ISSN 1977-0898 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
C 340 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Teave ja teatised |
60. aastakäik |
Teatis nr |
Sisukord |
Lehekülg |
|
I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused |
|
|
ARVAMUSED |
|
|
Euroopa Komisjon |
|
2017/C 340/01 |
|
V Teated |
|
|
KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED |
|
|
Euroopa Komisjon |
|
2017/C 340/08 |
Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.8627 – GETEC/Briva/JV) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 ) |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
|
I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
ARVAMUSED
Euroopa Komisjon
11.10.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 340/1 |
KOMISJONI ARVAMUS,
3. oktoober 2017,
mis käsitleb Euroopa Keskpanga soovitust võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artiklit 22
(2017/C 340/01)
1. SISSEJUHATUS
1. |
22. juunil 2017 esitas Euroopa Keskpank (EKP) soovituse võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artiklit 22 (EKP/2017/18) (1). 12. juulil 2017 konsulteeris nõukogu kõnealuse soovituse üle Euroopa Komisjoniga. |
2. |
Komisjoni pädevus arvamuse esitamiseks tuleneb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 129 lõikest 3 ning EKPSi ja EKP põhikirja artikli 40 lõikest 1. |
3. |
Komisjon kiidab suure heameelega heaks EKP algatuse teha seadusandjale ettepanek muuta EKPSi ja EKP põhikirja artiklit 22, et EKP saaks reguleerida finantsinstrumentide kliiringusüsteeme rahapoliitilistel eesmärkidel, kuna sellega täiendatakse komisjoni 13. juuni 2017. aasta seadusandlikku ettepanekut, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, (2) kohandades EKP suhtes kohaldatavat õigusraamistikku. See võimaldaks EKP-l täiel määral täita ülesandeid, mis on eespool nimetatud komisjoni ettepanekuga seoses eurodes nomineeritud finantsinstrumentide kliiringusüsteemiga emiteerivatele keskpankadele pandud. |
2. ÜLDISED MÄRKUSED
4. |
Komisjon jagab EKP arvamust, et kesksed vastaspooled on liidu jaoks väga tähtsad ja nõustub EKPga, et keskne kliirimine on muutumas järjest enam piiriüleseks ja süsteemselt oluliseks. Alates määruse (EL) nr 648/2012 vastuvõtmisest ning turupõhiste ja regulatiivsete tegurite tõttu on kesksete vastaspoolte tegevuse maht ja ulatus liidus ja kogu maailmas kiiresti kasvanud. Keskne kliirimine aitab vähendada süsteemset riski tänu vastaspoole riski kindlale juhtimisele, suuremale läbipaistvusele ja tagatiste tõhusamale kasutamisele. Standardsete börsiväliste tuletisinstrumentide kohustuslik keskne kliirimine otsustati juba 2009. aastal G20 juhtide kohtumisel ning seda rakendatakse Euroopa Liidus ja kogu maailmas. Alates sellest on börsiväliste tuletisinstrumentide keskse kliirimise osakaal suurenenud ning peaks järgmistel aastatel veelgi suurenema, kuna kehtestatakse täiendavad kliirimiskohustused muud liiki instrumentidele ja suureneb vabatahtlik kliirimine vastaspoolte poolt, kelle suhtes kliirimiskohustust veel ei kohaldata. Komisjoni 4. mai 2017. aasta seadusandliku ettepanekuga muuta määrust (EL) nr 648/2012 sihipärasel viisil, et parandada selle tulemuslikkust ja proportsionaalsust, luuakse kesksetele vastaspooltele täiendavad stiimulid vastaspooltele tuletisinstrumentide keskse kliirimise pakkumiseks ning väikestele finantssektori või selle välistele vastaspooltele kliiringule juurdepääsu hõlbustamiseks. Lisaks sellele on kliiringuturud liidus tihedalt integreeritud, kuid teatavate varaklasside puhul äärmiselt kontsentreeritud ja omavahel väga seotud. Kuid keskse kliirimise suurem osakaal tähendab loomulikult, et kesksete vastaspoolte riskikontsentratsioon suureneb. Komisjon nõustub, et sellega tuleb nõuetekohaselt tegeleda ning on juba teinud reguleerivate meetmete ettepaneku. |
5. |
Komisjon nõustub seega EKP arvamusega, et kesksete vastaspoolte üha suurem süsteemne olulisus võib põhjustada riske, mis võivad mõjutada kliiringusüsteeme, mis omakorda võib negatiivselt mõjutada maksesüsteemide sujuvat toimimist ning ühtse rahapoliitika rakendamist ning lõppkokkuvõttes mõjutada EKP esmast eesmärki, milleks on hinnastabiilsuse säilitamine. |
6. |
Komisjon nõustub EKPga, et Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust, mis tehti teatavaks 29. märtsil 2017, tekitab liidule märkimisväärseid lisaprobleeme, sest määrus (EL) nr 648/2012 ei kehti enam seal asutatud kesksete vastaspoolte suhtes ning liikmesriikide valuutas nomineeritud selliste finantsinstrumentide hulk, mida kliiritakse kolmandates riikides, suureneb oluliselt. |
3. KONKREETSED MÄRKUSED
7. |
Siinkohal olgu meelde tuletatud, et vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 127 lõikele 1 on EKPSi esmane eesmärk säilitada hindade stabiilsus. ELi toimimise lepingu artikli 127 lõikes 2 on sätestatud, et EKPSi põhiülesannete hulka kuulub liidu rahapoliitika kindlaksmääramine ja rakendamine ning maksesüsteemide tõrgeteta toimimise edendamine. Need põhiülesanded on kirjas ka EKPSi ja EKP põhikirja artikli 3 lõikes 1. Kuna nende eesmärk on aidata EKPSil täita oma esmast eesmärki, milleks on hinnastabiilsuse säilitamine, peab nende täitmine aitama seda eesmärki saavutada. |
8. |
EKPSi ja EKP põhikirja artiklis 22 „Arveldus- ja maksesüsteemid“ on ette nähtud, et EKP ning riikide keskpangad võivad anda vahendeid ja EKP võib kehtestada eeskirju, et tagada tõhusad ja usaldusväärsed kliiringu- ja maksesüsteemid liidu piires ja kolmandate riikidega. Artikkel 22 asub EKPSi ja EKP põhikirja IV peatükis „EKPS rahapoliitilised funktsioonid ja toimingud“ koos muude sätetega, mis võimaldavad EKP-l täita EKPSi põhiülesandeid. |
9. |
Komisjon mõistab EKP soovitatud EKPSi ja EKP põhikirja artikli 22 muudatust otsuse valguses, mille Euroopa Liidu Üldkohus tegi 4. märtsil 2015 kohtuasjas T-496/11, (3) Ühendkuningriik vs. EKP. Üldkohus sedastas, et õigus võtta vastu eeskirju EKPSi ja EKP põhikirja artikli 22 kohaselt on üks EKP vahendeid täita ELi toimimise lepingu artikli 127 lõikega 2 eurosüsteemile pandud ülesannet edendada maksesüsteemide tõrgeteta toimimist. Ülesanne ise täidab ELi toimimise lepingu artikli 127 lõikes 1 sätestatud esmast eesmärki. Samas otsuses märkis Euroopa Kohus ka seda, et EKPSi ja EKP põhikirja artiklis 22 kasutatud mõistet „arveldus- ja maksesüsteemid“ tuleb tõlgendada maksesüsteemide tõrgeteta toimimise edendamise ülesandest lähtudes, mis tähendab, et EKP-le põhikirja artikliga 22 antud õigust „kehtestada eeskirju efektiivsete ja usaldatavate arveldus- ja maksesüsteemide tagamiseks“, ei tuleks mõista nii, et talle antakse selline pädevus kõikide kliiringusüsteemide osas, sealhulgas väärtpaberitehingutega seotud süsteemid, vaid tuleks pigem vaadelda nii, et see piirdub ainuüksi maksete kliiringusüsteemiga. |
10. |
Oma soovitusega tahab EKP muuta EKPSi ja EKP põhikirja artikli 22 kohaldamisala, et tal oleks võimalik reguleerida ka finantsinstrumentide kliiringusüsteeme. Selline soovitatud muudatus tähendaks EKP reguleerimisvolituste laiendamist ning annaks talle võimaluse võtta vastu eeskirju finantsinstrumentide kliiringusüsteemide kohta. Tuleb siiski märkida, et kooskõlas EKPSi ja EKP põhikirja artikli 34 lõikega 1 võib EKP anda välja eeskirju ainult niivõrd, kui see on vajalik EKPSi ja EKP põhikirja artikli 22 rakendamiseks. |
11. |
Oma 13. juuni 2017. aasta seadusandliku ettepanekuga muuta määrust (EL) nr 648/2012 tahab komisjon suurendada emiteerivate keskpankade volitusi seoses kesksete vastaspooltega, kellele on antud luba liidus tegutseda või kes on liidus tunnustatud. Ettepanek laiendada emiteerivate keskpankade kohustusi on tingitud ohust, et kesksete vastaspoolte halb toimimine võib mõjutada maksesüsteemide sujuvat toimimist ja ühtse rahapoliitika rakendamist, mis on mõlemad EKPSi põhiülesanded, ning lõppkokkuvõttes takistada esmase eesmärgi saavutamist, milleks on säilitada hinnastabiilsus. Komisjoni seadusandliku ettepanekuga EKPSi keskpankadele suurema vastutuse andmine on seega kooskõlas EKPSi esmase eesmärgi ning EKPSi põhiülesannete täitmisega EKP poolt. |
12. |
Kuna ELi toimimise lepingus ja EKPSi ja EKP põhikirjas puudub selgesõnaline viide finantsinstrumentide kliiringusüsteemidele ja kesksetele vastaspooltele, siis on õiguskindluse huvides äärmiselt oluline anda EKP-le EKPSi ja EKP põhikirja artiklis 22 selged volitused võtta vastu meetmeid, mis on finantsinstrumentide kliiringusüsteemide seisukohast vajalikud, et saavutada EKPSi eesmärgid ja täita selle põhiülesandeid. Need volitused on eelkõige vajalikud selleks, et EKP saaks täiel määral täita ülesandeid, mis on komisjoni 13. juuni 2017. aasta seadusandliku ettepanekuga määruse (EL) nr 648/2012 muutmiseks emiteerivatele keskpankadele ette nähtud. |
13. |
Komisjon märgib, et EKP on arvamusel, et talle tuleks anda reguleerimispädevus (soovitus EKP/2017/18, põhjendus 7). Siinkohal tuletab komisjon meelde, et tema seadusandlikus ettepanekus määruse (EL) nr 648/2012 muutmiseks nõutakse emiteerivatelt keskpankadelt osalemist (siduvate) otsuste võtmises mitmes küsimuses, mis käsitlevad liidu kesksetele vastaspooltele tegevusloa andmise menetlusi ja kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tunnustamise menetlusi ning samuti kesksete vastaspoolte üle tehtavat pidevat järelevalvet. Lisaks lähtutakse komisjoni 13. juuni 2017. aasta seadusandlikus ettepanekus sellest, et emiteerivad keskpangad võivad oma rahapoliitiliste ülesannete täitmiseks kehtestada liidu kesksetele vastaspooltele ja kolmandate riikide süsteemselt olulistele kesksetele vastaspooltele (teise taseme kesksed vastaspooled) lisanõudeid (vt eelkõige artikli 21a lõige 2 liidu kesksete vastaspoolte puhul ja artikli 25 lõike 2b punkt b ning artikli 25b lõiked 1 ja 2 kolmandate riikide kesksete vastaspoolte korral). Seda viimast võib tõlgendada nii, et see läheb kaugemale emiteerivate keskpankade harilikust järelevalvest väärtpaberite kliiringusüsteemide infrastruktuuride üle ning seda võib juriidilisest aspektist vaadatuna pidada osalemiseks nende tegevuse reguleerimises. Käesolevas seadusandlikus ettepanekus esitatud raamistikus on seepärast komisjoni arvates kohane anda EKP-le volitused võtta finantsinstrumentide kliiringusüsteemide küsimuses vastu otsuseid ja kehtestada eeskirju vajalikus ulatuses. |
14. |
EKPSi ja EKP põhikirja artikli 22 kohased EKP uued volitused seoses kesksete vastaspooltega oleksid koostoimes liidu teiste institutsioonide, organite ja asutuste volitustega, mis tulenevad ELi toimimise lepingu III osas sätestatud siseturu rajamist või toimimist käsitlevatest sätetest, sealhulgas komisjoni või nõukogu poolt neile antud volituste raames vastu võetud õigusaktidega. Komisjoni arvates on oluline selgelt kindlaks määrata liidu eri institutsioonide (reguleerimis)volitused ja eristada neid, vältimaks kesksete vastaspoolte suhtes vastandlike või paralleelsete eeskirjade kehtestamist. |
15. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu õigusaktid, mis on vastu võetud vastavalt ELi toimimise lepingu III osas sätestatud siseturu rajamist või toimimist käsitlevatele sätetele, sealhulgas komisjoni või nõukogu poolt neile antud volituste raames vastu võetud õigusaktid, peaksid moodustama finantsinstrumentide kliiringusüsteemi ja eelkõige kesksetele vastaspooltele tegevusloa andmise, nende tunnustamise ja nende üle tehtava järelevalve üldise õigusliku raamistiku. Kuigi EKP osalemine liidu ja kolmandate riikide kesksete vastaspooltega seotud otsuste tegemises ja reguleerimisvolituste kasutamine kesksetele vastaspooltele nõuete kehtestamiseks seoses oma põhiülesannete täitmisega toimuks vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 130 sõltumatult ja vaid ulatuses, mis on vajalik EKPSi esmase eesmärgi saavutamiseks, peaks talle antud uute kohustuste täitmine toimuma kooskõlas eespool nimetatud siseturu üldise raamistikuga, mille on kehtestanud Euroopa Parlament ja nõukogu või komisjon või nõukogu oma volituste raames, ning võtma vajaduse korral arvesse institutsioonilist vastutust ja selles raamistikus ette nähtud menetlusi. |
16. |
Neid asjaolusid arvesse võttes on komisjon seisukohal, et EKP soovitatud ettepanekus EKPSi ja EKP põhikirja artikli 22 muutmiseks oleks vaja esitada täiendavaid selgitusi ning see tuleks ümber sõnastada selgitamaks, et EKP reguleerimis- ja otsustusõiguse eesmärk on saavutada EKPSi eesmärgid ja täita EKP põhiülesandeid. Lisaks tuleks muudatuses rõhutada, et neid õigusi kasutatakse kooskõlas õigusaktidega, mille on vastu võtnud Euroopa Parlament ja nõukogu, toetudes ELi toimimise lepingu III osas sisalduvatele siseturu loomist või toimimist käsitlevate sätetele, ja komisjoni delegeeritud õigusaktidega ning komisjoni või nõukogu poolt neile antud volituste raames vastu võetud rakendusaktidega. |
4. KOKKUVÕTE
Komisjon kiidab käesolevaga heaks EKP soovituse muuta EKPSi ja EKP põhikirja artiklit 22, tingimusel et võetakse arvesse käesoleva arvamuse punktides 10–16 esitatud kohandusi.
Käesoleva arvamuse lisas on komisjoni soovitatud muudatus esitatud tabeli kujul. Seda tabelit tuleks lugeda koos käesoleva arvamuse tekstiga.
Arvamus edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Strasbourg, 3. oktoober 2017
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER'
(1) ELT C 212, 1.7.2017, lk 14.
(2) ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.
(3) ECLI: EU:T:2015:133.
LISA
TEKSTI ETTEPANEK
EKP soovitatud tekst |
Komisjoni muudatusettepanekud |
Muudatus |
|
Artikkel 22 |
|
„Artikkel 22 Kliiringu- ja maksesüsteemid EKP ja riikide keskpangad võivad anda vahendeid ja EKP võib kehtestada eeskirju efektiivsete ja usaldatavate kliiringu- ja maksesüsteemide ning finantsinstrumentide kliiringusüsteemide tagamiseks liidu piires ja teiste riikidega.“ |
„Artikkel 22 Kliiringu- ja maksesüsteemid 22.1. EKP ja riikide keskpangad võivad anda vahendeid ja EKP võib kehtestada eeskirju efektiivsete ja usaldusväärsete kliiringu- ja maksesüsteemide tagamiseks liidu piires ja teiste riikidega. 22.2. EKPSi eesmärkide saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks võib EKP seoses finantsinstrumentide kliiringusüsteemidega liidus ja teiste riikidega kehtestada eeskirju, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu õigusaktide ning selliste aktide alusel võetud meetmetega.“ |
IV Teave
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
Euroopa Komisjon
11.10.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 340/5 |
Euro vahetuskurss (1)
10. oktoober 2017
(2017/C 340/02)
1 euro =
|
Valuuta |
Kurss |
USD |
USA dollar |
1,1797 |
JPY |
Jaapani jeen |
132,55 |
DKK |
Taani kroon |
7,4428 |
GBP |
Inglise nael |
0,89410 |
SEK |
Rootsi kroon |
9,5265 |
CHF |
Šveitsi frank |
1,1522 |
ISK |
Islandi kroon |
|
NOK |
Norra kroon |
9,3745 |
BGN |
Bulgaaria leev |
1,9558 |
CZK |
Tšehhi kroon |
25,900 |
HUF |
Ungari forint |
310,65 |
PLN |
Poola zlott |
4,2931 |
RON |
Rumeenia leu |
4,5753 |
TRY |
Türgi liir |
4,3385 |
AUD |
Austraalia dollar |
1,5155 |
CAD |
Kanada dollar |
1,4745 |
HKD |
Hongkongi dollar |
9,2067 |
NZD |
Uus-Meremaa dollar |
1,6688 |
SGD |
Singapuri dollar |
1,6001 |
KRW |
Korea vonn |
1 336,25 |
ZAR |
Lõuna-Aafrika rand |
16,1484 |
CNY |
Hiina jüaan |
7,7609 |
HRK |
Horvaatia kuna |
7,5035 |
IDR |
Indoneesia ruupia |
15 912,97 |
MYR |
Malaisia ringit |
4,9783 |
PHP |
Filipiini peeso |
60,728 |
RUB |
Vene rubla |
68,2832 |
THB |
Tai baat |
39,237 |
BRL |
Brasiilia reaal |
3,7378 |
MXN |
Mehhiko peeso |
21,9090 |
INR |
India ruupia |
76,9720 |
(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.
Euroopa Andmekaitseinspektor
11.10.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 340/6 |
Kokkuvõte arvamusest, milles käsitletakse ettepanekut võtta vastu määrus, millega luuakse ühtne digivärav ja võetakse kasutusele ühekordsuse põhimõte
(Arvamuse täistekst (inglise, prantsuse ja saksa keeles) on Euroopa andmekaitseinspektori veebisaidil www.edps.europa.eu)
(2017/C 340/03)
Ettepanek on üks esimestest ELi dokumentidest, milles viidatakse sõnaselgelt ühekordsuse põhimõttele ja milles seda põhimõtet rakendatakse eesmärgiga kanda hoolt selle eest, et haldusasutused nõuavad kodanikelt ja ettevõtjatelt sama teabe esitamist ainult üks kord ning kasutavad hiljem uuesti teavet, mis neil juba on. Ettepanekuga on ette nähtud, et tõendite vahetamine konkreetsete rahvusvaheliste menetluste puhul (sh näiteks diplomi tunnustamise taotlemisel) toimub kasutaja sõnaselge taotluse korral komisjoni ja liikmesriikide loodud tehnilises süsteemis, mis sisaldab tõendite ülevaatamise mehhanismi, millega tagatakse kasutaja jaoks läbipaistvus.
Euroopa andmekaitseinspektor kiidab heaks komisjoni ettepaneku ajakohastada haldusteenuseid ja hindab komisjoni muret selle pärast, milline võib olla kõnealuse ettepaneku mõju isikuandmete kaitsele. See arvamus on esitatud komisjoni ja parlamendi eritaotlusel. Selle koostamisel on saadud innustust ka nõukogu eesistujariigi Eesti prioriteetidest, mille hulka kuulub „digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine“.
Peale konkreetsete soovituste andmise selleks, et veelgi parandada õigusakti kvaliteeti, soovib Euroopa andmekaitseinspektor kasutada võimalust ja anda sissejuhatava ülevaate peamistest ühekordsuse põhimõttega seotud üldistest probleemidest, millest paljud ei ole küll ilmtingimata seotud kõnealuse ettepanekuga selle praegusel kujul. Need probleemid puudutavad eeskätt töötlemise õiguslikku alust, eesmärgi piirangut ja andmesubjekti õigusi. Euroopa andmekaitseinspektor rõhutab, et selleks et tagada ühekordsuse põhimõtte edukas rakendamine kogu ELis ja võimaldada seaduslikku rahvusvahelist teabevahetust, tuleb kõnealust põhimõtet rakendada kooskõlas andmekaitsepõhimõtetega.
Mis puudutab ettepanekut ennast, siis Euroopa andmekaitseinspektor toetab jõupingutusi, mis on tehtud selle tagamiseks, et isikud säilitaksid oma isikuandmete üle kontrolli, milleks muu hulgas nõutakse kasutaja sõnaselget taotlust enne tõendite mis tahes vahetamist pädevate asutuste vahel ja antakse kasutajale võimalus vahetatavad tõendid üle vaadata. Samuti kiidab ta heaks siseturu infosüsteemi (IMI) määrusesse tehtavad muudatused, millega kinnitatakse ja ajakohastatakse IMI-le ette nähtud koordineeritud järelevalve mehhanismi käsitlevaid sätteid ning mis samuti võimaldavad Euroopa andmekaitsenõukogul kasutada tehnilisi võimalusi, mida kõnealune süsteem pakub teabevahetuseks, isikuandmete kaitse üldmääruse raames.
Arvamuses esitatakse soovitusi mitmes küsimuses, keskendudes tõendite rahvusvahelise vahetamise õiguslikule alusele, eesmärgi piirangule, ühekordsuse põhimõtte kohaldamisalale ja kasutajate kontrolliga seotud praktilistele probleemidele. Eeskätt soovitatakse neis selgitada, et ettepanekuga ei kehtestata õiguslikku alust tehnilise süsteemi kasutamiseks teabevahetuseks muudel eesmärkidel kui need, mis on sätestatud neljas loetletud direktiivis või on muul viisil ette nähtud kohaldatavas ELi või liikmesriigi õiguses, ning et ettepaneku eesmärk ei ole piirata isikuandmete kaitse üldmääruse kohast eesmärgi piirangu põhimõtet, samuti soovitatakse selgitada mitmesuguseid kasutajate kontrolli praktilise rakendamisega seotud küsimusi. IMI määrusesse tehtavate muudatuste pärast soovitab Euroopa andmekaitseinspektor lisada IMI määruse lisasse isikuandmete kaitse üldmääruse, et IMI määrust oleks võimalik kasutada andmekaitse eesmärgil.
1. SISSEJUHATUS JA TAUST
2. mail 2017 võttis Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) vastu ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühtne digivärav teabe ja menetluste ning abi- ja probleemilahendamisteenuste pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (1) (edaspidi „ettepanek“).
Ettepaneku eesmärk on hõlbustada kodanike ja ettevõtjate rahvusvahelist tegevust, pakkudes neile ühtse digivärava kaudu kasutajasõbralikku juurdepääsu teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendusteenustele, mida nad vajavad, et kasutada siseturul oma õigusi. Seepärast on kõnealune ettepanek oluline algatus komisjoni püüdlustes kujundada välja sügavam ja õiglasem siseturg ning digitaalne ühtne turg (2).
Ettepaneku artiklites 4–6 on visandatud ühtse digivärava kaudu pakutavad teenused. Need teenused, millele on viidatud ka ettepaneku pealkirjas, hõlmavad järgmist:
— |
juurdepääs teabele; |
— |
juurdepääs menetlustele ning |
— |
juurdepääs abi- ja probleemilahendusteenustele. |
Märkimisväärne on ka see, et ettepaneku artikkel 36 sisaldab mitut muutmisettepanekut määruse (EL) nr 1024/2012 kohta, (3) millega kehtestatakse siseturu infosüsteemi (IMI) toimimise õiguslik alus (edaspidi „IMI määrus“) (4).
Ettepanek on üks esimestest ELi dokumentidest, milles viidatakse sõnaselgelt ühekordsuse põhimõttele ja milles seda põhimõtet rakendatakse (5). Ettepanekus on viidatud ühekordsuse põhimõttele ja selle kasulikkusele, selgitades, et kodanikud ja ettevõtjad ei peaks esitama tõendite rahvusvaheliseks vahetuseks sama teavet riigiasutustele üle ühe korra (6). Ettepanekuga on ette nähtud, et tõendite vahetamine konkreetsete rahvusvaheliste menetluste puhul toimub kasutaja sõnaselge taotluse korral komisjoni ja liikmesriikide loodud tehnilises süsteemis (7) (lisateavet leiate punktist 3).
Siinne arvamus on vastus Euroopa andmekaitseinspektorile kui sõltumatule järelevalveasutusele laekunud komisjoni taotlusele ja sellele järgnenud Euroopa Parlamendi (edaspidi „parlament“) eraldi taotlusele esitada ettepaneku kohta arvamus. Euroopa andmekaitseinspektoril on hea meel, et temaga on konsulteerinud mõlemad institutsioonid. Arvamus on järg komisjoni mitteametlikule konsulteerimisele, mis toimus enne ettepaneku vastuvõtmist.
Euroopa andmekaitseinspektor võtab teadmiseks ja kiidab heaks komisjoni ettepaneku ajakohastada haldusteenuseid, hõlbustades selleks teabe kättesaadavust, kvaliteeti ja juurdepääsetavust kogu Euroopa Liidus. Samuti rõhutab ta, et ühekordsuse põhimõte võib aidata seda eesmärki saavutada, kui peetakse kinni kohaldatavast andmekaitseõigusest ja austatakse üksikisikute põhiõigusi.
Euroopa andmekaitseinspektor hindab komisjoni ja parlamendi muret selle pärast, milline võib olla ettepaneku mõju isikuandmete kaitsele. Tal on hea meel, et paljusid tema mitteametlikke märkusi on arvesse võetud. Eelkõige Euroopa andmekaitseinspektor toetab
— |
jõupingutusi, mis on tehtud selle tagamiseks, et isikud säilitavad oma isikuandmete üle kontrolli, milleks muu hulgas nõutakse kasutaja sõnaselget taotlust enne tõendite mis tahes vahetamist pädevate asutuste vahel (artikli 12 lõige 4) ning antakse kasutajale võimalus vahetatavad tõendid üle vaadata (artikli 12 lõike 2 punkt e); |
— |
jõupingutusi, mis on tehtud ühekordsuse põhimõtte esemelise kohaldamisala määratlemisel (artikli 12 lõige 1); |
— |
sõnaselget nõuet kasutada asjakohase kasutajate tagasiside ja statistika kogumisel anonüümseid ja/või koondandmeid (artiklid 21–23); |
— |
IMI määrusesse kavandatud muudatust, millega kinnitatakse ja ajakohastatakse IMI-le ette nähtud koordineeritud järelevalve mehhanismi käsitlevaid sätteid, et tagada järjepidev ja sidus lähenemisviis (artikli 36 lõike 6 punkt b); |
— |
üldisemaid sätteid, mis väljendavad pühendumist üksikisikute põhiõiguste, sealhulgas isikuandmete kaitse õiguse austamise tagamisele (nt põhjendused 43 ja 44 ning artikkel 29). |
Selle arvamuse eesmärk on esitada allesjäänud andmekaitseprobleemide kõrvaldamiseks konkreetsed soovitused ja seeläbi veelgi suurendada õigusakti kvaliteeti (vt punkt 3). Eespool loetletud kolmest digivärava teenusest võetakse selles arvamuses vaatluse alla juurdepääs menetlustele (artikkel 5) ja eelkõige artikli 12 sätted, mis käsitlevad tõendite rahvusvahelist vahetamist pädevate asutuste vahel, sest need on isikuandmete kaitse vaatenurgast kõige olulisemad. Ettepaneku ülejäänud osa puhul (sh sätete puhul, mis käsitlevad juurdepääsu teabele ning juurdepääsu abi- ja probleemilahendamisteenustele) tekib vähem asjakohaseid probleeme. Järgmisena kommenteerib Euroopa andmekaitseinspektor lühidalt mõnda IMI määruse muudatusettepanekut.
Peale selle soovib Euroopa andmekaitseinspektor kasutada võimalust ja anda sissejuhatava ülevaate peamistest ühekordsuse põhimõttega seotud üldistest probleemidest, millest paljud ei ole küll ilmtingimata seotud kõnealuse ettepanekuga selle praegusel kujul (vt punkt 2).
4. JÄRELDUSED
Euroopa andmekaitseinspektor kiidab heaks komisjoni ettepaneku ajakohastada haldusteenuseid, hõlbustades selleks teabe kättesaadavust, kvaliteeti ja juurdepääsetavust kogu Euroopa Liidus, ning hindab komisjoni ja parlamendi konsulteerimist ja muret selle pärast, milline võib olla ettepaneku mõju isikuandmete kaitsele.
Peale konkreetsete soovituste andmise selleks, et veelgi parandada õigusakti kvaliteeti, soovib Euroopa andmekaitseinspektor kasutada võimalust ja anda sissejuhatava ülevaate peamistest ühekordsuse põhimõttega seotud üldistest probleemidest, millest paljud ei ole küll ilmtingimata seotud kõnealuse ettepanekuga selle praegusel kujul. Need probleemid on seotud eelkõige
— |
töötlemise õigusliku aluse, |
— |
eesmärgi piiramise ja |
— |
andmesubjekti õigustega. |
Euroopa andmekaitseinspektor rõhutab, et selleks et tagada ühekordsuse põhimõtte edukas rakendamine kogu ELis ja võimaldada seaduslikku rahvusvahelist teabevahetust, tuleb kõnealust põhimõtet rakendada kooskõlas andmekaitsepõhimõtetega.
Mis puudutab ettepanekut ennast, siis Euroopa andmekaitseinspektor toetab
— |
jõupingutusi, mis on tehtud selle tagamiseks, et isikud säilitaksid oma isikuandmete üle kontrolli, milleks muu hulgas nõutakse kasutaja sõnaselget taotlust enne tõendite mis tahes vahetamist pädevate asutuste vahel (artikli 12 lõige 4) ning antakse kasutajale võimalus vahetatavad tõendid üle vaadata (artikli 12 lõike 2 punkt e); |
— |
jõupingutusi, mis on tehtud ühekordsuse põhimõtte esemelise kohaldamisala määratlemisel (artikli 12 lõige 1); |
— |
IMI määrusesse kavandatud muudatust, millega kinnitatakse ja ajakohastatakse IMI-le ette nähtud koordineeritud järelevalve mehhanismi käsitlevaid sätteid, et tagada järjepidev ja sidus lähenemisviis (artikli 36 lõike 6 punkt b); |
— |
ELi asutuste lisamist ettepanekus IMI osaliste määratlusse, mis võib aidata Euroopa andmekaitsenõukogul kasutada tehnilisi võimalusi, mida IMI pakub teabevahetuseks. |
Töötlemise õigusliku aluse puhul soovitab Euroopa andmekaitseinspektor lisada ühe või mitu põhjendust, milles selgitatakse, et
— |
ettepanekus ei ole kehtestatud tõendite vahetamiseks õiguslikku alust, mistõttu tõendite vahetamiseks artikli 12 lõike 1 alusel tuleb kasutada asjakohast õiguslikku alust, mis on kehtestatud mujal, näiteks artikli 12 lõikes 1 loetletud neljas direktiivis või kohaldatavas ELi või liikmesriigi õiguses; |
— |
tõendite vahetamisel kasutatava artiklis 12 kindlaks määratud tehnilise süsteemi õiguslik alus on isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkti e kohane avalikes huvides oleva ülesande täitmine ning |
— |
isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 21 lõike 1 kohaselt on kasutajatel õigus esitada oma isikuandmete tehnilises süsteemis töötlemise kohta vastuväiteid. |
Eesmärgi piirangu puhul soovitab Euroopa andmekaitseinspektor lisada ühe või mitu põhjendust, milles selgitatakse, et
— |
ettepanekuga ei kehtestata õiguslikku alust tehnilise süsteemi kasutamiseks teabevahetuseks muudel eesmärkidel kui need, mis on sätestatud neljas loetletud direktiivis või on muul viisil ette nähtud kohaldatavas ELi või liikmesriigi õiguses, ning |
— |
ettepaneku eesmärk ei ole mingil moel piirata isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 4 ja artikli 23 lõike 1 kohast eesmärgi piirangu põhimõtet. |
Mõiste „sõnaselge taotlus“ puhul soovitab Euroopa andmekaitseinspektor selgitada ettepanekus (eelistatavalt sisulises sättes) seda,
— |
mis muudab taotluse sõnaselgeks ja kui konkreetne taotlus peab olema; |
— |
kas taotluse võib esitada artikli 12 lõikes 1 osutatud tehnilise süsteemi kaudu; |
— |
millised tagajärjed kaasnevad sellega, kui kasutaja otsustab jätta sõnaselge taotluse esitamata, ja |
— |
kas sellise taotluse saab tagasi võtta. (Konkreetsed soovitused on esitatud punktis 3.3.) |
Tõendite ülevaatamise küsimuse puhul soovitab Euroopa andmekaitseinspektor
— |
selgitada ettepanekus, millised valikud on kasutajal, kes kasutab võimalust vahetatavad tõendid üle vaadata; |
— |
selgitada eeskätt artikli 12 lõike 2 punktis e, et kasutajale pakutakse õigel ajal ülevaatamisvõimalust, enne kui tõendid tehakse kättesaadavaks nende vastuvõtjale, ning et kasutaja võib tõendite vahetamise taotluse tagasi võtta (vt ka asjaomased soovitused sõnaselgete taotluste kohta); |
— |
selleks võib näiteks lisada artikli 12 lõike 2 punkti e lõppu teksti „enne kui need tehakse taotluse esitanud asutusele kättesaadavaks, ja taotlus mis tahes ajal tagasi võtta“. |
Tõendite määratluse ja hõlmatud veebipõhiste menetluste puhul Euroopa andmekaitseinspektor
— |
soovitab asendada artikli 3 lõikes 4 esitatud viite artikli 2 lõike 2 punktile b viitega artikli 12 lõikele 1 või pakkuda välja mõni muu sarnase mõjuga õiguslik lahendus; |
— |
rõhutab, et ta toetab ettepanekus tehtud jõupingutusi piirata teabevahetus II lisas loetletud veebipõhiste menetlustega ja neljas eraldi nimetatud direktiivis osutatud menetlustega; |
— |
soovitab seepärast säilitada ettepaneku kohaldamisala selge määratluse, mis sisaldab II lisa ja viiteid neljale eraldi nimetatud direktiivile. |
Lõpetuseks soovitab Euroopa andmekaitseinspektor
— |
lisada IMI määruse lisasse isikuandmete kaitse üldmääruse, et IMI määrust oleks võimalik kasutada andmekaitse eesmärgil, ja |
— |
lisada III lisas loetletud abi- ja probleemilahendamisteenuste loetellu andmekaitse järelevalveasutused. |
Brüssel, 1. august 2017
Euroopa andmekaitseinspektor
Giovanni BUTTARELLI
(1) Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühtne digivärav teabe ja menetluste ning abi- ja probleemilahendamisteenuste pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (COM(2017) 256 final, 2017/0086 (COD)).
(2) Ettepaneku seletuskiri, lk 2.
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (IMI määrus) (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1).
(4) Vt ka Euroopa andmekaitseinspektori 22. novembri 2011. aasta arvamust komisjoni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta (IMI määrus),
mis on kättesaadav aadressil https://edps.europa.eu/sites/edp/files/publication/11-11-22_imi_opinion_et.pdf.
(5) Vt ka ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv määrusega … [Euroopa teenuste e-kaardi määrus] kasutusele võetud Euroopa teenuste e-kaardi õigus- ja tegevusraamistiku kohta (COM(2016) 823 final, 2016/0402 (COD)), artikkel 14.
(6) Ettepaneku põhjendus 28.
(7) Ettepaneku artikli 12 lõiked 1 ja 4.
TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
11.10.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 340/10 |
Prantsuse valitsuse teade seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta (1)
Teade vedelate või gaasiliste süsivesinike kaevandamise kontsessiooni ehk nn Nonville’i kontsessiooni laiendamise taotlemise kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
(2017/C 340/04)
16. detsembril 2016 esitas ettevõtja BridgeOil SAS (49 rue Arsène et Louis Lambert, F-86100 Châtellerault) taotluse (täiendatud 13. märtsil 2017) laiendada oma vedelate või gaasiliste süsivesinike kaevandamise kontsessiooni ehk nn Nonville’i kontsessiooni Seine-et-Marne’i departemangus asuvate kommuunide Darvault, Nemours, Nonville ja Treuzy-Levelay territooriumil.
Laiendamist hõlmav ala suurusega ligikaudu 12,71 km2 asub järgmisi punkte ühendavate sirgetega piiritletud maa-alal:
Punkt |
NTFi (nouvelle triangulation de la France) järgi, algmeridiaan – Pariisi meridiaan |
RGF93 (réseau géodésique français 1993) järgi, algmeridiaan – Greenwichi meridiaan |
||
Idapikkus |
Põhjalaius |
Idapikkus |
Põhjalaius |
|
A |
0,450 kraadi |
53,670 kraadi |
2°44′30″ |
48°18′10″ |
B |
0,470 kraadi |
53,670 kraadi |
2°45′34″ |
48°18′10″ |
C |
0,470 kraadi |
53,680 kraadi |
2°45′34″ |
48°18′43″ |
D |
0,510 kraadi |
53,680 kraadi |
2°47′44″ |
48°18′43″ |
E |
0,510 kraadi |
53,650 kraadi |
2°47′44″ |
48°17′06″ |
F |
0,500 kraadi |
53,650 kraadi |
2°47′12″ |
48°17′06″ |
G |
0,500 kraadi |
53,627 kraadi |
2°47′12″ |
48°15′51″ |
H |
0,485 kraadi |
53,627 kraadi |
2°46′23″ |
48°15′51″ |
I |
0,485 kraadi |
53,622 kraadi |
2°46′23″ |
48°15′35″ |
J |
0,470 kraadi |
53,622 kraadi |
2°45′34″ |
48°15′35″ |
K |
0,470 kraadi |
53,624 kraadi |
2°45′34″ |
48°15′42″ |
L |
0,466 kraadi |
53,624 kraadi |
2°45′21″ |
48°15′42″ |
M |
0,466 kraadi |
53,627 kraadi |
2°45′21″ |
48°15′51″ |
N |
0,429 kraadi |
53,627 kraadi |
2°43′22″ |
48°15′51″ |
O |
0,429 kraadi |
53,634 kraadi |
2°43′22″ |
48°16′14″ |
P |
0,421 kraadi |
53,634 kraadi |
2°42′56″ |
48°16′14″ |
Q |
0,421 kraadi |
53,646 kraadi |
2°42′56″ |
48°16′53″ |
R |
0,428 kraadi |
53,646 kraadi |
2°43′18″ |
48°16′53″ |
S |
0,428 kraadi |
53,649 kraadi |
2°43′18″ |
48°17′03″ |
T |
0,432 kraadi |
53,649 kraadi |
2°43′31″ |
48°17′03″ |
U |
0,432 kraadi |
53,653 kraadi |
2°43′31″ |
48°17′16″ |
V |
0,435 kraadi |
53,653 kraadi |
2°43′41″ |
48°17′16″ |
W |
0,435 kraadi |
53,655 kraadi |
2°43′41″ |
48°17′22″ |
X |
0,450 kraadi |
53,655 kraadi |
2°44′30″ |
48°17′22″ |
Taotluste esitamine ja loa andmise kriteeriumid
Algse taotluse ja konkureerivate taotluste esitajad peavad vastama loa väljaandmiseks vajalikele tingimustele, mis on määratletud kaevandamise ja maa-aluse ladustamise õigust käsitleva 2. juuni 2006. aasta ministri määruse nr 2006-648 artiklites 4 ja 5 (Prantsuse Vabariigi Teataja, 3.6.2006).
Huvitatud ettevõtjad võivad 90 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist esitada konkureeriva taotluse vastavalt menetlusele, mis on kokkuvõtlikult esitatud „Teatises süsivesinike kaevandamisõiguse kohta Prantsusmaal“ (avaldatud 30. detsembri 1994. aasta Euroopa Ühenduste Teatajas C 374, lk 11) ja kinnitatud eespool osutatud ministri määrusega.
Konkureerivad taotlused esitatakse keskkonnasäästlikkusele ja kaasavusele ülemineku ministeeriumile (ministère de la Transition écologique et solidaire) allpool osutatud aadressil. Otsused algse taotluse ja konkureerivate taotluste kohta tehakse hiljemalt 27. jaanuaril 2020.
Tingimused ja nõuded kaevandamise ja selle peatamise kohta
Taotlejatel palutakse lähtuda kaevandamisseaduse (code minier) artikli L161 lõikest 1 ja artikli L161 lõikest 2 ning 2. juuni 2006. aasta ministri määrusest nr 2006-649, milles käsitletakse kaevandamistegevust, maa-alust ladustamist ning kaevandus- ja ladustamiskontrolli (Prantsuse Vabariigi Teataja, 3.6.2006).
Lisateavet saab keskkonnasäästlikkusele ja kaasavusele ülemineku ministeeriumi maa-aluste energiaressursside büroost (Bureau des ressources énergétiques du sous-sol, Tour Séquoia, 1 place Carpeaux, 92800 Puteaux, France, tel +33 140819527).
Eespool nimetatud õigusaktidega saab tutvuda Légifrance’i veebisaidil: http://www.legifrance.gouv.fr
(1) ELT L 164, 30.6.1994, lk 3.
11.10.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 340/12 |
Poola Vabariigi valitsuse teade, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/22/EÜ (süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta) kohaldamist Lelikówi piirkonnas
(2017/C 340/05)
Käesolev pakkumismenetlus hõlmab kontsessioonide andmist maagaasivarude geoloogiliseks luureks või uurimiseks Lelikówi piirkonnas, mis asub Alam-Sileesia vojevoodkonna Cieszkówi ja Miliczi maakonnas.
Nimetus |
PL-1992. aasta koordinaatide süsteem |
|
X |
Y |
|
Lelików |
413 340,09 |
387 890,42 |
414 099,85 |
390 405,72 |
|
412 230,65 |
391 534,72 |
|
411 773,93 |
390 022,65 |
|
411 841,09 |
388 795,82 |
Taotlused peavad hõlmama eespool nimetatud piirkonda.
Kontsessioonitaotlused peavad keskkonnaministeeriumi keskasutusse saabuma hiljemalt teate Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval algava 91-päevase ajavahemiku viimasel päeval kell 12 Kesk-Euroopa aja järgi.
Taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:
a) |
tööde läbiviimiseks kavandatud tehnoloogia (40 %); |
b) |
pakkuja tehniline ja finantssuutlikkus (50 %); |
c) |
tasu, mida on kavas kaevandusõiguste eest maksta (10 %). |
Kaevandusõiguse saamise miinimumtasu Lelikówi piirkonnas on:
1) |
maagaasivarude geoloogiline luure:
|
2) |
maagaasivarude geoloogiline uurimine:
|
3) |
maagaasivarude geoloogiline luure ja uurimine:
|
Taotluste hindamine lõpetatakse hiljemalt kuus kuud pärast pakkumiste esitamise tähtaega. Taotlejaid teavitatakse käesoleva pakkumismenetluse tulemustest kirjalikult.
Taotlused tuleb esitada poola keeles.
Litsentse väljastav asutus (võttes arvesse asjaomaste asutuste arvamust) annab kontsessiooni maagaasivarude geoloogiliseks luureks või uurimiseks hindamismenetluse võitjale ning sõlmib kõnealuse pakkujaga lepingu kaevandusõiguste kohta.
Selleks et tegeleda süsivesinike varude geoloogilise luure ja uurimisega Poola territooriumil, peavad asjaomasel ettevõtjal olema nii kaevandusõigused kui ka kontsessioon.
Taotlused tuleb saata järgmisel aadressil:
Ministerstwo Środowiska (keskkonnaministeerium) |
Departament Geologii i Koncesji Geologicznych (geoloogia ja geoloogia-alaste kontsessioonide osakond) |
ul. Wawelska 52/54 |
00-922 Warszawa |
POLSKA/POLAND |
Teavet võib saada:
— |
keskkonnaministeeriumi veebisaidilt: www.mos.gov.pl |
— |
|
11.10.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 340/14 |
Komisjoni teadaanne vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 16 lõikele 4
Avaliku teenindamise kohustused regulaarlennuliinidel
(EMPs kohaldatav tekst)
(2017/C 340/06)
Liikmesriik |
Hispaania |
||||||||||
Lennuliin |
Gran Canaria – Tenerife Sur Gran Canaria – El Hierro Tenerife Norte – La Gomera Gran Canaria – La Gomera |
||||||||||
Avaliku teenindamise kohustuse alla kuuluva lennuliini ühenduse lennuettevõtjatele taasavamise kuupäev |
1. august 2018 |
||||||||||
Aadress, millelt on võimalik saada avaliku teenindamise kohustuste teksti ning mis tahes muud teavet või dokumente |
|
Alates 1. augustist 2018 võib lennuliine, mille suhtes kohaldatakse avaliku teenindamise kohustust, teenindada uute tingimuste alusel vabas konkurentsis. Kui ükski lennuettevõtja ei esita lennuteenuste programmi vastavalt kehtestatud avaliku teenindamise kohustusele, antakse juurdepääs vaid ühele lennuettevõtjale avaliku pakkumismenetluse alusel kooskõlas määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikli 16 lõikega 9.
11.10.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 340/15 |
Komisjoni teadaanne vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 16 lõikele 4
Avaliku teenindamise kohustused regulaarlennuliinidel
(EMPs kohaldatav tekst)
(2017/C 340/07)
Liikmesriik |
Hispaania |
||||||||||
Lennuliin |
Almeria–Sevilla |
||||||||||
Avaliku teenindamise kohustuse alla kuuluva lennuliini ühenduse lennuettevõtjatele taasavamise kuupäev |
1. august 2018 |
||||||||||
Aadress, millelt on võimalik saada avaliku teenindamise kohustuste teksti ning mis tahes muud teavet või dokumente |
|
Alates 1. augustist 2018 võib lennuliini, mille suhtes kohaldatakse avaliku teenindamise kohustust, teenindada uute tingimuste alusel vabas konkurentsis. Kui ükski lennuettevõtja ei esita lennuteenuste programmi vastavalt kehtestatud avaliku teenindamise kohustusele, antakse juurdepääs vaid ühele lennuettevõtjale avaliku pakkumismenetluse alusel kooskõlas määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikli 16 lõikega 9.
V Teated
KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
Euroopa Komisjon
11.10.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 340/16 |
Eelteatis koondumise kohta
(juhtum M.8627 – GETEC/Briva/JV)
Võimalik lihtsustatud korras menetlemine
(EMPs kohaldatav tekst)
(2017/C 340/08)
1. |
3. oktoobril 2017 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta. Teatis puudutab järgmisi ettevõtjaid:
Ettevõtjad GETEC ja Briva omandavad ühisettevõtja („JV“) üle ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b ja artikli 3 lõike 4 tähenduses. Koondumine toimub ühisettevõtjana käsitatava uue ettevõtja aktsiate või osade ostu ning valitsemislepingu sõlmimise teel või mõnel muul viisil. |
2. |
Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist: — GETEC: energialepingutega seotud teenuste osutamine Saksamaal, — Briva: elamu-, kaubandus- ja tööstuskinnisvaraobjektide projektide arendamine, ehitamine, müük või rentimine peamiselt strateegilistele investoritele Saksamaal ja Madalmaades. Ühisettevõtja hakkab tegutsema energiatoomise ja -jaotussüssteemide kontseptsiooni, väljatöötamise, käitamise ja hoolduse valdkonnas; tarbijate isiklike vajaduste järgi kohandatud hoonete jaoks hakkab ta osutama energialepingutega seotud teenuseid, mis on hõlmavad energiatõhususe suurendamise meetmeid ja uute ärimudelite väljatöötamist. |
3. |
Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Tuleb märkida, et käesoleva juhtumi puhul võib olla võimalik kasutada korda, mis on esitatud komisjoni teatises lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2). |
4. |
Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta. Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkuste juures tuleks alati kasutada järgmist viidet: M.8627 – GETEC/Briva/JV Märkusi võib saata komisjonile elektronposti, faksi või postiga. Kontaktandmed:
|
(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).
(2) ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.