12.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 425/1

1)

nõukogu 18. novembri 2010. aasta resolutsiooni ELi struktureeritud dialoogi kohta spordi teemal ning kogemusi, mis on saadud selle kohaldamisest viimase seitsme aasta jooksul;

2)

Euroopa Liidu kolmandat spordialast töökava (2017–2020), milles tunnistatakse vajadust teha muu hulgas struktureeritud dialoogi kaudu asjakohast koostööd spordivaldkonna sidusrühmadega, ning nõukogu eesistujariikidele tehtud üleskutset kaaluda spordiliikumise esindajatega peetava struktureeritud dialoogi hindamist;

3)

12.-13. juulil 2017 Tallinnas toimunud spordijuhtide mitteametlikul kohtumisel peetud arutelu, mille käigus vahetati arvamusi 2010. aasta resolutsiooni kohaldamise kohta;

4)

2010. aasta resolutsioon koondas edukalt avaliku sektori asutuste ja spordivaldkonna sidusrühmade ELi tasandi dialoogi eri elemendid ning lisas olulise kõrgema tasandi komponendi, rajades nii tõhusa aluse ELi spordipoliitikale ja muule ELi koostööle spordi valdkonnas;

5)

selle dialoogi toimimise optimeerimiseks on siiski vaja uusi jõupingutusi tagamaks, et see täidab oma eesmärki võimaldada pidevat ja hästistruktureeritud arvamuste vahetamist ELi spordivaldkonna sidusrühmade vahel ELi prioriteetide, ELi koostöö rakendamise ja järeltegevuste üle spordis;

6)

2010. aasta resolutsiooni tuleks kohaldada tõhusamalt, et suurendada selle üleüldist paindlikkust, avatust spordiliikumise kaasamiseks ning paremini koordineerida eelplaneerimist ja ettevalmistamist nõukogu eesistujariikide ja komisjoni koostöös;

7)

lisaks peaks olemasolevat kõrgetasemelise dialoogi komponenti tõhustama, kavandades paremini ELi lisaväärtusega arutelude päevakorda ning andes paremat tagasisidet sidusrühmadele;

8)

lisaks on vaja täiendada ELi praegust sporditeemalise struktureeritud dialoogi mudelit, lisades rakendustasandi, mis võimaldaks toimuvate sündmuste raames praktilisemat laadi arutelusid täidesaatval tasandil;

9)

ELi sporditeemaline struktureeritud dialoog on regulaarne dialoog ELi ja selle liikmesriikide, rahvusvahelise, eelkõige Euroopa spordiliikumise ja muude asjakohaste spordivaldkonna sidusrühmade, näiteks sportlasi või treenereid esindavate organisatsioonide vahel, mille eesmärk on koostöö ja spordipoliitika edukas määratlemine ja rakendamine;

10)

ELi sporditeemalise struktureeritud dialoogi põhikomponendid on:

11)

arendama ELi kõrgetasemelist sporditeemalist struktureeritud dialoogi edasi ELi nõukogu istungi raames, näidates üles suuremat paindlikkust võrreldes 2010. aasta resolutsioonis sätestatud tingimustega, eelkõige seoses kohtumise formaadiga;

12)

kaaluma juba varakult kõige sobivamaid viise struktureeritud dialoogi alustamiseks spordiliikumise ja muude spordivaldkonna asjakohaste sidusrühmadega, pidades vajaduse korral struktureeritud dialoogi kohtumisi nõukogu istungite raames ja/või tagades kõrgetasemeliste külaliste osalemise nõukogu istungitel, mitteametlikel ministrite või ELi spordijuhtide kohtumistel, ning tagama, et valitud kohtumisviisi päevakorrapunktid ja praktiline kord valmistatakse ette varakult;

13)

suurendama kõrgetasemelise dialoogi kohtumiste läbipaistvust, eelkõige seeläbi, et kõikidele liikmesriikidele antakse täielik ülevaade nendest sporditeemalistest struktureeritud dialoogi kohtumistest, millel osalemine on piiratud;

14)

kaaluma struktureeritud dialoogi teemade kavandamisel koostöös eesistujariikide kolmikuga vajaduse korral pikaajalist lähenemisviisi, võttes arvesse ELi spordialast töökava;

15)

regulaarselt edendama, levitama ja arutama ELi spordipoliitikadokumente spordiliikumiste sidusrühmadega riiklikul tasandil;

16)

edastama vajaduse korral spordiliikumise sidusrühmadele mis tahes horisontaalseid küsimusi, mis võivad spordiga seotud olla;

17)

kaasama vajaduse korral spordiliikumise ja spordivaldkonna muude asjaomaste sidusrühmade esindajad Euroopa Komisjoni eksperdirühmade ja muude asjakohaste ürituste töösse osalejate või vaatlejatena;

18)

looma struktuuri ELi spordipoliitikadokumentide regulaarseks edastamiseks Euroopa ja rahvusvaheliste spordiliikumiste esindajatele, näiteks

19)

osalema aktiivsemalt ELi tasandi struktureeritud dialoogis ning eelkõige tagama osalemise asjakohase struktuuri asjakohasel tasandil;

20)

kasutama paremini ära struktureeritud dialoogi pakutavad võimalused oma poliitiliste ettepanekute, dokumentide ja mõtete tutvustamiseks, jagades neid ELi institutsioonide ja ELi liikmesriikide avaliku sektori asutustega.

12.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 425/3

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex'i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32017M8239 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

12.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 425/4

1)

nõukogu 25. novembri 2014. aasta järeldusi, (1) milles kutsutakse nõukogu eesistujariike üles võtma eesistujariikide kolmiku kontekstis arvesse nõukogu kultuurivaldkonna töökava (2015-2018) prioriteete; MÄRGIB sellega seoses eelkõige kultuurivaldkonna töökava prioriteeti A (kättesaadav ja kaasav kultuur), mis hõlmab kultuuri kättesaadavuse edendamist digivahendite kaudu, ning avatud koordinatsiooni meetodi töörühma aruannet „Kultuuri kättesaadavuse edendamine digivahendite kaudu: publiku arendamise põhimõtted ja strateegiad“, milles kaardistatakse olemasolevad põhimõtted, programmid ja head tavad ELis ning esitatakse soovitused erinevate juhtimistasandite jaoks, ning uurimust „Publiku arendamine. Kuidas asetada publik kultuuriorganisatsioonide tegevuse keskmesse“;

2)

programmi „Loov Euroopa“ (2014–2020) (2) ja eelkõige selle eesmärki toetada publiku arendamist kui võimalust parandada juurdepääsu kultuuripärandile ning kultuuri- ja loometeostele;

3)

digitaalse ühtse turu strateegiat, (3) mille eesmärk on luua uusi digitaalseid võimalusi kogu Euroopas, muu hulgas kultuuri valdkonnas;

4)

kultuurisisu loomise ja kasutamise ning sellele juurdepääsemise viis on tänu digitehnoloogiale kiiresti ja põhjalikult muutumas. Edastamine ei ole enam lineaarne, kuna üha enam edastatakse sisu omavahel läbi põimunud võrgustikes, mis hõlmavad üksikisikuid, publikut, kogukondi ning avaliku ja erasektori institutsioone, ning see kujundab tootmisahelat ja sisuedastust. See muudab publiku käitumist ja ootusi: nad soovivad digisisu paremat kättesaadavust ja kaasavamat suhet sisuteenuse pakkujatega. Sellele reageerides muutuvad kultuuriorganisatsioonid (4) sisule juurdepääsu kontrollijatest üha enam kultuurisisule juurdepääsu vahendajateks;

5)

mõnel publikurühmal on juurdepääs kultuurisisule piiratud, põhjuseks näiteks erivajadused, keelebarjäär, teabe, digioskuste, aja, võimaluste ja huvi puudumine, geograafiline asukoht või sotsiaalne taust. Paljudel juhtudel on need tõkked ületatavad digivahendite abil;

6)

publiku arendamisel põhinev lähenemisviis (5) aitab kultuuriorganisatsioonidel jõuda uute publikurühmadeni ja süvendada suhet olemasoleva publikuga ning sellel on potentsiaal suurendada kogukondade sidusust;

7)

digiajastu tõttu peavad nii kultuuriorganisatsioonid kui ka publik omandama uusi oskusi ja teadmisi;

8)

digitaalsete vahendite, süsteemide ja töövoogude haldamine nõuab kultuuriorganisatsioonidelt teistsugust lähenemist, mis võib kaasa tuua vajaduse muuta organisatsioonide struktuure;

9)

selleks et publikuga mõtestatult suhestuda, peavad kultuuriorganisatsioonid oma publikut tundma. Endiselt on probleemiks teabe puudumine publikuprofiilide kohta ja selle kohta, kuidas publik jõuab kultuurisisuni digivahendite abil. Kultuuriorganisatsioonid on väga erinevad, kuid neil kõigil on sarnased väljakutsed kultuuri valdkonna andmete kogumisel ja haldamisel, eriti digipubliku osas;

10)

kohanedes üha muutuva digitaalkeskkonnaga, on kultuuril potentsiaal veelgi tugevdada oma asjakohasust ühiskonnas. Digitehnoloogia pakub kultuuriorganisatsioonidele võimaluse arendada mõtestatud ja interaktiivseid suhteid erineva publikuga, kuid esitab samal ajal väljakutseid sellistes valdkondades nagu strateegiline visioon, uued oskused ja teadmised, andmete puudumine digipubliku kohta, organisatsioonide ümberkujundamine ja finantsmudelid. Kultuuriorganisatsioonidel tuleb muuta nende väljakutsete käsitlemise viise, et maksimaalselt ära kasutada võimalusi, mida pakub digipubliku arendamine;

11)

kaaluma soodsate poliitiliste raamistike ja tingimuste loomist, mis aitavad kultuuriorganisatsioonidel praeguse digiüleminekuga kohanemise käigus seada prioriteediks publiku arendamise;

12)

innustama kultuuriorganisatsioone tegelema publiku arendamisega kui oma toimimise lahutamatu osaga;

13)

edendama publiku arendamisel, suutlikkuse arendamisel ja rahastamisel uuenduslikke lähenemisviise ja osalusalgatusi;

14)

tunnistama, et andmete kogumine digipubliku ja potentsiaalse digipubliku kohta on oluline poliitikakujundamise vahend ja võimaldab kultuuriorganisatsioonidel paremaid teenuseid pakkuda;

15)

kaaluma nõukogu uue kultuurivaldkonna töökava koostamisel digivahendite abil publiku arendamise teemat;

16)

innustama erinevaid sidusrühmi ja sektoreid tegema erineval tasandil koostööd ning vahetama teadmisi ja parimaid tavasid seoses publiku arendamiseks kasutatavate uuenduslike digitaalsete lähenemisviisidega, muu hulgas eesmärgiga parandada tõhusust ja vähendada kulusid;

17)

koostama kogu ELi hõlmavad vabatahtlikud suunised digipublikuga seotud andmete kogumiseks ja haldamiseks, et kultuuriorganisatsioonidel oleks võimalik pakkuda paremaid ja kasutajakesksemaid teenuseid ja et anda panus tõenditel põhinevasse poliitikakujundamisse. Neis mittesiduvates suunistes tuleks austada kultuuriorganisatsioonide, kultuurisektorite ja liikmesriikide traditsioonide mitmekesisust. Igasuguse andmete kogumise eeltingimus peaks olema andmekaitse eeskirjade järgimine;

18)

suurendama kultuuriorganisatsioonide teadlikkust uuenduslikest ja alternatiivsetest rahastamismudelitest, millel võib olla positiivne mõju publiku arendamisele kultuuri- ja loomesektoris;

19)

suurendama uute digitaalsete väljakutsetega tegelemiseks kultuuriorganisatsioonide ja nende publiku suutlikkust, oskusi ja teadmisi;

20)

tunnistama, et rahaliste vahendite eraldamisel on oluline võtta arvesse publiku arendamist ja digiüleminekut;

21)

keskenduma jätkuvalt kultuurisisu digiteerimisele ja uute digiteerimistehnoloogiate loomisele kui vahenditele mitmekesisema kultuurivaliku pakkumiseks ning digisisu taaskasutuse suurendamiseks, panustades ühiskonna erinevatesse sektoritesse;

22)

edendama sisu ja tehnoloogia koostalitlusvõimet, et soodustada laialdast kättesaadavust nii kultuuriorganisatsioonide kui ka nende kasutajate jaoks;

23)

tunnistama vajadust austada autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi ning pidama tähtsaks loovisikute õigusi, seades samal ajal eesmärgiks sisu võimalikult ulatusliku kättesaadavuse;

24)

kasutama ära Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 võimalusi, et edendada üldsuse juurdepääsu digitaalse pärandi varadele ja teenustele, sealhulgas Europeanale, ning suurendama kõigi ühiskonnarühmade osalemist kultuuripärandi valitsemises, kasutades selleks paremini digivahendeid.

12.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 425/7

Council of the European Union

General Secretariat

DG C 1C

Rue de la Loi / Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post: sanctions@consilium.europa.eu

12.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 425/8

Council of the European Union

General Secretariat

DG C 1C

Rue de la Loi / Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post: sanctions@consilium.europa.eu

12.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 425/9

12.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 425/10

1.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et 20. oktoobri 2004. aasta otsust võib muuta otsusega vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 7 lõikele 1.

2.

Nõuandekomitee toetab komisjoni hinnangut, mis on esitatud nõuandekomiteele 30. mail 2017 edastatud komisjoni otsuse eelnõus, ning mille kohaselt tuleks trahvisummat, mis on (ühise ja solidaarse vastutusega) kehtestatud ettevõtjale Alliance One International Inc., tema õigusjärglastele ja tütarettevõtjale World Wide Tobacco España, SA, vähendada selle vähenduse võrra, mis määrati ettevõtjale World Wide Tobacco España, SA 20. oktoobri 2004. aasta otsuse peale individuaalselt esitatud apellatsioonkaebuse tulemusel.

3.

Nõuandekomitee soovitab avaldada oma arvamuse Euroopa Liidu Teatajas.

12.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 425/11

12.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 425/12

(1)

Juhtumis AT.38238 (toortubakas – Hispaania) tehtud 20. oktoobri 2004. aasta otsusega, (2) mis on seotud EÜ asutamislepingu artikli 81 lõike 1 (nüüd Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõige 1) kohase menetlusega (edaspidi „Hispaania toortubakat käsitlev otsus“), kehtestas komisjon ettevõtjale World Wide Tobacco España, SA (edaspidi „WWTE“) ja tema emaettevõtjatele, kes on ühiselt ja solidaarselt vastutavad, trahvi kogusummas 1 822 500 eurot, sest nende puhul tehti kindlaks ELi konkurentsiõiguse rikkumine.

(2)

WWTE vaidlustas juhtumis T-37/05 tehtud Hispaania toortubakat käsitleva otsuse. Üldkohus rahuldas 8. märtsil 2011. tehtud otsusega WWTE tühistamishagi osaliselt ja määras tema trahvisummaks 1 579 500 eurot, vähendades talle kehtestatud trahvisummat 243 000 euro võrra. Selleks suurendas Üldkohus WWTE leebema kohtlemise protsendimäära 25lt 35 %le. Selle otsuse kinnitas Euroopa Kohus 3. mail 2012 juhtumis C-240/11 P.

(3)

SCC õigusjärglane Alliance One International Inc. (edaspidi „AOI“) koos SCTC ja TCLTga vaidlustasid Hispaania toortubakat käsitleva otsuse juhtumis T-24/05. Erinevalt WWTEst ei esitanud tema emaettevõtjad hagi seoses leebema kohtlemise ulatusega. Üldkohus jättis 24. oktoobri 2010. aasta otsusega hagi AOI ja SCTC osas täielikult rahuldamata, kuid tühistas TCLT kogu vastutuse. Euroopa Kohus kinnitas Üldkohtu otsust 19. juulil 2012 juhtumis C-628/10 P.

(4)

Kuigi Üldkohus jättis juhtumis T-24/05 rahuldamata SCC ja SCTC poolt esitatud hagi, milles taotleti Hispaania toortubakat käsitleva otsuse tühistamist, peab komisjon siiski asjaomast kohtupraktikat arvestades sobivaks kohaldada SCC ja SCTC (mõlema õigusjärglane on AOI) trahvisummade suhtes sama leebema kohtlemise määra 35 %.

(5)

Konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitlev nõuandekomitee esitas pooldava arvamuse 30. mail 2017.

(6)

Otsus on adresseeritud ettevõtjatele World Wide Tobacco España, SA ja Alliance One International Inc.

(7)

Otsuse K(2004) 4030 (lõplik) artikli 3 kolmanda taande teksti muudetakse järgmiselt:

(8)

Intress, mis on komisjonile kogunenud 243 000 euro suuruse vähenduse pealt alates sellest, kui 11. veebruaril 2005 tehti algne makse, tagastatakse AOI-le.

12.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 425/14

(1)

Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste amet (edaspidi „amet“) sai 24. juulil 2017 Euroopa Edumeelsete Uuringute Sihtasutuse (edaspidi „taotleja“) Euroopa tasandi poliitilise sihtasutusena registreerimise taotluse, nagu on ette nähtud määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 8 lõikes 1, ning 23. augustil 2017 ja 28. augustil 2017 selle taotluse osaliselt muudetud versioonid.

(2)

Taotleja on esitanud dokumendid, mis tõendavad, et ta täidab määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artiklis 3 sätestatud tingimusi, määruse lisas esitatud vormi kohase deklaratsiooni ja oma põhikirja, mis sisaldab määruse artiklis 5 nõutud sätteid.

(3)

Taotlusele on lisatud ka määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 15 lõike 2 kohane notar Jean-Pierre Marchant’i kinnitus, millega tõendatakse, et taotleja asukoht on Belgias ja taotleja põhikiri vastab Belgia õiguse asjaomastele sätetele.

(4)

Taotleja on esitanud täiendavad dokumendid vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL, Euratom) 2015/2401 (2) artiklitele 1 ja 2.

(5)

Amet on taotluse ja esitatud tõendavad dokumendid määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 9 kohaselt läbi vaadanud ning on seisukohal, et taotleja vastab määruse artiklis 3 sätestatud registreerimistingimustele ja tema põhikiri sisaldab määruse artiklis 5 nõutud sätteid,

Euroopa Edumeelsete Uuringute Sihtasutus

Rue Montoyer 40 / Montoyerstraat 40

1000 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË