		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 293

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	60. Aastakäik 4. september 2017

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Liidu Kohus
2017/C 293/01	Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas	1

	V Teated
	KOHTUMENETLUSED
	Euroopa Kohus
2017/C 293/02	Kohtuasi C-60/15 P: Euroopa Kohtu (viies koda) 13. juuli 2017. aasta otsus – Saint-Gobain Glass Deutschland GmbH versus Euroopa Komisjon (Apellatsioonkaebus — Õigus tutvuda Euroopa Liidu institutsioonide käsutuses olevate dokumentidega — Määrus (EÜ) nr 1049/2001 — Dokumentidega tutvumise õiguse erandid — Artikli 4 lõike 3 esimene lõik — Nende institutsioonide otsustamisprotsessi kaitsmine — Keskkond — Århusi konventsioon — Määrus (EÜ) nr 1367/2006 — Artikli 6 lõige 1 — Üldine huvi keskkonnateabe avalikustamise vastu — Saksamaa ametiasutuste poolt Euroopa Komisjonile edastatud teave, mis puudutab Saksamaa territooriumil asuvaid käitisi, mis kuuluvad kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi reguleerivate liidu õigusnormide kohaldamisalasse — Dokumentidega tutvumise võimaldamisest osaline keeldumine)	2
2017/C 293/03	Kohtuasi C-633/15: Euroopa Kohtu (neljas koda) 13. juuli 2017. aasta otsus (First-tier Tribunali (Tax Chamber) eelotsusetaotlus – Ühendkuningriik) – London Borough of Ealing versus Commissioners for Her Majesty’s Revenue and Customs (Eelotsusetaotlus — Maksustamine — Käibemaks — Direktiiv 2006/112/EÜ — Otseselt spordiga seotud teenuste maksust vabastamine — Artikkel 133 — Maksuvabastuse andmata jätmine juhul, kui esineb konkurentsi moonutamise oht, mis seab käibemaksuga maksustatavad äriühingud ebasoodsasse olukorda — Avalik-õiguslike mittetulundusühingute osutatavad teenused)	3
2017/C 293/04	Kohtuasi C-651/15: Euroopa Kohtu (kuues koda) 13. juuli 2017. aasta otsus – Verein zur Wahrung von Einsatz und Nutzung von Chromtrioxid und anderen Chrom-VI-Verbindungen in der Oberflächentechnik eV (VECCO) jt versus Euroopa Komisjon, Euroopa Kemikaaliamet (ECHA), Assogalvanica jt (Apellatsioonkaebus — Määrus (EÜ) nr 1907/2006 (REACH) — Artikli 58 lõige 2 — Autoriseering — Väga ohtlikud ained — Erand — Määrus, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1907/2006 XIV lisa — Kroomtrioksiidi kandmine autoriseerimist vajavate ainete nimekirja)	3
2017/C 293/05	Kohtuasi C-701/15: Euroopa Kohtu (üheksas koda) 13. juuli 2017. aasta otsus (Tribunale Amministrativo Regionale per la Lombardia eelotsusetaotlus – Itaalia) – Malpensa Logistica Europa SpA versus SEA – Società Esercizi Aeroportuali SpA (Eelotsusetaotlus — Riigihanked — Transport — Mõiste geograafilise piirkonna kasutamine lennuväljateenuse osutamiseks lennuettevõtjatele lennuväljadel või muudes transporditerminalides — Direktiivid 2004/17/EÜ ja 96/67/EÜ — Liikmesriigi õigusnorm, mis ei näe lennujaama piires asuvate alade kasutusõiguse andmiseks ette eelnevat hankemenetlust)	4
2017/C 293/06	Kohtuasi C-76/16: Euroopa Kohtu (teine koda) 13. juuli 2017. aasta otsus (Najvyšší súd Slovenskej republiky eelotsusetaotlus – Slovaki Vabariik) – Ingsteel spol. s r. o., Metrostav a.s. versus Úrad pre verejné obstarávanie (Eelotsusetaotlus — Hanked — Direktiiv 2004/18/EÜ — Artikli 47 lõiked 1, 4 ja 5 — Pakkuja majanduslik ja finantsseisund — Direktiivid 89/665/EMÜ ja 2007/66/EÜ — Pakkuja hankemenetlusest kõrvale jätmise otsuse kohtus vaidlustamine — Euroopa Liidu põhiõiguste harta — Artikkel 47 — Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile)	5
2017/C 293/07	Kohtuasi C-89/16: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 13. juuli 2017. aasta otsus (Najvyšší súd Slovenskej republiky eelotsusetaotlus – Slovaki Vabariik) – Radosław Szoja versus Sociálna poisťovňa (Eelotsusetaotlus — Sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamine — Võõrtöötajad — Isik, kes on töötaja ühe liikmesriigi territooriumil ja füüsilisest isikust ettevõtja teise liikmesriigi territooriumil — Kohaldatava õiguse kindlaksmääramine — Määrus (EÜ) nr 883/2004 — Artikli 13 lõige 3 — Määrus (EÜ) nr 987/2009 — Artikli 14 lõige 5b — Artikkel 16 — Halduskomisjoni otsuste mõju sotsiaalkindlustusskeemide koordineerimisele — Vastuvõetamatus)	6
2017/C 293/08	Kohtuasi C-129/16: Euroopa Kohtu (teine koda) 13. juuli 2017. aasta otsus (Szolnoki Közigazgatási és Munkaügyi Bírósági eelotsusetaotlus – Ungari) – Túrkevei Tejtermelő Kft. versus Országos Környezetvédelmi és Természetvédelmi Főfelügyelőség (Eelotsusetaotlus — Keskkond — ELTL artiklid 191 ja 193 — Direktiiv 2004/35/EÜ — Kohaldatavus ratione materiae — Õhusaaste jäätmete ebaseaduslikul põletamisel — Põhimõte saastaja maksab — Siseriiklikud õigusnormid, mis näevad ette saastuse toimumise kohaks olnud kinnisasja omaniku ja saastaja solidaarvastutuse)	6
2017/C 293/09	Kohtuasi C-133/16: Euroopa Kohtu (viies koda) 13. juuli 2017. aasta otsus (Cour d’appel de Mons’i eelotsusetaotlus – Belgia) – Christian Ferenschild versus JPC Motor SA (Eelotsusetaotlus — Tarbekaupade müük ja nendega seotud garantii — Direktiiv 1999/44/EÜ — Artikli 5 lõige 1 — Müüja vastutuse aeg — Aegumistähtaeg — Artikli 7 lõike 1 teine lõik — Kasutatud kaubad — Müüja vastutuse piiramine kokkuleppe alusel)	7
2017/C 293/10	Kohtuasi C-151/16: Euroopa Kohtu (esimene koda) 13. juuli 2017. aasta otsus (Lietuvos vyriausiasis administracinis teismase eelotsusetaotlus – Leedu) – Vakarų Baltijos laivų statykla UAB versus Valstybinė mokesčių inspekcija prie Lietuvos Respublikos finansų ministerijos (Eelotsusetaotlus — Direktiiv 2003/96/EÜ — Energiatoodete ja elektrienergia maksustamine — Artikli 14 lõike 1 punkt c — Nende energiatoodete, mida tarnitakse kasutamiseks laeva mootorikütusena Euroopa Liidu territoriaalvetes sõitmiseks, ning laeva pardal toodetava elektrienergia maksust vabastamine — Kütus, mida kasutatakse selleks, et laev sõidaks kohast, kus ta ehitati, teise liikmesriigi sadamasse, et võtta seal peale esimene kaubanduslik last)	8
2017/C 293/11	Kohtuasi C-193/16: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 13. juuli 2017. aasta otsus (Tribunal Superior de Justicia del País Vasco eelotsusetaotlus – Hispaania) – E versus Subdelegación del Gobierno en Álava (Eelotsusetaotlus — Liidu kodakondsus — Õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil — Direktiiv 2004/38/EÜ — Artikli 27 lõike 2 teine lõik — Sisenemis- ja elamisõigusele avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahvatervise huvides kehtestatud piirang — Avaliku korra või avaliku julgeoleku huvides väljasaatmine — Käitumine, mis kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu mõnele ühiskonna põhihuvile — Tõeline ja vahetu oht — Mõiste — Liidu kodanik, kes elab vastuvõtvas liikmesriigis, kus ta kannab vangistust alaealiste suhtes toime pandud korduvate seksuaalse kuritarvitamise süütegude eest)	9
2017/C 293/12	Kohtuasi C-354/16: Euroopa Kohtu (esimene koda) 13. juuli 2017. aasta otsus (Arbeitsgericht Verdeni eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Ute Kleinsteuber versus Mars GmbH (Eelotsusetaotlus — Sotsiaalpoliitika — Direktiiv 2000/78/EÜ — Artiklid 1, 2 ja 6 — Võrdne kohtlemine — Soolise diskrimineerimise keeld — Tööandjapension — Direktiiv 97/81/EÜ — Osalist tööaega käsitlev raamkokkulepe — Klausli 4 punktid 1 ja 2 — Omandatud pensioniõiguste arvutamise kord — Liikmesriigi õigusnormid — Osalise tööajaga töötajate erinev kohtlemine)	9
2017/C 293/13	Kohtuasi C-368/16: Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 13. juuli 2017. aasta otsus (Højesteret’i eelotsusetaotlus – Taani) – Assens Havn versus Navigators Management (UK) Limited (Eelotsusetaotlus — Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Määrus (EÜ) nr 44/2001 — Kohtualluvus kindlustusasjade puhul — Siseriiklikud õigusnormid, mis näevad ette, et teatud tingimustel on isikul, kellele kahju tekitati, õigus hagi esitada otse õnnetuse põhjustanud isiku kindlustusandja vastu — Kindlustusandja ja kahju põhjustaja vaheline kohtualluvuskokkulepe)	10
2017/C 293/14	Kohtuasi C-388/16: Euroopa Kohtu (kümnes koda) 13. juuli 2017. aasta otsus – Euroopa Komisjon versus Hispaania Kuningriik (Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Liikmesriigi kohustuste rikkumist tuvastav Euroopa Kohtu otsus — Täitmata jätmine — ELTL artikli 260 lõige 2 — Rahatrahvid — Põhisumma)	11
2017/C 293/15	Kohtuasi C-433/16: Euroopa Kohtu (teine koda) 13. juuli 2017. aasta otsus (Corte suprema di cassazione eelotsusetaotlus – Itaalia) – Bayerische Motoren Werke AG versus Acacia Srl (Eelotsusetaotlus — Kohtualluvus tsiviil- ja kaubandusasjades — Määrus (EÜ) nr 44/2001 — Intellektuaalomand — Ühenduse disainilahendused — Määrus (EÜ) nr 6/2002 — Artiklid 81 ja 82 — Nõue tuvastada, et õigusi ei ole rikutud — Ühenduse disainilahenduste kohtute pädevus kostja alalise asukoha liikmesriigi territooriumil)	11
2017/C 293/16	Kohtuasi C-231/17: Vatseva 3. mail 2017 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 7. aprilli 2017. aasta otsuse peale kohtuasjas T-920/16: Vatseva versus Euroopa Inimõiguste Kohus	12
2017/C 293/17	Kohtuasi C-293/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud 22. mail 2017 Raad van State (Madalmaad) – Coöperatie Mobilisation for the Environment UA, Vereniging Leefmilieu versus College van gedeputeerde staten van Limburg, College van gedeputeerde staten van Gelderland	12
2017/C 293/18	Kohtuasi C-294/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Raad van State (Madalmaad) 22. mail 2017 – Stichting Werkgroep Behoud de Peel versus College van gedeputeerde staten van Noord-Brabant	14
2017/C 293/19	Kohtuasi C-326/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Raad van State (Madalmaad) 31. mail 2017 – Directie van de Dienst Wegverkeer (RDW) jt versus Z	16
2017/C 293/20	Kohtuasi C-330/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesgerichtshof (Saksamaa) 2. juunil 2017 – Verbraucherzentrale Baden-Württemberg e.V. versus Germanwings GmbH	16
2017/C 293/21	Kohtuasi C-367/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundespatentgericht (Saksamaa) 13. juunil 2017 – S versus EA jt	17
2017/C 293/22	Kohtuasi C-369/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Fővárosi Közigazgatási és Munkaügyi Bíróság (Ungari) 16. juunil 2017 – Shajin Ahmed versus Bevándorlási és Menekültügyi Hivatal	19
2017/C 293/23	Kohtuasi C-388/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Högsta förvaltningsdomstolen (Rootsi) 29. juunil 2017 – Konkurrensverket versus SJ AB	19
2017/C 293/24	Kohtuasi C-392/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Curtea de Apel Oradea (Rumeenia) 29. juunil 2017 – Sindicatul Energia Oradea versus SC Termoelectrica SA	20
2017/C 293/25	Kohtuasi C-399/17: 3. juulil 2017 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Tšehhi Vabariik	20
2017/C 293/26	Kohtuasi C-404/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Förvaltningsrätten i Malmö, migrationsdomstolen (Rootsi) 6. juulil 2017 – A versus Migrationsverket	21
2017/C 293/27	Kohtuasi C-416/17: 10. juuli 2017. aasta esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Prantsuse Vabariik	22
2017/C 293/28	Kohtuasi C-419/17: Deza, a.s. 11. juulil 2017 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 11. mai 2017. aasta otsuse peale kohtuasjas T-115/15, Deza, a.s. versus Euroopa Kemikaaliamet	23
2017/C 293/29	Kohtuasi C-427/17: 14. juulil 2017. aastal esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Iirimaa	24
2017/C 293/30	Kohtuasi C-428/17 P: Meta Group Srl’i 15. juulil 2017 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas koda) 4. mai 2017. aasta otsuse peale kohtuasjas T-744/14: Meta Group versus komisjon	25
2017/C 293/31	Kohtuasi C-450/17: Landeskreditbank Baden-Württemberg – Förderbank’i 26. juulil 2017 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda laiendatud koosseisus) 16. mai 2017. aasta otsuse peale kohtuasjas T-122/15: Landeskreditbank Baden-Württemberg – Förderbank versus Euroopa Keskpank (EKP)	27
	Üldkohus
2017/C 293/32	Kohtuasi T-644/14: Üldkohtu 20. juuli 2017. aasta otsus – ADR Center versus komisjon (Rahaline abi — Perioodi 2007 – 2013 üldprogramm Põhiõigused ja õigusasjad — Eriprogramm Tsiviilõigus — Tühistamishagi — Täitmisele pööratav otsus — ELTL artikkel 299 — Akti vastuvõtja pädevus — Hea halduse põhimõte — Nõue, millega kohustatakse komisjoni tasuma toetuslepingute alusel võlgnetav lõppmakse — Hagi osaline ümberkvalifitseerimine — Vahekohtuklausel — Üldkohtu pädevus — Rahastamiskõlblikud kulud)	29
2017/C 293/33	Kohtuasi T-143/15: Üldkohtu 20. juuli 2017. aasta otsus – Hispaania versus komisjon (EAGF ja EAFRD — Rahastamisest välja jäetud kulud — Kulud, mida tegi Hispaania — Tootmiskohustusega sidumata otsetoetus taotlusaastatel 2008 ja 2009 — Rikkumised kontrollsüsteemis — Kontrollvalimite kindlaksmääramine — Tõendamiskoormis — Maaelu arengu toetused Castilla-Leóni autonoomses piirkonnas taotlusaastatel 2009 ja 2010 — Kohapealsed kontrollid — Põhikontrollid — Proportsionaalsus)	29
2017/C 293/34	Kohtuasi T-287/16: Üldkohtu 20. juuli 2017. aasta otsus – Belgia versus komisjon (EAGF ja EAFRD — Rahastamisest välja jäetud kulud — Belgia kantud kulud — Eksporditoetused — Tagasi nõudmata jätmine tulenevalt liikmesriigi ametiasutusele süüks pandavast hooletusest — Kõikide võimalike õiguskaitsevahendite ammendamata jätmine — Proportsionaalsus)	30
2017/C 293/35	Kohtuasi T-309/16: Üldkohtu 20. juuli 2017. aasta otsus – Cafés Pont versus EUIPO – Giordano Vini (Art’s Cafè) (Euroopa Liidu kaubamärk — Tühistamismenetlus — Euroopa Liidu kujutismärk Art’s Cafè — Kaubamärgi tegelik kasutamine — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 15 lõige 1 ja artikli 51 lõige 1)	31
2017/C 293/36	Kohtuasi T-780/16: Üldkohtu 20. juuli 2017. aasta otsus – Mediaexpert versus EUIPO – Mediaexpert (mediaexpert) (Euroopa Liidu kaubamärk — Kehtetuks tunnistamise menetlus — Euroopa Liidu kujutismärk mediaexpert — Varasem siseriiklik sõnamärk mediaexpert — Suhteline keeldumispõhjus — Määruse (EÜ) nr 207/2008 artikli 53 lõike 1 punkt a ja artikli 8 lõike 1 punkt b — Tõendid varasema kaubamärgi olemasolu, kehtivuse ja ulatuse kohta — Varasema kaubamärgi registreerimistunnistus — Tõlge — Määruse (EÜ) nr 2868/95 eeskirjad 37 – 39 ja eeskirja 98 lõige 1 — Õiguspärane ootus)	31
2017/C 293/37	Kohtuasi T-812/14: Üldkohtu 19. juuli 2017. aasta määrus – BPC Lux 2 jt versus komisjon (Tühistamishagi — Riigiabi — Portugali ametiasutuste abi finantseerimisasutuse Banco Espírito Santo kriisilahenduseks — Sildpanga loomine ja kapitaliseerimine — Otsus, millega abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks — Põhjendatud huvi puudumine — Vastuvõetamatus)	32
2017/C 293/38	Kohtuasi T-423/16: Üldkohtu 19. juuli 2017. aasta määrus – De Masi versus komisjon (Tühistamishagi — Juurdepääs dokumentidele — Määrus (EÜ) nr 1049/2001 — Nõukogu loodud käitumisjuhendi töörühma (äriühingute maksustamine) tööga seotud dokumendid — Esialgsetele taotlustele vastamine pärast õiglase lahenduse leidmist — Kinnitava otsuse puudumine — Vastuvõetamatus)	32
2017/C 293/39	Kohtuasi T-716/16: Üldkohtu 19. juuli 2017. aasta määrus – Pfizer ja Pfizer santé familiale versus komisjon (Tühistamishagi — Tolliliit — Ühine tollitariifistik — Tariifi- ja statistikanomenklatuur — Tariifialamrubriigid — Nendesse tariifialamrubriikidesse klassifitseeritud kaupade suhtes kohaldatav tollimaks — Õigustloov akt, mis vajab rakendusmeetmeid — Isikliku puutumuse puudumine — Vastuvõetamatus)	33
2017/C 293/40	Kohtuasi T-849/16 R: Üldkohtu presidendi 21. juuli 2017. aasta määrus – PGNiG Supply & Trading versus komisjon (Ajutiste meetmete kohaldamine — Maagaasi siseturg — Direktiiv 2009/73/EÜ — Bundesnetzagenturi taotlus muuta maagaasi torujuhtme OPAL käitamist käsitlevatest liidu eeskirjadest erandi tegemise nõudeid — Komisjoni otsus, millega muudetakse liidu eeskirjadest erandi tegemise nõudeid — Kohaldamise peatamise taotlus — Kiireloomulisuse puudumine)	34
2017/C 293/41	Kohtuasi T-883/16 R: Üldkohtu presidendi 21. juuli 2017. aasta määrus – Poola versus komisjon (Ajutiste meetmete kohaldamine — Maagaasi siseturg — Direktiiv 2009/73/EÜ — Bundesnetzagentu’i taotlus muuta OPALi maagaasi torujuhtme käitamist käsitlevatest liidu eeskirjadest erandi tegemise nõudeid — Komisjoni otsus, millega muudetakse liidu eeskirjadest erandi tegemise nõudeid — Kohaldamise peatamise taotlus — Kiireloomulisuse puudumine)	34
2017/C 293/42	Kohtuasi T-130/17 R: Üldkohtu presidendi 21. juuli 2017. aasta määrus – Polskie Górnictwo Naftowe i Gazownictwo versus komisjon (Ajutiste meetmete kohaldamine — Maagaasi siseturg — Direktiiv 2009/73/EÜ — Bundesnetzagentur’i taotlus muuta OPALi maagaasi torujuhtme käitamist käsitlevatest liidu eeskirjadest erandi tegemise nõudeid — Komisjoni otsus, millega muudetakse liidu eeskirjadest erandi tegemise nõudeid — Kohaldamise peatamise taotlus — Kiireloomulisuse puudumine)	35
2017/C 293/43	Kohtuasi T-131/17 R: Üldkohtu presidendi 21. juuli 2017. aasta määrus – Argus Security Projects versus Euroopa välisteenistus (Ajutiste meetmete kohaldamine — Euroopa välisteenistus — Sissenõudmine tasaarvestamise teel — Ajutiste meetmete kohaldamise taotlus — Varaline kahju — Hoolsuskohustus — Kiireloomulisuse puudumine)	35
2017/C 293/44	Kohtuasi T-244/17 R: Üldkohtu presidendi 20. juuli 2017. aasta määrus – António Conde & Companhia versus komisjon (Ajutised meetmed — Kalalaev — Loode-Atlandi Kalastusorganisatsioon — Vastuvõetavus — Ajutiste meetmete kohaldamise taotlus — Huvi puudumine)	36
2017/C 293/45	Kohtuasi T-392/17: 14. juunil 2017 esitatud hagi – TE versus komisjon	36
2017/C 293/46	Kohtuasi T-400/17: 27. juunil 2017 esitatud hagi – Deza versus komisjon	37
2017/C 293/47	Kohtuasi T-421/17: 6. juulil 2017 esitatud hagi – Leino-Sandberg versus parlament	38
2017/C 293/48	Kohtuasi T-422/17: 10. juulil 2017 esitatud hagi – UF versus EPSO	38
2017/C 293/49	Kohtuasi T-443/17: 14. juuli 2017. aasta esitatud hagi – António Conde & Companhia versus komisjon	39
2017/C 293/50	Kohtuasi T-86/15: Üldkohtu 17. juuli 2017. aasta määrus – Aston Martin Lagonda versus Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (auto esiotsa paigutatud radiaatorivõre kujutis)	40
2017/C 293/51	Kohtuasi T-88/15: Üldkohtu 17. juuli 2017. aasta määrus – Aston Martin Lagonda versus Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (auto esiotsa paigutatud radiaatorivõre kujutis)	40
2017/C 293/52	Kohtuasi T-38/17: Üldkohtu 17. juuli 2017. aasta määrus – DQ jt versus parlament	40
2017/C 293/53	Kohtuasi T-203/17: Üldkohtu 20. juuli 2017. aasta määrus – GY versus komisjon	41

IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Euroopa Liidu Kohus

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/1

Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas

(2017/C 293/01)

Viimane väljaanne

Eelmised väljaanded

Käesolevad tekstid on kättesaadavad EUR-Lex’is järgmisel aadressil:

http://eur-lex.europa.eu

V Teated

KOHTUMENETLUSED

Euroopa Kohus

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/2

Euroopa Kohtu (viies koda) 13. juuli 2017. aasta otsus – Saint-Gobain Glass Deutschland GmbH versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-60/15 P) (1)

((Apellatsioonkaebus - Õigus tutvuda Euroopa Liidu institutsioonide käsutuses olevate dokumentidega - Määrus (EÜ) nr 1049/2001 - Dokumentidega tutvumise õiguse erandid - Artikli 4 lõike 3 esimene lõik - Nende institutsioonide otsustamisprotsessi kaitsmine - Keskkond - Århusi konventsioon - Määrus (EÜ) nr 1367/2006 - Artikli 6 lõige 1 - Üldine huvi keskkonnateabe avalikustamise vastu - Saksamaa ametiasutuste poolt Euroopa Komisjonile edastatud teave, mis puudutab Saksamaa territooriumil asuvaid käitisi, mis kuuluvad kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi reguleerivate liidu õigusnormide kohaldamisalasse - Dokumentidega tutvumise võimaldamisest osaline keeldumine))

(2017/C 293/02)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Saint-Gobain Glass Deutschland GmbH (esindajad: Rechtsanwalt S. Altenschmidt ja Rechtsanwalt P.-A. Schütter)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon (esindajad: H. Krämer, F. Clotuche-Duvieusart ja P. Mihaylova)

Resolutsioon

1.	Tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 11. detsembri 2014. aasta otsus Saint-Gobain Glass Deutschland vs. komisjon (T-476/12, ei avaldata, EU:T:2014:1059).

Tühistada komisjoni 17. jaanuari 2013. aasta otsus, millega keeldutakse täieliku juurdepääsu võimaldamisest Saksamaa Liitvabariigi poolt komisjonile komisjoni 27. aprilli 2011. aasta otsuse 2011/278/EL (millega määratakse kindlaks kogu liitu hõlmavad üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste tasuta saastekvootide ühtlustatud eraldamiseks) artikli 15 lõikes 1 ette nähtud menetluse raames edastatud loetelule, osas, milles see dokument sisaldab teavet Saint-Gobain Glass Deutschland GmbH Saksamaal asuvate teatavate käitiste kohta seoses saastekvootide esialgse eraldamisega ning tegevuse ja võimsuse tasemega, mis puudutab süsinikdioksiidi (CO2) heidet aastatel 2005–2010, käitiste tõhusust ning esialgselt aastateks 2013–2020 aasta kohta eraldatud saastekvoote.

3.	Mõista Saint-Gobain Glass Deutschland GmbH kohtukulud nii esimeses astmes kui ka käesolevas apellatsioonimenetluses välja Euroopa Komisjonilt.

(1) ELT C 138, 27.4.2015.

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/3

Euroopa Kohtu (neljas koda) 13. juuli 2017. aasta otsus (First-tier Tribunali (Tax Chamber) eelotsusetaotlus – Ühendkuningriik) – London Borough of Ealing versus Commissioners for Her Majesty’s Revenue and Customs

(Kohtuasi C-633/15) (1)

((Eelotsusetaotlus - Maksustamine - Käibemaks - Direktiiv 2006/112/EÜ - Otseselt spordiga seotud teenuste maksust vabastamine - Artikkel 133 - Maksuvabastuse andmata jätmine juhul, kui esineb konkurentsi moonutamise oht, mis seab käibemaksuga maksustatavad äriühingud ebasoodsasse olukorda - Avalik-õiguslike mittetulundusühingute osutatavad teenused))

(2017/C 293/03)

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

First-tier Tribunal (Tax Chamber)

Põhikohtuasja pooled

Hageja: London Borough of Ealing

Kostja: Commissioners for Her Majesty’s Revenue and Customs

Resolutsioon

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 133 teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille alusel kohaldatakse avalik-õiguslikele organisatsioonidele, kes osutavad otseselt spordi või kehakultuuriga seotud teenuseid nimetatud direktiivi artikli 132 lõike 1 punkti m tähenduses, käibemaksuvabastuse andmise suhtes direktiivi artikli 133 esimese lõigu punktis d sätestatud tingimust, olgugi et esiteks ei kohaldanud see liikmesriik 1. jaanuaril 1989 käibemaksu kõikidele sellistele teenustele ning teiseks ei olnud kõnealused teenused käibemaksust vabastatud enne, kui nähti ette antud tingimuse täitmine.

Direktiivi 2006/112 artikli 133 teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid nagu põhikohtuasjas, kuna nende alusel kohaldatakse avalik-õiguslikele mittetulundusühingutele, kes osutavad otseselt spordi või kehakultuuriga seotud teenuseid nimetatud direktiivi artikli 132 lõike 1 punkti m tähenduses, käibemaksuvabastuse andmise suhtes direktiivi artikli 133 esimese lõigu punktis d sätestatud tingimust, kuid ei kohaldata samasugust tingimust muudele kui avalik-õiguslikele mittetulundusühingutele, kes selliseid teenuseid osutavad.

(1) ELT C 59, 15.2.2016.

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/3

Euroopa Kohtu (kuues koda) 13. juuli 2017. aasta otsus – Verein zur Wahrung von Einsatz und Nutzung von Chromtrioxid und anderen Chrom-VI-Verbindungen in der Oberflächentechnik eV (VECCO) jt versus Euroopa Komisjon, Euroopa Kemikaaliamet (ECHA), Assogalvanica jt

(Kohtuasi C-651/15) (1)

((Apellatsioonkaebus - Määrus (EÜ) nr 1907/2006 (REACH) - Artikli 58 lõige 2 - Autoriseering - Väga ohtlikud ained - Erand - Määrus, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1907/2006 XIV lisa - Kroomtrioksiidi kandmine autoriseerimist vajavate ainete nimekirja))

(2017/C 293/04)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellandid: Verein zur Wahrung von Einsatz und Nutzung von Chromtrioxid und anderen Chrom-VI-Verbindungen in der Oberflächentechnik eV (VECCO), Adolf Krämer GmbH & Co. KG, AgO Argentum GmbH jt (täielik loetelu apellatsioonkaebuses) (esindajad: avocat C. Mereu ja solicitor J. Beck)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon (esindajad: K. Mifsud-Bonnici ja K. Talabér-Ritz), Assogalvanica Ecometal, Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) (esindajad: W. Broere ja M. Heikkilä) jt (täielik loetelu apellatsioonkaebuses) (esindajad: avocat C. Mereu ja solicitor J. Beck)

Menetlusse astuja Euroopa Komisjoni toetuseks: Prantsuse Vabariik (esindajad: D. Colas ja J. Traband)

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Jätta Verein zur Wahrung von Einsatz und Nutzung von Chromtrioxid und anderen Chrom-VI-Verbindungen in der Oberflächentechnik eV (VECCO) ja teiste käesoleva kohtuotsuse I lisas nimetatud apellantide kohtukulud nende endi kanda ja mõista neilt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

3.	Prantsuse Vabariik ja Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) kannavad oma kohtukulud ise.

(1) ELT C 78, 29.2.2016.

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/4

Euroopa Kohtu (üheksas koda) 13. juuli 2017. aasta otsus (Tribunale Amministrativo Regionale per la Lombardia eelotsusetaotlus – Itaalia) – Malpensa Logistica Europa SpA versus SEA – Società Esercizi Aeroportuali SpA

(Kohtuasi C-701/15) (1)

((Eelotsusetaotlus - Riigihanked - Transport - Mõiste „geograafilise piirkonna kasutamine lennuväljateenuse osutamiseks lennuettevõtjatele lennuväljadel või muudes transporditerminalides“ - Direktiivid 2004/17/EÜ ja 96/67/EÜ - Liikmesriigi õigusnorm, mis ei näe lennujaama piires asuvate alade kasutusõiguse andmiseks ette eelnevat hankemenetlust))

(2017/C 293/05)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunale Amministrativo Regionale per la Lombardia

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Malpensa Logistica Europa SpA

Kostja: SEA – Società Esercizi Aeroportuali SpA

menetluses osales: Beta-Trans SpA

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused, artiklit 7 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus sellised riigisisesed õigusnormid, nagu käsitletakse põhikohtuasjas ja mis ei näe ette eelneva hankemenetluse korraldamist sellise tehingu puhul, millega antakse kas või ajutiselt kasutusõigus maapealseks teenindamiseks mõeldud lennujaama alale ja mille eest lennujaama käitaja ei maksa tasu.

(1) ELT C 136, 18.4.2016.

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/5

Euroopa Kohtu (teine koda) 13. juuli 2017. aasta otsus (Najvyšší súd Slovenskej republiky eelotsusetaotlus – Slovaki Vabariik) – Ingsteel spol. s r. o., Metrostav a.s. versus Úrad pre verejné obstarávanie

(Kohtuasi C-76/16) (1)

((Eelotsusetaotlus - Hanked - Direktiiv 2004/18/EÜ - Artikli 47 lõiked 1, 4 ja 5 - Pakkuja majanduslik ja finantsseisund - Direktiivid 89/665/EMÜ ja 2007/66/EÜ - Pakkuja hankemenetlusest kõrvale jätmise otsuse kohtus vaidlustamine - Euroopa Liidu põhiõiguste harta - Artikkel 47 - Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile))

(2017/C 293/06)

Kohtumenetluse keel: slovaki

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Najvyšší súd Slovenskej republiky

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: INGSTEEL spol. sro, Metrostav as

Kostja: Úrad pre verejné obstarávanie

menetluses osales: Slovenský futbalový zväz

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta artikli 47 lõike 1 punkti a ja lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus, kui hankija jätab hankemenetlusest kõrvale pakkuja põhjusel, et viimane ei vasta hanketeates määratletud majanduslikku ja finantsseisundit puudutavale tingimusele, mille järgi tuleb esitada panga väljastatud õiend, mille kohaselt võtab viimatinimetatu kohustuse anda laenu hanketeates määratud summa ulatuses ja tagada, et see summa on pakkuja käsutuses kogu riigihankelepingu täitmise kestel.

Direktiivi 2004/18 artikli 47 lõiget 5 tuleb tõlgendada nii, et juhul, kui hanketeates on nõutud panga väljastatud sellise õiendi esitamist, mille kohaselt võtab viimatinimetatu kohustuse anda laenu hanketeates määratud summa ulatuses ja tagada, et see summa on pakkuja käsutuses kogu riigihankelepingu täitmise kestel, võib asjaolu, et pangad, kelle poole pakkuja pöördus, asusid seisukohale, et neil ei ole võimalik väljastada pakkujale niivõrd konkreetselt sõnastatud kinnitust, kujutada endast „mõjuvat põhjust“ selle artikli tähenduses, mis annab asjaomasel juhul sellele pakkujale õiguse tõendada oma majanduslikku ja finantsseisundit hankija poolt sobivaks peetud muude dokumentidega, tingimusel et sellel pakkujal oli objektiivselt võimatu esitada hankija nõutud asjaomaseid andmeid, mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.

(1) ELT C 270, 25.7.2017.

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/6

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 13. juuli 2017. aasta otsus (Najvyšší súd Slovenskej republiky eelotsusetaotlus – Slovaki Vabariik) – Radosław Szoja versus Sociálna poisťovňa

(Kohtuasi C-89/16) (1)

((Eelotsusetaotlus - Sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamine - Võõrtöötajad - Isik, kes on töötaja ühe liikmesriigi territooriumil ja füüsilisest isikust ettevõtja teise liikmesriigi territooriumil - Kohaldatava õiguse kindlaksmääramine - Määrus (EÜ) nr 883/2004 - Artikli 13 lõige 3 - Määrus (EÜ) nr 987/2009 - Artikli 14 lõige 5b - Artikkel 16 - Halduskomisjoni otsuste mõju sotsiaalkindlustusskeemide koordineerimisele - Vastuvõetamatus))

(2017/C 293/07)

Kohtumenetluse keel: slovaki

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Najvyšší súd Slovenskej republiky

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Radosław Szoja

Kostja: Sociálna poisťovňa

menetluses osales: WEBUNG, s.r.o.

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrusega (EL) nr 465/2012, artikli 13 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et määrates kindlaks siseriiklikud õigusnormid, mis on selle sätte alusel kohaldatavad niisugusele isikule nagu põhikohtuasja kaebaja, kes tavaliselt töötab ja on tegev füüsilisest isikust ettevõtjana erinevates liikmesriikides, tuleb arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord, muudetud määrusega nr 465/2012, artikli 14 lõikes 5b ja artiklis 16 sätestatud nõudeid.

(1) ELT C 175, 17.5.2016.

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/6

Euroopa Kohtu (teine koda) 13. juuli 2017. aasta otsus (Szolnoki Közigazgatási és Munkaügyi Bírósági eelotsusetaotlus – Ungari) – Túrkevei Tejtermelő Kft. versus Országos Környezetvédelmi és Természetvédelmi Főfelügyelőség

(Kohtuasi C-129/16) (1)

((Eelotsusetaotlus - Keskkond - ELTL artiklid 191 ja 193 - Direktiiv 2004/35/EÜ - Kohaldatavus ratione materiae - Õhusaaste jäätmete ebaseaduslikul põletamisel - Põhimõte „saastaja maksab“ - Siseriiklikud õigusnormid, mis näevad ette saastuse toimumise kohaks olnud kinnisasja omaniku ja saastaja solidaarvastutuse))

(2017/C 293/08)

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Szolnoki Közigazgatási és Munkaügyi Bíróság

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Túrkevei Tejtermelő Kft.

Kostja: Országos Környezetvédelmi és Természetvédelmi Főfelügyelőség

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta sätteid tuleb ELTL artikleid 191 ja 193 arvestades tõlgendada nii, et kui põhikohtuasja olukord kuulub direktiivi 2004/35 kohaldamisalasse – mida tuleb kontrollida eelotsusetaotluse esitanud kohtul –, ei ole nende sätetega vastuolus niisugused kõnealused õigusnormid nagu põhikohtuasjas, mille kohaselt vastutavad lisaks selliseid kinnisasju kasutavatele ettevõtjatele, millel on toimunud ebaseaduslik saastamine, sel viisil tekitatud keskkonnakahjustuse eest solidaarselt ka muud isikud, nagu kinnisasja omanikud, ilma et oleks vaja tõendada põhjuslikku seost mainitud omanike käitumise ja tekkinud kahjustuse vahel, tingimusel et nimetatud õigusnormid on kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtetega ning kõigi EL lepingu, ELTL lepingu ja liidu teiseste õigusaktide asjakohaste sätetega.

Direktiivi 2004/35 artiklit 16 ja ELTL artiklit 193 tuleb tõlgendada nii, et kui põhikohtuasja olukord kuulub direktiivi 2004/35 kohaldamisalasse, ei ole nende artiklitega vastuolus niisugused kõnealused õigusnormid nagu põhikohtuasjas, mis näevad ette, et selliste kinnisasjade omanikud, millel on toimunud ebaseaduslik saastamine, mitte üksnes ei vastuta solidaarselt koos kinnisasja kasutanud ettevõtjatega, vaid lisaks võib pädev siseriiklik asutus neile ka trahvi määrata, tingimusel et sellised õigusnormid on tugevdatud kaitse eesmärgi saavutamiseks sobivad ning et trahvisumma kindlaksmääramise meetod ei lähe selle eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale, mida kontrollida on liikmesriigi kohtu ülesanne.

(1) ELT C 211, 13.6.2016.

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/7

Euroopa Kohtu (viies koda) 13. juuli 2017. aasta otsus (Cour d’appel de Mons’i eelotsusetaotlus – Belgia) – Christian Ferenschild versus JPC Motor SA

(Kohtuasi C-133/16) (1)

((Eelotsusetaotlus - Tarbekaupade müük ja nendega seotud garantii - Direktiiv 1999/44/EÜ - Artikli 5 lõige 1 - Müüja vastutuse aeg - Aegumistähtaeg - Artikli 7 lõike 1 teine lõik - Kasutatud kaubad - Müüja vastutuse piiramine kokkuleppe alusel))

(2017/C 293/09)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour d’appel de Mons

Põhikohtuasja pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Christian Ferenschild

Vastustaja: JPC Motor SA

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta direktiivi 1999/44/EÜ tarbekaupade müügi ja nendega seotud garantiide teatavate aspektide kohta artikli 5 lõiget 1 ja artikli 7 lõike 1 teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnorm, mille kohaselt on lubatud, et tarbija nõude aegumistähtaeg on lühem kui kaks aastat alates kauba üleandmisest, kui liikmesriik on kasutanud direktiivi teisena nimetatud sättes ette nähtud võimalust ning kui müüja ja tarbija on kasutatud kauba puhul kokku leppinud müüja vastutuse ajas, mis on lühem kui kaks aastat, nimelt üks aasta.

(1) ELT C 191, 30.5.2016.

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/8

Euroopa Kohtu (esimene koda) 13. juuli 2017. aasta otsus (Lietuvos vyriausiasis administracinis teismase eelotsusetaotlus – Leedu) – „Vakarų Baltijos laivų statykla“ UAB versus Valstybinė mokesčių inspekcija prie Lietuvos Respublikos finansų ministerijos

(Kohtuasi C-151/16) (1)

((Eelotsusetaotlus - Direktiiv 2003/96/EÜ - Energiatoodete ja elektrienergia maksustamine - Artikli 14 lõike 1 punkt c - Nende energiatoodete, mida tarnitakse kasutamiseks laeva mootorikütusena Euroopa Liidu territoriaalvetes sõitmiseks, ning laeva pardal toodetava elektrienergia maksust vabastamine - Kütus, mida kasutatakse selleks, et laev sõidaks kohast, kus ta ehitati, teise liikmesriigi sadamasse, et võtta seal peale esimene kaubanduslik last))

(2017/C 293/10)

Kohtumenetluse keel: leedu

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas

Põhikohtuasja pooled

Hageja:„Vakarų Baltijos laivų statykla“ UAB

Kostja: Valstybinė mokesčių inspekcija prie Lietuvos Respublikos finansų ministerijos

Resolutsioon

Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ (millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik) artikli 14 lõike 1 punkti c tuleb tõlgendada nii, et selles sättes ette nähtud maksuvabastus on kohaldatav kütusele, mida kasutatakse selleks, et laev saaks ilma lastita liikuda liikmesriigi sadamast – käesoleval juhul sellest sadamast, kus laev ehitati – teise liikmesriigi sadamasse, et võtta seal peale kaup, mis tuleb seejärel transportida kolmanda liikmesriigi sadamasse.

Direktiivi 2003/96 artikli 14 lõike 1 punkti c tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja mis välistavad nimetatud sättes ette nähtud maksuvabastuse kohaldamise juhul, kui energiatoodete tarne puhul ei järgitud nendes õigusnormides ette nähtud vorminõudeid, ehkki see tarne vastab nimetatud sättes ette nähtud kõikidele maksuvabastuse kohaldamise tingimustele.

(1) ELT C 191, 30.5.2016.

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/9

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 13. juuli 2017. aasta otsus (Tribunal Superior de Justicia del País Vasco eelotsusetaotlus – Hispaania) – E versus Subdelegación del Gobierno en Álava

(Kohtuasi C-193/16) (1)

((Eelotsusetaotlus - Liidu kodakondsus - Õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil - Direktiiv 2004/38/EÜ - Artikli 27 lõike 2 teine lõik - Sisenemis- ja elamisõigusele avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahvatervise huvides kehtestatud piirang - Avaliku korra või avaliku julgeoleku huvides väljasaatmine - Käitumine, mis kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu mõnele ühiskonna põhihuvile - Tõeline ja vahetu oht - Mõiste - Liidu kodanik, kes elab vastuvõtvas liikmesriigis, kus ta kannab vangistust alaealiste suhtes toime pandud korduvate seksuaalse kuritarvitamise süütegude eest))

(2017/C 293/11)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Superior de Justicia del País Vasco

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: E

Vastustaja: Subdelegación del Gobierno en Álava

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ) artikli 27 lõike 2 teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et asjaolu, et isik kannab väljasaatmisotsuse tegemise hetkel vangistust ilma väljavaateta lähitulevikus vabaneda, ei välista seda, et tema käitumine olenevalt olukorrast võib kujutada endast tõelist ja vahetut ohtu, mis kahjustab vastuvõtva liikmesriigi ühiskonna mõnda põhihuvi.

(1) ELT C 251, 11.7.2016.

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/9

Euroopa Kohtu (esimene koda) 13. juuli 2017. aasta otsus (Arbeitsgericht Verdeni eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Ute Kleinsteuber versus Mars GmbH

(Kohtuasi C-354/16) (1)

((Eelotsusetaotlus - Sotsiaalpoliitika - Direktiiv 2000/78/EÜ - Artiklid 1, 2 ja 6 - Võrdne kohtlemine - Soolise diskrimineerimise keeld - Tööandjapension - Direktiiv 97/81/EÜ - Osalist tööaega käsitlev raamkokkulepe - Klausli 4 punktid 1 ja 2 - Omandatud pensioniõiguste arvutamise kord - Liikmesriigi õigusnormid - Osalise tööajaga töötajate erinev kohtlemine))

(2017/C 293/12)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Arbeitsgericht Verden

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Ute Kleinsteuber

Kostja: Mars GmbH

Resolutsioon

Nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiivile 97/81/EÜ Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt sõlmitud osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe kohta (muudetud redaktsioonis) lisatud 6. juuni 1997. aasta osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe klausli 4 punkte 1 ja 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes artiklit 4 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt tehakse tööandjapensioni suuruse arvutamisel vahet töötasul, mis on riiklikku pensionikindlustusskeemi tehtavate sissemaksete aluseks olevast ülemmäärast väiksem, ja töötasul, mis on sellest ülemmäärast suurem, ning mille kohaselt ei arvutata osalise tööajaga töötamise eest saadud töötasu puhul kõigepealt välja asjaomase täistööajaga töötamise eest makstavat töötasu, ei tehta kindlaks töötasu seda osa, mis on asjaomasest ülemmäärast suurem, ja seda osa, mis on sellest ülemmäärast väiksem, ega kanta saadud suhet üle osalise tööajaga töötamisest tulenevale vähendatud töötasule.

Nimetatud raamkokkuleppe klausli 4 punkte 1 ja 2 ning direktiivi 2006/54 artiklit 4 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt tehakse sellise töötaja tööandjapensioni suuruse arvutamisel, kes on töötanud nii osalise tööajaga kui ka täistööajaga, kindlaks ühtne töötamise määr töösuhte kogukestuse kohta, juhul kui sellise vanaduspensioni arvutusmeetodiga ei rikuta pro rata temporis põhimõtet. Seda peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.

Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, artikleid 1 ja 2 ning artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mis näevad ette tööandjapensioni, mille suurus vastab ühelt poolt töötatud aja ning teiselt poolt töötamise alguse ja riiklikus pensionikindlustusskeemis ette nähtud üldise pensioniea täitumise vahele jääva aja suhtele, ning mis kehtestavad arvesse võetavate tööaastate ülempiiri.

(1) ELT C 350, 26.9.2016.

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/10

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 13. juuli 2017. aasta otsus (Højesteret’i eelotsusetaotlus – Taani) – Assens Havn versus Navigators Management (UK) Limited

(Kohtuasi C-368/16) (1)

((Eelotsusetaotlus - Õigusalane koostöö tsiviilasjades - Määrus (EÜ) nr 44/2001 - Kohtualluvus kindlustusasjade puhul - Siseriiklikud õigusnormid, mis näevad ette, et teatud tingimustel on isikul, kellele kahju tekitati, õigus hagi esitada otse õnnetuse põhjustanud isiku kindlustusandja vastu - Kindlustusandja ja kahju põhjustaja vaheline kohtualluvuskokkulepe))

(2017/C 293/13)

Kohtumenetluse keel: taani

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Højesteret

Põhikohtuasja pooled

Kassaator: Assens Havn

Vastustaja: Navigators Management (UK) Limited

Resolutsioon

Nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 13 punkti 5 koostoimes selle määruse artikli 14 punkti 2 alapunktiga a tuleb tõlgendada nii, et kahju kannatanud isikule, kellel on õigus esitada hagi otse talle kahju tekitanud isiku kindlustusandja vastu, ei ole siduv kohtualluvuse kokkulepe, mis on sõlmitud viidatud kindlustusandja ja kahju tekitanud isiku vahel.

(1) ELT C 314, 29.8.2016.

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/11

Euroopa Kohtu (kümnes koda) 13. juuli 2017. aasta otsus – Euroopa Komisjon versus Hispaania Kuningriik

(Kohtuasi C-388/16) (1)

((Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Liikmesriigi kohustuste rikkumist tuvastav Euroopa Kohtu otsus - Täitmata jätmine - ELTL artikli 260 lõige 2 - Rahatrahvid - Põhisumma))

(2017/C 293/14)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: L. Nicolae ja S. Pardo Quintillán)

Kostja: Hispaania Kuningriik (esindajad: M. A. Sampol Pucurull ja A. Rubio González)

Resolutsioon

Kuna Hispaania Vabariik ei olnud kuupäevaks, mil lõppes Euroopa Komisjoni märgukirjaga määratud tähtaeg, see on 20. septembriks 2015, võtnud kõiki vajalikke meetmeid kohtuasjas komisjon vs. Hispaania (C-576/13, ei avaldata, EU:C:2014:2430) 11. detsembril 2014. aastal tehtud kohtuotsuse täitmiseks, siis on ta rikkunud ELTL artikli 260 lõikest 1 tulenevaid kohustusi.

2.	Mõista Hispaania Kuningriigilt välja Euroopa Komisjoni kasuks kindlaks määratud summa kolm miljonit eurot.

3.	Mõista kohtukulud välja Hispaania Kuningriigilt.

(1) ELT C 314, 29.8.2016.

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/11

Euroopa Kohtu (teine koda) 13. juuli 2017. aasta otsus (Corte suprema di cassazione eelotsusetaotlus – Itaalia) – Bayerische Motoren Werke AG versus Acacia Srl

(Kohtuasi C-433/16) (1)

((Eelotsusetaotlus - Kohtualluvus tsiviil- ja kaubandusasjades - Määrus (EÜ) nr 44/2001 - Intellektuaalomand - Ühenduse disainilahendused - Määrus (EÜ) nr 6/2002 - Artiklid 81 ja 82 - Nõue tuvastada, et õigusi ei ole rikutud - Ühenduse disainilahenduste kohtute pädevus kostja alalise asukoha liikmesriigi territooriumil))

(2017/C 293/15)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Corte suprema di cassazione

Põhikohtuasja pooled

Kassaator: Bayerische Motoren Werke AG

Vastustaja: Acacia Srl

Resolutsioon

Nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artiklit 24 tuleb tõlgendada nii, et kohtualluvuse vaidlustamise vastuväidet, mis esitatakse kostja esimeses vastuses teisejärgulisena võrreldes teiste, samas dokumendis esitatud menetluslike vastuväidetega, ei saa pidada nõustumiseks selle kohtu pädevusega, kellele hagi esitati, ja seetõttu ei saa tekkida kohtualluvuse kokkulepet selle artikli tähenduses.

Nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta artiklit 82 tuleb tõlgendada nii, et selle määruse artikli 81 punktis b viidatud hagid tuvastamaks, et õigusi ei ole rikutud, tuleb juhul, kui kostja alaline asukoht on Euroopa Liidu liikmesriigis, esitada ühenduse disainilahenduste kohtutele selles liikmesriigis, välja arvatud kohtualluvuse kokkuleppe esinemise korral vastavalt määruse nr 44/2011 artiklile 23 või artiklile 24 ja tingimusel, et ei esine nendes määrustes ette nähtud olukorda, kus sama asja on pädevad lahendama eri kohtud või kus menetlused on seotud.

3.	Määruse nr 44/2001 artikli 5 lõikes 3 kehtestatud kohtualluvusnorm ei ole kohaldatav hagidele, milles palutakse määruse nr 6/2002 artikli 81 punkti b kohaselt tuvastada, et õigusi ei ole rikutud.

Määruse nr 44/2001 artikli 5 lõikes 3 ette nähtud kohtualluvusnorm ei ole kohaldatav turgu valitseva seisundi kuritarvitamise ja kõlvatu konkurentsi tuvastamise nõuetele, mis on seotud hagiga tuvastamaks, et ühenduse disainilahenduse õigusi ei ole rikutud, kuna nende nõuete rahuldamine eeldab, et enne rahuldatakse hagi, milles palutakse tuvastada, et õigusi ei ole rikutud.

(1) ELT C 410, 7.11.2016.

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/12

Vatseva 3. mail 2017 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 7. aprilli 2017. aasta otsuse peale kohtuasjas T-920/16: Vatseva versus Euroopa Inimõiguste Kohus

(Kohtuasi C-231/17)

(2017/C 293/16)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Vatseva (esindaja: advokaat K. Mladenova)

Teine menetlusosaline: Euroopa Inimõiguste Kohus

Euroopa Kohus (kaheksas koda) tunnistas 6. juuli 2017. aasta määrusega apellatsioonkaebuse vastuvõetamatuks.

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/12

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud 22. mail 2017 Raad van State (Madalmaad) – Coöperatie Mobilisation for the Environment UA, Vereniging Leefmilieu versus College van gedeputeerde staten van Limburg, College van gedeputeerde staten van Gelderland

(Kohtuasi C-293/17)

(2017/C 293/17)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Raad van State

Põhikohtuasja pooled

Kaebajad: Coöperatie Mobilisation for the Environment UA (ühistu Mobilisation for the Environment UA, Madalmaad), Vereniging Leefmilieu (ühendus Leefmilieu, Madalmaad)

Vastustajad: College van gedeputeerde staten van Limburg (Limburgi provintsi valitsus, Madalmaad), College van gedeputeerde staten van Gelderland (Gelderlandi provintsi valitsus, Madalmaad)

Eelotsuse küsimused

Kas tegevuse puhul, mis ei kuulu mõiste „projekt“ alla Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/92/EL, teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (1) (ELT L 26, lk 1) artikli 1 lõike 2 punkti a tähenduses seetõttu, et tegemist ei ole füüsilise sekkumisega looduskeskkonda, on tegemist projektiga nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (2) (EÜT L 206, lk 7; ELT eriväljaanne 15/02, lk 102) artikli 6 lõike 3 tähenduses, kuna tegevus võib avaldada Natura 2000 alale olulist mõju?

Kui lähtuda sellest, et väetiste kasutamine on projekt: kas juhul, kui kasutamine toimus õiguspäraselt enne seda, kui nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, lk 7; ELT eriväljaanne 15/02, lk 102) artikli 6 lõige 3 muutus kohaldatavaks Natura 2000 alal ning kui väetisi kasutatakse käesoleval ajal jätkuvalt, tuleb kindlaks teha, et tegemist on ühe ja sama projektiga, isegi kui väetamine toimub mitte alati samadel maatükkidel, samades kogustes ning sama tehnikaga?

Kas kontrollides küsimust, kas tegemist on ühe ja sama projektiga, on oluline asjaolu, et väetiste kasutamisest tulenev lämmastiksaaste ei ole suurenenud pärast seda, kui nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, lk 7; ELT eriväljaanne 15/02, lk 102) artikli 6 lõiget 3 hakati kohaldama Natura 2000 ala suhtes?

Kas nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, lk 7; ELT eriväljaanne 15/02, lk 102) artikli 6 lõikega 3 on vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt tegevus, mis on lahutamatult seotud projektiga ning mida seetõttu tuleb lugeda samuti projektiks, näiteks kariloomade karjatamine piimatootmisettevõtte poolt, tuleb loa andmise kohustusest vabastada, mistõttu sellele tegevusele ei ole vaja anda individuaalset nõusolekut, kui lähtuda asjaolust, et ilma loata lubatud tegevuste mõju on hinnatud enne nimetatud siseriiklike õigusnormide kehtestamist?

3a.

Kas nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, lk 7; ELT eriväljaanne 15/02, lk 102) artikli 6 lõikega 3 on vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt projektide teatud kategooria, näiteks väetiste kasutamine, tuleb loa andmise kohustusest vabastada ning anda sellele luba ilma individuaalse nõusolekuta, kui lähtuda asjaolust, et ilma loata lubatud projektide mõju on hinnatud enne nimetatud siseriiklike õigusnormide kehtestamist?

Kas kariloomade karjatamisele ja väetiste kasutamisele loa andmise kohustusest erandi tegemise aluseks olev tagajärgede hindamine, mille puhul lähtutakse nimetatud tegevuste tegelikust ja oodatavast mahust, samuti tegelikust ja oodatavast intensiivsusest ning mille tulemusena saab väita, et lämmastiksaaste suurenemine keskmiselt on nimetatud tegevuste tagajärjel välistatud, vastab nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, lk 7; ELT eriväljaanne 15/02, lk 102) artikli 6 lõikes 3 sätestatud nõuetele?

4a.

Kas sellega seoses on oluline, et erand loa taotlemise kohustusest on seotud Programma Aanpak Stikstof 2015–2021-ga (lämmastiku vastase võitluse programmiline lähenemine 2015–2021), milles lähtutakse kumulatiivse lämmastiksaaste vähenemisest lämmastikule tundlikele loodusväärtustele Natura 2000 aladel, ning et saaste muutuste üle Natura 2000 aladel tehakse iga-aastast järelevalvet Programma Aanpak Stikstof 2015–2021 (lämmastiku vastase võitluse programmiline lähenemine 2015–2021) raames, kusjuures juhul, kui vähenemine on ebasoodsam kui programmi tagajärgede hindamisel eeldatud, kohandatakse vajadusel meetmeid?

Kas sellise programmi nagu Programma Aanpak Stikstof 2015–2021 (lämmastikuvastase võitluse programmiline lähenemine 2015–2021) jaoks läbi viidavasse tagajärgede hindamisse nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, lk 7; ELT eriväljaanne 15/02, lk 102) artikli 6 lõike 3 tähenduses võib kaasata olemasolevate looduslike elupaigatüüpide piirkondade ja elupaikade kaitsemeetmete ja vajalike meetmete, mis võetakse seoses nimetatud direktiivi artikli 6 lõigetest 1 ja 2 tulenevate kohustustega, positiivset mõju?

5a.	Kui vastus viiendale küsimusele on jaatav: kas kaitsemeetmete ja vajalike meetmete positiivset mõju saab kaasata programmi tagajärgede hindamisse, kui nimetatud meetmeid ei ole tagajärgede hindamise ajaks veel läbi viidud ning nende positiivne mõju ei ole veel ilmnenud?

Kui lähtuda asjaolust, et tagajärgede hindamine sisaldab lõplikke järeldusi nimetatud meetmete mõju kohta, mis põhineb parimatel asjakohastel teaduslikel teadmistel, siis kas sellega seoses on oluline, et nende meetmete läbiviimise ja tulemuse üle teostatakse järelevalvet ning – kui sellest tuleneb, et mõju on ebasoodsam kui tagajärgede hindamisel eeldatud – vajadusel meetmeid kohandatakse?

Kas lämmastiksaaste iseenesliku vähenemise – mis peaks ilmnema Programma Aanpak Stikstof 2015–2021 (lämmastikuvastase võitluse programmiline lähenemine 2015–2021) kehtimise ajal – positiivset mõju võib kaasata tagajärgede hindamisse nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, lk 7; ELT eriväljaanne 15/02, lk 102) artikli 6 lõike 3 tähenduses?

Kui lähtuda asjaolust, et tagajärgede hindamine sisaldab lõplikke järeldusi nimetatud arengute kohta, mis põhinevad parimatel asjakohastel teaduslikel teadmistel, siis kas sellega seoses on oluline, et lämmastiksaaste iseenesliku vähenemise üle teostatakse järelevalvet ning – kui sellest tuleneb, et vähenemine on ebasoodsam kui tagajärgede hindamisel eeldatud – vajadusel meetmeid kohandatakse?

Kas saneerimismeetmeid, mis võetakse sellise programmi nagu Programma Aanpak Stikstof 2015–2021 (lämmastikuvastase võitluse programmiline lähenemine 2015–2021) raames ja millega takistatakse teatud keskkonda koormava teguri, näiteks lämmastiksaaste kahjuliku mõju avaldumist elupaigatüüpide või elupaikade olemasolevatele aladele, võib tõlgendada kaitsemeetmeteks Euroopa Kohtu 15. mai 2014. aasta otsuse Briels jt (C-521/12, ECLI:EU:C:2014:330) punkti 28 tähenduses, mida võib kaasata tagajärgede hindamisse nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, lk 7; ELT eriväljaanne 15/02, lk 102) artikli 6 lõike 3 tähenduses?

7a.	Kui vastus seitsmendale küsimusele on jaatav: kas kaitsemeetmete positiivset mõju, mida tohib kaasata tagajärgede hindamisse, võib kaasata nimetatud hindamisse, kui nimetatud meetmeid ei ole tagajärgede hindamise ajaks veel läbi viidud ning nende positiivne mõju ei ole veel ilmnenud?

Kas kohustuste kehtestamise õigus Wet natuurbescherming’i (looduskaitseseadus) artikli 2.4 tähenduses, mida pädev asutus peab rakendama, kui see on kaitse-eesmärke arvestades mõnel Natura 2000 alal vajalik, on kariloomade karjatamist ja väetiste kasutamist silmas pidades piisav ennetusabinõu nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, lk 7; ELT eriväljaanne 15/02, lk 102) artikli 6 lõike 2 ülevõtmiseks?

(1) ELT L 26, lk 1.

(2) EÜT L 206, lk 7; ELT eriväljaanne 15/02, lk 102.

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/14

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Raad van State (Madalmaad) 22. mail 2017 – Stichting Werkgroep Behoud de Peel versus College van gedeputeerde staten van Noord-Brabant

(Kohtuasi C-294/17)

(2017/C 293/18)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Raad van State

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Stichting Werkgroep Behoud de Peel

Vastustaja: College van gedeputeerde staten van Noord-Brabant

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (1) (EÜT L 206, lk 7; ELT eriväljaanne 15/2, lk 102) artikli 6 lõiked 2 ja 3 on vastuolus siseriiklike õigusnormidega, mille kohaselt projektid ja muud toimingud, mis põhjustavad lävi- või piirväärtust mitte ületavat lämmastiksaastet, tuleb loa taotlemise kohustusest vabastada ning anda nendele seetõttu luba ilma individuaalse nõusolekuta, kui lähtuda asjaolust, et kõikide projektide ja muude toimingute, mille puhul saab rakendada siseriiklikke õigusnorme, kogumõju on hinnatud enne nimetatud siseriiklike õigusnormide kehtestamist?

Kas nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta artikli 6 lõiked 2 ja 3 on vastuolus asjaoluga, et programmi tagajärgede hindamine, mille puhul hinnati teatud lämmastiksaaste kogust, võetakse aluseks loa andmisel (individuaalne nõusolek) projektile või mõnele muule toimingule, mis põhjustab lämmastiksaastet, mis jääb programmi raames hinnatud saasteruumi piiridesse?

Kas sellise programmi nagu Programma Aanpak Stikstof 2015–2021 (lämmastikuvastase võitluse programmiline lähenemine 2015–2021) jaoks läbi viidavasse tagajärgede hindamisse nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta artikli 6 lõike 3 tähenduses võib kaasata olemasolevate looduslike elupaigatüüpide piirkondade ja elupaikade kaitsemeetmete ja vajalike meetmete, mis võetakse seoses nimetatud direktiivi artikli 6 lõigetest 1 ja 2 tulenevate kohustustega, positiivset mõju?

3a.	Kui vastus kolmandale küsimusele on jaatav: kas kaitsemeetmete ja vajalike meetmete positiivset mõju saab kaasata programmi tagajärgede hindamisse, kui nimetatud meetmeid ei ole tagajärgede hindamise ajaks veel läbi viidud ning nende positiivne mõju ei ole veel ilmnenud?

Kui lähtuda asjaolust, et tagajärgede hindamine sisaldab lõplikke järeldusi nimetatud meetmete mõju kohta, mis põhineb parimatel asjakohastel teaduslikel teadmistel, siis kas on sellega seoses oluline, et nende meetmete läbiviimise ja tulemuse üle teostatakse järelevalvet ning – kui sellest tuleneb, et mõju on ebasoodsam kui tagajärgede hindamisel eeldatud – vajadusel meetmeid kohandatakse?

Kas lämmastiksaaste iseenesliku vähenemise – mis ilmneb Programma Aanpak Stikstof 2015–2021 (lämmastikuvastase võitluse programmiline lähenemine 2015–2021) kehtimise ajal – positiivse mõju võib kaasata tagajärgede hindamisse nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta artikli 6 lõike 3 tähenduses?

Kui lähtuda asjaolust, et tagajärgede hindamine sisaldab lõplikke järeldusi nimetatud arengute kohta, mis põhinevad parimatel asjakohastel teaduslikel teadmistel, siis kas on sellega seoses oluline, et lämmastiksaaste iseenesliku vähenemise üle teostatakse järelevalvet ning – kui sellest tuleneb, et vähenemine on ebasoodsam kui tagajärgede hindamisel eeldatud – vajadusel meetmeid kohandatakse?

Kas saneerimismeetmeid, mis võetakse Programma Aanpak Stikstof 2015–2021 raames ja millega takistatakse teatud keskkonda koormava teguri, näiteks lämmastiksaaste kahjuliku mõju avaldumist elupaigatüüpide või elupaikade olemasolevatele aladele, võib tõlgendada kaitsemeetmeteks Euroopa Kohtu 15. mai 2014. aasta otsuse Briels jt (C-521/12, ECLI:EU:C:2014:330) punkti 28 tähenduses, mida võib kaasata tagajärgede hindamisse nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta, artikli 6 lõike 3 tähenduses?

5a.	Kui vastus viiendale küsimusele on jaatav: kas kaitsemeetmete positiivset mõju, mida tohib kaasata tagajärgede hindamisse, võib kaasata nimetatud hindamisse, kui nimetatud meetmeid ei ole tagajärgede hindamise ajaks veel läbi viidud ning nende positiivne mõju ei ole veel ilmnenud?

Kui lähtuda asjaolust, et tagajärgede hindamine sisaldab lõplikke järeldusi nimetatud meetmete mõju kohta, mis põhinevad parimatel asjakohastel teaduslikel teadmistel, siis kas sellega seoses on oluline, et nende meetmete läbiviimise ja tulemuse üle teostatakse järelevalvet ning – kui sellest tuleneb, et mõju on ebasoodsam kui tagajärgede hindamisel eeldatud – vajadusel meetmeid kohandatakse?

(1) EÜT 1992, L 206, lk 7; ELT eriväljaanne 15/2, lk 102.

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/16

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Raad van State (Madalmaad) 31. mail 2017 – Directie van de Dienst Wegverkeer (RDW) jt versus Z

(Kohtuasi C-326/17)

(2017/C 293/19)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Raad van State

Põhikohtuasja pooled

Apellatsioonkaebuse esitajad: Directie van de Dienst Wegverkeer (RDW), X, Y

Muu menetluses osaleja: Z

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 29. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/37/EÜ sõidukite registreerimisdokumentide kohta (1) on kohaldatav mootorsõidukitele, mis eksisteerisid juba enne 29. aprilli 2009, mis on kuupäev, millest alates peavad liikmesriigid rakendama õigus- ja haldusnorme Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivi 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (2) (raamdirektiiv), ülevõtmiseks?

Kas mootorsõiduk, mis on ühelt poolt kokku pandud olulistest osadest, mis olid valmistatud enne direktiivi 2007/46 kohaldamise algust, ning teiselt poolt olulistest osadest, mis lisati alles pärast nimetatud direktiivi kohaldamise algust, on mootorsõiduk, mis eksisteeris juba enne direktiivi kohaldamise algust, või on selline mootorsõiduk toodetud alles pärast direktiivi kohaldamise algust?

Kas direktiivi 1999/37 artikli 3 lõike 2 alusel kehtib registreerimisnõue nimetatud direktiivi artikli 4 tähenduses piiramatult, kui registreerimistunnistusel ei ole teatud (mille märkimine on direktiivi lisade kohaselt kohustuslik) ühenduse koodi puhul andmeid sisse kantud, kui nimetatud andmeid on lihtne välja selgitada?

Kas direktiivi 1999/37 artikli 4 kohaselt on lubatav tunnustada teise liikmesriigi registreerimistunnistust, kuid siiski viia läbi sõiduki tehniline kontroll direktiivi 2007/46 artikli 24 lõike 6 tähenduses, ning kui sõiduk ei vasta liikmesriigi tehnilistele eeskirjadele, siis siduda see tagajärjega, et keeldutakse registreerimistunnistuse väljastamisest?

(1) EÜT L 138, lk 57; ELT eriväljaanne 7/4, lk 351.

(2) ELT L 263, lk 1.

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/16

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesgerichtshof (Saksamaa) 2. juunil 2017 – Verbraucherzentrale Baden-Württemberg e.V. versus Germanwings GmbH

(Kohtuasi C-330/17)

(2017/C 293/20)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesgerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Verbraucherzentrale Baden-Württemberg e.V.

Vastustaja: Germanwings GmbH

Eelotsuse küsimused

1.	Kas ühendusesiseste lennuteenuste osutamisel tuleb vastavalt määruse (EÜ) nr 1008/2008 (1) artikli 23 lõike 1 teisele ja kolmandale lausele näidatavad piletihinnad juhul, kui need ei ole eurodes, esitada teatud kindlas vääringus?

Juhul kui vastus esimesele küsimusele on jaatav:

Millises kohalikus vääringus võib määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikli 2 punktis 18 ja artikli 23 lõike 1 teises ja kolmandas lauses nimetatud hinnad esitada, kui liikmesriigis (käesoleval juhul: Saksamaa) asukohta omav lennuettevõtja reklaamib ja pakub tarbijatele internetis lennuteenust, mille puhul on lennu lähtekoht muus liikmesriigis (käesoleval juhul: Ühendkuningriik)?

Kas sellega seoses on oluline, et pakkumuse tegemiseks kasutatakse riigi tippdomeeniga internetiaadressi (käesoleval juhul: www.germanwings.de), mis viitab lennuettevõtja asukohaliikmesriigile, ja tarbija elukoht on selles liikmeriigis?

Kas on oluline, kas kõik lennuettevõtjad või valdav osa neist esitavad kõnealused hinnad lennu lähtekohas kehtivas kohalikus vääringus?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 293, lk 3).

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/17

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundespatentgericht (Saksamaa) 13. juunil 2017 – S versus EA jt

(Kohtuasi C-367/17)

(2017/C 293/21)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundespatentgericht

Põhikohtuasja pooled

Taotleja: S

Vastuväite esitajad: EA, EB, EC

Eelotsuse küsimused

Kas otsus pädevale liikmesriigi asutusele (käesoleval juhul: Saksa patendi- ja kaubamärkide amet (Deutsches Patent- und Markenamt)) 15. veebruaril 2007 esitatud taotluse kohta muuta kaitstud geograafilise tähise spetsifikaati nii, et toodet (käesolevas asjas Schwarzwälder Schinken) võib lahti lõigata ja pakendada ainult tootmispiirkonnas, tuleb teha taotluse esitamise ajal kehtinud määruse nr 510/2006 (1) või otsuse tegemise ajal kehtiva määruse nr 1151/2012 (2) alusel?

Juhul kui otsus tuleb teha praegu kehtiva määruse nr 1151/2012 alusel:

2.1

Kas asjaolu, et toote töötlemise (lõikamine ja pakendamine) eesmärgil toimuv sobimatu vedu teistesse piirkondadesse võib avaldada kahjulikku mõju autentsele maitsele, autentsele kvaliteedile ja säilivusele, on toote kvaliteedi tagamise aspektist piisav tootepõhine põhjendus määruse nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punkti e tähenduses selleks, et lahtilõikamine ja pakendamine võib toimuda ainult tootmispiirkonnas?

Kas spetsifikaadis lahtilõikamise ja pakendamise suhtes ette nähtud nõuded, mis ei lähe kaugemale toiduhügieenis kohaldatavatest kriteeriumidest, on toote kvaliteedi tagamise aspektist piisav tootepõhine põhjendus määruse nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punkti e tähenduses selleks, et lahtilõikamine ja pakendamine võib toimuda ainult tootmispiirkonnas?

2.2

Kas kaitstud geograafilise tähise spetsifikaadis ette nähtud nõuet, mille kohaselt võib toote lahtilõikamine ja pakendamine toimuda ainult tootmispiirkonnas, saab määruse nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punkti e tähenduses tootepõhiselt piisavalt põhjendada põhimõtteliselt see, et sellega seoses võimalik (tootja) kontrollimine tootmispiirkonnas (määruse nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punkt g koosmõjus artikli 36 lõike 3 punktiga a ja artikliga 37) tagab suurema sagedusega kontrollimise ja üldiselt parema garantii kui (väärkasutuse) kontrollimine määruse nr 1151/2012 artikli 36 lõike 3 punkti b tähenduses koosmõjus artikliga 38?

Juhul kui vastus alaküsimusele a on eitav:

Kas põhjendatud on teistsugune hinnang, kui tegemist on tootega, mille järgi on ka piirkonnaüleselt suur nõudlus ning mida lõigatakse ja pakendatakse märkimisväärses mahus väljaspool tootmispiirkonda, olgugi et kaitstud geograafilise tähise konkreetseid väärkasutuse juhtumeid määruse nr 1151/2012 artikli 13 tähenduses ei ole seni tuvastatud?

2.3

Kas sellega seoses on oluline asjaolu, et

tagatud peab olema toidu, eelkõige loomset päritolu toidu jälgitavus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (3), artikli 18 lõikele 1 koosmõjus komisjoni 19. septembri 2011. aasta rakendusmäärusega (EL) nr 931/2011 loomset päritolu toidu suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 178/2002 kehtestatud jälgitavuse nõuete kohta (4);

b)	toote jälgitavus peab olema tagatud toote töötlejate osalemisega õiguslikult vabatahtlikes, tegelikult aga kohustuslikes eraviisilistes ohutuse tagamise süsteemides?

2.4

Juhul kui ühele küsimustest 1–3 vastatakse jaatavalt:

Kas kaitstud geograafilise tähise spetsifikaadis võib või tuleb – vähem range meetmena kui lahtilõikamise ja pakendamise kohustuslik üleviimine tootmispiirkonda – ette näha, et väljaspool tootmispiirkonda asuvad toote töötlejad peavad alluma spetsifikaadi kohaselt tootmispiirkonnas kontrollimise pädevusega asutuste kontrollile (määruse nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punkt g)?

Juhul kui otsus tuleb teha määruse nr 510/2006 alusel (vt esimene küsimus), palub eelotsusetaotluse esitanud kohus vastata punktis 2 esitatud küsimustele määruse nr 510/2006 alusel, eelkõige selle määruse artikli 4 lõike 2 punkti e alusel koosmõjus komisjoni 14. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1898/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (5), artikliga 8 ja põhjendusega 8.

(1) Nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (ELT 2006, L 93, lk 12).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT 2012, L 343, lk 1).

(3) EÜT 2002, L 31, lk 1; ELT eriväljaanne 15/06, lk 463.

(4) ELT 2011, L 242, lk 2.

(5) ELT 2006, L 369, lk 1.

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/19

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Fővárosi Közigazgatási és Munkaügyi Bíróság (Ungari) 16. juunil 2017 – Shajin Ahmed versus Bevándorlási és Menekültügyi Hivatal

(Kohtuasi C-369/17)

(2017/C 293/22)

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Fővárosi Közigazgatási és Munkaügyi Bíróság

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Shajin Ahmed

Vastustaja: Bevándorlási és Menekültügyi Hivatal

Eelotsuse küsimus

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (1), artikli 17 lõike 1 punktis b sätestatud väljendist „on pannud toime raske kuriteo“ nähtub, et konkreetse liikmesriigi õiguse kohaselt konkreetse süüteo eest seaduses ette nähtud karistus võib olla ainus kriteerium selleks, et kindlaks määrata, kas taotleja on toime pannud sellise süüteo, mille tõttu võib tema puhul õiguse täiendavale kaitsele välistada?

(1) ELT L 337, lk 9.

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/19

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Högsta förvaltningsdomstolen (Rootsi) 29. juunil 2017 – Konkurrensverket versus SJ AB

(Kohtuasi C-388/17)

(2017/C 293/23)

Kohtumenetluse keel: rootsi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Högsta förvaltningsdomstolen

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Konkurrensverket

Vastustaja: SJ AB

Eelotsuse küsimused

Kas direktiivi 2004/17 (1) artikli 5 lõike 1 teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et juhul kui riigi hallataval riigisisesel ja rahvusvahelisel raudteevõrgustikul osutatakse transporditeenust vastavalt direktiivi 2012/34 (2) ülevõtvatele liikmesriigi õigusnormidele, mille kohaselt raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotatakse raudtee-veoettevõtjate taotluste alusel ja kõik taotlused tuleb võimaluste piires rahuldada, on tegemist transporditeenuste võrgustikuga?

2.	Kas direktiivi 2004/17 artikli 5 lõike 1 teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et direktiivis 2012/34 osutatud raudtee-veoettevõtja tegevus avalikkusele transporditeenuste pakkumisel raudteevõrgustikus kujutab endast võrgu pakkumist või käitamist direktiivi selle sätte tähenduses?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused (võrgustiku sektori direktiiv) (ELT 2004, L 134, lk 1; ELT eriväljaanne 6/7, lk 19).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT 2012, L 343, lk 32).

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/20

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Curtea de Apel Oradea (Rumeenia) 29. juunil 2017 – Sindicatul Energia Oradea versus SC Termoelectrica SA

(Kohtuasi C-392/17)

(2017/C 293/24)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Curtea de Apel Oradea

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Sindicatul Energia Oradea

Vastustaja: SC Termoelectrica SA

Eelotsuse küsimus

Kas määruse nr 50/1990 sätted on nii, nagu Înalta Curte de Casație și Justiție (Rumeenia kõrgeim kassatsioonikohus) on neid seaduse huvides tõlgendanud otsuses nr 9/2016 – mis on üldkohtutele siduv ning mille kohaselt on I ja II rühma töökohad rangelt ja ammendavalt ainult need, mis on loetletud määruse lisades 1 ja 2, kusjuures kohtud ei või selle määruse sätteid laiendada teistele sarnastele juhtudele, millest tulenevalt ei saa tunnustada töötajate õigust sellistele pensionihüvitistele, mis kuuluvad maksmisele raskete töötingimuste eest, milles endised töötajad on oma tööd teinud – on ELTL artikli 114 lõikega 3, artiklitega 151 ja 153 ning raamdirektiivi 89/391/EMÜ (1) ja sellele järgnevate eridirektiivide sätetega kooskõlas?

(1) Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT 1989, L 183, lk 1; ELT eriväljaanne 5/1, lk 349).

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/20

3. juulil 2017 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Tšehhi Vabariik

(Kohtuasi C-399/17)

(2017/C 293/25)

Kohtumenetluse keel: tšehhi

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: P. Němečková ja E. Sanfrutos Cano)

Kostja: Tšehhi Vabariik

Hageja nõuded

—

tunnistada, et kuna Tšehhi Vabariik jättis tagamata, et Tšehhi Vabariigist Katowicesse Poola veetud materjal TPS-NOLO (Geobal) veetakse tagasi Tšehhi Vabariiki, siis on Tšehhi Vabariik rikkunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (1) artikli 24 lõikest 2 ja artikli 28 lõikest 1 tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Tšehhi Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Tšehhi Vabariigist Poola veetud materjal TPS-NOLO (Geobal), mis tekib prügila (Ostramo laguunid) ohtlikest jäätmetest, ladustatakse üles teises prügilas Tšehhi Vabariigis ning see liigitatakse orgaaniliste materjalide rafineerimisel, destilleerimisel või pürolüüsil tekkivaks tõrvajäätmeks, on Poola ametivõimude sõnul jäätmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (edaspidi „jäätmesaadetiste määrus“) lisa IV tähenduses.

Sellest, et Tšehhi Vabariik vaidlustab kõnesoleva aine liigitamise jäätmeteks, tulenevalt selle materjali registreerimisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006 alusel, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (2) (edaspidi „REACH“), on tõusetunud konfliktiolukord, mida reguleerib jäätmesaadetiste määruse artikli 28 lõige 1, mis näeb ette, et kõnealust materjali tuleb käsitleda nii, nagu tegemist oleks jäätmetega.

Materjali registreerimine vastavalt REACHile ei taga, et aine kasutamine ei vii üldise keskkonda ja inimeste tervist kahjustava tagajärjeni, või et see aine automaatselt lakkab olemast jääde. Kui puudub riigisisene otsus, et kõnealune aine on jõudnud staadiumisse, kus jääde lakkab olemast jääde, ei saa selle aine REACHi alusel registreerimist pidada kehtivaks REACHi artikli 2 lõike 2 alusel.

Kuna kõnealust ainet veeti üle piiri ilma sellest teavitamata, tuleb seda vedu käsitada kui „ebaseaduslikku saadetist“ jäätmesaadetiste määruse artikli 2 lõike 35 punkti a tähenduses. Sellisel juhul peab lähtekoha pädev asutus saama teavet asjakohase menetluse käigus, et tagada kõnealuse jäätmete tagasivõtmine vastavalt määruse artikli 24 lõikele 2, mida Tšehhi Vabariik põhjendamatult keeldub tegemast. See kohustus ei ole välistatud REACHi artikliga 128, mis tagab ainete, segude või toodete vaba liikumise REACHi artikli 3 tähenduses, kuna jäätmed on jäetud sõnaselgelt välja selle määruse kohaldamisalast (vt REACHi artikli 2 lõige 2).

(1) ELT 2006, L 190, lk 1.

(2) ELT 2006, L 396, lk 1.

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/21

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Förvaltningsrätten i Malmö, migrationsdomstolen (Rootsi) 6. juulil 2017 – A versus Migrationsverket

(Kohtuasi C-404/17)

(2017/C 293/26)

Kohtumenetluse keel: rootsi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Förvaltningsrätten i Malmö, migrationsdomstolen (Malmö halduskohus, immigratsioonikohus)

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: A

Vastustaja: Migrationsverket (migratsiooniamet)

Eelotsuse küsimus

Kas taotlust, mis sisaldab taotleja esitatud teavet, mida peetakse usutavaks ja mida kasutatakse seega kõnealuse taotluse läbivaatamise alusena, kuid mida peetakse rahvusvahelise kaitse vajaduse tõendamiseks ebapiisavaks, kuna teabest päritoluriigi kohta ilmneb, et ametiasutused pakuvad vastuvõetaval tasemel kaitset, tuleb pidada selgelt põhjendamatuks taotluseks muudetud direktiivi 2013/32 artikli 31 lõike 8 tähenduses (1)?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (ELT 2013, L 180, lk 60).

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/22

10. juuli 2017. aasta esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Prantsuse Vabariik

(Kohtuasi C-416/17)

(2017/C 293/27)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: J.–F. Brakeland, W. Roels)

Kostja: Prantsuse Vabariik

Hageja nõuded

—

tuvastada, et Prantsuse Vabariik on rikkunud kohustusi, mis tulenevad võrdse kohtlemise ja tõhususe põhimõtetest ning ELTL artiklitest 49 ja 63 ning ELTL artikli 267 kolmandast lõigust, kuna ta on säilitanud nende sätete õigusliku toime -, mille eesmärk on kõrvaldada selliste dividendide majanduslik topeltmaksustamine, mis võimaldavad emaettevõtjal arvata dividendimaksust, mida ta peab tasuma oma tütarettevõtjate makstud dividendide edasijaotamise korral oma aktsionäridele, maha nende dividendide maksmisega seotud tulumaksukrediidi, kui need dividendid pärinevad Prantsusmaal asutatud tütarettevõtjalt, aga ei paku seda võimalust, kui need dividendid on pärit mõnes teises liikmesriigis asutatud tütarettevõtjalt, sest see õigusnorm ei anna niisugusel juhul õigust tulumaksukrediidile, mis on seotud nende dividendide maksmisega selle tütarettevõtja poolt, – osas, milles Conseil d’État (kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) praktika kohaselt rahuldatakse sellise dividendimaksu hüvitamise taotlused, mis on sisse nõutud liidu õigust rikkudes Euroopa Kohtu otsuse kohtuasjas C-310/09 Accor (1) tähenduses, üksnes kolme järgmist piirangut arvestades:

—	õigus õigusvastaselt sissenõutud dividendimaksu hüvitamisele on piiratud keeluga võtta arvesse väljaspool Prantsusmaad asuvate tütarettevõtjate tütarettevõtjatele kohaldatud maksu;

—	õigus õigusvastaselt sissenõutud dividendimaksu hüvitamisele on piiratud ebaproportsionaalsete tõendamisnõuetega;

—

õigus õigusvastaselt sissenõutud dividendimaksu hüvitamisele on piiratud kolmandatele isikutele Prantsusmaal jaotatud dividendist antud maksukrediidile seatud piiranguga; ja kuna Conseil d’État (kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu), kes on viimase astme halduskohus, on need piirangud kehtestanud ilma Euroopa Kohtult küsimata kas need piirangud on kooskõlas liidu õigusega;

—	mõista kohtukulud välja Prantsuse Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Euroopa Komisjon kritiseerib Prantsusmaad viimase astme halduskohtu Conseil d’État (kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) sellise järjepideva kohtupraktika tõttu, millega keeldutakse andmast täielikku toimet Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas C-310/09 Ministre du Budget, des Comptes publics et de la Fonction publique vs. Accor SA ja millega kohaldatakse liidu õigusega vastuolus olevaid piiranguid muu hulgas põhjendamatult tasutud maksu, st vallasvaramaksu (précompte mobilier) hüvitamisele.

Euroopa Kohus tuvastas eelotsusemenetluses tehtud kohtuotsuses Accor, et Prantsusmaa maksualased õigusnormid, mille eesmärk on kõrvaldada dividendide majanduslik topeltmaksustamine, on säilitanud teistest ELi liikmesriikidest pärit dividendide maksustamisega seotud diskrimineerimise. Maksud, mida Euroopa Kohus pidas liidu õigusega kokkusobimatuks, tuleb seetõttu hüvitada.

Komisjon on seisukohal, et Prantsusmaa ei täida Euroopa Kohtu otsust kolmes konkreetses küsimuses:

—	ta ei võta arvesse väljaspool Prantsusmaad asuvate tütarettevõtjate tütarettevõtjate poolt juba tasutud maksu;

—	ta on asjaomaste ettevõtjate õiguse hüvitamisele piiramiseks säilitanud tõendamisnõuded, mis ei vasta Euroopa Kohtu määratletud kriteeriumidele;

—	ta välistab täielikult kolmandatele isikutele väljaspool Prantsusmaal jaotatud dividendist antud maksukrediidi süsteemi.

Need rikkumised on tingitud ka asjaolust, et Conseil d’État (kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) on rikkunud ELTL artiklist 267 tulenevat kohustust esitada Euroopa Kohtule eelotsetaotlus.

(1) Euroopa Kohtu (esimene koda) 15. septembri 2011. aasta otsus asjas C-310/09, Ministre du Budget, des Comptes publics et de la Fonction publique vs. Accor SA, EU:C:2011:581

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/23

Deza, a.s. 11. juulil 2017 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 11. mai 2017. aasta otsuse peale kohtuasjas T-115/15, Deza, a.s. versus Euroopa Kemikaaliamet

(Kohtuasi C-419/17)

(2017/C 293/28)

Kohtumenetluse keel: tšehhi

Pooled

Apellant: Deza, a.s. (esindaja: advokát P. Dejl)

Teised menetlusosalised: Euroopa Kemikaaliamet, Taani Kuningriik, Madalmaade Kuningriik, Rootsi Kuningriik, Norra Kuningriik

Apellandi nõuded

—	tühistada Üldkohtu 11. mai 2017. aasta kohtuotsus kohtuasjas T-115/15,

—	tühistada kemikaaliameti 12. detsembri 2014. aasta otsus nr ED/108/2014,

—	mõista kemikaaliametilt välja apellandi kohtukulud Euroopa Kohtu menetluses ja sellele eelnenud Üldkohtu menetluses.

Väited ja peamised argumendid

Üldkohus tõlgendas ja kohaldas REACH määrust ebaõigesti.

Üldkohus tõlgendas ja kohaldas REACH määrust ebaõigesti. Hageja on seisukohal, et kemikaaliameti otsus on tehtud ultra vires, sest i) kemikaaliametil puudub pädevus asendada aine DEHP olemasolev, REACH määruse artikli 57 punktist c lähtuv määratlemine selle aine uue määratlemisega REACH määruse artikli 57 punkti c alusel; ii) kemikaaliameti otsuse tegemisele eelnes õigusvastane menetlus; ja iii) kemikaaliameti otsus eirab õiguslikult siduvat menetlust, mille nõukogu ja Euroopa Parlament on ette näinud endokriinseid häireid põhjustavate ainete määratlemise üldkohustuslike/ühtlustatud kriteeriumide vastuvõtmiseks.

Üldkohus tõlgendas ja kohaldas õiguskindluse põhimõtet ebaõigesti.

Kuna i) kemikaaliameti otsus tekitas ebaselge, ebatäpse ja ettenähtamatu õigusliku olukorra, mis ei võimalda hagejal teada saada talle pandud kohustuste täpset ulatust; ii) puuduvad üldkohustuslikud/ühtlustatud kriteeriumid endokriinseid häireid põhjustavate ainete määratlemiseks; ja (iii) kemikaaliametil puudub pädevus asendada aine DEHP olemasolev, REACH määruse artikli 57 punktist c lähtuv määratlemine selle aine uue määratlemisega REACH määruse artikli 57 punkti c alusel, siis on ebaõige Üldkohtu järeldus, et kemikaaliameti otsus ECHA ei ole õiguskindluse põhimõttega vastuolus.

3.	Üldkohus kontrollis kemikaaliameti otsust viisil, mis on vastuolus liidu institutsioonide ja asutuste otsuste kohtuliku kontrolli nõuetega, ning moonutas fakte ja tõendeid.

4.	Ülalkirjeldatud põhjustel rikkus Üldkohus apellnadi õigusi ja põhimõtteid, mis on ette nähtud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige õigust õiglasele menetlusele, õigust oma omandit vabalt käsutada ja õiguskindluse põhimõtet.

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/24

14. juulil 2017. aastal esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Iirimaa

(Kohtuasi C-427/17)

(2017/C 293/29)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: K. Mifsud-Bonnici ja E. Manhaeve)

Kostja: Iirimaa

Hageja nõuded

—

tuvastada, et kuna Iirimaa ei ole taganud, et 14 linnastu asulareovee ja mahasadanud vihmavee kogumiseks kasutatavas ühises süsteemis hoitakse kogutud vett ja juhitakse seda puhastitesse vastavalt nõuetele, mis tulenevad nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiivist 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (1), siis on ta rikkunud direktiivi 91/271/EMÜ artikli 3 lõigetest 1 ja 2, I lisa punktist A ning joonealusest märkusest 1 tulenevaid kohustusi;

—

tuvastada, et kuna Iirimaa ei ole korraldanud kogutud vee bioloogilist või muud sellega võrdväärset puhastust või ei ole esitanud piisavalt tõendeid, mis näitaksid, et direktiivi 91/271/EMÜ nõuded on 25 linnastu puhul sellega seoses täidetud, on Iirimaa rikkunud kohustusi, mis tulenevad nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ artikli 4 lõigetest 1 ja 3 koostoimes direktiivi 91/271/EMÜ artiklis 10 ja I lisa punktis B kehtestatud nõuetega;

—

tuvastada, et kuna Iirimaa ei ole taganud, et kogumissüsteemidesse sisenev 21 linnastu asulareovesi läbib enne selle tundlikele aladele juhtimist põhjalikuma puhastuse, kui on kirjeldatud artiklis 4 ja ette nähtud nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ I lisa punktis B, on Iirimaa rikkunud kohustusi, mis tulenevad nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ artikli 5 lõigetest 2 ja 3 koostoimes direktiivi 91/271/EMÜ artiklis 10 ja I lisa punktis B kehtestatud nõuetega;

—

tuvastada, et kuna Iirimaa ei ole taganud, et Arklow’i (IEAG_547) ja Castlebridge’i (IEAG_515) linnastute asulareoveepuhastitest väljuva vee juhtimine toimub eelnevate eeskirjade ja/või pädeva või asjakohase asutuse erilubade alusel, on Iirimaa rikkunud kohustusi, mis tulenevad nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ artiklist 12;

—	mõista kohtukulud välja Iirimaalt.

Väited ja peamised argumendid

Nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ artikli 3 lõikes 1 on kohustatud liikmesriike tagama, et kõik teatavat suurust ületavad linnastud varustatakse asulareovee kogumissüsteemidega. Kui liikmesriik otsustab kasutada asulareovee ja mahasadanud vihmavee kogumiseks ja puhastitesse juhtimiseks ühist süsteemi, siis peab süsteem olema selline, et see tagab kogutud vee hoidmise ja puhastitesse juhtimise võttes arvesse ilmastikutingimusi ja hooajalisi muutusi. Komisjon on direktiivi artikli 15 alusel esitatud 7. ja 8. aruande ja kohtu-eelses menetluses Iirimaaga peetud vestluste alusel seisukohal, et Iirimaa ei täida oma kohustusi 14 linnastu puhul, sest ei ole rajatud kogumissüsteemi või lastakse heitmeid liigselt vette.

Nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ artikli 4 lõikes 1 on kohustatud liikmesriike tagama, et kõigist teatavat suurust ületavate linnastutest pärit asuvareovesi läbib enne ärajuhtimist bioloogilise puhastuse või muu sellega võrdväärse puhastuse. Peale selle on direktiivi artikli 4 lõikes 3 kohustatud liikmesriike tagama, et asulareoveepuhastitest väljuv vesi vastab direktiivi I lisa punkti B asjakohastele nõuetele. Pärast Iirimaa esitatud teabe esitamist leiab komisjon, et Iirimaa ei täida artiklist 4 tulenevaid nõudeid 25 linnastu puhul veepuhasti puudumise tõttu, olemasoleva veepuhasti võimetuse tõttu puhastada kogu neis linnastutes tekkivat reovett, I lisa punkti B nõuete täitmata jätmise tõttu või direktiivi artikli 3 täitmata jätmise tõttu.

Nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ artiklis 5 on kohustatud liikmesriike määrama kindlaks tundlikud alad ja nägema ette, et teatavat suurust ületava linnastu asulareovesi läbib kooskõlas I lisa punkti B nõuetega enne selle tundlikele aladele juhtimist põhjalikuma puhastuse, kui on kirjeldatud artiklis 4. Pärast Iirimaa esitatud teabe esitamist leiab komisjon, et Iirimaa ei ole direktiivi artiklit 5 rakendanud 21-s linnastus nõuetekohaselt.

Nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ artiklis 12 on nõutud, et pädevad asutused tagavad, et reovee kõrvaldamine asulareoveepuhastitest toimub eelnevate eeskirjade ja/või erilubade alusel. Pärast Iirimaa esitatud teabe esitamist leiab komisjon, et Iirimaa ei täida artiklist 12 tulenevaid nõudeid kahe linnastu puhul, sest toimivatel veepuhastitel puuduvad kehtivad load.

(1) EÜT 1991, L 135, lk 40; ELT eriväljaanne 15/2, lk 26.

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/25

Meta Group Srl’i 15. juulil 2017 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas koda) 4. mai 2017. aasta otsuse peale kohtuasjas T-744/14: Meta Group versus komisjon

(Kohtuasi C-428/17 P)

(2017/C 293/30)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Apellant: Meta Group Srl (esindaja: advokaat A. Formica)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

—	tühistada ja/või muuta 4. märtsi 2017. aasta kohtuotsust kohtuasjas T-744/14: Meta Group vs. komisjon, sest selles on rikutud õigusnormi ja see on õiguslikult põhjendamata;

—	ja seetõttu tuvastada, et komisjon on rikkunud toetuslepingutest FP5-6 ja CIP tulenevaid rahalisi kohustusi kokku summas 566 377,63 eurot, milleks on väljamaksmisele kuuluvad, kuid välja maksmata toetused, ning tuvastada, et hageja nõuetega seoses välja maksutud hüvitised on õigusvastased;

—	sellest tulenevalt mõista komisjonilt hagejale välja eespool viidatud 566 377,63 eurot, viivisintress ning raha väärtuse langemisest tulenev summa;

—	samuti kohustada komisjoni hüvitama hagejale tekitatud kahju kokku summas 815 000,00 eurot või rohkem, olenevalt summast, mille Euroopa Kohus käesolevas kohtuastmes otsustab määrata lisaks täiendavale kahjule, mis tekkis eelnevalt nimetatud hüvitiste õigusvastasusest.

Väited ja peamised argumendid

Lepingute heas usus täitmist puudutavate Belgia tsiviilseadustiku artiklite 1134 ja 1135 väär ja/või puudulik kohaldamine. Lepingute tõlgendamist puudutavate Belgia tsiviilseadustiku artiklite 1156, 1157 ja 1161 väär ja/või puudulik kohaldamine. Lepingute siduvust, heas usu täitmist ja tõlgendamist ning õiguskindlust puudutavate liidu põhimõtete väär ja/või puudulik kohaldamine.

Kuna hagi põhjenduseks esitatud kolmanda väitega ei nõustutud, rikuti vaidlustatud kohtuotsuses Belgia tsiviilseadustiku ja liidu õiguse norme, mis puudutavad lepingu siduvust, kuna selles ei tunnustata lepingu Ecolink+ lisakokkuleppe leheküljel 47 oleva tingimuse siduvust poolte suhtes ja kuna viide lepingule lisatud meetodile ei ole viide META välja pakutud meetodile, mis edastati komisjonile 21. detsembril 2009.

II.

Juhise FP6 artikli II.20 väär ja/või puudulik kohaldamine. EL toimimise lepingu artikli 179 väär ja/või puudulik kohaldamine seoses ühenduse programmidega. Belgia tsiviilseadustiku artiklite 1134, 1135, 1156, 1157 ja 1161 väär ja/või puudulik kohaldamine. Vastandlike seisukohtade keelu põhimõtte rikkumine.

Kuna vaidlustatud kohtuotsuses lükati tagasi hagi põhjendamiseks esitatud neljas ja viies väide, rikuti sellega vastandlike seisukohtade keelu põhimõtet, juhise FP6 kriteeriume ja Belgia tsiviilseadustiku sätteid, mis reguleerivad lepingute heas usus täitmist, muu hulgas seetõttu, et selles otsuses ei tunnustatud juhise FP6 nende tingimuste siduvust, mis näevad ette selle kitsa ja range kohaldamise vaidluse aluseks olevatele asjaoludele, eriti osas, mis puudutab sisenõustajate kulusid.

III.

Kaitseõigusi ja võistlevuse täielikku järgimist puudutavate liidu menetlusõiguse põhimõtete rikkumine. Kodukorra artikli 64 rikkumine. Põhjenduse täielik puudumine vaidluse ühes peamises küsimuses.

Kuna vaidlustatud kohtuotsuses lükati tagasi hagi põhjendamiseks esitatud kaks esimest väidet, rikuti sellega kaitseõigusi ja võistlevuse täielikku järgimist puudutavaid liidu õiguse põhimõtteid ning kodukorra artiklit 64, kuna analüüsimata jäeti hageja õiguslikud argumendid, mis olid esitatud tema seisukohtades tõendi „lisa E.4“ kohta, mille komisjon esitas alles kohtuistungil, kuna ilma kriitikata nõustuti vastaspoole argumentidega ja kuna piisavalt ei põhjendatud tuvastatud asjaolusid.

IV.

Guide to Financial Issues relating to Indirect Actions of the Sixth Framework Programmes ja seitsmenda raamprogrammi prognoosi väär ja/või puudulik kohaldamine. Ilmne viga vaidluse aluseks oleva ühe määrava asjaolu hindamisel.

Lükates tagasi hagi põhjendamiseks esitatud kaks esimest väidet, rikub vaidlustatud kohtuotsus ka kuuenda programmi finantsjuhendit ja moonutab hagi aluseks olevaid asjaolusid, sest selles on vääralt ja eksitavalt arvutatud tundide arv, mis oli pühendatud Belgia projekti lepingule, st olukorras, kus teenuse pakkuja töötas iga kuu igal päeval kaheksa tundi järjest ainult selle lepingu täitmiseks.

Belgia tsiviilseadustiku artiklite 1134, 1135, 1156, 1157 ja 1161 väär ja/või puudulik kohaldamine. Õiguskindlust puudutava liidu õiguse põhimõtte rikkumine, sest see kohaldub ka eraõiguslikule isikule, kes on lepingulises suhtes avalik- õigusliku isikuga.

Lükates tagasi hagi põhjendamiseks esitatud kuuenda väite, rikub vaidlustatud kohtuotsus lepingu siduvust puudutavaid tsiviilõiguse sätteid ja lepingu heas usus täitmise põhimõtet, sest selles otsuses ei järeldatud, et komisjoni tegevus, mille tulemusel sõlmiti lisakokkulepe, tekitas hagejas õiguspärase ootuse, et nõustutakse tema poolt välja pakutava meetodiga.

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/27

Landeskreditbank Baden-Württemberg – Förderbank’i 26. juulil 2017 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda laiendatud koosseisus) 16. mai 2017. aasta otsuse peale kohtuasjas T-122/15: Landeskreditbank Baden-Württemberg – Förderbank versus Euroopa Keskpank (EKP)

(Kohtuasi C-450/17)

(2017/C 293/31)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Landeskreditbank Baden-Württemberg – Förderbank (esindajad: advokaadid A. Glos, T. Lübbig ja M. Benzing)

Teised menetlusosalised: Euroopa Keskpank (EKP), Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

—	tühistada Üldkohtu 16. mai 2017. aasta otsus kohtuasjas T-122/15;

—	tühistada EKP 5. jaanuari 2015. aasta otsus (asja number: ECB/SSM/15/1 – 0SK1ILSPWNVBNQWU0W18/3), jättes jõusse tagajärjed, mis kaasnevad EKP 1. septembri 2014. aasta otsuse (asja number: ECB/SSM/14/1 – 0SK1ILSPWNVBNQWU0W18/1) asendamisega;

—	teise võimalusena tühistada Üldkohtu otsus ja saata kohtuasi Üldkohtule uuesti läbivaatamiseks;

—	mõista kohtukulud välja EKP-lt.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse esimene väide: määruse nr 1024/2013 (1) artikli 6 lõike 4 ja und Art. 70 määruse nr 468/2014 (2) artikli 70 tõlgendamise ja kohaldamisega on rikutud liidu õigust

Üldkohus tõlgendas määruse nr 1024/2013 artikli 6 lõike 4 teise lõigu koostoimes määruse nr 468/2014 artikli 70 lõikega 1 asjakohaseid õigusnorme valesti. Üldkohus jõudis ekslikult järeldusele, et „konkreetsed asjaolud“, mille alusel üksus lugeda vähem oluliseks, esinevad ainult siis, kui määruse nr 1024/2013 eesmärke on võimalik paremini saavutada liikmesriigi asutuste enda otsese usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega kui EKP otsese järelevalvega. Üldkohus lähtub tõlgenduse andmisel üksnes määruse nr 468/2014 ingliskeelsest versioonist ning rikub põhimõtet, et kõik keeleversioonid on samaväärselt õiguslikult siduvad. Üldkohus jättis õigusvastaselt normid normihierarhias kõrgemal seisva sätte alusel pädevust puudutava proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt tõlgendamata. Üldkohus ei nõustunud väitega, et EKP tegi asjaolude hindamisel ilmse vea, ning kontrollis sama vähe nagu EKP, kas apellant tuleb tema välja toodud spetsiifiliste ja tegelike asjaolude alusel „konkreetsete asjaolude“ tõttu vastavalt määruse nr 1024/2013 artikli 6 lõike 4 teisele lõigule koostoimes määruse nr 468/2014 artikli 70 lõikega 1 lugeda vähem oluliseks üksuseks. Sellega rikub Üldkohus oma kohustust põhjalikult kontrollida, kas vaidlustatud otsuses on tehtud hindamisviga.

Apellatsioonkaebuse teine väide: moonutatud on vaidlustatud otsust ning põhjendamise nõudeid on valesti hinnatud

Üldkohus on väidetavalt moonutanud vaidlustatud otsust ning asendanud EKP põhjendused enda omadega. Kuna kohus moonutas vaidlustatud otsuse sisu, jättis ta tähelepanuta, et vaidlustatud otsuses ei ole täidetud põhjendamiskohustusele liidu õigusest tulenevad nõuded: vaidlustatud otsuse põhjendused ei ole loogilised ning on vastuolulised.

Apellatsioonkaebuse kolmas väide: Üldkohus on rikkunud menetlusnorme, kuna ta on lähtunud menetluse esemega mitte seotud aspektidest

Üldkohtu otsusega rikutakse apellandi õigust olla kohtulikult ära kuulatud ning võistleva menetluse põhimõtet. Kohtuotsuse põhjenduses on toodud sellised otsuse tegemise seisukohast olulised tegurid, mis ise ei olnud kohtumenetluses arutluse teemaks.

(1) Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).

(2) Euroopa Keskpanga 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 468/2014, millega kehtestatakse raamistik Euroopa Keskpanga ja riiklike pädevate asutuste vaheliseks ning riiklike määratud asutustega tehtavaks koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames (ühtse järelevalvemehhanismi raammäärus) (EKP/2014/17) (ELT L 141, 14.5.2014, lk 1).

Üldkohus

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/29

Üldkohtu 20. juuli 2017. aasta otsus – ADR Center versus komisjon

(Kohtuasi T-644/14) (1)

((Rahaline abi - Perioodi 2007 – 2013 üldprogramm „Põhiõigused ja õigusasjad“ - Eriprogramm „Tsiviilõigus“ - Tühistamishagi - Täitmisele pööratav otsus - ELTL artikkel 299 - Akti vastuvõtja pädevus - Hea halduse põhimõte - Nõue, millega kohustatakse komisjoni tasuma toetuslepingute alusel võlgnetav lõppmakse - Hagi osaline ümberkvalifitseerimine - Vahekohtuklausel - Üldkohtu pädevus - Rahastamiskõlblikud kulud))

(2017/C 293/32)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: ADR Center SpA (Rooma, Itaalia) (esindajad: advokaat L. Tantalo, hiljem advokaat A. Guillerme)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: J. Estrada de Solà ja L. Cappelletti, hiljem J. Estrada de Solà ja S. Delaude)

Ese

Esiteks ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue, et tühistataks komisjoni 27. juuni 2014. aasta otsus C(2014) 4485 (final), millega nõutakse tagasi üks osa rahalisest toetusest, mis maksti hagejale eriprogrammi „Tsiviilõigus“ raames sõlmitud kolme toetuslepingu alusel, ning teiseks ELTL artikli 272 alusel esitatud nõue, et komisjonilt mõistetaks hageja kasuks välja kolme toetuslepingu alusel võlgnetav lõppsumma 49 172,52 eurot ning kahjuhüvitis.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista Euroopa Komisjoni kohtukulud, sealhulgas selle institutsiooni kohtukulud ajutiste meetmete kohaldamise menetluses välja ADR Center SpA-lt ning jätta pool ADR Center SpA kohtukuludest, sealhulgas tema kohtukulud ajutiste meetmete kohaldamise menetluses tema enda kanda.

3.	Mõista komisjonilt välja pool ADR Centeri kohtukuludest, sealhulgas pool viimase kohtukuludest ajutiste meetmete kohaldamise menetluses.

(1) ELT C 388, 3.11.2014.

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/29

Üldkohtu 20. juuli 2017. aasta otsus – Hispaania versus komisjon

(Kohtuasi T-143/15) (1)

((EAGF ja EAFRD - Rahastamisest välja jäetud kulud - Kulud, mida tegi Hispaania - Tootmiskohustusega sidumata otsetoetus taotlusaastatel 2008 ja 2009 - Rikkumised kontrollsüsteemis - Kontrollvalimite kindlaksmääramine - Tõendamiskoormis - Maaelu arengu toetused Castilla-Leóni autonoomses piirkonnas taotlusaastatel 2009 ja 2010 - Kohapealsed kontrollid - Põhikontrollid - Proportsionaalsus))

(2017/C 293/33)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Hispaania Kuningriik (esindajad: M. Sampol Pucurull ja M. J. García-Valdecasas Dorrego)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: D. Triantafyllou ja I. Galindo Martín)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada osaliselt komisjoni 16. jaanuari 2015. aasta rakendusotsus (EL) 2015/103, mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulusid, mida liikmesriigid on kandnud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames (ELT 2015, L 16, lk 33).

Resolutsioon

Tühistada komisjoni 16. jaanuari 2015. aasta rakendusotsus (EL) 2015/103, mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulusid, mida liikmesriigid on kandnud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames, osas, milles see puudutab Hispaania Kuningriigile määratud finantskorrektsiooni taotlusaastat 2009 puudutava uurimise AA/2009/007/ES.

2.	Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.	Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda.

(1) ELT C 178, 1.6.2015.

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/30

Üldkohtu 20. juuli 2017. aasta otsus – Belgia versus komisjon

(Kohtuasi T-287/16) (1)

((EAGF ja EAFRD - Rahastamisest välja jäetud kulud - Belgia kantud kulud - Eksporditoetused - Tagasi nõudmata jätmine tulenevalt liikmesriigi ametiasutusele süüks pandavast hooletusest - Kõikide võimalike õiguskaitsevahendite ammendamata jätmine - Proportsionaalsus))

(2017/C 293/34)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Belgia Kuningriik (esindajad: J.-C. Halleux ja M. Jacobs, hiljem M. Jacobs, L. Van den Broeck ja J. Van Holm, keda abistasid advokaadid É. Grégoire ja J. Mariani)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Bouquet ja P. Ondrůšek)

Ese

ELTL artikli 263 TFUE alusel esitatud nõue tühistada komisjoni 17. märtsi 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/417, mille kohaselt Euroopa Liit ei rahasta teatavaid kulusid, mida liikmesriigid on kandnud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames (ELT 2016, L 75, lk 16), osas, milles Euroopa Liidu rahastamisest jäetakse Belgia Kuningriigi puhul välja 9 601 619,00 euro suurune summa.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Belgia Kuningriigilt.

(1) ELT C 270, 25.7.2016.

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/31

Üldkohtu 20. juuli 2017. aasta otsus – Cafés Pont versus EUIPO – Giordano Vini (Art’s Cafè)

(Kohtuasi T-309/16) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Tühistamismenetlus - Euroopa Liidu kujutismärk Art’s Cafè - Kaubamärgi tegelik kasutamine - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 15 lõige 1 ja artikli 51 lõige 1))

(2017/C 293/35)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Cafés Pont, SL (Sabadell, Hispaania) (esindajad: advokaadid E. Manresa Medina ja J. Manresa Medina)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (esindaja: S. Bonne)

Teine menetluspool EUIPO apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Giordano Vini SpA (Diano d’Alba, Itaalia) (esindajad: advokaadid F. Jacobacci ja L. Ghedina)

Ese

Hagi EUIPO teise apellatsioonikoja 1. aprilli 2016. aasta otsuse (asi R 1110/2015-2) peale, mis käsitleb Giordano Vini ja Cafés Ponti vahelist tühistamismenetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Cafés Pont, SLilt.

(1) ELT C 296, 16.8.2016.

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/31

Üldkohtu 20. juuli 2017. aasta otsus – Mediaexpert versus EUIPO – Mediaexpert (mediaexpert)

(Kohtuasi T-780/16) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Kehtetuks tunnistamise menetlus - Euroopa Liidu kujutismärk mediaexpert - Varasem siseriiklik sõnamärk mediaexpert - Suhteline keeldumispõhjus - Määruse (EÜ) nr 207/2008 artikli 53 lõike 1 punkt a ja artikli 8 lõike 1 punkt b - Tõendid varasema kaubamärgi olemasolu, kehtivuse ja ulatuse kohta - Varasema kaubamärgi registreerimistunnistus - Tõlge - Määruse (EÜ) nr 2868/95 eeskirjad 37 – 39 ja eeskirja 98 lõige 1 - Õiguspärane ootus))

(2017/C 293/36)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Mediaexpert sp. z o.o. (Varssavi, Poola) (esindaja: advokaat J. Aftyka)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (esindaja: A. Folliard-Monguiral)

Teine menetluspool EUIPO apellatsioonikojas: Mediaexpert S.A. (Varssavi)

Ese

Hagi EUIPO esimese apellatsioonikoja 11. augusti 2016. aasta otsuse (asi R 2583/2015-1) peale, mis käsitleb Mediaexpert sp. z o.o. ja Mediaexpert S.A. vahelist kehtetuks tunnistamise menetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Mediaexpert sp. z o.o.-lt.

(1) ELT C 6, 9.1.2017.

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/32

Üldkohtu 19. juuli 2017. aasta määrus – BPC Lux 2 jt versus komisjon

(Kohtuasi T-812/14) (1)

((Tühistamishagi - Riigiabi - Portugali ametiasutuste abi finantseerimisasutuse Banco Espírito Santo kriisilahenduseks - Sildpanga loomine ja kapitaliseerimine - Otsus, millega abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks - Põhjendatud huvi puudumine - Vastuvõetamatus))

(2017/C 293/37)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: BPC Lux 2 Sàrl (Senningerberg, Luksemburg) ja 19 hagejat, kelle nimed on esitatud kohtumääruse lisas (esindajad: advokaat P. Fajardo, solicitor J. Webber ja solicitor M. Steenson ning K. Bacon, QC)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: L. Flynn ja P.-J. Loewenthal)

Kostja toetuseks menetlusse astuja: Portugali Vabariik (esindajad: L. Inez Fernandes ja S. Jaulino, keda abistas advokaat M. Mendes Pereira)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada komisjoni 3. augusti 2014. aasta otsus C(2014) 5682 final, riigiabi SA.39250 (2014/N) – Portugal – Banco Espírito Santo kriisilahendus.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.	Jätta BPC Lux 2 Sàrl ja teiste hagejate, kelle nimed on loetletud lisas, kulud nende endi kanda ja mõista neilt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud käesolevas menetluses ja ajutiste meetmete kohaldamise menetluses.

3.	Jätta Portugali Vabariigi kohtukulud tema enda kanda.

(1) ELT C 46, 9.2.2015.

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/32

Üldkohtu 19. juuli 2017. aasta määrus – De Masi versus komisjon

(Kohtuasi T-423/16) (1)

((Tühistamishagi - Juurdepääs dokumentidele - Määrus (EÜ) nr 1049/2001 - Nõukogu loodud käitumisjuhendi töörühma (äriühingute maksustamine) tööga seotud dokumendid - Esialgsetele taotlustele vastamine pärast õiglase lahenduse leidmist - Kinnitava otsuse puudumine - Vastuvõetamatus))

(2017/C 293/38)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Fabio De Masi (Brüssel, Belgia) (esindajad: A. Fischer–Lescano)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: J. Baquero Cruz ja F. Erlbacher, hiljem J. Baquero Cruz)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada otsused, mis sisaldusid esiteks komisjoni 20. mai 2016. aasta kirjas ja teiseks 13. juuli 2016. aasta kirjas, millega vastati käitumisjuhendi töörühma (äriühingute maksustamine) dokumentidega tutvumise taotlusele, mille hageja esitas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (ELT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331) alusel.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.	Jätta Fabio De Masi kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

(1) ELT C 371, 10.10.2016.

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/33

Üldkohtu 19. juuli 2017. aasta määrus – Pfizer ja Pfizer santé familiale versus komisjon

(Kohtuasi T-716/16) (1)

((Tühistamishagi - Tolliliit - Ühine tollitariifistik - Tariifi- ja statistikanomenklatuur - Tariifialamrubriigid - Nendesse tariifialamrubriikidesse klassifitseeritud kaupade suhtes kohaldatav tollimaks - Õigustloov akt, mis vajab rakendusmeetmeid - Isikliku puutumuse puudumine - Vastuvõetamatus))

(2017/C 293/39)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Pfizer Ltd (Sandwich, Ühendkuningriik) ja Pfizer Santé familiale (Pariis, Prantsusmaa) (esindajad: advokaat L. Catrain González ja barrister E. Wright)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Caeiros ja K. Skelly)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada osaliselt komisjoni 8. juuli 2016. aasta määrus (EL) nr 2016/1140 teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris (ELT 2016, L 189, lk 1).

Resolutsioon

1.	Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Pfizer Ltd-lt ja Pfizer Santé familiale’ilt.

(1) ELT C 462, 12.12.2016.

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/34

Üldkohtu presidendi 21. juuli 2017. aasta määrus – PGNiG Supply & Trading versus komisjon

(Kohtuasi T-849/16 R)

((Ajutiste meetmete kohaldamine - Maagaasi siseturg - Direktiiv 2009/73/EÜ - Bundesnetzagenturi taotlus muuta maagaasi torujuhtme OPAL käitamist käsitlevatest liidu eeskirjadest erandi tegemise nõudeid - Komisjoni otsus, millega muudetakse liidu eeskirjadest erandi tegemise nõudeid - Kohaldamise peatamise taotlus - Kiireloomulisuse puudumine))

(2017/C 293/40)

Kohtumenetluse keel: poola

Pooled

Hageja: PGNiG Supply & Trading GmbH (München, Saksamaa) (esindaja: advokaat M. Jeżewski)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: O. Beynet ja K. Herrmann)

Kostja toetuseks menetlusse astuja: Saksamaa Liitvabariik (esindajad: T. Henze ja R. Kanitz)

Ese

ELTL artiklite 278 ja 279 alusel esitatud nõue peatada komisjoni 28. oktoobri 2016. aasta selle otsuse C(2016) 6950 (final) täitmine, millega vaadatakse läbi erand, mis on tehtud Läänemere maagaasi torujuhtme projektile Ostseepipeline-Anbindungsleitung (OPAL) direktiivi 2003/55/EÜ kohastest kolmandate isikute poolt võrgule juurdepääsu ja tariifikorralduse nõuetest.

Resolutsioon

1.	Tagasi lükata ajutiste meetmete kohaldamise taotlus.

2.	Tühistada 23. detsembri 2016. aasta määrus kohtuasjas PGNiG Supply & Trading vs. komisjon (T-849/16 R).

3.	Otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/34

Üldkohtu presidendi 21. juuli 2017. aasta määrus – Poola versus komisjon

(Kohtuasi T-883/16 R)

((Ajutiste meetmete kohaldamine - Maagaasi siseturg - Direktiiv 2009/73/EÜ - Bundesnetzagentu’i taotlus muuta OPALi maagaasi torujuhtme käitamist käsitlevatest liidu eeskirjadest erandi tegemise nõudeid - Komisjoni otsus, millega muudetakse liidu eeskirjadest erandi tegemise nõudeid - Kohaldamise peatamise taotlus - Kiireloomulisuse puudumine))

(2017/C 293/41)

Kohtumenetluse keel: poola

Pooled

Hageja: Poola Vabariik (esindajad: B. Majczyna, M. Kawnik ja K. Rudzińska)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: O. Beynet ja K. Herrmann)

Hageja toetuseks menetlusse astuja: Leedu Vabariik (esindajad: D. Kriaučiūnas ja R. Krasuckaitė)

Kostja toetuseks menetlusse astuja: Saksamaa Liitvabariik (esindajad: T. Henze ja R. Kanitz)

Ese

Resolutsioon

1.	Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.	Tühistada 23. detsembri 2016. aasta kohtumäärus Poola vs. komisjon (T-883/16 R).

3.	Otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/35

Üldkohtu presidendi 21. juuli 2017. aasta määrus – Polskie Górnictwo Naftowe i Gazownictwo versus komisjon

(Kohtuasi T-130/17 R)

((Ajutiste meetmete kohaldamine - Maagaasi siseturg - Direktiiv 2009/73/EÜ - Bundesnetzagentur’i taotlus muuta OPALi maagaasi torujuhtme käitamist käsitlevatest liidu eeskirjadest erandi tegemise nõudeid - Komisjoni otsus, millega muudetakse liidu eeskirjadest erandi tegemise nõudeid - Kohaldamise peatamise taotlus - Kiireloomulisuse puudumine))

(2017/C 293/42)

Kohtumenetluse keel: poola

Pooled

Hageja: Polskie Górnictwo Naftowe i Gazownictwo S.A. (Varssavi, Poola) (esindaja: advokaat M. Jeżewski)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: O. Beynet ja K. Herrmann)

Kostja toetuseks menetlusse astuja: Saksamaa Liitvabariik (esindajad: T. Henze ja R. Kanitz)

Ese

ELTL artiklite 278 ja 279 alusel esitatud nõue peatada komisjoni 28. oktoobri 2016. aasta selle otsuse C(2016) 6950 (final) täitmine, millega vaadatakse läbi erand, mis on tehtud Läänemere maagaasi torujuhtme projektile Ostseepipeline-Anbindungsleitung (OPAL) direktiivi 2003/55/EÜ kohastest võrgule kolmandate isikute juurdepääsu ja tariifikorralduse nõuetest.

Resolutsioon

1.	Jätta ajutise meetme kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.	Otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/35

Üldkohtu presidendi 21. juuli 2017. aasta määrus – Argus Security Projects versus Euroopa välisteenistus

(Kohtuasi T-131/17 R)

((Ajutiste meetmete kohaldamine - Euroopa välisteenistus - Sissenõudmine tasaarvestamise teel - Ajutiste meetmete kohaldamise taotlus - Varaline kahju - Hoolsuskohustus - Kiireloomulisuse puudumine))

(2017/C 293/43)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Argus Security Projects Ltd (Limassol, Küpros) (esindajad: advokaadid T. Bontinck ja A. Guillerme)

Kostja: Euroopa välisteenistus (esindajad: S. Marquardt, keda abistasid advokaadid B. Allemeersch, W. De Meester ja G. Scraeyen)

Ese

ELTL artiklite 278 ja 279 alusel esitatud nõue kohaldada ajutisi meetmeid esiteks Euroopa välisteenistuse nimel tegutseva komisjoni nende otsuste täitmise peatamiseks, milles mõistetakse välja hüvitis vastavalt summades 100 600 eurot, 41 522 eurot, 41 522 eurot ja 52 600 eurot (otsused, millest teatati 15. märtsil 2017), 58 924 eurot (otsus, millest teatati 7. aprillil 2017) ja 41 422 eurot (otsus, millest teatati 19. aprillil 2017), ning teiseks kohustada Euroopa välisteenistust mitte tegema rohkem hüvitamisotsuseid hageja vastu kuni lõpliku kohtuotsuse tegemiseni raamlepingu 2008/14/SEC/RELEX/K8 täitmisega seotud vaidluse suhtes, mis on pooleli tribunal de première instance de Bruxelles’is (Belgia).

Resolutsioon

1.	Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.	Otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/36

Üldkohtu presidendi 20. juuli 2017. aasta määrus – António Conde & Companhia versus komisjon

(Kohtuasi T-244/17 R)

((Ajutised meetmed - Kalalaev - Loode-Atlandi Kalastusorganisatsioon - Vastuvõetavus - Ajutiste meetmete kohaldamise taotlus - Huvi puudumine))

(2017/C 293/44)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: António Conde & Companhía, SA (Gafanha de Nazaré, Portugal) (esindaja: advokaat J. R. García-Gallardo Gil-Fournier)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Bouquet, A. Lewis ja F. Moro)

Ese

ELTL artiklite 278 ja 279 alusel esitatud nõue määrata ajutised meetmed, et kohustada Euroopa Komisjoni hoidumast Portugali Vabariigile surve avaldamisest, eesmärgiga jätta kalalaev Calvão välja nende Portugali lipu all sõitvate laevade nimekirjast, kellel on lubatud kalastada NAFO reguleeritavas piirkonnas.

Resolutsioon

1.	Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.	Otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/36

14. juunil 2017 esitatud hagi – TE versus komisjon

(Kohtuasi T-392/17)

(2017/C 293/45)

Kohtumenetluse keel: tšehhi

Pooled

Hageja: TE (esindaja: advokaat J. Bartončík)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada Euroopa Pettustevastase Ameti otsus alustada uurimist;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

—	Esimene väide, et rikutud on liidu õiguse aluspõhimõtet – subsidiaarsuse põhimõtet.

—	Teine väide, et rikutud on ne bis in idem põhimõtet.

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/37

27. juunil 2017 esitatud hagi – Deza versus komisjon

(Kohtuasi T-400/17)

(2017/C 293/46)

Kohtumenetluse keel: tšehhi

Pooled

Hageja: Deza, a.s. (Valašské Meziříčí, Tšehhi Vabariik) (esindaja: advokaat P. Dejl)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada komisjoni 4. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/776, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1272/2008, osas, milles sellega klassifitseeritakse ja märgistatakse aine antrakinoon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1272/2008 VI lisa 3. osa tabelisse 3 lisatud järgmise kandega: Indeksinr 606-151-00-4; Rahvusvaheline keemiline nimetus: antrakinoon; EÜ nr: 201-549-0; CASi nr: 84-65-1; Ohuklassi ja –kategooria kood(id): Carc. IB; Ohulause kood(id): H350; Piktogramm, tunnussõnade kood(id): GHS08 Dgr; Ohulause kood(id): H350;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

Esimene väide, et aine antrakinoon on õigusvastaselt ja ilmselgelt ebaõigesti klassifitseeritud ja märgistatud kui 1B kategooria kantserogeen vastavalt määruse nr 1272/2008 I lisa 3. osa tabelile 3.

—

See klassifitseerimine ja märgistamine ei põhine usaldusväärsete ja heakskiidetud uuringutega saadud piisavatel tõenditel, mis kinnitaks põhjusliku seose olemasolu aine antrakinoon kui sellise ja kasvajate esinemissageduse suurenemise vahel määruse nr 1272/2008 I lisa 3. osa punktide 3.6.1 ja 3.6.2 tähenduses.

Teine väide, et rikutud on hageja õigusi ja põhimõtteid, mis on ette nähtud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas.

—	Aine antrakinoon õigusvastase ja ilmselgelt ebaõige klassifitseerimise ja märgistamisega 1B kategooria kantserogeenina vastavalt määruse nr 1272/2008 I lisa 3. osa tabelile 3 on rikutud eelkõige hageja õigust oma omandit vabalt käsutada ja õiguskindluse põhimõtet.

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/38

6. juulil 2017 esitatud hagi – Leino-Sandberg versus parlament

(Kohtuasi T-421/17)

(2017/C 293/47)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Päivi Leino-Sandberg (Helsinki, Soome) (esindajad: advokaadid O. Brouwer ja S. Schubert)

Kostja: Euroopa Parlament

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada parlamendi 3. aprilli 2017. aasta otsus, millega keelduti hagejal võimaldamast tutvuda parlamendi 8. juuli 2015. aasta otsusega, mis tehti vastuseks kolmanda isiku poolt määruse nr 1049/2001 alusel tehtud kordustaotlusele;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

Esimene väide, et määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 teises taandes kohtumenetluse kaitseks ette nähtud erandi kohaldamisel rikuti õigusnormi, tehti ilmne hindamisviga ning esitati ebapiisavad põhjendused.

—

Väidetavalt on taotletud dokumendi puhul tegemist lõpliku haldusdokumendiga, mida ei kaitse konfidentsiaalsuse ega muu avaldamiskeelu tarbeks ette nähtud erand. Veelgi enam, isegi kui selline erand oleks käesoleval juhul kohaldatav, on kostja seda väidetavalt ilmselgelt valesti tõlgendanud või kohaldanud, kuna ta ei ole selgitanud, kuidas taotletud dokumendi avaldamine kahjustaks kohtumenetlust.

2.	Teine väide, et määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 teises taandes ette nähtud ülekaaluka üldise huvi kriteeriumi kohaldamisel rikuti õigusnormi, tehti ilmne hindamisviga ning esitati ebapiisavad põhjendused.

3.	Kolmas, täiendavalt esitatud väide, et määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 6 kohaldamisel rikuti õigusnormi, tehti ilmne hindamisviga ning esitati ebapiisavad põhjendused.

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/38

10. juulil 2017 esitatud hagi – UF versus EPSO

(Kohtuasi T-422/17)

(2017/C 293/48)

Kohtumenetluse keel: leedu

Pooled

Hageja: UF (esindaja: advokaat L. Gudaitė)

Kostja: Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada kostja 4. aprilli 2017. aasta otsus kõrvaldada hageja leedu keele keelejuristide konkursilt EPSO/AD/335/16;

—	kohustada kostjat võimaldama hagejal kõrvaldada ilmne viga, muutes poola keele oskuse taseme B1-st C1-ks;

—	taastada hageja osalemine leedu keele keelejuristide konkursil.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

Esimese väite kohaselt rikkus kostja hageja õiguspärast ootust ja eksitas teda, kinnitades, et tema konkursil osalemise taotlus vastab kõigile nõuetele.

—

Hageja leiab, et see, et kostja kinnitas 9. jaanuaril 2017, et tema taotlus vastab kõigile konkursiteate nõuetele, ja lubas tal osaleda arvutipõhistes testides, eksitas teda ega andnud talle võimalust parandada ilmne trükiviga, mis puudutas poola keele oskuse taset ja mille tõttu ta hiljem konkursilt kõrvaldati.

Teise väite kohaselt rikkus kostja hageja õigusi ja õiguspärast ootust, kõrvaldades ta leedu keele keelejuristide ametikohtade täitmiseks korraldatud konkursilt.

—

Hageja leiab, et 4. aprilli 2017. aasta otsusega kõrvaldas kostja taotluses märgitud poola keele oskuse taset arvestades hageja konkursilt põhjendamatult, sest kostja on teadlik hageja tegelikust poola keele oskusest tänu teise konkursi (EPSO/AD/328/16) raames esitatud teabele ja mainitud konkursi tulemustele. Hageja väidab, et Üldkohtu kohtupraktika kohaselt on valikukomisjon kohustatud iga kandidaadi esitatud diplomeid või omandatud kraade või töökogemust nõuetekohaselt hindama ja tema otsust kõrvaldada kandidaat konkursilt tuleb lugeda isiku huve kahjustavaks meetmeks personalieeskirjade artikli 91 lõike 1 tähenduses.

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/39

14. juuli 2017. aasta esitatud hagi – António Conde & Companhia versus komisjon

(Kohtuasi T-443/17)

(2017/C 293/49)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: António Conde & Companhia, SA (Gafanha de Nazaré, Portugal) (esindaja: advokaat J. García-Gallardo Gil-Fournier)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada komisjoni otsus keelduda koheselt edastamast Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni sekretärile Portugali püügiloaga laevade SANTA ISABEL ja CALVÃO nimesid, takistades neil seeläbi alates 1. juulist 2017 Kirde-Atlandi kalapüügi piirkondades meriahvena ja garneeli püügiga tegeleda, ning rikkudes seega määruse nr 1236/2010 (1) artikli 5 lõiget 1;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Oma hagi põhjenduseks esitab hageja ühe ainsa väite, et kostja rikkus määruse nr 1236/2010 artikli 5 lõiget 1, sekkudes Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni sekretärile edastamiseks Portugali hallatud laevade nimekirja koostamise või teavitamise protsessi. Kostjal puudub õigus niisuguseid nimekirju kommenteerida, muuta, nendega seoses ettepanekuid teha, hinnata, keelduda, koostada või nendega seoses liikmesriike survestada.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1236/2010, millega kehtestatakse Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooniga hõlmatud piirkonnas kohaldatav kontrolli- ja rakendussüsteem ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2791/1999 (ELT 2010, L 348, lk 17).

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/40

Üldkohtu 17. juuli 2017. aasta määrus – Aston Martin Lagonda versus Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (auto esiotsa paigutatud radiaatorivõre kujutis)

(Kohtuasi T-86/15) (1)

(2017/C 293/50)

Kohtumenetluse keel: inglise

Esimese koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

(1) ELT C 138, 27.4.2015.

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/40

Üldkohtu 17. juuli 2017. aasta määrus – Aston Martin Lagonda versus Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (auto esiotsa paigutatud radiaatorivõre kujutis)

(Kohtuasi T-88/15) (1)

(2017/C 293/51)

Kohtumenetluse keel: inglise

Esimese koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

(1) ELT C 138, 27.4.2015.

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/40

Üldkohtu 17. juuli 2017. aasta määrus – DQ jt versus parlament

(Kohtuasi T-38/17) (1)

(2017/C 293/52)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Esimese koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

(1) ELT C 104, 3.4.2017.

4.9.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 293/41

Üldkohtu 20. juuli 2017. aasta määrus – GY versus komisjon

(Kohtuasi T-203/17) (1)

(2017/C 293/53)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Seitsmenda koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

(1) ELT C 195, 19.6.2017.