15.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 467/1

—

mõjutavad uued tööviisid, automatiseerimine ja robotiseerumine sellist liiki teadmisi, oskusi ja pädevusi, mis on vajalikud üha enam konkurentsile suunatud, keerulises ja multikultuurses maailmas; paljudes majandussektorites toimuvad kiired tehnoloogilised ja struktuursed muutused ning digipädevus ja valdkonnaülesed oskused on muutunud vajalikuks oskuste nappuse ning oskuste nõudlusele mittevastavuse ületamiseks ning selleks, et võimaldada inimestel kohaneda ühiskondlike muutustega ning tuleviku töökohtadega ning nendel töötada;

—

võib põhi- ja valdkonnaüleste oskuste ning digipädevuse madal tase seada ohtu tööalase konkurentsivõime ning aktiivse osalemise ühiskonnas;

—

puutuvad Euroopa riigid samal ajal vähemal või rohkemal määral kokku erinevate nähtustega, nagu eelkõige noori mõjutav väike majandus- ja tööhõive kasv pikema perioodi jooksul, vananev elanikkond ning samuti suurenenud rändevood, innovatsiooni madal tase ja uued turvariskid,

1.

VÕTAB TEADMISEKS komisjoni teatise Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Euroopa uus oskuste tegevuskava. Koostöö inimkapitali tugevdamiseks ning töölesobivuse ja konkurentsivõime suurendamiseks (1); TERVITAB selle panust ühistesse jõupingutustesse arendada oskusi ELis ning koondada töö ja hariduse valdkonnad; ning TULETAB MEELDE, et Euroopa uue oskuste tegevuskava konkreetsed ettepanekud vaadatakse üle asjaomastes nõukogu organites;

2.

NÕUSTUB, et nende suure tähtsuse tõttu tuleb rõhutada järgmiseid küsimusi:

3.

KUTSUB komisjoni ÜLES võtma arvesse käesolevat resolutsiooni Euroopa uue oskuste tegevuskava uute tulemuste esitamisel.

15.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 467/3

—

Euroopa Liit on ühine platvorm jõuka ja rahuliku kooseksisteerimise ruumi loomiseks ning mitmekesisuse austamiseks, tuginedes Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 tunnustatud ühistele väärtustele ja põhimõtetele;

—

Euroopa ees seisvad väljakutsed, mis on tingitud hiljutistest terroriaktidest, rõhutavad vajadust kiires korras vägivaldse ekstremismini viivat radikaliseerumist ennetada ja selle vastu võidelda (2). Paljud terrorismis kahtlustatavad isikud on Euroopa Liidu radikaliseerunud kodanikud, kes on lasknud sageli enda üle võimust võtta välistel ideoloogilistel mõjutajatel, kes lisaks silmast-silma meetoditele kasutavad võimsaid ja kiireid tehnoloogilisi värbamis- ja meelitusvahendeid;

—

eelkõige noorte seas radikaliseerumist soodustavad inimlikud ja sotsiaalsed tingimused on keerulised ja mitmekülgsed ning võivad hõlmata järgmist: isiklikku ja/või kultuurilist sügavat võõrandumistunnet, tegelikku ja/või tajutud ülekohut, ksenofoobiat ja diskrimineerimist, ebapiisavat haridust ja koolitust või ebapiisavaid töövõimalusi, sotsiaalset tõrjutust, linna- ja maapiirkondade elukeskkonna halvenemist, geopoliitilisi huvisid, moonutatud ideoloogilisi ja usulisi veendumusi, struktureerimata perekonnasidemeid, isiklikke traumasid või vaimse tervise küsimusi;

—

probleemid seoses ühiskonnas radikaliseerumist soodustava haavatavuse vähendamisega ning vägivaldse ekstremismi ideoloogiliste käivitajate kindlakstegemise ja neutraliseerimisega nõuavad eri poliitikavaldkondades tegutsevate osaliste institutsioonideülest ühistegevust;

—

väga oluline on käsitleda igasugust vägivaldse äärmusluseni viivat radikaliseerumist, sõltumata selle taga olevast usulisest ja/või poliitilisest ideoloogiast;

—

MÄRGIVAD, et terrorismi ja vägivaldse ekstremismini viiva radikaliseerumisega kaasnevad märkimisväärsed ja muutuvad väljakutsed meie kodanike julgeolekule, mida tuleb käsitleda terviklikult, eeskätt liikmesriikide poolt, eelkõige kohalikul tasandil, kuid ka ELi tasandil aluslepingutega kooskõlas oleva koordineeritud toetuse kaudu;

—

MÄRGIVAD, et hiljutised terrorirünnakud ja rünnakukatsed Euroopas näitavad seda, et globaalne terrorismioht on muutunud detsentraliseeritumaks ja keerukamaks ning mitmetes aspektides raskemini avastatavaks, seda osaliselt üha kiirema radikaliseerumisprotsessi tõttu;

—

VÕTAVAD ARVESSE tagasipöördujate, sealhulgas eelkõige tagasipöörduvate terroristidest välisvõitlejate, nende perekondade ja alaealiste arvu võimalikku suurenemist;

—

TUNNISTAVAD, et jõuline vastus riikideülesele radikaliseerumise ohule nõuab lisaks ELi-sisestele ennetavate meetmetele ka ELi-väliste jõupingutuste kiiret rakendamist selle algpõhjuste käsitlemiseks, keskendudes eelkõige Lääne-Balkani piirkonna, Türgi ja Põhja-Aafrikaga tehtavale koostööle ja nende toetamisele;

—

MÄRGIVAD internetiteenuse osutajate kaasamise ja nendega koostöö tegemise vajadust internetis leviva ebaseadusliku vihakõne vastases võitluses, (9) austades täielikult sõnavabadust, pidades silmas sotsiaalmeedia rolli peamise vahendina potentsiaalsete radikaalide leidmiseks, nendega kontakti saavutamiseks ja nende vägivallategudele õhutamiseks ning TOONITAVAD, kui tähtis on mitut sidusrühma kaasav lähenemisviis (10);

—

TOONITAVAD ELi interneti foorumi rolli terroristliku veebisisu kättesaadavust vähendavate vahendite väljatöötamisel ja kodanikuühiskonna partnerite võimestamisel alternatiivsete narratiivide levitamisel internetis;

—

TUNNUSTAVAD Põhiõiguste Ameti (FRA), radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku (RAN) ja selle tippkeskuse ning Süüria strateegilise teabe- ja nõustamisüksuse (SSCAT) väärtuslikku tööd ning RÕHUTAVAD tõeliste sidemete tähtsust riiklike ja kohalike asjaosaliste vahel;

—

LEIAVAD, et nii internetipõhised kui ka muud algatused, mis pakuvad alternatiivseid, positiivseid ja mõõdukaid narratiive, võivad olla vastastikuse austuse edendamise ja radikaliseerumise ennetamise seisukohalt otsustava tähtsusega; MÄRGIVAD vastupropaganda mõju täiendava hindamise ja analüüsi vajadust;

—

julgustama koostööd haridus- ja koolitusasutuste, kohalike kogukondade, kohalike ja piirkondlike haldusasutuste, vanemate, laiema perekonnaringi, noortevaldkonnas tegutsevate osapoolte, vabatahtlike ning kodanikuühiskonna vahel, et tugevdada sotsiaalset kaasatust ja ühtekuuluvustunnet ning positiivset identiteeti;

—

laiendama õpetajate, koolitajate ja muude haridustöötajate pädevusi, et nad oskaksid märgata muutuseid käitumises, mis viitavad radikaliseerumisele ning saaksid pidada vestlusi „rasketel teemadel“, (11) mis looks dialoogi õpilaste ja teiste noortega tundlikel teemadel, mis on seotud isiklike tunnete, põhimõtete ja veendumustega;

—

vajaduse korral kasutama olemasolevaid või arendama uusi vahendeid ja materjale õpetajate, koolitajate ja muude haridustöötajate jaoks, kaasa arvatud võrgustikud, kus nad saavad jagada nõuandeid ja suuniseid selle kohta, kuidas käsitleda keerulisi juhtumeid, samuti abitelefonid noortele;

—

edendama ülemaailmset ja kodanikuharidust, samuti vabatahtlikku tegevust, et parandada sotsiaalseid, ühiskondlikke ja kultuuridevahelisi pädevusi;

—

edendama kaasavat (12) haridust kõikidele lastele ja noortele, võideldes rassismi, ksenofoobia, kiusamise ja mis tahes alustel diskrimineerimise vastu;

—

käsitlema komisjoni ja asjaomaste ELi asutuste toel interneti kasutamist terrorismini viiva radikaliseerumise ja värbamise eesmärgil, arendades selleks koostööd internetiteenuse osutajatega, koostööd seoses strateegilise kommunikatsiooni ja vajaduse korral internetisisust teavitamise üksustega, austades seejuures põhiõigusi ning järgides rahvusvahelise õiguse kohaseid kohustusi;

—

toetama ELi interneti foorumi ja Europoli Euroopa terrorismivastase võitluse keskuse tööd, eelkõige seda tööd, mida teeb ELi internetisisust teavitamise üksus (EU IRU);

—

toetama kodanikuühiskonna organisatsioone, et edendada vastastikust austust ning võidelda vihakuritegude, vihakõne ja terroristliku propaganda vastu, pakkudes positiivseid alternatiive vägivaldsele ekstremistlikule propagandale ja ideoloogiale ning arendades välja vastupropagandat vägivaldsetele ekstremistlikele ideoloogiatele;

—

kasutama selliseid kogu ELi hõlmavaid võrgustikke parimate tavade kohta teabe vahetamise jätkamiseks seoses radikaliseerumise vastase võitlusega, nagu radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku tippkeskus;

—

võttes arvesse üleminekut SSCATilt (Süüria strateegiline teabe- ja nõustamisüksus) Euroopa strateegilise teabevahetuse võrgustikule (ESCN), jätkuvalt kasutama Euroopa strateegilise teabevahetuse võrgustiku nõuande- ja teabevahetusteenuseid, et paremini mõista ja toime tulla radikaliseerumise ja polariseerumisega Euroopa kogukondades, näiteks personali integreerimisega Euroopa strateegilise teabevahetuse võrgustikku Brüsselis;

—

jätkama deradikaliseerimis-, terrorismist eemaldumise ja rehabiliteerimisprogrammide väljatöötamist tagasipöördujatele, sealhulgas eelkõige tagasipöörduvatele terroristidest välisvõitlejatele, nende perekondadele ja alaealistele;

—

jätkama tihedas koostöös liikmesriikidega tööd spetsiaalse parimatel tavadel põhineva vahendite kogumiga (13) noorsootöötajate jaoks, et aidata noortel arendada oma demokraatlikku vastupanuvõimet, meediapädevust, sallivust, kriitilist mõtlemist ja konfliktilahendamise oskusi;

—

edendama ja toetama õpetajate, koolitajate ja muude haridustöötajate, ekspertide, poliitikakujundajate ja teadlaste vastastikust õppimist, et võimaldada vahetada parimaid tavasid ja paremini mõista radikaliseerumise teemat, sealhulgas poliitikaraamistiku ning headest tavadest veebipõhise ülevaate väljatöötamist (14);

—

võttes arvesse pakilist ja väga mitmetahulist probleemi, milleks on radikaliseerumise ennetamine ja selle vastu võitlemine, korraldama mitmeid sidusrühmi hõlmava konverentsi, (15) kuhu tulevad kokku eri sektorid ja asjaomased sidusrühmad (nt justiits- ja siseküsimuste, haridus-, noorte-, spordi-, kultuuri- ja sotsiaalküsimuste valdkonnast) ja noored;

—

edendama vastastikust mõistmist ja lugupidamist EList ja kolmandatest riikidest pärit üliõpilaste ja teiste noorte vahel otsese ja virtuaalse noortevahetuse kaudu, näiteks eTwinning Plus võrgustiku laiendamine valitud riikidele, kes asuvad ELi naabruses, ja programmi „Erasmus+“ virtuaalsed noortevahetused;

—

julgustama otsekontakte ebasoodsatest oludest pärit noorte ja positiivsete eeskujude vahel, näiteks loomeinimesed, sportlased ja ettevõtjad ning mis tahes edulood, mis on olulised noorte jaoks, et inspireerida neid reaalsete elukogemuste abil (16). Selleks, et aidata luua usaldusväärseid positiivseid alternatiive vägivaldsele ekstremistlikule propagandale, võiksid endised radikaliseerunud inimesed samuti rääkida oma kogemustest;

—

parandama koostööd teenuseosutajatega, tervitades kodanikuühiskonna ja digitaalvaldkonna tööstuse tihedat kaasatust ning töötama välja algatused, et veelgi edendada terroristliku sisu tõhusalt kõrvaldamist (eelkõige ühise teavitamisplatvormi väljatöötamise abil) ja alternatiivse propaganda levitamist eelkõige väljakuulutatud kodanikuühiskonna tugevdamise programmi kaudu;

—

Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti tööle tuginedes edendama vastastikust austust, mittediskrimineerimist, põhivabadusi ja solidaarsust kogu ELis;

—

võtma arvesse käesolevaid järeldusi kavandatud meetmete ettevalmistamisel ja elluviimisel.

15.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 467/8

1.

küsimuse poliitilist tausta, mis on esitatud käesolevate järelduste lisas;

2.

noortel naistel ja meestel on sisemine potentsiaal ja anne, mis võib olla kasulik nii neile kui ka kogu ühiskonnale. Noorte naiste ja meeste potentsiaali võib vaadata nende loovusest ja mitmekesisusest lähtuvate pädevuste (teadmised, oskused, hoiakud) seisukohalt;

3.

ajendatuna kodanikuaktiivsusest, isiklikust arengust ja tööalasest konkurentsivõimest püüdlevad noored oma potentsiaali, annete ja loovuse väljaarendamise poole. Kui annete väljaarendamine tähendab erakordsete võimete teisendamist kõrgetasemelisteks oskusteks, siis potentsiaali väljaarendamine on varjatud omaduste või võimete väljaarendamine, mis võib sõltuvalt iga noore naise või mehe individuaalsest olukorrast tulevikus tagada edu või osutuda kasulikuks;

4.

kõigi noorte potentsiaali ja annete avastamiseks ja väljaarendamiseks peavad EL ja selle liikmesriigid toetama ja edendama noori julgustavate ja toetavate sektoritevaheliste tulemuslike poliitikameetmete rakendamist, mis aitavad neil realiseerida oma täielikku potentsiaali. Erilist tähelepanu tuleks pöörata raskes olukorras olevatele noortele;

5.

noorsootööd on kasutatud noorteni, sh marginaliseeritud või marginaliseerumise ohus olevate noorteni jõudmiseks. Kuna uute sotsiaalsete ja tehnoloogiliste arengute kontekstis noorte elustiil ja käitumine muutub, on oluline jätkata noorsootöö uute meetodite ja lähenemisviiside väljatöötamist. Noorte mõistmiseks ja nendega kontakti loomiseks peaks noorsootöö tõhustatud teavitustegevuse läbi jõudma digitaalmaailma;

6.

noorsootöö toimub mitmes eri vormis ja keskkonnas, vastates eri vajadustele, unistustele, püüdlustele ning noorte elutingimustele. Selle võime reageerida tekkivatele muutustele ning noorteni jõudmine toob nende ellu ning ühiskonda kvalitatiivse muutuse;

7.

noorsootöö õppimisprotsess aitab noortel oma pädevusi, sh teadmisi, oskusi ja hoiakuid terviklikul viisil välja arendada. Noorsootööd kasutatakse sageli selleks, et aidata noortel toime tulla mitmesuguste eluliste väljakutsetega, näiteks üleminek hariduse omandamiselt töötamisele, töötuse perioodid, mitmesugused tekkivad ohud, sh vägivaldse ekstremismini viiv radikaliseerumine, või aidata neid positiivse identiteedi või kuuluvustunde otsingutel;

8.

noorsootöö keskkond peab olema stimuleeriv, kohanduv, atraktiivne ja vastuvõtlik uutele suundumustele noorte elus ning seega toetama neid oma potentsiaali avastamises ja väljaarendamises, mis võib sageli olla peidetud ning mitte ilmneda tavahariduse omandamise käigus või teistes sektorites. See keskkond peaks olema koht, kus eksperimenteerida ja proovida uusi asju, kus eksimine on lubatud ning seda peetakse õppimise ja sotsiaalse integratsiooniprotsessi osaks;

9.

noorsootöös välja töötatud tegevused on osutunud tulemuslikuks noore isiksuse positiivse arengu seisukohalt ning neid tuleks ka tulevikus toetada ja tugevdada. Innovatsiooni soodustamist noorsootöös tuleks näha osalise vastusena pidevale muutumisele, mille eesmärk on tekitada huvi kõigis noortes, sh nendes, kes veel ei võta aktiivselt osa noorsootöö tegevustest. Innovatsioon peaks olema osa noorsootöö kvaliteedi jätkuvast arendamisest, mis vastab noorte endi poolt nähtud vajadustele, huvidele ja kogemustele (1);

10.

selleks et noortele huvi pakkuda ja tagada suurem mõju nende elule, tuleks analüüsida uusi noorte ajaveetmise keskkondi, nagu kaasaegne linnataristu ja virtuaalne ruum, ning ka uusi lähenemisviise, mis kasutavad uuenduslikke veebipõhiseid ja muid vahendeid (nt mängustamine, (2) GPSi-põhised tegevused, (3) õpimärgid (4) või disainmõtlemine) (5) ning neid tuleks võtta arvesse noorsootöötajate hariduse ja koolituse edasiarendamisel;

11.

selliste uuenduste edu tagamiseks peaksid noored ise etendama võtmerolli noorsootöö uuendusprotsessi kujundamisel, väljatöötamisel ja rakendamisel;

12.

noorsootöötajate (vabatahtlike või palgatöötajate) võimekust saab parandada hariduse, koolituse ning kontaktide loomise võimaluste, suuniste ning ka finantstoetuse kaudu, et otsida ning rakendada noorsootöös uusi ja uuenduslikke lähenemisviise, mille eesmärk on jõuda suurema arvu noorteni, eriti nendeni, kelleni on keeruline jõuda, ning mõjutada nende elu suuremal määral;

13.

tõenduspõhist noortepoliitikat peab pidevat uuendama ajakohastatud ja asjakohase teabe abil, mis on kogutud kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil. Samuti tuleks lisada teave noorte elustiilide ning praeguste suundumuste (6) kohta;

14.

lisaks noorsootöösektori enda arendamisele on sektoritevaheline koostöö noorsootöö uute lähenemisviiside väljatöötamiseks äärmiselt oluline. Uute lähenemisviiside rakendamisel noorsootöös ja noortepoliitikas tuleb lihtsustada ja edendada erinevaid sektoreid esindavate sidusrühmade koostööd, et tagada koostöövõimaluste (7) tulemuslik tuvastamine ning aidata parandada noorsootöömeetmete kvaliteeti ning noorte inimeste vajaduste rahuldamist;

15.

noorsootöö valdkondadevahelise koostöö abil edendama, toetama ja hindama noorsootöös kasutatavate uute vahendite ja lähenemisviiside rakendamist, väljakujundamist, väljatöötamist, testimist ning levitamist, et vastata asjakohaselt noorte ja ühiskonna praegustele vajadustele ning tulevastele väljakutsetele, huvidele ning ootustele. Kvaliteedi tagamiseks tuleks kutsuda noori, noorsoo uurijaid, noorsootöötajaid ning noorteorganisatsioone üles aktiivselt osalema selle protsessi kõigis etappides;

16.

tõhustama (vabatahtlike või palgaliste) noorsootöötajate uuendusvõimet ning noorte inimeste potentsiaali ja annete väljakujundamise võimekust, pakkudes hariduse ja koolituse võimalusi, mis keskenduvad peamiselt järgmisele:

17.

vajaduse korral edendama jätkusuutlikku toetust, sh rahalist toetust, nende organisatsioonide uuendusvõime arendamiseks, kes töötavad koos noortega ja nende heaks, eelkõige ühisprojektidega, ning järgivad noorsootöö põhimõtteid (8);

18.

tegema tihedat koostööd piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, noortekogude ning noorsootöö organisatsioonide esindajatega, noortega ning teiste noortevaldkonna osapooltega, et käesolevates järeldustes sisalduvat sõnumit piirkondlikul ja kohalikul tasandil laialdaselt praktikasse rakendada;

19.

vajaduse korral koostöös kohalike omavalitsustega edendama ja toetama keskkondi ning võimalusi, et võimaldada noorte omavahelist kohtumist ja töötada välja ühisalgatusi;

20.

kaaluma paindlike keskkondade ja võimaluste loomist eksperimenteerimiseks, katseteks ja eksitusteks, et noorsootöötajad ja noored saaksid õppida reageerima kiiresti muutuvatele tingimustele ja elustiilile ning õppida keerukate tingimustega toime tulema;

21.

kaaluma teabe regulaarset kogumist ja noorte elulaadi iseloomustavate suundumuste analüüsimist ning toetama tulemuste levitamist asjaomaste sidusrühmade, sh riiklike, piirkondlike ning kohalike poliitikakujundajate, noorsootöö vabatahtlike ning noortejuhtide ning noorsootöötajate seas;

22.

otsima noorsootöös, sh muudes asjaomastes valdkondades, nagu haridus ja koolitus, sport ja kultuur, sotsiaalteenused, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad jne, kasutatavaid uuenduslikke lähenemisviise, ning luua võimalusi teistes poliitikavaldkondades kasutatavate uuenduslike lähenemisviiside kasutamiseks noorsootöös ning samuti hea tava näidete jagamisel;

23.

vajaduse korral määrama kindlaks noorsootöötajatele vajalikud uued pädevused, ning töötama välja hariduse ja koolituse moodulid, mis võimaldavad noorsootöötajatel uute pädevuste, sh digipädevuste omandamist;

24.

tuvastama riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil noortepoliitika, noortestrateegia ja noortealgatuste loomise, jälgimise ja hindamise abil noorsootöös uusi lähenemisviise, mis aitavad avastada ja arendada välja noorte potentsiaali ja andeid;

25.

koostama regulaarseid analüüse ning lisama noorteraportisse asjakohase osa, mis annaks ajakohastatud ja täpset ning kõige uuemat teavet noorte elustiili ja elulaadi suundumuste kohta;

26.

toetama teabevahetust noorte elustiilide ning elulaadi suundumuste kohta ning samuti hea tava näidete ning noorsootöös kasutatud uuenduslike lähenemisviiside kohta nii ELi liikmesriikides kui ka väljaspool ELi. Korraldama ekspertide kohtumisi, konverentse ja teisi vastastikuse õppimise tegevusi ning kaaluma noorsootöö uuenduslike lähenemisviiside edendamiseks selliste platvormide kasutamist nagu Euroopa noorsootöö konventsioon;

27.

kasutama parimal viisil selliseid olemasolevaid ELi programme nagu Erasmus+, et toetada noorsootöös uuenduslike lähenemisviiside rakendamist.

15.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 467/12

1.

TULETADES MEELDE käsitletava teema poliitilist tausta, mis on esitatud lisas;

2.

TUNNISTADES, et spordi abil on võimalik toetada kultuuridevahelist, majanduslikku ja poliitilist koostööd ning rahvaste ja kultuuride vahelist mõistmist, ning et selle pakutavad võimalused võivad edendada ELi ja kolmandate riikide vaheliste kontaktide laiendamist ja tugevdamist;

3.

TUNNISTADES, ET

4.

TUNNISTADES, et spordidiplomaatiat saab ellu viia tihedas koostöös spordiliikumisega, austades samas selle sõltumatust. See hõlmab selliseid valdkondi nagu positiivsete sportlike väärtuste edendamine ning see aitab arendada koostööd ja suhteid poliitika-, sotsiaal- ja majandusvaldkonnas;

5.

TUNNISTADES, et spordiga saab edendada selliseid väärtusi nagu aus mäng, võrdsus, mitmekesisuse austamine, ausus, distsipliin, tipposkused, sõprus, sallivus ja vastastikune mõistmine, mis võivad erinevaid inimesi ja riike ühendada. Spordidiplomaatia kasutab spordi universaalsust, mis ületab keelelised, sotsiaalkultuurilised ja usulised erinevused ning seetõttu on sellel suur potentsiaal edendada multikultuurset dialoogi ning toetada arengut ja rahu;

6.

RÕHUTADES, et spordiga seotud inimesed ja spordiüritused saavad anda olulise panuse spordidiplomaatia arendamisesse. Nad võivad anda positiivse kuvandi välismaa avalikkuses ja organisatsioonides ning kujundada mainet, et toetada laiemate välispoliitika eesmärkide saavutamist. Seoses sellega võib sport aidata tugevdada ja täiendada riikide ja ELi diplomaatiat;

7.

LEIDES, et sport võib olla platvorm inimestevaheliste kontaktide loomiseks, näiteks toetades sportlaste, noorte, treenerite ja ekspertide vahetusprogramme või korraldades rahvusvahelisi spordivõistlusi tipp- ja rohujuure tasandil;

8.

suurendama liikmesriikides ning Euroopa Komisjonis ja Euroopa välisteenistuses (sealhulgas ELi delegatsioonides) teadlikkust spordi võimaluste kohta edendada avalikku diplomaatiat;

9.

innustama ametiasutuste ja spordiliikumise koostööd, et kasutada spordi potentsiaali välispoliitikas;

10.

edendama nõukogu istungite ning ELi spordifoorumi ja muude struktuuride raames ELi sporditeemalise struktureeritud dialoogi kaudu suhteid asjaomaste spordiorganisatsioonide, rahvusvaheliste riiklike organisatsioonide ja muude sidusrühmadega;

11.

kasutama paremini ära spordi potentsiaali, sealhulgas hariduses ja kaasates tuntud sportlasi sõnumitoojatena, et edendada positiivseid sportlikke ja Euroopa väärtusi;

12.

edendama suuri spordiüritusi kui ELi kultuuridevahelise, sotsiaal- ja majandusdiplomaatia olulist aspekti, juhul kui need saavad aidata saavutada ELi majanduslikke eesmärke, milleks on majanduskasv, tööhõive ja konkurentsivõime;

13.

tagama, et spordidiplomaatia oleks jätkuvalt ELi poliitilises tegevuskavas;

14.

uurima võimalust kasutada Euroopa spordinädala võrgustiku spordisaadikuid, et edendada positiivseid sportlikke väärtusi ja Euroopa väärtusi eesmärgiga suurendada ELi atraktiivsust, tuntust ja nähtavust kolmandates riikides;

15.

toetama selliseid tegevusi nagu konverentsid, seminarid, vastastikuse õppimise alased tegevused või mitteametlikud ajutised töörühmad, mis võivad aidata ette valmistada strateegilist lähenemisviisi spordidiplomaatiale ELi raames, ning nendes tegevustes osalema;

16.

tagama, et sporti ja selle võimalikku panust ELi välissuhetega seotud eesmärkide saavutamisse võetakse arvesse lepingutes kolmandate riikidega, sealhulgas ühinemis-, assotsieerimis-, koostöö- ja Euroopa naabruspoliitika lepingute raames;

17.

koguma ja levitama empiirilisi tõendeid spordi tulemuslikkuse kohta väärtuste, kultuuridevahelise dialoogi, arengu ja rahu edendamisel;

18.

korraldama kõrgetasemelise konverentsi, et arutada spordidiplomaatia alase koostöö võimalusi, sealhulgas võimalikku platvormi või võrgustikku, et parandada teadmisi spordidiplomaatia valdkonnas, eelkõige kogudes ja vahetades spordidiplomaatia rolli ühiskonnas käsitlevaid parimaid tavasid; ning uurima võimalust valmistada ette koolitusjuhis või -moodulid spordidiplomaatia küsimustega tegelevate avaliku sektori asutuste ja asjaomaste sidusrühmade jaoks;

19.

uurima võimalust rahastada spordiga seotud tegevusi ELi välissuhetega seotud rahastamisprogrammidest ning kaaluma spordidiplomaatiaga seotud projektide toetamist koos kolmandate riikide osalemisega ELi rahastamisprogrammide kaudu ELi välissuhete valdkonnas ning programmi Erasmus+ kaudu;

20.

kaaluma kolmandate riikide kaasamist Euroopa spordinädalasse.

15.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 467/15

15.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 467/16

(1)

Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina vaheline stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping (edaspidi „stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping“) allkirjastati 16. juunil 2008 ja see jõustus 1. juunil 2015 (1).

(2)

Horvaatia Vabariigist sai liidu liikmesriik 1. juulil 2013.

(3)

Kooskõlas Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise tingimusi käsitleva 2012. aasta akti artikli 6 lõike 2 teise lõiguga tuleks Horvaatia ühinemine stabiliseerimis- ja assotsieerimislepinguga kokku leppida stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokolli sõlmimise teel liikmesriikide nimel ühehäälselt tegutseva nõukogu ja asjaomase kolmanda riigi vahel.

(4)

24. septembril 2012 volitas nõukogu komisjoni alustama Bosnia ja Hertsegoviinaga läbirääkimisi, et sõlmida stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokoll.

(5)

Kõnealused läbirääkimised jõudsid edukalt lõpule ning ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina vahelisele stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingule Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud protokoll (edaspidi „protokoll“) parafeeriti 18. juulil 2016.

(6)

Protokolliga reguleeritakse Euroopa Aatomienergiaühenduse pädevusse kuuluvaid küsimusi.

(7)

Protokolli peaks Euroopa Aatomienergiaühenduse pädevusse kuuluvates küsimustes Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel sõlmima komisjon.

(8)

21. novembril 2016 võttis nõukogu vastu otsuse, millega kiidetakse heaks protokolli sõlmimine komisjoni poolt Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel (2).

(9)

Protokolli allkirjastamine ja sõlmimine toimuvad Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaldamisalasse kuuluvate küsimuste osas eraldi menetluse kohaselt.

(10)

Protokoll tuleks heaks kiita,

15.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 467/18

—

algatada pikaajalisemad muudatused ja katsetada tegelikes tingimustes hariduse ja koolituse valdkonna probleemidele uuenduslikke lahendusi, mis võivad muutuda üldkasutatavaks ning millel võib olla jätkusuutlik ja süsteemne mõju Euroopa haridus- ja koolitussüsteemidele;

—

toetada peamiste sidusrühmade riikidevahelist koostööd ja vastastikust õpet tulevikku suunatud küsimustes;

—

hõlbustada tõendusmaterjali kogumist ja analüüsi, mis võimaldaks põhjendada uuenduslikku ja tõhusat poliitikat.

—

põhioskuste omandamine madala kvalifikatsiooniga täiskasvanute poolt;

—

tulemuspõhiste lähenemisviiside edendamine kutsehariduses ja -õppes;

—

uuendusliku tehnoloogia edendamine kutsenõustamise valdkonnas;

—

töötajate professionaalsus (kooliharidus, sh algharidus ja lastehoid);

—

ELi uuendatud kõrgharidusstrateegia eesmärkide saavutamine.

—

riigi / piirkonna / kohaliku tasandi avaliku sektori asutused, mis vastutavad haridus- ja koolituspoliitika eest;

—

avaliku ja erasektori mittetulundusühendused (vabaühendused);

—

teaduskeskused;

—

koolid või muud haridusasutused;

—

kõrgharidusasutused;

—

kaubanduskojad;

—

sidusrühmade võrgustikud;

—

tunnustamiskeskused;

—

hindamis- ja kvaliteedi tagamise asutused;

—

kaubandusorganisatsioonid ja tööandjad;

—

ametiühingud ja töötajate ühendused;

—

kutsenõustamisteenistused;

—

kodanikuühiskonna ja kultuuriorganisatsioonid;

—

äriühingud;

—

rahvusvahelised organisatsioonid.

—

Euroopa Liidu 28 liikmesriiki;

—

EFTA/EMP riigid: Island, Liechtenstein ja Norra;

—

Euroopa Liidu kandidaatriigid: endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik ja Türgi.

—

analüüs, uuringud, kaardistamine;

—

teadustegevus;

—

koolitustegevus;

—

aruannete koostamine, projekti järelduste koostamine, poliitikasoovituste esitamine;

—

õpikojad;

—

konverentsid/seminarid;

—

uuenduslike lähenemisviiside katsetamine ja hindamine rohujuuretasandil;

—

teadlikkuse suurendamine ja teabe levitamine;

—

võrgustike asutamise ja täiustamise meetmed ning hea tava vahetamine;

—

IKT-vahendite (tarkvara, platvormid, rakendused jt) või õppevahendite väljatöötamine;

—

muude intellektuaaltulemuste väljatöötamine.

1)

projekti asjakohasus (30 %);

2)

projekti kavandamise ja rakendamise kvaliteet (30 %);

3)

partnerluse ja koostöö kvaliteet (20 %);

4)

mõju poliitika kujundamisele ja levitamisele (20 %).

—

iga kriteeriumi korral vähemalt 50 % (st vähemalt 15 punkti projekti asjakohasuse ning projekti kavandamise ja rakendamise kvaliteedi eest, vähemalt 10 punkti partnerluse ja koostöökokkulepete kvaliteedi ning poliitika kujundamisele ja levitamisele avaldatava mõju eest) ning

—

kokku vähemalt 70 % (st nelja kriteeriumi kogutulemus).

15.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 467/21

EPSO/AST/139/16 – ASSISTENDID (AST 3)

15.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 467/22

1.

Otsustab, et

2.

Kohustab Norrat kandma menetluskulud.

15.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 467/23

1.

otsustab, et olles jätnud ettenähtud tähtajaks vastu võtmata EMP lepingu XX lisa III peatüki punktis 21au viidatud õigusakti (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/126/EÜ mootorsõidukite tankimisel teenindusjaamades eralduvate bensiiniaurude regenereerimise II etapi kohta), mida on kohandatud EMP lepingu protokolliga nr 1, rakendamiseks vajalikud meetmed, ei ole Island täitnud kõnealusest õigusaktist ja EMP lepingu artiklist 7 tulenevaid kohustusi, ja

2.

kohustab Islandi kandma menetluskulud.

15.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 467/24

1.

otsustab, et olles jätnud ettenähtud tähtajaks vastu võtmata EMP lepingu XIX lisa punktides 7a, 7e ja 7i viidatud õigusakti (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ), mida on kohandatud EMP lepingu protokolliga nr 1, rakendamiseks vajalikud meetmed, ei ole Island täitnud kõnealusest õigusaktist ja EMP lepingu artiklist 7 tulenevaid kohustusi, ja

2.

kohustab Islandi kandma menetluskulud.

15.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 467/25

1.

EFTA järelevalveameti 27. juuli 2016. aasta otsus juhtumis nr 79116 põhineb asjaomaste õigusallikate vääral tõlgendusel ja on seega tühine;

2.

EFTA järelevalveametil ei ole EMP lepingu protokolli nr 9 artikli 4 lõike 1 kohaselt pädevust ega kohustust tegelda kalandussektori riigiabi järelevalvega ja seepärast on ta kohustatud hindama hageja väiteid 2. mail 2016 esitatud ametliku kaebuse kaudu;

3.

EFTA järelevalveamet peab kandma menetluskulud.

—

Hageja palub tühistada EFTA järelevalveameti 27. juuli 2016. aasta otsuse juhtumis nr 79116.

—

Marine Harvest väidab, et järelevalveametil on vajalik pädevus kontrollida, kas kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmiseks ja turustamiseks antav abi on EMP lepinguga kooskõlas, ja teha EMP lepingu artikli 62 alusel (EMP lepingu protokoll nr 26) järelevalvet, ning samuti et järelevalveamet on kohustatud korraldama sellist järelevalvet sama artikli kohaselt.

—

Oluliseks elemendiks on siin lepingu protokolli nr 26 tõlgendamine: selles protokollis on sätestatud EFTA järelevalveameti pädevus, ent ei ole viidatud konkreetselt kalanduse ja vesiviljeluse sektorile. Järelevalveameti otsuse kohaselt tuleks eespool nimetatud loetelu pidada ammendavaks.

—

Hageja leiab, et selline tõlgendus lisab protokollile nr 26 nüansi, mis ei leia toetust lepingu eesmärkides ja põhisätetes, mis on loetletud protokollis endas.

15.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 467/26

1.

tuvastaks, et Island on jätnud täitmata Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XIII lisa II peatükis punktis 17h viidatud õigusaktist (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/30/EÜ ühenduses liiklevate kommertsveokite tehnokontrolli kohta) tulenevad kohustused, kuna ei ole kehtestanud osutatud akti artikli 3 lõikes 1 osutatud tehnokontrolle;

2.

kohustaks Islandit kandma menetluskulud.

—

hagi käsitleb asjaolu, et Island ei ole 16. septembriks 2014 täitnud EFTA järelevalveameti 16. juuli 2014. aasta põhjendatud arvamust selle kohta, et riik on jätnud täitmata Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XIII lisa II peatükis punktis 17h viidatud õigusaktist (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/30/EÜ ühenduses liiklevate kommertsveokite tehnokontrolli kohta) tulenevad kohustused, kuna ei ole kehtestanud osutatud akti artikli 3 lõikes 1 osutatud tehnokontrolle.

15.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 467/27

1.

tuvastaks, et Island on jätnud täitmata Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XIII lisa II peatükis punktis 17d viidatud õigusaktist (nõukogu 6. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/50/EÜ ohtlike kaupade autoveo kontrollimise ühtse korra kohta), mida on kohandatud EMP lepingu protokolliga nr 1, tulenevad kohustused, kuna ta

2.

kohustaks Islandit kandma menetluskulud.

—

hagi käsitleb asjaolu, et Island ei ole 16. novembriks 2015 täitnud EFTA järelevalveameti 16. septembri 2015. aasta põhjendatud arvamust selle kohta, et riik on jätnud täitmata Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XIII lisa II peatükis punktis 17d viidatud õigusaktist (nõukogu 6. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/50/EÜ ohtlike kaupade autoveo kontrollimise ühtse korra kohta), mida on kohandatud EMP lepingu protokolliga nr 1, tulenevad kohustused.

15.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 467/28

1.

8. detsembril 2016 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtjad Barloworld South Africa Proprietary Limited („Barloworld“, Lõuna-Aafrika) ja BayWa Aktiengesellschaft („BayWa“, Saksamaa) omandavad ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Barloworld Lõuna-Aafrikas asuva põllumajanduse mehheniseerimise ja materjalide käitlemise äriüksuse üle aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleb märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda kõnealuses teatises sätestatud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viide M.8204 – Barloworld South Africa / BayWa / JV):

15.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 467/29

1.

8. detsembril 2016 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja KKR & Co. L.P. („KKR“, USA) omandab täieliku kontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Hilding Anders Holdings 3 AB („Hilding Anders“, Rootsi) üle aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—   KKR: varade valitsemine ülemaailmsel tasandil ning finantsnõustamisteenuste osutamine;

—   Hilding Anders: voodite, madratsite ja nendega seotud toodete väljatöötamine, tootmine ja turustamine.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleb märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda kõnealuses teatises sätestatud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301) või elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) teel või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber M.8325 – KKR / Hilding Anders):