10.6.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 186/3

Euro vahetuskurss (1)

9. juuni 2017

(2017/C 186/04)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1176
JPY	Jaapani jeen	123,44
DKK	Taani kroon	7,4378
GBP	Inglise nael	0,87638
SEK	Rootsi kroon	9,7615
CHF	Šveitsi frank	1,0863
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	9,5218
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	26,223
HUF	Ungari forint	307,32
PLN	Poola zlott	4,1903
RON	Rumeenia leu	4,5628
TRY	Türgi liir	3,9444
AUD	Austraalia dollar	1,4837
CAD	Kanada dollar	1,5098
HKD	Hongkongi dollar	8,7136
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,5520
SGD	Singapuri dollar	1,5469
KRW	Korea vonn	1 256,54
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	14,4002
CNY	Hiina jüaan	7,5962
HRK	Horvaatia kuna	7,4150
IDR	Indoneesia ruupia	14 862,96
MYR	Malaisia ringit	4,7666
PHP	Filipiini peeso	55,332
RUB	Vene rubla	63,6657
THB	Tai baat	38,077
BRL	Brasiilia reaal	3,6476
MXN	Mehhiko peeso	20,3526
INR	India ruupia	71,8000

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

10.6.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 186/4

Arvamus, mille ettevõtjate koondumistega tegelev nõuandekomitee esitas 23. märtsi 2017. aasta koosolekul otsuse eelnõu kohta, milles käsitletakse juhtumit M.7962 – ChemChina/Syngenta

Raportöör: Sloveenia

(2017/C 186/05)

Tehing

Nõuandekomitee (8 liikmesriiki) nõustub komisjoniga, et tehing kujutab endast koondumist ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

Olulisus liidu seisukohalt

Nõuandekomitee (8 liikmesriiki) nõustub komisjoniga, et tehing on ühinemismääruse artikli 1 lõike 2 kohaselt ELi seisukohast oluline.

Toote- ja geograafiline turg

Nõuandekomitee (8 liikmesriiki) nõustub sellega, kuidas komisjon on määratlenud taimekaitsevahendite puhul kasutatavate spetsiaalse koostisega toodete asjaomased tooteturud, segmenteerides need järgmiselt:

3.1.	herbitsiidide turud;

3.2.	insektitsiidide turud;

3.3.	fungitsiidide turud;

3.4.	taimekasvuregulaatorite turud;

3.5.	seemnetöötlusvahendite turud;

3.6.	koristusjärgse töötluse vahendite turud;

3.7.	murule ja aedadele mõeldud toodete turud ning

3.8.	toitainete turud.

Nõuandekomitee (8 liikmesriiki) nõustub sellega, kuidas komisjon on määratlenud järgmised asjaomased tooteturud:

4.1.	toimeainete turud ning

4.2.	toorainete turud.

Nõuandekomitee (8 liikmesriiki) nõustub sellega, kuidas komisjon on määratlenud järgmised asjaomased geograafilised turud:

5.1.	taimekaitsevahendite puhul kasutatavate spetsiaalse koostisega toodete turud;

5.2.	toimeainete turud ning

5.3.	toorainete turud.

Konkurentsimõju hindamine

Nõuandekomitee (8 liikmesriiki) nõustub komisjoni hinnanguga, et tehing takistaks märkimisväärselt tõhusat konkurentsi mitmel järgmisel riiklikul turul:

6.1.	teraviljade, puuviljade, rapsi ja köögiviljade puhul kasutatavate fungitsiidide turg;

6.2.	teraviljade, maisi, puuviljade, rapsi ja köögiviljade puhul kasutatavate insektitsiidide turg;

6.3.	teraviljade taimekasvuregulaatorite turg;

6.4.	teraviljade ja suhkrupeedi puhul kasutatavate seemnetöötlusvahendite turg ning

6.5.	teraviljade, maisi, päevalille ja köögiviljade puhul kasutatavate herbitsiidide turg.

Nõuandekomitee (8 liikmesriiki) nõustub komisjoniga, et lõplike kohustustega, mis pooled 27. jaanuaril 2017 välja pakkusid, kõrvaldataks komisjoni tuvastatud konkurentsiprobleemid täielikult.

Nõuandekomitee (8 liikmesriiki) nõustub komisjoni hinnanguga, et tehing ei takistaks märkimisväärselt tõhusat konkurentsi mitmel järgmisel riiklikul turul:

8.1.	teraviljade, puuviljade, rapsi, suhkrupeeti, päevalille ja köögiviljade puhul kasutatavate fungitsiidide turg;

8.2.	teraviljade, maisi, puuviljade, rapsi, päevalille ja köögiviljade puhul kasutatavate insektitsiidide turg;

8.3.	teraviljade taimekasvuregulaatorite turg;

8.4.	teraviljade, päevalille ja köögiviljade puhul kasutatavate seemnetöötlusvahendite turg;

8.5.	teraviljade, maisi, puuvilla, puuviljade, rapsi, suhkrupeeti, sojaoa, päevalille ja köögiviljade puhul kasutatavate herbitsiidide turg;

8.6.	puuviljade puhul kasutatavate toitainete turg;

8.7.	murule ja aedadele mõeldud toodete turg ning

8.8.	puuviljade puhul koristusjärgseks töötluseks kasutatavate toodete turg.

Nõuandekomitee (8 liikmesriiki) nõustub komisjoni hinnanguga, et tehing ei takistaks märkimisväärselt tõhusat konkurentsi järgmistel turgudel:

9.1.	toimeainete turg ning

9.2.	toorainete turg.

10.

Nõuandekomitee (8 liikmesriiki) nõustub komisjoniga, et kui poolte 27. jaanuaril 2017 esitatud lõplikud kohustused täies ulatuses täidetakse, siis ei takistaks tehing märkimisväärselt tõhusat konkurentsi siseturul ega selle olulises osas.

Kokkusobivus siseturuga

11.

Nõuandekomitee (8 liikmesriiki) nõustub komisjoniga, et tehing tuleb kuulutada siseturuga ja EMP lepinguga kokkusobivaks vastavalt ühinemismääruse artikli 2 lõikele 2 ja artikli 8 lõikele 2 ning EMP lepingu artiklile 57.

10.6.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 186/6

Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne (1)

ChemChina/Syngenta

(juhtum M.7962)

(2017/C 186/06)

23. septembril 2016 sai Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) ühinemismääruse (2) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames Hiina riigi osalusega ettevõtja China National Chemical Corporation (edaspidi „ChemChina“) omandab täieliku kontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses Šveitsi ettevõtja Syngenta AG (edaspidi „Syngenta“) üle aktsiate või osade ostu teel (edaspidi „tehing“). Ettevõtjatele ChemChina ja Syngenta viidatakse kollektiivselt kui „pooltele“.

ChemChina tegutseb põllumajanduskeemiasektoris ettevõtja China National Agrochemical Corporation kaudu, millel on valitsev mõju täielikult talle kuuluva tütarettevõtja Adama Agricultural Solutions (edaspidi „Adama“, Iisrael) üle. Adama tegeleb üleilmsel tasandil peamiselt taimekaitsevahendite valdkonna patentimata spetsiaalse koostisega toodete tootmise ja müügiga. Syngenta on põllumajanduskeemia sektori üleilmne osapool, kes tegeleb mh taimekaitsevahendite ja seemnete uuringute, arendustegevuse, tootmise ja turustamisega.

Uurimise esimeses etapis väljendas komisjon tõsist kahtlust selle üle, kas kõnealune tehing on siseturu ja EMP lepinguga kokkusobiv, eelkõige tehingu horisontaalse mõju tõttu arvukatel Euroopa taimekaitsevahendite turgudel. Lisaks vajasid täiendavat uurimist tooted murule ja aedadele, mitme toimeaine üleilmne tootjaturg ning komplektina müügist tuleneda võiv turulepääsu piirav mõju. Komisjon võttis 28. oktoobril 2016 vastavalt ühinemismääruse artikli 6 lõike 1 punktile c vastu otsuse algatada menetlus, mille kohta pooled esitasid 9. ja 29. novembril 2016 kirjalikud märkused.

16. novembril 2016 pikendati poolte palvel ja kooskõlas ühinemismääruse artikli 10 lõike 3 teise lõiguga tehingu teise etapi läbivaatamise tähtaega 10 tööpäeva võrra. Samal õiguslikul alusel ja kokkuleppel pooltega pikendas komisjon 3. jaanuaril 2017 kõnealust läbivaatamise tähtaega veel 10 tööpäeva võrra.

5.	Finchimica S.p.A taotlusel tunnustasin ettevõtjat käimasoleva menetluse huvitatud kolmanda isikuna 11. jaanuaril 2017.

6.	Pooled esitasid esimese kohustuste seeria 10. jaanuaril 2017. Lähtudes tagasisidest kõnealuse paketi komisjonipoolsele suunatud turutestile, mis käivitati 10. jaanuaril 2017, esitasid pooled 27. jaanuaril 2017 parandatud kohustused (edaspidi „lõplikud kohustused“).

7.	Komisjon ei esitanud vastuväiteid (3). Samuti ei toimunud komisjoni määruse (EÜ) nr 802/2004 (4) artikli 14 kohast ametlikku suulist ärakuulamist.

Otsuse eelnõus järeldas komisjon, et lõplikud kohustused on sobivad ja piisavad märkimisväärsete tõhusa konkurentsi takistuse kõrvaldamiseks taimekaitsevahendite turgudel, millel tuvastati konkurentsiprobleemid. Nii tunnistab komisjon tehingu siseturu ja EMP lepinguga kokkusobivaks, tingimusel et täidetakse tingimusi ja kohustusi, mille eesmärk on tagada, et pooled täidaksid lõplikke kohustusi.

9.	Otsuse 2011/695/EL artikli 16 lõike 1 alusel olen otsuse eelnõu läbi vaadanud ja järeldan, et selles käsitletakse ainult vastuväiteid, mille kohta pooled on saanud oma seisukohti väljendada.

10.	Kokkuvõttes leian, et kõnealuse juhtumi puhul on osaliste menetlusõiguste tõhus kasutamine tagatud.

Brüssel, 24. märts 2017

Joos STRAGIER

(1) Vastavalt Euroopa Komisjoni presidendi 13. oktoobri 2011. aasta otsuse 2011/695/EL (ärakuulamise eest vastutava ametniku ülesannete ja pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes) (ELT L 275, 20.10.2011, lk 29) artiklitele 16 ja 17.

(2) Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1) („ühinemismäärus“).

(3) Ühinemismääruse artikli 10 lõikes 2 on sätestatud, et: „Artikli 8 lõike 1 või 2 kohased otsused teatatud koondumiste kohta tehakse kohe, kui selgub, et artikli 6 lõike 1 punktis c osutatud tõsised kahtlused on kõrvaldatud, eelkõige asjaomaste ettevõtjate tehtud muudatuste tulemusel.“ Seega kui pooled on esitanud kohustused enne vastuväidete esitamist komisjoni poolt ja need on tõsiste kahtluste hajutamiseks piisavad, võtab komisjon artikli 8 lõike 2 kohase otsuse vastu ilma vastuväiteid esitamata. Vt selle kohta nt juhtumi COMP/M.5440 Lufthansa/Austrian Airlines punkt 10 ning komisjoni teatis (nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 802/2004 seisukohalt vastuvõetavate parandusmeetmete kohta) (ELT C 267, 22.10.2008, lk 1) punkt 18.

(4) Komisjoni määrus (EÜ) nr 802/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT L 133, 30.4.2004, lk 1; parandus ELT L 172, 6.5.2004, lk 9).

10.6.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 186/8

Kokkuvõte komisjoni otsusest,

5. aprill 2017,

millega tunnistatakse koondumine siseturu toimimise ja EMP lepinguga kokkusobivaks

(juhtum M.7962 – ChemChina/Syngenta)

(teatavaks tehtud dokumendi number C(2017) 2167 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2017/C 186/07)

Vastavalt nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle, (1) eelkõige selle artikli 8 lõikele 2, võttis komisjon 5. aprillil 2017 vastu otsuse ühinemist käsitlevas juhtumis. Otsuse mittekonfidentsiaalne (sest tegu võib olla juhtumi esialgse versiooniga) täisversioon on inglise keeles kättesaadav konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil aadressil: http://ec.europa.eu/comm/competition/index_en.html.

I. SISSEJUHATUS

ChemChina on Hiina riigi osalusega ettevõtja. ChemChina tegutseb põllumajanduskeemiasektoris oma põllumajanduskeemiaettevõtja China National Agrochemical Corporation (edaspidi „CNAC“) kaudu. Eelkõige on CNAC-l valitsev mõju täielikult talle kuuluva tütarettevõtja ADAMA Agricultural Solutions Ltd (edaspidi „Adama“) üle. Adama on Iisraelis asuv ettevõtja, mille üle oli viimase ajani ühiskontroll Iisraeli ettevõtjal Koor Industries Ltd (edaspidi „Koor“) ja ettevõtjal ChemChina. Adama tegeleb peamiselt patentimata spetsiaalse koostisega toodete tootmise ja/või turustamisega taimekaitse ja professionaalse kahjuritõrje vallas. Sortimenti kuulub lai valik herbitsiide, insektitsiide ja fungitsiide, seemnetöötlusvahendeid ning tooteid murule ja aedadele. Ettevõtja müüb ka toimeaineid. Adama tegutseb ülemaailmsel tasandil. CNAC toodab ja müüb keemiatooteid põllumajanduslikuks kasutamiseks (taimekaitseks), sealhulgas patentimata toimeaineid, samuti spetsiaalse koostisega tooteid, mida kasutatakse põllumajanduslikes taimekaitsetoodetes, peamiselt väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda (EMP).

Syngenta on üleilmselt põllumajanduskeemia sektoris tegutsev ettevõtja, mille peakorter on Šveitsis. Ettevõtja toodab ja müüb taimekaitsevahendeid, seemneid ning tooteid murule ja aedadele. Ettevõtja tegeleb vertikaalselt integreeritult laia sortimendi taimekaitsevahendite ja seemnete uuringute, arendustegevuse, tootmise ja turustamisega.

II. TEHING

23. septembril 2016 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja ChemChina omandab täieliku kontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Syngenta üle aktsiate või osade ostu teel (edaspidi „tehing“). Ettevõtjatele ChemChina ja Syngenta viidatakse kollektiivselt kui „pooltele“ ning tehingu tulemusel moodustuvale ettevõtjale viidatakse kui „ühinenud ettevõtjale“.

Komisjon leidis 28. oktoobri 2016. aasta otsuses, et tehing tekitab tõsist kahtlust koondumise kokkusobivuses siseturuga, ja algatas ühinemismääruse artikli 6 lõike 1 punkti c kohase menetluse.

Süvendatud uurimine kinnitas konkurentsiprobleemiga seotud esialgseid kahtlusi.

27. jaanuaril 2017 esitasid pooled lõplikud kohustused (edaspidi „lõplikud kohustused“), et muuta koondumine ühisturuga kokkusobivaks.

Otsuse eelnõu arutati liikmesriikidega 23. märtsil 2017 ettevõtjate koondumist käsitlevas nõuandekomitees, kes esitas heakskiitva arvamuse. Ärakuulamise eest vastutav ametnik esitas menetluse kohta pooldava arvamuse oma aruandes, mis esitati 24. märtsil 2017.

III. SELETUSKIRI

A. ASJAOMASED TOOTETURUD

Toorained

Toorained on mh keemiatoodete valmistamiseks kasutatavad sisendid. Komisjon käsitleb iga toorainet eraldi tooteturuna. Asjaomane geograafiline ulatus on üleilmne, kuna toorainetega kaubeldakse üleilmselt.

Toimeained

Toimeained on taimekaitsevahendite põhikomponendid, millega saavutatakse soovitud bioloogiline mõju (st kahjurite hävitamine). Komisjon käsitleb iga toimeainet eraldi tooteturuna. Komisjon jätab toimeainete geograafilise turu täpse ulatuse määratlemata ja hindab seda kõige piiratumalt, st vähemalt EMPd hõlmavana.

Taimekaitsevahendid

10)

Taimekaitsevahendeid kasutatakse põllumajandustootmises (ja teatavatel kodustel kasutusaladel), et kaitsta põllukultuuri bioloogiliste organismide (kahjurite) eest, kes võivad põllukultuuri kasvule negatiivset mõju avaldada. Taimekaitsevahendite eri liikide hulka kuuluvad herbitsiid, insektitsiidid, fungitsiidid, taimekasvuregulaatorid, seemnetöötlusvahendid, koristusjärgse töötluse vahendid, toitained ning tooted murule ja aedadele.

11)

Herbitsiidid on umbrohutõrjeks kasutatavad taimekaitsevahendid. Konkurentsimõju hindamisel on oluline eristada: i) selektiivseid herbitsiide ja ii) mitteselektiivseid herbitsiide ning herbitsiide põllumajanduskultuuride kaupa.

12)

Insektitsiidid on taimekaitsevahendid, mis on mõeldud putukate tapmiseks või tõrjeks, et elavdada taimekasvu ja parandada põllumajanduskultuuri saagikust. On asjakohane hinnata insektitsiide põllumajanduskultuuri ja segmendi tasemel (lehtedel/pinnasel kasutatavad insektitsiidid) ning eristada närivaid ja imevaid putukaid.

13)

Fungitsiididega välditakse taimede ja taimsete saaduste kahjustamist seente ja hallituse poolt enne ja pärast saagikoristust. Komisjon hindab fungitsiide kõige piiratumalt, st segmenteerides kasutusviisi järgi (lehtedel/pinnasel), põllumajanduskultuuri ja haiguse tasemel.

14)

Taimekasvuregulaatorid on põllumajanduskeemiatooted, millega piiratakse, stimuleeritakse või modifitseeritakse taimede kasvu ja arengut. Need tuleb eraldada üksikute põllumajanduskultuuride kaupa. Seemnete töötlemine on seemnete katmine eriliste taimekaitsevahenditega nende kaitsmiseks varases kasvustaadiumis. Need tuleb segmenteerida insektitsiidide ja fungitsiidide vahel ning põllumajanduskultuuride kaupa.

15)

Neid turge hinnatakse riiklikul tasandil, sest eri riikides kohaldatakse regulatiivseid tõkkeid seoses erinevate märgistamis- ja riikliku registreerimise nõuetega.

B. KONKURENTSIMÕJU HINDAMINE

1. Ühepoolsed mõjud

16)

Käesoleval juhul kaasneb tehinguga horisontaalne kattumine seoses fungitsiidide, selektiivsete herbitsiidide, insektitsiidide, taimekasvuregulaatorite ja seemnetöötlusvahenditega mitmel riiklikul turul seoses teraviljade, rapsi, suhkrupeedi, maisi, puuviljade, köögiviljade, päevalille ja muude põllukultuuridega (puuvill ja sojauba).

17)

Komisjoni konkurentsihinnangus keskenduti kitsaimale segmendile, mille kohta on andmed olemas, st põllukultuuri/sektori/segmendi/allsegmendi tasandile.

18)

2015. aasta kohta ning põllukultuuri/sektori/segmendi/allsegmendi tasandil tuvastas komisjon kokku 462 turgu, millel on esindatud mõlemad pooled ning millel ühine turuosa on 20 % või suurem.

Horisontaalne kattumine taimekaitsevahendite turul: turud, millel konkurentsiprobleeme ei teki

19)

Komisjon koostas kaks komplekti kriteeriume, et välja selgitada mõjutatud turud, millel tehing konkurentsiprobleeme tõenäoliselt ei tekita.

20)

Esimese komplekti abil tuvastatakse turud, millel koondumise tase ja tehinguga kaasnev suurem koondumine tõenäoliselt ei põhjusta probleeme. Need mitteproblemaatilised turud on järgmised.

—	Turud, mille Hirschmann-Herfindahli indeks (HHI) on ühinemisjärgselt väiksem kui 1 000. Horisontaalsete ühinemiste hindamise suuniste kohaselt sellised turud ulatuslikku analüüsi üldiselt ei vaja.

—	Turud, mille HHI on ühinemisjärgselt 1 000 – 2 000 ja delta alla 250, tingimusel et poolte ühine turuosa on alla 50 %; või

—	Turud, mille HHI on ühinemisjärgselt üle 2 000 ja delta alla 150, tingimusel et poolte ühine turuosa on alla 50 %.

21)

Teise komplekti abil tuvastatakse turud, millel probleeme tõenäoliselt ei teki, võttes arvesse poolte mõõdukat ühist turuosa (alla 30 %) ja vähemalt kolme kaaluka alternatiivse konkurendi olemasolu.

22)

Muude turgude heakskiitmisel tugines komisjon hinnangule, milles võeti arvesse turuosa taset, poolte toodete vahelise konkurentsi tiheduse taset (tuginedes toimeainetele ja hinnakujundusele), teiste asendustootjate olemasolule ning väljatöötamisel olevate toodete puudumisele poolte portfellis.

Horisontaalne kattumine taimekaitsevahendite turul: turud, millel tekivad konkurentsiprobleemid

23)

Tuginedes konkurentsihinnangule, mille raames võeti arvesse turuosa taset, poolte toodete vahelise konkurentsi tihedust, väljatöötamisel olevate toodete olemasolu poolte portfellis ja asenduskonkurentsi puudumist (v.a Adama näol), järeldas komisjon, et tehing takistaks märkimisväärselt tõhusat konkurentsi 115 taimekaitsevahendi turul seitsmes erinevas põllukultuurikategoorias.

24)

Turud, millel komisjoni hinnangul takistab tehing märkimisväärselt tõhusat konkurentsi, on järgmised:

—	20 teraviljade, puuviljade, rapsi, suhkrupeedi ja köögiviljade puhul kasutatavate fungitsiidide turgu. Pooltel on mitmeid tooteid, mida kasutatakse nende põllukultuuride järgmiste haiguste vastu: rõngaslaiksus, rooste, seeneliik Fusarium, hallitus, jahukaste ja munasseened;

—

22 teraviljade, maisi, päevalille ja köögiviljade puhul kasutatavate selektiivsete herbitsiidide turgu. Pooltel on mitmeid tooteid, mida kasutatakse nende põllukultuuride järgmiste umbrohtude vastu: laialehised umbrohud (pärast kultuuri tärkamist), graminitsiid-umbrohud (nii enne kui ka pärast kultuuri tärkamist) ja lai sortiment selektiivseid herbitsiide (nii enne kui ka pärast kultuuri tärkamist);

—

46 teraviljade, maisi, puuviljade, rapsi ja köögiviljade puhul kasutatavate insektitsiidide turgu. Pooltel on esinduslik portfell universaalsetest toodetest (nii lehtedel kui ka pinnasel kasutamiseks), toodetest närivate putukate vastu (lehtedel kasutamiseks) ja toodetest imevate putukate vastu (lehtedel kasutamiseks);

—	22 teraviljade (sh odra, nisu ja muude teraviljade) puhul kasutatavate taimekasvuregulaatorite turgu;

—	5 teraviljade (sh odra, nisu ja muude teraviljade) puhul kasutatavate seemnetöötlusvahendite turgu.

Horisontaalne kattumine tootjate toimeainete puhul

25)

Tehing toob kaasa horisontaalse kattumise poolte tegevuse vahel tootjate toimeainete turul, mis kujutab endast toimeainete müüki muudele taimekaitsevahendite tarnimise järgneval turul tegutsevatele ettevõtjatele.

26)

Komisjon leidis, et koondumine tõenäoliselt ei tugevda poolte seisundit tootjate toimeainete turgudel ega muuda praegust turustruktuuri märkimisväärselt. Tootjate toimeainete turge iseloomustab teatav vaba tootmisvõimsus ning lisaks pooltele on olemas alternatiivsed tarnijad, eelkõige Aasias ja Hiinas.

2. Vertikaalne mõju

Turulepääsu piiramine komplektina müügi kaudu

27)

Komisjon hindas ka poolte võimet ja stiimulit piirata konkurentide juurdepääsu järgnevale turustuskanalile, rakendades komplektina müügi strateegiaid. Komisjon järeldas, et tehing ei avaldaks olulist mõju poolte ega teiste teadus- ja arendustegevusosaliste võimet ja stiimulit rakendada komplektina müügi strateegiaid.

Muu turulepääsu piirav mõju

28)

Teatavad turuosalised on väljendanud muret, et tehing võib piirata väiksemate geneeriliste põllumajanduskemikaalide tootjate võimalusi säilitada ja uuendada toimeainete ja toodete registreeringuid EMPs.

29)

Komisjon järeldas, et selline mure ei seondu enamjaolt ühinemisega, kuna väiksemate geneeriliste põllumajanduskemikaalide tootjate probleemid toimeainete ja toodete EMP-registreeringute säilitamisel ja uuendamisel tulenevad peamiselt kehtivast õigusraamistikust, mis toetab põllumajanduskeemiaettevõtete koostööd, kuid ei anna juurdepääsuõigust vajalikele olemasolevatele andmetele ega töökondadele.

Tootjate toimeainete ja taimekaitsevahendite vertikaalne suhe

30)

Komisjon uuris, kas ühinenud ettevõtja suudaks tehingujärgselt piirata juurdepääsu toorainetele/vaheainetele, kahjustades sellega Syngenta järgnevaid konkurente taimekaitsevahendite turgudel.

31)

Sarnaselt varem tuvastatuga tehing tõenäoliselt ei takista tõhusat konkurentsi kummagi poole tarnitud toimeainete puhul märkimisväärselt. ChemChina või Syngenta tarnitud toimeained on hõlmatud kas parandusmeetmetega (vt allpool) või on olemas piisav hulk alternatiivseid tarnijaid. See kehtib ka toorainete kohta.

32)

Komisjon uuris ka seda, kas ühinenud ettevõtja suudaks tehingujärgselt piirata juurdepääsu taimekaitsevahendite järgnevale turule, vähendades eelnevatelt konkurentidelt toimeainete ostmist. Komisjon tuvastas, et ühinenud ettevõtja ei suudaks piirata klientide juurdepääsu toimeainetele. See kehtib ka toorainete kohta.

3. Parandusmeetmed

33)

Eespool nimetatud konkurentsiprobleemide lahendamiseks on pooled välja pakkunud allpool kirjeldatud kohustused.

34)

Viimaks, et muuta tehing kokkusobivaks siseturuga taimekaitsevahendite turgudel, mille puhul komisjon tuvastas konkurentsiprobleemid, esitasid pooled 9. ja 10. jaanuaril 2017 ühinemismääruse artikli 8 lõike 2 kohased kohustused (edaspidi „esialgsed kohustused“). Komisjon käivitas nende kohustuste turutesti. Turu-uuring näitas, et esialgsed kohustused ei olnud piisavad tehinguga seotud probleemide lõplikuks kõrvaldamiseks. Turutestil tuvastatud probleemide lahendamiseks esitas teatise esitaja 27. jaanuaril 2017 lõplikud kohustused (edaspidi „lõplikud kohustused“).

35)

Poolte esitatud lõplikud kohustused seisnevad sisuliselt suure osa Adama ja mõningate Syngenta taimekaitsevahendite valdkonna varade (edaspidi „võõrandatav ärivaldkond“) võõrandamises ühele või mitmele ostjale. Kohustused hõlmasid järgmist:

—	võõrandava poole (st Adama või Syngenta) taimekaitsevahendite registreeringud kõigis EMP liikmesriikides, kus poolel sellised registreeringud on 48 spetsiaalse koostisega tootele, mida turul praegu müüakse (portfell 1) (2);

—	võõrandava poole taimekaitsevahendite registreeringud kõigis EMP liikmesriikides, kus poolel sellised registreeringud on 6 väljatöötamisel olevatele toodetele, mis on loetletud parandusmeetmeid käsitlevas tabelis 2 (portfell 2);

—	võõrandava poole taimekaitsevahendite registreeringud igas EMP liikmesriigis, kus poolel on registreeritud 21 spetsiaalse koostisega toodet, millele antud ametlik heakskiit lõpeb poolte sõnul tõenäoliselt ajavahemikus 2017–2023 (portfell 3);

—	kogu registreeritud intellektuaalomand, sh põhiliselt võõrandatava ärivaldkonna poolt EMPs kasutatavad kaubamärgid, või tasuta juurdepääs sellele;

—	võõrandatava ärivaldkonna poolt kasutatav oskusteave;

—	vajaduse korral lepingud kolmandatest isikutest tarnijatega toodete valmistamiseks ja müügiks võõrandatava ärivaldkonna poolt;

—

osja soovil võib võõrandatav ärivaldkond hõlmata ka vaid müügiks EMPs ja ajavahemikul kuni […] pärast võõrandamist: i) võõrandatava ärivaldkonna toodete allhanketootmis- ja tarnelepinguid vastavalt poolte tootmiskuludele, kui neid tooteid valmistavad pooled, või ii) kui selliseid tooteid tarnivad võõrandatavale ärivaldkonnale kolmandatest isikutest tarnijad, poolte võimaluste piires tehtavaid jõupingutusi tarnida kolmandate isikutega sõlmitud vastastikuste tarnelepingute alusel valmistatavaid võõrandatava ärivaldkonna tooteid poolte poolt tasutava hulgihinnaga;

—	ostja soovil töötajad, keda võib mõistlikult pidada vajalikuks võõrandatava ärivaldkonna elujõulisuse, turustatavuse ja konkurentsivõime säilitamiseks;

—	pöördumatu, võõrandatav, tasuta litsents juurdepääsuks võõrandatava ärivaldkonna hulka kuuluvates segudes kasutatavate sekundaarsete toimeainete registreerimisandmetele ja nende kasutamiseks;

—	EMP kliendinimekiri ja muud andmestikud;

—	üleminekuteenuste loetelu ja nende osutamise kord ajavahemikul […] (mida võib veel pikendada […]);

—	ostja „juurdepääsuõigus“ osalemaks tulevastes rakkerühmades, mille puhul pooled osalevad võõrandatud toodete registreerimise järgmises voorus, et jagada kulusid ning vältida uuringute ja katsete dubleerimist.

36)

Kolme portfelli pakutakse poolte poolt müügiks ühe ärivaldkonnana, kuid neid võib müüa ka üksikult eraldi ostjatele või eraldi osade või kombinatsioonidena eraldi ostjatele, tingimusel et kõigi portfellide kõik tooted müüakse ning et müük mitmele ostjale ei mõjuta võõrandatava ärivaldkonna elujõulisust ega konkurentsivõimet.

37)

Komisjon järeldas, et lõplikud kohustused on sobivad ja piisavad kõigi märkimisväärsete tõhusa konkurentsi takistuse kõrvaldamiseks taimekaitsevahendite turgudel, millel tuvastati konkurentsiprobleemid.

IV. KOKKUVÕTE

38)

Eespool nimetatud põhjustel jõutakse otsuses järeldusele, et kavandatav koondumine ei kahjusta märkimisväärselt tõhusat konkurentsi siseturul ega selle olulises osas.

39)

Sellest tulenevalt tuleks koondumine tunnistada kokkusobivaks siseturuga ja EMP lepingu toimimisega vastavalt ühinemismääruse artikli 2 lõikele 2 ja artikli 8 lõikele 2 ning EMP lepingu artiklile 57.

(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(2) Punktide a ja c puhul hõlmab võõrandamine pöördumatut, ainuõiguslikku, võõrandatavat, tasuta litsentsi juurdepääsuks kogu toimeaine ja spetsiaalse koostisega toote registreerimise andmetele (mis on vajalikud selliste toodete EMPs registreerimise toetamiseks ja jätkamiseks) ning nende kasutamiseks.

10.6.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 186/14

Eelteatis koondumise kohta

(juhtum M.8510 – Robert Tönnies / Clemens Tönnies / Zur Mühlen Group and Asset Group)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2017/C 186/09)

2. juunil 2017 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames füüsilised isikud Clemens Tönnies ja tema vennapoeg Robert Tönnies omandavad täieliku ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Zur Mühlen ApS & Co KG („Zur Mühlen Group“, Saksamaa) ning ettevõtjate Zur Mühlen Holding III GmbH (mis varem tegutses nime Asset Verwaltungs GmbH all), Heinrich Nölke GmbH & Co KG, Döllinghareico GmbH & Co KG ja Emslandhaus Fleischwaren GmbH (edaspidi koos „Asset Group“, Saksamaa). Clemens ja Robert Tönnies kontrollivad juba ühiselt ettevõtjaid Tönnies Holding GmbH & Co. KG, Tönnies Holding-Unternehmensbeteiligung GmbH, Weidemark Fleischwaren Beteiligungsgesellschaft mbH, Tönnies Grundbesitz GmbH & Co. KG ja Tönnies Russland Agrar GmbH ning nende tütarettevõtjaid (edaspidi koos „Tönnies Group“, Saksamaa)

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—

Clemens ja Robert Tönnies kontrollivad ühiselt ettevõtjat Tönnies Group, mille tegevusalad on sigade ja kariloomade tapmine (ning samuti selle järel liha lõikamine ja konditustamine), värske liha müük, liha töötlemine ja tapamaja jääkide kasutamine ning tegevusaladega seotud logistikateenuste osutamine. Tönnies Group käitab tapamaju Saksamaal, Taanis ja Poolas. Kuigi ettevõtja peamine tegevusala on seotud loomade tapmisega, omab Tönnies ka lihatöötlusettevõtteid Saksamaal, Ühendkuningriigis, Taanis, Prantsusmaal ja Poolas;

—	Clemens Tönniesel on praegu ainukontroll ettevõtja Zur Mühlen Group üle, mis tegutseb töödeldud liha sektoris ja käitab lihatöötlusettevõtteid Saksamaal ja Poolas. Ettevõtja toodab laias valikus töödeldud lihatooteid, millest enamik sisaldab sealiha, kuid toodab ka veise- ja linnulihatooteid;

—	Clemens Tönniesel on ka ainukontroll või osaline ühiskontroll koos oma poja Maximilian Tönniesega ettevõtja Asset Group üle, mis tegutseb samuti töödeldud lihatoodete sektoris. Nad käitavad lihatöötlusettevõtteid Saksamaal.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda kõnealuses teatises sätestatud korra kohaselt.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301) või elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) teel või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber M.8510 – Robert Tönnies / Clemens Tönnies / Zur Mühlen Group and Asset Group):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2) ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

10.6.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 186/16

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

(2017/C 186/10)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOONDDOKUMENT

„OSSOLANO“

ELi nr: PDO-IT-02093 – 24.11.2015

KPN ( X ) KGT ( )

1. Nimetus(ed)

„Ossolano“

2. Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.3. Juust

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Kaitstud päritolunimetusega „Ossolano“ (KPN) tähistatakse üksnes sellist juustu, mis vastab tootespetsifikaadis kehtestatud tingimustele ja nõuetele.

Kaitstud päritolunimetusega juustule „Ossolano“ (KPN) võib olla lisatud täiendav tähistus d’Alpe.

Juust „Ossolano“ (KPN) on järgmise kuju ja mõõtmetega:

—	silinderjas juusturatas, lamedate või peaaega lamedate külgede ning kergelt kumera põhjaga;

—	kaal vahemikus 6–7 kg; tähistuse d’Alpe puhul 5–6 kg;

—	juusturatta paksus on 6–9 cm; läbimõõt 29–32 cm.

Juust „Ossolano“ (KPN) on järgmiste omadustega:

—	koorik: sile, ühtlane, õlgkollane, laagerdumise käigus muutub värvus tumedamaks;

—	juustusisu: tihke, elastne, ebaühtlaselt jaotunud väikeste aukudega (silmakesed); värvus varieerub heledast õlgkollasest tugevama õlgkollase kuni tumekollaseni;

—	maitse: iseloomulik ühtlane ja vaevutuntav lõhn, mis sõltub taimedest, mida lehmad vastaval aastaajal söövad; lõhn ja maitse muutuvad juustu laagerdudes tugevamini tuntavaks.

Juustu „Ossolano“ (KPN) koostis on järgmine:

—	rasvasisaldus kuivaines on vähemalt 40 %.

Juustu „Ossolano“ (KPN) laagerdumisaeg on vähemalt 60 (kuuskümmend) päeva arvestatuna piima esimese töötlemise kuupäevast.

Eespool osutatud kaal ja mõõdud peavad olema miinimumaja laagerdunud tootel.

Juust „Ossolano“ (KPN) d’Alpe on valmistatud sellistel alpiaasadel lüpstud ja kalgendatud piimast, mis asuvad kindlaksmääratud piirkonnas kõrgusel mitte alla 1 400 meetri üle merepinna.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Juust „Ossolano“ (KPN) ja „Ossolano“ (KPN) d’Alpe on valmistatud täispiimast, mis on saadud järgmist tõugu lehmadelt: Bruna, Frisona, Pezzata Rossa ja nende ristandid.

Juust „Ossolano“ (KPN) on valmistatud kahel või neljal järjestikusel lüpsil saadud täispiimast, lüpsiperiood kestab iga aasta 1. jaanuarist 31. detsembrini. Juust „Ossolano“ (KPN) d’Alpe on valmistatud kahel või neljal järjestikusel lüpsil saadud täispiimast, lüpsiperiood kestab iga aasta 1. juunist 30. septembrini.

Lehmad, kelle piima kasutatakse juustu „Ossolano“ (KPN) valmistamiseks, söövad määratletud piirkonnast pärit rohtu või kuivsööta, mille osakaal moodustab vähemalt 60 % aastasest kuivainekogusest; teraviljadest ja liblikõielistest koosnevat söödakontsentraati ja selle tootmise kõrvalsaadusi kasutatakse söödaratsioonis täiendsöödana ja selle osakaal ei tohi olla suurem kui 40 % aastasest kuivainekogusest.

Juustu „Ossolano“ (KPN) d’Alpe puhul koosneb lehmade söödaratsioon juustuvalmistamise perioodil rohust ja kuivsöödast, mida saadakse määratletud piirkonna rohumaadelt, ning mille osakaal moodustab vähemalt 90 % aastasest kuivainekogusest; teraviljadest ja liblikõielistest koosnevat söödakontsentraati ja selle tootmise kõrvalsaadusi kasutatakse söödaratsioonis täiendsöödana ja selle osakaal ei tohi olla suurem kui 10 % kogu kuivainekogusest.

Mõlemal juhul võib anda lisaks vitamiine ja mineraale õigusaktidega kehtestatud ulatuses.

Eespool osutatud protsentidesse tuleb suhtuda kui ettevaatusabinõusse, arvestades et juustu „Ossolano“ valmistatakse täielikult mägipiirkonnas, kus mõnel aastal võib kuivsööda tootmine olla eriti keeruline ja kus kontsentreeritud sööta ei ole võimalik valmistada.

Ehkki rohumaal karjatamine ei ole kohustuslik, kasutatakse seda orgude põhjas asuvatel rohumaadel olenevalt ilmastikutingimustest aprillist oktoobrini. Juustu „Ossolano“d’Alpe puhul on karjatamine 1. juunist kuni 30. septembrini kohustuslik.

3.4. Täpsustage tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kõik tootmisetapid, lehmade kasvatamine, lüpsmine, juustu valmistamine ja laagerdumine peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Juust „Ossolano“ (KPN) antakse tarbimisse tervelt või portsjonitena.

Terve juustu võib anda tarbimisse vähima laagerdumisperioodi lõppedes, kui juust on tähistatud järgmiselt:

—	juusturattale on vajutatud nimetus „Ossolano“,

—	ühele juusturatta kahest küljest on kinnitatud paberist märgis,

—	juusturattal on põletusmärk.

Portsjonitena võib juustu anda tarbimisse vähima laagerdumisperioodi lõppedes, kui juust on tähistatud järgmiselt:

—	portsjonil on näha juusturattale vajutatud nimetus „Ossolano“,

—	portsjonil on paberist märgis,

—	kaitstud päritolunimetus „Ossolano“ on kleebitud portsjonile ja/või on see trükitud kilele, millesse juustu portsjoniteks lõikav heakskiidetud ettevõtja portsjoni pakendab.

Juust tuleb portsjoniteks lõigata ametlikku sanitaarluba omavates asutustes ning see peab kajastuma heakskiidetud kontrollistruktuuri kontrollisüsteemis. Need tegevused on lubatud ka väljaspool kaitstud päritolunimetuse määratletud piirkonda; viimati osutatud juhtudel teostab kontrollimisi heakskiidetud kontrolliasutus või viimase volitusel mis tahes muu kontrolliasutus.

Kui juustu „Ossolano“ (KPN) ja „Ossolano“ (KPN) d’Alpe pakendamisega kaasneb juustukooriku mahakraapimine või ära lõikamine (juust riivitult, kuubikutena, viiludena) ning selle tõttu ei ole algupärane märgis enam nähtav, peavad need tegevused toote jälgitavuse tagamiseks toimuma eranditult punktis 4 määratletud tootmispiirkonnas.

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Kõik erineva suurusega juusturattad märgistatakse tootmisprotsessi jooksul: ühele juusturatta kahest küljest kinnitatakse paberist märgis ning vähima laagerdumisperioodi lõppedes vajutatakse juusturattale põletusmärk. Tähistus d’Alpe kantakse üksnes juustu „Ossolano“ (KPN) paberist märgisele.

Vormist, mida juustu „Ossolano“ (KPN) puhul kasutatakse, jääb vormimisel juusturattale algupärane jäljend, millel on näha nimetus „Ossolano“, juustukoja identifitseerimisnumber ning põletusmärk.

Märgis koosneb kolmest peamisest osast:

—	välimine ring, millel on seadusega ette nähtud teave, koostisainete loetelu ja tootja äriühingu nimi,

—	märgise keskmises ringis on nimetuse logo, mis on kujundatud nii, et keskmes asuva logo ümber kordub ringina võrdsel kaugusel ja vastava suurusega sama motiiv, ning ELi graafiline sümbol. Tähistust d’Alpe kandva alpijuustu puhul

—	märgise alaosas asuvas ovaalis on tootja, laagerdaja, portsjoniteks tükeldaja ja pakendaja andmed.

Juustu

„Ossolano“ (KPN) märgis on äratuntav intensiivse rohelise värvuse järgi, mis on keskel ja kontuuride ümber veidi heledam.

„Ossolano“ (KPN) d’Alpe märgis on äratuntav intensiivse helepruuni värvuse järgi, mis on keskel ja kontuuride ümber veidi heledam; sellel on tähistus d’Alpe, mis asub poolringis logo keskel oleva mäetippu kujutava joonise kohal.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Määratletud piirkond jääb Verbano Cusio Ossola provintsi järgmiste kommuunide rahvaloendus- ja halduspiiridesse: Antrona Schieranco, Anzola d’Ossola, Baceno, Bannio Anzino, Beura Cardezza, Bognanco, Calasca Castiglione, Ceppo Morelli, Craveggia, Crevoladossola, Crodo, Domodossola, Druogno, Formazza, Macugnaga, Malesco, Masera, Mergozzo, Montecrestese, Montescheno, Ornavasso, Pallanzeno, Piedimulera, Pieve Vergonte, Premia, Premosello Chiovenda, Re, Santa Maria Maggiore, Seppiana, Toceno, Trasquera, Trontano, Vanzone con San Carlo, Varzo, Viganella, Villadossola, Villette, Vogogna.

Juust „Ossolano“ (KPN) d’Alpe on valmistatud sellistel alpiaasadel lüpstud ja kalgendatud piimast, mis asuvad samas kindlaksmääratud piirkonnas kõrgusel mitte alla 1 400 meetri üle merepinna.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Piemonte maakonna põhjaosa Vallese kantoni ja Ticino kantoni ning Alpi Pennine ja Alpi Lepontine vahel kannab nimetust Ossola org (Val d’Ossola). Ala ulatub 70 km pikkuses põhjast lõunasse ning selle suurim laius on 35 km; lõunast piirab seda Lago Maggiore, millest mõne kilomeetri kaugusele jääb 4 600 meetri kõrgusele üle merepinna ulatuv Monte Rosa mägi ning mitu muud mäetippu kõrgusel üle 3 200 meetri üle merepinna.

Määratletud piirkonna reljeef on mitmekesine ja ebaühtlane, sellel asub väga killustunult hulk väikesi põllumajanduslikke majapidamisi, kus peetakse 10–70 piimalehma, lähikonnas asuvad ka väikesed ühised juustukojad, kus piima töödeldakse ja juustu laagerdatakse.

Kogu juustu „Ossolano“ (KPN) tootmispiirkond on mägine, mägede reljeef on seal suure kaldega, millest tuleneva mullatekke tulemusel on kohalikud mullad hapnikuvaesed, vähese veeläbilaskvuse ja kõrge pH tasemega. Piirkonna kliimatingimusi iseloomustavad rohked ja sagedased sademed (võrreldes riigi ja piirkonna keskmisega); koos omalaadse temperatuuriga, mis on keskmiselt madalam kui piirnevatel aladel, loob see keskkonna iseloomuliku taimestiku kasvuks ning juustu laagerdumiseks sobiva mikrokliima.

Juustu „Ossolano“ (KPN) omadused on seega seotud tootmiskeskkonnaga ning loomakasvatus- ja juustuvalmistamistraditsioonidega, mis omakorda kannavad endas maastikuga seotud eripärasid, näiteks karjatamist nii alpiaasadel kui ka orgude põhjas asuvatel rohumaadel, mis on kaetud kogu territooriumi mäenõlvadele omaselt väga liigirohke taimestikuga.

Loomade söötmine, eelkõige söödaratsioonis olev kuivsööt avaldab mõju piima omadustele ning see omakorda juustule (näiteks aroom, mille annab piimale ja seejärel ka juustule taim nimega alpi memmjuur (Ligusticum mutellina)).

Juust „Ossolano“ on Ossola oru põllumajandustootjate poolt oskuste omavahelisel jagamisel saadud ühise oskusteabe tulemus.

Toote seos kohaliku ajaloo ja tavadega pärineb seostest, mis tekkisid kohaliku piirkonna elanike ja Walseri elanike vahel, kes olid sajandite jooksul asunud naabruses asuvast Šveitsist Ossola orgu elama, kuni neist sai üks Piemonte maakonna kolmest rahvusvähemusest (teised kaks on frankoprovanslased ja valdotäänid).

Ossola oru mägipiirkondadesse elama asunud Walseri elanikud arendasid välja neile omase juustutootmisviisi; seda mõjutasid ka eripärased kliimatingimused (rohked sademed ja mitte kunagi liiga kõrged temperatuurid) ning selle tootmisprotsessis oli ette nähtud nn poolkeetmise etapp (semicottura), mille abil vadak paremini eraldus.

Poolkeetmine ja nõrutamine on juustu „Ossolano“ (KPN) tootmise iseloomulikud etapid; tänu sellele õnnestub eraldada piima eriline mikrofloora, mis omab suurt tähtsust nii piima töötlemisel juustukodades kui ka juustu hilisemas laagerdumisetapis laagerdumisruumides.

Poolkeetmise, nõrutamise ja sellele järgneva juustuvalmistamiseks eheda mikrofloora valimise tulemusel on juustus ebaühtlaselt jaotunud väikesed augud (riisitera suurusega silmakesed) ning juustul on iseloomulik tihe ja elastne konsistents. Need üksikasjad võimaldavad eristada juustu „Ossolano“ (KPN) muudest Piemonte juustukodade sama mõõtu juustutoodetest, mille sisu on muredam ning silmad väiksemad, ühesuguse kujuga ja ühtlasemalt jaotunud.

Juustusisu värvus varieerub heledast õlgkollasest tugevama õlgkollase kuni tumekollaseni; värvi intensiivsus oleneb lehmadele antava sööda koostisest, mis on kevad- ja suveperioodil erinev, samuti juustu laagerdumisetapist, eriti kui see toimub naturaalses keskkonnas.

Veel üks oluline element juustu „Ossolano“ (KPN) sensoorsete omaduste saavutamiseks on laagerdumisetapp, mille käigus temperatuuri ja niiskusega seotud keskkonnatingimused soodustavad juustuvalmistamise varasemates etappides valitud bakterite mikrofloora tegevust, aidates nii välja kujundada ainule sellele juustule omase lõhna ja maitse.

Lõhn on õrn, aga intensiivne, selles on lillelõhna, millele lisandub alpipiirkonnale omaselt kuivatatud puuviljade, nt sarapuupähklite ja kreeka pähklite aroom; vaevalt aimatava diatsetüüli mõjul on lõhn tugevam ja püsivam.

Maitse on väljakujunenud kohe, kui juust on valmis saanud, aromaatne profiil on isegi veidi pikantne; maitse on ümar, tuntav diatsetüüli maitse säilib suus pikalt, lõplikus maitsebuketis tulevad esile kuivatatud marjad, vanill, kibuvitsamarjad või muud alpiaasade taimed, näiteks nagu kibe tulikas või väikesed metsikute põõsaste marjad, näiteks karusmarjad ja kuldsõstrad.

Pärast korralikku mälumist soojeneb juust suus ja hakkab ergutama lõhna- ja maitsemeeli ning selle tihedast ja elastsest sisust vabaneb sulamisel järg-järgult mitmekülgne aroomipalett, mis sisaldab ka üsna pikantseid noote.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(kõnealuse määruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

Tootespetsifikaadi täielik tekst on saadaval järgmisel veebisaidil: http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335

või

otse põllumajandus-, toiduaine- ja metsanduspoliitika ministeeriumi avalehel (www.politicheagricole.it), klõpsates linki „Prodotti DOP IGP“ [KPNi või KGTga tooted] (ekraani ülemises paremas osas), seejärel linki „Prodotti DOP IGP STG“ [KPNi, KGT või GTTga tooted] (ekraani vasakus ääres) ja lõpuks „Disciplinari di Produzione all’esame dell’UE“ [ELile hindamiseks esitatud spetsifikaadid].

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 186

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	60. Aastakäik 10. juuni 2017

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2017/C 186/01	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.8404 – Volkswagen Financial Services / Logpay Financial Services / Logpay Transport Services) ( 1 )	1
2017/C 186/02	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.8426 – Linde / PJSC Power Machines / JV) ( 1 )	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Nõukogu
2017/C 186/03	Nõukogu otsus, 8. juuni 2017, millega võetakse vastu nõukogu seisukoht Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve paranduseelarve projekti nr 2 kohta	2
	Euroopa Komisjon
2017/C 186/04	Euro vahetuskurss	3
2017/C 186/05	Arvamus, mille ettevõtjate koondumistega tegelev nõuandekomitee esitas 23. märtsi 2017. aasta koosolekul otsuse eelnõu kohta, milles käsitletakse juhtumit M.7962 – ChemChina/Syngenta — Raportöör: Sloveenia	4
2017/C 186/06	Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne — ChemChina/Syngenta (juhtum M.7962)	6
2017/C 186/07	Kokkuvõte komisjoni otsusest, 5. aprill 2017, millega tunnistatakse koondumine siseturu toimimise ja EMP lepinguga kokkusobivaks (juhtum M.7962 – ChemChina/Syngenta) (teatavaks tehtud dokumendi number C(2017) 2167 all) ( 1 )	8
2017/C 186/08	Komisjoni otsuse vastuvõtmine muudetud siseriikliku üleminekukava kohta, millest Slovaki Vabariik teatas kooskõlas direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) artikli 32 lõikega 6	13

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2017/C 186/09	Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.8510 – Robert Tönnies / Clemens Tönnies / Zur Mühlen Group and Asset Group) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	14
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2017/C 186/10	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine	16