[NÄIDIS] RAHASTAMISOTSUS – ERAKOND

NUMBER:…[SISESTADA]…

Võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 10 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 224,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1141/2014, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist, (1) eriti selle artikli 25 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju (2) (edaspidi „finantsmäärus“),

võttes arvesse komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 kohaldamise eeskirju (3) (edaspidi „finantsmääruse kohaldamise eeskirjad“),

võttes arvesse komisjoni 2. oktoobri 2015. aasta delegeeritud määrust (EL, Euratom) 2015/2401 Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste registri sisu ja toimimise kohta (4),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi kodukorda, eriti selle artikli 25 lõiget 11,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi juhatuse 12. juuni 2017. aasta otsust, (5) millega kehtestatakse määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 rakenduseeskirjad,

võttes arvesse tingimusi, mille Euroopa Parlament seadis Euroopa tasandi erakondade rahastamise toetustaotluste esitamise kutses,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikes 4 sätestatakse, et Euroopa tasandi erakonnad aitavad kaasa euroopaliku poliitilise teadvuse kujundamisele ja liidu kodanike tahte väljendamisele.

(2)	Käesolev otsus on vastu võetud vastavalt toetustaotluste esitamise kutsele, milles taotlejad said tutvuda rahastamisotsuse näidise ja tingimustega.

(3)	[toetusesaaja] esitas [taotluse Euroopa Parlamendis registreerimise kuupäev] rahastamistaotluse ja nõustus sõnaselgelt rahastamisotsuse tingimustega,

VAATAS EUROOPA PARLAMENDI JUHATUS taotluse oma [kuupäev] koosolekul läbi NING VÕTTIS VASTU JÄRGMISE OTSUSE:

anda finantsmääruse artikli 204a kohane otsene rahaline toetus (edaspidi „toetus“) järgmisele toetusesaajale:

[toetusesaaja ametlik täisnimi]

[ametlik õiguslik vorm]

[registreerimisnumber]

[täielik ametlik aadress]

[käibemaksukohustuslasena registreerimise number],

(edaspidi „toetusesaaja“),

keda käesoleva rahastamisotsusega seoses esindab

…[juriidilisi kohustusi võtma volitatud esindaja]…,

et toetada tema põhikirjajärgset tegevust ja eesmärke

vastavalt tingimustele, mis on ette nähtud toetustaotluste esitamise kutses ning käesolevas rahastamisotsuses (edaspidi „rahastamisotsus“), sh eritingimustes, üldtingimustes ja lisas esitatud hinnangulises eelarves, mis moodustab rahastamisotsuse lahutamatu osa.

Eritingimused on käesoleva otsuse muude osade suhtes ülimuslikud. Üldtingimused on teiste lisade suhtes ülimuslikud.

Sisukord

I.

ERITINGIMUSED

9

Artikkel I.1.

Otsuse reguleerimisese

9

Artikkel I.2.

Rahastamiskõlblikkuse periood

10

Artikkel I.3.

Toetuse vorm

10

Artikkel I.4.

Esialgne (maksimaalne) toetussumma

10

Artikkel I.5.

Maksed ja maksete tegemise kord

10

I.5.1.

Eelmaksed

10

I.5.2.

Lõppmakse tegemine või alusetult välja makstud summade tagasinõudmine

10

I.5.3.

Vääring

10

Artikkel I.6.

Pangakonto

10

Artikkel I.7.

Üldised haldussätted

11

Artikkel I.8.

Otsuse jõustumine

11

II.

ÜLDTINGIMUSED

11

A OSA

: JURIIDILISED JA HALDUSSÄTTED

11

Artikkel II.1.

Mõisted

11

Artikkel II.2.

Toetusesaaja üldised kohustused

12

Artikkel II.3.

Pangakontoga seotud tingimused

12

Artikkel II.4.

Vastutus kahju korral

12

Artikkel II.5.

Konfidentsiaalsus

13

Artikkel II.6.

Isikuandmete töötlemine

13

Artikkel II.7.

Andmete säilitamine

13

Artikkel II.8.

Liidu toetuse nähtavus

13

II.8.1.

Teave liidu toetuse kohta

13

II.8.2.

Euroopa Parlamendi vastutuse välistamise klausel

13

II.8.3.

Euroopa Parlamendi avaldatavad andmed

13

Artikkel II.9.

Toetusesaaja sõlmitavad lepingud

13

II.9.1.

Põhimõtted

13

II.9.2.

Andmete säilitamine

14

II.9.3.

Kontroll

14

II.9.4.

Vastutus

14

Artikkel II.10.

Vääramatu jõud

14

Artikkel II.11.

Toetuse maksmise peatamine

14

II.11.1.

Peatamise alused

14

II.11.2.

Peatamise kord

14

II.11.3.

Peatamise tagajärjed

14

II.11.4.

Maksete jätkamine

15

Artikkel II.12.

Rahastamisotsuse tühistamine Euroopa Parlamendi poolt

15

II.12.1.

Tühistamise alused

15

II.12.2.

Tühistamise kord

15

II.12.3.

Rahastamisotsuse tühistamise tagajärjed

15

Artikkel II.13.

Rahastamisotsuse täitmise lõpetamine

15

II.13.1.

Rahastamisotsuse täitmise lõpetamine toetusesaaja taotlusel

15

II.13.2.

Rahastamisotsuse täitmise lõpetamine Euroopa Parlamendi poolt

15

II.13.3.

Rahastamisotsuse täitmise lõpetamise tagajärjed

16

Artikkel II.14.

Õiguste üleandmine

16

Artikkel II.15.

Viivised

16

Artikkel II.16.

Kohaldatav õigus

16

Artikkel II.17.

Õigus olla ära kuulatud

16

B OSA

: FINANTSSÄTTED

16

Artikkel II.18.

Hüvitatavad kulud

16

II.18.1.

Tingimused

16

II.18.2.

Näited hüvitatavate kulude kohta

17

Artikkel II.19.

Mittehüvitatavad kulud

17

Artikkel II.20.

Mitterahaline osalus

18

Artikkel II.21.

Eelarvevahendite ümberpaigutamine

18

Artikkel II.22.

Aruandluskohustus

18

II.22.1.

Aastaaruanne

18

II.22.2.

Välisauditi aruanne

19

Artikkel II.23.

Otsus aastaaruande kohta

19

Artikkel II.24.

Otsus lõpliku toetussumma kohta

20

II.24.1.

Aastaaruande olulisus

20

II.24.2.

Piirmäärad

20

II.24.3.

Kasutamata toetussumma ülekandmine

20

II.24.4.

Otsus lõpliku toetussumma kohta

20

II.24.5.

Kasutamata summade tagasinõudmine

20

II.24.6.

Jääksumma

20

II.24.7.

Omavahendite ülejääk

20

Artikkel II.25.

Eelmaksetelt teenitud intressid

21

Artikkel II.26.

Tagasinõudmine

21

II.26.1.

Viivised

21

II.26.2.

Tasaarvestus

21

II.26.3.

Pangakulud

21

Artikkel II.27.

Finantstagatis

22

Artikkel II.28.

Kontroll

22

II.28.1.

Üldsätted

22

II.28.2.

Dokumentide säilitamise kohustus

22

II.28.3.

Dokumentide ja/või teabe esitamise kohustus

22

II.28.4.

Kohapealne kontroll

22

II.28.5.

Auditimenetluse kohta selgituste andmine

22

II.28.6.

Audititulemuste kasutamine

23

II.28.7.

OLAFi kontrolliõigus

23

II.28.8.

Euroopa Kontrollikoja kontrolliõigus

23

II.28.9.

Artiklite II.28.1 kuni II.28.4 kohustuste mittetäitmine

23

Lisa

. Hinnanguline eelarve

24

I.   ERITINGIMUSED

Artikkel I.1

Otsuse reguleerimisese

Euroopa Parlament toetab eelarveaastal [sisestada] eri- ja üldtingimustes (edaspidi „tingimused“) ning rahastamisotsuse lisas sätestatud tingimustel rahaliselt toetusesaaja põhikirjajärgset tegevust ja eesmärke. Seda loetakse rahastamisotsuse täitmiseks Euroopa Parlamendi poolt.

Toetusesaaja kasutab toetust omal vastutusel ja kooskõlas rahastamisotsuse tingimuste ja lisa sätetega oma põhikirjajärgseks tegevuseks ja eesmärkide täitmiseks. Seda loetakse rahastamisotsuse täitmiseks toetusesaaja poolt.

Artikkel I.2

Rahastamiskõlblikkuse periood

Liidu toetusest võib rahastada kulusid, mis on tekkinud ajavahemikul [sisestada kuupäev, PP/KK/AA] kuni [sisestada kuupäev, PP/KK/AA].

Artikkel I.3

Toetuse vorm

Toetusesaajale antav finantsmääruse teise osa VIII jaotise kohane rahaline toetus on hüvitis (hüvitatakse teatud protsent tegelikult kantud hüvitatavatest kuludest).

Artikkel I.4

Esialgne (maksimaalne) toetussumma

Euroopa Parlament eraldab kuni [sisestada summa] eurot, mis ei ületa 85 % hinnangulistest hüvitatavatest kogukuludest.

Toetusesaaja hinnangulised hüvitatavad kulud on esitatud lisas („Hinnanguline eelarve“). Hinnanguline eelarve peab olema tasakaalus ja selles peavad olema välja toodud kõik toetusesaaja kulud ja tulud rahastamiskõlblikkuse perioodil. Hüvitatavad kulud ja mittehüvitatavad kulud peavad olema eristatud vastavalt artiklile II.18.

Artikkel I.5

Maksed ja maksete tegemise kord

Toetus makstakse välja allpool kirjeldatud ajakava ja korra kohaselt.

I.5.1.   Eelmaksed

Eelmakse summas [sisestada summa] eurot, mis moodustab [automaatselt 100 %, muul juhul sisestada Euroopa Parlamendi määratud protsent] käesoleva rahastamisotsuse artiklis I.4 ette nähtud maksimumsummast, makstakse toetusesaajale välja 30 päeva jooksul pärast rahastamisotsuse jõustumist või kui see on kohane, alates päevast, mil Euroopa Parlamendile esitatakse finantstagatis summas [sisestada summa] eurot, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

I.5.2.   Lõppmakse tegemine või alusetult välja makstud summade tagasinõudmine

Toetusesaajale tehakse lõppmakse ning alusetult välja makstud eelmakse nõutakse toetusesaajalt tagasi 30 päeva jooksul pärast seda, kui Euroopa Parlament on võtnud vastu aastaaruannet käsitleva otsuse ja määranud kindlaks lõpliku toetussumma, nagu on osutatud artiklis II.24.

I.5.3.   Vääring

Euroopa Parlament teeb maksed eurodes. Kui eritingimustes ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti, toimub tegelike kulude konverteerimine eurodesse Euroopa Parlamendi poolt maksekorralduse tegemise päeval kehtinud ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud päevakursi alusel või, kui see ei ole võimalik, vastavalt Euroopa Parlamendi poolt määratud ja tema veebisaidil avaldatud igakuisele vahetuskursile.

Euroopa Parlamendi maksed loetakse sooritatuks nende Euroopa Parlamendi arvelt debiteerimise päeval.

Artikkel I.6

Pangakonto

Maksed tehakse eurodes toetusesaaja pangakontole või allkontole, mis asub Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud pangas. Konto andmed on järgmised:

Panga nimi: […]

Pangafiliaali aadress: […]

Kontoomaniku täielik nimi: […]

Täielik kontonumber koos pangakoodidega: […]

IBAN: […]

BIC / SWIFT kood: […]

Artikkel I.7

Üldised haldussätted

Kogu rahastamisotsusega seotud suhtlus Euroopa Parlamendiga toimub kirjalikult. Kirjas peab olema viide rahastamisotsuse numbrile ning kiri tuleb saata järgmisel aadressil:

Euroopa Parlament

President

c/o Finantsküsimuste peadirektor

Büroo SCH 05B031

L-2929 Luxembourg

Tavaposti puhul loetakse saadetise Euroopa Parlamendi poolt kättesaamise kuupäevaks kuupäev, mil Euroopa Parlamendi postiteenistus on selle ametlikult registreerinud.

Rahastamisotsus edastatakse toetusesaajale järgmisel aadressil:

[…]

[Ametinimetus]

[Toetusesaaja ametlik nimetus]

[Täielik ametlik aadress]

Kui toetusesaaja aadress muutub, tuleb sellest Euroopa Parlamendile viivitamatult kirjalikult teada anda.

Artikkel I.8

Otsuse jõustumine

Rahastamisotsus jõustub päeval, mil see Euroopa Parlamendi nimel allkirjastatakse.

II.   ÜLDTINGIMUSED

A OSA: ÕIGUS- JA HALDUSNORMID

Artikkel II.1

Mõisted

Käesolevas rahastamisotsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„tegevusaruanne“ – rahastamiskõlblikkuse perioodil tekkinud kulude kirjalik selgitus, näiteks tegevuse, halduskulude jms selgitus. Tegevusaruanne on aastaaruande osa;

2)	„aastaaruanne“ – aruanne, mis esitatakse kuue kuu jooksul pärast eelarveaasta lõppu vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artiklile 23 ja finantsmääruse artiklile 204l;

3)	„jääksumma“ – artikli I.5.1 kohase eelmakse summa ning artikli II.24.4 kohaselt kindlaks määratud lõpliku toetussumma vahe;

4)	„eelmaksete tasaarvestamine“ – olukord, kus eelarvevahendite käsutaja on lõpliku toetussumma kindlaks määranud ja toetusesaajale makstud raha ei ole enam liidu vara;

5)

„huvide konflikt“ – olukord, kus rahastamisotsuse erapooletut ja objektiivset täitmist toetusesaaja poolt ohustavad perekonna, tunnete, rahvuslike sidemete või majanduslike huvidega seotud põhjused või mis tahes muud põhjused, mis tulenevad rahastamisotsusega seotud ühistest huvidest kolmanda isikuga. Poliitilised sidemed ei kujuta endast põhimõtteliselt huvide konflikti lepingute puhul, mis sõlmitakse erakonna ja samu poliitilisi väärtusi jagavate organisatsioonide vahel. Selliste lepingute puhul tuleb siiski tagada kooskõla määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikliga 22;

6)	„mitterahaline osalus“ ehk „mitterahaline toetus“ – mitterahalised ressursid, mille kolmas isik teeb toetusesaajale tasuta kättesaadavaks (vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 2 punktidele 7 ja 8);

7)	„eelarveaasta n“ ehk „rahastamiskõlblikkuse periood“ – ajavahemik, mille jooksul toimuvad tegevused, mille jaoks rahastamisotsusega vahendeid eraldati ja mis on täpsustatud artiklis I.2;

8)

„vääramatu jõud“ – igasugune ettenägematu, erakorraline olukord või sündmus, mis ei sõltu toetusesaaja ega Euroopa Parlamendi tahtest, mis takistab ükskõik kummal neist täita rahastamisotsusest tulenevaid kohustusi ning mis ei tulene nende ega alltöövõtjate, seotud üksuste või rahalist toetust saanud kolmandate isikute veast või hooletusest ja mida vaatamata nõuetekohase hoolsuse rakendamisele ei olnud võimalik vältida. Vääramatuks jõuks ei loeta järgmist: töövaidlused, streik, rahalised raskused, puudujäägid teenustes ning seadmete või materjali vead või viivitused nende kättesaadavaks tegemisel, välja arvatud juhul, kui need tulenevad otseselt asjaomasest vääramatu jõu juhtumist;

9)	„ametlik teavitamine“ – kirjalik suhtlus posti või e-posti teel, mida tõendab kättesaamisteatis;

10)	„pettus“ – ettekavatsetud tegu või tegematajätmine, mis mõjutab liidu finantshuve ja on seotud valede, ebatäpsete või mittetäielike aruannete või dokumentide kasutamise või esitamisega või kohustuslikult avaldamisele kuuluva teabe varjamisega;

11)	„toetus“ – otsene rahaline toetus finantsmääruse teise osa VIII jaotise ning määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 IV peatüki tähenduses;

12)	„õigusnormide rikkumine“ – igasugune Euroopa Liidu õiguse rikkumine, mis tuleneb toetusesaaja tegevusest või tegematajätmisest, millel on või võib olla liidu eelarvet kahjustav mõju;

13)	„omavahendid“ – liidu eelarve välised rahastamisallikad, näiteks annetused või liikmete makstavad toetused (nagu on määratletud määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 2 punktides 7 ja 8) jms;

14)	„seotud isik“ – isik, kellel on volitus toetusesaajat esindada või tema nimel otsuseid teha;

15)	„oluline viga“ – igasugune rahastamisotsuse sätte rikkumine, mida põhjustab tegu või tegematajätmine, mis tekitab või võib tekitada kahju Euroopa Liidu eelarvele.

Artikkel II.2

Toetusesaaja üldised kohustused

Toetusesaaja:

a)	vastutab ainuisikuliselt võetud juriidiliste kohustuste täitmise ja nende täitmise tõendamise eest;

b)	on kohustatud heastama Euroopa Parlamendile rahastamisotsuse täitmisega, sh ebaõige täitmisega põhjustatud kahju, välja arvatud juhul, kui selle põhjuseks on vääramatu jõud;

c)	vastutab ainuisikuliselt kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest, muu hulgas kui kahju tekitati rahastamisotsuse täitmise käigus;

d)	teavitab Euroopa Parlamenti viivitamatult oma õigusliku staatuse ning finants-, tehnilise, organisatsioonilise või omandiõigusega seotud olukorra muutustest ja kõigist nime, aadressi või juriidilise esindaja vahetustest;

e)	võtab kõik vajalikud meetmed huvide konflikti vältimiseks.

Artikkel II.3

Pangakontoga seotud kohustused

Artiklis I.6 osutatud konto või allkonto peab võimaldama Euroopa Parlamendi makstud summad kindlaks teha ning see peab olema ette nähtud ainult Euroopa Parlamendi makstavate artiklis I.5 ette nähtud summade jaoks.

Kui sellele kontole eelmaksena kantud summadelt saadakse intressi või muud samaväärset tulu vastavalt selle liikmesriigi õigusele, kelle territooriumil konto on avatud, nõuab Euroopa Parlament selle intressi või tulu sisse artiklis II.25 sätestatud tingimustel ja kooskõlas finantsmääruse artikli 204k lõikega 5.

Ühelgi juhul ei tohi Euroopa Parlamendilt saadud summasid kasutada spekulatiivsel eesmärgil.

Eelmaksena makstud summat loetakse liidu varaks seni, kuni on toimunud tasaarvestamine lõpliku toetussummaga.

Artikkel II.4

Vastutus kahju korral

Euroopa Parlament ei vastuta toetusesaaja tekitatud või kantud kahju eest, sh kahju eest, mida on käesoleva rahastamisotsuse täitmise ajal või tagajärjel põhjustatud kolmandatele isikutele.

Toetusesaaja või seotud isik peab Euroopa Parlamendile hüvitama kogu kahju, mis tekitati Euroopa Parlamendile rahastamisotsuse täitmisega või seetõttu, et rahastamisotsuse täitmine ei toimunud kooskõlas selle sätetega, välja arvatud juhul, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud.

Artikkel II.5

Konfidentsiaalsus

Kui rahastamisotsuses, määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artiklis 32 ja teistes liidu asjakohastes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, kohustuvad Euroopa Parlament ja toetusesaaja tagama kõikide rahastamisotsuse sisuga otseses seoses olevate dokumentide, andmete või muude materjalide konfidentsiaalsuse.

Artikkel II.6

Isikuandmete töötlemine

Rahastamisotsusega seoses kogutud isikuandmeid töödeldakse kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikliga 33 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (6).

Andmeid kasutatakse üksnes rahastamisotsuse täitmiseks ja selle täitmise järelevalveks, ilma et see piiraks nende võimalikku liidu õigusaktide kohast edastamist kontrolli ja auditeerimise eest vastutavatele organitele.

Artikkel II.7

Andmete säilitamine

Toetusesaaja säilitab rahastamisotsuse täitmist puudutavaid andmeid ja tõendavaid dokumente, sh finantsmääruse artikli 204l lõikes 1 osutatud raamatupidamise aastaaruannet viis aastat pärast aastaaruande esitamist, nagu on sätestatud finantsmääruse artiklis 204o.

Rahalise toetuse kasutamist puudutavate auditite, apellatsioonkaebuste, kohtuvaidluste ja nõuetega seotud andmeid säilitatakse asjaomaste auditite, apellatsioonkaebuste ja kohtuvaidluste lõpetamiseni ning nõuete lahendamiseni.

Artikkel II.8

Liidu toetuse nähtavus

II.8.1.   Teave liidu toetuse kohta

Kui toetusesaaja edastab või avaldab rahastamisotsusega seotud teavet, muu hulgas konverentsil, seminaril või teabe- ja reklaammaterjalides (näiteks brošüürides, voldikutes, plakatitel, esitlustes, elektrooniliselt vms), peab ta seejuures ära märkima, et on saanud Euroopa Parlamendilt rahalist toetust, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament nõuab, et ta seda ei teeks, või kui Euroopa Parlamendiga on kokku lepitud teisiti.

II.8.2.   Euroopa Parlamendi vastutuse välistamise klausel

Teabe puhul, mida toetusesaaja edastab või avaldab, peab andmekandjast ja vormist olenemata olema alati märgitud, et teabe sisu eest vastutab üksnes teabe esitaja/autor ning Euroopa Parlament ei ole vastutav edastatud või avaldatud teabe kasutamisest tulenevate tagajärgede eest.

II.8.3.   Euroopa Parlamendi avaldatavad andmed

Euroopa Parlament avaldab oma veebisaidil andmed, millele osutatakse määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artiklis 32.

Artikkel II.9

Toetusesaaja sõlmitavad lepingud

II.9.1.   Põhimõtted

Vastavalt finantsmääruse artikli 204b lõikele 2 võib rahalist toetust kasutada toetusesaaja poolt sõlmitud lepingutega seotud kulude hüvitamiseks, tingimusel et lepingute sõlmimisel ei olnud huvide konflikti.

Lepingute puhul, mille maksumus ületab 60 000 eurot tarnija ja kauba või teenuse kohta, võtab toetusesaaja vähemalt kolm pakkumust, mis esitatakse vastusena kirjalikule pakkumiskutsele, milles on üksikasjalikult kirjeldatud hanke nõuded. Lepingute kestus ei ületa viit aastat.

Kui kirjalikule pakkumiskutsele laekub vähem kui kolm pakkumust, peab toetusesaaja tõendama, et hanke puhul oli võimatu saada rohkem pakkumusi.

II.9.2.   Andmete säilitamine

Toetusesaaja dokumenteerib pakkumuste hindamise ja põhjendab kirjalikult tarnija valikut.

II.9.3.   Kontroll

Toetusesaaja tagab, et Euroopa Parlamendil, Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ametil, Euroopa Kontrollikojal ja Euroopa Pettustevastasel Ametil on võimalik kasutada määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 V peatüki ja finantsmääruse artikli 204n kohast kontrolliõigust. Toetusesaaja tagab, et kolmandate isikutega sõlmitud lepingutes nähakse ette kontrolliõiguse kasutamise võimalus ka nende kolmandate isikute suhtes.

II.9.4.   Vastutus

Toetusesaaja vastutab ainuisikuliselt rahastamisotsuse täitmise ja selle sätete järgimise eest. Toetusesaaja kohustub tagama, et tema töövõtjad nõustuvad loobuma rahastamisotsusega seotud nõuetest Euroopa Parlamendi vastu.

Artikkel II.10

Vääramatu jõud

Kui Euroopa Parlament või toetusesaaja satub vääramatu jõu olukorda, teavitab ta sellest viivitamatult teist poolt (väljastusteatega tähtkirja teel või sellega samaväärsel viisil), näidates ära olukorra olemuse, tõenäolise kestuse ja prognoositavad tagajärjed.

Euroopa Parlament ja toetusesaaja võtavad tarvitusele kõik meetmed, et vähendada vääramatust jõust tingitud võimalikku kahju.

Kui vääramatu jõud takistab Euroopa Parlamenti või toetusesaajat rahastamisotsusest tulenevaid kohustusi täitmast, ei loeta seda rikkumiseks.

Artikkel II.11

Toetuse maksmise peatamine

II.11.1.   Peatamise alused

Euroopa Parlamendil on õigus peatada kooskõlas finantsmääruse asjakohaste normidega toetuse maksmine järgmistel juhtudel:

i)	kui on kahtlus, et toetusesaaja ei ole täitnud finantsmääruse artiklis 204k sätestatud toetuse kasutamise tingimusi (toetuse maksmine peatatakse asjaolude kontrollimise ajaks), või

ii)	kui toetusesaajale on määratud määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 27 lõike 4 kohane rahaline karistus (toetuse maksmine peatatakse trahvi maksmiseni).

II.11.2.   Peatamise kord

1. etapp – Euroopa Parlament teavitab toetusesaajat enne toetuse maksmise peatamist ametlikult toetuse maksmise peatamise kavatsusest ja selle põhjustest ning annab toetusesaajale võimaluse anda 30 kalendripäeva jooksul pärast teate kättesaamist selgitusi.

2. etapp – kui Euroopa Parlament otsustab pärast selgituste andmise tähtaja möödumist toetuse maksmist jätkata, antakse sellest otsusest toetusesaajale teada.

Kui Euroopa Parlament otsustab pärast selgituste andmise tähtaja möödumist toetuse maksmise peatamist jätkata, saadetakse toetusesaajale ametlikult põhjendatud otsus toetuse maksmise peatamise kohta ja talle antakse teada:

i)	artikli II.11.1 punkti i kohastel juhtudel vajalike kontrollide lõpuleviimise orienteeruv kuupäev ning

ii)	tema õiguskaitsevahendid.

II.11.3.   Peatamise tagajärjed

Maksete peatamise tagajärjel ei ole toetusesaajal õigust saada Euroopa Parlamendilt ühtegi makset, kuni artikli II.11.2 teise etapi punktis i osutatud kontroll on lõpule viidud või peatamise alus on kõrvaldatud. Sellega ei piirata Euroopa Parlamendi õigust toetuse andmine lõpetada või rahastamisotsus tühistada.

II.11.4.   Maksete jätkamine

Kui maksete peatamise alus on kõrvaldatud, jätkatakse kõikide maksete kavakohast tegemist ning Euroopa Parlament annab sellest toetusesaajale teada.

Artikkel II.12

Rahastamisotsuse tühistamine Euroopa Parlamendi poolt

II.12.1.   Tühistamise alused

Euroopa Parlamendil on õigus rahastamisotsus tühistada, kui amet otsustab toetusesaaja registrist kustutada, välja arvatud määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 30 lõike 2 kolmandas lõigus osutatud juhtudel.

II.12.2.   Tühistamise kord

1. etapp – Euroopa Parlament teavitab toetusesaajat enne rahastamisotsuse tühistamist ametlikult rahastamisotsuse tühistamise kavatsusest ja selle põhjustest ning annab toetusesaajale võimaluse anda 30 kalendripäeva jooksul pärast teate kättesaamist selgitusi.

2. etapp – kui Euroopa Parlament otsustab pärast selgituste andmise tähtaja möödumist rahastamisotsust mitte tühistada, antakse sellest toetusesaajale teada.

Kui Euroopa Parlament otsustab pärast selgituste andmise tähtaja möödumist rahastamisotsuse tühistada, saadetakse toetusesaajale ametlikult põhjendatud otsus rahastamisotsuse tühistamise kohta.

Toetusesaajale alusetult välja makstud summad nõutakse finantsmääruse asjakohaste normide kohaselt tagasi.

II.12.3.   Rahastamisotsuse tühistamise tagajärjed

Rahastamisotsuse tühistamisel on tagasiulatuv mõju ja see jõustub rahastamisotsuse vastuvõtmise kuupäevast.

Artikkel II.13

Rahastamisotsuse täitmise lõpetamine

II.13.1.   Rahastamisotsuse täitmise lõpetamine toetusesaaja taotlusel

Toetusesaaja võib taotleda rahastamisotsuse täitmise lõpetamist.

Toetusesaaja teavitab sellest ametlikult Euroopa Parlamenti ning esitab:

a)	rahastamisotsuse täitmise lõpetamise põhjused ja

b)	kuupäeva, millal rahastamisotsuse täitmise lõpetamine jõustub (see ei või olla varasem kui ametliku teate saatmise kuupäev).

Rahastamisotsuse täitmine lõpetatakse lõpetamisotsuses märgitud kuupäeval.

II.13.2.   Rahastamisotsuse täitmise lõpetamine Euroopa Parlamendi poolt

a)   Lõpetamise alused

Euroopa Parlamendil on õigus rahastamisotsuse täitmine lõpetada järgmistel juhtudel:

a)	amet otsustab toetusesaaja registrist kustutada, määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 30 lõike 2 kolmandas lõigus osutatud juhtudel;

b)	toetusesaaja ei täida enam määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 18 lõike 2 tingimusi;

c)	Euroopa Parlament teeb kindlaks, et toetusesaaja ei ole täitnud finantsmääruse artiklis 204k sätestatud toetuse kasutamise tingimusi;

d)	toetusesaaja on pankrotis, likvideerimisel või muus samalaadses olukorras.

b)   Rahastamisotsuse täitmise lõpetamise menetlus

1. etapp – Euroopa Parlament teavitab toetusesaajat enne rahastamisotsuse täitmise lõpetamist ametlikult rahastamisotsuse täitmise lõpetamise kavatsusest ja selle põhjustest ning annab toetusesaajale võimaluse anda 30 kalendripäeva jooksul pärast teate kättesaamist selgitusi.

2. etapp – kui Euroopa Parlament otsustab pärast selgituste andmise tähtaja möödumist rahastamisotsuse täitmist jätkata, antakse sellest toetusesaajale teada.

Kui Euroopa Parlament otsustab pärast selgituste andmise tähtaja möödumist rahastamisotsuse täitmine lõpetada, saadetakse toetusesaajale ametlikult põhjendatud otsus rahastamisotsuse täitmise lõpetamise kohta.

Rahastamisotsuse täitmine lõpetatakse lõpetamisotsuses märgitud kuupäeval.

II.13.3.   Rahastamisotsuse täitmise lõpetamise tagajärjed

Rahastamisotsuse täitmise lõpetamise otsus jõustub ex nunc. Toetusesaaja poolt alates lõpetamisotsuse jõustumise kuupäevast kantud tegelikud kulud loetakse rahastamiskõlbmatuteks kuludeks.

Artikkel II.14

Õiguste üleandmine

Toetusesaaja ei või anda kolmandale isikule üle ühtegi maksenõuet Euroopa Parlamendi vastu, välja arvatud juhul, kui toetusesaaja esitab selleks põhjendatud kirjaliku taotluse ja Euroopa Parlament kiidab selle enne õiguste üleandmist heaks.

Kui Euroopa Parlament ei kiida õiguste üleandmist kirjalikult heaks või kui heakskiidu aluseks olevaid tingimusi ei täideta, on õiguste üleandmine tühine.

Õiguste üleandmine ei vabasta toetusesaajat mingil juhul tema kohustustest Euroopa Parlamendi ees.

Artikkel II.15

Viivised

Kui Euroopa Parlament ei tee makset tähtajaks, on toetusesaajal õigus saada viivist vastavalt Euroopa Keskpanga eurodes toimuvate peamiste refinantseerimistehingute puhul kohaldatavale määrale (edaspidi „viitemäär“), mida on suurendatud 3,5 punkti võrra. Viitemääraks loetakse maksetähtaja saabumise kuu esimesel päeval kehtivat Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määra.

Kui Euroopa Parlament peatab maksete tegemise, nagu on sätestatud artiklis II.11, ei ole algse tähtaja ületamise korral tegemist hilinenud maksega.

Hilinenud maksete eest makstakse viivist alates maksetähtajale järgnenud päevast kuni makse tegeliku tegemise päevani (kaasa arvatud).

Kui arvestatud viivise summa on 200 eurot või väiksem, on Euroopa Parlament erandina esimesest lõigust kohustatud selle toetusesaajale välja maksma ainult juhul, kui toetusesaaja esitab selleks taotluse kahe kuu jooksul pärast hilinenud makse saamist.

Artikkel II.16

Kohaldatav õigus

Rahastamisotsuse suhtes kehtib asjakohane liidu õigus, eelkõige määrus (EL, Euratom) nr 1141/2014 ja finantsmääruse asjakohased sätted, mida kohaldatakse täielikult. Neid täiendab vajaduse korral toetusesaaja asukohaliikmesriigi õigus.

Artikkel II.17

Õigus olla ära kuulatud

Kui toetusesaajal on rahastamisotsuse kohaselt õigus anda selgitusi, antakse talle kirjalike selgituste esitamiseks aega kümme tööpäeva, välja arvatud juhul, kui sõnaselgelt on ette nähtud teisiti. Seda aega võib toetusesaaja põhjendatud taotluse korral ühe korra kümne tööpäeva võrra pikendada.

B OSA: FINANTSSÄTTED

Artikkel II.18

Hüvitatavad kulud

II.18.1.   Tingimused

Kooskõlas finantsmääruse artikliga 204k ja selleks, et kulusid saaks hüvitada liidu rahalisest toetusest, peavad kulud vastama järgmistele tingimustele:

a)	olema otseselt seotud rahastamisotsuse sisuga ning ette nähtud rahastamisotsusele lisatud hinnangulises eelarves;

b)	olema vajalikud rahastamisotsuse täitmiseks;

c)	olema mõistlikud, põhjendatud ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, eelkõige ökonoomsed ja tõhusad;

d)	olema tekkinud artiklis I.2. määratletud rahastamiskõlblikkuse perioodi jooksul, välja arvatud aastaaruannetega ning finantsaruandeid ja nende aluseks olevat raamatupidamisarvestust puudutavate sertifikaatidega seotud kulud;

e)	olema toetusesaaja poolt tegelikult kantud;

f)	olema tuvastatavad ja kontrollitavad ning kirjendatud toetusesaaja raamatupidamise aastaaruandesse kooskõlas asjakohaste raamatupidamisstandarditega;

g)	olema kooskõlas kohaldatava maksu- ja sotsiaalkindlustusõigusega;

h)	olema kooskõlas artikli II.9.1 esimese lõiguga ning üldjoontes artikli II.9.1 teise lõiguga.

Toetusesaaja raamatupidamise ja sisekontrolli meetmed peavad võimaldama tuvastada aastaaruandes deklareeritud kulude ja tulude kooskõla finantsaruannete ja vastavate tõendavate dokumentidega.

II.18.2.   Näited hüvitatavate kulude kohta

Ilma et see piiraks finantsmääruse artikli 204k kohaldamist, peetakse hüvitatavateks kuludeks, kui need vastavad artiklis II.18.1 esitatud tingimustele, eelkõige järgmisi tegevuskulusid:

a)	halduskulud ning tehnilise abi, koosolekute, uurimistegevuse, piiriüleste ettevõtmiste, uuringute, teabe ja väljaannetega seotud kulud;

b)	personalikulud, mis hõlmavad tegelikke palkasid, sotsiaalmakseid ja muid töötasu hulka arvatavaid seadusega ette nähtud kulusid, tingimusel et need ei ületa toetusesaaja töötasupoliitikale vastavaid tavapäraseid keskmisi määrasid;

c)	töötajate reisi- ja elamiskulud, tingimusel et need on kooskõlas toetusesaaja tavapärase reisikulude hüvitamise praktikaga;

d)

seadmete või muu (uue või kasutatud) vara amortisatsioonikulud, mis on kirjendatud toetusesaaja raamatupidamisaruannetesse, tingimusel et vara i) kantakse maha vastavalt rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele ja toetusesaaja tavapärastele kuluarvestustavadele ning ii) on soetatud kooskõlas artikli II.9.1 esimese lõiguga ning üldjoontes artikli II.9.1 teise lõiguga (kui vara soetati rahastamiskõlblikkuse perioodil);

e)	tarbekaupade ja varustuse ning muude lepingutega seotud kulud, tingimusel et i) need on soetatud kooskõlas artikli II.9.1 esimese lõiguga ja üldjuhul artikli II.9.1 teise lõiguga ning ii) need on otseselt seotud rahastamisotsuse sisuga;

f)	kulud, mis tulenevad otseselt rahastamisotsuses kehtestatud nõuetest, sh asjakohasel juhul finantsteenustega seotud kulud (eelkõige finantstagatistega seotud kulud), tingimusel et vastavad teenused on ostetud kooskõlas artikli II.9.1 esimese lõiguga ning üldjuhul artikli II.9.1 teise lõiguga;

g)

rahaline toetus järgmistele toetusesaajaga seotud üksustele: [sisestada seotud üksuste nimed, näiteks noorte- või naisorganisatsioonid nagu on märgitud rahastamistaotlusel], tingimusel, et rahaline toetus iga üksuse kohta ei ületa 100 000 eurot, et seotud üksus kasutab seda hüvitatavate kulude katmiseks, et seotud üksusele makstav kogusumma ei ületa üht neljandikku sellele üksusele makstavast rahalisest toetusest ning et toetusesaaja tagab rahalise toetuse tagastamise võimaliku tagasinõudmise korral.

Artikkel II.19

Mittehüvitatavad kulud

Ilma et see piiraks otsuse artikli II.18.1 ja finantsmääruse artikli 204k kohaldamist, peetakse rahastamiskõlbmatuks järgmisi kulusid:

a)	toetusesaaja makstud kapitalitootlus ja dividendid;

b)	võlad ja võla teenindamise kulud;

c)	kahjumi või võlgade katmine;

d)	intressikulud;

e)	ebatõenäoliselt laekuvad võlad;

f)	kursikahjud;

g)	pangakulud, mida pank nõuab toetusesaajalt Euroopa Parlamendilt saadavate ülekannete eest;

h)	kulud, mille toetusesaaja on deklareerinud muu tegevuse raames, millele on saadud liidu eelarvest rahalist toetust;

i)	mitterahaline osalus;

j)	ülemäärased või ebamõistlikud kulud;

k)	mahaarvatav käibemaks;

l)	teatavate kolmandate isikute keelatud rahastamine, mida käsitletakse määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artiklis 22 ja finantsmääruse artikli 204b lõikes 3.

Artikkel II.20

Mitterahaline osalus

Euroopa Parlament lubab toetusesaajal saada rahastamisotsuse täitmise ajal mitterahalisi toetusi, tingimusel et nende väärtus ei ületa:

a)	kulusid, mis on tegelikult kantud ja nõuetekohaselt tõendatud nende kolmandate isikute raamatupidamisdokumentidega, kes on vastavaid kulusid enda peale võttes toetusesaaja jaoks tasuta osalenud;

b)	selliste dokumentide puudumisel kõnealusel turul üldiselt aktsepteeritud kuludele vastavaid kulusid;

c)	hinnangulises eelarves heaks kiidetud väärtust;

d)	50 % hinnangulises eelarves heaks kiidetud omavahenditest.

Mitterahaline osalus:

a)	esitatakse hinnangulises eelarves eraldi, et kajastada vahendite koguhulka;

b)	on kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikliga 20 ning riigisiseste maksu- ja sotsiaalkindlustusreeglitega;

c)	on lubatud üksnes ajutiselt ja eeldusel, et on olemas välisaudiitori kontrollitõend ja see on lubatud lõpliku toetussumma kohta tehtud otsuses;

d)	ei ole kinnisvara vormis.

Artikkel II.21

Eelarvevahendite ümberpaigutamine

Toetusesaaja võib lisas esitatud hinnangulist eelarvet kohandada, paigutades vahendeid eri eelarverubriikide vahel ümber. Eelarve selliseks muutmiseks ei ole vaja rahastamisotsust muuta. Ümberpaigutusi tuleb aastaaruandes põhjendada.

Artikkel II.22

Aruandluskohustus

II.22.1.   Aastaaruanne

Toetusesaaja esitab eelarveaasta n lõpule järgneval aastal soovitatavalt 15. maiks ja hiljemalt 30. juuniks aastaaruande, millesse kuuluvad:

a)	raamatupidamise aastaaruanne koos märkustega, mis sisaldab teavet toetusesaaja tulude ja kulude ning varade ja kohustuste kohta eelarveaasta alguse ja lõpu seisuga vastavalt toetusesaaja asukohaliikmesriigi õigusele,

b)	raamatupidamise aastaaruanne, mis põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1606/2002 (7) artiklis 2 määratletud rahvusvahelistel raamatupidamisstandarditel,

c)	kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikliga 20 esitatud annetajate ja toetajate ning nende annetuste või toetuste loetelu,

d)	tegevusaruanne,

e)	finantsselgitus, mille aluseks on hinnangulise eelarve struktuur,

f)	üksikasjad tulude, kulude, varade ja kohustuste kohta,

g)	punktis e osutatud finantsselgituse ja punktis f osutatud üksikasjade vastavust näitav võrdlus,

h)	loetelu tarnijatest, kes esitasid asjaomase eelarveaasta jooksul toetusesaajale arveid enam kui 10 000 euro eest, koos tarnija nime ja aadressi ning tarnitud kaupade või teenuste mahuga.

Aastaaruandes esitatud teave peab olema piisav lõpliku toetussumma kindlaksmääramiseks.

II.22.2.   Välisauditi aruanne

Sõltumatud välised organid või eksperdid, kes on selleks volitatud vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 23 lõikele 3, esitavad Euroopa Parlamendile otse välisauditi aruande, millele osutatakse määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 23 lõikes 1.

Välisauditi eesmärk on kinnitada raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ning selle aluseks olevate tulude ja kulude seaduslikkust ja korrektsust, sh eriti seda, et:

a)	raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas toetusesaaja suhtes kohaldatava riigisisese õigusega, ei sisalda olulisi ebatäpsusi ning annab tõese ja õiglase ülevaate tema finantsseisundist ja tegevuse tulemustest;

b)	raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega, mis on määratletud määruse (EÜ) nr 1606/2002 artiklis 2;

c)	deklareeritud kulud on tegelikult kantud;

d)	tulud on deklareeritud täielikult;

e)	toetusesaaja poolt Euroopa Parlamendile esitatud finantsdokumendid on kooskõlas rahastamisotsuse finantssätetega;

f)	määrusest (EL, Euratom) nr 1141/2014 ja eriti selle artiklist 20 tulenevad kohustused on täidetud;

g)	rahastamisotsusest ja eriti selle artiklitest II.9 ja II.18 tulenevad kohustused on täidetud;

h)	mitterahaline osalus on toetusesaajale tegelikult üle antud ja seda on hinnatud kooskõlas asjakohaste normidega;

i)	liidu toetuse kasutamata vahendid kanti üle järgmisse eelarveaastasse;

j)	liidu toetuse kasutamata vahendeid kasutati vastavalt finantsmääruse artikli 204k lõikele 2;

k)	omavahendite ülejääk kanti reservikontole.

Artikkel II.23

Otsus aastaaruande kohta

Euroopa Parlament kiidab artiklis II.22.1 ette nähtud aastaaruande heaks või lükkab selle tagasi eelarveaastale n järgnevaks 30. septembriks.

Kui Euroopa Parlament esitatud aastaaruandele kuue kuu jooksul pärast selle kättesaamist kirjalikult ei vasta, loetakse aastaaruanne heakskiidetuks.

Aastaaruande heakskiitmisega ei piirata lõpliku toetussumma kindlaksmääramist vastavalt artiklile II.24 – viimane on lõplik otsus, mis Euroopa Parlament kulude rahastamiskõlblikkuse kohta teeb.

Euroopa Parlament võib nõuda toetusesaajalt aastaaruande kohta otsuse tegemise eesmärgil täiendavat teavet. Täiendava teabe nõudmise korral pikendatakse aastaaruande kohta otsuse tegemise tähtaega seni, kuni nõutud teave on kätte saadud ja Euroopa Parlament on seda hinnanud.

Kui aastaaruandes ilmnevad olulised puudused, võib Euroopa Parlament selle ilma toetusesaajalt täiendavat teavet küsimata tagasi lükata ning tal on õigus nõuda, et toetusesaaja esitaks 15 tööpäeva jooksul uue aruande.

Täiendava teabe või uue aruande esitamise nõue esitatakse toetusesaajale kirjalikult.

Algselt esitatud aastaaruande tagasilükkamise ja uue aruande nõudmise korral kohaldatakse uue aruande suhtes käesolevas artiklis kirjeldatud heakskiitmise korda.

Artikkel II.24

Otsus lõpliku toetussumma kohta

II.24.1.   Aastaaruande olulisus

Euroopa Parlamendi otsus lõpliku toetussumma kindlaksmääramise kohta põhineb vastavalt artiklile II.23 heaks kiidetud aastaaruandel. Kui Euroopa Parlament on aastaaruande lõplikult tagasi lükanud või kui toetusesaaja ei ole ette nähtud tähtajaks aastaaruannet esitanud, ei saa lõpliku toetussumma kohta tehtud otsuses hüvitatavaid kulusid ette näha.

II.24.2.   Piirmäärad

Lõplik toetussumma ei ületa artiklis I.4 osutatud summat. See ei moodusta rohkem kui 85 % hinnangulises eelarves esitatud hüvitatavatest kuludest ega ka rohkem kui 85 % tegelikult kantud hüvitatavatest kuludest.

II.24.3.   Kasutamata toetussumma ülekandmine

Eelarveaastal, milleks rahalist toetust anti (aasta n), kasutamata jäänud rahalise toetuse osa kantakse üle eelarveaastasse n + 1 ning kasutatakse ära aastal n + 1 hiljemalt 31. detsembriks kantud hüvitatavate kulude katmiseks. Eelnenud aasta rahalise toetuse kasutamata jäänud summasid ei tohi kasutada kulude selle osa katmiseks, mida Euroopa tasandi erakonnad peavad rahastama omavahenditest.

Toetusesaaja kasutab kõigepealt ära varasema eelarveaasta jaoks eraldatud kasutamata summad ning alles seejärel hiljem eraldatud summad.

II.24.4.   Otsus lõpliku toetussumma kohta

Euroopa Parlament kontrollib igal aastal kulude vastavust määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014, finantsmääruse ja rahastamisotsuse sätetele. Igal aastal võtab ta vastu otsuse lõpliku toetussumma kohta, mis tehakse toetusesaajale nõuetekohaselt teatavaks.

Kui artiklis I.4 ette nähtud summa kulutati eelarveaastal n täielikult ära, määratakse lõplik toetussumma kindlaks pärast selle aasta raamatupidamiskontode sulgemist, st aastal n + 1.

Kasutamata toetussumma ülekandmise korral eelarveaastasse n + 1 (kooskõlas artikliga II.24.3) määratakse eelarveaasta n lõplik toetussumma kindlaks allkirjeldatud viisil.

1. etapp : Euroopa Parlament teeb aastal n + 1 otsuse eelarveaasta n hüvitatavate kulude kohta ning aasta n lõpliku toetussumma nendele kuludele vastava osa kohta. Samuti määrab Euroopa Parlament kindlaks eelarveaastaks n eraldatud toetuse kasutamata osa, mis kantakse üle eelarveaastasse n + 1.

2. etapp : Euroopa Parlament teeb aastal n + 2 otsuse eelarveaasta n + 1 hüvitatavate kulude kohta ning määrab kindlaks, millised neist kaetakse eelarveaastasse n + 1 üle kantud kasutamata vahenditest (aasta n lõpliku toetussumma teine osa).

Eelarveaasta n lõplik toetussumma saadakse 1. ja 2. etapis kirjeldatud viisil kindlaks määratud summade liitmisel.

Lõpliku toetussumma kindlaksmääramise ajal toimub ka eelmaksete tasaarvestamine. Kui vahendeid on üle kantud, toimub eelkirjeldatud etappides eelmaksete osaline tasaarvestamine.

II.24.5.   Kasutamata summade tagasinõudmine

Aastaks n eraldatud toetuse summad, mida ei ole ära kasutatud aasta n + 1 lõpuks, nõutakse tagasi kooskõlas finantsmääruse esimese osa IV jaotise 5. peatükiga.

II.24.6.   Jääksumma

Kui eelmakse oli suurem kui kindlaks määratud lõplik toetussumma, nõuab Euroopa Parlament alusetult makstud eelmakse osa tagasi.

Kui lõplik toetussumma on suurem kui eelmakse summa, maksab Euroopa Parlament toetusesaajale välja jääksumma.

II.24.7.   Omavahendite ülejääk

a)   Erireservi loomine

Toetusesaaja võib luua omavahendite ülejäägist erireservi.

Erireservikontole võib kanda omavahendite summa, mis jääb üle, kui omavahenditest arvestatakse maha 15 % aastal n tegelikult kantud hüvitatavatest kuludest. Toetusesaaja peab eelnevalt ainult omavahenditest katma kõik eelarveaasta n mittehüvitatavad kulud.

Reservi kasutatakse ainult selleks, et kaasrahastada tulevaste rahastamisotsuste täitmise ajal hüvitatavaid kulusid ja katta mittehüvitatavaid kulusid, mis tuleb katta omavahenditest.

b)   Kasum

Kui tulud ületavad kulusid, nimetatakse seda ülejääki kasumiks.

Tulu hõlmab liidu eelarvest saadud toetust ja toetusesaaja omavahendeid.

Kolmandate isikute osalust ühisürituste korraldamisel ei loeta toetusesaaja omavahendite hulka. Toetusesaaja ei tohi saada liidu eelarvest ei otseselt ega ka kaudselt muid rahalisi vahendeid. Muu hulgas on keelatud Euroopa Parlamendi fraktsioonide eelarvest tehtavad annetused.

Erireservi arvatud summat ei arvestata kasumi arvestamisel.

c)   Sissenõudmine

Toetusesaaja ei või toetuse abil kasumit teenida. Euroopa Parlamendil on õigus nõuda kasumist sisse osa, mis vastab liidu osalusele hüvitatavate kulude katmisel.

Artikkel II.25

Eelmaksetelt teenitud intressid

Toetusesaaja teatab Euroopa Parlamendile, kui palju on Euroopa Parlamendilt eelmaksena saadud summad teeninud intressi või muud samaväärset kasu.

Euroopa Parlament arvab eelmaksetelt teenitud intressi lõplikust toetussummast maha. Intressi omavahendite hulka arvamine ei ole lubatud.

Artikkel II.26

Tagasinõudmine

Kui maksed on toetusesaajale tehtud alusetult või rahastamisotsuse, määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 või finantsmääruse tingimuste kohaselt on tagasinõudmine põhjendatud, peab toetusesaaja vastavad summad Euroopa Parlamendile tagasi maksma viimase poolt määratud tingimustel ja tähtajaks.

II.26.1.   Viivised

Kui toetusesaaja ei ole Euroopa Parlamendi määratud tähtaja jooksul tagasimakset sooritanud, arvestab Euroopa Parlament asjakohastelt summadelt viivist artiklis II.15 sätestatud määras. Viivist arvestatakse ajavahemiku eest, mis algab tagasimakse tähtpäevast ja lõpeb kõikide võlgnetavate summade täielikul laekumisel Euroopa Parlamendile, laekumise päev kaasa arvatud.

Osaliste maksete puhul kaetakse toetusesaaja tehtud summadest esmalt tasud ja viivised ning alles seejärel makse põhiosa.

II.26.2.   Tasaarvestus

Kui tagasimakset ettenähtud tähtajaks ei tehta, võib Euroopa Parlamendile võlgnetavad summad kooskõlas finantsmääruse artikliga 80 ja finantsmääruse kohaldamise eeskirjadega tasaarvestada toetusesaajale maksmisele kuuluvate mis tahes muude summade arvelt. Erandjuhul võib Euroopa Parlament liidu finantshuvide kaitsmiseks võlgnetavad summad tasaarvestada enne makse tähtaega. Toetusesaaja eelnev nõusolek ei ole vajalik.

II.26.3.   Pangakulud

Euroopa Parlamendile võlgnetavate summade sissenõudmisega seotud pangakulud tasub toetusesaaja ainuisikuliselt.

Artikkel II.27

Finantstagatis

Kui Euroopa Parlament nõuab toetusesaajalt finantstagatist vastavalt finantsmääruse artiklile 204j, peavad täidetud olema järgmised tingimused:

a)	finantstagatise peab andma pank või tunnustatud finantseerimisasutus või toetusesaaja taotlusel ja Euroopa Parlamendi nõusolekul kolmas isik;

b)	tagatise andja peab maksma summa esimesel nõudmisel ega tohi nõuda, et Euroopa Parlament esitaks kõigepealt nõude põhivõlgniku (st toetusesaaja) vastu, ning

c)

finantstagatis peab sõnaselgelt kehtima seni, kuni Euroopa Parlament on eelmakse ning vahe- ja lõppmaksed tasaarvestanud. Kui lõppmakse tegemise asemel on vaja vahendeid tagasi nõuda, peab finantstagatis kehtima seni, kuni võlg on täielikult tagasi makstud, ning Euroopa Parlament vabastab tagatise seejärel järgmise kuu jooksul.

Artikkel II.28

Kontroll

II.28.1.   Üldsätted

Euroopa Parlament ning Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste amet võivad oma pädevuste raames ning vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 V peatükile ja finantsmääruse artikli 204n lõikele 1 kasutada igal ajal oma kontrolliõigust, et veenduda, kas toetusesaaja täidab täielikult kõiki rahastamisotsuses, määruses (EL, Euratom) nr 1141/2014 ja finantsmääruses ette nähtud kohustusi.

Toetusesaaja teeb pädevate asutustega nõuetekohast koostööd ning abistab neid kontrolli läbiviimiseks vajalikul määral.

Euroopa Parlament ning Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste amet võivad delegeerida kontrolli läbiviimise nende nimel tegutsema volitatud välisasutustele („volitatud asutused“).

II.28.2.   Dokumentide säilitamise kohustus

Toetusesaaja hoiab viis aastat pärast aastaaruande esitamist asjakohastel andmekandjatel alles kõik originaaldokumendid, eriti raamatupidamis- ja maksustamisdokumendid, sh digiteeritud originaalid, kui need on asjaomase liikmesriigi õigusega lubatud ja neid käsitletakse asjaomase liikmesriigi õiguses ette nähtud tingimustel.

Kui toetusega on seotud pooleliolev audit, apellatsioonkaebus, kohtuvaidlus või nõue, siis esimeses lõigus osutatud viieaastase perioodi nõue ei kehti. Sellisel juhul peab toetusesaaja säilitama dokumente seni, kuni auditid, apellatsioonkaebused ja kohtuvaidlused on lõpetatud ja nõuded lahendatud.

II.28.3.   Dokumentide ja/või teabe esitamise kohustus

Toetusesaaja peab esitama kõik vajalikud dokumendid ja/või kogu teabe, sh elektroonilise teabe, mida Euroopa Parlament, Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste amet või volitatud asutus („pädev asutus“) nõuab.

Kõiki toetusesaaja esitatud dokumente ja kogu teavet töödeldakse vastavalt artiklile II.6.

II.28.4.   Kohapealne kontroll

Pädev asutus võib teha toetusesaaja ruumides kohapealset kontrolli. Selleks võib ta kirjalikult nõuda, et toetusesaaja võtaks pädeva asutuse määratud tähtajaks kontrollkülastuse korraldamiseks vajalikud meetmed.

Kohapealse kontrolli käigus peab toetusesaaja võimaldama pädevale asutusele juurdepääsu kohale ja ruumidele, kus tegevus toimub või toimus, ning kogu vajalikule teabele, sh elektroonilises vormingus teabele.

Toetusesaaja tagab, et teave on kohapealse kontrolli tegemise ajal lihtsasti kättesaadav ning et vajalik teave antakse üle asjakohases vormingus.

II.28.5.   Auditimenetluse kohta selgituste andmine

Kontrolli tulemuste põhjal koostab Euroopa Parlament esialgse auditiaruande, mis saadetakse toetusesaajale. Toetusesaajal on õigus anda 30 kalendripäeva jooksul pärast esialgse auditiaruande kättesaamist selgitusi.

Esialgse auditiaruande ja toetusesaaja võimalike selgituste alusel koondab Euroopa Parlament audititulemused lõplikku auditiaruandesse. Lõplik auditiaruanne saadetakse toetusesaajale 60 kalendripäeva jooksul pärast esialgse auditiaruande kohta selgituste andmise tähtaja möödumist.

II.28.6.   Audititulemuste kasutamine

Ilma et see piiraks parlamendi õigust võtta meetmeid artiklite II.11–II.13 alusel, võtab Euroopa Parlament lõplikke audititulemusi lõpliku toetussumma kindlaksmääramisel nõuetekohaselt arvesse.

Kui lõplikes audititulemustes ilmnevad võimalikud pettused või kohaldatavate eeskirjade tõsised rikkumised, antakse nendest teada liikmesriigi või liidu pädevatele asutustele, et võtta täiendavaid meetmeid.

Euroopa Parlament võib auditi lõplike tulemuste põhjal tagasiulatuvalt muuta lõpliku toetussumma kohta tehtud otsust.

II.28.7.   OLAFi kontrolliõigus

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) kasutab toetusesaaja suhtes oma kontrolliõigust vastavalt asjakohastele normidele ning eelkõige vastavalt nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96, (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013, (9) finantsmääruse artikli 204n lõikele 1 ning määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 24 lõikele 4 ja artikli 25 lõikele 7.

Toetusesaaja teeb OLAFiga nõuetekohast koostööd ja abistab teda kõigiti kontrolli tegemisel.

Euroopa Parlament võib Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) esitatud andmete põhjal igal ajal tagasiulatuvalt muuta lõpliku toetussumma kohta tehtud otsust vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 25 lõikele 7. Enne kui Euroopa Parlament otsustab lõpliku toetussumma kohta tehtud otsust tagasiulatuvalt muuta, antakse toetusesaajale nõuetekohaselt teada asjaomastest andmetest ja parlamendi kavatsusest lõpliku toetussumma kohta tehtud otsust muuta ning talle antakse võimalus anda selgitusi.

II.28.8.   Euroopa Kontrollikoja kontrolliõigus

Euroopa Kontrollikoda kasutab oma kontrolliõigust vastavalt asjakohastele normidele ja eelkõige vastavalt finantsmääruse artikli 204n lõikele 1 ning määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 25 lõikele 6. Kohaldatakse artikleid II.28.3 ja II.28.4.

Toetusesaaja teeb kontrollikojaga nõuetekohast koostööd ning abistab teda kõigiti kontrolli läbiviimisel.

II.28.9.   Artiklite II.28.1 kuni II.28.4 kohustuste mittetäitmine

Kui toetusesaaja ei täida artiklites II.28.1 kuni II.28.4 sätestatud kohustusi, võib Euroopa Parlament lugeda mittehüvitatavateks kõik kulud, mida toetusesaaja ei ole piisavalt põhjendanud.

Lisa

Hinnanguline eelarve

Kulud
Hüvitatavad kulud	Eelarve	Tegelikud
A.1. Personalikulud 1. Palgad 2. Maksud ja hüvitised 3. Ametialane koolitus 4. Töötajate lähetuskulud 5. Muud personalikulud
A.2. Infrastruktuuri- ja ekspluatatsioonikulud 1. Rent, kommunaal- ja hoolduskulud 2. Varustuse paigaldamis-, kasutus- ja hoolduskulud 3. Vallas- ja kinnisvara kulum 4. Kirja- ja kontoritarbed 5. Posti- ja sidekulud 6. Trüki-, tõlkimis- ja paljunduskulud 7. Muud infrastruktuurikulud
A.3. Halduskulud 1. Dokumentatsioonikulud (ajalehed, teabeagentuurid, andmebaasid) 2. Uuringute kulud 3. Õigusabikulud 4. Raamatupidamis- ja auditeerimiskulud 5. Muud halduskulud 6. Toetus seotud üksustele
A.4. Koosolekute ja esinduskulud 1. Koosolekute kulud 2. Seminaridel ja konverentsidel osalemise kulud 3. Esinduskulud 4. Kutsetega seotud kulud 5. Muud koosolekutega seotud kulud
A.5. Teabe- ja avaldamiskulud 1. Avaldamiskulud 2. Veebisaitide loomine ja haldamine 3. Reklaamikulud 4. Sidevahendid (seadmed) 5. Seminarid ja näitused 6. Valimiskampaaniad 7. Muud teabekulud
A. HÜVITATAVAD KULUD KOKKU
Mittehüvitatavad kulud 1. Muud eraldised 2. Finantskulud 3. Kursikahjud 4. Kahtlased nõuded 5. Muud (täpsustada) 6. Mitterahaline osalus
B. MITTEHÜVITATAVAD KULUD KOKKU
C. KULUD KOKKU

Tulud
	Eelarve	Tegelikud
D.1-1. Aastast n – 1 üle kantud Euroopa Parlamendi toetus
D.1-2. Aastaks n antud Euroopa Parlamendi toetus
D.1-3. Aastasse n + 1 üle kantud Euroopa Parlamendi toetus	–
D.1. Euroopa Parlamendi toetus, mida kasutatakse 85 % aasta n hüvitatavate kulude katmiseks
D.2. Liikmemaksud
2.1. Liikmeserakondadelt 2.2. Üksikliikmetelt
D.3. Annetused
D.4. Muud omavahendid
(täpsustada)
D.5. Mitterahaline osalus
D: TULUD KOKKU
E. Kasum/kahjum (D–C)

F. Reservikontole kantud omavahendid
G. Kasum/kahjum kasumi taotlemist keelava eeskirja järgimise kontrollimiseks (F–G)
H. Eelmaksete intressid

Märkus: tegemist on üksnes näidisülesehitusega. Hinnangulise eelarve siduv struktuur avaldatakse igal aastal koos toetustaotluse esitamise kutsega.

[NÄIDIS] RAHASTAMISOTSUS – SIHTASUTUS

NUMBER:…[SISESTADA]…

Võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 10 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 224,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1141/2014, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist, (1) eriti selle artikli 25 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju (2) (edaspidi „finantsmäärus“),

võttes arvesse komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 kohaldamise eeskirju (3) (edaspidi „finantsmääruse kohaldamise eeskirjad“),

võttes arvesse komisjoni 2. oktoobri 2015. aasta delegeeritud määrust (EL, Euratom) 2015/2401 Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste registri sisu ja toimimise kohta (4),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi kodukorda, eriti selle artikli 25 lõiget 11,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi juhatuse 12. juuni 2017. aasta otsust, (5) millega kehtestatakse määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 rakenduseeskirjad,

võttes arvesse tingimusi, mille Euroopa Parlament nägi ette Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste rahastamiseks korraldatud toetustaotluste esitamise kutses,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikes 4 sätestatakse, et Euroopa tasandi erakonnad aitavad kaasa euroopaliku poliitilise teadvuse kujundamisele ja liidu kodanike tahte väljendamisele;

(2)	käesolev otsus on vastu võetud vastavalt toetustaotluste esitamise kutsele, milles taotlejad said tutvuda rahastamisotsuse näidise ja tingimustega;

(3)	[toetusesaaja] esitas [taotluse Euroopa Parlamendis registreerimise kuupäev] rahastamistaotluse ja nõustus sõnaselgelt rahastamisotsuse tingimustega,

VAATAS EUROOPA PARLAMENDI JUHATUS taotluse oma [kuupäev] koosolekul läbi NING VÕTTIS VASTU JÄRGMISE OTSUSE:

anda finantsmääruse artikli 121 kohane tegevustoetus (edaspidi „toetus“) järgmisele toetusesaajale:

[toetusesaaja ametlik täisnimi]

[ametlik õiguslik vorm]

[registreerimisnumber]

[täielik ametlik aadress]

[käibemaksukohustuslasena registreerimise number],

(edaspidi „toetusesaaja“),

keda käesoleva rahastamisotsusega seoses esindab

…[juriidilisi kohustusi võtma volitatud esindaja]…,

et toetada tema põhikirjajärgset tegevust ja eesmärke

vastavalt tingimustele, mis on ette nähtud toetustaotluse esitamise kutses ning käesolevas rahastamisotsuses (edaspidi „rahastamisotsus“), sh eritingimustes, üldtingimustes ja järgmistes lisades:

lisa 1 „Hinnanguline eelarve“

lisa 2 „Tööprogramm“,

mis moodustavad rahastamisotsuse lahutamatu osa.

Eritingimused on käesoleva otsuse muude osade suhtes ülimuslikud. Üldtingimused on teiste lisade suhtes ülimuslikud.

Sisukord

I.

ERITINGIMUSED

28

Artikkel I.1.

Otsuse reguleerimisese

28

Artikkel I.2.

Rahastamiskõlblikkuse periood

29

Artikkel I.3.

Toetuse vorm

29

Artikkel I.4.

Esialgne (maksimaalne) toetussumma

29

Artikkel I.5.

Maksed ja maksete tegemise kord

29

I.5.1.

Eelmaksed

29

I.5.2.

Lõppmakse tegemine või alusetult välja makstud summa tagasinõudmine

29

I.5.3.

Vääring

29

Artikkel I.6.

Pangakonto

29

Artikkel I.7.

Üldised haldussätted

30

Artikkel I.8.

Otsuse jõustumine

30

II.

ÜLDTINGIMUSED

30

A OSA

: JURIIDILISED JA HALDUSSÄTTED

30

Artikkel II.1.

Mõisted

30

Artikkel II.2.

Toetusesaaja üldised kohustused

31

Artikkel II.3.

Pangakontoga seotud tingimused

31

Artikkel II.4.

Vastutus kahju korral

31

Artikkel II.5.

Konfidentsiaalsus

31

Artikkel II.6.

Isikuandmete töötlemine

32

Artikkel II.7.

Andmete säilitamine

32

Artikkel II.8.

Liidu toetuse nähtavus

32

II.8.1.

Teave liidu toetuse kohta

32

II.8.2.

Euroopa Parlamendi vastutusest välistamise klausel

32

II.8.3.

Euroopa Parlamendi avaldatavad andmed

32

Artikkel II.9.

Toetusesaaja sõlmitavad lepingud

32

II.9.1.

Põhimõtted

32

II.9.2.

Andmete säilitamine

32

II.9.3.

Kontroll

33

II.9.4.

Vastutus

33

Artikkel II.10.

Rahaline toetus kolmandatele isikutele

33

Artikkel II.11.

Vääramatu jõud

33

Artikkel II.12.

Toetuse maksmise peatamine

33

II.12.1.

Peatamise alused

33

II.12.2.

Peatamise kord

33

II.12.3.

Peatamise tagajärjed

34

II.12.4.

Maksete jätkamine

34

Artikkel II.13.

Rahastamisotsuse tühistamine Euroopa Parlamendi poolt

34

II.13.1.

Tühistamise alused

34

II.13.2.

Tühistamise kord

34

II.13.3.

Rahastamisotsuse tühistamise tagajärjed

34

Artikkel II.14.

Rahastamisotsuse täitmise lõpetamine

34

II.14.1.

Rahastamisotsuse täitmise lõpetamine toetusesaaja taotlusel

34

II.14.2.

Rahastamisotsuse täitmise lõpetamine Euroopa Parlamendi poolt

34

Artikkel II.15.

Õiguste üleandmine

35

Artikkel II.16.

Viivised

35

Artikkel II.17.

Kohaldatav õigus

35

Artikkel II.18.

Õigus olla ära kuulatud

36

B OSA

: FINANTSSÄTTED

36

Artikkel II.19.

Rahastamiskõlblikud kulud

36

II.19.1.

Tingimused

36

II.19.2.

Rahastamiskõlblike kulude näited

36

Artikkel II.20.

Rahastamiskõlbmatud kulud

36

Artikkel II.21.

Mitterahaline osalus

37

Artikkel II.22.

Eelarvevahendite ümberpaigutamine

37

Artikkel II.23.

Aruandluskohustus

37

II.23.1.

Aastaaruanne

38

II.23.2.

Välisauditi aruanne

38

Artikkel II.24.

Otsus aastaaruande kohta

38

Artikkel II.25.

Otsus lõpliku toetussumma kohta

39

II.25.1.

Aastaaruande olulisus

39

II.25.2.

Piirmäärad

39

II.25.3.

Ülejäägi ülekandmine

39

II.25.4.

Otsus lõpliku toetussumma kohta

39

II.25.5.

Jääksumma

40

II.25.6.

Kasum

40

Artikkel II.26.

Tagasinõudmine

40

II.26.1.

Viivised

40

II.26.2.

Tasaarvestus

40

II.26.3.

Pangakulud

40

Artikkel II.27.

Finantstagatis

41

Artikkel II.28.

Kontroll

41

II.28.1.

Üldsätted

41

II.28.2.

Dokumentide säilitamise kohustus

41

II.28.3.

Dokumentide ja/või teabe esitamise kohustus

41

II.28.4.

Kohapealne kontroll

41

II.28.5.

Auditimenetluse kohta selgituste andmine

41

II.28.6.

Audititulemuste kasutamine

42

II.28.7.

OLAFi kontrolliõigus

42

II.28.8.

Euroopa Kontrollikoja kontrolliõigus

42

II.28.9.

Artiklite II.28.1 kuni II.28.4 kohustuste mittetäitmine

42

LISA 1.

Hinnanguline eelarve

43

LISA 2.

Tööprogramm

45

I.   ERITINGIMUSED

Artikkel I.1

Otsuse reguleerimisese

Euroopa Parlament toetab eelarveaastal [sisestada] eri- ja üldtingimustes (edaspidi „tingimused“) ning rahastamisotsuse lisades sätestatud tingimustel rahaliselt toetusesaaja põhikirjajärgset tegevust ja eesmärke. Seda loetakse rahastamisotsuse täitmiseks Euroopa Parlamendi poolt.

Toetusesaaja kasutab toetust omal vastutusel ja kooskõlas rahastamisotsuse tingimuste ja lisade sätetega oma põhikirjajärgseks tegevuseks ja eesmärkide täitmiseks. Seda loetakse rahastamisotsuse täitmiseks toetusesaaja poolt.

Artikkel I.2

Rahastamiskõlblikkuse periood

Liidu toetusest võib rahastada kulusid, mis on tekkinud ajavahemikul [sisestada kuupäev, PP/KK/AA] kuni [sisestada kuupäev, PP/KK/AA].

Artikkel I.3

Toetuse vorm

Finantsmääruse esimese osa VI jaotise kohane tegevustoetus on hüvitis (hüvitatakse teatud protsent tegelikult kantud hüvitatavatest kuludest).

Artikkel I.4

Esialgne (maksimaalne) toetussumma

Euroopa Parlament eraldab kuni [sisestada summa] eurot, mis ei ületa 85% hinnangulistest rahastamiskõlblikest kuludest.

Toetusesaaja hinnangulised rahastamiskõlblikud kulud on esitatud lisas 1 („Hinnanguline eelarve“). Hinnanguline eelarve peab olema tasakaalus ja selles peavad olema välja toodud kõik toetusesaaja kulud ja tulud rahastamiskõlblikkuse perioodil. Rahastamiskõlblikud ja rahastamiskõlbmatud kulud peavad olema eristatud vastavalt artiklile II.19.

Artikkel I.5

Maksed ja maksete tegemise kord

Toetus makstakse välja allpool kirjeldatud ajakava ja korra kohaselt.

I.5.1.   Eelmaksed

Eelmakse summas [sisestada summa] eurot, mis moodustab [automaatselt 100%, muul juhul sisestada Euroopa Parlamendi määratud protsent] käesoleva rahastamisotsuse artiklis I.4 ette nähtud maksimumsummast, makstakse toetusesaajale välja 30 päeva jooksul pärast rahastamisotsuse jõustumist või kui see on kohane alates päevast, mil Euroopa Parlamendile esitatakse finantstagatis summas [sisestada summa] eurot, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

I.5.2.   Lõppmakse tegemine või alusetult välja makstud summa tagasinõudmine

Toetusesaajale tehakse lõppmakse ning alusetult välja makstud eelmakse nõutakse toetusesaajalt tagasi 30 päeva jooksul pärast seda, kui Euroopa Parlament on võtnud vastu aastaaruannet käsitleva otsuse ja määranud kindlaks lõpliku toetussumma, nagu on osutatud artiklites II.23 ja II.25.

I.5.3.   Vääring

Euroopa Parlament teeb maksed eurodes. Kui eritingimustes ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti, toimub tegelike kulude konverteerimine eurodesse Euroopa Parlamendi poolt maksekorralduse tegemise päeval kehtinud ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud päevakursi alusel või, kui see ei ole võimalik, vastavalt Euroopa Parlamendi poolt määratud ja tema veebisaidil avaldatud igakuisele vahetuskursile.

Euroopa Parlamendi maksed loetakse sooritatuks nende Euroopa Parlamendi arvelt debiteerimise päeval.

Artikkel I.6

Pangakonto

Maksed tehakse eurodes toetusesaaja pangakontole või allkontole, mis asub Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud pangas. Konto andmed on järgmised:

Panga nimi: […]

Pangafiliaali aadress: […]

Kontoomaniku täielik nimi: […]

Täielik kontonumber koos pangakoodidega: […]

IBAN: […]

BIC / SWIFT kood: […]

Artikkel I.7

Üldised haldussätted

Kogu rahastamisotsusega seotud suhtlus Euroopa Parlamendiga toimub kirjalikult. Kirjas peab olema viide rahastamisotsuse numbrile ning kiri tuleb saata järgmisel aadressil:

Euroopa Parlament

President

c/o Finantsküsimuste peadirektor

Büroo SCH 05B031

L-2929 Luxembourg

Tavaposti puhul loetakse saadetise Euroopa Parlamendi poolt kättesaamise kuupäevaks kuupäev, mil Euroopa Parlamendi postiteenistus on selle ametlikult registreerinud.

Rahastamisotsus edastatakse toetusesaajale järgmisel aadressil:

[…]

[Ametinimetus]

[Toetusesaaja ametlik nimetus]

[Täielik ametlik aadress]

Kui toetusesaaja aadress muutub, tuleb sellest Euroopa Parlamendile viivitamatult kirjalikult teada anda.

Artikkel I.8

Otsuse jõustumine

Rahastamisotsus jõustub päeval, mil see Euroopa Parlamendi nimel allkirjastatakse.

II.   ÜLDTINGIMUSED

A OSA: ÕIGUS- JA HALDUSNORMID

Artikkel II.1

Mõisted

Käesolevas rahastamisotsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„tegevusaruanne“ – rahastamiskõlblikkuse perioodil tekkinud kulude kirjalik selgitus, näiteks tegevuse, halduskulude jms selgitus. Tegevusaruanne on aastaaruande osa;

2)	„aastaaruanne“ – aruanne, mis esitatakse kuue kuu jooksul pärast eelarveaasta lõppu vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artiklile 23;

3)	„jääksumma“ – artikli I.5.1 kohase eelmakse summa ning artikli II.25.4 kohaselt kindlaks määratud lõpliku toetussumma vahe;

4)	„eelmaksete tasaarvestamine“ – olukord, kus eelarvevahendite käsutaja on lõpliku toetussumma kindlaks määranud ja toetusesaajale makstud raha ei ole enam liidu vara;

5)

„huvide konflikt“ – olukord, kus rahastamisotsuse erapooletut ja objektiivset täitmist toetusesaaja poolt ohustavad perekonna, tunnete, rahvuslike sidemete või majanduslike huvidega seotud põhjused või mis tahes muud põhjused, mis tulenevad rahastamisotsusega seotud ühistest huvidest kolmanda isikuga. Poliitilised sidemed ei kujuta endast põhimõtteliselt huvide konflikti lepingute puhul, mis sõlmitakse erakonna ja samu poliitilisi väärtusi jagavate organisatsioonide vahel. Selliste lepingute puhul tuleb siiski tagada kooskõla määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikliga 22;

6)	„mitterahaline osalus“ ehk „mitterahaline toetus“ – mitterahalised ressursid, mille kolmas isik teeb toetusesaajale tasuta kättesaadavaks (vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 2 punktidele 7 ja 8);

7)	„eelarveaasta n“ ehk „rahastamiskõlblikkuse periood“ – ajavahemik, mille jooksul toimuvad tegevused, mille jaoks rahastamisotsusega vahendeid eraldati ja mis on täpsustatud artiklis I.2;

8)

„vääramatu jõud“ – igasugune ettenägematu, erakorraline olukord või sündmus, mis ei sõltu toetusesaaja ega Euroopa Parlamendi tahtest, mis takistab ükskõik kummal neist täita rahastamisotsusest tulenevaid kohustusi ning mis ei tulene nende ega alltöövõtjate, seotud üksuste või rahalist toetust saanud kolmandate isikute veast või hooletusest ja mida vaatamata nõuetekohase hoolsuse rakendamisele ei olnud võimalik vältida. Vääramatuks jõuks ei loeta järgmist: töövaidlused, streik, rahalised raskused, puudujäägid teenustes ning seadmete või materjali vead või viivitused nende kättesaadavaks tegemisel, välja arvatud juhul, kui need tulenevad otseselt asjaomasest vääramatu jõu juhtumist;

9)	„ametlik teavitamine“ – kirjalik suhtlus posti või e-posti teel, mida tõendab kättesaamisteatis;

10)	„pettus“ – ettekavatsetud tegu või tegematajätmine, mis mõjutab liidu finantshuve ja on seotud valede, ebatäpsete või mittetäielike aruannete või dokumentide kasutamise või esitamisega või kohustuslikult avaldamisele kuuluva teabe varjamisega;

11)	„toetus“ – toetus finantsmääruse esimese osa VI jaotise ning määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 IV peatüki tähenduses;

12)	„õigusnormide rikkumine“ – igasugune Euroopa Liidu õiguse rikkumine, mis tuleneb toetusesaaja tegevusest või tegematajätmisest, millel on või võib olla liidu eelarvet kahjustav mõju;

13)	„omavahendid“ – muud välised rahastamisallikad peale liidu eelarve, näiteks annetused või liikmete makstavad toetused (nagu on määratletud määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 2 punktides 7 ja 8) jms;

14)	„seotud isik“ – isik, kellel on volitus toetusesaajat esindada või tema nimel otsuseid teha;

15)	„oluline viga“ – igasugune rahastamisotsuse sätte rikkumine, mida põhjustab tegu või tegematajätmine, mis tekitab või võib tekitada kahju Euroopa Liidu eelarvele.

Artikkel II.2

Toetusesaaja üldised kohustused

Toetusesaaja:

a)	vastutab ainuisikuliselt võetud juriidiliste kohustuste täitmise ja nende täitmise tõendamise eest;

b)	on kohustatud heastama Euroopa Parlamendile rahastamisotsuse täitmisega, sh ebaõige täitmisega põhjustatud kahju, välja arvatud juhul, kui põhjuseks on vääramatu jõud;

c)	vastutab ainuisikuliselt kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest, muu hulgas kui kahju tekitati rahastamisotsuse täitmise käigus;

d)	teavitab Euroopa Parlamenti viivitamatult oma õigusliku staatuse ning finants-, tehnilise, organisatsioonilise või omandiõigusega seotud olukorra muutustest ja kõigist nime, aadressi või juriidilise esindaja vahetustest;

e)	võtab kõik vajalikud meetmed huvide konflikti vältimiseks.

Artikkel II.3

Pangakontoga seotud kohustused

Artiklis I.6 osutatud konto või allkonto peab võimaldama teha kindlaks Euroopa Parlamendilt saadud maksed ning laekunud intressid või muud tulud.

Kui sellele kontole kantud summadelt saadakse intressi või muud samaväärset tulu vastavalt selle liikmesriigi õigusele, kelle territooriumil konto on avatud, võib toetusesaaja selle intressi või tulu alles hoida kooskõlas finantsmääruse artikli 8 lõikega 4.

Ühelgi juhul ei tohi Euroopa Parlamendilt saadud summasid kasutada spekulatiivsel eesmärgil.

Eelmaksena makstud summat loetakse liidu varaks seni, kuni on toimunud tasaarvestamine lõpliku toetussummaga.

Artikkel II.4

Vastutus kahju korral

Euroopa Parlament ei vastuta toetusesaaja tekitatud või kantud kahju eest, sh kahju eest, mida on käesoleva rahastamisotsuse täitmise ajal või tagajärjel põhjustatud kolmandatele isikutele.

Toetusesaaja või seotud isik peab Euroopa Parlamendile hüvitama kogu kahju, mis põhjustati Euroopa Parlamendile rahastamisotsuse täitmisega või seetõttu, et rahastamisotsuse täitmine ei toimunud kooskõlas selle sätetega, välja arvatud juhul, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud.

Artikkel II.5

Konfidentsiaalsus

Kui rahastamisotsuses, määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artiklis 32 ja teistes liidu asjakohastes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, kohustuvad Euroopa Parlament ja toetusesaaja tagama kõikide rahastamisotsuse sisuga otseses seoses olevate dokumentide, andmete või muude materjalide konfidentsiaalsuse.

Artikkel II.6

Isikuandmete töötlemine

Rahastamisotsusega seoses kogutud isikuandmeid töödeldakse kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikliga 33 ja määrusega (EÜ) nr 45/2001 (6).

Andmeid kasutatakse üksnes rahastamisotsuse täitmiseks ja selle täitmise järelevalveks, ilma et see piiraks nende võimalikku liidu õigusaktide kohast edastamist kontrolli ja auditeerimise eest vastutavatele organitele.

Artikkel II.7

Andmete säilitamine

Kooskõlas finantsmääruse artikliga 136 säilitab toetusesaaja rahastamisotsuse täitmist puudutavaid andmeid, tõendavaid dokumente, statistilisi andmeid ja muid andmeid viis aastat pärast lõppmakse tegemist või alusetult makstud eelmakse summa tagasinõudmist.

Rahalise toetuse kasutamist puudutavate auditite, apellatsioonkaebuste, kohtuvaidluste ja nõuetega seonduvaid andmeid säilitatakse asjaomaste auditite, apellatsioonkaebuste ja kohtuvaidluste lõpetamiseni ning nõuete lahendamiseni.

Artikkel II.8

Liidu toetuse nähtavus

II.8.1.   Teave liidu toetuse kohta

Kui toetusesaaja edastab või avaldab rahastamisotsusega seotud teavet, muu hulgas konverentsil, seminaril või teabe- ja reklaammaterjalides (näiteks brošüürides, voldikutes, plakatitel, esitlustes, elektrooniliselt vms), peab ta seejuures ära märkima, et on saanud Euroopa Parlamendilt rahalist toetust, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament nõuab, et ta seda ei teeks, või kui Euroopa Parlamendiga on kokku lepitud teisiti.

II.8.2.   Euroopa Parlamendi vastutusest välistamise klausel

Teabe puhul, mida toetusesaaja edastab või avaldab, peab andmekandjast ja vormist olenemata olema alati märgitud, et teabe sisu eest vastutab üksnes teabe esitaja/autor ning Euroopa Parlament ei ole vastutav edastatud või avaldatud teabe kasutamisest tulenevate tagajärgede eest.

II.8.3.   Euroopa Parlamendi avaldatavad andmed

Euroopa Parlament avaldab oma veebisaidil andmed, millele osutatakse määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artiklis 32.

Artikkel II.9

Toetusesaaja sõlmitavad lepingud

II.9.1.   Põhimõtted

Kui toetusesaaja sõlmib rahastamisotsuse täitmiseks hankelepinguid, on ta kohustatud võtma konkureerivad pakkumused ning sõlmima lepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse teinud pakkujaga või kui see on asjakohane, madalaimat hinda pakkunud pakkujaga. Toetusesaaja väldib huvide konflikti.

Lepingute puhul, mille maksumus ületab 60 000 eurot tarnija ja kauba või teenuse kohta, võtab toetusesaaja vähemalt kolm pakkumust, mis esitatakse vastusena kirjalikule pakkumiskutsele, milles on üksikasjalikult kirjeldatud hanke nõuded. Lepingute kestus ületa viit aastat.

Kui kirjalikule pakkumiskutsele laekub vähem kui kolm pakkumust, peab toetusesaaja tõendama, et hanke puhul oli võimatu saada rohkem pakkumusi.

II.9.2.   Andmete säilitamine

Toetusesaaja dokumenteerib pakkumuste hindamise ja põhjendab kirjalikult tarnija valikut.

II.9.3.   Kontroll

Toetusesaaja tagab, et Euroopa Parlamendil, Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ametil, Euroopa Kontrollikojal ja Euroopa Pettustevastasel Ametil on võimalik kasutada määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 V peatüki kohast kontrolliõigust. Toetusesaaja tagab, et kolmandate isikutega sõlmitud lepingutes nähakse ette kontrolliõiguse kasutamise võimalus ka nende kolmandate isikute suhtes.

II.9.4.   Vastutus

Toetusesaaja vastutab ainuisikuliselt rahastamisotsuse täitmise ja selle sätete järgimise eest. Toetusesaaja kohustub tagama, et tema töövõtjad nõustuvad loobuma rahastamisotsusega seotud nõuetest Euroopa Parlamendi vastu.

Artikkel II.10

Rahaline toetus kolmandatele isikutele

Toetusesaaja rahaline toetus kolmandatele isikutele finantsmääruse artikli 137 tähenduses võib olla rahastamiskõlblik kulu järgmistel tingimustel:

a)	toetusesaaja annab rahalist toetust ainult järgmistele kolmandatele isikutele: ... [lisada võimalike toetusesaajate nimed, nagu taotlusvormil näidatud];

b)	kolmandale isikule antav rahaline toetus ei tohi olla suurem kui 60 000 eurot;

c)	kolmas isik peab seda kasutama rahastamiskõlblike kulude katmiseks;

d)	toetusesaaja tagab rahalise toetuse tagastamise võimaliku tagasinõudmise korral.

Käesoleva artikli kohaldamisel ei peeta kolmandaks isikuks riigi või Euroopa tasandi erakonda ega riigi või Euroopa tasandi poliitilist sihtasutust.

Vastavalt finantsmääruse artikli 137 lõikele 2 tagab toetusesaaja, et Euroopa Parlament ja Euroopa Kontrollikoda saavad kasutada oma kontrolliõigust kõigi liidult rahalisi vahendeid saanud kolmandate isikute suhtes ning kontrollida nende dokumente, ruume ja teavet, sealhulgas elektroonilisel andmekandjal säilitatavat teavet.

Artikkel II.11

Vääramatu jõud

Kui Euroopa Parlament või toetusesaaja satub vääramatu jõu olukorda, teavitab ta sellest viivitamatult teist poolt (väljastusteatega tähtkirja teel või sellega samaväärsel viisil), näidates ära olukorra olemuse, tõenäolise kestuse ja prognoositavad tagajärjed.

Euroopa Parlament ja toetusesaaja võtavad tarvitusele kõik meetmed, et vähendada vääramatust jõust tingitud võimalikku kahju.

Kui vääramatu jõud takistab Euroopa Parlamenti või toetusesaajat rahastamisotsusest tulenevaid kohustusi täitmast, ei loeta seda rikkumiseks.

Artikkel II.12

Toetuse maksmise peatamine

II.12.1.   Peatamise alused

Ilma et see piiraks finantsmääruse artikli 135 ja finantsmääruse kohaldamise eeskirjade artikli 208 kohaldamist, võib Euroopa Parlament otsustada toetuse maksmise peatada, kui:

i)	Euroopa Parlament kahtlustab, et toetusesaaja on teinud toetuse andmise menetluses või rahastamisotsuse täitmisel olulisi vigu või esineb temapoolseid rikkumisi, pettusi või kohustuste täitmata jätmist ning neid kahtlusi on vaja kontrollida;

ii)	toetusesaajale on määratud määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 27 lõike 4 kohane rahaline karistus (toetuse maksmine peatatakse trahvi maksmiseni).

II.12.2.   Peatamise kord

1. etapp – Euroopa Parlament teavitab toetusesaajat enne toetuse maksmise peatamist ametlikult toetuse maksmise peatamise kavatsusest ja selle põhjustest ning annab toetusesaajale võimaluse anda 30 kalendripäeva jooksul pärast teate kättesaamist selgitusi.

2. etapp – kui Euroopa Parlament otsustab pärast selgituste andmise tähtaja möödumist toetuse maksmist jätkata, antakse sellest otsusest toetusesaajale teada.

Kui Euroopa Parlament otsustab pärast selgituste andmise tähtaja möödumist rahastamisotsuse täitmise peatada, saadetakse toetusesaajale ametlikult põhjendatud otsus rahastamisotsuse täitmise peatamise kohta ja talle antakse teada:

i)	artikli II.12.1 punkti i kohastel juhtudel vajalike kontrollide lõpuleviimise orienteeruv kuupäev ja

ii)	tema õiguskaitsevahendid.

II.12.3.   Peatamise tagajärjed

Maksete peatamise tagajärjel ei ole toetusesaajal õigust saada Euroopa Parlamendilt ühtegi makset, kuni artikli II.12.2 teise etapi punktis i osutatud kontroll on lõpule viidud või peatamise alus on kõrvaldatud. Sellega ei piirata Euroopa Parlamendi õigust toetuse andmine lõpetada või rahastamisotsus tühistada.

II.12.4   Maksete jätkamine

Kui maksete peatamise alus on kõrvaldatud, jätkatakse kõikide maksete kavakohast tegemist ning Euroopa Parlament annab sellest toetusesaajale teada.

Artikkel II.13

Rahastamisotsuse tühistamine Euroopa Parlamendi poolt

II.13.1.   Tühistamise alused

Euroopa Parlament võib rahastamisotsuse tühistada, kui amet otsustab toetusesaaja registrist kustutada, välja arvatud määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 16 lõike 2 punktis c osutatud juhul.

II.13.2.   Tühistamise kord

1. etapp – Euroopa Parlament teavitab toetusesaajat enne rahastamisotsuse tühistamist ametlikult rahastamisotsuse tühistamise kavatsusest ja selle põhjustest ning annab toetusesaajale võimaluse anda 30 kalendripäeva jooksul pärast teate kättesaamist selgitusi.

2. etapp – kui Euroopa Parlament otsustab pärast selgituste andmise tähtaja möödumist rahastamisotsust mitte tühistada, antakse sellest toetusesaajale teada.

Kui Euroopa Parlament otsustab pärast selgituste andmise tähtaja möödumist rahastamisotsuse tühistada, saadetakse toetusesaajale ametlikult põhjendatud otsus rahastamisotsuse tühistamise kohta.

Toetusesaajale alusetult välja makstud summa nõutakse finantsmääruse asjakohaste normide kohaselt tagasi.

II.13.3.   Rahastamisotsuse tühistamise tagajärjed

Rahastamisotsuse tühistamisel on tagasiulatuv mõju ja see jõustub rahastamisotsuse vastuvõtmise kuupäevast.

Artikkel II.14

Rahastamisotsuse täitmise lõpetamine

II.14.1.   Rahastamisotsuse täitmise lõpetamine toetusesaaja taotlusel

Toetusesaaja võib taotleda rahastamisotsuse täitmise lõpetamist.

Toetusesaaja teavitab sellest ametlikult Euroopa Parlamenti ning esitab:

a)	rahastamisotsuse täitmise lõpetamise põhjused ning

b)	kuupäeva, millal rahastamisotsuse täitmise lõpetamine jõustub (see ei või olla varasem kui ametliku teate saatmise kuupäev).

Rahastamisotsuse täitmine lõpetatakse lõpetamisotsuses märgitud kuupäeval.

II.14.2.   Rahastamisotsuse täitmise lõpetamine Euroopa Parlamendi poolt

a)   Lõpetamise alused

Euroopa Parlamendil on õigus rahastamisotsuse täitmine lõpetada järgmistel juhtudel:

a)	kui amet otsustab toetusesaaja registrist kustutada (määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 16 lõike 2 punktis c osutatud juhtudel);

b)	toetusesaaja ei täida enam määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 18 lõike 2 tingimusi;

c)	finantsmääruse artikli 135 lõigetes 3 ja 5 osutatud juhtudel;

d)	toetusesaaja, seotud isik või isik, kellel lasub piiramatu vastutus toetusesaaja võlgade eest, on ühes finantsmääruse artikli 106 lõike 1 punktides a või b osutatud olukordadest;

e)	toetusesaaja või seotud isik on ühes finantsmääruse artikli 106 lõike 1 punktides c, d, e või f osutatud olukordadest või tema suhtes kehtib finantsmääruse artikli 106 lõige 2 või

f)	toetusesaaja kaotab oma staatuse vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 10 lõikele 6.

b)   Rahastamisotsuse täitmise lõpetamise menetlus

1. etapp – Euroopa Parlament teavitab toetusesaajat enne rahastamisotsuse täitmise lõpetamist ametlikult rahastamisotsuse täitmise lõpetamise kavatsusest ja selle põhjustest ning annab toetusesaajale võimaluse anda 30 kalendripäeva jooksul pärast teate kättesaamist selgitusi.

2. etapp – kui Euroopa Parlament otsustab pärast selgituste andmise tähtaja möödumist rahastamisotsuse täitmist jätkata, antakse sellest toetusesaajale teada.

Kui Euroopa Parlament otsustab pärast selgituste andmise tähtaja möödumist rahastamisotsuse täitmine lõpetada, saadetakse toetusesaajale ametlikult põhjendatud otsus rahastamisotsuse täitmise lõpetamise kohta.

Rahastamisotsuse täitmine lõpetatakse otsuse toetusesaajale teatavaks tegemise kuupäevast.

II.14.3.   Rahastamisotsuse täitmise lõpetamise tagajärjed

Rahastamisotsuse täitmise lõpetamise otsus jõustub ex nunc. Toetusesaaja poolt alates lõpetamisotsuse jõustumise kuupäevast kantud tegelikud kulud loetakse rahastamiskõlbmatuteks kuludeks.

Artikkel II.15

Õiguste üleandmine

Toetusesaaja ei või anda kolmandale isikule üle ühtegi maksenõuet Euroopa Parlamendi vastu, välja arvatud juhul, kui toetusesaaja esitab selleks põhjendatud kirjaliku taotluse ja Euroopa Parlament kiidab selle enne õiguste üleandmist heaks.

Kui Euroopa Parlament ei kiida õiguste üleandmist kirjalikult heaks või kui heakskiidu aluseks olevaid tingimusi ei täideta, on õiguste üleandmine tühine.

Õiguste üleandmine ei vabasta toetusesaajat mingil juhul tema kohustustest Euroopa Parlamendi ees.

Artikkel II.16

Viivised

Kui Euroopa Parlament ei tee makset tähtajaks, on toetusesaajal õigus saada viivist vastavalt Euroopa Keskpanga eurodes toimuvate peamiste refinantseerimistehingute puhul kohaldatavale määrale (edaspidi „viitemäär“), mida on suurendatud 3,5 punkti võrra. Viitemääraks loetakse maksetähtaja saabumise kuu esimesel päeval kehtivat ning Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määra.

Kui Euroopa Parlament peatab maksete tegemise, nagu on sätestatud artiklis II.12, ei ole algse tähtaja ületamise korral tegemist hilinenud maksega.

Hilinenud maksete eest makstakse viivist alates maksetähtajale järgnenud päevast kuni makse tegeliku tegemise päevani (kaasa arvatud).

Kui arvestatud viivise summa on 200 eurot või väiksem, on Euroopa Parlament erandina esimesest lõigust kohustatud selle toetusesaajale välja maksma ainult juhul, kui toetusesaaja esitab selleks taotluse kahe kuu jooksul pärast hilinenud makse saamist.

Artikkel II.17

Kohaldatav õigus

Rahastamisotsuse suhtes kehtib asjakohane liidu õigus, eelkõige määrus (EL, Euratom) nr 1141/2014 ja finantsmääruse asjakohased sätted mida kohaldatakse täielikult. Neid täiendab vajaduse korral toetusesaaja asukohaliikmesriigi õigus.

Artikkel II.18

Õigus olla ära kuulatud

Kui toetusesaajal on rahastamisotsuse kohaselt õigus anda selgitusi, antakse talle kirjalike selgituste esitamiseks aega kümme tööpäeva, välja arvatud juhul, kui sõnaselgelt on ette nähtud teisiti. Seda aega võib toetusesaaja põhjendatud taotluse korral ühe korra kümne tööpäeva võrra pikendada.

B OSA: FINANTSSÄTTED

Artikkel II.19

Rahastamiskõlblikud kulud

II.19.1.   Tingimused

Selleks et kulusid saaks hüvitada liidu rahalisest toetusest ja kooskõlas finantsmääruse artikliga 126 peavad kulud vastama järgmistele tingimustele:

a)	olema otseselt seotud rahastamisotsuse sisuga ning ette nähtud rahastamisotsusele lisatud hinnangulises eelarves;

b)	olema vajalikud rahastamisotsuse täitmiseks;

c)	olema mõistlikud, põhjendatud ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, eelkõige ökonoomsed ja tõhusad;

d)	olema tekkinud artiklis I.2. määratletud rahastamiskõlblikkuse perioodi jooksul, välja arvatud aastaaruannetega ning finantsaruandeid ja nende aluseks olevat raamatupidamisarvestust puudutavate sertifikaatidega seotud kulud;

e)	olema toetusesaaja poolt tegelikult kantud;

f)	olema tuvastatavad ja kontrollitavad ning kirjendatud toetusesaaja raamatupidamise aastaaruandesse kooskõlas asjakohaste raamatupidamisstandarditega;

g)	olema kooskõlas kohaldatava maksu- ja sotsiaalkindlustusõigusega;

h)	olema kooskõlas artikli II.9.1 esimese lõiguga ning üldjoontes artikli II.9.1 teise lõiguga.

Toetusesaaja raamatupidamise ja sisekontrolli meetmed peavad võimaldama tuvastada aastaaruandes deklareeritud kulude ja tulude kooskõla finantsaruannete ja vastavate tõendavate dokumentidega.

II.19.2.   Rahastamiskõlblike kulude näited

Ilma et see piiraks finantsmääruse artikli 126 kohaldamist, peetakse rahastamiskõlblikeks kuludeks, kui need vastavad käesoleva artikli punktis 1 esitatud tingimustele, eelkõige järgmisi tegevuskulusid:

a)	halduskulud ning tehnilise abi, koosolekute, uurimistegevuse, piiriüleste ettevõtmiste, uuringute, teabe ja väljaannetega seotud kulud;

b)	personalikulud, mis hõlmavad tegelikke palkasid, sotsiaalmakseid ja muid töötasu hulka arvatavaid seadusega ette nähtud kulusid, tingimusel et need ei ületa toetusesaaja töötasupoliitikale vastavaid tavapäraseid keskmisi määrasid;

c)	töötajate reisi- ja elamiskulud, tingimusel et need on kooskõlas toetusesaaja tavapärase reisikulude hüvitamise praktikaga;

d)

seadmete või muu (uue või kasutatud) vara amortisatsioonikulud, mis on kirjendatud toetusesaaja raamatupidamisaruannetesse, tingimusel et vara i) kantakse maha vastavalt rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele ja toetusesaaja tavapärastele kuluarvestustavadele ning ii) on soetatud kooskõlas artikli II.9.1 esimese lõiguga ning üldjoontes artikli II.9.1 teise lõiguga (kui vara soetati rahastamiskõlblikkuse perioodil);

e)	tarbekaupade ja varustuse ning muude lepingutega seotud kulud, tingimusel et i) need on soetatud kooskõlas artikli II.9.1 esimese lõiguga ja üldjuhul artikli II.9.1 teise lõiguga ning ii) need on otseselt seotud rahastamisotsuse sisuga;

f)	kulud, mis tulenevad otseselt rahastamisotsuses kehtestatud nõuetest, sh asjakohasel juhul finantsteenustega seotud kulud (eelkõige finantstagatistega seotud kulud), tingimusel et vastavad teenused on ostetud kooskõlas artikli II.9.1 esimese lõiguga ning üldjuhul artikli II.9.1 teise lõiguga.

Artikkel II.20

Rahastamiskõlbmatud kulud

Ilma et see piiraks käesoleva otsuse artikli II.19.1 ja finantsmääruse artikli 126 kohaldamist, peetakse rahastamiskõlbmatuks järgmisi kulusid:

a)	toetusesaaja makstud kapitalitootlus ja dividendid;

b)	võlad ja võla teenindamise kulud;

c)	kahjumi või võlgade katmine;

d)	intressikulud;

e)	ebatõenäoliselt laekuvad võlad;

f)	kursikahjud;

g)	pangakulud, mida pank toetusesaajalt Euroopa Parlamendilt saadavate ülekannete eest nõuab;

h)	kulud, mille toetusesaaja on deklareerinud muu tegevuse raames, mis on saanud liidu eelarvest rahalist toetust;

i)	mitterahaline osalus;

j)	ülemäärased või ebamõistlikud kulud;

k)	mahaarvatav käibemaks;

l)	teatavate kolmandate isikute keelatud rahastamine, mida käsitletakse määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artiklis 22.

Artikkel II.21

Mitterahaline osalus

Euroopa Parlament lubab toetusesaajal saada rahastamisotsuse täitmise ajal mitterahalisi toetusi, tingimusel et nende väärtus ei ületa:

a)	kulusid, mis on tegelikult kantud ja nõuetekohaselt tõendatud nende kolmandate isikute raamatupidamisdokumentidega, kes on vastavaid kulusid enda peale võttes toetusesaaja jaoks tasuta osalenud;

b)	selliste dokumentide puudumisel kõnealusel turul üldiselt aktsepteeritud kuludele vastavaid kulusid;

c)	hinnangulises eelarves heaks kiidetud väärtust;

d)	50% hinnangulises eelarves heaks kiidetud omavahenditest.

Mitterahaline osalus:

a)	esitatakse hinnangulises eelarves eraldi, et kajastada vahendite koguhulka;

b)	on kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikliga 20 ning riigisiseste maksu- ja sotsiaalkindlustusreeglitega;

c)	on lubatud üksnes ajutiselt ja eeldusel, et on olemas välisaudiitori kontrollitõend ja see on lubatud lõpliku toetussumma kohta tehtud otsuses;

d)	ei ole kinnisvara vormis.

Artikkel II.22

Eelarvevahendite ümberpaigutamine

Toetusesaaja võib lisas 1 esitatud hinnangulist eelarvet kohandada, paigutades vahendeid eri eelarverubriikide vahel ümber. Eelarve selliseks muutmiseks ei ole vaja rahastamisotsust muuta. Ümberpaigutusi tuleb aastaaruandes põhjendada.

Artikkel II.23

Aruandluskohustus

II.23.1.   Aastaaruanne

Toetusesaaja esitab eelarveaasta n lõpule järgneval aastal soovitatavalt 15. maiks ja hiljemalt 30. juuniks aastaaruande, millesse kuuluvad:

a)	raamatupidamise aastaaruanne koos märkustega, mis sisaldab teavet toetusesaaja tulude ja kulude ning varade ja kohustuste kohta eelarveaasta alguse ja lõpu seisuga vastavalt toetusesaaja asukohaliikmesriigi õigusele,

b)	raamatupidamise aastaaruanne, mis põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1606/2002 (7) artiklis 2 määratletud rahvusvahelistel raamatupidamisstandarditel,

c)	kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikliga 20 esitatud annetajate ja toetajate ning nende annetuste või toetuste loetelu,

d)	tegevusaruanne,

e)	finantsselgitus, mille aluseks on hinnangulise eelarve struktuur,

f)	üksikasjad tulude, kulude, varade ja kohustuste kohta,

g)	punktis e osutatud finantsselgituse ja punktis f osutatud üksikasjade vastavust näitav võrdlus,

h)	loetelu tarnijatest, kes esitasid asjaomase eelarveaasta jooksul toetusesaajale arveid enam kui 10 000 euro eest, koos tarnija nime ja aadressi ning tarnitud kaupade või teenuste mahuga.

Artiklis II.25.3 osutatud ülekandmise korral peab aastaaruanne sisaldama punktides d, e, f ja g nõutud dokumente ka asjaomasele eelarveaastale järgneva aasta esimese kvartali kohta.

Aastaaruandes esitatud teave peab olema piisav lõpliku toetussumma kindlaksmääramiseks.

II.23.2.   Välisauditi aruanne

Sõltumatud välised organid või eksperdid, kes on selleks volitatud vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 23 lõikele 3, esitavad Euroopa Parlamendile otse välisauditi aruande, millele osutatakse määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 23 lõikes 1.

Välisauditi eesmärk on kinnitada raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ning selle aluseks olevate tulude ja kulude seaduslikkust ja korrektsust, sh eriti seda, et:

a)	raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas toetusesaaja suhtes kohaldatava riigisisese õigusega, ei sisalda olulisi ebatäpsusi ning annab tõese ja õiglase ülevaate tema finantsseisundist ja tegevuse tulemustest;

b)	raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega, mis on määratletud määruse (EÜ) nr 1606/2002 artiklis 2;

c)	deklareeritud kulud on tegelikult kantud;

d)	tulud on deklareeritud täielikult;

e)	toetusesaaja poolt Euroopa Parlamendile esitatud finantsdokumendid on kooskõlas rahastamisotsuse finantssätetega;

f)	määrusest (EL, Euratom) nr 1141/2014 ja eriti selle artiklist 20 tulenevad kohustused on täidetud;

g)	rahastamisotsusest ja eriti selle artiklitest II.9 ja II.19 tulenevad kohustused on täidetud;

h)	mitterahaline osalus on toetusesaajale tegelikult üle antud ja seda on hinnatud kooskõlas asjakohaste normidega;

i)	liidu toetuse võimalik ülejääk kanti üle järgmisse eelarveaastasse ja kasutati ära eelarveaasta esimeses kvartalis, nagu on nõutud finantsmääruse artikli 125 lõikes 6;

j)	omavahendite ülejääk kanti reservikontole.

Artikkel II.24

Otsus aastaaruande kohta

Euroopa Parlament kiidab artiklis II.23.1 ette nähtud aastaaruande heaks või lükkab selle tagasi eelarveaastale n järgnevaks 30. septembriks.

Kui Euroopa Parlament esitatud aastaaruandele kuue kuu jooksul pärast selle kättesaamist kirjalikult ei vasta, loetakse aastaaruanne heakskiidetuks.

Aastaaruande heakskiitmisega ei piirata lõpliku toetussumma kindlaksmääramist vastavalt artiklile II.25 – viimane on lõplik otsus, mis Euroopa Parlament kulude rahastamiskõlblikkuse kohta teeb.

Euroopa Parlament võib nõuda toetusesaajalt aastaaruande kohta otsuse tegemise eesmärgil täiendavat teavet. Täiendava teabe nõudmise korral pikendatakse aastaaruande kohta otsuse tegemise tähtaega seni, kuni nõutud teave on kätte saadud ja Euroopa Parlament on seda hinnanud.

Kui aastaaruandes ilmnevad olulised puudused, võib Euroopa Parlament selle ilma toetusesaajalt täiendavat teavet küsimata tagasi lükata ning tal on õigus nõuda, et toetusesaaja esitaks 15 tööpäeva jooksul uue aruande.

Täiendava teabe või uue aruande esitamise nõue esitatakse toetusesaajale kirjalikult.

Algselt esitatud aastaaruande tagasilükkamise ja uue aruande nõudmise korral kohaldatakse uue aruande suhtes käesolevas artiklis kirjeldatud heakskiitmise korda.

Artikkel II.25

Otsus lõpliku toetussumma kohta

II.25.1.   Aastaaruande olulisus

Euroopa Parlamendi otsus lõpliku toetussumma kindlaksmääramise kohta põhineb vastavalt artiklile II.24 heaks kiidetud aastaaruandel. Kui Euroopa Parlament on aastaaruande lõplikult tagasi lükanud või kui toetusesaaja ei ole ette nähtud tähtajaks aastaaruannet esitanud, ei saa lõpliku toetussumma kohta tehtud otsuses hüvitatavaid kulusid ette näha.

II.25.2.   Piirmäärad

Lõplik toetussumma ei ületa artiklis I.4 osutatud summat ega ületa 85% tegelikult kantud rahastamiskõlblikest kuludest.

II.25.3.   Ülejäägi ülekandmine

Kui eelarveaasta n lõpuks ületavad toetusesaaja tulud kulusid, võib ta osa ülejäägist kanda üle eelarveaastasse n +1, nagu on ette nähtud finantsmääruse artikli 125 lõikes 6.

a)   Ülejäägi määratlemine

Aasta n ülejäägiks loetakse kõigi rahastamiskõlblike kulude ja tulude kogusumma vahe:

i)	esialgne (maksimaalne) toetussumma, mis on ette nähtud artiklis I.4,

ii)	toetusesaaja omavahendid, mis on ette nähtud rahastamiskõlblike kulude katmiseks (pärast seda, kui toetusesaaja on eelnevalt ainult omavahenditest katnud kõik rahastamiskõlbmatud kulud), ja

iii)	eelarveaastast n – 1 üle kantud ülejääk.

Eelarveaastasse n +1 ülekantav ülejääk ei tohi ületada 25% punktides i ja ii osutatud kogutulust.

b)   Ülekantava summa kirjendamine eraldisena rahastamiskõlblike kulude katmiseks

Reaalselt ülekantav summa kirjendatakse eelarveaasta n bilanssi kui „eraldis eelarveaasta n +1 esimese kvartali jooksul tehtavate rahastamiskõlblike kulude katmiseks“. Eraldis loetakse eelarveaasta n rahastamiskõlblikuks kuluks.

Raamatupidamise vahearuandes, mis tuleb koostada hiljemalt 31. märtsiks aastal n +1, määratakse kindlaks selleks kuupäevaks reaalselt kantud rahastamiskõlblikud kulud. Eraldis ei tohi neid kulusid ületada.

Aastal n +1 saab eraldisest tulu, mida kasutatakse eelarveaasta n +1 esimese kvartali jooksul tehtavate rahastamiskõlblike kulude katmiseks.

II.25.4.   Otsus lõpliku toetussumma kohta

Euroopa Parlament kontrollib igal aastal kulude vastavust määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014, finantsmääruse ja rahastamisotsuse sätetele. Igal aastal võtab ta vastu otsuse lõpliku toetussumma kohta, mis tehakse toetusesaajale nõuetekohaselt teatavaks.

Eelarveaasta n lõplik toetussumma määratakse kindlaks aastal n +1.

Kui lõplik toetussumma on kindlaks määratud, tasaarvestatakse eelmaksed.

II.25.5.   Jääksumma

Kui eelmakse oli suurem kui kindlaks määratud lõplik toetussumma, nõuab Euroopa Parlament alusetult makstud eelmakse osa tagasi.

Kui lõplik toetussumma on suurem kui eelmakse summa, maksab Euroopa Parlament toetusesaajale välja jääksumma.

II.25.6.   Kasum

a)   Mõiste

Kasum on määratletud finantsmääruse artikli 125 lõikes 5.

b)   Reservide kogumine

Kooskõlas finantsmääruse artikli 125 lõikega 5 võib toetusesaaja artiklis II.1 määratletud omavahendite ülejäägist reserve koguda.

Kui see on asjakohane, kantakse reservikontole omavahendite ülejääk, st summa, mis jääb üle, kui omavahenditest on kaetud vajalikud 15% aastal n kantud hüvitatavatest kuludest ning 15% kuludest, mis kaetakse eelarveaastasse n +1 üle kantava eraldisega. Toetusesaaja peab eelnevalt ainult omavahenditest katma kõik mittehüvitatavad kulud.

Reservi arvatud summat ei arvestata kasumi arvutamisel.

Reservi kasutatakse üksnes toetusesaaja tegevuskulude katmiseks.

c)   Sissenõudmine

Toetusesaaja ei või toetuse abil kasumit teenida. Euroopa Parlamendil on kooskõlas finantsmääruse artikli 125 lõikega 4 õigus nõuda kasumist sisse osa, mis vastab liidu osalusele rahastamiskõlblike kulude katmisel.

Artikkel II.26

Tagasinõudmine

Kui maksed on toetusesaajale tehtud alusetult või rahastamisotsuse, määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 või finantsmääruse tingimuste kohaselt on tagasinõudmine põhjendatud, peab toetusesaaja vastavad summad Euroopa Parlamendile tagasi maksma viimase poolt määratud tingimustel ja tähtajaks.

II.26.1.   Viivised

Kui toetusesaaja ei ole Euroopa Parlamendi määratud tähtaja jooksul tagasimakset sooritanud, arvestab Euroopa Parlament asjakohastelt summadelt viivist artiklis II.16 sätestatud määras. Viivist arvestatakse ajavahemiku eest, mis algab tagasimakse tähtpäevast ja lõpeb kõikide võlgnetavate summade täielikul laekumisel Euroopa Parlamendile, laekumise päev kaasa arvatud.

Osaliste maksete puhul kaetakse toetusesaaja tehtud summadest esmalt tasud ja viivised ning alles seejärel makse põhiosa.

II.26.2.   Tasaarvestus

Kui tagasimakset ettenähtud tähtajaks ei tehta, võib Euroopa Parlamendile võlgnetavad summad kooskõlas finantsmääruse artikliga 80 ja finantsmääruse kohaldamise eeskirjadega tasaarvestada toetusesaajale maksmisele kuuluvate mis tahes muude summade arvelt. Erandjuhul võib Euroopa Parlament liidu finantshuvide kaitsmiseks võlgnetavad summad tasaarvestada enne makse tähtaega. Toetusesaaja eelnev nõusolek ei ole vajalik.

II.26.3.   Pangakulud

Euroopa Parlamendile võlgnetavate summade sissenõudmisega seotud pangakulud tasub toetusesaaja ainuisikuliselt.

Artikkel II.27

Finantstagatis

Kui Euroopa Parlament nõuab toetusesaajalt finantstagatist vastavalt finantsmääruse artiklile 134, peavad täidetud olema järgmised tingimused:

a)	finantstagatise peab andma pank või tunnustatud finantseerimisasutus või toetusesaaja taotlusel ja Euroopa Parlamendi nõusolekul kolmas isik;

b)	tagatise andja peab maksma summa esimesel nõudmisel ega tohi nõuda, et Euroopa Parlament esitaks kõigepealt nõude põhivõlgniku (st toetusesaaja) vastu, ja

c)

finantstagatis peab sõnaselgelt kehtima seni, kuni Euroopa Parlament on eelmakse ning vahe- ja lõppmaksed tasaarvestanud. Kui lõppmakse tegemise asemel on vaja vahendeid tagasi nõuda, peab finantstagatis kehtima seni, kuni võlg on täielikult tagasi makstud, ning Euroopa Parlament vabastab tagatise seejärel järgmise kuu jooksul.

Artikkel II.28

Kontroll

II.28.1.   Üldsätted

Euroopa Parlament ning Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste amet võivad oma pädevuste raames ning vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 V peatükile kasutada igal ajal oma kontrolliõigust, et veenduda, kas toetusesaaja täidab täielikult kõiki rahastamisotsuses, määruses (EL, Euratom) nr 1141/2014 ja finantsmääruses ette nähtud kohustusi.

Toetusesaaja teeb pädevate asutustega nõuetekohast koostööd ning abistab neid kontrolli läbiviimiseks vajalikul määral.

Euroopa Parlament ning Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste amet võivad delegeerida kontrolli läbiviimise nende nimel tegutsema volitatud välisasutustele („volitatud asutused“).

II.28.2.   Dokumentide säilitamise kohustus

Toetusesaaja hoiab viis aastat pärast aastaaruande esitamist asjakohastel andmekandjatel alles kõik originaaldokumendid, eriti raamatupidamis- ja maksustamisdokumendid, sh digiteeritud originaalid, kui need on asjaomase liikmesriigi õigusega lubatud ja neid käsitletakse asjaomase liikmesriigi õiguses ette nähtud tingimustel.

Kui toetusega on seotud pooleliolev audit, apellatsioonkaebus, kohtuvaidlus või nõue, siis esimeses lõigus osutatud viieaastase perioodi nõue ei kehti. Sellisel juhul peab toetusesaaja säilitama dokumente seni, kuni auditid, apellatsioonkaebused ja kohtuvaidlused on lõpetatud ja nõuded lahendatud.

II.28.3.   Dokumentide ja/või teabe esitamise kohustus

Toetusesaaja peab esitama kõik vajalikud dokumendid ja/või kogu teabe, sh elektroonilise teabe, mida Euroopa Parlament, Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste amet või volitatud asutus („pädev asutus“) nõuab.

Kõiki toetusesaaja esitatud dokumente ja kogu teavet töödeldakse vastavalt artiklile II.6.

II.28.4.   Kohapealne kontroll

Pädev asutus võib teha toetusesaaja ruumides kohapealset kontrolli. Selleks võib ta kirjalikult nõuda, et toetusesaaja võtaks pädeva asutuse määratud tähtajaks kontrollkülastuse korraldamiseks vajalikud meetmed.

Kohapealse kontrolli käigus peab toetusesaaja võimaldama pädevale asutusele juurdepääsu kohale ja ruumidele, kus tegevus toimub või toimus, ning kogu vajalikule teabele, sh elektroonilises vormingus teabele.

Toetusesaaja tagab, et teave on kohapealse kontrolli tegemise ajal lihtsasti kättesaadav ning et vajalik teave antakse üle asjakohases vormingus.

II.28.5.   Auditimenetluse kohta selgituste andmine

Kontrolli tulemuste põhjal koostab Euroopa Parlament esialgse auditiaruande, mis saadetakse toetusesaajale. Toetusesaajal on õigus anda 30 kalendripäeva jooksul pärast esialgse auditiaruande kättesaamist selgitusi.

Esialgse auditiaruande ja toetusesaaja võimalike selgituste alusel koondab Euroopa Parlament audititulemused lõplikku auditiaruandesse. Lõplik auditiaruanne saadetakse toetusesaajale 60 kalendripäeva jooksul pärast esialgse auditiaruande kohta selgituste andmise tähtaja möödumist.

II.28.6.   Audititulemuste kasutamine

Ilma et see piiraks parlamendi õigust võtta meetmeid artiklite II.12–II.14 alusel, võtab Euroopa Parlament lõplikke audititulemusi lõpliku toetussumma kindlaksmääramisel nõuetekohaselt arvesse.

Kui lõplikes audititulemustes ilmnevad võimalikud pettused või kohaldatavate eeskirjade tõsised rikkumised, antakse nendest teada liikmesriigi või liidu pädevatele asutustele, et võtta täiendavaid meetmeid.

Euroopa Parlament võib auditi lõplike tulemuste põhjal tagasiulatuvalt muuta lõpliku toetussumma kohta tehtud otsust.

II.28.7.   OLAFi kontrolliõigus

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) kasutab toetusesaaja suhtes oma kontrolliõigust vastavalt asjakohastele normidele ning eelkõige vastavalt nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96, (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 (9) ning määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 24 lõikele 4 ja artikli 25 lõikele 7.

Toetusesaaja teeb OLAFiga nõuetekohast koostööd ja abistab teda kõigiti kontrolli tegemisel.

Euroopa Parlament võib Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) esitatud andmete põhjal igal ajal tagasiulatuvalt muuta lõpliku toetussumma kohta tehtud otsust vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 25 lõikele 7. Enne kui Euroopa Parlament otsustab lõpliku toetussumma kohta tehtud otsust tagasiulatuvalt muuta, antakse toetusesaajale nõuetekohaselt teada asjaomastest andmetest ja parlamendi kavatsusest lõpliku toetussumma kohta tehtud otsust muuta ning talle antakse võimalus anda selgitusi.

II.28.8.   Euroopa Kontrollikoja kontrolliõigus

Euroopa Kontrollikoda kasutab oma kontrolliõigust vastavalt asjakohastele normidele ja eelkõige vastavalt finantsmääruse artikli 137 lõikele 2 ning määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 25 lõikele 6. Kohaldatakse artikleid II.28.3 ja II.28.4.

Toetusesaaja teeb kontrollikojaga nõuetekohast koostööd ning abistab teda kõigiti kontrolli läbiviimisel.

II.28.9.   Artiklite II.28.1 kuni II.28.4 kohustuste mittetäitmine

Kui toetusesaaja ei täida artiklites II.28.1 kuni II.28.4 sätestatud kohustusi, võib Euroopa Parlament lugeda mittehüvitatavateks kõik kulud, mida toetusesaaja ei ole piisavalt põhjendanud.

Lisa 1

Hinnanguline eelarve

Kulud
Rahastamiskõlblikud kulud	Eelarve	Tegelikud
A.1. Personalikulud 1. Palgad 2. Maksud ja hüvitised 3. Ametialane koolitus 4. Töötajate lähetuskulud 5. Muud personalikulud
A.2. Infrastruktuuri- ja ekspluatatsioonikulud 1. Rent, kommunaal- ja hoolduskulud 2. Varustuse paigaldamis-, kasutus- ja hoolduskulud 3. Vallas- ja kinnisvara kulum 4. Kirja- ja kontoritarbed 5. Posti- ja sidekulud 6. Trüki-, tõlkimis- ja paljunduskulud 7. Muud infrastruktuurikulud
A.3. Halduskulud 1. Dokumentatsioonikulud (ajalehed, teabeagentuurid, andmebaasid) 2. Uuringute kulud 3. Õigusabikulud 4. Raamatupidamis- ja auditeerimiskulud 5. Toetus kolmandatele isikutele 6. Muud halduskulud
A.4. Koosolekute ja esinduskulud 1. Koosolekute kulud 2. Seminaridel ja konverentsidel osalemise kulud 3. Esinduskulud 4. Kutsetega seotud kulud 5. Muud koosolekutega seotud kulud
A.5. Teabe- ja avaldamiskulud 1. Avaldamiskulud 2. Veebisaitide loomine ja haldamine 3. Reklaamikulud 4. Sidevahendid (seadmed) 5. Seminarid ja näitused 6. Muud teabekulud
A.6. Aasta n + 1 esimese kvartali jooksul tehtavate rahastamiskõlblike kulude katmiseks ette nähtud summa ülekandmine
A. RAHASTAMISKÕLBLIKUD KULUD KOKKU
Rahastamiskõlbmatud kulud 1. Varu 2. Kursikahjud 3. Kahtlased nõuded 4. Mitterahaline osalus 5. Muud (täpsustada)
B. RAHASTAMISKÕLBMATUD KULUD KOKKU
C. KULUD KOKKU

Tulud
	Eelarve	Tegelikud
D.1. Aasta n + 1 esimese kvartali jooksul tehtavate rahastamiskõlblike kulude katmiseks ette nähtud eraldis	–
D.2. Euroopa Parlamendi toetus
D.3. Liikmemaksud
3.1. Liikmessihtasutustelt 3.2. Üksikliikmetelt
D.4. Annetused
D.5. Muud omavahendid
(nimetada)
D.6. Eelmaksete intressid
D.7. Mitterahaline osalus
D. TULUD KOKKU
E. Kasum/kahjum (F–C)

F. Reservikontole kantud omavahendid
G. Kasum/kahjum kasumi taotlemist keelava eeskirja järgimise kontrollimiseks (E–F)

Märkus: tegemist on üksnes näidisülesehitusega. Hinnangulise eelarve siduv struktuur avaldatakse igal aastal koos toetustaotluse esitamise kutsega.

Lisa 2

Tööprogramm

[lisada toetustaotluse alusel]