14.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 269/2

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Raad van State (Madalmaad) 15. mail 2017 – C, A versus Staatssecretaris van Veiligheid en Justitie

(Kohtuasi C-257/17)

(2017/C 269/03)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Raad van State

Põhikohtuasja pooled

Apellatsioonkaebuse esitajad: C, A

Vastustaja apellatsioonimenetluses: Staatssecretaris van Veiligheid en Justitie

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 22. septembri 2003. aasta direktiivi 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta (ELT 2003, L 251, lk 12; ELT eriväljaanne 19/06, lk 224) artikli 3 lõiget 3 ja Euroopa Kohtu 18. oktoobri 2012. aasta otsust Nolan (C-583/10, EU:C:2012:638) arvestades on Euroopa Kohus pädev vastama Madalmaade kohtu eelotsuse küsimustele, mis puudutavad viidatud direktiivi sätete tõlgendamist kohtuasjas, mille ese on perekonna taasühinemist taotlevate Madalmaade kodanikest isikute pereliikmete õigus riigis elada, kui viidatud direktiiv on Madalmaade õiguse kohaselt muutunud kõnealuste pereliikmete suhtes vahetult ja tingimusteta kohaldatavaks?

Kas […] direktiivi 2003/86/EÜ […] artikli 15 lõiget 1 ja lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus põhikohtuasjas kõne all olevad liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette, et perekonna taasühinemise raames rohkem kui viis aastat seaduslikult liikmesriigi territooriumil elanud välismaalase eraldi elamisloa taotluse võib jätta rahuldamata, kuna välismaalane ei ole täitnud liikmesriigi õiguses ette nähtud integratsioonimeetmeid?

3.	Kas […] direktiivi 2003/86/EÜ […] artikli 15 lõiget 1 ja lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus põhikohtuasjas kõne all olevad liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette, et eraldi elamisloa saab anda alles taotluse esitamise kuupäevast?

14.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 269/3

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberlandesgericht Düsseldorf (Saksamaa) 17. mail 2017 – Rhenus Veniro GmbH & Co. KG versus Kreis Heinsberg

(Kohtuasi C-267/17)

(2017/C 269/04)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Oberlandesgericht Düsseldorf

Põhikohtuasja pooled

Vaidlustaja: Rhenus Veniro GmbH & Co. KG

Vastustaja: Kreis Heinsberg

Eelotsuse küsimused

Kas määruse (EÜ) nr 1370/2007 (1) artikli 5 lõige 2 on kohaldatav avaliku teenindamise otselepingutele viidatud määruse artikli 2 punkti i tähenduses, mida ei ole sõlmitud määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 5 lõike 1 teise lause tähenduses direktiivides 2004/17/EÜ või 2004/18/EÜ määratletud kontsessioonilepingute kujul?

Juhul kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt:

Kas määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 2 punkt b ja artikli 5 lõige 2 lähtuvad sõna „või“ kasutades üksiku asutuse või asutuste rühma ainupädevusest või võib viidatud sätete kohaselt olla üksik asutus ka asutuste rühma liige ja delegeerida ülesandeid rühmale, säilitades samal ajal sekkumisõiguse vastavalt artikli 2 punktile b, ja olla kohalik pädev asutus määruse artikli 5 lõike 2 tähenduses?

Kas määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 5 lõike 2 teise lause punktis e sätestatud kohustus, et sõltuv teenusepakkuja on kohustatud osutama suurema osa avalikest reisijateveoteenustest ise, ei luba sõltuval teenusepakkujal panna suurema osa avalike reisijateveoteenuste osutamist ülesandeks oma sajaprotsendilisele tütarettevõtjale?

4.	Milliseks ajaks peavad olema täidetud määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 5 lõikes 2 sätestatud otselepingu sõlmimise tingimused; kas juba ajaks, mil avaldatakse teade otselepingu sõlmimise kavatsuse kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 1370/2007 artiklile 7, või alles otselepingu sõlmimise ajaks?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315, lk 1).

14.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 269/3

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Okresní soud v Českých Budějovicích (Tšehhi Vabariik) 19. mail 2017 – Česká pojišťovna a.s. versus WCZ, spol. s r.o.

(Kohtuasi C-287/17)

(2017/C 269/05)

Kohtumenetluse keel: tšehhi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Okresní soud v Českých Budějovicích

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Česká pojišťovna a.s.

Kostja: WCZ, spol. s r.o.

Eelotsuse küsimus

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta direktiivi 2011/7/EL (1) hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul (ELT 2011, L 48, lk 1) artikli 6 lõikeid 1 ja 3 tuleb tõlgendada nii, et kohus peab kõnealuse direktiivi artiklis 3 või 4 määratletud äritehingu alusel tekkinud võla sissenõudmist puudutava vaidluse võitnud hageja kasuks välja mõistma 40 eurot (või samaväärse summa liikmesriigi vääringus) ning hüvitise kohtumenetluse kulude, sealhulgas kostjale enne hagi esitamist meeldetuletuse saatmise kulude eest liikmesriigi menetlusõigusnormides sätestatud summas?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/7/EL hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul (ELT 2011 L 48, lk 1).

14.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 269/4

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Kúria (Ungari) 24. mail 2017 – Hochtief AG versus Budapest Főváros Önkormányzata

(Kohtuasi C-300/17)

(2017/C 269/06)

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Kúria

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Hochtief AG

Vastustaja: Budapest Főváros Önkormányzata (Budapesti pealinna kohalik omavalitsus, Ungari)

Eelotsuse küsimused

Kas liidu õigusega on vastuolus sellised liikmesriigi menetlusõigusnormid, milles kehtestatakse riigihankealaste õigusnormide rikkumise eest mistahes tsiviilõigusliku nõudeõiguse realiseerimise tingimuseks, et riigihangete otsustuskomisjon (Közbeszerzési Döntőbizottság) ise või tema otsuse kohtuliku läbivaatamise käigus kohus võiks õiguslikult siduvana tuvastada, et on toime pandud õigusrikkumine?

Kas sellised liikmesriigi õigusnormid, milles kahju hüvitamise tingimus on, et riigihangete otsustuskomisjon (Közbeszerzési Döntőbizottság) ise või tema otsuse kohtuliku läbivaatamise käigus kohus võiks õiguslikult siduvana tuvastada, et on toime pandud õigusrikkumine, on asendatavad liidu õigust silmas pidades, s.t kas on võimalik, et kahju kannatanud isik võiks õigusrikkumist tõendada muul moel?

Kas kahju hüvitamise vaidluses võib olla vastuolus liidu õigusega, eelkõige tõhususe ja võrdväärsuse põhimõtetega, või võib tekitada sellise tagajärje selline liikmesriigi õigusnorm, mis võimaldab otsust kohtulikult vaidlustada ainult riigihangete otsustuskomisjoni menetluses esitatud õiguslike argumentide põhjal, ka siis, kui kahju kannatanud isik võiks tugineda tema poolt väidetava õigusrikkumise põhjenduseks Euroopa Kohtu tõlgenduspraktika alusel sellele, et tema hankemenetlusest kõrvaldamine huvide konflikti tõttu on õigusvastane, mis läbirääkimistega riigihankemenetluse erilisi menetluseeskirju silmas pidades tekitaks muul põhjusel tema hankemenetlusest kõrvaldamise, kuna ta peab oma pakkumust muutma?

14.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 269/5

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Krajský súd v Bratislave (Slovakkia) 24. mail 2017 – PPC Power a.s. versus Finančné riaditeľstvo Slovenskej republiky, Daňový úrad pre vybrané daňové subjekty

(Kohtuasi C-302/17)

(2017/C 269/07)

Kohtumenetluse keel: slovaki

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Krajský súd v Bratislave

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: PPC Power a.s.

Vastustajad: Finančné riaditeľstvo Slovenskej republiky, Daňový úrad pre vybrané daňové subjekty

Eelotsuse küsimused

Kas direktiivi 2003/87/EÜ (1), millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (2) (edaspidi „direktiiv“), eesmärke ja põhimõtteid, st i) eesmärki vähendada heitkoguseid tänu tehnoloogia arengule (artikkel 1 ning põhjendused 2 ja 20), ii) eesmärki kaitsta majandusarengut ja siseturu terviklikkust ning konkurentsitingimusi (põhjendused 5 ja 7), iii) eesmärki tagada heitkoguste vähendamise rahanduslikult ja majanduslikult soodsad tingimused (artikkel 1), õiguskindluse põhimõtet artikli 3 punktis f nimetatud käitajatele seoses sellega, et käitajatel on artikli 9 kohaselt õigus loota sellele, et siseriiklik kvootide eraldamise kava ei muutu vähemalt 18 kuu jooksul enne asjaomast perioodi (st ajavahemikul 2008–2012 alates hiljemalt 30. juunist 2006), iv) nõuet, et saastekvoodid tuleb eraldada tasuta (artikkel 10), v) artikli 13 lõikes 3 nimetatud isikute õigust sellele, et neile eraldatakse asendussaastekvoodid, mis neil olid ja mida liikmesriigid [ei] tunnistanud artikli 13 lõike 3 esimese lõigu kohaselt kehtetuks, tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, millega kehtestatakse direktiivi artikli 3 punktis f nimetatud käitajatele, kes on selle liikmesriigi maksuresidendid, kohustus tasuda erimaksu: i) mille õiguslikuks aluseks on asjaolu, et maksustatakse saastekvootide haldamist (kui neid ei kasutata ära ja need müüakse), võtmata arvesse, kas käitaja saab sellega eelise, ii) kui need saastekvoodid eraldati nendele käitajatele siseriikliku eraldamiskava alusel, mille liikmesriik Euroopa Komisjonile ajavahemikuks 2008–2012 direktiivi artikli 9 kohaselt esitas (st sellest kavast teatati direktiivi artikli 9 lõike 1 järgi Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele ning Euroopa Komisjon ei lükanud seda direktiivi artikli 9 lõike 3 alusel tagasi) ning milles on sätestatud vastavalt direktiivi artiklile 10, et 1. jaanuaril 2008 algavaks viieaastaseks ajavahemikuks eraldatakse 100 % saastekvootidest tasuta, iv) kui selle maksu määr moodustab 80 % saastekvootidelt tasumisele kuuluva maksuga maksustatavast summast, mis määratakse kindlaks igal kalendrikuul üle antud (müüdud) saastekvootide korrutamisel üleandmise kuule eelneva kalendrikuu saastekvootide keskmise turuhinnaga saadud korrutiste ja kasutamata jäetud saastekvootide korrutamisel vastava kalendriaasta saastekvootide keskmise turuhinnaga saadud korrutise summana, v) kui keskmised turuhinnad arvutatakse börsil päeva jooksul tehtud viimase tehingu hindade lihtsa aritmeetilise keskmisena (st maks ei sõltu hinnast, millega saastekvoodid tegelikult müüdi)?

(1) ELT 2003, L 275, lk 32; ELT eriväljaanne 15/7, lk 631.

(2) EÜT 1996, L 257, lk 26; ELT eriväljaanne 15/3, lk 80.

14.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 269/6

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Fővárosi Közigazgatási és Munkaügyi Bíróság (Ungari) 24. mail 2017 – Headlog Limited versus Nemzeti Adó- és Vámhivatal Központi Irányítása

(Kohtuasi C-303/17)

(2017/C 269/08)

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Fővárosi Közigazgatási és Munkaügyi Bíróság

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Headlog Limited

Vastustaja: Nemzeti Adó- és Vámhivatal Központi Irányítása

Eelotsuse küsimused

Kas vastuse jaoks, mis antakse Fővárosi Közigazgatási és Munkaügyi Bírósági (pealinna haldus- ja töökohus) algatatud eelotsusemenetluses kohtuasjas [C-3/17] esitatud küsimustele, on asjassepuutuv asjaolu, et halduskaristus ei ole mitte rahatrahv, vaid ajutine elektronandmetele juurdepääsu keeld 90 päevaks, mis on põhimõtteliselt teistsuguste tunnustega karistus (näiteks peatatakse ajutiselt teenuste osutamine, karistusotsust ei tehta teatavaks ja selle vastu ei ole võimalik kasutada tõhusat õiguskaitsevahendit) ja mille võib liikmesriigi ametiasutus määrata sama teo eest lisaks rahatrahvile?

Kas arvestades elektronandmetele 90 päevaks ajutise juurdepääsu keelu halduskaristuse laadi, raskusastet ja määramise viisi ning eelkõige asjaolu, et selle vastu ei saa kasutada tõhusat õiguskaitsevahendit, võib vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklile 56 arvestada, et see karistus iseenesest kujutab endast ebaproportsionaalselt ranget ELTL artikli 56 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 17 lõike 1 ja artikli 47 piirangut, mis selle praegusel kujul ei saa olla õigustatud hasartmängude valdkonnas liikmesriigi kehtestatud tarbijakaitse eesmärkidega?

Kas vastuse jaoks, mis antakse Fővárosi Közigazgatási és Munkaügyi Bírósági (pealinna haldus- ja töökohus) algatatud eelotsusemenetluses kohtuasjas [C-3/17] esitatud kuuendale küsimusele, on asjassepuutuv asjaolu, et liikmesriik ei taga, et oleks vastu võetud õigusnormid, mis on vajalikud veebikasiinomängude korraldamiseks tegevusloa hankimiseks — kas kontsessioonide andmiseks hanke korraldamise või [lepingu sõlmimiseks] pakkumuse esitamise teel —, ja seepärast ei saa teenuseosutajad teenuse osutamiseks vajalikke halduslube?

14.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 269/6

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberster Gerichtshof (Austria) 24. mail 2017 – Helga Löber versus Barclays Bank PLC

(Kohtuasi C-304/17)

(2017/C 269/09)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Oberster Gerichtshof (Austria kõrgeim üldkohus)

Põhikohtuasja pooled

Määruskaebuse esitaja: Helga Löber

Vastustaja: Barclays Bank PLC

Eelotsuse küsimus

Kas nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (1) artikli 5 punkti 3 kohaselt allub asi lepinguvälisest kahjust tulenevate nõuete korral prospektiga seotud vastutuse alusel juhul, kui

—	investor tegi puudulikule prospektile tuginedes investeerimisotsuse oma elukohas

—	ning viidatud otsuse alusel kandis ta järelturul omandatud väärtpaberi ostuhinna summa ühes Austria pangas avatud enda kontolt teises Austria pangas avatud arvelduskontole, millelt kanti nimetatud summa seejärel määruskaebuse esitaja käsundi alusel üle müüjale,

(a)	sellele kohtule, mille tööpiirkonnas on investori elukoht,

(b)	sellele kohtule, mille tööpiirkonnas on selle panga asukoht/filiaal, kus määruskaebuse esitajal oli avatud pangakonto, millelt ta kandis investeeritud summa üle arvelduskontole,

(c)	sellele kohtule, mille tööpiirkonnas on selle panga asukoht/filiaal, kus on avatud arvelduskonto,

(d)	määruskaebuse esitaja valikul ühele eespool nimetatud kohtutest,

(e)	mitte ühelegi eespool nimetatud kohtutest?

(1) EÜT L 12, lk 1.

14.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 269/7

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Okresný súd Bratislava (Slovakkia) 26. mail 2017 – FENS spol. s r.o. versus Slovenská republika – Úrad pre reguláciu sieťových odvetví

(Kohtuasi C-305/17)

(2017/C 269/10)

Kohtumenetluse keel: slovaki

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Okresný súd Bratislava (Bratislava esimese astme kohus, Slovakkia)

Põhikohtuasja pooled

Hageja: FENS spol. s r.o.

Kostja: Slovenská republika – Úrad pre reguláciu sieťových odvetví

Eelotsuse küsimused

Kas ELTL artiklit 30 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugune liikmesriigi õigusnorm nagu Slovaki Vabariigi valitsuse määruse nr 317/2007, millega kehtestatakse energeetikaturu toimimise eeskirjad, artikli 12 lõige 9, millega on nähtud ette erimaks elektrienergia eksportimise eest Slovaki Vabariigi territooriumilt kas Euroopa Liidu liikmesriikidesse või kolmandatesse riikidesse, kui elektrienergia eksportija ei tõenda, et eksporditav elektrienergia imporditi Slovaki Vabariigi territooriumile, see tähendab on kehtestatud maks, mida kohaldatakse ainult Slovaki Vabariigi territooriumil toodetud ja sealt eksporditava elektrienergia suhtes?

Kas ka niisugune maks, nagu on kehtestatud Slovaki Vabariigi valitsuse määruse nr 317/2007, millega kehtestatakse energeetikaturu toimimise eeskirjad, artikli 12 lõikega 9, see tähendab maks, mida kohaldatakse ainult Slovaki Vabariigis toodetud ja samaaegselt Slovaki Vabariigi territooriumilt eksporditava elektrienergia suhtes – olenemata sellest, kas seda eksporditakse kolmandatesse riikidesse või Euroopa Liidu liikmesriikidesse, – kujutab endast tollimaksuga samaväärse toimega maksu ELTL artikli 28 lõike 1 tähenduses?

3.	Kas niisugune liikmesriigi õigusnorm nagu Slovaki Vabariigi valitsuse määruse nr 317/2007, millega kehtestatakse energeetikaturu toimimise eeskirjad, artikli 12 lõige 9 on kooskõlas ELTL artiklis 28 sätestatud kaupade vaba liikumise põhimõttega?

14.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 269/8

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tatabányai Törvényszék (Ungari) 26. mail 2017 – Éva Nothartová versus József Boldizsár Sámson

(Kohtuasi C-306/17)

(2017/C 269/11)

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tatabányai Törvényszék

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Éva Nothartová

Kostja: József Boldizsár Sámson

Eelotsuse küsimused

Kas vastuhagi puhul, mille aluseks ei ole sama leping või samad asjaolud, mis põhihagi puhul, on vastuhagi suhtes kohaldatava kohtualluvuse suhtes

a)	kohaldatav ainult määruse 1215/2012/EL (1) (edaspidi „Brüssel Ia määrus“) artikli 8 lõige 3, sest ainult selles on juttu vastuhagist,

kuna Brüssel Ia määruse artikli 8 lõige 3 on kohaldatav ainult vastuhagi puhul, mille aluseks on sama leping või samad asjaolud, mis põhihagi puhul, mistõttu see ei ole kohaldatav vastuhagi puhul, mille aluseks ei ole sama leping või samad asjaolud, mis põhihagi puhul, kas seetõttu on hagi arutamiseks pädeva kohtu kindlaksmääramine võimalik Brüssel Ia määruse muude sätete alusel?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, lk 1).

14.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 269/8

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Gerechtshof Arnhem-Leeuwarden (Madalmaad) 29. mail 2017 – Levola Hengelo BV versus Smilde Foods BV

(Kohtuasi C-310/17)

(2017/C 269/12)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Gerechtshof Arnhem-Leeuwarden

Põhikohtuasja pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Levola Hengelo BV

Vastustaja apellatsioonimenetluses: Smilde Foods BV

Eelotsuse küsimused

a)	Kas liidu õigus ei luba kohaldada autoriõigusest tulenevat kaitset toidu maitsele kui autori enda intellektuaalsele loomingule? Eelkõige:

Kas autoriõigusest tulenevat kaitset ei luba kohaldada asjaolu, et liidu kõikidele liikmesriikidele siduva Berni konventsiooni artikli 2 lõikes 1 sisalduv mõiste „kirjandus- ja kunstiteosed“ hõlmab küll „igasuguseid tooteid kirjanduse, teaduse või kunsti valdkonnas, sõltumata nende väljendusviisist või -vormist“, kuid viidatud sättes nimetatud näited puudutavad siiski vaid optiliselt ja/või akustiliselt tajutavaid teoseid?

c)	Kas toidu maitset ei luba liigitada autoriõigusega kaitstavaks teoseks toidu (võimalik) riknevus ja/või maitse tajumise subjektiivsus?

d)	Kas autoriõigusest tuleneva kaitse kohaldamist toidu maitsele takistab direktiivi 2001/29/EÜ (1) artiklites 2–5 sätestatud ainuõiguste ja piirangute süsteem?

Kui vastus esimese küsimuse punktile a on eitav:

a)	Millised nõuded peavad olema täidetud, et toidu maitse saaks olla autoriõigusega kaitstav?

b)	Kas autoriõigusest tuleneva kaitse kohaldamine maitsele põhineb üksnes toidu maitsel kui sellisel või (ka) toidu koostisel?

Kui kaugele ulatub selle poole tõendamiskoormis, kes (rikkumis)menetluses väidab, et ta on loonud toidu maitse, mis on autoriõigusega kaitstav? Kas see pool võib piirduda kohtunikule menetluse käigus toidu esitamisega, et kohtunik saaks – toitu maitstes ja nuusutades – ise otsustada, kas toidu maitse vastab autoriõigusest tuleneva kaitse nõuetele? Või peab hagi esitanud pool (teatavatel tingimustel) esitama ka maitsekoosluse väljatöötamiseks tehtud loominguliste otsustuste kirjelduse ja/või koostise, mille põhjal tuleb maitset pidada autori enda intellektuaalseks loominguks?

d)	Kuidas peab kohtunik rikkumismenetluses tuvastama, kas kostja poolt välja töötatud toidu maitse kattub hageja toidu maitsega selliselt, et tegemist on autoriõiguse rikkumisega? Kas sellega seoses on oluline (ka) see, kas mõlema maitse tervikmulje kattub?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (EÜT 2001, L 167, lk 10; ELT eriväljaanne 17/01, lk 230).

14.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 269/9

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de lo Contencioso-Administrativo de Zaragoza (Hispaania) 29. mail 2017 – Pilar Centeno Meléndez versus Universidad de Zaragoza

(Kohtuasi C-315/17)

(2017/C 269/13)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Juzgado de lo Contencioso-Administrativo de Zaragoza

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Pilar Centeno Meléndez

Vastustaja: Universidad de Zaragoza

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivile 1999/70/EÜ (1) lisatud kokkuleppe artikli 4 lõige 1 oleks kohaldatav horisontaalse ametialase karjääri lisatasule, mida nõuab kaebaja, kuna tegu on töötingimusega, või kas tegu on vastupidi töötasu mõistega, millel on käesolevas kohtumääruses esitatud tunnused ja mis lähtub tasusaaja subjektiivsest staatusest, mis saavutatakse teenistusaastate jooksul vastavalt töö keerukuse ja vastutuse, stabiilsuse, spetsialiseerumise ja erialasuse suurenemise kriteeriumidele?

2.	Kas, isegi kui vastus eelmisele küsimusele on jaatav, ja kui Euroopa Kohus käsitab kokkuleppe artikli 4 lõikes 1 nimetatud tingimusi töötingimusena, on tegu töötasuerinevusega, mis on objektiivselt õigustatud?

(1) Nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiiv 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta (EÜT 1999, L 175, lk 43; ELT eriväljaanne 05/03, lk 368).

14.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 269/10

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d’État (Prantsusmaa) 29. mail 2017 – Marle Participations SARL versus Ministre de l’Économie et des Finances

(Kohtuasi C-320/17)

(2017/C 269/14)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Conseil d’État

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Marle Participations SARL

Vastustaja: Ministre de l’Économie et des Finances

Eelotsuse küsimus

Paluda Euroopa Kohtult seisukohta küsimuses, kas ja vajadusel millistel tingimustel kujutab asjaolu, et valdusühing annab tütarettevõtjale üürile kinnisasja, endast otsest või kaudset seotust selle tütarettevõtja juhtimisega, mis teeb selle tütarettevõtja osade omandamisest ja omamisest majandustegevuse 28. novembri 2006. aasta direktiivi, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (1), tähenduses.

(1) Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, lk 1).

14.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 269/10

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Varhoven kasatsionen sad (Bulgaaria) 6. juunil 2017 – Neli Valcheva versus Georgios Babanarakis

(Kohtuasi C-335/17)

(2017/C 269/15)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Varhoven kasatsionen sad

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Neli Valcheva

Vastustaja: Georgios Babanarakis

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 27. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2201/2003 (1), mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000, artikli 1 lõike 2 punktis a ja artikli 2 punktis 10 kasutatud mõistet „suhtlusõigus“ tuleb tõlgendada nii, et lisaks vanemate ja lapse vahelisele suhtlusele hõlmab see ka suhtlust muude sugulastega kui vanemad, nimelt suhtlust vanavanematega?

(1) EÜT 2003, L 338, lk 1.

14.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 269/11

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Varhoven administrativen sad (Bulgaaria) 7. juunil 2017 – Virginie Marie Gabriel Guigo versus Fond „Garantirani vzemania na rabotnitsite i sluzhitelite“

(Kohtuasi C-338/17)

(2017/C 269/16)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Varhoven administrativen sad

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: Virginie Marie Gabriel Guigo

Vastustaja kassatsioonimenetluses: Fond „Garantirani vzemania na rabotnitsite i sluzhitelite“

Eelotsuse küsimused

Kas ELTL artikleid 151 ja 153 ning direktiivi 2008/94 (1) artikleid 3, 4, 11 ja 12 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus selline liikmesriigi õigusnorm nagu tööandja maksejõuetuse korral töötajate nõuete tagamise seaduse (Zakon za Garantiranite vzemania na rabotnitsite i sluzhitelite pri nesastoyatelnost na rabotodatelia, edaspidi „ZGVRS“) artikli 4 lõige 1, mille kohaselt jäetakse tööga seotud rahuldamata nõudeid hõlmava kaitse alt välja isikud, kelle töösuhe lõpeti varem kui tööandja vara suhtes pankrotimenetluse algatamise otsuse äriregistrisse kandmisele eelneva kolme kuu jooksul?

Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas võrdväärsuse, tõhususe ja proportsionaalsuse põhimõtteid arvesse võttes tuleb liikmesriikide menetlusautonoomia põhimõtet ELTL artiklite 151 ja 153 ning direktiivi 2008/94 ühiskondliku eesmärgi raames tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus selline liikmesriigi meede nagu ZGVRS artikkel 25, mille kohaselt lõpeb tagatud nõuete esitamise ja rahuldamise õigus, kui pankrotimenetluse algatamise otsuse kandmisest äriregistrisse on möödunud kaks kuud, juhul kui liikmesriigi õigus sisaldab sellist sätet nagu tööseadustiku (Kodeks na truda, edaspidi „tööseadustik“) artikli 358 lõike 1 punkt 3, mille kohaselt on tähtaeg tööga seotud rahuldamata nõuete esitamiseks kolm aastat alates kuupäevast, mil nõue oleks pidanud olema rahuldatud, ning pärast selle tähtaja möödumist tehtud makseid ei peeta õigusliku aluseta tehtud makseteks?

Kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 20 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus teha selliselt vahet esiteks rahuldamata nõuetega töötajatel, kelle töösuhe on lõpetatud varem kui tööandja vara suhtes pankrotimenetluse algatamise otsuse äriregistrisse kandmisele eelneva kolme kuu jooksul, ja töötajatel, kelle töösuhe lõpetati kindlaksmääratud kolme kuu jooksul, ning teiseks eespool kirjeldatud töötajatel ja sellistel töötajatel, kellel on tööseadustiku artikli 358 lõike 1 punkti 3 alusel töösuhte lõpetamisel õigus rahuldamata nõudeid hõlmavale kaitsele kolme aasta jooksul alates ajast, mil nõue oleks pidanud olema rahuldatud?

Kas direktiivi 2008/94 artiklit 4 koosmõjus artikliga 3 ja proportsionaalsuse põhimõttega tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus selline säte nagu ZGVRS artikkel 25, mille kohaselt lõpeb tagatud nõuete esitamise ja rahuldamise õigus automaatselt, ilma et olulisi asjaolusid oleks võimalik eraldi hinnata, kui pankrotimenetluse algatamise otsuse kandmisest äriregistrisse on möödunud kaks kuud?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiiv 2008/94/EÜ töötajate kaitse kohta tööandja maksejõuetuse korral (kodifitseeritud versioon) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT 2008, L 283, lk 36).

14.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 269/12

Eelotsusetaotlus, mille esitas Tallinna Ringkonnakohus (Eesti) 13. juunil 2017 – Eesti Pagar AS versus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

(Kohtuasi C-349/17)

(2017/C 269/17)

Kohtumenetluse keel: eesti keel

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Eesti Pagar AS

Vastustajad: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Eelotsuse küsimused

Kas Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 (1), EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus), artikli 8 lõiget 2 tuleks tõlgendada nii, et antud sätte kontekstis on „projekti või tegevuse teostamiseks“ töö alustatud, kui toetatav tegevus on näiteks seadme omandamine ning selle seadme ostuleping on sõlmitud? Kas liikmesriigi asutustel on pädevus hinnata nimetatud sättes sätestatud kriteeriumi rikkumist ergutava mõju nõuet rikkuvast lepingust väljumise kulu kaudu? Juhul, kui liikmesriigi asutustel on selline õigus, siis kui suurt lepingust väljumise kulu (protsentides) saab lugeda piisavalt marginaalseks ergutava mõju nõude täitmise seisukohast?

b)	Kas liikmesriigi asutusel on kohustus enda poolt antud ebaseaduslik abi tagasi nõuda isegi siis, kui Euroopa Komisjon ei ole vastavasisulist otsust teinud?

Kas liikmesriigi asutus, kes otsustab anda abi, hinnates ebaõigesti, et tegemist on grupierandi tingimustele vastava abiga, kuid kes tegelikkuses annab ebaseaduslikku abi, saab abi saajatele tekitada õiguspärast ootust? Eelkõige, kas õiguspärase ootuse tekitamiseks abisaajale piisab sellest, kui liikmesriigi asutus on ebaseadusliku abi andmisel teadlik asjaoludest, mis tingivad abi grupierandile mittevastavuse?

Kui vastus eelnevale küsimusele on jaatav, siis on vajalik kaaluda avalikke ja eraisiku huve. Kas vastava kaalumise kontekstis omab tähtsust, kas Euroopa Komisjon on teinud kõnealuse abi osas otsuse ühisturuga kokkusobimatuks tunnistamise kohta?

Milline aegumistähtaeg kohaldub liikmesriigi asutuse poolt ebaseadusliku abi tagasinõudmisele? Kas see tähtaeg on 10 aastat, pärast mida abi muutub vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 (2), millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks, artiklitele 1 ja 15 olemasolevaks abiks ning seda ei ole võimalik enam tagasi nõuda, või 4 aastat vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (3) Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta artikli 3 lõikele 1?

Mis on sellise tagasinõudmise õiguslikuks aluseks, kui abi anti struktuurifondist – Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 108 lõige 3 või Euroopa Liidu Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta?

e)	Kui liikmesriigi asutus nõuab ebaseadusliku abi tagasi, siis kas tal on seejuures kohustus nõuda abisaajalt ebaseaduslikult abilt arvestatud intressi? Juhul, kui jah, siis millised reeglid kohalduvad intressi arvutamisele – sh intressimäära ja arvestusperioodi osas?

(1) ELT 2008, L 214, lk 3

(2) EÜT 1999, L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 8/1, lk 339

(3) EÜT 1995, L 312, lk 1; ELT eriväljaanne 1/1, lk 340

14.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 269/13

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Administrativen sad Varna (Bulgaaria) 13. juunil 2017 – „Varna Holideis“ EOOD versus Direktor na Direktsia „Obzhalvane i danachno-osiguritelna praktika“ Varna pri Tsentralno upravlenie na Natsionalnata agentsia za prihodite

(Kohtuasi C-364/17)

(2017/C 269/18)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Administrativen sad Varna

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja:„Varna Holideis“ EOOD

Vastustaja: Direktor na Direktsia „Obzhalvane i danachno-osiguritelna praktika“ Varna pri Tsentralno upravlenie na Natsionalnata agentsia za prihodite

Eelotsuse küsimused

Kas direktiivi 2006/112 (1) artikli 90 lõiget 1 ja artikli 185 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et tarnega seoses maha arvatud sisendkäibemaksu summat on vaja korrigeerida ka sellises olukorras nagu põhikohtuasjas, kus tehing, millega seoses sisendkäibemaks maha arvati, on jõustunud kohtuotsusega tühiseks tunnistatud, või tuleb sellisel juhul seoses direktiivi 2006/112 artikli 14 lõikes 1 sisalduva määratlusega eeldada, et tarnet ei ole toimunud ja käibemaks ei ole algusest peale muutunud sissenõutavaks?

Kas direktiivi 2006/112 artikli 185 lõikeid 1 ja 2 tuleb tõlgendada nii, et kui mahaarvatud sisendkäibemaksu korrigeerimist olukorras, kus tehing on kohtuotsusega tühistatud, reguleerivad liikmesriigi õigusnormid puuduvad, siis võib korrigeerimine toimuda direktiivi artikli 90 lõike 1 vahetu kohaldamise alusel?

(1) Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT 2006, L 347, lk 1).

14.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 269/13

23. juunil 2017 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Saksamaa Liitvabariik

(Kohtuasi C-377/17)

(2017/C 269/19)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad): W. Mölls, H. Tserepa-Lacombe, L. Malferrari)

Kostja: Saksamaa Liitvabariik

Hageja nõuded

Hageja palub,

—

tuvastada, et kuna Saksamaa Liitvabariik säilitas kohustusliku tasu arhitektidele ja inseneridele HOAI (Verordnung über die Honorare für Architekten- und Ingenieurleistungen (arhitekti- ja inseneriteenuste tasu määrus, edaspidi „HOAI“)) alusel, on ta selles osas rikkunud direktiivi 2006/123/EÜ artikli 15 lõikest 1, lõike 2 punktist g ja lõikest 3 ning ELTL artiklist 49 tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Saksamaa Liitvabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Saksa HOAI sisaldab nende elukutsete teenuste eest makstavate miinimum- ja maksimumhindade süsteemi. See süsteem muudab raskemaks niisuguste arhitektide ja inseneride poolt äriühingute asutamist, kes sooviksid konkureerida juba asutatud pakkujatega ja esitada pakkumisi, mis jäävad väljapoole kehtestatud hinnaraamistikku. Nendel pakkujatel takistatakse sellega sama kvaliteediga teenuste osutamist madalamate hindadega ja kõrgema kvaliteediga teenuste osutamist kõrgemate hindadega.

See kujutab endast asutamisvabaduse piiramist nii direktiivi 2006/123/EÜ artikli 15 lõike 1, lõike 2 punkti g ja lõike 3 ning ELTL artikli 49 eesmärgi seisukohast.

Kõnealune piirang ei ole põhjendatud eelkõige teenuste kvaliteedi säilitamise seisukohast, sest sel puudub otsene seos hinnaga.

14.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 269/15

Üldkohtu 27. juuni 2017. aasta otsus – Ruiz Molina versus EUIPO

(Kohtuasi T-233/16 P) (1)

((Apellatsioonkaebus - Avalik teenistus - Ajutised teenistujad - Tähtajaline leping, milles on ülesütlemise klausel, millega leping lõppeb juhul, kui teenistujat ei kanta järgmise avaliku konkursi reservnimekirja - Lepingu ülesütlemine, kohaldades ülesütlemise klauslit - Tähtajalise lepingu ümberkvalifitseerimine tähtajatuks lepinguks - Kohtuotsuse seadusjõud - Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta klausli 5 lõige 1 - Põhjendamiskohustus))

(2017/C 269/20)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: José Luis Ruiz Molina (San Juan de Alicante, Hispaania) (esindajad: advokaadid N. Lhoëst ja S. Michiels)

Teine menetluspool: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (esindajad: A. Lukošiūtė, keda abistas advokaat B. Wägenbaur)

Ese

Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (kolmas koda) 2. märtsi 2016. aasta otsuse Ruiz Molina vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (F-60/15, EU:F:2016:28) peale selle kohtuotsuse tühistamise nõudes.

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Jätta José Luis Ruiz Molina kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) kohtukulud käesolevas kohtuastmes.

(1) ELT C 243, 4.7.2016.

14.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 269/15

Üldkohtu 7. juuni 2017. aasta määrus – De Masi versus komisjon

(Kohtuasi T-11/16) (1)

((Tühistamishagi - Juurdepääs dokumentidele - Määrus (EÜ) nr 1049/2001 - Kinnitava otsuse puudumine - ELTL artikli 230 kohasel institutsioonidevahelisel koostööl põhinev juurdepääsutaotlus - Nõukogu loodud käitumisjuhendi töörühma (äriühingute maksustamine) tööga seotud dokumendid - Vaidlustamatu akt - Ilmselge vastuvõetamatus))

(2017/C 269/21)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Fabio De Masi (Brüssel, Belgia) (esindaja: professor A. Fischer Lescano)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: F. Erlbacher, J. Baquero Cruz ja A. Buchet)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada esiteks otsus, mis sisaldus komisjoni 9. detsembri 2015. aasta kirjas, millega vastati käitumisjuhendi töörühma (äriühingute maksustamine) dokumentidega tutvumise taotlusele, mille esitas hageja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331) alusel, ning teiseks otsus, mis sisaldus komisjoni 9. novembri 2015. aasta kirjas, millega vastati samade dokumentidega tutvumise taotlusele, mille esitas Euroopa Parlamendi maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete erikomisjoni esimees.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.	Jätta Fabio De Masi kohtukulud tema enda kanda.

(1) ELT C 78, 29.2.2016.

14.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 269/16

Üldkohtu 13. juuni 2017. aasta määrus – Uniwersytet Wrocławski versus REA

(Kohtuasi T-137/16) (1)

((Tühistamishagi - Hagimenetluse algatusdokument - Vorminõuded - Advokaadist esindaja puudumine - Ilmselge vastuvõetamatus))

(2017/C 269/22)

Kohtumenetluse keel: poola

Pooled

Hageja: Uniwersytet Wrocławski (Wrocław, Poola) (esindaja: advokaat D. Dubis)

Kostja: Teadusuuringute Rakendusamet (REA) (esindajad: S. Payan-Lagrou ja V. Canetti, keda abistavad advokaadid M. Le Berre ja G. Materna)

Ese

Esiteks nõue tühistada Euroopa Komisjoni nimel tegutseva REA otsused, mis puudutavad Cossar’i toetuslepingu (nr 252908) lõpetamist ja hageja kohustamist tagastada summad suurusega 36 508,37 eurot, 58 031,38 eurot ja 6 286,68 eurot ning tasuda kahjuhüvitis summas 5 803,14 eurot ning teiseks nõue kohustada REA-d tagasi maksma vastavad summad koos intressiga, mis on arvutatud alates tasumise kuupäevast kuni tagasimaksmise kuupäevani.

Resolutsioon

1.	Jätta hagiavaldus kohtuasjas T-137/16 ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.	Mõista Uniwersytet Wrocławski’lt välja Teadusuuringute Rakendusameti kohtukulud ja jätta Uniwersytet Wrocławski kohtukulud tema enda kanda.

(1) ELT C 200, 6.6.2016.

14.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 269/17

Üldkohtu 26. juuni 2017. aasta määrus – Megasol Energie versus komisjon

(Kohtuasi T-152/16) (1)

((Tühistamishagi - Dumping - Toetused - Malaisiast ja Taiwanist lähetatud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide) import - Olukord, kus sellele impordile laiendatakse Hiinast pärit või sealt lähetatud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide) impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu ja lõplikku tasakaalustavat tollimaksu - Põhjendatud huvi puudumine - Vastuvõetamatus))

(2017/C 269/23)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Megasol Energie AG (Wangen an de Aare, Šveits) (esindaja: advokaat T. Wegner)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: T. Maxian Rusche, A. Demeneix ja K. Blanck-Putz)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue hagejat puudutavas osas tühistada komisjoni 11. veebruari 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/184, millega laiendatakse Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt lähetatud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide) impordi suhtes nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 1239/2013 kehtestatud lõplikku tasakaalustavat tollimaksu Malaisiast ja Taiwanist lähetatud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide) impordile, olenemata sellest, kas need on deklareeritud Malaisiast või Taiwanist pärinevana või mitte (ELT L 37, 12.2.2016, lk 56), ning komisjoni 11. veebruari 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/185, millega laiendatakse Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt lähetatud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide) impordi suhtes nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 1238/2013 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Malaisiast ja Taiwanist lähetatud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide) impordile, olenemata sellest, kas need on deklareeritud Malaisiast või Taiwanist pärinevatena või mitte (ELT 2016, L 37, lk 76).

Resolutsioon

1.	Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Megasol Energie AG–lt.

(1) ELT C 211, 13.6.2016.

14.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 269/17

Üldkohtu 26. juuni 2017. aasta määrus – L’Oréal versus EUIPO – Guinot (MASTER SMOKY)

(Kohtuasi T-179/16) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu sõnamärgi MASTER SMOKY taotlus - Varasem siseriiklik kujutismärk MASTERS COLORS PARIS - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b - Ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi - Kodukorra artikkel 126))

(2017/C 269/24)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: L’Oréal (Pariis, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid T. de Haan ja P. Péters)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (esindaja: D. Hanf)

Teine menetluspool EUIPO apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Guinot (Pariis) (esindaja: advokaat A. Sion)

Ese

Hagi EUIPO viienda apellatsioonikoja 23. veebruari 2016. aasta otsuse (asi R 2905/2014-5) peale, mis käsitleb Guinot’ ja L’Oréali vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja L’Oréalilt.

(1) ELT C 222, 20.6.2016.

14.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 269/18

Üldkohtu 26. juuni 2017. aasta määrus – L’Oréal versus EUIPO – Guinot (MASTER SHAPE)

(Kohtuasi T-180/16) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu sõnamärgi MASTER SHAPE taotlus - Varasem siseriiklik kujutismärk MASTERS COLORS PARIS - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b - Ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi - Kodukorra artikkel 126))

(2017/C 269/25)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: L’Oréal (Pariis, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid T. de Haan ja P. Péters)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (esindaja: D. Hanf)

Teine menetluspool EUIPO apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Guinot (Pariis) (esindaja: advokaat A. Sion)

Ese

Hagi EUIPO viienda apellatsioonikoja 23. veebruari 2016. aasta otsuse (asi R 2907/2014-5) peale, mis käsitleb Guinot’ ja L’Oréali vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja L’Oréalilt.

(1) ELT C 222, 20.6.2016.

14.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 269/19

Üldkohtu 26. juuni 2017. aasta määrus – L’Oréal versus EUIPO – Guinot (MASTER PRECISE)

(Kohtuasi T-181/16) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu sõnamärgi MASTER PRECISE taotlus - Varasem siseriiklik kujutismärk MASTERS COLORS PARIS - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b - Ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi - Kodukorra artikkel 126))

(2017/C 269/26)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: L’Oréal (Pariis, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid T. de Haan ja P. Péters)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: D. Hanf)

Teine menetluspool EUIPO apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Guinot (Pariis) (esindaja: advokaat A. Sion)

Ese

Hagi EUIPO viienda apellatsioonikoja 23. veebruari 2016. aasta otsuse (asi R 2911/2014-5) peale, mis käsitleb Guinot’ ja L’Oréali vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja L’Oréalilt.

(1) ELT C 222, 20.6.2016.

14.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 269/19

Üldkohtu 26. juuni 2017. aasta määrus – L’Oréal versus EUIPO – Guinot (MASTER DUO)

(Kohtuasi T-182/16) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu sõnamärgi MASTER DUO taotlus - Varasem siseriiklik kujutismärk MASTERS COLORS PARIS - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b - Ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi - Kodukorra artikkel 126))

(2017/C 269/27)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: L’Oréal (Pariis, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid T. de Haan ja P. Péters)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: D. Hanf)

Teine menetluspool EUIPO apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Guinot (Pariis) (esindaja: advokaat A. Sion)

Ese

Hagi EUIPO viienda apellatsioonikoja 23. veebruari 2016. aasta otsuse (asi R 2916/2014-5) peale, mis käsitleb Guinot’ ja L’Oréali vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja L’Oréalilt.

(1) ELT C 222, 20.6.2016.

14.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 269/20

Üldkohtu 26. juuni 2017. aasta määrus – L’Oréal versus EUIPO – Guinot (MASTER DRAMA)

(Kohtuasi T-183/16) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu sõnamärgi MASTER DRAMA taotlus - Varasem siseriiklik kujutismärk MASTERS COLORS PARIS - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b - Ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi - Kodukorra artikkel 126))

(2017/C 269/28)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: L’Oréal (Pariis, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid T. de Haan ja P. Péters)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (esindaja: D. Hanf)

Teine menetluspool EUIPO apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Guinot (Pariis) (esindaja: advokaat A. Sion)

Ese

Hagi EUIPO viienda apellatsioonikoja 23. veebruari 2016. aasta otsuse (asi R 2500/2014-5) peale, mis käsitleb Guinot’ ja L’Oréali vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja L’Oréalilt.

(1) ELT C 222, 20.6.2016.

14.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 269/20

Üldkohtu 21. juuni 2017. aasta määrus – Inox Mare versus komisjon

(Kohtuasi T-289/16) (1)

((Tühistamishagi - Määrus (EL, Euratom) nr 883/2013 - OLAFi välisjuurdlus - Aruanne ja soovitused - Vaidlustamatu akt - Vastuvõetamatus))

(2017/C 269/29)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Inox Mare Srl (Rimini, Itaalia) (esindaja: advokaat R. Holzeisen)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: J. Baquero Cruz, D. Nardi ja L. Grønfeldt, hiljem J. Baquero Cruz ja D. Nardi)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) lõpparuanne seoses välisjuurdlusega OF/2013/0086/B1 (THOR(2015) 40189, 26.11.2015), OLAFi peadirektori soovitus seoses selle aruandega (THOR(2015) 42057, 9.12.2015) ning OLAFi eelnevad aktid ja nendega tihedalt seotud aktid.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.	Jätta Inox Mare Srl-i kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

(1) ELT C 270, 25.7.2016.

14.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 269/21

Üldkohtu 20. juuni 2017. aasta määrus – CSL Behring versus EUIPO

(Kohtuasi T-346/16) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu kujutismärgi Vivatrex taotlus - Varasema Euroopa Liidu kaubamärgi tühisus - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine))

(2017/C 269/30)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: CSL Behring AG (Bern, Šveits) (esindajad: advokaadid M. Best, U. Pfleghar ja S. Schäffner)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: A. Lukošiūtė)

Teine menetluspool EUIPO apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Vivatrex GmbH (Aachen, Saksamaa) (esindaja: advokaat F. Stangl)

Ese

Hagi EUIPO neljanda apellatsioonikoja 27. aprilli 2016. aasta otsuse (liidetud asjad R 1263/2015-4 ja R 1221/2015-4) peale, mis käsitleb vastulausemenetlust CSL Behringi ja Vivatrex’i vahel.

Resolutsioon

1.	Otsuse tegemise vajadus on ära langenud.

2.	Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda.

(1) ELT C 305, 22.8.2016.

14.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 269/22

Üldkohtu 21. juuni 2017. aasta määrus – Inox Mare versus komisjon

(Kohtuasi T-347/16) (1)

((Tühistamisehagi - Tolliliit - Komisjoni otsus, milles leiti, et imporditollimaksude tagasimaksmine ei ole konkreetsel juhul põhjendatud - Teise ettevõtja hagi - Otsese puutumuse puudumine - Vastuvõetamatus))

(2017/C 269/31)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Inox Mare Srl (Rimini, Itaalia) (esindaja: advokaat R. Holzeisen)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Caeiros, J. Baquero Cruz ja D. Nardi)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada komisjoni 6. jaanuari 2016. aasta otsus C (2015) 9672 final, milles leiti, et imporditollimaksude tagasimaksmine ei ole konkreetsel juhul põhjendatud (REM 02/14).

Resolutsioon

1.	Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.	Jätta Inox Mare Srl-i kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

(1) ELT C 296, 16.8.2016.

14.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 269/22

Üldkohtu 22. juuni 2017. aasta määrus – Vankerckhoven-Kahmann versus komisjon

(Kohtuasi T-582/16) (1)

((Avalik teenistus - Ametnikud - Teenistuskäigu taastamine - Edutamisest keeldumine - Institutsioonidevaheline üleviimine - Palgaastmele määramine - Taotlus personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 tähenduses - Mõistlik aeg - Vastuvõetamatus))

(2017/C 269/32)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Monique Vankerckhoven-Kahmann (Enghien, Belgia) (esindaja: advokaat N. Lhoëst)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: G. Berscheid ja C. Berardis-Kayser, hiljem G. Berscheid ja L. Radu Bouyon)

Ese

ELTL artikli 270 alusel esitatud nõue, millega palutakse tühistada esiteks komisjoni 17. aprilli 2015. aasta otsus keelduda hageja üleviimise raames tema palgaastet läbi vaadata, ja teiseks komisjoni 9. novembri 2015. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata tema 17. juuli 2015. aasta kaebus.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.	Jätta Monique Vankerckhoven-Kahmanni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

(1) ELT C 145, 25.4.2016 (kohtuasi, mis algselt registreeriti Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtus numbriga F-11/15 ja anti üle Euroopa Liidu Üldkohtule 1.9.2016).

14.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 269/23

Üldkohtu 14. juuni 2017. aasta määrus – Márquez Alentà versus EUIPO – Fiesta Hotels & Resorts (Sipelga kujutis)

(Kohtuasi T-657/16) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Sipelgat kujutava Euroopa Liidu kujutismärgi taotlus - Vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamine - Vaidluse eseme äralangemine - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine))

(2017/C 269/33)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Marc Márquez Alentà (Cervera, Hispaania) (esindaja: advokaat J. Carbonell Callicó)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: E. Zaera Cuadrado)

Teine menetluspool EUIPO apellatsioonikojas: Fiesta Hotels & Resorts, SL (Ibiza, Hispaania)

Ese

Hagi EUIPO esimese apellatsioonikoja 30. juuni 2016. aasta otsuse (asi R 1242/2015-1) peale, mis käsitleb vastulausemenetlust Fiesta Hotels & Resortsi ja Márquez Alentà vahel.

Resolutsioon

1.	Otsuse tegemise vajadus on ära langenud.

2.	Jätta Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Marc Márquez Alentà kohtukulud.

(1) ELT C 410, 7.11.2016.

14.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 269/23

Üldkohtu 29. mai 2017. aasta määrus – Le Pen versus parlament

(Kohtuasi T-863/16) (1)

((Tühistamishagi - Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskiri - Parlamendiliikmete assistentide hüvitis - Alusetult makstud summade sissenõudmine - Osaline ilmselge vastuvõetamatus - Osaline otsuse tegemise vajaduse äralangemine))

(2017/C 269/34)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Jean-Marie Le Pen (Saint-Cloud, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid M. Ceccaldi ja J.-P. Le Moigne)

Kostja: Euroopa Parlament (esindajad: S. Seyr ja G. Corstens)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada Parlamendi peasekretäri 29. jaanuari 2016. aasta otsus, mis käsitleb hagejalt talle parlamendiliikme assisteerimise kuludeks alusetult välja makstud 320 026,23 euro sissenõudmist, ja sellega seonduv 4. veebruari 2016. aasta võlateade ning kvestorite 4. oktoobri 2016. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hageja vaie 29. jaanuari 2016. aasta otsuse peale.

Resolutsioon

Jätta hagi ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata selles osas, mis puudutab nõuet tühistada Euroopa Parlamendi peasekretäri 29. jaanuari 2016. aasta otsus, mis käsitleb Jean-Marie Le Pen’ilt talle parlamendiliikme assisteerimise kuludeks alusetult välja makstud 320 026,23 euro sissenõudmist, ja sellega seonduv 4. veebruari 2016. aasta võlateade, samuti nõuet mõista parlamendilt hageja kasuks välja 50 000 eurot hüvitamisele kuuluvate kuludena.

2.	Otsuse tegemise vajadus on ära langenud selles osas, mis puudutab nõuet tühistada kvestorite 4. oktoobri 2016. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hageja vaie 29. jaanuari 2016. aasta otsuse peale.

3.	Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda.

(1) ELT C 38, 6.2.2017.

14.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 269/24

Üldkohtu presidendi 26. juuni 2017. aasta määrus – Jalkh versus parlament

(Kohtuasi T-26/17)

((Ajutiste meetmete kohaldamine - Institutsiooniõigus - Euroopa Parlamendi liige - Privileegid ja immuniteedid - Euroopa Parlamendi liikme puutumatuse äravõtmine - Kohaldamise peatamise taotlus - Kiireloomulisuse puudumine))

(2017/C 269/35)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Jean-François Jalkh (Gretz-Armainvillers, Prantsusmaa) (esindajad: advokaat J. P. Le Moigne, hiljem advokaat M. Ceccaldi)

Kostja: Euroopa Parlament (esindajad: M. Dean ja S. Alonso de León)

Ese

ELTL artiklite 278 ja 279 esitatud taotlus peatada parlamendi 22. novembri 2016. aasta otsuse, mis käsitleb J.-F- Jalkhi puutumatuse äravõtmist Tribunal de grande instance de Paris’s (Prantsusmaa) alustatud eeluurimise läbiviimiseks (nr 1422400530), kohaldamine.

Resolutsioon

1.	Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.	Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

14.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 269/24

Üldkohtu presidendi 26. juuni 2017. aasta määrus – Jalkh versus parlament

(Kohtuasi T-27/17)

(2017/C 269/36)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Jean-François Jalkh (Gretz Armainvillers, Prantsusmaa) (esindajad: advokaat J. P. Le Moigne, hiljem advokaat M. Ceccaldi)

Kostja: Euroopa Parlament (esindajad: M. Dean ja S. Alonso de León)

Ese

ELTL artiklite 278 ja 279 esitatud nõue peatada parlamendi 22. novembri 2016. aasta otsuse, mis käsitleb J.-F- Jalkhi puutumatuse äravõtmist Tribunal de grande instance de Nanterre’is (Prantsusmaa) alustatud eeluurimise läbiviimiseks (nr 14142000183), kohaldamine.

Resolutsioon

1.	Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata..

2.	Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

14.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 269/25

16. mail 2017 esitatud hagi – PC versus EASO

(Kohtuasi T-610/16)

(2017/C 269/37)

Kohtumenetluse keel: soome

Pooled

Hageja: PC (esindaja: advokaat L. Railas)

Kostja: Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada katseaja negatiivne hindamisaruanne ja kohustada EASOd koostama hageja kohta uus hindamisaruanne, millega kinnitatakse hageja ametikohale;

—	tühistada otsus EASO/ED/2015/358;

—	tuvastada, et hageja teenistust vabastamises ei osalenud teenistuslepingute sõlmimiseks volitatud asutus;

—	tühistada otsus EASO/HR/2015/607, millega lõpetati hageja teenistussuhe katseaja lõppedes, mille järelm on, et hageja teenistussuhe jätkus katkematult 1.3.2015–28.2.2020 (lepingus ette nähtud teenistussuhte lõppemise kuupäev);

—	kui EASO ei saa ennistada hageja teenistussuhet, siis kohustada EASOd hüvitama hagejale ekslikust otsusest tulenenud kahju, makstes hagejale kahjuhüvitisena palk, palgalisa ja tööandja tasutavad pensioni sissemaksed ajavahemiku 1.12.2015–28.2.2020 eest;

—	kui EASO ennistab hageja teenistussuhte, siis kohustada EASOd tasuma hagejale kahjuhüvitisena palk, palgalisa ja tööandja tasutavad pensioni sissemaksed ajavahemiku eest, mil ta alates 1. detsembrist 2015 ei saanud oma teenistusülesandeid täita;

—	mõista EASO-lt hageja kasuks välja ühe kuu palk ja tööandja tasutavad pensioni sissemaksed vastavalt kohtuasja F–113/13 punktile 5,ning;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja seitse väidet.

Esimene väide, mille kohaselt katseaja tulemuste hindaja eksis oma kaalutlusõiguse teostamisel, kui ta koostas katseaja negatiivse hindamisaruande ja kritiseeris aluseta avalikult hagejat. Hageja leiab, et EASO tuvastas ilma kohtupraktikale või muule õigusallikale üldse viitamata, et (igal) „hindajal on eriti suur kaalutlusõigus, kui ta hindab selliste isikute tööd, kelle kohta ta peab koostama aruande, kuna hindamisaruandes väljendab hindaja vabalt kujunenud seisukoht.“

Teine väide põhineb sellel, et EASO on rikkunud katseaja hindamisaruande koostamisel õiglase hindamise põhimõtet. Katseaja hindamisaruanne, millel põhineb teenistusest vabastamise otsus, mis oli tehtud arvesse võtmata jättes „asjaolusid nagu need esinesid“, on vastuolus ELi personalieeskirjadega või EASO juhistega katseajal olevate isikute hindamise kohta ja jättis täielikult tähelepanuta hageja kirjalikud märkused katseaja hindamisaruande kohta.

3.	Kolmas väide, mille kohaselt on EASO rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet ja eksinud hageja kahjuks ELi personalieeskirjade sätete tõlgendamisel.

Neljas väide, et EASO eksis kaalutlusõiguse kohaldamisel, kui ta allkirjastas ametliku ELi dokumendi EASO/ED/2015/358 (volituste delegeerimine), mis on õigusvastane, kuna puuduvad kohustuslikud EASO haldusnõukogu poolt vastuvõetud rakenduseeskirjad, mis kujutab endast ilmselget huvide konflikti ja mille kuupäev ei ole hageja väitel õige.

5.	Viies väide, et EASO kasutas katseaja hindamisaruandes ja sellele järgnevas menetluses dokumenti EASO/ED/2015/358, mis on kuupäevastatud tagantjärele.

Kuues väide, et EASO on rikkunud kogu katseaja hindamismenetluse vältel hindamismenetluses kohaldatavaid menetluseeskirju ja haldusuurimiste korda ning rikkunud hageja kaitseõigust. Hageja väidab, et otsus katseaja hindamisaruande kohta oleks võinud olla vastupidine ehk positiivne, kui EASO ei oleks rikkunud ELi personalieeskirju ja EASO juhist katseajal olevate isikute hindamise kohta.

Seitsmes väide põhineb sellel, et hageja esitas nõuetekohaselt oma märkused teenistussuhte lõpetamise õiguspärasuse vaidlustamiseks. Hageja leiab, et EASO otsus lõpetada tema teenistussuhe põhineb ekslikel hinnangutel ja EASO poolt katseaja hindamismenetluses tehtud vigadel, seal hulgas teenistussuhte lõpetamisotsuse tegija õigusvastane nimetamine, tema ebaprofessionaalsus ning kogemuste puudumine katseaja hindamiste kohta, katseaja hindamisel tehtud vead ja hageja esitatud kaebused ja kommentaarid.

14.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 269/26

15. märtsil 2017 esitatud hagi – Ostvesta versus komisjon

(Kohtuasi T-175/17)

(2017/C 269/38)

Kohtumenetluse keel: läti

Pooled

Hageja: Ostvesta SIA (Riia, Läti) (esindaja: advokaat J. Davidovičs)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) lähetusaruanne THOR (2013) 11413-07/05/2013 ja selle 15 lisa, lõpparuanne OF/2010/0827/B1, aruanne OF/2010/0827 ja aruanne THOR (2011) 27463, kuna nendes aktides esinevad tõsised rikkumised, ja nende alusel võetud soovitatud meetmed;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

Esimene väide, et vaidlustatud aktid on siduvad liikmesriigi maksuasutustele ja kohtutele ja loovad vahetuid õiguslikke tagajärgi, mis kahjustavad hageja isiklikke ja tegelikke huve ja õigusi, muutes tema õiguslikku olukorda, mistõttu neid tuleb lugeda vaidlustatavateks aktideks, võttes arvesse:

—	„liidu omavahendite“ hulka kuuluva tollimaksu laadi ja kohustustega, mis sellest tulenevad liikmesriikidele, kes on kohustatud neid tollimakse koguma;

—	OLAFi kui Euroopa Komisjoni välisjuurdlustes asendava haldusuurimist läbi viiva organi laadi;

—	Euroopa Komisjoni rolli, kuivõrd ta on institutsioon, mis täidab Euroopa Liidu tolliseadustiku kohaldamisel täidesaatvat funktsiooni.

Teine väide, et vaidlustatud aktid on õigusvastased ja neis esinevad rikkumised, kuna:

—

need ei sisalda ühtegi kohustuslikku põhielementi, mille seadusandja on ette näinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määruses (EL, EURATOM) nr 883/2013; st ei ole märgitud uurimise menetlustagatisi, uurimises osalenud isikuid, hageja seaduslike esindajate ärakuulamist ega esialgset õiguslikku kvalifikatsiooni;

—	pädevate ametiasutuste vastutus on põhjendamatult ja vastuoluliselt tagasi lükatud;

—	OLAF ei ole täitnud oma kohustust viia läbi objektiivne ja sõltumatu uurimine, mis järgib vastutuse puudumise presumptsiooni põhimõtet;

—	lähetusaruandes ja lõpparuandes on valeteavet, kuna uurimise käigus viidi läbi puudulikke toiminguid või jäeti toiminguid tegemata;

—	dumpinguvastaseid ühenduse õigusnorme on rikutud ja valesti kohaldatud;

—	on rikutud ja valesti kohaldatud ühenduse õigusnorme ja Taiwani Vabariigi õigusnorme seoses kohustusega, mis on pandud Taiwani BOFT-ile (väliskaubanduse amet) kontrollida tema poolt sertifitseeritava kauba päritolu;

—	on rikutud ja valesti kohaldatud nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, artikli 220 lõike 2 punkti b;

—	on rikutud aluslepinguid ja õigusnorme nende kohaldamiseks, nagu EL põhiõiguste hartat ja täpsemalt selle artiklit 41.

14.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 269/27

10. mail 2017 esitatud hagi – European Dynamics Luxembourg ja Evropaïki Dynamiki versus komisjon

(Kohtuasi T-281/17)

(2017/C 269/39)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: European Dynamics Luxembourg SA (Luxembourg, Luksemburg), Evropaïki Dynamiki – Proigmena Systimata Tilepikoinonion Pliroforikis kai Tilematikis AE (Ateena, Kreeka) (esindajad: advokaadid M. Sfyri ja C-N. Dede)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—

tühistada kostja otsus eduka pakkumuse väljaselgitamise kohta piiratud hankemenetluse (viitenumber EuropeAid/138143/DH/SER/AL) teises etapis, mis tehti hagejatele teatavaks 6. märtsi 2017. aasta kirjaga, milles neile teatati, et nende pakkumus ei osutunud edukaks ja leping otsustati sõlmida teise pakkujaga;

—	kohustada kostjat maksma hagejatele hüvitist lepingu sõlmimise võimalusest ilmajäämise eest 240 000 (kakssada nelikümmend tuhat) eurot;

—	mõista kostjalt hagejate kasuks välja karistuslik kahjuhüvitis 40 000 (nelikümmend tuhat) eurot, ja

—	mõista kostjalt välja hagejate õigusabikulud ja muud hagi esitamisega seotud kulud isegi juhul, kui käesolev hagi jäetakse rahuldamata.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad kolm väidet.

Esimese väite kohaselt rikkus kostja liidu riigihankeõigust, läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid ning finantsmäärust, kuna ta ei teavitanud hagejaid eduka pakkumuse väljaselgitamise otsusest samal ajal kui teisi pakkujaid ning keeldus järgimast ooteaega. Hagejad väidavad, et kostja tegutses vastuolus hea halduse põhimõttega, kahjustades nende õigust kasutada vaidlustatud otsuse vastu tõhusat õiguskaitsevahendit.

Teise väite kohaselt muutis kostja mõni päev enne pakkumuste esitamise tähtpäeva tehnilisi kirjeldusi nendesse uusi tingimusi lisades. Sellega rikkus kostja finantsmääruse artiklit 112, kuna hankedokumentide muutmine toimus hankemenetluse käigus suhtlemise teel, täpsemalt pakkujatele antud selgituste kaudu.

3.	Kolmandaks väidavad hagejad, et kostja tegi mitu ilmset hindamisviga, mis nähtuvad hagejatele edastatud hindamisaruande väljavõtetest ja et kostja võttis pakkumuste hindamise etapis kasutusele mitu uut ja tundmatut kriteeriumi.

14.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 269/28

6. juunil 2017 esitatud hagi – Aide et Action France versus komisjon

(Kohtuasi T-357/17)

(2017/C 269/40)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Aide et Action France (Pariis, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat A. Le Mière)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada Euroopa Komisjoni 6. aprilli 2017. aasta otsus ja 8. augustil 2016 kätte saadud võlateade nr 3241607987 koos kõigi sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega;

—	mõista Euroopa Komisjonilt Aide et Action France’i kasuks Euroopa Liidu Üldkohtu kodukorra artikli 134 alusel välja 8 000 eurot.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjendamiseks esitab hageja neli väidet.

1.	Esimene väide, et hagejal on põhjendatud huvi ja õigus esitada hagi, kuna 6. aprilli 2017. aasta otsus (edaspidi „vaidlustatud otsus“) tekitab tema suhtes õiguslikke tagajärgi.

Teine väide, et vaidlustatud otsust on põhjendatud ebapiisavalt, kuivõrd:

—	otsus rikub Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELTL“) artiklit 296 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklit 41;

—	otsus ei sisalda ühtegi selget ja ühemõttelist faktilist või õiguslikku asjaolu;

—	komisjon viitab vaid lepingurikkumistele, osutamata ühelegi lepingutingimusele, mis võimaldaks need tuvastada, ega põhjenda võla suuruse kindlaksmääramise tegureid;

—	otsus on ebapiisavalt põhjendatud isegi konteksti osas;

—	Euroopa pettusevastase Ameti (OLAF) uurimised ja asjaolude kokkuvõte ei võimaldanud tal mõista tema suhtes võetud meetme ulatust.

Kolmas väide, et ei tal ei võimaldatud tutvuda Euroopa Komisjonile edastatud OLAF-i lõpparuandega, kuivõrd:

—	vaidlustatud otsusega rikutakse ELTL artikli 15 lõiget 3, harta artiklit 42 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele;

—	pärast võlateate väljastamist ja tasaarvestamise teel sissenõudmise otsuse tegemist oleks hagejal pidanud olema võimalik tutvuda OLAF-i lõpparuandega, et ta saaks täielikult oma kaitseõigusi teostada;

—	komisjon oleks pidanud kokku leppima dokumentidega tutvumise siseriiklikud tingimused, millel ebasoodne otsus rajaneb;

—	toetusleping nägi ette komisjoni juhtumi- ja uurimisaruannete edastamise põhimõtte;

—	komisjonil on igal juhul võimalik edastada dokument, millest on teatud lõigud kustutatud.

Neljas väide, et vaidlustatud otsusel puudub igasugune õiguslik alus ning sellest tulenevalt on rikutud EL toimimise lepingut, kuivõrd:

—	vaidlustatud otsusega rikutakse ELTL artiklit 209 ning 25. oktoobri 2012. aasta rakendusfinantsmäärust nr 966/2012 ja 29. oktoobri 2012. aasta rakendusfinantsmäärust nr 1268/2012;

—	vaidlustatud otsuse aluseks ei ole mingit kindlat, kindlasummalist ja maksmisele kuuluvat nõuet;

—	hageja saadud rahalisi vahendeid kasutati täies ulatuses selle programmi rakendamise vajadusteks, mille jaoks EL-i fondidest vahendid eraldati, nagu on ette nähtud toetuslepingu „Grant Contract“ 2. lisa artiklis 14.

14.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 269/30

14. juunil 2017 esitatud hagi – Poola versus komisjon

(Kohtuasi T-376/17)

(2017/C 269/41)

Kohtumenetluse keel: poola

Pooled

Hageja: Poola Vabariik (esindaja: B. Majczyna)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada Euroopa Komisjoni 4. aprilli 2017. aasta rakendusotsus C(2017) 2104 final niisuguste igakuiste maksete peatamise pikendamise kohta, mis tehakse Poolale seoses abiga tootjarühmade eeltunnustamise jaoks puu- ja köögiviljasektoris Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) raames;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

Esimene väide: rikutud on määruse nr 1306/2013 (1) artikli 41 lõike 2 teise lõigu teist lauset koostoimes artikli 41 lõike 2 esimese lõigu sissejuhatava lause ja punktiga b, kuna pikendatud on igakuiste maksete peatamist asjaolude vale tuvastamise ja õigusnormide ebaõige tõlgendamise tõttu, kuigi tingimused igakuiste maksete peatamiseks ei olnud täidetud.

2.	Teine väide: rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet ja määruse nr 1306/2013 artikli 41 lõiget 3, kuna igakuiste maksete peatamise pikendamise määr on hoitud äärmiselt ebaproportsionaalsel – arvestades liidu eelarvele võimaliku finantskahju ohtu – tasemel.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

14.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 269/31

16. juunil 2017 esitatud hagi – Acsen versus parlament

(Kohtuasi T-381/17)

(2017/C 269/42)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Pooled

Hageja: Ibram Acsen (Bukarest, Rumeenia) (esindaja: advokaat C. Gagu)

Kostja: Euroopa Parlament

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiivi 2011/35/EL, mis käsitleb aktsiaseltside ühinemist, artikli 22 lõike 1 punkt c selles osas, milles seda kohaldatakse ühinemise täieliku kehtetuse suhtes.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja ühe väite, mille kohaselt on rikutud põhimõtet, et täielik kehtetus ei aegu.

—

Kuna direktiivi 2011/35/EL artikli 22 lõike 1 punkt c ei tee vahet suhtelise kehtetuse ja täieliku kehtetuse vahel, siis on kuue kuu pikkune tähtaeg kehtetuse tunnustamise menetluse alustamiseks kohaldatav ka täieliku kehtetuse suhtes, mis läheb vastuollu põhimõttega, mille kohaselt seda liiki kehtetus ei aegu.

14.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 269/31

20. juunil 2017 esitatud hagi – Hansol Paper versus komisjon

(Kohtuasi T-383/17)

(2017/C 269/43)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Hansol Paper Co. Ltd (Soul, Korea Vabariik) (esindajad: advokaadid J.-F. Bellis, B. Servais ja A. Tel)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada komisjoni 2. mai 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/763, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatava Korea Vabariigist pärineva kerge termopaberi impordi suhtes ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks;

—	mõista menetluse kulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

Esimese väite kohaselt rikkus komisjon alusmääruse (1) artikli 2 lõiget 11 ja artikli 17 lõiget 2 ning arvutas hageja dumpingumarginaali õigusvastaselt.

—	Hageja väidab, et komisjon, kuigi ta seda eitab, kasutas valimit vastavalt alusmääruse artiklile 17, rikkudes sellega alusmääruse artikli 17 lõiget 2, kuna hagejale ei antud võimalust esitada välja pakutud valimi kohta oma kommentaare.

—	Hageja väidab veel, et komisjon arvutas hageja dumpingumarginaali vääralt ja õigusvastaselt rikkudes seega alusmääruse artikli 2 lõiget 11.

Teine väite kohaselt rikkus komisjon WTO dumpinguvastase lepingu artiklit 9.3 ja alusmääruse artikli 9 lõike 4 teist lõiku ning hea halduse aluspõhimõtet.

—	Kostja leiab, et komisjon rikkus WTO dumpinguvastase lepingu artiklit 9.3 ja alusmääruse artikli 9 lõike 4 teist lõiku, sest kehtestatud dumpinguvastane tollimaks ületab uurimise käigus kindlaks tehtud dumpingu summat.

—	Hageja väidab veel, et komisjon rikkus hea halduse põhimõtet sellega, et ta arvutas vääralt ja õigusvastaselt hageja ad valorem dumpingumarginaali kasutades arvestuslikku CIF-väärtust tegeliku CIF-väärtuse asemel.

3.	Kolmanda väite kohaselt kohaldas komisjon vääralt alusmääruse artikli 2 lõikeid 9 ja 10, tehes ekslikud mahaarvamised Schades Ltd. poolt liidu tootjatelt hangitud suurtest rullidest tehtud väikeste rullide müügi eest.

4.	Neljanda väite kohaselt rikkus komisjon alusmääruse artikli 2 lõiget 1, arvutades kahel juhul normaalväärtuse alusmääruse artikli 2 lõike 3 alusel.

Viienda väite kohaselt rikkus komisjon alusmääruse artikli 1 lõiget 1, artikli 3 lõikeid 1, 2, 3, 5, 6, 7 ja 8, läks vastuollu ELi kohtute ja WTO praktikaga, komisjoni varasema praktikaga ning õiglase võrdluse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega kahjumarginaali arvutamisel.

—	Hageja väidab, et komisjon rikkus alusmääruse artikli 1 lõiget 1, artikli 3 lõikeid 2, 3 ja 6, kui ta võttis väikeste rullide (ei ole vaatlusalune toode) edasimüügi arvesse kahjumimarginaali arvutamisel.

—

Hageja väidab veel, et komisjon rikkus artikli 1 lõiget 1, artikli 3 lõikeid 1, 2, 3, 5, 6, 7 ja 8, läks vastuollu ELi kohtute ja WTO praktikaga, komisjoni varasema praktikaga ning õiglase võrdluse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega, kui ta analoogia alusel kohaldas kahjumimarginaali arvutamiseks alusmääruse artikli 2 lõiget 9.

—	Viimaseks väidab hageja, et komisjon rikkus alusmääruse artikli 3 lõikeid 2, 3 ja 6, kui ta ei hinnanud õigesti kõnealuse toote kohta kindlaks tehtud negatiivse hinna allalöömise marginaali mõju.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT 2016, L 176, lk 21).

14.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 269/33

21. juunil 2017 esitatud hagi – Küpros versus EUIPO – M. J. Dairies (BBQLOUMI)

(Kohtuasi T-384/17)

(2017/C 269/44)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Küprose Vabariik (esindajad: S. Malynicz, QC ja solicitor V. Marsland)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: M. J. Dairies EOOD (Sofia, Bulgaaria)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Taotleja: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune kaubamärk: sõnalist osa „BBQLOUMI“ sisaldav värviline ELi kujutismärk – registreerimistaotlus nr 13 069 034

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 10. aprilli 2017. aasta otsus asjas R 496/2016-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	jätta EUIPO ja teise menetluspoole kohtukulud nende endi kanda ning mõista neilt välja hageja kohtukulud.

Väide

—	Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

14.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 269/33

28. juunil 2017 esitatud hagi – Rumeenia versus komisjon

(Kohtuasi T-391/17)

(2017/C 269/45)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Pooled

Hageja: Rumeenia (esindajad: R. Radu, C.-M. Florescu, E. Gane ja L. Liţu)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada komisjoni 29. märtsi 2017. aasta otsus (EL), milles käsitletakse kavandatud kodanikualgatust „Minority SafePack – one million signatures for diversity in Europe“;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

Esimene väide, et rikutud on EL aluslepingute sätteid, mis reguleerivad liidu pädevust

—	Kavandatud kodanikualgatuse eesmärk on eranditult rahvuslikesse või keelelistesse vähemustesse kuuluvate isikute õiguste kaitse parandamine ja sel puudub otsene seos kulutuurilise mitmekesisusega EL lepingu artikli 3 ja EL toimimise lepingu artikli 167 tähenduses.

Teine väide, et rikutud on ELTL artikli 296 teises lõigus ette nähtud põhjendamiskohustust

—	Komisjon piirdub niisuguste õigusaktide ettepanekute loetlemisega, mille suhtes kogutakse kodanikelt toetusavaldusi ega esita ühtegi õiguslikku argumenti toetamaks oma järeldust, et need kuuluvad tema pädevusvaldkonda.

14.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 269/34

27. juunil 2017 esitatud hagi – Tengelmann Warenhandelsgesellschaft versus EUIPO – C & C IP (T)

(Kohtuasi T-401/17)

(2017/C 269/46)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Tengelmann Warenhandelsgesellschaft KG (Mülheim an der Ruhr, Saksamaa) (esindaja: advokaat H. Prange)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: C & C IP Sàrl (Luxembourg, Luksemburg)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärk „T“ – registreerimistaotlus nr 11 623 022

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 4. aprilli 2017. aasta otsus asjas R 502/2015-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus ja muuta seda nii, et vastulause jäetakse tervikuna rahuldamata;

—	mõista menetluskulud, kaasa arvatud apellatsioonikoja menetluse kulud välja EUIPO-lt ja olukorrast sõltuvalt teiselt menetluspoolelt apellatsioonikojas.

Väide

—	Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 269

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	60. Aastakäik 14. august 2017

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Liidu Kohus
2017/C 269/01	Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas	1

	V Teated
	KOHTUMENETLUSED
	Euroopa Kohus
2017/C 269/02	Kohtuasi C-22/17: Neonart svetlobni in reklamni napisi Krevh d.o.o. 16. jaanuaril 2017 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda) 14. novembri 2016. aasta otsuse peale kohtuasjas T-221/16: Neonart svetlobni in reklamni napisi Krevh d.o.o. versus EUIPO (NEONART)	2
2017/C 269/03	Kohtuasi C-257/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Raad van State (Madalmaad) 15. mail 2017 – C, A versus Staatssecretaris van Veiligheid en Justitie	2
2017/C 269/04	Kohtuasi C-267/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberlandesgericht Düsseldorf (Saksamaa) 17. mail 2017 – Rhenus Veniro GmbH & Co. KG versus Kreis Heinsberg	3
2017/C 269/05	Kohtuasi C-287/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Okresní soud v Českých Budějovicích (Tšehhi Vabariik) 19. mail 2017 – Česká pojišťovna a.s. versus WCZ, spol. s r.o.	3
2017/C 269/06	Kohtuasi C-300/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Kúria (Ungari) 24. mail 2017 – Hochtief AG versus Budapest Főváros Önkormányzata	4
2017/C 269/07	Kohtuasi C-302/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Krajský súd v Bratislave (Slovakkia) 24. mail 2017 – PPC Power a.s. versus Finančné riaditeľstvo Slovenskej republiky, Daňový úrad pre vybrané daňové subjekty	5
2017/C 269/08	Kohtuasi C-303/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Fővárosi Közigazgatási és Munkaügyi Bíróság (Ungari) 24. mail 2017 – Headlog Limited versus Nemzeti Adó- és Vámhivatal Központi Irányítása	6
2017/C 269/09	Kohtuasi C-304/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberster Gerichtshof (Austria) 24. mail 2017 – Helga Löber versus Barclays Bank PLC	6
2017/C 269/10	Kohtuasi C-305/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Okresný súd Bratislava (Slovakkia) 26. mail 2017 – FENS spol. s r.o. versus Slovenská republika – Úrad pre reguláciu sieťových odvetví	7
2017/C 269/11	Kohtuasi C-306/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tatabányai Törvényszék (Ungari) 26. mail 2017 – Éva Nothartová versus József Boldizsár Sámson	8
2017/C 269/12	Kohtuasi C-310/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Gerechtshof Arnhem-Leeuwarden (Madalmaad) 29. mail 2017 – Levola Hengelo BV versus Smilde Foods BV	8
2017/C 269/13	Kohtuasi C-315/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de lo Contencioso-Administrativo de Zaragoza (Hispaania) 29. mail 2017 – Pilar Centeno Meléndez versus Universidad de Zaragoza	9
2017/C 269/14	Kohtuasi C-320/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d’État (Prantsusmaa) 29. mail 2017 – Marle Participations SARL versus Ministre de l’Économie et des Finances	10
2017/C 269/15	Kohtuasi C-335/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Varhoven kasatsionen sad (Bulgaaria) 6. juunil 2017 – Neli Valcheva versus Georgios Babanarakis	10
2017/C 269/16	Kohtuasi C-338/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Varhoven administrativen sad (Bulgaaria) 7. juunil 2017 – Virginie Marie Gabriel Guigo versus Fond Garantirani vzemania na rabotnitsite i sluzhitelite	11
2017/C 269/17	Kohtuasi C-349/17: Eelotsusetaotlus, mille esitas Tallinna Ringkonnakohus (Eesti) 13. juunil 2017 – Eesti Pagar AS versus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium	12
2017/C 269/18	Kohtuasi C-364/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Administrativen sad Varna (Bulgaaria) 13. juunil 2017 – Varna Holideis EOOD versus Direktor na Direktsia Obzhalvane i danachno-osiguritelna praktika Varna pri Tsentralno upravlenie na Natsionalnata agentsia za prihodite	13
2017/C 269/19	Kohtuasi C-377/17: 23. juunil 2017 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Saksamaa Liitvabariik	13
	Üldkohus
2017/C 269/20	Kohtuasi T-233/16 P: Üldkohtu 27. juuni 2017. aasta otsus – Ruiz Molina versus EUIPO (Apellatsioonkaebus — Avalik teenistus — Ajutised teenistujad — Tähtajaline leping, milles on ülesütlemise klausel, millega leping lõppeb juhul, kui teenistujat ei kanta järgmise avaliku konkursi reservnimekirja — Lepingu ülesütlemine, kohaldades ülesütlemise klauslit — Tähtajalise lepingu ümberkvalifitseerimine tähtajatuks lepinguks — Kohtuotsuse seadusjõud — Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta klausli 5 lõige 1 — Põhjendamiskohustus)	15
2017/C 269/21	Kohtuasi T-11/16: Üldkohtu 7. juuni 2017. aasta määrus – De Masi versus komisjon (Tühistamishagi — Juurdepääs dokumentidele — Määrus (EÜ) nr 1049/2001 — Kinnitava otsuse puudumine — ELTL artikli 230 kohasel institutsioonidevahelisel koostööl põhinev juurdepääsutaotlus — Nõukogu loodud käitumisjuhendi töörühma (äriühingute maksustamine) tööga seotud dokumendid — Vaidlustamatu akt — Ilmselge vastuvõetamatus)	15
2017/C 269/22	Kohtuasi T-137/16: Üldkohtu 13. juuni 2017. aasta määrus – Uniwersytet Wrocławski versus REA (Tühistamishagi — Hagimenetluse algatusdokument — Vorminõuded — Advokaadist esindaja puudumine — Ilmselge vastuvõetamatus)	16
2017/C 269/23	Kohtuasi T-152/16: Üldkohtu 26. juuni 2017. aasta määrus – Megasol Energie versus komisjon (Tühistamishagi — Dumping — Toetused — Malaisiast ja Taiwanist lähetatud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide) import — Olukord, kus sellele impordile laiendatakse Hiinast pärit või sealt lähetatud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide) impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu ja lõplikku tasakaalustavat tollimaksu — Põhjendatud huvi puudumine — Vastuvõetamatus)	17
2017/C 269/24	Kohtuasi T-179/16: Üldkohtu 26. juuni 2017. aasta määrus – L’Oréal versus EUIPO – Guinot (MASTER SMOKY) (Euroopa Liidu kaubamärk — Vastulausemenetlus — Euroopa Liidu sõnamärgi MASTER SMOKY taotlus — Varasem siseriiklik kujutismärk MASTERS COLORS PARIS — Suhteline keeldumispõhjus — Segiajamise tõenäosus — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b — Ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi — Kodukorra artikkel 126)	17
2017/C 269/25	Kohtuasi T-180/16: Üldkohtu 26. juuni 2017. aasta määrus – L’Oréal versus EUIPO – Guinot (MASTER SHAPE) (Euroopa Liidu kaubamärk — Vastulausemenetlus — Euroopa Liidu sõnamärgi MASTER SHAPE taotlus — Varasem siseriiklik kujutismärk MASTERS COLORS PARIS — Suhteline keeldumispõhjus — Segiajamise tõenäosus — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b — Ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi — Kodukorra artikkel 126)	18
2017/C 269/26	Kohtuasi T-181/16: Üldkohtu 26. juuni 2017. aasta määrus – L’Oréal versus EUIPO – Guinot (MASTER PRECISE) (Euroopa Liidu kaubamärk — Vastulausemenetlus — Euroopa Liidu sõnamärgi MASTER PRECISE taotlus — Varasem siseriiklik kujutismärk MASTERS COLORS PARIS — Suhteline keeldumispõhjus — Segiajamise tõenäosus — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b — Ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi — Kodukorra artikkel 126)	19
2017/C 269/27	Kohtuasi T-182/16: Üldkohtu 26. juuni 2017. aasta määrus – L’Oréal versus EUIPO – Guinot (MASTER DUO) (Euroopa Liidu kaubamärk — Vastulausemenetlus — Euroopa Liidu sõnamärgi MASTER DUO taotlus — Varasem siseriiklik kujutismärk MASTERS COLORS PARIS — Suhteline keeldumispõhjus — Segiajamise tõenäosus — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b — Ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi — Kodukorra artikkel 126)	19
2017/C 269/28	Kohtuasi T-183/16: Üldkohtu 26. juuni 2017. aasta määrus – L’Oréal versus EUIPO – Guinot (MASTER DRAMA) (Euroopa Liidu kaubamärk — Vastulausemenetlus — Euroopa Liidu sõnamärgi MASTER DRAMA taotlus — Varasem siseriiklik kujutismärk MASTERS COLORS PARIS — Suhteline keeldumispõhjus — Segiajamise tõenäosus — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b — Ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi — Kodukorra artikkel 126)	20
2017/C 269/29	Kohtuasi T-289/16: Üldkohtu 21. juuni 2017. aasta määrus – Inox Mare versus komisjon (Tühistamishagi — Määrus (EL, Euratom) nr 883/2013 — OLAFi välisjuurdlus — Aruanne ja soovitused — Vaidlustamatu akt — Vastuvõetamatus)	20
2017/C 269/30	Kohtuasi T-346/16: Üldkohtu 20. juuni 2017. aasta määrus – CSL Behring versus EUIPO (Euroopa Liidu kaubamärk — Vastulausemenetlus — Euroopa Liidu kujutismärgi Vivatrex taotlus — Varasema Euroopa Liidu kaubamärgi tühisus — Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)	21
2017/C 269/31	Kohtuasi T-347/16: Üldkohtu 21. juuni 2017. aasta määrus – Inox Mare versus komisjon (Tühistamisehagi — Tolliliit — Komisjoni otsus, milles leiti, et imporditollimaksude tagasimaksmine ei ole konkreetsel juhul põhjendatud — Teise ettevõtja hagi — Otsese puutumuse puudumine — Vastuvõetamatus)	22
2017/C 269/32	Kohtuasi T-582/16: Üldkohtu 22. juuni 2017. aasta määrus – Vankerckhoven-Kahmann versus komisjon (Avalik teenistus — Ametnikud — Teenistuskäigu taastamine — Edutamisest keeldumine — Institutsioonidevaheline üleviimine — Palgaastmele määramine — Taotlus personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 tähenduses — Mõistlik aeg — Vastuvõetamatus)	22
2017/C 269/33	Kohtuasi T-657/16: Üldkohtu 14. juuni 2017. aasta määrus – Márquez Alentà versus EUIPO – Fiesta Hotels & Resorts (Sipelga kujutis) (Euroopa Liidu kaubamärk — Sipelgat kujutava Euroopa Liidu kujutismärgi taotlus — Vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamine — Vaidluse eseme äralangemine — Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)	23
2017/C 269/34	Kohtuasi T-863/16: Üldkohtu 29. mai 2017. aasta määrus – Le Pen versus parlament (Tühistamishagi — Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskiri — Parlamendiliikmete assistentide hüvitis — Alusetult makstud summade sissenõudmine — Osaline ilmselge vastuvõetamatus — Osaline otsuse tegemise vajaduse äralangemine)	23
2017/C 269/35	Kohtuasi T-26/17: Üldkohtu presidendi 26. juuni 2017. aasta määrus – Jalkh versus parlament (Ajutiste meetmete kohaldamine — Institutsiooniõigus — Euroopa Parlamendi liige — Privileegid ja immuniteedid — Euroopa Parlamendi liikme puutumatuse äravõtmine — Kohaldamise peatamise taotlus — Kiireloomulisuse puudumine)	24
2017/C 269/36	Kohtuasi T-27/17: Üldkohtu presidendi 26. juuni 2017. aasta määrus – Jalkh versus parlament (Ajutiste meetmete kohaldamine — Institutsiooniõigus — Euroopa Parlamendi liige — Privileegid ja immuniteedid — Euroopa Parlamendi liikme puutumatuse äravõtmine — Kohaldamise peatamise taotlus — Kiireloomulisuse puudumine)	24
2017/C 269/37	Kohtuasi T-610/16: 16. mail 2017 esitatud hagi – PC versus EASO	25
2017/C 269/38	Kohtuasi T-175/17: 15. märtsil 2017 esitatud hagi – Ostvesta versus komisjon	26
2017/C 269/39	Kohtuasi T-281/17: 10. mail 2017 esitatud hagi – European Dynamics Luxembourg ja Evropaïki Dynamiki versus komisjon	27
2017/C 269/40	Kohtuasi T-357/17: 6. juunil 2017 esitatud hagi – Aide et Action France versus komisjon	28
2017/C 269/41	Kohtuasi T-376/17: 14. juunil 2017 esitatud hagi – Poola versus komisjon	30
2017/C 269/42	Kohtuasi T-381/17: 16. juunil 2017 esitatud hagi – Acsen versus parlament	31
2017/C 269/43	Kohtuasi T-383/17: 20. juunil 2017 esitatud hagi – Hansol Paper versus komisjon	31
2017/C 269/44	Kohtuasi T-384/17: 21. juunil 2017 esitatud hagi – Küpros versus EUIPO – M. J. Dairies (BBQLOUMI)	33
2017/C 269/45	Kohtuasi T-391/17: 28. juunil 2017 esitatud hagi – Rumeenia versus komisjon	33
2017/C 269/46	Kohtuasi T-401/17: 27. juunil 2017 esitatud hagi – Tengelmann Warenhandelsgesellschaft versus EUIPO – C & C IP (T)	34
2017/C 269/47	Kohtuasi T-713/16: Üldkohtu 26. juuni 2017. aasta määrus – Fair deal for expats jt versus komisjon	35
2017/C 269/48	Kohtuasi T-826/16: Üldkohtu 9. juuni 2017. aasta määrus – Casasnovas Bernad versus komisjon	35