2.10.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 330/1

Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas

(2017/C 330/01)

Viimane väljaanne

Eelmised väljaanded

Käesolevad tekstid on kättesaadavad

EUR-Lex’is järgmisel aadressil: http://eur-lex.europa.eu

2.10.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 330/2

Ccc Event Management GmbH 15. mail 2017 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 14. märtsi 2017. aasta otsuse peale kohtuasjas T-889/16: Ccc Event Management GmbH versus Euroopa Liidu Kohus

(Kohtuasi C-261/17 P)

(2017/C 330/02)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Ccc Event Management GmbH (esindaja: advokaat A. Schuster)

Teine menetlusosaline: Euroopa Liidu Kohus

Euroopa Liidu Kohus (kümnes koda) jättis 13. juuli 2017. aasta määrusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja määras, et apellant kannab ise oma kulud.

2.10.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 330/2

Cryo-Save AG 31. mail 2017 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 23. märtsi 2017. aasta otsuse peale kohtuasjas T-239/15: Cryo-Save AG versus Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

(Kohtuasi C-327/17 P)

(2017/C 330/03)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Cryo-Save AG (esindaja: advokaat C. Onken)

Teised menetlusosalised: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO), MedSkin Solutions Dr. Suwelack AG

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul,

—	tühistada Üldkohtu 23. märtsi 2017. aasta otsus kohtuasjas T-239/15;

—	mõista kohtukulud välja esimese kohtuastme kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Apellant väidab apellatsioonkaebuse esimeses väites, et rikutud on nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (1) artikli 64 lõiget 1, komisjoni 13. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta, (2) eeskirja 50 koosmõjus määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 56 lõikega 2 ja määruse (EÜ) nr 2868/95 eeskirjadega 37 ja 39 ning määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 76 lõikega 1. Apellant väitel seisneb rikkumine selles, et Üldkohus tunnistas hageja, kes on käesolevas menetluses apellant, esitatud hagiavalduse esimese väite vastuvõetamatuks.

Hageja ja apellant vaidlustas hagiavalduse esimeses väites talle kuuluva ELi kaubamärgi tühistamistaotluse vastuvõetavuse. Selle põhjenduseks tõi ta eile, et nimetatud taotlus ei ole piisavalt põhjendatud, mis on vastuolus määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 56 lõikega 2 ja määruse (EÜ) nr 2868/95 eeskirja 37 punkti b alapunktiga iv.

Üldkohus otsustas, et hageja ja apellandi hagiavalduse esimene väide ei ole vastuvõetav, kuna hageja ja apellant ei esitanud apellatsioonikoja menetluses väidet vorminõuete rikkumise kohta, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 56 lõikes 2 koosmõjus määruse (EÜ) nr 2868/95 eeskirja 37 punkti b alapunktiga iv ja kaebuse kontrollimine oli piiratud tegeliku kasutamise hindamisega ning seetõttu ei olnud apellatsioonikoda kohustatud kontrollima tühistamistaotluse õiguspärasust. Üldkohtu arvates väljus hagiavalduse esimese väite kontrollimine faktilisest ja õigusliku raamistikust, mille kontrollimisega peab tegelema apellatsioonikoda.

Hageja ja apellant väidab selles osas, et tühistamistaotluse vastuvõetavus on asja sisulise lahendamise eeldus, mida kostja peab igas menetlusstaadiumis ameti enda algatusel kontrollima vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 76 lõike 2 esimesele lausele, määruse (EÜ) nr 2868/95 eeskirja 39 lõikele 1, eeskirja 40 lõike 1 teisele lausele ja määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 64 lõikele 1 ning määruse (EÜ) nr 2868/95 eeskirja 50 lõikele 1. Seejuures ei ole oluline kas hageja ja apellant on apellatsioonikojas konkreetselt esile tõstnud tühistamistaotluse vastuvõetavuse küsimuse.

Lisaks väidab ta, et kostja tühistamisosakond hindas tühistamistaotluse vastuvõetavust omal algatusel ja luges selgesõnaliselt määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 56 lõike 2 ja määruse (EÜ) nr 2868/95 eeskirja 37 nõuded täitetuks. Euroopa Kohtu praktikas tunnustatud funktsionaalse järjepidevuse põhimõte võimaldab tühistamisosakonna otsuste kontrollimist tervikuna, sh apellatsioonikoja poolt tühistamistaotluse vastuvõetavuse kohta tehtud otsuse kontrolli. Oma seisukohta põhjendab hageja Euroopa Kohtu praktikaga 23. septembri 2003. aasta kohtuotsuse KLEENCARE, T-308/01, punktides 24-26, 28, 29 ja 32 (3), ja 1. veebruari 2005. aasta kohtuotsuse HOOLIGAN, T-57/03, punktides 22 ja 25 (4).

Lõpuks väidab hageja ja apellant, et ta vaidlustas tühistamistaotluse vastuvõetavuse, olgugi, et teises sõnastuses, juba nii tühistamisosakonnas kui ka apellatsioonikojas toimunud menetluses.

Nimetatud kolmel põhjusel kuulus tühistamistaotluse vastuvõetavuse küsimus apellatsioonikoja menetluse faktilisse ja õiguslikku raamistikku. Tühistamistaotluse vastuvõetavuse kontrollimine Üldkohtu poolt seda ei ületa. Selles osas erineb tühistamistaotluse vastuvõetamatuse vastuväide uue tühistamis- või kehtetuse väite esitamisest näiteks varasema kaubamärgi tegeliku kasutamise tõendamise nõude hilinenult esitamise puhul.

(1) ELT L 78, lk 1.

(2) ELT L 303, lk 1.

(3) ECLI:EU:T:2003:241.

(4) ECLI:EU:T:2005:29.

2.10.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 330/3

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale di Torino (Itaalia) 9. juunil 2017 – IJDF Italy Srl versus Violeta Fernando Dionisio, Alex Del Rosario Fernando

(Kohtuasi C-344/17)

(2017/C 330/04)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunale di Torino

Põhikohtuasja pooled

Avaldaja: IJDF Italy Srl

Võlgnikud: Violeta Fernando Dionisio, Alex Del Rosario Fernando

Eelotsuse küsimus

Kas direktiivi 93/13/EMÜ (1), Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõike 1 teist taanet ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 47 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus niisugused siseriiklikud õigusnormid, mis näevad seotud kohtuasjade puhul – eelkõige põhikohtuasjaga seotud käendusnõude puhul – ette nende kohtuasjade arutamise koos samas kohtus, kuigi selle tulemusena allub käendusnõue muule kohtule kui selle paiga kohus, kus on tarbija alaline elukoht või dokumentide kättetoimetamise koht?

(1) Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ, ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT L 95, lk 29, ELT eriväljaanne 15/02, lk 288).

2.10.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 330/4

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di Stato (Itaalia) 12. juunil 2017 – Mobit Soc.cons.arl versus Regione Toscana

(Kohtuasi C-350/17)

(2017/C 330/05)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Consiglio di Stato

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Mobit Soc.cons.arl

Vastustaja: Regione Toscana

Eelotsuse küsimused

1.	Kas määruse (EÜ) nr 1370/2007 (1) artikli 5 lõiget 2 (eelkõige mis puudutab selle punktides b ja d sõltuvale teenusepakkujale sätestatud keeldu osaleda hangetes extra moenia) tuleb kohaldada ka otselepingutele, mis on sõlmitud enne selle määruse jõustumist?

Kas teoreetiliselt on võimalik kvalifitseerida „sõltuvaks teenusepakkujaks“ selle määruse tähenduses ja võimaliku eesmärgi analoogia alusel kohtupraktikaga, mis käsitleb in house providing’i instituuti, avalik-õiguslik juriidiline isik, kellega riigiasutus on sõlminud otselepingu kohaliku transporditeenuse osutamiseks, kui esimene on teisega organisatoorsest ja kontrolli seisukohast otseselt seotud ning tema kapitali esindab (täielikult või osaliselt, viimasel juhul koos teiste riigiasutustega) riik ise?

Kas määruse (EÜ) nr 1370/2007 kohaldamisalasse kuuluvate teenuste kohta otselepingu sõlmimise korral kujutab asjaolu, et pärast seda asutab see riigiasutus avalik-õigusliku haldusasutuse, kellel on asjaomaste teenuste korraldamise volitused (kusjuures kontsessiooni andmise volitused jäävad ikka ainult riigile), asutuse, kes ei teosta mingit „sarnast kontrolli“ isiku üle, kellele on teenuste osutamine otse usaldatud, endast asjaolu, mille tõttu jääb kõnesolev teenuste osutamise teatavale isikule usaldamine väljapoole määruse artikli 5 lõike 2 kohaldamisala?

Kas asjaolu, et sõlmitud otselepingu esialgne lõpp ületab 30-aastase tähtaja lõpu, mis saabub 3. detsembril 2039 (tähtpäev, mis tuleneb määruse (EÜ) nr 1370/2007 jõustumise kuupäevast), kujutab endast siiski asjaolu, mille tõttu on see otselepingu sõlmimine vastuolus põhimõtetega, mis on sätestatud selle määruse artiklis 5 koostoimes selle artikli 8 lõikega 3, või tuleb asuda seisukohale, et selle mittevastavuse parandab automaatselt kõikidel õiguslikel eesmärkidel vähendamine „ex lege“ (artikli 8 lõike 3 teine lõik) selle 30-aastase tähtajani?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315, lk 1).

2.10.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 330/5

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di Stato (Itaalia) 12. juunil 2017 – Autolinee Toscane SpA versus Mobit Soc.cons.arl

(Kohtuasi C-351/17)

(2017/C 330/06)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Consiglio di Stato

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Autolinee Toscane SpA

Vastustaja: Mobit Soc.cons.arl

Eelotsuse küsimused

1.	Kas määruse (EÜ) nr 1370/2007 (1) artikli 5 lõiget 2 (eelkõige mis puudutab selle punktides b ja d sõltuvale teenusepakkujale sätestatud keeldu osaleda hangetes extra moenia) tuleb kohaldada ka otselepingutele, mis on sõlmitud enne selle määruse jõustumist?

2.10.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 330/5

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di Stato (Itaalia) 21. juunil 2017 – Stanley International Betting Ltd, Stanleybet Malta Ltd versus Ministero dell’Economia e delle Finanze, Agenzia delle Dogane e dei Monopoli

(Kohtuasi C-375/17)

(2017/C 330/07)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Consiglio di Stato

Põhikohtuasja pooled

Apellandid: Stanley International Betting Ltd, Stanleybet Malta Ltd

Vastustajad: Ministero dell’Economia e delle Finanze, Agenzia delle Dogane e dei Monopoli

Eelotsuse küsimused

Kas liidu õigust – ja eelkõige asutamisõigust, teenuste osutamise vabadust ning diskrimineerimiskeeldu, läbipaistvuse, konkurentsi, proportsionaalsuse ja kooskõla põhimõtteid – tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus 2015. aasta stabiilsusseaduse artikli 1 lõigu 653 säte ja sellega seotud rakendusaktid, millega nähakse ette eksklusiivne monoproviding-kontsessioonimudel seoses lotoga, mitte muude mängude, ennustusvõistluste ega kihlveoteenusega?

Kas liidu õigust – ja eelkõige asutamisõigust ja teenuste osutamise vabadust ning direktiivi 2014/23/EL (1), nagu ka diskrimineerimiskeelu, läbipaistvuse, konkurentsi, proportsionaalsuse ja kooskõla põhimõtteid – tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus hanketeade, milles ette nähtud hanke alghind ületab tunduvalt ja põhjendamatult majandus- ja finants- ning tehnilis-organisatsioonilist suutlikkust, mis on lotokontsessiooni andmiseks ette nähtud hanketingimuste punktides 5.3, 5.4, 11, 12.4 ja 15.3?

Kas liidu õigust – ja eelkõige asutamisõigust ja teenuste osutamise vabadust ning direktiivi 2014/23/EL, nagu ka diskrimineerimiskeelu, läbipaistvuse, konkurentsi, proportsionaalsuse ja kooskõla põhimõtteid – tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus säte, millega kohaldatakse tegelikult alternatiivi kontsessionääriks saamise ja erinevate piiriüleste kihlveoteenuste osutamise vabaduse kasutamise vahel, lepinguprojekti artiklist 30 tulenevat alternatiivi, et otsus osaleda uue kontsessiooni hankemenetluses tähendaks piiriülesest tegevusest loobumist, kuigi Euroopa Kohus on viimase seaduslikkust korduvalt tunnistanud?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, lk 1).

2.10.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 330/6

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesverwaltungsgericht (Saksamaa) 10. juulil 2017 – Saksamaa Liitvabariik versus Touring Tours und Travel GmbH

(Kohtuasi C-412/17)

(2017/C 330/08)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesverwaltungsgericht

Põhikohtuasja pooled

Vastustaja ja kassatsioonkaebuse esitaja: Saksamaa Liitvabariik

Kaebaja ja vastustaja kassatsioonimenetluses: Touring Tours und Travel GmbH

Eelotsuse küsimused

Kas ELTL artikli 67 lõikega 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määruse (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (1), artiklitega 22 ja 23 on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis lõppkokkuvõttes kohustavad bussiettevõtjaid liiniveol üle Schengeni ala sisepiiri kontrollima reisijate piiriületusdokumente enne sisepiiri ületamist, et takistada ilma passi ja elamisloata välismaalaste vedu Saksamaa Liitvabariigi territooriumile?

Eelkõige:

Kas üldine seadusest tulenev kohustus või konkreetsetele veoettevõtjatele asjaomase asutuse kehtestatud kohustus ilma nõutava passi ja elamisloata välismaalasi mitte vedada maateed pidi liitvabariigi territooriumile, mida saab täita ainult nii, et veoettevõtja kontrollib kõigi reisijate piiriületusdokumente enne sisepiiri ületamist, kujutab endast isikukontrolli sisepiiridel Schengeni piirieeskirjade artikli 22 tähenduses või on sellega samaväärne?

Kas punktis 1 nimetatud kohustuste kehtestamise üle tuleb otsustada Schengeni piirieeskirjade artikli 23 punkti a alusel, olgugi et vedajad ei täida „politseikohustusi“ selle sätte tähenduses ja hoolimata sellest, et riik paneb neile kontrollide teostamise kohustuse, ei ole nad ka vormiliselt pädevad teostama avalikku võimu?

c)	Juhul kui vastus esimese küsimuse punktile b on jaatav: Kas kontrollide teostamine, mida veoettevõtjatelt nõutakse, kujutab endast Schengeni piirieeskirjade artikli 23 punkti a teist lauset arvestades lubamatut meedet, mis omab samaväärset toimet kontrollidega piiril?

Kas punktis 1 nimetatud kohustuste kehtestamise üle tuleb osas, milles need puudutavad liinivedu korraldavaid bussiettevõtjaid, otsustada Schengeni piirieeskirjade artikli 23 punkti b alusel, mille kohaselt ei mõjuta piirikontrolli puudumine sisepiiridel julgeolekukontrollide teostamist vedajate poolt sadamates ja lennujaamades? Kas sellest järeldub, et kontrollid esimese küsimuse tähenduses on lubamatud ka väljaspool sadamaid ja lennujaamu, kui need ei kujuta endast julgeolekukontrolle ja neid ei teostata ka isikute suhtes, kes reisivad liikmesriigi piires?

Kas Schengeni piirieeskirjade artiklitega 22 ja 23 on kooskõlas liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt võib kohustuse täitmise tagamiseks teha bussiettevõtjale ettekirjutuse, millega tal sunniraha hoiatusel keelatakse asjaomane tegevus, kui ärajäetud kontrollide tõttu on toimunud ka ilma passi ja elamisloata välismaalaste vedu Saksamaa Liitvabariigi territooriumile?

(1) ELT L 77, lk 1.

2.10.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 330/7

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour de cassation (Prantsusmaa) 21. juulil 2017 – Préfet des Pyrénées-Orientales (Ida-Püreneede departemangu prefekt) versus Abdelaziz Arib, Procureur de la République près le tribunal de grande instance de Montpellier (Montpellier’ esimese astme kohtu Vabariigi prokurör), Procureur général près la cour d’appel de Montpellier (Montpellier’ apellatsioonikohtu peaprokurör)

(Kohtuasi C-444/17)

(2017/C 330/09)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour de cassation

Põhikohtuasja pooled

Kassaator: Préfet des Pyrénées-Orientales (Ida-Püreneede departemangu prefekt)

Vastustajad kassatsioonimenetluses: Abdelaziz Arib, Procureur de la République près le tribunal de grande instance de Montpellier (Montpellier’ esimese astme kohtu Vabariigi prokurör), Procureur général près la cour d’appel de Montpellier (Montpellier’ apellatsioonikohtu peaprokurör)

Eelotsuse küsimused

Kas 9. märtsi 2016. aasta määruse (EL) 2016/399 (1) artiklit 32, mis näeb ette, et sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamisel kohaldatakse II jaotise (välispiiride kohta) asjakohaseid sätteid mutatis mutandis, tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi sisepiiril taaskehtestatud kontroll on piiriületamise korral kolmanda riigi kodaniku poolt, kelle ei ole riiki sisenemise õigust, samastatav kontrolliga, mida tehakse välispiiril?

Kas samadel sisepiiril kontrolli taaskehtestamise asjaoludel on selle määruse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiviga nr 2008/115/EÜ (2) ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel lubatud kasutada juhul, kui kolmanda riigi kodanik ületab piiri, kus on piirikontroll taaskehtestatud, direktiivi artikli 2 lõike 2 punktis a ette nähtud õigust, mis annab liikmesriikidele võimaluse kohaldada oma välispiiridel jätkuvalt riigisiseseid lihtsustatud tagasisaatmismenetlusi?

Kui vastus sellele viimasele küsimusele on jaatav, siis kas direktiivi artikli 2 lõike 2 punktiga a ja artikli 4 lõikega 4 on vastuolus niisugune riigi õigusnorm nagu välismaalaste riiki sisenemise ja riigis viibimise ning varjupaigaõiguse seadustiku artikkel L. 621-2, mis karistab ebaseaduslikult riiki sisenenud kolmanda riigi kodanikke, kelle suhtes ei ole selles direktiivis sätestatud tagasisaatmismenetlus veel lõpule viidud, vangistusega?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 77, 23.3.2016, lk 1).

(2) ELT L 348, lk 98.

2.10.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 330/8

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesfinanzhof (Saksamaa) 26. juulil 2017 – A & G Fahrschul-Akademie GmbH versus Finanzamt Wolfenbüttel

(Kohtuasi C-449/17)

(2017/C 330/10)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesfinanzhof

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja ja kassatsioonkaebuse esitaja: A & G Fahrschul-Akademie GmbH

Vastustaja ja vastustaja kassatsioonimenetluses: Finanzamt Wolfenbüttel

Eelotsuse küsimused

1.	Kas kooli- või ülikoolihariduse mõiste nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (1), mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 132 lõike 1 punktides i ja j hõlmab mootorsõidukijuhi koolitust B ja C1 kategooria juhilubade saamiseks?

Kui esimesele küsimusele tuleb vastata jaatavalt, siis

kas kaebaja tunnustamine nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 132 lõike 1 punkti i tähenduses sarnastel eesmärkidel tegutseva organisatsioonina võib tuleneda 25. augusti 1969. aasta mootorsõidukijuhi koolituse seaduse (Gesetz über das Fahrlehrerwesen, Bundesgesetzblatt I 1969, lk 1336, viimati muudetud 28. novembri 2016. aasta seadusega, Bundesgesetzblatt I 2016, lk 2722, Fahrlehrergesetz) sätetest, mis reguleerivad mootorsõidukijuhi õpetaja eksami sooritamist ning mootorsõidukijuhi õpetaja õiguse ja mootorsõidukijuhi koolituse läbiviimise õiguse andmist, samuti üldisest huvist koolitada mootorsõidukijuhte ohututeks, vastutustundlikeks ja keskkonnateadlikeks liiklejateks?

3.	Kui teisele küsimusele tuleb vastata eitavalt, siis kas õpetajate antava eraõppe mõiste nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 132 lõike 1 punktis j eeldab, et maksukohustuslase puhul on tegemist üksikettevõtjaga?

Kui teisele ja kolmandale küsimusele tuleb vastata eitavalt, siis

kas koolitaja on „eraõpet andev õpetaja“ nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 132 lõike 1 punkti j tähenduses alati juhul, kui ta tegutseb enda nimel ja omal vastutusel, või peab „eraõpet andev õpetaja“ vastama täiendavatele tingimustele?

(1) ELT L 347, lk 1.

2.10.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 330/9

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Administrativen sad Veliko Tarnovo (Bulgaaria) 27. juulil 2017 – Walltopia AD versus Direktor na Teritorialna direktsia na Natsionalnata agentsia za prihodite – Veliko Tarnovo

(Kohtuasi C-451/17)

(2017/C 330/11)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Administrativen sad Veliko Tarnovo

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Walltopia AD

Vastustaja: Direktor na Teritorialna direktsia na Natsionalnata agentsia za prihodite – Veliko Tarnovo

Eelotsuse küsimused

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord, (1) artikli 14 lõiget 1 koosmõjus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta artikli 12 lõikega 1 tuleb tõlgendada nii, et nimetatud sätetes viidatud isiku suhtes, kes liikmesriigis töötab, ei kohaldata selle liikmesriigi õigusakte, kus asub teda tööle võtnud ettevõtja, kui nimetatud isik ei olnud põhimääruse artikli 1 punktis 1 nimetatud liikmesriigi õigusaktide kohaselt vahetult enne tööleasumist selles liikmesriigis sotsiaalkindlustusega kaetud?

Kas juhul, kui esimesele eelotsuse küsimusele vastatakse eitavalt, on lubatav, et liikmesriigi kohus võtab määruse nr 987/2009 artikli 14 lõikes 1 ja määruse nr 883/2004 artikli 12 lõikes 1 sisalduva mõiste „kohaldatakse“ sisu ja mõtte tõlgendamisel arvesse isiku staatust liikmesriigi kodanikuna, kui isiku suhtes, kes liikmesriigis töötab, kohaldati selle liikmesriigi õigusnorme nagunii üksnes tema kodakondsusest tulenevalt?

3.	Kas juhul, kui ka teisele eelotsuse küsimusele vastatakse eitavalt, võib liikmesriigi kohus teises eelotsuse küsimuses nimetatud mõiste kohaldamisel arvesse võtta liikmesriigis töötava isiku harilikku ja alalist elukohta määruse nr 883/2004 artikli 1 punkti j tähenduses?

Juhul kui ka kolmandale eelotsuse küsimusele vastatakse eitavalt, siis milliseid tõlgenduslikke aspekte peab liikmesriigi kohus põhimääruse artikli 12 lõikes 1 ja määruse nr 987/2009 artikli 14 lõikes 1 sisalduva mõiste „kohaldatakse […] õigusakte“ sisu kindlakstegemisel arvesse võtma, et kohaldada viidatud sätteid kooskõlas nende täpse mõttega?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta rakendamise kord) (EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst) (ELT 2009, L 284, lk 1).

2.10.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 330/9

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberlandesgericht Düsseldorf (Saksamaa) 2. augustil 2017 – Falck Rettungsdienste GmbH, Falck A/S versus Sadt Solingen

(Kohtuasi C-465/17)

(2017/C 330/12)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Oberlandesgericht Düsseldorf

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitajad: Falck Rettungsdienste GmbH, Falck A/S

Vastustaja: Sadt Solingen

Menetluses osalesid: Arbeiter-Samariter-Bund Regionalverband Bergisch Land e.V., Malteser Hilfsdienst e.V., Deutsches Rotes Kreuz, Kreisverband Solingen e.V.

Eelotsuse küsimused

Kas päästeautos (Rettungswagen) […] transporditavatele abivajajatele abi andmine parameedik-assistendi/parameedik-sanitari (Rettungsassistent/Rettungssanitäter) poolt ning kiirabiautos (Krankentransportwagen) […] transporditavatele abivajajatele abi andmine parameedik-sanitari/abiparameediku (Rettungssanitäter/Rettungshelfer) poolt on „tsiviilkaitse, kodanikukaitse ja ohu ärahoidmisega seotud teenus[ed]“ direktiivi 2014/24/EL (1) artikli 10 punkti h tähenduses, mis on kaetud CPV koodidega 7525000-7 (päästeteenused) ja 85143000-3 (kiirabiteenused)?

2.	Kas direktiivi 2014/24/EL artikli 10 punkti h saab mõista nii, et „mittetulunduslikud organisatsioonid ja ühendused“ on eelkõige sellised abiorganisatsioonid, mida on liikmesriigi õiguse alusel tunnustatud tsiviil- ja kodanikukaitseorganisatsioonidena?

Kas „mittetulunduslikud organisatsioonid ja ühendused“ direktiivi 2014/24/EL artikli 10 punkti h tähenduses on sellised organisatsioonid ja ühendused, kelle eesmärk on osutada avalikke teenuseid, kes ei tegutse tulu saamise eesmärgil ja kes reinvesteerivad võimaliku kasumi organisatsiooni eesmärgi saavutamiseks?

Kas abivajaja vedu kiirabiautos, millega kaasneb abi osutamine parameedik-sanitari/abiparameediku (Rettungssanitäter/Rettungshelfer) poolt (nn kvalifitseeritud kiirabivedu), on „patsiendi veo kiirabiteenus[ed]“ direktiivi 2014/24/EL artikli 10 punkti h tähenduses, millele ei laiene valdkondlik erand ja mis kuulub direktiivi 2014/24/EL kohaldamisalasse?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT 2014, L 94, lk 65).

2.10.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 330/11

14. juulil 2017 esitatud hagi – „Pro NGO!“versus komisjon

(Kohtuasi T-454/17)

(2017/C 330/13)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja:„Pro NGO!“ (Non-Governmental-Organisations/Nicht-Regierungs-Organisationen) e.V. (Köln, Saksamaa) (esindaja: advokaat M. Scheid)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada komisjoni 16. mai 2017. aasta otsus ARES (2017) 2484833; ja

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

Esimene väide: komisjoni otsuse jaoks oluliste asjaolude mittetäielik tuvastamine

—	Hageja leiab, et kostja ei võtnud arvesse ei seda, et asutuseväline audiitorühing Ernst & Young muutis tagantjärele oma esialgset järeldust, ega seda, et projekti koordinaator kinnitas, et ta ise esitas dokumendid.

Teine väide: asjaolude hindamine vastuolus teiste aruannetega

—	Lisaks kinnitab hageja, et kostja tegi hindamisvea, kui ta leidis, et hageja tegevus ei olnud lepinguga kooskõlas, sest see hinnang on vastuolus Final Audit Report’i järelduste ning OLAF-i aruandega.

Kolmas väide: rikutud on õigust olla ära kuulatud

—	Lõpuks leiab hageja, et alles pärast paljusid aastaid peale menetluse algatamist on antud talle võimalus tutvuda otsustavate dokumentidega, kusjuures dokumentides kajastatud andmed olid osaliselt varjatud.

—	Hageja kinnitusel puudub tal õiguslik kohustus korraldada riigihankeid või projekti raames konkreetselt järgida riigihankemenetluse eeskirju.

—	Hageja on seisukohal, et ta ei vastuta ka Euroopa Liidu partneri tegevuse eest projekti raames.

2.10.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 330/11

25. juulil 2017 esitatud hagi – Raise Conseil versus EUIPO – Raizers (RAISE)

(Kohtuasi T-463/17)

(2017/C 330/14)

Hagiavalduse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Raise Conseil (Pariis, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat F. Fajgenbaum)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Raizers (Pariis)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Taotleja: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärk „RAISE“ – ELi kaubamärk nr 11 508 967

Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 24. mai 2017. aasta otsus asjas R 1606/2016-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada vaidlustatud otsus niivõrd, kuivõrd sellega tunnistati ELi kaubamärk RAISE nr 11 508 967 kehtetuks eristusvõime puudumise tõttu määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses seoses järgmiste teenustega, mis kuuluvad klassi 36: „finantstoimingud; finantsteave; finantsjuhtimine; finantsteenused; finantsanalüüs; kapitali moodustamne ja investeerimine; finantskonsultatsioon; finantssponsorlus; laen (finantseerimine); finantskalkulatsioon (kindlustus, pangad, kinnisvara); fondide moodustamine ja paigutamine; faktooring; väärtpaberiemissioon; noteering; börsivahendus; rahatehingud; vahetusteenused; maksuhinnangud ja -ekspertiisid; tagatiskassa teenused; otsepangandus; tšekkide või krediitkaartide väljastamine; kinnisvara; kinnisvarahinnangud“;

—	mõista äriühingu Raise Conseil kohtukulud välja äriühingult Raizers, kes on kehtetuks tunnistamise taotleja, ning jätta viimase kohtukulud (mis hõlmab esinduskulusid) tema enda kanda.

Väide

—	Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine.

2.10.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 330/12

31. juulil 2017 esitatud hagi – Wilhelm Sihn jr. versus EUIPO – in edit (Camele’on)

(Kohtuasi T-472/17)

(2017/C 330/15)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Wilhelm Sihn jr. GmbH & Co. KG (Niefern-Öschelbronn, Saksamaa) (esindaja: advokaat H. Twelmeier)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: in-edit Sàrl (Mondorf-les-Bains, Luksemburg)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Taotleja: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune kaubamärk: sõnalisi osi „Camele’on“ sisaldav ELi kujutismärk – registreerimistaotlus nr 13 317 714

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 25. mai 2017. aasta otsus asjas R 570/2016-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	jätta EUIPO kanda tema enda kulud ja mõista temalt välja Wilhelm Sihn jr. GmbH & Co. KG kohtukulud.

—	jätta in-edit S.à.r.l. kohtukulud tema enda kanda juhul, kui ta astub menetlusse.

Väide

—	Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

2.10.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 330/13

28. juulil 2017 esitatud hagi – Comercial Vascongada Recalde versus komisjon ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu

(Kohtuasi T-482/17)

(2017/C 330/16)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Comercial Vascongada Recalde, SA (Madrid, Hispaania) (esindaja: advokaat A. Rivas Rodríguez)

Kostjad: Euroopa Komisjon ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	Tühistada Ühtse Kriisilahendusnõukogu 7. juuni 2017. aasta otsus, millega kiidetakse heaks Banco Popular Españoli restruktureerimisplaan, ja komisjoni 7. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1246, millega kiidetakse heaks Banco Popular Españoli restruktureerimisplaan;

—	mõista kostjalt välja hüvitis kahju eest, mis tekkis nende Banco Popular Español, S.A. aktsiate väärtuse vähenemisest, mille omanik on Comercial Vascongada Recalde, SA., võttes kahju hüvitamise aluseks aktsiate väärtuse 6. juunil 2017, s.o 133 385,04 eurot koos vastavate intressidega.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

Esimene väide, et on rikutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuni 2014. aasta määruse (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010, (1) selles osas, milles Banco Popular ei olnud neis sätetes kirjeldatud „raskustes“.

2.	Teine väide, et on rikutud määruse nr 806/2014 artikli 10 lõikeid 10 ja 11 ja artikli 21 lõike 2 punkti b, kuna Banco Populari kriisilahendusmeetmetele oli olemas alternatiive.

(1) ELT 2014, L 225, lk 1.

2.10.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 330/13

28. juulil 2017 esitatud hagi – García Suárez jt versus komisjon ja SRB

(Kohtuasi T-483/17)

(2017/C 330/17)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hagejad: María de la Soledad García Suárez (Madrid, Hispaania), María del Carmen Chueca García (Madrid), Sol María Chueca García (Madrid), Alejandro María Chueca García (Madrid), José María Chueca García (Madrid) ja Ignacio María Chueca García (Madrid) (esindaja: advokaat A. Rivas Rodríguez)

Kostjad: Euroopa Komisjon ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—	tühistada Ühtse Kriisilahendusnõukogu 7. juuni 2017. aasta otsus nr SRB/EES/2017/08, millega kiidetakse heaks Banco Popular Españoli restruktureerimisplaan ja komisjoni 7. juuni 2017. aasta otsus (EL) 2017/1246 millega kiidetakse heaks Banco Popular Españoli restruktureerimisplaan;

—	mõista kostjalt välja hüvitis kahju eest, mis tekkis hageja omandis olevate Banco Popular Español, S.A. aktsiate väärtuse vähenemisest, võttes hüvitise aluseks aktsiate väärtuste vahe 6. juunil 2017. aastal, s.o 9 212,34 eurot koos võimalike intressidega.

Väited ja peamised argumendid

Väited ja peamised argumendid on samad, mis esitati kohtuasjas T-482/17, Comercial VascongadaRrecalde vs. Ühtne Kriisilahendusnõukogu.

2.10.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 330/14

3. augustil 2017 esitatud hagi – Fidesban jt versus SRB

(Kohtuasi T-484/17)

(2017/C 330/18)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hagejad: Fidesban, SA (Madrid, Hispaania) ja 69 hagejat (esindaja: advokaat R. Pelayo Jiménez)

Kostja: Ühtne Kriisilahendusnõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	Tühistada Ühtse Kriisilahendusnõukogu 7. juuni 2017. aasta otsus (SRB/EES/2017/08);

—	Mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Väited ja peamised argumendid on sarnased kohtuasjas T-478/17, Mutualidad General de la Abogacía jt vs. Ühtne Kriisilahendusnõukogu esitatutele.

2.10.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 330/14

1. augustil 2017 esitatud hagi – Opere Pie d’Onigo versus komisjon

(Kohtuasi T-491/17)

(2017/C 330/19)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Istituzione Pubblica di Assistenza e Beneficienza „Opere Pie d’Onigo“ (Pederobba, Itaalia) (esindaja: advokaat G. Maso)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada kas tervikuna või üksikute osade kaupa komisjoni 27. märtsi 2017. aasta otsus (SA.38825) Riigiabi – Itaalia, väidetav riigiabi sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid osutavatele eraettevõtjatele.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

Esimese väite kohaselt on rikutud ELTL artiklit 107 ja komisjon on rikkunud õigusnormi, kui ta leidis, et on põhjendatud sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid osutavate avalik-õiguslike isikute valikuline väljajätmine INPSi (Istituto nazionale di previdenza sociale, riigi sotsiaalkindlustusamet) rasedus- ja sünnituskindlustuse süsteemist ja nende kulude hüvitamise alt, mis on tingitud töötajate puudumisest raske puudega pereliikmete abistamise tõttu.

Teine väide puudutab abi andmist riigi vahenditest, kuna hageja sõnul need rahalised vahendid, mis on ette nähtud eraettevõtjatele rasedus- ja sünnituskindlustuse kulude ning nende kulude katteks, mis on tingitud töötajate puudumisest raske puudega pereliikmete abistamise tõttu, maksab välja INPS ja seega Itaalia riik riigi vahenditest.

Kolmas väide osutab asjaolule, et sellised meetmed hageja sõnul soodustavad eraettevõtjaid, andes neile eelise võrreldes samu teenuseid osutavate avalik-õiguslike isikutega, kes peavad aga kandma kõik kulud seoses töölt puudumisega rasedus- ja sünnituspuhkuse ning raske puudega pereliikmete abistamise ajavahemikel, mis avaldab olulist mõju nende finantsseisukorrale.

Neljas väide osutab asjaolule, et vaidlusalused meetmed hageja sõnul mõjutavad liikmesriikidevahelist kaubandust, kuna need soodustavad rahvusvahelisi kontserne ja väliskapitali osalusega Itaalia ettevõtjaid, kes investeerivad Itaaliasse tulunduslikel eesmärkidel, ning kahjustavad samas väikesi mittetulunduslikel eesmärkidel tegutsevaid avalik-õiguslikke isikuid, muutes nende tööjõukulude koosseisu.

2.10.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 330/15

4. augustil 2017 esitatud hagi – Sánchez del Valle ja Calatrava Real State 2015 versus komisjon ja SRB

(Kohtuasi T-497/17)

(2017/C 330/20)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hagejad: Manuel Alfonso Sánchez del Valle (Madrid, Hispaania) ja Calatrava Real State 2015, SL (Madrid) (esindajad: advokaadid B. Gutiérrez de la Roza Pérez, P. Rubio Escobar, R. Ruiz de la Torre Esporrín ja B. Fernández García)

Kostjad: Euroopa Komisjon ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—	tühistada Ühtse Kriisilahendusnõukogu 7. juuni 2017. aasta otsus nr SRB/EES/2017/08, mis on adresseeritud FROB-ile ja millega kiidetakse heaks Banco Popular Españoli kriisilahendusplaan;

—	tühistada Euroopa Komisjoni 7. juuni 2017. aasta otsus 2017/1246, millega toetatakse Banco Popular Españoli kriisilahendusplaani; ja

—	mõista kõik kohtukulud välja kostjalt ja menetlusse astujatelt, kes tema nõudeid tervikuna või osaliselt toetavad.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad üksteist väidet.

1.	Esimene väide, et vaidlustatud otsuse põhjendused puuduvad või need on ebapiisavad ja on rikutud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõiget 2 ja artiklit 47.

2.	Teine väide, et on rikutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määruse (EL) nr 806/2014 artikli 20 lõiget 1, kuna enne kriisilahendusotsuse vastuvõtmist ei ole sõltumatu isik läbi viinud Banco Populari aktiva või passiva mõistlikku, hoolikat ja tõepärast uuringut.

Kolmas väide, et on rikutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määruse (EL) nr 806/2014 artikli 18 lõike 1 punkti a koostoimes artikli 18 lõike 4 punktiga c, kuna vaidlustatud otsustega määratakse Banco Populari kriisilahendusplaan, samas kui sellel pangal ei olnud 6. juunil 2017 solventsusprobleeme ning tema likviidsusprobleemid olid ajutised.

4.	Neljas väide, et on rikutud määruse (EL) nr 806/2014 artikli 18 lõike 1 punkti b, kuna vaidlustatud otsustega määratakse Banco Populari kriisilahendusplaan, samas kui on olemas mõistlikud lahendused, et teised erasektori alternatiivsed meetmed võivad mõistliku aja jooksul tema pankroti ära hoida.

5.	Viies väide, et on rikutud määruse (EL) nr 806/2014 artikli 4 lõiget 2, kuna ei püütud minimeerida kriisilahenduse kulusid ja vältida sellist väärtuse vähendamist, mida kriisilahenduse eesmärkide saavutamiseks ei ole vaja.

6.	Kuues väide, et on rikutud määruse (EL) nr 806/2014 artiklit 22, kuna ei vaidlustatud otsuste vastuvõtmist ei olnud piisavalt kaalutud ega võetud vastu alternatiivseid kriisilahendusmeetmeid tegevuse lõpetamisele, mis on ette nähtud lõikes 2 vastavalt lõikele 3.

7.	Seitsmes väide, et on rikutud määruse (EL) nr 806/2014 artikli 15 lõike 1 punkti g selles osas, milles aktsionärid peaks saama rohkem kui nad saavad pankroti korral.

8.	Kaheksas väide, et on rikutud määruse (EL) 806/2014 artiklit 29.

9.	Üheksas väide, et on rikutud omandiõigust ja järelikult Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 17.

10.	Kümnes väide, et on rikutud õigust tõhusale kohtulikule kaitsele, arvestades aktsionäride võimaluse puudumist ennast kaitsta.

11.	Üheteistkümnes väide, et on rikutud aktsionäride ja teiste finantsvarade omanike õigusi, mis kuuluvad amortiseerimis- ja kriisilahendustehingute valdkonda, õigust olla ära kuulatud enne kui võetakse iseseisvad meetmed tema varade amortiseerimiseks, millel on tema jaoks .

2.10.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 330/16

4. augustil 2017 esitatud hagi – Álvarez de Linera Granda versus komisjon ja SRB

(Kohtuasi T-498/17)

(2017/C 330/21)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Pablo Álvarez de Linera Granda (Madrid, Hispaania) (esindajad: advokaadid E. Pastor Palomar, F. Arroyo Romero ja N. Subuh Falero)

Kostjad: Euroopa Komisjon ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada Ühtse Kriisilahendusnõukogu 7. juuni 2017. aasta otsus nr SRB/EES/2017/08, mis on adresseeritud FROB-ile ja millega kiidetakse heaks Banco Popular Españoli restruktureerimisplaan;

—	tühistada Euroopa Komisjoni 7. juuni 2017. aasta otsus 2017/1246, millega toetatakse Banco Popular Españoli restruktureerimisplaani; ja

—	tuvastada vastavalt ELTL artiklis 340 sätestatule Euroopa Komisjoni ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu lepinguväline vastutus ja mõista välja hageja kasuks kahjuhüvitis.

Väited ja peamised argumendid

Väited ja peamised argumendid on sarnased neile, mis esitati kohtuasjades T-478/17, Mutualidad de la Abogacía ja Hermandad Nacional de Arquitectos Superiores y Químicos vs. Junta Única de Resolución, ja T-481/17, Fundación Tatiana Pérez de Guzmán y Bueno ja SFL vs. Ühtne Kriisilahendusnõukogu, T-482/17, Comercial Vascongada Recalde vs. komisjon ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu, T-483/17, García Suárez jt vs. komisjon ja Junta Única de Resolución, T-484/17, Fidesban jt vs. Ühtne Kriisilahendusnõukogu, ja T-497/17, Sáchez del Valle y Calatrava Real State 2015 vs. komisjon ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu.

Hageja väidab eelkõige, et nende kohtuotsuste puhul tegemist võimu kuritarvitamisega.

2.10.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 330/17

4. augustil 2017 esitatud hagi – Esfera Capital Agencia de Valores versus komisjon ja SRB

(Kohtuasi T-499/17)

(2017/C 330/22)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Esfera Capital Agencia de Valores, SA (Madrid, Hispaania) (esindajad: advokaadid E. Pastor Palomar, F. Arroyo Romero ja N. Subuh Falero)

Kostjad: Euroopa Komisjon ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada Ühtse Kriisilahendusnõukogu 7. juuni 2017. aasta otsus nr SRB/EES/2017/08, mis on adresseeritud FROB-ile ja millega kiidetakse heaks Banco Popular Españoli restruktureerimisplaan;

—	tühistada Euroopa Komisjoni 7. juuni 2017. aasta otsus 2017/1246, millega toetatakse Banco Popular Españoli restruktureerimisplaani; ja

—	tuvastada vastavalt ELTL artiklis 340 sätestatule Euroopa Komisjoni ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu lepinguväline vastutus ja mõista välja hageja kasuks kahjuhüvitis.

Väited ja peamised argumendid

Hageja väidab eelkõige, et nende kohtuotsuste puhul tegemist võimu kuritarvitamisega.

2.10.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 330/18

11. augustil 2017 esitatud hagi – Next design+produktion versus EUIPO – Nanu-Nana Joachim Hoepp (nuuna)

(Kohtuasi T-533/17)

(2017/C 330/23)

Hagiavalduse keel: saksa

Pooled

Hageja: Next design+produktion GmbH (Frankfurt, Saksamaa) (esindaja: advokaat M. Hirsch)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Nanu-Nana Joachim Hoepp GmbH & Co. KG (Bremen, Saksamaa)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärk („nuuna“ kujutis) – registreerimistaotlus nr 10 772 606

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO esimese apellatsioonikoja 24. mai 2017. aasta otsus asjas R 1448/2016-1

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada EUIPO esimese apellatsioonikoja 24. mai 2017. aasta otsus;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väited

—	Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine;

—	Määruse nr 207/2009 artikli 1 lõike 1 ja sõltumatuse põhimõte rikkumine;

—	Õiguskindluse, seaduslikkuse ja hea halduse põhimõtte rikkumine.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 330

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	60. aastakäik 2. oktoober 2017

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Liidu Kohus
2017/C 330/01	Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas	1

	V Teated
	KOHTUMENETLUSED
	Euroopa Kohus
2017/C 330/02	Kohtuasi C-261/17 P: Ccc Event Management GmbH 15. mail 2017 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 14. märtsi 2017. aasta otsuse peale kohtuasjas T-889/16: Ccc Event Management GmbH versus Euroopa Liidu Kohus	2
2017/C 330/03	Kohtuasi C-327/17 P: Cryo-Save AG 31. mail 2017 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 23. märtsi 2017. aasta otsuse peale kohtuasjas T-239/15: Cryo-Save AG versus Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)	2
2017/C 330/04	Kohtuasi C-344/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale di Torino (Itaalia) 9. juunil 2017 – IJDF Italy Srl versus Violeta Fernando Dionisio, Alex Del Rosario Fernando	3
2017/C 330/05	Kohtuasi C-350/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di Stato (Itaalia) 12. juunil 2017 – Mobit Soc.cons.arl versus Regione Toscana	4
2017/C 330/06	Kohtuasi C-351/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di Stato (Itaalia) 12. juunil 2017 – Autolinee Toscane SpA versus Mobit Soc.cons.arl	5
2017/C 330/07	Kohtuasi C-375/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di Stato (Itaalia) 21. juunil 2017 – Stanley International Betting Ltd, Stanleybet Malta Ltd versus Ministero dell’Economia e delle Finanze, Agenzia delle Dogane e dei Monopoli	5
2017/C 330/08	Kohtuasi C-412/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesverwaltungsgericht (Saksamaa) 10. juulil 2017 – Saksamaa Liitvabariik versus Touring Tours und Travel GmbH	6
2017/C 330/09	Kohtuasi C-444/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour de cassation (Prantsusmaa) 21. juulil 2017 – Préfet des Pyrénées-Orientales (Ida-Püreneede departemangu prefekt) versus Abdelaziz Arib, Procureur de la République près le tribunal de grande instance de Montpellier (Montpellier’ esimese astme kohtu Vabariigi prokurör), Procureur général près la cour d’appel de Montpellier (Montpellier’ apellatsioonikohtu peaprokurör)	7
2017/C 330/10	Kohtuasi C-449/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesfinanzhof (Saksamaa) 26. juulil 2017 – A & G Fahrschul-Akademie GmbH versus Finanzamt Wolfenbüttel	8
2017/C 330/11	Kohtuasi C-451/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Administrativen sad Veliko Tarnovo (Bulgaaria) 27. juulil 2017 – Walltopia AD versus Direktor na Teritorialna direktsia na Natsionalnata agentsia za prihodite – Veliko Tarnovo	9
2017/C 330/12	Kohtuasi C-465/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberlandesgericht Düsseldorf (Saksamaa) 2. augustil 2017 – Falck Rettungsdienste GmbH, Falck A/S versus Sadt Solingen	9
	Üldkohus
2017/C 330/13	Kohtuasi T-454/17: 14. juulil 2017 esitatud hagi – Pro NGO!versus komisjon	11
2017/C 330/14	Kohtuasi T-463/17: 25. juulil 2017 esitatud hagi – Raise Conseil versus EUIPO – Raizers (RAISE)	11
2017/C 330/15	Kohtuasi T-472/17: 31. juulil 2017 esitatud hagi – Wilhelm Sihn jr. versus EUIPO – in edit (Camele’on)	12
2017/C 330/16	Kohtuasi T-482/17: 28. juulil 2017 esitatud hagi – Comercial Vascongada Recalde versus komisjon ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu	13
2017/C 330/17	Kohtuasi T-483/17: 28. juulil 2017 esitatud hagi – García Suárez jt versus komisjon ja SRB	13
2017/C 330/18	Kohtuasi T-484/17: 3. augustil 2017 esitatud hagi – Fidesban jt versus SRB	14
2017/C 330/19	Kohtuasi T-491/17: 1. augustil 2017 esitatud hagi – Opere Pie d’Onigo versus komisjon	14
2017/C 330/20	Kohtuasi T-497/17: 4. augustil 2017 esitatud hagi – Sánchez del Valle ja Calatrava Real State 2015 versus komisjon ja SRB	15
2017/C 330/21	Kohtuasi T-498/17: 4. augustil 2017 esitatud hagi – Álvarez de Linera Granda versus komisjon ja SRB	16
2017/C 330/22	Kohtuasi T-499/17: 4. augustil 2017 esitatud hagi – Esfera Capital Agencia de Valores versus komisjon ja SRB	17
2017/C 330/23	Kohtuasi T-533/17: 11. augustil 2017 esitatud hagi – Next design+produktion versus EUIPO – Nanu-Nana Joachim Hoepp (nuuna)	18