ISSN 1977-0898 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
C 322 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Teave ja teatised |
60. aastakäik |
Teatis nr |
Sisukord |
Lehekülg |
|
IV Teave |
|
|
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT |
|
|
Kontrollikoda |
|
2017/C 322/01 |
||
2017/C 322/02 |
©Euroopa Liit, 2017Euroopa Liidu autoriõiguste alla mittekuuluvate fotode või muu materjali kasutamiseks või reprodutseerimiseks tuleb taotleda luba otse autoriõiguste valdajalt.
ET |
|
IV Teave
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
Kontrollikoda
28.9.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 322/1 |
Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõigetega 1 ja 4, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, artikli 148 lõikega 1 ja artikli 162 lõikega 1, ning nõukogu 18. veebruari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 215/2008 (mis käsitleb 10. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust), mida muudeti määrusega (EL) nr 567/2014, artiklitega 43, 48 ja 60
võttis Euroopa Liidu Kontrollikoda oma 13. juuli 2017. aasta istungil vastu
AASTAARUANDED
eelarveaasta 2016 kohta
Aruanded koos institutsioonide vastustega kontrollikoja tähelepanekutele edastati eelarve täitmisele heakskiitu andvale institutsioonile ja teistele institutsioonidele.
Kontrollikoja liikmed on:
Klaus-Heiner LEHNE (president), Karel PINXTEN, Henri GRETHEN, Ladislav BALKO, Lazaros S. LAZAROU, Hans Gustaf WESSBERG, Pietro RUSSO, Ville ITÄLÄ, Kevin CARDIFF, Baudilio TOMÉ MUGURUZA, Iliana IVANOVA, George PUFAN, Neven MATES, Alex BRENNINKMEIJER, Danièle LAMARQUE, Nikolaos MILIONIS, Phil WYNN OWEN, Oskar HERICS, Bettina JAKOBSEN, Janusz WOJCIECHOWSKI, Samo JEREB, Jan GREGOR, Mihails KOZLOVS, Rimantas ŠADŽIUS, Leo BRINCAT, João FIGUEIREDO, Juhan PARTS, Ildikó GÁLL-PELCZ.
AASTAARUANNE EELARVE TÄITMISE KOHTA
(2017/C 322/01)
SISUKORD
Üldine sissejuhatus | 7 |
1. peatükk. |
Kinnitav avaldus ja selle aluseks olev teave | 9 |
2. peatükk. |
Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine | 39 |
3. peatükk. |
ELi eelarvest rahastatud tegevuste tulemuslikkus | 65 |
4. peatükk. |
Tulud | 133 |
5. peatükk. |
Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks | 149 |
6. peatükk. |
Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus | 165 |
7. peatükk. |
Loodusvarad | 205 |
8. rubriik. |
Julgeolek ja kodakondsus | 241 |
9. peatükk. |
Globaalne Euroopa | 251 |
10. peatükk. |
Haldus | 269 |
ÜLDINE SISSEJUHATUS
0.1. |
Euroopa Kontrollikoda on Euroopa Liidu toimimise lepingu (1) alusel loodud institutsioon, mille ülesanne on auditeerida Euroopa Liidu rahalisi vahendeid. ELi välisaudiitorina tegutseb kontrollikoda ELi kodanike finantshuvide sõltumatu kaitsjana, aidates eelkõige parandada ELi finantsjuhtimist. Lisateavet kontrollikoja töö kohta leiab kontrollikoja tegevusaruandest, eriaruannetest, ülevaatearuannetest ning arvamustest finantsjuhtimisalase mõjuga uute või ajakohastatud ELi õigusaktide ja muude otsuste kohta (2). |
0.2. |
Käesolev aruanne on kontrollikoja 40. aastaaruanne ELi eelarve täitmise kohta ja see hõlmab eelarveaastat 2016. Euroopa Arengufonde käsitletakse eraldi aastaaruandes. |
0.3. |
ELi üldeelarve võtavad igal aastal vastu nõukogu ja Euroopa Parlament. Kontrollikoja aastaaruanne ning eriaruanded on aluseks eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusele, mille käigus Euroopa Parlament otsustab nõukogu soovituse alusel, kas Euroopa Komisjon on tema vastutada oleva eelarve täitmisega rahuldavalt hakkama saanud. Kontrollikoja aastaaruanne saadetakse peale avaldamist nii liikmesriikide parlamentidele kui ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule. |
0.4. |
Aastaaruande keskseks osaks on kinnitav avaldus ELi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse (edaspidi „tehingute korrektsus“) kohta. Sellele avaldusele on lisatud konkreetne hinnang ELi iga suurema tegevusvaldkonna kohta. |
0.5. |
Käesoleva aastaaruande ülesehitus on järgmine:
|
0.6. |
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kohta ei esitata eraldi finantsaruandeid ja seetõttu ei kujuta peatükkide järeldused endast auditiarvamusi. Selle asemel käsitletakse peatükkides mitmeaastase finantsraamistiku iga rubriigi olulisemaid teemasid. |
0.7. |
Kontrollikoja eesmärk on esitada oma tähelepanekud selgelt ja täpselt. Alati ei õnnestu vältida ELi, selle poliitika ja eelarve, raamatupidamise ja auditeerimisega seotud eritermineid. Kontrollikoja veebisaidil on avaldatud sõnastik, milles on esitatud suurema osa eriterminite definitsioonid ja selgitused (4). Sõnastikus defineeritud terminid on igas peatükis esmakordsel kasutusel kursiivis. |
0.8. |
Aruandes tuuakse ära komisjoni (või vajaduse korral teiste ELi institutsioonide ja asutuste) vastused kontrollikoja tähelepanekutele ning neid tuleb koos tähelepanekutega arvesse võtta. Kontrollikoja kui välisaudiitori ülesanne on aga sellegipoolest esitada oma auditileiud, teha nende põhjal järeldusi ning anda sellega sõltumatu ja erapooletu hinnang raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsusele ning tehingute korrektsusele. |
(1) Artiklid 285–287 (ELT C 326, 26.10.2012, lk 169–171).
(2) Kättesaadavad kontrollikoja veebisaidil www.eca.europa.eu.
(3) 8. peatükk käsitleb 3. rubriiki („Julgeolek ja kodakondsus“). 3. rubriigi analüüs ei sisalda hinnangulist veamäära. Kontrollikoda ei esita eraldi erihinnanguid 6. rubriigi ning mitmeaastase finantsraamistiku väliste kulutuste kohta („hüvitised“).
(4) http://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/GLOSSARY_AR_2016/GLOSSARY_AR_2016_ET.pdf
1. PEATÜKK
Kinnitav avaldus ja selle aluseks olev teave
SISUKORD
Kontrollikoja kinnitav avaldus Euroopa Parlamendile ja nõukogule – sõltumatu audiitori aruanne | I–XXVIII |
Sissejuhatus | 1.1–1.3 |
Euroopa Kontrollikoja roll | 1.1–1.2 |
ELi kulutused on oluline vahend poliitikaeesmärkide saavutamiseks | 1.3 |
Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus – eelarveaasta 2016 auditileiud | 1.4–1.7 |
Raamatupidamise aastaaruanne ei olnud olulisel määral vigadest mõjutatud | 1.4–1.6 |
Peamised audititeemad | 1.7 |
Tehingute korrektsus: tulud ja ligikaudu pool kuludest ei olnud olulisel määral vigadest mõjutatud | 1.8–1.34 |
Kontrollikoja 2016. aasta auditi tulemused näitavad edasiminekut | 1.9–1.21 |
Komisjoni hinnangulised veamäärad … | 1.22–1.24 |
… on kontrollikoja leidudega üldjoontes kooskõlas | 1.25–1.27 |
Komisjon esitas andmed korrektsioonide ja sissenõudmiste kohta | 1.28–1.30 |
Korrektsioone ja sissenõudmisi rakendatakse mitmel eri viisil | 1.31–1.32 |
Mõningatel juhtudel võtab kontrollikoda korrektsioone veamäära arvutamisel arvesse | 1.33–1.34 |
Kontrollikoda edastab pettusekahtlusega juhtumid OLAFile | 1.35–1.36 |
Järeldused | 1.37–1.38 |
Auditi tulemused | 1.38 |
Lisa 1.1. |
Auditi lähenemisviis ja metoodika |
Lisa 1.2. |
2016. aasta valimis leitud vigade esinemissagedus |
KONTROLLIKOJA KINNITAV AVALDUS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE – SÕLTUMATU AUDIITORI ARUANNE |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Arvamus |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkus ja korrektsus |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Tulud |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Maksed |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Märkusega arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Alus arvamuse esitamiseks |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Alus märkusega arvamuse esitamiseks raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Peamised audititeemad |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kontrollikoda hindas raamatupidamise aastaaruandes esitatud pensionide ja muude töötajate hüvitiste eraldist |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kontrollikoda hindas raamatupidamise aastaaruandes esitatud viitkulusid |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kontrollikoda taotles komisjonilt täiendavat teavet, mis toetaks koostöös liikmesriikidega rakendatavate rahastamisvahendite hindamist |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muud asjaolud |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Juhtkonna kohustused |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Audiitori kohustused konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande ja selle aluseks olevate tehingute auditeerimisel |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
13. juuli 2017 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Klaus-Heiner LEHNE |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
president |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Euroopa Kontrollikoda |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
12, rue Alcide De Gasperi, Luxembourg, LUKSEMBURG |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
SISSEJUHATUS |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Euroopa Kontrollikoja roll |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
ELi kulutused on oluline vahend poliitikaeesmärkide saavutamiseks |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus 1.1. ELi kulutuste osakaal liikmesriikide valitsemissektori kogukulutustes ja kogurahvatulus
Allikas liikmesriikide kogurahvatulu kohta: traditsiooniliste omavahendite ja käibemaksu-/kogurahvatulu baasi prognooside kokkulepitud kogum, 19. mai 2016 (Euroopa Komisjon). Allikas liikmesriikide valitsemissektori kogukulutuste kohta: Eurostat, iga-aastane rahvamajanduse arvepidamine. Allikas ELi kulutuste kohta: Euroopa Komisjoni raamatupidamisandmed. Koostanud kontrollikoda. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE USALDUSVÄÄRSUS – EELARVEAASTA 2016 AUDITILEIUD |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Raamatupidamise aastaaruanne ei olnud olulisel määral vigadest mõjutatud |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Peamised audititeemad |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
TEHINGUTE SEADUSLIKKUS: TULUD JA LIGIKAUDU POOL KULUDEST EI OLNUD OLULISEL MÄÄRAL VIGADEST MÕJUTATUD |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus 1.2. Kokkuvõte 2016. aasta leidudest tehingute korrektsuse kohta
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kontrollikoja 2016. aasta auditi tulemused näitavad edasiminekut |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus 1.3. Hinnanguline veamäär (kõige tõenäolisem veamäär) (2014–2016)
Allikas: kontrollikoda. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Eri kuluvaldkondadele on omased erinevad veamustrid |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus 1.4. 2016. aasta toetusõigustel põhinevad ja halduskulud ei ole olulisel määral vigadest mõjutatud (miljardites eurodes)
Allikas: kontrollikoda. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus 1.5. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide osakaal 2016. aasta üldises hinnangulises veamääras
Allikas: kontrollikoda. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus 1.6. Veatüüpide osakaal kogu hinnangulises veamääras
Allikas: kontrollikoda. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Eelarve täitmise viisil on veamääradele piiratud mõju |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus 1.7. Keskmine hinnanguline veamäär eelarve täitmise viiside ja maksete aluste kaupa (2016)
Allikas: kontrollikoda. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni hinnangulised veamäärad … |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus 1.8. Kontrollikoja 2016. aasta audititulemuste võrdlus komisjoni 2016. aasta tegevusaruannetes esitatud hinnanguliste veariski sisaldavate summadega makse tegemise ajal
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
…on kontrollikoja leidudega üldjoontes kooskõlas |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjon esitas andmed korrektsioonide ja sissenõudmiste kohta … |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus 1.9. 2016. aasta parandusmeetmed: kuidas neid eri kuluvaldkondades rakendati?
Allikas: Euroopa Kontrollikoda ELi 2016. aasta konsolideeritud aastaaruande finantsaruannete arutelu- ja analüüsidokumendi ja selle aluseks olevate andmete põhjal. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
1.30. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Korrektsioone ja sissenõudmisi rakendatakse mitmel eri viisil |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
1.31. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
1.32. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Mõningatel juhtudel võtab kontrollikoda korrektsioone veamäära arvutamisel arvesse |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
KONTROLLIKODA EDASTAB PETTUSEKAHTLUSEGA JUHTUMID OLAFile |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
JÄRELDUSED |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Audititulemused |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
(1) Konsolideeritud finantsaruanded sisaldavad bilanssi, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, tähtsamate arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muud selgitavat teavet (sealhulgas segmendiaruandlust).
(2) Eelarve täitmise aruanded sisaldavad ka selgitavaid lisasid.
(3) 66,0 miljardit eurot. Kontrollikoda esitab täiendavat teavet 2016. aasta aastaaruande punktis 1.10.
(4) 63,3 miljardit eurot. Kontrollikoda esitab täiendavat teavet 2016. aasta aastaaruande punktis 1.11.
(5) Vt rahvusvaheline avaliku sektori raamatupidamisstandard (IPSAS) nr 25 – töötajate hüvitised. PSEO puhul kajastab kindlaksmääratud hüvitise kohustus nende eeldatavate tulevaste maksete nüüdisväärtust, mis ELil tuleb teha, et katta praeguse ja varasemate perioodide tööalasest teenistusest tulenevad pensionikohustused.
(6) Vt sõnastik: usaldusväärne finantsjuhtimine.
(7) Vt 5., 6. ja 7. peatüki 2. osa.
(8) Vt ELi 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande jagu „Budgetary implementation reports and explanatory notes“, 4.3 MFR: Maksete assigneeringute kasutamine.
(9) Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne koosneb:
a) |
konsolideeritud finantsaruannetest, mis sisaldavad bilanssi (kus esitatakse varad ja kohustused aasta lõpu seisuga), tulemiaruannet (kus esitatakse aasta tulud ja kulud), rahavoogude aruannet (kus näidatakse, kuidas muudatused kontodel mõjutavad raha ja raha ekvivalente), netovara muutuste aruannet ja nende juurde kuuluvaid lisasid; |
b) |
eelarve täitmise aruannetest, mis käsitlevad eelarveaasta tulusid ja kulusid, ning nende juurde kuuluvatest lisadest. |
(10) Vt rahvusvaheliste avaliku sektori raamatupidamisstandardite nõukogu (IPSASB) soovituslik suunis nr 2 (finantsaruandeid käsitlev arutelu ja analüüs).
(11) Vt tulemiaruannet ELi 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes.
(12) Pärast ISA 701-le järgnenud ISSAI 1701 vastuvõtmist 2016. aastal peavad audiitorid peamiste audititeemade kohta aruandluse koostama.
(13) Lisa 1.1 punktid 7–10.
(14) Tasaarvestamisega muudetakse eelmaksed heakskiidetud kuludeks. Ülehinnatud tasaarvestamise puhul ei ole osa raamatupidamisarvestuses kuludena kirjendatud summast finantsaruannete alusel põhjendatud.
(15) Otsene eelarve täitmine (eelarvet täidab Euroopa Komisjon otse), kaudne eelarve täitmine (eelarve täitmine on usaldatud kolmandatele riikidele, rahvusvahelistele organisatsioonidele, riigiasutustele, EIP grupile jne), eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega (eelarve täitmine toimub komisjoni ja liikmesriikide koostöös).
(16) Seda käsitletakse peamiselt 5. ja 8. peatükis ning otsese või kaudse eelarve täitmise raames hallatavate kulude puhul ka 6. ja 7. peatükis. Koostöös liikmesriikidega hallatavade kulude ekstrapoleeritud veamäär põhineb 560 tehingu läbivaatamisel (andmekogumi kogumaht 94,5 miljardit eurot); tegevuskulude teiste haldusviiside puhul põhineb ekstrapoleerimine 321 tehingu läbivaatamisel (andmekogumi kogumaht 25,4 miljardit eurot).
(17) Asjaomased kulud on sooritatud maksed (välja arvatud makstud eelmaksed), mis hõlmavad majandusaasta jooksul tehtud eelmakseid (2016. aasta haldus- ja tulemusaruanne, COM(2017) 351 final, 3. lisa, lk 16).
(18) Kontrollikoda vaatas läbi järgmiste peadirektoraatide aasta tegevusaruanded: BUDG ja ESTAT (punkt 4.20); RTD, EAC ja MOVE (punkt 5.20); REGIO ja EMPL (punkt 6.26); AGRI (punkt 7.28); MARE, ENV ja CLIMA (punkt 7.31); NEAR (punkt 9.29); HR, DIGIT, OIB, OIL, OP ja PMO (punkt 10.7) ja DEVCO (EAFide aastaaruande punkt 33).
(19) Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 1a: „Konkurentsivõime“ (vt punkt 5.21).
(20) Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 1b: „Ühtekuuluvus“ (vt punkt 6.34).
(21) Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 2: „Loodusvarad“ (vt punkt 7.29).
(22) 2016. aasta haldus- ja tulemusaruanne (COM(2017) 351 final), II osa.
(23) Vt eriaruanne nr 4/2017.
(24) Finantsmääruse artikli 80 lõikes 4 on sätestatud, et „komisjon võtab finantskorrektsioonide tegemisel aluseks kindlakstehtud põhjendamatult kulutatud summade suuruse ja nende rahalise mõju eelarvele. Kui neid summasid ei ole võimalik täpselt kindlaks teha, võib komisjon kohaldada ekstrapoleeritud või kindlamääralisi korrektsioone vastavalt valdkondlikele eeskirjadele“.
(25) Ühtekuuluvuse hinnanguline veamäär ei sisalda rahastamisvahenditele 2016. aastal tehtud väljamakseid summas 2,5 miljardit eurot, mis on kontrollikoja hinnangul tehtud väljaspool nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25) artikli 56 lõikes 1 sätestatud toetuskõlblikkuse perioodi (punktid 6.20–6.21). Nende väljamaksete hinnanguline veamäär oleks mõjutanud ELi kogukulusid 2 % võrra.
(26) Kontrollikoda ei esita eraldi hinnangut mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi nr 3 (julgeolek ja kodakondsus), nr 6 (hüvitised) ega muude kulutuste kohta (väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku (2014–2020) asuvad poliitikavahendid – nt hädaabireserv, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, Euroopa Liidu Solidaarsusfond ning paindlikkusinstrument). Loetletud valdkondades tehtud audititööd võetakse aga arvesse 2016. aasta kulutuste kohta esitatava kontrollikoja üldise järelduse koostamisel.
Allikas: kontrollikoda.
(27) Hinnanguline veamäär: vt selgitus 1.2 ja joonealused märkused.
(28) Osa peadirektoraatidest haldab mitme mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi alla kuuluvaid kulutusi (AGRI, EACEA, ECFIN, EMPL ja REGIO).
(29) Lahtris lühendatult toodud peadirektoraatide ja rakendusametite (täispikad) nimed leiab institutsioonidevahelise stiilijuhendi osas 9.6 (http://publications.europa.eu/code/en/en-390600.htm).
(30) BUDG, COMP, DGT, DIGIT, EPSC, EPSO/EUSA, ESTAT, HR, IAS, OIB, OIL, OLAF, OP, PMO, SCIC, SG, SJ ja SRSS.
(31) See osa kulutustest, mis ei pruugi vastata makse tegemise ajal kehtinud regulatiivsetele nõuetele ja lepingulistele tingimustele.
(32) Enamik peadirektoraate esitas veariski sisaldava summa ühe näitajana. Osa esitas miinimumi ja maksimumi vahele jääva vahemiku (ECFIN, FISMA, CONNECT, RTD, REA, OIB ja INEA), DG REGIO aga esitas keskmise ja maksimumi vahele jääva vahemiku.
LISA 1.1
AUDITI LÄHENEMISVIIS JA METOODIKA
1. |
Kontrollikoja auditi lähenemisviisi kirjeldatakse finants- ja vastavusauditi käsiraamatus, mis on kättesaadav kontrollikoja veebisaidil. Audititöö kavandamiseks kasutab kontrollikoda auditi kindluse tagamise mudelit. Auditite planeerimisel hindab kontrollikoda, kui suur on tehingutes vigade esinemise risk (olemuslik vearisk) ning kui suur on risk, et vigu ei suudeta ära hoida või avastada ja parandada (kontrollirisk). |
1. OSA. Auditi lähenemisviis ja metoodika seoses raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsusega
2. |
Kontrollikoda vaatab läbi ELi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande, et hinnata selle usaldusväärsust. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb
|
3. |
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne peab kõigis olulistes aspektides õiglaselt kajastama
|
4. |
Kontrollikoja auditi käigus
|
2. OSA. Auditi lähenemisviis ja metoodika seoses tehingute korrektsusega
5. |
Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute auditeerimine nende korrektsuse seisukohalt hõlmab selle kontrollimist, kas tehingud vastavad neile kehtestatud reeglitele ( selgitus 1.2 ). |
6. |
Kontrollikoda kaalub oma audititöö käigus, kas tal on võimalik teiste poolt juba tehtud korrektsuse kontrolle tulemuslikult kasutada. Kui kontrollikoda soovib mainitud kontrollide tulemusi kasutada, hindab ta teise poole sõltumatust ja pädevust ning tema töö ulatust ja asjakohasust. |
Kuidas kontrollikoda tehinguid testib
7. |
Kontrollikoda testib mitmeaastase finantsraamistiku iga rubriigi raames (5.–10. peatükk) tehingute esinduslikku valimit, et hinnata üldkogumis esinevat õigusnormide vastaselt tehtud tehingute määra. |
8. |
Iga valitud tehingu puhul teeb kontrollikoda kindlaks, kas väljamaksetaotlus või makse oli tehtud eelarves heakskiidetud ja õigusaktides täpsustatud eesmärgil. Kontrollitakse väljamaksetaotluse või makse summa arvutamist (suurte väljamaksetaotluste puhul põhineb see tehingu kõigi ühikute esinduslikul valimil). See hõlmab tehingu analüüsimist alates eelarvekontodest kuni lõpliku toetusesaajani (nt põllumajandustootja, koolituskursuse korraldaja, arenguabi projekti elluviija) ning nõuetele vastavuse testimist igal tasandil. |
9. |
Tulutehingute testimisel lähtub kontrollikoda käibemaksul ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite makromajanduslikest koondandmetest, mida omavahendite arvutamiseks kasutatakse. Seejärel hindab kontrollikoda, kuidas kontrollis komisjon liikmesriikide osamakseid kuni nende laekumiseni ja konsolideeritud raamatupidamisarvestusse kandmiseni. Traditsiooniliste omavahendite auditeerimisel kontrollib kontrollikoda tolliasutuste arvepidamist ja tollijärelevalve maksuvoogu kuni summade komisjonile laekumiseni ja raamatupidamisarvestusse kandmiseni. |
10. |
Kulude puhul auditeerib kontrollikoda makseid, kui kulud on kantud, kirjendatud ja heaks kiidetud. Kontrollitakse kõiki maksete liike (sealhulgas vara soetamiseks tehtud makseid). Kontrollikoda ei kontrolli ettemakseid nende tegemise ajal, vaid siis, kui
|
11. |
Kontrollikoja auditivalimi moodustamise eesmärk on hinnata kulude kui terviku, mitte individuaalsete tehingute (nt konkreetse projekti) veamäära. Kontrollikoda kasutab rahaühikupõhist valimit, et välja valida väljamaksetaotlused või maksed ja madalamal tasandil tehingu individuaalsed ühikud (nt projekti arved, põllumajandustootja väljamaksetaotluses märgitud maatükk). Nende ühikute veamäära ei tuleks võtta järeldusena nendega seotud tehingute kohta, pigem osaleb see otseselt ELi kulude kui terviku üldise veamäära moodustumises. |
12. |
Kontrollikoda ei kontrolli tehinguid igas liikmesriigis, toetust saavas riigis ja piirkonnas igal aastal. Teatud liikmesriikide, toetust saavate riikide ja/või piirkondade nimetamine ei tähenda, et sarnaseid näiteid ei võiks tuua mujalt. Aruandes esitatud illustreerivad näited ei ole aluseks, mille põhjal teha järeldusi konkreetsete liikmesriikide, toetust saavate riikide ja/või piirkondade kohta. |
13. |
Kontrollikoja lähenemisviisi eesmärk ei ole arvutada üldkogumis leitud vigade esinemissagedus. Seetõttu ei näita mitmeaastase finantsraamistiku teatud rubriigis, konkreetse peadirektoraadi hallatavates kuludes või mõne liikmesriigi kulutustes leitud vigade arvu kohta esitatud andmed seda, kui sageli esineb vigu ELi rahastatud tehingutes või üksikutes liikmesriikides. Kontrollikoja valimi moodustamise lähenemisviisis kasutatakse eri tehingute suhtes erinevaid koefitsiente vastavalt auditeeritavate kulutuste väärtusele ja audititöö intensiivsusele. Koefitsiendid on eemaldatud vigade esinemissagedust puudutavas teabes, kus on omistatud sama kaal nii maaelu arengule kui loodusvarade valdkonna otsetoetustele, samuti Euroopa Sotsiaalfondi kulutustele ja ühtekuuluvuse valdkonna maksetele. |
Kuidas kontrollikoda tehingute testimise tulemusi hindab ja esitab
14. |
Viga võib puudutada tehingu kogusummat või osa sellest. Kontrollikoda otsustab, kas vead on kvantifitseeritavad või mitte, st kas on võimalik mõõta, kui suur osa kontrollitud summast oli vigadest mõjutatud. Enne kontrollikoja kontrolle ning neist sõltumatult avastatud ja parandatud vigu veamäära arvutamisel ja vigade esinemissageduse väljaselgitamisel ei arvestata, sest nende avastamine ja parandamine näitab kontrollisüsteemide tõhusat toimimist. |
15. |
Kontrollikoja riigihankevigade kvantifitseerimise kriteeriume kirjeldatakse dokumendis „Riigihanke-eeskirjade eiramine – vigade liigid ja nende kvantifitseerimise alus“ (1). |
16. |
Selle üle otsustamisel, kuidas riigihanke-eeskirjade eiramise juhtumeid käsitleda, võib kontrollikoja vigade kvantifitseerimise viis komisjoni või liikmesriikide omast erineda. |
Hinnanguline veamäär
17. |
Veamäära hindamiseks kasutab kontrollikoda kõige tõenäolisemat veamäära. See arvutatakse enamiku mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kohta ning eelarve kulude kohta tervikuna. Kõige tõenäolisem veamäär kajastab üksnes kvantifitseeritavaid vigu ja seda väljendatakse protsendina. Vead on näiteks kohaldatavate määruste, eeskirjade ning lepingu- ja toetuse tingimuste kvantifitseeritavad rikkumised. Kontrollikoda arvutab ka alumise ja ülemise veapiiri. |
18. |
Arvamuse koostamisel kasutatakse 2 % suurust olulisuse piirmäära. Samuti võtab kontrollikoda arvesse vigade iseloomu, arvu ja tausta. |
Kuidas kontrollikoda süsteeme hindab ja tulemused esitab
19. |
Komisjon, teised ELi institutsioonid ja ametid, liikmesriikide ametiasutused ning toetust saavad riigid ja piirkonnad kehtestavad süsteemid, et juhtida eelarvega seotud riske ja kontrollida tehingute korrektsust / tehingute korrektsus tagada. Nende süsteemide läbivaatamine aitab kindlaks teha parandamist vajavad valdkonnad. |
20. |
Iga mitmeaastase finantsraamistiku rubriik, sealhulgas tulude valdkond, hõlmab paljusid eri süsteeme. Kontrollikoda moodustab süsteemidest igal aastal valimi ja esitab koos tulemustega ka parandusettepanekud. |
Millel kontrollikoja kinnitavas avalduses esitatud arvamused põhinevad
21. |
Kontrollikoja arvamus ELi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute korrektsuse kohta põhineb 4.–10. peatükis kirjeldatud audititööl. Arvamus on esitatud kinnitavas avalduses. Tehtud töö võimaldab kontrollikojal koostada põhjendatud arvamuse selle kohta, kas andmekogumis esinevad vead ületavad olulisuse piirmäära või mitte. |
22. |
Kui kontrollikoda leiab olulisel määral vigu ja peab kindlaks määrama nende mõju auditiarvamusele, tuleb tal otsustada, kas vead või auditi tõendusmaterjali puudumine on läbiva iseloomuga. Selles lähtub kontrollikoda ISSAI 1705-s toodud juhistest (laiendades neid oma volituste raames ka seaduslikkuse ja korrektsuse küsimustele). Kui vead on olulised ja püsiva iseloomuga, väljastab kontrollikoda vastupidise arvamuse. |
23. |
Vead või auditi tõendusmaterjali puudumine hinnatakse läbivaks, kui need ei piirdu audiitori arvamuse kohaselt finantsaruannete üksikelementide, kontode või kirjetega (st läbivad kogu aruannet või testitud tehinguid), või kui piirduvad, moodustavad need või võivad moodustada olulise osa finantsaruannetest või on seotud selliste andmete avaldamisega, mis on aruande mõistmiseks keskse tähtsusega. |
24. |
Kontrollikoja parimal hinnangul on 2016. aasta kogukulutuste veamäär 3,1 %. Kontrollikoda ei hinnanud vigu läbivaks, sest need esinevad ainult mõne kuluvaldkonna teatud tüüpi kulutustes. Mitmeaastase finantsraamistiku eri rubriikide hinnanguline veamäär varieerub, nagu kirjeldatakse 5.–7. ja 9.–10. peatükis. |
Pettusekahtluse juhtumid
25. |
Kui kontrollikojal on põhjust kahtlustada pettust, teavitab ta sellest Euroopa Pettustevastast Ametit (OLAF). OLAF vastutab võimaliku juurdluse läbiviimise eest. Kontrollikoda teavitab OLAFit igal aastal mitmest juhtumist. |
3. OSA. Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja tehingute korrektsust käsitlevate auditiarvamuste vaheline seos
26. |
Kontrollikoda esitas:
|
27. |
Kontrollikoda järgib oma töös IFACi rahvusvahelisi auditeerimisstandardeid ja eetikanorme ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelisi standardeid. |
28. |
Kui audiitorid väljastavad auditiarvamused nii raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kui selle aluseks olevate tehingute korrektsuse kohta, täpsustatakse standardites, et modifitseeritud arvamus tehingute korrektsuse kohta ei anna iseenesest alust modifitseeritud arvamuseks raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta. Finantsaruannetes, mille kohta kontrollikoda arvamuse esitab, tunnistatakse tõsise probleemi olemasolu seoses ELi eelarvest kantavaid kulusid reguleerivate eeskirjade rikkumisega. Sellest lähtuvalt on kontrollikoda otsustanud, et korrektsust mõjutava olulise veamäära olemasolu ei ole iseenesest põhjus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust käsitleva arvamuse modifitseerimiseks. |
(1) http://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/Guideline_procurement/Quantification_of_public_procurement_errors.pdf.
LISA 1.2
2016. AASTA AUDITIVALIMIS LEITUD VIGADE ESINEMISSAGEDUS
2. PEATÜKK
Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine
SISUKORD
Sissejuhatus | 2.1-2.3 |
Eelarve juhtimine 2016. aastal | 2.4-2.14 |
Maksed püsisid aastaeelarves kehtestatud piirides | 2.4-2.7 |
Erivahendite ja varude laialdane kasutamine jätab vähe paindlikkust ootamatutele sündmustele reageerimiseks | 2.8-2.10 |
Täitmata kulukohustuste summa oli kõigi aegade suurim | 2.11-2.14 |
2016. aasta eelarvega seotud finantsjuhtimise probleemid | 2.15-2.31 |
ELi eelarve finantsrisk on märkimisväärne | 2.15-2.20 |
EL kasutab järjest rohkem rahastamisvahendeid | 2.21-2.23 |
Liikmesriikidel võib tekkida raskusi olemasolevate ELi vahendite ärakasutamisel | 2.24-2.26 |
Üldine aruandlus rände ja pagulaskriisi kulutuste kohta peab olema järjepidevam ja ülevaatlikum | 2.27-2.28 |
ELi rahastamiskord muutub üha keerulisemaks | 2.29-2.31 |
Tulevased ohud ja probleemid | 2.32-2.39 |
Maksmata nõuete järjekordse kuhjumise vältimine | 2.32-2.33 |
Uue mitmeaastase finantsraamistiku rahastamine | 2.34-2.39 |
Järeldused ja soovitused | 2.40-2.48 |
Järeldused | 2.40-2.47 |
Soovitused | 2.48 |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
SISSEJUHATUS |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
EELARVE HALDAMINE 2016. AASTAL |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Maksed püsisid aastaeelarves kehtestatud piirides |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus 2.1. 2016. aasta eelarve (miljonites eurodes)
Allikas: Euroopa Liidu eelarveaasta 2016 konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne, „Eelarve täitmise koondaruanne ja selle lisad“, tabelid 4.1 ja 4.3. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Erivahendite ja varude laialdane kasutamine jätab vähe paindlikkust ootamatutele sündmustele reageerimiseks |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Täitmata kulukohustuste summa oli kõigi aegade suurim |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2016. AASTA EELARVEGA SEOTUD FINANTSJUHTIMISE PROBLEEMID |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
ELi eelarve finantsrisk on märkimisväärne |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus 2.2. Tagatiste riskipositsioon (miljardites eurodes)
Allikas: ELi eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruanne, finantsaruannete lisad 4.1.1–3. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus 2.3. Muud pikaajalised juriidilised kohustused 2016. aasta lõpus (miljonites eurodes)
Allikas: ELi eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruanne, finantsaruannete lisa 5.3. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
EL kasutab järjest rohkem rahastamisvahendeid |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus 2.4. ELi eelarvetoetust saavad rahastamisvahendid
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus 2.5. EFSI rahastamine liikmesriikide kaupa (miljonites eurodes)
Allikas: EIP aasta lõpu tegevusaruanne – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi taristu- ja innovatsioonikomponent ning VKEde komponent. EFSI lepingu II nimekiri – aruande kuupäev: 31. detsember 2016. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Liikmesriikidel võib tekkida raskusi olemasolevate ELi vahendite ärakasutamisel |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus 2.6. ESI fondide täitmata kulukohustuste (seisuga 31. detsember 2016) osakaal liikmesriikide 2016. aasta valitsemissektori üldkuludes
Allikas: Euroopa Kontrollikoda komisjoni teabe alusel. Eurostati andmed valitsemissektori üldkulude kohta 2016. aastal (aprill 2017). |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus 2.7. ELi vahendite (*1) osakaal liikmesriikide kapitali kogumahutuses põhivarasse (*2)
Allikas: Euroopa Kontrollikoda komisjoni teabe alusel. Eurostati andmed kapitali kogumahutuse kohta põhivarasse (investeeringud). |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Üldine aruandlus rände ja pagulaskriisi kulutuste kohta peab olema järjepidevam ja ülevaatlikum |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
ELi rahastamiskord muutub üha keerulisemaks |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus 2.8. ELi poliitikavaldkondade rakendamises ja rahastamises osalevad üksused ja vahendid
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus:
ELi poliitikavaldkondade, meetmete ja finantseerimistegevuse rakendamise laiem perspektiiv, 2017. aasta juuni
Eelarvepädevate institutsioonide aruandlus ja eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Parlament ja nõukogu
Teatud küsimustes eelarvepädevate institutsioonide aruandlus ja eelarve täitmisele heakskiidu andmine: EP ja nõukogu
Euroopa Kontrollikoja audit
Haldab komisjon – otseselt/koostöös liikmesriikidega
Haldab EIP grupp
EFSI algatus
Teatud küsimustes EFSI algatus
ELi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes Rahastamisallikad vastavalt lahtri värvusele:
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Akronüümid ja lühendid
AKV-EL Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide ning Euroopa Liidu partnerlus ERF Euroopa Regionaalarengu Fond Assign. Assigneeringud ESF Euroopa Sotsiaalfond BOP Maksebilanss ESIF Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid Copernicus Maa seire Euroopa programm ESM Euroopa stabiilsusmehhanism COSME Ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm ESTÜ Euroopa Söe- ja Teraseühendus CPVO Ühenduse Sordiamet EUIPO Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet EAF Euroopa Arengufond EUTF Bêkou Hädaolukorra usaldusfond Kesk-Aafrika Vabariigi jaoks EAFRD Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond EUTF Colombia Colombia usaldusfond EaSI Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm EUTF Madad Süüria kriisile reageerimiseks loodud ELi piirkondlik usaldusfond EBRD Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank FRT Türgi pagulasrahastu EFSF Euroopa Finantsstabiilsuse Fond Galileo Euroopa Liidu globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem (GNSS) EFSI Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond GLF Kreeka laenuleping EFSM Euroopa finantsstabiilsusmehhanism H2020 „Horisont 2020“ – ELi teadusuuringute ja uuendustegevuse programm EIF Euroopa Investeerimisfond IPOL Sisepoliitika valdkonnad EIP Euroopa Investeerimispank ITER Rahvusvaheline katsetermotuumareaktor (leping ja organisatsioon) EKP Euroopa Keskpank MFA Makromajanduslik finantsabi ELM Välislaenude andmise volitus Prgr Programm EMKF Euroopa Merendus- ja Kalandusfond ÜF Ühtekuuluvusfond EP Euroopa Parlament VKEde algatus Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate algatus Allikas: Euroopa Kontrollikoda. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
TULEVASED OHUD JA PROBLEEMID |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Maksmata nõuete järjekordse kuhjumise vältimine |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Uue mitmeaastase finantsraamistiku rahastamine |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus 2.9. Kulukohustuste ja maksete prognoos kuni mitmeaastase finantsraamistiku lõpuni 2020. aastal (miljardites eurodes)
Allikas: eelarveaastad 2007–2016: Euroopa Liidu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanded; eelarveaastad 2017–2020: mitmeaastase finantsraamistiku määrus ja 2017. aasta tehniline kohandamine. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
JÄRELDUSED JA SOOVITUSED |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Järeldused |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Soovitused |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Komisjon nõustub soovitusega. Komisjon tagab, et tema ettepanekutes on kulukohustuste ja maksete vahel nõuetekohane tasakaal. Komisjon märgib siiski, et lõpliku otsuse langetavad kaasseadusandjad. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Komisjon on soovitusega osaliselt nõus. Komisjon teeb alati ettepaneku, et erivahenditega seotud maksed kantakse eelarvesse ülemmääradest suuremana. Lõpliku otsuse teevad siiski eelarvepädevad institutsioonid iga üksikjuhtumi puhul eraldi. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Komisjon on soovitusega nõus. Komisjon analüüsib olemasolevate aruannete võimalikku konsolideerimist selleks, et saada põhjalikku teavet pagulaste ja rändega seotud kuludest. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Komisjon on soovitusega nõus. Valge raamat Euroopa tuleviku kohta 2025. aastal andis tõuke üldiseks aruteluks ja mõttevahetuseks enne järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettevalmistamist. Sellega seoses võttis komisjon juunis 2017 vastu aruteludokumendi ELi rahaliste vahendite tuleviku kohta. ELi finantsstruktuuriga seotud ja muud küsimused, nagu kestus, paindlikkus ja prognoositavus, moodustavad ühe osa mõttevahetusest järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettevalmistamisel. |
(1) Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).
(2) Need summad vastavad kulukohustuste assigneeringute määrale (1,04 % ELi kogurahvatulust) ja maksete assigneeringute määrale (0,98 % ELi kogurahvatulust) perioodil 2014–2020, nagu sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku viimases tehnilises kohandamises – COM(2016)311 final, 30. juuni 2016: Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule: Finantsraamistiku tehniline kohandamine 2017. aastaks vastavalt kogurahvatulu muutustele ja ühtekuuluvuspoliitika rahastamispaketi kohandustele (määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020) artikkel 6 ja 7) (2017. aasta tehniline kohandamine).
(3) Täiendavaid maksete assigneeringuid, mis ületavad omavahenditele kehtestatud piiri, võib eraldada muudest tuludest, mis ei ole omavahendite tulu.
(4) Nõukogu otsus 2014/335/EL, Euratom, 26. mai 2014, Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta (ELT L 168, 7.6.2014, lk 105), sätestab kulukohustuste assigneeringute ülemmääraks 1,26 % ELi kogurahvatulust ja maksete assigneeringute ülemmääraks 1,20 % ELi kogurahvatulust.
(5) Infodokument, mis käsitleb komisjoni teatist „ELi eelarve: aeg reformiks? Infodokument mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 vahehindamise kohta“, arvamus ettepaneku kohta Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) kestuse pikendamiseks ja mahu suurendamiseks, arvamus nr 2/2016 (ELT C 465, 13.12.2016), ning arvamus finantsmääruse läbivaatamise ettepaneku kohta, arvamus nr 1/2017 (ELT C 91, 23.3.2017).
(6) Välja arvatud järgmisse eelarveaastasse üle kantud summad ja sihtotstarbeline tulu.
(7) Viivituste kohta vt „Report on Budgetary and Financial Management of the European Commission – Financial year 2016“, lk 45 ja 46, ning dokumendi SWD(2016)299 final, 14. september 2016, „Commission staff working document accompanying document „Communication from the Commission to the European Parliament and the Council: Mid-term review/revision of the multiannual financial framework 2014–2020 (COM(2016) 603 final)“ 6. lisa: „Payment forecast“ – 3. jagu, kolmas lõik.
(8) Perioodi 2014–2020 programmide ELi õiguslike aluste pikaleveninud vastuvõtmismenetluse põhjused on toodud kontrollikoja eriaruande nr 2/2017 (http://eca.europa.eu) punktides 11 ja 36.
(9) Eriaruanne nr 36/2016 (http://eca.europa.eu).
(10) 6. lisa: „Payment forecast“– 3. jagu, kolmas lõik – SWD(2016)299 final.
(11) Paranduseelarve nr 4. See ja ülejäänud paranduseelarved suurendasid kasutada olevaid kulukohustuste assigneeringuid 273 miljoni euro võrra ja maksete assigneeringuid 31 miljoni euro võrra.
(12) Vt „EU Budget result“ Euroopa Liidu eelarveaasta 2016 konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande jaos „Budgetary implementation reports and explanatory notes“.
(13) Hädaabireserv, Euroopa Liidu Solidaarsusfond, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond ja paindlikkusinstrument. Vt mitmeaastase finantsraamistiku määruse artiklid 9–12.
(14) 6. lisa: „Payment forecast“, 6. jagu, SWD(2016)299 final.
(15) Vt nõukogu dokument nr 7031/17 ADD 1.
(16) Mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikkel 13.
(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta otsused (EL) 2017/339 ja (EL) 2017/344 ettenägemata kulude varu kasutusele võtmise kohta (ELT L 50, 28.2.2017).
(18) Mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikkel 14.
(19) Vastavalt 2017. aasta tehnilisele kohandamisele.
(20) Mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikkel 17.
(21) Kulukohustuse mõistel on eri eelarvevaldkondades erinev alus – vt kontrollikoja 2015. aastaaruande punkt 2.5 ja joonis 2.1.
(22) Selline arv saadi, jagades täitmata kulukohustuste summa (2016. aastal 238,3 miljardit eurot; 2007. aastal 138,4 miljardit eurot) liigendatud maksetega, st maksetega, mis tehti aasta jooksul mitmeaastaste kulukohustuste alusel (2016. aastal 81,5 miljardit eurot; 2007. aastal 63,3 miljardit eurot).
(23) Vt ELi 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande lisa 4.
(24) Vt ELi 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande lisa 2.4.1.
(25) Vt ELi 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande lisa 2.10.
(26) Mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 3 lõige 3.
(27) Kontrollikoda esitas ettepaneku kohta soovituse oma arvamuses nr 1/2017.
(28) Vt ELi 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande lisa 5.3.
(29) Komisjon esitas eelarvepädevatele institutsioonidele ettepaneku EFSI mahu suurendamiseks. Kontrollikoda avaldas ettepaneku kohta arvamuse nr 2/2016.
(30) EIP aasta lõpu tegevusaruanne – taristu- ja innovatsioonikomponent ning VKEde komponent. EFSI lepingu II nimekiri – aruande kuupäev: 31. detsember 2016. EFSI tagatis hõlmab 11,2 miljardit eurot.
(31) Kapitali kogumahutust põhivarasse peavad ökonomistid sageli pikemaajalise majanduskasvu ja tootlikkuse oluliseks näitajaks.
(*1) ELi vahendid ei hõlma mitmeaastase finantsraamistiku 5. rubriiki „Haldus“.
(*2) Liikmesriigid, kus ELi vahendid moodustasid perioodil 2007–2015 keskmiselt üle 5 % kapitali kogumahutusest põhivarasse. Kapitali kogumahutus põhivarasse koosneb residentidest tootjate põhivara soetustest, millest on maha arvatud materiaalse või immateriaalse vara realiseerimine.
(32) Praeguseks võetud meetmed on muu hulgas:
— |
Türgi pagulasrahastu (FRT) loomine; hädaolukorra usaldusfondi asutamine Kesk-Aafrika Vabariigi jaoks (EUTF Bêkou); |
— |
Süüria usaldusfondi (EUTF Madad) vahendite suurendamine; |
— |
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) ning Sisejulgeolekufondi (ISF) rahastamise suurendamine; |
— |
vahendite ülekandmine uuele eelarvereale, et anda erakorralist toetust ELis; |
— |
asjaomaste asutuste (FRONTEX, EUROPOL, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet ja sisserändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastane Euroopa keskus) eelarve suurendamine. |
(33) Vt kontrollikoja 2012. aasta aastaaruande punktid 1.46 ja 1.52.
(34) Dokumendi SWD(2016)299 final 6. lisa järeldused.
(35) Nõukogu määrus (EL, Euratom) 2017/1123 (ELT L 163, 24.6.2017, lk 1).
(36) 2016. aasta lõpu tulemuste ja mitmeaastase finantsraamistiku, sh 2017. aasta tehnilise kohandamise põhjal teeb kontrollikoda konservatiivse oletuse, et 98 % kulukohustuste assigneeringutest muudetakse kulukohustusteks. Kontrollikoda võttis aluseks komisjoni vahehindamises arvutatud vabastatud kulukohustuste summa ja eeldas, et 99 % maksete assigneeringutest realiseeritakse maksetena, jättes vastavalt komisjoni eeldusele välja erivahenditega seotud maksed. Aastate 2017–2020 prognoosides ei sisaldu sihtotstarbeline tulu ja järgmisse eelarveaastasse üle kantud summad, kuna neid on keeruline arvutada ja nende mõju prognoosidele minimaalne.
(37) Dokumendi SWD(2016)299 final 6. lisas on summaks toodud 254 miljardit eurot. Kontrollikoja prognoos põhineb kulukohustuste assigneeringute kasutamisel hinnangulises summas 648,1 miljardit eurot ja mitmeaastases finantsraamistikus aastateks 2017–2020 eraldatud maksete assigneeringute summal suuruses 604,3 miljardit eurot (vastavalt 2017. aasta tehnilisele kohandamisele).
(38) Otsuse 2014/335/EL, Euratom artikli 3 lõike 2 teine lõik.
(39) Mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikkel 25.
(40) 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, artikkel 9.
(41) Vt 2015. aasta aastaaruande punkt 2.47, 2. soovitus.
(*3) Viimaste kättesaadavate rakendusaruannete põhjal.
(*4) Programmi eraldiste maksimumsummade põhjal 31. detsembri 2016. aasta seisuga.
(*5) Programmitöö perioodi 2014–2020 kaudse eelarve täitmise raames rakendatavate rahastamisvahendite ligikaudse eelarve suurus on kontrollikoja hinnangul 7,4 miljardit eurot (2015. aasta aastaaruande joonis 2.10).
(42) ERFi ja ESFi rahastamisvahendite puhul oli ELi vastav osalus, mis oli 31. detsembri 2015. aasta seisuga välja makstud, 11,6 miljardit eurot, millest ainult 8,5 miljardit eurot (73 %) jõudis lõplike toetusesaajateni. Need summad vastavad üheksa-aastasele rakendusperioodile (2007–2015) (komisjoni dokument EGESIF_16–0011–00, „Kokkuvõte korraldusasutuste poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 67 lõike 2 punktile j esitatud andmetest finantskorraldusvahendite finantseerimise ja rakendamise seisu kohta“ (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25), lk 66).
(43) Eriaruanne nr 5/2015 (http://eca.europa.eu).
(44) 31. detsembri 2014. aasta seisuga oli ELi osalus programmitöö perioodil 2007–2013 kaudse eelarve täitmise raames rakendatavate rahastamisvahendites kokku ligi 3,8 miljardit eurot (välja arvatud segarahastud).
(45) Vt punkt 2.22. ja 35. joonealune märkus.
3. PEATÜKK
ELi eelarvest rahastatud tegevuste tulemuslikkus
SISUKORD
Sissejuhatus | 3.1 |
|
3.2–3.51 |
|
3.3–3.12 |
|
3.13–3.51 |
|
3.52–3.59 |
|
3.60–3.71 |
Järeldused ja soovitused | 3.72–3.77 |
Järeldused | 3.72–3.75 |
Soovitused | 3.76–3.77 |
Lisa 3.1. |
Soovituste elluviimise üksikasjalik seis aruannete kaupa |
Lisa 3.2. |
Tähtsaimad parandusmeetmed ja kõrvaldamata puudused aruannete kaupa |
Lisa 3.3. |
Varasemate tulemusalaste soovituste järelkontroll |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
SISSEJUHATUS |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1. OSA. TULEMUSARUANDLUS: MILLINE ON KOMISJONI LÄHENEMISVIIS VÕRRELDES HEA TAVAGA? |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1. jaotis. Tulemuslikkuse aruandlusraamistik |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus 3.1. Komisjoni kasutatav tulemuslikkuse aruandlusraamistik
Allikas: kontrollikoja andmed komisjoni teabe põhjal. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
A. Programmide tegevusaruanded |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus 3.2. 2017. aasta programmide tegevusaruanded: eesmärgid ja näitajad
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
B. Valdkondlikud aruanded |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
C. Strateegilised kavad, halduskavad ja iga-aastased tegevusaruanded |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
D. Hindamised |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus 3.3. Hindamiste arv komisjonis ajavahemikus 2000–2015 (kolme aasta libisev keskmine ja iga aasta arvandmed)
Allikas: komisjoni hindamiste andmebaas (2000–2015). |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
E. Iga-aastane haldus- ja tulemusaruanne |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
F. Muud tulemusalast teavet sisaldavad aruanded |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2. jaotis. Võrdlus mujal kasutatavate tulemusaruandluse heade tavadega |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
A. Sissejuhatus |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
B. Tulemusraamistiku täiustamise võimalused |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
a) Komisjon kasutab oma talituste ja kuluprogrammide tulemuslikkuse mõõtmiseks kahte eesmärkide ja näitajate kogumit |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
b) Komisjonil on palju eesmärke ja näitajaid |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus 3.4. OECD 2016. aasta tulemuspõhise eelarvestamise küsitluse tulemused
Allikas: OECD ettekanne OECD kõrgete eelarveametnike, tulemuslikkuse ja tulemuste võrgustiku 12. iga-aastasel kohtumisel 25. novembril 2016. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus 3.5. ELil on rohkem eesmärke ja näitajaid (miljardi euro kohta) kui Prantsusmaal või Madalmaadel
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
C. Tulemusaruandlus ei ole kõikehõlmav |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
a) Tulemusaruandlus ei ole tasakaalus, sest selles antakse piiratud teavet probleemide ja puudujääkide kohta |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
b) Tulemusalaste andmete kvaliteeti käsitleva teabe piiratus vähendab läbipaistvust |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus 3.6. Aruandluse sagedus tulemuslikkuse järjepidevaks seireks
Allikas: kontrollikoja andmed tulemusaruandluse küsitluse põhjal. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
D. Tulemusaruanded on üsna tekstipõhised ja nendes võiks rohkem kasutada visuaalseid ja navigeerimise abivahendeid |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Allikas: Austraalia sotsiaalteenuste ministeeriumi aastaaruanne 2015–2016 (35) (lk 253 ja 258) ning haridus- ja koolitusministeeriumi aastaaruanne 2015–2016 (36) (lk 225 ja 238). |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus 3.8. Prantsusmaa: riigi üldeelarve tulemusaruandes eelistatakse tekstile pilte
Allikas: kontrollikoda 2015. aasta riigi üldeelarve aruande põhjal. © Direction du Budget, ministère de l'Action et des Comptes publics, France. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus 3.9. Maailmapank: 2016. aasta aruandes kasutatakse mitut vahendit kasutajamugavuse suurendamiseks
Allikas: kontrollikoja andmed Maailmapanga 2016. aasta aruande põhjal. Maailmapank. 2016. Maailmapanga 2016. aasta aastaaruanne. Washington, DC. © World Bank. https://openknowledge.worldbank.org/handle/10986/24985 Litsents: CC BY 3.0 IGO. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus 3.10. Visuaalsete ja navigeerimise abivahendite kasutamine komisjoni tulemusaruannetes
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
E. Komisjon ei suuda hindamistulemuste süstemaatilist kasutamist tõendada |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
a) Soovitusi alati ei esitata |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
b) Komisjon ei suuda tõendada, et hindamistes esitatud soovituste põhjal võetakse süstemaatiliselt järelmeetmeid |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
F. Peamised tulemusaruanded ei hõlma avaldust ega teavet tulemusalaste andmete kvaliteedi kohta |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
G. Komisjoni esitatud tulemusalane teave ei ole hõlpsasti kättesaadav |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2. OSA. KONTROLLIKOJA TULEMUSAUDITITE TULEMUSED: MÕNINGATES 2016. AASTA ERIARUANNETES LEITUD ÜHISED PROBLEEMID |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Sissejuhatus |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus 3.11. Rohkem aruandeid kui kunagi varem (kolme aasta libisev keskmine ja iga aasta arvandmed)
Allikas: kontrollikoda. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus 3.12. Kontrollikoja eriaruannetes käsitletakse kõiki mitmeaastase finantsraamistiku rubriike ja enamgi veel
Allikas: kontrollikoda. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus 3.13. Soovituste teemadering on lai
Allikas: kontrollikoda. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus 3.14. Kui veenvad me oleme?
Allikas: kontrollikoda. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Riigi rahanduse jätkusuutlikkus |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus 3.15. Riigi rahanduse jätkusuutlikkust käsitlevates aruannetes tuvastatud ühised probleemid
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
3.55. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Keskkond, energia ja kliimamuutused |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus 3.16. Keskkonda, energiat ja kliimamuutusi käsitlevates aruannetes tuvastatud ühised probleemid
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
3.57. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Lisaväärtus/kulude vähendamine |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus 3.17. ELi institutsioone ja muid organeid käsitlevates aruannetes tuvastatud ühised probleemid
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
3.59. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3. OSA. SOOVITUSTE JÄRELKONTROLL |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Ulatus ja lähenemisviis |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Aruanded sisaldasid kokku 131 soovitust, mis esitati ajavahemikus 2010–2013 mitmel eri teemal (vt selgitus 3.18 ). Nende elluviimise seis on esitatud lisas 3.1 . |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus 3.18. Eelmistest aastatest suurema hulga soovituste järelkontroll
Allikas: kontrollikoda. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kuidas on komisjon reageerinud kontrollikoja soovitustele? |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus 3.19. Suurel arvul soovitusi on ellu viidud
Allikas: kontrollikoda. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus 3.20. Soovitused on sageli kaasa toonud märkimisväärsed parandusmeetmed
Allikas: kontrollikoda. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Erinevad tulemused |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
3.70. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus 3.21. Viidi ellu peaaegu kõik soovitused, millega algul ei nõustutud
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
JÄRELDUSED JA SOOVITUSED |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Järeldused |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
3.73. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1. Tulemusraamistiku täiendamise võimalused (punktid 3.15–3.23) |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2. Tulemusaruandlus ei ole kõikehõlmav (punktid 3.24–3.32) |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3. Tulemusaruanded on üsna tekstipõhised ja nendes võiks rohkem kasutada visuaalseid ja navigeerimise abivahendeid (punktid 3.33–3.35) |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
4. Komisjon ei suuda hindamistulemuste süstemaatilist kasutamist tõendada (punktid 3.36–3.42) |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
5. Peamised tulemusaruanded ei hõlma avaldust ega teavet tulemusalaste andmete kvaliteedi kohta (punktid 3.43–3.45) |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6. Komisjoni esitatud tulemusalane teave ei ole hõlpsasti kättesaadav (punktid 3.46–3.51) |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Soovitused |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Komisjon on soovitusega nõus. Komisjon on võtnud endale kohustuse koostada kvaliteetseid tulemusaruandeid, milles tulemusi kirjeldatakse tasakaalustatud viisil. Iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes teatab komisjon peamistest haldusega seotud katsumustest vastavas jaos (2. jagu) eraldi. Kui aasta jooksul ilmnes probleeme, kirjeldatakse aruandes seda, kuidas komisjoni talitused need lahendasid. Tulevikus püüdleb komisjon selle poole, et anda peamistes tulemusaruannetes (iga-aastased tegevusaruanded, iga-aastane haldus- ja tulemusaruanne ning programmide tegevusaruanded) rohkem teavet selle kohta, millised olid peamised probleemid, millega puututi kokku tulemuste saavutamisel. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Komisjon on soovitusega nõus. Komisjon on võtnud kohustuse pidevalt suurendada oma tulemuslikkuse aruandluse kasutajasõbralikkust. 2016. aasta haldus- ja tulemusaruandes on graafikute, tabelite ja piltide abil ülevaatlikkust oluliselt parandatud. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Komisjon on soovitusega nõus. Läbipaistvuse suurendamiseks annab komisjon teavet andmete allikate ja kvaliteedi kohta, kui selline teave on olemas. Arvestades, et suur osa tulemuslikkuse andmetest pärineb liikmesriikidelt, analüüsib komisjon seda, kui suurel määral nad esitavad teavet tulemuslikkuse andmete kvaliteedi kohta. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Komisjon on soovitusega osaliselt nõus. Komisjon püüdleb selle poole, et tulemuslikkuse teave oleks lihtsamini kättesaadav. Komisjon on võtnud kohustuse hinnata sellise veebikeskkonna teostatavust, kulusid ja võimalikku kasu. Soovitatud meedet rakendatakse selle hindamise tulemuse põhjal. Kooskõlas komisjoni 2016. aasta sünergia ja tõhususe otsusega ei peaks eesmärgiks seadma spetsiaalse veebiportaali ja otsingumootori loomist, vaid pigem oleks vaja asjakohast veebikeskkonda, mis kasutab Europa veebilehe otsingumootorit. |
(1) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 317.
(2) Algatus tugineb neljale järgmisele põhiküsimusele. Millele me kulutame? Kuidas kulutame? Kuidas meid hinnatakse? Kuidas edastame teavet? http://ec.europa.eu/budget/budget4results/index_en.cfm
(3) Artikli 38 lõike 3 punkt e. Finantsmääruses kasutatakse 2017. aasta lõpuni mõistet „tegevusaruanne“.
(4) 2017. aastal muudeti aruannete ülesehitust ja sisu. Kirjeldus puudutab muudetud aruandeid.
(5) http://ec.europa.eu/budget/library/biblio/documents/2018/DB2018_WD01_en.pdf
(6) Finantsmääruse artikli 66 lõige 9.
(7) Euroopa Komisjoni talituste töödokument „Parema õigusloome suunised“, SWD(2015) 111 final, 19. mai 2015, lk 49.
(8) http://ec.europa.eu/smart-regulation/evaluation/search/search.do
(9) Parema õigusloome suuniste kohaselt võib hinnangute esitamise nõue olla oluline tegur hindamiste ja uuringute eristamiseks.
(10) https://ec.europa.eu/commission/news/eu-2016-general-report-activities-european-union_et
(11) http://ec.europa.eu/budget/financialreport/2015/foreword/index_en.html
(12) http://europa.eu/rapid/press-release_AC-16-3892_en.htm?locale=FR
(13) https://ec.europa.eu/commission/state-union-2016_et
(14) https://ec.europa.eu/budget/euprojects/search-projects_en
(15) Rahvusvaheliste avaliku sektori raamatupidamise standardite nõukogu (IPSASB) väljaanne, märts 2015.
(16) Valitsused: Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Kanada, Madalmaad, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik. Teised rahvusvahelised organisatsioonid: Euroopa Nõukogu; Maailmapank; Maailma Terviseorganisatsioon (WHO); Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD); Rahvusvaheline Punase Risti Komitee (RPRK); ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO); ÜRO peasekretariaat ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO).
(17) MOPAN on sarnase mõtlemisega doonorriikide võrgustik mitmepoolsete arenguorganisatsioonide tulemuslikkuse hindamiseks riigi tasandil. Vt http://www.mopanonline.org/
(18) Rahandusministeerium, ressursihalduse juhend 131–137, http://www.finance.gov.au/resource-management/performance/.
(19) Vt 2012. aasta koondaruanne, COM(2013) 334 final, lk 3.
(20) Vt 2013. aasta tegevusaruannete kehtivad juhised, lk 3, ja 2014. aasta halduskavade juhised, lk 9.
(21) Olemasolu = kättesaadava tulemusalase teabe ulatus; kasutamine = ulatus, mil määral tulemusalast teavet kasutatakse eelarvega seotud otsuste tegemisel; mõju = mõju haldusele ja/või eelarvele.
(22) Loi Organique relative aux Lois de Finance (finantseeskirjade suhtes kohaldatav alusseadus).
(23) Vt näiteks rahvusvaheliste avaliku sektori raamatupidamise standardite nõukogu (IPSASB) soovitatud tava suunis 3.
(24) http://extranet.who.int/programmebudget/Biennium2014/Programme/Overview/12
(25) http://www.who.int/about/finances-accountability/reports/en/
(26) Sõltumatu hindamisrühm, „Behind the mirror: A report on the self-evaluation systems of the World Bank Group“ (Peegli taga. Maailmapanga grupi enesehindamise süsteemide aruanne) (2016).
(27) http://www.mopanonline.org/assessments/iadb2015-16/index.htm
(28) Viide: Ares(2016)6517649 – 21/11/2016.
„Peadirektoraatidele võimaldatakse peamiste üld- ja erieesmärkide (mille kohta nad aru anda tahavad) valimisel paindlikkust 1. jao jutustavas osas. Tulemuslikkuse kirjelduse aluseks peaks olema nn põhitulemuste (positiivsete või negatiivsete tulemuste) valimine ja kirjeldamine peamiste üld- ja erieesmärkide saavutamiseks. Kõiki eesmärke ja saavutusi ei pea kajastama, vaid piisab järgmisest:
— |
eesmärgid ja saavutused, mis on nii olulised, et lugeja eeldab, et nendest aasta tegevusaruandes antakse aru (kuna nende väljajätmisel tekiks peadirektoraadi tulemuslikkuse kohta moonutatud arvamus või kuna eesmärkide täitmisest kõrvalekaldumine on märkimisväärne või kuna teatavaid meetmeid kajastati meedias laialdaselt, …) isegi siis, kui peadirektoraat leiab, et need kinnitavat avaldust tegelikult ei mõjuta; |
— |
eesmärgid ja saavutused, mille lisas olevates tulemustabelites toodud tulemused viitavad kavandatud väärtustest olulistele kõrvalekaldumisele.“ |
(30) Komisjoni 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmeid käsitlevale aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendis sätestatakse lähenemisviis Euroopa 2020. aasta strateegia tulemuste aruandlusele.
(31) Arvamus nr 1/2017 ettepaneku kohta muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, punkt 97.
(32) Lähenemisviisi selgitatakse siin: http://www.pc.gov.au/research/ongoing/report-on-government-services/2017/approach/performance-measurement
(33) Vt punkti 3.13 alapunkt ii.
(34) Parema õigusloome vahendid on lisatud parema õigusloome suunistele, mida kasutatakse mõjuhindamiste, hindamiste ja toimivuskontrollide puhul. Vt http://ec.europa.eu/smart-regulation/guidelines/toc_tool_en.htm, lk 287 ja 290.
(35) https://www.dss.gov.au/about-the-department/publications-articles/corporate-publications/annual-reports/dss-annual-report-2015-16-0
(36) https://docs.education.gov.au/documents/department-education-and-training-annual-report-2015-16
(37) http://www.who.int/about/finances-accountability/evaluation/evaluation-report-nov2016.pdf
(38) https://ieg.worldbankgroup.org/managementactionrecord
(39) Ülevaatearuande „Results and performance of the World Bank Group 2015“ (Maailmapanga grupi tulemused ja tulemuslikkus 2015. aastal) peatükk 3.
(40) http://www.tbs-sct.gc.ca/pol/doc-eng.aspx?id=31300
(41) SWD(2015) 111 final, VI peatükk „Guidelines on evaluation and fitness checks“ (Hindamiste ja toimivuskontrollide suunised).
(42) Mõjuhindamised, suunised, edasine järelevalve jne.
(43) http://www.finance.gov.au/resource-management/pgpa-act/
(44) „Siinses kontekstis tähendab sõnapaar „õige ja õiglane“ usaldusväärset, täielikku ja õiget pilti peadirektoraadi olukorrast.“
(45) Sellele probleemile osutati ka kontrollikoja arvamuse nr 1/2017 punktis 95.
(46) Komisjon selgitas oma üldist poliitilist vastutust ELi eelarve haldamise eest oma vastuses kontrollikoja eriaruande nr 27/2016 punktile 21: „Komisjon leiab, et see hõlmab vastutust komisjoni talituste töö eest.“
(47) http://ec.europa.eu/info/files/2015-annual-management-and-performance-report-eu-budget-com-2016-446-final_en, lk 5 ja 58.
(48) http://www.rijksbegroting.nl/.
(49) https://www.gov.uk/government/publications.
(50) http://www.worldbank.org/en/results.
(51) http://pdu.worldbankgroup.org/.
(52) https://europa.eu/european-union/documents-publications_en.
(53) http://www.eca.europa.eu/en/Pages/AuditReportsOpinions.aspx?ty=Special%20report&tab =tab4.
(54) 1a („Konkurentsivõime, majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“), 1b („Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“), 2 („Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad“), 3 („Julgeolek ja kodakondsus“), 4 („Globaalne Euroopa“), 5 („Haldus“).
(55) HELCOM on Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni ehk Helsingi konventsiooni juhtivasutus.
(56) Eriaruannetes nr 20/2012 ja nr 23/2012.
(57) Kontaktkomiteesse kuuluvad ELi liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutuste juhid, sealhulgas kontrollikoja president.
(58) Vt ka kontrollikoja arvamus nr 1/2017 teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju“, punktid 90–99, http://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=40 627.
LISA 3.1
SOOVITUSTE ELLUVIIMISE ÜKSIKASJALIK SEIS ARUANNETE KAUPA
Nr |
Eriaruanne |
Aruande pealkiri |
Aruande punkt |
Täielikult ellu viidud |
Suuremas osas ellu viidud |
Osaliselt ellu viidud |
Ei ole ellu viidud |
Ei ole enam asjakohane |
Ei ole võimalik kontrollida |
1 |
Eriaruanne nr 14/2010 |
„Komisjonipoolne importliha veterinaarkontrollisüsteemi haldamine pärast 2004. aasta hügieenialaste õigusaktide reforme“ (Loodusvarad) |
Punkti 90 esimene alapunkt |
x |
|
|
|
|
|
Punkti 90 teine alapunkt |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkti 90 kolmas alapunkt |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkti 90 neljas alapunkt |
|
x |
|
|
|
|
|||
Punkti 90 viies alapunkt |
|
x |
|
|
|
|
|||
Punkti 90 kuues alapunkt |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkti 90 seitsmes alapunkt |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkti 90 kaheksas alapunkt |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkt 91 |
x |
|
|
|
|
|
|||
2 |
Eriaruanne nr 11/2012 |
„Osaliselt rakendatava ühtse otsemaksete kava alusel ammlehmade, uttede ja kitsede eest makstavad otsetoetused“ (Loodusvarad) |
Punkt 58 |
x |
|
|
|
|
|
Punkt 60 |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkt 64 |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkt 64 |
|
|
x |
|
|
|
|||
3 |
Eriaruanne nr 14/2012 |
„ELi hügieenialaste õigusaktide rakendamine alates 2004. aastast ELiga liitunud riikide tapamajades“ (Loodusvarad) |
Punkti 52 alapunkt a |
x |
|
|
|
|
|
Punkti 52 alapunkt b |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkti 52 alapunkt c |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkti 52 alapunkt d |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkti 53 alapunkt a |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkti 53 alapunkt b |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkti 53 alapunkt c |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkti 53 alapunkt d |
|
x |
|
|
|
|
|||
Punkti 54 alapunkt a |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkti 54 alapunkt b |
|
|
|
x |
|
|
|||
Punkti 54 alapunkt c |
|
|
|
x |
|
|
|||
4 |
Eriaruanne nr 20/2012 |
Kas olmejäätmete käitlemise taristute projektide rahastamine struktuurifondidest aitab liikmesriikidel mõjusalt ELi jäätmepoliitika eesmärke saavutada? (Loodusvarad) |
Punkti 72 alapunkti a lõige i |
|
|
|
|
|
x |
Punkti 72 alapunkti a lõige ii |
|
|
|
|
|
x |
|||
Punkti 72 alapunkti a lõige iii |
|
|
|
|
|
x |
|||
Punkti 72 alapunkt b |
|
|
x |
|
|
|
|||
Punkti 74 alapunkt a |
|
|
|
|
|
x |
|||
Punkti 74 alapunkt b |
|
x |
|
|
|
|
|||
Punkti 74 alapunkt c |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkti 76 alapunkti a lõige i |
|
|
|
|
|
x |
|||
Punkti 76 alapunkti a lõige ii |
|
|
|
|
|
x |
|||
Punkti 76 alapunkti a lõige iii |
|
|
|
|
|
x |
|||
Punkti 76 alapunkti b lõige i |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkti 76 alapunkti b lõige ii |
|
|
x |
|
|
|
|||
Punkti 77 alapunkt a |
|
|
|
x |
|
|
|||
Punkti 77 alapunkt b |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkti 77 alapunkt c |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkti 77 alapunkt d |
|
|
|
|
x |
|
|||
5 |
Eriaruanne nr 23/2012 |
„Kas ELi struktuurimeetmed on edukalt toetanud mahajäetud tööstus- ja militaaralade taaselustamist?“ (Ühtekuuluvus) |
Punkti 65 alapunkt a (liikmesriikidele) |
|
|
|
|
|
x |
Punkti 65 alapunkt b (liikmesriikidele) |
|
|
|
|
|
x |
|||
Punkti 65 alapunkt c (liikmesriikidele) |
|
|
|
|
|
x |
|||
Punkti 65 alapunkt a (komisjonile) |
|
|
x |
|
|
|
|||
Punkti 65 alapunkt b (komisjonile) |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkti 68 alapunkt a (liikmesriikidele) |
|
|
|
|
|
x |
|||
Punkti 68 alapunkt b (liikmesriikidele) |
|
|
|
|
|
x |
|||
Punkti 68 alapunkt c (liikmesriikidele) |
|
|
|
|
|
x |
|||
Punkti 68 alapunkt d (liikmesriikidele) |
|
|
|
|
|
x |
|||
Punkti 68 alapunkt e (liikmesriikidele) |
|
|
|
|
|
x |
|||
Punkti 68 alapunkt f (liikmesriikidele) |
|
|
|
|
|
x |
|||
Punkti 68 alapunkt a (komisjonile ja liikmesriikidele) |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkti 73 alapunkt a (liikmesriikidele) |
|
|
|
|
|
x |
|||
Punkti 73 alapunkt b (liikmesriikidele) |
|
|
|
|
|
x |
|||
Punkti 73 alapunkt c (liikmesriikidele) |
|
|
|
|
|
x |
|||
Punkti 73 alapunkt d (liikmesriikidele) |
|
|
|
|
|
x |
|||
Punkti 73 alapunkt e (liikmesriikidele) |
|
|
|
|
|
x |
|||
Punkti 73 alapunkt a (komisjonile) |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkti 73 alapunkt b (komisjonile) |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkti 73 alapunkt e (liikmesriikidele, viimane lause) |
|
|
|
x |
|
|
|||
6 |
Eriaruanne nr 5/2013 |
„Kas ELi ühtekuuluvuspoliitika vahendeid kasutati teede ehitamisel otstarbekalt?“ (Ühtekuuluvus) |
Punkti 55 1. soovitus |
|
|
x |
|
|
|
Punkti 55 2. soovituse punkt a |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkti 55 2. soovituse punkt b |
|
x |
|
|
|
|
|||
Punkti 55 2. soovituse punkt c |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkti 55 3. soovitus |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkti 55 4. soovitus |
|
|
x |
|
|
|
|||
7 |
Eriaruanne nr 17/2013 |
„Kliimamuutuse vastu võitlemise ELi-poolne rahastamine välisabi kontekstis“ (Välistegevus) |
Punkti 69 1. soovitus |
x |
|
|
|
|
|
Punkti 69 2. soovitus |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkti 69 3. soovitus |
|
|
x |
|
|
|
|||
Punkti 69 4. soovitus |
|
x |
|
|
|
|
|||
Punkti 69 5. soovitus |
x |
|
|
|
|
|
|||
8 |
Eriaruanne nr 14/2013 |
„Euroopa Liidu rahaline otsetoetus Palestiina omavalitsusele“ (Välistegevus) |
Punkti 81 alapunkt a |
x |
|
|
|
|
|
Punkti 81 alapunkt b |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkti 81 alapunkt c |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkti 82 alapunkt a |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkti 82 alapunkt b |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkt 83 |
|
x |
|
|
|
|
|||
Punkt 84 |
|
x |
|
|
|
|
|||
Punkt 85 |
|
|
x |
|
|
|
|||
9 |
Eriaruanne nr 13/2013 |
„ELi arenguabi Kesk-Aasiale“ (Välistegevus) |
Punkti 87 esimene taane |
x |
|
|
|
|
|
Punkti 87 teine taane |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkti 87 kolmas taane |
|
|
x |
|
|
|
|||
Punkti 87 neljas taane |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkti 87 viies taane |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkti 87 kuues taane |
|
x |
|
|
|
|
|||
10 |
Eriaruanne nr 9/2013 |
„ELi toetus Kongo Demokraatliku Vabariigi juhtimisele“ (Välistegevus) |
Punkti 94 1. soovituse punkt a |
x |
|
|
|
|
|
Punkti 94 1. soovituse punkt b |
|
x |
|
|
|
|
|||
Punkti 94 1. soovituse punkt c |
|
x |
|
|
|
|
|||
Punkti 94 1. soovituse punkt d |
|
x |
|
|
|
|
|||
Punkti 94 2. soovituse punkt a |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkti 94 2. soovituse punkt b |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkti 94 3. soovituse punkt a |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkti 94 3. soovituse punkt b |
|
x |
|
|
|
|
|||
Punkti 94 3. soovituse punkt c |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkti 94 4. soovituse punkt a |
|
x |
|
|
|
|
|||
Punkti 94 4. soovituse punkt b |
|
|
x |
|
|
|
|||
Punkti 94 4. soovituse punkt c |
x |
|
|
|
|
|
|||
11 |
Eriaruanne nr 4/2013 |
„ELi ja Egiptuse valitsemistava alane koostöö“ (Välistegevus) |
Punkti 80 alapunkt a |
x |
|
|
|
|
|
Punkti 80 alapunkt b |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkti 80 alapunkt c |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkti 80 alapunkt d |
x |
|
|
|
|
|
|||
punkti 80 alapunkt e |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkti 81 alapunkt a |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkti 81 alapunkt b |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkti 81 alapunkt c |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkt 82 |
x |
|
|
|
|
|
|||
12 |
Eriaruanne nr 12/2012 |
„Kas komisjon ja Eurostat on parandanud usaldusväärse ja usutava Euroopa statistika koostamise protsessi?“ (Muud) |
Punkt 107 |
|
|
x |
|
|
|
Punkti 108 alapunkt a |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkti 108 alapunkt b |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkti 108 alapunkt c |
|
|
x |
|
|
|
|||
Punkti 108 alapunkt d |
|
|
|
x |
|
|
|||
Punkti 108 alapunkt e |
|
x |
|
|
|
|
|||
Punkti 108 alapunkt f |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkti 108 alapunkt g |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkti 109 alapunkt a |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkti 109 alapunkt b |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkti 109 alapunkt c |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkti 109 alapunkt d |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkti 109 alapunkt e |
|
x |
|
|
|
|
|||
Punkti 109 alapunkt f |
|
x |
|
|
|
|
|||
Punkti 109 alapunkt g |
x |
|
|
|
|
|
|||
13 |
Eriaruanne nr 2/2013 |
„Kas komisjon on taganud teadustegevuse seitsmenda raamprogrammi tõhusa rakendamise?“ (Arukas ja kaasav majanduskasv) |
Punkti 99 1. soovituse teine ja kolmas taane |
x |
|
|
|
|
|
Punkti 99 1. soovituse esimene ja neljas taane |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkti 99 2. soovitus |
|
x |
|
|
|
|
|||
Punkti 100 3. soovituse esimene taane |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkti 100 3. soovituse teine taane |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkt 101 |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkt 102 |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkt 103 |
x |
|
|
|
|
|
|||
Punkti 104 esimene pool |
|
|
|
x |
|
|
|||
Punkti 104 teine pool |
|
|
|
|
x |
|
|||
Soovitusi kokku |
131 |
72 |
18 |
12 |
6 |
2 |
21 |
Komisjoni vastused
Eriaruanne 14/2012:
vastuses punkti 54 alapunktile c leiab komisjon, et soovitus on asjakohasuse minetanud. Käimasoleval programmiperioodil (2014–2020) on meetme kohaldamine lõpetatud.
LISA 3.2
TÄHTSAIMAD PARANDUSMEETMED JA KÕRVALDAMATA PUUDUSED ARUANNETE KAUPA
Nr |
Eriaruanne |
Aruande pealkiri |
Parendused |
Puudujäägid |
1 |
Eriaruanne nr 14/2010 |
„Komisjonipoolne importliha veterinaarkontrollisüsteemi haldamine pärast 2004. aasta hügieenialaste õigusaktide reforme“ |
Vastu on võetud komisjoni ettepanek impordikontrolli kohta. See lihtsustab ja täpsustab õigusraamistikku. Tugevdatud kontrolle käsitlevate eeskirjade ühtlustamine. IT-süsteemide võrgustiku parendamine. Suunisdokumentide ja koolitusprogrammide väljatöötamine. Tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi auditite kavandamiseks kasutatava riskihindamismudeli täiustamine. Liikmesriigid võtavad parandusmeetmeid tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi soovituste põhjal. ELi loomade heaolu strateegia kaasatakse rahvusvahelistesse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingutesse. |
Teatavate rahvusvaheliste sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingute üle peetakse endiselt läbirääkimisi. Kolmandad riigid (mõne erandiga) on endiselt vastu ELi kui ühtse üksuse tunnustamisele. Uut ELi ametlike kontrollide määrust kohaldatakse eeldatavasti alates 2019. aasta lõpust. Rakendusakte ei ole veel vastu võetud. Nõukogu ja parlament ei ole veel käsitlenud komisjoni ettepaneku artiklit, millega delegeeritakse komisjonile tulemusnäitajate eeskirjade sätestamise volitused. Importi käsitlevates tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi auditites peetakse impordikontrolli tasude summa kontrollimist vähetähtsaks. |
2 |
Eriaruanne nr 11/2012 |
„Osaliselt rakendatava ühtse otsemaksete kava alusel ammlehmade, uttede ja kitsede eest makstavad otsetoetused“ |
Tootmiskohustusega seotud vabatahtlike toetuste jaoks kehtestati suunamisnõuded. Nüüd peavad liikmesriigid esitama meetmete põhjenduses asjakohaste tootmistüüpide määratlused. Komisjon on loonud ühise järelevalve- ja hindamisraamistiku koos erieeskirjade ja -näitajatega. |
Kuigi osa hindamisalasest tööst on juba tehtud või käib, ei ole komisjon kava mõju veel põhjalikult hinnanud. |
3 |
Eriaruanne nr 14/2012 |
„ELi hügieenialaste õigusaktide rakendamine alates 2004. aastast ELiga liitunud riikide tapamajades“ |
Tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi poolt liikmesriikidele esitatud soovituste järelauditeid viiakse läbi korrapäraselt. Saadaval on suunised, koolituskursused ja õpikojad. Loodud on sektorite hügieenialaste riiklike suuniste elektrooniline andmebaas. Vastu on võetud standardse töökorra raamistik, et täpsustada tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi ning Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti suhteid ja vastutusvaldkondi. |
Liikmesriikide mitmeaastaste riiklike kontrollikavade auditeerimist/analüüsi käsitlevaid ülevaatlikke aruandeid ei ole. Puuduvad hindamisaruanded riiklike suuniste väljatöötamises ilmnevate suundumuste ja suuniste kvaliteedi kohta. Puuduvad statistilised andmed liikmesriikide poolt toidukäitlejatele pakutava koolituse kohta. Hügieeni- ja toiduohutusnõuete rakendamisele eraldatud ELi vahendite mõju ei ole hinnatud. |
4 |
Eriaruanne nr 20/2012 |
„Kas olmejäätmete käitlemise taristute projektide rahastamine struktuurifondidest aitab liikmesriikidel mõjusalt ELi jäätmepoliitika eesmärke saavutada?“ |
Eeltingimused tagavad jäätmekäitluskavade koostamise ja seovad ELi toetuse saavutustega. Jäätmekoguste parem määratlemine. Jäätmekäitluskavade suunised ja teabe jagamine. Meetmed jäätmetekke vältimise ja toodete ringlussevõtu valdkonnas. Jäätmekäitluse mõistet on täpsustatud. |
Puudub kindlus, et jäätmekäitluskavades kirjeldatud meetmed tagavad prügilatesse ladestatavate jäätmete eelneva töötlemise ja et keskendutakse jäätmekäitlustaristutele, mis töötlevad tekkekohas eraldi kogutud jäätmeid. Puudub kindlus, et jäätmete seiresüsteemide ja andmebaaside andmed on usaldusväärsed. Toetusmäärade vähendamist ei kohaldata süstemaatiliselt. Ei ole seatud jäätmetekke vältimise eesmärke. |
5 |
Eriaruanne nr 23/2012 |
„Kas ELi struktuurimeetmed on edukalt toetanud mahajäetud tööstus- ja militaaralade taaselustamist?“ |
Selgelt edendatakse integreeritud säästvat linnaarengut ja taaselustamist. Mahajäetud tööstusalade taaselustamine ja saastatusest puhastamine on perioodi 2014–2020 prioriteet. Kehtestatud on põhimõtte „saastaja maksab“ määratlus ja suunised selle kohaldamiseks. ELi riigiabi eeskirjade järgimist kontrollitakse ja nende rikkumise korral võidakse peatada vahemaksed. Esitatud on lisasuunised, et tuletada liikmesriikidele meelde nende kohustust määrata kindlaks rahastamise puudujääk. |
Puuduvad ELi standardid saastatud alade ja nende poolt keskkonnale ja tervisele avaldatavate ohtude määratlemiseks. Puudub maa-alade tervendamise eristandardite määratlemise ELi metoodika. Tagasimakseklauslite rakendamist ei kontrollita. |
6 |
Eriaruanne nr 5/2013 |
„Kas ELi ühtekuuluvuspoliitika vahendeid kasutati teede ehitamisel otstarbekalt?“ |
Uues tasuvusanalüüsi suunises, mis avaldati 2014. aastal, on esitatud teeprojektide juhtuuring koos kuludega ja ühikuhindade erinevuste peamiste põhjustega. Õigusaktides on esitatud tasuvusanalüüsi tähtsaimad põhimõtted, suunised on üksikasjalikumad. Suurte teeprojektide ja Euroopa Ühendamise Rahastu projektide kaasrahastamine tulevikus sõltub tasuvusanalüüsist, mis hõlmab teostatavusuuringut, valikuvõimaluste analüüsi, nõudluse analüüsi koos liiklusprognoosidega ja modelleerimist. Kvaliteeti kontrollivad sõltumatud eksperdid. Liiklusprognooside kohta vahetatakse parimaid tavasid ja JASPERS osutab liikmesriikidele eriabi. |
Ühikuhinna arvutamist käsitlevat meedet ei ole veel lõpule viidud. Jätkuvalt on muresid seoses muude kui suurprojektidega, mida kavandatakse, valitakse ja viiakse ellu liikmesriikide tasandil. Puudub kulude võrdlusnäitajaid sisaldav ELi andmebaas. |
7 |
Eriaruanne nr 17/2013 |
Kliimamuutuste vastu võitlemise Eli-poolne rahastamine välisabi kontekstis |
Kliimamuutuste vastu võitlemise rahastamise tegevuskava on avaldatud. Komisjon on esitanud aruandlussuunised ja pakkunud välja täiendavuse kindlakstegemise metoodika. Kulukohustuste assigneeringud on avaldatud. Ülemaailmse kliimamuutuste liidu sõltumatu hindamine on üldsusele kättesaadav. 2015. aastal võeti vastu kliimadiplomaatia tegevuskava. Ekspertide töörühmad on loodud ja kohtuvad korrapäraselt. |
Puudub selgus, kas ELi eesmärk eraldada kliimameetmete arenguabile 20 % vahenditest on teostatav. Sõltumatus hindamises hinnati ainult lühidalt seda, miks enamik liikmesriike otsustas mitte kaasrahastada ülemaailmset kliimamuutuste liitu. |
8 |
Eriaruanne nr 14/2013 |
„Euroopa Liidu rahaline otsetoetus Palestiina omavalitsusele“ |
ELi ja Palestiina omavalitsuse tegevuskava ning Palestiinale antava ELi toetuse vahel on tuvastatud seoseid. ELi toetust kavandatakse mitme aasta põhiselt. Tulemuspõhine raamistik hõlmab ajaliselt piiritletud ja erinäitajaid. Kasutati konkurentsivõimelisi hankeid. Tehti otsus lõpetada Gaza avalike teenistujate palkade ja pensionite rahastamine. Tehnilistel koosolekutel Iisraeli ametivõimudega on tõstatatud teatavaid küsimusi seoses ELi toetusega. |
Tingimuslikkust ei ole kohaldatud süstemaatiliselt. Seni ei ole esitatud dokumentatsiooni palku ja pensione käsitleva otsuse elluviimise kohta. Komisjon ja Euroopa välisteenistus ei ole koostanud üksikasjalikku tegevuskava meetmetest, mida Iisrael peab võtma, et suurendada Palestiinale antava ELi toetuse mõjusust, samuti ei ole nad kasutanud laiema ELi ja Iisraeli koostööraamistiku pakutavat võimalikku finantsvõimendust. |
9 |
Eriaruanne nr 13/2013 |
„ELi arenguabi Kesk-Aasiale“ |
ELi väärtuste edendamisele lähenetakse praktilisemalt ja paindlikumalt. Sektorite arvu on vähendatud. Koostatakse hinnanguid vajalike inimressursside kohta (inimaastates). Kohaldatakse eelarvetoetuse tingimusi. Seiratakse riigi rahanduse juhtimist, rakendatakse korruptsioonivastaseid meetmeid. Välja on töötatud uued programmid. Esitatakse peamisi tulemusnäitajaid ja neid jälgitakse. |
Halduskuludest (inimressursid, seadmed jms) teatamine piirkonna ja riigi tasandil on puudulik. Puudub aruandlus tegelike ja kavandatud kulude võrdlusest ja piirkonna tasandil saavutatud eesmärkidest. |
10 |
Eriaruanne nr 9/2013 |
„ELi toetus Kongo Demokraatliku Vabariigi juhtimisele“ |
Täiustatud kavandamises keskendutakse ka maapiirkondade ja taristu arengule. Keskkonnaprogrammi väljatöötamisse kaasati kohalikud osalejad, nende vajadustega tegeletakse. Peetud on poliitilist dialoogi. EL on korduvalt rõhutanud põhiseaduslike valimiste korraldamise tähtsust. Loodusvarade haldamise läbipaistvus on suurenenud. Parem juhtimine, läbipaistvus ja vastutus on vähendanud pettuseid ja korruptsiooni. Komisjon tuvastab peamisi riske ja teeb ettepanekuid leevendusmeetmete kohta. ELi abi saavate sektorite arv on väiksem kui eelmisel perioodil. Näitajad on tavaliselt ajaliselt piiritletud ja realistlikumad. Programmimuudatused dokumenteeritakse. Juhid on korraldanud kohtumisi ja teinud ühisavaldusi. |
Komisjon ei eralda abi valimisprotsessi toetamiseks. Presidendi- ja parlamendivalimisi käsitlev poliitiline dialoog on endiselt ebatõhus. Riiklikus näidisprogrammis ei ole määratud toetust välisauditite protsessi ega riiklike järelevalveasutuste tugevdamisele. Puuduvad hästi määratletud korruptsiooninäitajad. Programmis ei ole jõustatud korruptsioonivastastaseid seadusi. Paljud tähtsad temaatilised rühmad ei tegutse aktiivselt. Neil puudub teave oma missioonide, eesmärkide, strateegiate, eelarvete ja kohustuste kohta ning liikmed ei tegutse koordineeritult. |
11 |
Eriaruanne nr 4/2013 |
„ELi ja Egiptuse valitsemistava alane koostöö“ |
Leitud on piiratud arv inimõiguste- ja demokraatiaalaseid prioriteete, seonduv dialoog jätkub taas. Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi ja kodanikuühiskonna organisatsioonide rahastamist on suurendatud. Tagatud on vahendite koordineeritus ja nõuetekohane jaotamine eri instrumentide vahel. Tegevuskavaga kohandatakse kodanikuühiskonna organisatsioonidele antavat toetust, finantsmäärus võimaldab menetlust kiirendada. Kohtumistel juhitakse tähelepanu riigi rahanduse juhtimisele ja korruptsioonivastasele võitlusele. Kohaldatakse tingimuslikkust: komisjon on peatanud eelarvetoetuse meetmed Egiptuses. |
|
12 |
Eriaruanne nr 12/2012 |
„Kas komisjon ja Eurostat on parandanud usaldusväärse ja usutava Euroopa statistika koostamise protsessi?“ |
Euroopa statistikasüsteemi on tugevdatud. Õigusraamistikku on muudetud, mõistetakse tegevusjuhiste tähtsust. Euroopa statistika haldamise nõuandekogu osales vastastikustes eksperdihindamistes, mis on nüüd üldsusele kättesaadavad. Kehtestatakse ELi statistikaprogrammi suunised ja kord. Prioriteete vaadatakse üle. Korrapäraselt antakse aru ajakohastamisprojektide elluviimisel tehtud edusammudest. Personalikulusid on analüüsitud, et suurendada tõhusust. Hankesuunised edendavad konkurentsi. |
Vaja on läbipaistvat ja objektiivset statistikaametite juhtide töölevõtmise ja vallandamise korda. Andmetele juurdepääsu ja andmete tõhusa kasutamise valdkonnas on endiselt takistusi. Probleeme on statistika kooskõlastamise ja ressurssidega. Kontrollide ja uurimiste juhtimiseks vajalikku järelevalvefunktsiooni ei ole välja töötatud. |
13 |
Eriaruanne nr 2/2013 |
„Kas komisjon on taganud teadustegevuse seitsmenda raamprogrammi tõhusa rakendamise?“ |
Programm „Horisont 2020“ on suurendanud paindlikkust kulude aruandluses. Ühtlustatud nõuded taotlejatele. Suurem sidusus seitsmenda raamprogrammi juhtimises tänu ühisele tugikeskusele. Integreeritud IT-töövood, näitajad, ühine audititeenistus. Ühiste tehnoloogiaalgatuste raamistik on paindlikum. |
Ühise tugikeskuse alla ei kuulu Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut ning selle eeskirju ei ole järjepidevalt ühtlustatud programmi „Horisont 2020“ raamistikuga; see vähendab tõhusust toetusesaajate jaoks. Komisjon ei ole rakendanud mõjusaid meetmeid riskijagamisrahastule järgneva finantsinstrumendi täiendavuse tagamiseks. Seda kinnitas 2016. aasta novembris sõltumatu hindamine, milles väljendati muret selle pärast, et 28 % projektidest ei olnud täiendavad, ning soovitati selgete valikukriteeriumide kehtestamist täiendavuse tagamiseks. |
Komisjoni vastused
Eriaruanne 12/2012:
olemas on asjakohane õigusraamistik ja vajalikud kaitsemeetmed, mis tagavad, et Eurostati peadirektori ametisse nimetamise ja ametist vabastamise menetlused oleksid läbipaistvad, tagades täieliku vastavuse sõltumatuse põhimõttele, nagu on sellega seoses ette nähtud määruses (EÜ) nr 223/2009.
Läbipaistvust on kinnitanud hiljutine menetlus seoses Eurostati peadirektori ametikohaga, kuhu võisid kandideerida ka asutustevälised isikud. Lisaks toetab Euroopa statistika haldamise nõuandekogu sõltumatut aruandlust Euroopa statistikat käsitlevate tegevusjuhendite rakendamise kohta komisjonis (Eurostat) kõige paremini see, kui nõuandekogu ei ole otseselt seotud Eurostati peadirektori ametisse nimetamisega. Viimaseks – Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni institutsioonidevahelised suhted toimivad hästi, näiteks seoses seadusandlike menetlustega, kuid ka selles mõttes, et komisjon on tervikuna parlamendi ees vastutav. Määruses (EÜ) nr 223/2009 ette nähtud iga-aastase statistikat käsitleva dialoogi eesmärk on tagada parlamendi asjakohane kaasamine ja teavitamine seoses statistika küsimustega, muu hulgas nähakse ette, et värskelt ametisse nimetatud Eurostati peadirektor peab kohe pärast ametisse nimetamist ilmuma parlamendi vastava komitee ette.
LISA 3.3
VARASEMATE TULEMUSALASTE SOOVITUSTE JÄRELKONTROLL
Aasta |
Kontrollikoja soovitus |
Võetud meetmete kontrollikojapoolne analüüs |
Komisjoni vastus |
|||||
Täielikult ellu viidud |
Elluviimisel |
Ei ole ellu viidud |
Ei kohaldata |
Ebapiisavad tõendid |
||||
Suuremas osas |
Osaliselt |
|||||||
2013 |
Kontrollikoda soovitab komisjonil |
|
|
|
|
|
|
|
1. soovitus. Finantsmääruse järgmise muutmise käigus ratsionaliseerida oma tulemuslikkust käsitlevat aruandlusraamistikku. |
|
|
X |
|
|
|
|
|
2. soovitus. Hindamisaruandes kokkuvõtlikult esitada kogu olemasolev teave Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamise kohta, mis annaks lugejatele saavutatu kohta täpsema ülevaate. |
|
|
X |
|
|
|
|
|
3. soovitus. Oma tulemuslikkuse juhtimis- ja aruandlussüsteemi edasi arendada, mis võimaldaks tal võtta vastutust usaldusväärse finantsjuhtimise ja peadirektorite iga-aastastes kinnitustes sisalduvate poliitikaeesmärkide saavutamiseks ELi eelarvest tehtavate kulutuste eest. |
|
|
|
X |
|
|
|
4. PEATÜKK
Tulud
SISUKORD
Sissejuhatus | 4.1-4.6 |
Tulude lühikirjeldus | 4.2-4.5 |
Auditi ulatus ja lähenemisviis | 4.6 |
Tehingute korrektsus | 4.7 |
Aasta tegevusaruannete ja sisekontrollisüsteemide muude elementide kontrollimine | 4.8-4.20 |
Kogurahvatulu reservatsioonide ja käibemaksu reservatsioonide ning traditsiooniliste omavahendite avatud punktide ülevaade | 4.9 |
Üleilmastumise mõju rahvamajanduse arvepidamisele ESA 2010 raames | 4.10-4.13 |
Traditsiooniliste omavahendite avatud punktide haldamine | 4.14-4.18 |
Euroopa Majanduspiirkonna / Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni ning liikmesriikide osamakseid puudutavad komisjoni kalkulatsioonid, mis tehti pärast 2014. aasta omavahendeid käsitleva otsuse jõustumist | 4.19 |
Aasta tegevusaruanded ja muu valitsemiskord | 4.20 |
Järeldus ja soovitused | 4.21-4.23 |
Järeldus | 4.21 |
Soovitused | 4.22-4.23 |
Lisa 4.1. |
Tulude valdkonna tehingute testimise tulemused |
Lisa 4.2. |
Kehtivate kogurahvatulu reservatsioonide, käibemaksu reservatsioonide ja traditsiooniliste omavahendite avatud punktide arv liikmesriikide kaupa seisuga 31.12.2016 |
Lisa 4.3. |
Tulude valdkonna varasemate soovituste põhjal võetud meetmed |
|
|
||||||||||||||||||
SISSEJUHATUS |
|||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
Selgitus 4.1. Tulude jaotus aastal 2016
(miljardites eurodes)
2016. aasta tulud kokku (1)
144,7 |
|||||||||||||||||||
Tulude lühikirjeldus |
|||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
Selgitus 4.2. Uue omavahendeid käsitleva otsuse mõju 2014. ja 2015. aasta omavahenditele tululiikide kaupa
(miljardites eurodes)
Allikas: Euroopa Liidu 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne. |
|||||||||||||||||||
Selgitus 4.3. Uue omavahendeid käsitleva otsuse mõju liikmesriikide 2014. ja 2015. aasta osamaksetele
(miljardites eurodes)
Allikas: Euroopa Liidu 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne. |
|||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
Auditi ulatus ja lähenemisviis |
|||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
TEHINGUTE KORREKTSUS |
|||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
AASTA TEGEVUSARUANNETE JA SISEKONTROLLISÜSTEEMIDE MUUDE ELEMENTIDE KONTROLLIMINE |
|||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
Kogurahvatulu reservatsioonide ja käibemaksu reservatsioonide ning traditsiooniliste omavahendite avatud punktide ülevaade |
|||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
Üleilmastumise mõju rahvamajanduse arvepidamisele ESA 2010 raames |
|||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
Selgitus 4.4. Teadus- ja arendustegevuse varade ümberkolimine: mõju Iirimaa rahvamajanduse arvepidamisele 2016. aasta septembris teavitas Iirimaa komisjoni, et riigi kogurahvatulu oli 2015. aastal suurenenud 23,9 % (+39,4 miljardit eurot). Suurenemise põhjustas asjaolu, et rahvusvahelised ettevõtted tõid Iirimaale suures koguses immateriaalset vara. See koosnes põhiliselt teadus- ja arendustegevuse kapitaliseeritud kuludest, mis kajastatakse bilansis intellektuaalomandiõigustega seotud toodetena. Intellektuaalomandiõigustega seotud toodete spetsifikatsioonid on lepingulise tootmise aluseks erinevates riikides üle maailma. Teadus- ja arendustegevuse varade ümberkolimisel muudavad kogurahvatulu kogumise veelgi keerulisemaks järgmised tegurid:
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||
Traditsiooniliste omavahendite haldamine |
|||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
Euroopa Majanduspiirkonna / Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni ning liikmesriikide osamakseid puudutavad komisjoni kalkulatsioonid, mis tehti pärast 2014. aasta omavahendeid käsitleva otsuse jõustumist |
|||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
Aasta tegevusaruanded ja muu valitsemiskord |
|||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
JÄRELDUS JA SOOVITUSED |
|||||||||||||||||||
Järeldus |
|||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
Soovitused |
|||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
Komisjon on soovitusega nõus. Käsil on meetmed, millega õhutada liikmesriike kõnealust tööd prioriseerima ja eelkõige profileerima suuri rahvusvahelisi ettevõtteid. Komisjon annab selleks suunised ja vajaduse korral kehtestatakse reservatsioonid. Vt ka ühine vastus punktidele 4.11, 4.12 ja 4.13. |
||||||||||||||||||
|
Komisjon on soovitusega nõus. Teadus- ja arendustegevusele pööratakse käimasoleva kontrollitsükli käigus suurt tähelepanu. Asjaomaste ESA 2010 eeskirjade rakendamist kontrollitakse kõigi liikmesriikide puhul üksikasjalikult, sealhulgas üleilmastumise mõju. |
(1) Esialgsed osamaksed arvutatakse kogurahvatulu prognoositud andmete põhjal. Prognoositava ja lõpliku kogurahvatulu vahelised erinevused korrigeeritakse järgnevatel aastatel ning need mõjutavad pigem liikmesriikidevahelist omavahendite jaotust kui kogutavat kogusummat.
(2) Nõukogu otsus 2014/335/EL, Euratom, 26. mai 2014, ELi omavahendite süsteemi kohta (ELT L 168, 7.6.2014, lk 105).
(3) Liikmesriikide osamaksed arvutati ümber, võttes arvesse järgmist:
— |
Saksamaale, Madalmaadele ja Rootsile kohaldatakse käibemaksupõhiste omavahendite vähendatud sissenõudmismäära 0,15 % ning teiste liikmesriikide sissenõudmismäär on endiselt 0,3 %; |
— |
kogurahvatulupõhiste maksete kindlasummalised vähendused võimaldati Austriale, Taanile, Madalmaadele ja Rootsile; |
— |
traditsiooniliste omavahendite kinnipidamise määra vähendati 20 %ni (varem oli see 25 %). |
— |
Kogurahvatulul põhinevaid ressursse arvutatakse ESA 2010 alusel (varem kehtis ESA 95). Vt joonealune märkus 10. |
(4) Sissenõudekorraldus on dokument, milles komisjon kajastab talle maksmisele kuuluvad summad.
(5) Kontrollikoja audit lähtus liikmesriikidega kokku lepitud kogurahvatulu andmetest ja liikmesriikide koostatud ühtlustatud käibemaksubaasist. Kontrollikoda ei testinud otseselt komisjoni ja liikmesriikide koostatud statistikat ja andmeid.
(6) Island, Liechtenstein ja Norra teevad osamakseid ELi eelarvesse vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule. Šveits teeb samuti erinevate lepingute raames osamakseid ELi eelarvesse.
(7) Kontrollikoja auditis kasutati külastatud liikmesriikide traditsiooniliste omavahendite raamatupidamissüsteemidesse sisestatud andmeid. Kontrollikoja audit ei hõlmanud deklareerimata või tollijärelevalvet mitte läbinud importi.
(8) Need kolm liikmesriiki valiti rotatsioonipõhiselt, võttes arvesse nende osamaksete suurust.
(9) Nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 609/2014, 26. mai 2014, meetodite ja menetluse kohta, millega tehakse kättesaadavaks traditsioonilised, käibemaksupõhised ja kogurahvatulul põhinevad omavahendid, ning muude sularahavajaduste rahuldamiseks vajalike meetmete kohta (ELT L 168, 7.6.2014, lk 39) ja nõukogu 26. mai 2014. aasta määrus (EL, Euratom) nr 608/2014, millega kehtestatakse Euroopa Liidu omavahendite süsteemi rakendusmeetmed (ELT L 168, 7.6.2014, lk 29).
(10) Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteem (ESA 2010) on kõige uuem rahvusvaheliselt ühilduv ELi raamatupidamisraamistik. Seda kasutatakse majanduse süsteemseks ja üksikasjalikuks kirjeldamiseks. Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1).
(11) Nõukogu 25. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 2223/1996 ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1).
(12) Rahvamajanduse arvepidamise eeskirjade muutmine (ESA 95-lt ESA 2010-le) teadus- ja arendustegevuse käsitlemisel on põhjustanud liikmesriikide kogurahvatulu suurenemise. Komisjoni värske prognoosi põhjal oli nende muudatuste tulemusel kogurahvatulu keskmiselt suurenenud 2,0 %.
(13) Neid andmeid saab muuta nelja aasta jooksul – hiljem on võimalik muuta vaid summasid, mille kohta komisjon on kehtestanud reservatsioonid.
(14) Vt 2015. aasta aastaaruande punkt 4.18, 2014. aasta aastaaruande punkt 4.22, 2013. aasta aastaaruande punkt 2.16 ja 2012. aasta aastaaruande punktid 2.32 ja 2.33.
(15) Vt 2015. aasta aastaaruande punktid 4.15 ja 4.16, 2014. aasta aastaaruande punkt 4.19, 2013. aasta aastaaruande punkt 2.14 ja 2012. aasta aastaaruande punkt 2.31.
(16) Omavahendite nõuandekomitee 7. juuli 2016. aasta koosolekul esitas komisjon teavet liikmesriikide poolt omavahendite määruse (nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, millega rakendatakse otsus 2007/436/EÜ Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1)), artikli 17 lõike 5 alusel 2015. aastal esitatud aruannete kohta.
(17) Belgia, Eesti, Itaalia, Portugal, Rumeenia ja Sloveenia.
(18) Kontrollikoja eelmistes aruannetes soovitati (vt 2013. aasta aastaaruande 3. ja 4. soovitus ning 2014. aasta aastaaruande 3. soovitus) komisjonil parandada tollivormistusjärgsete auditite tegemiseks koostatud olemasolevaid suuniseid ning julgustada liikmesriike neid rakendama. Ehkki komisjon on selles valdkonnas mõningaid edusamme teinud, ei ole kontrollikoja soovitusi veel täielikult rakendatud.
(19) Vt 2015. aasta aastaaruande punkt 4.20.
(20) Käesoleval aastal otsustati analüüsida 2013. aasta aastaaruande soovituste rakendamist, kuna tavaliselt tuleb komisjonile nende elluviimiseks küllaldaselt aega anda.
(1) Selle summa näol on tegemist ELi eelarve tuludega. Tulemiaruandes esitatakse summad teistmoodi, kasutades tekkepõhist süsteemi. Nimetatud süsteemi kasutamise tulemusel on tulemiaruandes sisalduvate ELi tulude suuruseks 146,2 miljardit eurot.
Allikas: Euroopa Liidu 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne.
LISA 4.1
TULUDE VALDKONNA TEHINGUTE TESTIMISE TULEMUSED
|
2016 |
2015 |
|
|
|||
VALIMI SUURUS JA ÜLESEHITUS |
|||
|
|||
Tehingute arv kokku |
55 |
55 |
|
|
|||
KVANTIFITSEERITAVATE VIGADE HINNANGULINE MÕJU |
|||
|
|
|
|
Hinnanguline veamäär |
0,0 % |
0,0 % |
|
|
|
|
|
|
Ülemine veapiir |
0,0 % |
|
|
Alumine veapiir |
0,0 % |
|
LISA 4.2
KEHTIVATE KOGURAHVATULU RESERVATSIOONIDE, KÄIBEMAKSU RESERVATSIOONIDE JA TRADITSIOONILISTE OMAVAHENDITE AVATUD PUNKTIDE ARV LIIKMESRIIKIDE KAUPA SEISUGA 31.12.2016.
Liikmesriik |
Kogurahvatuluga seotud reservatsioonid (seisuga 31.12.2016) |
Käibemaksuga seotud reservatsioonid (seisuga 31.12.2016) |
Traditsiooniliste omavahendite nn avatud punktid (seisuga 31.12.2016) |
Belgia |
0 |
4 |
29 |
Bulgaaria |
0 |
2 |
4 |
Tšehhi Vabariik |
0 |
0 |
6 |
Taani |
0 |
3 |
19 |
Saksamaa |
0 |
8 |
8 |
Eesti |
0 |
1 |
2 |
Iirimaa |
0 |
12 |
12 |
Kreeka |
2 |
8 |
26 |
Hispaania |
0 |
1 |
26 |
Prantsusmaa |
0 |
5 |
26 |
Horvaatia |
0 |
1 |
0 |
Itaalia |
0 |
4 |
18 |
Küpros |
0 |
1 |
5 |
Läti |
0 |
2 |
2 |
Leedu |
0 |
0 |
0 |
Luksemburg |
0 |
10 |
1 |
Ungari |
0 |
1 |
8 |
Malta |
0 |
0 |
2 |
Madalmaad |
0 |
5 |
46 |
Austria |
0 |
10 |
6 |
Poola |
0 |
4 |
8 |
Portugal |
0 |
0 |
20 |
Rumeenia |
0 |
2 |
16 |
Sloveenia |
0 |
0 |
4 |
Slovakkia |
0 |
0 |
2 |
Soome |
0 |
4 |
10 |
Rootsi |
0 |
3 |
7 |
Ühendkuningriik |
0 |
4 |
22 |
KOKKU 31.12.2016 |
2 |
95 |
335 |
KOKKU 31.12.2015 |
55 |
85 |
325 |
Tabel ei sisalda kogurahvatulu protsessipõhiseid erireservatsioone. Allikas: Euroopa Kontrollikoda. |
LISA 4.3
TULUDE VALDKONNA VARASEMATE SOOVITUSTE PÕHJAL VÕETUD MEETMED
Aasta |
Kontrollikoja soovitus |
Võetud meetmete kontrollikojapoolne analüüs |
Komisjoni vastus |
|||||
Täielikult ellu viidud |
Elluviimisel |
Ellu viimata |
Ei kohaldata |
Puudulik tõendusmaterjal |
||||
Suuremas osas |
Osaliselt |
|||||||
2013 |
1. soovitus Komisjon peaks julgustama liikmesriike esitama rohkem selgitusi metoodika kohta, mida nad kasutavad andmete kogumiseks varimajanduse valdkonnas, ning edendama liikmesriikide vahelist ühtlustamist selles valdkonnas. |
X |
|
|
|
|
|
|
2. soovitus Komisjon peaks vastu võtma selgeid vahe-eesmärke sisaldava üksikasjaliku tegevuskava ja selle täitmise üle põhjalikku järelevalvet tegema, et lahendada probleemid Kreeka rahvamajanduse arvepidamises. |
X |
|
|
|
|
|
|
|
3. soovitus Komisjon peaks kehtestama tollivormistusjärgsete auditite riskianalüüsi miinimumnõuded, sealhulgas tuginedes olemasolevas impordi andmebaasis sisalduvale teabele, et võimaldada liikmesriikidel kontroll paremini suure riskiohuga importijatele suunata. |
|
X |
|
|
|
|
|
|
4. soovitus Komisjon peaks julgustama liikmesriike kasutama olemasolevaid juhiseid ning tegema järelevalvet liikmesriikide tollivormistusjärgsete auditite üle. |
|
X |
|
|
|
|
Komisjon jätkab nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 608/2014 artikli 6 kohaselt koostatud liikmesriikide aruannete hindamist ja rõhutab nõuetekohaste kontrollide, sealhulgas tollivormistusjärgsete auditite tegemise vajadust. Komisjon soovitab traditsioonilise omavahendite kontrollimise käigus liikmesriikidel alati järgida komisjoni tolliauditi juhendit. 2017. aasta kontrollide käigus on komisjon palunud liikmesriikidel kinnitada juhendi kasutamist tollivormistusjärgsete auditite ettevalmistamisel ja tegemisel. Soovituses osutatakse järjepidevale protsessile ja komisjon jätkab selle rakendamist. |
|
2013 |
5. soovitus Komisjon peaks liikmesriike üles kutsuma A- ja B-kontosid korrektselt kasutama ning tagama, et need oleksid tõendatavalt täielikud ja korrektsed. |
|
X |
|
|
|
|
Praeguses õigusraamistikus kuulub kontrollimine liikmesriikide pädevusse. Oma kontrollide käigus õhutab komisjon liikmesriike kasutama A- ja B-kontosid korrektselt ja jätkab seda tegevust. Komisjon jätkab oma kontrollide käigus A- ja B-kontode kasutamise kontrollimist ning palub liikmesriikidel tagada, et need kontod oleksid täielikud ja korrektsed. |
5. PEATÜKK
Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks
SISUKORD
Sissejuhatus | 5.1–5.6 |
Alamrubriigi „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“ lühikirjeldus | 5.2–5.5 |
Auditi ulatus ja lähenemisviis | 5.6 |
1. osa. Tehingute korrektsus | 5.7–5.27 |
Kvantifitseeritud vigade peamine põhjus on toetusesaajate deklareeritud rahastamiskõlbmatute kulude hüvitamine | 5.9–5.11 |
Suurem osa mittekvantifitseeritavatest vigadest oli seotud teadusuuringute ja innovatsiooniprojektidega | 5.12 |
Horisont 2020: lihtsustamine jätkub, kuid vaja on täiendavaid jõupingutusi | 5.13–5.19 |
Aasta tegevusaruanded kinnitavad kontrollikoja leide ja järeldusi, kuid kontrollikoda täheldas erinevaid lähenemisviise, kuidas neis veamäärasid ja veariski sisaldavaid summasid esitatakse | 5.20–5.23 |
Ühine audititeenistus: „Horisont 2020“ planeerimise, järelevalve ja aruandluse parandamiseks on vaja suuri jõupingutusi | 5.24–5.27 |
Järeldus ja soovitused | 5.28–5.31 |
Järeldus | 5.28–5.29 |
Soovitused | 5.30–5.31 |
2. osa. Tulemuslikkusega seotud küsimused teadus- ja innovatsiooniprojektides | 5.32–5.35 |
Enamik projekte saavutas kavandatud väljundid ja tulemused | 5.34–5.35 |
Lisa 5.1. |
Alamrubriigi „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“ tehingute testimise tulemused |
Lisa 5.2. |
Ülevaade alamrubriigi „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“ vigadest, mille mõju on vähemalt 20 % |
Lisa 5.3. |
Alamrubriigi „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“ kohta antud varasemate soovituste põhjal võetud meetmed |
|
|
||||||||||
SISSEJUHATUS |
|||||||||||
|
|
||||||||||
Selgitus 5.1. Mitmeaastase finantsraamistiku alamrubriik 1a: „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“ – 2016. aasta jaotus (miljardites eurodes)
|
|||||||||||
|
|
||||||||||
Alamrubriigi „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“ lühikirjeldus |
|||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
Auditi ulatus ja lähenemisviis |
|||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
1. OSA. TEHINGUTE KORREKTSUS |
|||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
Selgitus 5.2. Enamik vigu esines teadusuuringute ja innovatsiooniprojektides
Allikas: Euroopa Kontrollikoda. |
|||||||||||
|
|
||||||||||
Kvantifitseeritud vigade peamine põhjus on toetusesaajate deklareeritud rahastamiskõlbmatute kulude hüvitamine |
|||||||||||
|
|
||||||||||
|
|||||||||||
|
|
||||||||||
Suurem osa mittekvantifitseeritavatest vigadest oli seotud teadusuuringute ja innovatsiooniprojektidega |
|||||||||||
|
|
||||||||||
Horisont 2020: lihtsustamine jätkub, kuid vaja on täiendavaid jõupingutusi |
|||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
Aasta tegevusaruanded kinnitavad kontrollikoja leide ja järeldusi, kuid kontrollikoda täheldas erinevaid lähenemisviise, kuidas neis veamäärasid ja veariski sisaldavaid summasid esitatakse |
|||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
Ühine audititeenistus: „Horisont 2020“ planeerimise, järelevalve ja aruandluse parandamiseks on vaja suuri jõupingutusi |
|||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
JÄRELDUS JA SOOVITUSED |
|||||||||||
Järeldus |
|||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
Soovitused |
|||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
Komisjon on soovitusega nõus. Mõned lihtsustatud kuluvõimalused on „Horisont 2020“ programmis juba kasutusel ning komisjon kaalub jätkuvalt, kuidas neid on oleks võimalik laiendada. |
||||||||||
|
Komisjon on soovitusega nõus. Iga peadirektoraadi ja iga kuluprogrammi eritingimuste tõttu võib veamäärade arvutamisel alati vaja minna mõningast meetodite täpsustamist. Sellegipoolest jätkab komisjon tööd nende arvutuste järjekindluse tagamiseks. |
||||||||||
|
Komisjon nõustub soovitusega ja on juba esitanud tegevuskava, mille rakendamisega on alustatud. |
||||||||||
2. OSA. TULEMUSLIKKUSEGA SEOTUD KÜSIMUSED TEADUS- JA INNOVATSIOONIPROJEKTIDES |
|||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
Enamik projekte saavutas kavandatud väljundid ja tulemused |
|||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
Tuleb ära märkida, et levitamine toimub sageli pärast projekti lõppu, näiteks patendi avaldamiseks/registreerimiseks kuluva aja tõttu. |
||||||||||
|
|
(1) Samuti kontrollis kontrollikoda piiratud ulatuses sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadi, siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadi, Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti (ERCEA) ja Teadusuuringute Rakendusameti (REA) aasta tegevusaruannetes avaldatud veamäärade arvutamist.
(2) Kontrollikoja hinnangulise veamäära arvutus põhineb statistiliselt esinduslikul valimil. Esitatud arv on parim hinnang. Kontrollikojal on 95 % suurune kindlus, et andmekogumi veamäär on vahemikus 2,1 % ja 6,1 % (vastavalt alumine ja ülemine veapiir).
(3) Vead moodustasid 1–20 % läbivaadatud tehingute väärtusest ja puudutasid projekte üleeuroopaliste võrkude transpordiprogrammi raames (2 juhtumit), konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi raames (2 juhtumit), elukestva õppe programmi raames (2 juhtumit), Euroopa ühendamise rahastu raames (1 juhtum), ning iga-aastast toetusmakset Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudile (1 juhtum).
(4) Teatud juhtudel (nt kui teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi projektile antav ELi kaasrahastamine ületab 375 000 eurot) peavad sõltumatud audiitorid tõendama, et deklareeritud kulud on rahastamiskõlblikud.
(5) Tõendavates dokumentides ja andmebaasides sisalduva või tavapärastest ristkontrollidest ja (muudest) kohustuslikest kontrollidest saadava teabe põhjal.
(6) 25 tehingut sisaldas nii kvantifitseeritavaid kui mittekvantifitseeritavaid vigu.
(7) Vt ka 2012. aasta aastaaruande punktid 8.18 ja 8.42 (2. soovitus) ning 2013. aasta aastaaruande punkt 8.12.
(8) Vt 2014. aasta aastaaruande punkt 5.12.
(9) Vt näiteks 2015. aasta aastaaruande punkt 5.13.
(10) Vt 2015. aasta aastaaruande punkt 5.23.
(11) 2014. aasta aastaaruande punktid 5.29–5.31.
(12) Madalaimad/kõrgeimad veamäärad vastavalt 0 %/0,5 %, 0 %/0,6 %, 0 %/1,99 % ja 0 %/2 %.
(13) 2015. aasta aastaaruande punkt 5.26.
(14) Käesoleval aastal otsustati analüüsida 2013. aasta aastaaruande soovituste rakendamist, kuna tavaliselt tuleb komisjonile nende elluviimiseks küllaldaselt aega anda.
(15) Kontrollikoda hindas mitme osalejaga koostööprojektide tulemuslikkust ja jättis valimist välja sellised tehingud, nagu individuaalsetele teadlastele makstud liikuvustoetus.
(16) Neist neljast juhust kahel vastas ka projekti edenemine üksnes osaliselt eesmärkidele.
(17) Neist kuuest juhust ühel vastas ka projekti edenemine üksnes osaliselt eesmärkidele.
(18) Vastavalt alustehingute ühtsele määratlusele (üksikasjad on toodud lisa 1.1 punktis 10).
Allikas: Euroopa Liidu 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne.
LISA 5.1
ALAMRUBRIIGI „KONKURENTSIVÕIME MAJANDUSKASVU JA TÖÖHÕIVE TAGAMISEKS“ TEHINGUTE TESTIMISE TULEMUSED
|
2016 |
2015 |
|
|
|||
VALIMI SUURUS JA ÜLESEHITUS |
|||
|
|||
Tehingute arv kokku |
150 |
150 |
|
|
|||
KVANTIFITSEERITAVATE VIGADE HINNANGULINE MÕJU |
|||
|
|
|
|
Hinnanguline veamäär |
4,1 % |
4,4 % |
|
|
|
|
|
|
Ülemine veapiir |
6,1 % |
|
|
Alumine veapiir |
2,1 % |
|
LISA 5.2
ÜLEVAADE ALAMRUBRIIGI „KONKURENTSIVÕIME MAJANDUSKASVU JA TÖÖHÕIVE TAGAMISEKS“ VIGADEST, MILLE MÕJU ON VÄHEMALT 20 %
Sissejuhatus
Vastavalt lisas 1.1 kirjeldatud üldisele auditimetoodikale testis kontrollikoda tehingute esinduslikku valimit, et hinnata mitmeaastase finantsraamistiku kõnealuse alamrubriigi andmekogumis esinevat õigusnormide rikkumise määra. Testimisel leitud vigade loetelu ei ole ammendav ei üksikvigade ega võimalike veatüüpide suhtes. Järgnevalt kirjeldatud leiud on toodud näiteks vigade kohta, mille mõju moodustab vähemalt 20 % kontrollitud tehingu väärtusest (1). Need vead leiti tehingutes, mille suurus jäi vahemikku 155 000 eurot ja 1,3 miljonit eurot, ja mille keskmine maht oli 273 000 eurot (2).
Näiteid vigadest
Teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi projektid
1. näide: toetusleping ei hõlma deklareeritud kulusid
Toetusesaaja (laevade kaitsekihtide arendusprojektis osalev ELi mittekuuluva riigi avalik-õiguslik asutus) deklareeris kulud, mis olid tegelikult kantud teise asutuse poolt, kes ei olnud toetuslepinguga hõlmatud. Rahastamiskõlbmatud kulud moodustasid 100 % läbivaadatud kulude kogusummast.
2. näide: deklareeritud on ülemäärased personalikulud
Hüvitamiseks esitatud kulud ei olnud vastavuses toetusesaaja (turvaliste tarneahelasüsteemide arendamise koostööprojektis osalev mittetulunduslik teadusasutus) raamatupidamisarvestusega ja toetusesaaja ei suutnud esitada kõiki kuluaruande koostamise aluseks olnud arvutusi. Kontrollikoda leidis, et palgakulude arvutamise aluseks olnud tunnitasu oli ülemäära kõrge. Rahastamiskõlbmatud kulud moodustasid 81 % läbivaadatud kulude kogusummast.
3. näide: rahastamiskõlbmatud kaudsed kulud ja lisatasud
Toetusesaaja (pilvepõhiste teenuste internetitaristu arendusprojektis osalev avalik-õiguslik asutus) esitas hüvitamiseks personalikulud, mis sisaldasid rahastamiskõlbmatuid lisatasusid. Lisaks deklareeris toetusesaaja tegelikud kaudsed kulud, kuid ei vastanud kriteeriumile, mille kohaselt tuleb projektiga seotud kaudsed kulud kindlaks teha analüütilise arvestussüsteemi abil. Rahastamiskõlbmatud kulud moodustasid 51 % läbivaadatud kulude kogusummast.
4. näide: ebakorrektselt arvutatud personalikulud ja muud rahastamiskõlbmatud kulud
Toetusesaaja (biokütuste tehnoloogia projektis osalev ELi mittekuuluva riigi avalik-õiguslik asutus) arvutas personalikulud ebakorrektselt ja esitas hüvitamiseks ka kulusid, mille seos projektiga ei olnud piisavalt tõendatud. Rahastamiskõlbmatud kulud moodustasid 38 % läbivaadatud kulude kogusummast.
5. näide: ülemäärased personalikulud
Toetusesaaja (ELi tervisealaste hädaolukordade koordineeritud lahenduste arendusprojektis osalev VKE) deklareeris ülemäära kõrged personalikulud, samuti esitas hüvitamiseks personalikulusid, mis olid kantud väljaspool kuluaruande perioodi. Rahastamiskõlbmatud kulud moodustasid 37 % läbivaadatud kulude kogusummast.
6. näide: lahknevused tööaja arvestamises
Kontrollikoda tuvastas mitmeid lahknevusi toetusesaaja (internetitehnoloogiatel põhinevate energiatõhususe süsteemide arendusprojektis osalev avalik-õiguslik asutus) deklareeritud personalikulude aluseks olevates tööajatabelites. Rahastamiskõlbmatud kulud moodustasid 21 % läbivaadatud kulude kogusummast.
(1) Need vead moodustavad rohkem kui poole alamrubriigi „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“ üldisest hinnangulisest veamäärast.
(2) St pool kõigist vähemalt 20 % suuruse mõjuga vigadest leiti tehingutes, mille väärtus on alla 273 000 euro, ja ülejäänud leiti tehingutes, mille väärtus ületab selle summa.
LISA 5.3
ALAMRUBRIIGI „KONKURENTSIVÕIME MAJANDUSKASVU JA TÖÖHÕIVE TAGAMISEKS“ KOHTA ANTUD VARASEMATE SOOVITUSTE PÕHJAL VÕETUD MEETMED
Aasta |
Kontrollikoja soovitus |
Võetud meetmete kontrollikojapoolne analüüs |
Komisjoni vastus |
|||||
Täielikult rakendatud |
Rakendamisel |
Ei ole rakendatud |
Ei kohaldata |
Ebapiisavad tõendid |
||||
Suuremas osas |
Osaliselt |
|||||||
2013 |
Kontrollikoda soovitab komisjonil |
|
|
|
|
|
|
|
1. soovitus. Laiendada ja tõhustada teavituskampaaniat toetusesaajate ja sõltumatute audiitorite teadlikkuse tõstmiseks 7. raamprogrammi raames teadusuuringute rahastamiseks tehtavate kulude rahastamiskõlblikkuse eeskirjade kohta; |
|
X |
|
|
|
|
Teavituskampaania oli algselt seotud seitsmenda raamprogrammiga ja hõlmas kõiki osalejaid (ligikaudu 4 500 ). Komisjon keskendub nüüd suuniste andmisele „Horisont 2020“ jaoks. Toetusesaajad ja nende audiitorid osalevad kõnealustel koosolekutel. Lisaks on toetuste haldamise kõikide oluliste aspektidega seotud juhised internetis kättesaadavad kõigile huvirühmadele. |
|
2. soovitus. Muuta poliitikavaldkondade rühmas tervikuna kontroll riskipõhisemaks, keskendades kontrolli suure riskiga toetusesaajatele (näiteks üksused, kellel on ELi rahastamise taotlemise alal vähem kogemusi) ning vähendades väiksema riskiga toetusesaajate suhtes tehtavat kontrolli; |
|
X |
|
|
|
|
Praeguste rahastamisprogrammide komisjoni kontrollistrateegiad on koostatud nii, et need kaasaksid rohkem riskipõhist kontrolli. |
|
3. soovitus. Anda teadusuuringute ja muude sisepoliitika valdkondade perioodi 2014–2020 uute programmide raames toetusesaajatele ja korraldusasutustele õigeaegseid, järjepidevaid ja selgeid juhiseid uuendatud rahastamiskõlblikkus- ja kontrollinõuete kohta. |
|
X |
|
|
|
|
Seoses praeguste rahastamisprogrammidega on komisjon andnud toetusesaajaile märkimisväärset abi kõikides programmi rakendamisega seotud olulistes aspektides. Komisjon ajakohastab teavet regulaarselt. Seda on levitatud interneti kaudu, aga ka avalikel kampaaniatel, koosolekutel liikmesriikidega ning programmis osalejate ja nende audiitorite vastavalt vajadusele toimuvatel koosolekutel. |
6. PEATÜKK
Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus
SISUKORD
Sissejuhatus | 6.1–6.6 |
Majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse rubriigi lühikirjeldus | 6.2–6.4 |
Auditi ulatus ja lähenemisviis | 6.5–6.6 |
1. osa. Tehingute korrektsus | 6.7–6.37 |
Tehingute testimise tulemused | 6.7–6.19 |
Koostöös liikmesriikidega hallatavate rahastamisvahendite kasutamine programmitöö perioodil 2007–2013 | 6.20–6.25 |
Aasta tegevusaruanded ja muu valitsemiskord | 6.26–6.27 |
Komisjoni kindlus programmitöö perioodi 2007–2013 kohta | 6.28–6.29 |
Komisjoni kindlus programmitöö perioodi 2014–2020 kohta | 6.30–6.37 |
Järeldus ja soovitused | 6.38–6.41 |
Järeldus | 6.38–6.39 |
Soovitused | 6.40–6.41 |
2. osa. Tulemuslikkus | 6.42–6.57 |
Tulemuslikkuse mõõtmise süsteemi ülesehituse hindamine | 6.44–6.50 |
Rohestamise tulemuslikkuse hindamine | 6.51–6.55 |
Järeldus | 6.56–6.57 |
Lisa 6.1. |
Rubriigi „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“ tehingute testimise tulemused |
Lisa 6.2. |
Ülevaade tehingute testimise tulemustest liikmesriikide kaupa |
Lisa 6.3. |
Ülevaade majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse valdkonna vigadest, mille mõju on vähemalt 20 % |
Lisa 6.4. |
Majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse valdkonna varasemate soovituste põhjal võetud meetmed |
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
SISSEJUHATUS |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus 6.1. Mitmeaastase finantsraamistiku alamrubriigi 1b – „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“ – kulutuste jaotus aastal 2016 (miljardites eurodes)
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse valdkonna lühikirjeldus |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Auditi ulatus ja lähenemisviis |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1. OSA. TEHINGUTE KORREKTSUS |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Tehingute testimise tulemused |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus 6.2. „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“ – eri veatüüpide osakaal hinnangulises veamääras
Allikas: Euroopa Kontrollikoda. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Rahastamiskõlbmatud kulud |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Toetuskõlbmatud projektid |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Siseturu eeskirjade rikkumine |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Riigihanked |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Riigiabi |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Informatsiooni ei kasutata alati asjakohaselt |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Koostöös liikmesriikidega hallatavate rahastamisvahendite kasutamine programmitöö perioodil 2007–2013 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Osamaksed olid alakasutatud ja rahastamisvahendid ei kasutanud kogu oma potentsiaali ära |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus 6.3. ERFi ja ESFi kumulatiivsed väljamaksemäärad aastatel 2011–2015 (miljardites eurodes)
Allikas: Euroopa Kontrollikoda komisjoni rakendusaruande põhjal. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus 6.4. Ühtekuuluvuse valdkonna rahastamisvahendite väljamaksemäärad seisuga 31. detsember 2015
Allikas: Euroopa Kontrollikoda Euroopa Komisjoni dokumendi EGESIF_16-0011-00 (20. september 2016) alusel. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Liikmesriikide poolt rahastamisvahendite kohta edastatud ebatäielik või ebatäpne teave |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Aasta tegevusaruanded ja muu valitsemiskord |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni kindlus programmitöö perioodi 2007–2013 kohta |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni kindlus programmitöö perioodi 2014–2020 kohta |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kommentaarid programmitöö perioodi 2014–2020 alguse kohta |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni uus kindluse tagamise mudel ühtekuuluvuse valdkonna kulutuste jaoks |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kommentaarid aasta tegevusaruannetes perioodi 2014–2020 esitatud teabe kohta |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
6.34. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Rahastamisvahendite ja riigiabi projektide ettemaksete auditeeritava andmekogumi määratlust tuleb täpsustada |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Aasta tegevusaruannetes esitatud teabe ja kontrollikoja leidude vaheline järjepidevus |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus 6.5. Ülevaade aasta tegevusaruannetes perioodi 2007–2013 esitatud teabest
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
JÄRELDUS JA SOOVITUSED |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Järeldus |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Soovitused |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Komisjon nõustub soovitusega ja võtab muu hulgas juba arvesse konkreetseid valdkondi, millele kontrollikoda on seoses rahastamisvahendite, riigiabi ja suurprojektidega käimasoleva, perioodi 2007–2013 lõpetamispakettide läbivaatamise ajal osutanud. Komisjon tuletab meelde, et suurprojektidest teatamine komisjonile on liikmesriigi kohustus. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Komisjon nõustub soovitusega. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Komisjon nõustub soovitusega; ta on täielikult nõus kaaluma teisi ülesehitus- ja kasutamismehhanisme, sealhulgas kontrollikoja soovitatud mehhanismi, aga ta ei saa veel anda üksikasjalikku seisukohta oma 2020. aasta järgsete Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde puudutavate ettepanekute kohta. Samuti märgib ta, et kui teised institutsioonid võtaksid vastu ühissätete määruse muudatusettepaneku, mille komisjon esitas ja võttis vastu 2016. aasta lõpus (koondmäärus), võimaldaks see juba praegu minna teatud tingimustel kulude hüvitamiselt üle projektide tulemuslikkusel põhinevatele maksetele. Õigeaegsete seadusandlike ettepanekute esitamine ühtekuuluvuspoliitika kohta on komisjoni prioriteet. Ent ajastus sõltub siiski mitmeaastase finantsraamistiku määruse ettepaneku vastuvõtmisest. Komisjoni ettepanek 2020. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika seadusandliku paketi kohta esitatakse hiljem. Komisjon teeb tihedat koostööd kaasseadusandjatega, et õigusraamistiku saaks õigel ajal vastu võtta ja jõustada. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2. OSA. PROJEKTIDE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Tulemuslikkuse mõõtmise süsteemi ülesehituse hindamine |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Rakenduskava eesmärkidega seotud väljundi- ja tulemusnäitajatega tulemuslikkuse mõõtmise süsteemi kasutas kolmandik kontrollitud projektidest |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Projektide tulemuslikkuse hindamine |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus 6.6. Hinnang projektide tulemuslikkusele
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
90-st nii väljundi- kui tulemusnäitajatega projektist saavutas neile seatud eesmärgid vähemalt osaliselt 88 projekti |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
70 projektist, mille puhul seati ja hinnati üksnes väljundinäitajaid, saavutas neile seatud väljundieesmärgid vähemalt osaliselt 66 projekti |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Järeldus |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
(1) Nimetatud eesmärgid on loetletud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 174–178.
(2) Perioodide 2007–2013 ja 2014–2020 puhul toetatakse Ühtekuuluvusfondist Bulgaariat, Tšehhi Vabariiki, Eestit, Kreekat, Horvaatiat, Küprost, Lätit, Leedut, Ungarit, Maltat, Poolat, Portugali, Rumeeniat, Sloveeniat ja Slovakkiat. Hispaania oli toetuskõlblik perioodil 2007–2013, ent seda vaid üleminekutoetuse jaoks.
(3) Komisjon kiitis programmitöö perioodiks 2007–2013 heaks 440 rakenduskava (322 ERFi/ÜFi ja 118 ESFi rakenduskava) ja programmitöö perioodiks 2014–2020 392 rakenduskava (millest enamik hõlmab mitut fondi).
(4) Valim moodustati kõigist heakskiidetud summadest ja maksetest, välja arvatud ettemaksed. 180 tehingu hulgas oli 54 perioodi 2007–2013 vahemakset ning need puudutasid 92 ERFi projekti, 36 ÜFi projekti, 40 ESFi projekti, 11 ESFi rahastamisvahendit ja ühte ESFi rahastamisvahendit.
(5) Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Itaalia, Ungari, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Ühendkuningriik ning Kreeka-Bulgaaria ETK.
(6) Bulgaaria, Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Poola, Portugal, Slovakkia ja Ühendkuningriik.
(7) Kontrollikoja hinnangulise veamäära arvutus põhineb statistiliselt esinduslikul valimil. Esitatud arv on parim hinnang. Kontrollikojal on 95 % suurune kindlus, et andmekogumi veamäär on vahemikus 2,2 % ja 7,4 % (vastavalt alumine ja ülemine veapiir).
(8) Vt ka 2012. aasta (punkt 6.23), 2013. aasta (punkt 6.16), 2014. aasta (punkt 6.29) ja 2015. aasta (punkt 6.15) aastaaruanded.
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1304/2013 (mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi) (ELT L 347, 20.12.2013, lk 470) artikli 14 lõige 4 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 376) artikkel 68.
(10) Vt nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25) artiklid 39 ja 41. Suurprojekt koosneb ehitustöödest, meetmetest või teenustest, mille eesmärk on viia ellu täpse majandusliku või tehnilise olemusega ülesanne. Suurprojektil on selgelt määratletud eesmärgid ja selle kogumaksumus ületab 50 miljonit eurot.
(11) Summa hõlmab sõlmitud lepingute kogumahtu, millest osa puudutas kontrollikoja kontrollitud (kontrollitõendiga varustatud) kuludeklaratsioone.
(12) 121 hankemenetlusest ligikaudu 49 % puhul ületas lepingusumma piirmäära, millest alates tuli rakendada riigisisesesse õigusse ülevõetud ELi riigihanke-eeskirju; see puudutas 33 ERFi/ÜFi ja ühte ESFi hanget.
(13) 26. veebruari 2014. aasta direktiivid 2014/24/EL (riigihanked), 2014/23/EL (kontsessioonilepingud) ning 2014/25/EL (vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste hanked) (ELT L 94, 28.3.2014).
(14) Kõiki kolme direktiivi ei ole veel oma riigi õigusse üle võtnud Tšehhi Vabariik, Taani, Saksamaa, Kreeka, Prantsusmaa, Itaalia, Iirimaa, Ungari, Küpros, Läti, Malta, Madalmaad, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Rootsi ja Ühendkuningriik.
(15) 2015. aasta aastaaruande punkt 6.24. 2016. aasta mai seisuga oli kõik kolm direktiivi oma riigi õigusse üle võtnud kaheksa liikmesriiki.
(16) Vt ELi toimimise lepingu artikkel 258.
(17) Üheksa ERFi/ÜFi (sh kaks JESSICA rahastamisvahendit) ja viis ESFi (sh üks ESFi rahastamisvahend) projekti.
(18) Tõendavate dokumentide, sealhulgas tavapäraste ristkontrollide, andmebaasides sisalduva teabe ja kohustuslike kontrollide põhjal.
(19) Komisjoni otsus C(2015) 2771.
(20) Vt 2014. aasta aastaaruande punkt 6.52 ja 2015. aasta aastaaruande punkt 6.45.
(21) Euroopa Komisjoni kokkuvõte korraldusasutuste poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 67 lõike 2 punktile j esitatud andmetest rahastamisvahendite finantseerimise ja rakendamise seisu kohta, olukord 31. detsembri 2015. aasta seisuga, EGESIF 16-0011-00, 20. september 2016. 2016. aasta andmed avaldatakse 2017. aasta 1. oktoobriks.
(22) 2015. aasta aastaaruande punkt 6.42.
(23) Rahastamisvahendid annavad liikmesriikidele võimaluse kasutada sama raha enam kui korra, st kõik investeeringute ja laenude tagasimaksed (sh kasum) kasutatakse uuesti sama liiki tegevuse rahastamiseks.
(24) Iga aasta aprilli lõpuks koostavad kõik peadirektoraadid eelneva aasta kohta tegevusaruande. Aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule, ning hiljem avaldatakse. Koos aruandega peab peadirektor esitama kinnituse selle kohta, kas tema vastutusalas olevat eelarvet täideti seaduslikult ja korrektselt – st peab sisuliselt kinnitama, kas peadirektoraadi veamäär jääb alla komisjoni seatud 2 % suuruse olulisuse piirmäära. Olulisuse piirmäärast kõrgema veamääraga rakenduskavade kohta võib peadirektor esitada kas täieliku või osalise reservatsiooni.
(25) Komisjoni aasta tegevusaruandes kasutatakse programmitöö perioodi 2007–2013 lõpetamisest rääkides mõistet „allesjäänud riskimäär“ ning programmitöö perioodi 2014–2020 puhul mõistet „kogu allesjäänud veamäär“. Sisuliselt tähendavad mõlemad mõisted sama, ent need kehtivad erinevate ajavahemike kohta. Käesolevas peatükis tähistatakse mõlema puhul kuju „allesjäänud määr(ad)“.
(26) Välja arvatud Horvaatia, kelle tähtaeg on 31. märts 2018.
(27) Rakenduskavade lõpetamise suunised, komisjoni otsus C(2015) 2771, VI lisa.
(28) Eriaruanne nr 36/2016: „Perioodi 2007–2013 ühtekuuluvuse ja maaelu arengu programmide lõpetamise korra hindamine“.
(29) Eriaruanne nr 4/2017: „ELi eelarve kaitsmine õigusnormide vastaselt tehtud kulude eest: komisjon kasutas perioodil 2007–2013 ühtekuuluvusvaldkonnas järjest enam ennetusmeetmeid ja finantskorrektsioone“.
(30) ERF, ÜF ja ESF/noorte tööhõive algatus.
(31) Mahajäämuse teemat käsitleti eriaruandes nr 2/2017: „Komisjoni läbirääkimised perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika partnerluslepingute ja rakenduskavade üle“.
(32) Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 139 lõige 5.
(33) Sealhulgas 391 Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja 28 FEADi (Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks) rakenduskava.
(34) Kaasa arvatud rahastamisvahenditele ette eraldatud 0,7 miljardit eurot.
(35) Sealhulgas 61 Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja 8 FEADi (Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks) rakenduskava.
(36) EGESIF_15-0002-03, 9.10.2015.
(37) Vt ka 2015. aasta aastaaruande punktid 6.60–6.63.
(38) Määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 41.
(39) Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 42 lõige 1.
(40) Auditeerimisasutuste esitatavad aastat n käsitlevad veamäärad puudutavad komisjonile aastal n–1 tõendatud kulusid. Kontrollikoja aasta n veamäärad puudutavad komisjoni aastal n makstud kulusid.
(41) Käesoleval aastal otsustati analüüsida 2013. aasta aastaaruande soovituste rakendamist, kuna tavaliselt tuleb komisjonile nende elluviimiseks küllaldaselt aega anda.
(42) Ettepanek määruseks, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju, COM(2016) 605 final, 14.9.2016.
(43) EGESIF_15-0002-03, 9.10.2015.
(44) Vt 2013. aasta aastaaruande punkt 10.10.
(45) Vt ka eelarveaasta 2014 aastaaruande punktid 6.80–6.86 ning eelarveaasta 2015 aastaaruande punktid 6.77–6.89.
(46) Projektitaotlused, toetuslepingud, lepingud ja/või kaasrahastamise otsused.
(47) Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 22 lõiked 6 ja 7 ning artikkel 127.
(48) Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 142 lõige 1.
(49) Kõik neli projekti asusid Iirimaal.
(50) Slovakkia rakenduskava ja Kreeka/Bulgaaria Euroopa territoriaalse koostöö (ETK) rakenduskava olid ainukesed, mille projektide ja rakenduskava väljundi- ja tulemusnäitajad omavahel kooskõlas olid.
(51) Komisjoni 30. aprilli 2015. aasta otsuse C(2015) 2771 (millega muudetakse otsust C(2013) 1573, millega kiidetakse heaks Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Sotsiaalfondist ja Ühtekuuluvusfondist antava toetuse jaoks vastu võetud rakenduskavade (2007–2013) lõpetamise suunised) punkt 3.5.
(52) Vt eriaruanne nr 2/2017: „Komisjoni läbirääkimised perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika partnerluslepingute ja rakenduskavade üle“ (punktid 149–151); arvamus nr 1/2017 finantsmääruse muutmise ettepaneku kohta (ELT C 91, 23.3.2017), punktid 147 ja 148.
(53) Vastavalt alustehingute ühtsele määratlusele (üksikasjad on toodud lisa 1.1 punktis 10).
(54) Summa sisaldab koostöös liikmesriikidega rakendatavatele rahastamisvahenditele tehtud osamakseid.
Allikas: Euroopa Liidu 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne.
LISA 6.1
ALAMRUBRIIGI „MAJANDUSLIK, SOTSIAALNE JA TERRITORIAALNE ÜHTEKUULUVUS“ TEHINGUTE TESTIMISE TULEMUSED
|
2016 |
2015 |
|
|
|||
VALIMI SUURUS JA ÜLESEHITUS |
|||
|
|||
Tehingute arv kokku |
180 |
223 |
|
|
|||
KVANTIFITSEERITAVATE VIGADE HINNANGULINE MÕJU |
|||
|
|
|
|
Hinnanguline veamäär |
4,8 % |
5,2 % |
|
|
|
|
|
|
Ülemine veapiir |
7,4 % |
|
|
Alumine veapiir |
2,2 % |
|
LISA 6.2
ÜLEVAADE TEHINGUTE TESTIMISE TULEMUSTEST LIIKMESRIIKIDE KAUPA
LISA 6.3
ÜLEVAADE ALAMRUBRIIGI „MAJANDUSLIK, SOTSIAALNE JA TERRITORIAALNE ÜHTEKUULUVUS“ VIGADEST, MILLE MÕJU ON VÄHEMALT 20 %
|
|
Sissejuhatus |
|
Vastavalt lisas 1.1 kirjeldatud üldisele auditimetoodikale testis kontrollikoda tehingute esinduslikku valimit, et hinnata mitmeaastase finantsraamistiku kõnealuse rubriigi andmekogumis esinevat õigusnormide rikkumise määra. Testimisel leitud vigade loetelu ei ole ammendav ei üksikvigade ega võimalike veatüüpide suhtes. Järgnevalt kirjeldatud leiud on toodud näiteks vigade kohta, mille mõju moodustab vähemalt 20 % kontrollitud tehingu väärtusest. Vead leiti tehingutest, mille suurus jäi vahemikku 74 tuhat kuni 10,3 miljonit eurot ja mille mediaan oli veidi alla 0,9 miljoni euro (1). |
Komisjon võtab teadmiseks lisas 6.2 kontrollikoja esitatud märkuse selle kohta, et kontrollikoja tehingute ülevaade ei näita valimis olevate liikmesriikide suhtelist veamäära. Komisjon juhib tähelepanu sellele, et üksikasjalik teave komisjoni ja liikmesriikide audititulemuste kohta on liikmesriikide kaupa esitatud komisjoni osakondade iga-aastastes tegevusaruannetes ja nende tehnilistes lisades, milles käsitletakse ELi vahendeid, mille puhul täidetakse eelarvet koostöös liikmesriikidega. Komisjon võtab kontrollikoja tuvastatud juhtumite suhtes järelmeetmeid ja teeb ettepaneku meetme kohta, mida ta peab vajalikuks. |
Näiteid vigadest |
|
Rahastamiskõlbmatud kulud |
|
1. näide – ELi/liikmesriikide rahastamiskõlblikkuse eeskirjade mitmed rikkumised |
|
Ühe ERFi projekti toetusesaaja Hispaanias rikkus mitmeid ELi ja riigisiseseid rahastamiskõlblikkuse eeskirju: otsesed kulud liideti ekslikult kaudsete kulude arvestusele ning hüvitamiseks deklareeriti ekslikult ka tagastatav käibemaks ja ebaõige palgasumma. Lisaks puudusid teatud kulude põhjendamiseks tõendavad dokumendid. |
|
Sarnaseid juhtumeid (kvantifitseeritud kuni 20 protsendini) leiti Hispaanias veel kolme ERFi projekti juures. |
|
2. näide – tagastatav käibemaks deklareeriti ELi kaasrahastamiseks rahastamiskõlbliku kuluna |
|
Poolas deklareeris üks ÜFist toetust saav omavalitsus enda elluviidava trammiprojekti käibemaksu rahastamiskõlbliku kuluna. Avalikkuse jaoks tasulise uue taristu rajamisel tasutud käibemaks on aga tegelikult tagastatav ja seega ELi toetuse jaoks rahastamiskõlbmatu. |
|
3. näide – tuluteenivate projektide rahastamislünga arvutamata jätmine ning rahastamiskõlbmatu käibemaks |
|
Üks Bulgaari toetusesaaja sai ERFi kaasrahastamist haridusvaldkonnas kasutatavate seadmete ostuks. Rahastamiskõlblike kulude arvutamisel ei võtnud toetusesaaja arvesse oma ruumes avalikkusele pakutavaid tasulisi teenuseid. Lisaks deklareeris ta tagastatavat käibemaksu. |
Komisjon palub toetusesaajal esitada rahastamispuudujäägi arvutuse, mis sisaldaks ka kõiki seonduvaid tulusid ja tegevuskulusid, ning teeb selle põhjal järelduse. |
4. näide – valesti rakendatud finantskorrektsioon |
|
Kontrollikoja 2014. aasta auditi (2) tulemusel kehtestas komisjon ühe Malta ÜFi projekti suhtes 25 % suuruse finantskorrektsiooni. Selle asemel, et esmalt kõik kulud kontrollitõenditega varustada ja alles siis finantskorrektsiooni rakendada, hõlmas riiklike ametiasutuste väljastatud kontrollitõend vaid kuni 75 % projekti algsest eelarvest. Selle tulemusel jääb kulude kontrollitõendita osa (mida finantskorrektsioon ei puuduta) põhimõtteliselt auditeerimata. |
|
5. näide – töö leidmiseks kasutatud aeg ei olnud dokumenteeritud ja töövõtja tulemustasu maksti põhjendamatult |
|
Ühe Iirimaal teostatud ESFi projekti toetusesaaja, kes pidi pakkuma koolitust tööd otsivatele töötutele, ei suutnud esitada tõendavaid dokumente, mis oleksid kinnitanud osalejatele töökohtade leidmiseks kulutatud aega (nagu seda nõudsid riigi toetuskõlblikkuseeskirjad). Liikmesriigi ametiasutused maksid ühe koolituskursuse eest teenuseosutajale tulemustasu välja hoolimata sellest, et töökoha leidnute määr oli kokkulepitust väiksem. |
|
Kontrollikoda leidis näiteid rahastamiskõlblikest kuludest (kvantifitseeritud kuni 20 % protsendini) Tšehhi Vabariigis, Hispaanias, Ungaris ja Rumeenias ning Kreeka/Bulgaaria ETK rakenduskavas. |
|
6. näide – toetuse tingimused olid täitmata |
|
Ühe Hispaania ERFi projekti toetusesaaja ei pidanud kinni konkursikutse tingimustest, mille kohaselt ei tohtinud kaasrahastatud seadmeid kokkulepitud ajavahemiku vältel piirkonnast välja viia. Selle tagajärjel ei olnud seadmed kaasrahastamiseks rahastamiskõlblikud. |
|
Toetuskõlbmatud projektid |
|
7. näide – toetuskõlbmatu toetusesaaja |
|
Ühe Tšehhi Vabariigi ERFi projekti puhul olid projektikonkursi tingimuste kohaselt toetuskõlblikud üksnes VKEd. Nõudele vastavust kontrollides tugines korraldusasutus otsuse tegemisel toetusesaaja deklaratsioonile ja enda järelevalvesüsteemist saadud teabele. Toetusesaaja õige suuruse kindlaks tegemiseks sellest aga ei piisanud. Seetõttu rahastati toetusesaajat, kes ei olnud VKE. |
|
8. näide – osaliselt rahastamiskõlbmatu projekt |
|
Ühe Hispaania ESFi rakenduskava prioriteetsel suunal nr 3 (mille eesmärk on inimkapitali arendamine) on kolm konkreetset eesmärki. Selle rakenduskava kontrollitud projekti eesmärk oli inimkapitali arendamine teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas. Liikmesriigi ametiasutused deklareerisid tagasiulatuvalt kaasrahastamiseks ühe 2014. aastal korraldatud erialase praktika eest residentidest meditsiinitöötajatele makstud palgad. Praktikal oli küll mõningaid seoseid teadusuuringutega, ent nende peamine eesmärk oli Hispaania tervishoiusüsteemi jaoks spetsialiseeritud töötajate ettevalmistamine. Seetõttu ei ole asjakohane nimetada kogu projekti eelkõige teadusuuringute alaseks tegevuseks. Pealegi oli selline koolitus Hispaania õiguse kohaselt meditsiinispetsialiste jaoks niigi kohustuslik. Osa projektist oli seega toetuskõlbmatu ja seda ei oleks tohtinud kaasrahastamiseks deklareerida. |
Komisjon leiab, et tervishoiutöötajate koolitamine ülikoolijärgsete õpingute programmis „EIR“ (arst-residentide spetsialiseerumine) on prioriteetse suuna 3 „Inimkapitali suurendamine ja arendamine“ kohaselt rahastamiskõlblik, sest aitab kaasa selle eesmärkide saavutamisele. Hispaanias on ülikoolijärgsete õpingute lõpetamine seaduses sätestatud eelduskliiniliste uuringute tegemiseks. Lisaks on korraldusasutus kontrollikoja valimisse võetud 20 osaleja puhul esitanud tõendid kokku 99 konkreetse teadusmeetme kohta, mille hulka kuuluvad teadusartiklid, osalemine konkureerivates välisrahastusega teadusprogrammides ja kõrgelt kvalifitseeritud teadlasrühmades. Seetõttu leiab komisjon, et kinnitatud kulutused vastavad täielikult rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele. |
Sarnane juhtum avastati ka ühe teise Hispaania ERFi projekti puhul. |
|
|
|
Riigihankeid puudutavad rikkumised |
|
9. näide – teisese lepingu vale kasutamine raamlepingu puhul |
|
Ühe Ühendkuningriigi ERFi projekti toetusesaaja kasutas jalakäijate silla ehitustööde tegija leidmiseks raamlepingut. Toetusesaaja poolt teisese hanke korraldamiseks kasutatud menetlus ei võimaldanud leida majanduslikult kõige soodsamat pakkumust. Lisaks kasutas toetusesaaja töövõtjaga läbirääkimisi pidades ekslikult allahindlusmäärasid ning tellis samalt ettevõtjalt täiendavaid töid ilma selleks hanget korraldamata. Menetlus ei järginud seetõttu võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid, ning rikkus raamlepingus kirjeldatud menetlust. Seetõttu oli leping seadusvastane ja selle alusel kantud kulud ELi poolseks kaasrahastamiseks rahastamiskõlbmatud. |
|
10. näide – lepingu seadusvastane muutmine |
|
Ühe Ungaris teostatud ÜFi projekti (reoveepuhasti laiendamine) toetusesaaja muutis oluliselt lepingut peale selle allkirjastamist, ilma selleks hankemenetlust taasalustamata. Taolised muudatused kujutavad endast riigihanke-eeskirjade rikkumist. |
|
11. näide – hankes kutsuti osalema ebasobiv ettevõtja |
|
Ühe Ungari ESFi keelekoolitusprojekti raames hankel osalema kutsutud kolmest ettevõtjast omas vaid üks sellise koolituse pakkumiseks sobivat profiili. Kahe ebasobiva kandidaadi hankel osalema kutsumise tagajärjel toimus edukaks tunnistamine ilma konkurentsi ja asjakohase põhjenduseta. |
|
(1) Need vead moodustavad rohkem kui kolm neljandikku alamrubriigi „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“ üldisest hinnangulisest veamäärast.
(2) 2014. aasta aastaaruande selgitus 6.1 – näide a.
LISA 6.4
ALAMRUBRIIGI „MAJANDUSLIK, SOTSIAALNE JA TERRITORIAALNE ÜHTEKUULUVUS“ VARASEMATE SOOVITUSTE PÕHJAL VÕETUD MEETMED
E = tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat (DG EMPL); R = regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat (DG REGIO); X = ühine hinnang mõlema peadirektoraadi tegevusele
Aasta |
Kontrollikoja soovitus |
Kontrollikoja analüüs edusammudest |
Komisjoni vastus |
|||||
Täielikult rakendatud |
Rakendamisel |
Ei ole rakendatud |
Ei kohaldata |
Ebapiisavad tõendid |
||||
Suuremas osas |
Osaliselt |
|||||||
2013 |
5. peatüki 1. soovitus: nõuaks liikmesriikide esitatavas liidu vahendite haldaja kinnituses (vastavalt finantsmääruse artikli 59 lõike 5 punktile a) selgesõnalist kinnitust korraldus- ja sertifitseerimisasutuste tehtavate esmatasandi kontrollide mõjususe kohta. |
R |
|
|
|
|
|
|
5. peatüki 2. soovitus: viiks läbi programmitöö perioodil 2007–2013 tehtud esmatasandi kontrollide hindamise vastavalt finantsmääruse artikli 32 lõikele 5. Leitud puudusi arvesse võttes peaks komisjon analüüsima võimalike parandusmeetmete võtmise maksumust ja neist saadavat tulu, ning võtma (või välja pakkuma) asjakohaseid meetmeid (nt kohaldatavate eeskirjade lihtsustamine, kontrollisüsteemide parandamine ja programmi või toetuse andmise süsteemi ümbertegemine). |
R |
|
|
|
|
|
|
|
5. peatüki 3. soovitus: analüüsiks põhjuseid, millest tuleneb ELi riigiabi eeskirjade mittejärgimise juhtumite suur arv. |
R |
|
|
|
|
|
|
|
5. peatüki 4. soovitus: analüüsiks, miks jõuavad finantskorraldusvahendite kaudu jagatavad ELi vahendid toetusesaajateni hilinemisega, ning võtma sobivaid parandusmeetmeid. |
R (1) |
|
|
|
|
|
|
|
5. peatüki 5. soovitus: kinnitaks regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi aasta tegevusaruandes, et komisjoni arvutatud allesjäänud veamäär põhineb finantskorrektsioone puudutaval täpsel, täielikul ja usaldusväärsel teabel. Selleks peaks komisjon (kui ta seda vajalikuks peab) laskma auditeerimisasutustel tõendada sertifitseerimisasutuste poolt iga rakenduskava kohta esitatud finantskorrektsioone puudutava teabe täpsust. |
R (1) |
|
|
|
|
|
|
|
2013 |
5. peatüki 6. soovitus (ka 6. peatükis): põhjendaks oma aasta tegevusaruannetes järjekindlalt reservatsioonide esitamisest loobumist (või väiksema finantsmõjuga reservatsioonide esitamist) juhtudel, kui see tuleneb kohaldatavates komisjoni juhistes sätestatud eranditest või heakskiidetud auditistrateegiatest. |
X (1) |
|
|
|
|
|
|
6. peatüki 1. soovitus: käsitleda koos liikmesriikidega puudusi, mis tuvastati tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi läbiviidud juhtimiskontrolli riskipõhise temaatilise auditiga. See nõuab riigihanke-eeskirjade järgimise ja muude oluliste veaallikate (kulud, mis ei ole projektiga seotud või millel puudub lisaväärtus) suhtes tehtavate kontrollide tõhustamist. |
E |
|
|
|
|
|
|
|
6. peatüki 2. soovitus: kinnitada oma aasta tegevusaruannetes, et on läbi viinud asjakohase kontrolli, tagamaks, et allesjäänud veamäär põhineb täpsel, täielikul ja usaldusväärsel teabel finantskorrektsioonide kohta. Selleks peaks komisjon auditeerimisasutustelt nõudma sertifitseerimisasutuste poolt iga rakenduskava suhtes edastatud finantskorrektsioone puudutava teabe õigsuse kinnitamist kõigil neil juhtudel, mil ta seda vajalikuks peab. |
E (1) |
|
|
|
|
|
|
|
6. peatüki 3. soovitus: tagada programmitöö perioodi 2014–2020 suhtes ühissätete määruse artiklite 78 ja 130 kohaldamine viisil, mis hoiab ära ettemaksete kuhjumise lisaks esialgsetele ettemaksetele. |
|
|
|
E (2) |
|
|
|
|
6. peatüki 4. soovitus: tagada, et liikmesriikide ametiasutused, kes vastutavad struktuurifondide juhtimise eest, lahendaksid olukorra, kus ELi projektide suhtes rakendatakse kõrgemat personalikulude määra kui riiklikest vahenditest rahastatud projektide suhtes. |
|
E (3) |
|
|
|
|
|
|
6. peatüki 5. soovitus: uue programmitöö perioodi rakenduskavade heakskiitmisel veenduda, et liikmesriigid on kaalunud kõiki perioodi 2014–2020 Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide määrustes lubatud lihtsustamisvõimalusi. |
|
E (4) |
|
|
|
|
|
(1) Elluviimist tuleks jätkata kuni lõpetamiseni.
(2) Komisjon ei ole soovitusega nõus (vt 2014. aasta aastaaruande punkt 6.79).
(3) Süsteemseid meetmeid ei ole võetud.
(4) Soovituse elluviimist on veel vara hinnata, kuna uue programmitöö perioodi rakendamine ei ole veel küllaldaselt edenenud.
7. PEATÜKK
Loodusvarad
SISUKORD
Sissejuhatus | 7.1–7.8 |
Loodusvarade rubriigi lühikirjeldus | 7.3–7.6 |
Auditi ulatus ja lähenemisviis | 7.7–7.8 |
1. osa. Tehingute korrektsus | 7.9–7.35 |
EAGF – turg ja otsetoetused | 7.11–7.19 |
Maaelu areng, keskkond, kliimameetmed ja kalandus | 7.20–7.27 |
Aasta tegevusaruanded ja muu valitsemiskord | 7.28–7.31 |
Järeldus ja soovitused | 7.32 -7.35 |
Järeldus | 7.32–7.33 |
Soovitused | 7.34–7.35 |
2. osa. Tulemuslikkus | 7.36–7.56 |
Maaelu arengu projektide tulemuslikkuse hindamine | 7.37–7.42 |
Rohestamise tulemuslikkuse hindamine | 7.43–7.54 |
Järeldused | 7.55–7.56 |
Lisa 7.1. |
Rubriigi „Loodusvarad“ tehingute testimise tulemused |
Lisa 7.2. |
Ülevaade maaelu arengu, keskkonna, kliimameetmete ja kalanduse tehingute testimise tulemustest liikmesriikide kaupa |
Lisa 7.3. |
Ülevaade rubriigi „Maaelu areng, keskkond, kliimameetmed ja kalandus“ vigadest, mille mõju on vähemalt 20 % |
Lisa 7.4. |
Loodusvarade valdkonna varasemate soovituste põhjal võetud meetmed |
|
|
||||||||||||||||||
SISSEJUHATUS |
|||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
Selgitus 7.1. Mitmeaastase finantsraamistiku 2. rubriik – „Loodusvarad“ – 2016. aasta jaotus (miljardites eurodes)
|
|||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
Loodusvarade rubriigi lühikirjeldus |
|||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
Auditi ulatus ja lähenemisviis |
|||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
1. OSA. TEHINGUTE KORREKTSUS |
|||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
Selgitus 7.2. Veatüüpide osakaal loodusvarade rubriigi hinnangulises veamääras
Allikas: Euroopa Kontrollikoda. |
|||||||||||||||||||
EAGF – turg ja otsetoetused |
|||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
Selgitus 7.3. Veatüüpide osakaal kogu hinnangulises veamääras – EAGF
Allikas: Euroopa Kontrollikoda. |
|||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
Tegelikust suuremana näidatud või toetuskõlbmatu pindala, sh uue rohestamistoetuse puhul |
|||||||||||||||||||
|
7.15. |
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
Selgitus 7.4. Püsikarjamaa uus definitsioon aitas veamäära vähendada Eelmistel aastatel oli toetuskõlbmatu püsikarjamaa üheks peamiseks vigade allikaks (22). Selliste vigade arv ja ulatus on nüüd vähenenud eelkõige tänu reformitud ÜPP raames välja töötatud uuele püsikarjamaa definitsioonile. Kuigi eelmise definitsiooni kohaselt oli toetuskõlblik vaid maatüki rohu või muu taimkattega kaetud osa, hõlmab see nüüd muid loomade söödaks sobivaid taimi, nagu põõsad ja puud, tingimusel et rohi või muud söödataimed jäävad valdavaks. Kui see on seotud kinnistunud kohalike tavadega, on liikmesriikidel samuti õigus laiendada toetuskõlblikkust maale, kus rohttaimed ei ole ülekaalus. Alltoodud fotodega kirjeldatakse seda poliitikas tehtud muudatust. |
|
||||||||||||||||||
1. foto. Mitte-rohttaimedest koosnev taimkate on nüüd toetuskõlblik, kui seda saab kasutada karjatamiseks ja kui see ei ole valdav
Enne 2013. aasta ÜPP reformi oli fotol kujutatud maatüki toetuskõlblikkuse määr vastavalt selle rohukattele 40 %. Muu karjatamiseks sobiva taimkatte (nagu põõsad ja väikesed puud) kajastamiseks on maatüki toetuskõlblikkus uue definitsiooni kohaselt suurenenud 60 protsendini. Allikas: Euroopa Kontrollikoda. |
|||||||||||||||||||
2. foto. Mitte-rohttaimedest koosnev taimkate võib samuti olla valdav, kui see on seotud kinnistunud kohalike tavadega
Mitu liikmesriiki (23) on otsustanud toetuskõlbliku karjamaana aktsepteerida maatükke, millel on valdavad karjatamiseks sobivad mitte-rohttaimed (nt karjatatav nõmmemaa). Allikas: Euroopa Kontrollikoda. |
|||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
Selgitus 7.5. Maa korrektne klassifitseerimine on rohestamisnõuete täitmise tagamiseks oluline |
Selgitus 7.5. Rohestamisnõuete täitmise tagamiseks on oluline maa korrektne klassifitseerimine |
||||||||||||||||||
ELi õigusaktidega sätestatakse, et rohu kasvatamiseks kasutatav põllumaa muutub püsikarjamaaks, kui seda ei ole külvikorraga hõlmatud viis järjestikust aastat. |
|
||||||||||||||||||
Tšehhi Vabariigis ja Poolas ei sisaldanud põldude identifitseerimise süsteem teavet varasema maakasutuse kohta. Sellises olukorras ei ole ametiasutustel võimalik teha automaatseid ristkontrolle, kontrollimaks, kas rohu kasvatamiseks kasutatav põllumaa on muutunud püsirohumaaks. Sellega kaasneb oht, et ametiasutused ei pruugi tuvastada deklareeritud ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alasid, mis on tegelikkuses püsirohumaad (st mitte-põllumajandusmaa). |
Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat algatab vastavuse kontrollimise, mis kaitseb ELi finantshuve selle riski suhtes. |
||||||||||||||||||
Samuti leidis kontrollikoda probleeme püsirohumaa klassifitseerimisel ja sellega seotud ristkontrollide tegemisel Saksamaal (Baieri liidumaa, Mecklenburg-Vorpommern, Nordrhein-Westfalen, Saksi-Anhalt, Schleswig-Holstein), Prantsusmaal, Itaalias (Lombardia), Portugalis ja Ühendkuningriigis (Inglismaa). |
|
||||||||||||||||||
Toetuskõlbmatu toetusesaaja/rahastamiskõlbmatud kulud |
|||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
Maaelu areng, keskkond, kliimameetmed ja kalandus |
|||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
Selgitus 7.6. Eri veatüüpide osakaal hinnangulises veamääras – maaelu areng, keskkond, kliimameetmed ja kalandus
Allikas: Euroopa Kontrollikoda. |
|||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
Aasta tegevusaruanded ja muu valitsemiskord |
|||||||||||||||||||
Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi aasta tegevusaruanne |
|||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi ning keskkonna ja kliimameetmete peadirektoraatide aasta tegevusaruanded |
|||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
Järeldus ja soovitused |
|||||||||||||||||||
Järeldus |
|||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
Soovitused |
|||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
Komisjon on selle soovitusega nõus. Asjaomastes liikmesriikides on parandusmeetmed juba käimas. Vajaduse korral tagatakse ELi eelarve kaitsmine vastavuse kontrolli menetlustega. |
||||||||||||||||||
|
Komisjon on selle soovitusega nõus. Eri liikmesriikides toimuvate auditite jooksul jagatakse parimaid tavasid, ka juhtimis- ja kontrollisüsteemi täiustamise soovitustes. Komisjon korraldab regulaarselt seminare ja konverentse, kus levitatakse parimaid tavasid. Samuti uuritakse IT-lahendusi. |
||||||||||||||||||
2. OSA. TULEMUSLIKKUS |
|||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
Maaelu arengu projektide tulemuslikkuse hindamine |
|||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
Investeerimisprojektide rakendamine |
|||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
Kulude mõistlikkus ja lihtsustatud kuluvõimaluste suurema kasutuse potentsiaal |
|||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
Selgitus 7.7. Lihtsustatud kuluvõimalused aitavad tagada kulude mõistlikkuse Ühendkuningriigis auditeeris kontrollikoda ühte projekti, mille eesmärk oli kariloomade kogunemisalale uue katuse ehitamine. Toetus põhines katuse standardsel ühikuhinnal (62 Inglise naela ruutmeetri kohta), ning põllumajandustootjatele makstav maksimaalne toetus oli 10 000 Inglise naela. Katuse standardne ühikuhind saadi ühest väljaandest, mis on üks kõige laialdasemalt kasutatav põllumajandustegevuse alase teabe sõltumatu allikas Ühendkuningriigis. Väljaandes toodud hindu ajakohastatakse igal aastal. |
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
Rohestamise tulemuslikkuse hindamine |
|||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
Selgitus 7.8. Põllumajanduskultuuride mitmekesistamise nõuded
|
|||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
Põllumajanduskultuuride mitmekesistamine |
|||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
Selgitus 7.9. Muutused põllumajanduskultuuride mitmekesistamises pärast rohestamise kasutuselevõttu
|
|||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
Ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alad |
|||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
Selgitus 7.10. Muutused ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alades pärast rohestamise kasutuselevõttu
|
|||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
Järeldused |
|||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
|
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).
(2) Välja arvatud osa kaasrahastatavatest meetmetest, nagu müügiedendusmeetmed ja koolipuuviljatoetuse programm.
(3) Hõlmavad eelkõige eritoetust veini- ning puu- ja juurviljasektorile, koolipiima ja koolipuuvilja toetust ning ELi äärepoolseimate piirkondade erimeetmeid.
(4) Komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament saavutasid ÜPP reformi osas kokkuleppe 2013. aastal. Seejärel võeti vastu mitmeid seadusandlikke tekste reformi praktiliseks elluviimiseks.
(5) 2015. aastal esitatud toetustaotluste põhjal (st taotlusaasta 2015).
(6) Tootmiskohustusega sidumata toetusi antakse mis tahes toetuskõlbliku põllumajandusmaa eest sõltumata sellest, kas seda kasutatakse tootmiseks või mitte.
(7) Kontrollikoda uurib hetkel põhitoetuskava rakendamist, et tulevikus selle kohta eriaruanne avaldada (vt kontrollikoja 2017. aasta töökava; http://eca.europa.eu).
(8) Pindalapõhiste meetmete (nagu põllumajanduslik keskkonnatoetus ja ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondade põllumajandustootjatele makstavad tasandustoetused) puhul sõltub makse hektarite arvust.
(9) Muude kui pindalapõhiste meetmete puhul on enamasti tegemist investeeringutega, mille eesmärk on nt põllumajandusettevõtete moderniseerimine või maapiirkondade majanduse ja kohalikele elanikele põhiteenuste loomine.
(10) Keskkonda ja kliimameetmeid rahastatakse ka muudest ELi kuluvaldkondadest peale mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi „Loodusvarad“.
(11) Kontrollikoja lähenemisviis põhineb igast tehingust juhuslikult valitud artiklitel (nt maatükid või arved). Seetõttu ei pruugi leitud viga iseloomustada vaadeldava tehingu üldist veamäära.
(12) Belgia (Valloonia ja Flandria), Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Taani, Saksamaa (Baieri, Hamburg-Jonas, Mecklenburg-Vorpommern, Nordrhein-Westfalen, Saksi-Anhalt, Schleswig-Holstein), Iirimaa, Kreeka, Hispaania (Baskimaa, Andaluusia, Murcia piirkond, Valencia piirkond, Aragon, Castilla-La Mancha, Extremadura ja Castilla ja León), Prantsusmaa, Itaalia (AGEA, Calabria, Lombardia, Toscana ja Veneto), Läti, Leedu, Ungari, Madalmaad, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriik (Inglismaa, Põhja-Iirimaa ja Šotimaa). Valim sisaldas ka ühte otsese eelarve täitmise raames tehtud tehingut.
(13) Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Taani, Saksamaa (Alam-Saksi (Bremen), Saksimaa ja Saksi-Anhalt), Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania (Andaluusia, Castilla-La Mancha ja Extremadura), Prantsusmaa (Midi-Pyrénées ja Rhône-Alpes), Horvaatia, Itaalia (Basilicata), Leedu, Ungari, Austria, Poola, Portugal (Assoorid ja mandriosa), Rumeenia, Slovakkia, Soome ja Ühendkuningriik (Inglismaa ja Šotimaa). Valim sisaldas seitset otsese eelarve täitmise raames tehtud tehingut, millest kaks puudutasid väljaspool Euroopa Liitu kehtivate kalandusalaste partnerluslepingute raames kasutatud ELi vahendeid.
(14) Keskkonna peadirektoraadil ja kliimameetmete peadirektoraadil on ühine finantsressursside direktoraat.
(15) Kontrollikoja hinnangulise veamäära arvutus põhineb statistiliselt esinduslikul valimil. Esitatud arv on parim hinnang. Kontrollikojal on 95 % suurune kindlus, et andmekogumi veamäär on vahemikus 1,5 % ja 3,5 % (vastavalt alumine ja ülemine veapiir).
(16) Kontrollikoja hinnangulise veamäära arvutus põhineb statistiliselt esinduslikul valimil. Esitatud arv on parim hinnang. Kontrollikojal on 95 % suurune kindlus, et andmekogumi veamäär on vahemikus 0,8 % ja 2,6 % (vastavalt alumine ja ülemine veapiir).
(17) Vt kontrollikoja 2014. aasta aastaaruande punkt 7.35.
(18) Vt kontrollikoja 2015. aasta aastaaruande punkt 7.17.
(19) Tõendavates dokumentides ja andmebaasides sisalduva või tavapärastest ristkontrollidest ja (muudest) kohustuslikest kontrollidest saadava teabe põhjal.
(20) Vt kontrollikoja 2015. aasta aastaaruande punkt 7.17 ja kontrollikoja eriaruande nr 25/2016: „Põldude identifitseerimise süsteem: kasulik töövahend põllumajandusmaa toetuskõlblikkuse kindlakstegemiseks, ent selle haldamist saaks veelgi parandada“ punktid 60–64 (http://eca.europa.eu).
(21) Vt ka kontrollikoja eriaruande nr 25/2016 punktid 46–48.
(22) Vt 2015. aasta aastaaruande punkt 7.20, 2014. aasta aastaaruande punkt 7.21, 2013. aasta aastaaruande punkt 3.9, 2012. aasta aastaaruande punkt 3.13 ja 2011. aasta aastaaruande punkt 3.12.
(23) Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Portugal, Rootsi ja Ühendkuningriik.
(24) Muul maal kui põllumaal (nt lühikese raieringiga madalmetsad ja metsastatud alad) võib praktiseerida vaid teatavat ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-aladel tehtavat toetuskõlblikku maakasutust. Toetuskõlblike ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade kindlaksmääratud tunnusjooned, nagu maastikuelemendid ja puhverribad, võivad asuda põllumaaga külgneval maal.
(25) Mitte kõik külastatud põllumajandusettevõtted ei kasutanud kõiki kolme tava; mõni neist oli peamiselt oma väiksusest tulenevalt vabastatud kas ühest või mitmest tavast.
(26) Vt ka kontrollikoja eriaruande nr 25/2016 punktid 37 ja 38.
(27) Kontrollikoja hinnangulise veamäära arvutus põhineb statistiliselt esinduslikul valimil. Esitatud arv on parim hinnang. Kontrollikojal on 95 % suurune kindlus, et andmekogumi veamäär on vahemikus 2,1 % ja 7,7 % (vastavalt alumine ja ülemine veapiir).
(28) Tõendavates dokumentides ja andmebaasides sisalduva või tavapärastest ristkontrollidest ja (muudest) kohustuslikest kontrollidest saadava teabe põhjal.
(29) Vt eriaruanne nr 23/2014: „Vead maaelu arengu kulutustes: mis on nende põhjused ja mida tehakse nende parandamiseks?“. (http://eca.europa.eu).
(30) Liikmesriikide edastatud keskmine veamäär on EAGFi puhul 1,09 % ja EAFRD puhul 1,78 %.
(31) Sertifitseerimisasutused peavad esindusliku valimi põhjal kinnitama nende kulude seaduslikkust ja korrektsust, mille hüvitamist makseasutused komisjonilt taotlevad. Sertifitseerimisasutused esitasid eelarveaastal 2015 esmakordselt arvamuse tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.
(32) Täpsema teabe saamiseks vt eriaruanne nr 7/2017: „Sertifitseerimisasutuste uus roll ÜPP kulude puhul: positiivne samm ühtse auditi mudeli suunas, kuid olulised puudused tuleb kõrvaldada“ (http://eca.europa.eu).
(33) Käesoleval aastal otsustati analüüsida 2013. aasta aastaaruande soovituste rakendamist, kuna tavaliselt tuleb nende elluviimiseks küllaldaselt aega anda.
(34) Vt kontrollikoja 2014. ja 2015. aasta aastaaruande 7. peatüki 2. osa.
(35) Kulude hüvitamisega seotud veamäärad on kõrgemad. Selle teema kohta vt ka 2015. aasta aastaaruande punktid 1.21–1.24.
(36) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320) artikli 67 lõige 1. Teatud liiki lihtsustatud kuluvõimalused olid mõningate maaelu arengu meetmete (kuid mitte investeerimisprojektide) puhul lubatud juba programmitöö perioodil 2007–2013.
(37) Vt kontrollikoja eriaruande nr 22/2014: „Säästlikkuse saavutamine: ELi rahastatud maaelu arengu projektitoetuste kulude ohjamine“ punktid 58–63 (http://eca.europa.eu).
(38) Kontrollikoja auditikogemus majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse valdkonnas näitab samuti, et lihtsustatud kuluvõimalusi kasutades elluviidud projektide puhul esineb vähem vigu. Vt 2015. aasta aastaaruande punkt 6.15.
(39) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608) põhjendus 41.
(40) Vt määruse (EL) nr 1307/2013 põhjendus 42.
(41) Määruse (EL) nr 1307/2013 põhjendus 44.
(42) Vähem kui 15 ha põllumajandusmaaga põllumajandusettevõtted on ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade nõudest vabastatud.
(43) Kontrollikoja hinnang põhineb kontrollikoja EAGFi maksete valimiga hõlmatud põllumajandusettevõtete poolt tegelikkuses tehtud muudatustest. Põllumajanduskultuuride mitmekesistamisega seotud rohestamisnõude kohaselt võib rohkem kui 10 hektari suuruse põllumaaga põllumajandusettevõtete kõige olulisem põllukultuur moodustada maksimaalselt 75 % kogu põllumaast. Maksimaalne rohestamisele omistatav muutus on seega 25 % nende põllumajandusettevõtete põllumaast, millele see nõue kehtib (täpsemalt need põllumajandusettevõtted, mis olid 2014. aastal monokultuursed ja täitsid nõude 2015. aastal). Paljud põllumajandusettevõtted olid aga selle nõude juba 2014. aastal täitnud; nende põllumajandusettevõtete puhul järeldas kontrollikoda, et muutust ei toimunud. Lisaks olid väga vähesed põllumajandusettevõtted, kes pidid oma põllumajanduskultuure mitmekesistama, 2014. aastal monokultuursed.
(44) Rohestamist käsitlevate sätete komisjonipoolses läbivaatamises aasta pärast nende rakendamist järeldati, et mitmekesistamiskohustuse tõttu muutus ligikaudu 0,8 % põllumaa kasutusest. Vt komisjoni talituste töödokumendi „Review of greening after one year“ – SWD(2016) 218 final, 4. lisa, osa 5.2.2.
(45) Kontrollikoja hinnang põhineb kontrollikoja EAGFi maksete valimiga hõlmatud põllumajandusettevõtete poolt tegelikkuses tehtud muudatustest. Ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade nõude täitmiseks peavad põllumajandustootjad, kellel on põllumaad üle 15 hektari, tagama, et vähemalt 5 % nende põllumaast on määratletud nii-öelda ökoalana. Maksimaalne rohestamisele omistatav muutus on seega 5 % nende põllumajandusettevõtete põllumaast, millele see nõue kehtib (täpsemalt need põllumajandusettevõtted, mis ei olnud 2014. aastal ökoalad ja täitsid nõude 2015. aastal). Paljud põllumajandusettevõtted olid aga selle nõude juba 2014. aastal täitnud ja enamikul põllumajandusettevõtetest olid ökoalad mingil määral juba 2014. aastal olemas, isegi kui nende osakaal oli väiksem kui 5 %.
(46) COM(2017) 152 final
(47) Vastavalt alustehingute ühtsele määratlusele (üksikasjad on toodud lisa 1.1 punktis 10).
Allikas: Euroopa Liidu 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne.
LISA 7.1
RUBRIIGI „LOODUSVARAD“ TEHINGUTE TESTIMISE TULEMUSED
|
2016 |
2015 |
|
|
|||
VALIMI SUURUS JA ÜLESEHITUS |
|||
|
|||
Põllumajandus: turg ja otsetoetused |
217 |
180 |
|
Maaelu areng, keskkond, kliimameetmed ja kalandus |
163 |
179 |
|
Rubriigi „Loodusvarad“ tehingud kokku |
380 |
359 |
|
|
|||
KVANTIFITSEERITAVATE VIGADE HINNANGULINE MÕJU |
|||
|
|
|
|
Hinnanguline veamäär: turg ja otsetoetused |
1,7 % |
2,2 % |
|
Hinnanguline veamäär: maaelu areng, keskkond, kliimameetmed ja kalandus |
4,9 % |
5,3 % |
|
Hinnanguline veamäär: loodusvarad |
2,5 % |
2,9 % |
|
|
|
|
|
|
Ülemine veapiir |
3,5 % |
|
|
Alumine veapiir |
1,5 % |
|
Alumine ja ülemine veapiir kuluvaldkonnas põllumajandus: turg ja otsetoetused 0,8 ja 2,6 %. Alumine ja ülemine veapiir kuluvaldkonnas maaelu areng, keskkond, kliimameetmed ja kalandus on 2,1 ja 7,7 %. |
LISA 7.2
ÜLEVAADE MAAELU ARENGU, KESKKONNA, KLIIMAMEETMETE JA KALANDUSE TEHINGUTE TESTIMISE TULEMUSTEST LIIKMESRIIKIDE KAUPA (1)
(1) Kaart ei sisalda uuritud seitset otsese eelarve täitmise raames tehtud tehingut.
LISA 7.3
ÜLEVAADE RUBRIIGI „MAAELU ARENG, KESKKOND, KLIIMAMEETMED JA KALANDUS“ VIGADEST, MILLE MÕJU ON VÄHEMALT 20 %
|
|
Sissejuhatus |
|
Vastavalt lisas 1.1 kirjeldatud üldisele auditimetoodikale testis kontrollikoda tehingute esinduslikku valimit, et hinnata mitmeaastase finantsraamistiku kõnealuse rubriigi andmekogumis esinevat õigusnormide rikkumise määra. Testimisel leitud vigade loetelu ei ole ammendav ei üksikvigade ega võimalike veatüüpide suhtes. Järgnevalt kirjeldatud leiud on toodud näiteks keskkonda, kliimamuutusi ja kalandust hõlmava erihinnangu tulemusel leitud vigade kohta, mille mõju moodustab vähemalt 20 % kontrollitud tehingu väärtusest (1). Need vead leiti tehingutest, mille suurus jäi vahemikku 1 600 ja 1 miljon eurot ja mille keskmine maht oli veidi vähem kui 100 000 eurot (2). |
Komisjon võtab teadmiseks kontrollikoja märkuse lisas 7.2, et kontrollikoja tehingute ülevaade ei näita valimisse kuulunud liikmesriikide suhtelist veamäära. Komisjon juhib tähelepanu sellele, et üksikasjalik teave komisjoni ja liikmesriikide audititulemuste kohta on esitatud liikmesriigiti iga-aastastes tegevusaruannetes ja nende tehnilistes lisades, mille koostavad komisjoni talitused, kes haldavad ELi vahendeid eelarve täitmise korras koostöös liikmesriikidega. |
Näiteid vigadest |
|
Maaelu areng, keskkond, kliimameetmed ja kalandus |
|
Toetuskõlbmatu toetusesaaja/rahastamiskõlbmatud kulud |
|
Näide 1: ühele suurele rahvusvahelisele ettevõttele kuuluvale ühistule anti mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetust |
|
Kontrollikoda uuris Leedus ühele ühistule põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks antud investeerimistoetust. ELi ja riigisiseste õigusaktide kohaselt antakse seda toetust ainult mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatele, mis määratakse kindlaks töötajate arvu, aastakäibe ja aasta bilansimahu põhjal. Seotud ettevõtted, nagu ema- ja tütarettevõtjad, peavad olema arvutustesse kaasatud. Kontrollikoda leidis, et asjaomane ühistu kuulus suurele rahvusvahelisele ettevõttele ning ei olnud seega mikro-, väike ega keskmise suurusega ettevõtja. Nimetatud toetusesaaja ei olnud toetuse saamiseks toetuskõlblik, mistõttu oli veamäär 100 %. |
|
Näide 2: toetusesaaja soetas seotud ettevõttelt masinaid |
|
Kontrollikoda uuris ühele Ungari põllumajandusettevõttele masinate soetamiseks tehtud makset. Kontrollikoda leidis kindlaid tõendeid, et toetusesaaja oli masinaid tarninud ettevõttega seotud. Riigisiseste õigusaktide kohaselt on kogu makse rahastamiskõlbmatu, mille tulemusel on veamäär 100 %. |
|
Näide 3: programmi LIFE toetuskõlblikkuse eeskirjade mittetäitmine |
|
Kontrollikoda uuris ühele programmist LIFE rahastatud otsese eelarve täitmise raames elluviidavale projektile tehtud makset. Kontrollikoda leidis personalikulude puhul mitmeid programmi LIFE toetuskõlblikkuse eeskirjade rikkumisi, näiteks: lepingutes ei mainitud programmi LIFE, tööajatabelid olid kinnitamata ja kulude kandmisel ei võetud arvesse tööaja tegelikku kestust. Uuritud kulude puhul arvutati veamääraks 60 %. |
Programmi „Life“ üldsätete artikli 25 lõike 1 (mis põhineb finantsmääruse artiklil 126) kohaselt peavad toetuskõlblikud kulud põhinema tegelikel kuludel, mitte eelarvesse kantud päevamääral. Aeg, mis töötajatel projektile kulus, tuleb sobival viisil dokumenteerida (tööaja arvestuse lehed). Tuleb siiski märkida, et ilma tööaja arvestuse lehtedeta saab kalendriaasta jooksul kirja panna kuni 2 päeva kuus. Kui projekti heaks töötamist saab dokumenteerida muul moel (nt analüütilise raamatupidamise süsteemi väljavõtted), peab komisjon asjaomaseid kulusid toetuskõlblikuks. Projekti nimetamist töötaja töölepingus ei nõuta, küll aga peab see kirjas olema tööaja arvestuse lehel või muus tööaja registreerimise vahendis. Kui projekti heaks töötamist saab dokumenteerida muul moel kui tööaja arvestuse lehega (nt analüütilise raamatupidamise süsteemi väljavõtted), peetakse seotud kulusid toetuskõlblikuks. Kui tööaja arvestuse lehel puudub töötaja ja tema ülemuse allkiri, ei ole see aktsepteeritav ja asjaomased kulud ei ole toetuskõlblikud. Selliseid tööaja arvestuse lehti käsitatakse nõuetele mittevastavatena üksnes juhul, kui need on süstemaatiliselt allkirjastamata. Tööaja arvestuse lehti, mis on üksnes mõnel korral allkirjastamata ja kinnitamata, peetakse tehnilisteks veaks ja tavaliselt neid ei jäeta kõrvale. |
Näited 4 ja 5: piirkondlikule valitsusele anti ELi toetust ehitustöödeks, mille maksumus põhines paisutatud kuludel |
|
Kontrollikoda uuris kahte Hispaanias Andaluusia piirkondliku valitsuse poolt makstud ehitustööd: üks oli maapiirkonna tee remondiks ning teine ühe maamaja ja põllumajandushoone ehitamiseks. Leiti, et mõlemal juhul oli ehitustööde leping ühe ettevõttega sõlmitud ilma hankemenetluseta ja paisutatud hindade põhjal. Uuritud kulude puhul arvutati veamääraks vastavalt 33 % ja 44 %. |
|
Näide 6: toetuse ühist taotlemist ei lubatud |
|
Kontrollikoda uuris ühele Eesti põllumajandusettevõttele masinate soetamiseks tehtud makset. Projektitaotlus esitati koos ühe teise ettevõttega. Riigisiseste õigusaktide kohaselt on ühistaotlustega võimalik saada suuremat toetust, kuid neid on lubatud esitada ainult juhul, kui kumbki taotleja ei oma otseselt või kaudselt teise üle valitsevat mõju. Kontrollikoda leidis, et see tingimus ei olnud siiski täidetud, mistõttu oli veamäär 32 %. |
|
Kontrollikoda leidis toetuskõlbmatu toetusesaaja/rahastamiskõlbmatute kulutustega seotud vigu (kvantifitseeritud kuni 20 protsendini) Taanis, Saksamaal, Kreekas, Portugalis (mandriosa), Itaalias (Basilicata), Austrias ja Poolas. |
|
Suuremana näidatud või toetuskõlbmatu pindala |
|
Näide 7: traditsiooniliste puuviljaistanduste säilitamise toetust maksti maa-alale, millel oli liiga vähe traditsioonilisi puid |
|
Portugalis uuris kontrollikoda ühele põllumajandusettevõtjale maaelu arengu meetme „põllumajanduse keskkonna- ja kliimatoetus“ raames Assooride traditsiooniliste puuviljaistanduste säilitamiseks tehtud makset. Üks Portugalis selle toetuse jaoks kehtivatest eeltingimustest näeb ette, et puuviljaistandusel peab olema vähemalt üks Assooridele omane traditsiooniline puusort ja kui seda kasvatatakse koos teiste puudega, peab see moodustama vähemalt 80 % puudest. Kontrollikoda külastas kahte taotlusega hõlmatud maatükki ja leidis, et neil ei olnud piisavalt toetuskõlblikke puid. Maatükid ei vastanud toetuskõlblikkuse eeskirjale, mistõttu oli veamäär 100 %. |
|
Näide 8: toetuse maksmine maatükkidele, millel põllumajanduslikku tegevust ei tehta |
|
Maaelu arengu meetmega „toetused looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega aladele“ toetatakse teatavates kindlaksmääratud piirkondades, nagu mägipiirkonnad, asuvaid põllumajandusettevõtteid. Toetus koosneb iga-aastasest maksest toetuskõlbliku maa ühe hektari kohta, millega hüvitatakse asjaomaste piirkondade põllumajandustootjatele kas kõik või osa põllumajandustootmist mõjutavatest piirangutest tulenevatest lisakuludest või saamata jäänud sissetulekust. Põllumajandustootjad on toetuskõlblikud siis, kui tegelevad nendel kindlaksmääratud alades põllumajandusliku tegevusega. |
|
Horvaatias külastas kontrollikoda põllumajandusettevõtet, millele anti mägipiirkondade toetust. Kontrollikoja uuritavasse valimisse kuulus kolm maatükki, mille toetusesaaja oli deklareerinud karjamaana. Kontrollikoda leidis, et ühel maatükil ei toimunud mingit põllumajanduslikku tegevust, nt karjatamist. Seetõttu oli maatükk hüvitise saamiseks toetuskõlbmatu. Kahel ülejäänud maatükil oli samuti toetuskõlbmatuid alasid, kuna need olid kaetud paksu metsaga. Kontrollikoda märgib, et makseasutus oli sarnaseid probleeme leidnud ja sellest tulenevalt algatanud sissenõudemenetluse. Kontrollikoja valimi põhjal on hinnanguline veamäär 91 %. |
Komisjoni arusaama kohaselt leidsid Horvaatia ametiasutused maa võimaliku toetuskõlbmatuse põldude identifitseerimise süsteemi kvaliteedihindamise tulemusena ja tahtsid viga parandada. Komisjoni arusaama kohaselt ajakohastasid Horvaatia ametiasutused põldude identifitseerimise süsteemi pärast kiiret põllukülastust ja algatasid toetuse tagasinõudmise ELi õiguses sätestatud tähtaja jooksul, seega üledeklareeritud pindalal rahalist mõju ei ole. |
Kontrollikoda leidis enamdeklareeritud või toetuskõlbmatu pindalaga seotud vigu (kvantifitseeritud kuni 20 protsendini) Tšehhi Vabariigis, Saksamaal (Saksimaa), Hispaanias (Extremadura), Prantsusmaal (Rhône-Alpes), Horvaatias, Portugalis (Assoorid ja mandriosa), Slovakkias, Soomes ja Ühendkuningriigis (Inglismaal). |
|
Riigihanke-eeskirjade eiramine |
|
Näide 9: avaliku sektori asutus lükkas ehitustööde tegemiseks tehtud kõige madalama pakkumuse alusetult tagasi |
|
Poolas uuris kontrollikoda ühele avaliku sektori asutusele tehtud makset ühe kaldapealse rekonstrueerimiseks, et kaitsta põllumajanduslikku maad jõe üleujutuse eest. Ehitustööd moodustasid 97 % auditeeritud kuludest. Kontrollikoda uuris ehitustöid tegeva ettevõtte valimiseks kasutatud riigihankemenetlust ja leidis, et kõige odavam pakkumus oli ilma mõjuva põhjuseta tagasi lükatud. Seetõttu ei olnud asjaomased kulud rahastamiskõlblikud, mille tagajärjel oli veamäär 97 %. |
Komisjoni arusaama kohaselt vaidlustas edutu pakkuja madalaima pakkumise väljajätmise, aga riiklik vaidlustusorgan (KIO) jättis kaebuse rahuldamata. Makseasutus järgis riikliku vaidlustusorgani otsust. |
(1) Need vead moodustavad rohkem kui kolm neljandikku selle erihinnangu üldisest hinnangulisest veamäärast.
(2) St pool kõigist vähemalt 20 % suuruse mõjuga vigadest leiti tehingutes, mille väärtus on alla 100 000 euro, ja ülejäänud leiti tehingutes, mille väärtus ületab selle summa.
LISA 7.4
LOODUSVARADE VALDKONNA VARASEMATE SOOVITUSTE PÕHJAL VÕETUD MEETMED
Aasta |
Kontrollikoja soovitus |
Kontrollikoja analüüs edusammudest |
Komisjoni vastus |
||||||||||
Täielikult rakendatud |
Rakendatakse |
Ei ole rakendatud |
Ei ole enam kohaldatav |
Puudulik tõendusmaterjal |
|||||||||
Suuremas osas |
Osaliselt |
||||||||||||
2013 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|||||
1. soovitus: komisjon ja liikmesriigid peaksid võtma meetmeid, tagamaks, et IACSi kasutatakse täies mahus. Selleks tuleb tagada, et
|
|
X |
|
|
|
|
|
||||||
2. soovitus: komisjon peaks tagama kindluse suurendamise menetluse mõjusa kohaldamise, et suurendada auditeerimisasutuste tehtava töö kvaliteeti ja võrreldavust, ning et Itaalia ametivõimude poolt põhjendamatult vähendatud kohapealsete kontrollide määra puhul võetaks parandusmeetmeid (vt punktid 3.30–3.35); |
|
|
|
|
X |
|
|
||||||
2013 |
3. soovitus: komisjon peaks aktiivselt jälgima Poola tootjarühmadele antavate ELi toetuste kontrollisüsteemis leitud puuduste parandamist (vt punktid 3.36-3.38). |
X |
|
|
|
|
|
|
|||||
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
1. soovitus: liikmesriigid peaksid parandama oma olemasolevate halduskontrollide läbiviimist kogu makseasutustele kättesaadava asjakohase teabe kasutamisega, sest nii on suurem võimalus avastada ja parandada valdavat osa vigadest (vt punktid 4.8 ja 4.20). Eelkõige investeerimismeetmete puhul tuleks halduskontrollides kasutada kogu saadaolevat teavet, et kinnitada kulutuste, projektide ja toetusesaajate (sh kõigi lõppaktsionäride) rahastamiskõlblikkust ning riigihankemenetluste vastavust kohaldatavatele riiklikele ja/või ELi eeskirjadele; |
|
|
X |
|
|
|
|
||||||
2. soovitus: komisjon peaks tagama selle, et asjakohaseid meetmeid võetakse kõigi juhtumite puhul, kus kontrollikoda vigu leidis (mis on välja toodud punktides 4.14, 4.20 ja 4.21, ning punktis 4.16 seoses keskkonnaga); |
|
|
X |
|
|
|
Komisjoni arusaama kohaselt on esitatud kontrollikojale tõendid selle kohta, et kõigi juhtumite suhtes on võetud nõuetekohaselt järelmeetmeid. Punktides 4.14 ja 4.21 nimetatud tehinguid hõlmasid komisjoni vastavad auditid. Punktis 4.20 mainitud süsteemsed puudused on seotud samade probleemidega, mille leidsid ka komisjoni audiitorid, ning lisatakse seepärast riskihindamisse, kui koostatakse aastast tööprogrammi. Punkti 4.16 kohta tuleb öelda seda, et kuna toetusesaaja kinnitas lõpparuande hindamise ajal kirjalikult, et ta ei saa käibemaksu tagasi nõuda, ei olnud komisjonil põhjust selles kahelda. |
||||||
3. soovitus: liikmesriigid peavad tagama, et tegevuskavad maaelu arengu valdkonna kõrge veamäära alandamiseks on täielikud, hõlmates kõiki piirkondi ning kõiki meetmeid, eriti investeerimismeetmeid, ning võtavad arvesse komisjoni ja kontrollikoja auditileide (vt punkt 4.30); |
|
X |
|
|
|
|
|
||||||
2013 |
ÜPP valdkonna kohta tervikuna soovitab kontrollikoda järgmist: |
|
|
|
|
|
|
|
|||||
4. soovitus: komisjoni dokumentides tuleb näidata, kuidas on arvutatud kulud, mis olid hõlmatud komisjoni vastavusaudititega (vt punkt 4.24); |
X |
|
|
|
|
|
|
||||||
5. soovitus: komisjon peab võtma meetmeid, et vähendada veelgi lõpetamata audititoimikute arvu, et kõik enne 2012. aastat tehtud auditid oleksid lõpetatud aastaks 2015 (vt punkt 4.27); |
X |
|
|
|
|
|
|
||||||
6. soovitus: komisjon peab edasi arendama allesjäänud veamäära arvutamise meetodit, tagades, et võetakse arvesse kõik kulud ja kõik makseasutused (vt punkt 4.29). |
X |
|
|
|
|
|
|
||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
7. soovitus: liikmesriikide finantskorrektsioone seoses Euroopa Kalandusfondiga peavad toetama tõendid nende kinnitamise kohta (vt punkt 4.34). |
X |
|
|
|
|
|
|
8. PEATÜKK
Julgeolek ja kodakondsus
SISUKORD
Sissejuhatus | 8.1–8.6 |
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi lühikirjeldus | 8.2–8.5 |
Auditi ulatus ja lähenemisviis | 8.6 |
Tehingute korrektsus | 8.7 |
Valitud kontrollisüsteemide läbivaatamine | 8.8–8.12 |
Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega | 8.8–8.10 |
Otsene eelarve täitmine | 8.11 |
Aasta tegevusaruanded ja muu valitsemiskord | 8.12 |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
SISSEJUHATUS |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus 8.1. Mitmeaastase finantsraamistiku 3. rubriigi kulutuste jaotus aastal 2016 (miljardites eurodes)
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi lühikirjeldus |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Ränne ja julgeolek |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Muud valdkonnad |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Auditi ulatus ja lähenemisviis |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
TEHINGUTE KORREKTSUS |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
VALITUD KONTROLLISÜSTEEMIDE LÄBIVAATAMINE |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
AMIF ja ISF |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus 8.2. Eelarveaastani 2015 oli AMIFi ja ISFi rakendamine suhteliselt aeglane
Märkus: rakendamismäära saamiseks võrreldakse 13 liikmesriigi (kelle 2014. ja 2015. aasta kulud komisjon oli heaks kiitnud) eelarveaastate 2014 ja 2015 koostöös liikmesriikidega tehtud kulutusi rahastamisperioodi 2014–2020 kogueraldisega. Allikas: komisjoni otsus AMIFi ja ISFi riiklike programmide eelarveaastate 2014 ja 2015 raamatupidamise aastaaruannetes esitatud kulude heakskiitmise kohta. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
SOLID programm |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus 8.3. Süsteemide puudused seoses SOLIDi, AMIFi ja ISFiga
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Otsene eelarve täitmine |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus 8.4. Ühe leiu näide |
Selgitus 8.4. Ühe leiu näide |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kontrollikoda kontrollis komisjoni (rände ja siseasjade peadirektoraat) erakorralise abi makset Kreekale (kolmandatest riikidest pärit rändajate Kreeka saartelt Kreeka mandrile transportimine rändekriisi tipphetkel – ajavahemikul august kuni november 2015). |
Sadade tuhandete rändajate saabumine Kreekasse nõudis kiiret ja tõhusat humanitaarabi ELi poolt. Selle meetme eesmärk oli võimaldada sisserändajate transporti saartelt mandrile, et vältida humanitaarkatastroofi. Selleks sõlmis Kreeka laevandusettevõtjatega lepingud laevade rentimiseks, mida ei saanud seetõttu enam kasutada turismiga seotud tegevusteks või liinivedudeks. Meede oli väga kiireloomuline ja ülimalt vajalik, ning seda rakendati täielikus kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kreeka ametiasutused maksid 8 miljonit eurot rändajate transpordiks mõeldud laevade rentimiseks, rändajate majutamiseks ja toitlustamiseks. Kreeka ametiasutustega novembris 2015 allkirjastatud kokkuleppe alusel toetas komisjon seda tegevust 6 miljoni euroga. |
Kreeka ametiasutused sõlmisid lepingu eesmärgiga
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Valitud laevandusettevõtjad transportisid üle 150 000 rändaja, pakkusid neile majutust ja einet ning võtsid täiskasvanud rändajatelt üleveo eest 60 eurot (laste eest küsiti kuni 30 eurot), teenides sellega üle 9 miljoni euro. Mandrilt saartele rändajaid ära tooma sõites laevad reisijaid peale ei võtnud. |
Kreeka ametiasutuste välja saadetud kutses oli selgesti sätestatud, et töövõtjalt paluti abi teenuse osutamisel, mis pileti ettenähtud tavamaksumuses ei sisaldu. See hõlmas toitu, majutust jne, ning saadud pakkumustes oli ka selgelt näha, et pakutavas hinnas oli arvesse võetud asjaolu, et laevad pidid tegema ühe sõidu tühjalt. Samuti sätestati Kreeka ametiasutuste välja antud pakkumisdokumentides, et töövõtja võib selliste reiside piletihinda nõuda rändajatelt. See kajastus ka esitatud pakkumiste hinnas. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjon teadis, et laevandusettevõtjad rändajatelt üleveo eest raha nõudsid. Oktoobris 2015 kavandatavat tegevust analüüsides ja 2016. aasta märtsis enne toetuse lõppmakse tegemist selle tulemuslikkust hinnates ei viidanud komisjon aga rändajatelt saadavale potentsiaalsele tulule. Kreeka ametiasutuste ja laevandusettevõtjate vahelistes lepingudokumentides viidati rändajatelt tasu võtmisele, kuid sellest saadava tulu prognoosi ei esitatud. Niisiis ei olnud selle erakorralise abi meetme puhul tehtud selget vahet avaliku sektori vahendite ja rändajatelt saadud tulu vahel. |
Komisjon ei nõustu Euroopa Kontrollikoja hinnangu ja kõnealuse leiuga. Meetme rahaline rakendamine on igati kooskõlas Kreeka ametiasutustega sõlmitud toetuslepinguga ja seda rakendatakse kooskõlas kehtivate eeskirjadega, seega on see seaduslik ja korrektne. Lepingu eset arvestades ei saa pileti hinda käsitada asjakohase tuluna, sest lepingu eesmärk oli pakkuda rohkem teenuseid, kui pileti hinnas oli ette nähtud. Seega on komisjon seisukohal, et hange, pakkumuste hindamine, lepingute sõlmimine, teenuste osutamine ja maksete tegemine Kreeka ametiasutuste poolt olid seaduslikud, korrektsed ja täiesti läbipaistvad. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kõrghooajal on turistiklassi edasi-tagasipileti keskmine turuhind asjaomastel marsruutidel kuni 90 eurot. Rändajatelt kogutud piletitasu (kuni 60 eurot pileti kohta) suurendas laevandusettevõtjate tulu ja aitas neil ka kasumit teenida. ELi õigusaktide kohaselt ei tohi ELi toetuse saajad projekti rakendamisest tulu saada. Toetuse saajaks olid aga Kreeka ametiasutused, kes ei saanudki projektist tulu. |
Arvestades ka asjaolusid, et rändajate käsutusse anti kõik laevas olevad ruumid (sealhulgas esimese klassi kajutid ja kajutid), ning ei saadud tulu sõidukite vedamisest või muudest teenustest (nagu näiteks toidukaubad laevandusettevõtjatele), leiab komisjon, et Kreeka ametiasutused maksid veoteenuse eest õiglast hinda. Nagu juba eespool selgitatud, oli lepingu eesmärk osutada rohkem teenuseid, kui pileti hinnas ette nähtud, ning pileti hinnast tulenev võimalik tulu või isegi kasum ei ole kõnealuse toetuslepingu puhul ei asjakohane ega mõõdetav. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kreeka ametiasutuste lepingud laevandusettevõtjatega hõlmasid laevade kasutust kuni 20-päevasel perioodil hinnaga 30 000 – 40 000 eurot päevas laeva kohta kokku 228 päeval. Mõnel päeval seisid laevad sadamas, kuid ettevõtjatele maksti ka nende päevade eest nii, nagu lepinguga ette nähtud. Laevad olid sadamas paigal vastavalt 3, 4 ja 5 päeva, mille eest laevandusettevõtjatele maksti 415 500 eurot. |
Euroopa Kontrollikoja aruandluses mainitud üksikuid päevi, kui laevad olid sadamas paigal, oli ette näha, võttes arvesse seda, et Kreeka oli toetusperioodi jooksul olukorras, mil lepingujärgselt pidid laevad olema valmis igal ajal äärmises hädaolukorras väljuma mis tahes sihtkohta. Komisjoni arvutused näitavad, et laevad olid sadamas paigal kokku seitse päeva. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Aasta tegevusaruanded ja muu valitsemiskord |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
(1) Selle rubriigi eri poliitikavaldkondades tegutseb hetkel 12 ametit.
(2) AMIFi loomise õigusaktiga saab tutvuda EUR-Lex’i veebisaidil.
(3) Nende vahendite loomise õigusaktidega saab tutvuda EUR-Lex’i veebisaidil: Välispiirifond, Euroopa Tagasipöördumisfond, Euroopa Pagulasfond ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond.
(4) Nende vahendite loomise õigusaktidega saab tutvuda EUR-Lex’i veebisaidil: välispiiride ja viisade rahastamisvahend, politseikoostöö rahastamisvahend.
(5) Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia ja Leedu.
(6) Hispaanias ja Austrias AMIFi ning Saksamaal ja Prantsusmaal ISF puhul.
(7) Hõlmab tarbijate, õigusmõistmise, õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse valdkondade kulutusi.
(8) Vastavalt alustehingute ühtsele määratlusele (üksikasjad on toodud lisa 1.1 punktis 10).
Allikas: Euroopa Liidu 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne.
9. PEATÜKK
Rubriik „Globaalne Euroopa“
SISUKORD
Sissejuhatus | 9.1–9.5 |
Rubriigi „Globaalne Euroopa“ lühikirjeldus | 9.2–9.4 |
Auditi ulatus ja lähenemisviis | 9.5 |
Tehingute korrektsus | 9.6–9.23 |
Aasta tegevusaruanded ja muu valitsemiskord | 9.24–9.33 |
Hinnang naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi süsteemidele | 9.24–9.27 |
Puudused auditeerimisasutuste töös | 9.24 |
Allesjäänud veamäära 2016. aasta uuring | 9.25–9.27 |
Arengu- ja koostöö peadirektoraadi süsteemide hindamine | 9.28 |
Aasta tegevusaruanded | 9.29–9.33 |
Järeldus ja soovitused | 9.34–9.37 |
Järeldus | 9.34–9.35 |
Soovitused | 9.36–9.37 |
Lisa 9.1. |
Rubriigi „Globaalne Euroopa“ tehingute testimise tulemused |
Lisa 9.2. |
Ülevaade rubriigi „Globaalne Euroopa“ vigadest, mille mõju on vähemalt 20 % |
Lisa 9.3. |
Rubriigi „Globaalne Euroopa“ kohta varem esitatud soovituste põhjal võetud meetmed |
|
|
||||||||||||||
SISSEJUHATUS |
|||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
Selgitus 9.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi „Globaalne Euroopa“ kulutuste jaotus aastal 2016 (miljardites eurodes)
|
|||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
Rubriigi „Globaalne Euroopa“ lühikirjeldus |
|||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
Auditi ulatus ja lähenemisviis |
|||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
TEHINGUTE KORREKTSUS |
|||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
Selgitus 9.2. „Globaalne Euroopa“ – eri veatüüpide osakaal hinnangulises veamääras
Allikas: Euroopa Kontrollikoda. |
|||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
AASTA TEGEVUSARUANDED JA MUU VALITSEMISKORD |
|||||||||||||||
Naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi süsteemide hindamine |
|||||||||||||||
Puudused auditeerimisasutuste töös |
|||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
Allesjäänud veamäära 2016. aasta uuring |
|||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
Arengu- ja koostöö peadirektoraadi süsteemide hindamine |
|||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
Aasta tegevusaruanded |
|||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
JÄRELDUSED JA SOOVITUSED |
|||||||||||||||
Järeldus |
|||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
Soovitused |
|||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
Komisjon nõustub selle soovitusega. |
||||||||||||||
|
Komisjon nõustub selle soovitusega. |
||||||||||||||
|
Komisjon nõustub selle soovitusega. |
||||||||||||||
|
Komisjon nõustub selle soovitusega. |
(1) Näiteks eelkõige hankelepingute rahastamine, toetused, erilaenud, laenutagatised ja finantsabi, eelarvetoetused ja muud eelarvetoetuse liigid.
(2) Mõned tehingud sisaldasid mitut viga. Kokku leidis kontrollikoda 56 viga.
(3) Kontrollikoja hinnangulise veamäära arvutus põhineb statistiliselt esinduslikul valimil. Esitatud arv on parim hinnang. Kontrollikojal on 95 % suurune kindlus, et andmekogumi veamäär on vahemikus 0,6–3,6 % (vastavalt alumine ja ülemine veapiir).
(4) Kahel juhul oli vea tegijaks komisjon (need moodustasid 0,6 % veamäärast) ning kolmel juhul toetusesaajad (0,1 % veamäärast).
(5) 2016. aastal üldeelarvest rahastatud eelarvetoetuse maht oli 1,1 miljardit eurot.
(6) Rahvusvahelistele organisatsioonidele maksti üldeelarvest 2016. aastal 3,0 miljardit eurot. Nn eeldava lähenemisviisi osakaal nimetatud summast ei ole teada, kuna komisjon seda eraldi ei arvuta.
(7) Eelarvetoetuse tõhusust ja tulemuslikkust on käsitletud mitmes kontrollikoja eriaruandes, millest viimased on „ELi abi Ukrainale“ (32/2016), „Hondurase prioriteetsetele valdkondadele eraldatud ELi toetuse mõjusus“ (30/2016) ja „ELi abi avaliku halduse tugevdamiseks Moldovas“ (13/2016) (http://eca.europa.eu).
(8) Kui komisjoni osalus oli väiksem kui 75 % tegevuse eelarvest, ei kontrollinud kontrollikoda kulutuste aluseks olnud kuluartikleid. Kui komisjoni osalus jäi vahemikku 75–90 %, hinnati kulutuste aluseks olnud kuluartiklite kontrollimise vajadust juhtumipõhiselt.
(9) 132 tehingut: alumine veapiir 1,1 % ja ülemine veapiir 4,5 %, 95 % suuruse kindlusega.
(10) Punktis 9.8 kirjeldatud kuuest juhtumist viis olid seotud arengu ja koostöö peadirektoraadi ning üks naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadiga.
(11) Mestimine on komisjoni välja töötatud institutsioonide ülesehitamiseks mõeldud instrument, mis põhineb ELi liikmesriikide ja toetusesaaja haldusasutuste vahelisel koostööl ning mille eesmärk on saavutada komisjoniga kokku lepitud kohustuslikud tulemused.
(12) 2015. aasta aastaaruande 8. peatükk, punktid 8.30 ja 8.31.
(13) Kasumi taotlemist keelav põhimõte, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 125 lõikega 4.
(14) Vt naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi 2016. aasta tegevusaruanne, lk 36 ja 37.
(15) Aasta jooksul heaks kiidetud, kuid makse tegemise ajal kehtinud lepingulistele ja regulatiivsetele nõuetele mittevastavate kulude summa parim konservatiivne hinnang.
(16) Vt naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi 2016. aasta tegevusaruanne, lk 51.
(17) Kontrollikoda leidis valimi 25 juhtumist 6 puhul vigu, mida ei olnud arvutuses arvesse võetud.
(18) Vt naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi 2016. aasta tegevusaruanne, lk 38–48.
(19) Käesoleval aastal otsustati analüüsida 2013. aasta aastaaruande soovituste rakendamist, kuna tavaliselt tuleb komisjonile nende elluviimiseks küllaldaselt aega anda.
(20) Vastavalt alustehingute ühtsele määratlusele (üksikasjad on toodud lisa 1.1 punktis 10).
(21) Sealhulgas välistegevuse tagatisfondi makstud 0,3 miljardit eurot.
Allikas: Euroopa Liidu 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne.
LISA 9.1.
RUBRIIGI „GLOBAALNE EUROOPA“ TEHINGUTE TESTIMISE TULEMUSED
|
2016 |
2015 |
|
|
|||
VALIMI SUURUS JA ÜLESEHITUS |
|||
|
|||
Tehingute arv kokku |
156 |
156 |
|
|
|||
KVANTIFITSEERITAVATE VIGADE HINNANGULINE MÕJU |
|||
|
|
|
|
Hinnanguline veamäär |
2,1 % |
2,8 % |
|
|
|
|
|
|
Ülemine veapiir |
3,6 % |
|
|
Alumine veapiir |
0,6 % |
|
LISA 9.2
ÜLEVAADE RUBRIIGI „GLOBAALNE EUROOPA“ VIGADEST, MILLE MÕJU ON VÄHEMALT 20 %
|
|
Sissejuhatus |
|
Vastavalt lisas 1.1 kirjeldatud üldisele auditimetoodikale testis kontrollikoda tehingute esinduslikku valimit, et hinnata mitmeaastase finantsraamistiku kõnealuse rubriigi andmekogumis esinevat õigusnormide rikkumise määra. Testimisel leitud vigade loetelu ei ole ammendav ei üksikvigade ega võimalike veatüüpide suhtes. Järgnevalt kirjeldatud leiud on toodud näiteks vigade kohta, mille mõju moodustab vähemalt 20 % kontrollitud tehingu väärtusest (1). Need vead leiti tehingutest, mille suurus jäi vahemikku 281 000 eurot ja 19,0 miljonit eurot, ja mille keskmine maht oli üle 1,3 miljoni euro (2). |
|
Näiteid vigadest |
|
Oluliste tõendavate dokumentide puudumine |
|
1. näide – tõendavate dokumentide puudumine |
|
Arengu ja koostöö peadirektoraat – Indoneesia Kontrollikoda kontrollis komisjoni poolt ühe rahvusvahelise organisatsiooniga sõlmitud toetuslepingu raames heaks kiidetud kulusid, mille eesmärk oli parandada kohalike töötajate turvalisuse alast võimekust. Toetusesaaja partnerid ei suutnud esitada mitme auditeeritud kuluartikli kohta (kõiki või teatud) tõendavaid dokumente; eelkõige puudutas see konsultatsiooni-, reisi- ja muid tegevuskulusid, mis loeti seetõttu rahastamiskõlbmatuks. Rahastamiskõlbmatute kulude tõttu arvutati veamääraks 41 %. |
Käimas on sissenõudmismenetlus. |
2. näide – tõendavate dokumentide puudumine |
|
Arengu ja koostöö peadirektoraat – Niger Kontrollikoda kontrollis komisjoni poolt ühele vabaühendusele (mille tegevusvaldkonnaks oli juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervishoiuteenustele) antud toetuse alusel heaks kiidetud kulusid. Toetusesaaja ei suutnud esitada mõne auditeeritud kuluartikli kohta tõendavaid dokumente; eelkõige puudutas see töötajate palku, kindlustust, riiklikku tulumaksu ning sõidukite ja klassiruumide üürimist. Need kulud loeti seetõttu rahastamiskõlbmatuks. Veamääraks arvutati 50 %. |
Toetusesaaja on ametlikult kinnitanud, et dokumente ei olnud võimalik esitada seetõttu, et need läksid projekti lõpetamise järel toimunud kolimise käigus kaduma. Seetõttu on komisjon arvamusel, et tegemist ei ole halva juhtimise või juurdepääsu andmisest keeldumise juhtumiga. Komisjon on siiski juba alustanud asjaomase summa sissenõudmise menetlust. |
3. näide – tõendavate dokumentide puudumine |
|
Arengu ja koostöö peadirektoraat Kontrollikoda kontrollis komisjoni poolt ühe rahvusvahelise organisatsiooni hallatud usaldusfondile eraldatud toetuse alusel heaks kiidetud kulusid; fondi tegevusalaks oli gripipandeemiaks valmisolek Aasias. Toetusesaaja ei suutnud esitada mõne auditeeritud kuluartikli kohta tõendavaid dokumente; eelkõige puudutas see ravimeid ja meditsiinitehnikat. Kulud loeti seetõttu allesjäänud veamäära uuringus rahastamiskõlbmatuks ja kontrollikoda aktsepteeris seda järeldust. Veamääraks arvutati 35 %. |
Seda tehingut käsitletakse rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi (DEVCO) tehtud allesjäänud veamäära uuringus. Pärast uuringu lõpetamist esitas rahvusvaheline organisatsioon komisjonile tõendid dokumentide puudumise põhjuste kohta. Toetusesaajal ei olnud võimalik esitada tõendavaid dokumente mõne auditeeritud kuluartikli, eelkõige ravimite ja meditsiiniseadmete kohta ühes Kambodža valitsushoones levinud viirusnakkuse ja teises hoones käimas olnud tööde tõttu (see hoone hävis osaliselt 2015. aastal Nepalis toimunud maavärinas). |
Kandmata kulud |
|
4. näide – eelrahastamise tasaarvestamine liiga suures summas |
|
Arengu ja koostöö peadirektoraat Kontrollikoda kontrollis komisjoni poolt ühe rahvusvahelise organisatsiooniga sõlmitud toetuslepingu alusel heaks kiidetud kulusid; toetatud tegevus oli seotud loomade geneetiliste ressursside konserveerimise ja säästva kasutamisega Aafrikas. Komisjon oli aktsepteerinud ja raamatupidamises kajastanud summa, mis ületas toetusesaaja kantud ja ainukeses olemasolevas finantsaruandes deklareeritud kulude kogusumma. Tegelikust suuremana esitatud ja rahastamiskõlbmatute kulude tõttu arvutati veamääraks 82 %. |
Kontrollikoja tehtud dokumentide kontrolli käigus asjaomased tasaarvestused lõpetati. |
Rahastamiskõlbmatud kulud |
|
5. näide – kaupade tõendamata päritolu |
|
Välispoliitika vahendid – Niger Kontrollikoda kontrollis komisjoni poolt ühele avaliku sektori üksusele antud toetuse alusel heaks kiidetud kulusid; organisatsiooni tegevusvaldkonnaks oli institutsiooniliste rahuvalvajate rolli tugevdamine riigi teatud piirkondades. Toetusesaaja oli ostnud kohalikult turult mootorrattaid ilma piisavate tõenditeta selle kohta, et need olid valmistatud mõnes selleks aktsepteeritud riigis. Päritolureeglile mittevastamine muudab vastavad kulud aga rahastamiskõlbmatuks; antud juhul oli komisjon need aga ekslikult heaks kiitnud. Kontrollikoda luges kaks makset (40 % suurune ettemakse ja sama ostu saldo maksmiseks tehtud lõppmakse) rahastamiskõlbmatuks. Loetletud kahe tehingu veamääradeks arvutati vastavalt 27 % ja 20 %. |
Komisjon tunnistab kulude rahastamiskõlbmatust päritolureeglite eiramise tõttu. Komisjon võtab vajalikud meetmed, et selliseid vigu tulevikus ära hoida, avastada ja parandada. Selleks et oma delegatsioonide järelevalvet tugevdada, hakkab komisjon alates 2017. aastast kasutama piirkondlike rühmade abi. Nigeris asuv delegatsioon on hõlmatud ka järelevalvemissiooni 2017. aasta kavaga. Komisjon on alustanud rahastamiskõlbmatute kulude tagasinõudmist, et tõhusalt kaitsta ELi finantshuve. |
|
|
Riigihanke-eeskirjade tõsine rikkumine |
|
6. näide – konkurentsi puudumine |
|
Naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat – Türgi Kontrollikoda kontrollis komisjoni poolt ühe piirkondliku organisatsiooniga sõlmitud lepingu alusel heaks kiidetud kulusid; organisatsiooni tegevusvaldkonnaks on keskkonnaalase suutlikkuse arendamine. Toetusesaaja ei olnud kinni pidanud hanke-eeskirjadest, mille kohaselt tuli konkurentsi tagamiseks ühendust võtta vähemalt kolme pakkujaga. Rahastamiskõlbmatute kulude tõttu arvutati veamääraks 20 %. |
|
(1) Need vead moodustavad üle poole rubriigi „Globaalne Euroopa“ üldisest hinnangulisest veamäärast.
(2) St pool kõigist vähemalt 20 % suuruse mõjuga vigadest leiti tehingutes, mille maht on alla 1,3 miljoni euro, ja ülejäänud leiti tehingutes, mille väärtus ületab selle summa.
LISA 9.3
RUBRIIGI „GLOBAALNE EUROOPA“ KOHTA VAREM ESITATUD SOOVITUSTE PÕHJAL VÕETUD MEETMED
Aasta |
Kontrollikoja soovitus |
Võetud meetmete kontrollikojapoolne analüüs |
Komisjoni vastus |
|||||
Täielikult ellu viidud |
Elluviimisel |
Ellu viimata |
Ei kohaldata |
Puudulik tõendusmaterjal |
||||
Suuremas osas |
Osaliselt |
|||||||
2013 |
Kontrollikoda soovitab järgmist: |
|
|
|
|
|
|
|
1. soovitus: komisjon ja eriti laienemise peadirektoraat peaksid tagama, et töötajatele antavates juhistes öeldaks konkreetselt, et kulude tasaarvestamine peab toimuma ainult kantud kulude põhjal, mitte nende endi hinnangute alusel; |
X |
|
|
|
|
|
|
|
2. soovitus: välispoliitika vahendite talitus peaks kõik ühise välis- ja julgeolekupoliitika missioonid akrediteerima nn kuue samba hindamise põhjal. |
|
|
X |
|
|
|
|
10. PEATÜKK
Haldus
SISUKORD
Sissejuhatus | 10.1-10.5 |
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi lühikirjeldus | 10.3 |
Auditi ulatus ja lähenemisviis | 10.4-10.5 |
Tehingute korrektsus | 10.6 |
Aasta tegevusaruanded ja muu valitsemiskord | 10.7 |
Tähelepanekud institutsioonide ja asutuste kohta | 10.8-10.16 |
Mitut institutsiooni ja asutust puudutavad tähelepanekud | 10.8-10.13 |
Eelarve aastasuse põhimõtte järgimine | 10.8 |
Töötajate arvu 5 % vähendamise elluviimine | 10.9-10.13 |
Tähelepanekud konkreetsete institutsioonide ja asutuste kohta | 10.14-10.16 |
Euroopa Parlament | 10.15 |
Euroopa Kontrollikoda | 10.16 |
Järeldus ja soovitused | 10.17-10.19 |
Järeldus | 10.17 |
Soovitused | 10.18-10.19 |
Lisa 10.1. |
Rubriigi „Haldus“ tehingute testimise tulemused |
Lisa 10.2. |
Rubriigi „Haldus“ kohta esitatud varasemate soovituste põhjal võetud meetmed |
|
|
||||||||||
SISSEJUHATUS |
|||||||||||
|
|
||||||||||
Selgitus 10.1. Mitmeaastase finantsraamistiku 5. rubriigi kulutuste jaotus aastal 2016 (miljardites eurodes)
|
|||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi lühikirjeldus |
|||||||||||
|
|
||||||||||
Auditi ulatus ja lähenemisviis |
|||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
TEHINGUTE KORREKTSUS |
|||||||||||
|
|
||||||||||
AASTA TEGEVUSARUANDED JA MUU VALITSEMISKORD |
|||||||||||
|
|
||||||||||
TÄHELEPANEKUD INSTITUTSIOONIDE JA ASUTUSTE KOHTA |
|||||||||||
Mitut institutsiooni ja asutust puudutavad tähelepanekud |
|||||||||||
Eelarve aastasuse põhimõtte järgimine |
|||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
Töötajate arvu 5 % vähendamise elluviimine |
|||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
Selgitus 10.2. Ametikohtade loetelude ja täidetud ametikohtade arvu muutus ajavahemikus 2013–2017
Allikas: Euroopa Kontrollikoda institutsioonide esitatud andmete põhjal. |
|||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|||||||||||
|
|||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
Selgitus 10.3. Töötajate arvu 5 % vähendamise rakendamine (2013–2017)
Allikas: Euroopa Kontrollikoda institutsioonide esitatud andmete põhjal. |
|||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
Tähelepanekud konkreetsete institutsioonide ja asutuste kohta |
|||||||||||
|
|
||||||||||
Euroopa Parlament |
|||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
Euroopa Kontrollikoda |
|||||||||||
|
|
||||||||||
JÄRELDUS JA SOOVITUSED |
|||||||||||
Järeldus |
|||||||||||
|
|
||||||||||
Soovitused |
|||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
Parlament võtab soovituse teadmiseks ja seab eesmärgiks olukorda parandada, säilitades praegused eeskirjad. Peasekretariaat jätkab 2016. aastal alustatud täiendavaid jõupingutusi, aitamaks fraktsioonidel parandada oma finantsjuhtimist. Eelkõige on koostöös fraktsioonidega korraldatud koolitusi eelarve haldamise ja hangete üldiste põhimõtete kohta ning on avaldatud suunis fraktsioonide hankemenetluste kohta. Fraktsioonid teevad ka ise jõupingutusi edasiseks ühtlustamiseks ja täiustamiseks. |
(1) See hõlmab kõigi ELi institutsioonide halduskulusid, pensione ja makseid Euroopa koolidele. Kontrollikoja iga-aastane eriaruanne Euroopa koolide kohta esitatakse Euroopa koolide kuratooriumile. Aruande koopia edastatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Komisjonile.
(2) Kontrollikoja iga-aastased eriaruanded ametite ja teiste asutuste kohta avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
(3) Kolm Euroopa Parlamendist, üks nõukogust, 12 Euroopa Komisjonist, üks Euroopa Kohtust ja kolm Euroopa välisteenistusest.
(4) Vastavalt finantsmääruse artiklitele 9, 13, 202 ja 203.
(5) Töötajate arvu vähendamise eesmärk oli „neutraliseerida täiendav jõudluse kasv, mille annab tööaja pikendamine 40 tunnini nädalas“ ning selle aluseks oli igale institutsioonile 1. jaanuari 2013. aasta seisuga eraldatud ametikohtade arv (ametikohtade loetelu). Vähendamine otsustati 2. detsembril 2013 allkirjastatud kokkuleppes (2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, punkt 27 (ELT C 373, 20.12.2013, lk 1)).
(6) Kontrollikoda uuris järgmisi organisatsioone: Euroopa Parlament, nõukogu, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Kohus, Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee ja Euroopa välisteenistus. Euroopa Ombudsman ja Euroopa andmekaitseinspektor jäid vaatluse alt välja, kuna nende ametikohtade loetelud on liiga väiksed.
(7) Personali- ja turvalisusküsimuste peadirektoraat, individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet, infrastruktuuri- ja logistikaametid Brüsselis ja Luxembourgis ning informaatika peadirektoraat.
(8) PricewaterhouseCoopers, Société à responsabilité limitée, Réviseur d'Entreprises.
(9) Kontrollikoja hinnangulise veamäära arvutus põhineb statistiliselt esinduslikul valimil. Esitatud arv on parim hinnang. Kontrollikojal on 95 % suurune kindlus, et andmekogumi veamäär on vahemikus 0,0 % – 0,8 % (vastavalt alumine ja ülemine veapiir).
(10) Käesolev aastaaruanne ei hõlma Euroopa Ombudsmani, Euroopa Andmekaitseinspektori ja ametite töötajate arvu vähendamist.
(11) Vt. ühisavaldust punktis 3.3 Euroopa Parlamendi 25. novembri 2015. aasta seadusandlikus resolutsioonis eelarvemenetluse raames lepituskomitees heaks kiidetud Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve projekti ühise teksti kohta.
(12) Töökohtade arvu kavandatud vähendamine puudutab Euroopa välisteenistust (2018) ja Euroopa Parlamenti (2018 ja 2019).
(13) See tulenes ülesannete delegeerimisest rakendusametitele.
(14) Euroopa Parlament otsustas, et töötajate arvu 5 % vähendamine fraktsioonide kohta ei kehti.
(15) Institutsioonidevahelises kokkuleppes fikseeritud töötajate vähendamise plaan puudutas üksnes ametikohtade loetelus sisalduvaid ametikohti.
(16) Vt 2015. aasta aastaaruande punkt 9.14 ja punktis 9.18 esitatud 4. soovitus.
(17) Kohaldatavaks õigusraamistikuks on juhatuse 30. juuni 2003. aasta otsusega vastu võetud eelarvepunkti 4 0 0 assigneeringute kasutamise eeskirjad (viimati muudetud juhatuse 14. aprilli 2014. aasta ja 27. aprilli 2015. aasta otsustega). Fraktsioonid kasutavad neile eraldatud vahendeid vastavalt kaudse eelarve täitmise põhimõtetele (analoogselt finantsmääruse artikli 60 sätetele), kusjuures arvesse võetakse ka fraktsioonide tegevuse spetsiifikat.
(18) Aasta n kulutused kiidetakse sõltumatu välisaudiitori poolt raamatupidamise aastaaruande kohta koostatud aruande alusel heaks aastal n+1. Kui parlamendi juhatus on seisukohal, et eraldisi ei kasutatud vastavalt eeskirjadele, võib juhatus lasta fraktsioonil need parlamendile tagasi maksta.
(19) Vt 2015. aasta aastaaruande punkt 9.11 ja punktis 9.18 esitatud 1. soovitus.
(20) Vt punktis 10.5 viidatud välisaudiitori aruanne finantsaruannete kohta.
(21) Käesoleval aastal otsustati analüüsida 2013. aasta aastaaruande soovituste rakendamist, kuna tavaliselt tuleb institutsioonidele ja asutustele anda nende elluviimiseks küllaldaselt aega.
(22) Vastavalt alustehingute ühtsele määratlusele (üksikasjad on toodud lisa 1.1 punktis 10).
Allikas: Euroopa Liidu 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne.
LISA 10.1
RUBRIIGI „HALDUS“ TEHINGUTE TESTIMISE TULEMUSED
|
2016 |
2015 |
|
|
|||
VALIMI SUURUS JA ÜLESEHITUS |
|||
|
|||
Tehingute arv kokku |
100 |
151 |
|
|
|||
KVANTIFITSEERITAVATE VIGADE HINNANGULINE MÕJU |
|||
|
|
|
|
Hinnanguline veamäär |
0,2 % |
0,6 % |
|
|
|
|
|
|
Ülemine veapiir |
0,8 % |
|
|
Alumine veapiir |
0,0 % |
|
LISA 10.2
RUBRIIGI „HALDUS“ KOHTA ESITATUD VARASEMATE SOOVITUSTE PÕHJAL VÕETUD MEETMED
Aasta |
Kontrollikoja soovitus |
Kontrollikoja analüüs edusammudest |
Institutsiooni vastus |
|||||
Täielikult rakendatud |
Rakendatamisel |
Ei ole rakendatud |
Ei kohaldata |
Ebapiisavad tõendid |
||||
Suuremas osas |
Osaliselt |
|||||||
2013 |
1. soovitus (komisjon): Töötajate isiklikku olukorda puudutavate andmete ning peretoetuste haldamise ajakohastamine Komisjon peaks võtma täiendavaid meetmeid, tagamaks, et töötajad esitavad regulaarselt enda isiklikku olukorda tõendavad dokumendid, ning täiustamaks süsteeme peretoetuste arvutamist mõjutavate dokumentide õigeaegseks käsitlemiseks (vt 2013. aasta aastaaruande punktid 9.11 ja 9.20). |
|
X |
|
|
|
|
|
2. soovitus (Euroopa välisteenistus): Töötajate isiklikku olukorda puudutavate andmete ning peretoetuste haldamise ajakohastamine EEAS peaks võtma täiendavaid meetmeid, tagamaks, et töötajad esitavad regulaarselt enda isiklikku olukorda tõendavad dokumendid, ning täiustamaks süsteeme peretoetuste arvutamist mõjutavate dokumentide õigeaegseks käsitlemiseks (vt 2013. aasta aastaaruande punktid 9.13 ja 9.20). |
|
X |
|
|
|
|
Töötajate isiklikku olukorda puudutavate andmete ajakohastamise teemal tuletatakse Euroopa välisteenistuse töötajatele regulaarselt meelde nende kohustust teatada viivitamatult kõigist enda perekonna andmetes toimunud muudatustest; põhjendamatult makstud toetuste tagasinõudmine on tavapraktika. Euroopa välisteenistus on seisukohal, et nimetatud soovitus on ellu viidud. |
|
3. soovitus (Euroopa välisteenistus): Hanked Euroopa välisteenistus peaks parandama hankenetluste ülesehitust, koordineerimist ja läbiviimist; selleks peaks peakorter andma delegatsioonidele rohkem tuge ja suuniseid (vt 2013. aasta aastaaruande punktid 9.14, 9.15 ja 9.20). |
|
|
X |
|
|
|
Delegatsioonide poolt korraldatavate hankemenetluste küsimuses (vt ka punkt 10.14) tegeleme me aktiivselt nimetatud soovituse rakendamisega. Euroopa välisteenistus jätkab investeerimist, et parandada hangete läbiviimisega tegelevatele töötajate pakutavat koolitust, tuge ja nõustamist. Lisaks tuleks tulevikus õppida naaberriikides paiknevale 27 delegatsioonile pakutava regionaalse haldustoe alase katseprojekti käigus saadud kogemustest. |
28.9.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 322/281 |
EELARVEAASTA 2016 AASTAARUANNE 8., 9., 10. JA 11. EUROOPA ARENGUFONDIST (EAF) RAHASTATUD TEGEVUSTE KOHTA
(2017/C 322/02)
Eelarveaasta 2016 aastaaruanne 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondist (EAF) rahastatud tegevuste kohta
SISUKORD
Sissejuhatus | 1–5 |
Euroopa Arengufondide lühikirjeldus | 2–5 |
I peatükk. 8., 9., 10. ja 11. EAFi rahaline rakendamine | 6–9 |
II peatükk. Kontrollikoja kinnitav avaldus Euroopa Arengufondide kohta | 10–36 |
Kontrollikoja kinnitav avaldus Euroopa Parlamendile ja nõukogule 8., 9.,10. ja 11. EAFi kohta – sõltumatu audiitori aruanne | I–XVIII |
Kinnitavat avaldust toetav teave | 10–36 |
Auditi ulatus ja lähenemisviis | 10–13 |
Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus | 14 |
Tehingute korrektsus | 15–26 |
Aasta tegevusaruanded ja muu valitsemiskord | 27–36 |
Järeldus ja soovitused | 37–40 |
Järeldus | 37–38 |
Soovitused | 39–40 |
1. lisa. |
Euroopa Arengufondide tehingute testimise tulemused |
2. lisa. |
Ülevaade vigadest, mille mõju on vähemalt 20 % |
3. lisa. |
Euroopa Arengufonde käsitlevate varasemate soovituste põhjal võetud meetmed |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
SISSEJUHATUS |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1. selgitus. Euroopa Arengufondide 2016. aasta finantsülevaade
Tabel 1. Euroopa Arengufondid – põhiteave 2016
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Euroopa Arengufondide lühikirjeldus |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
I PEATÜKK. 8., 9., 10. JA 11. EAFI RAHALINE RAKENDAMINE |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2. selgitus. EAFide vahendite kasutamine seisuga 31. detsember 2016
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
II PEATÜKK. KONTROLLIKOJA KINNITAV AVALDUS EUROOPA ARENGUFONDIDE KOHTA |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kontrollikoja kinnitav avaldus Euroopa Parlamendile ja nõukogule 8., 9.,10. ja 11. EAFi kohta – sõltumatu audiitori aruanne |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Arvamus |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkus ja korrektsus |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Tulud |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Maksed |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Vastupidine arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Alus arvamuse esitamiseks |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Alus vastupidise arvamuse esitamiseks raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Peamised audititeemad |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Viitkulud |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Juhtkonna kohustused |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Audiitori kohustused EAFide raamatupidamise aastaaruande ja selle aluseks olevate tehingute auditeerimisel |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
13. juuli 2017 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Klaus-Heiner LEHNE |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
president |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Euroopa Kontrollikoda |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
12, rue Alcide De Gasperi, Luxembourg, LUKSEMBURG |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kinnitavat avaldust toetav teave |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Auditi ulatus ja lähenemisviis |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3. selgitus. Audiitorid kontrollisid ühe Sambia teedeehitusprojektiga seotud makse puhul teekatte paksuse mõõtmise täpsust
Allikas: Euroopa Kontrollikoda. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Tehingute korrektsus |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Tulud |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Maksed |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
4. selgitus. Eri veatüüpide osakaal hinnangulises veamääras
Allikas: Euroopa Kontrollikoda. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
5. selgitus. Näited kvantifitseeritavatest vigadest projektitehingutes |
5. selgitus. Näited kvantifitseeritavatest vigadest projektitehingutes |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kontrollikoda uuris ühe toetuslepingu (mida täitis üks rahvusvaheline organisatsioon) raames AKV-riikide kaubandusalase suutlikkuse toetamiseks kulutatud 3 489 416 euro komisjonipoolset kontrollimist ja heakskiitmist. Valimis sisaldunud 10 kuluartiklist kuus sisaldasid vigu, sh viie puhul maksti tasud ja hüvitised kaubandusnõustajatele teenuslepingute alusel. Kõnealuseid lepinguid (kogumaksumusega 570 500 eurot) ei sõlmitud konkurentsipõhise valikumenetluse tulemusel, nagu seda nõutakse toetuslepingus. Selle asemel sõlmiti lepingud otse nende nõustajatega, kes olid töötanud kõnealusele projektile eelnenud projektis. |
Projekti sisuks oli peaaegu eranditult piirkondlike ja riiklike kaubandusnõustajate värbamine. Valikumenetluse liigist olenemata oli nende värbamine standardne rahvusvahelise personali töölevõtmisprotsess, mille juurde kuulub ka eelnev vaba ametikoha kuulutuse avaldamine. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kontrollikoda uuris ühe AKV riikide ettevõtteid toetava rahvusvahelise asutuse 2012. aasta töökava elluviimiseks tehtud kulutuste (10 875 375 eurot) komisjonipoolset lõplikku kontrollimist ja heakskiitmist. Valimi 10 kuluartiklist kolm puudutasid kolmandatest isikutest abisaajatega alltöövõtu korras sõlmitud lepinguid (väärtusega 147 990 eurot). Toetuse raames eritingimustel alltoetuste andmist ei olnud aga ette nähtud, mis tähendab, et tegevuste elluviimisega rikuti lepingut. Lisaks anti alltoetusi otse, ilma konkurentsipõhist hankemenetlust korraldamata. |
Komisjon algatas tagasinõudmismenetluse. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Aasta tegevusaruanded ja muu valitsemiskord |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6. selgitus. Arengu ja koostöö peadirektoraadi jõupingutused oma kontrollisüsteemi rakendamise parandamiseks Eelmisel aastal märkis kontrollikoda, et 2013. ja 2014. aasta tegevuskavade edusammud olid rahuldavad – 19 meedet oli täies mahus ellu viidud ja ülejäänud 4 kanti üle 2015. aasta tegevuskavasse. 2015. aasta tegevuskava ülesehitust täiustati meetmetega, mis olid suunatud suure riskiga valdkondadele, nt vahendite kaudne haldamine rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu ja otsese eelarve täitmise raames rakendatavad toetused. Kõik meetmed pidid algse kava järgi lõpule viidama 2016. aasta juuniks. 2016. aasta lõpuks oli kümme meedet täies mahus rakendatud, viis osaliselt rakendatud ning üks oli rakendamisel. 2016. aasta tegevuskavasse lisati neli uut sihipärast meedet, mille edenemist hinnatakse kontrollikoja järgmises aastaaruandes. |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Allesjäänud veamäära 2016. aasta uuring |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus 7. Arengu ja koostöö peadirektoraadi allesjäänud veamäära muutumine aastatel 2012–2016
Allikas: Euroopa Kontrollikoda perioodi 2012–2016 allesjäänud veamäära uuringute põhjal. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2016. aasta tegevusaruande läbivaatamine |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
8. selgitus. Erinevaid riskimäärasid arvesse võtva lähenemisviisi kasutamise järk-järguline suurenemine arengu ja koostöö peadirektoraadi kinnitavates avaldustes
Allikas: Euroopa Kontrollikoda arengu ja koostöö peadirektoraadi aasta tegevusaruannete põhjal. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
JÄRELDUS JA SOOVITUSED |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Järeldus |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Soovitused |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Komisjon on soovitusega nõus. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Komisjon on soovitusega nõus. Töö on pooleli. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Komisjon on soovitusega nõus. Tõsiasi, et kahe asjaomase valdkonna kohta on avaldatud reservatsioon, tähendab seda, et juba on võetud konkreetseid meetmeid. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Soovitusega ollakse nõus. Komisjon kaalub Euroopa Kontrollikoja soovitatud lähenemisviisi ja kui see on asjakohane, hakkab seda jääkvea määra leidmise metoodikas kasutama. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Soovitusega ollakse nõus. |
(1) Vt 11. EAFi suhtes kohaldatava nõukogu 2. märtsi 2015. aasta määruse (EL) 2015/323 artiklid 43, 48–50 ja 58 (ELT L 58, 3.3.2015, lk 17).
(2) Neid tegevusi käsitlevate kontrollikoja auditite kord sätestati 2012. aastal kolmepoolse lepinguga EIP, komisjoni ja kontrollikoja vahel (nõukogu määruse (EÜ) nr 215/2008 (ELT L 78, 19.3.2008, lk 1) artikkel 134). Investeerimisrahastut kontrollikoja kinnitavas avalduses ei kajastata.
(3) Välja arvatud humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi hallatav osa (3 %) EAFide 2016. aasta kulutustest.
(4) ELT L 210, 6.8.2013, lk 1.
(5) Sealhulgas EIP hallatud 1,139 miljardit eurot.
(6) EAFide vanade kasutamata eelmaksete vähendamine: saavutati 28 % (eesmärk 25 %); EAFide vanade täitmata kulukohustuste vähendamine: saavutati 36 % (eesmärk 25 %).
(7) Leping loetakse aegunuks, kui see on enam kui 18 kuud pärast tegevusperioodi lõppu ikka veel avatud. Viivitused lepingute lõpetamisel suurendavad korrektsusega seotud vigade riski, sest täiendavate dokumentide kogumine võib olla keeruline, kui need ei ole asjakohaselt arhiveeritud ning projektiga tegelenud põhipersonal on lahkunud. Lepingute hilinemisega lõpetamine võib põhjustada viivitusi ka kasutamata eelmaksete ja rahastamiskõlbmatute kulude tagasinõudmisel.
(8) Peadirektoraadi aegunud lepingute osakaal lepingute koguarvust vähenes 18,62 protsendilt 2013. aasta lõpus 15,15 protsendile 2016. aasta lõpus (eesmärgiks oli seatud 15 %).
(9) 1 896 aegunud lepingust puudutab EAFe 1 058 (56 %). Aegunud lepingute osakaal kõikidest avatud EAFi lepingutest oli 19 %, arengu ja koostöö peadirektoraadi kogu portfelli puhul aga 12 %. 156 lepingu puhul (323 miljonit eurot) 1 058-st aegunud EAFi lepingust (14,7 % lepingute arvust ja 11,4 % nende mahust) aegus tegevusperiood üle viie aasta tagasi.
(10) 11. EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse artiklitele 43, 48–50 ja 58 ei laiene käesolev kinnitav avaldus EAFi vahenditele, mida haldab EIP.
(11) Vt määruse (EL) 2015/323 artikkel 44.
(12) Vt määruse (EL) 2015/323 artikkel 43.
(13) Barbados, Benin, Burkina Faso, Cabo Verde, Kongo Demokraatlik Vabariik, Fidži, Gambia, Ghana, Côte d’Ivoire, Niger, Nigeeria, Madagaskar, Rwanda, Senegal, Tansaania ja Sambia.
(14) Rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat: 31 makset, Euroopa kodanikukaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraat (ECHO): 4 humanitaarabi valdkonna makset.
(15) Kontrollikoda testis 15 sissenõudekorraldust (koguväärtusega 7,6 miljonit eurot) ja leidis, et neist kolm (0,5 miljonit eurot) olid kasutamata eelrahastamise tagasimaksete asemel ebaõigesti tuludena kajastatud.
(16) Arengu ja koostöö peadirektoraadi poolt tuvastatud 2,7 miljoni euro väärtuses korrektsioone ja hiljem kontrollikoja audiitorite poolt tuvastatud 0,5 miljoni euro väärtuses korrektsioone.
(17) Kontrollikoja hinnangulise veamäära arvutus põhineb statistiliselt esinduslikul valimil. Esitatud arv on parim hinnang. Kontrollikojal on 95 % suurune kindlus, et andmekogumi veamäär on vahemikus 1,0 % ja 5,6 % (vastavalt alumine ja ülemine veapiir).
(18) 0,7 protsendipunkti (üks juhtum) puhul eksis komisjon ise ning 0,2 protsendipunkti (kuus juhtu) puhul tegid vea abisaajad.
(19) Nende vigade osakaal hinnangulises veamääras oli 1,4 protsendipunkti.
(20) EAFidest rahastatud eelarvetoetuse maksete suurus oli 2016. aastal 644 miljonit eurot.
(21) EAFidest tehti 2016. aastal rahvusvaheliste organisatsioonide elluviidavatele mitme rahastajaga projektidele makseid summas 914 miljonit eurot. Nn eeldava lähenemisviisi osakaal nimetatud summast ei ole teada, kuna komisjon ei tee selle üle eraldi seiret.
(22) Eelarvetoetuse tõhusust ja tulemuslikkust on käsitletud kontrollikoja eriaruannetes, millest viimased on „ELi abi Ukrainale“ (32/2016), „Hondurase prioriteetsetele valdkondadele eraldatud ELi toetuse mõjusus“ (30/2016) ja „ELi abi avaliku halduse tugevdamiseks Moldovas“ (13/2016).
(23) Kui komisjoni osalus oli väiksem kui 75 % tegevuse eelarvest, ei kontrollinud kontrollikoda kulutuste aluseks olnud kuluartikleid. Kui komisjoni osalus jäi vahemikku 75–90 %, hinnati kulutuste aluseks olnud kuluartiklite kontrollimise vajadust juhtumipõhiselt.
(24) Esitatud arv on 124 tehingust koosneva esindusliku valimi alusel antud parim hinnang. Kontrollikojal on 95 % suurune kindlus, et andmekogumi veamäär on vahemikus 1,8 % ja 7,1 % (vastavalt alumine ja ülemine veapiir).
(25) a) ELi delegatsioonide ning arengu ja koostöö peadirektoraadi talituste aasta auditikavade koostamisel muudeti kohustuslikuks riskianalüüs; b) toetuslepingute vormid vaadati üle, et arengu ja koostöö peadirektoraat saaks otse audiitoreid valida ja nendega lepinguid sõlmida; c) teadlikkuse suurendamine peamiste veatüüpide kohta, arengu ja koostöö peadirektoraadi töötajate ja toetusesaajate finantsalaste ja kontrollioskuste parandamine ning d) kvaliteedirakendus, et hinnata auditi või kulude kontrollimise kvaliteeti.
(26) Kontrollikoja 2015. aasta aastaaruande punktis 41 käsitleti ka meetmeid, mis olid suunatud dokumendihalduse ja hankemenetluste täiustamisele nii komisjonis kui toetusesaajate juures.
(27) Rahvusvaheliste organisatsioonide tehtava kaudse eelarve täitmise puhul 2016. aasta detsembriks ja otsese eelarve täitmise raames antavate toetuste puhul 2017. aasta juuliks, nagu ette nähtud 2016. aasta tegevuskavas.
(28) EAFid ja ELi üldeelarve.
(29) 2016. aasta tegevusaruande 24. joonealune märkus.
(30) 2014: 2,8 %; 2015: 2,2 %; 2016: 1,7 %.
(31) 2014: 14 prognoosi; 2015. aastal 10; 2016. aastal 6. Allesjäänud veamäära metoodika kohaselt tuleks prognoose kasutada ainult juhtudel, kui dokumendid ei ole saadaval enne allesjäänud veamäära alase töö valmimistähtaega uuringu lõpus, ning selleks on juriidiliselt õiguspärane või logistiline põhjus. Tehingutega, mille kohta ei ole dokumente esitatud, kaasneb loomupäraselt suurem vigade tekkimise risk ja seda tuleks prognooside arvutamisel arvesse võtta.
(32) 2014: 35 eelarvetoetuse tehingut; 2015. aastal: 50; 2016. aastal: 73, valimisse võetud vastavalt nende osakaalule andmekogumis.
(33) See hõlmab varasemate allesjäänud veamäärade ja kontrollikoja vigade riskianalüüsi.
(34) Aasta jooksul heaks kiidetud kuid makse tegemise ajal kehtinud lepingulistele ja regulatiivsetele nõuetele mittevastavate kulude summa parim konservatiivne hinnang.
(35) Vt arengu- ja koostöö peadirektoraadi 2016. aasta tegevusaruanne, lk 50.
(36) 2016. aasta korrigeerimisvõime on ajavahemikus 2010–2016 vigade ja õigusnormide rikkumiste tõttu esitatud sissenõudekorralduste arvutuslik aastane keskmine.
(37) Arengu ja koostöö peadirektoraat kontrollis mahukat 2016. aasta sissenõudekorralduste valimit ja leidis, et ligikaudu 50 % kõigist korrigeerimisvõimet mõjutavatest sissenõudekorraldustest oli valesti kirjendatud. Seetõttu kohandati kalkulatsioonis kasutatud ajavahemiku 2010–2015 sissenõudekorraldusi sama protsendi võrra. Kontrollikoda leidis kontrollimisel muid vigu, mida ei olnud arvesse võetud ning mille tagajärjel suureneb valesti kirjendatud sissenõudmiste protsent vähemalt 62 protsendini.
(38) 2016. aasta sissenõudekorralduste andmekogum ei sisaldanud komisjoni raamatupidamissüsteemi tehnilise probleemi tõttu sissenõudmise kontekstita sissenõudekorraldusi.
(39) Nende puuduste maksimaalne võimalik mõju ei mõjuta kontrollikoja arvamust EAFide raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta.
(40) Käesoleval aastal otsustati analüüsida 2013. aasta aastaaruande soovituste rakendamist, kuna tavaliselt tuleb komisjonile nende elluviimiseks küllaldaselt aega anda.
(41) Järelkontrolli eesmärk oli kontrollida, kas kontrollikoja soovituste põhjal oli parandusmeetmeid võetud, ning mitte hinnata nende rakendamise tulemuslikkust.
(42) EAFide osamaksetest kaetakse nii komisjoni kui ELi delegatsioonide kulusid seoses EAFi vahenditest rahastatavate meetmete jaoks vajaliku haldustoega.
(43) Üldised kulukohustused on seotud rahastamisotsustega. Individuaalsed kulukohustused on seotud konkreetsete lepingutega.
Allikas: Euroopa Kontrollikoda 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande põhjal.
(44) Sisaldab esialgseid eraldisi 8., 9., 10. ja 11. EAFile, kaasrahastamist, intresse, erinevaid vahendeid ja ülekandeid eelnevatest EAFidest.
(45) Protsendina ressurssidest.
(46) Negatiivsete summade puhul on tegu kulukohustustest vabastatud summadega.
(47) Üldised kulukohustused on seotud rahastamisotsustega.
(48) Individuaalsed kulukohustused on seotud konkreetsete lepingutega.
(49) Kulukohustuste netosumma pärast kulukohustustest vabastamist. Maksete netosumma pärast summade tagasinõudmist.
Allikas: Euroopa Kontrollikoda 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande põhjal. Esitatud arvandmed ei hõlma EIP hallatavat EAFide osa.
1. LISA
EUROOPA ARENGUFONDIDE TEHINGUTE TESTIMISE TULEMUSED
|
2016 |
2015 |
|
|
|||
VALIMI SUURUS JA ÜLESEHITUS |
|||
|
|||
Tehingute arv kokku |
143 |
140 |
|
|
|||
KVANTIFITSEERITAVATE VIGADE HINNANGULINE MÕJU |
|||
|
|
|
|
Hinnanguline veamäär |
3,3 % |
3,8 % |
|
|
|
|
|
|
Ülemine veapiir |
5,6 % |
|
|
Alumine veapiir |
1,0 % |
|
2. LISA
ÜLEVAADE VIGADEST, MILLE MÕJU ON VÄHEMALT 20 %
|
|
Sissejuhatus |
|
Vastavalt kontrollikoja 2016. aasta eelarve täitmist käsitleva aastaaruande 1. peatüki lisas 1.1 kirjeldatud üldisele auditimetoodikale testis kontrollikoda tehingute esinduslikku valimit, et hinnata EAFide andmekogumis esinevat õigusnormide rikkumise määra. Testimisel leitud vigade loetelu ei ole ammendav ei üksikvigade ega võimalike veatüüpide suhtes. Järgnevalt kirjeldatud leiud on toodud näiteks vigade kohta, mille mõju moodustab vähemalt 20 % kontrollitud tehingu väärtusest (1). Need vead leiti tehingutest, mille suurus jäi vahemikku 128 000 eurot ja 11,8 miljonit eurot, ja mille keskmine maht oli üle 4,8 miljoni euro (2). |
|
Näiteid vigadest (3) |
|
Hanke-eeskirjade mittejärgimine |
|
1. näide. Ehitustööde hanke ebakorrektne hindamine |
|
Kontrollikoda uuris ühe Kariibi mere piirkonna polikliiniku ehitustöödega seotud kulude komisjonipoolset kontrollimist ja heakskiitmist. Projekti hankemenetlus ei vastanud läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetele ega järginud komisjoni enda hanke-eeskirju. Kuigi kontrollikoja arvates olid kõige madalama hinnaga pakkumuse puhul kõik valikukriteeriumid täidetud, lükati see pakkuja tehnilise suutlikkusega seotud kahtluste tõttu tagasi. Kontrollikoda leidis, et see otsus ei olnud nõuetekohaselt põhjendatud. Pakkujale saadetud teavituskirjas esitatud tagasilükkamise põhjus oli vale. Kontrollikoja uurimise ajal selgitas komisjon, et madalaima hinnaga pakkumuse tegija ei olnud esitanud piisavaid tõendeid ehitustööde läbiviimiseks vajaliku minimaalse rahastamise kohta. Paremuselt järgmisel pakkujal, kellega leping sõlmiti, jäi aga minimaalse rahastamise nõude täitmisest samuti 10 % puudu. Hindamiskomisjon andis paremuselt teisele pakkujale võimaluse esitada selle valikukriteeriumi kohta rohkem teavet. Seda võimalust esimesele mainitud pakkujale ei antud. Kõigi kirjeldatud vigade tõttu on see tõsine hankeviga (kvantifitseerimine 100 %). |
Hindamisaruande kohaselt leidis hindamiskomisjon, et madalaima pakkumuse teinud pakkuja ei vastanud nõuetele, kuna tal ei olnud piisavalt tehnilist suutlikkust, et täita kõnealust lepingut koos kahe teise, hankijaga juba sõlmitud lepinguga. Samuti ei täitnud madalaima pakkumuse teinud pakkuja miinimumrahastamise nõuet. |
2. näide. Puuduvad hankemenetluse dokumendid |
|
Kontrollikoda uuris ühe Grenadas ELi rahastatavate projektide haldamise parandamiseks antava tehnilise abi projekti komisjonipoolset lõplikku kontrollimist ja heakskiitmist. Maksetaotlus sisaldas mitut ühe konsultatsiooniteenuste lepinguga seotud artiklit. Kontrollikojale ei esitatud kõiki selle lepinguga seotud hankedokumente ning seetõttu ei olnud kontrollikojal võimalik kontrollida hanke-eeskirjade täitmist, nagu see on ette nähtud projekti üldistes tingimustes. Rahastamiskõlbmatute kulude tõttu arvutati veamääraks 30 % kõikidest testitud kuludest. |
Komisjon kontrollib kontrollikoja tuvastatud puudusi. |
Kandmata kulud |
|
3. näide. Toetusesaajate poolt kandmata kulud |
|
Kontrollikoda uuris ühe rahvusvahelise organisatsiooni poolt AKV-riikide kaubandusalase suutlikkuse toetamiseks ellu viidud projekti komisjonipoolset kontrollimist ja heakskiitmist. Heakskiidetud kulude kogusumma kontrollimisel märkas kontrollikoda, et see koosnes rahvusvahelise organisatsiooni väljastatud tagatiskirjadest ja juhtimistasudest toetuslepingu kogupikkust hõlmaval perioodil. Investorid ei olnud pangagarantiide väljamaksmist nõudnud, mis tähendas, et toetusesaaja tegelikke kulusid ei kandnud. Lisaks on lepingu täitmisperiood 20 aastat ja tulevasi juhtimistasusid ei ole võimalik ette maksta. Rahastamiskõlbmatute kulude tõttu arvutati veamääraks 98 % kõikidest testitud kuludest. |
Komisjon on võtnud asjakohased parandusmeetmed: vaidlustatud heakskiit on tagasi võetud. |
Oluliste tõendavate dokumentide puudumine |
|
4. näide. Ebapiisavad tõendavad dokumendid |
|
Kontrollikoda uuris ühe Tansaania kaubanduse ja põllumajanduse toetamiseks ellu viidud projekti komisjonipoolset esialgset kontrollimist ja heakskiitmist. Enamiku kontrollitud kuluartiklite kohta ei saanud kontrollikoda ühtegi tõendavat dokumenti või olid esitatud dokumendid ebapiisavad – ei hõlmanud nt kuluartikli kogusummat. Seetõttu ei olnud kontrollikojal võimalik nende artiklite rahastamiskõlblikkust kontrollida. Rahastamiskõlbmatute kulude tõttu arvutati veamääraks 45 % kõikidest testitud kuludest. |
Pärast kontrollikoja visiiti saab komisjon endiselt täiendavaid dokumente, et kindlaks määrata lõplik makstav summa. |
5. näide. Ebapiisavad tõendavad dokumendid, rahastamiskõlbmatud kulud |
|
Kontrollikoda uuris Malawis ühe mittetulundusühingu poolt täidetud toetuslepingu (mis käsitles finantsteenuste pakkumist maapiirkondades) raames tehtud kulutuste komisjonipoolset lõplikku kontrollimist ja heakskiitmist. Kontrollikoda leidis maksetaotluses mitmeid probleeme. Palgamaksete auditiks ei esitatud kõiki tõendavaid dokumente (nagu palgatõendid või makse tegemist tõendavad dokumendid) ja taotlus sisaldas ka rahastamiskõlbmatuid kulusid, milleks olid imporditollimaksud. Lisaks ei järgitud hankemenetluses alati mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtteid. Rahastamiskõlbmatute kulude tõttu arvutati veamääraks 44 % kõikidest testitud kuludest. |
Komisjon võtab vajalikud meetmed abikõlbmatuks loetud summade tagasinõudmiseks. |
Deklareeritud kulude valesti arvutamine |
|
6. näide. Vead makstavate tasude arvutamisel |
|
Kontrollikoda uuris ühe rahvusvahelise organisatsiooni hallatava usaldusfondiga seotud komisjoni kulutusi. Maksetaotlus sisaldas tehnilise konsultandi tasusid. Kõnealuste teenuste lepingus oli kirjas, et konsultatsioonifirma peab igapäevased töötunnid kuudeks ümber arvutama, võttes aluseks 30 tööpäeva pikkuse kuu. Firma kasutas aga 21 tööpäeva pikkust kuud, mistõttu makstavad tasud suurenesid. Lisaks tasustati ka reisimiseks kuluv aeg ja ületunnitöö, mis oli lepinguga vastuolus. Rahastamiskõlbmatute kulude tõttu arvutati veamääraks 25 % kõikidest testitud kuludest. |
Komisjon võtab vajalikud meetmed abikõlbmatuks loetud summade tagasinõudmiseks. |
(1) Need vead moodustavad üle poole üldisest hinnangulisest veamäärast.
(2) St pool kõigist vähemalt 20 % suuruse mõjuga vigadest leiti tehingutes, mille väärtus on alla 4,8 miljoni euro, ja ülejäänud leiti tehingutes, mille väärtus ületab selle summa.
(3) Veel kaks näidet vigade kohta on esitatud põhiteksti 5. selgituses .
3. LISA
EUROOPA ARENGUFONDE KÄSITLEVATE VARASEMATE SOOVITUSTE PÕHJAL VÕETUD MEETMED
Aasta |
Kontrollikoja soovitus |
Võetud meetmete kontrollikojapoolne analüüs |
Komisjoni vastus |
|||||
Täielikult ellu viidud |
Elluviimisel |
Ellu viimata |
Ei kohaldata |
Puudulik tõendusmaterjal |
||||
Suuremas osas |
Osaliselt |
|||||||
2013 |
1. soovitus. EuropeAid peaks tagama, et kõik edasivolitatud eelarvevahendite käsutajad koguvad igal aastal üle 750 000 euro suurustelt ettemaksetelt intressi (2013. aasta aastaaruande punkti 51 soovitus 1). |
x |
|
|
|
|
|
|
2. soovitus. EuropeAid peaks arendama 2014. aasta lõpuks CRIS-süsteemi lõplikult välja, et 250 000 kuni 750 000 euro suurustelt ettemaksetelt teenitud intressi oleks võimalik käsitleda finantstuluna (2013. aasta aastaaruande punktis 51 esitatud 2. soovitus). |
x |
|
|
|
|
|
|
|
3. soovitus. EuropeAid peaks muutma rakendatud kontrollide tulemusel saadava kasu kvantifitseerimist (2013. aasta aastaaruande punktis 51 esitatud 3. soovitus). |
x |
|
|
|
|
|
|
|
4. soovitus. EuropeAid peaks andma aasta tegevusaruandes ülevaate kontrollisüsteemi puuduste kõrvaldamise tegevuskava elluviimise edenemisest (2013. aasta aastaaruande punktis 51 esitatud 4. soovitus). |
x |
|
|
|
|
|
|
|
5. soovitus. EuropeAid peaks avaldama aasta tegevusaruandes allesjäänud veamäära uuringu ulatuse ning hinnangulise alumise ja ülemise veapiiri (2013. aasta aastaaruande punktis 51 esitatud 5. soovitus). |
x |
|
|
|
|
|
|