17.1.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 15/2

Teatis teatavatele isikutele ja üksustele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2014/145/ÜVJP ja nõukogu määruses (EL) nr 269/2014, mis käsitlevad piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega

(2017/C 15/02)

Alljärgnev teave tehakse teatavaks järgmistele isikutele: Rustam Ilmirovich TEMIRGALIEV (nr 3), Sergei Vladimirovich ZHELEZNYAK (nr 17), Leonid Eduardovich SLUTSKI (nr 18), Aleksandr Viktorovich GALKIN (nr 21), Sergei Evgenevich NARYSHKIN (nr 25), Alexander Mihailovich NOSATOV (nr 27), Oleg Yevgenyvich BELAVENTSEV (nr 35), Sergei Ivanovich MENYAILO (nr 37), German PROKOPIV (nr 43), Igor Vsevolodovich GIRKIN (nr 48), Vyacheslav Viktorovich VOLODIN (nr 49), Vladimir Anatolievich SHAMANOV (nr 50), Vladimir Nikolaevich PLIGIN (nr 51), Petr Grigorievich JAROSH (nr 52), Igor Nikolaevich BEZLER (nr 55), Oleg TSARIOV (nr 57), Roman Viktorovich LYAGIN (nr 58), Aleksandr Sergeevich MALYKHIN (nr 59), Natalia Vladimirovna POKLONSKAYA (nr 60), Aleksandr Yurevich BORODAI (nr 62), Alexander KHRYAKOV (nr 65), Marat Faatovich BASHIROV (nr 66), Aleksey Vyacheslavovich KARYAKIN (nr 68), Mikhail Efimovich FRADKOV (nr 73), Boris Vyacheslavovich GRYZLOV (nr 77), Mikhail Vladimirovich DEGTYAREV (nr 79), Valery Vladimirovich KAUROV (nr 85), Serhii Anatoliyovych ZDRILIUK (nr 86), Oksana TCHIGRINA (nr 89), Boris Alekseevich LITVINOV (nr 90), Andrey Yurevich PINCHUK (nr 100), Mikhail Sergeyevich SHEREMET (nr 105), Leonid Ivanovich KALASHNIKOV (nr 110), Vladimir Stepanovich NIKITIN (nr 111), Oleg Vladimirovich LEBEDEV (nr 112), Nikolai Vladimirovich LEVICHEV (nr 115), Alexander Mikhailovich BABAKOV (nr 119), Oleg Konstantinovich AKIMOV (nr 121), Larisa Leonidovna AIRAPETYAN (nr 122), Yuriy Viktorovich SIVOKONENKO (nr 123), Dmitry Aleksandrovich SEMYONOV (nr 126), Ihor Vladymyrovych KOSTENOK (nr 130), Mikhail Sergeevich TOLSTYKH (nr 136), Eduard Aleksandrovich BASURIN (nr 137), Alexandr Vasilievich SHUBIN (nr 138), Sergey Anatolievich LITVIN (nr 139), Ekaterina FILIPPOVA (nr 141), Aleksandr Yurievich TIMOFEEV (nr 142), Arkady Viktorovich BAKHIN (nr 148), Iosif (Joseph) Davydovich KOBZON (nr 150), ning järgmistele üksustele: Donbas People’s Militia (üksuse registreerimise nr 10), Vostok battalion (üksuse registreerimise nr 11), Sparta battalion (üksuse registreerimise nr 30), Somali battalion (üksuse registreerimise nr 31), Prizrak brigade (üksuse registreerimise nr 33), Kalmius battalion (üksuse registreerimise nr 35), Death battalion (üksuse registreerimise nr 36), kes on loetletud nõukogu otsuse 2014/145/ÜVJP (1) (mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava tegevusega) lisas ja nõukogu määruse (EL) nr 269/2014 (2) (mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava tegevusega) I lisas.

Nõukogu kavatseb säilitada piiravad meetmed eespool nimetatud isikute ja üksuste suhtes uute põhjendustega. Nimetatud isikuid ja üksusi teavitatakse käesolevaga, et nad võivad esitada kavandatud loetellu kandmise põhjenduste saamiseks nõukogule enne 23. jaanuari 2017 taotluse järgmisel aadressil:

Council of the European Union

General Secretariat

DG C 1C

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post: sanctions@consilium.europa.eu

Asjaomased isikud ja üksused võivad eespool toodud aadressil igal ajal esitada nõukogule taotluse koos mis tahes täiendavate dokumentidega, et otsus nende kandmise ja jätmise kohta eespool nimetatud loetellu läbi vaadataks. Sellised taotlused vaadatakse läbi pärast nende kättesaamist. Sellega seoses juhitakse asjaomaste isikute ja üksuste tähelepanu asjaolule, et nõukogu vaatab nimetatud loetelu korrapäraselt läbi. Selleks, et taotlusi käsitletaks järgmise läbivaatamise käigus, tuleks need esitada 7. veebruariks 2017.

(1) ELT L 78, 17.3.2014, lk 16.

(2) ELT L 78, 17.3.2014, lk 6.

17.1.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 15/4

Euro vahetuskurss (1)

16. jaanuar 2017

(2017/C 15/03)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,0594
JPY	Jaapani jeen	120,91
DKK	Taani kroon	7,4361
GBP	Inglise nael	0,87808
SEK	Rootsi kroon	9,4830
CHF	Šveitsi frank	1,0709
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	9,0558
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,021
HUF	Ungari forint	307,38
PLN	Poola zlott	4,3729
RON	Rumeenia leu	4,5023
TRY	Türgi liir	4,0056
AUD	Austraalia dollar	1,4172
CAD	Kanada dollar	1,3927
HKD	Hongkongi dollar	8,2159
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,4916
SGD	Singapuri dollar	1,5144
KRW	Korea vonn	1 253,65
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	14,4212
CNY	Hiina jüaan	7,3107
HRK	Horvaatia kuna	7,5318
IDR	Indoneesia ruupia	14 160,47
MYR	Malaisia ringit	4,7313
PHP	Filipiini peeso	52,926
RUB	Vene rubla	63,1692
THB	Tai baat	37,524
BRL	Brasiilia reaal	3,4130
MXN	Mehhiko peeso	22,8780
INR	India ruupia	72,1670

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

17.1.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 15/6

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

(2017/C 15/05)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada taotluse suhtes vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOONDDOKUMENT

„WELSH LAVERBREAD“

EÜ nr: UK-PDO-0005-01188-17.12.2013

KPN ( X ) KGT ( )

1. Nimi (nimed)

„Welsh Laverbread“

2. Liikmesriik või kolmas riik

Ühendkuningriik

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.8. Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

„Welsh Laverbread“ on traditsiooniline Walesi delikatess, mis on valmistatud keedetud söödavast punavetikast, mis on kogutud või „kitkutud“ Walesi rannikualadelt. Vetika ladinakeelne nimetus on Porphyra umbilicalis. Tegemist on väikese 20 kuni 50 cm pika punase/purpurpunase vetikaga, millel on ebakorrapärane põõsakujuline tallus. Söödav punavetikas on ainulaadne, kuna see on ainus merevetikas, mis on ainult ühe raku paksune. Punavetikas on värvuselt ronkmust purpurpunaste ja tumeroheliste varjunditega ning sellel on kasvamise ajal siidjas tekstuur, kuid suvekuudel pehmus väheneb.

„Welsh Laverbread“ on soola ja veega keedetud vetikas, millele ei ole lisatud ühtegi muud koostisosa või lisandit, ning sellel on järgmised omadused:

— välimus ja tekstuur: tükeldatud tumeroheline/must. Toode võib olla hakitud kujul, moodustades tihke, pehme ja sültja tekstuuriga püree/pasta (nagu spinatipüree) või tükeldatud kujul;

— λõhn ja maitse: „Welsh Laverbread“ on valmistatud värskest punavetikast kohe pärast seda, kui see on kitkutud kaljuselt rannikult ja pestud; see säilitab tugeva ja kauakestva soolase maitse ning iseloomuliku soolase mere ja värske mereõhu lõhna. Toote peened maitsenüansid tulenevad erinevatest tingimustest Walesi rannikul, kust punavetikas on „kitkutud“.

Toiteväärtuselt on vetikas mineraali- ja vitamiinirikas (eriti kõrge on joodi ja raua sisaldus) ja sisaldab vähe kaloreid.

Seda võib nautida iseseisva maitseelamusena või kasutada lõhna- ja maitsetugevdajana, mis annab roale maitsesügavust.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Merevetikas/söödav punavetikas – Porphyra umbilicalis. Toodet „Welsh Laverbread“ valmistatakse määratletud geograafilises piirkonnas kasvanud söödavast punavetikast. (Punavetikat kogutakse siis, kui selle tallused on kaljudelt „kitkumiseks“ piisavalt pikaks kasvanud. Vetikaid, mille tallused on lühemad kui 10 cm, pole mõtet korjata).

Sool.

Vesi.

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

„Welsh Laverbread“ peab olema valmistatud Walesi punavetikast, mis on kogutud või kitkutud Walesi rannikult ning töödeldud tooteks Walesis. Kõik toote „Welsh Laverbread“ tootmise etapid peavad toimuma määratletud piirkonnas, et tagada jälgitavuse, kvaliteedi ja temperatuuri piisav kontroll ning toiduohutus. Tootmisprotsess jaguneb järgmisteks etappideks:

—	punavetika kogumine;

—	punavetika pesemine ja nõrutamine;

—	toote „Welsh Laverbread“ keetmine;

—	keedetud toote hakkimine või tükeldamine;

—	jahutamine enne lähetamist toote külmutamiseks ja ladustamiseks.

3.5. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

Kui on vaja pakendada, peab see jälgitavuse kontrolli tagamiseks ning kvaliteedi, temperatuuri kontrolli, toiduohutuse ja praktiliste logistiliste põhjuste tõttu toimuma kõnealuses geograafilises piirkonnas.

3.6. Erieeskirjad märgistamise kohta

—

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Wales.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Geograafilise piirkonna eripära

Toote „Welsh Laverbread“ iseloomulik maitse ja välimus tuleneb selle päritolust ja on mõjutatud vee puhtuse ja läbipaistvuse kvaliteedist ja geograafilise piirkonna hooajalisest merevee temperatuurist ning nii valmistamismeetodist kui ka inimeste oskustest, kes seda teevad.

Walesi rannikuala loodetevööndi taimestik on erakordselt mitmekesine, pakkudes elupaika merevetikatele, mis ulatuvad avatud rannikust kaljude ja seteteni ning soolase veega alalt suudmealani. Söödav punavetikas kohandub hästi kaljuse ranniku erinevate tingimustega ning peab vastu pikaajalisele kokkupuutele õhuga ja talub laineid paremini kui enamik punavetikaid. Vetikat esineb üksikuna või tihedate kolooniatena Walesi rannikuala loodetevööndis, kuid sagedamini kõrgematel tasanditel, kus punavetikas on nähtav märkimisväärselt pika aja jooksul, mis on oluline tegur vetika fotosünteesiks ja kasvuks.

Söödavat punavetikat ja sellest valmistatud toodet „Welsh Laverbread“ seostatakse Walesiga ka seetõttu, et suurele osale Walesi rannajoonest, kust söödavat punavetikat kogutakse, on iseloomulik väikese kallakuga loodetevöönd ja kaljune rannik, luues ideaalse elupaiga söödava punavetika kasvuks. Kuna söödav punavetikas on ainus merevetikas, mis on ühe raku paksune, on see suhteliselt õrn ja ei jää ellu suure liikuvusega kohtades, näiteks järskudel kiviklibustel randadel, mida leidub Ühendkuningriigi teistes osades.

Suur osa Walesi rannikust on erikaitseala. Paljud söödava punavetika kogumisalad asuvad sinilipurandades, kus vee kvaliteeti jälgib korrapäraselt Walesi loodusvarade amet, kes vastutab selle eest, et vee kvaliteet oleks heal tasemel. Suurlinnade ja tööstuse puudumine Iiri mere ümbruses aitab kaasa mere puhtusele, mis kajastub ka nendes piirkondades korjatava söödava punavetika kasvus, kvaliteedis ja maitses. 95 % Walesi rannikualast on vähearenenud. Söödav punavetikas vajab fotosünteesiks ja kasvuks häid valgustingimusi ja vee läbipaistvust ning see on seotud vee hea kvaliteediga. Walesi loodusvarade ameti teadusuuringud on näidanud, et selles piirkonnas on hooajalised merevee temperatuurid tõusnud ning see on mõjutanud söödava punavetika kasvu. Lisaks merevee temperetuuri tõusule, mis on seotud kliimamuutustega, saab Walesi rannik kasu ka Põhja-Atlandi Golfi hoovusest, mis samuti tõstab merevee temperatuuri Walesi rannikul. Kui kevadel hakkab merevesi soojenema, kasvab ka söödav punavetikas kiiremini. Kuna noor punavetikas on pehmem, on selle keetmisaeg lühem ning see aitab kaasa toote mahlasele ja siidjale tekstuurile. Lisaks soodustab toote „Welsh Laverbread“ kaubandusliku nõudluse suurenemine geograafilises piirkonnas uute punavetikate kasvu, mis loob eelised mahlasema toote valmistamiseks.

Toote eripära

„Welsh Laverbread“ on ainulaadne toode, mis on valmistatud Walesi rannikuala kaljudel kasvavast söödavast punavetikast, mida on käsitsi korjatud või „kitkutud“ ja seejärel soola ja veega keedetud. Väljaspool Walesi, näiteks Cornwalli rannikult, Lõuna-Iirimaalt ja Bretagne’st, kogutakse muidki söödavaid merevetika liike, mis küll ei kuulu söödava punavetikaga Porphyra umbilicalis samasse perekonda (näiteks Alaria esculenta, Chondrus crispus, Rhodymenia palmate ja Ulva lactucus). Nimetatud sordid on vetikast Porphyra.umbilicalis selgelt erinevad.

Kogu maailmas on 60–70 perekonda Porphyra kuuluvat liiki ja 7 Porphyra liiki on leitud Briti saartelt, millel on mõningased erinevused ja mida on erinevates värvides (kollane, oliiviroheline, roosa või purpurpunane.) Peamine söödava punavetika liik on Porphyra umbilicalis, mis on ainult ühe raku paksune. Juhul, kui liiki Porphyra umbilicalis kogutakse väljaspool Walesi, siis ei keedeta, valmistata ega müüda seda toote „Welsh Laverbread“ nime all, vaid tavaliselt kuivatatakse või röstitakse ja müüakse teiste merevetikatega salati koostisosana või lisatakse näiteks traditsioonilistesse pagaritoodetesse. Jaapanis marineeritakse söödavat punavetikat sojakastmes ja äädikas.

„Welsh Laverbread“ on tuntuim söödavast merevetikast valmistatud kohalik toode ja toote kaubanduslikust nõudlusest tingituna „kitkutakse“ söödavat punavetikat regulaarselt, mis omakorda soodustab uute punavetikate kasvu, aidates kaasa selle ainulaadse toote mahlakusele. Mõiste „kitkuma“ tähendab merevetika ära või välja tõmbamist tema kasvukohast. Söödav punavetikas on punane/purpurpunane ronkmust merevetikas, mis muutub tooteks töödelduna tumeroheliseks/mustaks.

„Welsh Laverbread“ on suhteliselt lihtsalt töödeldud toode, mis koosneb ainult kolmest koostisosast: keedetud merevetikast, soolast ja veest. Toode on lisanditeta. Soola lisatakse säilivuse huvides, kuid ka selleks, et kompenseerida pesemisel eemaldunud sool.

Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja toote kvaliteedi või omaduste vahel

„Welsh Laverbread“ on ainulaadne toode, mis on tihedalt seotud Walesi kultuuri ja toidupärandiga ning tänu kaubanduslikule nõudlusele on see kõige paremini tuntud söödavast punavetikast Porphyra umbilicalis valmistatud kohalik toode. See on seotud kõrgema loodetevööndi ja kaljuse rannikuga, mis on iseloomulikud Walesi rannajoonele.

Raamatus Camden’s Britannica on 1607. aastal söödavat punavetikat (ehk „lhawvan“) nimetatud kui „ellujäämistoitu merest“, mida sõid Briti inimesed, kes olid sunnitud kodudest lahkuma viikingite ja Rooma rünnakute ajal. Waleslaste vetikatarbimist mainis 1865. aastal esmakordselt George Borrow, kes oma rännakul läbi Walesi nimetas „lambaliha terava vetikakastmega“ üheks Lõuna-Walesi parimaks roaks.

„Welsh Laverbread“ oli väga oluline kõrge toiteväärtusega toit, eelkõige rasket tööd tegevate kaevurite jaoks Lõuna-Walesi kaevanduspiirkondades, kus seda hakati kasutama hommikueinena. Arstid soovitasid naistel ja lastel, kes samuti maa-alustes kaevandustes töötasid ning tihtipeale alatoitluse all kannatasid, süüa toodet „Welsh Laverbread“, kuna see oli väga hea raua allikas.

Söödava punavetika korjamine oli aastatael 1800–1950 toote „Welsh Laverbread“ valmistamiseks väike kodutöönduslik ettevõtmine Pembrokeshire’is. Enne hobusevankritele laadimist ja Pembroke’i jaama transportimist kuivatati söödavat punavetikat õlgkatusega onnides; Swansea linna jõudes müüdi see ettevõtjatele, kes valmistasid toote „Welsh Laverbread“ ning müüsid selle kohalikul turul maha. Kuigi ajalooliselt on söödavat punavetikat kogutud Pembrokeshire’i ja Goweri rannikult, kogutakse seda nüüd enamasti Walesi põhja- ja lõunaosa rannikult, kuid töötlemiseks tuuakse see peamiselt Penclawddi Goweris (Edela-Wales).

Ajalooliselt on merevetikat korjatud ja käsitsi pestud ning seejärel traditsiooniliselt keedetud keedunõudes söelõkete kohal või kuivatatud spetsiaalsetes hoonetes. Kaasaegsed töötlemisettevõtted kasutavad moodsaid seadmeid ja tehnoloogiat, aga toote „Welsh Laverbread“ valmistamine nõuab endiselt nii kodutöönduslikku ettevõtmist kui ka au sees olevaid traditsioonilisi toiduvalmistamise meetodeid.

Söödava punavetika kogumine ja toote „Welsh Laverbread“ valmistamine on seotud traditsiooniliste oskuste ja oskusteabega, mida on geograafilises piirkonnas põlvest põlve edasi antud. Õige merevetika valimine, „kitkumiseks“ sobiva aja äratundmine ja oskused merevetika kaljudelt „kitkumiseks“ nõuavad erilisi teadmisi. Lisaks on vaja oskusi keetmisprotsessi jaoks. Keetmisaeg võib aasta vältel erineda, sõltuvalt kogutud söödava punavetika omadustest. Keetmisaeg, täpse soola ja vee koguse lisamine on oskus, mille on välja arendanud toote „Welsh Laverbread“ valmistaja. Toode on tihedalt seotud Walesi kultuuri ja toidupärandiga.

„Welsh Laverbread“ on ainulaadne Walesi delikatess, millel on üleilmne hea maine. Sellel on iseloomulik maitse ning seda süüakse tavaliselt kas lihtsalt praetuna või kaerajahus paneerituna. Koos peekoni ja südakarpidega moodustab see tavapärase sooja Walesi hommikusöögi.

„Welsh Laverbread“ on võitnud hõbedase auhinna võistlusel True Taste of Wales Awards.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://www.gov.uk/government/publications/protected-food-name-welsh-laverbread-pdo

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 15

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	60. Aastakäik 17. jaanuar 2017

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2017/C 15/01	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.8234 – Enel / CDP Equity / Cassa Depositi e Prestiti / Enel Open Fiber / Metroweb Italia) ( 1 )	1

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2017/C 15/04	Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna 2. ühisettevõtte 2017. aasta tegevuskavaga seotud tegevus ja konkursikutse	5
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2017/C 15/05	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine	6

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Nõukogu
2017/C 15/02	Teatis teatavatele isikutele ja üksustele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2014/145/ÜVJP ja nõukogu määruses (EL) nr 269/2014, mis käsitlevad piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega	2
	Euroopa Komisjon
2017/C 15/03	Euro vahetuskurss	4


	(1) EMPs kohaldatav tekst