes, mida tuleb enne kasutamist parandada või uuendada, kui need tooted on sellisena turul kättesaadavaks tehtud , ega kasutatud toodete suhtes, mis on lastud algselt turule enne … (*3). [ME 42]

3. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste toodete suhtes:

a)	inimtervishoius või veterinaarias kasutatavad ravimid;

toit;

c)	toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalid ja esemed, niivõrd kui nende toodetega seotud ohud on reguleeritud määrusega (EÜ) nr 1935/2004 või mõne muu toidu suhtes kohaldatava ELi õigusaktiga;

sööt;

da)	nõukogu direktiivis 90/385/EMÜ (13) , nõukogu direktiivis 93/42/EMÜ (14) , ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 98/79/EÜ (15) osutatud meditsiiniseadmed; [ME 43]

e)	elustaimed ja -loomad, geneetiliselt muundatud organismid ja suletud keskkonnas kasutatavad geneetiliselt muundatud mikroorganismid ning samuti taimedelt ja loomadelt pärit tooted, mis on vahetult seotud nende tulevase paljunemisega;

f)	loomsed kõrvalsaadused ja neist saadud tooted;

g)	taimekaitsevahendid;

h)	teenuseosutaja juhitavad vahendid, millel tarbijad neile osutatava teenuse käigus sõidavad või reisivad;

i)	antiikesemed;

ia)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 305/2011 (16) määratletud ehitustooted. [ME 44]

4. Määruse II–IV peatükki ei kohaldata toodete suhtes, mille suhtes kohaldatakse liidu ühtlustamisõigusaktides või nende alusel kehtestatud ohutusnõudeid, mis on mõeldud inimeste tervise ja ohutuse kaitseks.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„ohutu toode“ – iga autentne toode, mis on kooskõlas liidu tervisekaitset ja ohutust käsitlevate ühtlustamisõigusaktidega. Selliste õigusaktide puudumise korral tähendab see iga toodet, mis tavaliste või mõistlikult eeldatavate kasutamistingimuste juures, mis hõlmavad kasutusaega ning vajaduse korral kasutuselevõtmis-, seadistus- , hooldus-, koolitus- ja hooldusnõudeid järelevalvenõudeid , ei põhjusta ohtu või põhjustab toote kasutusele vastavalt minimaalset ohtu, ning mida loetakse aktsepteeritavaks ning inimeste tervise ja ohutuse kaitse kõrgele tasemele vastavaks; [ME 45]

1a)	„tootemudel“ – erinevatena käsitletavad tooted, millel on identsed või sarnased olulised omadused ning millel võivad olla erinevused, mis ei mõjuta nende ohutuse taset, välja arvatud juhul, kui tootja või importija tõestab vastupidist; [ME 46]

2)	„turul kättesaadavaks tegemine“ – toote pakkumine tasu eest või tasuta liidu turul äritegevuse käigus kas toote levitamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;

3)	„turule laskmine“ – toote esmakordne liidu turul kättesaadavaks tegemine;

4)	„tootja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab toote või kes laseb toote projekteerida või valmistada ja kes turustab seda toodet oma nime või kaubamärgi all;

5)	„volitatud esindaja“ – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kindlaksmääratud ülesannetega;

6)	„importija“ – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb liidu turule kolmandast riigist toodud toote;

7)	„levitaja“ – tarneahelas osalev füüsiline või juriidiline isik (välja arvatud tootja või importija), kes teeb toote turul kättesaadavaks;

8)	„ettevõtjad“ – tootja, volitatud esindaja, importija ja levitaja;

9)	„rahvusvaheline standard“ – rahvusvaheline standard, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 lõike 1 punktis a;

10)	„Euroopa standard“ – Euroopa standard, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 lõike 1 punktis b;

11)	„riiklik standard“ – riiklik standard, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 lõike 1 punktis d;

12)	„Euroopa standardiorganisatsioon“ – Euroopa standardiorganisatsioon, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 lõikes 8;

13)	„turujärelevalveasutus“ – turujärelevalveasutus, nagu on määratletud määruse (EL) nr …/… (*4) artikli 3 punktis 12;

14)	„tagasinõudmine“ – meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi toode, mis on seal juba lõpptarbijale kättesaadavaks tehtud;

15)	„kõrvaldamine“ – meede, mille eesmärk on tarneahelas oleva toote edasise turul kättesaadavaks tegemise vältimine;

16)	„liidu ühtlustamisõigusakt“ – liidu õigusakt, millega ühtlustatakse toodete turustamise tingimusi;

17)	„tõsine oht“ – iga tõsine oht, kaasa arvatud selline, mille mõju ei ole vahetu, mis nõuab ametiasutuste kiiret sekkumist ja järelkontrolli, kaasa arvatud juhtumid, mille mõju ei ole vahetu. [ME 47]

Artikkel 4

Üldine ohutusnõue

Ettevõtjad lasevad liidu turule või teevad liidu turul kättesaadavaks ainult ohutud tooted.

Artikkel 4a

Toitu imiteerivate toodete turustamise, impordi ja tootmise või ekspordi keeld

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et keelustada selliste tarbijatele mõeldud toodete turustamine, import, tootmine või eksport, mis hoolimata sellest, et tegemist ei ole toiduainetega, sarnanevad nendega oma vormi, värvi, välimuse, pakendi, märgistuse, mahu, suuruse või muude omaduste poolest, seades sellega ohtu tarbijate tervise või ohutuse. [ME 48]

Artikkel 5

Ohutuse eeldus

Käesoleva määruse kohaldamisel eeldatakse, et toode vastab artiklis 4 sätestatud üldisele ohutusnõudele järgmistel juhtudel:

a)	ohtude osas, mis on hõlmatud liidu ühtlustamisõigusaktides või nende kohaselt inimeste tervise ja ohutuse kaitseks sätestatud nõuetega – juhul, kui toode vastab nimetatud nõuetele;

aa)	kui toode on ehtne, mis tähendab, et toode või toote esitus ei kanna ilma kaubamärgi omaniku loata kaubamärki, mis on identne või sarnane kõnealuse toote registreeritud kaubamärgiga ja mis eksitab seega tarbijaid toote tegeliku identiteedi osas; [ME 49]

ohtude osas, mille kohta puuduvad käesoleva artikli punktis a nimetatud liidu ühtlustamisõigusaktides või nende kohaselt sätestatud nõuded, kuid mis on hõlmatud Euroopa standarditega – juhul, kui toode vastab asjakohastele Euroopa standarditele või nende osadele, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas kooskõlas artiklitega 16 ja 17;

ohtude osas, mille kohta puuduvad punktis a nimetatud liidu ühtlustamisõigusaktides või nende kohaselt sätestatud nõuded ja ka punktis b nimetatud Euroopa standardid, kuid mis on hõlmatud selle liikmesriigi õigusaktides sätestatud tervise- ja ohutusnõuetega, kus toode on turul kättesaadavaks tehtud – juhul, kui toode vastab nimetatud riiklikele nõuetele eeskirjadele, tingimusel et need järgivad liidu õigusakte . [ME 50]

Artikkel 6

Toote ohutuse hindamise kriteeriumid

1. Kui puuduvad artikli 5 punktides a, aa, b ja c nimetatud liidu ühtlustamisõigusaktid, Euroopa standardid või selle liikmesriigi õigusaktides sätestatud tervise- ja ohutusnõuded, kus toode on turul kättesaadavaks tehtud, võetakse toote ohutuse hindamisel eelkõige arvesse järgmisi kriteeriume:

a)	toote omadused, sealhulgas selle ehtsus, koostis, pakend ning kokkupanemis- ja vajaduse korral seadistus- ning hooldamisjuhendid; [ME 51]

b)	mõju teistele toodetele, kui võib põhjendatult eeldada selle kasutamist koos teiste toodetega;

c)	toote esitusviis, märgistus, toote kasutus- ja hävitamisjuhendid ning muud märkused või teated toote kohta;

d)	tarbijagrupid nende tarbijate eripära , kes on toodet mõistlikult eeldatavate tingimuste korral kasutades ohustatud, eriti haavatavad tarbijad; [ME 52]

toote välimus, eriti juhtudel, kui toode:

i)	ei ole toiduaine, aga on sarnane toiduainega ning seda võib tema kuju, lõhna, värvi, välimuse, pakendi, märgistuse, mahu, suuruse või muude näitajate tõttu ekslikult toiduaineks pidada või

ii)	ei ole kavandatud ega mõeldud lastele kasutamiseks, aga sarnaneb esemega, mida peetakse üldiselt lastele atraktiivseks või mis on mõeldud kasutamiseks lastele selle kujunduse, pakendi ja omaduste tõttu . [ME 53]

Kõrgema ohutustaseme saavutamise võimalikkus või muude, madalama ohutustasemega toodete olemasolu ei ole piisav põhjus pidada toodet ohtlikuks.

2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel tuleb toote ohutust hinnates võimaluse korral võtta arvesse eriti järgmisi kriteeriume:

a)	tehnika ja tehnoloogia tase; [ME 54]

aa)	tarbija põhjendatud ootused ohutuse suhtes seoses toote iseloomu, koostise ja ettenähtud kasutusviisiga; [ME 55]

b)	muud Euroopa standardid kui need, mille viited on artiklite 16 ja 17 kohaselt avaldatud Euroopa Liidu Teatajas;

ba)	Euroopa standardiorganisatsioonidele vastavalt käesoleva määruse artiklile 16 esitatud standardimistaotlustes sisalduvad olulised nõuded, kui komisjon ei ole veel avaldanud viidet ühtlustatud standardile Euroopa Liidu Teatajas; [ME 56]

c)	rahvusvahelised standardid;

d)	rahvusvahelised lepingud;

e)	komisjoni soovitused või suunised toote ohutuse hindamiseks;

f)	selles liikmesriigis koostatud standardid, kus toode on kättesaadavaks tehtud;

g)	kõnealuses sektoris toodete ohutuse suhtes kehtivad head toimimistavad;

ga)	kui toode, tootekategooriad või tooterühmad on põhjustanud määrusega (EL) nr …/… (*5) kehtestatud üleeuroopalises vigastuste andmebaasis registreeritud vigastusi; [ME 57]

h)	tarbija põhjendatud ootused ohutuse suhtes. [ME 58]

ha)	tehnika ja tehnoloogia tase. [ME 59]

Artikkel 7

Päritolumärgis

1. Tootjad ja importijad tagavad, et tooted kannavad märgist toote päritoluriigile, või kui toote suurus või laad seda ei võimalda, siis tuleb see märgis esitada pakendil või tootega kaasas olevas dokumendis.

2. Käesoleva artikli lõike 1 tähenduses päritoluriigi kindlakstegemiseks kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (EL) nr 952/20131 artiklites 23–25 59–62, sealhulgas vastavalt kõnealuse määruse artiklile 62 vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud mittesooduspäritolu reegleid. [ME 60]

3. Kui lõike 2 kohaselt kindlaks tehtud päritoluriik on liidu liikmesriik, siis võivad tootjad ja importijad viidata liidule või konkreetsele liikmesriigile.

3a. Tootjatel, kes soovivad viidata päritoluriigile, on lubatud seda teha ainult inglise keeles (märkmega „Made in [riik]“), kuna see on tarbijatele kergesti arusaadav. [ME 61]

II PEATÜKK

Ettevõtjate kohustused

Artikkel 8

Tootja kohustused

1. Tootja tagab oma toodete turulelaskmisel, et need on projekteeritud ja toodetud kooskõlas artiklis 4 sätestatud üldise ohutusnõudega.

2. Tootja tagab, et on olemas menetlused, millega tagatakse, et säilib seeriatoodangu vastavus artiklis 4 sätestatud üldisele ohutusnõudele.

3. Proportsionaalselt tootest tuleneva võimaliku ohuga teeb tootja tarbijate tervise ja ohutuse kaitseks turul kättesaadavaks tehtud toodete kohtuametniku või muu iga liikmesriigi määratava kvalifitseeritud isiku kontrolli all juhuslikult valitud toodete valimi pistelist kontrolli, uurib kaebusi ja peab registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate toodete ja toodete tagasinõudmiste kohta ning teavitab levitajaid sellisest järelevalvest. See teave tuleb teha turujärelevalveasutusele taotluse korral kättesaadavaks. [ME 63]

3a. Kui turul kättesaadavaks tehtud toodete suhtes on kohaldatud määruse (EL) nr …/… (*6) artikli 12 alusel tehtud komisjoni otsust, kontrollivad tootjad või, kui see on asjakohane, importijad tarbijate tervise ja ohutuse kaitseks ning toote võimaliku riskiga proportsionaalselt vähemalt kord aastas pisteliselt turul kättesaadavaks tehtud toodete kohtuametniku või iga liikmesriigi määratud mis tahes kvalifitseeritud isiku kontrolli all valitud esinduslikku valimit. [ME 64]

4. Proportsionaalselt tootest tuleneva võimaliku ohuga koostab tootja tehnilise dokumentatsiooni. Tehniline dokumentatsioon peab võimaluse korral sisaldama järgmist: [ME 65]

a)	toote üldine kirjeldus ja toote hindamise seisukohalt olulised omadused;

b)	tootega seotud võimalike ohtude ja nende ohtude kõrvaldamiseks või leevendamiseks rakendatud abinõude analüüs, sealhulgas tootja poolt või tema nimel tehtud katsete tulemused;

võimaluse korral artiklis 4 sätestatud üldise ohutusnõude täitmiseks rakendatud Euroopa standardite loetelu, mis on nimetatud artikli 5 punktis b, või artikli 5 punktis c nimetatud tervise- ja ohutusnõuete loetelu, mis on sätestatud selle liikmesriigi õigusaktides, kus toode on turul kättesaadavaks tehtud, või artikli 6 lõikes 2 nimetatud muude kriteeriumide loetelu.

Kui mõni esimese lõigu punktis c nimetatud Euroopa standarditest, tervise- või ohutusnõuetest või muudest kriteeriumidest on kohaldatud ainult osaliselt, siis tuleb need kohaldatud osad ära märkida.

5. Tootja säilitab tehnilist dokumentatsiooni turujärelevalveasutuste jaoks 10 aastat pärast toote turule laskmist paberil või elektrooniliselt ja teeb turujärelevalveasutuste põhjendatud taotluse korral selle neile kättesaadavaks. [ME 66]

6. Tootja tagab, et tema tooted kannavad tarbijatele hästi nähtavat ja loetavat tüübi-, partii- või seerianumbrit või muud märget, mis võimaldab toodet tuvastada, või kui toote suurus või laad seda ei võimalda, siis tagab tootja, et nõutud teave on esitatud pakendil või tootega kaasas olevas dokumendis.

Kui teave, mis võimaldab toodet tuvastada, ei ole märgitud otse tootele, märgivad tootjad piisavalt nähtavalt, et selle teabe kandja tuleks alles hoida. [ME 67]

6a. Selliste toodete tootjad, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr …/… (*7) artikli 12 alusel vastuvõetud komisjoni otsust, koostavad fotodega tootemudelite loetelu ja teevad selle mis tahes sobival viisil üldsusele ja teistele ettevõtjatele kättesaadavaks.

Tootja esitab taotluse korral turujärelevalveasutustele ja igale ettevõtjale, kellele ta oma tooteid levitab, tõendid, mis kinnitavad tema tootemudelite vahel erinevate oluliste omaduste olemasolu käesoleva määruse artikli 3 punktis 1a toodud määratluse kohaselt. [ME 68]

7. Tootja märgib oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi, millel saab tootjaga ühendust võtta, kas tootele või, kui see ei ole võimalik, siis pakendile või tootega kaasas olevasse dokumenti. Tootjaga ühenduse võtmiseks tuleb märkida üksainus aadress.

8. Tootja tagab, et tema tootele on lisatud juhendid ja ohutusteave , mis on selgelt ja arusaadavalt adresseeritud tarbijatele ning esitatud tarbijatele kergesti mõistetavas keeles, mille on kindlaks määranud liikmesriik, kus toode kättesaadavaks tehakse, välja arvatud juhtudel, kui toodet saab kasutada ohutult ja tootja poolt ettenähtud viisil ilma selliste juhendite ja ohutusteabeta. [ME 69]

Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõigist nende poolt vastuvõetud sätetest, millega määratakse kindlaks nõutav(ad) keel(ed).

9. Tootja tagab, et ta on kehtestanud menetlused parandusmeetmete rakendamiseks, toodete tagasivõtmiseks või tagasikutsumiseks. Tootja , kes arvab või kellel on põhjust uskuda, et toode, mille ta on turule lasknud, ei ole ohutu või ei vasta muul viisil käesolevale määrusele, võtab viivitamatult vajaliku parandusmeetme toote nõuetega vastavusse viimiseks või vajaduse korral kõrvaldab toote või nõuab selle tagasi ning hoiatab tarbijaid, kes on toote nõuetele mittevastavuse tõttu ohus . Lisaks, kui toode ei ole ohutu, teavitab ta sellest viivitamatult nende liikmesriikide turujärelevalveasutusi, kus ta on toote kättesaadavaks teinud, esitades eelkõige üksikasjad tervise- ja ohutusriskide ning kõikide võetud parandusmeetmete ja nende tulemuste kohta. [ME 70]

Artikkel 9

Volitatud esindaja

1. Tootja võib kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja.

Artikli 8 lõigetes 1 ja 4 sätestatud kohustused ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka.

2. Volitatud esindaja täidab ülesandeid tootjalt saadud volituste piires. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist:

a)	esitada turujärelevalveasutuse põhjendatud nõudmisel talle kogu teave ja dokumentatsioon, mis tõendab toote vastavust; [ME 71]

b)	teha turujärelevalveasutustega viimaste nõudmise korral koostööd kõikides meetmetes, mis võetakse nende volitustega hõlmatud toodete põhjustatud ohtude ärahoidmiseks.

Artikkel 10

Importija kohustused

1. Enne toote turule laskmist tagab importija, et toode vastab artiklis 4 sätestatud üldisele ohutusnõudele ning et tootja on täitnud ning artikli 8 lõigetes 4, 6 ja 7 sätestatud nõuded.

2. Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et toode ei ole kooskõlas käesoleva määruse nõuetega, siis ei lase ta toodet enne turule, kui see on nõuetega vastavusse viidud. Peale selle, kui toode ei ole ohutu, teavitab importija sellest tootjat ja oma asukoha liikmesriigi turujärelevalveasutusi.

3. Importija märgib oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi kas tootele või, kui see ei ole võimalik, pakendile või tootega kaasas olevasse dokumenti. Ta tagab, et ükski lisasilt ei varja tootja märgisel esitatud kohustuslikku teavet ega ohutusega seotud teavet . [ME 72]

4. Importija tagab, et tootele on lisatud juhendid ja ohutusteave tarbijatele kergesti mõistetavas keeles, mille on kindlaks määranud liikmesriik, kus toode kättesaadavaks tehakse, välja arvatud juhtudel, kui toodet saab kasutada ohutult ja tootja poolt ettenähtud viisil ilma selliste juhendite ja ohutusteabeta.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõigist nende poolt vastuvõetud sätetest, millega määratakse kindlaks nõutav(ad) keel(ed).

5. Importija tagab, et sel ajal, kui toode on tema vastutuse all, ei ohusta selle ladustamise või transpordi tingimused artiklis 4 sätestatud üldise ohutusnõude täitmist ja toote vastavust artikli 8 lõikele 6.

6. Proportsionaalselt tootest tuleneva võimaliku ohuga, teeb importija selleks, et kaitsta tarbijate tervist ja ohutust, juhuslikult valitud turustatud toodete pistelist kontrolli, uurib kaebusi ja peab registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate toodete ja toodete tagasinõudmiste kohta ning teavitab tootjaid ja levitajaid sellisest järelevalvest. [ME 73]

7. Importija, kes arvab või kellel on põhjust uskuda, et toode, mille ta on turule lasknud, ei ole ohutu või ei vasta muul viisil käesolevale määrusele, võtab viivitamatult vajaliku parandusmeetme toote nõuetega vastavusse viimiseks või vajaduse korral vastavalt vajadusele kõrvaldab toote või nõuab selle tagasi. Lisaks, kui toode ei ole ohutu, teavitab ta sellest viivitamatult nende liikmesriikide turujärelevalveasutusi, kus ta on toote kättesaadavaks teinud, esitades eelkõige üksikasjad tervise- ja ohutusriskide ning kõikide võetud parandusmeetmete ja nende tulemuste kohta. [ME 74]

8. Importija säilitab tehnilist dokumentatsiooni turujärelevalveasutuste jaoks 10 aastat pärast toote turule laskmist paberil või elektrooniliselt ja teeb turujärelevalveasutuste põhjendatud taotluse korral selle neile kättesaadavaks. [ME 75]

Artikkel 11

Levitaja kohustused

1. Toodet turul kättesaadavaks tehes peab levitaja arvestama käesoleva määruse nõuetega.

2. Enne toote turul kättesaadavaks tegemist kontrollib levitaja, kas tootja ja importija on täitnud tootel on esitatud (olenevalt asjaoludest) artikli 8 lõigetes 6, 7 ja 8 ning artikli 10 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuded teave . Levitaja ei varja tootja või importija esitatud kohustuslikku teavet ega ohutusega seotud teavet. [ME 76]

3. Kui levitaja arvab või tal on põhjust uskuda, et toode ei ole kooskõlas käesoleva määruse nõuetega, siis ei tee ta toodet turul enne kättesaadavaks, kui see on nõuetega vastavusse viidud. Lisaks, kui toode ei ole ohutu, teavitab levitaja sellest kas tootjat või importijat (olenevalt olukorrast) ning samuti oma asukoha liikmesriigi turujärelevalveasutust.

4. Levitaja tagab, et sel ajal, kui toode on tema vastutuse all, ei ohusta selle ladustamise või transpordi tingimused artiklis 4 sätestatud üldise ohutusnõude täitmist ja toote vastavust (olenevalt asjaoludest) artikli 8 lõigetele 6, 7 ja 8 ning artikli 10 lõigetele 3 ja 4.

4a. Proportsionaalselt tootest tuleneva võimaliku ohuga võib levitaja teostada tarbijate tervise ja ohutuse kaitseks turul kättesaadavaks tehtud toodete pistelist kontrolli. [ME 77]

5. Levitaja, kes arvab või kellel on põhjust uskuda, et toode, mille ta on turul kättesaadavaks teinud, ei ole kooskõlas (olenevalt asjaoludest) artikli 8 lõigetes 6, 7 ja 8 ning artikli 10 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetega, tagab viivitamata , et vajaduse korral võetakse vajalikud parandusmeetmed toote nõuetega vastavusse viimiseks, kõrvaldamiseks või tagasinõudmiseks. Lisaks, kui toode ei ole ohutu, teavitab ta sellest viivitamatult kas tootjat või importijat (olenevalt asjaoludest) ning samuti nende liikmesriikide turujärelevalveasutusi, kus ta on toote kättesaadavaks teinud, esitades eelkõige üksikasjad tervise- ja ohutusriskide ning kõikide võetud parandusmeetmete ja nende tulemuste kohta. [ME 78]

Artikkel 12

Juhtumid, mille korral tootja kohustusi kohaldatakse importija ja levitaja suhtes

Käesolevas määruses käsitatakse tootjana importijat või levitajat, kes laseb toote turule oma nime või kaubamärgi all või kes muudab juba turule lastud toodet viisil, mis võib mõjutada vastavust käesoleva määruse nõuetele, ja tema suhtes kohaldatakse tootja kohustusi artikli 8 alusel.

Artikkel 13

Vabastamine teatavatest tootja, importija ja levitaja kohustustest

1. Kohustust teavitada turujärelevalveasutusi artikli 8 lõike 9, artikli 10 lõigete 2 ja 7 ning artikli 11 lõigete 3 ja 5 kohaselt ei kohaldata, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	ainult väike kogus hästi identifitseeritavaid tooteid on ohtlikud;

b)	tootja, importija või levitaja võivad tõendada, et oht on täielikult võetud tõhusalt kontrolli all ja toode ei ohusta enam inimeste tervist ega turvalisust alla, et vältida kõikvõimalikke ohte inimeste tervisele ja turvalisusele ; [ME 79]

c)	toote ohtlikkuse põhjus on selline, millest teadmine ei kujuta endast kasulikku teavet ei asutustele ega avalikkusele. [ME 80]

2. Komisjon võib rakendusaktidega määrata kindlaks olukorrad, mis vastavad käesoleva artikli lõikes 1 esitatud tingimustele. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 19 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

3. Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 18a vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks tooted, tootekategooriad või -rühmad, mille puhul ei ole vaja artikli 8 lõikes 7 ja artikli 10 lõikes 3 nõutud teavet tootele märkida.

Artikkel 14

Ettevõtjate kindlakstegemine

1. Ettevõtjad esitavad turujärelevalveasutusele nõudmise korral järgmise teabe, mille alusel on võimalik kindlaks teha järgmist: [ME 81]

a)	iga ettevõtja, kes on neile tooteid tarninud;

b)	iga ettevõtja, keda nad on tootega varustanud.

2. Ettevõtjad peavad suutma esitada lõikes 1 nimetatud teavet 10 aasta jooksul pärast seda, kui neile toodet tarniti, ja 10 aasta jooksul pärast seda, kui nemad toodet tarnisid.

2a. Kui ettevõtjad annavad lõikes 1 osutatud teavet, käsitlevad turujärelevalveasutused seda konfidentsiaalse teabena. [ME 82]

Artikkel 15

Toodete jälgitavus

1. Teatavate toodete, tootekategooriate või -rühmade puhul, mis oma iseloomulike omaduste või levitamise või kasutamise iseloomulike tingimuste tõttu võivad kujutada endast tõsist ohtu inimeste tervisele või ohutusele, ning vastavalt vajadusele pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist, võib komisjon nõuda, et ettevõtjad, kes selliseid tooteid turule lasevad ja turul kättesaadavaks teevad, looksid toodete jälgitavuse süsteemi või liituksid juba olemasoleva süsteemiga. [ME 83]

2. Jälgitavussüsteem hõlmab andmete elektroonilist kogumist ja säilitamist, mis võimaldab toodet ja tarneahelas osalevat ettevõtjat identifitseerida, ning samuti tootele, selle pakendile või tootega kaasas olevatesse dokumentidesse sellise andmekandja paigutamist, mis võimaldab andmetele ligipääsu.

3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 18a vastu delegeeritud õigusakte, milles:

määratakse kindlaks tooted, tootekategooriad või -rühmad, mis võivad kujutada endast tõsist ohtu inimeste tervisele või ohutusele, nagu on märgitud käesoleva artikli lõikes 1 . Komisjon märgib asjaomastes delegeeritud õigusaktides, kas ta kasutas komisjoni otsuses 2010/15/EL (17) ettenähtud riskianalüüsimeetodit, või, kui see meetod ei ole asjaomase toote jaoks sobiv, kirjeldab üksikasjalikult kasutatavat meetodit ; [ME 84]

b)	määratakse kindlaks andmed, mida ettevõtjad peavad koguma ja säilitama käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud jälgitavussüsteemi vahendusel.

4. Komisjon võib rakendusaktidega määrata kindlaks käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud andmekandja ja selle paigutuse. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 19 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

5. Kui komisjon võtab lõigetes 3 ja 4 nimetatud meetmed vastu, võtab ta eelkõige arvesse:

a)	meetmete kulutasuvust, sealhulgas nende mõju ettevõtetele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele;

b)	ühilduvust rahvusvahelisel tasandil olemasolevate jälgitavussüsteemidega.

Artikkel 15a

Tooteohutuse kontaktpunktid

1. Liikmesriigid määravad oma territooriumil tooteohutuse kontaktpunktid ning edastavad nende kontaktandmed teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

2. Komisjon koostab tooteohutuse kontaktpunktide loetelu ja uuendab seda korrapäraselt ning avaldab selle Euroopa Liidu Teatajas. Komisjon avaldab selle teabe ka oma veebilehel. [ME 85]

Artikkel 15b

Tooteohutuse kontaktpunktide ülesanded

1. Tooteohutuse kontaktpunktid annavad muu hulgas teise liikmesriigi ettevõtja või pädeva asutuse taotluse korral järgmist teavet:

konkreetset liiki toote suhtes kohaldatavad tehnilised eeskirjad territooriumil, kus need tooteohutuse kontaktpunktid on asutatud, ja teave selle kohta, kas seda liiki toote suhtes kehtib asjaomase liikmesriigi seaduste järgi eelloa nõue, ning teave vastastikuse tunnustamise põhimõtte, nagu on ette nähtud määruses (EÜ) nr 764/2008, ja nimetatud määruse kohaldamise kohta asjaomase liikmesriigi territooriumil;

b)	selle liikmesriigi pädevate asutuste kontaktandmed, mille abil saab nendega otse ühendust võtta, sealhulgas asjaomase liikmesriigi territooriumil kõnealuste tehniliste eeskirjade rakendamise järelevalve eest vastutavate asutuste andmed;

c)	selle liikmesriigi territooriumil pädevate asutuste ja ettevõtja vahelise vaidluse korral üldiselt kättesaadavad õiguslikud vahendid.

2. Tooteohutuse kontaktpunktid vastavad 15 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest, nagu on osutatud lõikes 1.

3. Tooteohutuse kontaktpunktid võivad liikmesriigis, kus asjaomane ettevõtja on seaduslikult turustanud kõnealust toodet, anda ettevõtjale või pädevale asutusele kogu asjakohase teabe või tähelepanekud, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 764/2008 artiklis 6.

4. Liikmesriigid asutavad tooteohutuse kontaktpunktide bürood, et hõlbustada koolitust tooteohutust käsitlevate õigusaktide ja üldiselt nõuete valdkonnas ja edastada teavet kõikidele tööstussektoritele ja ettevõtjatele, et toetada ettevõtjate tooteohutust käsitlevate nõuete alast haridust.

5. Tooteohutuse kontaktpunktid ei võta lõikes 1 osutatud teabe andmise eest tasu. [ME 86]

III PEATÜKK

Euroopa standardid, mille järgimisel võib eeldada nõuetele vastavust

Artikkel 16

Euroopa standardiorganisatsioonidele esitatavad standardimistaotlused

1. Komisjon võib esitada ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonile taotluse koostada või teha kindlaks Euroopa standard, mille eesmärk on tagada, et sellise standardi või selle osadega kooskõlas olevad tooted vastavad artiklis 4 sätestatud nõuetele. Võttes vastavalt olukorrale arvesse sidusrühmade seisukohti, määrab komisjon määrab kindlaks koostatava Euroopa standardi sisule esitatavad nõuded ja selle vastuvõtmise tähtpäeva. [ME 87]

Komisjon võtab käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud taotluse vastu rakendusaktiga. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 19 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Asjaomane Euroopa standardiorganisatsioon peab ühe kuu jooksul pärast lõikes 1 osutatud taotluse kättesaamist vastama, kas ta võtab selle vastu.

3. Kui esitatakse rahastamistaotlus, teatab komisjon asjaomasele Euroopa standardiorganisatsioonile kahe kuu jooksul pärast lõikes 2 osutatud nõusoleku kättesaamist toetuse andmisest Euroopa standardi koostamiseks.

4. Euroopa standardiorganisatsioonid teatavad komisjonile lõikes 1 osutatud Euroopa standardi koostamiseks ettevõetud toimingutest. Komisjon hindab koos Euroopa standardiorganisatsioonidega Euroopa standardiorganisatsioonide koostatud või nende poolt kindlaksmääratud Euroopa standardite vastavust esialgsele taotlusele.

5. Kui Euroopa standard vastab eesmärkidele, mida ta peab täitma, ning artiklis 4 sätestatud üldisele tooteohutusnõudele, avaldab komisjon viivitamata viite sellisele Euroopa standardile Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 17

Ametlikud vastuväited Euroopa standarditele

1. Kui liikmesriik või Euroopa Parlament leiab, et artiklis 16 nimetatud Euroopa standard ei vasta täielikult nõuetele, mida ta peab eesmärgi kohaselt täitma, ega artiklis 4 sätestatud üldisele ohutusnõudele, teatab ta sellest komisjonile, lisades üksikasjaliku selgituse, ning komisjon otsustab rakendusaktiga järgmist:

a)	avaldada viited asjaomasele Euroopa standardile Euroopa Liidu Teatajas, jätta need avaldamata või avaldada need seal piirangutega;

b)	säilitada Euroopa Liidu Teatajas viited asjaomasele Euroopa standardile, säilitada piirangutega viited või kõrvaldada need viited.

2. Komisjon avaldab oma veebilehel neid Euroopa standardeid käsitleva teabe, mille kohta on tehtud lõikes 1 osutatud otsus.

3. Komisjon teatab lõikes 1 osutatud otsusest asjaomasele Euroopa standardiorganisatsioonile ja taotleb vajaduse korral asjaomase Euroopa standardi läbivaatamist.

4. Käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud otsus võetakse vastu artikli 19 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.

5. Käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud otsus võetakse vastu artikli 19 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 18

Karistused

1. Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad , milles sätestatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta kohaldatavad nõuetekohased karistused ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni neist sätetest hiljemalt [ sisesta kuupäev – 3 kuud enne käesoleva määruse kohaldamist ] … (*8) ja teavitavad komisjoni viivitamata kõikidest järgnevatest sätetesse tehtavatest muudatustest. [ME 88]

2. Lõikes 1 nimetatud Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Karistuste puhul võetakse arvesse ettevõtete suurust ja eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate olukorda. Karistusi võib suurendada, kui rikkumise tõsidust, kestust ning vajaduse korral tahtlikku olemust. Lisaks tuleb karistuste puhul arvestada, kas asjaomane ettevõtja on varem toime pannud sarnase rikkumise, ning tõsiste rikkumiste puhul võidakse rakendada kriminaalkaristust. [ME 89]

2a. Rikkumiste korral kohaldatavate halduskaristustega tuleb vähemalt tasaarvestada rikkumisega taotletud majanduslik kasu, kuid see ei tohi ületada 10 % aastakäivest või selle prognoosist. Kehtestatud karistused võivad ületada 10 % aastakäivest või selle prognoosist, kui see on vajalik rikkumisega taotletud majandusliku kasu tasaarvestamiseks. Tõsiste rikkumiste puhul võivad karistused hõlmata kriminaalkaristusi. [ME 90]

2b. Liikmesriigid teatavad komisjonile käesoleva määruse raames kehtestatud karistuste liigi ja suuruse, tuvastavad käesoleva määruse tegelikud rikkumised ning näitavad ära nende ettevõtjate isiku, kelle suhtes on kehtestatud karistused. Komisjon teeb selle teabe põhjendamatu viivituseta üldsusele kättesaadavaks elektrooniliselt ning vajaduse korral muude vahenditega.

Komisjon avaldab esimese lõigu alusel saadud teabe põhjal selliste ettevõtjate üleliidulise musta nimekirja, kes on korduvalt ja tahtlikult rikkunud käesoleva määruse sätteid, ja ajakohastab seda. [ME 91]

Artikkel 18a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 13 lõikes 3 ja artikli 15 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile antakse määramata ajaks alates … (*9).

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 13 lõikes 3 ja artikli 15 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea, kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 13 lõike 3 ja artikli 15 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 19

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

Käesoleva määruse artiklite 16 ja 17 kohaldamisel aitab komisjoni määruse (EL) nr 1025/2012 alusel loodud komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

4. Kui lõike 1 teises lõigus osutatud komitee arvamus saadakse kirjaliku menetlusega, lõpetatakse nimetatud menetlus ilma tulemust saavutamata, kui arvamuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul komitee eesistuja nii otsustab või lihtenamus komitee liikmetest seda taotleb.

Artikkel 21

Hindamine

Hiljemalt … (*10) ning seejärel iga viie aasta tagant hindab komisjon selle kohaldamist ja esitab hindamisaruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kõnealuses aruandes hinnatakse, kas määrus on täitnud oma eesmärgid, eelkõige seoses tarbijate parema kaitsega ohtlike toodete eest käesoleva määruse artikli 4 tähenduses , võttes arvesse selle mõju ettevõtetele ja eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele VKE-dele . Selles aruandes hinnatakse samuti määruse (EL) nr 1025/2012 mõju käesoleva määruse reguleerimisalale. [ME 92]

Artikkel 22

Kehtetuks tunnistamine

1. Direktiiv 2001/95/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates … (*11).

2. Direktiiv 87/357/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates … (*11).

3. Viiteid direktiivile 2001/95/EÜ ja direktiivile 87/357/EMÜ tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse vastavalt lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 23

Üleminekusätted

1. Liikmesriigid ei tohi takistada direktiiviga 2001/95/EÜ reguleeritud toodete turul kättesaadavaks tegemist, kui need vastavad nimetatud direktiivi nõuetele ning kui need on turule lastud enne … (*11).

2. Euroopa standardid, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas kooskõlas direktiiviga 2001/95/EÜ, loetakse käesoleva määruse artikli 5 punktis b nimetatud Euroopa standarditeks.

3. Komisjonilt kooskõlas direktiiviga 2001/95/EÜ Euroopa standardiorganisatsioonidele antud volitused, loetakse käesoleva määruse artikli 15 lõikes 1 nimetatud standardimistaotlusteks.

Artikkel 24

Jõustumine

1. Käesolev määrus jõustub … (*12).

2. Määrust kohaldatakse alates … (*13).

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT C 271, 19.9.2013, lk 81.

(2) Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seisukoht.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4).

(4) ELT L , , lk .

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) nr …/… toodete turujärelevalve kohta ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 1999/5/EÜ, 2000/9/EÜ, 2000/14/EÜ, 2001/95/EÜ, 2004/108/EÜ, 2006/42/EÜ, 2006/95/EÜ, 2007/23/EÜ, 2008/57/EÜ, 2009/48/EÜ, 2009/105/EÜ, 2009/142/EÜ, 2011/65/EL, määrust (EÜ) nr 764/2008, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 765/2008 ning määrust (EL) nr 305/2011 (ELT L …).

(*1) Määruse (2013/0048(COD)) number põhjendusse ning määruse number, vastuvõtmise kuupäev ja avaldamisviide allmärkusesse.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/590/EMÜ ja 89/109/EMÜ (ELT L 338, 13.11.2004, lk 4).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsus nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ( ELT L 218, 13.8.2008, lk 82).

(8) Nõukogu 25. juuni 1987. aasta direktiiv 87/357/EMÜ tervist või turvalisust ohustavaid eksitava välimusega tooteid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ( EÜT L 192, 11.7.1987, lk 49).

(*2) Määruse number (2013/0048(COD)).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 764/2008, milles sätestatakse menetlused seoses teatavate riiklike tehniliste eeskirjade kohaldamisega teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate toodete suhtes ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 3052/95/EÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 21).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(*3) Käesoleva määruse jõustumise kuupäev.

(13) Nõukogu 20. juuni 1990. aasta direktiiv 90/385/EMÜ aktiivseid siiratavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 189, 20.7.1990, lk 17).

(14) Nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiv 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta (EÜT L 169, 12.7.1993, lk 1).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/79/EÜ meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite kohta (EÜT L 331, 7.12.1998, lk 1).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta määrus (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ (ELT L 88, 4.4.2011, lk 5).

(*4) Määruse number (2013/0048(COD)).

(*5) Määruse number (2013/0048(COD)).

(*6) Määruse number (2013/0048(COD)).

(*7) Määruse number (2013/0048(COD)).

(17) Komisjoni 16. detsembri 2009. aasta otsus 2010/15/EL, milles sätestatakse haldamise suunised direktiivi 2001/95/EÜ (üldise tooteohutuse direktiiv) artikliga 12 ette nähtud ühenduse kiire teabevahetuse süsteemi RAPEX ja artikliga 11 ette nähtud teavitamise korra haldamise suunised (ELT L 22, 26.1.2010, lk 1).

(*8) Kolm kuud enne käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva.

(*9) Käesoleva määruse jõustumise kuupäev.

(*10) Viis aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva.

(*11) Käesoleva määruse kohaldamise kuupäev.

(*12) Käesoleva määruse jõustumise kuupäev (2013/0048(COD)).

(*13) Käesoleva määruse kohaldamise kuupäev (2013/0048(COD)).

LISA

Vastavustabel

Direktiiv 2001/95/EÜ	Direktiiv 87/357/EMÜ	Käesolev määrus
Artikli 1 lõige 1		Artikkel 1
Artikli 1 lõike 2 esimene lõik		Artikli 2 lõige 1
Artikli 1 lõike 2 teine lõik		Artikli 2 lõige 4
Artikkel 2		Artikkel 3
Artikli 2 punkti b alapunktid i–iv		Artikli 6 lõige 1
Artikli 3 lõige 1		Artikkel 4
Artikli 3 lõige 2		Artikkel 5
Artikli 3 lõige 3		Artikli 6 lõige 2
Artikli 3 lõige 4		—
Artikkel 4		Artiklid 16 ja 17
Artikli 5 lõike 1 esimene lõik		Artikli 8 lõige 8
Artikli 5 lõike 1 teine lõik		—
Artikli 5 lõike 1 kolmas lõik		Artikli 8 lõige 9
Artikli 5 lõike 1 neljas lõik		Artikli 8 lõiked 3, 6 ja 7
Artikli 5 lõike 1 viies lõik		—
Artikli 5 lõige 2		Artikkel 11
Artikli 5 lõike 3 esimene lõik		Artikli 8 lõige 9 ja artikli 11 lõige 5
Artikli 5 lõike 3 teine lõik		—
Artikli 5 lõige 4		—
Artikli 6 lõige 1		—
Artikli 6 lõiked 2 ja 3		—
Artikkel 7		Artikkel 18
Artikli 8 lõike 1 punkt a		—
Artikli 8 lõike 1 punktid b–f		—
Artikli 8 lõike 2 esimene lõik		—
Artikli 8 lõike 2 teine lõik		—
Artikli 8 lõike 2 kolmas lõik		—
Artikli 8 lõige 3		—
Artikli 8 lõige 4		—
Artikli 9 lõige 1		—
Artikli 9 lõige 2		—
Artikkel 10		—
Artikkel 11		—
Artikkel 12		—
Artikkel 13		—
Artikkel 14		—
Artikkel 15		Artikkel 19
Artikkel 16		—
Artikkel 17		—
Artikli 18 lõige 1		—
Artikli 18 lõige 2		—
Artikli 18 lõige 3		—
Artikli 19 lõige 1		—
Artikli 19 lõige 2		Artikkel 21
Artikkel 20		—
Artikkel 21		—
Artikkel 22		Artikkel 22
Artikkel 23		Artikkel 24
I lisa 1. jagu		Artikli 8 lõige 9 ja artikli 11 lõige 5
I lisa 2. jao esimene lause		—
I lisa 2. jao teine lause		Artikli 13 lõiked 1 ja 2
I lisa 3. jagu		—
II lisa		—
III lisa		—
IV lisa		Lisa
	Artikkel 1	Artikli 6 lõike 1 punkt e
	Artiklid 2 kuni 7	—

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/746

P7_TA(2014)0384

Toodete turujärelevalve ***I

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse toodete turujärelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 1999/5/EÜ, 2000/9/EÜ, 2000/14/EÜ, 2001/95/EÜ, 2004/108/EÜ, 2006/42/EÜ, 2006/95/EÜ, 2007/23/EÜ, 2008/57/EÜ, 2009/48/EÜ, 2009/105/EÜ, 2009/142/EÜ ja 2011/65/EL ning määrust (EL) nr 305/2011, määrust (EÜ) nr 764/2008 ja määrust (EÜ) nr 765/2008 (COM(2013)0075 – C7-0043/2013 – 2013/0048(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/63)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0075),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikleid 33, 114 ja 207, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0043/2013),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 22. mai 2013. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust (A7-0346/2013),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 271, 19.9.2013, lk 86.

P7_TC1-COD(2013)0048

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014, milles käsitletakse toodete turujärelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 1999/5/EÜ, 2000/9/EÜ, 2000/14/EÜ, 2001/95/EÜ, 2004/108/EÜ, 2006/42/EÜ, 2006/95/EÜ, 2007/23/EÜ, 2008/57/EÜ, 2009/48/EÜ, 2009/105/EÜ, 2009/142/EÜ ja 2011/65/EL ning määrust (EÜ) nr 764/2008, määrust (EÜ) nr 765/2008 ja määrust (EL) nr 305/2011,

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 33, 114 ja 207,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

tegutsedes seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Selleks et tagada toodete vaba liikumine liidus, tuleb tagada toodete vastavus nõuetele, millega nähakse ette selliste avalike huvide kõrgetasemeline kaitse nagu inimeste tervis ja ohutus üldiselt, töötervishoid ja -ohutus, tarbija- ja keskkonnakaitse ning avalik julgeolek. Kõnealuste nõuete range jõustamine on esmatähtis, et tagada selliste huvide kaitse ja luua tingimused ausaks konkurentsiks liidu kaubaturul. Seepärast tuleb kehtestada eeskirjad turujärelevalve ja kolmandatest riikidest liidu turule sisenevate toodete kontrolli kohta.

(2)

Käesoleva määrusega hõlmatud turujärelevalve ei tohiks olla suunatud üksnes tervise ja ohutuse kaitsele, vaid seda peaks saama kohaldada ka selliste liidu õigusaktide täitmise tagamiseks, mille eesmärk on kaitsta muid avalikke huvisid, näiteks mõõtmistäpsuse, elektromagnetilise ühilduvuse ja energiatõhususe ja kohaldatavate keskkonnaalaste õigusaktide reguleerimise abil. [ME 1]

(3)	Tuleb kehtestada turujärelevalve eeskirjade ja põhimõtete üldraamistik, mis ei tohiks mõjutada liidu õigusaktidega kehtestatud sisulisi eeskirju, mille eesmärk on kaitsta avalikke huvisid nagu tervis, ohutus, tarbija- ja keskkonnakaitse, kuid mis peaks nende eeskirjade toimimist edendama.

(4)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 765/2008 (3), on kehtestatud turujärelevalve raamistik, et täiendada ja tugevdada liidu ühtlustamisõigusaktide kehtivaid turujärelevalvet käsitlevaid sätteid ja nende sätete täitmise tagamist.

(5)

Liidu ühtlustamisõigusaktide ühtlase ja järjepideva täitmise tagamiseks on määrusega (EÜ) nr 765/2008 kehtestatud liidu turujärelevalve raamistik, millega määratakse kindlaks miinimumnõuded, mis lähtuvad eesmärkidest, mida liikmesriigid peavad täitma, ja halduskoostöö raamistik, mis hõlmab ka teabevahetust liikmesriikide vahel.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/95/EÜ (4) on kehtestatud eeskirjad tarbijatele mõeldud või tarbijate poolt tõenäoliselt kasutatavate kaupade ohutuse tagamiseks. Määrusega (EÜ) nr 765/2008 säilitati turujärelevalveasutuste jaoks võimalus võtta direktiiviga ette nähtud üksikasjalikumaid meetmeid.

(7)

Euroopa Parlamendi 8. märtsi 2011. aasta resolutsioonis üldise tooteohutuse direktiivi läbivaatamise ning turujärelevalve kohta (5) märgitakse, et ainult ühe ühtse määrusega on võimalik tagada ühtne turujärelevalvesüsteem kõigi toodete jaoks, ja kutsutakse komisjoni üles kehtestama üheainsa õigusaktiga, mis hõlmab nii direktiivi 2001/95/EÜ kui ka määrust (EÜ) nr 765/2008, ühtset turujärelevalvesüsteemi kõigi toodete jaoks.

(8)

Seepärast tuleks käesoleva määrusega koondada määruse (EÜ) nr 765/2008, direktiivi 2001/95/EÜ ja mitmete valdkondlike, turujärelevalvet käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide sätted ühte õigusakti, mis hõlmab nii liidu õigusaktidega ühtlustatud kui ka ühtlustamata valdkondadesse kuuluvaid tooteid, olenemata sellest, kas tooted on tarbijatele või professionaalsetele kasutajatele mõeldud või nende poolt tõenäoliselt kasutatavad.

(9)

Toodete ja toiduahela etappide suhtes kohaldatavate liidu õigusaktidega ning eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 882/2004 (6), on ette nähtud terviklik raamistik ametliku kontrolli ja muude ametlike meetmete kohta, mille eesmärk on kontrollida vastavust sööda- ja toidualastele õigusnormidele ning loomatervishoidu, loomade heaolu, geneetiliselt muundatud organisme, taimetervist, taimede paljundusmaterjali, taimekaitsevahendeid ja pestitsiide käsitlevatele eeskirjadele. Seepärast tuleks need valdkonnad käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta.

(10)

Ravimeid, meditsiiniseadmeid, meditsiinilisi in vitro diagnostikaseadmeid ja inimpäritoluga aineid käsitlevate liidu õigusaktidega on ette nähtud erisätted turustamisjärgse ohutuse tagamiseks eelkõige valdkondlike valvsus- ja turujärelevalvesüsteemide abil. Seepärast tuleks ka kõnealused tooted käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta, välja arvatud liidu turule sisenevate toodete kontrolli käsitlevad sätted, mida tuleks kohaldada sel määral, mil asjaomaste liidu õigusaktidega ei ole ette nähtud konkreetseid eeskirju piirikontrolli korraldamise kohta.

(11)

Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/35/EL (7) kohaldatakse mitte ainult uute transporditavate surveseadmete suhtes eesmärgiga teha need turul kättesaadavaks, vaid ka teatavate muude transporditavate surveseadmete suhtes, et teha neile regulaarset, vahe- ja erakorralist kontrolli ja et neid kasutada. Selle direktiiviga nähakse ette konkreetne pii-märk ning liidu kaitsemenetlus ja erikord, mida kohaldatakse transporditavate surveseadmete suhtes, mis kujutavad ohtu riiklikul tasandil, nõuetele vastavate transporditavate surveseadmete suhtes, mis kujutavad ohtu tervisele ja ohutusele, ja vormilise mittevastavuse korral. Seepärast ei tuleks käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad toodete kontrollimist liidus, kohaldada direktiiviga 2010/35/EL hõlmatud transporditavate surveseadmete suhtes.

(12)

Käesoleva määrusega tuleks kehtestada terviklik liidu turujärelevalve raamistik. Selles tuleks kindlaks määrata reguleerimisalasse kuuluvad ja sellest välja jäävad tooted, kehtestada liikmesriikidele kohustus korraldada ja teostada turujärelevalvet, näha ette, et liikmesriigid määravad turujärelevalveasutuse ning määravad kindlaks selle õigused ja kohustused, ja näha ette, et liikmesriigid vastutavad üldiste ja valdkondlike turujärelevalveprogrammide koostamise eest.

(12a)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada toodete kõigi tarnimisviiside suhtes, sealhulgas kaugmüük. Liikmesriigid ja komisjon peaksid välja töötama ühise lähenemisviisi internetis müüdavate toodete turujärelevalve jaoks ning vajaduse korral koostama juhised e-kaubanduse tarneahelas tegutsevate ettevõtjate vastavate rollide ja kohustuste kohta, et parandada internetis müüdavaid tooteid käsitlevate eeskirjade täitmist . [ME 2]

(13)

Mõni liidu ühtlustamisõigusakt sisaldab turujärelevalvet käsitlevaid sätteid ja kaitseklausleid. Need võivad põhineda Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 768/2008/EÜ (8) erisätetel turujärelevalve ja kaitseklauslite kohta. Käesolev määrus peaks sisaldama kõiki turujärelevalvealaseid sätteid, mida kohaldatakse käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate toodete suhtes. Seepärast peaks käesolev määrus hõlmama otsuse nr 768/2008/EÜ erisätteid turujärelevalve ja kaitseklauslite kohta. Liidu kehtivate ühtlustamisõigusaktide sätted, mis on seotud turujärelevalve ja kaitseklauslitega ning mis on ette nähtud enne otsuse nr 768/2008/EÜ vastuvõtmist või põhinevad kõnealuse otsuse erisätetel, tuleks kõnealustest ühtlustamisõigusaktidest välja arvata, välja arvatud juhul, kui on konkreetsed valdkondlikud põhjused nende säilitamiseks. Tuleks teha erandid kaitseklauslitest seoses toodetega, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1907/2006 (9), teatavate abiseadmetega, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30direktiivi 2009/142/EÜ (10), teatavate surveseadmetega, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/23/EÜ (11), ja teatavate surveanumatega, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/105/EÜ (12).

(14)

Selleks et muuta kogu turujärelevalvekord läbipaistvaks ning turujärelevalveasutuste ja ettevõtjate jaoks kergesti järgitavaks, tuleks käesoleva määrusega selgelt näha ette turujärelevalve teostamise etapid, alates sellest, kui turujärelevalveasutused teevad kindlaks toote, mis võib nende arvates kujutada ohtu, kuni ohu hindamiseni ja parandusmeetmete võtmiseni ettevõtja poolt teatava tähtaja jooksul ning meetmete võtmiseni turujärelevalveasutuste poolt kiireloomulistel juhtudel või juhul, kui ettevõtja ei täida nõudeid.

(14a)

Turujärelevalveasutuste töö hõlbustamiseks peaksid ettevõtjad tegema kättesaadavaks kogu dokumentatsiooni ja teabe, mis on nendele asutustele nende ülesannete täitmisel vajalik. Turujärelevalveasutused peaksid nõudma üksnes dokumente ja teavet, mille olemasolu saab asjaomaselt ettevõtjalt eeldada vastavalt tema rollile tarneahelas. [ME 3]

(15)

Turujärelevalve peaks põhinema tootega seotud ohu hindamisel, võttes arvesse kõiki asjakohaseid andmeid. Riskihindamise metoodika ja kriteeriumid peaksid olema kõigis liikmesriikides ühesugused, et tagada kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused. Toodet, mille suhtes kohaldatakse liidu ühtlustamisõigusakte, millega nähakse ette teatavate avalike huvide kaitsega seotud olulised nõuded, tuleks käsitada kõnealuste huvide seisukohast ohutuna, kui asjaomane toode vastab kõnealustele olulistele nõuetele. [ME 4]

(15a)

Tarbijatel on turujärelevalvele kaasaaitamisel aktiivne ja oluline roll, kuna tavaliselt puutuvad nad otseselt kokku ohtu kujutavate toodetega, sealhulgas toodetega, mis ei ole kohaldatavate liidu õigusaktidega kooskõlas. Sellega seoses peaksid liikmesriigid tõstma tarbijate teadlikkust nende õigustest esitada kaebusi seoses tooteohutuse ja turujärelevalvetegevuse küsimustega ning tagama, et teatamismenetlus oleks kergesti juurdepääsetav, suhteliselt lihtne ja tõhus. Komisjon peaks lisaks uurima võimalusi muuta selliste kaebuste esitamine ühtlustatuks kogu liidus, luues näiteks keskse andmebaasi, kuhu saab talletada tarbijate esitatud kaebused, ning uurima ka võimalust muuta need kaebused avalikuks, kuna asjaomastel ettevõtjatel on õigus need läbi vaadata ja nendele vastata. [ME 5]

(16)	Toodet, mille suhtes kohaldatakse liidu ühtlustamisõigusakte, millega ei ole ette nähtud olulisi nõudeid, kuid mille eesmärk on tagada teatavate avalike huvide kaitse, tuleks käsitada kõnealuste huvide seisukohast ohutuna, kui asjaomane toode vastab kõnealustele õigusaktidele.

(17)	Toodet, mille suhtes ei kohaldata liidu ühtlustamisõigusakte, kuid mis vastab inimeste tervist ja ohutust käsitlevatele siseriiklikele eeskirjadele või Euroopa Liidu Teatajas avaldatud Euroopa standarditele, tuleks käsitada tervise ja ohutuse seisukohast ohutuna.

(18)

Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks läbi viia ohu hindamine, et teha kindlaks tooted, mis võivad negatiivselt mõjutada avalikke huvisid, mille kaitse on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr …/… (13) (*1), valdkondlike liidu ühtlustamisõigusaktidega ja muude liidu õigusaktidega, mis käsitlevad käesoleva määrusega hõlmatud tooteid. Ohu hindamisel tuleks võimaluse korral võtta arvesse andmeid ohu kohta, mis on seoses asjaomase tootega juba realiseerunud. Arvesse tuleks võtta ka kõiki meetmeid, mida asjaomane ettevõtja on ohu vähendamiseks juba võtnud. Eelkõige tuleks võtta arvesse tarbijate võimalikku haavatavust võrreldes professionaalsete kasutajatega, samuti teatavate tarbijarühmade (nt lapsed, vanurid ja puudega inimesed) suuremat haavatavust.

(19)

Nii uusi kui ka kasutatud tooteid, mis pärinevad väljastpoolt liitu, võib turule lasta ainult pärast nende vabasse ringlusse lubamist. Liidu välispiiridel tuleb tagada tõhus kontroll, et peatada selliste toodete vabasse ringlusse lubamine, mis võivad liidu turule laskmisel kujutada ohtu, kuni turujärelevalveasutused viivad läbi hindamise ja teevad lõpliku otsuse.

(20)

Piisava kontrolli teostamise kohustuse kehtestamine asutustele, kes vastutavad liidu turule sisenevate toodete kontrolli eest, aitab seega muuta liidu tooteturu ohutumaks. Sellise kontrolli tõhustamiseks tuleks edendada kõnealuste asutuste ja turujärelevalveasutuste vahelist peaksid kõnealused asutused ja turujärelevalveasutused olema kohustatud tegema koostööd ja teabevahetust vahetama teavet seoses ohtu kujutavate ja nõuetele mittevastavate toodetega. [ME 6]

(21)

Turujärelevalveasutustele tuleks anda õigus tooted hävitada, muuta need kasutuskõlbmatuks või nõuda, et asjaomane ettevõtja need hävitaks, kui asutused peavad seda vajalikuks ja proportsionaalseks, tagamaks et sellised tooted ei kujuta enam ohtu. Asjaomane ettevõtja peaks kandma kõik selliste tegevustega seotud kulud, eelkõige turujärelevalveasutusele tekkinud kulud. [ME 7]

(22)	Liidu turule sisenevate toodete kontrolli eest vastutavad asutused ei tohiks käesoleva määruse alusel peatada või keelata selliste toodete vabasse ringlusse lubamist, mida liitu sisenevad isikud toovad füüsiliselt kaasa isiklikuks mitteäriliseks otstarbeks.

(23)

Tuleks tagada tõhus, kiire ja täpne teabevahetus liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja komisjoni vahel. Seepärast tuleks selliseks teabevahetuseks ette näha tõhusad vahendid. Liidu kiirhoiatus- ja teabevahetussüsteem (RAPEX) on toiminud tulemuslikult ja tõhusalt. RAPEX võimaldab võtta kogu liidus meetmeid seoses toodetega, mis kujutavad ohtu suuremal alal kui ühe liikmesriigi territoorium. Tarbetu dubleerimise vältimiseks tuleks kõnealust süsteemi kasutada ja pidevalt ajakohastada kõigi selliste käesoleva määruse kohaste ohuteadete edastamiseks, mis on seotud ohtu kujutavate toodetega. Samuti peaks RAPEX hõlmama toiduga kokkupuutuvate materjalidega seotud teavitusi, mis tuleks sinna üle tuua platvormilt RASFF (toidu- ja söödaalane kiirhoiatussüsteem). [ME 8]

(24)

Ühtse ja kulutõhusa turujärelevalve tagamiseks kogu liidus peaksid liikmesriigid korrapäraselt ja üksikasjalikult arhiveerima ja jagama kogu asjakohast teavet siseriiklike meetmete, sealhulgas käesoleva määruse kohaste teadete kohta, et luua terviklik turujärelevalvealase teabe andmebaas. Komisjon on loonud andmebaasi, mida nimetatakse turujärelevalve teabe- ja sidesüsteemiks; see andmebaas on selleks otstarbeks sobiv ja seda tuleks seega kasutada.

(25)

Liidu tooteturu suurust ja sisepiiride puudumist arvesse võttes on esmatähtis, et käesoleva määrusega luuakse liikmesriikide turujärelevalveasutused sooviksid ja suudaksid turujärelevalveasutuste jaoks raamistik, et nad saaksid omavahel tõhusalt koostööd teha ning ühiseid toetusmeetmeid koordineerida. Seega tuleks ette näha vastastikuse abi mehhanismid ning neid tugevdada, kontrollida ja nõuetekohaselt rahastada . [ME 9]

(25a)

Käesoleva määruse järjekindlat kohaldamist peaks hoolikalt jälgima komisjon, andes vajaduse korral ka liikmesriikidele soovitusi, kui ta leiab, et nende turujärelevalveasutustele antud volitused ja vahendid ei ole käesoleva määruse nõuete nõuetekohaseks täitmiseks piisavad. [ME 10]

(26)	Selleks et hõlbustada kolmandast riigist liidu turule sisenevate toodete turujärelevalvet, tuleks käesoleva määrusega ette näha liikmesriikide turujärelevalveasutuste ja kõnealuste kolmandate riikide ametiasutuste vahelise koostöö raamistik.

(26a)

Vigastused ja õnnetused kujutavad endast ühiskonnale üldiselt ja üksikisikutele suurt sotsiaalset ja majanduslikku koormust. Vigastuste ja õnnetuste ennetamist saab tõhustada peamiselt vigastuste järelevalve parandamise kaudu. Võttes arvesse projekti „Joint Action on Monitoring Injuries in Europe“ (JAMIE) raames saadud kogemusi, tuleks kiiremas korras luua üleeuroopaline vigastuste andmebaas, võttes eelkõige arvesse asjaolu, et JAMIE projekt lõpeb 2014. aastal. Lisaks on poliitiline pühendumus vajalik, et tagada, et vigastuste kohta teabe vahetamine liikmesriikide vahel on peamine prioriteet. [ME 11]

(27)

Tuleks luua Euroopa turujärelevalve foorum (foorum), kuhu kuuluvad turujärelevalveasutuste esindajad. Foorumile Foorum peaks toimima liikmesriikide asutuste vahelise struktureeritud koostöö platvormina ning sellesse peaksid olema pidevalt ja püsivalt kaasatud kõik asjaomased sidusrühmad, sealhulgas kutse- , äri- ja tarbijakaitseorganisatsioonid, et koguda turujärelevalve seisukohast asjakohast teavet turujärelevalveprogrammide väljatöötamiseks, rakendamiseks ja ajakohastamiseks. [ME 12]

(28)

Komisjon peaks andma turujärelevalveasutuste koostöö edendamiseks toetust ja osalema foorumis. Käesolevas määruses tuleks kindlaks määrata foorumi ülesanded. Foorumi kohtumisi peaks korraldama täitevsekretariaat, kes aitaks ka muul viisil foorumit selle ülesannete täitmisel. Selleks et muuta turujärelevalve tavad liidus sujuvamaks ja turujärelevalve tõhusamaks, peaks komisjon kaaluma käesoleva määruse järgmisel läbivaatamisel ettepaneku esitamist selle kohta, et foorumile antaks volitus kehtestada siduvaid soovitusi seoses turujärelevalve kvaliteedi ja tavadega. [ME 13]

(29)	Vajaduse korral tuleks luua referentlaboratooriumid, et anda sõltumatut tehnilist eksperdinõu ja viia läbi tootekatseid, mis on vajalikud turujärelevalve jaoks.

(29a)

Võttes ühelt poolt arvesse üha suurema hulga siseturul ringlevate toodete vahelist vastuolu ja teiselt poolt avaliku sektori vahendite piiratust, mis piiravad võimalust suurendada märkimisväärselt avaliku sektori järelevalvet piisavale tasemele, peaks komisjon otsima täiendavaid, uusi ja innovatiivseid turupõhiseid lahendusi tõhusama ja laiaulatuslikuma turujärelevalve tagamiseks, näiteks kvaliteedikontrollisüsteemi ja toodete auditeerimine kolmanda poole poolt. Komisjon peaks lisama nende kaalutluste tulemused hindamise üldaruandesse. [ME 14]

(30)

Käesolevas määruses tuleks omavahel tasakaalustada läbipaistvus, s.t teabe avalikustamine võimalikult suures mahus, ja konfidentsiaalsus, nt isikuandmete, ärisaladuse ja uurimise kaitse eesmärgil vastavalt siseriiklikele konfidentsiaalsuseeskirjadele või komisjoni puhul vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (14). Lisaks tuleks käesoleva määruse puhul järgida selliseid andmekaitse põhimõtteid nagu isikuandmete konfidentsiaalne käitlemine, nõue töödelda andmeid õiglaselt ja seaduslikult ning konkreetsel eesmärgil, tagades samas nende kvaliteedi ja võimaldades asjaomastel üksikisikutel oma õigusi kasutada. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (15) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (16) kohaldatakse käesoleva määruse kontekstis. [ME 15]

(31)	Pädevate asutuste vahetatava teabe suhtes tuleks kohaldada rangeimad konfidentsiaalsuse ja ametisaladuse hoidmise nõudeid ning tagada, et ei seata ohtu uurimist ega kahjustata ettevõtjate mainet.

(32)	Liikmesriigid peaksid tagama pädevate asutuste võetud meetmete suhtes pädevates kohtutes asjakohased õiguskaitsevahendid.

(33)

Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad käesoleva määruse rikkumiste eest kohaldatavate karistuste kohta ja tagama nende rakendamise. Need karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning sõltuma rikkumise tõsidusest, kestusest ja tahtlikust või korduvast laadist ning ettevõtjate suurusest nii, et võetakse arvesse asjaomase ettevõtte töötajate arvu ja aastakäivet, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) puhul . Rikkumistega kaasnevad halduskaristused, mis ühtlustatakse liidu tasandil. Liikmesriike tuleks julgustada sellistest karistustest kogutud tulu eraldama turujärelevalvetegevusele. [ME 16]

(33a)

Karistuste hoiatava mõju suurendamiseks peaks komisjon need avalikuks tegema. Lisaks tuleks ettevõtjad, kelle puhul on käesoleva määruse tahtlik rikkumine korduvalt tuvastatud, kanda avalikku üleliidulisse musta nimekirja. [ME 17]

(34)

Turujärelevalvet tuleks vähemalt osaliselt rahastada ettevõtjate makstavate tasude abil, kui ettevõtjad peavad turujärelevalveasutuste nõudel võtma parandusmeetmeid või kui kõnealused asutused peavad ise meetmeid võtma. Liikmesriigid peaksid tagama, et käesoleva määruse kohaselt makstavatest tasudest kogutud tulud eraldatakse turujärelevalvemeetmetele. [ME 18]

(35)

Käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks peaks liit aitama rahastada turujärelevalvepoliitika rakendamiseks vajalikke meetmeid, nagu suuniste koostamine ja ajakohastamine, eel- või abitegevus seoses liidu õigusaktide rakendamisega, tehnilise abi kavad ja koostöö kolmandate riikidega, samuti poliitika edendamine liidu ja rahvusvahelisel tasandil.

(36)	Liidu rahaline abi tuleks teha kättesaadavaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012 (17), sõltuvalt rahastatava tegevuse laadist, eelkõige Euroopa turujärelevalve foorumi täitevsekretariaadile antavaks toetuseks.

(36a)

Tervisele ja ohutusele võimalikku tõsist ohtu kujutavate toodete identifitseerimise ja jälgimise hõlbustamiseks ning seega tarbijate tervise ja ohutuse kõrge taseme säilitamiseks, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et luua üleeuroopaline vigastuste andmebaas. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. [ME 19]

(37)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühtsed tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused siseriiklike meetmete suhtes, mida liikmesriigid peavad võtma ja millest nad peavad teatama seoses toodetega, mille suhtes kohaldatakse liidu ühtlustamisõigusakte, ja kehtestada eeskirjad liidu referentlaboratooriumide loomiseks.

(38)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühtsed tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused seoses teatavate tootekategooriate või sektorite puhul teostatava kontrolli ühtsete tingimustega, sealhulgas kontrolli ulatuse ja kontrollitava valimi piisavusega. Samuti tuleks anda rakendusvolitused seoses ettevõtjate poolt turujärelevalveasutustele teabe esitamise meetoditega ning ühtsete tingimustega, mille alusel määrata kindlaks juhud, mil sellist teavet tuleb esitada. Samuti tuleks komisjonile anda rakendusvolitused seoses RAPEXi kaudu teabe vahetamise meetodite ja korraga ning seoses ajutiste või alaliste turustuspiirangute kehtestamisega tõsist ohtu kujutavate toode suhtes, määrates vajaduse korral kindlaks kontrollimeetmed, mida liikmesriigid peavad nende rakendamiseks võtma juhul, kui muude liidu õigusaktidega ei ole ette nähtud erikorda kõnealuse ohu vähendamiseks. Samuti tuleks komisjonile anda rakendusvolitused seoses üldise riskihindamise metoodikaga ja vajaduse korral suunistega nimetatud üldise metoodika rakendamiseks konkreetsetele tootekategooriatele. Neid volitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 182/2011 (18). [ME 20]

(39)	Kui tungivalt kiireloomulised asjaolud seda nõuavad, peaks komisjon nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud tõsist ohtu kujutavate toodete suhtes võetavate piiravate meetmetega, võtma vastu rakendusaktid, mida kohaldatakse viivitamata.

(39a)

Ettevaatusprintsiip, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 191 lõikes 2 ja käsitletud muu hulgas komisjoni 2. veebruari 2000. aasta teatises „Ettevaatusprintsiibi kohta“, on tooteohutuse ja tarbijate ohutuse aluspõhimõte ja seda peaksid turujärelevalveasutused tooteohutuse hindamisel nõuetekohaselt arvesse võtma. [ME 21]

(40)

Nõukogu direktiivi 89/686/EMÜ (19), nõukogu direktiivi 93/15/EMÜ (20), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/9/EÜ (21), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/25/EÜ (22), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/16/EÜ (23), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/23/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/5/EÜ (24), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/9/EÜ (25), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/14/EÜ (26), direktiivi 2001/95/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/108/EÜ (27), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/42/EÜ (28), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/95/EÜ (29), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/23/EÜ (30), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ (31), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/48/EÜ (32), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/105/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/142/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/65/EL (33), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 305/2011 (34) ja määruse (EÜ) nr 765/2008 turujärelevalvealased sätted kattuvad käesoleva määruse sätetega. Seepärast tuleks need sätted välja jätta. Vastavalt tuleks muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 764/2008 (35).

(40a)

Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikega 2 ning ta esitas arvamuse 30. mail 2013 (36)

(41)

Kuna käesoleva määruse eesmärki – tagada, et turul olevad, liidu õigusaktidega hõlmatud tooted vastavad nõuetele, millega nähakse ette tervise ja ohutuse ja muude avalike huvide kõrgetasemelise kaitse, ning kindlustada samas siseturu toimimine, kehtestades selleks liidus ühtse turujärelevalve raamistiku – ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, kuna selleks on vaja kõigi liikmesriikide pädevate asutuste väga kõrgetasemelist koostööd ja ühtset tegutsemist, küll aga on seda eesmärgi ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(42)	Käesoleva määrusega järgitakse põhiõigusi ja eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtteid, eelkõige üritatakse määrusega täielikult järgida kohustust tagada kõrgetasemelise inimeste tervise kaitse ja tarbijakaitse, samuti ettevõtlusvabadus ja õigus omandile,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse raamistik, mille kohaselt kontrollitakse toodete vastavust nõuetele, mille eesmärk on tagada inimeste tervise ja üldise ohutuse, töötervishoiu ja -ohutuse, tarbijakaitse, keskkonna, avaliku julgeoleku ja muude avalike huvide kõrgetasemeline kaitse.

Käesoleva määruse sätted põhinevad ettevaatusprintsiibil. [ME 22]

Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Käesoleva määruse I, II, III, V ja VI peatükki kohaldatakse kõigi määrusega (EL) nr …/… (*2) või liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud toodete suhtes, sealhulgas tootja enda tarbeks koostatud või toodetud toodete suhtes, sel määral, mil liidu ühtlustamisõigusaktid ei sisalda sama eesmärgiga erisätteid.

2. I ja IV peatükki ning artiklit 23 kohaldatakse kõigi toodete suhtes, mis on hõlmatud liidu õigusaktidega, sel määral, mil muud liidu õigusaktid ei sisalda erisätteid, mis käsitlevad välispiiri kontrolli korraldamist või välispiiri kontrolli eest vastutavate ametiasutuste vahelist koostööd.

3. II, III, V ja VI peatükki ei kohaldata järgmiste toodete suhtes:

a)	inimtervishoius kasutatavad ravimid või veterinaarravimid;

b)	meditsiiniseadmed ja meditsiinilised in vitro diagnostikaseadmed;

c)	inimpäritoluga veri, koed, rakud, organid ja muud ained.

4. Käesoleva määruse III peatükki ei kohaldata direktiiviga 2010/35/EL hõlmatud transporditavate surveseadmete suhtes.

5. Käesoleva määruse artikleid 11 ja 18 ei kohaldata järgmiste toodete suhtes:

a)	tooted, mille suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1907/2006;

b)	direktiivi 2009/142/EÜ artikli 1 lõike 2 punktis b määratletud abiseadmed;

c)	surveseadmed, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 97/23/EÜ artikli 3 lõike 3 sätteid;

d)	lihtsad surveanumad, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/105/EÜ artikli 3 lõike 2 sätteid.

6. Käesolevat määrust ei kohaldata valdkondades, mida reguleeritakse liidu õigusaktidega, mis käsitlevad ametlikku kontrolli ja muid meetmeid, mille eesmärk on kontrollida vastavust järgmistele eeskirjadele:

a)	eeskirjad, mis käsitlevad toitu ja toiduohutust kõigis tootmisetappides, toidu töötlemist ja turustamist, sealhulgas eeskirjad, mille eesmärk on tagada õiglased kauplemistavad ja kaitsta tarbijate huvisid ja teavet;

b)	eeskirjad toiduga kokku puutuvate materjalide ja esemete tootmise ja kasutamise kohta;

c)	eeskirjad geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta;

d)	eeskirjad, mis käsitlevad sööta ja söödaohutust kõigis tootmisetappides, sööda töötlemist, turustamist ja kasutamist, sealhulgas eeskirjad, mille eesmärk on tagada õiglased kauplemistavad ja kaitsta tarbijate huvisid ja teavet;

e)	eeskirjad, millega nähakse ette loomatervishoiunõuded;

f)	eeskirjad, mille eesmärk on ära hoida ja vähendada loomsetest kõrvalsaadustest ja nendest saadud toodetest tulenevaid ohte inimeste või loomade tervisele;

g)	eeskirjad, millega kehtestatakse loomakaitsenõuded;

h)	eeskirjad taimekahjurivastaste kaitsemeetmete kohta;

i)	eeskirjad, mis käsitlevad taimepaljundusmaterjali tootmist turule laskmise eesmärgil ja taimepaljundusmaterjali turule laskmist;

j)	eeskirjad, millega nähakse ette taimekaitsevahendite turule laskmise ja kasutamise ning pestitsiidide jätkusuutliku kasutamise nõuded;

k)	eeskirjad mahepõllumajandusliku tootmise ning mahetoodete märgistamise kohta;

l)	eeskirjad kaitstud päritolunimetuse, kaitstud geograafilise tähise ja garanteeritud traditsioonilise toote kasutamise ja märgistamise kohta.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„toode“ – tootmisprotsessi käigus saadud teel saadud aine, segu, valmistis või kaup, mis ei ole toiduaine, loomasööt ega inim-, taimset või loomset päritolu toode , mis on vahetult seotud nende tulevase paljunemisega ; [ME 23]

2)	„turul kättesaadavaks tegemine“ – toote pakkumine tasu eest või tasuta liidu turul äritegevuse käigus kas toote levitamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;

3)	„turule laskmine“ – toote esmakordne liidu turul kättesaadavaks tegemine;

4)	„tootja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab toote või laseb toote projekteerida või valmistada ja kes turustab seda toodet oma nime või kaubamärgi all;

5)	„volitatud esindaja“ – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kindlaksmääratud ülesannetega , mis on seotud tootja kohustustega asjakohaste liidu õigusaktide alusel ; [ME 24]

6)	„importija“ – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb liidu turule kolmandast riigist toodud toote;

7)	„levitaja“ – tarneahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole tootja ega importija ja kes teeb toote turul kättesaadavaks;

7a)	„vahendav teenuseosutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes võimaldab toote turule tuua või turul kättesaadavaks teha elektrooniliste vahenditega, käitades näiteks e-kaubanduse platvorme või majutades veebisaite; [ME 25]

8)	„ettevõtjad“ – tootja, volitatud esindaja, importija ja turustaja;

9)	„vastavushindamine“ – määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 12 määratletud vastavushindamine;

10)	„vastavushindamisasutus“ – määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 13 määratletud vastavushindamisasutus;

11)	„turujärelevalve“ – ametiasutuste tegevus ja meetmed, millega tagatakse, et tooted ei ohusta tervist, ohutust või muid avaliku huvi kaitsega seotud aspekte ning juhul, kui tooted kuuluvad liidu ühtlustamisõigusaktide reguleerimisalasse, vastavad kõnealustes õigusaktidega kehtestatud nõuetele;

12)	„turujärelevalveasutus“ – liikmesriigi ametiasutus, mis vastutab turujärelevalve eest liikmesriigi territooriumil kes on pädev ellu viima käesolevas määruses reguleeritud volitusi ; [ME 26]

-13)	„nõuetele mittevastav toode“ – toode, mis ei vasta selle suhtes kohaldatavates liidu õigusaktides sätestatud nõuetele; [ME 27]

13)

„ohtu kujutav toode“ – toode, millel võib olla on võimalik kahjulik mõju inimeste tervisele ja ohutusele üldiselt, töötervishoiule ja -ohutusele, tarbijakaitsele, keskkonnale ja avalikule julgeolekule, samuti muudele avalikele huvidele määral, mis läheb kaugemale sellest, mida peetakse mõistlikuks ja vastuvõetavaks asjaomase toote tavapärastes ja põhjendatult eeldatavate kasutustingimuste põhjal, sealhulgas toote kasutusaja ja vajaduse korral kasutuselevõtmis-, paigaldamis- ja hooldusnõuete põhjal; [ME 28]

13a)	„kujunevat ohtu kujutav toode“ – toode, mille kohta on kindlaid teadusandmeid, et see kujutab endast alles kujunevat ohtu või teadaolevat ohtu, kui seda kasutatakse uutes või tundmatutes tingimustes, mida tootja ei saa mõistlikult ette näha; [ME 29]

14)	„tõsist ohtu kujutav toode“ – toode, mis kujutab endast tõsist ohtu, mis nõuab kiiret sekkumist ja järelmeetmeid, kaasa arvatud juhul, kui mõju ei pruugi olla vahetu;

15)	„tagasinõudmine“ – meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi toode, mis on seal juba lõpptarbijale kättesaadavaks tehtud;

16)	„kõrvaldamine“ – meede, mille eesmärk on vältida tarneahelas oleva toote kättesaadavaks tegemist turul;

17)	„vabasse ringlusse lubamine“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (37) artiklis 77 sätestatud menetlus;

18)

„liidu ühtlustamisõigusakt“ – liidu õigusakt, millega ühtlustatakse toodete turustamise tingimusi ning sätestatakse toote nõutavad omadused, nagu kvaliteet, kasutusomadused, ohutus või mõõtmed, sealhulgas tootele esitatavad nõuded seoses nimetusega, mille all toodet müüakse, terminite, sümbolite, kontrollimise ja kontrollimeetodite, pakendamise, märgistamise ning vastavushindamismenetlusega ; [ME 30]

19)	„Euroopa standard“ – Euroopa standard, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012 (38) artikli 2 lõike 1 punktis b;

20)	„ühtlustatud standard“ – määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 lõike 1 punktis c määratletud harmoneeritud standard.

II PEATÜKK

Liidu turujärelevalve raamistik

Artikkel 4

Turujärelevalve kohustus

1. Liikmesriigid teostavad turujärelevalvet käesoleva määrusega hõlmatud toodete üle.

2. Turujärelevalvet korraldatakse ja teostatakse kooskõlas käesoleva määrusega, eesmärgiga tagada, et liidu turule ei lastaks ja turul ei müüdaks ohtu kujutavaid ja nõuetele mittevastavaid tooteid, ja kui selliseid tooteid müüakse, võetaks tulemuslikke ja proportsionaalseid meetmeid tootest tuleneva ohu või selle nõuetele mittevastavuse kõrvaldamiseks. [ME 31]

3. Liikmesriigid teostavad seiret turujärelevalvemeetmete rakendamise ja välispiiride kontrolli üle ning koostavad komisjonile igal aastal aruande nimetatud meetmete ja turujärelevalvemeetmete ja välispiiride kontrolli kohta. Aruandes esitatav teave hõlmab teostatud kontrollide arvu statistikat ja tulemusi , mis tehakse teatavaks kõigile liikmesriikidele. Liikmesriigid võivad koostada tulemuste kokkuvõtte ja selle avalikustada. Komisjon teeb selle teabe üldsusele kättesaadavaks elektrooniliselt, ja kui see on asjakohane, siis ka muude vahenditega . [ME 32]

4. Lõike 3 kohaselt läbiviidava turujärelevalve meetmete seire ja hindamise tulemused tehakse üldsusele kättesaadavaks elektrooniliselt, ja kui asjakohane, siis ka muude vahenditega. [ME 33]

Artikkel 5

Turujärelevalveasutused

1. Iga liikmesriik loob või määrab turujärelevalveasutused ja määrab kindlaks nende kohustused, volitused ja koosseisu. [ME 34]

2. Iga liikmesriik annab turujärelevalveasutustele antakse nende ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks vajalikud volitused, inimressursid ja materiaalsed ja usaldab neile vajalikud ressursid ja vahendid ning esitab selle kohta komisjonile aruande. Komisjon hindab , kas need volitused ja vahendid on selle liikmesriigi käesoleva määruse kohaste turujärelevalve kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks piisavad ja teeb oma hindamiste tulemused üldsusele kättesaadavaks elektrooniliselt, ja kui see on asjakohane, siis ka muude vahenditega . [ME 35]

3. Iga liikmesriik loob asjakohased mehhanismid tagamaks, et tema loodud või määratud Turujärelevalveasutused jagaksid jagavad teavet, teeksid teevad koostööd ja kooskõlastaksid kooskõlastavad oma tegevust nii omavahel kui ka ametiasutustega, kes vastutavad toodete kontrolli eest liidu välispiiridel. [ME 36]

4. Iga liikmesriik annab komisjonile teada oma turujärelevalveasutused ja nende pädevusvaldkonnad ning vajalikud kontaktandmed.; Komisjon edastab teeb selle teabe muudele liikmesriikidele ja avaldab turujärelevalveasutuste nimekirja üldsusele kättesaadavaks elektrooniliselt, ja kui see on asjakohane, siis ka muude vahenditega . [ME 37]

5. Liikmesriigid annavad üldsusele teada riiklike turujärelevalveasutuste olemasolust ning teevad teatavaks nende kohustused , volitused, olemasolevad ressursid, koostöömehhanismid ja nimed, samuti nendega kontaktandmed. [ME 38]

Artikkel 6

Turujärelevalveasutuste üldised kohustused

1. Turujärelevalveasutused korraldavad oma tegevused viisil, mis võimaldab saavutada suurima tõhususe . Nad teostavad piisavas ulatuses, piisava sagedusega ja piisava valimi alusel asjakohaseid tooteomaduste kontrollimisi dokumentide kontrollimise ja vajadusel füüsilise või laboratoorse kontrolli vormis. Selle jaoks kontrollivad turujärelevalveasutused pisteliselt teatava arvu turul kättesaadavaks tehtud tooteid, mis on piisav, et hinnata nende toodete nõuetele vastavust ja tegelikku ohtu. Nad registreerivad nimetatud kontrollimised artiklis 21 osutatud turujärelevalve info- ja teavitussüsteemis. Asjakohasel juhul püüavad turujärelevalveasutused auditeerida lisaks nendele tavapärastele turuvalimi mehhanismidele proaktiivselt tarneahela protsesse üksustes, mis osalevad tarbekaupade tootmises, importimises, nendega kauplemises, turunduses ja jaemüügis. [ME 39]

Käesoleva määruse Artiklis 1 sätestatud eesmärkidega seotud teadaoleva või kujuneva ohu puhul, mis tuleneb konkreetsest tootest või tootekategooriast, võib komisjon võtta vastu rakendusakte, et luua ühetaolised tingimused selle konkreetse toote või tootekategooria , sellega seoses kontrollitava valimi suuruse kindlaksmääramise kriteeriumide ning teadaoleva või kujuneva ohu olemuse kontrollimiseks ühe või mitme turujärelevalveasutuse poolt. Need tingimused võivad hõlmata eeskirju, mille alusel ajutiselt suurendatakse teostatavate kontrollide ulatust ja sagedust ning kontrollitavat valimit. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 32 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 40]

2. Kui see on asjakohane, hoiatavad Turujärelevalveasutused hoiatavad nende territooriumidel elavaid tarbijaid piisavalt vara viivitamata toodete eest, mille kohta on kindlaks tehtud, et need kujutavad ohtu. Kui saadaval on andmed tootja, jaemüügikanali ja müügiperioodi kohta, sisaldab teave ka neid andmeid. [ME 41]

Nad Turujärelevalveasutused teevad koostööd ettevõtjatega ettevõtjate ja teiste pädevate riiklike asutustega , et vältida või vähendada kõnealuste ettevõtjate poolt kättesaadavaks tehtud toodetest tulenevat ohtu. Selleks stimuleerivad ja edendavad nad ettevõtjate vabatahtlikku tegevust, sealhulgas kujundades ja järgides vajaduse korral häid toimimistavasid. [ME 42]

3. Turujärelevalveasutused täidavad oma kohustusi käesoleva määruse alusel sõltumatult, erapooletult ja eelistusteta. Nad kasutavad oma volitusi ettevõtjate suhtes kooskõlas proportsionaalsuspõhimõttega.

4. Kui see on nende ülesannete täitmiseks vajalik ja õigustatud, võivad turujärelevalveasutused siseneda ettevõtjate ruumidesse , kontrollida asjakohaseid dokumente, nendega tutvuda ja teha neist koopiaid ja võtta vajalikke tootenäidiseid. [ME 43]

5. Turujärelevalveasutused:

a)	annavad tarbijaile ja muudele huvitatud isikutele võimaluse esitada kaebusi toote ohutuse, turujärelevalvemeetmete ja toodetest tulenevate ohtude kohta ning käsitlevad neid kaebusi nõuetekohaselt mõistliku tähtaja jooksul ; [ME 44]

b)	kontrollivad, kas parandusmeede on võetud õigeaegselt ; [ME 45]

c)	hoiavad end kursis tooteohutusega seotud teaduslike ja tehniliste teadmiste arenguga. ning toodete vastavusega kohaldatavatele liidu õigusaktidele; [ME 46]

ca)	teostavad järelevalvet õnnetuste ja tervisekahjustuste üle, mille korral on kahtlus, et need võivad olla tekkinud seoses toodetega; [ME 47]

cb)	võtavad vastava ettepaneku korral osa riiklikest standardimistegevustest, eesmärgiga töötada välja või vaadata läbi Euroopa standardid, mida komisjon taotleb kooskõlas määruse (EL) nr 1025/2012 artikliga 10. [ME 48]

6. Et turujärelevalveasutustel oleks võimalik täita artiklis 5 sätestatud ülesandeid, kehtestatakse asjakohased menetlused ja antakse neist üldsusele teada.

7. Piiramata siseriikliku õiguse kohaldamist konfidentsiaalsuse valdkonnas, tagatakse turujärelevalveasutuste poolt kogutavate ja võrreldavate andmete konfidentsiaalsuse kaitse. Riiklike turujärelevalveasutuste vahel ning nende ja komisjoni vahel vahetatav konfidentsiaalne teave jääb konfidentsiaalseks, v.a juhul, kui andmete allikaks olev ametiasutus nõustub selle avalikustamisega.

8. Konfidentsiaalsuse kaitse ei tohi takistada teabe edastamist turujärelevalveasutustele, kui see on vajalik tõhusa järelevalve tagamiseks.

Artikkel 7

Turujärelevalveprogrammid

1. Iga liikmesriik koostab üldise turujärelevalveprogrammi ning vaatab selle vähemalt iga nelja aasta järel läbi ja täiendab vajaduse korral. Programm hõlmab turujärelevalve korraldust ja sellega seotud meetmeid ning võtab liidu ühtlustamisõigusaktide ja määruse (EL) nr …/… (*3) kohaldamisel arvesse ettevõtluse vajadusi üldiselt ning eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate omi ning selles pakutakse juhiseid ja abi. See peab sisaldama järgmist:

a)	artikli 5 lõike 1 alusel määratud ametiasutuste valdkondlikku ja geograafilist pädevust;

b)	ametiasutustele eraldatud rahalisi vahendeid, personali, tehnilisi ja muid vahendeid;

ba)	artiklite 10 ja 16 alusel ettevõtjatele kohaldatavate lõivude tasemeid ja nende arvutamismeetodeid; [ME 49]

c)	erinevate ametiasutuste peamisi töövaldkondi;

d)	erinevate ametiasutuste ja tolliasutuste omavahelise koordineerimise mehhanisme;

e)	ametiasutuste osalemist teabevahetuses vastavalt V peatükile;

f)	ametiasutuste osalemist valdkondlikus või projektipõhises koostöös liidu tasandil;

g)	vahendeid artikli 6 lõikes 5 sätestatud nõuete täitmiseks.

2. Iga liikmesriik koostab valdkondlikud programmid koos peamiste asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas kutse-, äri- ja tarbijakaitseorganisatsioonidega ning vaatab need igal aastal läbi ja vajaduse korral täiendab neid. Need programmid hõlmavad kõiki valdkondi, milles ametiasutused rakendavad turujärelevalvemeetmeid. [ME 50]

3. Üldised ja valdkondlikud programmid ja nende täiendused tehakse komisjoni kaudu teatavaks muudele liikmesriikidele. ja komisjonile ning Kui artikli 6 lõikest 6 ei tulene teisiti, tehakse programmid üldsusele kättesaadavaks elektrooniliselt, ja kui see on asjakohane, siis ka muul viisil. [ME 51]

Komisjon hindab üldiseid ja valdkondlikke programme ning koostab vajaduse korral liikmesriikidele soovitused nimetatud hindamise põhjal. Komisjon teeb oma hindamiste tulemused ja vajaduse korral ka liikmesriikidele antavad soovitused üldsusele kättesaadavaks elektrooniliselt, ja kui see on asjakohane, siis ka muul viisil. [ME 52]

Artikkel 8

Ettevõtjate üldised kohustused

1. Vastavalt nende rollile tarneahelas esitavad ettevõtjad ja vajaduse korral vastavushindamisasutused turujärelevalveasutustele viimaste nõudmisel kogu dokumentatsiooni ja teabe, mida nimetatud ametiasutused vajavad oma ülesannete täitmiseks, keeles, mis on kõnealusele ametiasutusele kergesti arusaadav. Teave sisaldab andmeid, mis võimaldavad toote täpset identifitseerimist ja vajaduse korral hõlbustavad toote jälgimist. Juhul kui ettevõtja sai asjaomase dokumentatsiooni ja teabe eelnevalt teiselt ettevõtjalt ja need on liidu ja liikmesriikide ärisaladuse eeskirjade kohaselt konfidentsiaalsed, tagavad turujärelevalveasutused sellise dokumentatsiooni ja teabe esitamisel nende konfidentsiaalsuse. [ME 53]

2. Ettevõtjad esitavad turujärelevalveasutustele kogu vajaliku teabe, k.a sellise, mis võimaldab toote täpset identifitseerimist ja hõlbustab selle jälgimist teevad turujärelevalveasutuste nõudmisel nendega koostööd kõikide meetme puhul, mis on võetud nende ettevõtjate turule toodud või turul kättesaadavaks tehtud toodetest või nende nõuetele mittevastavusest tulenevate riskide kõrvaldamiseks . [ME 54]

2a. Käesoleva artikli alusel turujärelevalveasutusele esitatav või kättesaadavaks tehtav teave on selge, arusaadav ja mõistetav. [ME 55]

2b. Käesolevas artiklis sätestatud kohustused kehtivad ka vahendavate teenuseosutajate suhtes. [ME 56]

III PEATÜKK

Toodete kontroll liidu piires

Artikkel 9

Nõuetele mittevastavad ja ohtu kujutavad tooted [ME 57]

1. Kui turujärelevalveasutustel on artikli 6 lõikes 1 osutatud kontrolli käigus või tänu saadud teabele piisav põhjus uskuda, et turule lastud või seal kättesaadavaks tehtud või teenuse osutamise käigus kasutatav toode võib olla nõuetele mittevastav või kujutada endast ohtu, peavad nad viima läbi asjaomase toote riskihindamise, võttes arvesse käesoleva määruse artiklis 13 ning määruse (EL) nr …/… (*4) artiklis 6 sätestatud kaalutlusi ja kriteeriume. [ME 58]

Turujärelevalveasutused võtavad nõuetekohaselt arvesse kõiki kergesti kättesaadavat katsetulemust ja riskihinnangut kättesaadavaid ja mõistetavaid katsetulemusi ja riskihinnanguid , mille on toote suhtes läbi viinud või avaldanud ettevõtja või muu isik või ametiasutus, k.a muude liikmesriikide ametiasutused. [ME 59]

2. Liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud Toodete puhul annab formaalne mittevastavus liidu õigusaktidele võib anda turujärelevalveasutustele piisava põhjuse uskuda, et toode võib kujutada endast ohtu, kui: [ME 60]

a)	sellele ei ole kinnitatud CE-märgist või muid märgiseid, mida nõuavad liidu ühtlustamisõigusaktid, või see on kinnitatud valesti;

aa)	toode või tootetutvustus kannab ilma loata kaubamärki, mis on olemuselt sarnane selle toote registreeritud kaubamärgiga ega võimalda seepärast tagada toote autentsust ega päritolu; [ME 61]

b)	ELi vastavusdeklaratsiooni, kui see on nõutav, ei ole koostatud või see on koostatud valesti;

c)	tehniline dokumentatsioon on poolik või puudub;

d)	nõutav märgistus või kasutusjuhend on poolik või puudub.

Hoolimata sellest, kas riskihinnang näitab, et toode kujutab endast tõepoolest ohtu, nõuavad turujärelevalveasutused ettevõtjalt formaalse mittevastavuse kõrvaldamist. Kui ettevõtja seda ei tee, tagavad võivad turujärelevalveasutused asjakohasel juhul toote turult kõrvaldamise või tagasinõudmise kõrvaldada või tagasi nõuda, kuni nõuetele mittevastavus on korrigeeritud . [ME 62]

3. Piiramata artikli 10 lõike 4 kohaldamist, määravad turujärelevalveasutused juhul, kui nad leiavad, et toode kujutab ohtu, viivitamatult kindlaks vajaliku parandusmeetme, mille ettevõtja peab ettenähtud aja jooksul ohu kõrvaldamiseks võtma. Turujärelevalveasutused võivad soovitada parandusmeetme või leppida selle kokku asjaomase ettevõtjaga.

Ettevõtja tagab, et kõikide tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud vastavate toodete suhtes võetakse kõik vajalikud parandusmeetmed.

Ettevõtja esitab vastavalt artiklile 8 turujärelevalveasutusele kogu vajaliku teabe ja eelkõige:

a)	tootest tuleneva ohu täieliku kirjelduse;

b)	kõigi ohu kõrvaldamiseks võetud parandusmeetmete kirjelduse.

Kui võimalik, identifitseerib turujärelevalveasutus toote tootja või importija ning võtab meetmeid lisaks levitajale ka selle ettevõtja suhtes.

4. Parandusmeetmed, mida ettevõtja peab võtma Ohtu kujutava toote suhtes võetavad parandusmeetmed , võivad hõlmata järgmist: [ME 63]

a)	juhul, kui toode on hõlmatud liidu ühtlustamisõigusaktides või nende alusel sätestatud nõuetega, selliseid meetmeid, mis on vajalikud toote vastavusseviimiseks nimetatud nõuetega;

juhul, kui toode võib kujutada endast ohtu üksnes teatavatel tingimustel või teatavatele isikutele ja kui liidu ühtlustamisõigusaktides õigusaktides selliseid ohte ei käsitleta: [ME 64]

i)	tootele sobivate, selgesõnaliste ja kergesti mõistetavate hoiatuste kinnitamist tootega kaasneda võivate ohtude kohta selle liikmesriigi ametlikus keeles / ametlikes keeltes, kelle turul toode on kättesaadavaks tehtud;

ii)	eeltingimuste kehtestamist toote turustamisele;

iii)	ohustatud isikute õigeaegset viivitamatut ja asjakohases vormis hoiatamist ohu suhtes, kaasa arvatud erihoiatuste avaldamine; [ME 65]

c)	juhul, kui toode võib kujutada endast tõsist ohtu, toote turulelaskmise või seal kättesaadavaks tegemise ajutist takistamist kuni riskihinnangu teostamiseni;

juhul, kui toode kujutab endast tõsist ohtu:

i)	toote turulelaskmise või seal kättesaadavaks tegemise viivitamatut takistamist; [ME 66]

ii)	toote turult kõrvaldamist või tagasinõudmist ja üldsuse viivitamatut teavitamist asjaomasest ohust sobivas vormis ; [ME 67]

iii)	toote hävitamist või muul viisil kasutuskõlbmatuks muutmist.

5. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse teabe esitamise üksikasjad lõike 3 kolmanda lõigu kohaselt, tagades samal ajal süsteemi tulemuslikkuse ja nõuetekohase toimimise. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 32 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 68]

Artikkel 10

Turujärelevalveasutuste võetavad meetmed

1. Kui turujärelevalveasutustel ei ole võimalik asjaomast ettevõtjat tuvastada või kui ettevõtja ei ole võtnud ettenähtud aja jooksul artikli 9 lõike 3 kohaseid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik vajalikud meetmed tootega kaasneva ohu kõrvaldamiseks.

2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseks võivad turujärelevalveasutused vastavalt olukorrale kohustada asjaomaseid ettevõtjaid võtma mh mis tahes parandusmeetmeid, millele on osutatud artikli 9 lõikes 4, või võtta selliseid meetmeid ise.

Turujärelevalveasutused võivad ohtu kujutavad tooted hävitada või muul viisil kasutuskõlbmatuks muuta, kui nad loevad seda vajalikuks ja proportsionaalseks. Nad võivad nõuda asjaomaselt ettevõtjalt sellise meetme kulude katmist. [ME 69]

Kõik turujärelevalveasutuse kulud, mis tekkivad seoses esimese lõigu kohaldamisega, kannab asjaomane ettevõtja, välja arvatud juhul, kui turujärelevalveasutus peab seda ebaproportsionaalseks, millisel juhul ta võib otsustada, et ettevõtja peab kandma vaid osa kuludest. [ME 70]

Esimene lõik ei takista liikmesriike lubamast turujärelevalveasutustel võtta muid, täiendavaid meetmeid.

3. Enne lõike 1 alusel meetmete võtmist ettevõtja suhtes, kes ei ole võtnud vajalikke parandusmeetmeid, annavad turujärelevalveasutused talle vähemalt 10 päeva, et saada ära kuulatud. [ME 71]

4. Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et toode kujutab endast tõsist ohtu, võtavad nad kõik vajalikud meetmed ning nad võivad seda teha ilma, et nõuaksid esmalt ettevõtjalt parandusmeetmete võtmist vastavalt artikli 9 lõikele 3, ja andmata ettevõtjale enne võimalust saada ära kuulatud. Sellistel juhtudel kuulatakse ettevõtja ära niipea, kui see on mõislikult teostatav.

5. Kõigi lõigete 1 või 4 kohaselt võetavate meetmete puhul:

a)	teavitatakse ettevõtjat neist viivitamatult ja antakse talle teavet võimalike parandusmeetmete kohta, mida asjaomase liikmesriigi õigus võimaldab;

b)	sedastatakse täpsed põhjused, millel need rajanevad;

c)	lõpetatakse need viivitamatult, kui ettevõtja on näidanud, et on võtnud nõutud meetmed.

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel juhul, kui ettevõtja, keda on meetmest teavitatud, ei ole asjaomane ettevõtja, teavitatakse meetmest liidus asuvat tootjat või importijat, kui viimane on turujärelevalveasutusele teada.

6. Kui on kindlaks tehtud, et toode kujutab endast ohtu Et kaitsta toodete kasutajate huve liidus, avaldavad turujärelevalveasutused selleks ettenähtud veebisaidil teabe toote identiteedi, ohu olemuse ning meetmete kohta, mis on võetud selle ennetamiseks, vähendamiseks või kõrvaldamiseks ulatuses, milles see on vajalik kaitsmaks toodete kasutajate huve liidus . Teavet ei avaldata juhul, kui konfidentsiaalsuse säilitamine on hädavajalik ärisaladuse hoidmiseks, isikuandmete kaitseks vastavalt liikmesriikide või liidu õigusele või seire- ja uurimismeetmetele vastutöötamise vältimiseks. [ME 72]

7. Kõigi lõike 1 või 4 kohaselt võetavate meetmete puhul võib kohaldada õiguskaitsevahendeid, k.a pöörduda pädeva riikliku kohtu poole.

8. Kui Turujärelevalveasutused nõuavad lõive asjaomastelt ettevõtjatelt, kes tabatakse nõuetele mittevastavate või ohtu kujutavate toodete liidu turule laskmiselt või liidu turul kättesaadavaks tegemiselt . Kui nad võtavad lõike 1 või 4 alusel meetmeid, võivad nad nõuda ettevõtjatelt lõive, et katta osaliselt või täielikud oma katavad need lõivud osaliselt või täielikult asutuste tegevuse, sh riskihindamise käigus läbiviidavate katsete kulud. [ME 73]

Lõive arvutatakse iga turujärelevalvemeetme tegelike kulude alusel ning neid kohaldatakse selliste turujärelevalvemeetmetega seotud ettevõtjatele. Selline lõiv ei ole suurem teostatud turujärelevalvemeetme tegelikest kuludest ning võib osaliselt või tervikuna sisaldada turujärelevalveasutuste töötajatel turujärelevalvekontrollide tegemiseks kulunud aega. [ME 74]

Artikkel 11

Liidus kontrollitavate ja ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud toodete liidupoolne hindamine

1. 60 30 päeva jooksul pärast seda, kui komisjon on teatanud liikmesriikidele vastavalt artikli 20 lõikele 4 meetmetest, mille algne teate esitanud liikmesriik on võtnud artikli 10 lõike 1 või 4 alusel, võivad liikmesriigid esitada vastuväiteid neile meetmetele, kui need on seotud liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud tootega. Liikmesriik esitab vastuväite põhjused, kõik erinevused hinnangus, mille ta on andnud tootest tulenevale ohule ning kõik eriasjaolud ja kogu täiendava teabe, mis on seotud kõnealuse tootega. [ME 75]

2. Kui liikmesriigid ei esita lõike 1 alusel ühtki vastuväidet ja komisjon ei arva, et riiklikud meetmed on vastuolus liidu õigusega, loetakse algse teate esitanud liikmesriigi poolt võetud meetmed õigustatuks ja iga liikmesriik tagab viivitamatu piiravate meetmete võtmise asjaomase toote suhtes.

3. Kui mõni liikmesriik on lõike 1 alusel esitanud vastuväite või kui komisjon on seisukohal, et riiklikud meetmed võivad olla vastuolus liidu õigusega, alustab komisjon viivitamatult konsultatsioone teate esitanud liikmesriigi ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ja hindab kuni 30 päeva jooksul riiklikke meetmeid, võttes arvesse kõiki teaduslikke või tehnilisi tõendeid. [ME 76]

3a. Kui liikmesriik esitab lõike 1 kohaselt vastuväite või komisjon leiab, et riiklikud meetmed võivad olla vastuolus liidu õigusaktidega, teavitab komisjon sellest kõiki liikmesriike RAPEXi kontaktisikute kaudu. [ME 77]

4. Lõike 3 alusel läbi viidud hindamise alusel võib teeb komisjon teha rakendusaktiga kolme kuu jooksul otsuse, kas riiklikud meetmed on õigustatud ja kas kõik liikmesriigid, kes ei ole veel samalaadseid meetmeid võtnud, peaksid seda tegema. Sellisel juhul adresseerib komisjon otsuse asjaomastele liikmesriikidele ja ettevõtjale või ettevõtjatele. [ME 78]

5. Kui komisjon otsustab, et riiklikud meetmed on õigustatud, võtavad kõik liikmesriigid viivitamatult piiravad meetmed. Kui ta otsustab, et riiklikud meetmed ei ole õigustatud, tühistab algne teate esitanud liikmesriik ja iga liikmesriik, kes on samalaadse meetme võtnud, võetud meetme ja vastavalt artiklile 20 kiire teabevahetuse süsteemi kaudu saadetud teate.

6. Kui riiklik meede loetakse õigustatuks ja toode liidu ühtlustamisõigusaktidele mittevastavaks puuduste tõttu asjaomastes ühtlustatud standardites, teatab komisjon sellest asjaomasele Euroopa standardiorganisatsioonile ja võib esitada vastavasisulise nõude vastavalt määruse (EL) nr 1025/2012 artiklile 11.

Artikkel 12

Liidu meetmed tõsist ohtu kujutavate toodete vastu

1. Kui on ilmne, et toode või konkreetne tootekategooria või -rühm kujutab endast ohtu selle kasutamisel ettenähtud otstarbel või põhjendatult prognoositavatel tingimustel, võib komisjon võtta rakendusaktidega mis tahes asjakohaseid meetmeid, sõltuvalt olukorra tõsidusest, k.a meetmed selliste toodete turulelaskmise või turul kättesaadavaks tegemise keelamiseks, peatamiseks, piiramiseks või eritingimustele allutamiseks, et tagada avalike huvide kaitse kõrge tase, eeldusel, et asjaomas(t)e liikmesriigi/liikmesriikide võetud meetmete või mis tahes muu liidu õiguse kohase menetlusega ei ole võimalik ohtu rahuldavalt ohjeldada. Komisjon võib nende rakendusaktidega sätestada sobivad kontrollimeetmed, mida liikmesriigid peavad nende aktide tulemusliku rakendamise tagamiseks võtma.

Käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 32 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud inimeste tervise ja ohutusega üldiselt, töötervishoiu ja -ohutusega, tarbijakaitse, keskkonna ja avaliku julgeoleku ja muude avalikele huvidega, võtab komisjon vastavalt artikli 32 lõikes 3 osutatud menetlusele vastu rakendusaktid, mida kohaldatakse viivitamata.

2. Toodete ja ohtude puhul, mille suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1907/2006, kehtib võib komisjon langetada käesoleva artikli 1 lõike 1 kohase otsuse ainult siis, kui tal on põhjendatud alust arvata, et vaja on viivitamatult tegutseda, et kaitsta inimtervist või keskkonda. Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt tehtud komisjoni otsus kehtib kuni kaks aastat ja seda saab pikendada veel kuni kaheks aastaks. Selline otsus ei piira nimetatud määruses sätestatud menetluste rakendamist. Komisjon teavitab liikmesriike ja Euroopa Kemikaaliametit viivitamatult oma otsusest koos otsuse langetamise põhjendusega ja esitab teadusliku või tehnilise teabe, millel kõnealune esialgne meede põhineb. Juhul kui komisjoni võetud esialgse meetme puhul on tegu aine turuletoomise või kasutamise piiramisega, algatab komisjon ühenduse piirangumenetluse, nõudes Euroopa Kemikaaliametilt määruse (EÜ) nr 1907/2006 XV lisa kohase toimiku koostamist kolme kuu jooksul pärast komisjoni otsust. [ME 79]

3. Keelatud on eksportida liidust tooteid, mille turulelaskmine või turul kättesaadavaks tegemine liidus on keelatud lõike 1 kohaselt võetud meetmega, v.a juhul, kui meede selgesõnaliselt lubab toodet eksportida.

4. Iga liikmesriik võib esitada komisjonile põhjendatud taotluse lõikes 1 osutatud meetme võtmise vajaduse läbivaatamise kohta.

Artikkel 13

Riskihindamine

1. Riskihindamine põhineb kättesaadavatel teaduslikel või tehnilistel tõenditel. Riskihindamine toimub kooskõlas üldise riskihindamismetoodikaga ja asjakohasel juhul vastavalt komisjoni juhistele selle kohaldamiseks teatud tootekategooriatele. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu üldise riskihindamismetoodika. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 32 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 80]

Toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1907/2006, viiakse riskihindamine läbi vastavalt vajadusele kooskõlas nimetatud määruse I lisa asjakohaste osadega.

2. Turujärelevalveasutused võtavad riskihindamisel arvesse, millises ulatuses toode vastab:

toote suhtes kohaldatavatele nõuetele, mis on sätestatud liidu ühtlustamisõigusaktides või põhinevad neil aktidel ja mis on seotud käsitletava võimaliku ohuga, võttes täiel määral arvesse katsearuandeid katse-, kontrollkäikude ja kalibreerimisaruandeid või sertifikaate, mis kinnitavad vastavust ja mille on välja andnud vastavalt määrusele (EÜ) nr 765/2008 akrediteeritud vastavushindamisasutus , sh hinnangutele, mis anti vastavalt määrusele (EÜ) nr 1907/2006, nt registreerimise, loa andmise, piiramise või taotlemise käigus ; [ME 81]

liidu ühtlustamisõigusaktides sätestatud või neil põhinevate nõuete puudumise korral erieeskirjadele, millega sellistele toodetele sätestatakse tervisekaitse- ja ohutusnõuded selle liikmesriigi õiguses, kus toode on tehtud turul kättesaadavaks, tingimusel, et sellised eeskirjad on kooskõlas liidu õigusega;

c)	kõigile liidu standarditele, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas.

2a. Punktides a, b ja c sätestatud tingimuste puudumise korral võetakse arvesse määruse nr …/… (*5) artiklis 6 osutatud nõudeid. [ME 82]

3. Vastavus lõike 2 punktides a, b ja c osutatud mis tahes kriteeriumidele annab aluse eeldada, et toode järgib piisavalt neid avalikke huve, millega nimetatud kriteeriumid on seotud. See aga ei takista turujärelevalveasutusi võtmast käesoleva määruse alusel meetmeid, kui ilmneb uusi tõendeid, et toode kujutab ohtu hoolimata sellisest vastavusest. Sellisel juhul peab turujärelevalveasutus näitama, et toode kujutab endast ohtu. [ME 83]

4. Asjaomaste avalike huvide kaitse kõrgemate tasemete saavutamise võimalikkus ja muude, väiksemat ohtu kujutavate toodete kättesaadavus ei ole piisav põhjus toodet ohtu kujutavaks lugeda. [ME 84]

4a. Komisjon võib kas omal algatusel või turujärelevalveasutuse taotlusel lasta riskihindamise teha liidu referentlaboris vastavalt artiklile 28. Selline hindamine on siduv kõigile sidusrühmadele. [ME 85]

4b. Kui liikmesriigi riskihindamistavad on erinevad ja annavad tulemuseks lahknevaid tõlgendusi seoses vajadusega võtta sarnaste toodete puhul meetmeid, annab komisjon juhiseid asjakohaste riskihindamistavade kohta. Komisjoni abistavad vastavalt komisjoni otsusele 2004/210/EÜ (39) asutatud teaduskomiteed ja ta võtab arvesse kõiki käsitletavate riskidega seonduvaid kättesaadavaid teaduslikke ja tehnilisi tõendeid. [ME 86]

IV PEATÜKK

Liitu saabuvate toodete kontroll

Artikkel 14

Kontrollimised ja ringlusse lubamise peatamine

1. Liikmesriikide ametiasutustel, kes vastutavad toodete kontrolli eest liidu välispiiridel, peavad olema nende ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks vajalikud volitused ja vahendid. Nad viivad enne toodete vabasse ringlusse lubamist läbi asjakohased dokumentaalsed ning vajaduse korral füüsilised ja laboratoorsed kontrollid.

2. Kui liikmesriigis vastutab turujärelevalve ja välispiiri kontrolli eest rohkem kui üks ametiasutus, teevad need ametiasutused omavahel koostööd, vahetades oma ülesannetega seotud asjakohast teavet.

3. Vastavalt artiklile 17 peatavad välispiiri kontrolli eest vastutavad ametiasutused toote lubamise liidu turul vabasse ringlusse, kui neil on käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kontrolli tulemusena põhjust uskuda, et toode võib kujutada ohtu.

Toodete puhul, mis peavad vabasse ringlusse lubamisel vastama liidu ühtlustamisõigusaktidele, annab formaalne mittevastavus nimetatud õigusaktidele liikmesriigi ametiasutustele piisava põhjuse uskuda, et toode võib kujutada endast ohtu, kui:

a)	tootega ei ole kaasas liidu ühtlustamisõigusaktidega nõutavat dokumentatsiooni;

b)	toode ei ole nimetatud õigusaktide kohaselt märgistatud;

ba)	toode või tootetutvustus kannab ilma loata kaubamärki, mis on olemuselt sarnane selle toote registreeritud kaubamärgiga ega võimalda seepärast tagada toote autentsust ega päritolu; [ME 87]

c)	tootel on CE-märgis või muu liidu ühtlustamisõigusaktidega nõutav märgis kinnitatud valel või eksitaval viisil.

3a. Kui tooted ei ole ette nähtud turule laskmiseks liikmesriigis, kus need on vabasse ringlusse lubatud, ei anna keel, milles lõike 3 teise lõigu punktides a, b, ba ja c sätestatud teave on esitatud, välispiiri kontrolli eest vastutavatele ametiasutustele piisavat põhjust uskuda, et toode võib kujutada ohtu. [ME 88]

3b. Turujärelevalveasutuste parandusmeetmed on proportsionaalsed nõuetele mittevastavuse ulatusega. [ME 89]

4. Välispiiri kontrolli eest vastutavad ametiasutused teatavad igast lõike 3 alusel tehtud peatamisest viivitamatult turujärelevalveasutustele.

5. Kergriknevate kaupade korral püüavad välispiiri kontrolli eest vastutavad ametiasutused võimaluste piires tagada soodustada , et nõuded, mille nad võivad kehtestada kaupade ladustamisele või kaupade veoks kasutatavate sõidukite parkimisele, ei satuks vastuollu kõnealuste kaupade säilitamistingimustega. [ME 90]

6. Kui välispiiri kontrolli eest vastutavatel ametiasutustel on põhjust uskuda, et tooted, mida ei ole vabasse ringlusse lubatud, kujutavad ohtu, edastavad nad kogu asjakohase teabe lõppsihtkohaks oleva liikmesriigi välispiiri kontrolli eest vastutavatele ametiasutustele.

Artikkel 15

Ringlusse lubamine

1. Toode, mille ringlusse lubamise on välispiiri kontrolli eest vastutavad ametiasutused artikli 14 kohaselt peatanud, lubatakse ringlusse juhul, kui turujärelevalveasutused ei ole kolme tööpäeva jooksul alates ringlusselubamise peatamisest teatamist taotlenud nimetatud ametiasutustelt peatamise jätkamist või kui neile on teatatud, et toode ei kujuta ohtu, ning tingimusel, et kõik muud ringlusse lubamisega seotud nõuded ja formaalsused on täidetud. [ME 91]

2. Kui turujärelevalveasutused järeldavad, et toode, mille ringlusse lubamine peatati formaalse mittevastavuse tõttu vastavalt artikli 14 lõike 3 teisele lõigule, ei kujuta ohtu, peab ettevõtja sellegipoolest formaalse mittevastavuse enne toote ringlusse lubamist kõrvaldama.

3. Vastavus liidu kõigi ühtlustamisõigusaktide nõuetele, mida toote suhtes selle ringlusse lubamisel kohaldatakse ja mis on seotud käsitletava võimaliku ohuga, võttes täiel määral arvesse katsearuandeid katse-, kontrollkäikude ja kalibreerimisaruandeid või sertifikaate, mis kinnitavad vastavust ja mille on välja andnud vastavalt määrusele (EÜ) nr 765/2008 akrediteeritud vastavushindamisasutus, annab turujärelevalveasutustele aluse eeldada, et toode ei kujuta ohtu. Kuid see ei takista neid ametiasutusi andmast välispiiri kontrolli eest vastutavatele ametiasutustele korraldust toodet ringlusse mitte lasta juhul, kui on tõendeid, et vaatamata nimetatud vastavusele kujutab toode tegelikult ohtu. [ME 92]

Artikkel 16

Ringlusse lubamisest keeldumine

1. Kui turujärelevalveasutused järeldavad, et toode kujutab ohtu, annavad nad välispiiri kontrolli eest vastutavatele ametiasutustele korralduse toodet vabasse ringlusse mitte lubada ja lisada tootega kaasas olevale faktuurarvele ja igale muule asjakohasele saatedokumendile järgmise pealdise:

„Toode kujutab ohtu – vabasse ringlusse mitte lubada – määrus (EL) nr …/…/EL (*6)“.

2. Kui asjaomane toode deklareeritakse seejärel mõneks muuks tolliprotseduuriks kui vabasse ringlusse lubamine, lisatakse lõikes 1 osutatud pealdis selles lõikes sätestatud tingimustel ka selle protseduuriga seotud dokumentidele, tingimusel, et turujärelevalveasutustel ei ole vastuväiteid.

3. Vastavalt olukorrale kas turujärelevalveasutused või välispiiri kontrolli eest vastutavad ametiasutused võivad ohtu kujutava toote hävitada või muul viisil kasutuskõlbmatuks muuta, kui nad peavad seda vajalikuks ja proportsionaalseks. Sellise meetme kulud katab isik, kes deklareeris toote vabasse ringlusse lubamiseks.

4. Turujärelevalveasutused annavad välispiiri kontrolli eest vastutavatele ametiasutustele teavet tootekategooriate kohta, kus on tuvastatud oht vastavalt lõikele 1.

5. Kõigi lõike 1 või 3 kohaselt võetavate meetmete puhul võib kohaldada õiguskaitsevahendeid, k.a pöörduda pädeva riikliku kohtu poole.

6. Kui turujärelevalveasutused võtavad lõike 1 alusel meetmeid, võivad nõuavad nad nõuda lõive isikult, kes deklareeris toote vabasse ringlusse lubamiseks , et katta osaliselt või täielikud täielikult oma tegevuse, sh riskihindamise käigus läbiviidava katsetamise kulud. [ME 93]

Lõive arvutatakse iga turujärelevalvemeetme tegelike kulude alusel ning neid kohaldatakse selliste turujärelevalvemeetmetega seotud isikule, kes deklareeris toote vabasse ringlusse lubamiseks. Sellised lõivud ei ole suuremad teostatud turujärelevalvemeetme tegelikest kuludest ning võivad osaliselt või tervikuna sisaldada turujärelevalveasutuste töötajatel turujärelevalvekontrollide tegemiseks kulunud aega. [ME 94]

Artikkel 17

Isiklik import

1. Kui toode saabub liitu füüsilisest isikust omaniku valduses ja paistab põhjendatult olevat mõeldud selle füüsilise isiku isiklikuks kasutamiseks, ei peatata selle ringlusselubamist artikli 14 lõike 3 kohaselt, v.a juhul, kui toode võib ohustada inimeste, loomade või taimede elu ja tervist.

2. Toode loetakse selle liitu toonud füüsilise isiku isiklikuks tarbimiseks mõelduks juhul, kui see on juhuslikku laadi ja mõeldud kasutamiseks nimetatud füüsilise isiku või tema pere poolt ning ei selle olemus ega kogus ei osuta ärilistele kavatsustele.

Artikkel 18

Liitu saabuvate ja liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud toodete liidupoolne hindamine

1. 60 30 päeva jooksul pärast seda, kui komisjon on artikli 20 lõike 4 kohaselt edastanud liikmesriikidele algse teate esitanud liikmesriigi keeldumise lubada toode ringlusse, võivad liikmesriigid esitada vastuväite keeldumisele, kui see on seotud liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud tootega. Liikmesriik esitab vastuväite põhjused, kõik erinevused hinnangus, mille ta on andnud tootest tulenevale ohule, ning kõik eriasjaolud ja kogu täiendava teabe, mis on seotud kõnealuse tootega. [ME 95]

2. Kui liikmesriigid ei esita lõike 1 alusel ühtki vastuväidet ja komisjon ei arva, et riiklikud meetmed on vastuolus liidu õigusega, loetakse algse teate esitanud liikmesriigi keeldumine õigustatuks ja iga liikmesriik tagab viivitamatu piiravate meetmete võtmise asjaomase toote suhtes.

3. Kui mõni liikmesriik on lõike 1 alusel esitanud vastuväite või kui komisjon on seisukohal, et keeldumine võib olla vastuolus liidu õigusega, alustab komisjon viivitamatult konsultatsioone teate esitanud liikmesriigi ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ja hindab keeldumist 30 päeva jooksul riiklikke meetmeid , võttes arvesse kõiki teaduslikke või tehnilisi tõendeid. [ME 96]

3a. Kui liikmesriik esitab 30 päeva jooksul vastavalt lõikele 1 vastuväite või komisjon leiab, et riiklikud meetmed võivad olla vastuolus liidu õigusaktidega, teavitab komisjon sellest teisi liikmesriike RAPEXi kontaktisikute kaudu. [ME 97]

4. Lõike 3 alusel läbi viidud hindamise alusel võib komisjon teha rakendusaktiga otsuse, kas keeldumine on õigustatud ja kas kõik liikmesriigid, kes ei ole veel samalaadseid meetmeid võtnud, peaksid seda tegema. Sellisel juhul adresseerib komisjon otsuse asjaomastele liikmesriikidele ja ettevõtjale või ettevõtjatele.

5. Kui komisjon otsustab, et keeldumine on õigustatud, võtavad kõik liikmesriigid viivitamatult piiravad meetmed. Kui ta otsustab, et keeldumine ei ole õigustatud, tühistab algne teate esitanud liikmesriik ja iga muu liikmesriik, kes on samalaadse meetme võtnud, võetud meetme ja vastavalt artiklile 20 kiire teabevahetuse süsteemi (RAPEX) kaudu saadetud teate.

6. Kui keeldumine loetakse õigustatuks ja toode liidu ühtlustamisõigusaktidele mittevastavaks puuduste tõttu asjaomastes ühtlustatud standardites, teatab komisjon sellest asjaomasele Euroopa standardiorganisatsioonile ja võib esitada vastavasisulise nõude vastavalt määruse (EL) nr 1025/2012 artiklile 11.

V PEATÜKK

Teabevahetus

Artikkel 19

Liidu kiire teabevahetuse süsteem RAPEX

1. Komisjon haldab kiire teabevahetuse liidu süsteemi (RAPEX). Liikmesriigid kasutavad RAPEXit teabe vahetamiseks toodete kohta, mis kujutavad ohtu käesoleva määruse tähenduses.

2. Iga liikmesriik määrab ühe RAPEXi kontaktpunkti.

3. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada RAPEXi kaudu teabe vahetamise üksikasjad ja menetlused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 32 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4. RAPEXi tegevuses osalemine on avatud kandidaatriikidele, kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele kooskõlas liidu ja nende riikide või organisatsioonide vahel sõlmitud lepingutega ja nende raames. Kõik sellised lepingud peavad olema vastastikused ja sisaldama konfidentsiaalsussätteid, mis vastavad liidus kehtivatele , ning ka isikuandmete kaitse erisätetele, nagu on nõutud direktiivi 95/46/EÜ artiklis 25 ja määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklis 9 . [ME 98]

Artikkel 20

Ohtu kujutavatest toodetest teatamine RAPEXi kaudu

1. RAPEXi kontaktisik teatab komisjonile viivitamatult:

a)	kõigist parandusmeetmetest, mille ettevõtjad on võtnud vastavalt artikli 9 lõikele 3;

b)	kõigist meetmetest, mille turujärelevalveasutused on võtnud vastavalt artikli 10 lõikele 1 või 4, v.a juhul, kui see on seotud tootega, millest on teatatud vastavalt käesoleva lõike punktile a;

c)	kõigist keeldumistest lubada toode vabasse ringlusse vastavalt artiklile 16.

Esimest lõiku ei kohaldata juhul, kui RAPEXi kontaktisikul on alust uskuda, et tootest tuleneva ohu mõju ei ulatu tema liikmesriigi piiridest välja. [ME 99]

RAPEXi kontaktisik teatab komisjonile viivitamatult kõigist esimeses lõigus osutatud parandusmeetmete või meetmete täiendustest, muudatustest või tühistamistest.

2. Lõike 1 kohaselt esitatud teave sisaldab kõiki teadaolevaid ohuga seotud üksikasju, kuid vähemalt:

a)	ohu olemust ja taset, k.a riskihindamise tulemuste kokkuvõte toote identifitseerimiseks ja jälgimiseks vajalikku teavet ; [ME 100]

b)	liidu ühtlustamisõigusaktidele mittevastavuse ohu olemust ja taset ning ohutuse hindamise ja riskihindamise tulemuste kokkuvõtet ; [ME 101]

c)	toote identifitseerimiseks vajalikku teavet liidu õigusaktide rikkumise olemust ; [ME 102]

d)	teavet toote päritolu ja turustusahela kohta;

e)	meetme või parandusmeetme võtmise kuupäeva ja kestust;

f)	võetud meetme või parandusmeetme olemust ja seda, kas see oli vabatahtlik, heakskiidetud, nõutav;

fa)	kas toode on teadaolevalt võltsing; [ME 103]

g)	kas ettevõtjale on antud võimalus saada ära kuulatud.

Esimeses lõigus osutatud teave edastatakse, kasutades tüüpvormi, mille komisjon on RAPEXi süsteemis kättesaadavaks teinud.

3. Kui teade on seotud tootega, mis on leitud liidu ühtlustamisõigusaktidega vastuolus olevat, tuleb ka märkida, kas mittevastavuse põhjuseks on:

a)	see, et toode ei vasta kohaldatavate õigusaktide nõuetele;

b)	puudused nimetatud õigusaktides osutatud ühtlustatud standardites, millele vastavuse korral võib eeldada vastavust nimetatud nõuetele.

Kui lõikes 1 osutatud meede või parandusmeede on seotud tootega, mille kohta teavitatud asutus on viinud läbi vastavushindamise, tagavad turujärelevalveasutused, et asjaomasele teavitatud asutusele antakse teada võetud meetmest või parandusmeetmest.

4. Kui komisjon saab teate, edastab ta selle viivitamata asjaomasele ettevõtjale ja muudele liikmesriikidele. Kui teade ei vasta lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetele, võib komisjon selle peatada. [ME 104]

5. Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamatult meetmetest või parandusmeetmetest, mille nad on võtnud pärast teate saamist, ning esitavad kogu täiendava teabe, k.a läbiviidud katsete või analüüside tulemused või võimalikud lahkarvamused. Komisjon edastab selle teabe viivitamatult ülejäänud liikmesriikidele.

5a. Asjakohasel juhul ajakohastatakse sellise toote teavet, mille kohta on RAPEXis edastatud teade. [ME 105]

Artikkel 21

Turujärelevalve info- ja teavitussüsteem

1. Komisjon haldab turujärelevalve info- ja teavitussüsteemi (ICSMS), mis on mõeldud selleks, et koguda teavet turujärelevalvega seotud küsimuste kohta ja seda struktureeritult säilitada, eelkõige . Liikmesriigid koguvad ja sisestavad turujärelevalve info- ja teavitussüsteemi eelkõige järgmist teavet : [ME 106]

a)	turujärelevalveasutused ja nende pädevusvaldkonnad;

b)	turujärelevalveprogrammid;

c)	turujärelevalvemeetmete seire, läbivaatamine ja hindamine;

d)	kaebused või teated toodetest tulenevate ohtudega seotud küsimuste kohta;

da)	ohtude ja nende omaduste tuvastamine; [ME 107]

e)	mittevastavused liidu ühtlustamisõigusaktidele õigusaktidele , v.a meetmed ja parandusmeetmed, millest antakse vastavalt artiklile 20 teada RAPEXi kaudu;

f)	kõik artikli 11 lõike 1 või artikli 18 lõike 1 kohased liikmesriikide vastuväited ja nende järelmeetmed.

Komisjon tagab liideslahenduse, mille kaudu saab turujärelevalve info- ja teavitussüsteemi ühendada RAPEXiga, et vajaduse korral vahetada nende süsteemide vahel andmeid. [ME 109]

ICSMS sisaldab registrit viidetest artikli 20 kohaselt RAPEXi kaudu teatatud meetmetele või parandusmeetmetele.

Kui see on vajalik ja asjakohane, võib juurdepääsu antakse juurdepääs ICSMS-le anda ka välispiiri kontrolli eest vastutavatele asutustele. [ME 110]

2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel sisestavad liikmesriigid ICSMSi nende käsutuses oleva teabe, mida ei ole artikli 20 alusel veel esitatud, ohtu kujutavate toodete, eelkõige ohtude tuvastamise, tehtud katsete tulemuste, võetud piiravate meetmete ja kontaktide kohta asjaomaste ettevõtjatega ning meetmete võtmise või võtmata jätmise põhjendused.

3. Turujärelevalveasutused tunnustavad oma teistes liikmesriikides asuvate sõsarasutuste poolt või nende jaoks koostatud ja ICSMSi sisestatud katsearuannete katse-, kontrollkäikude ja kalibreerimisaruannete kehtivust. [ME 111]

Artikkel 21a

Üleeuroopaline vigastuste andmebaas

1. Komisjon võtab vastavalt artiklile 31a hiljemalt … (*7) vastu delegeeritud õigusaktid, millega luuakse üleeuroopaline vigastuste andmebaas (andmebaas), mis hõlmab kõiki vigastuste tüüpe ja eelkõige neid, mis on seotud kodus ning vabal ajal, transportimisel ja töötamisel kasutatavate toodetega. Andmebaasi koordineerib ja käitab komisjon.

2. Liikmesriikide asjaomased turujärelevalveasutused aitavad kaasa andmebaasi loomisele ja edastavad vigastusi käsitlevad põhjalikud andmed. Liikmesriikidega konsulteerides koostab ja avaldab komisjon üksikasjalikud juhised andmebaasi sisestatavate andmete ning elektroonilise teabevahetuse meetodite kohta.

Hiljemalt kaks aastat pärast andmebaasi loomist annab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru andmebaasi toimimise kohta. [ME 112]

Artikkel 22

Rahvusvaheline konfidentsiaalse teabe vahetamine

Komisjon ja liikmesriigid võivad võib koos liikmesriikidega vahetada konfidentsiaalset teavet, k.a RAPEXi kaudu vahetatavat teavet, kolmandate riikide kandidaatriikide reguleerivate ametiasutustega ametiasutuste, kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega, kellega komisjon ja liikmesriik või liikmesriikide rühm liikmesriigid on kokku leppinud kahe- või mitmepoolses vastastikkusel põhinevas konfidentsiaalse teabe vahetamise korras. Kõik sellised korrad sisaldavad konfidentsiaalsussätteid, mis vastavad liidus kehtivatele ning ka isikuandmete kaitse erisätetele, nagu on nõutud direktiivi 95/46/EÜ artiklis 25 ja määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklis 9. [ME 113]

VI PEATÜKK

Koostöö

Artikkel 23

Vastastikune abistamine

1. Liikmesriikide turujärelevalveasutuste vahel, iga liikmesriigi liikmesriikide eri ametiasutuste vahel ning turujärelevalveasutuste, komisjoni ja asjaomaste liidu asutuste vahel peab olema tõhus koostöö ja teabevahetus turujärelevalveprogrammide ja kõigi ohtu kujutavate toodetega seotud küsimuste alal. [ME 114]

2. Kui turujärelevalveasutused saavad muu liikmesriigi turujärelevalveasutuselt nõuetekohaselt põhjendatud teabenõude, esitavad nad kogu asjakohase teabe või dokumentatsiooni ja viivad läbi kontrollimised, kontrollkäigud või uurimised ning esitavad neist ja võimalikest võetud järelmeetmetest aruande teabenõude esitanud asutusele.

Esimeses lõigus osutatud teavet, dokumentatsiooni ja aruandeid kasutatakse üksnes seoses selle juhtumiga, seoses millega seda nõuti, ning seda teavet käideldakse elektrooniliselt nii kiiresti kui võimalik.

Artikkel 24

Koostöö kolmandate riikide pädevate asutustega

1. Turujärelevalveasutused võivad teha koostööd kolmandate riikide pädevate asutustega, et vahetada teavet ja tehnilist abi, edendada ja lihtsustada juurdepääsu liidu teabevahetussüsteemidele, sh RAPEXile vastavalt artikli 19 lõikele 4, ning edendada vastavushindamise ja turujärelevalvega seotud tegevust.

2. Koostöö kolmandate riikide pädevate asutustega toimub muu hulgas ka artiklis 27 osutatud tegevustena. Liikmesriigid tagavad oma pädevate asutuse osaluse nimetatud toimingutes.

2a. Kui teabe vahetamise käigus vahetatakse ka isikuandmeid, kohaldatakse direktiivi 95/46/EÜ. [ME 115]

Artikkel 25

Euroopa turujärelevalve foorum

1. Luuakse Euroopa turujärelevalve foorum (EMSF).

2. Iga liikmesriiki esindab EMSFi kohtumistel üks või mitu liikmesriigi poolt valitud isikut, kellel on teadmised ja kogemused, mida nõuab asjaomase kohtumise teema.

3. EMSF saab kokku korrapäraste ajavahemike järel ja vajaduse korral komisjoni või liikmesriigi taotlusel.

4. EMSF annab oma parima, et saavutada konsensust. Kui konsensusele ei jõuta, võtab EMSF oma seisukoha vastu liikmete lihthääleenamusega. Liikmed võivad taotleda oma seisukohtade ja nende põhjenduste ametlikku registreerimist.

5. EMSF võib korrapäraselt ja pidevalt kutsuda eksperte ja kolmandaid isikuid osalema kohtumistel või paluda neil saata kirjalikke selgitusi. Turujärelevalve aastaprogrammi suhtes võidakse konsulteerida äriorganisatsioonide, VKE-de, tarbijate, laboratooriumide ja vastavushindamisasutustega. [ME 116]

6. EMSF võib moodustada püsivaid või ajutisi allrühmi, mille hulka kuuluvad liidu ühtlustamisõigusaktide rakendamiseks loodavad turujärelevalve halduskoostöö rühmad. Sellistes allrühmades võivad osalevad korrapäraselt ja pidevalt vaatlejatena osaleda organisatsioonid, kes esindavad liidu tasandil tööstuse, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate VKE-de , tarbijate, laboratooriumide ja vastavushindamisasutuste huve. [ME 117]

7. EMSF kehtestab oma kodukorra, mis jõustub siis, kui on saanud komisjoni heakskiitva arvamuse.

8. EMSF teeb koostööd määrusega (EÜ) nr 1907/2006 loodud jõustamisalase teabe vahetamise foorumiga.

Artikkel 26

Komisjoni toetus ja täitevsekretariaat

1. Komisjon toetab turujärelevalveasutuste koostööd. Komisjon osaleb EMSFi ja selle allrühmade kohtumistel.

2. EMSFi aitab artiklis 27 sätestatud ülesannete täitmisel täitevsekretariaat, kes pakub EMSFile ja allrühmadele tehnilist ja logistilist tuge.

Artikkel 27

EMSFi ülesanded

EMSF täidab järgmisi ülesandeid:

a)	hõlbustab teabevahetust ohtu kujutavate toodete, riskihindamise, katsemeetodite ja -tulemuste, uute teadussuundade ning muude kontrollitoimingute seisukohalt asjakohaste aspektide kohta;

b)	kooskõlastab artiklis 7 osutatud üldiste ja valdkondlike turujärelevalveprogrammide ettevalmistamist ja rakendamist;

c)	korraldab aitab korraldada ühist turujärelevalvet ja ühiseid katseprojekte; [ME 118]

d)	vahendab oskusteavet ja parimaid tavasid;

e)	korraldab aitab korraldada koolitusprogramme ja riigiametnike vahetusi; [ME 119]

f)	abistab artikli 4 lõikes 3 osutatud seiremeetmete võtmisel;

g)	korraldab aitab korraldada teabekampaaniaid ja ühiskülastusi , sealhulgas piirikontrolle ; [ME 120]

h)	parandab koostööd liidu tasandil seoses ohtu kujutavate toodete asukoha kindlakstegemise, nende turult kõrvaldamise ja tagasinõudmisega;

i)	tagab, et turujärelevalveasutuste kogutud tooteohutusteave, k.a teave kaebuste, õnnetuste, vigastusaruannete ning uurimiste ja katsete tulemuste kohta, on hõlpsasti kättesaadav, otsitav ja jagatav;

j)	aitab kaasa suuniste väljatöötamisele, et tagada käesoleva määruse tulemuslik ja ühtne rakendamine, võttes nõuetekohaselt arvesse eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate VKE-de ning muude sidusrühmade ärihuve ja tarbijakaitset ; [ME 121]

k)	annab komisjonile viimase taotluse korral nõu ja abi kõikide käesoleva määruse rakendamisega seotud küsimuste hindamises;

l)	aitab liikmesriikides edenda ühesuguseid turujärelevalvealaseid tavasid;

la)	korraldab konkreetseid ja korrapäraseid turujärelevalvemeetmeid internetis turustatavate toodete suhtes; [ME 122]

lb)	tagab tolliasutuste piisava kaasatuse ja koostöö nendega; [ME 123]

lc)	aitab kaasa haldus- ja jõustamistavade ühtlustamisele seoses turujärelevalvega liikmesriikides. [ME 124]

Artikkel 28

Liidu referentlaborid

1. Komisjon võib rakendusaktidega määrata konkreetsete toodete, tootekategooriate või -rühmade või nendega seotud konkreetsete ohtude hindamiseks liidu referentlaborid, mis vastavad lõikes 2 sätestatud nõuetele.

2. Iga Euroopa Liidu referentlabor peab vastama järgmistele nõuetele:

a)	tal on sobiva kvalifikatsiooniga personal, kellel on piisav väljaõpe labori pädevusvaldkonnas kohaldatavate analüüsimeetodite alal ja piisavad teadmised standarditest ja tavadest;

b)	tal on olemas varustus ja võrdlusmaterjalid, mis on vajalikud talle määratud ülesannete täitmiseks;

c)	ta tegutseb üldsuse huvides erapooletult ja sõltumatult;

d)	ta tagab, et tema töötajad järgivad teatavate teemade, tulemuste või teabe konfidentsiaalsuse põhimõtet;

da)	ta on akrediteeritud kooskõlas määruse (EÜ) nr 765/2008 sätetega. [ME 125]

3. Liidu referentlaborid täidavad neile määratud pädevusalas vajaduse korral järgmisi ülesandeid:

a)	katsetavad tooteid seoses turujärelevalve ja uurimistega;

b)	aitavad lahendada lahendavad mis tahes erinevatest riskihindamise meetoditest tulenevaid vaidlusi liikmesriikide ametiasutuste turujärelevalveasutuste , ettevõtjate ja vastavushindamisasutuste vahel; [ME 126]

c)	annavad komisjonile ja liikmesriikidele sõltumatut tehnilist ja teaduslikku nõu;

d)	töötavad välja uusi analüüsivõtteid ja -meetodeid;

e)	levitavad teavet ja pakuvad väljaõpet.

VII PEATÜKK

Rahastamine

Artikkel 29

Rahastamistegevus

1. Liit võib seoses käesoleva määruse kohaldamisega rahastada järgmisi meetmeid:

a)	kaastööde koostamine ja ajakohastamine turujärelevalve juhiste jaoks;

b)	tehnilise ja teadusliku kompetentsuse kättesaadavaks tegemine komisjonile, et aidata komisjonil rakendada turujärelevalvealast halduskoostööd ning artiklis 11 ja 18 osutatud liidu hindamismenetlusi;

eel- või abitegevus liidu õigusaktide rakendamisega seotud turujärelevalve meetmete elluviimise alal, nt uuringud, programmid, hindamised, juhiste väljatöötamine, võrdlevad analüüsid, vastastikused ühiskülastused, teadustöö, andmebaaside loomine ja haldamine, koolitustegevus, laborite tegevus, tasemekatsed, laboritevahelised katsed ja vastavushindamisega seotud töö ning Euroopa turujärelevalve kampaaniad ja muu selline tegevus;

d)	tehnilise abi programmide raames võetavad meetmed, koostöö kolmandate riikidega ning Euroopa turujärelevalvepoliitika ja -süsteemide tutvustamine ja edendamine huvitatud isikute seas nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil;

e)	turujärelevalveasutuste koostöö toimimine ning EMSFi täitevsekretariaadile ja selle allrühmadele pakutav tehniline ja logistiline tugi.

2. Liidu finantsabi käesoleva määruse kohastele meetmetele antakse kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 kas otse või kaudselt, delegeerides eelarve täitmise ülesanded määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punktis c loetletud üksustele.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu määravad igal aastal kehtiva finantsraamistiku piires kindlaks lõikes 1 osutatud meetmetele eraldatavad assigneeringud.

4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt turujärelevalvemeetmete jaoks kindlaks määratud assigneeringutest võidakse katta ka ettevalmistavate, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamismeetmete kulusid, mis on vajalikud käesolevast määrusest tulenevate meetmete haldamiseks ja nende eesmärkide saavutamiseks; eelkõige kuuluvad siia hulka uuringud, ekspertide kohtumised, teabe- ja kommunikatsioonimeetmed, sealhulgas ettevõtjate teavitamine liidu poliitilistest prioriteetidest, niivõrd kui need on seotud käesoleva määruse üldeesmärkidega, infotehnoloogia võrgustikega seotud kulud, kui võrgustikud keskenduvad teabe töötlemisele ja vahetamisele, koos kõikide muude tehnilise ja haldusabi kuludega, mida komisjon kannab käesolevast määrusest tulenevate meetmete haldamisel.

5. Komisjon hindab liidu rahastatavate turujärelevalvemeetmete vastavust liidu poliitikavaldkondade ja õigussüsteemi vajadustele ning teatab Euroopa Parlamendile ja nõukogule sellise hindamise tulemustest hiljemalt … (*8) ning edaspidi iga viie aasta järel.

Artikkel 30

Liidu finantshuvide kaitse

1. Komisjon astub vajalikke samme, tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetustegevusega, tõhusa kontrolliga ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega.

2. Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida nii dokumentide alusel kui ka kohapeal kõiki abisaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid ning muid kolmandaid osapooli, keda on käesoleva määruse alusel rahastatud liidu vahenditest.

3. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada sellise rahastamisega otseselt või kaudselt seotud ettevõtjate tööruumides kohapealseid kontrolle, mis peavad toimuma nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (40) sätestatud korras ning mille eesmärk on teha kindlaks, kas toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või liidu eelarvest rahastamise lepinguga seoses esineb pettust, korruptsiooni või mis tahes muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

4. Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, antakse kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud lepingutega, toetuslepingutega ja toetuse määramise otsustega, samuti käesoleva määruse rakendamisest tulenevate lepingutega komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õigus auditeerimiseks ja kohapealseks kontrolliks.

VIII PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 31

Karistused

1. Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad asjakohaste karistuste kohta, mida kohaldatakse, kui on rikutud käesoleva määruse sätteid, millega pannakse ettevõtjatele kohustusi, või kui on rikutud liidu ühtlustamisõigusaktide sätteid, mis käsitlevad käesoleva määrusega hõlmatud tooteid ja millega pannakse ettevõtjatele kohustusi, juhul kui asjaomases õigusaktis ei nähta ette karistusi, ning võtavad vajalikud meetmed, et tagada nende eeskirjade täitmine. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad need sätted komisjonile hiljemalt [ lisada kuupäev – 3 kuud enne käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva ] … (*9) ja teatavad komisjonile viivitamata kõikidest edaspidistest sätetesse tehtavatest muudatustest. [ME 127]

Esimeses lõigus osutatud Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Karistuste puhul peab võtma võetakse arvesse rikkumise tõsidust, kestust ning vajaduse korral selle tahtlikku laadi. Lisaks võetakse karistuste puhul arvesse ettevõtja suurust ja eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate olukorda. Karistusi võib suurendada, kui asjaolu, kas asjaomane ettevõtja on varem toime pannud samalaadse rikkumise, ning raskete rikkumiste puhul võib see hõlmata kriminaalkaristusi. [ME 128]

1a. Rikkumiste eest kohaldatavate halduskaristuste suurusjärk vastab vähemalt rikkumisega taotletud majanduslikule eelisele, kuid see ei ületa 10 % aastakäibest või hinnangulisest aastakäibest. Kohaldatavate karistuste suurusjärk võib ületada 10 % aastakäibest või hinnangulisest aastakäibest, kui on vaja, et see vastaks rikkumisega taotletud majanduslikule eelisele. Raskete rikkumiste puhul võivad karistused hõlmata kriminaalkaristusi. [ME 129]

1b. Liikmesriigid teavitavad komisjoni käesoleva määruse kohaselt kehtestatud karistuste liigist ja suurusest, tuvastavad käesoleva määruse tegelikud rikkumised ja esitavad nende ettevõtjate andmed, kellele on karistused kehtestatud. Komisjon teeb selle teabe üldsusele viivitamata kättesaadavaks elektrooniliselt, ja kui see on asjakohane, siis ka muude vahenditega. [ME 130]

Komisjon avaldab ja uuendab esimese lõigu kohaselt saadud teabe alusel nende ettevõtjate üleliidulist musta nimekirja, kelle puhul on tõendatud, et nad on korduvalt käesolevat määrust tahtlikult rikkunud. [ME 131]

Artikkel 31a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Komisjonile antakse õigus võtta vastu artiklis 21a osutatud delegeeritud õigusakte määramata ajaks alates … (*10).

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 21a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 21a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega kahe kuu võrra pikendada. [ME 132]

Artikkel 32

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes selle artikliga 5.

Artikkel 33

Hindamine

Mitte hiljem kui … (*11) hindab komisjon käesoleva määruse kohaldamist ning edastab hindamisaruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Nimetatud aruandes hinnatakse, kas käesolev määrus on saavutanud oma eesmärgid, eelkõige sellistes küsimustes nagu tooteohutuseeskirjade ja liidu ühtlustamisõigusaktide tulemuslik ja tõhus rakendamine, turujärelevalveasutuste koostöö parandamine, liitu saabuvate toodete kontrolli tugevdamine ning inimeste tervise kaitse ja ohutus üldiselt, töötervishoid ja tööohutus, tarbijakaitse, keskkonnakaitse, energiatõhusus, avaliku julgeolek ja muud avalikud huvid, võttes arvesse määruse mõju ettevõtlusele ning eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele VKE-dele . Lisaks tuleb nimetatud aruandes uurida uusi ja innovatiivseid turupõhiseid lahendusi, mis võiksid tõhusalt täiendada turujärelevalveasutuste läbiviidavaid turujärelevalvemeetmeid ning mis hõlmavad mittepiiravalt kohustuslikke kolmanda poole auditeerimisskeeme. [ME 133]

Artikkel 34

Muudatused

1. Järgmised sätted jäetakse välja:

a)	nõukogu direktiivi 89/686/EMÜ artikkel 7;

b)	direktiivi 93/15/EMÜ artikli 7 lõige 2 ja 3 ning artikkel 8;

c)	direktiivi 94/9/EÜ artikkel 7;

d)	direktiivi 94/25/EÜ artikkel 7, artikli 10 lõige 4 ja artikkel 11;

e)	direktiivi 95/16/EÜ artikkel 7 ja 11;

f)	direktiivi 97/23/EÜ artikkel 8, 16 ja 18;

g)	direktiivi 1999/5/EÜ artikkel 9;

h)	direktiivi 2000/9/EÜ artikkel 14, 15 ja 19;

i)	direktiivi 2000/14/EÜ artikkel 5;

j)	direktiivi 2001/95/EÜ artikli 6 lõige 2 ja 3, artikkel 8, 9, 10, 11, 12 ja 13 ning II lisa.

k)	direktiivi 2004/108/EÜ artikkel 10 ja 11;

l)	direktiivi 2006/42/EÜ artikli 4 lõige 3 ja 4, artikkel 11, 17 ja 20;

m)	direktiivi 2006/95/EÜ artikkel 9;

n)	direktiivi 2007/23/EÜ artikli 14 lõige 5 ja 6, artikkel 15, 16 ja 17;

o)	direktiivi 2008/57/EÜ artikli 13 lõige 5 ja artikkel 14;

p)	direktiivi 2009/48/EÜ artikkel 39, 40, 42 ja 45;

q)	direktiivi 2009/105/EÜ artikkel 7, 15 ja 17;

r)	direktiivi 2009/142/EÜ artikkel 7, 11 ja 12;

s)	direktiivi 2011/65/EL artikkel 18;

t)	määruse (EL) nr 305/2011 artiklid 56–59.

2. Määruse (EÜ) nr 764/2008 artikli 3 lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määruse (EL) nr …/… (*12) artikkel 10;

3. Määrust (EÜ) nr 765/2008 muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, milles sätestatakse vastavushindamisasutuste akrediteerimise nõuded ja CE-märgise kasutamise üldpõhimõtted ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93“;

b)	artikli 1 lõiked 2 ja 3, artikli 2 punktid 14, 15, 17, 18 ja 19, III peatükk ning artikli 32 lõike 1 punkt e jäetakse välja.

Viiteid määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklite 15–29 sätetele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt käesoleva määruse lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 35

Üleminekusätted

Menetluste suhtes, mis on riiklikul või liidu tasandil algatatud käesoleva määruse artiklis 34 või direktiivi 2001/95/EÜ artiklites 6–9 osutatud sätete alusel, jätkuvad nimetatud sätete alusel.

Artikkel 36

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub … (*13).

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT C 271, 19.9.2013, lk 86.

(2) Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seisukoht.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiiviga 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4).

(5) ELT C 199, 7.7.2012, lk 1.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).

(7) Euroopa parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2010. aasta direktiiv 2010/35/EL transporditavate surveseadmete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 76/767/EMÜ, 84/525/EMÜ, 84/526/EMÜ, 84/527/EMÜ ja 1999/36/EÜ (ELT L 165, 30.6.2010, lk 1).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsus nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ (EÜT L 218, 13.8.2008, lk 82).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/142/EÜ küttegaasiseadmete kohta (ELT L 330, 16.12.2009, lk 10).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. mai 1997. aasta direktiiv 97/23/EÜ, surveseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 181, 9.7.1997, lk 1)

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/105/EÜ lihtsate surveanumate kohta (ELT L 264, 8.10.2009, lk 12).,

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) nr …/…, milles käsitletakse tarbijatele mõeldud toodete ohutust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/357/EMÜ ja direktiiv 2001/95/EÜ (ELT L …).

(*1) Põhjendusse dokumendis 2013/0049(COD) sisalduva määruse number ning joonealusesse viitesse määruse number, vastuvõtmise kuupäev ja avaldamisviide.

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele ( EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta ( EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta ( EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega kuulutatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes ( ELT L 55, 28.2.2011, lk 11 13 ) .

(19) Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiiv 89/686/EMÜ isikukaitsevahendeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 399, 30.12.1989, lk 18).

(20) Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/15/EMÜ tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide turuletoomist ja järelevalvet käsitlevate sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 121, 15.5.1993, lk 20).

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. märtsi 1994. aasta direktiiv 94/9/EÜ plahvatusohtlikus keskkonnas kasutamiseks mõeldud masinaid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 100, 19.4.1994, lk 1).

(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 1994. aasta direktiiv 94/25/EÜ väikelaevu käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 164, 30.6.1994, lk 15).

(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 1995. aasta direktiivi95/16/EÜ lifte käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 213, 7.9.1995, lk 1).

(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 1999. aasta direktiiv 1999/5/EÜ raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta (EÜT L 91, 7.4.1999, lk 10).

(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiiv 2000/9/EÜ reisijateveoks ettenähtud köisteede kohta (EÜT L 106, 3.5.2000, lk 21).

(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiiv 2000/14/EÜ välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta (EÜT L 162, 3.7.2000, lk 1).

(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/108/EÜ, mis käsitleb elektromagnetilise ühilduvuse alaste liikmesriikide õigusaktide ühtlustamist ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 89/336/EMÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 24).

(28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid (ELT L 157, 9.6.2006, lk 24).

(29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/95/EÜ teatavates pingevahemikes kasutatavaid elektriseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 374, 27.12.2006, lk 10).

(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta direktiiv 2007/23/EÜ pürotehniliste toodete turule laskmise kohta (ELT L 191, 18.7.2008, lk 1).

(31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/57/EÜ ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (ELT L 154, 14.6.2007, lk 1).

(32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/48/EÜ mänguasjade ohutuse kohta (ELT L 170, 30.6.2009, lk 1).

(33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (ELT L 174, 1.7.2011, lk 88).

(34) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta määrus (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ (ELT L 88, 4.4.2011, lk 5).

(35) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 764/2008, milles sätestatakse menetlused seoses teatavate riiklike tehniliste eeskirjade kohaldamisega teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate toodete suhtes ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 3052/95/EÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 21).

(36) ELT C 253, 3.9.2013, lk 8.

(*2) Dokumendis 2013/0049(COD) sisalduva määruse number.

(37) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(38) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

(*3) Dokumendis 2013/0049(COD) sisalduva määruse number.

(*4) Dokumendis 2013/0049(COD) sisalduva määruse number.

(*5) Dokumendis 2013/0049(COD) sisalduva määruse number.

(39) Komisjoni 3. märtsi 2004. aasta otsus 2004/210/EÜ, millega moodustatakse teaduskomiteed tarbijaohutuse, rahvatervise ja keskkonnaga seotud valdkondades (ELT L 66, 4.3.2004, lk 45).

(*6) Käesoleva määruse number.

(*7) Kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

(*8) Viis aastat pärast käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva.

(40) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 14.11.1996, lk 2).

(*9) Kolm kuud enne käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva.

(*10) Käesoleva määruse jõustumise kuupäev.

(*11) Viis aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva.

(+) Käesoleva määruse number, kuupäev, vastuvõtmise kuupäev ja ELT avaldamisviide.

(*13) Käesoleva määruse jõustumise kuupäev (2013/0049(COD)).

LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 765/2008	Käesolev määrus
Artikli 15 lõiked 1, 2 ja 5	Artikkel 2
Artikli 15 lõige 3	—
Artikli 15 lõige 4	Artikli 3 lõige 1
Artikli 16 lõige 1	Artikli 4 lõige 1
Artikli 16 lõige 2	Artikli 4 lõige 2 koostoimes artikli 3 lõikega 12; artikli 17 lõige 1 ja artikli 26 lõige 5
Artikli 16 lõige 3	—
Artikli 16 lõige 4	—
Artikli 17 lõige 1	Artikli 5 lõige 4
Artikli 17 lõige 2	Artikli 26 lõige 1
Artikli 18 lõige 1	Artikli 5 lõige 3
Artikli 18 lõige 2	Artikli 6 lõige 6
Artikli 18 lõige 3	Artikli 5 lõige 2
Artikli 18 lõige 4	Artikli 6 lõige 4
Artikli 18 lõiked 5 ja 6	Artikli 4 lõige 3, artikli 6 lõiked 7, 8 ja 9 ning artikli 26 lõige 2
Artikli 19 lõike 1 esimene lõik	Artikli 6 lõige 1
Artikli 19 lõike 1 teine lõik	Artikkel 6 lõige 5 ja artikkel 7
Artikli 19 lõike 1 kolmas lõik	Artikli 8 lõike 1 teine lõik
Artikli 19 lõige 2	Artikli 6 lõige 2
Artikli 19 lõige 3	Artikli 9 lõike 5 punkt a
Artikli 19 lõige 4	Artikli 6 lõige 3
Artikli 19 lõige 5	Artikkel 26 lõige 5 ja artikkel 27
Artikli 20 lõige 1	Artikli 9 lõige 4 ja artikli 18 lõike 1 punkt b
Artikli 20 lõige 2	Artikkel 12
Artikkel 21	Artikli 6 lõige 4 ja artikkel 9
Artikli 22 lõiked 1, 2 ja 3	Artikli 18 lõiked 1 ja 2
Artikli 22 lõige 4	Artikkel 17
Artikli 23 lõiked 1 ja 2	Artikkel 19
Artikli 23 lõige 3	Artikkel 27
Artikli 24 lõiked 1 ja 2	Artikkel 20
Artikli 24 lõige 3	Artikli 19 lõige 1
Artikli 24 lõige 4	Artikli 18 lõige 2 ja artikli 19 lõige 2
Artikkel 25	Artiklid 22-24
Artikkel 26	Artikkel 21
Artikkel 27	Artikkel 13
Artikkel 28	Artikkel 14
Artikkel 29	Artikkel 15

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/781

P7_TA(2014)0385

Finantsinstrumentide turud ning Euroopa turu infrastruktuuri määruse muutmine börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate osas ***I

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust [Euroopa turu infrastruktuuri määrus] börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (COM(2011)0652 – C7-0359/2011 – 2011/0296(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/64)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0652),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0359/2011),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Keskpanga 22. märtsi 2012. aasta arvamust (1);

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 22. veebruari 2012. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 19. veebruari 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning arengukomisjoni ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamusi (A7-0303/2012),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha (3);

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 161, 7.6.2012, lk 3.

(2) ELT C 143, 22.5.2012, lk 74.

(3) Käesolev seisukoht asendab 26. oktoobri 2012. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0407).

P7_TC1-COD(2011)0296

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 600/2014) lõplikule kujule).

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/782

P7_TA(2014)0386

Finantsinstrumentide turud ja direktiivi 2004/39/EÜ kehtetuks tunnistamine ***I

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv finantsinstrumentide turgude kohta, millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/39/EÜ (uuesti sõnastatud) (COM(2011)0656 – C7-0382/2011 – 2011/0298(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

(2017/C 443/65)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0656),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 53 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0382/2011),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Keskpanga 22. märtsi 2012. aasta arvamust (1);

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 25. aprill 2012. aasta arvamust (2);

—	võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta (3),

—	võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 87 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 1. märtsi 2012. aasta kirja majandus- ja rahanduskomisjonile,

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 19. veebruari 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 87 ja 55,

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ja arengukomisjoni ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamusi (A7-0306/2012),

arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda kõnealune ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus või konsultatiivse töörühma arvamuses esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ning nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha (4), võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 161, 7.6.2012, lk 3

(2) ELT C 191, 29.6.2012, lk 80.

(3) EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.

(4) Käesolev seisukoht asendab 26. oktoobril 2012. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0406).

P7_TC1-COD(2011)0298

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/…/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (uuesti sõnastatud)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv 2014/65/EL) lõplikule kujule).

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/784

P7_TA(2014)0387

Kaubavahetusstatistika ***I

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 638/2004 liikmesriikidevahelise kaubavahetuse ühenduse statistika kohta seoses delegeeritud ja rakendusvolituste andmisega komisjonile teatavate meetmete vastuvõtmiseks, samuti seoses teabe edastamisega tolliasutuste poolt, konfidentsiaalsete andmete vahetamisega liikmesriikide vahel ja statistilise väärtuse määratlemisega (COM(2013)0578 – C7-0242/2013 – 2013/0278(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/66)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0578),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 338 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0242/2013),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 19. märtsi 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A7-0457/2013),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha (1);

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) Käesolev seisukoht asendab 15. jaanuaril 2014. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0030).

P7_TC1-COD(2013)0278

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 638/2004 liikmesriikidevahelise kaubavahetuse ühenduse statistika kohta seoses delegeeritud ja rakendusvolituste andmisega komisjonile teatavate meetmete vastuvõtmiseks, samuti seoses teabe edastamisega tolliasutuste poolt, konfidentsiaalsete andmete vahetamisega liikmesriikide vahel ja statistilise väärtuse määratlemisega

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 659/2014) lõplikule kujule).

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/785

P7_TA(2014)0388

Väärtpaberiarveldus ja väärtpaberite keskdepositooriumid ***I

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Liidus väärtpaberiarvelduse parandamise ja väärtpaberite keskdepositooriumide (CSDd) kohta ning millega muudetakse direktiivi 98/26/EÜ (COM(2012)0073 – C7-0071/2012 – 2012/0029(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/67)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0073),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0071/2012),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Keskpanga 1. augusti 2012. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2012. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 26. veebruari 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning õiguskomisjoni arvamust (A7-0039/2013),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 310, 13.10.2012, lk 12.

(2) ELT C 299, 4.10.2012, lk 76.

P7_TC1-COD(2012)0029

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 909/2014) lõplikule kujule).

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/786

P7_TA(2014)0389

Laevavarustus ***I

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse laevavarustust ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/98/EÜ (COM(2012)0772 – C7-0414/2012 – 2012/0358(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/68)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0772),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 100 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0414/2012),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 20. märtsi 2013. aasta arvamust (1),

—	pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 19. veebruari 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A7-0255/2013),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 161, 6.6.2013, lk 93.

P7_TC1-COD(2012)0358

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/…/EL, milles käsitletakse laevavarustust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/98/EÜ

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (2014/90/EL) lõplikule kujule).

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/787

P7_TA(2014)0390

Surveseadmed ***I

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv surveseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (COM(2013)0471 – C7-0203/2013 – 2013/0221(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

(2017/C 443/69)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0471),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0203/2013),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16. oktoobri 2013. aasta arvamust, (1)

—	võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta (2),

—	võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 87 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 16. detsembri 2013. aasta kirja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile,

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 12. veebruari 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 87 ja 55,

—	võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A7-0008/2014),

arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda kõnealune ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;

kiidab heaks oma lisatud avalduse, mis avaldatakse koos lõpliku õigusaktiga Euroopa Liidu Teataja L-seerias;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 67, 6.3.2014, lk 101.

(2) EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.

P7_TC1-COD(2013)0221

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/…/EL surveseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv 2014/68/EL) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

EUROOPA PARLAMENDI AVALDUS

Euroopa Parlament on seisukohal, et üksnes juhul kui ja kuivõrd rakendusakte määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses arutatakse komisjonide koosolekutel, võib neid komisjone lugeda nn komiteemenetluse komiteedeks Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe I lisa tähenduses. Komisjonide koosolekud kuuluvad seega raamkokkuleppe punkti 15 kohaldamisalasse, kui ja kuivõrd arutatakse muid küsimusi.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/790

P7_TA(2014)0391

Tsiviil- ja kaubandusvaldkonna kohtuotsused ***I

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (COM(2013)0554 – C7-0239/2013 – 2013/0268(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/70)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0554),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 67 lõiget 4 ning artikli 81 lõike 2 punkte a, c ja e, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0239/2013),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 26. veebruari 2014. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 5. veebruari 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A7-0052/2014),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

P7_TC1-COD(2013)0268

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 542/2014) lõplikule kujule).

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/791

P7_TA(2014)0392

Tööjõu valikvaatlus ***I

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 577/98 tööjõu valikvaatluse korraldamise kohta ühenduses (COM(2013)0155 – C7-0086/2013 – 2013/0084(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/71)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0155),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 338 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0086/2013),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 7. märtsi 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni arvamust (A7-0344/2013),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

P7_TC1-COD(2013)0084

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 545/2014) lõplikule kujule).

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/792

P7_TA(2014)0393

Euroopa Meresõiduohutuse Amet ja merereostuse tõrje ***I

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus laevade ning nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostuse tõrjega seotud Euroopa Meresõiduohutuse Ameti tegevuse mitmeaastase rahastamise kohta (COM(2013)0174 – C7-0089/2013 – 2013/0092(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/72)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0174),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 100 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0089/2013),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. juuli 2013. aasta arvamust (1),

—	olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 7. märtsi 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A7-0300/2013),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

toonitab, et seadusandliku institutsiooni mis tahes otsus Euroopa Meresõiduohutuse Ameti sellise mitmeaastase rahastamise lubamiseks ei piira eelarvepädevate institutsioonide otsuseid seoses iga-aastase eelarvemenetlusega;

nõuab, et komisjon esitaks finantsselgituse, milles võetakse täielikult arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahelist õiguslikku kokkulepet, et täita Euroopa Meresõiduohutuse Ameti ning vajaduse korral komisjoni talituste eelarve ja personaliga seonduvad vajadused;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 327, 12.11.2013, lk 108.

P7_TC1-COD(2013)0092

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014 laevade ning nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostuse tõrjega seotud Euroopa Meresõiduohutuse Ameti tegevuse mitmeaastase rahastamise kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 911/2014) lõplikule kujule).

Kolmapäev, 16. aprill 2014

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/794

P7_TA(2014)0397

Looduslike looma- ja taimeliikide kaitse ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel (uuesti sõnastatud) (COM(2012)0403 – C7-0197/2012 – 2012/0196(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

(2017/C 443/73)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0403),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0197/2012),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. novembri 2012. aasta arvamust (1),

—	pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

—	võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta (2),

—	võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 87 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 11. novembri 2013. aasta kirja keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile,

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 87 ja 55,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A7-0087/2014),

arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda komisjoni ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ning nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate tekstide kodifitseerimisega ilma sisu muutmata;

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 11, 15.1.2013, lk 85.

(2) EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.

P7_TC1-COD(2012)0196

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr…/2014 looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel (uuestisõnastatud)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides kooskõlas seadusandliku tavamenetlusega (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel (3) on korduvalt oluliselt muudetud (4). Kuna sellesse tuleb teha täiendavaid muudatusi, tuleks kõnealune määrus selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)	Käesoleva määruse eesmärgiks on kindlustada kauplemisest ohustatud või tõenäoliselt ohustatud looduslike looma- ja taimeliikide kaitse.

(3)	Käesoleva määruse sätted ei välista rangemaid meetmeid, mida võidakse liikmesriikides asutamislepingut järgides kasutusele võtta või mille kohaldamist jätkata, eriti käesoleva määrusega hõlmatud liikidest isendite valduses hoidmise suhtes.

(4)	On tarvis kehtestada objektiivsed kriteeriumid käesoleva määruse lisadesse looduslike looma- ja taimeliikide lisamise kohta.

(5)

Käesoleva määruse rakendamine tingib vajaduse kehtestada ühtsed tingimused, kuidas käesoleva määrusega hõlmatud isendite liitu sissetoomisloa ning ekspordi- ja reekspordiloaga seotud dokumente välja anda, kasutada ja esitada. On tarvis kehtestada konkreetsed sätted nende isendite transiitveo suhtes läbi liidu.

(6)	Isendite liitu sissetoomise taotluste üle otsustab sihtliikmesriigi korraldusasutus nimetatud liikmesriigi teadusliku usaldusasutuse abiga ja vajaduse korral teadusliku järelevalverühma arvamust arvestades.

(7)	Selleks, et vähendada rikkumiste ohtu, on vaja reeksporti käsitlevate sätete raames ette näha konsulteerimiskord.

(8)	Looduslike looma- ja taimeliikide tõhusa kaitse tagamiseks võib kehtestada isendite liitu sissetoomisel ja liidust eksportimisel lisakitsendusi. Elusisendite puhul võib neid kitsendusi liidu tasandil täiendada kitsendustega selliste isendite valdamise või iidu piires edasitoimetamise suhtes.

(9)

On tarvis kehtestada konkreetsed normid, mida kohaldada vangistuses sündinud ja kasvatatud või kunstlikult paljundatud isendite ning isiklikeks asjadeks või majatarveteks olevate isendite suhtes ning registreeritud teadlaste ja teadusasutuste vahelise laenamise, annetuste või vahetuste suhtes, mis ei toimu kommertseesmärgil.

(10)

Käesoleva määrusega hõlmatud isendite võimalikult laiema kaitse tagamiseks on vaja kehtestada sätted, kuidas kontrollida liidusisest kauplemist nende isenditega ja nende edasitoimetamist ning isendite hoidmistingimusi. Käesoleva määruse alusel väljaantud ja eespool nimetatu kontrollimisele kaasaaitavate sertifikaatide väljaandmise, kehtivuse ja kasutamise kohta peaksid olema ühised eeskirjad.

(11)	Tuleb võtta meetmeid, et minimeerida ebasoodsat mõju, mida elusisenditele avaldab transportimine idust nende sihtkohta või liidusisene transportimine.

(12)

Tõhusaks kontrollimiseks ja tolliprotseduuride hõlbustamiseks tuleb määrata tolliasutused, kus oleks väljaõpetatud isikkoosseis, kes vastutab vajalike formaalsuste täitmise ning vastava kontrolli eest isendite liitu sissetoomisel või nende eksportimisel või reeksportimisel liidust, et määrata nende suhtes rakendatav tollikäitlus nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (5) tähenduses. Samuti peaksid tolliasutuses olema tingimused, mis tagavad elusisenditele normaalse pidamise ja hoolduse.

(13)	Käesoleva määruse rakendamine nõuab ka, et liikmesriigid määraksid korraldusasutused ja teaduslikud usaldusasutused.

(14)	Üldsuse teavitamine ja tähelepanu juhtimine käesoleva määruse sätetele, eriti piiriületuspunktides, tõenäoliselt soodustab nendest sätetest kinnipidamist.

(15)	Käesoleva määruse tõhusaks täitmiseks peaksid liikmesriigid hoolega jälgima selle sätetest kinnipidamist ning sel eesmärgil tegema omavahel ja komisjoniga tihedat koostööd. See nõuab käesoleva määruse rakendamisega seotud teabe edastamist.

(16)	Käesoleva määrusega hõlmatud looduslike looma- ja taimeliikidega kauplemise ulatuse jälgimine on otsustava tähtsusega, et hinnata kauplemise tagajärgi liikide kaitsestaatusele. Üksikasjalised aastaaruanded tuleks koostada ühtlustatud vormis.

(17)	Käesoleva määruse täitmiseks on tähtis, et liikmesriigid kehtestaksid rikkumiste suhtes sanktsioonid, mis oleksid rikkumise iseloomu ja raskust arvestades piisavad ja kohased.

(18)	Bioloogiliste ja ökoloogiliste aspektide paljusus, mida käesoleva määruse rakendamisel tuleb arvesse võtta, nõuab teadusliku järelevalverühma moodustamist, kelle arvamused komisjon edastab komiteele ja liikmesriikide korraldusasutustele, et aidata neid otsuste langetamisel.

(19)

Täiendamaks või muutmaks käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte teatavate looduslike looma- ja taimeliikidega kauplemist reguleerivate meetmete kohta, käesoleva määruse lisade teatavaid muudatusi, samuti lisameetmeid, et rakendada ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) (edaspidi „konventsioon“) osapoolte konverentsi resolutsioone, konventsiooni alalise komitee otsuseid ja soovitusi ning konventsiooni sekretariaadi soovitusi. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(20)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused , eelkõige teatavate dokumentide vormi, näidiste ja vormingu kehtestamiseks . Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011 määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (6), [ME 1]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva määruse eesmärk on kaitsta looduslikke looma- ja taimeliike ning tagada nende säilimine reguleerides nendega kauplemist vastavalt artiklitele 2–22 ning lisadele A-D vastavalt I lisas kehtestatule, edaspidi „lisa A“, „lisa B“, „lisa C“ ja „lisa D“.

Käesolevat määrust kohaldatakse, järgides artiklis 2b nimetatud konventsiooni eesmärke, põhimõtteid ja sätteid.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„komitee“ — artikli 21 lõikes 1 nimetatud komitee;

b)	„konventsioon“ — ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon (CITES);

c)	„päritolumaa“ — maa, kus isend on loodusest püütud, vangistuses kasvatatud või kunstlikul teel paljundatud;

d)	„imporditeatis“ — teatis, mille importija, tema agent või esindaja esitab artikli 19 10 lõikes 2 1d kindlaksmääratud blanketil, kui ta toob liitu lisas C või D loetletud liigist isendi; [ME 2]

e)	„sissetoomine merelt“ — mis tahes isendi sissetoomine liitu, kui see on püütud ja sisse toodud otse merekeskkonnast, mis ei kuulu ühegi riigi jurisdiktsiooni alla, kaasa arvatud mere kohal olev õhuruum, merepõhi ja merealune pinnas;

f)	„väljaandmine“ — kõik loa või sertifikaadi ettevalmistamise ja kinnitamise ning taotlejale üleandmisega seotud toimingud;

g)	„korraldusasutus“ — siseriiklik haldusorgan, mis on ametisse määratud liikmesriigis vastavalt artikli 13 lõikele 1 või konventsiooni osapooleks olevas kolmandas riigis vastavalt konventsiooni IX artiklile;

h)	„sihtliikmesriik“ — liikmesriik, mida on mainitud sihtkohana isendi eksportimisel või reeksportimisel kasutatavas dokumendis; merelt sissetoomise puhul on see liikmesriik, kelle jurisdiktsiooni all on isendi sihtkoht;

i)	„müügiks pakkumine“ — müügiks pakkumine ja mis tahes tegevus, mida võib põhjendatult sellisena tõlgendada, sealhulgas müügiks reklaamimine või reklaamida laskmine ning üleskutse astuda läbirääkimistesse;

j)	„isiklikud asjad või majatarbed“ — surnud isendid, nende osad ja neist saadu, mis on üksikisiku omanduses ja mis moodustavad või on mõeldud moodustama osa tema igapäevastest tarbeasjadest;

k)	„sihtkoht“ — koht, kus liitu sissetoomisel kavatsetakse isendit tavaliselt hoidma hakata; elusisendite puhul on see esimene koht, kus isendit kavatsetakse pidada pärast karantiini või muud sanitaarkontrolli eesmärgil kinnipidamist;

l)	„populatsioon“ — bioloogiliselt või geograafiliselt piiritletav isendite koguhulk;

m)	„peamiselt kommertseesmärgid“ — kõik eesmärgid, milles selgesti ei domineeri ärilised aspektid;

n)	„reeksport liidust“ — varem liitu sissetoodud isendi eksport liidust;

o)	„reimport liitu“ — varem liidust eksporditud või reeksporditud isendi sissetoomine liitu;

p)	„müük“ — müük mis tahes vormis. Käesoleva määruse tähenduses käsitatakse müügina ka väljaüürimist, vahetuskaubandust või vahetust; vastavaid väljendeid tõlgendatakse samamoodi;

q)	„teaduslik usaldusasutus“ — teadusasutus, mis on ametisse määratud liikmesriigis vastavalt artikli 13 lõikele 2 või konventsiooni osapooleks olevas kolmandas riigis vastavalt konventsiooni IX artiklile;

r)	„teaduslik järelevalverühm“ — artikli 17 alusel moodustatud konsultatiivorgan;

s)	„liik“ — liik, alamliik või selle populatsioon;

„isend“ — iga lisades A–D loetletud liigist elus või surnud loom või taim, selle mis tahes osa või sellest saadu, ükskõik kas see sisaldub teistes kaupades või mitte, samuti kõik kaubad, mille puhul saatedokumendist, pakendilt, märgistuselt, sildilt või muude asjaolude põhjal ilmneb, et nad on nendest liikidest loomad või taimed või sisaldavad nende osi või neist saadut, välja arvatud siis, kui osad või neist saadu on käesoleva määruse või kõnealust liiki nimetava lisa sätete alla kuulumisest konkreetselt vabastatud sellekohase märkusega vastavas lisas.

Isendit peetakse lisades A–D loetletud liiki kuuluvaks isendiks, kui selle looma või taime, selle osa või sellest saadu „vanematest“ vähemalt üks kuulub mõnda loetletud liiki. Juhtudel, kui sellise looma või taime „vanemad“ kuuluvad erinevates lisades loetletud liikidesse või sellistesse liikidesse, millest ainult üks on loetelus, kohaldatakse rangemate kitsendustega lisa sätteid. Kui tegemist on hübriidtaimede isenditega, mille üks „vanematest“ kuulub lisas A loetletud liiki, kohaldatakse rangemate kitsendustega lisa sätteid siiski ainult juhul, kui lisas on selle liigi juures vastav märge;

u)	„kauplemine“ — käesoleva määruse sätetega hõlmatud isendite sissetoomine liitu, sealhulgas sissetoomine merelt, ning eksport ja reeksport liidust, samuti isendi liidusisene — sealhulgas ka liikmesriigisisene — kasutamine, edasitoimetamine ja valduse üleandmine;

v)	„transiitvedu“ — isendite vedu ühest väljaspool liitu asuvast punktist teise läbi liidu territooriumi saadetisena konkreetselt nimetatud adressaadile, kusjuures edasitoimetamise võivad katkestada üksnes sellisest liikluse vormist tingitud asjaolud;

„töödeldud isendid, mis on omandatud enam kui 50 aastat tagasi“ — isendid, mis on nende loomulikust töötlemata olekust oluliselt muudetud kas eheteks, kaunistusteks, kunsti- või tarbeesemeteks või muusikainstrumentideks enne 3. märtsi 1947 ning mis asjaomase liikmesriigi korraldusasutuse veendumuse kohaselt on sellisena omandatud. Selliseid isendeid loetakse töödelduks üksnes siis, kui nad ilmselt kuuluvad ühte eespool mainitud kategooriatest ega vaja oma otstarbe täitmiseks enam edasist nikerdamist ega käsitsi või tööstuslikku töötlemist;

„kontroll sisseveo, ekspordi, reekspordi ja transiitveo ajal“ — käesoleva määrusega ettenähtud sertifikaatide, lubade ja teatiste kontrollimine ning neil juhtudel, kui liidu normides on nõnda ette nähtud või muudel saadetistest valikproovide võtmise juhtudel, isendite uurimine, vajaduse korral koos proovide võtmisega analüüsi või täpsema kontrolli eesmärgil.

Artikkel 3

Reguleerimisala

1. Lisa A sisaldab:

a)	konventsiooni I lisas loetletud liike, mille suhtes liikmesriigid ei ole esitanud reservatsioone;

kõiki liike,

i)	mis on või võivad olla nõutud nii liidus kasutamiseks kui ka rahvusvahelises kaubanduses ja mis on väljasuremisohus või nii haruldased, et igasugune kauplemine ohustaks liigi säilimist, või

ii)	mis kuuluvad perekonda, millest suurem osa liike, või liiki, millest suurem osa alaliike on loetletud lisas A kooskõlas punktis a või punkti b alapunktis i toodud kriteeriumidega ning mille loetlemine selles lisas on oluline nende taksonite tõhusaks kaitseks.

2. Lisa B sisaldab:

a)	konventsiooni II lisas loetletud liike, välja arvatud need, mis on loetletud lisas A, mille suhtes liikmesriigid ei ole esitanud reservatsioone;

b)	konventsiooni I lisas loetletud liike, mille suhtes on esitatud reservatsioone;

kõiki muid liike, mis ei ole loetletud konventsiooni I või II lisas ja

mis on rahvusvahelise kauplemise objektiks sellisel hulgal, mis võib ohustada

—	selle säilimist või selle populatsioonide säilimist teatavates riikides, või

—	kogu populatsiooni säilimist tasemel, mis on kooskõlas liigi osaga ökosüsteemides, kus ta esineb,

või

ii)	mille nimetamine lisas on oluline nende sarnase välimuse tõttu lisas A või B loetletud liikidega, selleks et tagada kontrolli tõhusus nendest liikidest isenditega kauplemise üle;

d)	liigid, mille suhtes on kindlaks tehtud, et elusisendite toomine liidu looduskeskkonda kujutaks endast ökoloogilist ohtu liidu pärismaistele looduslikele looma- ja taimeliikidele.

3. Lisa C sisaldab:

a)	konventsiooni III lisas loetletud liike, välja arvatud need, mis on loetletud lisades A ja B, mille suhtes liikmesriigid ei ole esitanud reservatsioone;

b)	konventsiooni II lisas loetletud liike, mille suhtes on esitatud reservatsioone.

4. Lisa D sisaldab:

a)	lisades A, B ja C loetlemata liike, mida imporditakse liitu koguses, mis õigustab nende seiret;

b)	konventsiooni III lisas loetletud liike, mille suhtes on esitatud reservatsioone.

5. Kui käesoleva määrusega hõlmatud liigi kaitsestaatus õigustab nende lisamist ühte konventsiooni lisadest, aitab liikmesriik kaasa vajalike muudatuste tegemisele.

Artikkel 4

Liitu sissetoomine

1. Lisas A loetletud liikidest isendite liitu sissetoomisel tuleb läbida vajalik kontroll ja varem esitada sissetoomiskoha tolliasutuses sihtliikmesriigi korraldusasutuse poolt väljaantud impordiluba.

Impordiloa võib välja anda üksnes kooskõlas lõikes 6 kehtestatud piirangutega ja juhul, kui järgmised tingimused on täidetud:

pädev teaduslik usaldusasutus, olles kaalunud teadusliku järelevalverühma arvamust, on nõustunud, et liitu sissetoomine:

i)	ei kahjusta liigi kaitsestaatust ega asjaomase liigi populatsiooni poolt asustatud territooriumi ulatust,

ii)

toimub:

—	ühel artikli 8 lõike 3 punktides e, f ja g nimetatud eesmärkidest, või

—	muudel eesmärkidel, mis ei kahjusta asjaomase liigi säilimist;

taotleja esitab dokumentaalsed tõendid selle kohta, et isendid on omandatud kooskõlas asjaomaste liikide kaitset käsitlevate õigusaktidega; konventsiooni lisades esinevast liigist isendi kolmandast riigist sissetoomise puhul on selleks ekspordiluba või reekspordisertifikaat või selle koopia, mille ekspordi- või reekspordiriigi pädev asutus on välja andnud kooskõlas konventsiooniga,

ii)	kooskõlas artikli 3 lõike 1 punktiga a ei ole impordilubade väljaandmiseks lisas A loetletud liikide puhul siiski nõutavad sellised dokumentaalsed tõendid, kuid sellise impordiloa originaali ei anta taotlejale seni, kui ta esitab ekspordiloa või reekspordisertifikaadi;

c)	pädev teaduslik usaldusasutus on veendunud, et elusisendi pidamispaik sihtkohas on piisavalt varustatud, et teda nõuetekohaselt kaitsta ja hooldada;

d)	korraldusasutus on veendunud, et isendit ei kavatseta kasutada peamiselt kommertseesmärkidel;

e)	pärast pädeva teadusliku usaldusasutusega konsulteerimist on korraldusasutus veendunud, et ei ole muid liigi kaitsega seotud tegureid, mis räägiksid impordiloa väljaandmisele vastu; ja

f)	merelt sissetoomisel on korraldusasutus veendunud, et iga elusisendit valmistatakse ette ja veetakse nõnda, et vigastuste, tervisekahjustuste või julma kohtlemise oht oleks minimaalne.

2. Lisas B loetletud liikidest isendite liitu sissetoomisel tuleb läbida vajalik kontroll ja sissetoomiskoha tolliasutuses varem esitada sihtliikmesriigi korraldusasutuse poolt väljaantud impordiluba.

Impordiloa võib välja anda üksnes kooskõlas lõikes 6 kehtestatud piirangutega ja juhul, kui:

pädev teaduslik usaldusasutus, olles läbi vaadanud kättesaadavad andmed ja kaalunud teadusliku järelevalverühma seisukohta, on arvamusel, et liitu sissetoomine, võttes arvesse olemasolevat või eeldatavat kaubandustaset, ei kahjusta liigi kaitsestaatust ega asjaomase liigi populatsiooni poolt asustatud territooriumi ulatust. See arvamus on kehtiv järgneva importimise suhtes, niikaua kui eespool nimetatud aspektid ei ole oluliselt muutunud;

b)	taotleja esitab dokumentaalsed tõendid selle kohta, et elusisendi pidamispaik sihtkohas on piisavalt varustatud, et teda nõuetekohaselt kaitsta ja hooldada;

c)	lõike 1 punkti b alapunkti i ning punktide e ja f tingimused on täidetud.

3. Lisas C loetletud liikidest isendite liitu sissetoomisel tuleb läbida vajalik kontroll ja varem esitada sissetoomiskoha tolliasutuses imporditeatis ning:

ekspordi korral riigist, mida on mainitud seoses asjaomase liigiga lisas C, esitab taotleja dokumentaalsed tõendid nimetatud riigi pädeva ametiasutuse poolt kooskõlas konventsiooniga väljaantud ekspordiloa näol selle kohta, et isendid on omandatud kooskõlas asjaomase liigi kaitset käsitlevate siseriiklike õigusaktidega; või

b)	ekspordi korral riigist, mida ei ole mainitud seoses asjaomase liigiga lisas C, või reekspordi korral mis tahes riigist esitab taotleja eksportiva või reeksportiva riigi pädeva ametiasutuse poolt kooskõlas konventsiooniga väljaantud ekspordiloa, reekspordisertifikaadi või päritolutõendi.

4. Lisas D loetletud liikidest isendite liitu sissetoomisel tuleb läbida vajalik kontroll ja varem esitada sissetoomiskoha tolliasutuses imporditeatis.

5. Lõike 1 punktides a ja d ning lõike 2 punktides a, b ja c nimetatud impordiloa väljaandmise tingimusi ei kohaldata isendite suhtes, mille puhul taotleja esitab dokumentaalsed tõendid selle kohta, et:

a)	nad olid varem seaduslikult liitu sisse toodud või liidus omandatud ning et nad tuuakse muudetud või muutmata kujul liitu taas sisse; või

b)	tegemist on töödeldud isenditega, mis on omandatud enam kui 50 aastat tagasi.

6. Konsulteerinud Komisjonil on õigus võtta, pärast konsulteerimist asjaomaste päritoluriikidega ning võttes arvesse teadusliku järelevalverühma arvamust, võib komisjon kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte , et kehtestada rakendusaktidega liitu sissetoomisel üldisi piiranguid või piiranguid teatavate päritolumaade suhtes: [ME 3]

a)	lõike 1 punkti a alapunktis i või punktis e nimetatud tingimuste alusel lisas A loetletud liikidest isenditele;

b)	lõike 1 punktis e või lõike 2 punktis a nimetatud tingimuste alusel lisas B loetletud liikidest isenditele; ja

c)	lisas B loetletud liikidest elusisenditele, mille suremus veo käigus on suur või mille kohta on kindlaks tehtud, et nad ilmselt ei ela vangistuses vanuseni, mis vastaks nende keskmisele elueale; või

d)	elusisenditele liikidest, mille kohta on kindlaks tehtud, et nende sissetoomine liidu looduskeskkonda kujutab endast ökoloogilist ohtu liidu pärismaistele looduslikele looma- ja taimeliikidele.

Esimeses lõigus nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 4]

Kui esimeses lõigus nimetatud piirangud kehtestatakse, avaldab komisjon nende nimekirja kord kvartalis Euroopa Liidu Teatajas.

7. Erijuhtudel, mil liitu sissetoomisele järgneb ümberlaadimine, õhu- või raudteevedu, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusaktidega erandeid käesoleva artikli lõigetes 1–4 osutatud kontrolli läbimisest ja impordidokumentide esitamisest sissetoomiskoha tolliasutuses ning selline kontroll ja dokumentide esitamine toimub kooskõlas artikli 12 lõikega 1 määratud teises tolliasutuses.

Artikkel 5

Eksport või reeksport liidust

1. Lisas A loetletud liikidest isendite ekspordi või reekspordi korral liidust tuleb läbida vajalik kontroll ja varem esitada tolliasutuses, kus ekspordiformaalsused täidetakse, isendite asukohaks oleva liikmesriigi korraldusasutuse poolt väljaantud ekspordiluba või reekspordisertifikaat.

2. Lisas A loetletud liikidest isendite ekspordiloa võib välja anda üksnes siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	pädev teaduslik usaldusasutus on kirjalikult teatanud, et isendite loodusest püüdmine või kogumine või nende eksport ei kahjusta liigi kaitsestaatust ega asjaomase liigi populatsiooni poolt asustatud territooriumi ulatust;

taotleja esitab dokumentaalsed tõendid selle kohta, et isendid on omandatud kooskõlas asjaomaste liikide kaitset käsitlevate kehtivate õigusaktidega; kui taotlus esitatakse liikmesriigile, mis ei ole päritolumaa, on selliseks dokumentaalseks tõendiks sertifikaat, milles tõendatakse, et isend on püütud loodusest kooskõlas selles riigis kehtivate õigusaktidega;

korraldusasutus on veendunud, et

i)	iga elusisendit valmistatakse ette ja veetakse nõnda, et vigastuste, tervisekahjustuste või julma kohtlemise oht oleks minimaalne, ja

ii)

—	konventsiooni I liites loetlemata liikidest isendeid ei kavatseta kasutada peamiselt kommertseesmärkidel, või

—	käesoleva määruse artikli 3 lõike 1 punktis a nimetatud liikidest isendite eksportimisel konventsiooni osapooleks olevasse riiki on välja antud impordiluba;

d)	liikmesriigi korraldusasutus, olles konsulteerinud pädeva teadusliku usaldusasutusega, on veendunud, et ei ole muid liigi kaitsega seotud tegureid, mis räägiksid ekspordiloa väljaandmisele vastu.

3. Reekspordisertifikaadi võib välja anda üksnes siis, kui lõike 2 punktides c ja d nimetatud tingimused on täidetud ja kui taotleja esitab dokumentaalsed tõendid selle kohta, et isendid:

a)	on liitu sisse toodud kooskõlas käesoleva määruse sätetega;

b)	on enne 3. märtsi 1997 liitu sisse toodud kooskõlas nõukogu määruse (EMÜ) nr 3626/82 (7) sätetega või on enne käesoleva määruse jõustumist liitu sisse toodud, kuid peale 3. märtsi 1997 olid liitu sisse toodud kooskõlas määruse (EÜ) nr 338/97 sätetega; või

c)	on liitu sisse toodud enne 1984. aastat ja tulnud rahvusvahelisse kaubandusse kooskõlas konventsiooni sätetega; või

d)	on toodud seaduslikult mõne liikmesriigi territooriumile enne, kui punktides a ja b nimetatud määruste või konventsiooni sätted nende suhtes või selles liikmesriigis kehtima hakkasid.

4. Lisades B ja C loetletud liikidest isendite ekspordi või reekspordi korral liidust tuleb läbida vajalik kontroll ja varem esitada tolliasutuses, kus ekspordiformaalsused täidetakse, isendite asukohaks oleva liikmesriigi korraldusasutuse poolt väljaantud ekspordiluba või reekspordisertifikaat.

Ekspordiloa võib välja anda üksnes siis, kui lõike 2 punktides a ja b, punkti c alapunktis i ning punktis d nimetatud tingimused on täidetud.

Reekspordisertifikaadi võib välja anda üksnes siis, kui lõike 2 punkti c alapunktis i ja punktis d ning lõike 3 punktides a–d nimetatud tingimused on täidetud.

5. Kui reekspordisertifikaadi saamise taotlus käsitleb isendeid, kes on liitu sisse toodud teises liikmesriigis välja antud impordiloa alusel, peab korraldusasutus kõigepealt konsulteerima loa välja andnud korraldusasutusega. Komisjonil on õigus kooskõlas artikliga 20 kehtestada delegeeritud õigusaktidega konsulteerimiskord ja juhud, mil konsulteerimine on vajalik.

6. Lõike 2 punktis a ja punkti c alapunktis ii nimetatud ekspordiloa või reekspordisertifikaadi väljaandmise tingimusi ei kohaldata:

a)	töödeldud isendite suhtes, mis on omandatud enam kui 50 aastat tagasi; või

b)	surnud isendite ning nende osade ja neist saadu suhtes, mille kohta taotleja esitab dokumentaalsed tõendid, et need on omandatud seaduslikult enne, kui käesoleva määruse, määruse (EÜ) nr 338/97 või määruse (EMÜ) nr 3626/82 või konventsiooni sätted nende suhtes kehtima hakkasid.

7. Igas liikmesriigis jälgib pädev teaduslik usaldusasutus lisas B loetletud liikidest isendite jaoks ekspordilubade väljaandmist selles liikmesriigis ja selliste isendite tegelikku eksportimist. Kui teaduslik usaldusasutus leiab, et mingist liigist isendite eksporti tuleks piirata, et see liik oma koguulatuses säiliks niisugusel tasemel, mis vastab tema osale ökosüsteemis, kus ta esineb, ja oleks tugevasti ülalpool seda taset, mille tõttu see tuleks kooskõlas artikli 3 lõike 1 punktiga a või punkti b alapunktiga i kanda lisasse A, soovitab teaduslik usaldusasutus korraldusasutusele kirjalikult sobivaid meetmeid, mida tuleks võtta, et piirata sellest liigist isendite ekspordilubade väljaandmist.

Kui korraldusasutusele on soovitatud esimeses lõigus nimetatud meetmeid, teatab ta nendest ja esitab oma selgitused komisjonile. Vajaduse korral soovitab komisjon rakendusaktidega Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 6

Artiklites 4, 5 ja 10 nimetatud loa- ja sertifikaaditaotluste tagasilükkamine

1. Kui liikmesriik lükkab loa- või sertifikaaditaotluse tagasi käesoleva määruse eesmärkide seisukohalt olulisel juhul, teatab ta komisjonile viivitamata tagasilükkamisest ja tagasilükkamise põhjustest.

2. Komisjon edastab lõike 1 kohaselt saadud informatsiooni teistele liikmesriikidele, et tagada käesoleva määruse ühtne kohaldamine.

3. Kui loa- või sertifikaaditaotlus on esitatud selliste isendite jaoks, kelle suhtes niisugune taotlus on varem tagasi lükatud, peab taotleja eelnevast tagasilükkamisest teatama pädevale asutusele, kellele taotlus on esitatud.

4. Liikmesriigid tunnustavad taotluste tagasilükkamist teiste liikmesriikide pädevate asutuste poolt, kui selline tagasilükkamine põhineb käesoleva määruse sätetel.

Esimest lõiku ei kohaldata siiski juhul, kui asjaolud on oluliselt muutunud või kui on ilmnenud uued taotlust toetavad asjaolud. Kui korraldusasutus sellistel juhtudel loa või sertifikaadi välja annab, teatab ta sellest komisjonile, märkides väljaandmise põhjused.

Artikkel 7

Erandid

1. Vangistuses sündinud ja kasvatatud või kunstlikult paljundatud isendid

Välja arvatud juhud, mil kohaldatakse artiklit 8, koheldakse lisas A loetletud liikidest isendeid, mis on vangistuses sündinud ja kasvatatud või kunstlikult paljundatud, niisamuti, nagu näevad ette lisas B loetletud liikidest isendite suhtes kohaldatavad sätted.

Kunstlikult paljundatud taimede puhul võib artiklite 4 ja 5 sätteid eritingimustel mitte kohaldada.

Komisjonil on õigus kehtestada kooskõlas artikliga 20 delegeeritud õigusaktidega:

a)	kriteeriumid, mille alusel otsustada, kas isend on sündinud ja kasvatatud vangistuses või kunstlikult paljundatud ning kas see on toimunud kommertseesmärkidel;

käesoleva lõike teises lõigus viidatud eritingimused järgmise kohta:

i)	fütosanitaartõendite kasutamine;

ii)	registreeritud kaubandusettevõtjate või käesoleva artikli lõikes 4 nimetatud teadusasutuste kauplemine isenditega; ja

iii)	hübriidikaubandus.

2. Transiitvedu

Erandina artiklist 4 ei nõuta sissetoomiskoha tolliasutuses kontrolli ja ettenähtud lubade, sertifikaatide ja teatiste esitamist, kui toimub isendi transiitvedu läbi liidu.

Lisades loetletud liikide puhul, millele viidatakse artikli 3 lõike 1 ning artikli 3 lõike 2 punktides a ja b, kohaldatakse käesoleva lõigu esimeses lõikes nimetatud erandit üksnes siis, kui eksportiva või reeksportiva kolmanda riigi pädevad asutused on välja andnud konventsiooniga ettenähtud kehtiva ja isenditega kaasaskäiva ekspordi- või reekspordidokumendi, milles on näidatud isendite sihtkoht.

Kui teises lõikes nimetatud dokumenti ei ole enne eksportimist või reeksportimist välja antud, tuleb isend kinni pidada ja vajaduse korral konfiskeerida, kui eritingimuste kohaselt ei esitata tagantjärele dokumenti.

Komisjonil on õigus kehtestada kooskõlas artikliga 20 delegeeritud õigusaktidega eritingimused ekspordi- või reekspordidokumendi tagantjärele esitamiseks.

3. Isiklikud asjad ja majatarbed

Erandina ei kohaldata artiklite 4 ja 5 sätteid lisades A–D loetletud liikidest surnud isendite, nende osade ja neist saadu suhtes, kui need kujutavad endast isiklikke asju või majatarbeid, mida tuuakse iitu sisse või eksporditakse või reeksporditakse liidust vastavalt erisätetele.

Komisjonil on õigus kehtestada kooskõlas artikliga 20 delegeeritud õigusaktidega sätted isiklike asjade ja majatarvete sissetoomiseks, ekspordiks või reekspordiks.

4. Teadusasutused

Artiklites 4, 5, 8 ja 9 nimetatud dokumente ei nõuta, kui asukohariigi korraldusasutuses registreeritud teadlased või teadusasutused mitteärilisel eesmärgil laenavad, annetavad või vahetavad herbaareksemplare või muid säilitatud, kuivatatud või tahkes ümbrises muuseumieksemplare ning elavaid taimi, kui neil on vastavalt käesoleva lõike teises lõigus sätestatud menetlusega kehtestatud näidise kohaselt vormistatud silt või kolmanda riigi korraldusasutuse välja antud või heaks kiidetud samaväärne silt.

Komisjon kehtestab rakendusaktiga elavate taimede sildi. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 8

Äritegevuse kontrollimisega seotud sätted

1. Lisas A loetletud liikidest isendite ostmine, ostupakkumine, kommertseesmärkidel omandamine, kommertseesmärkidel üldsusele näitamine, kasutamine tulu saamiseks ning müük, müügiks hoidmine, müügiks pakkumine või müügiks transportimine on keelatud.

2. Liikmesriigid võivad keelata lisas A loetletud liikidest isendite, eriti elusloomade pidamise.

3. Kooskõlas teiste liidu õigusaktidega, mis käsitlevad loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitset, võib lõikes 1 nimetatud keelu suhtes teha erandi, kui isendite asukohaks oleva liikmesriigi korraldusasutus annab igal üksikjuhul välja tõendi, et isendid:

a)	on omandatud liidus või siia sisse toodud enne, kui konventsiooni I lisas või määruse (EMÜ) nr 3626/82 lisas C1 või määruse (EÜ) nr 338/97 või käesoleva määruse lisas A loetletud liike käsitlevad sätted nende isendite suhtes kehtima hakkasid; või

b)	kujutavad endast töödeldud isendeid, mis on omandatud enam kui 50 aastat tagasi; või

c)	on toodud liitu sisse, järgides määruse (EÜ) nr 338/97 või käesoleva määruse sätteid, ning neid hakatakse kasutama eesmärkidel, mis ei ohusta kõnealuse liigi säilimist; või

d)	on loomaliigi vangistuses sündinud ja kasvatatud isendid või taimeliigi kunstlikult paljundatud isendid või selliste isendite osad või neist saadud; või

e)	on eriolukorras tarvilikud teaduse arenguks või olulistel biomeditsiinilistel eesmärkidel vastavalt nõukogu direktiivile 86/609/EMÜ (8), kui kõnealune liik osutub ainsaks sel eesmärgil sobivaks ja kui sellest liigist ei ole vangistuses sündinud ja kasvatatud isendeid; või

f)	on mõeldud tõuaretuseks või paljundamiseks, et aidata kaasa kõnealuse liigi kaitsele; või

g)	on mõeldud teaduslikuks või haridusalaseks otstarbeks, mille eesmärgiks on liigi säilitamine ja kaitse; või

h)	on pärit liikmesriigist ja püütud loodusest kooskõlas selles liikmesriigis kehtivate õigusaktidega.

4. Komisjonil on õigus kehtestada kooskõlas artikliga 20 delegeeritud õigusaktidega käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud keeldude üldiseid erandeid, tuginedes lõike 3 tingimustele, samuti lisas A loetletud liikide üldiseid erandeid kooskõlas artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktiga ii. Kõik sellised erandid peavad olema kooskõlas teiste liidu õigusaktidega, mis käsitlevad loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitset.

5. Lõikes 1 nimetatud keeldusid kohaldatakse ka lisas B loetletud liikide suhtes, välja arvatud juhtudel, kui asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele usutavalt tõendatakse, et sellised isendid on omandatud ja, kui nad on pärit väljastpoolt liitu, siia sisse toodud kooskõlas loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitset käsitlevate kehtivate õigusaktidega.

6. Liikmesriikide pädevad asutused võivad omal äranägemisel müüa iga lisades B, C ja D loetletud liikidest isendi, mille nad on konfiskeerinud käesoleva määruse alusel, tingimusel, et seda ei tagastata otse sellele füüsilisele või juriidilisele isikule, kellelt see on konfiskeeritud või kes oli rikkumises osaline. Selliseid isendeid kui seaduslikult omandatuid võib kasutada igasugusel eesmärgil.

Artikkel 9

Elusisendite edasitoimetamine

1. Igasugune lisas A loetletud liigist elusisendi edasitoimetamine liidu piires ühest kohast teise, nagu on märgitud impordiloal või kooskõlas käesoleva määrusega väljaantud mis tahes sertifikaadil, nõuab eelnevat luba selle liikmesriigi korraldusasutuselt, kus isend asub. Teistel edasitoimetamise juhtudel peab selle eest vastutav isik olema võimeline vajaduse korral tõestama isendi seaduslikku päritolu.

2. Selline luba:

a)	antakse üksnes siis, kui selle liikmesriigi pädev teaduslik usaldusasutus või, kui isend toimetatakse teise liikmesriiki, siis viimase pädev teaduslik usaldusasutus on veendunud, et sihtkohas elusisendi pidamiseks mõeldud paik on piisavalt varustatud, et isendit nõuetekohaselt kaitsta ja hooldada;

b)	kinnitatakse sertifikaadi väljaandmisega; ja

c)	kui see on vajalik, edastatakse viivitamata selle liikmesriigi korraldusasutusele, kus on isendi tulevane asukoht.

3. Sellist luba ei nõuta, kui elusloom tuleb toimetada teise kohta hädatarvilikuks veterinaarraviks ja kui see otse oma loajärgsesse asukohta tagasi tuuakse.

4. Kui lisas B loetletud liigist elusisend liidu piires teise kohta toimetatakse, võib isendi valdaja selle loovutada üksnes siis, kui on veendunud, et kavatsetud vastuvõtja on piisavalt informeeritud nõutavast pidamispaigast, varustusest ja võtetest, millega tagada isendi nõuetekohane hooldamine.

5. Kui elusisendeid liitu, liidust välja või liidu piires transporditakse või transiidi või ümberlaadimise käigus mõnda aega liidus kinni peetakse, valmistatakse nad ette, toimetatakse teise kohta ja hooldatakse nõnda, et vigastuse, tervisekahjustuse või julma kohtlemise oht oleks minimaalne ja loomade puhul järgitaks liidu õigusakte, mis käsitlevad loomade kaitset transportimise käigus.

6. Komisjon on õigus kehtestada kooskõlas artikliga 20 delegeeritud õigusaktidega selliste liikide elusisendite pidamise või teise kohta toimetamise piirangud, kelle sissetoomist liitu on kooskõlas artikli 4 lõikega 6 piiratud.

Artikkel 10

Väljaantavad load, teatised ja sertifikaadid [ME 5]

1. Saanud asjaomaselt isikult taotluse koos kõikide nõutavate lisadokumentidega, mille kõik väljaandmise tingimused on täidetud, võib liikmesriigi korraldusasutus artikli 5 lõike 2 punktis b, artikli 5 lõigetes 3 ja 4, artikli 8 lõikes 3 ning artikli 9 lõike 2 punktis b nimetatud eesmärkidel sertifikaadi välja anda.

1a. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et määrata kindlaks lõikes 1 osutatud sertifikaatide vorm. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 6]

1b. Saanud asjaomaselt isikult taotluse koos kõikide nõutavate lisadokumentidega, mille kõik väljaandmise tingimused on täidetud, võib liikmesriigi korraldusasutus artikli 4 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 5 lõigetes 1 ja 4 osutatud eesmärkidel loa välja anda. [ME 7]

1c. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et määrata kindlaks lõikes 1b osutatud loa vorm. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 8]

1d. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et määrata kindlaks artikli 4 lõigetes 3 ja 4 osutatud imporditeatise vorm. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 9]

Artikkel 11

Lubade ja sertifikaatide kehtivus ning eritingimused

1. Liikmesriikide pädevate asutuste poolt kooskõlas käesoleva määrusega väljaantud load ja sertifikaadid kehtivad liidu kõikides osades, seejuures ei piirata liikmesriikide õigust kehtestada rangemaid meetmeid või jääda nende juurde.

2. Iga selline luba või sertifikaat, samuti iga selle alusel väljaantud luba või sertifikaat loetakse kehtetuks, kui pädev asutus või komisjon loa või sertifikaadi väljaandnud pädeva asutusega konsulteerides tuvastab, et see on välja antud ekslikult, eeldades selle väljaandmise tingimuste täidetust.

Kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused peavad kinni liikmesriigi territooriumil selliste dokumentide alusel asuvad isendid ja need võib konfiskeerida.

3. Iga kooskõlas käesoleva määrusega väljaantud luba või sertifikaat võib seada tingimused ja nõuded, mille väljaandev asutus määrab, et tagada selle sätete järgimine. Kui sellised tingimused või nõuded on tarvis lubade või sertifikaatide vormile juurde lisada, teatavad liikmesriigid sellest komisjonile.

4. Iga vastava ekspordiloa või reekspordisertifikaadi koopia alusel väljaantud impordiluba kehtib isendite liitu sissetoomiseks ainult siis, kui sellele on lisatud kehtiva ekspordiloa või reekspordisertifikaadi originaal.

5. Komisjonil on õigus kehtestada kooskõlas artikliga 20 delegeeritud õigusaktidega lubade ja sertifikaatide väljaandmise tähtpäevad.

Artikkel 12

Sisse- ja väljaveokohad

1. Liikmesriigid määravad kindlaks tolliasutused, kus sooritatakse käesoleva määrusega hõlmatud liikidest isendite liitu sissetoomisel ja liidust eksportimisel kontroll ning formaalsused, et rakendada nende isendite suhtes tollikäitlust määruse (EMÜ) nr 2913/92 tähenduses, ning teatavad, millised tolliasutused on spetsiaalselt ette nähtud tegelema elusisenditega.

2. Kõik kooskõlas lõikega 1 määratud tolliasutused varustatakse vastava väljaõppe saanud piisava isikkoosseisuga. Liikmesriigid tagavad, et on olemas elusloomade transporti ja pidamist käsitlevatele liidu sellekohastele õigusaktidele vastavad pidamispaigad ja et tarbe korral astutakse vajalikke samme elustaimede suhtes.

3. Kõikidest lõike 1 alusel määratud tolliasutustest teatatakse komisjonile, kes avaldab nende nimekirja Euroopa Liidu Teatajas.

4. Erandjuhtudel ja kooskõlas erikriteeriumidega võib korraldusasutus lubada liitu sissetoomist või liidust eksportimist või reeksportimist tolliasutuse kaudu, mis ei ole määratud kooskõlas lõikega 1.

Komisjonil on õigus kehtestada kooskõlas artikliga 20 delegeeritud õigusaktidega erikriteeriumid, mille kohaselt sissetoomine, eksport või reeksport teise tolliasutuse kaudu on lubatav.

5. Liikmesriigid tagavad, et piiriületuspunktides teavitatakse üldsust käesoleva määruse kohastest sätetest.

Artikkel 13

Korraldusasutus, teaduslik usaldusasutus ja teised pädevad asutused

1. Iga liikmesriik määrab ametisse korraldusasutuse, mille esmaülesandeks on vastutada käesoleva määruse rakendamise ja komisjoniga suhtlemise eest.

Iga liikmesriik võib ametisse määrata ka täiendavaid korraldusasutusi ja muid pädevaid asutusi, et rakendamisele kaasa aidata, sel juhul vastutab esmane korraldusasutus, et täiendavad asutused oleksid varustatud kogu teabega, mis on vajalik käesoleva määruse õigeks kohaldamiseks.

2. Iga liikmesriik määrab ühe või mitu vastava eriala teaduslikku usaldusasutust, mille ülesanded on lahus kõikide ametisse määratud korraldusasutuste omadest.

3. Hiljemalt 3. märtsiks 1997 edastavad liikmesriigid komisjonile ametisse määratud korraldusasutuste, muude lubade või sertifikaatide väljaandmiseks pädevate asutuste ning teaduslike usaldusasutuste nimed ja aadressid; komisjon avaldab selle teabe Euroopa Liidu Teatajas.

Iga lõike 1 esimeses lõigus nimetatud korraldusasutus edastab komisjonile viimase nõudel kahe kuu jooksul nende isikute nimed ja allkirjanäidised, kellel on volitus lube ja sertifikaate allkirjastada, ning templi-, pitsati, või muu vahendi jäljendid, mida kasutatakse lubade ja sertifikaatide kehtivaks tunnistamisel.

Liikmesriigid edastavad komisjonile kõik juba antud informatsioonis tehtud muudatused hiljemalt kaks kuud pärast sellise muudatuse rakendamist.

Artikkel 14

Sätetest kinnipidamise jälgimine ja rikkumiste uurimine

1. Liikmesriikide pädevad asutused jälgivad käesoleva määruse sätetest kinnipidamist.

Kui pädevatel asutustel on põhjust arvata, et neid sätteid rikutakse, võtavad nad vajalikke meetmeid, et tagada sätetest kinnipidamine, või algatavad kohtuasja.

Liikmesriigid informeerivad komisjoni ja konventsiooni lisades loetletud liikide puhul ka konventsiooni sekretariaati kõikidest sammudest, mis pädevad asutused on astunud käesoleva määruse oluliste rikkumiste suhtes, sealhulgas kinnipidamistest ja konfiskeerimistest.

2. Komisjon juhib liikmesriikide pädevate asutuste tähelepanu asjadele, mille uurimist ta peab käesoleva määruse alusel vajalikuks. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja konventsiooni lisades loetletud liikide puhul ka konventsiooni sekretariaadile iga toimunud uurimise tulemustest.

3. Moodustatakse täitevrühm, mis koosneb kõikide liikmesriikide korraldusasutuste ja teaduslike usaldusasutuste esindajatest ja mille ülesandeks on tagada käesoleva määruse sätete rakendamine. Rühma eesistujaks on komisjoni esindaja.

Täitevrühm uurib kõiki käesoleva määruse täitmisega seotud tehnilisi küsimusi, mida eesistuja tõstatab kas omal algatusel või rühma või komitee liikmete nõudmisel.

Komisjon edastab täitevrühmas väljendatud arvamused komiteele.

Artikkel 15

Teabe edastamine

1. Liikmesriigid ja komisjon edastavad teineteisele käesoleva määruse rakendamiseks vajaliku teabe.

Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et astutaks vajalikke samme pööramaks üldsuse tähelepanu konventsiooni ja käesoleva määruse rakendamisega seotud sätetele ning käesoleva määruse kohastele meetmetele ning teavitataks nendest üldsust.

2. Komisjon peab sidet konventsiooni sekretariaadiga, et tagada konventsiooni tõhus rakendamine kogu territooriumil, mille suhtes käesolevat määrust kohaldatakse.

3. Komisjon teatab viivitamata kõikidest teadusliku järelevalverühma arvamustest asjaomaste liikmesriikide korraldusasutustele.

4. Liikmesriikide korraldusasutused edastavad komisjonile igal aastal enne 15. juunit konventsiooni VIII artikli lõike 7 punktis a nimetatud aruannete koostamiseks vajaliku teabe möödunud aasta kohta, samuti vastava teabe rahvusvahelise kauplemise kohta lisades A, B ja C loetletud liikidest isenditega ning lisas D loetletud liikidest isendite liitu sissetoomise kohta. Komisjon kehtestab rakendusaktidega edastatava teabe ja selle esitamise vormingu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Esimeses lõigus nimetatud teabe alusel avaldab komisjon igal aastal enne 31. oktoobrit statistilise aruande käesoleva määrusega hõlmatud liikidest isendite liitu sissetoomise, liidust eksportimise ja reeksportimise kohta ning edastab konventsiooni sekretariaadile teabe nende liikide kohta, mille suhtes konventsiooni kohaldatakse.

Ilma et see piiraks artikli 22 kohaldamist, edastavad liikmesriikide korraldusasutused komisjonile igal teisel aastal enne 15. juunit ja esimest korda aastal 1999 konventsiooni VIII artikli lõike 7 punktis b nimetatud aruannete koostamiseks vajaliku teabe kahe eelmise aasta kohta ning samuti vastava teabe käesoleva määruse nende sätete kohta, mis jäävad konventsiooni reguleerimisalast välja. Komisjon kehtestab rakendusaktidega edastatava teabe ja selle esitamise vormingu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Kolmandas lõigus nimetatud teabe alusel koostab komisjon igal teisel aastal enne 31. oktoobrit ja esimest korda 1999. aastal aruande käesoleva määruse rakendamise ja täitmise kohta.

5. Selleks et valmistada ette lisades tehtavaid muudatusi, edastavad liikmesriikide pädevad asutused kogu asjakohase teabe komisjonile. Komisjon täpsustab rakendusaktidega nõutava teabe. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

6. Piiramata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ (9) kohaldamist, võtab komisjon vajalikke meetmeid, et kaitsta käesoleva määruse rakendamisel saadud teabe konfidentsiaalsust.

Artikkel 16

Sanktsioonid

1. Liikmesriigid võtavad kohaseid meetmeid, et tagada sanktsioonide rakendamine vähemalt järgmiste käesoleva määruse rikkumiste korral:

a)	isendite liitu sissetoomine või eksport või reeksport liidust ilma vajaliku loa või sertifikaadita või vale, võltsitud või kehtetu loa või sertifikaadiga või sellisega, mida on muudetud ilma väljaandnud asutuse loata;

b)	kooskõlas käesoleva määrusega väljaantud loal või sertifikaadil märgitud eritingimuste täitmatajätmine;

c)	vale deklaratsiooni esitamine või teadvalt vale informatsiooni andmine loa või sertifikaadi saamiseks;

d)	vale, võltsitud, kehtetu või ilma loata muudetud loa või sertifikaadi kasutamine liidu loa või sertifikaadi saamiseks või muul käesoleva määrusega seotud ametlikul otstarbel;

e)	imporditeatise esitamatajätmine või vale teatise esitamine;

f)	elusisendite vedu, mida pole nõuetekohaselt ette valmistatud, et vigastuste, tervisekahjustuste või julma kohtlemise oht oleks minimaalne;

g)	lisas A loetletud liikidest isendite kasutamine viisil, mis pole impordiloaga või hiljem antud loaga kooskõlas;

h)	kunstlikult paljundatud taimedega kauplemine, mis on vastuolus artikli 7 lõike 1 teises lõigussätestatuga;

isendite vedu liitu, liidust välja või transiidina läbi liidu ilma sellekohase loa või sertifikaadita, mis on välja antud kooskõlas käesoleva määrusega, konventsiooni osapooleks olevast kolmandast riigist eksportimise või reeksportimise puhul ilma konventsiooniga kooskõlas oleva loa või sertifikaadita või ilma veenva tõenduseta, et selline luba või sertifikaat on olemas;

j)	isendite ost, ostupakkumine, kommertseesmärkidel omandamine, kasutamine tulu saamiseks, kommertseesmärkidel üldsusele näitamine, müük, müügiks hoidmine, müügiks pakkumine või müügiks transportimine vastuolus artikliga 8;

k)	loa või sertifikaadi kasutamine muu isendi suhtes kui see, mille jaoks see välja on antud;

l)	kooskõlas käesoleva määrusega väljaantud loa või sertifikaadi võltsimine või muutmine;

m)	liitu importimise, liidust eksportimise või reeksportimise taotluse tagasilükkamisest jäetakse artikli 6 lõikes 3 ettenähtud korras teatamata.

2. Lõikes 1 viidatud meetmed peavad olema vastavuses rikkumise iseloomu ja raskusega ning sisaldama isendite kinnipidamise ja vajaduse korral konfiskeerimisega seotud sätteid.

3. Isendi konfiskeerimisel usaldatakse see konfiskeerinud liikmesriigi pädevale asutusele, kes:

a)	pärast konsulteerimist selle liikmesriigi teadusliku usaldusasutusega paigutab isendi tingimustesse, mida ta peab kohaseks ning konventsiooni ja käesoleva määruse eesmärkide ning sätetega kooskõlas olevaks; ja

b)	liitu sissetoodud elusisendi puhul võib pärast konsulteerimist eksportiva riigiga isendi nimetatud riigile süüdi oleva isiku kulul tagastada.

4. Kui lisas B või C loetletud liigist elusisend saabub liidu sissetoomiskohta ilma vastava kehtiva loa või sertifikaadita, tuleb isend kinni pidada ja selle võib konfiskeerida, või kui kauba saaja keeldub isendit omaks tunnistamast, võivad sissetoomiskoha eest vastutava liikmesriigi pädevad asutused vajaduse korral keelduda saadetist vastu võtmast ja nõuda vedajalt isendi tagasitoimetamist lähtekohta.

Artikkel 17

Teaduslik järelevalverühm

1. Käesolevaga moodustatakse teaduslik järelevalverühm, mis koosneb kõikide liikmesriikide teaduslike usaldusasutuste esindajatest ja mille eesistujaks on komisjoni esindaja.

2. Teaduslik järelevalverühm vaatab läbi kõik käesoleva määruse, eriti artikli 4 lõike 1 punkti a, lõike 2 punkti a ja lõike 6 kohaldamisega seotud teadusalased küsimused, mis eesistuja on tõstatanud omal algatusel või rühma või komitee liikmete nõudmisel.

3. Komisjon edastab teadusliku järelevalverühma arvamused komiteele.

Artikkel 18

Muud delegeeritud volitused

1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte järgmiste ühtsete tingimuste ja kriteeriumide kohta:

a)	artiklis 4, artiklis 5, artikli 7 lõikes 4 ja artiklis 10 nimetatud dokumentide väljaandmine, kehtivusaeg ja kasutamine;

b)	artikli 7 lõike 1 teise lõigu punktis a osutatud fütosanitaartõendite kasutamine;

c)	vajaduse korral isendite märgistamise korra kehtestamiseks, et kergendada isendite identifitseerimist ja tagada käesoleva määruse sätete täitmine.

2. Komisjonil on õigus vajaduse korral võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte lisameetmete kohta, et rakendada konventsiooni osapoolte konverentsi resolutsioone, konventsiooni alalise komitee otsuseid ja soovitusi ning konventsiooni sekretariaadi soovitusi.

3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta lisasid A–D, välja arvatud muudatused lisas A, mis ei tulene konventsiooni osapoolte konverentsi otsustest.

Artikkel 19

Muud rakendusvolitused

1. Komisjon kehtestab rakendusaktidega artiklis 4, artiklis 5, artikli 7 lõikes 4 ja artiklis 10 nimetatud dokumentide vormi. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Komisjon kehtestab rakendusaktidega imporditeatise esitamise blanketi. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 10]

Artikkel 20

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 4 lõikes 6, artikli 4 lõikes 7, artikli 5 lõikes 5, artikli 7 lõigetes 1, 2 ja 3, artikli 8 lõikes 4, artikli 9 lõikes 6, artikli 11 lõikes 5, artikli 12 lõikes 4 ja artikli 18 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [alusakti jõustumise kuupäev või muu seadusandja sätestatud kuupäev]. [ME 11]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõikes 6, artikli 4 lõikes 7, artikli 5 lõikes 5, artikli 7 lõigetes 1, 2 ja 3, artikli 8 lõikes 4, artikli 9 lõikes 6, artikli 11 lõikes 5, artikli 12 lõikes 4 ja artikli 18 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. [ME 12]

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 4 lõike 6, artikli 4 lõike 7, artikli 5 lõike 5, artikli 7 lõigete 1, 2 ja 3, artikli 8 lõike 4, artikli 9 lõike 6, artikli 11 lõike 5, artikli 12 lõike 4 ja artikli 18 lõigete 1, 2 ja 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole [kahe kuu] jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega [kahe kuu] võrra. [ME 13]

Artikkel 21

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee, millele osutatakse kui looduslike looma- ja taimeliikidega kauplemise komiteele. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 22

Lõppsätted

Kõik liikmesriigid teatavad komisjonile ja konventsiooni sekretariaadile spetsiaalselt käesoleva määruse rakendamiseks kehtestatavatest normidest ning kõikidest selle rakendamiseks ja täitmiseks kasutatud õigusaktidest ja võetud meetmetest.

Komisjon edastab selle teabe teistele liikmesriikidele.

Artikkel 23

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 338/97 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas III lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 24

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT C 11, 15.1.2013, lk 85.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta seisukoht.

(3) EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1.

(4) Vt lisa II.

(5) Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestati Euroopa Ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011 määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(7) Nõukogu 3. detsembri 1982. aasta määrus (EMÜ) nr 3626/82 ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni ühenduses rakendamise kohta (EÜT L 384, 31.12.1982, lk 1).

(8) Nõukogu 24. novembri 1986. aasta direktiiv 86/609/EMÜ katseteks ja muudel teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitsega seotud liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 358, 18.12.1986, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 41, 14.2.2003, lk 26).

I LISA

Märkusi A, B, C ja D lisa tõlgendamise kohta

Lisades A, B, C ja D on liigid märgitud:

a)	liiginime järgi või

b)	kõrgemasse taksonisse kuuluva liigina tervikuna või selle määratletud osana.

2.	Lühend „spp.“ tähistab kõrgema taksoni kõiki liike.

3.	Viidetel taksonitele, mis on kõrgemad kui liik, on üksnes teavitav või klassifitseeriv eesmärk.

4.	A lisas poolpaksus kirjas toodud liigid on loetletud seal kooskõlas nende kaitsega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/147/EÜ (1) või nõukogu direktiivis 92/43/EMÜ (2).

Taimetaksonite tähistamiseks allpool liigitasandit kasutatakse järgmisi lühendeid:

a)	„ssp.“ – alamliik,

b)	„var(s).“ – teisend (teisendid) ning

c)	„fa.“ – vorm.

6.	Märked (I), (II) ja (III) liigi või kõrgema taksoni nime juures viitavad konventsiooni lisadele, milles kõnealused liigid on märkuste 7–9 kohaselt loetletud. Kui osutatud märkeid ei esine, ei ole kõnealuseid liike konventsiooni lisades loetletud.

7.	Märge (I) liigi või kõrgema taksoni nime juures osutab, et see liik või kõrgem takson esineb konventsiooni I lisas.

8.	Märge (II) liigi või kõrgema taksoni nime juures osutab, et see liik või kõrgem takson esineb konventsiooni II lisas.

9.	Märge (III) liigi või kõrgema taksoni nime juures osutab, et see esineb konventsiooni III lisas. Sel juhul on osutatud ka riik, millega seoses kõnesolev liik või kõrgem takson esineb III lisas.

10.

„Kultivar“ tähendab kasvatatavate taimede rahvusvahelise nomenklatuuri 8. väljaandes esitatud määratluse kohaselt taimede kogumit, mis a) on valitud teatava omaduse või omaduste kombinatsiooni tõttu, b) on kõnealuste omaduste poolest eristuv, ühtne ja püsiv, ning c) säilitab nimetatud omadused, kui seda asjakohaste vahenditega paljundatakse. Kultivari uut taksonit võib sellena käsitada alles siis, kui selle kategooria ja piirkond on ametlikult avaldatud kultuurtaimede rahvusvahelise nomenklatuuri (International Code of Nomenclature for Cultivated Plants) viimases väljaandes.

11.

Ristandeid võib lisadesse kanda, kuid üksnes tingimusel, et need moodustavad looduses eristatava ja püsiva populatsiooni. Hübriidloomad, kellel neljas eelmises põlvnemisliinis on üks või rohkem lisas A ja B loetletud liikide isendit, peavad vastama käesoleva määruse sätetele samamoodi nagu terviklikku liiki moodustades, isegi kui kõnealune hübriid ei ole lisadesse eraldi kantud.

12.

Kui liik on kantud A, B või C lisasse, kuuluvad samasse lisasse ka kõik selle liigi isendite osad ja neist saadu, välja arvatud juhul, kui liigi juures on märge, et hõlmatud on ainult isendite teatavad osad ja neist saadu. Kooskõlas käesoleva määruse artikli 2 punktiga t tähistab märk „#“ koos sellele järgneva numbriga B või C lisas loetletud liigi või kõrgema taksoni nime juures kõnealuste isendite kindlaksmääratud osi või neist saadut, mida määratletakse käesolevas määruses järgmiselt:

tähistab kõiki isendi osi ja neist saadut, välja arvatud:

a)	seemned, eosed ja õietolm (sh polliiniumid),

b)	tahkes või vedelas keskkonnas olevad seemiku- või in vitro saadud koekultuurid, mida transporditakse steriilsetes mahutites,

c)	kunstlikult paljundatud taimed lõikelilledena ja

d)	perekonna Vanilla kunstlikult paljundatud taimede viljad ning taimede osad ja neist saadu.

tähistab kõiki isendi osi ja neist saadut, välja arvatud:

a)	seemned ja õietolm ja

b)	jaekaubamüüki saatmiseks pakendatud valmistooted.

tähistab terveid ja viilutatud juuri ning juureosi.

tähistab kõiki isendi osi ja neist saadut, välja arvatud:

a)	seemned (sh Orchidaceae kuprad), eosed ja õietolm (sh polliiniumid)). V.a Mehhikost pärit Cactaceae spp. seemned ja Madagaskarist pärit Beccariophoenix madagascariensis ja Neodypsis decaryi seemned.

b)	tahkes või vedelas keskkonnas olevad seemiku- või in vitro saadud koekultuurid, mida transporditakse steriilsetes mahutites,

c)	kunstlikult paljundatud taimed lõikelilledena,

d)	naturaliseerunud või kunstlikult paljundatud taimede perekonnast Vanilla (Orchidaceae) ja sugukonnast Cactaceae viljad ning taimede osad ja neist saadu;

e)	perekonna Opuntia alamperekonna Opuntia ja Selenicereus (Cactaceae) naturaliseerunud või kunstlikult paljundatud taimede varred, õied ning taimede osad ja neist saadu ja

f)	jaemüüki saatmiseks pakendatud Euphorbia antisyphilitica valmistooted.

tähistab palke, saematerjali ja spooni

tähistab palke, saematerjali, spooni ja vineeri

tähistab palke, laaste, puidutolmu ja -ekstrakte

tähistab maa-aluseid osi (st juured, risoomid): tervetena, osadena ja pulbristatult.

tähistab kõiki isendi osi ja neist saadut, välja arvatud neid osi, millel on silt „Toodetud Hoodia spp. materjalist, mis on saadud kontrollitud saagikoristuse ja tootmise teel koostöös Botswana/Namiibia/Lõuna-Aafrika CITESi juhtimisasutustega vastavalt lepingule nr BW/NA/ZA xxxxxx“

#10

tähistab palke, saematerjali, spooni, kaasa arvatud keelpillide poognate valmistamiseks kasutatavaid lõpetamata puittooteid

#11

tähistab palke, saematerjali, spooni, vineeri, puidutolmu ja -ekstrakte

#12

tähistab palke, saematerjali, spooni, vineeri, eeterlikku õli, v.a jaekaubamüüki saatmiseks pakendatud valmistooted

#13

tähistab tuuma (tuntud ka kui „endosperm“, „pulp“ või „kopra“) ja kõike sellest saadut.

13.

Kuna ühelegi lisas A loetletud taimeliigile või taimestiku kõrgemale taksonile ei ole lisatud märget, et nende hübriide tuleb käsitleda kooskõlas käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 sätetega, tähendab see, et ühest või mitmest kõnealusest liigist või taksonist saadud kunstlikult paljundatud hübriididega võib kaubelda kunstliku paljundamise tunnistuse olemasolu korral ning et käesoleva määruse sätted ei kohaldata selliste hübriidide seemnete ja õietolmu (sh polliiniumide), lõikelillede, tahkes või vedelas keskkonnas olevate seemikute ja in vitro saadud koekultuuride suhtes, mida transporditakse steriilsetes mahutites.

14.	Käesoleva määruse sätted ei kohaldata uriini, fekaalide ja ambra suhtes, mis on jäätmed ja saadud asjaomaseid loomi käsitsemata.

15.

Lisas D loetletud loomaliikide puhul kohaldatakse sätteid üksnes elusisendite ning tervete või peaaegu tervete surnud isendite suhtes, välja arvatud taksonite puhul, mille juures on märge, mis osutab, et ka muud osad ja saadused on hõlmatud:

§ 1		Terved või peaaegu terved toor- või parknahad
§ 2		Suled, sulgedega nahk või muu sulgedega osa

16.

Lisas D loetletud loomaliikide puhul kohaldatakse sätteid üksnes elusisendite suhtes, välja arvatud taksonite puhul, mille juures on märge, mis osutab, et ka muud osad ja saadused on hõlmatud:

§ 3		Kuivatatud ja värsked taimed, sh lehed, juured/pookealused, varred, seemned/eosed, puukoor ja viljad
§ 4		Palgid, saematerjal ja spoon

A lisa

B lisa

C lisa

Üldnimetus

FAUNA

CHORDATA (KEELIKLOOMAD)

MAMMALIA

Imetajad

ARTIODACTYLA

SÕRALISED

Antilocapridae

Harksarviklased

Antilocapra americana (I) (üksnes Mehhiko populatsioon; muid populatsioone ei ole käesoleva määruse lisades loetletud)

Harksarvik

Bovidae

Veislased

Addax nasomaculatus (I)

Addaks

Ammotragus lervia (II)

Lakklammas

Antilope cervicapra (III Nepal)

Vintsarvgasell

Bison bison athabascae (II)

Ameerika metsapiison

Bos gaurus (I) (välja arvatud kodustatud liik Bos frontalis, mille suhtes ei kohaldata käesoleva määruse sätteid)

Gaur

Bos mutus (I) (välja arvatud kodustatud liik Bos grunniens, mille suhtes ei kohaldata käesoleva määruse sätteid)

Ulukjakk

Bos sauveli (I)

Kuprei

Bubalus arnee (III Nepal) (välja arvatud kodustatud liik Bubalus bubalis, mille suhtes ei kohaldata käesoleva määruse sätteid)

Vesipühvel e arni

Bubalus depressicornis (I)

Anoa e kääbuspühvel

Bubalus mindorensis (I)

Tamarau

Bubalus quarlesi (I)

Mägianoa

Budorcas taxicolor (II)

Takin

Capra falconeri (I)

Keerdsarvkits e markuur

Capricornis milneedwardsii (I)

Hiina serau

Capricornis rubidus (I)

Punane serau

Capricornis sumatraensis (I)

Sumatra serau

Capricornis thar (I)

Himaalaja serau

Cephalophus brookei (II)

Brooke kabrik

Cephalophus dorsalis (II)

Rannakabrik

Cephalophus jentinki (I)

Sadulkabrik

Cephalophus ogilbyi (II)

Ogilbi kabrik

Cephalophus silvicultor (II)

Kollaselg-kabrik

Cephalophus zebra (II)

Sebrakabrik

Damaliscus pygargus pygargus (II)

Bontbok

Gazella cuvieri (I)

Cuvier gasell

Gazella dorcas (III Alžeeria/ Tuneesia)

Dorkasgasell

Gazella leptoceros (I)

Kitsas-sarv gasell

Hippotragus niger variani (I)

Must-hobuantiloop

Kobus leche (II)

Pikksaba-vohlu

Naemorhedus baileyi (I)

Goral (liigist Naemorhedus baileyi)

Naemorhedus caudatus (I)

Pikksaba-goral

Naemorhedus goral (I)

Himaalaja goral

Naemorhedus griseus (I)

Hiina goral

Nanger dama (I)

Kabegasell

Oryx dammah (I)

Mõõksarv-orüks

Oryx leucoryx (I)

Valge-orüks

Ovis ammon (II) (välja arvatud A lisas loetletud alamliigid)

Mägilammas e muflon

Ovis ammon hodgsonii (I)

Tiibeti mägilammas

Ovis ammon nigrimontana (I)

Karatau mägilammas

Ovis canadensis (II) (üksnes Mehhiko populatsioon; muid populatsioone ei ole käesoleva määruse lisades loetletud)

Lumelammas

Ovis orientalis ophion (I)

Küprose mägilammas

Ovis vignei (II) (välja arvatud A lisas loetletud alamliigid)

Urial

Ovis vignei vignei (I)

Urial (alamliigist Ovis vignei vignei)

Pantholops hodgsonii (I)

Orongo

Philantomba monticola (II)

Sinikabrik

Pseudoryx nghetinhensis (I)

Siola

Rupicapra pyrenaica ornata (I)

Ibeeria mägikits

Saiga borealis (II)

Mongoolia saiga

Saiga tatarica (II)

Saiga tatarica

Tetracerus quadricornis (III Nepal)

Nelisarv

Camelidae

Kaamellased

Lama guanicoe (II)

Guanaako

Vicugna vicugna (I) (välja arvatud järgmised populatsioonid: Argentina [Jujuy ja Catamarca provintsi ning Jujuy, Salta, Catamarca, La Rioja ja San Juani provintsi poolkodustatud populatsioonid]; Boliivia [kogu populatsioon]; Tšiili [Primera piirkonna populatsioon]; ja Peruu [kogu populatsioon]; mis on loetletud B lisas)

Vicugna vicugna (II) (üksnes Argentina (3) populatsioonid [Jujuy ja Catamarca provintsi ning Jujuy, Salta, Catamarca, La Rioja ja San Juani provintsi poolkodustatud populatsioonid]; Boliivia (4) [kogu populatsioon]; Tšiili (5) [Primera piirkonna populatsioon]; Peruu (6) [kogu populatsioon]; muud populatsioonid on loetletud B lisas.)

Vikunja

Cervidae

Hirvlased

Axis calamianensis (I)

Sigahirv (liigist Axis calamianensis)

Axis kuhlii (I)

Bawea hirv

Axis porcinus annamiticus (I)

Sigahirv (alamliigist Axis porcinus annamiticus)

Blastocerus dichotomus (I)

Soohirv

Cervus elaphus bactrianus (II)

Buhhaara punahirv

Cervus elaphus barbarus (III Alžeeria/ Tuneesia)

Punahirv (alamliigist Cervus elaphus barbarus)

Cervus elaphus hanglu (I)

Kašmiiri punahirv

Dama dama mesopotamica (I)

Iraani kabehirv

Hippocamelus spp. (I)

Guemalid

Mazama temama cerasina (III Guatemala)

Suurmasaama

Muntiacus crinifrons (I)

Must muntjak

Muntiacus vuquangensis (I)

Hiidmuntjak

Odocoileus virginianus mayensis (III Guatemala)

Valgesaba-pampahirv

Ozotoceros bezoarticus (I)

Pampahirv

Pudu mephistophiles (II)

Põhja-puduhirv

Pudu puda (I)

Lõuna-puduhirv

Rucervus duvaucelii (I)

Barasingha

Rucervus eldii (I)

Eldi hirv

Hippopotamidae

Jõehobulased

Hexaprotodon liberiensis (II)

Kääbusjõehobu

Hippopotamus amphibius (II)

Jõehobu

Moschidae

Muskushirvlased

Moschus spp. (I) (üksnes Afganistani, Bhutani, India, Myanmari, Nepali ja Pakistani populatsioonid; muud populatsioonid on loetletud B lisas.)

Moschus spp. (II) (välja arvatud Afganistani, Bhutani, India, Myanmari, Nepali ja Pakistani populatsioonid, mis on loetletud A lisas)

Muskushirv

Sigalased

Babyrousa babyrussa (I)

Babirussa e hirvsiga (liigist Babyrousa babyrussa)

Babyrousa bolabatuensis (I)

Babirussa e hirvsiga (liigist Babyrousa bolabatuensis)

Babyrousa celebensis (I)

Babirussa e hirvsiga (liigist Babyrousa celebensis)

Babyrousa togeanensis (I)

Babirussa e hirvsiga (liigist Babyrousa togeanensis)

Sus salvanius (I)

Kääbussiga

Tayassuidae

Pekaarilased

Tayassuidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid ning Pecari tajacu Mehhiko ja Ameerika Ühendriikide populatsioonid, mida ei ole loetletud käesoleva määruse lisades)

Pekaarilased

Catagonus wagneri (I)

Chaco pekaari

CARNIVORA

KISKJALISED

Ailuridae

Ailurus fulgens (I)

Punane e väike panda

Canidae

Koerlased

Canis aureus (III India)

Šaakal

Canis lupus (I/II)

(Kõik populatsioonid, välja arvatud Hispaanias Duero jõest põhja pool esinevad populatsioonid ja Kreekas 39. laiuskraadist põhja pool esinevad populatsioonid. Bhutani, India, Nepali ja Pakistani populatsioonid on loetletud I lisas; muud populatsioonid II lisas. Välja arvatud on kodustatud liik ja dingo, mis esinevad nimede all as Canis lupus familiaris ja Canis lupus dingo).

Canis lupus (II) (Kõik Hispaanias Duero jõest põhja pool esinevad populatsioonid ja Kreekas 39. laiuskraadist põhja pool esinevad populatsioonid. Välja arvatud on kodustatud liik ja dingo, mis esinevad nimede all as Canis lupus familiaris ja Canis lupus dingo).

Hall hunt

Canis simensis

Mägikoer

Cerdocyon thous (II)

Krabisööja rebane

Chrysocyon brachyurus (II)

Guara e lakkhunt

Cuon alpinus (II)

Punahunt

Lycalopex culpaeus (II)

Rebane (liigist Lycalopex culpaeus)

Lycalopex fulvipes (II)

Rebane (liigist Lycalopex fulvipes)

Lycalopex griseus (II)

Rebane (liigist Lycalopex griseus)

Lycalopex gymnocercus (II)

Pamparebane

Speothos venaticus (I)

Võsakoer

Vulpes bengalensis (III India)

Bengaali rebane

Vulpes cana (II)

Afgaani rebane

Vulpes zerda (II)

Fennek

Eupleridae

Cryptoprocta ferox (II)

Fossa

Eupleres goudotii (II)

Pudi-falanukk

Fossa fossana (II)

Fanaloka

Felidae

Kaslased

Felidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid. Kodustatud vormi isendite suhtes käesoleva määruse sätteid ei kohaldata.)

Kaslased

Acinonyx jubatus (I) (Elusisendite ja jahitrofeede ekspordi aastakvoodid kehtestatakse järgmiselt: Botswana: 5; Namiibia: 150; Zimbabwe: 50. Selliste isenditega kauplemisel kohaldatakse käesoleva määruse artikli 4 lõiget 1.)

Gepard

Caracal caracal (I) (üksnes Aasia populatsioon; muud populatsioonid on loetletud B lisas.)

Karakal

Catopuma temminckii (I)

Temmincki kass

Felis nigripes (I)

Pudikass e kääbuskass

Felis silvestris (II)

Metskass

Leopardus geoffroyi (I)

Soolakass

Leopardus jacobitus (I)

Mägikass

Leopardus pardalis (I)

Otselot

Leopardus tigrinus (I)

Oncilla

Leopardus wiedii (I)

Margai e pikksaba-pugalkass

Lynx lynx (II)

Ilves

Lynx pardinus (I)

Ibeeria ilves

Neofelis nebulosa (I)

Pantrik

Panthera leo persica (I)

India lõvi

Panthera onca (I)

Jaaguar

Panthera pardus (I)

Leopard

Panthera tigris (I)

Tiiger

Pardofelis marmorata (I)

Marmorkass

Prionailurus bengalensis bengalensis (I) (üksnes Bangladeshi, India ja Tai populatsioonid; muud populatsioonid on loetletud B lisas.)

Bengaali kass

Prionailurus iriomotensis (II)

Iriomoto kass

Prionailurus planiceps (I)

Lapikpea-kass

Prionailurus rubiginosus (I) (üksnes India populatsioon; muud populatsioonid on loetletud B lisas.)

Roostekass

Puma concolor coryi (I)

Florida puuma

Puma concolor costaricensis (I)

Costa Rica puuma

Puma concolor couguar (I)

Puuma (alamliigist Puma concolor couguar)

Puma yagouaroundi (I) (üksnes Kesk- ja Põhja-Ameerika populatsioonid; muud populatsioonid on loetletud B lisas.)

Jaguarundi

Uncia uncia (I)

Lumeleopard e irbis

Herpestidae

Mangustlased

Herpestes fuscus (III India)

India pruunmangust

Herpestes edwardsi (III India)

Hallmangust

Herpestes javanicus auropunctatus (III India)

Mangust (liigist Herpestes javanicus auropunctatus)

Herpestes smithii (III India)

Smithi mangust

Herpestes urva (III India)

Krabimangust

Herpestes vitticollis (III India)

Mangust (liigist Herpestes vitticolis)

Hyaenidae

Hüäänlased

Proteles cristata (III Botswana)

Tsiibethüään

Mephitidae

Vinuklased

Conepatus humboldtii (II)

Skunk (liigist Conepatus humboldtii)

Mustelidae

Kärplased

Lutrinae

Saarmaslased

Lutrinae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Saarmaslased

Aonyx capensis microdon (I) (üksnes Kameruni ja Nigeeria populatsioonid; muud populatsioonid on loetletud B lisas.)

Väikeküüs-saarmas

Enhydra lutris nereis (I)

Lõuna-California kalaan

Lontra felina (I)

Kassiksaarmas

Lontra longicaudis (I)

Neotroopiline saarmas

Lontra provocax (I)

Saarmas (liigist Lontra provocax)

Lutra lutra (I)

Harilik saarmas

Lutra nippon (I)

Jaapani saarmas

Pteronura brasiliensis (I)

Hiidsaarmas

Mustelinae

Päriskärplased

Eira barbara (III Honduras)

Taira

Galictis vittata (III Costa Rica)

Suurgrison

Martes flavigula (III India)

Harsa

Martes foina intermedia (III India)

Kivinugis (alamliigist Martes foina intermedia)

Martes gwatkinsii (III India)

Nugis (liigist Martes gwatkinsii)

Mellivora capensis (III Botswana)

Meemäger

Mustela nigripes (I)

Mustjalg-tuhkur

Odobenidae

Morsklased

Odobenus rosmarus (III Kanada)

Morsk

Otariidae

Kõrvukhülglased

Arctocephalus spp (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Merikarud

Arctocephalus philippii (II)

Merikaru (liigist Arctocephalus philippii)

Arctocephalus townsendi (I)

Merikaru (liigist Arctocephalus townsendi)

Phocidae

Hülglased

Mirounga leonina (II)

Lõuna lonthüljes

Monachus spp. (I)

Munkhülged

Procyonidae

Pesukarulased

Bassaricyon gabbii (III Costa Rica)

Pesukarulane (liigist Bassaricyon gabbii)

Bassariscus sumichrasti (III Costa Rica)

Pesukarulane (liigist Bassariscus sumichrasti)

Nasua narica (III Honduras)

Tavaninakaru (liigist Nasua narica)

Nasua nasua solitaria (III Uruguay)

Koaati (alamliigist Nasua nasua solitaria)

Potos flavus (III Honduras)

Kinkažu

Ursidae

Karulased

Ursidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Karulased

Ailuropoda melanoleuca (I)

Bambuskaru e suur panda

Helarctos malayanus (I)

Päikesekaru e biruang

Melursus ursinus (I)

Huulkaru

Tremarctos ornatus (I)

Prillkaru

Ursus arctos (I/II)

(üksnes Bhutani, Hiina, Mehhiko ja Mongoolia populatsioonid ning alamliik Ursus arctos isabellinus on loetletud I lisas; muud populatsioonid ja alamliigid II lisas.)

Pruunkaru

Ursus thibetanus (I)

Kaeluskaru

Viverridae

Tsiibetkaslased

Arctictis binturong (III India)

Binturong

Civettictis civetta (III Botswana)

Aafrika tsiibet

Cynogale bennettii (II)

Udrastsiibet

Hemigalus derbyanus (II)

Vööttsiibet

Paguma larvata (III India)

Paguuma

Paradoxurus hermaphroditus (III India)

Musang (liigist Paradoxurus hermaphroditus)

Paradoxurus jerdoni (III India)

Musang (liigist Paradoxurus jerdoni)

Prionodon linsang (II)

Vöötlinsang

Prionodon pardicolor (I)

Tähniklinsang

Viverra civettina (III India)

Laiktsiibet

Viverra zibetha (III India)

Suurtsiibet

Viverricula indica (III India)

Pisitsiibet

CETACEA

VAALALISED (delfiinid, pringlid, vaalad)

CETACEA spp. (I/II) (7)

Vaalalised

CHIROPTERA

KÄSITIIVALISED

Phyllostomidae

Nopslased

Platyrrhinus lineatus (III Uruguay)

Nopslane (liigist Platyrrhinus lineatus)

Pteropodidae

Tiiburlased

Acerodon spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Lendkoerad

Acerodon jubatus (I)

Suurtiibur (liigist Acerodon jubatus)

Pteropus spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Lendkoerad

Pteropus insularis (I)

Lendkoer (liigist Pteropus insularis)

Pteropus livingstonii (II)

Lendkoer (liigist Pteropus livingstonii)

Pteropus loochoensis (I)

Lendkoer (liigist Pteropus loochoensis)

Pteropus mariannus (I)

Lendkoer (liigist Pteropus mariannus)

Pteropus molossinus (I)

Lendkoer (liigist Pteropus molossinus)

Pteropus pelewensis (I)

Lendkoer (liigist Pteropus pelewensis)

Pteropus pilosus (I)

Lendkoer (liigist Pteropus pilosus)

Pteropus rodricensis (II)

Lendkoer (liigist Pteropus rodricensis)

Pteropus samoensis (I)

Lendkoer (liigist Pteropus samoensis)

Pteropus tonganus (I)

Lendkoer (liigist Pteropus tonganus)

Pteropus ualanus (I)

Lendkoer (liigist Pteropus ualanus)

Pteropus voeltzkowi (II)

Lendkoer (liigist Pteropus voeltzkowi)

Pteropus yapensis (I)

Lendkoer (liigist Pteropus yapensis)

CINGULATA

VÖÖLISED

Dasypodidae

Vöölased

Cabassous centralis (III Costa Rica)

Paljassaba (liigist Cabassous centralis)

Cabassous tatouay (III Uruguay)

Paljassaba (liigist Cabassous tatouay)

Chaetophractus nationi (II) (kehtestatud on ekspordi nullkvoot. Kõiki isendeid käsitatakse A lisasse kuuluvate liikide isenditena ning nendega kauplemist reguleeritakse vastavalt sellele.)

Vöölane (liigist Chaetophractus nationi)

Priodontes maximus (I)

Hiidvöölane

DASYUROMORPHIA

KUKKURHIIRELAADSED

Dasyuridae

Kukkurkärplased

Sminthopsis longicaudata (I)

Pikksaba-kukkurhiirik

Sminthopsis psammophila (I)

Liiva-kukkurhiirik

Thylacinidae

Kukkurhuntlased

Thylacinus cynocephalus (tõenäoliselt välja surnud) (I)

Kukkurhunt

DIPROTODONTIA

KAKSIKEESHAMBULISED

Macropodidae

Kängurulased

Dendrolagus inustus (II)

Pruun-puukänguru

Dendrolagus ursinus (II)

Puukänguru (liigist Dendrolagus ursinus)

Lagorchestes hirsutus (I)

Hatune jänesvallabi

Lagostrophus fasciatus (I)

Vöötvallabi

Onychogalea fraenata (I)

Vallabi (liigist Onychogalea fraenata)

Onychogalea lunata (I)

Vallabi (liigist Onychogalea lunata)

Phalangeridae

Kuskuslased

Phalanger intercastellanus (II)

Kuskus (liigist Phalanger intercastellanus)

Phalanger mimicus (II)

Kuskus (liigist Phalanger mimicus)

Phalanger orientalis (II)

Kuskus (liigist Phalanger orientalis)

Spilocuscus kraemeri (II)

Kuskus (liigist Spilocuscus kraemeri)

Spilocuscus maculatus (II)

Kuskus (liigist Spilocuscus maculatus)

Spilocuscus papuensis (II)

Kuskus (liigist Spilocuscus papuensis)

Potoroidae

Pärisrottkängurulased

Bettongia spp. (I)

Rottkängurud

Caloprymnus campestris (tõenäoliselt välja surnud) (I)

Kõrbe-rottkänguru

Vombatidae

Vombatlased

Lasiorhinus krefftii (I)

Põhjavombat

LAGOMORPHA

JÄNESELISED

Leporidae

Jäneslased

Caprolagus hispidus (I)

India harjasküülik

Romerolagus diazi (I)

Teporingo e vulkaaniküülik

MONOTREMATA

AINUPILULISED

Tachyglossidae

Sipelgasiillased

Zaglossus spp. (II)

Nokis-sipelgasiilid

PERAMELEMORPHIA

BANDIKUTILAADSED

Chaeropodidae

Bandikutlased

Chaeropus ecaudatus (tõenäoliselt välja surnud) (I)

Sõrgbandikut

Peramelidae

Kukkurmägerlased

Perameles bougainville (I)

Lääne-koonbandikut

Thylacomyidae

Kukkurhuntlased

Macrotis lagotis (I)

Harilik bilbi

Macrotis leucura (I)

Valgesaba-bilbi

PERISSODACTYLA

KABJALISED

Equidae

Hobuslased

Equus africanus (I) (välja arvatud Equus asinus kodustatud liik, mille suhtes ei kohaldata käesoleva määruse sätteid)

Ulukeesel

Equus grevyi (I)

Kõrbesebra e grevi sebra

Equus hemionus (I/II) (liik on loetletud II lisas, kuid alamliik Equus hemionus hemionus I lisas.)

Kulaan

Equus kiang (II)

Kiang

Equus przewalskii (I)

Prževalski hobune

Equus zebra hartmannae (II)

Hartmanni mägisebra

Equus zebra zebra (I)

Mägisebra (alamliigist Equus zebra zebra)

Rhinocerotidae

Ninasarviklased

Rhinocerotidae spp. (I) (välja arvatud lisas B loetletud alamliigid)

Ninasarviklased

Ceratotherium simum simum (II) (üksnes Lõuna-Aafrika ja Svaasimaa populatsioonid; muud populatsioonid on loetletud A lisas. Lubatud üksnes rahvusvaheline kauplemine elusloomadega, kui nende sihtkoht on kohane ja vastuvõetav, ning jahitrofeedega. Kõiki teisi isendeid käsitatakse A lisasse kuuluvate liikide isenditena ning nendega kauplemist reguleeritakse vastavalt sellele.)

Laimokk-ninasarvik

Tapiridae

Taapirlased

Tapiridae spp. (I) (välja arvatud lisas B loetletud liigid)

Taapirlased

Tapirus terrestris (II)

Lõuna-Ameerika tapiir

PHOLIDOTA

SOOMUSLOOMALISED

Manidae

Soomusloomlased

Manis spp. (II)

(Manis crassicaudata, Manis culionensis, Manis javanica ja Manis pentadactyla puhul on kehtestatud ekspordi nullkvoot isendite osas, kes on loodusest püütud ja kellega kaubitsetakse eelkõige ärilistel eesmärkidel)

Soomusloomad

PILOSA

NAPIHAMBULISED

Bradypodidae

Laisiklased

Bradypus variegatus (II)

Pöördpea e kolmvarvas-laisik (liigist Bradypus variegatus)

Megalonychidae

Kaksvarvaslaisikud

Choloepus hoffmanni (III Costa Rica)

Kaksvarvaslaisik (liigist Choloepus hoffmanni)

Myrmecophagidae

Sipelgaõgilased

Myrmecophaga tridactyla (II)

Suur-sipelgaõgija

Tamandua mexicana (III Guatemala)

Tamandu (liigist Tamandua mexicana)

PRIMATES

Esikloomalised (ahvid)

PRIMATES spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Esikloomalised

Atelidae

Ämmalahvlased

Alouatta coibensis (I)

Coiba saare möiraahv

Alouatta palliata (I)

Mantel-möiraahv

Alouatta pigra (I)

Guatemala möiraahv

Ateles geoffroyi frontatus (I)

Mustkäpp-ämmalahv (alamliigist Ateles geoffroyi frontatus)

Ateles geoffroyi panamensis (I)

Mustkäpp-ämmalahv (alamliigist Ateles geoffroyi panamensis)

Brachyteles arachnoides (I)

Haardahv e ämblikahv

Brachyteles hypoxanthus (I)

Oreonax flavicauda (I)

Peruu villakahv

Cebidae

Karbusahvlased

Callimico goeldii (I)

Goeldi marmosett e kallimiko

Callithrix aurita (I)

Marmosett (liigist Callithrix aurita)

Callithrix flaviceps (I)

Marmosett (liigist Callithrix flaviceps)

Leontopithecus spp. (I)

Lõvitamariinid

Saguinus bicolor (I)

Karvastamariin (liigist Saguinus bicolor)

Saguinus geoffroyi (I)

Geoffroy tamariin

Saguinus leucopus (I)

Karvastamariin (liigist Saguinus leucopus)

Saguinus martinsi (I)

Karvastamariin (liigist Saguines martinsi)

Saguinus oedipus (I)

Pintšetamariin

Saimiri oerstedii (I)

Ruugeselg-saimiri

Cercopithecidae

Pärdiklased

Cercocebus galeritus (I)

Välemangabei

Cercopithecus diana (I)

Diaanapärdik

Cercopithecus roloway (I)

Pärdik (liigist Cercopithecus roloway)

Cercopithecus solatus (II)

Pärdik (liigist Cercopithecus solatus)

Colobus satanas (II)

Pärgli-kuningkoolobus

Macaca silenus (I)

Vanderu

Mandrillus leucophaeus (I)

Drill

Mandrillus sphinx (I)

Mandrill

Nasalis larvatus (I)

Ninaahv e kahau

Piliocolobus foai (II)

Punakoolobus (liigist Piliocolobus foai)

Piliocolobus gordonorum (II)

Punakoolobus (liigist Piliocolobus gordonorum)

Piliocolobus kirkii (I)

Punakoolobus (liigist Piliocolobus kirkii)

Piliocolobus pennantii (II)

Punakoolobus (liigist Piliocolobus pennantii)

Piliocolobus preussi (II)

Punakoolobus (liigist Piliocolobus preussi)

Piliocolobus rufomitratus (I)

Mitra-punakoolobus

Piliocolobus tephrosceles (II)

Punakoolobus (liigist Piliocolobus tephrosceles)

Piliocolobus tholloni (II)

Punakoolobus (liigist Piliocolobus tholloni)

Presbytis potenziani (I)

Languur (liigist Presbytis potenziani)

Pygathrix spp. (I)

Hertsoglanguurid

Rhinopithecus spp. (I)

Nosulanguurid

Semnopithecus ajax (I)

Languur (liigist Semnopithecus ajax)

Semnopithecus dussumieri (I)

Languur (liigist Semnopithecus dussumieri)

Semnopithecus entellus (I)

Languur (liigist Semnopithecus entellus)

Semnopithecus hector (I)

Languur (liigist Semnopithecus hector)

Semnopithecus hypoleucos (I)

Languur (liigist Semnopithecus hypoleucos)

Semnopithecus priam (I)

Languur (liigist Semnopithecus priam)

Semnopithecus schistaceus (I)

Languur (liigist Semnopithecus schistaceus)

Simias concolor (I)

Siimia

Trachypithecus delacouri (II)

Languur (liigist Trachypithecus delacouri)

Trachypithecus francoisi (II)

Languur (liigist Trachypithecus francoisi)

Trachypithecus geei (I)

Languur (liigist Trachypithecus geei)

Trachypithecus hatinhensis (II)

Languur (liigist Trachypithecus hatinhensis)

Trachypithecus johnii (II)

Languur (liigist Trachypithecus johnii)

Trachypithecus laotum (II)

Languur (liigist Trachypithecus laotum)

Trachypithecus pileatus (I)

Languur (liigist Trachypithecus pileatus)

Trachypithecus poliocephalus (II)

Languur (liigist Trachypithecus poliocephalus)

Trachypithecus shortridgei (I)

Languur (liigist Trachypithecus shortridgei)

Cheirogaleidae

Hiirikleemurlased

Cheirogaleidae spp. (I)

Hiirikleemurlased

Daubentoniidae

Aielased

Daubentonia madagascariensis (I)

Aie

Hominidae

Inimlased

Gorilla beringei (I)

Mägigorilla

Gorilla gorilla (I)

Rannikugorilla

Pan spp. (I)

Šimpansid

Pongo abelii (I)

Sumatra orangutan

Pongo pygmaeus (I)

Kalimantani orangutan

Hylobatidae

Gibonlased

Hylobatidae spp. (I)

Gibonlased

Indriidae

Indrilased

Indriidae spp. (I)

Indrilased

Lemuridae

Leemurlased

Lemuridae spp. (I)

Leemurlased

Lepilemuridae

Leemurlased

Lepilemuridae spp. (I)

Leemurlased

Lorisidae

Loorilased

Nycticebus spp. (I)

Loorid (perekonnast Nycticebus spp.)

Pitheciidae

Uakarid, titid, saakid

Cacajao spp. (I)

Uakarid

Callicebus barbarabrownae (II)

Hüppurahv (liigist Callicebus barbarabrownae)

Callicebus melanochir (II)

Hüppurahv (liigist Callicebus melanochir)

Callicebus nigrifrons (II)

Hüppurahv (liigist Callicebus nigrifrons)

Callicebus personatus (II)

Masktiti

Chiropotes albinasus (I)

Valgenina-habesaaki

Tarsiidae

Kandlased

Tarsius spp. (II)

Kandlased

PROBOSCIDEA

LONDILISED

Elephantidae

Londilased

Elephas maximus (I)

India elevant

Loxodonta africana (I) (välja arvatud Botswana, Namiibia, Lõuna-Aafrika ja Zimbabwe populatsioonid, mis on loetletud B lisas)

Loxodonta africana (II)

(üksnes Botswana, Namiibia, Lõuna-Aafrika ja Zimbabwe populatsioonid (8); muud populatsioonid on loetletud A lisas)

Aafrika elevant

RODENTIA

NÄRILISED

Chinchillidae

Villakhiirlased

Chinchilla spp. (I) (kodustatud vormi isendite suhtes käesoleva määruse sätteid ei kohaldata)

Tšintšiljad

Cuniculidae

Pakalased

Cuniculus paca (III Honduras)

Paka (liigist Cuniculus paca)

Dasyproctidae

Aguutilased

Dasyprocta punctata (III Honduras)

Aguuti (liigist Dasyprocta punctata)

Erethizontidae

Okaslased

Sphiggurus mexicanus (III Honduras)

Okaslane (liigist Sphiggurus mexicanus)

Sphiggurus spinosus (III Uruguay)

Okaslane (liigist Sphiggurus spinosus)

Hystricidae

Okassigalased

Hystrix cristata

Okassiga

Muridae

Hiirlased

Leporillus conditor (I)

Kõrvuk-kojarott

Pseudomys fieldi praeconis (I)

Hatune väärhiir

Xeromys myoides (I)

Eba-kobrasrott

Zyzomys pedunculatus (I)

Hiirlane (liigist Zyzomys pedunculatus)

Sciuridae

Oravlased

Cynomys mexicanus (I)

Preeriakoer e rohtlahaukur

Marmota caudata (III India)

Punaümiseja

Marmota himalayana (III India)

Suurümiseja

Ratufa spp. (II)

Hiidoravad

Callosciurus erythraeus

Puna-kabeorav

Sciurus carolinensis

Hallorav

Sciurus deppei (III Costa Rica)

Orav (liigist Sciurus deppei)

Sciurus niger

Rebasorav

SCANDENTIA

SCANDENTIA spp. (II)

Tupaialased

SIRENIA

MERIVEISELISED

Dugongidae

Dugonglased

Dugong dugon (I)

Dugong

Trichechidae

Lamantiinlased

Trichechidae spp. (I/II) (Trichechus inunguis ja Trichechus manatus on loetletud I lisas. Trichechus senegalensis on loetletud II lisas)

Lamantiinlased

AVES

Linnud

ANSERIFORMES

HANELISED

Anatidae

Partlased

Anas aucklandica (I)

Öö-piilpart

Anas bernieri (II)

Madagaskari piilpart

Anas chlorotis (I)

Pateke piilpart

Anas formosa (II)

Kuupart

Anas laysanensis (I)

Laysani sinikael-part

Anas nesiotis (I)

Piilpart (liigist Anas nesiotis)

Anas querquedula

Rägapart

Asarcornis scutulata (I)

Tontpart

Aythya innotata

Madagaskari vart

Aythya nyroca

Valgesilm-vart

Branta canadensis leucopareia (I)

Kanada lagle (alamliigist Branta canadensis leucopareia)

Branta ruficollis (II)

Punakael-lagle

Branta sandvicensis (I)

Nenelagle

Cairina moschata (III Honduras)

Muskuspart

Coscoroba coscoroba (II)

Koskorobaluik

Cygnus melancoryphus (II)

Mustkael-luik

Dendrocygna arborea (II)

Palmi-vilepart

Dendrocygna autumnalis (III Honduras)

Punanokk-vilepart

Dendrocygna bicolor (III Honduras)

Ruuge-vilepart

Mergus octosetaceus

Brasiilia koskel

Oxyura jamaicensis

Valgepõsk-händpart

Oxyura leucocephala (II)

Stepi-händpart

Rhodonessa caryophyllacea (tõenäoliselt välja surnud) (I)

Roosavart

Sarkidiornis melanotos (II)

Kühmnokk-part

Tadorna cristata

Vikerpart

APODIFORMES

PIIRITAJALISED

Trochilidae

Koolibrilased

Trochilidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Koolibrilased

Glaucis dohrnii (I)

Koolibri (liigist Glaucis dohrnii)

CHARADRIIFORMES

KURVITSALISED

Burhinidae

Jämejalalased

Burhinus bistriatus (III Guatemala)

Rohtla-jämejalg

Laridae

Kajaklased

Larus relictus (I)

Kõnnukajakas

Scolopacidae

Kurvitslased

Numenius borealis (I)

Põhjakoovitaja

Numenius tenuirostris (I)

Helekoovitaja

Tringa guttifer (I)

Sahhalini tilder

CICONIIFORMES

TOONEKURELISED

Ardeidae

Haigurlased

Ardea alba

Hõbehaigur

Bubulcus ibis

Veisehaigur

Egretta garzetta

Siidhaigur

Balaenicipitidae

Kingnoklased

Balaeniceps rex (II)

Kingnokk

Ciconiidae

Toonekurglased

Ciconia boyciana (I)

Ida-toonekurg

Ciconia nigra (II)

Must-toonekurg

Ciconia stormi

Sunda toonekurg

Jabiru mycteria (I)

Jabiru-toonekurg

Leptoptilos dubius

India marabu

Mycteria cinerea (I)

Rand-toonekurg

Phoenicopteridae

Flamingolased

Phoenicopteridae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Flamingolased

Phoenicopterus ruber (II)

Flamingo

Threskiornithidae

Iibislased

Eudocimus ruber (II)

Punaiibis

Geronticus calvus (II)

Kiilasiibis

Geronticus eremita (I)

Kaljuiibis

Nipponia nippon (I)

Tuttiibis

Platalea leucorodia (II)

Luitsnokk-iibis

Pseudibis gigantea

Hiidiibis

COLUMBIFORMES

TUVILISED

Columbidae

Tuvilased

Caloenas nicobarica (I)

Lakktuvi

Claravis godefrida

Brasiilia bambusetuvi

Columba livia

Kaljutuvi

Ducula mindorensis (I)

Mindoro keisertuvi

Gallicolumba luzonica (II)

Verirind-maatuvi

Goura spp. (II)

Kroontuvid

Leptotila wellsi

Grenada manteltuvi

Nesoenas mayeri (III Mauritius)

Roosatuvi

Streptopelia turtur

Turteltuvi

CORACIIFORMES

SINIRAALISED

Bucerotidae

Sarvlinnud

Aceros spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Sarvlinnud (perekonnast Aceros)

Aceros nipalensis (I)

Nudi-sarvlind

Anorrhinus spp. (II)

Sarvlinnud (perekonnast Anorrhinus)

Anthracoceros spp. (II)

Sarvlinnud (perekonnast Anthracoceros)

Berenicornis spp. (II)

Sarvlinnud (perekonnast Berenicornis)

Buceros spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Sarvlinnud (perekonnast Buceros)

Buceros bicornis (I)

Suur-sarvlind

Penelopides spp. (II)

Sarvlinnud (perekonnast Penelopides)

Rhinoplax vigil (I)

Kilp-sarvlind

Rhyticeros spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Sarvlinnud (perekonnast Rhyticeros)

Rhyticeros subruficollis (I)

Silenokk-sarvlind

CUCULIFORMES

KÄOLISED

Musophagidae

Turakod

Tauraco spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Turakod (perekonnast Tauraco)

Tauraco bannermani (II)

Kameruni turako

FALCONIFORMES

Kullilised

FALCONIFORMES spp. (II)

(välja arvatud A lisas loetletud liigid ja C lisas loetletud sugukonna Cathartidae üks liik; selle sugukonna teised liigid ei ole käesoleva määruse lisades loetletud)

Kullilised

Accipitridae

Haugaslased

Accipiter brevipes (II)

Stepi-raudkull

Accipiter gentilis (II)

Kanakull

Accipiter nisus (II)

Raudkull

Aegypius monachus (II)

Raisakotkas

Aquila adalberti (I)

Ibeeria kääpakotkas

Aquila chrysaetos (II)

Kaljukotkas

Aquila clanga (II)

Suur-konnakotkas

Aquila heliaca (I)

Kääpakotkas

Aquila pomarina (II)

Väike-konnakotkas

Buteo buteo (II)

Hiireviu

Buteo lagopus (II)

Karvasjalg-viu

Buteo rufinus (II)

Stepiviu

Chondrohierax uncinatus wilsonii (I)

Konksnokk-haugas (alamliigist Chondrohierax uncinatus wilsonii)

Circaetus gallicus (II)

Madukotkas

Circus aeruginosus (II)

Roo-loorkull

Circus cyaneus (II)

Välja-loorkull

Circus macrourus (II)

Stepi-loorkull

Circus pygargus (II)

Soo-loorkull

Elanus caeruleus (II)

Hõbehaugas

Eutriorchis astur (II)

Vööthaugas

Gypaetus barbatus (II)

Habekotkas

Gyps fulvus (II)

Kaeluskotkas

Haliaeetus spp. (I/II) (Haliaeetus albicilla on loetletud I lisas; muud liigid II lisas.)

Merikotkad

Harpia harpyja (I)

Harpüiakotkas

Hieraaetus fasciatus (II)

Haugaskotkas

Hieraaetus pennatus (II)

Kääbuskotkas

Leucopternis occidentalis (II)

Ekuadori selvaviu

Milvus migrans (II)

Must-harksaba

Milvus milvus (II)

Puna-harksaba

Neophron percnopterus (II)

Raipekotkas

Pernis apivorus (II)

Herilaseviu

Pithecophaga jefferyi (I)

Ahvikotkas

Cathartidae

Kondorlased

Gymnogyps californianus (I)

Kalifornia kondor

Sarcoramphus papa (III Honduras)

Kuningkondor

Vultur gryphus (I)

Andi kondor

Falconidae

Pistriklased

Falco araeus (I)

Seišelli tuuletallaja

Falco biarmicus (II)

Kõnnupistrik

Falco cherrug (II)

Stepipistrik

Falco columbarius (II)

Väikepistrik

Falco eleonorae (II)

Vahemere pistrik

Falco jugger (I)

India kõnnupistrik

Falco naumanni (II)

Stepi-tuuletallaja

Falco newtoni (I) (üksnes Seišellide populatsioon)

Madagaskari tuuletallaja

Falco pelegrinoides (I)

Kõrbepistrik

Falco peregrinus (I)

Rabapistrik

Falco punctatus (I)

Mauritiuse tuuletallaja

Falco rusticolus (I)

Jahipistrik

Falco subbuteo (II)

Lõopistrik

Falco tinnunculus (II)

Tuuletallaja

Falco vespertinus (II)

Punajalg-pistrik

Pandionidae

Kalakotkaslased

Pandion haliaetus (II)

Kalakotkas

GALLIFORMES

Cracidae

Crax fasciolata

Hokolane (liigist Crax fasciolata)

Crax alberti (III Colombia)

Sinisagar-hoko

Crax blumenbachii (I)

Bahia hoko

Crax daubentoni (III Colombia)

Ljaanohoko

Crax globulosa (III Colombia)

Punasagar-hoko

Crax rubra (III Colombia, Costa Rica, Guatemala ja Honduras)

Suurhoko

Mitu mitu (I)

Suurnokk-hoko

Oreophasis derbianus (I)

Hokolane (liigist Oreophasis derbianus)

Ortalis vetula (III Guatemala/Honduras)

Võsa-tšatšalaka

Pauxi pauxi (III Colombia)

Kiiverhoko

Penelope albipennis (I)

Hokolane (liigist Penelope albipennis)

Penelope purpurascens (III Honduras)

Hokolane (liigist Penelope purpurascens)

Penelopina nigra (III Guatemala)

Hokolane (liigist Penelopina nigra)

Pipile jacutinga (I)

Hokolane (liigist Pipile jacutinga)

Pipile pipile (I)

Hokolane (liigist Pipile pipile)

Megapodiidae

Rihukanalased

Macrocephalon maleo (I)

Vasar-rihukana

Phasianidae

Faasanlased (kanalased)

Argusianus argus (II)

Argusfaasan

Catreus wallichii (I)

Viirfaasan

Colinus virginianus ridgwayi (I)

Nurmvutt (alamliigist Colinus virginianus ridgwayi)

Crossoptilon crossoptilon (I)

Valge-kõrvukfaasan

Crossoptilon mantchuricum (I)

Pruun-kõrvukfaasan

Gallus sonneratii (II)

Täpik-džunglikana

Ithaginis cruentus (II)

Püüfaasan

Lophophorus impejanus (I)

Kroon-läikfaasan

Lophophorus lhuysii (I)

Hiina läikfaasan

Lophophorus sclateri (I)

Hõbeselg-läikfaasan

Lophura edwardsi (I)

Annami faasan

Lophura hatinhensis

Vietnami faasan

Lophura imperialis (I)

Keiserfaasan

Lophura swinhoii (I)

Valgeselg-faasan

Meleagris ocellata (III Guatemala)

Silmikkalkun

Odontophorus strophium

Tamme-selvavutt

Ophrysia superciliosa

Tuhkvutt

Pavo muticus (II)

Rohe-paabulind

Polyplectron bicalcaratum (II)

Hall-paabufaasan

Polyplectron germaini (II)

Vietnami paabufaasan

Polyplectron malacense (II)

Kübar-paabufaasan

Polyplectron napoleonis (I)

Palawani paabufaasan

Polyplectron schleiermacheri (II)

Kalimantani paabufaasan

Rheinardia ocellata (I)

Pärlfaasan

Syrmaticus ellioti (I)

Valgekõht-faasan

Syrmaticus humiae (I)

Birma faasan

Syrmaticus mikado (I)

Mikaadofaasan

Tetraogallus caspius (I)

Pärsia mägikana

Tetraogallus tibetanus (I)

Tiibeti mägikana

Tragopan blythii (I)

Nagalandi helmesfaasan

Tragopan caboti (I)

Hele-helmesfaasan

Tragopan melanocephalus (I)

Tõmmu-helmesfaasan

Tragopan satyra (III Nepal)

Saatür-helmesfaasan

Tympanuchus cupido attwateri (I)

Preeriapüü (alamliigist Tympanuchus cupido attwateri)

GRUIFORMES

KURELISED

Gruidae

Kurglased

Gruidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Kurglased

Grus americana (I)

Trompetkurg

Grus canadensis (I/II) (liik on loetletud II lisas, kuid alamliigid Grus canadensis nesiotes ja Grus canadensis pulla I lisas.)

Kanada kurg

Grus grus (II)

Sookurg

Grus japonensis (I)

Õnnekurg

Grus leucogeranus (I)

Valgekurg

Grus monacha (I)

Munkkurg

Grus nigricollis (I)

Mägikurg

Grus vipio (I)

Idakurg

Otididae

Traplased

Otididae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Traplased

Ardeotis nigriceps (I)

India trapp

Chlamydotis macqueenii (I)

Aasia kraetrapp

Chlamydotis undulata (I)

Kraetrapp

Houbaropsis bengalensis (I)

Bengali trapp

Otis tarda (II)

Suurtrapp

Sypheotides indicus (II)

Tutt-trapp

Tetrax tetrax (II)

Väiketrapp

Rallidae

Ruiklased

Gallirallus sylvestris (I)

Pruunruik

Rhynochetidae

Kagulased

Rhynochetos jubatus (I)

Kagu

PASSERIFORMES

VÄRVULISED

Atrichornithidae

Tihnikuhüpiklased

Atrichornis clamosus (I)

Värvuline (liigist Atrichornis clamosus)

Cotingidae

Kotingalased

Cephalopterus ornatus (III Colombia)

Sirmilind (liigist Cephalopterus ornatus)

Cephalopterus penduliger (III Colombia)

Sirmilind (liigist Cephalopterus penduliger)

Cotinga maculata (I)

Kotinga (liigist Cotinga maculata)

Rupicola spp. (II)

Kaljukukesed

Xipholena atropurpurea (I)

Kotingalane (liigist Xipholena atropurpurea)

Emberizidae

Tsiitsitajalased

Gubernatrix cristata (II)

Kardinallane (liigist Gubernatrix cristata)

Paroaria capitata (II)

Kardinallane (liigist Paroaria capitata)

Paroaria coronata (II)

Kardinallane (liigist Paroaria coronata)

Tangara fastuosa (II)

Tangara (liigist Tangara fastuosa)

Estrildidae

Amadiinlased

Amandava formosa (II)

Viher-amadiin

Lonchura fuscata

Timori riisiamadiin

Lonchura oryzivora (II)

Riisiamadiin

Poephila cincta cincta (II)

Mustkurk-amadiin

Vintlased

Carduelis cucullata (I)

Punasiisike

Carduelis yarrellii (II)

Kuldpõsk-siisike

Hirundinidae

Pääsulased

Pseudochelidon sirintarae (I)

Aasia jõgipääsuke

Icteridae

Turpiallased

Xanthopsar flavus (I)

Turpial (liigist Xanthopsar flavus)

Meliphagidae

Meelindlased

Lichenostomus melanops cassidix (I)

Meelind (liigist Lichenostomus melanops cassidix)

Muscicapidae

Kärbsenäplased, babblers, etc.

Acrocephalus rodericanus (III Mauritius)

Maskareeni roolind

Cyornis ruckii (II)

Kärbsenäplane (liigist Cyornis ruckii)

Dasyornis broadbenti litoralis (tõenäoliselt välja surnud) (I)

Kärbsenäplane (liigist Dasyornis broadbenti litoralis)

Dasyornis longirostris (I)

Kärbsenäplane (liigist Dasyornis longirostris)

Garrulax canorus (II)

Vilbas (liigist Garrulax canorus)

Garrulax taewanus (II)

Vilbas (liigist Garrulax taewanus)

Leiothrix argentauris (II)

Vilbas (liigist Leiothrix argentauris)

Leiothrix lutea (II)

Vilbas (liigist Leiothrix lutea)

Liocichla omeiensis (II)

Vilbas (liigist Liocichla omeiensis)

Picathartes gymnocephalus (I)

Kiilas-kaljukark

Picathartes oreas (I)

Mets-kaljukark

Terpsiphone bourbonnensis (III Mauritius)

Paradiisinäpp (liigist Terpsiphone bourbonnensis)

Paradisaeidae

Paradiisilindlased

Paradisaeidae spp. (II)

Paradiisilindlased

Pittidae

Pitalased

Pitta guajana (II)

Vöötpita

Pitta gurneyi (I)

Safranpita

Pitta kochi (I)

Tammepita

Pitta nympha (II)

Võlupita

Pycnonotidae

Bülbüllased

Pycnonotus zeylanicus (II)

Bülbül (liigist Pycnonotus zeylanicus)

Sturnidae

Kuldnoklased

Gracula religiosa (II)

Suurmaina

Leucopsar rothschildi (I)

Maina (liigist Leucopsar rothschildi)

Zosteropidae

Prilliklased

Zosterops albogularis (I)

Prillik (liigist Zosterops albogularis)

PELECANIFORMES

PELIKANILISED

Fregatidae

Fregattlindlased

Fregata andrewsi (I)

Jõulusaare fregattlind

Pelecanidae

Pelikanlased

Pelecanus crispus (I)

Käharpelikan

Sulidae

Suulalased

Papasula abbotti (I)

Metssuula

PICIFORMES

RÄHNILISED

Capitonidae

Habelindlased

Semnornis ramphastinus (III Colombia)

Habelindlane (liigist Semnornis ramphastinus)

Rähnlased

Campephilus imperialis (I)

Suur-kuningrähn

Dryocopus javensis richardsi (I)

Valgekõht-musträhn (alamliigist Dryocopus javensis richardsi)

Ramphastidae

Tuukanlased

Baillonius bailloni (III Argentina)

Safrantuukan

Pteroglossus aracari (II)

Mustkael-arassari

Pteroglossus castanotis (III Argentina)

Jõgiarassari

Pteroglossus viridis (II)

Guajaana arassari

Ramphastos dicolorus (III Argentina)

Brasiilia tuukan

Ramphastos sulfuratus (II)

Vääveltuukan

Ramphastos toco (II)

Tokotuukan

Ramphastos tucanus (II)

Manistuukan

Ramphastos vitellinus (II)

Mustnokk-tuukan

Selenidera maculirostris (III Argentina)

Vöötnokk-tuukan

PODICIPEDIFORMES

PÜTILISED

Podicipedidae

Pütlased

Podilymbus gigas (I)

Atitlani pütt

PROCELLARIIFORMES

TORMILINNULISED

Diomedeidae

Albatroslased

Phoebastria albatrus (I)

Kuldpea-albatross

PSITTACIFORMES

Papagoilised

PSITTACIFORMES spp. (II)

(välja arvatud A lisas loetletud liigid ja välja arvatud Agapornis roseicollis, Melopsittacus undulatus, Nymphicus hollandicus ja Psittacula krameri, mis ei ole loetletud käesoleva määruse lisades)

Papagoilised

Cacatuidae

Kakaduulased

Cacatua goffiniana (I)

Tanimbari kakaduu

Cacatua haematuropygia (I)

Filipiini kakaduu

Cacatua moluccensis (I)

Serami kakaduu

Cacatua sulphurea (I)

Väävelkakaduu

Probosciger aterrimus (I)

Ronkkakaduu

Loriidae

Nestepapagoilased

Eos histrio (I)

Arlekiin-nestepapagoi

Vini spp. (I/II) (Vini ultramarina on loetletud I lisas, teised liigid II lisas)

Nestepapagoid (perekonnast Vini)

Psittacidae

Papagoilased

Amazona arausiaca (I)

Sinipea-amatsoonpapagoi

Amazona auropalliata (I)

Kuldkukal-amatsoonpapagoi

Amazona barbadensis (I)

Kaktuse-amatsoonpapagoi

Amazona brasiliensis (I)

Rand-amatsoonpapagoi

Amazona finschi (I)

Mehhiko amatsoonpapagoi

Amazona guildingii (I)

Kuning-amatsoonpapagoi

Amazona imperialis (I)

Keiser-amatsoonpapagoi

Amazona leucocephala (I)

Kuuba amatsoonpapagoi

Amazona oratrix (I)

Kuldpea-amatsoonpapagoi

Amazona pretrei (I)

Punatiib-amatsoonpapagoi

Amazona rhodocorytha (I)

Vikerpea-amatsoonpapagoi

Amazona tucumana (I)

Lepa-amatsoonpapagoi

Amazona versicolor (I)

Saint lucia amatsoonpapagoi

Amazona vinacea (I)

Purpur-amatsoonpapagoi

Amazona viridigenalis (I)

Tamaulipase amatsoonpapagoi

Amazona vittata (I)

Puertoriiko amatsoonpapagoi

Anodorhynchus spp. (I)

Siniaarad

Ara ambiguus (I)

Suur-soldataara

Ara glaucogularis (I)

Boliivia ararauna

Ara macao (I)

Puna-aara

Ara militaris (I)

Soldataara

Ara rubrogenys (I)

Mägiaara

Cyanopsitta spixii (I)

Safiiraara

Cyanoramphus cookii (I)

Cyanoramphus forbesi (I)

Väike-maooripapagoi

Cyanoramphus novaezelandiae (I)

Suur-maooripapagoi

Cyanoramphus saisseti (I)

Cyclopsitta diophthalma coxeni (I)

Tulipõsk-viigipapagoi

Eunymphicus cornutus (I)

Tuttpapagoi

Guarouba guarouba (I)

Kuldaratinga

Neophema chrysogaster (I)

Tasmaania rohupapagoi

Ognorhynchus icterotis (I)

Vahapalmi-papagoi

Pezoporus occidentalis (tõenäoliselt välja surnud) (I)

Ööpapagoi

Pezoporus wallicus (I)

Maapapagoi

Pionopsitta pileata (I)

Punalaup-selvapapagoi

Primolius couloni (I)

Smaragd-aara

Primolius maracana (I)

Roheaara

Psephotus chrysopterygius (I)

Põhja-paradiisipapagoi

Psephotus dissimilis (I)

Mustpea-paradiisipapagoi

Psephotus pulcherrimus (tõenäoliselt välja surnud) (I)

Hund-paradiisipapagoi

Psittacula echo (I)

Mauritiuse kaeluspapagoi

Pyrrhura cruentata (I)

Sinipugu-võrkpapagoi

Rhynchopsitta spp. (I)

Männipapagoid

Strigops habroptilus (I)

Kakkpapagoi

RHEIFORMES

NANDULISED

Rheidae

Nandulased

Pterocnemia pennata (I) (välja arvatud Pterocnemia pennata pennata, mis on loetletud B lisas)

Väikenandu

Pterocnemia pennata pennata (II)

Patagoonia väikenandu

Rhea americana (II)

Nandu

SPHENISCIFORMES

PINGVIINILISED

Spheniscidae

Pingviinlased

Spheniscus demersus (II)

Aafrika pingviin

Spheniscus humboldti (I)

Guaanopingviin

STRIGIFORMES

KAKULISED

STRIGIFORMES spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Kakulised

Strigidae

Kaklased

Aegolius funereus (II)

Karvasjalg-kakk

Asio flammeus (II)

Sooräts

Asio otus (II)

Kõrvukräts

Athene noctua (II)

Kivikakk

Bubo bubo (II) (V.a Bubo bubo bengalensis, mis on loetletud B lisas)

Kassikakk

Glaucidium passerinum (II)

Värbkakk

Heteroglaux blewitti (I)

Mets-kivikakk

Mimizuku gurneyi (I)

Hiidpäll

Ninox natalis (I)

Jõulusaare haugaskakk

Ninox novaeseelandiae undulata (I)

Lõuna-haugaskakk (alamliigist Ninox novaeseelandiae undulata)

Nyctea scandiaca (II)

Lumekakk

Otus ireneae (II)

Sokoke päll

Otus scops (II)

Salupäll

Strix aluco (II)

Kodukakk

Strix nebulosa (II)

Habekakk

Strix uralensis (II) (V.a Strix uralensis davidii, mis on loetletud B lisas)

Händkakk

Surnia ulula (II)

Vöötkakk

Tytonidae

Loorkaklased

Tyto alba (II)

Loorkakk

Tyto soumagnei (I)

Puna-loorkakk

STRUTHIONIFORMES

JAANALINNULISED

Struthionidae

Jaanalindlased

Struthio camelus (I) (üksnes Alžeeria, Burkina Faso, Kameruni, Kesk-Aafrika Vabariigi, Tšaadi, Mali, Mauritaania, Maroko, Nigeri, Nigeeria, Senegali ja Sudaani populatsioonid; muid populatsioone ei ole käesoleva määruse lisades loetletud)

Jaanalind

TINAMIFORMES

TINAMULISED

Tinamidae

Tinamulased

Tinamus solitarius (I)

Eraktinamu

TROGONIFORMES

JÄRANOKALISED

Trogonidae

Järanoklased

Pharomachrus mocinno (I)

Ketsal

REPTILIA

Roomajad

CROCODYLIA

ALLIGAATORLASED

CROCODYLIA spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Alligaatorlased

Alligatoridae

Alligaatorlased

Alligator sinensis (I)

Hiina alligaator

Caiman crocodilus apaporiensis (I)

Krokodillkaiman (alamliigist Caiman crocodilus apaporiensis)

Caiman latirostris (I) (välja arvatud Argentina populatsioon, mis on loetletud B lisas)

Laikoon-kaiman

Melanosuchus niger (I) (välja arvatud Brasiilia populatsioon, mis on loetletud B lisas ja välja arvatud Ecuadori populatsioon, mis on loetletud B lisas ja mille suhtes kehtib ekspordi nullkvoot, kuni CITESi sekretariaat ning IUCN/SSC krokodillispetsialistide rühm kiidab heaks ekspordi aastakvoodid)

Tõmmukaiman

Crocodylidae

Krokodilllased

Crocodylus acutus (I) (välja arvatud Kuuba populatsioon, mis on loetletud B lisas)

Teravkoon-krokodill

Crocodylus cataphractus (I)

Rüükrokodill

Crocodylus intermedius (I)

Orinoko krokodill

Crocodylus mindorensis (I)

Uusginea krokodill

Crocodylus moreletii (I) (välja arvatud Belize ja Mehhiko populatsioon, mis on loetletud B lisas, nullkvoodiga looduslike isendite suhtes, kellega kaubitsetakse eelkõige ärilistel eesmärkidel)

Keskameerika krokodill

Crocodylus niloticus (I) (välja arvatud Botswana, Egiptus [nullkvoodiga looduslike isendite suhtes, kellega kaubitsetakse eelkõige ärilistel eesmärkidel], Etioopia, Kenya, Madagaskari, Malawi, Mosambiigi, Namiibia, Lõuna-Aafrika, Uganda, Tansaania Ühendvabariigi (iga-aastane ekspordikvoot lisaks farmides elavatele isenditele kuni 1600 isendit, sh jahitrofeed), Sambia ja Zimbabwe populatsioonid; mis on loetletud B lisas)

Niiluse krokodill

Crocodylus palustris (I)

Sookrokodill

Crocodylus porosus (I) (välja arvatud Austraalia, Indoneesia ja Paapua Uus-Guinea populatsioonid, mis on loetletud B lisas)

Harikrokodill

Crocodylus rhombifer (I)

Kuuba krokodill

Crocodylus siamensis (I)

Siiami krokodill

Osteolaemus tetraspis (I)

Tömpkoon-krokodill

Tomistoma schlegelii (I)

Gaavialkrokodill

Gavialidae

Gaaviallased

Gavialis gangeticus (I)

Gangese gaavial

RHYNCHOCEPHALIA

KÄRSSPEALISED

Sphenodontidae

Tuataaralased

Sphenodon spp. (I)

Tuataara

SAURIA

SISALIKULISED

Agamidae

Agaamlased

Uromastyx spp. (II)

Vöösabalased

Chamaeleonidae

Kameeleonlased

Bradypodion spp. (II)

Kääbuskameeleonid

Brookesia spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Kääbuskameeleonid

Brookesia perarmata (I)

Pantser-kääbuskaameleon

Calumma spp. (II)

Kameeleonid (liigid Camulla spp.)

Chamaeleo spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Kameeleonid (liigid Chamaeleo spp.)

Chamaeleo chamaeleon (II)

Harilik kameeleon

Furcifer spp. (II)

Kameeleonid (liigid Furcifer spp.)

Kinyongia spp. (II)

Kääbuskameeleonid

Nadzikambia spp. (II)

Kääbuskameeleonid

Cordylidae

Vöösabalased

Cordylus spp. (II)

Vöösabad

Gekkonidae

Gekolased

Cyrtodactylus serpensinsula (II)

Serpenti geko

Hoplodactylus spp. (III Uus-Meremaa)

Konksvarvasgekod

Naultinus spp. (III Uus-Meremaa)

Puugekod

Phelsuma spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Päevagekod

Phelsuma guentheri (II)

Roundi geko

Uroplatus spp. (II)

Lamesabagekod

Helodermatidae

Mürkvaraanlased

Heloderma spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud alamliigid)

Mürkvaraanid

Heloderma horridum charlesbogerti (I)

Mürkvaraan (alamliigist Heloderma horridum charlesbogerti)

Iguanidae

Iguaanlased

Amblyrhynchus cristatus (II)

Meriiguaan

Brachylophus spp. (I)

Idaleeguanid

Conolophus spp. (II)

Maaiguaanid

Ctenosaura bakeri (II)

Ogasabaleeguan (liigist Ctenosaura bakeri)

Ctenosaura oedirhina (II)

Ogasabaleeguan (liigist Ctenosaura oedirhina)

Ctenosaura melanosterna (II)

Ogasabaleeguan (liigist Ctenosaura melanosterna)

Ctenosaura palearis (II)

Ogasabaleeguan (liigist Ctenosaura palearis)

Cyclura spp. (I)

Männassabaleeguanid

Iguana spp. (II)

Iguaanid

Phrynosoma blainvillii (II)

Phrynosoma cerroense (II)

Phrynosoma coronatum (II)

Kroon-kärniguaan

Phrynosoma wigginsi (II)

Sauromalus varius (I)

Kirju tšakvalla

Lacertidae

Sisaliklased

Gallotia simonyi (I)

Kanaari hiidsisalik

Podarcis lilfordi (II)

Mallorka müürisisalik

Podarcis pityusensis (II)

Pituuseni müürisisalik

Scincidae

Skinklased

Corucia zebrata (II)

Haardsabaskink

Teiidae

Teiulased

Crocodilurus amazonicus (II)

Draakonsisalik

Dracaena spp. (II)

Kaimanteiud

Tupinambis spp.(II)

Teegud

Varanidae

Varaanlased

Varanus spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Varaanid

Varanus bengalensis (I)

Bengaali varaan

Varanus flavescens (I)

Kuldvaraan

Varanus griseus (I)

Kõrbevaraan

Varanus komodoensis (I)

Komodo varaan

Varanus nebulosus (I)

Varaan (liigist Varanus nebulosus)

Varanus olivaceus (II)

Rohevaraan

Xenosauridae

Ribiliklased

Shinisaurus crocodilurus (II)

Hiinaribilik

SERPENTES

MAOLISED

Boidae

Boalased

Boidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Boalased

Acrantophis spp. (I)

Lühisababoad

Boa constrictor occidentalis (I)

Kuningboa

Epicrates inornatus (I)

Puerto Rico silehuulboa

Epicrates monensis (I)

Silehuulboa (liigist Epicrates monensis)

Epicrates subflavus (I)

Jamaica silehuulboa

Eryx jaculus (II)

Lääne-liivaboa

Sanzinia madagascariensis (I)

Madagaskari puuboa

Bolyeriidae

Bolierialased

Bolyeriidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Bolierialased

Bolyeria multocarinata (I)

Roundi bolieria

Casarea dussumieri (I)

Mauriitsiuse bolieria

Colubridae

Nastiklased

Atretium schistosum (III India)

Oliivjas kiilselgmadu

Cerberus rynchops (III India)

Koerpeamadu

Clelia clelia (II)

Mussurana

Cyclagras gigas (II)

Hiidnastik

Elachistodon westermanni (II)

India munamadu

Ptyas mucosus (II)

Suursilmmadu e daaman

Xenochrophis piscator (III India)

Aasia vesimadu

Elapidae

Mürknastiklased

Hoplocephalus bungaroides (II)

Laipea-madu

Micrurus diastema (III Honduras)

Korallmadu

Micrurus nigrocinctus (III Honduras)

Keskameerika korallmadu

Naja atra (II)

Kobra (liigist Naja atra)

Naja kaouthia (II)

Kobra (liigist Naja kaouthia)

Naja mandalayensis (II)

Kobra (liigist Naja mandalayensis)

Naja naja (II)

India kobra

Naja oxiana (II)

Keskaasia kobra

Naja philippinensis (II)

Kobra (liigist Naja philippinensis)

Naja sagittifera (II)

Kobra (liigist Naja sagittifera)

Naja samarensis (II)

Kobra (liigist Naja samarensis)

Naja siamensis (II)

Kobra (liigist Naja siamensis)

Naja sputatrix (II)

Kobra (liigist Naja sputatrix)

Naja sumatrana (II)

Kobra (liigist Naja sumatrana)

Ophiophagus hannah (II)

Kuningkobra

Loxocemidae

Kaksvärvmaolased

Loxocemidae spp. (II)

Kaksvärvmaod

Pythonidae

Püütonlased

Pythonidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud alamliigid.)

Püütonid

Python molurus molurus (I)

India tiigerpüüton

Tropidophiidae

Mullaboalased

Tropidophiidae spp. (II)

Mullaboalased

Viperidae

Rästiklased

Crotalus durissus (III Honduras)

Kaskavela e õud-lõgismadu

Crotalus durissus unicolor

Aruba lõgismadu

Daboia russelii (III India)

Ahelrästik e daboia

Vipera latifii

Latifi rästik

Vipera ursinii (I) (üksnes Euroopa populatsioon, välja arvatud endise NSVLi koosseisu kuulunud alade populatsioon; neid populatsioone ei ole käesoleva määruse lisades loetletud)

Stepirästik

Vipera wagneri (II)

Wagneri rästik

TESTUDINES

Carettochelyidae

Kaksküüniskilpkonlased

Carettochelys insculpta (II)

Kaksküüniskilpkonn

Chelidae

Madukaellased

Chelodina mccordi (II)

Madukaelkilpkonn (liigist Chelodina mccordi)

Pseudemydura umbrina (I)

Lääneaustraalia sookilpkonn

Cheloniidae

Merikilpkonlased

Cheloniidae spp. (I)

Merikilpkonlased

Chelydridae

Kaimankilpkonlased

Macrochelys temminckii (III Ameerika Ühendriigid)

Kaimankilpkonn

Dermatemydidae

Tabaskokilpkonlased

Dermatemys mawii (II)

Tabaskokilpkonn

Dermochelyidae

Nahkkilpkonlased

Dermochelys coriacea (I)

Nahkkilpkonn

Emydidae

Lamekilpkonlased

Chrysemys picta

Ehiskilpkonn

Glyptemys insculpta (II)

Metsa-veekilpkonn

Glyptemys muhlenbergii (I)

Mühlenbergi veekilpkonn

Graptemys spp. (III Ameerika Ühendriigid)

Lamekilpkonlane (liigid Graptemys spp.)

Terrapene spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Karpkilpkonnad

Terrapene coahuila (I)

Vee-karpkilpkonn

Trachemys scripta elegans

Punakõrv-kilpkonn

Geoemydidae

Maakilpkonlased

Batagur affinis (I)

Batagur affinis

Batagur baska (I)

Batagur

Batagur spp. (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Cuora spp. (II)

Liigendkilpkonnad

Geoclemys hamiltonii (I)

Mustkilpkonn

Geoemyda spengleri (III Hiina)

Mägi-maakilpkonn

Heosemys annandalii (II)

Templikilpkonn

Heosemys depressa (II)

Lamekilpkonlane (liigist Heosemys depressa)

Heosemys grandis (II)

Lamekilpkonlane (liigist Heosemys grandis)

Heosemys spinosa (II)

Lamekilpkonlane (liigist Heosemys spinosa)

Leucocephalon yuwonoi (II)

Lamekilpkonlane (liigist Leucocephalon yuwonoi)

Malayemys macrocephala (II)

Malaikilpkonn (liigist Malayemys macrocephala)

Malayemys subtrijuga (II)

Malaikilpkonn (liigist Malayemys subtrijuga)

Mauremys annamensis (II)

Lamekilpkonlane (liigist Annamemys annamensis)

Mauremys iversoni (III Hiina)

Lamekilpkonlane (liigist Mauremys iversoni)

Mauremys megalocephala (III Hiina)

Jämepea-hiinakilpkonn

Mauremys mutica (II)

Lamekilpkonlane (liigist Mauremys mutica)

Mauremys nigricans (III Hiina)

Hiinakilpkonn (liigist Chinemys nigricans)

Mauremys pritchardi (III Hiina)

Lamekilpkonlane (liigist Mauremys pritchardi)

Mauremys reevesii (III Hiina)

Kolmkiil-hiinakilpkonn

Mauremys sinensis (III Hiina)

Lamekilpkonlane (liigist Mauremys sinensis)

Melanochelys tricarinata (I)

Kolmkiil-kilpkonn

Morenia ocellata (I)

Birma sookilpkonn

Notochelys platynota (II)

Lamekilpkonlane (liigist Notochelys platynota)

Ocadia glyphistoma (III Hiina)

Lamekilpkonlane (liigist Ocadia glyphistoma)

Ocadia philippeni (III Hiina)

Lamekilpkonlane (liigist Ocadia philippeni)

Orlitia borneensis (II)

Lamekilpkonlane (liigist Orlitia borneensis)

Pangshura spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Katuskilpkonnad

Pangshura tecta (I)

India katuskilpkonn

Sacalia bealei (III Hiina)

Lamekilpkonlane (liigist Sacalia bealei)

Sacalia pseudocellata (III Hiina)

Lamekilpkonlane (liigist Sacalia pseudocellata)

Sacalia quadriocellata (III Hiina)

Lamekilpkonlane (liigist Sacalia quadriocellata)

Siebenrockiella crassicollis (II)

Lamekilpkonlane (liigist Siebenrockiella crassicollis)

Siebenrockiella leytensis (II)

Lamekilpkonlane (liigist Siebenrockiella leytensis)

Platysternidae

Hiidpeakilpkonlased

Platysternon megacephalum (II)

Hiidpeakilpkonn

Podocnemididae

Pelomeduuslased

Erymnochelys madagascariensis (II)

Madagaskari plaatkilpkonn

Peltocephalus dumerilianus (II)

Suurpea-kilpkonn

Podocnemis spp. (II)

Plaatkilpkonnad

Testudinidae

Kumerkilpkonlased

Testudinidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid; Geochelone sulcata puhul on kehtestatud ekspordi nullkvoot isendite osas, kes on loodusest püütud ja kellega kaubitsetakse eelkõige ärilistel eesmärkidel)

Kumerkilpkonlased

Astrochelys radiata (I)

Kiirik-kilpkonn

Astrochelys yniphora (I)

Malagassi kilpkonn

Chelonoidis nigra (I)

Elevant-kilpkonn

Gopherus flavomarginatus (I)

Kaevurkilpkonn

Malacochersus tornieri (II)

Lõhekilpkonn

Psammobates geometricus (I)

Geomeetriline kilpkonn

Pyxis arachnoides (I)

Ämblik-kilpkonn

Pyxis planicauda (I)

Madagaskari kilpkonn

Testudo graeca (II)

Vahemere kilpkonn

Testudo hermanni (II)

Lõunaeuroopa kilpkonn

Testudo kleinmanni (I)

Egiptuse kilpkonn

Testudo marginata (II)

Laiserv-kilpkonn

Trionychidae

Kolmküüniskilpkonlased

Amyda cartilaginea (II)

Kolmküüniskilpkonlane (liigist Amyda cartilaginea)

Apalone spinifera atra (I)

Must pehmekilp-kilpkonn

Aspideretes gangeticus (I)

Gangese kolmküüniskilpkonn

Aspideretes hurum (I)

Silmlaik-kolmküüniskilpkonn

Aspideretes nigricans (I)

Tume kolmküüniskilpkonn

Chitra spp. (II)

Pehmekilpkonnad (liigid Chitra spp.)

Lissemys punctata (II)

Klappnudikilpkonn

Lissemys scutata (II)

Birma sookilpkonn

Palea steindachneri (III Hiina)

Kolmküüniskilpkonlane (liigist Palea steindachneri)

Pelochelys spp. (II)

Pehmekilpkonnad (liigid Pelochelys spp.)

Pelodiscus axenaria (III Hiina)

Kolmküüniskilpkonlane (liigist Pelodiscus axenaria)

Pelodiscus maackii (III Hiina)

Kolmküüniskilpkonlane (liigist Pelodiscus maackii)

Pelodiscus parviformis (III Hiina)

Kolmküüniskilpkonlane (liigist Pelodiscus parviformis)

Rafetus swinhoei (III Hiina)

Kolmküüniskilpkonlane (liigist Rafetus swinhoei)

AMPHIBIA

Kahepaiksed

ANURA

PÄRISKONNALISED

Bufonidae

Kärnkonlased

Altiphrynoides spp. (I)

Kärnkonlane (liigid Altiphrynoides spp.)

Atelopus zeteki (I)

Kirju kirevkonn

Bufo periglenes (I)

Kuldkärnkonn

Bufo superciliaris (I)

Kulmukas kärnkonn

Nectophrynoides spp. (I)

Nurgakärnkonnad

Nimbaphrynoides spp. (I)

Kärnkonlane (liigid Nimbaphrynoides spp.)

Spinophrynoides spp. (I)

Kärnkonlane (liigid Spinophrynoides spp.)

Calyptocephalellidae

Calyptocephalella gayi (III Tšiili)

Gei kiiverkilpkonn

Dendrobatidae

Puukonlased

Allobates femoralis (II)

Puukonlane (liigist Allobates femoralis)

Allobates zaparo (II)

Puukonlane (liigist Allobates zaparo)

Cryptophyllobates azureiventris (II)

Dendrobates spp. (II)

Puukonnad

Epipedobates spp. (II)

Puukonlased (liigid Epipedobates spp.)

Phyllobates spp. (II)

Lehestikukonnad

Hylidae

Lehekonlased

Agalychnis spp. (II)

Mantellidae

Mantellalased

Mantella spp. (II)

Mantellad

Microhylidae

Pisikerakonlased

Dyscophus antongilii (I)

Tomatikonn

Scaphiophryne gottlebei (II)

Pisikerakonlane (liigist Scaphiophryne gottlebei)

Ranidae

Konlased

Conraua goliath

Koljatkonn

Euphlyctis hexadactylus (II)

Kuusvarvaskonn

Hoplobatrachus tigerinus (II)

Tiigerkonn

Rana catesbeiana

Härgkonn

Rheobatrachidae

Haudekonlased

Rheobatrachus spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Haudekonn

Rheobatrachus silus (II)

Haudekonn (liigist Rheobatrachus silus)

CAUDATA

SABAKONNALISED

Ambystomatidae

Tömpsuulased

Ambystoma dumerilii (II)

Patzcuaro tömpsuu

Ambystoma mexicanum (II)

Mehhiko tömpsuu

Cryptobranchidae

Hiidsalamanderlased

Andrias spp. (I)

Hiidsalamandrid

Salamandridae

Salamandrid ja väiksed salamandrid

Neurergus kaiseri (I)

Salamander liigist Neurergus kaiseri

ELASMOBRANCHII

Varilõpuselised

LAMNIFORMES

HEERINGHAILISED

Cetorhinidae

Hiidhailased

Cetorhinus maximus (II)

Hiidhai

Lamnidae

Mõrtsukhai

Carcharodon carcharias (II)

Mõrtsukhai

Lamna nasus (III 27 liikmesriiki) (9)

Harilik heeringahai

ORECTOLOBIFORMES

HABEHAILISED

Rhincodontidae

Vaalhailased

Rhincodon typus (II)

Vaalhai

RAJIFORMES

RAILISED

Pristidae

Saagrailased

Pristidae spp. (I) (välja arvatud B lisas loetletud liigid)

Saagrailased

Pristis microdon (II) (lubatud üksnes rahvusvaheline kauplemine elusisenditega nende viimiseks kohasesse ja vatuvõetavasse veekeskkonda eelkõige liigi säilitamise eesmärgil. Kõiki teisi isendeid käsitatakse A lisasse kuuluvate liikide isenditena ning nendega kauplemist reguleeritakse vastavalt sellele.)

Saagrailane (liigist Pristis microdon)

ACTINOPTERYGII

Kiiruimsed

ACIPENSERIFORMES

TUURALISED

ACIPENSERIFORMES spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Tuuralised

Acipenseridae

Tuurlased

Acipenser brevirostrum (I)

Tömpkoon-tuur

Acipenser sturio (I)

Atlandi tuur

ANGUILLIFORMES

ANGERJALISED

Anguillidae

Angerlased

Anguilla anguilla (II)

Euroopa angerjas

CYPRINIFORMES

KARPKALALISED

Catostomidae

Imikarplased

Chasmistes cujus (I)

Nevada kasmiid

Cyprinidae

Karpkalalased

Caecobarbus geertsi (II)

Aafrika pimepardkala

Probarbus jullieni (I)

Kaguaasia probarbus

OSTEOGLOSSIFORMES

LUUKEELELISED

Osteoglossidae

Luukeellased

Arapaima gigas (II)

Arapaima e piraruku

Scleropages formosus (I)

Kilpsoomuskala (liigist Scleropages formosus)

PERCIFORMES

AHVENALISED

Labridae

Huulkalalased

Cheilinus undulatus (II)

Muhk-hiidhuulkala

Sciaenidae

Kotkaskalalased

Totoaba macdonaldi (I)

Macdonaldi varjukala

SILURIFORMES

SÄGALISED

Pangasiidae

Sägalised sugukonnast Pangasiidae

Pangasianodon gigas (I)

Hiidšilbell e suur hõbesäga

SYNGNATHIFORMES

MERINÕELLISED

Syngnathidae

Merinõellased

Hippocampus spp. (II)

Merihobukesed

SARCOPTERYGII

Kopskalalased

CERATODONTIFORMES

SARVHAMMASLISED

Ceratodontidae

Sarvhammaslased

Neoceratodus forsteri (II)

Uussarvhammas e austraalia kopskala

COELACANTHIFORMES

ÕÕNESOGALISED

Latimeriidae

Latimeeriad

Latimeria spp. (I)

Latimeeriad

OKASNAHKSED (MERITÄHED, MERISIILIKUD JA MERIPURAD)

HOLOTHUROIDEA

Meripuralased

ASPIDOCHIROTIDA

KILPKOMBITSALISED

Stichopodidae

Meripurad

Isostichopus fuscus (III Ecuador)

Meripura (liigist Isostichopus fuscus)

ARTHROPODA (LÜLIJALGSED)

ARACHNIDA

Ämblikulaadsed

ARANEAE

ÄMBLIKULISED

Theraphosidae

Linnutapikud

Aphonopelma albiceps (II)

Linnutapik (liigist Aphonopelma albiceps)

Aphonopelma pallidum (II)

Linnutapik (liigist Aphonopelma pallidum)

Brachypelma spp. (II)

Linnutapik (liigid Brachypelma spp.)

SCORPIONES

SKORPIONILISED

Scorpionidae

Skorpionlased

Pandinus dictator (II)

Skorpion (liigist Pandinus dictator)

Pandinus gambiensis (II)

Skorpion (liigist Pandinus gambiensis)

Pandinus imperator (II)

Skorpion (liigist Pandinus imperator)

INSECTA

Putukad

COLEOPTERA

MARDIKALISED

Lucanidae

Põderpõrniklased

Colophon spp. (III Lõuna-Aafrika)

Põderpõrniklane (liigid Colophon spp.)

Scarabaeidae

Skarabeuslased

Dynastes satanas (II)

Sarvikpõrnikas (liigist Dynastes satanas)

LEPIDOPTERA

LIBLIKALISED

Nymphalidae

Agrias amydon boliviensis (III Boliivia)

Morpho godartii lachaumei (III Boliivia)

Prepona praeneste buckleyana (III Boliivia)

Papilionidae

Ratsulibliklased

Atrophaneura jophon (II)

Pääsusaba (liigist Atrophaneura jophon)

Atrophaneura palu

Pääsusaba (liigist Atrophaneura palu)

Atrophaneura pandiyana (II)

Pääsusaba (liigist Atrophaneura pandiyana)

Bhutanitis spp. (II)

Pääsusabad (liigid Bhutanitis spp.)

Graphium sandawanum

Pääsusaba (liigist Graphium sandawanum)

Graphium stresemanni

Pääsusaba (liigist Graphium stresemanni)

Ornithoptera spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Ornitopterid e linnutiivad

Ornithoptera alexandrae (I)

Aleksandra-ornitopter

Papilio benguetanus

Pääsusaba (liigist Papilio benguetanus)

Papilio chikae (I)

Luzoni pääsusaba

Papilio esperanza

Pääsusaba (liigist Papilio esperanza)

Papilio homerus (I)

Homeruse pääsusaba

Papilio hospiton (I)

Korsika pääsusaba

Papilio morondavana

Madagaskari pääsusaba

Papilio neumoegeni

Pääsusaba (liigist Papilio neumoegeni)

Parides ascanius

Pääsusaba (liigist Parides ascanius)

Parides hahneli

Hahneli pääsusaba

Parnassius apollo (II)

Punalaik-apollo

Teinopalpus spp. (II)

Pääsusabad (liigid Teinopalpus spp.)

Trogonoptera spp. (II)

Ornitopterid e linnutiivad (liigid Trogonoptera spp.)

Troides spp. (II)

Ornitopterid e linnutiivad (liigid Troides spp.)

ANNELIDA (RÕNGUSSID JA KAANID)

HIRUDINOIDEA

Päriskaanlased

ARHYNCHOBDELLIDA

Hirudinidae

Päriskaanlaased

Hirudo medicinalis (II)

Apteegikaan

Hirudo verbana (II)

Kaan liigist Hirudo verbana

MOLLUSCA (MOLLUSKID)

BIVALVIA

Karbid

MYTILOIDA

Mytilidae

Rannakarplased

Lithophaga lithophaga (II)

Harilik dattelkarp

UNIONOIDA

Unionidae

Jõekarplased

Conradilla caelata (I)

Jõekarplane (liigist Conradilla caelata)

Cyprogenia aberti (II)

Jõekarplane (liigist Cyprogenia aberti)

Dromus dromas (I)

Jõekarplane (liigist Dromus dromas)

Epioblasma curtisii (I)

Jõekarplane (liigist Epioblasma curtisii)

Epioblasma florentina (I)

Jõekarplane (liigist Epioblasma florentina)

Epioblasma sampsonii (I)

Jõekarplane (liigist Epioblasma sampsonii)

Epioblasma sulcata perobliqua (I)

Jõekarplane (liigist Epioblasma sulcata perobliqua)

Epioblasma torulosa gubernaculum (I)

Jõekarplane (liigist Epioblasma torulosa gubernaculum)

Epioblasma torulosa rangiana (II)

Jõekarplane (liigist Epioblasma torulosa rangiana)

Epioblasma torulosa torulosa (I)

Jõekarplane (liigist Epioblasma torulosa torulosa)

Epioblasma turgidula (I)

Jõekarplane (liigist Epioblasma turgidula)

Epioblasma walkeri (I)

Jõekarplane (liigist Epioblasma walkeri)

Fusconaia cuneolus (I)

Jõekarplane (liigist Fusconaia cuneolus)

Fusconaia edgariana (I)

Jõekarplane (liigist Fusconaia edgariana)

Lampsilis higginsii (I)

Jõekarplane (liigist Lampsilis higginsii)

Lampsilis orbiculata orbiculata (I)

Jõekarplane (liigist Lampsilis orbiculata orbiculata)

Lampsilis satur (I)

Jõekarplane (liigist Lampsilis satur)

Lampsilis virescens (I)

Jõekarplane (liigist Lampsilis virescens)

Plethobasus cicatricosus (I)

Jõekarplane (liigist Plethobasus cicatricosus)

Plethobasus cooperianus (I)

Jõekarplane (liigist Plethobasus cooperianus)

Pleurobema clava (II)

Jõekarplane (liigist Pleurobema clava)

Pleurobema plenum (I)

Jõekarplane (liigist Pleurobema plenum)

Potamilus capax (I)

Jõekarplane (liigist Potamilus capax)

Quadrula intermedia (I)

Jõekarplane (liigist Quadrula intermedia)

Quadrula sparsa (I)

Jõekarplane (liigist Quadrula sparsa)

Toxolasma cylindrella (I)

Jõekarplane (liigist Toxolasma cylindrellus)

Unio nickliniana (I)

Jõekarplane (liigist Unio nickliniana)

Unio tampicoensis tecomatensis (I)

Jõekarplane (liigist Unio tampicoensis tecomatensis)

Villosa trabalis (I)

Jõekarplane (liigist Villosa trabalis)

VENEROIDA

Tridacnidae

Rõõneskarbilised

Tridacnidae spp. (II)

Rõõneskarbilised

GASTROPODA

Kõhtjalgsed e teod

MESOGASTROPODA

Strombidae

Tiibkodalased

Strombus gigas (II)

Suur tiibkodalane

STYLOMMATOPHORA

Achatinellidae

Teod sugukonnas Achatinellidae

Achatinella spp. (I)

Teod (liigid Achatinella spp.)

Camaenidae

Teod sugukonnast Camaenidae

Papustyla pulcherrima (II)

Teod (liigist Papustyla pulcherrima)

CNIDARIA (KÕRVELOOMAD)

ANTHOZOA

Õisloomad

ANTIPATHARIA

ANTIPATHARIA spp. (II)

Sarvkorallilised

GORGONACEAE

Coralliidae

Corallium elatius (III Hiina)

Corallium japonicum (III Hiina)

Corallium konjoi (III Hiina)

Corallium secundum (III Hiina)

HELIOPORACEA

Helioporidae

Sinikorallid

Helioporidae spp. (II) (üksnes liik Heliopora coerulea) (10)

Sinikorallid

SCLERACTINIA

SCLERACTINIA spp. (II) (10)

Korallid (liigid Scleractinia spp.)

STOLONIFERA

Tubiporidae

Orelkoralllased

Tubiporidae spp. (II) (10)

Orelkoralllased

HYDROZOA

Hüdraloomad

MILLEPORINA

Milleporidae

Tuhaturblased

Milleporidae spp. (II) (10)

Tuhaturblased

STYLASTERINA

Stylasteridae

Sarvkorallilised

Stylasteridae spp. (II) (10)

Sarvkorallilised

FLORA

AGAVACEAE

Agaavilised

Agave parviflora (I)

Vöötagaav

Agave victoriae-reginae (II) #4

Viktooria agaav

Nolina interrata (II)

Kalifornia noliina

AMARYLLIDACEAE

Amarüllilised

Galanthus spp. (II) #4

Lumikellukesed

Sternbergia spp. (II) #4

Sternbergiad

ANACARDIACEAE

Operculicarya hyphaenoides (II)

Anacardiacea liigist Operculicarya hyphaenoides

Operculicarya pachypus (II)

Anacardiacea liigist Operculicarya pachypus

APOCYNACEAE

Hoodia spp. (II) #9

Hoodiad

Pachypodium spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) #4

Paksjalad

Pachypodium ambongense (I)

Paksjalg (liigist Pachypodium ambongense)

Pachypodium baronii (I)

Paksjalg (liigist Pachypodium baronii)

Pachypodium decaryi (I)

Paksjalg (liigist Pachypodium decaryi)

Rauvolfia serpentina (II) #2

Madurauvolfia

ARALIACEAE

Araalialised

Panax ginseng (II) (üksnes Venemaa Föderatsiooni populatsioon; muid populatsioone ei ole käesoleva määruse lisades loetletud) #3

Harilik ženženn

Panax quinquefolius (II) #3

Ameerika ženženn

ARAUCARIACEAE

ARAUKAARIALASED

Araucaria araucana (I)

Tšiili araukaaria

BERBERIDACEAE

Kukerpuulised

Podophyllum hexandrum (II) #2

Himaalaja jalgleht

BROMELIACEAE

Bromeelialised

Tillandsia harrisii (II) #4

Harrise tillandsia

Tillandsia kammii (II) #4

Tillandsia (liigist Tillandsia kammii)

Tillandsia kautskyi (II) #4

Tillandsia (liigist Tillandsia kautskyi)

Tillandsia mauryana (II) #4

Tillandsia (liigist Tillandsia mauryana)

Tillandsia sprengeliana (II) #4

Tillandsia (liigist Tillandsia sprengeliana)

Tillandsia sucrei (II) #4

Tillandsia (liigist Tillandsia sucrei)

Tillandsia xerographica (II) (11) #4

Haruldane tillandsia

CACTACEAE

Kaktuselised

CACTACEAE spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid ja Pereskia spp., Pereskiopsis spp. ja Quiabentia spp.) (12) #4

Kaktuselised

Ariocarpus spp. (I)

Agaavkaktused

Astrophytum asterias (I)

Pisi-tähtkaktus

Aztekium ritteri (I)

Ritteri asteekkaktus

Coryphantha werdermannii (I)

Werdermanni nisakaktus

Discocactus spp. (I)

Lehtkaktused

Echinocereus ferreirianus ssp. lindsayi (I)

Kalifornia kiiskkaktus

Echinocereus schmollii (I)

Schmolli kiiskkaktus

Escobaria minima (I)

Väike eskobaaria

Escobaria sneedii (I)

Sneedi eksobaaria

Mammillaria pectinifera (I)

Kamm-näsakaktus

Mammillaria solisioides (I)

Tundlik näsakaktus

Melocactus conoideus (I)

Melonkaktus (liigist Melocactus conoideus)

Melocactus deinacanthus (I)

Melonkaktus (liigist Melocactus deinacanthus)

Melocactus glaucescens (I)

Melonkaktus (liigist Melocactus glaucescens)

Melocactus paucispinus (I)

Melonkaktus (liigist Melocactus paucispinus)

Obregonia denegrii (I)

Obregoonia

Pachycereus militaris (I)

Sõjakas postkaktus

Pediocactus bradyi (I)

Brady tasandikukaktus

Pediocactus knowltonii (I)

Nublu-tasandikukaktus

Pediocactus paradinei (I)

Arisoona tasandikukaktus

Pediocactus peeblesianus (I)

Peeblesi tasandikukaktus

Pediocactus sileri (I)

Sileri tasandikukaktus

Pelecyphora spp. (I)

Kirveskaktused

Sclerocactus brevihamatus ssp. tobuschii (I)

Lühike tigekaktus

Sclerocactus erectocentrus (I)

Punane tigekaktus

Sclerocactus glaucus (I)

Sinihall tigekaktus

Sclerocactus mariposensis (I)

Mariposa tigekaktus

Sclerocactus mesae-verdae (I)

Koloraado tigekaktus

Sclerocactus nyensis (I)

Tigekaktus (liigist Sclerocactus nyensis)

Sclerocactus papyracanthus (I)

Paber-tigekaktus

Sclerocactus pubispinus (I)

Konks-tigekaktus

Sclerocactus wrightiae (I)

Wrighti tigekaktus

Strombocactus spp. (I)

Värtenkaktused

Turbinicarpus spp. (I)

Turbinikarpused

Uebelmannia spp. (I)

Übelmanniad

CARYOCARACEAE

Nahkhiirepuulised

Caryocar costaricense (II) #4

Kostariika nahkhiirepuu

COMPOSITAE (ASTERACEAE)

Korvõielised

Saussurea costus (I) (e S. lappa, Aucklandia lappa ehk A. costus)

Lõhna-soojumikas

CRASSULACEAE

Paksulehelised

Dudleya stolonifera (II)

Võsund-dudleia

Dudleya traskiae (II)

Saare dudleia

CUCURBITACEAE

Kõrvitsalised

Zygosicyos pubescens (II), (tuntud ka nimetuse Xerosicyos pubescens all)

Mugulkõrvits (liigist Zygosicyos pubescens)

Zygosicyos tripartitus (II)

Kolmetine mugulkõrvits

CUPRESSACEAE

Küpressilised

Fitzroya cupressoides (I)

Patagoonia fitsroia

Pilgerodendron uviferum (I)

Pilgeripuu

CYATHEACEAE

Tsüaatealised

Cyathea spp. (II) #4

Tsüaatead

CYCADACEAE

Palmlehikulised

CYCADACEAE spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) #4

Palmlehikulised

Cycas beddomei (I)

India palmlehik

DICKSONIACEAE

Diksooniad

Cibotium barometz (II) #4

Ute-villjalg

Dicksonia spp. (II) (üksnes Ameerika populatsioon; muid populatsioone ei ole käesoleva määruse lisades loetletud. See hõlmab sünonüüme Dicksonia berteriana, D. externa, D. sellowiana ja D. stuebelii) #4

Diksooniad

DIDIEREACEAE

Didjeerealised

DIDIEREACEAE spp. (II) #4

Didjeerealised

DIOSCOREACEAE

Jamsilised

Dioscorea deltoidea (II) #4

Afgaani dioskoor

DROSERACEAE

Huulheinalised

Dionaea muscipula (II) #4

Kärbsepüünis

EUPHORBIACEAE

Piimalillelised

Euphorbia spp. (II) #4

(üksnes sukulendid, välja arvatud:

1)	Euphorbia misera;

2)	Euphorbia trigona kultivaride kunstlikul teel paljundatud isendid;

Euphorbia lactea kunstlikul teel paljundatud isendid, mis on poogitud kunstlikul teel paljundatud Euphorbia neriifolia pookealusele, kui nad on:

—	kroonikujulised või

—	lehvikukujulised või

—	värvimutandid;

Euphorbia „Milii“ kultivaride kunstlikul teel paljundatud isendid, kui nad on:

—	kergesti äratuntavad kui kunstlikul teel paljundatud isendid ning

—	liitu sisse toodud või liidust (re)eksporditud 100 või enamast taimest koosnevate saadetistena; mille suhtes ei kohaldata käesoleva määruse sätteid, ning

5)	A lisasse kantud liigid)

Piimalilled

Euphorbia ambovombensis (I)

Euphorbia capsaintemariensis (I)

Euphorbia cremersii (I) (k.a vorm viridifolia ja teisend rakotozafyi)

Euphorbia cylindrifolia (I) (k.a alamliik tuberifera)

Euphorbia decaryi (I) (k.a teisendid ampanihyensis, robinsonii ja sprirosticha)

Euphorbia francoisii (I)

Euphorbia handiensis (II)

Euphorbia lambii (II)

Euphorbia moratii (I) (k.a teisendid antsingiensis, bemarahensis ja multiflora)

Euphorbia parvicyathophora (I)

Euphorbia quartziticola (I)

Euphorbia stygiana (II)

Euphorbia tulearensis (I)

FOUQUIERIACEAE

Fukjeerialised

Fouquieria columnaris (II) #4

Sammasokotillo

Fouquieria fasciculata (I)

Fukjeeria (liigist Fouquieria fasciculata)

Fouquieria purpusii (I)

Fukjeeria (liigist Fouquieria purpusii)

GNETACEAE

Vastaklehikulised

Gnetum montanum (III Nepal) #1

Vastaklehik (liigist Gnetum montanum)

JUGLANDACEAE

Pähklipuulised

Oreomunnea pterocarpa (II) #4

Kostariika mägipähklipuu

LAURACEAE

Loorberipuulised

Aniba rosaeodora (II) (tuntud ka kui A. duckei) #12

Roosilõhnaline aniiba

LEGUMINOSAE

(FABACEAE)

Liblikõielised

Caesalpinia echinata (II) #10

Siiltsesalpiinia

Dalbergia nigra (I)

Brasiilia dalbergia

Dalbergia retusa (III Guatemala) (Ainult Guatemala populatsioon; kõik muud populatsioonid kantakse D lisasse) #5

Kokobolo dalbergia

Dalbergia stevensonii (III Guatemala) (Ainult Guatemala populatsioon; kõik muud populatsioonid kantakse D lisasse) #5

Stevensoni dalbergia

Dipteryx panamensis (III Costa Rica/Nicaragua)

Õli-tonkapuu ehk panama tonkapuu

Pericopsis elata (II) #5

Kõrge afrormosia

Platymiscium pleiostachyum (II) #4

Haruline makakapuu

Pterocarpus santalinus (II) #7

Sandli-tiibviljak

LILIACEAE

Liilialised

Aloe spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid ja Aloe vera e Aloe barbadensis, mis ei ole loetletud käesoleva määruse lisades) #4

Aaloed

Aloe albida (I)

Aaloe (liigist Aloe albida)

Aloe albiflora (I)

Aaloe (liigist Aloe albiflora)

Aloe alfredii (I)

Aaloe (liigist Aloe alfredii)

Aloe bakeri (I)

Aaloe (liigist Aloe bakeri)

Aloe bellatula (I)

Õrn aaloe

Aloe calcairophila (I)

Aaloe (liigist Aloe calcairophila)

Aloe compressa (I) (k.a teisendid paucituberculata, rugosquamosa ja schistophila)

Aaloe (liigist Aloe compressa)

Aloe delphinensis (I)

Aaloe (liigist Aloe delphinensis)

Aloe descoingsii (I)

Aaloe (liigist Aloe descoingsii)

Aloe fragilis (I)

Aaloe (liigist Aloe fragilis)

Aloe haworthioides (I) (k.a teisend aurantiaca)

Aaloe (liigist Aloe haworthioides)

Aloe helenae (I)

Aaloe (liigist Aloe helenae)

Aloe laeta (I) (k.a teisend maniaensis)

Aaloe (liigist Aloe laeta)

Aloe parallelifolia (I)

Aaloe (liigist Aloe parallelifolia)

Aloe parvula (I)

Aaloe (liigist Aloe parvula)

Aloe pillansii (I)

Pillansi aaloe

Aloe polyphylla (I)

Aaloe (liigist Aloe polyphylla)

Aloe rauhii (I)

Aaloe (liigist Aloe rauhii)

Aloe suzannae (I)

Aaloe (liigist Aloe suzannae)

Aloe versicolor (I)

Aaloe (liigist Aloe versicolor)

Aloe vossii (I)

Aaloe (liigist Aloe vossii)

MAGNOLIACEAE

Magnoolialised

Magnolia liliifera var. obovata (III Nepal) #1

Liiliaõieline magnoolia

MELIACEAE

Meelialised

Cedrela fissilis (III Boliivia) (Ainult Boliivia populatsioon; kõik muud populatsioonid kantakse D lisasse) #5

Sedreel (liigist Cedrela fissilis)

Cedrela lilloi (III Boliivia) (Ainult Boliivia populatsioon; kõik muud populatsioonid kantakse D lisasse) #5

Sedreel (liigist Cedrela lilloi)

Cedrela odorata (III Boliivia/ Brasiilia/ Colombia/ Guatemala/ Peruu) (Ainult selliste riikide populatsioonid, kes kandsid kõnealuse liigi III lisasse; kõik muud populatsioonid kantakse D lisasse) #5

Lõhnav sedreel

Swietenia humilis (II) #4

Mahagonipuu (liigist Swietenia humilis)

Swietenia macrophylla (II) (neutroopika populatsioon hõlmab Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonda) #6

Suurelehine mahagonipuu

Swietenia mahagoni (II) #5

Päris-mahagonipuu

NEPENTHACEAE

Kanntaimelised

Nepenthes spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) #4

Kanntaimed

Nepenthes khasiana (I)

India kanntaim

Nepenthes rajah (I)

Kuning-kanntaim

ORCHIDACEAE

Käpalised e orhideelised

ORCHIDACEAE spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) (13) #4

Käpalised e orhideelised

Käesoleva määruse sätteid ei kohaldata järgmiste A lisas loetletud orhideeliikide, seemikute või koekultuuride suhtes, kui

—	need on saadud in vitro tahkes või vedelas keskkonnas ja

—	vastavad komisjoni määruse (EÜ) nr 865/2006 artikli 56 kohasele määratlusele „kunstlikult paljundatud“ ja

—	mida transporditakse steriilsetes mahutites liitu sissetoomisel või liidust (re)eksportimisel.

—

Aerangis ellisii (I)

Cephalanthera cucullata (II)

Tolmpea (liigist Cephalanthera cucullata)

Cypripedium calceolus (II)

Kaunis kuldking

Dendrobium cruentum (I)

Punalaik-dendroobium

Goodyera macrophylla (II)

Madeira öövilge

Laelia jongheana (I)

Brasiilia laeelia

Laelia lobata (I)

Hõlmine laeelia

Liparis loeselii (II)

Soohiilakas

Ophrys argolica (II)

Kreeka putukõis

Ophrys lunulata (II)

Kuu-putukõis

Orchis scopulorum (II)

Madeira käpp

Paphiopedilum spp. (I)

Veenusekingad

Peristeria elata (I)

Panama tuvikäpp

Phragmipedium spp. (I)

Paelkingad

Renanthera imschootiana (I)

Punane neerukäpp

Spiranthes aestivalis (II)

Suvi-keerdkäpp

OROBANCHACEAE

Soomukalised

Cistanche deserticola (II) #4

Kõrbesoomukas

PALMAE

(ARECACEAE)

Palmilised

Beccariophoenix madagascariensis (II) #4

Mahlapalm

Chrysalidocarpus decipiens (I)

Kuldviljakpalm

Lemurophoenix halleuxii (II)

Leemuripalm

Lodoicea maldivica (III Seišellid) #13

Seišellipalm

Marojejya darianii (II)

Dairani maropalm

Neodypsis decaryi (II) #4

Kolmkant-pisipalm

Ravenea louvelii(II)

Andasibe raveenepalm

Ravenea rivularis (II)

Oja-raveenepalm

Satranala decussilvae (II)

Satranaabepalm

Voanioala gerardii (II)

Voaniolapalm

PAPAVERACEAE

Magunalised

Meconopsis regia (III Nepal) #1

Kuninglik ebamagun

PASSIFLORACEAE

Kannatuslillelised

Adenia olaboensis (II)

Adeenia (liigist Adenia olaboensis)

PINACEAE

Männilised

Abies guatemalensis (I)

Guatemala nulg

Pinus koraiensis (III Venemaa Föderatsioon) #5

Korea seedermänd

PODOCARPACEAE

Kivijugapuulised

Podocarpus neriifolius (III Nepal) #1

Oleandrilehine kivijugapuu

Podocarpus parlatorei (I)

Parlatore kivijugapuu

PORTULACACEAE

Portulakilised

Anacampseros spp. (II) #4

Armulilled

Avonia spp. #4

Lewisia serrata (II) #4

Saagjas leviisia

PRIMULACEAE

Nurmenukulised

Cyclamen spp. (II) (14) #4

Alpikannid

RANUNCULACEAE

Tulikalised

Adonis vernalis (II) #2

Kevadadoonis

Hydrastis canadensis (II) #8

Kanada koldjuur

ROSACEAE

Roosõielised

Prunus africana (II) #4

Aafrika ploomipuu

RUBIACEAE

Madaralised

Balmea stormiae (I)

Balmea

SARRACENIACEAE

Näpitslillelised

Sarracenia spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) #4

Näpitslilled

Sarracenia oreophila (I)

Mägi-näpitslill

Sarracenia rubra ssp. alabamensis (I)

Näpitslill (alamliigist Sarracenia rubra Alabamensis)

Sarracenia rubra ssp. jonesii (I)

Näpitslill (alamliigist Sarracenia rubra jonesii)

SCROPHULARIACEAE

Mailaselised

Picrorhiza kurrooa (II) (välja arvatud Picrorhiza scrophulariiflora) #2

Palaviku-kibejuur (liigist Picrorhiza kurrooa)

STANGERIACEAE

Stangeerialised

Bowenia spp. (II) #4

Boveeniad

Stangeria eriopus (I)

Stangeeria

TAXACEAE

Jugapuulised

Taxus chinensis ja selle liigi taksonid (II) #2

Hiina jugapuu

Taxus cuspidata ja selle liigi taksonid (II) (15) #2

Ida-jugapuu

Taxus fuana ja selle liigi taksonid (II) #2

Tiibeti jugapuu

Taxus sumatrana ja selle liigi taksonid (II) #2

Sumatra jugapuu

Taxus wallichiana (II) #2

Himaalaja jugapuu

THYMELAEACEAE

(AQUILARIACEAE)

Näsiniinelised

Aquilaria spp. (II) #4

Akvilaaria (liigid Aquilaria spp.)

Gonystylus spp. (II) #4

Raminipuud

Gyrinops spp. (II) #4

Akvilaaria (liigid Gyrinops spp.)

TROCHODENDRACEAE

(TETRACENTRACEAE)

Rattapuulised

Tetracentron sinense (III Nepal) #1

Lehearmipuu

VALERIANACEAE

Palderjanilised

Nardostachys grandiflora (II) #2

VITACEAE

Viinapuulised

Cyphostemma elephantopus (II)

Jalgvanik (liigist Cyphostemma elephantopus)

Cyphostemma montagnacii (II)

Jalgvanik (liigist Cyphostemma montagnacii)

WELWITSCHIACEAE

Velvitšialised

Welwitschia mirabilis (II) #4

Velvitšia

ZAMIACEAE

Käbikalised

ZAMIACEAE spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) #4

Käbikalised

Ceratozamia spp. (I)

Sarvkäbikad

Chigua spp. (I)

Encephalartos spp. (I)

Saagoladvad

Microcycas calocoma (I)

Pisipalmlehik

ZINGIBERACEAE

Ingverilised

Hedychium philippinense (II) #4

Filipiini hedühhium

ZYGOPHYLLACEAE

Seiglehelised

Bulnesia sarmientoi (II) #11

Argentiina pühapuu

Guaiacum spp. (II) #2

Guajakipuud

	D lisa	Üldnimetus
FAUNA
CHORDATA (KEELIKLOOMAD)
MAMMALIA		Imetajad
CARNIVORA
Canidae		Koerlased
	Vulpes vulpes griffithi (III India) § 1	Punarebane
	Vulpes vulpes montana (III India) § 1	Punarebane
	Vulpes vulpes pusilla (III India) § 1	Punarebane
Mustelidae		Kärplased
	Mustela altaica (III India) § 1	Solongoi
	Mustela erminea ferghanae (III India) § 1	Fergana kärp
	Mustela kathiah (III India) § 1	Kuldkõht-kärp
	Mustela sibirica (III India) § 1	Kolonokk
DIPROTODONTIA
Macropodidae		Kängurulased
	Dendrolagus dorianus	Doria puukänguru
	Dendrolagus goodfellowi	Puukänguru (liigist Dendrolagus goodfellowi)
	Dendrolagus matschiei	Puukänguru (liigist Dendrolagus matschiei)
	Dendrolagus pulcherrimus	Puukänguru (liigist Dendrolagus pulcherrimus)
	Dendrolagus stellarum	Puukänguru (liigist Dendrolagus stellarum)
AVES		Linnud
ANSERIFORMES
Anatidae		Partlased
Anatidae	Anas melleri	Malagassi part
COLUMBIFORMES
Columbidae		Tuvilased
	Columba oenops	Peruu tuvi
	Didunculus strigirostris	Hammastuvi
	Ducula pickeringii	Keisertuvi (liigist Ducula pickeringii)
	Gallicolumba crinigera	Mindanao maatuvi
	Ptilinopus marchei	Tuvi (liigist Ptilinopus marchei)
	Turacoena modesta	Nõgituvi
GALLIFORMES
Cracidae		Hokolased
	Crax alector	Hokolane (liigist Crax alector)
	Pauxi unicornis	Hokolane (liigist Pauxi unicornis)
	Penelope pileata	Hokolane (liigist Penelope pileata)
Megapodiidae		Rihukanalased
Megapodiidae	Eulipoa wallacei	Punaselg-rihukana
Phasianidae		Kanalased
	Arborophila gingica	Kaelus-künkakana
	Lophura bulweri	Valgesaba-faasan
	Lophura diardi	Prelaatfaasan
	Lophura inornata	Sumatra kanafaasan
	Lophura leucomelanos	Terasfaasan
	Syrmaticus reevesii § 2	Kuningfaasan
PASSERIFORMES
Bombycillidae		Siidisabalased
Bombycillidae	Bombycilla japonica	Siidisaba (liigist Bombycilla japonica)
Corvidae		Vareslased
	Cyanocorax caeruleus	Araukaaria-sininäär
	Cyanocorax dickeyi	Hari-sininäär
Cotingidae		Kotingalased
Cotingidae	Procnias nudicollis	Kotingalane (liigist Procnias nudicollis)
Emberizidae		Tsiitsitajalased
	Dacnis nigripes	Tangaralane (liigist Dacnis nigripes)
	Sporophila falcirostris	Tsiitsitajalane (liigist Sporophila falcirostris)
	Sporophila frontalis	Tsiitsitajalane (liigist Sporophila frontalis)
	Sporophila hypochroma	Tsiitsitajalane (liigist Sporophila hycochroma)
	Sporophila palustris	Tsiitsitajalane (liigist Sporophila palustris)
Estrildidae		Amadiinlased
	Amandava amandava	Maasik-amadiin
	Cryptospiza reichenovii	Väike mägiamadiin
	Erythrura coloria	Mindanao roheamadiin
	Erythrura viridifacies	Filipiini roheamadiin
	Estrilda quartinia (sageli müüakse ka nime all Estrilda melanotis)	Koldkõht amadiin
	Hypargos niveoguttatus	Punarind täpikamadiin
	Lonchura griseicapilla	Hallpea-amadiin
	Lonchura punctulata	Võrkamadiin
	Lonchura stygia	Mustamadiin
Fringillidae		Vintlased
	Carduelis ambigua	Yunnani rohevint
	Carduelis atrata	Mustsiisike
	Kozlowia roborowskii	Kalju-karmiinleevike
	Pyrrhula erythaca	Hiina leevike
	Serinus canicollis	Aed-koldvint
	Serinus citrinelloides hypostictus (sageli müüakse ka nime all Serinus citrinelloides)	Taganjika koldvint
Icteridae		Turpiallased
Icteridae	Sturnella militaris	Turpial (liigist Sturnella militaris)
Muscicapidae		Kärbsenäplased
	Cochoa azurea	Kärbesnäplane (liigist Cochoa azurea)
	Cochoa purpurea	Kärbesnäplane (liigist Cochoa purpurea)
	Garrulax formosus	Kärbesnäplane (liigist Garrulax formosus)
	Garrulax galbanus	Kärbesnäplane (liigist Garrulax galbanus)
	Garrulax milnei	Kärbesnäplane (liigist Garrulax milnei)
	Niltava davidi	Kärbsenäplane (liigist Niltava davidi)
	Stachyris whiteheadi	Kärbsenäplane (liigist Stachyris whitebeadi)
	Swynnertonia swynnertoni (viidatud ka nime all Pogonicichla swynnertoni)	Kärbesnäplane (liigist Swynnertonia swynnertoni)
	Turdus dissimilis	Rästas (liigist Turdus dissimilis)
Pittidae		Pitalased
	Pitta nipalensis	Sinikukal-pita
	Pitta steerii	Lasuurpita
Sittidae		Puukoristajalased
	Sitta magna	Suur-puukoristaja
	Sitta yunnanensis	Yunnani puukoristaja
Sturnidae		Kuldnoklased
	Cosmopsarus regius	Kuldnokk (liigist Cosmopsarus regius)
	Mino dumontii	Maina (liigist Mino dumontii)
	Sturnus erythropygius	Kuldnokk (liigist Sturnus erythropygius)
REPTILIA		Roomajad
TESTUDINES
Geoemydidae		Maakilpkonlased
Geoemydidae	Melanochelys trijuga	Lamekilpkonlane (liigist Melanochelys trijuga)
SAURIA
Agamidae
Agamidae	Physignathus cocincinus	Sisalikulane liigist Physignathus cocincinus
Anguidae
Anguidae	Abronia graminea	Sisalikulane liigist Abronia graminea
Gekkonidae		Gekolased
	Rhacodactylus auriculatus	Kõrvuk-hiidgeko
	Rhacodactylus ciliatus	Võrk-hiidgeko
	Rhacodactylus leachianus	Jämejalg-hiidgeko
	Teratoscincus microlepis	Geko (liigist Teratoscincus microlepis)
	Teratoscincus scincus	Harilik skinkgeko
Gerrhosauridae		Vöösabalased
	Zonosaurus karsteni	Karsteni hiidrüülik
	Zonosaurus quadrilineatus	Nelitriip-hiidrüülik
Iguanidae		Iguaanlased
Iguanidae	Ctenosaura quinquecarinata	Ogasabaleeguan (liigist Ctenosaura quinquecarinata)
Scincidae		Skinklased
	Tribolonotus gracilis	Sale hiidskink
	Tribolonotus novaeguineae	Uusginea kiiverskink
SERPENTES
Colubridae		Nastiklased
	Elaphe carinata § 1	Taivani roninastik
	Elaphe radiata § 1	Särav roninastik
	Elaphe taeniura § 1	Peensaba-roninastik
	Enhydris bocourti § 1	Bocourti enhüdriin
	Homalopsis buccata § 1	Laiksilm-veemadu
	Langaha nasuta	Lehtnina-võramadu
	Leioheterodon madagascariensis	Madagaskari konksninamadu
	Ptyas korros § 1	India suursilmmadu
	Rhabdophis subminiatus § 1	Malaisia kiilselgmadu
Hydrophiidae		Merimadulased
Hydrophiidae	Lapemis curtus (kaasa arvatud Lapemis hardwickii) § 1	Lühike merimadu
Viperidae		Rästiklased
Viperidae	Calloselasma rhodostoma § 1	Sile kilplõugmadu
AMPHIBIA
ANURA		Päriskonnalised
Hylidae		Lehekonlased
Hylidae	Phyllomedusa sauvagii	Haardlehekonn liigist Phyllomedusa sauvagii
Leptodactylidae		Vilekärnkonlased
Leptodactylidae	Leptodactylus laticeps	Vilekärnkonn liigist Leptodactylus laticeps
Ranidae		Konlased
	Limnonectes macrodon	Konn liigist Limnonectes macrodon
	Rana shqiperica	Konn liigist Rana shqiperica
CAUDATA
Hynobiidae		Igiliklased
Hynobiidae	Ranodon sibiricus	Džungaari koseigilik
Plethodontidae		Ojaliklased
Plethodontidae	Bolitoglossa dofleini	Ojalik liigist (Bolitoglossa dofleini)
Salamandridae		Salamanderlased
	Cynops ensicauda	Salamander (liigist Cynops ensicauda)
	Echinotriton andersoni	Salamander (liigist Echinotriton andersoni)
	Pachytriton labiatus	Salamander (liigist Pachytriton labiatus)
	Paramesotriton spp.	Paramesotriton spp.
	Salamandra algira	Salamander liigist (Salamandra algira)
	Tylototriton spp.	Tüügassalamandrid
ACTINOPTERYGII		Kiiruimsed
PERCIFORMES		Ahvenalised
Apogonidae		Kardinalahvenlased
Apogonidae	Pterapogon kauderni	Kardinalahven (liigist Pterapogon kauderni)
ARTHROPODA (LÜLIJALGSED)
INSECTA		Putukad
LEPIDOPTERA		Liblikalised
Papilionidae		Ratsulibliklased
	Baronia brevicornis	Ratsulibliklane (liigist Baronia brevicornis)
	Papilio grosesmithi
	Papilio maraho	Pääsusaba (liigist Papilio maraho)
MOLLUSCA (MOLLUSKID)
GASTROPODA
Haliotidae
Haliotidae	Haliotis midae	Merikõrv (liigist Haliotis midae)
FLORA
AGAVACEAE		Agaavilised
	Calibanus hookeri	Hookeri mugulagaav
	Dasylirion longissimum	Lintdasüliirion
ARACEAE		Võhalised
	Arisaema dracontium	Draakon-tulivõhk
	Arisaema erubescens	Punakas tulivõhk
	Arisaema galeatum	Kiiver-tulivõhk
	Arisaema nepenthoides	Kõrvukas tulivõhk
	Arisaema sikokianum	Shikoku tulivõhk
	Arisaema thunbergii	var. urashima Thunbergi tulivõhk
	Arisaema tortuosum	Looklev tulivõhk
	Biarum davisii ssp. marmarisense	Kreeka lünkvõhk (alamliigist Biarum davisii marmarisense)
	Biarum ditschianum	Lüükia lünkvõhk
COMPOSITAE (ASTERACEAE)		Korvõielised
	Arnica montana § 3	Mägiarnika
	Othonna cacalioides	Otonna (liigist Othonna cacalioides)
	Othonna clavifolia	Tõlvlehine otonna
	Othonna hallii	Halli otonna
	Othonna herrei	Herre otonna
	Othonna lepidocaulis	Soomusvarreline otonna
	Othonna retrorsa	Käändotonna
ERICACEAE		Kanarbikulised
ERICACEAE	Arctostaphylos uva-ursi § 3	Harilik leesikas
GENTIANACEAE		Emajuurelised
GENTIANACEAE	Gentiana lutea § 3	Kollane emajuur
LEGUMINOSAE (FABACEAE)		Liblikõielised
	Dalbergia granadillo § 4	Dalbergia (liigist Dalbergia granadillo)
	Dalbergia retusa (välja arvatud populatsioon, mis on loetletud C lisas) § 4	Kokobolo dalbergia
	Dalbergia stevensonii (välja arvatud populatsioon, mis on loetletud C lisas) § 4	Stevensoni dalbergia
LILIACEAE		Liilialised
	Trillium pusillum	Pisi-kolmiklill
	Trillium rugelii	Rugeli kolmiklill
	Trillium sessile	Raotu kolmiklill
LYCOPODIACEAE		Kollalised
LYCOPODIACEAE	Lycopodium clavatum § 3	Karukold
MELIACEAE		Meelialised
	Cedrela fissilis (välja arvatud populatsioon, mis on loetletud C lisas) § 4
	Cedrela lilloi (C. angustifolia) (välja arvatud populatsioon, mis on loetletud C lisas) § 4
	Cedrela montana § 4
	Cedrela oaxacensis § 4
	Cedrela odorata (välja arvatud populatsioonid, mis on loetletud C lisas) § 4	Lõhnav sedreel
	Cedrela salvadorensis § 4
	Cedrela tonduzii § 4
MENYANTHACEAE		Ubalehed
MENYANTHACEAE	Menyanthes trifoliata § 3	Ubaleht
PARMELIACEAE		Lapiksamblikulised
PARMELIACEAE	Cetraria islandica § 3	Islandi käosamblik
PASSIFLORACEAE		Kannatuslillelised
	Adenia glauca	Sinihall adeenia
	Adenia pechuelli	Pechueli adeenia
PEDALIACEAE		Seesamilised
PEDALIACEAE	Harpagophytum spp. § 3	Saatanaküüned
PORTULACACEAE		Portulakilised
	Ceraria carrissoana	Kapi tseraaria
	Ceraria fruticulosa	Põõsas-tseraaria
SELAGINELLACEAE		Selaginellilised
SELAGINELLACEAE	Selaginella lepidophylla	Jeeriku selaginell”

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. november 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).

(2) Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

(3) Argentina populatsioon (loetletud B lisas):Lubatud üksnes rahvusvaheline kauplemine B lisasse kuuluvatelt elusvikunjadelt pügatud villa, sellest tehtud riide ja toodete ning muude käsitöötoodetega. Kanga tagaküljele peab olema trükitud liigi areaaliriigiks olevate ja dokumendile „Convenion para la conservación y manejo de la vicuńa“ allakirjutanud riikide tähis ning ultusäärele sõnad „VICUŃA-ARGENTINA“. Muud tooted peavad kandma märgist, mis sisaldab tähist ja nimetust „VICUŃA-ARGENTINA-ARTESANĶA“. Kõiki muid isendeid käsitatakse A lisasse kuuluvate liikide isenditena ning nendega kauplemist reguleeritakse vastavalt sellele.

(4) Boliivia populatsioon (loetletud B lisas):Lubatud üksnes rahvusvaheline kauplemine B lisasse kuuluvatelt elusvikunjadelt pügatud villa, sellest tehtud riide ja toodetega, sealhulgas käsitööna valmistatud luksusesemed ja kudumid. Kanga tagaküljele peab olema trükitud liigi areaaliriigiks olevate ja dokumendile „Convenio para la Conservación y Manejo de la Vicuńa“ allakirjutanud riikide tähis ning ultusäärele sõnad „VICUŃA-BOLIVIA“. Muud tooted peavad kandma märgist, mis sisaldab tähist ja nimetust „VICUŃA-BOLIVIA-ARTESANĶA“. Kõiki muid isendeid käsitatakse A lisasse kuuluvate liikide isenditena ning nendega kauplemist reguleeritakse vastavalt sellele.

(5) Tšiili populatsioon (loetletud B lisas):Lubatud üksnes rahvusvaheline kauplemine B lisasse kuuluvatelt elusvikunjadelt pügatud villa, sellest tehtud riide ja toodetega, sealhulgas käsitööna valmistatud luksusesemed ja kudumid. Kanga tagaküljele peab olema trükitud liigi areaaliriigiks olevate ja dokumendile „Convenio para la Conservación y Manejo de la Vicuńa“ allakirjutanud riikide tähis ning ultusäärele sõnad „VICUŃA-CHILE“. Muud tooted peavad kandma märgist, mis sisaldab tähist ja nimetust „VICUŃA-CHILE-ARTESANĶA“. Kõiki muid isendeid käsitatakse A lisasse kuuluvate liikide isenditena ning nendega kauplemist reguleeritakse vastavalt sellele.

(6) olevate ja dokumendile „Convenio para la Conservación y Manejo de la Vicuńa“ allakirjutanud Peruu populatsioon (loetletud B lisas):Lubatud üksnes rahvusvaheline kauplemine B lisasse kuuluvatelt elusvikunjadelt pügatud villaga ja lepinguosaliste konverentsi üheksanda kohtumise ajal (november 1994) Peruus olemas olnud varuga, millesse kuulus 3249 kg villa, kangast ja sellest valmistatud esemeid, sealhulgas käsitööna valmistatud luksusesemeid ja kudumeid. Kanga tagaküljele peab olema trükitud liigi areaaliriigiks riikide tähis ning ultusäärele sõnad „VICUŃA-PERU“. Muud tooted peavad kandma märgist, mis sisaldab tähist ja nimetust „VICUŃA-PERU-ARTESANĶA“. Kõiki muid isendeid käsitatakse A lisasse kuuluvate liikide isenditena ning nendega kauplemist reguleeritakse vastavalt sellele.

(7) Kõik liigid esinevad II lisas, välja arvatud Balaena mysticetus, Eubalaena spp., Balaenoptera acutorostrata (välja arvatud Lääne-Gröönimaa populatsioon), Balaenoptera bonaerensis, Balaenoptera borealis, Balaenoptera edeni, Balaenoptera musculus, Balaenoptera omurai, Balaenoptera physalus, Megaptera novaeangliae, Orcaella brevirostris, Orcaella heinsohni, Sotalia spp, Sousa spp, Eschrichtius robustus, Lipotes vexillifer, Caperea marginata, Neophocaena phocaenoides, Phocoena sinus, Physeter macrocephalus, Platanista spp, Berardius spp., Hyperoodon spp., mis esinevad I lisas. Gröönimaalaste poolt vastava pädeva asutuse antud litsentsi alusel püütud konventsiooni II lisas esinevatest liikidest isendeid, sealhulgas ka nende osi ja neist saadut, välja arvatud kommertseesmärkidel kasutatavaid lihasaadusi, käsitatakse kui B lisasse kuuluvaid. Musta mere Tursiops truncatus populatsiooni puhul on kehtestatud ekspordi nullkvoot elusisendite osas, kes on loodusest püütud ja kellega kaubitsetakse eelkõige ärilistel eesmärkidel.

(8) Botswana, Namiibia ja Lõuna-Aafrika populatsioonid (loetletud B lisas). Lubatud on üksnes: a) jahitrofeedega kauplemine mittekaubanduslikul eesmärgil; b) elusloomadega kauplemine, kui nende sihtkoht on kohane ja vastuvõetav, vastavalt resolutsiooni Conf. 11.20 Botswanat ja Zimbabwet käsitlevale osale ja in situ-kaitseprogrammide jaoks Namiibias ja Lõuna-Aafrikas; c) nahkadega kauplemine; d) karvadega kauplemine; e) nahast toodetega kauplemine kaubanduslikul või mittekaubanduslikul eesmärgil Botswana, Namiibia ja Lõuna-Aafrika puhul; mittekaubanduslikul Zimbabwe puhul; f) Namiibia puhul mittekaubanduslikul eesmärgil kauplemine eraldi märgistatud ja sertifitseeritud ekipas'iga, mis on osa valmisehetest ja Zimbabwe puhul elevandiluunikerdistedega mittekaubanduslikul eesmärgil kauplemine; g) registreeritud töötlemata elevandiluuga kauplemisel (Botswana, Namiibia, Lõuna-Aafrika ja Zimbabwe terved kihvad ja tükid) kehtib järgmine: i) üksnes riigist pärit ja registreeritud valitsusele kuuluvad varud (v.a kinnipeetud elevandiluu ja teadmata päritolu elevandiluu); ii) üksnes kaubanduspartneritele, kellel on sekretariaat koostöös alatise komiteega tunnistanud olevat piisavad riigisisesed õigusaktid ja omamaise kaubanduse järelevalve tagamaks, et imporditud elevandiluud ei reekspordita ja seda hallatakse vastavalt resolutsioonile Conf.10.10 (Rev. CoP12) omamaise tootmise ja kaubanduse kohta; iii) mitte enne, kui sekretariaat on kindlaks teinud perspektiivsed importivad riigid ja registreeritud valitsusele kuuluvad varud; iv) kaubelda võib maksimaalselt 20 000 kg (Botswana), 10 000 kg (Namiibia) ja 30 000 kg (Lõuna-Aafrika) registreeritud valitsusele kuuluvatest varudest pärit töötlemata elevandiluuga vastavalt CoP12 kokkuleppele; v) lisaks CoP12 raames kokku lepitud kogustele võib Botswanast, Zimbabwest, Namiibiast ja Lõuna-Aafrikast pärit enne 31. jaanuari 2007 registreeritud ja sekretariaadi poolt kontrollitud elevandiluud saata ja sellega kaubelda koos lõikes g) iv) osutatud elevandiluuga ning see lähetatakse ühe saadetisena sekretariaadi range järelevalve all; vi) kauplemistulu kasutatakse üksnes elevantide kaitseks ning ühiskonna kaitse- ja arenguprogrammideks, mida teostatakse elevantide levikualal; ja vii) kaubelda võib täiendavate kogustega vastavalt lõikele g) v) üksnes pärast seda, kui alaline komitee on kokku leppinud, et eespool osutatud tingimused on täidetud; h) täiendavaid ettepanekuid elevandiluuga kauplemiseks ei tohi lepinguosaliste riikide konverentsile saata, alates CoP14 ja lõpetades üheksa aastat pärast ühe saadetisena teostatud müügitehingut, mis on toimunud kooskõlas lõigetega g) i), g) ii), g) iii), g) vi) ja g) vii). Kõnealuseid täiendavaid ettepanekuid menetletaks vastavalt otsustele 14.77 ja 14.78. Sekretariaadi ettepanekul võib alaline komitee otsustada kõnealuse kaubanduse osalise või täieliku lõpetamise üle, kui eksportivad või importivad riigid ei täida eespool mainitud tingimusi või kui on tõestatud kaubanduse osutatud kahjustav mõju muule elevandipopulatsioonile. Kõiki muid isendeid käsitatakse A lisasse kuuluvate liikide isenditena ning nendega kauplemist reguleeritakse vastavalt sellele.

(9) Liigi Lamna nasus kandmine C lisasse jõustub kohe, kui jõustub kõnealuse liigi kandmine konventsiooni III lisasse, st 90 päeva pärast seda, kui konventsiooni sekretariaat on teatanud kõigile konventsiooniosalistele, et kõnealune liik on kantud konventsiooni III lisasse.

(10) Käesoleva määruse sätteid ei kohaldata järgmiste liikide puhul: fossiilid, korall-liiv, st materjal, mis täielikult või osaliselt koosneb surnud korallide kuni 2 mm läbimõõduga tükkidest ning võib muu hulgas sisaldada foraminifeeride säilmeid, molluskite ja koorikloomade koorikuid ning korallivetikaid. Korallitükid (sh kruus ja puru), st purunenud surnud sõrmekujuliste korallide mitteühilduvad tükid ja muu aines läbimõõduga 2–30 mm.

(11) Lähtekoodiga A isenditega kauplemine on lubatud üksnes juhul, kui kaubeldavatel isenditel on katafüllid.

(12) Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste hübriidide ja/või kultivaride kunstlikul teel paljundatud isendite suhtes:

Hatiora x graeseri Schlumbergera x buckleyi Schlumbergera russelliana x Schlumbergera truncata Schlumbergera orssichiana x Schlumbergera truncata Schlumbergera opuntioides x Schlumbergera truncata Schlumbergera truncata (kultivarid) Cactaceae spp. värvimutandid, mis on poogitud järgmistele pookealustele: Harrisia„Jusbertii“, Hylocereus trigonus või Hylocereus undatus Opuntia microdasys (kultivarid)

(13) Käesoleva määruse sätteid ei kohaldata perekondade Cymbidium, Dendrobium, Phalaenopsis ja Vanda kunstlikult paljundatud hübriide suhtes, kui taimed on kergesti äratuntavad kui kunstlikul teel paljundatud ja neil ei ilmne loodusest kogutud isendite tunnuseid, nagu kogumisest tulenevad mehhaanilised vigastused või tugev kuivamine, ühe taksoni ja saadetise piires ebaregulaarne suurus ja kuju, lehtedele kinnitunud vetikad, samblikud vmt, või putukate või muude kahjurite tekitatud kahjustused; ja a) mitteõitsvate taimedega kaubeldakse üksikute, vähemalt 20 sama hübriidi taime sisaldavate pakenditega (nt pappkarbid, kastid või puitpakendid); igas pakendi taimed on ühesuguse suurusega ja samaväärsestervislikus seisundis; saadetistega on kaasas dokumendid, nt arve, kuhu on selgesti märgitud iga hübriidi taimede arv; või b) õitsvate taimedega, st vähemalt üks täiesti avatud õis taime kohta, kauplemisel ei ole isendite arv saadetises määratletud, aga taimed peavad olema kaubanduslikuks jaemüügiks nõuetekohaselt töödeldud, nt varustatud trükitud märgisega ja pakitud trükitud pakendisse, millel on esitatud hübriidi nimi ja lõpptöötlemise maa. Andmed peavad olema hästi nähtavad ja kergesti kontrollitavad. Taimedega, mille suhtes erandit selgelt ei kohaldata, peavad kaasas olema asjakohased CITES dokumendid.

(14) Cyclamen persicum'i kultivaaride kunstlikul teel paljundatud isendite suhtes käesoleva määruse sätteid ei kohaldata. Erandit ei kohaldata siiski kõnealuste liikide puhkestaadiumis mugulate suhtes.

(15) Käesoleva määruse reguleerimisalasse ei kuulu Taxus cuspidata kunstlikult paljundatud hübriidid ja kultivarid, elustaimed, pottides või väikestes konteinerites. Igale saadetisele on lisatud etikett või muu dokument taksoni või taksonite nimetuse ja tekstiga „kunstlikult paljundatud“.

II LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatuste loeteluga

Nõukogu määrus (EÜ) nr 338/97 (EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 938/97 (EÜT L 140, 30.5.1997, lk 1)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 2307/97 (EÜT L 325, 27.11.1997, lk 1)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 2214/98 (EÜT L 279, 16.10.1998, lk 3)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1476/1999 (EÜT L 171, 7.7.1999, lk 5)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 2724/2000 (EÜT L 320, 18.12.2000, lk 1)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1579/2001 (EÜT L 209, 2.8.2001, lk 14)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 2476/2001 (EÜT L 334, 18.12.2001, lk 3)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1497/2003 (ELT L 215, 27.8.2003, lk 3)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1)	ainult artikkel 3 ja III lisa p 66
Komisjoni määrus (EÜ) nr 834/2004 (ELT L 127, 29.4.2004, lk 40)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1332/2005 (ELT L 215, 19.8.2005, lk 1)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 318/2008 (ELT L 95, 8.4.2008, lk 3)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 407/2009 (ELT L 123, 19.5.2009, lk 3)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 398/2009 (ELT L 126, 21.5.2009, lk 5) Komisjoni määrus (EL) nr 709/2010 (ELT L 212, 12.8.2010, lk 1) Komisjoni määrus (EL) nr 101/2012 (ELT L 39, 11.2.2012, lk 133)

III LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EÜ) nr 338/97	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikkel 2	Artikkel 2
Artikkel 3	Artikkel 3
Artikkel 4	Artikkel 4
Artikli 5 lõiked 1-5	Artikli 5 lõiked 1-5
Artikli 5 lõike 6 sissejuhatav osa	Artikli 5 lõike 6 sissejuhatav osa
Artikli5 lõike 6 punkt i	Artikli 5 lõike 6 punkt a
Artikli 5 lõike 6 punkt ii	Artikli 5 lõike 6 punkt b
Artikli 5 lõike 7 punkt a	Artikli 5 lõike 7 esimene lõik
Artikli 5 lõike 7 punkt b	Artikli 5 lõike 7 teine lõik
Artikli 6 lõiked 1, 2 ja 3	Artikli 6 lõiked 1, 2 ja 3
Artikli 6 lõike 4 punkt a	Artikli 6 lõike 4 esimene lõik
Artikli 6 lõike 4 punkt b	Artikli 6 lõike 4 teine lõik
Artikli 7 lõike 1 punkt a	Artikli 7 lõike 1 esimene lõik
Artikli 7 lõike 1 punkti b sissejuhatavad sõnad	Artikli 7 lõike 1 teine lõik
Artikli 7 lõike 1 punkti b alapunkt i	Artikli 7 lõike 1 kolmanda lõigu punkti b alapunkt i
Artikli 7 lõike 1 punkti b alapunkt ii	Artikli 7 lõike 1 kolmanda lõigu punkti b alapunkt ii
Artikli 7 lõike 1 punkti b alapunkt iii	Artikli 7 lõike 1 kolmanda lõigu punkti b alapunkt iii
Artikli 7 lõike 1 punkt c	Artikli 7 lõike 1 kolmas lõik
Artikli 7 lõike 2 punkt a	Artikli 7 lõike 2 esimene lõik
Artikli 7 lõike 2 punkt b	Artikli 7 lõike 2 teine lõik
Artikli 7 lõike 2 punkt c	Artikli 7 lõike 2 kolmas lõik
—	Artikli 7 lõike 2 neljas lõik
Artikli 7 lõige 3	Artikli 7 lõike 3 esimene lõik
—	Artikli 7 lõike 3 teine lõik
Artikli 7 lõige 4	Artikli 7 lõike 4 esimene lõik
—	Artikli 7 lõike 4 teine lõik
Artikkel 8	Artikkel 8
Artikkel 9	Artikkel 9
Artikkel 10	Artikkel 10
Artikli 11 lõige 1	Artikli 11 lõige 1
Artikli 11 lõike 2 punkt a	Artikli 11 lõike 2 esimene lõik
Artikli 11 lõike 2 punkt b	Artikli 11 lõike 2 teine lõik
Artikli 11 lõiked 3, 4 ja 5	Artikli 11 lõiked 3, 4 ja 5
Artikli 12 lõiked 1, 2 ja 3	Artikli 12 lõiked 1, 2 ja 3
Artikli 12 lõige 4	Artikli 12 lõike 4 esimene lõik
—	Artikli 12 lõike 4 teine lõik
Artikli 12 lõige 5	Artikli 12 lõige 5
Artikli 13 lõike 1 punkt a	Artikli 13 lõike 1 esimene lõik
Artikli 13 lõike 1 punkt b	Artikli 13 lõike 1 teine lõik
Artikli 13 lõige 2	Artikli 13 lõige 2
Artikli 13 lõike 3 punkt a	Artikli 13 lõike 3 esimene lõik
Artikli 13 lõike 3 punkt b	Artikli 13 lõike 3 teine lõik
Artikli 13 lõike 3 punkt c	Artikli 13 lõike 3 kolmas lõik
Artikli 14 lõike 1 punkt a	Artikli 14 lõike 1 esimene lõik
Artikli 14 lõike 1 punkt b	Artikli 14 lõike 1 teine lõik
Artikli 14 lõike 1 punkt c	Artikli 14 lõike 1 kolmas lõik
Artikli 14 lõige 2	Artikli 14 lõige 2
Artikli 14 lõike 3 punkt a	Artikli 14 lõike 3 esimene lõik
Artikli 14 lõike 3 punkt b	Artikli 14 lõike 3 teine lõik
Artikli 14 lõike 3 punkt c	Artikli 14 lõike 3 kolmas lõik
Artikli 15 lõiked 1, 2 ja 3	Artikli 15 lõiked 1, 2 ja 3
Artikli 15 lõike 4 punkt a	Artikli 15 lõike 4 esimene lõik
Artikli 15 lõike 4 punkt b	Artikli 15 lõike 4 teine lõik
Artikli 15 lõike 4 punkt c	Artikli 15 lõike 4 kolmas lõik
Artikli 15 lõike 4 punkt d	Artikli 15 lõike 4 neljas lõik
Artikli 15 lõiked 5 ja 6	Artikli 15 lõiked 5 ja 6
Artikkel 16	Artikkel 16
Artikli 17 lõige 1	Artikli 17 lõige 1
Artikli 17 lõike 2 punkt a	Artikli 17 lõige 2
Artikli 17 lõike 2 punkt b	Artikli 17 lõige 3
Artikkel 18	Artikkel 21
Artikli 19 lõike 1 esimene lõik	—
Artikli 19 lõike 1 teine lõik	—
Artikli 19 lõige 2	—
Artikli 19 lõige 3	Artikli 18 lõige 1
Artikli 19 lõige 4	Artikli 18 lõige 2
Artikli 19 lõige 5	Artikli 18 lõige 3
—	Artikkel 20
Artikkel 20	Artikkel 22
Artikkel 21	—
—	Artikkel 23
Artikkel 22	Artikkel 24
Lisa	I lisa
—	II lisa
—	III lisa

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/903

P7_TA(2014)0398

EL ja Seišellide vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ***

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu nimel protokolli sõlmimist, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (16651/2013 – C7-0020/2014 – 2013/0375(NLE))

(Nõusolek)

(2017/C 443/74)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (16651/2013),

—	võttes arvesse protokolli eelnõu, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (16648/2013),

—	võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 43 ning artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a ja lõikele 7 (C7-0020/2014),

—	võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus kalapüügivõimaluste jaotamise kohta Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu protokolli alusel (COM(2013)0765),

—	võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta (COM(2013)0766),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 81 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku, artikli 81 lõiget 2 ja artikli 90 lõiget 7,

—	võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust ja eelarvekomisjoni arvamust (A7-0201/2014),

annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

palub komisjonil edastada parlamendile olulist teavet partnerluslepingu artiklis 4 ettenähtud ühiste teaduskoosolekute kohta ja partnerluslepingu artiklis 9 ettenähtud ühiskomitee koosolekute kohta, eelkõige vastavad koosoleku protokollid ja järeldused, samuti protokolli artiklis 3 nimetatud mitmeaastase valdkondliku programmi tegeliku rakendamise aastaaruande;

nõuab, et Euroopa Parlamendi kalanduskomisjoni esindajad saaksid osaleda vaatlejatena partnerluslepingu artiklis 9 sätestatud ühiskomitee koosolekutel;

palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule protokolli viimase kehtivusaasta jooksul ja enne selle pikendamise eesmärgil läbirääkimiste alustamist protokolli täitmise järelhindamise aruanne, sealhulgas kalapüügivõimaluste kasutamise taseme analüüs ja protokolli kulutasuvuse analüüs, samuti aruanne võimalike kalapüügitegevuse piirangute kohta ja Seišellide majandusvööndis tegutsevale ELi kalalaevastikule selles India ookeani piirkonnas piraatide tekitatud kahju kohta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja Seišelli Vabariigi valitsustele ja parlamentidele.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/904

P7_TA(2014)0399

ELi ja Komooride vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ***

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu otsuse eelnõu kohta Euroopa Liidu ja Komoori Liidu vahelise protokolli (millega määratakse kindlaks lepinguosaliste vahelise kehtiva kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (16130/2013 – C7-0011/2014 – 2013/0388(NLE))

(Nõusolek)

(2017/C 443/75)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (16130/2013),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu ja Komoori Liidu vahelise protokolli projekti, millega määratakse kindlaks lepinguosaliste vahelise kehtiva kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (16127/2013),

—	võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 43 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a ning lõikele 7 (C7-0011/2014),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 81 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku, kodukorra artikli 81 lõiget 2 ning kodukorra artikli 90 lõiget 7,

—	võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust ja eelarvekomisjoni arvamust (A7-0177/2014),

annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

palub komisjonil edastada parlamendile ühiskomitee koosolekute protokollid ja järeldused, et jälgida nimetatud lepingu kohaldamist, tõlgendamist ja rakendamist vastavalt lepingu artiklis 9 sätestatule ning samuti hinnata protokolli artiklis 3 sätestatud mitmeaastase valdkondliku kava elluviimisel tehtud edusamme; palub komisjonil hõlbustada Euroopa Parlamendi esindajate osalemist ühiskomitee koosolekutel vaatlejatena; palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule protokolli viimasel kehtivusaastal enne, kui alustatakse läbirääkimisi selle uuendamiseks, protokolli täitmise täieliku hindamisaruande, seadmata nimetatud dokumendi kättesaadavusele asjatuid piiranguid;

kutsub nõukogu ja komisjoni üles oma vastavate volituste piires Euroopa Parlamenti viivitamata ja ammendavalt teavitama protokolli ja selle uuendamisega seotud menetluste kõigil etappidel vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikele 2 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikele 10;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Komoori Liidu valitsusele ja parlamendile.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/905

P7_TA(2014)0400

ELi-Madagaskari vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ***

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon Euroopa Liidu ja Madagaskari Vabariigi vahelise protokolli (millega määratakse kindlaks lepinguosaliste vahelise kehtiva kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) sõlmimist käsitleva nõukogu otsuse eelnõu kohta (14164/1/2012 – C7-0408/2012 – 2012/0238(NLE))

(Nõusolek)

(2017/C 443/76)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (14164/1/2012),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu ja Madagaskari Vabariigi vahelise protokolli (millega määratakse kindlaks lepinguosaliste vahelise kehtiva kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) projekti (14159/2012),

—	võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõikele 2 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C7-0408/2012),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 81 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 90 lõiget 7,

—	võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust ning arengukomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamusi (A7-0178/2014),

annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Madagaskari Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/906

P7_TA(2014)0401

ELi ja Korea Vabariigi vaheline raamleping tagasivõtmisega seotud küsimustes ***

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise raamlepingu sõlmimise kohta tagasivõtmisega seotud küsimustes (05290/2014 – C7-0046/2014 – 2013/0267A(NLE))

(Nõusolek)

(2017/C 443/77)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (05290/2014),

—	võttes arvesse raamlepingu eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahel (06151/2010),

—	võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 79 lõikele 3 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C7-0046/2014),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 81 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 90 lõiget 7,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust (A7-0267/2014),

annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Korea Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/907

P7_TA(2014)0402

ELi ja Korea Vabariigi vaheline raamleping, milles ei käsitleta tagasivõtmist ***

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu otsuse eelnõu kohta ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise raamlepingu sõlmimise kohta kõikides küsimustes peale tagasivõtmise (05287/2014 – C7-0044/2014 – 2013/0267B(NLE))

(Nõusolek)

(2017/C 443/78)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (05287/2014),

—	võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelist raamlepingut (06151/2010),

—	võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 91, artiklile 100, artikli 191 lõikele 4, artiklile 207, artiklile 212 ning artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C7-0044/2014),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 81 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku, artikli 81 lõiget 2 ning artikli 90 lõiget 7,

—	võttes arvesse väliskomisjoni soovitust ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust (A7-0265/2014),

annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Korea Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/908

P7_TA(2014)0403

EÜ ja Montenegro vaheline stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping (protokoll, et võtta arvesse Horvaatia ühinemist ELiga) ***

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu otsuse eelnõu kohta ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokolli sõlmimise kohta Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga (14187/2013 – C7-0007/2014 – 2013/0262(NLE))

(Nõusolek)

(2017/C 443/79)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (14187/2013),

—	võttes arvesse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokolli, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga (14190/2013),

—	võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 217, koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktiga i ja artikli 218 lõike 8 teise lõiguga (C7-0007/2014),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 81 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 90 lõiget 7,

—	võttes arvesse väliskomisjoni soovitust (A7-0192/2014),

annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Montenegro Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/909

P7_TA(2014)0404

ELi ja Gruusia vaheline raamleping Gruusia liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta ***

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu, millega sõlmitakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokoll, milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Gruusia vahelist raamlepingut Gruusia liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta (16612/2013 – C7-0486/2013 – 2013/0257(NLE))

(Nõusolek)

(2017/C 443/80)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (16612/2013),

—	võttes arvese ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ja teiselt poolt Gruusia vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokolli, milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Gruusia vahelist raamlepingut Gruusia liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta (16613/2013),

—	võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 212 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile b (C7-0486/2013),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 81 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku, artikli 81 lõiget 2 ja artikli 90 lõiget 7,

—	võttes arvesse väliskomisjoni soovitust (A7-0191/2014),

annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Gruusia valitsusele ja parlamendile.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/910

P7_TA(2014)0405

Loa andmine Portugalile kohaldada Madeira ja Assooride autonoomsetes piirkondades teatavatele alkohoolsetele jookidele madalamat aktsiisimäära *

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega lubatakse Portugalil kohaldada Madeira autonoomses piirkonnas toodetud ja kohapeal tarbitavale rummile ja liköörile ning Assooride autonoomses piirkonnas toodetud ja kohapeal tarbitavale liköörile ja kangetele alkohoolsetele jookidele madalamat aktsiisimäära (COM(2014)0117 – C7-0104/2014 – 2014/0064(CNS))

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

(2017/C 443/81)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2014)0117),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 349, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0104/2014),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55 ja artikli 46 lõiget 1,

—	võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A7-0262/2014),

kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/911

P7_TA(2014)0406

Kanaari saartel kehtiv AIEM-maks *

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Kanaari saartel kehtiva AIEM-maksu kohta (COM(2014)0171 – C7-0106/2014 – 2014/0093(CNS))

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

(2017/C 443/82)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2014)0171),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 349, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0106/2014),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55 ja artikli 46 lõiget 1,

—	võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A7-0263/2014),

kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/912

P7_TA(2014)0407

Nõukogu otsuse 2004/162/EÜ (dokimaksude kohta Prantsusmaa ülemeredepartemangudes) kohaldamisaja muutmine *

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega muudetakse otsuse 2004/162/EÜ (dokimaksude kohta Prantsusmaa ülemeredepartemangudes) kohaldamisaega (COM(2014)0181 – C7-0129/2014 – 2014/0101(CNS))

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

(2017/C 443/83)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2014)0181),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 349, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0129/2014),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55 ja artikli 46 lõiget 1,

—	võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A7-0264/2014),

kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/913

P7_TA(2014)0411

Paranduseelarve projekt nr 1/2014: tehnilised muudatused seoses Euroopa Investeerimisfondiga, programmiga „Horisont 2020“ ja ühisettevõttega Shift2Rail

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta resolutsioon nõukogu seisukoha kohta, milles käsitletakse Euroopa Liidu 2014. aasta paranduseelarve projekti nr 1/2014 (III jagu – Komisjon) (08219/2014 – C7-0146/2014 – 2014/2018(BUD))

(2017/C 443/84)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (1), eriti selle artiklit 41,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 20. novembril 2013 (2),

—	võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (3),

—	võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (4),

—	võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Liidu osalemise kohta Euroopa Investeerimisfondi kapitali suurendamises (COM(2014)0066),

—	võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühisettevõte Shift2Rail (COM(2013)0922),

—	võttes arvesse paranduseelarve projekti nr 1/2014, mille komisjon võttis vastu 11. veebruaril 2014 (COM(2014)0078),

—	võttes arvesse 9. aprillil 2014. aastal vastu võetud ja 10. aprillil 2014. aastal Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta paranduseelarve projekti nr 1/2014 kohta (08219/2014 – C7-0146/2014),

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 75b ja 75e,

—	võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0276/2014),

arvestades, et paranduseelarve projekt nr 1/2014 käsitleb mitmeid korrigeerimisi, mis on vajalikud, et 2014. aasta eelarve täitmine oleks kooskõlas hiljuti vastuvõetud õigusaktidega, ennekõike korrigeerimisi, mida on vaja Euroopa Investeerimisfondi kapitali suurendamise ettepaneku elluviimiseks, muutusi, mis tulenevad sellest, et programmi „Horisont 2020“ õiguslik alus võeti vastu pärast 2014. aasta eelarve ametlikku vastuvõtmist, ja kavandatud ühisettevõtte Shift2Rail eelarve struktuuri väljatöötamisega seotud korrigeerimisi;

B.	arvestades, et Euroopa Investeerimisfondi kapitali suurendamine aitab parandada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu programmi „Horisont 2020“ ja ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi (COSME) rahastusele;

C.	arvestades, et selleks, et viia programmi „Horisont 2020“ liigendus kooskõlla 2013. aasta detsembris vastuvõetud õigusliku aluse sätetega, on vaja seda muuta;

D.	arvestades, et ühisettevõtte Shift2Rail jaoks on vaja töötada välja sobiv eelarve struktuur, nagu seda on 2014. aasta eelarvemenetluse käigus tehtud teiste ühisettevõtete jaoks;

E.	arvestades, et paranduseelarve projekti nr 1/2014 eesmärk on ametlikult korrigeerida 2014. aasta eelarvet;

F.	arvestades, et eelarve muutmiseks tehtud ettepanekud on eelarve seisukohast neutraalsed ega muuda 2014. aasta kulude üldist taset;

tuletab meelde, et eelarverealt 08 02 04 01 (Teadus ühiskonna jaoks ja koos ühiskonnaga) rahastatava tegevusega seotud tööprogrammi kulukohustused on 2014. aastal ligikaudu 53 miljonit eurot ning paranduseelarve projektiga nr 1/2014 ei taotleta sellele eelarvereale täiendavaid assigneeringuid; tuletab komisjonile meelde 2. aprillil 2014 toimunud kolmepoolsel eelarvealasel kohtumisel võetud kohustust teha koheselt sisemine ümberpaigutus eelarvereale 08 02 04 01 (Teadus ühiskonna jaoks ja koos ühiskonnaga), et tagada selle tegevuse sujuv alustamine vastavalt tööprogrammile ja õiguslikule alusele;

võtab teadmiseks komisjoni esitatud paranduseelarve projekti nr 1/2014 ja nõukogu seisukoha selle kohta;

kiidab nõukogu seisukoha paranduseelarve projekti nr 1/2014 kohta heaks;

teeb presidendile ülesandeks kuulutada paranduseelarve nr 1/2014 lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(2) ELT L 51, 20.2.2014.

(4) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/915

P7_TA(2014)0412

Müraga seotud käitamispiirangute kehtestamine liidu lennuväljadel ***II

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus müraga seotud käitamispiirangute eeskirjade ja korra kehtestamise kohta liidu lennuväljadel tasakaalustatud lähenemisviisi raames ning direktiivi 2002/30/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (05560/2/2014 – C7-0133/2014 – 2011/0398(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

(2017/C 443/85)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (05560/2/2014 – C7-0133/2014),

—

võttes arvesse Prantsusmaa senati, Saksamaa liidunõukogu ja Madalmaade parlamendi esindajatekoja poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 28. märtsi 2012. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Regioonide Komitee 19. juuli 2012. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta (3) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2011)0828) suhtes,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 72,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust teisele lugemisele (A7-0274/2014),

kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse;

märgib, et õigusakt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 181, 21.6.2012, lk 173.

(2) ELT C 277, 13.9.2012, lk 110.

(3) Vastuvõetud tekstid, 12.12.2012, P7_TA(2012)0496.

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Komisjoni avaldus direktiivi 2002/49/EÜ läbivaatamise kohta

Komisjon arutab liikmesriikidega direktiivi 2002/49/EÜ II lisa (müra arvutamise meetodid) eesmärgiga see lähemate kuude jooksul vastu võtta.

Komisjon kavatseb direktiivi 2002/49/EÜ III lisa (tervisele avalduva mõju hindamine, müradoosi vastuskõverad) vaadata läbi Maailma Terviseorganisatsioonis müra tervisemõju hindamise meetodite osas praegu tehtava töö alusel.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/917

P7_TA(2014)0413

Liidu meede „Euroopa kultuuripealinnad“ aastateks 2020-2033 ***II

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse liidu meede „Euroopa kultuuripealinnad“ aastateks 2020-2033 ja muudetakse kehtetuks otsus nr 1622/2006/EÜ (05793/1/2014 – C7-0132/2014 – 2012/0199(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

(2017/C 443/86)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (05793/1/2014 – C7-0132/2014),

—	võttes arvesse Regioonide Komitee 15. veebruari 2012. aasta (1) ja 30. novembri 2012. aasta (2) arvamusi,

—	võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta (3) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2012)0407) suhtes,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 72,

—	võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni soovitust teisele lugemisele (A7-0275/2014),

kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 113, 18.4.2012, lk 17.

(2) ELT C 17, 19.1.2013, lk 97.

(3) Vastuvõetud tekstid, 12.12.2013, P7_TA(2013)0590.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/918

P7_TA(2014)0414

Vaalaliste juhuslik püük ***II

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 812/2004, millega sätestatakse meetmed vaalaliste juhusliku püügi kohta püügipiirkondades (06103/1/2014 – C7-0100/2014 – 2012/0216(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

(2017/C 443/87)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (06103/1/2014 – C7-0100/2014),

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. novembri 2012. aasta arvamust, (1)

—	võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta (2) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2012)0447) suhtes,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 72,

—	võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust teisele lugemisele (A7-0272/2014),

kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 11, 15.1.2013, lk 85.

(2) Vastuvõetud tekstid, 16.4.2013, P7_TA(2013)0104.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/919

P7_TA(2014)0415

Töötajate lähetamine seoses teenuste osutamisega ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamise kohta (COM(2012)0131 – C7-0086/2012 – 2012/0061(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/88)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0131),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 53 lõiget 1 ja artiklit 62, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0086/2012),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembri 2012. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Regioonide Komitee 29. novembri 2012. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 5. märtsi 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ja õiguskomisjoni arvamusi (A7-0249/2013),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud avalduse, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja L-osas koos seadusandliku akti lõpliku tekstiga;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 351, 15.11.2012, lk 61.

(2) ELT C 17, 19.1.2013, lk 67.

P7_TC1-COD(2012)0061

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/…/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus“)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv 2014/67/EL) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldus artikli 4 lõike 3 punkti g juurde

See, kas töökohal, kus lähetatud töötaja täidab ajutiselt teenuste osutamisega seoses oma tööülesandeid, on varem töötanud sama või mõni teine (lähetatud) töötaja või mitte, on vaid üks võimalikest elementidest, mida tuleb arvesse võtta kõnealuse faktilise olukorra hindamisel.

Üksnes asjaolu, et see võib olla üks elementidest, ei tohiks mingil juhul tõlgendada keelu kehtestamisena lähetatud töötaja võimalikule asendamisele teise lähetatud töötajaga ega takistada sellise asendamise võimalust, mis võib eelkõige olla oluline hooajaliselt, tsükliliselt või lühikese ajavahemiku jooksul osutatavate teenuste puhul.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/921

P7_TA(2014)0416

Liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamine ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise kohta (uuesti sõnastatud) (COM(2013)0311 – C7-0147/2013 – 2013/0162(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

(2017/C 443/89)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0311),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille kohaselt komisjon esitas talle ettepaneku (C7-0147/2013),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. septembri 2013. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta (2),

—	võttes arvesse õiguskomisjoni 5. novembri 2013. aasta kirja kultuuri- ja hariduskomisjonile vastavalt kodukorra artikli 87 lõikele 3,

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 27. veebruari 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 87 ja 55,

—	võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A7-0058/2014),

arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda kõnealune ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate tekstide kodifitseerimisega ega hõlma sisulisi muudatusi;

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 341, 21.11.2013, lk 98.

(2) EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.

P7_TC1-COD(2013)0162

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/…/EL liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise kohta ja millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (uuesti sõnastatud)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv 2014/60/EL) lõplikule kujule).

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/923

P7_TA(2014)0417

Õhukeste plastkandekottide tarbimise vähendamine ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ (pakendite ja pakendijäätmete kohta), et vähendada õhukeste plastkandekottide tarbimist (COM(2013)0761 – C7-0392/2013 – 2013/0371(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/90)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0761),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0392/2013),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 26. veebruari 2014. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Regioonide Komitee 3. aprilli 2014. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A7-0174/2014),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(2) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

P7_TC1-COD(2013)0371

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/…/EL, millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta, et vähendada õhukeste plastkandekottide tarbimist

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/62/EÜ (4) võeti vastu selleks, et vältida või vähendada pakendite ja pakendijäätmete mõju keskkonnale. Kuigi plastkandekotid loetakse kõnealuse direktiivi tähenduses pakenditeks, ei sisalda selle direktiivi sätted konkreetseid meetmeid seoses selliste kottide tarbimisega.

(2)

Plastkandekottide tarbimise tulemusena tekib palju prügi ja ressursse kasutatakse ebatõhusalt ning prognoosi kohaselt selliste kottide tarbimine suureneb, kui meetmeid ei võeta. Plastkandekottide äraviskamine tekitab keskkonna saastatust ja süvendab laialtlevinud probleeme seoses mereprahiga, mis ohustab mere prahiga veekogudes, ohustades vee ökosüsteeme kogu maailmas. [ME 1]

(2a)	Lisaks mõjutab plastkandekottide kogunemine keskkonda ilmselgelt negatiivselt mõningaid majandusharusid, näiteks turismi. [ME 2]

(3)

Kõige rohkem tarbitakse liidus õhukesi plastkandekotte, mis on õhemad kui 50 mikronit ning mida korduskasutatakse harvem kui paksemaid plastkandekotte ja mis on vähem korduskasutatavad kui paksemad plastkandekotid, millest saavad kiiremini jäätmed, mida visatakse sagedamini ära ja mis oma kerge kaalu tõttu puistuvad tõenäolisemalt keskkonda laiali – nii maale kui ka magevee ja mere ökosüsteemi . [ME 3]

(3a)

Praegune ringlussevõtu määr on väga madal, kuigi plastkandekotid on taaskasutatavad. Ka ei ole ette näha plastkandekottide ringlussevõtu olulist suurenemist, kuna nad on õhukesed ja kerged ega oma seetõttu kõrget ringlussevõtu väärtust. Lisaks ei koguta plastkandekotte eraldi, nende transport on kulukas ja nende pesemine enne ringlussevõttu nõuab suures koguses vett. Plastkandekottide ringlussevõtt ei lahenda seega nende poolt põhjustatud probleeme. [ME 4]

(3b)

Vastavalt jäätmehierarhiale on kõige esimesel kohal vältimine. Seetõttu on määratud kindlaks kogu ELi hõlmav vähendamise eesmärk. Plastkandekottidel on siiski mitu otstarvet ning neid saab kasutada ka edaspidi. Selleks et tagada, et vajalikud plastkandekotid keskkonda ei satuks, tuleks laiendada jäätmekäitlusinfrastruktuuri, eriti ringlussevõttu, ning tuleks tarbijaid teavitada nõuetekohasest jäätmekäitlusest. [ME 46]

(4)

Plastkandekottide tarbimise tase on liidus väga kõikuv, kuna tarbimisharjumused ja keskkonnateadlikkus, samuti mitte ainult tarbimisharjumuste ja keskkonnateadlikkuse erinevuste tõttu , vaid peamiselt liikmesriikides võetud poliitikameetmete tõhusus on erinev tõhususe tõttu . Mõned liikmesriigid on suutnud plastkandekottide tarbimist märkimisväärselt vähendada: seitsme edukama liikmesriigi tarbimise tase on vaid 20 % ELi keskmisest. Kogu ELis tuleks kehtestada vähendamiseesmärgid võrdluses plastkandekottide keskmise tarbimisega liidus, võttes arvesse mõnedes liikmesriikides juba saavutatud vähendamist. [ME 5]

(4a)	Olemasolevad andmed plastkandekottide tarbimise kohta liidus näitavad, et sellistes liikmesriikides, kus ettevõtjad ei jaga plastkandekotte tasuta, vaid kehtestavad neile väikese tasu, on tarbimine madal või vähenenud. [ME 6]

(4b)

Samas on tõestatud, et igasuguse plastkandekottide kasutuse vähendamise eesmärgi saavutamisel on otsustav roll tarbijate teavitamisel. Seepärast on vaja teha institutsioonilisi jõupingutusi, et teadvustada plasti kasutamise keskkonnamõju ja murda ikka veel päevakajaline arusaam, et plast on ohutu, odava hinnaga ja iseenesest väärtusetu materjal. [ME 7]

(5)

Samasuguse keskmise tarbimistaseme saavutamiseks peaksid liikmesriigid võtma meetmeid, et märkimisväärselt vähendada õhemate kui 50 mikronit ja äärmiselt piiratud korduskasutusega plastkandekottide tarbimist kooskõlas ELi jäätmepoliitika üldeesmärkide ja liidu jäätmehierarhiaga, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/98/EÜ (5). Selliste vähendamismeetmete puhul tuleks võtta arvesse plastkandekottide tarbimise praegust taset üksikutes liikmesriikides ning seal, kus tarbimine on suurem, on vaja kehtestada rangemad meetmed. Et jälgida, kuidas õhukeste plastkandekottide kasutamise vähendamine edeneb, hakkavad riiklikud ametiasutused direktiivi 94/62/EÜ artikli 17 kohaselt esitama andmeid nende kasutamise kohta. [ME 8]

(5a)

Liikmesriikide võetavad meetmed peaksid hõlmama majanduslike vahendite kasutamist, näiteks hinnakujundust, mis on osutunud eriti tõhusaks vahendiks plastkandekottide kasutamise vähendamisel. Liikmesriigid peaksid tagama, et toidu müügiga tegelevad ettevõtjad ei annaks kaupade või toodete müügikohas tasuta plastkandekotte, välja arvatud väga õhukesed plastkandekotid või neid asendavad tooted. Liikmesriigid peaksid ergutama ettevõtjaid, kes tegelevad üksnes toiduks mittekasutatavate toodete müügiga, mitte andma kaupade või toodete müügikohas tasuta plastkandekotte. [ME 9]

(6)

Liikmesriikide võetavad meetmed võivad hõlmata majanduslike vahendite kasutamist Liikmesriikidel peaks olema võimalik kasutada ka majanduslikke vahendeid , näiteks makse ja lõive, mis on osutunud eriti tõhusaks vahendiks plastkandekottide kasutamise vähendamisel, ning selliseid turustuspiiranguid nagu erandina direktiivi 94/62/EÜ artiklist 18 kehtestatavad keelud, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklites 34 kuni 36 sätestatud nõudeid. [ME 10]

(6a)

Plastkandekotid, mida kasutatakse niiskete, lahtiste toiduainete, näiteks värske liha, kala ja piimatoodete pakendamiseks ning plastkotid, mida kasutatakse pakendamata valmistoiduainete hoidmiseks, on vajalikud toiduhügieeni jaoks ning peaksid seetõttu jääma käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja. [ME-d 47 ja 51]

(6b)

Väga õhukesi plastkandekotte kasutatakse harilikult kuivade, lahtiste ja pakendamata toidukaupade (puu- ja köögiviljad ning kondiitritooted) pakkimiseks . Väga õhukeste plastkandekottide kasutamine selleks otstarbeks aitab ära hoida toidujäätmete teket, kuna see annab tarbijale võimaluse osta toodet täpselt talle vajalikus koguses, mitte kinnispakis eelmääratletud kogust, ning võimaldab tarbimiskõlbmatu toote müügilt eemaldada, ilma et oleks vaja ära visata tervet kinnispakki. Tavapärastest plastidest valmistatud väga õhukestest plastkandekottidest tekkiv prügi on sellegipoolest tõsiseks probleemiks. [ME 12]

(6c)

Biolagunevatest ja kompostitavatest materjalidest valmistatud plastkandekotid kahjustavad keskkonda vähem kui tavapärased plastkandekotid. Juhul kui plastkandekottide kasutamisel on olulisi eeliseid, näiteks väga õhukeste plastkandekottide kasutamisel kuivade, lahtiste ja pakendamata toidukaupade (puu- ja köögiviljad ning kondiitritooted) pakkimiseks, tuleks tavapärased väga õhukesed plastkandekotid järk-järgult asendada kandekottidega, mis on valmistatud ümbertöödeldud paberist, või biolagunevate ja kompostitavate väga õhukeste plastkandekottidega. Juhul kui plastkandekottide, täpsemalt õhukeste plastkandekottide kasutamist tuleks vähendada, peaks üldine vähendamiseesmärk hõlmama ka biolagunevatest ja kompostitavatest materjalidest valmistatud plastkandekottide kasutamist. Liikmesriikidel, kes koguvad eraldi biojäätmeid, tuleks siiski lubada alandada biolagunevate ja kompostitavate õhukeste plastkandekottide hinda. [ME 13]

(6d)	Plastkandekottide kasutamise vähendamises peaks eriline roll olema haridusprogrammidel, mis on suunatud tarbijatele üldiselt, kuid eelkõige lastele . Neid haridusprogramme peaksid kasutama nii liikmesriigid kui ka tootjad ja jaemüüjad kaupade ja toodete müügikohas. [ME 14]

(6e)

Kompostimise teel korduskasutatavate pakenditega seotud olulisi nõudeid tuleks muuta, tagamaks, et töötatakse välja kodukompostimise Euroopa standard. Biolagunevate pakenditega seotud olulisi nõudeid tuleks muuta, tagamaks, et biolagunevateks materjalideks loetakse üksnes materjale, mis on täielikult biolagunevad. [ME 15]

(6f)

Euroopa standardis EN 13432 (Kompostimise ja biolagundamise kaudu taaskasutatavate pakendite suhtes kohaldatavad nõuded: testimiskava ja hindamiskriteeriumid pakendite lõplikuks heakskiitmiseks) nähakse ette omadused, mis materjalil peavad olema, et seda saaks lugeda kompostitavaks, nimelt et seda saab ringlusse võtta orgaanilise taaskasutusprotsessi teel, mis koosneb kompostimisest ja anaeroobsest kääritamisest. Komisjon peaks paluma Euroopa Standardikomiteel töötada välja eraldi standard kodukompostimiseks. [ME 16]

(6 g)

Mõningaid plastmaterjale nimetavad tootjad oksüdantide toimel biolagunevateks plastideks. Sellistes plastmaterjalides lisatakse tavapärastesse plastidesse oksüdantide toimel biolagunevaid lisaaineid, tavaliselt metallisooli. Nende lisaainete oksüdeerumise tulemusel lagunevad plastmaterjalid väikesteks osakesteks, mis jäävad keskkonda. Seepärast on eksitav nimetada selliseid plastmaterjale biolagunevateks. Lagunemise tagajärjel muutuvad esemete, näiteks plastkandekottide nähtavad jäätmed sekundaarsete mikroplastide kujul nähtamatuteks jäätmeteks. See ei lahenda jäätmeprobleemi, vaid pigem suurendab plastmaterjalidest tingitud keskkonna saastamist. Selliseid plastmaterjale ei tohiks seega plastpakendites kasutada. [ME 17]

(6h)

Kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivset funktsiooni kahjustavate ainete ja sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate ainete kasutamine tuleks pakendmaterjalides järk-järgult lõpetada, et vältida inimeste asjatut kokkupuudet selliste ainetega ning hoida ära selliste ainete sattumine keskkonda jäätmeetapis. [ME 18]

(6i)	Kahjulike ainete, eeskätt sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate kemikaalide kasutamine kilekottides tuleb täielikult keelustada, et tagada keskkonna ja inimeste tervise kaitse kõrge tase. [ME 19]

(7)	Meetmed plastkandekottide tarbimise vähendamiseks peaksid viima õhukeste plastkandekottide kasutamise jätkusuutliku vähendamiseni ja ei tohiks pakendijäätmete teket üldiselt suurendada. [ME 20]

(7a)

Selleks et tagada biolagunevate ja kompostitavate kottide märgistuste (märgis, kujund või värvikood) tunnustamine kogu liidus, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte selliste märgistuste määratlemise kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. [ME 21]

(8)	Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas komisjoni teatisega, milles käsitletakse ressursitõhusa Euroopa tegevuskava (6), ning need peaksid toetama meetmeid, mida võetakse prügi tekkimise vastu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/56/EÜ (7).

(8a)	Et mitte takistada siseturu toimimist, peaksid kasutatavatele materjalidele kehtima kogu liidus võrdsed tingimused. Teatavate materjalide erinev kohtlemine eri liikmesriikides raskendab jäätmekäitlust ja kauplemist. [ME 22]

(9)	Direktiivi 94/62/EÜ tuleks seepärast vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 94/62/EÜ muudetakse järgmiselt.

Artiklisse 3 lisatakse järgmised punktid:

„-2a. „plastkandekott“ – komisjoni määruse (EL) nr 10/2011 artikli 3 punktis 1 määratletud plastikmaterjalist valmistatud kott, sangadega või ilma, mis antakse tarbijale kaupade või toodete müügikohas kaupade kandmiseks. Plastkandekotte, mis on vajalikud toiduhügieeni jaoks niiskete, lahtiste toiduainete, näiteks värske liha, kala ja piimatoodete pakendamisel ning plastkotte, mida kasutatakse pakendamata valmistoiduainete hoidmiseks, ei loeta käesoleva direktiivi tähenduses plastkandekottideks; [ME-d 48 ja 53]

2a. „õhuke plastkandekott“ — määruse (EL) nr 10/2011 (*1) artikli 3 punktis 1 määratletud plastikmaterjalist valmistatud kott, mille paksus on alla 50 mikroni ning mis antakse tarbijale kaupade või toodete müügikohas. , välja arvatud väga õhuke plastkandekott; [ME 24]

2b. „väga õhuke plastkandekott“ – määruse (EL) nr 10/2011 artikli 3 punktis 1 määratletud plastikmaterjalist valmistatud kott, mille paksus on alla 10 mikroni; [ME 25]

2c. „oksüdantide toimel lagunev plastmaterjal“ – plastmaterjal, mis sisaldab lisaaineid, mis põhjustavad plastmaterjali lagunemise plastmaterjali mikroosakesteks; [ME 26]

2d. „biojäätmed“ – biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed, samuti kodumajapidamistest, restoranidest, toitlustus- ja jaemüügiettevõtetest pärinevad toidu- ja köögijäätmed ning samalaadsed toiduainetetööstuse jäätmed. Biojäätmete hulka ei kuulu metsandus- ja põllumajandusjäägid, sõnnik, reoveesetted või muud biolagunevad jäätmed (nt naturaalsed tekstiilid, paber või töödeldud puit). Ka ei kuulu nende hulka toidutootmise sellised kõrvalsaadused, millest ei teki jäätmeid; [ME 27]

2e. „kantserogeenne, mutageenne või reproduktiivset funktsiooni kahjustav aine“ – aine, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 (*2) VI lisa 3. osa alusel liigitatud 1A või 1B kategooria kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivset funktsiooni kahjustavaks aineks; [ME 28]

2f. „sisesekretsioonisüsteemi kahjustav aine“ – aine, millel on endokriinseid häireid põhjustavad omadused, mille kohta on olemas teaduslik tõendusmaterjal selle võimaliku tugeva mõju kohta inimese tervisele või mis on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (*3) artiklis 59 sätestatud menetlusega või mis on kindlaks määratud vastavalt komisjoni soovitusele […/…/EL] (*4) ;

(*1) Komisjoni 14. jaanuari 2011. aasta määrus (EÜ) nr 10/2011 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastikmaterjalide ja -esemete kohta (ELT L 12, 15.1.2011, lk 1). "

(*2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1). "

(*3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1). "

(*4) Komisjoni … soovitus […/…/EL] sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate ainete tuvastamiskriteeriumide kohta (ELT C …).“ [ME 29]"

Artiklile 4 lisatakse järgmised lõiked:

„-1a. Liikmesriigid tagavad pakendite tootmise nii, et need ei sisalda kantserogeenseid, mutageenseid või reproduktiivset funktsiooni kahjustavaid aineid või sisesekretsioonisüsteemi kahjustavaid aineid kontsentratsioonis üle 0,01 %. Liikmesriigid tagavad pakendite tootmise nii, et need ei sisalda oksüdantide toimel lagunevaid plastmaterjale. Nimetatud meetmed võetakse hiljemalt … (*5) . [ME 30]

„1a. Liikmesriigid võtavad kahe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist meetmeid, et pidevalt vähendada õhukeste plastkandekottide tarbimist oma territooriumil vähemalt:

—	50 % võrra … (*6) ning

—	80 % võrra … (*7) ,

võrreldes vastava keskmise tarbimisega liidus 2010. aastal . [ME 31]

Liikmesriigid võtavad meetmeid, et tagada, et toidu müügiga tegelevad ettevõtjad ei paku tasuta plastkandekotte, välja arvatud väga õhukesi plastkandekotte või neid asendavaid tooteid, nagu on osutatud kuuendas lõigus.

Liikmesriigid tagavad, et toidu müügiga tegelevad ettevõtjad küsivad õhukeste plastkandekottide eest tasu, mis on tõhus ja proportsionaalne, selleks et saavutada esimeses lõigus osutatud vähendamiseesmärke. Liikmesriigid tagavad, et toidu müügiga tegelevad ettevõtjad küsivad vähemalt sama kõrget hinda paksemate plastkandekottide eest ning et ettevõtjad ei asenda müügikohas õhukesi plastkandekotte väga õhukeste plastkandekottidega. Liikmesriigid võtavad sellised meetmed hiljemalt … (*8).

Liikmesriigid, kes on kehtestanud biojäätmete eraldi kogumise, võivad nõuda, et toidu müügiga tegelevad ettevõtjad vähendaksid biolagunevate ja kompostitavate õhukeste plastkandekottide hinda kuni 50 %.

Liikmesriigid ergutavad toiduks mittekasutatavate toodete müügiga tegelevaid ettevõtjaid küsima plastkandekottide eest tasu, mis on tõhus ja proportsionaalne, selleks et saavutada esimeses lõigus osutatud vähendamiseesmärke. [ME 32]

Liikmesriigid võtavad meetmeid, et tagada, et väga õhukesed plastkandekotid, mida kasutatakse kuivade, lahtiste ja pakendamata toidukaupade (puu- ja köögiviljad ning kondiitritooted) pakkimiseks, asendatakse järk-järgult kandekottidega, mis on valmistatud ümbertöödeldud paberist, või biolagunevate ja kompostitavate väga õhukeste plastkandekottidega. Liikmesriigid asendavad 50 % kottidest hiljemalt … (*9) ja 100 % … (*10) . [ME 33]

Erandina artiklist 18 võivad need meetmed hõlmata riiklike vähendamiseesmärkide kehtestamist, liikmesriigid kasutada muid majanduslikke vahendeid ning turustuspiiranguid ja säilitada või kehtestada turustuspiirangud . Sellised meetmed ei tohi siiski kujutada endast meelevaldse diskrimineerimise vahendit ega varjatud piirangut liikmesriikidevahelisele kaubandusele . [ME 34]

Liikmesriigid esitavad komisjonile koos artikli 17 kohase aruandega teabe kõnealuste meetmete mõju kohta pakendijäätmete üldisele tekkele.

1b. Jaemüüjad lubavad tarbijatel tagasi lükata ja jätta müügikohta mis tahes pakendi, mida nad peavad üleliigseks, eelkõige kandekoti. Jaemüüjad tagavad, et sellised pakendid võetakse kas korduskasutusse või ringlusse. [ME 35]

1c. Komisjon ja liikmesriigid edendavad vähemalt esimese aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist laiemale üldsusele mõeldud teavitus- ja teadvustamiskampaaniaid tavaliste plastkandekottide liigse kasutuse keskkonnakahjulike mõjude kohta. [ME 36]

1d. Liikmesriigid tagavad, et meetmed õhukeste plastkandekottide tarbimise vähendamiseks ei too kaasa pakendijäätmete tekke üldist suurenemist.“ [ME 38]

(*5) Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist. "

(*6) Kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist. "

(*7) Viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist. "

(*8) Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist. "

(*9) Kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist. "

(*10) Viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist. "

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 6a

Plastkandekotil märgitav teave

Kui kott on biolagunev ja kompostitav, peab see olema selgelt kotil märgistatud kas märgise, kujundi või värvikoodiga. Komisjonil on õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte selliste märgistuste määratlemiseks, et tagada tunnustamine kogu liidus. Liikmesriigid võivad vastu võtta meetmeid teiste omaduste tähistamiseks, nagu taaskasutus, ringlussevõtt ja lagundatavus.“ [ME 39]

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 20a

Volituste delegeerimine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 6a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … (*11).

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 6a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 6a kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“ [ME 40]

(*11) Muutmisdirektiivi jõustumise kuupäev. "

II lisa punkti 3 alapunkte c ja d muudetakse järgmiselt:

„c)	Kompostimise teel korduskasutatav pakend Kompostimise eesmärgil töödeldavate pakendijäätmete biolagundatavus peaks olema selline, et see võimaldab täielikult eraldi kogumist ja tööstuslikku ja/või kodukompostimist või tegevust, milleks neid jäätmeid kasutatakse.

d)	Biolagundatav pakend Biolagundatavad pakendijäätmed peavad lagunema nii füüsikaliselt, keemiliselt, soojuslikult kui bioloogiliselt, nii et kogu materjal laguneb lõpuks süsinikdioksiidiks, biomassiks ja veeks.“ [ME 41]

Artikkel 2

1. Liikmesriigid muudavad vajadusel oma siseriiklikke õigusakte ja jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 12 kuu möödumisel käesoleva direktiivi jõustumisest. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. [ME 42]

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike sätete teksti.

Artikkel 2a

Komisjon hindab hiljemalt … (*12) käesoleva direktiivi tõhusust ning seda, kas on vaja võtta edasisi meetmeid, esitades vajaduse korral seadusandliku akti eelnõu. [ME 43]

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT C …, …, lk …

(2) ELT C …, …, lk …

(3) Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seisukoht.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

(6) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, milles käsitletakse ressursitõhusa Euroopa tegevuskava (COM(2011)0571 lõplik).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).

(*12) Kuus aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/931

P7_TA(2014)0418

Patrull- ja vaatlustegevus välistel merepiiridel ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri kooskõlastatava operatiivkoostöö raames toimuva patrull- ja vaatlustegevuse jaoks välistel merepiiridel (COM(2013)0197 – C7-0098/2013 – 2013/0106(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/91)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0197),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 77 lõike 2 punkti d, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0098/2013),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse oma 23. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu ning soovituste kohta meetmete võtmiseks ja algatuste tegemiseks (1), eelkõige seoses inimkaubanduse ja surmakaubitsejate vastu võitlemisega,

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 13. veebruari 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja väliskomisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi (A7-0461/2013),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0444.

P7_TC1-COD(2013)0106

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014, millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri koordineeritava operatiivkoostöö raames toimuva patrull- ja vaatlustegevuse jaoks välistel merepiiridel

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 656/2014) lõplikule kujule).

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/932

P7_TA(2014)0419

Finantsvastutus, mis on seotud nende rahvusvaheliste lepingutega loodud investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise vahekohtutega, mille osaline on EL ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse nende rahvusvaheliste lepingutega loodud investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise vahekohtutega, mille osaline on Euroopa Liit, seotud finantsvastutuse kindlaksmääramise raamistik (COM(2012)0335 – C7-0155/2012 – 2012/0163(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/92)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0335),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0155/2012),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 4. aprilli 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A7-0124/2013),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha (1);

kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavalduse;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) Käesolev seisukoht asendab 23. mai 2013. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0219).

P7_TC1-COD(2012)0163

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014, millega kehtestatakse rahalise vastutuse kindlaksmääramise raamistik investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamisel vahekohtutes, mis on loodud rahvusvaheliste lepingutega, mille osaline on Euroopa Liit

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 912/2014) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldus

Käesoleva määruse vastuvõtmine ja kohaldamine ei piira aluslepingutes kehtestatud pädevuste jaotust ning seda ei saa tõlgendada jagatud pädevuse teostamisena liidu poolt nendes valdkondades, kus liidu pädevust ei ole teostatud.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/934

P7_TA(2014)0420

Kaitse dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole ELi liikmed ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, ja nõukogu määrust (EÜ) nr 597/2009 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (COM(2013)0192 – C7-0097/2013 – 2013/0103(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/93)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0192),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207 lõiget 2, mille kohaselt esitas komisjon ettepaneku parlamendile (C7-0097/2013),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A7-0053/2014),

võtab esimese lugemise seisukohana vastu alltoodud teksti (1);

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) 5. veebruaril 2014. aastal vastuvõetud muudatusettepanekute alusel (vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0082).

P7_TC1-COD(2013)0103

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, ja nõukogu määrust (EÜ) nr 597/2009 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ühendusse mittekuuluvatest riikidest dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi eest kaitsmise ühiseeskirjad sisalduvad nõukogu määruses (EÜ) nr 1225/2009 (2) ja nõukogu määruses (EÜ) nr 597/2009 (3) (edaspidi „määrused“). Määrused võeti algselt vastu 1995. aastal pärast Uruguay vooru lõppemist. Võttes arvesse, et sellest ajast on määrustes tehtud hulk muudatusi, otsustas nõukogu 2009. aastal määrused selguse ja ratsionaalsuse huvides kodifitseerida.

(2)	Ehkki määruseid on muudetud, ei ole nende õigusaktide toimimist pärast 1995. aastat põhjalikult üle vaadatud. Seepärast käivitas komisjon 2011. aastal määruste läbivaatamise selleks, et muu hulgas paremini arvestada 21. sajandi alguse ärivajadusi.

(3)

Läbivaatamise järel tuleks määruste teatavaid sätteid muuta, et suurendada läbipaistvust ja prognoositavust, näha ette tulemuslikud vahendid võitluseks kolmandate riikide võetud vastumeetmetega, parandada tulemuslikkust ja tagada määruste tõhusam täitmine ning optimeerida läbivaatamistavasid. Peale selle tuleks määrustesse lisada teatavad tavad, mida on viimastel aastatel dumpingu- ja subsideerimisvastaste uurimiste raames kohaldatud. [ME 1]

(4)

Selleks et suurendada dumpingu- ja subsideerimisvastaste uurimiste läbipaistvust ja prognoositavust, tuleks pooli, keda mõjutab ajutiste dumpinguvastaste ja tasakaalustavate meetmete kehtestamine, eelkõige importijaid, teavitada selliste meetmete eelseisvast kehtestamisest. Antav aeg peaks vastama ajavahemikule, mis jääb vastuvõtmise eest vastutavale, määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 15 alusel loodud dumpinguvastasele või määruse (EÜ) nr 597/2009 artikli 25 alusel loodud subsiidiumidevastasele komiteele rakendusakti eelnõu esitamise ja komisjoni poolt akti vastuvõtmise vahele. Nimetatud periood on määratud määruse (EÜ) nr 182/2011 artikli 3 lõikes 3. Samuti on soovitav, et uurimiste puhul, mille korral ajutiste meetmete kehtestamine ei ole asjakohane, et saaksid pooled piisavalt aegsasti sellest teada. [ME 2]

(5)	Enne ajutiste meetmete kehtestamist tuleks eksportijatele või tootjatele anda veidi aega nende individuaalse dumpingu- või subsiidiumimarginaali arvutuse kontrollimiseks. Sellisel juhul saaks arvutusvead enne meetmete kehtestamist parandada. [ME 95]

(6)

Selleks et tagada tulemuslik vastumeetmete ennetamine, peaksid liidu tootjad saama toetuda määrustele, kartmata kolmandate isikute võetavaid vastumeetmeid. Praegu kehtivad sätted näevad erilistel asjaoludel – eelkõige siis, kui tegemist on mitmekesiste ja killustatud sektoritega, mis koosnevad valdavalt väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest – ette uurimise algatamise ka ilma kaebuse laekumiseta, kui on piisavad tõendid dumpingu, tasakaalustavate subsiidiumide, kahju ja põhjusliku seose kohta. Sellised erilised asjaolud peaksid hõlmama kolmandate riikide kättemaksuähvardust. [ME 3]

(7)

Kui uurimist ei algatata kaebuse alusel, tuleks kehtestada teha liidu tootjatele kohustus esitada koostöötaotlus, et nad esitaksid uurimiseks vajalik teave vajaliku teabe , et tagada teabe piisavus vastumeetmete võtmise ähvarduste uurimiseks. Väikesed ja mikroettevõtjad vabastatakse sellest kohustusest, et säästa neid ebamõistlikust halduskoormusest ja -kulust. [ME 4]

(8)

Kolmandad riigid sekkuvad üha enam toorainekaubandusse, et hoida oma riigi toorained kohalikele allkasutajatele, näiteks kehtestades ekspordimakse või kasutades kahetisi hinnasüsteeme. Selle tulemusena ei kujune toorainekulud normaalsete turujõudude mõjul ega peegelda konkreetse tooraine pakkumist ja nõudlust. Selline sekkumine moonutab kaubandust veelgi. Tulemusena ei kahjustata liidu tootjaid ainult dumpinguga, vaid võrreldes selliselt käituvate kolmandate riikide allkasutajatega kannatavad nad ka täiendavate kaubanduse moonutuste all. Kaubanduse piisavaks kaitsmiseks ei tohi väiksema tollimaksu reeglit tooraineturu selliste struktuuriliste moonutuste puhul kohaldada.

(9)

Liidus on tasakaalustavad subsiidiumid vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 põhimõtteliselt keelatud. Seepärast moonutavad kolmandate riikide makstavad tasakaalustavad subsiidiumid kaubandust eriti. Komisjoni lubatava riigiabi suurus on aja jooksul pidevalt vähenenud. Seega ei tuleks subsiidiumidevastases õigusaktis väiksema tollimaksu reeglit subsideerimisega tegelevatest riikidest lähtuva impordi suhtes enam mitte kohaldada.

(10)	Läbivaatamistava optimeerimiseks tuleks uurimise ajal kogutud tollimaksud importijatele tagasi maksta juhul, kui meetmeid pärast aegumise läbivaatamise lõppu ei pikendata. See on asjakohane, võttes arvesse, et meetmete pikendamiseks vajalikke tingimusi uurimisperioodi ajal ei tuvastatud. [ME 5]

(11)	Määrustesse tuleks lisada teatavad tavad, mida on viimastel aastatel dumpingu- ja subsideerimisvastaste uurimiste raames kohaldatud.

(11a)

Dokumendid, mille eesmärk on täpsustada komisjoni väljakujunenud tavasid seoses käesoleva määruse rakendamisega (nende hulgas järgmised neli suuniste projekti: võrdlusriigi valiku kohta, aegumise läbivaatamise ja meetmete kestuse kohta, kahjumimarginaali kohta ning liidu huvide kohta) peaks komisjon vastu võtma alles pärast käesoleva määruse jõustumist ja nõuetekohast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja nõukoguga, kajastades siis täies ulatuses käesoleva määruse sisu. [ME 6]

(11b)

Liit ei ole ILO konventsioonide osaline, kuid liidu liikmesriigid on nendega ühinenud. Praeguseks on kõik liidu liikmesriigid ratifitseerinud ainult n-ö peamised ILO konventsioonid. Selleks et hoida ajakohasena sotsiaalsete standardite piisava taseme määratlust, mis põhineb määruse (EL) nr 1225/2009 I a lisas loetletud ILO konventsioonidel, ajakohastab komisjon seda lisa oma delegeeritud õigusaktide kaudu niipea, kui liidu liikmesriigid on ratifitseerinud ILO teised esmatähtsad konventsioonid. [ME 7]

(12)	Liidu tootmisharu ei tuleks enam määratleda viidates määrustes sätestatud menetluse algatamise künnisele.

(12a)

Mitmekesistel ja killustatud sektoritel, mis koosnevad peamiselt VKEdest, on kaubanduskaitse menetlustega ühinemisel raskusi menetluste keerukuse ja nendega kaasnevate suurte kulude tõttu. VKEde juurdepääsu vahendile tuleks hõlbustada, tugevdades selleks VKEde tugikeskuse rolli, kuna keskus peaks toetama VKEsid kaebuste esitamisel ja uurimise algatamiseks vajalike lävenditeni jõudmisel. Kaubanduskaitse menetlustega seotud haldusmenetlused peaksid olema ka paremini kohandatud VKEde piirangutele. [ME 8]

(12b)

Dumpinguvastaste asjade puhul peaks uurimise kestus olema piiratud üheksa kuuga ja uurimine tuleks lõpule viia 12 kuu jooksul pärast menetluse algatamist. Subsiidiumidevastaste asjade puhul peaks uurimise kestus olema piiratud üheksa kuuga ja uurimine tuleks lõpule viia 10 kuu jooksul pärast menetluse algatamist. Igal juhul tuleks ajutised tollimaksud kehtestada vaid ajavahemikul, mis algab 60 päeva pärast menetluse algatamist ja lõpeb kuus kuud pärast menetluse algatamist. [ME 9]

(12c)

Komisjonile esitatavad ettevõtete mittekonfidentsiaalsed osad tuleks paremini teatavaks teha huvitatud isikutele, Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Liidu tootmisharuga konsulteerimine peaks komisjonile saama kohustuslikuks, enne kui ettevõtte pakkumisega nõustuda. [ME 10]

(13)	Esialgsed uurimised, mille puhul on leitud, et dumpingu- või subsiidiumimarginaal on de minimis künnisest väiksem, tuleks kohe lõpetada nende eksportijate suhtes, kelle suhtes ei korraldata järgnevaid läbivaatusuuringuid.

(14)

Dumpingu- ja subsiidiumidevastaste läbivaatusuuringute raames oleks asjakohane omada võimalust muuta dumpingu- ja subsiidiumidevastaste läbivaatusuuringute metoodikat võrreldes meetmete kehtestamiseni viinud uurimisega, et tagada muu hulgas järjekindlate meetodite kasutamine erinevate uurimiste käigus mingil ajahetkel. See annab eelkõige vabaduse muuta meetodeid, mida aja jooksul vastavalt olukorra muutusele läbi vaadatakse.

(15)	Kui on täidetud tingimused kõrvalehoidmise uurimise algatamiseks, tuleks igal juhul kehtestada impordi registreerimise kohustus.

(16)

Kõrvalehoidmise uurimiste puhul tundub soovitav kõrvaldada tingimus, et registreerimise või pikendatud tollimaksu maksmise kohustusest vabastamiseks ei tohiks asjaomase toote tootjad olla seotud ühegi tootjaga, kelle suhtes olid kehtestatud algsed meetmed. Selle aluseks on kogemused, mille kohaselt mõnikord selgub, et asjaomase toote tootjad ei ole seotud kõrvalehoidmisega, kuid on seotud tootjaga, kelle suhtes kehtestati esialgsed meetmed. Sellistel juhtudel tuleks tootjale mitte keelata vabastust vaid sel põhjusel, et ta on seotud tootjaga, kelle suhtes kehtestati esialgsed meetmed. Samuti, kui kõrvalehoidmine toimub liidus, siis ei peaks asjaolu, et importijad on seotud tootjatega, kelle suhtes on võetud meetmed, olema määrav otsustamisel, kas importijale võib anda vabastuse.

(17)	Kui tootjate arv liidus on nii suur, et tuleb kasutada valimit, tuleks tootjate valim valida kõigi liidu tootjate hulgast, mitte ainult kaebuse esitanute hulgast.

(18)	Liidu huvide hindamisel tuleks anda võimalus esitada märkusi kõigile liidu tootjatele, mitte üksnes kaebuse esitanuile. [ME 93]

(18a)

Komisjoni iga-aastane aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule määruste (EÜ) nr 1225/2009 ja (EÜ) nr 597/2009 rakendamise kohta võimaldab kaubanduse kaitsevahendeid korrapäraselt ja õigeaegselt jälgida, mis on osa institutsioonidevahelise struktureeritud dialoogi loomisest selles küsimuses. Aruande avaldamine kuus kuud pärast selle esitamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule tagab sidusrühmade ja üldsuse jaoks kaubanduse kaitsevahendite läbipaistvuse. [ME 11]

(18b)

Komisjon peaks uurimise menetluse, sisekorra ja tulemuste osas tagama suurema läbipaistvuse ning kõik mittekonfidentsiaalsed toimikud tuleks huvitatud isikutele veebipõhise platvormi kaudu kättesaadavaks teha. [ME 12]

(18c)

Komisjon peaks Euroopa Parlamenti ja nõukogu korrapäraselt teavitama kõikide uurimiste algatamisest ja nende käigust. [ME 13]

(18d)

Kui tootjate hulk liidus on nii suur, et tuleb kasutada valimit, peaks komisjon tootjate valimit valides täielikult arvesse võtma VKEde osakaalu valimis, seda eelkõige valdavalt VKEdest koosnevate mitmekesiste ja killustatud tööstussektorite puhul. [ME 14]

(18e)

Kaubanduse kaitsevahendite tõhususe parandamiseks tuleks ametiühingutel lubada esitada kirjalikke kaebusi koos liidu tootmisharuga. [ME 92]

(19)	Määrusi (EÜ) nr 1225/2009 ja (EÜ) nr 597/2009 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1225/2009 muudetakse järgmiselt.

-1.	Pealkiri asendatakse järgmiselt: Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse Liidu liikmed [ME 15]

-1a.

Lisatakse järgmine põhjendus:

„(11a)

Kolmandad riigid sekkuvad üha enam kaubandusse eesmärgiga teha soodustusi kodumaistele tootjatele, kehtestades näiteks ekspordimakse või kasutades kahetisi hinnakujundussüsteeme. Selline sekkumine moonutab kaubandust veelgi. Selle tulemusena ei kanna liidu tootjaid kahju ainult dumpingu tõttu, vaid võrreldes selliselt käituvate kolmandate riikide tootjatega kannatavad nad ka täiendavate kaubanduse moonutuste all. Täiendavad kaubanduse moonutused võivad tuleneda ka töö- ja keskkonnastandardite erinevustest. Seetõttu ei tohiks juhtudel, kui eksportiva riigi sotsiaalsed ja keskkonnastandardid on ebapiisavad, väiksema tollimaksu reeglit kohaldada. Piisav tase määratakse nende peamiste ILO konventsioonide ja mitmepoolsete keskkonnakokkulepete ratifitseerimisega, mille osaline liit on. Eelkõige kannatavad kõlvatu konkurentsi tõttu väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), sest nende väiksus takistab neil sellega kohanduda. Seetõttu ei tohiks väiksema tollimaksu reeglit kohaldada, kui kaebus on esitatud VKEde poolt, mis moodustavad sektorist suure osa. Väiksema tollimaksu reeglit tuleks siiski alati kohaldada juhul, kui tooraineturu struktuurilised moonutused tulenevad vähim arenenud riigi teadlikust valikust, mis on tehtud avaliku huvi kaitseks.“; [ME 16]

-1b.

Artikli 1 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

„Mis tahes dumpingutoote kasutamist seoses liikmesriigi mandrilava või majandusvööndi uurimisega või selle loodusvarade kasutamisega käsitletakse käesoleva määruse kohaselt impordina ja sellele kehtestatakse vastavalt tollimaks, kui liidu tootmisharule tekitatakse kahju.“; [ME 17]

-1c.	Artiklile 1 lisatakse järgmine lõige: „4a. Käesoleva määruse tähenduses on tooraine konkreetse toote sisend, mis avaldab otsustava tähtsusega mõju selle tootmiskuludele.“; [ME 18]

-1d.

Artiklile 1 lisatakse järgmine lõige:

„4b. Tooraine loetakse struktuurilise moonutusega seotuks, kui selle hind ei moodustu üksnes nõudluse ja pakkumise alusel tegutsevate turujõudude tavapärase toimimise tulemusel. Sellised moonutused tekivad kolmandate riikide sekkumise tulemusena ning hõlmavad muu hulgas ekspordimakse, ekspordipiiranguid ning kahetisi hinnakujundussüsteeme.“; [ME 19]

-1e.

Artikli 2 lõike 7 punkti a teine lõik asendatakse järgmisega:

„Sobiv kolmas turumajanduslik riik valitakse põhjendatud viisil, võttes nõuetekohaselt arvesse valimise ajal kättesaadavaid usaldusväärseid andmeid. Valitud riigil peab olema ka piisaval tasemel sotsiaalsed ja keskkonnastandardid, kusjuures piisava taseme kindlaksmääramisel võetakse aluseks kolmanda riigi poolne mitmepoolsete keskkonnalepingute ja nende protokollide, mille osaline liit mis tahes ajahetkel on, ning Ia lisas loetletud ILO konventsioonide ratifitseerimine ja tulemuslik rakendamine. Arvesse võetakse ka tähtaegu; vajaduse korral kasutatakse sama uurimise aluseks olevat kolmandat turumajanduslikku riiki. “; [ME-d 70 ja 86]

Artikli 4 lõikes 1 asendatakse sissejuhatav osa järgmisega:

„1. Käesolevas määruses tuleb terminit „liidu tootmisharu“ tõlgendada viitavana samasuguste toodete liidu tootjatele tervikuna või nendele tootjatele, kelle ühine toodang moodustab põhiosa nende toodete kogu liidu toodangust, välja arvatud järgmised juhud:“;

1a.

Artikli 5 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Välja arvatud lõikes 6 sätestatud juhud, algatatakse uurimine, tuvastamaks mis tahes väidetava dumpingu olemasolu, määra ja mõju, füüsilise või juriidilise isiku või ühenduse liidu tootmisharu nimel tegutseva iseseisva õigusvõimeta ühingu esitatud kirjaliku kaebuse põhjal. Kaebusi võivad esitada ka liidu tootmisharud ühiselt või mis tahes füüsiline või juriidiline isik või mis tahes enda nimel tegutsev iseseisev õigusvõimeta ühing ja ametiühingud. “; [ME-d 87 ja 90]

1b.

Artiklisse 5 lisatakse järgmine lõige:

„1a. Komisjon hõlbustab dumpinguvastaste juhtumitega seoses mitmekesiste ja killustatud, peamiselt VKEdest koosnevate tööstussektorite juurdepääsu vahendile, kasutades selleks VKEde tugikeskust.

VKEde tugikeskus tõstab teadlikkust vahendist, jagab teavet ja selgitusi juhtumite ning selle kohta, kuidas kaebust esitada ja kuidas esitada paremini tõendeid dumpingu ja kahju tekitamise kohta.

VKEde tugikeskus teeb kättesaadavaks representatiivsuse eesmärgil esitatava statistika ja küsimustiku standardvormid.

Pärast uurimise algatamist teavitab VKEde tugikeskus sellest neid VKEsid ja nende asjaomaseid ühendusi, keda uurimistoimingute alustamine tõenäoliselt mõjutab, ning teavitab neid ka huvitatud isikuna registreerimise tähtaegadest.

VKEde tugikeskus abistab küsimustike täitmisega seotud küsimuste selgitamisel, kusjuures erilist tähelepanu pööratakse VKEde päringutele seoses artikli 5 lõike 6 kohaselt algatatud uurimistega. Tugikeskus aitab vastavalt võimalustele vähendada keelebarjääridest tulenevat koormust.

Kui VKEd esitavad esmapilgul usutavaid tõendeid dumpingu kohta, annab VKEde tugikeskus artikli 14 lõike 6 kohaselt VKEdele teavet asjaomase toote impordiväärtuse ja -mahu muutumise kohta.

Tugikeskus annab ka juhiseid täiendavate mooduste kohta, kuidas võtta ühendust ja pidada sidet ärakuulamismenetluse eest vastutava ametniku ning riiklike tolliasutustega. VKEde tugikeskus teavitab VKEsid ka võimalustest ja tingimustest, mille alusel nad saavad taotleda meetmete läbivaatamist ning dumpinguvastaste tollimaksude tagasimaksmist.“; [ME 20]

1c.	Artikli 5 lõikesse 4 lisatakse järgmine lõik: „Mitmekesiste ja killustatud, peamiselt väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest koosnevate tööstussektorite puhul aitab komisjon nende lävenditeni jõuda VKEde tugikeskuse toetamise kaudu.“; [ME 21]

1d.

Artikli 5 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Kui komisjon otsustab erilistel asjaoludel otsustatakse , eriti kui on tegemist mitmekesiste ja killustatud, valdavalt VKEdest koosnevate tööstussektoritega, algatada uurimine uurimise , ilma et ühenduse liidu tootmisharult või selle nimel oleks saadud kirjalikku kaebust sellise uurimise algatamiseks, toimub see üksnes juhul, kui asja uurimise algatamiseks on piisavalt tõendusmaterjali dumpingu, kahju ja põhjusliku seose kohta, nagu seda on kirjeldatud lõikes 2. “; [ME 22]

1e.

Artikli 6 lõige 9 asendatakse järgmisega:

„9. Artikli 5 lõike 9 alusel algatatud menetluse puhul viiakse uurimine võimaluse korral lõpule ühe aasta üheksa kuu jooksul. Igal juhul tuleb uurimine lõpetada 15 kuu ühe aasta jooksul pärast selle algatamist kas artikli 8 kohaselt tehtud järelduste põhjal, mis on saadud kohustuste võtmisel, või artikli 9 kohaselt tehtud järelduste põhjal, mis on saadud lõplike meetmete võtmisel. Uurimisperioodid ühitatakse võimaluse korral eelarveaastaga, seda eriti mitmekesiste ja killustatud, valdavalt VKEdest koosnevate sektorite puhul.“; [ME 23]

Artiklile 6 lisatakse järgmised lõiked:

„10. Samasuguse toote tootjad tootjatel liidus on kohustatud tegema , välja arvatud liidu väikestel ja mikrotootjatel, palutakse teha koostööd artikli 5 lõike 6 alusel algatatud menetlustes. [ME 24]

10a. Komisjon tagab kõigile huvitatud isikutele parima võimaliku juurdepääsu teabele, võimaldades teabesüsteemi, mille kaudu huvitatud isikuid teavitatakse, kui uurimistoimikutesse lisatakse uut mittekonfidentsiaalset teavet. Mittekonfidentsiaalne teave tehakse kättesaadavaks ka veebipõhise platvormi kaudu. [ME 25]

10b. Komisjon kindlustab huvitatud isikute menetlusõiguste tulemusliku teostamise ning tagab, et menetlusi käsitletakse erapooletult, objektiivselt ning mõistliku aja jooksul, vajaduse korral ärakuulamise eest vastutava ametniku kaudu. [ME 26]

10c. Komisjon väljastab uurimistes kasutatavad küsimustikud huvitatud isikute palvel kõigis liidu ametlikes keeltes. “; [ME 27]

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt.

lõige 1 asendatakse järgmiselt:

„1. Ajutise tollimaksu võib kehtestada, kui menetlus on algatatud kooskõlas artikliga 5, kui sellest on teada antud ja kui huvitatud isikutele on antud piisavad võimalused esitada vastavalt artikli 5 lõikele 10 teavet ja märkusi, kui on tehtud esialgne kinnitav otsus dumpingu ja sellest tulenevalt ühenduse liidu tootmisharule tekitatud kahju kohta ning kui ühenduse liidu huvid nõuavad sellise kahju ärahoidmiseks vajalikku sekkumist. Ajutine tollimaks kehtestatakse kõige varem 60 päeva pärast menetluse algatamist, ent hiljemalt üheksa kuus kuud pärast menetluse algatamist.“; [ME 28]

a)	lõikesse 1 lisatakse järgmine lause: „Ajutist tollimaksu ei kohaldata kahe nädala jooksul pärast teabe saatmist huvitatud isikutele vastavalt artiklile 19a. Sellise teabe andmine ei piira komisjoni võimalusi teha hiljem mis tahes otsuseid.“ [ME 29]

lõige 2 asendatakse järgmisega:

2. „Ajutise dumpinguvastase tollimaksu summa ei ületa ajutiselt kindlaksmääratud dumpingumarginaali. Kui , kuid see peaks olema nimetatud marginaalist väiksem, kui sellisest väiksemast tollimaksust piisab liidu tootmisharule tekitatava kahju kõrvaldamiseks.

Sellist väiksemat tollimaksu ei kohaldata ühelgi järgmistest juhtudest:

eksportivas riigis ei ole on seoses asjaomase tootega tuvastatud struktuurilisi moonutusi tooraineturul, peaks see olema dumpingumarginaalist väiksem juhul, kui selline väiksem tollimaks oleks liidu tootmisharule tehtud kahju kõrvaldamiseks piisav või olulist riigi sekkumist seoses muu hulgas hindade, kulude ja sisenditega, hõlmates näiteks toorainet ja energiat, teadusuuringuid ja tööd, väljundeid, müüki ja investeeringuid, valuutavahetuskurssi ja ausaid kaubanduse finantseerimise tingimusi;

eksportival riigil puuduvad piisaval tasemel sotsiaalsed ja keskkonnastandardid, mille piisava taseme määratlemisel võetakse aluseks mitmepoolsete keskkonnalepingute ja nende protokollide ratifitseerimine ja tõhus täitmine, mille osaline liit on, kolmanda riigi poolt mis tahes ajahetkel, ning I a lisas loetletud ILO konventsioonid;

c)	kaebuse esitaja esindab mitmekesist ja killustatud, valdavalt VKEdest koosnevat tööstussektorit;

d)	uurimise või eraldi subsideerimisvastase uurimisega on vähemalt esialgselt kindlaks tehtud, et eksportiv riik annab eksportivatele asjaomase toote tootjatele üht või enamat subsiidiumi.

Siiski kohaldatakse sellist väiksemat tollimaksu alati, kui eksportivas riigis tuvastatakse seoses asjaomase tootega tooraine turu struktuurilisi moonutusi ning see riik on vähim arenenud riigina Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 978/2012 IV lisa loetelus (*1).

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 978/2012 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 732/2008 kehtetuks tunnistamise kohta “; [ME 30]"

3a.

Artikli 8 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kui on tehtud esialgne kinnitav otsus dumpingu ja kahju olemasolu kohta, võib komisjon pärast erikonsulteerimist nõuandekomiteega heaks kiita eksportija rahuldavad vabatahtlikud kohustused revideerida hindu või lõpetada dumpinguhindadega eksport, tingimusel et need võetavad kohustused on tõhusad, kõrvaldamaks dumpingu kahjulikku mõju. Sellisel juhul ei kohaldata nende kohustuste kehtimise ajal komisjoni artikli 7 lõike 1 kohaselt kehtestatud ajutisi tollimakse või vastavalt olukorrale nõukogu artikli 9 lõike 4 kohaselt kehtestatud lõplikke tollimakse nende äriühingute toodetud asjaomase toote impordi suhtes, mida nimetatakse komisjon otsuses kohustuste heakskiitmise kohta ja selle hilisemates muudatustes. Selliste kohustuste alusel toimuv hinnatõus ei tohi olla suurem, kui dumpingumarginaali kõrvaldamiseks vaja, ning see peaks olema dumpingumarginaalist väiksem, kui sellest piisab liidu tootmisharule tekitatava kahju kõrvaldamiseks, välja arvatud juhul, kui komisjon on ajutisi või lõplikke tollimakse kehtestades otsustanud, et väiksemat tollimaksu ei kohaldata.“; [ME 31]

3b.

Artikli 8 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Isikutelt, kes lubavad kohustuse võtta, nõutakse kohustuse mittekonfidentsiaalse sisulise versiooni esitamist, nõnda et see oleks uurimisega hõlmatud huvitatud isikutele ning Euroopa Parlamendile ja nõukogule kättesaadav. Isikutel palutakse avalikustada võimalikult palju teavet kohustuse sisu ja olemuse kohta, võttes asjakohaselt arvesse konfidentsiaalse teabe kaitset artikli 19 tähenduses. Lisaks konsulteerib komisjon enne iga sellise võetava kohustuse heakskiitmist liidu tootmisharuga kohustuse põhijoonte üle.“; [ME 32]

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt.

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Artikli 5 lõike 9 kohaselt algatatud menetluse puhul loetakse kahju tavaliselt tühiseks, kui asjaomane import on väiksem artikli 5 lõikes 7 sätestatud mahtudest. Kõnealune menetlus lõpetatakse viivitamata, kui on kindlaks tehtud, et dumpingumarginaal on protsentidena ekspordihinnast alla 2 %.“;

lõike 4 viimane lause asendatakse järgmisega:

„Dumpinguvastase tollimaksu summa ei ületa kindlaksmääratud dumpingumarginaali. Kui eksportivas riigis ei ole seoses asjaomase tootega tuvastatud struktuurilisi moonutusi tooraineturul, on see dumpingumarginaalist , kuid see peaks olema nimetatud marginaalist väiksem juhul, kui selline väiksem tollimaks oleks sellisest väiksemast tollimaksust piisab liidu tootmisharule tehtud tekitatava kahju kõrvaldamiseks piisav.

Sellist väiksemat tollimaksu ei kohaldata ühelgi järgmistest juhtudest:

eksportivas riigis tuvastati seoses asjaomase tootega struktuurilisi moonutusi või olulist riigi sekkumist seoses muu hulgas hindade, kulude ja sisenditega, hõlmates näiteks toorainet ja energiat, teadust ja tööd, väljundeid, müüki ja investeeringuid, valuutavahetuskurssi ja ausaid kaubanduse finantseerimise tingimusi;

eksportival riigil puuduvad piisaval tasemel sotsiaalsed ja keskkonnastandardid, mille puhul piisava taseme määratlemisel võetakse aluseks mitmepoolsete keskkonnalepingute ja nende protokollide ratifitseerimine ja tõhus täitmine, mille osaline liit on, kolmanda riigi poolt mis tahes ajahetkel, ning I a lisas loetletud ILO konventsioonid;

c)	kaebuse esitaja esindab mitmekesist ja killustatud, valdavalt VKEdest koosnevat tööstussektorit;

d)	uurimise või eraldi subsideerimisvastase uurimisega on vähemalt ajutiselt kindlaks tehtud, et eksportiv riik annab eksportivatele asjaomase toote tootjatele üht või enamat subsiidiumi.

Artiklit 11 muudetakse järgmiselt.

- a)

lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Aegumise läbivaatamine algatatakse, kui taotlus sisaldab piisavalt tõendeid selle kohta, et meetmete kehtivuse lõppemisega võib tõenäoliselt kaasneda dumpingu ja kahju jätkumine või kordumine. Sellisele tõenäosusele võivad viidata näiteks tõendid dumpingu ja kahju jätkumise kohta või selle kohta, et kahju kõrvaldamine tuleneb osaliselt või tervikuna meetmete olemasolust, või selle kohta, et eksportijate olukord või turutingimused on sellised, et need osutavad edasise kahjustava dumpingu tõenäosusele. Sellisele tõenäosusele võib viidata ka ekspordiriigi pidev sekkumine. “ ; [ME 77/rev]

lõikele 5 lisatakse järgmine lõik:

„Kui meede lõike 2 alusel algatatud uurimise järel aegub, makstakse kõik pärast sellise uurimise algatamist kogutud tollimaksud tagasi tingimusel, et liikmesriigi tolliasutustele esitatakse asjakohane taotlus ja nimetatud asutused teevad seda kooskõlas kehtivate liidu tollivaldkonna õigusaktidega, mis reguleerivad tollimaksude tagasimaksmist ja vähendamist. Nimetatud tagasimaksmisega ei kaasne asjaomastel liikmesriigi tolliasutustel intressikohustust.“ [ME 35]

b)	lõige 9 jäetakse välja.

Artiklit 13 muudetakse järgmiselt.

a)	lõike 3 teine lause asendatakse järgmisega: „Uurimised algatatakse pärast nõuandekomiteega konsulteerimist komisjoni määrusega, millega antakse tolliasutustele ka korraldus nõuda impordi registreerimist artikli 14 lõike 5 kohaselt või nõuda tagatisi.“

lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Importi ei pea artikli 14 lõike 5 kohaselt registreerima ja nende suhtes ei kohaldata meetmeid, kui nendega kauplevad äriühingud, mis on tollimaksust vabastatud. Tollimaksust vabastamise taotlusi, millele on lisatud tõendid, esitatakse uurimise algatamist käsitleva komisjoni määrusega kehtestatud tähtaja jooksul. Kui meetmetest kõrvalehoidmine, protsess või toiming toimub väljaspool liitu, võidakse vabastus anda neile asjaomase toote tootjatele, kelle puhul leitakse, et nad ei ole osalenud käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 määratletud kõrvalehoidmises. Kui meetmetest kõrvalehoidmine, protsess või toiming toimub liidus, võidakse vabastus anda neile importijatele, kes suudavad tõendada, et nad ei ole osalenud käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 määratletud kõrvalehoidmises.“

6a.	Artikli 14 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Käesoleva määruse alusel võib vastu võtta erisätteid, eelkõige päritolureeglite ühismääratluse kohta, nagu see sisaldub määruses (EMÜ) nr 2913/92 , või vastavalt selle artiklile 2 .“; [ME 36]

6b.

Artikli 14 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„ 5. Komisjon võib pärast liikmesriikide õigeaegset teavitamist anda tolliasutustele korralduse võtta kohaseid meetmeid impordi registreerimiseks, et selle impordi suhtes saaks edaspidi alates registreerimise kuupäevast meetmeid kohaldada. Impordi registreerimise nõue kehtestatakse pärast liidu tootmisharu vastavat taotlust, mis sisaldab piisavat tõendusmaterjali, õigustamaks sellist sammu. Impordi registreerimise nõude võib kehtestada ka komisjoni enda algatusel.

Impordi registreerimise nõue kehtestatakse sellise uurimise algatamise kuupäevast, mille puhul liidu tootmisharu kaebus sisaldab registreerimise nõuet ja piisavaid tõendeid sellise meetme põhjendamiseks.

Registreerimine algatatakse määrusega, milles näidatakse selle meetme eesmärk ning vajaduse korral ka võimaliku tulevase kohustuse prognoositav summa. Impordi registreerimise nõue kehtestatakse kõige rohkem üheksaks kuuks.“; [ME 79]

6c.

Artikli 14 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kuu aruande uuritavate toodete ja selliste toodete impordi kohta, mille suhtes kohaldatakse meetmeid, ning käesoleva määruse alusel sisse nõutud tollimaksusummade kohta. Komisjon võib huvitatud isiku konkreetse põhjendatud taotluse korral ja pärast artikli 15 lõikes 2 osutatud komitee sellekohase arvamuse saamist otsustada esitada talle teavet kõnealuste toodete mahu ja impordiväärtuse kohta.“; [ME 75]

6d.

Artiklile 14 lisatakse järgmine lõige:

„7a. „Kui komisjon kavatseb vastu võtta või avaldada dokumente, mille eesmärk on selgitada komisjoni väljakujunenud tavasid seoses käesoleva määruse rakendamisega selle mis tahes osas, konsulteerib komisjon enne vastuvõtmist või avaldamist Euroopa Parlamendi ja nõukoguga, et dokumendi heakskiitmiseks konsensust saavutada. Selliseid menetlusnõudeid rakendatakse nende dokumentide kõikide hilisemate muudatuste puhul. Kõik need dokumendid peavad olema alati täielikus kooskõlas käesoleva määruse sätetega. Ühegi sellise dokumendiga ei saa laiendada komisjoni kaalutlusõigust meetmete vastuvõtmisel, nagu on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus.“; [ME 39]

Artikli 17 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Juhul kui liidu tootjaid, eksportijaid, importijaid, kes enda nõusolekul uurimises koostööd teevad, või tooteliike või tehinguid on palju, võib uurimine piirduda mõistliku hulga isikute, toodete või tehingutega, kasutades valiku ajal kättesaadava teabe põhjal statistiliselt õigeid valimeid, või suurima tüüpilise toodangu-, müügi- või ekspordimahuga, mida on nende käsutuses oleva aja jooksul võimalik uurida. Kui tegu on mitmekesiste ja killustatud, valdavalt VKEdest koosnevate tööstussektoritega, tuleks isikute lõplikul valikult võtta võimalusel arvesse nende osakaalu asjaomases sektoris. “; [ME 40]

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 19a

Teave ajutiste meetmete kohta

1. Liidu tootjad, importijad ja eksportijad, neid esindavad ühendused ning eksportivate riikide esindajad võivad taotleda teavet ajutiste tollimaksude kavandatava kehtestamise kohta. Sellise teabe taotlus esitatakse kirjalikult algatamisotsuses määratud tähtaja jooksul. Sellist teavet antakse nimetatud isikutele vähemalt kaks nädalat enne artikli 7 lõikes 1 nimetatud ajutiste tollimaksude kehtestamise tähtaega. Selline teave sisaldab:

a)	ettepanekukohaste tollimaksude kokkuvõtet üksnes teavitamise eesmärgil ning

b)	dumpingumarginaali ja liidu tootmisharule tehtud kahju kõrvaldamiseks piisava marginaali arvutamise üksikasju, võttes nõuetekohaselt arvesse artiklis 19 sisalduvate konfidentsiaalsuskohustuste järgimise vajadust. Teabe saajail on kolm tööpäeva aega esitada märkusi arvutuste täpsuse kohta. [ME 41]

2. Juhtudel, kui ei ole kavatsust ajutisi tollimakse kehtestada, vaid jätkata uurimist, teavitatakse huvitatud isikuid kaks nädalat enne artikli 7 lõikes 1 nimetatud ajutiste tollimaksude kehtestamise tähtaega tollimaksude mittekehtestamisest.“;

Artikli 21 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Et ametiasutustel oleks kindel alus kõikide seisukohtade ja kogu teabe arvessevõtmiseks selle üle otsustamisel, kas meetmete kehtestamine on liidu huvides või mitte, võivad liidu tootjad, importijad ja neid esindavad ühendused, kasutajate esindajad ja tarbijaid esindavad organisatsioonid dumpinguvastast tollimaksu käsitleva uurimise algatamise teates näidatud tähtaja jooksul endast teatada ja komisjonile teavet anda. Teave või selle kokkuvõte tehakse kättesaadavaks teistele käesolevas artiklis nimetatud isikutele ja neil on õigus sellele vastata.“ [ME 42]

9a.	Artiklisse 22 lisatakse järgmine lõige: „1a. Niipea kui kõik liikmesriigid on ratifitseerinud uue ILO konventsiooni, ajakohastab komisjon sellele vastavalt I a lisa, järgides menetlust, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 290.“; [ME 43]

9b.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 22a

Aruanne

1. Selleks et hõlbustada Euroopa Parlamendil ja nõukogul järelevalve teostamist määruse rakendamise üle, esitab komisjon, võttes asjakohaselt arvesse konfidentsiaalse teabe kaitset artikli 19 tähenduses, Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruande käesoleva määruse kohaldamise ja rakendamise kohta, mis on osa komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu dialoogist kaubanduse kaitsevahendite teemal. Aruanne sisaldab teavet ajutiste ja lõplike meetmete rakendamise kohta, uurimiste lõpetamise kohta ilma meetmeteta, kohustuste, uurimiste taasalustamise, läbivaatamiste ja kontrollkäikude kohta ning nende erinevate organite tegevuse kohta, kes vastutavad käesoleva määruse rakendamise järelevalve eest ning sellest tulenevate kohustuste täitmise eest. Samuti hõlmab aruanne kaubanduse kaitsevahendite kasutamist kolmandate riikide poolt liidu vastu, teavet meetmete kehtestamisest mõjutatud liidu tööstusharu kulude katmise kohta ning kehtestatud meetmete vastu esitatud kaebuste kohta. Aruanne hõlmab ka komisjoni kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku ja VKEde tugikeskuse tegevust seoses käesoleva määruse rakendamisega.

2. Euroopa Parlament võib kuu aja jooksul alates sellest, kui komisjon on aruande esitanud, kutsuda komisjoni oma vastutava komisjoni erikoosolekule esitama ja selgitama käesoleva määruse rakendamisega seotud mis tahes probleeme. Aruande kohta võib vastu võtta ka resolutsiooni.

3. Hiljemalt kuus kuud pärast aruande esitamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule teeb komisjon aruande avalikuks.“; [ME 44]

9c.

Lisatakse järgmine lisa:

„Ia lisa

Artiklites 7, 8 ja 9 osutatud ILO konventsioonid

Sunniviisilise või kohustusliku töö konventsioon, nr 29 (1930)

Ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse konventsioon, nr 87 (1948)

Organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse kaitse konventsioon, nr 98 (1949)

Konventsioon mees- ja naistöötajate võrdse tasustamise kohta võrdväärse töö eest, nr 100 (1951)

Sunniviisilise töö kaotamise konventsioon, nr 105 (1957)

Konventsioon, mis käsitleb kutsealal ja muus töövaldkonnas diskrimineerimise keelustamist, nr 111 (1958)

Konventsioon, mis käsitleb vanuse alammäära tööle lubamisel, nr 138 (1973)

Lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamise konventsioon, nr 182 (1999).“; [ME 45]

Artikkel 2

Määrust (EÜ) nr 597/2009 muudetakse järgmiselt.

-1.	Pealkiri asendatakse järgmiselt: „Nõukogu 11. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 597/2009 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse Liidu liikmed.“; [ME 46]

-1a.

Lisatakse järgmine põhjendus:

„(9a)

Liidus on tasakaalustavad subsiidiumid vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 üldjuhul keelatud. Seepärast moonutavad kolmandate riikide makstavad tasakaalustavad subsiidiumid kaubandust eriti tugevalt. Komisjoni poolt lubatava riigiabi suurus on aja jooksul pidevalt vähenenud. Seega ei tohiks subsiidiumidevastase vahendi raames väiksema tollimaksu reeglit subsideerimisega tegelevatest riikidest lähtuva impordi suhtes enam kohaldada.“; [ME 47]

-1b.

Artikli 1 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Dumpingutoodete kasutamist seoses liikmesriigi mandrilava või majandusvööndi uurimisega või selle loodusvarade kasutamisega käsitletakse käesoleva määruse kohaselt impordina ja sellele kehtestatakse vastavalt tollimaks, kui liidu tootmisharule tekitatakse kahju.“; [ME 48]

Artikli 9 lõikes 1 asendatakse sissejuhatav osa järgmisega:

1a.

Artikli 10 lõikes 1 asendatakse esimene lõik järgmisega:

„1. Välja arvatud lõikes 8 sätestatud juhud, algatatakse uurimine, tuvastamaks mis tahes väidetava subsiidiumi olemasolu, määra ja mõju, ühenduse liidu tootmisharu nimel tegutseva füüsilise või juriidilise isiku või iseseisva õigusvõimeta ühingu esitatud kirjaliku kaebuse põhjal. Kaebusi võivad esitada ka liidu tootmisharud ühiselt või mis tahes füüsiline või juriidiline isik või mis tahes enda nimel tegutsev iseseisev õigusvõimeta ühing ja ametiühingud.“; [ME 91]

1b.	Artikli 10 lõikele 6 lisatakse järgmine lõik: „Peamiselt väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest (VKEd) koosnevate mitmekesiste ja killustunud tööstussektorite korral aitab komisjon jõuda nende võrdlusalusteni VKEde tugikeskuse toetamise kaudu.“; [ME 94]

1c.

Artikli 10 lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8. Kui komisjon otsustab erilistel asjaoludel, eriti kui on tegemist mitmekesiste ja killustatud, valdavalt VKEdest koosnevate tööstussektoritega, algatada uurimise, ilma et liidu tootmisharult või selle nimel oleks saadud kirjalikku kaebust sellise uurimise algatamiseks, toimub see üksnes juhul, kui asja uurimise algatamiseks on piisavalt tõendusmaterjali tasakaalustatavate subsiidiumide olemasolu, kahju ja põhjusliku seose kohta, nagu seda on kirjeldatud lõikes 2.“; [ME 49]

1d.

Artikli 11 lõige 9 asendatakse järgmisega:

„9. Artikli 10 lõike 11 alusel algatatud menetluse puhul viiakse uurimine võimaluse korral lõpule ühe kuu vähem kui üheksa kuu jooksul. Igal juhul tuleb uurimine lõpetada 13 10 kuu jooksul pärast selle algatamist kas artikli 13 kohaselt tehtud järelduste põhjal, mis on saadud kohustuste võtmisel, või artikli 15 kohaselt tehtud järelduste põhjal, mis on saadud lõplike meetmete võtmisel. Uurimisperioodid ühitatakse võimaluse korral eelarveaastaga, seda eriti mitmekesiste ja killustatud, valdavalt VKEdest koosnevate sektorite puhul.“; [ME 51]

Artiklile 11 lisatakse järgmised lõiked:

„11. Samasuguse toote tootjad tootjatelt liidus on kohustatud tegema välja arvatud liidus asuvad väike- ja mikroettevõtjatest tootjad, nõutakse koostööd artikli 10 lõike 8 alusel algatatud menetlustes. [ME 50]

11a. Komisjon hõlbustab subsiidiumidevastastes asjades mitmekesiste ja killustatud, peamiselt VKEdest koosnevate tööstussektorite juurdepääsu vahendile, kasutades selleks VKEde tugikeskust.

VKEde tugikeskus tõstab teadlikkust vahendist, jagab asjades teavet ja selgitusi, selgitab, kuidas kaebust esitada ja kuidas esitada paremini tõendeid tasakaalustavate subsiidiumide ja kahju tekitamise kohta. VKEde tugikeskus teeb kättesaadavaks representatiivsuse eesmärgil esitatava statistika ja küsimustiku standardvormid.

VKEde tugikeskus abistab küsimustike täitmisega seotud küsimuste selgitamisel, kusjuures erilist tähelepanu pööratakse VKEde päringutele seoses artikli 10 lõike 8 kohaselt algatatud uurimistega. Tugikeskus aitab vastavalt võimalustele vähendada keelebarjääridest tulenevat koormust.

Kui VKEd esitavad esmapilgul usutavaid tõendeid tasakaalustavate subsiidiumide kohta, annab VKEde tugikeskus artikli 24 lõike 6 kohaselt VKEdele teavet asjaomase toote impordiväärtuse ja -mahu muutumise kohta.

Tugikeskus annab ka juhiseid täiendavate mooduste kohta, kuidas võtta ühendust ja pidada sidet ärakuulamismenetluse eest vastutava ametniku ning riiklike tolliasutustega. Samuti teavitab VKEde tugikeskus VKEsid võimalustest ja tingimustest, mille alusel nad saavad taotleda meetmete läbivaatamist ning tasakaalustavate tollimaksude tagasimaksmist. [ME 52]

11b. Komisjon tagab kõigile huvitatud isikutele parima võimaliku juurdepääsu teabele, võimaldades teabesüsteemi, mille kaudu huvitatud isikuid teavitatakse, kui uurimistoimikutesse lisatakse uut mittekonfidentsiaalset teavet. Mittekonfidentsiaalne teave tehakse kättesaadavaks ka veebipõhise platvormi kaudu. [ME 53]

11c. Komisjon kindlustab huvitatud isikute menetlusõiguste tulemusliku teostamise ning tagab, et menetlusi käsitletakse erapooletult, objektiivselt ning mõistliku aja jooksul, vajaduse korral ärakuulamise eest vastutava ametniku kaudu. [ME 54]

11d. Komisjon väljastab uurimistes kasutatavad küsimustikud huvitatud isikute palvel kõigis liidu ametlikes keeltes. “; [ME 55]

Artikli 12 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

-a)	teine lõik asendatakse järgmisega: „Ajutised tollimaksud kehtestatakse kõige varem 60 päeva pärast menetluse algatamist, ent hiljemalt üheksa kuus kuud pärast menetluse algatamist.“; [ME 56]

a)	kolmas lõik asendatakse järgmisega: „Ajutise tasakaalustava tollimaksu summa ei ületa esialgselt tuvastatud tasakaalustavate subsiidiumide kogusummat.“

b)	lõppu lisatakse järgmine lõik: „Ajutist tollimaksu ei kohaldata kahe nädala jooksul pärast teabe saatmist huvitatud isikutele vastavalt artiklile 29a. Sellise teabe andmine ei piira komisjoni võimalusi teha hiljem mis tahes otsuseid.“ [ME 57]

3a.

Artikli 13 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kui esialgne kinnitav otsus subsideerimise ja kahju olemasolu kohta on tehtud, võib komisjon heaks kiita heastavad vabatahtlikud kohustused, mille järgi:

a)	päritolu- ja/või ekspordiriik nõustub lõpetama või piirama subsiidiumi või võtma teisi meetmeid selle mõju suhtes, või

b)	mis tahes eksportija võtab endale kohustuse korrigeerida oma hindu või lõpetada kõnealusesse piirkonda eksport, mille eest saadakse tasakaalustatavaid subsiidiume, nii et komisjon pärast erikonsulteerimist nõuandekomiteega veendub on kindlaks teinud , et subsiidiumide kahjustav mõju on kõrvaldatud.

Sellisel juhul ei kohaldata nende kohustuste kehtimise ajal komisjoni poolt artikli 12 lõike 3 kohaselt kehtestatud ajutisi tollimakse või nõukogu poolt artikli 15 lõike 1 kohaselt kehtestatud lõplikke tollimakse nende äriühingute toodetud asjaomase toote impordi suhtes, mida nimetatakse komisjon kohustuste heakskiitmise otsuses ja niisuguse otsuse kõikides hilisemates muudatustes.

Subsiidiumivastaste menetluste raamistikus selliste kohustuste alusel toimuv hinnatõus ei tohi olla suurem, kui subsiidiumi mahu kõrvaldamiseks vaja, ning see peaks olema tasakaalustatavate subsiidiumide summast väiksem, kui sellest piisab ühenduse tootmisharule tekitatava kahju kõrvaldamiseks kokku lepitud hindadele ei kohaldata väiksema tollimaksu reeglit .“; [ME 58]

3b.

Artikli 13 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Pooltelt, kes teevad ettepaneku võtta kohustus, nõutakse kohustuse mittekonfidentsiaalse sisulise versiooni esitamist, nõnda et see oleks uurimise huvitatud pooltele ning Euroopa Parlamendile ja nõukogule kättesaadav. Pooltel palutakse avalikustada võimalikult palju teavet kohustuse sisu ja olemuse kohta, võttes asjakohaselt arvesse konfidentsiaalse teabe kaitset artikli 29 tähenduses. Lisaks konsulteerib komisjon enne iga sellise võetava kohustuse heakskiitmist liidu tootmisharuga kohustuse põhijoonte üle.“; [ME 59]

4.	Artikli 14 lõige 5 asendatakse järgmisega: „5. Tasakaalustavate subsiidiumide summat loetakse olevat de minimis, kui see on alla 1 % väärtusest, välja arvatud arenguriikidest lähtuva impordi uurimiste puhul, kui de minimis künniseks on 2 % väärtusest.“;

5.	Artikli 15 lõike 1 viimane lõik asendatakse järgmisega: „Tasakaalustava tollimaksu summa ei ületa tuvastatud tasakaalustavate subsiidiumide summat.“;

Artiklit 22 muudetakse järgmiselt.

a)	lõikele 1 lisatakse järgmine lõik: „Kui meede artikli 18 alusel algatatud uurimise järel aegub, makstakse tagasi kõik pärast sellise uurimise algatamist kogutud tollimaksud. Tagasimakseid tuleb taotleda riiklikelt tolliasutustelt kooskõlas liidu asjakohaste tollialaste õigusaktidega.“ [ME 60]

b)	lõige 6 jäetakse välja.

Artiklit 23 muudetakse järgmiselt.

a)	lõike 4 teises lauses asendatakse sõnad „võib anda“ sõnaga „antakse“.

b)	lõike 6 teine lõik asendatakse järgmisega: „Kui meetmetest kõrvalehoidmine, protsess või toiming toimub väljaspool liitu, võidakse vabastus anda neile asjaomase toote tootjatele, kelle puhul leitakse, et nad ei ole osalenud käesoleva artikli lõikes 3 määratletud kõrvalehoidmises.“;

c)	lõike 6 kolmas lõik asendatakse järgmisega: „Kui meetmetest kõrvalehoidmine, protsess või toiming toimub liidus, võidakse vabastus anda neile importijatele, kes suudavad tõendada, et nad ei ole osalenud käesoleva artikli lõikes 3 määratletud kõrvalehoidmises.“;

7a.	Artikli 24 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Käesoleva määruse alusel võib vastu võtta erisätteid, eelkõige päritolureeglite ühismääratluse kohta, nagu see sisaldub määruses (EMÜ) nr 2913/92 , või vastavalt selle artiklile 2 .“; [ME 61]

7b.

Artikli 24 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Komisjon võib pärast liikmesriikide õigeaegset teavitamist anda tolliasutustele korralduse võtta impordi registreerimiseks kohaseid meetmeid, et selle impordi suhtes saaks edaspidi alates registreerimise kuupäevast meetmeid kohaldada.

Impordi registreerimise nõue kehtestatakse pärast liidu tootmisharu vastavat taotlust, mis sisaldab piisavat tõendusmaterjali, õigustamaks sellist sammu. Impordi registreerimise nõude võib kehtestada ka komisjoni enda algatusel.

7c.

Artikli 24 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Liikmesriigid esitavad komisjonile igakuiselt aruande uurimisaluste toodete ja selliste toodete impordi kohta, mille suhtes kehtivad meetmed, ning käesoleva määruse alusel sisse nõutud tollimaksusummade kohta. Komisjon võib huvitatud isiku konkreetse põhjendatud taotluse korral ja pärast artikli 25 lõikes 2 osutatud komitee sellekohase arvamuse saamist otsustada esitada talle teavet kõnealuste toodete mahu ja impordiväärtuse kohta.“; [ME 76]

7d.

Artiklile 24 lisatakse järgmine lõige:

„7a. „Kui komisjon kavatseb vastu võtta või avaldada dokumente, mille eesmärk on selgitada komisjoni väljakujunenud tavasid seoses käesoleva määruse rakendamisega selle mis tahes osas, konsulteerib komisjon enne vastuvõtmist või avaldamist Euroopa Parlamendi ja nõukoguga, et dokumendi heakskiitmiseks konsensust saavutada. Selliseid menetlusnõudeid rakendatakse nende dokumentide kõikide hilisemate muudatuste korral. Kõik need dokumendid peavad olema alati täielikus kooskõlas käesoleva määruse sätetega. Ühegi sellise dokumendiga ei saa laiendada komisjoni kaalutlusõigust meetmete vastuvõtmisel, nagu on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus.“; [ME 64]

Artikli 27 lõike 1 esimene lõik lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kui uurimises koostööd tegevate liidu tootjate, eksportijate, või importijate, või tooteliikide või tehingute arv on liiga suur, võib uurimine piirduda järgmisega :

a)	põhjendatud hulga poolte, toodete või tehingutega, kasutades valiku ajal kättesaadava teabe põhjal statistiliselt õigeid valimeid; või

b)	suurima tüüpilise toodangu-, müügi- või ekspordimahuga, mida on nende käsutuses oleva aja jooksul võimalik uurida.

Kui tegu on mitmekesiste ja killustatud, valdavalt VKEdest koosnevate tööstussektoritega, tuleks poolte lõplikul valikul võtta võimalusel arvesse nende osakaalu asjaomases sektoris. “; [ME 65]

Artikli 29 järele lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 29b

Teave ajutiste meetmete kohta

1. Liidu tootjad, importijad ja eksportijad, neid esindavad ühendused ning päritolu- ja/või ekspordiriigi esindajad võivad taotleda teavet ajutiste tollimaksude kavandatava kehtestamise kohta. Sellise teabe taotlus esitatakse kirjalikult algatamisotsuses määratud tähtaja jooksul. Sellist teavet antakse nimetatud isikutele vähemalt kaks nädalat enne artikli 12 lõikes 1 nimetatud ajutiste tollimaksude kehtestamise tähtaega.

Selline teave sisaldab:

a)	ettepanekukohaste tollimaksude kokkuvõtet üksnes teavitamise eesmärgil ning

b)	subsiidiumi marginaali ja liidu tootmisharule tehtud kahju kõrvaldamiseks piisava marginaali arvutamise üksikasju, võttes nõuetekohaselt arvesse artiklis 29 sisalduvate konfidentsiaalsuskohustuste järgimise vajadust. Teabe saajail on kolm tööpäeva aega esitada märkusi arvutuste täpsuse kohta.

2. Juhtudel, kui ei ole kavatsust ajutisi tollimakse kehtestada, vaid jätkata uurimist, teavitatakse huvitatud isikuid kaks nädalat enne artikli 12 lõikes 1 nimetatud ajutiste tollimaksude kehtestamise tähtaega tollimaksude mittekehtestamisest.“ [ME 66]

10.

Artikli 31 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Et ametiasutustel oleks kindel alus kõikide seisukohtade ja kogu teabe arvessevõtmiseks selle üle otsustamisel, kas meetmete kehtestamine on liidu huvides või mitte, võivad liidu tootjad, importijad ja neid esindavad ühendused, kasutajate esindajad ja tarbijaid esindavad organisatsioonid tasakaalustamist käsitleva uurimise algatamise teates näidatud tähtaja jooksul endast teatada ja komisjonile teavet anda. Info või selle kokkuvõte tehakse kättesaadavaks teistele käesolevas lõikes nimetatud pooltele ja neil on õigus sellele vastata.“ [ME 67]

10a.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 33a

Aruanne

3. Hiljemalt kuus kuud pärast aruande esitamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule teeb komisjon aruande avalikuks.“; [ME 68]

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus konsolideeritakse määrusega (EÜ) nr 1225/2009 ja määrusega (EÜ) nr 597/2009 hiljemalt … (*2) . [ME 69]

Artikkel 4

Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi uurimiste suhtes, mille kohta on pärast käesoleva määruse jõustumist avaldatud Euroopa Liidu Teatajas algatamisteade kas määruse (EÜ) nr 597/2009 artikli 10 lõike 11 või määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 5 lõike 9 alusel.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seisukoht.

(2) Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT L 343, 22.12.2009, lk 51).

(3) Nõukogu 11. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 597/2009 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT L 188, 18.7.2009, lk 93).

(*2) Kolm kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/952

P7_TA(2014)0421

Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirjad ja rahastamine ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist (COM(2012)0499 – C7-0288/2012 – 2012/0237(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/94)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0499),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 224, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0288/2012),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 7. veebruari 2013. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 13. veebruari 2013. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse Regioonide Komitee 31. jaanuari 2013. aasta arvamust (3),

—	võttes arvesse oma 6. aprilli 2011. aasta resolutsiooni Euroopa tasandi erakondi reguleerivaid määrusi ja erakondade rahastamise eeskirju käsitleva määruse (EÜ) nr 2004/2003 kohaldamise kohta (4),

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 5. märtsi 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja õiguskomisjoni arvamusi (A7-0140/2013),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 67, 7.3.2013, lk 1.

(2) ELT C 133, 9.5.2013, lk 90.

(3) ELT C 62, 2.3.2013, lk 77

(4) ELT C 296 E, 2.10.2012, lk 46.

P7_TC1-COD(2012)0237

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL, Euratom) nr 1141/2014) lõplikule kujule).

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/953

P7_TA(2014)0422

Euroopa tasandi erakondade rahastamine ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 seoses Euroopa tasandi erakondade rahastamisega (COM(2012)0712 – C7-0393/2012 – 2012/0336(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/95)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0712),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 322 ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0393/2012),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse kontrollikoja 7. veebruari 2013. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 31. märtsi 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ning põhiseaduskomisjoni arvamust (A7-0200/2013),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, Euroopa Kontrollikojale ja liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 67, 7.3.2013, lk 1.

P7_TC1-COD(2012)0336

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL, Euratom) nr 1142/2014) lõplikule kujule).

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/954

P7_TA(2014)0423

Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavad finantseeskirjad ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (COM(2013)0639 – C7-0303/2013 – 2013/0313(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/96)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0639),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 322 ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0303/2013),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse kontrollikoja 3. detsembri 2013. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 28. märtsi 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0108/2014),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavalduse;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, Euroopa Kontrollikojale ja liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 4, 8.1.2014, lk 1.

P7_TC1-COD(2013)0313

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr …/2014, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL, Euratom) nr 547/2014) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Ühisavaldus ühisettevõtete eelarve täitmisele eraldi heakskiidu andmise kohta vastavalt finantsmääruse artiklile 209

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon lepivad kokku, et selleks, et ühisettevõtted saaksid lihtsustatud finantseeskirjadest (mis on paremini kohandatud nende avaliku ja erasektori partnerluse iseloomuga) kasu, tuleks need asutada finantsmääruse artikli 209 alusel.

Siiski lepivad nad kokku ka alljärgnevas.

—

Pidades silmas ühisettevõtete eripära ja praegust staatust ning selleks, et tagada seitsmenda raamprogrammi järjepidevus, peaks ühisettevõtete puhul jätkuvalt kohaldama eelarve täitmisele eraldi heakskiidu andmist Euroopa Parlamendi poolt nõukogu soovituse põhjal. Seetõttu kehtestatakse programmi Horisont 2020 raames asutatavate ühisettevõtete asutamisaktides konkreetsed erandid finantsmääruse artiklist 209. Nimetatud erandid osutavad eelarve täitmisele eraldi heakskiidu andmisele ja hõlmavad mis tahes täiendavaid vajalikke kohandusi.

—

Selleks et võimaldada ühisettevõtetel uude finantsraamistikku sisse viidud lihtsustustest kohe kasu saada, on vaja, et jõustuks komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus, milles käsitletakse näidisfinantsmäärust asutustele, mis põhinevad avaliku ja erasektori partnerlusel, kooskõlas finantsmääruse artikliga 209.

Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad teadmiseks, et komisjon:

—	tagab, et ühisettevõtete finantseeskirjad sisaldavad erandeid näidisfinantsmäärusest asutustele, mis põhinevad avaliku ja erasektori partnerlusel, et kajastada eelarve täitmisele eraldi heakskiidu andmise sätestamist alusaktides, millega asutatakse ühisettevõtteid;

—	kavatseb esitada tulevikus finantsmääruse läbivaatamisel ettepaneku asjakohaste muudatuste tegemiseks finantsmääruse artiklis 209 ja artikli 60 lõikes 7.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/956

P7_TA(2014)0424

Meretranspordist pärit süsinikdioksiidiheide ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse meretranspordist pärit süsinikdioksiidiheite seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (COM(2013)0480 – C7-0201/2013 – 2013/0224(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/97)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0480),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0201/2013),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16. oktoobri 2013. aasta arvamust (1),

—	olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi (A7-0080/2014),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 67, 6.3.2014, lk 170.

P7_TC1-COD(2013)0224

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014, milles käsitletakse meretranspordist pärit süsinikdioksiidiheite kasvuhoonegaaside heite seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 [ME 1]

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Kliima- ja energiapaketiga (4), milles kutsutakse kõiki majandussektoreid, sealhulgas rahvusvahelist merelaevandust, üles aitama kaasa selles esitatud heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamisele, antakse selge volitus: „Kui 31. detsembriks 2011. aastaks ei ole liikmesriigid heaks kiitnud rahvusvahelist lepingut, mis kaasaks rahvusvahelisest meretranspordist tekkivad heitkogused lepingu heitkoguste vähendamise eesmärkidesse Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) raames, või kui ühendus ei ole ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames sellist lepingut heaks kiitnud, peaks komisjon tegema ettepaneku kaasata rahvusvahelisest meretranspordist tekkivad heitkogused ühtlustatud korra kohaselt ühenduse heitkoguste vähendamise kohustusse, et ettepanekus sisalduv õigusakt jõustuks 2013. aastaks. Selline ettepanek peaks piirama kahjulikku mõju ühenduse konkurentsivõimele, võttes arvesse võimalikku kasu keskkonnale.“

(1a)	Meretransport mõjutab süsinikdioksiidi (CO2) heitest ja muudest heidetest, sealhulgas lämmastikoksiidid (NOx), vääveloksiidid (SOx), metaan (CH4), tahked osakesed (PM) ja must süsinik (BC), tulenevalt ülemaailmset kliimat ja õhukvaliteeti. [ME 2]

(1b)

Rahvusvaheline merelaevandus jääb ainsaks transpordiliigiks, mida ei ole võetud liidu kohustusse vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Käesoleva määruse ettepanekuga kaasneva mõjuhinnangu kohaselt kasvas liiduga seotud rahvusvahelise laevanduse CO2-heide ajavahemikus 1990. aastast kuni 2007. aastani 48 %. [ME 3]

(1c)

Arvestades asjaolu, et meretranspordi muu mõju kohta ülemaailmsele kliimale kui CO2-heide on üha rohkem teadusandmeid, tuleks seda mõju käesoleva määruse raames korrapäraselt hinnata. Oma hinnangute alusel ja Euroopa Parlamendi 14. septembri 2011. aasta resolutsiooni muude kui süsinikdioksiidiga seotud kliimat mõjutavate inimtekkeliste heidete probleemi tervikliku käsitluse kohta arvesse võttes peaks komisjon analüüsima kõnealuste heidete vähendamise eesmärgil poliitikale ja meetmetele avalduvat mõju. [ME 4]

(1d)

Komisjon peaks võtma ka meetmeid, et käsitleda muid tegevusi, millega kaasnevad kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heited, mida käesolev määrus ei hõlma, st külmutusagensite kasutamist kalalaevadel ning kütuseaurusid, mis tekivad kütuste ja puistlasti peale ja mahalaadimisel (nt lenduvad orgaanilised ühendid ja tahked osakesed). [ME 5]

(1e)

Komisjoni 28. märtsi 2011. aasta valges raamatus „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava ning konkurentsivõimeline ja ressursitõhus transpordisüsteem“ nõutakse meretranspordi tekitatavate heitkoguste vähendamist 2050. aastaks 40 % (võimaluse korral 50 %) võrreldes 2005. aasta tasemega, nimelt põhimõtete „kasutaja maksab“ ja „saastaja maksab“ kohaldamise abil. [ME 6]

(1f)

Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2011. aasta resolutsioonis Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava ning konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi kohta nõutakse kogu liidu laevanduses CO2-heite ja muu reostuse vähendamist 30 % võrra, millele aitavad kaasa Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) energiatõhususe indeksi (EEDI) ja laevade energiatõhususe juhtimiskava (SEEMP) alased kokkulepped. [ME 7]

(2)

2011. aasta juulis võttis IMO vastu tehnilised ja töökorralduslikud meetmed, eelkõige EEDI uute laevade suhtes ja SEEMP, millega küll vähendatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste eeldatavat kasvu, kuid millest üksi ei piisa rahvusvahelisest laevandusest pärit kasvuhoonegaaside absoluutse heitkoguse vähendamiseks sellisel määral, et see aitaks saavutada ülemaailmset eesmärki, mille kohaselt globaalne soojenemine ei tohi ületada 2 oC.

(3)

Vastavalt IMO andmetele saaks laevade energiakulu ja CO2-heidet töökorralduslike meetmete ja olemasolevate tehnoloogiliste vahendite rakendamisega vähendada kuni 75 % 25–75 % võrra. Suurt osa kõnealustest meetmetest võib pidada kulutõhusaks kulutõhusateks ja sellisteks , mis võivad kokkuvõttes avaldada sektorile positiivset mõju, sest väiksem kütusekulu kompenseerib kõik tegevuse ümberkorraldamise või investeeringutega seotud kulud. [ME 8]

(4)

Parim võimalus vähendada laevanduse süsinikdioksiidi heidet liidu tasandil on jätkuvalt niisuguse turupõhise meetme (täpsemalt heitkoguste maksustamise või lõivu) rakendamine, millega nõutakse laevade kütusekulul põhineva CO2 heitkoguste kasvuhoonegaaside heite seire, aruandluse ja kontrolli süsteemi loomine, mis oleks loomist. Andmete kogumine sellise heite kohta on esimene samm mitmeetapilisest lähenemisviisist – mis on põhjendatud sellise heite vähendamise vajadusega meretranspordist pärit heite lisamisel lisamiseks liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustusse. Avalikkuse juurdepääs heitkoguste andmetele aitaks kõrvaldada turutõkkeid, mis takistavad paljude kuludele negatiivse mõjuga meetmete võtmist, mis vähendaksid selle sektori heidet. [ME 9]

(5)

Kasvuhoonegaaside heidet ja kütusekulu vähendavate meetmete vastuvõtmist takistavad turutõkked, näiteks puuduv usaldusväärne teave laevade kütusesäästlikkuse või nende moderniseerimiseks kasutatavate tehnoloogiliste vahendite kohta, puuduvad rahastamisvõimalused laevade tõhususse investeerimiseks ning huvide lahknevus, st laevade tõhususse investeerimine ei tooks kasu laevaomanikele, kuna kütuse eest maksavad laevaoperaatorid.

(6)

Sidusrühmadega konsulteerimise ja rahvusvaheliste partneritega peetud arutelude tulemustest nähtub, et meretranspordist pärit heite lisamisel ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustusse tuleb tegutseda järk-järgult, luues esimese sammuna usaldusväärse seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi meretranspordist pärit CO2 kasvuhoonegaaside heitkoguste jaoks ning määrates võttes hiljem vastavate heitkoguste hinnad kasutusele uued poliitikavahendid (nimelt heitkoguste hindade või lõivu määramine) . Selliselt tegutsemine aitab teha olulisi edusamme rahvusvahelisel tasandil, et leppida kokku kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkides ning lisameetmetes, mis aitaksid kõnealuseid eesmärke saavutada võimalikult väikeste kuludega. [ME 10]

(7)

ELi seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi kasutuselevõtmine vähendab eeldatavalt heitkoguseid praeguste suundumuste jätkumise stsenaariumiga võrreldes eeldatavalt kuni 2 % ning aitab 2030. aastaks vähendada kulusid netosummas kokku kuni 1,2 miljardit eurot, kuna see võib aidata kõrvaldada turutõkkeid, eelkõige laevade tõhusust käsitleva teabe puudumisega seotud turutõkkeid. Kõnealune transpordikulude vähenemine peaks soodustama rahvusvahelist kaubandust. Lisaks eeldab igasuguse liidu tasandil või üle maailma kohaldatava turupõhise või muu, „saastaja maksab“ põhimõttele parema aluse loova meetme või tõhususnõude rakendamine usaldusväärset seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi. Laevandussektori rahvusvahelise olemuse tõttu oleks ülemaailmselt kooskõlastatud tegutsemine eelistatud ja kõige mõjusam meetod rahvusvahelisest meretranspordist pärit heite vähendamiseks. Samuti võimaldab see saada usaldusväärseid andmeid, mille põhjal määrata heitkoguste vähendamise täpsed eesmärgid ning hinnata meretranspordi panust vähese CO2-heitega majanduse saavutamisse. [ME 11]

(8)

Seire alla peaksid kuuluma kõik liidu sisereisid, kõik viimasest liiduvälisest sadamast esimesse liidu sadamasse saabuvad reisid ning kõik liidu sadamast esimesse liiduvälisesse sadamasse väljuvad reisid. Samuti peaks seire hõlmama liidu sadamates, kaasa arvatud kai ääres seismise või sadamas liikumise ajal tekkivat CO2-heidet kasvuhoonegaaside heidet , eriti juhul, kui sellise heite vähendamiseks või ärahoidmiseks on olemas erimeetmed ja alternatiivsed tehnoloogiad, nagu kai ääres seisvate laevade elektrivõrku ühendamise taristud . Kõnealuseid eeskirju tuleks kohaldada võrdselt kõigi laevade suhtes nende lipust olenemata. [ME 12]

(8a)

Võttes arvesse geograafilist kohaldamisala ja sellega kaasnevat vajadust jälgida kasvuhoonegaaside heidet väljaspool liikmesriikide territooriumi ning kaasata kõikjal maailmas paiknevad laevandusettevõtjad, peaks komisjon teavitama kolmandaid riike seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemist varakult ja asjakohasel viisil, et leida sellele võimalikult suur rahvusvaheline tunnustus. [ME 13]

(9)

Kavandatud seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteem tuleks kehtestada määruse vormis, võttes arvesse koostatud sätete keerukat ja äärmiselt tehnilist iseloomu ning vajadust, et kogu liidus kohaldatavad ühtsed eeskirjad vastaksid meretranspordi rahvusvahelisele iseloomule, arvestades et liikmesriikide sadamaid külastab eeldatavalt suur hulk laevu, samuti selleks, et hõlbustada süsteemi rakendamist kogu liidus.

(10)

Liidu usaldusväärne laevapõhise seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteem peaks põhinema liidu sadamatesse saabuvatel ja sealt väljuvatel reisidel tarbitud kütusest tekkinud heitkoguste arvutamisel või tegelike heitkoguste täpsel aruandlusel , sest laevade kütusepaakide suure mahutavuse tõttu ei saa kütuse müügiandmete põhjal nimetatud konkreetse perioodi kütusekulu täpselt hinnata. [ME 14]

(11)

Liidu seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteem peaks hõlmama ka kliimaga seotud olulist muud teavet, mis võimaldab teha kindlaks laevade tõhusust või täiendavalt analüüsida heitkoguste tekke põhjuseid. Selline ulatus viib , viia liidu seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi kontrollisüsteem kooskõlla ka rahvusvaheliste algatustega, mille eesmärk on kehtestada olemasolevatele laevadele tõhususnõuded, mis hõlmaksid ka töökorralduslikke meetmeid, ning aitab aidata kõrvaldada teabe puudumisega seotud turutõkked. [ME 15]

(12)

Selleks et vähendada laevaomanike ja operaatorite, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate halduskoormust ning optimeerida seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi kasu ja kulude vahekorda viisil, mis võimaldaks süsteemiga siiski hõlmata valdavat osa meretranspordist pärit kasvuhoonegaaside heitest, tuleks seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi eeskirju kohaldada ainult suurte heitkoguste tekitajatele. Üksikasjaliku objektiivse analüüsi põhjal, mis hõlmas liidu sadamatesse saabuvate ja sealt väljuvate laevade suurust ja heitkoguseid, valiti alampiiriks kogumahutavus 5 000. Laevad kogumahutavusega üle 5 000 moodustavad ligikaudu 55 % liidu sadamaid külastavatest laevadest ja tekitavad umbes 90 % sellega seotud heitest. Selle mittediskrimineeriva alampiiriga tagataks, et kõige olulisemad heitetekitajad on süsteemiga hõlmatud. Madalam alampiir tekitaks suurema halduskoormuse, kõrgema alampiiri tõttu aga oleks hõlmatud vähem heitkoguseid, mis vähendaks süsteemi keskkonnaalast tõhusust.

(13)	Laevaomanike ja operaatorite halduskoormuse täiendavaks vähendamiseks tuleks seire-eeskirjades keskenduda CO2-le, mis on selgelt kõige olulisem meretranspordil tekkiv kasvuhoonegaas ja moodustab kuni 98 % kõnealuse sektori kasvuhoonegaaside koguheitest. [ME 17]

(14)

Eeskirjades tuleks arvestada praeguste nõuete ja teabega, mis on laevade pardal juba olemas. Seetõttu tuleks anda laevaomanikele võimalus valida üks järgmisest neljast seiremeetodist: kütusemahuti saatelehtede kasutamine, punkri kütusepaagi kontroll, asjaomaste põlemisprotsesside voolumõõturid või heitkoguste otsene mõõtmine. Tehtud valik tuleks dokumenteerida laevapõhises seirekavas, milles esitatakse ka täpsemad üksikasjad valitud meetodi kohaldamise kohta.

(15)

Iga ettevõtjat, kes vastutab mereveoga tegeleva laeva eest kogu aruandeperioodil, tuleks lugeda vastutavaks kõigi asjaomase aruandeperioodiga seotud seire- ja aruandlusnõuete täitmise eest. See hõlmab ka rahuldavalt kontrollitud seirearuande esitamist. Omandi ülemineku korral vastutab uus omanik ainult nende seire- ja aruandluskohustuste täitmise eest, mis on seotud selle aruandeperioodiga, mille jooksul toimus omandi üleminek. Kõnealuste kohustuste täitmise lihtsustamiseks peaks uus omanik saama viimase seirekava ning vajaduse korral nõuetele vastavuse tunnistuse koopia. Omandi üleminekuga peaks kaasnema ka seirekava muutmine, et uus laevaomanik saaks ise sobiva seiremeetodi valida.

(16)

Muud kasvuhoonegaasid, kliimat mõjutavad ained ja õhusaasteained peaksid praeguses etapis ELi seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemist välja jääma, et ei tekiks kohustust paigaldada ebapiisava usaldusväärsusega ja vähe turustatavaid mõõteseadmeid, mis võiks takistada ELi seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi rakendamist kontrollisüsteem kujutab endast võimalust tagada laevandussektori reguleerimine sidusalt muude sektoritega . [ME 18]

(16a)

MARPOLi konventsioonis on nähtud ette EEDI kohustuslik kohaldamine uute laevade suhtes ja SEEMP kasutamine kogu maailma laevastiku puhul. [ME 19]

(17)

Laevaomanike ja operaatorite halduskoormuse vähendamiseks tuleks aruandlust ja aruannetes esitatud teabe avaldamist korraldada aastapõhiselt. Heitkoguste, kütusekulu ja tõhususega seotud teabe avaldamise piiramine aasta keskmiste ja koondnäitajatega peaks lahendama ka konfidentsiaalsusega seotud probleemid. Komisjonile esitatud andmed tuleks siduda statistikaga sellisel määral, et andmed oleksid kasutatavad Euroopa statistika arendamise, koostamise ja levitamise eesmärgil vastavalt komisjoni otsusele 2012/504/EL (5).

(18)

Akrediteeritud tõendajate tehtav kontroll peaks tagama, et seirekavad ja heitearuanded vastavad tegelikkusele ning on kooskõlas käesolevas määruses esitatud nõuetega. Seetõttu on vaja kehtestada tõendajatele pädevusnõuded, mis võimaldavad neil käesoleva määruse alusel viia läbi tõendamistoiminguid. Kontrolli lihtsustava olulise elemendina peaksid tõendajad kontrollima andmete usaldusväärsust, võrreldes aruannetes esitatud andmeid laeva jälgimisandmetel ja omadustel põhinevate hinnanguliste andmetega. Selliseid hinnanguid võib koostada komisjon. Tõendajad peaksid olema sõltumatud ja pädevad füüsilised või juriidilised isikud, kelle on akrediteerinud riiklikud akrediteerimisasutused, mis on asutatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 765/2008 (6). [ME 20]

(19)	Tõendaja väljastatud nõuetele vastavuse tunnistust tuleks hoida laeva pardal, et tõendada seire-, aruandlus- ja kontrollikohustuste täitmist. Tõendajad peaksid kõnealuste tunnistuste väljastamisest komisjonile teatama.

(20)	Meresõiduohutusega seotud sarnaste ülesannete täitmisel saadud kogemustest lähtuvalt peaks Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA) komisjoni teatavate ülesannete täitmisel toetama.

(21)

Käesoleva määruse nõuete täitmata jätmine peaks kaasa tooma sanktsioonid. Seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemiga seotud kohustuste täitmine tuleks tagada olemasolevate vahenditega, mis on kehtestatud seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/21/EÜ (7) ning direktiiviga 2009/16/EÜ (8), ning samuti teabega nõuetele vastavuse tunnistuste väljastamise kohta. Komisjon peaks lisama laeva seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemile vastavust kinnitava tunnistuse direktiivi 2009/16/EÜ artikli 13 lõikes 1 osutatud tõendite ja dokumentide loendisse.

(22)

Direktiiviga 2009/16/EÜ nähakse ette laevade kinnipidamine juhul, kui nende pardal puuduvad kohustuslikud tõendid. Kui laev ei ole seire- ja aruandluskohustusi täitnud rohkem kui ühe aruandeperioodi jooksul, on siiski asjakohane näha ette võimalus laev välja saata. Nimetatud võimalust tuleks kohaldada selliselt, et olukorda oleks võimalik mõistliku aja jooksul parandada.

(23)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 (9) tuleks muuta, et kehtestada liikmesriikidele käesoleva määruse kohased nõuded meretranspordist pärit CO2-heite seire ja aruandluse kohta.

(24)

ELi seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteem peaks olema ülemaailmse seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi rakendamisel eeskujuks. Ülemaailmne seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteem oleks eelistatav, kuna see oleks suurema kohaldamisala tõttu tõhusam. Sellega seoses peaks komisjon jagama IMO ja muude asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega korrapäraselt asjakohast teavet käesoleva määruse rakendamise kohta ning IMO-le tuleks esitada asjakohaseid avaldusi. Kui ülemaailmse seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi vastuvõtmises jõutakse kokkuleppele, peaks komisjon ELi seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi läbi vaatama eesmärgiga viia see ülemaailmse süsteemiga kooskõlla.

(25)

Et kasutada ära parimaid tavasid ja teaduslikke tõendeid, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, mis on seotud laevade CO2-heite kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse teatud tehniliste aspektide läbivaatamisega või heitearuannete kontrolli ja tõendajate akrediteerimise eeskirjade täpsustamisega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. [ME 21]

(26)

Komisjonile tuleks anda rakendamisvolitused tagamaks, et heitkoguste ja kliimaga seotud muu olulise teabe komisjonile ja seotud liikmesriikidele sidusaks esitamiseks kasutatavate automaatsüsteemide ja elektrooniliste standardvormide kasutamise tingimused oleksid ühtsed. Osutatud vajalikke rakendamisvolitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 182/2011 (10). [ME 22]

(27)

Kavandatud meetme eesmärki, nimelt laevade CO2-heite kasvuhoonegaaside heite seiret, aruandlust ja kontrolli kui esimest sammu nimetatud heite järkjärgulisel vähendamisel ja komisjoni valges raamatus „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava“ seatud eesmärkide saavutamisel , ei ole meretranspordi rahvusvahelise olemuse tõttu võimalik piisaval määral saavutada liikmesriikide iseseisva tegevusega ning seega on seda meetme ulatuse ja mõju tõttu parem teha ELi tasandil. EL võib võtta meetmeid Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. [ME 23]

(28)	Seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi kehtestamise eeskirjad peaksid olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ (11) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (12).

(29)	Käesolev määrus peaks jõustuma 1. juulil 2015. aastal, et jätta liikmesriikidele ja asjaomastele sidusrühmadele piisavalt aega määruse tõhusaks kohaldamiseks vajalike meetmete võtmiseks enne esimese aruandeperioodi algust 1. jaanuaril 2018. aastal,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse liikmesriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse sadamatesse saabuvatelt, seal viibivatelt või sealt lahkuvatelt laevadelt pärit süsinikdioksiidi (CO2) kasvuhoonegaaside heitkoguste ja kliimaga seotud muu olulise teabe täpse seire, aruandluse ja kontrolli eeskirjad eesmärgiga edendada meretranspordist pärit CO2-heite kasvuhoonegaaside heite kulutõhusat vähendamist. [ME 24]

Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse laevade suhtes, mille kogumahutavus on üle 5 000, seoses heitkogustega, mis tekivad nende reisidel viimasena külastatud sadamast liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse sadamasse, liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast sadamast järgmisena külastatavasse sadamasse ja nende viibimisel liikmesriigi jurisdiktsiooni all olevates sadamates.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata sõjalaevade, mereväe abilaevade, kalapüügi- või -töötlemislaevade, lihtsa ehitusega puidust laevade, mehaanilise jõuajamita laevade ega valitsusasutuste laevade suhtes, mida kasutatakse mittekaubanduslikel eesmärkidel. [ME 26]

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„heide“ – CO2 eraldumine atmosfääri artiklis 2 osutatud laevadelt;

b)	„külastatav sadam“ – sadam, kus laev peatub kauba lastimiseks või lossimiseks või reisijate pealevõtmiseks või maale laskmiseks, välja arvatud üksnes kütuse tankimise, varude täiendamise ja/või meeskonna vahetamise eesmärgil tehtavad peatused;

c)	„ettevõtja“ – artiklis 2 osutatud laeva omanik või mis tahes muu isik, näiteks juht või laevapereta prahtija, kes on võtnud laevaomanikult üle vastutuse laeva käitamise eest;

d)	„kogumahutavus“ – kogumahutavus, mis arvutatakse vastavalt 1969. aasta rahvusvahelise laevade mõõtmise konventsiooni 1. I lisas esitatud mahutavuse mõõtmise eeskirjadele;

e)	„tõendaja“ – kontrolli teostav õigussubjekt, kelle riiklik akrediteerimisasutus on akrediteerinud vastavalt määrusele (EÜ) nr 765/2008 ning käesolevale määrusele , või laevade tekitatava heite modelleerimissüsteemi eest vastutav amet ; [ME 28]

f)	„kontrollimine“ – tõendaja tegevus, millega ta hindab ettevõtja esitatud dokumentide vastavust käesolevast määrusest tulenevatele nõuetele;

„kliimaga seotud muu oluline teave“ – teave laevade kütusekulu, transporditöö ja energiatõhususega seotud teave, kütusekuluga seotud kasvuhoonegaaside heite , läbitud vahemaa, kai ääres seismisel elektrivõrku ühendamise võimaluste ja energiatõhususe kohta, mis võimaldab analüüsida heitkoguste suundumusi ja hinnata laevade tulemusnäitajaid näidata laevanduse tulemuslikkust ; [ME 29]

h)	„heitekoefitsient“ – kasvuhoonegaasi keskmine heitemäär võrreldes lähtevoo tegevusandmetega, eeldades täielikku oksüdeerumist põlemisel ja täielikku muundumist kõigi teiste keemiliste reaktsioonide puhul;

„mõõtemääramatus“ – parameeter, mis on seoses sellise koguse määramistulemusega, mis iseloomustab teatud kogusele mõistlikult omistatavate väärtuste dispersiooni, kaasa arvatud nii süstemaatiliste kui ka juhuslike tegurite mõju, ja mida väljendatakse protsentides ning mis kajastab keskmise väärtuse ümbruses olevat usaldusvahemikku ja mis hõlmab 95 % saadud väärtustest, kusjuures võetakse arvesse asümmeetrilist väärtuste jaotust;

j)	„konservatiivne“ – kindlaks määratud valik eeldusi, mille ülesanne on vältida aastaheite alahindamist või tonnkilomeetrite ülehindamist või läbitud vahemaa või veetud kaubakoguse ülehindamist; [ME 30]

k)	„CO2 tonn“ – süsinikdioksiidi tonn; [ME 31]

l)	„aruandeperiood“ – üks kalendriaasta, mille jooksul tuleb heitkoguseid jälgida ja koostada nende kohta aruanne;

la)	„kai ääres seisev laev“ – laev, mis on kindlalt kinnitatud või ankrus liidu sadamas lasti pealevõtmiseks või mahalaadimiseks või reisijate majutamiseks, sh ajal, mil laeva ei lastita; [ME 32]

lb)	„jääklass“ – laevale ametiasutuse või ametiasutuse tunnustatud organisatsiooni poolt antud tähis, mis näitab, et laev on projekteeritud navigeerimiseks merejää tingimustes. [ME 33]

II PEATÜKK

SEIRE JA ARUANDLUS

1. OSA

SEIRE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED JA MEETODID

Artikkel 4

Seire ja aruandluse ühispõhimõtted

1. Ettevõtjad peavad iga laeva puhul arvet kalendriaasta aruandeperioodi jooksul igas kõikides liikmesriigi jurisdiktsiooni all olevas sadamas olevates sadamates ning kõikide liikmesriigi jurisdiktsiooni all olevast sadamast alanud või seal lõppenud reisi reiside jooksul tarbitud kütuse koguse ja liigi kohta ning esitavad sellekohase aruande vastavalt lõigetele 2–6. [ME 34]

2. Seire ja aruandlus peavad olema täielikud ning hõlmama kõiki kütuste põletamise tagajärjel nii laeva merel kui ka kai ääres viibimise ajal tekkinud CO2 heitkoguseid. Ettevõtjad rakendavad sobivaid meetmeid, et vältida andmelünkade tekkimist aruandeperioodil. [ME 35]

3. Seire ja aruandlus peavad olema järjepidevad ja ajas võrreldavad. Ettevõtjad kasutavad samu seiremeetodeid ja andmekogumeid, mille muudatused ja mille suhtes tehtavad erandid tõendaja heaks kiidab.

4. Ettevõtjad koguvad, säilitavad, koostavad, analüüsivad ja dokumenteerivad seireandmeid, sealhulgas kasutatud eeldusi, võrdlusaluseid, heitekoefitsiente ja tegevusandmeid, läbipaistval viisil, mis võimaldab tõendajal heitkoguste leidmiseks kasutatud menetlust korrata.

5. Ettevõtjad tagavad, et heitkoguste määramisel ei esine süstemaatilist või teadlikku ebatäpsust. Ebatäpsuste põhjused tuleb kindlaks teha ja kõrvaldada.

6. Ettevõtjad tagavad mõistlikkuse piires seire- ja aruandekohustuse alla kuuluvate heiteandmete terviklikkuse.

6a. Ettevõtjad arvestavad seires ja aruandluses kooskõlas artikliga 13 koostatud kontrolliaruannetes sisalduvaid soovitusi. [ME 36]

Artikkel 5

Meretranspordi heitkoguste seire ja aruandluse meetodid

1. Artikli 4 lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamisel teevad ettevõtjad kõigi endale kuuluvate laevade puhul, mille kogumahutavus on üle 5 000, kindlaks heitkogused ja kliimaga seotud muud andmed vastavalt ühele I lisas esitatud meetodile.

1a. Kui lepitakse kokku rahvusvahelistes meetmetes meretranspordist pärit kasvuhoonegaaside heite jälgimiseks, vaatab komisjon I lisas sätestatud meetodid läbi ning talle antakse volitused võtta vastu artikli 24 kohaseid delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad vajaduse korral kõnealuse lisa muutmist, et täpsustada asjaomaste põlemisprotsesside voolumõõturite kasutamist ja heitkoguste otsest mõõtmist. [ME 38]

2. OSA

SEIREKAVA

Artikkel 6

Seirekava sisu ja esitamine

1. Ettevõtjad esitavad 31. augustiks 2017 tõendajatele seirekava, milles on märgitud iga üle 5 000-se kogumahutavusega laeva heitkoguste ja kliimaga seotud muude andmete muu olulise teabe seireks ja aruandluseks valitud meetod. [ME 39 – järjepidevuse huvides kohandatud vastavalt rakendusala reguleerivale artikli 2 lõikele 1]

2. Erandina lõikest 1 esitab ettevõtja tõendajale seirekava selliste laevade kohta, mis kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse esimest korda alates 1. jaanuarist 2018. aastal, ilma liigse viivituseta ja mitte hiljem kui kaks kuud pärast seda, kui laev on külastanud esimest liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvat sadamat.

3. Lõikes 1 osutatud seirekava koosneb konkreetsel laeval kasutatavat seiremeetodit kajastavast täielikust ja läbipaistvast dokumentatsioonist ning sisaldab vähemalt järgmisi üksikasju:

a)	laeva identifitseerimisandmed ja liik, sealhulgas laeva nimi, registreerimisnumber Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) juures, registreerimis- või kodusadam , laeva jääklass ning laevaomaniku nimi; [ME 40]

b)	ettevõtja nimi ning kontaktisiku aadress, telefon, faksinumber ja e-posti aadress;

järgmiste laeva pardal olevate heiteallikate (näiteks peajõuseade, abijõuseade, katlad ja inertgaasi generaator ning kasutatud kütuseliigid) ja nendega seotud kütuseliikide kirjeldus:

i)	peajõuseade (peajõuseadmed)

ii)	abijõuseade (abijõuseadmed)

iii)	katel (katlad)

iv)	inertgaasi generaator (inertgaasi generaatorid) ; [ME 41]

d)	seireaasta seireperioodi jooksul heiteallikate loendi uuendamiseks ning laeva heitkoguste seire ja aruandluse täielikkuse tagamiseks kasutatud menetluste, süsteemide ja vastutusalade kirjeldus; [ME 42]

e)	reiside loendi täielikkuse jälgimiseks kasutatud menetluste kirjeldus;

laeva kütusekulu jälgimiseks kasutatud menetluste kirjeldus, sealhulgas:

i)	I lisas sätestatud meetodite hulgast valitud meetod iga heiteallika kütusekulu arvutamiseks, sealhulgas kasutatud mõõteseadmete kirjeldus (vajaduse korral);

ii)	pardale võetud ja paakides oleva kütuse koguse mõõtmiseks kasutatud menetlused, kasutatud mõõteriistade kirjeldus ning vajaduse korral meetodid mõõtmisega seotud teabe registreerimiseks, otsimiseks, edastamiseks ja säilitamiseks;

iii)	tiheduse määramiseks valitud meetod (vajaduse korral);

iv)	menetlus, millega tagatakse, et kütusemõõtmiste summaarne mõõtemääramatus on kooskõlas käesoleva määruse nõuetega, viidates võimaluse korral riikide seadustele, kliendilepingute sätetele või kütusetarnijate täpsusstandarditele;

g)	iga kütuseliigi puhul kasutatav heitekoefitsient või alternatiivkütuste puhul kasutatavad heitekoefitsiendi määramise meetodid, sealhulgas proovivõtu- ja analüüsimeetodid, kasutatavad laborid (ja vajaduse korral nende kinnitatud akrediteering vastavalt standardile ISO 17025);

iga reisi tegevusandmete määramiseks kasutatavate menetluste kirjeldus, sealhulgas:

i)	reisi jooksul läbitud vahemaa määramiseks ja registreerimiseks kasutatud meetodid, vastutusalad ja andmeallikad;

ii)	veetud lasti või reisijate arvu määramiseks ja registreerimiseks kasutatud meetodid, vastutusalad, valemid ja andmeallikad; [ME 43]

iii)	lähte- ja sihtsadama vahel merel veedetud aja määramiseks ja registreerimiseks kasutatud meetodid, vastutusalad, valemid ja andmeallikad;

ha)	jääoludes navigeerimise korral läbitud vahemaa ja aja määramiseks ja registreerimiseks kasutatud meetodid, vastutusalad, valemid ja andmeallikad; [ME 44]

i)	andmelünkade täitmiseks kasutatavate asendusandmete määramise meetodi kirjeldus;

j)	seirekava viimase muutmise kuupäev. [ME 45]

ja)	läbivaatusdokument, milles jäädvustatakse kõik läbivaatuse üksikasjad. [ME 46]

4. Ettevõtjad kasutavad standardseid seirekavavorme. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 24 vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks lõikes 1 osutatud seirekavade vormide koostamise tehnilised eeskirjad. määratakse kindlaks rakendusaktidega. Komisjon võtab nimetatud rakendusaktid vastu käesoleva määruse artikli 25 lõikes 2 osutatud korra kohaselt Need vormid on võimalikult lihtsad ja ei põhjusta ebavajalikku bürokraatiat . [ME 47]

Artikkel 7

Seirekava muutmine

Ettevõtjad kontrollivad regulaarselt, kas laeva seirekava vastab laeva liigi ja talitluse eripäradele ning kas seiremeetodit on võimalik täiustada.

Ettevõtja muudab seirekava kõigil järgmistel punktides a–e sätestatud juhtudel . Seirekava muudetakse vaid nimetatud juhtude tagajärjel tekkinud konkreetsete muutuste korral : [ME 48]

a)	laevaomaniku vahetumine või nõuetele vastavuse tunnistuse omaniku või lipu vahetumine ; [ME 49]

b)	seirekavaga veel hõlmamata uute heiteallikate või uut liiki kütuste kasutamise tõttu tekkivad uued heitkogused;

c)	andmete kättesaadavuse muutumine uut tüüpi mõõteseadmete, proovivõtu- või analüüsimeetodite tõttu või muudel põhjustel, mis toob kaasa suurema täpsuse heitkoguste määramisel;

d)	varem kasutatud seiremeetodiga saadud andmed osutuvad valeks;

e)	seirekava ei vasta käesoleva määruse nõuetele ning tõendaja nõuab ettevõtjalt kava muutmist.

Ettevõtjad teatavad tõendajatele liigse viivituseta kõigist seirekava muutmise ettepanekutest.

Tõendaja hindab kõiki seirekava olulisi muudatusi.

3. OSA

HEITKOGUSTE JA MUU OLULISE TEABE SEIRE

Artikkel 8

Tegevuse seire aruandeperioodil

1. Alates 1. jaanuarist 2018 mõõdavad ettevõtjad vastavalt artikli 13 lõikele 1 heakskiidetud seirekava alusel iga laeva heitkoguseid üksikreiside ja aasta lõikes, kasutades I lisa B osas sätestatud meetodite hulgast valitud sobivat meetodit ning arvutades heitkogused vastavalt I lisa A osale.

1a. Seire võib peatada perioodideks, mil laev on kaasatud hädaolukordadesse, sealhulgas päästeoperatsioonidesse. [ME 50]

Artikkel 9

Seire üksikreiside lõikes

Ettevõtjad koguvad artikli 13 lõike 1 kohaselt heaks kiidetud seirekava alusel iga laeva ning liikmesriigi jurisdiktsiooni all olevas sadamas lõppeva või sealt algava iga reisi kohta vastavalt I lisa A osale ja II lisale järgmisi andmeid:

a)	lähtesadam ja sihtsadam koos väljumise ja saabumise kuupäeva ja kellaajaga;

b)	iga liiki kütuse tarbitud kogus ja heitekoefitsient summaarselt ning eraldi heite kontrollipiirkondades ja väljaspool neid kasutatud kütuse kohta; [ME 51]

c)	CO2 heitkogus;

d)	läbitud vahemaa;

e)	merel viibitud aeg;

f)	veetud last; [ME 53]

fa)	energiatõhusus, nagu on kindlaks määratud II lisas; [ME 54]

g)	transporditöö maht. [ME 55]

ga)	niisuguste perioodide alguse ja lõpu kuupäev ja kellaaeg, mil seire oli peatatud hädaolukordadest, näiteks päästeoperatsioonidest tulenevalt, koos nende kirjeldusega; [ME 56]

Süvamere laevanduse korral, mis hõlmab mitut liidu sadamat, tuleks Euroopat hõlmavaid reisi suundi lugeda üheks reisiks. [ME 57]

Erandina esimesest lõigust on üksikreiside lõikes teostatava heitkoguste seire kohustusest vabastatud laevad, mis tegutsevad eranditult käesoleva määruse reguleerimisalas ja teostavad päevas mitmeid reise. [ME 58]

Artikkel 10

Seire aasta lõikes

Ettevõtja kogub artikli 13 lõike 1 kohaselt heaks kiidetud seirekava alusel iga laeva ning iga kalendriaasta kohta vastavalt I lisa A osale ja II lisale järgmisi näitajaid:

a)	iga liiki kütuse tarbitud kogus ja heitekoefitsient summaarselt ning eraldi heite kontrollipiirkondades ja väljaspool neid kasutatud kütuse kohta;

b)	summaarne CO2 heitkogus;

c)	liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate sadamate vahel toimunud kõigi reiside summaarne CO2 heitkogus;

d)	liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatest sadamatest alanud kõigi reiside summaarne CO2 heitkogus;

e)	liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates sadamates lõppenud kõigi reiside summaarne CO2 heitkogus;

f)	liikmesriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvates sadamates kai ääres viibimisel tekkinud CO2 heitkogus;

g)	läbitud vahemaa kokku;

h)	merel ja kai ääres viibitud aeg kokku;

i)	transporditöö maht kokku;

j)	keskmine energiatõhusus. [ME 59]

4. OSA

ARUANDLUS

Artikkel 11

Heitearuande sisu

1. Alates 2019. aastast esitavad ettevõtjad iga aasta 30. aprilliks komisjonile ja asjaomase lipuriigi ametiasutustele aruande kõigi nende vastutusel olevate laevade kogu aruandeperioodi heitkoguste ja kliimaga seotud muu teabe kohta. Tõendaja peab olema aruannet kontrollinud ja selle rahuldavaks tunnistanud vastavalt artiklis 14 osutatud nõuetele.

2. Laeva omaniku vahetumise korral peab uus ettevõtja tagama, et kõik tema vastutusel olevad laevad vastavad käesoleva määruse nõuetele kogu selle aruandeperioodi vältel, mille ajal vastutus asjaomase laeva eest temale üle läheb.

3. Ettevõtjad esitavad lõikes 1 osutatud heitearuandes järgmise teabe:

laeva ja ettevõtja identifitseerimisandmed, sealhulgas:

i)	laeva nimi;

ii)	IMO registreerimisnumber;

iii)	registreerimis- või kodusadam;

iiia)

laeva jääklass; [ME 60]

iv)	laeva sertifitseeritud tehniline tõhusus ( , mida väljendatakse energiatõhususe indeks indeksiga (EEDI) või , laeva tüübist oleneva vajaduse korral näitaja hinnanguline väärtus (EIV) vastavalt IMO resolutsioonile MEPC.215 (63)); [ME 61]

v)	laevaomaniku nimi;

vi)	laevaomaniku aadress ja peamine tegevuskoht;

vii)	ettevõtja nimi (kui ei ole laevaomanik);

viii)

ettevõtja aadress (kui ei ole laevaomanik) ja peamine tegevuskoht;

ix)	kontaktisiku aadress, telefon, faksinumber ja e-posti aadress; [ME 62]

b)	teave kasutatud seiremeetodi ja sellega seotud mõõtemääramatuse kohta;

c)	artikli 10 kohaselt kogutud aastased seirenäitajad;

ca)	üksikasjalik teave perioodide kohta, mil seire oli peatatud hädaolukordadest ja päästeoperatsioonidest tulenevalt. [ME 63]

Artikkel 12

Heitearuande vorm

1. Artiklis 11 osutatud heitearuanne esitatakse automaatsüsteemide ja täielike andmevahetusvormingute, sealhulgas elektrooniliste vormide abil.

2. Andmevahetusvormingute, sealhulgas lõikes 1 osutatud elektrooniliste vormide koostamise tehnilised eeskirjad määratakse kindlaks rakendusaktidega. Komisjon võtab nimetatud rakendusaktid vastu käesoleva määruse artikli 25 lõikes 2 osutatud korra kohaselt.

III PEATÜKK

KONTROLL JA AKREDITEERIMINE

Artikkel 13

Kontrollitegevuse ulatus ja kontrolliaruanne

1. Tõendaja hindab artiklis 6 osutatud seirekava vastavust artiklites 6 ja 7 sätestatud nõuetele. Kui tõendaja hinnang sisaldab soovitusi, mida tuleb seirekavas arvesse võtta, vaatab asjaomane ettevõtja seirekava enne aruandeperioodi algust läbi.

2. Tõendaja hindab heitearuande vastavust artiklites 8–11 ning I ja II lisas sätestatud nõuetele.

3. Eelkõige tagab tõendaja, et heitearuandes esitatud heitkogused ja kliimaga seotud muu oluline teave on kindlaks määratud vastavalt artiklitele 8, 9 ja 10 ning artiklis 6 osutatud seirekavale. Samuti tagab tõendaja, et aruannetes avaldatud heitkogused ja kliimaga seotud muu oluline teave on kooskõlas I ja II lisa kohaselt muude allikate põhjal arvutatud andmetega. [ME 64]

4. Kui tõendaja järeldab hinnangus oma parimate teadmiste kohaselt, et heitearuanne ei sisalda olulist väärkajastamist ega vigu, väljastab tõendaja kontrolliaruande. Kontrolliaruandes kirjeldatakse kõiki tõendaja tehtud tööga seotud üksikasju.

5. Kui hinnangus järeldatakse, et heitearuanne sisaldab olulist väärkajastamist, vigu, vasturääkivusi või see ei vasta artiklite 11 ja 14 ning I lisa nõuetele, teatab tõendaja sellest aegsasti ettevõtjale ning palub tal esitada läbivaadatud aruande. Ettevõtja kõrvaldab kõik talle teatavaks tehtud mittevastavused ja vasturääkivused, et võimaldada kontrolli lõpetamist õigel ajal. Tõendaja märgib oma kontrolliaruandes, kas ettevõtja on kontrolli käigus mittevastavused kõrvaldanud.

5a. Kui tõendaja on tuvastanud ettevõtja heitkoguste seires ja aruandluses valdkondi, mida on vaja parandada, sealhulgas seoses seire ja aruandluse täpsuse ja tõhususega, lisab ta tõendamisaruandesse parandussoovitused. [ME 65]

Artikkel 14

Tõendajate üldised kohustused ja tööpõhimõtted

1. Tõendaja on asjaomase laeva omanikust või operaatorist sõltumatu ning teeb käesoleva määruse kohaselt nõutavaid toiminguid avalikes huvides. Seetõttu ei tohi tõendaja ega sama õigussubjekti ükski muu allüksus olla ettevõtja ega laevaoperaator, laevandusettevõtte omanik ega nende omandis ning tõendajal ei tohi olla ettevõtjaga suhteid, mis võivad mõjutada tema sõltumatust ja erapooletust.

2. Artiklis 11 osutatud heitearuande ning ettevõtja kasutatud seiremeetodite kontrollimisel hindab tõendaja seiresüsteemide ja esitatud andmete ning heitkogustega seotud teabe kindlust, usaldusväärsust ja täpsust, pöörates eelkõige tähelepanu järgmisele:

a)	kütusekulu omistamine käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvatele reisidele;

b)	esitatud andmed kütusekulu kohta ning nendega seotud mõõtmised ja arvutused;

c)	heitekoefitsientide valik ja kasutamine;

d)	summaarse heitkoguse määramiseks kasutatud arvutused;

e)	energiatõhususe määramiseks kasutatud arvutused.

3. Tõendaja võtab artikli 11 kohaselt esitatud aruanded kontrollimisele üksnes juhul, kui usaldusväärsete andmete ja teabe põhjal on võimalik heitkogused suure kindlusega kindlaks määrata ning täidetud on järgmised nõuded:

a)	esitatud andmed on kooskõlas laeva jälgimisandmetel ja omadustel (näiteks paigaldatud jõuseadme võimsus) põhinevate hinnanguliste andmetega;

b)	esitatud andmed ei sisalda vasturääkivusi, eriti kui aastas igale laevale ostetud kütuse kogust võrreldakse käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvatel reisidel kulunud summaarse kütusekogusega;

c)	andmed on kogutud vastavalt kohaldatavatele eeskirjadele;

d)	asjaomased laevadokumendid on täielikud ja järjepidevad.

Artikkel 15

Kontrollimenetlused

1. Tõendaja teeb kindlaks seire ja aruandlusega seotud võimalikud riskid, võrreldes aruandes esitatud heitkoguseid laeva jälgimisandmetel ja omadustel, näiteks paigaldatud jõuseadme võimsusel põhinevate hinnanguliste andmetega. Oluliste kõrvalekallete leidmise korral teeb tõendaja täiendavaid analüüse. [ME 66]

2. Tõendaja teeb kindlaks arvutusetappidega seotud võimalikud riskid, vaadates läbi kõik kasutatud andmeallikad ja meetodid.

3. Tõendaja võtab kasutatud seiremeetodite täpsust silmas pidades arvesse kõiki tõhusaid riskikontrollimeetodeid, mida ettevõtja on rakendanud mõõtemääramatuse vähendamiseks.

4. Ettevõtja annab tõendajale lisateavet, mis võimaldab viimasel kontrolli teostada. Tõendaja võib kontrolli käigus teha kohapealseid kontrollkäike, et teha kindlaks esitatud andmete ja teabe usaldusväärsus.

5. Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 24, et täpsustada käesolevas määruses osutatud kontrollitegevuse eeskirju ning tõendajate akrediteerimise meetodeid. Nimetatud delegeeritud õigusaktid põhinevad artiklis 14 sätestatud kontrollipõhimõtetel ning asjaomastel rahvusvaheliselt heaks kiidetud standarditel.

Artikkel 16

Tõendajate akrediteerimine

1. Seirekavasid ja heitearuandeid hindavale ning artiklites 13 ja 17 osutatud kontrolli- ja nõuetele vastavuse dokumente väljastavale tõendajale annab käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluva tegevuse jaoks akrediteeringu riiklik akrediteerimisasutus vastavalt määrusele (EÜ) nr 765/2008.

2. Kui käesolevas määruses ei ole esitatud erisätteid tõendajate akrediteerimise kohta, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 asjaomaseid sätteid.

3. Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 24, et täpsustada tõendajate akrediteerimise meetodeid.

IV PEATÜKK

NÕUETELE VASTAVUS JA TEABE AVALDAMINE

Artikkel 17

Nõuetele vastavuse tunnistuse väljastamine

1. Kui artiklis 11 osutatud heitearuanne vastab kontrolliaruande põhjal artiklite 11–15 ning I ja II lisa nõuetele, väljastab tõendaja asjaomase laeva kohta nõuetele vastavuse tunnistuse.

2. Lõikes 1 osutatud nõuetele vastavuse tunnistus sisaldab järgmisi andmeid:

a)	laeva identifitseerimisandmed (nimi, IMO registreerimisnumber ja registreerimis- või kodusadam);

b)	laevaomaniku nimi ja aadress ning peamine tegevuskoht;

c)	tõendaja identifitseerimisandmed;

d)	tunnistuse väljastamise kuupäev (käsitletud aruandeperiood ja tunnistuse kehtivusaeg).

3. Nõuetele vastavuse tunnistusi loetakse kehtivaks 18 kuu jooksul alates aruandeperioodi lõpust.

4. Tõendaja teatab komisjonile ja lipuriigi ametiasutusele viivitamatult nõuetele vastavuse tunnistuse väljastamisest, edastab automaatsete süsteemide abil lõikes 2 osutatud andmed ning täidab andmevahetusvormingud, kaasa arvatud elektroonilised vormid, mille komisjon on kehtestanud vastavalt käesolevas määruses sätestatud korrale.

5. Andmevahetusvormingu, sealhulgas lõikes 4 osutatud elektrooniliste vormide koostamise tehnilised eeskirjad määratakse kindlaks rakendusaktidega. Komisjon võtab nimetatud rakendusaktid vastu käesoleva määruse artikli 25 lõikes 2 osutatud korra kohaselt.

Artikkel 18

Kohustus hoida pardal kehtivat nõuetele vastavuse tunnistust

Alates 30. juunist 2019. aastal peab liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse sadamasse saabuvate, seal viibivate või sealt lahkuvate laevade pardal olema artikli 17 kohaselt väljastatud kehtiv tunnistus, mis tõendab aruandlus- ja seirekohustuste täitmist asjaomase laeva puhul.

Artikkel 19

Seire- ja aruandluskohustuste täitmine ja kontrollkäigud

1. Iga liikmesriik tagab artikli 21 lõike 1 kohaselt avaldatud teabe põhjal, et tema lipu all sõitvad laevad täidavad artiklites 8–12 sätestatud seire- ja aruandlusnõudeid.

2. Iga liikmesriik tagab, et tema jurisdiktsiooni alla kuuluvas sadamas viibivale laevale tehtaval kontrollkäigul kontrollitakse ka seda, kas laeva pardal on artiklis 18 osutatud nõuetele vastavuse tunnistus.

3. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist ning lähtudes artikli 21 kohaselt avaldatud andmetest, kontrollib liikmesriik artiklis 18 osutatud nõuetele vastavuse tunnistuse olemasolu liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse sadamasse sisenenud kõigi selliste laevade pardal, mis ei täida artikli 21 lõike 2 punktide j ja k nõudeid.

3a. Direktiivi 2009/16/EÜ rakendamise kontrollimise ja sellega seotud külastuste käigus kontrollib EMSA ka lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist liikmesriigi pädevate asutuste poolt ning esitab komisjonile selle kohta aruande. [ME 67]

Artikkel 20

Karistused, teabevahetus ja väljasaatmiskorraldus

1. Liikmesriigid kehtestavad artiklites 8–12 sätestatud seire- ja aruandlusnõuete täitmata jätmise korral kohaldatava karistuste süsteemi ning tagavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste karistuste kohaldamine. Kehtestatud karistused ei tohi olla vähem ranged kui kasvuhoonegaaside heidet käsitlevates siseriiklikes õigusaktides ette nähtud karistused käitajate aruandluskohustuste täitmata jätmise eest ning peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid edastavad kõnealused sätted komisjonile 1. juuliks 2017 ning teavitavad komisjoni viivitamatult nende edasisest muutmisest. [ME 68]

2. Liikmesriigid korraldavad seire- ja aruandluskohustuste täitmise tagamise või vajaduse korral karistuste määramise eest vastutavate riiklike ametiasutuste vahel tõhusa teabevahetuse ja koostöö. Liikmesriigi algatatud karistusmenetlusest teatatakse komisjonile, EMSAle, teistele liikmesriikidele ja asjaomasele lipuriigile.

3. Kui laev ei ole täitnud seire- ja aruandlusnõudeid rohkem kui ühe aruandeperioodi jooksul, võib riiklik sadamavaldaja väljastada väljasaatmiskorralduse, millest teatatakse komisjonile, EMSA-le, teistele liikmesriikidele ja asjaomasele lipuriigile. Kõnealuse väljasaatmiskorralduse väljastamise järel ei luba ükski liikmesriik asjaomast laeva oma ühtegi sadamasse enne, kui ettevõtja on täitnud oma seire- ja aruandluskohustused vastavalt artiklitele 8–12 ning esitab selle kinnituseks väljasaatmiskorralduse väljastanud riiklikule sadamavaldajale kehtiva nõuetele vastavuse tunnistuse.

Artikkel 21

Teabe avaldamine

1. Komisjon avaldab iga aasta 30. juuniks artikli 11 kohaselt aruannetes esitatud teabe heitkoguste kohta ning teabe selle kohta, kas ettevõtja on täitnud , austades äriteabe konfidentsiaalsust eesmärgiga kaitsta seaduslikke majandushuvisid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ (13) artiklite 11 ja 17 kohaseid seire- ja aruandlusnõudeid 3 ja 4 kohaselt . [ME 69]

2. Lõike 1 kohaselt avaldatav teave hõlmab järgmisi andmeid:

a)	laeva identifitseerimisandmed (nimi, IMO registreerimisnumber ja, registreerimis- või kodusadam ja laeva jääklass ); [ME 70]

b)	laevaomaniku identifitseerimisandmed (omaniku nimi ja aadress ning peamine tegevuskoht);

c)	laeva tehnilise tõhususe indeks (EEDI või vajaduse korral EIV) , kui seda laeva tüübi suhtes kohaldatakse ; [ME 71]

d)	aastane CO2 heitkogus;

e)	käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate reiside jooksul tekkinud summaarne aastane kütusekulu;

f)	käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate reiside jooksul tekkinud keskmine aastane kütusekulu ja kasvuhoonegaaside heide läbitud vahemaa kohta;

g)	käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate reiside jooksul tekkinud keskmine aastane kütusekulu ja kasvuhoonegaaside heide läbitud vahemaa ja veetud lasti kohta; [ME 73]

h)	käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate reiside raames aasta jooksul merel veedetud summaarne aeg; [ME 74]

i)	kasutatud seiremeetod;

j)	nõuetele vastavuse tunnistuse väljastamise ja aegumise kuupäev;

k)	heitearuande heaks kiitnud tõendaja identifitseerimisandmed.

3. Komisjon avaldab iga-aastase aruande meretranspordist pärit heite ja kliimaga seotud muu olulise teabe kohta. [ME 75]

4. EMSA abistab komisjoni käesoleva määruse artiklite 11, 12, 17 ja 21 nõuete täitmiseks tehtavas töös vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1406/2002 (14).

V PEATÜKK

RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

Artikkel 22

Rahvusvaheline koostöö

1. Komisjon teavitab Rahvusvahelist Mereorganisatsiooni ja muid asjaomased rahvusvahelisi organisatsioone korrapäraselt käesoleva määruse rakendamisest, et hõlbustada meretranspordist pärit kasvuhoonegaaside heite seire, aruandluse ja kontrolli rahvusvaheliste eeskirjade väljatöötamist Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis.

2. Komisjon vahetab kolmandate riikidega käesoleva määruse rakendamist käsitlevat tehnilist teavet, eriti seiremeetodite arendamise, aruandluse korraldamise ja heitearuannete kontrollimisega seotud teavet.

3. Kui lepitakse kokku rahvusvahelistes meetmetes meretranspordist pärit kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks, vaatab komisjon käesoleva määruse läbi ning võib vajaduse korral teha ettepanekuid käesoleva määruse muutmiseks tagab selle kooskõla asjaomaste rahvusvaheliste IMO kehtestatud eeskirjadega . [ME 76]

VI PEATÜKK

DELEGEERITUD VOLITUSED JA RAKENDAMISVOLITUSED NING LÕPPSÄTTED

Artikkel 23

Õiguste delegeerimine

Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse ja muudetakse I ja II lisa sätteid, et võtta arvesse uusimat teaduslikku tõendusmaterjali ning laevade pardal olevaid asjaomaseid andmeid, samuti asjakohaseid rahvusvahelisi eeskirju ja rahvusvaheliselt tunnustatud standardeid, kooskõlastada lisasid IMOs kokku lepitud asjaomaste rahvusvaheliste eeskirjadega eesmärgiga tagada ühtsus rahvusvaheliste eeskirjadega ja püüda teha kindlaks kõige täpsemad ja tõhusamad heiteseire meetodid ning suurendada heite seire ja aruandlusega seoses nõutava teabe täpsust; . See õigus antakse artiklis 24 sätestatud tingimustel ja ainult ulatuses, mis ei mõjuta käesoleva määruse olemuslikke osi. [ME 77]

Artikkel 24

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Artikli 5 lõikes 1a ja artikli 6 lõikes 4 ning artiklites 15, 16 ja 23 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 1. juulist 2015 … (*1). Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase perioodi lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist . [ME 78]

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis artikli 5 lõikes 1a ja artikli 6 lõikes 4 ning artiklites 15, 16 ja 23 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. [ME 79]

3. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti on vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4. Artikli 5 lõike 1a- ja artikli 23 6 lõike 4 ning artiklite 15, 16 ja 23 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 80]

Artikkel 25

Rakendusaktid

1. Komisjoni abistab nõukogu otsuse 93/389/EMÜ (15) artikli 8 alusel loodud komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 26

Määruse (EL) nr 525/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 525/2013 muudetakse järgmiselt:

Artiklisse 1 lisatakse järgmine punkt:

„h)	merelaevadelt pärit kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandlus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/… (*2) artiklitele 9 ja 10.

(*2) ELT L .... ().“"

Lisatakse artikkel:

„Artikkel 21a

Meretranspordist pärit heite aruandlus

1.	„Liikmesriigid teatavad komisjonile iga aasta (aasta X) 15. jaanuariks aastal X–2 meretranspordist tekkinud CO2 heitkoguse vastavalt määruse (EL) nr …/… (*3) artiklitele 9 ja 10.

Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte [käesoleva määruse artikli 25] alusel, et täpsustada meretranspordist pärit CO2-heite seire- ja aruandlusnõudeid vastavalt määruse (EL) nr …/… (*4) artiklitele 9 ja 10, võttes vajaduse korral arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli osaliste asjaomaseid otsuseid või nendest tulenevaid või neid asendavaid kokkuleppeid või Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis vastu võetud otsuseid.

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega sätestatakse vastavalt määruse (EL) nr …/… (*5) artiklitele 9 ja 10 liikmesriikide esitatavate CO2 heitkoguste andmete struktuur, vorm ja esitamise kord. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt [artikli 26 lõikes 2] osutatud kontrollimenetlusele.

3a.

Komisjon hindab artikli 7 kohaselt ja/või määruses (EL) nr …/… (*6) sätestatu kohaselt liikmesriikide esitatud heiteandmete põhjal iga kahe aasta tagant meretranspordi sektori üldmõju ülemaailmsele kliimale, sealhulgas muud mõju, mis ei ole seotud CO2-heitega, ning täiustab seda hinnangut, viidates teaduse arengule ja mereliikluse andmetele. “[ME 82]

(*3) Käesoleva määruse number."

(*4) Käesoleva määruse number."

(*5) Käesoleva määruse number."

(*6) Käesoleva määruse number."

3.	Artikli 25 lõigetesse 2, 3 ja 5 lisatakse järgmine viide: „21a“.

Artikkel 27

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT C 67, 6.3.2014, lk 170.

(2) ELT C , , lk .

(3) Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seisukoht.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsus nr 406/2009/EÜ, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 136) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/29/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi (ELT L 140, 5.6.2009, lk 63).

(5) Komisjoni 17. septembri 2012. aasta otsus 2012/504/EL Eurostati kohta (ELT L 251, 18.9.2012, lk 49).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/21/EÜ lipuriigi nõuete täitmise kohta (ELT L 131, 28.5.2009, lk 132).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli (ELT L 131, 28.5.2009, lk 57).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 280/2004/EÜ (ELT L 165, 18.6.2013, lk 13).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/313/EMÜ (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1).

(*1) Käesoleva määruse jõustumise kuupäev.

(15) Nõukogu 24. juuni 1993. aasta otsus 93/389/EMÜ ühenduse süsinikdioksiidi ja teiste kasvuhoonegaaside heitmete järelevalvesüsteemi kohta (EÜT L 167, 9.7.1993, lk 31).

(+) Käesoleva määruse number ja ELT avaldamisviide.

I LISA

Kasvuhoonegaaside heite ja kliimaga seotud muu teabe seire- ja aruandlusmeetodid

A. KÜTUSEKULU ARVUTAMINE (artikkel 9)

Ettevõtjad kasutavad kütusekulu arvutamiseks järgmist valemit:

kütusekulu × heitekoefitsient

Kütusekulu sisaldab peajõuseadmes, abijõuseadmes, kateldes ja inertgaasi generaatorites kasutatud kütuse kogust.

Sadamates kai ääres viibimisel tekkinud kütusekulu arvutatakse eraldi.

Põhimõtteliselt kasutatakse kütuste heitekoefitsientide standardväärtusi, välja arvatud juhul, kui ettevõtja otsustab kasutada kütusemahuti saatelehtedele märgitud kütuse kvaliteedi andmeid, millega tõendatakse vastavust väävli heitkoguste suhtes kohaldatavatele nõuetele.

Standardsete heitekoefitsientide alus on valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) uusimad väärtused. Need on esitatud komisjoni määruse (EL) nr 601/2012 (1) VI lisas.

Biokütuste ja alternatiivsete mittefossiilsete kütuste suhtes kohaldatakse neile sobivaid heitekoefitsiente.

B. HEITKOGUSTE KINDLAKSMÄÄRAMISE MEETODID

Ettevõtja määrab seirekavas kindlaks, millist seiremeetodit kasutatakse iga tema vastutusel oleva laevatüübi puhul kütusekulu arvutamiseks, ning tagab pärast valiku tegemist asjaomase meetodi järjepideva kohaldamise.

Seiremeetodi valimisel tuleb leida sobiv tasakaal suuremast täpsusest tuleneva kasu ja lisakulude vahel.

Kasutada tuleb iga reisi tegelikku kütusekulu, mis arvutatakse ühe järgmise meetodi abil:

a)	kütusemahuti saatelehed ja kütusepaakide regulaarne inventuur;

b)	punkri kütusepaagi seire pardal;

c)	asjaomaste põlemisprotsesside voolumõõturid;

d)	heitkoguste otsene mõõtmine;

da)	mudeli koostamine laeva liikumist käsitleva teabe (automaatse identifitseerimissüsteemi alusel) ja laeva konkreetsete andmete põhjal. [ME 83]

Tõendaja poolt heaks kiidetud eespool nimetatud meetodite mis tahes kombinatsiooni võib kasutada juhul, kui sellega suurendatakse mõõtmise üldist täpsust. [ME 84]

Meetod A: kütusemahuti saatelehed ja kütusepaakide regulaarne inventuur

See meetod põhineb kütusemahuti saatelehele märgitud kütuse kogusel ja liigil ning seda täiendavad paaginäitude põhjal tehtavad kütusepaakide regulaarsed inventuurid. Perioodi jooksul kulunud kütuse arvutamiseks liidetakse perioodi alguses paakides olnud kütuse kogusele perioodi jooksul tangitud kütus ning lahutatakse perioodi lõpus paakides olev kütusekogus ja vahepeal välja pumbatud kütus.

Üks periood hõlmab kahe sadamakülastuse vahelist aega või sadamas viibimise aega. Perioodi jooksul kasutatud kütuse kohta tuleb märkida kütuse liik ja väävlisisaldus.

Kõnealust meetodit ei ole lubatud kasutada juhul, Kui laeva pardal ei ole kütusemahuti saatelehti, ning eriti juhul, kui laeva lasti kasutatakse ka kütusena, näiteks veeldatud maagaasi aurustamise korral , kasutatakse vaid kütusepaakide inventuuri ja punkri kütusepaakide näitude meetodit . [ME 85]

Kütusemahuti saatelehtede koostamise õigus on antud vastavalt rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (MARPOL) VI lisale, asjaomaseid dokumente säilitatakse pardal kolme aasta jooksul alates punkrikütuse tarnimisest ning need peavad olema nõudmisel kohe esitatavad. Kütusepaakide regulaarne inventuur viiakse läbi paaginäitude põhjal. Selleks kasutatakse iga kütusepaagi kohta peetavaid tabeleid, kuhu märgitakse näidu võtmise ajal paagis oleva kütuse kogus. Artiklis 6 osutatus seirekavas tuleb täpsustada ka kütusemahuti saatelehtedega seotud mõõtemääramatus. Kütusepaagi näitude võtmiseks kasutatakse sobivaid meetodeid, näiteks automaatsüsteeme, peilimist ja loodmõõdulinte. Artiklis 6 osutatud seirekavas tuleb esitada paagi peilimiseks kasutatav meetod ja sellega seotud mõõtemääramatus.

Kui laeva pardal ei ole kütusemahuti saatelehti, eriti juhul, kui laeva lasti kasutatakse ka kütusena, näiteks veeldatud maagaasi aurustamise korral, kasutatakse üksnes kütusepaakide inventuuri ja punkri kütusepaagi näitusid. [ME 86]

Kui pardale võetud kütuse koguse või paakidesse jäänud kütuse koguse määramiseks kasutatakse liitrites väljendatud mahuühikuid, peab ettevõtja teisendama need massiühikuteks, kasutades tegeliku tiheduse väärtusi. Ettevõtja peab tegeliku tiheduse kindlaksmääramiseks kasutama ühte järgmistest võimalustest:

a)	pardal olevad mõõtmissüsteemid;

b)	pardale võtmise ajal kütusetarnija mõõdetud ning kütusearvele või saatelehele märgitud tihedus.

Tegelik tihedus väljendatakse kilogrammides liitri kohta ning määratakse kindlaks vastava mõõtmise puhul kasutatava temperatuuri juures. Tegeliku tiheduse väärtuste puudumise korral kasutatakse tõendaja heakskiidul vastava kütuseliigi standardset tihedustegurit.

Meetod B: punkri kütusepaagi seire pardal

See meetod põhineb kõigi pardal olevate kütusepaakide näitudel. Paaginäite tuleb võtta kõigil laeva merel viibimise päevadel ning iga kord pärast kütuse sisse või välja pumpamist.

Kahe paaginäidu kumulatiivne vahe näitab perioodi jooksul kulunud kütuse kogust.

Üks periood on kahe sadamakülastuse vaheline aeg või sadamas viibimise aeg. Perioodi jooksul kasutatud kütuse kohta tuleb märkida kütuse liik ja väävlisisaldus.

Kütusepaagi näitude võtmiseks kasutatakse sobivaid meetodeid, näiteks automaatsüsteeme, peilimist ja loodmõõdulinte. Artiklis 6 osutatud seirekavas tuleb esitada paagi peilimiseks kasutatav meetod ja sellega seotud mõõtemääramatus.

Kui pardale võetud või paakidesse jäänud kütuse koguse määramiseks kasutatakse liitrites väljendatud mahuühikuid, peab ettevõtja teisendama need massiühikuteks, kasutades tegeliku tiheduse väärtusi. Ettevõtja peab tegeliku tiheduse kindlaksmääramiseks kasutama ühte järgmistest võimalustest:

a)	pardal olevad mõõtmissüsteemid;

b)	pardale võtmise ajal kütusetarnija mõõdetud ning kütusearvele või saatelehele märgitud tihedus;

ba)	võimaluse korral akrediteeritud kütusekatselaboris läbiviidud katseanalüüsi käigus mõõdetud tihedus. [ME 87]

Meetod C: asjaomaste põlemisprotsesside voolumõõturid

See meetod põhineb pardal kütusevoolu mõõtmisel. Kõigi asjaomaste heiteallikatega seotud voolumõõturite andmed liidetakse, et leida kindla perioodi kogukütusekulu.

Üks periood on kahe sadamakülastuse vaheline aeg või sadamas viibimise aeg. Perioodi jooksul kasutatud kütuse kohta tuleb märkida kütuse liik ja väävlisisaldus.

Artiklis 6 osutatud seirekavas tuleb esitada mõõturite kalibreerimismeetodid ja nendega seotud mõõtemääramatus.

Kui kulutatud kütuse koguse määramiseks kasutatakse liitrites väljendatud mahuühikuid, peab ettevõtja teisendama need massiühikuteks, kasutades tegeliku tiheduse väärtusi. Ettevõtja peab tegeliku tiheduse kindlaksmääramiseks kasutama ühte järgmistest võimalustest:

a)	pardal olevad mõõtmissüsteemid;

b)	pardale võtmise ajal kütusetarnija mõõdetud ning kütusearvele või saatelehele märgitud tihedus.

Meetod D: heitkoguste otsene mõõtmine

Heitkoguste otsest mõõtmist võib kasutada käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate reiside ning liikmesriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvates sadamates viibimise ajal tekkivate heitkoguste puhul. CO2 heitkogus peab hõlmama peajõuseadmest, abijõuseadmest, kateldest ja inertgaasi generaatoritest eraldunud süsinikdioksiidi. Kui laeva aruandluses kasutatakse seda meetodit, tuleb kütusekulu arvutamiseks kasutada mõõdetud CO2 heitkogust ning vastava kütuse heitekoefitsienti.

Selle meetodi korral määratakse kindlaks CO2 vooluhulk heitgaasikorstnates, korrutades heitgaasi CO2 kontsentratsiooni heitgaasi vooluhulgaga.

Artiklis 6 osutatud seirekavas tuleb esitada mõõteseadmete kalibreerimismeetodid ja nendega seotud mõõtemääramatus.

4a.

Meetod Da: mudeli koostamine laeva liikumist käsitleva teabe (automaatse identifitseerimissüsteemi alusel) ja laeva konkreetsete andmete põhjal.

Mudeli koostamise süsteemi eest vastutav asutus sõlmib asjaomase laeva suhtes laevaomanikuga kirjaliku lepingu. Seireperioodi lõpus võrreldakse arvutatud CO2-heitkoguseid laeva naftaraamatu ja kütusemahuti saatelehtedega, et leida ja parandada erinevused. [ME 90]

(1) Komisjoni 21. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 601/2012 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohase kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse kohta (ELT L 181, 12.7.2012, lk 30).

II LISA

Kliimaga seotud muu teabe seire

A. Seire üksikreiside lõikes (artikkel 9)

Kliimaga seotud muu teabe seire tegemisel üksikreiside lõikes (artikkel 9) peavad ettevõtjad lähtuma järgmistest nõuetest.

Väljumise ja saabumise kuupäeva ja kellaaega arvestatakse Greenwichi aja järgi. Merel veedetud aeg arvutatakse sadamast lahkumise ja sadamasse saabumise andmete põhjal ning ei sisalda ankrus seismise aega.

Läbitud vahemaa võib olla kõige lühem marsruut lähte- ja sihtsadama vahel või tegelikult läbitud vahemaa. Kui kasutatakse lähte- ja sihtsadama vahelise kõige lühema marsruudi pikkust, tuleb arvesse võtta konservatiivset parandustegurit, millega välistatakse läbitud vahemaa oluline alahindamine. Artiklis 6 osutatud seirekavas täpsustatakse, millist vahemaa arvutamise meetodit ja vajaduse korral parandustegurit kasutatakse. Läbitud vahemaad väljendatakse meremiilides.

Reisilaevade puhul näidatakse veetud lasti reisijate arvuna. Kõigi ülejäänud laevaliikide puhul väljendatakse veetud lasti kogust tonnides ja kuupmeetrites. [ME 91]

Transporditööde mahu leidmiseks korrutatakse läbitud vahemaa veetud lasti kogusega. [ME 92]

B. Seire aasta lõikes (artikkel 10)

Kliimaga seotud muu teabe seire teostamisel aasta lõikes peavad ettevõtjad lähtuma järgmistest nõuetest:

Artikli 10 kohaselt seirenõude alla kuuluvad väärtused leitakse üksikreiside lõikes määratud vastavate andmete liitmise teel.

Keskmise energiatõhususe seireks kasutatakse vähemalt nelja kahte näitajat: kütusekulu läbitud vahemaa kohta, kütusekulu transporditöö kohta, ning CO2 heitkogus läbitud vahemaa kohta ja CO2 heitkogus transporditöö kohta, mis arvutatakse järgmiselt.

Kütusekulu vahemaa kohta = summaarne aastane kütusekulu / summaarne läbitud vahemaa

Kütusekulu transporditöö kohta = summaarne aastane kütusekulu / transporditöö summaarne maht

CO2 heitkogus vahemaa kohta = summaarne aastane CO2 heitkogus / summaarne läbitud vahemaa

CO2 heitkogus transporditöö kohta = summaarne aastane CO2 heitkogus / transporditöö summaarne maht [ME 93]

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/980

P7_TA(2014)0425

Invasiivsed võõrliigid ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus invasiivsete võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta (COM(2013)0620 – C7-0264/2013 – 2013/0307(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/98)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0620),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0264/2013),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud Austria Liidunõukogu põhjendatud arvamust, mille kohaselt ei vasta seadusandliku akti eelnõu subsidiaarsuse põhimõttele,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 22. jaanuari 2014. aasta arvamust (1),

—	olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 19. märtsi 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja kalanduskomisjoni arvamusi (A7-0088/2014),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

P7_TC1-COD(2013)0307

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 1143/2014) lõplikule kujule).

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/981

P7_TA(2014)0426

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli tehniline rakendamine ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 seoses Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli tehnilise rakendamisega (COM(2013)0769 – C7-0393/2013 – 2013/0377(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/99)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0769),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7–0393/2013),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 26. veebruari 2014. aasta arvamust (1),

—	pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 19. märtsi 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A7-0171/2014),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

P7_TC1-COD(2013)0377

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 seoses Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli tehnilise rakendamisega

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 662/2014) lõplikule kujule).

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/982

P7_TA(2014)0427

Liidu finantshuve kahjustava pettuse vastane võitlus kriminaalõiguse abil ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse liidu finantshuve kahjustava pettuse vastast võitlust kriminaalõiguse abil (COM(2012)0363 – C7-0192/2012 – 2012/0193(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/100)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0363),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 325 lõiget 4, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0192/2012),

—	võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust ettepaneku õigusliku aluse kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Rootsi parlamendi esitatud põhjendatud arvamust protokolli nr 2 raames subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamise kohta väitega, et seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

—	võttes arvesse kontrollikoja 15. novembri 2012. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Regioonide Komitee 10. oktoobri 2012. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 55 ja 37,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ühiseid nõupidamisi, mis viidi läbi kodukorra artikli 51 kohaselt,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja õiguskomisjoni arvamust (A7-0251/2014),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 383, 12.12.2012, lk 1.

(2) ELT C 391, 18.12.2012, lk 134.

P7_TC1-COD(2012)0193

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/…/EL, milles käsitletakse liidu finantshuve kahjustava pettuse vastast võitlust kriminaalõiguse abil

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 325 lõiget 4 83 lõiget 2 , [ME 1]

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

pärast õigusakti eelnõu esitamist liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Liidu finantshuvide kaitse ei hõlma ainult eelarveassigneeringute haldamist, vaid ka võitlust mis tahes meetmete vastu, mis kahjustavad või ähvardavad kahjustada liidu vara või sellist liikmesriikide vara, mille eesmärk on toetada või stabiliseerida liikmesriikide majanduse või rahanduse neid aspekte, mis on liidu poliitika seisukohast olulised.

(2)

Liidu finantshuvide Tõhusaks, proportsionaalseks ja hoiatavat laadi kaitseks tuleks liikmesriikides jätkata kõnealuses valdkonnas toimepandavate pettusega seotud raskemate süütegude suhtes lisaks eest ning liidu finantshuvide paremaks arvessevõtmiseks tuleks haldus- ja tsiviilõiguse kohaldamisele ka kohaldamisel võetud meetmeid täiendada liikmesriikide kriminaalõiguse kohaldamist asjakohaste sätetega , ent seejuures tuleks vältida vastuolude tekkimist nii ühe õigusvaldkonna raames kui ka eri õigusvaldkondade vahel. [ME 2]

(3)	Liidu finantshuvide kaitse eeldab pettuse ühtset määratlemist nii ELi liidu eelarve tulude kui ka, kulude , varade ja kohustuste poolt kahjustava pettusena , mis hõlmab ka laenuvõtmist ja -andmist . [ME 3]

(4)

Käibemaksu laekumist kahjustav pettus vähendab liikmesriikide maksutulu ja häirib seega ühtse protsendimäära kohaldamist liikmesriikide käibemaksu arvestusbaasi suhtes. Euroopa Liidu Kohus on kinnitanud, et on olemas otsene seos kohaldatavat liidu õigust järgides käibemaksutulude kogumise ja vastavate käibemaksupõhiste omavahendite liidu eelarve käsutusse andmise vahel, kuna iga lünk esimesena nimetatud tulude kogumises leiab potentsiaalselt kajastamist teisena nimetatud vahendite vähenemises (4). Seetõttu hõlmatakse direktiiviga liikmesriikide käibemaksulaekumistest saadav tulu.

(5)

Käibemaksupõhiste omavahendite õigusevastasest vähendamisest ELi finantshuvidele tuleneva märkimisväärse negatiivse mõju arvestamisel ja käesolevas direktiivis sätestatud künniste kohaldamisel järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet, võttes arvesse nimetatud omavahendite arvestamise eripära ja metodoloogiat ning liikmesriikide diferentseeritud kohtlemist.

(6)

Liidu finantshuve võib kahjustada olukord, kus pakkujad esitavad hankijatele või toetusi andvatele asutustele teavet, mis põhineb menetluse korraldanud asutuselt ebaseaduslikul seadusevastasel teel kas otse või kaudselt saadud teabel, eesmärgiga kõrvale hoida riigihanke- või toetuse andmise menetluse eeskirjadest või neid moonutada rikkuda . Selline käitumine sarnaneb suuresti pettusega, aga ei pruugi tähendada, et pakkuja paneb toime pandud teol on kõik pettuse tunnused selle otseses mõttes, kuna tema pakkumus võib vastata kõigile nõuetele nõutud kriteeriumitele . Pakkujad rikuvad oma manipulatsioonidega liidu konkurentsieeskirju ja riikide samalaadseid õigusnorme; sellise käitumise suhtes tuleks kehtestada kogu liidus ühtsed täitemeetmed ja karistused ning see tuleks jätta käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja. [ME 4]

(7)

Käesolevas direktiivis osutatud kuritegude kaudu saadud kriminaaltulu pesemise suhtes saab täies ulatuses kohaldada rahapesu käsitlevaid liidu õigusakte. Kõnealustele õigusaktidele viitamisega peaks olema tagatud, et käesoleva direktiiviga kehtestatud karistusi kohaldatakse kõikide liidu finantshuve kahjustavate kuritegude suhtes.

(8)

Korruptsioon kujutab endast liidu finantshuvidele eriti suurt ohtu ning seda võib paljudel juhtudel seostada pettusega. Seetõttu on eriti vajalik, et kõnealuses valdkonnas toime pandud süütegusid käsitataks kuriteona. Tuleb tagada, et asjaomased süüteod määratletaks kuriteona olenemata sellest, kas need hõlmavad ametikohustuste rikkumist või mitte. Passiivse korruptsiooni ja omastamise puhul on tarvis lisada ametiisiku mõiste, millega hõlmatakse kõik asjaomased isikud, kes on ametisse nimetatud, valitud või kes töötavad lepingu alusel ning või kellele on eraldatud ametniku ametikoht, samuti isikud, kelle ülesanne on osutada kodanikele või üldsuse huvides teenuseid valitsuse või muude avalik-õiguslike organite nimel, aga kellele ei ole eraldatud ametniku ametikohta, näiteks ELi kas liidus, liikmesriikides või kolmandates riikides. Liidu vahendite haldamisse kaasatakse järjest rohkem eraisikuid. Selleks et kaitsta piisavalt liidu vahendeid korruptsiooni ja omastamise eest, tuleb käesolevas direktiivis ametiisiku mõistega hõlmata ka need isikud, kes ei tööta ametniku ametikohal, kuid kellele on liidu vahenditega seoses antud avaliku teenistuse ülesanded ja kes täidavad neid sarnasel viisil, näiteks selliste vahendite haldamisega tegelevad töövõtjad. [ME 5]

(9)	Liidu finantshuve võib kahjustada ametiisikute teatav käitumine, mille eesmärk on omastada vara ja vahendeid nende eesmärgi vastaselt ja kahjustada seega tahtlikult liidu finantshuve. Seetõttu on tarvis kõnealust käitumist hõlmavad süüteod täpselt ja üheselt määratleda. [ME 6]

(9a)	Käesolevas direktiivis määratletud füüsiliste isikute toimepandud kuritegude puhul tuleb kindlaks teha tahtlus kõigi aspektide osas, millest kõnealused kuriteod koosnevad. Käesolev direktiiv ei hõlma selliseid füüsiliste isikute süütegusid, mis ei nõua tahtlust. [ME 7]

(10)

Mõned liidu finantshuvide vastased süüteod on sageli tihedalt seotud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 83 lõikes 1 ja kõnealusel artiklil põhinevates liidu õigusaktides käsitletavate süütegudega. Seetõttu tuleb direktiivi sõnastuses tagada järjepidevus kõnealuste muude õigusaktidega.

(11)	Niivõrd kui liidu finantshuve võib kahjustada või ohustada ka juriidiliste isikute käitumine, peab olema võimalik võtta nad vastutusele nende nimel toimepandud kuritegude eest, nagu need on määratletud käesolevas direktiivis.

(12)

Selleks et tagada kogu liidus liidu finantshuvide võrdväärne kaitse tõkestavalt toimivate meetmete kaudu, peaksid liikmesriigid nägema ette teatavad miinimumkaristused, mida rakendatakse käesolevas direktiivis määratletud süütegude suhtes. Karistuste määrad peaksid olema proportsionaalsed süütegude raskusastmega ning kasutusele tuleks võtta rahasummana väljendatud künnis, millest väiksema karistusega hõlmatud süütegusid ei käsitataks kuritegudena.

(13)

Käesolev direktiiv ei mõjuta distsiplinaarmeetmete tõhusat ja nõuetekohast kohaldamist. Karistusi, mida ei saa võrdsustada kriminaalkaristustega, võib võtta kooskõlas siseriiklike õigusaktidega arvesse konkreetsetel juhtudel, kui isikule esitatakse süüdistus mõnes käesolevas direktiivis määratletud süüteos; muude karistuste puhul tuleb täielikult rakendada ne bis in idem põhimõtet. Direktiivis ei määratleta kuriteona käitumist, mille eest ei ole ette nähtud distsiplinaarkaristust või muid meetmeid, mida kohaldatakse harilikult ametikohustuste rikkumise suhtes ja mida on võimalik kohaldada asjaomaste isikute suhtes.

(14)

Füüsilistele isikutele tuleks raskemate juhtumite puhul karistusena ette näha vangistus. Neid raskemaid juhtumeid määratledes tuleks viidata teatavale rahas väljendatud üldisele miinimumkahjule, mida on kuritegeliku käitumisega tekitatud liidu ja võimalik, et veel mõnele muule eelarvele. Tarvis on kindlaks määrata vangistuse miinimum- ja maksimummäärad, et liidu finantshuvide võrdväärne kaitse kogu Euroopas. Kuue kuu pikkuse miinimumkaristuse kehtestamisega tagatakse, et Euroopa vahistamismäärust käsitleva raamotsuse artiklis 2 loetletud süütegude eest saab teha ja täitmisele pöörata Euroopa vahistamismääruse, mis aitab omakorda muuta kohtu- ja õiguskaitseasutuste vahelise koostöö võimalikult tõhusaks. Samuti on kõnealustel karistustel kogu Euroopas tugev tõkestav toime võimalike õigusrikkujate jaoks. Karistuste määrad peaksid olema kõrgemad juhul, kui kuritegu on pandud toime kuritegeliku ühenduse raames nõukogu raamotsuse 2008/841/JSK (5) tähenduses.

(15)

Arvestades eelkõige seda, kui liikuvad on õigusrikkujad ja liidu finantshuve kahjustavast ebaseaduslikust tegevusest saadav tulu ning kui keerulised on sellega seotud piiriülesed uurimised, peaksid kõik liikmesriigid määrama kindlaks oma kohtute pädevuse ja sätestama aegumistähtaegu käsitlevad eeskirjad, millele nad saaksid tugineda kõnealuse tegevuse vastases võitluses.

(16)

Liidu õiguse ühtlustamiseks ning selle tagamiseks, et kedagi ei karistataks sama teo eest kaks korda, on tarvis selgitada seost käesolevas direktiivis sätestatud karistuste ja liidu muudes õigusaktides sätestatud asjaomaste haldusmeetmete vahel. Direktiiviga ei tohiks piirata liidu õigusaktides sätestatud konkreetsete haldusmeetmete, karistuste ja trahvide kohaldamist.

(17)

Ilma et see piiraks liidu õigusaktides sätestatud muude kohustuste täitmist, on tarvis lisada asjakohane säte liikmesriikide ja komisjoni vahelise koostöö, sealhulgas liikmesriikide, Eurojusti ja komisjoni teabevahetuse kohta, et tagada tõhusate meetmete võtmine käesolevas direktiivis määratletud liidu finantshuve kahjustavate kuritegude vastu. [ME 10]

(18)	26. juuli 1995. aasta Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsioon (6) ning selle 27. septembri (7) ja 29. novembri 1996. aasta (8) protokollid tuleks kehtetuks tunnistada ja käesoleva direktiiviga asendada.

(19)

Käesoleva direktiivi nõuetekohane rakendamine liikmesriikides hõlmab isikuandmete töötlemist pädevate riigiasutuste poolt ning isikuandmete vahetamist ühelt poolt liikmesriikide ja teiselt poolt liidu pädevate asutuste vahel. Isikuandmete töötlemist riiklikul tasandil ja nende vahetamist pädevate riigiasutuste vahel tuleks reguleerida riiklike õigusaktidega, milles võetakse arvesse Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsiooni üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automaattöötlusel ja selle lisaprotokolli (Euroopa Nõukogu Euroopa lepingute seeria nr 181). Isikuandmete vahetamine liikmesriikide vahel peaks toimuma vastavalt nõukogu raamotsusele 2008/977/JSK (9). Isikuandmete töötlemine liidu institutsioonides, organites ja asutustes peaks toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (10) ja kohtulike uurimiste konfidentsiaalsust käsitlevate kohaldatavate eeskirjadega.

(20)

Kuna kriminaalkaristused on kavandatud avaldama tõkestavat mõju, tuleb nende kehtestamisel olla põhiõiguste küsimuses eriti ettevaatlik. Käesolevas direktiivis austatakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhiõigusi ja põhimõtteid, eelkõige õigust vabadusele ja turvalisusele, õigust isikuandmete kaitsele, kutsevabadust ja õigust teha tööd, ettevõtlusvabadust, õigust omandile, õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, süütuse presumptsiooni ja kaitseõigust, kuritegude ja karistuste seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet ning mitmekordse kohtumõistmise ja karistamise keeldu. Käesoleva direktiivi eesmärk on tagada nimetatud õiguste ja põhimõtete täielik austamine ja sellest tuleb lähtuda ka käesoleva direktiivi rakendamisel.

(21)

Käesoleva direktiivi kohaldamine ei piira ELi toimimise lepingus, Euroopa Liidu privileege ja immuniteete käsitlevas protokollis, Euroopa Kohtu põhikirjas ja nende rakendussätetes sisalduvate, immuniteetide tühistamist käsitlevate sätete ega liikmesriikide õigusaktides sisalduvate sarnaste sätete kohaldamist.

(22)	Käesoleva direktiiviga ei piirata liikmesriikide kriminaalõiguse üldeeskirjade ja üldpõhimõtete kohaldamist karistuste määramisel ja täideviimisel vastavalt iga üksikjuhtumi konkreetsetele asjaoludele.

(23)

Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva direktiivi eesmärki piisavalt saavutada, küll aga on see oma ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutatav liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I jaotis

Reguleerimisese ja mõiste

Artikkel 1

Reguleerimisese

Direktiiviga kehtestatakse kuritegude määratlemise ja karistuste kindlaksmääramise kaudu vajalikud meetmed võitluseks liidu finantshuve kahjustava pettuse ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu , et tagada tõhus ja võrdväärne kaitse liikmesriikides ning liidu institutsioonides, organites ja asutustes, ning suurendada liidu institutsioonide ja algatuste usaldusväärsust . [ME 11]

Artikkel 2

Liidu finantshuvide mõiste

Käesolevas direktiivis on „liidu finantshuvid“ kõik varad ja kohustused, mida haldavad või esindavad liit ja selle institutsioonid, organid ja asutused, ning kõik selle rahalised tehingud, sealhulgas laenutehingud, eelkõige aga tulud ja kulud, mis on hõlmatud: [ME 12]

a)	liidu eelarvega;

b)	aluslepingute alusel kohaselt asutatud institutsioonide, organite ja asutuste eelarvetega või otseselt või kaudselt nende hallatavate ja kontrollitavate eelarvetega. [ME 13]

II jaotis

Liidu finantshuve kahjustava pettuse ennetamise ja selle vastase võitluse valdkonna kuriteod

Artikkel 3

Liidu finantshuve kahjustav pettus

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada järgmiste tahtlike tegude karistatavus kuriteona:

kulude puhul tegevus või tegevusetus, mis on seotud:

i)	eksitavate, ebaõigete või mittetäielike aruannete või dokumentide kasutamise või esitamisega, mille tagajärjel omastatakse või peetakse õigusvastaselt kinni liidu eelarve või liidu poolt või tema nimel hallatavate eelarvete vahendeid,

ii)	teatava kohustusliku teabe varjamisega, millel on samasugused tagajärjed, või

iii)	kohustuste või kulude väärkasutusega ehk nende kasutamisega muuks kui ettenähtud otstarbeks;

tulude puhul tegevus või tegevusetus, mis on seotud:

i)	eksitavate, ebaõigete või mittetäielike aruannete või dokumentide kasutamise või esitamisega, mille tagajärjel vähendatakse õigusvastaselt liidu eelarve või liidu poolt või tema nimel hallatavate eelarvete vahendeid,

ii)	teatava kohustusliku teabe varjamisega, millel on samasugused tagajärjed, või

iii)	õiguspäraselt saadud kasu väärkasutusega, millel on samasugused tagajärjed.

Artikkel 4

Pettusega seotud kuriteod, mis kahjustavad liidu finantshuve

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada liidu finantshuve hõlmava riigihanke- või toetuse andmise menetluse raames hankijatele või toetusi andvatele üksustele või asutustele kandidaatide või pakkujate poolt või nende isikute poolt, kes valmistavad ette selliste osalejate pakkumusi või toetuse taotlusi või kes vastutavad nende ettevalmistamise eest, teabe esitamise või esitamata jätmise karistatavus kuriteona, kui see toimub tahtlikult ja eesmärgiga hoida kõrvale kõlblikkus-, menetlusest kõrvalejätmise, kvalifitseerimise või pakkumuste hindamise kriteeriumidest või neid moonutada või kahjustada või hävitada pakkujatevahelist loomulikku konkurentsi . [ME 14]

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/60/EÜ (11) artikli 1 lõikes 2 määratletud rahapesu karistatavus kuriteona, kui see hõlmab käesolevas direktiivis käsitletavate kuritegude tulemusel saadud vara või sissetulekut . [ME 15]

3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada järgmiste tahtlike tegude tahtliku passiivse korruptsiooni ja tahtliku aktiivse korruptsiooni karistatavus kuriteona.

Käesoleva direktiivi mõistes on passiivne korruptsioon ametiisiku tegu, millega ametiisik otseselt või vahendaja kaudu taotleb või saab võtab eelnevalt vastu mis tahes liiki soodustusi endale või kolmandale isikule või võtab vastu lubaduse sellise soodustuse saamise kohta selle eest, et ta sooritaks või jätaks sooritamata oma ametiülesandeks oleva või ametiülesande täitmisega seotud toimingu või viivitaks sellega viisil, mis kahjustab või tõenäoliselt kahjustaks liidu finantshuve (passiivne korruptsioon) , olenemata sellest, kas ametiisik rikub seejuures oma ametikohustusi ;

Käesoleva direktiivi mõistes on aktiivne korruptsioon tegu, millega lubatakse , pakutakse või antakse otseselt või vahendaja kaudu ametiisikule endale või kolmandale isikule mis tahes liiki soodustus selle eest, et ta sooritaks või jätaks sooritamata oma ametiülesandeks oleva või ametiülesande täitmisega seotud toimingu või viivitaks sellega viisil, mis kahjustab või tõenäoliselt kahjustaks liidu finantshuve (aktiivne korruptsioon) , või selle eest, et ta on nimetatud toiminguid varem sooritanud . [ME 16]

4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada ametiisiku sellise teo omastamise, kui see pannakse toime tahtlikult, karistatavus kuriteona.

Käesoleva direktiivi mõistes on omastamine tegu , mille raames ta ametiisik tahtlikult eraldab või maksab välja vahendeid või omastab või kasutab vara kavandatud eesmärgi vastaselt, kavatsusega kahjustada ja mis kahjustab liidu finantshuve (omastamine). [ME 17]

5. Käesolevas artiklis on „ametiisik“:

isik, kes täidab avaliku teenistuse ülesandeid liidu jaoks või liikmesriigis või kolmandas riigis ning kellel on ametikoht õigus-, haldus- või kohtuvaldkonnas; liidu või riigi ametnik, sealhulgas teise liikmesriigi või kolmanda riigi ametnik.

Mõiste „liidu ametnik“ tähendab järgmist:

i)	isik, kes on ametnik või muu lepinguline töötaja Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste („personalieeskirjad“) tähenduses;

ii)	liikmesriikide või avalik-õigusliku või eraõigusliku organi poolt liidu institutsiooni, organisse või asutusse lähetatud isik, kes täidab liidu ametnike või muude teenistujate ülesannetega võrdväärseid ametiülesandeid.

Aluslepingute alusel asutatud organite, ametite või asutuste liikmeid ja selliste organite, ametite või asutuste töötajaid käsitletakse liidu ametnikena, kui nende suhtes ei kohaldata personalieeskirju. Mõistet „riigi ametnik“ mõistetakse lähtudes mõistete „ametnik“ või „ametiisik“ määratlusest selle liikmesriigi või kolmanda riigi siseriiklikus õiguses, kus kõnealune isik oma ametiülesannet täidab. Liikmesriigi ametnikku või kolmanda riigi ametnikku puudutavas menetluses, mille on algatanud teine liikmesriik, ei ole viimatinimetatu siiski kohustatud kasutama „riigi ametniku“ mõistet, välja arvatud juhul, kui see mõiste ühildub tema siseriikliku õigusega;

muu isik, kellele on antud avaliku teenistuse ülesanded ja kes täidab avaliku teenistuse ülesandeid neid seoses liidu jaoks või liikmesriigis või kolmandas riigis ja kellel selline ametikoht puudub, ent kes osaleb liidu vahendite haldamises haldamise või liidu finantshuve mõjutavate otsuste tegemises tegemisega liikmesriigis või kolmandas riigis . [ME 18]

III jaotis

Liidu finantshuve kahjustava pettuse ennetamise ja selle vastase võitluse valdkonna kuritegusid käsitlevad üldsätted

Artikkel 5

Süüteo toimepanemisele kihutamine ja kaasaaitamine ning süüteokatse

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada II jaotises artiklites 3 ja 4 osutatud mis tahes süütegude toimepanemisele kihutamise ja kaasaaitamise karistatavus kuriteona. [ME 19]

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada artiklis 3 või ja artikli 4 lõikes 4 osutatud mis tahes süütegude toimepanemise katse karistatavus kuriteona. [ME 20]

Artikkel 6

Juriidilise isiku vastutus

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et juriidilist isikut saab vastutusele võtta II jaotises artiklites 3, 4 ja 5 osutatud kuritegude eest, mille on tema kasuks toime pannud eraisikuna või juriidilise isiku organi liikmena tegutsenud isik, kellel on juriidilises isikus juhtiv koht, mis põhineb järgmisel: [ME 21]

a)	õigus esindada juriidilist isikut;

b)	õigus teha otsuseid juriidilise isiku nimel või

c)	õigus kontrollida juriidilist isikut.

2. Samuti võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et juriidilist isikut saab võtta vastutusele, kui lõikes 1 nimetatud isiku puuduliku järelevalve või kontrolli tagajärjel on osutunud võimalikuks, et tema alluvuses olev isik on pannud juriidilise isiku kasuks toime II jaotises artiklites 3, 4 ja 5 osutatud kuriteo. [ME 22]

3. Juriidilise isiku vastutus vastavalt lõigetele 1 ja 2 ei välista kriminaalmenetlust füüsiliste isikute suhtes, kes on toime pannud II jaotises artiklites 3 ja 4 osutatud kuriteo või kelle suhtes kohaldatakse kriminaalvastutust artikli 5 alusel. [ME 23]

4. Käesolevas direktiivis on „juriidiline isik“ üksus, millel on juriidilise isiku staatus vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele, välja arvatud riigid või avalik-õiguslikud asutused, kes teostavad riigivõimu, ja avalik-õiguslikud rahvusvahelised organisatsioonid.

Artikkel 7

Füüsilistele isikutele ettenähtud karistused

1. Liikmesriigid tagavad, et füüsilistele isikutele määratakse II jaotises artiklites 3, 4 ja 5 osutatud kuritegude eest tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaalkaristused, sealhulgas rahalised karistused ja vangistus, nagu seda on lähemalt käsitletud artiklis 8. [ME 24]

2. Selliste väärtegude eest, millega tekitatud kahju või mille kaudu saadud tulu on alla 10 000 5 000 euro ning millega ei kaasne raskendavaid asjaolusid, võivad liikmesriigid kriminaalkaristuste asemel ette näha muid karistusi muude karistuste kehtestamise . [ME 25]

3. Käesoleva artikli lõige 1 ei piira pädevate ametiasutuste õigust kohaldada ametiisikute suhtes distsiplinaarkaristusi , mis on määratletud artikli 4 lõikes 5 . [ME 26]

4. Liikmesriigid tagavad, et muud liiki karistusi, mida ei saa kriminaalkaristustega võrdsustada ja mis on samale isikule sama teo eest juba määratud, saab võtta arvesse, kui kõnealusele isikule esitatakse süüdistus II jaos osutatud kuriteo toimepanemises.

Artikkel 8

Vangistuse määrad

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 3 ja artikli 4 lõigetes 1 ja 4 osutatud kuritegude eest, millega tekitatud kahju või mille kaudu saadud tulu on vähemalt 100 000 50 000 eurot, määratakse järgmised karistused: [ME 43]

a)	miinimumkaristusena vähemalt 6 kuu pikkune vangistus; [ME 27]

maksimumkaristusena vähemalt 5 aasta pikkune vangistus.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artikli 4 lõigetes 2 ja 3 osutatud kuritegude eest, millega tekitatud kahju või mille kaudu saadud tulu on vähemalt 30 000 eurot, määratakse järgmised karistused:

a)	miinimumkaristusena vähemalt 6 kuu pikkune vangistus; [ME 28]

b)	maksimumkaristusena vähemalt 5 aasta pikkune vangistus.

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et II jaos artiklites 3, 4 ja 5 osutatud kuritegude eest määratakse maksimumkaristusena vähemalt 10 aasta pikkune vangistus, kui kuriteo on pandud toime kuritegeliku ühenduse raames raamotsuse 2008/841 /JSK tähenduses mõistes . [ME 30]

Artikkel 8a

Raskendavad asjaolud

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklites 3, 4 ja 5 osutatud kuritegude toimepanemise korral kuritegeliku ühenduse raames raamotsuse 2008/841/JSK tähenduses, loetakse seda karistuse määramisel raskendavaks asjaoluks. [ME 31]

Artikkel 9

Juriidilistele isikutele ettenähtud miinimumkaristused

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et juriidilistele isikutele, keda peetakse vastutavaks artikli 6 alusel, määratakse tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused, mis hõlmavad rahalisi karistusi või trahve ja võivad hõlmata muid meetmeid, näiteks:

a)	riiklike hüvitiste või abi saamise õigusest ilmajätmine;

aa)	ajutine või alaline väljajätmine liidu hankemenetlustest; [ME 32]

b)	ajutine või alaline ettevõtluskeeld;

c)	kohtuliku järelevalve alla võtmine;

d)	sundlõpetamine;

e)	süüteo toimepanekuks kasutatud üksuste ajutine või lõplik sulgemine.

Artikkel 9a

Ne bis in idem põhimõte

Liikmesriigid kohaldavad oma siseriiklikus kriminaalõiguses ne bis in idem põhimõtet, mille kohaselt isikut, kelle suhtes on kohtumenetlus ühes liikmesriigis lõpule viidud, ei tohi anda kohtu alla teises liikmesriigis seoses samade asjaoludega, kui talle on määratud karistus, kui karistus on täitmisele pööratud, seda hakatakse täitmisele pöörama või kui seda ei saa enam täitmisele pöörata süüdimõistva riigi seaduste kohaselt. [ME 33]

Artikkel 10

Vara arestimine ja konfiskeerimine

Liikmesriigid tagavad II jaotises osutatud süütegude toimepanemisest saadud tulu ja kuriteovahendite arestimise ja konfiskeerimise kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/42/EL (12).

Artikkel 11

Kohtualluvus

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et määrata kindlaks oma kohtute pädevus II jaotises artiklites 3, 4 ja 5 osutatud kuritegude puhul, kui:

a)	kuritegu on tervikuna või osaliselt toime pandud asjaomase liikmesriigi territooriumil või;

b)	teo toimepanija on asjaomase liikmesriigi kodanik või on tema elukoht liikmesriigi territooriumil või

c)	teo toimepanija suhtes kohaldatakse personalieeskirju või neid kohaldati tema suhtes teo toimepanemise hetkel . [ME 34]

2. Lõike 1 punktis b osutatud juhtudel võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et nende kohtute pädevus ei allu tingimusele, mille kohaselt saab süüdistuse esitada ainult pärast ohvri avalduse esitamist kuriteo toimepanemise kohas või pärast kuriteost teatamist selle riigi poolt, kelle territooriumil kuritegu toime pandi.

3. Liikmesriigid tagavad, et nende kohtute pädevusse kuuluvad ka kuriteod, mis pannakse toime nende territooriumil kasutatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil.

Artikkel 12

Liidu finantshuve kahjustavate süütegude aegumine

1. Liikmesriigid tagavad aegumistähtaja, mis võimaldab II jaotises ja artiklis 5 osutatud süütegude uurimist, nende eest süüdistuse esitamist, nende kohtulikku menetlemist ja kohtuotsuse tegemist ning mille pikkus on vähemalt viis aastat alates süüteo toimepanemisest.

2. Liikmesriigid tagavad võimaluse aegumistähtaja arvestamine kuni kümne aasta jooksul alates süüteo toimepanemisest katkestada ja selle arvestamist uuesti alustada riikliku pädeva asutuse tehtava iga toimingu, sealhulgas eelkõige uurimise või süüdistuse esitamise protsessi tegeliku alustamise korral.

3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et võimaldada II jaotises ja artiklis 5 osutatud kuritegude eest lõpliku süüdimõistva otsusega ettenähtud karistuste täideviimist vähemalt 10 aasta jooksul alates lõpliku süüdimõistva otsuse tegemisest.

Artikkel 13

Sissenõudmine

Direktiiv ei mõjuta II jaotises artiklites 3, 4 ja 5 osutatud kuritegude tagajärjel valesti makstud summade sissenõudmist.

Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et tagada nende summade kiire sissenõudmine ja ülekandmine liidu eelarvesse, ilma et see piiraks finantskorrektsioone ja alusetult makstud summade sissenõudmist käsitlevate liidu asjakohaste valdkondlike eeskirjade kohaldamist. Liikmesriigid peavad samuti regulaarset arvestust sissenõutud summade kohta ning teavitavad liidu asjakohaseid institutsioone või asutusi nendest summadest või juhul, kui neid ei ole sisse nõutud, põhjustest, miks seda ei ole tehtud. [ME 35]

Artikkel 14

Seos liidu muude kohaldatavate õigusaktidega

Käesoleva direktiivi kohaldamist ei mõjuta liidu õigusaktides, eelkõige nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (13) artiklites 4 ja 5, või liidu õigusaktidest tuleneva konkreetse kohustuse täitmiseks vastuvõetud siseriiklikes õigusaktides sätestatud haldusmeetmete, -karistuste ja -trahvide kohaldamine. Liikmesriigid tagavad, et kriminaalmenetlused, mis algatatakse käesoleva direktiivi rakendamiseks vastuvõetud siseriiklike normide alusel, ei takista selliste liidu õigusaktides või siseriiklikes rakendusaktides sätestatud haldusmeetmete, -karistuste ja -trahvide tõhusat ja nõuetekohast kohaldamist, mida ei saa kriminaalmeetmetega võrdsustada.

IV jaotis

Lõppsätted

Artikkel 15

Liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni (Euroopa Pettustevastase Ameti) Koostöö [ME 36]

1. Ilma et see piiraks piiriülese koostöö ja kriminaalasjades vastastikuse abistamise eeskirjade kohaldamist, teevad liikmesriigid , Eurojust ja komisjon teevad oma pädevuse piires koostööd II jaotises artiklites 3, 4 ja 5 osutatud kuritegude vastase võitluse valdkonnas. Selleks annab komisjon – ja vajaduse korral Eurojust – liikmesriikide pädevatele asutustele vajalikku tehnilist ja operatiivabi, et aidata koordineerida nende uurimistegevust. [ME 37]

2. Liikmesriikide pädevad asutused võivad oma pädevuse piires vahetada komisjoniga komisjoni ja Eurojustiga teavet, mis hõlbustaks asjaolude tuvastamist ja tõhusate meetmete võtmist II jaotises artiklites 3, 4 ja 5 osutatud kuritegude puhul. Komisjon , Eurojust ja liikmesriikide pädevad asutused võtavad järgivad igal konkreetsel juhul Euroopa Liidu lepingu artiklit 6 ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ja isikuandmete kaitse valdkonnas kohaldatavaid liidu õigusakte, ning võtavad arvesse uurimise salajasuse ja andmekaitse nõudeid. Selleks võib komisjonile ja Eurojustile teavet edastav liikmesriik määrata kindlaks eritingimused, millest peavad kinni pidama komisjon , Eurojust või muud liikmesriigid, kes seda teavet kasutavad. [ME 38]

2a. Kontrollikoda, riiklikud kontrolliasutused, mis kontrollivad näiteks eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega tehtud toiminguid, ja audiitorid, kelle ülesandeks on auditeerida aluslepingute kohaselt asutatud institutsioonide, organite ja asutuste eelarveid või institutsioonide hallatavaid ja kontrollitavaid eelarveid, teavitavad Euroopa Pettustevastast Ametit kõigist kuritegudest, millest nad on oma ülesannete täitmisel teada saanud. [ME 39]

2b. Liidu ametnikud teavitavad Euroopa Pettustevastast Ametit kõigist kuritegudest, millest nad on oma ülesannete täitmisel teada saanud. [ME 40]

Artikkel 16

Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kriminaalõiguslike konventsioonide kehtetuks tunnistamine

26. juuli 1995. aasta Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsioon ning selle 27. septembri ja 29. novembri 1996. aasta ning 19. juuni 1997. aasta protokollid tunnistatakse alates [artikli 17 lõike 1 teises lõigus sätestatud kohaldamise kuupäev] kehtetuks.

Artikkel 17

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt …. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid norme alates ….

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad neisse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 17a

Aruandlus, statistika ja hindamine

1. Komisjon esitab [24 kuud pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise tähtaega] ja seejärel igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles antakse hinnang sellele, mil määral liikmesriigid on võtnud vajalikke meetmeid, et täita käesoleva direktiivi nõudeid, ning hinnatakse direktiivi tulemuslikkust selles sätestatud eesmärkide saavutamisel.

Aruannetes viidatakse liikmesriikide poolt lõike 2 kohaselt kättesaadavaks tehtud teabele.

2. Liikmesriigid koguvad asjaomastelt asutustelt regulaarselt igakülgseid statistilisi andmeid ja säilitavad neid, et vaadata läbi nende poolt liidu finantshuvide kaitseks loodud süsteemide tõhusus. Kogutud statistilised andmed saadetakse igal aastal komisjonile ja need hõlmavad järgmisi andmeid:

a)	algatatud kriminaalmenetluste arv, mis jagunevad tagasi lükatud, õigeksmõistva ja süüdimõistva otsusega ning pooleliolevateks menetlusteks;

b)	kriminaalmenetluse tulemusel sisse nõutud ja nõudmata jäänud summad;

c)	teistelt liikmesriikidelt laekunud abitaotluste arv, mis jagunevad rahuldatud ja tagasilükatud taotlusteks.

3. Komisjon esitab [hiljemalt 60 kuud pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäeva] Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi täiemahulise hinnangu, mis toetub omandatud kogemustele ning eelkõige lõigete 1 ja 2 kohaselt esitatud aruannetele ja statistilistele andmetele. Komisjon esitab vajaduse korral hinnanguga samaaegselt käesoleva direktiivi muutmise ettepaneku, võttes nõuetekohaselt arvesse hinnangu tulemusi. [ME 41]

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 19

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT C 383, 12.12.2012, lk 1.

(2) ELT C 391, 18.12.2012, lk 134.

(3) Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seisukoht.

(4) 15. novembri 2011. aasta otsus kohtuasjas C-539/09: komisjon vs. Saksamaa (EKL 2011, lk I-11235).

(5) Nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsus 2008/841/JSK organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta (ELT L 300, 11.11.2008, lk 42).

(6) EÜT C 316, 27.11.1995, lk 48.

(7) EÜT C 313, 23.10.1996, lk 1.

(8) EÜT C 151, 20.5.1997, lk 1.

(9) Nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsus 2008/977/JSK kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta (ELT L 350, 30.12.2008, lk 60).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005, lk 15).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/42/EL kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus (ELT L 127, 29.4.2014, lk 39).

(13) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/994

P7_TA(2014)0432

Omavahendite süsteem *

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta (05602/2014 – C7-0036/2014 – 2011/0183(CNS))

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

(2017/C 443/101)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu eelnõu (05602/2014),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 311 kolmandat lõiku ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0036/2014),

—	võttes arvesse oma 29. märtsi 2007. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu omavahendite tuleviku kohta (1),

—	võttes arvesse oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel (2),

—	võttes arvesse oma 13. juuni 2012. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta (3),

—	võttes arvesse oma 23. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku heakskiitmise menetluse positiivse lõpptulemuse saavutamise huvides (4),

—	võttes arvesse oma 13. märtsi 2013. aasta resolutsiooni 7.–8. veebruaril 2013. aastal kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järelduste kohta mitmeaastase finantsraamistiku kohta (5),

—	võttes arvesse oma 3. juuli 2013. aasta resolutsiooni mitmeaastast finantsraamistikku (2014–2020) käsitleva poliitilise kokkuleppe kohta (6),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0271/2014),

kiidab nõukogu eelnõu muudetud kujul heaks;

palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb oma eelnõu oluliselt muuta;

palub kõrgetasemelisel omavahendite töörühmal anda 2014. aasta lõpuks esimene hinnang omavahendite süsteemile nagu on osutatud käesolevale resolutsioonile lisatud ühisdeklaratsioonis (7); ootab, et see töörühm esitaks ettepanekud praeguse süsteemi puuduste parandamiseks, et valmistada ette reform, mis lähtub sellistest üldpõhimõtetest nagu lihtsus, läbipaistvus, võrdsus ja demokraatlik vastutus ja mis jõustuks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ajal;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek 1

Otsuse eelnõu

Põhjendus 8 a (uus)

Nõukogu eelnõu

Muudatusettepanek

(8a)

Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud, et liidu eelarvet rahastataks täielikult omavahenditest, nagu on sätestatud aluslepingus, ning ta on korduvalt juhtinud tähelepanu praeguse omavahendite süsteemi puudustele ja piiratusele, kuna praegune süsteem on läbipaistmatu, ebaõiglane, selle suhtes ei kohaldata parlamentaarset kontrolli, see on ülimalt keeruline ja täiesti arusaamatu Euroopa kodanikele, keda see lõppkokkuvõttes mõjutab. Euroopa Parlament on seisukohal, et selline süsteem on põhimõtteliselt vastuolus aluslepingu teksti ja mõttega.

Muudatusettepanek 2

Otsuse eelnõu

Põhjendus 8 b (uus)

Nõukogu eelnõu

Muudatusettepanek

(8b)

Euroopa Parlament on seisukohal, et praegune liidu rahastamise süsteem, mille kohaselt ligikaudu 74 % tulust tuleb rahvamajanduse kogutulul põhinevatest liikmesriikide osamaksudest ja 11 % praegustest statistiliselt leitavatest käibemaksupõhistest maksetest, on ainult süvendanud nn õiglase tulu loogikat, mis on domineerinud kõigis liidu eelarve tulusid ja kulusid käsitlevates nõukogu aruteludes ning on viinud keerukate ja läbipaistmatute tagasimakse- ja muude korrektsioonimehhanismide kasutuselevõtuni, ning et see soodustab maksete puudujäägi probleemi kordumist iga-aastases eelarvemenetluses. Euroopa Parlament leiab ka, et praegune süsteem ei lase nõukogus kujuneda piisavat häälteenamust, mis lubaks kanda aastaeelarvetesse ELi õiguslike ja poliitiliste kohustuste täitmiseks piisavaid maksete assigneeringuid.

Muudatusettepanek 3

Otsuse eelnõu

Põhjendus 8 c (uus)

Nõukogu eelnõu

Muudatusettepanek

(8c)

Euroopa Parlament on kindlalt toetanud omavahendite süsteemi põhjalikku reformimist, mille tulemusel peaks süsteem muutuma taas tõeliste, selgete, lihtsate ja õiglaste omavahendite süsteemiks. Euroopa Parlamendi hinnangul liiguti komisjoni 2011. aasta juunis esitatud seadusandlike ettepanekutega omavahendite kohta õiges suunas ja need ettepanekud pälvisid kohe alguses Euroopa Parlamendi ülekaaluka enamiku toetuse. Euroopa Parlament peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei suutnud nende seadusandlike ettepanekute põhjal omavahendite süsteemi reformimisel mingit edu saavutada. Euroopa Parlament avaldab kahetsust, et Euroopa Ülemkogu 8. veebruari 2013. aasta lõplikus poliitilises kokkuleppes on uusi tagasimakseid ja erandeid isegi juurde toodud.

Muudatusettepanek 4

Otsuse eelnõu

Põhjendus 8 d (uus)

Nõukogu eelnõu

Muudatusettepanek

(8d)

Kolm liidu institutsiooni asutasid ühisel kokkuleppel kõrgetasemelise omavahendite töörühma, nagu on sätestatud ühisavalduses omavahendite kohta, mis on osa mitmeaastast finantsraamistikku (2014–2020) käsitlevast poliitilisest kokkuleppest. Kõrgetasemelise töörühma ülesanne on omavahendite süsteemi üldine läbivaatamine lihtsuse, läbipaistvuse, võrdsuse ja demokraatliku vastutuse üldpõhimõtetest lähtuvalt. Omavahendite süsteemi reformi kõik aspektid tuleks läbi vaadata. Esimene hinnang avaldatakse 2014. aasta lõpul.

Muudatusettepanek 5

Otsuse eelnõu

Põhjendus 8 e (uus)

Nõukogu eelnõu

Muudatusettepanek

(8e)

Kõrgetasemelise töörühma töö tulemusi hinnatakse 2016. aastal toimuval institutsioonidevahelisel konverentsil, millel osalevad liikmesriikide parlamendid. Nimetatud töö tulemuste põhjal hindab komisjon uute omavahendite algatuste asjakohasust. Hindamine viiakse läbi samaaegselt 2014–2020 aasta mitmeaastase finantsraamistiku valimistejärgse läbivaatamise/muutmisega, mille komisjon käivitab hiljemalt 2016. aasta lõpuks. Euroopa Parlamendi arvates peaks kõrgetasemelise töörühma tegevus valmistama ette kokkulepet võimalike reformide osas, milline kokkulepe tuleks saavutada ja seda täitma hakata järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kestel.

(5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0078.

(6) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0304.

(7) Vt ka vastuvõetud tekst, P7_TA(2013)0455.

LISA

Ühisavaldus omavahendite kohta

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 311 kohaselt varustab liit end oma eesmärkide saavutamiseks ja poliitika elluviimiseks vajalike vahenditega; samuti sätestatakse kõnealuses artiklis, et eelarvet rahastatakse täielikult omavahenditest, ilma et see piiraks muid tulusid. Artikli 311 kolmandas lõigus on märgitud, et nõukogu võtab seadusandliku erimenetluse kohaselt ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ühehäälselt vastu otsuse omavahendite süsteemi kohta ning et seoses sellega võib nõukogu kehtestada uusi omavahendite kategooriaid või tunnistada kehtetuks olemasolevaid kategooriaid.

Sellele tuginedes esitas komisjon 2011. aasta juunis mitu ettepanekut liidu omavahendite süsteemi reformimiseks. Euroopa Ülemkogus leppis oma 7.–8. veebruari 2013. aasta kohtumisel kokku, et omavahendite süsteem peaks põhinema lihtsuse, läbipaistvuse ja võrdsuse üldpõhimõtetel. Lisaks sellele kutsus Euroopa Ülemkogu nõukogu üles jätkama tööd komisjoni ettepanekuga uute käibemaksupõhiste omavahendite kohta. Samuti paluti finantstehingute maksu valdkonna tõhustatud koostöös osalevatel liikmesriikidel analüüsida, kas finantstehingute maksust võiks saada ELi eelarve uus omavahendite baas.

Omavahendite küsimusega on vaja täiendavalt töötada. Selleks kutsutakse kokku kõrgetasemeline töörühm, mis koosneb kolme institutsiooni nimetatud liikmetest. Arvesse võetakse kõiki olemasolevaid või tulevasi panuseid, mida võivad anda kolm Euroopa institutsiooni ja liikmesriikide parlamendid. Tuginetakse asjakohasele, sealhulgas riiklike eelarve- ja maksuasutuste ning sõltumatute ekspertide oskusteabele.

Töörühma ülesanne on omavahendite süsteemi üldine läbivaatamine, lähtudes lihtsuse, läbipaistvuse, võrdsuse ja demokraatliku vastutuse üldpõhimõtetest. Esimene hinnang avaldatakse 2014. aasta lõpul. Töö edenemist hinnatakse poliitilisel tasandil korrapäraste kohtumiste kaudu, mis toimuvad vähemalt üks kord iga kuue kuu tagant.

Liikmesriikide parlamendid kutsutakse 2016. aastal institutsioonidevahelisele konverentsile, et hinnata kõnealuse töö tulemusi.

Nimetatud töö tulemuste põhjal hindab komisjon, kas uued omavahendite algatused on asjakohased. Hinnang koostatakse paralleelselt mitmeaastase finantsraamistiku määruse artiklis 1a sätestatud vahehindamisega, pidades silmas võimalike reformide kaalumist järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga hõlmatud ajavahemikuks.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/999

P7_TA(2014)0433

Traditsioonilised, käibemaksupõhised ja kogurahvatulul põhinevad omavahendid ning muud sularahanõudluse rahuldamiseks vajalikud meetmed *

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu määruse eelnõu meetodite ja menetluse kohta, millega tehakse kättesaadavaks traditsioonilised ja kogurahvatulul põhinevad omavahendid, ning muude sularahavajaduste rahuldamiseks vajalike meetmete kohta (uuesti sõnastatud) (05603/2014 – C7-0037/2014 – 2011/0185(CNS))

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine – uuesti sõnastamine)

(2017/C 443/102)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu eelnõu (05603/2014),

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2011)0742),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 lõiget 2 ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0037/2014),

—	võttes arvesse oma 29. märtsi 2007. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu omavahendite tuleviku kohta (1),

—	võttes arvesse oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel (2),

—	võttes arvesse oma 13. juuni 2012. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta (3),

—	võttes arvesse oma 23. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku heakskiitmise menetluse positiivse lõpptulemuse saavutamise huvides (4),

—	võttes arvesse oma 13. märtsi 2013. aasta resolutsiooni 7.–8. veebruaril 2013. aastal kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järelduste kohta mitmeaastase finantsraamistiku kohta (5),

—	võttes arvesse oma 3. juuli 2013. aasta resolutsiooni mitmeaastast finantsraamistikku (2014–2020) käsitleva poliitilise kokkuleppe kohta (6),

—	võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta (7),

—	võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 87 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 6. märtsi 2012. aasta kirja eelarvekomisjonile,

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 87 ja 55,

—	võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0268/2014),

arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda komisjoni ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

kiidab heaks nõukogu eelnõu, mida on kohandatud vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitustele;

palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(7) EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.

(5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0078.

(6) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0304.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/1001

P7_TA(2014)0435

Avalikud tööturuasutused ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus riiklike tööturuasutuste koostöö tõhustamise kohta (COM(2013)0430 – C7-0177/2013 – 2013/0202(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/103)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0430),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 149, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0177/2013),

—	võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2013. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse 28. novembri 2013. aasta Regioonide Komitee arvamust (2),

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 7. veebruari 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 55 ja 37,

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A7-0072/2014),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud avalduse;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 67, 6.3.2014, lk 116.

(2) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

P7_TC1-COD(2013)0202

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr …/2014/EL avalike tööturuasutuste koostöö tõhustamise kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (otsus nr 573/2014/EL) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

EUROOPA PARLAMENDI AVALDUS

RIIKLIKE TÖÖTURUASUTUSTE EUROOPA VÕRGUSTIKU LOOMISE KOHTA

Euroopa Parlament

1.	TERVITAB kaasseadusandjate kokkulepet komisjoni ettepaneku kohta, mis käsitleb otsust riiklike tööturuasutuste koostöö tõhustamise kohta, mis muudab olemasoleva mitteametliku riiklike tööturuasutuste koostöövõrgustiku ametlikuks ja tugevdab seda;

TULETAB MEELDE, et ELi toimimise lepingu artiklis 149 on sätestatud, et Euroopa Parlament ja nõukogu võivad võtta stimuleerivaid meetmeid, mis on kavandatud riikidevahelise koostöö soodustamiseks tööhõive vallas; need meetmed on seadusandlikud aktid ja neis võidakse sätestada õiguslikult siduvad kohustused, kuid ilma liikmesriikide õigusnorme ühtlustamata;

ON SEISUKOHAL, et riiklike tööturuasutuste koostöövõrgustiku loomine on ELi toimimise lepingu artikli 149 reguleerimisalasse kuuluv stimuleeriv meede; seetõttu osalevad pärast otsuse vastuvõtmist selles võrgustikus kõik liikmesriigid, sest liikmesriigi mitteosalemist liidu poliitikavaldkonnas ei saa õigustada lihtsalt liikmesriigi sooviga;

RÕHUTAB, et põhjenduste ja regulatiivosa artiklite kohaselt on selle otsuse peaeesmärk tugevdada juba olemasolevat mitteametlikku riiklike tööturuasutuste võrgustikku ja tõhustada selle tööd, muutes võrgustiku seadusandliku aktiga ametlikuks; selle eesmärgi saavutamiseks on vaja, et kõik liikmesriigid osaleksid võrgustikus ja oleksid kaasatud otsuse artiklis 3 kirjeldatud tegevustesse.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/1003

P7_TA(2014)0436

Euroopa Liidu Solidaarsusfond ***I

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/104)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0522),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 175 kolmandat lõiku ja artikli 212 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0231/2013),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. detsembri 2013. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Regioonide Komitee 28. novembri 2013. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 12. märtsi 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni arvamust (A7-0078/2014),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(2) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

P7_TC1-COD(2013)0248

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 661/2014) lõplikule kujule).

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/1004

P7_TA(2014)0437

Euroopa Investeerimisfondi kapitali suurendamine ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Liidu osalemise kohta Euroopa Investeerimisfondi kapitali suurendamises (COM(2014)0066 – C7-0030/2014 – 2014/0034(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/105)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0066),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 173 lõiget 3, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0030/2014),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 25. märtsi 2014. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 12. märtsi 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0156/2014),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu avalduse, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja L-osas koos seadusandliku akti lõpliku tekstiga;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

P7_TC1-COD(2014)0034

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr …/2014/EL Euroopa Liidu osalemise kohta Euroopa Investeerimisfondi kapitali suurendamises

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (otsus nr 562/2014/EL) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Euroopa Parlamendi ja nõukogu avaldus

Euroopa Parlament ja nõukogu lepivad kokku, et tegelevad fondi dividendide käsitlemise küsimusega liidu üldeelarvet käsitlevate finantseeskirjade järgmise revideerimise käigus või hiljemalt artiklis 4 ette nähtud tulemuste vahearuande raames.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/1006

P7_TA(2014)0438

Euroopa Ravimiamet (inimtervishoius kasutatavate ravimite ravimiohutuse järelevalve toimingud) ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Ravimiametile (EMA) inimtervishoius kasutatavate ravimite ravimiohutuse järelevalve toimingute eest makstavate tasude kohta (COM(2013)0472 – C7-0196/2013 – 2013/0222(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/106)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0472),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artiklit 114 ja artikli 168 lõike 4 punkti c, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0196/2013),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Kreeka parlamendi ning Hispaania saadikute kongressi ja Hispaania senati subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16. oktoobri 2013. aasta arvamust (1),

—	olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 19. veebruari 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A7-0476/2013),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 67, 6.3.2014, lk 92.

P7_TC1-COD(2013)0222

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014 Euroopa Ravimiametile (EMA) inimtervishoius kasutatavate ravimite ravimiohutuse järelevalve toimingute eest makstavate tasude kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 658/2014) lõplikule kujule).

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/1007

P7_TA(2014)0439

Makromajanduslik finantsabi Tuneesia Vabariigile ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus makromajandusliku finantsabi andmise kohta Tuneesia Vabariigile (COM(2013)0860 – C7-0437/2013 – 2013/0416(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/107)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0860),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 212, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0437/2013),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse eelarvekomisjoni arvamust ettepaneku finantsraamistikuga kokkusobivuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 26. veebruari 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 55 ja 38,

—	võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A7-0110/2014),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

P7_TC1-COD(2013)0416

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr …/2014/EL makromajandusliku finantsabi andmise kohta Tuneesia Vabariigile

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (otsus nr 534/2014/EL) lõplikule kujule).

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/1008

P7_TA(2014)0440

Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastane kava ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 302/2009, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava (COM(2013)0250 – C7-0117/2013 – 2013/0133(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/108)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0250),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0117/2013),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16. oktoobri 2013. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 7. märtsi 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A7-0102/2014),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 67, 6.3.2014, lk 157.

P7_TC1-COD(2013)0133

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 302/2009, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 544/2014) lõplikule kujule).

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/1009

P7_TA(2014)0441

Euro ja muude vääringute kriminaalõiguslik kaitse võltsimise vastu ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse euro ja muude vääringute kriminaalõiguslikku kaitset võltsimise vastu ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2000/383/JSK (COM(2013)0042 – C7-0033/2013 – 2013/0023(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/109)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0042),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 83 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0033/2013),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 23. mai 2013. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Euroopa Keskpanga 28. mai 2013. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 19. veebruari 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A7-0018/2014),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 271, 19.9.2013, lk 42.

(2) ELT C 179, 25.6.2013, lk 9.

P7_TC1-COD(2013)0023

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/…/EL, milles käsitletakse euro ja muude vääringute kriminaalõiguslikku kaitset võltsimise vastu ning millega asendatakse nõukogu raamotsus 2000/383/JSK

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv 2014/62/EL) lõplikule kujule).

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/1010

P7_TA(2014)0442

Mesi ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2001/110/EÜ mee kohta (COM(2012)0530 – C7-0304/2012 – 2012/0260(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/110)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0530),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0304/2012),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. novembri 2012. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 7. märtsi 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamust (A7-0440/2013),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha (2);

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 11, 15.1.2013, lk 88.

(2) Käesolev seisukoht asendab 15. jaanuaril 2014. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0028).

P7_TC1-COD(2012)0260

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv 2014/63/EL) lõplikule kujule).

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/1011

P7_TA(2014)0443

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon muudetud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006 ja nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2006 ning nõukogu määrus nr XXX/2011 integreeritud merenduspoliitika kohta (COM(2013)0245 – C7-0108/2013 – 2011/0380(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/111)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0804) ning muudetud ettepanekut (COM(2013)0245),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artiklit 42, artikli 43 lõiget 2, artikli 91 lõiget 1, artikli 100 lõiget 2, artikli 173 lõiget 3, artikleid 175 ja 188, artikli 192 lõiget 1, artikli 194 lõiget 2 ja artikli 195 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7–0108/2013),

—	võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2012. aasta (1) ja 22. mai 2013. aasta arvamusi (2),

—	võttes arvesse Regioonide Komitee 9. oktoobri 2012. aasta arvamust (3),

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 12. veebruari 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 55 ja 37,

—	võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi (A7-0282/2013),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha (4);

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning riikide parlamentidele.

(1) ELT C 299, 4.10.2012, lk 133.

(2) ELT C 271, 19.9.2013, lk 154.

(3) ELT C 391, 18.12.2012, lk 84.

(4) Käesolev seisukoht asendab 23. oktoobri 2013. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0441).

P7_TC1-COD(2011)0380

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 508/2014) lõplikule kujule).

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/1013

P7_TA(2014)0444

Euroopa politseikolledž ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, millega muudetakse otsust 2005/681/JSK, millega luuakse Euroopa politseikolledž (CEPOL) (17043/2013 – C7-0435/2013 – 2013/0812(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/112)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud liikmesriikide rühma algatust (17043/2013),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 76 punkti b ja artikli 87 lõike 2 punkti b, mille alusel esitati seadusandliku akti eelnõu Euroopa Parlamendile (C7-0435/2013),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikeid 3 ja 15,

—	võttes arvesse komisjoni arvamust (COM(2014)0007),

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 5. märtsi 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 44 ja 55,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A7-0146/2014),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

peab kahetsusväärseks, et Euroopa Parlamenti ei kaasatud täiel määral taotluste hindamisse ning et asjaomasele komisjonile esitati vaid üks kandidaat, kuigi nõukogu eesistujariigi 2013. aasta juulis välja kuulutatud projektikonkursile, mis korraldati Euroopa Politseikolledžile ajutise asukoha valimiseks, kuni leitakse asutusele tulevikus pikaajaline lahendus, laekus seitse taotlust. Oma kandidatuuri pakkusid välja Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Itaalia, Ungari, Madalmaad ja Soome. Poliitiline kokkulepe kinnitati 8. oktoobril 2013. aastal toimunud justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil; kavatseb enne lõpliku seisukoha võtmist küsida täpse asukoha mõjuhinnangu kohta rohkem teavet;

kutsub eelarvepädevaid institutsioone üles tagama, et CEPOLi asukoha üleviimisega seonduvad täiendavad kulud kaetakse täielikult praeguse asukohariigi poolt ja ELi lisaeelarvest ning et need ei mõjutaks seega negatiivselt CEPOLi korralist eelarvet, et mitte seada ohtu CEPOLi tavapäraste tegutsemisvajaduste katmist;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

P7_TC1-COD(2013)0812

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 543/2014) lõplikule kujule).

Neljapäev, 17. aprill 2014

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/1014

P7_TA(2014)0445

EL ja Albaania: stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokoll (Horvaatia Vabariigi ühinemine ELiga) ***

Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu otsuse eelnõu kohta ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Albaania Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokolli sõlmimise kohta Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga (14783/2013 – C7-0075/2014 – 2013/0311(NLE))

(Nõusolek)

(2017/C 443/113)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (14783/2013),

—	võttes arvesse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Albaania Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokolli, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga (14782/2013),

—	võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 217 koostoimes artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktiga i ning artikli 218 lõike 8 teise lõiguga (C7-0075/2014),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 81 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 90 lõiget 7 ja artikli 46 lõiget 1,

—	võttes arvesse väliskomisjoni soovitust (A7-0266/2014),

annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Albaania Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/1015

P7_TA(2014)0446

Leping Norra Kuningriigiga, mis käsitleb viimase osalemise üksikasju Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametis ***

Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu, mis käsitleb Norra Kuningriigi Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametis osalemise üksikasju, sõlmimise kohta (18141/2013 – C7-0107/2014 – 2013/0427(NLE))

(Nõusolek)

(2017/C 443/114)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (18141/2013),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu eelnõu, mis käsitleb Norra Kuningriigi Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametis osalemise üksikasju (18140/2013),

—	võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 74, artikli 78 lõigetele 1 ja 2 ning artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C7-0107/2014),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 81 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 90 lõiget 7,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust (A7-0257/2014),

annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Norra Kuningriigi valitsusele ja parlamendile.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/1016

P7_TA(2014)0447

Leping Liechtensteini Vürstiriigiga, mis käsitleb viimase osalemise üksikasju Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametis ***

Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu otsuse kohta Euroopa Liidu ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise lepingu, mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametis osalemise üksikasju, sõlmimise kohta (18116/2013 – C7-0091/2014 – 2013/0423(NLE))

(Nõusolek)

(2017/C 443/115)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (18116/2013),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise lepingu eelnõu, milles käsitletakse Liechtensteini Vürstiriigi Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametis osalemise üksikasju (18115/2013),

—	võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 74, artikli 78 lõigetele 1 ja 2 ning artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C7-0091/2014),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 81 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 90 lõiget 7,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust (A7-0168/2014),

annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Liechtensteini Vürstiriigi valitsusele ja parlamendile.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/1017

P7_TA(2014)0448

Euroopa pikaajalised investeerimisfondid ***I

Euroopa Parlamendi 17. aprillil 2014. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta (COM(2013)0462 – C7-0209/2013 – 2013/0214(COD)) (1)

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/116)

[Muudatusettepanek nr 1, kui ei ole märgitud teisiti]

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED (*1)

komisjoni ettepanekule

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)

Pikaajaline rahastamine on oluline vahend, millega suunata Euroopa majandus püsiva, aruka ja kaasava majanduskasvu teele kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020“, kõrge tööhõive määra ja suure konkurentsivõimega, et kujundada tulevast majandust nii, et see oleks süsteemsetest riskidest vähem haavatav ja vastupanuvõimelisem. Euroopa pikaajalised investeerimisfondid (ELTIFid) pakuvad pikaajalist rahastamist erinevatele taristuprojektidele, püsivalt tegutsevatele börsil noteerimata või noteeritud äriühingutele või noteeritud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) , kes annavad välja omakapitali- või võlainstrumente, mille ostja ei ole hõlpsalt tuvastatav. Rahastades selliseid projekte, toetavad ELTIFid seega liidu reaalmajanduse ja poliitikameetmete elluviimise rahastamist.

(2)

Nõuete osas võivad ELTIFid tagada püsiva ja kindla sissetuleku pensionifondide halduritele, kindlustusseltsidele, sihtasutustele, omavalitsusüksustele ja muudele üksustele, kes võtavad regulaarseid ja korduvaid kohustusi ning taotlevad pikaajalist tulu hästi reguleeritud struktuuride raames . Kuigi ELTIFid pakuvad vähem likviidsust kui vabalt võõrandatavad väärtpaberid, võivad need tagada püsiva ja kindla tuluvoo ka erainvestoritele, kes sõltuvad korrapärastest rahavoogudest, mida ELTIFil on võimalik toota. Neile investoritele, kellel puudub püsiv ja kindel tuluvoog, võivad ELTIFid pakkuda ka head võimalust teenida kapitali väärtuse pikaajalise kasvu pealt. ELTIFile peaks olema võimalik anda luba vähendada oma kapitali proportsionaalselt, kui ta on loovutanud osa oma varast.

(3)

Projektide rahastamine, nt transporditaristute, energiatootmise või -jaotuse, sotsiaaltaristu (eluasemed või haiglad), vahendite ja energia tarbimist vähendava uue tehnoloogia või süsteemide kasutuselevõtmise või VKEde edasiarendamise projektide rahastamine võib olla liiga väike. Finantskriis on näidanud, et pankade rahastamise täiendamiseks muude kapitaliturgudel paremini mobiliseeritavate rahastamisallikate kasutamine võiks lahendada rahastamise puudujääke, ELTIFil võib selles osas olla täita oluline roll. Teatavate projektide puhul võiksid nad võlakriisi tõttu vähenenud riikliku rahastamise täiendamiseks kasutada selliseid ressursse nagu uudsed rahastamisvahendid.

(4)

Arvestades, et investorid võivad olla huvitatud investeerimisest ELTIFisse, ja seda, et investoritele tuleks neisse investeerimiseks õiged stiimulid luua ning eelkõige jaeinvestoritel ei pruugi olla vajalikke ressursse või piisavalt hajutatud portfelli, mis võimaldaks neil kapitali pikaks ajaks külmutada, peaks ELTIF suutma pakkuda investoritele tagasivõtmisõigusi . ELTIFi valitsejale tuleks seetõttu anda kaalutlusõigus otsustamaks, kas luua ELTIFid vastavalt ELTIFi investeerimisstrateegiale koos tagasivõtmisõigusega või ilma. Kui tagasivõtmisõiguste süsteem on olemas, tuleks need õigused ja nende põhijooned eelnevalt selgelt määratleda ja avaldada ELTIFi eeskirjades või põhikirjas. Ka komisjon märkis oma mõjuhinnangus, et liikmesriikides on pikaajalisi fonde, mis on sellise struktuuriga nagu börsil noteeritud äriühingud. See võimaldab investoritel kaubelda fondi aktsiate või osakutega järelturul. Kui fondi aktsiad on börsil noteeritud, saavad investorid fondi aktsiaid osta ja müüa otse börsil nagu kõiki muid noteeritud väärtpabereid. Järelturg saab toimida ka siis, kui fondi aktsiad või osakud ei ole noteeritud. Sellisel juhul saavad investorid oma osalust otse teise investoriga vahetada. Vahendajad, nagu pangad või turustajad, võivad järelturul hõlbustavat rolli täita. Nad võivad koguda ostu- ja müügikorraldusi ja ühitada neid korraldusi oma klientide vahel. Kui pikaajaline investeerimine peaks tõesti muutuma väikeste investorite hulgas või laiemalt jaeturul atraktiivseks, on järelturud peamiseks kohaks, kus osta või müüa pikaajalise fondi osakuid. Kolm aastat pärast käesoleva määruse vastuvõtmist koostatavas aruandes uuritakse, kas kõnealuse nõudega on saavutatud loodetud tulemused seoses ELTIFi turustamisega. ▌

(4a)

Selleks, et muuta ELTIF kutseliste investorite, nt tööandjapensioni kogumisasutuste, pensionifondide ja kindlustusettevõtjate jaoks võimalikuks ja ligitõmbavaks valikuks, on oluline, et tehakse vajalikud kohandused nende regulatiivsetes omakapitalinõuetes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/41/EÜ (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ (4) raamistikus, et pakkuda paindlikkust ELTIFi puhul mittelikviidsetesse varadesse investeerimise kõrgete kapitalinõuete valdkonnas. Lisaks tuleks vajaduse korral põhjalikult hinnata täiendavaid riiklikke regulatiivseid piiranguid.

(5)

Pikaajalised varaklassid käesoleva määruse tähenduses peaksid koosnema börsil noteerimata äriühingute ja noteeritud VKEde poolt väljalastavatest omakapitali- või võlainstrumentidest , millele ei ole lihtne kohe ostjat leida. Need peaksid hõlmama ka omakapitali- või võlainstrumente , mille on välja lasknud börsil noteeritud äriühingud, mille maksimaalne kapitalisatsioon on 1 miljard eurot. Käesolev määrus peaks hõlmama ka reaalvara, mis eeldab alguses suuri kapitalikulutusi ning mis toodab korduvat ja prognoositavat rahavoogu kogu oma eluea vältel .

(6)

ELTIFide eeskirju sätestava määruse puudumisel võidakse riigi tasandil vastu võtta erinevaid meetmeid, mis võivad põhjustada konkurentsimoonutusi, mis tulenevad investeeringute kaitse meetmete erinevustest. Erinevad nõuded portfelli koosseisu, hajutamise ja kõlblike varade suhtes, eelkõige kaupadesse investeerimise suhtes, piiravad selliste fondide piiriülest turustamist, mis keskenduvad börsil noteerimata äriühingutele ja reaalvarale, kuna investorid ei saa kergesti võrrelda neile pakutud erinevaid investeerimisettepanekuid. Erinevad riigi tasandi nõuded toovad kaasa ka investorite erineval tasemel kaitse. Peale selle põhjustavad erinevatest riigi tasandi nõuetest tulenevad investeerimismeetodid, nagu lubatud laenutase, tuletisinstrumentide kasutamine, lühikeseks müügi suhtes kohaldatavad eeskirjad või väärtpaberite rahastamise tehingud, lahknevusi investorite kaitse tasemes. Lisaks takistavad erinevad tagasivõtmise ja/või hoidmisaegade nõuded noteerimata varasse investeerivate fondide piiriülest müüki. Need erinevused võivad õiguskindlust vähendades kõigutada investorite usaldust sellistesse fondidesse investeerimise kaalumisel ja vähendada investorite ringi, kes valivad paljude pikaajaliste investeerimisvõimaluste vahel. Liikmesriikidel ei tohiks seepärast lubada kehtestada täiendavaid nõudeid käesoleva määrusega reguleeritavas valdkonnas ja käesoleva määruse puhul peaks olema sobiv õiguslik alus aluslepingu artikkel 114, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus oma väljakujunenud kohtupraktikas.

(7)

Kogu liidus tuleb kindlustada ühtsed eeskirjad, et ELTIFide tooteprofiil oleks ühtne ja stabiilne kogu liidus. Siseturu ladusaks toimimiseks ja investorite kõrgetasemelise kaitse huvides on vaja kehtestada ELTIFide tegevuse ühtsed eeskirjad, eelkõige ELTIFide portfelli koosseisu ja investeerimisvahendite osas, mida neil on lubatud kasutada positsiooni võtmiseks pikaajalistes varades, nagu noteeritud VKEde ja noteerimata äriühingute poolt väljalastud omakapitali- või võlainstrumendid, ja reaalvaras. ELTIFi portfelli ühtseid eeskirju on vaja ka selleks, et ELTIFidel, mille eesmärk on tagada investoritele regulaarne sissetulek, oleks tagatud pideva rahavoo säilitamiseks sobivate investeerimisvarade hajutatud portfell. Lisaks on vaja koordineerida liikmesriikide maksuraamistikke, et tagada võrdsed võimalused investorite ligimeelitamisel ning ühtlustada riiklikke poliitikasuundi, et luua investeerimiskliima osas sarnased tingimused ja lahendada liikmesriikidevaheline tasakaalustamatus.

(8)

On oluline tagada, et ELTIFide tegevuse määratlust, eelkõige seoses ELTIFide portfelli koosseisu ja investeerimisvahenditega, mida neil on lubatud kasutada, kohaldatakse otse ELTIFide valitsejatele ja seetõttu tuleb kõnealused uued eeskirjad võtta vastu määrusena. Ennetades riigi tasandi nõuete erinevust, tagab see ka ühtsed tingimused nime ELTIF kasutamisele. ELTIFi valitsejad peaksid järgima samu eeskirju kogu ELis, et suurendada investorite usaldust ELTIFide vastu ja tagada selle nime kestev usaldusväärsus. Samas väheneb ühtsete eeskirjade vastuvõtmisega ELTIFi suhtes kohaldatavate regulatiivsete nõuete keerukus. Ühtsete eeskirjadega vähenevad ka valitsejate kulud, mis on seotud erinevate riigi tasandi nõuetega, millega reguleeritakse fonde, mis investeerivad börsil noteeritud VKEdesse ja noteerimata pikaajalistesse varadesse ja võrreldava reaalvara klassidesse. See kehtib eriti fondivalitsejate puhul, kes soovivad kaasata kapitali piiriüleselt. Samuti aitab see kõrvaldada konkurentsimoonutusi.

(9)

Uued eeskirjad ELTIFide kohta on tihedalt seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/61/EL (5), kuna see direktiiv on liidus alternatiivsete investeerimisfondide valitsemise ja turustamise õigusraamistik. Määratluse kohaselt on ELTIFid Euroopa Liidu alternatiivsed investeerimisfondid, mida valitsevad alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad, kellele on antud tegevusluba vastavalt direktiivile 2011/61/EL.

(10)

Kui direktiiviga 2011/61/EL on ette nähtud astmeline kolmandate riikide kord, millega reguleeritakse kolmandate riikide alternatiivsete investeerimisfondide valitsejaid ja alternatiivseid investeerimisfonde, siis uutel ELTIFi eeskirjadel on märksa piiratum ulatus, rõhutades uue pikaajalise investeerimistoote Euroopa mõõdet. Seega peaks ainult direktiivis 2011/61/EL määratletud ELi alternatiivsetel investeerimisfondidel olema õigus saada ELTIFi tegevusluba ja seda ainult siis, kui seda valitseb ELi alternatiivse investeerimisfondi valitseja, kellele on antud tegevusluba direktiivi 2011/61/EL kohaselt. Siiski peaks julgustama ka kolmandate riikide investoreid ELTIFidesse investeerima, võttes arvesse seda väärtuslikku kapitali, millega nad saavad panustada liidu projektidesse.

(11)

ELTIFi suhtes kohaldatavad uued eeskirjad peaksid lähtuma direktiiviga 2011/61/EL kehtestatud õigusraamistikust ja selle rakendamiseks vastuvõetud õigusaktidest. Seetõttu tuleks ELTIFe käsitlevaid toote-eeskirju kohaldada lisaks liidu õigusaktides sätestatud eeskirjadele. Eelkõige tuleks ELTIFi suhtes kohaldada direktiivis 2011/61/EL sätestatud valitsemis- ja turustamiseeskirju. Samuti tuleks ELTIFide piiriülese tegevuse suhtes vastavalt kohaldada direktiivis 2011/61/EL sätestatud teenuste piiriülese osutamise ja asutamisvabaduse eeskirju. Neid tuleks täiendada konkreetsete turustuseeskirjadega ELTIFi piiriülese turustamise kohta nii jae- kui ka kutselistele investoritele kogu liidus.

(12)

Kõigi nende ELi alternatiivsete investeerimisfondide suhtes, kes soovivad end turustada ELTIFina, peaksid kehtima ühtsed eeskirjad. ELi alternatiivsed investeerimisfondid, kes ei soovi end turustada kui ELTIFid, ei peaks olema kohustatud neid eeskirju järgima, millega samas kaasneb ka loobumine sellest saadavast kasust. Teiselt poolt ei saaks eurofonde ja kolmanda riigi alternatiivseid investeerimisfonde turustada samuti kui ELTIFe.

(13)

Selleks et tagada ELTIFide vastavus ühtsetele eeskirjadele, millega reguleeritakse kõnealuste fondide tegevust, on vaja nõuda, et pädevad asutused annaksid ELTIFidele tegevusloa. Seetõttu tuleks direktiivis 2011/61/EL sätestatud alternatiivsete investeerimisfondide valitsejatele tegevusloa andmise ja järelevalve ühtlustatud menetlusi täiendada ELTIFidele tegevusloa andmise spetsiaalse menetlusega. Tuleks kehtestada menetlused, millega tagatakse, et ELis vastavalt direktiivile 2011/61/EL tegevusloa saanud ja selleks võimelised olevad alternatiivse investeerimisfondi valitsejad võivad valitseda ELTIFi. Astutud on kõik vajalikud sammud tagamaks, et ELTIF suudab täita kõnealuste fondide tegevust reguleerivaid ühtlustatud eeskirju.

(14)

Võttes arvesse, et alternatiivsete investeerimisfondide juriidiline vorm võib olla erinev, mis ei pruugi neid määratleda juriidilise isikuna, tuleb sätteid, mis nõuavad ELTIFidelt meetmete võtmist, käsitleda viidetena ELTIFi valitsejale, kui ELTIF on asutatud ELi alternatiivse investeerimisfondina, mis ei tegutse iseseisva isikuna, sest tal puudub juriidilise isiku staatus.

(15)

Selleks et tagada, et ELTIFide eesmärgiks on pikaajalised investeeringud ja need aitavad kaasa ELi majanduse püsiva kasvu rahastamisele, peab ELTIFide portfelli eeskirjades olema nõutud, et selgelt määratletakse ELTIFide investeeringuteks kõlblike varade kategooriad ja kõlblikkuse tingimused. ELTIF peaks investeerima vähemalt 70 % oma kapitalist kõlblikesse investeerimisvaradesse ning vähemalt 60 % oma kapitalist liidus asutatud kõlbliku portfelliettevõtja väljalastud väärtpaberitesse . ELTIFide usaldusväärsuse tagamiseks on samuti soovitatav keelata ELTIFil osaleda teatavates finantstehingutes, mis võivad ohustada tema investeerimisstrateegiat ja -eesmärke, tuues kaasa lisariske, mis erinevad sellest, mida võiks eeldada pikaajalise investeerimisega tegeleva fondi puhul. Pikaajalistele investeeringutele selge keskendumise tagamiseks, mis võiks olla jaeinvestorite huvides, kes ei ole tuttavad ebatraditsiooniliste investeerimisstrateegiatega, ei tohiks ELTIFil lubada investeerida tuletisinstrumentidesse, välja arvatud juhul, kui seda tehakse oma investeeringutega seotud riskide maandamiseks. Võttes arvesse kauba ja tuletisinstrumentide (millega kaasneb kaudne positsioon kaupades) likviidsust, ei eelda investeeringud kaupa investori pikaajalist kohustust ja tuleks seepärast välja jätta. See põhjendus ei kehti investeeringute puhul taristusse või kaubaga seotud äriühingutesse või sellistesse äriühingutesse, mille tootlikkus on kaudselt seotud kauba tootlikkusega, nt põllumajandusettevõtjad põllumajanduskauba puhul või jõujaamad energeetikakaupade puhul.

(15a)

Selleks et ELTIF püsivale, arukale ja kaasavale majanduskasvule liidus tõhusalt kaasa aitaks, peaks iga ELTIF võtma arvesse kõlblike investeeringute sotsiaalset mõju, arvestades oma keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisvaldkonnaga seotud omadusi. Eeskätt peaks ELTIFi valitseja kaaluma, kuidas aitab valitud vara saavutada Euroopa kasvumudeli eesmärke (nt sotsiaaltaristu, säästva liikuvuse, taastuvenergia tootmise ja jaotamise ning energiatõhususe protsesside tõhustamine, samuti keskkonna- ja sotsiaalvaldkonna lahendusi edendavates sektorites tegutsevate või suure innovatsioonipotentsiaaliga ettevõtete tugevdamine).

(16)

Pikaajalise vara määratlus on lai. Kehtestamata ilmtingimata pikaajalist hoidmisperioodi ELTIFi valitsejatele, on kõlblikud varad üldiselt mittelikviidsed, eeldavad kohustuse võtmist teatavaks perioodiks ja nende majanduslik profiil on pikaajalist laadi. Pikaajalised investeerimisvarad ei ole vabalt võõrandatavad väärtpaberid ja seetõttu ei ole ELTIFidel juurdepääsu järelturu likviidsusele. Sageli eeldavad need varad tähtajaliste kohustuste võtmist, mis piiravad nende turustatavust. Kuna aga noteeritud VKEdel võib olla probleeme likviidsusega ja juurdepääsuga järelturule, tuleks noteeritud VKEde poolt väljalastud omakapitali- või võlainstrumendid lisada ELTIFi kõlblike investeerimisvarade hulka, sest neil on vaja säilitada stabiilset osaluse struktuuri. Seega võivad kõlblikud investeerimisvarad olla vabalt võõrandatavad väärtpaberid ja seetõttu võib neil olla juurdepääs järelturu likviidsusele. ELTIFi eesmärgiks olevate investeeringute majandustsükkel on põhiliselt pikaajalise iseloomuga suure kapitalikohustuse ja pika aja tõttu, mis kulub tulu saamiseks sellistelt investeeringutelt. Seetõttu ei sobi sellised varad tagasivõtmisõigusega investeeringuks , välja arvatud erijuhtudel ja teatavatel tingimustel .

(17)	ELTIFidel tuleks lubada investeerida varasse, mis ei ole pikaajalised investeerimisvarad, kui see on vajalik fondi rahavoogude tõhusaks haldamiseks, kuid ainult nii kaua, kui see on kooskõlas ELTIFi pikaajalise investeerimisstrateegiaga.

(18)

Pikaajaliste varadena tuleb mõista osalusi, nt omakapitali või kvaasikapitaliinstrumente, kvalifitseeritud portfelliettevõtjate võlainstrumente ja neile antud laene. Need peaksid hõlmama ka osalust teistes fondides, mis on keskendunud sellistele varadele nagu investeeringud börsil noteerimata äriühingutesse, kes annavad välja omakapitali- või võlainstrumente, mille ostja ei ole hõlpsalt tuvastatav. Kõlblike varade klassi peaks soetamisväärtust ja rahavoo profiili käsitlevate rangete tingimuste alusel moodustama ka otsene osalus reaalvarades, välja arvatud juhul, kui need on väärtpaberistatud.

(19)

Kvaasiomakapitali instrumentidena tuleb mõista sellist tüüpi finantsinstrumente, milles on ühendatud omakapital ja võlg, mille puhul on instrumendilt saadav kasum seotud kvalifitseeruva portfelliettevõtja kasumi või kahjumiga ning mille puhul ei ole instrumendi tagasimaksmine maksevõimetuse korral täielikult tagatud. Sellised instrumendid hõlmavad selliseid erinevaid rahastamisvahendeid nagu allutatud laenud, passiivne osalus, osaluslaenud, kasumis osalemise õigused, vahetusvõlakirjad ja võlakirjade ostutähed.

(20)

Et võtta arvesse olemasolevaid äritavasid, tuleks ELTIFidel lubada osta kvalifitseeruva portfelliettevõtja aktsionäridelt ettevõtete olemasolevaid aktsiaid. Samuti selleks, et tagada vahendite kogumiseks võimalikult laialdased võimalused, tuleks lubada investeerida teistesse ELTIFidesse. Investeeringute lahjendamise vältimiseks kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate vahel tuleks ELTIFidel lubada investeerida teistesse ELTIFidesse ainult tingimusel, et need ELTIFid ei ole ise investeerinud üle 10 % oma kapitalist teistesse ELTIFidesse.

(21)

Finantsettevõtjate kasutamine on vajalik selleks, et ELTIFe investoritele tõhusalt turustada ning koondada ja organiseerida eri investorite (sealhulgas avaliku iseloomuga investeeringuid tegevaid investorid) panust taristuprojektidesse. Seepärast tuleks ELTIFidel lubada investeerida kõlblikesse investeerimisvaradesse finantsettevõtjate kaudu seni, kuni need ettevõtjad tegelevad pikaajaliste projektide rahastamisega ja VKEde kasvuga .

(22)	▌Kvalifitseeruvad portfelliettevõtjad peaksid hõlmama taristuprojekte, investeeringuid börsil noteerimata äriühingutesse ja noteeritud VKEdesse , kes soovivad kasvada, ▌mis võiks sobida pikaajalise investeerimise eesmärgil.

(23)

Tulenevalt taristuprojektide suurusest nõuavad need väga suurt kapitali, mis jääb investeerituks pikaks ajaks. Sellised taristuprojektid peaksid hõlmama avalike hoonete taristuid, nagu koolid, haiglad või vanglad; sotsiaaltaristud, näiteks sotsiaalkorterid; transporditaristuid, näiteks teed, suured transpordisüsteemid või lennujaamad; energiataristud, nagu energiavõrgud, kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise projektid, elektrijaamad või torustikud; veemajanduse taristuid, nagu veevarustussüsteemid, kanalisatsioon või niisutussüsteemid; sidetaristuid, näiteks võrgud, ja jäätmekäitluse taristuid, nagu ringlussevõtu- või kogumissüsteemid.

(24)

Börsil noteerimata äriühingutel võib olla raskusi kapitaliturgudele juurdepääsuga ning oma edasise kasvu ja laienemise rahastamisega. Erafinantseeringud omakapitali osaluse või laenude kaudu on vahendite kogumise levinumateks viisideks. Kuna sellised investeeringud on oma olemuselt pikaajalised investeeringud, nõuavad nad sotsiaalset riskikapitali, mida ELTIFid suudavad pakkuda. Lisaks on noteeritud VKEdel sageli tõsiseid raskusi pikaajaliste investeeringute saamisega ning ELTIFide näol võib olla tegemist väärtusliku alternatiivse rahastamisallikaga.

(25)

Taristuinvesteeringuteks on vaja sotsiaalset riskikapitali, kuna järelturg ei ole likviidne. Investeeringuteks reaalvaradesse on vaja sotsiaalset riskikapitali, kuna järelturg ei ole likviidne. Investeerimisfondid on oluliseks allikaks, millest rahastada varasid, mis eeldavad suuri kapitalikulutusi. Nende puhul on vaja piisava rahastamise saavutamiseks kapitali koondada. Sellised investeeringud on pikaajalised nende varade majandustsükli üldiselt pika kestuse tõttu. Tavaliselt võtab suurde reaalvarasse tehtud investeeringu amortiseerimine mitu aastat. Et lihtsustada selliste suurte varade arengut, tuleks ELTIFidele anda võimalus investeerida otse taristusse , mille väärtus on üle 10 miljoni euro ning mis pakuvad prognoositavaid ja korduvaid rahavooge kogu oma eluea vältel . ▌Sel põhjusel tuleb kohelda otseinvesteeringuid taristusse kvalifitseeruvates portfelliettevõtjates samal viisil.

(26)

Kui fondivalitseja omab osalust portfelliettevõtjas, on oht, et fondivalitseja eelistab iseenda huve fondi investorite huvidele. Et vältida selliseid huvide konflikte, peaksid ELTIFid investeerima üksnes sellistesse varadesse, mis ei ole fondivalitsejaga seotud, et tagada kindel äriühingu üldjuhtimine, välja arvatud juhul, kui nad investeerivad käesoleva määruse alusel kõlblikesse ELTIFi valitseja hallatavatesse osakutesse või aktsiatesse või varadesse .

(27)	Selleks et võimaldada ELTIFide valitsejatele teatavat paindlikkust oma vahendite investeerimisel, tuleks lubada kauplemist muu kui pikaajalise varaga kuni 30 % ulatuses nende kapitalist.

(28)

Selleks et vähendada ELTIFide võetavaid riske, on oluline vähendada vastaspoole riski, kehtestades ELTIFi portfellile selged hajutamisnõudeid. Kõigi börsiväliste tuletisinstrumentide suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (6).

(29)	Et vältida seda, et investeeriv ELTIF rakendab olulist mõju teise ELTIFi valitsemisele või väljaandvale organile, tuleb vältida samas investeeringus ELTIFi liigset kontsentratsiooni.

(30)

Selleks et võimaldada ELTIFi valitsejatel koguda rohkem kapitali fondi eluea jooksul, tuleks neil lubada laenata raha kuni 40 % ulatuses fondi kapitalist. See peaks aitama anda investoritele täiendavat tulu. Selleks et kõrvaldada vääringute ebakõla riski, peaks ELTIF laenama raha ainult selles vääringus, milles valitseja kavatseb vara omandada.

(31)	Tulenevalt ELTIFi investeeringute pikaajalisest ja mittelikviidsest laadist tuleks valitsejatele anda piisavalt aega investeerimispiirangute kohaldamiseks. Piirangute rakendamiseks kuluva aja määramisel tuleks arvesse võtta investeeringu eripära ja omadusi, kuid see ei tohiks ületada viit aastat.

(31a)

Põhikirjas määratletud erandjuhtudel võib ELTIFi eluiga pikendada või lühendada paindlikkuse suurendamiseks, näiteks juhul, kui projekt lõpetatakse oodatust varem või hiljem, et kooskõlastada see tema pikaajalise investeerimisstrateegiaga.

(31b)

Võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga (EIP) asjatundlikkust liidu taristu rahastamises, peaksid EIP ja muud samalaadsed riiklikud institutsioonid tegema aktiivset koostööd ELTIFi valitsejate ja investoritega, eriti jaeinvestoritega, kel ei pruugi asjakohaseid kogemusi olla. Lisaks peaksid EIP projektivõlakirjade algatus ja muud samalaadsed meetmed, nagu Euroopa ühendamise rahastu, olema otseselt seotud ELTIFiga ning EIP peaks võtma riski ja pakkuma tagatisi, et vähendada sellist tüüpi investeeringutele omaseid riske ja julgustada investoreid usaldama ELTIFi kui kindlat investeerimisvahendit.

(32)

▌Miski ei peaks takistama ELTIFi taotlemast kõnealuste aktsiate või osakute lubamist kauplemisele reguleeritud turul, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/…/EL (7) [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv] artikli 4 lõikes 21 , mitmepoolses kauplemissüsteemis, nagu määratletud direktiivi 2014/…/EL artikli 4 lõikes 22 [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv] või organiseeritud kauplemissüsteemis, nagu määratletud direktiivi 2014/…/EL artikli 4 lõikes 23 [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv], andes sellega investoritele võimaluse müüa oma osakuid või aktsiaid enne ELTIFi eluea lõppu. ELTIFi tingimused või põhikiri ei peaks seega takistama osakute või aktsiate lubamist reguleeritud turule või seal nendega kauplemist, samuti ei tohiks need takistada investoreid oma aktsiaid või osakuid vabalt võõrandamast kolmandale isikule, kes neid osta soovib. Riiklikel turgudel saadud seniste kogemuste põhjal on selgunud, et järelturgudel kauplemine võib siiski toimida mõne turu puhul, kuid teiste turgude puhul võivad selle valikuga kaasneda reguleeritud turule lubatud või seal kaubeldavate ELTIFide osakute või aktsiate kõrged preemiad või olulised diskontod, mis takistaksid tegelikkuses investoritel selle alternatiivi kasutamist. Seepärast ei pruugi see võimalus olla piisav regulaarsemate tagasivõtmiste võimaluse asendamiseks.

(33)

Selleks et investorid saaksid oma osakuid või aktsiaid fondi eluea lõpus tõhusalt tagasi võtta, peaks fondivalitseja asuma aegsasti tegelema ELTIFi varade portfelli müügiga, et tagada väärtuste parim realiseerimine. Võõrandamise nõuetekohase graafiku määramisel peaks ELTIFi valitseja võtma arvesse investeerimisvarade erinevaid lunastamistähtaegu ja ELTIFi investeerimisvaradele ostja leidmiseks kuluvat aega. Kuna investeerimispiirangute säilitamine sel likvideerimise perioodil on ebapraktiline, tuleks nende kehtivus likvideerimise alguses tühistada.

(34)

Vara, millesse ELTIF investeerib, võidakse fondi eluea jooksul reguleeritud turul noteerida. Sel juhul ei vasta vara enam käesoleva määruse nõudele börsil noteerimata ettevõtete kohta. Selleks et võimaldada valitsejatel oma investeeringud sellistest varadest korrektselt tagasi võtta, võib kuni 70 % sellest varast jätkuvalt arvestada pikaajalise kõlbliku varana kuni kolme aasta jooksul.

(35)

Võttes arvesse ELTIFide eripära, samuti jae- ja kutseliste investorite sihtgruppi, on oluline kehtestada ranged läbipaistvusnõuded, mis võimaldaksid tulevastel investoritel teha teadlikke otsuseid ja olla täielikult teadlik seotud riskidest. Lisaks direktiivi 2011/61/EL läbipaistvusnõuetele peaksid ELTIFid avaldama prospekti, mis peaks sisaldama kogu sellist teavet, mille peavad avaldama ka avatud ühisinvesteerimisettevõtjad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/71/EÜ (8) ja komisjoni määrusele (EÜ) nr 809/2004 (9). Selleks et turustada ELTIFi jaeinvestoritele, peaks olema kohustuslik avaldada põhiteave vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev] määrusele nr […] (10) [kombineeritud jaeinvesteerimistooted]. Lisaks sellele tuleb kõigis turustusdokumentides sõnaselgelt juhtida tähelepanu ELTIFi riskiprofiilile ning mainida mis tahes osalust instrumentides, millesse on kaasatud liidu eelarvevahendid .

(36)

Kuna ELTIFid on suunatud nii kutselistele kui ka jaeinvestoritele kogu liidus, on vaja direktiivi 2011/61/EL turustusnõuetele lisada teatavad nõuded, et tagada investorite , eelkõige jaeinvestorite asjakohane kaitse. Seega tuleks teha kättesaadavaks märkimise, osakuomanikele või aktsionäridele maksete tegemise, osakute või aktsiate tagasiostmise või tagasivõtmise ning selle teabe avaldamise kord, mida ELTIF ja selle valitsejad on kohustatud esitama. Peale selle tuleb selleks, et tagada, et jaeinvestorid ei oleks kogenud kutseliste investoritega võrreldes ebasoodsamas olukorras, rakendada ELTIFide jaeinvestoritele turustamisel teatavaid kaitsemeetmeid.

(37)	ELTIFi pädev asutus peaks kontrollima, kas ELTIF on suuteline käesolevat määrust pidevalt täitma. Kuigi direktiivi 2011/61/EL kohaselt on pädevatel asutustel ulatuslikud volitused, on vaja neid volitusi laiendada seoses ELTIFide uute ühtsete eeskirjadega.

(38)	ESMA-l peaks seoses käesoleva määrusega olema võimalik kasutada kõiki volitusi, mis tulenevad direktiivist 2011/61/EL , ning talle tuleks tagada kõik selleks vajalikud vahendid, eelkõige personal .

(39)

Euroopa Järelevalveasutusel (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve – ESMA), mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (11), peaks olema keskne roll ELTIFide eeskirjade kohaldamisel, tagades liidu eeskirjade järjepideva kohaldamise pädevate riigiasutuste poolt. Kuna ESMA-l on väärtpaberite ja väärtpaberiturgude alal eriteadmised, on tõhus ja asjakohane teha ESMA-le ülesandeks töötada välja komisjonile esitatavad regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, mis ei hõlma poliitilisi valikuid ning mis käsitlevad olukorda, kus ELTIFi eluiga on piisav, et katta ELTIFi iga üksiku vara kestus, ELTIFi varade nõuetekohase võõrandamise ajakava ning üksikasju menetluste kohta, mille ELTIF peab kehtestama igas liikmesriigis, kus ta kavatseb osakuid või aktsiaid turustada.

(39a)

ELTIFide kaudu tehtavate pikaajaliste investeeringute riikliku tasandi maksusoodustused võivad oluliselt suunata olemasolevaid vahendeid liidu pikaajaliste projektide rahastamisse, keskendudes eelkõige projektidele, mis on kasulikud nii ühiskonnale kui ka keskkonnale. Sel põhjusel võiks hinnata, kas projektivõlakirjad peaksid samuti kuuluma kõlblike varade hulka, eesmärgiga tagada mastaabisääst ja soodustada liidu investeerimisvahendite vahelist koostoimet. Eelarve kohandamise tagajärgedega tegelevaid liikmesriike julgustatakse andma ELTIFis osalevatele investoritele riigigarantiisid ja maksusoodustusi, nt maksude mahaarvamine. Liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud õiguslikud ja institutsioonilised meetmed, et tagada käesoleva määruse rakendamine.

(39b)

Liikmesriikidel ning samuti piirkondlikel ja kohalikel asutustel on märkimisväärne vastutus ELTIFi tõhusal edendamisel ja investoritele turustamisel, samuti ka kodanikele ja tarbijatele konkreetse teabe edastamisel selle uue raamistiku poolt pakutavate võimaluste kohta.

(39c)

Oluline on julgustada paljusid liidu poolkutselisi investoreid, nagu keskmise tasandi pensioniskeemid, kindlustusettevõtjad, omavalitsusüksused, kirikud, heategevusorganisatsioonid ja sihtasutused, kellel võib olla piisavalt kapitali ja teatud teadmisi ELTIFi investeerimiseks.

(40)	ELTIFide uued ühtsed eeskirjad peaksid vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 95/46/EÜ […] (12) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 45/2001 […] (13).

(40a)

ELTIF ei peaks investeerima kõlblikku varasse, milles ELTIFi valitsejal on või kus ta võtab otsese või kaudse positsiooni, välja arvatud juhul, kui tegemist on tema valitsetava ELTIFi osakute või aktsiatega. Ka konkurentsi moonutavate tavade ja turuletuleku tõkete vältimiseks peaksid kehtima garantiid.

(41)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, milleks on ELTIFide investeeringute ja tegevustingimuste ühtsete nõuete tagamine kogu liidus, võttes samal ajal täielikult arvesse vajadust tasakaalustada ELTIFide turvalisust ja usaldusväärsust ja nende tõhusat toimimist pikaajaliste investeeringute turul ja erinevate sidusrühmade kulusid, ei saa liikmesriigid ise piisaval tasemel saavutada ning seega on neid eesmärke nende ulatuse ja toime tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta vastu meetmed kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, mis on sätestatud kõnealuses artiklis, ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks.

(42)

ELTIFide uued ühtsed eeskirjad austavad põhiõigusi ja järgivad põhimõtteid, mida tunnustatakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kättesaadavust, tarbijakaitse õigusi, ettevõtlusvabaduse õigust, õigust õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtupidamisele ning isikuandmete kaitsele. ELTIFide uusi ühtseid eeskirju tuleb kohaldada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk

Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisese ja eesmärk

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtsed eeskirjad liidus Euroopa pikaajaliste investeerimisfondidena (ELTIFid) turustatavate ELi alternatiivsete investeerimisfondide ( AIFid) või AIFide üksuste tegevuslubade, investeerimispoliitika ja tegevustingimuste kohta. [ME 2]

1a. Käesoleva määruse eesmärk on kaasata ja suunata kapitali reaalmajandusse kooskõlas aruka, püsiva ja kaasava majanduskasvu eesmärkidega.

2. Liikmesriigid ei kehtesta käesoleva määrusega hõlmatud valdkonnas täiendavaid nõudeid ega tingimusi.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„kapital“ – kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusumma, arvutatuna summade alusel, mis on investeeritavad pärast investorite kõigi otseste või kaudsete tasud ja kulude mahaarvamist;

1a)	„jaeinvestor“ – investor, kes ei ole kutseline klient vastavalt direktiivi …/…/EL [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv] II lisa I jaole;

1b)	„kutseline investor“ – investor, kes on kutseline klient vastavalt direktiivi …/…/EL [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv] II lisa I jaole või keda võib taotluse korral antud direktiivi kontekstis lugeda kutseliseks kliendiks;

1c)	„poolkutseline investor“ – jaeinvestor, kes kohustub investeerima vähemalt 100 000 eurot ning väljastab investeerimiskohustuse kohta sõlmitavast lepingust eraldi kirjaliku dokumendi selle kohta, et ta on teadlik kavandatava kohustuse või investeeringuga kaasnevatest riskidest;

2)	„omakapital“ – omandiosalus ettevõtjas, väljendatuna kvalifitseeruva portfelliettevõtja investoritele väljastatud osakutes või muus kapitaliosaluse vormis;

3)	„kvaasikapital“ – mis tahes liiki rahastamisvahend, mille puhul on vahendi kasum seotud kvalifitseeruva portfelliettevõtja kasumi või kahjumiga ning mille puhul ei ole vahendi tagasimaksmine lepinguliste kohustuste täitmata jätmise korral täielikult tagatud;

„finantssektori ettevõtja“ – üks järgmistest ettevõtetest:

a)	krediidiasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (14) artikli 4 punkti 1 tähenduses;

b)	investeerimisühing määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 punkti 1 tähenduses;

c)	kindlustusandja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ (15) artikli 13 punkti 1 tähenduses;

d)	finantsvaldusettevõtja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 20 tähenduses;

e)	segavaldusettevõtja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 22 tähenduses;

4a)	„kutselisele kliendile suunatud ELTIF“ – ELTIF, mis on kõlblik üksnes kutselistele ja poolkutselistele investoritele turustamiseks;

4b)	„ELi alternatiivne investeerimisfond“ – direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis k määratletud ELi alternatiivne investeerimisfond;

4c)	„ELi alternatiivse investeerimisfondi valitseja“ – direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis l määratletud ELi alternatiivse investeerimisfondi valitseja;

5)	„ELTIFi pädev asutus“ – direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis p määratletud ELi alternatiivse investeerimisfondi päritoluliikmesriigi pädev asutus;

6)	„ELTIFi päritoluliikmesriik“ – liikmesriik, kus ELTIFi tegevusluba on välja antud; „ELTIFi valitseja pädev asutus“ – direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis q määratletud ELi alternatiivse investeerimisfondi valitseja päritoluliikmesriigi pädev asutus;

6a)	„repoleping“ – leping, millega üks osapool kannab väärtpaberid või nende omamisega seotud õigused üle vastaspoolele, kui selle tehinguga kaasneb väärtpaberite kindlaksmääratud hinnaga tagasiostmise kohustus määratud või määrataval hilisemal kuupäeval;

6b)	„lühikeseks müük“ – varade katteta müük;

6c)	„jaekliendile suunatud ELTIF“ – ELTIF, mille investorite hulka kuuluvad ka jaeinvestorid;

6d)

„väärtpaberite laenuks andmine“ ja „väärtpaberite laenuks võtmine“ – tehing, mille käigus asutus või selle vastaspool kannab üle väärtpaberid kohustuse alusel, mille kohaselt laenaja tagastab samaväärsed väärtpaberid kas mõnel kindlal kuupäeval või üleandja nõutaval kuupäeval, kusjuures seda tehingut loetakse üleandja seisukohast väärtpaberite laenuks andmiseks ning vastuvõtja seisukohast väärtpaberite laenuks võtmiseks;

6e)	„taristu“ – põhilised füüsilised ja immateriaalsed organisatsioonilised struktuurid ja süsteemid, mis on vajalikud ühiskonna või ettevõtte toimimiseks.

Artikkel 3

Tegevusloa andmine ja nimetuse kasutamine

1. ELTIFi tegevusluba võib taotleda ja selle võib anda ainult ELi alternatiivsele investeerimisfondile.

2. ELTIFi võib turustada kogu liidus või mis tahes ELi liikmesriigis ainult sel juhul , kui tegevusluba on antud kooskõlas käesoleva määrusega.

ELTIF tegevusluba kehtib kõigis liikmesriikides.

3. Ühisinvesteerimisettevõtja kasutab nimetust „ELTIF“ või „ Euroopa pikaajaline investeerimisfond“ seoses iseenda või iseenda poolt väljalastud osakute või aktsiatega, kui talle on antud tegevusluba vastavalt käesolevale määrusele.

4. ELTIFi pädevad asutused teavitavad ESMAt kord kvartalis konfidentsiaalselt käesoleva määruse kohaselt välja antud või tühistatud tegevuslubadest ja edastavad kõik vajalikud andmed ELTIFi tegevuste kohta, mis tagavad vastavuse käesoleva määruse sätetega .

ESMA peab avalikku keskregistrit kõigi käesoleva määruse alusel tegevusloa saanud ELTIFide, nende valitsejate , artikli 4 alusel esitatud teabe ja ELTIFi pädeva asutuse kohta. Register tehakse kättesaadavaks elektroonilisel kujul.

Artikkel 4

ELTIFi tegevusloa taotlemine

1. ELi alternatiivne investeerimisfond peab taotlema ELTIFi tegevusluba oma pädevalt asutuselt.

ELTIFi tegevusloa taotlus hõlmab järgmist:

a)	fonditingimused või põhikiri;

b)	teave kavandatava ELTIFi valitseja isiku kohta , tema praeguse ja eelneva fondivalitsemiskogemuse kohta ja kogemuste kohta seoses pikaajaliste investeeringutega ;

c)	teave depositooriumi kohta;

d)	investoritele kättesaadavaks tehtava teabe kirjeldus;

da)	jaekliendile suunatud ELTIFide puhul jaeinvestorite kaebuste käsitlemise menetluste ja korra kirjeldus;

e)	mis tahes muu teave või dokument, mida ELTIFi pädev asutus on taotlenud, et kontrollida vastavust käesoleva määruse nõuetele.

2. Direktiivi 2011/61/EL alusel tegevusloa saanud ELi alternatiivse investeerimisfondi valitsejal on õigus ELTIFi valitseda ja ta esitab lihtsustatud taotluse ELTIFi pädevale asutusele heakskiidu saamiseks sellise ELTIFi valitsemiseks, mis on esitanud taotluse tegevusloa saamiseks vastavalt lõikele 1. Heakskiidu saamise taotluses osutatakse direktiivi 2011/61/EL kohasele taotlusele (sh esitatud dokumentidele) ja tegevusloale.

▌

3. ELTIFi ja ELi alternatiivse investeerimisfondi valitsejat teavitatakse [kahe kuu jooksul] alates nõuetekohase taotluse esitamisest, kas ELTIFile on antud tegevusluba ning ELTIFi valitsemise luba .

4. Kõigist hilisematest muudatustest lõikes 1 osutatud dokumentides teatatakse viivitamata ELTIFi pädevale asutusele.

Artikkel 5

Tegevusloa andmise tingimused

1. ELTIFile antakse tegevusluba ainult juhul, kui selle pädev asutus:

a)	on veendunud, et luba taotlev ELTIF suudab täita kõiki käesoleva määruse nõudeid ja on heaks kiitnud fonditingimused või põhikirja ja depositooriumi valiku ;

b)	on rahuldanud direktiivi 2011/61/EL alusel ELi alternatiivse investeerimisfondi valitseja loa saanud isiku taotluse valitseda ELTIFi ▌;

ba)	on veendunud, et kavandatud ELTIFi valitseja või isiku suhtes, kes täidab kavandatud ELTIFi valitseja juures valitsemisülesannet, ei ole varem kohaldatud karistusi fondi valitsemise juhtimist käsitlevate liikmesriigi või liidu õigusaktide rikkumiste eest.

1a. Pädev asutus annab luba taotlevale ELTIFile vastuse [kahe] kuu jooksul.

2. ELTIFi pädev asutus võib jätta ELi fondivalitseja taotluse valitseda ELTIFi rahuldamata ainult juhul, kui:

a)	ELi alternatiivse investeerimisfondi valitseja ei vasta käesoleva määruse nõuetele;

b)	ELi alternatiivse investeerimisfondi valitseja ei vasta direktiivi 2011/61/EL nõuetele , nagu on sätestatud koostöös ELTIFi valitseja pädeva asutusega kooskõlas käesoleva määrusega ning direktiivis 2011/61/EL sätestatud järelevalvealase koostöö korraga ;

c)	ELi alternatiivse investeerimisfondi valitsejal ei ole oma pädeva asutuse luba valitseda alternatiivseid investeerimisfonde, mis sisaldavad käesoleva määrusega hõlmatud vahendite liike , nagu on sätestatud koostöös ELTIFi valitseja pädeva asutusega kooskõlas käesoleva määrusega ;

d)	ELi alternatiivse investeerimisfondi valitseja ei ole esitanud artikli 4 lõikes 2 osutatud dokumente või mis tahes selgitust või teavet, mis on selle alusel nõutav .

Enne taotluse rahuldamata jätmist konsulteerib ELTIFi pädev asutus ELi alternatiivse investeerimisfondi valitseja pädeva asutusega.

3. Pädev asutus ei anna ELTIFile tegevusluba, kui taotleval ELTIFi on õiguslikult keelatud turustada oma osakuid või aktsiaid päritoluliikmesriigis. Pädev asutus esitab taotlevale ELTIFile tegevusloa andmisest keeldumise põhjuse. Keeld kehtib kõikides liikmesriikides.

4. ELTIFile tegevusloa andmisel ei kohaldata nõuet, et ELTIFi valitsejaks peaks olema ELi alternatiivse investeerimisfondi valitseja, kellele on tegevusluba antud ELTIFi päritoluliikmesriigis või et ELi alternatiivse investeerimisfondi valitseja peaks jätkama või delegeerima tegevusi ELTIFi päritoluliikmesriigis.

Artikkel 6

Kohaldatavad eeskirjad ja vastutus

1. ELTIF peab alati vastama käesoleva määruse nõuetele.

2. ELTIF ja ELTIFi valitseja peavad alati vastama direktiivi 2011/61/EL nõuetele.

3. ELTIFi valitseja vastutab käesoleva määruse täitmise eest. ELTIFi valitseja vastutab igasuguse kahju eest, mis tuleneb käesoleva määruse nõuete täitmata jätmisest.

II peatükk

Kohustused seoses ELTIFide investeerimispoliitikaga

1. JAGU

ÜLDEESKIRJAD JA KÕLBLIKUD VARAD

Artikkel 7

Investeerimisüksused

Kui ELTIF koosneb rohkem kui ühest investeerimisüksusest, käsitatakse käesoleva peatüki kohaldamisel iga ELTIFi investeerimisüksust eraldi ELTIFina.

Artikkel 8

Kõlblikud investeeringud

1. Kooskõlas aruka, püsiva ja kaasava majanduskasvu eesmärkidega on ELTIFil lubatud investeerida ainult järgmistesse varakategooriatesse ja ainult käesolevas määruses sätestatud tingimustel:

a)	kõlblikud investeerimisvarad:

b)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ (16) artikli 50 lõikes 1 osutatud varad.

2. ELTIFil ei ole lubatud tegeleda järgmisega:

a)	varade lühikeseks müük;

b)	otsene või kaudne positsiooni võtmine kaupades, sh tuletisinstrumentide, nende sertifikaatide, neil põhinevate indeksite või mis tahes muude vahendite või instrumentide kaudu, millega tekiks nendes positsioon;

▌

d)	kasutada tuletisinstrumente, v.a juhul, kui ▌selle eesmärk on ainult maandada muudele ELTIFi investeeringutele omaseid ▌riske.

2a. Et tagada käesoleva artikli järjepidev kohaldamine, töötab ESMA pärast avatud konsultatsiooni läbiviimist avalikkusega välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles nähakse ette kriteeriumid, mille alusel on tuletislepingute eesmärgiks üksnes maandada lõike 2 punktis d osutatud investeeringutele omaseid riske.

ESMA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [3 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 9

Kõlblikud investeerimisvarad

Artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud vara on ELTIFi investeeringuteks sobiv ainult siis, kui see kuulub ühte järgmistest kategooriatest:

Omakapitali- või kvaasikapitaliinstrument, mille on

i)	välja andnud kvalifitseeruv portfelliettevõtja ning mille ELTIF on omandanud otse kvalifitseeruvalt portfelliettevõtjalt;

ii)	välja andnud kvalifitseeruv portfelliettevõtja vahetusena ELTIFi poolt kvalifitseeruvalt portfelliettevõtjalt varem otse omandatud omakapitaliinstrumendi eest;

iii)	välja andnud ettevõtja, mille kvalifitseeruv portfelliettevõtja on enamusosalusega tütarettevõtja, vahetusena omakapitaliinstrumendi eest, mille ELTIF on omandanud vastavalt punktidele i või ii kvalifitseeruvalt portfelliettevõtjalt;

b)	kvalifitseeruva portfelliettevõtja väljaantud võlainstrumendid , mille tähtaeg on viidud vastavusse ELTIFi elueaga ;

c)	ELTIFi poolt kvalifitseeruvale portfelliettevõtjale antud laenud , mille tähtaeg on viidud vastavusse ELTIFi elueaga ;

d)	ühe või mitme muu ELTIFi, Euroopa riskikapitalifondi ja sotsiaalettevõtlusfondi osakud või aktsiad tingimusel, et nimetatud fondid ei ole ise investeerinud üle 10 % oma kapitalist ELTIFidesse;

e)	otsene osalus või kaudne osalus kvalifitseeruva portfelliettevõtja kaudu üksikus taristus , mis eeldab kohest kapitalikulutust, mille suurus kulu tekkimise ajal on vähemalt 10 miljonit eurot või sellele vastav summa muus vääringus ning pakub korrapäraseid prognoositavaid tulusid .

Kooskõlas aruka, püsiva ja kaasava kasvu eesmärkidega või liidu regionaalpoliitika raames annavad pädevad asutused taotluste läbivaatamisel eelisõiguse projektidele, mida rahastatakse avaliku ja erasektori partnerluse kaudu.

Artikkel 10

Kvalifitseeruv portfelliettevõtja

1. Artikli 9 lõikes 1 osutatud kvalifitseeruv portfelliettevõtja on muu portfelliettevõtja kui ühisinvesteerimisettevõtja ning vastab kõigile järgmistele nõuetele:

a)	ei ole finantsettevõtja , välja arvatud Euroopa mitmepoolsed arengupangad, millele on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 [vastaspoole krediidiriski määrus] artikli 117 lõike 2 punktides f, i, j ja k ;

ei ole lubatud kauplemisele:

i)	direktiivi 2014/…/EL [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv] artikli 4 lõike 1 punktis 21 määratletud reguleeritud turul,

ii)	direktiivi 2014/…/EL [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv] artikli 4 lõike 1 punktis 22 määratletud mitmepoolses kauplemissüsteemis,

▌

ba)	on lubatud kauplemisele reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis ja tema turu kapitalisatsioon ei ületa 1 miljardit eurot;

bb)	on lubatud kauplemisele reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis ja loetakse VKEks vastavalt komisjoni soovituse 223/361/EÜ (17) lisa punkti 2 alapunktile 1;

ta on asutatud liikmesriigis või kolmandas riigis, tingimusel et kolmas riik:

i)	ei ole rahapesuvastase töökonna poolt tuvastatud kõrge riskiga ja koostööst keelduva jurisdiktsioonina; või

ii)

on sõlminud lepingu ELTIFi valitseja päritoluliikmesriigiga ja iga muu liikmesriigiga, kus kavatsetakse turustada ELTIFi osakuid või aktsiaid, tingimusel et kolmas riik ei ole riik,

—	kus puuduvad maksud või nominaalmaksumäärad,

—	kus puudub tõhus teabevahetus välisriikide maksuasutustega,

—	mille seadusandlikes, õigus- või haldussätetes puudub läbipaistvus,

—	kus puudub sisulise kohaliku esindatuse nõue,

—	mis toimib maksuvaba finantskeskusena.

2. Erandina […] lõike 1 punktist a võib kvalifitseeruvaks portfelliettevõtjaks olla finantsettevõtja või ühisinvesteerimisettevõtja , kes kooskõlas aruka, püsiva ja kaasava majanduskasvu eesmärkidega rahastab üksnes käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kvalifitseeruvaid portfelliettevõtjaid või artiklis 9 osutatud reaalvara.

Artikkel 11

Huvide konfliktid

ELTIF ei investeeri kõlblikku varasse, milles valitsejal on või kus ta võtab otsese või kaudse positsiooni, välja arvatud juhul, kui tegemist on tema valitsetavate ELTIFide, sotsiaalettevõtlusfondide või Euroopa riskikapitalifondide või artikli 10 lõikes 2 osutatud ühisinvesteerimisettevõtjate osakute või aktsiatega.

2. JAGU

INVESTEERIMISPOLIITIKA SÄTTED

Artikkel 12

Investeerimisportfelli koosseis ja hajutamine

1. ELTIF investeerib vähemalt 70 % oma kapitalist kõlblikesse investeerimisvaradesse ning vähemalt 60 % oma kapitalist artikli 9 punktides a–c loetletud varadesse kvalifitseerunud portfelliettevõtjates, mis on asutatud liikmesriigi territooriumil .

1a. Kui ELTIFi tingimustes või põhikirjas on ette nähtud korrapärased tagasivõtmisõigused, peaks ELTIF hoidma eelnevalt kindlaks määratud tagasivõtmisaegadel likviidsusreservi, võttes arvesse tagasivõtmisõiguse kasutamisega seotud nõudeid ja tingimusi, mis on vastavuses likviidsuse haldamisega tagasivõtmisõiguse kasutamise jaoks.

1b. ESMA töötab välja regulatiivsed tehnilised standardid, et määratleda veelgi täpsemalt likviidsusreservi struktuur.

ESMA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt …*.

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

2. ELTIF ei või investeerida rohkem kui:

a)	10 % oma kapitalist ühe kvalifitseeruva portfelliettevõtja väljalastud varadesse;

b)	10 % oma kapitalist otseselt või kaudselt ühte taristusse vastavalt artikli 9 punktile e ;

c)	10 % oma kapitalist mis tahes ühe ELTIFi, Euroopa riskikapitalifondi, sotsiaalettevõtlusfondi või alternatiivse investeerimisfondi osakutesse või aktsiatesse;

d)	5 % oma kapitalist artikli 8 lõike 1 punktis b osutatud varadesse, kui need varad on välja lasknud üks asutus.

3. ELTIFde, Euroopa riskikapitalifondide ja sotsiaalettevõtlusfondide aktsiate või osakute koguväärtus ELTIFi portfellis ei tohi ületada 20 % tema kapitali väärtusest.

4. ELTIFi kogu riskipositsioon seoses ELTIFi vastaspoolega, mis tuleneb börsivälistest tuletistehingutest , repotehingutest või pöördrepo tehingutest, ei tohi ületada 5 % tema kapitalist.

5. Erandina lõike 2 punktidest a ja b võib ELTIF tõsta osutatud 10 % piiri 20 %-ni, tingimusel et ELTIFi kvalifitseerunud portfelliettevõtjas hoitavate varade ja üksikute reaalvarade summaarne väärtus, millesse ta investeerib rohkem kui 10 % oma kapitalist, ei ületa 40 % tema kapitali väärtusest.

6. Äriühinguid, kes nõukogu seitsmenda direktiivi 83/349/EMÜ (18) kohase konsolideerimise eesmärgil või vastavalt tunnustatud rahvusvahelistele raamatupidamiseeskirjadele kuuluvad samasse gruppi, käsitatakse lõigetes 1–5 osutatud piirmäärade arvutamisel ühe kvalifitseeruva portfelliettevõtja või ühe asutusena.

Artikkel 12a

Juhul kui ELTIF rikub artiklis 12 osutatud hajutamisnõudeid ja rikkumine leiab aset väljaspool ELTIFi valitseja kontrolli, määravad pädevad asutused valitsejale kuue kuu pikkuse aja, et võtta meetmeid, mida on vaja olukorra parandamiseks.

Artikkel 13

Kontsentratsioon

1. ELTIF ei või omandada rohkem kui 25 % ühe ELTIFi, Euroopa riskikapitalifondi või sotsiaalettevõtlusfondi osakutest või aktsiatest.

2. Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 56 lõikes 2 sätestatud kontsentratsiooni piirmäärasid kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõike 1 punktis b osutatud varasse investeerimise suhtes.

Artikkel 14

Raha laenuks võtmine

ELTIF võib raha laenuks võtta tingimusel, et selline laen vastab kõigile järgmistele tingimustele:

a)	laenusumma ei moodusta üle 40 % ELTIFi kapitalist;

b)	selle eesmärk on osaluse omandamine kõlblikes investeerimisvarades;

c)	laenuleping sõlmitakse samas vääringus, milles omandatakse laenatud raha eest vara;

▌

ea)	see koormab vara, mis ei moodusta üle 30 % ELTIFi kapitalist.

eb)	selle kestus kohandatakse ELTIFi elueale.

ELTIFi valitseja teavitab investoreid eelnevalt investeerimisstrateegiast tulenevatest tulevastest laenuvajadustest.

Artikkel 15

Portfelli koosseisu ja hajutamiseeskirjade kohaldamine

1. Artikli 12 lõikes 1 sätestatud investeeringute piirangud:

on kohaldatavad kuni ELTIFi tingimustes või põhikirjas sätestatud kuupäevani, mille määramisel võetakse arvesse nende varade eripära ja omadusi, millesse ELTIF investeerib, ning mis ei ole hilisem kui viis aastat või pool ELTIFi elueast, nagu on kindlaks määratud kooskõlas artikli 16 lõikega 2, vastavalt sellele, kumb on varasem, pärast ELTIFile tegevusloa andmist. Erandjuhtudel võib ELTIFi pädev asutus nõuetekohaselt põhjendatud investeerimiskava esitamisel anda loa selle tähtaja pikendamiseks, kuid mitte rohkem kui ühe aasta võrra;

b)	kaotavad kehtivuse, kui ELTIF hakkab vara müüma kooskõlas artiklis 16 sätestatud tagasivõtmispoliitikaga;

c)	võib ajutiselt peatada, kui ELTIF kogub lisakapitali, kui selline peatamine ei kesta üle 12 kuu , eelkõige taristuinvesteeringute puhul .

2. Kui pikaajalise vara, millesse ELTIF on investeerinud, on välja lasknud kvalifitseeruv portfelliettevõtja, kes ei vasta enam artikli 10 lõike 1 punkti b nõuetele, võib pikaajalise vara võtta jätkuvalt arvesse artikli 12 lõikes 1 osutatud 70 % arvutamisel kuni kolme aasta jooksul alates kuupäevast, mil portfelliettevõtja ei vasta enam artikli 10 nõuetele.

III peatükk

ELTIFi aktsiate või osakute tagasivõtmine, nendega kauplemine, nende väljalaskmine ja tulu jaotamine

Artikkel 16

Tagasivõtmispoliitika

1. ELTIFi valitseja võib luua kutselisele kliendile suunatud ELTIFi, milles jaeinvestorid ei osale, või otsustada luua ELTIFi, milles võivad osaleda jae-, kutselised ja poolkutselised investorid.

1a. ELTIFi tingimustes või põhikirjas võib viidata konkreetsele kuupäevale, mis märgib ELTIFi eluea lõppu, ning õigusele pikendada ajutiselt ELTIFi eluiga ja tingimustele selle õiguse kasutamiseks . Kui konkreetset kuupäeva ei ole näidatud, ei ole ELTIFi eluiga piiratud.

1b. Kui ELTIFi valitseja otsustab lasta jaeinvestoritel ELTIFis osaleda, on kõigil investoritel võimalik paluda, et nad saaksid oma osakud või aktsiad tagasi võtta enne ELTIFi eluea lõppu. Institutsionaalsed või jaeinvestorid võivad oma osakud või aktsiad tagasi võtta siiski alles pärast seda, kui pool ELTIFi elueast on möödas, ning maksimaalselt vaid 20 % ulatuses asjaomase fondi summast. Kui tagasivõtmisõigust ei ole ELTIFi tingimustes või põhikirjas ette nähtud, on tagasivõtmine võimalik alles kuupäevast, mis järgneb ELTIFi eluea lõppemise päevale.

ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada selgemalt ELTIFide tagasivõtmispoliitika struktuuride tingimusi ja nõudeid, et saavutada selgus ja järjepidevus kogu liidus.

2. ELTIFi eluiga peab olema vastavuses ELTIFi pikaajalise iseloomuga ja piisavalt pikk, et see hõlmaks ELTIFi iga üksiku vara kestust, mõõdetuna vastavalt vara mittelikviidsuse profiilile ja majanduslikule kestusele, ja ELTIFi investeerimiseesmärki.

3. Investorid võivad taotleda ELTIFi likvideerimist, kui nende tagasivõtmise taotlusi , mis on tehtud kooskõlas ELTIFi tagasivõtmispoliitikaga, ei ole rahuldatud ühe aasta jooksul kuupäevast, mil need esitati .

3a. ELTIFi tingimustes või põhikirjas ja investoritele esitatud dokumentides sätestatakse kord investeeringutest saadud tulude reinvesteerimiseks kvalifitseeruvasse portfelliettevõtjatesse, edasistesse kvalifitseeruvatesse portfelliettevõtjatesse või kvaliteetsesse likviidsetesse varadesse, kui sellised investeeringud aeguvad enne ELTIFi eluea lõppu.

4. Investoritel on alati võimalus saada oma vahendid tagasi rahas.

5. ELTIFi varadest tehtavad mitterahalised tagasimaksed on võimalikud üksnes siis, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a)	see võimalus on ette nähtud ELTIFi tingimustes või põhikirjas, tingimusel et kõiki investoreid koheldakse õiglaselt;

b)	investor palub kirjalikult teha tagasimakse fondi varade osana;

c)	nende varade võõrandamist ei piira ükski erinõue.

6. ESMA koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, täpsustades asjaolusid, mille korral ELTIFi eluiga on piisav, et katta ELTIFi iga üksiku vara kestust.

ESMA esitab kõnealuste reguleerivate tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt aastaks 2015 .

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 17

Järelturg

1. ELTIFi tingimused või põhikiri ei takista ELTIFi osakute või aktsiate kauplemisele lubamist reguleeritud turul, nagu määratletud direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõikes 14, või mitmepoolses kauplemissüsteemis, nagu määratletud direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõikes 15 ▌.

2. ELTIFi tingimused ja põhikiri ei takista investoreid oma aktsiaid või osakuid vabalt kolmandatele isikutele võõrandamast.

2a. ELTIF avaldab regulaarselt selgitusi iga märkimisväärse erinevuse kohta noteeritud aktsiate või osakute turuväärtuse ning enda hinnangu vahel selle vara puhasväärtuse kohta.

Artikkel 18

Uute aktsiate või osakute väljaandmine

1. ELTIF võib pakkuda uusi aktsiate või osakute emissioone kooskõlas fonditingimuste või põhikirjaga.

2. ELTIF ei või uusi aktsiaid või osakuid välja anda oma vara puhasväärtusest madalama hinnaga, ilma et neid oleks eelnevalt selle hinna eest pakutud senistele investoritele.

Artikkel 19

ELTIFi varade võõrandamine

1. Iga ELTIF võtab vastu oma varade nõuetekohase võõrandamise detailse ajakava, et võtta investoritelt pärast ELTIFi eluea lõppemist nende osakud tagasi.

2. Lõikes 1 viidatud ajakava vaadatakse läbi vähemalt kord aastas ja see hõlmab järgmist:

a)	turu hindamine seoses potentsiaalse ostja leidmisega;

b)	võimalike müügihindade hindamine ja võrdlemine;

c)	investeeringutest eraldatavate varade hindamine;

d)	võõrandamise täpne ajakava.

3. ESMA koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, täpsustades kriteeriumid, mida tuleb kasutada lõike 2 punktis a osutatud hinnangu andmisel ja punktis c osutatud hindamisel.

ESMA esitab kõnealuste reguleerivate tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 20

Tulu jaotamine

1. ELTIF võib investoritele regulaarselt välja maksta portfelli kuuluvate varade toodetava tulu. See tulu koosneb järgmisest:

a)	varade regulaarselt toodetav mis tahes tulu;

b)	vara võõrandamisest saadud kapitali väärtuse suurenemine ▌.

2. Tulu jaotamise poliitika töötatakse välja selleks, et viia miinimumini tulu volatiilsus investorite jaoks . Tulu ei jaotata juhul, kui seda on vaja ELTIFi tulevasteks kohustusteks.

2a. ELTIFile antakse luba vähendada oma kapitali proportsionaalselt, juhul kui ta on võõrandanud ühe oma portfellivara.

3. ELTIF määrab fonditingimustes või põhikirjas kindlaks tulu jaotamise poliitika, mida ta fondi eluea jooksul kohaldab.

IV peatükk

Läbipaistvusnõuded

Artikkel 21

Läbipaistvus

1. Tegevusloa saanud ELTIFi osakuid ega aktsiaid ei tohi liidus ilma prospekti eelneva avaldamiseta turustada.

Tegevusloa saanud ELTIFi osakuid ega aktsiaid ei turustata liidus jaeinvestoritele, ilma et eelnevalt oleks avaldatud põhiteabe dokument vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr …/… [kombineeritud jaeinvesteerimistooted].

2. Prospekt sisaldab teavet, mida on investoritel vaja teadlike otsuste tegemiseks neile pakutava investeeringu kohta, ning eelkõige sellega seotud riskide kohta.

3. Prospekt peab sisaldama vähemalt järgmist:

a)	teatis, milles selgitatakse, kuidas ELTIF investeerimiseesmärgid ja -strateegia nende saavutamiseks liigitavad fondi pikaajaliseks fondiks;

b)	teave, mille kinnised investeerimisettevõtjad avalikustavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/71/EÜ (19) ja komisjoni määrusele (EÜ) nr 809/2004 (20);

c)	teave, mis tuleb investoritele edastada vastavalt direktiivi 2011/61/EL artiklile 23, kui seda ei hõlma juba käesoleva lõike punkt b;

d)	selge märge, millistesse varakategooriatesse on ELTIFil lubatud investeerida;

da)	rahavoogude aruanne.

▌

4. Prospektis, põhiteabe dokumendis ja mis tahes muudes turustusdokumentides teavitatakse investoreid selgelt ELTIFi mittelikviidsest laadist.

Prospektis, põhiteabe dokumendis ja muudes turustusdokumentides tuleb kindlasti:

a)	teavitada investoreid ELTIFi investeeringute pikaajalisest laadist;

b)	kui see on artikli 16 lõike 1 kohaselt kohaldatav, teavitada investoreid ELTIFi eluea lõpust ja kõigist ajutise pikendamise õigustest ning kõigist ELTIFi toimimisse sekkumise õigustest ja ettenähtud konkreetsetest tingimustest ;

c)	märkida, kas ELTIFi kavatsetakse turustada jaeinvestoritele;

d)	sõnastada investorite õigus võtta oma investeering kooskõlas artikli 16 lõikega 1 ning ELTIFi tingimuste või põhikirjaga tagasi;

e)	märkida fondi eluea jooksul investoritele tehtavate mis tahes tulu maksete sagedus ja aeg, kui fondi eluea jooksul investoritele üldse teenitud tulu jagatakse;

f)	soovitada investoritel ELTIFi investeerida ainult väike osa oma investeerimisportfellist;

fa)	teavitada investoreid, milline on tingimusi täitvate noteerimata äriühingute reguleeritud turgudele kauplema lubamise strateegia;

fb)	teavitada investoreid strateegiast seoses tuletisinstrumentide kasutamisega, võttes arvesse kõnealuse projekti eripära ja tahke;

fc)	nimetada mis tahes osalust instrumentides, millesse on kaasatud liidu eelarvevahendid;

fd)

teavitada investoreid regulaarselt vähemalt kord aastas iga üksiku investeerimisprojekti edusammudest, individuaalsete kvalifitseeruvate portfelliinvesteeringute väärtusest ja muude varade väärtusest, millesse on paigutatud raha, ja samuti kõigi kasutatud tuletisinstrumentide laadist, otstarbest ja väärtusest.

4a. Kutseliste ELTIFide prospekt sisaldab direktiivi 2011/61/EL artiklis 23 nõutud teavet. Lisaks sisaldab see ka portfelli koosseisu suhtes artiklist 12 tehtud võimalikke kõrvalekaldeid.

Artikkel 22

Kulude avalikustamine

1. Prospektis tuleb investoreid põhjalikult teavitada erinevate kulude tasemest, mida investor kannab otseselt või kaudselt. Erinevad kulud rühmitatakse vastavalt järgmistele rubriikidele:

a)	ELTIFi asutamiskulud;

b)	varade soetamisega seotud kulud;

c)	fondi valitsemiskulud;

d)	tulu jaotamisega seotud kulud;

e)	muud kulud, sealhulgas haldus-, õigus-, depositooriumiga seotud, hoiu-, professionaalse teenuse ja auditikulud.

2. Prospektis avaldatakse kulude üldine suhe ELTIFi kapitali.

3. Põhiteabe dokumendis kajastatakse kõiki prospektis kirjeldatud kulusid, väljendatuna suhtes kogukuludesse (summa ja protsent).

4. ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada järgmist:

a)	lõikes 1 osutatud kulude ühtsed määratlused, arvutusmeetod ja esitamise vormid ning lõikes 2 osutatud osakaalu üldised näitajad;

b)	lõikes 3 osutatud kulude ühtsed määratlused, arvutusmeetod ja esitamise vormid.

Nende regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljaarendamisel võtab ESMA arvesse määruse (EL) nr …/… artiklis (…) osutatud regulatiivsete standardite eelnõud.

ESMA esitab kõnealuste reguleerivate tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

V peatükk

ELTIFide osakute või aktsiate turustamine

Artikkel 23

Investoritele kättesaadavad vahendid

1. Juhul kui jaekliendile suunatud ELTIFi tingimused või põhikiri näevad ette tagasivõtmisõiguse, loob ELTIFi valitseja igas liikmesriigis, kus ta kavatseb kõnealuse ELTIFi osakuid või aktsiaid turustada, vahendid märkimiseks, maksete tegemiseks osakuomanikele või aktsionäridele, osakute või aktsiate tagasiostmiseks või tagasivõtmiseks ja sellise teabe esitamiseks, mida ELTIF ja selle valitsejad on kohustatud andma.

2. ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada kõnealuste vahendite liigid ja omadused, nende tehnilise taristu ja lõikes 1 osutatud ELTIFi investoritega seotud ülesannete täpse määratluse.

ESMA esitab kõnealuste reguleerivate tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt […].

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

2a. Kutseliste ELTIFide suhtes käesoleva artikli lõiget 1 ei kohaldata.

Artikkel 24

Jaeinvestoritele turustamise lisanõuded

ELTIFi valitseja võib müüa ELTIFi osakuid või aktsiaid jaeinvestoritele, tingimusel et kõik järgmised lisanõuded on täidetud:

a)	ELTIFi tingimustes või põhikirjas on sätestatud, et kõiki investoreid koheldakse võrdselt ning üksikutel investoritel või investorite rühmadel ei ole õigust sooduskohtlemisele ega teatud majanduseelistele;

b)	ELTIFi struktuur võib põhineda partnerlusel , kui see ei sea investori jaoks lisaks esialgsele kapitalikohustusele täiendavaid kohustusi ;

c)	jaeinvestorid võivad ▌ELTIFi osakute või aktsiate märkimise ajal oma investeeringu tühistada ning raha tagastatakse neile ilma sanktsioonideta;

ca)	ELTIFi valitseja on kehtestanud jaeinvestorite kaebuste käsitlemiseks vajalikud menetlused ja korraldused, mis võimaldavad jaeinvestoritel esitada kaebusi oma liikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest;

cb)	ELTIFi õiguslik vorm on selline, et jaeinvestorid ei saa kaotada rohkem kui summa, mille nad on fondi investeerinud;

cc)	ELTIF investeerib Euroopa riskikapitalifondi ja sotsiaalettevõtlusfondi osakutesse või aktsiatesse üksnes siis, kui kõnealustel fondidel on depositoorium.

ESMA töötab välja standardid, milles täpsustatakse tingimustesse või põhikirja lisatavad jaeinvestorite tingimused.

Artikkel 25

ELTIFide osakute või aktsiate turustamine

1. ELTIFi valitseja võib turustada tegevusloa saanud ELTIFi osakuid või aktsiaid kutselistele , poolkutselistele ja jaeinvestoritele oma päritoluliikmesriigis pärast direktiivi 2011/61/EL artiklis 31 osutatud teate esitamist.

2. ELTIFi valitseja võib turustada tegevusloa saanud ELTIFi osakuid või aktsiaid kutselistele , poolkutselistele ja jaeinvestoritele muudes liikmesriikides kui ELTIFi valitseja päritoluliikmesriigis pärast direktiivi 2011/61/EL artiklis 32 osutatud teate esitamist.

3. ELTIFi valitseja peab oma pädevale asutusele iga ELTIFi suhtes täpsustama, kas seda on kavas müüa jaeinvestoritele.

4. Lisaks direktiivi 2011/61/EL artiklis 32 nõutud dokumentidele ja teabele peab ELTIFi valitseja esitama oma pädevale asutusele kõik järgmised dokumendid ja teabe:

a)	ELTIFi prospekt;

b)	ELTIFi põhiteabe dokument, kui seda ELTIFi turustatakse jaeinvestoritele;

c)	teave artiklis 22 osutatud vahendite kohta.

5. Direktiivi 2011/61/EL artiklis 32 osutatud pädevate asutuste pädevusi ja volitusi käsitatakse kehtivana ka ELTIFde turustamise korral jaeinvestoritele ja muude käesolevas määruses sätestatud täiendavate nõuete korral.

6. ▌ELTIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädev asutus keelab tegevusloa saanud ELTIFide turustamise , kui ELTIFi valitseja ei vasta kõnealusel ajal või edaspidi käesoleva määruse nõuetele.

7. Lisaks direktiivi 2011/61/EL artikli 32 lõike 3 esimeses lõigus […] sätestatud volitustele peab ELTIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädev asutus keelduma ka nõuetekohase teatise edastamisest selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus ELTIFi kavatsetakse turustada, kui ELTIFi valitseja ei vasta kõnealusel ajal või edaspidi käesoleva määruse nõuetele.

VI peatükk

Järelevalve

Artikkel 26

Pädevate asutuste teostatav järelevalve

1. Pädevad asutused jälgivad käesoleva määruse täitmist jooksvalt.

2. ELTIFi pädev asutus vastutab peatükis II, III ja IV sätestatud nõuete täitmise järelevalve eest.

3. ELTIFi pädev asutus vastutab fondi tingimustes või põhikirjas sätestatud kohustuste täitmise järelevalve eest, samuti prospektis esitatud kohustuste käesolevale määrusele vastavuse kontrollimise eest.

4. ELTIFi valitseja pädev asutus vastutab järelevalve eest valitseja menetluste ja töökorralduse asjakohasuse üle, et ELTIFi valitseja oleks võimeline täitma kõikide tema valitsetavate ELTIFite moodustamise ja tegevusega seotud kohustusi ja eeskirju.

Valitseja pädev asutus vastutab ELTIFi valitseja käesoleva määruse nõuetele vastavuse järelevalve eest.

5. Pädevad asutused kontrollivad oma territooriumil loodud või turustatud ühisinvesteerimisettevõtjaid, et kontrollida, et nad ei kasuta ELTIFi nimetust ega viita sellele, et nad on ELTIFid, kui neil puudub vastav tegevusluba ja nende tegevus ei ole kooskõlas käesoleva määrusega.

Artikkel 27

Pädevate asutuste volitused

1. Pädevatel asutustel on kõik järelevalve- ja uurimisvolitused, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks käesoleva määruse kohaselt.

1a. ELTIFi pädev asutus võtab proportsionaalsuse põhimõtet austades asjakohaseid meetmeid, eelkõige kui ELTIFi valitseja:

a)	ei järgi nõudeid, mida kohaldatakse portfelli koosseisu ja hajutamise suhtes, rikkudes artikleid 12 ja 15;

b)	müüb ELTIFi osakuid või aktsiaid jaeinvestoritele, rikkudes artikleid 24 ja 25;

c)	kasutab nimetust ELTIF, kuid ei ole selleks vastavalt artiklile 3 luba saanud;

d)	kasutab nimetust ELTIF fondide turustamiseks, mis ei ole asutatud kooskõlas artikli 3 lõikega 1;

e)	ei järgi kohaldatavaid eeskirju ja kohustusi, rikkudes artiklit 6.

1b. Lõikes 1a osutatud juhtudel võtab ELTIFi päritoluliikmesriigi pädev asutus vajaduse korral järgmisi meetmeid:

a)	meetmeid tagamaks, et ELTIFi valitseja järgib artikleid 3, 6, 12, 15, 24 ja 25;

b)	keelab nimetuse ELTIF kasutamise ja tühistab tegevusloas asjaomasele ELTIFi valitsejale antud heakskiidu.

2. Direktiiviga 2011/61/EL pädevatele asutustele antud volitusi tuleb kasutada kooskõlas käesoleva määrusega.

Artikkel 28

ESMA volitused ja pädevus

1. ESMA-le antakse vajalikud volitused ja vahendid talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks.

2. Direktiivi 2011/61/EL kohaseid ESMA-le antud volitusi kasutatakse ka käesoleva määruse kontekstis ning kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001.

3. Määruse (EL) nr 1095/2010 kohaldamise eesmärgil lisatakse käesolev määrus mis tahes hilisema õiguslikult siduva liidu õigusakti reguleerimisalasse, millega antakse ESMA-le määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 1 lõikes 2 osutatud ülesandeid.

Artikkel 29

Asutuste koostöö

1. ELTIFi pädev asutus ja fondivalitseja pädev asutus, kui see on erinev, teevad omavahel koostööd ja vahetavad teavet, et täita oma käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid.

2. Pädevad asutused ja ESMA teevad omavahel koostööd, mille eesmärk on täita oma ülesandeid käesoleva määruse alusel ja kooskõlas määrusega (EL) nr 1095/2010.

3. Pädevad asutused ja ESMA vahetavad teavet ja dokumente, mis on vajalikud käesoleva määrusega sätestatud kohustuste täitmiseks vastavalt määrusele (EL) nr 1095/2010 eelkõige käesoleva määruse rikkumiste kindlakstegemiseks ja parandamiseks.

VII peatükk

Lõppsätted

Artikkel 30

Läbivaatamine

Komisjon alustab käesoleva määruse kohaldamise läbivaatamist samal ajal või vahetult pärast läbivaatamist, mis on ette nähtud direktiivi 2011/61/EL artiklis 69 . Selle käigus analüüsitakse eelkõige järgmist:

a)	artikli 16 lõike 1 ▌mõju ▌;

b)	milline mõju on varade hajutamisele olnud sellel, et kõlblikesse investeerimisvaradesse investeerimise suhtes kehtis artikli 12 lõikes 1 sätestatud 70 %line alammäär, eelkõige ▌see, kas on vaja täiendavaid likviidsust käsitlevaid meetmeid ▌;

c)	mil määral ELTIFe liidus turustatakse, sealhulgas, kas alternatiivsete investeerimisfondide valitsejatel direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 tähenduses võiks olla huvi turustada ELTIFe;

ca)	ulatus, mil määral kõlblike varade ja investeeringute nimekirja tuleks ajakohastada, samuti hajutamistingimused, portfelli koosseis ja raha laenamise piirangud.

Selle läbivaatamise tulemused esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule koos asjakohaste muudatusettepanekutega.

Artikkel 31

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) Seejärel saadeti asi vastavalt kodukorra artikli 57 lõike 2 teisele lõigule vastutavale komisjonile uueks läbivaatamiseks (A7-0211/2014).

(*1) Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.

(2) ELT C 67, 6.3.2014, lk 71.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 235, 23.9.2003, lk 10).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/138/EÜ, 25. november 2009, kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu … direktiiv nr 2014/…/EL, millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/61/EL ja direktiiv 2002/92/EÜ [uus finantsinstrumentide turgude direktiiv] (ELT L …).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 64).

(9) Komisjoni 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 809/2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ, mis puudutab prospektides sisalduvat informatsiooni nagu ka selliste prospektide formaati, andmete esitamist viidetena ja selliste prospektide avaldamist ning reklaamide levitamist (ELT L 149, 30.4.2004, lk 1).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/… … [kombineeritud jaeinvesteerimistooted] (ELT …).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 177, 30.6.2006, lk 1).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

(17) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(18) EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1.

(19) ELT L 345, 31.12.2003, lk 64.

(20) ELT L 149, 30.4.2004, lk 1.

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/1041

P7_TA(2014)0449

Mereala ruumiline planeerimine ja rannikualade integreeritud haldamine ***I

Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse mereala ruumilise planeerimise ja rannikualade integreeritud haldamise raamistik (COM(2013)0133 – C7-0065/2013 – 2013/0074(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2017/C 443/117)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0133),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 43 lõiget 2, artikli 100 lõiget 2, artikli 192 lõiget 1 ja artikli 194 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0065/2013),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 12. märtsi 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—

võttes arvesse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel Belgia Parlamendi, Saksamaa Liidunõukogu, Iirimaa Esindajatekoja, Iirimaa Senati, Leedu Seimi, Madalmaade Parlamendi esimese koja, Madalmaade Parlamendi teise koja, Poola Senati, Soome Eduskunna ja Rootsi Riksdagi esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. septembri 2013. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Regioonide Komitee 9. oktoobri 2013. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ja kalanduskomisjoni arvamusi (A7-0379/2013),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha (3);

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 341, 21.11.2013, lk 67.

(2) ELT C 356, 5.12.2013, lk 124.

(3) Käesolev seisukoht asendab 12. detsembri 2013. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0588).

P7_TC1-COD(2013)0074

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/…/EL, millega kehtestatakse mereala ruumilise planeerimise raamistik

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv 2014/89/EL) lõplikule kujule).

22.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 443/1042

P7_TA(2014)0450

2015. aasta tulude ja kulude eelarvestus – I jagu – Parlament

Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2014. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi 2015. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta (2014/2003(BUD))

(2017/C 443/118)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

—	võttes arvesse 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (1), eriti selle artiklit 36,

—	võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (2),

—	võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (3), eriti selle punkti 27,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1023/2013, millega muudetakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi (4),

—	võttes arvesse 5. veebruari 2014. aasta koostöökokkulepet Euroopa Parlamendi ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee vahel,

—	võttes arvesse oma 23. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve projekti kohta (5),

—	võttes arvesse peasekretäri aruannet juhatusele Euroopa Parlamendi 2015. aasta esialgse eelarvestuse projekti koostamise kohta,

—	võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 23 lõikele 7 ja artikli 79 lõikele 1 juhatuse poolt 2. aprillil 2014. aastal koostatud esialgset eelarvestuse projekti,

—	võttes arvesse oma 11. märtsi 2014. aasta seisukohti Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate töötasude ja pensionide ning nimetatud töötasude ja pensionide suhtes kohaldatavate paranduskoefitsientide kohandamise kohta (6),

—	võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 79 lõikele 2 eelarvekomisjoni poolt koostatud tulude ja kulude eelarvestuse projekti,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 79,

—	võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0277/2014),

A.	arvestades, et 2015. aasta eelarve menetlemine toimub Euroopa Parlamendi valimiste aastal, mil Euroopa Parlamendi 2015. aasta eelarvestuse võtab vastu parlamendi praegune koosseis ja lõpliku eelarve kiidab sügisel heaks uus koosseis;

B.	arvestades, et uue, st 2014.-2020. aasta finantsraamistiku kohaselt on rubriigi 5 (haldus) ülemmäär 2015. aasta eelarves 9,076 miljardit eurot; arvestades, et institutsioonide üldiste halduskulude vaheülemmääraks on seatud 7,351 miljardit eurot;

arvestades, et peasekretär on 2015. aastaks määranud kindlaks kolm järgmist prioriteeti: võtta kasutusele kõik vahendid ja tagada kogu tugi, mida Euroopa Parlamendi uue koosseisu liikmetel on oma kohustuste täitmiseks vaja, konsolideerida ja tugevdada struktuurseid muudatusi, et suurendada parlamendi suutlikkust täita kõiki pädevusi, ning eraldada mitmeaastaste projektide elluviimiseks vajalikud vahendid;

arvestades, et peasekretär tegi ettepaneku jätkata ja tugevdada tegevust järgmises neljas valdkonnas, milles lepiti 2014. aastal kokku pärast juhatuse ja eelarvekomisjoni ühise töörühmaga konsulteerimist: sõltumatute teaduslike nõuannete tõhustamine, kontrollivõime tugevdamine ning parlamendiliikmetele antava logistilise ja kohapealse toe parandamine;

arvestades, et Euroopa Parlament kavatseb ka edaspidi läbipaistval moel üles näidata äärmiselt vastutustundlikku suhtumist eelarvesse, eelarvet kontrollida ja iseenda kulutusi piirata, kuid saavutada samas sobiva tasakaalu ühelt poolt range eelarvedistsipliini ja struktuurse kokkuhoiu ning teiselt poolt kooskõlastatud tõhususpüüdluste vahel;

F.	arvestades, et vaatamata väiksele manööverdusvõimalusele ja vajadusele tasakaalustada kokkuhoid muudes valdkondades, tuleks kaaluda teatavaid investeeringuid, et tugevdada Euroopa Parlamendi institutsioonilist rolli ja parandada eelarve jätkusuutlikkust;

arvestades, et juhatuse ja eelarvekomisjoni vaheline Euroopa Parlamendi eelarvet puudutav koostöö on osutunud struktuursete reformide läbiviimisel vajalikuks, sest tänu sellele on olnud võimalik teha kogu aastaeelarve menetluse jooksul Euroopa Parlamendi eelarves kindlaks tõhustamisvõimalusi ja võimalikke kokkuhoiukohti; arvestades, et Euroopa Parlamendi ja selle liikmete tööd mõjutavat võimalikku kokkuhoidu tuleb arutada fraktsioonides ja otsustada täiskogul toimuval hääletusel eelarvemenetluse kontekstis;

H.	arvestades, et 11. märtsil 2014 saavutatud kokkulepe 2011. ja 2012. aasta töötasude ja pensionide kohandamise kohta ning selle mõju parlamendi 2015. aasta eelarvele ilmnesid läbirääkimiste uue aspektina juhatuse ja eelarvekomisjoni vahel toimunud lepitusmenetluse etapis;

Üldine raamistik ja üldeelarve

rõhutab, et 2015. aasta menetlus peaks põhinema realistlikel alustel ja see peaks olema täielikult kooskõlas eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega; märgib, et 2015. aasta on uue koosseisu esimene täispikk tööaasta;

on seisukohal, et Euroopa Parlamendi eelarve peaks kajastama praegust majanduslikku olukorda, mida kogevad kodanikud üle kogu liidu, samuti eelarvepiiranguid paljudes liikmesriikides, millest mõned pingutavad tõsiselt oma eelarve pikaajaliselt jätkusuutlikumale alusele saamise nimel;

rõhutab, et võimaldamaks Euroopa Parlamendi uue koosseisu liikmetel täita oma kohustusi ja suurendada parlamendi suutlikkust täita kõiki oma pädevusi, tuleb tagada piisav vahendite tase;

tunneb heameelt 2015. aastaks seatud prioriteetide üle ja rõhutab, et need on täielikult kooskõlas peasekretäri poolt kindlaks määratud ning juhatuse ja eelarvekomisjoni ühises töörühmas arutatud prioriteetidega; rõhutab, et need reformid peaksid jätkuma, et saavutada tõhususe kaudu märkimisväärne kokkuhoid ja vabastada ressursse, ilma et seataks ohtu kõrgetasemeline õigusloome, eelarvepädevus ja kontrollipädevus, suhted liikmesriikide parlamentidega ja head töötingimused;

tuletab meelde, et peasekretäri aruandes esitatud 2015. aasta esialgse eelarvestuse projekti summa on 1 822 929 112 eurot (20,09 % rubriigist 5); võtab arvesse, et kasvumäär 2014. aasta eelarvega võrreldes on 3,83 %; märgib, et 0,67 % kasvust tuleneb mandaadi lõppemise tõttu parlamendiliikmetele makstavatest hüvitistest, mis hõlmavad põhikirjajärgseid ja kohustuslikke kulusid, ning 1,42 % tuleneb KADi hoone ehitamiseks tehtavatest pikaajalistest investeeringutest; märgib, et muude kulude kasvumäär on seega 1,74 %;

võtab teadmiseks juhatuse poolt 2. aprillil 2014 vastu võetud Euroopa Parlamendi 2015. aasta esialgse eelarvestuse projekti; tunneb heameelt selle üle, et juhatuse poolt vastu võetud esialgse eelarvestuse projekti maht on algsest ettepanekust märkimisväärselt väiksem; tunneb siiski kahetsust pika ja keerulise menetluse pärast;

kiidab heaks 2015. aasta eelarvestuse projekti 1 794 929 112 euro suuruses summas, mis tähendab 2014. aasta eelarvega võrreldes üldist 1,8 % suurust kasvu, ja on lisaks nõus, et parlamendi eelarvestuse projekti lisatakse 0,4 % seoses kohustuslike erakorraliste kuludega, mis tulenevad uuest kokkuleppest töötasude ja pensionide koefitsiendi kohandamise kohta;

on seisukohal, et kulusid oleks võimalik veel kokku hoida, kui vaadata kriitiliselt läbi IKT eelarveread, sõidukitele tehtavad kulutused ja ettenägematute kulude reserv;

on veendunud, et parlamendi uuel koosseisul on võimalik eelarveprioriteete uuesti kaaluda ja neid kohandada ning et ta langetab lõpliku otsuse 2014. aasta oktoobris;

10.

palub peasekretäril esitada enne eelarve lugemist hinnang KAD-hoone ehituskulude kohta eelseisvatel aastatel, et 2015. aasta eelarvesse oleks võimalik ette näha õige summa; palub peasekretäril lisaks aasta lõpus hinnata 2014. aasta eelarves kasutamata jäänud rahalisi vahendeid ja siduda need KAD-projektiga;

11.

rõhutab, et kuna põhikirjajärgseid ja kohustuslikke kulusid, nagu üüri- ja energiakulusid, samuti palgakulusid, igal aastal indekseeritakse, on muude kulude tase nominaalsummas vähenenud; märgib, et see oli võimalik tänu struktuursetele reformidele ja varasematel aastatel saavutatud kokkuhoiule;

12.

nõuab juhatuse ja eelarvekomisjoni ühise töörühma kindlaks määratud kokkuhoiuvõimaluste põhjalikku analüüsimist, et töökorraldusega raha olulisel määral kokku hoida, näiteks tuleks uurida Euroopa Parlamendi, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee koostöövõimalusi, mis kajastab tahet tugevdada Euroopa Parlamendi ning kahe nõuandekomitee institutsioonilist, poliitilist ja seadusandlikku rolli; märgib, et komiteede tõlketeenistuste ümberkorraldamine peaks parandama nende poliitilist põhitööd ja tugevdama parlamendiliikmetele pakutavate teadusteenuste teenistust; rõhutab, et selle organisatsioonilise reformi kohaselt võib parlamendist saada nendele kahele komiteele tavapärane suulise tõlke teenuste osutaja; toetab ideed pakkuda teistele institutsioonidele suulise tõlke teenust väljaspool tippkoormuse aega;

13.

võtab teadmiseks 5. veebruaril 2014 alla kirjutatud institutsioonidevahelise koostöökokkuleppe Euroopa Parlamendi, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee vahel; nõuab, et eelarvekomisjonile esitataks 2015. aasta alguseks üksikasjalik teave selle kokkuleppe finantsmõju ja rakendamise edenemise kohta, võttes arvesse 2016. aasta eelarvestuse koostamist;

14.

tunneb heameelt sisemiste meetmete üle, mis aitavad Euroopa Parlamendi eelarvevahendeid kokku hoida, nagu sellise süsteemi väljatöötamine, mille kohaselt tõlgitakse muudatusettepanekuid komisjonides tehtava töö etapis parlamendiliikmete taotluse alusel, taotlustel põhineva suulise tõlke korra kehtestamine koosolekute jaoks (v. a täiskogu istung), parlamendi muutmine paberivabaks, ettepanekud parlamendi töökava tõhusamaks korraldamiseks ning Streamline'i asendamine programmiga Sysper2;

15.

toonitab, et põhikirjajärgsed ja kohustuslikud kulud tuleb 2015. aastal katta; on seisukohal, et lõpliku otsuse võib teha vaid parlamendi uus koosseis sügisel, kui täpsed summad on teada;

Spetsiifilised küsimused

16.

rõhutab, et seitsmenda koosseisu ajal võetud struktuursed majandusmeetmed on aidanud Euroopa Parlamendi eelarves märkimisväärset kokkuhoidu saavutada, sest suulise tõlke kuludelt hoiti aastas kokku 15 miljonit eurot, kirjaliku tõlke kuludelt 10 miljonit eurot ja sõidukuludelt 4 miljonit eurot ja tänu hoonetega seotud eelmaksetele hoiti kokku 28 miljonit eurot intressikulusid; märgib, et 2015. aastal peaks kokku hoitama ka 1,9 miljonit eurot tänu parlamendiliikmete pensionide haldamise üleandmisele komisjonile ja 1,5 miljonit eurot hoonetega seoses;

17.

rõhutab, et inflatsiooni arvestades on Euroopa Parlamendi eelarve kulude kokkuhoiu tõttu seitsmenda kooseisu ajal 2012. ja 2014. aastal tegelikult vähenenud; märgib, et kui jätta arvestusest välja selliseid erandlikud ja ühekordsed kulud, mis on seotud näiteks liidu laienemisega või muude kuludega, mis on kaasnenud Lissaboni lepingu jõustumisega, Euroopa Parlamendi valimistega ning hoonete projektide rahastamisega, on Euroopa Parlamendi eelarve vähenenud kuuest aastast viiel (2009, 2011, 2012, 2013 ja 2014); rõhutab peale selle, et parlamendiliikmete hüvitised on 2011. aastast saadik külmutatud olnud, parlamendiliikmete ja töötajate sõidukulusid on vähendatud 5 % ja töötajatele lähetuste korral makstavaid hüvitisi ei ole 2007. aastast saadik indekseeritud;

18.

võtab teadmiseks peasekretäri 2013. aasta novembri teate personalieeskirjade rakendamise ja nendest tulenevate eeskirjade ja menetluste reformimise ja läbivaatamise kohta; nõuab, et vanemapuhkust käsitlevaid eeskirju täidetaks nõuetekohaselt;

19.

võttes arvesse oma eespool nimetatud 23. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve projekti kohta, märgib, et tagamaks personali 1 % vähendamine aastas, vähendab Euroopa Parlamendi peasekretariaat oma personali, ja et kõiki uusi ülesandeid tuleb täita olemasolevate inimressursside ja ümberpaigutamise abil;

20.

tuletab meelde parlamendi kohustust toimida jätkusuutlikult; väljendab heameelt paberivaba keskkonna saavutamise püüdluste ja jätkuva väärtusliku töö üle, mida tehakse EMASi raames; leiab, et EMAS vajab jätkuvat toetust;

21.

võtab struktuursete ja organisatsiooniliste reformide elluviimisel arvesse juhatuse ja eelarvekomisjoni ühise töörühma järeldusi Euroopa Parlamendi eelarve kohta; märgib sellega seoses, et Euroopa Parlamendi kui seadusandliku ja demokraatliku kontrolli pädevusega institutsiooni töö tõhustamiseks tuleks parandada sõltumatut teaduslikku nõustamist ja suurendada Euroopa Parlamendi kontrollivõimet ning parlamendiliikmetele pakutavat tuge; rõhutab, et need eesmärgid täidetakse vastutustundliku finantsjuhtimise kohaselt ja peasekretär peaks koostama ning eelarvekomisjonile esitama selge ja üksikasjaliku kava kõnealuste eesmärkide kavandatava täitmise ning eelarvemõju kohta enne seda, kui Euroopa Parlament hakkab 2015. aasta eelarvet lugema;

22.

väljendab kahetsust fraktsioonidele eraldatavate vahendite külmutamise üle; fraktsioonide panus Euroopa Parlamendi seadusandlikku ja muusse kui seadusandlikku tegevusse ning kontrollitegevusse on asendamatu;

23.

rõhutab, et nende nelja tegevusvaldkonna edendamiseks vastutustundliku finantsjuhtimise kohaselt tegi ühine töörühm kindlaks seitse valdkonda, kus Euroopa Parlamendil on võimalik tõhusust suurendada:

i)	töötada välja süsteem, mille kohaselt tõlgitakse muudatusettepanekuid komisjonides tehtava töö etapis parlamendiliikmete taotluse alusel;

ii)	uurida Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega tehtava institutsioonidevahelise koostöö võimalusi;

iii)	uurida võimalust pakkuda teistele institutsioonidele suulise tõlke teenust väljaspool tippkoormuse aega;

iv)	asendada praegune personalijuhtimise süsteem Streamline programmiga Sysper2;

v)	valmistuda parlamendi töökava tõhusamaks korraldamiseks;

vi)	valmistuda parlamendi paberivabaks muutmiseks parimate tavade ning e-koosolekute projekti täieliku rakendamise abil;

vii)	töötada välja süsteem, mille kohaselt toimub koosolekute (v.a täiskogu istungite) suuline tõlge parlamendiliikmete taotluse alusel;

24.

tunnistab tõhususe ja kulutõhususe tähtsust suulise tõlke valdkonnas, kuid tuletab meelde, et need aspektid ei tohi nõrgestada juurdepääsu otsesele ja kättesaadavale teabele kogu liidus, arvestades seda, et mitmekeelsus ja voogedastuse jaoks suulise tõlke tegemine ning parlamendi läbipaistvus on avalikkuse ja seeläbi parlamendi liikmete jaoks keskse tähtsusega;

25.

on seiskohal, et osasid IKT kulusid, millest parlamendiliikmed otseselt kasu saavad, võiks rahastada parlamendiliikmete üldkulude hüvitisest;

26.

kordab, et pikaajalisi investeeringuid, mida tehakse näiteks Euroopa Parlamendi ehitusprojektidesse, tuleb käsitleda ettevaatlikult ja läbipaistvalt; nõuab ranget kulude kontrollimist, projektide kavandamist ja järelevalvet; kordab, et kinnisvarapoliitika valdkonnas tuleb otsuseid teha läbipaistvalt ja aegsasti esitatud teabe põhjal; nõuab juhatuses 2010. aasta märtsis vastu võetud parlamendi kinnisvarapoliitika üksikasjalikku analüüsimist ja ajakohastamist ning seda, et eelarvekomisjonile esitataks hiljemalt 2014. aasta augustiks ülevaade ametiaja 2009–2014 jooksul tehtud investeeringutest iga aasta ja hoone kohta; kordab oma nõudmist, et iga kuue kuu tagant esitataks täpne teave kinnisvaraprojektide edenemise ja nende finantsmõju kohta;

27.

võtab teadmiseks, et Euroopa Ajaloo Maja on kavas avada 2015. aasta lõpus; ootab, et peasekretär ja juhatus esitaksid ajakohastatud teabe asjaomase projekti seisu kohta aegsasti enne 2014. aasta sügisel Euroopa Parlamendis toimuvat lugemist; kinnitab, et lõplikud kulud ei tohi ületada äriplaanis ettenähtud summasid;

28.

tuletab meelde, et 10. juunil 2013. aastal kiitis juhatus heaks peasekretäri ettepanekud Euroopa Parlamendi 2014.-2019. aasta toitlustuspoliitika uuendamiseks võetavate koheste ja järkjärguliste meetmete kohta; palub seetõttu juhatusel esitada Euroopa Parlamendis toimuva 2015. aasta eelarve lugemise ettevalmistamiseks eelarvekomisjonile aegsasti selge hinnang selle reformi võimaliku mõju kohta 2015. aasta eelarvele ja hilisemate aastate eelarvetele;

29.

kutsub peasekretäri üles esitama eelarvekomisjonile 2015. aasta kevadeks aruanne uue üldise turvakontseptsiooni teostamise ja finantsmõju kohta; nõuab üksikasjalikku teavet 2013. aastal asutatud uue turvalisuse peadirektoraadiga seotud finantsmõju kohta; nõuab teavet turvalisuse valdkonnas tehtava institutsioonidevahelise halduskoostöö finantsmõju kohta;

30.

võtab teadmiseks parlamendi uue uuringuteenuste peadirektoraadi loomise 1. novembril 2013; tuletab meelde, et peadirektoraat loodi eelarveneutraalselt ümberpaigutustega presidentuuri ning liidu sisepoliitika peadirektoraatidest ning et uude peadirektoraati ei ole 2015. aastal vaja uusi inim- ega rahalisi ressursse; nõuab, et 2014. aasta augustis/septembris esitataks teave uue direktoraadi ametikohtade arvu kohta, sealhulgas kavandatava ametikohtade ümberpaigutamise kohta kahest Euroopa nõuandvast komiteest, võrrelduna 2014. aasta jaanuari seisuga, ning palub täpseid andmeid uue peadirektoraadi välisekspertide kasutamise kohta, mis tuleks esitada eelarvekomisjonile aegsasti 2015. aasta eelarve lugemise ettevalmistamiseks parlamendis;

Lõppmärkused

31.

võtab vastu 2015. aasta eelarvestuse;

o o

32.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ning tulude ja kulude eelarvestus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.