ISSN 1977-0898

Euroopa Liidu

Teataja

C 229

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

60. Aastakäik
14. juuli 2017


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Euroopa Komisjon

2017/C 229/01

Komisjoni teatis, mis on seotud komisjoni määruse (EL) 2016/2281 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses õhukütteseadmete, jahutusseadmete, kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutite ja puhurkonvektorite ökodisaini nõuetega) rakendamisega (määruse (EL) 2016/2281 ning eelkõige selle III ja IV lisa rakendamiseks vajalike ajutiste mõõtmis- ja arvutusmeetodite pealkirjade ja sellekohaste viidete avaldamine)  ( 1 )

1

2017/C 229/02

Komisjoni teatis seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/5/EÜ (raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/53/EL (raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ) rakendamisega (Liidu ühtlustamisaktide kohaste ühtlustatud standardite pealkirjade ja viidete avaldamine)  ( 1 )

24


 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst.

ET

 


IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Euroopa Komisjon

14.7.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 229/1


Komisjoni teatis, mis on seotud komisjoni määruse (EL) 2016/2281 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses õhukütteseadmete, jahutusseadmete, kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutite ja puhurkonvektorite ökodisaini nõuetega) rakendamisega

(määruse (EL) 2016/2281 ning eelkõige selle III ja IV lisa rakendamiseks vajalike ajutiste mõõtmis- ja arvutusmeetodite (1) pealkirjade ja sellekohaste viidete avaldamine)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2017/C 229/01)

1.    Viited

Näitaja

Euroopa standardiorganisatsioon

Viide/pealkiri

Märkused

Gaasilist kütust tarbivad õhukuumutid

Pnom, nimiküttevõimsus

Pnom, vähim küttevõimsus

Euroopa Standardipkomitee

[Vt märkus]

Standardites EN 1020:2009, EN 1319:2009, EN 1196:2011, EN 621:2009 ja EN 778:2009 ei ole kirjeldatud väljundsoojusvõimsuse määramise meetodeid. Tõhusus arvutatakse välja suitsugaasi kao ja sisendsoojusvõimsuse alusel.

Väljundsoojusvõimsuse Pnom arvutamiseks saab kasutada valemit Pnom = Qnom * ηth,nom, kus Qnom on nimisisendsoojusvõimsus ja ηth,nom on nimikasutegur. Pnom väärtus põhineb kütuse ülemisel kütteväärtusel.

Samamoodi saab Pmin arvutamiseks kasutada valemit Pmin = Qmin * ηth,min.

ηth,nom, kasutegur nimiküttevõimsusel

 

EN 1020:2009 – vt punkt 7.4.5

EN 1319:2009, punkt 7.4.4

EN 1196:2011, punkt 6.8.2

EN 621:2009, punkt 7.4.5

EN 778:2009, punkt 7.4.5

Tõhususe võib leida kohaldatavates standardites kirjeldatud viisil, kuid selle väljendamisel tuleb kasutada kütuse ülemist kütteväärtust.

ηth,min kasutegur miinimumkoormusel

 

EN 1020:2009 – vt punkt 7.4.6

EN 1319:2009, punkt 7.4.5

EN 1196:2011, punkt 6.8.3

EN 621:2009, punkt 7.4.6

EN 778:2009, punkt 7.4.6

Tõhususe võib leida kohaldatavates standardites kirjeldatud viisil, kuid selle väljendamisel tuleb kasutada kütuse ülemist kütteväärtust.

AFnom, õhuvooluhulk nimiküttevõimsusel

AFmin, õhuvooluhulk miinimumkoormusel

 

[Vt märkus]

Üheski standardis ei ole kirjeldatud, kuidas leida sooja õhu vooluhulka (või õhu etteande kiirust).

elnom, tarbitav võimsus nimiküttevõimsusel

elmin, tarbitav võimsus miinimumkoormusel

 

[Vt märkus]

Standardi EN 1020:2009 kohaselt esitatakse sisendelektrienergia andmed andmeplaadil (punkti 8.1.2 alapunkt f) voltides, amprites jne. Tootja võib asjaomased väärtused vattideks teisendada, kasutades teadaolevaid seoseid.

Tuleks jälgida, et tarbitava võimsuse hulka ei loetaks sooja õhu liigutamiseks/levitamiseks kasutatava ventilaatori tööks vajalikku võimsust.

elsb, tarbitav võimsus ooteseisundis

 

IEC 62301:2011-01

Standardit IEC 62301:2011 kohaldatakse kodumasinatega seotud või asjaomaste tehnikakomiteedega arutatavate küsimuste suhtes

Ppilot, püsisüütaja tarbitav võimsus

 

[Vt märkus]

Standardi EN 1020:2009 punkti 8.4.2 kohaselt peavad paigaldamist ja reguleerimist käsitlevad tehnilised juhised sisaldama tehnilist tabelit, mis hõlmab sisendsoojusvõimsust, väljundsoojusvõimsust, kõigi süütepõletite (jne) näitajaid, õhutarvet jne. Püsisüütaja sisendsoojusvõimsuse saab leida samal viisil nagu põhilise sisendenergiatarbe.

Lämmastikoksiidi (NOx) heide

CEN

CEN Report CR 1404:1994

NOx-heide väljendatakse milligrammides kilovatt-tunni kohta kütuse ülemise kütteväärtuse järgi.

Fenv, kesta soojuskadu

CEN

EN 1886:2007

Soojusisolatsiooniklass viieklassilises süsteemis, mille märgised on T1–T5

Kaitseaste (kaitse tolmu, niiskuse jms sissetungimise eest)

 

EN 60529:1991/

AC:2016-12

 

Vedelkütust tarbivad õhukuumutid

Pnom, nimiküttevõimsus

Pmin, miinimumkoormus

CEN

EN 13842:2004 konvektsioon-õhukuumutid – paiksed ja teisaldatavad

Standardis EN 13842:2004 ei ole kirjeldatud väljundsoojusvõimsuse määramise meetodeid.

Väljundsoojusvõimsuse Pnom arvutamiseks saab kasutada valemit Pnom = QN * ηth,nom, kus QN on nimisisendsoojusvõimsus (punkt 6.3.2.2) ja ηnom on kasutegur nimiküttevõimsusel. QN ja η väärtus põhineb kütuse ülemisel kütteväärtusel.

Samamoodi saab Pmin arvutamiseks kasutada valemit Pmin = Qmin * ηth,min, kus Qmin ja ηth,min on sisendsoojusvõimsus ja kasutegur miinimumkoormusel.

ηth,nom, kasutegur nimiküttevõimsusel

ηth,min, kasutegur miinimumkoormusel

EN 13842:2004 punkt 6.5.6, kohaldatav nii nimikoormuse kui ka miinimumkoormuse puhul

ηth,nom on punktis 6.5.6 võrdne η-iga

AFnom, õhuvooluhulk nimiküttevõimsusel

AFmin, õhuvooluhulk miinimumkoormusel

[Vt märkus]

Üheski standardis ei ole kirjeldatud sooja õhu vooluhulga (või õhu etteande kiiruse) määramise meetodeid.

elnom, tarbitav võimsus nimiküttevõimsusel

elmin, tarbitav võimsus miinimumkoormusel

elsb, tarbitav võimsus ooteseisundis

[Vt märkus]

Standardi EN 1020:2009 kohaselt esitatakse sisendelektrienergia andmed andmeplaadil (punkti 8.1.2 alapunkt k) voltides, amprites jne. Tootja võib asjaomased väärtused vattideks teisendada, kasutades teadaolevaid seoseid.

Tuleks jälgida, et tarbitava võimsuse hulka ei loetaks sooja õhu liigutamiseks/levitamiseks kasutatava ventilaatori tööks vajalikku võimsust.

Lämmastikoksiidi (NOx) heide

CEN

EN 267:2009 + A1:2011 Automaatsed sundtõmbega vedelkütuse põletid;

§ 4.8.5. NOx ja CO heite piirnorm;

§ 5. Katsetamine. B LISA. Heite mõõtmine ja parandid.

NOx heiteväärtuste väljendamisel lähtutakse kütuse ülemisest kütteväärtusest.

Fenv, kesta soojuskadu

CEN

EN 1886:2007

Soojusisolatsiooniklass viieklassilises süsteemis, mille märgised on T1–T5

Kaitseaste (kaitse tolmu, niiskuse jms sissetungimise eest)

 

EN 60529:1991/

AC:2016-12

 

Elektrivoolu soojuslikul toimel põhinevad õhukuumutid

Pnom, nimiküttevõimsus ning Pmin, väljundsoojusvõimsus miinimumkoormusel

CEN

IEC/EN 60675, ver 2.1, 1998, § 16

Ei ole kindlaks määratud standardit elektriliste õhukuumutite väljundsoojusvõimsuse mõõtmiseks.

Sisendelektrienergiat nimi- või miinimumkoormusel loetakse nimiväljundsoojusvõimsusele või minimaalsele väljundsoojusvõimsusele tüüpiliseks.

Pnom ja Pmin vastavad standardis IEC 60675, ver 2.1:1998 kirjeldatud kasulikule võimsusele nimi- ja miinimumkoormusel, millest lahutatakse sooja õhku levitavate ventilaatorite võimsustarve ja elektrooniliste juhtseadmete võimsustarve, kui see on asjakohane.

ηth,nom, kasutegur nimiküttevõimsusel

ηth,min, kasutegur miinimumkoormusel

Puudub

[Vt märkus]

Vaikeväärtus on 100 %.

Puudub

AFnom, õhuvooluhulk nimiküttevõimsusel

AFmin, õhuvooluhulk miinimumkoormusel

 

[Vt märkus]

Üheski standardis ei ole kirjeldatud sooja õhu vooluhulga (või õhu etteande kiiruse) määramise meetodeid.

elsb, tarbitav võimsus ooteseisundis

 

IEC 62301:2011-01

 

Fenv, kesta soojuskadu

CEN

EN 1886:2007

Soojusisolatsiooniklass viieklassilises süsteemis, mille märgised on T1–T5

Kaitseaste (kaitse tolmu, niiskuse jms sissetungimise eest)

 

EN 60529:1991/

AC:2016-12

 

Elektrilised olmejahutid, õhukonditsioneerid ja soojuspumbad

SEER

CEN

EN 14825:2016, punkt 6.1

 

QC

 

EN 14825:2016, punkt 6.2

 

QCE

 

EN 14825:2016, punkt 6.3

 

SEERon,part load ratio

 

EN 14825:2016, punkt 6.4

 

EERbin(Tj), CRu, Cc, Cd

 

EN 14825:2016, punkt 6.5

 

ηs, h

 

EN 14825:2016, punkt 7.1

ηs on sama, mis s, h

SCOP

 

EN 14825:2016, punkt 7.2

 

QH

 

EN 14825:2016, punkt 7.3

 

QHE

 

EN 14825:2016, punkt 7.4

 

SCOPon,part load ratio

 

EN 14825:2016, punkt 7.5

 

COPbin(Tj), CRu, Cc, Cd

 

EN 14825:2016, punkt 7.6

 

Cc ja Cd

 

EN 14825:2016, punktid 8.4.2 ja 8.4.3

Cc on sama, mis Cd, c või Cd, h

Cd on sama, mis Cd, c või Cd, h

Poff, Psb, Pck ja Pto

 

EN 14825:2016, punkt 9

 

Sisepõlemismootoriga olmejahutid, õhukonditsioneerid ja soojuspumbad

SPERc

CEN

EN 16905-5:2017, punkt 6

 

SGUEc

 

EN 16905-5:2017, punkt 6.4

 

SAEFc

 

EN 16905-5:2017, punkt 6.5

 

GUEc, pl

 

EN 16905-5:2017, punkt 6.10

 

GUEd, c

 

EN 16905-5:2017, punkt 6.2

 

QEc ja QEh

 

EN 16905-4:2017, punkt 4.2.1.2

 

QEhr

 

EN 16905-4:2017, punkt 4.2.2.1

 

Qgmc ja Qgmh

 

EN 16905-4:2017, punktid 4.2.5.1 ja 4.2.5.2

 

Qref,c ja Qref,h

 

EN 16905-5:2017, punkt 6.6

 

SPERh

 

EN 16905-5:2017, punkt 7

 

SGUEh

 

EN 16905-5:2017, punkt 7.4

 

SAEFh

 

EN 16905-5:2017, punkt 7.5

 

SAEFh, on

 

EN 16905-5:2017, punkt 7.7

 

AEFh, pl

 

EN 16905-5:2017, punkt 7.10

 

AEFd, h

 

EN 16905-5:2017, punkt 7.2

 

PEc ja PEh

 

EN 16905-4:2017, punkt 4.2.6.2

 

Neeldumistsükliga olmejahutid, õhukonditsioneerid ja soojuspumbad

SGUEc

CEN

EN 12309-6:2014, punkt 4.3

 

SAEFc

 

EN 12309-6:2014, punkt 4.4

 

Qref,c

 

EN 12309-6:2014, punkt 4.5

 

SAEFc, on

 

EN 12309-6:2014, punkt 4.6

 

GUEc ja AEFc

 

EN 12309-6:2014, punkt 4.7

 

SPERh

 

EN 12309-6:2014, punkt 5.3

 

SGUEh

 

EN 12309-6:2014, punkt 5.4

SAEFh

 

EN 12309-6:2014, punkt 5.5

 

Qref,h

 

EN 12309-6:2014, punkt 5.6

 

SAEFh, on

 

EN 12309-6:2014, punkt 5.7

 

GUEh ja AEFh

 

EN 12309-6:2014, punkt 5.8

 

Kõrgel temperatuuril käitatavad protsessijahutid

jahutuskoormus PdesignR

 

Vastavalt standardile EN 14825:2016 – punkt 3.1.44

 

osalise koormuse võimsustarbe suhtarv

 

Vastavalt standardile EN 14825:2016 – punkt 3.1.56

 

esitatud võimsus DC

 

Vastavalt standardile EN 14825:2016 – punkt 3.1.31

 

võimsustegur CR

 

Vastavalt standardile EN 14825:2016 – punkt 3.1.17

 

kraadtunnid

 

Vastavalt määruse (EL) 2016/2281 III lisa tabelis 28 esitatud määratlusele.

 

energiatõhusustegur esitatud võimsusel EERDC

 

EN 14511-1/-2/-3:2013 suuruste EER leidmiseks teatavates tingimustes

EER hõlmab tsüklilisest tööst põhjustatud kadusid, kui jahuti esitatud võimsus on suurem kui jahutusvajadus

energiatõhusustegur osalise koormuse või täiskoormuse juures EERPL

 

sesoonne energiatõhusustegur (SEPR)

 

Käesoleva teatise (Euroopa Komisjon) punkt 5

 

võimsuse reguleerimine

 

Nagu standardis EN 14825:2016 – punkt 3.1.32

Vt jahutite, õhukonditsioneeride ja soojuspumpade võimsuse reguleerimisega seotud kommentaarid

kaotegur CC

 

Nagu standardis EN 14825:2016 – punkt 8.4.2

 

Mitmeosalised õhukonditsioneerid ja soojuspumbad

EERoutdoor

CEN

EN 14511-3:2013, I lisa

Sise- ja välisosast või moodulitest koosnevate soojustagastussüsteemide näitajad

COPoutdoor

CEN

EN 14511-3:2013, I lisa

Sise- ja välisosast või moodulitest koosnevate soojustagastussüsteemide näitajad

Puudub vedel- või gaaskütust tarbivaid aurukompressor-soojuspumpasid käsitlev Euroopa standard. Standardi väljatöötamisega tegeleb töörühm CEN/TC 299 – WG3.

Töörühm CEN/TC 299 – WG2 vaatab läbi Euroopa standardi EN 12309 1. ja 2. osa, mis käsitlevad vedel- või gaaskütust tarbivaid sorptsioonsoojuspumpasid, eelkõige sesoonse energiatõhususteguri arvutamist.

2.    Täiendavad elemendid seoses õhukuumutitega kütmise sesoonse energiatõhususe mõõtmiste ja arvutustega

2.1.   Katsepunktid

Kasutegurit, kasulikku väljundsoojusvõimsust, tarbitavat võimsust ja õhuvooluhulka mõõdetakse nii nimiväljundsoojusvõimsusel kui ka minimaalsel väljundsoojusvõimsusel.

2.2.   Õhukuumutitega kütmise sesoonse energiatõhususe arvutamine

a)

Kütust tarbivate õhukuumutitega kütmise sesoonne energiatõhusus ηS leitakse järgmiselt:

Formula

b)

Elektrit tarbivate õhukuumutitega kütmise sesoonne energiatõhusus ηS leitakse järgmiselt:

Formula

kus:

ηS, on on kütmise sesoonne energiatõhusus aktiivses seisundis [%];

CC on määruse (EL) 2016/2281 I lisas sätestatud teisendustegur;

parandeid F(i) [%] arvutatakse vastavalt punktile 2.7.

2.3.   Kütmise sesoonse energiatõhususe arvutamine aktiivses seisundis

Kütmise sesoonne energiatõhusus aktiivses seisundis Formula arvutatakse järgmiselt:

Formula

kus:

ηS, th on sesoonne soojusenergiatõhusus [%];

ηS, flow on asjaomase õhuvooluhulga kiirguslik kasutegur [%].

2.4.   Sesoonse soojusenergiatõhususe ηS, th arvutamine

Sesoonset soojusenergiatõhusust ηS, th arvutatakse järgmiselt:

Formula

kus

ηth,nom [%] on kasutegur nimikoormusel (maksimumkoormusel) ülemise kütteväärtuse järgi;

ηth,min [%] on kasutegur miinimumkoormusel ülemise kütteväärtuse järgi;

Fenv [%] on soojusgeneraatori kesta soojuskaotegur.

2.5.   Kesta soojuskao arvutamine

Kesta soojuskaotegur Fenv sõltub seadme ettenähtud paigutusest ja arvutatakse järgmiselt:

a)

kui õhukuumuti puhul on ette nähtud, et see paigaldatakse köetavale alale:

Fenv = 0

b)

kui toote selle osa, mis sisaldab soojusgeneraatorit, vee sissetungi vastane kaitseaste on x4 või kõrgem (kaitseaste vastavalt standardi IEC 60529 (ver. 2.1) punktile 4.1), siis sõltub kesta soojuskaotegur soojusgeneraatori kesta soojusjuhtivusest, nagu on näidatud tabelis 1.

Tabel 1

Soojusgeneraatori kesta soojuskaotegur

Soojusjuhtivus (U) [W/m2·K]

Tegur Fenv

U ≤ 0,5

0,4  %

0,5 < U ≤ 1,0

0,6  %

1,0 < U ≤ 1,4

1,0  %

1,4 < U ≤ 2,0

1,5  %

Nõuded puuduvad

5,0  %

2.6.   Kiirgusliku kasuteguri ηS, flow arvutamine

Kiirgusliku kasuteguri ηS, flow arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:

Formula

kus:

Pnom [kW] on väljundvõimsus nimikoormusel (maksimumkoormusel) ülemise kütteväärtuse järgi;

Pmin [kW] on väljundvõimsus miinimumkoormusel ülemise kütteväärtuse järgi;

AFnom [m3/h] on õhuvooluhulk nimikoormusel (maksimumkoormusel) korrigeerituna temperatuurile 15 °C (V15 °C);

AFmin [m3/h] on õhuvooluhulk miinimumkoormusel korrigeerituna temperatuurile 15 °C.

Õhuvooluhulga kiirguslik kasutegur põhineb temperatuuri tõusul 15 °C võrra. Kui seadme puhul on ette nähtud, et selle töö tulemuseks peaks olema muu temperatuuritõus (t), siis arvutatakse tegelik õhuvooluhulk V ümber ekvivalentõhuvooluhulgaks V15 °C järgmiselt:

Formula

kus

V15 °C on ekvivalentõhuvooluhulk temperatuuril 15 °C;

V on seadme tegelik õhuvooluhulk;

t on seadme tegelik temperatuuritõus.

2.7.   ∑F(i) arvutamine õhukuumutite puhul

∑F(i) on mitmesuguste parandite (mida kõiki väljendatakse protsendipunktides) summa.

Formula

Kõnealused parandid on järgmised.

a)

Väljundsoojusvõimsuse kohandamise parandiga F(1) võetakse arvesse seda, kuidas toode kohaneb kütmiskoormusega (mis võib toimuda üheastmeliselt, kaheastmeliselt või seadistuvalt) ning kütteseadme tööks sobiva koormusvahemikuga (1-(Pmin/Pnom)) võrrelduna samalaadsete tipptasemel tehnikaseadmete tööks sobiva koormusvahemikuga, nagu on kirjeldatud tabelis 2.

Tehnika tipptasemele vastava või suure koormusvahemikuga kütteseadmete puhul võib arvesse võtta näitaja B täielikku väärtust, mis tähendab, et parandi F(1) väärtus on väiksem. Väiksema koormusvahemikuga kütteseadmete puhul arvestatakse, et B väärtus on maksimumist väiksem.

Tabel 2

F(1) arvutamine sõltuvalt väljundsoojusvõimsuse seadistusest ja koormusvahemikust

Väljundsoojusvõimsuse seadistus

F(1) arvutamine

B arvutusviis:

Üheastmeline

(koormusvahemik puudub)

Formula

B = 0 %

Kaheastmeline

(suurim koormusvahemik: 50 %)

Formula

kui B on maksimaalselt 2,5 %

Seadistuv

(suurim koormusvahemik: 70 %)

Formula

kui B on maksimaalselt 5 %

b)

Parandiga F(2) võetakse arvesse õhukuumutite lisaelektrienergia tarbimisest tulenev kütmise sesoonset energiatõhusust vähendav mõju [%], mis arvutatakse järgmiselt.

i)

Kütust tarbivate õhukuumutite puhul:

Formula

ii)

Elektrit tarbivate õhukuumutite puhul:

Formula

kus

elmax on toote tarbitav võimsus [kW] nimiväljundsoojusvõimsusel, välja arvatud ventilaatori tööks tarbitav võimsus;

elmin on toote tarbitav võimsus [kW] minimaalsel väljundsoojusvõimsusel, välja arvatud ventilaatori tööks tarbitav võimsus;

elsb on toote tarbitav võimsus [kW] ooteseisundis,

VÕI kasutatakse standardis EN 15316-1 sätestatud vaikeväärtust.

c)

Parandiga F(3) võetakse arvesse kütmise sesoonset energiatõhusust vähendav mõju raskusjõul põhineva ventilatsiooniga (kus põlemisõhk liigub loomuliku tõmbe mõjul) põletussüsteemides, mille puhul tuleb arvestada täiendava soojuskaoga sel ajal, kui põleti ei tööta.

i)

Põlemisõhu loomuliku tõmbega õhukuumutite puhul:

F(3) = 3 %

ii)

Põlemisõhu sundtõmbega õhukuumutite puhul:

F(3) = 0 %

d)

Parandiga F(4) võetakse arvesse püsisüütaja tarbitavast võimsusest tulenev kütmise sesoonset energiatõhusust vähendav mõju [%], mida arvutatakse järgmiselt:

Formula

kus tegur 4 on keskmise kütteperioodi (4 000 tundi aastas) ja keskmise käitamiskestuse (1 000 tundi aastas) suhe.

3.    Täiendavad elemendid seoses olmejahutite, õhukonditsioneeride ja soojuspumpadega kütmise ja jahutamise sesoonse energiatõhususe arvutustega

3.1.   Soojuspumpadega kütmise sesoonse energiatõhususe arvutamine

a)

Elektrit tarbivate soojuspumpade puhul

i)

Kütmise sesoonne energiatõhusus ηS, h määratakse järgmiselt:

Formula

kus

SCOP [%] on sesoonne soojustegur;

F(i) [%] on punkti 3.3 kohaselt arvutatud parandid.

ii)

Elektrit tarbiva soojuspumba SCOP arvutatakse järgmiselt:

Formula

kus

Formula

ning

Formula

kus

Formula

iii)

COPbin(Tj) leitakse järgmisel viisil.

1)

Muutumatu võimsusega seadmed

Kui väikseim esitatud kütmisvõimsus on suurem kui kütmise osalise koormuse võimsustarve (või võimsustegur CRu <1,0):

Formula

kus

COPbin(Tj) = teatavale kraadtundide tabeli temperatuurile vastav soojustegur;

COPd(Tj) = esitatud soojustegur;

Cd = 0,25 (vaikeväärtus) või leitakse tsüklikatsega;

ning

Formula

2)

Astmelise ja muudetava võimsusega seadmete puhul

Esitatud kütmisvõimsus ja COPd(Tj) leitakse seadme sellist võimsusreguleerimisastet või -sammu kasutades, mis vastab kõige paremini nõutud kütmiskoormusele.

Kui sellise reguleerimisastmega saab nõutud kütmiskoormuse saavutada ± 10 % täpsusega (nt 8,1–9,9 kW, kui nõutud kütmiskoormus on 9 kW), siis eeldatakse, et COPbin(Tj) on võrdne COPd(Tj) väärtusega.

Kui sellise reguleerimisastmega ei saa nõutud kütmiskoormust saavutada ± 10 % täpsusega (nt 8,1–9,9 kW, kui nõutud kütmiskoormus on 9 kW), siis leitakse võimsus ja COPbin(Tj) ettenähtud osalise koormuse võimsustarbe temperatuuridel, mis vastavad nõutud kütmiskoormusele eelnevale ja järgnevale reguleerimisastmele. Seejärel leitakse nende kahe astme puhul saadud tulemuste lineaarse interpoleerimisega osalise koormuse võimsustarve ja COPbin(Tj) nõutud kütmiskoormusel.

Kui seadme madalaimale reguleerimisastmele vastab esitatud kütmisvõimsus, mis on suurem kui nõutud kütmiskoormus, arvutatakse nõutud osalise koormuse võimsustarbe suhtarvule vastav COPbin(Tj) nii, nagu muutumatu võimsusega seadmete puhul.

3)

Muude kui eespool kirjeldatud töötingimustele vastavate kraadtundide tabeli temperatuuride puhul:

COPbin leitakse interpoleerimise teel, välja arvatud sellistel osalise koormuse võimsustarbe tingimustel, mis on kõrgemad osalise koormuse võimsustarbe tingimusest A (mille puhul kasutatakse samu väärtusi, mida tingimuse A puhul), ning osalise koormuse võimsustarbe tingimustel, mis on madalamad osalise koormuse võimsustarbe tingimusest D (mille puhul kasutatakse samu väärtusi, mida tingimuse D puhul).

b)

Kütust tarbivate soojuspumpade puhul

i)

Kütmise sesoonne energiatõhusus ηS, heat määratakse järgmiselt:

Formula

kus

SPERh [%] on kütmise sesoonne primaarenergiategur;

F(i) [%] on punkti 3.3 kohaselt arvutatud parandid.

ii)

Sisepõlemismootoriga soojuspumpade näitaja SPERh arvutamine

Formula

kus

Formula

iii)

GUEh, bin ja SAEFh leitakse järgmiselt:

Formula

kus

QEh = efektiivne kütmisvõimsus [kW];

QEhr,c = efektiivne soojustagastusvõimsus [kW];

Qgmh = mõõdetud sisendsoojusvõimsus kütmisel [kW];

suurusega GUEh võetakse arvesse ka tsüklilisest tööst põhjustatud kadusid, nagu seda tehakse elektriliste soojuspumpade korral,

ning

Formula

kus

Formula

ja

Formula

ja

Formula

ja

QEh = efektiivne kütmisvõimsus [kW];

QEhr,c = efektiivne soojustagastusvõimsus [kW];

PEh = efektiivne sisendelektrienergia kütmisel [kW];

suurusega AEFh võetakse arvesse ka tsüklilisest tööst põhjustatud kadusid, nagu seda tehakse elektriliste soojuspumpade korral.

1)

Muutumatu võimsusega seadmed

Kui väikseim esitatud kütmisvõimsus on suurem kui kütmise osalise koormuse võimsustarve (või võimsustegur CRu <1,0):

Formula

ning

Formula

kus

GUEd(Tj) = esitatud gaasikasutustõhusus välistemperatuuril Tj;

GUEd(Tj) = esitatud lisaenergiategur välistemperatuuril Tj;

Cd = 0,25 (vaikeväärtus) või leitakse tsüklikatsega

ning

Formula

2)

Astmelise ja muudetava võimsusega seadmed

Esitatud kütmisvõimsus leitakse seadme sellist võimsusreguleerimisastet või -sammu kasutades, mis vastab kõige paremini nõutud kütmiskoormusele.

Kui sellise reguleerimisastmega saab nõutud kütmiskoormusele vastava kütmisvõimsuse saavutada ± 10 % täpsusega (nt 8,1–9,9 kW, kui nõutud kütmiskoormus on 9 kW), siis eeldatakse, et GUEbin(Tj) on võrdne GUEd(Tj) väärtusega ning AEFbin(Tj) on võrdne AEFd(Tj) väärtusega.

Kui sellise reguleerimisastmega ei saa nõutud kütmiskoormusele vastavat kütmisvõimsust saavutada ± 10 % täpsusega (nt 8,1–9,9 kW, kui nõutud kütmiskoormus on 9 kW), siis leitakse võimsus ning GUEbin(Tj) ja AEFbin(Tj) ettenähtud osalise koormuse võimsustarbe temperatuuridel, mis vastavad nõutud kütmiskoormusele eelnevale ja järgnevale reguleerimisastmele. Seejärel leitakse nende kahe astme puhul saadud tulemuste lineaarse interpoleerimisega kütmisvõimsus osalisel koormusel ning GUEbin(Tj) ja AEFbin(Tj) nõutud kütmiskoormusel.

Kui seadme madalaimale reguleerimisastmele vastab esitatud kütmisvõimsus, mis on suurem kui nõutud kütmiskoormus, arvutatakse nõutud osalise koormuse võimsustarbe suhtarvule vastav GUEbin(Tj) ja AEFbin(Tj) nii, nagu muutumatu võimsusega seadmete puhul.

Muude kui eespool kirjeldatud töötingimustele vastavate temperatuurivahemike puhul leitakse GUEbin(Tj) ja AEFbin(Tj) interpoleerimise teel, välja arvatud osalise koormuse võimsustarbe tingimustel, mis on kõrgemad osalise koormuse võimsustarbe tingimusest A (mille puhul kasutatakse samu väärtusi, mida tingimuse A puhul), ning osalise koormuse võimsustarbe tingimustel, mis on madalamad osalise koormuse võimsustarbe tingimusest D (mille puhul kasutatakse samu väärtusi, mida tingimuse D puhul).

3.2.   Jahutite ja õhukonditsioneeridega jahutamise sesoonse energiatõhususe arvutamine

a)

Elektrit tarbivate jahutite ja õhukonditsioneeride puhul

i)

Jahutamise sesoonne energiatõhusus ηS, c määratakse järgmiselt:

Formula

kus

SEER [%] on sesoonne jahutustegur aktiivses seisundis;

F(i) [%] on punkti 3.3 kohaselt arvutatud parandid.

ii)

Näitaja SEER arvutamine:

Formula

kus

Formula

ning

Formula

kus

Formula

iii)

EERbin (Tj) arvutatakse järgmisel viisil.

1)

Muutumatu võimsusega elektriliste õhukonditsioneeride (mis on ühendatud õhkjahutussüsteemiga) puhul

Kui väikseim esitatud jahutusvõimsus on suurem kui jahutamise osalise koormuse võimsustarve (või võimsustegur CRu <1,0):

Formula

kus

EERd(Tj) = esitatud soojustegur;

Cd = 0,25 (vaikeväärtus) või leitakse tsüklikatsega;

Formula.

2)

Muutumatu võimsusega elektriliste olmejahutite ja kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutite (mis on ühendatud vesijahutussüsteemiga) puhul

Kui väikseim esitatud jahutusvõimsus on suurem kui jahutamise osalise koormuse võimsustarve (või võimsustegur CRu <1,0):

Formula

kus

EERd(Tj) = esitatud soojustegur;

Cc = 0,9 (vaikeväärtus) või leitakse tsüklikatsega;

Formula.

3)

Astmeliste ja muudetava võimsusega õhukonditsioneeride ja olmejahutite puhul

Esitatud jahutusvõimsus ja EERd(Tj) leitakse seadme sellist võimsusreguleerimisastet või -sammu kasutades, mis vastab kõige paremini nõutud jahutuskoormusele.

Kui sellise reguleerimisastmega saab nõutud jahutuskoormuse saavutada ± 10 % täpsusega (nt 8,1–9,9 kW, kui nõutud jahutuskoormus on 9 kW), siis eeldatakse, et EERbin(Tj) on võrdne EERd(Tj) väärtusega.

Kui sellise reguleerimisastmega ei saa nõutud jahutuskoormust saavutada ± 10 % täpsusega (nt 8,1–9,9 kW, kui nõutud jahutuskoormus on 9 kW), siis leitakse võimsus ja EERbin(Tj) ettenähtud osalise koormuse võimsustarbe temperatuuridel, mis vastavad nõutud jahutuskoormusele eelnevale ja järgnevale reguleerimisastmele. Seejärel leitakse nende kahe astme puhul saadud tulemuste lineaarse interpoleerimisega osalise koormuse võimsustarve ja EERbin(Tj) nõutud jahutuskoormusel.

Kui seadme madalaimale reguleerimisastmele vastab esitatud jahutusvõimsus, mis on suurem kui nõutud jahutuskoormus, arvutatakse nõutud osalise koormuse võimsustarbe suhtarvule vastav EERbin(Tj) nii, nagu muutumatu võimsusega seadmete puhul.

4)

Kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutite puhul

Nõutud jahutuskoormus tuleb saavutada ± 3 % täpsusega.

Muude kui eespool kirjeldatud töötingimustele vastavate temperatuurivahemike puhul leitakse EERbin interpoleerimise teel, välja arvatud osalise koormuse võimsustarbe tingimustel, mis on kõrgemad osalise koormuse võimsustarbe tingimusest A (mille puhul kasutatakse samu väärtusi, mida tingimuse A puhul), ning osalise koormuse võimsustarbe tingimustel, mis on madalamad osalise koormuse võimsustarbe tingimusest D (mille puhul kasutatakse samu väärtusi, mida tingimuse D puhul).

b)

Kütust tarbivate jahutite ja õhukonditsioneeride puhul

i)

jahutamise sesoonne energiatõhusus ηS, c määratakse järgmiselt:

Formula

kus

SPERc [%] on jahutamise sesoonne primaarenergiategur;

F(i) [%] on punkti 3.3 kohaselt arvutatud parandid.

ii)

SPERc väärtuse arvutamine:

Formula

kus

Formula

ning

Formula

kus

Formula

ning

Formula

iii)

GUEc, bin(Tj) ja AEFc, bin(Tj) arvutatakse järgmiselt.

1)

Sisepõlemismootoriga muutumatu võimsusega õhukonditsioneeride (mis on ühendatud õhkjahutussüsteemiga) puhul

Kui väikseim esitatud jahutusvõimsus on suurem kui jahutamise osalise koormuse võimsustarve (või võimsustegur CRu <1,0):

Formula

ning

Formula

kus

GUEd(Tj) = esitatud gaasikasutustõhusus välistemperatuuril Tj;

AEFd(Tj) = esitatud lisaenergiategur välistemperatuuril Tj;

Cd = 0,25 (vaikeväärtus) või leitakse tsüklikatsega;

ning

Formula

2)

Sisepõlemismootoriga muutumatu võimsusega olmejahutite (mis on ühendatud õhkjahutussüsteemiga) puhul

Kui väikseim esitatud jahutusvõimsus on suurem kui jahutamise osalise koormuse võimsustarve (või võimsustegur CRu <1,0):

Formula

kus

EERd(Tj) = esitatud soojustegur;

Cc = 0,9 (vaikeväärtus) või leitakse tsüklikatsega

ning

Formula

3)

Astmelise ja muudetava võimsusega seadmed

Esitatud jahutusvõimsus leitakse seadme sellist võimsusreguleerimisastet või -sammu kasutades, mis vastab kõige paremini nõutud jahutuskoormusele.

Kui sellise reguleerimisastmega saab nõutud jahutuskoormusele vastava jahutusvõimsuse saavutada ± 10 % täpsusega (nt 8,1–9,9 kW, kui nõutud jahutuskoormus on 9 kW), siis eeldatakse, et GUEbin(Tj) on võrdne GUEd(Tj) väärtusega ning AEFbin(Tj) on võrdne AEFd(Tj) väärtusega.

Kui sellise reguleerimisastmega ei saa nõutud jahutuskoormusele vastavat jahutusvõimsust saavutada ± 10 % täpsusega (nt 8,1–9,9 kW, kui nõutud jahutuskoormus on 9 kW), siis leitakse võimsus ning GUEbin(Tj) ja AEFbin(Tj) ettenähtud osalise koormuse võimsustarbe temperatuuridel, mis vastavad nõutud jahutuskoormusele eelnevale ja järgnevale reguleerimisastmele. Seejärel leitakse nende kahe astme puhul saadud tulemuste lineaarse interpoleerimisega jahutusvõimsus osalisel koormusel ning GUEbin(Tj) ja AEFbin(Tj) nõutud jahutuskoormusel.

Kui seadme madalaimale reguleerimisastmele vastab esitatud jahutusvõimsus, mis on suurem kui nõutud jahutuskoormus, arvutatakse nõutud osalise koormuse võimsustarbe suhtarvule vastav GUEbin(Tj) ja AEFbin(Tj) nii nagu muutumatu võimsusega seadmete puhul.

Muude kui eespool kirjeldatud töötingimustele vastavate temperatuurivahemike puhul leitakse GUEbin ja AEFbin interpoleerimise teel, välja arvatud osalise koormuse võimsustarbe tingimustel, mis on kõrgemad osalise koormuse võimsustarbe tingimusest A (mille puhul kasutatakse samu väärtusi, mida tingimuse A puhul), ning osalise koormuse võimsustarbe tingimustel, mis on madalamad osalise koormuse võimsustarbe tingimusest D (mille puhul kasutatakse samu väärtusi, mida tingimuse D puhul).

ning

Formula

kus

QEc = efektiivne jahutusvõimsus [kW];

QEhr,c = efektiivne soojustagastusvõimsus [kW];

Qgmc = mõõdetud sisendsoojusvõimsus jahutamisel [kW];

ning

Formula

kus

QEc = efektiivne jahutusvõimsus [kW];

QEhr,c = efektiivne soojustagastusvõimsus [kW];

PEc = efektiivne sisendelektrienergia jahutamisel [kW].

3.3.   F(i) arvutamine elektriliste olmejahutite, õhukonditsioneeride ja soojuspumpade puhul

a)

Parandiga F(1) võetakse arvesse kütmise või jahutamise sesoonset energiatõhusust vähendav mõju [%], mis tuleneb toodete temperatuuriregulaatorite kohandatud mõjust kütmise ja jahutamise sesoonsele energiatõhususele.

F(1) = 3  %

b)

Parandiga F(2) võetakse arvesse pinnaveepumba (pinnaveepumpade) elektrienergia tarbimisest tulenev kütmise või jahutamise sesoonset energiatõhusust vähendav mõju [%].

F(2) = 5  %

4.    Täiendavad elemendid seoses mitmeosaliste õhukonditsioneeride ja soojuspumpadega kütmise ja jahutamise sesoonse energiatõhususe arvutustega

Mitmeosaliste õhukonditsioneeride ja soojuspumpade ruumisiseste osade võimsusega seotud valik on piiratud järgmiselt.

Katse käigus tuleb kasutada sama liiki ruumisiseseid osi.

Tuleb kasutada sama suurusega ruumisiseseid üksusi, kui on võimalik saavutada süsteemi võimsustegur ± 5 %. Kui sama suurusega üksuste puhul ei ole võimalik saavutada süsteemi võimsustegurit ± 5 %, kasutatakse selle võimsusteguri saavutamiseks üksusi, mis on võimalikult sarnase suurusega, ning ruumisiseste üksuste arv vastab allpool ettenähtule.

Ruumisiseste üksuste arvu suhtes kehtivad järgmised piirangud:

neli ruumisisest üksust, kui nende võimsus on vähemalt 12 kW ja alla 30 kW;

kuus ruumisisest üksust, kui nende võimsus on vähemalt 30 kW ja alla 50 kW;

kaheksa ruumisisest üksust, kui nende võimsus on vähemalt 50 kW;

ühe välisüksuse jaoks kindlaksmääratud ruumisiseste üksuste summa, kui nende võimsus on vähemalt 50 kW ja kasutusel on mitu välisüksust.

5.    Kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutite sesoonse energiatõhususe teguriga seotud arvutuste täiendavad elemendid

5.1.   Kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutite sesoonse energiatõhususe teguri (SEPR) arvutamine

a)

SEPRi arvutamiseks jagatakse aastane jahutusvajadus aastase elektritarbimisega:

Formula

kus

Tj on temperatuur;

j on järjekorranumber kraadtundide tabelis;

n on temperatuuride arv kraadtundide tabelis;

PR(Tj) on seadme jahutusvajadus, mis vastab temperatuurile Tj;

hj on kraadtundide arv temperatuuril Tj;

EERPL(Tj) on seadme EER temperatuuril Tj. See hõlmab osalise koormuse võimsustarbe tingimusi.

MÄRKUS: kõnealune aastane võimsustarve hõlmab aktiivses seisundis tarbitavat võimsust. Muud seisundid, näiteks väljalülitatud seisund ja ooteseisund, ei ole protsessi rakenduste seisukohast asjakohased, sest eeldatakse, et seade töötab aasta läbi.

b)

Jahutusvajaduse PR(Tj) leidmiseks korrutatakse täiskoormuse võimsustarve (PdesignR) osalise koormuse võimsustarbe suhtarvuga (%), mis vastab asjaomasele kraadtundide tabeli temperatuurile. Osalise koormuse võimsustarbe suhtarvude arvutamiseks kasutatakse määruse (EL) 2016/2281 tabelis 22 ja 23 esitatud valemeid.

c)

Energiatõhusustegur EERPL(Tj) osalise koormuse võimsustarbe tingimustel A, B, C ja D leitakse järgmisel viisil.

Osalise koormuse võimsustarbe tingimusel A (täiskoormus) peetakse üksuse esitatud võimsust võrdseks jahutuskoormusega (PdesignR).

Osalise koormuse võimsustarbe tingimustel B, C ja D on võimalusi kaks:

i)

kui üksuse esitatud võimsus (DC) vastab nõutud jahutuskoormusele, siis kasutatakse üksuse asjaomast EERDC väärtust. Seda võidakse teha muudetava võimsusega üksuste puhul;

EERPL(TB,C or D) = EERDC

ii)

kui üksuse esitatud võimsus on suurem kui nõutud jahutuskoormus, peab üksus tsükliliselt lülituma sisse ja välja. Seda võidakse teha muutumatu võimsusega ja muudetava võimsusega üksuste puhul. Sellistel juhtudel tuleb asjaomase EERPL väärtuse arvutamiseks kasutada kaotegurit (Cc). Sellise arvutuse selgitus on esitatud allpool.

1)

Muutumatu võimsusega seadmed

Ajas keskmise väljundtemperatuuri saamiseks arvutatakse võimsuskatse sisend- ja väljundtemperatuur järgmise valemiga:

toutlet,average = t inlet,capacity test + (toutlet,capacity test – tinlet,capacity test) * CR

kus

inlet,capacity test = aurusti vee sisendtemperatuur (tingimuse B, C või D puhul, nagu need on sätestatud määruse (EL) 2016/2281 III lisa tabelis 22 ja 23)

inlet,capacity test = aurusti vee väljundtemperatuur (tingimuse B, C või D puhul, nagu need on sätestatud määruse (EL) 2016/2281 III lisa tabelis 22 ja 23)

outlet,average = aurusti vee keskmine väljundtemperatuur sisse- ja väljalülitamistsüklis (nt + 7 °C, nagu on sätestatud määruse (EL) 2016/2281 III lisa tabelis 22 ja 23)

CR = võimsustegur, mis arvutatakse jahutuskoormuse (PR) jagamisel jahutusvõimsusega (Pd) samadel töötingimustel:

Formula

Suuruse toutlet,average määramiseks tehakse alljärgnev iteratsioon kõikide tingimuste (B, C ja D) puhul, kus jahuti jahutusvõimsus (seadistussamm) on suurem kui nõutud jahutuskoormus.

Tehakse katse määruse (EL) 2016/2281 tabelis 22 ja 23 esitatud temperatuuril toutlet veevooluhulgaga, mis vastab tingimusele A muutumatu veevooluhulgaga jahutite puhul, või fikseeritud temperatuurierinevusega muutuva veevooluhulgaga jahutite puhul.

Arvutatakse võimsustegur CR.

Arvutatud suurust toutlet_average kasutatakse korrigeeritud toutlet,capacity test arvutamiseks, millest lähtudes korraldatakse katse määruse (EL) 2016/2281 III lisa tabelis 22 ja 23 sätestatud väljundtemperatuuri toutlet,average leidmiseks.

Korratakse katset korrigeeritud suurusega toutlet ja sama veevooluhulgaga.

Arvutatakse uuesti CR.

Korratakse eelnevaid samme, kuni suuruste CR ja toutlet,capacity test väärtused enam ei muutu.

Seejärel arvutatakse EERPL iga osalise koormuse võimsustarbe tingimuste (B, C ja D) puhul järgmisel viisil:

Image Tekst pildi

kus

EERDC on EER, mis vastab üksuse esitatud võimsusele (DC) samadel temperatuuritingimustel nagu osalise koormuse võimsustarbe tingimustel B, C ja D;

Cc on jahuti kaotegur osalise koormuse võimsustarbe tingimustel B, C ja D;

CR on võimsustegur osalise koormuse võimsustarbe tingimustel B, C ja D.

Jahutite puhul ei ole üksuse taaskäivitumisel rõhu ühtlustumise tõttu tekkiv kadu märkimisväärne.

Ainus mõju, mis EER-i suhtes tsükli käigus avaldub, on jääksisendenergia, mis jääb alles, kui kompressor on välja lülitatud.

Üksuse kompressori väljalülitunud olekus mõõdetakse sisendelektrienergiat, kui kompressor on olnud välja lülitatud vähemalt kümme minutit.

Kaotegur määratakse Cc iga osalise koormuse võimsustarbe suhtarvu puhul järgmiselt:

Formula

Kui Cc väärtust ei määrata katsega, siis võetakse kaotegur Cc vaikimisi võrdseks 0,9-ga.

2)

Muudetava võimsusega seadmed

Esitatud võimsus ja EERPL leitakse seadme sellist võimsusreguleerimisastet või -sammu kasutades, mis vastab kõige paremini nõutud jahutuskoormusele. Kui sellise reguleerimisastmega ei saavutata nõutud jahutuskoormust ± 10 % täpsusega (nt 8,1–9,9 kW, kui nõutud jahutuskoormus on 9 kW), siis määratakse võimsus ja EERPL ettenähtud osalise koormuse võimsustarbe temperatuuridel, mis vastavad nõutud jahutuskoormusele eelnevale ja järgnevale reguleerimisastmele. Seejärel leitakse nende kahe astme puhul saadud tulemuste lineaarse interpoleerimisega osalise koormuse võimsustarve ja EERPL nõutud jahutuskoormusel.

Kui seadme madalaim reguleerimisaste on nõutud jahutuskoormusest kõrgem, arvutatakse nõutud osalise koormuse võimsustarbe suhtarvule vastav EERPL valemi abil, mida kasutatakse muutumatu võimsusega seadmete puhul.

d)

Energiatõhusustegur EERPL(Tj) osalise koormuse võimsustarbe tingimustel, mis erinevad osalise koormuse võimsustarbe tingimustest A, B, C ja D, leitakse järgmisel viisil.

Määratakse suurused EER iga kraadtundide tabeli temperatuuri puhul määruse (EL) 2016/2281 tabelis 22 ja 23 esitatud osalise koormuse võimsustarbe tingimustele A, B, C ja D vastavate suuruste EER interpoleerimise abil.

Selliste osalise koormuse võimsustarbe tingimuste puhul, mis on kõrgemad osalise koormuse võimsustarbe tingimusest A, kasutatakse samu suurusi, mida tingimuse A puhul.

Selliste osalise koormuse võimsustarbe tingimuste puhul, mis on madalamad osalise koormuse võimsustarbe tingimusest D, kasutatakse samu suurusi, mida tingimuse D puhul.


(1)  Kõnealused ajutised meetodid kavatsetakse lõpuks asendada ühtlustatud standardi(te)ga. Kui ühtlustatud standard(id) tehakse kättesaadavaks, avaldatakse viide või viited standardi(te)le Euroopa Liidu Teatajas vastavalt direktiivi 2009/125/EÜ artiklitele 9 ja 10.


14.7.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 229/24


Komisjoni teatis seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/5/EÜ (raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/53/EL (raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ) rakendamisega

(Liidu ühtlustamisaktide kohaste ühtlustatud standardite pealkirjade ja viidete avaldamine)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2017/C 229/02)

Direktiiv 1999/5/EÜ

Vastavalt üleminekusättele direktiivi 2014/53/EL artiklis 48 ei takista liikmesriigid direktiivi 2014/53/EL (1) reguleerimisalasse kuuluvate selliste raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist või kasutusele võtmist, mis on kooskõlas direktiiviga 1999/5/EÜ (2) ja mis on turule lastud enne 13. juunit 2017. Seetõttu võib vastavuse korral harmoneeritud standarditele, mille viitenumber on avaldatud vastavalt direktiivile 1999/5/EÜ, nagu on viimati loetletud komisjoni teatises, mis on avaldatud 8. juuli 2016. aasta Euroopa Liidu Teatajas C 249, lk 1 ja mida on parandatud 17. septembri 2016. aasta Euroopa Liidu Teatajas C 342, lk 15 ja 1. novembri 2016. aasta Euroopa Liidu Teatajas C 403, lk 26 avaldatud parandustes, ka edaspidi eeldada vastavust kõnealuse direktiivi sätetele kuni 12. juunini 2017.

Direktiiv 2014/53/EL

(Liidu ühtlustamisaktide kohaste ühtlustatud standardite pealkirjade ja viidete avaldamine)

ESO (3)

Standardi tähis ja nimetus

(ja viitedokument)

Esmakordne avaldamine EÜT/ELT

Viide asendatavale standardile

Kuupäev, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kaotab kehtivuse

Märkus 1

Standardi eesmärk on hõlmata direktiivi 2014/53/EL artikkel (artiklid)

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(6)

ETSI

EN 300 065 V2.1.2

Kitsaribalise tähttrükkimise telegraafseadmed meteoroloogia- või navigatsioonialase informatsiooni vastuvõtmiseks (NAVTEX); Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artiklite 3.2 ja 3.3(g) põhinõuete alusel

8.7.2016

 

 

Artikli 3 lõige 2; Artikli 3 lõike 3 punkt g

ETSI

EN 300 086 V2.1.2

Liikuv maaside; Eeskätt analoogkõne jaoks mõeldud kõrgsagedusliku sise- või välisühendusega raadioseadmed; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel

9.12.2016

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 300 113 V2.2.1

Liikuv maaside; Antenniühendusega pidevat või vahelduvat mähisjoone modulatsiooni kasutavad raadioseadmed andme- ja/või kõneedastuseks; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel

12.4.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 300 219 V2.1.1

Liikuv maaside. Raadioseadmed, mis signaale edastades kutsuvad vastuvõtjas esile kindlatüübilise reaktsiooni; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel

12.4.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 300 220-2 V3.1.1

Raadiosagedusvahemikus 25 MHz kuni 1 000 MHz kasutamiseks mõeldud lähitoimeseadmed (SRD); Osa 2: Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel

10.3.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 300 220-3-1 V2.1.1

Raadiosagedusvahemikus 25 MHz kuni 1 000 MHz kasutamiseks mõeldud lähitoimeseadmed (SRD); Osa 3-1: Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel; Madala töötsükli ja kõrge töökindlusega seade, sotsiaalhäireseadmed sagedustel (869 200 MHz kuni 869 250  MHz)

10.3.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 300 220-3-2 V1.1.1

Raadiosagedusvahemikus 25 MHz kuni 1 000 MHz kasutamiseks mõeldud lähitoimeseadmed (SRD); Osa 3-2: Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel; Juhtmevabad häireseadmed LDC/HR sagedustel 868,60 MHz kuni 868,70 MHz, 869,25 MHz kuni 869,40  MHz, 869,65 MHz kuni 869,70 MHz

10.3.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 300 220-4 V1.1.1

Raadiosagedusvahemikus 25 MHz kuni 1 000 MHz kasutamiseks mõeldud lähitoimeseadmed (SRD); Osa 4: Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel; Mõõteseadmed sagedustel 169,400 MHz kuni 169,475 MHz

10.3.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 300 224-2 V1.1.1

Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Asukohaotsing; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 alusel

8.6.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

Käesolevas harmoneeritud standardis ei käsitleta vastuvõtjate toimimisparameetritega seonduvaid nõudeid ega anta nende parameetrite kohta vastavuseeldust.

ETSI

EN 300 296 V2.1.1

Liikuv maaside; Peamiselt analoogkõneks ette nähtud liitantenniga raadioseadmed; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel

12.4.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 300 328 V2.1.1

Lairiba edastussüsteemid; 2,4 GHz ISM raadiosagedusalas töötavad andmeedastusseadmed, mis kasutavad lairibamodulatsiooni tehnoloogiat; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel.

13.1.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 300 330 V2.1.1

Lähitoimeseadmed (SRD); Raadiosagedusalas 9 kHz kuni 25 MHz töötavad raadioseadmed ja sagedusalas 9 kHz kuni 30 MHz töötavad induktiivseadmed; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel.

10.3.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 300 341 V2.1.1

Liikuv maaside; Liitantenni kasutavad raadioseadmed, mis signaale edastades kutsuvad vastuvõtjas esile kindlatüübilise reaktsiooni; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel

12.4.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 300 390 V2.1.1

Liikuv maaside; Liitantenniga raadioseadmed andme- ja kõneedastatuseks; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel

12.4.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 300 422-1 V2.1.2

Raadiomikrofonid; Audio PMSE kuni 3 GHz; Osa 1: Klass A vastuvõtjad; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel

10.2.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 300 422-2 V2.1.1

Raadiomikrofonid; Audio PMSE kuni 3 GHz; Osa 2: Klass B vastuvõtjad; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel

10.3.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 300 422-3 V2.1.1

Raadiomikrofonid; Audio PMSE kuni 3 GHz; Osa 3: Klass C vastuvõtjad; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel

10.3.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 300 433 V2.1.1

CB raadioseadmed; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel

12.4.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 300 440 V2.1.1

Lähitoimeseadmed; Raadiosagedusalas 1 GHz kuni 40 GHz kasutatavad raadioseadmed; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel

Esmakordne avaldamine

 

31.12.2018

Artikli 3 lõige 2

Käesolevas harmoneeritud standardis ei käsitleta tabelis 5 määratletud vastuvõtjate kategooriate 2 ja 3 puhul vastuvõtjate toimimisparameetritega seonduvaid nõudeid ega anta nende parameetrite kohta vastavuseeldust.

ETSI

EN 300 440-2 V1.4.1

Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM). Lähitoimeseadmed. Raadiosagedusalas 1 GHz kuni 40 GHz kasutatavad raadioseadmed. Osa 2. Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel

8.6.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

Käesolevas harmoneeritud standardis ei käsitleta vastuvõtjate toimimisparameetritega seonduvaid nõudeid ega anta nende parameetrite kohta vastavuseeldust.

ETSI

EN 300 454-2 V1.1.1

Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Lairiba audiolingid; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 alusel

8.6.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

Käesolevas harmoneeritud standardis ei käsitleta vastuvõtjate toimimisparameetritega seonduvaid nõudeid ega anta nende parameetrite kohta vastavuseeldust.

ETSI

EN 300 487 V2.1.2

Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES); Harmoneeritud standard raadiosagedusalas 1,5 GHz ainult andmeside vastuvõtmist võimaldavatele liikuvatele maajaamadele (ROMES) raadiosageduste spetsifikatsioonid direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel

13.1.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 300 676-2 V2.1.1

VHF raadiosagedusala liikuva lennuside maapealsed kaasaskantavad, liikuvad ja kohtkindlalt paigaldatavad amplituudmodulatsiooniga raadiosaatjad, vastuvõtjad ja transiiverid; Osa 2: Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel

8.7.2016

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 300 698 V2.1.1

Siseveekogudel kasutatavad VHF raadiosagedusalas töötavate liikuva mereside raadiotelefonide saatjad ja vastuvõtjad; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel.

13.1.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2; Artikli 3 lõike 3 punkt g

ETSI

EN 300 718-2 V1.1.1

Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Laviiniohvrite detekteerimisseadmed; Saate – vastuvõtu süsteemid; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel

8.6.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

Käesolevas harmoneeritud standardis ei käsitleta vastuvõtjate toimimisparameetritega seonduvaid nõudeid ega anta nende parameetrite kohta vastavuseeldust.

ETSI

EN 300 718-3 V1.2.1

Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Laviiniohvrite detekteerimisseadmed; Saate – vastuvõtu süsteemid; Osa 3: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 3 punkti e põhinõuete alusel

8.6.2017

 

 

Artikli 3 lõike 3 punkt g

ETSI

EN 300 720 V2.1.1

Ultrakõrgsagedusel (UHF) töötavad pardasidesüsteemid ja seadmed; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel

10.3.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 301 025 V2.1.1

Üldise sidepidamise VHF raadiotelefoniseadmed ja klassi D digitaalselektiivväljakutse (DSC) lisaseadmed; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artiklite 3.2 ja 3.3(g) põhinõuete alusel

12.8.2016

 

 

Artikli 3 lõige 2; Artikli 3 lõike 3 punkt g

ETSI

EN 301 025 V2.2.1

Üldise sidepidamise VHF raadiotelefoniseadmed ja klassi D digitaalselektiivväljakutse (DSC) lisaseadmed; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artiklite 3.2 ja 3.3(g) põhinõuete alusel

12.4.2017

EN 301 025 V2.1.1

Märkus 2.1

30.11.2018

Artikli 3 lõige 2; Artikli 3 lõike 3 punkt g

ETSI

EN 301 091-2 V1.3.2

Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Lähitoimeseadmed; Maanteetranspordi ja liikluse telemaatika (RTTT); Raadiosagedusvahemikus 76 GHz kuni 77 GHz töötavad radarseadmed; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel

8.6.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

Käesolevas harmoneeritud standardis ei käsitleta vastuvõtjate toimimisparameetritega seonduvaid nõudeid ega anta nende parameetrite kohta vastavuseeldust.

ETSI

EN 301 166 V2.1.1

Liikuv maaside; Antenni ühendusega kitsaribalisel kanalil töötavad analoog- ja/või digitaalside (kõne ja/või andmeedastus) raadioseadmed; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel

10.2.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 301 178 V2.2.2

Liikuva mereside teenistuse teisaldatav ülikõrgsagedusala (VHF) raadiotelefon (mitte GMDSS rakenduste jaoks); Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 oluliste nõuete alusel

12.5.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 301 357 V2.1.1

Raadiosagedusalas 25 MHz kuni 2 000  MHz töötavad juhtmeta audioseadmed; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 oluliste nõuete alusel

Esmakordne avaldamine

EN 301 357-2 V1.4.1

Märkus 2.1

28.2.2019

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 301 357-2 V1.4.1

Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Raadiosagedusalas 25 MHz kuni 2 000 MHz töötavad juhtmeta audioseadmed; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel

8.6.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

Käesolevas harmoneeritud standardis ei käsitleta vastuvõtjate toimimisparameetritega seonduvaid nõudeid ega anta nende parameetrite kohta vastavuseeldust.

ETSI

EN 301 360 V2.1.1

Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES); Saatesagedusega 27,5 GHz kuni 29,5 GHz geostatsionaarorbiidi satelliitside interaktiivsete terminalide (SIT) ja satelliitside kasutajaterminalide (SUT) harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel

11.11.2016

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 301 406 V2.2.2

Raadiotelefonisüsteem (DECT); Harmoneeritud EN direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel.

11.11.2016

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 301 426 V2.1.2

Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES); Raadiosagedusalades 1,5 /1,6 GHz madala andmeedastuskiirusega töötavate liikuvate kosmoseside maajaamade (LMES) ja merepääste ja ohutuse sideks mitte ettenähtud mereside maajaamade (MMES) harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel

13.1.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 301 427 V2.1.1

Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES); Raadiosagedusalades 11/12/14 GHz madala andmeedastuskiirusega töötavate liikuvate kosmoseside maajaamade (LMES) harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel

12.4.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 301 428 V2.1.2

Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES); Mikroantennjaamade (VSAT) harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel raadiosagedusalades 11/12/14 GHz signaali edastust või edastust ja vastuvõttu või ainult vastuvõttu võimaldavatele kosmoseside maajaamadele

8.6.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 301 430 V2.1.1

Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES); Raadiosagedusalades 11-12/13-14 GHz töötavate ja uudiste ajutiseks edastamiseks mõeldud kosmosesidesüsteemi liikuvate maajaamade (SNG TES) harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel

14.10.2016

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 301 441 V2.1.1

Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES); Liikuva kosmoseside (MSS) raadiosagedusalades 1,6 /2,4 GHz töötavate isikliku kasutusega kosmosesidevõrkude (S PCN) liikuvate maajaamade (MES), kaasa arvatud käsijaamade harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel

12.4.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 301 442 V2.1.1

Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES); Liikuva kosmoseside (MSS) raadiosagedustel 1 980 MHz kuni 2 010  MHz (Maa-komsos) ja 2 170  MHz kuni 2 200 MHz (kosmos-Maa) töötavate üldkasutatavate kosmosesidevõrkude (S PCN) liikuvate maajaamade (MES), kaasa arvatud käsijaamade harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel

12.4.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 301 443 V2.1.1

Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES); Mikroantennjaamade (VSAT) harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel raadiosagedusalades 4 GHz ja 6 GHz signaali edastamist või edastamist ja vastuvõtmist või ainult vastuvõtmist võimaldavatele kosmoseside maajaamadele

12.4.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 301 444 V2.1.2

Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES); Raadiosagedusalades 1,5 GHz ja 1,6 GHz töötavate ning kõne- ja/või andmeedastust võimaldavate liikuva maaside maajaamade (LMES) harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel

13.1.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 301 447 V2.1.1

Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES); Paiksele kosmosesidele (FSS) eraldatud raadiosagedusalades 4/6 GHz töötavate veesõidukitele paigaldatud kosmoseside maajaamade (ESV) harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel

12.4.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 301 459 V2.1.1

Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES); Saatesagedusega 29,5 kuni 30,0  GHz geostatsionaarorbiidi satelliitide satelliitside interaktiivsete terminalide (SIT) ja satelliitside kasutajaterminalide (SUT) harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel

14.10.2016

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 301 473 V2.1.2

Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES); Sagedusalas allpool 3 GHz töötavate liikuva kosmoseside õhusõidukite maajaamade (AES) lennunduse liikuva kosmoseside (AMSS)/liikuva kosmoseside (MSS) ja/või lennunduse liikuva kosmoseside liiniteeninduse (AMS(R)S)/liikuva kosmoseside (MSS) harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel

13.1.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 301 502 V12.5.2

Globaalne mobiiltelefonisüsteem (GSM); Baasjaama (BS) seade; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel

12.4.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 301 511 V9.0.2

Globaalne mobiiltelefonisüsteem (GSM); Raadiosagedusalades GSM 900 ja DCS 1 800 töötavate liikuvate raadiojaamade harmoneeritud standard R&TTE direktiivi (1999/5/EÜ) artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel

12.4.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

Märkus: see harmoneeritud standard lubab eeldada vastavust direktiivi 2014/53/EL põhinõuetele, tingimusel et kohaldatakse ka punkti(de) 4.2.20, 4.2.21 ja 4.2.26 vastuvõtuparameetreid

ETSI

EN 301 559 V2.1.1

Lähitoimeseadmed (SRD); Raadiosagedusalas 2 483,5 –2 500 MHz töötavad madala võimsusega aktiivsed meditsiinilised implantaadid (LP-AMI); Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel

13.1.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 301 598 V1.1.1

Vaba vahemiku seadmed (WSD). Juhtmeta juurdepääsu süsteemid, mis töötavad raadiosagedusalas 470 Mhz kuni 790 Mhz. Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3.2 põhinõuete alusel

8.6.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

Käesolevas harmoneeritud standardis ei käsitleta vastuvõtjate toimimisparameetritega seonduvaid nõudeid ega anta nende parameetrite kohta vastavuseeldust.

ETSI

EN 301 681 V2.1.2

Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES); Liikuva kosmoseside (MSS) raadiosagedusalades 1,5 GHz ja 1,6 GHz töötavate geostatsionaarse liikuva kosmosesidesüsteemi isikliku kasutusega satelliitsidevõrkude (S-PCN) liikuvate maajaamade (MES) kaasa arvatud teisaldatavate maajaamade harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel

13.1.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 301 721 V2.1.1

Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES); Raadiosagedusel alla 1 GHz maalähedase orbiidi (LEO) satelliitsüsteemide madala andmeedastuskiirusega (LBRDC) liikuvate maajaamade (MES) harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel

12.4.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 301 783 V2.1.1

Kaubandusest kättesaadavad amatöör-raadioseadmed; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel

8.7.2016

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 301 839 V2.1.1

Raadiosagedusalas 402 MHz kuni 405 MHz töötavad väga väikese võimsusega aktiivsed meditsiinilised implantaadid (ULP-AMI) ja nende lisatarvikud (ULP-AMI-P); Harmoneeritud EN direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel

8.7.2016

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 301 841-3 V2.1.1

VHF maa-õhk digitaallink (VDL) mudel 2; Maapealsete seadmete tehnilised karakteristikud ja mõõtmismeetodid; Osa 3: Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel

13.1.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 301 842-5 V2.1.1

VHF maa-õhk digitaallink (VDL) mudel 4 raadioseade; Maapealsete seadmete tehnilised karakteristikud ja mõõtmismeetodid; Osa 5: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3.2 põhinõuete alusel

13.1.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 301 893 V1.8.1

Lairiba raadiojuurdepääsuvõrgud (BRAN); Raadiosagedusalas 5 GHz töötavate suure edastuskiirusega RLAN seadmed; Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3.2 põhinõuete alusel

8.6.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

Käesolevas harmoneeritud standardis ei käsitleta vastuvõtjate toimimisparameetritega seonduvaid nõudeid ega anta nende parameetrite kohta vastavuseeldust.

ETSI

EN 301 893 V2.1.1

5 GHz RLAN; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 oluliste nõuete alusel

8.6.2017

EN 301 893 V1.8.1

Märkus 2.1

12.6.2018

Artikli 3 lõige 2

Mis puutub adaptiivsusesse, siis võib kuni 12.6.2018 kasutada kas käesoleva harmoneeritud standardi punkti 4.2.7 või harmoneeritud standardi EN 301 893 v1.8.1 punkti 4.8; pärast nimetatud kuupäeva võib kasutada ainult käesoleva harmoneeritud standardi punkti 4.2.7.

ETSI

EN 301 908-1 V11.1.1

IMT mobiilsidevõrgud; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel; Osa 1: Sissejuhatus ja üldised nõuded

9.12.2016

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 301 908-2 V11.1.1

IMT mobiilsidevõrgud; Harmoneeritud standard Raadioseadme direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel; Osa 2: CDMA otsese hajutamisega (UTRA FDD) kasutajaseadmed (UE)

12.4.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 301 908-3 V11.1.3

IMT mobiilsidevõrgud; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel; Osa 3: Otsese hajutamisega CDMA (UTRA FDD) baasjaamad (BS)

12.5.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 301 908-10 V4.2.2

Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM). Kolmanda põlvkonna mobiilsidevõrgu IMT-2000 baasjaamad (BS), repiiterid ja kasutajaseadmed (UE). Osa 10: IMT-2000, FDMA/TDMA (DECT) põhinõuded. Harmoneeritud EN direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 alusel

13.1.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 301 908-11 V11.1.2

IMT mobiilsidevõrgud; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel; Osa 11: Otsese hajutamisega CDMA (UTRA FDD) repiiterid

10.2.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 301 908-12 V7.1.1

IMT mobiilsidevõrgud; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel; Osa 12: Mitme kandjaga CDMA (cdma2000) repiiterid

9.9.2016

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 301 908-13 V11.1.1

IMT mobiilsidevõrgud; Harmoneeritud standard Raadioseadme direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel; Osa 13: (E-UTRA) kasutajaseadmed (UE)

12.5.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 301 908-14 V11.1.2

IMT mobiilsidevõrgud; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel; Osa 14: E-UTRA baasjaamad (BS)

12.5.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 301 908-15 V11.1.2

IMT mobiilsidevõrgud; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 oluliste nõuete alusel; Osa 15: E-UTRA FDD repiiterid

10.2.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 301 908-18 V11.1.2

IMT mobiilsidevõrgud; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel; Osa 18: E-UTRA, UTRA ja GSM/EDGE multistandard raadio (MSR) baasjaam (BS)

12.5.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 301 908-19 V6.3.1

IMT mobiilsidevõrgud; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel; Osa 19: OFDMA TDD WMAN (Mobile WiMAXTM) TDD kasutajaseadmed (UE)

8.6.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 301 908-20 V6.3.1

IMT mobiilsidevõrgud; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel; Osa 20: OFDMA TDD WMAN (Mobile WiMAXTM) TDD baasjaamad (BS)

14.10.2016

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 301 908-21 V6.1.1

IMT mobiilsidevõrgud; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel; Osa 21: OFDMA TDD WMAN (Mobile WiMAXTM) FDD kasutajaseadmed (UE)

14.10.2016

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 301 908-22 V6.1.1

IMT mobiilsidevõrgud; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel; Osa 22: OFDMA TDD WMAN (Mobile WiMAXTM) FDD baasjaamad (BS)

9.12.2016

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 301 929 V2.1.1

VHF saatjad ja vastuvõtjad, mis toimivad nagu kaldajaamad GMDSS süsteemis ja teistes liikuva mereside teenistuste rakendustes; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 oluliste nõuete alusel

12.4.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 302 017 V2.1.1

Amplituudmoduleeritud (AM) raadioringhäälingusaatjad; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 oluliste nõuete alusel

12.5.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 302 018 V2.1.1

Sagedusmoduleeritud (FM) raadioringhäälingusaatjad; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 oluliste nõuete alusel

8.6.2017

EN 302 018-2 V1.2.1

Märkus 2.1

31.12.2018

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 302 018-2 V1.2.1

Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Sagedusmoduleeritud (FM) raadioringhäälingusaatjad; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 alusel

12.4.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 302 054-2 V1.2.1

Raadiometeoroloogia (Met Aids); Raadiosagedusvahemikus 400,15 MHz kuni 406 MHz kasutamiseks mõeldud raadiosondid võimsusega kuni 200 mW; Osa 2: Harmoneeritud EN direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel

13.1.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 302 064-2 V1.1.1

Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Raadiosagedusvahemikus 1,3 GHz kuni 50 GHz töötavad juhtmeta videolingid (WVL); Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 alusel

8.6.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

Käesolevas harmoneeritud standardis ei käsitleta vastuvõtjate toimimisparameetritega seonduvaid nõudeid ega anta nende parameetrite kohta vastavuseeldust.

ETSI

EN 302 065-1 V2.1.1

Lähitoimeseadmed, mis kasutavad sideks ultralairiba (UWB) tehnoloogiat; Harmoneeritud EN direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel; Osa 1: Nõuded üldise UWB rakendustele

10.3.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 302 065-2 V2.1.1

Lähitoimeseadmed, mis kasutavad sideks ultralairiba (UWB) tehnoloogiat; Harmoneeritud EN direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel; Osa 2: Nõuded asukoha jälgimise UWB tehnoloogiale

10.3.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 302 065-3 V2.1.1

Lähitoimeseadmed, mis kasutavad sideks ultralairiba (UWB) tehnoloogiat; Harmoneeritud EN direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel;; Osa 3: Nõuded maapealsete sõidukite UWB seadmetele

10.3.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 302 065-4 V1.1.1

Lähitoimeseadmed, mis kasutavad sideks ultralairiba (UWB) tehnoloogiat; Harmoneeritud EN direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel;; Osa 4: Alla 10,6 GHz töötavad materjali uurimise seadmed, mis kasutavad sideks UWB tehnoloogiat

12.4.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 302 066-2 V1.2.1

Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Pinnase ja seina sondeerimisradarite rakendused; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel

8.6.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

Käesolevas harmoneeritud standardis ei käsitleta vastuvõtjate toimimisparameetritega seonduvaid nõudeid ega anta nende parameetrite kohta vastavuseeldust.

ETSI

EN 302 077-2 V1.1.1

Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Maapealse digitaalse raadioringhäälingusüsteemi (T-DAB) raadiosaateseadmed; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 alusel

12.4.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 302 186 V2.1.1

Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES); Sagedusalades 11/12/14 GHz töötavate liikuva kosmoseside õhusõidukite maajaamade (AES) harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel

12.4.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 302 194-2 V1.1.2

Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Siseveekogudel kasutatavad navigatsiooni radarid. Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel

8.6.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

Käesolevas harmoneeritud standardis ei käsitleta vastuvõtjate toimimisparameetritega seonduvaid nõudeid ega anta nende parameetrite kohta vastavuseeldust.

ETSI

EN 302 195 V2.1.1

Raadiosagedusalas 9 kHz kuni 315 kHz töötavad raadioseadmed väga väikese võimsusega aktiivsete meditsiiniliste implantaatide (ULP-AMI) ja nende lisatarvikute (ULP-AMI-P) jaoks; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel

11.11.2016

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 302 208 V3.1.1

Raadiosagedusalas 856 MHz kuni 868 MHz võimsusega kuni 2 W ja raadiosagedusalas 915 MHz kuni 921 MHz võimsusega kuni 4 W töötavad raadiosageduslikud identifitseerimisseadmed; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõike 2 põhinõuete aluse

12.4.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 302 217-2 V3.1.1

Paiksed raadiosüsteemid; Raadioliinide seadmete ja antennide karakteristikud ja nõuded; Osa 2: Raadiosagedusalades 1,3 -86 GHz töötavad digitaalsüsteemid; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel

8.6.2017

EN 302 217-2-2 V2.2.1

Märkus 2.1

31.12.2018

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 302 217-2-2 V2.2.1

Paiksed raadiosüsteemid; Kakspunktside seadmete ja antennide karakteristikud ja nõuded; Osa 2-2: Koordineeritavates raadiosagedusalades töötavate digitaalsüsteemide harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3.2 põhinõuete alusel

12.4.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

Märkus: see harmoneeritud standard lubab eeldada vastavust direktiivi 2014/53/EL põhinõuetele, tingimusel et kohaldatakse ka punkti(de) 4.3.1, 4.3.2, 4.3.3 ja 4.3.4 vastuvõtuparameetreid

ETSI

EN 302 245-2 V1.1.1

Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Digitaalse raadioringhäälingusüsteemi DRM raadiosaateseadmed; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 alusel

12.4.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 302 248 V2.1.1

Navigatsiooniradarid SOLAS konventsiooniga hõlmamata laevadel; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel

10.3.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 302 264-2 V1.1.1

Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Lähitoimeseadmed; Maanteesidesüsteemi seadmed (RTTT); Sagedusalas 77 GHz kuni 81 GHz töötavad sõidukiradarid; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3.2 põhinõuete alusel

8.6.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

Käesolevas harmoneeritud standardis ei käsitleta vastuvõtjate toimimisparameetritega seonduvaid nõudeid ega anta nende parameetrite kohta vastavuseeldust.

ETSI

EN 302 288-2 V1.6.1

Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Lähitoimeseadmed; Maanteesidesüsteemi seadmed (RTTT); Sagedusalas 24 GHz töötavad sõidukiradarid; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel

8.6.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

Käesolevas harmoneeritud standardis ei käsitleta vastuvõtjate toimimisparameetritega seonduvaid nõudeid ega anta nende parameetrite kohta vastavuseeldust.

ETSI

EN 302 296-2 V1.2.1

Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Maapealse digitaalse televisiooniringhäälingusüsteemi (DVB-T) raadiosaateseadmed; Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 alusel.

12.4.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 302 326-2 V1.2.2

Paiksed raadiosidesüsteemid; Mitmikpunktside seadmed ja antennid; Osa 2: Digitaalsete mitmikpunktside raadioseadmete harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel

12.4.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 302 340 V2.1.1

Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES); Paiksele kosmosesidele (FSS) eraldatud raadiosagedusalades 11/12/14 GHz töötavate veesõidukitele paigaldatud kosmoseside maajaamade (ESV) harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel

12.4.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 302 372 V2.1.1

Lähitoimeseadmed (SRD); Sagedusvahemikes 6-8,5 GHz, 24,05 -26,5 GHz, 57-64 GHz, 75-85 GHz töötavad mahutite taseme sondeerimisseadmed (LPR); Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel

10.3.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 302 448 V2.1.1

Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES); Raadiosagedusalades 14/12 GHz töötavad rongidele jälgimiseks paigaldatud maajaamade harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel

12.4.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 302 454-2 V1.2.1

Raadiometeoroloogia (Met Aids); Raadiosagedusvahemikus 1 668,4 MHz kuni 1 690 MHz töötavad raadiosondid. Osa 2: Harmoneeritud EN direktiivi 2014/53/EU artikli 3.2 põhinõuete alusel

13.1.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 302 480 V2.1.2

Mobiilside süsteemid õhusõiduki pardal (MCOBA) harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel

10.3.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 302 502 V2.1.1

Lairiba raadiojuurdepääsuvõrgud (BRAN); Raadiosagedusalas 5,8 GHz töötavad paiksed lairiba andmeedastussüsteemid; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 oluliste nõuete alusel

12.5.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 302 510-2 V1.1.1

Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Raadiosagedusalas 30 MHz kuni 30,5 MHz töötavad väga väikese võimsusega aktiivsed meditsiinilised membraanimplantaadid ja nende lisatarvikud; Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel

8.6.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

Käesolevas harmoneeritud standardis ei käsitleta vastuvõtjate toimimisparameetritega seonduvaid nõudeid ega anta nende parameetrite kohta vastavuseeldust.

ETSI

EN 302 536-2 V1.1.1

Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM). Lähitoimeseadmed (SRD). Raadiosagedusalas 315 kHz kuni 600 kHz töötavad seadmed. Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel

8.6.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

Käesolevas harmoneeritud standardis ei käsitleta vastuvõtjate toimimisparameetritega seonduvaid nõudeid ega anta nende parameetrite kohta vastavuseeldust.

ETSI

EN 302 537 V2.1.1

401 MHz kuni 402 MHz ja 405 MHz kuni 406 MHz töötavad väga väikese võimsusega meditsiini andmesidesüsteemid; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel

13.1.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 302 561 V2.1.1

Liikuv maaside; Sageduskanalis laiusega 25 kHz, 50 kHz, 100 kHz või 150 kHz töötavad pidevat või vahelduvat mähisjoone modulatsiooni kasutavad raadioseadmed; Harmoneeritud EN direktiivi 2014/53/EU artikli 3.2 põhinõuete alusel

12.4.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 302 567 V1.2.1

Lairiba raadiojuurdepääsuvõrgud (BRAN). Raadiosagedusalas 60 GHz töötavad WAS/RLAN süsteemid. Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3.2 põhinõuete alusel

8.6.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

Käesolevas harmoneeritud standardis ei käsitleta vastuvõtjate toimimisparameetritega seonduvaid nõudeid ega anta nende parameetrite kohta vastavuseeldust.

ETSI

EN 302 571 V2.1.1

Intelligentsed transpordisüsteemid (ITS); Sagedusvahemikus 5 855 MHz kuni 5 925 MHz töötavad raadioseadmed; Harmoneeritud EN direktiivi 2014/53/EU artikli 3.2 põhinõuete alusel

8.6.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 302 574-1 V2.1.2

Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES); Sagedusalas 2 GHz töötavate kosmoseside maajaamade (MES) liikuva kosmoseside (MSS) harmoneeritud standard; Osa 1: Komplementaarne maakomponent (CGC) lairiba süsteemidele direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel

12.4.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 302 574-2 V2.1.2

Satelliitside maajaamad ja süsteemid (SES); Sagedusalades 1 980 MHz kuni 2 010 MHz (suunal Maa-kosmos) ja 2 170 MHz kuni 2 200 MHz (suunal kosmos-Maa) töötavate liikuvate satelliitside maajaamade (MES) harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 oluliste nõuete alusel; Osa 2: Lairibasüsteemide kasutajaseadmed (UE)

12.4.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 302 574-3 V2.1.1

Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES); Sagedusalades 1 980 MHz kuni 2 010 MHz (suunal Maa-kosmos) ja 2 170 MHz kuni 2 200 MHz (suunal kosmos-Maa) töötavate kosmoseside maajaamade (MES) liikuva kosmoseside (MSS) harmoneeritud standard; Osa 3: Kitsaribaliste süsteemide kasutajaseadmed (UE) direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel

12.4.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 302 608 V1.1.1

Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Lähitoimeseadmed (SRD); Raudteesidesüsteemi Eurobalise raadioseadmed; Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel

8.6.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

Käesolevas harmoneeritud standardis ei käsitleta vastuvõtjate toimimisparameetritega seonduvaid nõudeid ega anta nende parameetrite kohta vastavuseeldust.

ETSI

EN 302 609 V2.1.1

Lähitoimeseadmed (SRD); Raudteesidesüsteemi Euroloop raadioseadmed; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel

8.6.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 302 617-2 V2.1.1

UHF raadiosagedusala liikuva lennuside maapealsed amplituudmodulatsiooniga raadiosaatjad, vastuvõtjad ja transiiverid. Osa 2: Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel

13.1.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 302 686 V1.1.1

Intelligentsed transpordisüsteemid (ITS) Raadiosagedusalas 63 GHz kuni 64 GHz töötavad raadiosideseadmed; Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel

8.6.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

Käesolevas harmoneeritud standardis ei käsitleta vastuvõtjate toimimisparameetritega seonduvaid nõudeid ega anta nende parameetrite kohta vastavuseeldust.

ETSI

EN 302 729 V2.1.1

Lähitoimeseadmed (SRD); Sagedusvahemikes 6-8,5 GHz, 24,05 -26,5 GHz, 57-64 GHz, 75-85 GHz töötavad taseme sondeerimisseadmed (LPR); Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel

12.5.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 302 752 V1.1.1

Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Aktiivsed radarid; Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3.2 põhinõuete alusel

8.6.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

Käesolevas harmoneeritud standardis ei käsitleta vastuvõtjate toimimisparameetritega seonduvaid nõudeid ega anta nende parameetrite kohta vastavuseeldust.

ETSI

EN 302 858-2 V1.3.1

Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM). Maanteetranspordi ja liikluse telemaatika (RTTT). Autoradari seadmed, mis töötavad raadiosagedusalas 24,05 GHz kuni 24,25  GHz või 24,50 GHz. Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3.2 põhinõuete alusel

8.6.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

Käesolevas harmoneeritud standardis ei käsitleta vastuvõtjate toimimisparameetritega seonduvaid nõudeid ega anta nende parameetrite kohta vastavuseeldust.

ETSI

EN 302 885 V2.1.1

Teisaldatavad ülikõrgsagedusalas (VHF) töötavad liikuva mereside raadiotelefoniseadmed koos integreeritud käsiseadme klassiga D DSC; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artiklite 3.2 ja 3.3(g) põhinõuete alusel

13.1.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2; Artikli 3 lõike 3 punkt g

ETSI

EN 302 885 V2.2.2

Liikuva mereside teenistuse teisaldatav ülikõrgsagedusala (VHF) raadiotelefon, mis töötab VHF sagedusalades koos integreeritud klass H DSC käsijaamadega. Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artiklite 3.2 ja 3.3 (g) oluliste nõuete alusel

12.4.2017

EN 302 885 V2.1.1

Märkus 2.1

31.12.2018

Artikli 3 lõige 2; Artikli 3 lõike 3 punkt g

ETSI

EN 302 885 V2.2.3

Liikuva mereside teenistuse teisaldatav ülikõrgsagedusala (VHF) raadiotelefon, mis töötab VHF sagedusalades koos integreeritud klass H DSC käsijaamadega. Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artiklite 3.2 ja 3.3 (g) oluliste nõuete alusel

12.5.2017

EN 302 885 V2.2.2

Märkus 2.1

31.1.2019

Artikli 3 lõige 2; Artikli 3 lõike 3 punkt g

ETSI

EN 302 961 V2.1.2

Mereside personaalne sihitamise avariiraadiopoi, mis on mõeldud kasutamiseks sagedusel 121,5 MHz otsingu- ja päästetööde eesmärgil; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel

11.11.2016

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 302 977 V2.1.1

Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES). Raadiosagedusalades 11/12/14 GHz töötavad liiklusvahenditele paigaldatud maajaamade (VMES) harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel

12.4.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 303 039 V2.1.2

Liikuv maaside; Mitmekanaline saatja spetsifikatsioon PMR teenuse jaoks; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel

11.11.2016

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 303 084 V2.1.1

Maapealne laiendussüsteem (GBAS) VHF maa-õhk andmeedastus (VDB); Maapealsete seadmete tehnilised karakteristikud ja mõõtmismeetodid; Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3.2 põhinõuete alusel

11.11.2016

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 303 098 V2.1.1

Madala võimsusega töötav isikliku kasutusega asukoha määramise mereside seade, mis kasutab automaatset identifitseerimissüsteemi (AIS); Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel

13.1.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 303 132 V1.1.1

Digitaalselektiivset kutsungit (DSC) kasutav väikese võimsusega mereside VHF isikuotsingu raadiomajakas; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 oluliste nõuete alusel

12.5.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 303 135 V2.1.1

Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Ranniku seire, veesõiduki liikluse teenused ja sadama radarid (CS/VTS/HR) Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel

13.1.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 303 203 V2.1.1

Lähitoimeseadmed (SRD); Raadiosagedusalas 2 483,5 MHz kuni 2 500 MHz töötavad patsiendi meditsiinilised jälgimissüsteemid (MBANS); Harmoneeritud EN direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõike 2 alusel

12.8.2016

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 303 204 V2.1.2

Võrgupõhised lähitoimeseadmed (SRD); Raadiosagedusalas 870 MHz kuni 876 MHz töötavad raadioseadmed, kus võimsus ulatub kuni 500 mW; Harmoneeritud EN direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõike 2 alusel

11.11.2016

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 303 213-6-1 V2.1.1

Lennuvälja maapealse liikluse juhtimise täiustatud süsteem (A-SMGCS); Osa 6: Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel süsteemi juures kasutatava maapealse liikluse seireradarite (SMR) jaoks; Alaosa 1: X-riba impulss-seireseadmed saatjavõimsusega kuni 100 kW

13.1.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 303 339 V1.1.1

Lairiba Õhk-maa otseside; Sagedustel 1 900 MHz kuni 1 920 MHz ja 5 855  MHz kuni 5 875 MHz töötavad seadmed; Fikseeritud suunadiagrammiga antennid; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel

11.11.2016

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 303 340 V1.1.2

Digitaalsed maapealsed TV ringhäälinguvastuvõtjad; Harmoneeritud EN direktiivi 2014/53/EU artikli 3.2 põhinõuete alusel

11.11.2016

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 303 354 V1.1.1

Võimendid ja aktiivantennid TV ringhäälingu vastuvõtjas siseriiklikel tingimustel; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel

12.5.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 303 372-1 V1.1.1

Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES). Satelliitülekande vastuvõtu seadmed; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel; Osa 1: Välisseade vastuvõtusagedusega 10,7 GHz kuni 12,75 GHz

13.1.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 303 372-2 V1.1.1

Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES). Satelliitülekande vastuvõtu seadmed; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel; Osa 2: Siseseade

9.9.2016

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 303 406 V1.1.1

Lähitoimeseadmed (SRD); Raadiosagedusalas 25 MHz kuni 1 000 MHz töötavad sotsiaalhäireseadmed; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõike 2 põhinõuete alusel.

12.4.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 303 609 V12.5.1

Globaalne mobiiltelefonisüsteem (GSM); GSM repiiterid; Harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel

13.1.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 303 978 V2.1.2

Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES). Saatesagedusega 27,5 GHz kuni 30 GHz geostatsionaarorbiidil mobiilsel platvormil töötavate maajaamade (ESOMP) harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel

11.11.2016

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 303 979 V2.1.2

Kosmoseside maajaamad ja süsteemid (SES). Saatesagedusega 27,5 GHz kuni 29,1 GHz ja 29,5 GHz kuni 30,0 GHz geostatsionaarorbiidil mobiilsel platvormil töötavate maajaamade (ESOMP) harmoneeritud standard direktiivi 2014/53/EL artikli 3.2 põhinõuete alusel

11.11.2016

 

 

Artikli 3 lõige 2

ETSI

EN 305 550-2 V1.2.1

Elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiospektri küsimused (ERM); Lähitoimeseadmed (SRD). Raadiosagedusalas 40 GHz kuni 246 GHz töötavad raadioseadmed. Osa 2: Harmoneeritud EN R&TTE direktiivi artikli 3 lõike 2 alusel.

8.6.2017

 

 

Artikli 3 lõige 2

Käesolevas harmoneeritud standardis ei käsitleta vastuvõtjate toimimisparameetritega seonduvaid nõudeid ega anta nende parameetrite kohta vastavuseeldust.

Märkus 1:

Tavaliselt on kuupäevaks, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kehtivuse kaotab, Euroopa standardiorganisatsiooni kehtestatud tühistamiskuupäev, kuid kõnealuste standardite kasutajate tähelepanu juhitakse asjaolule, et teatavatel erandjuhtudel võib olla ka teisiti.

Märkus 2.1:

Uue (või muudetud) standardi reguleerimisala on samasugune nagu asendataval standardil. Osutatud kuupäevast alates ei loo asendatava standardi järgimine enam eeldust, et toode või teenus vastab liidu ajaomaste õigusaktide olulistele või muudele nõuetele.

Märkus 2.2:

Uue standardi reguleerimisala on ulatuslikum kui asendataval standardil. Osutatud kuupäeval ei loo asendatava standardi järgimine enam eeldust, et toode või teenus vastab liidu asjaomaste õigusaktide olulistele või muudele nõuetele.

Märkus 2.3:

Uue standardi reguleerimisala on kitsam kui asendataval standardil. Osutatud kuupäeval ei loo (osaliselt) asendatava standardi järgimine enam eeldust, et uue standardi reguleerimisalasse jäävad tooted või teenused vastavad liidu asjaomaste õigusaktide olulistele või muudele nõuetele. See ei mõjuta vastavuseeldust liidu asjaomaste õigusaktide olulistele või muudele nõuetele nende toodete ja teenuste puhul, mis kuuluvad (osaliselt) asendatava standardi reguleerimisalasse, kuid ei kuulu uue standardi reguleerimisalasse.

Märkus 3:

Muudatuste puhul on viitestandard EN CCCCC:AAAA, vajaduse korral selle varasemad muudatused ja osutatud uus muudatus. Asendatav standard koosneb seega standardist EN CCCCC:AAAA ja vajaduse korral selle varasematest muudatustest, kuid ei hõlma osutatud uut muudatust. Osutatud kuupäeval ei anna asendatava standardi järgimine enam eeldust, et toode või teenus vastab liidu asjaomaste õigusaktide olulistele või muudele nõuetele.

MÄRKUS:

Teavet standardite kättesaadavuse kohta saab Euroopa standardiorganisatsioonidest või riikide standardiorganisatsioonidest. Kõnealuste organisatsioonide nimekiri on vastavalt määruse (EL) nr 1025/2012 (4) artiklile 27 esitatud Euroopa Liidu Teatajas.

Euroopa standardiorganisatsioonid võtavad ühtlustatud standardid vastu inglise keeles (Euroopa Standardikomitee ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee avaldavad ka prantsuse ja saksa keeles). Seejärel tõlgivad riiklikud standardiasutused ühtlustatud standardite pealkirjad kõikidesse nõutavatesse Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse. Euroopa Komisjon ei vastuta Euroopa Liidu Teatajas avaldamiseks esitatud pealkirjade õigsuse eest.

Viited parandustele „…/AC:AAAA“ avaldatakse vaid teavitamise eesmärgil. Paranduses on parandatud standardi tekstis esinenud trüki, õigekirja- või samalaadsed vead. Parandus võib puudutada üht või mitut keeleversiooni (inglise, prantsuse ja/või saksa), nii nagu see/need on Euroopa standardiorganisatsiooni poolt vastu võetud.

Viidete avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ei tähenda, et standardid on olemas kõikides Euroopa Liidu ametlikes keeltes.

Käesolev loetelu asendab kõik varasemad Euroopa Liidu Teatajas direktiivi 1999/5/EÜ ja direktiivi 2014/53/EL alusel avaldatud loetelud. Euroopa Komisjon tagab selle loetelu ajakohastamise.

Põhjalikumat teavet ühtlustatud standardite ja muude Euroopa standardite kohta võib leida Internetist aadressil

http://ec.europa.eu/growth/single-market/european-standards/harmonised-standards/index_en.htm


(1)  ELT L 153, 22.5.2014, lk 62.

(2)  ELT L 91, 7.4.1999, lk 10.

(3)  ESO: Euroopa standardiorganisatsioon:

CEN: Avenue Marnix 17, B-1000, Brüssel, tel + 32 2 5500811; faks + 32 2 5500819 (http://www.cen.eu)

CENELEC: Avenue Marnix 17, B-1000, Brüssel, tel + 32 2 5196871; faks + 32 2 5196919 (http://www.cenelec.eu)

ETSI: 650, route des Lucioles, F-06921 Sophia Antipolis, tel +33 492 944200; faks +33 493 654716, (http://www.etsi.eu)

(4)  ELT C 338, 27.9.2014, lk 31.