9.3.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 73/1

---

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(juhtum M.8331 – Crédit Mutuel Arkéa / Bridgepoint / Primonial Holding)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2017/C 73/01)

3. märtsil 2017 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult prantsuse keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32017M8331 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

---

9.3.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 73/1

---

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(juhtum M.8333 – Mitsui Group / NS Group / Anglia Rail Holdings)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2017/C 73/02)

1. märtsil 2017 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex'i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32017M8333 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

---

9.3.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 73/2

---

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(juhtum M.8221 – Blackstone/OfficeFirst)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2017/C 73/03)

2. märts 2017 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32017M8221 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

---

9.3.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 73/3

---

Teatis teatavatele isikutele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2011/235/ÜVJP ja nõukogu määruses (EL) nr 359/2011, mis käsitlevad teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Iraanis

(2017/C 73/04)

MOGHISSEH Mohammadile (nr 20), MORTAZAVI Amirile (nr 22), PIR-ABASSI Abbasile (nr 23), SALAVATI Abdolghassemile (nr 25), ABBASZADEH-MESHKINI Mahmoudile (nr 33), AKHARIAN Hassanile (nr 35), AVAEE Seyyed Ali-Rezale (nr 36), kindralmajor dr FIRUZABADI Seyyedile (nr 38), GANJI Mostafa Barzegarile (nr 39), HABIBI Mohammad Rezale (nr 40), HEJAZI Mohammadile (nr 41), MALEKI Mojtabale (nr 49), TALA Hosseinile (nr 53), BAHRAMI Mohammad-Kazemile (nr 56), FAHRADI Alile (nr 73), REZVANMA-NESH Alile (nr 74), SADEGHI Mohamedile (nr 76), RASHIDI AGHDAM Ali Ashrafile (nr 79), SARAFRAZ Mohammadile (nr 82) ja MUSAVI-TABAR Seyyed Rezale (nr 86), kes on loetletud nõukogu otsuse 2011/235/ÜVJP (1) lisas ning nõukogu määruse (EL) nr 359/2011 (2) I lisas (mis käsitlevad teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Iraanis), tehakse teatavaks järgmine teave.

Nõukogu kavatseb säilitada piiravad meetmed eespool nimetatud isikute suhtes uute põhjendustega. Nimetatud isikuid teavitatakse käesolevaga, et nad võivad esitada kavandatud loetellu kandmise põhjenduste saamiseks nõukogule enne 13. märtsi 2017 taotluse järgmisel aadressil:

Council of the European Union

General Secretariat

DG C 1C

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

e-post: sanctions@consilium.europa.eu

Enne 24. märtsi 2017 saadud tähelepanekuid võetakse arvesse loetelude perioodilisel läbivaatamisel nõukogu poolt kooskõlas otsuse 2011/235/ÜVJP artikliga 3 ja määruse (EL) nr 359/2011 artikli 12 lõikega 4.

---

(1)  ELT L 100, 14.4.2011, lk 51.

(2)  ELT L 100, 14.4.2011, lk 1.

---

9.3.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 73/4

---

Euro vahetuskurss (1)

8. märts 2017

(2017/C 73/05)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,0556
JPY	Jaapani jeen	120,65
DKK	Taani kroon	7,4335
GBP	Inglise nael	0,86753
SEK	Rootsi kroon	9,5223
CHF	Šveitsi frank	1,0702
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,9513
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,021
HUF	Ungari forint	310,70
PLN	Poola zlott	4,3130
RON	Rumeenia leu	4,5503
TRY	Türgi liir	3,9434
AUD	Austraalia dollar	1,3968
CAD	Kanada dollar	1,4193
HKD	Hongkongi dollar	8,1982
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,5219
SGD	Singapuri dollar	1,4947
KRW	Korea vonn	1 216,36
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	13,7908
CNY	Hiina jüaan	7,2953
HRK	Horvaatia kuna	7,4213
IDR	Indoneesia ruupia	14 144,80
MYR	Malaisia ringit	4,7082
PHP	Filipiini peeso	53,198
RUB	Vene rubla	61,7573
THB	Tai baat	37,236
BRL	Brasiilia reaal	3,3151
MXN	Mehhiko peeso	20,7130
INR	India ruupia	70,4960

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

---

9.3.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 73/5

---

Komisjoni teatis 28 liikmesriigile kehtivate riigiabi tagastamise intressimäärade ja viite/diskontomäärade kohta kehtivusega alates 1. aprillist 2017

(Avaldatud vastavalt komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 794/2004 artiklile 10 (ELT L 140, 30.4.2004, lk 1))

(2017/C 73/06)

Baasmäärad on arvutatud kooskõlas komisjoni teatisega viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (ELT C 14, 19.1.2008, lk 6). Sõltuvalt viitemäära kasutusest tuleb käesolevas teatises määratletud marginaalid liita baasmäärale. Diskontomäära puhul tähendab see seda, et baasmäärale tuleb lisada 100 baaspunkti suurune marginaal. Komisjoni 30. jaanuari 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 271/2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 794/2004, nähakse ette, et kui eriotsuses ei ole sätestatud teisiti, arvutatakse ka tagasinõudmise määr baasmäärale 100 baaspunkti suuruse marginaali lisamise teel.

Muudetud määrad on märgitud rasvaselt.

Eelmine loetelu avaldati ELTs C 45, 11.2.2017, lk 6.

Alates	Kuni	AT	BE	BG	CY	CZ	DE	DK	EE	EL	ES	FI	FR	HR	HU	IE	IT	LT	LU	LV	MT	NL	PL	PT	RO	SE	SI	SK	UK
1.4.2017	…	-0,08	-0,08	0,76	-0,08	0,45	-0,08	0,16	-0,08	-0,08	-0,08	-0,08	-0,08	0,83	0,44	-0,08	-0,08	-0,08	-0,08	-0,08	-0,08	-0,08	1,83	-0,08	1,10	-0,36	-0,08	-0,08	0,78
1.3.2017	31.3.2017	-0,08	-0,08	0,76	-0,08	0,45	-0,08	0,16	-0,08	-0,08	-0,08	-0,08	-0,08	1,05	0,53	-0,08	-0,08	-0,08	-0,08	-0,08	-0,08	-0,08	1,83	-0,08	1,10	-0,36	-0,08	-0,08	0,78
1.1.2017	28.2.2017	-0,07	-0,07	0,76	-0,07	0,45	-0,07	0,16	-0,07	-0,07	-0,07	-0,07	-0,07	1,05	0,75	-0,07	-0,07	-0,07	-0,07	-0,07	-0,07	-0,07	1,83	-0,07	1,10	-0,36	-0,07	-0,07	0,78

---

9.3.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 73/6

---

Komisjoni teatis Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni või selliste päritolureegleid käsitlevate protokollide (millega nähakse ette päritolu diagonaalne kumuleerumine kõnealuse konventsiooni osaliste vahel) kohaldamise kohta

(2017/C 73/07)

Päritolu diagonaalse kumuleerumise kohaldamiseks Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni (1) (edaspidi „konventsioon“) osaliste (2) vahel teatavad asjaomased osalised üksteisele Euroopa Komisjoni kaudu teiste osalistega jõus olevad päritolureeglid.

Diagonaalset kumuleerumist saab kohaldada ainult juhul, kui lõpptootjaks ja lõppsihtkohaks olevad osalised on sõlminud ühesuguseid päritolureegleid sisaldavad vabakaubanduslepingud kõikide päritolustaatuse kujunemisega seotud osalistega – s.o kõikide osalistega, kelle territooriumilt pärinevad kasutatud materjalid. Materjale, mis on pärit sellise osalise territooriumilt, kes ei ole sõlminud vabakaubanduslepingut lõpptootjaks ja lõppsihtkohaks oleva osalisega, käsitatakse päritolustaatuseta materjalidena. Konkreetsed näited on toodud Euroopa – Vahemere piirkonna päritolureegleid käsitlevate protokollide selgitavates märkustes (3).

Osaliste poolt Euroopa Komisjonile esitatud teadete alusel on lisatud tabelites esitatud järgmine teave.

Tabel 1– lihtsustatud ülevaade kumuleerimisvõimalustest 15. detsembri 2016. aasta seisuga.

Tabelid 2 ja 3– kuupäev, millest alates diagonaalset kumuleerumist kohaldatakse.

Tabelis 1 tähistab „X“ seda, et kahe partneri vahel on sõlmitud päritolureegleid sisaldav vabakaubandusleping, mis võimaldab kumuleerimist Euroopa – Vahemere piirkonna näidispäritolureeglite alusel. Kui diagonaalne kumuleerumine hõlmab kolme partnerit (A, B ja C), peab „X“ olema märgitud kastidesse, mis on seotud partneritega A-B, B-C ja A-C (st „X“ peab olema märgitud kolmes kohas).

Tabelis 2 esitatud kuupäevad tähistavad järgmist:

—	kuupäev, millest alates kohaldatakse diagonaalset kumuleerumist konventsiooni I liite artikli 3 alusel, juhul kui asjaomases vabakaubanduslepingus on konventsioonile viidatud. Sel juhul on kuupäeva ees „(C)“;

—	muudel juhtudel kuupäev, millest alates kohaldatakse päritolureegleid käsitlevaid protokolle, mis on lisatud asjaomastele vabakaubanduslepingutele ja millega nähakse ette diagonaalne kumuleerumine.

Tabelis 3 esitatud kuupäevad tähistavad kuupäeva, millest alates kohaldatakse päritolureegleid käsitlevaid protokolle, mis on lisatud ELi, Türgi ning ELi stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalejate vahelistele vabakaubanduslepingutele ja millega nähakse ette diagonaalne kumuleerumine. Iga kord, kui kõnealusesse tabelisse kantud osaliste vahelistesse vabakaubanduslepingutesse on lisatud viide konventsioonile, on tabelisse 2 lisatud kuupäev, mille ees on „(C)“.

Meenutatakse, et Türgi päritoluga ja ELi-Türgi tolliliiduga hõlmatud materjale võib käsitleda päritolustaatusega materjalidena diagonaalse kumuleerumise eesmärgil Euroopa Liidu ja selliste stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate riikide vahel, kelle suhtes päritolureeglite protokoll kehtib.

Allpool on tabelites loetletud osaliste koodid.

—	Euroopa Liit	EL
—	EFTA riigid:	— Island IS — Šveits (sh Liechtenstein) (4) CH (+ LI) — Norra NO
—	Fääri saared	FO
—	Barcelona protsessis osalejad:	— Alžeeria DZ — Egiptus EG — Iisrael IL — Jordaania JO — Liibanon LB — Maroko MA — Jordani läänekallas ja Gaza sektor PS — Süüria SY — Tuneesia TN
—	Türgi	TR
—	ELi stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalejad:	— Albaania AL — Bosnia ja Hertsegoviina BA — Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik MK (5) — Montenegro ME — Serbia RS — Kosovo (*1) KO
—	Moldova Vabariik	MD

Käesoleva teatisega asendatakse teatis 2016/C 244/04 (ELT C 345, 21.9.2016, lk 7).

Tabel 1

Lihtsustatud ülevaade diagonaalse kumuleerumise võimalustest Euroopa – Vahemere piirkonnas 15. detsembri 2016. aasta seisuga

EFTA riigid

Barcelona protsessis osalejad

ELi stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalejad

EL

CH (+ LI)

IS

NO

FO

DZ

EG

IL

JO

LB

MA

PS

SY

TN

TR

AL

BA

KO

ME

MK

RS

MD

EL

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

CH (+ LI)

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

IS

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

NO

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

FO

X

X

X

X

DZ

X

EG

X

X

X

X

X

X

X

X

IL

X

X

X

X

X

X

JO

X

X

X

X

X

X

X

X

X

LB

X

X

X

MA

X

X

X

X

X

X

X

X

PS

X

SY

X

TN

X

X

X

X

X

X

X

X

TR

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

(*2)

(*2)

(*2)

(*2)

(*2)

(*2)

AL

X

X

X

X

(*2)

X

X

X

X

X

X

BA

X

X

X

X

(*2)

X

X

X

X

X

X

KO

X

X

X

X

X

X

X

ME

X

X

X

X

(*2)

X

X

X

X

X

X

MK

X

X

X

X

(*2)

X

X

X

X

X

X

RS

X

X

X

X

(*2)

X

X

X

X

X

X

MD

X

(*2)

X

X

X

X

X

X

Tabel 2

Kuupäev, millest alates kohaldatakse päritolureegleid, millega nähakse ette diagonaalne kumuleerumine Euroopa – Vahemere piirkonnas

EFTA riigid

Barcelona protsessis osalejad

ELi stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalejad

EL

CH (+ LI)

IS

NO

FO

DZ

EG

IL

JO

LB

MA

PS

SY

TN

TR

AL

BA

KO

ME

MK

RS

MD

EL

1.1.2006 (C) 1.2.2016

1.1.2006 (C) 1.5.2015

1.1.2006 (C) 1.5.2015

1.12.2005 (C) 12.5.2015

1.11.2007

1.3.2006 (C) 1.2.2016

1.1.2006

1.7.2006

1.12.2005

1.7.2009 (C) 1.3.2016

1.8.2006

(6)

C) 1.5.2015

(C) 9.12.2016

(C) 1.4.2016

(C) 1.2.2015

C) 1.5.2015

(C) 1.2.2015

(C) 1.12.2016

CH (+ LI)

1.1.2006 (C) 1.2.2016

1.8.2005 (C) 1.7.2013

1.8.2005 (C) 1.7.2013

1.1.2006

1.8.2007

1.7.2005

17.7.2007

1.1.2007

1.3.2005

1.6.2005

1.9.2007

(C) 1.5.2015

(C) 1.1.2015

(C) 1.9.2012

1.2.2016

(C) 1.5.2015

IS

1.1.2006 (C) 1.5.2015

1.8.2005 (C) 1.7.2013

1.8.2005 (C) 1.7.2013

1.11.2005

1.8.2007

1.7.2005

17.7.2007

1.1.2007

1.3.2005

1.3.2006

1.9.2007

(C) 1.5.2015

(C) 1.1.2015

(C) 1.10.2012

1.5.2015

(C) 1.5.2015

NO

1.1.2006 (C) 1.5.2015

1.8.2005 (C) 1.7.2013

1.8.2005 (C) 1.7.2013

1.12.2005

1.8.2007

1.7.2005

17.7.2007

1.1.2007

1.3.2005

1.8.2005

1.9.2007

(C) 1.5.2015

(C) 1.1.2015

(C) 1.11.2012

1.5.2015

(C) 1.5.2015

FO

1.12.2005 (C) 12.5.2015

1.1.2006

1.11.2005

1.12.2005

DZ

1.11.2007

EG

1.3.2006 (C) 1.2.2016

1.8.2007

1.8.2007

1.8.2007

6.7.2006

6.7.2006

6.7.2006

1.3.2007

IL

1.1.2006

1.7.2005

1.7.2005

1.7.2005

9.2.2006

1.3.2006

JO

1.7.2006

17.7.2007

17.7.2007

17.7.2007

6.7.2006

9.2.2006

6.7.2006

6.7.2006

1.3.2011

LB

1.1.2007

1.1.2007

1.1.2007

MA

1.12.2005

1.3.2005

1.3.2005

1.3.2005

6.7.2006

6.7.2006

6.7.2006

1.1.2006

PS

1.7.2009 (C) 1.3.2016

SY

1.1.2007

TN

1.8.2006

1.6.2005

1.3.2006

1.8.2005

6.7.2006

6.7.2006

6.7.2006

1.7.2005

TR

(6)

1.9.2007

1.9.2007

1.9.2007

1.3.2007

1.3.2006

1.3.2011

1.1.2006

1.1.2007

1.7.2005

AL

(C) 1.5.2015

(C) 1.5.2015

(C) 1.5.2015

(C) 1.5.2015

(C) 1.2.2015

(C) 1.4.2014

(C) 1.4.2014

(C) 1.4.2014

(C) 1.4.2014

(C) 1.4.2014

BA

(C) 9.12.2016

(C) 1.1.2015

(C) 1.1.2015

(C) 1.1.2015

(C) 1.2.2015

(C) 1.4.2014

(C) 1.2.2015

(C) 1.2.2015

(C) 1.2.2015

(C) 1.4.2014

KO

(C) 1.4.2016

(C) 1.4.2014

(C) 1.4.2014

(C) 1.4.2014

(C) 1.4.2014

(C) 1.4.2014

(C) 1.4.2014

ME

(C) 1.2.2015

(C) 1.9.2012

(C) 1.10.2012

(C) 1.11.2012

(C) 1.4.2014

(C) 1.2.2015

(C) 1.4.2014

(C) 1.4.2014

(C) 1.4.2014

(C) 1.4.2014

MK

(C) 1.5.2015

1.2.2016

1.5.2015

1.5.2015

(C) 1.4.2014

(C) 1.2.2015

(C) 1.4.2014

(C) 1.4.2014

(C) 1.4.2014

(C) 1.4.2014

RS

(C) 1.2.2015

(C) 1.5.2015

(C) 1.5.2015

(C) 1.5.2015

(C) 1.4.2014

(C) 1.2.2015

(C) 1.4.2014

(C) 1.4.2014

(C) 1.4.2014

(C) 1.4.2014

MD

(C) 1.12.2016

(C) 1.4.2014

(C) 1.4.2014

(C) 1.4.2014

(C) 1.4.2014

(C) 1.4.2014

(C) 1.4.2014

Tabel 3

Selliste päritolureegleid käsitlevate protokollide kohaldamise kuupäev, millega nähakse ette päritolu diagonaalne kumuleerumine Euroopa Liidu, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi, Montenegro, Serbia ning Türgi vahel

	EL	AL	BA	KO	MK	ME	RS	TR
EL		1.1.2007	1.7.2008	1.4.2016	1.1.2007	1.1.2008	8.12.2009	(7)
AL	1.1.2007		22.11.2007	1.4.2014	26.7.2007	26.7.2007	24.10.2007	1.8.2011
BA	1.7.2008	22.11.2007		1.4.2014	22.11.2007	22.11.2007	22.11.2007	14.12.2011
KO	1.4.2016	1.4.2014	1.4.2014		1.4.2014	1.4.2014	1.4.2014
MK	1.1.2007	26.7.2007	22.11.2007	1.4.2014		26.7.2007	24.10.2007	1.7.2009
ME	1.1.2008	26.7.2007	22.11.2007	1.4.2014	26.7.2007		24.10.2007	1.3.2010
RS	8.12.2009	24.10.2007	22.11.2007	1.4.2014	24.10.2007	24.10.2007		1.9.2010
TR	(7)	1.8.2011	14.12.2011		1.7.2009	1.3.2010	1.9.2010

---

(1)  ELT L 54, 26.2.2013, lk 4.

(2)  Konventsiooniosalised on Euroopa Liit, Albaania, Alžeeria, Bosnia ja Hertsegoviina, Egiptus, Fääri saared, Island, Iisrael, Jordaania, Kosovo (ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1244 (1999) alusel), Liibanon, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Montenegro, Maroko, Norra, Serbia, Šveits (sh Liechtenstein), Süüria, Tuneesia, Türgi ning Jordani läänekallas ja Gaza sektor.

(3)  ELT C 83, 17.4.2007, lk 1.

(4)  Šveitsi ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel kehtib tolliliit.

(5)  ISO-kood 3166. Ajutine kood, mis ei mõjuta mingil viisil kõnealuse riigi lõplikku nomenklatuuri, milles lepitakse kokku pärast seda, kui on tehtud ÜRO egiidi all praegu peetavate vastavasisuliste läbirääkimiste järeldused.

(*1)  See nimetus ei mõjuta staatuse suhtes võetud seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

(*2)  Diagonaalne kumuleerumine Türgi, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi, Montenegro ning Serbia vahel on võimalik. Teave diagonaalse kumuleerumise võimaluse kohta Euroopa Liidu, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi, Montenegro, Serbia ning Türgi vahel on tabelis 3.

(6)  ELi-Türgi tolliliiduga hõlmatud kaupade puhul on kohaldamiskuupäev 27. juuli 2006.

Põllumajandustoodete puhul on kohaldamiskuupäev 1. jaanuar 2007.

Söe- ja terastoodete puhul on kohaldamiskuupäev 1. märts 2009.

(7)  ELi-Türgi tolliliiduga hõlmatud kaupade puhul on kohaldamiskuupäev 27. juuli 2006.

---

9.3.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 73/14

---

ELi liikmesriikide nende sadamate loetelu, kus nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 5 lõike 2 kohaselt on lubatud kalandustoodete lossimine ja ümberlaadimine ning sadamateenuste osutamine kolmandate riikide kalalaevadele

(2017/C 73/08)

Nimekiri on avaldatud kooskõlas nõukogu 29. septembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1005/2008 (1) artikli 5 lõikega 4.

Liikmesriik	Määratud sadamad
Belgia	Oostende Zeebrugge
Bulgaaria	Бургас (Burgas) Варна (Varna)
Taani	Esbjerg Fredericia Hanstholm Hirtshals Hvide Sande (*1) København Skagen Strandby (*1) Thyborøn (*1) Aalborg Aarhus
Saksamaa	Bremerhaven Cuxhaven Rostock (ümberlaadimine on keelatud) Sassnitz/Mukran (ümberlaadimine on keelatud)
Eesti	Praegu ei ole
Iirimaa	Killybegs (*1) Castletownbere (*1)
Kreeka	Πειραιάς (Piraeus) Θεσσαλονίκη (Thessaloniki)
Hispaania	A Coruña A Pobra do Caramiñal Algeciras Alicante Almería Barbate (*1) (ümberlaadimine ja lossimine on keelatud) Barcelona Bilbao Cádiz Cartagena Castellón Gijón Huelva Las Palmas de Gran Canaria Málaga Marín Palma de Mallorca (*1) Ribeira Santa Cruz de Tenerife Santander Tarragona Valencia Vigo (Área Portuaria) Vilagarcía de Arousa
Prantsusmaa	Prantsuse emamaa: Bordeaux Dunkerque Boulogne Le Havre Caen (*1) Cherbourg (*1) Granville (*1) Saint-Malo Roscoff (*1) Brest Douarnenez (*1) Concarneau (*1) Lorient (*1) Nantes - Saint-Nazaire (*1) La Rochelle (*1) Rochefort sur Mer (*1) Port la Nouvelle (*1) Sète Marseille Port Marseille Fos-sur-Mer Ülemereterritooriumid: Le Port (Réunion) Fort de France (Martinique) (*1) Port de Jarry (Guadeloupe) (*1) Port du Larivot (Guyane) (*1)
Horvaatia	Ploče Rijeka
Itaalia	Ancona Brindisi Civitavecchia Fiumicino (*1) Genova Gioia Tauro La Spezia Livorno Napoli Olbia Palermo Ravenna Reggio Calabria Salerno Taranto Trapani Trieste Venezia
Küpros	Λεμεσός (Limassol)
Läti	Rīga Ventspils
Lithuania	Klaipėda
Malta	Valletta (Deepwater Quay, Laboratory Wharf, Magazine Wharf)
Madalmaad	Eemshaven IJmuiden Harlingen Scheveningen (*1) Velsen Vlissingen
Poola	Gdańsk Gdynia Szczecin Świnoujście
Portugal	Aveiro Lisboa Peniche Porto Setúbal Sines Viana do Castelo Açores: Horta Ponta Delgada Praia da Vitória (*1) Madeira: Caniçal
Romania	Constanța
Sloveenia	Praegu ei ole
Soome	Praegu ei ole
Rootsi	Ellös (*1) Göteborg (*4) Karlskrona Saltö (*1)  (*3)  (*4) Karlskrona Handelshamnen (*1)  (*3)  (*4) Kungshamn (*1) Lysekil (*1)  (*3) Mollösund (*1) Nogersund (*1)  (*3)  (*4) Rönnäng (*1)  (*3) Simrishamn (*1)  (*3)  (*4) Slite (*1)  (*3)  (*4) Smögen (*1)  (*3)  (*4) Strömstad (*1)  (*3) Trelleborg (*1)  (*3)  (*4) Träslövsläge (*1) Västervik (*1)  (*3)  (*4) Wallhamn (*1)  (*3)  (*4)
Ühendkuningriik	Aberdeen (*1)  (*2) Dundee (*1) (juurdepääs ainult sadamateenustele) Falmouth Fraserburgh (*1)  (*2) Grangemouth (*1) (juurdepääs ainult sadamateenustele) Greenock (*1) (juurdepääs ainult sadamateenustele) Grimsby Hull Immingham Invergordon (*1) (juurdepääs ainult sadamateenustele) Kinlochbervie (*1)  (*2) Leith (*1) (juurdepääs ainult sadamateenustele) Lerwick (*1)  (*2) Lochinver (*1)  (*2) Methel (*1) (juurdepääs ainult sadamateenustele) Peterhead Plymouth (*1)  (*2) Scrabster (*1)  (*2) Stornoway (*1) (juurdepääs ainult sadamateenustele) Ullapool (*1)  (*2)

---

(1)  ELT L 286, 29.10.2008, lk 1.

(*1)  Sadamas ei ole ELi piiripunkti.

(*2)  Lossida on lubatud üksnes EMP või EFTA riikide lipu all sõitvatelt kalalaevadelt.

(*3)  Lossida on lubatud kõiki kalandustooteid Norra, Islandi, Andorra ja Fääri saarte lipu all sõitvatelt laevadelt.

(*4)  Lossida on keelatud enam kui 10-tonnist heeringasaaki, mis on püütud väljastpoolt Läänemerd, makrelli- ja stauriidisaaki.

---

9.3.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 73/18

---

KOHTU OTSUS

rakenduse „e-EFTACourt“ kaudu menetlusdokumentide esitamise ja kättetoimetamise kohta

(2017/C 73/09)

EFTA KOHUS,

võttes arvesse kohtu kodukorda, eriti selle artikli 32 lõike 5 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

[…] kohus võib otsusega kindlaks määrata, millistel tingimustel võib kohtukantseleile elektrooniliselt edastatud menetlusdokumenti pidada dokumendi originaaliks. […],

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Veebirakenduse „e-EFTACourt“ abil on võimalik menetlusdokumente käesolevas otsuses ettenähtud tingimustel elektrooniliselt esitada ja kätte toimetada.

Artikkel 2

Rakenduse kasutamiseks on vaja isiklikku kasutajatunnust ja parooli.

Artikkel 3

Rakenduse „e-EFTACourt“ kaudu esitatud menetlusdokumenti loetakse kodukorra artikli 32 lõike 1 esimese lõigu tähenduses menetlusdokumendi originaaliks, kui selle esitamiseks on kasutatud esindaja kasutajatunnust ja parooli. Selline identifitseerimine kehtib asjaomase dokumendi allkirjana.

Artikkel 4

Rakenduse „e-EFTACourt“ kaudu esitatud menetlusdokumendile tuleb lisada selles märgitud lisad ja nende nimekiri.

Rakenduse „e-EFTACourt“ kaudu esitatud menetlusdokumendi ja selle võimalike lisade tõestatud ärakirju ei ole vaja esitada.

Artikkel 5

Menetlusdokumendi esitamise ajaks kodukorra artikli 32 lõike 2 tähenduses loetakse aega, mil esindaja kinnitab selle menetlusdokumendi esitamise.

Kellaajaks loetakse Luksemburgi Suurhertsogiriigi kellaaega.

Artikkel 6

Menetlusdokumendid, sealhulgas kohtuotsused ja -määrused toimetatakse poolte esindajatele kätte rakenduse „e-EFTACourt“ kaudu, kui nad on sellise kättetoimetamise viisiga sõnaselgelt nõustunud või kui nad on sellise kättetoimetamise viisiga nõustunud teatava kohtuasja raames, esitades menetlusdokumendi rakenduse „e-EFTACourt“ kaudu.

Menetlusdokumendid toimetatakse rakenduse „e-EFTACourt“ kaudu kätte ka Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriikidele, EFTA järelevalveasutusele ning liidu institutsioonidele, organitele või asutustele, kes on sellise kättetoimetamise viisiga nõustunud.

Artikkel 7

Artiklis 6 osutatud kättetoimetatud menetlusdokumentide adressaatidele teatatakse e-posti teel kõikidest rakenduse „e-EFTACourt“ kaudu kätte toimetatud menetlusdokumentidest.

Menetlusdokument loetakse kättetoimetatuks hetkel, mil adressaat (esindaja või tema assistent) taotleb sellega tutvumist. Tutvumistaotluse puudumisel loetakse menetlusdokument kättetoimetatuks seitsmenda päeva möödumisel e-posti teel teate saatmisele järgnevast päevast.

Kui poolel on mitu esindajat või advokaati, võetakse tähtaegade arvutamisel arvesse esimese tutvumistaotluse esitamise aega.

Kellaajaks loetakse Luksemburgi Suurhertsogiriigi kellaaega.

Artikkel 8

Kohtusekretär kehtestab rakenduse „e-EFTACourt“ kasutustingimused ja tagab, et nendest kinni peetakse. Rakenduse „e-EFTACourt“ kasutamine neid tingimusi rikkudes võib kaasa tuua asjaomase kasutajakonto deaktiveerimise.

EFTA kohus võtab kõik vajalikud meetmed rakenduse „e-EFTACourt“ kuritarvitamise ja väärkasutuse vältimiseks.

Kasutajale teatatakse e-posti teel kõikidest käesoleva artikli alusel võetud meetmetest, mis takistavad tema konto kasutamist.

Artikkel 9

Käesolev otsus jõustub päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

---

9.3.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 73/20

---

Ettevõtja DB Schenker 17. novembril 2016 EFTA järelevalveameti vastu algatatud hagi

(kohtuasi E-14/11: kulud)

(2017/C 73/10)

Ettevõtjad Schenker North AB, Schenker Privpak AB ja Schenker Privpak AS (edaspidi ühiselt „DB Schenker“), keda esindab advokaat Jon Midthjell büroost Advokatfirmaet Midthjell AS, Grev Wedels plass 5, NO-0151 Oslo, Norra, esitasid 17. novembril 2016 EFTA kohtusse hagi EFTA järelevalveameti vastu.

Hagi esitaja kutsub kohust tegema järgmist otsust:

1.	EFTA järelevalveameti poolt Schenker North AB-le, Schenker Privpak AB-le ja Schenker Privpak ASile tasutavate seni tasumata kulude kogusummaks määratakse 183 951 eurot.

2.

Selle summa pealt tasutakse viivist alates pooltele käesoleva otsuse kättetoimetamise kuupäevast kuni tasumise kuupäevani. Kasutatav intressimäär arvutatakse tähtpäeva kuu esimesel kalendripäeval Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimistoimingute jaoks kehtiva intressimäära alusel, suurendades seda 3,5 protsendipunkti võrra.

Õiguslik ja faktiline taust ning hagi toetuseks esitatud asjaolud:

—	Hagi esitajad, kellele osutatakse ühiselt nimetusega „DB Schenker“, viivad ellu äritegevust maismaal, merel ja raudteedel Norras, Rootsis ja Taanis. DB Schenker oli hageja EFTA kohtus EFTA järelevalveameti vastu algatatud kohtuasjas E-14/11.

—	EFTA kohtu kodukorra artikli 70 lõikes 1 on märgitud järgmist: „Kui sissenõutavate kulude asjus tekib vaidlus, siis teeb kohus asjaomase poole hagi alusel ja pärast vastaspoole ärakuulamist otsuse.“

—	EFTA kohus tegi kohtuasjas E-14/11 otsuse, et EFTA järelevalveamet peab tasuma hagejale tekkinud kulud.

---

9.3.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 73/21

---

Ettevõtja DB Schenker 7. detsembril 2016 EFTA järelevalveameti vastu algatatud hagi

(kohtuasi E-7/12: kulud)

(2017/C 73/11)

Ettevõtjad Schenker North AB, Schenker Privpak AB ja Schenker Privpak AS (koos edaspidi „DB Schenker“), keda esindab advokaat Jon Midthjell büroost Advokatfirmaet Midthjell AS, Grev Wedels plass 5, NO-0151 Oslo, Norra, algatasid 7. detsembril 2016 EFTA kohtus hagi EFTA järelevalveameti vastu.

Hageja taotleb, et kohus teeks järgmise otsuse:

1.	EFTA järelevalveameti poolt ettevõtjatele Schenker North AB, Schenker Privpak AB ja Schenker Privpak AS tasutavate seni tasumata kulude kogusummaks määratakse 125 657 eurot.

2.

Selle summa pealt tasutakse viivist alates pooltele käesoleva otsuse kättetoimetamise kuupäevast kuni tasumise kuupäevani. Kohaldatava intressimäära arvutamisel võetakse aluseks Euroopa Keskpanga põhilistele refinantseerimistoimingutele kohaldatav intressimäär, mis kehtis kulude tasumise tähtpäeva kuu esimesel kalendripäeval, ja suurendatakse seda 3,5 protsendipunkti võrra.

Õiguslik ja faktiline taust ning hagi toetuseks esitatud asjaolud:

—	Hagejad, kellele osutatakse ühiselt nimetusega „DB Schenker“, tegelevad äritegevusega maismaal, merel ja raudteedel Norras, Rootsis ja Taanis. DB Schenker oli hageja EFTA kohtus EFTA järelevalveameti vastu algatatud kohtuasjas E-7/12.

—	EFTA kohtu kodukorra artikli 70 lõikes 1 on märgitud: „Kui sissenõutavate kulude asjus tekib vaidlus, siis teeb kohus asjaomase poole taotluse alusel ja pärast vastaspoole ärakuulamist otsuse.“

—	EFTA kohus tegi kohtuasjas E-7/12 otsuse, et EFTA järelevalveamet peab tasuma tegevusetusega seonduvad kulud ja poole hagejate kuludest, mis seonduvad lepinguvälise vastutusega.

---

9.3.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 73/22

---

Ettevõtjate Autonomy Capital (Jersey) LP ja Eaton Vance Management 20. detsembril 2016 EFTA järelevalveameti vastu algatatud hagi

(kohtuasi E-20/16)

(2017/C 73/12)

Ettevõtjad Autonomy Capital (Jersey) LP ja Eaton Vance Management, keda esindavad Pétur Örn Sverrisson hrl. ja Halldór Backman hrl., Morrison & Foerster (UK) LLP, Citypoint, One Ropemaker Street, London EC2Y 9AW, esitasid EFTA kohtule 20. detsembril 2016 hagi EFTA järelevalveameti vastu.

Hagejad taotlevad, et EFTA kohus:

1.	tunnistaks kehtetuks kostja 23. novembri 2016. aasta otsuse, millega lõpetati hagejate poolt Islandi vastu esitatud kaebuse menetlemine, ja

2.	mõistaks hagejate kohtukulud käesolevas menetluses välja kostjalt.

Õiguslik ja faktiline taust ning hagi toetuseks esitatud väited:

—

Hagejad väidavad, et Islandi parlamendi vastu võetud aktiga nr 37/2016 diskrimineeritakse kodakondsuse alusel, kuna sellega on kehtestatud ulatuslikud nõuded (ja karistused nimetatud nõuete täitmata jätmise korral) offshore Islandi kroonide omanikele, kellest enamik on Islandi mitteresidendid, kuid ei ole pandud samaväärseid nõudeid Islandi kroonide omamaistele omanikele.

—	Hagejate väitel tugines EFTA järelevalveamet Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklile 43, kui ta väitis, et Islandil oli ja on jätkuvalt luba teha erand oma kohustusest austada Euroopa Majanduspiirkonna lepingus sätestatud põhivabadusi.

—	Hagejad väidavad, et EFTA järelevalveamet hindas ekslikult EMP-EFTA riikidele artikliga 43 antud kaalutlusõigust ja seega ei rahulda Island artikli 43 lõikes 4 sätestatud kriteeriumi.

—

Lisaks sellele väidavad hagejad, et sõltumata asjaoludest peab igasugune erand Euroopa Majanduspiirkonna lepingust tulenevast kohustusest olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ega tohi olla ulatuslikum, kui on hädavajalik ootamatult tekkinud raskustest ülesaamiseks. Hagejate väitel ei ole aktiga nr 37/2016 kehtestatud kontrollimeetmed proportsionaalsed, need ei aita lahendada Islandi valitsusele muret tekitavat küsimust ja lisaks sellele on Islandi ametivõimud jätnud tähelepanuta neile soovitatud tunduvalt vähem kitsendavad võimalused.

---

9.3.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 73/23

---

Konkurrenten.no AS poolt 11. jaanuaril 2017 EFTA järelevalveameti vastu esitatud hagi

(kohtuasi E-1/17)

(2017/C 73/13)

Ettevõtja Konkurrenten.no AS, keda esindab advokaat Jon Midthjell büroost Advokatfirmaet Midthjell AS, Grev Wedels plass 5, N-0151 Oslo, Norra, esitas 11. jaanuaril 2017 EFTA kohtule hagi EFTA järelevalveameti vastu.

Hageja taotleb, et EFTA kohus:

1.	tühistaks EFTA järelevalveameti 7. mai 2015. aasta otsuse nr 179/15/COL ning

2.	kohustaks kostjat ja menetlusse astunud kolmandaid isikuid tasuma menetluskulud.

Õiguslik ja faktiline taust ning hagi toetuseks esitatud väited:

—	Hageja Konkurrenten.no AS on eraõiguslik ettevõtja kiirbussiliinide turul Norra kesk- ja lõunaosa piirkondade vahel.

—	23. märtsil 2011 esitas Konkurrenten Norra vastu kombineeritud kaebuse seoses riigiabi ja riigihangetega, mille tagajärjel EFTA järelevalveamet algatas kaks eraldi uurimist: ühe seoses riigihangetega (ESA juhtumid nr 69548 ja 69656) ning ühe seoses riigiabiga (ESA juhtumid nr 69694 ja 73321).

—	27. juunil 2012 esitas EFTA järelevalveamet Norra vastu põhjendatud arvamuse seoses kaebuse riigihangete osaga.

—	Kaebuse riigiabi osa tulemuseks oli vaidlustatud 7. mai 2015. aasta otsus nr 179/15/COL.

—	7. juulil 2015 teavitasid Norra ametiasutused kooskõlas vaidlustatud otsuse artikliga 5 EFTA järelevalveametit kirja teel, et hageja konkurendile Nettbussile antud ebaseadusliku abi kogusumma oli 99 453 890 Norra krooni.

—	7. septembril 2015 möödus vaidlustatud otsuse artiklis 4 sätestatud ebaseadusliku abi tagasimaksmise ajapiirang, ilma et abi oleks tagasi makstud.

—

Nettbuss keeldus tagasinõuet tasumast ja tekkinud konflikti tõttu küsisid Norra ametiasutused 6. oktoobri 2015. aasta kirjas EFTA järelevalveametilt selgitust vaidlustatud otsuse kohta. EFTA järelevalveamet selgitas oma 26. oktoobri 2015. aasta vastuses, et ei nõustu Norra ametiasutuste tõlgendusega ning asus Nettbussi poolele.

—	Järgnevas, 12. novembri 2015. aasta kirjas EFTA järelevalveametile märkisid Norra ametiasutused, et tuginedes sellele, kuidas EFTA järelevalveamet vaidlustatud otsust tõlgendab, tuleks tagasinõuet märgatavalt vähendada.

—	8. septembril 2016 sõlmisid Aust-Agderi maakond ja Nettbuss kokkuleppe, mille kohaselt Nettbuss nõustus tagastama 5 000 000 Norra krooni.

—	Hageja ei ole EFTA järelevalveameti tõlgendusega nõus ja väidab, et vaidlustatud otsus jättis kehtima praktiliselt kogu riigiabi, mille Nettbuss 10 aasta jooksul (2004–2014) Aust-Agderi maakonnalt sai.

---

9.3.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 73/24

---

Eelteatis koondumise kohta

(juhtum M.8354 – Fox/Sky)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2017/C 73/14)

1.

3. märtsil 2017 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Twenty-First Century Fox, Inc. (edaspidi „Fox“, Ameerika Ühendriigid) omandab täieliku kontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Sky plc (edaspidi „Sky“, Ühendkuningriik) üle avaliku pakkumise teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist: —   Fox: i) kaabeltelevisiooniprogrammid, ii) televisioon, iii) filmide tootmine; —   Sky: i) audiovisuaalsete programmide litsentsimine/omandamine; ii) telekanali hulgimüügiteenus; iii) audiovisuaalsete programmide jaemüügiteenused tellijatele; iv) tehnilise platvormi teenuste osutamine ringhäälinguorganisatsioonidele, kes kasutavad telekommunikatsiooniettevõtja Sky otse-koju-platvorme; v) telereklaami müük; vi) lauatelefoni- ja lairibaühenduste jaemüügiteenuste osutamine; vii) mobiilsideteenuste osutamine ning viii) WiFi avalikule levialale juurdepääsu võimaldamine.

3.	Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta. Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber M.8354 – Fox/Sky): European Commission Directorate-General for Competition Merger Registry 1049 Bruxelles/Brussel BELGIQUE/BELGIË

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

---

9.3.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 73/25

---

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

(2017/C 73/15)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada taotluse suhtes vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOONDDOKUMENT

„KIEŁBASA BIAŁA PARZONA WIELKOPOLSKA“

ELi nr: PGI-PL-02119 – 11.2.2016

KPN ( ) KGT ( X )

1.   Nimetus(ed)

„Kiełbasa biała parzona wielkopolska“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Poola

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.2. Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Nimetusega „Kiełbasa biała parzona wielkopolska“ tähistatakse keskmise rasvasusega soolamata sealihast keedetud, portsjonitena vorstikeste ahelasse ja naturaalsesse seasoolde pritsitud vorsti.

Füüsikalis-keemilised omadused:

halli välispinna ja läbilõikega vorst; võib sisaldada lihatükkide värvusest tingitud roosasid laike. Vorstisisus nähtav aedmajoraan võib olla valdav tunnus vorsti välispinna ja läbilõike värvuse määratlemisel.

Ahelas on vorstid üksteisest eraldatud iga 10–12 cm järel tehtud keeruga; vorstikesta pind on puhas, läiketu, puudutades kergelt niiske.

Tavapärase vorstiahela kuju sõltub vorsti naturaalse kesta keerdudest. Vorsti läbilõige on ümmargune.

Vorsti läbimõõt on kuni 33 mm ja pikkus 10–12 cm.

Pärast keetmist ja vahetult enne tarbimist ei ole vorsti profiil kuigi tihke. Vorsti viilutamisel võib vähesel määral lihamahla välja immitseda.

Organoleptilised omadused:

ülekaalus on tugeva majoraani maiguga keedetud sealiha maitse ning küüslaugu ja pipra mahe lõhn. Soolasisaldus on tajutav.

Soolamata keedetud sealihavorsti iseloomulik lõhn.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Toote „Kiełbasa biała parzona wielkopolska“ tootmiseks kasutatakse sea poolrümbast saadud 55 % taisisaldusega sealiha. Vorsti „Kiełbasa biała parzona wielkopolska“ valmistamiseks kasutatav liha peab vastama järgmistele täiendavatele eritingimustele ja soovitustele:

—	kasutatud liha peab olema saadud sigadest, kes on tapetud mitte rohkem kui kolm päeva enne tootmist kooskõlas nõudega, et vorstide valmistamiseks kasutatav liha tuleb trimmida 48–72 tunni jooksul pärast tapmist;

—	ei tohi kasutada sellistest sigadest saadud toorliha, kelle puhul on veterinaararst tuvastanud tapmise käigus müopaatia (PSE, DFD, füsioloogiliste protsesside või vigastuste ilmsed tagajärjed jne) selged sümptomid;

—	ei ole lubatud kasutada aretusemiste ja -kultide liha;

—	liha ei tohi säilitamise eesmärgil mingil viisil töödelda, v.a jahutamine. Jahutamine tähendab ladustamise ja transpordi ajal värske liha säilitamist ümbritseva õhu temperatuuril –1 °C kuni +7 °C;

—	liha ei tohi olla külmutatud.

Toode „Kiełbasa biała parzona wielkopolska“ tuleb teha keskmise tükilisusega seahakklihast ning sideaine valmistada tailihast ning trimmitud singi- ja abatükkidest saadud kõõluselisest sealihast. Ei tohi kasutada liha aseaineid ja vett siduvaid aineid (albuminoidid, maitseained jne).

Konditustatud sealiha klassifikatsioon

Välisrasva, veresoonte ja näärmeteta soolamata sealiha. Valge rasv võib olla roosa või kreemika tooniga.

I klass

—	Tailiha, sidekoeta, rasvata või kergete rasvaviirgudega, lihastevahelise rasvata või kuni 2 mm lihastevahelise rasva viirgudega, lihastesisese rasvata, võib olla veidi marmorjas,

—	ei tohi sisaldada kõõluseid (paksem sidekude),

—	kahvaturoosa, roosa või punane liha, valged (kalalihaga sarnanev) või tumepunased tükid puuduvad,

—	analüüsitud üldrasvasisaldus kuni 18 %.

II klass

—	Kergelt rasvane liha, milles võib olla vähesel määral sidekude ja kuni 8 mm lihastevahelise rasva viirge,

—	lihastesisene rasv (marmorsus) – piiramata,

—	võib vähesel määral sisaldada kõõluseid (paksem sidekude),

—	roosa kuni punane liha,

—	analüüsitud üldrasvasisaldus kuni 35 %.

III klass

—	Rasvata suure sidekoesisaldusega kõõluseline liha,

—	vähene lihastesisene rasv,

—	vähene marmorsus,

—	roosa kuni punane liha,

—	analüüsitud üldrasvasisaldus kuni 23 %.

Toote „Kiełbasa biała parzona wielkopolska“ tootmiseks kasutatakse searümba järgmisi osi: I klassi sealiha, II klassi sealiha ja III klassi sealiha, vastavalt 70 %, 20 % ja 10 % toote kogumassist.

Kasutatakse ainult järgmisi maitseaineid: aurustatud sool, värskelt jahvatatud pipar, riivitud värske küüslauk, toote valdava maitseainena hakitud aedmajoraan, mille sisaldus peab olema vähemalt 0,3 kg 100 kg toote kohta.

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Määratletud geograafilises piirkonnas peavad toimuma järgmised tootmisetapid:

—	tooraine ettevalmistamine;

—	liha hakkimine;

—	vorstitäidise segamine ja ettevalmistamine;

—	kestade täitmine ja sidumine;

—	seisma jätmine;

—

keetmine;

—	jahutamine.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Toode „Kiełbasa biała parzona wielkopolska“ lastakse turule traditsioonilisel viisil (lahtiselt) või gaasipakendis.

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

1.

Põhietikett on ümbrise kujul (riba vorsti ümber). Traditsioonilisel viisil (lahtiselt) müüdav vorst võib olla pakendamata, kuigi ümbritsetud ühe pakkimispaberiga iga kolme vorstipaari kohta, siis pandud jaemüügipakendisse (paberkott, PA/PE-kott), millel peab olema esitatud vähemalt kolm elementi (KGT sümbol, tootja nimi ja toote nimetus „Kiełbasa biała parzona wielkopolska“). Vorstide traditsioonilisel viisil müümisega võivad tegeleda üksnes tootjad ning nende kauplused ja müügiletid.

2.

Kilepakendile (MAP) kinnitatakse kleebisetikett. Toode „Kiełbasa biała parzona wielkopolska“ lastakse turule ka pakendis, mis on gaasikeskkonnas vakumeeritud. Sel juhul ei ole vaja kasutada üksiketikette järgmise üldteabega: vorstid tuleb pakendada kilesse kuuekaupa (vorstikeste ahelast kolm paari), millest ühele on kinnitatud erikujundusega mähisetikett. Gaasipakend peab sisaldama sellises koguses vorste, et need oleksid kaitstud kahjustuste eest. Kasutada võib kõiki üksiktootjale mõeldud pakkimismasinaid. Vähemalt kolme elemendiga (KGT sümbol, tootja nimi ja toote nimetus „Kiełbasa biała parzona wielkopolska“) etikett peaks olema kinnitatud (kleebitud) pakendi pealispinna kõige nähtavamal osal. Kasutada võib dekoratiivseid ja temaatilisi etikette. Enne dekoratiivsete ja temaatiliste etikettide kasutamist tuleb sellisest soovist teavitada Suur-Poola vojevoodkonna lihunike gildi tootmiskontrolli komiteed, mis tegeleb tootega „Kiełbasa biała parzona wielkopolska“.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Tootmise geograafilise piirkonnaga on hõlmatud:

1)	Halduspiiridega piiratud Suur-Poola vojevoodkond;

2)	Lubuszi vojevoodkonna järgmised maakonnad: — Gorzów — Krosno — Międzyrzecz — Słubice — Strzelecko-Drezdenko — Świebodzin — Wschowa — Zielona Gora

3)	Kujawy-Pomorze vojevoodkonna järgmised maakonnad: — Mogilno — Żniń

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Toote „Kiełbasa biała parzona wielkopolska“ eripära tuleneb selle eristatavast kvaliteedist ja mainest.

Suur-Poola vojevoodkond on suurima sealihatootjana olnud alati kuulus oma seakasvatuse poolest. Sealihatooteid valmistati seal mitmete erisündmuste (pulmad, ristimine, esimene armulaud, sünnipäevad, lõikuspeod jne) puhul ning vorst „Kiełbasa biała parzona wielkopolska“ oli sel ajal eriline delikatess. Vorst oli rahva hulgas armastatud oma värskuse poolest ja samuti seepärast, et valmistamine ei võtnud kaua aega.

Värske ja seejärel keedetud valge vorsti [kiełbasa biała] valmistamise nõuded on dokumenteeritud 1950. aastatel kogutud suuliste lugude ja salvestuste alusel. Toote „Kiełbasa biała parzona wielkopolska“ eriomadusi ja ainulaadsust täpsustati 1990ndatel aastatel, kui lihavõtte-eelsel ajal korraldati võistlusi, mille käigus määratleti üksikasjalikult vorsti omadused. Võistluste korraldajad olid käsitööettevõtjate koda, lihunike gild ja Poznańi põllumajandusakadeemia instituudi vastava valdkonna teadurid. „Kiełbasa biała parzona wielkopolska“ tootjad on võistlustel alati arvukalt osalenud. Igal aastal annavad võistluste korraldajad sertifikaadi tootjatele, kelle toodetud „Kiełbasa biała parzona wielkopolska“ vastas kõige paremini tarbijate ja sealihatoodete ekspertide ootustele.

Saksamaa, Poola, Tšehhi ja Slovakkia aladel on keeduvorste tehtud vähemalt 19. sajandist alates. Vorste on valmistatud mitmesuguste retseptide järgi, mida siiani võib leida üleriigilistes kokaraamatutes. Lisaks sealihale sisaldasid kõnealused vorstid veise- ja vasikaliha (Saksamaa, Tšehhi ja Slovakkia aladel) või lambaliha. Kasutati ka selliseid maitsetaimi nagu paprikat, sibulat ja muid kohalikke ürte. Poola aladel kasutatud vorstiretseptid erinesid üksteisest sõltuvalt sellest, kas saada oli veise-, vasika- või lambaliha. Säilivuse eesmärgil kasutati sageli soolatud liha. Suur-Poola vojevoodkonnas on hoitud au sees kommet, et vorste valmistatakse üksnes sealihast. Peale selle on vorst ainulaadne selle poolest, et see on toodetud värskest lihast, mis on jahutatud, aga mitte soolatud. Ainukesed kasutatud maitseained on sool, pipar, küüslauk ja ülekaalukat maitset andev aedmajoraan. Selle sealihatoote teine eristatav tunnus on tugev hall värvus. Vahetult pärast keetmist on vorst valkja värvusega, millest tuleneb ka toote nimetus „Kiełbasa biała parzona wielkopolska“. Kasutatud väheste maitseainete tõttu on maitseprofiilis kõige jõulisemalt tunda aedmajoraani, mida kasvatatakse kogu Suur-Poola vojevoodkonnas. Muudest valgetest keeduvorstidest erineb vorst „Kiełbasa biała parzona wielkopolska“ selle poolest, et vastavalt Lihatööstuse keskorganisatsiooni 1964. aastal avaldatud retseptile võib asjaomase piirkonna tarbijate soovil vorsti koostisosade hulgast aedmajoraani välja jätta. Suur-Poola vojevoodkonnas on alati toodetud valgeid vorste, mis sisaldavad aedmajoraani – see on selle toote eristatav omadus ja rõhutab seost piirkonnaga. Kuigi mõiste kiełbasa biała on tuntud ja kasutusel kogu Poolas, tähendab see Suur-Poola vojevoodkonnas erinevat, väga erilist laadi vorsti.

Toote „Kiełbasa biała parzona wielkopolska“ tähtsusest annab tunnistust asjaolu, et sõjaseisukorra ajal eraldati lihunikele kõnealuste vorstide valmistamiseks lisakogus liha.

Toode „Kiełbasa biała parzona wielkopolska“ sai nii tuntuks, et lihunikud hakkasid seda tootma ka muul ajal kui pühade puhul. Suur-Poola vojevoodkonna sealihakarnides sai sellest vorstist tavatoode. Kuna vorsti oli võimalik kauplustest saada aastaringselt, kasutatakse seda toiduvalmistamises mitmesugusel moel. Toodet „Kiełbasa biała parzona wielkopolska“ serveeritakse tänapäeval ka praetult – peki, sibulate ja peeneks hakitud hapude õuntega. Sel viisil valmistatud rooga süüakse kartuli ja hapukapsaga. Toodet „Kiełbasa biała parzona wielkopolska“ kasutatakse ka vabaõhukogunemistel ja -festivalidel, kus seda serveeritakse praetult koos juustu, sibulate ja seentega. Teise võimalusena serveeritakse toodet grillitult koos marineeritud kurkide, mädarõika või sinepiga. Kogu Suur-Poola vojevoodkonnas serveeritakse vorsti „Kiełbasa biała parzona wielkopolska“ traditsioonilises supis żurek.

Uus põlvkond on „Kiełbasa biała parzona wielkopolska“ traditsiooni omaks võtnud, kuid otsib ka uusi kasutusvõimalusi. Seepärast võib vorsti käsitlevaid retsepte ja näpunäiteid leida mitmetes ajakirjades. Sellest nähtub toote „Kiełbasa biała parzona wielkopolska“ tähtsus piirkonna elanike jaoks ja vorsti püsiv maine.

Piirkonna traditsioonilise toiduna pälvis toode „Kiełbasa biała parzona wielkopolska“ üsna kiiresti tähelepanu ning sellest on saanud toit, mida alati pakutakse mitmesugustel kaubamessidel ja festivalidel. Toote „Kiełbasa biała parzona wielkopolska“ mainest annab tunnistust asjaolu, et seda on juba 40 aasta jooksul pakutud Poznańi traditsioonilistel suvise pööripäeva laatadel. Vorst „Kiełbasa biała parzona wielkopolska“ on ka tänapäeval populaarne traditsiooniline toit, mida saab iga päev poest osta ja igal ajal valmistada.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://www.minrol.gov.pl/Jakosc-zywnosci/Produkty-regionalne-i-tradycyjne/Zlozone-wnioski-o-rejestracje-Produkty-regionalne-i-tradycyjne/OGLOSZENIE-MINISTRA-ROLNICTWA-I-ROZWOJU-WSI-z-dnia-25-listopada-2015-roku

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

---