13.4.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 120/1

---

EUROOPA KESKPANGA SOOVITUS,

31. märts 2017,

Euroopa Liidu Nõukogule Nationale Bank van België/Banque Nationale de Belgique välisaudiitorite kohta

(EKP/2017/8)

(2017/C 120/01)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 27.1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Keskpanga (EKP) ja eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide keskpankade raamatupidamist auditeerivad sõltumatud välisaudiitorid, keda soovitab EKP nõukogu ja kelle kiidab heaks Euroopa Liidu Nõukogu.

(2)	Nationale Bank van België/Banque Nationale de Belgique praeguse välisaudiitori, Ernst & Young Bedrijfsrevisoren/Réviseurs d’Entreprises, volitused lõpevad pärast 2016. majandusaasta auditeerimist. Seetõttu tuleb määrata välisaudiitorid alates 2017. majandusaastast.

(3)	Nationale Bank van België/Banque Nationale de Belgique on valinud Mazars Réviseurs d’entreprises/Mazars Bedrijfsrevisoren SCRL/CVBA oma välisaudiitoriks majandusaastateks 2017 kuni 2022,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

Nationale Bank van België/Banque Nationale de Belgique välisaudiitoriks soovitatakse majandusaastateks 2017 kuni 2022 määrata Mazars Réviseurs d’entreprises/Mazars Bedrijfsrevisoren SCRL/CVBA.

---

13.4.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 120/2

---

EUROOPA KESKPANGA SOOVITUS,

4. aprill 2017,

ühiste määratluste kohta riiklike pädevate asutuste poolt vähem oluliste krediidiasutuste suhtes teatavate liidu õiguses sätestatud valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse kasutamisel

(EKP/2017/10)

(2017/C 120/02)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. oktoobri 2013. a. määrust (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga, (1) eelkõige selle artikli 4 lõiget 3 ning artikli 6 lõiget 1 ja lõike 5 punkti c,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Keskpank (EKP) vastutab ühtse järelevalvemehhanismi tõhusa ja järjepideva toimimise eest. EKP teostab järelevalvet süsteemi toimimise üle, et tagada kõrgete järelevalvestandardite ühetaoline kohaldamine ja järelevalvetulemuste sidusus osalevates liikmesriikides.

(2)	Määruse (EL) nr 1024/2013 ja Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) (2) kohaselt peab EKP tagama usaldatavusnõuete ühetaolise kohaldamise osalevate liikmesriikide krediidiasutuste suhtes.

(3)

Pädeva asutusena määruse (EL) nr 1024/2013 tähenduses on EKP kasutanud olulisteks liigitatud krediidiasutuste suhtes Euroopa Keskpanga määruses (EL) 2016/445 (EKP/2016/4) (3) sätestatud valikuvõimalusi ja kaalutlusõigust. Lisaks on EKP oma 2016. aasta novembris avaldatud juhendis liidu õiguses sätestatud valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse kasutamise kohta ette näinud ühise määratluste kogumi teatud muude valikuvõimaluste juhtumipõhiseks kasutamiseks pärast oluliseks liigitatud krediidiasutuste taotluste individuaalset hindamist vastavalt määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 6 lõikele 4 ning määruse (EL) nr 468/2014 IV osale ja artikli 147 lõikele 1.

(4)

Ühtsete järelevalvepõhimõtete edendamiseks valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse kasutamise individuaalsel hindamisel riiklikes pädevates asutustes on EKP-l määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 4 lõike 3 kohaselt õigus võtta vastu soovitus vähem oluliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute taotluste hindamisel kohaldatavate määratluste kohta.

(5)

Ühine määratluste kogum valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse individuaalsel kasutamisel on vajalik ühelt poolt ühetaolisuse, tulemuslikkuse ja läbipaistvuse edendamiseks vähem oluliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalve teostamisel ühtse järelevalvemehhanismi raames ning teiselt poolt oluliste ja vähem oluliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute võrdse kohtlemise vajaduspõhiseks edendamiseks ning võrdsete võimaluste loomiseks kõikidele osalevate liikmesriikide krediidiasutustele. Samal ajal tuleb arvestada proportsionaalsuse põhimõtet ning järelevalve alla kuuluvate krediidiasutuste õigustatud ootusi.

(6)

Selleks on EKP oma juhendis välja toonud need valikuvõimalused ja kaalutlusõigused, mida on kohane kasutada ühetaoliselt nii oluliste kui vähem oluliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes. Lisaks on EKP välja toonud muud valikuvõimalused ja kaalutlusõigused, sealhulgas määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 380 ja artikli 420 lõikes 2 sätestatud kaks üldist valikuvõimalust ja kaalutlusõigust, mille kasutamiseks soovitab EKP kehtestada konkreetsed põhimõtted vähem olulistele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele.

(7)

Konsolideeritud järelevalve ja usaldatavusnõuete kohaldamise eranditega seonduvate valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse osas peaksid riiklikud pädevad asutused vastavalt EKP juhendi II osa 1. peatükis sätestatud soovitustele kehtestama usaldusväärsed põhimõtted individuaalsete erandite tegemiseks. Erandite tegemisel piiriülese tasandi likviidsusnõuete kohaldamisel soovitab EKP kehtestada konkreetsed põhimõtted vähem olulistele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, sest mitte kõik EKP juhendiga hõlmatud taotluste hindamise määratlused ei ole asjaomaste krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul asjakohased.

(8)

Omavahendite ja kapitalinõuetega seonduvate valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguste osas peaks kehtestama ühetaolised ja usaldusväärsed põhimõtted kogu ühtsele järelevalvemehhanismile vastavalt EKP juhendi II osa 2. ja 3. peatüki sätetele, sest asjaomased järelevalveotsused mõjutavad kättesaadavate omavahendite mahtu ja kvaliteeti. Sama põhimõtet tuleks kohaldada täiendavate esimese ja teise taseme instrumentide või vähemusosaluste puhul, mida võib teatud tingimustel käsitleda nõuetekohaste omavahenditena. Lisaks tuleks võrdsete võimaluste loomiseks kõikides ühtse järelevalvemehhanismi krediidiasutustes omavahendite nõuete arvutamisel ühetaoliselt kohaldada standardmeetodit, sisereitingute meetodit, sisemudeli meetodit ja sisemudelit. Selleks peaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 (4) sätestatud nõuetele vastavuse hindamisel nullprotsendilise riskikaalu kohaldamiseks grupisiseste riskipositsioonide omavahendite nõuete arvutamisel lähtuma ühiste määratluste kogumist. Samas on EKP välja toonud ka teatud omavahendite ja kapitalinõuetega seonduvad valikuvõimalused ja kaalutlusõigused, mille kasutamiseks on vaja kehtestada konkreetsed põhimõtted vähem olulistele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele.

(9)

Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemiga hõlmatud asutustega seonduvate valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguste puhul soovitatakse usaldatavusnõuetest erandi tegemise taotluste hindamisel kasutada järelevalve ühetaolisuse saavutamiseks ühiste määratluste kogumit vastavalt EKP juhendi II osa 4. peatükile, sest krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeem hõlmab tavaliselt nii olulisi kui vähem olulisi krediidiasutusi ja investeerimisühinguid. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 49 lõike 3 kohaselt krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemiga hõlmatud asutuste osas soovitatakse kehtestada konkreetsed põhimõtted vähem olulistele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, et minimeerida nende halduskoormust.

(10)

Riskide kontsentreerumise nõuetele vastavuse osas tuleks EKP juhendi II osa 5. peatükis olulistele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele kehtestatud põhimõtteid kasutada ka vähem oluliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, et edendada ühtse järelevalvemehhanismi krediidiasutuste riskide kontsentreerumise usaldusväärset käsitlemist ning kontsentratsiooniriskide adekvaatset juhtimist ja maandamist.

(11)

EKP juhendi II osa 6. peatükis sätestatud likviidsusnõuetega seonduvate valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguste osas soovitab EKP kehtestada ühetaolised ja usaldusväärsed põhimõtted, sest asjaomased valikuvõimalused mõjutavad likviidsuskattekordaja nõuete arvutamist, näiteks sissevoolude ja väljavoolude käsitluse täpsustamise osas. Kaubanduse rahastamise bilansiväliste kirjetega seotud toodete väljavoolu määrade osas võivad riiklikud pädevad asutused kohaldada 5 %-st madalamat väljavoolumäära, kui kohaldatav väljavoolumäär on määratletud statistilise teabe põhjal.

(12)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (5) artikli 21 lõikes 1 sätestatud keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutuste erandi kohaldamise osas soovitatakse võrdsete võimaluste loomiseks kehtestada vähem olulistele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele EKP juhendi II osa 8. peatükis sätestatud põhimõtted.

(13)

Juhtimiskorra ja usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvega seonduvate valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguste osas soovitatakse kehtestada EKP juhendi II osa 11. peatükis sätestatud usaldusväärsed ja ühetaolised põhimõtted, et kohaldada kohaseid juhtimisnõudeid kõikide krediidiasutuste suhtes. Riskikomisjoni ja auditikomisjoni ühendamise osas peetakse proportsionaalsuse põhimõtte järgimise huvides kohaseks kehtestada konkreetsed põhimõtted vähem olulistele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele.

(14)	Lisaks hõlmab käesolev soovitus ühtse järelevalvemehhanismi sujuva koostöö tagamiseks krediidiasutustevahelise koostööga seonduvaid valikuvõimalusi ja kaalutlusõigust.

(15)

Direktiivi 2013/36/EL artikli 115 lõikes 2 sätestatud mitteosalevate liikmesriikide krediidiasutuste järelevalvet käsitlevate vastastikuste kokkulepete osas peaks kehtestama konkreetsed põhimõtted vähem olulistele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, sest tegevusluba väljastaval pädeval asutusel on valikuvõimalus. Määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 4 lõike 1 punkti a ja artikli 9 kohaselt on EKP ainupädevuses krediidiasutustele tegevuslubade andmine ja krediidiasutuste tegevuslubade kehtetuks tunnistamine ühtses järelevalvemehhanismis. Seetõttu peab EKP olema kaasatud mitteosalevate liikmesriikide krediidiasutuste järelevalvet käsitlevate vastastikuste kokkulepete sõlmimisse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

I OSA

ÜLDSÄTTED

I.

1.   Reguleerimisese ja -ala

Käesolev soovitus määratleb teatud liidu õiguses sätestatud riiklike pädevate asutuste valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse kasutamise põhimõtted vähem oluliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes.

2.   Mõisted

Käesolevas soovituses kasutatakse mõisteid määruses (EL) nr 1024/2013, määruses (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17), määruses (EL) nr 575/2013, direktiivis 2013/36/EL ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/61 (6) määratletud tähenduses.

II OSA

VALIKUVÕIMALUSED JA KAALUTLUSÕIGUSED, MILLE KASUTAMISEKS SOOVITATAKSE KEHTESTADA KONKREETSED PÕHIMÕTTED VÄHEM OLULISTELE KREDIIDIASUTUSTELE JA INVESTEERIMISÜHINGUTELE

II.

Erandid usaldatavusnõuete kohaldamisel

1.   Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 8 lõige 3: erandid likviidsusnõuete kohaldamisel piiriülesel tasandil

Piiriülesel tasandil likviidsusnõuetest erandi tegemise taotluste hindamisel peaksid riiklikud pädevad asutused hindama vastavust kõikidele määruse (EL) nr 575/2013 artikli 8 lõigetes 1 ja 3 sätestatud tingimustele, kohaldades EKP suunise II osa 1. peatüki II osa punktis 4 sätestatud hindamise määratlusi, v.a artikli 8 lõike 3 punkti b määratlusi.

III.

Kapitalinõuded

1.   Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõige 1: pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid

Pandikirjadest tulenevate riskipositsioonide osas peaks riiklik pädev asutus EKPga kooskõlastama oluliste kontsentratsiooniprobleemide hindamise asjaomastes osalevates liikmesriikides enne määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõike 1 punktist c osalise erandi tegemise otsuse tegemist ning krediidikvaliteedi astme 2 võimaldamist kuni 10 % ulatuses emitendist krediidiasutuse või investeerimisühingu lunastamata pandikirjade nimiväärtusest.

2.   Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 311 lõige 2: kesksete vastaspoolega seotud riskipositsioonid

2.1.

Riiklik pädev asutus peaks võimaldama krediidiasutusel kohaldada määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 310 sätestatud korda kauplemisriski positsioonide osas ja tagatisfondi osamaksete osas kesksele vastaspoolele, kui keskne vastaspool on krediidiasutust teavitanud KCCP (hüpoteetiline kapital) arvutamise lõpetamisest vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 311 lõike 1 punktile a.

2.2.

KCCP (hüpoteetiline kapital) arvutamise lõpetamise põhjuste adekvaatsuse hindamisel punkti 2.1 tähenduses peaksid riiklikud pädevad asutused põhjuste kontrollimisel kohaldama EKP järeldusi asjaomase keskse vastaspoole suhtes.

3.   Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 380: erand süsteemivea korral

3.1.

EKP poolt avalikus teadaandes kinnitatud kogu süsteemi hõlmava vea esinemisel määruse (EL) nr 575/2013 artikli 380 tähenduses peaks EKP kuni EKP avaliku teadaandeni, milles antakse kinnitus olukorra lahendamise kohta, läbi viima vea hindamise ning riiklikud pädevad asutused peaksid kohaldama EKP järeldusi ning kasutama määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 380 sätestatud valikuvõimalust. Sellisel juhul: a) krediidiasutusi ei peaks kohustama järgima määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 378 ja 379 sätestatud omavahendite nõudeid; ja b) krediidiriski määratlemisel ei tohiks lugeda vastaspoole kohustuste täitmata jätmist makseviivituseks.

3.2.

Kui riiklik pädev asutus kavatseb avalikus teadaandes kinnitada kogu süsteemi hõlmava vea tekkimist määruse (EL) nr 575/2013 artikli 380 tähenduses, peaks ta asjaomase teadaande eelnevalt EKPga kooskõlastama.

IV.

Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeem

1.   Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 49 lõige 3: krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemiga hõlmatud asutuste osaluste mahaarvamine

1.1.

Kui esitatakse taotlus mitte arvata maha osalusi omavahenditesse kuuluvates instrumentides, peaksid riiklikud pädevad asutused määruse (EL) nr 575/2013 artikli 49 lõikes 3 sätestatud tingimustele vastavuse hindamisel kasutama EKP juhendi II osa 4. peatüki 4. punktis sätestatud määratlusi.

1.2.

Riiklik pädev asutus võib lubada krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemil esitada määruse (EL) nr 575/2013 artikli 49 lõikes 3 sätestatud loa saamise taotlusi skeemiga hõlmatud vähem oluliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute nimel. Sellisel juhul võib riiklik pädev asutus vastu võtta otsuse, millega antakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 49 lõikes 3 sätestatud luba, mida kohaldatakse kõikide taotluses nimetatud vähem oluliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes.

V.

Likviidsus

1.   Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 420 lõige 2: likviidsete vahendite väljavool

1.1.

Riiklikud pädevad asutused peaksid kooskõlas määruse (EL) 2016/445 artikliga 11 kehtestama likviidsete vahendite väljavoolu hindamisel krediidiasutuses määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 429 ja I lisas osutatud kaubanduse rahastamise bilansiväliste kirjetega seotud toodete suhtes 5 %-list väljavoolu määra. Riiklik pädev asutus peaks nõudma krediidiasutustelt asjaomaste väljavooluandmete esitamist kooskõlas komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 680/2014 (7).

1.2.

Erandina lõikest 1.1 võib riiklik pädev asutus statistilise teabe põhjal kehtestada 5 %-st madalama väljavoolu määra asjaomastes liikmesriikides asutatud vähem oluliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes.

VI.

Usaldatavusnõuete täitmise järelevalve

1.   Direktiivi 2013/36/EL artikli 76 lõige 3: riskikomisjoni ja auditikomisjoni ühendamine

1.1.

Vähem oluliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul (sealhulgas krediidiasutused, mis ei ole grupi tütarettevõtjad), mida ei liigitata oluliseks üksuseks direktiivi 2013/36/EL artikli 76 lõike 3 tähenduses, peaksid riiklikud pädevad asutused kasutama riski- ja auditikomisjoni ühendamise võimalust.

1.2.

Riiklikud pädevad asutused peaksid läbi viima olulisuse hinnangu direktiivi 2013/36/EL artikli 76 lõike 3 tähenduses krediidiasutuse suuruse, sisemise korralduse ja tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse osas kooskõlas EKP juhendi II osa 11. peatüki punktis 3 sätestatud hindamise määratlustega.

1.3.

Kui direktiivi 2013/36/EL ülevõtvas riigi õigusaktis on sätestatud kriteeriumid, mis erinevad EKP juhendi II osa 11. peatüki punktis 3 sätestatud määratlustest, peaksid riiklikud pädevad asutused kohaldama riigi õiguses sätestatud kriteeriume.

2.   Direktiivi 2013/36/EL artikli 115 lõige 2: vastastikused kokkulepped mitteosalevate liikmesriikide krediidiasutuste järelevalve kohta

2.1.

Arvestades EKP pädevust ühtse järelevalvemehhanismi krediidiasutustele tegevusloa väljastamisel ning riiklike pädevate asutuste pädevust teostada vähem oluliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet, peaksid riiklikud pädevad asutused teavitama EKPd oma kavatsusest delegeerida vastutus vähem oluliste krediidiasutuste otsese järelevalve teostamise eest pädevale asutusele, kes on väljastanud vähem olulise krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja tegevusloa ning teostab selle üle järelevalvet, või võtta vastutus järelevalve teostamise eest teises liikmesriigis asuva krediidiasutuse tütarettevõtja üle. Krediidiasutustele tegevuslubasid väljastava pädeva asutusena teeb EKP asjaomase riikliku pädeva asutusega koostööd vastastikuse kokkuleppe saavutamiseks järelevalveülesannete delegeerimise või võtmise osas osalevas liikmesriigis asuva emaettevõtja või tütarettevõtja järelevalve teostamise eest vastutava riikliku pädeva asutuse nimel.

2.2.

Lõiget 2.1 kohaldatakse järgmistes olukordades: a) riiklik pädev asutus kaalub vähem olulise krediidiasutuse ja investeerimisühingu järelevalve teostamise vastutuse delegeerimist riiklikule pädevale asutusele, mis on väljastanud emaettevõtja tegevusloa ning teostab selle üle järelevalvet; ja b) riiklik pädev asutus avaldab soovi või tal on palutud emaettevõtja otsese järelevalve teostajana võtta vastutus teises liikmesriigis tegevusloa saanud tütarettevõtja järelevalve teostamise eest.

III OSA

JUHTUMIPÕHISED VALIKUVÕIMALUSED JA KAALUTLUSÕIGUSED, MILLE KASUTAMISEKS SOOVITATAKSE KEHTESTADA ÜHTSED PÕHIMÕTTED KÕIKIDELE KREDIIDIASUTUSTELE

VII.

Juhtumipõhised valikuvõimalused ja kaalutlusõigused, mille kasutamiseks peaks kehtestama ühtsed põhimõtted olulistele ja vähem olulistele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, on sätestatud lisas. Riiklikud pädevad asutused peaksid asjaomaseid valikuvõimalusi ja kaalutlusõigusi kasutama vähem oluliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul kooskõlas lisas sätestatud võrdlustabelitega.

IV OSA

LÕPPSÄTE

VIII.

Lõppsäte

Käesolev soovitus on adresseeritud osalevate liikmesriikide riiklikele pädevatele asutustele.

---

(1)  ELT L 287, 29.10.2013, lk 63.

(2)  Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 468/2014, 16. aprill 2014, millega kehtestatakse raamistik Euroopa Keskpanga ja riiklike pädevate asutuste vaheliseks ning riiklike määratud asutustega tehtavaks koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames (SSM raammäärus) (EKP/2014/17) (ELT L 141, 14.5.2014, lk 1).

(3)  Euroopa Keskpanga määrus (EL) 2016/445, 14. märts 2016, liidu õiguses sätestatud valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse kasutamise kohta (EKP/2016/4) (ELT L 78, 24.3.2016, lk 60).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(6)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/61, 10. oktoober 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses krediidiasutuste suhtes kohaldatava likviidsuskatte nõudega (ELT L 11, 17.1.2015, lk 1).

(7)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 680/2014, 16. aprill 2014, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (ELT L 191, 28.6.2014, lk 1).

---

---

13.4.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 120/10

---

KOMISJONI TEATIS,

millega ajakohastatakse komisjoni teatise K(2004) 43 lisa — Ühenduse suunised meretranspordile antava riigiabi kohta

(2017/C 120/03)

SISSEJUHATUS

Meretranspordi suunistega (1) (edaspidi „suunised“) on ette nähtud kriteeriumid meretranspordile antava riigiabi siseturuga kokkusobivuse kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c ja artikli 106 lõike 2 alusel.

Eelkõige on suunistes loetletud teatavad liidu merendusalased huvid, sealhulgas „laevade registreerimine või ümberregistreerimine liikmesriikide registrites“.

Tingimustele vastavate laevade registreerimine või ümberregistreerimine on seega seotud registreerimisega liikmesriikide registrites.

Suunistes eristatakse liidu riigiabialase õiguse tähenduses kahte liikmesriikides loodud laevaregistrit, nimelt „esmane register“ ja „teisene register“. Suuniste tähenduses hõlmavad teisesed registrid esiteks „offshore-registreid“, mis kuuluvad liikmesriigi suhtes suuremat või väiksemat autonoomiat omavatele territooriumitele, ja teiseks „rahvusvahelisi registreid“, mis on vahetult seotud need asutanud riigiga (suuniste punkti 1 kuues lõik).

Suuniste lisas on defineeritud mõiste „liikmesriikide registrid“. Kõnealuse definitsiooni kohaselt peavad laevaregistrid selleks, et neid saaks määratleda liikmesriigi laevaregistrina, „kuuluma selle liikmesriigi õiguse kohaldamisalasse, mis kehtib selle liikmesriigi territooriumitel, mis kuuluvad Euroopa Ühenduse [Liidu] koosseisu“ (suuniste lisa esimene lause).

Selle definitsiooni alusel on lisa punktides 1–4 välja toodud, milliseid registreid saab pidada liikmesriikide registriteks ja milliseid mitte.

Lisa punktis 2 on ammendav loetelu teisestest registritest, mis asuvad liikmesriikides ja kuuluvad nende liikmesriikide õiguse kohaldamisalasse ning mida peetakse liikmesriikide registriteks.

Lisa kehtiv versioon ja seega ka lisa punktis 2 esitatud ammendav loetelu võeti vastu samal ajal kui suunised, mida on rakendatud alates 17. jaanuarist 2004. Sellest ajast alates ei ole lisa ajakohastatud.

Komisjonile on teada, et liikmesriigid võivad uusi laevaregistreid luua või olemasolevaid registreid muuta või kaotada. Näiteks Prantsusmaa lõi oma Registre International Français 2005. aastal. Seega võib lisa punktis 2 esitatud ammendav loetelu teisestest registritest, mida saab pidada liikmesriigi registriks, aja jooksul muutuda. Selleks et pidada sammu olemasoleva olukorraga kõigis liikmesriikides, kus registrid on asutatud, tuleb loetelu järjepidevalt ajakohastada.

Neil põhjustel tuleks lisa punktis 2 olev ammendav loetelu muuta mitteammendavaks loeteluks, säilitades samal ajal lisa esimeses lauses esitatud definitsioon, mille alusel võib teiseseid registreid pidada liikmesriigi registriteks.

Selline muudatus tagaks nii vajaliku paindlikkuse suuniste rakendamisel osas, mis puudutab liikmesriikide teiseseid registreid, kui ka õiguskindluse nende liikmesriikide teiseste registritega seoses, mis loodi pärast suuniste vastuvõtmist ja mis seetõttu ei kuuluks muidu ühegi lisa punkti kohaldamisalasse. Kokkuvõttes aitaks muudatus saavutada suunistega taotletavaid riigiabi kontrolli alaseid eesmärke väiksema halduskoormusega, täielikus kooskõlas aluslepingutega.

Eeltoodust lähtudes tuleks suuniste lisa punkti 2 ajakohastada järgmises sõnastuses:

Käesolevat otsust kohaldatakse alates selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevast.

---

(1)  Komisjoni teatis „Ühenduse suunised meretranspordile antava riigiabi kohta“ (ELT C 13, 17.1.2004, lk 3).

---

13.4.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 120/12

---

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(juhtum M.8412 – Engie Services Holding UK / Keepmoat Regeneration Holdings)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2017/C 120/04)

6. aprillil 2017 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex'i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32017M8412 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

---

13.4.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 120/13

---

Euro vahetuskurss (1)

12. aprill 2017

(2017/C 120/05)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,0605
JPY	Jaapani jeen	116,22
DKK	Taani kroon	7,4369
GBP	Inglise nael	0,84840
SEK	Rootsi kroon	9,5553
CHF	Šveitsi frank	1,0678
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	9,1035
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	26,697
HUF	Ungari forint	311,97
PLN	Poola zlott	4,2485
RON	Rumeenia leu	4,5205
TRY	Türgi liir	3,8965
AUD	Austraalia dollar	1,4163
CAD	Kanada dollar	1,4114
HKD	Hongkongi dollar	8,2416
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,5320
SGD	Singapuri dollar	1,4869
KRW	Korea vonn	1 209,26
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	14,5185
CNY	Hiina jüaan	7,3090
HRK	Horvaatia kuna	7,4385
IDR	Indoneesia ruupia	14 087,68
MYR	Malaisia ringit	4,6954
PHP	Filipiini peeso	52,446
RUB	Vene rubla	60,5067
THB	Tai baat	36,555
BRL	Brasiilia reaal	3,3330
MXN	Mehhiko peeso	19,9384
INR	India ruupia	68,5895

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

---

13.4.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 120/14

---

Euro käibemüntide uus rahvuslik külg

(2017/C 120/06)

Euro käibemündid on seadusliku maksevahendina kasutusel kogu euroalal. Müntidega ametialaselt tegelevate isikute ja avalikkuse teavitamiseks avaldab komisjon kõikide uute euromüntide kujunduse kirjelduse (1). Vastavalt nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldustele (2) võivad euroala liikmesriigid ja riigid, kes on Euroopa Liiduga sõlminud euro käibemüntide käibelelaskmist käsitleva rahanduskokkuleppe, lasta käibele euro mälestusmünte, eelkõige tingimusel, et mälestusmündina kasutatakse üksnes 2-eurost münti. Mälestusmüntide tehnilised näitajad vastavad tavaliste 2-euroste käibemüntide näitajatele, kuid nende rahvuslikul küljel on mälestust jäädvustav motiiv, mis on riigi või Euroopa tasandil sümboolne.

Käibele laskev riik : San Marino Vabariik

Motiiv : Giotto 750. sünniaastapäev

Kujunduse kirjeldus : vasakul detail Firenze Santa Maria del Fiore katedraali kellatornist, mille arhitekt Giotto oli; vertikaalis kiri „SAN MARINO, GIOTTO“ ja aastaarvud „1267–2017“; paremal on detail Giotto portreest ja autor Luciana De Simoni initsiaalid „LDS“; all on Rooma rahapaja tähis „R“.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Käibele lastavate müntide arv :

Käibelelaskmise aeg : märts 2017

---

(1)  EÜT C 373, 28.12.2001, lk 1, kus on esitatud teave kõikide 2002. aastal käibele lastud müntide rahvusliku külje kohta.

(2)  Vt majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldused ning komisjoni 19. detsembri 2008. aasta soovitus, mis käsitleb ühiseid suuniseid euro käibemüntide liikmesriike tähistavate külgede ja kõnealuste müntide emiteerimise kohta (ELT L 9, 14.1.2009, lk 52).

---

13.4.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 120/15

---

Euro käibemüntide uus rahvuslik külg

(2017/C 120/07)

Euro käibemündid on seadusliku maksevahendina kasutusel kogu euroalal. Müntidega ametialaselt tegelevate isikute ja laiema avalikkuse teavitamiseks avaldab komisjon kõikide uute euromüntide kujunduse kirjelduse (1). Vastavalt nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldustele (2) võivad euroala liikmesriigid ja riigid, kes on Euroopa Liiduga sõlminud euro käibemüntide käibelelaskmist käsitleva rahanduskokkuleppe, lasta käibele euro mälestusmünte. Selleks peavad olema täidetud teatavad tingimused, millest peamine on nõue, et mälestusmündina kasutatakse üksnes 2-eurost münti. Mälestusmüntide tehnilised näitajad vastavad tavaliste 2-euroste käibemüntide näitajatele, kuid nende rahvuslikul küljel on mälestust jäädvustav motiiv, mis on riigi või Euroopa tasandil sümboolne.

Käibele laskev riik : Vatikani Linnriik

Motiiv : Püha Peetruse ja Püha Pauluse märtrisurma 1950. aastapäev

Kujunduse kirjeldus : mündil on kujutatud Püha Peetrust ja Püha Paulust ning nende vastavaid sümboleid – võtmeid ja mõõka. Üleval on poolkaares kiri „CITTÀ DEL VATICANO“. Allosas on poolkaares kiri „1950o DEL MARTIRIO DEI SANTI PIETRO E PAOLO“. All vasakul on käibelelaskmise aasta „2017“ ja all paremal on rahapaja tunnus „R“. Nende vahel on kunstniku nimi „G. TITOTTO“.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Käibele lastavate müntide arv :

Käibelelaskmise aeg : juuni 2017

---

(1)  EÜT C 373, 28.12.2001, lk 1, kus on esitatud teave kõikide 2002. aastal käibele lastud müntide rahvusliku külje kohta.

(2)  Vt majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldused ning komisjoni 19. detsembri 2008. aasta soovitus, mis käsitleb ühiseid suuniseid euro käibemüntide liikmesriike tähistavate külgede ja kõnealuste müntide emiteerimise kohta (ELT L 9, 14.1.2009, lk 52).

---

13.4.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 120/16

---

Euro käibemüntide uus rahvuslik külg

(2017/C 120/08)

Euro käibemündid on seadusliku maksevahendina kasutusel kogu euroalal. Müntidega ametialaselt tegelevate isikute ja avalikkuse teavitamiseks avaldab komisjon kõikide uute euromüntide kujunduse kirjelduse (1). Vastavalt nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldustele (2) võivad euroala liikmesriigid ja riigid, kes on Euroopa Liiduga sõlminud euro käibemüntide käibelelaskmist käsitleva rahanduskokkuleppe, lasta käibele euro mälestusmünte, eelkõige tingimusel, et mälestusmündina kasutatakse üksnes 2-eurost münti. Mälestusmüntide tehnilised näitajad vastavad tavaliste 2-euroste käibemüntide näitajatele, kuid nende rahvuslikul küljel on mälestust jäädvustav motiiv, mis on riigi või Euroopa tasandil sümboolne.

Väljaandev riik : Portugal

Motiiv : 150 aastat avalikku julgeolekut

Kujunduse kirjeldus : mündil on kujutatud inimfiguurid ja hooned, mis sümboliseerivad kodanikke ja linnasid, kus avalikku julgeolekut peamiselt tagatakse, ning lihtsustatud politsei sümbol. Mündil on aastaarv „1867“ ja käibelelaskmise aasta „2017“, käibele laskva riigi nimi „PORTUGAL“, mälestusmündi motiiv („SEGURANÇA PÚBLICA“ – avalik julgeolek), kolm peamist kodakondsusega seotud teemat („DIREITOS“, „LIBERDADES“, „GARANTIAS“ – õigused, vabadused ja tagatised), ja autori nimi JOSÉ DE GUIMARÃES.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Käibele lastavate müntide arv :

Käibelelaskmise aeg : juuli 2017

---

(1)  EÜT C 373, 28.12.2001, lk 1, kus on esitatud teave kõikide 2002. aastal käibele lastud müntide rahvusliku külje kohta.

(2)  Vt majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldused ning komisjoni 19. detsembri 2008. aasta soovitus, mis käsitleb ühiseid suuniseid euro käibemüntide liikmesriike tähistavate külgede ja kõnealuste müntide emiteerimise kohta (ELT L 9, 14.1.2009, lk 52).

---

13.4.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 120/17

---

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 (mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad)) artikli 2 lõikes 8 nimetatud piiripunktide ajakohastatud loetelu (1)

(2017/C 120/09)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määruse (EL) 2016/399 (mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad)) (2) artikli 2 lõikes 8 nimetatud piiripunktide ajakohastatud loetelu avaldamise aluseks on liikmesriikide poolt kooskõlas Schengeni piirieeskirjade artikliga 39 komisjonile edastatud teave.

Lisaks Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele ajakohastatakse näidiseid käsitlevat teavet kord kuus ka siseasjade peadirektoraadi veebisaidil, kus see on kõigile kättesaadav.

PRANTSUSMAA

ELT C 401, 29.10.2016 avaldatud teabe täiendamine

PIIRIPUNKTIDE LOETELU

Õhupiir

1)

Ajaccio-Napoléon-Bonaparte

2)

Albert-Bray

3)

Angers-Marcé

4)

Angoulême-Brie-Champniers

5)

Annecy-Methet

6)

Auxerre-Branches

7)

Avignon-Caumont

8)

Bâle-Mulhouse

9)

Bastia-Poretta

10)

Beauvais-Tillé

11)

Bergerac-Roumanière

12)

Béziers-Vias

13)

Biarritz-Pays Basque

14)

Bordeaux-Mérignac

15)

Brest-Bretagne

16)

Brive-Souillac

17)

Caen-Carpiquet

18)

Calais-Dunkerque

19)

Calvi-Sainte-Catherine

20)

Cannes-Mandelieu

21)

Carcassonne-Salvaza

22)

Châlons-Vatry

23)

Chambéry-Aix-les-Bains

24)

Châteauroux-Déols

25)

Cherbourg-Mauperthus

26)

Clermont-Ferrand-Auvergne

27)

Colmar-Houssen

28)

Deauville-Normandie

29)

Dijon-Longvic

30)

Dinard-Pleurtuit-Saint-Malo

31)

Dôle-Tavaux

32)

Epinal-Mirecourt

33)

Figari-Sud Corse

34)

Grenoble-Isère

35)

Hyères-le Palivestre

36)

Paris-Issy-les-Moulineaux

37)

La Môle – Saint-Tropez, 15. juuni – 30. september 2017

38)

La Rochelle-Ile de Ré

39)

Laval-Entrammes

40)

Le Havre-Octeville

41)

Le Mans-Arnage

42)

Le Touquet-Côte ďOpale

43)

Lille-Lesquin

44)

Limoges-Bellegarde

45)

Lorient-Lann-Bihoué

46)

Lyon-Bron

47)

Lyon-Saint-Exupéry

48)

Marseille-Provence

49)

Metz-Nancy-Lorraine

50)

Monaco-Héliport

51)

Montpellier-Méditérranée

52)

Nantes-Atlantique

53)

Nice-Côte d’Azur

54)

Nîmes-Garons

55)

Orléans-Bricy

56)

Orléans-Saint-Denis-de-l’Hôtel

57)

Paris-Charles de Gaulle

58)

Paris-le Bourget

59)

Paris-Orly

60)

Pau-Pyrénées

61)

Perpignan-Rivesaltes

62)

Poitiers-Biard

63)

Quimper-Pluguffan (avatud mai algusest septembri alguseni)

64)

Rennes Saint-Jacques

65)

Rodez-Aveyron

66)

Rouen-Vallée de Seine

67)

Saint-Brieuc-Armor

68)

Saint-Etienne Loire

69)

Saint-Nazaire-Montoir

70)

Strasbourg-Entzheim

71)

Tarbes-Lourdes-Pyrénées

72)

Toulouse-Blagnac

73)

Tours-Val de Loire

74)

Troyes-Barberey

Merepiir

1)

Ajaccio

2)

Bastia

3)

Bayonne

4)

Bordeaux

5)

Boulogne

6)

Brest

7)

Caen-Ouistreham

8)

Calais

9)

Cannes-Vieux Port

10)

Carteret

11)

Cherbourg

12)

Dieppe

13)

Douvres

14)

Dunkerque

15)

Granville

16)

Honfleur

17)

La Rochelle-La Pallice

18)

Le Havre

19)

Les Sables-d’Olonne-Port

20)

Lorient

21)

Marseille

22)

Monaco-Port de la Condamine

23)

Nantes-Saint-Nazaire

24)

Nice

25)

Port-de-Bouc-Fos/Port-Saint-Louis

26)

Port-la-Nouvelle

27)

Port-Vendres

28)

Roscoff

29)

Rouen

30)

Saint-Brieuc

31)

Saint-Malo

32)

Sète

33)

Toulon

Maapiir

1)

Bourg Saint Maurice (avatud detsembri algusest aprilli keskpaigani))

2)

Moutiers (avatud detsembri algusest aprilli keskpaigani))

3)

Ashford International

4)

Avignon-Centre

5)

Cheriton/Coquelles

6)

Chessy-Marne-la-Vallée

7)

Fréthun

8)

Lille-Europe

9)

Paris-Nord

10)

Saint-Pancras

11)

Ebsfleet

12)

Pas de la Case-Porta

Eelmiste väljaannete loetelu

ELT C 316, 28.12.2007, lk 1.

ELT C 134, 31.5.2008, lk 16.

ELT C 177, 12.7.2008, lk 9.

ELT C 200, 6.8.2008, lk 10.

ELT C 331, 31.12.2008, lk 13.

ELT C 3, 8.1.2009, lk 10.

ELT C 37, 14.2.2009, lk 10.

ELT C 64, 19.3.2009, lk 20.

ELT C 99, 30.4.2009, lk 7.

ELT C 229, 23.9.2009, lk 28.

ELT C 263, 5.11.2009, lk 22.

ELT C 298, 8.12.2009, lk 17.

ELT C 74, 24.3.2010, lk 13.

ELT C 326, 3.12.2010, lk 17.

ELT C 355, 29.12.2010, lk 34.

ELT C 22, 22.1.2011, lk 22.

ELT C 37, 5.2.2011, lk 12.

ELT C 149, 20.5.2011, lk 8.

ELT C 190, 30.6.2011, lk 17.

ELT C 203, 9.7.2011, lk 14.

ELT C 210, 16.7.2011, lk 30.

ELT C 271, 14.9.2011, lk 18.

ELT C 356, 6.12.2011, lk 12.

ELT C 111, 18.4.2012, lk 3.

ELT C 183, 23.6.2012, lk 7.

ELT C 313, 17.10.2012, lk 11.

ELT C 394, 20.12.2012, lk 22.

ELT C 51, 22.2.2013, lk 9.

ELT C 167, 13.6.2013, lk 9.

ELT C 242, 23.8.2013, lk 2.

ELT C 275, 24.9.2013, lk 7.

ELT C 314, 29.10.2013, lk 5.

ELT C 324, 9.11.2013, lk 6.

ELT C 57, 28.2.2014, lk 4.

ELT C 167, 4.6.2014, lk 9.

ELT C 244, 26.7.2014, lk 22.

ELT C 332, 24.9.2014, lk 12.

ELT C 420, 22.11.2014, lk 9.

ELT C 72, 28.2.2015, lk 17.

ELT C 126, 18.4.2015, lk 10.

ELT C 229, 14.7.2015, lk 5.

ELT C 341, 16.10.2015, lk 19.

ELT C 84, 4.3.2016, lk 2.

ELT C 236, 30.6.2016, lk 6.

ELT C 278, 30.7.2016, lk 47.

ELT C 331, 9.9.2016, lk 2.

ELT C 401, 29.10.2016, lk 4.

ELT C 484, 24.12.2016, lk 30.

ELT C 32, 1.2.2017, lk 4.

ELT C 74, 10.3.2017, lk 9.

---

(1)  Vt eelmiste väljaannete loetelu käesoleva dokumendi lõpus.

(2)  ELT L 77, 23.3.2016, lk 1.

---

13.4.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 120/22

---

KOHTU OTSUS,

2. august 2016,

kohtuasjas E-33/15

EFTA järelevalveamet vs. Island

(Kohustuste täitmata jätmine EMP/EFTA riigi poolt – Rakendamata jätmine – Direktiiv 2012/26/EL, millega muudetakse seoses ravimiohutuse järelevalvega direktiivi 2001/83/EÜ)

(2017/C 120/10)

Kohtuasjas E-33/15, EFTA järelevalveamet vs. Island, esitatud AVALDUS, et kohus tuvastaks, et olles jätnud ettenähtud tähtajaks vastu võtmata Euroopa Majanduspiirkonna lepingu II lisa XIII peatüki punktis 15q viidatud õigusakti (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/26/EL, millega muudetakse seoses ravimiohutuse järelevalvega direktiivi 2001/83/EÜ), mida on kohandatud EMP lepingu protokolliga nr 1, rakendamiseks vajalikud meetmed ja jätnud EFTA järelevalveameti sellest teavitamata, ei ole Island täitnud kõnealusest õigusaktist ja EMP lepingu artiklist 7 tulenevaid kohustusi. Kohus koosseisus esimees Carl Baudenbacher, kohtunikud Per Christiansen ja Páll Hreinsson (ettekandev kohtunik) tegi 2. augustil 2016 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

Kohus:

1.

on tuvastanud, et olles jätnud ettenähtud tähtajaks vastu võtmata EMP lepingu II lisa XIII peatüki punktis 15q viidatud õigusakti (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/26/EL, millega muudetakse seoses ravimiohutuse järelevalvega direktiivi 2001/83/EÜ), mida on lepinguga kohandatud selle protokolli nr 1 alusel, rakendamiseks vajalikud meetmed, ei ole Island täitnud kõnealusest õigusaktist ja EMP lepingu artiklist 7 tulenevaid kohustusi;

2.	kohustab Islandi kandma menetluskulud.

---

13.4.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 120/23

---

KOHTU OTSUS,

2. august 2016,

kohtuasjas E-34/15

EFTA järelevalveamet vs. Island

(Kohustuste täitmata jätmine EFTA riigi poolt – Rakendamata jätmine – Direktiiv 2012/46/EL, millega muudetakse direktiivi 97/68/EÜ liikurmasinatele paigaldatavate sisepõlemismootorite gaasi- ja kübemeheite vähendamise meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta)

(2017/C 120/11)

Kohtuasjas E-34/15, EFTA järelevalveamet vs. Island, esitatud AVALDUS, et kohus tuvastaks, et olles jätnud ettenähtud tähtajaks vastu võtmata Euroopa Majanduspiirkonna lepingu II lisa XXIV peatüki punktis 1a viidatud õigusakti (komisjoni 6. detsembri 2012. aasta direktiiv 2012/46/EL, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/68/EÜ väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatavate sisepõlemismootorite heitgaaside ja tahkete heitmete vähendamise meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta), mida on kohandatud EMP lepingu protokolliga nr 1, rakendamiseks vajalikud meetmed ja jätnud EFTA järelevalveameti sellest teavitamata, ei ole Island täitnud kõnealusest õigusaktist ja EMP lepingu artiklist 7 tulenevaid kohustusi. Kohus koosseisus esimees Carl Baudenbacher, kohtunikud Per Christiansen ja Páll Hreinsson (ettekandev kohtunik) tegi 2. augustil 2016 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

Kohus:

1.

on tuvastanud, et olles jätnud ettenähtud tähtajaks vastu võtmata Euroopa Majanduspiirkonna lepingu II lisa XXIV peatüki punktis 1a viidatud õigusakti (komisjoni 6. detsembri 2012. aasta direktiiv 2012/46/EL, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/68/EÜ väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatavate sisepõlemismootorite heitgaaside ja tahkete heitmete vähendamise meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta), mida on kohandatud EMP lepingu protokolliga nr 1, rakendamiseks vajalikud meetmed, ei ole Island täitnud kõnealusest õigusaktist ja EMP lepingu artiklist 7 tulenevaid kohustusi;

2.	kohustab Islandi kandma menetluskulud.

---

13.4.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 120/24

---

KOHTU OTSUS,

2. august 2016,

kohtuasjas E-35/15

EFTA järelevalveamet vs. Norra Kuningriik

(Kohustuste täitmatajätmine EFTA riigi poolt – direktiiv 2000/59/EÜ laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates)

(2017/C 120/12)

Kohtuasjas E-35/15, EFTA järelevalveamet vs. Norra Kuningriik, esitatud AVALDUS, et kohus tuvastaks, et Norra Kuningriik on jätnud ettenähtud tähtajaks täitmata Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XIII lisa punktis 56i viidatud õigusaktist (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/59/EÜ laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates) tulenevad kohustused, olles täitmata jätnud järgmised nõuded: i) direktiivi 2000/59/EÜ artikli 5 lõike 1 kohane nõue töötada iga sadama jaoks välja ja viia ellu asjakohane jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava; ii) direktiivi 2000/59/EÜ artikli 5 lõike 3 kohane nõue anda jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavadele hinnang ja heakskiit, jälgida nende elluviimist ja tagada, et heakskiit kinnitataks vähemalt iga kolme aasta järel; iii) direktiivi 2000/59/EÜ artikli 4 lõike 1 kohane nõue tagada, et kõikides Norra sadamates on olemas vastuvõtuseadmed, mis on piisavad selleks, et täita tavaliselt sadamat külastavate laevade vajadused neile asjatuid viivitusi põhjustamata. Kohus koosseisus esimees Carl Baudenbacher (ettekandev kohtunik) ja kohtunikud Per Christiansen ja Páll Hreinsson tegi 2. augustil 2016 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

Kohus:

1.

tuvastas, et Norra Kuningriik on jätnud ettenähtud tähtajaks täitmata Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XIII lisa punktis 56i viidatud õigusaktist (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/59/EÜ laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates) tuleneva kohustuse, olles täitmata jätnud järgmised nõuded: a) direktiivi 2000/59/EÜ artikli 5 lõike 1 kohane nõue töötada iga Norra sadama jaoks välja ja viia ellu asjakohane jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava; b) ii) direktiivi 2000/59/EÜ artikli 5 lõike 3 kohane nõue anda jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavadele hinnang ja heakskiit, jälgida nende elluviimist ja tagada, et heakskiit kinnitataks vähemalt iga kolme aasta järel, ning c) direktiivi 2000/59/EÜ artikli 4 lõike 1 kohane nõue tagada, et kõikides Norra sadamates on olemas vastuvõtuseadmed, mis on piisavad selleks, et täita tavaliselt sadamat külastavate laevade vajadused neile asjatuid viivitusi põhjustamata;

2.	kohustab Norra Kuningriiki kandma menetluskulud.

---

13.4.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 120/25

---

KOHTU OTSUS,

3. august 2016,

liidetud kohtuasjades E-26/15 ja E-27/15

B suhtes algatatud kriminaalasi ning B vs. Finanzmarktaufsicht

(Teenuste osutamise vabadus – EMP artikkel 36 – Direktiiv 2005/60/EÜ – Proportsionaalsus)

(2017/C 120/13)

Liidetud kohtuasjades E-26/15 ja E-27/15, B suhtes algatatud kriminaalasi ning B vs. Finanzmarktaufsicht, on Liechtensteini Vürstiriigi apellatsioonikohus (Fürstliches Obergericht) ja Liechtensteini finantsjärelevalveasutuse apellatsiooninõukogu (Beschwerdekommission der Finanzmarktaufsicht) esitanud järelevalveameti ja kohtu asutamise kohta sõlmitud EFTA riikide lepingu artikli 34 alusel TAOTLUSED seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivi 2005/60/EÜ (rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta) tõlgendamisega. Kohus koosseisus esimees Carl Baudenbacher, kohtunikud Per Christiansen ja Páll Hreinsson (ettekandev kohtunik) tegi 3. augustil 2016 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivi 2005/60/EÜ (rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta) tuleb tõlgendada nii, et vastuvõtva EMP riigi puhul ei ole välistatud võimalus kohaldada tema territooriumil teenuste osutamise vabaduse alusel tegutseva usaldusfondide ja äriühingute teenuste pakkuja suhtes siseriiklikes õigusaktides sätestatud nõuetekohase hoolsuse nõudeid.

2.

Kui selliste õigusaktide tõttu tekivad teenuste osutamise vabaduse eeskirjade alusel toimuvas tegevuses siiski raskused ja lisakulud ning need võivad kaasa tuua täiendavaid kontrolle lisaks neile, mida juba on tehtud usaldusfondide ja äriühingute teenuste pakkuja suhtes EMP päritoluriigis, pärssides niiviisi viimase huvi kõnealuseid teenuseid pakkuda, kujutavad kõnealused õigusaktid teenuste osutamise vabaduse piirangut. EMP lepingu artiklit 36 tuleb tõlgendada nii, et kõnealuste õigusaktide kohaldamine ei ole välistatud tingimusel, et ei toimu diskrimineerimist, et kohaldamist õigustab rahapesu- ja terrorismi rahastamise vastane võitlus, õigusaktid on sobivad nimetatud eesmärgi saavutamiseks ega lähe kaugemale selle saavutamiseks vajalikust. Eelkõige tuleb silmas pidada seda, et vastuvõtva EMP riigi siseriiklikke järelevalvemeetmeid saab pidada proportsionaalseks, kui puudub üldine pettuse eeldamine, mis tingib kõikide teistes EMP riikides asutatud ja vastuvõtvas EMP riigis ajutiselt teenuseid osutavate teenusepakkujate täieliku ja süstemaatilise kontrollimise. Peale selle peab vastuvõttev EMP riik, kui ta nõuab teenusepakkujalt teavet, näiteks dokumente, mis asuvad selles EMP riigis, kus teenusepakkuja on asutatud, andma sellise teabe, näiteks dokumentide koopiate esitamiseks mõistlikult aega. Teabe esitamiseks sobiv aeg sõltub taotletud dokumentide arvust ja sellest, millisel kujul neid säilitatakse.

3.	Kohtu vastus esimesele ja teisele küsimusele ei erine juhul, kui äriühing, kellele haldusteenuseid osutatakse, ei ole EMP riiki inkorporeeritud.

---

13.4.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 120/26

---

EFTA kohtult nõuandva arvamuse saamise taotlus, mille esitas 31. augustil 2016 Oslo tingrett kohtuasjas Mobil Betriebskrankenkasse vs. Tryg Forsikring

(kohtuasi E-11/16)

(2017/C 120/14)

Oslo tingrett (Oslo ringkonnakohus) esitas 31. augusti 2016. aasta kirjas, mis saabus kohturegistrisse 7. septembril 2016, taotluse EFTA kohtult nõuandva arvamuse saamiseks kohtuasjas Mobil Betriebskrankenkasse vs. Tryg Forsikring järgmistes küsimustes:

1. küsimus, mis käsitleb kooskõlastusmääruse artikli 85 lõike 1 punkti a tõlgendamist:

Kui kahju kandnud osapoole päritoluriigis hüvitiste andmise eest vastutavale asutusele lähevad selles riigis kohaldatavate õigusaktide alusel üle hüvitisesaaja õigused kolmanda isiku suhtes, peavad teised EMP riigid taotluse asutusele üleminekut tunnustama. Kas see tähendab, et:

—	teised EMP riigid peavad tunnustama taotluse üleminekut kahju kannatanud osapoolelt asutusele, ning et taotluse olemasolu ja ulatus sõltub päritoluriigi õigusaktidest,

—	teised EMP riigid peavad tunnustama taotluse üleminekut kahju kannatanud osapoolelt asutusele, ning et taotluse olemasolu ja ulatus sõltub selle riigi õigusaktidest, kus kahju kanti, või

—	teised EMP riigid peavad tunnustama taotluse üleminekut kahju kannatanud osapoolelt asutusele, kuid kooskõlastusmäärusest ei sõltu, millist õigust taotluse olemasolu ja ulatuse üle otsustamisel järgitakse?

2. küsimus, mis käsitleb kooskõlastusmääruse artikli 85 lõike 1 punkti b tõlgendamist:

kui hüvitiste andmise eest vastutaval asutusel on otseõigused kolmanda isiku suhtes, tunnustavad selliseid õigusi kõik teised EMP riigid. Kas see tähendab, et:

—	teised EMP riigid peavad tunnustama seda õigust täies ulatuses, sealhulgas seda, et selle olemasolu ja ulatus sõltub päritoluriigi õigusaktidest, või

—	teised EMP riigid peavad õigust tunnustama vastavalt piirangutele, mis tulenevad selles riigis kehtivatest õigusaktidest, kus kahju kanti?

---

13.4.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 120/27

---

Eelteatis koondumise kohta

(juhtum M.8455 – STRABAG / Rohöl-Aufsuchungs AG / JV)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2017/C 120/15)

1.

5. aprillil 2017 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja ILBAU Liegenschaftsverwaltung AG, mille üle on valitsev mõju ettevõtjal STRABAG SE („STRABAG“, Austria), ja ettevõtja Rohöl-Aufsuchungs Aktiengesellschaft, mille üle on valitsev mõju ettevõtjal EVN AG („EVN“, Austria), omandavad täieliku ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b ja artikli 3 lõike 4 tähenduses ettevõtja Projektgesellschaft Geoenergie Bayern Projekt Garching a.d. Alz GmbH & Co. KG („JV“, Saksamaa) üle ühisettevõtjana käsitatava uue ettevõtja aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist: —   STRABAG: tegutseb üleilmselt ehitusäri kõigis sektorites, eelkõige taristustruktuuride, ehituskonstruktsioonide ja inseneriteenuste sektoris ning teedeehituses; —   EVN: tegeleb peamiselt nafta- ja gaasiluure ja -tootmisega, gaasi hoiustamise ja elektrijaotuse ning gaasi- ja kaugküttega; —   JV: omab arendusõigust süvageotermaalenergiaprojektis „Bruck“ (Garchingis, a.d. Alz Baieri liidumaal). Ühisettevõtja arendab Brucki projekti edasi ning hakkab tootma ja tarnima elektrit ja kaugkütet kolmandatele isikutele. Lisaks on ühisettevõtjal kavas teisigi süvageotermaalprojekte.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleb märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda kõnealuses teatises sätestatud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta. Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301) või elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) teel või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber M.8455 – STRABAG / Rohöl-Aufsuchungs AG / JV): European Commission Directorate-General for Competition Merger Registry 1049 Bruxelles/Brussel BELGIQUE/BELGIË

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

---

13.4.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 120/28

---

Eelteatis koondumise kohta

(juhtum M.8384 – Carlyle / CITIC / McDonald’s / McDonald’s China)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2017/C 120/16)

1.

7. aprillil 2017 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtjad The Carlyle Group („Carlyle“, Ameerika Ühendriigid), CITIC Capital ja CITIC Limited („CITIC“, Hiina Rahvavabariik) ning McDonald’s Corporation („McDonald’s“, Ameerika Ühendriigid) omandavad ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja McDonald’s China Management Limited („Target“; hõlmab McDonald’si restorane Mandri-Hiinas ja Hongkongis) üle aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist: —   Carlyle: valitseb fonde, mis tegutsevad kogu maailmas järgmises neljas investeerimissektoris: ettevõtjate börsiväline kapital (väljaostmine ja kasvukapital), kinnisvara (kinnisvara, infrastruktuur ja energeetika), üleilmsed turustrateegiad (struktureeritud krediidi-, vahefinantseerimis-, probleem- ja riskifondid ning keskmise suurusega ettevõtete laenud) ja lahendused (börsivälistesse ettevõtetesse investeerivate fondide kava ning seonduvad kaasinvesteeringud ja teisene tegevus). —   CITIC: osutab teenuseid nii finants- kui ka muudes valdkondades. Finantsvaldkonna teenused hõlmavad muu hulgas äripangandust, investeerimispangandust, usaldusfonde, kindlustust, fondide haldamist ja varahaldust. Muude valdkondade hulka kuuluvad kinnisvara, ehituse alltöövõtt, energia ja loodusvarad, infrastruktuuri ehitamine, masinatööstus ja infotehnoloogia. —   McDonald’s: üleilmne kiirtoitlustusrestoranide kett, kes müüb frantsiisilepinguid ja käitab McDonald’si restorane, mille toidu- ja joogimenüü puhul võetakse arvesse kohalikku eripära. Toitlustusketti kuulub rohkem kui 36 000 restorani rohkem kui 100 riigis. McDonald’si üleilmne süsteem hõlmab nii ettevõtte omandisse kuuluvaid kui ka frantsiisilepingu alusel tegutsevaid McDonald’si restorane. Rohkem kui 80 % McDonald’si restoranide omanikest ja käitajatest on sõltumatud frantsiisivõtjad. —   Target: ettevõtjale kuulub rohkem kui 2 000 McDonald’si restorani Mandri-Hiinas ja Hongkongis.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleb märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda kõnealuses teatises sätestatud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta. Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301) või elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) teel või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber M.8384 – Carlyle / CITIC / McDonald’s / McDonald’s China): European Commission Directorate-General for Competition Merger Registry 1049 Bruxelles/Brussel BELGIQUE/BELGIË

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

---

13.4.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 120/29

---

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine

(2017/C 120/17)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

MUUTMISTAOTLUS

Nõukogu määrus (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta  (2)

MUUTMISTAOTLUS VASTAVALT ARTIKLILE 9

„TERNERA DE EXTREMADURA“

EL nr: ES-PGI-0105-01129 – 8.7.2013

KGT ( X ) KPN ( )

1.   Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

—	☐	Toote nimi
—	☒	Kirjeldus
—	☐	Geograafiline piirkond
—	☒	Päritolutõend
—	☒	Tootmismeetod
—	☐	Seos piirkonnaga
—	☒	Märgistus
—	☒	Riiklikud nõuded
—	☒	Muu [kontrolliasutus]

2.   Muudatus(t)e liik

—	☒	Koonddokumendi või kokkuvõtte muutmine
—	☐	Registreeritud KPNi või KGT muutmine, mille kohta ei ole avaldatud koonddokumenti ega kokkuvõtet
—	☐	Spetsifikaadi muutmine, mis ei tingi avaldatud koonddokumendi muutmist (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 3)
—	☐	Spetsifikaadi ajutine muutmine, mis tuleneb riiklike ametiasutuste nõutud kohustuslikest sanitaar- või fütosanitaarmeetmetest (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 4)

3.   Muudatus(ed)

Toote kirjeldus

Selleks et täpsustada termineid ja vältida segadust, jäetakse kogu dokumendist välja järgmine lause: „Teise põlvkonna ristanditest saadud tõud ei või olla kõnealuse KGTga hõlmatud aretustõud“, mis asendatakse järgmisega: „Vältava ristamise teel saadud emasloomad ei või olla kõnealuse KGTga hõlmatud aretusloomad“.

Jäetakse välja punktid, milles kirjeldatakse kasvatamis- ja söötmistingimusi, mida korratakse punktis E „Toote tootmismeetodi kirjeldus“.

Jäetakse välja sõnad „varem loa saanud söödalisandid“, mis asendatakse tekstiga „loa saanud söödalisandid“, viidates hiljem punktile E „Toote tootmismeetodi kirjeldus“, kus on täpsustatud, millised söödalisandid on lubatud.

Arvestades ettevõtjate töösüsteemi, on pikendatud ajavahemikku, mille jooksul võib mõõta pH väärtust (24 tunnilt 48 tunnile). Selle põhjuseks on asjaolu, et loomad tapetakse eri aegadel, kuid tuuakse tükeldamisruumi samal ajal. Lisatud on ka muid pH mõõtmise piirkondi, et oleks võimalik kontrollida seda parameetrit tükeldamisele saadetavate rümpade puhul.

Elemendid, mis tõestavad toote pärinemist asjaomasest piirkonnast

D.2 Sertifitseerimisega seotud kontroll

Jäetakse välja lõik, kus on kirjeldatud tõuge, millest võib KGTga „Ternera de Extremadura“ hõlmatud liha toota, kuna seda on juba kirjeldatud punktis B „Toote kirjeldus“.

Lähtuvalt standardile UNE-EN-45011 vastavast uuest sertifitseerimissüsteemist on muudetud mõned lõigud, kus kirjeldatakse ettevõtjate poolt kooskõlas spetsifikaadiga teostatavat kontrolli ja nimetatud spetsifikaadi järgimise kontrollimist reguleeriva asutuse kontrolli- ja sertifitseerimisorgani poolt.

Selleks et hõlbustada väikeste põllumajandusettevõtete tehtavat transporti, lubatakse segamini transportida registreeritud karjade loomi, kellelt saadakse KGTga hõlmatud liha, ja muid loomi, tingimusel, et nad kuuluvad ühte ja samasse transpordipartiisse ning et on tagatud nende identifitseerimine. Selle põhjuseks on asjaolu, et kuna ühistute või tootjarühmadega seotud eri põllumajandusettevõtete loomade tapamajja transportimiseks kasutatakse sama sõidukit ning mõnes neist ettevõtetest hoitakse KGTga hõlmamata ja sellega hõlmatud loomi ühistes ruumides, ei peeta vajalikuks loomade eraldamist sõidukile laadimise ja tapmisele viimise ajaks.

Tootmismeetodi kirjeldus

Muudetakse ammlehmade söötmist käsitleva lõigu sõnastust, et täpsustada selle sisu.

Selleks jäetakse välja ja sõnastatakse uuesti järgmised lõigud:

—	jäetakse välja sõnad „lubatud kaunviljad ja kiudainekontsentraadid“ ja asendatakse sõnadega „valgurikkad taimed ja muu üksnes taimset päritolu tooraine ning vajalikud mineraalained ja vitamiinid“;

—	jäetakse välja järgmine lõik: „Reguleeriv asutus peab avaldama nende loomade söödas lubatud toorainete nimekirja“.

Lubatud on üheaegselt tappa kaitstud geograafilise tähisega hõlmatud ja sellega hõlmamata loomi ja korrastada rümpasid tingimusel, et tagatud on nende eraldamine ja identifitseerimine. See muudatus on tehtud vastavalt tapamajade tavadele ning see ei mõjuta toote identifitseerimist ja jälgitavust.

Kõnealuses punktis muudetakse lõike, kus on kirjeldatud reguleeriva asutuse tehtavaid kontrolle, kuna need ei ole kooskõlas kehtiva sertifitseerimissüsteemiga. Kirjeldatakse praeguseid kontrolle, mida käitajad teevad vastavalt spetsifikaadis sätestatud nõuetele, ning nimetatud spetsifikaadi järgimist käsitlevaid kontrolle, mida teeb reguleeriva asutuse kontrolli- ja sertifitseerimisorgan vastavalt uuele sertifitseerimissüsteemile, mis on nõutav standardi UNE-EN-45011 või seda asendava standardi kohaselt.

Kontrolliasutus

Ajakohastatud on reguleeriva asutuse andmeid, kuna on loodud taotlustega tegelev sõltumatu kontrolli- ja sertifitseerimisorgan, mille on akrediteerinud riiklik akrediteerimisüksus E.N.A.C toiduainete sertifitseerimiseks vastavalt standardis UNE-EN 45.011 esitatud kriteeriumidele (akrediteering 109/C-PR188).

Kriteeriume on hiljem kohandatud vastavalt standardile UNE-EN ISO/IEC 17065:2012.

Märgistus

Selleks et anda tarbijatele täpsemat teavet lõpptoote kohta seoses 1. või 2. põlvkonna ristanditega (mida on raske kindlaks teha ja mis ei kajastu toote märgisel), osutatakse märgisel, kas liha on pärit mis tahes põlvkonna ristandilt.

Kõnealusest lõigust jäetakse välja kõik viited jälgitavusele, sest need ei kuulu märgistusse.

Lõigust „Loomade tapmine ja rümpade korrastamine“ on jäetud välja sõna „ei“ ja asendatud see sõnadega „tingimusel et on tagatud nende eraldamine ja identifitseerimine“.

Jäetakse välja viide kaubamärgi kasutamise kohta.

Õigusaktid

See punkt jäetakse välja, kuna see on pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1151/2012 (3) (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) vastuvõtmist aegunud.

Vormilised muudatused

Jäetakse välja sõna „käesolev“ lõikudest, mis sisaldasid nimetatud sõna seoses spetsifikatsiooniga. Need lõigud on järgmised:

—	punkti „Elemendid, mis tõestavad toote pärinemist asjaomasest piirkonnast“ teine lõik;

—	punkti „Toote tootmismeetodi kirjeldus“ kolmas lõik;

—	punkti „Märgistus“ teine lõik.

Taotluses ei ole tehtud risti ruutu „Seos kvaliteedi ja geograafilise piirkonna vahel“, sest nimetatud muudatused on puhtalt vormilised (ümberpaigutused ja korduste väljajätmised).

Välja jäetakse 3. punkti esimene, neljas ja viies lõik „Tootmise ja töötlemise süsteem“, kuna nende sisu on juba esitatud punktis B „Toote kirjeldus“.

Välja jäetakse 3. punkti teine ja kolmas lõik „Tootmise ja töötlemise süsteem“, kuna nende sisu on juba esitatud punktis E „Toote tootmismeetodi kirjeldus“.

KOONDDOKUMENT

Nõukogu määrus (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta  (4)

„TERNERA DE EXTREMADURA“

EL nr: ES-PGI-0105-01129 – 8.7.2013

KGT ( X ) KPN ( )

1.   Nimetus

„Ternera de Extremadura“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Hispaania

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.1. värske liha (ja rups)

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

„Ternera de Extremadura“ all mõistetakse rümpasid, mida saadakse üksnes kariloomadelt, kes kuuluvad kohalikesse tõugudesse „Retinta“, „Avileña Negra-Ibérica“, „Morucha“, „Blanca Cacereña“, „Berrendas“, on nende omavahelised ristandid või nimetatud tõugude ning keskkonnaga hästi kohanenud tõugude „Charolais“ ja „Limousine“ ristandid ning keda kasvatatakse ekstensiivselt.

KGTga „Ternera de Extremadura“ hõlmatud liha omadused on järgmised:

I)	vasikaliha: selliste loomade liha, kelle tapavanus on rohkem kui 7 kuud kuni 12 kuud miinus üks päev. Liha on läikivpunase värvusega, valge rasvaga, tihke konsistentsiga, kergelt niiske ja peene tekstuuriga;

II)	mullikaliha: selliste loomade liha, kelle tapavanus on rohkem kui 12 kuud kuni 16 kuud miinus üks päev. Liha on helepunase kuni purpurpunase värvusega, valge rasvaga, katsumisel tihke konsistentsiga, kergelt niiske ja peene tekstuuriga;

III)	noorveiste liha: selliste loomade liha, kelle tapavanus on 16–36 kuud. Liha on kirsipunase värvusega, kreemika rasvaga, katsumisel tihke konsistentsiga, kergelt niiske, peene tekstuuriga ja selles on mõõdukas koguses lihastevahelist rasva.

Nimetatud tüüpi rümbad kohandatakse vastavalt järgmistele standarditele:

1. –	Nõukogu määruses (EMÜ) nr 1208/81 (5) kirjeldatud rümpade kategooriad A ja E.

2. –	Lihakus: E.U.R.O.

3. –	Rasvakiht: 2, 3 ja 4.

4. –	Hügieen: kohaldatakse Euroopa ja riiklikke standardeid.

5. –	pH peab 24–48 tundi pärast tapmist olema vähem kui 6 longissimus dorsi lihases 5. ja 6. ribi kohal (ja/või aba- ja/või ribi- ja/või tagaosa lihastes nende rümpade puhul, mis on ette nähtud tükeldamiseks).

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

Ammlehmade kasvatustavad vastavad ekstensiivses loomapidamises kasutatavatele tehnikatele ja loodusvarade ärakasutamise tavadele. Ammlehmade sööt põhineb rohumaadel (dehesa) ja Extremadura ökosüsteemi muudel looduslikel karjamaadel leiduval rohusöödal, mida loomad söövad kogu aasta vältel. Vajaduse korral kasutatakse lisasööta, mis koosneb põhust, heinast, teraviljast, valgurikastest taimedest ja muud taimset päritolu toorainest ning vajalikest mineraalainetest ja vitamiinidest.

Vasikad saavad emapiima, kuni nad on vähemalt viis kuud vanad.

Igal juhul on vastavalt kehtivatele õigusaktidele selgesõnaliselt keelatud kasutada tooteid, mis võivad häirida loomade normaalset kasvu- ja arengutempot.

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Tootmise erietapid, st sünd, kasvatamine ja tapmine ja tükeldamine peavad toimuma geograafilises piirkonnas.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

—

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta

Selleks et anda tarbijatele lõpptoote kohta täpsemat teavet ristandite kohta, tuleb etiketile märkida, kas liha on pärit mis tahes põlvkonna ristandilt.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Nende loomade kasvatamise geograafiline piirkond, kelle liha tähistatakse kaitstud geograafilise tähisega „Ternera de Extremadura“, koosneb allpool loetletud piirkondadest ja nende vastavatest omavalitsusüksustest:

Alburquerque, Almendralejo, Azuaga, Badajoz, Brozas, Cáceres, Castuera, Coria, Don Benito, Herrera del Duque, Hervás, Jaraíz de la Vera, Jerez de los Caballeros, Logrosán, Llerena, Mérida, Navalmoral de la Mata, Olivenza, Plasencia, Puebla de Alcocer, Trujillo ja Valencia de Alcántara.

Töötlemine toimub geograafilises tootmispiirkonnas.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära

Kõnealusest piirkonnast 35 % on kaetud põõsastiku (kiviroosik, kuldkannroos, leetpõõsas, kanarbik jm) ja madalmetsaga (iilekstamm, korgitamm, portugali tamm, pürenee tamm jm). Ülejäänud aladel kasvavad kariloomadele sobivad rohttaimed.

Extremaduras peetavatest koduloomadest kuulub suurem osa kohalikkesse tõugudesse, mis on tihedalt seotud piirkonna kõige tüüpilisema looduskeskkonnaga (dehesa). Kõik need tugevad ja rasketes keskkonnatingimustes hästi kohanenud loomatõud aitavad säilitada ja parandada ökosüsteemi, väetades mulda, parandades karjamaade kvaliteeti ja takistades võsa levikut. Tuleb siiski märkida, et enamikus karjades ristatakse neid tõuge Hispaania lihatõugudega, et kohandada toodangut praegustele turunõuetele.

Äärmuslike temperatuuri- ja sajutingimuste tõttu on KGTga „Ternera de Extremadura“ hõlmatud tõud optimaalselt kohandunud, pidades vastu nii külmale, kuumale kui ka veepuudusele põua ajal.

Dehesa ökosüsteem, mille on kujundanud sajanditepikkune inimtegevus Vahemere piirkonna metsades, hõlmab Extremaduras suuri alasid ning seal on traditsiooniliselt olnud kesksel kohal ekstensiivne karjakasvatus, kus loomaliigid (nii kodu- kui ka metsloomad), keskkond ja inimtegevus on alati olnud tasakaalus. Ekstensiivistamise mõiste on tihedalt seotud selliste suurte maa-alade kasutamisega, kus karjatatakse kariloomi, kes tänu oma vastupidavusele on keskkonnaga täielikult kohandunud. Karm kliima ja muldade madal kvaliteet on soodustanud loomakasvatusega tegelemist.

Dehesa-karjamaa süsteemi iseloomustab kariloomade karjatamine selleks sobivas looduskeskkonnas, mille rohttaimed katavad suure osa nendest toituvate loomade energiavajadusest. Rohumaad suurendavad ökosüsteemi energiaressursside valikut ja seal kasvab palju erinevaid taimi, mille hulgas on arvukalt isekülvavaid üheaastaseid liike.

Puude tähtsus dehesa-karjamaadel seisneb kasutusvõimaluste mitmekesisuses ja tootmisalternatiivides, mida keskkond pakub inimestele kõnealuse süsteemi haldamisel.

Dehesa-aladel kasvab peamiselt kaht liiki puid: iilekstamm (Quercus ilex) ja korgitamm (Quercus suber). Lisaks leidub muid vähem levinud liike, nagu portugali tamm (Quercus lusitanica), kastan (Castanea sativa) ja harilik tamm (Quercus robur). Puudega kaetud aladelt saadakse erinevaid saadusi, nagu tammetõrud, hagu ja puudelt langenud lehed, mis võimaldab kariloomi toita rohuvaesel ajal.

Põõsastiku tüüpilisemad liigid on kiviroosik (Cistus ladaniferus), harilik luudpõõsas (Sarothamnus scoparius), kuldkannroos (Cistus monspeliensis) ja leetpõõsas (Genista spp.).

Rohumaad võib vastavalt pinnasele, millel nad asuvad, liigitada järgmiselt:

—	graniitpinnasel asuvad karjamaad,

—	kiltkivipinnasel asuvad karjamaad,

—	tertsiaari ja kvaternaari settepinnasel asuvad karjamaad,

—	sõnnikuga väetatud karjamaad,

—	muud eriomadustega aladel, näiteks mägedes asuvad karjamaad.

Samuti tuleb meeles pidada, et lisaks rohule saadakse dehesa ökosüsteemist tammetõrusid, teraviljasööta (nisu, oder, kaer, rukis ja tritikale), seemnetega kaunvilju (kikerherned, oad jm), korki, küttepuid, puidusütt ja muud. Seega ei ole mingit kahtlust, et peamiselt põllumajanduslikus piirkonnas, nagu seda on Extremadura, on dehesa majanduslikult väga oluline, kuna sealt saadakse 45 % põllumajanduslikust lõpptoodangust.

Paljud uuringud (Espejo Diaz, M.; García Torres, S., Características específicas y diferenciadoras de las carnes de ganado Bovino de las dehesas españolas (Hispaania dehesa’des kasvatatavatelt veistelt saadava liha eriomadused)) on näidanud, et kvaliteedinäitajaid, mis on tarbijate jaoks esmatähtsad, esineb dehesa loomatõugude juures oluliselt suuremal määral.

5.2.   Toote eripära

Eespool nimetatud uuringust, mida tutvustati Méridas (Badajoz, Hispaania) dehesa kariloomadelt saadavate toodete omadusi käsitleval rahvusvahelisel sümpoosionil (EAAP väljaanne nr 90, 1998), selgus, et KGTga „Ternera de Extremadura“ hõlmatud ja dehesa-tõugudeks nimetatavatelt tõugudelt saadaval lihal on koolitatud degusteerijate ja tarbijate hindamiskomisjonide tehtud organoleptiliste omaduste analüüsi põhjal selgelt eristatavad ja kõrgelt hinnatavad omadused.

Seepärast loetakse KGTga „Ternera de Extremadura“ hõlmatud liha kvaliteetseks tooteks selle organoleptiliste omaduste põhjal (pehmus, mahlasus ja maitse).

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Eri tõugude kooseksisteerimisest tulenevalt tunnustatakse Pürenee poolsaarel elavaid vanu ja tänapäevaseid tõuge ning nende ristandeid Extremadura tõuna.

Tõugude „Blanca Cacereña“ ja „Tronco de capa negra“ ristamisel saadi „Ganado barroso cacereño“ ja „Colorada extremeña“ tõud, mis tänapäeval avalduvad „Retinta“ tõus. Need tõud olid hästi esindatud 1913. aasta üleriigilisel kariloomade konkursil. Tõug arenes „Cacereña“ tõuks, mida esitleti 1922., 1926. ja 1930. aastal ning kahel viimasel aastal tunti seda nime all „paradas de Cabestros“. Sama nime kasutati 1953., 1956. ja 1959. aastal, seejärel tõug kadus, kuid toodi 1975. aastal uuesti näitusele riiklikust karjast pärit partiiga (A. Sánchez Belda, Publicaciones de Extensión Agraria, 1984).

Samuti leidub gastronoomiaalaseid viiteid, kus vasikaliha seostatakse Extremadura köögiga paljudes retseptides: Ternera asada al estilo de la Vera (küpsetatud vasikaliha Vera moodi) („Cocina Tradicional de la Vera“, José V. Serradilla Muñoz, 1992, 3. väljaanne 1999, Gráficas Romero de Jaraíz de la Vera (Cáceres)); Envueltillos de Ternera (vasikaliharullid) („La cocina día a día. Cocina extremeña“, Ana María Calera, Plaza y Janes S.A, 1987); Chuletas de vaca a la extremeña (veisekarbonaad Extremadura moodi) („Gran Enciclopedia de la Cocina“, ABC, Ediciones Nobel S.A., Madrid, 1994) või Entrecot al modo de Cáceres (antrekoot Cácerese moodi) („Cocina Extremeña“, Teclo Villalón ja Pedro Plasencia, Everest, 1999).

XX sajandi ajaloos leidub samuti viiteid Extremadura veisekasvatusele. Näiteks 10. jaanuaril 1927 loodi Mérida tulevase tapamaja käitamiseks Extremadura veiselihatoodete selts (Sociedad Productos de la Ganadería Extremeña). Veidi hiljem, 1930. aasta paiku on viide selle kohta, et ülejäävaid tooteid müüdi väljapoole Extremadurat. Tol ajal ilmus lihakari piirkonnast väljaspool asuvatele turgudele, kus müüdi 62 % selle kogueluskaalust („Extremadura: la historia“, Archivo Ediciones Extremeñas S.L., 1997).

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

http://www.gobex.es/filescms/con03/uploaded_files/SectoresTematicos/Agroalimentario/Denominacionesdeorigen/IGP_TerneraDeExtremadura_PliegoCondiciones.pdf

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 1. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(3)  Vt joonealune märkus 1.

(4)  Vt. joonealune märkus 2.

(5)  ELT L 123, 7.5.1981, lk 3.

---