5.7.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 215/1

---

KOMISJONI TEATIS

Suunised muu kui finantsteabe avaldamise kohta

(muu kui finantsteabe esitamise metoodika)

(2017/C 215/01)

Sisukord

1.

Sissejuhatus

1

2.

Eesmärk

4

3.

Kesksed põhimõtted

5

3.1.

Olulise teabe avaldamine

5

3.2.

Õiglane, tasakaalustatud ja arusaadav

7

3.3.

Kõikehõlmav, kuid kokkuvõtlik

7

3.4.

Strateegiline ja tulevikku vaatav

8

3.5.

Sidusrühmadele suunatud

9

3.6.

Ühtne ja sidus

9

4.

Sisu

9

4.1.

Ärimudel

10

4.2.

Põhimõtted ja hoolsuskohustus

10

4.3.

Tulemused

12

4.4.

Peamised riskid ja nende juhtimine

12

4.5.

Tulemuslikkuse põhinäitajad

13

4.6.

Temaatilised aspektid

14

5.

Aruandlusraamistik

19

6.

Juhtorganite mitmekesisuse avalikustamine

19

1.   SISSEJUHATUS

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/95/EL (1) seoses mitmekesisust käsitleva teabe ja muu kui finantsteabe avalikustamisega teatavate suurettevõtjate ja kontsernide poolt (edaspidi „direktiiv“) jõustus 6. detsembril 2014. Kõnealuse direktiiviga muudetakse direktiivi 2013/34/EL (2) teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta. Asjaomased ettevõtjad hakkavad direktiivi kohaldama 2018. aastast seoses 2017. majandusaastat käsitleva teabega.

Suurem läbipaistvus peaks muutma ettevõtjad (3) vastupidavamaks ja paremini toimivaks nii finants- kui ka muudes küsimustes. Aja jooksul tugevdab see majanduskasvu ja tööhõivet ning suurendab usaldust sidusrühmade, sealhulgas investorite ja tarbijate seas. Läbipaistev ärijuhtimine on nõutav ka pikemaajaliste investeeringute puhul.

Muu kui finantsteabe avalikustamisnõudeid kohaldatakse teatavate üle 500 töötajaga suurettevõtjate suhtes, kuna kulud, mis tekivad avaldamiskohustuse panemisel väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, võivad üles kaaluda saadava kasu. See lähenemine hoiab halduskoormuse võimalikult väikesena. Ettevõtjatelt nõutakse ammendava ja üksikasjaliku aruande asemel pigem asjakohase ja kasuliku teabe avaldamist, mida on vaja, et aru saada nende arengust, tulemustest, positsioonist ja nende tegevuse mõjust. Lisaks võib teavet avaldada kontserni tasandil ning seda ei pea tegema iga kontserni kuuluv äriühing eraldi. Direktiiviga lubatakse ettevõtjatel olla paindlik ja avaldada asjakohast teavet viisil, mida nad peavad kõige kasulikumaks, sealhulgas eraldi aruandes. Ettevõtjad võivad tugineda rahvusvahelistele, ELi tasandi või riiklikele raamistikele.

Asjakohase mittefinantsteabe avaldamine on oluline element jätkusuutliku rahanduse tagamisel. Euroopa Komisjon otsustas 28. oktoobril 2016 asutada jätkusuutliku rahanduse kõrgetasemelise eksperdirühma. Sellise otsuse alus on komisjoni eesmärk töötada kapitaliturgude liidu osana välja kõikehõlmav ja terviklik ELi jätkusuutliku rahanduse strateegia. Rühm peaks esitama komisjonile poliitilised soovitused 2017. aasta lõpuks.

ÜRO kestliku arengu eesmärgid ja Pariisi kokkulepe

Vastusena ÜRO Peaassamblee 2015. aasta septembris vastu võetud ülemaailmsele kestliku arengu tegevuskavale 2030 avaldas Euroopa Komisjon 22. novembril 2016 teatise „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud“ (4). Direktiivist tulenevad avaldamisnõuded annavad olulise panuse kestliku arengu eesmärkide täitmisse, näiteks eesmärk 12 (tagada säästev tarbimine ja tootmine) (5) ja eesmärk 5 (saavutada sooline võrdõiguslikkus ning suurendada naiste ja tütarlaste mõjuvõimu) (6).

Need nõuded aitavad samuti kaasa Pariisi kliimakokkuleppe rakendamisele, eelkõige oodatakse, et suurema läbipaistvusega soodustatakse finantsvoogusid, mis on paremini vastavuses liikumisega vähese kasvuhoonegaaside heite poole ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise arenguga.

Finantsstabiilsuse nõukogu

G20 rahandusministrite ja keskpankade juhtide nõudmisel moodustas finantsstabiilsuse nõukogu 2015. aasta detsembris tööstusharude juhitava rakkerühma, et töötada välja soovitused kliimaga seotud finantsriskide vabatahtlikuks avaldamiseks. See täiendab tööd, mida teeb G20 keskkonnahoidliku rahastamise uurimisrühm.

Rakkerühma tööd on hoolega jälgitud ja käesolevates suunistes võimaluse korral arvesse võetud (7). Rakkerühma soovitused käsitlevad üldjoontes valdkondi, mis on direktiivis juba kindlaks määratud, näiteks juhtimine, strateegia, riskijuhtimine ja näitajad.

Mittesiduvad suunised

Direktiivi artiklis 2 on osutatud „suunistele aruandluse kohta“ ja märgitakse järgmist: „Et ettevõtjatel oleks asjakohast, kasulikku ja võrreldavat muud kui finantsteavet lihtsam avalikustada, koostab komisjon mittesiduvad suunised metoodika kohta, kuidas avaldada muud kui finantsteavet, sh üldisi ja valdkondlikke peamisi mitterahalisi tulemusnäitajaid. […]“.

Direktiivi põhjenduses 17 on märgitud, et mittesiduvate suuniste koostamisel „peaks komisjon võtma arvesse praegu järgitavaid häid tavasid, rahvusvahelisi suundumusi ja asjaomaste liidu algatuste tulemusi.“

Ettevõtjad võivad sellele vaatamata valida kasutamiseks laialdaselt tunnustatud kvaliteetsed aruandlusraamistikud ja seda osaliselt või täies ulatuses. Nad võivad tugineda rahvusvahelistele, ELi tasandi või riiklikele raamistikele ja täpsustada seda tehes, millist raamistikku või raamistikke nad kasutavad.

Komisjon julgustab ettevõtjaid kasutama muu kui finantsteabe avaldamisel direktiivi kohast paindlikkust. Suunistega ei ole kavas takistada aruandlustavade arengut.

Avalik konsultatsioon  (8)

Komisjon on algatanud ulatuslikud avalikud konsultatsioonid, sealhulgas laia veebipõhise avaliku konsultatsiooni. Konsultatsiooni käigus küsitleti eksperte, korraldati seminare sidusrühmadega ja konsulteeriti eespool nimetatud kõrgetasemelise jätkusuutliku rahanduse eksperdirühmaga.

Riiklikud, ELi tasandi, rahvusvahelised raamistikud

Käesolevate suuniste ettevalmistamisel vaatas komisjon läbi riiklikud, ELi tasandi ja rahvusvahelised raamistikud. Suunised on valminud suures osas tänu nende raamistike taga olevate organisatsioonide juhtimisoskustele ja teadmistele. Käesolevas dokumendis kirjeldatud põhimõtted ja sisu põhinevad suures ulatuses eelkõige järgmistel raamistikel:

—	CDP (varem Carbon Disclosure Project (süsiniku avalikustamise projekt));

—	Climate Disclosure Standards Board (kliimamuutustest teatamise standardite nõukogu);

—	konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide vastutustundlikke tarneahelaid käsitlevad OECD hoolsuskohustuse suunised ja nende lisad;

—	keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem (EMAS) ja sektorite vastavad viitedokumendid;

—	finantsanalüüsiettevõtete Euroopa föderatsiooni tulemuslikkuse põhinäitajad keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalase teabe valdkonnas, juhis keskkonna- ja sotsiaalküsimuste lisamiseks finantsanalüüsi ja ettevõtete hindamisse;

—	Global Reporting Initiative (globaalne aruandlusalgatus);

—	FAO ja OECD suunised vastutustundlike põllumajanduslike tarneahelate kohta;

—	Ühendkuningriigi finantsaruandluse nõukogu strateegilise aruandluse suunised;

—	Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni suunised hargmaistele ettevõtjatele;

—	ettevõtluse ja inimõiguste aruandlusraamistiku juhtpõhimõtted;

—	Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni ISO standard 26000;

—	rahvusvaheline integreeritud aruandluse raamistik;

—	ÜRO jätkusuutliku väärtpaberibörsi algatuse näidissuunised keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalaste aruannete esitamise kohta investoritele;

—	looduskapitali käsitlev protokoll;

—	toote ja organisatsiooni keskkonnajalajälje leidmise juhend;

—	Sustainability Accounting Standards Board (säästvuse aruandlusstandardite nõukogu);

—	Saksamaa säästva arengu nõukogu jätkusuutlikkuse koodeks;

—	Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kolmepoolne deklaratsioon rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta;

—	ÜRO algatus Global Compact;

—	ÜRO säästva arengu eesmärgid, 25. septembri 2015. aasta resolutsioon „Muudame oma maailma: säästva arengu tegevuskava aastani 2030“;

—	ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted, millega rakendatakse ÜRO raamistik „Kaitsta, austada ja heastada“.

Oluline Käesolev dokument on koostatud kooskõlas direktiivi 2014/95/EL artikliga 2, et aidata asjaomastel ettevõtjatel avaldada muud kui finantsteavet asjakohasel, kasulikul, ühtsel ja võrreldavamal viisil. Käesolevas teatises esitatakse mittesiduvad suunised ja see ei loo uusi õiguslikke kohustusi. Selles ulatuses, nagu käesolevas teatises võidakse tõlgendada direktiivi 2014/95/EL, ei piira komisjoni seisukoht käesoleva direktiivi tõlgendust, mille võib välja anda Euroopa Liidu Kohus. Käesolevaid suuniseid kasutavad ettevõtjad võivad tugineda ka rahvusvahelistele, ELi tasandi või riiklikele raamistikele. Käesolev dokument ei kujuta endast tehnilist standardit ja muu kui finantsteabe koostajad ega ükski osapool, kes tegutseb koostaja nimel või muul viisil, ei või väita, et muu kui finantsteave on käesoleva dokumendiga kooskõlas.

2.   EESMÄRK

Käesolevate suuniste eesmärk on aidata ettevõtjatel avaldada kvaliteetset, asjakohast, kasulikku, ühtset ja paremini võrreldavat muud kui finantsteavet (keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalast teavet) viisil, mis soodustab tugevat ja säästvat majanduskasvu ja tööhõivet ning tagab sidusrühmade jaoks läbipaistvuse. Käesolevad mittesiduvad suunised esitatakse direktiivis sätestatud aruandlusnõuete raames. Nende eesmärk on aidata ettevõtjatel koostada asjakohaseid, kasulikke ja kokkuvõtlikke mittefinantsaruandeid vastavalt direktiivi nõuetele. Märkimisväärseid jõupingutusi on tehtud asjakohatu halduskoormuse, standardselt sõnastatud teabe või lihtsalt nn linnukese kirjapanemise vältimiseks.

Käesolevates mittesiduvates suunistes asetatakse rõhk asjakohasele, kasulikule ja võrreldavale teabele kooskõlas direktiivi 2014/95/EL (seoses mitmekesisust käsitleva teabe ja muu kui finantsteabe avalikustamisega teatavate suurettevõtjate ja kontsernide poolt) artikliga 2.

Käesolevad suunised on suunatud ettevõtjatele, kellelt nõutakse direktiiviga muu kui finantsteabe avaldamist oma tegevusaruandes. Mittesiduvad suunised võiksid kujutada endast parimat tava kõikide muud kui finantsteavet avaldavate ettevõtjate jaoks, sealhulgas direktiivi kohaldamisalast välja jäävate ettevõtjate jaoks.

Euroopa Komisjon on koostanud käesolevad suunised põhimõttepõhise metoodika väljatöötamiseks, mis on oluline kõikide majandusharude ettevõtjate jaoks ja aitab neil avaldada asjakohast, kasulikku ja võrreldavat mittefinantsteavet. Komisjon on seda tehes võtnud arvesse parimaid tavasid, asjakohast arengut ja seotud algatuste tulemusi nii ELi kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Käesolevad suunised on piiritletud tegevusaruandega. Direktiivi artikli 1 alusel on siiski võimalik muu kui finantsteabe esitamine teisel viisil.

Eesmärk on esitada tasakaalustatud ja paindlikud suunised muud kui finantsteavet sisaldavate aruannete koostamiseks sellisel viisil, mis aitab ettevõtjatel avaldada olulist teavet ühtselt ja sidusalt. Käesolevad suunised peaksid võimalikult suures ulatuses aitama tagada ettevõtjate ja sektorite võrreldavust.

Sellise lähenemisega tunnistatakse kaasatud ettevõtjate ja sektorite ning nende asjaolude, mida ettevõtjad peavad oma aruannetes kajastama, suurt mitmekesisust. Märkimisväärseid jõupingutusi on tehtud kõiki olukordi ühetaoliselt käsitleva lähenemisviisi ja ülemäära ettekirjutava metoodika vältimiseks.

Suunistes tunnustatakse seoste ja teabe vastastikuse suhestamise (ühenduvuse) tähtsust, olgu siis muu kui finantsteabe eri aspektide või finants- ja mittefinantsteabe vahel.

3.   KESKSED PÕHIMÕTTED

3.1.   Olulise teabe avaldamine

Direktiivi artiklis 1 on märgitud, et asjaomaste ettevõtjate tegevusaruanne sisaldab

Olulisus on mõiste, mida koostajad, audiitorid ja finantsteabe kasutajad juba tavapäraselt kasutavad. Ettevõtja põhjalik arusaam oma väärtusahela kesksetest komponentidest aitab kindlaks teha põhiprobleemid ja hinnata, mis muudab teabe oluliseks.

Raamatupidamisdirektiivi (2013/34/EL) artikli 2 punktis 16 on oluline teave määratletud kui „teabe omadus, mille puhul selle ärajäämine või vääresitamine võib mõistliku eelduse kohaselt mõjutada otsuseid, mida kasutajad ettevõtja finantsaruannete põhjal teevad. Konkreetse kirje olulisust hinnatakse muude sarnaste kirjete kontekstis.“

Direktiiviga võetakse kasutusele uus element, mida on vaja muu kui finantsteabe olulisuse hindamisel arvesse võtta, viidates teabele „(ettevõtja) tegevuse mõjust ülevaate saamiseks vajalikus ulatuses […]“ (9).

Direktiivi põhjenduses 8 on märgitud, et „[k]äesolevat direktiivi järgima kohustatud ettevõtjad peaksid andma piisavat teavet küsimuste kohta, mis kõige tõenäolisemalt põhjustavad peamiste olulise mõjuga riskide realiseerumist, samuti juba realiseerunud riskide kohta (10). […]“.

Ettevõtja tegevuse mõju on mittefinantsteabe avaldamisel asjakohane kaalutlus. Mõju võib olla positiivne või negatiivne. Olulise teabe avaldamisel tuleb käsitleda mõlemat selgel ja tasakaalustatud viisil. Muud kui finantsteavet kajastavas aruandes tuleks esitada ettevõtja õiglane ülevaade asjaomaste sidusrühmade jaoks vajalikust teabest.

Olulist teavet tuleb hinnata kontekstis. Teave, mis on ühes kontekstis oluline, võib seda teises mitte olla. Küsimused, mille lisamist muud kui finantsteavet kajastavasse aruandesse tuleb kaaluda, on seotud ettevõtja asjaoludega, võttes arvesse konkreetseid olukordi ja valdkondlikke kaalutlusi. Ühe tööstusharu ettevõtjatel on tõenäoliselt sarnased keskkonnaalased, sotsiaalsed ja juhtimisalased probleemid, näiteks seoses ressurssidega, millest nad kaupade ja teenuste tootmisel sõltuvad, või mõjuga, mis neil võib olla inimestele, ühiskonnale ja keskkonnale. Seetõttu võib olla mõistlik otse võrrelda sama sektori ettevõtjate avaldatud asjakohast mittefinantsteavet.

Ettevõtjad võivad anda aru suure hulga võimalike küsimuste kohta. Ettevõtja hindab teabe olulisust, võttes aluseks oma analüüsi selle kohta, kui tähtis on see teave tema arengu, tulemuste, positsiooni ja mõju hindamisel. Olulisuse hindamisel tuleks arvesse võtta sise- ja välistegureid (11).

Näide ja tulemuslikkuse põhinäitajad Pank võib olla seisukohal, et tema enda veetarbimine büroodes ja harukontorites ei ole oluline küsimus, mida oma tegevusaruandesse lisada. Pank võib seevastu hinnata, et oluline teave on tema rahastatavate projektide sotsiaal- ja keskkonnamõju ning tema roll linna, piirkonna või riigi reaalmajanduse toetamisel.

Teabe olulisuse hindamisel võib arvesse võtta mitmeid tegureid. Nende hulgas on

—	ärimudel, strateegia ja peamised riskid: ettevõtja eesmärgid, strateegiad, juhtimismeetodid ja -süsteemid, väärtused, materiaalne ja immateriaalne vara, väärtusahel ning peamised riskid on asjakohased kaalutlused.

—	Peamised valdkondlikud küsimused: sarnased küsimused on tõenäoliselt olulised samas sektoris või tarneahelat jagavate ettevõtjate jaoks. Teemad, mille konkurendid, kliendid või tarnijad on juba kindlaks teinud, on ettevõtja jaoks tõenäoliselt olulised (12).

—	Asjaomaste sidusrühmade huvid ja ootused: ettevõtjatelt oodatakse asjaomaste sidusrühmadega suhtlemist ja soovi nende huvidest ja muredest aru saada.

—	Tegevuse mõju: ettevõtjatelt oodatakse mõju tegeliku ja võimaliku tugevuse ja sageduse kaalumist. See hõlmab nende toodete, teenuste ja nende ärisuhete mõju (sealhulgas tarneahela aspektid).

—	Avalik poliitika ja õigusalased stiimulid: avalik poliitika ja õigusnormid võivad avaldada mõju ettevõtja konkreetsele olukorrale ja mõjutada olulisust.

Näide ja tulemuslikkuse põhinäitajad Ettevõtja võib olla seisukohal, et tema varasema etapi tarneahela avaldatav mõju on asjakohane ja oluline ning ta esitab selle kohta vastavad aruanded. Mõju võib olla otsene või kaudne. Näiteks mineraalvett valmistav ettevõtja võib kaaluda konkreetseid meetmeid, mida on võetud nende veeressursside kaitsmiseks, millest ta sõltub.

Ettevõtjad võivad selgitada juhtimiskorda ja protsesse, mida nad kasutavad olulisuse hindamiseks (13).

Näide ja tulemuslikkuse põhinäitajad Ettevõtja, kes mõjutab otse või oma tarneahela kaudu maakasutust ja ökosüsteemi muutumist (nt metsa raadamine), võib kaaluda asjakohase teabe avaldamist kohaldatud hoolsuskohustuse kohta.

Olulisuse hinnangud tuleks korrapäraste ajavahemike järel läbi vaadata olemaks kindel, et aruannetes käsitletavad küsimused on jätkuvalt olulised. Läbivaatamise sagedus peaks olema kõige suurem kõige dünaamilisemate ja uuenduslikemate ettevõtjate ja sektorite või ettevõtete puhul, kes muudavad ja kohandavad oma ärimudeleid või poliitikat, kaasa arvatud seoses hoolsuskohustusega. Stabiilsemates tingimustes võib nende sagedus olla väiksem.

Näide ja tulemuslikkuse põhinäitajad Ettevõtja, kes on osa konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide tarneahelates, võib kaaluda asjakohase teabe avaldamist kohaldatud hoolsuskohustuse kohta eesmärgiga tagada, et ta austab inimõigusi ega aita kaasa konfliktile.

3.2.   Õiglane, tasakaalustatud ja arusaadav

Muud kui finantsteavet kajastavas aruandes tuleks õiglaselt kaaluda soodsaid ja ebasoodsaid aspekte ning teavet tuleks hinnata ja esitada erapooletul viisil.

Muud kui finantsteavet kajastavas aruandes tuleks kaaluda kõiki kättesaadavaid ja usaldusväärseid sisendeid, võttes arvesse asjaomaste sidusrühmade teabevajadust. Teabe kasutajaid ei tohi viia eksiteele oluliste väärkajastuste, olulise teabe väljajätmise või ebaolulise teabe avaldamise teel.

Muud kui finantsteavet kajastavas aruandes tuleks faktid arvamustest või tõlgendustest selgelt eristada.

Teavet on võimalik muuta õiglasemaks ja täpsemaks näiteks järgmise abil:

—	nõuetekohane äriühingu üldjuhtimise kord (näiteks teatud sõltumatud juhatuse liikmed või juhtiva organi komitee, kellele on pandud vastutus jätkusuutlikkuse ja/või läbipaistvuse küsimustes);

—	tugevad ja usaldusväärsed tõendus-, sisekontrolli ja aruandluse süsteemid;

—	tõhus sidusrühmade kaasamine ja

—	sõltumatu väliskontroll.

Teavet on võimalik muuta arusaadavamaks ka nii, et kasutatakse lihtsat keelt ja ühtset terminoloogiat, välditakse standardset sõnastust ning esitatakse vajaduse korral tehniliste mõistete määratlused.

Oluline teave tuleks esitada asjakohases kontekstis, et seda oleks lihtsam mõista. Ettevõtja tulemused võib näiteks esitada viitega tema strateegiatele ja laiematele eesmärkidele. Ettevõtjad peaksid kirjeldama, kuidas on muud kui finantsküsimused seotud nende pikaajalise strateegia, peamiste riskide ja poliitikaga.

Ettevõtja peaks selgitama avaldatud teabe ulatust ja piire, eriti siis, kui teatav teave on seotud ainult tema ühe või mitme segmendiga või kui konkreetsed segmendid on välja jäetud.

Arusaadavust saab suurendada ka avaldatud teabe peamiste sisendandmete, näiteks mõõtmismeetodite, aluseks olevate eelduste ja allikate selgitamise kaudu.

Muud kui finantsteavet kajastav aruanne ei tähenda lihtsalt tulemuslikkuse põhinäitajate loetelude esitamist. Selleks et ettevõtja arengust, tulemustest, positsioonist ja mõjust nõuetekohaselt aru saada, tuleks avaldada nii kvalitatiivne kui ka kvantitatiivne teave. Kvantitatiivne teave võib olla tõhus aruannete koostamisel muude kui finantsküsimuste kohta (tulemuslikkuse põhinäitajad, eesmärgid jne), kvalitatiivne teave annab konteksti ja muudab muud kui finantsteavet kajastava aruande kasulikumaks ja lihtsamini mõistetavaks. Aruande tekstiosa koos kvantitatiivse teabe ja visuaalse esitlusega toetab (14) ja muudab teabe tõhusamaks ja läbipaistvamaks.

Teabe avaldamine tavapärases ametlikus keeles lisaks ettevõtja riigikeelele suurendab tõenäoliselt ettevõtja läbipaistvust ja aitab muuta teabe asjaomastele investoritele ja muudele sidusrühmadele kättesaadavamaks.

Näide ja tulemuslikkuse põhinäitajad Teatud tulemuslikkuse põhinäitajaid avaldav ettevõtja võib suurendada läbipaistvust, esitades teabe ettevõtja strateegia eesmärgi kohta ja vastava lingi; määratlused ja metoodika; teabe allikad, eeldused ja piirangud; vaatlusaluse tegevuse ulatus; võrdlusalused; eesmärgid; suundumused; metoodika muutused (kui neid on); eelmiste ja oodatavate tulemuste kvalitatiivsed selgitused.

3.3.   Kõikehõlmav, kuid kokkuvõtlik

Direktiivi artiklis 1 on märgitud, et asjaomaste ettevõtjate tegevusaruanne sisaldab

Avaldada tuleb vähemalt direktiivis sõnaselgelt kajastatud oluline teave teatud küsimuste kategooriate kohta. Nende hulgas on

—	keskkonnaküsimused, sotsiaalsed ja töötajatega seotud küsimused;

—	inimõiguste austamine;

—	korruptsioonivastase võitlusega seotud küsimused.

Ettevõtjad peaksid avaldama ka muu olulise teabe.

Olulise teabe avaldamine peaks andma kõikehõlmava ülevaate ettevõtja kohta aruandeaastal. See hõlmab avaldatud teabe ulatust. Konkreetse küsimuse kohta esitatava teabe põhjalikkus sõltub selle olulisusest. Ettevõtja peaks keskenduma ulatusliku ja põhjaliku teabe esitamisele, mis aitab sidusrühmadel mõista tema arengut, tulemusi, positsiooni ja tema tegevuse mõju.

Muud kui finantsteavet kajastav aruanne peaks samuti olema kokkuvõtlik ja vältima ebaolulist teavet. Ebaolulise teabe avaldamine võib muuta muud kui finantsteavet kajastavast aruandest arusaamise raskemaks, kuna hägustab olulist teavet. Vältida tuleks üldist või standardselt sõnastatud teavet, mis ei ole oluline.

Muud kui finantsteavet kajastav aruanne võib sisaldada sisemisi ristviiteid või orientiire, et olla kokkuvõtlik, vähendada kordamist ja esitada lingid muu teabe juurde (15).

Näide Ettevõtja võib esitada teabe kokkuvõtlikult, keskenduda olulisele teabele, eemaldada üldise teabe, piirata üksikasju, vältida ebaoluliseks muutunud elemente, kasutada ristviitamist ja orientiire jne.

3.4.   Strateegiline ja tulevikku vaatav

Aruandes tuleks esitada ülevaade ettevõtja ärimudelist, strateegiast ja selle rakendamisest ning selgitada esitatud teabe lühi-, keskpika- ja pikaajalist mõju.

Ettevõtjad peaksid avaldama olulise teabe oma ärimudeli, kaasa arvatud strateegia ja eesmärkide kohta. Avaldatud teabes tuleks anda ülevaade strateegilisest lähenemisest olulistele mittefinantsküsimustele; mida ettevõtja teeb, kuidas ja miks ta seda teeb.

See ei takista äriliselt tundliku teabe esitamise asjakohast kaalumist. Olulise teabe võib esitada laiemas plaanis, mis annab ikkagi kasulikku teavet investoritele ja muudele sidusrühmadele.

Eesmärkide, võrdlusaluste ja kohustuste avaldamise kaudu võib ettevõtja aidata investoritel ja muudel sidusrühmadel seostada oma tulemused laiema taustaga. Sellest võib olla abi tulevikuväljavaadete hindamisel. Kohustuste ja eesmärkide täitmise väline jälgimine suurendab sidusrühmade jaoks läbipaistvust. Eesmärke ja võrdlusaluseid võib väljendada nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt. Ettevõtjad võivad vajaduse korral avaldada olulist teavet teaduspõhiste stsenaariumide alusel.

Näide ja tulemuslikkuse põhinäitajad Ettevõtja võib avaldada, milline on tema lähenemine jätkusuutlikule äristrateegiale ja kuidas keskkonnaalased, sotsiaalsed ja juhtimisalased tulemused võivad aidata tal oma ärilisi eesmärke saavutada. Ta võiks ka avaldada aruandes esitatud tulemuslikkuse põhinäitajatega seotud eesmärgid ja selgitada ebakindlust ning tegureid, mis võivad olla tulevikku suunatud teabe ja tulevikuväljavaadete aluseks.

Tulevikku suunatud teave võimaldab teabe kasutajatel paremini hinnata ettevõtja arengu, positsiooni, tulemuste ja mõju vastupidavust ja jätkusuutlikkust aja jooksul. See aitab kasutajatel ka mõõta ettevõtja edasiliikumist pikaajaliste eesmärkide saavutamisel.

Näide Ettevõtja võib avaldada olulist teavet, mis põhineb teaduspõhiste kliimamuutuste stsenaariumide oodataval mõjul tema strateegiale ja tegevusele. Teise võimalusena võib ta avaldada eesmärgid tööõnnetuste või kutsehaiguste arvu vähendamiseks.

3.5.   Sidusrühmadele suunatud

Ettevõtjad peaksid kaaluma kõikide asjaomaste sidusrühmade teabevajadusi. Nad peaksid keskenduma sidusrühmade kui kollektiivse rühma teabevajadustele, mitte niivõrd üksikute või ebatüüpiliste sidusrühmade vajadustele või eelistustele või nendele, kelle teabenõudlus on ebamõistlik.

Vajaduse korral võib see hõlmata teiste hulgas investoreid, töötajaid, tarbijaid, tarnijaid, kliente, kohalikke kogukondi, riigiasutusi, haavatavaid rühmi, sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonda.

Ettevõtjad peaksid esitama asjakohase kasuliku teabe selle kohta, kuidas nad kaasavad asjaomaseid sidusrühmi ja kuidas nende teabevajadusi arvesse võetakse. Selle kohta annavad kasulikke suuniseid näiteks ISO standard 26000 ja OECD suunised hargmaistele ettevõtjatele.

Näide ja tulemuslikkuse põhinäitajad Ettevõtja võib avaldada olulist teavet selle kohta, kuidas ta kaasab sidusrühmi ning selgitada, kuidas see mõjutab tema otsuseid, tulemusi ja tema tegevuse mõju.

3.6.   Ühtne ja sidus

Muud kui finantsteavet kajastav aruanne peaks olema kooskõlas tegevusaruande muude elementidega.

Selgete seoste esitamine muud kui finantsteavet kajastavas aruandes esitatud teabe ja tegevusaruandes esitatud muu teabe vahel muudab teabe kasulikumaks, asjakohasemaks ja sidusamaks. Tegevusaruannet tuleks käsitleda ühtse, tasakaalustatud ja sidusa teabe kogumina.

Kuna sisu on vastastikku seotud, muudab põhiliste seoste selgitamine investorite ja muude sidusrühmade jaoks olulisest teabest ja vastastikusest sõltuvusest arusaamise lihtsamaks.

Muud kui finantsteavet kajastava aruande sisu peaks olema läbi aja ühtne. See võimaldab teabe kasutajatel aru saada ja võrrelda varasemaid ja praegusi muutusi ettevõtja arengus, positsioonis, tulemustes ja mõjus ning siduda see usaldusväärselt tulevikku vaatava teabega.

Ühtsus tulemuslikkuse põhinäitajate valiku ja meetodi puhul on tähtis, et tagada muud kui finantsteavet kajastava aruande arusaadavus ja usaldusväärsus. Ajakohastamine võib osutuda siiski vajalikuks, kuna tulemuslikkuse põhinäitajad võivad vananeda või töötatakse välja uued ja paremad meetodid, mis teabe kvaliteeti parandavad. Ettevõtjad peaksid selgitama aruandluspõhimõtete või -metoodika muudatusi, põhjusi, miks neid tehakse ja nende mõju (näiteks varasema teabe taasesitamine, näidates selgelt aruandluspõhimõtete või -metoodika muudatuste mõju).

Näide Ettevõtja võib kindlaks teha suhted ja seosed oma ärimudeli ning korruptsioonivastase võitluse aspektide vahel.

4.   SISU

Ettevõtjad peaksid kindlaks tegema konkreetsed teemad ja olulise teabe, mis tuleb lisada nende avaldatavatesse aruannetesse õiglasel, tasakaalustatud ja kõikehõlmaval viisil, kaasates sealhulgas asjaomaseid sidusrühmi.

Muud kui finantsteavet kajastavas aruandes sisalduv teave on vastastikku seotud. Näiteks tulemused ei kajasta ainult seda, mida ettevõtja teeb (oma ärimudeli, poliitika ja strateegiate kaudu), vaid samuti ettevõtja konkreetseid tingimusi ja riske ning kui tõhusalt ta neid riske haldab. Põhiliste seoste ja vastastikuse sõltuvuse selgitamine parandab aruande kvaliteeti.

Muud kui finantsteavet kajastava aruande koostamisel peaksid ettevõtjad nõuetekohaselt arvesse võtma isikuandmete kaitse eeskirju (16).

4.1.   Ärimudel

Direktiivi artiklis 1 on sätestatud, et muud kui finantsteavet kajastav aruanne sisaldab muu hulgas järgmist teavet:

a)   „ettevõtja ärimudeli lühikirjeldus;“.

Ettevõtja ärimudel kirjeldab, kuidas ta loob ja säilitab väärtust oma toodete ja teenuste kaudu pikema aja jooksul. Ärimudel pakub tausta tegevusaruande jaoks tervikuna. See annab ülevaate, kuidas ettevõtja tegutseb ja selgitab tema struktuuri, kirjeldades, kuidas ta muudab sisendid oma äritegevuse kaudu väljunditeks. Lihtsamalt öeldes, mida ettevõtja teeb ning kuidas ja miks ta seda teeb.

Ettevõtjad võivad ärimudelit kirjeldades kaaluda asjakohase teabe avaldamist, mis on seotud järgmisega:

—	nende ettevõtluskeskkond;

—	nende organisatsioon ja struktuur;

—	turud, kus nad tegutsevad;

—	nende eesmärgid ja strateegiad ning

—	peamised suundumused ja tegurid, mis võivad nende tulevast arengut mõjutada.

Ettevõtjad võivad kaaluda tulemuslikkuse põhinäitajate kasutamist oma ärimudeli, peamiste suundumuste jne selgitamiseks.

Ettevõtjad peaksid selgitama oma ärimudelit selgel, arusaadaval ja faktipõhisel viisil. Ärimudel on faktiline asjaolu. Ettevõtjad peaksid vältima müügiedenduslikku või taotluslikku laadi ebaolulise teabe avaldamist, mis juhib tähelepanu oluliselt teabelt kõrvale.

Ettevõtjad peaksid rõhutama ja selgitama, kui aruandeaastal on toimunud nende ärimudelis olulised muutused.

Näide Ettevõtja võib kaaluda konkreetse teabe avaldamist, mis selgitab järgmist: — tema valmistatavad põhitooted ja kuidas need tarbijate/klientide vajadusi täidavad; — kuidas neid tooteid tehakse ja mis muudab selle tootmisviisi konkurentsivõimeliseks ja jätkusuutlikuks; — selle turu iseloomulikud tunnused, kus ta tegutseb ja kuidas see võib edasi areneda.

4.2.   Põhimõtted ja hoolsuskohustus

Direktiivi artiklis 1 on sätestatud, et muud kui finantsteavet kajastav aruanne sisaldab muu hulgas järgmist teavet:

b)   „põhimõtete kirjeldus, mida ettevõtja kõnealustes küsimustes järgib, sh rakendatud hoolsuskohustuse täitmise menetlused;“.

Ettevõtjad peaksid avaldama olulist teavet, mis annab nende põhimõtete kohta õiglase ülevaate. Nad peaksid kaaluma oma lähenemisviisi avaldamist seoses peamiste mittefinantsaspektidega, põhieesmärkidega ja sellega, kuidas nad kavatsevad neid eesmärke ja kavasid täita. Avaldatud teave võtaks arvesse ettevõtja konkreetseid asjaolusid. Avaldatud teabes võib ettevõtja selgitada oma juhtimist ja juhatuse ülesandeid ja otsuseid ning kuidas ressursside paigutamine on seotud eesmärkide, riskijuhtimise ja kavandatavate tulemustega. Ettevõtja võib näiteks selgitada olulisi juhtimisaspekte, (17) kaasa arvatud juhatuse ülevaade.

Näide Ettevõtja võib kaaluda teabe avaldamist selle kohta, kes tema organisatsiooni- ja juhtimisstruktuuris vastutab konkreetsete põhimõtete kehtestamise, rakendamise ja järelevalve eest näiteks kliimaga seotud küsimustes (18). Ta võib kirjeldada ka juhatuse/nõukogu rolli seoses keskkonna-, sotsiaalsete ja inimõigusalaste põhimõtetega.

Hoolsuskohustuse protsessid on seotud põhimõtete, riskijuhtimise ja tulemustega. Ettevõtja kasutab hoolsuskohustuse menetlusi, et tagada konkreetse eesmärgi saavutamine (nt et süsinikuheide jääb allapoole teatud taset või et tarneahelad ei ole seotud inimkaubandusega). See aitab kindlaks teha, ära hoida ja leevendada olemasolevaid ja võimalikke negatiivseid mõjusid.

Ettevõtjad peaksid esitama olulise teabe rakendatud hoolsuskohustuse menetluste kohta, kaasa arvatud oma tarnijate ja alltöövõtuahelate kohta, kui see on asjakohane ja proportsionaalne. Nad võivad ka kaaluda asjakohase teabe avaldamist otsuste kohta, mida on tehtud nende menetluste kasutuselevõtuks ja selle kohta, kuidas menetlused peaksid toimima, eelkõige seoses negatiivsete mõjude ärahoidmise ja leevendamisega. Ettevõtjad võivad ka kaaluda asjakohase teabe esitamist eesmärkide seadmise ja edusammude mõõtmise kohta.

Selle kohta annavad kasulikke juhiseid näiteks mitmetele sektoritele suunatud OECD juhenddokumendid, ÜRO ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtted, kolmepoolne deklaratsioon rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta või ISO standard 26000.

Näide ja tulemuslikkuse põhinäitajad Ettevõtja võib kaaluda teabe avaldamist oma põhimõtete kohta, mille eesmärk on ohtlike kemikaalide, väga ohtlike ainete või biotsiidide kasutamise vältimine tema toodetes, tegevuses ja tarneahelas. Ta võib ka avaldada oma põhimõtted teadusuuringute, arendustöö ja ohutute alternatiivide kasutamise kohta. Ettevõtjad võivad selgitada, kuidas nad hindavad kasutatavate kemikaalide kvaliteeti, ohutust ja keskkonnamõju ning kuidas nad täidavad kemikaaliohutust käsitlevaid õigusnõudeid (nt REACH, CLP – klassifitseerimine, märgistamine ja pakendamine).

Näide Ettevõtja võib avaldada olulist teavet selle kohta, kuidas ta teeb kindlaks, hindab ja juhib kliimaga seotud riske (19) ja/või looduskapitali.

Ettevõtjad peaksid rõhutama ja selgitama olulisi muudatusi oma peamistes põhimõtetes ja hoolsuskohustuse menetlustes aruandeaasta jooksul.

Näide ja tulemuslikkuse põhinäitajad Ettevõtja võib kaaluda järgmise töötervishoiu ja -ohutusega seotud teabe avaldamist: — töökoha korraldamise põhimõtted; — tarnijate ja alltöövõtjatega läbi räägitud lepingulised kohustused; — ressursid, mis on eraldatud riskijuhtimise, teabe, koolituse, järelevalve, auditeerimise, kohalike asutuste ja sotsiaalpartneritega koostöö tegemise jaoks.

Võib juhtuda, et ettevõtja ei ole välja töötanud põhimõtteid teatud küsimustes, mida ta peab endiselt oluliseks. Selline ettevõtja peaks esitama selge ja põhjendatud selgituse, miks ta ei ole neid põhimõtteid välja töötanud. Endiselt kohaldatakse muid aruandluse nõudeid (näiteks ärimudel, peamised riskid …).

Direktiivi artiklis 1 on sätestatud, et „[kui] ettevõtjal puudub poliitika ühes või enamas kõnealuses küsimuses, tuleb muud kui finantsteavet kajastavas aruandes esitada selge ja põhjendatud selgitus, miks see nii on.“

4.3.   Tulemused

Direktiivi artiklis 1 on sätestatud, et muud kui finantsteavet kajastav aruanne sisaldab muu hulgas järgmist teavet:

c)   „kõnealuste põhimõtete rakendamise tulemused“.

Ettevõtjad peaksid esitama kasuliku, õiglase ja tasakaalustatud ülevaate oma põhimõtete tulemuste kohta.

Ettevõtjate avaldatud muu kui finantsteave peaks aitama investoritel ja muudel sidusrühmadel ettevõtja tulemusi mõista ja jälgida.

Põhimõtete tulemuste asjakohane avaldamine võib anda kasulikku teavet ettevõtja tugevate ja nõrkade külgede kohta. Muud kui finantsteavet kajastavas aruandes peaksid kõikehõlmaval ja kokkuvõtlikul viisil kajastuma ettevõtja programmide ja tegevuse tulemused.

Ettevõtjad võivad kaaluda finants- ja muude kui finantstulemuste vahelise suhte ja sellega seotud läbi aja toimuva juhtimise selgitamist.

Tulemuste analüüs peaks sisaldama asjakohaseid muid kui finantsalaseid tulemuslikkuse põhinäitajaid. Ettevõtjad peaksid avaldama need tulemuslikkuse põhinäitajad, mis on nende arvates kõige kasulikumad edusammude jälgimisel ja hindamisel ning ettevõtjate ja sektorite võrreldavuse toetamisel. Ettevõtjad võivad vajaduse korral kaaluda ka selle teabe esitamist ja selgitamist seoses eesmärkide ja võrdlusalustega.

Näide ja tulemuslikkuse põhinäitajad Ettevõtja võib kaaluda konkreetse teabe avaldamist, mis selgitab järgmist: — tegelik süsinikuheide, CO2-mahukus; — ohtlike kemikaalide või biotsiidide kasutamine; — looduskapitali mõju ja sõltuvus; — eesmärkidega seotud võrdlus, areng aja jooksul; — rakendatud põhimõtete leevendav mõju; — süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise kavad.

4.4.   Peamised riskid ja nende juhtimine

Direktiivi artiklis 1 on sätestatud, et muud kui finantsteavet kajastav aruanne sisaldab muu hulgas järgmist teavet:

d)   „kõnealuste küsimustega seonduvad peamised riskid, mis on seotud ettevõtja tegevusega, muu hulgas, kui see on asjakohane ja proportsionaalne, tema ärisuhete, toodete või teenustega, mis tõenäoliselt avaldavad nendes valdkondades kahjulikku mõju, ja kuidas ettevõtja neid riske juhib;“.

Ettevõtjad peaksid avaldama teavet oma peamiste riskide kohta ja selgitama, kuidas neid juhitakse ja leevendatakse. Riskid võivad olla seotud nende tegevuse, toodete või teenuste, tarneahela ja ärisuhete või muude aspektidega. See hõlmaks asjakohast ettevaadet peamiste lühi-, keskpika- ja pikaajaliste riskide kohta. Ettevõtjad peaksid selgitama, kuidas peamised riskid võivad mõjutada nende ärimudelit, tegevust, finantstulemusi, ning oma tegevuse mõju.

Ettevõtja peaks avaldama olulist teavet peamiste riskide kohta, olenemata sellest, kas need tulenevad tema enda otsustest või tegevusest või välisteguritest, ja selgitama taoliste riskide tuvastamiseks ja hindamiseks kasutatud protsesse.

Avalikustamine peaks hõlmama olulist teavet tarne- ja alltöövõtuahelate kohta, kui see on asjakohane ja proportsionaalne. Avalikustamine peaks hõlmama ka olulist teavet selle kohta, kuidas ettevõtja peamisi riske juhib ja leevendab.

Ettevõtja peaks rõhutama ja selgitama olulisi muudatusi seoses oma peamiste riskidega või seda, kuidas ta aruandeaastal neid juhib.

Näide ja tulemuslikkuse põhinäitajad Ettevõtja võib kaaluda konkreetse teabe lisamist järgmise kohta: — rikkis tooted, mis võivad mõjutada tarbijate ohutust; — küsimusega tegelemiseks rakendatud põhimõtted; — heastamismeetmed, mis on suunatud nende tarbijate vajadustele, keda need tooted on juba mõjutanud.

Näide ja tulemuslikkuse põhinäitajad Ettevõtja võib kaaluda olulise teabe avaldamist oma tegevuse ja strateegia kliimaga seotud mõju kohta, võttes arvesse konkreetseid asjaolusid ja lisades nõuetekohased tõenäosushinnangud ja stsenaariumianalüüside kasutamise (20).

Näide ja tulemuslikkuse põhinäitajad Ettevõtja võib kaaluda olulise teabe avaldamist inimõiguste, tööhõive ja keskkonnakaitsega seotud kahju tekkimise riskide kohta oma tarne- ja alltöövõtuahelas ning selle kohta, kuidas ettevõtja võimalikku negatiivset mõju haldab ja leevendab.

4.5.   Tulemuslikkuse põhinäitajad

Direktiivi artiklis 1 on sätestatud, et muud kui finantsteavet kajastav aruanne peab sisaldab teavet, mis hõlmab järgmist:

e)   „asjaomase äri seisukohast olulised peamised mitterahalised tulemusnäitajaid;“.

Muud kui finantsteavet kajastav aruanne peaks sisaldama olulisi kirjeldusi ja näitajatepõhist teavet, mida tavaliselt nimetatakse tulemuslikkuse põhinäitajateks.

Ettevõtjad peaksid esitama tulemuslikkuse põhinäitajad, mis on nende konkreetseid asjaolusid arvesse võttes kasulikud. Tulemuslikkuse põhinäitajad peaksid olema kooskõlas näitajatega, mida ettevõtja oma sisemistes juhtimis- ja riskihindamisprotsessides tegelikult kasutab. See muudab avaldatud teabe asjakohasemaks ja kasulikumaks ning suurendab läbipaistvust. Kvaliteetsete, laialt tunnustatud tulemuslikkuse põhinäitajate avalikustamine (näiteks näitajad, mida sektoris või konkreetsete teemade puhul laialdaselt kasutatakse) võiks suurendada ka võrreldavust, eelkõige samas sektoris või väärtusahelas olevate ettevõtjate jaoks.

Ettevõtja peaks avalikustama tulemuslikkuse põhinäitajad, mis on vajalikud, et aru saada tema arengust, tulemustest, positsioonist ja tema tegevuse mõjust. Mõned tulemuslikkuse põhinäitajad võivad olla kasulikud väga erinevate ettevõtjate ja äriliste olukordade jaoks. Teised tulemuslikkuse põhinäitajad on rohkem seotud konkreetse sektori teemade ja asjaoludega. Ettevõtjaid julgustatakse avalikustama olulisi nii üldisi kui ka valdkondlikke tulemuslikkuse põhinäitajaid. Ettevõtjad peaksid oma konkreetseid asjaolusid ning investorite ja teiste sidusrühmade teabevajadusi arvesse võttes esitama õiglase ja tasakaalustatud ülevaate, kasutades üldisi, valdkondlikke ja ettevõtjapõhiseid tulemuslikkuse põhinäitajaid.

Teabe kasutajad eelistavad tavaliselt kvantitatiivset teavet, kuna see aitab neil mõõta edusamme, kontrollida ühtsust läbi aja ja teha võrdlusi. Tulemuslikkuse põhinäitajaid selgitavad nõuetekohased kirjeldused aitavad muuta muud kui finantsteavet kajastava aruande arusaadavamaks.

Tulemuslikkuse põhinäitajaid peetakse ka tõhusaks tööriistaks kvalitatiivse ja kvantitatiivse teabe ühendamiseks ja seoste moodustamiseks. Need võimaldavad ettevõtjatel esitada tasakaalustatud ja kõikehõlmava ülevaate kokkuvõtlikul ja tõhusal viisil.

Tulemuslikkuse põhinäitajaid tuleks kasutada aruandeperioodide lõikes ühtselt, et esitada usaldusväärset teavet edasiliikumise ja suundumuste kohta. Esitatud tulemuslikkuse põhinäitajad võivad muidugi aja jooksul ärilistel või tehnilistel põhjustel edasi areneda. Sellistel juhtudel peaksid ettevõtjad selgitama põhjusi, miks tulemuslikkuse põhinäitajad muutusid. Nad võivad kaaluda vajaduse korral varasema teabe uuesti esitamist ja selgitada selgelt ja tõhusalt kõnealuste muutuste mõju.

Ettevõtjad võivad selgitada andmete kogumist, metoodikat ja aluseks võetud raamistikke. Nad võivad esitada ka avalikustatud tulemuslikkuse põhinäitajate analüüsi, selgitades näiteks, miks tulemuslikkuse põhinäitajad aruandeaastal suurenesid või vähenesid ja kuidas võivad tulemuslikkuse põhinäitajad tulevikus edasi areneda.

Ettevõtjad võivad esitada tulemuslikkuse põhinäitajad vajaduse korral eesmärkide, varasemate tulemuste taustal ja võrdluses teiste ettevõtjatega.

Näide ja tulemuslikkuse põhinäitajad Ettevõtja võib pidada asjakohaseks oluliste keskkonna ja kliimaga seotud küsimuste hindamiseks ja juhtimiseks kasutatud näitajate ja eesmärkide avalikustamist (21).

4.6.   Temaatilised aspektid

Direktiivi artiklis 1 on sätestatud, et asjaomaste ettevõtjate puhul „sisaldab tegevusaruanne ettevõtja arengust, tulemustest, positsioonist ja tema tegevuse mõjust ülevaate saamiseks vajalikus ulatuses teavet kätkevat muud kui finantsteavet kajastavat aruannet, milles on esitatud teave vähemalt keskkonnaküsimuste, sotsiaalsete ja töötajatega seotud küsimuste, inimõiguste järgimise ning korruptsioonivastaste võitlusega seotud küsimuste kohta […]“.

Olulise teabe avalikustamisel tuleks esitada tasakaalustatud ja kõikehõlmav ülevaade ettevõtja arengust, tulemustest, positsioonist ja tema tegevuse mõjust.

Ettevõtjad võivad teatud asjaoludel leida, et üksikasjaliku teabe avalikustamine oodatava arengu või läbirääkimisjärgus küsimuste kohta võib olla tõsiselt kahjustav. Kokkuvõtliku teabe avalikustamisega, millel ei ole tõsiselt kahjustavat mõju, võib astuda siiski suure sammu üldise läbipaistvuse eesmärgi suunas.

Direktiivi artiklis 1 on sätestatud, et „[l]iikmesriigid võivad erandjuhtudel lubada jätta avalikustamata teabe oodatavate arengute või läbirääkimisjärgus küsimuste kohta, kui […] sellise teabe avalikustamine [kahjustaks] tõsiselt kontserni äripositsiooni […].“

Temaatilised aspektid on sageli vastastikku seotud. Ettevõtja tegevuse, toodete või tarneahelaga seotud keskkonnaküsimusel võib näiteks olla ka mõju tarbijate, töötajate või tarnijate ohutusele ja/või tervisele või kaubamärgi mainele. Ettevõtjad peaksid esitama selge, õiglase ja kõikehõlmava ülevaate, mis hõlmab küsimuse kõiki olulisi aspekte.

Järgmised punktid moodustavad temaatiliste aspektide mittetäieliku nimekirja, mida ettevõtjad peaksid muu kui finantsteabe avalikustamisel kaaluma:

a)   Keskkonnaküsimused

Ettevõtja peaks avalikustama asjaomase teabe oma tegevuse tegeliku ja võimaliku mõju kohta keskkonnale ja selle kohta, kuidas praegused ja ettenähtavad keskkonnaküsimused võivad mõjutada ettevõtja arengut, tulemusi või positsiooni.

See võib hõlmata järgmist:

—	olulise teabe avalikustamine reostuse ennetamise ja kontrolli kohta;

—	energiakasutusest tekkiv keskkonnamõju;

—	otsesed ja kaudsed õhku eralduvad saasteained (22);

—	loodusressursside (nt vesi, maa) kasutamine ja kaitse ning seotud bioloogilise mitmekesisuse kaitse;

—	jäätmekäitlus;

—	transpordist või toodete ja teenuste kasutamisest ja käitlemisest põhjustatud keskkonnamõju ja

—	keskkonnasõbralike toodete ja teenuste arendamine.

Näide ja tulemuslikkuse põhinäitajad Ettevõtja võib avalikustada olulist teavet, mis põhineb konkreetsetes õigusnormides esitatud metoodikatel. Näiteks komisjoni soovituse 2013/179/EL lisad sisaldavad toote keskkonnajalajälje ja organisatsiooni keskkonnajalajälje leidmise meetodeid. Need on olelusringi hindamise meetodid, mis võimaldavad ettevõtjatel teha iga toote või kogu organisatsiooni puhul kindlaks i) kõige olulisemad mõjud ning ii) nendele kaasa aitavad protsessid ja heitkogused tarneahela ulatuses. Keskkonnamõju võib esitada eraldi või ühtse summaarse kogusummana.

Ettevõtjad võivad vajaduse korral viidata keskkonnaalase aruandluse konkreetsete nõuete raames esitatud olulisele teabele (23).

Näide ja tulemuslikkuse põhinäitajad Ettevõtja võib kaaluda näiteks selliseid tulemuslikkuse põhinäitajaid: — energiatõhusus ja energiatõhususe suurendamine; — taastumatutest energiaallikatest toodetud energia tarbimine ja energiamahukus; — kasvuhoonegaaside heitkogused süsinikdioksiidi ekvivalentkogustes ja kasvuhoonegaaside heitemahukus; — muude saasteainete heitkogused (mõõdetuna absoluutväärtuses ja mahukusena); — loodusvarade kaevandamine; — mõju looduskapitalile ja bioloogilisele mitmekesisusele ning sõltuvus sellest; — jäätmekäitlus (nt ringlussevõtu määr).

b)   Sotsiaalsed ja töötajatega seotud küsimused

Ettevõtjad peaksid avalikustama olulise teabe sotsiaalsete ja töötajatega seotud küsimuste kohta (24). Nende hulgas on

—	Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni aluskonventsioonide rakendamine;

—	mitmekesisusega seotud küsimused, nt sooline mitmekesisus ja võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (kaasa arvatud vanus, sugu, seksuaalne sättumus, usutunnistus, puue, etniline päritolu ja muud olulised aspektid);

—	tööhõive küsimused, kaasa arvatud töötajate ärakuulamine ja/või kaasamine, tööhõive ja töötingimused;

—	ametiühingute suhted, kaasa arvatud ametiühingute õiguste austamine;

—	inimkapitali juhtimine, sealhulgas ümberkorraldamise juhtimine, karjäärijuhtimine ja tööalane konkurentsivõime, tasustamissüsteem, koolitus;

—	töötervishoid ja tööohutus;

—	tarbijasuhted, sealhulgas tarbijate rahulolu, juurdepääsetavus, tooted, mis võivad mõjutada tarbijate tervist ja ohutust;

—	mõju haavatavatele tarbijatele;

—	vastutustundlik turundus ja teadusuuringud ning

—	suhted kogukonnas, sealhulgas kohalike kogukondade sotsiaalne ja majanduslik areng.

Ettevõtjad võivad leida, et kasulik on tugineda laialt tunnustatud kvaliteetsetele raamistikele, näiteks OECD suunised hargmaistele ettevõtjatele, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kolmepoolne deklaratsioon rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta või ISO 26000.

Näide ja tulemuslikkuse põhinäitajad Ettevõtja võib kaaluda tulemuslikkuse põhinäitajate avalikustamist, mis põhinevad näiteks järgmistel aspektidel: — sooline mitmekesisus ja muud mitmekesisuse aspektid; — töötajad, kellel on õigus vanemapuhkusele, soo alusel; — töötajad, kes osalevad tegevuses, kus on suur konkreetsete õnnetuste või haiguste risk; — tööõnnetuste arv, vigastuste või kutsehaiguste liigid; — tööjõu voolavus; — ajutiste lepingutega töötavate töötajate suhtarv soo alusel; — keskmine koolitustundide arv aastas töötaja kohta soo alusel; — töötajate ärakuulamise protsessid; — töötavate puuetega isikute arv.

c)   Inimõiguste austamine

Ettevõtjad peaksid avalikustama olulise teabe oma tegevuse võimaliku ja tegeliku mõju kohta õiguste omajatele.

Parimaks tavaks peetakse seda, kui ettevõtja väljendab oma kohustust austada inimõigusi. Kohustuses võib määratleda, mida ettevõtja ootab oma juhtkonnalt, töötajatelt ja äripartneritelt seoses inimõiguste, sealhulgas tööõiguse põhireeglitega. Teabes võib selgitada, kelle õigustele on kohustus suunatud, näiteks laste, naiste, põlisrahvaste, (25) puuetega isikute, (26) kohalike kogukondade, väiketalunike, inimkaubanduse ohvrite õigustele; ja töötajate õigustele, sealhulgas ajutiste lepingutega töötajad, tarneahelate või alltöövõtjate töötajad, võõrtöötajad ja nende perekonnad.

Ettevõtjad peaksid kaaluma olulise teabe avaldamist inimõigustega seotud hoolsuskohustuse ning inimõiguste rikkumise ärahoidmiseks rakendatud protsesside ja korralduste kohta. See võib hõlmata näiteks seda, kuidas tegeletakse inimõiguste küsimustega lepingutes, mille ettevõtja on sõlminud oma tarneahela ettevõtetega ja kuidas ettevõtja leevendab võimalikku negatiivset mõju inimõigustele ja tagab inimõiguste rikkumise korral piisava heastamise.

Avalikustatud olulises teabes võib kajastada, milline on ettevõtja lähenemisviis muu hulgas ÜRO ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtetele, millega rakendatakse ÜRO raamistikku „Kaitsta, austada ja heastada“, OECD suunistele hargmaistele ettevõtjatele ning ILO kolmepoolsele deklaratsioonile rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta.

Näide ja tulemuslikkuse põhinäitajad Ettevõtja võib kaaluda olulise teabe ja tulemuslikkuse põhinäitajate avalikustamist järgmise kohta: — tõsise mõju avaldamine inimõigustele seoses tema tegevuse või otsustega; — kaebuste saamise ja nende käsitlemise protsess ning inimõiguste rikkumise leevendamine ja heastamine; — tegevus ja tarnijad, millega on seotud märkimisväärne inimõiguste rikkumise risk; — protsessid ja meetmed ärakasutamise kõikide vormide nimel teostatava inimkaubanduse, sunniviisilise või kohustusliku töö ja laste töö, ebakindla töö ja ohtlike töötingimuste vältimiseks, eelkõige seoses geograafiliste piirkondadega, kus kuritarvituste risk on kõrgem; — nende rajatiste, dokumentide ja veebisaitide ligipääsetavus puuetega inimestele; — ühinemisvabaduse austamine; — tegelemine asjakohaste sidusrühmadega.

d)   Korruptsioonivastase võitlusega seotud küsimused

Ettevõtjad peaksid avalikustama olulise teabe selle kohta, kuidas nad tulevad toime korruptsioonivastase võitlusega seotud küsimustega ja korruptsiooni ilmingutega.

Ettevõtjad võivad kaaluda teabe avalikustamist organisatsioonide, otsuste, juhtimisvahendite ja korruptsioonivastasele võitlusele eraldatud ressursside kohta.

Ettevõtjad võivad ka kaaluda selgitamist, kuidas nad hindavad korruptsioonivastast võitlust, võtavad meetmeid negatiivsete mõjude ennetamiseks või leevendamiseks, jälgivad tõhusust ja suhtlevad selles küsimuses ettevõtte siseselt ja väliselt.

Ettevõtjad võivad leida, et kasulik on tugineda laialt tunnustatud kvaliteetsetele raamistikele, näiteks OECD suunised hargmaistele ettevõtjatele või ISO standard 26000.

Näide ja tulemuslikkuse põhinäitajad Ettevõtja võib kaaluda olulise teabe ja tulemuslikkuse põhinäitajate avalikustamist järgmiste aspektide kohta: — korruptsioonivastase võitluse põhimõtted, menetlused ja standardid; — kriteeriumid, mida kasutatakse korruptsiooniga seotud riskihinnangutes; — sisemised kontrolliprotsessid ja ressursid, mis eraldatakse korruptsiooni ennetamiseks; — nõuetekohase koolituse saanud töötajad; — rikkumistest teatamise mehhanismide kasutamine; — korruptsioonivastase võitlusega seotud menetluses olevate või lõpetatud kohtuhagide arv.

e)   Muu

Tarneahelad

Ettevõtjad peaksid, kui see on asjakohane ja proportsionaalne, avalikustama olulise teabe tarneahelaga seotud küsimuste kohta, millel on märkimisväärne mõju nende arengule, tulemustele, positsioonile või mõjule. See hõlmaks teavet, mida on vaja üldiseks arusaamiseks ettevõtja tarneahelast ja sellest, kuidas asjaomaseid muid kui finantsküsimusi tarneahela juhtimisel arvesse võetakse.

Kui ettevõtja on seisukohal, et üksikasjaliku teabe avalikustamine oodatava arengu või läbirääkimisjärgus olevate küsimuste kohta võib olla tõsiselt kahjustav, võib ta täita üldise läbipaistvuse eesmärgi kokkuvõtliku teabe avalikustamise kaudu, mis ei ole tõsiselt kahjustav.

Avalikustatud olulises teabes võib muu hulgas kajastada, milline on ettevõtja lähenemisviis OECD suunistele hargmaistele ettevõtjatele, ÜRO ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtetele ning asjaomastele tööstusharude põhistele raamistikele, nt FAO ja OECD suunis vastutustundlike põllumajanduslike tarneahelate kohta.

Näide ja tulemuslikkuse põhinäitajad Ettevõtja võib kaaluda olulise teabe ja tulemuslikkuse põhinäitajate avalikustamist selliste aspektide kohta nagu tarnijate järelevalve järgmistes valdkondades: — töötavad, kaasa arvatud laste töö ja sunniviisiline töö, ebakindel töö, palgad, ohtlikud töötingimused (kaasa arvatud ehitusohutus, kaitsevarustus, töötajate tervis); (27) — inimkaubandus ja muud inimõigustega seotud küsimused; — kasvuhoonegaaside heide ja muud liiki vee- ja keskkonnareostus; — metsade raadamine ja muud bioloogilise mitmekesisusega seotud riskid; ettevõtja poolse tarnijatele avaldatava mõju jälgimine, näiteks maksetingimused ja keskmised makseperioodid.

Konfliktipiirkonnast pärit mineraalid

Ettevõtjad võiksid, kui see on asjakohane ja proportsionaalne, avaldada olulise teabe hoolsuskohustuse kohta, et tagada konflikti- ja riskipiirkondadest pärit tina, tantaali, volframi ja kulla vastutustundlikud tarneahelad.

Avalikustatud teave peaks olema kooskõlas konflikti- ja riskipiirkondadest pärit vastutustundlikke tarneahelaid käsitlevate OECD hoolsuskohustuse suuniste ja nende lisadega. Selle taustal peaksid ettevõtjad avalikustama olulise teabe konfliktipiirkondadest pärit mineraalidega seotud hoolsuskohustust käsitlevate põhimõtete, tavade ja tulemuste tulemuslikkuse kohta. Nad peaksid avalikustama ka sammud, mida on astutud OECD hoolsuskohustuse suuniste viieastmelise raamistiku (28) rakendamiseks seoses mineraalide tarneahela riskipõhise hoolsuskohustusega, võttes arvesse nende positsiooni tarneahelas.

Ettevõtjad peaksid seejärel avalikustama tulemuslikkuse põhinäitajad seoses tuvastatud riskide laadi ja arvuga ning meetmetega, mida on võetud nende riskide ennetamiseks ja leevendamiseks, ja selgitama, kuidas ettevõtja on aja jooksul tugevdanud oma hoolsuskohustusega seotud jõupingutusi.

Konkreetsed tulemuslikkuse põhinäitajad Nende hulgas on nende otseste asjaomaste tarnijate osakaal, kes on vastu võtnud ja rakendanud konfliktipiirkondadest pärit mineraale käsitleva hoolsuskohustuse poliitika kooskõlas OECD hoolsuskohustuse suunistega; konflikti- ja riskipiirkondadest pärit vastutustundlikult kaevandatud tina, tantaali, volframi või kulla osakaal; ja asjaomaste klientide osakaal, kes nõuavad lepingu alusel teavet konfliktipiirkondadest pärit mineraalidega seotud hoolsuskohustuse kohta vastavalt OECD hoolsuskohustuse suunistele.

5.   ARUANDLUSRAAMISTIK

Ettevõtja võib muud kui finantsteavet kajastava aruande koostamisel tugineda kvaliteetsetele, laialt tunnustatud riiklikele, ELi-põhistele või rahvusvahelistele raamistikele. Mõned raamistikud hõlmavad väga erinevaid sektoreid ja teemasid (horisontaalsed raamistikud); teised on valdkonna- või teemapõhised. Mõned keskenduvad üksnes muu kui finantsteabe avalikustamisele; teised võtavad aluseks läbipaistvuse laiemas kontekstis.

Tavaliselt annab tuginemine nõuetekohase protsessi käigus väljatöötatud laialt tunnustatud raamistikule ettevõtjatele struktureeritud vormi, et anda aru laialdast huvi pakkuvate põhiküsimuste kohta, piirata halduskoormust ja muuta teave lihtsamini võrreldavaks.

Direktiivi artiklis 1 on sätestatud, et asjaomased ettevõtjad „[…] võivad tugineda riigisisestele, liidu tasandi või rahvusvahelistele raamistikele ning seda tehes täpsustavad […], millisele raamistikule nad on tuginenud.“

Ühele või mitmele raamistikule tuginev ettevõtja peaks avalikustama, millist raamistikku või milliseid raamistikke ta on konkreetse teabe avalikustamisel kasutanud. See suurendab selgust ja võrreldavust.

Direktiivi põhjenduses 9 on esitatud näited olemasolevate aruandlusraamistike kohta. Seda loetelu ei tuleks käsitada ammendavana.

Direktiivi põhjenduses 9 on sätestatud:

Ettevõtjad võivad kaaluda ka muude aruandlusraamistike kasutamist, näiteks need, mida on nimetatud käesolevate suuniste sissejuhatuses.

6.   JUHTORGANITE MITMEKESISUSE AVALIKUSTAMINE

Käesolevas punktis esitatakse konkreetsed suunised, mille eesmärk on aidata börsil noteeritud suurettevõtjatel (29) koostada oma juhtorganite mitmekesisuse põhimõtete kirjeldus, mis lisatakse nende ühingujuhtimise aruandele (30). Juhtorganite mitmekesisuse põhimõtete kirjeldus ei moodusta osa mittefinantsteavet kajastavast aruandest (31). Seetõttu ei piira suuniste käesolev punkt vajadust avalikustada olulist teavet mitmekesisuse kohta osana mittefinantsteavet kajastavast aruandest.

Direktiivi artiklis 1 on nõutud, et börsil noteeritud suurettevõtjad avalikustaksid oma ühingujuhtimise aruandes:

Mitmekesisuse aspektid

Mitmekesisuspoliitika kirjelduses tuleks täpsustada, milliseid mitmekesisuse kriteeriume kohaldatakse ja selgitada nende valimise põhjuseid. Kriteeriumide valimisel tuleks kaaluda kõiki asjakohaseid mitmekesisuse aspekte eesmärgiga tagada, et juhtorganites oleks piisav vaadete mitmekesisus ja teadmised, mida on vaja jooksvate küsimuste ja pikemaajaliste riskide ning ettevõtja äritegevusega seotud võimaluste korralikuks mõistmiseks. Juhtorganite optimaalse mitmekesisuse jaoks vajalike profiilide hindamisel tuleks arvesse võtta ettevõtja äritegevuse olemust ja keerukust, samuti sotsiaalset ja keskkonnaalast tausta, kus ettevõtja tegutseb.

Mitmekesisuse aspektid peaksid hõlmama üldjuhul vanust, sugu või hariduslikku ja kutsealast tausta. Kui see on oluline seoses ettevõtja geograafilise kohalolu ja ärisektoriga, kus ta tegutseb, on samuti asjakohane lisada geograafiline päritolu, rahvusvahelised kogemused, teadmised asjakohastes jätksuutlikkuse küsimustes, töötajate esindatus ja muud aspektid, näiteks sotsiaal-majanduslik taust.

Kandidaadi valimisel määratletud mitmekesisuse kriteeriumide alusel tuleks arvesse võtta mittediskrimineerimise eeskirju ja üldtunnustatud põhimõtteid (32).

Eesmärgid

Ettevõtjad peaksid avalikustama konkreetsed mõõdetavad eesmärgid asjakohaste mitmekesisuse aspektide jaoks. Eriti kasulik on kehtestada kvantitatiivsed eesmärgid ja ajalised raamistikud, eelkõige seoses soolise tasakaaluga.

Rakendamine ja tulemused

Ettevõtjad peaksid märkima, kuidas võetakse nende mitmekesisuse poliitika eesmärke arvesse järelkasvu planeerimisel, valimisel, nimetamisel ja hindamisel. Nad peaksid ka avalikustama juhtorganite pädevate komiteede rolli nendes protsessides. Ettevõtjad peaksid samuti avalikustama, kas aktsionäridele anti juhtorganite liikmete valimisel või pikendamisel vajaduse korral teavet mitmekesisuse kriteeriumide ja eesmärkide kohta.

Ettevõtjad peaksid avalikustama rakendamise ja tulemuste seisu poliitika kõikide mitmekesisuse aspektide kohta vähemalt alates viimasest aruandest. Kui mitmekesisuse eesmärke ei täideta, peaks ettevõtja avalikustama, kuidas ta kavatseb eesmärke täita, kaasa arvatud eeldatav ajaline raamistik, mille jooksul tuleb need eesmärgid täita.

---

(1)  ELT L 330, 15.11.2014, lk 1.

(2)  ELT L 182, 29.6.2013, lk 19.

(3)  Suunistes kasutatakse aruandekohustuslikule üksusele viitamisel lugemise hõlbustamiseks ettevõtja mõistet, olgu siis tegemist üksiku ettevõtjaga või kontserniga (emaettevõtja kaudu).

(4)  COM(2016) 739 final.

(5)  Eesmärk 12.6: „Julgustada ettevõtjaid, iseäranis suurettevõtjaid ja hargmaiseid ettevõtjaid võtma kasutusele jätkusuutlikud tavad ja lisama oma aruandlustsüklisse jätkusuutlikkuse alase teabe.“

(6)  Eesmärk 5.5: „Tagada, et naistel on võrdsed võimalused täielikult ja tõhusalt osaleda poliitikat, majandust ja avalikku elu käsitlevate otsuste tegemises kõikidel tasanditel.“

(7)  Rakkerühma lõpparuanne esitatakse tõenäoliselt G20 tippkohtumisele 7.-8. juulil 2017.

(8)  Täpsemat teavet avaliku konsultatsiooni protsessi kohta on võimalik leida aadressil http://ec.europa.eu/finance/company-reporting/non-financial_reporting/index_en.htm#related-documents.

(9)  Direktiivi artikli 1 lõige 1.

(10)  Direktiivi põhjenduses 8 märgitakse ka, et „[ ] Mõjude olulisust tuleks hinnata nende ulatuse ja raskusastme järgi. Olulise mõjuga riskid võivad tuleneda ettevõtja enda tegevusest või olla seotud selle tegevuse ning, kui see on asjakohane ja proportsionaalne, toodete, teenuste ja ärisuhetega, sealhulgas tarne- ja alltöövõtuahelatega.“

(11)  Ettevõtjad võivad näiteks kasutada esialgset analüüsi, millele on viidatud EMASi määruse (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1221/2009 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:32009R1221) I lisas.

(12)  Näiteks EMASi sektorite võrdlusdokumentides on kindlaks määratud keskkonnaküsimustega seotud parimad tavad ja näitajad.

(13)  Näiteks ettevõtjad, kes rakendavad kvaliteedijuhtimissüsteemi või keskkonnajuhtimissüsteemi (nt ISO 14001 või EMAS) või hindavad olelusringi keskkonnamõju, võivad olulisuse hindamisel ja tähtsate aspektide kohta teabe avaldamisel nendele toetuda.

(14)  Graafikud, diagrammid, kaardid jne.

(15)  Ristviitamine ja suunamine peaks olema arukas ja kasutajasõbralik, kohaldades näiteks praktilist reeglit „kõige rohkem üks klõps väljaspool aruannet“.

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(17)  Näiteks kliima või töötingimustega seotud aspekti.

(18)  Täpsema teabe saamiseks vt tööstusharude juhitud rakkerühma järeldusi kliimaga seotud finantsteabe avaldamise (mille korraldas finantsstabiilsuse nõukogu) kohta.

(19)  Täpsema teabe saamiseks vt tööstusharude juhitud rakkerühma järeldusi kliimaga seotud finantsteabe avaldamise (mille korraldas finantsstabiilsuse nõukogu) kohta.

(20)  Täpsema teabe saamiseks vt tööstusharude juhitud rakkerühma järeldusi kliimaga seotud finantsteabe avaldamise (mille korraldas finantsstabiilsuse nõukogu) kohta.

(21)  Täpsema teabe saamiseks vt tööstusharude juhitud rakkerühma järeldusi kliimaga seotud finantsteabe avaldamise (mille korraldas finantsstabiilsuse nõukogu) kohta.

(22)  Kaasa arvatud kasvuhoonegaaside, toksiliste ainete, eutrofeerivate ja hapestavate ainete jne heitkogused.

(23)  Need on kohustused, mis tulenevad ELi direktiividest (tööstusheite direktiiv, heitkogustega kauplemise süsteem, veepoliitika raamdirektiiv, REACH, prügiladirektiiv, kasutuselt kõrvaldatud sõidukite direktiiv, kodumajapidamiste elektroonikaromude direktiiv ja ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiiv) ning Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrist.

(24)  Teavet, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine või andmed füüsilise isiku seksuaalse sättumuse kohta käsitletakse määruse (EL) 2016/679 artikli 9 kohaselt isikuandmete eriliigina, mida ei tohi töödelda, välja arvatud juhul, kui on täidetud üks selles artiklis sätestatud tingimus. Ettevõtjad peaksid seetõttu seoses nende küsimustega avalikustama ainult anonüümsed andmed või koondandmed (mis takistavad üksikisikute tuvastamist).

(25)  Näiteks kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 1989. aasta põlisrahvaste ja hõimurahvaste konventsiooniga (nr 169).

(26)  Näiteks kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga.

(27)  Võttes aluseks näiteks resolutsiooni „Inimväärne töö ülemaailmsetes tarneahelates“, mis võeti vastu Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 105. istungjärgul (ILO, 2016) http://www.ilo.org/ilc/ILCSessions/105/texts-adopted/WCMS_497555/lang--en/index.htm

(28)  OECD (2016), konflikti- ja riskipiirkondadest pärit vastutustundlikke tarneahelaid käsitlevad OECD hoolsuskohustuse suunised: Third Edition, OECD Publishing, Paris. http://dx.doi.org/10.1787/9789264252479-en.

(29)  Kui muu kui finantsteabe avalikustamise nõudeid kohaldatakse suurtele, enam kui 500 töötajaga avaliku huvi üksustele, siis juhtorganite mitmekesisuse avalikustamise nõudeid kohaldatakse ainult börsil noteeritud suurettevõtjatele.

(30)  Vastavalt direktiivi 2013/34/EL artikli 20 määratlusele.

(31)  Vastavalt direktiivi 2013/34/EL artiklile 19a.

(32)  Sellistel alustel nagu etniline päritolu, rass, puue või seksuaalne sättumus.

---

5.7.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 215/21

---

ELi NARKOOTIKUMIDEALANE TEGEVUSKAVA (2017–2020)

(2017/C 215/02)

SISUKORD

Sissejuhatus

1.

Narkootikumide nõudluse vähendamine

2.

Pakkumise vähendamine

3.

Koordineerimine

4.

Rahvusvaheline koostöö

5.

Teave, teadusuuringud, seire ja hindamine

I lisa – ELi narkootikumidealase tegevuskava (2017–2020) 15 üldist näitajat

II lisa – Kasutatud akronüümid

Sissejuhatus

Ebaseaduslike uimastite tarvitamine ja üldisemalt narkootikumide väärkasutamine on kogu Euroopas üksikisikute, perede ja kogukondade jaoks suur probleem. Ebaseaduslike narkootikumide turul on Euroopa ühiskonna ja tegelikult terve maailma kuritegevuses väga suur osakaal, rääkimata narkootikumide väärkasutamise tervise- ja sotsiaalsetest mõjudest.

2012. aasta detsembris võttis nõukogu vastu ELi narkostrateegia aastateks 2013–2020. Strateegia eesmärk on toetada narkootikumide nõudluse ja pakkumise vähendamist ELis. Samuti on selle eesmärk vähendada narkootikumidest põhjustatud tervisealaseid ja sotsiaalseid ohte ja kahjusid strateegilise lähenemisviisi kaudu, mis toetab ja täiendab riikide poliitikameetmeid, kehtestab raamistiku koordineeritud ja ühiste meetmete võtmiseks ning moodustab kõnealuses valdkonnas tehtava ELi väliskoostöö aluse ja poliitilise raamistiku. Seda saavutatakse integreeritud, tasakaalustatud ja tõenduspõhise lähenemisviisi teel.

Strateegia eesmärgid on järgmised:

—	panustada narkootikumide nõudluse, narkosõltuvuse ning narkootikumidega seotud tervisealaste ja sotsiaalsete ohtude ja kahjude mõõdetavasse vähendamisse;

—	panustada ebaseaduslike narkootikumide turu toimimise takistamisse ja ebaseaduslike narkootikumide kättesaadavuse mõõdetavasse vähendamisse;

—	innustada koordineerimist aktiivse arutelu ning narkootikumide valdkonna arengusuundade ja probleemide analüüsi kaudu ELi ja rahvusvahelisel tasandil;

—	täiendavalt tugevdada narkootikumidealast dialoogi ja koostööd ELi ja kolmandate riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja foorumite vahel;

—	panustada seire, teadusuuringute ja hindamistulemuste paremasse levitamisse ning sellesse, et paremini mõistetaks uimastite nähtuse kõiki aspekte ja sekkumiste mõju, et luua poliitikatele ja meetmetele usaldusväärne ja terviklik tõenduspõhi.

Käesolev ELi narkootikumidealane tegevuskava põhineb sarnaselt ELi narkostrateegiale ELi õiguse aluspõhimõtetel ning toetab liidu põhiväärtuste (inimväärikuse, vabaduse, demokraatia, võrdsuse, solidaarsuse, õigusriigi ja inimõiguste) austamist. Samuti põhineb tegevuskava ÜRO konventsioonidel, mis annavad muu hulgas ebaseaduslike narkootikumide tarvitamise probleemi käsitlemisele õigusliku raamistiku, ning inimõiguste ülddeklaratsioonil.

Tegevuskavas tuuakse välja strateegia eesmärkide saavutamiseks võetavad meetmed. Need meetmed on esitatud strateegia kahe järgmise poliitikavaldkonna all:

—	narkootikumide nõudluse vähendamine ning

—	narkootikumide pakkumise vähendamine,

ning strateegia kolme valdkondadevahelise küsimuse all:

—	koordineerimine

—	rahvusvaheline koostöö ning

—	teave, teadusuuringud, seire ja hindamine.

Meetmed on kooskõlas ELi narkostrateegia (2013–2020) eesmärkidega. Meetmete kindlaksmääramisel võeti arvesse seda, et need oleksid tõenduspõhised, teaduslikult põhjendatud, realistlikud, tähtajalised, kättesaadavad ja mõõdetavad ning ELi jaoks selgelt olulised ja lisaväärtust andvad. Käesolevas tegevuskavas on esitatud ajakavad, vastutavad pooled, näitajad ning andmete kogumise/hindamise mehhanismid.

Olemasolevatele aruandlusmehhanismidele tuginedes on I lisas toodud mõned üldised näitajad. Need hõlbustavad käesoleva ELi narkootikumidealase tegevuskava üldise tulemuslikkuse mõõtmist ega too kaasa täiendavat aruandluskoormust. Paljudele nendele näitajatele viidatakse vajaduse korral kogu tegevuskava ulatuses. Lisaks on tegevuskavas läbivalt osutatud näitajatele, mis põhinevad programmi-, hindamis- ja muude andmete allikatel. Nende näitajate kasutamine sõltub iga liikmesriigi või ELi institutsioonide tasandi andmekogumisprotsessidest.

Et strateegias nähti ette strateegia üksikasjaliku rakenduskorra kehtestamine kahes järjestikuses tegevuskavas, võeti kehtiva narkostrateegia rakendamise esimene tegevuskava vastu 2013. aastal ja see kaotas kehtivuse 2016. aastal. 2016. aastal viidi lõpule ELi narkostrateegia väline vahehindamine ning ELi narkootikumidealase tegevuskava 2013–2016 rakendamine. Hindamine näitas, et enamik nimetatud tegevuskavas ette nähtud meetmeid oli lõpule viidud või rakendamisel. Samuti ilmnes hindamisel vajadus ELi narkostrateegia (2013–2020) rakendamise teise tegevuskava järele, mis peaks olema narkootikumidealase tegevuskava 2013–2016 ajakohastatud versioon. Allpool esitatud ELi narkootikumidealases tegevuskavas 2017–2020 on võetud arvesse nimetatud hindamise tulemusi ning pärast eelmise tegevuskava vastuvõtmist toimunud suuremaid muutusi narkootikumide valdkonnas ja sellealases poliitikas.

1.   Narkootikumide nõudluse vähendamine

Eesmärk on panustada ebaseaduslike narkootikumide tarvitamise, narkootikumide probleemse tarvitamise, narkosõltuvuse ning narkootikumidega seotud tervisekahjustuste ja sotsiaalse kahju mõõdetavasse vähendamisse ning narkootikumide esmakordse tarvitamise edasilükkamisse.

Eesmärk	Meede	Ajakava	Vastutav pool	Näitaja(d)	Andmete kogumise/hindamise mehhanismid
1. Ennetada narkootikumide tarvitamist ja lükata edasi narkootikumide esmakordset tarvitamist	1. Parandada tõenduspõhiste (1) ennetusmeetmete kättesaadavust ja tõhusust, mille puhul võetakse arvesse järgmiseid riski- ja kaitsetegureid: a) elanikkonnaga seotud tegurid, nagu vanus, sugu, hariduslikud, kultuurilised ja sotsiaalsed tegurid; b) olukorrapõhised tegurid, nagu kodutus, ränne ja varjupaiga taotlemine, narkootikumide tarvitamine öistes lõbustus- ja meelelahutusasutustes, töökoht ja sõiduki juhtimine narkojoobes ning c) individuaalsed tegurid, nagu vaimne tervis, käitumine ja psühhosotsiaalne areng ning muud tegurid, mis teadaolevalt mõjutavad isikute vastuvõtlikkust narkootikumide tarvitamise suhtes, nagu geneetilised mõjud ja perekondlik olukord.	Käimasolev meede	Liikmesriigid	— Üldised näitajad 1, 11 ja 12 — Tõenduspõhiste universaalsete ja keskkonnaalaste ennetusmeetmete kättesaadavus ja rakendamise tase liikmesriikides — Sihtotstarbeliste tõenduspõhiste ennetusmeetmete, sh pere- ja kogukonnapõhiste meetmete kättesaadavus ja rakendamise tase liikmesriikides — Näidustatud tõenduspõhiste ennetusmeetmete kättesaadavus ja rakendamise tase liikmesriikides	EMCDDA aruanded/Reitoxi teabevõrgu riiklikud aruanded Liikmesriikide aruanded meetmete tulemuste kohta
	2. Lisaks narkootikumide tarvitamise ennetamisele tugevdada ja paremini suunata ennetus- ja kõrvalesuunamise meetmeid, et lükata ebaseaduslike narkootikumide ja muude psühhoaktiivsete ainete esmakordne tarvitamine hilisemasse vanusesse.	Käimasolev meede	Liikmesriigid	— Üldised näitajad 1, 5, 11 ja 12 — Pere, kogukonna ja formaalhariduse/mitteformaalse hariduse tingimustes noortele suunatud tõenduspõhiste ennetus- ja kõrvalesuunamismeetmete kättesaadavus ja rakendamise tase liikmesriikides	EMCDDA aruanded Liikmesriikide aruanded meetmete tulemuste kohta
	3. Vahetada parimaid tavasid lastele ja noortele, nende vanematele ning hariduskeskkonnale suunatud kõikide ennetusmeetmete kohta, võttes samal ajal arvesse ka soopõhiseid vajadusi, sealhulgas haridusmeetmete, kogukonnapõhiste ning interneti- ja sotsiaalmeediaprogrammide kohta.	Käimasolev meede	Liikmesriigid EMCDDA	— Ülevaade parimate tavade vahetusest liikmesriikide vahel — Parimate tavade vahetuse käitumuslike tulemuste positiivsed hinnangud (nende olemasolu korral)	EMCDDA parimate tavade portaal Komisjoni aruanded Liikmesriikide aruanded Kodanikuühiskonna uimastifoorumi aruanded
	4. Tõsta teadlikkust ebaseaduslike narkootikumide ja muude psühhoaktiivsete ainete tarvitamise ohtudest ja tagajärgedes ning parandada oskusi ja pädevusi narkootikumide tarvitamise ennetamiseks.	Käimasolev meede	Liikmesriigid Komisjon EMCDDA	— Üldised näitajad 5 ja 12 — Elanikkonna üldine ja noorte teadlikkus tervislikest eluviisidest ning ebaseaduslike narkootikumide ja muude psühhoaktiivsete ainete tarvitamise ohtudest ja tagajärgedest ning narkootikumide tarvitamise ennetamisega seotud oskuste ja pädevuste tase	EMCDDA aruanded Eurobaromeetri uuringud ESPAD HBSC/Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa piirkondlik büroo
	5. Võimaldada teadlikumalt reageerida psühhoaktiivsete ravimite väärkasutamise probleemile.	2017–2020	Liikmesriigid Nõukogu töörühm (HDG, farmaatsiatoodete ja meditsiiniseadmete töörühm) Euroopa Ravimiamet (EMA) EMCDDA	— Mitmed algatused, mis keskenduvad psühhoaktiivsete ravimite asjakohase tarvitamise edendamisele — Koguda tõendeid ja rahvusvahelisi näiteid selle kohta, kuidas vähendada psühhoaktiivsete ravimite kõrvalesuunamise ja väärkasutamise ohtu — Korraldada koolitusi arstidele ja muudele tervishoiutöötajatele, kes on spetsialiseerunud ravimite abil valu vähendamisele ja kannatuste leevendamisele	Liikmesriikide aruanded EMCDDA Aruandlus Euroopa Ravimiamet (EMA)
2. Suurendada narkomaaniaravi ja rehabilitatsiooni tulemuslikkust, sealhulgas narkootikumide tarvitamisega kaasnevaid haigusi põdevatele inimestele suunatud teenuste tulemuslikkust, et vähendada ebaseaduslike narkootikumide tarvitamist, probleemset narkootikumide tarvitamist, narkosõltuvuse ning tervisealaste ja sotsiaalsete ohtude ja kahjude esinemist; ning toetada probleemsete tarbijate ja uimastisõltlaste taastumist ja sotsiaalset (re)integratsiooni	6. Arendada ja laiendada tõenduspõhiste terviklike ja integreeritud raviteenuste mitmekesisust, kättesaadavust, ulatust ja juurdepääsetavust. Tagada, et need teenused on suunatud mitme narkootikumi segatarvitamisele (ebaseaduslike ja seaduslike ainete, sh psühhoaktiivsete ravimite, alkoholi ja tubaka koostarvitamine) ning narkootikume tarvitava vananeva elanikkonna tekkivatele vajadustele ja soopõhistele probleemidele. a) Korraldada ja tõhustada sõltuvuskäitumisele spetsialiseerunud tervishoiu- ja sotsiaaltöötajatele mõeldud koolitusi. b) Töötada välja ja rakendada narkootikume tarvitavatele lastele ja noortele suunatud varajase avastamise ja sekkumise, lühisekkumise ja ravi programme.	Käimasolev meede	Liikmesriigid	— Üldised näitajad 1, 6 ja 11 — Tõenduspõhiste terviklike ja integreeritud raviteenuste, sh mitme narkootikumi segatarvitamisele ja narkootikume tarvitava vananeva elanikkonna tekkivatele vajadustele suunatud raviteenuste mitmekesisus ja ulatus liikmesriikide tasandil — Liikmesriikide andmed ravi jätkamise ja tulemuste kohta	EMCDDA aruanded/Reitoxi teabevõrgu riiklikud aruanded EMCDDA parimate tavade portaal ELi narkostrateegia ja tegevuskava lõpphindamine Liikmesriikide aruanded
	7. Laiendada rehabilitatsiooni-/taasintegreerimise ja taastumisteenuste osutamist, pöörates tähelepanu teenustele, mis a) keskenduvad inimestele jätkusuutliku ravi tagamisele juhtumipõhise lähenemise ning asutustevahelise koostöö abil; b) keskenduvad probleemsete tarbijate ja narkosõltlaste ning vajaduse korral vangide ja vananevate narkomaanide sotsiaalse (taas)integratsiooni (sh tööalane konkurentsivõime ja eluase) toetamisele; c) tugevdavad narkootikumide tarbimisega kaasnevate psühhiaatriliste ja füüsiliste haiguste diagnoosimise protsessi ja ravi, näiteks B-hepatiidi, C-hepatiidi ja HIVi ning muude sugulisel teel levivate nakkuste ja tuberkuloosi kiirtestid d) võtavad arvesse soopõhiseid vajadusi; ning e) on suunatud haavatavatele kogukondadele/elanikkonnarühmadele.	Käimasolev meede	Liikmesriigid	— Üldine näitaja 11 Liikmesriikide andmed — kui palju on suurenenud selliste rehabilitatsiooni-/taasintegreerimise ja taastumisteenuste hulk, mille puhul kasutatakse juhtumipõhist ja asutustevahelisele koostööle keskendunud lähenemist — mil määral on suurenenud soopõhiste rehabilitatsiooni-/taasintegreerimise ja taastumisprogrammide hulk — Mil määral on suurenenud spetsiaalselt narkootikumide tarvitamisega kaasnevaid haigusi põdevatele narkomaanidele suunatud hoolekande- ja vanglaprogrammide (mis hõlmavad nii vaimse tervise kui ka narkomaanide rehabilitatsiooni-/taasintegreerimise või taastumisteenuste kombinatsiooni) hulk — Ebaseaduslike ja/või seaduslike narkootikumide tarvitamisest hoidumise tase ja kestus narkomaaniaravi lõpetanud isikute puhul — Ravivõimaluste kättesaadavus vananevate narkomaanide ja nende inimeste vajaduste rahuldamiseks, kes on hakanud uuesti narkootikume tarvitama	EMCDDA aruanded Liikmesriikide aruanded teenuste tulemuste kohta
	8. a) Kui see on kohaldatav, suurendada ohu ja kahju vähendamise teenuste kättesaadavust, ulatust ja neile juurdepääsu. Sellised teenused on näiteks nõela- ja süstlavahetuse programmid, opioid-asendusravi, opioid-üledoosi käsitlemise programmid, et vähendada narkootikumide tarvitamise negatiivseid tagajärgi ning ennetada ja märkimisväärselt vähendada otseselt ja kaudselt narkootikumidega seotud surmajuhtumite arvu ning vere kaudu levivaid, narkootikumide tarvitamisega seotud nakkushaigusi nagu, kuid mitte ainult, HIV ja viirushepatiit, ning sugulisel teel levivaid haigusi ja tuberkuloosi, kooskõlas WHO soovitustega süstivate narkomaanide tervishoiuteenuseid käsitleva tervikpaketi kohta b) Paremini hoida ära narkootikumidega seotud surmajuhtumeid, võttes arvesse riigisiseseid asjaolusid, nagu näiteks opiaatide puhul, tagades juurdepääsu naloksooni sisaldavate ravimite lubatud ravidoosidele, mis on spetsiaalselt ette nähtud opioidide üledoosi sümptomite leevendamiseks koolitatud tavakasutajate poolt meditsiinitöötajate puudumisel c) Kindlaks määrata ja ületada tõkked HIVi ja C-hepatiidi ravi avastamisele ja kättesaadavusele süstivate narkomaanide, sealhulgas vangide ja muude haavatavate rühmade seas d) Vahetada teavet, ja kui see on kohaldatav, siis parimaid tavasid ohu ja kahju vähendamise meetmete kohta, näiteks nõela- ja süstlavahetuse programmid, opioid-asendusravi, narkootikumi tarvitamiseks ette nähtud ruumid, naloksooni tarvitamise programmid, vastastikused sekkumised, raviprogrammid, mille raames otsitakse ravi vajavaid isikuid, C-hepatiidi ravi, ravimikatsed, HIVi/AIDSi enesetestimine, kooskõlas riigi õigusaktidega.	Käimasolev meede	Liikmesriigid EMCDDA Komisjon	— Üldised näitajad 2, 3, 4 ja 11 — Mil määral on liikmesriikides suurenenud tõenduspõhiste ohu ja kahju vähendamise meetmete kättesaadavus ja nendele juurdepääs, kui see on kohaldatav — Ülevaade ohu ja kahju vähendamise meetmeid käsitlevate parimate tavade vahetamisest — Nende liikmesriikide arv, kes täidavad WHO soovitust süstivate narkomaanide tervishoiuteenuseid käsitleva tervikpaketi kohta — nõela-/süstlaprogrammid — opioid-asendusravi — HIVi testimine ja nõustamine — HIVi ravi ja hooldus — kondoomijagamisprogrammid — käitumuslikud meetmed — hepatiidi, tuberkuloosi ja vaimse tervise probleemide ennetamine ja kontrolli all hoidmine — seksuaal- ja reproduktiivtervisemeetmed — naloksoonialane koolitus tavakasutajatele on turvaliste koduprogrammide asendamatu eeltingimus — Opioid-asendusravi programmide ulatus opioidisõltuvusega inimeste hulgas — Kui see on kohaldatav, siis selliste kahju vähendamise teenuste kättesaadavus nagu naloksooniprogrammid, ööelu kahju vähendamise programmid ning haavatavatele kogukondadele/elanikkonnarühmadele suunatud programmid — Selliste programmide arv, mis lihtsustavad süstivate narkomaanide juurdepääsu C-hepatiidi viiruse ravile, ning hõlmatud inimeste arv — Nakkushaiguste ennetamist ja tõrjet süstivate narkomaanide puhul käsitlevate ECDC/EMCDDA juhiste rakendamise määr	EMCDDA aruanded/Reitoxi teabevõrgu riiklikud aruanded Liikmesriikide aruanded Kodanikuühiskonna uimastifoorum Kodanikuühiskonna foorum HIVi/AIDSi, viirushepatiidi ja tuberkuloosi kohta
	9. Suurendada vanglas viibivatele narkomaanidele ette nähtud tervishoiumeetmete arendamist, kättesaadavust ja ulatust kinnipidamise ajal ja pärast vanglast vabanemist, et saavutada ühiskonnas pakutava ravi kvaliteediga võrdne ravikvaliteet	Käimasolev meede	Liikmesriigid	— Üldine näitaja 10 — Teenuste (näiteks opioid-asendusravi ning, kui see on kohaldatav, naloksooni tarvitamise programmid ning nõela- ja süstlavahetusprogrammid kooskõlas siseriiklike õigusaktidega, samuti HIVi, B- ja C-hepatiidi ja tuberkuloosi ennetamine ja kontrolli all hoidmine) kättesaadavus vanglas viibivatele narkomaanidele ning vangistuse ajal kinnipeetavate vajaduste hindamise ja ravi järjepidevuse parimaid tavasid sisaldavate ravimudelite kaasamise ulatus vanglate tervishoiupoliitikasse ja -tavadesse — Mil määral tagatakse vanglas pakutavate teenustega ja ühiskonnas pakutavate teenustega kinnipeetavatele vanglast vabanemisel ravi järjepidevus, pöörates erilist tähelepanu narkootikumide üledoseerimise vältimisele	EMCDDA aruanded/Reitoxi teabevõrgu riiklikud aruanded Liikmesriikide aruanded teenuste kohta
3. Kaasata narkootikumide nõudluse vähendamisse koordineeritud, parimatel tavadel põhinevad ja kvaliteetsed lähenemisviisid	10. Rakendada nõukogu poolt 2015. aastal vastu võetud ELi minimaalseid kvaliteedinõudeid, (2) mis aitavad ületada teaduse ja tegelikkuse vahelise lõhe ning hõlmavad järgmisi meetmeid: a) keskkonnaalased, universaalsed, valikulised ja näidustatud ennetusmeetmed; b) varajase avastamise ja sekkumise meetmed; c) ohu ja kahju vähendamise meetmed ning d) ravi, rehabilitatsiooni, sotsiaalse integratsiooni ja taastumise meetmed; ning jälgida nende rakendamist	2017-2020	Nõukogu Nõukogu töörühm (HDG) Liikmesriigid Komisjon EMCDDA	— Standarditega kooskõlas rakendatud narkootikuminõudluse vähendamise meetmete ja programmide tõendite läbivaatamine; — meditsiinitöötajatele kättesaadavate erialaste koolitusprogrammide arv narkootikuminõudluse vähendamise valdkonnas ja/või hinnanguline meditsiinitöötajate arv, kelleni koolitus jõudis; — kodanikuühiskonna osalemine standardite rakendamises, sealhulgas kavandamises ja kehtestamises; — parimate tavade vahetamist standardite rakendamisel edendavate ELi tasandil toetatud projektide ja programmide arv; — osalemine ministeeriumidevahelises koostöös nende standardite rakendamise toetamiseks.	EMCDDA parimate tavade portaal Liikmesriikide aruanded ELi narkostrateegia ja tegevuskava lõpphindamine

2.   Narkootikumide pakkumise vähendamine

Panustada ebaseaduslike narkootikumide kättesaadavuse ja pakkumise mõõdetavasse vähendamisse ELis

Eesmärk	Meede	Ajakava	Vastutav pool	Näitaja(d)	Andmete kogumise/hindamise mehhanismid
4. Edendada ELis õiguskaitseasutuste vahelist koostööd ja nende tegevuse koordineerimist, et reageerida ebaseaduslike narkootikumidega seotud tegevusele kooskõlas (kui see on kohaldatav) ELi poliitikatsükli jooksul kindlaks määratud asjakohaste meetmetega	11. Kasutada võimalikult tõhusalt narkootikumidega seotud teabe kõrvutamiseks ja analüüsimiseks kasutatavaid kättesaadavaid jälitusandmete ja teabe jagamise õiguskaitsevahendeid, kanaleid ja kommunikatsioonivahendeid	Käimasolev meede	Liikmesriigid Europol Eurojust Nõukogu töörühm (COSI)	— Üldised näitajad 7 ja 15 — Teabepõhiste ja suunatud mõjusate meetmete ning ebaseaduslike narkootikumidega seotud tegevusse kaasatud kuritegelikele organisatsioonidele keskenduvate ühisoperatsioonide, ühiste uurimisrühmade ja piiriüleste koostööalgatuste ulatus — Europoli või muude õiguskaitseasutuste narkootikumidega seotud teabe jagamise, analüüsimise ja eksperdisüsteemide suurem kasutamine — EMPACTi projektidega ning kahe- ja mitmepoolsete algatustega saavutatud tulemused — Eurojustile ja Europolile edastatud uimastitega seotud juhtumite arv, sealhulgas kvalitatiivne taustteave juhtumite kohta	Europoli aruanded Eurojusti aruanded EMCDDA aruanded EMPACTi suunitlevad aruanded
	12. Kindlaks teha ja tähtsuse järjekorda seada narkootikumidealase organiseeritud kuritegevusega seonduvad kõige pakilisemad ohud	2017	Nõukogu Nõukogu töörühm (COSI) Europol Liikmesriigid Komisjon	— ELi poliitikatsükkel organiseeritud ja raske rahvusvahelise kuritegevusega võitlemiseks ajavahemikul 2018–2021	EU SOCTA Mitmeaastased strateegiakavad Tegevusplaanid EMPACTi suunitlevad aruanded Europoli aruanded
	13. Tugevdada CEPOLis õiguskaitseametnikele pakutavat koolitust ebaseaduslike narkootikumide tootmise, nendega kauplemise ja finantskuritegude alal, eeskätt koolitusmeetodeid ja -tehnikaid, et a) käsitleda ebaseaduslike narkootikumide tootmisel ja nendega kauplemisel uute kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamist; b) tõhustada vara konfiskeerimist; c) võidelda rahapesu vastu; d) tuvastada ja likvideerida ebaseaduslikud salajased laborid ja kanepikasvatused.	2017–2020	Liikmesriigid CEPOL Europol Nõukogu töörühm (COSI) Komisjon	— Regulaarselt toimuv koolitusvajaduste hindamine — Asjakohaste koolituskursuste kättesaadavus ja nendel osalemine — Sellest lähtuvalt koolitatud ja tulemuslikult tööle rakendatud õiguskaitseametnike arv	CEPOLi aastaaruanne CEPOLi õppekavad EMPACTi suunitlevad aruanded
	14. Täiustada narkootikumidevastaseid meetmeid, tugevdades ja jälgides piirkondlikke teabe jagamise platvorme ja piirkondlikke turvalisuse jagamise platvorme eesmärgiga likvideerida ja peatada uimastikaubanduse marsruutide muutumisest tekkivad ohud	Käimasolev meede	Komisjon Liikmesriigid Europol Nõukogu töörühm (COSI) Piirkondlikud teabe jagamise platvormid Piirkondlikud turvalisuse jagamise platvormid	— Üldine näitaja 7 — Uimastikaubanduse marsruutide likvideerimise ja peatamiseni viivate teabepõhiste meetmete arv — Kontaktametnike võrgustiku tulemusliku tegevuse kaudu teabe vahetamise tase	Turvalisuse/teabe jagamise platvormid ja hindamisaruanded EMCDDA aruanded EU SOCTA EMPACTi suunitlevad aruanded Europoli aruanded MAOC(N (3))
	15. Tugevdada meetmeid, millega ennetatakse narkootikumide lähteainete ja lähteainete lähteainete kõrvalesuunamist narkootikumide ebaseaduslikuks tootmiseks	Käimasolev meede	Liikmesriigid Europol Komisjon Nõukogu töörühm (CUG COSI)	— Ebaseaduslikuks kasutamiseks mõeldud lähteainete saadetiste peatamise või konfiskeerimise juhtumite arv ja peatatud või konfiskeeritud ainete kogus — EMPACTi projektidega saavutatud tulemused — Ekspordieelse teatamise veebipõhise süsteemi kasutamine ja lähteainete juhtumitest teavitamise süsteemi kasutamise suurenemine — Lähteainete ja lähteainete lähteainete kõrvalesuunamisega seotud ühiste järelkohtumiste ja muude meetmete arv	ELi ja liikmesriikide õiguskaitseasutuste aruanded EMPACTi suunitlevad aruanded Europoli aruanded
	16. Võidelda piiriülese uimastikaubanduse vastu ja tugevdada julgeolekut piiridel, eeskätt ELi meresadamates, lennujaamades ja maismaa piiripunktides, mille saavutamiseks asjaomased õiguskaitseasutused tõhustavad oma jõupingutusi (sh teabe ja jälgimisandmete jagamine)	Käimasolev meede	Liikmesriigid Europol CWP (CCWP COSI)	— Mitut valdkonda/asutust hõlmavate ühisoperatsioonide ja piiriülese koostöö algatuste arv — Õiguskaitseasutuste ning asjaomaste organite, nagu lennuettevõtjate, lennukiirposti ettevõtjate, laevandusettevõtjate, sadamate ametiasutuste ja keemiaettevõtjate vahelise teabevahetuse suurendamine, näiteks vastastikuse mõistmise memorandumite suurem arv — EMPACTi projektidega saavutatud tulemused — Piiriülese narkokaubanduse alaste jälgimisandmete ja teabe parem jagamine, kasutades muu hulgas kättesaadavaid piiride valvamise süsteeme — ELi broneeringuinfo direktiivi rakendamine	EMPACTi suunitlevad aruanded Europoli aruanded CCWP aruanded Liikmesriikide aruanded MAOC(N) Frontex
	17. Rakendada 2013. aastal nõukogu poolt vastu võetud põhinäitajaid (4) narkootikumide pakkumise vähendamise kohta	2017-2020	Komisjon Liikmesriigid Nõukogu Nõukogu töörühm (HDG) EMCDDA Europol	Millises ulatuses on rakendatud järgmiseid näitajaid: — konfiskeeritud narkootikumide arv ja kogus — narkootikumide puhtus ja sisaldus — narkootikumide hind — likvideeritud narkootikumitootmisrajatised — narkootikumiseaduste rikkumised — narkootikumide kättesaadavus elanikkonna uuringutes — hinnanguline turu suurus	Liikmesriikide olemasolevate narkootikumide pakkumise alaste riiklike andmekogude ülevaade EMCDDA aruanded Europoli aruanded
5. Edendada ELis tulemuslikku õigusalast koostööd ja seadusloomet	18. Tugevdada ELi sisest õigusalast koostööd piiriülese uimastikaubanduse ja rahapesu vastu võitlemisel ning narkootikumidega seotud organiseeritud kuritegevuse teel omandatud vara konfiskeerimisel	2017–2020	Nõukogu Komisjon Liikmesriigid Eurojust	— a) Kuritegeliku vara konfiskeerimist ja tagasivõtmist (5) b) rahapesu; (6) c) kogu ELis uimastikaubanduse määratluse ja selle eest määratavate karistuste ühtlustamist (7) käsitlevate kokkulepitud ELi meetmete ja õigusaktide õigeaegne rakendamine. — Narkootikumidega seotud organiseeritud kuritegevuse teel omandatud vara finantsuurimiste ja konfiskeerimiste arvu suurenemine tänu ELi õiguskaitseasutuste tööle ja ELi-sisesele õigusalasele koostööle — Õigeaegne ja tulemuslik reageerimine ebaseaduslike narkootikumide kaubandusega seotud vastastikuse õigusabi taotlustele ja Euroopa vahistamismäärustele	Eurojusti aruanded Liikmesriikide aruanded
	19. Võtta vastu uued ELi seadusandlikud meetmed uute psühhoaktiivsete ainete esiletõusu, tarvitamise ja kiire leviku vastu võitlemiseks ning neid rakendada	2017-2020	Komisjon Nõukogu Nõukogu töörühm (HDG) Liikmesriigid EMCDDA Europol Eurojust	— Kehtivad ELi õigusaktid — ELi õigusaktide rakendamine liikmesriikides — Teabevahetust ja riskihindamismenetlusi käsitlevate ELi suuniste ajakohastamine — Uute õiguslike meetmete mõju jälgimine, keskendudes eelkõige asendamise mõjule ebaseaduslike narkootikumide turul	Liikmesriikide aruanded EMCDDA aruanded Komisjon (ELi meetmed)
	20. Rakendada narkootikumide lähteaineid käsitlevaid ELi õigusakte, ennetamaks lähteainete kõrvalesuunamist ilma seaduslikku kaubandust häirimata	Käimasolev meede	Nõukogu Komisjon Liikmesriigid	— Teave ebaseaduslikuks kasutamiseks mõeldud lähteainete saadetiste peatamise või konfiskeerimise juhtumite ja peatatud või konfiskeeritud ainete kohta — EMPACTi projektidega saavutatud tulemused — Ekspordieelse teatamise veebipõhise süsteemi kasutamine ja lähteainete juhtumitest teavitamise süsteemi kasutamise suurenemine — Lähteainete ja lähteainete lähteainete kõrvalesuunamisega seotud ühiste järelkohtumiste ja muude meetmete arv	INCB eelkäija iga-aastane aruanne Euroopa Komisjoni ja EMCDDA aruanded
	21. Käsitleda teatavate farmakoloogiliste toimeainete (määratletud direktiivis 2011/62/EL) kasutamist ebaseaduslike narkootikumide lisaainetena	Käimasolev meede	Liikmesriigid Komisjon Euroopa Ravimiamet (EMA) Europol	— Teave ebaseaduslike narkootikumide lisaainetena kasutatavate toimeainete konfiskeerimiste kohta — Direktiiviga 2011/62/EL (võltsitud ravimite direktiiv) hõlmatud toimeainete tarneahela kindlustamiseks ette nähtud uute ELi õigusnormide õigeaegne rakendamine	CCWP ja CUGi aruanded Liikmesriikide aruanded
	22. Liikmesriigid peaksid vajaduse korral ja kooskõlas oma õigusraamistikega nägema narkootikume tarvitavate õigusrikkujate sunnimeetmete asemel ette ja kasutama selliseid alternatiivseid meetodeid, nagu a) haridus b) (karistuse peatamine ja) ravi c) uurimise või kohtumenetluse peatamine d) rehabilitatsioon ja taastumine e) järelravi ja ühiskonda taasintegreerumine	2017–2020	Liikmesriigid Nõukogu töörühm (horisontaalne narkootikumide töörühm, DROIPEN)	— Narkootikume tarvitavate õigusrikkujate jaoks sunnimeetmete alternatiivide ulatuslikum kättesaadavus ja rakendamine hariduse, ravi, rehabilitatsiooni, järelravi ja sotsiaalse integratsiooni valdkonnas — Sunnimeetmete alternatiivide ulatuslikum järelevalve, rakendamine ja hindamine — Liikmesriikides kehtestatud ja rakendatud sunnimeetmete alternatiivide liik ja arv — Teave sunnimeetmete alternatiivide kasutamise tõhususe kohta	EMCDDA aruanded/Reitoxi teabevõrgu riiklikud aruanded Liikmesriikide aruanded
6. Tõhusalt reageerida ebaseaduslike narkootikumidega seotud tegevuse praegustele ja uutele suundumustele	23. Määrata kindlaks strateegilised lahendused, et käsitleda uue infokommunikatsioonitehnoloogia (IKT) rolli ja seonduvate veebisaitide majutamist ebaseaduslike narkootikumide ja uute psühhoaktiivsete ainete tootmisel, turustamisel, ostmisel ja levitamisel riiklikul ja ELi tasandil.	2017–2020	Nõukogu Komisjon Nõukogu töörühm (horisontaalne narkootikumide töörühm, COSI CCWP) Liikmesriigid Europol CEPOL EMCDDA Eurojust	— Internetipõhise narkokuritegevuse vastu suunatud õiguskaitsemeetmetega saavutatud tulemused — Ühisoperatsioonide ja piiriülese koostöö algatuste arvu suurenemine — Rahastatud teadusprojektide ja õiguskaitseorganite töö toetamiseks välja arendatud vahendite arv ja mõju — Asjakohaste tööstuspartneritega sõlmitud kokkulepete/peetud arutelude arv — põhimõistete sõnastiku koostamine — Seirevahendite loetelu koostamine — Asjakohastele sidusrühmadele korraldatud koolituste arv — Rahvusvaheliste partneritega meetmete arutamiseks peetud kohtumiste arv	ELi poliitikatsükli vahepealne läbivaatamine EMPACTi suunitlevad aruanded Europoli aruanded CEPOLi statistika-/aastaaruanne EMCDDA aruanded Liikmesriikide aruanded ELi asutuste aruanded Komisjon

3.   Koordineerimine

Uimastipoliitika tulemuslik koordineerimine liikmesriikide ja ELi poolt

Eesmärk	Meede	Ajakava	Vastutav pool	Näitaja(d)	Andmete kogumise/hindamise mehhanismid
7. Tagada tulemuslik ELi koordineerimine uimastivaldkonnas	24. Tõhustada teabe jagamist HDG ja muude asjaomaste nõukogu töörühmade ja eelkõige COSI vahel, et parandada koostööd narkootikumide pakkumise vähendamise valdkonnas Tõhustada teabe jagamist HDG ja muude asjaomaste nõukogu geograafiliste ja valdkondlike töörühmade (sealhulgas COSI, COAFR, COASI, COEST, COLAC, COTRA, COWEB, CONUN, COHOM, CCWP, COSCE, CUG ja DROIPEN) vahel	Käimasolev meede	Eesistujariik Nõukogu Euroopa välisteenistus Nõukogu töörühm (HDG)	— Mil määral võetakse ELi narkostrateegiat ja narkootikumidealast tegevuskava arvesse muude nõukogu töörühmade (nagu COSI, COAFR, COASI, COEST, COLAC, COTRA, COWEB, CONUN, COHOM, CCWP, COSCE, CUG ja DROIPEN) programmides. — Regulaarne teabepunkt HDG päevakorras järgmise kohta: 1) ELi poliitikatsükli narkootikumidega seotud prioriteete käsitlevad tegevused (EMPACTi aruannete põhjal, üks kord igal eesistumisperioodil); 2) muude nõukogu töörühmade asjaomased tegevused, vajaduse korral asjaomaste muude töörühmade eesistujate osalusel	Nõukogu töörühma (HDG) aruanded Eesistujariigi aruanded
	25. Iga eesistujariik võib kokku kutsuda narkootikumidevastase võitluse riiklike koordinaatorite ja vajaduse korral muude rühmade koosolekuid, et arutada uusi suundumusi, tõhusaid sekkumisi ja muid poliitikapõhimõtteid, millel oleks ELi narkostrateegiale ja liikmesriikidele lisaväärtus	Kaks korda aastas	Eesistujariik Liikmesriigid	— Ulatus, mil määral kajastavad narkootikumidevastase võitluse riiklike koordinaatorite koosolekute päevakorrad arengut, suundumusi ja uusi teadmisi poliitilistes meetmetes ning mil määral päevakorrad tagavad parema suhtluse ja teabevahetuse	Eesistujariigi aruanded
	26. HDG hõlbustab a) tegevuskava rakendamise seiret temaatiliste arutelude teel ja b) iga-aastast dialoogi uimastiküsimuse olukorra kohta Euroopas	a) Käimasolev meede b) Kord aastas	Eesistujariik Nõukogu töörühm (HDG) Liikmesriigid Komisjon EMCDDA Europol	— Tegevuskava rakendamise ulatus — Tegevuskavas esitatud meetmete arv, mida on HDG temaatilistel aruteludel käsitletud — HDGs uimastitega seotud uusimate suundumuste ja andmete teemal peetava dialoogi õigeaegsus	Eesistujariigi aruanded
	27. Tagada liikmesriikide ja ELi meetmete järjepidevus ja jätkuvus eri eesistumisperioodidel, et tugevdada ELis integreeritud, tasakaalustatud ja tõenduspõhist lähenemisviisi narkootikumidele	Käimasolev meede	Eesistujariik Eesistujariikide kolmik Liikmesriigid Komisjon Nõukogu töörühm (HDG) EMCDDA Europol	— Meetmete järjepidevuse ja jätkuvuse ulatus eri eesistumisperioodidel — ELi narkostrateegia prioriteetide rakendamise edenemine eri eesistumisperioodidel	Eesistujariigi aruanded
	28. Tagada ELi uimastipoliitika ja uimastitealaste meetmete koordineerimine, et toetada rahvusvahelist koostööd ELi, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel	Käimasolev meede	Euroopa välisteenistus Komisjon Nõukogu töörühm (HDG) Liikmesriigid	— ELi uimastitealastes meetmetes ette nähtud eesmärkide, oodatavate tulemuste ja meetmete järjepidevuse ja ühtsuse tase — Narkootikumidega seotud prioriteetide lisamine asjaomaste ELi organite strateegiatesse — Suurem koostöö HDG ja nõukogu geograafiliste/piirkondlike ja valdkondlike töörühmade (sealhulgas COSI, COAFR, COASI, COEST, COLAT, COTRA, COWEB, CONUN, COHOM, CCWP, COSCE, CUG ja DROIPEN) vahel — Dublini rühma aruannete arv	Euroopa välisteenistuse ja komisjoni regulaarsed aruanded nõukogu töörühmale (HDG) Dublini rühm
	29. a) Saavutada ELi ja liikmesriikide tasandil koordineeritud ja asjakohane ressursside tase, et ellu viia ELi narkostrateegia prioriteedid b) Tugevdada asjaomaste valitsusasutuste ja valitsusväliste organisatsioonide sektori vahelist koostööd, et käsitleda ergutitest, eelkõige metamfetamiinist sõltuvuse kasvavat suundumust, keskendudes kohalike epideemiate leviku tõkestamise parimate tavade loomisele ja jagamisele, sealhulgas jõupingutustele nõudluse ja pakkumise vähendamiseks ning teabe jagamisele selle kohta, kuidas vältida metamfetamiini tootmiseks kasutatavat ravimite kuritarvitamist.	Kord aastas 2017–2020	Liikmesriigid Komisjon Euroopa välisteenistus Nõukogu Nõukogu töörühm (HDG)	— Üldine näitaja 14 — Rahastamise tase ELi ja võimaluse korral liikmesriikide tasandil — Narkootikumidega seotud rahastamisprogrammide koordineerimise ulatus nõukogu töörühmades ja komisjonis — Nii riikliku kui ka mitteriikliku sektori spetsialistide võrgustikes osalemise tase — Kättesaadavate sekkumiste olemasolu — Väljatöötatud sekkumiste arv	EMCDDA aruanded/Reitoxi teabevõrgu riiklikud aruanded Komisjoni aruanded EMCDDA parimate tavade portaal
8. Tagada uimastipoliitika tulemuslik koordineerimine riiklikul tasandil	30. Koordineerida liikmesriikide tasandil uimastipoliitika meetmeid valitsusasutuste/ministeeriumide ja asjaomaste asutuste vahel ning tagada asjakohane mitut valdkonda hõlmav esindatus või panus HDG delegatsioonides	Käimasolev meede	Liikmesriigid	— Üldine näitaja 14 — Horisontaalsete uimastipoliitika koordineerimismehhanismide tulemuslikkus liikmesriikide tasandil — Valdkondadevaheliste meetmete arv narkootikumide nõudluse ja pakkumise vähendamisel liikmesriikide tasandil	EMCDDA aruanded/Reitoxi teabevõrgu riiklikud aruanded Liikmesriikide aruanded
9. Tagada kodanikuühiskonna osalemine uimastipoliitikas	31. Edendada ja tugevdada dialoogi kodanikuühiskonna ja teadusringkondadega ning nende kaasamist uimastipoliitika väljatöötamisse, rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse liikmesriikide ja ELi tasandil	Käimasolev meede	Liikmesriigid Komisjon Nõukogu töörühm (HDG) Eesistujariik	— Õigeaegsed dialoogid ELi kodanikuühiskonna uimastifoorumi ja HDG vahel iga eesistumisperioodi ajal — ELi kodanikuühiskonna foorumi kaasamine ELi narkootikumidealase tegevuskava rakendamise järelevalvesse — Mil määral kaasatakse kodanikuühiskond ja teadusringkonnad liikmesriikide ja ELi uimastipoliitika väljatöötamisse, rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse — Õigeaegne dialoog teadusringkondade (loodus- ja sotsiaalteadused, sh neuroteadused ja käitumisalased teadusuuringud) ja HDG vahel	Tagasiside ELi kodanikuühiskonna uimastifoorumilt ja kodanikuühiskonna esindajatelt liikmesriikide ja ELi tasandil Liikmesriikide aruanded Tagasiside teadusringkondadelt EMCDDA teaduskomitee vahendusel

4.   Rahvusvaheline koostöö

Tugevdada narkootikumidealast dialoogi ja koostööd ELi ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel terviklikul ja tasakaalustatud viisil

Eesmärk	Meede	Ajakava	Vastutav pool	Näitaja(d)	Andmete kogumise/hindamise mehhanismid
10. Integreerida ELi narkostrateegia ELi üldisesse välispoliitika raamistikku osana terviklikust lähenemisviisist, mis täielikult ning ühtsel ja koordineeritud viisil kasutaks ära ELi kasutuses olevaid eri poliitikaid ning diplomaatilisi, poliitilisi ja rahastamise vahendeid	32. Tagada ELi uimastipoliitika sise- ja välisaspektide poliitiline ühtsus ning täielikult integreerida narkoküsimused ELi ja tema partnerite vahelistesse poliitilistesse dialoogidesse ja raamlepingutesse ning ELi propageerimistegevusse ülemaailmsete probleemide või väljakutsete alal	Käimasolev meede	Komisjon Euroopa välisteenistus Eesistujariik Nõukogu töörühm (HDG) Liikmesriigid	— Üldine näitaja 13 — Uimastipoliitika prioriteedid kajastuvad üha enam ELi välispoliitikas ja -meetmetes — Narkootikumidega seotud prioriteetide lisamine kolmandaid riike ja piirkondi käsitlevatesse ELi strateegiatesse — Olemasolevate lepingute, strateegiadokumentide, tegevuskavade arv	EEASi aruanded
	33. Tagada, et poliitilised prioriteedid ning nõudluse ja pakkumise vähendamise vaheline tasakaal oleks hästi kajastatud poliitikavalikutes ning välisabi programmide koostamises, rakendamises ja järelevalves eeskätt lähte- ja transiidiriikides selliste projektide kaudu, mis hõlmavad a) integreeritud, tasakaalustatud ja tõenduspõhise uimastipoliitika arendamist; b) pakkumise vähendamist; narkootikumide lähteainete ja lähteainete lähteainete kõrvalesuunamise ennetamist; c) narkootikumide nõudluse vähendamist; ning d) alternatiivseid arengumeetmeid	Käimasolev meede	Komisjon Liikmesriigid Euroopa välisteenistus	— Mil määral kajastatakse ELi uimastipoliitika prioriteete (eeskätt nõudluse ja pakkumise vähendamise vahelist tasakaalu) rahastatud prioriteetides ja projektides — Koordineeritud meetmete rakendamise tase ELi ning kolmandate riikide ja piirkondade vahelistes tegevuskavades — Integreeritud uimastipoliitikat hõlmavate kolmandate riikide siseriiklike strateegiate ja tegevuskavade arv	Komisjoni, Euroopa välisteenistuse ja liikmesriikide programmide kavandamise, järelevalve ja hindamise aruanded
	34. Suurendada ELi delegatsioonide suutlikkust ja tugevdada nende rolli, võimaldamaks neil tegeleda proaktiivselt uimastipoliitika küsimustega ning anda tõhusalt aru kohaliku uimastiolukorra kohta	2017–2020	Euroopa välisteenistus Komisjon Liikmesriigid	— Asjakohaste teadmiste, koolituse ja poliitiliste nõuannete tagamine ELi delegatsioonidele — ELi delegatsioonide vahel uimastiküsimuste alase piirkondliku võrgustumise edendamine — Liikmesriikidega tegevuse koordineerimise edendamine	EEASi ja komisjoni aruanded ELi delegatsioonid Dublini rühma aruanded
	35. Edendada ja rakendada koostöös kolmandate riikidega ELi lähenemisviisi alternatiivse arengu suhtes (kooskõlas ELi narkostrateegiaga aastateks 2013–2020, ELi lähenemisviisiga alternatiivse arengu suhtes ja ÜRO 2013. aasta juhtpõhimõtetega alternatiivse arengu kohta), võttes arvesse inimõigusi, inimeste julgeolekut, soopõhiseid aspekte ja teatavaid raamtingimusi, sealhulgas a) kaasata alternatiivne areng liikmesriikide laiemasse tegevuskavasse, innustades seda soovivaid kolmandaid riike kaasama alternatiivset arengut oma riiklikesse strateegiatesse; b) panustada algatustesse, mille eesmärk on vähendada vaesust, konflikte ja haavatavust, toetades jätkusuutlikke, legaalseid ja sootundlikke elatise teenimise võimalusi inimestele, kes olid varem või on praegu kaasatud ebaseaduslike narkootiliste ainete kasvatamisse c) tagada ELi ja liikmesriikide rahastamise ja teadmiste piisav tase, et jätkuvalt tugevdada ja toetada kolmandate riikide jõupingutusi ebaseaduslike narkootiliste ainete kasvatamise probleemiga võitlemisel ja selle ärahoidmisel maaelu arengu meetmete kaudu ning õigusriigi põhimõtete tugevdamisel, et tegeleda vaesuse vähendamise, rahvatervise, ohutuse ja julgeoleku probleemidega	Käimasolev meede	Liikmesriigid Komisjon Euroopa välisteenistus	— Kolmandate riikide selliste siseriiklike poliitikapõhimõtete, strateegiate ja tegevuskavade arv, mis sisaldavad — integreeritud lähenemisviise ebaseaduslike narkootiliste ainete kasvatamise probleemi suhtes ning — tulemuslikult organiseeritud alternatiivse arengu algatusi — Selliste hinnatud projektide arv, millel on positiivsed tulemused seoses jätkusuutlike, legaalsete ja sootundlike elatise teenimise võimalustega — Inimarengu näitajate paranemine — ELi ja liikmesriikide rahastatavate selliste maaelu arengu projektide ja programmide arv, mis hõlmavad ebaseaduslike narkootiliste ainete kasvatamise piirkondi või ebaseaduslike narkootiliste ainete kasvatamise riskiga piirkondi — Teated ebaseaduslike narkootiliste ainete kasvatamise pikaajalise vähenemise kohta kohalikul tasandil	UNODC ja INCB aruanded ELi-väliste riikide uimastipoliitika kohta ELi ja liikmesriikide projektide ja programmide järelevalve ja hindamise aruanded ÜRO Arenguprogrammi inimarengu aruanded Dublini rühma aruanded ELi-väliste riikide kohta
	36. Toetada kolmandaid riike, sealhulgas nende riikide kodanikuühiskonda ohu ja kahju vähendamise algatuste väljatöötamisel ja rakendamisel eeskätt paikades, kus on kasvav narkootikumide tarvitamisega seotud, vere kaudu levivate nakkushaiguste (nagu, kuid mitte ainult HIV ja viirushepatiit, ning sugulisel teel levivad haigused ja tuberkuloos) levimise oht	Käimasolev meede	Liikmesriigid Komisjon Euroopa välisteenistus	— Ohu ja kahju vähendamise välja töötatud algatuste arv ja kvaliteet — Narkootikumidega seotud surmajuhtumite esinemine kolmandates riikides ning narkootikumide tarvitamisega seotud, vere kaudu levivate nakkushaiguste (nagu, kuid mitte ainult HIV ja viirushepatiit, ning sugulisel teel levivad haigused ja tuberkuloos) esinemine	WHO aruanded Dublini rühma aruanded ELi-väliste riikide kohta Euroopa välisteenistuse, komisjoni ja liikmesriikide vaheline teabevahetus ELi-väliste riikide poliitika kohta
	37. Toetada kolmandaid riike narkootikumidega seotud organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas uimastikaubanduse vastases võitluses järgmise tegevuse abil: a) jälitusteabe jagamine ja parimate tavade vahetamine; b) uimastivastase võitluse suutlikkuse tugevdamine ning teadmiste kogumine lähte- ja transiidiriikide kohta; c) koostöö rahvusvaheliste partneritega, et võidelda selliste uimastikaubanduse võimaldajatega nagu korruptsioon, nõrgad institutsioonid, halvad valitsemistavad ja finantsküsimuste regulatiivse kontrolli puudumine; d) koostöö tugevdamine vara tuvastamise ja tagasivõtmise valdkonnas eeskätt selleks ette nähtud riiklike platvormide loomise kaudu ning e) piirkondliku ja piirkondadesisese koostöö tihendamine f) õigusriigi ja rahvusvaheliste inimõigusalaste standardite ja põhimõtete kaasamine uimastitega seotud õiguskaitsemeetmetesse	Käimasolev meede	Liikmesriigid Euroopa välisteenistus Komisjon Europol	— ELi-välistele riikidele suunatud ELi ja liikmesriikide projektide ja programmide arv ning tõhusus — Uimastikaubanduse püsiv vähenemine	Komisjoni ja liikmesriikide aruanded Europoli aruanded EEASi aruanded UNODC iga-aastane aruanne narkootikumide kohta maailmas
	38. a) tugevdada koostööd ja/või pidada dialoogi partneritega, kelle hulka kuuluvad — ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid — Euroopa naabruspoliitika riigid — Ameerika Ühendriigid — Venemaa Föderatsioon — muud prioriteetsed riigid või piirkonnad, eeskätt — Afganistan, Pakistan ja Iraan — Kesk-Aasia vabariigid — Hiina — Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkond (CELAC) — Aafrika, eeskätt Lääne-Aafrika — Muud riigid, olenevalt riigi enda ja rahvusvahelistest arengusuundumustest b) uurida koostöövõimalusi (näiteks kahepoolsed dialoogid, ühisprojektid) ELi mittekuuluvate riikidega narkootikumidega seotud tõsiste küsimuste osas	Käimasolev meede	Eesistujariikide kolmik Komisjon Euroopa välisteenistus Liikmesriigid	— Üldine näitaja 13 — Tugevam koostöö asjaomaste partneritega narkootikumide valdkonnas — Korraldatud dialoogid — Kokku lepitud deklaratsioonid — Rakendatud programmid ja tegevuskavad	EEASi aruanded Asjakohaste tegevuskavade rakendamise aruanded, kui need on kättesaadavad
	39. Täiustada Dublini rühma konsultatsioonimehhanismi tõhustatud ELi koordineerimise ja osalemise teel ning soovituste parema sõnastamise, rakendamise ja levitamise teel	Käimasolev meede	Dublini rühm Komisjon Euroopa välisteenistus Liikmesriigid	— Aktiivsuse tase Dublini rühma eri struktuurides, sealhulgas tulemuslikult ellu viidud Dublini rühma soovituste arv — Dublini rühma töömeetodite ajakohastamine	Dublini rühma aruanded
	40. Korraldada iga-aastane dialoog kolmandatele riikidele ELi ja liikmesriikide poolt antud narkootikumidealase abi kohta, millega kaasneb ajakohastatud kirjalik aruanne	Alates 2017	Komisjon Euroopa välisteenistus Liikmesriigid	— Vähemalt kord aastas komisjoni ja Euroopa välisteenistuse tehtav ettekanne HDG-le	Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse aruanded Liikmesriikide aruanded Projektide ja programmide järelevalve ja hindamise süsteem ja aruanded
	41. Tagada, et inimõiguste edendamine ja kaitse oleks täielikult integreeritud poliitilistesse dialoogidesse ning asjaomaste narkootikumidealaste programmide ja projektide kavandamisse ja rakendamisse, sealhulgas õigustel põhineva lähenemisviisi rakendamise ja kohandatud inimõigustealase suunamise ja mõjuhindamise vahendi abil	Käimasolev meede	Komisjon COHOM/EEAS Liikmesriigid	— Inimõiguste tulemuslik integreerimine narkootikumidega seotud ELi välispoliitikasse ja meetmetesse — Inimõigustealase suunamise ja mõjuhindamise vahendi rakendamine	ELi iga-aastane aruanne inimõiguste kohta Liikmesriikide aruanded
11. Parandada ELi lähenemisviisi sidusust ja ELi nähtavust ÜROs ning tugevdada ELi tegevuse koordineerimist narkootikumide valdkonnaga seotud rahvusvaheliste organitega	42. Aidata kujundada rahvusvahelise uimastipoliitika tegevuskava muu hulgas järgmiste meetmete teel: a) ELi ja liikmesriikide delegatsioonide kindlameelsem tegevus ÜRO Peaassambleel ning ÜRO narkootikumide komisjonis (CND); b) ELi ja liikmesriikide delegatsioonide koordineeritud tegevus kõigil muudel uimastitega seotud küsimustega tegelevatel ÜRO foorumitel (nt maailma terviseassamblee, Inimõiguste Nõukogu, kestliku arengu kõrgetasemeline poliitiline foorum); c) ÜRO Peaassambleel ning CNDs väljendatavate ELi ühiste seisukohtade ja ühiste resolutsioonide ettevalmistamine, kooskõlastamine ja vastuvõtmine, sealhulgas seoses ainete lisamisega, ning selle tagamine, et EL väljendaks end seal ja muudel rahvusvahelistel foorumitel selgelt ja ühehäälselt; d) ÜRO peaassamblee 2016. aasta erakorralise istungjärgu lõppdokumendi soovituste täitmise edendamine ja jälgimine; tegemist on olulise lähtedokumendiga rahvusvahelise uimastipoliitika alaste arutelude pidamiseks kõigil asjaomastel foorumitel e) CND 62. istungjärgul toimuv ministrite kohtumine 2019. aastal Viinis ning f) kodanikuühiskonna ja teadusringkondade sisukas kaasamine läbivaatamisprotsessi	Käimasolev meede	Euroopa välisteenistus Eesistujariik Liikmesriigid Komisjon Nõukogu Nõukogu töörühm (HDG)	— Üldine näitaja 13 — ELi nimel tehtud avalduste arv CNDs ja ÜRO muudel foorumitel — ELi ühiste seisukohtade arv, mida teised piirkonnad ja rahvusvahelised organid on toetanud — ELi ühiste seisukohtade arv CND otsuste kohta seoses ainete lisamisega — CND otsuste tulemus seoses ainete lisamisega — ÜROs (sh CNDs) ELi resolutsioonide eduka vastuvõtmise tase — ELi poliitika tulemuslik edendamine ÜROs, sh CNDs — ELi ühise seisukoha vastuvõtmine 2019. aasta läbivaatamisprotsessi kohta; ELi panus 2019. aasta protsessi üksikasjade väljatöötamisse CND poolt — ELi ühise seisukoha elluviimine pärast ÜRO peaassamblee erakorralise istungjärgu protsessi — ÜRO poliitilise avalduse ja tegevuskava (mis on suunatud integreeritud ja tasakaalustatud strateegia väljatöötamisele ülemaailmse narkoprobleemiga võitlemiseks) 2019. aasta läbivaatamise tulemused — Edusammud narkootikumidega seotud aastatuhande arengueesmärkide täitmisel	EEASi aruanded Lähenemisnäitaja 2019. aasta läbivaatamise tulemus Aastaaruanded aastatuhande arengueesmärkide kohta
	43. Tugevdada partnerlust UNODCga, WHO UNAIDSiga ja teiste asjaomaste ÜRO asutustega, rahvusvaheliste ja piirkondlike organite ja organisatsioonidega ning algatustega (nagu Euroopa Nõukogu ja Pariisi pakti algatus)	Käimasolev meede	Nõukogu Euroopa välisteenistus Komisjon Eesistujariik Nõukogu töörühm (HDG) EMCDDA	— Üldised näitajad 13, 15 — ELi ning asjaomaste rahvusvaheliste ja piirkondlike organite ja organisatsioonide vaheliste teabevahetuste ja tegevuste ning algatuste arv — Asjaomaste organitega loodud partnerluse tulemuslikkus	Liikmesriikide, Euroopa välisteenistuse ja komisjoni aruanded
12. Toetada sihtotstarbelise abi ja järelevalve teel ühinevate riikide, kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide tegevust ELi narkootikumidealase acquis’ga kohanemisel ja selle ülevõtmisel	44. Pakkuda sihtotstarbelist tehnilist abi ning vajaduse korral muud abi ja toetust ühinevatele riikidele, kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele, et hõlbustada nende kohanemist ELi narkootikumidealase acquis’ga ja selle ülevõtmist	Käimasolev meede	Komisjon Liikmesriigid EMCDDA Europol Eurojust Frontex Euroopa välisteenistus	— Üldine näitaja 15 — ELi acquis‘ järgimise edenemine kõnealustes riikides — Lõpuleviidud projektide arv ja kvaliteet — Riiklike narkostrateegiate ja riiklike narkootikumidealase koordineerimise struktuuride loomine	EMCDDA aruanded Ühinevate riikide, kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide aruanded

5.   Teave, teadusuuringud, seire ja hindamine

Panustada sellesse, et paremini mõistetaks uimastiküsimuse kõiki aspekte ja meetmete mõju, et luua poliitikatele ja meetmetele usaldusväärne ja terviklik tõenduspõhi

Eesmärk	Meede	Ajakava	Vastutav pool	Näitaja(d)	Andmete kogumise/hindamise mehhanismid
13. Tagada piisavad investeeringud teadusuuringutesse, andmete kogumisse, seiresse, hindamisse ja teabevahetusse uimastite nähtuse kõikides aspektides	45. Edendada ELi tasandil narkoalaste mitut valdkonda hõlmatavate teadusuuringute ja uurimuste asjakohast rahastamist muu hulgas ELi seonduvate rahastamisprogrammide (2014–2020) kaudu	2017–2020	Liikmesriigid Komisjon	— Eri programmidele ja projektidele ette nähtud ELi rahastamisvahendite maht ja liik	Komisjon Aruandlus iga-aastase teadusuuringutealase dialoogi raames
	46. Tagada, et ELi toetatud projektid a) võtavad arvesse ELi narkostrateegia ja narkootikumidealase tegevuskava prioriteete; b) võtavad arvesse puudujääke poliitika väljatöötamises; c) annavad selge lisaväärtuse ning tagavad ühtsuse ja koostoime ning d) hoiavad ära kattuvuse muudes programmides ja organites tehtavate teadusuuringutega; e) võtavad arvesse käitumisalaste teadusuuringute ja neuroteaduste tähtsust (8) f) sisaldavad selgeid näitajaid nende mõju mõõtmiseks	2017–2020	Komisjon EMCDDA	— ELi narkostrateegia ja narkootikumidealase tegevuskava prioriteetide lisamine ELi rahastatud narkoalaste teadusuuringute rahastamise ja hindamise kriteeriumidesse — ELi rahastatud narkoalaste teadusuuringutega seoses antud teadusstipendiumide ja sõlmitud lepingute arv, mõju, vastastikune täiendavus ja väärtus — Mõjukates eelretsenseeritud teadusväljaannetes avaldatud ELi rahastatud narkoalaste artiklite ja uuringuaruannete arv — Iga-aastane arutelu HDGs ELi poolt rahastatud narkootikumidealaste teadusuuringute projektide üle, sealhulgas EMCDDA teaduskomitee soovitused teadusuuringute prioriteetide kohta	Uuringuprojektide aruanded EMCDDA teaduskomitee soovitused teadusuuringute prioriteetide kohta Science Citation Index ja samalaadsed bibliomeetrilised vahendid ERANIDi poolt välja töötatud strateegilised teadusuuringute tegevuskavad
	47. Edendada poliitikate ja sekkumiste tõenduspõhist hindamist riiklikul, ELi ja rahvusvahelisel tasandil	2017-2020	Komisjon Liikmesriigid EMCDDA	— Üldine näitaja 14 — EMCDDA juhend riiklike protsesside toetuseks kasutatud hindamise kohta — Sihtotstarbeliste uurimuste tegemine ELi ja rahvusvaheliste uimastipoliitikate tulemuslikkuse ja mõju kohta	EMCDDA aruanded/Reitoxi teabevõrgu riiklikud aruanded
	48. Jagada teavet ja analüüsida tõhusamalt (sealhulgas teabeallikaid kaardistades) seoseid uimastikaubanduse ja: a) terroristlike rühmituste või terroristliku tegevuse rahastamise vahel, sealhulgas igasuguse kattuvuse kohta uimastite tootmise ja nendega kauplemise piirkondade ja konfliktipiirkondade vahel; ELis asuvate terrorirühmituste ebaseaduslikust tegevusest, sealhulgas uimastikaubandusest saadud tuludest rahastamise vahel; b) rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vahel (luues koostoime ELi tegevuskavaga rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise tõkestamiseks (2015–2020), milles nähakse ette inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja muude kuritegude (näiteks uimastikaubanduse) vahelisi seoseid käsitlevad uuringud ja riskianalüüsid), sealhulgas: — Keskendumine haavatavatele rändajatele ja nende võimalikule kasutamisele uimastikaubanduse eesmärgil ja/või uimastite lõppkasutajatena, eelkõige alaealistele ja naistele. — Igasuguse kattuvuse uurimine uimastikaubanduse ja rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamisega tegelevate kuritegelike rühmituste, tegutsemisviiside ja marsruutide vahel. c) inimkaubanduse vahel, luues koostoime inimkaubandust käsitleva ELi õigus- ja poliitilise raamistikuga, sealhulgas inimkaubanduse kaotamist käsitleva ELi strateegiaga aastateks 2012–2016	2017–2020	Liikmesriigid Komisjon inimkaubandusevastase võitluse koordinaator EMCDDA Europol Frontex FRA EIGE Nõukogu töörühm (COSI COTER TWP HLWG)	— Mil määral on paranenud arusaamine võimalikest seostest uimastikaubanduse ja järgmise vahel: — terrorismi rahastamine — rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine — inimkaubandus — ELi ja riikide panused (neid küsimusi käsitlevad aruanded, uuringud ja artiklid)	Liikmesriikide aruanded Komisjoni aruanded ELi ametite aruanded (EMCDDA, Europol Frontex ja FRA oma korrapärase aruandluse raames EIGE oma korrapärase aruandluse raames FATFi riskihinnangud
14. Jätkata võrgustumist ja koostööd ning arendada suutlikkust ELi teabeinfrastruktuuris, mis hõlmab narkootikumidega (eeskätt ebaseaduslike narkootikumidega) seotud teavet, teadusuuringuid, seiret ja hindamist	49. Koostöös asjaomaste pooltega teha jätkuvalt terviklikke analüüse järgmistel teemadel: a) ELi olukord narkootikumide valdkonnas; b) narkootikumide tarvitamise dünaamika elanikkonnas üldiselt ja sihtrühmades c) narkootikumide tarvitamisele reageerimine ja õigeaegselt esitada ajakohastatud teavet EMCDDA poolt ELi 2017. aasta kanepit käsitlevate õigusaktide ülevaate kohta ning jätkuvalt jälgida liikmesriikide ja kolmandate riikide kanepit käsitlevaid õigusakte ning anda nende kohta aru	Käimasolev meede	EMCDDA Europol Liikmesriigid Komisjon	— Üldised näitajad 1–15 — Teadmusbaasis praegu esinevate puudujääkide kindlaksmääramine ja ELi tasandi raamistiku väljatöötamine praeguste andmekogude põhjal tehtavate analüüside maksimeerimiseks — Narkootikumidega seotud olukorra ülevaadete ja temaatiliste analüüside arv	EMCDDA aruanded Liikmesriikide aruanded Kodanikuühiskonna uimastifoorum Komisjon
	50. Tõhustada uimastiküsimusega tegelevate isikute tõenduspõhist koolitamist	2017–2020	Liikmesriigid EMCDDA CEPOL	— Narkootikumide nõudluse ja pakkumise vähendamise aspektides töötajate koolitamise algatuste arv liikmesriikide ja ELi tasandil — Selliste elluviidud algatuste arv, mis käsitlevad töötajate koolitamist seoses narkootikumide nõudluse ja pakkumise vähendamise valdkonna andmete kogumise ja aruandlusega liikmesriikide ja ELi tasandil	Liikmesriikide aruanded CEPOLi aastaaruanne EMCDDA aruanded/Reitoxi teabevõrgu riiklikud aruanded
	51. Tõhustada andmete kogumist, uurimist, analüüsimist ja aruandlust järgmistes valdkondades: a) narkootikumide nõudluse vähendamist; b) narkootikumide pakkumise vähendamine; c) uued suundumused, nagu mitme narkootikumi segatarvitamine ja psühhoaktiivsete ravimite väärtarvitamine, mis ohustab tervist ja turvalisust; d) narkootikumide tarvitamisega seotud, vere kaudu levivad nakkushaigused (nagu, kuid mitte ainult, HIV ja viirushepatiit ning sugulisel teel levivad haigused ja tuberkuloos); e) haigestumine narkootikumide tarvitamisega kaasnevatesse psühhiaatrilistesse ja füüsilistesse haigustesse f) kinnipeetavate uimastiprobleemid ning narkootikumide nõudluse vähendamise sekkumiste ja teenuste kättesaadavus ja ulatus vanglates ning g) muud ebaseaduslike ainetega ja mitme narkootikumi segatarvitamisega (ebaseaduslike ja seaduslike ainete, sh psühhoaktiivsete ravimite, alkoholi ja tubaka koostarvitamine) seotud probleemid ja tagajärjed h) uimastipoliitika vastavus rahvusvahelistele inimõiguste standarditele ja põhimõtetele	Käimasolev meede	Liikmesriigid Komisjon EMCDDA Europol ECDC Euroopa Ravimiamet (EMA)	— Narkootikumide pakkumise ja nõudluse vähendamise tõenduspõhiste ja teaduslikult põhjendatud näitajate kättesaadavuse ja rakendamise suurenemine — Liikmesriikide tasandil algatatud uute teadusuuringute ulatus seoses uute suundumustega, nagu mitme narkootikumi segatarvitamine ja psühhoaktiivsete ravimite väärtarvitamine; narkootikumide tarvitamisega seotud, vere kaudu levivad nakkushaigused (nagu, kuid mitte ainult, HIV ja viirushepatiit ning sugulisel teel levivad haigused ja tuberkuloos); haigestumus narkootikumide tarvitamisega kaasnevatesse psühhiaatrilistesse ja füüsilistesse haigustesse ning muud seaduslike ja ebaseaduslike ainetega seotud probleemid ja tagajärjed — ELi hõlmava uuringu elluviimine, mis käsitleb narkootikumidega seotud kogukondade hirmutamist, selle mõju enim puudutatud üksikisikutele, peredele ja kogukondadele ning tulemuslikku reageerimist sellele — Kinnipeetavate uimastiprobleemide tõenduspõhiste ja teaduslikult põhjendatud näitajate kasutuselevõtmine	EMCDDA aruanded Euroopa Ravimiameti aruanded Liikmesriikide aruanded Ühtlustatud andmete aruanded ELi organitelt, sh EMCDDA-lt EU SOCTA
	52. Parandada suutlikkust avastada ja hinnata uute psühhoaktiivsete ainete esilekerkimist ja tarvitamist ning sellele reageerida, samuti jälgida, millises ulatuses need uued ained mõjutavad kasutajate arvu ja profiili	Käimasolev meede	Komisjon Liikmesriigid EMCDDA Europol	— Üldine näitaja 6 — Selliste uute epidemioloogiliste, farmakoloogiliste ja toksikoloogiliste teadusuuringute ulatus, mis on algatatud uute psühhoaktiivsete ainete suhtes ning mida toetatakse liikmesriikide ja ELi teadusuuringute programmidega — Teabe, parimate tavade ja jälitusandmete vahetamise ulatus — Toksikoloogialaborite ja teadusuuringute instituutide poolt uute psühhoaktiivsete ainete toksikoloogiliste ja terviseandmete jagamise ulatus	EMCDDA aruanded/Reitoxi teabevõrgu riiklikud aruanded EMCDDA ja Europoli rakendamisaruanne Laborite ja teadusuuringute instituutide aruanded
	53. Tugevdada jõupingutusi kriminalistikaandmete jagamiseks, sh toetada uute psühhoaktiivsete ainete kindlakstegemist, laborite võrdlusstandardeid uute psühhoaktiivsete ainete kohta ja uute psühhoaktiivsete ainete kindlakstegemise ühiste meetodite väljatöötamist, edendades koostööd komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskusega ja selliste olemasolevate võrgustike kaudu nagu kriminalistikainstituutide Euroopa võrgustiku narkootikumide töörühm vastavalt justiits- ja siseküsimuste nõukogu järeldustele, mis käsitlevad Euroopa kriminalistika visiooni 2020. aastaks, ja Euroopa tollilaborite võrgustik	2017–2020	Komisjon Liikmesriigid EMCDDA	— Üldine näitaja 15 — Uusi psühhoaktiivseid aineid käsitlevate kriminalistikaandmete jagamise ulatus, uute psühhoaktiivsete ainete kindlakstegemise toetamine — Kriminalistikalaborite, tollilaborite ja instituutide lihtne juurdepääs laborite võrdlusstandarditele — Uute psühhoaktiivsete ainete kindlakstegemise ühiste meetodite väljatöötamisel tehtud edusammud	EMCDDA/Europoli aruanded Komisjoni aruanded
	54. Parandada ja suurendada liikmesriikide ja ELi tasandil a) narkootikumide tarbimisharjumuste muutuste ja b) narkootikumidega seotud epideemiliste haiguspuhangute avastamise ja hindamise ning neile reageerimise suutlikkust	Käimasolev meede	Liikmesriigid EMCDDA ECDC	— Uute narkootikumidega seotud väljatöötatud ja rakendatud rahvatervise algatuste arv ja tulemuslikkus — Narkootikumide tarbimise või epideemiliste haiguspuhangute arvessevõtmiseks kohandatud olemasolevate meetmete ja algatuste arv ja tulemuslikkus — Varajase hoiatamise aruannete, riskihindamiste ja hoiatusteadete arv ning mõju	Varajase hoiatamise süsteemi aruanded EMCDDA aruanded/Reitoxi teabevõrgu riiklikud aruanded Euroopa Ravimiameti aruanded
15. Tõhustada seire, teadusuuringute ja hindamiste tulemuste levitamist ELi ja riikide tasandil	55. Liikmesriigid peaksid jätkuvalt toetama ELi jõupingutusi seire ja teabevahetuse valdkonnas, sealhulgas koostööd Reitoxi riiklike koordinatsioonikeskustega ja neile piisavat toetuse andmist a) Korraldada üleeuroopalisi üritusi, mille eesmärk on/edastada ja levitada teadmisi alates teadusringkondadest kuni poliitikute ja spetsialistideni	Käimasolev meede	Liikmesriigid EMCDDA Komisjon	— ELi rahastatud uuringute avatud juurdepääsuga tulemuste levitamine — Mil määral Reitoxi riiklike koordinatsioonikeskuste rahastamine ja muud vahendid vastavad vajadustele — Reitoxi riiklike koordinatsioonikeskuste teabe levitamise algatuste arv ja tulemuslikkus — Korraldatud ELi ürituste arv, mille raames on edastatud ja levitatud teadmisi alates teadusringkondadest kuni poliitikute ja spetsialistideni	Teabe levitamine internetis, sh keskkondades OpenAire, Cordis EMCDDA veebisait EMCDDA aruanded/Reitoxi teabevõrgu riiklikud aruanded

---

(1)  „Tõenduspõhist“ tuleks tõlgendada selles kontekstis kui olemasolevatel teaduslikel tõenditel ja kogemustel põhinevat.

(2)  Nõukogu järeldused ELi narkootikumidealase tegevuskava (2013–2016) rakendamise kohta seoses narkootikumide nõudluse vähendamise kvaliteedi miinimumnõuetega Euroopa Liidus (dok 11985/15).

(3)  Lissabonis asuv Merenduse Valdkonna Analüüside ja Operatsioonide Keskuse narkootikumidevastase võitluse töörühm MAOC(N) on seitsme ELi liikmesriigi (Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Hispaania, Madalmaad, Portugal ja Ühendkuningriik) algatus ning seda kaasrahastab Euroopa Liidu Sisejulgeolekufond. Keskus pakub foorumit mitmepoolseks koostööks, et tõkestada ebaseaduslikku uimastikaubandust meritsi ja õhuteed pidi.

(4)  Nõukogu 15. novembri 2013. aasta järeldused narkootikumide pakkumise kontrollimise parandamise kohta Euroopa Liidus.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/42/EL kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus; Nõukogu otsus 2007/845/JSK, mis käsitleb kriminaaltulu jälitamise talituste vahelist koostööd kuritegelikul teel saadud tulu või kuritegevusega seotud muu vara jälitamise ja tuvastamise valdkonnas; Nõukogu raamotsus 2006/783/JSK konfiskeerimisotsuste suhtes vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta; Nõukogu raamotsus 2003/577/JSK vara või tõendite arestimise otsuste täitmise kohta Euroopa Liidus, Komisjoni ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist (COM(2016) 819); Nõukogu raamotsus 2005/212/JSK, mis käsitleb kuritegevusega seotud tulu, kuriteovahendite ja omandi konfiskeerimist; Nõukogu raamotsus 2003/577/JSK vara või tõendite arestimise otsuste täitmise kohta Euroopa Liidus;

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ; nõukogu raamotsus 2001/500/JSK, milles käsitletakse rahapesu ning kuriteovahendite ja kuritegelikul teel saadud tulu kindlakstegemist, uurimist, blokeerimist, arestimist ja konfiskeerimist; komisjoni ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil (COM(2016) 826); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/847, mis käsitleb rahaülekannetes edastatavat teavet ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1781/2006; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1889/2005 ühendusse sisse toodava või ühendusest välja viidava sularaha kontrollimise kohta; komisjoni ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liitu sisse toodava või liidust välja viidava sularaha kontrollimise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1889/2005.

(7)  Nõukogu 25. oktoobri 2004. aasta raamotsus 2004/757/JSK, millega kehtestatakse miinimumeeskirjad ebaseadusliku uimastiäri kuriteokoosseisu ja karistuste kohta, uimasti määratluse osas.

(8)  Programmi „Horisont 2020“ (2014–2020) raames on juba eraldatud ligikaudu 27 miljonit eurot projektidele, mis käsitlevad uimastisõltuvust ja hõlmavad käitumisalaseid teadusuuringuid ja neuroteadust.

---

---

---

5.7.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 215/59

---

Euro vahetuskurss (1)

4. juuli 2017

(2017/C 215/03)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1353
JPY	Jaapani jeen	128,57
DKK	Taani kroon	7,4367
GBP	Inglise nael	0,87805
SEK	Rootsi kroon	9,6735
CHF	Šveitsi frank	1,0954
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	9,4850
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	26,132
HUF	Ungari forint	308,30
PLN	Poola zlott	4,2426
RON	Rumeenia leu	4,5884
TRY	Türgi liir	4,0377
AUD	Austraalia dollar	1,4922
CAD	Kanada dollar	1,4730
HKD	Hongkongi dollar	8,8646
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,5594
SGD	Singapuri dollar	1,5701
KRW	Korea vonn	1 307,61
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	15,0182
CNY	Hiina jüaan	7,7220
HRK	Horvaatia kuna	7,4165
IDR	Indoneesia ruupia	15 174,42
MYR	Malaisia ringit	4,8790
PHP	Filipiini peeso	57,343
RUB	Vene rubla	67,3400
THB	Tai baat	38,617
BRL	Brasiilia reaal	3,7503
MXN	Mehhiko peeso	20,6761
INR	India ruupia	73,4970

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

---

5.7.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 215/60

---

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

4. juuli 2017,

programmi „Parem koolitus ohutuma toidu nimel“ raames toidu- ja söödaohutuse, loomade tervise, loomade heaolu ja taimetervise valdkonnas korraldatavat koolitust käsitleva 2017. aasta tööprogrammi rahastamise kohta

(2017/C 215/04)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, (1) eriti selle artiklit 84,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 652/2014, millega nähakse ette sätted toiduahela, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise ja taimse paljundusmaterjaliga seotud kulude haldamise kohta ning muudetakse nõukogu direktiive 98/56/EÜ, 2000/29/EÜ ja 2008/90/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 882/2004 ja (EÜ) nr 396/2005, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 66/399/EMÜ, 76/894/EMÜ ja 2009/470/EÜ, (2) eriti selle artikli 36 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 882/2004 (3) on sätestatud üldised eeskirjad ametlike kontrollide tegemiseks, et kontrollida vastavust eeskirjadele, mille eesmärk on vältida ja kõrvaldada inimestele ja loomadel suunatud ohte või vähendada neid vastuvõetava tasemeni, tagada õiglane sööda- ja toidukaubandus ja kaitsta tarbijate huve. Kõnealuse määruse artiklis 51 on sätestatud, et komisjon võib korraldada selles määruses osutatud ametlike kontrollide eest vastutavate liikmesriikide pädevate asutuste personalile koolituskursusi, kusjuures kursused võivad olla avatud ka kolmandatest riikidest, eelkõige arengumaadest pärit osalejatele. Neil kursustel võidakse anda koolitust ka Euroopa Liidu sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade kohta.

(2)	Nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ (4) artikli 2 lõike 1 punktis i on sätestatud õiguslik alus taimetervisealaste kursuste korraldamiseks.

(3)

Selleks et täita määrusega (EÜ) nr 882/2004 kehtestatud eesmärke, käivitas komisjon 2006. aastal programmi „Parem koolitus ohutuma toidu nimel“. Komisjoni 20. septembri 2006. aasta teatises, mis käsitleb programmi „Parem koolitus ohutuma toidu nimel“, (5) uuritakse erinevaid koolituse korraldamise võimalusi tulevikus.

(4)

Määrusega (EL) nr 652/2014 on kehtestatud sätted toiduahela, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise ja taimse paljundusmaterjaliga seotud kulude haldamise kohta Euroopa Liidu üldeelarvest. Artikliga 31 on ette nähtud, et liit võib rahastada ametliku kontrolli eest vastutavate pädevate asutuste personali väljaõpet, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 51, et töötada välja ühtlustatud lähenemisviis ametlikule kontrollile ja muudele ametlikele toimingutele, tagamaks inimeste, loomade ja taimede tervise kõrgetasemelise kaitse.

(5)

Selleks et tagada programmi „Parem koolitus ohutuma toidu nimel“ rakendamine liikmesriikides, on vaja vastu võtta rahastamisotsus ning toidu- ja söödaohutuse, loomade tervise, loomade heaolu ja taimetervise valdkonna koolitust käsitlev tööprogramm 2017. aastaks. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 (6) artikliga 94 on kehtestatud rahastamisotsuste suhtes kehtivad üksikasjalikud eeskirjad.

(6)

Komisjoni rakendusotsusega 2013/770/EL (7) on asutatud Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusamet (edaspidi „rakendusamet“). Kõnealuse otsusega on rakendusametile antud teatavad halduslikud ja programmi rakendamise ülesanded, mis on seotud määruse (EÜ) nr 882/2004 ja direktiivi 2000/29/EÜ kohaselt võetavate toiduohutusalaste koolitusmeetmetega.

(7)	On vaja ka hõlmata hilinenud makse eest viivise tasumine määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 92 ja delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artikli 111 lõike 4 alusel.

(8)	Selleks et tööprogrammi paindlikumalt rakendada, on asjakohane määratleda mõiste „oluline muudatus“ delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artikli 94 lõike 4 tähenduses.

(9)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Tööprogramm

Võetakse vastu programmi „Parem koolitus ohutuma toidu nimel“ rakendamiseks kavandatud ja lisas esitatud tööprogramm aastaks 2017.

Aasta tööprogramm on rahastamisotsus määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 84 tähenduses.

Artikkel 2

Liidu toetus

1.   Tööprogrammi rakendamiseks 2017. aastaks käesoleva otsusega ettenähtud toetuse maksimummäär on 16 500 000 eurot, mis eraldatakse assigneeringutest, mis on märgitud Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve reale 17 04 03.

2.   Lõikes 1 nimetatud eraldised võivad hõlmata ka hilinenud makse eest tasumisele kuuluvat viivist.

Artikkel 3

Paindlikkuse klausel

Konkreetsete meetmete toetuse summa kumulatiivseid muudatusi, mis ei ületa 20 % käesoleva otsuse artikli 2 lõikes 1 sätestatud toetussumma ülemmäärast, ei käsitata oluliste muudatustena delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artikli 94 lõike 4 tähenduses, kui need muudatused ei mõjuta märkimisväärselt meetmete olemust ega tööprogrammi eesmärki. Käesoleva otsuse artikli 2 lõikes 1 sätestatud toetussumma ülemmäära ei suurendata rohkem kui 20 %.

Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib kohaldada esimeses lõigus osutatud muudatusi. Sellised muudatused peavad olema kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise ja proportsionaalsuse põhimõttega.

---

(1)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(2)  ELT L 189, 27.6.2014, lk 1.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).

(4)  Nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiiv 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta (EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1).

(5)  Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile. „Parem koolitus ohutuma toidu nimel“, KOM(2006) 519 (lõplik), 20. september 2006.

(6)  Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(7)  Komisjoni 17. detsembri 2013. aasta rakendusotsus 2013/770/EL, millega asutatakse Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2004/858/EÜ (ELT L 341, 18.12.2013, lk 69).

---

---