25.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 62/1

—

Euroopa Ülemkogu 15. detsembri 2016. aasta kohtumise järeldusi, milles kutsutakse üles jätkama tööd hiljutiste komisjoni noortealgatustega, sealhulgas liikuvuse, hariduse, oskuste arendamise ja Euroopa solidaarsuskorpuse kohta (1);

—

ühisavaldust ELi 2017. aasta seadusandlike prioriteetide kohta, milles seatakse üheks prioriteediks käsitleda Euroopa Liidu sotsiaalset mõõdet, peamiselt noorte tööhõive algatuse tõhustamise ja Euroopa solidaarsuskorpuse loomise kaudu (2);

—

tähtis on moderniseerida ja parandada haridussüsteeme ELis, alusharidusest kuni kõrghariduseni, et tagada kvaliteetne haridus kõigile, võttes eelkõige arvesse OECD hiljutise, 2015. aasta PISA uuringu tulemusi, millest ilmneb selgelt vajadus parandada haridus- ja koolitussüsteemide tõhusust ning eelkõige ebasoodsatest sotsiaal-majanduslikest oludest pärit ja/või rändetaustaga õpilaste õpitulemusi;

—

vaja on teha uusi jõupingutusi ELi lepingu artiklis 2 sätestatud ELi väärtuste, eelkõige inimväärikuse austamise, vabaduse, demokraatia, võrdsuse, õigusriigi ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamise edendamiseks ja kaitsmiseks, et jätkata noorte Euroopa identiteedi tunnetamise edendamist ning tõsta noorte seas ELi positiivset mainet ja usaldusväärsust, (3) võttes eelkõige arvesse populistlike hoiakute murettekitavat levikut ning ühisest Euroopa projektist eraldatuse tunnet teatavate noorte seas;

—

võitlus noorte töötuse vastu on endiselt üheks peamiseks prioriteediks paljude liikmesriikide jaoks, ning võtab teadmiseks komisjoni ettepanekud noorte tööhõive algatuse täiendava rahastamise kohta, noortegarantii jätkuva elluviimise ning noorte töötuse vastu võitlemiseks võetavad meetmed, mis hõlmavad toetust kvaliteetsele õpipoisiõppele, tööpõhisele õppele ning ka praktikantide liikuvusele;

—

oluline on veelgi avardada noorte võimalusi osaleda aktiivselt vabatahtlikus tegevuses ja sotsiaalsetes algatustes nii kodu- kui ka välismaal, et arendada pehmeid oskusi ja pädevusi, mis aitavad neil sujuvamalt täiskasvanu- ja tööellu siirduda. Samuti aitavad suuremad võimalused tegutseda aktiivselt kogukonnatasandil märkimisväärselt kaasa selliste sotsiaalsete ja kodanikuoskuste ja -pädevuste arendamisele, mida on vaja noorte aktiivseks osalemiseks kaasavamate ja demokraatlikemate ühiskondade tugevdamises ja ülesehitamises;

—

Euroopa Komisjoni 7. detsembri 2016. aasta teatised „Investeerimine Euroopa noortesse“, „Hariduse täiustamine ja moderniseerimine“ ja „Euroopa solidaarsuskorpus“ (4);

—

algatuse „Investeerimine Euroopa noortesse“, mis hõlmab valdkonnaülese mõõtmega ja noorte jaoks ülimalt tähtsat kolme põhivaldkonda: paremad võimalused hariduse ja koolituse kaudu, solidaarsus ja osalemine, õpiränne ja tööhõive, ning

—

eelkõige Euroopa solidaarsuskorpust käsitleva komisjoni teatise ja selles väljendatud kavatsuse kasutada esimeses etapis noortel Euroopa solidaarsuskorpuses osalemise võimaldamiseks olemasolevaid rahastamisprogramme, (5) ressursse ja kvaliteedistandardeid, mis on muu hulgas ette nähtud Euroopa vabatahtliku teenistuse ning Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi jaoks;

—

esitada 2017. aasta esimesel poolaastal

—

tagada, et Euroopa solidaarsuskorpus ei ole mitte üksnes võimeline saavutama oma eesmärgi noorte aktiivse kaasatuse ja osalemise vallas, vaid suudab kindlustada ka tugeva õpimõõtmega kvaliteetsed suunamised ja projektid, mis aitavad kaasa positiivsete tulemuste saavutamisele noorte edasises isiklikus, sotsiaalses ja tööalases arengus, vältides samas soovimatut mõju tööturule.

25.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 62/3

—

Euroopa Liit tugineb ühistele väärtustele ja õiguse üldpõhimõtetele, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklites 1–3 ning et nimetatud leping tähistas uut etappi Euroopa rahvaste veelgi tugevama liidu rajamisel;

—

hariduspoliitika edendab oluliselt kaasamist ja mitmekesisuse austamist Euroopa Liidus (EL);

—

kaasav haridus tegeleb ja arvestab kõigi õppurite eri vajadustega nii formaalses, mitteformaalses kui ka informaalses õppes, eesmärgiga julgustada igaühe osalemist kvaliteetses haridussüsteemis;

—

Euroopa ühiskonna mitmekesisus pakub haridus- ja koolitussüsteemidele nii võimalusi kui ka väljakutseid, mis nõuab suuremat rõhuasetust kaasamise ja ühiste väärtuste edendamisele, et hõlbustada eri kultuuriidentiteetide kooseksisteerimist rahumeelses ja demokraatlikus Euroopas;

—

mitmekesisus Euroopas suureneb tulevikus veelgi ja seetõttu on vaja tõsiselt võidelda nii Euroopa kodanikke, sisserännanuid kui eeskätt äsja saabunuid mõjutava sallimatuse ja sotsiaalse tõrjutuse kõigi vormide vastu;

—

põhimõtte „ühinenud mitmekesisuses“ edendamine hariduses ja koolituses on ülimalt oluline tegur kaasava ühiskonna ülesehitamiseks, seda ka pidades silmas 1957. aastal sõlmitud Rooma lepingute 60. aastapäeva;

—

haridus- ja koolitussüsteemid peavad edendama kaasamist mitmekesisuses, et tagada kvaliteetne haridus igaühele, andes samal ajal kõigile õppuritele sotsiaalsed, ühiskondlikud ja kultuuridevahelised pädevused, millega tugevdada, kinnitada ja edendada ELi demokraatlikke väärtusi, põhiõigusi, sotsiaalset kaasamist, mittediskrimineerimist ja kodanikuaktiivsust;

—

kaasava kvaliteetse hariduse tagamist tuleks näha kui elukestvat ning hariduse kõiki aspekte hõlmavat eesmärki. See peaks olema kättesaadav ja ligipääsetav igas vanuses ning sealhulgas keerulises olukorras olevatele õppuritele, nagu erivajadustega, puudega või ebasoodsa sotsiaal-majandusliku või rändetaustaga või geograafiliselt keerulisest piirkonnast või sõjakoldest pärit õppuritele, olenemata nende soost, rassist või etnilisest päritolust, usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest;

—

nagu on sätestatud ÜRO säästva arengu eesmärgis nr 4, mis käsitleb kaasava ja võrdsetel võimalustel põhineva kvaliteetse hariduse ning elukestva õppe võimaldamist igaühele, peaks kvaliteetne haridus ja koolitus kindlustama selle, et kõik õppurid omandavad vajalikud pädevused (teadmised, oskused ja suhtumise) kestliku arengu poole püüdlemiseks, muu hulgas sellise hariduse kaudu, mis propageerib kestlikku arengut ja säästvaid eluviise, inimõigusi, soolist võrdõiguslikkust, rahumeelsuse ja vägivallatuse kultuuri, maailmakodanikuks olemist ning väärtustab kultuurilist mitmekesisust ja kultuuri panust kestlikusse arengusse;

—

kaasatusel, võrdsusel, võrdsetel võimalustel, asjakohastel pädevustel ja väärtustel põhinev kvaliteetne haridus ja koolitus igaühele aitab ühtlasi edendada tööalast konkurentsivõimet, ettevõtlusvaimu, innovatiivseid mõtteviise, digitaaloskusi ja -pädevusi ning õppuri kodanikuaktiivsuse igakülgset arendamist;

—

võrdsus ja võrdsed võimalused ei ole üks ja seesama ning haridussüsteemid peaksid hülgama traditsioonilise kõigile ühesuguse lahenduse pakkumise. Kõigile võrdsete võimaluste pakkumine on ülioluline, kuid sellest jääb väheks – selleks et tagada kvaliteetne haridus igaühele, on vaja, et haridus- ja koolitussüsteemid lähtuksid võrdsete võimaluste põhimõttest eesmärkide, sisu, õpetamismeetodite ja õppimisviiside määramisel;

—

haridus- ja koolitussüsteemid peaksid võtma arvesse kõigi õppurite eri vajadusi, võimeid ja oskusi ning pakkuma kõigile õppimisvõimalust nii formaalses, mitteformaalses kui ka informaalses õppes;

—

senisest enam tuleb aidata õpetajatel, koolitajatel ja muudel haridustöötajatel kasutada edukalt koolitussüsteeme, mis pakuvad paindlikke õppevõimalusi ning vastavad õppurite eri vajadustele, oskustele ja võimetele. Vajaduse korral on need õppevõimalused individuaalsed, alt üles suunatud ja koostööd soosivad;

—

haridust ja koolitust ei saa käsitleda sotsiaalsetest, poliitilistest, ajaloolistest, keskkonna- ja majandusaspektidest eraldi. Selleks et tagada kvaliteetne haridus igaühele, peaks haridus- ja koolituspoliitika põhieesmärki täiendama ja toetama kooskõlastatud viisil muud poliitikavaldkonnad;

1.

kaaluma kooli käsitlemist tervikliku asutusena, mille puhul julgustatakse nii kogu koolikogukonda (5) kui ka mitmeid mitmesuguseid sidusrühmi (6) ja kogukonda tervikuna osalema selliste küsimuste lahendamises, milles koolidel ei ole ega saagi olla vastavaid eksperditeadmisi. See aitab tagada kaasava ja võrdsetel võimalustel põhineva kvaliteetse hariduse kõigile;

2.

edendama demokraatlikku ja kaasavat koolikultuuri ja -vaimsust, milles väärtustatakse mitmekesisust, edendatakse õppurite meedia- ja infopädevust info kriitiliseks ja läbimõeldud hindamiseks ning tõstetakse teadlikkust sellest, mis on manipuleerimine ja propaganda, jäetakse ruumi dialoogile ja aruteludele vastuolulistel teemadel ning tagatakse kõigile õppuritele oma võimete täielikku realiseerimist soodustav ja toetav keskkond;

3.

edendama selliste meetmete väljatöötamist ja vastuvõtmist, mis aitavad varakult avastada ja ära hoida sotsiaalset tõrjutust, koolikiusamist, haridussüsteemist varakult lahkumist ja vägivaldse äärmusluseni viia võiva radikaliseerumise varajasi ilminguid;

4.

julgustama kõigile õppuritele paindlike haridusvõimaluste pakkumist, sealhulgas kutseoskuste ja -kvalifikatsiooni omandamist, kombineerides formaalsed õppekavad ettevõttepraktikaga, digitaal- ja kaugõppega, mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimisega ning tuginedes kutseõppeasutuste, ettevõtlussektori, sotsiaalpartnerite ja muude asjaomaste sidusrühmade tugevale partnerlusele;

5.

propageerima olulise varajase meetmena kvaliteetset alusharidust ja lapsehoidu, sealhulgas erivajadustega lastele suunatud toetusmeetmeid, võttes vajaduse korral arvesse alushariduse ja lapsehoiu kvaliteediraamistiku (7) peamisi põhimõtteid. On tõendatud, et kvaliteetne alusharidus ja lapsehoid on poliitikameede, mis võib vähendada ebavõrdsust inimese kogu elukestva õpitee jooksul;

6.

propageerima lähenemisviise, mis toetavad õppureid hariduses ja koolituses, sealhulgas kogudes õpilastelt nende õppekogemuste kohta tagasisidet ning nähes ette kaasamise ja võrdsete võimaluste tagamise sätted, millega püütakse kompenseerida eri lähtepositsioone, st võrdsete võimaluste temaatikast kaugemale minevad sätted, et tagada kaasamine mitmekesisuses ja edusammud võrdsete võimaluste saavutamiseks;

7.

edendama teadlikkust digiõppest haridus- ja koolitusprogrammides, et tõsta hariduse kvaliteeti ning suurendada võrdseid võimalusi ja kaasamist, teades, et digiõppe edukaks rakendamiseks on vaja kohaldada kombineeritud lähenemisviisi, mis hõlmab sobivat sisu, infrastruktuuri, (8) tuge (9) ja kultuuri (10);

8.

vajaduse korral töötama välja mitmesuguseid sertifitseeritavaid õppesuundi ning edendada paindlikke õppevõimalusi. See annab igat liiki õppuritele võimaluse omandada tunnustatud kvalifikatsioon, et olla soovitud erialal konkurentsivõimeline ja individuaalselt edasi areneda;

9.

toetama õpetajaid, koolitajaid ja muid haridustöötajaid ning arendama nende motivatsiooni ja pädevust, sealhulgas näiteks emotsionaalset intelligentsust ja sotsiaalseid oskusi, et nad suudaksid tulla toime mitmekesisusega; seda tehakse kõigepealt õpetajakoolitus- ja seejärel järjepidevate kutsearendusprogrammide, sealhulgas digiõppe, praktiliste vahendite, pideva toe ja suunamise teel, julgustades ühtlasi kasutama mitmekesisema taustaga õpetajaskonda;

10.

innustama haridus- ja koolitusasutusi, kohalikke kogukondi, kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, lastevanemaid, laiemat pereringi, noorsoospetsialiste, vabatahtlikke, sotsiaalpartnereid, tööandjaid ja kodanikuühiskonda tegema koostööd ja kasutama innovatiivseid lähenemisviise, et suurendada kaasatust, kindlustada kuuluvustunde ja positiivse minapildi arenemist ning aidata seeläbi ennetada vägivaldse äärmusluseni viivat radikaliseerumist, (11) ning ühtlasi tagada haridussisu, pedagoogika ja vahendite aja- ja asjakohasus kohalikus kontekstis;

11.

julgustama tegema tihedamat koostööd ja kasutama innovatiivseid lähenemisviise haridus- ja muude asjakohaste valdkondade vahel, nagu kultuuri-, noorsoo-, spordi-, tööhõive-, heaolu- ja julgeolekuvaldkond ning sotsiaalse kaasamise muud tegevuskanalid; ning vajaduse korral edendama sotsiaal-, kultuuri-, noorsoo-, majandus- ja hariduspoliitika vastastikust tuge, et tagada kaasamine mitmekesisuses (12);

12.

propageerima mitmesuguseid hindamis- ja analüüsimeetodeid, et tagada eri õppevormide kasutamine;

13.

kaaluma selliste õppekavade ja pedagoogiliste meetodite kasutamist, mis kajastavad õppurite sotsiaalset, kultuurilist ja muud mitmekesisust;

14.

toetama kõrgharidusasutusi nende püüetes suurendada alaesindatud elanikerühmade osalemist haridussüsteemis ja õpingute lõpuleviimist ning edendama personali ja õpilaste osalemist ühiskondlikus elus;

15.

edendama kolmandate riikide kodanike, sealhulgas hiljuti saabunud rahvusvahelise kaitse saajate integreerumist haridussüsteemi, kaasa arvatud keeleõppe abil;

1.

edendama jätkuvalt heade tavade ja innovatiivsete lähenemisviiside vahetamist selle kohta, kuidas tagada kaasav ja võrdsetel võimalustel põhinev kvaliteetne haridus igaühele; seda saab teha näiteks HK 2020 käsitlevates töörühmades ja eriti töörühmas, mis tegeleb kodanikuaktiivsuse ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste edendamisega hariduse kaudu, ning samuti heade tavade veebipõhise loendi koostamise teel;

2.

edendama näiteks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendusel piisavaid ja tulemuslikke investeeringuid selleks, et tagada kaasav ja võrdsetel võimalustel põhinev kvaliteetne haridus igaühele;

3.

toetama vastastikust nõustamist küsimuses, mis puudutab haridussüsteemi raames „kaasamist mitmekesisuses“, tuues kokku riiklikud asjatundjad, eesmärgiga pakkuda välisnõustamist abi palunud riigile ning võimaldada kogemuste ja teadmiste vahetamist vastava valdkonna asjatundjate vahel. Võiks uurida, kas vastastikust nõustamist saaks veelgi tõhustada, sealhulgas haridusasutuste vaheliste lühiajaliste õppekülastuste teel.

4.

süvendama vastastikust õppimist mitmekesisuses kaasamise küsimuses, eeskätt Erasmus+ liikuvusprogrammide kaudu, mis on mõeldud õpetajate kutsealaseks arenguks, aga ka platvormide eTwinning ja School Education Gateway ning koolidele ettenähtud Euroopa töövahendi edasiarendamise kaudu;

5.

Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti tööle tuginedes edendama vastastikust austust, mittediskrimineerimist, põhivabadusi ja solidaarsust kogu ELis;

6.

Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri tööle tuginedes pakkuma tõenduspõhist teavet ja juhiseid kaasava hariduse elluviimiseks;

7.

korraldama teabeüritusi, näiteks konverentsi teemal „Kaasamine mitmekesisuses, et tagada kvaliteetne haridus igaühele“, võttes arvesse muude rahvusvaheliste organisatsioonide sarnaseid algatusi;

8.

võtma kaasava ja kvaliteetse hariduse valdkonnas meetmete kavandamisel ja rakendamisel arvesse käesolevaid järeldusi.

25.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 62/8

25.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 62/9

1.

17. veebruaril 2017 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja AXA SA („AXA“, Prantsusmaa) ja ettevõtja Caisse des dépôts et consignations („CDC“, Prantsusmaa) omandavad kaudse kontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses Prantsusmaal asuva büroohoone („Cible“) üle aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleb märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda kõnealuses teatises sätestatud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viide M.8335 – AXA / Caisse des dépôts et consignations / Cible):

25.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 62/10

1.

20. veebruaril 2017 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Crédit Agricole SA (Prantsusmaa) tütarettevõtja Amundi SA („Amundi“) omandab ainukontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtjale UniCredit SpA (Itaalia) kuuluva varahaldusettevõtja Pioneer Global Asset Management SpA („Pioneer“) üle aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—   Amundi: ülemaailmne varahaldus;

—   Pioneer: varahaldus, eelkõige Euroopas.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301) või elektronpostiga (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või posti teel järgmisel aadressil (lisada viitenumber M.8359 – Amundi / Crédit Agricole / Pioneer Investments):

25.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 62/11

1.

20. veebruaril 2017 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Maersk Line A/S („Maersk“, Taani), mis on täielikult ettevõtjale A.P. Møller - Mærsk A/S („Maersk Group“) kuuluv tütarettevõtja, omandab täieliku kontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Hamburg Südamerikanische Dampfschifffahrts-Gesellschaft KG („HSDG“, Saksamaa), mis on mis on täielikult ettevõtjale Dr. August Oetker KG kuuluv tütarettevõtja, üle aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—   Maersk: konteinerilaevandusteenuste osutamine üle maailma, käitades 611 konteineriveolaeva, millest 324 on prahitud. Maersk Line turustab oma teenuseid Maersk Line, Safmarine, SeaLand (Intra-Americas), MCC Transport (Intra-Asia) ja SeaGo Line (Intra-Europe) kaubamärkide all. Maersk Group tegevusalad on veel i) konteinerterminali teenuste osutamine tütarettevõtja APM Terminals („APMT“) kaudu, ii) ekspedeerimise teenuste osutamine tütarettevõtja Damco Distribution Services kaudu, iii) sisemaatranspordi teenuste osutamine APMT kaudu, iv) konteinerite ehitamine tütarettevõtja Maersk Container Industry kaudu ja v) sadamapukseerimise teenuse osutamine tütarettevõtja Svitzer kaudu.

—   HSDG: konteinerilaevandusteenuste osutamine üle maailma. HSDG käitab 130 konteineriveolaeva, millest 82 on prahitud. HSDG turustab oma teenuseid globaalse kaubamärgi Hamburg Süd ning kaubamärkide CCNI (Tšiili) ja Aliança (Brasiilia) all.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301) või elektronpostiga (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või posti teel järgmisel aadressil (lisada viitenumber M.8330 – Maersk Line / HSDG):

25.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 62/12

1.

Nõukogu otsuses (ÜVJP) 2016/1693 (1) on liitu kutsutud üles külmutama ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1267 (1999) ja 1333 (2000) kohaselt koostatud loetelus (mida ajakohastab korrapäraselt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1267 (1999) alusel moodustatud ÜRO komitee) nimetatud organisatsioonide ISIL (Daesh) ja Al Qaida liikmete ja teiste nendega seotud isikute, rühmituste, ettevõtjate ja üksuste rahalised vahendid ja majandusressursid.

Nimetatud ÜRO komitee koostatud loetelus on järgmised isikud ja üksused:

Teod ja tegevus, mis osutavad isiku, rühmituse, ettevõtja või üksuse seotusele ISILi (Daesh) ja Al Qaidaga, on järgmised:

2.

ÜRO Julgeolekunõukogu kiitis 22. veebruaril 2017 heaks Bassam Ahmad Al-Hasri, Iyad Nazmi Salih Khalili, Ghalib Adbullah Al-Zaidi ja Nayif Salih Salim Al-Qaysi kandmise ISILi (Daesh) ja Al Qaida sanktsioonide komitee loetellu.

Bassam Ahmad Al-Hasri, Iyad Nazmi Salih Khalil, Ghalib Adbullah Al-Zaidi ja Nayif Salih Salim Al-Qaysi võivad esitada ÜRO ombudsmanile igal ajal koos tõendusmaterjaliga taotluse eespool nimetatud ÜRO loetellu lisamise otsus läbi vaadata. Taotlus tuleks saata järgmisel aadressil:

Lisateavet saab veebisaidilt https://www.un.org/sc/suborg/en/sanctions/1267/aq_sanctions_list/procedures-for-delisting

3.

Komisjon on vastavalt punktis 2 osutatud ÜRO otsusele vastu võtnud rakendusmääruse (EL) 2017/326, (2) millega muudetakse nõukogu 27. mai 2002. aasta määruse (EÜ) nr 881/2002 (millega kehtestatakse teatavad eripiirangud organisatsioonidega ISIL (Daesh) ja Al-Qaida seotud teatavate isikute ja üksuste vastu) (3) I lisa. Vastavalt määruse (EÜ) nr 881/2002 artikli 7 lõike 1 punktile a ja artikli 7a lõikele 1 tehtava muudatusega lisatakse määruse I lisas esitatud loetellu (edaspidi „I lisa“) Bassam Ahmad Al-Hasri, Iyad Nazmi Salih Khalili, Ghalib Adbullah Al-Zaidi ja Nayif Salih Salim Al-Qaysi nimi.

I lisasse kantud isikute ja üksuste suhtes kohaldatakse järgmisi määruses (EÜ) nr 881/2002 sätestatud meetmeid:

4.

Määruse (EÜ) nr 881/2002 artiklis 7a on sätestatud läbivaatamismenetlus, mille kohaselt loetellu kantud isikud ja üksused võivad esitada loetellu kandmise põhjuste kohta märkuseid. Rakendusmäärusega (EL) 2017/326 I lisasse lisatud isikud ja üksused võivad esitada komisjonile taotluse enda loetellu kandmise põhjendamiseks. Taotlus tuleks saata aadressil:

5.

Lisaks juhitakse asjaomaste isikute ja üksuste tähelepanu võimalusele kaevata rakendusmäärus (EL) 2017/326 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 263 neljandas ja kuuendas lõigus sätestatud tingimustel edasi Euroopa Liidu Üldkohtusse.

6.

Samuti juhitakse I lisasse kantud isikute ja üksuste tähelepanu võimalusele esitada määruse (EÜ) nr 881/2002 II lisas loetletud liikmesriikide pädevatele asutustele taotlus, et saada luba kasutada külmutatud vahendeid ja majandusressursse põhivajaduste rahuldamiseks või erimaksete tegemiseks kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 2a.