1. osa

:

Kogu tekst, v.a “nii Euroopa kui ka riikide tasandil”

2. osa

:

need sõnad

1. osa

:

“toetab mitteametlike organite juhtiva rolli suurendamist HK 2020-s, samuti tagasisideahelate loomist, mis ühendaksid omavahel kõrgetasemelise töörühma, peadirektorite töörühmad ja töörühmad;”

2. osa

:

“võtab teadmiseks rolli, mida kodanikuühiskonna organisatsioonid etendavad kontaktide loomisel kohaliku, piirkondliku ja riigi tasandi sidusrühmade ja kodanikega hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö raames, ning nõuab nende rahalist toetamist programmist “Erasmus+” (3. põhimeede) ja Euroopa Sotsiaalfondist;”

1. osa

:

Kogu tekst, v.a: “et Bologna protsess on kaasa toonud olulisi saavutusi ning on arvamusel, et”

2. osa

:

need sõnad

1. osa

:

Kogu tekst, v.a “et leida õige lähenemisviis […] kiireks, täielikuks ja jätkusuutlikuks integratsiooniks” ja “pagulaste ja”

2. osa

:

“et leida õige lähenemisviis […] kiireks, täielikuks ja jätkusuutlikuks integratsiooniks”

3. osa

:

“pagulaste ja”

1. osa

:

“rõhutab vajadust liikmesriikide haridusministeeriumite ning Euroopa Komisjoni hariduse ja kultuuri peadirektoraadi vahelise koostöö järele, et tagada võrdne juurdepääs kvaliteetsele haridusele, aidates eelkõige kõige ebasoodsamas olukorras elavaid ning erineva taustaga inimesi,”

2. osa

:

“sealhulgas äsja saabunud rändajaid, integreerides nad positiivsesse õpikeskkonda;'”

1. osa

:

Kogu tekst, v.a “pagulastele ja varjupaigataotlejatele”

2. osa

:

need sõnad

1. osa

:

“kutsub liikmesriike üles tegema jõupingutusi, et arendada kiiresti välja rändajate, pagulaste ja varjupaigataotlejate kvalifikatsioonide paremaks mõistmiseks ja kindlaks määramiseks mehhanismid,”

2. osa

:

“kuna paljudel ELi sisenejatel puuduvad ametlikud kvalifikatsioonitõendid;”

1. osa

:

“rõhutab mitteformaalse ja informaalse õppe ning sportlikes ja vabatahtlikes tegevustes osalemise tähtsust kodaniku-, sotsiaalsete ja kultuuridevaheliste pädevuste arendamise soodustamiseks;”

2. osa

:

“rõhutab asjaolu, et mõned riigid on teinud suuri edusamme asjakohaste õigusraamistike väljatöötamisel, samal ajal kui teistel on raskusi laiaulatuslike valideerimisstrateegiate loomisel; rõhutab seega vajadust töötada välja laiaulatuslikud strateegiad valideerimise võimaldamiseks;”

1. osa

:

Kogu tekst, v.a “pagulastele ja varjupaigataotlejatele”

2. osa

:

need sõnad

1. osa

:

“rõhutab, et haridus ja koolitus on äärmiselt olulised vahendid, mille abil suurendada naiste mõjuvõimu kõigis elu valdkondades; rõhutab vajadust tegeleda soolise ebavõrdsusega ja arvestada noorte naiste erivajadustega, lisades HK 2020-sse soolise mõõtme;”

2. osa

:

“rõhutab, et kuna naiste ja meeste võrdõiguslikkus on üks ELi alusväärtusi, on vaja, et kõik haridusasutused toetaksid ja rakendaksid seda põhimõtet oma õpilaste hulgas eesmärgiga edendada sallivust, mittediskrimineerimist, kodanikuaktiivsust, sotsiaalset ühtekuuluvust ja kultuuridevahelist dialoogi;”

1. osa

:

“arvestades, et haridusel ja koolitusel on tähtis roll vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel ning elukestvale õppele juurdepääsu laiendamine võib avada uusi võimalusi madala kvalifikatsiooniga isikutele, töötutele, erivajadustega inimestele, eakatele”

2. osa

:

“ja rändajatele;”

1. osa

:

“toetab ideed luua õpetajatele suuniseid ning abi- ja nõustamispunkte, mis pakuksid neile õigeaegset tuge klassis õpilaste erinevast taustast tulenevate erisustega tegelemiseks”

2. osa

:

“ja edendades õpilaste vahel kultuuridevahelist dialoogi,”

3. osa

:

“kui neil on tegemist õpilastega, kes võivad radikaliseeruda”

1. osa

:

Kogu tekst, v.a “võimaldades väljakujundatud taastuvenergiatehnoloogia toetamise järk-järgult lõpetada;”

2. osa

:

need sõnad

1. osa

:

“ergutab liikmesriike ja komisjoni edendama säästva metsamajandamise tähtsust ja ühtlasi metsa biomassi kui ELi ühe olulise taastuva tooraine võtmerolli energiaeesmärkide saavutamisel;”

2. osa

:

“juhib tähelepanu suurenevale nõudlusele metsa biomassi järele, mis tähendab, et säästvat metsamajandamist tuleks ELi metsastrateegiaga kooskõlas veelgi tugevdada ja edendada, kuivõrd see on otsustavalt tähtis bioloogilise mitmekesisuse seisukohast ja metsade ökosüsteemi toimimiseks, sealhulgas CO2 sidumiseks atmosfäärist; juhib seetõttu tähelepanu vajadusele kasutada ELis kasvatatud ja kolmandatest riikidest imporditud ressursse tasakaalustatult, pidades silmas seda, et metsauuendus võtab väga kaua aega;”

1. osa

:

Kogu tekst, v.a: “kes on aktiivsed energiatarbijad, nagu kodumajapidamised (nii omanikud kui ka üürnikud), asutused ja väikeettevõtjad, kes toodavad taastuvenergiat kas ise või kollektiivselt ühistute, muude sotsiaalsete ettevõtete või liitude kaudu;” ja “mis tegelevad projektilubadega”

2. osa

:

“kes on aktiivsed energiatarbijad, nagu kodumajapidamised (nii omanikud kui ka üürnikud), asutused ja väikeettevõtjad, kes toodavad taastuvenergiat kas ise või kollektiivselt ühistute, muude sotsiaalsete ettevõtete või liitude kaudu;”

3. osa

:

“mis tegelevad projektilubadega”

1. osa

:

Kogu tekst, v.a: “ning neid ei tohiks karistada täiendavate maksude või tasudega” ja “väljendab muret mõnes liikmesriigis tehtud algatuste pärast, millega luuakse takistusi omatarbimise ja isetootmise õiguse kasutamisele;'”

2. osa

:

“ning neid ei tohiks karistada täiendavate maksude või tasudega;”

3. osa

:

“väljendab muret mõnes liikmesriigis tehtud algatuste pärast, millega luuakse takistusi omatarbimise ja isetootmise õiguse kasutamisele;”

1. osa

:

“märgib, et biomass on praegu kõige laialdasemalt kütteks kasutatav taastuv energiaallikas, moodustades ligikaudu 90% kogu taastuvenergial põhinevast küttest;” ja “eelkõige Kesk- ja Ida-Euroopas mängib see energiajulgeoleku […] suurendamisel olulist rolli;'”

2. osa

:

“säästval”

1. osa

:

“võtab teadmiseks, et transpordisektoris taastuvate energiaallikate 10%-lise osakaalu eesmärgi saavutamisel 2020. aastaks ollakse ajakavast märgatavalt maha jäänud, osaliselt transpordisektori biokütustel põhineva taastuvenergiastrateegiaga seotud probleemide tõttu;” tuletab meelde, et transport on ainus sektor ELi, kus kasvuhoonegaaside heitkogused on alates 1990. aastast kasvanud; märgib, et taastuvenergia on säästva liikuvuse saavutamiseks otsustavalt tähtis; palub liikmesriikidel suurendada jõupingutusi säästvate meetmete rakendamiseks transpordisektoris, näiteks tarbimise vähendamine, üleminek säästvamatele transpordiliikidele, suurem tõhusus ja elektrifitseerimine; “palub komisjonil edendada raamistikku taastuvenergial töötavate elektrisõidukite propageerimiseks ning täiustada õigusraamistikku,'”

2. osa

:

“et pakkuda väljavaateid suure kasvuhoonegaaside vähendamise tõhususega biokütuste kasutamiseks, võttes arvesse maakasutuse kaudset muutust pärast 2020. aastat;”

1. osa

:

“rõhutab, kui oluline on tagada transpordisektoris ühelt transpordiliigilt teisele üleminek, et võtta arvesse säästva liikuvuse reguleerimist ja poliitikat, kaasa arvatud mitmeliigilisus, säästvad logistikasüsteemid, liikuvuse haldamine ja säästev linnapoliitika, millega transpordisektori energiatarbimine viiakse üle taastuvatele energiaallikatele ja/või vähendatakse üldist energiatarbimist, ergutades aktiivsemaid reisimismudeleid, arendades ja rakendades arukate linnade lahendusi ja toetades linnades keskkonnasõbralikku liikumist ning asjakohast linnaplaneerimist; palub liikmesriikidel ja ELil edendada reisijate- ja kaubaveo üleminekut maantee- ja õhutranspordilt raudtee- ja meretranspordile;”

2. osa

:

“palub sellega seoses komisjonil hinnata elektrilise veoauto tehnoloogia potentsiaali;”

1. osa

:

“arvestades, et kooskõlas COP21 Pariisi kokkuleppega tuleb taastuvenergia direktiivi kohandada, et viia see kooskõlla eesmärgiga hoida üleilmset temperatuuritõusu alla 1,5oC tööstuseelse ajastu tasemega võrreldes;”

2. osa

:

“arvestades, et majandust, mis sõltub 100% taastuvatest energiaallikatest, on võimalik saavutada vaid energiatarbimist vähendades, energiatõhusust suurendades ja taastuvaid energiaallikaid edendades;”

1. osa

:

Kogu tekst, v.a: “kuid tunneb muret selle pärast, et komisjoni 2015. aasta taastuvenergia eduaruande 2014–2020 hinnangute kohaselt peab hulk riike (Belgia, Hispaania, Luksemburg, Madalmaad, Malta, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik) võib-olla oma poliitikat ja vahendeid tugevdama, et tagada oma 2020. aasta eesmärkide täitmine, kusjuures ka Ungari ja Poola puhul ei ole kindel, et nad oma eesmärgid saavutavad;” ja “tunneb heameelt, et mõned liikmesriigid – näiteks Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Taani, Eesti, Horvaatia, Itaalia, Läti, Leedu, Austria, Rumeenia, Soome ja Rootsi;”

2. osa

:

“kuid tunneb muret selle pärast, et komisjoni 2015. aasta taastuvenergia eduaruande 2014–2020 hinnangute kohaselt peab hulk riike (Belgia, Hispaania, Luksemburg, Madalmaad, Malta, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik) võib-olla oma poliitikat ja vahendeid tugevdama, et tagada oma 2020. aasta eesmärkide täitmine, kusjuures ka Ungari ja Poola puhul ei ole kindel, et nad oma eesmärgid saavutavad;”

3. osa

:

“tunneb heameelt, et mõned liikmesriigid – näiteks Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Taani, Eesti, Horvaatia, Itaalia, Läti, Leedu, Austria, Rumeenia, Soome ja Rootsi;”

1. osa

:

“rõhutab, et taastuvate energiaallikate eesmärgid tuleb kehtestada kooskõlas kliimaeesmärkidega, milles 195 riiki 2015. aasta detsembris Pariisis kokku leppisid; võtab teadmiseks Euroopa Ülemkogu ettepaneku suurendada taastuvenergia osakaalu 2030. aastaks vähemalt 27%ni; tuletab meelde parlamendi üleskutset kehtestada siduv eesmärk saavutada 2030. aastaks vähemalt 30% taastuvenergia osakaal energiatarbimises, kusjuures see tuleb saavutada riiklike eesmärkide toel, et tagada investoritele vajalik kindlustunne ja õiguskindlus; on seisukohal, et hiljutise COP21 kokkuleppe taustal oleks vaja tunduvalt ulatuslikumaid eesmärke; rõhutab, et selged ja põhjalikud eesmärgid võimaldavad kindlust suurendada ja ELile üleilmsel tasandil juhtpositsiooni tagada;”

2. osa

:

“palub, et komisjon esitaks ulatuslikuma 2030. aasta kliima- ja energiapaketi, millega suurendataks ELi taastuvate energiaallikate eesmärki vähemalt 30% ning mida rakendataks individuaalsete riiklike eesmärkide kaudu;”

1. osa

:

Kogu tekst, v.a: “mis saavutatakse muu hulgas tingimuste kohaldamisega olemasolevate vahendite (programmi “Horisont 2020”, struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi) kasutamisele ja investeeringuriskide tervikliku vähendamisega, et”

2. osa

:

need sõnad

1. osa

:

Kogu tekst, v.a: “kuhu on sisse arvestatud sotsiaalsed ja keskkonnakulud”

2. osa

:

need sõnad

1. osa

:

“rõhutab, et teatavate tarbijate tarbimismustrid on jäigad ja senisest hinnapõhisemad tõhususmehhanismid võivad neid negatiivselt mõjutada;”

2. osa

:

“rõhutab sellega seoses, kui oluline on haavatavatele tarbijatele koondatud energiatõhususe poliitika liikmesriikides;”

1. osa

:

“on seisukohal, et kohalikud asutused, kogukonnad, majapidamised ja üksikisikud peaksid moodustama energiaalase ülemineku telje ning neid tuleks aktiivselt toetada, et aidata neil saada energiaturul ülejäänud osalejatega võrdväärseteks energiatootjateks ja -tarnijateks;”

2. osa

:

“nõuab sellega seoses mõiste “tootev tarbija” ühtset terviklikku määratlemist ELi tasandil;”

1. osa

:

“kiidab heaks komisjoni kütte- ja jahutusstrateegia teemalise teatise, kuid väljendab kahetsust, et kütte ja jahutuse valdkonnas ei ole taastuvenergia kasutamisel edusamme tehtud ega kaugeleulatuvaid sihte seatud; rõhutab taastuvenergia jätkuvalt suurt edupotentsiaali kütte ja jahutuse valdkonnas; märgib, et kütte ja jahutuse sektor moodustab poole ELi energia lõpptarbimisest ning on seega ELi kliima ja taastuvate energiaallikatega seotud eesmärkide saavutamiseks väga oluline; tunnistab taastuvenergia osakaalu suurendamisest saadavat kasu kütte ja jahutuse sektoris, eeskätt hoonete puhul; rõhutab, et soojusenergia taristu ja energia salvestamine soojusenergia vormis pakub suuremat paindlikkust, mis hõlbustab muutuva ressursiga taastuvate energiaallikate integreerimist, annab suurepärast investeerimistulu ning võimaldab luua kvaliteetseid kohalikke töökohti; palub, et komisjon kõrvaldaks 2020. aasta järgses seadusandlikus taastuvenergiapaketis reguleerimise puudused;”

2. osa

:

“kordab, et kütte ja jahutuse sektori täiustamine võib energiajulgeolekut oluliselt suurendada (arvestades, et 61% Euroopa Liitu imporditavast gaasist kasutatakse hoonetes, peamiselt kütteks), näiteks kaugkütte/kaugjahutuse võrkude väljaarendamise kaudu, mis on tõhus vahend säästva kütte ulatuslikuks integreerimiseks linnades, sest sellised võrgud võimaldavad pakkuda eri allikatest pärinevat kütet ning ei sõltu ühestainsast allikast;”

1. osa

:

Kogu tekst, v.a: “Kesk- ja Ida-Euroopa”

2. osa

:

need sõnad

1. osa

:

Kogu tekst, v.a: “nagu hüdroenergia,”

2. osa

:

need sõnad

1. osa

:

Kogu tekst, v.a: “stabiilset, taskukohast” ja “pöörates eriti tähelepanu kõige haavatavamatele;”

2. osa

:

“stabiilset, taskukohast”

3. osa

:

“pöörates eriti tähelepanu kõige haavatavamatele;”

1. osa

:

“peab kahetsusväärseks, et komisjoni taastuvenergia eduaruandes ei esitata riigipõhiseid soovitusi poliitika ja vahendite kohandamiseks, et tagada 2020. aasta eesmärkide saavutamine;”

2. osa

:

“arvestades, et juurdepääs kapitalile on esmatähtis, kuid samas on ELi 28 liikmesriigi kapitalikulu oluliselt erinenud, mille tulemusel on tekkinud lõhe põhja ja lääne ning ida ja lõuna vahel; märgib, et erinevused taastuvenergia edendamise põhimõtetes võivad ELi riikide konkurentsivõime erinevusi veelgi suurendada; märgib, kui vajalik on ELi finantsmehhanism taastuvenergiaprojektide riskist tulenevate suurte kapitalikulude vähendamiseks;”

1. osa

:

“rõhutab, et 2020. aastaks juba kokku lepitud eesmärgid tuleb taastuvenergia direktiivi hilisemal läbivaatamisel aluseks võtta, et liikmesriigid ei saaks seada pärast 2020. aastat madalamaid eesmärke kui selleks aastaks ette nähtud; toonitab, et ELi 2030. aasta taastuvenergia eesmärgi saavutamine eeldab ühiseid jõupingutusi;” ja “rõhutab, et liikmesriigid peaksid koostama oma riiklikud kavad õigeaegselt”

2. osa

:

“ja et komisjon vajab suuremat järelevalvesuutlikkust”

3. osa

:

“ka pärast 2020. aastat, tulemuslikuks ja õigeaegseks järelevalveks piisavaid vahendeid ja võimalust kahjulike meetmete korral sekkuda;”

4. osa

:

“on veendunud, et selline järelevalve on võimalik üksnes siis, kui komisjon määrab kindlaks liikmesriikide võrdlusalused, mis võimaldavad nende taastuvenergia kasutuselevõtu edusamme võrrelda;”

1. osa

:

kogu tekst, v.a sõnad “võimaldades samas energiapoliitika täielikku demokraatlikku kontrolli ja järelevalvet;” ja “süsteemi tõhusat kasutamist” ja “süsteemi tõhusat kasutamist”

2. osa

:

“võimaldades samas energiapoliitika täielikku demokraatlikku kontrolli ja järelevalvet;”

3. osa

:

“süsteemi tõhusat kasutamist”

4. osa

:

“nõuab riiklike eesmärkide”

1. osa

:

Kogu tekst, v.a: “suurem energiademokraatia, võimaldades” ja “võrdsel alusel aktiivselt osaleda”

2. osa

:

“suurem energiademokraatia, võimaldades”

3. osa

:

“võrdsel alusel aktiivselt osaleda”

1. osa

:

“rõhutab, et biokütuste tootmine ei tohiks häirida toiduainete tootmist ega seada ohtu toiduga kindlustatust;”

2. osa

:

“on siiski veendunud, et tasakaalustatud poliitika, mille eesmärk on suurendada lähteainena kasutatavate kultuuride, nagu nisu, maisi, suhkrupeedi ja päevalillede saaki Euroopas, võiks hõlmata sätteid biokütuste tootmise kohta, võttes arvesse maakasutuse kaudset muutmist viisil, mis võiks tagada Euroopa põllumajandustootjatele kindla tuluallika, tuua maapiirkondadesse investeeringuid ja töökohti, aidata vähendada GMO-vaba valgurikka loomasööda kroonilist puudust Euroopas ja vähendada Euroopa sõltuvust fossiilkütuste impordist; on veendunud, et kui turul esineb eespool nimetatud põllumajandustoodete ülepakkumine, võiks biokütuste ja bioetanooli tootmine olla ajutine lahendus, mis säilitaks jätkusuutlikud ostuhinnad, kaitseks põllumajandustootjate sissetulekut kriiside ajal ja toimiks turgu stabiliseeriva mehhanismina; rõhutab vajadust ergutada ka toidutootmiseks mittekasutatava harimata, kuid harimiskõlbliku maa kasutuselevõtmist bioenergia tootmiseks, et saavutada riikliku ja Euroopa tasandi eesmärgid taastuvenergia valdkonnas;” v.a sõnad “nagu nisu, maisi, suhkrupeedi ja päevalillede” ja “ja bioetanooli'”

3. osa

:

“nagu nisu, maisi, suhkrupeedi ja päevalillede”

4. osa

:

“ja bioetanooli”

1. osa

:

“nõuab, et hoolt kantaks usutavate ning tarbetu bürokraatiata säästu- ja tõhususarvestuste eest; peab võimalikuks, et energiatõhususe direktiiv toimiks selle jaoks ühtlasi raamõigusaktina;”

2. osa

:

“on arvamusel, et konkreetseid meetmeid ja tõhususkriteeriume võiks integreerida olemasolevatesse direktiividesse (nt hoonete direktiiv) või ka kokkuvõetud märgistamiskohustusse (energiatõhususe märgistamine, ökodisain, ringmajandus, CE-märgis);”

1. osa

:

Kogu tekst, v.a: “kes on energiakulude suhtes tundlikumad, nagu tööstus, mille puhul esineb süsinikdioksiidi lekke oht, VKEd ja kütteostuvõimetuse ohus olevad kodumajapidamised”

2. osa

:

need sõnad

1. osa

:

Kogu tekst, v.a: “võimalikult kiiret […] ja fossiilkütustest eemalduvale”

2. osa

:

need sõnad

1. osa

:

Kogu tekst, v.a: “siduv üldine eesmärk koos “' ja “siduvad”””

2. osa

:

need sõnad

1. osa

:

“ootab tulevast moderniseerimisfondi, mille eesmärk on ajakohastada energiasüsteeme ja parandada energiatõhusust ELi väiksema sissetulekuga liikmesriikides, ,”

2. osa

:

“ning palub komisjonil esitada nõuetekohane juhtimisstruktuur, sh üksikasjad abi saavate liikmesriikide, Euroopa Investeerimispanga (EIP) ja muude asutuste rollide kohta;”

1. osa

:

“rõhutab, et energiatõhusus on osa ELi kesksetest eesmärkidest ja seetõttu tuleks Euroopa riike julgustada vältima raiskamist,”

2. osa

:

“mille on põhjustanud tarbimine tööstus-, transpordi- ja ehitussektoris, kuna nende sektorite tarbimine moodustab kogutarbimisest suurima osa;”

1. osa

:

“märgib, et järkjärguline kasutuselevõtmine ja varajane tegutsemine kooskõlas artikli 7 lõikega 2 ei ole enam asjakohased;”

2. osa

:

“tuletab meelde, et artiklis 7 sätestatu abil tuleks saavutada rohkem kui pool direktiiviga kindlaks määratud 20% eesmärgist;”

1. osa

:

Kogu tekst, v.a: “peaks seadma endale kaugeleulatuva energiasäästu eesmärgi'”

2. osa

:

need sõnad

1. osa

:

Kogu tekst, v.a: “märgib aga, et energiatõhususe direktiivi rakendamise hinnangud saavad praeguses staadiumis pakkuda ainult osalist ülevaadet, sest direktiivi jõustumisest ja selle ülevõtmise tähtajast on möödunud suhteliselt vähe aega;”

2. osa

:

need sõnad

1. osa

:

“toonitab, et mõnel juhul võimaldas direktiivi paindlikkus paljudele liikmesriikidele juurdepääsu energiatõhususe meetmetele, ja usub, et paindlikkus alternatiivsete meetmete puhul on liikmesriikide jaoks ülioluline energiatõhususe programmide ja projektide elluviimisel tulevikus;;”

2. osa

:

'nõuab, et kõrvaldataks kehtivas direktiivis, eelkõige selle artiklis 7 leiduvad lüngad, mis põhjustavad kehva edasijõudmist direktiivi eesmärkide osas, säilitades liikmesriikide jaoks piisava paindlikkuse valiku tegemisel meetmete hulgast; nendib, et Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse uuringus artikli 7 rakendamise kohta, (Vt Tina Fawcett ja Jan Rosenow: “The Member States' plans and achievements towards the implementation of Article 7 of the Energy Efficiency Directive” (“Energiatõhususe direktiivi artikli 7 rakendamisega seotud liikmesriikide plaanid ja saavutused”), Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse uuring), mille aluseks on liikmesriikide teatatud arvud, jõutakse järeldusele, et näiteks sellised meetmed, mis võimaldavad liikmesriikidel eesmärgi järk-järgult kasutusele võtta, võtta varajast tegutsemist arvesse või jätta transpordi- ja HKSi sektorid eesmärgi arvutamisest välja, on peaaegu kõikidel juhtudel moodustanud aastasest üldisest energiasäästu eesmärgist vaid poole (0,75%); nendib, et autorid on teatanud, et analüüs saab olla ainult sama hea kui esitatud andmed; nõuab kindlalt, et artikli 7 lõikes 9 osutatud alternatiivsed meetmed peavad olema paremini määratletud ja hõlpsasti kvantifitseeritavad;', v.a need sõnad “säilitades liikmesriikide jaoks piisava paindlikkuse valiku tegemisel meetmete hulgast” ja “nendib, et autorid on teatanud, et analüüs saab olla ainult sama hea kui esitatud andmed;”

3. osa

:

“säilitades liikmesriikide jaoks piisava paindlikkuse valiku tegemisel meetmete hulgast”

4. osa

:

“nendib, et autorid on teatanud, et analüüs saab olla ainult sama hea kui esitatud andmed;”

1. osa

:

“nõuab liikmesriikide vahel paremat koordineerimist ning parimate tavade ja mõttevahetust, mis on seotud säästmiskohustuste ning hoone- ja renoveerimiskavadega (artiklid 4, 5, 6 ja 7) eesmärgiga rakendada kiiremini ennast tõestanud vahendeid (maksusoodustused, toetusprogrammid, näidislepingud ja investeerimine sotsiaaleluasemetesse); on arvamusel, et artiklit 5 tuleks laiendada, hõlmamaks võimaluse korral kõik avaliku sektori asutused; nõuab komisjoni suuniseid tulevaste riiklike kavade kohta, et tagada läbipaistvus ja võrreldavus; tunneb heameelt komisjoni tehnilise toetuse üle energiatõhususe direktiivi rakendamiseks;”

2. osa

:

“nõuab siduvaid vorme tulevaste riiklike kavade jaoks, et tagada läbipaistvus ja võrreldavus; kutsub liikmesriike üles kaaluma uuenduslikke turupõhiseid toetuskavu;”

1. osa

:

“on arvamusel, et avaliku sektori hoonete eeskuju laiendamine kõigi avaliku halduse tasanditele, mitte ainult keskvalitsusele, võimaldab kasutada täielikult ära hoonete kulutõhususe potentsiaali, sest see on osutunud parimate võimalustega sektoriks mitte ainult energia säästmise seisukohast, vaid ka seetõttu, et see loob muid üldisemaid kasutegureid, sealhulgas suurema mugavuse ja heaolu; on sellega seoses arvamusel, et liikmesriikidelt tuleks nõuda, et nad kehtestaksid ühiste pingutuste sisemehhanismi 3% renoveerimise eesmärgi saavutamiseks avaliku halduse eri tasanditel,”

2. osa

:

“ning et säilitataks paindlikkus valida lõigete 1 ja 2 alternatiivina muid meetmeid, mille mõju tuleks kvantifitseerida;”

1. osa

:

“peab kahetsusväärseks, et Euroopa Ülemkogu 2014. aastal seatud eesmärk parandada energiatõhusust aastaks 2030 vähemalt 27% võrra ei ole väga ambitsioonikas, mida põhjendatakse peamiselt eelmises mõjuhinnangus sisalduva äärmiselt ebarealistliku ja kõrge diskontomääraga; tuletab meelde, et diskontomäär 17,5% on ülemääraselt kõrge; palub komisjonil teha põhjalik kulude ja tulude analüüs, võttes arvesse energiatõhususe mitmesuguseid kasusid, ja võtta kasutusele sotsiaalne diskontomäär kooskõlas tema enda parema õigusloome suunistega; palub komisjonil ja liikmesriikidel vaadata 2030. aastaks saavutatav 27% energiatõhususe eesmärk Pariisi kliimamuutuste kokkuleppe valguses läbi, et saavutada eesmärk hoida üleilmne soojenemine selgelt alla 2oC piiri ja teha jõupingutusi, et temperatuuri tõus ei ületaks 1,5oC kooskõlas Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud energiatõhususe eesmärgiga;”

2. osa

:

“palub komisjonil kehtestada siduv 40% energiatõhususe eesmärk aastaks 2030, mis kajastab kulutasuva energiatõhususe potentsiaali taset;”

1. osa

:

Kogu tekst, v.a: “koostootmine” ja “nendib, et avalik nõudlus ja turg on selliste projektide puhul parim edasiviiv jõud;”

2. osa

:

“koostootmine”

3. osa

:

“nendib, et avalik nõudlus ja turg on selliste projektide puhul parim edasiviiv jõud;”

1. osa

:

Kogu tekst, v.a: “nõuab, et direktiivis keskendutaks energiatõhususe küsimustele;”

2. osa

:

need sõnad

1. osa

:

“märgib, et energiavaldkonna aruandekohustused kui osa raamistikust on väga olulised kehtivate energiatõhususe alaste õigusaktide edusammude ja rakendamise hindamiseks; peab siiski kahetsusväärseks ülemääraste aruandekohustuste kehtestamist – sealhulgas ka ülereguleerivate liikmesriikide poolt – ettevõtetele, energiatootjatele, tarbijatele ja ametiasutustele, mis piirab kasvu ja innovatsiooni potentsiaali; toonitab, et aruandekohustust tuleb võimaluse korral alati lihtsustada, et vähendada halduskoormust ja -kulusid; kritiseerib asjaolu, et aruandekohustusest saadud andmed ei ole sageli erinevate jaotuste, metoodika ja standardite tõttu üle kogu ELi võrreldavad; palub, et komisjon vähendaks aruandekohustusega seotud halduskoormust, sealhulgas digilahenduste abil, ja kehtestaks rohkem suuniseid andmete võrreldavuse kohta, et andmeid saaks paremini hinnata; kutsub üles kohandama energianõudluse prognoose vastavalt peamiste sektorite kulutõhusale säästupotentsiaalile ning on arvamusel, et bürokraatia vähendamine kiirendab energiatõhususe meetmete rakendamist; märgib, et põhimõtte “ennekõike energiatõhusus” kohaldamine nõuab energiaplaneerimise ja -aruandluse läbivaatamist ning poliitikasidususe parandamist, et tagada nende vastastikune tugevdamine,”, v.a sõnad “peab siiski kahetsusväärseks ülemääraste aruandekohustuste kehtestamist – sealhulgas ka ülereguleerivate liikmesriikide poolt – ettevõtetele, energiatootjatele, tarbijatele ja ametiasutustele, mis piirab kasvu ja innovatsiooni potentsiaali;”

2. osa

:

“peab siiski kahetsusväärseks ülemääraste aruandekohustuste kehtestamist – sealhulgas ka ülereguleerivate liikmesriikide poolt – ettevõtetele, energiatootjatele, tarbijatele ja ametiasutustele, mis piirab kasvu ja innovatsiooni potentsiaali;”

3. osa

:

“, tunnistades, et energia säästmine on Euroopa esimene ja kõige kindlam energiaallikas;”

4. osa

:

“märgib, et energiatõhusus võib olla parim investeering “energiaallikasse”, mis parandab energia taskukohasust, vähendab vajadust täiendava ja kuluka pakkumispoolse taristu järele ning aitab võidelda kliimamuutuste vastu;”

1. osa

:

“juhib tähelepanu sellele, et kõiki energiasäästu investeeringutega seotud riske ei saa käsitleda heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames, sest see hõlmab vaid 45% ELi kasvuhoonegaaside heitest; osutab asjaolule, et energiatõhususe direktiiv on seotud muude energiat käsitlevate ELi õigusaktidega ning avaldab teatavat mõju CO2-jalajäljele ja HKSile (sertifikaatide hinnad); palub komisjonil hinnata seda seotust ja tagada täiendavust;”

2. osa

:

“märgib, et madalad HKSi saastekvootide hinnad on üks mitmest tegurist, mis võib vähendada stiimuleid energia säästmise alaste tööstuse investeeringute tegemiseks;”

1. osa

:

Kogu tekst, v.a: “mis võivad juhul, kui need esitatakse arvetel fikseeritud elemendina, muuta tarbijate jaoks raskesti mõistetavaks energiasäästu kasu ja süvendavad kütteostuvõimetust” ja “ja toonitab, et kõrgete elektrihindade põhjuseks ELis on energiahindade erinevus ELi liikmesriikide ning meie peamiste konkurentide vahel maailma suurtes jagudes, mis pärsib Euroopa energiamahukate tööstusharude konkurentsivõimet;”

2. osa

:

“mis võivad juhul, kui need esitatakse arvetel fikseeritud elemendina, muuta tarbijate jaoks raskesti mõistetavaks energiasäästu kasu ja süvendavad kütteostuvõimetust”

3. osa

: