4.7.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 214/1

---

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(juhtum M.8525 – Apax Partners / Safety-Kleen)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2017/C 214/01)

28. juunil 2017 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32017M8525 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

---

4.7.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 214/1

---

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(juhtum M.8499 – Goldman Sachs / Caldic)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2017/C 214/02)

23. juunil 2017 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32017M8499 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

---

4.7.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 214/2

---

Euroopa Keskpanga poolt peamistel refinantseerimistoimingutel rakendatav intressimäär (1):

0,00 % 1. juuli 2017

Euro vahetuskurss (2)

3. juuli 2017

(2017/C 214/03)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1369
JPY	Jaapani jeen	128,46
DKK	Taani kroon	7,4366
GBP	Inglise nael	0,87705
SEK	Rootsi kroon	9,6358
CHF	Šveitsi frank	1,0943
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	9,5065
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	26,140
HUF	Ungari forint	309,25
PLN	Poola zlott	4,2355
RON	Rumeenia leu	4,5634
TRY	Türgi liir	4,0322
AUD	Austraalia dollar	1,4848
CAD	Kanada dollar	1,4755
HKD	Hongkongi dollar	8,8778
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,5584
SGD	Singapuri dollar	1,5709
KRW	Korea vonn	1 305,91
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	14,9926
CNY	Hiina jüaan	7,7253
HRK	Horvaatia kuna	7,4215
IDR	Indoneesia ruupia	15 223,09
MYR	Malaisia ringit	4,8942
PHP	Filipiini peeso	57,553
RUB	Vene rubla	67,4684
THB	Tai baat	38,632
BRL	Brasiilia reaal	3,7737
MXN	Mehhiko peeso	20,7257
INR	India ruupia	73,7370

---

(1)  Kurss kohaldatud viimastele toimingutele, mis on sooritatud enne osutatud kuupäeva. Muutuva intressimääraga pakkumismenetluse puhul on tegemist marginaalse intressimääraga.

(2)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

---

4.7.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 214/3

---

KOMISJONI OTSUS,

8. mai 2017,

milles käsitletakse Ungari poolt direktiivi 2010/13/EL (audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv)) artikli 14 kohaselt võetud meetmete kooskõla liidu õigusega

(2017/C 214/04)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), (1) eriti selle artikli 14 lõiget 2,

võttes arvesse direktiivi 2010/13/EL artikli 29 kohaselt asutatud komitee arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)	Ungari teatas komisjonile 20. veebruari 2017. aasta kirjas teatavatest direktiivi 2010/13/EL artikli 14 lõike 1 kohaselt võetud meetmetest.

(2)	Komisjon kontrollis kolme kuu jooksul pärast kõnealuse teatise saamist, kas need meetmed on kooskõlas liidu õigusega, hinnates eelkõige meetmete proportsionaalsust ja riikliku konsulteerimiskorra läbipaistvust.

(3)	Meetmete läbivaatamise käigus võttis komisjon arvesse Ungari audiovisuaalturu kohta kättesaadavaid andmeid, seda eriti televisiooniturule avaldatava mõju osas.

(4)	Pärast ulatuslikke avalikke konsultatsioone koostas Ungari selgel ja läbipaistval viisil ühiskonna jaoks oluliste sündmuste loetelu.

(5)

Ungari ametivõimude esitatud üksikasjalike tõendite ja vaatajate arvu põhjal kontrollis komisjon, kas direktiivi 2010/13/EL artikli 14 lõike 1 kohaselt koostatud määratud sündmuste loetelu vastas vähemalt kahele järgmisele kriteeriumile, mida peetakse selliste sündmuste ühiskondliku olulisuse usaldusväärseks näitajaks: i) suur vastukaja liikmesriigi üldsuse seas, mitte lihtsalt tähtsus asjaomase spordiala või tegevuse tavapärase vaatajaskonna jaoks; ii) üldtunnustatud ja selgesti tajutav kultuuriline tähtsus liikmesriigi elanikkonna jaoks, eelkõige kultuuriidentiteedi kandjana; iii) rahvuskoondise osalemine asjaomasel sündmusel rahvusvaheliselt kaaluka võistluse või turniiri raames ning iv) sündmust on tavapäraselt üle kantud tasuta televisioonis ja sellel on palju vaatajaid.

(6)

Esitatud loetelus ühiskonna jaoks olulistest sündmustest on nimetatud sündmusi, mida peetakse ühiskonna jaoks olulisteks sündmusteks, näiteks suve- ja taliolümpiamängud, kus osaleb Ungari rahvuskoondis või üks või mitu Ungari sportlast. Nagu Ungari ametivõimud tõendasid, on suve- ja taliolümpiamängud Ungaris väga populaarsed nii spordisündmusi tavapäraselt jälgivate inimeste kui ka üldsuse seas. Nende sündmuste teleülekannetel on palju vaatajaid ja tavapäraselt on neid kantud üle tasuta televisioonis.

(7)

Ühiskonna jaoks olulisteks sündmusteks peetakse ka jalgpalli maailmameistrivõistluste ja jalgpalli Euroopa meistrivõistluste avamänge, veerand- ja poolfinaale ning finaalmänge. Nagu Ungari ametivõimud tõendasid, leiavad need sündmused Ungaris suurt vastukaja, sest on väga populaarsed nii spordisündmusi tavapäraselt jälgivate inimeste kui ka üldsuse seas. Selliste sündmuste puhul on tegemist oma riigi koondise osalemisega olulistel rahvusvahelistel turniiridel. Nende sündmuste teleülekannetel on palju vaatajaid ja tavapäraselt on neid kantud üle tasuta televisioonis.

(8)

Esitatud loetelu sisaldab ka kõiki Ungari meeste jalgpallikoondise mänge maailmameistrivõistlustel ja Euroopa meistrivõistlustel, samuti nende turniiride valikmänge ja ametlikke sõprusmänge. Nagu Ungari ametivõimud tõendasid, ei leia need sündmused suurt vastukaja mitte ainult jalgpalli tavapäraselt jälgivate inimeste hulgas, vaid kogu Ungari ühiskonnas. Selliste sündmuste puhul on tegemist oma riigi koondise osalemisega olulistel rahvusvahelistel turniiridel. Nende sündmuste teleülekannetel on palju vaatajaid ja tavapäraselt on neid kantud üle tasuta televisioonis.

(9)

Ühiskonna jaoks olulisteks sündmusteks peetakse ka jalgpalli Meistrite Liiga finaali ning Meistrite Liiga ja Euroopa Liiga mänge, kus osalevad Ungari klubimeeskonnad. Need mängud leiavad Ungari ühiskonnas suurt vastukaja, sest on väga populaarsed nii jalgpalli tavapäraselt jälgivate inimeste kui ka üldsuse seas. Selliste sündmuste puhul on tegemist Ungari klubimeeskondade osalemisega olulistel rahvusvahelistel turniiridel. Nende sündmuste teleülekannetel on palju vaatajaid ja tavapäraselt on neid kantud üle tasuta televisioonis.

(10)

Ühiskonna jaoks olulisteks sündmusteks peetakse ka käsipalli Euroopa meistrivõistluste mänge, kus osalevad Ungari meeste ja naiste koondis. Ungari ametivõimud rõhutavad, et need mängud leiavad Ungaris suurt vastukaja, mis ulatub kaugemale kui ainult kõnealust spordiala tavapäraselt jälgivad inimesed. Nendes mängudes osaleb tavaliselt Ungari koondis ning nende mängude teleülekannetel on palju vaatajaid ja tavapäraselt on neid kantud üle tasuta televisioonis.

(11)

Esitatud loetelu sisaldab ka kõiki Euroopa Käsipalliliidu meeste ja naiste Meistrite Liiga mänge, kus osalevad Ungari klubivõistkonnad. Ungari ametivõimud tõendasid, et need sündmused ei leia suurt vastukaja mitte ainult käsipalli tavapäraselt jälgivate inimeste hulgas, vaid kogu Ungari ühiskonnas. Selliste sündmuste puhul on tegemist Ungari klubivõistkondade osalemisega rahvusvahelistel turniiridel. Nende sündmuste teleülekannetel on palju vaatajaid ja tavapäraselt on neid kantud üle tasuta televisioonis.

(12)

Ühiskonna jaoks olulisteks sündmusteks peetakse ka meeste veepalli maailmaliiga ning Meistrite Liiga mänge, kus osaleb Ungari koondis. Ungari ametivõimud rõhutavad, et need mängud leiavad Ungaris suurt vastukaja, mis ei piirdu ainult kõnealust spordiala tavapäraselt jälgivate inimestega. Erilist ja laialdast huvi suurendab ka see, et Ungari koondist on neil võistlustel saatnud märkimisväärne edu. Selliste sündmuste puhul on tegemist rahvuskoondise osalemisega rahvusvahelistel turniiridel. Nende sündmuste teleülekannetel on palju vaatajaid ja tavapäraselt on neid kantud üle tasuta televisioonis.

(13)

Esitatud loetelu sisaldab ka vormel-1 Ungari grand prix'd, mida peetakse ühiskonna jaoks oluliseks sündmuseks. Nagu Ungari ametivõimud tõendasid, leiavad need sündmused kogu Ungari ühiskonnas suurt vastukaja, mis ulatub kaugemale tähtsusest ainult kõnealust spordiala tavapäraselt jälgivate inimeste jaoks. Selle sündmuse teleülekannetel on palju vaatajaid ja tavapäraselt on neid kantud üle tasuta televisioonis.

(14)

Nimetatud meetmed ei lähe kaugemale, kui on vajalik, et saavutada taotletav eesmärk, st kaitsta teabe saamise õigust ja tagada avalikkusele laialdane juurdepääs ühiskonnas väga tähtsate sündmuste teleülekannetele. Järelduses võetakse arvesse kõnealuste sündmuste teleülekannete meetodeid, kvalifitseeruva ringhäälinguorganisatsiooni määratlust, Ungari meedianõukogu rolli meetmete rakendamise käigus tekkivate vaidluste lahendamisel ja asjaolu, et sündmuste loetelu sisaldavat otsust kohaldatakse sündmuste suhtes, mille ainuõiguste lepingud on sõlmitud pärast otsuse jõustumist. Seega võib järeldada, et mõju, mis avaldub Euroopa põhiõiguste harta artiklis 17 sätestatud õigusele omandile, ei ole ulatuslikum kui mõju, mis on olemuslikult seotud sündmuste lisamisega direktiivi 2010/13/EL artikli 14 lõikes 1 sätestatud loetellu.

(15)

Samadel põhjustel näivad Ungari meetmed olevat proportsionaalsed, et õigustada erandi tegemist Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 56 sätestatud teenuste osutamise põhivabadusest. Esmatähtis avalik huvi on tagada suure ühiskondliku tähtsusega sündmuste ülekannete üldine kättesaadavus. Lisaks ei põhjusta Ungari meetmed teiste liikmesriikide ringhäälinguorganisatsioonide, õiguste omajate ega teiste ettevõtjate diskrimineerimist ega turu sulgemist.

(16)

Nimetatud meetmed on kooskõlas ka liidu konkurentsieeskirjadega. Loetletud sündmuste edastamiseks kvalifitseerunud ringhäälinguorganisatsioonide määratlus põhineb objektiivsetel kriteeriumidel, mis võimaldavad tegelikku ja potentsiaalset konkurentsi nende sündmuste ülekandeõiguste saamisel. Lisaks sellele ei ole nimetatud sündmuste arv nii ebaproportsionaalselt suur, et see moonutaks konkurentsi tasuta ja tasulise televisiooni turul. Seega võib tõdeda, et mõju konkurentsivabadusele ei ole ulatuslikum kui mõju, mis on olemuslikult seotud sündmuste lisamisega direktiivi 2010/13/EL artikli 14 lõikes 1 sätestatud loetellu.

(17)	Komisjon edastas Ungari võetud meetmed teistele liikmesriikidele ja esitas kontrollimise tulemused direktiivi 2010/13/EL artikli 29 kohaselt asutatud komiteele. Komitee võttis vastu heakskiitva arvamuse,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

1.   Direktiivi 2010/13/EL artikli 14 lõike 1 kohaselt Ungari võetud meetmed, millest teatati komisjonile vastavalt sama direktiivi artikli 14 lõikele 2, on kooskõlas liidu õigusega.

2.   Ungari võetud meetmed avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 95, 15.4.2010, lk 1.

---

4.7.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 214/6

---

Ungari poolt vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL artiklile 14 võetud meetmed, millele osutatakse 8. mai 2017. aasta otsuse C (2017) 2907 põhjenduses 1

(2017/C 214/05)

Meedianõukogu otsus nr 131/2017 (II.7.)

ühiskonna jaoks oluliste sündmuste loetelu ja teleülekannete meetodi kohta

Meedianõukogu on koostanud ühiskonna jaoks oluliste sündmuste loetelu ning määranud kindlaks teleülekannete meetodi:

1.	suveolümpiamängude võistlustest, milles osaleb Ungari koondis või Ungari sportlane, tehakse täiemahulisi või osalisi otseülekandeid; taliolümpiamängude võistlustest, kus osaleb Ungari koondis või Ungari sportlane, tehakse hilisema edastuse vormis täiemahulisi või osalisi ülekandeid;

2.	Rahvusvahelise Jalgpalliliidu meeste jalgpalli maailmameistrivõistluste ja Euroopa Jalgpalliliidu meeste jalgpalli Euroopa meistrivõistluste avamängudest, veerand- ja poolfinaalidest ning finaalmängudest tehakse täiemahulisi otseülekandeid;

3.	Ungari meeste jalgpallikoondise mängudest (sh koondise mängudest maailmameistrivõistlustel ja Euroopa meistrivõistlustel, samuti nende turniiride valikmängudest ja ametlikest sõprusmängudest) tehakse täiemahulisi otseülekandeid;

4.	jalgpalli Meistrite Liiga finaalist ning Meistrite Liiga ja Euroopa Liiga mängudest, kus osalevad Ungari klubivõistkonnad, v.a valikturniiri mängud, tehakse täiemahulisi otseülekandeid, valikturniiri mängudest tehakse hilisema edastuse vormis täiemahulisi ülekandeid;

5.	Rahvusvahelise Käsipalliliidu meeste ja naiste maailmameistrivõistluste mängudest ja Euroopa Käsipalliliidu meeste ja naiste Euroopa meistrivõistluste mängudest, kus osaleb Ungari koondis, tehakse täiemahulisi otseülekandeid;

6.	meeste ja naiste käsipalli Meistrite Liiga mängudest, kus osalevad Ungari klubivõistkonnad, tehakse täiemahulisi otseülekandeid;

7.	Rahvusvahelise Ujumisföderatsiooni meeste veepalli maailmameistrivõistluste mängudest ja Euroopa Ujumisliidu meeste veepalli Euroopa meistrivõistluste mängudest, kus osaleb Ungari koondis, tehakse täiemahulisi otseülekandeid;

8.	vormel-1 Ungari grand prix`st tehakse täiemahulisi otseülekandeid.

Ühiskonna jaoks oluliste sündmuste ülekandmise ainuõigust omav meediateenuse osutaja võib teha otseülekande tegemises erandi juhul, kui olulise sündmuse (või selle osana korraldatava spordivõistluse) algusaeg jääb ajavahemikku 00.00 kuni 06.00 Kesk-Euroopa aja järgi. Sellisel juhul peab ainuõigust omav meediateenuse osutaja alustama ülekannet hiljemalt vastava kalendripäeva kella 21.00ks Kesk-Euroopa aja järgi. Mitmeosaliste oluliste sündmuste puhul ei hõlma otseülekanded osadevahelisi vaheaegu.

Juhul kui oluline sündmus koosneb mitmest üksteisega kattuvast mängust, võistlusest, spordiprogrammist või sündmusest (sündmuste seeriast), muutes samaaegse täiemahulise otseülekande tegemise võimatuks, on ainuõigust omava meediateenuse osutaja otsustada, millist sündmust täiemahuliselt otse üle kantakse. Ainuõigust omav meediateenuse osutaja tagab võimaluste piires, et ungarlastele olulistest sündmustest tehakse täiemahuline otseülekanne. Ainuõigust omav meediateenuse osutaja võib teha ülekande sellisest seeria sündmusest, millest vastavalt hilisemat edastamist käsitlevatele eeskirjadele otseülekannet ei tehta.

Kui sündmuse lõpp jääb vahemikku 00.00 kuni 19.00 Kesk-Euroopa aja järgi, peab hilisem edastamine algama hiljemalt sama kalendripäeva kella 22.00ks. Kui sündmuse lõpp jääb vahemikku 19.00 kuni 00.00 Kesk-Euroopa aja järgi, algab vastava sündmuse edastamine hiljemalt kaheksa tunni jooksul pärast sündmuse lõppu. Televaatajate õigust saada asjakohast teavet arvesse võttes võib ainuõigust omav meediateenuse osutaja eespool nimetatud hilisema edastamise algusaega muuta tingimusel, et ülekanne algab hiljemalt 24 tundi pärast sündmuse lõppu.

---

4.7.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 214/8

---

Teade teatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta

(2017/C 214/06)

1.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1036 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed) (1) artikli 11 lõike 2 kohaselt teatab komisjon, et allpool nimetatud dumpinguvastased meetmed aeguvad alljärgnevas tabelis osutatud kuupäeval, kui ei algatata nende läbivaatamist järgmise menetluse kohaselt.

2.   Menetlus

Liidu tootjad võivad esitada läbivaatamise algatamiseks kirjaliku taotluse. Taotlus peab sisaldama piisavalt tõendeid selle kohta, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise. Kui komisjon otsustab asjaomased meetmed läbi vaadata, antakse importijatele, eksportijatele, eksportiva riigi esindajatele ja liidu tootjatele võimalus läbivaatamistaotluses esitatud väiteid täiendada, ümber lükata või kommenteerida.

3.   Ajaline piirang

Liidu tootjad võivad eelnevast lähtuvalt esitada alates käesoleva teate avaldamise kuupäevast, kuid mitte hiljem kui kolm kuud enne alljärgnevas tabelis osutatud kuupäeva, kirjaliku läbivaatamistaotluse aadressil: European Commission, Directorate-General for Trade (Unit H-1), CHAR 4/39, 1049 Brussels, Belgium (2).

4.   Käesolev teade avaldatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1036 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed) artikli 11 lõikega 2.

Toode	Päritolu- või ekspordiriik/-riigid	Meetmed	Viide	Aegumise kuupäev (3)
Raud- või terastoruliitmikud	Korea Vabariik Malaisia	Dumpinguvastane tollimaks	Komisjoni 2. detsembri 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1283/2014, millega pärast aegumise läbivaatamist vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõikele 2 kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Korea Vabariigist ja Malaisiast pärit rauast või terasest toruliitmike impordi suhtes (ELT L 347, 3.12.2014, lk 17)	29.1.2018

---

(1)  ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2)  TRADE-Defence-Complaints@ec.europa.eu

(3)  Meede aegub veerus nimetatud kuupäeval keskööl

---

4.7.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 214/9

---

Teade teatavate Venemaalt ja Ukrainast pärit rauast ja terasest õmblusteta torude impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta

(2017/C 214/07)

Pärast seda, kui avaldati teade teatavate Venemaalt ja Ukrainast pärit rauast ja terasest õmblusteta torude impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva aegumise kohta, (1) sai Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1036 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed) (2) (edaspidi „alusmäärus“) artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse.

1.   Läbivaatamistaotlus

Taotluse esitas 30. märtsil 2017 Euroopa Liidu õmblusteta terastorude tootmisharu kaitsekomitee (edaspidi „taotluse esitaja“) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu teatavate õmblusteta raud- või terastorude kogutoodangust.

2.   Vaatlusalune toode

Käesoleva läbivaatamise raames vaadeldavad tooted on Venemaalt ja Ukrainast pärit ümmarguse ristlõikega õmblusteta raud- või terastorud, mille välisümbermõõt on kuni 406,4 mm ning mis on rahvusvahelise keevitusinstituudi (International Institute of Welding, IIW) valemi ja keemilise analüüsi kohaselt süsinikekvivalentväärtusega (3) kuni 0,86 (edaspidi „vaatlusalune toode“) ning mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7304 11 00, ex 7304 19 10, ex 7304 19 30, ex 7304 22 00, ex 7304 23 00, ex 7304 24 00, ex 7304 29 10, ex 7304 29 30, ex 7304 31 80, ex 7304 39 58, ex 7304 39 92, ex 7304 39 93, ex 7304 51 89, ex 7304 59 92 ja ex 7304 59 93 (4) (TARICi koodid 7304110011, 7304191020, 7304193020, 7304220021, 7304230020, 7304240021, 7304291020, 7304293020, 7304318030, 7304395830, 7304399230, 7304399320, 7304518930, 7304599230 ja 7304599320) alla.

3.   Kehtivad meetmed

Praegu kohaldatav meede on nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 585/2012 (5) (muudetud nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 795/2012 (6) ja nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 1269/2012) (7) kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks.

4.   Läbivaatamise põhjused

Taotlus põhineb väitel, et meetmete aegumine põhjustaks tõenäoliselt dumpingu jätkumise Ukraina puhul ja dumpingu kordumise Venemaa puhul ning seeläbi liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

4.1.    Väide dumpingu jätkumise ja kordumise tõenäosuse kohta

Väide, et dumping Venemaa puhul tõenäoliselt kordub, põhineb siseturu müügihinna võrdlusel vaatlusaluse toote ekspordihinnaga (tehasehindade tasandil), kui toodet eksporditakse müügiks kolmandatesse riikidesse, kuna praegu ei impordita vaatlusalust toodet Venemaalt liitu märkimisväärses koguses.

Väide Ukraina puhul dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta põhineb vaatlusaluse toote siseturu müügihinna ja liitu müümise ekspordihinna (tehasehindade tasandil) võrdlusel.

Eespool esitatud võrdluste alusel, millest ilmneb dumping, väidab taotluse esitaja, et dumping Venemaa puhul tõenäoliselt kordub ja Ukraina puhul tõenäoliselt jätkub.

4.2.    Väide kahju kordumise tõenäosuse kohta

Taotluse esitaja väidab, et kahju kordumine on tõenäoline. Sellega seoses esitas taotluse esitaja tõendeid selle kohta, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral vaatlusaluse toote liitu suunatud impordi praegune tase tõenäoliselt suureneks, kuna asjaomastes riikides leidub kasutamata tootmisvõimsust.

Taotluse esitaja väidab, et kahju kõrvaldamine on toimunud peamiselt tänu kehtestatud meetmetele ning kui meetmetel lastakse aeguda, põhjustab asjaomastest riikidest pärit suuremahuline dumpinguhinnaga import tõenäoliselt liidu tootmisharule tekitatava kahju kordumise.

Taotluse esitaja on esitanud ka esmapilgul usutavaid tõendeid, et vaatlusaluse toote import Ukrainast liitu on suurenenud nii absoluutarvudes kui ka turuosa seisukohast. Esmapilgul usutavad tõendid näitavad, et lisaks muudele tagajärgedele on vaatlusaluse toote impordimaht ja -hinnad avaldanud negatiivset mõju liidu tootmisharu müügikogustele, hinnatasemele ja turuosale ning et selle tulemuseks on liidu tootmisharu finantsolukorra halvenemine. Taotluse esitaja väidab, et meetmete aegumise korral põhjustaks asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi edasine märkimisväärne lisandumine liidu tootmisharu finantsolukorrale tõenäoliselt veelgi enam kahju.

5.   Menetlus

Komisjon, olles pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud nõuandekomiteega jõudnud seisukohale, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, algatab kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 meetmete aegumise läbivaatamise.

Aegumise läbivaatamise käigus tehakse kindlaks, kas meetmete aegumine põhjustaks tõenäoliselt dumpingu jätkumise või kordumise asjaomastest riikidest pärit vaatlusaluse toote puhul ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

5.1.    Läbivaatamisega seotud uurimisperiood ja vaatlusalune periood

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmab ajavahemikku alates 1. juulist 2016 kuni 30. juunini 2017 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2014 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

5.2.    Dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlakstegemise menetlus

Komisjoni uurimises on kutsutud osalema vaatlusalust toodet asjaomastest riikidest eksportivad tootjad, (8) sealhulgas need tootjad, kes ei osalenud praegu kohaldatavate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimises.

5.2.1.   Eksportivate tootjate uurimine

Vaatlusalustest riikidest pärit uuritavate eksportivate tootjate valimise kord

Pidades silmas käesolevasse meetmete aegumise läbivaatamisse kaasatud Venemaalt ja Ukrainast eksportivate tootjate võimalikku suurt arvu ja et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon vähendada vaatlusaluste eksportivate tootjate arvu mõistliku arvuni, moodustades valimi (seda menetlust nimetakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring tehakse alusmääruse artikli 17 kohaselt.

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõigil eksportivatel tootjatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel, sealhulgas nendel, kes ei teinud käesoleva läbivaatamise aluseks olevate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimises koostööd, endast komisjonile teada anda. Kõnealustel isikutel palutakse endast teatada 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole märgitud teisiti, ja esitada komisjonile oma äriühingu(te) kohta käesoleva teate I lisas nõutud teave.

Selleks et komisjon saaks teavet, mida ta peab vajalikuks eksportivate tootjate valimi moodustamisel, võtab ta lisaks ühendust asjaomaste riikide ametiasutustega ja teadaolevate eksportivate tootjate ühendustega.

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad edastada asjakohast teavet valimi moodustamise kohta, välja arvatud eespool nõutud teave, peavad seda tegema 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

Kui valimi moodustamine on vajalik, valitakse eksportivad tootjad välja suurima tüüpilise tootmis-, müügi- või ekspordimahu põhjal, mida on võimalik olemasoleva aja jooksul mõistlikult uurida.

Vajaduse korral annab komisjon kõigile teadaolevatele eksportivatele tootjatele, asjaomaste riikide ametiasutustele ja eksportivate tootjate ühendustele asjaomaste riikide ametiasutuste kaudu teada, millised äriühingud on valimisse kaasatud.

Uurimise seisukohast vajalike andmete saamiseks eksportivate tootjate kohta saadab komisjon küsimustikud valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele, kõigile teadaolevatele eksportivate tootjate ühendustele ning asjaomaste riikide ametiasutustele.

Kõik valimisse kaasatud eksportivad tootjad peavad esitama täidetud küsimustiku 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teatamist, kui ei ole märgitud teisiti.

Ilma et see mõjutaks alusmääruse artikli 18 võimalikku kohaldamist, käsitatakse neid äriühinguid, kes on nõustunud oma võimaliku valimisse kaasamisega, kuid keda ei kaasata valimisse, koostööd tegevana (edaspidi „valimisse kaasamata koostööd tegevad eksportivad tootjad“).

5.2.2.   Sõltumatute importijate uurimine  (9)  (10)

Komisjoni uurimises on kutsutud osalema vaatlusaluse toote asjaomastest riikidest liitu importimisega tegelevad sõltumatud importijad, sealhulgas need, kes ei osalenud praegu kehtivate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimis(t)es.

Kuna käesolevasse läbivaatamisse kaasatud sõltumatute importijate arv võib kujuneda suureks, kuid uurimine tuleks lõpetada ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon vähendada uuritavate eksportijate arvu mõistliku arvuni, moodustades valimi (seda menetlust nimetakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring tehakse alusmääruse artikli 17 kohaselt.

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõigil sõltumatutel importijatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel, sealhulgas nendel, kes ei teinud koostööd käesoleva läbivaatamise aluseks olevate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimises, endast komisjonile teada anda. Kõnealused isikud peavad endast teada andma 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole märgitud teisiti, ja esitama komisjonile oma äriühingu(te) kohta käesoleva teate II lisas nõutud teabe.

Selleks et komisjon saaks teavet, mida ta peab sõltumatute importijate valimi moodustamisel vajalikuks, võib ta lisaks võtta ühendust teadaolevate importijate ühendustega.

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad edastada asjakohast teavet valimi moodustamise kohta, välja arvatud eespool nõutud teave, peavad seda tegema 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, võidakse importijad valida uurimisaluse toote suurima tüüpilise müügimahu järgi ELis, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Komisjon annab kõigile teadaolevatele sõltumatutele importijatele ja importijate ühendustele teada, millised äriühingud valimisse kaasatakse.

Uurimise seisukohast vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon küsimustikud valimisse kuuluvatele sõltumatutele importijatele ja kõigile teadaolevatele importijate ühendustele. Kõnealused isikud peavad esitama täidetud küsimustiku 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teatamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.3.    Dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlakstegemise menetlus

Selleks et teha kindlaks, kas liidu tootmisharule põhjustatava kahju jätkumine või kordumine on tõenäoline, kutsub komisjon liidu vaatlusaluse toote tootjaid osalema komisjoni läbiviidavas uurimises.

5.3.1.   Liidu tootjate uurimine

Kuna käesolevasse läbivaatamisse kaasatud liidu tootjate arv võib kujuneda suureks, kuid uurimine tuleks lõpetada ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon vähendada uuritavate eksportijate arvu mõistliku arvuni, moodustades valimi (seda menetlust nimetakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Valim moodustatakse kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

Komisjon on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Selle üksikasjalikud andmed on esitatud toimikus, millega huvitatud isikud võivad tutvuda. Huvitatud isikuid kutsutakse toimikuga tutvuma (selleks peavad nad komisjoniga ühendust võtma, kasutades punktis 5.7 esitatud kontaktandmeid). Muud liidu tootjad või nende nimel tegutsevad esindajad, sealhulgas need liidu tootjad, kes ei teinud praegu kehtivate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimises koostööd, kes on seisukohal, et neid tuleks teatavatel põhjustel valimisse kaasata, peavad võtma komisjoniga ühendust 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad edastada muud asjakohast teavet valimi moodustamise kohta, peavad seda tegema 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole märgitud teisiti.

Komisjon annab kõigile teadaolevatele liidu tootjatele ja/või liidu tootjate ühendustele teada, millised äriühingud lõpuks valimisse kaasatakse.

Uurimise seisukohast vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon küsimustikud valimisse kaasatud liidu tootjatele ja kõikidele teadaolevatele liidu tootjate ühendustele. Kõnealused isikud peavad esitama täidetud küsimustiku 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teatamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.4.    Liidu huvide hindamine

Kui dumpingu ja kahju kordumise või jätkumise tõenäosus leiab kinnitust, võetakse vastavalt alusmääruse artiklile 21 vastu otsus selle kohta, kas dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu huvidega. Liidu tootjatel, importijatel ja neid esindavatel ühendustel, kasutajatel ja neid esindavatel ühendustel ning tarbijaid esindavatel ühendustel palutakse endast teada anda 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Selleks et osaleda uurimises, peavad tarbijaid esindavad ühendused sama tähtaja jooksul tõendama, et nende tegevuse ja vaatlusaluse toote vahel on tegelik seos.

Isikud, kes eespool nimetatud tähtaja jooksul endast teada annavad, võivad esitada komisjonile teavet liidu huvide kohta 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Selle teabe võib esitada vabas vormis või vastates komisjoni koostatud küsimustikule. Kõigil juhtudel võetakse artikli 21 kohaselt esitatud teavet arvesse üksnes siis, kui see on esitatud koos faktiliste tõenditega.

5.5.    Muud kirjalikud esildised

Vastavalt käesolevale teatele palutakse kõigil huvitatud isikutel teha teatavaks oma seisukohad, esitada teave ja seda kinnitavad tõendid. Kõnealune teave ja seda kinnitavad tõendid peavad komisjonile laekuma 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole märgitud teisiti.

5.6.    Ärakuulamisvõimalus komisjoni uurimistalitustes

Huvitatud isikud võivad taotleda uurimist korraldavatelt komisjoni talitustelt ärakuulamist. Ärakuulamistaotlus tuleb koostada kirjalikult ning selles tuleb taotlust põhjendada. Uurimise algetapiga seotud küsimuste asjus tuleb ärakuulamistaotlused esitada 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Hiljem tuleb ärakuulamistaotlus esitada tähtaja jooksul, mille komisjon määrab kirjavahetuses huvitatud isikutega.

5.7.    Kirjalike esildiste, täidetud küsimustike ja kirjade saatmise juhised

Komisjonile kaubanduskaitset käsitlevateks uurimisteks esitatava teabe suhtes ei kohaldata autoriõigust. Enne kolmanda isiku autoriõigustega kaitstud teabe ja/või andmete esitamist komisjonile peavad huvitatud isikud saama autoriõiguse omajalt spetsiaalse loa, mis sõnaselgelt võimaldab a) komisjonil kõnealust teavet ja andmeid käesolevas kaubanduskaitsega seotud menetluses kasutada ja b) esitada huvitatud isikutele teavet ja/või andmeid käesolevas uurimises kasutamiseks sellises vormis, mis võimaldab neil oma kaitseõigusi kasutada.

Kõik kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas teates nõutud teave, täidetud küsimustikud ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud paluvad käsitleda konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga „Limited“  (11).

Huvitatud isikud, kes edastavad teavet märkega „Limited“, on vastavalt alusmääruse artikli 19 lõikele 2 kohustatud esitama teabe mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte märkega „For inspection by interested parties“. Need kokkuvõtted peavad olema piisavalt üksikasjalikud, et konfidentsiaalselt esitatud teabe sisust oleks võimalik vajalikul määral aru saada. Kui konfidentsiaalset teavet edastav huvitatud isik ei esita nõutava vormi ja kvaliteediga mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet, võib sellise konfidentsiaalse teabe jätta arvesse võtmata.

Huvitatud isikutel palutakse esitada kõik esildised ja taotlused, sealhulgas skaneeritud volikirjad ja sertifikaadid, e-posti teel, välja arvatud mahukad vastused, mis tuleb esitada CD-ROMil või DVD-l käsipostiga või tähitud kirjaga. E-posti kasutades nõustuvad huvitatud isikud elektrooniliselt esitatavate materjalide suhtes kehtivate eeskirjadega, mis on esitatud dokumendis „CORRESPONDENCE WITH THE EUROPEAN COMMISSION IN TRADE DEFENCE CASES“ ja avaldatud kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil: http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2011/june/tradoc_148003.pdf. Huvitatud isikud peavad teatama oma nime, aadressi, telefoni ja kehtiva e-posti aadressi ning nad peaksid tagama, et esitatud e-posti aadress on toimiv ametlik e-post, mida kontrollitakse iga päev. Kui kontaktandmed on esitatud, suhtleb komisjon huvitatud isikutega ainult e-posti teel, välja arvatud juhul, kui nad avaldavad sõnaselgelt soovi saada kõik dokumendid komisjonilt teiste sidevahendite kaudu või kui dokumendi laad nõuab selle saatmist tähitud kirjaga. Täiendavaid eeskirju ja lisateavet komisjoniga suhtlemise kohta, sealhulgas teavet e-posti teel esitatud esildiste suhtes kehtivate põhimõtete kohta, leiavad huvitatud isikud eespool osutatud huvitatud isikutega suhtlemise juhendist.

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate General for Trade

Directorate H

Office: CHAR 04/039

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-posti aadress dumpingu- ja I lisaga seotud küsimusteks Venemaa kohta: TRADE-SPT-R665-DUMPING-RUSSIA@ec.europa.eu

E-posti aadress dumpingu- ja I lisaga seotud küsimusteks Ukraina kohta: TRADE-SPT-R665-DUMPING-UKRAINE@ec.europa.eu

E-post muudeks ja II lisaga seotud küsimusteks: TRADE-SPT-R665-INJURY@ec.europa.eu

6.   Koostöösoovimatus

Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või takistab märkimisväärselt uurimist, võib vastavalt alusmääruse artiklile 18 nii positiivsed kui ka negatiivsed järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud väära või eksitavat teavet, võidakse selline teave jätta arvesse võtmata ning toetuda kättesaadavatele faktidele.

Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui järeldused põhinevad seetõttu kättesaadavatel faktidel vastavalt alusmääruse artiklile 18, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.

Elektroonilises vormis koostöö puudumist ei loeta koostöösoovimatuseks, kui huvitatud isik selgitab, et nõutav koostöövorm tooks kaasa ebaratsionaalse lisakoormuse või põhjendamatud lisakulud. Huvitatud isikul tuleb komisjoniga viivitamata ühendust võtta.

7.   Ärakuulamise eest vastutav ametnik

Huvitatud isikud võivad taotleda kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik on vahendaja huvitatud isikute ja uurimist korraldavate komisjoni talituste vahel. Ärakuulamise eest vastutav ametnik tegeleb toimikule juurdepääsu taotlustega, vaidlustega dokumentide konfidentsiaalsuse üle, tähtaegade pikendamise taotlustega ja kolmandate isikute ärakuulamistaotlustega. Ärakuulamise eest vastutav ametnik võib korraldada huvitatud isiku ärakuulamise ja tegutseda vahendajana tagamaks, et huvitatud isikud saaksid oma kaitseõigusi täiel määral kasutada.

Taotlus saada ärakuulamise eest vastutava ametniku juures ära kuulatud tuleb esitada kirjalikult ning selles tuleb selgitada taotluse esitamise põhjusi. Uurimise algetapiga seotud küsimuste asjus tuleb ärakuulamistaotlused esitada 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Hiljem tuleb ärakuulamistaotlus esitada tähtaja jooksul, mille komisjon määrab kirjavahetuses asjaomaste isikutega.

Ärakuulamise eest vastutav ametnik annab võimaluse ka sellisteks ärakuulamisteks, kus osalevad isikud, kes esitavad erinevaid seisukohti ja vastuväiteid muu hulgas sellistes küsimustes nagu dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosus.

Lisateave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadis ärakuulamise eest vastutava ametniku veebilehel: http://ec.europa.eu/trade/trade-policy-and-you/contacts/hearing-officer/.

8.   Uurimise ajakava

Uurimine viiakse alusmääruse artikli 11 lõike 5 kohaselt lõpule 15 kuu jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

9.   Võimalus taotleda alusmääruse artikli 11 lõike 3 kohast läbivaatamist

Kuna aegumise läbivaatamine algatatakse alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt, ei saa selle tulemusena kohaldatavaid meetmeid muuta, vaid neid saab alusmääruse artikli 11 lõike 6 kohaselt kas kehtetuks tunnistada või säilitada.

Kui huvitatud isik leiab, et meetmete läbivaatamine nende muutmiseks on põhjendatud, võib ta taotleda läbivaatamist vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 3.

Isikud, kes soovivad taotleda sellist läbivaatamist, mis toimuks käesolevas teates nimetatud aegumise läbivaatamisest sõltumatult, võivad võtta komisjoniga ühendust eespool märgitud aadressil.

10.   Isikuandmete töötlemine

Uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (12).

---

(1)  ELT C 363, 1.10.2016, lk 22.

(2)  ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(3)  Süsinikekvivalentväärtus määratakse kindlaks kooskõlas rahvusvahelise keevitusinstituudi (International Institute of Welding, IIW) avaldatud tehnilise aruandega (1967, IIW doc. IX-555–67).

(4)  Vastavalt komisjoni 27. septembri 2011. aasta määruses (EL) nr 1006/2011 (millega muudeti tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa) (ELT L 282, 28.10.2011, lk 1) esitatud määratlusele. Toote määratlus on määratud kindlaks vastavalt artikli 1 lõike 1 kohasele tootekirjeldusele ja vastavate CN-koodide tootekirjeldusele.

(5)  NÕUKOGU 26. juuni 2012. aasta RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 585/2012, millega kehtestatakse pärast määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Venemaalt ja Ukrainast pärit rauast või terasest õmblusteta torude impordi suhtes ja lõpetatakse Horvaatiast pärit rauast või terasest õmblusteta torude importi käsitlev aegumise läbivaatamise menetlus (ELT L 174, 4.7.2012, lk 5).

(6)  Nõukogu 28. augusti 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 795/2012, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 585/2012, millega kehtestatakse pärast määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 3 kohast osalist vahepealset läbivaatamist lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Venemaalt ja Ukrainast pärit rauast või terasest õmblusteta torude impordi suhtes (ELT L 238, 4.9.2012, lk 1).

(7)  Nõukogu 21. detsembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1269/2012, millega muudetakse määrust (EL) nr 585/2012, millega kehtestatakse pärast määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 3 kohast aegumise läbivaatamist lõplik dumpinguvastane tollimaks muu hulgas Venemaalt pärit teatavate rauast või terasest õmblusteta torude impordi suhtes (ELT L 357, 28.12.2012, lk 1).

(8)  Eksportiv tootja on asjaomastes riikides asuv tootja, kes toodab ja ekspordib vaatlusalust toodet liidu turule kas otse või kolmanda isiku kaudu, kaasa arvatud kõik temaga seotud äriühingud, kes osalevad vaatlusaluse toote tootmises, omamaises müügis või ekspordis.

(9)  Valimisse võivad kuuluda ainult importijad, kes ei ole eksportivate tootjatega seotud. Eksportivate tootjatega seotud importijad peavad täitma küsimustiku I lisa nende eksportivate tootjate kohta. Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikli 127 kohaselt käsitatakse kaht isikut üksteisega seotuna, kui: a) nad on teineteise äriettevõtte ametiisikud või juhatuse liikmed; b) nad on juriidiliselt tunnustatud äripartnerid; c) nende vahel on töösuhe; d) kolmas isik omab või kontrollib või valdab otse või kaudselt 5 % või rohkem mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest; e) üks nendest kontrollib otse või kaudselt teist; f) kolmas isik kontrollib otse või kaudselt mõlemaid; g) nad koos kontrollivad otseselt või kaudselt kolmandat isikut või h) nad on ühe ja sama perekonna liikmed (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558). Isikuid käsitatakse ühe ja sama perekonna liikmetena ainult juhul, kui nad on sugulussuhetelt: i) abikaasad, ii) vanem ja laps, iii) vend ja õde (sealhulgas poolvend ja -õde), iv) vanavanem ja lapselaps, v) onu või tädi ja õe- või vennalaps, vi) ämm või äi ja väimees või minia, vii) abikaasa vend või õemees ja abikaasa õde või vennanaine. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artikli 5 lõikele 4 tähendab „isik“ füüsilist isikut, juriidilist isikut ja mis tahes isikuteühendust, kes ei ole juriidiline isik, kuid kes saab liidu või siseriikliku õiguse kohaselt teha õigustoiminguid (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(10)  Sõltumatute importijate esitatud andmeid võib käesolevas uurimises kasutada ka muudes küsimustes kui vaid dumpingu kindlakstegemiseks.

(11)  Märkega „Limited“ tähistatakse dokument, mida alusmääruse artikli 19 ja WTO GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingu (dumpinguvastane leping) artikli 6 kohaselt käsitatakse konfidentsiaalsena. Seda dokumenti kaitstakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artikli 4 kohaselt.

(12)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

---

---

---

4.7.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 214/19

---

Väikese muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 53 lõike 2 teise lõiguga

(2017/C 214/08)

Euroopa Komisjon on kõnealuse väikese muudatuse heaks kiitnud kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 (1) artikli 6 lõike 2 kolmanda lõiguga.

VÄIKESE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Väikese muudatuse heakskiitmise taotlus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012  (2) artikli 53 lõike 2 teise lõiguga

„JAMBON DE LACAUNE“

ELi nr: PGI-FR-02302 – 15.3.2017

KPN ( ) KGT ( X ) GTT ( )

1.   Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Syndicat des Salaisons de Lacaune

BP8

81230 Lacaune

FRANCE

Tel +33 561737780

Faks +33 561737782

E-post: midiporc@midiporc.fr

Sellesse ühendusse kuuluvad kõik kaitstud geograafilise tähisega „Jambon de Lacaune“ seotud ettevõtjad (loomakasvatajad, tapakeskuste käitajad, söödavalmistajad, liha lõikuse ja töötluse ettevõtted, viilutamise ja pakendamise ettevõtted) ja on seega õigustatud taotlema spetsifikaadi muutmist.

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3.   Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

—	☐	Toote kirjeldus
—	☒	Päritolutõend
—	☐	Tootmismeetod
—	☐	Seos piirkonnaga
—	☒	Märgistus
—	☒	Muu: seos, kontrollistruktuur

4.   Muudatus(t)e liik

—	☐	Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis ei ole oluline määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt ja mis ei eelda avaldatud koonddokumendi muutmist.
—	☒	Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis ei ole oluline määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt ja mis eeldab avaldatud koonddokumendi muutmist.
—	☐	Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis ei ole oluline määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt ja mille kohta ei ole avaldatud koonddokumenti (või sellega võrdväärset).
—	☐	Registreeritud GTT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 neljanda lõigu kohaselt väike.

5.   Muudatus(ed)

Päritolutõend

Lõige:

On asendatud järgmise lõikega:

Iga ettevõtja, kes turustab toodet „Jambon de Lacaune“, ajakohastab tooraine vastavust kaitstud geograafilise tähise nõuetele ja võrdleb regulaarselt müügiühiku arvusid toote KGT „Jambon de Lacaune“ erimärgistuste arvuga.

Märgistus

Lõige:

„Lisaks õigusnormidega ette nähtud kohustuslikule teabele on märgisel:

—	KGTga toote nimetus: „Jambon de Lacaune“;

—	järgmine logo:

—	kuivamise/laagerdumise vähim aeg: 7, 9 või 12 kuud“

on asendatud järgmise lõikega:

Logo kustutamine võimaldab eemaldada igasugused viited ettevõtjate ühingule. See logo on kollektiivkaubamärk, mis võimaldab hõlpsalt tuvastada toodet „Jambon de Lacaune“ enne selle registreerimist kaitstud geograafilise tähisega nimetuseks. Alates registreerimise hetkest on nimetus „Jambon de Lacaune“ kaitstud ja tarbijatele selgelt esitletud Euroopa Liidu määrusega, mille kohaselt peab kaitstud geograafilise tähise puhul olema tootel nimetuse märgis ja Euroopa Liidu sümbol.

Koonddokumenti on muudetud selliselt, et see ühtiks tootespetsifikaadiga.

Muud

Seos piirkonnaga

Taotlejate rühma logo kustutamisega tootespetsifikaadi osast „Märgistus“ kustutatakse lause „See on toote „Jambon de Lacaune“ tootmistunnuseks“ seost piirkonnaga kirjeldavas jaotises. Seoses ajaloolise ühtse lähenemisviisiga ei ole enam vaja osutada logole ega selle varasemale vajadusele kaitstud geograafilise tähise nimetuse registreerimise osas.

Viide lisadele on esitatud jaotises „Seos piirkonnaga“. Kehtivas tootespetsifikaadis on esitatud lisad, kuigi neile ei ole kõnealustes lõigetes viidatud. Seda on vastavalt muudetud.

Kontrolliasutus

Kontrolliasutuse kontaktandmed on asendatud pädeva järelevalveasutuse kontaktandmetega. Selle muudatuse eesmärk on vältida spetsifikaadi muutmise vajadust kontrolliasutuse muutumise korral.

6.   Ajakohastatud tootespetsifikaat (üksnes KPNi ja KGT puhul)

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-0abaa381-592d-44ca-81ec-5c5f946c42b5/telechargement

KOONDDOKUMENT

„JAMBON DE LACAUNE“

ELi nr: PGI-FR-02302 – 15.3.2017

KPN ( ) KGT ( X )

1.   Nimetus(ed)

„Jambon de Lacaune“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.2. Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

„Jambon de Lacaune“ on ümar kuivatatud sink, mis on terviklik ja korrapärase kujuga ja muutub jäseme jalapoolses osas järjest pikergusemaks.

Taiosale võib olla kantud õhuke kreemikasvalge rasvakiht. Kamar on merevaigukarva, milles esineb ka tumedamaid värvinüansse. Singi pinda võivad katta soolakristallid.

Singi „Jambon de Lacaune“ viil on korrapärase kujuga. Taiosa on ühtlase sügavpunasest kuni tumepunaseni ulatuva värvusega ja võib olla kergelt marmorjas. Taiosa kattev pekk on tihe, paksusega umbes 1–2 cm, valge, õrnalt roosaka tooniga.

Singi „Jambon de Lacaune“ tekstuur on pehme, õrn ja suussulav. Soolane maitse ehk kerge soolasus, mis tuleneb kuivsoolamisest meresoolaga, on tuntav, kuid mõõdukas. Singi „Jambon de Lacaune“ lõhn ja maitse on kuivatatud ja laagerdunud lihale iseloomulik. Toote eri aroomid on omavahel tasakaalus. Maitseainetena kasutatakse peamiselt pipart, eri suhkruid ja salpeetrit; need ei tõuse aga esile ega jäta varju kuivatatud singi loomulikku maitset. Sinki „Jambon de Lacaune“ ei suitsutata kunagi.

Singis „Jambon de Lacaune“ lahustuvate suhkrute kogusisaldus on alla 1 % või sellega võrdne ja naatriumnitraadi ehk salpeetri (E252) sisaldus on alla 250 mg/kg või sellega võrdne.

Valmimisaeg oleneb värske singi kaalust.

Singi vähim kaal pärast trimmimist	Kuivamise/laagerdumise vähim aeg (alates soolamisest kuni kuivatamisruumist väljavõtmiseni)
9 kg	7 kuud
10 kg	9 kuud
11 kg	12 kuud

Sinki „Jambon de Lacaune“ turustatakse järgmisel kujul:

—	terve sink, mida ei ole konditustatud (kondiga sink);

—	konditustatud sink;

—	poolikuna, veerandina või viilutatult.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Üle 25 kg kaaluvaid sigu nuumatakse söödaga, millest 60 % moodustab teravili, teraviljasaadused ja kaunviljade seemned. Linoolhapet tohib söödas olla 1,9 % kuivainest.

Värsked singid peavad olema järgmiste omadustega:

—	eranditult värsked (külmutatud sink on keelatud);

—	kaaluga vähemalt 9 kg;

—	ümaraks lõigatud, ilma kondiotsata, siseküljelt on kamar trimmitud koodi suunas, kont on peaaegu välja võetud, jalaosa altpoolt kannaluud eemaldatud või küljest saetud. Trimmitud osa ei ulatu kaugemale kui 6 cm allapoole istmikuluud;

—	pekk on valge ja tihe ning katab reieluupea ümbrust vähemalt 10 mm paksuselt (kamar kaasa arvatud);

—	tailiha värvus on jaapani värviskaala kohaselt 2, 3, 4 või 5.

3.4.   Täpsustage tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Etapid alates singi töötlemisest (soolamine) kuni laagerdumise lõppemiseni peavad toimuma geograafilises piirkonnas.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Toote märgisel on esitatud kuivamise/laagerdumise vähim aeg: 7, 9 või 12 kuud.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Geograafiline piirkond koosneb Tarni departemangu 11 järgmisest kommuunist: Barre, Berlats, Escroux, Espérausses, Gijounet, Lacaune, Moulin Mage, Murat-sur-Vèbre, Nages, Senaux, Viane.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Geograafilise piirkonna eripära

Looduslikud tegurid

Singi „Jambon de Lacaune“ geograafiline valmistamispiirkond on Lacaune’i mägede vahele jääv ühetaoliste omadustega ala. See on ida-lääne suunaline nõgu, mis moodustab Gijou jõe valgala. Lõunas on selle piir Montalet’ kalju, mille kõrgeim tipp on üle 1 200 m kõrgusel asuv Montgrand; põhjas piirneb see veidi madalama Roquecézière’i mäeahelikuga, mille kõrgeim tipp on ligikaudu 1 000 m kõrgusel asuv Merdélou, ulatudes piki Sié mäekuru. Need kaks füüsilist piiri määravad ära ka madaliku topograafilise asendi, milles vahelduvad ookeani ja vahemerelise kliima ristmõjud. Kõrgest asukohast tulenevalt avaldab geograafilisele piirkonnale mõju ka mäestikukliima.

Nende kolme mõjuteguri tõttu on piirkonnas:

—	palju sademeid, mis on kogu aasta peale väga ühtlaselt jaotunud;

—	keskmine temperatuur on võrdlemisi madal ja väheste temperatuurikõikumistega;

—	tuul on väga muutliku iseloomuga (suund, niiskus) ning sellele lisandub temperatuuri ja sademete suur vahelduvus ka ühe ja sama päeva raames.

Inimtegur

Singi „Jambon de Lacaune“ tootmise ajaloolised juured on seotud Laucaune’is keskajal üsna levinud ametiga, mis Lõuna-Prantsusmaal kõneldavas oksitaani keeles kandis nime mazelier ja tähendas algselt inimest, kes tegeleb veiste, lammaste ja sigade tapmisega. XV sajandi paiku hakkas sõna seostuma rohkem ametiga ja tähistas sealiha töötlevat isikut ehk tänapäevaselt lihunikku.

Tänapäeval läheb lihunike ja vorstimeistrite/singisoolajate tööalast oskusteavet vaja kõigis singi „Jambon de Lacaune“ tootmisetappides.

Singi „Jambon de Lacaune“ valmistamiseks valib singisoolaja vähemalt 9 kg kaaluva värske singi pekikihiga vähemalt 10 mm, mille omadused on pikka aega kestvaks kuivamiseks sobivad.

Singisoolaja kasutab singi soolamiseks üksnes meresoola, kuna selle soolakirstallid on ebakorrapärase kujuga ja jäävad singi pinnale paremini kinni ning imbuvad lihasse kiiresti ja tõhusalt, mille tõttu kuivab sink ühtlaselt.

Oskusteave aitab doseerida ka maitseaineid, mille koostiseks on peamiselt pipar ja ainsa lisaainena salpeetrit, mis aitab kaasa mõõduka intensiivsusega lõhna kujunemisele.

Igas etapis (soolamine, laagerdumine, võimalik aurumine, kuivamine, rasvaga katmine ja viimistlemine) otsustab singisoolaja olenevalt sinkide olukorrast, milline on iga etapi sobivaim kestus või temperatuuri ja niiskuse tingimused.

Kuivamisel jälgitakse sinke igapäevaselt, kontrollides nende välimust ja lõhna ning määrates õiged kuivatamistingimused (õhutemperatuur ja -niiskus), samuti hoitakse nii ära kuivamisel tekkida võivad vead (lima, koorik, hallituse või ebameeldiva lõhna teke jne). Olenemata kasutatavast kuivatamistehnikast ja sellest, kas tegemist on looduslike või ventileeritud kuivatitega, peab tootja kohandama tootmist vastavalt igapäevaselt mõõdetava välisõhu temperatuurile ja niiskusele. Arvestada tuleb ka eri kuivamisjärgus olevate sinkide asetuse ning kuivati täitmise määraga.

Toote eripära

Singi „Jambon de Lacaune“ taiosa on sügavpunasest kuni tumepunaseni ulatuva ühtlase värvusega ja võib olla kergelt marmorjas, taiosa ümber olev pekk on tihe, valge, õrnalt roosaka varjundiga.

Singi „Jambon de Lacaune“ maitse on mõõduka aroomi ja intensiivsusega, selles tuleb esile kuivatatud ja mõõdukalt soolatud (kerge soolasus) liha maitse ja lõhn.

Põhjuslik seos

Singi „Jambon de Lacaune“ seos piirkonnaga põhineb esivanemate traditsioonilisel ning jagatud oskusteabel, mis tagab tootele selle kvaliteedi ja kõrge maine.

Singi „Jambon de Lacaune“ geograafilise piirkonna geograafilised ja kliimatingimused on tavapäraselt kuivatamiseks väga soodsad ning piirkonnas on välja kujunenud ulatuslik võrgustik soolamisettevõtetest, kus kasutatakse põlvest-põlve edasi kantud oskusteavet. Värskete sinkide väga hoolika valikuga tagatakse, et laagerdumise lõppedes on pekikiht iseloomulikult tihe ja valge õrna roosaka varjundiga.

Vanad tavad, mis põhinesid läbi ajaloo toimunud kaubandussuhetel soola tootvate madalikealadega, on kasutusel ka tänapäeval ning sink kuivsoolatakse meresoolaga; toote omadused tagavad selle ühtlase ja tõhusa kuivamise, andes singile „Jambon de Lacaune“ iseloomuliku maitse (kerge soolasus).

Maitseained on doseeritud nii, et suurim on pipra osakaal ja ainsa lisaainena kasutatakse salpeetrit, mis aitab tuua esile singi „Jambon de Lacaune“ maitse eripära, milles seguneb kuivatatud liha maitse ja mõõduka intensiivsusega lõhn.

Vähemalt seitse kuud kestev laagerdumine ja geograafilise piirkonna singisoolajate oskusteave aitavad saavutada singi „Jambon de Lacaune“ täieliku laagerdumisastme ja tagavad, et taiosa on sügavpunasest kuni tumepunase ühtlase värvusega ja pekk on valge, õrnalt roosaka varjundiga.

Sink „Jambon de Lacaune“ leidis tunnustust juba XX sajandi alguses, kui M. Cousin kiitles oma teoses „Voyages gastronomiques au pays de France“ (Gastronoomilised retked mööda Prantsusmaad) Lacaune’i Hôtel Centrali lihatoodetega: „(…) suurepärane valik piirkonna lihatoodetest koosneb täiesti tähelepanuväärsest singist ja vorstist (…)“.

Gault Millau 1970. aastal ilmunud Prantsusmaa toidugiidis räägitakse samuti palju Lacaune’ist ja selle väga mainekatest sinkidest. Sinki „Jambon de Lacaune“ on kirjeldatud ka 1996. aastal välja antud Prantsusmaa kulinaarse pärandi ülevaates „Midi-Pyrénées – produits du terroir et recettes traditionnelles“ („Kesk-Püreneede kohalikud tooted ja traditsioonilised retseptid“, samuti tootmistehnikat kirjeldavas teoses „Le jambon sec et les petites salaisons“ („Kuivatatud sink ja soolatud tooted“) (1997).

Ajakirja LSA 1989. aasta märtsinumbris on sink „Jambon de Lacaune“ liigitatud „kõrgema kvaliteediga kuivatatud sinkide“ alla, mida valmistavad „ettevõtjad, kes tahavad töötada esiisade tootmistraditsioone säilitades.“

2011. aastal teostatud kuvandi ja tuntuse uuringust selgus, et Midi-Pyrénées ja Languedoc-Roussilloni piirkondades teab 77 % küsitletuist, mis on Lacaune’i geograafilises piirkonnas toodetud kuivatatud lihatooted (sink, vorstikesed ja vorst), ning see annab kinnitust ka singi „Jambon de Lacaune“ laiast tuntusest ja seostub mõistega „piirkondlik toode“ ja „traditsiooniline toode“.

Geograafilise piirkonna singisoolajad on samuti Pariisi põllumajandustoodete konkursil (Concours général agricole de Paris) regulaarselt auhindu saanud. Alates 2010. aastast on viis sinki „Jambon de Lacaune“ saanud järgmisi auhindu: kolm on saanud pronks-, üks hõbe- ja üks kuldmedali.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-0abaa381-592d-44ca-81ec-5c5f946c42b5/telechargement

---

(1)  ELT L 179, 19.6.2014, lk 17.

(2)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

---

4.7.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 214/25

---

Väikese muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 53 lõike 2 teise lõiguga

(2017/C 214/09)

Euroopa Komisjon on kõnealuse väikese muudatuse heaks kiitnud kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 (1) artikli 6 lõike 2 kolmanda lõiguga.

VÄIKESE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Väikese muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012  (2) artikli 53 lõike 2 teise lõiguga

„SAUCISSON DE LACAUNE“ / „SAUCISSE DE LACAUNE“

ELi nr: PGI-FR-02301 – 15.3.2017

KPN ( ) KGT ( X ) KPN ( )

1.   Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Syndicat des Salaisons de Lacaune

BP8

81230 Lacaune

FRANCE

Tel +33 561737780

Faks +33 561737782

E-post: midiporc@midiporc.fr

Sellesse ühendusse kuuluvad kõik kaitstud geograafilise tähisega „Saucisson de Lacaune“ / „Saucisse de Lacaune“ seotud ettevõtjad (loomakasvatajad, tapakeskuste käitajad, söödavalmistajad, liha lõikuse ja töötluse ettevõtted, viilutamise ja pakendamise ettevõtted) ja on seega õigustatud taotlema spetsifikaadi muutmist.

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3.   Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

—	☐	Toote kirjeldus
—	☒	Päritolutõend
—	☐	Tootmismeetod
—	☐	Seos piirkonnaga
—	☒	Märgistus
—	☒	Muu: seos, kontrollistruktuur

4.   Muudatus(t)e liik

—	☐	Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis ei ole oluline määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt ja mis ei eelda avaldatud koonddokumendi muutmist.
—	☒	Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis ei ole oluline määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt ja mis eeldab avaldatud koonddokumendi muutmist.
—	☐	Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis ei ole oluline määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt ja mille kohta ei ole avaldatud koonddokumenti (või sellega võrdväärset).
—	☐	Registreeritud GTT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 neljanda lõigu kohaselt väike.

5.   Muudatus(ed)

Päritolutõend

Lõige:

on asendatud järgmise lõikega:

Iga ettevõtja, kes turustab toodet „Saucisson de Lacaune“ või „Saucisse de Lacaune“ ajakohastab tooraine vastavust kaitstud geograafilise tähise nõuetele ja võrdleb regulaarselt müügiühiku arvusid toote KGT „Saucisson de Lacaune“ / „Saucisse de Lacaune“ erimärgistuste arvuga.

Märgistus

Lõige:

„Lisaks õigusnormidega ette nähtud kohustuslikule teabele on märgisel:

—	KGTga toote nimetus: „Saucisson de Lacaune“ või „Saucisse de Lacaune“;

—	järgmine logo: “

on asendatud järgmise lõikega:

Logo kustutamine võimaldab eemaldada igasugused viited ettevõtjate ühingule. See logo on kollektiivkaubamärk, mis võimaldab hõlpsalt tuvastada toodet „Saucisson de Lacaune“ / „Saucisse de Lacaune“ enne selle registreerimist kaitstud geograafilise tähisega nimetuseks. Alates registreerimise hetkest on nimetus „Saucisson de Lacaune“ / „Saucisse de Lacaune“ kaitstud ja tarbijatele selgelt esitletud Euroopa Liidu määrusega, mille kohaselt peab kaitstud geograafilise tähise puhul olema tootel nimetuse märgis ja Euroopa Liidu sümbol.

Koonddokumenti on muudetud selliselt, et see ühtiks tootespetsifikaadiga.

Muu

Seos piirkonnaga

Taotlejate rühma logo kustutamisega tootespetsifikaadi osast „Märgistus“ kustutatakse lause „See on toote „Saucisson de Lacaune“/„Saucisse de Lacaune“ tootmistunnuseks“ seost piirkonnaga kirjeldavas jaotises. Seoses ajaloolise ühtse lähenemisviisiga ei ole enam vaja osutada logole ega selle varasemale vajadusele kaitstud geograafilise tähise nimetuse registreerimise osas.

Lisad on tootespetsifikaadi lõpust kustutatud, kuna need on kättesaadavad lingi kaudu.

Kontrolliasutus

Kontrolliasutuse kontaktandmed on asendatud pädeva järelevalveasutuse kontaktandmetega. Selle muudatuse eesmärk on vältida spetsifikaadi muutmise vajadust kontrolliasutuse muutumise korral.

6.   Ajakohastatud tootespetsifikaat (üksnes kpni ja kgt puhul)

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-940b8f0c-f486-44b4-9609-9019ffbd7cbf/telechargement

KOONDDOKUMENT

„SAUCISSON DE LACAUNE“ / „SAUCISSE DE LACAUNE“

ELi nr: PGI-FR-02301 – 15.3.2017

KPN ( ) KGT ( X )

1.   Nimetus(ed)

„Saucisson de Lacaune“ / „Saucisse de Lacaune“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.2. Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

3.2   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

„Saucisson de Lacaune“ on enam-vähem ühtlase silindrilise kujuga kuivatatud vorst, mis on topitud naturaalsesse soolde. Vorsti kaal jääb vahemikku 200 g kuni 2 kg. Seda võib turustada naturaalselt, võrku pakituna või rõngaks seotuna.

„Saucisse de Lacaune“ on ühtlase silindrilise kujuga kuivatatud vorstike, mis on topitud naturaalsesse soolde. Seda võidakse turustada mitmel eri viisil:

—	painutatud vorstike: toode on painutatud U-kujuliselt ja kaalub 200–500 g;

—	sirge, ilma kumeruseta vorstike, mis kaalub 200–500 g;

—	„pulgavorstike“ on mähitud kuivatamise ajaks pulga ümber ja moodustab mitu rõngast, mille arv ja kaal ei ole kindlaks määratud.

Vorstid „Saucisson de Lacaune“ / „Saucisse de Lacaune“ on pehme kuni tihke konsistentsiga ja püsivad hästi koos. Viilutatud tootel on näha jämedalt hakitud (vähemalt 8 mm) tailiha- ja pekitükikesi, kõõlused ja kõhred on eemaldatud. Rasvaterakesed on hästi piiritletud, tihked ja valge värvusega. Tailiha on punase kuni tumepunase värvusega. Vorstid „Saucisson de Lacaune“/„Saucisse de Lacaune“ on väherasvase välimusega.

Vorstidel „Saucisson de Lacaune“ / „Saucisse de Lacaune“ on kuivatatud ja laagerdatud lihale omane lõhn ja maitse, milles on tunda üsna intensiivset piprast nooti. Aroomibukett on mõõduka tugevusega. Rasvamaitse on vähetuntav.

Vorste „Saucisson de Lacaune“ / „Saucisse de Lacaune“ valmistatakse vähemalt 80 % ja 70 % ulatuses tailihast. Laagerdunud tailiha osakaal on vähemalt 30 %.

Toodet maitsestatakse soola, pipra ja muskaadiga. Lubatud on lisada salpeetrit, piimhappebaktereid, suhkruid ja pindmist mikrofloorat.

Vorste „Saucisson de Lacaune“ / „Saucisse de Lacaune“ iseloomustavad järgmised füüsikalis-keemilised omadused:

—	rasvatustatud toote niiskusesisaldus: ≤ 52 % või ≤ 56 % vorstide puhul, mille läbimõõt on üle 70 mm;

—	rasvasisaldus (rasvatustatud toote 77 % niiskusesisalduse kohta): ≤ 20 %;

—	kollageeni ja valkude suhe: ≤ 13 %;

—	lahustuvate suhkrute sisaldus kokku (rasvatustatud toote 77 % niiskusesisalduse kohta): ≤ 2 %;

—	pH: ≥ 5,2 toodete puhul, mille kaal jääb alla 1 kg, ja ≥ 5,0 üle 1 kg kaaluvate toodete puhul.

Vorste „Saucisson de Lacaune“ / „Sa ucisse de Lacaune“ müüakse:

—	terve märgistatud tükina: lahtiselt või suurte aukudega kottides, gaasi- või vaakumpakendis;

—	viilutatuna: vaakum- või gaasipakendis, va juhul kui neid viilutatakse müügikohas.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Üle 25 kg kaaluvate sigade nuumamisrežiim ja emiste sööt koosneb vähemalt 60 % ulatuses teraviljast, teraviljasaadustest ja kaunviljade seemnetest.

Linoolhapet tohib söödas olla maksimaalselt 1,9 % kuivainest.

Vorstide „Saucisson de Lacaune“ / „Saucisse de Lacaune“ valmistamisel kasutatav laagerdunud liha saadakse üle 120 kg kaaluvate raskete nuumemiste või -kultide rümpadest. Ülejäänud liha saadakse 80 kg või rohkem kaaluvate nuumsigade rümpadest.

Pekk saadakse seljaosast; see on valge värvusega ja tihke. Vorstikeses „Saucisse de Lacaune“ võidakse kasutada ka rinnapekki.

Kui kasutatakse üksnes värsket liha ja pekki, hakitakse see hiljemalt kuuendal päeval pärast tapmist. Kui kasutatakse sügavkülmutatud toorainet, tuleb see külmutada hiljemalt 72 tundi pärast tapmist ja seda ei või temperatuuril –18 °C (või alla selle) säilitada kauem kui neli kuud.

3.4.   Täpsustage tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Määratletud geograafilises piirkonnas toimuvad järgmised tootmisetapid: jaotustükkide valik, vorstide „Saucisson de Lacaune“ / „Saucisse de Lacaune“ valmistamine, sealhulgas hakkimine, soolde toppimine, aurutamine ja kuivatamine.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Geograafiline piirkond koosneb Tarni departemangu 11 järgmisest kommuunist: Barre, Berlats, Escroux, Espérausses, Gijounet, Lacaune, Moulin Mage, Murat-sur-Vèbre, Nages, Senaux, Viane.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Geograafilise piirkonna eripära

Looduslikud tegurid

Vorsti „Saucisson de Lacaune“ / „Saucisse de Lacaune“ geograafiline valmistamispiirkond on Lacaune’i mägede vahele jääv ühetaoliste omadustega ala. See on ida-lääne suunaline nõgu, mis moodustab Gijou jõe valgala. Lõunas on selle piir Montalet‘ kalju, mille kõrgeim tipp on üle 1 200 m kõrgusel asuv Montgrand; põhjas piirneb see veidi madalama Roquecézière’i mäeahelikuga, mille kõrgeim tipp on ligikaudu 1 000 m kõrgusel asuv Merdélou, ulatudes piki Sié mäekuru. Need kaks füüsilist piiri määravad ära ka madaliku topograafilise asendi, milles vahelduvad ookeani ja vahemerelise kliima ristmõjud. Kõrgest asukohast tulenevalt avaldab geograafilisele piirkonnale mõju ka mäestikukliima.

Nende kolme mõjuteguri tõttu on piirkonnas

—	palju sademeid, mis on kogu aasta peale väga ühtlaselt jaotunud;

—	keskmine temperatuur on võrdlemisi madal ja väheste temperatuurikõikumistega;

—	tuul on väga muutliku iseloomuga (suund, niiskus) ning sellele lisandub temperatuuri ja sademete suur vahelduvus ka ühe ja sama päeva raames.

Inimtegur

Vorsti „Saucisson de Lacaune“ / „Saucisse de Lacaune“ tootmise ajaloolised juured on seotud Laucaune’is keskajal üsna levinud ametiga, mis Lõuna-Prantsusmaal kõneldavas oksitaani keeles kandis nime mazelier ja tähendas algselt inimest, kes tegeleb veiste, lammaste ja sigade tapmisega. XV sajandi paiku hakkas sõna seostuma rohkem ametiga ja tähistas sealiha töötlevat isikut ehk tänapäevaselt lihunikku.

Lihasoolaja oskusteave on selle „elava“ toote valmistamisel määrava tähtsusega ja väljendub mitmel tasandil.

Lihasoolaja sorteerib liha ja peki, valmistab need ette ja hakib vastavalt oma meetoditele, varustusele ja kasutatud koostisainete kvaliteedile. Soolaja hakkimisoskus on samuti väga oluline. Ta valib laagerdunud liha ja lisab segusse märkimisväärse koguse tailiha.

Lihasoolaja kasutab meisterlikult oma lõikurit või hakkimistera, et saada ühtlane segu, mis koosneb suurtest ühtlastest tükkidest, mida hakitakse hakkmasinaga, mille augu läbimõõt on 8 mm, või kasutades muud hakkimistehnikat, mis võimaldab saada sarnase välisilmega segu.

Maitsestamiseks kasutatakse üksnes soola, pipart ja vahel ka muskaati. Lisaainena kasutatakse ainult salpeetrit.

Segu topitakse üksnes naturaalsesse soolde ja sellele järgneb aurutamine ja kuivatamine, mis kestab kuivatatud vorstide puhul 10 päeva ja muude toodete puhul 18 päeva. Et kontrollida, kas laagerdumine toimub kuivatuskapis nõuetekohaselt, katsuvad lihasoolajad liha ehk teevad puutetesti. Konsistents peab käega surumisel olema tihke.

Igas etapis otsustab lihasoolaja olenevalt vorstide olukorrast, milline on iga etapi sobivaim kestus või temperatuuri- ja niiskustingimused. Kuivatis jälgitakse vorste igapäevaselt, kontrollides nende välimust ja lõhna ning määrates õiged kuivatamistingimused (õhutemperatuur ja -niiskus), samuti hoitakse nii ära kuivamisel tekkida võivad vead. Olenemata kasutatavast kuivatamistehnikast ja sellest, kas tegemist on looduslike või ventileeritud kuivatitega, peab tootja kohandama tootmist vastavalt igapäevaselt mõõdetava välisõhu temperatuurile ja niiskusele.

Toote eripära

Vorste „Saucisson de Lacaune“ / „Saucisse de Lacaune“ iseloomustab punase kuni sügavpunase tailiha sisaldus, ühtlaselt hakitud suured tükid ja viilude taine välimus.

Organoleptiliselt iseloomustab neid mõõdukas ja tasakaalustatud aroomibukett, mis ei lämmata kuivatatud laagerdunud liha naturaalset maitset, ja tekstuur, mis on nii suus kui ka puudutamisel pehme kuni tihke ja püsib hästi koos.

Vorstide „Saucisson de Lacaune“ / „Saucisse de Lacaune“ iseloomulik omadus on ka see, et neid topitakse üksnes naturaalsesse soolde.

Põhjuslik seos

Vorstide „Saucisson de Lacaune“ / „Saucisse de Lacaune“ seos piirkonnaga põhineb esivanemate traditsioonilisel ning jagatud oskusteabel, mis tagab toodetele nende kvaliteedi ja hea maine.

Vorstide „Saucisson de Lacaune“ / „Saucisse de Lacaune“ geograafilise piirkonna geograafilised ja kliimatingimused on tavapäraselt kuivatamiseks väga soodsad ning piirkonnas on välja kujunenud ulatuslik võrgustik soolamisettevõtetest, kus kasutatakse põlvest-põlve edasi kantud oskusteavet. Ka tänapäeval kasutatakse vanu tootmismeetodeid rakendades laagerdunud liha. Tailiha minimaalne osakaal on vorsti valmistamisel 80 % ja vorstikestel 70 %. See annab vorstide „Saucisson de Lacaune“ / „Saucisse de Lacaune“ taisele osale iseloomuliku punase kuni sügavpunase värvuse ning viilutatud toode on taise välimusega.

Oskusteave väljendub ka jaotustükkide valikus ja suuretükilise massi saamiseks meisterliku hakkimistehnika rakendamises.

Naturaalsesse soolde toppimine annab vorstidele „Saucisson de Lacaune“ / „Saucisse de Lacaune“ erilise välimuse.

Kuna maitsestamiseks kasutatakse üksnes pipart ja muskaati, on vorstide „Saucisson de Lacaune“ / „Saucisse de Lacaune“ aroomibukett keskmise tugevusega. Maitseainete õige doseerimine ja kuivati igapäevane haldamine võimaldavad täielikult laagerdunud vorstidel „Saucisson de Lacaune“ / „Saucisse de Lacaune“ saavutada laagerdumisaja lõpuks kuivatatud ja laagerdunud liha naturaalse maitse.

Meisterlik aurutamine ja kuivatamine aitab luua tekstuuri, mis on pehme kuni tihke ja hästi koospüsiv nii puudutusel kui ka suus.

Vorstid „Saucisson de Lacaune“ / „Saucisse de Lacaune“ leidsid tunnustust juba XX sajandi alguses, kui M. Cousin kiitles oma teoses „Voyages gastronomiques au pays de France“ (Gastronoomilised retked mööda Prantsusmaad) Lacaune’i Hôtel Centrali lihatoodetega: „(…) suurepärane valik piirkonna lihatoodetest koosneb täiesti tähelepanuväärsest singist ja vorstist (…)“.

Vorste „Saucisson de Lacaune“ / „Saucisse de Lacaune“ on kirjeldatud ka 1980. ja 1986. aasta lihatooteid, soolamist ja konserveerimist käsitlevates suunistes. Samuti on need märgitud 1996. aasta Prantsusmaa kulinaarse pärandi ülevaates „Midi-Pyrénées – produits du terroir et recettes traditionnelles“ („Kesk-Püreneede kohalikud tooted ja traditsioonilised retseptid“).

2011. aastal teostatud kuvandi ja tuntuse uuringust selgus, et Midi-Pyrénées‘ ja Languedoc-Roussilloni piirkondades teab 77 % küsitletuist, mis on Lacaune’i geograafilises piirkonnas toodetud kuivatatud lihatooted (sink, vorstikesed ja vorst), ning see annab kinnitust ka vorstide „Saucisson de Lacaune“ / „Saucisse de Lacaune“ laiast tuntusest ja seostub mõistega „piirkondlik toode“ ja „traditsiooniline toode“.

Küllaltki sageli võib leida ka ajakirjanduslikke artikleid, kus viidatakse vorstidele „Saucisson de Lacaune“ / „Saucisse de Lacaune“, nagu näiteks 8. augusti 2009. aasta ajalehes Midi Libre: „korvitäis hõrku aroomi“.

Geograafilise piirkonna lihasoolajad on samuti Pariisi põllumajandustoodete konkursil (Concours général agricole de Paris) regulaarselt auhindu saanud. Alates 2012. aastast on 13 vorsti „Saucisson de Lacaune“ / „Saucisse de Lacaune“ saanud järgmisi auhindu: viis on saanud pronks-, kaks hõbe- ja kuus kuldmedali.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-940b8f0c-f486-44b4-9609-9019ffbd7cbf/telechargement

---

(1)  ELT L 179, 19.6.2014, lk 17.

(2)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

---