AUDITIARUANNE

Euroopa Kontrollikoja

juhtkonnale

Auditeerisime Euroopa Kontrollikoja finantsaruandeid, mis sisaldavad bilanssi seisuga 31. detsember 2016, eelarveaasta lõpu seisuga koostatud tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, omakapitali muutuste aruannet ning kokkuvõtet peamistest arvestuspõhimõtetest ja muud selgitavat teavet, mis on esitatud lehekülgedel XX–YY.

Juhtkonna kohustused seoses finantsaruannetega

Juhtkond vastutab finantsaruannete koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) (edaspidi „finantsmäärus“), ning komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrusega (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb finantsmääruse kohaldamise eeskirju. Lisaks vastutab juhtkond sellise sisekontrollisüsteemi loomise eest, mis on vajalik pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi mittesisaldavate finantsaruannete koostamiseks.

Audiitori (réviseur d’entreprises agréé) kohustused

Meie kohustuseks on esitada tehtud auditi põhjal arvamus nimetatud finantsaruannete kohta. Viisime auditi läbi kooskõlas Luksemburgis kehtivate Commission de Surveillance du Secteur Financier’ poolt vastu võetud rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega. Nimetatud standardites nõutakse eetikanõuete järgimist ning audititöö kavandamist ja läbiviimist viisil, mis tagab piisava kindluse, et finantsaruanded ei sisalda olulisel määral väärkajastamisi.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure, mis on kavandatud tõendusmaterjali saamiseks finantsaruannetes esitatud summade ja andmete kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis hõlmab ka hinnangu andmist raamatupidamise aastaaruandes pettuse või vigade tõttu esineva olulise väärkajastamise riskide kohta. Riskihinnangute koostamisel võtab audiitor arvesse asutuse sisekontrollisüsteemi seoses raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega, et kavandada asjaoludele vastavad auditiprotseduurid. Audiitori eesmärk ei ole avaldada arvamust asutuse sisekontrollisüsteemi mõjususe kohta. Auditi käigus hinnatakse ka kasutatud raamatupidamispõhimõtete asjakohasust ja juhtkonna koostatud arvestushinnangute põhjendatust, samuti finantsaruannete üldist esituslaadi.

Oleme seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane auditiarvamuse avaldamiseks.

Arvamus

Oleme seisukohal, et finantsaruanded annavad õige ja õiglase ülevaate Euroopa Kontrollikoja finantsolukorrast 31. detsembri 2016. aasta seisuga ning lõppenud eelarveaasta finantstulemustest ja rahavoogudest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) (edaspidi „finantsmäärus“), ning komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrusele (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb finantsmääruse kohaldamise eeskirju.

FINANTSARUANDED JA SELGITAVAD LISAD (1)

Bilanss

(euros)
	Nota	31 de diciembre de 2016	31 de diciembre de 2015
Activo a largo plazo
Inmovilizado inmaterial	3.1.	3 530 432	5 021 023
Inmovilizado material	3.2.	78 146 338	83 145 082
Títulos de crédito		—	—
		81 676 770	88 166 105
Activo a corto plazo
Títulos de crédito	3.3.	691 455	604 313
Efectivo y otros activos equivalentes	3.4.	8 356 341	7 215 048
		9 047 796	7 819 361
Total activo		90 724 566	95 985 466
Pasivo a corto plazo
Créditos provisionales		—	50 000
Importes por pagar	3.5.	5 354 888	6 982 008
		5 354 888	7 032 008
Total pasivo		5 354 888	7 032 008
Activo neto		85 369 678	88 953 458
Excedente/déficit acumulado		88 953 458	97 320 516
Resultado económico del ejercicio		(3 583 780 )	(8 367 058 )
Activo neto		85 369 678	88 953 458

Tulemiaruanne

(euros)
	Nota	2016	2015
Fondos transferidos por la Comisión a otras instituciones	4.1.	116 700 000	106 700 000
Ingresos por operaciones administrativas	4.2.	20 234 812	19 326 442
Ingresos de explotación diversos	4.3.	49 328	90 141
Total ingresos de explotación	4.4.	136 984 140	126 116 583
Gastos de personal	4.5.	(112 410 058 )	(106 959 858 )
Gastos relacionados con el activo	4.6.	(7 764 105 )	(6 957 504 )
Otros gastos administrativos	4.7.	(20 351 775 )	(20 519 950 )
Gastos de explotación	4.8.	(25 270 )	(31 295 )
Total gastos de explotación		(140 551 208 )	(134 468 607 )
Excedente/(déficit) de actividades de explotación		(3 567 068 )	(8 352 024 )
Ingresos financieros	4.9.	—	14
Gastos financieros	4.10.	(16 712 )	(15 048 )
Excedente/(déficit) de actividades no relacionadas con la explotación		(16 712 )	(15 034 )
Resultado económico del ejercicio		(3 583 780 )	(8 367 058 )

Rahavoogude aruanne

(euros)
	2016	2015
Resultado económico del ejercicio	(3 583 780 )	(8 367 058 )
Actividades operativas – Ajustes
Amortización	1 600 449	831 765
Depreciación	6 146 461	6 120 197
(Incremento)/disminución en provisiones	(50 000 )	22 750
Incremento/(disminución) en títulos de crédito	(87 142 )	153 611
(Incremento)/disminución en importes por pagar	(1 627 120 )	(46 134 )
Flujo de tesorería neto derivado de actividades operativas	2 398 868	(1 284 869 )
Flujo de tesorería derivado de actividades de inversión
Adquisición de propiedades, instalaciones y equipos y de inmovilizado inmaterial (-)	(1 274 770 )	(1 688 898 )
Beneficios de propiedades, instalaciones y equipos, y de inmovilizado inmaterial (+)	17 195	5 542
Flujo de tesorería neto derivado de actividades de inversión	(1 257 575 )	(1 683 356 )
Incremento/(disminución) en ventajas del personal	—	—
Aumento neto/(disminución) de efectivo y otros activos equivalentes	1 141 293	(2 968 225 )
Efectivo y activos equivalentes al inicio del ejercicio	7 215 048	10 183 273
Tesorería y equivalentes de tesorería al final del ejercicio	8 356 341	7 215 048

Netovara muutuste aruanne

(euros)
Activo neto	Excedente/(déficit) acumulado	Resultado económico del ejercicio	Total
Saldo a 31.12.2015	97 320 516	(8 367 058 )	88 953 458
Asignación del resultado económico del ejercicio anterior	(8 367 058 )	8 367 058	—
Resultado económico del ejercicio	—	(3 583 780 )	(3 583 780 )
Saldo a 31.12.2016	88 953 458	(3 583 780 )	85 369 678

Arvestuspõhimõtted ja finantsaruannete lisad

1.    Üldine teave

Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) asutati 22. juuli 1975. aasta Brüsseli lepinguga ja alustas tööd 1977. aasta oktoobris asukohaga Luxembourgis.

Euroopa Kontrollikoja missioon Euroopa Kontrollikoja missioon on kaasa aidata ELi finantsjuhtimise parandamisele, edendada aruandekohustuse täitmist ja läbipaistvust ning tegutseda liidu kodanike finantshuvide sõltumatu kaitsjana. Kontrollikoja kui ELi sõltumatu välisaudiitori roll on kontrollida, kas ELi rahalised vahendid on õigesti arvutatud, kogutud ja kasutatud vastavalt asjakohastele õigusnormidele ning kas nendega saavutati kuludele vastav tulu. Kontrollikoda kontrollib, kas Euroopa Liidu eelarvet on korrektselt täidetud ning ELi vahendeid kogutud ja kasutatud seaduslikult ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega. Kontrollikoda on ELi rahalisi vahendeid auditeeriv ELi institutsioon ning on võtnud endale kohustuseks olla tõhus organisatsioon, kes on avaliku sektori auditi ja halduse arendamisel esirinnas.

Kontrollikoja eelarveaasta kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini.

2.    Õiguslik alus ja raamatupidamiseeskirjad

2.1.   Koostamise alused

Kontrollikoja finantsaruanded koostatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (1) (edaspidi „finantsmäärus“), ning komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1268/2012, (2) milles sätestatakse üksikasjalikud finantsmääruse kohaldamise eeskirjad.

2.2.   Raamatupidamispõhimõtted

Finantsaruanded koostatakse tekkepõhise raamatupidamisarvestuse eeskirjade alusel, mis põhinevad rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS). ELi raamatupidamiseeskirjad võtab vastu komisjoni peaarvepidaja pärast konsulteerimist teiste institutsioonidega.

Finantsaruannete koostamisel järgitavad arvestuspõhimõtted on sätestatud ELi raamatupidamiseeskirjas nr 1 „Finantsaruanded“ ja kattuvad rahvusvahelises avaliku sektori raamatupidamisstandardis nr 1 kirjeldatud põhimõtetega: õiglane esitusviis, tekkepõhisus, tegevuse jätkuvus, esitusviisi järjepidevus, andmete summeerimine, saldeerimine ja võrreldav teave. Finantsaruannete kvalitatiivsed omadused on finantsmääruse artikli 144 kohaselt asjakohasus, usaldusväärsus, arusaadavus ja võrreldavus.

IPSASe ja üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete kohaselt peavad finantsaruannetes esitatud summad põhinema kõige usaldusväärsemal kättesaadaval teabel tuginevatel juhtkonna prognoosidel ja hinnangutel.

2.3.   Valuuta ja ümberarvestamise alused

Finantsaruanded on esitatud eurodes, sest euro on ELi arvestus- ja aruandlusvaluuta.

Välisvääringutes tehtud tehingud arvestatakse eurodesse ümber tehingupäeval kehtinud vahetuskursi alusel.

Kasum või kahjum vahetuskursi muutustest, mis tuleneb muudes vääringutes arveldatud tehingutest ning muudes vääringutes fikseeritud rahaliste varade ja kohustuste vahetuskursside ümberarvestamisest eelarveaasta lõpus, kajastatakse tulemiaruandes.

Välisvaluutas fikseeritud rahaliste varade ja kohustuste eelarveaasta lõppsaldod arvestatakse eurodesse ümber 31. detsembril kehtinud vahetuskursside alusel.

2.4.   Immateriaalne põhivara

Omandatud tarkvaralitsentsid on kajastatud soetusmaksumuses, millest on lahutatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langus. Varad amortiseeritakse lineaarselt nelja aasta jooksul. Asutusesiseselt välja töötatud immateriaalne põhivara kapitaliseeritakse, kui täidetud on asjaomased ELi raamatupidamiseeskirjades ette nähtud kriteeriumid. Kapitaliseerida võib kõiki varaga seotud otseseid kulusid, mis on tehtud vara loomiseks, tootmiseks ja kontrollikoja juhtkonna poolt ette nähtud töökorda viimiseks. Teadusuuringute kulud, kapitaliseerimata arenduskulud ja hoolduskulud kajastatakse kuludena.

2.5.   Materiaalne põhivara

Materiaalne põhivara on kajastatud soetusmaksumuses, millest on lahutatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langus. Soetusmaksumus sisaldab vara soetamiseks või ehitamiseks tehtud otseseid kulusid.

Hilisemad kulud võetakse arvesse vara bilansilises väärtuses või kajastatakse eraldi varana vaid juhul, kui on tõenäoline, et varaga seotud tulevane majanduslik kasu või teenusepotentsiaal läheb kontrollikojale ja selle kulusid saab usaldusväärselt mõõta. Parandus- ja hooldustööde kulud kajastatakse kuluna tulemiaruandes selle arvestusperioodi all, mille vältel vastavad kulud kanti. Kuna kontrollikoda ei võta laene materiaalse põhivara soetamiseks, siis laenukulusid soetamisega ei kaasne.

Amortiseeritavate varade puhul kontrollitakse alati, kas nende väärtus ei ole langenud, kui sündmused või asjaolude muutumine viitavad sellele, et bilansiline väärtus võib olla turuhinnast väiksem. Väärtuse vähenemine kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline väärtus ületab selle võimalikust müügist saadava tulu.

Maad ja kunstiteoseid ei amortiseerita, kuna nende kasutusiga loetakse igaveseks. Pooleliolevaid ehitisi ei amortiseerita, kuna need varad ei ole veel kasutatavad. Muude varade kulum arvutatakse lineaarsel meetodil, mille kohaselt jaotatakse nende kulud jääkmaksumusele nende eeldatava kasuliku kasutusea peale järgmiselt:

Edificios	4 %
Instalaciones, maquinaria y herramientas	12,5  % a 25 %
Mobiliario y parque móvil	10 % a 25 %
Material informático	25 %
Otras instalaciones y accesorios	12,5  % a 25 %

2.6.   Eraldised

Eraldised kajastatakse, kui kontrollikojal on kolmandate isikute ees minevikus toimunud sündmustest tulenev juriidiline või faktiline kohustus, ressursside vähenemine kohustuse tasumisel on tõenäolisem kui nende mittevähenemine ja vähenemise summat on võimalik usaldusväärselt hinnata. Eraldisi ei kajastata tulevase tegevuskahjumi katmiseks. Eraldisena kajastatud summa on kõige tõenäolisemaks peetav hinnang selle kohta, kui suured kulud on eeldatavasti vajalikud olemasoleva kohustuse täitmiseks aruandluskuupäeval.

2.7.   Kulude kajastamine

ELi raamatupidamiseeskirjade kohaselt kajastatakse tehinguid ja sündmusi raamatupidamise aastaaruandes sellel perioodil, millega need seonduvad. Arvestusperioodi lõpus kajastatakse viitkulud aruandeperioodi eest ülekandmisele kuuluva prognoositud summa alusel. Viitkulud arvutatakse peaarvepidaja koostatud üksikasjalike praktiliste tegevusjuhiste kohaselt, mille eesmärk on tagada, et finantsaruanded annaksid õige ja õiglase ülevaate.

2.8.   Tingimuslikud kohustused

Tingimuslik kohustus on võimalik kohustus, mis tuleneb minevikus toimunud sündmustest ja mille realiseerumine sõltub ühest või mitmest tulevikus toimuda võivast sündmusest, mis ei allu täielikult ELi kontrollile, või olemasolev kohustus, mis tuleneb minevikus toimunud sündmustest, kuid mida ei kajastata kas seetõttu, et ei ole tõenäoline, et kohustuse täitmiseks on vajalik vähendada vahendeid majandusliku kasu või teenusepotentsiaali näol, või on tegu harva esineva juhuga, mil kohustuse summat ei saa piisava usaldusväärsusega mõõta.

3.    Bilansi lisad

PÕHIVARA

3.1.   Immateriaalne põhivara

Immateriaalse põhivara muutused 2016. aastal:

(euros)
Valores contables brutos a 31.12.2015	7 667 601
Adquisiciones	109 858
Cesiones	—
Transferencia entre categorías de activos	—
Otros cambios	—
Valores contables brutos a 31.12.2016	7 777 459
Amortización acumulada a 31.12.2015	(2 646 578 )
Amortización del ejercicio	(1 600 449 )
Amortización recuperada	—
Cesiones	—
Transferencia entre categorías de activos	—
Amortización acumulada a 31.12.2016	(4 247 027 )
Valores contables brutos a 31.12.2016	3 530 432
Valores contables brutos a 31.12.2015	5 021 023

Los importes anteriores corresponden principalmente a programas informáticos.

2016. aastal ei kajastatud teadusuuringute kulusid.

3.2.   Materiaalne põhivara

Materiaalse põhivara muutused 2016. aastal:

(euros)
	Terreno y edificios	Instalaciones y equipos	Mobiliario y parque móvil	Material informático	Otras instalaciones y accesorios	Inmovilizado material en curso	Total
Valores contables brutos a 31.12.2015	125 117 299	885 583	4 881 674	4 092 395	2 261 979	—	137 238 930
Adquisiciones	62 007	61 727	378 085	527 504	126 589	9 000	1 164 912
Cesiones	—	(8 050 )	(36 904 )	(198 485 )	(125 611 )	—	(369 050 )
Transferencia entre categorías de activos	—	—	—	—	—	—	—
Otros cambios	—	—	—	—	—	—	—
Valores contables brutos a 31.12.2016	125 179 306	939 260	5 222 855	4 421 414	2 262 957	9 000	138 034 792
Depreciación acumulada a 31.12.2015	(46 453 274 )	(641 813 )	(2 480 283 )	(2 847 133 )	(1 671 344 )	—	(54 093 847 )
Depreciación del ejercicio	(4 608 357 )	(120 064 )	(456 007 )	(746 416 )	(215 617 )	—	(6 146 461 )
Depreciación recuperada	—	7 595	32 035	190 708	121 517	—	351 855
Cesiones	—	—	—	—	—	—	—
Transferencia entre categorías de activos	—	—	—	—	—	—	—
Depreciación acumulada a 31.12.2016	(51 061 631 )	(754 282 )	(2 904 255 )	(3 402 841 )	(1 765 444 )	—	(59 888 453 )
Valores contables brutos a 31.12.2016	74 117 675	184 978	2 318 600	1 018 573	497 513	9 000	78 146 339
Valores contables brutos a 31.12.2015	78 664 025	243 770	2 401 391	1 245 262	590 635	—	83 145 083

KÄIBEVARA

3.3.   Nõuded

(euros)
	31 de diciembre de 2016	31 de diciembre de 2015
Títulos de crédito a corto plazo debidos principalmente a la transferencia de derechos de pensión nacionales por el personal	(4 123 )	3 795
Títulos de crédito diversos relativos principalmente a anticipos de salarios y de gastos de misión	134 738	66 833
Gastos diferidos por alquiler de edificios y contratos de informática	551 166	533 685
Títulos de crédito respecto de entidades de la UE	9 674	—
Total	691 455	604 313

3.4.   Raha ja raha ekvivalendid

(euros)
	31 de diciembre de 2016	31 de diciembre de 2015
Caja para gastos menores	1 000	1 000
Cuenta corriente bancaria	1 447 332	180 564
Cuenta fiduciaria	6 908 009	7 033 484
Total	8 356 341	7 215 048

27. jaanuaril 2010 sõlmisid Euroopa Kontrollikoda ja Banque et Caisse d’Épargne de l’État (Luxembourg) usaldusarve lepingu. Usaldusarve võimaldas Euroopa Kontrollikojal hallata eelarvepädevate institutsioonide poolt hoone K3 ehituseks eraldatud vahendeid (vt lisa 5.3). 14. märtsil 2014 esitas kontrollikoda Euroopa Parlamendile ja nõukogule taotluse, et saada luba projekti K3 hinnangulise järelejäänud eelarve (7 miljonit eurot) kasutamiseks kontrollikoja hoone K2 vajalikuks ja kohustuslikuks tehniliseks ajakohastamiseks. Euroopa Parlament ja nõukogu rahuldasid taotluse 1. aprillil 2014. 23. märtsil 2015 teatas kontrollikoda Euroopa Parlamendile ja nõukogule, et projekti K3 lõplik eelarve ülejääk on 9,4 miljonit eurot, ja kuna hoone K2 ajakohastamise hinnanguline maksumus oli 7 miljonit eurot, tagastati 12. mail 2015 ELi eelarvesse 2,4 miljonit eurot. 2016. aastal tehti hoone K2 eest makseid summas 125 475,01 eurot.

LÜHIAJALISED KOHUSTUSED

3.5.   Võlad

(euros)
	31 de diciembre de 2016	31 de diciembre de 2015
Importes por pagar corrientes	88 815	61 781
Importes por pagar diversos relativos a la nómina y al personal	(14 199 )	(30 952 )
Gastos devengados	5 148 263	6 791 296
Importes por pagar a entidades de la UE consolidadas, principalmente al Consejo y al Parlamento Europeo	132 009	159 883
Total	5 354 888	6 982 008

4.    Tulemiaruande lisad

4.1.

„Komisjoni poolt teistele ELi institutsioonidele tehtud siirded“: summa vastab kontrollikoja igakuistele komisjonile esitatud rahastamistaotlustele kontrollikoja pangakonto täiendamiseks.

4.2.

„Muu haldustegevusest laekuv tulu“: summa koosneb peamiselt liikmete ja personali palgast maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete jaoks tehtud mahaarvamistest.

4.3.

„Muud tegevustulud“: muu hulgas valuutakursside muutustest tulenev tulu.

4.4.

Tulu valuutatehingutest ja mittevaluutatehingutest tekkis järgmiselt: (euros)   2016 2015 Ingresos procedentes de operaciones con contraprestación 59 002 90 155 Ingresos procedentes de operaciones sin contraprestación 136 925 138 126 026 442 Total de ingresos 136 984 140 126 116 597

4.5.

„Personalikulud“ sisaldavad liikmete, koosseisuliste töötajate, lepinguliste töötajate ja ajutiste teenistujate palkasid.

4.6.

„Varadega seotud kulud“ hõlmavad materiaalse ja immateriaalse põhivara amortisatsiooni.

4.7.

„Muude halduskulude“ olulisimad kirjed olid

—	IT ja telekommunikatsioon;

—	lähetuskulud;

—	puhastus- ja turvateenused.

4.8.

„Tegevuskulud“ sisaldavad muu hulgas valuutakursside muutustest tulenevat kahjumit.

4.9.

„Finantstulud“ koosnevad kontrollikoja arveldus- ja usalduskontodelt teenitud pangaintressidest.

4.10.

„Finantskulud“ on kontrollikoja arveldus- ja usalduskontodelt võetud pangatasud.

5.    Muu avalikustatav teave

5.1.   Tingimuslikud varad

Tarnijad on andnud järgmised pangagarantiid lepinguliste kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks:

(euros)
	31 de diciembre de 2016	31 de diciembre de 2015
Renovación del edificio	251 139	80 353
Gestión del proyecto del edificio K3	10 339	110 339
Compañía de seguros	1 361	1 361
Telecomunicaciones	20 000	20 000
Apoyo metodológico EMAS	4 680	4 680
Total	287 519	216 733

5.2.   Tulevase rahastamise kulukohustused

(euros)
	31 de diciembre de 2016	31 de diciembre de 2015
Arrendamiento operativo para edificios	875 000	797 500
Arrendamiento operativo para material informático, vehículos y otros equipos	2 156 313	1 350 635
Subtotal	3 031 313	2 148 135
Compromisos contraídos con créditos aún no utilizados – RAL („Restant à liquider“) -, tras deducción de gastos devengados de 2016	8 166 271	7 253 338
Total	11 197 584	9 401 473

Täitmata kulukohustused on eelarvelise raamatupidamisarvestuse element, mis kajastab täitmata kulukohustuste summat. Tegemist on võetud kulukohustuste ja tehtud maksete vahelise erinevusega, mis tekib kulukohustuste võtmise ja vastava makse tegemise vahele jääva ajavahemiku tõttu.

5.3.   Kontrollikoja ehitusprojektid

1988. aastal kolis kontrollikoda oma peahoonesse (hoone K1) ning ostis hoone koos sellealuse maaga 1990. aastal välja. 1999. aastal sõlmis kontrollikoda Luksemburgi riigiga raamlepingu, millega anti kontrollikojale ühe euro eest teise maatüki kasutamise õigus 49 aastaks (ühekordse uuendamise võimalusega) juurdeehituse (hoone K2) ehitamiseks. Teise juurdeehituse (K3) puhul pidid Luksemburgi riik ja kontrollikoda siiski projekti elluviimise erinevast korraldusest tulenevalt sõlmima 22. veebruaril 2008 uue raamlepingu.

Luksemburgi riik müüs kahe juurdeehitusega (K2 ja K3) seotud kaks maatükki kontrollikojale sümboolse ühe euro suuruse hinnaga.

Kui kontrollikoda peaks tulevikus kaaluma mõne oma hoone loovutamist kolmandale poolele, kes ei ole liidu asutus ega institutsioon, tagastab kontrollikoda maatüki riigi omandisse sümboolse ühe euro suuruse hinna eest; samuti on riigil võimalik osta kõnealune hoone sõltumatu eksperdi määratud hinnaga. Kui Luksemburgi riik seda õigust kasutada ei soovi, läheb maatüki kasutusõigus hoone ostjale.

5.4.   Tingimuslikud kohustused

Tingimuslikud kohustused puuduvad.

---

(1)  Lisad on käesolevate finantsaruannete lahutamatu osa.

(1)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(2)  ELT L 362, 31.12.2012, lk 1.

TEAVE EELARVEAASTA 2016 EELARVE KOHTA

A.   Eelarvetulemi arvutamine

Aasta eelarvetulem arvutatakse eelarve täitmise arvnäitajate alusel.

(euros)
Pagos con créditos del ejercicio 2016	(126 932 174 )
Pagos efectuados a partir de prórrogas de créditos de pago	(8 724 144 )
Pagos con créditos relativos a ingresos afectados	(24 845 )
Órdenes de ingreso del ejercicio, cobradas durante el ejercicio 2016	20 272 767
Órdenes de ingreso presupuestarias emitidas antes de 2016 y cobradas en el ejercicio 2016	6 250
Ajuste respecto de órdenes de ingreso de ejercicios anteriores	—
Pagos con créditos prorrogados a 2016	(9 303 863 )
Créditos prorrogados de ejercicios anteriores	9 235 061
Ajuste para prórrogas de créditos del ejercicio anterior disponibles a 31 de diciembre y procedentes de los ingresos afectados	62 478
Resultado presupuestario	(115 408 470 )

B.   Eelarvetulemi ja majandustulemi selgitav võrdlus

(euros)
Resultado económico del ejercicio		(3 583 780 )
Ajuste para partidas incluidas en el resultado económico, pero no en el resultado presupuestario		(101 600 197 )
	Diferencia entre gastos devengados al final del ejercicio anterior y al final del ejercicio en curso	(1 274 563 )
	Importe de la cuenta de enlace con la Comisión consignado en la cuenta de resultados económicos	(116 700 000 )
	Facturas impagadas al final del ejercicio pero contabilizadas en gastos (clase 6)	(407 496 )
	Depreciación de inmovilizado material e inmaterial	7 989 618
	Créditos provisionales	—
	Reducciones de valor	—
	Órdenes de ingreso de clase 7 emitidas en 2016 y aún no cobradas	—
	Pagos con créditos prorrogados	8 724 144
	Otras	85 193
	Diferencias de tipo de cambio	(17 093 )
Ajuste para partidas incluidas en el resultado presupuestario, pero no en el resultado económico		(10 224 493 )
	Adquisiciones de activos (pagadas durante el ejercicio)	(1 500 283 )
	Órdenes de ingreso presupuestarias emitidas antes de 2016 y cobradas en el ejercicio	6 250
	Pagos con créditos prorrogados a 2016	(9 303 863 )
	Anulación de créditos de pago no utilizados prorrogados del ejercicio anterior	510 917
	Ajuste para prórrogas de créditos del ejercicio anterior disponibles a 31 de diciembre y procedentes de los ingresos afectados	62 479
	Pagos para pensiones (son pagos presupuestarios, pero contabilizados en provisiones)	—
	Otras	7
Resultado presupuestario		(115 408 470 )

VÄLISAUDIITORI KINNITAV ARUANNE

Euroopa Kontrollikoja

juhtkonnale

Kontrollisime, kas Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Kontrollikojale (edaspidi „kontrollikoda“) eraldatud rahalisi vahendeid kasutati ettenähtud eesmärgil ning kas eelarvevahendite käsutajate paika pandud kontrollimenetlused annavad vajaliku garantii, et perioodil 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2016 eraldatud ja kasutatud finantsressurssidega tehtud finantstehingud vastavad kohaldatavatele eeskirjadele ja määrustele.

Raamatupidamisarvestus ning asjakohaste kontrollimehhanismide kehtestamine ja rakendamine on kontrollikoja juhtkonna ülesanne. Meie ülesanne on esitada tehtud kontrolli põhjal audiitori arvamus.

Tegime kontrolli kooskõlas Commission de Surveillance du Secteur Financier’ poolt heaks kiidetud rahvusvahelise standardiga kindluse andmise kohta – „Kindlustandvad tööd, mis ei ole ajalooliste perioodide finantsteabe auditid või ülevaated“ (ISAE 3000). Standardi kohaselt tuleb meil kontroll kavandada ja teha nii, et kontrollikoja raamatupidamist olulisel määral mõjutav ressursside väärkasutus avastatakse piisava kindlusega. Peamiselt oli meie ülesandeks uurida valimipõhise kontrollimise abil tõendusmaterjali, mis toetas järgmiseid väiteid:

—	kontrollikojale eraldatud vahendeid kasutati ettenähtud eesmärgil;

—	kehtestatud kontrolliprotseduurid annavad vajaliku garantii finantstehingute vastavuse kohta kohaldatavatele eeskirjadele ja õigusaktidele.

Kontrollikriteeriumidena kasutati järgmisi eeskirju ja õigusakte:

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve (edaspidi „eelarve“) suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (edaspidi „finantsmäärus“);

—	komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (edaspidi „rakenduseeskirjad“);

—	kontrollikoja 11. märtsi 2010. aasta kodukord, eriti selle artikkel 15, ja 11. märtsi 2010. aasta otsus nr 26-2010, mida kontrollikoda on muutnud 3. aprillil 2014 ja millega sätestatakse kodukorra rakenduseeskirjad, eriti otsuse artikkel 38;

—	Euroopa Kontrollikoja 12. septembri 2016. aasta otsus nr 54-2016, mis puudutab kontrollikoja eelarve täitmise sise-eeskirju. Need sätted on osa aluslepingutes sätestatud menetlustest või nendest tulenevatest lepingutest, mis puudutavad eelarve täitmisega seotud tegevust.

Täpsemalt on kriteeriumidena kasutatud järgmisi sise-eeskirju:

—	artikkel 7.1. Allkirjad: „Kõik pooled, kes osalevad nende tehingute ettevalmistamisel, järelevalves ja registreerimisel, mille abil määratakse kindlaks ja nõutakse sisse tulusid või võetakse kulukohustusi ja tehakse makseid, peavad tehtud töö allkirjastama ja dateerima.“;

—

artikkel 8. Ehitusprojektid: „President esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga ehitusprojekti, millel on tõenäoliselt oluline rahaline mõju kontrollikoja eelarvele. Enne, kui kontrollikoda kiidab heaks sellist projekti puudutava lepingulise kohustuse, peab vastutav üksus esitama selgitava dokumendi, milles näidatakse, et projekt on kooskõlas finantsraamistikuga.“;

—	artikkel 11.2: „Enne pangakrediidi ülekandekorralduse allkirjastamist peavad alla kirjutama volitatud isikud veenduma, et pangakrediidi ülekandekorraldused vastavad maksekorraldustele.“;

—	artikkel 17.2: „Eelarves tehtava ümberpaigutuse taotlusele tuleb lisada artiklis 17.2 loetletud teave.“;

—

artikkel 18.4: „Peaarvepidaja teeb eelarvevahendite käsutajatele keskse IT-süsteemi kaudu kättesaadavaks nimekirja järgmisse eelarveaastasse üle kantavatest summadest. Eelarvevahendite käsutajad peavad tagama, et aasta lõpu seisuga on üle kantud vaid need summad, mille suhtes kehtib seadusest tulenev ülekandmise kohustus.“;

—	artikkel 20.1. Vara inventarinimestikud: „Materiaalse põhivara inventarinimestikke peetakse volitatud eelarvevahendite käsutajate ühises andmebaasis vastavalt peasekretäri poolt pärast peaarvepidajaga konsulteerimist kinnitatud menetlustele.“;

—	artikkel 22.1. Minimaalsed juhtimis- ja sisekontrolliprotseduurid: „Juhtimis- ja sisekontrolliprotseduurid koostatakse eelarvevahendite käsutajate poolt kooskõlas kontrollikoja vastu võetud minimaalsete sisekontrollistandarditega.“.

Oleme seisukohal, et tehtud kontroll annab meile piisava aluse arvamuse esitamiseks.

Käesolevas aruandes kirjeldatud audititööle tuginedes võime öelda, et kontrolli käigus ei ilmnenud midagi sellist, mis näitaks, et kõigis olulistes aspektides ja tuginedes eelkirjeldatud kriteeriumidele:

—	ei oleks kontrollikojale eraldatud vahendeid kasutatud ettenähtud eesmärgil;

—	ei annaks kehtestatud kontrolliprotseduurid vajalikku garantiid finantstehingute vastavuse kohta kohaldatavatele eeskirjadele ja määrustele.

Meie aruanne on koostatud ainult selle esimeses lõigus määratletud eesmärgil ning teie teavitamiseks, ja seda ei tohi kasutada ühelgi teisel eesmärgil ega edastada muudele osapooltele, välja arvatud avaldamiseks Euroopa Liidu Teatajas.