15.11.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 385/3

EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

4. oktoober 2017,

seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), ja muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 seoses kesksetele vastaspooltele tegevusloa andmise korra ja sellega seotud asutustega ning kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tunnustamise nõuetega

(CON/2017/39)

(2017/C 385/03)

Sissejuhatus ja õiguslik alus

22. augustil 2017 ja 15. septembril 2017 sai Euroopa Keskpank (EKP) Euroopa Liidu Nõukogult ja Euroopa Parlamendilt taotlused esitada arvamus seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), ja muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 seoses kesksetele vastaspooltele tegevusloa andmise korra ja sellega seotud asutustega ning kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tunnustamise nõuetega (1) (edaspidi „ettepandud määrus“).

EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikel 4 ja artikli 282 lõikel 5, kuna ettepandud määrus sisaldab sätteid, mis mõjutavad: 1) Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) põhiülesandeid määratleda ja rakendada rahapoliitikat ja edendada maksesüsteemide tõrgeteta toimimist vastavalt aluslepingu artikli 127 lõike 2 esimesele ja neljandale taandele; 2) EKPSi kaasabi krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ning finantsturgude süsteemi stabiilsusega seotud pädevate asutuste poliitika tõrgeteta teostamisel vastavalt aluslepingu artikli 127 lõikele 5; ja 3) ülesandeid, mis on EKP-le antud aluslepingu artikli 127 lõike 6 alusel seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete järelevalvega, nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 (2) artiklis 1 sätestatud piirides. EKP nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

Üldised märkused

EKP toetab tugevalt komisjoni ettepanekuga tehtud algatust tõhustada asjaomaste EKPSi liikmete kui kesksete vastaspoolte kliiritavate finantsinstrumentide vääringuid emiteerivate keskpankade rolli liidu kesksete vastaspoolte järelevalves ja kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tunnustamises. EKP peab väga oluliseks ja toetab ettepanekut, et eurosüsteemil kui euroemissiooni keskpangal peab olema olulisem roll seoses liidu ja kolmandate riikide kesksete vastaspooltega. See on põhjendatud tulenevalt riskidest, mida keskse vastaspoole tegevuse häired või nende teatavad toimingud riskiohjamise valdkonnas võivad põhjustada kogu eurosüsteemis täidetavatele põhiülesannetele, eelkõige liidu rahapoliitika määratlemisele ja rakendamisele ning maksesüsteemide tõrgeteta toimimise edendamisele. Need riskid võivad hakata lõpuks mõjutama eurosüsteemi põhieesmärki säilitada hinnastabiilsus vastavalt aluslepingu artikli 127 lõikele 1.

Keskseid vastaspooli mõjutavad häired võivad avaldada mõju eurosüsteemi põhieesmärgile erineval moel. Näiteks võivad sellised häired mõjutada euroala krediidiasutuste likviidsuspositsiooni ning takistada euroala maksesüsteemide tõrgeteta toimimist. See võib omakorda suurendada nõudlust keskpanga likviidsuse järgi ning pärssida eurosüsteemi ühtse rahapoliitika rakendamist. Lisaks võivad need häired takistada rahapoliitika ülekandumisel olulist rolli omavate finantsturusegmentide tegevust, sealhulgas eurodes vääringustatud väärtpaberite kaudu finantseerimistehingute ja intressimäära tuletisinstrumentide lepingute turge.

Olulised arengud nii globaalsel tasandil kui Euroopas suurendavad kesksete vastaspooltega seonduvaid riske maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele ning ühtse rahapoliitika rakendamisele. Esiteks on keskne kliirimine muutunud üha enam piiriüleseks ning süsteemselt oluliseks. Seetõttu ongi komisjon juba esitanud ettepaneku, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 1095/2010, (EL) nr 648/2012 ja (EL) 2015/2365 (3). Teiseks hakkab Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust oluliselt mõjutama eurosüsteemi võimet täita eurot emiteeriva keskpanga kohustusi. Käesoleval ajal kliirivad teatavad Ühendkuningriigis asuvad kesksed vastaspooled märkimisväärses mahus eurodes vääringustatud tehinguid. Nii võib mõnd Ühendkuningriigi suuremat keskset vastaspoolt mõjutav häire avaldada tõsist mõju euro stabiilsusele. Kui Ühendkuningriigi kesksed vastaspooled ei ole enam Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 648/2012 (4) liidu kesksete vastaspoolte suhtes kehtestatud õigus- ja järelevalveraamistiku subjektid, mõjutab see negatiivselt eurosüsteemi võimet jälgida ja juhtida Ühendkuningriigi kesksete vastaspooltega seonduvaid riske.

Ettepandud määruses on eurosüsteemile kui eurot emiteerivale keskpangale nähtud määruse (EL) nr 648/2012 raamistikus ette suurem roll. Selle rolli täitmise tagamiseks eurosüsteemi poolt on äärmiselt tähtis, et tal oleksid asjakohased volitused vastavalt aluslepingule ja Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjale (edaspidi „EKPSi põhikiri“). Seetõttu tuleks EKP-le anda pädevus finantsinstrumentide kliiringusüsteemide, eelkõige kesksete vastaspoolte reguleerimiseks, muutes selleks EKPSi põhikirja artiklit 22. EKP-le reguleerimispädevuse andmine ei mõjuta EKPSi artiklit 12.1, milles on sätestatud, et „võimalikuks ja kohaseks peetaval määral ning piiramata käesoleva artikli sätete kohaldamist võib EKP kasutada riikide keskpanku tehinguteks, mis moodustavad osa EKPS ülesannetest“. See hõlmab eurosüsteemi kui euroemissiooni keskpanga ülesandeid. Seetõttu võttis EKP 22. juunil 2017. aastal vastu Euroopa Keskpanga soovituse EKP/2017/18 (5).

Teksti redaktsiooni ettepanekud, mille puhul EKP on soovitanud ettepandud määrust muuta, on esitatud eraldi tehnilises töödokumendis koos selgitustega. Tehniline töödokument on avaldatud inglise keeles EKP veebilehel.

Konkreetsed märkused

1. Hääletamise korraldus järelevalvekolleegiumides

1.1.

Nagu EKP on varem kolleegiumide osas märkinud, kui eurosüsteemi keskpankasid, kes ühiselt moodustavad euro emitendist keskpanga, esindab kolleegiumis EKP või riigi keskpank ning keskse vastaspoole oluliste kliirivate liikmete usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet teostab EKP, tuleb neile kahele rollile omistada eraldi hääled. Sellega seoses rõhutab EKP ühtlasi, et need kaks rolli on eraldiseisvad vastavalt EKP rahapoliitika funktsioonide ja usaldatavusnormatiivide järelevalve funktsioonide õiguslikule ja funktsionaalsele lahususele (6). Seega toetab EKP tugevalt ettepandud määruse käsitlust, mis tagab neile kahele rollile eraldi hääleõiguse määramist.

1.2.

Seetõttu EKP toetab ettepandud määruse sätteid, millega muudetakse määruse (EL) nr 648/2012 asjaomaseid sätteid. Esiteks muudetakse määruse (EL) nr 648/2012 artikli 18 lõiget 2 sätestades, et kolleegiumi koosseisu kuuluvad a) keskseid vastaspooli käsitleva täitevkogu alalised liikmed; b) pädevad asutused, kes vastutavad keskse vastaspoole nende kliirivate liikmete järelevalve eest, kes on asutatud kolmes liikmesriigis, mille agregeeritud osamakse keskse vastaspoole tagatisfondi on suurim; kohastel juhtudel hõlmab see ka EKP kooskõlas nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013; (7) ning c) kliiritavate finantsinstrumentide kõige olulisemaid liidu vääringuid emiteerivad keskpangad. Teiseks, määruse (EL) nr 648/2012 artikli 19 lõiget 3 muudetakse täpsustades, et kui selle määruse artikli 18 lõike 2 mitmete punktide kohaselt on kolleegiumi liige EKP, on tal maksimaalselt kaks häält kuni 12 liikmest koosnevate kolleegiumide puhul ning maksimaalselt kolm häält rohkem kui 12 liikmest koosnevate kolleegiumide puhul (8).

2. Nõue saada emitendist keskpanga nõusolek teatavate otsuste eelnõudele

2.1.

Ettepandud määruse kohaselt peab pädev asutus esitama liidu keskseid vastaspooli puudutavate otsuste eelnõud emitendist keskpankadele enne mis tahes otsuse vastuvõtmist, mis puudutavad tegevusloa andmist ja tühistamist, teenuste laiendamist, likviidsusriski kontrollimise usaldatavusnõudeid, tagatisnõudeid, arveldamist ning koostalitluskokkulepete heakskiitmist (9). Pädevad asutused peavad saama emitendist keskpankade nõusoleku seoses kõnealuste otsuste kõigi aspektidega, mis on seotud nende rahapoliitika ülesannete täitmisega. Kui emitendist keskpank esitab muudatusettepanekud, võib pädev asutus võtta otsuse vastu üksnes koos esitatud muudatustega ning kui emitendist keskpangal on otsuse eelnõu suhtes vastuväiteid, ei võta pädev asutus kõnealust otsust vastu. Samamoodi nõutakse ettepandud määruses, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) esitab kolmanda riigi teise taseme keskset vastaspoolt puudutavad eelnõud emitendist keskpangale enne mis tahes otsuste tegemist, mis puudutavad likviidsusriski kontrollimist, tagatisnõudeid, arveldamist, koostalitluskokkulepete heakskiitmist ning samuti võimendustagatiste nõudeid (10). Samuti peab ESMA saama emitendist keskpankade nõusoleku seoses kõnealuste otsuste kõigi aspektidega, mis on seotud nende rahapoliitika ülesannete täitmisega. Kui emitendist keskpank esitab muudatusettepanekud, võib ESMA võtta otsuse vastu üksnes koos esitatud muudatustega ning kui emitendist keskpangal on otsuse eelnõu suhtes vastuväiteid, ei võta ESMA kõnealust otsust vastu. EKP annab tugeva toetuse ettepandud määruses sätestatud keskpankade rollile, mis võimaldab EKPSi liikmetel mõtestatult ja tulemuslikult sekkuda otsuste tegemisse küsimustes, mis on otseselt seotud EKPSi põhiülesannete täitmisega aluslepingute kohaselt ja tema hindande stabiilsuse säilitamise esmase ülesande saavutamisega. Selles osas esitab EKP mõned märkused.

2.2.

Esiteks, ettepandud määruse sätetes, mille kohaselt tuleb saada emitendist keskpanga nõusolek „seoses kõnealuste otsuste kõigi aspektidega, mis on seotud nende rahapoliitiliste ülesannete täitmisega“, tuleks rõhutada, et sellega soovitakse selgitada, et emitendist keskpank tegutseb ja täidab oma eesmärke rahapoliitika kontekstis. Sama kehtib ka seoses osutusega, et kolmandate riikide teise taseme kesksed vastaspooled järgivad emitendist keskpanga nõudeid, „mille kõnealused keskpangad on oma rahapoliitiliste ülesannete täitmisel kehtestanud“ (11). Seda sätet tuleb lugeda ettepandud määruse põhjenduse 7 kontekstis. Tuleb rõhutada, et sätte eesmärk ei ole anda pädevatele asutustele või ESMA-le kaalutlusvabadust otsustamisel, kas emitendist keskpanga nõusolek teatavate otsuste eelnõudele on vajalik; samuti ei anna see kaalutlusvabadust, kas keskpanga poolt otsuse eelnõu osas tehtud muudatuste ettepanekuid või vastuväiteid arvesse võtta. Selles osas tuleb märkida, et eurosüsteemil on ulatuslik vabadus määratleda ja rakendada rahapoliitikat. Seda on tunnustanud Euroopa Liidu Kohus (12) ja EKP ja riikide keskpankade sõltumatuse tagamine on kohustuslik kooskõlas aluslepingu artikliga 130. Selguse ja õiguskindluse tagamiseks tuleb selle aspekti rõhutamiseks lisada uus põhjendus.

2.3.

Teiseks, küsimuses, millised otsuse eelnõud peaksid saama emitendist keskpanga nõusoleku, leiab EKP, et ettepandud määrus peaks tagama emitendist keskpanga kaasamise teatavate kesksete vastaspoolte riskijuhtimise põhiaspektide osas. EKP leiab, et nii liidu kui ka kolmandate riikide kesksete vastaspoolte osas peab emitendist keskpank andma nõusoleku ka kesksete vastaspoolte võimendustagatiste osas tehtud otsuse eelnõudele (artikkel 41). See on emitendist keskpanga jaoks oluline, kuna likviidsusriski juhtimine, mis on emitendist keskpanga tähelepanu keskmes, on tihedalt seotud keskse vastaspoole poolt kohaldatava tagatise korraga. Näiteks, päevasisese tagatise kogumise kord mõjutab oluliselt keskse vastaspoole võimet kasutada ressursse oma likviidsusvajaduse täitmiseks tähtaja lõppemisel. Võimendustagatise korraldus, sh eeskirjad võimenduse tasem kohandamise kohta turupingete tingimustes, võib oluliselt mõjutada protsüklilisust: ebakohase juhtimise korral võib see tekitada kliirivatele liikmetele olulist likviidsuspinget ja samuti võib see kahjustada emitendist keskpanga rahapoliitika eesmärkide rakendamise võimet.

Lisaks sellele peaks ettepandud määrus sätestama, et emitendist keskpanga nõusolek on vajalik järgmiste otsuste osas: mudelite läbivaatamine, järeltestimine stressitestide, mudelite ja parameetrite osas, mida kesksed vastaspooled kehtestavad oma finantsvõimenduse nõuete, tagatisfondi sissemaksete, tagatisnõuete ja muude riskikontrolli meetmete arvutamiseks määruse (EL) nr 648/2012 artikli 49 alusel. See on emitendist keskpanga jaoks oluline, kuna artikli 49 alusel tehtavad otsused mõjutavad otseselt määruse (EL) nr 648/2012 menetlus- ja materiaalõiguslike nõuete täitmist keskse vastaspoole poolt, mille osas peab emitendist keskpank andma nõusoleku. Näiteks, muudatus keskse vastaspoole tagatisnõuete piisavuse stressitesti metodoloogias mõjutab otseselt keskse vastaspoole tagatisega seotud kohustuste järgimist määruse (EL) nr 648/2012 artikli 46 alusel.

Käesolevale arvamusele lisatud tehnilises dokumendis sätestab EKP konkreetsed redaktsiooni ettepanekud otsuse liikide osas, mis peaksid saama emitendist keskpanga nõusoleku.

2.4.

Kolmandaks, EKP märgib, et pädevatel asutustel on teatav kaalutlusõigus määruse (EL) nr 648/2012 artikli 15 otsuste kohaldamisel keskse vastapoole poolt ettepandud muudatuste osas, mis hõlmavad esialgse loa piire ületavat tegevust ja teenuseid või mudelite läbivaatamist, stressiteste ja järelkontrolli otsuseid artikli 49 alusel. Kui pädev asutus leiab, et keskse vastaspoole poolt ettepandud muudatused ei ole tegevuse laiendamine („lisateenused või -tegevused“) või ei ole mudelite ja parameetrite „oluline muutmine“, siis ei kohaldata nende muudatuste suhtes otsuseid artiklite 15 ja 49 alusel. Ühtse järelevalvekultuuri loomiseks liidus ja ühetaolise järelevalvetava tagamiseks avaldas ESMA hiljuti arvamuse (13) ühtsete näitajate kohta lisatoodete ja -teenuste osas artikli 15 alusel ja oluluste muudatuste osas artikli 49 alusel. EKP on seisukohal, et ESMA arvamuses sätestatud kriteeriumide järgimine on keskse tähtsusega, et tagada asjaomaste emitendist keskpankade nõusoleku taotlemine kõikidel juhtudel, kui see on vajalik. Seega teeb EKP ettepaneku muuta ESMA juhised nende artiklite tõlgendamisel kohustuslikuks. Selleks peaks ESMA need kujundama regulatiivseteks tehnilisteks standarditeks, mille komisjon saaks vastu võtta delegeeritud õigusaktina. Sel eesmärgil esitab EKP konkreetsed redaktsiooni ettepanekud käesolevale arvamusele lisatud tehnilises töödokumendis.

3. Kontroll ja hindamine

3.1.

Ettepandud määrusega muudetakse määruse (EL) nr 648/2012 artiklit 21 ning sätestatakse, et pädevad asutused kontrollivad koostöös ESMAga kuivõrd kesksete vastaspoolte rakendatud eeskirjad, strateegiad, protseduurid ja süsteemid vastavad määrusele (EL) nr 648/2012 ja hindavad kesksete vastaspoolte olemasolevaid või võimalikke riske. Muudetud artikkel 21 sätestab samuti, et keskse vastaspoole tegevust kontrollitakse kohapeal ja ESMA töötajaid kutsutakse selles osalema. Lisaks selle peab pädev asutus edastama ESMA-le kogu keskselt vastaspoolelt saadud teabe ja taotlema asjaomaselt keskselt vastaspoolelt ESMA poolt nõutud teavet, mida ei olnud esitatud.

3.2.

Ettepandud määrusega muudetud kontrolli ja hindamise menetlus täidab põhieesmärki tagada määruse (EL) nr 648/2012 pidev järgimine kesksete vastaspoolte poolt. EKP leiab, et emitendist keskpangaga konsulteerimine kontrolli ja hindamise menetluses oleks loogiline järg artikli 21a lõike 2 nõuetele, kui pädev asutus peab vajalikuks emitendist keskpanga rolli täitmist ettepandud määruse alusel. Emitendist keskpank saaks tagada, et kesksetest vastaspooltest ei tulene riske aluslepingutest tulenevate eurosüsteemi põhiülesannete täitmisele ega hinnastabiilsuse säilitamise esmasele eesmärgile, kui nad saaksid kaasa aidata pädevate asutuste poolt ESMAga koostöös teostatavas kontrollis.

3.3.

Käesolevale arvamusele lisatud tehnilises töödokumendis sätestab EKP konkreetsed redaktsiooni ettepanekud emitendist keskpankadega konsulteerimise kohta kontrolli ja hindamise menetluses artikli 21 alusel.

4. EKP nõuandev roll seoses delegeeritud ja rakendusaktide eelnõudega

4.1.

Tuleb meenutada, et komisjoni delegeeritud ja rakendusaktide eelnõud on liidu õigusaktide eelnõud lepingu artikli 127 lõike 4 esimese taande ja artikli 282 lõike 5 mõttes. Nii delegeeritud kui ka rakendusaktid on liidu õigusaktid. EKPga tuleb konsulteerida kohasel ajal iga liidu õigusakti eelnõu osas, sh delegeeritud ja rakendusaktide eelnõud, mis jäävad tema pädevusvaldkondadesse. EKPga konsulteerimise kohustust selgitas Euroopa Liidu Kohus kohtuasjas Komisjon v EKP (14) EKP funktsioonide ja ekspertteadmiste osas. EKPga tuleb kohaselt konsulteerida määruse (EL) nr 648/2012 alusel vastu võetud delegeeritud ja rakendusaktide osas, võttes arvesse, et turvalised ja tõhusad finantsturgude infrastruktuurid, eelkõige finantsinstrumentide kliirimissüsteemid, on keskse tähtsusega aluslepingu artikli 127 lõikest 2 tulenevate EKPSi põhiülesannete täitmises ja tema esmases hinnastabiilsuse säilitamise ülesandes aluslepingu artikli 127 lõike 1 alusel. Kuna EKPga konsulteerimise kohustus tuleneb otseselt aluslepingust, tuleb seda nõuet selguse tagamiseks kajastada ka ettepandud määruse põhjenduses. Võttes arvesse delegeeritud ja rakendusaktide tähtsust liidu finantsteenuste õigusaktide väljatöötamisel, teostab EKP oma nõuandvat rolli EKP pädevusse kuuluvates asjades, võttes täielikult arvesse nende aktide vastuvõtmise ajakava ja vajadust tagada rakendusaktide sujuv vastuvõtmine (15).

4.2.

Lisaks sellele oleks ettepandud määruse mitmetest osades kasulik mitte ainult EKPga konsulteerimine, vaid ka asjaomaste EKPSi liikmete kaasamine varases staadiumis regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite projektide, delegeeritud ja rakendusaktide eelnõude kujundamises ning see tuleks konkreetselt sätestada.

4.3.

Esiteks, ettepandud määruse mitmetes sätetes osutatakse emitendist keskpanga rollile. Nagu märgitud punktis 2, see on näiteks olukord, kus nõutakse emitendist keskpanga nõusolekut pädevate asutuste või ESMA poolt vastu võetud teatavatele otsustele. Lisaks sellele osutatakse olukorrale, kus emitendist keskpank peab andma ESMA-le kirjaliku kinnituse, et kolmanda riigi teise taseme keskne vastaspool järgib emitendist keskpanga poolt kehtestatud nõudeid; (16) seejärel teeb ESMA koostöös asjaomase emitendist keskpangaga järelduse, et keskne vastaspool on „süsteemselt eriti oluline“ (17). Asjaomase emitendist keskpanga osalemine määratakse ettepandud määruse ristiviitega määruse (EL) nr 648/2012 artikli 18 lõike 2 punktile h, mille kohaselt kuuluvad kolleegiumisse „keskpangad, kes emiteerivad kliiritud finantsinstrumentide kõige olulisemaid liidu vääringuid“. Komisjonil on pädevus vastu võtta delegeeritud õigusakt ESMA poolt välja töötatud regulatiivsete tehniliste standardite projekti alusel, mis sätestavad tingimused, mille puhul loetakse artikli 18 lõike 2 punktis h osutatud liidu vääringuid kõige olulisemateks. Selles osas tuleks nüüd läbi vaadata ja ajakohastada 2013. aastal komisjoni poolt vastu võetud delegeeritud määrus (EL) nr 876/2013, (18) et tagada euroalaväliste liikmesriikide vääringute emitendist keskpankade kohane kaasatus ja võtta arvesse häireid, mida kesksete vastaspoolte tegevus võib nendele vääringutele põhjustada. Sellel eesmärgil peaks ESMA välja töötama regulatiivsete tehniliste standardite projektid tihedas koostöös asjaomaste EKPSi liikmetega. Lisaks sellele tuleks delegeeritud õigusakt vastu võtta ainult pärast vormikohast konsulteerimist EKPga. Samuti soovitab EKP, et õiguskindluse huvides tuleks lisada ristviide määruse (EL) nr 648/2012 artikli 18 lõike 2 punktile h ka nende ettepandud määruse sätetes, mis osutavad ainult „asjaomasele emitendist keskpangale“.

4.4.

Teiseks, ettepandud määrus lisab artikli 25 uue lõike 2a, mille kohaselt ESMA teeb kindlaks, kas keskne vastaspool on ELi või ühe või mitme selle liikmesriigi finantssüsteemi seisukohast süsteemselt oluline või võib selleks saada, kellele osutatakse kui „teise taseme kesksele vastaspoolele“. Sätestatakse kriteeriumid, mida ESMA peab arvesse võtma, kui ta määrab ja sätestab, et komisjon peab nende kriteeriumide täpsustamiseks vastu võtma delegeeritud õigusakti. Selleks, et tagada emitendist keskpankade kohane kaasatus asjaomaste kriteeriumide väljatöötamises, peaks komisjon kujundama seda delegeeritud õigusakti tihedas koostöös EKPSi asjaomaste liikmetega.

5. „Süsteemselt eriti olulised“ kolmandate riikide kesksed vastaspooled

Ettepandud määrus lisab artikli 25 uue lõike 2c, mis sätestab, et ESMA võib „kokkuleppel“ asjaomaste emitendist keskpankadega järeldada, et keskne vastaspool on süsteemselt niivõrd oluline, et teda ei tohiks tunnustada. EKP on seisukohal, et „kokkuleppel“ tähendab, et ESMA ei või anda komisjonile soovitust vastu võtta rakendusakt kinnitusega keskse vastaspoole mittetunnustamise kohta, kui selleks ei ole eelnevalt saadud asjaomase emitendist keskpanga heakskiitu.

6. Koostöö ja teabevahetus keskseid vastaspooli käsitleva täitevkogu ja järelevalvekolleegiumide vahel

EKP märgib, et keskseid vastaspooli käsitlev täitevkogu ei hõlma kõiki järelevalvekolleegiumide liikmeid ega Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN). Järelevalvekolleegiumisse kuuluvad kesksete vastaspoolte üle järelevalvet teostavate pädevate asutuste kõrval ka asutused, kes teostavad järelevalvet üksuste üle, keda kesksete vastaspoolte tegevus võib mõjutada, eelkõige teatavad kliirivad liikmed, kauplemiskohad, koostalitlevad kesksed vastaspooled ja väärtpaberite keskdepositooriumid. ESRN vastutab liidus finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest. Tuleb tagada, et ESRNi ja järelevalvekolleegiumi liikmetel, kes ei ole keskseid vastaspooli käsitleva täitevkogu liikmed, oleks oma ülesannete täitmiseks vajalik teave, ja seetõttu on oluline teabevahetuse kohustus keskseid vastaspooli käsitleva täitevkogu ning ESRNi ja muude järelevalvekolleegiumide liikmete vahel, kes ei ole keskseid vastaspooli käsitleva täitevkogu liikmed. ESRNi ja järelevalvekolleegiumide liikmetele tuleb edastada terviklik teave, mis hõlmab keskseid vastaspooli käsitlevale täitevkogule kättesaadava teabe, mis on vajalik ESRNi ja järelevalvekolleegiumi liikmete ülesannete täitmiseks. Samuti tuleb edastada ESRNile ja määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõikes 3 osutatud asjaomastele pädevatele asutustele teave kolmanda riigi kesksete vastaspoolte kohta, kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks.

7. EKP kui ESMA järelevalvenõukogu hääleõiguseta liige

EKP märgib, et ettepandud määruse muudatusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1095/2010 (19) lisatakse ESMA järelevalvenõukogus keskseid vastaspooli käsitleva täitevkogu juhataja ja direktorid hääleõiguseta liikmetena (20). EKP annab sellele korraldusele oma tugeva toetuse, kuna see tagab, et ESMA järelevalvenõukogu poolt välja töötatavad suunised, soovitused ja muud praktilised instrumendid ja ühtsuse meetmed võtavad arvesse keskseid vastaspooli käsitleva täitevkogu juhataja ja direktorite seisukohti ja kogemusi. Samas leiab EKP, et ka EKP jaoks on oluline olla kaasatud ESMA järelevalvenõukogus hääleõiguseta liikmena, et tagada keskpankade ja järelevalveasutuste vahel tõhus koostöö, koordineerimine ja teabevahetus ning et tagada EKP seisukoha ja kogemuste arvestamine ESMA järelevalvenõukogu poolt välja töötatavates suunistes, soovitustes ja muudes praktilistes instrumentides ja ühtsuse meetmetes (21). Lisaks kesksetele vastaspooltele on see asjakohane ka muudele finantsturu osalejatele, sh väärtpaberite keskdepositooriumidele ja kauplemisteabehoidlatele. Seetõttu soovitab EKP ka enda määramist ESMA järelevalvenõukogu hääleõiguseta liikmeks.

8. Ettepandud määruse ja kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku vastasmõju

EKP toetab täielikult komisjoni hinnangut ettepaneku seletuskirjas, et järelevalve kohandamist ja tõhustamist tuleb kohaselt kajastada ka kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku ettepandud määruses. EKP nõustub, et konkreetsed muudatused tuleb teha, et võtta arvesse keskseid vastaspooli käsitleva täitevkogu uut rolli kolleegiumides määruse (EL) nr 648/2012 alusel ja sellest tulenevalt kriisilahenduskolleegiumides. EKP peab kasulikuks kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kavade ühetaolisuse ja tõhusa vastasmõju edendamist, samuti agregeeritud riski mõjutuste jälgimist ja leevendamist liidu finantsstabiilsuse osas. EKP toetab selles kontekstis keskseid vastaspooli käsitleva täitevkogu võimaliku rolli kaalumist komisjoni, nõukogu ja Euroopa Parlamendi poolt ettepandud määruse viimistlemisel (22).

Frankfurt Maini ääres, 4. oktoober 2017

EKP president

Mario DRAGHI

(1) COM(2017) 331 final.

(2) Nõukogu määrus (EL) nr 1024/2013, 15. oktoober 2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).

(3) COM(2016) 856 final.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012, 4. juuli 2012, börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

(5) Soovitus EKP/2017/18, 22. juunil 2017, võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artiklit 22 (ELT C 212, 1.7.2017, lk 14).

(6) Vt punkt 2.1.2 Euroopa Keskpanga 20. septembri 2017. aasta arvamuses CON/2017/38 seoses ettepanekuga, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 1095/2010, (EL) nr 648/2012 ja (EL) 2015/2365, Euroopa Liidu Teatajas veel avaldamata. Kõik EKP arvamused on avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu. Vt ka EKP vastus komisjoni konsultatsioonis seoses Euroopa turuinfrastruktuuri määruse (EMIR) läbivaatamisega, 2. September 2015, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(7) Vt ettepandud määruse artikli 2 lõige 3.

(8) Vt ettepandud määruse artikli 2 lõige 4.

(9) Ettepandud määruse artikli 2 lõige 7 lisab uue artikli 21a lõike 2.

(10) Ettepandud määruse artikli 2 lõige 10 lisab uue artikli 25b lõike 2.

(11) Ettepandud määruse artikli 2 lõige 9 lisab uue artikli 25 lõike 2b punkti b.

(12) Peter Gauweiler jt, punkt 68, C-62/14, ECLI:EU:C:2015:400; ja Alessandro Accorinti jt versus Euroopa Keskpank, punkt 68, T-79/13, ECLI:EU:T:2015:756.

(13) ESMA arvamus, 15. november 2016, „Common indicators for new products and services under Article 15 and for significant changes under Article 49 of EMIR“ (ESMA/2016/1574), avaldatud ESMA veebilehel www.esma.europa.eu.

(14) Komisjon v EKP, C-11/00, ECLI:EU:C:2003:395, eelkõige punktid 110 ja 111. Punktis 110 selgitas Euroopa Kohus, et EKPga konsulteerimise kohustus peab „sisuliselt tagama, et sellist akti ei võetaks vastu enne, kui akti vastuvõtja on ära kuulanud selle asutuse arvamuse, kes tänu ühenduse raames teostatavatele erivolitustele asjaomases valdkonnas ja tema käsutuses olevate asjatundjate kõrgele tasemele on eriti pädev andma oma panust kavandatava akti vastuvõtmise menetluses“.

(15) Vt arvamuse CON/2015/10 punkt 2; arvamuse CON/2012/77 punkt 2; arvamuse CON/2012/5 punkt 4; arvamuse CON/2011/44 punkt 8; arvamuse CON/2011/42 punkt 4.

(16) Ettepandud määruse artikli 2 lõige 9 lisab uue artikli 25 lõike 2b punkti b.

(17) Ettepandud määruse artikli 2 lõige 9 lisab uue artikli 25 lõike 2c.

(18) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 876/2013, 28. mai 2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 seoses kesksete vastaspoolte kolleegiumeid käsitlevate regulatiivsete tehniliste standarditega (ELT L 244, 13.9.2013, lk 19).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1095/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(20) Ettepandud määruse artikli 1 lõige 4 lisab määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 40 lõike 1 uue punkti f.

(21) Vaata EKP arvamus CON/2010/5. Vt EKP panust Euroopa Komisjoni konsultatsioonis Euroopa järelevalveasutuste tegevuse kohta, 7. juuli 2017, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(22) Vt arvamuse CON/2017/38 punkt 1.4.

15.11.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 385/10

EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

11. oktoober 2017,

seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 seoses kliirimiskohustuse, kliirimiskohustuse peatamise, aruandluse nõuete, keskse vastaspoole kaudu kliirimata börsiväliste tuletislepingute riskimaandamismeetmete, kauplemisteabehoidlate registreerimise ja järelevalve ning kauplemisteabehoidlate nõuetega

(CON/2017/42)

(2017/C 385/04)

Sissejuhatus ja õiguslik alus

6. ja 9. juunil 2017 sai Euroopa Keskpank (EKP) taotlused Euroopa Liidu Nõukogult ja Euroopa Parlamendilt esitada arvamus ettepaneku kohta, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust, millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 seoses kliirimiskohustuse, kliirimiskohustuse peatamise, aruandluse nõuete, keskse vastaspoole kaudu kliirimata börsiväliste tuletislepingute riskimaandamismeetmete, kauplemisteabehoidlate registreerimise ja järelevalve ning kauplemisteabehoidlate nõuetega (1) (edaspidi „ettepandud määrus“).

EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikel 4 ja artikli 282 lõikel 5, kuna ettepandud määruse sätted mõjutavad Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) põhiülesandeid määratleda ja rakendada rahapoliitikat ja edendada maksesüsteemide tõrgeteta toimimist kooskõlas aluslepingu artikli 127 lõike 2 esimese ja neljanda taandega, EKPSi kaasabi seoses finantssüsteemi stabiilsusega seotud poliitika tõrgeteta teostamisele kooskõlas aluslepingu artikli 127 lõikega 5 ja EKP-le pandud eriülesandeid seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete järelevalvega, millele osutab aluslepingu artikli 127 lõige 6. EKP nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

Üldised märkused

EKP toetab üldiselt komisjoni algatust sätestada selgesihilisi muudatusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 648/2012 (2) eesmärgiga lihtsustada kohaldatavaid reegleid ja ära hoida ebaproportsionaalset koormust.

Konkreetsed märkused

1. Keskpankade tehingute erandid

1.1.

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 1 lõige 4 vabastab aruandluskohustusest EKPSi liikmed, kuid mitte nende tehingupooled. Seetõttu peab EKPSiga sõlmitud tuletislepingu pool esitama tehinguandmed kauplemisteabehoidlale. Selles osas tuleb märkida, et need keskpankade tehingud on vabastatud aruandluskohustusest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/2365 (3). Lisaks sellele on raha-, valuutapoliitika ja finantsstabiilsusega seotud keskpanga tehingud vabastatud avalikustamise nõudest Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (4) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 (5) kohaselt.

1.2.

EKP näeb probleeme seoses riskidega, mis võivad tekkida EKPSi poliitikaoperatsioonide teabelekkega vastaspoolte poolt kohaldatavast konfidentsiaalsuskorrast olenemata, kui turuosalised saavad tuvastada EKPSi keskpankade (RKPd) tehinguid. Sellel võib olla negatiivne mõju RKPde ülesannete täitmisele seoses keskpangatehingutega, eelkõige konfidentsiaalsust nõudvate raha- või valuutapoliitika tehingute puhul (6). Nõudel, et EKPSi liikmete tehingupooled peavad esitama kõikide tehingute andmed kauplemisteabehoidlale, võib olla soovimatu tagajärg, mis kehtestab kaudse aruandlusnõude keskpangatehingutele ja piirab seega EKPSi liikmetele antud erandi tulemuslikkust. Seetõttu on oluline, et EKPSi liikmete kauplemisportfell oleks kaitstud ja et keskpangatehingutel põhinev märguandmine oleks tõhus (7).

1.3.

Seetõttu asub EKP seisukohale, et RKPde seaduslike ülesannete tulemusliku teostamise tagamiseks tuleb keskpankade tehingud täielikult vabastada aruandlusnõuetest.

2. Aruandluskohustus

2.1.

Seoses ettepandud muudatusega artikli 9 lõikes 1 võtab EKP arvesse komisjoni mõjuhindamise tulemusi ja saab aru vajadusest vähendada väikeste finantssektoriväliste vastaspoolte aruandluskohustust. Selles osas toetab EKP komisjoni ettepanekut, et teatavatel konkreetsetel juhtudel peavad aruandluskohustuse võtma kesksed vastaspooled, finantssektori vastaspooled, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjat valitsevad fondivalitsejad ja alternatiivse investeerimisfondi valitsejad (8). See ettepanek tasakaalustab hästi andmete täielikkuse tagamise ja aruandluskoormuse vähendamise ning ühildab samas aruandluskohustusi määruse (EL) nr 648/2012 ja määruse (EL) 2015/2365 kohaselt.

2.2.

Ettepandud määrus sätestab ka aruandlusvabastuse finantssektoriväliseid vastaspooli hõlmavate konsolideerimisgrupi sisetehingute osas (9). EKP näeb selle muudatuse osas probleemi punktides 2.2.1 kuni 2.2.3 osutatud põhjustel.

2.2.1.

Olemasolevatest andmetest tuleneb, et ristkontroll muude andmeallikate alusel näitab tihti ebatäpsust kinnituses, et börsiväline tuletisleping on konsolideerimisgrupi tehing praeguse aruandlusraamistiku alusel määruse (EL) nr 648/2012 (10) kohaselt. Seega, võttes arvesse andmekvaliteedi hetkeseisu, võib aruandlusvabastus finantssektoriväliseid vastaspooli hõlmavate konsolideerimisgrupi sisetehingute osas tekitada andmeesitajate poolt õigussüsteemide erinevuste ärakasutamise riski.

2.2.2.

Konsolideerimisgrupi sisetehingud finantssektoriväliste tehingupoolte vahel on tagatisest vabastatud ainult teatavatel tingimustel ja pädev asutus peab selle kinnitama (11). EKP näeb probleemi juhul, kui need tingimused on täitmata ja vastaspooled vahetavad tagatisi oma konsolideerimisgrupi sisetehingute jaoks, sest aruandluskohustuse puudumisel võivad võimendustagatise ja tagatise protsüklilisusega seotud riskid jääda tähelepanuta. See asümmeetria ei võimalda määruse (EL) nr 648/2012 poliitikaraamistiku keskmes oleva läbipaistvuse ja riskimaanduse kooskõla.

2.2.3.

Ettepandud vabastus võib kaasa tuua määrusest (EL) nr 648/2012 tuleneva aruandluskohustuse vältimise keerukad vormid, kuna tehinguid saab suunata suuremate finantskontsernide finantssektoriväliste tütarettevõtjate kaudu. Muudatus võib mõjutada eelkõige valuutaderivatiivide aruandlust, kuna finantssektorivälised vastaspooled osalevad enamasti valuutavahetuse tuletistehingutes.

2.3.

EKP leiab, et finantssektori vastaspoolte kohustus esitada aruandlust finantssektoriväliste vastaspoolte nimel (12) juba käsitleb väikeste finantssektoriväliste vastaspoolte ülemäärast aruandluskoormust, k.a konsolideerimisgrupi sisetehingute puhul. Täiendavate aruannete piirkulu finantssektoriväliste vastaspoolte jaoks, kes peaksid juba olema ette valmistanud kohased IT infrastruktuurid, peaks olema tühine. Seetõttu soovitab EKP mitte anda aruandlusvabastust konsolideerimisgrupi sisetehingute osas finantssektori ja finantssektoriväliste vastaspoolte vahel. Erand tuleks teha ainult nende finantssektoriväliste vastaspoolte vaheliste grupisiseste tehingute osas, mida teostavad väikesed finantssektorivälised vastaspooled, kellest ei tulene süsteemset riski. Seetõttu soovitab EKP vabastada aruandlusest finantssektoriväliste vastaspoolte vahelised konsolideerimisgrupi sisetehingud, kui nende finantssektoriväliste vastaspoolte suhtes ei kohaldata kliirimiskohustust. Sellest tulenevalt peavad finantssektorivälised vastaspooled, kelle suhtes kohaldatakse kliirimiskohustust, esitama aruandluse muude finantssektoriväliste vastaspoolte nimel nendevaheliste konsolideerimisgrupi sisetehingute kohta.

2.4.

EKP märgib, et kolmanda riigi tehingupoolt hõlmavate konsolideerimisgrupi sisetehingute suhtes, mille osas komisjon ei ole teinud samaväärsuse otsust, kohaldatakse aruandluskohustust ja kõnealune vabastus (13) nende tehingute osas ei kehti.

2.5.

EKP toetab artikli 9 lõike 6 muudatusi. Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/105 (14) algatatud vastaspoolte, tehingute ja väärtpaberite tuvastamise rakendamine on keskse tähtsusega etapp määruse (EL) nr 648/2012 alusel kogutavate andmete kvaliteedi parandamisel. Määruse (EL) nr 648/2012 ühildamine määrusega (EL) 2015/2365 ja määrusega (EL) nr 600/2014 on oluline finantsturgude struktuuride ja tegevuste võrreldavuse ja globaalse ülevaate tagamisel.

3. Andmete kvaliteedi tagamisega seotud muudatused

3.1.

EKP peab artikli 78 (15) ja artikli 81 lõike 5 (16) osas ettepandud muudatusi oluliseks edasiminekuks, kuna need lihtsustavad kauplemisteabehoidlate menetluste harmoneerimist ning põhimõtteid ja tingimusi, mille kohaselt nad esitavad andmeid pädevatele asutustele.

3.2.

EKP toetab ka aruandluskohustuse rakendamist puudutava aruandluse ülesande andmist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele (ESMA) uue artikli 85 lõike 3 punkti d (17) alusel; samuti toetaks EKP EKPSi kaasamist komisjoni aruande koostamises uue artikli 85 lõike 3 punkti d alusel.

4. Riskijuhtimise menetluse, konsolideerimisgrupi vabastuste ja kapitalinõuete järgimine krediidiasutuste poolt

4.1.

EKP toetab ettepanekut, et esialgse ja pideva riskijuhtimise menetluse tagamiseks, mille puhul on vajalik õigeaegne, täpne ja kohaselt eristatud tagatise vahetus börsiväliste tuletislepingute jaoks, peab kehtima järelevalvemenetlus (18).

4.2.

EKP märgib, et nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 (19) artikli 6 raames pandud ülesanded, millega tagatakse määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõikes 3 sätestatud riskijuhtimisnõuete järgimine krediidiasutuste poolt, mis hõlmab õigeaegse, täpse ja kohaselt eristatud tagatise vahetuse korra, sh seotud konsolideerimisgrupi erandid, (20) ja nõuete järgimise omavahendite valdkonnas kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõikega 4, mille kohaselt peab kapitali suurus olema piisav ja proportsionaalne, et juhtida riski, mida ei kata tagatiste asjakohane vahetamine, on olemuselt usaldatavusnõuete järelevalve olemusega ja kuuluvad seega ülesannete hulka, mis on EKP-le pandud määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 4 lõike 1 punktiga e.

5. Kesksete vastaspoolte läbipaistvus

5.1.

EKP toetab ettepanekut, et kesksed vastaspooled peaksid andma oma kliirivatele liikmetele nende alustamise tagatise nõuete simulatsioonivõimaluse ja üksikasjaliku ülevaate oma kasutatavate alustamise tagatise mudelite omadustest (21). See suurendaks alustamise tagatise nõuete läbipaistvust ja prognoositavust, mis seega annaks kliirivatele osalejatele parema arusaamise keskse vastaspoole juures osalemise riskidest ja kuludest.

5.2.

Lisaks teeb EKP ettepaneku lisada makrotasandi järelevalve sekkumise vahendid, et vältida süsteemse riski kuhjumist tulenevalt eelkõige ülemäärasest finantsvõimendusest ja täiendavalt piirata võimendustagatise ja väärtuskärbete protsüklilisust. EKP teeb ettepaneku sätestada makrotasandi järelevalve meetmete suhtes asjakohased põhimõtted esimese astme õigusaktis. Makrotasandi poliitika järelevalve meetmeid võiks kohaldada vastaspooltele tehingute tasandil. Sellisel juhul oleksid hõlmatud kõik tehingud, k.a mittepankade poolt sõlmitud tehingud, olenemata sellest, kas tehingud on sõlmitud keskselt kliiritud turul, turul, mida ei kliirita keskselt, või liidu vastaspoolte poolt, kes kliirivad oma tehinguid kolmanda riigi keskse vastaspoole kaudu (22). Juhul kui see jääb käesolevast ettepanekust välja, tuleks nende makrotasandi järelevalve meetmete vajalikud põhimõtted ja nõuded hõlmata hiljemalt järgmisel võimalusel, näiteks määruse (EL) nr 648/2012 (23) järgmise läbivaatuse ajal 2020.

5.3.

EKP leiab ka, nagu osutatud äsja avaldatud ESRNi määruse (EL) nr 648/2012 läbivaatuse aruandes, et liidus tegutsevad kesksed vastaspooled peavad avaldama kvantitatiivse ja kvalitatiivse teabe kooskõlas CPMI-IOSCO põhimõtetega (24). Kindlam õiguslik alus kesksete vastaspoolte andmete avaldamiseks kooskõlas nende põhimõtetega aitaks finantssektoril ja üldsusel paremini mõista keerukat keskkonda, milles kesksed vastaspooled tegutsevad.

6. Väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja liigitamine finantssektori vastaspooleks

6.1.

EKP osutab, et ettepaneku kohaselt liigitatakse väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja (SSPE) finantssektori vastaspooleks (25). Samas, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (millega kehtestatakse ühised eeskirjad väärtpaberistamise kohta ja luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud (STS) väärtpaberistamise Euroopa raamistik ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ, 2011/61/EL ja määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012) (26) ettepaneku artikkel 27 näeb ette määruse (EL) nr 648/2012 muutmise ja STS SSPEde vabastamise kliirimise kohustusest, kui vastaspoole krediidirisk on kohaselt maandatud. EKP kordab oma seisukohta, (27) et STS SSPEd tuleks täielikult vabastada nii kliirimiskohustusest kui ka õigusaktides sätestatud tagatise andmise nõuetest (28).

6.2.

Seega toetab EKP punktis 6.1 osutatud ettepaneku artikli 27 sätteid, sh Euroopa järelevalveasutuste pädevust koostada regulatiivsete tehniliste standardite projekte, milles sätestatakse kriteeriumid komisjoni poolt vastu võetavate vastaspoole krediidiriski maandavate meetmete kohta tagatud võlakirjade ja väärtpaberistamiste osas, (29) samuti vajalikud muudatused STS SSPEde vabastamiseks kliirimiskohustusest ja tagatise andmise kohustusest. See käsitlus on vajalik võrdsete tingimuste saavutamiseks tingimustele vastavate kaetud võlakirjade osas ja see on STS SSPEde osas põhjendatud usaldatavusnõuete järelevalve kaalutlustega.

7. Muutused vastaspoolte börsiväliste tuletislepingute positsioonide arvutamise metodoloogias

EKP osutab, et ettepandud muudatus börsiväliste tuletislepingute positsioonide arvutamise metodoloogias võib motiveerida kliirimiskohustuse ilustamisvõtteid, kuna asjaomased börsiväliste tuletislepingute positsioonid, millest tuleneb, kas finantssektori osapoole või finantssektori välise osapoole suhtes kohaldatakse kliirimiskohustust, määratakse perioodilõpu andmete põhjal, mitte börsiväliste tuletislepingute jooksva keskmise positsiooni põhjal 30 tööpäeva kestel (30). Seetõttu soovitab EKP lisada ettepandud määruses uue artikli 4a lõikes 2 (31) ja artikli 10 lõikes 2 (32) nõude, et finantssektori vastaspool ja finantssektoriväline vastaspool peavad demonstreerima asjaomasele pädevale asutusele, et börsiväliste tuletislepingute agregeeritud kuulõpu positsiooni arvutusega ei kaasne süstemaatiline üldpositsiooni allahindamine.

8. EKP nõuandev roll seoses delegeeritud ja rakendusaktide eelnõudega

8.1.

Tuleb meenutada, et komisjoni delegeeritud ja rakendusaktide eelnõud on liidu õigusaktide eelnõud lepingu artikli 127 lõike 4 esimese taande ja artikli 282 lõike 5 mõttes. Nii delegeeritud kui ka rakendusaktid on liidu õigusaktid. EKPga tuleb konsulteerida kohasel ajal iga liidu õigusakti eelnõu osas, sh delegeeritud ja rakendusaktide eelnõud, mis jäävad tema pädevusvaldkondadesse. EKPga konsulteerimise kohustust selgitas Euroopa Liidu Kohus kohtuasjas komisjon vs. EKP (33) EKP funktsioonide ja eksperditeadmiste osas. EKPga tuleb kohaselt konsulteerida määruse (EL) nr 648/2012 alusel vastu võetud delegeeritud ja rakendusaktide osas, võttes arvesse, et turvalised ja tõhusad finantsturgude infrastruktuurid, eelkõige kliirimissüsteemid, on keskse tähtsusega aluslepingu artikli 127 lõikest 2 tulenevate EKPSi põhiülesannete täitmises ja tema esmases hinnastabiilsuse säilitamise ülesandes aluslepingu artikli 127 lõike 1 alusel. Kuna EKPga konsulteerimise kohustus tuleneb otseselt aluslepingust, tuleb seda nõuet selguse tagamiseks kajastada ka ettepandud määruse põhjenduses. Võttes arvesse delegeeritud ja rakendusaktide tähtsust liidu finantsteenuste õigusaktide väljatöötamisel, teostab EKP oma nõuandvat rolli EKP pädevusse kuuluvates asjades, pöörates suurt tähelepanu nende aktide vastuvõtmise ajakavale ja vajadusele tagada rakendusaktide sujuv vastuvõtmine (34).

8.2.

8.3.

Esiteks, komisjoni pädevuses on rakenduslike tehniliste standardite vastuvõtmine ESMA poolt kujundatud rakenduslike tehniliste standardite projektide põhjal, mis määratlevad aruandlusega hõlmatud teabe standardi ja vormi, aruandlusmeetodi ja korralduse, aruandlussageduse ja tuletislepingute aruandluse kuupäeva (35). EKPS tugineb oma volituste täitmises üha enam määruse (EL) nr 648/2012 alusel kogutud andmetele. Selleks et paremini kasutada EKPSi poolt saadud kogemusi määruse (EL) nr 648/2012 alusel saadud andmearuandluse kvaliteedi osas, tuleks regulatiivsete tehniliste standardite projektide väljatöötamises ESMA poolt teha tihedat koostööd asjaomaste EKPSi liikmetega.

8.4.

Teiseks, komisjoni pädevuses on regulatiivsete tehniliste standardite vastuvõtmine ESMA poolt kujundatud regulatiivsete tehniliste standardite projektide põhjal, milles määratletakse kauplemisteabehoidlate vahelise andmevahetuse menetlus andmete täielikkuse, täpsuse ja aruandlusnõuete järgimise kontrollimiseks (36). Asutused, kellel on vahetu ja kohene juurdepääs kauplemisteabehoidlate andmetele, sh EKPSi asjaomased liikmed, on selles valdkonnas omandanud märkimisväärseid eksperditeadmisi. Oluline on nende eksperditeadmiste kasutamine regulatiivsete tehniliste standardite väljatöötamises. Sellel eesmärgil tuleks regulatiivsete tehniliste standardite projektid ESMA poolt kujundada tihedas koostöös EKPSi asjaomaste liikmetega.

Teksti redaktsiooni ettepanekud, mille puhul EKP on soovitanud ettepandud määrust muuta, on esitatud eraldi tehnilises töödokumendis koos selgitustega. See tehniline töödokument on avaldatud EKP veebilehel.

Frankfurt Maini ääres, 11. oktoober 2017

EKP president

Mario DRAGHI

(1) COM(2017) 208 final.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012, 4. juuli 2012, börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/2365, 25. november 2015, mis käsitleb väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja uuesti kasutamise läbipaistvust ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 337, 23.12.2015, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL, 15. mai 2014, finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 600/2014, 15. mai 2014, finantsinstrumentide turgude kohta millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

(6) Vt arvamuse CON/2012/21 punkt 7. Kõik EKP arvamused on avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu

(7) Vt Euroopa Komisjoni Euroopa turuinfrastruktuuride määruse (EMIR) läbivaatamise konsulteerimisele (2. september 2015) antud EKP vastuse lk 2, 13 ja 14, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu

(8) Vt ettepandud määruse artikli 1 lõike 7 punkt b.

(9) Vt ettepandud määruse artikli 1 lõike 7 punkt a.

(10) Vt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 3 lõikeid 1 ja 2.

(11) Vt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõiget 7.

(12) Vt ettepandud määruse artikli 1 lõike 7 punkt b.

(13) Vt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 13 lõiget 2.

(14) Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/105, 26. oktoober 2016, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1247/2012, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses kauplemisteabehoidlatele esitatava kauplemisteabe vormi ja teabe esitamise sagedusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 17, 21.1.2017, lk 17).

(15) Vt ettepandud määruse artikli 1 lõige 16.

(16) Vt ettepandud määruse artikli 1 lõike 17 punkt c.

(17) Vt ettepandud määruse artikli 1 lõike 19 punkt c.

(18) Vt ettepandud määruse artikli 1 lõike 9 punkt a.

(19) Nõukogu määrus (EL) nr 1024/2013, 15. oktoober 2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).

(20) Vt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 4 lõiget 2.

(21) Vt ettepandud määruse artikli 1 lõige 10.

(22) See on kooskõlas EKP seisukohaga, mis anti Euroopa Komisjoni Euroopa turuinfrastruktuuride määruse (EMIR) läbivaatamise konsulteerimisele 2. september 2015, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu

(23) „The revision of the European Market Infrastructure Regulation“, ESRN, aprill 2017. Avaldatud veebilehel https://www.esrb.europa.eu/pub/pdf/other/20170421_esrb_emir.en.pdf.

(24) „Final report of the CPMI-IOSCO Board on Public quantitative disclosure standards for central counterparties“, veebruar 2015. Avaldatud veebilehel http://www.bis.org/cpmi/publ/d125.pdf

(25) Vt ettepandud määruse artikli 1 lõige 1.

(26) COM(2015) 472 final.

(27) Vt Bank of Englandi ja Euroopa Keskpanga ühist vastust Euroopa Komisjoni konsulteerimisdokumendile „An EU framework for simple, transparent and standardised securitisation“. Avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu

(28) Tagatise andmise nõude erandi kohta vt arvamuse CON/2016/11 punkte 2.2 ja 5.5.

(29) Vt COM(2015) 472 artikli 27 lõige 2.

(30) Vt ettepandud määruse artikli 1 lõikeid 3 ja 8.

(31) Vt ettepandud määruse artikli 1 lõige 3.

(32) Vt ettepandud määruse artikli 1 lõige 8.

(33) Komisjon vs. EKP, C-11/00, ECLI: EU:C:2003:395, eelkõige punktid 110 ja 111. Punktis 110 selgitas Euroopa Kohus, et EKPga konsulteerimise kohustus peab „sisuliselt tagama, et sellist akti ei võetaks vastu enne, kui akti vastuvõtja on ära kuulanud selle asutuse arvamuse, kes tänu ühenduse raames teostatavatele erivolitustele asjaomases valdkonnas ja tema käsutuses olevate asjatundjate kõrgele tasemele on eriti pädev andma oma panust kavandatava akti vastuvõtmise menetluses“.

(34) Vt arvamuse CON/2015/10 punkti 2, arvamuse CON/2012/5 punkti 4, arvamuse CON/2011/44 punkti 8, arvamuse CON/2011/42 punkti 4.

(35) Vt ettepandud määruse artikli 1 lõike 7 punkt c.

(36) Vt ettepandud määruse artikli 1 lõige 16.

15.11.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 385/17

Komisjoni teatis 28 liikmesriigile kehtivate riigiabi tagastamise intressimäärade ja viite/diskontomäärade kohta kehtivusega alates 1. detsembrist 2017

(Avaldatud vastavalt komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 794/2004 artiklile 10 (ELT L 140, 30.4.2004, lk 1))

(2017/C 385/06)

Baasmäärad on arvutatud kooskõlas komisjoni teatisega viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (ELT C 14, 19.1.2008, lk 6). Sõltuvalt viitemäära kasutusest tuleb käesolevas teatises määratletud marginaalid liita baasmäärale. Diskontomäära puhul tähendab see seda, et baasmäärale tuleb lisada 100 baaspunkti suurune marginaal. Komisjoni 30. jaanuari 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 271/2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 794/2004, nähakse ette, et kui eriotsuses ei ole sätestatud teisiti, arvutatakse ka tagasinõudmise määr baasmäärale 100 baaspunkti suuruse marginaali lisamise teel.

Muudetud määrad on märgitud rasvaselt.

Eelmine loetelu avaldati ELTs C 346, 14.10.2017, lk 5.

Alates	Kuni	AT	BE	BG	CY	CZ	DE	DK	EE	EL	ES	FI	FR	HR	HU	IE	IT	LT	LU	LV	MT	NL	PL	PT	RO	SE	SI	SK	UK
1.12.2017	31.12.2017	-0,15	-0,15	0,76	-0,15	0,57	-0,15	0,03	-0,15	-0,15	-0,15	-0,15	-0,15	0,59	0,19	-0,15	-0,15	-0,15	-0,15	-0,15	-0,15	-0,15	1,83	-0,15	1,55	-0,36	-0,15	-0,15	0,65
1.11.2017	30.11.2017	-0,15	-0,15	0,76	-0,15	0,57	-0,15	0,06	-0,15	-0,15	-0,15	-0,15	-0,15	0,59	0,25	-0,15	-0,15	-0,15	-0,15	-0,15	-0,15	-0,15	1,83	-0,15	1,28	-0,36	-0,15	-0,15	0,65
1.10.2017	31.10.2017	-0,15	-0,15	0,76	-0,15	0,45	-0,15	0,09	-0,15	-0,15	-0,15	-0,15	-0,15	0,59	0,30	-0,15	-0,15	-0,15	-0,15	-0,15	-0,15	-0,15	1,83	-0,15	1,10	-0,36	-0,15	-0,15	0,65
1.9.2017	30.9.2017	-0,13	-0,13	0,76	-0,13	0,45	-0,13	0,12	-0,13	-0,13	-0,13	-0,13	-0,13	0,59	0,30	-0,13	-0,13	-0,13	-0,13	-0,13	-0,13	-0,13	1,83	-0,13	1,10	-0,36	-0,13	-0,13	0,65
1.8.2017	31.8.2017	-0,13	-0,13	0,76	-0,13	0,45	-0,13	0,12	-0,13	-0,13	-0,13	-0,13	-0,13	0,59	0,30	-0,13	-0,13	-0,13	-0,13	-0,13	-0,13	-0,13	1,83	-0,13	1,10	-0,36	-0,13	-0,13	0,78
1.6.2017	31.7.2017	-0,10	-0,10	0,76	-0,10	0,45	-0,10	0,12	-0,10	-0,10	-0,10	-0,10	-0,10	0,70	0,37	-0,10	-0,10	-0,10	-0,10	-0,10	-0,10	-0,10	1,83	-0,10	1,10	-0,36	-0,10	-0,10	0,78
1.5.2017	31.5.2017	-0,10	-0,10	0,76	-0,10	0,45	-0,10	0,12	-0,10	-0,10	-0,10	-0,10	-0,10	0,70	0,44	-0,10	-0,10	-0,10	-0,10	-0,10	-0,10	-0,10	1,83	-0,10	1,10	-0,36	-0,10	-0,10	0,78
1.4.2017	30.4.2017	-0,08	-0,08	0,76	-0,08	0,45	-0,08	0,16	-0,08	-0,08	-0,08	-0,08	-0,08	0,83	0,44	-0,08	-0,08	-0,08	-0,08	-0,08	-0,08	-0,08	1,83	-0,08	1,10	-0,36	-0,08	-0,08	0,78
1.3.2017	31.3.2017	-0,08	-0,08	0,76	-0,08	0,45	-0,08	0,16	-0,08	-0,08	-0,08	-0,08	-0,08	1,05	0,53	-0,08	-0,08	-0,08	-0,08	-0,08	-0,08	-0,08	1,83	-0,08	1,10	-0,36	-0,08	-0,08	0,78
1.1.2017	28.2.2017	-0,07	-0,07	0,76	-0,07	0,45	-0,07	0,16	-0,07	-0,07	-0,07	-0,07	-0,07	1,05	0,75	-0,07	-0,07	-0,07	-0,07	-0,07	-0,07	-0,07	1,83	-0,07	1,10	-0,36	-0,07	-0,07	0,78

15.11.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 385/20

Väikese muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 53 lõike 2 teise lõiguga

(2017/C 385/08)

Euroopa komisjon kiitis heaks käesoleva väikese muudatuse komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 (1) artikli 6 lõike 2 kolmanda lõigu mõistes.

VÄIKESE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Väikese muudatuse heakskiitmise taotlus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (2) artikli 53 lõike 2 teise lõiguga

„FINOCCHIONA“

ELi nr: PGI-IT-01120-AM01-25.7.2017

KPN ( ) KGT ( X ) GTT ( )

1. Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Consorzio di Tutela della Finocchiona

Via Carlo del Prete, 49/r

50127 Firenze (FI)

ITALIA

Tel +39 554221769

E-post: info@finocchionaigp.it

PEC: finocchionaigp@pec.it

Ühendusel Consorzio di Tutela della Finocchiona on seadusekohane õigus esitada muutmistaotlus vastavalt põllumajandus-, toiduainete- ja metsanduspoliitika ministeeriumi (Ministero delle politiche agricole alimentari e forestali) 14. oktoobri 2013. aasta määruse nr 12511 artikli 13 lõikele 1.

2. Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3. Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

—	☒	Toote kirjeldus
—	☐	Päritolutõend
—	☐	Tootmismeetod
—	☐	Seos piirkonnaga
—	☐	Märgistus
—	☐	Muu: [täpsustada]

4. Muudatus(t)e liik

—	☐	Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis ei ole oluline määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt ja mis ei eelda avaldatud koonddokumendi muutmist.
—	☒	Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis ei ole oluline määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt ja mis eeldab avaldatud koonddokumendi muutmist.
—	☐	Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis ei ole oluline määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt ja mille kohta ei ole avaldatud koonddokumenti (või sellega võrdväärset).
—	☐	Registreeritud GTT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 neljanda lõigu kohaselt väike.

5. Muudatus(ed)

Toote kirjeldus

Alustatud on praegu kehtiva nõude muutmist, spetsifikaadi artikli 2 punkti 2.1.3 „Keemilised omadused“ ja koonddokumendi punkti 3.2 kohaselt on „vee aktiivsus (AW): alla 0,92 või sellega võrdne“.

Näitaja „vee aktiivsus (AW): alla 0,92 või sellega võrdne“ on asendatud näitajaga „vee aktiivsus (aw): alla 0,945 või sellega võrdne“.

Näitaja aw suurendamise eesmärk on tagada toote suurem niiskusesisaldus võrreldes kehtivas tootespetsifikaadis kindlaks määratud näitajaga, hoida ja säilitada lõikude pehmet tekstuuri, mis on peamine toodet „Finocchiona“ (KGT) iseloomustav omadus ja eristab seda turul saadaolevatest samalaadsetest toodetest.

Leitakse, et muudatusettepanek vastab määruse (EL) 1151/2012 artikli 53 lõike 2 punktides a kuni e esitatud tingimustele ja seda saab lugeda väikeseks muudatuseks.

KOONDDOKUMENT

„FINOCCHIONA“

ELi nr: PGI-IT-01120-AM01-25.7.2017

KPN ( ) KGT ( X )

1. Nimetus(ed)

„Finocchiona“

2. Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.2. Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Tootes sisalduvatest apteegitilliseemnetest (ristiköömned) ja/või -õitest tulenevalt on salaamil „Finocchiona“ (KGT) iseloomulik apteegitilli lõhn, toote tekstuur on pehme ja vorstiviilud on seetõttu mõnikord kergesti murenevad. Vorstiviilus on mitmeid värve, mis varieeruvad taitükkide punasest pekitükkide valge või roosakani, lihatükid ise on omavahel hästi segatud ja nende piirjooned märkamatud, vorstitainas on võimalik eristada apteegitilliseemneid või -õisi. Tugev apteegitilli- ja mahe küüslauguaroom annab tootele iseloomuliku meeldiva lõhna; maitse on värske ja isuäratav, mitte kunagi hapu. Toote keemilised omadused on järgmised: valgusisaldus kokku: vähemalt 20 %; rasvasisaldus kokku: mitte üle 35 %; pH: 5–6; vee aktiivsus (aw): alla 0,945 või sellega võrdne; soolasisaldus: mitte üle 6 %.

Vorst on silindrilise kujuga, väljast kaetud iseloomuliku hallituskihiga, mis areneb kogu toote laagerdusperioodi vältel. Toote suurus varieerub väikestest salaamivorstidest kaaluga 0,5 kg kuni suurte vorstideni maksimumkaaluga 25 kg, tarbimisse lastakse vorst tervelt või portsjonitena; lahtiselt või pakendatult vaakum- või gaasipakendisse või viilutatuna pakendatult vaakum- või gaasipakendisse.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Raskete sigade söödaratsioon sõltub sööda koostisest ja kasutusmeetodist, mis on jagatud kahte etappi, ning põhineb peamiselt juustutootmise kõrvalsaadustel ja teraviljal. Nuumamise esimese etapi puhul (sead eluskaaluga kuni 80 kg) on söödas lubatud ained sobivas kontsentratsioonis samad, mis teises etapis, kuid teravilja kuivmassi osakaal ei tohi jääda alla 45 % söödakogusest; ained on järgmised: sojajahu; maisisilo; maisigluteenijahu ja/või maisigluteenisööt; kooreta jaanikaunad, destilleerimisjäägid; rasvad, mille sulamistemperatuur on üle 36 °C; kalajahu, valgulüsaadid; petipiim. Nuumamise teise etapi puhul ei tohi teravilja kuivmassi osakaal jääda alla 55 % söödakogusest ning söödas lubatud ained on nisu ja muu teravili; kliid ja muud nisu töötlemise kõrvalproduktid; veetustatud kartul, pressitud ja sileeritud peedi pulp, sojajahu; päevalilleseemnejahu; maniokk, melass, kookosšrott, maisiidušrott, herned ja/või muude kaunviljade seemned; kuivatatud peedipulp; seesamijahu; linakook, õuna ja pirni pressimisjäägid, viinamarjakestad ja tomatikoor seedimise soodustamiseks, kuivatatud lutserni jahu, õllepärm ja/või Torula pärm, rasvad, mille sulamistemperatuur on üle 40 °C; vadak; petipiim. Vabas õhus või segarežiimil peetavad Cinta Senese tõugu sead söövad karjatamisel metsas ja/või kesal, kuhu on külvatud heina ja teravilja. Samas on soovitatud anda sigadele päevast lisasööta, seda võib anda üle nelja kuu vanustele sigadele, kuid mitte rohkem kui 3 % looma eluskaalust.

Salaamit „Finocchiona“ KGT valmistatakse tavapäraselt värskest külmutamata lihast, mis on saadud järgmiste sigade rümpadest:

—

rasked sead, keda on kasvatatud vähemalt üheksa kuud, kuni nad on saavutanud suure kaalu ja nende liha on toote „Finocchiona“ valmistamiseks sobiv, ning kes ise on tõule omaste geneetiliste omadustega (tavaliselt kasutatakse selliseid tõuge nagu Itaalia Large White, Landrace ja Itaalia Duroci või osutatud tõugudesse kuuluvaid kulte või muudesse samade geneetiliste omadustega tõugudesse kuuluvaid ristandkulte), mis võimaldab tagada lihas sisalduvate lipiidide säilitamise, jagunemise ja kvalitatiivse koostise; ühtlasi võimaldab see saada rümpasid, mida saab liigitada vastavasse keskmisesse lihakusklassi kuuluvateks raskete sigade rümpadeks, samuti on sel juhul tagatud suur tapakaal ja kõrge vanus tapmisel – kõik eespool nimetatud tingimused koos sigade kindla, peamiselt teraviljal põhineva söötmistehnikaga tagavad toote finocchiona õige laagerdamise ja annavad sellele vajaliku organoleptilise profiili;

—	Cinta Senese tõugu sead, kes on kantud tõuraamatusse, keda on traditsioonikohaselt söödetud ning kõnealuses piirkonnas kasvatatud ja tapetud.

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Toote „Finocchiona“ (KGT) tootmisetapid, mis peavad toimuma punktis 4 määratletud geograafilises piirkonnas, on tükeldatud liha puhastamine ja korrastamine; tükeldamine; vorstitaina valmistamine; vorsti toppimine, kuivatamine; laagerdamine.

Cinta Senese tõugu sigade liha on saadud käesoleva dokumendi punktis 4 määratletud geograafilises piirkonnas kasvatatud loomadelt.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Selleks et tagada toote kvaliteet ja eelkõige hoida ära punktis 3.2. kirjeldatud omaduste halvenemist, peab viilutatud ja pakendatud salaami „Finocchiona“ tarbimisse laskmisel toimuma nii viilutamine kui ka pakendamine vaakum- või gaasipakendisse üksnes punktis 4 osutatud tootmispiirkonnas ja volitatud kontrolliasutuse kontrolli all.

Kuna tailiha ja pekitükikesed on väga peeneks hakitud ning segatud, tuleb salaamit käidelda ja viilutada eriti ettevaatlikult. Toote viilutamiseks ettevalmistamisel eemaldatakse kest ja söödav osa jääb väliskeskkonnale avatuks; kokkupuude kontrollimatute keskkonnatingimustega määratlemata aja jooksul võib halvendada toote omadusi, põhjustades oksüdeerumist, värvuse muutumist, liigset niiskusekadu ning eelkõige viilu omaduste ja sellest tuleneva täidlase aroomi halvenemist. Et tagada toote algupäraste omaduste säilimine, peavad viilutajad tegema oma tööd oskuslikult ja kiiresti.

Kui viilutamiseks ette nähtud toodet säilitatakse määramata aja jooksul muudes kui kindlaksmääratud tingimustes, võib see kaasa tuua toote omaduste märkimisväärset muutumist, nii et sellega kaasnevad vastandlikud tunnused, näiteks rääsumine, kuivamine, paisumine või ebatavaline hallitus, pruuniks muutumine, mis omakorda tekitab toote iseloomulikest omadustest erineva maitse, aroomi ja konsistentsi.

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus osutab

Nimetus „Finocchiona“ peab olema esitatud selgelt ja kustutamatute tähtedega, märgise värviga kontrastis olevas värvigammas, olema selgelt eristatav, suurem mis tahes muust kirjast ja vähemalt 3 mm tähtedega ning sellele peavad vahetult järgnema sõnad „Indicazione Geografica Protetta“ (kaitstud geograafiline tähis) või „I.G.P.“ (KGT). Märgisel peab alati olema ühenduse kaitstud geograafilise tähise logo, millele võib lisanduda täiendav märge komisjoni määrusele (EÜ) nr 628/2008 (3) vastavas sõnastuses. Märgisel võib kasutada tähistust, milles viidatakse ettevõttele, selle nimele, ärinimele, eraõiguslikele kaubamärkidele ja konsortsiumitele, tingimusel, et neil ei ole kiitvat tähendust ja need ei eksita ostjat või tarbijat. Viide seakasvatusettevõttele, kust sead pärinevad, on lubatud vaid juhul, kui tooraine on täielikult pärit üksnes nendest ettevõtetest.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Toote „Finocchiona“ (KGT) tootmispiirkond hõlmab kogu Toscana maakonna territooriumi mandriosa (välja arvatud saared); tegemist on alaga, kus seda iseloomulikku salaamit on aja jooksul valmistatud.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Salaami „Finocchiona“ (KGT) tootmispiirkonna piiriks on põhja- ja idaosas asuv mäeahelik, mis ümbritseb ulatuslikku mägist ala, kus asuvad viinamarjaistandused, metsatukad, karjamaad sigade väljas pidamiseks; lääneosas laskub nõlv rannikuala tasandike suunas.

Tänu põllumajandusettevõtete loonusrendile (mezzadria), mida kohaldati paljudes ettevõtetes kuni 1970ndate aastateni, on piirkonnas säilinud ajaloolist Cinta Senese tõugu sigade kasvatamine, mis oli vahepeal väljasuremise ohus, samuti kasvatatakse seal valget tõugu sigu, mis on Toscana sinkide tooraineks, ühtlasi on see aidanud anda edasi salaami „Finocchiona“ tootmise spetsialiseeritud oskusteavet ja käsitöönduslikke tootmistehnikaid. Liha, vein ja hariliku apteegitilli laialdane esinemine aitasid kaasa vorstitoodete sektori töötajate maitse kujunemisele, töötajad andsid varasemate põlvede tavasid ja tootmistehnikaid edasi ning täiustasid oma käsitööoskusi, mis on tänapäeval kasutusel terves tootmispiirkonnas.

Peamine omadus, mis salaamit „Finocchiona“ muudest vorstitoodetest eristab ja muudab selle ainulaadseks, on tuntav ja ainukordne apteegitilli lõhn, kuna vorstitainas kasutatakse apteegitilliseemneid ja/või -õisi, toodet iseloomustab ka viilu pehmus ning selle muredus lõikamisel. Maitse on värske ja isuäratav, mitte kunagi hapu.

Rasvaosakesed paiknevad ühtlaselt lihaosakestega segamini, mistõttu vorst säilitab pehmuse ka pärast pikka laagerdumist. Peki ja tailiha keskmise suurusega terade piirid ei ole eristatavad. Vorstiviilu värvus varieerub taitükkide punasest pekitükkide valge või roosakani, lihatükid ise on omavahel hästi segatud ja nende piirjooned on märkamatud, vorstitainas on võimalik eristada apteegitilliseemneid ja/või -õisi.

Salaami „Finocchiona“ pikaajalisest mainest annavad tunnistust arvukad dokumendid, näiteks Rigutini ja Fanfani 1875. aastal välja antud sõnaraamat „Vocabolario della lingua parlata“; Vocabolario degli Accademici della Crusca 1889. aasta väljaanne, milles tuuakse esile salaami „Finocchiona“ seos Toscana piirkonnaga; toote Toscana päritolu kinnitas 1977. aastal ka professor Italo Ghinelli. Salaami „Finocchiona“ on üks Toscana levinumaid vorstitooteid ning seda võib sageli leida nädala tootekataloogist, mida annab välja riiklikul tasandil välja antav vorstitooteid käsitlev erialane ajakiri.

„Finocchiona“ omadused on seotud Toscana looduskeskkonnaga, kust toode pärit on, ning kohalike inimestega, kes on tootmismeetodit sajandite vältel välja kujundanud. Omapärane koostisainete valik, eelkõige apteegitilli kasutamine, mida esineb kohaliku köögi paljudes retseptides, kuna apteegitill on üks piirkonna endeemilistest liikidest; lihatoodete tootmise sissejuurdunud traditsioon; kvalifitseeritud töötajate oskusteave ja tööoskused, mille alusel valida ja puhastada parimad jaotustükid ja tagada õige tailiha ja peki vahekord ning saada aru, millal „Finocchiona“ on sobiva konsistentsi ja pehmusega, on aidanud kaasa ainulaadse ja võrreldamatu toote loomisele, mille maine on nüüd kindlalt kinnitust leidnud. Ka ajaloolise tootmismeetodi kasutamine, mis seisneb veini lisamises salaami „Finocchiona“ tainasse, kinnitab seost piirkonnaga, mille veinid on tuntud kogu maailmas. Cinta Senese tõugu sigade liha tootmine ja selle kasutamine kogu piirkonna töötlemisettevõtetes aitab täiendavalt kinnitada toote omadusi ja tõsta tema mainet tarbijate juures, samuti rõhutada salaami „Finocchiona“ seost Toscanaga.

„Finocchiona“, mis on asendamatu näide Toscana tüüpiliste toitude valikust, on levinud ka väljaspool riigipiire ning nüüd võib seda leida nii paljudes Kesk-Euroopa kui ka väljaspool Euroopa Liitu asuvates riikides.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335

(1) ELT L 179, 19.6.2014, lk 17.

(2) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(3) ELT L 173, 3.7.2008, lk 3.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 385

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	60. aastakäik 15. november 2017

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2017/C 385/01	Komisjoni teatis — Autonoomsete tariifikvootide automaatne suurendamine vastavalt nõukogu määrusele (EL) 2015/2265	1
2017/C 385/02	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.8586 – TPC/JSR/UMG/UBE/MR) ( 1 )	2

	III Ettevalmistavad aktid
	Euroopa Keskpank
2017/C 385/03 CON/2017/39	Euroopa Keskpanga arvamus, 4. oktoober 2017, seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), ja muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 seoses kesksetele vastaspooltele tegevusloa andmise korra ja sellega seotud asutustega ning kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tunnustamise nõuetega (CON/2017/39)	3
2017/C 385/04 CON/2017/42	Euroopa Keskpanga arvamus, 11. oktoober 2017, seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 seoses kliirimiskohustuse, kliirimiskohustuse peatamise, aruandluse nõuete, keskse vastaspoole kaudu kliirimata börsiväliste tuletislepingute riskimaandamismeetmete, kauplemisteabehoidlate registreerimise ja järelevalve ning kauplemisteabehoidlate nõuetega (CON/2017/42)	10

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2017/C 385/05	Euro vahetuskurss	16
2017/C 385/06	Komisjoni teatis 28 liikmesriigile kehtivate riigiabi tagastamise intressimäärade ja viite/diskontomäärade kohta kehtivusega alates 1. detsembrist 2017(Avaldatud vastavalt komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 794/2004 artiklile 10 ( ELT L 140, 30.4.2004, lk 1 ))	17

Järjekorranumber	CN-kood	TARICi kood	Kirjeldus	Aastane kvoot (tonnides)	Kvoodi tollimaksumäär	Kvoodi kehtivusaeg
09.2759	ex 0302 51 10	20	Tursk (Gadus morhua, Gadus ogac, Gadus macrocephalus) ja liiki Boreogadus saida kuuluvad kalad, v.a kalamaks, -mari ja -niisk, värske, jahutatud või külmutatud, töötlemiseks (2) (3)	90 000	0 %	1.1.2017–31.12.2017
	ex 0302 51 90	10
	ex 0302 59 10	10
	ex 0303 63 10	10
	ex 0303 63 30	10
	ex 0303 63 90	10
	ex 0303 69 10	10

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2017/C 385/07	Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.8639 – Cariparma / Caricesena, Carim, Carismi) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	18
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2017/C 385/08	Väikese muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 53 lõike 2 teise lõiguga	20

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1745
JPY	Jaapani jeen	133,29
DKK	Taani kroon	7,4414
GBP	Inglise nael	0,89585
SEK	Rootsi kroon	9,8905
CHF	Šveitsi frank	1,1643
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	9,5923
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,566
HUF	Ungari forint	311,97
PLN	Poola zlott	4,2381
RON	Rumeenia leu	4,6493
TRY	Türgi liir	4,5477
AUD	Austraalia dollar	1,5361
CAD	Kanada dollar	1,4933
HKD	Hongkongi dollar	9,1645
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7092
SGD	Singapuri dollar	1,5978
KRW	Korea vonn	1 309,46
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	16,8932
CNY	Hiina jüaan	7,7950
HRK	Horvaatia kuna	7,5520
IDR	Indoneesia ruupia	15 918,59
MYR	Malaisia ringit	4,9259
PHP	Filipiini peeso	60,070
RUB	Vene rubla	70,1633
THB	Tai baat	38,829
BRL	Brasiilia reaal	3,8488
MXN	Mehhiko peeso	22,4266
INR	India ruupia	76,8150


	(1) EMPs kohaldatav tekst