11.8.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 266/1

I.

A.

B.

C.

D.

E.

F.

G.

H.

II.

A.

B.

C.

D.

E.

F.

G.

H.

I.

J.

K.

L.

M.

III.

A.

A.1.

A.2.

A.3.

A.4.

B.

B.1.

B.2.

B.3.

B.4.

B.5.

C.

C.1

C.2

C.3

C.4

C.5

C.6

C.7

D.

D.1

D.2

D.3

D.4

E.

E.1.

E.2.

E.3.

E.4.

F.

G.

IV.

I lisa –

II lisa –

III lisa –

IV lisa –

V lisa –

VI lisa –

1.

Käesolevas aruandes analüüsitakse Euroopa Parlamendi 2016. aasta eelarvehaldust ja finantsjuhtimist. Aruandes antakse ülevaade rahaliste vahendite kasutamise ja sündmuste kohta, millel oli aasta jooksul tegevustele oluline mõju (I ja II osas), ning esitatakse kokkuvõtlik ülevaade 2016. aasta eesmärkide saavutamisest (III osas).

2.

Aruanne on koostatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (1) (edaspidi „finantsmäärus“)) artikliga 142 ning komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 (mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju) (2) artikliga 227. Analüüs tugineb peaarvepidaja koostatud esialgsele raamatupidamise aastaaruandele.

3.

Euroopa Parlamendi lõplikud assigneeringud olid 2016. aastal kokku 1 838 613 983 eurot, mis moodustas mitmeaastase finantsraamistiku (3) 5. rubriigist 19,39 %. Allpool esitatud tabel 1 annab ülevaate Euroopa Parlamendi eelarve täitmisest 2016. aastal.

Tabel 1

Assigneeringute kasutamine

4.

Euroopa Parlamendi 2016. aasta esialgsed assigneeringud olid 1 838 388 600 eurot. 225 383 euro suurust paranduseelarvet (9) arvesse võttes oli 2016. aasta lõpliku eelarve assigneeringute summa 1 838 613 983 eurot. Seda oli 2015. aasta lõplikust eelarvest (1 794 929 112 eurot) 2,4 % rohkem.

5.

Kulukohustuste kogusumma oli 1 823 844 172 eurot ehk 99,2 % lõplikest assigneeringutest (2015. aastal 99,1 %). Maksete kogusumma oli 1 538 531 527 eurot, mis moodustas võetud kulukohustustest 84,4 % (2015. aastal 83,7 %).

6.

Automaatselt kanti 2017. aastasse üle 285 312 645 eurot ehk 15,6 % kulukohustustega seotud assigneeringutest (2015. aastal 16,3 %). Finantsmääruse artikli 13 kohaseid mitteautomaatseid assigneeringute ülekandmisi 2017. aastasse ei olnud.

7.

Automaatselt kanti 2016. aastasse üle 289 323 907 euro eest assigneeringuid (2015. aastal 277 911 825 euro eest). Makseid tehti nende ülekandmiste alusel 267 999 422 euro eest, st 92,6 % (2015. aastal 90,9 %). Tühistatud assigneeringute summa oli seega 21 324 484 eurot, mida oli 15,8 % vähem kui 2015. aastal (25 315 611 eurot). Tühistamised puudutasid peamiselt järgmisi artikleid: artikkel 2 0 0 („Hooned“), artikkel 1 0 0 („Palgad ja hüvitised“), artikkel 2 0 2 („Hoonetega seotud kulud“), artikkel 3 2 4 („Kirjastamine ja levitamine“), artikkel 4 0 2 („Euroopa tasandi erakondade rahastamine“) ja artikkel 4 0 3 („Euroopa tasandi sihtasutuste rahastamine“). Neid kuut artiklit puudutavad tühistamised moodustasid kogu tühistatud summast 82 %.

8.

Tühistatud summad ja tühistamiste peamised põhjused on esitatud tabelis 2.

Tabel 2

2015. aastast 2016. aastasse automaatsetelt üle kantud assigneeringute tühistamise peamised põhjused

9.

Raamatupidamise aastaaruandesse 31. detsembri 2016. aasta seisuga kantud tulud olid kokku 183 381 513 eurot (2015. aastal 176 367 724 eurot), millest 30 589 787 eurot moodustas sihtotstarbeline tulu (2015. aastal 27 988 590 eurot).

10.

Tabelis 3 on esitatud 2016. aasta tulude muutus peatükkide kaupa 2015. aastaga võrreldes.

Tabel 3

2016. aasta tulude muutus võrreldes 2015. aastaga

11.

Kasutatav sihtotstarbeline tulu 2016. aastal oli kokku 30 589 787 eurot (2015. aastal 27 988 590 eurot). Kulukohustuste summa oli 12 032 487 eurot ja kulukohustustega sidumise määr 39 % (2015. aastal 54 %). Maksete summa oli 7 602 676 eurot ehk võetud kulukohustustest 63 % (2015. aastal 83 %).

12.

2016. aastasse üle kantud sihtotstarbelise tulu assigneeringute hulgas oli ka Belgia valitsuse poolt 27. jaanuaril 2010. aastal tehtud 85 897 000 euro suurune makse, mis oli seotud hoonete D4 ja D5 krundiga seotud kulude ning Brüsselis asuva Luxembourgi raudteejaama hoone katusega seotud arenduskulude ülevõtmisega. Nimetatud makse puhul on tegemist sihtotstarbelise välistuluga finantsmääruse artikli 21 lõike 2 tähenduses. Suurim osa selle tuluga seotud kulukohustustest puudutavad MARTENSi hoone ostu vastavalt juhatuse 30. novembri 2011. aasta otsusele. Selle kinnisvaraprojektiga seoses tehti 2016. aastal makseid kokku 74 250 579 euro eest.

13.

Assigneeringuid tühistati summas 14 769 811 eurot (2015. aastal 16 107 073 eurot), mis moodustab lõplikest assigneeringutest 0,8 % (2015. aastal 0,9 %). Tühistamise peamised põhjused on esitatud allolevas tabelis.

Tabel 4

Peamised põhjused, miks 2016. aasta assigneeringud 2016. aastal tühistati

14.

Aasta jooksul kiideti finantsmääruse artiklite 27 ja 46 alusel heaks seitse C-ümberpaigutamist (kaasa arvatud koondümberpaigutamine). Nende kogusumma oli 66 655 000 eurot ehk lõplikest assigneeringutest 3,6 % (2015. aastal moodustasid kuus ümberpaigutamist lõplikest assigneeringutest 4,6 %). President kiitis heaks 16 2016. aasta assigneeringute P-ümberpaigutamist finantsmääruse artikli 25 lõike 1 mõistes (11) kogusummas 18 233 548 eurot, mis moodustas lõplikest assigneeringutest 1,0 % (2015. aastal oli ümberpaigutamisi seitse ja need moodustasid lõplikest assigneeringutest 0,4 %).

Tabel 6

C-ümberpaigutamiste analüüs kulukategooria ja eesmärgi kaupa

15.

Käesolevas osas käsitletakse assigneeringute kasutamist eelarvepeatükkide kaupa, nende osakaalu üldeelarves ning muutumist eelnenud aastaga võrreldes. Kulukohustuste kogumahust moodustavad 70 % nelja peatüki assigneeringud. Need on peatükk 1 0 („Institutsiooni liikmed“), peatükk 1 2 („Ametnikud ja ajutised töötajad“), peatükk 2 0 („Hooned ja nendega seotud kulud“) ning peatükk 4 2 („Parlamendiliikmete assistentide kulud“).

16.

Tabelis 7 on esitatud 2016. aastal kulukohustustega seotud assigneeringute muutus peatükkide kaupa 2015. aastaga võrreldes. Joonistel 1 ja 2 on 2016. aasta muutused võrreldes 2015. aastaga esitatud graafiliselt.

Tabel 7

Kulukohustustega seotud assigneeringute muutus 2016. ja 2015. aasta võrdluses

Joonis 1

2016. aasta kulukohustuste jaotus peatükkide kaupa

Joonis 2

Kulukohustustega seotud assigneeringute muutus 2016. ja 2015. aasta võrdluses peatükkide kaupa

17.

Parlamendiliikme brutopalk moodustab 38,5 % Euroopa Kohtu kohtuniku põhipalgast (16). Peamine põhjus, miks punkti 1 0 0 0 kulukohustused 2016. aastal 2015. aastaga võrreldes suurenesid, seisnes palkade 3,3 % korrigeerimises, mida kohaldati tagasiulatuvalt, st alates 1. juulist 2016. Parlamendiliikmete igakuine brutopalk suurenes 8 484 euroni (ajavahemikul 1. juuli 2015 – 30. juuni 2016 oli see 8 213 eurot). Ajavahemiku eest, mis ulatus 2016. aasta juulist 2016. aasta detsembrini, maksti tagantjärele kokku 1 199 190 eurot.

18.

Nii punkti 1 0 0 4 („Tavalised reisikulud“) kulukohustuste vähenemine 2015. aastaga võrreldes kui ka punkti 1 0 0 5 („Muud reisikulud“) kulukohustuste suurenemine tulenesid parlamendi ajakava muutmisest. Kuna parlamendiväliseks tegevuseks ette nähtud nädalaid oli rohkem, vähenesid tavaliste sõitude kulud, kuid suurenesid parlamendiliikme valimisriiki sõitmise kulud.

19.

Aastal 2016 tegid parlamendiliikmed kokku 29 641 sõitu (17). Enamik sõite tehti Brüsselisse (18 615) ja Strasbourgi (8 687). Koosolekute tõttu mujal Euroopa Liidus tehti 1 348 sõitu ja koosolekute tõttu väljaspool Euroopa Liitu 991 sõitu.

20.

Punkt 1 0 0 6 on ette nähtud parlamendiliikmete tööülesannetest tulenevateks kuludeks. Selle hüvitise suurus oli 2016. aastal 4 320 eurot parlamendiliikme kohta kuus (sama mis 2015. aastal) ja seda maksti iga kuu parlamendiliikmete taotluse alusel.

21.

Punkti 1 0 2 0 („Üleminekuhüvitised“) assigneeringud vähenesid 2016. aastal 2015. aastaga võrreldes seetõttu, et hüvitise maksmine parlamendiliikmetele, kes lahkusid ametist pärast 2014. aastal toimunud valimisi ja kes üleminekutoetust (18) taotlesid, jõudis lõpule. 2016. aasta detsembri maksti üleminekutoetust ainult kahele endisele parlamendiliikmele (2016. aasta juulis 12 endisele liikmele, 2015. aasta detsembri lõpus 25 liikmete ja 2015. aasta juulis endiselt 51 liikmele). Peale selle tuli tasaarveldamiseeskirjade muutmise (19) tõttu 2016. aastal 21 parlamendiliikme toetusarvestust korrigeerida, mille tõttu maksti üleminekutoetuseks 752 696 eurot.

22.

Punkti 1 0 3 0 („Vanaduspensionid (Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskiri)“) assigneering on ette nähtud vanaduspensioni maksmiseks pärast ametiaja lõppu parlamendiliikmetele, kelle suhtes kohaldatakse vana eeskirja, mis asendati 2009. aastal jõustunud Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärusega (20). Enne põhimääruse jõustumise kuupäeva omandatud vanaduspensioni õigused säilivad. Vanaduspensioni sätted kehtivad praegu üksnes Prantsusmaalt ja Itaaliast valitud Euroopa Parlamendi liikmetele, kuid kõigil teistel parlamendiliikmetel on õigus liituda oma riigi ametiasutuste hallatava pensioniskeemiga. Itaaliast valitud Euroopa Parlamendi liikmed, kes ei kuulu oma riigi pensioniskeemi, ja Prantsusmaalt valitud Euroopa Parlamendi liikmed, kelle pensionisüsteem on Prantsusmaa Rahvuskogu liikmete omast erinev, võisid teha Euroopa Parlamendi eelarvesse makseid, mis on arvutatud samadel alustel mis Itaalias või Prantsusmaal riigi parlamenti valitud liikmete puhul, et omandada samad pensioniõigused, mis on riigi parlamenti valitud liikmetel. Neid, kellele pensioni maksti, oli 2016. aasta lõpus 390 ja 2015. aasta lõpus 458. Pensionisaajate arvu vähenemine ongi põhjus, miks selle punkti kulukohustused 2016. aastal 2015. aastaga võrreldes vähenesid.

23.

Ametnike ja ajutiste töötajatega seotud kulud olid 2016. aastal 625 820 200 eurot ning see oli kõige suurem kulukategooria (34 % kõikidest 2016. aasta kulukohustustest). Peatüki kulude suurenemine oli peamiselt tingitud suurenemisest punktis 1 2 0 0 („Töötasu ja hüvitised“), mis moodustab 99 % peatüki 12 assigneeringutest.

24.

Punkti 1 2 0 0 („Töötasu ja hüvitised“) kulukohustuste summa oli 621 577 767 eurot, mis on 5 % suurem kui 2015. aastal. See kasv kajastab ametikohtade täitmise määra suurenemist ning selles on arvestatud edutamisi ja palkade korrigeerimist. Detsembris 2016 kohandati ja suurendati Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate töötasu tagasiulatuvalt alates 2016. aasta 1. juulist3,3 %.

25.

Punkti 1 2 0 4 („Õigused seoses teenistusse asumise, teisele tööle üleviimise ja teenistusest lahkumisega“) kulukohustused moodustasid 3 425 000 eurot. Kulukohustused kasvasid 2015. aastaga võrreldes 34 %, kuna suurem arv ametnikke ja muid teenistujaid asus teenistusse või lahkus teenistusest.

26.

Aastal 2016 võeti peasekretariaati tööle 181 ametnikku ja ajutist töötajat ning fraktsioonidesse võeti tööle 76 ajutist töötajat. Kokku töötas Euroopa Parlamendis 31. detsembri 2016. aasta seisuga 6 181 ametnikku ja ajutist töötajat, nendest 5 375 peasekretariaadis ja 806 fraktsioonides.

27.

31. detsembri 2016. aasta seisuga oli naisi kõigist Euroopa Parlamendi töötajatest 59 %, üksuse juhatajatest 33 %, direktoritest 30 % ja peadirektoritest 26 %. Alltoodud joonisel on kujutatud töötajaskonna sooline jaotus tegevusüksuste lõikes.

Joonis 3

Parlamendi töötajate sooline jaotus

Allikas: personali peadirektoraat

28.

Kulukohustusega seotud assigneeringud suurenesid selles peatükis peamiselt seetõttu, et muude teenistujatega seotud kulukohustused suurenesid 7,5 miljoni euro võrra, mis tulenes eelkõige turvateenuste muutmisest parlamendisiseselt täidetavaks ülesandeks. Teine oluline tegur oli 2016. aastal esinenud suurem vajadus välise suulise tõlke järele (2015. aastaga võrreldes +2,2 miljonit eurot). Välise kirjaliku tõlke kulukohustused olid 16 % väiksemad.

29.

Punkti 1 4 0 0 („Muud teenistujad“) assigneeringud suurenesid peamiselt lepinguliste töötajate töölevõtmise tõttu turvateenuste osutamise institutsioonisiseseks muutmise raames ning palkade indekseerimise tõttu. 31. detsembri 2016. aasta seisuga oli parlamendi palgal 1 538 lepingulist töötajat (31. detsembri 2015. aasta seisuga 1 428, st + 8 %). Lepinguliste töötajate jaotus tegevusüksuste (21) ja soo alusel on esitatud joonisel 4. Sellest punktist kaetakse peamiselt muude teenistujate, eelkõige lepinguliste töötajate töötasu ja hüvitised, tööandja sissemaksed mitmesugustesse sotsiaalkindlustusskeemidesse ning kulud, mis tulenevad paranduskoefitsientide kohaldamisest nimetatud teenistujate töötasude suhtes, samuti ajutiselt teistest asutustest tööle võetud töötajate töötasud.

Joonis 4

Lepinguliste töötajate jaotus tegevusüksuste ja soo alusel 2016. aastal

Allikas: personali peadirektoraat

30.

Punkti 1 4 0 2 („Suulise tõlke kulud“) assigneeringute muutus tulenes nõudlusega seotud muutustest, nt parlamendi ajakava struktuuri muutmisest ja kahe uue uurimiskomisjoni loomisest. Lisaks sellele tõusis akrediteeritud koosseisuväliste tõlkide keskmine päevane töötasu seoses palgatõusu ning lähetuste päevarahade ja majutuskulude ülemmäära kohandamisega. Punkti kulukohustused hõlmasid Euroopa Parlamendi korraldatud koosolekutel suulise tõlke tagamiseks kasutatavate akrediteeritud koosseisuväliste tõlkide tasusid, sotsiaalkindlustusmakseid, sõidukulusid ja päevaraha.

31.

Abitõlgid tegid 2016. aastal 52 121 tõlketööpäeva (1,3 % rohkem kui 2015. aastal) ning osutasid teenust nii parlamendile kui ka teistele institutsioonidele (22) (kui parlamendi teenistused pidid tagama suulise tõlke).

32.

Punkti 1 4 0 4 („Praktika, stipendiumid ja ametnike vahetus“) assigneeringute muutumise tingis peamiselt lähetatud riiklike ekspertide arvu suurenemine. Kulukohustustest kaeti asjaomaste kategooriate töötajate töötasud, hüvitised, sõidukulud ning õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustuse kulud.

33.

Punkti 1 4 2 0 („Välistõlketeenused“) assigneeringute muutus on tingitud osalt kirjaliku välistõlke kasutamise vähenemisest 2016. aastal ning osalt asjaolust, et välistõlke lehekülje keskmine hind uute 2016. aastal kehtinud lepingute puhul oli madalam kui eelmiste lepingute puhul.

34.

Punkti 1 6 1 2 („Täiendusõpe“) assigneeringutest kaeti kulutusi koolituskursustele, mille eesmärk oli täiendada töötajate oskusi ning institutsiooni töö tulemuslikkust ja tõhusust. Keelekursustel osalemiste arv oli 2016. aastal 5 618 (2015. aastal 5 606), IT-kursustel osalemiste arv 2 120 (2015. aastal 2 284) ja finantskoolitustel osalemiste arv 874 (2015. aastal 1 233). Parlamendisisestel üldkoolitustel osalemiste arv oli 11 873 (2015. aastal 11 970) ja väliskursustel osalemiste arv 353 (2015. aastal 341) (23).

35.

Punkti 1 6 5 2 („Restoranide ja sööklate jooksvad tegevuskulud“) kulukohustuste vähenemist 2015. aastaga võrreldes võib selgitada sellega, et hakati rakendama parlamendi toitlustuspoliitika uuendamise strateegilisi suuniseid (2014–2019), mille juhatus võttis vastu 10. juunil 2013. Nende suuniste põhjal ei anta parlamendi hoonetes toitlustusteenuseid pakkuvatele töövõtjatele enam toetust Brüsselis (alates 2015. aasta juulist) ja Strasbourgis (alates 2016. aasta novembrist).

36.

Punkti 1 6 5 4 assigneeringud katavad parlamendi rahalise osaluse lasteaia ja lepinguliste lastesõimede kogukuludes (24). Vähenemise peamine põhjus oli üldise vajaduse vähenemine, sest Brüsseli eralastesõimedes oli piisavalt vabu kohti ja vaja oli vähem välist sekkumist.

37.

2016. aasta eelarvesse ei olnud alguses kantud assigneeringuid punkti 2 0 0 1 („Liisingumaksed“) jaoks. Sellesse punkti lisati aasta jooksul 53 500 000 eurot, peamiselt koondümberpaigutamise tulemusena. Kogu summa seoti kulukohustustega Adenaueri hoone laiendamise projekti rahastamiseks Luxembourgis (KADi projekt).

38.

Punkti 2 0 0 5 („Hoonete ehitus“) kulukohustustest kaeti KADi projektiga (25) seotud kulusid ja töid summas 11 113 598 eurot (2015. aastal 8 969 858 eurot). Samuti kaeti nendest Strasbourgi Haveli hoone renoveerimisega seotud kulusid ja tööd 2 149 941 euro suuruses summas (2015. aastal 5 050 000 eurot) ning projekte Brüsselis (4 525 268 eurot), mis olid seotud peamiselt Martensi hoone sisustamise algusega.

39.

Punkt 2 0 0 7 („Ruumide sisustamine“) on mõeldud kordumatu iseloomuga spetsiifiliste ja individuaalsete sisustusprojektide rahastamiseks. Selle punkti kulukohustuste suurenemine 2016. aastal oli tingitud peamiselt muutunud julgeolekuolukorra tõttu tehtud erakorralistest investeeringutest hoonete turvalisusse. Investeeringutega püüti muu hulgas tugevdada hoonete sissepääse, muudeti aknad kuulikindlaks ning suurendati Brüsseli ja Strasbourgi hooneid ümbritsevat turvaala. Muud Brüsseli projektid puudutasid nt Spinelli hoone liftide ajakohastamist, konfidentsiaalsete või salastatud dokumentide lugemise ruume ning uut külaliste vastuvõtukeskust Atriumi hoones. Muud suuremad Strasbourgi projektid olid järgmised: IT- ja telekommunikatsiooniruumide turvaliseks muutmine, mitmesuguste puuduste kõrvaldamine ja kogunenud remonditööd Weissi hoones, Pflimlini hoone kolme koosolekusaali muutmine avatud planeeringuga kontoriruumideks ja väikese Parlamentariumi rajamine.

40.

Punktist 2 0 2 2 („Hoonete korrashoid, hooldus, käitamine ja puhastus“) kaetakse kulud, mis on seotud hoonete korrashoiuga (nt puhastus ja rohealad) ning seadmete ja süsteemide hooldusega hoonetes (peatööd ja lisatööd, eritehnika, liftid jne). Punkti assigneeringute vähendamine võrreldes 2015. aastaga tuleneb peamiselt puhastusteenuste ratsionaliseerimisest, oodatust väiksemast indekseerimise mõjust ning ühe hoolduslepingu kulude vähenemisest pärast 2015. aastal kokku lepitud muudatusi.

41.

Punkti 2 0 2 6 („Hoonete turvalisus ja valve“) kulukohustused katavad eelkõige Euroopa Parlamendi kolme töökoha ja infobüroode hoonete turvalisuse ja valve kulud. Kulukohustuste vähenemine 2016. aastal oli tingitud sellest, et viidi lõpule turvateenistuse parlamendisiseseks muutmine Strasbourgis, samuti hoonete lahtiolekuaegu käsitlevatest uutest sätetest ning ühest hoonest loobumisest Luxembourgis.

42.

Punktist 2 1 0 0 („Arvuti- ja telekommunikatsioonisüsteemid – Tavapärased tegevused“) tehtavad kulutused on vajalikud Euroopa Parlamendi arvuti- ja telekommunikatsioonisüsteemide tõrgeteta tööks, eelkõige andmetöötlus- ja telekommunikatsioonikeskuse süsteemide, osakondade arvutitega varustamise ja võrgu haldamise osas. Selle punkti kulukohustuste suurenemine 3 % võrreldes 2015. aastaga on tingitud sellest, et andmekeskuste võimsus muutub hallatavate rakenduste arvu suurenemise tõttu igal aastal suuremaks. Lisaks sellele indekseeritakse igal aastal hooldust käsitlevaid raamlepinguid, mis põhjustas täiendava kulude kasvu 2016. aastal.

43.

Punktist 2 1 0 1 („Arvuti- ja telekommunikatsioonisüsteemid – Infrastruktuuriga seotud tavapärased tegevused“) rahastatakse parlamendi arvuti- ja telekommunikatsioonisüsteemide, sh võrkude, kaablite ja telekommunikatsioonitaristu, töökohtade varustuse ja hääletussüsteemidega seotud taristu haldamiseks ja korrashoiuks vajalikke tavapäraseid tegevusi. Kulukohustuste 10 % suurenemist 2016. aastal 2015. aastaga võrreldes saab selgitada peamiselt asjaoluga, et ühe olulise lepingu eelarvelisi kohustusi kaeti 2015. aasta eelarvest ainult kuus kuud.

44.

Punktist 2 1 0 2 („Arvuti- ja telekommunikatsioonisüsteemid – Üldise kasutajatoega seotud tavapärased tegevused“) rahastatakse parlamendi arvuti- ja telekommunikatsioonisüsteemide kasutajate abistamiseks ja toetamiseks vajalikke tavapäraseid tegevusi, eelkõige parlamendiliikmetele ning haldus- ja õigusloomealaste rakenduste jaoks mõeldud tugiteenuseid. Selle punkti kulukohustuste vähenemist 7 % võrra 2016. aastal 2015. aastaga võrreldes saab selgitada peamiselt sisemise assigneeringute ümberpaigutamisega teistesse IKT (26) eelarvepunktidesse pärast sisemist tegevuse ja kohustuste ümberkorraldamist ja üleviimist, mida ei olnud võimalik ette näha 2016. aasta eelarve koostamisel.

45.

Punkti 2 1 0 3 („Arvuti- ja telekommunikatsioonisüsteemid – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakenduste haldamisel tavapärased tegevused“) kulukohustused puudutavad parlamendi IKT rakenduste, eeskätt parlamendiliikmetele ja teabevahetuseks mõeldud rakenduste ning haldus- ja õigusloomealaste rakenduste haldamiseks vajalikke tavapäraseid tegevusi. Selle punkti kulukohustused püsisid 2015. ja 2016. aasta võrdluses stabiilsena.

46.

Punktist 2 1 0 4 („Arvuti- ja telekommunikatsioonisüsteemid – Infrastruktuuriinvesteeringud“) rahastatakse investeeringuid parlamendi arvuti- ja telekommunikatsioonisüsteemide taristusse, eelkõige andmetöötlus- ja telekommunikatsioonikeskuse süsteemidesse, võrkudesse, kaablitesse ja videokonverentsisüsteemidesse. Selle punkti kulukohustuste 12 % vähenemise peamine põhjus oli see, et vähendati assigneeringuid konkreetsete IKT seadmete soetamiseks.

47.

Punkti 2 1 0 5 („Arvuti- ja telekommunikatsioonisüsteemid – Projektidesse tehtavad investeeringud“) kulukohustustest kaetakse olemasolevatesse ning uutesse IKT projektidesse tehtavad investeeringud. Investeeringud hõlmavad parlamendiliikmetele mõeldud rakendusi, õigusloome-, haldus- ja finantsvaldkonna rakendusi ning IKT haldamise rakendusi. Selle punkti kulude kasv 78 % võrra 2016. aastal 2015. aastaga võrreldes on seotud peamiselt täiendavate assigneeringutega, mis tulenesid sisemistest ümberpaigutamistest pärast sisemist ümberkorraldamist ja tegevuse üleandmist 2016. aastal eesmärgiga juhtida teatavaid IT-projekte detsentraliseeritumal viisil, uutest projektidest, näiteks digiteerimise valdkonnas, ning otsusest, et teatavaid arenguid e-parlamendi programmis tuleb käsitleda kavandatust varem.

48.

Kõigist selle peatüki punktidest võeti vahendeid koondümberpaigutamise C8 jaoks. Jätkuvaid jõupingutusi tehti selleks, et kontrollida jooksvaid halduskulusid. Artikli 2 3 7 assigneeringute muutust („Kolimiskulud“) saab selgitada mööblikäitlejate nappusega, mis tõi kaasa suurema nõudluse väliste käitlejate järele. Artikli 2 3 8 („Muud halduskulud“) assigneeringute kasv tulenes peamiselt suuremast vajadusest vormiriiete järele, mis on seotud parlamendiliikmete transpordi (autojuhid) ja turvateenuste parlamendisiseseks muutmisega.

49.

2016. aastal tehti 34 457 lähetust (27) (2015. aastal 34 459 lähetust), mis andsid kokku 99 660 lähetusel oldud päeva (2015. aastal 98 674 päeva). Enamik lähetusi oli seotud sõitudega Euroopa Parlamendi kolme töökoha vahel (Brüsselisse 4 546 lähetust, Strasbourgi 21 393 lähetust ja Luxembourgi 2 187 lähetust). Lisaks lähetusel oldud päevade arvu kasvule saab artikli 3 0 0 („Töötajate lähetuskulud kolme töökoha vahel“) assigneeringute suurenemist selgitada päevarahade ja majutuskulude ülemmäärade kohandamisega (alates 10. septembrist 2016) esimest korda üheksa aasta jooksul (28).

50.

Artikli 3 0 4 („Mitmesugused koosolekute kulud“) assigneeringute suurenemise peamine põhjus oli oodatust suurem nõudlus karastusjookide, peamiselt mineraalvee järele ametlikel ja halduskoosolekutel.

51.

Punkt 3 2 4 4 hõlmab toetusi külalisrühmadele ning sellega seotud järelevalve- ja infrastruktuurikulusid, Euroscola programmi halduskulusid ning praktikastipendiume kolmandate riikide arvamuskujundajatele. Punkti kulukohustused on 2015. aastaga võrreldes vähenenud, sest 2016. aastal oli külastajaid Brüsselis toimunud terrorirünnaku tõttu vähem.

52.

Punkt 3 2 4 2 („Väljaannete, teabe ja avalikel üritustel osalemise kulud“) hõlmab eelkõige väljaannete, teabealase tegevuse, avalike suhete ning liikmesriikides ja kandidaatriikides avalikel üritustel, messidel ja näitustel osalemise kulusid, samuti Euroopa Parlamendi õigusloome jälgimissüsteemi (OEIL) ajakohastamise kulusid. 2016. aastal kulud pisut kasvasid, sest teisel poolaastal käivitati kõikides liikmesriikides Euroopa saadikutekooli programm. See hõlmab mitmesuguseid tegevusi ja selle eesmärk on luua võrgustik Euroopa Parlamendi, parlamendiliikmete ja infobüroodega suhtlevatest koolidest, õpetajatest ja õpilastest, et levitada teadmisi Euroopa parlamentaarsest demokraatiast ja Euroopa kodakondsusega seotud väärtustest (vt punkti 117).

53.

Punkt 3 2 4 8 („Audiovisuaalse teabe kulud“) hõlmab kulusid, mis on seotud audiovisuaalsektori tegevuseelarve, täiskogu istungite ja parlamendikomisjonide koosolekute veebipõhiste otseülekannete ning vastava arhiivi sisseseadmisega, mis tagab üldsusele alalise juurdepääsu asjaomasele teabele. Selles punktis toimus 2016. aastal 2015. aastaga võrreldes märkimisväärne kasv, sest katta tuli mitu ettenägematut ja erakorralist sündmust ning parlamendiliikmed ja uued telekanalid huvitusid DG COMMi audivisuaalsetest võimalustest järjest rohkem.

54.

Audiovisuaalset materjali toodeti 2016. aastal järgmiselt: 1 831 Europe by Satellite projekti (täiskogu istungid, komisjonide istungid, poliitilised sündmused jne), fototeenuseid kasutati 4 009 sündmusel (sealhulgas 2 094 juhul parlamendiliikmete taotlusel) ning lisaks toodeti 1 841 raadioprojekti, 3 861 Voxboxi stand-up projekti, 1 038 multimeedia- ja 2 106 teleprojekti. Süsteemiga Teletrax (218 kanalit, mis esindavad 80 % Euroopa vaatajaskonnast) jälgiti 208 kanalit, mis kasutasid Euroopa Parlamendi teenistuste toodetud pildimaterjali. Pildimaterjali kasutati 66 251 korda, kokku 610 tundi.

55.

Punktis 3 2 1 0 („Euroopa Parlamendi uuringuteenistusele eksperdiarvamuste hankimine, raamatukogu ja arhiivid“) on 4 % suurune kasv võrreldes 2015. aastaga tingitud uuringuteenuste, sh toimetamistöö nõudluse (ja pakkumise) kasvust ning korraldatud ürituste arvu suurenemisest. Lisaks kasvasid veebipõhiste infoallikatega seotud kulud, sest pakkumine on kohandatud parlamendiliikmete infovajadustele.

56.

Punkti 3 2 0 0 („Eksperdiarvamuste hankimine“) puhul vähenesid kulud 2016. aastal 2015. aastaga võrreldes peamiselt seetõttu, et viibivate IT-projektidega seotud eksperdiarvamuste hankimine peatati.

57.

Artiklist 4 0 0 („Fraktsioonide ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete jooksvad halduskulud ning poliitilise ja teabealase tegevusega seotud kulud“) kaetakse fraktsioonide ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete sekretariaadi-, haldus- ja tegevuskulud ning nende poliitilise ja teabealase tegevusega seotud kulud. Selles punktis on kulukohustused 2015. aastaga võrreldes 3 % kasvanud ning seda eelkõige sellepärast, et 2016. aasta oli fraktsiooni ENF jaoks tegevuse esimene täisaasta (fraktsioon moodustati 15. juunil 2015).

58.

Artiklid 4 0 2 ja 4 0 3 puudutavad toetusi, mida antakse Euroopa tasandi erakondade või Euroopa tasandi poliitilistele sihtasutuste iga-aastaste tööprogrammide täitmiseks. Euroopa tasandi erakonnad aitavad kaasa euroopaliku poliitilise teadvuse kujundamisele ja liidu kodanike tahte väljendamisele (29). Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus on aga üksus või üksuste võrgustik, mis on seotud Euroopa tasandi erakonnaga ning mis oma tegevusega, mis on kooskõlas Euroopa Liidu eesmärkide ja põhiväärtustega, toetab ja täiendab asjaomase Euroopa tasandi erakonna eesmärke  (30).

59.

Euroopa tasandi erakonna või poliitilise sihtasutuse puhul on Euroopa Parlamendi poolne maksimaalne kaasrahastamise määr 85 % rahastamiskõlblikest kuludest (31). Mõlema punkti puhul olid 2016. aasta kulukohustused 2015. aastaga võrreldes suuremad ning see on tingitud toetuse andmist käsitlevatest juhatuse otsustest.

60.

Parlamendiliikmed võivad kasutada assistentide jaoks ette nähtud hüvitist selleks, et võtta tööle Brüsselis või Strasbourgis spetsiaalsete personalieeskirjade raames töötavaid registreeritud assistente või kohalikke assistente (32), kes töötavad siseriikliku õiguse alusel sõlmitud lepinguga parlamendiliikme valimisringkonnas. Kohalike assistentide puhul kaetakse hüvitisest arved, palgad ja reisikulud. Registreeritud assistentide puhul kaetakse palgad, hüvitised ja lähetuskulud ning väliskursustega seotud kulud.

61.

2016. aasta kulukohustuste suurenemine võrreldes 2015. aastaga on tingitud eelarvepädevate institutsioonide otsusest parlamendiliikmete assistentide eraldist 1. jaanuarist 2016 suurendada (1 500 euro võrra kuus ühe parlamendiliikme kohta).

62.

Seisuga 31. detsember 2016 töötas Euroopa Parlamendis 1 924 registreeritud assistenti ning parlamendiliikmega oli töölepingu sõlminud 2 247 kohalikku assistenti (68 assistendil oli sõlmitud leping parlamendiliikmete rühmaga). Lepingud olid sõlmitud ka 685 teenusepakkujaga (muud kui makseagendid) ja 731 makseagendiga (neist 34 oli seotud parlamendiliikmete rühmadega). Keskmiselt oli iga parlamendiliikme kohta 2,6 registreeritud assistenti ja 3,0 kohalikku assistenti (33). 2016. aastal oli kohalike assistentide arv parlamendiliikme kohta väga erinev, ulatudes nullist kuni 20ni. Kui 122 parlamendiliikmel ei olnud 2016. aasta lõpus ühtegi kohalikku assistenti, siis 19 parlamendiliiget oli võtnud oma valimisliikmesriigis tööle üle kümne töötaja. 423 parlamendiliikmel ei olnud 2016. aasta lõpu seisuga kehtivat lepingut ühegi teenuseosutajaga.

63.

Parlamendiliikmete väljaspool euroala elavate kohalike assistentidega seotud maksed tehti 2016. aastal euro ja muude vääringute vahetuskursi alusel, mis kehtestati vastavalt kehtivatele eeskirjadele kogu aastaks (2015. aasta detsembri kurss).

64.

Juhatus kiitis oma 26. oktoobri 2015. aasta koosolekul heaks mitmed parlamendiliikmete põhimääruse rakendusmeetmete muudatused. Nende tõttu tuli nii administratsioonil kui ka parlamendiliikmetel harjuda uute tavadega. Uusi sätteid on rakendatud kogu 2016. aasta jooksul.

65.

See peatükk moodustas 2016. aastal kulukohustuste kogusummast 0,02 % ehk 420 000 eurot (2015. aastal 400 000).

66.

Selle jaotise peatükid sisaldavad üksnes määratlemata otstarbega assigneeringuid, mille osas ei ole võimalik kulukohustusi võtta ilma assigneeringute ümberpaigutamiseta tegevusassigneeringute reale. Määratlemata otstarbega assigneeringute ümberpaigutamisi käsitletakse käesoleva aruande I osas. Selle jaotise esialgsed assigneeringud olid 6 000 000 eurot (2015. aastal 11 700 000 eurot) ehk 0,3 % kogu 2016. aasta eelarvest.

67.

2016. aastal intensiivistus seadusandlik tegevus oluliselt, sest Euroopa Parlamendi ametiaeg 2014–2019 oli jõudmas poole peale. Parlamendi uuringuteenuste peadirektoraat, liidu sisepoliitika peadirektoraat ning liidu välispoliitika peadirektoraat abistasid ja nõustasid parlamendiliikmeid ja -komisjone nende töös. Jätkati Euroopa Parlamendi administratsiooni tähtsaimate valdkondade ratsionaliseerimist ja ajakohastamist.

68.

2016. aastal toimus poliitiline pööre 23. juunil 2016 Ühendkuningriigis korraldatud referendumi tõttu (Brexiti hääletus). Euroopa Parlamendi president toonitas, et kuni Ühendkuningriik on Euroopa Liidu täisliige, on Ühendkuningriigist pärit parlamendiliikmetel ja brittidest Euroopa Parlamendi töötajatel teistega täpselt samad õigused ja kohustused. Referendum mõjutas märkimisväärselt poliitikaga tegelevate peadirektoraatide tööd, sest nemad pidid seda protsessi jälgima ja koguma andmeid ning koostama nende põhjal analüüse, et hinnata Ühendkuningriigi liidust lahkumise mõju eri poliitikavaldkondadele ja õigusaktidele.

69.

2016. aastat iseloomustasid ka julgeolekuolukorra halvenemine ja terrorirünnakud. 22. märtsil 2016 toimusid koordineeritud rünnakud Brüsseli lennujaamas ning parlamendi hoonete lähedal Maelbeeki metroojaamas. Ajavahemikul 22.–29. märts 2016 kehtis parlamendis oranž ohutase ning kogu ülejäänud aasta jooksul kehtis nii kolmes töökohas kui ka infobüroodes kollane ohutase. Terrorirünnaku tõttu astuti viivitamatult samme turvameetmete tugevdamiseks, eelkõige Brüsselis, ning selles valguses vaadati läbi ka kogu institutsiooni tegevus.

70.

Järgnevalt kirjeldatud 2016. aasta eesmärgid ja tulemused lähtuvad juhatuse poolt 2016. aastal vastu võetud prioriteetidest ja otsustest, Euroopa Parlamendi poolt eelarvet käsitlevates resolutsioonides vastu võetud suunistest ning parlamendi projektiportfelli (34) eesmärkidest ja tulemustest.

71.

Keeruline julgeolekuolukord on ergutanud tegema julgeoleku valdkonnas tihedamat koostööd asukohariikide riiklike ametiasutustega, eelkõige Belgia ametivõimudega.

72.

Loodud on julgeolekuküsimustega tegelev kõrgetasemeline väikeseliikmeline töörühm. Selle peamised arutamisteemad on olnud järgmised: vajadus Euroopa kvartal selgelt ja ametlikult piiritleda ning luua Belgia ametiasutustes eraldiseisev instants, mis tegeleks selle kvartali julgeoleku kontrollimise, jälgimise ja tagamisega. Tegeletud on ka muude üldisemate küsimustega, nagu videovalve ulatus, erimeetmed turvalisuse tagamiseks avalikus ruumis toimuvatel üritustel, lepingu sõlmimine politseinike ja sõjaväelaste kohalolu tagamiseks isegi kõige madalama ohutaseme korral ning Euroopa institutsioonide palgatud väliste teenuseosutajate julgeolekualane kontroll. Nendes eri küsimustes jõuti riiklike ametiasutustega üksmeelele.

73.

Juhatus kiitis 9. märtsil 2015 heaks projekti iPACS (integrated Physical Access Control System – integreeritud füüsilise juurdepääsu kontrolli süsteem) eesmärgiga hankida uut turvatehnoloogiat ja seeläbi tugevdada institutsiooni turvasüsteemi, võttes kasutusele nüüdisaegsed, integreeritud ja mitteinvasiivsed tehnoloogilised lahendused, mida on võimalik kohandada tehnoloogia tulevaste arengutega.

74.

Juhatuse otsuse põhjal kehtestati ajakava, mis näeb ette järkjärgulise kasutuselevõtu kolmes töökohas hinnanguliselt viie aasta jooksul.

75.

Projekti rakendamist alustati juba eelarveaastal 2015, mil lõpetati IT-vahendite ja ekspertiisi hankemenetlused.

76.

2016. aastal viidi lõpule tehniliste vahenditega seotud hanked.

77.

Muu hulgas nõudis juhatus kõikide parlamendi hoonete sissepääsude tugevdamist ja ümberkorraldamist kolmes töökohas vastavalt uuele turvakontseptsioonile. Sellega seoses on oluline märkida, et kõikide Brüsselis asuvate parlamendi hoonete sissepääsud, mis renoveeriti aastatel 2015 ja 2016, varustati uue sissepääsukontrolli tehnikaga ja integreeriti kesksesse iPACSi süsteemi.

78.

2017. aasta jooksul hakatakse järk-järgult kasutusele võtma uusi sissepääsukaarte, mille puhul kasutatakse uut turvalisemat tehnoloogiat, kuid siinkohal ollakse algsest ajakavast natukene maas. Põhjuseks on otsus kasutada uutel kaartidel kõige uudsemat kiipi ning kuna tegemist on tehnoloogia viimase sõnaga, on viivitus tingitud kättesaadavusest turul.

79.

Juhatus on alates 2014. aastast võtnud vastu mitmeid otsuseid, et suurendada turvalisust ja ohutust parlamendi hoonetes lähtuvalt uutest ohtudest, sest kõnealused hooned on omandatud ja kujundatud enne terrorismi levikut. 2016. aasta aprillis kiitis juhatus heaks kõikide varem Brüsseli ja Strasbourgi hoonete jaoks ette nähtud turvalisuse suurendamise meetmete ja julgeolekuinvesteeringute üldise läbivaatamise ning meetmete rakendamise ajakava aastateks 2016 ja 2017.

80.

Paralleelselt kiitis juhatus heaks ka rea meetmeid, millega suurendatakse Brüsselis ja Strasbourgis asuvate parlamendi kesksete hoonete ohutust ja kaitset sissetungi- ja rünnakuohu eest. Selleks luuakse nende hoonete ümber väline perimeeter.

81.

Samuti nõudis juhatus kõikide parlamendi hoonete sissepääsude tugevdamist ja ümberkorraldamist kolmes töökohas vastavalt uuele turvakontseptsioonile, mis võimaldaks tagada ühest küljest kindla ja rahuliku töökeskkonna parlamendi töötajatele ning jääda teisest küljest kodanikele avatuks, mis on samuti parlamendi jaoks oluline.

82.

Oma 11. aprilli 2016. aasta koosolekul võttis juhatus vastu ettepaneku muuta parlamendiliikmetele transporditeenuse pakkumine parlamendisiseseks. Teenusepakkumise parlamendisiseseks muutmise peamine eesmärk on parandada parlamendiliikmete julgeolekut – see võimaldab autojuhtide puhul teha enne töölevõtmist taustakontrolle ning töötajaid pidevalt koolitada ja jälgida. Uute juhtide töölevõtmist lepinguliste töötajatena alustati 2017. aasta alguses.

83.

2016. aasta oli esimene aasta, mil parlamendiliikmete uuringuteenuste direktoraat oli terve aasta vältel täielikult toimiv, pidades silmas töökohtade täidetust, poliitikavaldkondadele spetsialiseerumist ja parlamendiliikmetele pakutavate toodete ja teenuste valikut. Lisaks parlamendiliikmete ja nende esindajate arvukatele päringutele vastamisele koostati parlamendiliikmete ja kogu institutsiooni jaoks ka üha rohkem väljaandeid ning kõik need pidid olema selged, sisukad, kättesaadavad ja loetavad.

84.

Väljaandeid on mitut liiki ning need erinevad pikkuse ja põhjalikkuse poolest. Lühitutvustused kujutavad endast ühe- kuni kaheleheküljelisi teemaülevaateid, samas kui briefing (ülevaade) on poliitikavaldkonna, küsimuse või õigusakti põhjalikum tutvustus, mille pikkus ulatub kuni 12 leheküljeni. Samade asjade veelgi põhjalikuma ja üksikasjalikuma käsitlemise tulemusena võib koostada veel analüüsi või uuringu. Kokku koostas parlamendiliikmete uuringuteenuste direktoraat 2016. aastal 746 trükiväljaannet, sh 330 lühitutvustust, 384 briefing’ut (ülevaade) ning 32 analüüsi või uuringut.

85.

Parlamendiliikmete uuringuteenuste direktoraat tegi tihedat koostööd ka kahe ELi nõuandva komiteega – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Regioonide Komiteega –, nagu nähti ette 2014. aastal komiteedega allkirjastatud koostöölepingutes, ning neile organitele osutati samuti teenuseid, vastates nende teabe- ja muudele nõuetele. 2015. ja 2016. aastal tehti ligikaudu 150 sellist koostöölepingute kohast tööd.

86.

Parlamendi raamatukogul on lisaks tavapärasele raamatukogufunktsioonile ka ülesanne tagada parlamendiliikmetele ja töötajatele digitaalne ja veebipõhine juurdepääs arvukatele teabeallikatele, sh paljudele tasulistele ajakirjadele, andmebaasidele ja uudisteallikatele, aga ka muudele infoallikatele.

87.

Lisaks on 2015. aasta lõpus loodud uus võrdleva õiguse üksus hakanud edukalt koostama nii füüsilist kui ka elektroonilist valdkonna teatmike kogu ning sidemeid on loodud ka mujal maailmas asuvate sarnaste raamatukogudega. 2016. aasta novembris korraldati suur konverents, mille teemaks oli konstitutsioonikohtute roll mitmetasandilises valitsemises. Lisaks avaldas üksus seitse uuringut, milles käsitleti mitme ELi liikmesriigi ja ELi mittekuuluva riigi konstitutsioonikohtuid ning Euroopa Liidu Kohut.

88.

2016. aastal suurenes seadusandlik tegevus oluliselt, sest Euroopa Parlamendi ametiaeg 2014–2019 oli jõudmas poole peale. See tõi kaasa eelmiste aastatega võrreldes oluliselt suurema toodangu mõjuhinnangute ja Euroopa lisaväärtuse valdkonnas.

89.

2016. aastal avaldati seitse nn Euroopa mõõtme puudumisest tulenevate kulude aruannet (35), sealhulgas ühtse turu väljakujundamise, jagamismajanduse, pangandusliidu vastupanuvõime, integreeritud teadusruumi, organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni ning Schengeni ala piirikontrolli kulude („Schengenist loobumise hind“) kohta. 2016. aastal koostati viis Euroopa lisaväärtuse hinnangut eri teemadel, sealhulgas õigusriigi põhimõtete ja põhiõiguste ELi mehhanismi, lapsendamiste piiriülese tunnustamise ning ELis äriühingu tulumaksu poliitika koordineerimise kohta. Lisaks avaldati kaks võetavate meetmete Euroopa lisaväärtuse briefing’ut (ülevaade), milles rõhutatakse kehtiva ELi poliitika lisaväärtust, nimelt üks ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika ning teine ELi arengupoliitika kohta.

90.

Kuna komisjon on saanud seadusandlike õigusaktide koostamisel hoo sisse, kasvas 2016. aastal väga oluliselt Euroopa Parlamendile esitatud seadusandlike ettepanekute arv ja sellest tulenevalt heakskiitmist vajavate komisjoni mõjuhinnangute arv: Euroopa Parlamendi administratsioon koostas 36 esialgset hinnangut, mida on peaaegu kolm korda rohkem kui 2015. aastal.

91.

Lisaks on esimeeste konverentsi poolt 2016. aasta aprillis vastu võetud rakendamisraporteid käsitleva uue korra tagajärjel märkimisväärselt suurenenud Euroopa rakendamishinnangute arv: 2016. aastal koostati 13 sellist hinnangut.

92.

Aasta jooksul korraldati mitmesuguseid tulevikku suunatud uuringuid, õpikodasid ja muid toiminguid, mida taotles teaduslike ja tehnoloogiliste valikute hindamise üksuse (STOA) esinduskogu, millesse kuulub üheksa parlamendikomisjoni nimetatud 25 Euroopa Parlamendi liiget. 2016. aastal koostati selles valdkonnas 10 väljaannet, mis avaldati Euroopa Parlamendi veebisaidil.

93.

Lisaks loodi 2015. aasta aprillis uus üksus, kelle ülesanne on jälgida üleilmseid suundumusi ning kelle eesmärk on tuvastada, jälgida ja analüüsida keskmise pikkusega ja pikaajalisi üleilmseid suundumusi, eelkõige rahvusvahelise majandusliku, sotsiaalse ja poliitilise keskkonna muutusi, mis võivad mõjutada Euroopa Liitu eelseisvatel aastatel. Kõnealune üksus hoiab parlamendiliikmeid kursis selliste suundumustega ja nende võimaliku poliitilise mõjuga, avaldades briefing’uid (ülevaated) ja korraldades seminare. Niisuguste väljaannete hulka kuulub ka uus nn Global Trendometer, mis koostatakse vähemalt kaks korda aastas ja milles analüüsitakse muutusi, mis võivad liidu jaoks olulised olla. 2016. aastal avaldati üksuse esimene briefing (ülevaade) „Migration and the EU: a long-term perspective“ („Ränne ja EL: pikaajaline perspektiiv“) ning seejärel anti esimest korda välja uus Global Trendometer.

94.

2016. aastal oli seadusandlik ja muu kui seadusandlik tegevus väga ulatuslik. Lisaks tavapärasele põhitegevusele õigusloome etapis jätkasid EP komisjonid ja komisjonide sekretariaadid märkimisväärse tööalase panuse andmist institutsioonidevahelise tegevuskava koostamisse, tehes seda ka konsulteerimise etapis ja kontrolli etapis. Sellega seoses korraldati 2016. aastal 391 parlamendikomisjonide koosolekut ja 135 kolmepoolset kohtumist.

95.

Eelkõige pakuti põhjalikke eksperditeadmisi ja tuge Euroopa Parlamendi seisukoha ettevalmistamiseks päris esimese ettepaneku kohta muuta mitmeaastast finantsraamistikku, tehes seda eelarvekomisjoni juhtimisel ning arvukate sidusrühmade kaasamisel. See võimaldas põhjalikult analüüsida kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku toimimist ja võtta vastu laiaulatusliku raporti koos suunistega, mis võimaldasid põhjalikke arutelusid ja mis olid väärtuslikuks sisendiks Euroopa Komisjoni ettepanekule.

96.

2016. aastal aidati eksperditeadmistega oluliselt kaasa ka kodukorra muutmisele, mis toimus põhiseaduskomisjoni (AFCO) töörühma juhtimisel ja haldusküsimustega tegeleva projektimeeskonna kaudu, mis moodustati selle töö toetamiseks.

97.

13. aprillil 2016. aastal allkirjastati uus institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe. Euroopa Parlamendi administratsioon aitas ulatuslikult ja edukalt kaasa läbirääkimiste ettevalmistamisele ning pärast kokkuleppe allkirjastamist on ta aktiivselt osalenud ka kõnealuse kokkuleppe rakendamise ja järelmeetmetega seotud töös.

98.

Väga suur osa parlamendikomisjonide töö jaoks vajalikust eksperditeabest koostatakse parlamendisiseselt ja see osakaal on viimastel aastatel suurenenud. 2016. aastal koostati umbes 382 (2015: 352 ja 2014: 218) parlamendisisest uuringut ja briefing’ut (ülevaadet), sh umbes 100 varasema dokumendi ajakohastatud versiooni.

99.

2016. aastal töötasid viis välispoliitika valdkonna EP komisjoni ja allkomisjoni välja ELi välispoliitika tõhustatud kontrolli ja järelevalve, muu hulgas rahastamisvahendite rakendamise kontrolli ja ulatuslikuma eelarvealase järelevalve ning korrapäraste arvamuste vahetuste kaudu komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, välissuhete eest vastutavate volinike, EEASi (36) ja komisjoni kõrgete ametnikega peamistes geograafilistes ja valdkondlikes küsimustes. Seadusandluse valdkonnas on parlamendikomisjonidel olnud oluline roll Euroopa Parlamendi läbirääkimisrühma töös arvukatel kolmepoolsetel kohtumistel, sealhulgas tundliku sisuga dokumentide arutamisel (nt konfliktimineraalide määrus ja ajakohastatud piinamisvastane määrus).

100.

Euroopa Parlament osales ka rahvusvaheliste lepingutega seotud koostöö ja teabevahetuse korra teemalistel institutsioonidevahelistel läbirääkimistel. Lisaks rakendati jätkuvalt TTIPga seotud dokumentidele juurdepääsu reguleerivat töökorda, võimaldades tegeleda suurel hulgal dokumentidega ja pakkudes enneolematut juurdepääsu dokumentidele, mis on seotud käimasolevate kaubandusläbirääkimistega.

101.

Euroopa Parlamendi administratsioon rakendas ka Euroopa välisteenistusega saavutatud halduskokkulepet poliitilise aruandluse jagamise kohta, muu hulgas turvatud lugemissaali loomisega ja selle igapäevase haldamisega ning e-kirjade turvalise saatmisega.

102.

Parlamentidevaheliste delegatsioonidega seoses pöörati erilist tähelepanu 2015. aastal kasutusele võetud ja 2016. aasta alguses läbi vaadatud kontrolliga seotud töömeetodite ja -korra järjepideva rakendamise jätkamisele.

103.

Selle eesmärk oli tagada rahvusvaheliste lepingute, ELi rahastamisvahendite rakendamise taseme, ELi poolt rahastatud programmide ja projektide mõju, valimisvaatlusmissioonide antud soovituste järelmeetmete, inimõiguste olukorra ja kehtivate või koostamisel olevate järelevalvet käsitlevate õigusaktide tulemuslik hindamine ja järelevalve. Vaatlusperioodil koostati kokku 66 üksikasjalikku lähetusaruannet (reporting sheets), millest suurem osa keskendus rahvusvaheliste lepingute (23) ja rahastamisvahendite (16), inimõiguste (14), valimisvaatlusmissioonide soovituste järelmeetmete (7) ja kehtivate või koostamisel olevate õigusaktide mõju (6) järelevalvele. Koostati ka ajutisi suuniseid, et lihtsustada aruannete (reporting sheets) koostamist ja edastamist ning parandada delegatsioonide töö muid aspekte (sealhulgas andmete kogumist statistika eesmärgil).

104.

Välissuhete poliitikaosakond jätkas kommunikatsiooniga seotud tegevuses oma juurdunud lähenemisviisi järgimist, avaldades oma töid Euroopa Parlamendi intraneti saidil Think Tank ja poliitikaosakondade ühisel intraneti saidil ning andes oma panuse poliitikaosakondade tegevuse igakuistesse ülevaadetesse. Lisaks hakkas ta 2016. aasta juunis andma välja päris oma igakuist uudiskirja.

105.

Selleks et luua rohkem sidemeid akadeemiliste ja mõttekodade kogukondadega ning asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, korraldas poliitikaosakonna üksus 13 poliitikafoorumit (policy hubs), kaks diplomaatiafoorumit ja kaks ümarlauakohtumist. Ta tõhustas ka koostööd ja teabevahetust NATO poliitikaosakonna ja avaliku diplomaatia osakonnaga ning nõunike tasandil peetavaid mitteametlikke kohtumisi hakati korraldama korrapäraselt (kaks korda aastas).

106.

Suurem osa demokraatia toetamisega seotud tegevusest korraldati kuues prioriteetses riigis, mille määras kindlaks demokraatia toetamise ja valimiste koordineerimise rühm (DEG) ja milleks on Ukraina, Moldova, Tuneesia, Maroko, Tansaania ja Myanmar, ning prioriteetses piirkonnas, mille moodustavad Lääne-Balkani riigid ja Türgi. 2016. aastal korraldati üheksa valimisvaatlusdelegatsiooni lähetust (Ugandasse, Peruusse, Mongooliasse, Sambiasse, Gabonisse, Jordaaniasse, Gruusiasse, Moldovasse ja Ghanasse).

107.

Eelkõige korraldas Euroopa Parlament 2016. aasta märtsis Ukraina nädala, mis kujutas endast kolmepäevast üritust, mille eesmärk oli alustada suutlikkuse suurendamise alast tegevust Ülemraadaga (VRU). Programmis osales 80 liiget ja kõrgemat ametnikku. Ukraina nädala tulemusel allkirjastas Euroopa Parlament Ülemraadaga vastastikuse mõistmise memorandumi, et luua suutlikkuse suurendamise alase tegevuse arendamisel tihe partnerlus riigiga, kes on Euroopa Parlamendi jaoks kõrgeima poliitilise prioriteetsusega.

108.

Lääne-Balkani riikide parlamentidele ja Türgi parlamendile suunatud 2016. aasta toetusprogrammi raames korraldati suutlikkuse suurendamise üritusi mitmesugustel poliitikaalastel teemadel, näiteks immigratsiooni- ja varjupaigapoliitika või puudega inimeste mittediskrimineerimine. Sellega tugevdati parlamentaarset dialoogi ja suurendati piirkondlikku isevastutust. Laienemisprotsessis osalevate riikide parlamentide liikmetele ja töötajatele tutvustati ELi poliitikat ja otsuste tegemise protsesse osalevate parlamendiliikmetega toimunud arutelude kaudu, millega aidati neil mõista ja järgida ELi väärtusi ja ühinemiskriteeriume.

109.

E-parlamendi projekti eesmärk on anda parlamendiliikmete kasutusse loomevahend raportite koostamiseks ja nende integreerimiseks seadusandlike tekstide koostamise ahelasse. Selle raames tegeletakse ka täiskogu rakenduste ümberkujundamisega. 2016. aastal viidi lõpule stenogrammi rakenduse kasutuselevõtt ja e-parlamendi juhtkogu võttis vastu tööprogrammi aastani 2019 (parlamendi praeguse koosseisu ametiaja lõpuni).

110.

Teise projektiga (ICT4MEPs) parandatakse IKT-teenuseid, mida pakutakse Euroopa Parlamendi liikmetele ja nende töötajatele valimisringkondades viibimise ajal, võimaldades ulatuslikumat juurdepääsu Euroopa Parlamendi vahenditele ja rakendustele. Projekti 1. etapp viidi ellu 2016. aasta oktoobris, võimaldades juurdepääsuhaldust kuni 1 000 kohalikule assistendile. Lisaks võeti kõigis 28 liikmesriigis kasutusele rahvusvaheline tasuta telefoninumber, et pakkuda ulatuslikumat toetust kõikide ELi ajavööndite katmiseks, tehes seda inglise, prantsuse ja saksa keeles. Selle eesmärk on pakkuda mitmesuguseid täiendavaid teenuseid, mis hakkavad 2017. aasta jooksul olema kättesaadavad väljaspool Euroopa Parlamenti. 2016. aastal täiendati väljastpoolt Euroopa Parlamenti juurdepääsu võimaldavaid süsteeme uute elementidega, näiteks salasõna muutmine.

111.

Peasekretäri poolt juhatusele esitatud 30. novembri 2016. aasta teatises tehti kokkuvõte peamistest kommunikatsiooni ja külastajate vastuvõtu valdkonna projektidest ja toimingutest alates 2014. aasta lõpust. Need projektid ja toimingud on viidud ellu lisaks igapäevasele kommunikatsioonile. Nendes keskendutakse suuresti Euroopa Parlamendi külastajaid käsitleva strateegia, meediasuhete, parlamendiliikmetele eksperditeabe pakkumise ja liikmesriikide oluliste teabelevitajatega sidemete kujundamise üha areneva strateegia tugevdamisele.

112.

Seoses püüdlusega kohandada kommunikatsioonivoogu arenevale meediamaastikule on Euroopa Parlament hoolikalt järginud meediategevuse uuendamist ning üldist lähenemisviisi, mille kohaselt liigutakse platvormipõhiselt kajastuselt temaatilise ja publikupõhise kajastuse suunas.

113.

Euroopa Parlamendi veebisaidil pakutakse kodanikele, parlamendiliikmetele, töötajatele, meediale, sidusrühmadele ja külastajatele mitmesugust teavet ning tipptasemel veebipõhised vahendid võimaldavad tõhustatud veebipõhist kommunikatsiooni. Sellega seoses alustati 2016. aastal Euroopa Parlamendi uudiste veebisaidi ümberkorraldamist.

114.

Lisaks on EuroparlTV reformi käsitletud mitmes juhatuse teabe- ja kommunikatsioonipoliitika töörühmale esitatud teatises ning nüüdseks hakkab see jõudma oma lõppetappi. Pärast mitmesuguste uuringute ja hinnangute koostamist muutis EP videote tootmise teenistus oma tootmist sihipärasemaks, hakates koostama tootmiseelseid turustuskanalite ja publiku analüüse, et suurendada videote edukust ja kasutamist.

115.

Arutlusel oli teatis ajakirjanikega usaldusväärsete suhete loomise kohta EP pressiametnike arvukate igapäevaste toimingute ja toodete kaudu, tuletades meelde, et EP pressialase tegevuse peamine eesmärk on suurendada EP nähtavust.

116.

Parlamendikomisjonide sekretariaatide ja EP infobüroode koostööd on tugevdatud, et luua sidusrühmade dialoogi projekti raames Euroopa Parlamendis arutlusel olevate seadusandlike küsimuste teemal sidusrühmadega peetav süsteemsem dialoog. Kõnealuse projekti eesmärk on aktiveerida liikmesriikides sidusrühmad ja kaasata nad Euroopa Parlamendi õigusloomeprotsessi raportööridega aktiivse dialoogi pidamise kaudu.

117.

Veel üks oluline saavutus seisnes innovatiivses lähenemisviisis, mille eesmärk oli jõuda ELi liikmesriikide koolideni saadikutekooli programmi abil. Projekti eesmärk on luua üha laienev koolide võrgustik, mille raames tehakse koostööd Euroopa Parlamendi, selle liikmete ja EP infobüroodega. Huvitatud koolid peavad esitama taotluse võrgustiku liikmeks saamiseks ning seejärel korraldama õppetegevust, millega suurendatakse teadlikkust Euroopa parlamentaarsest demokraatiast ja Euroopa kodakondsuse väärtustest. Töörühm kiitis heaks katseetapi, mis käivitati kuues liikmesriigis õppeaastal 2015/2016, ja andis selle tulemustele positiivse hinnangu. Seejärel kiitis juhatus 3. oktoobril 2016. aastal heaks Euroopa Parlamendi saadikutekooli programmi käivitamise kõikides liikmesriikides.

118.

Euroopa Parlament on püüdnud pakkuda oma külastajatele üha paremaid kogemusi nii oma Brüsselis kui ka Strasbourgis asuvates ruumides, aga ka EP infobüroodes, mis asuvad liikmesriikides. Viimastel aastatel on tekkinud vajadus luua tõhusad, informatiivsed ja sidusad vastuvõtusüsteemid ja muud rajatised, mis on suunatud kõikidele külastajatele EP eri tõmbekeskustes. Euroopa Parlament jätkas 2016. aastal paremate teenuste pakkumist oma külastajatele Brüsselis, Strasbourgis ja infobüroodes, kohaldades juhatuse poolt 27. aprillil 2015. aastal vastu võetud külastusstrateegiat.

119.

Konkreetsete külastusprojektide hulka kuulub ka Euroopa Ajaloo Maja, mille ehitustööd viidi lõpule 2016. aastal ja mis peaks avatama 2017. aasta mais. Sisuliselt ja akadeemiliselt esitatakse selles intellektuaalselt täpne, kuid samas värske ja mitut vaatenurka hõlmav Euroopa maailmajao ajaloo käsitus – ühest küljest Euroopa ja teisest küljest riiklikust seisukohast vaadatuna. Museoloogia seisukohast on Euroopa Ajaloo Maja võtnud endale enneolematu ülesande luua nullist uus ulatuslik kogu.

120.

2016. aasta lõpus loodi Brüsselis asuvasse Atriumi hoonesse uus külastusrühmade vastuvõtukeskus. Projekti peamine eesmärk oli paremini hallata pärast Euroopa Ajaloo Maja avamist oodatavat külastajate voogu. Sellega jäetakse Euroopa Parlamendi töökohta külastama kutsutud külastusrühmadele külalislahke ja sõbralik esmamulje. Külastajate vastuvõtuala tagab külastajatele külalislahke ja turvalise saabumise parlamenti.

121.

Juhatus kiitis oma 18. mai 2015. aasta koosolekul heaks külaliste vastuvõtukeskuse kontseptsiooni „Station Europe“ (Euroopa jaam), mis viidi ellu 2016. aastal. Projektiga muudeti vana Brüsselis asuv Luxembourgi jaam Euroopa Parlamendi külastajate teekonna orientiiriks, mis hõlmab interaktiivseid ja kasutajasõbralikke rakendusi, ning jaama esimest korrust hakati kasutama ürituste ja vastuvõttude korraldamiseks.

122.

Belgia ametivõimudega kavandatud koostöö kord, mis puudutab endise kunstniku Wiertzi maja ja selle aia kasutamist, esitati juhatusele selle 8. juuni 2015. aasta koosolekul. Wiertzi aed ääristab Paul-Henri Spaaki hoonet ja on parlamendi peasissepääsude juurest lihtsasti juurdepääsetav. Juhatus tegi peasekretärile ülesandeks alustada Musées Royaux des Beaux-Arts de Belgique’iga, kelle vastutusalasse kuulub Musée Wiertz, ja Belgia Régie des bâtiments’iga, kelle vastutusalasse kuuluvad muuseumi hooned, ettevalmistavaid kõnelusi, millesse kaasatakse ka teabe- ja kommunikatsioonipoliitika töörühma ning hoonete, transpordi ja keskkonnasõbraliku parlamendi töörühma esimehed ja kaasesimehed ning kus käsitletakse aia ja endise kunstnike maja kasutamise võimalusi. Projekti jätkati 2016. aastal ja Belgia riik tegi Euroopa Parlamendile ettepaneku allkirjastada 50 aastaks pikaajaline üürileping sümboolse hinnaga, milleks on üks euro.

123.

Veel üks tähtis projekt, mis hakkab kuju võtma, on avalikkusele juurdepääsetavate EP infobüroode vastuvõtualade ajakohastamine, mis algas keskuste „Europa Experience“ avamisega 2016. aastal Berliinis ja 2017. aastal Ljubljanas, millele peaksid peatselt järgnema ajakohastatud rajatised Strasbourgis.

124.

Euroopa Parlament edendab kodanikega suhtlemist, tehes seda korrapäraselt ja juhtumisi korraldatavate ürituste kaudu, mille näideteks on eelkõige

125.

Filmiauhinnal LUX on kaks eesmärki: edendada Euroopa filmide levitamist kogu Euroopas ja ärgitada üleeuroopalist arutelu ja mõttevahetust ühiskondlikel teemadel. Nendel eesmärkidel toetatakse filmiauhinnaga LUX kolme võistleva filmi levitamist, varustades need filmid subtiitritega ELi 24 ametlikus keeles ning valmistades neist igale liikmesriigile digitaalversioonid. Filmiauhinna LUX 10. aastapäeva tähistati 10. oktoobril 2016. aastal.

126.

Euroopa Parlament toetab inimõigusi 1988. aastal loodud Sahharovi auhinna kaudu, mida antakse igal aastal välja mõttevabaduse eest. Auhinnaga tunnustatakse isikuid, kes on väljapaistval moel aidanud kaasa võitlusele inimõiguste eest kogu maailmas, ning juhitakse tähelepanu inimõiguste rikkumistele ja toetatakse laureaate ja nende tegevust. 2016. aasta laureaadid olid Nadia Murad Basee Taha ja Lamiya Aji Bashar, kes on mõlemad läbi elanud nn Islamiriigi (IS) seksiorjuse ja kellest on saanud ISi seksuaalvägivalla tõttu kannatanud naiste huvide kaitsjad. Nad kaitsevad avalikult Iraagi jeziidi kogukonda – usuvähemust, kelle kallal ISi võitlejad on pannud toime genotsiidi.

127.

Alates 2008. aastast on Euroopa Parlament andnud igal aastal välja Euroopa Kodaniku auhinda projektidele ja algatustele, millega soodustatakse piiriülest koostööd või edendatakse vastastikust mõistmist Euroopa Liidus. Auhind on sümboolse väärtusega ja mõeldud ühtlasi selleks, et tunnustada nende tööd, kes oma igapäevase tegevusega edendavad Euroopa väärtusi. Euroopa Parlament andis 2016. aastal auhinna 50 inimesele ja organisatsioonile 26 ELi riigist. Pärast riiklikke auhinnatseremooniaid korraldati 2016. aasta oktoobris Brüsselis keskne auhinnatseremoonia.

128.

Kodanike teabenõuete üksus (Ask EP) vastab üldsuse liikmete teabenõuetele, mis puudutavad Euroopa Parlamenti ja ELi küsimusi laiemalt. Aastatel 2014–2019 suurenes märkimisväärselt parlamendile esitatavate teabenõuete hulk, mille peamiseks põhjuseks on ilmselgelt koordineeritud kirjalike pöördumiste esitamise (write-in) kampaaniad päevakajalistel teemadel. Üksus vastab pöördumistele reeglina selles ametlikus keeles, milles kodanik oma kirja või e-kirja saatis. 2016. aastal sai üksus kodanikelt 8 967 eraldi kirja või e-kirja ning korraldatud kampaaniate raames 82 923 teabenõuet.

129.

Euroopa Parlamendi veebisaidil on konkreetselt selleks välja töötatud platvormil AskEP.net juurdepääs mitmesugustele avalikult juurdepääsetavatele EP vastustele, mis on antud korduma kippuvatele küsimustele ja mis hõlmavad praegu umbes 50 teemat. Paralleelselt tehakse ettevalmistusi Parlamentariumis kodanike küsimuste tarbeks interaktiivse terminali paigaldamiseks.

130.

2016. aastal algas uus kommunikatsiooni valdkonna toetuste mitmeaastane tööprogramm (2016–2019), mis hõlmab kahte valdkonda: meediat ja üritusi. See seisneb niisuguste projektide kaasrahastamises, mis valitakse välja toetustaotluste esitamise kutse alusel kooskõlas finantsmäärusega ning mille eesmärk on tõsta teadlikkust Euroopa Parlamendi rollist, volitustest ja poliitilisest iseloomust, levitada teavet Euroopa Parlamendi ja tema tegevuse kohta ning suurendada teadmisi ja arusaamist kolmest sambast, mille alusel Euroopa Parlament tegutseb, nimelt poliitikast, poliitikameetmetest ja väärtustest.

131.

Meedia valdkonnas (televisioon, raadio ja internet) rakendatakse toetusi mitmeaastaste partnerluslepingute alusel, mis sõlmitakse piiratud arvul meediakanalitega liikmesriikides, kus on minimaalne ulatusalane suutlikkus, samas kui sündmuste valdkonna toetusi antakse otse toetuskõlblikele liikmesriikides asuvatele organisatsioonidele. Meedia kategoorias sõlmiti 2016. aastal 102 partnerlust ja anti 48 toetust kogusummas 3,9 miljonit eurot, kusjuures esitatud taotluste arv oli 79. Sündmuste kategoorias anti 2016. aastal 18 toetust kogusummas 0,8 miljonit eurot, kusjuures esitatud ettepanekute arv oli 64.

132.

Ametlikult kutsutud külastusrühmadele rahalise toetuse maksmist käsitlevat eeskirja muudeti 2016. aasta oktoobris juhatuse otsusega, et suurendada protsessi läbipaistvust ja vastutust.

133.

Kinnisvarapoliitika on pikaajaline poliitika, milles ei järgita ELi eelarve aastapõhisust. Selleks et pikaajalises plaanis optimaalselt planeerida, tuleb kavad teha 5–10 aastaks, jälgides samas, kuidas võiksid vajadused 20–25 aasta perspektiivis muutuda. Kinnisvaraprojektid vajavad sageli rahastamist mitme aasta jooksul; nõuetekohane planeerimine on seetõttu usaldusväärse finantsjuhtimise jaoks hädavajalik.

134.

Hoonete omandamine on olnud alates 1992. aastal Edinburghis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel tehtud otsusest, millega kehtestati ELi institutsioonide asukohad, parlamendi peamine poliitika. Hoonete renoveerimine on seevastu suhteliselt uus tegevus, mille tähtsus hoonete vananemise tõttu järjest suureneb. Lähiaastatel on oodata suurte hoonete, näiteks Paul-Henri Spaaki hoone ulatuslikku renoveerimist.

135.

Otsuse Paul-Henri Spaaki hoone renoveerimise ja sellega seotud meetmete kohta peab tegema juhatus.

136.

2016. aastal jätkati parlamendi kolmes töökohas ja infobüroodes kinnisvaraprojekte nii, nagu allpool kirjeldatud.

137.

2014. aasta juunis kolis umbes 1 000 töötajat Meeûse väljakul asuvasse hoonesse, kuigi omanik ei olnud ehitustöid veel täielikult lõpetanud. See kolimine oli esimene oluline etapp protsessis, mille käigus tehakse fraktsioonidele parlamendi peahoonetes rohkem ruumi, ja võimaldas suures osas vältida parlamendiliikmete büroode kolimist parlamendi ametiaja jooksul.

138.

Hoone omaniku kohustuseks olevad ehitustööd lõpetati töötajate sissekolimisele järgnenud ajavahemikul 2014. aasta juunist kuni 2016. aasta aprillini. Omanikuga saavutati kokkulepe, mille kohaselt võeti hoone ajutiselt vastu, lepiti kokku tasu hoone kasutamise eest alates 2014. aasta juunist ja jõustus kasutusvaldusleping. Juhatus kiitis selle kokkuleppe heaks oma 14. detsembri 2015. aasta koosolekul; 12-aastane kasutusvaldusleping oli heaks kiidetud juba 2013. aastal.

139.

Martensi hoone esimene ehitusetapp lõpetati 2016. aastal ja projekti elluviija andis hoone parlamendile üle 2016. aasta juuni lõpus. Projekti käimasolevas teises etapis vastutab viimistlus- ja kohandustööde eest parlament. Järgmises, kolmandas etapis paigaldatakse mööbel ja seadmed. Need tegevused peaksid lõpule jõudma ja hoone peaks üle antama 2018. aasta esimesel poolaastal.

140.

Oma 7. oktoobri 2015. aasta koosolekul volitas juhatus peasekretäri viima lõpule läbirääkimisi uue kutsehariduskeskuse pikaajalise kasutusvalduslepingu sõlmimise üle. Selleks lammutatakse aadressil Montoyer 63 praegune tehniliselt vananenud hoone ja uus kutsehariduskeskus ehitatakse samale krundile. 2016. aasta algul kirjutati alla 21-aastane kasutusvaldusleping. Selleks 24 kuuks, mis koolituskeskuse ehitamine aega võtab, võetakse samalt omanikult ajutiselt üürile Belmont Courti hoone.

141.

Juhatus otsustas oma 12. septembri 2016. aasta koosolekul kasutada ära optsiooni osta 1 euro eest aadressil Montoyer 76 asuv hoone. Parlament oli sõlminud 2005. aastal pikaajalise üürilepingu koos optsiooniga, mis võimaldas pärast seda, kui rohkem kui 10 aasta pikkuse üüriperioodi jooksul tasutud üürimaksed on hoone maksumuse katnud, hoone ära osta.

142.

Juhatus kiitis oma 11. novembri 2016. aasta koosolekul heaks Wayenbergi lasteaia laienduse. Lasteaed avati 2005. aastal ja objekt kuulub parlamendile. Laiendustööd kavandatakse lõpetada 2019. aastal.

143.

Eastmani hoone (kus asub Euroopa Ajaloo Maja) esialgne üleandmine toimus 2016. aastal. Arhitektuuriliselt kasutati projektis ära olemasolev hoone, mis ei ole muuseumiks projekteeritud, ja sellest sai tänu ümberkujundamisele tänapäevase tipparhitektuuri ja disaini hea näide, mis pakub sellele olulisele uuele muuseumile sobiva keskkonna.

144.

Luxembourgis on parlamendi kinnisvarapoliitika keskmes KADi (Konrad Adenaueri hoone) projekt. Uues KADi hoones tuuakse kulude kokkuhoiu eesmärgil ühte hoonesse kokku kõik parlamendi Luxembourgi tegevused. Projektil on kaks etappi: idaosa ehitus ja lääneosa ehitus. Idaosa ehituse lõpuleviimine on kavandatud aastaks 2018; lääneosa ehituse lõpuleviimine on kavandatud aastaks 2021. Juhatuse 6. juuli 2015. aasta otsuse kohaselt tehakse otsus vana KADi hoone tuleviku kohta parlamendi järgmise ametiaja alguses. Nagu ka eelmistel aastatel, andis eelarvekomisjon 2016. aastal loa aastalõpu ümberpaigutamisele, et projekti eelrahastada. Ümberpaigutatav summa oli 53,5 miljonit eurot (vt jaotise I osa H ümberpaigutamiste kohta).

145.

Kuni uue KADi hoone valmimiseni on vaja pikendada hoone GEOS üürilepingut. On jõutud kokkuleppele, et üürilepingut pikendatakse kuni 2018. aasta lõpuni.

146.

Haveli hoone ehitati 1955. aastal ja kuulus Euroopa Nõukogule. Euroopa Parlament ostis selle hoone 2012. aastal ja renoveeris täielikult kehtivaid norme järgides. Projektil on kaks etappi: hoone enda renoveerimine ning hoone ja PFLIMNILi hoone vahelise ühenduskoridori renoveerimine ning ümbruskonna korrastamine. Projekt oli 2016. aastal juba suures osas täidetud ja hoone kasutusse võtmine on kavandatud 2017. aasta kevadeks.

147.

Ka Strasbourgis ehitatakse vastuvõtualade moderniseerimise raames Parlamentariumi. Ehitustööd algasid 2016. aastal ja edenevad hästi. Avamine on kavandatud 2017. aastale.

148.

Berliinis lõpetati mini-Parlamentariumi („Europa Experience“ – väljapanek „Euroopa kogemus“) ehitustööd Euroopa Maja alumisel korrusel 2016. aastal. Väljapanek „Euroopa kogemus“ avati 2016. aasta mais ja pakub külastajatele võimalust saada rohkem teada Euroopa poliitika kohta.

149.

Ljubljanas kuulutati uue Euroopa Maja erisisustustööd 27. septembril 2016 vastuvõetuks. Sellega seoses otsustati paigaldada avalikule alale „Euroopa kogemuse“ interaktiivsed elemendid, et muuta see ala atraktiivsemaks. Teenistused kolisid uude asukohta 2016. aasta oktoobri keskel.

150.

Varssavi, Pariisi ja Barcelona Euroopa Majade ehitustööde pikendamise lisalepingud kirjutati alla 2016. aasta jooksul.

151.

Jean Monnet’ maja laiendustööd Bazoches’is ja hoone seisundi parandamine lõpetati 2016. aastal. Parlament hakkab seda hoonet tihedamini kasutama mitmete juhtivate õppe- ja arenguprogrammide, aga ka muude ürituste jaoks.

152.

Kehtestati hooldustööde mitmeaastane kava. Mõned olulisemad 2016. aasta tööd on toodud allpool.

153.

Brüsselis uuriti võimalust parandada Spinelli hoone liftide tööd ja Spinelli hoone kasutajate üles-alla liikumist (veel pooleli), Wiertzi hoones viidi lõpule elektrisüsteemi renoveerimise esimene etapp, Remardi hoones renoveeriti katlamaja ja Spaaki hoones viidi läbi hädavajalikud tööd katlamaja edaspidise toimimise tagamiseks. Renoveeriti Aatriumi kõrgepingeruum. Alustati ettevalmistustöid seoses hankega, mis käsitleb tsentraliseeritud tehnilise haldamise süsteemi ja tulekahjusignalisatsiooni ajakohastamist.

154.

Strasbourgis olid peamised 2016. aastal tehtud tööd seotud büroode värskendamise ja küttepumpade asendamisega Weissi hoones ning tuleohutussüsteemide ja tsentraliseeritud tehnilise haldamise süsteemi renoveerimisega Madariaga hoones.

155.

Pärast Strasbourgi täiskogu istungisaali lae kokkuvarisemist ja sellele kohe järgnenud remonti 2008. aastal alustas parlament ettevaatusabinõuna WEISSi hoone tähtsaimate saalide, ruumide ja koridoride lagede kontrollimist. Kontrolli käigus tuvastati ehitusnormidele ja -eeskirjadele mittevastavusi ja vigu. Parlament kaebas oma kindlustusandja, kokkukukkunud lae ehituses osalenud ettevõtted, arendajad ja ehitustööde eest vastutavad isikud ning ka inspektsiooni, kes pidi ehituse üle järelevalvet teostama, kohtusse. Kuna tegemist on äärmiselt tehnilise valdkonnaga, määras kohus kolmest eksperdist koosneva rühma, kellele tehti ülesandeks teha kindlaks probleemide põhjused ja hinnata parlamendile tekitatud kahju. Sama ekspertide rühm tegeles veel ühe teise avastatud probleemiga, milleks oli hoone katust toetava metallist tugikonstruktsiooni halb seisund. Ekspertide rühm lõpetas oma töö 31. märtsil 2016 ning jätkus kohtumenetlus, mis lõpeb kas kokkuleppega või kohtuotsusega. Pärast juhtumi tehniliste aspektide väljaselgitamist teostati 2016. aastal peamised tööd, mis viiakse lõpule 2017. aastal.

156.

Puhastusteenuste optimeerimine ja kahe uue lepingu sõlmimine haljastusalade hooldusettevõtjatega tõi Luxembourgis hooldustööde valdkonnas võrreldes 2014. aastaga (kui optimeerimine algas) 2015. ja 2016. aastal kaasa olulise säästu. Tarindi- ja viimistlustööde lepingu jõustumine 2016. aasta veebruaris võimaldas parandada teenuste kvaliteeti, vähendada reageerimisaega, saada soodsamaid hindu ja lihtsustada haldusjuhtimist.

157.

Euroopa Parlament tunnistab, et tal on kohustus aidata positiivselt kaasa kestlikule arengule kui pikaajalisele eesmärgile mitte ainult oma poliitilise rolli ja seadusandlikes menetlustes osalemise kaudu, vaid ka sellega, kuidas ta tegutseb ja milliseid otsuseid ta igapäevaselt teeb.

158.

Selle keskkonnaalase kohustuse tõttu kasutab Euroopa Parlament keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi (EMAS), mis on Euroopa Liidu era- ja avaliku sektori organisatsioonide juhtimisvahend selleks, et hinnata ja parandada oma keskkonnaalast tulemuslikkust vastavalt EMASi määrusele (EÜ) nr 1221/2009 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ) (37). Euroopa Parlamendi kõik kolm töökohta on alates 2007. aasta detsembrist EMASis registreeritud. 2016. aastal pikendati registreerimist edukalt kuni 17. detsembrini 2019.

159.

Keskkonnapoliitika kehtestas parlamendi keskkonnakäsiraamatu kohaselt juhatus ning sellele kirjutasid algselt 2007. aastal ja muudetud versioonile 2010. aastal institutsiooni nimel alla president ja peasekretär. Kuna keskkonnapoliitikat tuleks parlamendi iga ametiaja jooksul uuendada, kiitis juhatus 2016. aastal heaks läbivaadatud dokumendi ning president ja peasekretär kirjutasid sellele alla.

160.

Üldiselt on Euroopa Parlamendi keskkonnajuhtimissüsteem edukas. Parlament on seadnud endale eesmärgid CO2-heite, elektritarbimise, gaasi-, kütteõli- ja kaugküttetarbimise, paberi- ja veetarbimise ning jäätmete tekitamise vähendamise ning jäätmete ringlussevõtu määra suurendamise kohta. Enamik keskkonnanäitajaid on alates 2006. aastast paranenud.

161.

Üks parlamendi põhieesmärke on vähendada CO2-heidet 2020. aastaks 30 %. Parlament oli 2015. aasta septembriks juba saavutanud märkimisväärse vähenemise (27,2 %) võrreldes 2006. aastaga. Kuna parlamendi keskkonnapoliitika tugineb esmajärjekorras heite vältimisele või piiramisele, on üheks kasulikuks ja kompenseerivaks kliimamuutustega võitlemise meetmeks süsinikdioksiidi kompenseerimine. Kuigi kompenseerimist ei saa parlamendi CO2-jääkjalajälje arvutamisel ja võimalikul vähendamisel arvesse võtta, saab seda kohaldada juhtudel, kui parlamendi CO2-heide on vältimatu või seda ei saa enam vähendada.

162.

Süsinikdioksiidi kompenseerimine tähendab süsinikdioksiidi kompensatsiooni ühikute ostmist, et kompenseerida ostja enese CO2-heidet. Selline kompenseerimine on tavaliselt võimalik rahalise toetuse kaudu taastuvenergia- või energiatõhususprojektidele, mille eesmärk on vähendada ülemaailmset kasvuhoonegaaside heidet.

163.

Parlament tegi otsuse süsinikdioksiidi kompensatsiooni süsteemi rakendamise kohta 2011. aastal. Aastate jooksul saadud kogemustele toetudes otsustas juhatus 2015. aastal süsinikdioksiidi kompensatsiooni suhtes kasutada uut lähenemisviisi. Selles otsuses võetakse arvesse ka Euroopa Kontrollikoja 2014. aasta oktoobri eriaruandes nr 14 (38) esitatud soovitusi. Erinevalt varasemast võimaldab uus lähenemisviis kompenseerida parlamendi kogu CO2-heite, sh Euroopa Parlamendi liikmete päritoluriigi ja Brüsseli või Strasbourgi vahel tehtavate lennureiside heite. Lisaks hõlmab uus lähenemisviis projekte, mis keskenduvad Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidele, ning laialdaselt tunnustatud Gold Standardit kui kvaliteedistandardit projektide CO2-heite kompenseerimiseks arenguriikides.

164.

Uut süsinikdioksiidi kompensatsiooni lähenemisviisi kohaldati 2016. aastal ja EMASi 2016. aasta tegevuskava rakendati edukalt. Peadirektoraadi keskkonnajuhtimise rakkerühm võttis vastu EMASi 2017. aasta tegevuskava, mis põhineb EMASi keskpika perioodi strateegial 2016–2020.

165.

Parlamendi keskkonnapoliitika hõlmab ka keskkonnahoidlike riigihangete kohustust, mis on määratletud Euroopa Komisjoni teatises keskkonnahoidlike riigihangete kohta kui „menetlus, mille abil riigiasutused hangivad kaupu, teenuseid ja ehitustöid, millel on nende olelusringi jooksul väiksem keskkonnamõju, võrreldes muul juhul hangitavate, sama esmaülesandega kaupade, teenuste ja ehitustöödega“ (39). Keskkonnahoidlikud riigihanked on muutunud viimase kümnendi jooksul Euroopa avaliku sektori organisatsioonide tegevuses järjest tähtsamaks. Euroopa Parlamendi rakendussuunised keskkonnahoidlike riigihangete kohta kiideti heaks 2016. aasta juunis. Nendes nähakse ette aidata Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutajaid eduka keskkonnahoidliku ostupoliitika ja keskkonnahoidlike menetluste algatamisel. Samuti selgitatakse nendes kehtivate õigusaktide (finantsmäärus ja selle rakenduseeskirjad) pakutavaid võimalusi praktilisest seisukohast lähtuvalt ning pakutakse lihtsaid ja mõjusaid lahendusi, mida riigihangete menetlustes võiks kasutada.

166.

Keskkonnahoidlike riigihangete lähenemisviisi toetamiseks loodud parlamendi keskkonnahoidlike avalike hangete haldustoe katseetapi kogemustele tuginedes algatati selle projekti jaoks 2016. aastal institutsioonidevaheline hankemenetlus, milles ühendati mitme Euroopa institutsiooni ostujõud.

167.

2016. aastal viidu ellu palju eri teavitus- ja teadlikkuse tõstmise tegevusi, nt Maa päev ja institutsioonidevaheline roheline nädal, ning Euroopa Parlamendile anti 2016. aasta oktoobris Belgia märgis „Enterprise Eco Dynamique“.

168.

2016. aastal jätkus reform, mille eesmärk on uuendada Euroopa Parlamendis aastani 2019 toitlustamistegevust vastavalt juhatuse 10. juuni 2013. aasta otsusele „Euroopa Parlamendi edasine toitlustuspoliitika aastatel 2014–2019 – uuendamise suunised“.

169.

Toitlustuspoliitika põhielemendiks on subsideerimata, nn fikseeritud hinnaga lepingud. Strasbourgis hakkas uus parlamendi poolt subsideerimata leping kehtima 1. novembril 2016. Brüsselis võttis uus pakkuja subsideerimata lepingu alusel teenuse pakkumise üle juba 2015. aastal. Luxembourgis ühitatakse lepingumuudatuste tegemine uue KADi hoone ehituse lõpuleviimisega.

170.

Brüsselis ja Strasbourgis mitmekesistati järk-järgult toiduvalikut ning avati uued sööklad ja restoranid. Spinelli hoones avati 2016. aasta septembris mahetoidu baar ja 2016. aasta novembris Vahemere stiilis restoran. 2016. aasta novembris avas uuesti uksed ka renoveeritud võileivabaar. Meeûsi väljakul asuvas hoones ja Trèves’i hoones avati kaks uut sööklat. Strasbourgis avati 2016. aasta märtsis värske kaasavõetava toidu baar ja 2016. aasta augustis laiendati Weissi hoones asuvat sööklat. Alates 2016. aasta juulist on käimas katseprojekt, mille kohaselt parlamendiliikmete baaris pakutakse pidevalt (ajapiirangutega) sooja einet, et tulla vastu eri toitumisharjumustele ja -aegadele.

171.

Selleks et parandada tervist ja heaolu töökohal, otsustati, et parlamendi toitlustuskohtades edendatakse tervislikumaid ja kestlikumaid toiduvalikuid. Seepärast sisaldavad viimati sõlmitud restorani-/toitlustus- ja müügiautomaatide teeninduslepingud nõuet järgida ausa kaubanduse põhimõtteid, üleminekut tervislikumale toitumisele, tervislikumat eluviisi ja – mis on eriti tähtis – võidelda toidu raiskamise vastu. Hangetesse on lisatud kriteeriumid kestliku toidutarbimise, näiteks hooajatoodete kohta, aga ka loomade heaolu ja taimetoidupakkumiste kohta.

172.

Ka müümata toidu äraandmine heategevuse eesmärgil on saamas parlamendi sööklates ja müügipunktides heaks tavaks. Samuti näeb toitlustuspoliitika ette pudelites mineraalvee vähendamise koosolekutel ja veeautomaatide paigaldamise läbikäigualadele.

173.

IKT meetmeid täiskogu istungitel pakutavate teenuste parandamiseks ja parlamendiliikmetele nende valmisringkonna kontoris pakutavaid IKT teenuseid on kirjeldatud käesoleva aruande III jaotise B osa punktis 4. Ajakohastamine jätkub ka parlamendi IKT teenuste muudes valdkondades ning 2016. aasta novembris esitati juhatuse IKT töörühmale 2014.–2019. aasta strateegiliste suuniste rakendamise vahearuanne.

174.

Selle vahearuande kohaselt hõlmavad peamiste strateegiliste prioriteetide saavutused esiteks IKT taristu arendamist, vananenud IKT seadmete väljavahetamist ning aegunud rakenduste kindlakstegemist ja järkjärgulist kasutuselt kõrvaldamist. Viimaste aastate IKT arengus on selles valdkonnas võetud meetmed sisaldanud näiteks 18 000 IP-telefoni kasutusele võtmist ning 1 800 faksiaparaadi kasutuselt kõrvaldamist, kuna nüüd on olemas uus e-faksi teenus e-posti kaudu. Digitaalselt kaasavama parlamendi heaks näiteks on ka Euroopa Parlamendi külastajate juurdepääs traadita kohtvõrgule. Vananenud rakenduste järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamisega seoses tehti 2016. aastal kindlaks üle 60 vananenud rakenduse ja praegu on käimas viimane kontrollietapp enne nende kasutuselt kõrvaldamist.

175.

Üks oluline strateegiline prioriteet on ka IKT-turbe tugevdamine avatud suhtluses maailmaga ning vastavate pingutuste suurendamine 2016. aastal. IKT-turve hõlmab selliseid elemente nagu IKT-turbe juhtimine, IKT-turbe poliitika ja väljatöötamine, IKT-turbe hindamine, küberkaitsevõime ja küberturbekultuur. Juhatus kiitis selle raames 2016. aasta oktoobris heaks infoturbe juhi ametisse nimetamise.

176.

Innovatsiooni soodustava lähenemisviisi edasine arendamine on parlamendi strateegiline eesmärk ja 2016. aasta veebruaris loodigi innovatsiooniteenistus, mille ülesanne on edendada, stimuleerida ja juurutada tehnoloogilist innovatsiooni. Olles tehnoloogiliselt pidevalt esirinnas, on innovatsiooniteenistuse eesmärk leida võimalikult varakult võimalusi, mis võivad Euroopa Parlamendi tegevuse jaoks olulised olla.

177.

2016. aastal jätkati ka mitme strateegiliseks peetava IKT projektiga. Eelkõige tuleks tähelepanu juhtida sellele, et lõpule on viidud esimene tehniline migratsioon. Jätkub Euroopa Parlamendi siseveebi ja peadirektoraatide sideveebide integreerimine uuel platvormil (SIFE) ja platvormi ajakohastamine. Sisu kontrollimine peadirektoraatide poolt on veel käimas.

178.

Projekt „Liikuvus kui mitmemõõtmeline töömeetod“ annab raamistiku, milles on võimalik ühendada ja tasakaalustada eelised, mida liikuvus võib üldiselt Euroopa Parlamendis anda. Uuring liikuvuse mõju kohta Euroopa Parlamendi protsessidele viidi lõpule 2016. aastal. Lepiti kokku rollid ja vastutusalad ning juhtkomitee võtab 2017. aastal vastu projekti järkjärgulise rakendamise lähenemisviisi. Eesmärk on töötada välja liikuvusteenuste kataloog.

179.

Projekti „Hankeahela digiteerimine“ eesmärk on minna Euroopa Komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud süsteemi kasutades täielikult üle elektroonilistele töövoogudele ja hankedokumentide esitamisele, et lühendada lepingu sõlmimiseni kuluvat aega. „Hankeahela“ ülesehitus kiideti heaks; täielik ja vahetu e-juurdepääs tagati 2016. aastal. Aasta jooksul korraldati seminare, kus käsitleti elektroonilist esitamist, elektroonilisi taotlusi ja e-arveid. Järgmiste sammudena käsitletakse elektroonilise esitamise turbeaspekte ja funktsionaalsust ning hanke-eelset vahendit.

180.

Parlamendil on veel üks oluline projekt: uus finantsjuhtimissüsteemi (FMS) projekt, mida kirjeldatakse III jaotise E osa punktis 1.

181.

Lisaks eespool mainitud saavutustele peamistes prioriteetsetes valdkondades jätkas parlament 2016. aastal tihedat koostööd muude ELi institutsioonidega. Jätkati mitmeid ühiseid projekte, kusjuures üheks oluliseks koostöövaldkonnaks on eelkõige IKT-turve. Lepiti kokku ka ühine XML-vorming struktureeritud õigusliku sisu ja dokumentide vahetamiseks ELi institutsioonide vahel.

182.

Finantsjuhtimissüsteemi projekti eesmärk on muuta olemasolevate ressursside (inimressursid, IT ja rahalised vahendid) ja nende kasutamise kohta tehtavaid tähtsaid otsuseid kajastav teave läbipaistvamaks ja kättesaadavamaks, suurendada peamiste finantsprotsesside standardimise ja automatiseerimise abil tõhusust ning leida lahendus praegu kasutatavate IT-rakenduste (eelkõige üldraamatupidamise ja eelarvestuse ning maksesüsteemi) tehnilise vananemise probleemile.

183.

2016. aastal viidi lõpule võimaluste uurimise etapp ja parimaks valikuks tunnistati SAP-süsteem. Projekti juhtimisstruktuur vaadati üle 2016. aasta oktoobris ja vastutus projekti eest anti üle finantsküsimuste peadirektoraadile.

184.

Juhatus kiitis oma 26. oktoobri 2015. aasta koosolekul heaks uue lähenemisviisi parlamendiliikmete rahalistele ja sotsiaalsetele õigustele, et parandada suunatust kliendile ja vähendada parlamendiliikmete halduskoormust. Sellega seoses on väga olulised kaks uut vahendit: parlamendiliikmete portaal ja parlamendiliikmete digiportaal (e-Portal).

185.

Parlamendiliikmete portaal, mis koondab ühtse kontaktpunktina kõiki rahalisi ja sotsiaalseid õigusi puudutavate formaalsustega seotud teenuseid, alustas täismahus tööd 2016. aasta juulis, samas kui selle elektrooniline vaste – e-Portal – on olnud juurdepääsetav 2015. aasta jaanuarist. Parlamendiliikmed saavad parlamendiliikmete portaalist kokkuvõtlikku teavet kehtivate eeskirjade ja oma õiguste kohta. On võimalik esitada taotlusvorme ja nende esialgne kontroll toimub kohapeal. Teises etapis kontrollivad konkreetselt sellega tegelevad töötajad igas üksuses toimikud üle, käsitledes neid individuaalselt.

186.

2016. aastal jätkus uute personalieeskirjade jõustumisest tingitud üldiste rakendussätete ja sise-eeskirjade läbivaatamine. Kõiki karjäärijuhtimisega seotud muudatusi on rakendatud. Personali peadirektoraat on koostanud töötajate hindamist, teenetepunktide andmist ja distsipliini käsitlevad uued sise-eeskirjad ning käitumisjuhendi ajakohastatud versiooni, mis vajavad täiendavaid konsultatsioone ja heakskiitmist. Lähetusi käsitlevad eeskirjad on läbivaatamisel.

187.

Võrdsed võimalused on jätkuvalt üks parlamendi personalijuhtimise poliitika keskne element. Juhatus kiitis 27. aprillil 2015 heaks soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse edendamise tegevuskava parlamendi praeguseks ametiajaks ehk kuni 2019. aastani. Tegevuskavas on kirjeldatud konkreetseid eesmärke ja 2016. aastal jätkati nendega seotud meetmete rakendamist.

188.

Juhatus kiitis oma 12. septembri 2016. aasta koosolekul heaks Euroopa Parlamendi peasekretariaadile mõeldud ajutise kaugtöö süsteemi loomise. Ka fraktsioonid võivad otsustada seda süsteemi kohaldada. Parlament soovis rakendada paindlikku ja ajakohast personalijuhtimise korda, mille puhul on ühtlasi kaitstud teenistuse huvid ja institutsiooni töö tõhus korraldus, et parandada töö- ja eraelu parema tasakaalu edendamise kaudu tulemuslikkust ja töötajate motiveeritust. Prantsusmaal ja Belgias toimunud terrorirünnakud ja sellest tulenenud häired Euroopa Parlamendi töötajate töös oli teine põhjus, mis ajendas looma õiguslikku raamistikku, et Euroopa Parlamendi töötajatel oleks võimalik kodus töötada. Ajutine kaugtöö võimaldab töötajatel töötada kodus ajutiselt, kuni kolmel järjestikusel kalendripäeval ja mitte rohkem kui 36 tööpäeval kalendriaastas.

189.

Juhatus võttis 26. oktoobri 2015. aasta koosolekul vastu parlamendiliikmete põhimääruse rakenduseeskirjade muudatused, mis puudutavad eelkõige parlamendiliikmete assisteerimist. Muudatused jõustusid 1. jaanuaril 2016 ja hõlmavad muu hulgas järgmist: 25 % parlamendiliikme assisteerimise hüvitisest tuleb eraldada registreeritud assistentide töölevõtmiseks, seega on kohalike assistentide ja teenuseosutajatega seotud kulude jaotuse piiriks 75 %. Kõnealuse sätte eesmärk on parandada tasakaalu kohalike ja registreeritud assistentide vahel, kuna sellist vajadust märgiti 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise raames. Parlamendiliikmel ei tohi kehtivaid parlamendiliikme assistendi lepinguid olla kokku rohkem kui kolm, erandjuhul neli.

190.

Kohalikke assistente puudutavate muudatustega kehtestati kohalike assistentide palkade ja tasude suhtes võrdluskünnised, mille eesmärk on vähendada ohtu, et palk võiks olla ülemäära erinev liikmesriikides kehtivast keskmisest palgast. Lisaks tuleb koos töölevõtmise taotlusega esitada täielik toimik, mis võimaldab kontrollida kohaliku assistendi töö ehtsust ja vähendada huvide konflikti ohte.

191.

Muudatustega soovitakse selgitada, et parlamendiliikmed võivad lasta endale teenuseid osutada ka füüsilistel või juriidilistel isikutel, et saada konkreetseid ja täpselt määratletud teenuseid, mis on otseselt seotud parlamendiliikme mandaadi täitmisega. Kohustust avaldada kõikide füüsiliste ja juriidiliste isikute nimed, kelle kulud kaetakse parlamendiliikme assisteerimiskulude hüvitisest, pikendati nende isikutega sõlmitud lepingu kehtivuse ajaks. See on kooskõlas aluslepingutes (40) sätestatud läbipaistvuse põhimõttega, mille tähtsust on meenutanud eelkõige Euroopa Ombudsman (41).

192.

Juhatus arutas pärast 23. juunil 2016 toimunud rahvahääletust Ühendkuningriigis („Brexiti hääletus“) selle tagajärgi oma 4. juuli 2016. aasta koosolekul. President toonitas, et kuni Ühendkuningriik on Euroopa Liidu täisliige, on Ühendkuningriigist pärit parlamendiliikmetel ja Euroopa Parlamendi töötajatel teistega täpselt samad õigused ja kohustused.

193.

Rahvahääletus mõjutas märkimisväärselt poliitikaga tegelevate peadirektoraatide komisjonide sekretariaate, uuringuteenuste üksuseid ja horisontaalseid teenistusi, kes pidid seda protsessi jälgima ja teavet hankides analüütilist materjali koguma, et hinnata Ühendkuningriigi liidust lahkumise mõju eri poliitikavaldkondadele ja õigusaktidele. Edasine töö selles küsimuses on õiguslikust vaatenurgast väga keerukas, kuid komisjonide sekretariaatides ja poliitikaosakondades on kogutud eksperditeadmisi, mida on võimalik kasutada liidust välja astumise järgmiste etappide jooksul, mis sõltuvad poliitilistest otsustest.

194.

Ametnike personalieeskirjade läbivaatamise ja finantsperspektiivi 2014–2020 vastuvõtmise raames sõlmiti institutsioonidevaheline kokkulepe, mille kohaselt vähendatakse viie aasta jooksul iga institutsiooni ametikohtade loetelus sisalduvaid ametikohti igal aastal 1 %. Nimetatud kokkuleppe alusel kaotati 2016. aastaks ametikohtade loetelust 57 ametikohta. Parlamendi ametikohtade loetelust kaotati lisaks veel kaks ametikohta, mis viidi institutsioonidevaheliste IT-projektide rakendamise raames üle Euroopa Komisjoni.

195.

Lisaks taotles parlament 2016. aasta ametikohtade loetellu 39 täiendava ametikoha loomist, et vastata erivajadustele, milleks olid eelkõige parlamendikomisjonide sekretariaatide tugevdamine, et suurendada suutlikkust kontrollida täitevvõimu, eriti seoses delegeeritud õigusaktidega, ning parlamendi hoonetes tegutsevate julgeolekuteenistuste tugevdamine.

196.

Parlament peaks institutsioonidevahelist kokkulepet viie aasta jooksul iga institutsiooni töötajate arvu iga-aastase 1 % suuruse vähendamise kohta edasi rakendama veel 2018. aastani. Võttes aga arvesse parlamendi erivajadusi, mille tõttu loodi 2014. ja 2016. aastal uusi ametikohti, pikendatakse ametikohtade vähendamise meetmeid veel üheks täiendavaks aastaks, kuni 2019. aastani.

197.

2016. aasta esialgse eelarve ametikohtade loetelust kustutati kokku 20 peasekretariaadile ette nähtud ametikohta ja fraktsioonidele lisati samas 43 ajutist ametikohta. Euroopa Liidu 2016. aasta paranduseelarve nr 3 raames eraldati parlamendile 34 täiendavat SC ametikohta ja üks AD ametikoht. Nimetatud tõhustamine oli vajalik selleks, et relvastatud turvatöötajad saaksid tagada julgeoleku parlamendi hoonetes asuvates strateegilistes punktides.

198.

Järgnevas tabelis on kokkuvõtlikult välja toodud parlamendi ametikohtade loetelus ja halduses toimunud peamised muutused.

Tabel 19

Parlamendi peasekretariaadis 2016. aastal toimunud restruktureerimise kokkuvõte

Tabel 1.

Tabel 2.

Tabel 3.

Tabel 4.

Tabel 5.

Tabel 6.

Tabel 7.

Tabel 8.

Tabel 9.

Tabel 10.

Tabel 11.

Tabel 12.

Tabel 13.

Tabel 14.

Tabel 15.

Tabel 16.

Tabel 17.

Tabel 18.

Tabel 19.

Joonis 1.

Joonis 2.

Joonis 3.

Joonis 4.