17.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 194/1

1.

2.

2.1.

2.2.

3.

3.1.

3.2.

3.2.1.

3.2.2.

3.2.3.

3.2.4.

3.2.5.

3.3.

3.3.1.

3.3.2.

3.3.3.

3.3.4.

3.4.

3.5.

3.6.

4.

4.1.

5.

6.

6.1.

6.2.

6.3.

6.4.

6.5.

6.6.

7.

8.

8.1.

8.2.

8.2.1.

8.2.2.

9.

10.

11.

I LISA.

II LISA.

1.

Avaliku teenindamise kohustuste ülesanne kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (1) (edaspidi „määrus (EÜ) nr 1008/2008“ või „määrus“) on kehtestada jätkuvuse, regulaarsuse, hinnakujunduse või minimaalse veomahu kindlaksmääratud standardid, et tagada juurdepääs eraldatud või arenevatele piirkondadele, kui liikmesriik leiab, et piirkondliku arengu poliitika eesmärke ei saavutata nõuetekohaselt, kui lastakse toimida üksnes turujõududel, sest turg ise ei taga neis piirkondades vastuvõetaval tasemel lennuteenuseid. Seega on avaliku teenindamise kohustused erand ELis lennuteenuste osutamise vabaduse üldpõhimõttest, mis on tagatud määruse artikli 15 lõike 1 kohaselt.

2.

Komisjon tegi oma teatises „Euroopa lennundusstrateegia“ (2) kindlaks ELi kodanike ja ettevõtjate erinevad vajadused, näiteks juurdepääs kvaliteetsetele lennutransporditeenustele, ning leidis, et kui turg ise ei paku teatavatesse Euroopa piirkondadesse piisavalt lennuvõimalusi, võivad liikmesriigid kaaluda asjaomasesse piirkonda ja sealt tagasi suunduvate lendude teenindamiseks avaliku teenindamise kohustuste rakendamist, st tagada vajaduse korral ühenduvus. Avaliku teenindamise kohustustel võib olla ühenduvuse puhul märkimisväärne positiivne roll, samal ajal kui mõned uuringud näitavad, et ühenduvus on ELi piirkondade jaoks väga oluline: 10 % ühenduvuse kasv, mida nende uuringute käigus mõõdetakse, stimuleerib SKPd (elaniku kohta) täiendavalt 0,5 % ulatuses, SKP kasvumäära 1 % ulatuses ning toob kaasa üldise tööviljakuse kasvu (3). Ühenduvus on vajalik, et tagada majanduskasv, töökohad ja sotsiaalne sidusus.

3.

Praegu on määruse (EÜ) nr 1008/2008 alusel ELis loodud 179 avaliku teenindamise kohustuse alla kuuluvat lennuliini, mis asuvad kõik kolmeteistkümnes liikmesriigis (Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Soome, Tšehhi Vabariik ja Ühendkuningriik) (4). Kõige rohkem (40) on neid Prantsusmaal, kus nad teenindavad aastas ligikaudu 5,7 miljonit reisijat, mis tähendab, et iga viies riigisisene reisija reisib avaliku teenindamise kohustuse alla kuuluval lennuliinil. Iirimaal on avaliku teenindamise kohustuse alla kuuluvate lennuliinide osakaal riigisiseses liikluses ligikaudu 70 %. Avaliku teenindamise kohustuse alla kuuluvad lennuliinid on peamiselt riigisisesed lennuliinid ning üksnes seitse lennuliini ühendab kahes eri liikmesriigis asuvat lennujaama. 136 lennuliini subsideerivad avaliku sektori asutused ning igal aastal nende käitamiseks kulutatud toetuste summa on hinnangute kohaselt – tuginedes komisjonile kättesaadavale teabele – vähemalt 300 miljonit eurot.

4.

Määruse (EÜ) nr 1008/2008 toimivuskontrolli käigus, mille komisjon viis läbi aastatel 2011–2013, leiti, et selles sätestatud avaliku teenindamise kohustusi käsitlevad eeskirjad on eesmärgipärased, st sobivad ühenduvuse tagamiseks, kui turg seda ei paku. Sidusrühmad ja liikmesriigid andsid koostöö edendamiseks riigi ametiasutuste ja komisjoni vahel ning kooskõla tagamiseks ELi riigiabieeskirjade ja määruses sätestatud avaliku teenindamise kohustuse eeskirjade vahel soovitusi, sealhulgas võimaluse korral suuniste andmist (5).

5.

Nende soovituste järgimiseks astuti praktilisi samme. Komisjon lõi avaliku teenindamise kohustuse kontaktisikute ajakohastatud võrgustiku ja korraldas määruse (EÜ) nr 1008/2008 alusel ka turulepääsu käsitleva komitee (6) koosolekuid, kus komisjoni talitused esitlesid kokkuvõtlikult avaliku teenindamise kohustusi ja liikmesriigid vahetasid oma praktilisi kogemusi. Koostati lihtne küsimustik, mis võimaldas liikmesriikide ametiasutustel hõlpsalt esitada oma avaliku teenindamise kohustuste kehtestamise kavatsusi, ning need ametiasutused kasutavad seda praegu korrapäraselt. Komisjoni talitused hoiatavad liikmesriike ette, kui nad märkavad probleeme. Uus andmebaas võimaldab komisjoni talitustel saada konsolideeritud andmeid kogu Euroopa avaliku teenindamise kohustuste kohta.

6.

Avaliku teenindamise kohustuste tingimused ja nõuded on sätestatud määruse (EÜ) nr 1008/2008 artiklites 16–18 (vt väljavõte käesolevate suuniste II lisas). Artiklis 16 on sätestatud avaliku teenindamise kohustuste üldpõhimõtted. See sisaldab avaliku teenindamise kohustuse kehtestamise kriteeriume ja jätkuvusnõudeid, hindamiskriteeriume liikmesriikide jaoks, eeskirju, mis käsitlevad avaldamiskorda ja tegevuse alustamist avaliku teenindamise kohustuse alla kuuluvatel lennuliinidel, tingimusi ja menetlust lennuliinile juurdepääsu piiramiseks ning hädaolukorras kohaldatavat menetlust. Artiklis 17 on sätestatud avaliku pakkumismenetluse läbiviimine. See sisaldab eeskirju, mis käsitlevad pakkumiskutse sisu ja järgnevat lepingut, avaldamiskorda ja pakkujatele esitatavat teavet, pakkumuste valikukriteeriume, hüvitamist ning pakkumismenetluse lõpus komisjonile esitatavat teavet. Artikkel 18 sisaldab eeskirju, mis käsitlevad eelnevate artiklite alusel läbi viidud kontrollimiste ja tehtud otsuste hindamist ja läbivaatamist.

7.

Määrusega (EÜ) nr 1008/2008 kehtestatud ELi õigusraamistik tagab avaliku teenindamise kohustuste kehtestamise korra avatuse, läbipaistvuse ning sellest teavitamise. Avaliku teenindamise kohustuse eeskirjade õige kohaldamise jälgimine on oluline, et ära hoida süsteemi võimalikku kuritarvitamist tingituna ebaproportsionaalsetest konkurentsipiirangutest seoses taotletavate sotsiaalsete ja majanduslike eesmärkidega. Komisjoni eesmärk on anda nõu ja käsitleda võimalikult paljusid võimalikke probleeme juba enne avaliku teenindamise kohustust käsitleva teadaande avaldamist.

8.

Seoses sellega peetakse kasulikuks laiemalt tutvustada varem koostatud hinnanguid ning üksikjuhtumeid, mis on siiani tavaliselt teada üksnes asjaomasele liikmesriigile ja komisjonile.

9.

Teine põhjus nende suuniste vastuvõtmiseks on see, et praeguseni puudub Euroopa Kohtu kohtupraktika seoses määruse (EÜ) nr 1008/2008 alusel kehtestatud avaliku teenindamise kohustustega.

10.

Nõuandekomitee 2015. aasta septembri koosolekul, kus liikmesriikide ekspertidega arutleti selle üle, kuidas kohaldada õiguskate, mis käsitlevad ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu ühendusesisestele lennuliinidele, (7) nimetasid komisjoni talitused võimalust anda avaliku teenindamise kohustuste kohta suuniseid. Liikmesriigid avaldasid selle mõtte üle heameelt ja nõustusid, et sellised suunised võiksid tagada ELi lennuettevõtjate, liikmesriikide ning piirkondlike ameti- ja haldusasutuste jaoks läbipaistvuse, järjepidevuse ja selguse. See seisukoht oli kooskõlas arvamustega, mida avaldati liikmesriikide ja kohalike ametiasutuste vahelise eelneva kahepoolse teabevahetuse ajal. Seepärast võttis komisjon oma lennundusstrateegiat käsitlevas teatises kohustuse avaldada suunised, milles selgitatakse määruses (EÜ) nr 1008/2008 sätestatud avaliku teenindamise kohustusi reguleerivate eeskirjade ja menetluste tõlgendamist ja kohaldamist komisjoni talituste poolt. Käesolevad suunised tulenevad sellest kohustusest. Suuniste ettevalmistamise käigus korraldati 2016. aasta suvel mitteametlik suunatud konsulteerimine, et koguda kokku peamiste sidusrühmade seisukohad.

11.

Suuniste eesmärk on selgitada, kuidas komisjon tõlgendab määruses kasutatud kriteeriume, ning kirjeldada kohaldatavaid menetlusi, mida tuleb järgida. Lisaks antakse kogu tekstis vastused kõige sagedamini esitatavatele küsimustele, millele määrus ei anna selget vastust. On selge, et mõned liikmesriigid on eeskirjade ja nende kohaldamisega lähedalt tuttavad, teistel liikmesriikidel seevastu on avaliku teenindamise kohustuse eeskirjade kohaldamisel väga vähe kogemusi või need puuduvad hoopis. Eeskirjade ja nende kohaldamise selgitamine peaks kohaldatavate eeskirjade järgimist lihtsustama, eriti nende jaoks, kes kasutavad avaliku teenindamise kohustusi esimest korda.

12.

Peale kogemuste, mida komisjon on saanud määruses sätestatud avaliku teenindamise kohustusi käsitlevate eeskirjade kohaldamisel, võetakse nendes suunistes arvesse ka ELi õiguses (eelkõige ELi toimimise lepingu artiklites 107–109) (8) ette nähtud riigiabi eeskirju. Samal ajal kui eelkõige liikmesriigid esitavad komisjonile peaaegu iga päev mitmesuguseid üldisi küsimusi avaliku teenindamise kohustuste kohta, on ametlike kaebuste arv – mille on kõik esitanud lennuettevõtjad ja lennujaamad – olnud väga väike. Suuniste eesmärk on käsitleda küsimusi, mida liikmesriikide ametiasutused, lennuettevõtjad ja lennujaamad on kõige sagedamini esitanud. Nende eesmärk ei ole kõiki sätteid ammendavalt hõlmata.

13.

Suunised sisaldavad viiteid, mis on enamiku juhtumite puhul asjakohased, samas tuleks rõhutada, et iga juhtumit tuleks hinnata eraldi, võttes arvesse kõiki konkreetseid asjaolusid.

14.

Igal juhul ei ole käesolevate suuniste eesmärk tekitada uusi õiguslikke kohustusi ning need ei piira tõlgendust, mille Euroopa Kohus võib edaspidi seoses avaliku teenindamise kohustustega välja pakkuda.

15.

Määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikli 16 lõigete 1 ja 4 kohaselt peavad liikmesriigid teavitama komisjoni oma kavatsusest kehtestada avaliku teenindamise kohustusi. Teadaannete avaldamine ei taga õiguskindlust asjaomase tulemuse kohta; selle eesmärk on teavitada turgu liikmesriigi kavatsustest seoses uue avaliku teenindamise kohustusega (9). Komisjoni talitused on avaliku teenindamise kohustusest teavitamiseks ja selle kirjeldamiseks välja töötanud küsimustiku, mis muu hulgas hõlmab ka kõige olulisemaid küsimusi nii määruse (EÜ) nr 1008/2008 kui ka riigiabi eeskirjade alusel, mis moodustavad iga avaliku teenindamise kohustuse hindamise lahutamatu, ent sõltumatu osa (vt I lisa) (10). Ehkki komisjon ei tee ametlikku otsust avaliku teenindamise kohustuse kui sellise kohta, on siiski väga oluline kindlaks teha kõik kitsaskohad, mis võidakse avastada enne avaliku teenindamise kohustuse kehtestamist või muutmist ning mis võivad tulevikus probleeme tekitada. Komisjon soovitab liikmesriikidel võtta oma talitustega ühendust kohe, kui nad hakkavad kaaluma uue avaliku teenindamise kohustuse kehtestamist või olemasoleva avaliku teenindamise kohustuse muutmist. Sellega tagatakse, et komisjoni talitused on plaanidest teadlikud ja saavad pakkuda abi alates algusest ning muuta seega kogu protsess sujuvamaks.

16.

Avaliku teenindamise kohustuste oluline omadus lennutranspordisektoris on see, et selgelt eristatakse avaliku teenindamise kohustuse korda, millega kehtestatakse tingimused asjaomasel lennuliinil teenuse osutamiseks, ning lepingut, mis annab lennuettevõtjale ainuõiguse (hüvitisega või ilma). Avaliku teenindamise kohustuse kehtestamine lennutranspordisektoris ei taga tingimata ja automaatselt asjaomasele liikmesriigile õigust anda juurdepääs lennuliinile üksnes ühele lennuettevõtjale või maksta hüvitist avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest (nn piiratud avaliku teenindamise kohustus). Kui lennuettevõtja näitab valmisolekut teenindada lennuliini ilma ainuõiguse ja hüvitiseta, peab lennuliinile pääsema juurde iga lennuettevõtja, kes täidab avaliku teenindamise kohustuse tingimusi (nn avatud avaliku teenindamise kohustus).

17.

Määruse alusel võib avaliku teenindamise kohustusi kasutada eelkõige selleks, et tagada juurdepääs kaugetele ja eraldatud piirkondadele või teatavatel tingimustel, kui turujõud üksi ei võimalda lennutransporditeenuste minimaalset osutamist kooskõlas teatavate standarditega.

18.

Avaliku teenindamise kohustused on erand lennuteenuste osutamise vabaduse üldpõhimõttest, (11) avaliku teenindamise kohustuste suhtes kehtivad ranged nõuded ja piirangud. Avaliku teenindamise kohustused peaksid järgima läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtteid: eelkõige ei või need põhjustada diskrimineerimist lennuettevõtja päritolu või identiteedi alusel ega minna kaugemale, kui poliitiliste eesmärkide saavutamiseks vajalik (12).

19.

Avaliku teenindamise kohustusi võib kehtestada üksnes regulaarlendude puhul (13). Mitteregulaarlende avaliku teenindamise kohustused ei mõjuta. Kui lennuettevõtja pakub lennuliinil kohtade müüki (14) kooskõlas selle lennuliini suhtes kehtestatud avaliku teenindamise kohustuse nõuetega, käsitletakse seda lennuteenust samuti regulaarlennuna (15).

20.

Määrusega (EÜ) nr 1008/2008 lubatakse kehtestada avaliku teenindamise kohustused kaht liiki lennuliinide puhul (16).

21.

Määruses (EÜ) nr 1008/2008 ei ole sätestatud, et avaliku teenindamise kohustusi võib kehtestada üksnes ühes ja samas liikmesriigis asuvate lennuliinide suhtes. Neid võib väga hästi kohaldada mis tahes ELi-sisese lennuliini suhtes, mis vastab määruses sätestatud tingimustele. Avaliku teenindamise kohustuste alla kuuluvad lennuliinid kolmandatesse riikidesse ei ole määrusega hõlmatud, sest selle kohaldamisala piirdub ELi-siseste lennuteenustega (19).

22.

Määruse artikli 16 lõikest 1 tuleneb, et avaliku teenindamise kohustuse alla kuuluv lennuliin tuleb alati kindaks määrata ühest lennujaamast teise suunduva liinina, viitamata kahele linnale või piirkonnale. Avaliku teenindamise kohustusega seotud lennujaama valik peab olema nõuetekohaselt põhjendatud. Edasine ühenduvus – st sihtkohad ja sagedused, mida sihtlinna lennujaamad pakuvad – on selle hindamise üks elemente, mis aga ei saa olla ainus põhjendus, miks asjaomast lennujaama eelistatakse teistele lennujaamadele. Teine võimalus on see, et kui avaliku sektori asutus leiab, et mitu sihtlennujaama vastaksid võrdselt ühe piirkonna vajadustele, võib ta kehtestada avaliku teenindamise kohustuse selle piirkonna lennujaamast mitmesse kõnealusesse sihtlennujaama, kehtestades seega avaliku teenindamise kohustuse mitme eraldi lennuliini suhtes. Kui lennuettevõtja alustab tegevust ühel sellisel lennuliinil või kui lennuettevõtja valitakse ühe lennuliini jaoks kõiki neid lennuliine hõlmava avaliku pakkumismenetlusega, tuleb teised avaliku teenindamise kohustused seega kehtetuks tunnistada, et turg ei oleks asjatult suletud (20). Ehkki sellist korraldust ei ole artikli 16 lõikes 1 sõnaselgelt käsitletud, ei ole sätte tingimused sellega vastuolus, samuti on see kooskõlas sätte eesmärkidega. Selleks et ära hoida ebavõrdset kohtlemist ja konkurentsi moonutamist, on siiski oluline, et ametiasutuse kavatsused oleksid algusest peale läbipaistvad, eelkõige määruse artikli 16 lõikes 4 osutatud teavitamise kaudu.

23.

Avaliku teenindamise kohustuse kindlaksmääramine lennuliinidel, mis suunduvad ühest piirkonnast mitmesse üht ja sama linna teenindavasse lennujaama või sealt tagasi, oleks üldiselt liikuvuse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamise eesmärkidega ebaproportsionaalne. Meede välistaks juhuvedusid tegevad lennuettevõtjad, sest nad ei saaks lennata sellest piirkonnast mitte ühessegi sihtlinna lennujaama, ning tooks kaasa turu lõpliku sulgemise uutele lennuettevõtjatele konkureerivatel lennuliinidel. Seega peaksid muud lennujaamad, kes lisaks valitud lennujaamale sama linna teenindavad, jääma avaliku teenindamise kohustustest põhimõtteliselt mõjutamata.

24.

Avaliku teenindamise kohustusi võib üldiselt kohaldada ühe või mitme vahemaandumisega lennuliinide suhtes (21). Samas tuleb avaliku teenindamise kohustuse vajaduste piisavust hinnata iga lennusegmendi puhul eraldi. Avaliku teenindamise kohustust ei tohiks kohaldada lennusegmentide suhtes, mis ei vasta asjakohastele nõuetele. Näiteks kui lennuliinile A–C kehtestatakse avaliku teenindamise kohustus koos vahemaandumisega B-s, tuleks nii lennuliini A–C, A–B kui ka B–C kõlblikkust hinnata eraldi. Kui näiteks segment B–C ei vastaks iseenesest avaliku teenindamise kohustuse nõuetele, ei tohiks avaliku teenindamise kohustusi kohaldada lennuettevõtjate suhtes, kes selles segmendis reisijaid ja/või lasti veavad. Mis tahes kohustused lennuliinil A–C ei tohiks takistada lennuteenuste vaba osutamist segmendis B–C.

25.

Avaliku teenindamise kohustusi võib kehtestada üksnes lennuliinidele, mida „peetakse oluliseks selle lennujaama poolt teenindatava piirkonna sotsiaalsele ja majanduslikule arengule“ (22). See on vajalik tingimus iga eespool nimetatud liiki lennuliini puhul ning hindamisel tuleb alati arvesse võtta juhtumiga seotud konkreetseid asjaolusid. Liikmesriikidel on teatav kaalutlusõigus lennuliini olulisuse määramisel. Samas tuleb seda kaalutlusõigust kasutada, tuginedes ühenduvuse vajadusi mõjutavatele objektiivsetele teguritele kooskõlas määrusega ja ELi õigusega üldisemalt.

26.

Olulisust näitab selgelt asjaolu, et tegu on piirkonna jaoks vältimatult vajaliku lennuliiniga, näiteks väikesaare või kauge piirkonna puhul. Samas võib väikeseid ja keskmise suurusega linnu ning olulisi majandus- või halduskeskusi ühendavaid lennuteenuseid samuti käsitada teatavatel asjaoludel kõnealuste piirkondade majandusliku ja sotsiaalse arengu jaoks olulisena. Näiteks on kehtestatud avaliku teenindamise kohustuse kord lennuliinile, mis ühendab saareriigist liikmesriigi pealinna Brüsseliga, s.o linnaga, kus asuvad eri ELi institutsioonide ja asutuste kontorid.

27.

Samas kehtestatakse määruse artikli 16 lõikega 1 liikmesriikide kaalutlusõigusele piirangud. Näiteks võib avaliku teenindamise kohustusi kehtestada selleks, et kõrvaldada piirkondade või linnade majandusliku ja sotsiaalse arengu takistused, kuid neid ei saa kehtestada otse või kaudselt selleks, et edendada või toetada teatavat lennuettevõtjat või arendada teatavat lennujaama.

28.

Liikmesriigid ei või muuta juurdepääsu ühele asjaomasele lennuliinile sõltuvaks teiste lennuliinide teenindamisest. Selline liitmine ei ole määrusega (EÜ) nr 1008/2008 (23) kooskõlas. Määruse artikli 16 lõigetes 1–3 sätestatud kõlblikkuse ja piisavuse kriteeriumid viitavad lennuliinile, mida ei saa võrdsustada liidetud lennuliinidega. Seega tuleks iga kriteeriumi hinnata iga eri lennuliini puhul eraldi. Liidetud lennuliinide ühe lennuliinina käsitamist võidakse pidada lennuliinidele juurdepääsu ülemääraseks piiranguks, sest tõenäoliselt on üksnes piirkondlikud lennuettevõtjad valmis osutama teenuseid kõikidel neil lennuliinidel.

29.

Seda liinide liitmise keeldu avaliku teenindamise kohustuse kehtestamise etapis ei tohiks segi ajada võimalusega korraldada pakkumismenetlus juurdepääsuõiguse andmiseks mitmele lennuliinile, nagu on sätestatud määruse artikli 16 lõikes 10. Seda võimalust on põhjalikumalt selgitatud käesolevate suuniste punktis 6.6; seda kohaldatakse üksnes nende lennuliinide suhtes, mille puhul ükski lennuettevõtja ei ole alustanud ega alustamas regulaarlennuteenuseid kooskõlas avaliku teenindamise kohustusega.

30.

Määrusega (EMÜ) nr 95/93 ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade kohta (24) on lubatud avaliku teenindamise kohustuste puhul reserveerida teenindusaegu. Määruse artikli 9 lõikes 1 on sätestatud, et liikmesriik võib „lennuoperatsioone koordineerivas lennujaamas reserveerida selle lennuliini jaoks kavandatud tegevuse jaoks vajalikud teenindusajad. Kui asjaomasel lennuliinil reserveeritud teenindusaegu ei kasutada, antakse […] need teiste lennuettevõtjate käsutusse, kes on huvitatud kooskõlas avaliku teenindamise kohustusega sel lennuliinil tegutsemisest. Kui mitte ükski lennuettevõtja ei ole huvitatud lennuliinil tegutsemisest ja asjaomane liikmesriik ei kuuluta [määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikli 16 lõike 10 alusel] välja pakkumismenetlust, reserveeritakse need teenindusajad mõne teise lennuliini jaoks, mille suhtes kohaldatakse avaliku teenindamise kohustusi, või lisatakse teenindusaegade ühisvarule.“ Need kohustused hakkavad kehtima hiljemalt määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikli 16 lõikes 11 osutatud hetkel, millega loetakse avaliku teenindamise kohustus lõppenuks, kui sellise kohustusega hõlmatud lennuliinil ei ole 12 kuu jooksul regulaarlende tehtud. Sel juhul tuleb samale lennuliinile uue teenindusaja reserveerimiseks kehtestada uus avaliku teenindamise kohustus.

31.

Määruse (EMÜ) nr 95/93 artikli 9 lõikes 2 on täpsustatud, et avaliku teenindamise kohustuse pakkumismenetlust tuleks kohaldada, „kui rohkem kui üks [ELi] lennuettevõtja on huvitatud lennuliini teenindamisest ning ei ole saanud teenindusaega koordinaatorilt taotletud aegadele eelnenud või järgnenud tunni jooksul.“

32.

Määruse (EÜ) nr 1008/2008 sätted, mis käsitlevad avaliku teenindamise kohustusi, ei mõjuta pädevuse jaotumist liikmesriikide vahel määruse (EMÜ) nr 95/93 artikli 9 kohaldamisel (25).

33.

See teenindusaegade reserveerimine ei piira määruse (EMÜ) nr 95/93 alusel antud seniseid õiguseid. Seepärast on võimalik valida üksnes määruse (EMÜ) nr 95/93 artikliga 10 kehtestatud jaotamata teenindusaegade ühisvarust, mis hõlmab kõnealuse määruse artikli 9 lõike 1 alusel ühisvarusse tagasi kantud teenindusaegu.

34.

Tuleb rõhutada, et teenindusaegu võib reserveerida üksnes avaliku teenindamise kohustuse tarbeks. See küsimus on eriti asjakohane vahemaandumiste korral. Näiteks lennuliinil A–B–C, mille puhul B ja C on teenindusaegade poolest ülekoormatud lennujaamad, saaks teenindusajad reserveerida B ja C vaheliste lendude jaoks üksnes siis, kui see segment ise on avaliku teenindamise kohustuse objekt. Eelkõige ei õigusta punktide A ja C vahelist lennuliini käsitlev avaliku teenindamise kohustus (mis puudutab transporti nende kahe punkti vahel) iseenesest teenindusaegade reserveerimist punktis B.

35.

Seepärast tuleks selliste avaliku teenindamise kohustuse alla kuuluvate lennuliinide puhul, mis hõlmavad teenindusaja reserveerimist, silmas pidada järgmist:

36.

Kavandatava avaliku teenindamise kohustuse vajalikkus ja piisavus tuleb kindlaks määrata nelja kriteeriumi (26) alusel, mida on käsitletud järgmistes alapunktides. Ehkki komisjonil ei ole volitusi nõuda liikmesriigilt konkreetse avaliku teenindamise kohustuse kehtestamist mis tahes lennuliinil, hindab ta kriteeriume, mille alusel (kavandatav) avaliku teenindamise kohustus kehtestatakse, et kontrollida, kas avaliku teenindamise kohustus on kehtestatud kooskõlas määrusega. Vajaduse korral võtavad komisjoni talitused asjaomase liikmesriigiga ühendust ja nõuavad selgitusi. Kogemus näitab, et avaliku teenindamise kohustuse alla kuuluvad lennuliinid saartele võivad olla enamikel juhtudel vajalikud ja põhjendatud, kui puudub piisav nõudlus turistidelt, et aasta ringi toetada ärilist lennutransporti. Sellised lennuliinid on olemas näiteks Eestis, Iirimaal, Itaalias, Kreekas, Portugalis ja Ühendkuningriigis. Hõredamalt asustatud liikmesriikides, nagu Rootsi ja Soome, võivad lennuliinid samuti olla avaliku teenindamise kohustuste kehtestamiseks üldiselt kõlblikud, kui piirkondadevahelised vahemaad on väga pikad ja muud transpordivõimalused puuduvad.

37.

See kriteerium väljendab otse üldist proportsionaalsuse põhimõtet. Sellel on tihe seos artikli 16 lõike 1 sätetega, mille kohaselt võib avaliku teenindamise kohustused kehtestada üksnes lennuliinidele, mis on lennujaama teenindatava piirkonna sotsiaalse ja majandusliku arengu jaoks olulised (28). Artikli 16 lõike 3 punktist a tuleneb, et kohustused peaksid iseenesest olema asjaomase piirkonna majandusarengu vajadustega proportsionaalsed. Avaliku teenindamise kohustustega ei saa kehtestada lennuteenuste pakkumise piiranguid, mis on rangemad kui kõnealuste vajaduste rahuldamiseks vajalik.

38.

Avaliku teenindamise kohustused tuleks kehtestada üksnes niivõrd, kuivõrd muud transpordiliigid ei suuda asjaomase piirkonna transpordivajadusi rahuldada. Arvesse tuleks võtta eelkõige rongi-, parvlaeva- ja bussiettevõtjate pakutavaid teenuseid. Teenuste piisavust tuleks hinnata eelkõige seoses nende sageduse, sõiduaegade, väljumisaegade ja võimalike ühendustega teiste oluliste sihtkohtadega, eriti pikamaareiside (30) puhul. Uurida tuleks ka era(auto)transpordi võimalusi, võttes eelkõige arvesse maanteeveo sõiduaegu.

39.

Eelkõige tuleks arvesse võtta rongiteenuseid, mis teenindavad kavandatavat lennuliini lühema ajaga kui kolm tundi (31). See viitab nii kiir- kui ka muudele rongiteenustele. Kui neid rongiteenuseid osutatakse asjaomase piirkonna liikuvusvajaduste rahuldamiseks piisava sagedusega, ei peaks lennuteenustele avaliku teenindamise kohustusi põhimõtteliselt kehtestama. Samas võib selliseid avaliku teenindamise kohustusi erandkorras kaaluda, eelkõige juhul kui rongiteenused ei taga piisavaid ühendusi keskmise pikkusega ja pikamaalennuteenustega (nt ebapiisav ühendus asjaomase piirkonna raudteejaama ning keskmise pikkusega ja pikamaalennuteenuseid pakkuva lennujaama vahel, või pikamaasihtkohtadega ühenduse tagamiseks vajalike alternatiivsete reisivõimaluste (sealhulgas ümberistumisega lennud) puudumine). Iga juhtumit tuleb eraldi hinnata.

40.

Avaliku teenindamise kohustuste vajalikkust ja piisavust, nagu on nõutud määrusega, tuleks hinnata ka seoses lennupiletihindade ja kasutajatele esitatud tingimustega. Avaliku teenindamise kohustused võivad hõlmata maksimumtariife, kui seda peetakse vajalikuks, sest vastasel korral oleksid tariifid asjaomase piirkonna majanduslikke vajadusi arvestades ülemäärased. Teatavatel juhtudel võidakse ette näha avaliku teenindamise kohustus, mis piirdub maksimumhinna kehtestamisega. Hindade järsk tõus ja reisijate arvu vähenemine lühikese aja jooksul võib olenevalt asjaoludest viidata sellele, et hinnalagi on vajalik.

41.

Avaliku teenindamise kohustuse vajadus sõltub lõppkokkuvõttes kõigi lennuliini teenindavate või teenindada kavatsevate lennuettevõtjate kogumõjust. Kui olemasolev lennuteenuste pakkumine juba rahuldab asjaomase piirkonna liikuvusvajadused, siis ei esine turutõrget, mis tuleks kõrvaldada, ning avaliku teenindamise kohustus ei ole vajalik. Komisjon on seisukohal, et reisijate transporti käsitlevat avaliku teenindamise kohustust ei saaks üldiselt pidada põhjendatuks lennuliinidel, kus on kriitiline arv reisijaid (kogemuste põhjal algab see kriitiline arv tavaliselt 100 000 reisijast aastas) ning kus tegutseb aasta ringi mitu lennuettevõtjat. Üldpõhimõte on see, et kui lennuettevõtjad asjaomasel lennuliinil juba tegutsevad, tuleks kohustuste mõju eriti hoolikalt hinnata: ülemäärased kohustused (nt hinna ülempiiride, sõiduplaanide või lennusageduse kehtestamine) võivad avaldada vastupidist mõju ja lennuteenuste pakkumist vähendada. Tuleks märkida, et avaliku teenindamise kohustuse võib kehtestada ka üksnes selleks, et tagada kauba ja posti transport. Iga juhtumi korral tuleb hinnata, kuidas eespool esitatud tegurid toimivad ja kuidas need vajaduse korral koos toimivad.

42.

Olemasoleva lennuliikluse pakkumise hindamisel tuleks arvesse võtta ka kaudseid lennuteenuseid ja lähedal asuvaid muid lennujaamu. Avaliku teenindamise kohustuste kehtestamine teatavasse lennujaama suunduval lennuliinil, kui on juba olemas mõistliku ümberistumisajaga (st üks tund või vähem) kaudne ühendus või kui on kättesaadavad piisavad teenused lähedalasuvasse lennujaama jõudmiseks (nt sama linna või piirkonda teenindavad lennujaamad, sealhulgas naaberliikmesriigis asuvad lennujaamad), nõuab eriti selget põhjendamist. Siinkohal võib rolli mängida see, kuidas riigisisene ja rahvusvaheline liiklus nende lennujaamade vahel jaguneb. Kui teine lennujaam asub kaugemal kui 100 km ja/või ühistranspordiga sõitmiseks kulub rohkem kui üks tund, on üldiselt mõistlik tõstatada küsimus, kas kaht lennujaama saab käsitada alternatiivsete lennujaamadena. Samas tuleb see analüüs alati läbi viia iga juhtumi puhul eraldi, võttes arvesse konkreetseid asjaolusid. Üldiselt on avaliku teenindamise kohustus suurema tõenäosusega põhjendatud juhtudel, kui puuduvad olemasolevad teenused, et jõuda teistesse asjaomase lennujaama vahetus läheduses asuvatesse lennujaamadesse.

43.

Avaliku teenindamise kohustuse eesmärk on tagada jätkuvuse, regulaarsuse, hinnakujunduse või minimaalse veomahu kindlaksmääratud standardite järgimine (34).

44.

Teatavatel tingimustel võib lennuteenuse jätkuvuse tagada jätkuvuskohustuste (35) kehtestamisega (vt täpsemalt punkt 3.5).

45.

Regulaarsuse ja veomahu kohustused hõlmavad peamiselt minimaalse veomahu kindlaksmääramist kas pakutavate kohtade või asjaomasel ajavahemikul pakutavate minimaalsete lennusageduste järgi. Need kohustused võivad erineda olenevalt väljumisajast, nädalapäevast, hooajast jne. Näiteks enamikul juhtudel peetakse normaalseks sageduseks üht kuni kaht lendu päevas, aga on olemas ka avaliku teenindamise kohustused, mis nõuavad üksnes üht lendu nädalas. Liikmesriikidel on nende elementide üle otsustamisel teatav kaalutlusõigus, aga kohustused peavad olema mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed ning vastama artikli 16 lõikes 3 kehtestatud vajalikkuse ja piisavuse nõuetele (vrd punkt 3.3).

46.

Samuti võib olla võimalik kehtestada kasutatava õhusõiduki kohta nõudeid, aga need peaksid olema objektiivselt põhjendatud ja vastama proportsionaalsuse põhimõttele, st vältida tuleks tarbetute piirangute kehtestamist, mistõttu nõuded olema nii üldised, kui antud olukorras võimalik (näiteks turbopropeller- või reaktiivmootorid olenevalt lennu vahemaast, õhusõiduki võime teatavatel tingimustel maanduda jne). Eelkõige ei tohiks need nõuded tekitada olukorda, kus teatavad lennuettevõtjad jäetakse de facto meelevaldselt asjaomastel lennuliinidel teenuste osutamisest välja. Selles mõttes tuleks õhusõiduki kohtade miinimumarvu nõue kehtestada üksnes erandjuhtudel ning see peaks olema nõuetekohaselt põhjendatud lennuliini käitamisega seotud asjaolude ja taotletavate liikuvuseesmärkide seisukohalt (36).

47.

Avaliku teenindamise kohustuste kehtestamine tähendab miinimumnõuete kindlaksmääramist. Maksimaalset kohtade arvu võib kaaluda üksnes juhul, kui see on põhjendatud mõne sellise lennujaama tegevuspiirangutega, mida avaliku teenindamise kohustus hõlmab. Tingimus, et vähemalt osa meeskonnaliikmeid oskab asjaomase liikmesriigi keelt, on tavaliselt vastuvõetav.

48.

Samuti on võimalik nõuda, et avaliku teenindamise kohustuse alla kuuluval lennuliinil tegutsemiseks kasutatakse olenevalt konkreetsetest asjaoludest teatavat liiki õhusõidukit – lennukit või kopterit. Võimalik on kehtestada õhusõiduki liiki käsitlevad erinõuded (mootori tüüp, maksimaalne stardimass, maandumissüsteemide seadmed), kui see on lennutegevusega seotud põhjustel objektiivselt põhjendatud (näiteks nõue kasutada helikopterit, kui puudub stardirada). Peale selle peavad kõik need nõuded olema mittediskrimineerivad.

49.

Kui rääkida hinnakujundusest, siis võivad kohustused hõlmata peamiselt maksimumhindade või tariifitabelite kehtestamist osade või kõikide pakutavate teenuste jaoks. Nendes tabelites võivad olla kindlaks määratud tariifikategooriad või soodushinnad teatavate reisijakategooriate (nt kohalikud elanikud ja õpilased) puhul. Kohalike elanike puhul peab selline sooduskohtlemine olema objektiivselt põhjendatud vajadusega võimaldada sellel isikutekategoorial osaleda oma liikmesriigi kultuuri-, majandus- ja sotsiaalses elus. Muid hindadega seotud kohustusi on võimalik kehtestada juhul, kui need on samuti mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed ning vastavad punktis 3.3 osutatud nõuetele (37).

50.

Mõnikord on avaliku teenindamise kohustusega nõutud, et reisija makstav maksimumhind hõlmab söögikorda või üht pagasiühikut. Selle nõude põhjendatust ja proportsionaalsust tuleb hinnata iga juhtumi puhul eraldi, aga põhimõtteliselt ei ole sellised tingimused avaliku teenindamise kohustuse vajalikud osad. Erandit võib aktsepteerida keskmise pikkusega ja pikamaalendude puhul, st üle kolme tunni kestvate lendude puhul. Sellistel juhtudel on üldiselt põhjendatud, et maksimumhind hõlmab söögikorda, aga ka pagasivedu, kuna selliste lendude puhul viibitakse sihtkohas tavaliselt kauem. Samas tuleb märkida, et kui (maksimum)hind ei hõlma sellisel juhul pagasiühikut, võib selle kehtestada madalamal tasemel ning siis tuleb lisada säte, mis võimaldab lennuettevõtjal selle eest lisatasu nõuda.

51.

Avaliku teenindamise kohustusega võidakse lennuettevõtjatelt nõuda, et nad garanteeriksid oma tegevuse asjaomasel lennuliinil teatava aja jooksul. See on asjakohasem avatud (st mitteainuõiguslike) avaliku teenindamise kohustuste puhul, sest piiratud avaliku teenindamise kohustuste korral kehtib ainuõiguslikkuse (ja võimaliku rahalise hüvitise) eest tavaliselt seda laadi lepinguline kohustus. Sellised jätkuvuse kohustused võib kehtestada üksnes juhul, kui muud transpordiliigid ei saa tagada katkematu teenuse osutamist vähemalt kaks korda päevas (38). See tähendab teenust, mis on kättesaadav aasta ringi. Jätkuvuskohustused on võimalik kehtestada ühel kahest järgmisest viisist.

52.

Esiteks võidakse avaliku teenindamise kohustusega nõuda, et lennuliinil tegutsevad lennuettevõtjad teatavad teatava ajavahemiku jooksul ette„ kui nad kavatsevad teenuste osutamise peatada. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ei tohiks etteteatamistähtaeg üldiselt ületada kuut kuud, mis on piisav aeg avaliku teenindamise kohustust käsitleva pakkumismenetluse rakendamiseks.

53.

Teiseks, kui asjaomasel lennuliinil tegutsemisel ilmneb tuntav hooajalisus, võib olla kasulik tagada minimaalsete teenuste osutamine sellistel aastaaegadel, kui lennuteenuste pakkumine kaldub olema väga väike. Teatavatel lennuliinidel kalduvad lennuettevõtjad keskenduma suure nõudluse perioodi võimalikule veomahule ning vähendama veomahte märkimisväärselt muudel perioodidel, et suurendada teenuse kasumlikkust. See võib kaasa tuua olukorra, kus lennuteenuste pakkumine on ebastabiilne ning ei rahulda vähese nõudlusega perioodidel asjaomase piirkonna liikuvusvajadusi. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ei tohiks ajavahemik, milleks jätkuvuskohustused kehtestatakse, olla tavaliselt pikem kui üks aasta (39).

54.

Jätkuvuskohustuste raames kehtestatud tegevusperioode ei tohiks segi ajada nelja- või viieaastaste maksimumperioodidega, mille jooksul võib kohaldada piirangut, mille kohaselt juurdepääs lennuliinile antakse vaid ühele lennuettevõtjale (40).

55.

Asjaomasel lennuliinil kehtestatud avaliku teenindamise kohustus on kohaldatav kõikide ELi lennuettevõtjate suhtes alates teadaande Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevast või teates märgitud hilisemast kuupäevast (41). Asjaomane liikmesriik peab oma siseriiklikus õiguses määrama kindlaks, kuidas nõuetele mittevastavust karistatakse. Kõik selles kontekstis nimetatud ja kehtestatud karistused peavad vastama ELi õiguse kohaldatavatele põhimõtetele, see tähendab, et need peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

56.

Avaliku teenindamise kohustus ei tohiks piirata lennuettevõtjate võimalust tagada veomahu ja sageduse poolest kõrgem teenindustase, kui avaliku teeninduse kohustusega on nõutud (42). Ehkki liikmesriikide ametiasutused võivad mõistagi jälgida avaliku teenindamise kohustuste korrektset täitmist ning kohaldatavatele õigusnormidele vastavust, ei tohiks nad sekkuda sellesse, kuidas turg avaliku teenindamise kohustusi täidab. Näiteks juhul, kui rohkem kui üks lennuettevõtja on huvitatud (avatud) avaliku teenindamise kohustuse lennuliinil tegutsemisest, ei tohiks liikmesriikide ametiasutused jaotada lennusagedusi või veomahte asjaomaste lennuettevõtjate vahel.

57.

Kui avaliku teenindamise kohustus on kehtestatud, võivad kõik ELi lennuettevõtjad igal ajal alustada regulaarlennuteenuste osutamist kooskõlas avaliku teenindamise kohustuse (43) nõuetega, välja arvatud juhul, kui ühele lennuettevõtjale on antud ainuõigus (vt täpsemalt 6. peatükk).

58.

Eristada võib kahte liiki kohustusi:

59.

Kuna määruse artikli 15 lõikega 4 lubatakse tegutseda koodijagamiskokkulepete alusel ning ei välistata avaliku teenindamise kohustusi, on need lepingud sel juhul põhimõtteliselt lubatavad. Nagu kõikidel muudel juhtudel, peab ka sel puhul järgima konkurentsieeskirju. Sama kehtib püsikliendiprogrammide puhul.

60.

Kui ei ole teisiti kindlaks määratud ning ilma et see piiraks vajadust korrapärase ümberhindamise järele, mida on käsitletud 5. peatükis, ei pea avaliku teenindamise kohustusel olema ajapiirangut. Samas kui regulaarlende ei ole 12 kuulise ajavahemiku jooksul tehtud, loetakse asjaomane avaliku teenindamise kohustus lõppenuks (45).

61.

Enne avaliku teenindamise kohustuse kehtestamist peaksid liikmesriigid konsulteerima teiste asjaomaste liikmesriikidega (eelkõige juhul, kui avaliku teenindamise kohustuse alla kuulub teise liikmesriiki suunduv lennuliin või kui teises liikmesriigis on lennujaam, mis asub piirialal selle lennujaama lähedal, mis peaks kavakohaselt hakkama vastu võtma avaliku teenindamise kohustuse alla kuuluvaid lennuliine). Liikmesriik peaks teavitama komisjoni, (46) asjaomaseid lennujaamu ja asjaomasel lennuliinil hetkel tegutsevaid lennuettevõtjaid. Selleks peaks liikmesriik nendele isikutele edastama kavandatavat avaliku teenindamise kohustust käsitleva õigusakti eelnõu teksti ning jätma piisavalt aega võimalikeks vastusteks. Komisjoniga tuleks ühendust pidada liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi kaudu. Seda saab kõige tõhusamalt teha, saates e-kirja avaliku teenindamise kohustuste küsimuste jaoks loodud e-posti aadressile: MOVE-PSO@ec.europa.eu Kui piirkondlik või kohalik asutus kavatseb kehtestada avaliku teenindamise kohustuse, julgustab komisjon kaasama asjaomase liikmesriigi alalise esinduse või keskvalitsuse käesolevas dokumendis kirjeldatud teabevahetusprotsessi kooskõlas siseriikliku õiguse kohaldatavate nõuetega, et tagada piisav kooskõlastamine.

62.

Komisjoni talitused on valmis andma mitteametlikult nõu ning nendega oleks soovitav võtta ühendust avaliku teenindamise kohustuse ettevalmistuste väga varajases etapis. Arutelud võivad puudutada määruse tõlgendamist, menetlusi ja võimalikke lahendusi eriolukordades. Varajased kontaktid võimaldavad ka menetlust kiirendada, sest võimalike probleemidega on eelnevalt tegeletud. Mitteametlikud kontaktid võivad aidata ära hoida ka teatavate probleemidetekkimise hilisemas etapis, näiteks võimalikud kaebused huvitatud isikutelt.

63.

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikli 16 lõike 4 esimese lõiguga peab asjaomane liikmesriik, kes kavatseb avaliku teenindamise kohustuse kehtestada, edastama kehtestatava kohustuse kavandatava teksti komisjonile (47). Seejärel peab komisjon avaldama eespool nimetatud sätte teises lõigus osutatud teadaande. Tõhusa ja kiire käsitlemise huvides on soovitatav, et liikmesriigid koostavad asjaomase teadaande kavandi ja saadavad selle komisjonile (ükskõik missuguses ELi ametlikus keeles). See tuleks adresseerida e-posti teel eespool nimetatud spetsiaalsele e-posti aadressile (48) (elektrooniliselt, kasutades üht tavalistest töötlemissüsteemidest). Kavand peaks sisaldama määruse artikli 16 lõike 4 punktides a–c kirjeldatud teavet (49). Avaldamise eesmärk on teavitada kõiki huvitatud isikuid kõnealusest kavandatavast avaliku teenindamise kohustusest ning võimaldada neil saada lisateavet eelkõige täpsete tingimuste kohta. Komisjon on koostanud näidisvormid, mis on kättesaadavad CIRCABCi veebilehel, millele asjaomased riikide maksuhaldurid juurde pääsevad. Näidisvormi võib taotleda ka otse komisjonilt.

64.

Täieliku läbipaistvuse tagamiseks avaldab liikuvuse ja transpordi peadirektoraat edastatud teadaanded oma veebilehel, (50) uudiskirjas ja spetsiaalses CIRCABCi uudisrühmas.

65.

Lennuliinide puhul, kus lennuteenust kasutavate reisijate koguarv on eeldatavasti alla 10 000 reisija aastas, võimaldatakse määruse alusel liikmesriikidel valida, kas lasta avaldada komisjonil teadaanne Euroopa Liidu Teatajas või avaldada see ise oma ametlikus väljaandes (51). Tuleb märkida, et määruse artikli 16 lõikes 5 on sätestatud erand lõikest 4, mis käsitleb üksnes avaldamisnõudeid. Kõik muud artikli 16 kohased nõuded, eelkõige komisjoniga, teiste liikmesriikidega ning asjaomaste lennujaamade ja lennuettevõtjatega konsulteerimise ja nende teavitamise nõue kehtib ka selliste lennuliinide suhtes, millel on eeldatavasti alla 10 000 reisija aastas.

66.

Avaliku teenindamise kohustuse jõustumise kuupäev ei tohi olla teadaande avaldamise kuupäevast varasem (52). Seda teadaannet ei tohiks kooskõlas artikli 16 lõikega 5 avaldada liikmesriigi ametlikus väljaandes varem kui Euroopa Liidu Teatajas, juhul kui liikmesriik soovib avaldada teated mõlemas väljaandes.

67.

Selleks et teavitada turgu avaliku teenindamise kohustuste tingimuste kavandatavatest muudatustest, leiab komisjon, et sama korda tuleks kohaldada kehtivate avaliku teenindamise kohustuste muutmise suhtes, eelkõige samadel põhjustel nagu need, mis on asjakohased esialgse avaldamise korral, millele on viidatud otse artikli 16 lõigetes 4 ja 5. Läbipaistvuse huvides tähendab see, et kõik avaliku teenindamise kohustuses kehtestatud tingimuste muudatused tuleb ära märkida. Kui liikmesriik teeb järelduse, et avaliku teenindamise kohustus ei ole enam vajalik, võib ta lasta komisjonil avaldada Euroopa Liidu Teatajas teadaande avaliku teenindamise kohustuse kehtetuks tunnistamise kohta, et teavitada turgu sellest, et lennuliin muutub taas kohustusest vabaks. Teise võimalusena võib ta avaldada sellise teate liikmesriigiametlikus väljaandes juhul, kui avaliku teenindamise kohustuse teade avaldati üksnes seal.

68.

Avaliku teenindamise kohustuste vajalikkust ja proportsionaalsust tuleks hinnata rohkem kui ühel korral (vt punkt 3.3). Avaliku teenindamise kohustusi tuleks korrapäraselt hinnata alati, kui üks asjakohastest hindamisteguritest, näiteks teenuseosutajate arv, oluliselt muutub. Avaliku teenindamise kohustused on vastus teatavale turutõrkele ja seega peaksid nad muutuma koos turuga. Ümberhindamine võib kaasa tuua asjaomase avaliku teenindamise kohustuse muutmise või isegi kehtetuks tunnistamise. Selleks et tagada kohustuste täitmine igal ajal avaliku teenindamise kohustuse lennuliinidel tegutsevate lennuettevõtjate poolt, on hea tava nende tegevus vähemalt kord aastas läbi vaadata.

69.

Selle tagamiseks, et punkti 58 alapunktis 2 kirjeldatud olukordade kohaldamisest tulenevad olukorrad ei tooks kaasa lennuettevõtjate diskrimineerimist, tuleks iga kord, kui uus ettevõtja alustab või on alustamas lennuliinil tegutsemist, kohandada avaliku teenindamise kohustusega kehtestatud veomahtu ja sagedust iga lennuettevõtja puhul, et igal lennuliinil pakutav kogusagedus ja koguveomaht ei ületaks seda, mis on rangelt vajalik piisava teenuse osutamiseks.

70.

Kooskõlas siseturu põhimõtetega püütakse määrusega (EÜ) nr 1008/2008 tagada, et avaliku teenindamise kohustuse raames esineb võimalikult suurkonkurents, ning iga erand sellest põhimõttest piirdub sellega, mis on vajalik põhjendatud ühenduvuse eesmärgi saavutamiseks. See kord peaks tagama ka riigi raha olulise kokkuhoiu liikmesriigi või asjaomase kohaliku/piirkondliku asutuse jaoks, tagades samal ajal siiski piisava ühenduvuse.

71.

Konkreetselt on määruse artikli 16 lõikes 9 lubatud, et juurdepääs regulaarteenustele avaliku teenindamise kohustuse lennuliinil antakse üksnes ühele ELi lennuettevõtjale, kui see lennuettevõtja on alustanud või suudab tõendada, et ta kohe alustab kestlike regulaarlennuteenuste osutamist sellel lennuliinil. Seoses sellega peavad tõendid, et lennuettevõtja on alustamas kestlike teenuste osutamist kooskõlas avaliku teenindamise kohustusega, olema kindlad ja usaldusväärsed, mis tähendab, et lennuettevõtja peaks kohustuma osutama selliseid teenuseid teatava aja jooksul, mis on kindlaks määratud avaliku teenindamise kohustuse tingimustes, selges ja piiratud ajaraamistikus, ning aktsepteerima, et tema suhtes võidakse kohaldada karistusi, kui ta ei täida seda kohustust. Avaliku teenindamise kohustuse korra piiramisel ühe lennuettevõtjaga võidakse maksta rahalist hüvitist, nagu määruses on kindlaks määratud (53).

72.

Lennuliinil tegutsemise ainuõigust tuleks pakkuda avaliku pakkumismenetluse raames vastavalt määruses (EÜ) nr 1008/2008 sätestatud korrale. Pakkumismenetluse läbipaistvus tagatakse jällegi Euroopa Liidu Teatajas avaldamise teel (54).

73.

Kui enne pakkumismenetlust või selle ajal hakkas lennuettevõtja osutama regulaarlennuteenuseid kooskõlas avaliku teenindamise kohustusega või kui ta tõendab, et ta hakkab seda liiki kestlikke teenuseid osutama (55) (kuid ainuõigust või hüvitist nõudmata), tuleb pakkumismenetlus tühistada ja lennuliinile juurdepääs peaks jääma konkurentsile avatuks (56). Lennuettevõtja täpne tähtaeg tegevuse alustamiseks või tegevuse alustamise kavatsuse tõendamiseks ei tohiks olla varasem kui valituks osutunud lennuettevõtjaga lepingu sõlmimise kuupäev. Selle lepingu sõlmimine toob pooltele kaasa konkreetsed vastastikused kohustused, mis moodustavad määruse artikli 16 lõike 9 tähenduses juurdepääsupiirangu. Samas võib liikmesriik selle tähtaja veelgi edasi lükata, näiteks kuni pakkumismenetluse käigus valitud lennuettevõtja tegevuse alustamiseni.

74.

Kui pakkumine hõlmab lennuliini, millele juurdepääs on vastavalt artikli 16 lõikele 9 juba piiratud ühe lennuettevõtjaga, avaldatakse teadaanne vastavalt määruse artikli 17 lõikele 4 kuus kuud enne uue lepinguperioodi algust. Selle etteteatamise peamine eesmärk on anda lennuliinil hüvitiseta tegutsemisest huvitatud lennuettevõtjatele eesõigus kooskõlas artikli 16 lõike 9 kriteeriumidega; see on uus piirang ühele lennuettevõtjale, kes on valitud kooskõlas määruse artikli 16 lõigetega 9–12 ja artikliga 17 (vrd eelmine punkt).

75.

Kooskõlas määruse artikli 16 lõikega 9 võivad üksnes ELi lennuettevõtjad või ELi õiguse alusel nendega sarnased lennuettevõtjad saada ainuõiguse tegutseda avaliku teenindamise kohustuse alla kuuluval lennuliinil. Seega on kõnealune õigus lennuettevõtjatel, kellel on kehtiv lennutegevusluba, mille on välja andnud liikmesriigi või kolmanda riigi pädev asutus, mille suhtes kehtib määruses (EÜ) nr 1008/2008 kehtestatud kord (nt Norra, Island) (57). Edaspidi viidatakse sellistele lennuettevõtjatele lihtsuse huvides kui „lennuettevõtjatele“ või „ELi lennuettevõtjatele“.

76.

Määrusega ei takistata lennuettevõtjate rühmal esitamast ühist pakkumust, aga oma pakkumusse peab ELi lennuettevõtja märkima lennuettevõtja(te) (konsortsiumi), mis hakkaks avaliku teenindamise kohustuse teenuseid osutama kooskõlas pakkumistingimustes kindlaks määratud tingimustega, nii et riigi ametiasutused saavad kontrollida, kas kõik asjaomased lennuettevõtjad täidavad ametlikke nõudeid. Ehkki alltöövõtt ei ole määruse kohaselt keelatud, võib põhimõtteliselt liikmesriik otsustada määrata kindlaks, kas ta lubab alltöövõttu või mitte ning missugustel tingimustel, juhul kui määrust ja ELi õigust on üldiselt järgitud. Igal juhul peab alltöövõtja olema samuti ELi lennuettevõtja.

77.

Asjaomast avaliku teenindamise kohustust võib kasutada juhul, kui lennutegevusluba ja lennuettevõtja sertifikaat on selle avaliku teenindamise kohustuse nõuetega kooskõlas. Eelkõige ei saa nn B-loaga lennuettevõtja, kellele on osutatud määruse artikli 5 lõikes 3, käitada muud õhusõidukit kui selle loaga (ning talle antud lennuettevõtja sertifikaadiga) hõlmatud liiki õhusõidukit. Neid nõudeid kohaldatakse avaliku teenindamise kohustuse alla kuuluvaid teenuseid osutava(te) lennuettevõtja(te) suhtes

78.

Valik pakkumiste seast tehakse võimalikult kiiresti, võttes arvesse teeninduse piisavust, sealhulgas tarbijatele pakutavaid hindu ja tingimusi ning asjaomase liikmesriigi/asjaomaste liikmesriikide nõutava võimaliku hüvitise suurust (58). Liikmesriigid võivad põhimõtteliselt vabalt kindlaks määrata valiku tegemisel (lepingu sõlmimisel) kasutatud kriteeriumide osakaalu, määrates näiteks hüvitise taseme osakaaluks 70 % ja kvaliteedi osakaaluks 30 % (59). Komisjoni arvates ei keela tavaliselt miski neil kehtestada kogu makstava hüvitise summa ülempiiri. Samas on eriti oluline, et kõik need kriteeriumid määratakse pakkumisdokumentides eelnevalt kindlaks selgelt, objektiivselt ja läbipaistvalt.

79.

Ainuõiguse kehtivuse ajal ei saa asjaomasel lennuliinil tegutseda ükski muu lennuettevõtja kui pakkumismenetluse teel valitud lennuettevõtja. Lennuliinil tegutsemise ainuõigust ei või anda kauemaks kui neli aastat; samas võib kõnealuse ajavahemiku pikkuseks olla kuni viis aastat, kui avaliku teenindamise kohustus on kehtestatud lennuliinile, mis lendab äärepoolseimat piirkonda teenindavasse lennujaama, nagu praegu on osutatud ELi toimimise lepingu artiklis 349 ja artikli 355 lõikes 1 (60). Kui esialgne leping sõlmitakse lühemaks ajaks kui määruses (EÜ) nr 1008/2008 kehtestatud maksimumperiood (st neli või viis aastat), (61) võib lepingut pikendada kuni kohaldatava maksimumini, tingimusel et seda võimalust on pakkumisdokumentides ja lepingus selgelt ja läbipaistvalt nimetatud. Kui leping sõlmitakse kohe alguses maksimumperioodiks, tuleb korraldada uus pakkumismenetlus, kui liikmesriik leiab, et seda õigustavad tingimused veel kehtivad, sest kooskõlas määruse artikli 16 lõikega 9 on vaja olukord üle vaadata. Kui pakkumine hõlmab lennuliini, millele juurdepääs on vastavalt määruse artikli 16 lõikele 9 juba piiratud ühe lennuettevõtjaga, avaldatakse pakkumiskutse kooskõlas määruse artikli 17 lõikega 4 vähemalt kuus kuud enne uue kontsessiooni algust, et hinnata piiratud juurdepääsu jätkuvat vajalikkust. Nimetatud maksimumperioodide pikendamine ei ole võimalik, sest tuleb teha korraline läbivaatamine ning see sulgeks turu uutele sisenejatele ülemääraselt pikaks ajaks.

80.

Proportsionaalsuse nõue tähendab seda, et ainuõiguse puhul tuleks piirduda avaliku teenindamise kohustustega alla kuuluvate teenustega. Näiteks kui avaliku teenindamise kohustus on seotud üksnes talvehooajaga, peaks juurdepääs lennuliinile olema suvehooajal vaba. Avaliku teenindamise kohustuses ja pakkumuse esitamise ettepanekus tuleks selgelt märkida, milliste ajavahemike ja teenuste suhtes neid kohaldatakse. See teave on tõepoolest väga oluline, et lennuettevõtjad vastaksid pakkumiskutsele, sest ainuõiguse ulatusel on tavaliselt märkimisväärne mõju nende pakutavate teenuste tingimustele.

81.

Ühe lennuettevõtjaga piirdumine ei tohiks takistada seda lennuettevõtjat sõlmimast koodijagamiskokkuleppeid teiste lennuettevõtjatega, järgides vastavuse ja konkurentsieeskirju. Nagu eespool märgitud, (62) laieneb määruse artikli 15 lõikes 4 sätestatud luba tegutseda koodijagamiskokkulepete alusel ka avaliku teenindamise kohustuse alla kuuluvatele lennuliinidele ning määrus ei sisalda ka erandit, kui juurdepääs sellele lennuliinile on piiratud määruse artikli 16 lõigete 9 jj alusel.

82.

Kui pakkumisdokumentides ei ole teisiti märgitud, ei takista miski selles määruses ELi lennuettevõtjat kasutamast ainuõigust sõlmida kas mõne või kõikide lennuteenuste jaoks teise ELi lennuettevõtjaga alltöövõtuleping. Ent lepingu täitmise kohustus jääb pakkumismenetluse teel valitud lennuettevõtjale.

83.

Artikli 16 lõige 9 on erand sama artikli lõikes 8 sätestatud põhimõttele, et lennuettevõtja võib igal ajal hakata osutama avaliku teenindamise kohustuses kindlaks määratud teenuseid. Kui ainuõigus on antud lõplikult ühele lennuettevõtjale kooskõlas riigi õigusnormidega ja pakkumistingimustega, siis seda põhimõtet rohkem ei kohaldata.

84.

Nagu eespool kirjeldatud, peaks liikmesriigid korrapäraselt hindama avaliku teenindamise kohustuse vajalikkust ja piisavust. Eelkõige vaadatakse piiratud (ainuõiguslike) avaliku teenindamise kohustuste korral olukord kontsessiooniperioodi lõpus läbi (63) ning enne uue kontsessiooni algust hinnatakse jätkuvat vajadust piiratud juurdepääsu järele (64). Üldiselt on eesmärk hinnata kuue kuu jooksul enne uue kontsessiooni algust, kas asjaolud, mille alusel eelmine pakkumus esitati, on muutunud. Hindamisel võetakse tavapäraselt arvesse viimase kontsessiooniperioodi kogemusi, eriti seoses täheldatud nõudlusega, ning seda, kas lennuteenuseid saaks piisavalt osutada ilma ainuõiguseta ja/või muutunud või vähem piirava avaliku teenindamise kohustusega või isegi ilma selleta.

85.

Kuuekuuline periood ei ole maksimumaeg, mille jooksul komisjon lubab kavandatava avaliku teenindamise kohustuse ellu viia. Määrusega ei ole sellist lubamist ette nähtud ning sellel perioodil on muu eesmärk. Seda on eelkõige vaja, et võimaldada teistel lennuettevõtjatel esitada ettepanekuid avaliku teenindamise kohustuse lennuliinil tegutsemiseks ilma ainuõiguse või hüvitiseta, millisel juhul see võib tõendada, et enam ei esine vajadust piiratud juurdepääsu järele. Kui nii ei juhtu, võib see tähendada, et piiratud juurdepääsu on jätkuvalt vaja. Igal juhul peavad liikmesriigid kõigepealt hindama piiratud juurdepääsu vajadust, tuginedes komisjoni poolt kooskõlas ELi õigusega läbi viidud läbivaatamisele.

86.

Põhimõtteliselt peaksid liikmesriigid avalikud pakkumismenetlused läbi viima iga lennuliini kohta. Samas võimaldab määrus liikmesriikidel algatada avalik pakkumismenetlus avaliku teenindamise kohustuse alla kuuluvate lennuliinide rühma suhtes, kuid üksnes juhul, kui see on funktsionaalse tõhususe tõttu põhjendatud (65). Praktikas tähendab see, et ühele lennuettevõtjale antakse ainuõigus mitme avaliku teenindamise kohustuse lennuliini käitamiseks.

87.

Selline lennuliinide rühmitamine võib olla põhjendatud eelkõige juhul, kui mitme vähese lendude arvuga lennuliini teenindamine tekitab olulisi tegevusraskusi (nt lennuliinid eraldatud saarestikesse või kaugetesse ja hõreda asutustega piirkondadesse või nende vahel).

88.

Rühmitamise põhjused peavad olema seotud ettevõtja tegevusega (nt vajadus tegevuskoha järele kauges piirkonnas). Rühmitamise põhieesmärk ei ole vähendada eelarvemõju liikmesriigile. Selles mõttes ei ole kasumlike ja mittekasumlike lennuliinide rühmitamine tegevusega seotud asjaolude puudumise korral võimalik.

89.

Lennuliinide rühmitamist, mida siin on kirjeldatud seoses pakkumismenetlusega ei tohiks segi ajada liinide liitmisega avaliku teenindamise kohustuste kehtestamisel. Nagu on selgitatud punktis 28, ei või juurdepääsu ühele kindlale lennuliinile panna sõltuma teistel lennuliinidel tegutsemisest. Samamoodi võib olla, et teatavad lennuliinid ei ole kõlblikud pakkumismenetluse puhul rühmitamiseks ning sel juhul võib need sellegipoolest hõlmata ühiselt ühe pakkumiskutsega, kui see on haldusliku tõhususe huvides põhjendatud (66).

90.

Seoses artikli 17 lõikes 4 osutatud avaldamisele eelneva etapiga (67) on määruses sätestatud, et asjaomane liikmesriik edastab komisjonile pakkumiskutse täieliku teksti, välja arvatud juhul, kui ta on kooskõlas artikli 16 lõikega 5 teatanud avaliku teenindamise kohustusest, avaldades teadaande oma ametlikus väljaandes. Sellisel juhul avaldatakse ka pakkumiskutse liikmesriigi ametlikus teatajas (68). Tõhusa ja kiire käsitlemise huvides peaks liikmesriik edastama (mis tahes ELi ametlikus keeles) komisjonile (e-posti teel eespool nimetatud spetsiaalsele e-posti aadressile) (69) teadaande, mis käsitleb pakkumiskutset (elektrooniliselt, tuginedes ühele tavapärastest töötlemissüsteemidest), et avaldada see kõikides ELi keeltes Euroopa Liidu Teatajas. Selle teadaande kavand peaks sisaldama määruse artikli 17 lõikes 5 loetletud teavet. Komisjon on koostanud näidisvormid, mis on kättesaadavad CIRCABCi veebilehel ja taotluse korral komisjonilt. Liikmesriike julgustatakse ka edastama kavandatava lepingu tingimused ning mis tahes muu dokumendi, mis on seotud määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikli 17 lõikes 3 nimetatud punktidega.

91.

Määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikli 17 lõike 6 kohaselt edastab asjaomane liikmesriik/edastavad asjaomased liikmesriigid viivitamata ja tasuta asjakohase teabe ning dokumendid, mida taotleb avalikust pakkumisest huvitatud osaline. Ehkki ei kehti kohustust esitada huvitatud isikutele pakkumisdokumendid muus keeles kui asjaomase liikmesriigi keel, võib see rohkem võimalikke pakkujaid ligi meelitada.

92.

Pakkumiskutse ja sellele järgnev leping peaksid hõlmama vähemalt määruse artikli 17 lõikes 3 nimetatud punkte. Nende dokumentide täpse vormi ja sisu otsustavad liikmesriikide pädevad asutused ning komisjonil ei ole nende jaoks näidisvorme.

93.

Haldusliku tõhususe kaalutlustel võib liikmesriik erinevate lennuliinide teenindamiseks välja kuulutada üksikud pakkumismenetlused (70). See võib kaasa tuua olukorra, kus asjaomastel eri lennuliinidel tegutseb mitu lennuettevõtjat, sest see ei tähenda, et pakkumisi võib teha üksnes kõikide asjaomaste lennuliinide kohta.

94.

Pakkumiste esitamise tähtaeg ei või olla lühem kui kaks kuud alates teadaande avaldamise kuupäevast (71). Ainuõiguse perioodi alguskuupäev peab olema pakkumiskutses märgitud. See kuupäev on tavaliselt sama, mis valitud lennuettevõtjaga sõlmitud lepingu alguskuupäev, aga leping võib alata ka hiljem. Leping ja sellekohane tegevus ei või seega alata enne pakkumiskutses märgitud ainuõiguse kehtivuse alguskuupäeva.

95.

Kui pakkumine hõlmab lennuliini, millele juurdepääs on juba piiratud ühe lennuettevõtjaga, avaldatakse pakkumiskutse kooskõlas määruse artikli 17 lõikega 4 vähemalt kuus kuud enne uue kontsessiooni algust. Nagu sellest sättest ilmneb, on miinimumperioodi eesmärk tagada, et piiratud juurdepääsu jätkuvat vajadust hinnatakse nõuetekohaselt (72). Samuti on võimalik avaldada teadaanne, milles teatatakse lennuliini taasavamisest, kui leping ainuõigusliku vedajaga lõpeb ja lennuliin muutub jälle avatud avaliku teenindamise kohustuse all olevaks lennuliiniks. Samas võimaldab uus pakkumiskutse kooskõlas määrusega ka lennuettevõtjatel saada teavet ja teatada oma soovist tegutseda ilma ainuõiguseta ja hüvitiseta.

96.

Liikmesriik peab teavitama komisjoni viivitamata avaliku pakkumise tulemustest (73). Praegu puudub selleks eraldi näidisvorm. Komisjon võib lasta liikmesriigil esitada ühe kuu jooksul kõik asjakohased dokumendid, milles käsitletakse lennuettevõtja valimist avaliku teenindamise kohustuse täitmiseks (74).

97.

Pakkumismenetluse eesmärk on anda avaliku teenindamise kohustuse lennuliinil tegutsemise ainuõigus ühele lennuettevõtjale. Määruse artikli 17 lõike 8 kohaselt võib asjaomane liikmesriik hüvitada pakkumismenetluse alusel valitud lennuettevõtjale avaliku teenindamise kohustuse tõttu nõutavate standardite täitmise kulud. Isegi kui lennuettevõtja pakub, et ta tegutseb lennuliinil ilma hüvitiseta, võib ainuõiguse anda üksnes avaliku pakkumise teel (75).

98.

Kulude hüvitamisel ei tohi ületada summat, mis on nõutav, et katta iga avaliku teenindamise kohustuse täitmisega seotud netokulud, võttes arvesse sellega kaasnevaid ja lennuettevõtjale jäävaid tulusid ning mõistlikku kasu (76). Terminit „mõistlik kasu“ ei ole määruses (EÜ) nr 1008/2008 määratletud. Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste puhul on see termin määratletud komisjoni otsuse 2012/21/EL (77) (edaspidi „üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsus“) artikli 5 lõikes 5 kui kapitali tasuvuse määr, mida vajab keskmine ettevõtja, kaaludes riski taset, arvestades, kas pakkuda kogu ülesande andmise akti kehtivuse ajal üldist majandushuvi pakkuvat teenust või mitte. Selle otsuse artikli 5 lõikes 7 on sätestatud: „Kui üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine ei ole seotud märkimisväärse äri- või lepinguriskiga, eelkõige kui üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamisel tekkivad netokulud hüvitatakse tagantjärele täielikult, ei või mõistlik kasum ületada asjaomast vahetustehingute intressimäära pluss 100 baaspunktist preemiat.“ (78). Tundub mõistlik kohaldada neid põhimõtteid analoogia alusel määruse kohase lennutranspordi avaliku teenindamise kohustuste raames. Kui kasum ületab mõistliku taseme, võib hüvitis tekitada küsimusi ka seoses riigiabi õigusele vastavusega.

99.

Lennuettevõtjale makstava hüvitise summa tuleks arvutada kehtivate tegelike kulude ja tulude põhjal, mis tulenevad lennuettevõtja andmetel lennuliinil tegutsemisest. Selleks et need oleksid läbipaistvad ja kontrollitavad, peab lennuettevõtjal olema piisavalt üksikasjalik raamatupidamissüsteem, et võimaldada sellele asjaomasele avaliku teenindamise kohustuse lennuliinile vastavate kulude ja tulude arvutamist. Igal juhul piirdub hüvitis lennuettevõtja pakkumises näidatud summaga.

100.

Esiteks tuleb meelde tuletada, et riigiabi hinnatakse sõltumata määruse (EÜ) nr 1008/2008 sätete alusel antud hinnangust. Samas kui määruse (EÜ) nr 1008/2008 nõuded ei ole näiteks avaliku teenindamise kohustuse määratluse osas täidetud ning selle avaliku teenindamise kohustusega seotakse rahaline hüvitis, ei ole võimalik täita ka riigiabi eeskirju. Ehkki asjaomased komisjoni talitused teevad avaliku teenindamise kohustuste kavade hindamisel tihedat koostööd, on oluline rõhutada, et riigiabi teated, kui need on nõutavad, (79) esitatakse komisjonile edastatavatest avaliku teenindamise kohustuse kava teadetest eraldi; haldustasandil tegeleb avaliku teenindamise kohustuse teadetega liikuvuse ja transpordi peadirektoraat, samas kui vajalike riigiabiteadetega tegeleb komisjoni konkurentsi peadirektoraat. Järgida tuleb mõlemaid eeskirjade ja menetluste kogumeid ning mõlema alusel saab komisjonile kaebusi esitada.

101.

Määrust kohaldatakse ühtemoodi, olenemata sellest, kas hüvitist makstakse või mitte. Kui avaliku teenindamise kohustustega seotud kulud hüvitatakse, tuleb seda teha kooskõlas aluslepingus sätestatud riigiabieeskirjadega (ELi toimimise lepingu artiklid 107–109), lähtudes Euroopa Kohtu tõlgendusest, ning eeskirjadega, mis sisalduvad komisjoni õigusaktides riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamisel. Need komisjoni õigusaktid on järgmised:

102.

Euroopa Kohus leidis oma otsuses kohtuasjas Altmark Trans GmbH ja Regierungspräsidium Magdeburg vs. Nahverkehrsgesellschaft Altmark GmbH (Altmark), et avalike teenuste osutamiseks antavat hüvitist ei loeta riigiabiks ELi toimimise lepingu artikli 107 tähenduses, kui korraga on täidetud neli tingimust:

103.

Kui need neli kriteeriumit on täidetud, ei ole avaliku teenindamise kohustuste eest makstav hüvitis riigiabi ning sel juhul ei pea komisjonile saatma riigiabi teadet (ent nagu eespool märgitud, jäävad määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohased teavitamis- ja avaldamisnõuded kehtima) (86). Eelkõige asjaomased riikide ametiasutused peavad hindama, kas need neli kriteeriumi on täidetud mis tahes hüvitise puhul, mida makstakse määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikli 17 lõike 8 alusel.

104.

Määruse (EÜ) nr 1008/2008 sätted on välja töötatud eespool nimetatud kriteeriumide alusel: artikli 17 lõike 3 punkt a hõlmab esimest, artikli 17 lõike 3 punkt e teist ja artikli 17 lõige 8 kolmandat Altmarki kriteeriumi ning neljanda Altmarki kriteeriumi puhul on artikli 16 lõikega 10 ette nähtud pakkumismenetluse kasutamine. Ehkki artikli 16 lõikes 10 ei ole pakkumismenetlust täpsemalt kirjeldatud, peaks valitud menetlus Altmarki kohtuotsuse kohaselt tooma kaasa teenuse osutamise ühenduse jaoks väikseima kuluga. Seega kui pakkumismenetluses esitatakse ainult üks pakkumus, ei saa neljanda Altmarki kriteeriumi kohaldamisel tavaliselt eeldada, et see kriteerium on täidetud, välja arvatud juhul, kui i) menetluse väljatöötamisel on kehtestatud eriti tugevad kaitsemeetmed, millega tagatakse, et teenuse osutamine on ühenduse jaoks kõige vähem kulukas, või ii) asjaomane liikmesriik kontrollib lisavahendite kaudu, et tulemus on ühenduse jaoks kõige vähem kulukas. See tähendab, et kui määruse (EÜ) nr 1008/2008 tingimused on täidetud, võib eespool esitatud selgitusi silmas pidades põhimõtteliselt otsustada, et riigiabi puudub.

105.

Kui ei ole võimalik välistada, et Altmarki kohtuotsuses kehtestatud kriteeriume silmas pidades võib esineda riigiabi, peaksid asjaomased liikmesriigid muul viisil tagama, et riigiabi eeskirju täidetakse. Selline juhtum võib esineda näiteks siis, kui määruse artikli 16 lõike 12 kohases hädaolukorras valitakse lennuettevõtja ilma avaliku pakkumismenetluseta liikmesriigi ametiasutuste ja lennuettevõtja vastastikusel kokkuleppel. Sellistel juhtudel peaks liikmesriik kontrollima, kas hüvitise summa ei hõlma riigiabi andmist Altmarki kriteeriumide või määruse nr 360/2012 alusel. Vastasel korral on võimalik ka see, et abi on üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse kohaselt siseturuga kokkusobiv, ja teadet ei pea saatma, või et abist tuleb teatada, aga komisjon võib selle ELi toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 alusel kokkusobivaks tunnistada, kui üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku tingimused on täidetud.

106.

Ainukontsessiooni alusel võidakse ELi lennuettevõtjat, kes valiti avaliku pakkumise kaudu, kohustada teenuste osutamine lühikese aja jooksul peatada, näiteks maksejõuetuse tõttu. Sellistel asjaoludel on määruse artikli 16 lõikega 12 lubatud vajaduse korral kasutada kiirmenetlust, et ära hoida asjaomaste lennuteenuste katkemine. Menetlust kohaldatakse üksnes lennuteenuste äkilise ja ootamatu katkemise korral avaliku teenindamise kohustusega hõlmatud lennuliinil, kus juba osutas teenuseid avaliku pakkumise kaudu valitud lennuettevõtja. Seda ei kohaldata juhul, kui riiklik menetlus avaliku teenindamise kohustuste muutmiseks või pakkumiste pikendamiseks on võtnud ootamatult kaua aega (87).

107.

Kiirmenetlust ei saa muu hulgas kohaldada järgmistes olukordades:

108.

Eespool nimetatud pakkumismenetlusega valitud lennuettevõtja teenuse äkilise katkemise korral võib liikmesriik valida teise ELi lennuettevõtja avaliku teenindamise kohustuse täitmiseks kuni seitsme kuu jooksul, kui hüvitiste summa on endiselt kooskõlas määruse artikli 17 lõikega 8 (89) ning kui uus lennuettevõtja valitakse ELi lennuettevõtjate seast kooskõlas läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetega. Samuti algatatakse viivitamata uus pakkumiskutse korraliseks lepinguperioodiks, mida mõjutab ka allpool selgitatud tähtaegade koostoime.

109.

Seitsmekuulist ajavahemikku hakatakse arvestama äsja valitud lennuettevõtja tegevuse algusest. Seda ei saa pikendada. Kuna pakkumiskutse eesmärk on juba olemasolevat ainuõigust pikendada, tuleb pakkumiskutse algatada vähemalt kuus kuud varem kooskõlas määruse artikli 17 lõikega 4.

110.

Lennuettevõtja valimisel tuleks järgida läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid, võttes arvesse asjaomast olukorda. Kiirmenetlust kohaldatakse vaid siis, kui ei ole piisavalt aega ametliku pakkumise algatamiseks, sest uus lennuettevõtja tuleb leida kiiresti. Samas peaksid ametiasutused võtma võimalikult kiiresti ühendust mitme lennuettevõtjaga, kes on tõenäoliselt huvitatud asjaomase lennuliini teenindamisest. Need võivad tavaliselt olla piirkonnas juba tegutsevad ja/või viimases pakkumismenetluses osalenud lennuettevõtjad.

111.

Asjaomane liikmesriik peab kiirmenetlusest ja selle põhjustest komisjoni ja teisi asjaomaseid liikmesriike viivitamata teavitama (90). Soovitav on, et liikmesriik teavitab komisjoni ka kõikidest kontaktidest teiste lennuettevõtjatega ning nende kontaktide tulemusest. Komisjon võib korraldada ka teadaande avaldamise Euroopa Liidu Teatajas, ehkki selline avaldamine ei ole kiirmenetluse korral nõutav.

112.

Kooskõlas asjakohase nõuandemenetlusega võib komisjon liikmesriigi taotlusel või omal algatusel peatada kiirmenetluse, kui ta leiab pärast oma hinnangut, et see ei vasta määruses sätestatud kiirmenetluse nõuetele või on muul viisil ELi õigusega vastuolus (91).

113.

Lennuteenuste hankekorraldamisel tuleb alati kohaldada määruses (EÜ) nr 1008/2008 sätestatud menetlusi. Kui liikmesriigi pädev asutus sõlmib avaliku teenindamise lepingu, peab ta järgima kehtivaid hankelepingute sõlmimise eeskirju. 26. veebruaril 2014 võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu direktiivid 2014/24/EL ja 2014/25/EL, (92) milles sätestatakse avaliku teenindamise lepinguid reguleerivad eeskirjad (edaspidi „direktiiv 2014/24“ ja „direktiiv 2014/25“.

114.

Samal kuupäeval võttis Euroopa Parlament vastu uue direktiivi 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (93) (edaspidi „direktiiv 2014/23“) ning komisjoni kogemustele tuginedes on enamik määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikli 17 kohaldamisel sõlmitud lepinguid selle uue direktiivi tähenduses kontsessioonilepingud. Sellise lepinguga annab pädev asutus ühele lennuettevõtjale õiguse osutada lennuteenust teatava ajavahemiku kestel. Lennuettevõtjal on kohustus osutada lepinguga määratud veoteenust, mille eest ta tavaliselt saab pädevalt asutuselt rahalist hüvitist (94). Lennuettevõtja võtab tegelikult riski (kui risk puudub, on põhimõtteliselt tegu hankelepinguga riigihangete direktiivide 2014/24 ja 2014/25 tähenduses), mis hõlmab asjaomase veoteenuse nõudlusega seotud riski, sest pädev asutus reeglina ei taga lepinguga, et lennuettevõtja saab kõik lepinguliste kohustuste täitmiseks tehtud investeeringud ja kulutused tagasi teenida (95). Kontsessioonina kvalifitseerumine on oluline, sest kontsessioonilepingute sõlmimist käsitleva direktiivi 2014/23 artikli 10 lõikes 3 on üksikasjalikult sätestatud, et seda ei kohaldata lennutranspordi teenustele kontsessioonide andmisel, tuginedes lennutegevusloa andmisele määruse (EÜ) nr 1008/2008 tähenduses. Harvadel juhtudel, mil kokkulepe võib kvalifitseeruda avaliku teenindamise lepinguna, mis on hõlmatud olenevalt asjaoludest kas direktiiviga 2014/24 või 2014/25, kohaldatakse asjaomast direktiivi samal ajal määrusega (EÜ) nr 1008/2008, mis on eriaktina vastuolude korral ülimuslik.

115.

Liikmesriigid peavad võtma kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et iga avaliku teenindamise kohustust käsitlevad otsused (sealhulgas lepingu sõlmimise otsused) vaadatakse läbi tõhusalt ja võimalikult kiiresti, kui sellised otsused on vastuolus ELi õigusega või seda õigust rakendavate siseriiklike õigusnormidega (96).

116.

Kooskõlas määruse artikli 18 lõikega 1 võib komisjon paluda liikmesriigil edastada kahe kuu jooksul tõendava dokumendi, milles käsitletakse avaliku teenindamise kohustust ning seda, kas see vastab artiklis 16 nimetatud kriteeriumidele, piirkonna majanduse analüüsi, kavandatavate kohustuste ning majandusarengu eesmärkide vahelise proportsionaalsuse analüüsi ning võimalike olemasolevate lennuteenuste ja muude kättesaadavate transpordiliikide (mida võidakse käsitleda kavandatava kehtestamise asendusena) analüüsi. Õigus saada artikli 18 lõike 1 punktides a–d osutatud dokumente ja analüüse võimaldab komisjonil saada teavet avaliku teenindamise kohustuse ja selle põhjenduste kohta. Need liikmesriikide esitatud dokumendid võivad selgitada ka avaliku teenindamise kohustuse tausta ja selle piisavust määruse alusel.

117.

Komisjon kohustub viima läbi uurimise kas liikmesriigi taotlusel või omal algatusel määruse artikli 18 lõike 2 alusel.

118.

Kooskõlas artikli 18 lõikega 2 teeb komisjon kõikide asjaomaste tegurite põhjal otsuse (97) selle kohta, kas artikleid 16 ja 17 kohaldatakse jätkuvalt asjaomase lennuliini suhtes. Eesmärk on tagada nende eeskirjade nõuetekohane kohaldamine, mis on olulised nii avaliku teenindamise kohustuse kehtestamise kui ka juurdepääsu piiramise puhul artikli 16 lõike 9 alusel ning mis tahes makstava hüvitise summa puhul.

17.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 194/29

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex'i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32016M7746 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

17.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 194/29

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex'i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32017M8503 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

17.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 194/30

(1)

Nõukogu nimetas oma 14. juuli 2015. aasta otsusega (2) ja 14. septembri 2015. aasta otsusega (3) ametisse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse haldusnõukogu liikmed ajavahemikuks 18. septembrist 2015 kuni 17. septembrini 2018.

(2)

Seoses Lázló ODROBINA tagasiastumisega on keskuse haldusnõukogu valitsuste esindajate kategoorias vabanenud Ungari liikmekoht.

(3)

Eelnimetatud keskuse haldusnõukogu liikmed tuleks nimetada ametisse järelejäänud ametiajaks kuni 17. septembrini 2018,

17.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 194/32

17.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 194/33

(1)

Hispaania on esitanud nimetuse „Almansa“ tootespetsifikaadi muutmise taotluse vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 105.

(2)

Komisjon vaatas taotluse läbi ja leidis, et määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 93–96, artikli 97 lõikes 1 ning artiklites 100, 101 ja 102 sätestatud tingimused on täidetud.

(3)

Selleks et lubada vastuväidete esitamist vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 98, tuleks nimetuse „Almansa“ tootespetsifikaadi muutmise taotlus avaldada Euroopa Liidu Teatajas.

17.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 194/41

(1)

Hispaania on esitanud nimetuse „Méntrida“ tootespetsifikaadi muutmise taotluse vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 105.

(2)

Komisjon vaatas taotluse läbi ja leidis, et määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 93–96, artikli 97 lõikes 1 ning artiklites 100, 101 ja 102 sätestatud tingimused on täidetud.

(3)

Selleks et lubada vastuväidete esitamist vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 98, tuleks Euroopa Liidu Teatajas avaldada nimetuse „Méntrida“ tootespetsifikaadi muutmise taotlus,

17.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 194/47

1.

6. juunil 2017 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtjad NN Group N.V. („NN Group“, Madalmaad), täielikult temale kuuluva tütarettevõtja REI Germany B.V. („REI“, Madalmaad) kaudu, ja Arbejdsmarkedets Tillægspension („ATP“, Taani) omandavad kaudselt ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses Saksamaal Münchenis asuva ja peamiselt hotellist Holiday Inn („hotell“) koosneva hoonetekompleksi üle aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleb märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda kõnealuses teatises sätestatud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber M.8505 – NN Group / ATP / Hotel):

17.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 194/48

1.

6. juunil 2017 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtjad Engie (Prantsusmaa) ja Caisse des Dépôts et Consignations („CDC“, Prantsusmaa) omandavad ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtjate Solairecorsica 1, Solairecorsica 2 ja Solairecorsica 3 (kõik Prantsusmaalt) üle aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—   Engie: kogu energiaväärtusahel gaasi-, elektrienergia- ja energiateenuste valdkonnas;

—   CDC: Prantsuse riigile kuuluv finantsgrupp ja fondivalitseja, kes teeb investeeringuid nii avaliku sektori projektidesse kui ka avatud turul;

—   Solairecorsica 1, 2 ja 3: päikeseenergiapargi omanik ja käitaja, kes tegeleb elektritootmisega Korsikal (Prantsusmaa);

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleb märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda kõnealuses teatises sätestatud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava tehingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viide M.8508 – Engie/CDC/Solairecorsica 1-2-3):

17.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 194/49

1.

9. juunil 2017 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtjad Cummins, Inc. („Cummins“, Ameerika Ühendriigid) ja Eaton Corporation („Eaton“, Iirimaa) omandavad ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Eaton („Eaton JV Business“) osade üle aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—   Cummins: mootorite ja sellega seotud toodete projekteerimine, tootmine, turustamine ja hooldus kogu maailmas;

—   Eaton: energiatõhusate lahenduste pakkumine elektrilise, hüdraulilise ja mehaanilise energia kasutamiseks, sh tarbesõidukite jaoks ette nähtud automaatkäigukastide tootmine ja müük;

—   Eaton JV Business: keskmise raskusega ja raskete tarbesõidukite jaoks ette nähtud automaatkäigukastide tarnimine ja väljatöötamine.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleb märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda kõnealuses teatises sätestatud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301) või elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) teel või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber M.8495 – Cummins / Eaton Corporation / Eaton JV Business):

17.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 194/50

1.

8. juunil 2017 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava ja artikli 4 lõike 5 kohaselt tehtud ettepanekule järgnenud teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja FMC Corporation („FMC“, USA) omandab osalise kontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja E.I. du Pont de Nemours and Company („DuPont“, USA) („loovutatav ettevõtja“) üle.

Kõnealune kavandatav koondumine on osa ettevõtjate DuPont ja FMC varade ostu ja müügilepingust, mis sõlmiti 31. märtsil 2017 ja milles on sätestatud, et FMC omandab teatavad DuPonti äritegevused, mille ettevõtjad The Dow Chemical Company („Dow“) ja DuPont ühinemiste kontrollimise menetluse osana loovutamiskohustustena sõlmisid, kui ettevõtjad Dow ja DuPont ühinemist kavandasid (juhtum M.7932 Dow/DuPont).

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—   FMC: üleilmselt tegutsev erikemikaale tootev ettevõtja, kes huvitub põllumajandus-, tööstus- ja tarbijaturgudest,

—   Loovutatav ettevõtja: suurem osa ettevõtja DuPont üleilmsetest äritegevustest, mis on seotud insektitsiide või herbitsiidega, ning ettevõtja DuPont taimekaitsevahendeid käsitlevad teadus- ja arendustegevused. Ettevõtja majandustegevusega on hõlmatud ka ainulitsents, et tarnida lahjendamata pikoksüstrobiini (fungitsiidi aktiivne komponent), mida kasutatakse riisist saadavate spetsiaalse koostisega liht- või liittoodete valmistamisel EMPs.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301) või elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) teel või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber M.8435 – FMC / DuPont Divestment Business):

17.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 194/51

1.

12. juunil 2017 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtjad Canada Pension Plan Investment Board („CPPIB“, Kanada) ja British Telecom Pension Scheme („BTPC“, Ühendkuningriik) omandavad ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses kogu ettevõtja Milton Park business park („Milton Park“, Ühendkuningriik) üle aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleb märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda kõnealuses teatises sätestatud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301) või elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) teel või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber M.8526 – CPPIB / BTPS / Milton Park):

17.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 194/52

Aadress:

Tel

+33 471781198

Faks

+33 471781198

E-post:

bleudauvergne@wanadoo.fr

—

☐

Toote nimetus

—

☒

Toote kirjeldus

—

☒

Geograafiline piirkond

—

☒

Päritolutõend

—

☒

Tootmismeetod

—

☐

Seos piirkonnaga

—

☒

Märgistus

—

☒

Muu: seos piirkonnaga, kontrolliasutus

—

☒

Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline

—

☐

Sellise registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset) ei ole avaldatud ja mida ei käsitleta määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt väikese muudatusena.

—

Põllumajanduslikus majapidamises valmistamise korral on piima kogumine piiratud kahe järjestikuse lüpsikorraga (esimese lüpsi piim jahutatakse säilitamiseks) ning laabi lisamine peab toimuma hiljemalt 16 tundi pärast kõige vanema piima lüpsmist.

—

Juustukojas valmistamisel hoitakse piima enne laabi lisamist temperatuuril 6–14 °C vähemalt 4 tunni jooksul. Piima eellaagerdamiseks vajalikule temperatuurile viimise ajal võib piimale lisada fermente, mis peab toimuma 24 tunni jooksul piima juustukotta saabumisest. Need tingimused soodustavad piimas olemasolevate või sellele lisatud piimabakterite arengut. Need muudavad piima enne laabi lisamist kergelt happeliseks ning võimaldavad saada kalgendi, milles domineerivad piimabakterid. Piima hoidmine enne laabi lisamist on ajalooliselt kujunenud toimimisviis, mida kasutatakse juustu „Bleu d’Auvergne“ valmistamisel juustukodades.

—

Mõlema valmistamisviisi puhul on lubatud homogeniseerimine ja rasvasisalduse normaliseerimine. Homogeniseerimine on tehnoloogia, mis soodustab juustu lõhna- ja maitseomaduste väljakujunemist, võimaldab rasvainel kalgendis ühtlasemalt jaotuda ning saada heledama juustumassi, milles hallitusjooned on paremini nähtavad.